Postimees 10 11 2014 by Postimees

BOGALAND 50 EESTLAST ON ROOTSI METSADES KRIISIÕPPUSEL.

EESTI LK 4–5

Täna lehe vahel

AASTA ISA Kolonelleitnant Valeri Kutuzov peab lisaks oma suure perekonna peaks olemisele teraselt silmas ka Eesti julgeolekut. EESTI LK 3 JUHTKIRI LK 2

LEVADIA TRIUMF Enesekindel Tallinna Levadia võitis 8:1 Narva Transi ning krooniti üheksandat korda Eesti meistriks.

KASU Tsikli saab talveks hoiule viia motohotelli.

SPORT LK 16–17

www.postimees.ee

MAAELU EDENDAJA

ESMASPÄEV, 10. NOVEMBER 2014 • NR 262 (7253) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 882 • LUGEJAID 198 000

LK 20–21

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Defitsiitne aeg nõuab aja defineerimist

Hädakella on vaja lüüa Möödunud nädala keskel saime teadusajakirja Nature veebiküljelt lugeda «uue Euroopa» teaduse võrdlust. «See on ju ainult kiidulaul Eestile,» võiks ansiplikult hüüatada, ja üksnes Nature ajakirjanike teksti lugedes saaks seda täie õigusega teha. Kodumaal nähakse aga häda või koguni «paanitsetakse». Kui midagigi paanikalaadset ei oleks, poleks Tartu Ülikooli rektoril Volli Kalmul tasunud kirjutada, et kõrgharidus ja teadus vajavad paanika asemel plaani (PM 04.11). Nature loost vaatab areneva ja suure Poola ning kiirelt varasemat hiilgust kaotava Ungari kõrval vastu väike ja tubli Eesti, kus on tehtud reforme ning suurendatud teaduse ja arenduse kulusid. Esipersoon on loos akadeemik Andres Metspalu – talent, keda Eesti ei kaotanud, vaid ta tuli USAst tagasi ja tegi hoopis kodumaal geenivaramu. Üks praegune põhjus muretsemiseks on aga nimelt see, et samal rahastamiskursil jätkates pole meil võimalik Eestisse tagasi kutsuda talente, kelle oleme saatnud välismaale tuult tiibadesse koguma. Meil suletakse praegu ka häid uurimisrühmi, mis nende mõõdetavat tublidust arvestades oleks maailma suurtes keskustes eluvõimelised. Kui me oleks otsustanud (kodanikkonnana, riigina) selgesõnaliselt, et meil pole senises mahus teadust tarvis, sest me ei taha ja/või ei suuda seda üleval pidada, oleks selline taandareng mõistetav. Aga me oleme ju igal pool väljendanud täpselt vastupidist soovi! Alates manifestidest (tööandjate oma näiteks) kuni riikliku strateegiani «Teadmispõhine Eesti 2014–2020» välja. Viimases on expressis verbis kirja pandud, et 2015. aastast tõstetakse riigi ja omavalitsuste teadusja arenduskulud ühele protsendile SKPst ning hoitakse seda taset. Kusjuures need sõnad on kinnitatud Eesti Vabariigi valitsuses (31.10.2013) ja saanud kõrgeima heakskiidu riigikogus (22.01.2014).

ile oli isadepäev. Tuhandetel isadel ja vanaisadel helisesid telefonid, lapsed ja lapselapsed helistasid ja saatsid sõnumeid. Tehti ka külaskäike. Nii üks, teine kui kolmas tegevus nõuab aega. Aja leidmine oma isale, nagu ka isadel aja leidmine oma lapsele, on üha enam keskne küsimus, kui kõneldakse elust, laste kasvatamisest ja peresuhetest. Ausalt ja täpselt sõnastab probleemi päevakangelane. Postimehe ajakirjaniku küsimusele «Kui palju jääb teil töö kõrvalt aega oma lastelastega tegeleda?» vastab tänavune aasta isa Valeri Kutuzov: «Kui ausalt öelda, siis ikka vähe… tahaks rohkem, aga elu on selline.» Aasta isa on kahtlemata tubli lapsevanem, kuid öeldu kinnitab, et piirivalvelendur, kolme lapse isa ja kuue vanaisa väärib seda tiitlit tõeliselt. Ta on peamise mure mõtestanud ning küllap tunnevad paljud isad (ja mõistagi ka emad) täpselt samamoodi.

Eelmisel nädalal peetud konverentsil «Miks isa pole tähtis mees?» otsiti vastuseid sellistele küsimustele nagu: milline on hea isa? Kas eesti mees tahab üldse isa olla? Milline on ühiskonna silmis isa roll, milline mehe roll ja kuidas neid edukalt ühendada? Millist eeskuju tahab isa lapsele anda? Need küsimused võiks enda jaoks läbi mõelda iga lapsevanem. Kuid ennekõike on vaja leida vastus põletavale ajaküsimusele. Kui aeg on muutunud sedavõrd defitsiitseks, tuleb seda hakata uuesti defineerima. Meil kõigil. Sotsiaalpedagoog Triinu Pajuri kirjutab oma kogemusele toetudes tänases lehenumbris, et lapsevanemad jäävad üha enam lootma, et lasteasutused nende lapsed üles kasvatavad, probleemid lahendavad ja õnneliku tuleviku tagavad. «Nad sageli isegi nõuavad seda,» nendib Pajuri. Ta pakub lausa ajareformi: vaadata üle tööpäevade algus- ja lõpuajad, niisamuti lasteasutuste tööajad. Kõlab kaunis radikaalselt, aga võimalik, et üha kiirenenud elutempo nõuabki radikaalseid otsuseid. Üks võimalikke lahendusi on osali-

se tööaja suurem väärtustamine, millest räägitakse tihti üksikvanemate puhul, kuid see on ka isade teema. Endiselt on ajadefitsiidi vähendamise võimaluste juures tähtis teema isade vanemapuhkuse soodustamine. Rahvusvahelise teadusvõrgustiku Leave Policy and Research suvine ülevaade toob välja, et 16 riigis on juba määratud, kui suur osa puhkusest on mõeldud isale, kui suur emale. Paljud riigid pakuvad peredele, kus isa vanemapuhkust kasutab, kas lisaraha või lisapuhkusepäevi.

JUHTMÕTE Aja leidmine oma isale, nagu ka isadel aja leidmine oma lapsele, on üha enam keskne küsimus, kui kõneldakse elust, laste kasvatamisest ja peresuhetest.

LK 3, 13

KÕVA SÕNA Sõber Jürgen tegi õhtul teatavaks homse esiküljeuudise, et astub tagasi. Järjekordne näide, et Facebook on mürk! Katkend arvamusliider Madis-Ulf Regi päevikust, PM 8.11

PÄEVA KOMM

Postimees 1904. aastal

Kui me oleks selge sõnaga otsustanud, et meil pole senises mahus teadust tarvis, oleks taandareng mõistetav. Aga igal pool on ju väljendatud täpselt vastupidist soovi!

Alamtagavaraväelistele! 1. Tegevasse sõjaväkke võtmise alt vabaks saamise õigus kingitakse Keisri Majesteedi poolt ainult sellele osale kokkukutsutavate seast, mis nõutavast tagavaraväeliste arvust üle on. 2. Üksikud perekonnaliikmed, kui ka need suurte perekondade liikmed, kus pääle teenistusesse kutsutava kas või üks ainukenegi töövõimuline mees järele jääb, ei või üleval tähendatud õiguse osaliseks mitte saada. 3. Niisama ei või selle õiguse osaliseks ka need mitte saada, kelle perekonnas mitte üle 2–3 töövõimetuma liikme ei ole. 4. Kõik muud suurearvulise perekonnaga tagavaraväelised peavad viibimata ise selle eest hoolt kandma, et neile tunnistused nende perekonna-liikmete arvu

Üldised suhtarvud ei paistagi veel väga hullud. Võime end lohutada, et vahepealsel paaril «hiilgeaastal» panustasid põlevkiviõli tootjad oma arendustesse, mis on nüüd tehtud – keegi ei tahaks, et sama tehast peab kaks korda välja mõtlema (loodame, et hakkab tööle). Tegelikkus on aga see, et liigume vales – s.o languse – suunas, ja seda ka sisuliselt. On väga hea, et Eesti on suutnud kaasata ELi maksumaksjate raha (üle poole kogu teaduse avalikust rahastamisest) ja selle eest hooneid ehitada ning sisustada, aga ka neid maju pole tarvis igal järgmisel aastal üha uuesti ehitada. Betoonseinad ei loo uusi teadmisi, seda teevad inimesed. Leian kodaniku ja maksumaksjana, et meil on vaja oma teadlastele raha juurde anda. Muidugi, kunagi ei lahenda pelk raha juurde kallamine kõiki probleeme, aga praegu paistab Eesti teadussüsteem mulle tublim kui selle rahastamine.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Aga riiklike regulatsioonide kõrval on siiski tähtis, et iga inimene teadvustaks ajaprobleemi ja leiaks lahendusi. Tänavuse aasta isa tütred meenutasid lapsepõlvest, et kui isa käis öösiti lendamas, leidis ta päeval ikkagi aega nendega mängida.

urmas nemvalts

marti aavik

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

kohta välja antaks, mis neile sõjaväkke kutsumise puhul vabaks jäämise eesõigusi võiks anda. Talupojaseisuse liikmed saavad tähendatud tunnistused oma vallavalitsuselt; väikekodanikud – väikekodanikkude valitsuselt; kaupmehed – linnaametist. Need aga, kes kogukondade alla ei ole üles kirjutatud: kaupmehed ja väikekodanikud – politseivalitsuselt. Ülemal tähendatud asutused on kohustatud sellega ühel ajal ka – perekondade nimekirja ja muude tõenduste põhjusel, mis tagavaraväelised ise ette toovad, – lahtilaskmise pileti pääle, elamistähe pääle või jälle iseäralise tõenduskaardi pääle, ülesmärkima, mitu töövõimetut liiget selle tagavaraväelise perekonnas leidub, kes tõesti oma perekonna ainsaks toitjaks on. 10.11.1904

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

AASTA ISA. Valeri Kutuzov peab lisaks oma suure perekonna peaks olemisele teraselt silmas ka Eesti julgeolekut.

Tänavune aasta isa Valeri Kutuzov reedel Tallinna lennuväljal politsei- ja piirivalveameti lennusalga angaaris. fotod: liis treimann

Õhus lendur, kogu aeg isa tiina kaukvere

Eesti uudiste päevatoimetaja

esti Naisliit tunnustas eile Tallinnas Estonia kontserdisaalis isadepäeva kontserdil tänavuse aasta isa tiitliga politsei kolonelleitnanti Valeri Kutuzovit (56), kellel on kolm last ja kuus lapselast. Lisaks isaks ja vanaisaks olemisele on Kohtla-Järvelt pärit mehel veel teinegi tähtis amet – 40 aastat lennundusvaldkonnas töötanud Kutuzov on politsei- ja piirivalveameti lennusalgas lennukite eskadrilli ülem. Milliseks isaks te end peate?

Arvan, et ma ei ole olnud väga range isa. Muidugi tuleb aegajalt öelda lastele «ei», et nad aru saaksid, et mõned asjad on lubatud ja mõned mitte. Aga kui nüüd ausalt rääkida, siis oma lapselapsele ei ütle ma iialgi, et ei tohi. Ma püüan ikka selgitada, miks. Suhtumine lastelastesse on hoopis teine kui oma lastesse. Kuidas on täita 56-aastaselt viieaastase tüdruku isa rolli?

Palju on suhtumist, et lapsed on läinud ja nüüd võib enda heaks elama hakata. Mina ausalt öelda ei kujuta ette, kuidas on võimalik elada ilma lasteta. Tuled koju ja oled väsinud, ta vaatab sind, et vanaisa, lähme nüüd ... Ikka pead sa minema. Peame tantsima, harjutusi

tegema, üritustel käima, mänge mängima, joonistama ... Oleme ääretult tänulikud, et see väike laps koos meiega elab. Kui kasvatusest rääkida, siis see on nii ema kui ka isa panus. Kui kaua olete oma abikaasaga koos olnud?

Tutvusime Kohtla-Järvel keskkoolis 1. septembril aulas esimest korda, aga igal aastal 3. märtsil tähistame oma esimest kohtingut pereringis. See oli see päev, kui võtsin tema käest kinni ja viisin ta jalutama Kohtla-Järvele. See oli 1974. aastal. Armastust on vist üpris raske nii paljude aastate vältel alles hoida. Kuidas see on teil õnnestunud?

Ma arvan, et märksõnad on arvestamine ja andestamine. Elu ongi selline, et kõik ei lähe nii, nagu sa soovid. Meie olime 25-aastaselt juba kolme lapse vanemad. Öeldakse, et esimene laps tuleb armastusest, aga teised lapsed olid juba planeeritud. Oleme ajaga õppinud üksteisega arvestama. Kust tuli mõte piloodiks õppida?

Kohtla-Järve lähedal on pisike lennuväli, seal toimusid lennud ja langevarjuhüpped. Viie- või kuueaastasena käisin koos isaga põllul vaatamas. Ma nägin, kuidas lennukid lendavad, ja see meeldis tohutult. Korjasin raamatuid, ajakirju ja fotosid lennundusest. Tulevikus nägin end kindlasti lennunduses, küsimus oli vaid, mis suunal. Kui lõpetasin keskkooli, tahtsin hävituslennukit juhtida. Abikaasale oli see muidugi šokk. Tol ajal paljud ei tead-

nudki, mis on lennukid ja kopterid, rääkimata sellest, mis on hävitaja. Mingil põhjusel valisin lennukooli Ukrainas, kus õppisin neli ja pool aastat. Siis suunati mind Poola, siis Kaug-Itta. Kui Eesti taasiseseisvus, otsustasime koju tagasi tulla. Selline otsus tuli omal ajal, ja ausalt – ma ei kahetse. Olen palju näinud ja olen väga rahul.

Aga kui rääkida sellest, kus lennuk üldse koos meiega on käinud, siis peaaegu nii kaugel, kuhu Euroopa ulatub. Oleme transportinud kõiki kolme presidenti, sest kui delegatsioon on suur, on piirivalvelennukiga ikka odavam visiidile minna kui reisilennukiga. On ka lennuvälju, kuhu reisilennukiga ei saa või see võtab liiga palju aega.

Kas tunnete end kodusemalt autoroolis või lennukis?

Kas viimase aja ärev julgeolekuolukord on teie tööd mõjutanud?

Lennukis olen nagu oma kodus. Tunnen, et olen õiges kohas. Lennukiga hakkasin lendama 1975. aastal ja [auto]juhiloa sain 1985. või 1986. aastal. Kujutage ette, et 17-aastane poiss lendab lennukiga, aga nii oli. Kui praegu võrdlen lapsi, siis nad on selles vanuses alles poisikesed. Kui palju olete piloodina ohukordadesse sattunud?

Ikka olen – mootorihäire, juhtimissüsteemi rike ... Kõige keerulisem on see, kui midagi juhtub mootoriga. 40 aasta jooksul on seda vist korra juhtunud, seega lennata on väga turvaline. Kui mootori temperatuur hakkab tõusma, lähevad ohutuled kohe tööle, signaal hakkab tööle. Ühe mootoriga saab rahulikult lennuväljale tagasi lennata.

Valeri Kutuzov eile Estonia kontserdisaalis koos abikaasa Marina ja kahe lapselapsega.

Valeri Kutuzov • Sündinud 27. oktoobril 1958 • 36 aastat abielus Marina Kutuzovaga. Kolm last – Andrei (34), Anna (32) ja Natalja (30); kuus lapselast – noorim 1,5-aastane ja vanim 11-aastane

Haridus • 1975 Kohtla-Järve 14. keskkool • 1979 Tšernigovi kõrgem sõjaväeline lennukool

Töökäik • 1992–1997 riiklik lennusalk, lennuki kapten

Viimasel ajal on piiri taga aktiivsem tegevus, mistõttu on patrullimist ida- ja kagupiiril rohkem. Patrull-lende on kolm-neli korda nädalas. Aktiivsus piiri taga on võrreldes aastatagusega ikka palju suurem. Meie eesmärk on näidata, et oleme siin, oleme Eesti riik ja kaitseme oma piiri. Võrreldes aasta või kahe tagusega on poolteist korda rohkem lennutunde. Oleme neli korda käinud patrullimas ka Euroopa välispiiridel, et jälgida eelkõige, ega ole immigrante, kes üle piiri tahavad tulla. Viimasel ajal on ükskaks lendu päevas, nädalas on kolm-neli lennupäeva raudselt.

• 1997–2009 piirivalve lennusalk, lennukite eskadrilli ülem

Kui palju jääb teil töö kõrvalt aega oma lastelastega tegelda?

• alates 2010 politsei- ja piirivalveameti lennusalk, lennukite eskadrilli ülem

Kui ausalt öelda, siis ikka vähe ... Tahaks rohkem, aga elu on selline. Kord nädalas vastutan oma tütretütre eest hommikust õhtuni. See on minu püha kohustus – viin ta lasteaeda ja toon tagasi, valmistan süüa ja mängin temaga, panen magama ... Nädalavahetustel üritame väljas käia – kas kinos või teatris.

Olete töötanud 22 aastat piirivalves. Millised on praegu teie peamised ülesanded?

Mina ausalt öelda ei kujuta ette, kuidas on võimalik elada ilma lasteta.

Teeme piirivalvelende, transpordilende, otsingulende, kui inimene on ära kadunud. Toimetame inimesi haiglasse näiteks saartelt, aga oleme toonud haigeid ära ka Soomest, Rootsist, Taanist ja Venemaalt.

4 || EESTI || POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014

NATO õppusel harjutatakse Eesti kaitsmist Nädalavahetusel algas NATO reageerimisjõudude staabiõppus «Trident Juncture», mille käigus liitlasriikide kaitseväelased ja tsiviileksperdid harjutavad Eesti kaitsmist. «Trident Juncture» toimub peamiselt Norras Stavangeris NATO ühendsõja keskuses, aga ka Itaalias Napolis asuvas NATO ühendväejuhatuse staabis ja liitlasvägede Euroopa peakorteris Belgias Monsis. postimees.ee

TTÜ loob küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) asutab küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse, mille eesmärk on Eesti küberjulgeoleku kompetentsi ja võimekuse tõstmine haridus-, teadusja arendustegevusega. Keskuse asutavad kolmapäeval TTÜ, sise-, justiits-, kaitse-, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, politsei- ja piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja riigi infosüsteemi amet. «Keskus koondab endas TTÜ küberjulgeoleku ja küberkriminalistika alase ekspertiisi ja projektid,» ütles TTÜ võrgutarkvara õppetooli dotsent Rain Ottis (pildil). tallinncity.ee

masinat

on Tallinna kommunaalameti lepingupartneritel valmis seatud lume ja libeduse tõrjumiseks.

Huvilised lavastavad Põhjasõja Narva lahingu Ajaloohuvilised lavastavad 15. novembril Narva muuseumi ajaloofestivali raames 1700. aastal Narvas toimunud Põhjasõja lahingu Rootsi ja Vene vägede vahel. Ajaloofestivali keskmes on kell 15 algav lahingu rekonstruktsioon Narva Hermanni linnuse läänehoovis, kus sõjaajaloo klubide liikmed Eestist, Lätist, Venemaalt, Soomest ja Rootsist demonstreerivad Põhjasõja-aegseid mundreid, relvastust ja lahingutaktikat. BNS

Eesti lipule tahetakse luua mobiilirakendus Riigikantselei on saatnud mitmele ettevõttele ettepaneku, et 1. detsembriks võiks välja töötada rakenduse, mis tutvustaks interaktiivselt Eesti lipu kasutamise korda. Riigikantselei sümboolikanõuniku hinnangul peab rakenduse ülesehitus olema võimalikult lihtne ning välimus soliidne. postimees.ee

Kobras kaevas Pääsküla teele augu

Narvas päästeti mees tulesurmast

Tallinlased kaebasid Pääskülas teele tekkinud augu pärast, mis osutus kopra tööks. «Kui linnaosavalitsuse heakorraspetsialist olukorraga tutvumas käis, selgus, et kobras on ühe oma urgu viiva käigu avause täpselt keset teed kaevanud,» ütles Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik. BNS

Eile kell 9.50 teatati häirekeskusele, et Narvas Kangelaste prospekti üheksakorruselise korterelamu teisel korrusel on korteris tulekahju ja inimene võib sees olla. Päästjate saabumiseks oli naaber põlevast korterist välja aidanud mehe, kes viidi haiglasse. Korteris puudus suitsuandur. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas varute juba jõulukingitusi? Ma ei teegi jõulukinke

Jah, tasapisi

39%

20%

6495 vastajat

2% 40% Ei, tegelen sellega detsembris

Mul on tänavused kingitused juba olemas

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

OOTAMATU ARENG. Rootsis toimuva sõjalise õppuse stsenaariumi järgi on riigi kaguosas kuulutatud välja riik nimega Bogaland, kus Euroopa väärtused ei kehti.

Eestlased valmistuvad Rootsi oliver kund reporter, Hagshult, Rootsi

raegu Rootsi metsades harjutavad 50 eestlast kuuluvad nende 2400 sõduri hulka, kes peavad alates jaanuarist olema valmis Euroopa Liidu otsuse korral kümne päevaga kasvõi ekvaatori taha kriisikoldesse sõitma. Kui transpordilennuk C-130 Hercules neljapäeval Uppsala sõjaväelennuväljalt koos kiirabiauto ja ligi poole tonni pudeliveega Lõuna-Rootsi poole suundus, võis see kõrvaltvaatajale tunduda umbes sama mõttekas tegevus nagu limusiiniga posti vedamine. Kiirabiautosid leidub ka kohapeal ja vett on taevast tulnud viimased viis päeva. Kaks kiivristatud parameedikut ei leidnud olukorrast aga midagi naljakat. Juba teist päeva pole lennuki kõhu alt mööda tuhisev ala nende jaoks mitte Rootsi heaoluühiskond, vaid humanitaarkatastroofi all ägav riik nimega Bogaland, kus röövitakse politseinikke, tapetakse kohalikke ja pannakse üles teetõkkeid.

Valitsus on teovõimetu Õppuse stsenaariumi järgi on parasjagu kriisi 60. päev. Lennu sihtkohas, 450 kilomeetri kaugusel asuvas välibaasis on keegi kolleeg saanud eluohtlikke kuulihaavu. Täpselt selline võib olla meedikute argipäev ka konfliktipiirkonnas, näiteks mõnes Aafrika kriisikoldes, kus tagalast välibaasi ei vii ükski tee või on neil sõitmine liialt ohtlik. «Me oleme humanitaarmissioonile nii lähedases olukorras kui võimalik,» kirjeldas Põhjala lahingugrupi ülema asetäitja, Iiri kolonel Howard Berney otse kriisi tsentris, Hagshulti lennubaasis. «Valitsus on teovõimetuks muutunud ja kohalikele elanikele valmistavad peavalu mässajad. Pidevalt on oht süütutele

tsiviilelanikele. Sedasorti stsenaariumi saab siduda hetkel paljude maailma paikadega.» Tõtt-öelda tulebki seda teha, sest lahingugrupile seatud nõuded näevad ette, et üksus peab küsimusi esitamata olema valmis missiooniks mistahes riigis 6000 kilomeetri raadiuses Brüsselist. Berney sõnul on seetõttu oluline, et eri riikide sõdurid õpiks nende päevade jooksul laitmatult koostööd tegema. Näiteks peavad maastikul liikuvad Leedu üksused olema võimelised vastu võtma ja tõlgendama Rootsi hävitajatelt saadetud otsepilti. Soome evakuatsioonikopterite meeskonnad tegelevad mannekeenide asemel elusate sigade ravimisega. Tsiviil-militaarkoostöö tiimidel tuleb aga rahustada kohalikke maaomanikke kehastavaid näitlejaid, kes ihkavad sõdureid oma maalt minema kupatada.

Poolsada eestlast kandideeris lahingugrupis osalema veebruaris ja suur osa ajast on neid kodumaal treenitud. Berney käe all on ühtekokku 2400 Skandinaavia, Balti riikide ja Iirimaa kaitseväelast. Nii nagu kõik 18 lahingugruppi, on ka Põhjala lahingugrupp kiirreageerimisüksus, mille abil saab Euroopa Liit ohjeldada mõnd lähipiirkonnas puhkenud humanitaarkriisi. Üks lahingugrupp on kümnepäevases valmisolekus korraga pool aastat. Jaanuarist kuni juuni lõpuni ongi kord rootslaste juhitava Põhjala lahingugrupi käes. Eesti on selle tarbeks välja pannud 50 kaitseväelast ja kaitseliitlast, kelle hulgas sõjaväepolitseinikud, militaargeograafid, maastikuluurajad, liikumiskontrolli meeskond ja tsiviil-militaarkoostöö meeskond. Eesti kontingendi vanem major Andris Sprivul ütles, et Eesti panustatavad üksused otsustati juba 2013. aasta suvel. Kuigi Eesti on Põhjala lahingugrupis osalenud ka varem kahel korral, pandi seekord välja vaid küllalt haruldaste oskustega meeskonnad.

«Eesti põhimõte on olnud see, et ühtki üksust ei tehta lihtsalt sellepärast, et lühiajaliselt mingit missiooni täita. Need on võimekused, mis on ka tegelikult kaitseväe kümne aasta arengukavaga plaanis luua,» põhjendas Sprivul. Nii on lahingugrupil Eesti jaoks kaks tagamõtet: hoida tugevat sidet naaberriikide kaitsevägedega ning koolitada endale vajalikke eksperte, kellel tekiks rahvusvaheline kogemustepagas. Poolsada eestlast kandideeris lahingugrupis osalema tänavu veebruaris ja suur osa sellest ajast on neid kodumaal treenitud. Kui Euroopa Liit otsustaks lahingugrupi järgmise poolaasta jooksul humanitaarmissioonile saata, tuleb neil igapäevatöö kõrvale jätta ja missioonile sõita. Lõviosa neist on kaitseväelased, kes teevad sarnast tööd ka Eestis, aga mitte ainult. Näiteks kaitseliitlane ja Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Karl Märka kuulub seitsmeliikmelisse tsiviil- ja militaarkoostöö meeskonda ja on praegu Rootsis reservõppekogunemise raames.

tiina.kaukvere@postimees.ee

Tallinn plaanib kehtestada pühapäevase alkoholimüügi piirangu, ent politsei kinnitusel on kõige rohkem alkoholi tarvitamisega seotud väljakutseid hoopis kuu algul, pärast palga ja sotsiaaltoetuste väljamaksmist ning muidugi ka reedel ja laupäeval. Samuti peab politsei oluliseks, et piirangud oleks omavalitsustes ühesugused. «Väljakutsed jagunevad peamiselt kolmeks: häiriv lärm ja konfliktid, mis alkoholijoobes inimeste vahel võivad tekkida ja kakluseks eskaleeruda; teated liigjoobes inimestest, kes on näiteks kuskile magama jää-

nud, ning perevägivalla väljakutsed, kus pahatihti on tülide tekkimisega seotud ka alkoholi liigne tarbimine,» kirjeldas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder. Tema sõnul mängib alkohol väga suurt rolli nii kuritegude toimepanemisel kui ka ohvriks langemisel, kuna vägijoogi mõju all oleva inimese käitumine on ettearvamatum. «Inimene ei pruugi oma tegutsemist kontrollida ning sageli kaovad õige ja väära käitumise piirid,» lisas ta. Küsimusele, kas politsei toetab pühapäevast alkoholimüügi keeldu Tallinnas, vastas Põder, et politsei toetab läbimõeldud meetmeid, mis aitak-

Kulud on suured Missiooni avamist arutatigi 2008. aastal Kongo, 2010. aastal Lõuna-Sudaani, 2011. aastal Liibüa ja 2012. aastal Mali kriisi puhul, ent kõigil juhtudel kukkus konsensusliku otsuse saavutamine läbi. 2013. aasta detsembris olnuks lahingugrupp paljude analüütikute meelest parim lahendus kriisiohjeks Kesk-Aafrika Vabariigis, ent Suurbritannia kategoorilise vastuseisu tõttu jättis Prantsusmaa sellise palve esitamata. Selle asemel küsisid prantslased liitlastelt tuge hoopis kahepoolselt. Mäletatavasti

Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp 2015

Omavalitsuste alkoholipiirangud peaksid olema ühesugused tiina kaukvere

Sarnaselt teistega on ka tema oma jah-sõna andnud, ent missiooni rakendumise korral tähendaks see paratamatult pausi töökohal ja õppetöös. Tõenäosus, et see juhtub, on aga väike, sest Euroopa Liit pole lahingugruppe alates nende loomisest 2007. aastal kordagi kasutanud. Üksused loodi toona selleks, et olla paremini valmis eeskätt Aafrika humanitaarkriiside lahendamiseks.

sid vähendada alkoholi liigtarvitamisest tekkivaid kahjusid. «Samas on meie hinnangul oluline, et piirangud oleksid omavalitsuste lõikes võimalikult ühtsed, et ära hoida niinimetatud alkoholirännet, kus ostu tegemiseks võidakse sõita näiteks joobes olekus ühest omavalitsusest teise,» selgitas Põder. Päästeameti arendusosakonna analüütiku Helina Uku sõnul hukkus 2014. aasta esimese seitsme kuu jooksul tules kõige enam inimesi kuu alguses, 1.–10. kuupäevani (13 inimest ehk 45 protsenti). Kuu keskel ja lõpus hukkus arvuliselt ühepalju inimesi. Kuu algul hukkunud 13 inimesest oli joobes kaheksa.

Haapsalust läks te Laupäeval saadeti Haapsalust Tallinna poole teele jäälõhkuja Suur Tõll jaoks mõeldud tamme- ja männipuust päästepaat, mille ehitas kohalik puulaevaselts Vikan. Kaheksa meetri pikkune paat oli tegelikult Vikani jaoks juba kolmas omaaegses stiilis ehitatud päästepaat. Eelmised on läinud Toila vabatahtlikule merepäästerühmale ja samuti jäälõhkujale Suur Tõll. «Alustasime ehitamisega märtsis,» ütles Vikani juhatuse esimees Alar Schönberg. Olenevalt ehituse etapist tegi korraga paadi kallal tööd üks kuni kolm meest. Valminud paat on autentne, sest põhineb Schönbergi sõnul ajaloolistel joonistel, mis leiti Suure Tõllu kapteni kajutist. «Selliseid paate on väga vähe säilinud,» lausus Schönberg. Vanasti võis neid aga leida näiteks Eesti rannikul paiknenud päästejaamadest. Lääne Elu foto: arvo tarmula

POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Põhijõud:

is humanitaarkriisiks sõitis Euroopa Liidu sõjalise- malt väikeriikide jaoks end õile operatsioonile Kesk-Aafrika gustanud. «See on olnud märVabariiki toona neljaks kuuks kimisväärne võimalus arendada ka 50 Eesti kaitseväelast. välja oma spetsiifilisi võimekuSee ongi pannud osa ana- si,» rääkis iirlane. Poliitilist otlüütikuid küsima, kas on mõ- sust ei saagi langetada kergetet kasutuna seisvaid lahin- käeliselt, sest otsustajad peavad gugruppe igal aastal välja õpe- olema kindlad, et lahingugrupp tada. Kulud pole väikesed: ai- tuleb talle antud nelja kuu jooknuüksi 2008. aastal kulus Root- sul olukorra stabiliseerimisega sil Põhjala lahingugrupi kuue- toime. Vastasel korral riskitakkuulises valmisolekus hoidmise oma näo kaotamisega. seks umbes 150 miljonit eurot. Eesti kontingendi vanem Üksusesse praegu 1900 sõ- major Sprivul märkis, et lahinduriga panustava Rootsi mo- gugrupid on ka Euroopa Liidu tivatsioon ei näi aga raugevat. sõjaline reserv ja kunagi ei saa Tõenäoliselt on põhjus selles, et välistada, et neil tuleb tegevusNATOsse mittekuuluva riigina se asuda Euroopas. vajab Rootsi viisi, kuidas lähinaabritega ikkagi akPostimehe reporteri reisi Rootsi rahastas tiivset sõjalist kooskaitsevägi. 2400 tööd teha. sõdurit Rootsist, Kolonel Berney sõnul on laSoomest, Iirimaalt, hingugrupid väheEestist, Lätist,

Leedust ja Norrast

800liikmeline Rootsi pataljon

Iiri-Rootsi-Eesti luurekompanii

Läti kiirreageerimiskompanii

Koosseis Kokku 2400 sõdurit, kellest 1900 on rootslased

Eestlaste osalus 50 kaitseväelast ja kaitseliitlast (sõjaväepolitseinikud, pioneerid, militaargeograafid, maastikuluurajad ja tsiviilmilitaarkoostöö meeskond)

Lisajõud:

6 6

hävitajat Jas 39 Gripen

Eesti kontingendi vanem major Andris Sprivul. fotod: simmo saar / eesti kaitsevägi

meditsiinilise evakuatsiooni kopterit

NH90

10-päevases kiirreageerimisvalmiduses 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2015

60 km

Euroopa Liidu otsuse korral peab liikuma mistahes kriisikoldesse 6000 km raadiuses Brüsselist

Missioon võib kesta kuni neli kuud, vajadusel võib seda pikendada ühe kuu võrra

eele teine Suure Tõllu päästepaat

Põhjala lahingugrupi ülema asetäitja kolonel Howard Berney.

Black Hawk

Lahingugrupi tegutsemine kriisikoldes transpordilennukit C130 Hercules

1 Esimese kümne päeva jooksul luuakse põhibaas kriisikolde lähedale sadamasse või lennuväljale 2 25 päeva jooksul luuakse välibaas vahetu konflikti alale

Lahingugrupp peab olema valmis täitma üht või mitut ülesannet

3 Eraldama sõjajalal olevaid osapooli 4 Ennetama uute konfliktolukordade

välihaiglat

teket 5 Toetama humanitaarabi andjaid 6 Tagama evakuatsiooni 7 Toetama kriisi stabiliseerimist (osapoolte relvitustamine, ajutiselt kinnipeetute valve)

Kodanikuaktivist Silver Meikar astub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda Reformierakonnast välja heidetud Silver Meikar liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja kandideerib eelseisvatel valimistel sotsiaaldemokraatide ridades riigikokku. «Sotsiaaldemokraatidega liitumisel sai otsustavaks, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on kõige enam tõestanud oma tegudega, mitte ainult sõnadega, et ta seisab inimõiguste ja kodanikuvabaduste eest,» teatas Silver Meikar. «Veendumus Eesti poliitikasse tagasi tulla küpses viimase aasta vältel Kiievis, Krimmis ja Ida-Ukrainas sündmusi jälgides. Soovin seista demokraatlike väärtuste, inimõiguste ja vabaduste eest, need

ei ole enesestmõistetavad,» lisas Meikar. «Eelmise parlamendi koosseisu ajal kuulusime Silveriga mõlemad Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse ja ma nägin, kui tõsiselt ja pühendunult Silver Meikar inimõiguste ja demokraatia kaitsmisesse suhtub. Sotsiaaldemokraadid on järjepidevalt tegelenud demokraatia küsimustega vaatamata sellele, et need

Veendumus Eesti poliitikasse tagasi tulla küpses viimase aasta vältel Kiievis, Krimmis ja Ida-Ukrainas sündmusi jälgides. Reformierakonnast välja heidetud Silver Meikar

ei ole alati populaarsed teemad, kuid see on just kaalukeel, mis saab otsustavaks riigi ja rahva jaoks olulistel hetkedel,» põhjendas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Indrek Saar. Silver Meikar kuulus aastatel 1997–2012 Reformierakonda. Aastatel 2003– 2004 ja 2006–2011 oli ta Reformierakonna fraktsioonis riigikogu liige. Aastal 2012 sai Meikar laialdaselt tuntuks seoses Reformierakonna rahastamisskandaaliga, sest väitis, et Reformierakonnale on annetatud tundmatu päritoluga raha. 24. oktoobril 2012 visati ta skandaali tõttu erakonnast välja. postimees.ee

6 || EESTI || POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

JÄIGAD REEGLID. Üle 20 aasta kehtinud kodakondsusseadus välistab Eesti patrioodil Eesti kodanikuks saamise, kui ta on olnud kas või kuu aega ükskõik millises võõrväes.

Vene passist lahti, Eesti oma ei anneli ammas reporter

alitsus otsustas neljapäeval, et ei anna endisele Venemaa kodanikule Eesti kodakondsust, sest tema minevikus on lühike episood teenimisest võõrväes, ning ei hooli sellest, et mees 1989. aastal Nõukogude armeest demokraatliku meelsuse tõttu välja visati. Üheksa aastat tagasi võttis endine ajakirjanik, siis juba ärimees Vadim (49) naise ja kaks last ning kolis sõprade kutsel Peterburist Eestisse, sest tundis, et Putini Venemaa ei ole enam koht, kus saab vabalt elada ja lapsi kasvatada. Pisike Sofia läks eesti lasteaeda ja vanem tütar Kristina eesti kooli, Vadim jätkas oma Eesti äripartneritega trükindusäri, mida oli juba Peterburis alustanud. Pere oli otsustanud, et Eesti on riik, kuhu nad tahavadki jääda. Möödunud aastal täitus kaheksa aastat Eestis, mis on tähtaeg, et Eesti kodakond-

sust taotleda. Vadim ja tema naine Elena andsid eesti keele eksami, mida lastel polnud vajagi teha, sest on eesti koolis käinud. Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksam läks nii hästi, et Vadim ja vanem tütar Kristina vastasid kõigele õigesti.

Kõneles ERSP miitingul Lühidalt: Venemaa juurtega pere täitis kõik nõuded, mis Eesti kodakondsuse taotlemiseks vaja, ja esitas aasta tagasi avaldused kodakondsuse saamiseks. Alustuseks sai pereisa kodakondsusja migratsiooniametist vastuse, et tema soovile võib takistuseks osutuda lühiajaline teenimine võõrväes. Nimelt oli Vadim 1988– 1989 töötanud pärast tüürimehe paberite saamist Tallinnas Miinisadamas. Sõjaväelase karjäär jäi aga lühikeseks, sest noor leitnant ühines 1989. aasta algul Venemaa Vaba Demokraatliku Parteiga ning oli selle Venemaa esimese sõltumatu erakonna vahelüliks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga (ERSP). Ja kui noor leitnant erariietes juunikuus ühel ERSP miitingul kõneles, olid jutud Tallinna mereväebaasi eriosakon-

nas lühikesed: nii Vadim kui ka tema grusiinist sõber vabastati armeest «ametikohale mittevastavuse tõttu». «Sõitsin tagasi Peterburi ja asusin tööle sõltumatus ajalehes ajakirjanikuna,» meenutas Vadim. Eestist, metsavendadest ja setudest lugusid kirjutanud ning kahel korral Lennart Merit intervjueerinud mees tundis kuni 2001. aastani, et saab omalt poolt muuta Venemaad demokraatlikuks riigiks. «Siis tuli Putin ja ajakirjandus sellena, mis see peab olema, lõpetati,» rääkis Vadim. «Hakkasin tegelema äriga koos Eesti partneritega.» Mõne aasta pärast sai tal mõõt Venemaast lõplikult täis ning nagu paljud tema sugulased ja sõbrad, otsustas lahkuda. Eesti äripartnerid ja sõbrad kutsusid Vadimi pere Eestisse ning siin nad end sisse seadsidki, mõttega päriseks jääda. «Meile väga meeldib Eestis ning kui praegu Venemaa uudiseid vaatame, ütleb tütar, et küll on hea, et sealt ära kolisime,» lausus pereisa.

Pakutakse halli passi Aga suvest saadik on mees veidi õnnetu, et Eesti riik teda omaks ei taha tunnistada. Veel kevadel sai ta kodakond-

www.60pluss.ee

Vihje!

TELLI NOVEMBRIS

ajakiri 60+ terveks aastaks

60+ on hea kingitus vanematele või vanavanematele! Soovi korral saate kinkekaardi.

JA SAAD KINGITUSEKS

terviseraamatu „SÜDAMEASI“ Kingitusi jagub 500 kiiremale!

UUS NUMBER NÜÜD ILMUNUD!

Kingit tuse vää väärt tus 10 € Kasuta võimalust ja telli ajakiri aastaks sõbrahinnaga AINULT Tellimine

617 7717

sus- ja migratsiooniametist kinnituse, et tal ei ole teadaolevaid takistusi Eesti kodanikuks saada. Vadimi taotlust olid tema sõbrad toetanud kirjaga toonasele siseministrile Ken-Marti Vaherile (IRL). Sellele on alla kirjutanud Eve Pärnaste, Lagle Parek, Valeri Kalabugin ja mitmed teised. Kodakondsusja migratsiooniametist saadud soodsa sõnumiga tõendi alusel sai ta (ka ülejäänud pere) juulis vabaks Vene kodakondsusest. Jäi vaid oodata Eesti valitsuse otsust uue kodumaa kodakondsuse saamiseks. «Vadimil tekkis selle kirja peale õigustatud ootus Eesti kodakondsuse saamiseks ning selle alusel vabastati ta Vene kodakondsusest,» selgitas mehe esindaja, vandeadvokaat Andres Alas.

Eesti äripartnerid ja sõbrad kutsusid Vadimi pere Eestisse ning siin nad end sisse seadsidki, mõttega päriseks jääda. Augustis aga saabus kodakondsusja migratsiooniametilt taas kiri, kus pereisa kodakondsuse saamine sisuliselt välistati. Ja nüüd, neljapäeval tuli valitsusest ka vastav otsus: ei saa. Naine ja tütred õnneks siiski on nüüd Eesti kodakondsed ning Eesti ja Euroopa Liidu kodaniku passiga sugulastel Londonis külaski käinud. Pereisa sai vaid lennukile järele lehvitada. Peaaegu neli kuud kodakondsuseta, dokumentidena vaid elamis- ja juhiluba omav, veerandsajandi jooksul Eesti patrioodiks kasvanud mees ei saa aru, miks nii läks. «Jah, olen solvunud,» ütles Vadim, aga lisas kindlalt, et see ei tähenda, et ta Eestis pettunud oleks ja siit minema tahaks kolida. «Mulle pakutakse halli passi, aga ma ei taha seda, tahan saada Eesti kodaniku passi,» rääkis ta ning lubas oma asjaga kohtusse minna. Vadim ei ole sugugi esimene inimene, kellele tema sõjaväelise mineviku pärast Eesti kodakondsust pole antud. Kodakondsusseaduse 21. paragrahvi lõige 1 ütleb, et kodakondsust ei anta isikule, kes on «teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud». «Valitsusel on kaalutlemisõigus, aga see seadus annab siin keelu, mistõttu valitsuse käed on seadusega seotud,» tõdes endine siseminister Ken-Marti Vaher, kelle valitsemisajal märtsis Vadimile selgelt lootust anti.

Advokaadi argumendid

17 €

Siseministeerium teatas pressiesindaja kaudu, et kodakondsusseadus ei jäta praegusel kujul valitsusele mingit kaalutlemisruumi. «Vabariigi valitsus tugines otsuse tegemisel kodakondsusseaduse paragrahvi 21 lõige 1 punkt kuuele, mille koha-

selt ei anta kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru,» vastas ministeerium lühidalt Postimehe pärimisele. Vadimi advokaadi sõnul tuleb lugeda seadust veidi pikemalt, kus viidatakse Eestisse saabumise ajale ja põhjusele. Kirjas on: «kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru».

Vadim ei ole sugugi esimene inimene, kellele tema sõjaväelise mineviku pärast Eesti kodakondsust pole antud. «Vadimi praegusel Eestis viibimisel ei ole kodakondsusseaduse mõttes mingit seost välisriigi relvajõududes teenimisega ja tal on õigus saada Eesti kodanikuks,» selgitas Alas. «Ta lahkus Eestist kohe pärast demobiliseerimist 1989. aasta suvel ja sellega lõppes ka tema side võõrväega. Eestisse tuli ta tagasi eraisikuna ning puudus igasugune seos tema lähetamisega teenistusse, reservi või erru,» lisas vandeadvokaat.

Siseministeeriumi esindaja kiri Vadimile, milles mehele teatatakse, et kuna ta on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, võidakse talle Eesti kodakondsuse andmisest keelduda. fotod: reprod

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014 || EESTI || 7

saa

Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna Tallinnas kirjad Vadimile ja tema abikaasale, milles teatatakse otsusest vabastada nad Vene kodakondsusest.

Venemaa Föderatsiooni suursaatkonnale esitamiseks antud tõend, et Vadim on politsei- ja piirivalveametisse sisse andnud Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse.

POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Kunagi kodanikuaktiivsuse korras tekkinud päriserakondadest on nüüdseks järel stagneeruvad toiduahelad, mis end puukidena riigi rahakoti külge kinnitavad. Eesti Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Andres Herkel on esitanud riigieelarve eelnõule viis muudatust, mis kärbivad erakondadele antavat raha. err.ee, 9.11

Valgevene soovib osta Eesti toorpiima Valgevene saatkond Eestis saatis põllumajandusministeeriumile kirja, et seoses Venemaa suurenenud nõudlusega piimatoodete järele sooviksid Valgevene ettevõtted Eestist toorpiima osta. «Lähiajal toimub põllumajandusminister Ivari Padari ja äridelegatsiooni visiit Valgevenesse, kus arutatakse erinevaid koostöövõimalusi. Pärast visiiti selguvad ka edasised sammud, mis eelkõige sõltuvad ettevõtjate huvist ja võimalike lepingute tingimustest,» ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. majandus24.ee Suuresti Šveitsi abi eest on soetatud päästekeskuse geoinfosüsteem, pildil töötab sellega päästekorraldaja Anastassia Lõssenko.

foto: sander ilvest

ABIRAHA. Šveits ja Norra on seni toetanud Eestit kümnete miljonite eurodega, Šveitsi toetuste tulevik sõltub ilmselt rahvahääletuse tulemusest.

Šveitsi ja Norra abiraha tulevik on ebaselge tõnis oja

majandusajakirjanik

Eesti rahandus on korras,» armastavad valitsuskoalitsiooni poliitikud pidevalt korrutada, pidades silmas eelkõige eelarvetasakaalu ja olematut riiklikku võlga. Vähem toonitatakse abiraha osatähtsust riigieelarvest. Alates 2000. aastast kuni 2013. aasta lõpuni sai Eesti Euroopa Liidult toetust üle kuue miljardi euro, mis tegi 4552 eurot elaniku kohta. «Välistoetused on muutunud põhiliseks investeerimisrahaks,» ütles kevadel toimunud finantskonverentsil akadeemik Urmas Varblane. «Tänu välistoetustele on olnud võimalik pidada riiki ning paljusid reforme pole pidanud tegema,» lisas ta. Kui Euroopa Liidu abiraha on saanud meie jaoks peaaegu et iseenesestmõistetavaks, siis vähem teatakse Šveitsi ja Norra abirahast, mille suurus ulatub samuti kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Kolm programmi Väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb abiraha kolme koostööprogrammi raames – Eesti ja Šveitsi koostööprogramm, Norra toetused ning Euroopa majanduspiirkonna toetused. Ka viimatinimetatud toetuste suurim doonor on Norra, aga lisaks on doonorriikideks 300 000 elanikuga Island ning Liechtenstein, kus elanikke vaid mõnikümmend tuhat, aga sisemajanduse kogutoodang inimese kohta

Eestist kümme korda kõrgem. Seetõttu nimetatakse lihtsuse mõttes tihti ka neid Norra toetusteks. Tõsi, Faktumi & Ariko selle aasta augustis tehtud uuringust selgus, et 35 protsenti meie elanikest teab, et Eesti saab Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetusi. Aasta tagasi oli toetustest teadlik 27 protsenti täiskasvanud elanikest ehk teadlikkus Norra abirahast on üsna suur. Kõigi kolme programmi eesmärk on vähendada 2004. aastal ja hiljem Euroopa Liitu astunud riikide, aga ka Kreeka, Portugali ja praegu veel ka Hispaania sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust. Kui Šveitsi toetus on ühepoolne, siis Euroopa majanduspiirkonna toetuste eraldamisel on kolmel riigil mängus ka omakasu. Näiteks Norra saab täiendavad tollivabad kalasisseveo kvoodid. Nagu öeldud, toetuste summad on päris suured – kõigi kolme koostööprogrammi raames on alates 2009. aastast saadud kokku 78 miljonit eurot ehk vanas rahas 1,2 miljardit krooni. Halb uudis on aga see, et Šveitsi toetusprogrammid lõpevad sel aastal ning järgmiseks aastaks peavad konkreetsed projektid olema lõpetatud. Norra abiprogrammide rakendamine kestab kuni 2016. aastani. Programmide jätkumine edasisteks perioodideks on praegu ebaselge. Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetuste üle kuni 2019. aastani käivad läbirääkimised, mis eriti jõudsalt ei liigu. Välisministeeriumi sõnul on Eesti huvitatud finantsmehhanismide uuendamisest.

Abi Aastatel 2009–2014 on Eesti saanud abiraha: • Euroopa majanduspiirkonna toetused – 21 miljonit eurot • Norra toetused – 23,7 miljonit eurot • Šveitsi toetused – 33 miljonit eurot

Mis puutub Šveitsi abirahasse, siis Euroopa Liit on Šveitsiga omavahelisi suhteid suurema paketi osas läbi rääkimas ning tõenäoliselt jõuab see Šveitsis 2016. aastal rahvahääletusele. Konkreetsed projektid, mida Šveitsi ja Norra programmide abil rahastatakse, on väga erinevad nii valdkondade kui ka mahtude poolest. Näiteks Šveitsi abiraha on jagunenud kuue ministeeriumi vahel – suurimateks saajateks olid keskkonnaministeerium (7 miljonit eurot), sotsiaalministeerium (5,8 miljonit eurot), majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (5,4 miljonit eurot). Raha on eraldatud nii allasutustele kui ka otse ministeeriumidele. Nii sai häirekeskus 1,5 miljonit eurot uue töövahendi, geoinfosüsteemi ehk lihtsamalt digikaardi loomiseks, sellest 85 protsenti rahastas Šveits ja 15 Eesti riik. Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna

Halb uudis on aga see, et Šveitsi toetusprogrammid lõpevad sel aastal ning järgmiseks aastaks peavad konkreetsed projektid olema lõpetatud.

peaspetsialist Krista Tõnisson, kes koordineerib Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste veekogude korralduse programme, ütles, et keskkonnaprogrammi raames rahastatakse projekte, mis aitavad kaasa Eesti mere- ja siseveekogude hea keskkonnaseisundi saavutamisele. «Programmi eelmääratletud projektide tulemusel valmivad Eesti merestrateegia seireprogramm ja meetmekava, riiklik kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ettepanek, vee andmestiku töötlemise mudel ning paraneb ruumiandmete kvaliteet ja kättesaadavus,» sõnas Tõnisson.

Toetuste osa on suur Näiteks kolmanda taotlusvooru raames rahastatakse uuringute koostamist, mis panustavad kliimamuutustega kohanemise strateegia väljatöötamisse. Toetuse saajad selguvad detsembri lõpuks. Erinevateks projektideks on raha saanud Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Peipsi Koostöö Keskus ja MTÜ Laidevahe Loodus. Projektide maksumuse suurusjärk on sadades tuhandetes eurodes. Toetused moodustavad 85 kuni 100 protsenti projektide maksumusest. Näiteks keskkonnainvesteeringute keskus sai 598 200 eurot Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi kohase Eesti mereala meetmekava väljatöötamiseks, kaasa arvatud saastuse vähendamiseks veeldatud maagaasi (LNG) kui alternatiivse laevakütuse kasutamise tasuvusuuringu teostamiseks. Selle programmi täitmiseks meie maksumaksja raha ei kasutatud.

aastat

pärast Serbia pealinna Belgradi ja Horvaatia pealinna Zagrebi vahelise otselennuliini sulgemist avatakse see detsembris taas.

Põllumehed võivad saada kapitalisüste Põllumajandusministeerium tahab võimaldada Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) anda ajutistes raskustes põllumajandussaaduste esmatootjatele kuni 15 000 euro suuruseid ja muudele ettevõtetele 200 000 euro suuruseid kapitalisüste. «Keerulises olukorras, mis tekkinud, kus on paljude negatiivsete tegurite koosmõju – maailmaturuhindade langus, Vene turu ära kadumine, seakatk, riigieelarve probleemid ja muud hädad –, me vaatame üle kõik võimalused, mida Eesti riik saab olukorra leevendamiseks teha,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar (pildil). BNS

Väikelinnade kinnisvaraturg kosub Viimastel kuudel võib täheldada aktiivsuse kasvu mitmetes väikelinnades – Pärnu ja Narva tehinguaktiivsuse kõrval taastuvad tasapisi ka Viljandi, Paide, Võru ja teiste linnade turud, teatas Pindi Kinnisvara. «Me ei räägi suurtest hinnahüpetest või mitmekordistunud tehingutest, kuid teatav elavnemine on toimunud,» sõnas Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson. majandus24.ee

Toila spaa katsetab päikeseelektrijaama Toila spaa katusel töötab Ida-Virumaa suurim päikeseelektrijaam, lisaks plaanitakse katta päikesepaneelidega ka fassaad, kirjutas Põhjarannik. Üks Toila spaa omanikke Sulev Reelo ütles, et rohelisse energiasse hakati investeerima soovist leida gaasiküttele alternatiive, nii et poleks sõltuvust ühest energiaallikast. Sadakond päikesepaneeli toodab sombuse sügisilmaga 2–3 kW, aga ilusama ilmaga 10 kW. majandus24.ee

Selgus Eesti parim taimekasvataja

Swedbank kaotab turuosa

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis reede õhtul esimest korda välja parima taimekasvataja aunimetuse, mille sai Margus Lepp OÜst Voore Farm. majandus24.ee

30. juuni seisuga oli Swedbanki turuosa 39 protsenti võrreldes 40 protsendiga mullu. SEB panga turuosa oli 24 protsenti võrrelduna 19 protsendiga mullu juunis. majandus24.ee

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Kood avab Ivar Veermäe fotogalerii Berliinist.

Kunagise müüri asukoht tähistati LED-lampidega varustatud ja heeliumiga foto: ivar veermäe täidetud õhupallidega, mis eile õhtutaevasse lasti.

25 aasta taguseid sündmusi Berliinis meenutasid lilled säilinud müüriplokkide vahel.

foto: reuters/scanpix

Perekond Kelam uudistamas Tallinnas avafoto: peeter langovits tud müürijuppi.

Etendus Berliinis säilinud müüriosa juures. foto: afp/scanpix

AASTAPÄEV. Eile lõppesid Berliinis pidustused, millega tähistati 25 aasta möödumist müüri langemisest.

Saksamaa pidutses rõõmupäeval jürgen tamme

jyrgen.tamme@postimees.ee

õikvõimalikke müüri ja taasühinemist meenutavaid pidusid, ekskursioone, kunstiüritusi, mis kõik sadu tuhandeid külastajaid ligi meelitasid, toimus üle kogu Berliini nädalaid. Kuid eile, mil möödus täpselt 25 aastat päevast, mil müür langes, jõudsid pidustused kulminatsiooni.

Sakslased on müüripidustusel silma paistnud leidlikkusega. Näiteks viis aastat tagasi lõhuti doominokividest müür ehk Potsdami platsist Riigipäeva hooneni viiv rida kahe ja poole meetri kõrguseid vahtplastist doominokive, mida kunstnikud ja noored olid enne kaunistanud. Tänavu tähistati müüri kunagine asukoht aga LED-lampidega varustatud heeliumpallidega. Christopher ja Marc Bauderi installatsiooni «Lichtgrenze» («Valguspiir») raames linna lä-

biva 15-kilomeetrise ahela moodustanud tuhanded pallid lasti eile õhtutaevasse, sümboliseerimaks müüri kadumist. Pidustuste ametlikku algust kuulutas eile hommikul kohaliku aja järgi kell 10 puhkpilliorkester, kelle mängitu sümboliseeris pasunahääli, mis piibli järgi purustasid Jeerikot ümbritsenud kõrge ja tugeva müüri. Kantsler Angela Merkel avas eile müüri ühe säilinud lõigu juures muuseumi. «Veel tänagi tajun läbi Brandenburgi värava minnes, et see polnud

suure osa minu elust võimalik ning et ma pidin seda vabadustunnet ootama 35 aastat,» ütles Ida-Saksamaal üles kasvanud Merkel uudisteagentuuri AP vahendusel. «Berliini müüri langemine muutis mu elu,» lisas kantsler, kes sarnaselt paljude teistega asetas müüriplokkide vahele roosi mälestamaks läände põgenemisel hukkunuid. Merkel meenutas oma kõnes ka 1938. aasta juudivastast Kristallööd, mis samuti toimus 9. novembril. Kümnete juutide elu nõudnud pogrommi käigus

rüüstasid natsid juutide kauplusi ja kodusid, põletasid maha ligi 300 sünagoogi ning arreteerisid koonduslaagritesse saatmiseks üle 30 000 juudi mehe. «See oli avanoot miljonite inimeste mõrvamisele,» ütles Merkel. «Ma ei tunne [müüri langemisest] üksnes rõõmu, vaid ka vastutust, mis Saksa ajalooga meiega kaasas käib.» Teiste kõrgete külaliste seas viibis Berliinis ka NSV Liidu viimane riigipea Mihhail Gorbatšov. «Maailm on uue külma sõja lävel. Mõned

ütlevad isegi, et see on juba alanud,» hoiatas 83-aastane Gorbatšov. Tema sõnul ei pidanud lääneriigid NSV Liidu ja kommunistliku bloki lagunemise järel sõna, vaid kuulutasid end külma sõja võitjateks ja kasutasid ära Venemaa nõrkust. Lääneriikide ja Venemaa suhete jahenemist viimase aasta jooksul nimetas ta aga lühinägeliku poliitika tulemuseks, kutsudes üles mõistma Vladimir Putini poliitikat Ukrainas ja tühistama Venemaale kehtestatud sanktsioonid.

POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

RAHVA TAHE. Kataloonias käidi piirkonna iseseisvuse üle hääletamas keskvõimu vastuseisule vaatamata.

Kataloonlased ei loobu jürgen tamme toimetaja

Me väärime õigust hääletada üldtunnustatud referendumil ning see on midagi, mida Madridis ehk mõistetakse. Kui seda ei tehta, on meie tahe protsessiga jätkata,» ütles Kataloonia president Artur Mas eile, kui autonoomse piirkonna elanikud osalesid hääletusel. Mitteametlikul hääletusel esitati kaks küsimust: «Kas tahate, et Kataloonia oleks riik?» ning jaatava vastuse korral ka teine küsimus: «Kas tahate, et see riik oleks iseseisev?» Hääletus, mille tulemusi on oodata täna, oli mitteametlik, sest Hispaania põhiseaduskohus käskis möödunud nädala teisipäeval selle korraldamise peatada. Juba varem oli kohus põhiseadusele viidates ära keelanud algselt samale kuupäevale määratud iseseisvusreferendumi. Siiski otsustasid tuhanded vabatahtlikud hääletuse läbi viia. Uudisteagentuuri AFP andmetel oli selliseid vabataht-

Hääletajatest moodustunud järjekord Barcelonas.

likke 41 000. Kuigi eile õhtuks polnud hääletamas käinute täpne arv selgunud, looklesid hääletamispunktides inimsabad. «Ma hääletasin iseseisvuse poolt, sest olen alati tundnud end katalaanina,» ütles uudisteagentuurile AP 44-aas-

Hispaania peaminister Mariano Rajoy kutsus 7,5-miljonilise rahvaarvuga piirkonna elanikke mõistusele tulema.

foto: ap/scanpix

tane õpetaja Nuria Silvestre, kes käis valimas ühes Barcelona koolis. «Võib-olla ma polnud enne nii radikaalne, kuid mind on selleks sundinud asjaolu, et Madrid püüab [hääletust] takistada.» Viimaste arvamusküsitluste järgi pooldab umbes pool Kataloonia elanikkonnast piirkonna iseseisvumist. Samas märgivad analüütikud, et paljud iseseisvuse vastased eilsel hääletusel ei osalenud.

Masi sõnul demonstreerisid elanikud oma aktiivsusega, et nad väärivad võimalust avaldada oma seisukohta ka siduval rahvahääletusel. «Me üritame Madridi veenda 9. novembri järel, et katalaanid väärivad referendumit kõigi sellest tulenevate poliitiliste tagajärgedega, nagu šoti rahvas mõne nädala eest ja Québeci elanikud mõni aasta tagasi. Miks mitte Kataloonia?» küsis Mas. Madrid seisab referendumile aga vastu. Hispaania konservatiivist peaminister Mariano Rajoy ütles BBC vahendusel, et eilsel hääletusel pole mingit mõju, ning kutsus 7,5-miljonilise rahvaarvuga piirkonna elanikke mõistusele tulema. «Kindel on see, et sellel pole mingisugust mõju,» ütles valitsusjuht, kelle hinnangul tuleks katalaanidega läbirääkimisi pidada Hispaania põhiseaduse raames. Hääletuspäev kulges suuremate vahejuhtumiteta, kuigi tänavatel avaldasid meelt nii iseseisvuse pooldajad kui ka vastased. Hääletusele vastu seisev rühmitus The Libres e Iguales (Vabad ja Võrdsed) korraldas mitmes linnas meeleavaldusi, Barcelonas toimunud protestiüritusel puhkes ka kähmlus. Politseinikel sõnul kedagi kinni pidada siiski ei tulnud.

Jeruusalemm võiks ja peaks olema kahe riigi pealinn.

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juhi Federica Mogherini sõnul peaks Jeruusalemm olema nii Iisraeli kui ka Palestiina riigi pealinn.

Põhja-Korea vabastas ameeriklased Kenneth Bae ja Matthew Miller, kes olid viimased kaks Põhja-Koreas pikaks ajaks vangi mõistetud USA kodanikku ja kes vabastati Ühendriikide luurejuhi James Clapperi salajase visiidi järel, saabusid kohaliku aja järgi laupäeva õhtul Washingtoni osariigi LewisMcChordi ühendbaasi. Korea päritolu misjonäril Bael täitus sel nädalal vahistamisest kaks aastat. 24-aastase Milleri mõistis PõhjaKorea ülemkohus kuueks aastaks sunnitööle tänavu aprillis. AFP/BNS

Rootsi lubab infot Rootsi kaitsejõudude ülem kindral Sverker Göranson lubas ajalehele Expressen, et hiljuti Stockholmi saarestikus läbi viidud mereoperatsiooni tulemused avaldatakse paari nädala pärast. Göransoni sõnul on kaitsejõududel toimunu kohta 250 raportit, mida praegu kontrollitakse ja läbi vaadatakse. Kindrali sõnul on avalikustatavate tulemuste eesmärk kinnitada või lükata ümber teated võõra veealuse tegevuse kohta. Iltalehti/PM

Selgusid valimistulemused Ukraina keskvalimiskomisjon avaldas 26. oktoobril toimunud erakorraliste parlamendivalimiste lõplikud tulemused, mille järgi kogus Arseni Jatsenjuki Rahvarinne 22,14 protsenti, Petro Porošenko Blokk 21,81 protsenti, Lvivi linnapea Andri Sadovi juhitav Eneseabi 10,97 protsenti, Opositsiooniline Blokk 9,43 protsenti, Radikaalne Partei 7,44 ja Isamaa 5,68 protsenti häältest. Ülejäänud erakonnad valimiskünnist ei ületanud. UNIAN/PM

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Tallinna sääst tänavavalgustuse arvelt kahjustab linlaste elukvaliteeti ja kahjustab pealinna mainet, leiab arhitektuuriajaloolane ja publitsist Andres Kraas (IRL).

Tallinna pimendamine

lanud on kõige pimedam aeg, ja seda nii looduses kui ka Tallinna tänavatel, kus isegi südalinnas on suur osa tuledest välja lülitatud, äärelinnast rääkimata. Kilulinna vaesus ja viletsus torkavad silma kohe pärast linnapiiri ületamist. Ühe hetkega muutub hästi valgustatud sile riigimaantee või vallatee poolpimedaks ja auklikuks agulitänavaks. Pole vahet, kas sisenete linna Pärnu, Narva, Tartu, Rapla, Paldiski, Rannamõisa või Viimsi poolt, pilt on täpselt sama – lõpeb Eesti Vabariik ja algab Tallinna «vürstiriik»! Tänavavalgustuse osaline väljalülitamine on väldanud juba üle viie aasta. Kui see algas, väitis linnavalitsus, et tulede kustutamine on masuaegne ajutine kokkuhoiumeede, mis lõpeb kohe, kui majandusolukord paraneb. Kuid selle asemel et valgustus endises mahu taastada, on aasta-aastalt tulesid järjest rohkem ära kustutatud. Kui 2009. aasta lõpuks oli Tallinnas välja lülitatud ca 2500 valgustit, siis tänavu sügiseks on pimedaid laternaposte juba enam kui 7000, seda kõike olukorras, kus linnaeelarve pidevalt suureneb. Liiklusohutuse seisukohalt on poolpime linn ohtlik nii autojuhtidele kui jalakäijatele. Kõige kriitilisem olukord valitseb magistraalidel, kus pooled valgustid on välja lülitatud ja põlema jäetud lambid ei suuda tervet teed ära valgustada. Tänavad on täis pimedaid tsoone, kus pole võimalik märgata ei inimesi ega löökauke.

dgar Savisaare poolt äsja suure pidulikkusega avatud vastremonditud Pärnu maantee viaduktist on samuti üle poole täiesti kottpime. Ka ühissõidukite peatustes on enamasti nii hämar, et kustunud laternaposti külge kinnitatud sõiduplaane lugeda ei näe. Kõige ohtlikumad on raudtee ülekäigud, nt Kitseküla ja Tondi, kus kustunud lambid seavad otseselt ohtu inimelud. Vaegnägijate ja vanemate inimeste olukord on eriti masendav, sest sihipärase pimenda-

mise tõttu ei saa ega julge enamik neist õhtutundidel linnas enam iseseisvalt liigelda. Halvasti valgustatud tänavad loovad ideaalsed «töötingimused» igat sorti kriminaalidele ja pätikampadele pimeduse varjus tegutsemiseks. Tallinnas on hulk piirkondi, kuhu turvalisuse kaalutlusel õhtul enam jalutama ei minda. Kui paljudes Eesti piirkondades on kuritegevuse protsent näidanud langustendentsi, siis pealinnas on see vastupidi. Ainuüksi tänavu üheksa kuu jooksul on Tallinnas pandud toime 550 kuritegu rohkem kui mullu samal perioodil. Kui kriminaalstatistikas sügavamalt edasi kaevata, siis näeme, et suurem osa raskeid isikuvastaseid kuritegusid – tapmised, vägistamised, peksmised jm – on toime pandud just pimedal ajal ja tihti ka pimedas kohas. TTÜ psühholoogiaprofessori, tööpsühholoogia instituudi juhataja Mare Teichmanni sõnul kahjustab puudulik valgustus sageli ka inimese tervist, nii füüsilises kui vaimses mõttes. Kui pimedatel tänavatel komistamised ja traumad kõrvale jätta, on valgusepuudus üsna arvestatav depressiooni allikas, mis omakorda võib põhjustada tõsiseid terviserikkeid, paanika- ja hirmuhoogusid, olla tõukeks suitsiididele jpm. Professor Teichmann lisas, et alavalgustuse puhul on tegemist olulise psühhosotsiaalse ohuteguriga, mis kannab endas erinevaid terviseriske. Psühholoogist professor tõdes, et talle teeb tõsiselt muret nn Tallinna sundpimendamine, mis on kestnud liiga pikalt ja ei näita mingeid lõppemise märke, ohustades järjest enam inimeste tervist ja igapäevaelu. Tegelikkuses on sellistel «eksperimentidel» hoopis kaugemale ulatuvad tagajärjed, mis avaldavad negatiivset mõju ka linna sotsiaalmajanduslikule arengule, sh turismindusele. Põhjamaades, eriti Rootsis, kus nii nagu meilgi suurem osa aastast valgust napib, suhtutakse valguse defitsiiti väga tõsiselt, sellega tegeldakse järjepanu. Seetõttu on seal ka linnaruum palju paremini ja ühtlasemalt valgustatud ning val-

guse normidele vastavust mõõdetakse regulaarselt, nii inimeste töökohtadel, kodudes kui ka avalikus ruumis, sh ühistranspordis. Tallinn ei kannata siin mingit võrdlust välja, eriti ühistranspordi suhtes, kus erinevalt Euroopast on sisevalgustus päevasel ajal välja lülitatud, olgu ilm milline tahes. Ainsad, kes meie ühissõidukites hämarusest rõõmu tunnevad, on taskuvargad. Erandiks on siinkohal Elroni rongid, kus vagunites põlevad tuled ööpäev ringi, nähtavasti ainult sellepärast, et Tallinna linn raudteel ei kamanda.

steetilises mõttes moodustavad tuled lahutamatu osa valgusarhitektuurist, mis kuulub vahetult linnaarhitektuuri ja avaliku ruumi juurde. Paraku pole Tallinna linnaruumis mingisugusest valgusarhitektuurist mõtet kõnelda, sest see lihtsalt puudub, nagu ka sellealane kontseptsioon! Hansalinna praegune valgustus ei kõneta kedagi: ei hooneid, ei tänavaid ega inimesi. See ei tekita sünergiat ega loo lisaväärtust. Kui mõned suvaliselt valgustatud objektid ja reklaamtuled kõrvale jätta, siis pole õhtuses Tallinna linnapildis mitte mingit tulede sära, valguse mängu ega glamuuri. Kõik valgusjooned ja mustrid, mida tänavavalgustus peaks linnapildis tekitama, on brutaalse pimendamise tõttu inetult katkenud ega joonistu välja. Seetõttu mõjub tuledes linn provintslikult ja lamedalt. Kõige halvema mulje jätavad kustunud laternapostid, mis igal pool valgustusse musti auke tekitavad ja mõjuvad justkui väljalöödud hambad. Terve linn on selliseid hambaauke täis, eriti hästi torkavad need silma lennukilt alla vaadates. Soome lahe kohal, kust ühelt poolt paistab täies tulede säras Helsingi ja teisalt Tallinna hägustunud valguskuma, on pilt kõige drastilisem. Ometi on Tallinna projekteeritud ja paigaldatud täiesti korralik tänavavalgustussüsteem, mis enne pimendamise algust veel päris hästi oma ülesannet täitis ja linna kenasti ära valgustas. Nüüdseks on Tallinna võimud kõik terviklikud

Aastal 2009 pimendati pealinna masu ettekäändel (vasakpoolne foto). Viis aastat hiljem (keskmine ja parempoolne foto) on olukord Tallinnas endine.

valguslahendused ruineerinud ning õhtust linna on lausa piinlik vaadata ja turistidele näidata! Pole vähimatki kahtlust, et halvasti valgustatud tänavad mõjuvad ebaesteetiliselt, need on ohtlikud ja kahjustavad Tallinna mainet. Selle kõige taustal kõlab linnavõimude moto «Tallinn hoolib» eriti irooniliselt ja silmakirjalikult.

Tallinna volikogu opositsioonil oleks aeg mugavustsoonist välja tulla ja nõuda tänavavalgustuse ennistamist täies mahus. Tallinna volikogu opositsioonil oleks aeg mugavustsoonist välja tulla ja nõuda tänavavalgustuse ennistamist täies mahus. Kui see ei aita, siis linnavalitsejad kohtusse kaevata – linna elanikele ettekavatsetult, sundpimendamise kaudu, süstemaatiliselt tervisekahjustuste tekitamise ja inimelude ohtu seadmise eest. Küll leidub siis ka teadlasi, meedikuid ja juriste, kes volikogu opositsiooni nendes küsimustes nõustada võiksid ja tahaksid.

ganädalased piketid ja tõrvikutega rongkäigud linnavalitsuse ümber annaksid sellele aktsioonile veelgi hoogu juurde. Ka tavakodanikud saavad olukorra lahendamisele kaasa aidata, kui iga kord, kui nemad või nende vara pealesunnitud pimendamise tõttu kahjustada saavad, linnale kahjunõude esitavad. Ja lõpuks pole Tallinna probleemid mitte üksnes linnarahva mure, vaid kõigi Eesti elanike oma. Ei maksa unustada, et Tallinn on siiski kogu Eesti pealinn, mitte isemeelne oblastikeskus. Seetõttu oleks viimane aeg võtta riigikogus vastu pealinna statuut, mis Tallinnas euroopalikud standardid maksma paneks ning linna korruptsioonihõngulise diktatuuri küüsist vabastaks ja taas Eesti Vabariigiga liidaks. Ka valijatel on võimalik eelseisvatel riigikogu valimistel selles küsimuses oma poliitilisi hoiakuid ja eelistusi demonstreerida.

fotod: liis treimann, andres kraas

POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Illusoorse efektiga keeld

triinu pajuri

sotsiaalpedagoog, Tartu Maarja Tugikeskus

Välireklaami absoluutne keelamine suunab erakondi suurematele kulutustele

Poliitilise välireklaami absoluutne keeld ei täida seatud eesmärki ning seda tuleks muuta, kirjutab riigikogu liige Rait Maruste (RE).

ende hinnangud olid üsna ühesed. Mööndes, et nad täitsid, ja täidavad ka edaspidi, seadusega neile pandud riiklikku kohustust, kuid leidsid, et neile on pandud mittepolitseiline funktsioon, mis võtab märkimisväärse osa ajast, samuti ressursse. Kokkuvõtvalt oli nende ettepanek loobuda keelust ja vabastada nad järelevalve kohustusest. Kokku algatati üle paarikümne väärteomenetluse. Ainult osa neist on jõudnud lõpule. Lisaks ajale ja tööle, mis võiks kuluda

õepoolest, välireklaam on ainult üks, suhteliselt väheefektiivne ja -kulukas agitatsiooni liik. Samas praktiliselt kontrollimatu on interneti kaudu toimuv reklaam ja agitatsioon ning ainult osaliselt kontrollitav on telereklaam, sest meil on avalik-õiguslik telelevi (ERR) ja eraõiguslikul alusel toimiv telelevi. Seetõttu, kui head ei olnud ka välireklaami absoluutse keelu kavatsused aktiivse kampaania perioodil, on see väheefektiivne ja saadav efekt illusoorne, keeld suunab kasutama vahendeid muudes ja kulukamates kanalites. Ei saa mööda vaadata sellest, et igaühel on põhiseaduslik õigus saada ja levitada informatsiooni, sh ka erakondadel, valimisliitudel ja üksikkandidaatidel oma poliitilise tegevuse kohta. Valimised on lõpuks üks demokraatia keskseid sündmusi ja iga piirang selles peab olema hästi kaalutud ja põhjendatud. Õigus informatsioonile ka avaliku ruumi vahendusel sellest, kes kandideerivad ja mida nad taotlevad, on üks olemuslik osa valimisprotsessist. Absoluutne keeld ei võimalda seda, see ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Seega tuleks leida mõistlik kesktee, kompromiss nagu palju-

Mõttetu ja põhiseaduslikkuse seisukohast küsitav piirang tuleks kaotada ja asenda mõistliku lahendusega.

Tsirkus alkoholi tarbimise ümber

LUGEJATE KIRJAD

muule õiguskorda tagavale tegevusele, on see ka avalike vahendite kulu. Olukorra muudab politsei jaoks muu hulgas keerukaks väliagitatsiooni raskesti määratletavus. See on jäetud politsei õlgadele. Lisaks on väga palju piiripealseid juhtumeid, mis toovad paratamatult kaasa tarbetuid vaidlusi (näiteks kui plakat on pandud hoone sisemusse, kuid paistab läbi klaasi ka väljapoole, kas see on käsitatav välireklaamina) jne. Kokkuvõtteks, politsei palve oli see kord (keeld) ära kaotada.

Meie poliitikute asjaajajate tegevus paneb sageli pead vangutama. Järjekordne näide on tants alkoholi vabatarbimise ümber. Kus ja kuidas tarbida? Selles on küsimus! Jõuti kokkuleppele, siis jälle keelati, edasi järgnes osaline luba kindlates kohtades, nüüd taas keeld. Tule taevas appi! Mujal maailmas sellist tsirkust küll ei tehta. Paljudes arenenud maades on vaba tarbimine lubatud pargis: mereääres, metsaveeres jne, see oleneb riigist ja selle olukorrast. Meil aga... tants ja trall selle va kibedaga jätkub. Kaua veel, tahaks küsida? Vastus oleks lihtne – kui me ei oska soliidselt tarbida, jääb vabatarbimine keelatuks. henn lahesaare

Venekeelsetest telekanalitest Kahjuks on Urmas Sutropi arvamusloos (PM 7.11.) järjekordselt juttu ainult nendest Venemaa telekanalitest, kust tuleb enamasti propagandat ja mida praegu vaadata mõtet ei ole. Ometi on Eestis nähtavad ka sellised kanalid nagu RBK, kust saab konkreetset infot Venemaa majanduses toimuvast, RTVi, kus on asjalikud ja kriitilised intervjuud saates «Eriarvamus» («Особое мнение»), ning eriti Dožd, mille kaudu saab jooksvat ja tõest infot Venemaal tegelikult toimuva kohta. Samas ei edasta neid ka-

naleid mitte kõik meie kaabel-TV firmad: RBK puudub nii Elionil kui Starmanil, viimasel ei ole ka Doždi. Ei oska öelda, kuivõrd õnnestuks juhtida venekeelset elanikkonda neid kanaleid vaatama, kuid Eesti vaatajate tähelepanu, keda huvitab Venemaal toimuv, tasuks kindlasti nendele juhtida. Samuti on Eestis nähtavad mitmed Ukraina telekanalid, kus leidub ka venekeelset infot. Domineerib seal muidugi ukraina keel, kuid nende ridade autoril õnnestus sellega kohaneda rutem kui Soome televisiooni saadetest arusaamisega pärast Tartust Tallinna kolimist. Ukraina on koht, kus midagi toimub ja tulevikus hakkab toimuma veel rohkem, nii et see vaev tasus igati ära. ain toots

Veel kord solvanguskandaalist Hiljutised sündmused Eestimaal tuletasid jälle kord meelde vana tõsiasja, et tark mees on ikka ja jälle kellelgi jalus – nii nagu see oli omal ajal Mart Laariga, on nüüd juhtunud Jürgen Ligiga. Seda, mida ta pärast «Foorumi» saadet sotsiaalmeediasse postitas, on juba küllalt korrutatud, seepärast tooksin siin mustvalgel lagedale hoopis oponentide ütlemisi, et siis saaks võrrelda, kumma poole väljaütlemised on solvavamad ja paikapidamatumad. Tark mees Sven Mikser avaldas Delfis, et Jürgen Ligi «... arvab, et on neist

des Euroopa demokraatlikes riikides tavaks. Seda nii, et välireklaamile pole keeldu, kuid on mahu (suuruse) mõistlikud piirangud, näiteks standardplakat 60 x 100 cm (või muu kokkulepitud lähedane suurus, mis mahub avalikus ruumis juba olemasolevatele reklaamialustele). Kindlasti oleks see odavam, risustaks vähem avalikku ruumi, vabastaks tarbetust politseijärelevalvest ning samas annaks siiski valijaile lisavõimaluse tutvuda kandidaatidega. Ettepanek piirata valimiskampaania kulutusi sisaldus ka Rahvakogu ettepanekutes. Ratsionaalne välireklaamiplakati suuruse piirang aitaks selles suunas liikuda. Lisaks sai erakonnaseadusesse sisse viidud selgesõnaline keeld kasutada avalikke vahendeid erakondlikus tegevuses. Selline toimimine on käsitatav keelatud annetusena koos sellest tulenevate tagajärgedega. Järelevalve selle keelu täitmise üle lasub erakondade rahastamise järelevalve komisjonil.

raegu puudub koalitsioonis üksmeel välireklaami absoluutse keelu kaotamise osas. Reformierakond on selle poolt, koalitsioonipartnerid vastu. Ka kompromissettepanek pole seni «lennanud». Ettepanek kehtestada valimiskampaaniale üldine mahupiirang, mida taotlevad sotsiaaldemokraadid, näib esmapilgul tore ja toetamist vääriv, kuid kui hakata praktiliselt arutlema, kuidas seda reeglit ühetaoliselt ja kontrollitavalt ellu viia, siis see ettepanek enam nii lihtne ei ole. Sellest on võimalik mitmel erineval moel mööda hiilida ning sisuliseks ja efektiivseks järelevalveks tuleb kasutada väga kvalifitseeritud ja töömahukat (politseiriiklikku) järelevalvet. Kokkuvõtvalt, teha saab seda, mis on võimalik ja mõistlik. Välireklaami absoluutse keeluga oleme end ise tarbetult valesse nurka mänginud. Ehk teisisõnu, mõttetu ja põhiseaduslikkuse seisukohast küsitav piirang tuleks kaotada ja asenda mõistliku lahendusega.

[s.o solvatutest] üle pelgalt selle pärast, et ta ise on vanemas keskeas eesti mees». Sven Mikser, kas te siis tõesti ei ole jõudnud märgata, et Jürgen Ligi närv ei pea vastu, väideldes inimestega, kes ei mõtle või ei suuda mõelda. Sama lugu on Jevgeni Ossinovskiga – ta ju solvas rahandusministrit aasta alguses palju räigemalt, millele ei järgnenud Ligi mingisugust reageeringut, sest Ligi on selleks liiga tark, et hakata tühjast tüli välja pressima. Pean silmas lauset, kus oli juttu Napoleoni kompleksist ja teismelisest tatikast. Arutlegu nüüd lugeja veel kord, kes siin oleks pidanud tagasi astuma ja kes paigale jääma. vello mäeots

Savisaar ja linnriiklus Teatavasti* on Edgar Savisaar vaadanud Euroopa tulevikku ja näinud seal ajaloolise Hansaliidu sarnast, kuid palju laialdasemat ja võrreldamatult võimsamat linnriikide liitu. Seega ilmselgelt valitsevad tuleviku Euroopat linnapead, aga mitte presidendid ega peaministrid. Naastes olevikku, kas Savisaar võib juba praegu pidada ennast presidendist ja peaministrist olulisemaks tegelaseks? Loomulikult võib, mitte keegi ei saa talle seda keelata. hillar kivimets *) Kes jälgib keskerakondlikku meediat, see teab. Kes ei jälgi, see vaevleb teadmatuses.

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

alimised on ukse ees. Valimiste loomulik osa on ideede ja nende kandjate tutvustamine ja valijate tähelepanu võitmine ning seeläbi eelduslikult teadlikuma valiku soodustamine. Paraku, praegu kehtiv kord keelab välireklaami aktiivse valimisperioodi ajal, s.o 40 päeva enne valimisi. Absoluutne keeld kehtestati omas ajas ilmselt ühelt poolt vastu tulles rahva soovidele mitte taluda ründavaid majasuuruseid plakateid, mis aitasid vähe, kui üldse, kaasa sisulisele debatile, risustasid avalikku ruumi ja pigem häirisid kui agiteerisid. Need tekitasid õigustatult mõttetu kulutamise tunde ja pealetükkivusest tuleneva tõrjereaktsiooni. Tuli reageerida. Erakondadele andis absoluutne keeld näilise viisi vältida rahapõletamist ja reklaamiagentuuride nuumamist, samas suunata vahendid teistele, eelduslikult rohkem sisulistele agitatsioonivormidele (näiteks valijatega silmast silma kohtumisteks ja väitlusteks). Kuid samas varjatult määratult kallimatele reklaamivormidele (näiteks teles). Kehtestanud imperatiivse keelu, tuli seda ka järgida. Reeglist kinnipidamise järelevalve sai politsei ülesandeks. Põhiseaduskomisjon kuulas mõni aeg tagasi ära politsei esindajate kokkuvõtte ja ettepanekud lauskeelu osas.

Õnneliku oleviku lapsed

hiskonna suurimaid väärtusi on füüsiliselt ja vaimselt terved inimesed. Vaimse tervise oluliseks eeldusteks on tugev päritolupere ja terved lähisuhted. Väikelapseeas on just ema füüsiline ja vaimne kohalolek, soojus, armastus ja toetus määrava tähtsusega hilisemaks eluks. Kahjuks peavad peaaegu kõik pered äratama oma väikelapsed umbes kell 7 hommikul. Minnakse lastesõime või -aeda ja nii viis päeva nädalas. Lapsed viibivad seal sageli õhtuni. Töötavad vanemad, sh üksikvanemad, on õhtul tööpäevast väsinud. Lastega tegeletakse ehk pisut rohkem nädalalõppudel. Lapsed kasvatab sisuliselt lasteasutus. Parem olukord pole ka koolilastel. Vanematel lihtsalt pole oma laste jaoks jõudu ega aega. Samas suureneb järjest koolipsühholoogide, sotsiaalpedagoogide, tugiõppe õpetajate, logopeedide, pikapäevarühma kasvatajate ja huvikoolide töömaht. See on hea, et probleeme märgatakse ja lapse vaba aega sisustatakse arukalt, kuid kas me teadvustame, et lapsevanemad üha enam jäävadki lootma, et lasteasutused nende lapsed üles kasvatavad, nende laste probleemid lahendavad ja õnneliku tuleviku tagavad – nad sageli isegi nõuavad seda. Tihti on lasteaiad ja koolid aga kohad, kus kasvatajad ja õpetajad on väsinud distsipliiniprobleemidest ja ülekoormusest, lapsi lihtsalt proovitakse kuidagi ära hoida ning õpetajate lapsed saavad õhtul üleväsinud ja närvilised vanemad. Isegi kui kasvatamise ja õpetamise kvaliteet on kõrge, vaevlevad nii lapsed kui õpetajad tihti ülekoormuse käes või on sellega tublide inimestena lihtsalt juba harjunud. Mulle tundub, et siin on ühiskonnas üks oluline paradoks – mitte rohkem töötades ei saa me rikkamaks ja õnnelikumaks, vaid siis, kui me oleksime rohkem kodus, pereringis, väljapuhanumad, teeksime asju rõõmuga, õpiksime ära, mida tähendab kvaliteetaeg, elaksime lihtsamalt ja rahulolevamalt. Mõned ettepanekud. Lasteasutused võiks alustada tööd kell 9, asutused tööpäeva kell 10. Viis päeva nädalas kella kaheksast viieni töötamine peaks olema seadusega keelatud, eriti üksikvanematel. Puhkused peaksid olema pikemad kui 50 päeva. Osaline töökoormus võiks olla täiesti normaalne – ühtlasi likvideeriks see võib-olla ka tööpuuduse. Koolitunnid võiksid olla lühemad ja õpetamine peaks toimuma väiksemates gruppides – mida vähem distsipliiniprobleeme, seda kiiremini lapsed õpivad. Kõigil lastel võiks olla õppekavast lähtuvalt individuaalne õppekava: kui mõni laps on mõnest ainest eriti huvitatud või andekas, peaks tal olema võimalus seda süvendatult õppida, näiteks tunni esimene pool kõigile ja teine pool neile, kes on ainest eriti huvitatud. Kooliharidus on üldse kohati liiga ületähtsustatud – see, milliseks inimeseks laps tulevikus saab, sõltub ikka rohkem päritoluperest kui koolist.

pilastel peaks olema suurem vabadus kaasa rääkida oma haridustee kujundamisel – ükski laps ei taha olla rumal ega halb, võib-olla ainult meeleheitel laps, ja seda enam peaks teda käsitlema individuaalselt. Koolide juures võiks olla palju vaba aja veetmise, sportimise ja mängimise võimalusi. Kool võiks olla nagu üks tore keskus, kus lapsed saaksid õppida, suhelda, huvialadega tegeleda ja soovi korral aega veeta. Mulle tundub, et kiire majanduskasv ei ole esmane õnneallikas, küll aga võiks proovida, kas õnnelikult elamine toob lisaväärtusena ka raha. Tootmine ja tarbimine väheneks, aga rohkem võiks rõhku panna kvaliteedile. Järjest tuleks juurde õnnelikke tööandjaid, kes hoolivad oma töötajatest, ning rahaühiskonna kõrvale tekiks naturaalkaubandust, teeksime rohkem talgutööd ja suureneks sidusus.

14 || REKLAAM || POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

MARGLIN OÜ Pardiloigu 19, Tallinn 11712, tel 661 7524, mail@marglin.ee www.marglin.ee

LEONHARD WEISS RTE AS Vesse 10, Tallinn 11415, tel 615 8282, 5600 0230, rte@leonhard-weiss.com

LEENAMIREKS OÜ Pronksi 7/9, Tallinn 10124, tel 552 6057 www.mirra24.ee

PUURMANI PÕLLUMAJANDUSÜHISTU PAKENDIKESKUS AS

REMEI BALTICA OÜ

Katusepapi 35, Tallinn 11412, tel 605 3000, info@pakendikeskus.ee www.pakendikeskus.ee

Jõgeva mnt 14, Puurmani vald, Jõgevamaa 49014, tel 515 1223, puurmanipy@hot.ee

Tehase 7, Lagedi, Harjumaa 75303, tel 638 1464, faks 638 1455, info@remei.ee www.remei.ee METSIS OÜ Väljaküla küla, Saarde vald, Pärnumaa 86215, tel 506 1249, ivo.jyrgenson@metsis.com

CARAMEL MODA PROMENS AS Tehase 4, Rõngu, Tartumaa 61001, tel 730 7230, eesti@promens.com

POLÜMARK AS Saeveski 10 B, Tallinn 11214, tel 677 9690, info@manroland.ee

MEEDIAGRUPI OÜ Liimi 8, Tallinn 10621, tel 610 4045, faks 610 4049, info@meediagrupi.ee

Türi tn 6, Tallinn 11313, tel 681 6114, caramelmoda@gmail.com

RAMETO OÜ

MIOSOTIS OÜ

Eha 23A, Tartu 50108, tel 5349 8353 www.rameto.ee

Kadrina küla, Pala vald, Jõgevamaa 49405, miosotisou@gmail.com

PÄRNU LAEVATEHAS Emajõe 22, Pärnu 80010, tel 442 7577, prnlaevatehas@hot.ee

REIN & VELLO OÜ Kaluri 7-1, Tallinn 11712, tel 565 2965, info@reinjavello.ee

RIVIERA INTERNATIONAL AS Laulupeo 20, Tallinn 10128, tel 621 7560, ylle@riviera.ee

LUMBAR OÜ Niidu 17, Pärnu 80010, tel 5660 7729, kristjan@lumbar.ee

POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

See ei ole bändiproov, vaid Mart Kangro lavastus «Minu anomaalia».

foto: sergei petrov

TEATER. Prestiižikas Moskva teater on võtnud mängukavva Mart Kangro lavastuse.

Etendus jäi ära Putini pärast tiit tuumalu toimetaja

õlab nagu nali, aga on siiski tõsi: meie etenduskunstniku Mart Kangro (pildil) lavastuse «Minu anomaalia» järjekordne etendus jäi Moskvas ära Vladimir Putini pärast. Anekdootlik lugu leidis aset 4. novembril, kui Rahvuste Teater (Teatr Natsii) pidi seda oma väikeses saalis mängima. Selle asemel toimus hoopis Vassili Šukšini mälestusõhtu, mille kavas olnud kuulsat lavastust «Šukšini jutustused» otsustas vaatama tulla Putin isiklikult. Nõnda ilmus ka teatri koduleheküljele lakooniline teade: etendus jääb ära tehnilistel põhjustel. Ja kõik. Teatavasti on 4. november Venemaal riiklik püha: rahvusliku ühtsuse päev. «Selline see Venemaa elu on,» ütleb Kangro ise, pidades silmas küll rohkem Putini teatriskäigus sisalduvat irooniat: nimelt on «Šukšini jutustused» lavastanud lätlane Alvis Hermanis, kes on teravalt välja astunud Venemaa sõjalise tegevuse vastu Ukrainas ja kellele Venemaa on keelanud riiki sisenemise. Veel enam: pärast etendust läks Putin ka ise lavale ega unustanud seal kiita lavastajatki.

Ka Venemaast mõjutatud «Minu anomaalia» («Moja anomalija») tuli Venemaal välja oktoobri alguses, kui Rahvuste Teater korraldas suure rahvusvahelise teatrifestivali «Territorija». Festivali, aga ennekõike Venemaa rahvusliku teatriauhinna Kuldne Mask ka-

hekordse laureaadi, Kostroma tantsuteatri Dialog Dance kutsel Kangro Venemaale lavastama sattuski. «Ju nad nägid üht minu eelmist tööd «Talk To Me», mis oli 2013. aastal Vene teatrifestivali «Kuldne mask» kavas, ja tahtsid sellest tõukuvalt proovida lihtsalt teistsugust, nende enda tantsuteatri esteetikast erinevat kehakogemust, mulle jälle oli intrigeeriv töötada hoopis teistsuguses kontekstis,» selgitas Kangro. Rahvuste Teatri mängukavva kuulub «Minu anomaalia» novembri algusest, selle järgmised etendused on 24. ja 25. detsembril ning 31. jaanuaril ja 1. veebruaril. Kes Moskvasse satub, minge vaatama: see tuntud vene näitleja Jevgeni Mironovi juhitav riiklik teater, mis viljeleb ka teatrikunsti eksperimentaalsemat suunda, tegutseb Petrovski põiktänavas, mis asub Puškini väljaku lähedal. 80-minutilist lavastust esitavad Dialog Dance’i viis tantsijat,

kellega koos on laval veel Moskva rokkansambel J. Hellboy. Tutvustuse järgi on «Minu anomaalia» interdistsiplinaarne teatriprojekt, milles segunevad dokumentaalne teater, nüüdistants, elavas esituses rokkmuusika ja videokunst ning teemaks on isiklikud anomaaliad ehk seaduspärasusest või normist kõrvalekaldumused. Teemavalik, nagu Kangro ütleb, on mõjutatud kaudselt ka sellest, mis hetkel ühiskonnas, eriti Venemaal, aset leiab. «Sallivuse taunimisest; soovist olla märkamatu, et keegi sind jumala pärast ei tülitaks; vaikimisest, selle asemel et välja öelda, sest nii on turvalisem; hukkamõistust ja hinnangute andmisest; rahulolemisest või -olematusest enda ja teistega,» loetles ta. Ka enne esietendust Vene uudisteagentuurile RIA Novosti antud intervjuus rõhutas Kangro, et tänapäeva maailmas on igaühel õigus oma arvamusele, aga selle juures on tähtis

mõista ka teist, vaatamata erinevusele. «Tähtis on dialoog,» sõnas ta. Kuigi suured ja tähtsad lehed pole «Minu anomaaliale» veel arvustust pühendanud, on esimene tagasiside olnud positiivne. «Seda ei saa nimetada lavastuseks sõna klassikalises tähenduses. See on terve teatriprojekt, mis hõlmab nüüdistantsu, elavat muusikat ja videokunsti. Kõik kokku annab aga välja midagi enamat kui lihtsalt ere performance. Väikesel laval kaob distants esitaja ja vaataja vahel ning aset leiab dialoog, mis on täis emotsioone ja sügavust,» kirjutab kultuuriajakiri 365mag.ru. Esile tuuakse ka lavastuse erandlikkust sealse teatri ja tantsu kontekstis. Näiteks Rahvuste Teatri kunstilisse juhtkonda kuuluv teatrikriitik Roman Dolžanski nimetab «Minu anomaaliat» koguni uueks suunaks, mis leiab loodetavasti ka vene publiku tunnustuse. «See on kunstiline liialdus,» kostab Kangro ise. «Kui selles midagi uut on, siis ehk

Koreograafid käivad Venemaal üha sagedamini Ei ole nii, et ainult Eri Klasi, Ilmar Raagi või Elmo Nüganeni, Anne Veskist rääkimata, kutsutakse Venemaale tööle. Üha sagedamini sõidavad kahe riigi vahet ka eesti tantsukunstnikud. Mart Kangrost oli juba juttu. Aga oktoobris töötas Moskvas ka Mai Murdmaa, kes tõi välja Baikali järvele pühendatud balleti «Lend legendi kohal» («Poljot nad legendoi»). Seda koguni planetaarseks ökoballetiks ristitud teost esitas Imperaatorlik Vene Ballett esialgu üks kord Novaja Opera laval. Tutvustuse järgi oli

ettevõtmise eesmärk juhtida tähelepanu unikaalse Baikali järve ökoloogilistele probleemidele ja selle kaitsmise vajadusele. Lavastuse aluseks said Baikali kohta käivad legendid, aga ka sealsete põliselanike burjaatide kombed ja traditsioonid. «Veesümfoonia,» ütleb selle kohta Murdmaa ise. Tunniajases abstraktses balletis, kus kasutatakse ka videopilti, teeb kaasa 23 tantsijat. Tantsitakse Philip Glassi muusika järgi. Libreto kirjutas Vladimir Isaitšev, kes lendas esimesena kuumaõhupallil üle

Baikali järve. Kunstnikutöö tegi Murdmaa kutsel Kaspar Jancis. Murdmaa on Venemaal tuntud ja sage külaline. Eelmine töö – ballett «Meister ja Margarita» – tuli tal välja 2013. aastal Mari riiklikus

ooperi- ja balletiteatris. Murdmaal on Venemaal ka oma agent. Just viimase vahendusel kutsuti ta lavastama ka «Lendu legendi kohal». Venemaal on märk maas ka tantsuteatril Fine 5, kelle juhid Rene Nõmmik ja Tiina Ollesk tõid eelmisel aastal Jekaterinburgi tantsuteatris Provintsialnõje Tantsõ välja lavastuse «…and Red». Tegu on ühe tuntuma Vene nüüdistantsukollektiiviga, kes on ka sealse rahvusliku teatrifestivali Kuldne Mask mitmekordne laureaat. Mitu kutset on veel ootel. Tiit Tuumalu

ainult teatav intiimsus, siirus ja avatus, mida vene üldiselt ekspressiivses esitusmaneeris harva kohtab. Me olime laval rohkem inimesed kui diivad ja see toimis hästi, vähemalt minu arvates.»

Minna või mitte minna Läheks ta uuesti Venemaale, kui kutsutaks? «Läheksin ikka, aga oleksin valivam, kellega ja kus töötada. Riiklikus teatris ma seda teha ei tahaks, lihtsalt bürokraatia annab seal end igal võimalikul viisil tunda. Aga mõjutavad ka järjest enam loomingulist tegevust piiravad seadused ja süsteemi enda süvendatud rutiin, mis ei ole kõige avatum uuenduslikele ideedele. Aga never say never.» Poliitilise olukorra, Krimmi ja Ukrainaga seonduva pärast Kangro koostööd ei välistaks. «Need inimesed, kellega mina Venemaal töötan, on poliitilises plaanis pigem vähemus kui enamus. Näiteks seesama Dialog Dance on ehitanud oma vahenditega Kostromas üles teatri, mis on ainus vaba lava selles linnas. Nad seisavad seal mitmekesisuse ja vaba mõtte eest. Praegu on oluline just selliseid inimesi, sellist mõtteviisi toetada, mitte selga pöörata.» Tegelikult on Kangrol järgmine kutse juba taskus. «See on üks underground-lava, mida mind Moskvast kutsuti üles ehitama, mitte niivõrd tantsuteatri, kuivõrd nüüdisaegse performatiivse kunsti esitamiseks, ja ma arvan, et nendele appi lähen ma küll. Ainult et järgmiseks aastaks olen ma ennast juba mujale ära lubanud. Aga 2016 – miks mitte,» ütles ta. Vaata ka www.theatreofnations.ru.

Kood käivitab telefonis lavastuse reklaamvideo

16 || SPORT || POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

USAs teab 80 protsenti inimestest Lewis Hamiltoni ja maailmas on sama seis. Suurem osa inimesi ei ole Nicost midagi kuulnud. Seega oleks Lewis parem maailmameister. Vormel-1 sarja boss Bernie Ecclestone loodab, et Lewis Hamilton tuleb maailmameistriks.

TENNIS

Tšehhi võitis Fed Cupi Maailma parimaks tennisenaiskonnaks ehk Fed Cupi võitjaks krooniti tänavu taas Tšehhi, kes alistas finaalis 3:1 Saksamaa. Otsustava võidupunkti tõi tšehhitaridele maailma neljas reket Petra Kvitova, kes alistas 7:6, 4:6, 6:4 Angelique Kerberi. Viimase nelja aasta jooksul oli see Tšehhile kolmas tiitel.

JALGPALL

Chelsea alistas Liverpooli Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste 11. vooru keskses kohtumises alistas Londoni Chelsea laupäeval võõral väljakul 2:1 FC Liverpooli. Chelsea kasuks lõi otsustava värava Diego Costa, kellele see oli Premier League’is kümnes tabamus. Turniiritabelis on Chelsea 29 punktiga liider, teine on Southampton 25, kolmas Manchester City 21 ja neljas West Ham United 18 punktiga.

18,6

protsenti rohkem pealtvaatajaid kui mullu külastas tänavu Eesti jalgpallimeistrivõistluste mänge. SULGPALL

Eesti jäi Rootsile alla Tallinnas toimunud võistkondlike sulgpallimeistrivõistluste valikturniiri esikohamängus jäi Eesti 2:3 alla Rootsile. Üksikmängudes tõid Eestile võidupunktid Kati Tolmoff (pildil) ja Raul Must. Tolmoff alistas 2:1 (21:12, 17:21, 21:16) Ellinor Widhi ning Must oli 2:1 (16:21, 21:7, 21:16) parem Henri Hurskainenist. Naispaarismängus kaotasid Tolmoff ja Karoliine Hõim 0:2 (15:21, 11:21) Emelie Fabbekele ja Emma Wengerbergile. Meespaarismängus jäid Kristjan Kaljurand ja Raul Kärner 0:2 (11:21, 17:21) alla Hurskainenile ja Nico Ruponenile. Segapaarismängus kaotasid Mihkel Laanes ja Kristin Kuuba 0:2 (14:21, 16:21) Fabbekele ja Jonatan Nordhile. Võidukas Rootsi koondis pääses sellega 2015. aasta EM-finaalturniirile.

KORVPALL

Houstoni ja Memphise võiduseeria lõppes Korvpalliliigas NBA said hooaja esimese kaotuse kirja seni vaid võite tunnistanud Memphis Grizzlies ja Houston Rockets. Memphis pidi tunnistama Milwaukee Bucksi nappi 92:93 paremust. Houston kaotas 87:98 Golden State Warriorsile. Võitjate kasuks viskas Stephen Curry 34 punkti.

Maroko loobus Rahvuste karika korraldamisest

Augsburgile Bundesligas kindel võit

Maroko otsustas loobuda jaanuaris-veebruaris kavas olema pidanud Aafrika jalgpallimeistrivõistluste korraldamisest. Maroko loobus turniirist Ebolakartuse tõttu. Turniiri edasine saatus peaks selguma sel nädalal.

Saksamaa jalgpallimeistrivõistlustel sai nädalavahetusel võidu Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani tööandja FC Augsburg, kes alistas võõrsil 3:0 FC Paderborni. Augsburg on 15 punktiga tabelis seitsmendal kohal.

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Enesekindel Tallinna Levadia võitis meistrivõistluste viimases voorus 8:1 N

Kristali ja Levadia järjek kristjan jaak kangur reporter

algpalli meistriliiga viimane voor pakkus emotsioone seinast seina – Tallinna Levadia lõpetas hooaja võimsa esitusega Narvas ning šampanjat voolas väljaku ääres ojadena, teine tiitlipretendent Flora leppis pettumust valmistava pronksmedaliga, hõbedale tõusnud Sillamäest õhkus rahulolu ning isukalt minnakse järgmisel aastal juba kullajahile. Tunamullune tšempion Nõmme Kalju jäeti aga sel aastal üldse medalita. Jalgpalliromantikud lootsid, et laupäevane mänguvoor pakub seninägematult põneva lõpu ning tiitlivõitja pidi paljude ettekujutuses selguma alles viimastel minutitel. Levadial ei olnud aga mingit plaani asju lõpuhetkedele jätta ning liidrina viimasele voorule vastu läinud meeskond lõi juba esimesel poolajal Transi võrku kolm vastuseta palli. Sellel hetkel otsustasid ka jalgpalliliidu ninamehed, et võitja on selge ning karikale graveeriti Levadia nimi. Seda kõike 45 minutit enne vooru lõppu. Siis saadeti trükki ka Eesti meistrite särgid, mille levadialased lõpuvile kõlades kiiresti selga tõmbasid. «Mina tundsin juba enne mängu, et karikale võib meie nime peale graveerida. Kui lõime kolmanda värava, oli loomulikult selge, et siit enam kaotada ei ole võimalik,» rääkis Levadia peatreener Marko Kristal pärast 8:1 võidumängu. Kristal teab täpselt, mil viisil meistritiitleid koju viiakse, ning selle teadmise võtsid Levadia mängumehed väga hästi omaks. 41-aastase juhendaja karjäär on kodumaa pinnal olnud ülimalt edukas ning endine poolkaitsja on võitmisega harjunud. Kui peatreenerina krooniti Kristal Eesti meistriks teist korda, siis sama palju tiitleid on tal ette näidata ka abitreenerina. Mängijana võitis Eesti jalgpalli elav legend Flora särgis koguni seitse meistrikarikat. Tõelisele võitjale omaselt ei ole Kristali jaoks vahet, millise stsenaariumiga kuldmedalid kaela saadakse. «Tunne on hetkel täpselt sama hea kui aasta eest. Ja ega see tunne muutu ka järgmistel hooaegadel,» vaatas ta naerulsui ette juba järgmistele kuldmedalitele.

Sillamäe vägev lõpuspurt Levadia libastumisel oleks tiitlivõimalus tekkinud ka Floral. Kuigi Sillamäe mängule läksid florakad kullamõtetega, lepiti pärast 2:3 kaotust hoopis pronksist medalitega. «Läksime ikka tiitlile mängima ja seda teadmisega, et kui on vaja lõpus riske võtta, oleme selleks valmis. Kui saime teada, et mäng käib hõbedale, siis see küll masti maha ei võtnud,» kinnitas Flora juhendaja Norbert Hurt. Ometi jäädi Kalevile alla. Sillamäe jaoks oli aga tabe-

kaarel täll reporter

li teiseks tõusmine omamoodi tiitlivõit, sest alles suvel tabas meeskonda väiksemat sorti kriis ja vahetus ka peatreener. Kalevlasi hakkas juhendama Sergei Frantsev, kelle käe all võideti viimasest 16 mängust koguni 15, ainus kaotus saadi värskelt meistrilt endalt. «Poisid tegid kõvasti tööd – kõik on siin täielikud profid. Võidu Flora üle tõi meile see, et näitasime iseloomu ja tegutsesime ühtselt. Hõbemedal on suurepärane, aga vaadates meie hooaja lõppu, siis võinuks ju veel paremini minna,» arutles Frantsev pärast aasta viimast mängu. Suure tõenäosusega jätkab mees ka järgmisel hooajal Kalevi eesotsas ning siis on sihid kõige kõrgemad. «Tean enda plaane, aga mitte klubi omi. Jah, töötan edasi. Kas siin? Seda ei kommenteeri!» naeratas ta.

Tahtejõuga tiitlini Kui Flora mõtles viimase vooru eel tiitlile, siis Kristal ei tundnud endise koduklubi poolt mingisugust survet. «Mingit närvikõdi ma enne mängu küll ei tundunud. Teadsin, et see meeskond on võimeline meistriks tulema. Mängijatele mingeid lisamotivaatoreid polnud vaja. Seda tunnet peab ise kogema – tead, et kui sa võidad, siis tuled meistriks.» Levadia oleks võinud tiitli saatuse otsustada juba varem, kuid kaks vooru enne lõppu saadi üllatuskaotus Infonetilt. Ründaja Ingemar Teeveri sõnul andis see allajäämine aga viimase energiavoo, et hooaja lõpus endast maksimum välja pigistada.

See meeskond võitles ning väärib seda tiitlit täielikult. Tegime oma tööd perfektselt Tallinna Levadia peatreener Marko Kristal

«Pärast Infonetilt saadud kaotust olime natukene kurjaks aetud ning me ei jätnud enam midagi juhuse hooleks. Nagu viimased mängud näitasid, ei tekkinud kummalgi võistkonnal meie vastu varianti,» rääkis Teever. Kahes viimases voorus löödi Jõhvi ja Narva võrku kokku koguni 17 palli. «Veidi üllatav muidugi oli, et nii palju väravaid suutsime lüüa,» tunnistas ta. «Oleme terve hooaja tiitli poole teel olnud. Pidevalt pidi aga erinevaid takistusi ületama ning hooaeg ei alanud samuti kõige kergemini. Viimase vooru kolm suurt mängu suutsime siiski võita ja pärast seda tundsime, et tiitel on reaalselt käega katsutav,» arutles kogenud ründaja. Ka peatreener meenutas, et hooaeg ilma probleemideta ei kulgenud ning ette tuli erine-

vat sorti ootamatusi. «Komplekteerisime meeskonna terveks hooajaks, kuid väga palju oli selliseid hetki, kus pidime koosseisu ümber mängima. Mitte traumade tõttu, vaid muudel põhjustel,» vihjas Kristal juuni alguse vahejuhtumile, kus kihlveopettuse kahtlusega lõpetati leping Aleksei Jahhimovitši ja Aleksandr Kulinitšiga. Lisaks lahkusid meeskonnast ründajad Arsenij Buinickij ja Vladislav Ivanov. Artur Rättel sai hooaja alguses raske vigastuse. «Loomulikult oli raske hetk ka siis, kui eurosarjas saime 0:7 kaotuse – ei olnud kõige lihtsam meeskonda uuesti motiveerida. Ükskõik, mis meil meeskonnas juhtus, tahtsid mängijad ikkagi võita. Minul ei olnud terve hooaja jooksul sellele meeskonnale mitte ühtegi pretensiooni. See meeskond võitles ning väärib seda tiitlit täielikult. Tegime oma tööd perfektselt,» teatas rahulolev Kristal.

Eesti meistriliiga 2014 Lõplikud punktid • Levadia 84

• Paide 35

• Sillamäe 79

• Tammeka 28

• Flora 79

• Narva 28

• Kalju 78

• Jõhvi 18

• Infonet 66

• Tallinna Kalev 12

Viimane voor • Narva Trans – Tallinna Levadia 1:8 • Sillamäe Kalev – FC Flora 3:2 • Tartu Tammeka – Nõmme Kalju 0:1 • Paide Linnameeskond – Jõhvi Lokomotiv 1:0 • Tallinna Kalev – Tallinna Infonet 0:4

Parimad väravalööjad 35 Jevgeni Kabajev (Sillamäe Kalev) 32 Igor Subbotin (Tallinna Levadia) 30 Kouadio (Tallinna Infonet) 22 Albert Prosa (Tallinna Flora) 21 Hidetoshi Wakui (Nõmme Kalju)

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014 || SPORT || 17

Narva Transi ning krooniti üheksandat korda Eesti meistriks.

kordne triumf

Värskete Eesti meistrite riietusruumis šampanjast puudu ei tulnud.

Levadia ründepaar Igor Subbotin (vasakul) ja Ingemar Teever (paremal) lõid tänavusel hooajal kahe peale 47 väravat.

Marko Kristalile tiitlite võitmine meedlib. Elu 11. Eesti meistri karikat vaatab Levadia peatreener eriti magusal pilgul. Fännid seisid terve hooaja vältel levadialaste selja taga.

fotod: liis treimann

Seitsme mehe tiitlipidu lükkub edasi Tallinna Levadia suurepärane hooaeg Eesti meistriliigas on paljude meeste jaoks sillutanud tee ka rahvuskoondisesse. Juba täna kogunevasse Eesti koondisesse kuulub koguni seitse levadialast. Need mehed laupäeval võidetud tiitlit eriti tähistada ei saanudki, seda enam, et klubi juhtkond korraldas peo pühapäeva õhtul. Artjom Artjunin, Dmitri Kruglov, Aleksandr Dmitrijev, Artur Pikk, Ilja

Antonov, Igor Subbotin ja Ingemar Teever – kõik püüavad sellel nädalal anda endast parima nii sõprusmängus Norra vastu kui ka EMvalikmängus San Marinoga. Kõige suurema üllatusena tuli koondisekutse Teeveri jaoks, kes viimati kandis sinist särki kaheksa aasta eest. «See tuli nagu välk selgest taevast. Muidugi on meeldiv, et kutsuti. Suudaks veel koondises mängu saada ja värava

lüüa, siis võiks öelda, et tegemist oleks elu parima hooajaga,» rääkis kogenud ründaja. Oma võimaluse koondise peatreenerile Magnus Pehrssonile ennast tõestada saab ka Teeveri ründepartner Igor Subbotin, kes lõi meistriliigas Levadia kasuks koguni 32 väravat, neist neli viimases voorus Narva Transile. Sarnaselt Subbotiniga tegid tänavu selge arenguhüppe ka Antonov,

Artjunin ja Pikk. Vanameistrid Krglov ja Dmitrijev on juba aastaid sinisärkide põhitegijate hulka kuulunud. «Kahjuks eriti pidutseda ei saa, kuna paljud meie mehed kutsuti ju koondise juurde. Seega hooaeg veel päris läbi ei ole,» ütles Kruglov. Kui koondise mehed võtsid tiitlipidustusi rahulikumalt, siis ülejäänud meeskond sai võitu tähistada kahel järjestikusel õhtupoolikul. PM

18 || SPORT || POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014

Rosberg võitis, Hamiltonil eelis VORMEL-1. Tänavune vor-

mel-1 sarja maailmameister selgub 23. novembril Abu Dhabis, kui tiitli eest heitlevad Mercedese meeskonna sõitjad Lewis Hamilton ja Nico Rosberg. Hamiltoni edumaa tiimikaaslase ees on 17 silma, ent asja muudab põnevamaks tõik, et kahe nädala pärast jagatakse parimatele võrreldes tavapärasega topeltpunkte. Eile Brasiilias kavas olnud etapil teenis esikoha parimalt stardikohalt alustanud Rosberg, kellele oli see hooaja viies etapivõit. Teine oli Hamilton ja kodupubliku suureks rõõmuks tuli kolmandana üle lõpujoone Williamsil kihutav Felipe Massa. «Terve nädalavahetus pakkus rahulolu. Mul õnnestus võistluse käiku kontrollida ja hoida Lewisega vahet. Kõik toimis hästi ja meeskonna toetus oli suurepärane,» tunnistas Rosberg autasustamistseremoonial. Viimasel etapil teenib võitja 50 punkti ja teise koha omanik saab 36 silma ehk praegu kokkuvõttes 2. kohal olev Rosberg peab tiitli püüdmiseks võistluse võitma ja lootma, et Hamilton ei saa 3. kohast paremat tulemust (selle eest antakse 30 punkti). Millised tulemused tooksid veel tiitli sakslasele? Kui Hamilton peaks viimase etapi katkestama, piisab Rosbergile tiitlivõiduks 5. kohast, mille eest antakse 20 silma. Rosbergile piisab 4. kohast maa-

Vormel-1 Brasiilia GP tulemused: 1. Nico Rosberg, 2. Lewis Hamilton, 3. Felipe Massa, 4. Jenson Button, 5. Sebastian Vettel, 6. Fernando Alonso. MM-sarja üldseis: 1. Lewis Hamilton 334 punkti, 2. Nico Rosberg 317, 3. Daniel Ricciardo 214, 4. Sebastian Vettel 159, 5. Fernando Alonso 157, 6. Valtteri Bottas 156,.

ilmameistriks tulekuks, kui Hamilton on üheksas või kehvem. Rosbergi 3. koha puhul ei tohi Hamilton saada 7. kohast paremat tulemust. Kui Rosberg tuleb aga teisena üle finišijoone, ei tohi Hamilton olla 6. kohast kõrgemal. Hamiltoni puhul on kõik tema enda kätes ning Abu Dhabis kindlustaks talle MMtiitli ka 2. koht, ja seda isegi Rosbergi võidu puhul. Pineva heitluse pidasid eile maha ka Ferrari sõitjad Fernando Alonso ja Kimi Räikkönen. Lõpuks sai Alonso 6. ja Räikkönen 7. koha. Kuigi soomlane hoidis veel viimaste ringide eel 6. kohta, õnnestus värskemate rehvidega hispaanlasel tiimikaaslasest mööduda. Kuna tiim selles olukorras Alonso kasuks korraldusi ei andnud, loeti sealt taas välja vihjeid selle kohta, et järgmisel aastal sõidab Ferraris koos Sebastian Vetteliga ikkagi Räikkönen. Madis Kalvet

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

KORVPALL. Kalev/Cramo korvpallimeeskonnal on Ühisliigas kuue vooru järel kolm võitu ja kolm kaotust.

Kalevi valusad sekundid peep pahv

sporditoimetuse juhataja

ablool jooksevad kohtumise viimased sekundid. Rašid Mahalbašic satub üksinda korvi alla, saab J’Covan Brownilt söödu ja saadab palli koos lõpusireeniga korvi. Nii lõppes Kalev/Cramo ja Astana korvpallilahing Ühisliigas – lõppes Kalevi kahepunktilise kaotusega 63:65. Laupäeva õhtul ja veel eilegi oli põneva korvpallimängu lõpusekundite lahendus korvpallisõprade hulgas jututeemaks number üks. Peamine küsimus kõlas lihtsalt – kuidas sai selline asi juhtuda, miks pääses mängu kõige otsustavamal hetkel vastane täiesti üksinda korvi alla? Vastus on tegelikult lihtne: kaitses mänginud kalevlastel puudus selles olukorras üksteisemõistmine. Harutame olukorra detailideni lahti. Astana otsustas lahendada viimase rünnaku kate-kattes-mänguga. Brown põrgatas palliga kolmepunktijoone lähistele ning Mahalbašic tegi teda katnud Kalevi mängujuhi Scott Machado paremale käele katte. Ülejäänud mängijad paigutusid võimalikult laiale maa-alale. Kaitsjatel on sellises mänguolukorras tegutsemiseks erinevaid võimalusi. Kalevi peatreeneri Alar Varraku sõnul kehtivad mängu ajal ja viimasel rünnakul erinevad reeglid. Üldjuhul minnakse viimastel sekunditel sellises olukorras kaitsjate vahetamise teed ehk siis Mahalbašicit katnud Frank Elegar võttis palliga liikunud Browni vastu ning Machado oleks pidanud liikuma koos Mahalbašiciga korvi alla ja tegema tal palli saamise võimalikult raskeks. Kuna mängu lõpuni olid vaid mõni sekund, polnuks Brownil jäänud söödu otsimiseks piisavalt aega. Machado üritas aga jääda oma mängija juurde ning nii tekkiski olukord, et palli valla-

Viimane sekund – Rašid Mahalbašic on ihuüksi Kalevi tagalas ja saadab palli korvi.

nud Browni juurde jäi kaks kalevlast – neist Machado ebamääraselt passiivselt –, korvi alla liikunud Mahalbašici juures polnud aga kedagi. Brown hindas olukorda õigesti ja söötis palli kiiresti korvi alla. Mahalbašicil polnud vaja teha muud, kui pall takistamatult korvi tõsta. «Elegar teadis, kuidas selli-

Korvpall Ühisliiga Kalev/Cramo – Astana 63:65 Kalev: Elegar 15, 16 lp, Freimanis 14, Machado 12, Arbet 11, Škele 11. Astana: Johnson 13, Andric 12, Mahalbasic 11, Calathes 10, Brown 9, Kolesnikov 4, Paunic 4, Ponomarjov 2. Eesti meistriliiga KK Pärnu – Valga Maks&Moorits 83:78 (Lindmets 21, Rutkauskas 20 – Aleksejevs 19, Strupovics 18). Rapla TYCO – Rakvere Tarvas 61:68 (Zeidaks 20, Laane 15 – Raley-Ross 22, Sokk 14).

ses olukorras tegutseda, Machado ei teadnud… Viimase olukorra eel polnud ka minutilist mõtlemisaega, et saanuks asjad üle korrata,» rääkis Varrak. Tegelikult oli veel võimalus, et korvi alla liikunud Mahalbašici juurde läheb kolmesekundiala nurgas oma mängijat valvanud Gregor Arbet, kuid tema reageeris Anatoli Kolesnikovi vabaviskejoone suunas tehtud lõikava liigutuse peale ja seepärast ta enam korvi alla appi ei jõudnud. Loomulikult ei otsustanud mängu vaid viimane rünnak – alati võib ju mõtelda, et oleks üks või teine mängija varem mõne möödaläinud viske tabanud, olnuks ehk ka lõpplahendus teistsugune. Paratamatult jääb aga just nii kaotatud mängust meelde viimane hetk. Kaotus oli seda valusam, et Astana on meeskond, kelle võitmine oli Kalevile jõukohane. «Loomulikult on sellest mängust kahju, aga olgem ausad, Astana tegi kõva mängu,» nentis Varrak. «Nad olid väga hästi valmistunud, kõik meie liikumised olid neil selged. Meil

foto: raigo pajula

selliseks ettevalmistuseks aega polnud, alles neljapäeval mängisime Soomes, öösel jõudsime tagasi ja laupäeval oli juba mäng Astanaga.» Laupäevases mängus langes Kalevil koormus peamiselt viiele mehele – lisaks Elegarile ja Machadole ka Armands Škelele, Gregor Arbetile ja Rolands Freimanisele –, kes kõik viibisid platsil üle 30 minuti ja ühtlasi olid põhiviisikumängijad ainsad, kes Kalevi skoori kasvatasid. Tänavu hästi mänginud Erik Keedus tegi kiiresti neli viga ja tema roll jäi seepärast tavalisest tagasihoidlikumaks, ülejäänud platsile sattunud kalevlaste roll jäi väga episoodiliseks. «Ühisliigas edukalt mängimiseks peavad asjad väga hästi klappima,» lausus Varrak. «Juba Soomes tundsime puudust Rain Veidemanist ja ka Astana vastu kippus meil teravus kaduma. Machao ja Škele ei suuda kõik 40 minutit teravust üleval hoida. Loodame, et ta saab juba kuu pärast platsile tagasi, kuid ka siis jääb küsimus, kuidas ta suudab vormi taastada.»

Rakverest lahkunud Kaibald: lähen Soome suusatama ja võtan aja maha VÕRKPALL. Alates eelmise

nädala lõpust juhendab Rakvere võrkpalliklubi peatreenerina Urmas Tali, kes vahetas välja Aigor Kaibaldi. Mäletatavasti jäi Tali pärast eelmise hooaja lõppu meistriliiga tasemel tööta, sest Pärnu temaga jätkata ei soovinud ja tõi Tali asemel suvepealinna Avo Keele. Seni tegeles Tali Viljandis noortega. Kaibald töötas eelmisel hooajal Soomes meistriliiga naiskonna Woman Volley abitreenerina, enne seda juhendas ta meistriliiga tasemel TTÜ meeskonda, ent vallandati sealt 2013. aasta kevadel. Selle hooaja eel jäi omakorda juhendajata Rakvere, sest

nende senine loots Rainer Vassiljev siirdus Tallinna Selverisse. Lõpuks sõlmis Rakvere kolmeaastase lepingu Kaibaldiga. Klubi president Raigo Pärs ütles, et lahku mindi vastastikusel kokkuleppel. «Tegelikult polnud treenerivahetus vaid otseselt seniste tulemustega seotud. Kõige õigem on ilmselt öelda, et asjad ei toiminud soovitud viisil. Kolm kuud on küll lühike aeg, aga leidsime, et see on hetkel õige otsus. Võib ka juhtuda, et mingi aja pärast oleme samas seisus nagu praegu, aga hetkel otsustasime nii,» ütles Pärs. «Klubi soovis leida lisakäiku ja loodame, et uue peatreeneriga see tuleb. Eks Urmas os-

kab täpsemalt rääkida, kuidas ta meeskonnaga edasi plaanib minna,» lisas Pärs. Kaibald kinnitas sama, põhjendades, et ei soovi lahkumise täpseid tagamaid paljastada: «Leppisime kokku, et ma ei kommenteeri seda meedias, ja tahan sõnapidaja mees olla,» rääkis Kaibald. «Tegelikult oligi nii, et see polnud üksnes klubi soov, vaid tõesti mõlemad tahtsime nii. Mõistsin, et see koostöö ei toimi. Ei tahaks end allaandjaks nimetada, aga usun, et lahkumine oli mõistlik tegu,» sõnas ta. Seega on Kaibald taas töötu staatuses ja kavatseb nüüd mõnda aega lihtsalt puhata.

«Olen 30 aastat treener olnud ja raske on ala vahetada. Samas annan endale aru, et Eestis on kõrgeimal tasemel kuus treenerikohta ja juurde neid ei teki ning poole hooaja pealt on uue koha leidmine keeruline. Kuigi mitte võimatu,» arutles Kaibald, kes läheb mõneks ajaks Soome suusatama ja pärast seda vaatab, mis elu toob. «Hetkel ei oska ma öelda, mis homme toob, aga kiiret pole.» Uus juhendaja Urmas Tali ei suutnud esimeses mängus meeskonda võiduni tüürida, kui eile jäädi Läti valitsevale meistrile RTU/Robežsardzele alla 0:3, RTU alistas laupäeval ka Tartu Bigbanki 3:2. Mariel Gregor

postimees, 10. november 2014 || vaba aeg || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER

Lav. Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Vanemuine), Ivo Uukkivi.

RAHVUSOOPER ESTONIA

TEATER VANEMUINE

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

12.11 kl 12

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA Haridusprojekt

Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Ksenia Seletskaja, Aleksandr Kanapljov jt

10.11 kl 9.30 ja 11.00 Välja müüdud!

HUNT JA SEITSE KITSETALLE

Õppeprojekt 5-10aastastele lastele. Korraldaja: Rahvusooper Estonia 11.11 kl 19 KONTSERT JÄÄB ÄRA!

KLASSIKAPÄRLID

Piletid ostetakse tagasi või vahetatakse ümber 16.12 toimuva kontserdi “Klassikapärlid” piletite vastu. VABANDAME! 12.11 kl 19

KALLIS ÕHTU 2

„Kallis õhtu 2“ heidab pilgu aastasse 1963, mil esmakordselt kohtusid Henn Rebane (akordion) ja Tõnis Rätsep (laul ja tekstid). Korraldaja: MTÜ Musicante

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

13.11 kl 19

PAPLID TUULES

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste 14.11 kl 19

DEEMONID

L. Noréni draama Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

Sadamateater 11.11 kl 19

ELLING

A. Hellsteniuse näidend Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Markus Luik, Ragne Pekarev 12.11 kl 19

PAANIKA

M. Myllyaho tragikomöödia Riho Kütsar, Raivo E.Tamm, Ain Mäeots 13.11 kl 19 Viimast korda!

ÜKSILDANE LÄÄS

M. McDonaghi draama Andres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, KristiinaHortensia Port

UGALA TEATER

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal

Vana roosa maja

Eesriie avaneb!

12.11 kl 19

Mika Keränen. Lav. Ingomar Vihmar, osades Mari-Liis Lill, Marta Laan, Piret Krumm, Jüri Tiidus, Veljo Reinik, Märt Avandi, Ester Pajusoo, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Ingomar Vihmar. 11., 19.11 kl 19

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Väikses saalis 11.11 kl 19

Orvud

Lyle Kessler

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 13.11 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID 14.11 kl 19

KVARTETT 15.11 kl 19

TOPELTELU

Küünis 10.11 kl 11 ja 13

PÕRRR…!!!

14., 21.11 kl 19

EEDENI AED

Jõgeva Kultuurikeskus 11.11 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 11.11 kl 19

KVARTETT

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 13.11 kl 19

Meie, mehed

(lav. Toomas Suuman)

väike maja 11.11 kl 19

Leegionärid

Viimase öö õigus

11.11 kl 12

John Hodge Lav. Merle Karusoo, osades Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Roland Laos, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan Rekkor, Indrek Sammul, Sulev Teppart, Johannes Tammsalu. Viimaseid kordi!

Kassa tel 442 0666

(lav. Madis Kalmet) 12., 27.11 kl 19

SUUREs saalis

Kollaborandid

VAT TEATER

Eesti Draamateatri väike saal 10.11 kl 12 ja 14

Suur Maalritöö

Autor Ellen Niit. Lavastaja Oleg Titov. Osades Oleg Titov ja Merle Liinsoo.

Eesti Draamateatri suur saal 10.11 kl 19

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam. Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

(lav. Raivo Trass)

Vene Teater 10.11 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

Vene Teatri väike saal 10.11 kl 19

Algused

(lav. Nils Riess)

Võru ”Kannel” 12.11 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman)

CLUB FACTORY Madara 22a Piletid Piletilevis 16., 28., 29.11 kl 19

Komöödialavastus «(T)öö klubis»

Lavastaja Sander Pukk Mängivad Tõnis Niinemets, Kait Kall, Veiko Tubin ja Karl-Andreas Kalmet

Tallinna Linnateatri Hobuveskis 10., 11.11 kl 18

Torm

W. Shakespeare Lavastajad: Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja Laura Kalle Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremets, Risto Vaidla, Karl Koppelmaa, Mehis Pihla

Kuressaare Linnateatris 11., 12.11 kl 19

Faust

A. Toikka Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 13.11 kl 19 Esietendus! 14., 21., 22., 24., 25.11 kl 19

NO47

16.11 kl 14 17.11 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud 29.11 kl 22

NO99 Tantsulaager: Best-of!

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Kärdla Kultuurikeskus 10.11 kl 19

Meie esimene miljon

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 11.11 kl 19

PUNG

lavastaja Renate Keerd laval Kompanii Nii 12., 13. 11 kl 19

ZEBRA

lavastaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater) autor Martin Algus kunstnik Illimar Vihmar laval Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost, Ingomar Vihmar

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Valga muusikakool 10.11 kl 18

Võru muusikakool 11.11 kl 18

Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi

Kitarriduo GOTHENBURG COMBO (Rootsi) David Hansson, Thomas Hansy Flamenko, klassika, ABBA

Märjamaa rahvamaja 14.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Baroki puudutus” Maria Listra (sopran) ja keelpillikvartett Prezioso Vivaldi, Händel Mozart

Tapa Kultuurikoda 16.11 kl 19

Südamesõbrad

Estonia kontserdisaal Kontserdisari “Violino!”

Tallinna Kammerorkester Solist ja dirigent DMITRI SITKOVETSKI (viiul, Venemaa/ Suurbritannia) Dohnányi / Sitkovetski, Schubert, Bartók, Rahmaninov, Britten

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (4–10€) www.interpreet.ee

Narva Linnus Mustpeade maja 20.11 kl 19 Sigrid Kuulmann (viiul), Ralf Taal (klaver) Kavas: Ludwig van Beethoveni klaveri- ja viiulisonaadid

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Rootsi-Mihkli kirik 11.11 kl 15

Hingemuusika RootsiMihkli kirikus

Professor Mari TampereBezrodny viiuliklassi õpilased G. Ilves, M-L. Urb, M. Goršenina, E. Ballaz, J. Teppo, P. Margus, J. J. Restrepo jt. Kavas: Tšaikovski, Ysaye, Wieniawski, Ravel jt. Vaba sissepääs

«Sügisõhtu muusika ja luulega»

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” «Maa hääl»

11.11 kl 18

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» “Klassikatähed”

Elina Netšajeva (sopran) Anni Ruugla-Toompere (flööt) Ksenia Kutšukova (klaver)

NÜÜDIS // NEW MUSIC THIS STRANGE FINETUNING OF OUR UNIVERSE

Scott L. Miller (elektroonika) & Nathan Hanson (saksofonid) // US. Kavas Scott L. Milleri looming. Sissepääs tasuta

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORI KONTSERT

13.11 kl 19

14.11 kl 18

Saku Huvikeskus Südamesõbrad

Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) Sten Lassmann (klaver) Šostakovitš,, Medtner, Mussorgski

Viimsi mõis

Kuusalu rahvamaja

15.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Surma laulud ja tantsud”

Kõrgessaare Vaba Aja Keskus

12.11 kl 19

Meie esimene miljon

13.11 kl 19

16.11 kl 18

Triinu Taul (vokaal, torupill) Peeter Rebane ( kitarr) Henno Kelp (bass) Roland Puusepp (löökpillid)

Avinurme Kultuurikeskus

Sillamäe kultuurikeskus

(Sõjamuuseum) 12.11 kl 17

Andreas Lend (tšello) Allan Jakobi (akordion) Meeleoluluulet esitavad Viimsi kooli õpilased. Kavas: Piazzolla, Elgar, Falla jt. Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

EMTA Orelisaal (Tatari 13)

14.11 kl 18

Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas. www.epcc.ee

Tartu Jaani kirikus 21.11 kl 18

Tallinna Niguliste muuseumkontserdisaalis 22.11 kl 19

LUX – Valgus muusikas Kavas: Gesualdo, Sciarrino, Ligeti, J. S. Bach, Tulve

Dirigent Kaspars Putninš, valguskunstnik Kaisa Paluoja Pool tundi enne kontsertide algust Linnar Priimägi loeng.

KITARRIFESTIVAL FIESTA DE LA GUITARRA ESITLEB

Piletid müügil kohapeal: soodus pilet 3 eurot, täispilet 5 eurot.

Tallinna Vanalinna Muusikamajas Uus 16c

15.11 kl 18

Kontsert «Jäljed Mereliival“

Kitarriduo Jelena Ossipova ja Daniel Julle ning Maria Taniroo (tants). Kavas on särtsakad mustlasviisid, kuumad hispaania tantsud, ladinaameerika menukad kitarrilood.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

Talveaias

Väike Maja

ENDLA TEATER

20 || KASU || POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

AEG MAHA. Sügisvihmade saabumine annab tsiklisõitjatele märku, et on aeg kaherattaline sõber talvepuhkusele saata.

Tsiklid talvituvad hotellis siiri liiva reporter

una paljud tsikliomanikud elavad kortermajas, ei ole neil võimalik oma mootorratast külmaks ajaks kusagile paigutada, üksikud tassivad selle korterisse. Motohotell on võimalus anda oma ratas talveks turvaliselt hoiule. Skymoto motospetsialisti Neeme Ervini sõnul algas motohotellide loomine Eestis kümmekond aastat tagasi, kui buumi suunas liikuvate eestlaste sissetulekud võimaldasid lääne standarditele vastava sõiduriista soetada. «Varem olid mootorrattad fanaatikute pärusmaa,» kirjeldab ta varasemat aega. Vene ajal oli igal mehel oma garaaž ja seal tsiklit hoitigi. Korrusmaja elanik endale siis mootorratast ei soetanud. Catweesi Tallinna esinduse mototehnika konsultant Morris Mürk viitab ohtudele, mida võib kaasa tuua mootorratta hoiustamine kodustes tingimustes – maapealsed ja -alused garaažid on väga kõikuva temperatuuri

ja niiskusrežiimiga. Sellistes tingimustes hoitav ratas võib hakata roostetama. Kui tegemist on cruiser-tüüpi rattaga, tekivad alumiiniumpinnale korrosioonikahjustused. Nendest jagusaamine võib osutuda väga vaevanõudvaks. Novembri algus on motohotellidele kõige kibekiirem aeg. Tsikli talvituma toonud motohuvilised kasutavad tavaliselt täispaketti, kus nende rattad puhastatakse, liikuvad osad määritakse sisse, akud ühendatakse lahti ja pannakse laadima ning vajaduse korral vahetatakse kuluosad.

Kõik teenused ühest kohast Ainult rataste ladustamisega hotellid siiski ei piirdu. Enamik pakub n-ö kompleksteenust, kus tsikliomanik saab kõik vajamineva – alates motovarustusest, rattahooldusest kuni varuosade ja koolituseni välja. Sellist põhimõtet järgivad nii Skymoto kui ka Biker24 motohotell Tallinnas. Esimeses neist on 35 kohta, teine mahutab maksimaalselt 65 ratast. Müügiesindused pakuvad samuti üle talve hoidmise võimalust koos täiendavate teenustega, näiteks Honda Catwees mahutab kuni 150 ratast. Motohotelle eristab üksteisest kuumakse suurus, pakettide sisu ja variatiivsus. Kuu-

makse sõltub sellest, kui suur on tsikkel, kas tegemist on lihtsalt ratta hoidmisega soojas kohas või lisandub sellele ka tsikli korraline hooldus ja remont. Kel soovi, saab ratta ka müüki panna. Inimene ise ei pea väga vaeva nägema, sest motohotellist saab professionaalse hinnangu hooldusele, kõik kuluosad ja materjalid. «Klient ei pea käima ja küsima, et kus saab parema hinnaga rattalaagri ja kus saab parema hinnaga rehvi,» kirjeldab firma Biker24 juht Mati Põlluste kompleksteenuse eeliseid.

Kuigi peamiselt on tegemist hooajalise teenusega, leidub ka rattaid, mis on olnud mõnes motohotellis paar aastat. Kui motohotellide teenuse põhirõhk on ratta hoiustamisel, siis Catweesi esindus on mõelnud ka sellele tsikliomanikule, kel on eramaja ja soe garaaž, kuid kes ei viitsi tegelda ratta ettevalmistamisega. Neile pakub motoesindus teenust, kus valmistatakse tsikkel talveks ette ja viiakse Tallinna piires koju. Erinevatel motohotellidel on oma tingimused ka hoiustavatele ratastele. Skymoto vanemaid rattaid kui 2000. aasta

väljalase väga võtta ei taha, kuna kuus kuud seisev 20-aastane ratas võib kevadel enne sõitma minemist korralikku remonti vajada. Catwees ja Biker24 rataste vanusele piiranguid ei sea. Nende juurest leiab isegi talvituvaid rollereid. Kõigil kolmel motohotellil tuleb kundesid aina juurde. Suur osa motohotellide kasutajatest on püsikliendid, kes panevad juba kevadel järgnevateks talvedeks aja kinni. Kuigi peamiselt on tegemist hooajalise teenusega, leidub ka rattaid, mis on olnud mõnes motohotellis paar aastat. Omanikud on välismaale tööle või pikemale reisile läinud või lihtsalt ei kasuta mõnda aega ratast. Lisaks lojaalsele klientuurile on Biker24 juht Põlluste kohanud tihti ka hinnapõhise valiku tegemist.

Halva hoiustamise mõjud Skymoto motospetsialist Ervin on viimase aasta jooksul tähele pannud uut trendi – ka põhjanaabrid toovad oma rattaid Eestisse hoiule. Soomes on motohotellid väga populaarsed, ent seal on motokultuur aastakümneid vanem kui meil. Eesti kasuks räägib teenuste hind, mis on kaks või kolm korda soodsam kui teisel pool lahte. Skymotos käib mitmeid soomla-

si, kes toovad rattad sügiseti siia ja viivad kevaditi tagasi. On ekstreemseid näiteid, kus ühe talvega võib tsikkel nii palju korrosioonikahjustusi saada, et selle esialgsesse seisukorda taastamise maksumus võrdub ratta turuhinnaga. Skymoto töötaja Ervin on näinud tsiklit, mis ühe talvega muutus selliseks, nagu see tavatingimustes muutuks võibolla kümne aastaga – üleni roostes, korrodeerunud, kõik alumiiniumdetailid hävinenud. Ratta omanik elas mere ääres ning meretuul, soolane ja niiske õhk tegid mootorrattaga oma töö. Ervini sõnul on liikuva õhuta niiske külm ruum tsikli üle talve hoidmiseks kõige hullem variant – pigem soovitab ta siis hoida ratast juba õues katte all. «Tõepoolest, hoiutasu on olemas, aga teistpidi pakutakse selle eest teenuseid ja kevadel saad ilma probleemideta sõitma hakata,» räägib Mürk, miks tasub motohotelli teenust tõsiselt kaaluda. Lisaks on kõik tsiklid hoiuperioodil kindlustatud vastavalt turuväärtusele kogu hotellis viibimise aja. Odavama lahenduse teed minemise puhul võib juhtuda see, et ratas kevadel lihtsalt ei käivitu, on muud probleemid või võib see varaste saagiks langeda.

Enne ladustamist läbivad Bike

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

er24 motohotellis olevad tsiklid korralise hoolduse. Pildil on ka ettevõtte juht Mati Põlluste.

POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014 || KASU || 21

KASU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Tallinna motohotellid Skymoto

foto: mihkel maripuu

Catwees

Biker24

Esindus

Pärnu mnt 323

Pärnu mnt 139

Kadaka tee 1/4

Lahtiolekuaeg

E–R 10–18, L–P kokkuleppel

E–R 8–19, L 10–15

E–R 10–19, L 10–16

Mahutab

kuni 35

kuni 1 50

kuni 65

Pakettide arv

kaks

kolm

Kuutasu

24–30 eurot

35 eurot

15,95–22,95 eurot

Miinimumperiood puudub

4 kuud (talvel)

puudub

Hoiuvõimalus

aasta läbi

Lisateenused

transport Tallinna piires tasuta

transport Tallinna piires

Erisus

tasuta hooldus üle viie kuu hoidjale

talveks ettevalmis- ainult ladustamise tamise võimalus võimalus (ilma hotellita)

Lisainfo

skymoto.ee

moto.catwees.ee

biker24.ee allikas: postimees

22 || kuulutused || postimees, 10. november 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min. Ehitus- ja remondimees otsib tööd. Tel 501 6542.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Aeg muudatusi toodab, aeg teeb kõik armsamaks, aeg mälestuste kaudu läeb palju kallimaks.

Aino Sofia Kakko

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb ... (Koguja 1,5)

Mare Palgi

(Herranen) 10. XI 1914 – 26. V 2003

Kallist ema, vanaema ja vanavanaema mälestavad 100. sünniaastapäeval lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed.

10. XI 1973 – 3. XI 2014

Oleme tänulikud koosoldud aja eest, hoiame Maret oma meeles ja avaldame kaastunnet perele ja lähedastele. Kursusekaaslased TÜ usuteaduskonnast

Siseruumide disain artdejulia@gmail.com Veerennide puhastus. Tel 5638 8994. Koguja ostab erinevaid EW aegseid Kaitseliidu käiselinte. Maksan 100 €/tk. Tel 5895 1925.

Võlgade sissenõudmine. Tel 520 4306.

Virve Galkinat 22. V 1927 – 4. XI 2014

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210. Tööd saab veoauto remondilukksepp Tartus. Töötasu väga hea. Tel 516 8210.

Ostan Langebrauni portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/tk. Tel 5558 8070.

Südamlik kaastunne Monikale lastega, Sirjele ja Enarile kalli abikaasa, isa ja väimehe

Lauri Laasi kaotuse puhul. Maire ja Heiki ning Luule ja Aadu

Ostan Nõukogude aegseid kujusid. Kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Järve Aiand müüb hea kvaliteediga toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas. Tel 509 1117.

29. novembril 2014 tähistab Rannu kool oma 325. aastapäeva. Osalema on oodatud endised ja praegused töötajad, vilistlased ning kõik, kes Rannu kooli omaks peavad. Osavõtutasu on 12 eurot (kohapeal 15 eurot). Raha saab kanda Rannu vallavalitsuse arvelduskontole EE871010102020795005 kuni 26. novembrini. Märksõna: kooli aastapäev, oma nimi ja lõpetamise aasta. Täpsem info kooli kodulehel www.rannu.tartu.ee või tel 745 4239, 510 3291.

Vaikib rõõm ja mure, kõigest jääb järele miski, mis ei sure. Südamlik kaastunne Tiiule ja Svennile perega ema ja vanaema

Vaike Randma

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel saab otsa aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Harry Jürise kaotuse puhul. Kolleegid Põllumajandusministeeriumist

Arnold Padar Avaldame kaastunnet Kaisa Arivale kalli vanaisa kaotuse puhul. Kolleegid Lasita Maja Productionist ja Lasita Majast

Avaldame kaastunnet omastele armsa poja, venna ja isa kaotuse puhul. Tartu TELK kogudus ja kodugrupp

Meie mõtetes elad edasi, meie südames sul oma tuba, nüüd sind hoida saame vaid, edasi ei pea kelleltki küsima luba.

Otto Reitkam

10. XI 1929 – 24. V 1988

Südamlik kaastunne Mairele armsa ema

Mälestame kallist sugulast

Gustav Jaski

Katerina Ahvenaineni

19. XI 1917 – 30. X 2014

surma puhul. Eesti Leivatööstus

Laane lapsed

Südamlik kaastunne lähedastele

Lahkunud on

Imbi Ehrilichi

Südamlik kaastunne Sirje Vragerile kalli isa

Ma tänan sind, mu jumal, kõige eest, mis inimhingele sa suudad anda. Nüüd tean ja mõistan, et sa oled hea. Ja sina kestad üle kõige ajas.

85. sünniaastapäeval mälestavad lesk ja lapsed peredega.

Hilma Karm

Tiit Pokk

Mälestame lahkunud kaaslast

Helju Suijat 1926 – 2014

Avaldame kaastunnet omastele. Tartu Memento

Armast klassiõde Tallinna 10. keskkoolist

Silvia Kunglat

mälestab ja avaldab kaastunnet lähedastele 1961. a. lõpetanud 11.b klass

Leiname head keskkooliaegset klassivenda

Lauri Laasi

Sügav kaastunne ema kaotuse puhul Aimar Reintamele. Kolleegid osaühingust Arcana

Südamlik kaastunne lähedastele. Klassikaaslased Loo keskkoolist

Imbi Ehrlich

Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ... ja katkeb siis.

Avaldame sügavat kaastunnet Larissa Levinile abikaasa

Mälestame sügavas leinas kallist kolleegi. Avaldame siirast kaastunnet lähedastele. Eesti Laborimeditsiini Ühing

Imbi Ehrlichi surma puhul. AS Surgitech

Mälestame kurbusega klassivend

Aare Erinit (Ristikalm)

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Tallinna 8. keskkooli 1981. a. lõpetanud XIb klass ja klassijuhataja

Tõnu Kull

Mälestame klassivenda ja sõpra. Tunneme kaasa lähedastele. Otepää gümnaasiumi LIV lend Avaldame kaastunnet Kristinale isa

Tõnu Kulli kaotuse puhul. Klassiõed ja klassivennad Otepää gümnaasiumist

Läks puhkama minu kallis õde

Avaldame sügavat kaastunnet abikaasale ja lastele armsa

Koidula Kompus

Viktor Kruusi 30. XII 1944 – 4. XI 2014

Langetan koos perega pea tema mälestuseks. Siiras kaastunne Anule ja Tiinale peredega. Eino Kompus

surma puhul. Leiname head sõpra. 1980. aasta Papissaare meeskond: Toomas, Sulev, Raivo, Hendrik

Mälestame dr.

Südamlik kaastunne lähedastele

Tiit Pokki

28. V 1964 – 4. XI 2014

Avaldame kaastunnet lähedastele. SA TÜK südamekliiniku kardioloogia osakonna töötajad

Teatame kurbusega, et lahkunud on isa, vend, vanaisa ja onu

Mark Levini surma puhul. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Avaldame kaastunnet Kristina Luhaäärele isa

Martin Luhaääre

Siim Polli

14. VIII 1965 – 6. XI 2014

surma puhul. Raadio Laste Laulustuudio

Mälestame töökaaslast

Helen Vahti

Valdeko Tusti

Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Omaksed Hüvastijätt 13. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Eesti Pank

23. XII 1929 – 7. XI 2014

kaotuse puhul. Koostööpartnerid aktsiaseltsist Ida-Tallinna Keskhaigla

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Avatud uus vaibapesula Tartus ilmatsalu 34. Puhastame vaipu ning pehmet mööblit ka sinu kodus või kontoris üle kogu Eesti. Info www.vanastuueks.ee või 5666 0428, 5666 0365.

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Klassikaaslased RÕS-i päevilt

kaotusel. Harald perega ja Urve lastega

4. III 1965 – 5. XI 2014

Ostan hambakroone ja märke kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Mälestame leinas

Arved Lätt Kallis Jana perega. Sügav kaastunne isa surma puhul. Gerta ja Väino

Arved Lätt Südamlik kaastunne lähedastele isa, vanaisa ja vanavanaisa lahkumise puhul. Helju, Anu, Epp, Ado

Mälestame kallist klassivenda

Enn Markvarti Avaldame kaastunnet lahkunu omastele. Tartu 2. keskkooli 1960. a. XIc klassikaaslased

Mälestame head kursusekaaslast

Asta Mõtust

kaotuse puhul. AS Viljandi Aken ja Uks

Sügav kaastunne lähedastele. 1958. a. EPA metsamajanduse lõpetanud

Südamlik kaastunne dr. Kristina Kullile isa

Mälestame sügavas kurbuses ja avaldame kaastunnet omastele

Avaldame kaastunnet Kristjan Pokile isa

Tõnu Kulli

Arved Läti

Tiit Poki

surma puhul. Hambaravi Edent

kaotuse puhul. Mari, Aino ja Jüri peredega

surma puhul. Neuron Systems OÜ

Mälestame endist kolleegi

Tiit Pokki Avaldame kaastunnet lähedastele. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliinik

Mälestame kallist klassivenda

Tiit Pokki Avaldame kaastunnet perekonnale. MHG 1982. aastal lõpetanud

Südamlik kaastunne Kadri Pällile ema

Aade Pälli kaotuse puhul. Töökaaslased Oriolast ja MSDst

Siiras kaastunne Luile ja lastele armsa abikaasa, ema ja vanaema

Aade Pälli surma puhul. Ain ja Reet peredega

Mälestame kallist sõpra

Sirje Sarapit Avaldame sügavat kaastunnet Marje Sarapile. Perekond Tukkev

Mälestame kauaaegset majanaabrit

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Laine Tagelit KÜ Pepleri 4A elanikud

Mälestame kauaaegset naabrit

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

OÜ Ortumäe – Oru Põllud ja Metsad

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

METSA-, PÕLLU-, RO H UM AA ning RAIEÕIGUSE OST

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

PÕLLUMAA – 3300 €/HA

Tel 5595 2906

E-post marek.ujuk@gmail.com

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Viktor Traumanni Avaldame kaastunnet lähedastele. Kivi Puhkemajad

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Suhtumisega laadis «vaene mina» ei ole midagi peale hakata. See vaid laostab vaimu ja kulutab energiat. Astud samme, et ohvriroll seljataha jätta.

SÕNN Elu on elamiseks, mitte soigumiseks. Oled selle faasi juba ammu läbi teinud. Näed nüüd teravamalt neid, kes alles vanas suhtumise ja arusaamise võrgus siplevad.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014 || VARIA || 23

è î 6 à ô 5 â 4 2

ERNIE

KAALUD Kui oled oma vaimuväe ja -jõu ära andnud, siis nüüd on aeg see tagasi võtta. Mida kiiremini seda teed, seda paremini end tunned. SKORPION

Ebaõnn püüab sinuga ühte sammu astuda? Tegelikult mitte, kõige taga on sinu suhtumine. Muuda arusaamu ja õnne puudumine asendub õnnega.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT ASOK, EDU VÕTI ON SEE, ET SUL ON TÄIESTI KAMA, MIDA TEISED SINUST ARVAVAD.

HUVITAVAL KOMBEL ON SEE KA TÄIELIKU MÕTTETUSE VÕTI.

OLULINE ON SEE, ET TEISED EI SAAKS ARU, KUMMA VARIANDIGA ON TEGU.

HAGAR HIRMUS

1. Vanades eesti pulmakommetes oli mõndagi huvitavat. Nii pidanud pruut oma tulevasele ämmale näitama, et ta oskab seitset naisele vajalikku tööd: lamba kaela niita, ahjuluuda köita, takulõnga kedrata, kotikangast kududa, sukakanda kududa, odraleiba küpsetada ja ... Mis oli seitsmes «vägitegu», millega pruut pidi hakkama saama? 2. Millega on end ajalukku jäädvustanud aastatel 1874–1961 elanud saksa kooliõpetaja Richard Schirrmann? Idee oma teole sai ta õpilastega ekskursioonidel käies. 3. Viimane auto selle firma tootmisliinidelt tuli maha 1966. aastal. Teise maailmasõja ajal toodi neid Nõukogude Liitu enam kui 100 000, autosid kasutati ka ühe tollase tuntuima relva, reaktiivsuurtüki süsteemi Katjuša alusplatvormina. Mis on selle Ameerika Ühendriikides Indiana osariigis South Bendi linnas asutatud firma nimi? 4. Maailma sügavaim puurauk on üle 12 kilomeetri sügav, Eesti sügavaim 815,2 meetrit. Kus see asub? 5. Seda 1997. aastal asutatud ettevõtet peetakse maailma suurimaks kangete alkohoolsete jookide tootjaks. Maailma kahekümnest enim müüdud kaubamärgist kuulub firmale kaheksa, sealhulgas viski Johnnie Walker, vodka Smirnoff, liköör Baileys, rumm Captain Morgan, džinn Gordon’s, aga ka Guinnessi õlled jt. Mis nime kannab see alkokuningas? Vastused: 1. Lapse pepu kasimine. 2. Avas Saksamaal Altena lossis maailma esimese hosteli. 3. Studebaker, Nõukogude Liitu tarniti põhiliselt Studebaker US6 marki autosid. 4. Hiiumaal Kärdla kraatri uurimiseks. 5. Diageo, peakorter Londonis.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Õpid mingi õppetunni ära ja liigud siis edasi. Midagi aga võib kummitama jääda ning sa ei saa sundmõttest lahti. Pead selle tõttu veel midagi ekstreemset läbi tegema. KALAD Millist tegelikkust sa lood? Kas püüad olla nii nagu teised või näed end ainulaadsena? Mida enam massist eraldud, seda täiuslikumana end tunned.

Josef Retter – Peris Memorial Tourney, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Oc3!

AMBUR Sa ei vaja pidevat mantrat oma kõrva juures, et asjad peavad olema nii ja mitte teisiti. Esitad küsimuse, kas need ikka peavad olema nagu betooni valatud või saab neid painutada? KALJUKITS Sulle ei meeldinud sinu lapsepõlv? Kunagi ei ole hilja seda ümber teha ning jätta alles vaid ilusad ajad ja kenad inimesed. Tagasi vaadates näeb kõik ilusamana.

VÄHK Päevakorral on pealike ja alamate teema. Seda just ülesannete jagamise ja täitmise mõttes. Tegelikult istuvad sulle mõlemad rollid.

NEITSI Kui oled mingi pahe kellegi teise eeskujul omaks võtnud, siis nüüd on aeg sellest lahti lasta. Tunned, kuidas elujõud pärast seda suureneb.

Näed, et sul juba on enamik asjadest, mida oled ihaldanud. Asjade kogumine ei ole aga elu sisu. Oskad neid nautida, kui need on, aga sa ei sõltu nendest.

Kelle õiguste ja vabaduste eest võitled? Kas eelkõige enda või kellegi teise pärast? Pead midagi muutma ja ümber struktureerima, et sa end jälle õnnelikuna tunneks.

à à à ä ê

KAKSIKUD

LÕVI

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Turul, kus koeri müüakse, käib elav sagimine ja kauplemine. Üks mees on endale meelepärase peni välja valinud ja uurib teda nüüd igast kandist. «Kas tal sugupuu ka on?» küsib ta müüjalt. «Milleks talle see?» imestab müüja. «Talle kõlbab igasugune puu!» ••• «Issi, mida hiired söövad?» «Kõike, mida leiavad.» «Aga kui nad midagi ei leia?» «Siis nad söövad midagi muud.» ••• «Juku, mis on sinu meelest eksam?» «See on kahe targa inimese omavaheline vestlus, õpetaja!» «Aga kui üks neist osutub puupeaks?» «Siis saab teine kahe.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ANTIIKNE

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 10. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: MARTIN, MART, MARDI, MARDO, MÄRTEN, MÄRT Ülle Ulla (pildil) 80, baleriin ja näitleja Mardi Valgemäe 79, kirjandus- ja teatriloolane Matti Milius 69, luuletaja ja kunstikoguja Aet Maatee 53, kultuuritegelane Jaak Kangilaski 44, filosoof Markko Märtin 39, rallisõitja Adeele Sepp 25, näitleja ja lavastaja

Pobeda on sõitnud miljon kilomeetrit 1951. aastal ostetud Pobeda GAZ-M20 on Viljandimaal Mõisakülas elavat Olev Saralit (89) teeninud terve pika elu. Sellega on ta pulmasõitu teinud 74 noorpaarile, viinud sünnitama rohkem kui 80 ema ning kaks last on selles sõidukis ilmale tulnud. «Ma olen Mõisaküla kõige vanem mees ja nii vana autot siin linnas kellelgi ei ole,» rääkis mees. «Auto sõidab veel küll! Alles hiljaaegu käisin temaga Kilingi-Nõmmel.» Kuldsete kätega omanik on Stalini ajast pärineva Pobedaga, millel on küll kaks korda mootorit vahetatud, sõitnud rohkem kui miljon kilomeetrit. Sakala

Rootsi politsei ja prokuratuur lahendasid ulatusliku narkoloo, kuid pole suutnud tuvastada Fleni lähistel asuvast metsast leitud, 250 000 krooni sisaldanud kurgipurgi omanikku, kirjutas Eskilstuna-Kuriren. Purk leiti eelmisel kevadel metsast seoses narkootikumidega seotud kriminaalkuriteo uurimisega. Sellelt on otsitud viiteid DNA kohta ja sõrmejälgi, kuid neid pole suudetud siduda narkojõugu ühegi liikmega. Politseinikud konfiskeerisid läbiotsimistel relvi, narkootikume ja raha, mida leidus nii külmikutes, kappides, sahtlites, jopede taskutes kui ka koerakakakottides. postimees.ee

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLJEL UURITAKSE, KUIDAS MICROSOFT KIHUTAB KORRAGA MITMEL RINDEL. EUROOPA

Niiske õhumassi võimuses

TALLINN +6

KÄRDLA +8 HAAPSALU +7

kertu vait

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +4

RAKVERE +3

PAIDE +5

3– 9

Täna taandub jahedama õhuga kõrgrõhuhari aegamisi Eesti kohalt itta. Samal ajal TARTU jõuab Läänemerele aga PÄRNU VILJANDI +4 +6 soojemat ja niiskemat +5 KURESSAARE õhumassi kaasas kandev +8 madalrõhulohk. Nii möödub tänane päev väheste vihmahoogudega ja rannikualadel puVÕRU hangulise kagutuulega. Kui täna VALGA +5 +6 tõusevad termomeetrinäidud mandril kohati kuni 7 soojakraadiKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS ni, siis juba homme on pea kõikjal õhusooja ligi 10 kraadi. Teisipäev, 11.11 Kolmapäev, 12.11 Neljapäev, 13.11 Täna tõmbub taevas kõikjal pilTallinn +7/+10 +2/+6 +1/+4 ve. Mitmel pool sajab vähest vihTartu +6/+10 +4/+7 +3/+5 ma. Puhub kagutuul 3–9 m/s, Narva +6/+10 +3/+6 +2/+3 saartel ja rannikul puhanguti 12– 14 m/s. Õhusooja on 3–8 kraadi. Pärnu +8/+9 +4/+7 +3/+6 Kuressaare +8/+10 +4/+8 +5/+7

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

Kurgipurki peidetud raha omanik seni leidmata

Anne Kaare 51, Eesti Meedia pearaamatupidaja (9.11)

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: marko saarm / sakala

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

TEEB OTSEÜLEKANDE KONTSERDILT MAARJA KÜLA HEAKS.

tõuseb 8.03 7.50 8.08

loojub 16.06 16.04 16.16

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+13,0 kraadi (1874) –11,6 kraadi (1921) +10,2 kraadi (1935) –15,4 kraadi (1908)

KUUFAASID 7. november 00.23 14. november 17.16 22. november 14.32 29. november 12.06

+11 +19 +17 +19 +10 +12 +17 +12 +16 +15 +11 +6 +11 +11 +16 +16 +12 +12 +10 +17 +3 +8 +12 +5 +12 +1 +9 +20 +15 +9 +14 +17 +11 +18 +33 +27 +25 +28 +26 +28 +21 +34 +14 +15 +26 +21

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 10. NOVEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Paks boss: Viimane katse* 09 45 Üks tegu: Kooliskäik 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 40 Reisile minuga: Salzburgi lossid* 13 10 Eesti rahvakalender: Mardipäev* 40 Saada sõber Euroopasse, 4/13* 14 10 Kahekõne (subtiitritega)* 15 05 Allveelennud, 10: Lugu oma ala parimatest asjatundjatest 15 Dicte, 7/10* 16 00 Holby City haigla: Kuni surm meid lahutab 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2014) 40 Paks boss: Viimane katse* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Edith 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Välisilm 22 10 Välisilma dokk: ISIS – terror Iraagis 40 ENSV: On sündinud laul* 23 10 Ringvaade* 00 15 Holby City haigla* 01 20 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 35 Tagatargemad 10 00 Ela sajani: Ants Viires – poeetiline rännumees 30 Siin ja praegu: Enn Vetemaa 11 10 Eesti TOP 7* 57 ERR.ee uudised 14 15 Isadepäeva kontsert* 15 30 Pailapsiin, 11 16 00 Lastetuba* 15 Lotte 20 Putukate suvemängud* 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Luige laat 18 00 Peeter Paani uued seiklused: Omapäi 20 Mily murrab pead 30 Lastetuba 45 Džungliraamat: Õnnetäht 55 Kosmoselendurid 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Valge kaardivägi, 6/10 45 Eestimaa kuulsad inimesed: Weizenberg (Eesti 2009) 21 00 Eesti lood: Isa, Poeg ja Teatri Vaim 30 Plekktrumm 22 15 Kinoklassika: Kurjuse puudutus (USA 1958). Draama 23 45 Eetriaastad. Artur Rinne (ETV 1980) 00 39 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Tähtede otsing* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 44* 10 00 Taltsutamatu süda, 98* 11 00 Sajandi armastus, 63* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 100 14 30 Tuhat ja üks ööd, 101 15 25 Lastega kodus: Koeraarmastus 16 00 Küladetektiivid, 120: Laip uuele mehele 17 00 Taltsutamatu süda, 99 18 00 Keelatud armastus, 45 19 00 Reporter 20 00 Köök 30 Kodutunne 21 30 Naabriplika: Külatelefon 22 30 Jüngrid. Uus auhinnatud krimisari 23 30 Mõrvaennetajad: Varjukast 00 25 Alcatraz: Ernest Cobb 01 20 Kaks päeva New Yorgis (PrantsuseSaksa-Belgia 2012)*. Romantiline komöödia 02 55 Reporter* 03 45 Jüngrid* 04 40 Küladetektiivid, 120: Laip uuele mehele* 05 25 Doktor Oz: Maa suurim tasuta kliinik

06 15 Joonissarjad 07 50 Saatuslik valik, 8* 08 50 Südameasi 5, 9: Segadus* 09 55 Kirgede torm, 1969* 10 55 Vaprad ja ilusad, 6853* 11 25 Su nägu kõlab tuttavalt* 14 15 Seitsmes taevas 2, 8: Tee midagi 15 15 Vaprad ja ilusad, 6854 50 Saatuslik valik, 9 16 50 Kirgede torm, 1970 17 55 Südameasi 5, 10: Kõik mängu 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Nägude kontroll 30 Kartulid ja apelsinid 2, 10 21 30 CSI kriminalistid 14, 2: Võta raha ja põgene 22 30 Pidurdamatu (Unstoppable, USA 2010). Põnevik 00 30 Valgekrae 3, 12: Upper West Side Story 01 30 Ärkvel 1, 9: Mängupäev 02 20 Nägude kontroll* 50 Kartulid ja apelsinid 2, 10* 03 40 Võimalik vaid Venemaal* 04 10 Stop!* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Idasakslane kohtub läänesakslasega 6, 1

05 30 Taltsutamatu süda, 36 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 756 09 05 Emmerdale, 91-92 10 05 Aafrika südames 55 Süütu süüdlane, 90 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 99* 30 Uus võimalus, 100* 13 00 Doktor Oz, 701: Kas Alzheimeri tõve taga on süsivesikud?* 14 00 Kalendritüdrukud (Inglise-USA 2003)*. Komöödia 16 00 Saladused* 30 Köök* 17 00 Aafrika südames* 18 00 Doktor Oz, 702: Sinu tšakrate saladused 19 00 Uus võimalus, 101 30 Uus võimalus, 102 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Viimaste soovide nimekiri (USA 2007). Südamlik komöödia 23 00 Õnnelikult lahutatud, 3: Pulmaaastapäev 30 Sõbrad, 51: Moosiseeria 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Kannatust ja veel kord kannatust 02 27 Emmerdale, 91-92* 03 15 Ellen* 04 00 Süütu süüdlane, 90* 45 Reporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Reporter+ 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 43* 09 20 Hullult armunud* 10 10 Näljased meremehed, 39* 11 05 Jututuba 13 25 Supermani uued seiklused, 28 14 15 Chuck, 10* 15 05 Näljased meremehed, 40: St. Martin 16 05 Komissar Rex, 44: Elusalt maetud 17 05 Klikitähed: Küberlurjused 35 Kreisid reisid: Hispaania 18 05 Chuck, 11: Chuck kroonipärija vastu 19 00 Tuvikesed, 161: Bundyde vedamine* 30 Tuvikesed, 162: Marcyle lootes* 20 00 Rooli võim 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 38: Suur, roosa ja kookosega* 30 Kriminaalne Venemaa, 255256: Valedetektor; Skinheadid 22 30 Valged hundid 23 30 Conan, 313: Blake Griffin, Max Greenfield, Bear Hands 00 20 Kaks ja pool meest, 39: Nuusuta vihmavarjuletti 45 Tuvikesed, 163164: Autojama; Viige mu naine ära 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp* 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Värav 2: unistused ellu (Inglise 2007)*. Spordifilm 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kohver, 7 16 00 Kutsuge Cobra 11 10, 8: Tappev tingimisi karistus 17 00 NCIS kriminalistid 8, 22: Baltimore 18 00 Perepea 11, 11* 30 Simpsonid 8, 16* 19 00 Suure paugu teooria 5, 12: Särava nipsasja manööver 30 Suure paugu teooria 5, 13: Rekombinatsiooni hüpotees 20 00 Perepea 11, 12: Palve toel 30 Simpsonid 8, 17: Mu õde, mu lapsehoidja 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Viimane patrull (USA 2000). Põnevik 23 25 Puhkus Mehhikos 3, 22; ekstra 3, 22 00 40 Suure paugu teooria 5, 12-13* 01 40 Kohver, 7* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Nädal +* 30 Pühapäevatee* 09 15 Loomaaia looduskool* 45 Knopka* 10 15 Nädal +* 35 Arvutitark* 11 05 Kultuurimeeter* 35 Nädal pealinnas* 12 00 Korvpall. Itaalia kõrgliiga. Varese – Trento* 13 45 Kinnisvaraveeb 15 00 Otse: Ülekanne Riigikogust 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 21/33 19 00 Täna. Uudised 30 Terve tervis 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Inimeste lood 45 Pall korvi 22 15 Kogu tõde minu isast, 1/2. Itaalia lühisari 00 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised* 01 00 Täna +* 30 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Säde 10 05 Ökoskoop. Krista Taim 11 30 Järjejutt Friedrich Dürrenmatt – Avarii, I. Jutustust loeb Tõnu Aav 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Reporteritund. Mirko Ojakivi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Forsyte’ide saaga, 1. Olev Eskola esitab katkendeid John Galsworthy „Forsyte’ide saagast”. 10 05 Muusikatuba. Liina Vainumetsa. Kontsert Eisenstadtist Estarhazy lossist Haydni festivalilt. 11 05 Album. Mantis / Elektronika. 12 02 Delta. Robert Staak. Kultuurimagasin toob keskpäevase kuulajani sündmusi ja uudiseid, vaatenurki ja muljeid. 13 05 Kunstiministeerium 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus+ 16 15 Helileid. Reekviem Lilje mälestuseks. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. Gioachino Rossini – Armida. Esitavad Carmen Romeu, Dmitry Korchak, Carlo Lepore, Antonino Siragusa, Randall Bills, Vassilis Kavayas, Bologna Teatro Comunale koor ja orkester Carlo Rizzi juhatusel. 22 05 Fantaasia. Joosep Sang 00 05 Nokturn