Postimees 10 09 2014 by Postimees

USA ABIKÄSI

USA NÕUAB VENEMAALT EESTI KAITSEPOLITSEINIKU ESTON KOHVRI VIIVITAMATUT EESTI LK 4–5 VABASTAMIST.

SALLIMATUS Eesti elanikkonna seas kasvab sallimatus homoseksuaalide suhtes. Osalt on selles süüdi Venemaa homovaenulik propaganda.

TERVIS Mis kasu on oma veregrupi teadmisest? LK 18

EESTI LK 3

www.postimees.ee Filmirežissöör

MANFRED VAINOKIVI: Kaks režissööri ühe filmi kallal on nagu kahemehesaag: mõlemad sikutavad enda poole.

KULTUUR LK 15

KOLMAPÄEV, 10. SEPTEMBER 2014 • NR 210 (7201) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 627 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Nüüd on Eesti kord

Võitlejaks sündinud mehed RIIGIKAITSE

Tuttav seis Eesti kaitsepoliitika hakkab täiskasvanuks saama. Aga nagu iga teismeline, on ka meie kaitsepoliitika veendunud, et varem ei ole midagi olnud ja kõik tema pähe tulevad ideed on enneolematud, kirjutab ajaloolane Allan Käro. LK 13

Kui harjumuspäraselt on välisfirmad Eesti ettevõtteid ära ostnud, siis nüüd hakkab pilt tasapisi muutuma: aina rohkem võtavad Eesti ettevõtted Soomes üle oma sealseid partnereid ja ka konkurente. Osa Eesti firmasid on Soome ettevõtteid üle võtnud olude sunnil – näiteks pole sealse edasimüüja tööga rahul oldud –, teised aga on just majanduskriisi ajal kasutanud võimalusi sealseid ettevõtteid odavalt üle võtta. Täna algavad Londonis esimesed sõjaveteranide spordimängud. Eestit esindab võistlustel kuus välismissioonidel haavata saanud sõdurit, nende seas ujumises võistlev kapral Tarmo Lepik (27, pildil), kes kaotas 2011. aastal Afganistanis mõlemad jalad. PM foto: liis treimann

EESTI LK 6–7

MAJANDUS LK 8–9

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Uussoometumine on väheusutav

Teid rööviti? Ei, aidati! Eesti kaitsepolitseinik Eston Kohver pole ainus välismaalane, kes on vägivaldselt üle piiri Venemaale viidud ning trellide taha kohut ootama pistetud. Juba mitu kuud istub Venemaal kinni Ukraina naislendur Nadija Savtšenko, kelle lugu – ehkki päris otsest paralleeli tõmmata ei saa – pole sugugi vähem hämmastav. Separatistid võtsid vanemleitnant Savtšenko vangi 17. juunil Ukrainas Luganski oblastis. Soomukite kolonn, milles ta sõitis, langes varitsuse ohvriks. Juulis sai teatavaks, et Savtšenko istub Venemaal Voroneži oblasti vanglas. Savtšenko advokaat esitas juulis Vene võimudele kuriteoavalduse, milles kirjutas, et 23. juunil viisid tundmatud isikud korduvalt sõidukit vahetades naise, kott pähe tõmmatud, Luganskist Voroneži, vältides teel mõlema riigi piiripunkte. Juba Venemaal anti ta maanteel üle võimuesindajatele ning viidi Voroneži, kus ta majutati valve all hotelli ning kuulati nädalajagu iga päev üle. 30. juunil viidi naine sealt eeluurimisvanglasse, teda süüdistatakse Vene ajakirjanike tapmisele kaasaaitamises. 21. augustil vormistas Vene uurimiskomitee Voroneži oblasti eriti tähtsate asjade osakond määruse inimröövis kriminaalasja algatamisest keeldumiseks. Selles väidetakse, et Savtšenko tunnistused tema röövimise kohta Ukrainast Venemaale «ei leidnud kinnitust». Savtšenko võetud 23. juunil lihtsalt Venemaal Voroneži oblastis hääletajana juhusliku auto peale, edasi peatanud selle auto liikluspolitsei, kes leides, et sõjaväemundris Savtšenkol pole dokumente, kutsunud välja FSB töötajad.

ähinaabrite kaitsepoliitika on meile kirjeldamatult oluline. Läti ja Leedu kuuluvad küll NATOsse, kuid nende valikud olnud meist erinevad, näiteks üleminek palgaarmeele. Soome ja Rootsi Põhja-Atlandi allianssi ei kuulu, ehkki teevad organisatsiooniga koostööd. Soome endine riigipea Urho Kaleva Kekkonen kirjeldas oma raamatus «Tamminiemi» printsiipi, kuidas väikeriigil on suurriigiga suheldes «ainuke kindel ja realistlik viis» omavahelise usalduse loomine, mis «nõuab julgust ja enesekindlust». Muutunud keskkonnas, mida iseloomustavad ehedalt Soome õhupiiri rikkumised Venemaa poolt ja Vene allveelaevade saalimine Läänemeres, tuleb põhjanaabritel teha otsuseid, kus julgust ja enesekindlust defineeritakse teisiti kui eelmisel sajandil. Kuivõrd saab rääkida usalduse loomisest partneriga, kes sülitab igasugusele usaldusväärsusele? Paraku just nii võib iseloomustada Venemaa tegevust

viimastel kuudel, mis ühelt poolt tallab jalge alla rahvusvahelised õigused ja tavad ning teisalt demokraatlikud vabadused, mida, tõsi, on olnud siianigi küsitaval määral. Soome kaitseväe juhataja Jarmo Lindberg jääb Postimehe usutluses ettevaatlikuks hinnangu andmises alliansi Walesi tippkohtumise ajal allkirjastatud Soome-NATO koostööleppele ning väldib mõistetavalt seisukoha võtmist Soome võimaliku NATOga liitumise asjus, märkides siiski, et vaevalt erineb Soome elukutseliste sõjaväelaste seisukoht rahva omast. Soome rahvusringhäälingu suvise küsitluse järgi pooldab NATOga liitumist 26 protsenti Soome kodanikest. Samas ühilduvad Soome relvasüsteemid suuresti NATO standarditega ning nagu kindral Lindberg kõnekalt ütleb, sajaprotsendilist ühilduvust pole isegi täisliikmetel. Niisiis räägime ennekõike poliitilistest valikutest. Soome välisministri Erkki Tuomioja viimaste, kohati selgelt NATO liikmelisuse teemat tõrjuvate avalduste valguses võiks küsida, kas Soome finlandiseerub uuesti? Vastus kõlab, et see on väheusutav. Kuigi näiliselt on praegu õhus külma sõja sarnaseid jooni, on olustik

hoopis teistsugune kui Teise maailmasõja järgses Euroopas. Moskvale rakendatud sanktsioonid mõjutavad kohati tugevasti Soome majandust. Samas pole Soomel kuigi kasulik osutuda selleks kiiluks, mida Kremli retoorika üritab pidevalt Euroopa Liidu liikmesriikide vahele sokutada.

JUHTMÕTE Põhjanaabritel tuleb kaitsepoliitikas teha otsuseid, kus julgust ja enesekindlust defineeritakse teisiti kui eelmisel sajandil.

LK 10

urmas nemvalts

argo ideon

Ukraina lennuväe piloot, vanemleitnant, Iraagi sõja veteran lihtsalt kogemata eksis, et teda on vastu tahtmist Venemaale viidud.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Täna kell 13 Kuku raadios

Postimees 1929. aastal

Ta viidud uurimiskomiteesse ning järgmise päeva pärastlõunal toimetas üks juhtivametnikest Savtšenko Euro hotelli, kus ta «elas üksi, igasuguse valveta ja võis iseseisvalt igal hetkel hotellist lahkuda». Hotelli pandud naine enda soovil ning Vene siseministeeriumile alluvad ametnikud lihtsalt «aitasid teda». Seda, millal, kus ja kuidas Nadija Savtšenko Vene piiri ületas, «ei õnnestunud välja selgitada». Teda transportinud isikud ei sooritanud mingit kuritegu. Ka Savtšenko ise pole andnud enda röövimise kohta valetunnistusi, leidis Vene uurimiskomitee, kuna «ta eksis heausklikult, pidades (kuue nimega loetelu) tegevust õigusvastaseks». Seega Ukraina lennuväe piloot, vanemleitnant, Iraagi sõja veteran lihtsalt kogemata eksis, et teda on vastu tahtmist Venemaale viidud ja hoitakse seal kinni – tegelikult head inimesed hoopis aitasid. Ajas veidi segi – kellega seda ei juhtuks! Advokaat Mark Feigin lootis, et Savtšenko võiks hiljutise Ukraina vaherahu järel vangide vahetuse käigus kodumaale naasta. Ent võta näpust. Hetkel hoitakse naist ilmselt Moskva kohtupsühhiaatriahaiglas, kus talle on määratud ekspertiis.

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA Riigikogu tuli pärast suvepausi taas kokku. Erakonnad värbavad uusi liikmeid ja on tunda valimiskampaania lõhna. Algavast poliitikahooajast räägivad politoloog Tõnis Saarts, Postimehe poliitika- ja majandusanalüütik Argo Ideon ja saatejuht Neeme Korv.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Ja ehkki Kekkoneni põhimõtted leiavad ühiskonnas endiselt toetust, kostab Soome poliitilisest eliidist järjest enam neid hääli, kes näevad NATO-le lähenemises positiivset ning avalik arutelu ise on olnud üha nähtavam. Soome ajalehed on oma juhtkirjades edastanud ootusi NATO-debati osas tuleval kevadel ees seisvas Eduskunta valimiste kampaanias. Praegu on muidugi vara öelda, et Soomest saab tulevikus NATO liikmesriik, kuid selles suunas liigutakse ning meile on see kokkuvõttes kindlasti positiivne sõnum.

Soome välisminister Procopé esines juba teise suurema kõnega rahvasteliidu istungjärgul. See kord oli kõne all Soome ettepanek rahalise abi korraldamisest kallaletungi ohvritele või kallaletungist ähvardatud riigile. Mäletatavasti esinesid esimese sammuga selles suhtes Soome esitajad väevähendamise konverentsil 1928. a. Need olid endine Soome saadik Tallinnas, dr. Holsti ja minister Erich, kes Soomet alaliselt Genfis esitas. See ettepanek rändas umbes kolm aastat ühest rahvasteliidu komisjonist teise. Lõpuks, möödunud sügisel võttis rahvasteliidu täiskogu vastu resolutsiooni, milles rahanduskomisjonile ülesandeks tehti asuda vastav lepingu kava kokku-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

seadmisele, milline hiljem üldkoosolekule esitatama pidi. Rahanduskomisjoni intensiivse töö tagajärjel valmis selline kava juba möödunud märtsis. Rahvasteliidu nõukogu soovitas liitu kuuluvate riikide valitsust võtta kindel seisukoht kava suhtes ja ühtlasi varustada oma esitajaid vastavate volitustega asja põhjalikuks kaalumiseks üldkoosolekul. Lepingu kava ei näe ette rahandusliku abi andmist üksi kallaletungi puhul, vaid ka juba siis, kui kallaletungi hädaoht on olemas. Sellisel puhul kujuneb võimalikuks sõda isegi ära hoida. Lubades krediiti kallaletungist ähvardatud riigile, annab rahvasteliit nagu esimese hoiatuse kallaletungijale. Seega omab rahandusliku abi andmine ka suure moraalse tähtsuse. 10.09.1929

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SALLIMATUS. Eesti ühiskond on suhtumise poolest homoseksuaalsusesse polariseerumas – üha rohkem on nii sellesse tolerantselt suhtujaid kui ka sallimatuid.

Pooli vanemaid häiriks geist või lesbist õpetaja marian männi reporter

Mind häiriks, kui teaksin, et lapse õpetaja on gei või lesbi,» vastasid ligi pooled Eesti elanikud Turu-uuringute ASi küsitlusele, mille tulemused avaldati eile. Sama vähe lubaksid vanemad lastel vaadata telekast saateid või filme, kus räägitakse homoseksuaalsetest suhetest. Noored ja kõrgharitud on homoseksuaalide suhtes keskmisest sallivamad. Kuigi tolerantsem põlvkond paistab Eestis peale kasvavat, näitavad tulemused – võrreldes kahe aasta taguse sarnase uuringuga –, et suhtumine geidesse muutub hoopis radikaalsemaks. Uuringu tellija esindaja, «Erinevus rikastab» projektijuht ja Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper ütles, et kasvanud on nii homoseksuaalidesse sallivalt kui sallimatult suhtunute hulk, aga sallimatute arv siiski rohkem. «On toimunud teatud radikaliseerumine,» ütles Käsper. Näiteks arvab iga kümnes vastaja, et suhtumine homoseksuaalsusesse on muutunud halvemaks. Iga kümnes arvab ka, et homoseksuaalsus on hälve, haigus või psühholoogiline probleem. Käsperi arvates on seesugusel radikaliseerumisel kaks põhjust. Esiteks mõjutab inimeste arvamust Vene mee-

Vaid kolmandik peab homoseksuaalsust vastuvõetavaks Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 34 protsenti Eesti elanikest. Enamik neist, kelle jaoks homoseksuaalsus on vastuvõetav, peavad homoseksuaalsust sünnipäraseks. Enamik neist, kelle jaoks see ei ole vastuvõetav, arvavad aga, et see on keskkonna ja kasvatuse tulemus. Homoseksuaalsuse vastuvõetavus vastaja jaoks protsent vastajatest vastuvõetav

ei oska öelda

vastuvõetamatu

üle 74 20 60–74 21

eesti

40–49 33

30–39 39

vene

HARIDUS

mees

KÕIK VASTAJAD

7% ei oska öelda Homoseksuaalsuse vastuvõetavuse piirid Külastaksin arsti, kelle kohta tean, et ta on gei või lesbi

Minu suhtumine oma lapsesse EI muutuks halvemaks, kui ta oleks gei või lesbi

15–19 49

SUGU 30

vastuvõetav

20–29 51

34%

vastuvõetamatu

50–59 30

PEAMINE SUHTLUSKEEL 52

VANUS

59%

kutse 27 või kesk

naine 8

alg või põhi 35

Mind EI häiriks, kui teaksin, et lapse õpetaja on gei või lesbi

Lubaksin oma lapsel mängida sõbra kodus, kellel on homoseksuaalsed vanemad

kõrg 50

Allikas: Turu-Uuringute ASi uuring

dia – venekeelsete elanike seas on sallivust tunduvalt vähem. Uuring näitas, et 76 protsenti Eesti venekeelsest elanikkonnast ei pea homoseksuaalsust vastuvõetavaks. Eesti keelt kõnelevatest inimestest arvasid nii vaid umbes pooled. Käsperi sõnul on viimase kahe aasta jooksul Venemaal

Iga kümnes uuringule vastaja arvab, et homoseksuaalsus on hälve, haigus või psühholoogiline probleem.

hoogustunud homoseksuaalsusevastased kampaaniad. Selle mõju on tunda ka Eestis, sest eelkõige saadakse LGBT ehk lesbide, geide, bi- ning transsooliste teema kohta informatsiooni jätkuvalt meedia kaudu. Teiseks radikaliseerumise põhjuseks on Käsperi sõnul arutelu kooselu registreerimise seaduse üle, mis on sisuliseks muutumise asemel jäänud loosungite loopimiseks. See andis Käsperi hinnangul neile, kel homoseksuaalsuse kohta arvamus puudus, võimaluse

seda mitte pooldada: «See on nüüd see suur koletis, millele vastu olla.» Sõnavabaduse ajastul ei olekski see ehk probleem, aga Käsperi sõnul pärsib sallimatus niivõrd väikse osa elanikkonna suhtes, nagu seda on homoseksuaalsed inimesed, Eesti arengut igas mõttes. Ta seostab ebatolerantsust ka Eestist lahkumise trendiga. Uuringu jaoks küsitleti silmast silma 1010 Eesti elanikku, kes olid vanemad kui 14-aastased.

OECD: eestlased on keskmisest haritumad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) iga-aastasest haridusülevaatest nähtub, et eestlaste haridustase on aruandes analüüsitud riikide hulgas üks kõrgemaid. 90 protsendil 25–64-aastastest inimestest on vähemalt keskharidus, samal ajal kui OECD keskmine on 75 protsenti, ning kõrgharidusega inimeste osakaal on 37 protsenti, samal ajal kui OECD keskmine on viis protsenti väiksem. Samas on meil vähem kõrgharitud mehi kui OECD riikides keskmiselt. postimees.ee

Tallinna-Helsingi tunneli tasuvuse selgitab uuring Harju maavalitsus ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsuse hanke Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvuse eeluuringu tegemiseks võitsid ühispakkujad Vealeidja OÜ, Sweco Projekt AS ja Finantsakadeemia OÜ, uuringutulemused selguvad tuleva aasta hakul. Harju maavanema Ülle Rajasalu (pildil) sõnul tõendas suur huvi hanke vastu, et püsiühenduse loomine kahe pealinnaregiooni vahel on atraktiivne. tallinncity.ee

1000

õe ja õendustöötaja ametikohta on Eestis praegu täitmata.

Kohus arutab Otepää vallavanema umbusaldamist Tartu halduskohus võtab arutusele Valga maavanema protesti Otepää vallavolikogu 10. juuli otsuse «Vallavanema umbusaldamine» tühistamise nõudes. Vastustaja Otepää vald peab protestile esitama oma kirjaliku vastuse hiljemalt 30. septembril. Samas otsuse «Volikogu esimehe Jaanus Raidali puhkuse tühistamise korduvkinnitus» suhtes esitatud protesti kohus tagastas. valgamaalane.ee

Postimees näitab uut kümneeurost 23. septembril hakkab Eesti Pank laskma ringlusse uue kujundusega kümneeuroseid rahatähti. Täna korraldab keskpank uue kupüüri koolituse, mille ülekannet saab kell 15 vaadata Postimehe veebilehel. PM

Kood avab koolituse videoülekande.

4 || EESTI || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

AVALDUS. USA välisministeerium teatas eile õhtul ETV «Aktuaalse Kaamera» andmetel, et kutsub Venemaad üles vabastama vahistatud Eesti kaitsepolitseiametnikku.

Kapo ja FSB otsivad lahendust tuuli koch oliver kund

uudised@postimees.ee

iikaua kuni on säilinud kasvõi üks protsent võimalust, et Venemaa poolt röövitud kaitsepolitseinik Eston Kohver jõuab tagasi Eestisse kahe riigi eriteenistuse – kaitsepolitsei ja FSB – koostöös, ei lähe Eesti rahvusvahelise surve avaldamise teed. «Seniks kuni elab lootus, et juhtumile leitakse lahendus eriteenistuste-vahelise suhtluse kaudu, ei ole mõistlik laial rindel rusikatega vehkida, kuna selline tegutsemine võib olla soovitule vastupidine,» ütles eile õhtul siseminister Hanno Pevkur, kes on olnud ühenduses oma Venemaa kolleegiga, selgitades meie soove ja teine pool tutvustamas omapoolseid võimalusi. Pärast seda on kahe riigi eriteenistused suhelnud otse omavahel. Arvestades aga Kohvri kõrget staatust ja seda, et kaitsepolitseil on õnnestunud tabada mitu riigireeturit, mis on teinud Vene poole eriti «näljaseks», võib see lootus olla üsna naiivne. Eestit praeguses ärevas olukorras kõrvalt hindavad New Yorgi ülikooli õppejõud Mark Galeotti ja Briti kolumnist Edward Lucas leidsid mõlemad eilses Postimehes, et Kohvri kiire vabastamise eest peaks lisaks Eesti pingutustele seisma kogu NATO ja Euroopa Liit. Lucase hinnangul tuleks Venemaa saadikud kõigis NATO ja Euroopa Liidu riikides välja kutsuda ja öelda, et kui Kohvrit ei vabastata, siis saadikute teeneid enam ei vajata. Samuti tuleks sel juhul tagasi kutsuda kõik NATO ja euroliidu maade saadikud Moskvast. «See näitaks Venemaale, et USA presidendi Barack Obama ütlus [Eestis] – «rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu» – ei olnud nali. Kohver on see üks. Kõik eestlased tunnevad end rünnaku all olevana. Aga kus on Eesti sõbrad?» küsis Lucas.

Varsti jutuks Strasbourgis Välisminister Urmas Paet kinnitas, et meie liitlaste-partneritega on oldud ühenduses kõik viimased viis päeva. Tema sõnul saab iga riik otsustada ise, mis kombel toetust avaldada. «Osa riike on juba teinud avalikke avaldusi ja muid toetussamme,» sõnas välisminister. «Igaüks saab öelda välja oma seisukoha ja paluda samamoodi, et inimene Eestisse tagasi saadetaks. See on hetkel selline poliitilis-moraalne seisukohavõtt, mida teised riigid saavad teha.» Esmaspäeval peaminister Taavi Rõivase juures koos teiste jõuministritega Eesti julgeolekujuhtidelt toimuva kohta

Eesti konsul Moskvas Signe Matteus. foto: vm

ettekande saanud rahandusminister Jürgen Ligi toonitas, et kõik meie diplomaatilised sammud jäävad diplomaatia raamidesse ehk kõik, mida tehakse, ei ole tingimata mõeldud jagamiseks avalikkusega. Olulisim on kaitsepolitseiniku vabastamine. «Sellele keskendub kogu meie agenda ja me ei tohi Kohvri kinnihoidmist teha poliitiliselt huvitavamaks, kui see on,» ütles Ligi. Europarlamendi saadik Tunne Kelam ütles, et viimastel päevadel on Kohvri vabastamine olnud korduvalt jutuks Euroopa Rahvapartei 271-liikmelises fraktsioonis, kus lisaks temale on selle üles võtnud Läti ja Ungari kolleegid. Viimaste arvates peaks eestlase röövimisele reageerima kogu Euroopa, kuna inimrööv on Venemaa riigipea Vladimir Putini provokatsioon muuhulgas lääne usaldusväärsuse õõnestamiseks.

Käigud liitlaste kaudu Venemaale diplomaatilise surve avaldamiseks on Eesti käeulatuses, ent neid pole veel kasutatud. Kelami sõnul pannaksegi fraktsioonis praegu kokku materjale järgmise nädala plenaaristungiks Strasbourgis, kus Kohvri vabastamine Venemaa sanktsioonide kõrval arutlusele võetakse. «Euroopa Liit on väga nõrgas seisus, sest on ilmnenud lõhe Venemaa sanktsioone toetava enamuse ja mittetoetava vähemuse vahel. See on äärmiselt tõsine ja nõrgestab oluliselt Euroopa sõnumi usaldusväärsust,» ütles Kelam. «Kohvri vabastamine võiks olla osa mingisugusest tehingust, aga kuna praegu on suhted sellised, nagu need on, siis kahjuks ei paista ükski tehing tõenäoline.» Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on ühel meelel selles, et Eesti valitud joon püüda amet-

niku rööv Venemaaga omavahel ära lahendada on praegu õige. «Siin tõepoolest kehtib see reegel, et kõigepealt on mõtet tegutseda ja siis anda tõlgendusi,» ütles Kross. «Kuigi taktikaliselt on olnud mõistlik hoida seda isoleeritud intsidendina Eesti ja Venemaa vahel, siis järelmid NATO jaoks on siin niikuinii olemas, kuna NATO-Vene suhetes oleks tulevikus keeruline vangistatud ametnikust mööda vaadata.» Ühtlasi tähendab see, et käigud liitlaste kaudu Venemaale diplomaatilise surve avaldamiseks on Eesti käeulatuses, ent neid pole veel kasutatud. «Kindlasti ma ei välista, et ühel ajahetkel võib neid vaja minna,» lausus Mihkelson. Selles otsuses mängib rolli ka välispoliitiline olukord: Ukraina kriisis on praegu pelgalt hingetõmbehetk, Euroopa Liit kavandab Venemaa vastu uusi sanktsioone ning NATO tippkohtumisel lubati Ida-Euroopasse uusi üksusi. «Kõik märgid räägivad sellest, et lääne ja Venemaa suhted selgelt pingestuvad ning selliseid spioonilugusid meeldib Venemaale sellises olukorras eriti rõhutada. Ei saa välistada, et kogu see lugu võidakse pöörata suuremaks propagandistlikuks kampaaniaks,» pakkus Mihkelson.

Kohtumine konsuliga Eilsele positiivsele uudisele, et päevase viivituse järel sai Kohver lõpuks Moskva FSB vanglas kohtuda Eesti konsuliga, ei pruugi täna sama positiivset jätku tulla. Täna seisab nimelt ees järjekordne kokkusaamine Eesti-Vene piirivalvajate esindajate vahel, mis on kogu loos üks võtmekohti. Pärast Kohvri röövi allkirjastasid läinud reedel kell 13.40 piirivalvurite abid protokolli, kus selgelt kirjas, et intsident toimus umbes 30 meetrit kahe riigi piirist Eesti territooriumil. Seda ei tõtta kinnitama kahe riigi ametlikud piirivalve delegatsioonid. Vähemalt esmaspäevane neljatunnine kohtumine kahe riigi esindajate vahel tulemust ei toonud. Välisminister Paet pidas hetkel olulisimaks Kohvri ja Eesti Moskva saatkonna konsulaarosakonna juhataja Signe Matteuse kokkusaamist. «Täna (eile – toim) nägi Eston Kohver konsuli näol esimest inimest, kes on selles loos tema poolt,» rääkis ta. «Ta sai kinnitust, et Eesti ühiskond on tema selja taga. Ta sai sõnumi oma lähedastelt. See on kõige olulisem.» Paeti sõnul jätkab Vene pool oma n-ö kohtueelse menetlusega ja neil on eeluurimisaega kaks kuud. Eesti otsib praegu Kohvrile meiepoolset kaitsjat. «Oluline on leida kaitsja, kes saaks igapäevaselt seal kohapeal asjaga tegeleda,» lausus välisminister.

Maskides mehed eskortisid Eston Kohvri laupäeval Moskvas asuvasse kohtumajja (ülemisel pildil). Eston Kohvrilt väidetavalt konfiskeeritud esemed (alumisel pildil), mille hulgas on tulirelv, mobiiltelefon ja 5000 eurot sularaha. fotod: rtr.ru

POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eesti loodab lennubaasi arendamisel Soome abile Kaitseväe juhataja Riho Terras (pildil) kutsus Soomet osalema Ämari lennubaasi loodava treeningkeskuse tegevuses. Kindralmajor Terras, kes kohtus eile Eestit külastanud Soome kaitseväe juhataja Jarmo Lindbergiga, ütles, et Eesti ootab põhjanaabreid osalema Ämari väljaõppekeskuse töös ja arendamises, hoolimata sellest, et Soome ei kuulu NATOsse. Eelmisel nädalal Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama teatas, et USA plaanib Ämarisse rajada õhuväe väljaõppekeskuse, mida saavad kasutada nii Ühendriikide kui ka Läänemere-äärsete riikide kaitseväelased. «Kaitseväe ülesehitamisel võtsime paljuski eeskuju ja saime abi oma partneritelt Soomes,» vahendas kaitseväe peastaap Terrase sõnu. «Nii nagu Soomegi, oleme tugevalt panustanud võimesse end iseseisvalt kaitsta. Iseseisvat kaitsevõimet oleme lubanud ka oma liitlastele NATOs ja me suudame seda lubadust täita.» Kindral Lindbergi sõnul panustab Soome riigikaitses nii uuematele kõrgtehnoloogilistele võimetele kui ka traditsioonilisele suurele reservarmeele. «Oskus on neid mõlemat õiges vahekorras kombineerida,» lausus Lindberg, kel-

Tuttavad kiidavad kaitsepolitsei raudvara anneli ammas

anneli.ammas@postimees.ee

Venemaa eriteenistuse poolt Eesti-Vene piirilt ametiülesannete täitmisel röövitud ja vangistatud Eston Kohvri (43) sõbrad ja koolikaaslased elavad mehe saatusele kaasa. Nad räägivad, milline usaldusväärne sõber on ta alati olnud, ning imestavad, kuidas nii hinnatud ja informeeritud kaitsepolitseinik saadeti piiri lähedale niisugust ohtlikku ülesannet täitma. «Eston on tööinimene, ta pole kunagi tahtnud silma paista,» ütles üks Kohvri koolikaaslane Sisekaitseakadeemia, toonase Eesti Riigikaitse Akadeemia esimesest, 1996. aastal lõpetanud lennust. Koolivend on kindel, et Kohver võinuks olla kaitsepolitseis ka väga kõrgel ametikohal, istuda ilusas kabinetis, kui ta vaid oleks sellise eesmärgi endale seadnud. «Ta on töötanud just õiges kohas – tema isikuomadused on just niisugused, milliseid on va-

ja, et täita ametiülesandeid, mida tal on tulnud täita,» rääkis teine koolikaaslane, täpsustades, et see on oskus jätta rääkimata asjad, mida ei pea rääkima. Veel üks koolikaaslane akadeemiast lisas, et on veendunud, et Kohver on kaitsepolitseis üks paremaid mehi ja venelased teadsid väga hästi, kelle nad kinni võtsid. «Kaart, mida võtta, peab olema väärt – keegi ei tule ruutu kuut võtma,» oli koolikaaslane kujundlik. «See üritus käis konkreetselt tema, mitte aga kapo kui organisatsiooni vastu,» lausus ta. Kohver on pärit Ida-Virumaalt Jõhvist. Kaheksa klassi lõpetas ta Jõhvi gümnaasiumis, toonase nimega Adolf Kesleri nimelises Kohtla-Järve 5. keskkoolis. See eesti kool üldiselt venekeelses linnas oli toona üle Eesti tuntud väga tugeva ja eestimeelse koolina. Üks Kohvri lapsepõlvesõber ja klassivend meenutas, et too-

nases Jõhvis mängisid eesti ja vene poisid enamasti eraldi ning mõnikord tekkis ka vastasseise. «Neid polnud küll iga päev, aga vahel tuli ette,» rääkis ta. Lapsepõlv Ida-Virumaal tagas, et vene keel sai lastele oluliselt paremini selgeks kui kusagil mujal Eestis. Kohvri keeleoskusele aitas kindlasti kaasa ka see, et tema ema ei olnud eestlane. «Isa oli tal eestlane ja kodune keel oli neil eesti keel – ka ema rääkis väga head eesti keelt,» meenutas klassivend ja hoovisõber. «Käisime koos Estoniga kergejõustikutrennis – ta oli tugev spordipoiss,» rääkis klassivend. «Ja ta oli väga hea sõber, kelle peale võisin alati kindel olla.» Lapsepõlvesõpra ei pannud imestama, kui Kohver pärast kutsekooli Tallinna toonasesse Nõmme miilitsakooli õppima läks. 1989. aastal, kui mees sellesse nime järgi nõukogude kooli astus, olid selle juba lõpetanud esimesed legendaarsed eesti noormeestest kokku pan-

dud lennud. «Eston tahtis korrakaitsjaks saada – see oli tema unistus,» lisas kunagine tuttav. 1991. aastal lõpetas Kohver miilitsakooli – samal aastal taastati politsei. 1992. aastal läks ta riigikaitse akadeemiasse, mille korrektsioonikolledži (vanglateenistuse suund – toim) ta 1996. aastal lipniku auastmes esimese lennuga lõpetas. Taasloodud kaitsepolitsei otsis tollal töötajaid ja Kohver oli üks neljast-viiest riigikaitse akadeemia tudengist, kes 1994. aastal sinna praktikale läks. Eesti ja vene keelt valdavale, sportlikule ja konkreetsele noormehele pakkus kaitsepolitsei pärast akadeemia lõpetamist ka tööd ning seda on ta erinevatel ametikohtadel siiani teinud. «Hea konkreetne töötaja, kellel on alati olnud ka oma arvamus,» iseloomustas üks endine ülemus kunagist alluvat. 2010. aastal omistas president kaitsepolitseiametnik Kohvrile Kotkaristi V klassi teenetemärgi.

le sõnul peavad üksused olema hästi välja õpetatud ning valmis vajadusel kiiresti reageerima. Üleeile kohtus kindral Lindberg kaitseminister Sven Mikseriga. Eile asetas Soome kaitseväe juhataja pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ja tutvus Ämari lennubaasi võimalustega. Soome juhib sel aastal Põhjala ja Balti riikide kaitsealast koostööd, Eesti on juhtrollis Balti koostöö koordineerimisel. 2015. aastal panustavad Eesti ja Soome Põhjala lahingugruppi, kuhu on kutsutud ka Läti ja Leedu. Eesti ja Soome viimaste aastate väljapaistvaimaks koostööprojektiks on kahe riigi ühishankega soetatud 12 õhuseireradarit Ground Master ettevõttelt ThalesRaytheonSystems, millest kaks on Eesti õhuväe kasutuses. Soome kaitseväelased on osalenud ka mitmetel Läänemere regioonis läbi viidud NATO õppustel. Balti riikide õhuturbeharjutustel on osalenud Soome hävitajad F-18 Hornet. Tihe koostöö seob Eestit ja Soomet alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise hariduse ning lõpetanud staabikolledži paljud ohvitserid. Eesti teeb koostööd Soomega ka logistika ja relvastuse vallas. postimees.ee

6 || EESTI || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

VÕITMATUD. Täna algavad Londonis esimesed Võitmatute spordimängud, kus mõõtu võtavad 13 riigi sõjalistel operatsioonidel vigastada saanud sõjaväelased. Eestit esindavad kuus missioonidel haavata saanud veterani, neist kolme portreteerib Postimehe fotograaf Liis Treimann.

Murdmatud astuvad sõjast võistlusareenile Sõjalistel operatsioonidel vigastada saanud kuus Eesti kaitseväelast osalevad 10.–14. septembrini Londonis esmakordselt korraldatavatel Võitmatute spordimängudel (Invictus Games). Eestit esindavad võistlustel veebel Jaune Engel ja veebel Egert Erreline kuulitõukes, vanemseersant Toomas Mikk ja kapral Tarmo Lepik ujumises, kapral Raigo Roots jõutõstmises ning nooremveebel Agor Tettermann ergomeetril sõudmises.

Eesti missioonisõdurid • Eesti on osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Selle aja jooksul on missioonisõdurid viibinud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Iraagis, Kosovos, Makedoonias, Afganistanis, Lähis-Idas ÜRO juhitud UNTSO vaatlusmissioonil, Malis ning Kesk-Aafrika Vabariigis. • Missioonidel on hukkunud 11 Eesti sõdurit, neist kaks Iraagis ja üheksa Afganistanis. • Vigastada on saanud ligikaudu 130 sõdurit.

Võitmatute spordimängud • Võitmatute spordimängude (Invictus Games) idee algataja ja patroon on Tema Kuninglik Kõrgus prints Harry. • 10.–14. septembrini Londonis peetaval võistlustel osaleb üle 400 sportlase 13 riigist (Afganistan, Austraalia, Kanada, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Itaalia, Holland, Uus-Meremaa, Suurbritannia, USA). • Haavata saanud veteranid võistlevad kergejõustikus, ratastooli ragbis, vibulaskmises, ratastooli korvpallis, ergomeetril sõudmises, maanteejalgrattasõidus, istevõrkpallis, jõutõstmises ja ujumises.

Kood avab video veteranide ettevalmistusest võistluseks.

Vanemseersant Toomas Mikk (28) võistleb ujumises Toomas Mikk sai Afganistanis 2009. aasta 18. mail ehk päev enne oma sünnipäeva patrulli käigus puhkenud tulevahetuses kuulihaavu – nii on tal lausa kaks sünnipäeva järjest. Võitmatute spordimängudel osaledes tahab Mikk eelkõige tõestada endale, et saab sellega hakkama. Sama tähtis on mehe jaoks aga anda oma pojale võimalus olla isa üle uhke. Poeg sõidab Mikule ka Londonisse kaasa elama. «Ma loodan sellelt võistluselt saavutada just võib-olla enda isikliku tulemuse parandamist. Kahe aasta jooksul on kõvasti vaeva nähtud, nii vees kui saalis. Vaatame, mis välja tuleb, annan endast parima,» lubab Mikk.

POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Nooremveebel Agor Tettermann (36)

Kapral Tarmo Lepik (27)

võistleb sõudeergomeetril sõudmises

võistleb ujumises

Agor Tettermann sai vigastada 2004. aastal Iraagis missioonil olles. Auto, milles ta viibis, sõitis pommi otsa ning plahvatuse tagajärjel sai Tettermann ajukahjustuse, mis piirab tema rääkimisvõimet ja käimist. Osalemist Võitmatute spordimängudel peab ta võimaluseks end proovile panna. Tettermann on seadnud sihiks läbida sõudeergomeetril nelja minutiga vähemalt 1000 meetrit. «Sellega võiks kaasneda ka, et ma saaksin hea koha,» loodab mees.

Tarmo Lepik sai haavata 2011. aasta juulis Afganistanis jalgsi patrullides. Peidetud lõhkekeha plahvatuses kaotas ta mõlemad jalad ülaltpoolt põlve. Et Võitmatute spordimängud toimuvad esimest korda, on Lepiku soov eelkõige saada selgem pilt, millisel tasemel ta võrreldes teistega ujumises on. «Ma ei sea endale mingisuguseid kõrgeid eesmärke. Võistlus on kõigi jaoks esmakordne, loodan lihtsalt, et näen ära teiste osalevate riikide taseme,» arvab ta. Võistlust peab ta endale suureks väljakutseks.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014

Põllumajandustoodangule tuleb uusi turge leida Venemaa sanktsioonide tõttu tuleb Eestil leida põllumajandustoodangule uusi turge 150 miljoni euro ulatuses, selgus eile konjunktuuriinstituudi uuringust. Otsene eksport Venemaale moodustab aastas 75 miljonit eurot, kuid sellele lisanduvad sama summa ulatuses kaudsed mõjud. Analüüsi tutvustanud konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et rahaliselt on Eestile kõige valusam juustu ekspordi keeld, mis moodustab 27 miljonit eurot. Põllumajandusminister Ivari Padar ütles uuringu esitlusel, et Baltimaad, Soome ja Poola peaksid olema riikide seas, kelle śuhtes rakendatakse Vene sanktsioonide mõju vähendamiseks Euroopa Liidu erakorralisi meetmeid. err.ee/majandus24.ee

OMX TALLINN

767,13 ▼ –0,22%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

5,58 ▲ +51,58%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,020 3,03 Baltika 0,485 2,11 Ekspress Grupp 1,060 -0,93 Harju Elekter 2,610 -0,76 Järvevana 0,832 0 Merko Ehitus 7,090 0 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,950 1,04 Premia Foods 0,652 0 Pro Kapital Grupp 2,550 0 Silvano Fashion 1,710 -0,58 Skano Group 1,090 0 Tallink Grupp 0,665 -0,30 Tln Kaubamaja 5,000 -1,57 Tallinna Vesi 12,60 -0,79 Trigon Property 0,479 7,40

9.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,390 0,24 Hiina jüaan 7,918 -0,43 Jaapani jeen 136,900 0,43 Kanada dollar 1,416 0,31 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,172 0,21 Poola zlott 4,203 0,62 Rootsi kroon 9,171 -0,03 Rumeenia leu 4,421 0,25 Šveitsi frank 1,206 -0,07 Briti naelsterling 0,801 -0,23 Taani kroon 7,445 -0,01 Tšehhi kroon 27,678 0,15 Ungari forint 316,840 0,95 USA dollar 1,290 -0,35 Venemaa rubla 47,854 -0,48

bns

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Eesti ettevõtted vaatavad tõnis oja majandusajakirjanik

aheksa aastat tagasi, 2006. aasta suvel tegi Tallink Eesti ettevõtluse ajalugu, võttes üle põhjanaabrite konkurendi Silja Line’i. Tehingu suurus oli peaaegu pool miljardit eurot ning tegemist oli ja on siiani suurima välisfirma ülevõtmisega Eesti ettevõtluse ajaloos. Sellel ajal liikusid investeeringud peamiselt ühes suunas – soomlased investeerisid küll Eestisse, aga siinsed investeeringud teisele poole lahte olid üksikud, ilma suurema ettevalmistuseta, ja paljud tulid sealt kiiresti tagasi. SEB panga juhatuse esimees Riho Unt ütles, et kui seni on koduturu kasvuvõimalused ammendanud Eesti ettevõtted tegevuse laiendamise mõttega vaadanud ennekõike Läti ja Leedu poole, siis nüüd on näha, et järjest enam otsitakse

võimalusi või ostetakse ettevõtteid Soomes. «Ettevõtetega rääkides on selgunud, et kui varem loeti koduturuks Eestit ning pärast seda Läti ja Leedu, siis praegu on mõned ettevõtted Lätis ja Leedus omad vitsad kätte saanud ja nad on muutunud kahtlevamaks,» ütles Unt. «Samavõrra on ettevõtete enesekindlus tõusnud Soome suunas. Kui me näeme ettevõtete plaane, siis nüüd on nad hakanud samuti lugema Soomet koduturu osaks,» lisas ta. Pangajuhi sõnul on Soome ärikeskkond meie ärikeskkonnale lähedasem, mis on lisanud julgust Eesti ettevõtete sinna liikumiseks. «Nüüd on juhtunudki nii, et Soome on liikunud tihti prioriteedina Lätist ja Leedust ettepoole,» nentis Unt. Advokaadibüroo Sorainen Eesti kontori juhtivpartner Toomas Prangli ütles, et Eesti ettevõtted on kasvanud suuremaks ja Eesti juhid on samuti kogenenumad kui varem. «Seepärast on piiri taha laienemine üks loomulikest valikutest ning Soome turg üks esmastest valikutest,» kinnitas Prangli. Ka Eesti Panga statistikaosakonna metoodik Annika

Laidra kinnitas, et Soomes otseinvesteeringut omavate ettevõtete arv on aastast aastasse kasvanud. Kasv on olnud stabiilne, kuid investeeritavad summad on sellised, et üksikute tegijate vastassuunaliste tehingute tõttu ei ole neid näha. «Kuna Eesti majandus on väike, jäävad üksikud suured tehingud statistikas kohe silma ning muudavad aegread «ebaloogiliseks»,» selgitas Laidra.

Päevselge, et Eesti lihaga on Soome turule sisse saada päris keeruline, mistõttu oli vaja kohalikke kaubamärke ning kontakte kaubandusega. Vandeadvokaat Sven Papp

Advokaadibüroo Hedman Partners partner, vandeadvokaat Kalle Pedak kinnitas, et Eesti ettevõtete jaoks on Soome turg olnud viimastel aastatel selgelt peamine turg, seda nii äritegevuse kui investeeringute osas. Põhjus on selles, et see turg on suurem ja maksujõulisem kui lõunanaabritel, samas on seal raskem lä-

bi lüüa. Eesti ettevõtjad tegutsevad Soomes mitmetel aladel. «Kõik on kuulnud ehitusvaldkonnast, aga sellele lisaks tegutsetakse ka tehnoloogia, toiduainetööstuse, kalapüügi, kinnisvaraarenduse ja muudes valdkondades,» selgitas Pedak. Tema sõnul on üldiselt Soomes äritegevusega tegelevatel Eesti ettevõtetel kaks turule sisenemise strateegiat. Esiteks tullakse Soome piiriüleselt, see tähendab, et Soomes ei asutata enda ettevõtet, vaid tegutsetakse Eesti ettevõtja kaudu. Sellel on omad plussid ja miinused, aga seadusandja mõte on olnud, et selline piiriülene tegevus peab olema ajutise iseloomuga, mistõttu neil tekib varem või hiljem nn püsiv tegevuskoht ja maksukohustused Soomes, mistõttu ei ole erinevust, eriti kui on oma ettevõte Soomes. Teine koolkond asutab Soomes oma tütarettevõtte või omandab tegutseva ettevõtte. Sellises vormis on Soomes aktsepteeritavam tegutseda ja

POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

üha enam Soome poole omandamise kaudu saadakse ka kohalik oskusteave, kliendid ja suhted. Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous tehingute ja ettevõtete nõustamise valdkonna juht vandeadvokaat Sven Papp sõnas, et Eesti ettevõtete liikumise tendentsi Soome suunal on näha alates 2012. aastast. Tema sõnul on sel liikumisel olnud mitu põhjust. Ühed ettevõtted on sellised, kes olid hädas oma edasimüüjatega ja nad olid sunnitud raskustesse sattunud Soome partneri juures omandama osaluse või partneri firma ära ostma. Selline ettevõte oli poolbetoontoodete valmistaja Aeroc, kes ostis kaks aastat tagasi Soome majaehitaja Jämerä. Teist tüüpi ettevõtetel oli vaja Soomes strateegilist tugipunkti. Selle näiteks on toiduainetööstuskontsern Maag, kes ostis suuruselt neljanda lihatööstuse Pouttu, selle tehingu

üks nõustaja oligi Raidla advokaadibüroo. «Päevselge, et Eesti lihaga on Soome turule sisse saada päris keeruline, mistõttu oli vaja kohalikke kaubamärke ning kontakte kaubandusega ja muud seesugust,» ütles Sven Papp. Tema sõnul oli veel üks põhjus, miks 2012. aastal hakati Soome poole vaatama, ettevõtete hinnastamine. Majanduslanguse ajal läks sealsetel ettevõtetel üha raskemaks ja mitmed sealsed ettevõtjad hakkasid mõtlema müümise peale. «Aga nende hinnaootused olid madalamad kui samas valdkonnas te-

gutsevatel Eesti firmadel. Sisuliselt tähendas see, et ettevõte oli Soomes võimalik kätte saada suhteliselt odavamalt kui Eesti firma,» selgitas advokaat. «Eesti omanik tahab saada oma firma eest liiga kõrget hinda,» lisas ta. Riho Unt kinnitas omakorda, et ka käärid hindade vahel, mida Soome ettevõtjad oma ettevõtte eest soovivad ja meie investorid on valmis maksma, on teinekord suured, mistõttu võivad mõned tehingud ära jääda.

Lihatööstus Maag on Soome ettevõtte ostuga rahul Eelmisel aastal Soome suuruselt neljanda lihatööstusettevõtte Pouttu ostnud Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp ütles, et Soome on nende jaoks huvitav turg, sest seal on inimesi rohkem kui Lätis, Lee-

dus ja Eestis. «Rohkem inimesi ja elatustase on kõrgem,» ütles Lepp. Lepa sõnul olid Pouttu eelmised omanikud finantsinvestorid, kes üritasid müüdava ettevõtte korralikult toimima panna. «Ma arvan, et see oli üks

Tallink ostis Silja Line’i 2006. aastal ligi poole miljardi euro eest, mis on senini Eesti suurim välisfirma ost.

eeldus, miks me selle ettevõtte osta saime. Soome omanike käest oleks tunduvalt keerulisem osta olnud,» lausus Lepp. Venemaa sündmuste ja Soome majandusliku olukorra tõttu ei saa

Maag öelda, et neil läheb praegu Soomes väga hästi. Siiski kinnitas Lepp, et kuna tegemist on strateegilise investeeringuga, näevad nad sel tehingul pikka perspektiivi ning on sellega rahul. Tõnis Oja

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

HÜBRIIDSÕDA. Soome kaitseväe juhataja kirjeldab reforme hübriidsõja ja märkimisväärse kulukärpe ajastul.

Soome sõdurite tööriistakast täieneb toimetaja

oome kaitseväe uus juhataja kindral Jarmo Lindberg, tegi esimese töövisiidi Eestisse ning rääkis Postimehele, kuidas nüüdisaegne sõda meenutab tööriistakohvrit, kus on korraga nii traditsioonilised kui ka modernsed tööriistad, mida kasutatakse samaaegselt. Venemaa sõjalennukid on rikkunud Soome õhupiiri koguni mitu korda nädalas. Küsin teilt kui õhujõududes pika karjääri teinud mehelt, kas sellised asjad võivad sõjalennukitega juhtuda juhuslikult?

Vähem kui nädala jooksul oli kolm juhtumit. Soomes uurib selliseid juhtumeid piirivalve. Selle teabe põhjal, mis piirivalvel on, on raske teha ühemõttelist järeldust. Kaitsejõudude poolt on võimatu anda ühemõttelist vastust, kas oli juhus või mitte. Soome lahel on nähtud erakordselt palju Venemaa allveelaevu. Kuidas seda tõlgendada?

On nähtud Kilo-klassi allveelaevu. Neid laevu toodetakse Peterburis ja testsõite tehakse Soome lahel. Ma ei oska öelda, kas mõni konkreetne allveelaeva sõit on operatiivne või uue laeva testsõit, ent osa neist sündmustest võib olla seletatav just viimasega. Soome tuli NATO tippkohtumiselt vastuvõtva maa lepinguga. Kas tänu sellele hakkab Soomes olema rohkem rahvusvahelisi õppusi?

Selle dokumendi nimi on Memorandum of Understanding – ühiste kavatsuste protokoll. See on olemuselt väga neutraalne, standardiseerib logistilise toe, majandusliku korralduse ja õigusküsimused seoses Soome õppustele tulevate üksustega. Siiani, kui meil on olnud (teiste riikide osalusega – toim) õppused, oleme iga kord pidanud eraldi kokku leppima sellises protokollis ning sõlmima ka tehnilise kokkuleppe. Nüüd sõlmitud protokoll tähendab, et iga kord pole vaja uut teha. See protokoll ei mõjuta iseenesest õppuste hulka. Kui palju Soomes korraldatakse selliseid õppusi, nagu praegune «Northern Coasts», kus osalevad ka teiste riikide kaitseväelased?

«Northern Coasts» on küllap suurim rahvusvaheline õppus. Just praegu, meie vestluse ajal, on Soome lahe suus kümneid laevu. Ise lähen homme pärastlõunal (täna – toim) seda õppust kontrollima, esmalt laevadele ja seejärel mereväe staapi. Väiksemaid õppusi, kus osaleb ka mõni teine riik, näiteks naabermaad, on igal aastal mitu. Soomlased osalevad õppustel välismaal. Sel aastal on olnud kahepoolsed õppused

oleks otsus samasugune?

Need on pikema mõjuga asjad. Vaatasime kaitseväe ülesehitust selle pilguga, et teha muutusi aastakümneteks ja saada püsivat kokkuhoidu. Garnison on väljaõppekeskus ja vajadus nende järele sõltub ajateenijate hulgast. Aastakäigud saavad olema umbes 4000 mehe võrra väiksemad kui varem. Pole arukas pidada kaugeid garnisone ning maksta tühjade kasarmute kulusid. Uuenduse järel on me garnisonid kokku just nii suured, et suudame kogu aastakäigu kaitseväelasteks koolitada. Me ei saa otsustes joosta hetkeolude järel, vaid peame vaatama aastakümnete perspektiivi.

Millised on Soome kaitseväe arendamise ja eelarve prioriteedid?

Meile on praegu oluline saada kaitseväe eelarve tasakaalu reformi abil. Järgmisest aastast on meie personali- ja hankekulud vastavad kaitse-eelarvele, millest kärbiti kümme protsenti. See on meile väljakutse. Oleme pannud ette, et sellest kärpest antaks pool tagasi materjalide hankimiseks. Oleme pannud ette 50–150 miljonit eurot kaitseväe aastaeelarve tõusu selle aastakümne lõpuks. Esimene väljakutse on maaväe vananev tehnika. Vananeb osa õhutõrjesüsteemidest, tankitõrjesüsteemidest, teatud sõidukid ja osa maaväe juhtimissüsteemidest. Järgmise aastakümne alguses saab läbi osa mereväe laevaklasside kasutusiga – 2020ndate alguses on prioriteet merevägi. Järgmise aastakümne keskel on teemaks uute hävitajate ostmine. Hornetite eluiga saab läbi umbes 2025.–2030. aastal. Uute lennukite ostmise protsess on aastakümnepikkune. Lähiajal on põhjust hakata koguma informatsiooni. See ei tähenda, et järgmine valitsus peaks valima lennukid. Nende otsuste aeg on järgmise kümnendi esimesel poolel.

Meil Soomes saab olema tipptasemel võimekus, kus on ühendatud kõrge tehnoloogiline tase ja kiire reageerimine. Kui palju on Soomes elukutselisi sõjamehi, kui palju reserviste?

Kogu kaitsejõudude personal on umbes 14 500 inimest. See arv langeb 12 300ni. Ajateenijaid, kes kogu koolituse läbivad, on sel aastal 22 000 ehk igal aastal koolitame peaaegu kaks korda suurema arvu reservväelasi, kui on teenistuses elukutselisi. Hüpoteetiline küsimus: kui liitumistähtaeg oleks täna, kas Soome kaitsejõud vastavad praegu täielikult NATO standarditele nii tehnika kui organisatsiooni mõttes?

Kindlasti mitte sajaprotsendiliselt. Ka kõigil NATO maadel on oma süsteeme, mis ei ühildu täielikult NATO standarditega. Kui mõni maa on NATOga liitumas, siis alati on MAP ehk liitumise tegevuskava, mille järgi kontrollitakse liitumisvalmidust.

Soome on sidunud end kohustusega loobuda jalaväemiinidest. Kas loobumisotsus lisab survet kaitseeelarvele - odav relvaliik tuleb asendada kallimatega?

Kui Soome liitus Oslo lepinguga (2012 – toim), lubasime jalaväemiinid hävitada, ja need on juba hävitatud. Soomes on arutatud, kas tuleks jalaväemiinid taas relvastusse võtta. Praegusel ajal on see keerukas, sest vähestes riikides toodetakse endiselt jalaväemiine ning needki riigid ei taha neid müüa.

Palun selgitage meie lugejatele, mis on Soome ja Rootsi kaitsejõudude kõige olulisemad erinevused.

Sellele lisaks on suur reservarmee, millega saavutame territoriaalse ja pikaajalise mõju. Koos jalaväemiinidest loobumisega anti kaitseväele raha asendavate süsteemide jaoks. Oleme ostnud mehitamata lennukeid, et parandada valvet. Oleme ostnud suundmiine, millega saab teatud alasid kaitsta. Need pole sama katvad süsteemid kui omal ajal olid tuhanded jalaväemiinid, ent seepärast ongi meil vaja valvet, et oskaksime miine asendavad süsteemid paigutada õigetesse piirkondadesse. Kaitse-eelarve kärpega seoses suleti eelmisel aastal garnison Põhja-Karjalas ning see oli Soome ajakirjanduses suur uudis. Kas praeguses rahvusvahelises olukorras

Rootsi on pärast NSVLi lagunemist teinud teistsugused valikud kui Soome. 1990ndate alguses otsustasid nad keskenduda rahvusvahelisele tegevusele ja kriisihaldamise operatsioonidele. Nad on läinud üle elukutselisele armeele. Suurim vahe ongi see, et Soome reservarmee on endiselt üsna suur, ehkki me vähendame sõja aja koosseisu 350 000-lt 230 000-le. Kas Venemaa agressioon Ukraina vastu on toonud Soome kaitseplaneerimisse muutusi?

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

marti aavik

Põhjamaadega ning oleme osalenud NATO õppustel. Rahvusvaheline koostöö õppuste osas on alanud pärast aastatuhande vahetust ja jätkunud igal aastal. Eelarveraamid on sellised, et rahvusvaheliste õppuste arv lähiaastatel palju ei kasva.

Ukraina olukord ja Venemaa tegevus ei ole keskendunud Soome vastu ehk Soome ohud pole muutunud. Oleme jälginud olukorda ning muutnud oma luure ja valve valmidust vastavalt vajadusele. Nüüd, kui olid õhuruumi rikkumised, oleme õhujõudude ja hävitajate valmidust seadnud vastavalt olukorrale. Aga Soome kaitseväes pole tehtud ümbergrupeerimisi ega muudetud ülesehitust Ukraina olukorra tõttu. Venemaa agressiooni näitel räägi-

takse palju, et sõjapidamine on põhimõtteliselt muutunud – on raske täpselt aru saada, kes on sõja osapool jne. Milline on teie arvamus sõja olemuse muutumise kohta?

On kasutatud terminit hübriidsõda. Samal ajal rakendatakse majanduslikku, poliitilist ja sõjalist survet. Osapoolte, nagu mainisite, ning ka sõja algushetke määratlemine on keeruline. On räägitud, et eelhoiatusaeg – sel viisil, nagu varem on kujutletud kriisi arenemist sõjaks – on lühenenud. Samal ajal käib ka traditsiooniline sõjategevus, kus on jalaväe lahingud, soomusmasinad, tulistatakse kahuritest ja pommitatakse lennukitelt. Selle kõrval on eriüksused, on küberoperatsioonid ja ka infosõda. Kui me kujutleksime seda tööriistakohvrina, siis seal on alles vanad traditsioonilised tööriistad, aga sinna on lisaks toodud moodsaid tööriistu ning kõiki neid kasutatakse samaaegselt. Milline on Soome ja vast üldisemalt läänemaiste armeede vastus neile muutustele?

Ma ei saa muidugi rääkida kõikide lääne armeede nimel. Meil Soomes, kui jätkata töö-

riistakohvri metafooriga, saab olema tipptasemel soorituse võimekus, kus on ühendatud kõrge tehnoloogiline tase ja kiire reageerimine. Sellele lisaks on suur reservarmee, millega saavutame territoriaalse ja pikaajalise mõju. See pole mustvalge, ei- või jah-küsimus. Me ei saa hakkama üksnes väikese terava tipuga ja ei piisa ka üksnes suurest massist. Kunst on nende õige suhte saavutamine. Terav tipp peab olema kohane meie keskkonnale, tehnoloogiliselt hea ja kõrgelt koolitatud ning üksused peavad vajaduse korral olema kiiresti valmis.

Kindral Jarmo Lindberg eile Tallinnas kaitseministeeriumis foto: tairo lutter

Kood avab galerii Soome kaitseväe juhataja külaskäigust.

Kindral Jarmo Lindberg (55) • Soome kaitseväe juhataja alates 01.08.2014. • Ajateenistuse läbis lennusõjakoolis, purilenduriks ja mootorlenduriks õppis juba teismelisena. • Teenis piloodina, eskadroni ülemana, lennuväe koolitusülemana; lendas hävitajatega MIG 21 ja Hornet. • 2008–2012 õhujõudude ülem. • Lennundusajaloo superstaarist nimekaimu Charles Lindberghi järgi kutsutakse teda Charlesiks. Ta on aktiivne Twitteri kasutaja – @CharlesLindberg on postitanud 12 700 säutsu. • Kindral Lindberg on abielus ja kolme tütre isa.

POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

UURIMINE. Malaisia Boeingu alla kukkumise ajal viibis samas piirkonnas veel kolm suurt reisilennukit.

Hollandi raport: MH17 lagunes õhus kadri veermäe reporter

olland avalikustas eile Ida-Ukraina kohal alla tulistatud Malaisia reisilennuki esialgse uurimisraporti, kuid eksperdid seal kedagi süüdlasena välja ei too. «Esialgsed uurimistulemused viitavad sellele, et MH17 kukkus alla välise põhjuse tõttu,» sõnas raporti koostanud Hollandi lennuohutusameti (OVV) juht Tjibbe Joustra. Ta lisas, et põhjuse veelgi täpsemaks väljaselgitamiseks tuleb veel tööd teha ning lõppraport ilmub eeldatavasti järgmise aasta juuliks. «Lennukit tabas palju kiiresti liikuvaid objekte, mis tungisid väljast õhusõidukisse,» seisis OVV kauaoodatud esialgses raportis. Selle autorid lisavad, et Malaysia Airlinesi Boeing 777 purunes seetõttu juba õhus tükkideks. seda tõestab ka asjaolu, et lennukitükid paiskusid suurele maaalale laiale. Lennuki esiosa leiti lennuki viimasele teadaolevale asukohale kõige lähemalt ning tõenäoliselt murdus see ka esimesena küljest. «Kesk- ja tagaosa asusid tunduvalt kaugemal ida pool ning see viitab, et need osad jätkasid enne tükkideks lagunemist teekonda trajektooril alla ja edasi,» seisis raportis. «Vrakipildid näitasid, et paljudel tükkidel oli mitmed auke ja sälgustusi,» kirjutasid raporti autorid, kuid möönsid, et pole lennukiosi veel kohtuekspertiisiks kätte saanud. «Sellest, kuidas materjal oli aukude

REKLAAMTEKST

ümber deformeerunud, võis järeldada, et lennukikere läbistanud objektid pärinesid väljastpoolt,» lisasid eksperdid. Mitmeid väikseid auke leiti ka kokpiti aknast ja ülaosast. Esialgne raport ei ütle otsesõnu, et lend MH17 tulistati alla pind-õhk-tüüpi raketiga, kuid raporti leiud viitavad sellele järeldusele. Ka BBC transpordikorrespondent Richard Westcott sõnas eile uuringut kommenteerides, et autorid välistavad peaaegu kõik muud võimalused. See, et lennukit tabasid suurel kiirusel liikuvad objektid, on kooskõlas õhutõrjesüsteemi BUK toimega. «Need raketid ei taba märklauda otse, vaid plahvatavad selle lähistel ja puistavad ta šrapnellidega üle, põhjustades maksimaalset kahju,» selgitas Westcott. Lisaks kirjutas BBC eile, et üks tunnistaja nägi lennukatastroofi päeval BUKi kompleksi kell 13.30 Snežnoje lähistel, mis jääb ligikaudu 16 kilomeetri kaugusele hilisemast õnnetuspaigast. «Tõsiasi, et lennukit tabasid kiiresti liikuvad objektid, selgitab, miks pardasalvestid lõpetasid järsult andmete registreerimise, samal ajal kui lennujuhid kaotasid MH17ga kontakti ja õhusõiduk kadus radariekraanilt,» seisis 34-leheküljelises raportis. Ukraina riiklikult lennuõnnetuste uurimise ametilt saadud andmete põhjal lendas MH17ga samal ajal Ida-Ukraina suletud lennuruumi kohal veel kolm teist kommertsliini. Neist kaks liikusid itta ja üks läände ning kõigi liikumist jälgis Dnipropetrovski lennuliikluse kontrollkeskus (Dnipro radar). «16.20 (Ukraina aja järgi) oli vahemaa MH17 ja kolmest teisest lennukist lähima vahel umbes 30 kilomeetrit,» kinnitas raport.

Auguline ja rebenditega lennukikeretükk vasakpoolse kokpitiakna kõrvalt.

Nii lennuandmete salvestus kui ka kokpitisalvestus lõppevad mõlemad kell 16.20.03. Ekspertide hinnangul pole lennukatastroofi puhul tõendeid, nagu oleks selle võinud põhjustada tehniline või inimlik viga. «Õhusõiduk oli Amsterdami lennuväljalt õhku tõustes lennukõlbulik ning selle meeskond kvalifitseeritud ja kogenud,» kirjutasid raporti koostajad. Hollandi uurijad kasutasid raporti koostamisel lennuki musta kasti salvestusi, Ukraina lennudispetšeritelt saadud informatsiooni, satelliidipilte ning kohapealseid jäädvustusi. Donetski oblastis asuvat katastroofipaika eksperdid sealsete lahingute tõttu ei külastanud. Lennuk oli 17. juulil teele Amsterdamist Kuala Lumpuri poole, kui õnnetus juhtus. Surma said kõik pardal viibinud 298 inimest. Neist 193 olid Hollandi kodanikud.

fotod: ovvi raport

Väljavõte sideseansist Raadio- ja telefonside vestlus Ukraina Dnipropetrovski rahvusvahelise lennujaama (DNP) ja Vene Rostovi lennujaama (RST) vahel vahetult pärast MH17ga ühenduse kadumist. RST: Kuuldel, siin Rostov. DNP: Rostov, kas jälgid Malaisiat … vastust on? Suurendus ülemise foto lennukitüki paremast ülanurgast.

RST: Ei, tundub, et see sihtpunkt on hakanud kaduma. DNP: Meie kutsungile see ka igatahes ei vasta. RSP: Ja ei vasta kutsungile, jah? DNP: Jah. Ja me ei näe seda veel. Nii et sina andsid neile muutusloa, nad kinnitasid ja … RSP: Ja see on kõik, jah? DNP: Jah, see on haihtunud. RSP: Oota, ma küsin. DNP: Sa ei näe midagi? RSP: Jah, jah, jah, mitte midagi. Me ei näe midagi. allikas: ovvi raport

MH17 must kast.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2261, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Jahtkapten Mart Saarso kirjutab Eestis aset leidnud õnnetustest lõbusõite teinud väikelaevadega ning pakub välja, kuidas parandada ohutust ning ära hoida võimalikku inimelude kaotust.

Merd peab kartma, aga hirmu tunda ei tohi

len järgnevate ridade kirjutamist ikka edasi lükanud kartusest, et teen kellelegi ülekohut või panen ette mõttetute reeglite kehtestamist. Paraku kadusid mul igasugused kõhklused pärast ajakirja Navigaator selle aasta kevadnumbri lugemist. Jutt käib purjelaeva Blue Sirius madalikulesõidust. Olgu kohe öeldud, et ajakirjas avaldatud tekst kuni alapealkirjani «analüüs» kubiseb terminoloogilistest vigadest ning on sisu poolest ebaselge. Raske on mind veenda, et selle on kirjutanud arvestatava meresõidukogemusega autor. Aga see on siiski teisejärguline, kuigi ajakirjas on tekst esitatud just nagu veeteede ameti koostatuna. Nüüd aga õnnetuse enda juurde. On lausa uskumatu, et väga üksikute eranditega tehti kõik nimelt nii, et see pidigi juhtuma. Et mitte artiklit ümber jutustada, peatun vaid ühel seigal, mis minu arvamist mööda oli kogu ülejäänud ränkade eksimuste algpõhjus. Laeval oli kolm inimest, kelle kvalifikatsioon pidanuks võimaldama aluse ohutut juhtimist. Üks nendest, kes kuulus omanikeringi, nimetas ennast «vastutavaks kapteniks». Niisiis toimis taas kord see halvas mõttes amatöörlik skeem, et meil on mitu kaptenit ja kapten on see, kes rooliratast keerab. Olen üle kümne aasta väikelaevajuhte koolitades väsimatult korrutanud: kapten laevas, jumal taevas; kapten saab delegeerida juhtimist, kuid mitte vastutust; kitsustes, piiratud nähtavusega, tiheda laevaliiklusega jne tingimustes peab kapten ise laeva juhtima, seda muidugi siis, kui ta seda vajalikuks peab. Ja mis peamine: laeva ei juhi see, kes hoiab rooli, vaid see, kes olukorda hinnates võtab vastu otsused ning annab käsud. Veeteede ameti kirjeldus keskendus aga nimelt sellele, kes millal roolis oli. Laeva juhtiv isik võib rooli panna igaühe, keda ta selleks kõlblikuks peab. Mõningase liialdusega võib öelda, et laeva roolimine on dresseeritud ahvi töö ja sellel pole mingit pistmist mõistega «laeva juhtimine». Niisiis olen ma üpris veendunud, et Blue Siriusel puudus heale merepraktikale vastav juhtimine ning selle asemel valitses mingi kolhoosikorra ja anarhia vahepealne tegutsemisskeem, mis oligi õnnetuse põhjuseks. Pardal olid lõbureisijad, sealhulgas lapsed.

2011. aasta septembris kaotas tšarterfirmale kuuluv jahtlaev Emily Paljassaare lähistel väidetavalt roolirikke tõttu juhitavuse ning triivis kividele. Pardal olid kapten ja lõbureisijad. Lugesin uuesti läbi selle õnnetuse arutelu harrastusmeresõitjate foorumis Kipper.ee. On hämmastav, et arutelu keskendus roolirikkele kui õnnetuse põhjusele ja mitte keegi sõnavõtnutest ei formuleerinud õnnetuse tegelikku põhjust. Kui kapten oleks järginud ühte hea merepraktika elementaarseimat reeglit ehk hoidnud kursist allatuult jäävatest karidest ohutut kaugust, jõudnuks ta enne kividele triivimist ankru alla lasta ja seejärel abi kutsuda. Kahetsusväärselt juhtus see õnnetus Eesti rannikumere ühel kõige paremini tähistatud alal – Tallinna lahel. Järeldus saab olla vaid üks: kapten ei olnud pädev oma ülesannetega hakkama saamiseks. Sama aasta augustis kukkus Kolka tuletorni lähistel üle parda Läti jahtlaeva kapten. Pardal olid peale tema vaid lõbureisijad, kes tekkinud olukorras sattusid paanikasse ning arusaadavalt olid võimetud midagi ette võtma. Kapten leidis märja haua ja tema pädevuse üle spekuleerida oleks siinkohal ebaeetiline. Niisiis kolm õnnetust, neist üks traagilise lõpuga. Ülejäänud kaks oleksid aga veidi teistsugustes tingimustes võinud lõppeda rohkema arvu ohvritega. Mis on neil kolmel juhtumil ühist ja miks need õnnetused ikkagi juhtusid?

len töötanud kaptenina mitmel lõbureise korraldaval alusel ja tean liigagi hästi, et nendest laevadest püütakse välja pigistada maksimaalne kasum. See aga tähendab minimaalsete kulutustega läbiajamist. Kaks näidet minu praktikast. Olin üle võtnud kahemastilise jahtlaeva, kelle pardal oli ainsaks tööriistaks üks kruvikeeraja. Palusin reederil soetada korralik tööriistakomplekt. Laeva toodi maniküürikarbi-suurune mutrivõtmete komplekt ja ulatati mulle sõnadega: «Ega sa ju merel suurt remonti ikka ei tee.» Laevaomaniku spetsialiteet oli künnivõistlus, kus rikke korral võib traktori põllule ootama jätta ja masinatraktorijaamast puuduva tööriista või varuosa tuua. Laeva aga lainetele ootama jätta pole võimalik. Samas laevas olid päästevestidena arvel veneaegsed narmendavad ja

mitte mingitele nõuetele vastavad ujuvusvesti haledad imitatsioonid. Minu palve peale muretseda reaalselt toimivad päästevestid tõi reeder laeva neli uut vesti ning ütles, et kõrge hinna tõttu peame ühe aasta nii läbi ajama. Huvitav, kuidas ma oleks pidanud tema arvates käituma siis, kui laev tõepoolest jalge alt vajuma hakkab? Millise valiku alusel tulnuks veste jagada? Meie teed läksid lahku. Kahemastilisel purjelaeval, kelle olin pärast taglastamist Eestisse tagasi toonud, oli ülesõiduks laenatud kompass laevaomaniku teiselt aluselt. Sain korralduse minna järgmisel päeval neljateistkümne laeva taastada aidanud töötuga ühepäevasele preemiareisile. Samal õhtul tabas mind üllatus: laeva ainus kompass oli maha monteeritud. Meie teed läksid lahku. Olgu lisatud, et lause «Selle lühikese otsa teed sa ju üksi ära» on tšarterlaevastiku argipäev. Paraku ei ole vahet, kas uppuda teel Piritalt Naissaarele või Honolulusse. Aga selline oht varitseb kaptenit, kes veab võhikutest reisijaid üksi, pidevalt. Seepärast eelistavadki laevaomanikud vähenõudlikumaid kapteneid ja neid leiab kõige hõlpsamini ikka vähema kogemusega ja seetõttu uljamate algajate hulgast. Eestis kehtivad seadused esitavad küll kõrgemad nõudmised raha eest lõbureise tegevate aluste varustusele, kuid mitte meeskonna arvule ega kvalifikatsioonile. Pole mingi saladus, et väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks piisab teooriaosa miinimumi mehaanilisest pähetuupimisest ning kümnest tunnist «merepraktikast» avamerejahi pardal. Kõik.

teks kehtestada tasulisi lõbusõite tegevate väikelaevade kaptenitele asjakohased kvalifikatsiooninõuded, mis peavad endas kätkema ka piisavat meresõidustaaži. Näiteks iidses mereriigis Suurbritannias on inimeste raha eest sõidutamiseks nõutud vastav diplomi vaheleht (commercial endorsement). Seega ei ole meil tarvis jalgratast leiutada.

Lause «Selle lühikese otsa teed sa ju üksi ära» on tšarterlaevastiku argipäev. Paraku ei ole vahet, kas uppuda teel Piritalt Naissaarele või Honolulusse.

Minu palve peale muretseda reaalselt toimivad päästevestid tõi reeder laeva neli uut vesti ning ütles, et kõrge hinna tõttu peame ühe aasta nii läbi ajama. Olukorda võiks maismaal võrrelda esmase juhtimisõiguse saanud juhi palkamisega maksitakso rooli. Ausalt öeldes, ma ei himustaks selle minibussi reisijana tuisusel ööl libedale maanteele sattuda… Eelneva jutu kokkuvõtteks on mul tõsine ettepanek teha meresõiduohutuse seadusesse kaks täiendust veel enne, kui see osutub tagantjärele tarkuseks. Esi-

Teiseks kehtestada nimetatud aluste meeskonna minimaalseks suuruseks kaks pädevat laevajuhti ehk lihtsamalt öeldes keelata reisijate vedu ühe inimese poolt, kelle terviserikke või mistahes muu põhjuse korral jääb merele triivima absoluutselt abitu reisiseltskond. Olgu igaks juhuks täpsustatud, et pean silmas just neid aluseid, kes ei ole registreeritud reisilaevadena.

a veel üks ettepanek, mille vastu olen varasemas elus ka ise eksinud. Reisijate veol oleks mõistlik kehtestada meeskonnale alkoholi nulltolerants, nagu see on Saaremaa Laevakompaniis või Tallinkis. Seda soovitan eeskätt kaptenite ja nende abide endi huvidest lähtuvalt. Mistahes apsu korral ei jää siis kasvõi iseendale kahtlust hinge, et aga kui ma poleks seda pitsikest võtnud… Purjetasin kaptenina ümber maailma ilma piiskagi alkoholi pruukimata ja jätkan seda praktikat ka edaspidi, sest täiesti klaaris peas sünnivad kõige paremad otsused. Lõpetuseks veel niipalju, et kogu see jutt ei ole mingil juhul mõeldud inimeste merest eemale hirmutamiseks, vaid võimalike traagiliste õnnetuste vältimiseks. Käsitlesin vaid kolme juhtumit. Tegelikult tuleb merel harrastajatega äpardusi ette proportsionaalselt mitte vähem kui maanteeliikluses, ja nagu teada, ei sõltu inimelu väärtus sellest, kas ta reisib ookeaniaurikul või aerupaadis. Kaotatud elu aga ei too tagasi ükski kindlustusselts. Meremees peab merd kartma, aga hirmu tunda ei tohi. Sain õiguse avamerejahtidel kaptenina sõita 36 aastat tagasi ja uskuge, tean mida kirjutan.

POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kaitsepoliitika kasvuvalud

TEELINE JA TÄHED D

Mart Raudsaar

Sõjapidamises on raske midagi täiesti uut leiutada

aitseminister Sven Mikseri (SDE) sõnul on mitu riigikaitset käsitlevat seadust praeguseks vananenud. «Nii on kehtiv sõjaaja riigikaitse seadus pärit 1990. aastate algupoolest ja peegeldab sisult oma Teise maailmasõja eelset eelkäijat,» kirjutas ta uut riigikaitseseaduse eelnõu tutvustades («Eesti riigi koospüsimise seadus», Postimees 23.7.2014). Sõjaeelsed seadused pärinevad 1938. aastast ja välise tõuke nende loomiseks andis sama aasta algusest kehtima hakanud uus põhiseadus. Samas viitasid kaasaegsed ka sisulistele probleemidele. Murekohaks oli riigikaitse juhtimine sõja puhkemise ajal. «Ülemineku raskuste ärahoidmise eesmärgil peab riigikaitse korraldus sõja ajal olema võimalikult lähedane riigikaitse korraldusele rahu ajal,» seisab 1938. aasta riigikaitse sõjaaegse korralduse seaduse eelnõu seletuskirjas (ERA, f. 495, n. 12, s. 297, l. 1a). Tänapäeva uue riigikaitseseaduse loomise vormiliseks stardipauguks oli põhiseaduse muutmine 2011. aastal. Silmas peeti ka sisulisi vajadusi. «Toimekindluse tagamiseks muudame rahu- ja sõjaaja riigikaitselised juhtimissüsteemid ning vastutusalad võimalikult sarnasteks,» seisab samast aastast pärit Reformierakonna ja IRLi valitsusliidu programmis, kus kasutatakse loomulikult ka võlusõna «kaasajastame».

Iseseisvuse taastanud Eesti kaitsepoliitika hakkab täiskasvanuks saama. Aga nagu iga teismeline, on ka meie kaitsepoliitika veendunud, et varem ei ole midagi olnud ja kõik tema pähe tulevad ideed on enneolematud, kirjutab ajaloolane Allan Käro.

iigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma (RE) selgitas tollal vajadust uue seaduse järele oma isikliku kogemusega. «Piisavalt kaua nii Eesti kui rahvusvahelises kriisimaailmas töötanud inimesena olen kogenud kõikjal ühte kriisitõdedest – kriisiajal toimivad ainult need mehhanismid ja suhted, mis toimivad ka igapäevases elus,» kirjutas ta. Raidma sõnul ei hakka vaid sõjaajaks loodavad juhtimisstruktuurid lihtsalt tööle. «Kriisiajaks erisugustele eksisteerivatele institutsioonidele lisavastutuse ja -õiguse andmine toimib,» kinnitas ta. («Kuidas valmistuda sõjaks?», Põhjarannik 3.6.2011) 1938. aastal arutas Riigikaitse Nõukogu juba mainitud sõja-

aegse korralduse seadust 7. märtsil. «/.../ eelnõu koostamisel on lähtutud esiteks sellest põhimõttest, et kõik sõjaajaks vajalikud asutised on olemas juba rahu ajal ja seega üleminek rahuaegselt organisatsioonilt sõjaaegsele peab teostuma võimalikult lihtsalt, ilma suuremate murranguteta ja kiirelt,» alustas koosolekut ülemjuhataja kindral (sel hetkel veel kindralleitnant) Johan Laidoner (Riigikaitse Nõukogu protokollid 1933–1939. 2013. Lk 380–381).

uid see ei olnud ainuke eesmärk, mida uue seadusega taheti saavutada. Tänavu veebruaris kiitis valitsus heaks riigikaitse laiapõhjalise arengukava aastani 2022, «mis esmakordselt vaatleb riigikaitset laiemalt puhtsõjalisest kaitsest ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded» (kaitseministeeriumi pressiteade 27.2.2014). «Teiseks põhimõtteks, millest on lähtutud eelnõu koostamisel, on see, et kõigile ministeeriumidele jäävad vastavalt täita need ülesanded, mille täitmise need ministeeriumid ette valmistasid juba rahu ajal,» jätkas kindral Laidoner oma sissejuhatust 7. märtsi Riigikaitse Nõukogu koosolekule. Väga tähtsaks peeti, et riigikaitsealane tegevus ei jääks paberile või takerduks bürokraatiasse. «Praeguseks olemegi vastu võtnud riigikaitse laiapindse arengukava, kuid selle rakendamine takerdub juhtimissüsteemi ja seadustesse, mis suuresti on endiselt pärit ajast, mil riigikaitset nähti vaid puht sõjalise tegevusena,» kirjutas kaitseminister Mikser juba viidatud artiklis. Uue riigikaitseseaduse eelnõu

Kes ütles? • «Seetõttu peavad riigi kaitsmiseks valmistuma mitte ainult kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused ning tegelikult kogu ühiskond.» • «Teisiti ei ole käesoleval ajal riigikaitse edukas teostamine mõeldav, sest sõjapidamine ei ole ainult relvastatud jõudude ülesanne, vaid sõjapidamise raskused lasuvad kogu riigil ja rahval.» Vastusevariandid: • kaitseminister Urmas Reinsalu (IRL) 2014. aastal • ülemjuhataja kindral Johan Laidoner 1938. aastal allikas: riigikaitse nõukogu protokollid 1933–1939. koostanud urmas salo. eesti ajalooarhiiv, 2013. lk 383; kaitseministeeriumi pressiteade 27.2.2014

Ukraina konflikt kui Putini sõda

õhimõtteliselt on terve kaardipakk taas segi paisatud. Kui veel hiljaaegu tegi Ukraina kaitseminister Valeri Geletei avaldusi, milles lubas sõja idas kuu ajaga võiduka lõpuni viia, siis praegu oodatakse Ukrainas ärevusega Kremli pealetungi, ja seda 5. septembril sõlmitud relvarahust hoolimata. Seevastu Venemaa praegune juhtkond on veel kord tõestanud, et on tõeliste mänguritena valmis minema va banque, paisates eriväelaste ja «vabatahtlike» kõrval Ukraina idaosasse kaadrisõjaväelaste kõrval ka 18–19-aastaseid ajateenijaid. Venekeelses sotsiaalmeedias levib nali, mis põhineb nõukogudeaegsel menumultifilmil. «Koppkopp, see olen mina, kirjakandja Petškin, tõin teile poja tsinkkirstu, kuid teile ma seda anda ei saa, kuna Ukrainas pole Vene sõjaväelasi.» Tänaste ja homsete ajaloolaste ees seisab ühel päeval keeruli-

Taavi Minnik ajaloolane

ne ülesanne jõuda kokkuleppele selles, mis praegu toimub Dnepri jõe idakaldale jäävas Ukraina osas. Käibelelastud eufemismide hulgas orienteerumine ei saa kerge olema. Kui Ukraina ja Vene meediaruumis räägitakse eelkõige vastavalt «terroristidest» ja «terrorismivastasest operatsioonist» ning «ülestõusnud relvastatud rahvast» ja «vene kevadest» (tõmmates paralleele 2010. aasta «araabia kevadega»), siis tänaseks on selge, et põhiline pole vastasseis ida- ja läänekalda Ukraina ega ka mitte Vene ja Ukraina relvajõudude ning paramilitaarsete rühmituste vahel. Ukraina konflikt läheb ajalukku kui Putini sõda, see on tema ning teda ümbritsevate oligarhide võitlus võimu ja ressursside eest Venemaal. Õigemini nende säilitamise eest. Maidanil demonstreeriti, et riigi poliitilist suunda ja juhtkonda on põhimõtteliselt võimalik vahetada riigi pealinna kesk-

seletuskiri paigutab olulisemate muudatuste seas esikohale peaministri, valitsuse ja riigikantselei rolli tugevdamise. «Eelnõu näeb ette, et riigikaitse planeerimine toimub riigikantselei juhtimisel, kellel on õigus kontrollida teiste riigiasutuste vastavat tegevust,» seisab seal. «Riigikaitse kaasajal ei ole mitte üksi relvastatud jõudude asi, vaid sellest võtavad osa ka kõik ministeeriumid, ning et nende tegevus ei jääks mitte ainult paberile, siis on tõesti väga vajalik fikseerida ära seaduses ka aruandlus sel alal,» rääkis kindral Laidoner Riigikaitse Nõukogus 14.2.1938, kui arutati riigikaitse rahuaegse korralduse seaduse eelnõu, milles kontrollimise õigus oli antud presidendile (Riigikaitse Nõukogu... Lk. 356–358). Tänapäeva riigikaitseseaduse eelnõu seletuskiri toob välja – jätmata loomulikult märkimata, et tegemist on uue käsitlusega – 2010. aasta riigikaitse strateegia punkti 31, mis eristab kuut peamist riigikaitse tegevussuunda: sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, sisejulgeoleku tagamine, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ja psühholoogiline kaitse.

gaüks võib rahvusraamatukogu DIGAR-andmebaasis sisse toksida «seaduste kogu IV köide» ja mõtiskleda 1938. aasta seadusi lugedes, kui uus see käsitlus on. Üks näide siiski. «Peaminister hoolitseb rahva riigikaitsetahte tõstmise ja säilitamise eest ning võitluse korraldamise eest kõige selle vastu, mis võib nõrgendada rahva riigikaitsetahet,» seisab riigikaitse rahuaegse korralduse seaduse paragrahvis 40. Ja kui kedagi ehmatas vaikiva ajastu hõngus, siis üks tsitaat veel varasemast ajast. «Praegusaja sõjas ei hävita vaenlane üksi võitleva sõjaväe füüsilisi ja materiaalseid jõude, vaid kogu seljataguse rahva hingeelu. /.../ On sugenenud uus teadus, kuis vaenulise rahva hingeelu ja majandust määndada ja hävitada. /.../ Sarnane sõda rahva hingeelu ja majapidamise vastu algab enne tegelikku võitlust. Ainult terav kogenud silm näeb ja tunneb selle võtteid.» Nii kirjutas 1926. aastal kindralleitnant (tollal kolonel) Nikolai Reek eessõnas kolonel (tollal major) Richard Maasingu raamatule «Moraal ja sõda».

väljakul. Rahulolematu rahvahulk Punasel väljakul, Kremli müüride kõrval on ilmselt Putini režiimi halvim õudusunenägu. Praegusel hetkel on see, et Maidanil alguse saanud revolutsioon ei lõpetaks rahva lootuste totaalse petmisena ega seda lõpetaks ka väline sekkumine ehk Putini sõda, ainsaks lootusekiireks mitte üksnes Ukraina, vaid ka Venemaa rahvale. Kõik «punased jooned» on juba ammu ületatud, Budapesti lepe 1994. aastast ja Helsingi lepped 1975. aastast on samahästi kui puruks rebitud, rääkimata sellest, et Putini režiimi tegevus on vastuolus Vene Föderatsiooni enda seadustega. Ühendriikide ja Euroopa Liidu juhtide käes võib olla täna Ida-Euroopa saatuse võti, kuid tõtt-öeldes ei ole nende senine tegevus ilmselt vastavuses paljude idaeurooplaste ootustega. Kuid need ootused on kõrged – ei rohkem ega vähem kui lõpetada Putini sõda Ukrainas.

Tahad, ma näüdä sulle Tallinna?

t kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et ma ei kavatse järgmisel aastal kandideerida riigikokku. Teiseks, mulle ei sümpatiseeri nõukogude võim ega elu Eesti NSVs, kus mul tuli elada kokku 18 aastat. Mul on olnud rõõm kuulda Eesti eduloost Obama esituses ja kindlasti ma ei kuulu punanostalgia ihalejate sekka. Ma mäletan, milline oli elu okupeeritud maal, ja ma näen, milline see on praegu. Aga nüüd asja juurde. Mitte väga kaua aega tagasi kutsus Jüri Mõis kõiki elama Tallinna. Praegu teeb sama Edgar Savisaar, kelle sõnul on parem, kui eestlased töötavad pealinnas, selmet teha seda Soomes. Tutvudes Eesti pendelrände kaartidega, võib mõista, et Tallinn ongi kujunemas peamiseks Eesti töökohaks, mis muidugi seletab rahvamassi teket Elroni rongidesse Tallinna suunal. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel käis Tallinna mujalt tööl üheksa protsenti Tallinna rahvastikust. Tartu Ülikooli regionaalse pendelrände uuringu põhjal on näha, et minusuguseid pealinna töölesõitjaid leidub üksjagu nii Tartus, Pärnus kui Lääne-Eestis ja saartel. Meil, kes me sõidame seda teed iganädalaselt või suisa igapäevaselt, võib olla väga raske uskuda, et Eestis elab inimesi, kes ei ole elus kunagi käinud Tallinnas. Kuna rahvaloendus pole teemat niisuguse nurga alt uurinud, toon kaks näidet. Kui ostsin Nõo valla käest 2002. aastal maja, elas selle keldris vanamemm. Nähes kord mu välismaa sõpru, küsis ta, kustkohast külalised pärit on. Vastasin, et Taanist. «Taanist? Ahaa, see on seal, kus on Tallinn,» vastas memm, kelle kõige kaugemad retked elus olid ulatunud maakonnalinna Tartusse. Teine näide. Jättes täpsustamata koha, elavad mul Lõuna-Eestis head tuttavad, kelle algkooliealine laps käis elus esimest korda sellel suvel Tallinnas. Tegemist on töökate ja tublide inimestega, kelle jaoks pealinnas-käik on siiski nõnda suur ja kulukas ettevõtmine, et nad saavad seda lubada endale heal juhul korra viisaastakus.

iisuguseid inimesi on veel. Mida kaugemale Tallinnast, seda rohkem. Nende sunnismaisuse põhjuseks ei ole huvipuudus või kohtlaseks olemine. Üks mu teine tuttav maamees vaatab satelliidist CNNi ning vestlesime temaga palke koorides olukorrast Kashmiris. Tema ja teised inimesed ei pääse liikuma, kuna nende kodukohast sõidab buss läbi üks kord päevas ning teekond Tallinna võtaks 10+ tundi, mis tähendaks ööbimist võõras linnas. Enamik Tallinna televiisorist vaatajaist pole nõnda ettevõtlikud ja neil pole raha isegi maakonnalinna sõiduks. Ja seetõttu olukord väikestes äärevaldades meenutabki «Kuningas Stahhi ajujahi» õhkkonda (hea raamat, soovitan!), kus šlahta ahistas ja nottis kohalikke talupoegi. Teisisõnu on tekkinud kohalikud «austatud inimesed», kes istuvad volikogus või koguni vallavalitsuses ning käsevad, poovad ja lasevad. Kuigi viimases Riigikogu Toimetiste vestlusringis pakkusid kõigi fraktsioonide esindajad häid mõtteid, kuidas vähendada vaesust ääremaal, siis mugavustsoonis valitsev kohalik niinimetatud šlahta, inimkapitali nappus ja sotsiaalsete oskuste nappus pidurdaksid rahasüsti mõju suurel määral. Kui mulle tuleb hea mõte, kuidas probleemi lahendada, siis annan teada. Seniks on aga mitmete kaasmaalaste elu pärisosaks rahvuslik mäng «Tahad, ma näüdä sulle Tallinna?». Ehk siis – pane keel külma ukselingi külge. «Teeline ja tähed» on rubriik, kus Mart Raudsaar mõtiskleb ristikivilikus vaimus teelolemisel kogetud seikade, aegade ja inimeste üle.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014

Kõik räägivad filmist Just sellist pealkirja – «Kõik räägivad filmist!» – kannab neljapäeval ja reedel Tallinnas Artise kinos toimuv mängufilmikonverents, kus tehakse esimene kokkuvõte poolteist aastat tagasi reorganiseeritud Eesti Filmi Instituudi tegevusest ja visandatakse eesti filmi tulevikku. Ettekandeid ja vestlusringe on esinduslikus valikus, kokku 23. Näiteks: «Kuidas käsi käib? Ülevaade Eesti mängufilmi hetkeseisust ja arengusuundadest» (Edith Sepp), «20 aastat filmirahastust taasiseseisvunud Eestis» (Lauri Kärk), «Filmikunst kui rahvusliku identiteedi võimendaja» (Ilmar Raag), «Eesti filmi olukord filmitootja pilgu läbi. Ühe filmi arengukaar» (Kristian Taska), «Autorifilmi vari rahvusliku filmi kohal» (Karlo Funk), «Euroopa film 2014» (Tiina Lokk). Esimese päeva (kella 9–18.30) lõpetab meie esimeste 3D-nukufilmide «Suveniir» ja «Kui mehed laulavad» restaureeritud versiooni linastus. Konverentsi, kuhu on oodatud kõik huvilised, korraldab Eesti Rahvuslik Filmiprodutsentide Ühing koos Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälinguga, kes teeb sellest ka oma kultuuriportaalis otseülekande. Viimane sellelaadne ettevõtmine leidis aset 2010. aastal, toona kandis konverents pealkirja «Keda kõnetab Eesti mängufilm?» ja selle organiseeris Eesti Filmiajakirjanike Ühing koos Eesti Filmi Sihtasutusega. PM

Algab Steni muinasjutuvõistlus Juba viimased 23 aastat on Ann ja Ants Roos algatanud oma poja sünniaastapäeval järjekordse ja oodatud muinasjuttude kirjutamise võistluse – «Steni muinasjutuvõistlus». See on Eesti staažikaim laste omaloomingukonkurss. Võistlustööde arvukus ja sisukus annavad aastast aastasse teada, et muinasjuttude välja mõtlemine ja kirja panemine pole kaduv ja unustatud kunst. Laekuvad lood võivad olla moodsa aja mõjutuste, märkide ja mekiga. Sisu – lapse unistused ja soovid ja fantaasialennud – pole läbi aegade tegelikult muutunud. Muinasjutuvõistlus on hea partner koolile ja emakeele õpetajale, sest eesmärk on sama – arendada laste loovust ja head keelekasutust. Ann ja Ants Roos ootavad 10–15-aastaste laste kirjutatud muinaslugusid 22. detsembrini aadressil Haapsalu, Endla tänav 2b – 1, 90504, märgusõnaga «Steni muinasjutuvõistlus». Lugude pikkus võiks piirduda 1–2 A4-suuruses paberilehega. Võistluse tulemused saab teada 2014. aastal rahvusvahelise lasteraamatupäeva paiku aprilli alguses. Autasustamine toimub Tallinnas. Parimad muinasjutud avaldatakse ajakirjas Hea Laps. PM

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Tom of Finland teeb tegusid Homoerootika on popp: Soomes tuli esmaspäeval müügile mark, millele on sätitud kangelased kuulsa soome kunstniku Tom of Finlandi isikupärastest töödest. Võib öelda, et markidele oli järjekord ukse taga ning neid oli juba enne müügile tulekut jõutud tellida 178 riigist. Margi välja andnud Soome Posti hinnangul pole meedias, sotsiaalmeedias ega võrguväljaannetes varem ükski Soome mark sellist tähelepanu pälvinud. Soome Posti esindaja Markku Penttinen ütleb, et edu on üllatav. «Sellist menu pole varem ühelgi meie margil olnud ja arvatavasti ei tule ka,» räägib ta. Praeguseks on kolmest postmargist koosnevat plokki trükitud 200 000 eksemplari ning need loodetakse läbi müüa kahe nädalaga. Penttineni arvates on mõnele maale võib-olla selline homoerootiline margilahendus too much, kuid soomlastele mitte. «Me oleme edumeelne rahvas, juba 50ndatel peeti meil arutelusid, kas ikka saunas istuvat paljast naist tohib margile panna.» Tom of Finlandi, kodanikunimega Tuoko Laaksoneni (1920–1991) naha- ja musklifetišist laetud tööd mõjutasid palju 20. sajandi teise poole geikultuuri visuaalset poolt, olles inspiratsiooniallikaks muuhulgas sellistele kunstnikele nagu Robert Mapplethorpe või Vivienne Westwood. Margi disaininud Timo Berry sõnul andis Tom of Finland geidele tagasi nende maskuliinsuse. Janar Ala

POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

FILM. Kaks režissööri ühe filmi kallal on nagu kahemehesaag: sikutada tuleb kordamööda, mitte korraga.

Eesti perekonnavaled sünnivad Pärnus tiit tuumalu

Vajatakse publikut

tiit.tuumalu@postimees.ee

me küll, aga Valentin Kuik (väikesel pildil) tegi viimati mängufilmi 15 aastat tagasi («Lurjus»). Kirjutas vahepeal mitu head stsenaariumit, näiteks «Erna retke», aga filmi neist ei saanud. (Vähemalt tema enda käe all mitte.) Nüüd saab – «Perekonnavaledest». Psühholoogilise draama (nagu Kuigil ikka) peategelaseks on muusik Egon Rei (Tambet Tuisk), kes dirigendist äia ootamatu haigestumise järel võtab orkestri juhtimise üle. Et orkester ja ka perekond ei laguneks, tuleb varjata äia minevikuga seotud valesid. Vanad valed sünnitavad uusi ja mõjutavad ka Egoni elu. Vähemalt sünopsise järgi on see nii. Esimest korda on Kuigil ka kaasrežissöör – Manfred Vainokivi, ühtlasi filmi operaator ja üks kunstnikke. Pärnu kontserdimaja sees ja ees filmitakse 17. septembrini, võtted jätkuvad järgmise aasta kevadel. Grigori Kromanov ja Jüri Müür, Juli Kun ja Kaljo Kiisk, Virve Aruoja ja Jaan Tooming, Leida Laius ja Arvo Iho, Janno Põldma ja Heiki Ernits, Renita ja Hannes Lintrop, Andres Maimik ja Rain Tolk… – neid režissööritandemeid, kes on koos vähemalt ühe filmi kallal pusinud, meil ikka on. Põhjused küll erinevad.

• «Perekonnavalede» võttegrupp kutsub inimesi massistseeni, kus filmitakse orkestri kontserti. Orkester on olemas – Pärnu linnaorkester –, dirigent ka – Tambet Tuisk –, puudu on publik. • Võte on pühapäeval, 14. septembril päeva teises pooles (kellaajad täpsustuvad). Võttepäeva pikkus 4–6 tundi. Riietus pidulik, soengud sätitud. Vanus 15–75 eluaastat. • Huvilistel palutakse ennast registreerida e-aadressil hiie145@gmail.com (Hiie Fluss). PM Roman Baskin juhatab orkestrit!? Esialgu üksnes filmis. Miks teil, Valentin, läheb vaja Vainokivi? Ja teil, Manfred, Kuiki?

Manfred, kas see, et te hea dokumentalist olete, ei rahulda enam? Milleks mängufilm?

Vainokivi: Valentin tegi ettepaneku ja mul ei olnud selgroogu keelduda. Kuik: Tahaks teha hea filmi, sellepärast.

Edevusest. Pealegi esimene viiul on Kuik, mul lastakse ka paaril korral poognaga üle keelte tõmmata.

Mis takistab seda üksi tegemast?

Kuik: Minu iga... (71 – T. T.). Ja see, et režissuur on nii vaimselt kui füüsiliselt kõige raskem amet, mida olen kunagi pidanud. Miks just Vainokivi?

Kuik: Toob kaasa uusi ideid ja huvitava nägemuse.

Kui täpselt on paigas rollijaotus? Võtete ajal kaklema ei lähe?

Vainokivi: … Eriti ei kipu. Mul on käsi haige ja Valentin on vana poksija, meie maanoorte meister. Kaks režissööri ühe filmi kallal on nagu kahemehesaag: mõlemad sikutavad enda poole ja kui seda kordamööda te-

Joonte füüsiline mõnu arvustus riin kübarsepp kunstikriitik

Jaanika Peerna

«Harjutusi joontele / Exercises for lines» 13. septembrini Vaal-galeriis

«Harjutusi joontele» on omapärane projekt, kus joontest tekib inimhinge looduslik hääl ning ühes sellega gümnastika ja nende kooslusest tulenev sünergia. Sellele annab tooni omamoodi valgustuslik revolutsioon, kus põrkuvad kokku heleda ja tumeda varjundid Vaal-galerii valges kuubis. Jaanika Peerna (1971) on Tallinnas sündinud kunstnik, kes on alates 1998. aastast elanud ja tegutsenud New Yorgis. Viimase aasta veetis Peerna Berliinis, kus on valminud ka näitusel väljas olevad tööd. Peerna loob oma teisel kodumaisel isikunäitusel Vaal-galeriisse võimla, kus kujuteldavatel ja joonistatud joontel on võimalus testida oma paindlikkust ja leidlikkust. Kunstnik laseb vaba käega joonistatud 13 meetri pikkused sirged jooned rippuma lae ja põranda vahele. Lühemad jooned saavad endale pika ülakorruse seinapinna, kus samm-sammult oma võimeid proovile panna. Joon on olnud Peerna loomingu üheks oluliseks elemendiks alates tema karjääri algu-

Jaanika Peerna ja installatsioon foto: ave talu «Selgroosirutus».

sest New Yorgis. Ta on veendunud, et visuaalne kunst ja mõnu liikumisest on kõik seotud füüsilise jõuga, mida sihipäraselt kasutatakse. Sellesse valdkonda klassifitseerib ta ka joonistamise ning esmapilgul primitiivsete joonte tekitamise. Kõige aluseks on sihikindel süsteem meie ajudes. Pliiats ja paber käivad Peerna jaoks alati käsikäes, mille vahel on peidus sügav vabaduse ning kontrolli vaheline seos, sest joonistamise abil alustavad oma kavandite loomist praktiliselt kõik kunstiliigid. Kunstnik tunnistab, et Berliinis veedetud aasta jooksul on

tema jooned muutunud märksa kõveramaks, mis peegeldab emotsionaalselt eemalolekut New Yorgist. Esmapilgul on kõik näitusel olevad tööd sarnased, tegelikult aga sootuks erineva tähendusega, nagu ühest palee saalist teise marssides on iga ruum omaette maailm. Kõiges mängib oma osa spektrivalgus, konkreetne rütmika ja kindel matemaatika, mille koosluses tekibki emotsioon. Kui professor Leonhard Lapin pahaks ei pane, siis võiks nende kahe kunstniku loomingu vahele tõmmata mõned paralleelid, seoses triipkoodide temaatikaga. Joonistamise protsess nõuab kunstnikult fokuseeritud füüsilist energiat ja keskendumist. Ainult nii saab luua vaba käega nii sirgeid jooni, nagu joonistustel näha on. Peerna on kasutanud joone uurimiseks nii joonistamise, valguskui videokunsti ning installatsiooni ja performance’i vahendeid. Viimasel ajal on ta loomingus märgata, kuidas ateljeevaikuses tegutsemise tulemusel ja performance’i käigus loodud teosed ning füüsilise pingutuse ja joonistamise protsess on teineteisele lähemale liikumas. Jaanika Peerna sooviks justkui öelda, et kõik me elame ja käime mööda jooni oma trajektooril. Kas siis sihipäraselt või sihipäratult paraboolis või sinusoidis. Inimkeha piiritlemine isikupäraste jõujoontena on selle kunstniku eesmärk.

foto: mihkel ulman

ha, siis peaks paku läbi saagima. Kui korraga sikutavad, ei juhtu midagi. Kuik: Mõlemad küsimused ja sõna «roll» viitavad mingile etendusele, kus ninad veriseks lüüakse. Minu eas kakleb inimene enamasti ainult enesekaitseks. Seni ei ole keegi mind rünnanud.

rekonnavaledest» lahutab, seda üritasite?

Kuik: Korduvalt. Mis ei tapa, karastab? Või ei ole see nii?

Kuik: On küll. Vainokivi: Loodame, et traumale ei järgne tüsistusi.

Kuik: Kõik teevad tööd.

Mida on «Perekonnavaledel» meile ütelda – peale selle, millele osutab juba pealkiri?

Lihtsam olevat niiti läbi nõelasilma ajada, kui Eestis mängufilmi teha. Kui palju teie, Valentin, nende 15 aasta jooksul, mis «Lurjust» «Pe-

Kuik: Seda, et eneseteostusel, toimugu see dirigendipuldis või voodis, on hind, ja et igal perekonnal on saladusi, mida kodurahu ja heaolu nimel võõras-

Kes mida võtetel teeb?

te eest varjatakse... Meie filmi peategelane Egon Rei on muusik. Sunnitud osalemine dirigendist äia kaksikelus toovad esile tema need loomuomadused, mis aitavad tal pärast võimuka äia haigestumist tõusta orkestri juhiks. Osadesse oleme kutsunud Tambet Tuisu, Eva Klemetsi, Ülle Kaljuste, Roman Baskini, Tõnu Kargu, Jaanika Arumi, Laine Mägi, Anu Lambi, Sulev Teppardi ja teised, pluss Pärnu linnaorkester ja paarsada elanikku. Vainokivi: «Perekonnavaled» annab vaatajale võimaluse oma elu paremini, ilma valedeta elada. Kuhu te selle oma stsenaariumite seas paigutaksite, Valentin? Kas «Perekonnavaled» on Valentini parim stsenaarium, Manfred?

Kuik: «Perekonnavaled» on juba paigutatud raamatukogudes riiuleisse minu teiste stsenaariumikogumike kõrvale. («Perekonnavaled» ilmus trükis 2013. aastal – T. T.) Las lugejad otsustavad, milline stsenaarium on kõige parem ja tuleks filmiks teha. Vainokivi: Ikka parim. Filmite Pärnus, miks?

Kuik: Pärnu on väga kena linn, seal on toredad inimesed ja hea linnaorkester. Vainokivi: Parim linn Eesti perekonnavalede tekkimiseks.

16 || SPORT || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

See on ühe ajastu lõpp. F1-sarjas sõitva Ferrari meeskonna juht Luca di Montezemolo vihjas, et on tiimist lahkumas.

KORVPALL

Leedu jõudis MMil poolfinaali Hispaanias toimuval korvpalli MMil asuti eile selgitama poolfinaliste ning esimeses veerandfinaalis võttis 73:61 võidu Leedu, kes alistas Türgi. Leedu kaotas avaveerandi 13:18, kuid poolajaks oldi 33:28 juhtimas. Kolmanda veerandaja alguses tegi Türgi suure vahespurdi ja leedulased leidsid end 36:37 kaotusseisust, kuid veerandaja lõpuks oli tablool taas Leedu 47:44 eduseis. Türklased ei andnud viimasel veerandajal alla, aga Leedu näitas kindlamat mängu ja lõpuks vormistati 73:61 võit. Leedu parimana viskas Renaldas Seibutis 19 punkti, türklaste poolt vastas Kerem Gönlum 13ga. Leedu poolfinaalivastase selgitasid eile hilisõhtul Sloveenia ja USA.

VORMEL-1

EM-valiksarja suurepärase võiduga alustanud Eesti jalgpallikoondis tänas pärast lõpuvilet emotsionaalselt ka Lilleküla staadionile kogunenud 6561 pealtvaatajat.

Schumacher pääses koju Saksamaa väljaanne Bild avaldas eile seitsmekordse vormel-1 sarja maailmameistri Michael Schumacheri (pildil) mänedžeri Sabine Kehmi avalduse, mille järgi pääses eelmise aasta detsembris raske suusaõnnetuse üle elanud vormelilegend kodusele ravile. «Michaeli taastusravi jätkub nüüdsest alates tema kodus. Tema tervis on viimaste kuude ja nädalate jooksul läinud paremaks, aga ees ootab siiski veel pikk ja raske teekond,» seisis Kehmi avalduses. «Tahame omalt poolt tänada Lausanne’i taastusravikeskuse töötajaid nende hea töö eest. Lisaks palume endiselt austada Schumacheri perekonna privaatsust ja hoiduda Michaeli tervise üle spekuleerimast,» lisas ta.

kohta

tõusis maailma tennise edetabelis Jürgen Zopp, kes asub nüüd 273. kohal. TENNIS

USA lahtised võitis Cilic USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitis horvaat Marin Cilic (ATP 16.), kes alistas finaalis 6:3, 6:3, 6:3 jaapanlase Kei Nishikori (ATP 11.). Eelmisel aastal samal ajal pidi Cilic võitlema dopingusüüdistustega, kuna tema uriinist leiti keelatud ainet niketamiidi. Kuna mees polnud ainet teadlikult manustanud, vähendas CAS tema võistluskeelu üheksalt kuult neljale. Siiski pidi ta vahele jätma just US Openi. Viimati võitis Horvaatia tennisist suure slämmi turniiri 2001. aastal, kui Wimbledonis triumfeeris Cilici praegune treener Goran Ivanisevic.

Eesti võrkpallur liitus Küprose liigaga

Eesti vehklejad Peterburis 16 parema hulgas

Kohila VK 21-aastane diagonaalründaja Merilin Salben siirdus uueks hooajaks Küprose kõrgliiga AEK Larnaca ridadesse. Eelmisel hooajal sümboolsesse koosseisu valitud Eesti võrkpallikoondislane on lisaks Kohila VK-le esindanud naiste kõrgliigas ka Viljandi Metalli. Viiekordsele Eesti meistrile on AEK Larnaca esimene välisklubi.

Hiljuti Eesti juunioride vehklemise karikavõistlustel võidutsenud Ruslan Eskov (Tartu Kalev) ja Karoliine Loit (Tallinna Mõõk) jõudsid Peterburis toimunud rahvusvahelisel kadettide epeeturniiril Anitškovi Palee mõlemad 16 parema hulka. Nii Eskov kui Loit said oma arvestuses 15. koha, meeskadette osales 153, naiskadette 130.

EM-VALIKSARI. 2016. aasta EM-piletit püüdev Eesti jalgpallikoondis alustas jahti edukalt, kui Ats Purje väravast alistati koduväljakul 1:0 Sloveenia.

Uue näoga koondise esimen madis kalvet kristjan jaak kangur sport@postimees.ee

esti koondis, kes võtnud sihiks jõuda 2016. aasta jalgpalli EMfinaalturniirile, alustas jahti ihaldatud eesmärgi suunas edukalt. 1:0 võit Sloveenia üle tähistas eestlaste jaoks valiksarjades alles kuuendat kohtumist, kui suudeti üle mängida meeskond, kes on osalenud ka maailma suurimal jalgpallipeol ehk MMil. Eelmised viis võitu saavutati Tarmo Rüütli käe all, nüüd sai oma valikmängude debüüdil samaga hakkama ka Magnus Pehrsson. Lisaks uuele juhendajale on meie jaoks esmaspäeval alanud valiktsüklis uute meestena põhikoosseisu tõusnud 21-aastased Karol Mets ja Ilja Antonov ning 26-aastane Ken Kallaste. Nii tõestatigi, et olulisi võite suudetakse noppida ka ilma seni keskväljal võtmerolli mänginud Konstantin Vassiljevi (praegu vigastatud), Aleksandr Dmitrijevi ja Dmitri Kruglovita (kumbki pole traumade järel veel piisavalt heasse vormi jõudnud). Siiski on lootust, et kuu aja pärast on ka senised põhitegijad valmis koondist täisjõuga aitama. Kui Eesti suutis esmaspäeval mitmel puhul oma mängutempo peale suruda, siis tunduvalt nimekamatel sloveenidel ei tundunud olevat ka varuplaani, kuidas Eesti kaitseliini lahti muukida. «Olime hästi valmis ja suutsime nende käigud neutraliseerida. Nende võtmemängija oli äärel tegutsenud Kevin Kampl, keda suutsime korralikult ohjeldada. Arvan, et ta oleks olnud meile ohtlikum, kui ta oleks tegutsenud alumise ründajana,» hindas Pehrsson. «Suurepärase emotsiooniga

valiktsükli algus. Mul on tõsiselt hea meel meeskonna tahtejõu üle, see oli täiesti super. Taktika võib olla ükskõik milline, aga kui mängijad ei jookse ega tööta selle nimel, siis ei ole sellest mingit kasu. Muidugi andsid tulemuse need kaks asja kokku: treenerite poolt hea taktika ning mängijad, kes on valmis selle meeskonna ja riigi eest endast maksimumi andma. Selle üle on eriti hea meel,» rõõmustas koondise kapten Ragnar Klavan. Ka vastaste algkoosseis näitas, et pigem tulid külalised kohtumist mängima ettevaatlikult. Päev enne matši arutlesid Sloveenia ajakirjanikud koondise võimaliku algkoosseisu üle, oli kaks võimalust, millest üks oli selgelt kaitsvam ja teine ründavam. Tegelikule algkoosseisule pilku heites võis tõdeda, et väljakule saadeti kahest valikust kaitsvam formatsioon. Selle koosseisu alumine keskpoolkaitsja oli kokkuvõttes kahe kollase kaardi tõttu väljakult eemaldatud Dalibor Stevanović, kellele kohta eeldatavalt ründavamas rivistuses ei nähtud. Stevanovići eemaldamine 79. minutil sai mõlema poole hinnangul lõpuks ka murdemomendiks. «Võidu tõid meeskonnatöö ja distsipliin. Teadsime, et meil tuleb võimalusi – me ei jõua selliste meeskondade vastu 90 minutit domineerida. Punane kaart viis nad rütmist välja,» hindas otsustavatel hetkedel ülimalt kasulikult tegutsenud Joel Lindpere. Esmaspäevast kohtumist kõrvalt jälginud endine Eesti koondise kapten Raio Piiroja tunnistas, et ta pani tähe-

1:0 võit Sloveenia üle tähistas eestlaste jaoks valiksarjades alles kuuendat kohtumist, kui suudeti üle mängida MMil osalenud meeskond.

EM-valikmäng Eesti

Sloveenia

86. Purje 36. Antonov

63., 79. Stevanovic 79. Stevanovic

Lilleküla staadion. 8.09.2014

Morozov Pareiko Klavan

Teniste 71. Jääger

Peaohtunik: Szymon Marciniak (Poola)

Mets Lindpere 85. Purje

Zenjov

Vunk Anier

Kampl

Novakovič

Kurtič

Kallaste

Stevanovič

Antonov 67. Kams Iličic 62. Birsa Rotman 89. Lazarevič

Struna Cesar Samardžič mard mardž d

Brečko

Handanovič

le mitut muudatust võrreldes eelmiste valiksarjadega. «Esmalt torkas silma, et standardolukordade lahendamisega on vaeva nähtud, neid on kõvasti lihvitud,» tõi Piiroja välja ühe suurema muudatuse. «Eks ka taktikaliselt mängitakse teisiti, lisaks on ka paljud mehed koosseisus muutunud. Mäng oli natuke rohkem raamides. Kui initsiatiiv oli Sloveenia käes, siis vajadusel suutsime selle taas ka jälle enda kätte võtta.» Piirojale jätsid hea mulje ka selleks valiksarjaks põhikoosseisu tõusnud Mets, Antonov ja Kallaste. «Karol oli väga hea – jagas hästi söötu ja jõudis igale poole, võiks öelda, et üle platsi poiss. Temast tuleb koondisele väga vajalik mängumees. Kallaste ja Antonov olid alguses natuke krampis, kuid mängu edenedes said aina paremi-

ni rütmi sisse. Küll harjutakse nende rollidega,» tõdes ta. Lõpetuseks ka täpsemalt loo alguses mainitud statistikast. 1990ndate alguses taas rahvusvahelise jalgpalliperega liitumise järel oli Sloveenia alistamine eestlastele 25. võit valikmängudes. Nendest 15 on tulnud n-ö kääbuste vastu (8 võitu Andorra, 3 Fääri saarte, 2 Luksemburgi ja 2 Liechtensteini üle). Kuus võitu on teenitud siis MM-finaalturniiril mänginud meeskondade üle (2 Sloveenia, 2 Põhja-Iirimaa, 1 Serbia ja 1 Belgia üle). Korra on valikmängus selg prügiseks tehtud ka Leedul, Lätil, Armeenial ja Valgevenel. 1930ndatel osales Eesti koondis ka kahes MMvaliksarjas, kus kokku teeniti neljast mängust üks võit (1937. aastal Soome üle).

POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Kalev/Cramol meeskond koos, peatreener Varrak rahul peep pahv peep.pahv@postimees.ee

foto: liis treimann

ne suur võit EM-valiksarja E-alagrupp Šveits – Inglismaa 0:2 (58., 90.+4. Welbeck), San Marino – Leedu 0:2 (5. Matulevičius, 36. Novikovas), Eesti – Sloveenia 1:0 (86. Purje). Tabeliseis: 1. Inglismaa 3 punkti, 2. Leedu 3, 3. Eesti 3, 4. Sloveenia 0, 5. San Marino 0, 6. Šveits 0. Järgmised mängud (9. oktoober): Inglismaa – San Marino, Leedu – Eesti, Sloveenia – Šveits.

Hinded Eesti koondislastele

Sergei Pareiko – sloveenid ei suutnudki Eesti koondise väravavahti tõsiselt proovile panna ning kõige raskem tõrje tuli tal teha teisel minutil, kui alt nurgast tuli välja koukida Ragnar Klavani tagasisööt.

Taijo Teniste – suutis kaitses hästi ohjeldada vastaste kõige ohtlikumat meest Kevin Kamplit ja seetõttu jäi tema panus rünnakul ka tavapärasest veidi väiksemaks. Plussina läksid see-eest kirja tema pikad ja ohtlikud audisissevisked.

Igor Morozov – võrreldes Rootsi vastu tehtud esitusega tunduvalt enesekindlam mäng. Kerge trauma ei seganud samuti meest ja nii jõudis ta otsustaval hetkel ka vastaste rünnakut pidurdama.

Ragnar Klavan – kui teise minuti ebaõnnestunud tagasisööt välja arvata, siis edasi oli kapteni poolt väga kindel esitus. Jõudis kaitses igale poole ning näitas üles häid liidriomadusi.

Ken Kallaste – kasutades koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni sõnu, siis kaasaegne äärekaitsja. Alguses võis silmata mõningast närvilisust, kuid mängu edenedes täitis oma rolli aina paremini.

Karol Mets – kui maavõistlusmängudes tuli Metsal sisse kohati lihtsaid eksimusi, siis valikmängus suutis ta neid vältida ning Aleksandr Dmitrijevi korralikku mänguvormi jõudmise korral ei ole vanameistrile midagi garanteeritud.

Ilja Antonov – siinkohal võiks kasutada Pehrssoni sõnu, et tegemist ei ole küll Eesti liigas domineeriva mängijaga, kuid ta on väga intelligentne pallur, kes suudab kiiresti kohaneda väljakul pakutava mängutaseme ja -tempoga.

Martin Vunk – keskväljal stabiilne esitus. Tegi palju musta tööd ja ühtegi tõsist eksimust läbi ei lasknud, kuid kohati jäi natuke mängutempole jalgu.

Joel Lindpere – kevadel mitmete vigastustega kimpus olnud vanameister näitas, et ta on endiselt äärmiselt vajalik mängumees. Head nurga- ja karistuslöögid ning söödud kaaslastele. Lisaks võttis tähtsatel hetkedel vastastelt välja mitu viga, tema vastu tehti ka viga, mis lõppes eemaldamisega.

Sergei Zenjov – rünnakufaasis selgelt kõige ohtlikum koondislane. Kuigi ta teisel poolajal silmanähtavalt väsis, andis ikkagi tema karistusalasse terava söödu, mis lõppes kohtumise ainsa väravaga.

Henri Anier – tipuründajana tal ühtegi head võimalust ei tekkinud, kuid tegi palju musta tööd ja töötas ka kõvasti kaitsesse tagasi. Lisaks andis oma füüsilise võimsusega kõva lahingu ka vastaste kaitsjatele.

Gert Kams – tuli väljakule hetkel, kui meeskond hakkas väsima. Tugeva võitlejahingega mängijana suutis ta võistkonnale anda juurde vajalikku energiat.

Enar Jääger – tavapärane algkoosseisumees sekkus teist kohtumist järjest vahetusest ja tegi seda korralikult. Uue koduklubi leidmise korral võib kindlasti taastada ka oma senise koha koondises.

Ats Purje – õige mees õiges kohas. Mängis küll vähe, kuid võiduvärava autorina ei saa mehe panust hindamata jätta. Oli võiduvärava löömise järel osaline veel kahes Eesti ohtlikus rünnakus, kuid need lõppesid tema valesööduga.

«Arvestades meie võimalusi, saime kokku täiesti hea meeskonna,» hindas viimaste aastate korvpalli Eesti meisterklubi Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak. «Mul on oma ideed, kuidas meeskond peaks hakkama mängima, kuid esialgu pole me saanud neid asju treeningulgi proovida. Viis viie vastu mängimiseks pole veel trenni mehi jagunud.» Eesti oma tippude ja nooremate mängumeeste kõrval hakkab uuel hooajal Kalevi särgis mängima neli või viis välismaalast. Varrak iseloomustas oma leegionäre ja rääkis sellest, millist kasu ta ühest või teisest mängijast oma meeskonnale näeb. Esimesena jõudis Kalev kokkuleppele leedulasest tsentri Mindaugas Kupšasega. Varrak loodab, et 217 cm pikkune vägilane toob Kalevi korvialusesse mängu pisut rohkem vaheldust. «Kahel viimasel hooajal meie korvi all mänginud Frank Elegar ja Bamba Fall olid üsna sarnased mängijad,» tõdes peatreener. «Kupšas on suurem ja jõulisem ning tema korvialused poolhaagid on ikka head. Loodan, et nad Elegariga täiendavad teineteist hästi.» Elegari Kalevisse naasmine oli pooljuhuslik. Kevadel, pä-

Kalev/Cramo koosseis Neli viimast aastat korvpalli Eesti meistriks tulnud Kalev/Cramo koosseis algaval hooajal • Tagamängijad: Scott Machado, Martin Dorbek, Rain Veideman, Sten Olmre, Armands Škele (lepingut pole) • Ääremängijad: Gregor Arbet, E. J. Singler, Erik Keedus • Korvialused jõud: Frank Elegar, Mindaugas Kupšas, Reinar Hallik, Kristjan Kitsing

rast hooaja lõppu olid paljud veendunud, et häid esitusi teinud ameeriklane pääseb uueks hooajaks mõne tugevama ja rahakama klubi palgale. Kui aga augustis selgus, et mees on jätkuvalt klubita, tegi Kalev temaga naasmisest juttu. «Me ei saanud talle midagi väga suurt pakkuda, kuid tema lepingus on punkt, mis lubab hea pakkumise korral teatud summa eest lahkuda. Vastasel korral poleks ta meiega ilmselt lepingut sõlminud,» avas Varrak kokkuleppele jõudmise tagamaid. Kui selline mees oli aga olemas, ei kõhelnud Varrak tema värbamise soovis hetkegi. Äsja isaks saanud Elegar saabub Eestisse alles tuleval nädalal, seega pole teda homme ja ülehomme peetaval turniiril platsile oodata. Nädalapäevad tagasi Eestisse jõudnud Scott Machado on Varraku hinnangul klassikaline mängujuht, kes valiti pä-

rast pikka ja põhjalikku kaalumist. «Kaalusime ka mullu meeskonnas olnud ja hooaja lõpus väga hästi tegutsenud Curtis Millage’i varianti, kuid otsustasime noorema, alles oma karjääri ülesehitava mängija kasuks,» sõnas Varrak. «Ta pole mees, kes viskaks 20 punkti mängus, pigem söödab ta pallid õigesse kohta, näeb hästi väljakut ja on hea põrgatusega.» Nii iseloomustab Varrak 24-aastast mängumeest videote ja treeningutel nähtu põhjal. Seda, kuidas 185 cm pikkune pallur mänguolukorras tegutseb, näeb esimest korda juba homme Tallinnas algaval kontrollturniiril. «Võrreldes eelmise hooajaga peaks meeskonna mängu muutus väljendumagi kõige rohkem mängujuhi stiilis. Küsimus on vaid selles, kuidas ülejäänud meeskond sellega kohaneb,» arutles Varrak. Ääremängija E. J. Singleri palkamisele aitas kaasa mi-

tu asjaolu: möödunud hooaja lõpus tabas teda jalavigastus, millega kaasnes mängupaus, ning uue hooaja lähenedes polnud ta endale jätkuvalt töökohta leidnud. «Hooaja lähenedes jääb meeskondades vabu kohti aina vähemaks ning hinnad lähevad alla, näiteks juulis poleks me teda praeguse hinnaga saanud,» selgitas Varrak. Singler jõuab Eestisse täna ja esimese asjana peab ta läbima siinsete arstide juures tervisekontrolli. Mängumees ise on väitnud, et põlvevigastusest pole enam jälgegi, kuid seda peavad kinnitama ka siinsed arstid. «Otsisime mängijat, keda saaks kasutada suure ja väikese ääre positsioonidel. Hooaja mängude arv tuleb suur ja peame arvestama võimalikke vigastusi – näiteks Indrek Kajupank on kindlasti paar esimest kuud eemal –, seega tekib ilmselt vajadus mängijaid positsioonide vahel liigutada,» rääkis Varrak ja avaldas oma plaani kasutada napilt alla kahe meetri meest vahepeal ka tavaoludes suure ääre kohal. Taset peaks Singleril olema. Mullu olid tema keskmised näitajad D-liigas 14,1 punkti ja 4,7 lauapalli. Juba mitu nädalat treenib Kaleviga lätlane Armands Škele. Lepingut pole temaga veel sõlmitud, kuna ta ise loodab veel saada paremat pakkumist.

18 || TERVIS || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Teadlased uurivad Eesti mehe tervist Eesti teadlased viivad läbi seni mahukaima meie meeste eluolu puudutava uuringu, milles keskendutakse peaasjalikult pereelu korraldusele ja lastesaamise soovidele. «Uuringus käsitleme oluliste küsimustena pere ja tööga seotud hoiakuid ja muutusi Eesti meeste elus. Fookuses on meeste pereelu ja lastesaamise soovid ning võimalused, mis on otseselt seotud praeguse iibeolukorraga, aga ka mitmesuguste müütidega meeste kohta,» selgitas Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse analüütik Marek Sammul. Tema sõnul on näiteks üldlevinud avaliku arvamuse kohaselt meie meeste tervis väga halb. «Seda peegeldab hästi meeste madal oodatav eluiga, mis aga on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud. Meeste tervis on viimasel ajal paranenud, on hakatud palju enam sporti tegema. Tervis on ühtlasi üks tegur, mis mõjutab lastesaamist. Meil on viimasel ajal meeste elus mitmeid muutusi, mille kohta on vaid lünklikud andmed. Meesteuuring aitab teiste uuringute tulemusi omavahel siduda ja võrrelda,» nentis analüütik. Esmakordselt uuritakse seda, kuidas otsivad mehed suhteid internetist. «Selle kohta puudub seni igasugune info. Teine stereotüüp on seotud perevägivallaga, mille puhul enamasti vaadatakse mehi kui agressiivset poolt. Tegelikult on mehed sageli ka kannataja pooleks. Politsei andmetel on umbes kolmandik juhtumitest need, kus mees on perevägivalla ohver. See pole sugugi väike osakaal. Täpsemat olukorda me ei tea, kuna politseisse jõuavad ainult füüsilise vägivalla juhtumid. Vaimse vägivalla all kannatajate olukord võib sageli olla hoopis midagi muud,» hindas Sammul. Uuringuandmete kogumiseks saadetakse Eesti rahvastikuregistrist juhuslikult valitud 4800 Eestis elavale mehele palve täita internetiküsimustik, millele ligipääsuks jagatakse unikaalne kood, mis tagab ka vastaja anonüümsuse. Rivo Veski

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394; TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM MARGE MARTJAN, TEL 666 2317

DOONORLUS. Verd saab loovutada Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla ja Ida-Viru keskhaigla verekeskuses.

Miks peaks teadma oma veregruppi? rivo veski reporter

ttear vamatute olukordade tarbeks on hea teada oma veregruppi, kuid ka seda, milline doonorveri on Eestis nõutuim. «Veregrupi teadmine ei ole inimesele hädavajalik, kuid kindlasti on see kasulik kõigile, kes soovivad verd loovutada. Doonorid saavad verevarude seisu jälgides kohe näha, milline on hetkel nende veregrupi seis,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuht doktor Erna Saarniit. «Samuti võib elus ette tulla ka ekstreemsemaid olukordi, kus oma veregrupi teadmine võib olla suureks abiks enda või kellegi teise elu päästmisel.» Veregruppi saab teada kahel viisil. Esiteks: kui inimene soovib verd loovutada, tehakse see verekeskuses kindlaks. «Esimesel korral saab doonor kiirmeetodil teada kuuluvuse AB0-veregrupisüsteemi ning teisel vereloovutuskorral reesuskuuluvuse, kuna seda määratakse laboris,» selgitas Saarniit. Lisaks on tasulise teenusena võimalik tellida veregrupi ja reesuskuuluvuse määramine, seda ilma vereloovutuseta. Veregrupi määramisel on kasutusel erinevad süsteemid, kuid enamasti mõeldakse AB0süsteemi ja reesuskuuluvust (Rh). «AB0-süsteemis võib veregrupp olla 0, A, B või AB. Ree-

suskuuluvus võib olla kas as positiivne või negatiivne,» ütles tles verekeskuse tootmisjuht. Veregruppidega seoses kaasnevad ka teatud ohud. ud. «Veregruppe peab arvestama ma vereülekandel ja veregrupid id peavad omavahel sobima. Kui sobivusproovid ja veregrupp rupp ei ole korralikult määratud, d, tekivad inimesel, kellele kantakse antakse verd üle, vereülekande reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud,» selgitas Saarniit.. Verekeskustes võetakse etakse mistahes gruppi kuuluv uv veri hea meelega vastu, sest est veri on alati vajalik, ka kõige enamlevinumate veregruppide de oma. «Väga nõutud on aga ga alati 0-reesusnegatiivse veregrueregrupiga doonorid, kelle veri ri sobib ülekandeks kõigile. Tänu u sellele saab nende verd kasutada a kiiretes kriisiolukordades, kui ui pole aega patsiendi veregruppi pi määrata,» rääkis Saarniit.

Veregruppide jaotus Eestis • A-reesuspositiivne 30,8 protsenti • 0-reesuspositiivne 29,5 protsenti • B-reesuspositiivne 20,7 protsenti • AB-reesuspositiivne 6,3 protsenti • A-reesusnegatiivne 4,5 protsenti • 0-reesusnegatiivne 4,3 protsenti • B-reesusnegatiivne 3 protsenti • AB-reesusnegatiivne 0,9 protsenti

Igas riigis võib protsentuaalne suhe mõnevõrra erineda. On teada, et asiaatide seas on enim levinud B-grupp, Aafrikas 0-veregrupp, Euroopa riikides A-grupp. 0-veregrupp on üks vanimaid ja esineb üle maailma. allikas: verekeskused

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394; TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM MARGE MARTJAN, TEL 666 2317

Vastne portaal asub internetis aadressil tervis.postimees.ee.

foto: kuvatõmmis

Postimees avas terviseportaali

erviseteemad puudutavad igaüht meist – olgu siis tegemist väikese lapse, mehe või naise, noore või vanuriga. Ikka tahame teada, millal ja mille vastu näiteks last vaktsineerida, milliste sümptomite korral muret tundma hakata või kuidas lapse kasvu ja arengut kõige paremini toetada. Täiskasvanuna tahame teada, kuidas paremini toituda, trenni teha ja mida vältida, kuidas endale mitte liiga teha ning ka oma vaimset tervist hoida. Kuidas stressirohketes olukordades hakkama saada ning oma seksuaaltervise eest hoolt kanda. Ka raskemad haigused, millest me sageli igapäevaelus rääkida ei taha, muutuvad suurest hirmutavast tondist pelgalt osaks elust, kui neid lahti mõtestada ja mõista ning kui tea-

da, kuidas nendega edasi elada ja mida saab omalt poolt teha. Tervise peale ei peaks me kindlasti mõtlema hakkama alles siis, kui mõni häda juba kimbutab. Üha rohkem tähtsustatakse nii kogu maailmas kui ka Eestis haiguste ennetamist ja oma heaolu eest hoolitsemist alates noorest east. Teadlikkus ja tervislikud valikud on need, mis aitavad meil täisväärtuslikumalt elada, rohkem kõike seda nautida, mida elu pakub, ning kõrge eani oma närve ja rahakotti ravikulutustest säästa. Aastakümneid püsinud veendumus, justkui sõltuks inimese tervis ennekõike arstidest ja ravimite tarvitamisest, on praeguseks kahtlemata muutunud. Nüüdseks on selgeks saanud, et tervis on suuresti ini-

mese enda kätes ja paljud tõved tervisliku eluviisiga välditavad. Arst võib küll välja kirjutada aina kangemaid tablette, ent kui inimene oma elustiili ei muuda ja näiteks kaalust alla ei võta, on veresuhkru näitu või vererõhku raske normi saada. Eesti vanima päevalehe jaoks on terviseteemad alati olulised olnud ning ka lugejad on neid ikka kõrgelt hinnanud. Et ka veebimeedia ajastul oleks lugejal mugav ja kerge teda huvitavat teavet ühest kohast üles leida, avas Postimees uue terviseportaali tervis.postimees.ee. Sinna koondame kõik teemad, mis üht- või teistpidi tervisega seotud. Terviseportaale on Eestis teisigi, kuid need on peamiselt keskendunud haigustele või suunatud meedikutele. Postime-

he uus portaal on aga mõeldud inimestele, kes soovivad terved olla ja terveks jääda. Olgu see siis toitumine, liikumine, psühholoogilised teemad või seks – need kõik on olulised asjad, millele peab mõtlema. Ent tervisest rääkides ei pääse mööda ka haigustest, sest erinevaid tervisehädasid lahkavad uudised ja pikemad selgitavad artiklid panevadki inimesi tervise üle mõtlema ja seda rohkem hoidma. Uues portaalis püüame oma lugejateni tuua nii Eesti parimate meedikute näpunäiteid ja soovitusi oma tervise turgutamiseks kui ka uusimaid avastusi teadusmaailmast, mis aitavad meie kehas toimuvat paremini mõista, oma tervise eest senisest teadlikumalt hoolitseda või ka arstile õigel ajal vajalikke küsimusi esitada. PM

POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 || TERVIS || 19

20 || VARIA || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Saavutad milleski nii suure läbimurde, et tagasipöördumist enam ei ole. Võimatu saab võimalikuks ja paned sellega paljude irisejate suu kinni.

SÕNN Haiglane maailm muutub jälle helgeks. Mingi asi pakub sulle suurt lohutust ning sa ei tunne end enam üksinda. Sul tuleb lihtsalt arvestada, et inimesi on igasuguseid. KAKSIKUD

Võid elult vopsusid saada, kuid see vaid karastab. Keegi võib sinu ämbreid pidada häbiväärseks, kuid sa ise ei pea. Oled huvitav just koos oma kiiksudega.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

7 6

NEITSI Kuigi on juba sügis, on sinu elu täies õies ja lokkab lopsakalt. Seda eelkõige selle tõttu, et oled suhelnud õigete inimestega ega ole olnud liiga usaldav. KAALUD Käid sõnadega oskuslikult ümber ja selle tõttu võid saada oraatori või kirjamehe kuulsuse. Seda eriti veel siis, kui sa ei ole nende oskustega varem silma paistnud.

à ê ô â â æ

3 2

ERNIE

î a

1 b

æ g

Josef Retter – Problem, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rg8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT SA EI TEINUD SEL KUUL MITTE MIDAGI. TEGIN IKKA.

LÄBISIN KOHUSTUSLIKU KOOLITUSE, MIS OLI MÕTTETU. KÄISIN SINU KOOSOLEKUTEL, MIS OLID MÕTTETUD, JA TÄITSIN ANKEETE, MIDA POLE KELLELEGI VAJA.

KAS SA TAHAD MIDAGI ÖELDA?

EI, MA LIHTSALT OLEN EFEKTIIVNE.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Oled uudishimulik ja kohanemisvõimeline. Sa ei jää kinni asjadesse, mis on küll meeldivad, kuid takistavad arengut ja edasiliikumist.

AMBUR Lahendad emotsionaalselt pingelise olukorra ühe sõrmenipsuga. Tõde on hetkel suhteline, ja valid parima variandi. Ratsionaalsus ja tunded on tasakaalus.

1. 1948. aasta esimeses kvartalis teoks saanud operatsiooni «Linnukoer» on peetud pärast operatsiooni «Overlord» (Normandia dessant 1944. aasta juunis-juulis) liitlasvägede suurimaks logistiliseks triumfiks. Milles see seisnes? 2. Jaapanlased on veendunud, et igal inimesel on ikigai, kuid selle leidmiseks ja tunnetamiseks kulub aastaid. Mida tähendab ikigai? 3. Kes oli see sõjaministri ning kohtu- ja siseministri ametit pidanud Eesti poliitik, kelle järgi kutsuti 1920. aastatel kasutusel olnud Eesti sõjaväe vormimütsi? 4. Pitkänä ninal Rootsikülas asuv 28 meetri kõrgune tuletorn, kohalikus keeles puak, on valmistatud Inglismaal. Eestisse toodi see 1864. aastal osadeks lahti monteerituna. Millises Eesti maakonnas asub see tuletorn? 5. Burgundia rüütel Ghillebert de Lannoy (1386–1462) külastas 1413. aasta talvel üht linna, mida kirjeldas kui linnust kolme jõe ääres ning mis olla sõltumatu linn, mis ei kuuluvat Liivimaa isandatele. Mis linnast on jutt? Vastused: 1. Värskelt trükitud Saksa markade toimetamine New Yorgist Maini-äärsesse Frankfurti. Alates 21. juunist 1948 sai Saksa margast ainus seaduslik maksevahend lääneriikide okupatsioonitsoonides. 2. Põhjus, miks hommikul ärgata. 3. Ado Anderkopp (1894–1941). Mütsi kutsuti anderkopiks. 4. Pärnumaal Kihnu saarel. 5. Tartu.

KALJUKITS Oled praegu keskmisest tundlikum ja elad kurje sõnu raskelt üle. Võid olla kellegi jaoks nagu piksevarras. See, mis on selle inimese sees, ei puuduta sind.

à ò ä

VÄHK Õpid paremini emotsioone valitsema ja arendad empaatiavõimet. Lähed mingis asjas ees, kuid vaata, et sa liiga suurt massi endaga kaasa ei tõmba. Muidu väljub kõik kontrolli alt. LÕVI Hirm on sinu jaoks võõras sõna. Tead, et kui elad hirmu lainepikkusel, siis ei jõua kaugele ja ka inimsuhted kannatavad.

ê è

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Soojendad oma soojusega hingi, kellel on armastust vähem. Teed ka komplimente neile, kes seda enim vajavad. Siis aga vajad ka aplausi. KALAD Sõelud välja just vajalikud ivad ning jagad need siis õiges kohas ja õigel ajal laiali. See toob sulle nii kuulsust kui ka kriitikat.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Ämm sõitis noorperele külla. Naine: «Sa oleksid võinud minu emaga pisut jalutada, näidata talle linna.» Mees: «Asjata, ma proovisin. Ta leiab alati tee koju!» ••• Sõbrad omavahel. «Panin eelmisel nädalal netti kuulutuse, et otsin elukaaslast, vanus pole oluline ... Ja olen saanud juba kümneid e-kirju ja kirju!» «Ja mida nad kirjutavad?» «Peamiselt, et: võta minu oma ...» ••• Tankistide deviis: «Soomus on meil tugev ja meie tankid on kiired!» Lendurite deviis: «Ikka kõrgemale, kõrgemale ja kõrgemale!» Õhukaitseväelaste deviis: «Ise ei lenda ja ei lase ka teistel lennata!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ÄRIMORAA

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

postimees, 10. september 2014 || vaba aeg || 21

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA

13., 18., 25.09 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi. 17., 27.09 kl 19

Vennas Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 10.09 kl 19 Hooaja avaetendus! Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 12.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 12.09 kl 19

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Aare Saal, Juuli Lill jt 13.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Helen Lokuta, Tõnu Kilgas, René Soom, Kristina Vähi-Matesen jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

Maalisaalis Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja. 17., 26.09 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateater 11.09 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa) 12.09 kl 19

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie jt. Lavastus Merle Jääger 13.09 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa) 16.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 17.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia) 18.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Teatri kodu

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter. 12., 18.09 kl 19

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 14.09 kl 12

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt. 14., 23.09 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

TOPELTELU

HOOAJA AVAKONTSERT

Eesti Draamateater 29.09 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss

UGALA TEATER

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 17.09 kl 11

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

Väike maja

14.09 kl 19 Viimast korda!

CASANOVA

D. Sonnenblucki ballett Lavastus, koreograafia, lava- ja muusikaline kujundus David Sonnenbluck (Belgia)

Väikses saalis

Vanemuise Kontserdimaja

Kõik on täis

HOOAJA AVAKONTSERT

10., 28.09 kl 19

19.09 kl 19

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

(koostöös Vanemuise Kontserdimajaga)

HIIRED PÖÖNINGUL 13.09 kl 19 19.09 kl 19

VARES

20.09 kl 19

BOYBAND

Küünis 19., 27.09 kl 19

EEDENI AED 25.09 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Aabitsa kukk

10.09 kl 18

Augustikuu

20.09 kl 19

10., 19., 23.09 kl 19

11., 16., 30.09 kl 19

Teed juuakse kell viis

13.09 kl 12

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–19, tel 433 0777 Piletid on saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

Rannu Rahvamaja 10.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Paide Kultuurikeskus 12.09 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

Põltsamaa Kultuurikeskus 15.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Haljala Rahvamaja 16.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 12.09 kl 19

TESTOSTEROON

Eesti Draamateatris 22.09 kl 19

TESTOSTEROON

Paide Kultuurikeskuses 24.09 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 24.09 kl 19

TESTOSTEROON

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Rakvere Teatri suur maja 19., 23.09 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi Lav Toomas Suuman 20.09 kl 19

Uno Bossa

Lav Hardi Volmer

Rakvere Teatri väike maja 19., 23., 24.09 kl 19

Viimase öö õigus Lav Raivo Trass 20.09 kl 19

Algused

Lav Nils Riess

Rapla kultuurikeskus 12.09 kl 19

Leping

Lav Indrek Apinis

Eesti Draamateatri suur saal 15.09 kl 19

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

M. Sabolotny. Lav Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 10., 11.09 kl 19

NO50 Lenni & Kizoo 13.09 kl 19 Esietendus! 15.,16., 17., 18.09 kl 19

NO49 Harala elulood 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

Võru ”Kannel”

POLYGON TEATER

17.09 kl 19

Rävala pst 8

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale

poly.ee

Lav Üllar Saaremäe

Piletid Piletilevist

Sadala rahvamaja

Polygoni amfiteatris

22.09 kl 19

17., 19., 24., 25.09 kl 19

Lav Kalju Komissarov

lavastaja Tamur Tohver

Lahuselu

Araabia öö

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Paide Püha Risti kirik 14.09 kl 16

Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsert

VOX CLAMANTIS Festivali “Kolmkõla” raames

Kadrioru loss 14.09 kl 17 Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kontsert tutvustab D. Louveli maali “Stseen peolauas” (1873)

HORTUS MUSICUS

Kõlab pidulik ja tseremoniaalne barokkajastu heliloojate muusika. Kontserdi pilet sisaldab muuseumipiletit.

Estonia kontserdisaal 17.09 kl 15 Kontserdisari “Lõunamuusika”

“RIKASTE LINNADE RIKAS KULTUUR”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Metropolid on olnud ka kultuuri- ja vaimuelu keskused. Muusika XVI-XVII sajandi Pariisist, Londonist, Veneziast, Madridist.

Mooste folgikoda 19.09 kl 19

Kontserdisarja “Muusika Eestimaale” hooaja avakontsert

TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Klassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja Pipilota Neostus (flööt) Dirigent Risto Joost Rääts, Reinecke, Tšaikovski, Vivaldi, Sumera, Dvořák

Pärnu kontserdimaja 19.09 kl 19

Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert

Peeter Laul (klaver, Venemaa)

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Feliks Korobov (Venemaa) Beethoven. Avamäng “Kuningas Stefan”; Klaverikontsert nr 1 Jacques Ibert. Divertisment; Sümfooniline poeem “Pariis” Maurice Ravel. “Pavaan surnud printsessile”

Vanemuise kontserdimaja 19.09 kl 19

Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER JA OOPERIKOOR TARTU NOORTEKOOR Aile Asszonyi (sopran, Rahvusooper Estonia) Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper) Dirigent Paul Mägi César Franck. Sümfoonia d-moll Charles Gounod. “Püha Cecilia missa”

Jõhvi kontserdimaja 20.09 kl 19

Jõhvi kontserdimaja hooaja avakontsert

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (5–10€) www.interpreet.ee

Niguliste kirik 18.09 kl 19

ULLA KRIGUL (orel), ANDRES UIBO (orel), TIIA TENNO (orel)

Kavas: M. Rossi, J. Pachelbel, D. Buxtehude, J. S. Bach jt

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Vaivara Seltsimaja kaminasaal 13.09 kl 16

„Hingemuusika“

Andreas Lend (tšello), Allan Jakobi (akordion). Kavas: Bloch, Piazzolla, Elgar jt. Vaba sissepääs

Esku Kabel (Vihula vald) 14.09 kl 17

„Kirikuklassika“

Andreas Lend (tšello), Tatjana Lepnurm (harf). Kavas: Pärt, Saint-Saens, Elgar, Schumann

Otepää Maarja kirik 20.09 kl 18

Hingemuusika

Andreas Lend (tšello) Tiia Tenno (orel) Kavas: Bach, Händel, Widor jt. Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Tallinnas 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

NARGENFESTIVAL www.nargefestival.ee Piletid Piletilevist

PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2.-11.09

JAANI KIRIK 11.09 kl 19

ARVO PÄRDI SÜNNIPÄEVAKONTSERT

Patricia Rozario, Marrit GerretzTraksmann, ERSO, Tõnu Kaljuste

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Cataldo Caputo (Itaalia), Tatiana Lisnic (Moldova), René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt 11.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

Jõhvi kontserdimaja

22 || kuulutused || postimees, 10. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Vaikselt kustus tuli hele, täis sai eluring ... Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine on kurb ...

Teatame kurbusega, et on lahkunud meile kallis

Elsa Paade

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis abikaasa, isa, äi, vanaisa ja vanavanaisa

24. I 1927 – 8. IX 2014

Eeri Lukke

Leinavad lapsed peredega.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 11. skp. kell 14 Raadi kalmistul.

Hüvastijätt 13. skp. kell 11 Elva kalmistu kabelis.

9. III 1937 – 8. IX 2014

Bussi tellimine: priituur.eu, tel 5621 4026. Vaikib rõõm ja mure, kõigest jääb järele miski, mis ei sure ...

Hoiused kuni 8% aastas. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu. Tel 623 0230, Ahtri 12, Tallinn. www.eestihoius.ee

30. III 1929 – 7. IX 2014

mälestavad sügavas leinas õde ja õelapsed peredega.

Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

surmast. Pojad peredega Ärasaatmine 11. skp. kell 13 Raadi leinamajas.

Ärasaatmine 13. skp. kell 11 Tartu krematooriumis.

Telli endale mõõtude järgi moodulitest lavakomplekt. Suur valik erinevaid laudisetüüpe www. saunapoint.ee, tel 5375 7000.

OÜ Kolmestar otsib kogemustega harvesteri juhti (Ponsse Ergo). Tel 512 3356, Jaan. Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Igasuguste märkide ost valikuliselt. Maksan parema hinna. E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Su mütsil on kolm nurka ...

Aeg annab, aeg võtab, aeg mälestused meile jätab.

Heino Joosti

Raimund Kruusma

Kallist isa mälestavad tema lemmiklauluga 100. sünniaastapäeval tütred peredega.

Lia, Eduard, Merike ja Külli Hüvastijätt 12. skp. kell 12 Maardu matusekeskuses Keemikute 1b.

Elulõng sul katkes äkki, liialt ruttu kustus päev … On lahkunud

Urve Metsa

23. IX 1952 – 7. IX 2014

Luunja vallavalitsus on heaks kiitnud Veibri külas Kasesalu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse täiendava märkusega. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik arutelu toimub 23. IX kl 13 Luunja vallamajas. Lähteseisukohtade ja eskiislahendusega saab tutvuda Luunja vallamajas, Lohkva raamatukogus ja valla veebilehel www.luunja.ee Luunja vallavolikogu 28. VIII 2014 otsusega nr 38 on kehtestatud Kavastu külas Palmako ja Mesimummi maaüksuste osaala ning Kõrtsi ja Müürinurga maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Avaliku väljapaneku kestel planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud.

Mälestab poeg perega. Ärasaatmine 12. skp. kell 14 Tartu krematooriumis.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Luunja vallavolikogu 28. VIII 2014 otsusega nr 39 algatati Luunja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringu peamisteks eesmärkideks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. Üldplaneeringu lisaeesmärgiks on analüüsida üldiseid mõjutegureid, mis Luunja valla arengut mõjutavad ja teha vastavasisulised ettepanekud teistesse valla ja regiooni planeeringudokumentidesse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2 kohaselt korraldatakse üldplaneeringu koostamise käigus enne üldplaneeringu kehtestamist keskkonnamõju strateegiline hindamine.

5. II 1924 – 7. IX 2014

Lahkunud on meie kallis

Helju Mäeots 30. V 1928 – 5. IX 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 13. skp. kell 11.30 Pärnamäe krematooriumis.

Mälestust matta on raske ... Kallist

Helmut Pärnamägi 11. VIII 1930 – 5. IX 2014

Jaak Kukk

5. IX 1932 – 6. IX 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 12. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures kabelis.

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus ... (J. Tätte) Südamlik kaastunne Toivole ja lastele peredega

Silvi Plaado

kaotuse puhul. Perekonnad Toomsalu, Laansoo, Sarrik, Bergmann, Suigussaar

Kuidas küll süttivad-kustuvad tähed õhus ja nimedes, otsekui ohe sa lendu lähed liuglevas pimedas ...

Ülo Puidakut

Teatame kurbusega meile armsa abikaasa ja isa surmast. Leinavad omaksed.

mälestab 85. sünniaastapäeval lesk lastega.

Ärasaatmine 13. skp. kell 13.30 Pärnamäe krematooriumis. Pärgi ja kimpe palume mitte tuua.

mälestuseks. Siiras kaastunne kõigile lähedastele. Sinu VAT Teater

Südamlik kaastunne Vallo Jürisoole õe

Südamlik kaastunne Indrekule perega kalli

10. IX 1929 – 2. XII 2013

Südamlik kaastunne Tiidule kalli ema surma puhul. Muru pered

Helle Mägi kaotuse puhul. Helle, Ants ja Hardi pere

Südamlik kaastunne Piretile, Andresele ja Siretile kalli ema, ämma ja vanaema

Taimi Kulli

(sünd. Paljas) 21. XI 1927 – 5. IX 2014

surma puhul. Jaanus, Allotar, Agnessa ja Kaljo

Rõõmud ja mured sa meiega jagasid, kurb on, et iial ei tule sa tagasi. Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis

Silvi Plaado

18. I 1940 – 7. IX 2014

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 12. skp. kell 14 Tartu Puiestee kalmistu leinamajas.

Kallis Ago, oleme koos sinuga ja langetame pea sinu kalli isa

Sulev Sootsi

Silvi Plaado

kaotuse puhul. Töökaaslased IP Ehitusest: Toomas, Margus, Aavo, Rene

Ilme Voosalu

22. VII 1929 – 6. IX 2014

leinavad vend Paul abikaasaga ning vennatütred Tuuli ja Aile peredega. Ärasaatmine 13. skp. kell 11 Tartu krematooriumis.

Toivo Uiga Mälestame sõbralikku ja alati abivalmis naabrimeest. Meie südamlik kaastunne Riinale lastega. Perekond Jürjenson

Avaldame kaastunnet omastele

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema

Hillar Peterson

Aita Kalde

Sügav kaastunne Alinale kalli abikaasa kaotuse puhul. Ristitütar Liina perega, Mati perega, Janar perega, Helju ja Enno

Siiras kaastunne Jaanile ema kaotuse puhul. Aivo ja Marek

kaotuse puhul. Aiandusühistu Käpa naabrid: Rohtmets, Lätti, Rehk, Hainsalu, Reino, Maiste, Pärn, Kurs

Teatan sügava kurbusega, et on lahkunud

Margit Salk

Hillar Peterson

Mälestame kallist sõpra. Oleme mõttes lähedastega. Merle, Leili, Anton, Doris, Anu, Tiina, Ester

Südamlik kaastunne Riinale ja lastele peredega kalli

20. IV 1939 – 8. IX 2014

Pojad. Ärasaatmine 13. skp. kell 12 Otepää leinamajas

Maie Konnula 2. VI 1942 – 7. IX 2014

Mälestavad poeg Tiit perega ja vend Toomas.

Südamlik kaastunne Andres Kärkile isa

Juhan Kärki kaotuse puhul. Katrin, Jonas, Natalja, Mare, Liis

4. III 1935 – 8. IX 2014

Leinab lesk. Ärasaatmine 12. skp. kell 13 Tartu krematooriumis. Siiras kaastunne Indrekule perega kalli ema, vanaema ja ämma

Silvi Plaado

kaotuse puhul. Tõnis, Taivo, Tanel, Katrin, Argo, Jaanika, Marcus ja Viviko

HAIGETE TRANSPORT üle Eesti ja Euroopa

Üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Luunja vallavolikogu ning korraldaja Luunja vallavalitsus. Vallavolikogu otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Luunja vallavalitsuses ja Luunja valla veebilehel.

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis isa, vanaisa ja vanavanaisa

Armast päikeselist õde, tädi ja vanatädi

Silvi Elmest

Reha. Põllutehnika USAst. www. abefarmer.ee, tel 5552 0666.

22. VII 1929 – 6. IX 2014

Arnold Vilimaa

10. IX 1914 – 28. VII 2007

Ropkamõisa lõngapoe leiunurgas 10.–19. IX värviline heegelniit, lõim nüüd 5 €/kg (enne 10 €/kg), valik erinevaid lõngasid vihis alates 2 €/kg Ropkamõisa 10 hoovis (värava kaudu), Tartu, E–R kl 10–16, L kl 10–14, tel 520 7727, www. aardlakaubandus.ee

Ilme Voosalu

Teatame kurbusega meie kalli isa

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Ostan maja või majaosa Tartus Jakobi tänaval. Tel 516 8210.

Lauatennis lastele Tartus Tähe 118 Veevärgi spordihoones. Tel 557 7677.

Kallist õde ja tädi

Tiiu Ruut

Margit Salk

Toivo Uiga surma puhul. Rein, Saima, Riina, Karl ja Aino

Kadri Viert

Südamlik kaastunne Maie Kurulile kalli tütre kaotuse puhul. Tartu Linnavalitsuse haridusosakond

Avaldame kaastunnet Männilinna apteegi juhatajale Angelika Veigelile armsa ema surma puhul. Kolleegid Terve Pere apteegist

Head kursusekaaslast ja sooja inimest

Südamlik kaastunne Virve Paasile kalli ema

Toomas Tuulingut

Kadri Vierti

leinab TRÜ KKT 1960. aasta lend. Kaastunne lähedastele.

Südamlik kaastunne lähedastele

Toivo Uiga Tel 740 5038, 800 9955 (24 h) Tartus Mäe 46a

Toivo Uiga

kaotuse puhul. Mälestavad perekonnad Rebane, Jaansoo ja Künnapuu Käpa ühistust.

kaotuse puhul. Klaara, Viivi, Milvi, Jüri, Tiiu, Aari ja Aigar

Mälestame tänutundes

Ilme Voosalu

22. VII 1929 – 6. IX 2014

Ülle ja Lea peredega

POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014 || MEELELAHUTUS || 23

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

VÄÄRTSERIAAL. Kolme BAFTA auhinnaga pärjatud draama «Broadchurch» alustas ETV ekraanil.

«True Detective» ehk «Sünge juhtum» alustab ETV 2s

Süngem kui Hitchcocki uni Kuigi teadmatus püsib viimase osani, on «Broadchurchi» keskne küsimus siiski alati rohkem «miks?» kui «kes?». Ning hetkel, kui viimane küsimus on juba vastuse saanud, esimene aga veel mitte, ei jää enam mingit kahtlust, et naispeaosaline Olivia Colman tõesti vääris oma kolmandat BAFTAt kahe aasta jooksul.

kaarel arb reporter

Draamasari

«Broadchurch» (Suurbritannia 2013) ETVs teisipäeviti kell 22.10

n see kultuurisnobism või midagi muud, kuid kriminaalromaanid enamasti kirjandusauhindu ei võida ning ka televisioonis kiputakse detektiivsarju ja nende sugulasi reeglina juba ette maha kandma kui lihtsat või isegi labast meelelahutust. Juba kolm kevadel napsatud BAFTA (British Academy of Film and Television Arts, Briti Filmi- ja teleakadeemia) auhinda annavad aimu, et ITV mullune «Broadchurch» on tavapärastest lahjendatud müsteeriumidest üsnagi erinev lugu. Lisagem sellele väga kiiresti tehtud otsus teise hooaja väntamise kohta, rohkelt ülistavat kriitikat ja Ameerika Ühendriikides valminud uusversioon «Gracepoint», mis lisaks süžeele on laenanud ka ühe peaosalise David Tennanti, ning hakkab selgeks saama, et tegu peaks olema millegi päris tähelepanuväärsega.

Vaataja langeb lõksu Varjamatult inspireeritud Skandinaavia viimase kümnendi telelainest, skandinoir’ist, on «Broadchurch» ehk ringiga tagasi jõudnud Briti televisiooni kunagisse kuldaega, olles tumedam kui öö ja süngem kui Hitchcocki unenäod. «Broadchurch» tekitas isegi

Oivalised etteasted

Tõsine ja karmikoeline: «Broadchurchi» hiilgav ja auhinnatud uurijatepaar David foto: eesti televisioon Tennant ja Olivia Colman.

üsna haruldase olukorra, kus seriaali meeskonnale ja näitlejaile tehti lausa rahalisi pakkumisi, et läbiva müsteeriumi süüdlane enne finaali teada saada. Ja kui juba niivõrd paelub, peab ka sisu olema midagi erakordset. Parim mõrvamüsteerium pärast «Twin Peaksi»? Ei saa välistada. Ongi. Stsenarist Chris Chibnall on ilmselgelt taanlaste «Kuriteolt» ja «Wallanderilt» nii mõndagi õppinud, sest ühe kuriteo uurimise laialilaotamine kaheksasse ossa, samas kordagi pinget kaotamata, nõuab erakordselt täpset ja osavat sammuseadmisoskust. Samas on

Saladusi täis väikekülas saab kriminaaltelevisiooni parimatest osadest ülimalt veenev ja haarav tervik.

«Broadchurchis» midagi pelgalt aimatavalt, kuid siiski eksimatult inglaslikku. Kauge ranniku saladusi täis väikeküla toob Taani ja Suurbritannia krimitelevisiooni parimad osad kokku üliveenvaks sulamiks, mis vaatajat käest ei anna. Korrakski. Juba esimese osa algus annab aimu, kuhu ja kui karmiks minnakse. Kogu kaheksa osa keskmes lahti rulluv lugu algab 10-aastase Danny Latimeri kadumisega ja mererannast surnuna leidmisega. Lapse surma ja vanemate leinaga ju tavaliselt ei mängita. «Broadchurch» mängib, ja lummavate tulemustega. Sarja keskmes on väikelinna klaustrofoobia ja kammitsetus, pealtnäha teavad siin kõik kõigist kõike, keegi aga peab olema tapja ning kahtlusalusteks on lõpuks kõik.

Colman ja Tennant on fantastiline ekraanipaar, võimalik, et parim praeguses televisioonis; kummalgi ka rohkelt komöödianäitleja-kogemust, mis vahel sarja süngust justkui leevendaks, lõpuks aga kogu valu ja draama veel mitmekordselt mõjusaks muudab. Ning teeb omakorda topeltettevatlikuks ameeriklaste uusversiooni suhtes, kus mängib küll Tennant, kuid mitte erakordne Colman. «Broadchurch» on rahulik ja vaoshoitud draama, mis kulgeb oma tempos, pealtnäha vaatajaga arvestamata, haarab aga enda rüppe nii salakavalalt, et nädal ootust muutub lõpuks väljakannatamatuks piinaks. «Broadchurch» ei ole vigadeta, leidub pisut ülenäitlemist, vaatajaga trikitamist ja stsenaariumiaugukesi, kuid need viperused võivad lõpuks olla just see, mis täiuslikust emotsioonirobotist tõelise isiksuse teevad. Seda isiksust raamivad aga lõpuni hoolikalt läbimõeldud ja -põimitud inimsuhete keerised, mis tõstavad «Broadchurchi» krimiseriaalide harjumuspärasest massist kaugele ja kõrgele. Ning kinnitab, et valem Skandinaavia + Suurbritannia on praegu ja küllap ka järgnevail aastail see, millel tasub silm peal hoida, sest mõlemast tuleb pärle, kahe kombineerimisel lausa topelt.

Homme alustab ETV 2 kevadel HBO kanalil esilinastunud ning juba üheks tänavuseks parimaks telesarjaks nimetatud «Sünge juhtumi» ehk «True Detective’i» näitamist. Sarja tegevustik algab 1995. aastal kummaliste kehamaalingute ja hirvesarvedega kaunistatud prostituudi laiba leidmisest. Juhtumit asuvad uurima kaks detektiivi, kellest Martin Hart (Woody Harrelson, pildil) on kogenud ja töökaaslaste austuse teeninud pereinimene, Rustin Cohle (Matthew McConaughey) aga üksiku hundi kuulsusega ja alkoholiga sinasõprust pidav endine Texase narkorühma liige, kes alles peab oma uues ametis koha välja teenima. 17 aastat pärast juba suletud juhtumit avastatakse taas kummaliste märkidega ohvrid, kelle asendid viitavad samale rituaalmõrvale. Erus olevad detektiivid kutsutakse eraldi intervjuule, kus juhtumi taasavamiseks kaevatakse üles nii meeste komplitseeritud eraelu, nende omavahelised keerulised suhted kui ka teiste eest varjule jäänud sõprus. Inimhinge tumedamasse poolusesse tungiva ning moraali ja vastutuse üle juurdleva kvaliteetsarja autor on hinnatud filmilavastaja Cary Joji Fukunaga. Peaosades Oscari-võitja Matthew McConaughey ja kahekordne Oscari nominent Woody Harrelson. Sarja looja on Louisianas üles kasvanud Nic Pizzolatto. PM

Oodatakse uusi ideid filmisarjale «Eesti lood» Algab ideekonkurss dokumentaalfilmide sarja «Eesti lood» tootmiseks 2015. aastal. Saabunud kavandite hulgast valivad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital esimeses voorus välja 20 huvipakkuvamat ideed, teises voorus jääb lõppvalikusse 12 filmiprojekti. «Eesti lugude» ideekavandite esitamise tähtaeg on 6. oktoober. Ühel A4-suurusel lehel esitatud kavandisse peaks mahtuma idee kirjeldus ja karakterite tutvustus ning filmilooks komponeerimise viis koos põhjendusega. Ideed palutakse saata e-posti aadressil eestilood@err.ee. «Eesti lood» on sari väikese eelarvega pooletunnistest tõsielufilmidest, mis keskenduvad inimestele ja olulistele teemadele tänapäeva Eestis. Teleformaadis dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. PM

24 || TÄNA || POSTIMEES, 10. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: LEMBE, LEMBI, LEMME, LEMMI

TEEB ALGUSEGA KELL 20 OTSEÜLEKANDE NOORTENÄDALA SUURKONTSERDILT.

foto: põhja päästekeskus

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB: Tiivi Adamson 54, tellimiskeskuse müügiesindaja Marit Tamm 32, reklaamiosakonna reklaamitoimetaja

Päästjate iga-aastase trepijooksu «Kõrghoone kuningas» võitis Imre Tiitsaar (pildil) Assaku komandost, kes tõusis eile ligi 22-kilose päästevarustusega Tallinnas Viru hotelli 22. korrusele ajaga 2 minutit ja 11 sekundit. Paremuselt teise aja, 2 minutit ja 14,2 sekundit, jooksis Siim Rikolas Rakvere komandost. Võistluse kolmanda Kood avab aja, 2 minutit ja 16,5 sekungalerii ja dit, jooksid lausa kaks võistvideo. lejat – Raino Remmel Rapla komandost ja Tõnu Mardla Viljandi komandost. Kokku osales trepijooksul rekordiliselt 153 võistlejat. tallinncity.ee

Loomaaias näidatakse nädalavahetusel loodusfilme Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses (Ehitajate tee 150) toimuvad 12.–14. septembrini Matsalu loodusfilmide festivali eelseansid. Loomaaia ja festivali koostöös on välja valitud üheksa eelnevate festivalide võistlusprogrammi võidu- või eripreemia saanud filmi, mis huvitavaid sõnumeid kandes panevad maailma looduses toimuvale kaasa mõtlema. Täpsema info filmiprogrammi kohta leiab loomaaia kodulehelt. tallinncity.ee

Gotlandi alla teel olev madalrõhkkond hoiab ka täna oma serva veel Eesti kohal ning jagab vihma – enam idapoolsetesse maakondadesse, harvem on sajuhooge Lääne-Eestis. Homme on tõusva õhurõhu foonil vihmavõimalus märksa väiksem ja päevasoe tõuseb üle 20kraadi. Täna on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma, võib olla äikest. Puhub idakaare tuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 16–21 kraadi.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 6.38 6.31 6.45

TALLINN +17

KÄRDLA +18 HAAPSALU +19

taimi paljak

ilmateenistuse sünoptik

Kõrghoone kuninga tiitli pälvis Imre Tiitsaar

«AED JA KODU» JAGAB NÕU, MILLISEID TALVEKARTULEID TASUB SOETADA. EUROOPA

Kesknädalaks vihmahooge

HOMME POSTIMEHES:

loojub 19.57 19.48 20.05

PAIDE +17

PÄRNU +18

KURESSAARE +18

NARVA +21

RAKVERE +16

2–7 m/s

VILJANDI +17

TARTU +18

VÕRU +18

VALGA +18

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Neljapäev, 11.09 Tallinn +11/+20 Tartu +12/+22 Narva +10/+22 Pärnu +10/+22 Kuressaare +12/+19

Reede, 12.09 +12/+19 +11/+21 +9/+20 +10/+21 +12/+20

Laupäev, 13.09 +12/+19 +10/+19 +10/+18 +11/+20 +12/+19

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Jaan Klõšeiko 75, graafik ja fotograaf Sulev Teinemaa 67, filmiajakirjanik Jüri Viikberg (pildil) 61, keeleteadlane Kalle Tammemäe 56, infotehnoloog Roy Strider 40, publitsist ja muusik Ott Kiivikas 37, kulturist Sander Post 30, jalgpallur

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +26,6 kraadi (1955) +3 kraadi (1888) Tartus +25,9 kraadi (1955) 0 kraadi (1966, 1968)

KUUFAASID 9. september 4.38 16. september 5.05 24. september 9.14 1. oktoober 22.33

+17 +27 +27 +26 +18 +18 +22 +17 +20 +27 +17 +17 +24 +17 +22 +17 +18 +30 +19 +22 +20 +19 +20 +20 +18 +10 +19 +27 +22 +17 +19 +22 +17 +18 +32 +16 +31 +34 +18 +28 +30 +27 +25 +28 +31 +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 10. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kutsuvad teid hommikukohvile! Vajalik info ja hea meeleolu algavaks päevaks garanteeritud! 08 55 Doktor Martin: Asendaja 09 45 Ilus maa: Ühe sadama tümps 55 Terevisioon* 11 55 Teeliste kirikud: Tartu* 12 25 OP! film* 55 NO99 Kunstikool* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 1* 30 Inspektor Banks: Murelaps* 16 00 Holby City haigla: Sünnipäev 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin* 18 25 Üks lugu: Jaan Klõšeiko 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Foorum 22 30 Maailma ajalugu, 6/8: Revolutsioon 23 20 Ringvaade* 00 25 Holby City haigla: Sünnipäev* 01 29 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 4x4. Kasahstan ja Kõrgõstan, 2* 35 AegRuum* 11 25 Eesti muusikavideod 59 ERR uudised 15 30 Tammetõru seiklused, 8/13 50 Tiiger Engelbert 16 00 Lastetuba* 10 Lotte 15 Cedric 30 Indiaanipoiss Yakari: Võõras 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Koduloomad 18 00 Väike prints 20 Maša ja karu 30 Lastetuba 45 Džungliraamat 19 00 Mukk ja Tšavapa 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Meie inimesed: Oksana 25 Minuscule 30 Kapital* 21 00 BFM esitleb. lyhikas: Vette sündinud 20 BFM esitleb. lyhikas: Külaline 30 BFM esitleb. lyhikas: Kaardimaja 22 00 Nümfomaan II (Belgia-PrantsuseSaksa-Taani 2013). Ei soovita vaadata alla 19aastastel. Draama 00 00 Katka 01 36 ERR uudised

06 10 Lastega kodus: Lase aga käia* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 1* 10 00 Taltsutamatu süda, 55* 11 00 Purjus Eesti* 12 00 Krimi* 30 Galileo* 13 00 M Klubi kolib Brüsselisse 30 Tuhat ja üks ööd, 40 15 25 Lastega kodus: Jesse’i tüdruk 16 00 Küladetektiivid, 77: Laip soos 17 00 Taltsutamatu süda, 56 18 00 Keelatud armastus, 2 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Saladused 30 Pilvede all 22 30 Rizzoli ja Isles: Kaelani jamas 23 25 Charlie inglid: Murtud tiivaga ingel 00 20 Pan Am: Pariis meie südames 01 10 Vampiiripäevikud 55 Kalailm* 02 20 Krimi* 45 Rooli võim* 03 10 Reporter* 04 00 Lemmikretseptid* 40 Küladetektiivid, 77: Laip soos* 05 25 Doktor Oz: 100 kohustuslikku toiduainet

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 77* 08 55 Südameasi 2, 2: Ühe tee lõpp* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Kaua võib!* 12 10 Suletud uste taga 6, 2: Pole teda väärt* 13 15 Kolmedok: Eesti näkkide välimääraja 14 15 Selline on elu!: Ema hävitab mu perekonna 15 15 Vaprad ja ilusad 50 Armastuse pisarad, 78 16 50 Kirgede torm 17 55 Südameasi 2, 3: Inimjaht 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Naistevahetus 5, 2 21 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 41 22 30 Kättemaks 3, 2: Patt 23 30 Top Gear USA 2, 14: Limusiinid 00 30 Firma 1, 13: 13. peatükk 01 25 Anarhia pojad 4, 12: Kohustus 02 20 Louie 2, 3: Kolimine 40 Naistevahetus 5, 2* 03 25 Võimalik vaid Venemaal* 50 Top Gear USA 2, 14: Limusiinid* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 156 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 8 40 Eluteed, 43 10 05 Küladetektiivid, 261: Käsu peale surnud 55 Süütu süüdlane, 47 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 13* 30 Uus võimalus, 14* 13 00 Doktor Oz: Võltsitud kaubad* 14 00 Kadunud: Iluduskuninganna mõistatus* 15 00 Naisuurijad* 16 00 Kodutunne* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz 19 00 Uus võimalus, 15-16 20 00 Naabriplika: Minekud ja tulekud 21 00 Alfa ja Oomega (USA-India 2010). Eestikeelne täispikk joonisfilm 22 50 Soovitused iseendale, 1. Uus draamasari 23 00 Näpud põhjas, 8: Pahnakogujate kultuur 30 Sõbrad, 8: Vanaema topeltsurm 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid, 261* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 47* 45 Reporter*

06 30 Eesti tätoveerib* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 1: Lõppjaam: Viin, 1* 09 20 Conan, 255* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Florida* 11 00 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 71: Hukule määratud Lois* 14 25 Knight Rider, 76: Palju õnne sünnipäevaks* 15 20 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: California 16 15 Komissar Rex, 2: Lõppjaam: Viin, 2 17 10 Supermani uued seiklused, 72: Bob ja Carol ning Lois ja Clark 18 05 Knight Rider, 77: Rallirüütel 19 00 Tuvikesed, 75: Kergelt tuleb, kergelt läheb* 30 Tuvikesed, 76: Peggy 300 punkti* 20 00 Krimi 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest: Vöökohast altpoolt surnud* 30 XXX: Uus tase (USA 2005). Põnevik 23 30 Conan, 256 00 20 Kaks ja pool meest: Mu kutsikas on surnud 45 Tuvikesed, 77-78 01 35 Südamelt ära, 35 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 7, 10: Väljapääsuta* 11 00 Rajalt maha 5, 12* 12 10 Kirvemehed 4, 12: Mäekuningas* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 7, 10: Väljapääsuta* 15 00 Kälimehed 3, 12: Kuhu nüüd? 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 11: Heinrich ja Paul 17 00 NCIS kriminalistid 6, 4: Sisemaa 18 00 Perepea 9, 12: Eriti suur keskmine* 30 Simpsonid 6, 2: Lisa rivaal* 19 00 Korvpalli maailmameistrivõistlused. Veerandfinaal 20 50 KINOÕHTU: Mõrvamängud (Assassination Games, USA 2011). Märul 23 00 Korvpalli maailmameistrivõistlused. Veerandfinaal 00 50 Euroopa pokkeriturnee 01 50 Kälimehed 3, 12: Kuhu nüüd?* 02 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 120/142* 45 Peterburi – Tallinn* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Mõtleme taas* 11 30 Arvutitark* 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Kõrvutu jänes (Saksa 2007)*. Mängufilm 14 25 Kinnisvaraveeb 15 15 Armuleek, 285/304* 16 00 Armuleek, 286/304* 45 Armuleek, 287/304* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 121/142 19 00 Täna. Uudised 30 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 LV pressikonverents* 30 Kultuurimeeter 22 00 Peaminister, 13/14 55 Täna. Uudised (subtiitritega) 23 10 Meedia keskpunkt* 40 Täna. Uudised* 00 10 Täna +* 40 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Lavr, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Reporteritund. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Ahjualune* 01 00 Huvitaja* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Jutujärg. Kodumaa, 3 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Lawrence Zazzo (kontratenor) ja Simon Lepper (klaver). 11 05 Album. Robert Riefling. Sarjas “Ajaloolised salvestused. Suuri Norra interpreete 1945– 2000” on ilmunud pianist Robert Rieflingi duubelalbum, millele on salvestatud 1981 aastal esitatud Beethoveni klaverisonaadid ja klaverikontserdid. Oslo Filharmooniaorkestrit juhatab Gabriel Chmura. 12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Sonningi preemia kontsert Kopenhaagenist. Esinevad tänavune preemia saaja, klarnetist Martin Fröst ja Taani Rahvuslik Sümfooniaorkester Thomas Sondergaardi juhatusel. 21 00 Braavo. Neeme Järvi. 22 05 Fantaasia. Kadi Maria Vooglaid 00 05 Nokturn