Postimees 11 08 2014

PEEN TÖÖ

KUIDAS POLITSEI TÜLISID LAHENDAB JA MILLISEID VAHENDEID KASUTAB. EESTI LK 4

SUURED OOTUSED Paldiski teeb ettevalmistusi suurejoonelise kütusetehase ehitamiseks. Plaanide järgi peaks uus tehas katma ka linna energiavajaduse.

AUSTUSAVALDUS Eesti esimese riigipea Konstantin Pätsi matmispaik Venemaal sai kohalike eestvedamisel mälestuskivi, mis nüüd mälestustahvlit ootab.

MAJANDUS LK 7

KASU Ranits koolilapse selga ei sobi.

LK 16–17

EESTI LK 3

www.postimees.ee Eestimaa Looduse Fondi juht

SILVIA LOTMAN: Jätkame kursil, mis reostab veekogusid aina enam.

ARVAMUS LK 10

ARVAMUS

ESMASPÄEV, 11. AUGUST 2014 • NR 185 (7176) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 872 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

Vana ei sobi Praeguste rongide pea kaks korda väiksem kiirus, käänuline raudteekoridor ning raudtee kõrvale jäävate asulate rohkus teevad ebamõistlikuks Rail Balticu ehitamise vana raudtee sisse või kõrvale, kirjutab tehnilise järelevalve ameti asepeadirektor Anvar Salomets. LK 10

Juristid hülgavad Ida-Viru Kolm aastat tagasi hakkas riik pakkuma stipendiumi noortele juristidele, kes soostuvad Ida-Virumaal tööle hakkama.

7600-eurone toetus pole aga Ida-Virumaa juristipõuda leevendanud.

Ühtekokku on stipendiumi pälvinud üheksa noort juristi, kuid KirdeEestisse on neist tööle jäänud vaid kolm. Ülejäänud pole kas tööle hakanudki või on pärast proovimist loobunud.

Peamiselt loobuvad juristid karjäärist Ida-Virumaal seetõttu, et mujalt tehakse ahvatlevamaid tööpakkumisi. Mõnel puhul aga polegi noorele seadusetundjale piisavalt tööd ja teenistust.

EESTI LK 5

RAIL BALTIC

Elu jätkub ka pommirahe all ÕNNETUSSURMAD

Tappev uljus Kuuleme peaaegu iga päev, et keegi on jälle uppunud. Aga me vist ei usu, et selline õnnetus võiks juhtuda ka meie või meie lähedasega, kirjutab Merilyn Säde.

Sest nii tore on ju siidrit või õlut juua, päevitada, nalja teha ja ujumas käia.

Kuni keegi oma võimeid üle hindab. LK 2

Samal ajal kui Ukraina relvajõud ja mässuliste jõugud Donetski pärast ägedaid lahinguid peavad, läheb elu linnas omasoodu edasi – ehkki mitte päris harjumuspäraselt.

Näiteks kesklinna lähistel asuva riikliku Viš-

nevski haigla kelder, mida varem kasutati arstiriistade steriliseerimiseks, on muudetud pommivarjendiks ja sünnitusosakonnaks. Pildil hoiab naine süles oma vastsündinud last.

Pommirahe tabab haiglat mitu korda päevas ja

iga kord peavad kõik patsiendid keldrisse varjuma.

Juhtub, et varjuda tuleb neli või enam korda päevas. See on tulevased ja värsked emad täiesti ära kurnanud ning paljud tahavad haiglast esimesel võimalusel lahkuda. PM foto: afp/scanpix

VÄLISMAA LK 9

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 11. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

merilyn säde

Kahju otsib kinnimaksjaid

Sel aastal on uppunud juba 46 inimest, ainuüksi käesoleval suvel 25. Eelmisel aastal, terve aasta peale kokku, jättis oma elu vette 56 inimest. Kui nii edasi, siis on meil rekord käes – ja seekord pole meil põhjust uhkust tunda.

Mida palavam on ilm, seda rohkem tahavad inimesed veekogudest jahutust otsida ja seda enam juhtub ka õnnetusi.

Kui aga panna kokku veel kuumus ja alkohol, võib ühelt poolt soov sooja ilma ajal ujumisest jahutust leida, ja teisalt soov lõbutseda, viia kergesti olukorrani, kus «pill tuleb pika ilu peale».

Tänavu on umbes kolmandik uppunutest olnud alkoholijoobes. Mida see siis tähendab? Kas oleme hooletumaks muutunud või arvame hoopiski, et meiega kunagi midagi ei juhtu? Mis siis, et meile üsna lähedal – Ukrainas – käib sõda ning verd valatakse. Mis sest, et ka see tundub eemalt vaadates mõnikord ebareaalne. Aga see ei tähenda, et seda pole olemas. Ja see ei tähenda ka seda, et meiega ei juhtu kunagi midagi sellist, mida teistega.

Küllalt palju on meedias räägitud sellest, et alkoholiuimas ei tasu ujuma minna. Oleme näinud ka paljusid selleteemalisi reklaame, mis inimestel alkoholi ja ujumise vahele plussmärki panna ei soovita. Ja ikkagi kuuleme peaaegu iga päev, et keegi on jälle uppunud. Me vist siiski veel ei usu, et selline õnnetus võiks juhtuda ka meie enda või meie lähedasega.

Kuna avalikus kohas joomine enam keelatud ei ole, võib nii bussipeatustes, randades kui ka parkides näha aina enam neid, kel käes õlle- või siidripurk. Alkoholi juuakse lihtsalt seal, kus aga pähe tuleb. See on põhimõtteliselt sama, et räägid seda, mida sülg suhu toob ja tegeled tagajärgedega hiljem.

Surnuna aga vaevalt et enam on võimalust mingi tagajärjega tegeleda.

T

änases lehes vastab Eesti Piimaliidu juhatuse esimees, piimandusühistu E-Piim juht Jaanus Murakas neljapäeval peaminister Taavi Rõivase avaldatud lootusele, et põllumajandustooteid Venemaale eksportinud Eesti firmadel on olemas alternatiivsed plaanid. Nagu arvata võis, päris nii libedalt ekspordi ümbersuunamine ei lähe: Murakas ütleb, et traditsioonilise kaubavahetuse päevapealt peatamine on «vääramatu jõud ja sellele ei saa olla plaani B».

Eesti piimatööstust ja toorpiima tootjaid löövad Venemaa poolt läinud nädalal kehtestatud impordipiirangud tõenäoliselt kõige valusamini. Juba on märke näiteks sellest, et seni Eestist ümbertöötamiseks agaralt toorpiima kokku ostnud leedulased on sellest loobumas. Reedel saadeti esimesed toiduveokid embargo tõttu Eesti-Vene piirilt tagasi.

Homme kohtuvad Eesti põllumeeste ja toiduainetööstuse esindajad Vene-

maa impordikeelu tõttu tekkinud olukorra vaagimiseks põllumajandus- ja väliskaubandusministritega. Põllumajandusminister Ivari Padar peab vajalikuks ka Euroopa Liidu põllumajandusja kalandusnõukogu erakorralist kokkukutsumist, seda toetavad mitmed teisedki ELi riigid.

Eesti Piimaliidu juhi tänast artiklit lugedes on selge, et tööstused soovivad leevendada oma kaotusi kas Eesti riigi või Euroopa Liidu ehk siis põhimõtteliselt maksumaksja toel. Selle üle pole imestada – äsjane kogemus rahanduskriisi sarnasest lahendamisest on silme ees, ning eks oma loogika ole ka argumendis, et kui Euroopa Liit on Venemaa vastu sanktsioone kehtestades solidaarne Ukrainaga, siis Venemaa vastumeetmete kogu raskust ei tuleks kanda üksikutel ettevõtjatel, vaid kogu ühiskonnal.

Samasugusel positsioonil on näiteks Belgia farmerid, kelle ühenduse esindaja Pieter Verhelst ütles Wall Street Journalis: «Me näitame üles solidaarsust Ukraina rahvaga. Nüüd küsime me solidaarsust Euroopa maksumaksjatelt ja tarbijatelt, katmaks keelust tulenevad kahjud.»

Ilmselt teatud abinõud Euroopa ja sealhulgas Eesti vastavate sektorite toetamiseks ka välja mõeldakse, ehkki vaevalt saab see ulatuda mõeldava kahju täieliku kinnimaksmiseni.

Näiteks Soome suur piimanduskontsern Valio alustas juba läinud nädala lõpus ametiühingutega kõnelusi töötajate sundpuhkusele saatmiseks.

JUHTMÕTE On selge, et tööstused soovivad leevendada oma kaotusi kas Eesti riigi või Euroopa Liidu ehk siis põhimõtteliselt maksumaksja toel.

LK 10

KÕVA SÕNA Kui kõik ilusad naised Eestist ära lähevad, siis meil küll võibolla pole pahandusi, aga elu oleks väga üksluine.

Kirjanik Mart Kivastik, PM 9.08

Postimees 1939. aastal

PÄEVA KOMM Kuuleme peaaegu iga päev, et keegi on jälle uppunud. Aga me vist siiski veel ei usu, et selline õnnetus võiks juhtuda ka meie enda või meie lähedasega.

Põllutööminister A. Tupits Moskwas. Näitusel 50 pawiljoni 20-hektaarilisel maa-alal.

Moskwast, 10. aug. Põllutööminister A. Tupits, Kodumajanduskoja esinaine pr. L. Eenpalu ja prof. G. Suits, kes kutsuti Nõukogude Liidu üleriigilisele põllumajanduslikule näitusele, ja neid saatew delegatsioon saabusid eile keskpäewal Leningradi, kus wiibisid pool päewa.

Selle aja jooksul tutwuti linnaga, waadeldes wanalinnaosa ja uut Leningradi, mis on wäljaehitamisel. Minister A. Tupits, pr. L. Eenpalu ja prof G. Suits käisid weel Ermitaazhis.

Neljapäewa hommikul saabuti Moskwasse. Jaamas olid minister Tupitsat ja teisi wastu wõtmas saadik A. Rei ühes saatkonna liikmetega, Nõukogude Liidu põllutöökomissari abi Wazin, wäliskommissariaa-

Jah, päris tore on sõpradega koos suve nautida, siidrit või õlut juua, päevitada, nalja teha ja ujumas käia. Seni täitsa tore, kuni keegi oma võimeid üle hindab ning alkoholijoobes ujuma läheb ja upub. Kaine peaga mõeldakse ja analüüsitakse olukorda ning enamasti tehakse parim otsus. Kuid miks arvatakse, et ka purjus peaga tehtud otsused on sellised?

Seega, et mitte jätta oma elu vetevoogudesse, tuleks enne alkoholi tarvitamist mõelda, kas valida kuumad ilmad ning jahutav veekogu või kuumad ilmad ja näiliselt jahutav alkohol. Kõike head ei tasu alati korraga kokku panna – sest nagu näha, sel aastal on kolmandik uppunutest nii käitunud ning tulemus on olnud oodatust karmim. Vaevalt küll, et nad plaanisid enam mitte kunagi omal jalal veest välja tulla.

Päris tõsiselt tuleks õppida teiste vigadest, sest võib-olla ei pruugi enam tulla võimalust omaenda veast õppimiseks.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Suurt pilti ei tuleks unustada ka Vene impordipiirangute mõju vaadates. Peaministri majandusnõunik Maris Lauri tõi esile, et nüüd embargo alla langenud kaupade eksport Venemaale moodustas esimesel poolaastal 0,7 protsenti Eesti koguekspordist, ning et nende kaupade eksport on aastaga umbes kolmandiku vähenenud. ELi tervikuna mõjutab see veelgi vähem. Venemaa ei saavuta oma vastumeetmetega ELi poliitika muutmist Ukraina asjus.

urmas nemvalts

Vead, millest õppida

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

di protokolliülem Barkow jt. Pr Eenpalu peatub saatkonnas, kuna põllutööminister Tupits ja teised hotell «Metropolis».

Peale saabumist minister Tupits tegi wisiidi Nõukogude Liidu põllutöökomissarile Venediktowile koos saadik Reiga. Seejärel tegi ta wisiidi Woksi esimehele (Woks tähendab ühingut, mis korraldab kultuurilisi suhteid wälismaaga). Kella 18 külastati näitust, mis asub nn suurel kolhoosiwäljakul. Minister Tupits ja teised tegid wisiidi näituse direktorile, kes neid terwitas ning neid näitusel juhtis mitme tunni jooksul.

Eestlaste ekskursioonil on kawas wäljasõit eeskujulikku Nõukogude majapidamisse - Sowhoosi, Wolga kanali ja Moskwa linna waatlemine ja näitusega põhjalik tutwumine, mis wõtab aega mitu päewa.

11.08.1939

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 11. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Käsidresiinid kihutasid taas Viljandist Pärnusse

Aastaid Peipsi ja Pihkva järvel ning Lämmijärvel ühiselt proove võtnud Eesti ja Vene teadlaste koostöö katkes ootamatult, praegu teevad mõlemad pooled seiret iseseisvalt. «Venemaa piirivalve ei lubanud seekord meie uurimislaeva Vene poolele,» teatas keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ago Jaani. Põhjenduseks toodi, et Peipsi järve polevat nimetatud Venemaa Föderatsiooni 2012. aasta määruses, kus on välja toodud veekogud, millel on lubatud välismaa laevadel sõita. Eesti-Vene ühisseireid on Peipsil korraldatud 13 aastat. Tartu Postimees

Laupäeval lõppes Pärnu raudteejaamas üheksandat korda toimunud relsiralli, millel osales üle 260 raudteelase ja raudteesõbra Eestist, Lätist, Soomest ja Venemaalt.

Rahvusvaheline käsidresiinivõistlus kulges marsruudil Viljandi–Lelle ja Lelle–Pärnu. Teel olles tehti mitmel pool peatusi, kus olid võistlejatele lisakatsed. Pärnus antud lisaülesannetega pandi paika ka võistkondade paremusjärjestus. Muu hulgas toimus Pärnus tiimide kiirendusvõistlus, mis algas kaubajaama kandist ja lõppes Papiniidu reisijaamas.

Tänavuse relsiralliga soovisid korraldajad propageerida raudteeohutust. Pärnu Postimees foto: urmas luik /

Ilves noomis sanktsioonidest loobumise tõttu Šveitsi President Toomas Hendrik Ilves (pildil) kritiseeris ajalehele Sonntagszeitung antud usutluses Šveitsi välispoliitikat, öeldes, et Šveits seab esikohale isiklikud huvid ja pangandussektori kasu ega ole seetõttu ühinenud sanktsioonidega Venemaa vastu. «Iga suveräänne riik peab enda eest ise otsustama, kuidas ta teatud välispoliitilises olukorras käitub, aga Šveits peab edasi elama kriitikaga selles osas, et ta enda sanktsioonid seepärast ära jättis, et pangandussektoris eelisolukorda saada,» ütles Ilves. BNS

pärnu postimees

AUSTUSAVALDUS. Sügisel avatakse Buraševo kohalike võimude initsiatiivil paigaldatud kivil pidulikult mälestustahvel Eesti esimesele presidendile.

Pätsi hauakohale Venemaal pandi mälestuskivi andres einmann

postimees.ee päevatoimetaja

V

enemaa Tveri oblasti Buraševo külanõukogu lasi juuni lõpus paigaldada küla kalmistule Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi kunagisele matmispaigale suure neljatonnise mälestuskivi, millele Eesti aktivistid kinnitavad lähiajal mälestusplaadi.

Konstantin Pätsi matmiskoha avastamise ja ümbermatmisega tihedalt seotud Henn Latt ütles, et Buraševo kohalikud võimud ja piirkonna elanikud hindavad kõrgelt Eesti esimese presidendi seotust nende külaga.

«Mälestuskivi paigaldamise eestvedaja oli kohalik volikogu esimees Sergei Rožkov koos Nikolai Pankratjeviga. Mälestusplaadi tegemine ning kivi ettevalmistamine plaadi panekuks jäi meie ülesandeks, millega praegu juba tegeleme. Tänavu sügisel, Konstantin Pätsi ümbermatmise aastapäeval, toimub Buraševos Pätsi mälestuskivi avamistseremoonia,» ütles Latt.

Lati sõnul sai Konstantin Pätsi hauakoha tähistamine Venemaal alguse neli aastat tagasi, kui Pätsi säilmete ümbermatmisest oli möödunud juba 20 aastat.

Latt, kellel on oluline roll Pätsi säilmete leidmisel, otsustas koos tuttavatega 2010. aastal Venemaad külastada.

«Otsustasime, et kui juba Venemaal oleme, käime ka Buraševos ära. Käisime Pätsi kunagisel matmiskohal ja panime sin-

Eesti ja Vene teadlaste koostöö Peipsi järvel katkes

Konstantin Pätsi hauakohale paigaldati neli tonni kaaluv suur mälestuskivi. foto: erakogu

Kood avab videoloo matmiskohast.

na küünlad. Sel ajal oli hauakoht täiesti tähistamata. Pätsi säilmete ümbermatmine Metsakalmistule oli küll riiklikult suurejooneline sündmus, kuid tema hauakoht Venemaal unustati täiesti,» rääkis ta.

Kuuldus Pätsi hauakohale pandud küünaldest hakkas levima ning Buraševo külanõukogu esimehe Sergei Rumjantsevi eestvedamisel paigaldati Pätsi hauakohale väike rist. 2011. aasta suvel toimus õigeusu preestri ja kohalike võimude osalusel risti sisseõnnistamine.

«2010. aastast on sidemed eestlaste ja Buraševo võimude vahel tihenenud. Tekkinud kontaktide tulemusel jõuti tänavu juunis nii kaugele, et kohalikud võimud paigaldasid Pätsi matmispaigale suure mälestuskivi,» lausus Latt.

Konstantin Pätsi mälestust on jäädvustanud ka Buraševo keskkool, mille muuseumi väljapanekust on suur osa pühendatud Eesti presidendile.

«Muuseumi juhataja on keskkooli ajalooõpetaja Natalja Grigorjeva, kes on Pätsi mälestuse

jäädvustamisel ära teinud suure töö. See on imetlusväärne.

Mulle on meelde jäänud Grigorjeva hingestatud jutt. Ta rääkis Pätsi elust ja tegevusest detailideni peast, ilma spikrit kasutamata. Need asjad jäävad hinge,» nentis Latt.

Lati sõnul on talle eksponaatidest eriti meelde jäänud muuseumi juhataja valmistatud suur gloobus, millele on märgitud Pätsiga seotud paigad alates tema sünnist surmani. Gloobusel on tähistatud näiteks see, kuidas Päts elas Pärnus ja õppis Riias ning kus nõukogude võim teda kinni hoidis, alates Ufa vanglast, lõpetades Buraševo psühhoneuroloogiahaiglaga. Gloobusele märgitud Pätsi teekond lõpeb Tallinnas Metsakalmistul.

Kooli õppealajuhataja Valentina Solovjova hakkas muuseumi jaoks Pätsiga seotud materjale koguma 2010. aastal. Pätsi muuseumi kogu on aidanud täiendada ka Buraševos käinud eestlased. Latt viis muuseumisse Eesti Filmiarhiivist pärinevad videomaterjalid

Pätsi hauakoha leidmisest ja tema säilmete ümbermatmisest Tallinna. Latt andis muuseumile ka oma virtuaalse arhiivi Eesti ja Buraševoga seonduvatest aastatest 1988–2014.

Henn Latt ja Valdur Timusk tuvastasid Konstantin Pätsi hauapaiga asukoha 1988. aastal. «1988. aastal käisime oma kulu ja kirjadega Pätsi matmispaika otsimas. Buraševo haigla direktor Afanasjev helistas meie palve peale arhiivi ja küsis Pätsi toimikut. Suure üllatusena helistati natukese aja pärast arhiivist tagasi ja öeldi, et jah, toimik on olemas. Siis oli selge, et Päts on Buraševosse maetud,» meenutas Latt.

1989. ja 1990. aasta suvel käis Buraševos juba muinsuskaitse ekspeditsioon, mille liikmed leidsid Pätsi haua lõpuks üles. 22. juunil 1990 kaevati Pätsi säilmed üles ja tehti geneetiliselt kindlaks, et tegemist on Konstantin Pätsiga. 21. oktoobril 1990 maeti Päts ümber Tallinna Metsakalmistule.

Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas ja suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblastis (praeguses Tveri oblastis) Buraševos.

Nõukogude okupatsioonivõim vahistas Pätsi 30. juulil 1940, vaevalt nädal pärast seda, kui ta oli sunnitud presidendi ametist lahkuma. Päts ja tema perekond küüditati Nõukogude Liitu, kus teda hoiti aastate jooksul erinevates kinnipidamisasutustes Ufas, Kirovis, Vitebskis, Peterhofis ja Kaasanis. 1954. aasta detsembris oli Päts lühikest aega Eestis Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu Buraševosse viidi. Oma viimase eluaasta veetis Konstantin Päts Buraševo psühhiaatriahaiglas.

Päts suri 18. jaanuaril 1956.

47 900

eurot laekus toetajatelt augusti keskel Paides toimuva Arvamusfestivali korraldamiseks.

Võru võib keelata ka baarides öise alkoholimüügi Võru linn soovib piirata kogu linnas alkoholimüüki hilisööl ja varahommikul, rakendades keeldu seejuures kõikidele asutustele, mitte ainult poodidele. Võru linnavalitsuse teatel on Võrus öösiti müraga probleeme elamurajoonides olevate baaride ja pubide ümbruses ning öörahuprobleem on süvenenud alates ajast, mil hakkas kehtima öise alkoholimüügi piirang poodides ja tanklates. BNS

Kaitsepolitsei vihjetelefonile on tehtud rohkem kõnesid Kui eelmise aasta esimeses pooles laekus kaitsepolitsei vihjetelefonile võimalike korruptsiooniilmingute kohta neli teadaannet, millest kolm edastas kaitsepolitsei teistele õiguskaitseasutustele, siis tänavu on vihjeid tulnud üheksa ja politseisse on neist edasi suunatud kuus.

Korruptsiooniilmingute kohta saab teateid jätta ööpäev läbi telefonil 612 1500. Vihje teinud inimene kuulatakse ära ning saadud andmeid kontrollib kaitsepolitsei või politsei. BNS

Interpol otsib Eestis inimese tapnud inglast

Ligi pooled mopeedidest on kindlustamata

Üle kolme aasta tagasi Ida-Virumaal purjuspäi naabrimehe tapnud ja Eestist pagenud Suurbritannia kodanikust meremees Robert Timmins (62) kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

ERR Uudised

Augusti alguse seisuga on liikluskindlustuse poliis 8300 mopeedil, kuid maanteeameti registris on mopeede kokku 14 700. Seega ligi 6400 mopeediga liigelda ei tohi ja nende omanikud rikuvad seadust. ERR Uudised

Postimees.ee küsitlus

Kas oled istunud alkoholi tarvitanuna autorooli?

Ei, mitte kunagi

Jah, palju kordi

57

11%

6301 vastajat

32% Jah, üksikutel kordadel

4 || EESTI || POSTIMEES, 11. AUGUST 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Politseitöö – diplomaatiast tulistamiseni Postimees võttis kokku politsei viimaste aastate keerulisimad juhtumid, kus vaja läks relva või erivahendite kasutamist.

Allpool on toodud näitlik konflikt, mis võib lõppeda tulirelva kasutamisega.

Politseipatrulli kohale jõudes puhkeb vaidlus, sest konflikti mõlemad pooled arvavad, et just neil on õigus.

Jätkuvad ka kergemad füüsilised konfliktid.

ERIVAHENDID Teleskoopnui on sobiv ühe vastuhakkajaga tegelemiseks.

Seda nii rünnaku kui enesekaitse mõttes. Pigem on tegemist kaitsevahendiga. Soovitavad on löögid käte ja jalgade pehmematesse piirkondadesse, sest luumurru oht on suur.

2

Kaks purjus seltskonda kaklevad tänaval. Pealtnägija helistab kohale politseipatrulli.

Massikakluse tõttu on tegemist kõrgema kategooria väljakutsega.

Et kellegi elu pole otseses ohus, kutsub politsei korrarikkujaid suuliselt korrale ja nõuab vägivalla lõpetamist.

Järgneb hoiatus, et vastasel korral kasutatakse jõudu.

3

1

KONFLIKT LÄHEB ÜLEKÄTE

Juhul kui erivahendid korrarikkujaile ei mõju ja politseinikud või kaaskodanikud satuvad ise otsesesse ohtu, tekib võimalus kasutada tulirelva.

Sellele peab teoorias eelnema suuline hoiatus koos käe relvale panemisega. Juhul kui selleks aega ei jagu, piisab ka hoiatuslasust õhku.

Korrarikkuja pihta tulistamine on n-ö viimane abivahend ja vajalik ennekõike selleks, et tagada teiste kodanike turvalisus.

5

Gaasiga saab kiirelt mõjutada suurema rahvahulga käitumist ja on kõige väiksem oht kedagi tõsiselt vigastada. Gaasiballoone on kahte sorti. Ühest lastakse lühikese distantsi pealt õhku gaasipilv, mis hoiab inimesed mõne meetri raadiuses eemal. Teisest lastakse gaasijuga mõne meetri kauguselt otseselt potentsiaalse ohuallika pihta. Kõrvalisi isikuid see ei häiri.

Kaklus jätkub.

Politseipatrull peab langetama taktikalise otsuse, kas sekkuda ise füüsilise jõuga konflikti lahendama. Juhul kui on oht jääda tülis alla (näiteks vastaste arvulise ülekaalu tõttu), on soovitav oodata lisajõude.

Vältimatu sekkumise vajaduse korral tuleb esmalt kasutada erivahendeid – teleskoopnuia, gaasi, teenistuskoera.

4

Politseivastased rünnakud Viimase kolme aasta lõikes karistusseadustiku § 274 (vägivald võimuesindaja suhtes) kuriteod, kus kannatajaks on politseiametnik.

KRIITILISED OLUKORRAD POLITSEITEENISTUSES

95

Teenistuskoerte kasutamine Jälgede ülesvõtmisel kuriteo sündmuskohalt, kadunud inimeste otsimisel jne kasutab politsei teenistuskoeri iga päev. Koerad on kaasas patrullis.

Juhtumeid, kus teenistuskoer peab vastuhaku korral või kurjategija kinnipidamiseks inimest hammustama, on aastas kümmekond.

Politseinike ründamine

41 KORDA

on politseinikke 2014. aastal teenistuskohustuste täitmisel rünnatud.

Näiteid: löödi rusikaga, rünnati noaga, tõugati pikali, kriimustati nägu, hammustati käest, lasti gaasi näkku, peksti käte ja jalgadega, lämmatati selja tagant, üritati võtta ära teenistusrelva, sülitati verd näkku, ähvardati laetud raketipüstoliga.

3

KORDA

41

Viimase kolme aasta juhtumid, kus politseinikud olid sunnitud tulirelva kasutama hoiatuslasuks: Politseipatrulli ähvardati stardipüstoliga.

Liiklusrikkuja pani politseiauto kõrvalistmelt politseinikule relva meelekohale ja küsis: «Mida sa nüüd teed?» Politseinikud põgenesid autost. Selgus, et relv oli õhupüstol.

Kirvega vehkiv mees põgenes politsei eest.

Koer üritas sündmuskohale saabunud politseinikke hammustada ja põgenes pärast õhku tehtud hoiatuslasku.

Last pantvangis hoidnud mees üritas politseinikke vikatiga rünnata.

Relva kasutamine on politseinikud sel aastal teenistusrelva kasutanud – kahel korral hoiatuslasuks õhku ja korra on tulnud lasta põgeneva auto sundpeatamiseks auto rehvi.

88

Relva kasutamise huvitavamad juhtumid

Mees lasi eriüksuse liikmeid ammuga.

2012

2013

2014

Teenistuskoer on kõige harvemini kasutatav erivahend, sest neid lihtsalt napib.

Näiteks Põhja prefektuuris on korraga tööl kaks teenistuskoera, kes üldjuhul ajavad kuriteokohal jälgi ja korrarikkujatega ei tegele.

Haukuv teenistuskoer on kõige mõjusam vahend potentsiaalsete ohuallikate sündmuskohalt eemal hoidmiseks.

Teenistuskoera rünnak on kolmest erivahendist kindlasti kõige valusam ja seetõttu ka äärmisel vajadusel kasutatav taktika. Hetkest, mil koer on ründaja oma hammaste haardesse võtnud, ei mõju ta kaasrikkujatele samas enam nii suure võimaliku ohuna.

7 kuud

Inimese tulistamine Viimastel aastatel on politseinikud avanud tulirelvast inimese pihta tule kolmel korral ja neist kahel juhul lõppes see inimese surmaga.

2011. aasta mais lasid kriminaalpolitseinikud Põlvamaal Piusa külas maha talumehe, kes oli talus toimunud läbiotsimise käigus avanud nende pihta tule. Tulevahetuses hukkusid nii tule avanud majaperemees kui uurimistoiminguid juhtinud kaitsepolitseinik.

2011. aasta novembris avasid korrakaitsepolitseinikud tule Otepääl neid tänaval ootamatult noaga rünnanud mehe pihta. Kallaletungija jõudis eelnevalt mõlemat politseinikku noaga vigastada. Ründaja peatasid kuulitabamused jalgadesse. Hilisem kohtupsühhiaatriline ekspertiis tunnistas ründaja süüdimatuks.

2012. aasta mais lasi patrullpolitseinik Narva linnas maha mehe, kes oli eelnevalt tapnud oma naise ja seejärel ründas politseinikke noaga trepikojas.

graafika: alari paluots

POSTIMEES, 11. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KARM REAALSUS. 7600-eurone stipendium ei suuda noori õigusteadlasi Ida-Virumaale tööle meelitada.

Meelitusprogramm läks vett vedama oliver kund reporter

I

da-Virumaale tööle minekuks riigilt hiigelstipendiumi pälvinud üheksast juuramagistrist on seal tööle asunud vaid kolm. Ülejäänud ei läinud isegi kohale või lahkusid mõne kuu järel, pidades paremaks tuhanded eurod toetust tagasi maksta.

«Midagi pole teha, Ida-Virumaa ei ole tõmbekeskus. Parema pakkumise saamisel näiteks pealinnas kaldutakse tegema otsus viimase kasuks,» tunnistas stipendiumi jagava advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Kui stipendium 2011. aastal loodi, olid lootused kõrgel: tööjõupuuduses vaevlesid nii IdaVirumaa kohtud, prokuratuur kui ka advokaadibürood. Lahendust otsinud töögrupp soovitas tollasele justiitsministrile Kristen Michalile, et juriste võiks motiveerida rahaga.

Ministeerium ja advokatuur lõidki stipendiumikonkursi, mis jagas 5250 eurot Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrantidele, kes lubasid pärast kraadi omandamist vähemalt kaheks aastaks Ida-Virumaale tööle minna.

Michal avaldas toona loo-

tust, et samm aitab lõpetada «anekdootlikud lood Ida-Virumaa advokaatidest, kes kasutavad kliendi kaitseks Dostojevskit, aga mitte Eesti seadusi». Aasta hiljem pani kolmanda samasuguse stipendiumi välja ka prokuratuur. Mullu oli ühekordse stipendiumi suurus koos maksudega kerkinud 7600 euroni, oodatud järelkasvu pole see aga toonud.

«Mina sellest stipendiumist mingil hetkel loobusin. Ma ei läinud sinna üldse,» tunnistas 2011. aastal stipendiumi saanud Marina Ninaste, kes töötab praegu Põhja ringkonnaprokuratuuris prokuröri abina.

Naise toonane plaan nägi ette asuda tööle Viru maakohtus karistusõiguse vallas ja võimalus selleks anti. Ta otsustas aga isiklikel põhjustel ümber ja maksis raha tagasi.

Anneli Teelahk siirdus küll pärast ülikooli lõpetamist tööle ühte Narva advokaadibüroosse, kuid lahkus sealt neli kuud hiljem. «Kahjuks tööandjal ei olnud võimalust mulle piisavalt tööd tagada, mistõttu tuli vastu võtta otsus, kas jätkata osalise tööajaga või otsida endale täiskohaga töökoht mujal,» rääkis naine, kes praegu töötab Tallinnas maanteeameti peaspetsialistina.

Teisedki stipendiaadid tunnistasid, et sageli on väljavaated mujal lihtsalt paremad. Magistrikraadiga jurist leiab üldi-

selt ahvatlevama töö Tallinnas või Tartus, mis teeb kahele kohustuslikule aastale Ida-Virumaal silmad ette.

Ministeerium ja advokatuur on toimunust õppinud. Selleks, et stipendiumist ei kujuneks pelgalt soodne õppelaen, kirjutati lepingusse leppetrahvid ja intressid.

Valiku laiendamiseks otsitakse Ida-Virumaale minejaid nüüd ka Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli juuramagistrantide seast. Soovijate horde pole see aga toonud, sest näiteks mullu pakkumisel olnud neljast stipendiumist jagati välja vaid kaks ja pool.

Viimased stipendiaadidki ei anna pead, et nad lähevad IdaVirumaale. «Võimalus on alati, et võib-olla maksan selle tagasi,» tunnistas Tartu Ülikooli juuratudeng Liisa Paltsar, kes pälvis stipendiumi mullu sügisel ja peaks Ida-Virumaale siirduma aasta pärast.

Võrust pärit neiu sõnul on Ida-Virumaa plussiks madalam konkurents, võimalus alustada karjääriredelil kõrgemalt ning tegelda kohe kaalukate õigusvaidlustega. Samas huvi seal tööle asuda on juuratudengite seas madal.

«Vaated on tegelikult negatiivsed. Kui inimest Ida-Virumaaga midagi ei seo, siis ta sinna tavaliselt ei lähegi. Riigil on siin raske midagi ära teha – tööd on mujal ka,» ütles prae-

Kristel Voltenberg tunnistas, et potentsiaalsed stipendiaadid eelistavad õigusalasele tööle Kirde-Eestis teha samalaadset tööd Tallinnas, kuna foto: peeter langovits Ida-Virumaa olud ei meelita noori juriste.

Õhtuhämaruses roolijoodikuid püüdmas merilyn säde

dagi sees enam, sest olin rannas ka ja eeldasin, et olen kõik välja higistanud,» räägib ta ning lisab, et peale selle oleks ta pidanud ka kaheksa päeva varem sündima.

«Kui oleksin kaheksa päeva varem sündinud, poleks mul rolleri juhtimiseks lube vaja, aga nüüd on, neid mul kahjuks aga pole,» lausub noormees, olles enda peale vihane. «Täielik ebaõnn, nüüd pean rollerit umbes neli kilomeetrit käekõrval lükkama.»

merilyn.sade@postimees.ee

Reede õhtul kella kümne ajal valmistuvad kuus politseinikku puhumisreidiks. Suveõhtu hämaruses helendavad autotulede valguses erekollased helkurvestid, mistõttu autojuhid leiavad välkkiirelt piduripedaali üles.

Pärnamäe teel, Viimsi valla ja Tallinna linna piiril, on mõlemal sõidusuunal reas kolm helendavat korrakaitsjat. Kohe, kui positsioon on sisse võetud, saabubki esimene auto, mis politseiniku märguannete peale seisma jääb.

Nii möödub kümmekond minutit, kui auto auto järel patrullimiskohta saabub, kohe aeglustab ja seisma jääb. Pärast peatumist tulebki autojuhil puhuda. Kui kõik on korras, sõidab nii mõnigi sohver arvatavasti värisevate jalgadega minema, sest vahel tekib ärasõidul raskusi kohaltvõtuga ja sõiduk undab korraks piinatult.

Ebaõnn ja alkohol Pikas autoderodus jõuab politseinike juurde ka noor rollerijuht, kellel kohe pärast puhumist ja dokumentide näitamist palutakse roller teepervele lükata. Noormees ei puikle vastu ja liigubki, roller käekõrval, kurva näoga tee äärde.

Rollerijuht sammub seadusesilmaga koos patrullautosse ja algab dokumentide vormistamine. Samal ajal lähenevad mõlemalt suunalt autod, mille juhte kindlameelselt kontrollitakse. Nii mõnigi noortekamp

Neli joobes juhti

Väikese joobenäiduga rollerijuht korrakaitsjate vahel. foto: tairo lutter

on üsna julge ning sõidab pärast kontrolli muusika tümpsudes ja gaasi andes minema.

Kontroll kestab.

Siis saabub poisse pungil auto, mille juht on küll kaine, kuid selle tagaistmele on end pressinud lausa neli noormeest.

Ka neil tuleb seaduserikkumise tõttu auto tee äärde parkida ning juhil teo eest vastutust kanda.

Samal ajal kontrollitakse vastassuunal naissoost autojuhti, kes on alkoholijoobes rooli istunud. Naine räägib, et jõi vahetult enne rooli istumist, ja selle peale küsib politseinik: «Kas te üldse mõtlesite ka?»

Naine vaikib ja kõnnib mornilt politseiauto poole. Korrakaitsja pargib ka tema auto teepervele. Üsna pea tabatakse kolmas-

ki alkoholi tarbinud roolikeeraja. Mees astub autost välja, politseinik pargib auto; ka sellel patustajal tuleb dokumentide vormistamiseks politseiautosse istuda ja oma teo eest vastutada.

Neljakesi tagaistmel istunud noormeestest kaks kõnnivad aga üsna pea minema, jätkates koduteed – või kuhu iganes neil plaan minna oli –, kuid seda juba jalgsi. Pärast politseinikega kohtumist enam neljakesi tagaistmele ei kiputa.

Pärast ligi pooletunnist autosistumist ja dokumentide vormistamist astub politseiautost välja noor rollerijuht. Tal tuvastati kerge joove. Noormehe sõnul jõi ta alates kella kahest päeval kuni poole kaheksa või kaheksani õhtul ära ainult kaks õlut.

«Arvasin, et mul ei ole mi-

Politseinik selgitab kõrvalt, et need, kes sündinud enne 1. jaanuari 1993, ei pea rolleri juhtimiseks luba omama. Kuna rolleriga sõitnud noormees oli noorem, tehti talle protokoll ka lubadeta sõitmise eest.

«Lähen nüüd koju ja võtan selle peale ühe väikese rummi,» lausub noormees naljatlevalt ning lükkab jalaga rollerile hoo sisse, hüppab masina selga ja veereb vaikselt kodu suunas. Seejärel hüppab ta rollerilt taas maha, annab jalgadele valu ja hüppab taas vaikselt veerevale rollerile.

Poolteise tunni jooksul tabati neli joobes juhti ning noormehed, kes oma autot kuuekohaliseks pidasid. Politseinike sõnul on sellise aja jooksul ja operatsiooni algusjärgus nelja joobes juhi tabamine suur arv ning midagi positiivset selles pole.

Hiljem pidasid korrakaitsjad kinni veel kolm alkoholijoobes rooli istunud sõidukijuhti.

gu Tartu vanglas juristina töötav Paltsar.

Viru ringkonnaprokuratuurist öeldi, et töötajate nappus neid enam ei kummita, samas on alamehitatud kohtud ja prefektuur. Samuti peavad nii mõneski õigusvaldkonnas idavirulastele riigi õigusabi andma teiste maakondade advokaadid.

Justiitsminister Andres Anvelt ütles, et teravaim probleem on praegu Ida-Virumaa advokaatide nappus ja kehv kvaliteet, mille parandamiseks koos advokatuuri ja Narva linnavalitsusega lahendusi otsitakse. Suurim takistus on tema sõnul mujalt Eestist pärit inimeste eelarvamus Ida-Virumaa suhtes.

Vahendiks, mis töötab, on taas raha. «Kvalifitseeritud tööjõu toomine Ida-Virumaale on palgakoefitsiendi abil võimalik,» oli Anvelt veendunud.

Näiteks eelmisel aastal justiitsministeeriumi Ida-Virumaale kolitud vanglate osakonnas tõsteti palku keskmiselt 35 protsenti ja kohtade täitmisega probleeme polnud. Praegu makstakse maakonnas n-ö regiooni lisatasu paljudes ametites, alates politseist ja lõpetades õpetajatega.

Anvelt avaldas lootust, et kui õnnestub Sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virumaale, suureneb seal riigi kohalolek ning ka juristide huvi piirkonna vastu kasvab.

6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 11. AUGUST 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

LAIA HAARDEGA. Rakveres taimi müüv Andre Talu pani oma ärile aluse juba teismelisena ning oma firma registreeris päev pärast täisealiseks saamist.

Lillekasvatushuvi aitas eduka äripla liina laanemets reporter

N

oor ettevõtja Andre Talu oli kõigest 12-aastane, kui ta l tekkis huvi taimek a s v at u se vastu. Ta alustas hobikorras mõne suvelille kasvatamisega, kuid nüüd, 19-aastaseks saanuna on tema 300-ruutmeetrilises Rakvere koduhoovis juba rohkem kui 400 sorti püsililli ning umbest 70 eri liiki ilupuid ja -põõsaid.

«Kohe alguses tuli mõelda oma nišile – kuna Rakveres saada olev taimevalik oli väga väike, siis selle pärast keskendusingi just püsililledele,» selgitas Talu, kes otsustas siiski, et jätkab ka suvelillede kasvatamist.

Peagi sai Talule selgeks, et klient ootab võimalikult laia valikut, ning seepärast lisandusid põõsad ja puuistikud. Tänavu on paljud inimesed küsinud marjakultuure ja seega pani Talu sel suvel rõhku just marjapõõsaste kasvatamisele.

Odavam kui ketipoodides Praegu kasutab Talu kaht kasvuhoonet, kus kevaditi kasvavad suvelilletaimed. «Kõiki teisi taimi aga kasvatan avamaal – taim kasvab lageda taeva all ning harjub siinsete tingimustega, see muudab taimed ka tugevamaks ning vastupidavamaks,» selgitas Talu.

Hostad olid Talu esimesed lemmikud, millega ta katsetama hakkas. «Esimesed läksid aia taha, kuna paljundasin neid nii, et lilled ei juurdunud-

ki. Esimesed kogemused hakkasidki just katse- ja eksitusmeetodil tulema.»

Kui enamasti on Talu müünud taimi otse oma koduõuest, siis nüüd on populaarseks muutunud ka e-pood. Kevadel alustas Talu taimede müügiga Rakvere väliturul.

Noormees käib aktiivselt ka Lääne-Virumaa laatadel. «Õnneks või kahjuks neil laatadel pole olnud väga suuri kasvatajaid, nii et paistsin oma laialdase valikuga igati silma,» lausus Talu.

Rakveres kasvatatud taimede hinnad on igati taskukohased. «Pakutavate taimede hinnad on enamasti soodsamad kui suurtes ketikauplustes,» võrdles Talu. Ta täpsustas, et madalamat hinda võimaldab pakkuda see, et tal ei ole hingematvaid püsikulusid, mis viiksid taime maksumuse üles. «Muidugi mängib suurt rolli ka see, et väga suurel määral kasvatan taimed ise seemnetest ette.»

Andre Talu lõi oma osaühingu Plantest Grupp täpselt päev pärast täisealiseks saamist. Enne seda oli ta juba neli aastat taimi kasvatanud ning raha kogunud, et teha osaühingu registreerimiseks 2500 euro suurune sissemakse ning tasuda riigilõiv. Juba esimesel tegutsemisaastal teenis Plantest Grupp väikse kasumi.

Mõte, et taimekasvatusest võiks saada midagi enamat kui hobi, käis Talul peast läbi juba tükk aega enne täisealiseks saamist. «Ilmselt keskkool oli see, mis andis asjale tõuke,»

Enamasti on Andre Talu taimi müünud otse oma koduhoovist, kuid nüüd on populaarseks muutunud ka e-pood.

leidis Talu, kes õppis Rakvere gümnaasiumis majanduse õppesuunal ning pidi majandusõpetuse tunnis kirjutama äriplaani. «Kuna olin selleks hetkeks juba niimoodi hobi korras taimi mitu aastat kasvatanud ning eesmärgid olid enam-vähem teada, oli äriplaani kirjutamine lihtsam,» meenutas ta.

Turul ruumi jagub Juba keskkoolis majanduse vastu huvi tundnud noormees otsustas jätkata õpinguid samal alal. Aasta tagasi astus Talu oma kodukohast seitsme kilomeetri kaugusel tegutsevasse Lääne-Viru rakenduskõrgkooli, kus ta omandab kõrgharidust majandusarvestuse erialal.

«Raamatupidamist läksin õppima, kuna selline numbritega nokitsemine mulle meeldis, samas meeldib majandusõpe üldisemalt,» tõdes Talu, lisades, et seepärast tundus otsus talle lausa ainuõige. Talu jaoks tähendas kodu lähedale õppimaminek ning valitud eriala ka seda, et ta saab oma hobiga edasi tegeleda. Nimelt kogu ettevõtte juhtimine, kaasa arvatud taimede kasvatamine ning finantsaruannetega tegelemine, on Talu enda õlgadel.

Noore ettevõtja peas on kindla kuju võtnud ettevõtte tegevuse laiendamine üle Eesti. «Meil on mitu maakonda, kus turul on piisavalt vaba ruumi,» sõnas Talu. Samas

suurema tootmise jaoks hakkab koduaed juba pisikeseks jääma.

Julguse laienemisplaanidega tõsisemalt tegeleda andis Lääne-Virumaal toimunud võistlus «Idee teoks 2014», kus äriplaanide kategoorias sai Talu esimese koha. Samuti on Talu uurinud ja vaadanud toetusi, mille abil võiks äritegevust arendada, kuid teostuseni pole ta seni veel jõudnud.

Praegu teeb Talu juba ettevalmistusi järgmiseks hooajaks. «Kõik uued sordid, mida järgmisel aastal pakun, on enam-vähem teada ning tasub veel veidi oodata, kuna valikusse lisandub üsna palju uusi ja huvitavaid taimi,» rääkis Talu.

Andre Talu teeb oma taimekasvatuses kõik ise, alustades seemne muldapanekuga ja lõpetades finantsaruannete koostamisega. foto: meelis meilbaum / virumaa teataja

POSTIMEES, 11. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

foto: jaanus lensment

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

aanini KOMMENTAAR

liivika ivanov

Lääne-Viru rakenduskõrgkooli ettevõtluse ja äriplaani õppejõud

Julgustan kindlasti noori uuel eurotoetuste perioodil aastatel 2014–2020 avatavaid võimalusi kasutama. Andre äriidee on sisuliselt väiksest hobist välja kasvanud. Noormees teeb tööd särasilmil ja tal on siht silme ees.

Oluline on, et tehakse seda, mis endale meeldib, ja kui see toode/teenus meeldib ka teistele, siis ... jõudu tööle!

Kuna alustaval ettevõtjal on finantsvahendeid sageli napilt, siis toetus on toetus, mitte pangalaen, mis tuleb intressidega tagasi maksta. Kindlasti leidub noormehe äriideele sobilik toetusmeede, kui Andre plaan on ükskord jõudnud arengufaasi, kus vaja oleks lisafinantseeringuid.

Andre on hea näide ettevõtlikust noorest, kes teeb rohkem, kui nõutakse, ja seda vaba tahte ning suure rõõmuga! Tänapäeva nn tüüpiline noor on kahjuks siiski selline, et koolipingis tehakse täpselt nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik.

Andre on eeskujuks paljudele noortele. Noored ei tohiks karta enda äriideest rääkida, klassis avalikult arutada jne.

Paldiski linnapea Tiit Peedu tulevase rafineerimistehase asukohas. Ta loodab, et tehas aitab kaasa Paldiski kiirele arengule ja töökäte juurdetulek linna toob kaasa ka ehitusbuumi.

UUS TEHNOLOOGIA. Paldiski linn kuulutab välja keskkonnauuringu, et selgitada bensiini, diislikütust ja masuuti tootva rafineerimistehase rajamise mõju ümbruskonnale.

Paldiski naftatehase kava elab andres reimer

majandusajakirjanik

Tuleb Vene kapital ja uudne Vene tehnoloogia,» ütles Paldiski linnapea Tiit Peedu. «Rafineerimistehase planeeringuni jõuame paari aastaga.»

Tegemist on sama naftatehase projekti edasiarendamisega, mille pakkus eelmise aasta alguses välja kuuest Ukrainas ja ühest Moskva ehitusettevõttest koosnev OOO Korporatsia Donbassmontažspetsstroi. Nüüd tutvustas Paldiski linnavalitsusele oma tehast Eestis registreeritud osaühing STK Grupp.

Ukrainlaste kavatsetust jääb see poole väiksemaks, lu-

mahetoit ökoloogilised pesu- ja puhastusvahendid ökoloogiline kosmeetika - kauplused Tallinnas ja Pühajärvel - veebipood www.sahver.ee - kaup koju ja kontorisse - hulgimüük

OÜ Ökosahver, Mulla 6a, TALLINN tel 673 8318; e-mail tellimine@sahver.ee facebook.com/Okosahver

www.sahver.ee

bades aastas käidelda kolm miljonit tonni naftasaadusi.

«Detailidest saan rääkida nädala pärast, kuid kinnitan, et tegemist on uusima ja väga keskkonnasõbraliku tehnoloogiaga,» kinnitas STK Grupi juht Leonid Ulasen.

Ukrainlaste varem välja käidud numbrite põhjal võib eeldada, et tegemist on ligi 200 miljoni euro suuruse investeeringuga tootmisüksusesse, mis hakkab tööd andma ligi 300 inimesele.

«Paldiskis nii palju vabu töökäsi ei ole, mis tähendab, et inimesed hakkavad meie juurde tööle tulema nii Keilast kui ka Tallinnast,» lausus linnapea Peedu.

Linnavalitsuse hinnangul puhkeb Paldiski linn venelaste ehitatava rafineerimistehase ja Alexela arendatava LNG terminali koosmõjust õitsele ja sinna kolivatele töölistele raja-

tavad uuselamud toovad kaasa ehitusbuumi.

«Võib juhtuda, et Paldiski muutub Eesti esimeseks energeetiliseks oaasiks, mis katab kogu oma elektrienergia ja soojuse vajaduse kohalike tööstusettevõtete toodetava energiaga,» selgitas Peedu. «Me hakkame kohe koostama uut energiamajanduse kava, mis näeb ette tööstusettevõtetes tekkiva suure hulga energia kasutamist linna kommunaalmajanduses.»

Eelmisel reedel sai linnavalitsus rafineerimistehasele Paldiskis krundi pakkunud Tallinna Sadamalt ettepanekud, kuidas algatada riigihange olulise ruumilise mõjuga objekti rajamise tagajärgede väljaselgitamiseks.

«Ukrainlased ei jõudnud oma kavatsusi ellu viia ja nüüd on meil läbirääkimiste laua taga uued partnerid ning ka tehase ülesehitus on varasemaga võr-

reldes muutunud,» ütles Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil. «Paldiski pidi varem algatatud üldplaneeringu kalevi alla panema, sest me ei saanud linnale varem algandmeid anda. Nüüd valmistume sõlmima uute partneritega kavatsuste protokolli.»

Kuigi lähim sadam, kus tankereid toornaftaga täidetakse, asub Soome lahe äärses Primorskis, võib must kuld hakata Paldiskisse voolama hoopis Lähis-Idast, mis viitab tehase omanike nõrgale seotusele Venemaa naftaäri peavooluga.

Eesti energeetikaärimehed vaatavad uue rafineerimistehase rajamise väljavaadetele aga skeptiliselt. «Selliste väikeste naftatöötlemistehaste tulevik ei pruugi olla kuigi helge, sest mulle teadaolevalt vaevleb isegi Balti riikide suurim, Poola Orlenile kuuluv Mažeikiai tehas raskustes,» ütles Alexela juht Heiti Hääl.

Aasta tagasi teatas Sillamäe sadam, et nende territooriumile võib kerkida Vene ärimeeste rahaga ja STK Grupi asjaajamisel ühe miljoni tonnise aastatoodanguga naftaproduktide rafineerimistehas.

Sadamast kinnitati, et tehase keskkonnamõjude hindamise avaliku arutelu esimene voor sai äsja läbi ning ettevõtja tegeleb praegu esitatud märkuste lahendamisega. «Jälgime STK tegevust huviga,» kinnitas sadama kinnisvaradirektor Tõnis Seesmaa.

STK Grupp pole Sillamäe sadamale teatanud, et Paldiskisse kavandatav tehas võiks kerkida Sillamäe projektist loobumise hinnaga.

Asjatundjate hinnangul võib STK äriplaan põhineda hästi ettevalmistatud investeerimisprojektide edasimüümises raha paigutamisest huvitatud investoritele.

8 || reklaam || postimees 11. august 2014

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATAB

Teade detailplaneeringutest Tallinnas: Tallinna Linnavalitsus otsustas 6. augusti 2014 istungil: 1. korraldusega nr 1150-k: algatada Magasini tn 31 ja Magasini tn 31b kinnistute detailplaneeringu koostamine.

Planeeritav maa-ala suurusega 2,79 ha asub Kesklinnas. Detailplaneering koostatakse eesmärgil moodustada Magasini tn 31 kinnistust neli elamumaa sihtotstarbega krunti ning määrata moodustatavate kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus kuni kolmeteistkümne kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu ehitamiseks. Magasini tn 31b kinnistust moodustatakse üks äri- või elamumaa sihtotstarbega krunt ja kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määratakse moodustatava äri- või elamumaa sihtotstarbega krundi kasutamise tingimused ja ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone või mitme korteriga elamu ehitamiseks.

1.1. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohane liiklusala planeeritava maa-ala piires korruselamute alaks.

1.2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 10148 Tallinn).

1.3. Mitte algatada Magasini tn 31 ja Magasini tn 31b kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal ei ole detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik järgmistel põhjustel: 1.3.1. detailplaneeringus ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks ohtu keskkonnale, keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist; 1.3.2. lähtudes planeeritava ala ning selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta endise autobaasi territooriumile kuni 4-korruseliste mitme korteriga elamute ning ühe kuni 3-korruselise mitme korteriga elamu või ärihoone ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeritava alaga ning avariiolukordade ja õnnetuste esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu lahenduse elluviimisel arvestatakse detailplaneeringus ja ehitusprojektides määratud tingimusi ning õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 1.3.3. planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeritaval alal ja piirkonnas on juba kujunenud inimtegevusest oluliselt mõjutatud hoonestatud linnakeskkond, tegemist on endise tootmismaa kasutuselevõtmisega ning planeeringu lahenduse elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist kumulatiivset mõju ega olulist mõju piirkonna elanikkonnale, sest uute elamute rajamine töökodade, ladude jms amortiseerunud hoonete asemele sobitub lähialade hoonestusega ja korrastab linnaruumi; 1.3.4. Kesklinnas Magasini tänava äärsel ettevõtete alal asuval planeeringualal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringus kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeritaval alal ei ole tuvastatud olulisi või väärtuslikke taime- ega loomaliike, keda planeeringus kavandatav tegevus võib ohustada. Kalmistu poolses hoonestuses tuleb kasutada selliseid lahendusi, mis ei põhjustaks lindude kokkupõrkeid planeeritavate hoonetega (sh mitte kavandada suuri klaaspindu); 1.3.5. detailplaneeringu lahenduse elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest peamiselt likvideeritakse väheväärtuslik kõrghaljastus. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”. Alale nähakse ette uus haljastus ning kujundatakse avalik haljasala, mis moodustab terviku naaberplaneeringualale kavandatava haljasalaga; 1.3.6. detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, kui arvestatakse muinsuskaitseliste piirangutega. Planeeritava ala kontaktvööndisse jäävad mitmed kultuurimälestiseks tunnistatud hooned ning planeeritav ala piirneb Veerenni miljööväärtusliku hoonestusala ja Siselinna kalmistuga. Kalmistu kaitsevöönd ulatub planeeritavale alale. Kinnistul ei paikne mälestisi, kuid on ajaloolisi hooneid, mistõttu on vajalik muinsuskaitseline järelevalve lammutamise ajal. Detailplaneeringu lahenduses on arvestatud muinsuskaitse eritingimustega, sh säilitatakse ja restaureeritakse Siselinna kalmistu ja Magasini tn 31 kinnistu piiril olev paekivimüür. Uued hooned planeeritakse ka kalmistu kaitsevööndisse, kuid hoonete ja kalmistu piirile on kavandatud kõrg- ja madalhaljastuse vöönd ning sinna ei ole ette nähtud õueala aktiivset kasutust; 1.3.7. detailplaneeringus kavandatav tegevus ei põhjusta ohtu inimese tervisele, heaolule ega varale. Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel ja koosmõjus naabrusse kavandatava arendusalaga suureneb piirkonna liikluskoormus ning ühtlasi müratase ja õhusaaste. Planeeritava ala lähialal on hinnatud liiklusest põhjustatud müratasemeid. Naaberalale kavandatud hooned ja mürakaitseekraan vähendavad oluliselt mürataset ka planeeritaval alal. Projekteerimisel arvestatakse müraleevendusmeetmetega. Detailplaneeringu ala kohta on koostatud ka radooniuuring ning esitatud meetmed radooniohutu hoone projekteerimiseks; 1.3.8. detailplaneeringu koostamisel tehtavas keskkonnaseisundi hinnangus selgitatakse jääkreostuse olemasolu alal. Kui võimalik reostus likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju; 1.3.9. detailplaneeringus kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Valgusreostus tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete lammutamisel ja ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitus- ja lammutustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele; 1.3.10. detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut liiklusalast korruselamute alaks, kuid sellega ei kaasne olulist linnaruumilist mõju.

Ala ei leia enam kasutust esialgsel otstarbel, olemasolevad hooned on amortiseerunud ning planeeritav ala paikneb väljakujunenud elamupiirkonna läheduses ja ala naabrusse on samuti kavandatud elamurajoon.

1.4. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14.00 kuni 18.00 ja neljapäeviti kella 9.00 kuni 12.00 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

2. korraldusega nr 1151-k: algatada Peterburi tee 92c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine. Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa ala suurus on 1,64 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamumaa sihtotstarbega Peterburi tee 92c kinnistust ja reformimata riigimaast ühe transpordimaa ja kuni kahe tootmismaa sihtotstarbega krundi moodustamine ning ehitusõiguse määramine kuni 4-korruseliste tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2.1. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), koostaja on arhitekt Ahti Kooskora (aadress Tuukri põik 4 4, 101020 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn).

2.2 Mitte algatada Peterburi tee 92c detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal ei ole detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik järgmistel põhjustel: 2.2.1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks keskkonda saastavat tootmist, elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist; 2.2.2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasoleva amortiseerunud hoonestuse asemele kuni 4-korruseliste tootmishoonete (elektroonikakomponentide tootmine, kooste-või montaažitööde teostamine vm sarnane tegevus) rajamine ja sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

2.2.3. Lasnamäe linnaosas Peterburi tee äärses tööstuspiirkonnas asuval planeeringualal ei paikne kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Alal leidub kaitstavaid taimeliike, planeeringu elluviimisel kaasnev mõju loodusväärtustele selgitatakse taimestiku ja linnustiku inventuuride käigus; 2.2.4. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui hoonestusalad, teed ja platsid valitakse väärtuslikust kõrghaljastusest vabadele aladele ning tagatakse väärtusliku ja olulise haljastuse kasvutingimuste säilimine. Likvideeritav väheväärtuslik kõrghaljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord” tingimustele. Planeeringualale kavandatakse uut haljastust; 2.2.5. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega mürataseme suurenemist. Kuna tegemist on tootmis- ja äriettevõtete piirkonnaga, ei avaldu kavandatavast tegevusest negatiivseid häiringuid elamualadele. Kinnistutel kavandatav tootmistegevus reguleeritakse vajadusel keskkonnalubadega; 2.2.6. detailplaneeringu käigus selgitatakse keskkonnaseisundi ülevaatlusega reostuse esinemine planeeringualal. Kui võimalik reostus likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju; 2.2.7. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmete teke seotud peamiselt ehitustegevusega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele; 2.2.8. detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega ja vastuvõetud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

2.3. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14.00 kuni 18.00 ja neljapäeviti kella 9.00 kuni 12.00 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

3. korraldusega nr 1152-k: algatada Kristiine linnaosas 12,12 ha suurusel maa-alal Rahumäe tee 2a, 4a ja Rahumäe tee 3 // Tuisu tn 23 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärk on olemasolevate kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel moodustada elamumaa, ühiskondlike ehitiste maa, riigikaitsemaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus korterelamute, lasteaia ja riigikaitse otstarbel kasutatavate hoonete kompleksi rekonstrueerimiseks või ehitamiseks ning pargi rajamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

3.2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus” olev riigikaitselise ala juhtfunktsioon planeeritava ala osas osaliselt korruselamute alaks.

3.3.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 15082 Tallinn).

3.4. Mitte algatada Rahumäe tee 2a, 4a ja Rahumäe tee 3 // Tuisu tn 23 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal ei ole detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik järgmistel põhjustel: 3.4.1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks ohtu keskkonnale, keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist; 3.4.2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta riigikaitselise otstarbega hoonestuse asemele korterelamute ja lasteaia rajamine ning riigikaitse otstarbel kasutatavate hoonete kompleksi rekonstrueerimine või ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade ja õnnetuste esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid; 3.4.3. planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt mõjutatud hoonestatud linnakeskkond, osaliselt on tegemist riigikaitsemaa kasutuse muutmisega ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist kumulatiivset mõju ega olulist mõju piirkonna elanikkonnale, sest uute elamute rajamine sobitub lähialade hoonestusega ja korrastab linnaruumi; 3.4.4. Kristiine linnaosas Rahumäe tee ääres asuval planeeringualal ei paikne kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringualal on tuvastatud II ja III kaitsekategooria linnuliigi elupaigad. Detailplaneeringu käigus tuleb ornitoloogilise eksperthinnanguga selgitada arenduse mõju kaitsealustele liikidele ja võimalikud leevendusmeetmed; 3.4.5. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui hoonestusala valitakse väärtuslikust kõrghaljastusest vabale alale ning tagatakse väärtusliku ja olulise kõrghaljastuse säilimine ja kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord” tingimustele. Planeeringualale kavandatakse uut haljastust ning säilitatav roheala on ette nähtud kujundada pargialaks; 3.4.6. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev müra ja õhusaaste. Detailplaneeringus tuleb modelleerimisega selgitada müratasemed ja arvestada meetmetega müra normtasemete tagamiseks.

Lisaks viiakse detailplaneeringu käigus läbi radooniuuring ning esitatakse meetmed radooniohutu hoone projekteerimiseks; 3.4.7. detailplaneeringu käigus selgitatakse keskkonnaseisundi hinnanguga reostuse esinemine ja ulatus, arvestades alal varem toimunud tegevust. Kui võimalik reostus likvideeritakse enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju. Sademevee käitlemisel kasutatakse kohapeal käitlemist ja säästlikke lahendusi; 3.4.8. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel. Valgustuse puhul tuleb jälgida, et see ei põhjustaks häiringuid kaitsvatele linnuliikidele. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele; 3.4.9. Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe muutmine planeeringualal riigikaitselisest alast osaliselt korruselamute alaks ei põhjusta olulist linnaruumilist mõju, kuna ala ei leia enam täies mahus kasutust esialgsel otstarbel ning planeeritav ala paikneb väljakujunenud elamupiirkonna kõrval.

3.5. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

4. korraldusega nr 1153-k: algatada Nõmme linnaosas 0,23 ha suurusel maa alal Soone tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus kahe korteriga elamu ja ühe korteriga hoovimaja ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

4.1. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), koostaja on KOOTPLAAN OÜ (aadress Voolu 37, 10918 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 15080 Tallinn).

4.2. Mitte algatada Soone tn 6 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal ei ole detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik järgmistel põhjustel: 4.1.1. detailplaneeringus ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks looduslike alade või keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist; 4.1.2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kahe korteriga elamu ja ühe korteriga hoovimaja rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid; 4.1.3. planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringuala asub väljakujunenud pereelamute piirkonnas ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale ega olulisi kumulatiivseid mõjusid; 4.1.4. Nõmme linnaosas Soone tänava äärsel väikeeelamute alal asuval planeeringualal ega lähialal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Planeeringualale jääb Soone oja. Veekogule ei kaasne olulist mõju, kui arvestatakse veekogu veekaitsevööndile kehtestatud piirangutega. Detailplaneeringus tuleb selgitada ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus. Eeldatavasti on ehituskeeluvööndi vähendamisel mõju ojale väheoluline, kui hoone planeerimisel arvestatakse olemasolevat ehitusjoont; 4.1.5. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui hoonestusala valitakse väärtuslikust kõrghaljastusest vabale alale ning tagatakse säilivate puude kasvutingimused. Likvideeritav, peamiselt väheväärtuslik haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord” tingimustele. Planeeringualale on ette nähtud uushaljastust; 4.1.6. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist liikluskoormuse ega müra ja õhusaaste suurenemist. Detailplaneeringu käigus viiakse läbi radooniuuring ning esitatakse meetmed radooniohutu hoone projekteerimiseks; 4.1.7. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele; 4.1.8. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele; 4.1.9. detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

4.2. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

5. korraldusega nr 1154-k: algatada Nõmme linnaosas 0,57 ha suurusel maa alal Vääna tn 9a ja 11 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu eesmärk on krundipiiride ja maakasutuse sihtotstarbe muutmise teel moodustada üks äri- ja elamumaa krunt kuni kolme äripindadega korterelamu rajamiseks ning samuti moodustada üks transpordimaa krunt. Lisaks anda planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), koostaja on OÜ Urban Management (aadress Väike-Ringtee 11, 74001 Viimsi) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 15080 Tallinn).

5.2. Mitte algatada Vääna tn 9a ja 11 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal ei ole detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik järgmistel põhjustel: 5.2.1. detailplaneeringus ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks looduslike alade või keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist; 5.2.2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kuni kolme äripindadega korterelamu rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid; 5.2.3. planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringuala piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt mõjutatud hoonestatud linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale ega olulisi kumulatiivseid mõjusid; 5.2.4. Nõmme linnaosas Vääna tänava äärsel väikeelamute alal asuval planeeringualal ega lähialal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; 5.2.5. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui hoonestusala valitakse väärtuslikust kõrghaljastusest vabale alale ning tagatakse säilivate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord” tingimustele; 5.2.6. detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeringuala lähialal paiknevatele kultuuriväärtuslikele objektidele (Hiiu Rahu kalmistu, elamu, Peeter Suure Merekindluse hooned ja munakiviteed) olulist mõju ei kaasne, kui hoonete planeerimisel arvestatakse nende sobitumisega ümbritsevasse keskkonda. Planeeringu elluviimisel suureneb mõnevõrra planeeringuala piirkonna liikluskoormus ning sellega kaasnev müra ja õhusaaste, kuid eeldatavasti ei ole tegemist olulise või ulatusliku mõjuga; 5.2.7. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel lähtuda energiasäästlikest lahendustest; 5.2.8. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele; 5.2.9. detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega.

5.3. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

6. korraldusega nr 1155-k: algatada Nõmme linnaosas 0,20 ha suurusel maa-alal Toome pst 5 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneering koostatakse eesmärgil muuta Toome pst 5 kinnistu sihtotstarbeta maa sihtotstarve elamumaaks ja määrata ehitusõigus kuni 2-maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kahe korteriga elamu ning ühe abihoone rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

7. korraldusega nr 1156-k: võtta vastu Nõmme linnaosas 0,26 ha suurusel maa-alal asuva Olevi tn 43 kinnistu detailplaneering, OÜ NXXN töö 264_ALIP. Detailplaneeringu eesmärk on Olevi tn 43 kinnistule ehitusõiguse määramine 2-korruselise üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks. Kõikidel hoonetel võib olla maa-alune korrus. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

8. korraldusega nr 1157-k: võtta vastu Vabaduse pst 154 kinnistu detailplaneering, osaühing ARHITEKTUURIBÜROO AKOS töö nr DP 12-524, millega on kavandatud Nõmme linnaosas 0,36 ha suurusel maa-alal asuva Vabaduse pst 154 kinnistu jagamine ning ehitusõiguse määramine olemasoleva üksikelamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks, kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamu püstitamiseks ning kahe abihoone ehitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste, haljastuse, heakorra, juurdepääasuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Detailplaneeringutega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

POSTIMEES, 11. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Teherani lähedal toimus ränk lennuõnnetus Poliitikud peaksid olema nagu jogurt – neil on aegumistähtaeg.

Itaalia peaminister Matteo Renzi õigustas oma eelkäija kõrvaletõrjumist, kuid möönis, et jogurti-paralleel kehtib ka tema kohta.

Erdoğan võitis Türgi presidendivalimised

Iraanis kukkus eile hommikul pealinna Teherani lähedal alla lennuväljalt õhkutõusu alustanud väike reisilennuk, mille pardal olnud 48 inimesest 39 sai surma, teatasid uudisteagentuurid IRNA ja Fars.

Ohvrite hulgas on kuus last.

Lühemateks siselendudeks kasutatav An-140

kukkus alla Azadi linnaossa Lääne-Teheranis, sõjaväeperekondade elurajooni lähistel.

Ametnike sõnul sõitis kukkuv lennuk läbi puulatvade, põrkas vastu puid ja müüri turu lähedal ning lahvatas põlema. Maa peal ükski inimene kannatada ei saanud. «Meil vedas, sest 500 meetri

kaugusel on turg, kus oli palju rahvast,» kommenteeris üks pealtnägija.

Iraani lennuõnnetuste põhjuseks peetakse peamiselt aegunud lennukiparki, sest paljud firma IranAir Boeingud pärinevad ajast enne 1979. aasta foto: afp/scanpix islamirevolutsiooni. BNS

PROPAGANDA. Maskirovka-taktika leiab järgimist ka Kiievi poolel.

Ukraina õpib Vene trikke peeter raudsik ajakirjanik

U

krainlased on viimase kuu jooksul saavutanud sõjaväljal suurt edu.

Donetski ja Luganski oblastis on järgemööda võetud oma kontrolli alla mitmeid seni Venemaa toetatud separatistide käes olnud tugipunkte. Saja tuhande elanikuga Slovjanski kohale Ukraina lipu heiskamine juuli algul oli märgiline kogu senise terroritõrjeoperatsiooni jaoks. Üheks edu põhjuseks on olnud kindlasti see, et Ukraina formeeris omakaitsepataljonid, viis edukalt läbi ja tõhustas juhtimist. Oluline muutus on toimunud ka propagandatasandil, kus Ukraina on samm-sammult üle võtnud seni eeskätt Venemaa kasutatud propagandasõja elemendid, mille eesmärgiks ei ole tõest infot edastada, vaid vastane segadusse viia.

Praeguse konflikti puhul on korduvalt osutatud sellele, kuidas Venemaa mitte ainult ei vääna tõde, vaid ütleb teadlikult välja vastukäivaid väiteid. Ühel ja samal päeval võib Venemaa välisminister Sergei Lavrov öelda, et Ukraina juhid liiguvad õiges suunas, kuid president Vladimir Putin märkida, et Kiieviga pole normaalne koostöö võimalik. Samamoodi võidakse lubada vägede äraviimist Ukraina piirilt, kuid tegelikkuses hoopis asendada üksusi uutega, hoides nende arvu sama.

Selle niinimetatud maskirovka-taktika, mille eesmärgiks on nii aktiivsete kui ka passiivsete meetodite abil oma tegevuse varjamine ja vastase segadusseajamine, on kriisi kulgedes kasutusele võtnud ka ukrainlased.

Esimene märgiline kord oli seotud juuni teisel poolel välja kuulutatud, kokku kümme päeva kestnud relvarahuga. Ukraina presidendi Petro Porošenko 15-punktiline rahuplaan oli ultimaatum separatistidele, mis nõudis tingimusteta alistumist. Relvarahust omakorda

ei pidanud kumbki pool kinni ning Donetski ja Luganski tulistamine suurtükkidest jätkus koos ettevalmistusega praegu edu toonud suuroperatsiooniks.

Lisaks jätkuvatele rünnakutele, mida Ukraina armee eitab, püüavad mõlemad pooled teineteist igal viisil demoniseerida.

Keskseks temaatikaks on lapsed. Vene pool süüdistab ukrainlasi sihilikus haiglate ja koolide tulistamises. Ukraina julgeoleku ja kaitsenõukogu esindaja Andri Lõssenko väitis samas vaimus, et separatistid kasutavad lapsi inimkilbina. Kumbki väide pole rahvusvahelistelt vaatlejatelt kinnitust leidnud.

Lisaks jätkuvatele rünnakutele, mida Ukraina armee eitab, püüavad mõlemad pooled teineteist igal viisil demoniseerida.

Vastukäivad väited ja kasvav infomüra on kasuks tulnud Ukraina terroritõrjeoperatsioonile, kus armee roll elamurajoonide tabamisel on saamas väiksemat tähelepanu. Algavates Luganski ja Donetski linna-

lahingutes tuleb selline tegutsemisvabadus kindlasti kasuks, kuna tsiviilohvrite vältimine on tihedalt asustatud linnamaastikul (Donetskis elab ligi miljon ja Luganskis pool miljonit elanikku) veelgi keerulisem.

Venemaa maskirovka õigustas ennast Krimmi annekteerimisel, kus ühegi lasuta suudeti segadust külvates ja oma tegevust eitades võtta enda kontrolli alla osa iseseisva riigi territooriumist. Ukrainlased proovivad sedasama taktikat nüüd Ida-Ukrainas enda kasuks pöörata, mis praegu näib ka õnnestuvat. Sõjalise strateegia osana on see taktika end õigustanud.

Ometigi tuleb see esimesel võimalusel, mis Ida-Ukraina puhul tähendab Donetski ja Luganski vabastamist, lõpetada. Venemaa usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus on tugevalt kannatanud seesuguse sihiliku segaduse külvamisega. Samamoodi pole kindel, et senini küll Ukraina poolele hoidnud lääne avalikkus ei sea mingi hetk kahtluse alla ukrainlaste väljaütlemisi ja tegutsemist.

Sünnitus Donetskis: haigla keldris mürsuplahvatuste saatel Samal ajal kui Donetski kesklinn kaigub jätkuvalt suurtükitulest, kössitavad kümned naised riikliku Višnevski haigla keldris koridori ääristavatel pinkidel. Suur osa neist on rasedad või hoiavad käes vastsündinuid.

«Sünnitasin 7. augustil otse siin koridoris,» sõnab südametega öösärki kandev Larissa. Naise ema seisab kõrval, käes piimapudel juhuks, kui magav beebi Jeva ärkama peaks. Pommitamisevahelistel perioodidel pääsevad patsiendid palatitesse

tagasi. «Iga kord, kui laps maha hakkab rahunema, peame siia alla tagasi tulema,» räägib Larissa. «Ma ei suuda uskuda, et oleme jõudnud olukorrani, kus keldris tuleb sünnitada,» lisab naise ema Jekaterina Petrovna, endal vihapisarad silmis.

Viimaste päevade jooksul on võitlus linnasüdamele lähemale nihkunud ning ööl vastu eilset võpatasid Donetski elanikud iga natukese aja tagant ärkvele, sest keskuse lähedal kõmatasid pidevad, hommikuni kest-

nud suurtükipaugud.

«Meil on juba kolm sünnitust keldris olnud. Viimane täna hommikul – ema ja laps tunnevad end mõlemad hästi,» sõnab haigla asedirektor Marina Ovsjanik. Kui varem kasutati keldrit vahendite steriliseerimiseks, on sõjaajal sellest saanud ka maaalune operatsioonisaal.

Patsiente ajab pidev keldrissejooksmine tigedaks.

«See on täna juba neljas kord,» teatab reedel sünnitanud Irina ja lisab, et sünnituse ajal ei kartnud ta üldse,

vaid mõtles ainult lapse ilmaletoomisele. Donetski lähedalt Makejeevkast saabus Irina haiglasse koos ema Ljuboviga. Siilidega tekki mässitud lapselaps Kira käes, sõnab Ljubov veendunult, et nad kavatsevad samal päeval haiglast lahkuda.

«Võime kodus ka keldris olla,» ütleb ta.

Plahvatusest klirisevad klaasid on juba tavapärased, ettevaatlikumaks teevad aga palatiseintesse lennanud mürsukillud. Vaid mõnesaja meetri kaugusel asuv näo-

lõualuukirurgia osakond sai möödunud neljapäeval otsetabamuse, intsidendis sai surma vähemalt üks inimene.

Donetsk on viimastel päevadel olnud Ukraina vägede õhurünnaku all ning linn on ümber piiratud. Separatistid hoiavad jätkuvalt enda käes kesklinna lähedal asuvat tugipunkti. Eile sai Donetskis surma üks ja vigastada kümme tsiviilisikut. Võimude teatel tuleb relvarahu kõne alla vaid siis, kui separatistid alla annavad. AP/AFP/PM

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan (pildil) võitis eile peetud presidendivalimised kindlalt juba esimeses voorus, selgus esialgsetest tulemustest. Kui loetud oli 99 protsenti häältest, oli Erdoğani toetus 52,1 protsenti. Tema peamine rivaal, endine Islamikoostöö Organistatsiooni (OIC) juht Ekmeleddin İhsanoğlu oli saanud 38,8 protsenti ja kurdi vähemuse esindaja Selahattin Demirtaş 9,1 protsenti häältest, teatasid Türgi telekanalid. Erdoğan on tõsiusklik moslem, islamijuurtega Õigluse ja Arengu Partei (AKP) juht, kes on võimul olnud juba alates 2003. aastast. Tema ametiaega iseloomustavad suurejoonelised projektid riigi moderniseerimiseks, samal ajal ka järkjärguline islamiseerimine ja kodanikuõiguste kärpimine. Erdoğan, kellele meeldib, kui teda sultaniks kutsutakse, ei varja soovi riigipeale rohkem tegelikku võimu anda. Tema erakond AKP on lubanud läbi viia põhiseaduse muudatuse, mis annaks praeguse parlamentaarse demokraatia asemel presidendile Prantsuse riigipeaga võrreldava võimu. Kriitikute sõnul on see selge tee autokraatia suunas. BNS

Palestiina: Gazas hakkab kehtima uus relvarahu Iisraeli ja Palestiina esindajad leppisid Egiptuse vahendusel kokku uues 72-tunnises relvarahus Gaza sektoris, teatas eile palestiina ametnik. Ametnik ütles AFP-le, et Egiptus sai üheaegselt nõusoleku mõlemalt osapoolelt ning teeb ametlikult teatavaks uue relvarahu algusaja. Lisaks sai Iisraeli rünnakus Gaza sektorile eile surma 17-aastane palestiina poiss. Kiirabiteenistuse pressiesindaja Ashraf al-Qudra ütles, et poiss hukkus Gaza keskosas Deir al-Balah’ linnas. Pärast kolmepäevase relvarahu katkemist reede hommikul on Iisraeli rünnakud nõudnud 15 palestiinlase elu. BNS

44

märulipolitseinikku ja sandarmit sai Korsikal viga, kui kohaliku ja Marseille’ meeskonna pooldajate vahel puhkesid kaklused.

Hollandi eksperdid on tuvastanud 65 lennuohvrit Hollandi kohtueksperdid on tuvastanud 65 Malaysia Airlinesi lennukatastroofi ohvrit, edastas üleeile justiitsministeerium. «Tuvastatute seas on 21 hollandlast, ülejäänud teistest rahvustest. Esialgu välismaalaste andmeid ei täpsustata, kuna riikide saatkonnad on vastava palve esitanud,» ütles justiitsministeeriumi eestkõneleja. Malaysia Airlinesi lend MH17 tulistati Ukrainas Donetski oblasti kohal alla 17. juulil. Surma sai 298 inimest, neist enamik hollandlased. Kõikide ohvrite tuvastamine võtab eeldatavasti aega kuid. BNS

Kurdid saavutasid esimesed võidud pärast USA õhulööke Kurdi pešmergavõitlejad saavutasid eile Iraagi põhjaosas esimesed võidud äärmusrühmituse Islamiriik pühasõdalaste üle pärast seda, kui USA alustas kolm päeva tagasi õhurünnakuid islamistide positsioonidele. «Pešmergaüksused vabastasid Makhmuri ja Gweri,» ütles üksuste kõneisik Halgord Hekmat AFP-le, lisades, et USA õhutugi aitas kaasa.

Kohalik ametnik kinnitas samuti kahe linna tagasivallutamist pärast ägedaid lahinguid pühasõdalastega. BNS

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 11. AUGUST 2014

silvia lotman

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees

Miks sinivetikas meie vetes vohab?

T

aas räägitakse palju sinivetikate (tsüanobakterite) ohust nii inimestele kui koduloomadele. Nii mõneski rannas ei tohi enam vette minna.

Kuid miks üldse peame selle ohtliku ja ebameeldiva nähtusega iga suvi kokku puutuma? Kas see on looduse paratamatus või inimese poolt mõjutatav?

Sinivetikate vohamise põhjust ei tule otsida kaugelt: bakterid ja taimed vohavad vees siis, kui neil on seal palju süüa. Vetikate söögiks on täpselt samasugune väetis, mida kasutame põldudel taimede toitmiseks või mis voolab asulatest välja heitvetes. See ei ole mingi saladus või värske avastus – seda kõike võib lugeda kooliõpikust. Nagu ei ole ka saladus, et Läänemeri on üks reostunumaid meresid üldse.

Ometi jätkame me kursil, mis reostab veekogusid aina enam, vaadates läbi sõrmede sellele, et reostus mõjutab nüüdseks juba meid kõiki: me ujume reostunud meres ning sööme mürke sisaldavaid mereande.

Iseäranis mõtlematu tundub selles valguses, et arutuse all on väetiste tootmise jaoks fosforiidi kaevandamise võimalus siinsamas Eestis. See väetis jõuab ju ringiga tagasi meie veekogudesse ning teeb seal veelgi enam kurja.

Tihti ei räägita ka sellest, mis toimub vetikatest vohavas vees nende elukatega, kes inimese kombel vette minekut vältida ei saa – krevettide, kalade, hüljeste ja teistega. Toitained võimaldavad vetikatel vohada, mille tulemusel kasutavad taimed ja tsüanobakterid ära kogu eluks vajaliku hapniku ja ruumi. Samuti eritub vette tsüanobakterite toodetavaid mürke, mistõttu surevad massiliselt kalad ning kaovad veetaimed, vesi aga muutub häguseks massiks. Mere ökoloogiline tasakaal loksub paigast. Läänemeri kubiseb reostuse tagajärjel tekkinud surnud tsoonidest, kus ei ela enam kedagi. Surnud tsoon pole kurb mitte ainult emotsionaalselt ja eetiliselt, ka majanduslikult ei ole see ala näiteks kalanduse tarvis enam kasutuskõlblik.

E

elmisel aastal uuris Läänemere reostuse mõju siinsete riikide majandusele konsultatsioonifirma The Boston Consulting Group, mis on pühendunud ärimeeste nõustamisele. Nad leidsid, et tihti otsustatakse siin, et vaatamata suurele keskkonnamõjule on mingi äriprojekt kasulik. Samas võtab see kahjulik mõju ära mõne teise äri ressursi. Seega ühiskond kaotab taolistest projektidest.

Konsultandid arvutasid välja, et keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja turismi arendamine koos jätkusuutliku kalandusega võiks Läänemere-äärsetes riikides juurde luua kokku 550 000 töökohta. See annaks piirkonnale võimaluse areneda maailma juhtivaks puhta vee tehnoloogia keskuseks.

Läänemere väga kehva olukorraga on hilja tegeleda siis, kui kogu meri on juba üks suur surnud tsoon. Samuti ei aita mere tervisliku seisundi saavutamisele kaasa näiteks Tallinna lahe ääres plaanitav haisu vältimise meede – suunata reovesi lihtsalt kaugemale merre ehk silma alt ära.

Olukorra parandamisele kaasaaitamiseks peame saama fosfori ja lämmastiku kui põhiliste väetisainete ringluse tööle nii, et väetis oleks põllul, mitte vees.

Selles protsessis pole vähetähtis inimeste igapäevane tarbimisotsus: fosfaadivaba kodukeemia kasutamine ja mineraalväetisteta toodetud toidu – näiteks mahetoodete – eelistamine. Aga kindlasti ka kodanikena otsustajatelt just sellise keskkonna- ja põllumajanduspoliitika nõudmine, mille tulemusena saaks käia ohutult suplemas igal suvel.

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Rail Balticut vanale trassile ei ehita

H

oogsalt kavandatav Rail Baltic pole mingi imerajatis, vaid pigem tavapärane keskmisest kiirem raudtee, millesarnaseid on nii meie lähinaabruses Skandinaavias kui kogu Euroopas palju ehitatud – ainuüksi viimase kümne aastaga on Euroopas kiirete raudteede kilometraaž kasvanud ligikaudu 2000 kilomeetri võrra. Uudne ja oluline on meie jaoks Rail Balticu projekt seetõttu, et seda planeerides ja ehitades tuleb arvestada tänapäevasele kiirele raudteele kehtivate ohutusnõuete ja tehniliste standarditega.

Oluline erinevus tänase raudteega võrreldes on Rail Balticu kitsam rööpavahe. Eestis kasutatakse n-ö Vene süsteemi ehk laiemat rööpavahet – 1520 mm, seevastu Euroopas on raudteedel rööbaste vahe 1435 mm. Üleeuroopalise raudteevõrgu sujuva ja ohutu toimimise nimel ehitatakse kõik uued raudteed ühtset standardit järgides.

Teiseks seab uute rongide liikumiskiirus trassile lisanõuded. Nüüdisaegsele raudteele ei saa planeerida mitmesuguseid järske kõverikke, vaid tee peab kõrge liikumiskiiruse puhul võimalikult sirge olema. Praegu on Eestis reisirongide maksimaalne sõidukiirus 120 km/h, kuid Rail Balticu raudteel liikuvate reisirongide puhul tuleb arvestada liikumiskiiruseks 240 km/h.

Selleks, et tänased kõverad oleksid laugemad ja tee sirgem, tuleks uus trass praegusest eemale ehitada, mis aga tähendab veelgi suuremat raudtee alla jäävat maa-ala ning kasutute lõikude teket kahe raudtee vahele.

O

luline on ka silmas pidada, et täna käigus olev raudtee on ehitatud hoopis teisel ajastul, paljudest tehnilistest võimalustest, soovidest ja vajadustest lähtudes. Näiteks Tallinna-Tapa raudteelõik sai alguse 1870ndatel ning see on rajatud nii, et ka pari-

Tehnilise järelevalve ameti asepeadirektor Anvar Salomets kirjutab, et tänaste rongide pea kaks korda väiksem kiirus, käänuline raudteekoridor ning raudtee kõrvale jäävate asulate rohkus teevad ebamõistlikuks Rail Balticu ehitamise vana raudtee sisse või kõrvale.

ma tahtmise juures tuleks seda Rail Balticu tarvis paljudes kohtades sirgemaks teha, mis avaldaks suurt mõju raudtee kõrvale tekkinud asulate elukeskkonnale.

Asulate kõrvale raudtee püstitamine on teoreetiliselt võimalik, kuid eeldab suuri ümberkorraldusi, kuna praeguse raudtee loogika on liikuda läbi asustuse. Linnades ja asulates, nagu Tapa, Tamsalu, Elva, Tartu või Valga, tooks lisanduva raudtee rajamine kaasa teeäärsete hoonete lammutamise ja ümberkorraldused liikluses. See ei ole aga kaugeltki mõistlik.

T

ehnilise järelevalve ameti käest on korduvalt küsitud, kas poleks võimalik ehitada vana ja uus raudtee üksteise sisse.

Põhjused, miks kahe erineva rööpmelaiusega raudtee rajamine üksteise sisse ehk dual-gauge’i kasutamine pole raudteeliinide rajamisel laialt levinud, on eelkõige seotud tehniliste lahenduste keerukuse ning ohutusega.

Praktikas kasutatakse kahe erineva rööpmelaiusega raudtee rajamist üksteise sisse ainult erandjuhtudel, näiteks jaamades, tunnelites või lühikestel lõikudel, kus ruumi on vähe. Pole teada ühtki näidet, kus süsteemi oleks kasutatud kogu raudteeliini ulatuses. Kõige kulukam ja riskantsem on sealjuures rongide liiklusjuhtimissüsteemide ühitamine, kuna vana ja uus raudtee nõuavad eri lahendusi. Lisaks on väga keeruline panna koos toimima rongide toiteks kasutatavad elektrisüsteemid.

Selline lahendus tähendab, et ühele raudteele rajatakse kaks omavahel ühitamatut tehnilist standardit, mis suurendab oluliselt ohutusega seotud riske, tõstab investeeringute mahtu ning muudab raud-

Uus kiire raudteeühendus tingib oluliselt keerukamad tehnilised lahendused ning rangemad ohutusnõuded, kui need kehtivad täna Eesti-sisestele liinidele.

tee ülalpidamise kallimaks. Selline olukord seab lisapiirangud mõlema raudtee kasutamisele, tuues kaasa madalama kiiruse ja läbilaskevõime.

Sellistel tingimustel oleks häiritud nii täna toimiv riigisisene raudteeliiklus kui ka plaanitava Rail Balticu liiklus.

On kõlanud ka arvamusi, et osa olemasolevaid Eesti raudteelõike tuleks Rail Balticu projekti raames ümber ehitada Euroopas kasutusel olevat kitsamat rööpmevahe kasutades. Selline lahendus jaotaks olemasoleva raudteevõrgu eri rööpmelaiusega tükkideks ning reisijate- ja kaubaveo sujuvus kannataks märgatavalt. Sel juhul peaks raudteetranspordiks kasutama erinevaid ronge ja korraldama ümberlaadimisi väga lühikeste vahemaade järel.

Näiteks olukorras, kus TallinnaLelle raudteelõigul võetakse kasutusele Euroopa rööpmelaius, tekib automaatselt küsimus, kuidas teenindatakse reisijaid Viljandi suunal.

Sellises olukorras jääb kaks valikut: kas rajada uus raudtee ka Viljandini või jätta see olemasolevale kujule, kusjuures mõlemal juhul on Eesti-sisene tervik tükeldatud ning liikumine tülikas.

K

okkuvõttes on Rail Balticu kavandamisel oluline silmas pidada, et uus kiire raudteeühendus tingib oluliselt keerukamad tehnilised lahendused ning rangemad ohutusnõuded, kui need kehtivad täna Eesti-sisestele liinidele. Tänaste Eestis kasutusel olevate rongide pea kaks korda väiksem kiirus, käänuline raudteekoridor ning raudtee kõrvale jäävate asulate rohkus muudab ebamõistlikuks Rail Balticu ehitamise vana raudtee sisse või kõrvale. Seetõttu soovitavadki eksperdid rajada täiesti uus praegusaegsetele ohutus- ja kvaliteedinõuetele vastav raudteetrass. Nii olulise ja pika mõjuga projekti puhul tuleb kasutada kiirusi ja tehnoloogiaid, mis vastavad inimeste ootustele ja vajadustele ka 50 või 100 aasta pärast.

Euroopalike väärtushinnangute proovikivi Rohkem Euroopat!» oli Saksa kantsleri Angela Merkeli lööv ja tabav fraas kaitsmaks euroopalikke väärtusi, kui panganduskriis kippus Euroopa Liitu põhjaks, lõunaks jne lahutama. Poliitikud veensid siis rahvast ja iseend toetama solidaarselt mitte ainult raskustesse sattunud panku, vaid ka riikide kokku kukkunud eelarveid. Me rääkisime väärtustest: solidaarsusest, vajadusest mitte protektsionismi kalduda, võimest aidata neid, kes on hädas. Sajad miljardid maksumaksja raha, mida läks vaja olukorra päästmiseks, oli teisejärguline – väärtused eelkõige.

Sanktsioonide pingpongist tulenevalt on juba täna paljude ELi riikide erinevad majandussektorid, eelkõige põllumajandus- ja toidutootmissektor, teatanud töötajate koondamisest, tehaste sulgemisest või tarnelepingute ülesütlemistest viitega vääramatu jõu ( force majeure) ilmnemisele. Need, keda tekkinud olukord isiklikult ei puuduta, leiavad aga, et tegu on väga väheste ettevõtete probleemiga ning tervikuna see midagi negatiivset meie majandusele ja inimestele kaasa ei too. Leitakse, et ettevõtetel peaks selleks puhuks olema plaan B. Paraku oleme praegu aga

jaanus murakas

Piimaliidu juhatuse esimees

olukorras, kus kaudsed mõjud osutuvad määravamaks kui otseselt mõõdetavad mõjud.

Suhteliselt võimatu on farmeril omada plaani B juhuks, kui su tarneleping kahe-kolmepäevase etteteatamisega üles öeldakse. Või ettevõtetel, kelle aastakümneid toiminud müügikanalid päevapealt kokku kukuvad. Ettevõtetel on kindlasti tagataskus plaan B, C või D, kuid seda turu loomulikust kõikumisest tulenevate riskide suhtes.

K

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

ui Euroopa Liidu ja Venemaa vahel kehtib partnerlusleping ning ajalooliselt ollakse seotud vastastikuse kaubavahetusega, see kõik aga poliitiliste ummikseisude tõttu päevapealt peatub, siis see on vääramatu jõud ja sellele ei saa olla plaani B. Nagu ei ole seda maavärina või üleujutuse puhul – see tuleb lihtsalt ära kannatada.

Kurbusega pean tõdema, et pole kuulnud ühtegi solidaarsusest tulenevat sõnavõttu meie farmerite või teiste kahjukannatajate aadressil. Üldsus ja ka ajakirjanikud on suunanud oma küsimused pigem sellele, kas nüüd hakkame saama poest odavat toitu, mis veelgi raskendaks toidu- ja põllumajandussektori olukorda. Silme

ette tekib kujund taevas tiirlevatest raisakotkastest, kes juba haavatud looma saatust ette haistavad. Väga palju on olnud viimastel päevadel asjatundmatuid väljaütlemisi.

Euroopa Liit kaitses Ukraina kriisis oma väärtushinnanguid ja nii oligi õige. Praegu on aga meie ühiste väärtushinnangute kaitsmise tõttu osa meie kodanikest sattunud raskesse olukorda ning seda neist endist sõltumata. Aga millegipärast me solidaarsustunnet nende suhtes ei tunne. Kuigi tundsime seda panganduskriisi ajal pankade vastu – ehkki see kriis oli suures osas (kesk)pankade endi tekitatud.

Arvan, et praegusest olukorrast on võimalik suhteliselt väikeste kadudega välja tulla, aga see nõuab meilt kõigilt teatud väärtuste hoidmist. Peame olema heatahtlikult konstruktiivsed. Kõik osalised – farmerid, tööstused, valitsus, Euroopa Komisjon – peavad jõudma tõeni ja siis meetmeteni, mis võimalikud tagasilöögid ja kaduvad töökohad minimeeriks. Oluline on tõhus suhtlus Baltimaade, Poola, Soome ja Rootsi valitsuste vahel, kutsumaks erinevaid riike mitte kalduma protektsionismi, mis võimendaks tagasilööke veelgi.

Kokkuhoidmiseni.

POSTIMEES, 11. AUGUST 2014 || KULTUUR || 11

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Tarvo Vridolin kehastamas aastail 1873–1962 elanud esimest eestlasest budistlikku munka vend Vahindrat, kelle nimi oli Läti passi järgi hoopiski Kārlis Tennisons.

foto: siim vahur

SUVETEATER. Paljasjalgse Tõnissoni taastulek auväärt pühamehena.

Nirvaanasse – davai! Päriselt ka? arvustus pille-riin purje teatrikriitik

«Vaga vend Vahindra» Autor Mihkel Seeder, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp Nimiosas Tarvo Vridolin MTÜ R.A.A.A.M. esietendus 1. augustil Varbusel Eesti Maanteemuuseumis

Hingerahutust sisendab huvitav tõik, kuis nii ligistikku esietendusid suveteatris uued algupärandid kahest eesti legendist, antud kontekstis võib koguni öelda, et kahest tulnukast: 31. juulil Urmas Vadi «Kus sa oled, Juhan Liiv?» Alatskivil ja 1. augustil Mihkel Seedri «Vaga vend Vahindra» Varbusel.

Mõlema näidendi nimitegelase õnnistuseks ja needuseks on kanda endas ainulist ja ajaülest unistust Eestimaast. Mine tea, kas mõlema taastulek siin ja praegu ennustab maailma lõppu või uue algust?! Kui

Vadi sõnum, et tänases Eestis vajame väga oma geenius-luuletajat Juhan Liivi, puudutab meid vahetult ja mõjusalt tragikoomiliste kontrastide kaudu, siis vend Vahindraga on segasemad lood, tema jääb ikka võõraks nähtuseks.

Kuidas suhtuda kangelasse?

Paljasjalgne Tõnisson näib siiani mõistatus, tema Pan-Baltoonia ilmariik kentsakas utoopia.

Sestap mõjub «Vaga vend Vahindra» lavastaja Taago Tubina interpretatsioonis pigem laheda eluloonäidendina, valdavalt jantliku vaatemängu võtmes, suhteliselt pretensioonitu suvetsirkusena.

Siin ongi konks, sest Tubin ei ole loomuldasa miski lauskomöödiate mees, nii et kui tema lavastus kaldub üldrahvaliku koomuski poole kreeni, hakkad palavikuliselt otsima peidetud alltekste, varjatud elitaarsust, paroodilisust, sarkastilisi knihve jms. Kui neid ei mõista leida, siis süüdistad ennast juhmuses.

Lavalt kõlabki publiku suunas (enese)irooniline repliigi-

nähvak «matsid jäävad matsideks», publik omakorda rõõmustab suitsupahvakute ja muude jõmmkärakate üle ...

Mõtestatud silmarõõmu pakub Liisa Soolepa kujundus, värvikas ja diskreetne.

Kõige keerulisem on taibata, kuidas suhtuvad autor, lavastaja ning osatäitja vend Vahindrasse. Tarvo Vridolin on sümpaatne näitleja, aga ilmselt kammerliku kiirgusega, vähemasti esietendusel jäi temas vajaka isiksuse väge, mis kompromissitult täidaks vabaõhulava ja hüpnotiseeriks publikut.

Ehkki vaimukad misanstseenid rolli leidlikult elavdasid, polnud näitlemise laadis justkui selgusele jõutud, kas Vahindra on pelgalt naeru-, hetketi suisa haletsusväärne veidrik, või siiski ka jõulisem fanaatik, lootusetu idealist, uhke üksiklane.

Viimane variant oleks põnevam, sest suhtuda Vahindrasse mefistoliku irvega ajakirjaniku Seinbergi (Janek Vadi) ülbel kombel tundub kah mage.

Ent vastakam nägemus «külmetavate jalgadega budistist»

jääb esialgu soovunelmaks. Aiman, et etenduste käigus muutub Vridolini Vahindra suveräänsemaks, eristub oma jüngritest julgema intensiivsusega.

Iga teatrietendus on ju kordumatu mandala. Ülejäänud kuus meest, kes peategelase ümber sahmerdasid, olid lahendatud üpris ühtlases ja seetõttu väheke väsitavas reipas groteskivõtmes, sõltuvalt näitleja staažist mängitud tuntumas (Tanel Ingi, Janek Vadi) või tundmatumas headuses (Kristian Põldma ning Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 10. lennu tudengite innukas trio Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp), kelle etteasted rütmistasid lavastuse erksalt aktiivseks.

Ettearvamatu finaal Kummatigi püsis vastuolu: mäng oli küll kirev ja liikuv, aga siserütmides ikkagi staatiline ja tammuv. Võib-olla tollesama pideva jantlikkuse, samastumisvõimaluse puudumise tõttu? Selgelt eristus vaikne, hingekriipiv viiv, mil Tanel

Ingi mängitud muhe vennike kurvalt haavub Vahindra juudiviha peale.

Väike märkus lavalt lausutava teksti, emakeele kohta: niipea kui repliikidesse poetatakse mõni tänapäevane parasiitväljend, mõni kohatu keelend, näiteks «suured tänud», suvaline lauset risustav «nagu» või siin loos eriti rõhutatud «päriselt ka», hakkan võpatades juurdlema, oli see nüüd sihilik semutsev flirt publikuga või juhuslik hoolimatus. Nii või teisiti katkeb arutluse ajal otseside näidendi sündmustikuga, sestap tuleks keelelisi dissonantse targasti kalkuleerida.

Lavastuse finaal on ettearvamatu, kaunis ja poeetiline.

Muutuv mänguruum, avarduv maastik, tõrvikud, Birma tempel – ja surematuse teatraalset näitelava ümbritsevad valged kasetüved põhjamaa suveöös, karged kui Juhan Liivi luuletus.

Taamal viirastuslik vaga vend Vahindra. Sõgedalt rapsiv komöödia saab viimaks väärikalt tühistatud. Kõik eelnenu hajub unenäoks.

11 aastast Šotimaal sai tants Suvitava Eesti Rahvusballeti tühjas proovisaalis, mille päike oli kuumaks kütnud, valasid terve eelmise nädala higi Eve Mutso ja Daniel Kirspuu. Nii sai valmis tantsulavastus «elEven», mida alates homsest esitatakse juba Edinburghis.

Sündmus on tähelepanuväärne selle poolest, et tegu on seni tantsijana tegutsenud Mutso esimese lavale jõudva koreograafitööga. Eelmise aasta lõpus tegi ta koreograafidebüüdi ka Šoti tantsufilmis «Death as a New Beginning» («Surm kui uus algus»).

«Jah, see (lavastamine – T. T.) huvitab mind,» ütles Mutso ega välistanud enese proovilepanekut ka tulevikus. «elEven» on 11-minutiline duett, mille pealkiri sisaldab ka autori enda nime ja vihjab nendele 11 aastale, mis ta on Šoti Balletis tantsinud – tänavu kevadest peale ka ühena neljast principal’ist ehk esitantsijast.

Teoses võtab Mutso kokku oma üle kivide ja kändude kulgenud teekonna n-ö mõtlevaks tantsijaks. See on lugu baleriinist, kes kasvab varvaskingadest välja nii füüsiliselt kui ka

vaimselt. «Ma tahan olla rohkem kui keha,» nagu 34-aastane tantsija ise ütleb.

Isiklik on «elEven» ka muusikalise saate poolest. Selles on kasutatud Mutso enda südamelööke, mis on stetoskoobiga salvestatud, samuti tema hingamist, liigeste-luude naksumist ja raginaid ning varvaskingade klõbinat.

Nädala lõpuni Edinburghis Fringe’i festivalil esitatav duett kuulub Šoti Balleti tantsijate lühilavastuste programmi «Special Edition», mis valmis festivali tellimusel. Tiit Tuumalu

Eve Mutso reedel proovisaalis aktsioonis.

foto: erik prozes

12 || SPORT || POSTIMEES, 11. AUGUST 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

Ma olen üllatunud, et mind Saksamaa parimaks jalgpalluriks valiti, olgugi et ma tean, et mängisin hästi.

Saksamaa jalgpallikoondise väravavaht Manuel Neuer pärast seda, kui Saksa spordiajakirjanikud ta parimaks jalgpalluriks kuulutasid.

AERUTAMINE

Eesti kahesüst sai MMi finaalis üheksanda koha Moskvas, aerutamise MMi viimasel päeval oli eestlaste kõige suurem lootus meeste kahesüstade 500 meetri finaal, kuhu 36 riigi paatkonna konkurentsis olid jõudnud ka tartlased Kaarel Alupere ja Kaspar Sula, kes said kokkuvõttes üheksanda koha. Korraliku stardi järel olid nad poolel distantsil koguni neljandal kohal, kuid pidid kiirele algusele distantsi lõpus lõivu maksma. Finišisse jõudes langeti küll 9. kohale, kuid 6. kohast jäi neid lahutama vaid 0,610 sekundit.

UJUMINE

Ploomipuu võitis ujumise EMil hõbemedali Eindhovenis jätkuvatel Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas Kardo Ploomipuu (võistlusklass S10, pildil) 100 meetri seliliujumise eelujumises teise tulemuse, 1.03,41. Õhtuses finaalis ujus Ploomipuu 1.01,27 ja võitis hõbemedali. Elisabeth Egel (S11) tagas 100 meetri vabaltujumises finaalipääsu uut isiklikku rekordit tähistava ajaga 1.17,44. Finaalis kärpis Egel oma hommikul ujutud tulemust 2,13 sekundi võrra ja sai ajaga 1.15,31 neljanda koha.

7000

kilomeetrit läbib 81-aastane Soome jooksulegend Olavi Vuorisalo aastas jalgrattal.

VÕRKPALL

Tõrvas selgusid naiste meistrid rannavõrkpallis Läinud reedel ja laupäeval peeti Tõrvas tänavuse Premium 7 Grand Prix’ viimane rannavõrkpalli etapp – Frendit Cup, kus Eesti meistriteks tulid tänavuse rannavollesarja edukaimad Kristi Nõlvak ja Erle Püvi, kes võitsid finaalis 2:0 Kertti Külma ja Eliise Hollase. Pronksmedalid riputati kaela Juudit Kure-Pohhomovile ja Anett Hollasele, kes esindavad Eestit ka tänavustel juunioride Euroopa meistrivõistlustel.

JALGPALL

Arsenal alistas Manchester City Eile mängiti Londonis Wembley staadionil Arsenali ja Manchester City vahel välja Community Shieldi superkarikas, mille viis koju Arsenali jalgpalliklubi, kes alistas Manchester City 3:0. 21. mänguminutil viis Santi Cazorla Arsenali kohtumist juhtima. 42. minutil lõi Aaron Ramsey värava. 60. minutil sahistas Olivier Giroud Manchester City väravavõrku ning viis Arsenali kindlalt 3:0 kohtumist juhtima.

Ameeriklanna püstitas uue maailmarekordi

Klavan ja Augsburg pidasid viimase hooajaeelse mängu

USA ujumise meistrivõistlustel püstitas 17-aastane Katie Ledecky naiste 400 meetri vabaujumises uue maailmarekordi 3.58,86.

Varasem rekord 3.59,15 kuulus 2009. aastast Itaalia ujujale Federica Pellegrinile.

Eesti jalgpallikoondislase Ragnar Klavani koduklubi Augsburg ja Premier League’is mängiv Crystal Palace mängisid eile sõpruskohtumise, kus publik väravaid ei näinud. Saksa kõrgliiga hooaeg algab 23. augustil.

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

RALLIKROSS. Ammustel aegadel kihutati rallikrossis värviteleri pärast, nüüd aga soovi

Põnev vaatemäng nostalg peep pahv

sporditoimetuse juhataja

M

õnede inimeste mälestu ste järgi oli rajapervel 15 000 inimest, teised räägivad 12 000 pealtvaatajast – ilmselt polegi vahet, sest kõik nõustuvad, et rahvahulgad olid tohutud. Lisaks veel õhtul Eesti Televisioonis näidatud pooletunnine kokkuvõttev saade, kus Eesti ja kogu Nõukogude Liidu parimate rallimeeste kihutamise kommentaatoriteks legendaarsed Toomas Uba ja Tiit Rääk.

Nii vägevalt korraldati kaheksakümnendatel aastatel Vasalemmas legendaarset Harju KEKi rallikrossi. Üritust, mida liialdamata võis pidada spordisuve üheks tippsündmuseks.

Laupäeval – pärast pikki vaikuseaastaid – sõideti Eesti rallikrossi hälliks oleval Vasalemma rajal taas võidu. Tänapäeva mõistes on sellelegi üritusele raske midagi ette heita, sest kui palju on Eestis spordivõistlusi, mis koguvad rohkem kui paar tuhat – korraldajate hinnangul – pealtvaatajat, ning pikkade tundide jooksul pakutakse kohale tulnud inimestele vägevat vaatemängu.

Seejuures oli, mida vaadata – alates autode külg külje vastas rebimisest ja lõpetades dramaatiliste tehniliste viperuste ja ka auto üle rajapiirdeks oleva tuhavalli vette paiskumisega. Suurepärane vaatemäng adrenaliinisõltlastele.

Erakordse vaatemängulisusega hiilgasid juba ajaloolised Harju KEKi rallikrossid. Laupäeval võistluse hooldusalas ringi jalutanud legendaarne rallimees Ivar Raidam oli osaline ka samas umbes kolmkümmend aastat tagasi peetud kihutamistel. Võita õnnestus tal aga alles siis, kui ürituse nimetus oli juba lihtsalt Vasalemma rallikross.

Raidam mäletab, et Harju KEK oli pärast kümnendat toimumiskorda otsustanud korraldusest loobuda – ajad olid muutunud keeruliseks ning nii nagu taheti, enam ei suudetud, ja

Masin vastu masinat, kihutavad Mart Tikerbär (vasakpoolne auto) ja Andri Õun.

nii nagu suudeti, lihtsalt ei tahetud. Juba toona taheti pakkuda erilist vaatemängu, ja pakutigi.

Hiilgeaastatel oli Harju KEKi rallikrossil kõik eriline: juba ainuüksi trükisena väljaantud võistluse kava oli selline, mida noormehed säilitasid pühalikult oma kodusel kirjutuslaual; võistluse sümboolikaga kilekott – kujutate ette, mida kilekott toona tähendas – oli aga reliikvia, mille kasutuselevõtt oli õigustatud vaid väga erilise sündmuse puhul.

Peamiseks tõmbenumbriks

Tegelikult ei tuntagi rallikrossi ringkondades «päris» rallimeestest puudust, sest sellel alal on tekkinud omad tipud.

olid aga sõitjad. Kaheksakümnendate esimeses pooles oli rallikross nii uus spordiala, et sellele spetsialiseerunud kirjutajaid veel polnud ja nii võtsidki toonased tipprallimehed oma võistlusautodelt tuled ja muud purunemisealtid osad küljest ja sukeldusid mees-mehe-võitlusesse.

Publiku lemmik Vello Õunpuu, Raido Rüütel, Heiki Ohu, Vallo Soots, Eedo Raide, lisaks ülejäänud Nõukogude Liidu parimad rallimehed. Mida veel võis üks võidusõitu armastav pealtvaataja tahta…

Harju KEKi rallikross oli nii kõva võistlus, et starti pääses ainult kutsete alusel. Auhinnadki olid tolle aja kohta erilised. «Võitja sai värviteleri omanikuks. Mäletan, et Venemaalt siia sõitma tulnud Galt-

sov ütles, et sellise auhinna pärast võib sõita võistlema ükskõik kuhu,» meenutas Raidam.

Tänapäeval on mõeldamatu, et Eesti ralli tipud Ott Tänak ja Karl Kruuda tuleksid teleri pärast rallikrossis rajale. Isegi tänapäeva mõistes vägevama auhinna eest on selliste meeste kaasalöömine kaheldav. Tehnika on juba kahel alal muutunud erinevaks ning arvestades tänapäevaste ralliautode hinda, ei riski keegi minna selle masinaga mees mehe vastu võitlusesse.

Autospordiliidu juures tegutseva rallikrossikomitee juhi Valdur Reinsalu sõnul on rajale asja ikkagi vaid spetsiaalselt rallikrossiks ehitatud autodel. «Võrreldes tavalise rallimasinaga on ainuüksi stardikiirenduses tohutu vahe – sa võid

Ameeriklased vaatamata tagasilöökidele enesekindlad KORVPALL. 30. augustil pan-

nakse Hispaanias pall mängu tänavustel korvpalli maailmameistrivõistlustel. Finaalturniiri eel on mitmeid murepilvi tiitlikaitsja USA koondise kohal, kuna eeldatavast koosseisust on tähtmängijaid jäänud aina vähemaks.

Viimaseks suureks hoobiks ameeriklastele oli nende eeldatava liidri Kevin Duranti eemalejäämine MMist. Nädalavahetusel leidis USA koondis väsimuse tõttu kõrvale astunud Durantile ka asendaja, kui meeskonnaga liitus Sacramento Kingsi 27-aastane ääremängija Rudy Gay.

Mängumehed ise on loomulikult endiselt enesekindlad ja sihiks ikka kuldmedalid. «Pärast Paul George’i ränka jalavigastust tahame tiitli võita ka tema auks,» teatas koondisega liitunud Gay. Eelmisel hooajal Kingsi eest keskmiselt 20,1 punkti visanud Gay kuulus ameeriklaste võidukasse 2010. aasta MM-tiimi, kuid kaks aastat tagasi ei mahtunud ta Londoni OMil kuldmedalid kaela saanud meeskonda.

Duranti loobumise järel on USA koondises eeldatavalt suurimateks staarideks nüüd tagamängijad Derrick Rose ja James Harden. Kuigi esimese suurus-

järgu staare on USA koondisesse jäänud praegu üsna vähe, siis tasemel mängijaid on meeskonnas endiselt küllaga. Samas on hakanud mõnelt poolt kostma kahtlusenoote, kas ameeriklased suudavad nõrgenenud koosseisuga tiitlit kaitsta. 2010. aasta MM-tiitliga lõpetas USA koondis oma pika ebaõnnejada, enne seda krooniti nad viimati maailmameistriteks 1994. aastal.

Pärast Paul George’i ränka jalavigastust tahame tiitli võita ka tema auks.

USA korvpallikoondislane Rudy Gay

Praeguseks on USA koondise nimekirjas endiselt 16 meest, kelle seast valitakse välja 12 MMile pääsevat mängijat. Koondise nimekiri: Rudy Gay, Derrick Rose, Stephen Curry, Kyrie Irving, Klay Thompson, DeMar DeRozan, James Harden, Kyle Korver, Damian Lillard, Anthony Davis, Chandler Parsons, Gordon Hayward, Kenneth Faried, DeMarcus Cousins, Mason Plumlee ja Andre Drummond.

USA on MMil ühes alagrupis Soome, Türgi, Ukraina, UusMeremaa ja Dominikaani Vabariigiga. Madis Kalvet

POSTIMEES, 11. AUGUST 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

st jõuda selle ala tippu.

giahõngulisel rajal

Iisraeli klubid jahivad eestlasi kaarel täll

Eesti koondise mängujuht Konstantin Vassiljev on lähedal lepingu sõlmimisele Iisraeli kõrgliigas mängiva Petah-Tikva Maccabiga. Möödunud kolmel hooajal Venemaal Permi Amkaris leiba teeninud poolkaitsja astuks Maccabiga liitudes selgelt karjääriredelil sammu tagasi, kuid tulevikus võib sellise käigu abil veel nii mõnigi uks avaneda.

Peagi 30. sünnipäeva pidav Vassiljev ise ei tahtnud Maccabiga seotud jutte kinnitada, kuid ümber ta neid samuti ei lükanud. Siiski kinnitas Iisraeli klubi huvi Vassiljevi üleminekuga tegeleva agentuuri Nesta Sport Groupi agent Andrei Stepanov.

«Lepinguni võidakse jõuda 24 tunni jooksul, kuid samas võib see aega võtta ka kolm päeva. Võib juhtuda, et kokkuleppeni ei jõutagi,» selgitas Stepanov olukorda. Kuna ta ise Postimehega vesteldes Iisraelis ei viibinud, siis kõige värskemat infot endine koondise keskkaitsja jagada ei saanud. Vassiljeviga kaasas käinud agent Jevgeni Novikov telefonile aga ei vastanud.

Unistus Kesk-Euroopast Iisraeli meedia kohaselt sõlmib Vassiljev Maccabiga aastase lepingu, mida on võimalik poolte kokkuleppel veel aasta võrra pikendada. Vassiljev kohtus nädalavahetusel klubi juhtidega ning läbis ka meditsiinilise

foto: piret jaani

olla väga kõva sõidumees, kuid stardis pole ralliautol lootustki rallikrossi masinale vastu saada,» selgitas Reinsalu.

Tegelikult ei tuntagi rallikrossi ringkondades «päris» rallimeestest puudust, sest sellel alal on tekkinud omad tipud.

«Kui ma neli aastat tagasi tulin rallikrossi etteotsa, küsisid autospordiliidu juhatuse liikmed, milline on minu eesmärk. Vastasin toona, et mõne aasta pärast võiks kolm eestlast osaleda EM- või MM-sarjas. Seepeale hakati naerma – ilmselt õigustatult, sest praeguseks on nendes sarjades kuus eestlast,» rääkis Reinsalu.

Juuli keskel tegi Janno Ligur ajalugu, tulles Super-1600 klassi EMi etapil kolmandaks.

Samas sarjas sõidab ka Siim Saluri. Mullu käisid Super

Cari sarjas EMil kätt proovimas Reinsalu ise, Andri Õun, Jarmo Võsa ja Sten Oja. Neist viimane tegutseb praegu norralase Petter Solbergi tiimis ning sai nädalavahetusel proovida oma kiirust MM-etapil Kanadas. Tõsi, vastavalt kokkuleppele piirdus ta vaid ühe eelsõiduga, kus sai kirja 9. tulemuse.

Reinsalu sõnul jagub aga kiireid mehi ka kodusesse sarja. «Vahepealne madalseis on ületatud ja kodused masinaklassid muutuvad aina tihedamaks,» märkis ta. «Kui leiaksime kuuele-seitsmele lootustandvamale sõitjale piisavalt toetajaid, saaksime moodustada Eesti tiimi ja minna sellega sõitma kasvõi MMile.» Eesti kõvale tasemele viitab ka siinsest sarjast sirgunud lätlane

Reinis Nitiss, kes praegu teeb ilma juba MM-sarjas.

Ajaloolisel Vasalemma rajal võib aga tulevikus olla Eesti rallikrossis taas oluline koht.

Vahepealsete maavaidluste ja õige peremehe puudumise tõttu võssa kasvanud võistluspaik on ärkamas uuele elule. Reinsalu nentis, et raja kordategemiseks jäi aega väheks, kuid tulemus sai siiski suurepärane. Isegi nii hea, et rallikrossimaailmas tunnustatud ajakirjanik Mark Szerenyi, kes käis võistlust uudistamas, väitis, et pole nii huvitavat rada Euroopas näinudki.

«Meie jaoks oli Vasalemmas võistluse korraldamine tõehetkeks,» tunnistas Reinsalu.

«Tahtsime näha, kas Tallinna kandis tuleb ka publik võistlust vaatama. Tuli! Rallikrossil on oma publik olemas.»

Kristjan Kangur jõuab ringiga tagasi Varese meeskonda KORVPALL. Eesti viimas-

te aastate parim korvpallur Kristjan Kangur on Itaalia uudisteportaalide andmetel sõlminud lepingu Itaalia meistriliigasse kuuluva Varese meeskonnaga.

Varese pole Kanguri jaoks võõras paik – samas meeskonnas pallis ta ka aastatel 2010– 2012. Lisaks Kangurile on selles tiimis mänginud ka Janar Talts.

Möödunud hooajal kuulus Kangur Milano Emporio Armani ridadesse ja aasta enne seda Siena Montepaschi koosseisu. Mõlema meeskonnaga või-

Kristjan Kangur foto: peeter langovits

tis Kangur Itaalia meistri tiitli ning mõlemad meeskonnad tegid kaasa ka Euroliigas. Varese pallib aga eeloleval hooajal ainult koduses meistriliigas.

Tunamullu Itaalia meistriliiga põhiturniiri võitnud Vareset tabas mullu allakäik. EuroCupi turniiril jäädi alagrupis viimaseks, koduses meistriliigas tuli leppida aga 10. kohaga.

Algava hooaja eel on meeskonnas tehtud suurpuhastus ning eurobasket.com andmetel on lisaks Kangurile sõlmitud seni leping vaid kolme ameeriklasega. PM

järel end taas mõnda tugevamasse liigasse murda. Kui Petah-Tikvas õnnestuks nädalast nädalasse mänguminuteid koguda ja väravaid lüüa, siis võivad tekkida uued võimalused Kesk-Euroopas.

kaarel.tall@postimees.ee

Ojamaa tulevik lahtine

Konstantin Vassiljevit ootavad ees huvitavad ajad foto: tairo lutter

kontrolli. Läbirääkimised hakkasid aga venima, kuna eestlane soovis, et leping tõlgitaks tema emakeelde. Petah-Tikva meeskond lõpetas kohaliku meistriliiga möödunud hooajal 12. kohaga ning igal juhul oleks Vassiljevi sinna siirdumine võrreldes Amkariga tagasiminek.

Poolkaitsjale on otsitud mängupaika küll peamiselt Kesk-Euroopast, kuid Vassiljevi kahjuks räägib kehv statistika, mis saatis teda viimastel hooaegadel Venemaal. Nimelt veetis eestlane suure osa ajast varumeeste pingil ning mängis meeskonnas endale harjumatut episoodilist rolli. Sähvatused koondise särgis aga Euroopa tippliigades huvi ei tekita.

Seega võib Vassiljev olla olukorras, kus tuleb korraks astuda samm tagasi, et see-

Omamoodi üleminekusaaga jälitab ka Varssavi Legia hingekirja kuuluvat Henrik Ojamaad, kellest on kogu suve vältel olnud huvitatud samuti Iisraeli kõrgliigas mängiv Jeruusalemma Beitar. Klubi töötab seniajani eestlase värbamise nimel, kuid ilmselt tulutult.

Läinud hooajal Legias palju mänguaega teeninud Ojamaa langes hooaja lõpus pingile ning suvel sai koondise eest mängides ka vigastada.

Poola kõrgliigas on mängitud sellel hooajal neli vooru ning Ojamaa on kaasa teinud ühes mängus.

Ojamaa ja treeneritebrigaadi vahel tekitab eriarvamusi eestlase positsioon väljakul. «Henrik osteti meeskonda Šotimaal Motherwellis tehtud esituste põhjal, kus mängis alumise ründajana, andis palju väravasööte ning lõi ka ise väravaid. Legias pole ta aga kordagi omal kohal mängida saanud,» selgitas eestlase üleminekuga tegeleva agentuuri Golden Star Managementi Eesti esindaja Harri Ojamaa oma noorema venna olukorda.

Siiski kinnitas ta, et Legia puhul on tegemist suure klubiga, kust lahkumisega kiiret kindlasti ei ole.

14 || SPORT || POSTIMEES, 11. AUGUST 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Levadia keeras taas värava lukku madis kalvet madis.kalvet@postimees.ee

E

esti jalgpallimeistrivõistlustel eelmise kolme kohtumisega endale viis väravat lüüa lasknud FC Levadia keeras laupäeval taas oma värava lukku, kui tiitli eest heitlevate meeskondade duellis alistati Ingemar Teeveri tabamusest 1:0 tunamullune meister Nõmme Kalju.

Tänavuse hooaja esimeses kuues mängus oma võrgust neli palli välja võtma pidanud Levadia hoidis seejärel vastasmeeskonnad koduses liigas kuival 13 kohtumist järjest, kuid seejärel nende hoog mõneks matšiks rauges. Nüüd löödi oma trump taas osavalt lauale, matši lõpus ei murdnud neid ka teise kollase kaardi saanud Andreas Raudsepa eemaldamine.

Levadia tõusis tänu võidule turniiritabelis teiseks, tabeli liidrist FC Florast jäädakse maha kolme punktiga. Kolmandaks langenud Kalju kaotab samas omakorda Levadiale kahe punktiga.

«Oleme tänavu paar mängu kaotanud, oleksin tahtnud teisiti,» tunnistas Levadia juhendaja Marko Kristal, et tabeliseis võiks nende jaoks soodsam olla. «Täna (laupäeval) oli kaks võrdset meeskonda. Meil oli tabeliseisu arvestades vaja tulemust. Meeskond tegi kõvas-

Jalgpall Meistriliiga 23. voor: Nõmme Kalju – FC Levadia 0:1 (34. Teever), Paide linnameeskond – Narva Trans 1:1 (76. Sinilaid – 45.+1. Nesterovski).

Tabeliseis: 1. FC Flora 54, 2. FC Levadia 51, 3. Nõmme Kalju 49, 4. FC Infonet 45, 5. Sillamäe Kalev 43, 6. Paide linnameeskond 26, 7. Tartu Tammeka 17, 8. Narva Trans 17, 9. Tallinna Kalev 12, 10. Jõhvi Lokomotiv 5.

ti tööd ja suutis lõpus survele vastu seista.»

Levadia on hooaja teiseks pooleks korralikult koosseisu täiendanud ning mängu järel leidsid nii Kristal kui ka Teever, et ründeliinis on meeskonnas päris korralik konkurents.

«Meil on ründesse mehi valida küll. Selles suhtes on võistkonnasisene konkurents olemas.

Tuleb vaeva näha, et noorematega sammu pidada ja koosseisu mahtuda,» tõdes võiduvärava löönud Teever.

Lisaks tegi sel hooajal Levadia eest esimese täismängu vigastusest paranenud kogenud poolkaitsja Aleksandr Dmitrijev. «Mind üllatas, et ta lõpuni vastu pidas. Kartsin, et tema füüsis pole veel 90 minutiks valmis,» kiitis Kristal algusest lõpuni kaasa mänginud Dmitrijevit. «Ta on kogenud sõjaratsu, kellest on meile palju abi.»

Samas avaldas Kristal lootust, et peagi saab väljakul nä-

Levadiale tõi Nõmme Kalju üle võidu Ingemar Teeveri (vasakul) värav.

ha ka koondislast Dmitri Kruglovi, kes on samuti vigastusest paranemas.

Kui pärast kohtumist võis Kalju kiruda kasutamata jäänud võimalusi, siis matš andis ka neile veidike põhjust rõõmustamiseks. Üle hulga aja oli taas nende algkoosseisus vigastusest paranenud ründaja Tarmo Neemelo.

Siiski on Kaljul traumade-

ga endiselt probleeme. Pärast mängu tunnistas peatreener Igor Prins, et Allan-Axel Kimbaloulat ei ole sel aastal trauma tõttu enam väljakule oodata. Tihhon Šišov võiks mängukorda saada septembri lõpus, Fabio Prates aga saab nädala aja pärast hakata palliga trenni tegema.

Kalju leerist tõdeti pärast kohtumist, et kaotus muutis

foto: tairo lutter

tiitliheitluse nende jaoks raskemaks. «Eks (tiitli)rong vaikselt sõidab eest ära, kuid püüame vahet vähendada. See võimalus on meil nädala pärast juba olemas,» viitas Prins eelseisvale Kalju ja tabeli liidri FC Flora laupäevasele kohtumisele.

«Levadia lõi standardolukorrast värava ära, ise jätsime oma võimalused kasutamata.

Mul oli ka kaks head võimalust värava löömiseks,» märkis Neemelo. «Tabeliseis on tihe. Neljas ja viies hingavad ka meile kuklasse. Järgmine mäng on Floraga, kindlasti oleks sealt vaja võit võtta.»

Teine laupäevane kohtumine lõppes viigiga, Paide linnameeskond ja Narva Trans mängisid esimese koduväljakul 1:1.

Mõtteid post-Bernatski ajastu alguspäevilt kommentaar taar r jaan martinson son spordiajakirjanik

Vitali Bernatski dopingusaaga, kus endine Tartu spordiarst väitis, et vahendas keelatud aineid paljudele sportlastele, võiks olla märgilise tähendusega ja ajalukku minev. Kena, kui ühel ajahetkel hakatakse rääkima post-Bernatski ajastust ehk ajastust, kus lõpuks teadvustatakse, et doping on probleem, mis eksisteerib ka siinsamas Eestis ning selle vastu hakkaks võitlema veel keegi lisaks paarile inimesele antidopingu agentuuris.

Siinkohal kimp mõtteid pärast niinimetatud Bernatski komisjoni aruande esitamist.

lagedale ilmub, siis tembeldatakse ta hoobilt valetajaks.

si kasutada. Kuidas? Küsige antidopingult.

• Bernatski soetas hulgaliselt

• Pilt, mis kõrvaltvaatajale

kasvuhormooni ja EPOt. See on fakt, kinnitatud saatelehtede ja ostutšekkidega. Kellele need ained on läinud?

Kõrgpilotaaži näitas tuntud Tartu arst Toomas Tein, kes pakkus ühes intervjuus välja, et äkki süstis Bernatski rohud rebastele. Andrus Veerpalu kaitsetiimi juht Sulev Kõks, Tartu Ülikooli teadur, arvas, et Bernatski ostis ained ja kulutas selleks kümneid tuhandeid eurosid selleks, et saada odavat populaarsust. Odavat?

Ja nii antakse Bernatskile ja tema väidetele hoope paremalt ja vasemalt, selle asemel, et ühiselt uurida, kes – kui mitte need, kellele tohter viitas – ained ära tarvitas.

paistab, on kummaline. Valetaja ja kaabakas Bernatski on äärmiselt koostööaldis, valmis kõik hingelt ära rääkima, kõigiga kohtuma, esitab dokumente, käib valedetektori testi tegemas. Ausad ja õiged mehed, kelle Bernatski on sopaga üle valanud, ei tule suuremalt jaolt isegi komisjoni ette, saadavad heal juhul paarilauselise meili ning valedetektorist pole neile ilmselt mõtet rääkidagi.

• Võime olla sinisilmsed ja us-

kuda, et Eesti on valge laik kesk patust maailma – nii muide arvavad endist norralased – ning siinmail keelatud ainetega ei tegeleta. Venemaal pannakse pilli, loomulikult ka Soomes, Leedus on mitu vahelejääjat – kettaheite olümpiavõitja Romas Ubartas ja Tour de France’i kolmas mees Raimondas Rumsas neist kuulsamad – Lätis...

Aga meie oleme puhtad ja süütud. Ei usuta, et Eestiski leidub sportlastele keelatud aineid välja kirjutavaid arste, nagu kõikjal maailmas. Kes seda väidab, on paaria. Ning kui lõpuks üks dopingutohter

• Tahet on vaja – siis hak-

kaks asjad selguma. Paraku on Eesti politseil muudki teha, kui dopinguvahendajaid jälitada. Aga iseenesest võiks. Operatiivtöö tegemiseks ei pea ju olema kriminaalasja. Võiks näiteks uurida koostöös ravimiameti ja teiste organisatsioonidega, millise arsti piirkonnas on erakordselt palju haigeid, kes vajavad kasvu- ja muid hormoone ning EPOt – äkki on seal mingi epideemia. Kas siis, kui Bernatski oma asjaajamised lõpetas, suurenes mujal hormoonravi saajate hulk? Kui info käes, siis saab seda eda-

• Bernatski komisjoni lõpp-

rapordist järelduste tegemine, õigemini kogu dopinguteema, on kui kuum kartul – või pigem fekaal, sest ükskord kartul jahtub – mida igaüks teisele proovib visata, et enda käed puhtaks jääksid.

Pealtnäha munadega mehed, kuid otsustada, isegi oma arvamust välja öelda, ei julge.

EOK-l, nagu ikka, puudub vähimgi seisukoht – treenerite kutsekomisjon hinnaku.

Kergejõustikuliit tegutses eriti osavalt ja tahab, et Bernats-

See, et Bernatski esitas tõendid 607 kasvuhormooni süstimiskorra kohta teeb Eesti spordile kahju?

kilt dopinguainete ostmises kahtlustatav treener Harry Lemberg otsustaks ise, kas ta on süüdi või mitte.

• Eesti sport elaks justkui Nõu-

kogude Liidus, kus puudusid kuritegevus, narkootikumid ja prostitutsioon ning igaüks, kes üritas vastupidist väita, oli vaenlane. Nii tõdes mõnigi, et Bernatski süüdistused kahjustavad Eesti sporti. Tõde teeb kahju? Hea küll, võimalik tõde teeb kahju?

See, et Bernatski esitas tõendid 607 kasvuhormooni süstimiskorra kohta (kes teab, mitme korra kohta puuduvad tõendid), teeb Eesti spordile kahju?

Või äkki teeb kahju see, et keegi – ükskõik kes, kasvõi amatöörsportlane – sai need 607 süsti?

• Kas valetab ja kahjustab sel-

lega Eesti sporti ka Bernatski komisjon – Kristjan Port, Kristel Berendsen, Üllar Lanno, Peeter Mardna ja Märt Rask –, kui ütleb lõppraportis, et dopingu kasutamise probleem oli Eesti spordis ja on siiani, ning et on isikuid, kes omavad informatsiooni dopingainete tegeliku leviku ja kasutamise kohta ning võiksid panna piiri sporti üldiselt ja konkreetseid süütuid isikuid kahjustavatele üldistavatele spekulatsioonidele ausa spordi võimalikkuse üle Eestis? Niisiis, kumb teeb kahju: kas Bernatski, kes räägib, mida teab, või inimesed, kes teavad, aga ei räägi?

postimees, 11. august 2014 || vaba aeg || 15

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER

TEATER VANEMUINE

RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12 – 17

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta

5.09 kl 20 Tasuta

6.09 kl 12 – 17

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta

6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL Tasuta

7.09 kl 12 – 15

ESTONIA TEATRILAAT Tasuta

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov.

Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

SAUEAUGU TEATRITALU

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

RAKVERE TEATER

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16)

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

Bastioni Aed 12., 13.08 kl 20

Tartu Hansahoov 14.08 kl 20

Kanuusõit algajatele

Lavastaja Eero Spriit.

Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

KONTSERT

Mari Tampere-Bezrodny (viiul), Ivari Ilja (klaver), Oliver Kuusik (tenor), Atlan Karp (bariton), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver), Madis Kari (klarnet), Marko Martin (klaver) Kavas: Chopin, Verdi, Prokofjev, Tubin jt.

(10€, 5€)

HITIVABRIK

www.hitivabrik.ee

Lohusalu sadam 13.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers 21.08 kl 21

Tanel Padar, Ott Lepland,

Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

Tartu Hansa Hoov 15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

28.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Poslovitsa rand Pühajärve ääres 13.08 kl 19

Porkuni järve kallas 14.08 kl 19

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

EESTI KONTSERT

25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

www.concert.ee

Väravatorn 14.08 kl 13 Peter Sheppard Skærved (viiul, London) 16.–17. sajandi heliloojad, Skærvedile kirjutatud nimekate nüüdisheliloojate teosed – Poul Ruders, Hans Werner Henze jt

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kõrgessaare mõisa park

Kose Kultuurikeskuses

Haapsalu MariaMagdaleena Õigeusu kirik promenaadil

29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal!

16.08 kl 18

Tšellokvartett C-JAM

16.08 kl 20

Haapsalu suvemuusika Ansambel ORTHODOX SINGERS

Kunstiline juht ja dirigent Valeri Petrov. Õigeusu kirikumuusika

Tartu Jaani kirik 16.08 kl 20

“Õhtu ilu”

Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

www.hansahoov.ee

Halliste kirik

(Aleksandri 46, Tel 737 1800)

“Klassikatähed 2013”

13., 20.08 kl 20

„EGON ja INDREK“ 27.08 kl 20

„PARIMAD PALAD“

20.08 kl 16

Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Kangro, Tüür, Uusberg, Volans, Prokofjev, R. Strauss, Schumann jt

VANA BASKINI TEATER

PLMF

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Põltsamaa Lossihoov 11.08 kl 20

Suure-Jaani Laululava 18.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit.

Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

(Pille Lille Muusikute Fond)

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014 20-21.08 VABA SISSEPÄÄSUGA kontserdid FESTIVALI TELGIS Vabaduse väljakul igal täistunnil 12.00 - 18.00

Mustpeade Maja 21.08 kl 19

FESTIVALI JUUBELIGALA Pille Lill (sopran),

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

BALLETIGALA VÄLILAVAL

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

VAT TEATER

16 || KASU || POSTIMEES, 11. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

OTSI NAGU NÕELA HEINAKUHJAST. Kuigi koolikotte ja rani suuruses ja mõõdus, on sobivat mudelit lapse selja jaoks poes

Mugav kott sääs triin ärm reporter

T

änavu läheb esimesse k lassi Karmen (7), kes otsis esimeseks kooliaastaks sobivat kotti või ranitsat. Vastupidava ja seljasõbraliku koti leidmiseks kutsus ta poodi kaasa nii oma ema Liisi, parima sõbranna Karoliina kui viimase ema Mariti.

Sügisest kolmandasse klassi minevale Karoliinale (9) meeldivad värvilised koolikotid.

«Minu lemmikvärv on kollane,» lausus just seda värvi kotist unistav plikatirts rõõmsalt.

Kollaseid kotte pole Karoliina ema Maritiga poes käies aga leidnudki, sest valik kipub jääma üksluiseks: koolikotiturul troonivad plikalikult roosad või pigem noormeestele suunatud öösinistes toonides kotid ja ranitsad.

«Kõik ei ole roosa ja lillede tüdrukud, mõned on poisilikumad,» ütles Marit valikut kommenteerides veidi kurvalt.

Ranits pole parim Maritiga rääkides saab aga selgeks, et ranitsat nende pere ei poolda. «Päris ranitsad on ebamugavad,» ütles ka seni hoopis spordikotiga koolis käinud Karoliina, kellel hakkas vaatamata koti polsterdatud seljaosale suuremat sorti ranitsaga selja alaosa hoopis valutama.

«Ja ranitsasse ei mahu kõik töövihikud ära,» tõdes tüdruk, kelle sõnul tuli esimeses klassis õppida isegi A4st suuremate töövihikute järgi.

Nii ei pruugigi armsa printsessipildiga roosa ranits, mida Karmen esialgu lootusrikkalt selga proovib, olla tulevasele esimese klassi õpilasele parim valik. Marit tõi näiteks veel välja, et väiksemat sorti ranitsa kandmine on talvel pea võimatu, sest ranitsa rihmu saab küll reguleerida, aga vaatamata sellele ei pruugi ranits paksu talvejopet kandvale lapsele selga mahtuda.

«Septembris on ranitsaid veel tänavapildis näha, aga jaanuaris enam ei näe,» ütles Marit. Tema sõnul on ranitsad ka üsna rasked ning kui laps peab lisaks õpikutele ja töövihikutele ka spordiriided kaasa võtma, võibki selg valutama haka-

ta. «Laps on nii ju nagu eesel,» ütles Marit ja lisas, et ranitsate eest tuleb tavaliselt ka rohkem raha välja käia kui koolikoti eest.

Prismas maksid ranitsad keskmiselt 50–100 eurot. Seljatoestusega koolikoti eest tuli välja käia 25–50 eurot.

Füsioterapeut Hannela Metsma sõnul on ranitsal küll head seljatoestused, kuid kott on siiski üsna raske ja võib väikese lapse keha suhtes ka laiaks jääda. Samas kiitis ta ranitsa kõhukinnitusi, sest see aitab raskusel ühtlasemalt jaotuda ja hoiab selga.

Metsma sõnul reedab liiga rasket kotti kandva lapse küürus olek ja kõndides keha ettepoole kallutamine. Samuti hoiab laps tõenäoliselt siis kätega rihmadest kinni.

Kaheosaline kott praktilisem Ranitsast praktilisemaks peavad Karoliina ja ema aga kahest osast koosnevat koolikotti, sest nii saab väiksemasse kotti panna trenni- või kehalise kasvatuse varustuse ning teise ülejäänud tundides vajaminevad asjad. Sellel kotil puudub aga kahjuks kõhukinnitus ning Karmeni ja Karoliina emad nuputavad, kas vajamineva vidina võiks ka ise kokku panna.

Metsma sõnul on Karmeni valitud koolikott Prismas müüdavate kottide seas keskmise tasemega, sest kotil on olemas küll selga toestav tugi, kuid praegu on see väikest kasvu lapsele veel veidi liiga pikk ehk ei lõppe ristluu juures, nagu füsioterapeudi sõnul hea oleks.

«Aga eks lapsed kasvavad kiiresti,» ütles Metsma lohutavalt.

Poes müüdavatest kottidest ei leidnud füsioterapeut aga ühtegi perfektset. Mõned neist on liiga rasked, teistel pole kõhukinnitust, kolmanda õlarihmad võivad lapse õlgu soonida.

«Võiks olla elementaarne, et koolikotil on ka helkurid,» tõdes Metsma veel.

Kõige praktilisemaks pidas füsioterapeut aga koolikoti ja ranitsa vahepealset varianti, mis ei olnud niivõrd lai kui ranits, kuid hoidis samas vormi ega olnud tühjana katsudes ka nii raske kui ranits.

Ka Karmeni ema Liis oleks lapsele hea meelega hoopis selle koti ostnud, kuid kahest kotist koosnev värviliste südametega koolikott oli lapsele juba niivõrd meeldiva hakanud, et selle soetamise kasuks lõpuks ot-

Üheksa-aastane Karoliina (vasakul) ja seit aastat, Karmen aga valis endale alles üldse

sustatigi. Lisaks mainis Liis, et ilma sõbranna Mariti soovitusteta oleks ta lapsele tõenäoliselt hoopis ranitsa ostnud.

Spordikott trenniriietele Spordikotti soovitab Metsma tõesti vaid spordiasjade kaasavõtmiseks, sest sageli puudub sellistel kottidel seljatugevdus.

Samuti tuleks kõigil õpilastel käia koolis kahele õlale toetuva kotiga. Vaid ühele õlale toetuv kott viib keha tasakaalu paigast ning selle tagajärjel võivad tekkida seljavalud.

Füsioterapeut ühel õlal kantavaid kotte küll ei soovita, kuid kui muud alternatiivi ei leita, tuleks õlgu vahetada, et ühele õlale liiga suur koormus ei langeks. Algklasside õpilased ei tohiks kindlasti veel õlakotte kanda ning vanemate laste puhul tuleks jälgida, et rihm ei hakka lapse kaela soonima.

Peale selle soovitab Metsma jätta üleliigsed õpikud koju või koolis ka kappi, et selga mitte liiga palju koormata.

Füsioterapeudi tähelepanekud • Hea oleks alustada koolikoti valimisel üldmuljest: vaadata üle koti pikkus ja laius.

Kooliasjade kandmiseks sobiv kott peaks ulatuma lapse õlgade kõrgusest ristluuni.

Samuti ei ole hea, kui kott on lapse kehast laiem, nagu näiteks mõned ranitsad.

• Oluline on valida selga toetav mudel ehk koti

selja- ja õlaosad peak- • Õlarihmad peaksid olekaaluda rohkem kui kisid olema polsterdatud ma nii lihtsasti regulogramm ja asju täis ja toestatud, sest see leeritavad, et laps saab kott mitte rohkem kui aitab koti raskusel sellega ise hakkama. kümme protsenti lapühtlasemalt jaotuda.

Lisaks võiksid lapsese kehakaalust. vanemad igal aastal • Kotil võiks rinna või kõ• Samuti tuleks valida enne 1. septembrit vahu eest käia kokku ka kott, kuhu mahuvad rem kasutuses olnud nn traks ehk kinnitus, sirgelt vähemalt A4 kottide rihmad üle mis hoiab koti vastu formaadis õpikud ja vaadata ja parajaks teselga ka siis, kui laps töövihikud ning sahtha, sest laps võib olla jookseb näiteks kott leid ei ole ülearu palju suvega kasvanud. seljas bussi peale. On ega vähe. parem, kui kott ei lo• Tasub meeles pidada, allikas: hannela metsma perda ja toetab selga. et tühi kott ei tohiks

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

tsaid leidub pea igas st raske leida.

stab selga

POSTIMEES, 11. AUGUST 2014 || KASU || 17

KASU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

tsmeaastane Karmen möödunud nädala keskel ranitsaid selga sobitamas. Karoliina alustab peagi kolmandat koolie esimest koolikotti. fotod: tairo lutter

Hea pinal koosneb kahest osast ning on «aasakesteta»

Hannela Metsma soovitab valida traksiga koolikoti.

Koolikaup kallines aastaga Suurimate jaemüügikettide koolikaupade mulluseid ja tänavusi hindu võrrelnud Tarbija24 leidis, et hinnad on valdavalt tõusnud.

Samas võib väljaarvutatud lõpphinnale kehtida veel ka allahindlus. Hinnavõrdluse aluseks on võetud Pääsküla gümnaasiumi möödunud aastal koostatud nimekiri 1. klassi õpilasele vajalikest koolitarvetest. Odavaima koolikomplekti saab kätte Prisma peremarketist, kalleima Rimist. PM

Kood avab tabeli koolikaupade hinnatõusust.

Ka pinalivalik võib silme eest kirjuks võtta, seetõttu jagas Karoliina ema Marit näpunäiteid, kuidas valida algklassiõpilase kirjatarvetele parim hoidik.

Mariti õpetussõnad pärinevad tütre endiselt klassijuhatajalt. Õpetaja sõnul ei ole mõtet osta lastele klassikalist mitmest «lehest» koosnevat täidetud pinalit.

«Pinali valimine on

ka omaette teadus,» ütles Marit ja selgitas, et lehtedega pinalit ei ole otstarbekas soetada, sest lastel võtab pinali «aasakestest» pliiatsite urgitsemine ja hiljem ka tagasipanemine tunnis liiga palju aega.

«Meie õpetaja soovitas osta hoopis kahe sahtliga,» rääkis ema, kelle sõnul on kahe sahtliga pinal hea, sest ühele poole saab panna

hariliku pliiatsi, teritaja ja kustukummi ning teise sahtlisse näiteks värvipliiatsid.

Nii leiab laps vajamineva kiiresti üles ja sahtlitesse mahub sageli ka rohkem värvipliiatsid kui «lehega» pinalisse, kus pliiatseid on igaüks eraldi «aasakeses». Peale selle ei pruugi laps kõike täidetud pinalis olevat algklassides veel vajadagi. PM

GPS Uuri lähemalt ja küsi hinda!

WWW.JAKARI.EE Garmini seadmete ametlik maaletooja Jakari Marine OÜ

18 || kuulutused || postimees, 11. august 2014

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Raamatupidamisteenus.

Tel 505 4665, info@kliiring.ee Võlgade sissenõudmine.

Tel 730 0818.

Ostan spordimärke parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Südamlik kaastunne Leidale perega kalli Ikka mõtetes tuleme su juurde, hinges mälestus helge ja soe.

Avaldame sügavat kaastunnet Märt Viilebergile perega kalli poja ja venna

Anna-Maria Song

Marti Viilebergi

11. VIII 1914 - 22. XII 1989

Kõige lahkemat ema, vanaema, vanavanaema ja ämma mälestavad 100. sünniaastapäeval lapsed ja lapselapsed peredega.

Mälestame sügavas leinas

Helgi Aljastet Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Õetütar Ilme ja Vello

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Sertifitseerimiskeskus AS-i poolt teiste sertifitseerijate välja antud sertifikaatide kehtivusinfo vahendusteenuse turvalogi kirje lühend on 4. VIII 2014 12:34:55; c154a8647b21fd7f2951d69e47e82ec319a08a26a38743f29cd7317e7faa5a6b Sertifitseerimiskeskus AS-i poolt välja antud sertifikaatide turvalogikirje lühend on 4. VIII 2014 12:30:05; d4ac5d985d66a4babe2cd6e748fffb65183294467850c0280efc820b8831b749

Norrasse üldehitustöödele.

Tel 515 7377.

Saunad, vannitoad ja basseinid: www.insauna.ee, tel 5633 6315.

Tartu Veeriku kool vajab al 21. VIII 2014 klassiõpetajat inglise keele lisaerialaga. Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad saata 15. augustiks Veeriku 41, 50407 Tartu või Ruth.Ahven@raad.tartu.ee, info tel 529 2841.

Vaipade ning pehme mööbli puhastus kodus või kontoris.

Küsi hinda vanastuueks@gmail.com või tel 5666 0428, 5666 0365.

Sügav kaastunne Aarne Jäägerile abikaasa

Anne-Liis Jäägeri kaotuse puhul.

Kantri pere

Tähtvere vallavalitsus teatab, et on peremehetu varana arvele võtnud Tartumaal Tähtvere vallas Ilmatsalu külas Tellise tee 2 asuva hoone, mille viimane omanik oli Tartu Katsesovhoos. Kõigil, kellel on vastuväiteid eelpoolnimetatud hoone peremehetuks tunnistamise ja hõivamise kohta, esitada need kirjalikult kahe kuu jooksul pärast teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes Tähtvere vallavalitsusele aadressil Järve tee 8, Ilmatsalu alevik, Tähtvere vald, 61401 Tartumaa.

kaotuse puhul.

Karin, Georgi ja Ahti peredega

Avaldame sügavat kaastunnet Annika Toomile ema

Anne-Liis Jäägeri surma puhul.

Riigikohus

Avaldame sügavat kaastunnet Aarnele, Eerikale ja Annikale kalli abikaasa, ema ja vanaema

Anne Jäägeri

surma puhul.

Harri, Tiina, Kaja ja Ülle peredega

Natalja Kenki kaotuse puhul.

Marju, Maret, Urmas ja Veiko

Rein Laidna Südamlik kaastunne Üllele kalli abikaasa kaotuse puhul.

Endised kolleegid Tartu Ülikooli raamatukogust

Südamlik kaastunne Marisele ja Hendriku vanematele kalli elukaaslase ja poja

Hendrik Libliku kaotuse puhul. Lähedased Tõrvast

Peeter Sepp Avaldame sügavat kaastunnet lesele ja poegadele peredega.

Perekonnad Jaakma ja Karis

Evi Sild Südamlik kaastunne Sirjele perega kalli ema, vanaema, vanavanaema, ämma surma puhul.

Endised töökaaslased Maret, Luule, Vilja, Renate, Margit, Silvi, Liina

Urmas Soe Mälestame.

Avaldame kaastunnet omastele.

Endised töökaaslased Vestmanist

Avaldame kaastunnet Anne-Lyle ja Anderole ema ja vanaema

Hellen Varusoni surma puhul.

Töökaaslased Rõngu keskkoolist

Ain Väät Südamlik kaastunne Toomasele kalli isa surma puhul.

Rakke gümnaasiumi 37. lennu klassikaaslased

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Suurest valikust laminaatidest: aknalauad mööbliuksed lauaplaadid erikujulised tooted

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus.

Tel 516 8210.

Tööd saab ehitusmees, töökoht Tartus. Tel 516 8210.

Tööd saab veoauto remondilukksepp Tartus. Töötasu väga hea.

Tel 510 4037.

Igas päevas on momente, kus ma midagi ootan. Olgu see buss, mõni sündmus, inimene...

Need ootamise hetked on minu hetked. Siis ma võtan oma mobiili ja loen uudiseid.

Alati leian ma midagi mõttekat, vajalikku või head. Nii saab igast ootamisest minu jaoks mõtestatud sündmus.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Kuuluta Postimehes! kuulutus.postimees.ee

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD 2014, postimees, urmas nemvalts

JÄÄR

Toimuvad muutused, mis nõuavad keskendumist. Pikaajaliste plaanide tegemiseks on õige aeg. Tunnetad üldisi võnkeid ja tegutsed vastavalt nende suunale, mitte vastassuunas.

SÕNN Kiirustamine ja pealiskaudsus ei anna tulemusi, vaid viib rappa. Süvenemine ja põhjalikkus seevastu toovad kõik selle, mida sul praegu vaja on.

MALE

koostaja margus sööt

ERNIE

KAKSIKUD Oled juba varem mingi idee seemne külvanud. Nüüd pead tegutsema ja jälgima, et kõik kasvaks õiges suunas. Ära lase paaril tagasilöögil end hirmutada.

György Páros, György Bakcsi & Alfrēds Dombrovskis – Kongress Moskva TT, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rc6!

VÄHK Millised sõbrad pead nüüd vaenlaste hulka liigitama?

Sõprus ei ole enam mustvalge, vaid nii paljude nüansside ja rollidega, et pead välja selgitama, kellega ja kuidas suhelda.

LÕVI

Ambitsioonikust ja julgust on sul juurde tulnud. Seda ennekõike vaimse kasvu tõttu.

Näed, et kõike, mida teed, teed ikkagi iseendale, mitte kellelegi teisele.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT BOSS SÜSTIS MULLE TÖÖSOORITUST PARANDAVAID AINEID.

NEITSI Miski on jõudnud lõpukorrale ja see võib sind nutma ajada. Tegelikult peaksid üles otsima head asjad oma elus, sest neid on, ja manama näole naeratuse.

KAALUD Tahad täiuslikkust? Vaata, mida sa ei pea enam lisama ega ära võtma.

Just siis ongi see hetk, mil tunned, et oled saavutanud täiuslikkuse seisundi.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Kas minevikus juhtunud asjad olid ikka päriselt või kujutasid midagi ette? Tõenäoliselt olid päriselt, sest nii mõnestki neist on sinu hinge ja ka kehale arm jäänud.

AMBUR Liiga palju positiivsust võib lämmatada ja liiga palju valgust pimedaks muuta.

Kui positiivsuse kogus on liiga suureks läinud, siis lisad vaid väikese killukese negatiivsust.

AKNE

APPI!!! NEB PA OGIA A SINU O L BIO TLEM AT! E M I MIND OGNOOMI FÜSI

MA OLEN NÜÜD PARAS TÕBRAS.

EI-I!!!

SEE ON MINU JAOKS NAGU MAGNET!

1. Kõige kuumem taevakeha on kahtlemata Päike. Milline taevakeha on kuumuselt järgmine? Selle pinnal asuvas Pillan Patera vulkaanisuudmes on mõõdetud temperatuuriks 1700 Celsiuse kraadi.

2. Eesti Vabariik on hoopis varem välja kuulutatud, kui see ametliku daatumina teada on. Koostatud oli põhiseadus, riigipeaks oli mõeldud president. Paraku lõppes Vaali küla meeste initsiatiiv 1905. aasta detsembris veresaunaga. Kus asus Vaali, esimese Eesti Vabariigi sünnikoht?

3. Oma praeguse nime said Ameerika Ühendriigid 1776. aastal. Mis nime kandis see riigimoodustis enne seda?

4. Kes James Bondi mänginud näitlejatest on olnud abielus tennise olümpiavõitja ja paljukordse Suure Slämmi paarismänguturniiride võitjaga?

5. Maksim Liksutov on tänapäeva üks tuntumaid Eestist pärit vene ärimehi ja poliitikuid. 2005. aastal erakordsete teenete eest Eesti kodakondsuse saanud mees on praegu Moskva aselinnapea. Ta on olnud kõva tegija ka spordis, ta on tulnud nii Eesti kui ka Nõukogude Liidu meistriks. Mis alal?

Vastused: 1. Io, Jupiteri üks kuudest. 2. Järvamaal Koerus. 3. Ühendatud Kolooniad. 4. 1939. aastal sündinud Austraalia näitleja George Robert Lazenby (James Bond 1969. aastal valminud filmis «On Her Majesty’s Secret Service» ehk «Tema Majesteedi salateenistuses»), tema abikaasa tennisist Pamela Howard Shriver. 5. Allveeujumises.

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 11. AUGUST 2014 || VARIA || 19

KALJUKITS

Kas oled oma saatusega rahul ega taha mingeid muutusi? Oled rahul, ei vaata tagasi ega kurda, sest see lihtsalt pärsiks elunaudingut.

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Mingi eesmärk on saavutatud ja see toob sulle pisarad silmi. Protsess, teekond oli põnev ja raske, kuid samas peadpööritavalt õppetundiderikas.

KALAD Sul on uusi teadmisi, kuid kellega neid jagada? Pead otsima kaaslased, kes suudaksid neid ellu viia. Selliseid isikuid leidub, kuid nad võivad soovida midagi muuta.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Uus patsient siseneb palatisse.

«Tere, vennad!»

«Mis kuradi vennad?»

«Noh, meil on ju ühine õde!»

••• Vaarub purjus mees uksest sisse ja lõugab: «Ma jõudsin koju!»

Võtab saapad jalast, virutab ühega neist vaasi kildudeks: «Ma jõudsin koju!»

Läheb tuppa, tõmbab voodilt teki, viskab selle põrandale ja heidab pikali: «Raisk, üksinda on ikka super elada ...»

••• Vihane ülemus ligineb laua taga istuvale alluvale: «Pakun teile Viagrat ja tsüaankaaliumi!»

«Misasja?!»

«Selles mõttes, et tõuske ja lahkuge siit jäädavalt!»

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 11. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

AVALDAB, KAS EESTI MAJANDUSNÄITAJAD ON VIIMAKS KASVULE PÖÖRANUD.

NIMEPÄEV: SUSANNA, SUUSI, SANNA, SANNE Väino Aren 81, näitleja Luule Komissarov 72, näitleja Angela Arraste 61, rahvatantsujuht ja pedagoog Tarmo Rüütli (pildil) 60, jalgpallitreener Piret Viires 51, kirjandusteadlane Ago Markvardt 45, suusakahevõistleja Anti Selart 41, ajaloolane

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLG KIRJELDAB MICROSOFTI PÜÜDLUSI KASVATADA WINDOWSI NUTITELEFONIDE POPULAARSUST. EUROOPA

Lähenevad vihmapilved

31. juuli õhtul märkasid Viljandimaal Viiratsi jahiseltsi liikmed oma rendipiirkonnas kahtlast isikut. Mehest, keda nad kahtlustasid loata sokujahis, andsid nad teada keskkonnainspektsioonile. Inspektsiooni juhtivinspektori Jaanus Tera sõnul võib sokkusid praegu küll lasta ja mehel oli seaduslik relv, kuid tal puudus jahiluba. Loata tegutsenud kütti ootab kuni 800-eurone rahatrahv. Lisaks sellele tuleb tal korvata soku mahalaskmisest tulenev keskkonnakahju 400 eurot. Sakala

KÄRDLA +25 HAAPSALU +27

maile meius us ilmateenistuse sünoptik

NARVA +28

RAKVERE +28

PAIDE +29

Eesti ilmale avaldab mõju Inglismaalt Põhjamerele jõudnud võimas madalrõhkkond. Õhukeeris TARTU sammub edasi Norra mere suuPÄRNU VILJANDI +29 +28 nas, selle lohk liigub aga Lõuna+29 KURESSAARE Rootsi kohalt üle Läänemere +25 kirdesse. Lohu lähenemisest annab märku nii tugevnev tuul kui ka lääne poolt algav vihmasadu. SaVÕRU jupilved jõuavad meieni alles õhtu VALGA +29 +30 eel ja enne seda jõuab õhusoe kohati taas 30 kraadini kerkida.

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Täna on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Õhtupoolikul Anne kanal +22 Teisipäev, 12.08 Kolmapäev, 13.08 Neljapäev, 14.08 jõuab saartele ja läänerannikule Emajõe vabaujula +22 Tallinn +17/+23 +15/+20 +14/+21 tihedam sajuala, on äikeseoht.

Kakumäe rand +21 Tartu +17/+25 +13/+23 +12/+18 Puhub kagu- ja lõunatuul 4–10 Kuressaare +22 Narva +18/+25 +16/+22 +13/+21 m/s, rannikul puhanguti 12 m/s, Pirita rand +19 saartel pöördub tuul õhtul edelas- Pärnu +17/+24 +16/+22 +14/+18 Pärnu rand +20 se. Sooja on 25–30 kraadi.

Kuressaare +18/+22 +16/+20 +16/+19 Pühajärv +24 s m/

Jahimehed tabasid salaküti teolt

TALLINN +28

10 4–

Kui juhtute sumedal suveõhtul nägema üle taevalaotuse libisemas veidravõitu suure peaga lindu, kel oleks justkui nöörijupp nokas, võite üsna kindel olla, et sattusite peale Eestis üliharuldasele madukotkale (Circaetus gallicus).

Mugavamaks transportimiseks poolenisti allakugistatud roomajat ootab lõplik konsumeerimine mõne sihvaka männi ladvas.

Sääraste liikide puhul ei piisa vaatlusregistrisse pääsemiseks vaatleja teatest. Iga juhtumit kontrollib linnuharulduste komisjon.

Nii on ornitoloogiaühingu kodulehel viimane märge madukotka kohta 2012. aasta juulist, tänavu 17. juulil Viljandi vallas madukotkast trehvanud Riho Männiku teade ootab veel komisjoni kinnitust. Sakala

foto: beroesz

Haruldane lind maiustab Eestis rästikutega

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.28 5.25 5.38

loojub 21.23 21.10 21.28

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +34,2 kraadi (1992) +7,4 kraadi (1969) Tartus +35,1 kraadi (1992) +3,7 kraadi (1916)

KUUFAASID

Tartus 730 7907 Põlvas 799 1474 Võrus 5865 0856 Jõgeval 504 3611 Paldiskis 671 7288 Kundas 329 5820 Põhja-Eestis 5343 8211

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

METSAKINNISTUTE, KASVAVA METSA JA ÜMARPUIDU OST Lähemalt meist: www.lemeks.ee

10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

+20 +34 +29 +32 +23 +21 +28 +20 +29 +30 +17 +25 +29 +20 +24 +29 +19 +33 +29 +26 +27 +18 +22 +27 +21 +14 +28 +32 +28 +22 +29 +28 +29 +30 +33 +11 +31 +37 +23 +27 +28 +27 +30 +34 +27 +31

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 11. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 50 Aia elu: Roosid 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Terve Eesti, 9/10* 45 Ilus maa: Hiiumaa laevameistrid 55 Vaalasaarte Maria, 12/12: Kodu 09 45 Holby City haigla* 10 45 Uskumatu, et keegi võib seal elada, 1* 11 15 ENSV: Lõks* 45 Jamie Oliveri 30 minuti road: Sinepikana* 12 10 Kirbuturu lood, 6* 13 05 Hakkab jälle pihta* 40 Kontakti laulud* 14 40 Elu sinu ümber* 15 15 Vaalasaarte Maria* 16 05 Holby City haigla: Alustame otsast 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Ljudmila 18 00 Õnne 13 30 Aktuaalne kaamera 45 Reisile minuga: Eger, Noszvay 19 10 ENSV: SMV (Eesti 2012). Komöödiasari 40 Isa Brown, 1/10: Jumala vasar 20 30 Osoon 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Väljaspool kahtlust. Krimisari 23 25 Hyacinth Bucket* 55 Isa Brown, 1/10* 00 50 ETV kuld: Pop, 2 01 22 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 30 Tagatargemad 55 Ellujäämise kunst: Sisekujunduskunst 10 25 Siin ja praegu: Kärt Tomingas 11 25 Idioot, 10/10* 12 15 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 49 ERR uudised 17 20 Tsunami ja kirsiõis* 18 00 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt hakkas filmitäheks 25 Pingviin Jasper 35 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Unejutt 45 Stella ja Sam: Minu järel!

55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Lehvitav morsk 19 05 Võlur Brian (Norra 2009) 10 Ruff tegutseb (Inglise 1999) 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 4x4. Taimõr ja Jamal, 7/9 20 15 Al Halqa – jutuvestja ringis (Saksa 2010) 21 10 Lutsepa lugu 22 05 Anton Corbijni sisemaailm (Hollandi 2011). Dokfilm 23 30 Wikmani poisid, 10 55 Öö valge on õnn.

Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi 01 03 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Võta enesestmõistetavalt 50 Taltsutamatu süda* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 44* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Sajandi armastus, 50/63* 13 45 Heeringaminutid 14 10 Lindprii: Lihtne sihtmärk 15 05 Lindprii: Rio Reno 16 05 Küladetektiivid, 55: Reklaam laibale 17 05 Taltsutamatu süda, 34/162 18 05 Armastus ja karistus, 45 20 00 Suvereporter 21 00 Saladused: Internetiseiklus 30 Saladused: Lapse tuleviku jaoks 22 00 Saladused: Valel on lühikesed jalad 30 Mentalist: Roheline pöial 23 25 Pärapõrgu perekond: Emadepäev, 2 55 Nikita: Surnud 00 45 Vahelevõtja: Ülemuse käsk 01 30 Rizzoli ja Isles: Täbar olukord 02 15 Hawthorne: Tere ja head aega 03 00 Merevaade* 30 Suvereporter* 04 20 Utta Danella – Taevas sinu silmades (Saksa 2006)*.

Romantiline draama

06 15 Kirgede torm 07 05 Joonissarjad 55 Armastuse pisarad, 55* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Ulakad vanurid 2 11 10 Padjaklubi 1, 10: Strateegiatüdrukud* 12 10 Viimane tõeline mees 2, 11 45 Hullumeelsed perekonnad, 10* 14 30 Selline on elu!: Me elame vaesuses! Ema, tee midagi!

15 25 Vaprad ja ilusad, 6789 55 Armastuse pisarad, 56 16 55 Midsomeri mõrvad 9, 8: Neli matust ja üks pulm 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 2: Teadmata kadunud 2 21 00 Võimalik vaid Venemaal 22 00 Suvesangarid, 38 30 Kuul pähe (USA 2013). Märul 00 30 Ameeriklased 1, 11: Salasõda 01 25 CSI New York 9, 4: Välja ütlemata 02 15 Kahjutasu 4, 6: Lisa sortsuke vürtsi 03 05 Suvesangarid, 38* 30 Võta või jäta 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 38* 50 Reisijaht

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 134 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 245* 40 Eluteed, 21 10 05 Küladetektiivid, 239: Surm saabus pärast valimisi 55 Süütu süüdlane, 25 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Seitsmest piisab 25 Poissmees, 12/12* 13 15 Gok Wan annab moenõu* 14 05 Kinnisidee (USA 2009)*. Põnevusfilm 16 00 Tuuni superstaari, 6 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Valust vabaks tablettideta 19 00 Kodus ja võõrsil, 5820 30 Emmerdale, 246 20 00 Saare sosinad 21 00 Minu õe hoidja (My Sister’s Keeper, USA 2009). R: Nick Cassavetes. O: Alec Baldwin, Abigail Breslin, Cameron Diaz.

Draama 23 00 Poissmees, 1/13: Uus hooaeg 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Auga 02 30 Allilma emandad, 11/13: Tagasitulek Jeruusalemma 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 25* 45 Suvereporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex* 09 20 Sissemurdjad, 1617: Pohmell*; Kaks Heatherit* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Paapua Uus-Guinea* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 49* 14 35 Knight Rider, 54: Häbistatud rüütel* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Venemaa 16 20 Komissar Rex, 147: Minu rokkbänd 17 10 Supermani uued seiklused, 50: Clarki suust kukkunud 18 05 Knight Rider, 55: Kesköötunnil 19 00 Galileo. Saadet juhib Tanel Talve.

30 Merevaade 20 00 Tuvikesed, 3132: Põgenemine*; Impotent* 21 00 Kaks ja pool meest: Hoiatan, see on räpane* 30 Kriminaalne Venemaa, 298-29922 30 Jõugud, 12/12 23 30 Conan, 237 00 20 Kaks ja pool meest: Peerunaljad, pirukas ja Celeste 45 Tuvikesed, 33-24: Vastabiellunud – koos lastega; Kullasoon 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 7: Risttules* 11 00 Asterix ja Obelix: missioon Kleopatra (Prantsuse-Saksa 2002)*. Komöödia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 2, 2 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 8: Kaitsetu 17 00 NCIS kriminalistid 5, 1: Matke surnud maha 18 00 Perepea 8, 6* 30 Simpsonid 4, 17* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 2122: Nüüd oleme tasa; Heas mõttes hull 20 00 Perepea 8, 7: Oceani 3,5 30 Simpsonid 4, 18: Vale nime all 21 00 Suvesangarid, 30 30 Aumehed (USA 2000). Põnevik 00 00 Puhkus Mehhikos 2, 65; ekstra 2, 65 01 15 Teismeliste seksielu 2, 6 02 05 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 21-22* 03 05 Kälimehed 2, 2* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Pühapäevatee* 09 00 Inimese mõõde* 40 Aleksei Turovski lood* 10 10 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 25 Ameerika eestlased. Idarannik 3/13* 55 EMV Kümnes tantsus 2014, 2/2* 11 55 Ühistegevuse pooltund* 12 25 Daami tagasitulek, 2/4* 14 05 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 202/304* 17 00 Armuleek, 203/304* 45 Armuleek, 204/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 100/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Terve tervis* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Noor Montalbano, 4/6 23 40 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 55 Suvemiks* 00 40 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Margit Kilumets 09 45 Säde. Näitleja Aksel 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Tim Severin – Moby Dicki otsimas, I. Katkendeid raamatust loeb Andres Raag.

12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Nostalgia. Muusika armastusfilmides 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Andres Ammas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Jazzkaar 25 Immo Mihkelson 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Maailmapilt* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Huvitaja* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Raadioteater. Ekke Moor, 6 10 05 Muusikatuba. Liina Vainumetsa Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid.

11 05 Album Uue heliplaadi tutvustus.

Stuudios on Liina Vainumetsa.

12 02 Delta. Johanna Mängel 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga.

15 02 Lõunakontsert Londonist. BBC Promsi festivali kammermuusikakontsert Cadogan Hall`ist.

16 05 Helileid Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist.

Muusika, mis hoiab endas elamusi.

Stuudios on Tiia Teder.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu.

Adriano in Siria * Francesco Maria Veracini - Adriano in Siria. Esitavad Sonia Prina, Ann Hallenberg, Roberta Invernizzi, Romina Basso, Lucia Cirillo, Ugo Guagliardo ja Europa Galante Fabio Biondi juhatusel.

22 05 Fantaasia. Kadi Maria Vooglaid 00 05 Nokturn