Postimees 11 09 2014

KÕRGE KOHT SUURE TÕENÄOSUSEGA SAAB ANDRUS ANSIPIST EUROOPA KOMISJONI ASEPRESIDENT. JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 4–5

KISUB KIIVA

UUED HÄDAD

Mandri ja suuremate saarte vahele praamikäitaja leidmiseks korraldatud konkurss ähvardab läbi kukkuda, sest kaks kõige tugevamat kandidaati ilmselt ei osale.

Nutitelefonid on vanematele sama suur nuhtlus ja lastele oht kui lauaarvuti või televiisor omal ajal. Ennekõike rikub pidev telefoninäppimine laste silmi.

MAJANDUS LK 10

AED JA KODU

Talvekartuli varumisega tuleks veel oodata.

LK 18–19

EESTI LK 6

www.postimees.ee majandusminister

MAJANDUS LK 10

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

ELUJÕUD

Tööd on vaja Mõni riik võib endale lubada, et jätab inimese tema enda hooleks, kirjutab Robert Kitt, Swedbanki ettevõttepanganduse juht. Eesti aga endale sellist üleolekut lubada ei saa.

Enamgi veel: me ei saa võtta ühtegi riski, mis seaks ohtu meie keele ja kultuuri säilimise. LK 13

NAABRID

Ühisosa Eestil ja Soomel on üldiselt sarnased eesmärgid, kirjutab Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

Ega asjata räägita EestiSoome sillast. Kuid paraku kipub see sild ajuti ununema ning lahe mõlemal kaldal arvatakse, et teisel pool tehakse valesid valikuid. Nii näikse praegugi olevat. LK 12

NELJAPÄEV, 11. SEPTEMBER 2014 • NR 211 (7202) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 422 • LUGEJAID 201 000

Kohver sai nimekad kaitsjad Välisministeerium palkas Venemaal vahistatud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri advokaatideks Mark Feigini ja Nikolai Polozovi, kes kaitsesid ka Vene võimude viha alla langenud punkbändi Pussy Riot liikmeid.

Polozovi hinnangul on Kohvri puhul tegu juhtumiga, kus kohtule antakse selged juhtnöörid, milline otsus tuleb langetada. Samas tähendavat see, et on lihtsam otsustada, milliste käikudega Venemaa võimudele vastu astuda.

Eesti laste- ja noortekirjandus elab häid aegu «Eesti lastekirjandus pole kunagi olnud nii heas seisus kui praegu,» tõdeb lastekirjanduse uurija Jaanika Palm, kelle eestvedamisel valmis ülevaateteos «Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012».

Pildil on Palm (raamatuga keskel) koos teiste autoritega raamatu eilsel esitlusel: vasakult Ilona Martson, Ave Mattheus, Mari Niitra ja Krista Kumberg.

Kolleegid on Palmiga nõus. «Ainult nalja võiks rohkem olla,» lisab Martson.

Kogumik on mõeldud lastekirjanduse uurijatele, üliõpilastele, raamatukoguhoidjatele, lasteaia- ja kooliõpetajatele, ka lapsevanematele – kõigile neile, kel lastekirjanduse vastu sügavam huvi.

Raamatu andis välja Eesti Lastekirjanduse Keskus. PM foto: sander ilvest

EESTI LK 3

URVE PALO (SDE): Praegu oleme targemad: sellise hanke läbiviimiseks peaks olema vähemalt neli aastat aega.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Arvo Pärdi tekst Täna on Arvo Pärdi sünnipäev. Eesti helilooja, kelle loomingu esitamissagedus maailmas on võrreldav kanooniliste klassikateoste ettekannetega. Üksteist korda nimetatud Grammy auhinna kandidaadiks ja kahel korral ka selle laureaat. Neist viimane, 2013. aastal saavutatud n-ö täispangana: «Aadama itk» kui parim praegusaegne heliteos ja parim koorimuusika esitus. Loovisik, kelles on ühinenud pühamehe alandlikkus, matemaatiliselt puhta ilu taotlus, sõnumi lihtsus ja selgus, mõtleja ning hingestaja. Mees, keda ei ümbritse tähelepanu üksnes ümmargustel tähtpäevadel – nagu tunnustuse jagamisega kitsidel eestlastel üldiselt kombeks –, vaid kelle loomingule võiks mõelda iga jumala päev. Nargenfestivali raames täna lõppevad Pärdi päevad peaksid iga aasta septembri algul kujunema muusikaliseks sündmuseks Eestis. Tuleval aastal, mil Arvo Pärt jätab seljataha elutee 80. verstaposti, võtab see ilmselt veel suurema mõõtkava.

Arvo Pärdi inspiratsiooni allikaks on tekst (jutustus, palve, itk, legend, pihtimus). Aga ütleksin, et ka tekst kultuurisemiootilises mõttes, elav kude, mis võib võtta erineva kuju ja väljenduse, ent seob meid ometi ühtmoodi mingi olulise sõnumiga nagu iga tähendamissõna. Olen minagi Juri Lotmani vaimus näinud tekstis vaimset tuiksoont, mis levitab ja võimendab tähendusi. Ent tsiteerigem Arvo Pärti ennast «Aadama itku» saatekirjutises: «Tekst on meist sõltumatu. Igaüks vajab oma aega tema juurde jõudmiseks. Põrkumine tekstiga leiab aset siis, kui teksti ei käsitleta enam kirjandus- või kunstiteosena, vaid viitamiskoha või mudelina.»

Uus komisjon, samad probleemid

E

ile tegi Euroopa Komisjoni tulevane president Jean-Claude Juncker teatavaks komisjoni uue koosseisu. Seitsme asepresidendi hulka kuulub ka Andrus Ansip, kelle ülesanne on luua digitaalne ühisturg. Arvata võib, et Ansipi asepresidendiks nimetamise taga on vähemalt osaliselt Eesti maine e-riigina ning võimeka administraatorina saab ta töörühma juhtimisega hakkama.

Uus meeskond koosneb küll kogenud poliitikutest (liikmetest viiel on peaministriks, neljal asepeaministriks ja 19-l ministriks olemise kogemus), kuid nagu maikuus toimunud valimised näitasid, ei ole olukord Euroopa Liidus just kõige muretum. Euroopa hakkab küll majanduskriisist toibuma, kuid selle kannul käiv poliitiline kriis alles algab. Populistlikud äärmusparteid, euroskeptilisus, bürokraatiast väsinud kodanikud ja hääbuv entusiasm annavad koos võrrandi, mida ei ole lihtne lahendada. Ukraina kriis tõi

lisaks kaasa muutunud julgeolekuolukorra, mis tähendab tugevamat survet ka ELi välispoliitilistele otsustele.

See viimane on ka põhjus, miks sai ühele vastsetest asepresidentidest, endisele Itaalia välisministrile Federica Mogherinile osaks õigustatult suur vastuseis. Paberil hea valikuna tundunud Mogherini – noor, arukas ja töökas – osutus vaadete ja väljaütlemiste tõttu pikka aega vastuvõetamatuks. Küsimus, kas Euroopa Liidu välispoliitikat sobib juhtima inimene, kes Venemaa tegevust Ukrainas põhjendatud huvide kaitsmiseks pidas ja kelle suhted Kremliga ka muus plaanis ülemäära soojad näivad olevat, oli kahtlemata õigustatud. Viimased paar nädalat on siiski näidanud, et vaated (või vähemalt väljaütlemised) võivad muutuda, ja ametisse saanud Mogherinile heidetakse nüüd ette pigem tema vähest juhikogemust.

Kuid on selge, et praeguses välispoliitilises olukorras on Mogherini tegevus suurema tähelepanu all.

Peamine oht Euroopa Liidule aga ei seisa (vähemalt otseselt mitte) ELi piiride taga, vaid nende sees. Kui populistlike äärmusparteide esiletõusus võib vähemalt osaliselt süüdistada majanduskriisi, siis kodanike Euroopa-väsimus

on pigem selle põhjus, et EL on kodanikust kaugenenud ja räägib temaga peamiselt bürokraatia keeles. Samas, Juncker teab seda väga hästi – sellele viitab nii tema poliitiline programm kui ka eile pressikonverentsil lausutu: Euroopa Liit peab tulema lähemale kodanikele ja lõpetama liigse bürokraatia.

JUHTMÕTE Peamine oht Euroopa Liidule aga ei seisa ELi piiride taga, vaid nende sees.

Populistlike äärmusparteide esiletõusus võib süüdistada majanduskriisi, kuid Euroopa-väsimuse põhjus on kodanikust kaugenemine.

LK 4–5, 13

Kas Jean-Claude Juncker suudab anda Euroopale uue stardi, nagu ta lubanud on, sõltub paljuski just sellest.

Valimiste eel ütles ta, et tahab Euroopat, mis oleks suurem ja ambitsioonikam suurtes asjades ning väiksem ja tagasihoidlikum väikestes. Kui ametisse astuv komisjoni uus koosseis sellest põhimõttest kinni peab, on neil võimalus läbi lüüa. Või vähemalt lootus sellele.

urmas nemvalts

rein veidemann

1 8 5 7

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Meil, kes me sõidame seda teed iganädalaselt või suisa igapäevaselt, võib olla väga raske uskuda, et Eestis elab inimesi, kes ei ole elus kunagi käinud Tallinnas.

Kui kuuleme Pärdi pala «Aliinale», siis tunneme, kuidas astume pühakotta, kuidas viibime keset Pärdi teksti, keset südame alandlikkust ja värelevat lohutust.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, PM 10.09

Pärdi sakraalne muusika ongi teksti ornamentaalne ülekanne helikeelde, ent mitte sõnakaunistus, vaid teejuht hinge olemusse. «Kanon pokajaneni» puhul kirjutab helilooja: «Ma tahtsin anda sõnadele võimaluse valida oma kõla ja kujundada oma meloodialiini. Ja nii sündis – ka mulle enesele mõnevõrra üllatusena – muusika, mis on täiesti läbi imbunud vaid kiriklikes tekstides kasutatava kirikuslaavi keele ainulaadsest karakterist.» Ja nüüd võetagu selle kõrvale kuulata eestikeelset «Eesti hällilaulu» märkamaks, kuidas selles tuikab eesti ainulaadne karakter. «Ukuaru valsil» pole sõnu, aga ometi tajume selles midagi enda jaoks nii oma.

Nagu ka Heino Elleri «Kodumaises viisis».

Arvo Pärdi looming ja tema loojaisiksus on ka ise muutumas tekstiks, lausa tüvitekstiks, millele/kellele saab toetuda otsekui sügavale maakamarasse juurdunud ja kõrge, hargneva ladvaga puutüvele. Kui kuuleme Pärdi pala «Aliinale», millega ta rajas oma kellukesestiili ning kelle nime hakkab kandma Pärdi keskuse maja Lohusalus, või sealt edasi kõiki teisi maestro loodud sakraalseid teoseid, siis tunneme, kuidas astume pühakotta, kuidas viibime keset Pärdi teksti, keset südame alandlikkust ja värelevat lohutust.

Postimees 1921. aastal Kogu ilma tähelepanu on jälle Venemaa poole pöördud. Põhjust selleks annab Venemaal valitsev suur näljahäda. Praegu kõige ilma riigid katsuvad ühel või teisel teel abiandmist korraldada. Tallinna ja ka teistesse sadamatesse jõuavad iga päev laevad, laaditud viljaga ja teiste tarviliste ainetega, mis kõik määratud Vene näljahädaliste aitamiseks. Abiandmise kesk-korraldus on rahvusvahelise Punase Risti peakomitee käes, kellele kindlustatud aineline jõud, mis võimaldaks terve Vene rahva näljasurmast pääsemise.

Iga rahvus on jõudumööda oma abi andmas. Eestist saadeti esimene abiandmise rong Moskvasse ja lähemal ajal tahetakse veel

LOE KA LK 14–15

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

kaks teist rongi saata. Abiandmise mõte on terves ilmas läbi löönud.

Loomulik oleks oodata, et Vene praeguse valitsuse poolt abiandjatele igas asjas vastu tullakse ja abiandmise tööd kergendatakse.

Seda aga ei näi olevat. Iga abiandja kohus on nõuda, et tema poolt antud abi ka otstarbekohaselt ära saaks tarvitatud. Järelikult on loomulik Punase Risti nõudmine oma kontrolli teostamise asjus. Venemaa poolt katsutakse sellele nõudmisele mitte vastu tulla. Kontroll lubatakse küll, kuid ei teostata mitte. Selle tagajärjel peavad abiandjad külmemaks minema, kuna tõusta võivad igasugused kahtlused abiksantud ainete õiglase jaotuse kohta.

11.09.1921

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SÕLTUMATUD KAITSJAD. Röövitud Eston Kohvrit asuvad Venemaal kaitsma advokaadid Nikolai Polozovi ja Mark Feigini, kes võitlesid kohtus ka Pussy Rioti eest.

Advokaat: Venemaal otsustab võim anneli ammas reporter

E

esti välisministeeriumi palkas kapo ametnikku Eston Kohvrit kaitsma advokaadid Nikolai Polozovi ja Mark Feigini.

Polozov andis eile Postimehele intervjuu ja kirjeldas eesseisvat ülesannet.

Eestis võeti teade, et teie ja Mark Feigin hakkate kaitsma Eston Kohvrit, rõõmuga vastu.

See on meeldiv!

Oleme jälginud, kuidas te Pussy Rioti eest kohtus Vene võimude vastu võitlesite.

Meie reputatsioon käib tõesti meist ees.

Kas usute, et Venemaal on võimalik õiglane kohtumõistmine?

Venemaal ei ole õigusemõistmist kui niisugust. Ei ole sõltumatuid kohtuid. See on võimalik lihtsates asjades, nagu kelleltki varastatud kott kartuleid või midagi niisugust. Kui asi puudutab poliitikat, on lugu teine. Otsused võtavad vastu kõige kõrgemad võimud ja eriti tõsiste juhtumite puhul otsustab Vladimir Putin isiklikult.

Me ei soovi kuidagi mõjutada või suunata kohut ega uurimist, meie soov on rõhuda Venemaa kõrgemale võimule, kes võtab otsused vastu.

See ei ole kaugeltki kerge töö. Kuidas te seda teete?

Aga see on meie töö: esitame kaebusi, oleme kohtus, suhtleme oma kaitsealusega. Oleme sidepunkt rahvusvahelise poliitilise kogukonnaga. Näiteks võib tuua Pussy Rioti juhtumi, mil neid ähvardas kuni seitse aastat vabadusekaotust, aga tänu rahvusvahelisele mõjutusele anti neile kaks aastat ja siis lasti üldse amnestiaga vabaks. Üldiselt on nii, et kinnipidamise asjus teeb otsuseid Venemaa kõrgeim võim, mitte konkreetne kohus ega uurija. Nad on vaid dekoratsioon ja sellest tuleb aru saada.

Mis puudutab Kohvrit, siis meie teada rööviti ta Eesti territooriumil. See ei ole esimene röövimine, mis Vene Föderatsioon on toime pannud. Tuletan meelde ukrainlanna Nadja Savtšenko juhtumit, millega samuti tegeleme. See seisneb meetodis ja selliste asjadega tuleb otsustavalt võidelda.

Ei ole lubatav, et Eesti kodanik, Euroopa Liidu kodanik rööviti oma maal ja siis mõisteti kohut Vene Föderatsioonis. See ei ole õige.

See on hullumeelsus!

Just. Me teame, et ta rööviti Eesti territooriumil.

Kas olete selles veendunud?

Absoluutselt veendunud ja hakkame seda tõestama Vene kohtus.

Kas saate Kohvriga lähipäevil kokku?

Meie peamine ülesanne on temaga kõige kiiremas korras kohtuda. Mõistame, et meil on vastas FSB, kes uurib seda asja.

Seepärast esitame juba homme (täna – toim) vajalikud dokumendid, et asjaga tegelema hakata. Ilma uurija loata meid tema juurde ei lasta.

Seega, kohus hus peab kinnitama, et te võite Kohvri vri kaitsjatena tegutsema hakata??

Isegi mitte te kohus, vaid uurija. See pole ole küll seaduslik, aga meil on selline ebaseaduslik praktika Venemaal. Lefortovo vangla ei allu ametlikult küll FSB-le, aga ga tegelikult on see nii. See on koht, kus eeluurimisel hoitakse takse kinni eriti ohtlikke kurjategijaid. jategijaid. Sinna niisama lihtsalt lt ei pääse.

Kas saate selle loa?

Loodame. e. Seaduse järgi pole põhjust, miks meile luba ei anta, aga a peab mõistma, et Venemaall töötab seadus väga valikuliselt. elt.

Loomulikult mitte. Kas te teate, kes see advokaat oli?

Ei tea. Moskvas on 800 advokaati ja kes neist teeb kaastööd FSBga – ma ei tea. Kui on olulised asjad, kui on vaja sõltumatut kaitset, siis pöördutakse meie poole. Meie ei tööta kellegi teise kui vaid oma kaitstavate heaks. Esitame taotluse tähtaja ennistamise kohta, kaebuse tõkendi kohaldamise kohta ja anname taotluse asjale juurdepääsuks. Alternatiivse tõkendina nõuame kautsjoni kohaldamist.

Kas loodate, et kautsjoni vastu vabastamine võiks õnnestuda?

Kui kohus otsustab.

Mõistate, igas etapis võime põrkuda jõhkrale vastutegutsemisele. Sõltub sellest, milline poliitiline otsus vastu võetakse – kas lubatakse advokaatidel töötada või pillutakse kaikaid kodaraisse. Vastavate raske-

Teie kuvand nd on niisugune, et teile on väga keeruline eruline luba mitte anda.

Sel on kindlasti ndlasti oma roll, kuid peab ab mõistma, et tegu on FSB struktuuriga ja seal on n oma seadused.

Anname sellest enesele aru. Oluline luline moment: Kohver võeti vahi alla kaheks kuuks, aga advokaat, t, kelle talle määras Vene riik, ei esitanud kinnipidamise kohta hta kaebust ja «tänu» sellele on lastud mööda ööda kaebuse esitamise sitamise tähtaeg.

te kuritegude puhul – aga teda süüdistatakse raskes kuriteos – on Vene seaduse järgi minimaalne tagatisraha 500 000 rubla, mis on umbes 10 000 – 12 000 eurot. Töötame tihedas koostöös Eesti Vabariigi välisministeeriumiga. Loodan, et välisministeerium annab meile garantii g tagatisraha g kohta, juhuks kui see taotlus rahuldatakse.

Kas usute, et see rahuldatakse?

KOMMENTAAR

leon glikman vandeadvokaat

Tegemist on kõrge profiiliga tegijatega, kes julgevad mitte ainult õiguslikult, vaid ka poliitiliselt välja öelda seda, mida mõtlevad.

Nad pole kindlasti võimule alluvad advokaadid. Soovin neile edu ja hea meelega aitaks Eesti poolt!

Kaitsjaid oli kiiresti vaja ja nüüd on nad leitud. Kui kaitsja on kohal, siis ei saa midagi halba juhtuda.

Kui kliendiga midagi juhtub, saavad nad rahvusvahelist kella lüüa.

Alustades aga Eston Kohvri kinnipidamisest – see toimus selgelt Eesti territooriumil ja see on ränk rikkumine. See peaks üldse välistama kogu menetluse.

Rahvusvaheline poliitiline surve tuleb kasuks ja need välja valitud advokaadihärrad on selles päris osavad. Samuti hoiavad sel asjal silma peal kindlasti rahvusvahelised advokaatide organisatsioonid. See asi jõuab kindlasti kunagi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Aga kõigepealt tuleb kasutada ära kõik riigisisesed võimalused.

Kindlat pole selles asjas midagi, aga kui me neid samme ei astu, siis pole meid ka advokaatidena vaja. Kohvri küsimus on kahtlemata poliitiline, peame tegema nii, et asja juriidiline pool toimiks meie poolt veatult, et see looks Vene võimudele eeldused poliitiliste otsuste langetamiseks. Me ei tea, mida Vene tam võimud tahavad, miks nad ta võim niimoodi kinni võtsid. niim Kas o oskate öelda, miks Kohvri puhul teistmoodi te on käitutud?

Ehk geopoliitiline põhjus. Venemaa suhted lääne partneritega, ssündmused Ukrainas või midagi muud – keerulisi olumid kordi on erinevaid, aga Kohvri kord puhul teatati avalikult, et kinpuhu ni o on võetud spioon, ta toodi uudistesse, teda pildistati kohuudi tus jja see kõik räägib sellest, et on algatatud a spiooniskandaal.

Vene Venemaa valitsus ju teab, et Eesti saa vaikselt vaadata, vaid asub ei sa oma inimese eest võitlema.

Loom Loomulikult.

Eesti pole õnnetu U Ukraina, siin on konflikt Euroopa Liiduga.

Euro Kes jja kuidas peab kasutama rahvusvahelist üldsust Venemaa mõvusv jutamiseks? jutam

Välis Välispoliitilise toetuse töö peab koos meiega tegema Eesti välisministeerium ja valitsus. Meie min mängime kohapeal abistavat män rolli, täites ülesandeid, mis rolli advokaatidele on antud seaduadvo sega. sega Mis te t arvate, millal Kohver koju tagasi jõuab? ta

H Hakkasime täna (eile – toim) sellega tegelema. Loodan siise ralt, et meie sammud ei lähe ral tühja. Me teeme kindlasti kõik, tühj et ttema õigusi kaitsta. Meie garantii on meie reputatsioon. gara Oleme eelnevate juhtumitega Olem väl välja töötanud oma metoodika. Me ei lähene mitte niika võrd juriidiliselt, vaid kompvõ leksselt, lisades meediakajaslek tuse, poliitilise momendi. Vaid tus nii on o võimalik märgatava tulemuseni jõuda. mus

Nad teavad, ad, mida nad teevad! d!

Kindlasti. ti. Ja ate, et kas arvate, määrati keegi juhuslik advokaat?

Just täna (eile – toim) õhtul avalikustati Eestis akt, mille Eesti ja Vekusta piirivalve 5. septembril piiril allAdvokaat Niko- ne pi kirjastasid. Te olete ilmselt seda lai Polozov lu- kirja näinud? näinu bab, et Eston Nägin, see on Vene poolelt polKohvri juhtumi Nägi kovnik Zujevi allkirjastatud, ja puhul nõutakse kovn pole ainuke dokument, on see p kautsjoni koveel mitmeid. Aga see on esihaldamist.

Venemaad hirmutav akt Eesti ja Venemaa eilset ärajäänud piirikohtumist võib tõlgendada kaheti – Venemaal pole vastuargumente juuresolevale kahe poole piirivalvajate vahel mustvalgel allkirjastatud Vene-poolse piiririkkumise protokollile või on Venemaa valinud selge vastutöötamise ja

venitamise taktika.

Eesti julgeolekueksperdid hindavad olukorda üsna üheselt: «Venemaa ei taha ega saa praeguses olukorras kaotada.» Kuna Vene piir on Venemaa eriteenistuse (FSB) valve ja hoole all, aga allkirja andnud piiriametnikud lihtsalt ei teadnud oma «pereme-

he» erioperatsioonist, on teine pool veenvaks vastulauseks keerulises olukorras.

Kus ja millal järgmine kohtumine toimub, pole veel teada.

Eesti saadab Vene piirivalvele järjekordse kirja, kus oodatakse jätkuvalt 5. septembri protokolli kinnitamist. Tuuli Koch

5. septembril kinnitasid Eesti ja Vene pool pärast ühisvaatlust, et on toimunud piiririkkumine Venemaalt Eestisse ja tagasi Venemaale. Selle kohta vormistati protokoll, mille allkirjastasid Eesti ja Vene piiriesindaja abid. Vene piirivalve ei ole siiani nõustunud protokolli ametlikult kinnitama.

foto: itar-tass/ scanpix

mene akt, mis on kirjutatud 5. septembril kell 13.40 ja see on kõige usaldusväärsem dokument, kus on selgelt näha, et Vene pool rikkus piiri.

Lihtsalt inimlikult küsides: kas olete Eestis käinud?

Ei, aga nüüd kindlasti tuleme, sest meil on vaja korraldada pressikonverents.

Millal?

Praegu on vara öelda. Siin Moskvas tuleb kiireloomulised küsimused lahendada. Aga meil tuleb suhelda Eesti valitsusega ja selleks ka Tallinna tulla. Olen Tallinna juba ammu soovinud sõita, juba siis, kui nõukogude ajal Nõukogude Eesti filme vaatasin. Tallinn on väga ilus linn.

4 || EESTI || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

UUS MEESKOND. Jean-Claude Junckeri eile avalikustatud Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaatide seas on mitu

Euroopa Komisjon saab Junc jürgen tamme jyrgen.tamme@postimees.ee

Jean-Claude Juncker

Jean-Claude Juncker (59)

Frans Timmermans (53)

Andrus Ansip (57)

Valdis Dombrovskis (43)

Luksemburg Euroopa Komisjoni president

Holland Seadused, esimene asepresident

Eesti Digitaalne siseturg, asepresident

Läti Euro ja sotsiaalne dialoog, asepresident

Luksemburgi kauaaegse valitsusjuhi ja eurogrupi endise presidendi tugevuseks peetakse oskust vahendada kokkuleppeid. Komisjoni presidendi kandidaadiks sai kristlikust demokraadist Juncker vaatamata Briti valitsusjuhi David Cameroni ja Ungari peaministri Viktor Orbáni vastuseisule juunikuisel Euroopa Ülemkogul. Junckeri ametiajalt oodatakse vastust küsimusele, kas ühendus liigub föderaalriigi poole või jääb rahvusriikide liiduks.

Endine parlamendisaadik ja diplomaat, kelle nimi käis läbi ka võimaliku Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadina, on töötanud muuhulgas Hollandi Moskva saatkonnas. Tema tugevuseks peetakse keeleoskust – lisaks hollandi keelele räägib Timmermans saksa, prantsuse, inglise, vene ja itaalia keelt. Juncker näeb Timmermansi uues komisjonis oma parema käena.

Vaatamata spekulatsioonidele ei konkureerinud Ansip Eesti volinikukandidaadina Euroopa Liidu tippkohtade, seda peamiselt seetõttu, et Ansip kuulub Euroopa Liidu tasemel teisejärgulise tähtsusega liberaalide parteiperesse. Sellegipoolest usaldas Ansipit juba aastaid tundev Juncker kauaaegsele peaministrile ühe seitsmest asepresidendi kohast.

Läti rasketest kriisiaastatest välja juhtinud Dombrovskis on pälvinud oma tegevuse eest valitsusjuhina ohtralt kiidusõnu.

Kuigi Dombrovskise kuulumine konservatiivse Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteiperesse lubanuks Läti endisele valitsusjuhile ka Euroopa Liidu tippametikohta, otsustas ta kevadel toimunud sisevalimiste eel võtta oma kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendi kohale tagasi.

foto: reuters/scanpix

Vytenis Andriukaitis (63)

Günther Oettinger (60)

Miguel Arias Cañete (64)

Cecilia Malmström (46)

Margrethe Vestager (46)

Carlos Moedas (44)

Leedu Tervishoid, toiduohutus

Saksamaa Digitaalmajandus

Hispaania Kliima ja energia

Rootsi Kaubandus

Taani Konkurents

Portugal Teadus ja innovatsioon

Sotsiaaldemokraadist Andriukaitis on Leedu endine tervishoiuminister ja parlamendisaadik, kes arvamusuuringute järgi on üks Leedu populaarseimaid poliitikud. Lisaks poliitikukarjäärile töötas ta aastaid kirurgina, tema poliitiline karjäär sai alguse aga juba 1960. aastate lõpus, kui temast kujunes põrandaalune võitleja nõukogude võimu vastu. 1997. ja 2002. aastal kandideeris ta ka presidendiks.

Praegune komisjoni energiavolinik on täitnud tänavu juulist ka komisjoni asepresidendi tööülesandeid. Konservatiivsesse Rahvaparteisse kuuluva Oettingeri töö on pälvinud suuremat tähelepanu seoses Ukraina kriisiga ning seetõttu ELi ähvardava gaasinappusega. Tema ametiajal hakkas Euroopa Komisjon uurima Vene gaasihiiu Gazpromi tegevust, kuigi tulemusi pole seni veel avalikustatud.

Cañete töötas aastatel 2011–2014 Hispaania põllumajandusministrina, kusjuures selles ametis tegutses ta aktiivselt Euroopa Komisjoni soovitatud reformide vastu põllumajanduse toetusprogrammides. Konservatiivsesse Hispaania Rahvaparteisse kuuluv Cañete töötas enne poliitikukarjääri, mis on teda muu hulgas viinud rahvasaadikuna ka Euroopa Parlamenti, juuraprofessorina.

Malmström töötas senises komisjoni koosseisus siseasjade volinikuna.

Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt rõhutas Liberaalse Partei liiget taas volinikukandidaadiks nimetades, et Rootsi soovib näha oma Brüsseli volinikuna naist. Göteborgi ülikooli politoloogiadoktor on varem töötanud selles vallas ka õppejõu ja teadurina, eurosaadikuna ning Rootsi Euroopa asjade ministrina.

Vestager töötas kuni septembri alguseni Taani majandus- ja siseministrina ning oli ka asepeaminister. Ministriametis tuli tal tegeleda muuhulgas Taani majandust tabanud tagasilöökidega – ekspordi vähenemisega kriisis Euroopasse ning eratarbimise kahanemisega. Sotsiaalliberaalsesse Det Radikale Venstre erakonda kuuluv Vestager on varem olnud ka parlamendisaadik.

Sotsiaaldemokraadist Moedas alustas poliitilist karjääri alles mõne aasta eest, varem on Harvardi ülikooli ärijuhtimise magister töötanud muuhulgas ka Ühendriikide investeerimispanga Goldman Sachsi ja hüpoteeklaenude andja Eurohypo heaks. 2011. aastal valiti ta sotsiaaldemokraatide ridades parlamenti ning temast sai ka riigisekretär.

Tibor Navracsics (48)

Maroš Šefčovič (48)

Corina Creţu (47)

Neven Mimica (60)

Johannes Hahn (56)

Jonathan Hill (54)

Ungari Haridus, kultuur, noorsugu

Slovakkia Transport, kosmos

Rumeenia Regionaalpoliitika

Horvaatia Rahvusvaheline koostöö ja areng

Austria Naabruspoliitika, laienemisläbirääkimised

Ühendkuningriik Finantsstabiilsus, finantsteenused, kapitaliturgude liit

Navracsicsit peetakse Ungari peaministri Viktor Orbáni lähedaseks liitlaseks, mida näitab ka see, et valitsusjuht on valinud ta asepeaministriks. Võimuerakonda Fidesz kuuluv politoloogiadoktor on töötanud nii justiitsministrina kui ka välis- ja väliskaubandusministrina. 2007. aastal valiti ta aga oma kodumaal aasta õpetajaks.

Sotsiaaldemokraadist Šefčovič on praegune komisjoni asepresident ning institutsioonidevaheliste suhete ja haldusküsimuste volinik. Varem on ta töötanud diplomaadina, olles muuhulgas ka Slovakkia suursaadik Iisraelis ning aastatel 2004–2009 Slovakkia suursaadik Euroopa Liidu juures.

Sotsiaaldemokraadist Creţu on pikaaegne ajakirjanik ja töötanud ka Rumeenia presidendi Ion Iliescu pressiesindajana. Oma poliitilist karjääri alustas ta 2004. aastal, kui osutus valituks senatisse.

2007. aastal, pärast Rumeenia liitumist Euroopa Liiduga sai temast aga Rumeenia eurosaadik.

Pärast Horvaatia liitumist Euroopa Liiduga sai majandusharidusega Mimicast Euroopa Komisjonis tarbijakaitsevolinik.

Varem on sotsiaaldemokraatide parteiperre kuuluv Mimica töötanud diplomaadina, teenides nõunikuna Horvaatia saatkondades Kairos ja Ankaras, eurointegratsiooniministrina, parlamendisaadikuna.

Konservatiivset Euroopa Rahvaparteid esindav Hahn töötab senises komisjonis regionaalpoliitika volinikuna. Hahni on tabanud süüdistused plagiaadis – väidetavalt polnud ta oma doktoritöös korrektselt viidanud, kuid väide pole kinnitust leidnud. Filosoofiadoktorist Hahni sõnul ei vasta süüdistused tõele.

Ansipit ootab volinike meeskonna juhina lai tööpõld Andrus Ansipi jaoks, kes esitati Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaadiks ühtse digitaalturu valdkonnas, tähendavad muudatused komisjoni asepresidentide volitustes seda, et asepresidendiks saades tuleb tal hakata koordineerima seitsme voliniku tööd.

Erinevatelt varasematest komisjoni asepresidentidest pole tulevaste asepresidentide portfell seotud ühe kitsa teemavaldkonnaga, vaid nad koordineerivad mitme voliniku tööd. Nii hakkaksid Ansipi meeskonnas tööle volinikud, kelle vastutusalasse kuulub vä-

ga laia teemade ring, alates siseturust, ettevõtlusest, sotsiaalja õigusküsimustest ning lõpetades soolise võrdõiguslikkuse, regionaalpoliitika, põllumajanduse ja maaelu arenguga.

«Digitaalne ühtne turg on kaunis lai mõiste. See on laia sisuga haldusala,» selgitas Ansip.

«Meil on Euroopa Liidus 28 erinevat seadusandlust, mis tegelevad digitaalvaldkonnaga, aga need 28 seadustikku ehitavad piire liikmesriikide vahele. Tuleks võimaldada teenustel ka piiriüleselt liikuda.»

Komisjoni presidendi kandidaadi Jean-Claude Junckeri

otsust asepresidentide seniseid tööülesandeid muuta, tehes nad vastutavaks teatud valdkondade eest laiemalt, nimetas Ansip revolutsiooniliseks.

«Vanemad olijad ütlevad, et see reform on Komisjoni viimaste aastate suurim. See võimaldab seada fookuse prioriteetidele,» arvas Ansip, kes pidas enda nimetamist asepresidendi kandidaadiks tunnustuseks Eesti riigile. «Sest Eesti on digitaalvaldkonna arengus paljudele teistele riikidele eeskujuks.

Suuresti riigi kuvandi tõttu on mulle selle valdkonna kureerimine usaldatud.»

Eesti senine eurovolinik Siim Kallas ütles Postimehele, et digitaalturu valdkond, mida Ansip juhtima hakkaks, on Junckeri prioriteetide seas. «Ühe või teise valdkonna mõjukus sõltub palju inimesest endast, eriti uue väljakäidud struktuuri puhul,» kommenteeris Kallas. «Kuna Eestil on väga hea digitaalse riigi maine, annab see võimaluse Eesti volinikule etendada olulist rolli.»

Ansip ja teised volinikukandidaadid peavad nüüd astuma Euroopa Parlamendi ette. Kuna komisjon vajab tervikuna parlamendi toetust, võib juhtuda,

et osa volinikukandidaate tuleb parlamendi vastuseisu tõttu välja vahetada.

Kui parlament on uue valitsuskabineti tervikuna heaks kiitnud, peab selle ametisse kinnitama ka Euroopa Liidu Nõukogu. Kui parlament ja nõukogu Ansipi kandidatuuri heaks kiidavad, tähendab see, et tema praegune eurosaadiku koht vabaneb. Esimesena tekib võimalus Euroopa Parlamenti minna praegusel välisministril Urmas Paetil ja tema loobumise korral riigikogu liikmel Igor Gräzinil. Tiina Kaukvere, Karin Kangro, Jürgen Tamme

Briti peaminister David Cameron tegi kõik, et Jean-Claude Junckerist ei saaks Euroopa Komisjoni presidenti, nähes selles sammu Euroopa Liidu föderaliseerumise poole. Vaatamata Cameroni vastuseisule valis Euroopa Parlament Junckeri euroliidu igapäevase toimimise eest vastutava Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks. Kuid juba siis avaldati arvamust, et brittide rahustamiseks võidakse neile uues komisjoni koosseisus pakkuda mõnd mõjukat portfelli. Voliniku ametikohta, kelle vastutusalas on finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturud, võib selleks pidada.

BBC pidas Briti valitsuse endise liikme Jonathan Hilli nimetamist volinikukandidaadiks üllatavaks otsuseks, mille eesmärk on teha heameelt Londonile. Konservatiivne päevaleht Telegraph pidas seda tema sõbra Cameroni suureks triumfiks. Konservatiivist lordi esiletõus on seda üllatavam, et Ühendkuningriik ei kuulu euroalasse ning Westministeris mõjukas mees on varem avaldanud vastuseisu Brüsselisse minekule.

Volinikuna töötaks asepeaminister Jyrki Kataineni meeskonnas.

POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ckeri juhtimisel uue näo Federica Mogherini (41)

Jyrki Katainen (42)

Alenka Bratušek (44)

Kristalina Georgieva (61)

Itaalia Välispoliitika kõrge esindaja, asepresident

Soome Hõive, kasv, investeeringud, konkurentsivõime, asepresident

Sloveenia Energialiit, asepresident

Bulgaaria Eelarve, asepresident

Seni Euroopa Komisjonis rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise eest vastutava bulgaarlase tööd volinikuna on hinnatud kõrgelt. 2010. aastal nimetati ta nii aasta eurooplaseks kui ka Euroopa Komisjoni aasta volinikuks. Konservatiivsete vaadetega majandusdoktor on varem töötanud ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks Maailmapanga asejuhina.

Augusti lõpus Brüsselis peetud ülemkogult välispoliitika kõrge esindaja kohale asumiseks heakskiidu saanud Itaalia välisministri kandidatuur kukkus veel juulis läbi, sest mitu liikmesriiki pidas sotsialistist poliitikut kogenematuks ja liiga pehmeks suhetes Venemaaga. Pärast liikmesriikide juhtide kokkulepet on Mogherini sõnavõtud Kremli aadressil muutunud rangemaks.

Juba juunis, kui Katainen teatas Soome valitsusjuhi kohalt tagasiastumisest, oletas Soome meedia, et mõjukasse Euroopa Rahvaparteisse kuuluva Kokoomuse endisel juhil on kavas pürgida euroliidu tippametnikuks.

Kuigi Kataineni ei valitud ühele kolmest tippametikohast, annab Juncker talle komisjoni uues koosseisus ühe mõjukama asepresidendi koha.

Bratušek astus Sloveenia ajaloo kaheksanda peaministrina ametisse mullu märtsis.

Tänavu aprillis kaotas esimene Sloveenia naispeaminister vasaktsentristliku erakonna juhi valimistel aga oma koha, mis tõi mai alguses kaasa ka valitsuse vahetumise. Valitsusjuhina päästis Bratušek eurotsooni liikme Sloveenia rahvusvahelisest päästeprogrammist, mis kunagist musterriiki ähvardas.

Dimitris Avramopoulos (61)

Christos Stylianides (56)

Elżbieta Bienkowska (50)

Věra Jourová (50)

Kreeka Migratsioon, siseküsimused

Küpros Humanitaarabi, kriisijuhtimine

Poola Siseturg, tööstus, ettevõtlus

Tšehhi Justiitsküsimused, tarbijakaitse, sooline võrdõiguslikkus

Pikaaegne poliitik ja karjääridiplomaat töötas viimati kaitseministrina, kuid on pidanud ka välisministri, turismiministri, tervishoiuministri ja Ateena linnapea ametit. Konservatiivsesse erakonda Uus Demokraatia kuuluv Avramopoulos pälvis 1999. aastal Eesti riigilt Valgetähe I klassi teenetemärgi.

Harvardi ülikooli haridusega Stylianides on praegune eurosaadik, kes on töötanud ka valitsuse pressiesindajana ning parlamendisaadikuna. Euroopa Rahvaparteid esindavat Stylianidest tuntakse euromeelse poliitikuna, kes juba 1980. aastate alguses tegutses kolmandas sektoris Küprose ELI liikmesuse nimel. Ka on ta otsinud lepitust saareriigi kreeklaste ja türklaste kogukonna vahel.

Bienkowska on töötanud ülemkogu presidendiks saava Poola peaministri Donald Tuski valitsuses regionaalarengu ministrina. 2013. aastast on muuhulgas ka idamaade filoloogia magistri kraadi omandanud Bienkowska täitnud asepeaministri ning infrastruktuuri- ja arengu ministri tööülesandeid. Teda kirjeldatakse kui kompetentset ja austusväärset ametnikku.

Varem sotsiaaldemokraatide ridadesse kuulunud, kuid praegu paremtsentristlikku erakonda ANO esindav Jourová töötab Tšehhi regionaalarengu ministrina. Praha nimetas Jourová volinikukandidaadiks juulis, pärast seda kui Juncker oli andnud mõista, et soovib naiste suuremat esindatust ning võib neile seepärast anda ka mõjuka portfelli.

Pierre Moscovici (56)

Phil Hogan (54)

Marianne Thyssen (58)

Karmenu Vella (64)

Prantsusmaa Rahandus ja majandus, maksundus, toll

Iirimaa Põllumajandus

Belgia Hõive, sotsiaalküsimused

Malta Kalandus

Wall Street Journal nimetas Pierre Moscovici nimetamist majandusvoliniku kandidaadiks vastuoluliseks valikuks. Kui tuleval nädalal 57. sünnipäeva tähistava Moscovici kandidatuur pälvib Euroopa Parlamendi toetuse, saab temast üks komisjoni mõjukaimaid volinikke, kellel on suur roll Euroopa majanduse tõusule pööramisel, nagu Juncker on lubanud.

Sotsialistlikku parteisse kuuluv trotskistliku taustaga Moscovici töötas 2012. aastast kuni tänavu aprillini Prantsuse rahandusministrina. Varem on ta täitnud ka Euroopa asjade ministri ülesandeid ning selles ametis töötades pälvinud Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi. Lisaks on ta rahvasaadikuna kuulunud nii Prantsuse kui ka europarlamenti. Rahandusministrina oli tema ülesandeks pöörata euroala suuruselt teine majandus kasvule, saada kontrolli alla eelarvekulud ja vähendada töötust. Kuigi Prantsusmaale ennustatakse tulevaks aastaks tagasihoidlikku majanduskasvu, on probleemid endiselt teravad.

Volinikuna töötaks Jyrki Kataineni meeskonnas.

Paremtsentristlikku erakonda Fine Gael kuuluv Hogan oli kuni tänavu juulini keskkonnaminister. Poliitikukarjääri alustas Hogan 1980. aastatel, kuid läbilöök saabus hiljem, sest näiteks 1987. aasta üldvalimistel ei osutunud ta valituks. Esimest korda sai Hogan ministriks 1994. aastal, 1990. aastatest on ta kuulunud pidevalt ka saareriigi suurima erakonna peamiste otsustajate sekka.

Thyssen on Belgia saadikuna Euroopa Parlamendis töötanud alates 1991. aastast.

Flaami kristlike demokraatide endine juht kuulub Euroopa Rahvapartei parteiperre, kuuludes ka selle juhatusse. Juuraharidusega Thyssen on täitnud üht europarlamendi mõjukamat rolli – olnud korduvalt eelnõu ametlik raportöör.

Sotsialistist Vella on üks Malta kauaaegsemaid rahvasaadikuid. Malta Tööpartei noortekogusse astus Vella juba 1960. aastatel, tõustes üheks eeskõnelejaks.

Esimest korda valiti ta parlamenti 1976. aastal ning temast sai ühtlasi noorim maltalane, kes on osutunud valituks saareriigi esinduskokku. Ministriametit on pidanud ta kokku neljal korral, viimati turismiministrina.

Naised ja volinikukohad Jean-Claude Juncker teatas Euroopa Komisjoni presidendiks valituks osutudes, et uues komisjoni koosseisus peaks olema vähemalt 40 protsenti naisi. Kui Juncker veel lisas, et kavatseb naistele ka kõrged kohad anda, reageerisid mitmed liikmesriigid sellele nii, et vahetasid viimasel minutil oma senised meessoost kohataotlejad välja naise vastu.

Nüüd on uued volinikud teada ning Juncker ei saanud siiski oma lubadust täita, kuna kandidaate esitasid liikmesriigid, mit-

te tema. Kokku on uues komisjonis üheksa naist ja 19 meest, seega naisi on seal 33 protsenti.

Eelmise koosseisuga võrreldes pole naiste arv tõusnud, sest ka José Manuel Barroso juhitud Euroopa Komisjonis oli üheksa naisliiget. Seitsme asepresidendi seas on kolm naist – lisaks vastuolusid tekitanud itaallasele Federica Mogherinile ka Sloveenia esindaja Alenka Bratušek ja Kristalina Georgieva Bulgaarist. Eelmises koosseisus oli kaheksa asepresidendi seas kolm naist – esimene

asepresident Catherine Ashton, Viviane Reding ja Neelie Kroes.

Lisaks hakkab Taani praegune majandus- ja siseminister Margrethe Vestager uues koosseisus vastutama konkurentsipoliitika eest – tegemist on alaga, milles komisjonil on kõige otsesem võim.

Seni siseküsimustega tegelenud rootslanna Cecilia Malmström võtab üle aga kaubandusvoliniku ameti ja peab ellu viima Euroopa Liidu kavandatava vabakaubanduslepingu USAga. PM

LOE KA JUHTKIRJA LK 2, KOMMENTAARI LK 13

endist valitsusjuhti, kes peavad andma komisjonile uue hingamise.

Mis saab edasi?

• Septembris toimuvad Euroopa Parlamendis komisjoni volinikukandidaatide «ülekuulamised».

• Oktoobris hääletab parlament korraga kogu komisjoni uue koosseisu ametisse sobivuse üle.

• Novembris peaksid lisaks komisjoni presidendile ja uutele volinikele tööd alustama ka uus Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (itaallanna Federica Mogherini) ning uus Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja (poolakas Donald Tusk). allikas: pm

6 || EESTI || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA AM MIHKEL IIH HK KE E EL L NI N NIGLAS, GLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE GL

VIDINATE MÕJU. Vanematel on väga raske oma lastele selgeks teha, et nad kasutaksid nutitelefoni arukalt.

Nutitelefonid kahjustavad tõsiselt laste silmi nils niitra reporter

N

utitelefonid on seni olnud peaasjalikult tehnoloogiaajakirjanike teema – nemad kirjeldavad aina uuemaid ja vingemate omadustega telefone ning kõikvõimalikke rakendusi. Telefonid ja nende rakendused on aga jõudnud viimase nelja-viie aastaga ka laste kätte.

Nad luristavad lauas suppi, telefon kõrval. Vaatavad telekat, toksides samal ajal miskit telefoni. Nutitelefon on neil käes bussis, selle klapid kõrvas tänaval ja nad jõllitavad seda ka voodis enne magamaminekut.

Lapsevanemaid ajab see närvi ja nad küsivad aina sagedamini, kas see on nende võsukestele ka kahjulik. Varem löödi lärmi laste arvutisõltuvuse teemal, ent nutitelefonid muudavad süle- ja lauaarvutid süütuteks kassipoegadeks.

Kui kodust arvutikasutust oli lihtne piirata, sest arvuti asus reeglina kindlas kohas, siis nutitelefonid on lastel kogu aeg kaasas. Seejuures tõlgendavad nad nutitelefoni ajutist konfiskeerimist inimõiguste rikkumisena. Ja alati tuleb mängu argument, et kui nutitelefon ära võtta, siis ei saa ju lapsele ega laps ise helistada!

Lühinägelikkus süveneb Kuna nutitelefonid on jõudnud oma uudsuse tõttu massilisemalt laste käeulatusse viimase kolme-nelja aasta jooksul, puuduvad piisavalt pikaajalised ja vettpidavad uuringud, kuidas need mõjutavad lapse psüühikat ja mil määral tekitavad sõltuvust.

Selge see, et laste ajast sedavõrd suurt osa hõivaval seadmel peab olema mingi mõju ka vaimule. Kõige kiiremini mõjuvad need siiski silmadele ja siin on Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku silmaarstil Piret Jüril juba mõnedki murettekitavad tähelepanekud.

Kui veel 1980. aastate lastele

kirjutati prille välja liiga suure lugemuse tõttu, siis praegu on selliseid lapsi Jüri kinnitusel väga vähe. «Raamat on selle trükiversioonis silmale kindlasti rahulikum objekt,» lausus ta.

«Raamat on ka silmast kaugemal, sellal kui nutitelefoni ekraan on väiksem, seda hoitakse lähemal ja nii on suurem ka pinge silmale.» Sellal kui raamatu puhul liiguvad silmad rahulikus tempos realt reale, on nutitelefoni mängud silmale üsna ärritavad.

Jüri sõnul on nutitelefon silmadele raamatust mitu korda väsitavam. «Esimene kaebus on ikka see, et silmad väsivad,» seletas arst. «Silmad punetavad ja kiputavad. Aina rohkem on selliseid koolilapsi, kes ütlevad, et nad ei näe tahvlile. Selle tingib silmade lähitöö mahu oluline kasv.»

Kui laps vaatab liiga palju lähiobjekte, siis ta enam kaugemale ei näe – silm puhkab siis, kui ta vaatab kaugele. Niisiis ei saa pidevalt nutitelefoni või tahvelarvuti ekraani vaatava lapse silmad puhata.

Linnar Viigi sõnul võiks luua rakenduse, mis piirab nutitelefoni programme, kui laps on aku «tühjaks lüpsnud».

«Kui vaadata väga pikka aega ja pingsalt lähedale, tõmbuvad lihased spasmi ja uuesti kaugele vaadates ei suuda silmad sellest spasmist välja tulla ega näe enam kaugele,» rääkis silmaarst. Jüri sõnul sagenebki viimasel ajal just selliste laste vastuvõtt, kes ei näe kaugele.

Kui panna ritta erinevad kasutusel olevad ekraanid, siis neist on Jüri sõnul silmadele kõige vähem kahjulik lauaarvuti ekraan, seejärel tuleb sülearvuti ja siis tahvelarvuti – viimasel kohal on paraku seesama nutitelefon. «Nutitelefon võiks olla alternatiiv juhul, kui puudub arvuti kasutamise võimalus,» rääkis silmaarst.

Jüri kinnitusel on reegel, et mida väiksem ekraan, seda lühem võiks olla ka selle järjest korraga vaatamise aeg. «Nutitelefoni ekraan on nii väike, et silm haarab ühe vaatega sisuliselt kogu

ekraani – kui ekraan on suurem, siis silm siiski natukenegi liigub ja tema lihased töötavad.» Ja mida noorem laps, seda rohkem tuleks piirata tema nutitelefoni kasutust. «Noorem silm väsib kiiremini,» selgitas Jüri.

«Kui arvuti puhul peeti täiskasvanule mõistlikuks silma puhkusepausiks 45 minutit, siis nutitelefoni puhul peaks paus olema palju lühem – praegu soovitatakse erialakirjanduses, et kui sa oled vaadanud 20 minutit ekraani, tuleks vaadata 20 sekundit kaugusesse. Lõõgastav kaugus on alates kuuest meetrist.»

Vaatavad pikki filme Ent ka selle meetodi järgimine ei tähenda, et nutitelefoni võiks jõllitada tundide kaupa.

Kui nooremad lapsed tegelevad rohkem nutitelefonis mängimisega, siis vanemad lapsed kasutavad seda enam suhtluskanalina.

Psühhiaatrite kinnitusel tekitab mängimine lastel ka agressiivsust. Ja just telefonis mängimine on silmale kõige koormavam. Ükski erialaspetsialist ei julge jagada väga konkreetseid soovitusi, sest on vähe pikaajalisi uuringuid, ent kõigist minu vestlustest nendega tuleneb vihje, et algkoolilastele ja veel vähem koolieelikutele ei ole mõistlik osta nutitelefoni. Lapse tervis on tähtsam kui tema mangumine.

Jürit häirib tõsiasi, et lapsed vaatavad nutitelefonist pikki filme, mõnikord lausa paar tükki jutti. Kaks tundi nutitelefoni kasutamist päevas on enamvähem mõistlik piir eeldusel, et järgitakse 20 sekundi reeglit. Seejuures tuleks vahetevahel koostöös lapsega kirja panna, kui palju ta tegelikult telefoni kasutab, sest sageli pakub laps ise välja tegelikkusest lühema aja.

Perspektiivid meie võsukeste silmadele on igal juhul üsna hirmutavad: «Sattus ette lühinägevuse lõikusi tegeva kirurgi artikkel, mis kinnitas, et pideva lähedale vaatamise tõttu on lühinägevuse sagenemine oluliselt kasvanud,» lausus Jüri.

«Kui tavaliselt lõpeb miinuse süvenemine 20–21-aastastel, siis praegu jätkub progresseerumine silma pideva pinge tõttu isegi 30–40-aastastel. Siin on toodud lausa 35 prot-

senti progresseerumise kasvu, arvatakse, et järgmise kümne aasta jooksul võiks olla muutused lausa 50 protsenti.»

Jüri sõnul areneb tehnika palju kiiremini kui inimese silm. «Kui laps oma probleemiga siia tuleb ja ütleb, et ta ei näe kaugele, siis on minu esimene i kü küsimus, i k kuidas id on kodus ekraanidega – vanem ütleb, et arvutikasutusel on piirang peal,» lausus arst.

«Ja kui ma küsin, kas lapsel on nutitelefon, vastab vanem, et ta a kasutab põhiliselt telefoni.» Lapsevanem peab nutitelefoni ni mingiks väikseks tähtsusetuks tuks vidinaks, mida see kaugeltki geltki pole. See ei ole enam ammu lihtsalt alt telefon! n!

Nutitelefoefonist kuulatakse kse ka muusikat usikat ja siin iin ütles TÜ kliinikumi umi kõrvakliiniku juhataja taja Priit Kasenõmm enõmm pärast konsulteerimist st kolleeg Katrin rin Kruustükiga, ga, et lastele puuduvad duvad normid, kui kõvasti nad võiks ks lubada oma klappidel pidel lärmata.

«Kui Kui kuulata päevast päeva ja tunnist tundi di isegi mõõduka valjusega usega heli, kahjustab see lõppkokkuvõttes kuulmist mist – oluline pole mitte üksnes ksnes heli valjus, vaid ka see, kui pikalt seda kuulatakse,» lausus Kasenõmm.

«Tähtis on muidugi ka individuaalne tundlikkus, mis on väga erinev. Nii näiteks istus laps toas, klapid peas, ja isegi lap ema kuulis seda pealt. Siis tekem kiski kuulmiskahjustus ja kui kis kõrvad said puhkust, siis õnkõ neks kuulmine taastus. Teatud nek piirini kuulmine taastub, aga pii kui kõrvale puhkust ei anna, ku on kahjustus püsiv.»

Kruustük pakkus, et tema ei lubaks oma lapsel üle poole tunni päevas kõrvaklappidest tun muusikat kuulata. «Kui vanemu mad juba kõrvalt kuulevad, mima da laps endale kõrva laseb, siis on see selgelt liiga tugev heli,» lisas Kasenõmm. lisa IT-visionäär Linnar Viik on nutitelefonide kasutamise suhnu tes märksa reserveeritum, kui

tema tiitel eeldaks. «Nutitelefon on pigem lapsevanema probleem, kui ta pole osanud kehtestada oma lastele arusaadavat ja täitmisele kuuluvat nutitelefoni tit l f i reeglistikku,» li tikk lausus l Viik.

Viigil on sõpruskond, kellega ta käib erinevates Eesti piirkondades koos peredega puhkamas. «Meil on selline kokkulepe, et me jätame laste tahvelarvutid ja nutitelefonid koju,» lausus ta. «Tänavu olime nädala Peipsi järve ääres, aga nagu ikka, härdus kellegi süda ja ta peitis autosse igaks juhuks ühe tahvelarvuti ja läkski käest ära!»

Tütreke hakkas halisema, et tal on niiiiii igav! Ja siis võeti tahvelarvuti salaja pakiruumist välja ja laps oli lipsti sellega telgis.

«Peagi oli seal tema õde, siis juba ülejäänud laste seltskond ja lõpuks istus kolmeinimesetelgis kaheksa kuni 12-aastast last, kes istusid selle tahvelarvuti ümber samamoodi nagu täiskasvanud ümber lõkketule,» muljetas Viik.

Viigi sõnul võiks luua sellise rakenduse, mis piirab nutitelefoni kõiki üleliigseid programme siis, kui laps on mängimise ja veebis olemisega aku «tühjaks lüpsnud». «Siis keeraks rakendus kinni kõik muu ja jätab alles ainult kõne- ja SMSteenuse,» lausus Viik. Aga sellised teenused ei peaks olema odavad. «Sellise asja eest tuleb neilt lollidelt vanematelt, kes ei saa oma lastega hakkama, võtta ikka korralikku raha.»

Nutitelefoniga saab saa ab internetis surfata, muusikat kuulata, mänge mängida ja palju muud teha, kuid lastel kipub seadmest tekkima sõltuvus. fotod: liis treimann

POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ROHKELT RAKENDUST. Tartu Ülikooli teadlased katsid haprad hõbedast nanojuhtmed ränidioksiidiga ning avastasid, et sel viisil muutub imepeenike traat sisuliselt pragunematuks.

Tartlased lõid ideaalsed juhtmed arko olesk TLÜ/Postimees

N

eed juhtmed painduvad, aga ei murdu, võtavad väänamise järel tagasi oma algse kuju, juhivad suurepäraselt valgust, soojust ja elektrit – Tartus testitud uusi nanojuhtmeid võib tuleviku elektroonikaseadmetes oodata särav tulevik.

Sergei Vlassov võtab kätte seadme, mis kahtlaselt meenutab videomängupulti – kuni selgub, et täpselt sellega ongi tegu.

Osavad tartlased on selle ümber programmeerinud juhtima mitte ekraanikangelasi, vaid elektronmikroskoobi all olevaid seadmeid. Need seadmed suudavad väänata nanojuhtmeid edasi ja tagasi, võngutada ning teha kõiksugu muid trikke, et testida juhtmete omadusi.

Just tänu tipptasemel ja osaliselt ise valmistatud seadmestikule avastasid Tartu Ülikooli nanotehnoloogid uudse juhtme, mille omadused tõotavad sellele laialdast kasutust tuleviku elektroonikaseadmetes.

«Panime tähele, et keegi pole uurinud hübriidsete ehk tuu-

mast ja kestast koosneva struktuuriga materjalide mehaanilisi omadusi,» räägib Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli teadur Vlassov, kes oli uuringu juht. «Seesuguste nanomaterjalidega ei ole võimalik väga lihtsalt läbi viia standardseid materjalide testimise katseid nagu venituskatse.»

Esimesena võeti ette hõbedast nanojuhtmed, mille omadused on juba suurepärased: need juhivad väga hästi elektrit, soojust ja valgust. Kuid samal ajal murduvad need juuksekarvast tuhat korda peenemad traadid painutamisel üsna kergesti, lisaks reageerib hõbe õhus oleva väävliga. Just seda viimast soovisid Tartu materjaliteadlased parandada, kattes hõbetraadi õhukese ränidioksiidi, klaasi peamise koostisaine kihiga.

«On teada, et hõbetraadid vananevad õhu käes väga kiiresti. Mõtlesime, et kate kaitseb selle eest,» ütleb Vlassov.

«Aga avastasime hoopis muud.»

«Hakkasime juhtmeid painutama, lootes näha, millal need lõpuks pragunevad, aga see ei õnnestunudki,» ütleb

Osutus, et neid on üldse väga raske murda. Painutasime juhet miljon korda, kuid ei näinud ühtegi pragu.

Tartu Ülikooli teadur Sergei Vlassov

Vlassov. «Osutus, et neid on üldse väga raske murda. Painutasime juhet miljon korda, kuid ei näinud ühtegi pragu.»

Tartu teadlaste avastusele peaks rakendust jaguma. «Tuleviku nanoelektroonikas on kõiksugu rakendusi, kus esineb tihti paindeid: lülitid, resonaatorid, valguskaablid. Paranenud tugevus on kindlasti kasulik omadus,» märgib Vlassov.

Kuid see ei olnud ainus avastus. «Siis leidsime, et painutatud traatide kuju taastub tasapisi ja kui elektronkiir välja lülitada, siis taastumine peatub,» meenutab Vlassov. Selgus, et juhtmel on omadus elektronide mõjuväljas end tagasi sirgeks painutada.

See omadus lubab Vlassovi sõnul uusi traate kasutada ka näiteks beetakiirguse ehk kiirete elektronide andurina. Samas tunnistab ta, et kindlate rakenduste väljamõtlemine võiks siiski jääda teiste hooleks. Tartus soovivad teadlased keskenduda sellele, milles ollakse maailmas esirinnas ehk uudsete nanomõõdus materjalide mehaaniliste omaduste katsetamisele.

«Nüüd proovime süstemaatiliselt uurida eri katteid ja eri tuumasid, näiteks katta hõbetraate eri materjalidega,» sõnab Vlassov. «Ränidioksiid oli esimene mõte ja kohe õnnestus midagi leida. Teisi pole jõudnud veel proovida.»

Elektronmikroskoobiga töötamiseks peab Sergei Vlassov üll tõmbama kileürbi ja töövaheniks foto: margus ansu on tal videomängupult.

Nii näevad nanojuhtmed välja elektronmikroskoobi all.

foto: sergei vlassov

8 || TALLINN || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

LÜHIDALT tallinncity.ee

L

Autovabal nädalal on ühistransport juhtidele tasuta

Stroomi kergliiklustee kipub maa alla vajuma

Autovabal nädalal – 16. kuni 22. septembrini – on kõigil autojuhtidel tasuta sõidu õigus Tallinna ühistranspordis ning seda õigust tõendav dokument on juhiluba. September on Tallinnas kuulutatud keskkonnasõbraliku liikumise kuuks, mille tippsündmus on Euroopa liikumisnädalal korraldatav autovaba päev, mis sel aastal on 21. septembril algusega kell 10 Mustamäel Männi pargis. Autovabal päeval toimuvad jalgsimatk ja rattaretk ning Tallinna transpordiamet korraldab orienteerumisvõistluse ühistranspordiga.

Stroomi rannast Haabersti poole kulgeval kergliiklusteel on ühes kohas pinnas nii ära vajunud, et tee tuli sulgeda.

«Tekkinud vajumise asukoha läheduses, kergliiklustee all kaheksa meetri sügavusel asub 1200-millimeetrise läbimõõduga heitveekollektor. Hetkel tegeleme kollektori seisukorra hindamisega. Võime eeldada, et pinnase vajumine kergliiklusteel ja selle ümbruses on tingitud heitveekollektori torude vajumisest ja pinnase ärauhtumisest,» rääkis ASi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

KURIOOSUM. Õle tänava korteri laudaks muutnud vanainimene toimetati arstide hoole alla, kirjutab reporter Uwe Gnadenteich.

Koerte väljaheited ulatusid memme toas aknalauani

Päästjad püüdsid kõigepealt akna kaudu siseneda, kuid seda polnud võimalik teha, sest toa põrandat kattev koerajulkade kiht ulatus aknalauani.

Pärast pikka kauplemist tuli korteriperenaine ukse juurde, kuid teiste kuulamise asemel oli tal hulgaliselt etteheiteid nii naabritele, korteriühisfotod: erik prozes, martin ilustrumm tule kui ka mupole ja politseile.

Mupo ametnikud käisid naabrite kaebuste peale korduvalt olukorda kontrollimas, kuid korteris elav ligi 80-aastane Luule keeldus ust avamast. Sel nädalal polnud naist paar päeva näha. Koerte haukumine muutus järjest valjemaks ja korterist leviv hais aina tugevamaks ning lõpuks kutsuti appi päästjad.

Eakas korteriperenaine viidi politsei saatel kiirabiautosse, mis ta psühhiaatrite hoole alla toimetas. Paraku oskas proua häälekalt oma õigust nõuda ning puistas juriidilisi termineid vasakule ja paremale. Küsimusele, mis saab temast ja tema korterist edasi, ei osanud ükski ametnik vastata.

Naabrite küsimusele, kas korteriuks tuleks kinni pitseerida, vastasid politseinikud: pole mõtet, seal ju vara ei ole.

Niisugune näeb välja tuba ühe Pelgulinna puumaja esimese korruse korteris. Teises toas ja köögis on sopakiht põlvekõrgune. Kõrvalkorteri elanikud olid sunnitud oma poole peale ehitama mitmekümne sentimeetri paksuse lisavaheseina, mis neid läbi seina tungiva haisu eest kaitseks. Kuna vanaproua on ühistule ka kõvasti võlgu, on ühistul teoreetiliselt võimalik algatada korteri sundvõõrandamine. Kas keegi niisugust korterit osta tahab, on muidugi iseküsimus.

Korterist toodi välja üheksa koera. Neist paar nägid välja nii, nagu oleks neil lähiajal järglasi oodata. Eile nägid ka majaelanikud naabri koeri esmakordselt, sest aastate jooksul polnud ükski neist õues käinud. Kui mõni koer suri, mattis vanaproua ta aianurka ja leidis uue neljajalgse.

kood avab video sündmuskohalt

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Ületuleval nädalal jõuab ringlusesse uus kümneeurone Eesti Pank hakkab 23. septembril ringlusesse laskma uue kujunduse ja turvaelementidega kümneeuroseid pangatähti. Esimese seeria kümneeurosed pangatähed kehtivad maksevahendina edasi ja neid saab keskpangas tähtajatult vahetada. Küll aga kõrvaldatakse neid järk-järgult ringlusest ja lõpuks kaotavad need kehtivuse maksevahendina. Sellest teavitatakse inimesi aegsasti ette.

ÄRILAUSE Päevselge, et Eesti lihaga on Soome turule sisse saada päris keeruline, mistõttu oli vaja kohalikke kaubamärke ning kontakte kaubandusega.

2 VAATA

Eesti ja Soome vahel katkes elektriühendus Eesti võrguoperaatori Elering teatel on EestiSoome elektriühendused EstLink 1 ja EstLink 2 rivist väljas ning jäävad esialgse info järgi tööst välja ka täna. EstLink 2 lülitus välja teisipäeva hommikul, selle põhjus oli alalisvoolu tagasivooluahela diferentsiaalkaitse rakendumine, teatas Elering. Eile hommikul lülitus rikke tõttu Harku konverterjaama jahutussüsteemis välja EstLink 1. Elering alustas kohe rikete kõrvaldamist. majandus24.ee

440 000 turisti peatus juulis Eesti majutusettevõtetes.

Atonen ähvardab Palot kohtuga Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen tegi mitu kuud tagasi majandusminister Urve Palole avaldused lahkuda riigifirmade nõukogudest.

Eesti Posti nõukogu esimehe kohalt pole teda aga vabastatud. Atonen kirjutas sotsiaalmeedias, et tal tuleb ilmselt Palo kohtusse kaevata. «Eestis on poliitik, kes arvab, et tema võib kõike, eirata isegi teise inimese vaba tahet ning põhiõigusi. Esitasin umbes kolm kuud tagasi majandus- ja kommunikatsiooniministrile avalduse enda vabastamiseks Eesti Posti nõukogust hiljemalt 15. juuliks. Eks proual oli suvel palju tegemist, aga nüüd hakkab asi piinlikuks minema,» kurtis Atonen Facebookis. majandus24.ee

Endises Tartu Pere leivatehases veebruaris tööd alustanud OÜ Eesti Leivatööstus prognoosib tänavu käibeks 4,5 miljonit eurot ning plaanib tuleval aastal käivet kahekordistada. Ettevõte toodab leiva-, saia- ja kondiitritooteid. majandus24.ee

Dollar on hakanud järsult tugevnema USA dollari kurss on hakanud teiste valuutade suhtes järsult tugevnema. Jeeni suhtes tugevnes dollar teisipäeval kuue aasta kõrgeimale tasemele, 106,30 jeenini ning suuremate valuutade korvi suhtes tõusis dollari kurss 14 kuu kõrgeimale tasemele. majandus24.ee

OMX TALLINN

766,29 ▼ –0,11%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

6,48 ▲ +16,14%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,020 0 Baltika 0,499 2,89 Ekspress Grupp 1,060 0 Harju Elekter 2,600 -0,38 Järvevana 0,834 0,24 Merko Ehitus 7,110 0,28 Nordecon 1,030 3,00 Olympic Group 1,960 0,51 Premia Foods 0,640 -1,84 Pro Kapital Grupp 2,550 0 Silvano Fashion 1,720 0,58 Skano Group 1,010 -7,34 Tallink Grupp 0,658 -1,05 Tln Kaubamaja 5,000 0 Tallinna Vesi 12,600 0 Trigon Property 0,479 0

10.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,415 1,75 Hiina jüaan 7,925 0,09 Jaapani jeen 137,900 0,73 Kanada dollar 1,421 0,35 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,201 0,35 Poola zlott 4,203 0 Rootsi kroon 9,182 0,12 Rumeenia leu 4,425 0,1 Šveitsi frank 1,207 0,1 Briti naelsterling 0,801 0,09 Taani kroon 7,444 -0,01 Tšehhi kroon 27,724 0,17 Ungari forint 316,130 -0,22 USA dollar 1,293 0,21 Venemaa rubla 48,212 0,75

bns

Pangatähte kallutades ilmuvad hologrammil – paremal asuval hõbedasel ribal – nähtavale vanakreeka mütoloogiast tuntud Europe portree, euro sümbol, akna kujutis ja pangatähe nimiväärtus.

1

Vaata pangatähte vastu valgust.

Nähtavale ilmub pangatähe nimiväärtus ja akna kujutis.

Uus Nähtavale ilmub ka vanakreeka mütoloogiast tuntud Europe portree.

1 1

uus

Portreehologramm

KÄIBIV KÜMNEEURONE

Portreevesimärk P t

Vandeadvokaat Sven Papp. Postimees, 10.09

Eesti Leivatööstus loodab käivet kasvatada

Ka teise seeria europangatähtede ehtsust saab kontrollida abivahendeid kasutamata. Piisab, kui pangatähte katsuda, vaadata ja kallutada.

2

Uus Pangatähe esikülje vasakul ja paremal serval on lühikesed reljeefsed jooned.

vana

Smaragdroheline number

1

Pangatähte kallutades võib vasakus alumises nurgas kujutatud läikival nimiväärtusel näha üles ja alla liikuvat valgusefekti. Lisaks muutub nimiväärtuse trükivärv smaragdrohelisest tumesiniseks.

KATSU

Reljeeftrükk Relje

Turvaniit Pangatähte vastu valgust vaadates on turvaniit nähtav tumeda ribana. Turvaniidil on väikeses valges kirjas euro sümbol ja pangatähe nimiväärtus.

Pangatähe paber on katsudes tugev ja krabiseb.

Reljeeftrükk Põhimotiivi, teksti ja nimiväärtuse trükivärv on tihedam.

LÕHKISE KÜNA EES. Riigihange parvlaevaliinidele käitaja leidmiseks on nurjumas, sest Tallinna Sadam ja Saaremaa Laevakompanii sellel tõenäoliselt ei osale.

Parvlaevaliinide hange ähvardab läbi kukkuda aivar õepa reporter

M

ajandusministeeriumi korraldatud hanke lõpptähtaeg on esmaspäeval ja kuni selle saabumiseni ei taha majandusminister Urve Palo hanget veel läbikukkunuks tunnistada. «Ma ei saa, ma ei tohigi spekuleerida ja turule indikatsioone anda,» ütles ta.

Riigihange Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidele kümneks aastaks käitaja leidmiseks algusega oktoobrist 2016 kuulutati välja kevadel. Ministeerium saatis kutse hankel osalemiseks tosinale reederile, kellest paljud, tõsi küll, ei saanud esimesel katsel kutset kätte. Üleeile saatis praegu laevaliinidel sõitva Väinamere Liinide OÜ emaettevõte Saaremaa Laevakompanii (SLK) ministrile kirja sooviga, et hanke tingimusi muudetaks. Kirjas vihjati, et kui tingimusi ei muudeta, siis nemad konkursil ei osale.

«Saaremaa Laevakompanii soovib Teid teavitada, et soovib ja on ise või tütarettevõtte Väinamere Liinid OÜ kaudu valmis tegema eelnimetatud hankemenetluses pakkumuse,» seisab SLK juhi Tõnis Rihvki allkirjaga kirjas.

«Samas on siinkohal äärmiselt oluline rõhutada, et mõistli-

ku ja reaalselt täidetava pakkumuse esitamine on suuresti raskendatud hankedokumentidega kehtestatud ebareaalsete tähtaegade ning pakkujate kahjuks kehtestatud muude ebaproportsionaalsete tingimuste tõttu.»

SLK märgib, et on sõlminud laevatehastega kokkuleppe uue parvlaeva või parvlaevade ehitamiseks, kuid hankes esitatud tarnetähtaegadest pole tegelikult võimalik kinni pidada.

Hanke tingimuste järgi peaks pakkujal olema kahe aasta pärast ehk 1. oktoobriks 2016 neli nõuetekohast parvlaeva. SLK-l on kasutada kolm laeva: need, mis praegu mandri ja suuremate saarte vahet sõidavad.

«Eelnimetatud ajaperioodi jooksul ei ole tänases turuolukorras ega tootmisvõimsuste juures võimalik isegi ühe uue ja hankedokumendi tingimustele vastava parvlaeva ehitamine. Ükski laevaehitaja ei ole valmis võtma sellist ebareaalselt täidetavat kohustust,» kirjutas Rihvk ministrile saadetud kir-

jas. Riigiettevõte Tallinna Sadam, kes on omanikult saanud selge suunise hankel kaasa lüüa, pidi nädala alguses oma hanke nelja sobiva parvlaeva ostmiseks või ehitamiseks läbikukkunuks tunnistama. Üleeile koos istunud riigiettevõtte nõukogu volitas juhatust laevaotsinguid aga jätkama. Ettevõtte juhatuse liikme Allan Kiili sõnul püütakse nüüd laevu hankida otseläbirääkimiste teel tootjate ja laevaomanikega.

Kaks aastat on ikkagi aega.

Usun, et leiame lahenduse, ma töötan selle nimel lõpuni. Praegu oleme targemad: sellise hanke läbiviimiseks peaks olema minimaalselt neli aastat aega.

Majandusminister Urve Palo

«Oleme endale seadnud eesmärgi ministeeriumile kokku panna optimaalne variant, niiöelda parim pakkumine, mida

SLK: hange on riigi suunas kaldu Üleeilses kirjas majandusminister Urve Palole märkis Saaremaa laevakompanii juht Tõnis Rihvk, et hanke tingimused ei vasta heale rahvusvahelisele tavale ning soosivad ülemäära riiki.

Konkreetselt tõi Rihvk näiteks lepingupartnerite kohta info andmise kohustusest ning viie miljoni euro suurusest leppetrahvist rääkivad hanke paragrahvid. Majandus-

ministeeriumi lennundusja merendusosakonna juhataja Jaak Kaabel nentis, et müügilepingu projekti asendamise võimalus rahvusvaheliselt tunnustatud laeva müügilepingu vormiga on hankedokumentides kirjas. «Riik peab tähtsaks, et uuel lepinguperioodil oleks tagatud ühistransporditoetuse kasutamise läbipaistvus ja kontrollitavus,» ütles Kaabel. «Rõ-

hutame, et hankelepingu kohaselt peab olema tagatud aruandluse esitamine selle nõutavas koosseisus. Aruande vorm on samuti hankelepingus olemas ning me ei pea ühtegi kululiiki selliseks, mille eraldi väljatoomine oleks allhankijate kasutamise korral ebamõistlik või võimatu.»

Leppetrahvi ei pidanud Kaabel ülearu suureks.

Aivar Õepa

lähipiirkonnas võimalik kokku seada on,» ütles Kiil.

Tallinna Sadam kavatseb laevu osta või lasta ehitada ühe- või paarikaupa, mitte enam nelja korraga. Teiste seas räägitakse läbi isegi SLK praeguste laevade omanikega. SLK kuulub Vjatšeslav Leedole, laevad aga mitte – nende omanikud on kinnisvaraärimehe Olav Miiliga seotud holdingfirmad.

On vähetõenäoline, et Tallinna Sadam hanke lõpuni jäänud paari päevaga neli nõuetekohast parvlaeva leiab.

Riigifirma parvlaevahanke läbikukkumine oli ilmselt ka see uudis, mis ärgitas SLKd ministrile kirjutama ja soodsamaid hanketingimusi kauplema, sest nüüd lahutab hanget võimalikust läbikukkumisest vaid see, kas SLK suvatseb pakkumuse teha.

Urve Palo sõnul siiski SLKle järeleandmisi ei tehta. «Kuna kiri tuli kaks tööpäeva enne tähtaja lõppu, ei näe ma praegu võimalust nii kiiresti hanketingimusi muuta,» ütles ta.

Kui hange läbi kukub, on riigil Palo sõnul seaduse järgi kaks võimalust: kas kuulutada välja järgmine hange või astuda otseläbirääkimistesse ühe või mitme laevnikuga. «Kaks aastat on ikkagi aega. Usun, et leiame lahenduse, ma töötan selle nimel lõpuni,» ütles ta.

Nii nagu Rihvk tõdeb ka Palo, et kaks aastat on laevaehituses liiga lühike aeg. Riik oleks pidanud hakkama Saaremaa ja Hiiumaa liinidele käitajat otsima mitu aastat varem.

POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ERINEVAD SOOVID. Ida-Ukraina mässulised oma sõnul millegi vähema kui täieliku iseseisvusega ei lepi.

Porošenko lubas mässulistele eristaatust kadri veermäe toimetaja

U

kraina president Petro Porošenko lubas eile anda IdaUkraina separatistlikele oblastitele suuremat autonoomiat, kuid lisas, et ei luba siiski lasta riiki lõhki käristada. Mässulised jäid aga oma seisukohale: nemad vajavad täielikku iseseisvust.

Porošenko ütles oma ettepanekut esitades esimest korda otse välja, millest ta on nõus möödunud reedel sõlmitud rahuleppe eest loobuma. Vaenupooled leppisid küll relvarahus kokku, kuid küsimus, kes kontrollib separatistide käes olevat territooriumi, jäi seal lahtiseks.

«Luganski ja Donetski oblasti kindlate piirkondade eristaatust määratlev seaduseelnõu jõuab ülemraadasse järgmisel nädalal,» ütles Porošenko Interfaxi teatel eilsel kabinetikohtumisel. Porošenko sõnul korraldatakse nendes piirkondades valimised, et kohalikud elanikud saaks endale juhid valida.

«Tõenäoliselt meid Donetski ja Luganski elanike valitud saadikud ei rõõmusta,» sõnas Porošenko kahele separatistide kantsile viidates, kuid lisas, et valimised on siiski paremad kui automaadituli. Alates sellest, kui Ukraina valitsuse terrorismivastast operatsiooni hakkasid tabama tagasilöögid, on Porošenko olnud surve all, et ta loobuks mässuliste kontrolli all olevatel aladel keskvõimust. Lääne hinnangul

Venemeelsed separatistid eile Donetski lennujaama viival teel.

foto: afp/scanpix

Vägisi Venemaale viidud režissöör ja naislendur võivad täna vabaks saada Venemaal vahi all olevad Ukraina sõjaväepiloot Nadja Savtšenko ja režissöör Oleh Sentsov võidakse täna vahetada välja Ida-Ukrainas valitsusvägede kätte langenud venemeelsete mässuliste vastu.

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juht Valentõn Nalõvaitšenko sõnas eile ajakirjanikele, et Savtšenko ja Sentsov on vahetatavate inimeste nimekirjas, kirjutas Raadio Vaba Euroopa. Donetski oblasti separatis-

tid kinnitasid, et vabastamine lükkus eile edasi ja võib toimuda täna.

5. septembril, kui Kiievi ja separatistide vahel sõlmiti relvarahu, kutsuti seal üles ka pantvange ja ebaseaduslikult vangis hoitavaid inimesi kiirelt vabastama.

Vene pool on esitanud Sevtšenkole süüdistuse seotuses mürsurünnakuga, mis põhjustas Ida-Ukrainas kahe Vene ajakirjaniku surma. 31-aastane lendur langes juunis pärast

30 päeva lahingutegevust vabatahtlike võitlejate pataljoni Aidar koosseisus Luganski oblastis vangi. 8. juunil sai teatavaks, et Savtšenko viibib Venemaal Voronežis eeluurimisvanglas.

Sentsovi kahtlustavad nad Krimmi annekteerimise järel kavatsuses korraldada terrorirünnak. Mees võeti kinni mais, kui oli deklareerinud, et ei tunnusta anneksiooni. Praegu viibib ta Moskva Lefortovskaja vanglas. PM

aitas Kiievi ebaedule suuresti kaasa Vene sissetung.

Viimastel päevadel on Porošenkot teravalt kritiseerinud rivaalitsev Euroopa-meelne erakond, mille sõnul paistab rahuleping ähvardusena Ukraina territoriaalsele terviklikkusele. «Minski protokollis pole ega saagi olla mainitud föderaliseerumist, eraldumist ega mingeid rahvavabariike,» sõnas Porošenko. «Me ütleme, et seaduseelnõu kohaliku omavalitsuse ajutisest korrast Donetski ja Luganski oblasti üksikutes piirkondades näeb selgelt ette nende regioonide staatust Ukraina koosseisus,» lisas ta.

Mässuliste liidrid nõuavad aga jätkuvalt täielikku sõltumatust Kiievist. «Me kutsume kogu südamest kehtestama Donetski oblasti piires täielikult iseseisvust. Niipalju kui mina tean, on meie kolleegid Luganski vabariigis samasugusel positsioonil,» sõnas nn Donetski rahvavabariigi isehakanud asepeaminister Andrei Purgin.

Reedel sõlmitud vaherahust on valdavalt kinni peetud, olgugi et pooled teineteist selle rikkumises süüdistavad. Donetski ja Luganski oblastist on praegu umbes üks kolmandik mässuliste käes. Eile öösel oli miljonilinn Donetsk rahulik, teatas linnavolikogu. Elanikele on gaas ja elekter vahepealsete katkestuste järel taas kättesaadav, kuid vett mõnes linnaosas parandustööde tõttu pole.

Venemaa presidendi abi Juri Ušakov sõnas eile Interfaxile, et nii Vene kui ka Ukraina pool on rahul relvarahu kulgemisega. Porošenko kinnitusel on Venemaa toimetanud ka ligi 70 protsenti Ukraina territooriumil viibinud sõduritest kodumaale tagasi.

Kanada leidis ligi 170 aastaks kadunud polaarlaeva liisa tagel liisa.tagel@postimees.ee

Kanada peaminister Stephen Harper teatas teisipäeval, et leitud on üks 1845. aasta mais polaarretkele suundunud sir John Franklini seni teadmata asjaoludel kadunud laevadest. Briti arheoloog William Battersby kirjeldas leidu kui suurimat arheoloogilist avastust pärast Egiptuse vaarao Tutanhamoni hauakambri avamist. Sir Franklini ekspeditsiooni saatuse kohta seni teada olevad infokillud on andnud küllaldaselt ainest mitmetele ajaloolastele, kirjanikele, muusikutele ja kunstnikele – võitlus loodusjõududega, kannibalism, hullumeelsus ja ääretud arktilised jääväljad.

Ei ole veel selge, kumma Briti kuninglikule mereväele kuulunud alustest Kanada uurijad leidsid – Erebuse või Terrori –, ent sonaripiltidelt on näha, et laev on küllaltki hästi säilinud, mistõttu uurijad loodavad saada sealt olulist infot

Sir Franklini laev Terror jäävangis. foto: wikipedia

ekspeditsiooni saatuse kohta.

Otsitud on neid laevu sealjuures juba 1848. aastast saadik.

1845. aastal seilas Briti kuningliku mereväe ohvitser kapten Franklin kahe laeva ja 129 mehega Suurbritanniast Kanada põhjaosa suunas, et kaardistada Loodeväil – Atlandi ookeanit Vaikse ookeaniga ühendav laevatee läbi Arktika. See pidi olema kaardistusretkede superstaari sir Franklini viimane merereis, mis võeti ette äärmiselt moodsate ja hästivarustatud aurulaevadega. Meeskonnaliikmetele tähendas see siis-

ki viletsat toitu, kitsaid tingimusi ja räpast pimedust.

Viimast korda nägid teised eurooplased laevu sama aasta juuli lõpus Baffini lahes. Edasised teated meeskonna saatusest on kogutud juba sir Franklini päästeoperatsioonidel, kus kedagi päästa ei õnnestunud, ja otsinguretkedel, mis püüdsid juhtunusse veidigi selgust tuua.

1846. aastal jäid laevad Beechey saarele talvituma, ehkki veetee oli toona laevaga läbitav. Soodsad ilmaolud ei naasnud aga enam kunagi ja sama aasta septembris külmusid laevad Kuningas Williami saare lähistel kinni. Et laevad seal olid, on talletunud ka sealsete põliselanike inuittide suulises pärimuses.

Meremehed jätsid ka ise endi sealviibimisest selgeid sõnumeid – Kuningas Williami saarele 1848. aasta 25. aprilli kuupäevaga jäetud kirjast selgub, et sir Franklin suri 1847. aasta juunis ja meeskond talvitus saarel kaks aastat. Karmides oludes

ellu jäänud meeskonnaliikmed otsustasid 1848. aasta 26. aprillil alustada liikumist Kanada poole. Ekslevaid meremehi nägid aeg-ajalt ka inuitid.

Hilisemate ekspeditsioonide käigus mitmetest matmispaikadest leitud surnukehasid uurides on kindlaks tehtud, et nii mõnelgi neist võis olla füüsilisi ja psüühilisi probleeme põhjustav pliimürgitus, mis saadud lohakalt tinutatud konservikarpidest või tõenäolisemalt laeva enda osadest. Peamise surmapõhjusena on tuvastatud kopsupõletik.

Meremeeste maiseid jäänuseid uurides on leitud aga ka kannibalismile viitavaid jälgi – väga võimalik, et kurnatud ja meeleheitel mehed sõid oma kaaslasi.

Kanada alustas ulatuslikke otsinguid taas 2008. aastal, eesmärgiks nii selgitatada ajalugu kui ka osaleda võidujooksus Arktikale. Nimelt tahab Kanada ka tõestada, et neil on õigus soojenevates ilmastikuoludes läbitavaks muutunud Loodeväilale.

Ukraina kriisi, mille sisuliselt provotseerisid ja tekitasid mõned meie lääne partnerid, kasutatakse nüüd NATO taaselustamiseks.

Venemaa president Vladimir Putin süüdistas läänt Ukraina kriisi tekitamises.

Merkel toetab uusi Moskvavastasteid sanktsioone Saksa kantsler Angela Merkel toetab Euroopa Liidu uute Moskva-vastaste sanktsioonide kehtestamist, kuni on selge, et Ida-Ukraina rahuplaani viiakse täies ulatuses ellu.

Euroopa Liit jõudis kokkuleppele uutes meetmetes seoses Ukraina kriisiga, kuid lükkas nende kohese jõustamise edasi. Merkel ütles eile Saksa parlamendis, et olukord IdaUkrainas on paranenud, kuid rahuplaani mitme punkti täitmise asjus pole endiselt selgust. «Toetame sanktsioonide avaldamist ELi väljaandes ja ma loodan, et sellekohane otsus tehakse peatselt,» ütles kantsler. Sanktsioonid jõustuvad nende avaldamise hetkest bloki ametlikus väljaandes. Euroopa Liit jõustas augusti algul pärast kuudepikkust kõhklust Venemaa-vastased majandussanktsioonid, mis puudutavad riigi pangandust, kaitsetööstust ja energiasektorit. BNS

Kerry: üleilmne koalitsioon purustab pühasõdalased Rahvusvaheline koalitsioon, mida Ühendriigid üritavad moodustada pühasõdalaste purustamiseks Iraagis ja Süürias, saavutab edu, kinnitas eile USA välisminister John Kerry.

«Me kõik teame – usun, et oleme selles täiesti veendunud –, et meie üleilmne koalitsioon suudab likvideerida selle ohu nii Iraagis, sealses regioonis kui ka kogu maailmas,» ütles Bagdadis visiidil viibiv Kerry. Kerry lubas, et ISi-vastase strateegia raames, mida tutvustas eilses telepöördumises USA president Barack Obama, kujundatakse ümber ka Iraagi relvajõud, USA välisminister arutas Bagdadis Iraagi uute juhtidega nende osa rahvusvahelistes püüdlustes alates juunist suured Iraagi alad hõivanud pühasõdalaste peatamiseks. BNS

11

inimest,

sh kaks ministrit, võeti eile Bosnias miljonitesse eurodesse küündiva maksupettuse tõttu vahi alla.

Krimmi liider nõuab Šotiga võrdset kohtlemist Kui maailm peaks tunnustama Šotimaa iseseisvust, tuleks tunnustada ka Venemaaga liitunud Krimmi, ütles eile poolsaare Kremli-truu juht Sergei Aksjonov (pildil). Kui lääs tunnustab Šotimaa referendumit Suurbritanniast lahkulöömiseks, ei ole neil teist võimalust kui tunnustada ka Krimmi eraldumist Ukrainast, ütles Aksjonov. Šoti iseseisvusreferendum toimub 18. septembril, arvamusküsitlused ennustavad tasavägist seisu. Krimm eraldus Ukrainast ja ühines Venemaaga märtsis korraldatud rahvahääletusega, mida ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud. BNS

Poola sulgeb saatkonna Kabulis Poola sulgeb selle aasta lõpus oma saatkonna Kabulis, ütles eile välisministeeriumi esindaja Marcin Wojciechowski. «Selle aasta lõpus suletakse Poola diplomaatiline missioon Afganistanis. Poola kohalolek selles riigis edaspidi veel otsustatakse,» ütles kõneisik.

Selle nädala algul otsustas ministeerium julgeolekukaalutlustel peatada Poola saatkonna töö Bagdadis. Tundmatuks jääda soovinud allikate sõnul on Kabuli saatkonna sulgemise peapõhjus suured ülalpidamiskulud. BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

anneli kannus

Meie rahvaste saatuse üle mõtiskledes tasub tähele panna Soome silla seisukorda ja ärevaid noote kuuldes olla eriti tähelepanelik, kirjutab ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor

Tasuta tervishoid?

Soome silda paugatie S

S

oome sild on tuntud poeetiline kujund soome sugu rahvaste ühtsuse kohta, mis esineb sagedase motiivina juba meie rahvalauludes ja muistendeis. Tuttav on see «Kalevipojastki»: «Mis sest tammest tehtanessa? / Tüvist tehti tugev silda, / Painutati kena parve / Kahel aarul üle mere. / Üks viis saarelt Viru randa, / Teine aaru Soome randa, / Seep se kuulus Soomesilda.»

(1. tr, 1862, VI laul.) Ärkamisajal, kui oli vaja tunda vaimset tuge sugulasrahvalt Soome lahe põhjakaldal, tõi Soome silla kujundi aktiivsesse kasutusse Lydia Koidula, kasutades seda motiivi hulgas luuletusis: «Käsis kivi, kaenlus kannel, / Suguvennad, ühel vannel: / Tõusku Soome sild!! Üks meie sõna, üks meil meel, / üksainus meie mõte! // Õnn sulle, Soome silda!» Jt. Samast vaimust kantuna on alates 1920. aastaist Soome silla kujundit tarvitatud veelgi laiemas tähenduses – nimelt kui vaimuilma taristuobjekti, mis ühendab kõiki soomeugri riike, niisiis peale Soome ja Eesti ka Ungarit ning meie kõigi ühistegevust muude hõimurahvaste suunal.

Seppo Zetterberg on tõdenud, et luulelisest metafoorist poliitiliseks kasvas Soome sild Vene 1905. aasta revolutsiooni päevil, kui ärksamad eestlased lahe põhjakaldal paopaika leidsid. Tingimata tuleb siin täpsustada, et ei siis ega ka kogu hilisema ajaloo jooksul pole Soome sild tegelikult pidanud vastu ametlikule poliitilisele agendale kahe maa vahel – sild on ikka jäänud pigem rohujuure- kui pärisdiplomaatia teenistusse.

S

eevastu pärispoliitikud, kes on otsustanud Soome ja Eesti saatust, on silda õieti kasutanud ainult kõige rahulikumatel aegadel oma pidukõnedes, kuid ärevamatel aegadel on ühistöö Soome sillal üsna unarusse jäänud ning keskendutud on hoopis muudele geopoliitilistele suundadele.

Sest alati on tundunud, et kuskil on olulisemad sidemed, kuskil on olulisemad paktid ja lepped, mida sõlmida otse suurriikidega, et oma riigi tulevikku kaitsta.

Nii tantsimegi teine teises silla otsas ehk lahe kahel kaldal oma tantsu, teist kuulmata. Nii oli see baaside lepingu päevil sügisel 1939, aga näiteks ka 1975. aasta Helsingi protsessi aegu: kas mäletas siis keegi, mis maa on vaid 80 km kaugusel? Soome sild oli katki. Ka Konstantin Päts hõikas oma ühisriigi idee välja juba liiga hilja, alles siis, kui Eesti oli juba «müüdud», ning silla teises otsas ei kuulnud teda keegi, ja nii järjest veel ka 1991. aastani.

Kõige raskematel aegadel on see sild olnud täiesti purustatud, nii oli see poolsajandi vältel, mil silla oli läbi lõiganud raudne eesriie.

Soome silla asemel haigutas Soome lahel tühjus ja veiklesid nõukogude piirivalvurite vihurpilgud. Hruštšovi sula ning president Kekkose tegevus viisid lõpuks selleni, et silla varemetel hakkas sõitma liinilaev, nii tekkinud pisikest purret tugevdas hilisematel aastatel Soome televisioon, mis eeterlikul kujul kunagise silla asemel levis.

Läbi aja on Soome sillale toetudes rõhutatud meie rahvaste sarnast saatust, mis seisneb muu hulgas ka ühesugustele ohtudele vastu seismises. Millised need on, pole vaja meile seletama hakata, selge on see niigi. Eriti praeguses maailmas.

M

eil on üldiselt sarnased eesmärgid – iseolemine, iseotsustamine, vabadus, lõpuks omariiklus ja sõltumatus –, kuid ajaloo keerdkäikudes oleme tihtilugu kaotanud teineteist silmist ja liikunud eri teid. Need on olnud karmid ajad, mil Soome sild pole olnud kasutatav või on see olnud lausa purustatud. Suure ilmapoliitika kõrval, kus väikerahvaste omariiklus näib võimalik eeskätt suurvõimude heasoovlikkusest (suusoojaks viidatakse vahel ka rahvusvahelisele õigusele), ei tundu pisikesel «kohalikul» sillal üldse mingit reaalset tähendust olevat. Mida keerulisem on rahvusvaheline olukord, seda tühisemaks, pelgaks luuleõieks taandub «pärispoliitika» ees ka Soome sild – see meid ju ei kaitse!

Neil aegadel on ikka tundunud, et me peame ise kahel pool silla otstes rabelema ning üle mere on harva aega vaadata, rääkimata koos tegutsemisest. Just välispoliitiliselt rasketel aegadel kipub Soome silla korrashoiu vajadus ununema ning sild ilmutab murenemise märke.

Kahjuks võib märke, et sild on taas unarusse jäämas, aduda ka praeguste kriiside taustal. Ja küllap tundub jälle lahe mõlemal kaldal, et just siinpool tehakse õigeid valikuid ja teisel pool eksitakse.

Kas väikese rahva tuleviku tagavad n-ö Ameerika tankid või pehme poliitika, selline veelahe jookseb Soome silla all.

Mida keerulisem on rahvusvaheline olukord, seda tühisemaks, pelgaks luuleõieks taandub «pärispoliitika» ees ka Soome sild – see meid ju ei kaitse.

Eesti peab õigeks karmi liini, olles Euroopa Liidus sanktsiooninõudjate esireas. Soome peab õigeks pehmemat ja neutraalsemat suhtumist, ta ei ole olnud kiirete lahenduste poolt, mis aga Eesti hinnangul ei saa olla enam tulemuslik – Eesti välisminister on otsesõnu soovitanud Soomel senist strateegiat muuta. Kui Eesti poliitikud

on väljendanud soovi, et NATO sõjaväebaasid toodaks Eesti pinnale, siis Soome välisministri hinnangul oleks see kahetsusväärne, sest suurendaks kogu piirkonnas sõjalist pinget, mis ei ole kellegi huvides. Ajakirjanduse andmetel on Eesti ka muude piiravate meetmete arutamisel üles näidanud erilist entusiasmi, näiteks jalgpalli maailmameistrivõistluste äravõtmine Venemaalt jms. Soome on jällegi välisministri suu läbi kuulutanud, et «meie ei taha, et meie riiki kasutatakse tugibaasina tegevusele, mida Venemaa võiks võtta vaenulikuna».

S

oome president sõidab Sotši ja kohtub Putiniga. Eesti välisminister seda heaks ei kiida: Euroopa Liidul on keeruline ajada ühtset välispoliitikat, kui liikmesriigid nagu Soome viivad läbi kahepoolseid arutelusid Venemaaga.

Eestit väisab hoopis Obama, kohale kutsutud on teised Balti riigipead, Soomest kui NATO-välisest riigist mitte kedagi. Obama lubab oma Balti liitlasi kaitsta, Soomet ei mainita.

Eesti ega teised Balti riigid ei olnud Itaalia sotsialistist poliitiku ELi kõrgeks välisesindajaks määramise pooldajate hulgas. Soome välisminister on aga esimene, kes Federica Mogherinit õnnitleb. Eesti koos mitme muu Põhja-Euroopa riigiga on asutamas ühendatud ekspeditsioonivägesid, aga mitte NATO-välise Soomega, kellele jääb alliansi juures roll nagu Jordaanial või Austraalial.

Lisame siia veel Ungari otsuse sulgeda oma suursaatkond Tallinnas ning Eesti samasuguse otsuse oma saatkonna likvideerimisest Budapestis. Kui Ungari hõimurahvas on meie välispoliitikapildilt juba ammu kadunud, siis nüüd on ka silla üle Soome lahe kulgev põhitrass rohtumas.

Selge on, et Soome silla otstes on teine teistmoodi vaated tulevikule.

Tasub aga siiski meeles pidada, et kui meie omavahelised suhted ka meie riikide elu ja surma küsimuses esimest viiulit ei mängi (hoolimata olnud relvavendlusest, hoolimata kultuurisuhtlusest ning tuhandetest pere-, töö- ja kinnisvarasidemeist üle lahe) – selleks on alati olnud Venemaad ja Saksamaad ja Euroopad ja Ameerikad –, siis indikaatorväärtus on sillal seda suurem.

Niisiis tasub meie rahvaste saatuse üle mõtiskledes tähele panna Soome silla seisukorda ja ärevaid noote kuuldes olla eriti tähelepanelik.

Jakob Hurda rahvaluulekogustki leiab ohuviiteid. Kuusalus lauldakse: «Soome silda notkatie, / aluspalki paugatie, / Kuuramaa mägi kumises,» – siin on silla pragunemine kuulda rahvusvaheliseltki, nagu moodsas pruugis võiks öelda.

atute haiglasse ja saate sealt lahkumisel voodipäeva arve. Käite autojuhiloa jaoks perearstilt tõendit saamas ja maksate ka selle eest. Apteegis retseptiravimit ostes maksate osa sellest ise kinni.

Kõik teavad, et meie tasutud maksudest läheb osa riigi tervishoiukuludesse, aga kui kallis tervishoid tegelikult on?

Tervishoiusüsteemid on kõikjal kallid. Eesti on väga vähese rahaga üles ehitanud päris hästi toimiva süsteemi. Arstiabi kvaliteeti kiidetakse ülivõrdes, välismaailm on vaimustuses digiretseptist, õed teevad iseseisvaid vastuvõtte väga erinevates valdkondades. Patsientide usaldus tervishoiutöötajate vastu on suur ning Eestis koolitatud tervishoiutöötajad on hinnatud kõikjal maailmas.

Väikesi viperusi siiski on ka: tervishoiutöötajad pole just väga rõõmsad e-tervise kasutuslahenduste üle (loe: need pole kasutajasõbralikud). Samas hindavad kõik andmehulga kogunemist ning tulevikus loodetakse sellest kasu tõusvat.

Patsiendid juba näevad infosüsteemide kaudu üht-teist ka iseenda kohta ning tahavad üha rohkem infot lihtsal viisil kätte saada. Loomulikult soovivad patsiendid lühemaid järjekordi ja tervishoiutöötajalt rohkem aega ühe patsiendi jaoks, kuid kas meie tervishoius on selle jaoks raha?

M

e käime poes ja maksame kaardiga. Tellin teenust ja saan arve. Erameditsiinisüsteemis tervist kontrollides esitatakse samuti arve. Kõikidel neil arvetel on kirjas, mida olen ostnud või millise teenuse saanud. Kui tarbin tervishoiuteenust, siis tegelikult ju arvet ei saa.

Haiglad jt tervishoiuasutused arveldavad haigekassaga juba aastaid mahtude, teenuste ja arvete alusel.

Miks siis mina kodanikuna ei näe, kui kallis reaalselt on tervishoid?

Alustada võiks kohe täna. Muudame oma tervishoiukulutused läbipaistvamaks igale kodanikule.

Meie e-riigi portaalis saaks ju kuvada, milliseid tervishoiuteenuseid kodanik tarbis ja mis need reaalselt (haigekassa praeguse hinnakirja alusel) maksid. Järgmises etapis võiks kodanik näha, milliseid tegevusi on tema tervisliku seisundi parandamiseks veel planeeritud (perearsti ja -õe poolt) ja millised on nende prognoositavad kulutused. Üleriigilise digiregistratuuri töölehakkamist ootavad kõik patsiendid, aga kas ka tervishoiuasutused? Paneme kogutud andmed ja olemasoleva statistika iga kodaniku jaoks arusaadavasse keelde. Nähes, kui palju tervishoiuteenused maksavad, saab iga inimene paremini aru, kuhu lähevad tema maksud, miks on ravijärjekorrad nii pikad, kui palju haigekassa tegelikult ravimi eest tasub jms.

Samaaegselt aktiveerub sisemine kontrollimehhanism, mida patsiendiga tehti (mis on arvel kirjas) ja mida patsient sai.

See muidugi ei too raha kusagile juurde ega lahenda tervishoiukulutuste probleemi. Kuid sunniks kiiremini välja arendama uut lahendust, sest praegune meid enam edasi ei vii.

POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Väikese rahva ellujäämine

ahto lobjakas kolumnist

Eesti rahvuse säilimine eeldab vaesuse vähendamist – inimestele töö leidmist

Kuidas on seotud Eesti eesmärgid ja ettevõtluse huvid? Me peame olema avatud maailmale, kuid me ei saa võtta ühtegi riski, mis seaks ohtu kultuuri ja keele säilimise, kirjutab Robert Kitt, Swedbanki ettevõtetepanganduse juht.

SAMAL TEEMAL Robert Kitt «Väikeriigi nutikad valikud», PM 28.08

S

eni tulevad ettevõtted kiiresti kasvavate tööjõukuludega veel toime, kuna impordihinnad (sisendid) on langenud ja töötajate arvu suurendatakse üha aeglasemalt. Ikkagi seisab ettevõtjate ees raske ülesanne: kuidas olla kasumlik sellise kulustruktuuri juures? See on tegelikult aga küsimus väikese rahva ellujäämisest. Eesti majanduse ja kultuuri jätkusuutlikkus sõltub meie võimest pakkuda normaalset elukeskkonda vähekindlusta-

Eesti riigi asi on aga sekkuda kõikidesse protsessidesse, mis seavad ohtu kultuuri või rahvuse säilimise. Meil ei ole ega tule võimalust keerata selga ühegi inimese poole.

Väikekoolide surm ja sünd

LUGEJA KIRI

Lisaks on Eestis 100 000 töövõimetuspensionäri. Puuduliku tööturupoliitika tulemusena on meil üle kümnendiku tööealisest elanikkonnast töövõimetuspensionärid või nende hooldajad, kes on tööjõuturult eemal. Euroopa Liidus on Eestist suurem töövõimetute osakaal vaid Horvaatias. Statistikaameti andmeist näeb ka selget korrelatsioon regiooni töötuse ja töövõimetute arvu vahel.

Väiksema töövõimega inimeste tööjõuturule tagasiaitamine on kriitiline prioriteet kogu tööhõive seisukohalt. Üheks võimaluseks on veelgi suurendada tööhõivet vanemate inimeste ja noorte hulgas.

Seda ressurssi pole meil aga kuigi palju, kuna Eestis on vanemaealiste tööhõive määr juba niigi üsna kõrge.

Viimase aja üheks makroökonoomiliseks võtmesõnaks on olnud palkade kiire kasv. See näitab, et tööjõu puudus on muutunud krooniliseks ning töötajad suudavad seeläbi muuta palgakasvu ootuse tööandjate probleemiks.

Lisaks on palgakasvu survestanud miinimumpalga tõstmine kümne protsendi võrra juba kahel aastal järjest. See mõjutab paljusid Eesti väikeettevõtteid, kus senine palgatase on suhteliselt madal.

Lugesin hiljuti Postimehest artiklit erakoolide teemal, kus räägiti, et nende hulk on viimasel ajal märgatavalt kasvama hakanud. Artiklis toodi muuhulgas esile, et erakoolides on väiksemad klassid, mis tagavad, et õpetaja jõuab kõigile õpilastele rohkem tähelepanu pöörata. Samal ajal kui aina rohkem väikekoole (valdavalt maakoolid) on sunnitud uksed rahapuuduse tõttu sulgema, on inimesed aina rohkem hakanud hindama just väiksema õpilaste arvuga koole. Kas pole veider, et ühest otsast selliseid õppeasutusi sulgetakse, samas tekib neid erakoolide näol aga aina juurde? Üks levinum ettekääne, millega väikekoolide sulgemist põhjendatakse, on sealse hariduse kvaliteet. Räägitakse, et kõigil õpilastel, sõltumata sellest, kus nad elavad, peab olema võimalus saada võrdselt head haridust. Aga kas kõigil õpilastel ei peaks olema võimalust otsustada, millises keskkonnas nad selle hariduse omandavad? On mõistetav, et kui õpilaste arv kuivab kokku, siis ei saa koole igavesti elus hoida, ometi ei mõju pidev sulgemisjuttudega hirmutamine hästi ei väikekoolide õpilastele ega õpetajatele.

Hariduse kvaliteedist rääkides tuleb tõdeda, et väikekoolis tekivad õpilastel õpetajatega tihti väga sõbralikud suhted. Ühest küljest on see hea, sest see loob õppimiseks mõnusama ja vabama keskkonna. Teisalt on niimoodi kerge tekkima

oht, et õpilased kasutavad neid häid suhteid kurjasti ära. Siinkohal on oluline, et õpetaja suudaks ennast kehtestada.

Kindlasti on iga pedagoog kokku puutunud olukorraga, kus kogu klass meeleheitlikult kontrolltöö edasilükkamist palub, sest nii palju oli õppida ning teises ja kolmandas aines on samuti kontrolltöö tulemas. Tegelikult teavad nii koolilapsed kui ka õpetaja, et kui töö ka edasi lükata, ei muutu sellest suurt midagi.

Samasugune lugu on tööde parandamisega. Suurtes linnakoolides on selles suhtes karmim kord, väikestes sõbraliku õhkkonnaga maakoolides tehakse aga tihti erandeid. Võib-olla tuleneb see sellest, et väikekoolides võtavad õpetajad asju isiklikumalt ning kui keegi tituleerib neid nõmedaks õpetajaks, kuna nad ei lase mitu korda mõnda tööd parandada, arvavad nad, et tuleks teha järeleandmisi. Kui õpilane saab halva hinde ja muuhulgas öeldakse talle, et ta ei saa seda parandada, tekib temas esialgu muidugi pahameeletorm. Samas hindavad kõik õpilased tegelikult rohkem neid õpetajaid, kes on reeglid kindlalt paika pannud.

Esialgu võib see õpilastes trotsi tekitada, aga kokkuvõttes säästab see mõlemat poolt stressist. Õpetajad ei pea tegema pidevaid järeleandmisi ja ennast süüdi tundma ning õpilased teavad, et nad peavad lihtsalt rohkem pingutama.

Mis puutub individuaalsesse lähenemisse, mida väikekoolide puhul samuti sageli esile tuuakse, siis loomulikult on see ter-

tutele ehk meie suutlikkusest vaesust vähendada.

See omakorda viib vajaduseni, et ettevõtlus ja terve majandus oleksid võimalikult hajutatud. Lisaks hajutatusele erinevate tööstusharude lõikes, mis kahandab kontsentratsiooniriski, tuleneb vaesuse ökonoomikast, et hajutatus peab kehtima ka töö keerukuse dimensioonis. Nii võimaldatakse tööd ja palka ka väiksema ettevalmistusega ning seega vähem tasustatud inimestele. Kõigist ei saa kirurgid (ja naaberriigist mõnesaja euro eest ostetud diplomid ei lähe siin arvesse), keegi peab haiglates ka lihtsamaid – kuigi patsiendi seisukohast võib-olla vägagi tähenduslikke – töid tegema.

R

iigi võimalus on luua ettevõtlusele hea arengukeskkond. Teiseks saab riik katsetada tulevikutehnoloogiate potentsiaali. Me peame olema avatud maailmale, kuid me ei saa võtta ühtegi riski, mis seaks ohtu kultuuri ja keele säilimise.

Nagu Arengufondi mõtteraamatus «Pilgud ette» kirjutas ettevõtja Jaan Puusaag: Eesti edu saab pikemas perspektiivis mõõta vaid ühe mõõdikuga – kas me suudame säilitada oma rahvuse ja kultuuri. Tööpuuduse leevendamine on selle teekonna üks esimesi ning võib-olla ka kõige raskem vahe-eesmärk. Üks olulisi ning teenimatult vähe tähelepanu saanud alaeesmärke on tegeleda vähem kvalifitseeritud või praegu muude barjääride tõttu tööjõuturult eemale surutud inimeste tööturule tagasitoomisega. See eeldab aktiivset tööturupoliitikat, individuaalset juhtumikorraldust, realistlikke eesmärke ja ettevaatust kunstlike barjääride tekitamisega – nagu alampalk, mis küll tõstab vähemkindlustatud töötavate inimeste sissetulekuid, aga võib vähendada töökohti või kindlasti takistab uute juurdeloomist vähem lisandväärtust loovates sektorites.

Artikkel on osa Eesti eesmärke käsitlevast Robert Kiti artiklite sarjast.

vitatav. Samas, kui minna liiga individuaalseks ning iga õpilase järele ootama hakata, võib õppetöö kergesti takerduda. Jällegi on siin oluline roll õpetajal, kellel on väiksema klassikollektiivi puhul kindlasti hea meel, et tal on aega ja võimalusi rohkematele õpilastele individuaalselt läheneda. Ometi ei saa ta kõigile segaduses olevatele õpilastele teemat eraldi lahti seletada. Seega peaks paljukiidetud individuaalne lähenemine hõlmama soovitust õpilasel ka individuaalset tööd teha.

Väikekoolidel on palju positiivseid omadusi, mida suurtest tuhande õpilasega õppeasutustest on keeruline leida.

Ometi näitab praegune maakoolide sulgemise trend, et midagi tehakse seal ehk valesti. Pisikeste koolide sulgemine ja teisest otsast nende juurde tekitamine näitab, et selliste õppeasutuste järele on endiselt nõudlus – seda enam, et enamik erakoolidest avatakse linnas. Fakt, et maal olevaid väikekoole järjest sulgetakse, teeb kurvaks, sest maal olev väikekool on omakorda midagi muud kui linnas olev väikekool. Ma usun, et kui maakoolid suudavad tõestada oma võimekust anda õpilastele konkurentsivõimelist haridust nii, et maalapsed linnakooli või ülikooli sattudes šokki ei saa, on neil võimalus püsima jääda. Pidev sulgemishirm võib õpetajad küll õpilaste suhtes leebuma panna, ent kui seetõttu halveneb antava hariduse kvaliteet, pole sellest kooli jätkusuutlikkuse kohalt mingit kasu. silja ratt, üliõpilane

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

Ü

ks Singapuri pankur mainis kord, et nende pensionisüsteem on väga lihtne: to no-one no money («mitte kellelegi mitte pennigi»). Klassikaline liberaal ütleb, et kui inimene ise ei seisa hea enda tuleviku eest, ei pea seda mitte keegi tema eest tegema.

Sisuliselt kinnitab see Singapuri pensionisüsteemi, kus äraelamine on inimese enda probleem ja mitte riigi ega kellegi teise oma. Tõepoolest, Singapur võib seda endale lubada. Kosmopoliitse ja samas mittedemokraatliku keskusena tõrjub ta sobimatud minema. Sama kehtib Manhattani kohta. Kui ei ole raha seal elada, tuleb oma asjad kokku pakkida. Samas on Singapuris kriminaalkuritegu oma last kooli mitte panna, solidaarse haridussüsteemi kulu on 20 protsenti SKTst ja maailma majanduse toimimist arvestavalt antakse haridust suuresti inglise keeles, mille alused omandatakse eelkoolis. See on Singapuri «puuduliku» pensionisüsteemi mündi teine pool.

Eesti riigi asi on aga sekkuda kõikidesse protsessidesse, mis seavad ohtu kultuuri või rahvuse säilimise. Meil ei ole ega tule võimalust keerata selga ühegi inimese poole.

Eestis polnud 2014. aasta esimeses kvartalis tööd 57 000 inimesel. Samal ajal kurdavad tööandjad, et ei leia inimesi. Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgus, et pea pooled ettevõtetest tunnetavad puudust töökätest, eelkõige spetsialistide kätest. Sealjuures mööblitööstuses mainis tööjõupuudust arengu piirajana lausa kaheksa ettevõtjat kümnest. Eestis eksisteerib justkui kaks tööjõuturgu. Ühel puuduvad tööstusettevõtetesse sobivad inimesed ning teisel ei leia rakendust oma aega ja füüsilist kohalolekut müüvad inimesed (kaubandus, hõredamalt asustatud piirkonnad).

Kahe tööjõuturu vahelist lõhet on raskem ületada, kui esmapilgul tundub.

Brüsseli ristpiste

E

ile pandi punkt nädalate kaupa Euroopat hullutanud spekulatsioonidele selle kohta, kes saab millise portfelli uues Euroopa Komisjonis (EK). President Jean-Claude Junckeri ülesanne polnud kerge, 27 voliniku vahel tuli ära jagada töö, millega kümme aastat tagasi sai hakkama 14 inimest.

ELi reeglid näevad nimelt ette portfelli igale liikmesriigile.

Eesti ekspeaministrist Andrus Ansipist sai üks seitsmest EK asepresidendist. Kokku on ELis nüüd asepresidendi tiitli kandjaid 21 – Euroopa Parlamendis on neid veel 14. Neli EK asepresidentidest on Ida-Euroopa esindajad. Jutud selle territoriaalse jaotuse kadumisest on olnud ennatlikud, praeguse kaadrivahetuse raames on tegemist ühiseid kaadrihuve teostava blokiga.

Idaeurooplaste suur kontsentratsioon asepresidentide seas peegeldab mitmes aspektis poliitilist reaalsust. Esiteks on Ida-Euroopa riikidel kombeks saata Brüsselisse suurt karjääri teinud poliitikuid.

Volinikuamet on prestiižne, seda tänu ka üle 20 000 euro ulatuvale kuupalgale. Brüsseli protokoll näeb ette, et poliitilist vanemust tuleb tunnustada, ja nii ongi ekspeaministrid tõstetud asepresidendi staatusse.

Asepresidendid ise on EKs uus nähtus.

Neil ei ole «päris» volinikuportfelle ega direktoraate, mida juhtida. Neilt oodatakse laiade teemavaldkondade koordineerimist.

Ansipi puhul on selleks digitaalne siseturg ehk see, mis volinike töös puudutab digivaldkonda.

Siit jõuame teise nüansini, mis seletab Ida-Euroopa asepresidentide üleküllust. Nimelt on suuremad läänepoolsed riigid enim huvitatud tähtsatest pärisportfellidest. Nendega idaeurooplased konkureerida ei suuda. Nii sai prantslane Pierre Moscovici kaaluka rahandus- ja majandusvoliniku portfelli. Britt Jonathan Hill sai suurt võimu tähendava rahaturgude ja pangandusjärelevalve portfelli. Tähtsad pärisportfellid läksid pea kõik vanadele, Lääne-Euroopa liikmesriikidele. Portfellide tähtsust mõõdetakse valdkonna olulisuse ja käsutatava eelarve suurusega. On aga veel üks nüanss: pärisvolinikele alluvad ametnike armeed eri direktoraatides.

Asepresidentide saldo on seega üks kolmest: valdkonnad on neil olulised, kuid pärisportfellide eelarveid ega direktoraate neil pole.

S

ee ongi uuenduse Achilleuse kand.

Asepresidendid sõltuvad nii pärisvolinike kui ka Junckeri heast tahtest.

Risk oma teema, autoriteedi ja saavutustega läbi põruda on reaalne. Mis ei tähenda, et Ansip või teised asepresidendid oleks juba ette varjusurma mõistetud. Vastupidi, digivaldkonnale kui ühele tuleviku lõiketerale on garanteeritud poliitiline tähelepanu ja president Junckeri isiklik hool. Küsimus on selles, kuivõrd suudab Ansip end läbi närida Brüsseli egode, huvide, autoriteedi ja lojaalsuse ristpistest. Tema koordineerida on esmajoones portfellid, mis kuuluvad sakslasele, prantslasele, poolatarile, tšehhitarile ja belglannale. Sealjuures on Günther Öttingeri pärisportfellis sees samuti sõnad «digimajandus ja -ühiskond» (ning Öttingeri inglise keel üsna nadi).

On ilmselge, et Facebooki ja Twitteri kontota Ansip ei ole järgmise põlvkonna visionäär või tulevikukuulutaja. Parimal juhul oodatakse temalt mänedžerivõimete demonstratsiooni miiniväljal, kuhu peale paljude pärisvolinike kiivalt kaitstud territooriumide kuuluvad konsensusvaesed teemad, nagu digitaalne autoriõigus, internetivabadus, isikuandmete kaitse, digitaristu jpm – kõik võimalikud reputatsioonikalmistud.

Lõpetuseks tsitaat Junckeri kirjast, niiöelda ametijuhendist Ansipile: «Teie ülesanne on teha Euroopast maailma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia liider.»

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Pärdi päevade avakontserdi järjekord ulatus Jaani kirikust üle Vabaduse väljaku Harju tänava keskpaigani.

MUUSIKA. Kes januneb mõistmise ja lohutuse järele, see ei väsi Arvo Pärti kuulamast.

Pärdi päevad – palveränd m arvustus

rein veidemann TLÜ EHI professor / Postimees

«Pärdi päevad» 2.–11. septembrini Tallinnas

T

änase Arvo Pärdi (pildil) sünnipäevakontserdiga, mida juhatab Tõnu Kaljuste, kulmineeruvad Jaani kirikus Pärdi päevad Tallinnas. See on olnud otsekui kümme päeva kestnud muusikaline palverännak, mis võikski jääda korduma igal aastal sügiskuu hakul, kui me käime läbi alandlikkuse, patukahetsuse, Jumala igatsuse, elu ja surma müsteeriumi üle mõtiskluse tee, mille Pärt on oma sakraalse loominguga asetanud meie ette.

See on ühtlasi tänulikkukkuse tee, et saatus on kinkinud inud Eestile sellise loojaisiku, kelle tunnustamist ei pea me e siduma üksnes tema ümmarguarguse tähtpäevaga – tuleval aastal astal saab Pärt 80-aastaseks –, vaid võime seda teha igal ajal, nagu kirikussegi võidakse minna a iga jumalapäev. Muide, Pärt ise e ei loe inimelu alguseks sünni-, i-, vaid eostumishetke.

Seekordsetel päevadell elavustus Grammy auhin-naga pärjatud plaat «Adam’ss Lament». Peale selle sai ka-hes ettekandes, Eesti Filharrmoonia kammerkoori täisskõlalises ja ansambli Vox ox Clamantis kammerlikumas as interpretatsioonis kuuldavaks aks Pärdi ulatuslikum, autori sõnul õnul enam kui kaks aastat kestnud tnud «koosveetmises» sündinud «Kanon Pokajanen».

Ei saa siinkohal märkimata mata jätta, et teos ongi pühendatud atud

filhar filharmoonia kammerkoorile ja Tõnu Kaljustele. Kui mulle lubada see võrdlus, siis Kaljuste ongi Pärdi loomingule otsekui apostel Pa Paulus, kes Looja sõnumi kogu sel selle jõus ja üksikasjades koguduseni viib. gudus

Mõistmine ja lohutus Mõist Sünni Sünnipäevakontserti ennast ilmestab aga Londoni Tate Momesta derni galerii tellimusel ning India p päritolu Briti skulptori ja multimeediakunstniku Anish multi Kapoori hiiglaslikust skulptuuKapoo rist «Marsyas» « inspireeritud teos te klaverile ja orkestrile «Lamentate». Pärdi lamen« ttatsiooni ingliskeelne pealkiri näebki välja nii: «LamenTate».

Nimetatud kolme teose ümber, mida ma seekordsete päevade p kontrapunktiks söandan pidada, põimusid «Salsöand ve Regina», Re «Beatus Petronius», «Statuit ei Dominus», «Alleluia«Statu

Tropus», «Isa Agathon», «Festina Lente», «Te Deum», «Sarah was ninety years old», «Jõuluhällilaul», «Eesti hällilaul» jmt.

See viimane, ainult paar minutit kestev, läbinisti õrn, hellitav ja uskumatu piano’ga päädiv pala, on samasuguse sümboolse tähendusega, milles lahutamatuks tervikuks muutub eriline ja üldine, nagu seda on ka «Ukuaru valss». Need on Eesti kujundid. Pärt ise on öelnud «Eesti hällilaulu» kohta, et see on nagu killuke kaotatud paradiisist, ühtaegu sügavmõtteline ja ka intiimne ning et ta kirjutas selle lohutuseks «täiskasvanuile ja lapsele, kes meis kõigis elab».

Kes januneb mõistmise ja lohutuse järele, see ei väsi Pärti kuulamast. Tajusin seda 2. septembri avakontserdil. Järjekord sissepääsuks Jaani kirikusse ulatus üle Vabaduse väljaku Harju tänava keskele. Nii

palju rahvast mäletasin kirikus viimati olevat 1989. aastal esimeste jõulude vabal tähistamisel. Elu siinmail on ühtäkki muutunud nii ebakindlaks, ümbritsetuks ettearvamatusest ja sõjatrummidest, vaenust ja vihkamisest.

Olime nagu mesilassülem, kuulates «Aadama itku» ja oma võbelevat hinge.

Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praost Jaan Tammsalu juhataski kontserdi sisse sõnadega: «Et teid siin nii palju on – see on ime.» Ja seletas «Aadama itku» mõtet: see on Jumalast ära pöördunud inimese kahetsus. Tõesti, millele või kelle peale loota, kui ollakse kaotatud ülim väärtuskese?

Arvo Pärt: «Ent kes on see pagendatud Aadam? Võiksime öelda, et ta on meie kõik, kes me tema pärandit kanname. Ja see «totaalne Aadam» on maamunal kannatanud ja kurtnud tu-

Kurvameelse kangelase elu arvustus us s kerttu soans ns kirjanik

Maarja Undusk

«Kangelase elu» Avatud 16. septembrini Tallinnas Vabaduse galeriis

Elu on ainult üks hetk, lühike jalutuskäik sünni ja surma vahel, ja ka parima tahtmise juures ei jõua suurt midagi ära te-

ha. Alles hingasime sisse, kui juba tuleb hingata välja. Alles sündisime, kui juba ootab ees minek. Ainus, mis loeb, on hingamine ise, sünni pühitsemine surma inspireeriva kohaloluga, elu vääramatu kulgemise kogemine loominguna.

Maarja Undusk on oma näituse «Kangelase elu» idee põiminud ümber Albrecht Düreri tuntud graafilise teose «Melanhoolia» (aastast 1514). «Melanhoolia» repro galerii seinal tervitab vaatajat varauusajast, mil melanhooliat peeti tervisehädaks, mis

oli paljuski sarnane tänapäeval nii laialt levinud depressiooniga.

Unduski Kangelast vaevab või ka ülendab poetiseeritud raskemeelsus. Nagu Düreri vaselõikel, nii helendab ka Unduski joonistustel valgus, mõnikord piimjas, mõnikord roosa, mõnikord isegi must. See on justkui anonüümse elujõu katkematu juurdevool, mis tulles avab meie silmad kaduvikule ja minnes joonistab meie nägudele aina sügavamad kogemuskortsud, tundmata vähematki huvi selle vastu, kuidas meil läheb. Elujõud liigub

vääramatus voolusängis, pakkumata ühtki teist võimalust.

Kuigi melanhooliat näitusel jagub, on Unduski suuremõõtmelised joonistused väga armsad. Kurvameelsus neis on täidetud leppimise rõõmuga. See leppimise rõõm on justkui alkeemiline protsess, mis teeb ilusaks, isegi õnnelikuks ka kõige kurvema pildi näitusel – suuremõõtmelise joonistuse «Vita longa», millel kunstnik on kujutanud oma ema Ellen Niitu tuge ja ühendust otsimas kõrkjatelt teiselpool jõge.

Maarja Undusk «Eksinud poeg» (2014)

foto: sirja-liisa eelma

POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Järgmisel nädalal on taas põhjust pöialt hoida Eesti animatsioonile, kui ühel maailma prestiižikamal, Ottawa animafilmide festivalil võistlevad korraga (nagu Annecyski) Mait Laasi 3D-nukufilm «Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu» (pildil) ning Olga ja Priit Pärna joonisfilm «Lendurid koduteel».

Esimene neist on kutsutud pikkade ja teine sõltumatute lühifilmide võistlusprogrammi, mille võitjad saavad kaks võrdset peapreemiat ja parim lühifilm ka õiguse olla esitatud Oscarile.

Taas tuli läbida tihe valikusõel. Kokku esitati festivalile 2033 filmi 70 riigist, millest valituks osutus 101 lühikest (jagunevad erinevate võistlusprogrammide, sh tudengi-, laste- ja reklaamfilmid vahel) ja viis pikka.

Festivali juht Chris Robin-

foto: peeter langovits

muusikas handeid aastaid. Meie esiisana nägi Aadam inimtragöödiat ette ja koges seda isikliku süüna.

Ta on kannatanud kõikide kataklüsmide pärast, lootusetuse viimse meeleheiteni.»

Kellele lüüakse hingekella Ma ei valda muusikakriitika metakeelt, mistõttu mul on raske kirjeldada pühamehe Siluani teksti ülima täpsusega järgiva muusikateose faktuuri. Pärt on oma komponeerimist võrrelnud matemaatilistesse valemitesse sulgumisega. Erinevad astendused ja tuletised on tõesti tabatavad sellelegi kõrvale, kes seda sõnastada ei oska.

«Aadama itku» elavas esituses – ja seejuures missuguses koosseisus: Läti Raadio koor, Vox Clamantis ja Sinfonietta Riga – kuulates kirjutasin märkmikku teose kuulamisest saadud tunnete esimesena pähe tulevaid verbaalseid jälgi. Siin

Nagu varasematelgi näitustel ammutab Undusk ideid ka seekord enda igapäevasest elust, kus peamised tegelased on tema perekonna liikmed.

Paarisjoonistus «Ainus kokkupuutepind» ja «Lingvistiline mets» on siiras laul abielust, kus kirjandusteadlasest mees on armunud raamatutesse. Ainus, mis teda sõnaniidistikuga üheks saamisest eraldab, on naise soojalt tukslev selg, mis kumab justkui roosa kuu raamaturiiulit täitvate sireenide kutses. Vaid see malbe roosasus, oskus olla vaikne, aga kohal, leping Kuuga – vaid see hoiab meest tagasi sukeldumast narratiivi, kus keegi päriselt ei sünni, seksi ega sure.

on see rida, «Aadama itku» ühe kuulaja pihtimus.

«Esimes ed helid teevad nõrgaks. Neelatan liigutusest.

See, kuidas vaikusest ilmub nähtavale hääl, alandlikkuse ilmutus. Osa helisid tilgub nagu pisaraid. Üks ja seesama fraas varieerub, kord paisudes, siis taganedes halinaks. Meie tühisus igaviku ees, mida valitseb Jumal. Siis karje: De profundis! Sügavikust hüüan Sinu poole, Jumal! Kiriku löövid peaksid nüüd avanema, lootus valgusele. Siis taas vaibumine. Kaugusest kostub kõnekumin: kas palve? Ja taas karjatus. Ja seejärel paus. Vastuse ootus, millele järgneb raugemine leppimises. Pikk-pikk fraas lõpus. Kellahelin! Kellele lüüakse hingekella? Ikka meile kõigile.»

LOE KA KOMMENTAARI LK 2

Näitusel on sel aastal valminud joonistuste ja ühe nahamaali (Undusk on erialalt nahakunstnik) kõrval paarkümmend aastat tagasi valminud joonistus, mis on ka kõige selgem seoselooja Düreri «Melanhooliaga». Seda «vana joonistust» on Undusk mitmes variandis töödelnud, peaasjalikult valgust ja varju muutes.

Joonistus märgistab Kangelase teekonna katkematust, olles justkui paindlik lüli suuremate sündmuste vahel. Spliin ja lootusetus on Kangelasega, kes eraldab end inimhingede lähedusmustrist, kes püüab luua eraldi.

Kui Kangelane avastab loomingu elu elamises endas, ravib ta end terveks ka melanhooliast.

son tõstis valikut kommenteerides esile ka mõlemat Eesti filmi: «Lisa Limone» olevat sürreaalne, ebatavaline muusikal, kus animeeritakse puuvilju, «Lendurid koduteel» aga graafilis-seksuaalne meeste fantaasiate satiir, mis võivat tekitada poleemikat.

Kui Pärnad on alles oma festivaliringi alguses ja Eesti esilinastuski veel olemata (9. oktoobril), siis Mait Laasi film on sõitnud selle karusselliga juba tükk aega, võisteldes sealhulgas animatsiooni absoluutsesse tippu kuuluvatel Annecy, Stuttgardi ja Utrechti festivalil. Äsja võitis ta ka esimese tunnustuse – Mehhiko Monterrey festivali pikkade filmide konkursi parima animafilmi preemia, mis kannab nime Cabrito de Plata. Võistlesid linateosed, mille suunitlus on sotsiaalkriitiline.

Tiit Tuumalu

L LÜHIDALT postimees.ee

Eesti animatsiooni järgmine peatus: Ottawa

Kasahhi filmikunst tuleb Tallinna

Tallinna Kunstihoone saab 80-aastaseks

Täna avatakse Tallinnas Kasahstani filmipäevad.

Sealse konsulaadi toetusel jõuavad ekraanile kuus mängufilmi, üks animafilm ja valik tudengifilme. Avafilmiks on Ermek Tursunovi «Vanamees», mis on mugandus Ernest Hemingway novellist «Vanamees ja meri», kuid mere asemel on hoopis stepp. Osaliselt Haapsalus on üles võetud film «Raudmägi», kus teeb kaasa ilmselt tuntuim kasahhi näitlejanna Natalja Arõnbasarova, kes saabub ka ise Tallinna. Romantilises komöödias «Ootamatu armastus» mängib ka prantsuse filmitäht Gérard Depardieu. «Er Tostik ja draakon», mis põhineb rahvajutul, on esimene Kasahstanis valminud pikk animafilm. Seiklusfilm «Mõn Bala: steppide sõdalased» tegi kohalikes kinodes aga publikurekordi. Kõik seansid on publikule tasuta.

Tallinna Kunstihoone on reedel taas lipuehtes nagu 80 aastat tagasi, kui maja pidulikult avati. Ümmargust tähtpäeva tähistatakse ulatusliku näitusega oma korrastatud kunstikogust, kus saab näha väärtuslikku osa Eesti 1970.–1980. aastate kunstist. Väljas on Peeter Mudisti, Andres Toltsi, Ando Kesküla, Olev Subbi, Enn Põldroosi, Evald Okase, Ludmilla Siimu, Jüri Palmi, Lembit Sarapuu, Jaan Elkeni, Jüri Kase ja paljude teiste tuntud eesti kunstnike klassikaks saanud teosed. Ilmunud on ka Karin Hallas-Murula raamat «Tallinna Kunstihoone 1934-1940», mis annab ülevaate hoone arhitektuurist, ehitamisest ja näitusetegevusest 1930. aastatel. Tasuta jagatakse ajalehte Kunstihoone 80. Uue kujunduse on saanud ka kunstihoone fuajee.

16 || SPORT || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Ma ei ole enam noor mees ja loomulikult tahan ma oma elu jooksul teha ka midagi muud peale vormel-1 masinaga sõitmise.

Ferrari vormel-1 meeskonna masina rooli keerav 34-aastane soomlane Kimi Räikkönen teatas, et kui lõppeb tema karjäär Ferraris, siis lõppeb ka tema karjäär vormel-1 sarjas.

VORMEL-1

FIA-lt soovitakse reeglite muutmist Mitu vormel-1 sarja võistkonda on esitanud Rahvusvahelisele Autoliidule (FIA) soovi piirata võistluse ajal tiimi ja sõitja vahel peetavat raadiosidet. Itaalia etapi ajal toimus tavapärane tiimide ja FIA esindajate nõupidamine, kus mitme võistkonna esindajad leidsid, et raadioside selle praegusel kujul peletab fänne, vahendab portaal Autosport.

KERGEJÕUSTIK

Pahapill võistleb Talance’is Tänavu vigastuse tõttu kergejõustiku EMist kõrvale jäänud Mikk Pahapill (pildil) osaleb järgmise nädala lõpus toimuval Talance’i kümnevõistlusel. Tuntumatest tegijatest on Talance’is stardis Kevin Mayer (tänavu 8521 punkti), Eelco Sintnicolaas (8478 punkti), Yordani Garcia (8337 punkti), Hans van Alphen (8293 punkti) ja Oleksi Kasjanov (8231 punkti). Pahapilli tänavuse hooaja parim tulemus on Kladnos kogutud 7892 punkti.

30

Riia Dinamo hokimeeskond saab KHLis osaleda tänu Venemaalt tulnud rahale, praegu on toetus garanteeritud veel kaheks hooajaks.

JÄÄHOKI. Euroopa tugevaima hokiliiga KHLi võimsus ja haare pole sõja ja poliitika tõttu kannatanud.

Lätlasi ja soomlasi hoiab KHLis Vene raha ja hea tase

piletit

on ostnud Madridi Atletico fännid laupäevasele matšile Madridi Realiga.

KORVPALL

Billups lõpetas karjääri Korvpalliliigas NBA 2004. aastal Detroit Pistonsiga meistriks tulnud ja finaali parimaks mängijaks valitud Chauncey Billups teatas, et riputab korvpalliketsid varna. Billupsist sai sel suvel vabaagent, kui Pistons otsustas, et ei paku talle järgmiseks hooajaks lepingut. Ehkki 38-aastane tagamees pidas vahepeal ka plaani liituda Cleveland Cavaliersi naasnud LeBron Jamesiga, leidis ta kaks nädalat enne oma 38. sünnipäeva, et tervise hoidmiseks on siiski targem karjäärile joon alla tõmmata.

JALGPALL

Xavi loobus Bayerni pakkumisest Hispaania ajalehe El Mundo Deportivo teatel soovis Müncheni Bayerni jalgpallimeeskonna peatreener Pep Guardiola tiimi tuua FC Barcelona poolkaitsjat Xavit. Seejuures oleks Saksamaa klubi olnud valmis talle maksma senisest umbes poole suuremat palka. Siiski keeldus Xavi sellest pakkumisest kindlalt. Väidetavalt andis Xavi Bayernile mõista, et ei soovi kunagi mängida üheski meeskonnas, kes on mõnes võistlussarjas Barcelona otsene konkurent.

Seejärel palkas Bayern Xabi Alonso.

Marion liitub Cavaliersiga 17 hooaega korvpalliliigas NBA pallinud ääremängija Shawn Marion kinnitas, et liitub Cleveland Cavaliersi meeskonnaga. Viimati mängis karjääri jooksul keskmiselt 12,5 punkti visanud Marion Dallas Mavercksi meeskonnas.

Kovalenko tuli Eesti karikavõitjaks Eesti naisringrajasõitja Anastassia Kovalenko kordas ajalugu, tulles naisterahvana Rookie 600 karikasarja võitjaks. Ühtlasi saavutas 22-aastane Kovalenko Eesti kiireima naisringrajasõitja tiitli.

foto: khl.ru

peep pahv sporditoimetuse juhataja

S

oomes ja Lätis oli jäähokihooaja eel tuliseid vaidlusi, kas nende riikide meeskonnad peaksid ikka osalema Venemaa juhitavas hokiliigas KHL. Liiga loomisest saadik sarjas mänginud Läti jäähoki lipulaeva Riia Dinamo jaoks tähendanuks eemalejäämine senise väljundi kadumist, Helsingi Jokeritega seoses käis vaidlus aga liigaga liitumise õigsuse üle. Oma maa meistrivõistlustel need meeskonnad mõistagi ei mängi.

Mõlemad klubid otsustasid siiski spordi kasuks ja peavad jääl lahinguid. «Meedia püüab Jokerite mängimisele anda poliitilist varjundit, kuid klubi ise teeb kõik, et seda muuta,» rääkis Soome hokielu ja KHLi hästi tundev Ahti Kullervo Jõgi.

«Aga midagi pole parata, poliitiline maitse on asjal ikkagi juures.»

Tegelikult oli Jokerite liitumisest loobumine algusest peale ebatõenäoline. Klubi omanike ringis on ka Venemaa koorekihti kuuluvad Roman Rotenberg ja Gennadi Timtšenko ning samadele meestele kuulub ka Jokerite koduareeniks olev Helsingi Hartwall Arena.

Lisaks on Timtšenko olnud aastaid kõige kõrgemal tasemel KHLiga seotud ning polnud kahtlustki, et Jokerite liigaga liitmise plaanist ta ei tagane. «Timtšenko on andnud ga-

rantii, et kui klubi ei tule selles liigas mängides rahaliselt toime, annab ta puuduoleva summa ise,» teadis Jõgi.

Soome hokifännides tekitas Jokerite koduliigast lahkumine vastakaid reaktsioone. Jättes kõrvale paljuräägitud poliitilised põhjused, tähendab Jokerite puudumine koduliiga nõrgenemist ja tähelepanu vähenemist.

Publikupuudust karta ei ole Jokerite koduareeni läheduses asuvas vaksalis rippus veel vähemalt esmaspäeval reklaamplakat kirjaga «Ütle ei KHLile!». Mõistagi on selliseid Soome jäähoki fänne, kes jäävadki suure liiga suhtes negatiivseks, kuid vähemalt esimesed kodumängud näitavad, et fännide poolt Venemaa liiga suhtes suurt protestilainet ei tule. Vastupidi, esimestes mängude põhjal võib eeldada, et publikupuudust pole vaja karta.

Hooaja avamängus Minski Dinamoga oli Hartwall Arena tribüünidel sisuliselt täismaja, üle 13 000 inimese, kahes järgmises mängus Jaroslavli Lokomotivi ja liiga uustulnuka Sotšiga leidis tee tribüünidele üle 9000 inimese. Jokerite peamänedžer, Soome jäähoki elav legend Jari Kurri pidas algust soliidseks.

«Loomulikult leidub neid, kes pole meie osalemisega KHLis rahul, kuid valdavalt on need esialgsed reaktsioonid,» rääkis Kurri Venemaa spordiväljaandele Sovetski Sport antud intervjuus. «Inimesed ei teadnud, mida oodata. Esimesed kolm mängu on aga neile näidanud, et tegemist on head hokit pakkuva tugeva liigaga,

kus osalevad väga kõrge tasemega mängijad.»

Kurri näeb erilist intriigi kohtumistest Peterburi SKA meeskonnaga. Ta märkis, et Helsingi ja Peterburi asuvad peaaegu kõrvuti ja nende linnade esindusmeeskondade omavahelisest kohtumisest võiks kujuneda tõeline derbi. «Pole kahtlustki, et see mäng toob tribüünidele täismaja,» kinnitas Kurri.

Jõgi kinnitas, et vähemalt esialgu on Jokerite KHLi mängudest soomlaste hulgas väga palju juttu. «Soome oma meistriliiga pole veel alustanud, kui seal ka juba mängitakse, saab õige pildi,» arutles ta. «Soomlased on siiski hokirahvas ja oma meeskonnale elatakse ikka kaasa.»

Kurri märkis, et Helsingi ja Peterburi asuvad peaaegu kõrvuti ja nende linnade esindusmeeskondade omavahelisest kohtumisest võiks kujuneda tõeline derbi.

Pole ka ime, sest Jokeritesse on koondunud hulk Soome tippe ning peatreenerina tegutseb Soome koondistki juhendav Erkka Westerlund. Samas oodatakse Jokeritega seoses veel üht tõmbenumbrit – Kurri pole loobunud plaanist meelitada vähemalt selleks hooajaks meeskonna ridadesse NHLis karjääri lõpetanud Teemu Selänne. Tuleval nädalal saabub 44-aastane mees kodumaale ja siis saab ka selgeks, kas ja millal võiks ta meeskonnaga liituda. Sellise mängija liitumine KHLiga oleks maailma tu-

gevuselt teise sarja korraldajate jaoks vägev trump.

Riias on olukord pisut teistsugune. Hooaja avamänguks kogunes Riga Arena tribüünidele 7750 pealtvaatajat. Ja kuigi meeskond võitis, oli kaks päeva hiljem järgmist mängu jälgimas poole vähem inimesi. Ka Dinamo saab suurliigas osaleda tänu Venemaalt saadud rahale – klubi suurtoetaja on Venemaa suurettevõte Itera. Klubi palus liigas osalemiseks abi ka Läti valitsuselt, kuid sealt raha ei eraldatud.

Rahva toetus olemas «Praeguse seisuga on nad garanteerinud Dinamole raha veel vähemalt kaheks hooajaks,» rääkis Jõgi. «Võrreldes Soomega on aga Lätis inimeste suhtumine pisut teine. Lätlased on Ukraina sündmustele lähemal ja eks see avaldab oma mõju.»

Täiesti rahva toetuseta jäämist pole aga Dinamol vaja karta – lätlased on lihtsalt nii suur hokirahvas. Pealegi peitub riialaste trump selles, et meeskonnas mängib väga palju lätlasi.

Tegelikult oli alanud hooaja eel KHLis nii-öelda poliitilisi loobujaid vaid üks: ukrainlaste Donetsk, ning vähemalt ametliku versiooni järgi võtsid nad seoses keerulise olukorraga lihtsalt aastase pausi. Ülejäänud kaks eemalejääjat– mullune finalist Praha Lev ja legendaarne Moskva Spartak – tegid seda majanduslikel põhjustel.

Väljastpoolt Venemaad on lisaks Läti ja Soome klubidele liigas horvaatide Zagrebi Medvescak, slovakkide Bratislava Slovan, valgevenelaste Minski Dinamo ja kasahhide Astana Barys.

POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Ameeriklased oskavad Leedu tugevust karta peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

Pärast seda kui Leedu koondise mängujuht Mantas Kalnietis vahetult enne korvpalli MMi algust jalga vigastas, levis kiiresti arvamus, et suurde mängu pole Baltikumi parimal korvpallimaal seekord asja. Kalnietisele väärilist asendust polnud kusagilt võtta ja kui kaugele üks mängujuhita meeskond ikka jõuab… Jõudis aga kaugele – täna peetavasse poolfinaali USAga. Kusjuures ajalugu näitab, et tiitlivõistlustel pole Leedu olnud USA jaoks just kõige mugavam vastane. Meenutame kasvõi 2000. aastas Sydney olümpia poolfinaali, mis kaotati vaid kahe punktiga, või neli aastat hiljem Ateenas toimunut, kus alagrupiturniiril saadi USAst nelja punktiga koguni jagu. Tõsi, hiljem jäädi pronksimängus kaheksa silmaga alla.

Vägevaid mänge on peetud hiljemgi – näiteks eelmisel MMil 2010. aastal kohtusid Leedu ja USA samuti poolfinaalis ning kuigi ameeriklastel oli kasutada selline mees nagu Kevin Durant, polnud mäng lootusetu, kuid lõpuks kaotati siiski 15 punktiga. Londoni olümpial oli kahe meeskonna vahe vaid viis punkti.

«USA on hea meeskond, kuid neid on võimalik võita,»

Tanel Kangert (esiplaanil).

hindas ameeriklastega veerandfinaalis kohtunud Sloveenia koondise peatreener Jure Zdovc.

«Usun, et neil läheb raskeks juba poolfinaalis – Leedul on korvi all palju jõudu ning nad on ühtmoodi tugevad korvi all ja eemal. Leedulaste ainuke nõrk koht on mängujuhi positsioon.»

Mike Krzyzewski, ameeriklaste peatreener, tõdes samuti, et poolfinaalis ootab ees raske heitlus.

«Mulle meeldib Leedu meeskond,» vahendas Leedu korvpalliportaal krepsinis.net tema sõnu. «Oleme Leedu mängu analüüsinud – nad tegutsevad energiliselt, entusiasmiga ja üksmeelselt ning neil on korvi all tugevad pikad mängijad. Lisaks kõigele on saalis palju Leedu toetajaid.»

Krzyzewskil on Leedu korvpalliga ka väga lähedane kokkupuude. Nimelt mängis tema juhendatud ülikoolimeeskonnas praegune Leedu koondise tagamees Martinas Pocius.

Seda, et USAd on võimalik võita, on sellel MMil näidanud mitu momenti. Meenutame kasvõi alagrupimängu Türgiga või veerandfinaali Slovee-

Kusjuures ajalugu näitab, et tiitlivõistlustel pole Leedu olnud USA jaoks just kõige mugavam vastane.

foto: mihkel maripuu

Kangert katkestas Vuelta JALGRATTSPORT. Asta-

na meeskonna profirattur Tanel Kangert otsustas klubiga konsulteerides Hispaania velotuuri Vuelta pooleli jätta, eile ta enam starti ei tulnud. Katkestamise hetkel 36. kohal olnud ja liidrile Alberto Contadorile enam kui tunniga kaotanud Kangert tunnistas Postimehele, et organism tõmbas hädapidurit ning velotuuri lõpuni sõitmine ei oleks kõne alla tulnud.

«Seda ei saa öelda, et tiim mind maha võttis – pigem oli see minu enda järjekindel pealekäimine. Ju nad nägid lõpuks ise ka, et minust enam sõitjat pole,» sõnas Kangert, kellelt Astana ootab osalemist 21. septembril MMil peetavas meeskondlikus temposõidus. «Kõik mõeldavad kohad olid nii haiged, et see, kui jalad hommikul kanged tundusid, polnudki enam mingi teema. Viimased kümme päeva oli ainult täielik kannatamine ja näiteks viimased seitse päeva vaevas mind konstantne kõhulahtisus, mitte mingid medikamendid ka ei aidanud. Organism andis igast otsast märku,

Leedu koondise tsenter Jonas Valanciunas (palliga) peab täna ohjeldama USA foto: afp/scanpix koondise korvialuseid jõude.

et nüüd aitab,» kirjeldas Kangert.

Tagantjärele targana oleks Kangert enda sõnul võinud juba varemgi tuuri katkestada.

«Muidugi oleks organism võinud seda varemgi öelda, et enam ei jõua... Eks see näitab teisalt seda, kui kaugele ma olen võimeline ennast tahtejõu pealt ajama. Aga küsimus ei olnud enam selles, millal ma boksi keeran – ma lihtsalt ei oleks suutnud seda tuuri lõpetada.»

MMi meeskondliku temposõiduni on jäänud kümmekond päeva ning selleks ajaks loodab Kangert ennast siiski käima saada. «MMi nimel oligi mul vaja siin mingi nipiga mõned lisapäevad saada, nüüd sain.

Treenida pole praeguses seisus mõttekas, puhkan ja paar päeva enne sõitu ajan ennast lihtsalt sõiduvormi,» lausus ta.

Eilse etapi võitis sakslane John Degenkolb. Üldliidrina jätkab Alberto Contador. Eile 155. koha saanud Gert Jõeäär kaotab kokkuvõttes liidrile 3:43.51 ja on 160. positsioonil.

Kristjan Jaak Kangur

niaga. Seni, kuni vastane suudab hoiduda kergetest pallikaotustest, rumalatest visetest ega luba ameeriklastel korraldada kiirrünnakute paraadi, on nende ohjeldamine võimalik.

MMil on paljude meeskondade probleemiks olnud korvialune nõrkus. Leedul on aga USA vägilastele vastu panna samuti NBAs müttavad Jonas Valanciunas ja Donatas Motejunas. Läbi turniiri on neile vää-

rilist vahetust pakkunud vennad Lavrinovicid.

Seega saab võtmekohaks ikkagi tagaliin, kus Leedul peavad asju korras hoidma olude sunnil mängu dikteeriv Renaldas Seibutis ja Krzyzewski tuttav Pocius.

Teise poolfinaali kindlustas koha Serbia, kes eile alistas 84:56 Brasiilia. Serblaste vastase selgitasid eile hilisõhtul Hispaania ja Prantsusmaa.

Islandi ime jätkub, Hollandit tabas šokk

JALGPALL. Teekond 2016. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile algas mitme soosiku jaoks valusa tagasilöögiga. Fänne vaimustasid aga 2014. aasta MM-valiksarjas suurepäraselt esinenud Islandi koondislased, kes viimati võitsid koduväljakul 3:0 türklasi.

Väljakuperemehed asusid A-alagrupi kohtumises 18. minutil Jon Bödhvarssoni väravast juhtima ning veel raskemaks läks türklaste elu teise poolaja alguses, kui Ömer Toprak sai viie minuti jooksul kaks kollast kaarti ning pidi 59. minutil väljakult lahkuma. Islandlased kasutasid arvulise enamuse edukalt ära, 76. minutil lõi teise värava Gylfi Sigurdsson ja vaid minut hiljem oli täpne ka Kolbeinn Sigthorsson.

«Ma taha ühtegi nime nimetada, kuid mõned mängijad valmistasid suure pettumuse.

Türgi koondis on koht, kus tuleb anda enam kui oma tavapärased sada protsenti,» kritiseeris Türgi koondise juhendaja Fatih Terim (pildil) uefa.com-i veergudel oma hoolealuseid.

A-alagrupist tuli teisipäeva õhtul veel üks üllatuslik tulemus: suvisel MMil kolmanda koha saavutanud Holland jäi võõrsil 1:2 alla Tšehhile.

Viigipunkt libises hollandlastel käest esimesel lisaminutil ja peasüüdlaseks oli selles kaitsja Daryl Janmaat, kes üritas võrdlemisi ohutut tsenderdust peaga tagasi oma väravavahile Jasper Cillessenile mängida. Pall läks aga hoopis posti ning põrkas sealt tagasi tühja värava ette, kus Václav Pilař selle tühja võrku saatis.

Selle alagrupi kolmandas kohtumises mängisid Kasahstan ja Läti esimese koduväljakul 0:0 viiki. H-alagrupis alistas Itaalia võõrsil 2:0 Norra, Horvaatia oli kodus 2:0 parem Maltast ning Bulgaaria mängis võõrsil 2:1 üle Aserbaidžaani. B-alagrupis tõid Gareth Bale’i väravad Walesile võõrsil 2:1 võidu Andorra üle ning üllatuslikult kaotas Bosnia ja Hertsegoviina koduväljakul 1:2 Küprosele. Madis Kalvet

18 || AED & KODU || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

SAAK. Kes praegu talvekartulit varub, võib hiljem pettuda, sest mädanik ilmub alles kolme-nelja nädala pärast.

Talvekartulit võiks osta septembri lõpus piret lakson reporter

T

allinna keskturul kartuleid müüvad Põlvamaa Vahtra talu kartulikasvatajad Amar ja Teevi Narruskberg on rõõmsad, et vaatamata ekstreemsele suvele on neil hea kartulisaak. «Ilm tegi vigureid, kuid saagil pole viga,» märkis Amar. «Eks praaki ole ka natuke sees, selle tingis suur kuivus,» lisas Teevi.

Ostjaid on nende sõnul palju ning juba soetatakse ka talvekartulit. Nemad soovitaksid kartulite kokkuostmisega siiski pisut oodata. «Õige aeg on oktoobris, selleks ajaks on kartulid hoidlas, kuivanud ja sorteerimine käib,» ütles Teevi. «Juba suvel taheti kartuleid kokku osta, muretseti, et kui kilo maksab poolteist eurot, siis kas enam odavamaks lähebki,» meenutas Amar.

Praegu küsivad nad kartulikilo eest 50–60 senti, sellise hinnaga olid nende maaubinad ka möödunud sügisel. Kes kartuleid rohkem kokku ostab, saab aga odavamalt.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteaduri Aide Tsahkna sõnul võib kartulit varuma hakata septembri lõpust.

«Paljud juba koristavad saaki.

Seejärel peaksid kartulid kolmneli nädalat seisma, siis on selge pilt, kas mädanikke on või mitte,» rääkis Tsahkna. Seega

võiks hetkel kartulit osta vaid kohe tarvitamiseks.

Turuleti ääres või poes maksab hoolikalt uurida, kas kartul on ikka korralik. «Praegu on väga tähtis vaadata, et riknenud kartuleid hulgas ei oleks,» toonitas põllumajandusteadlane Viive Rosenberg taimekasvatuse instituudist. «Eks iga kartulikasvataja püüab tagada, et kartul oleks kvaliteetne, ja riknenud välja sorteerida, kuid ikka juhtub.»

Rosenbergi sõnul oli kartulikasvatajatele ilmastiku mõttes keeruline aasta. «Mugulatel võib olla lehemädanikust põhjustatud pruunmädanikku, kuid esialgu ei anna see tunda,» sõnas ta. Turult ostes soovitas asjatundja paluda kartul pooleks lõigata, et näha, kas see on hakanud servadest pruuniks minema. Samuti tuleks tema sõnul jälgida, et kartul oleks kuiv ja terve koorega.

«Praegu on müügil väga palju uusi sorte, maitset mõjutab ainuüksi kasvukoht,» tõdes Rosenberg ja soovitas esialgu paar kilo lihtsalt prooviks võtta. «Maitske, proovige ja otsustage alles siis, kas tahate seda kartulit varuda pikemaks ajaks või mitte.»

Amar ja Teevi toonitasid, et kindlasti ei tohiks osta mädaplekkidega ja roheliseks tõmbunud kartuleid.

«Turul võiks vaadata, et alused poleks otsese päikesevalguse käes, kuna kartulid lähevad pealmistes kottides roheliseks.

Läbi võrgu ei pruugi seda näha olla, alles kodus ootab ees ebameeldiv üllatus,» tõdes Amar.

Suuremaid koguseid soovitab mees soetada siiski turult, sest

poes võib kartul jällegi elektrivalguse mõjul rohekaks tõmbuda, ja seda üsna kiiresti.

Rosenberg nentis, et sügisene õrna koorega kartul on elektrivalguse suhtes veel eriti tundlik. «Rohekaks tõmbunud kartulid sisaldavad mürgist solaniini. Sellised kartulid on maitselt kibedad, veelgi enam, need on ka tervisele kahjulikud, põhjustades erinevaid terviseprobleeme,» rääkis ta. Paraku ei lagune solaniin ka kuumutamisel.

Kartulikasvatajad rõhutasid, et kõige kindlam on kartulit soetada tuttava taluniku käest, sest juhuslike müüjatega võib alt minna.

Kartulikasvatajad rõhutasid, et kõige kindlam on kartulit soetada tuttava taluniku käest, sest juhuslike müüjatega võib alt minna. «Aeg-ajalt on meie poole pöördutud, et näete, teie küll kiidate, et sort on maitsev, aga ei ole ju. Kui hakkame asja lähemalt uurima, selgub, et inimesele on müüdud ühe sordi pähe teist,» rääkis Rosenberg.

Amar ütles tagasihoidlikult, et ta ei taha kuidagi kellelegi näpuga näidata, kuid õnnetuseks on umbkeelseid kartulimüüjaid, kes ei tea isegi, mida nad müüvad. «Siis on klient hädas, et ostis suure koguse, läks mädanema, ei olnud see ega too.»

Amarile meenus üks eaks naine Lasnamäelt, kes oli nendega kurjustanud, et miks nad inimesi petavad – kartulisort

«Laura» ei ole ju punane. ««Laura» on kogu aeg punase koorega olnud, ju siis määriti talle midagi muud pähe,» arvas ta.

Rosenberg on aga Tallinnas keskturul käies näinud, kuidas kõik müüvad rivis «Andot», mis on maitsev ja tuntud sort.

«Neid on seal saadaval igasuguse kujuga ja paljud neist kartulitest ei ole kindlasti «Andod»,» tõdes ta ning lisas, et selline asi on küllalt levinud.

Kartulikasvatajate sõnul ei tasu talveks ka varajast kartulit varuda. Ehkki saadaval on palju varajasi sorte, mis säilivad kaua, kaotavad need ajapikku oma maitse. «Paljud varuvad «Printsessi», kuid see on siiski selline sügisene kartul, mis ei ole pärast uut aastat enam maitsev,» tõi Rosenberg näite.

Mõelda tasuks ka sellele, milline sort milleks sobib. Üks kartul passib paremini praadi-

Amar ja Teevi Narruskberg soovitavad enne talvekartuli varumist proovida ühte ja teist sorti, et leida oma lemmik. foto: piret lakson

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014 || AED & KODU || 19

See õige kartul Erineva küpsetusviisi jaoks on sobilikud erinevad sordid – osa kartuleid sobib keetmiseks ja salati valmistamiseks, osa sorte laguneb kergemini ning on paremad pudru ja püree valmistamiseks.

Keedukartuliks sobivad «Ando», «Ants», «Anti», «Maret», «Reet», «Piret», «Gala», «Birgit», «Solist», «Salome», «Adretta», «Romera», «Flavia», «Satina», «Printsess», «Secura», «Madeleine», «Manitou», «Fontane», «Red Baron», «Arielle»

Praekartuliks sobivad «Reet», «Gala», «Birgit», «Solist», «Salome», «Romera», «Flavia», «Printsess», «Secura», «Madeleine», «Manitou», «Fontane», «Red Baron»

Kartulipüreeks sobivad «Ando», «Ants», «Maret», «Piret», «Satina», «Adretta»

Friikartuliteks sobivad «Reet», «Piret», «Madeleine», «Manitou», «Fontane»

Salatikartuliks sobivad «Anti», «Salome», «Printsess», «Arielle» allikas: eesti põllumajanduskaubanduskoda

Märgistused

miseks, teine keetmiseks. Sageli on pakendil märgistused, mis aitavad õiget valikut teha.

«Enamasti on pakendil kirjas, mis otstarbeks kartul sobib.

Näiteks sobivad salatikartuliks hästi need sordid, mis ei lagune ega ole jahused,» lausus Rosenberg, kelle sõnul peaks pakendil olema märgitud ka tootja.

Võimalusel tuleks kartuleid hoida jahedas ja pimedas ruumis. Hoiuruumis peaks õhu-

niiskus olema umbes 90 protsenti ning temperatuur 4–6 kraadi. Kui on hea kelder, siis võib mõni sort, näiteks «Maret», säilida isegi jaanipäevani.

Linnakorterisse pole soovitav aga rohkem kartulit varuda, kui kuu ajaga ära tarvitatakse. «Kartul lihtsalt ei säili ja halvasti säilinud kartul ei ole enam ei hea ega ilus,» märkis Rosenberg. Korraliku kartulivaru võivad endale soetada

korterielanikud, kellel on rõdul spetsiaalne kast, kus kartul ära ei külmu ega üle ei soojene.

Sortidest soovitavad kartulikasvatajad «Laurat», mis säilib väga hästi ja sobib nii laua- kui friikartuliks. Populaarsemad on veel «Läti kollane» ja «Andretta». Rosenberg, kes kasvatab kartuleid katsepõllul, nimetas enda lemmikutena «Juku», «Mareti» ja «Väikse Verevi».

A – salatikartul. Tahke, kõva, pisut kleepuv ja ei kee katki.

B – tavaline lauakartul. Vähejahune, keeb ühtlaselt pehmeks, kuid ei lagune.

C – jahune lauakartul.

Keskmine jahune, laguneb osaliselt keetmisel.

D – püreekartul. Jahune ja kuiv, laguneb keetmisel peaaegu täielikult. allikas: etki.ee

Iga taim tahab õiget hoolt saada.

foto: elmo riig / sakala

Kontoritaim tuleb valida vähenõudlik rivo veski rivo.veski@postimees.ee

Kontoris kasvavad taimed jäävad tihti suurema tähelepanuta, seetõttu võiks valida töökeskkonda kaunistama vähem nõudlikud isendid.

«Tihti pannakse taimed pimedasse või hämarasse ruumi või aknalauale otse lõõskava päikese kätte. Mõlemad äärmused on taimedele väga halb lahendus,» ütleb florist Aita Liiva. Üheks suuremaks veaks peab Liiva seda, et kontorisse valitakse taimed, mis vajavad erihooldust. «Näiteks taimed, mis vajavad talvisel ajal jahedamat puhkeperioodi. Talvel on aga kontorid väga soojaks köetud ning see on mõnele taimele ebasobiv,» räägib Liiva.

Oma töös on Liival tulnud ette ka juhtumeid, kus ruumi planeerides pole taimede asukohtadele mõeldud ning konditsioneerid puhuvad neile otse peale – tagajärjeks on taimede hukkumine.

Peamiste soovitustena kontoritaimede hooldamisel mainib Liiva seda, et valida tuleb õige taim ja õiged hooldusvõt-

ted. «Taime tuleb piisava kastmistihedusega kasta, kasvuhooajal väetada. Taim peaks olema ruumikaunistuselement ning taime eest tuleks hoolt kanda,» rõhutab Liiva.

Sellest, kui terve taim on, annab ta märku oma välimusega – sellest võib järeldada, kui sobivates või ebasobivates tingimustes ta kasvab. «Kui taime välimus muutub, siis tuleb otsida põhjuseid. Neid võib olla mitmesuguseid: taime üle- või alakastmine, toitainete puudus ja kahjurid,» räägib Liiva.

Taimi tuleks kasta vastavalt vajadusele ja ruumi tingimustele, soovitab Liiva. «On taimi, mille muld ei tohiks kunagi kuivaks muutuda, ja on ka taimi, mis vajavad pidevalt niisket substraati. Kui kasta, siis üks kord ja põhjalikult. Taimed vajavad ka lisatoitaineid, kuid kindlasti ei tohiks väetama hakata kuiva taime. Soovitan ühel päeval taime kasta ja järgmisel päeval väetada. Taimi tuleb ümber istutada vastavalt vajadusele. Soovitatavalt võiks ümber istutamise aeg jääda kevadesse – märtsi- või aprillikuusse,» ütleb Liiva.

20 || AED & KODU || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

AED JA KODU

LUGEJA KÜSIB Mida teha õues suvitanud jõulupuuga?

«Ostsin jõuludeks väikse ebaküpressi ja panin ta suveks potiga trepile. Varsti lähevad ilmad jahedaks ja ma ei tea, mida suve jooksul kosunud puuga teha. Kas ta õue istutades elab meie talve üle?» küsib lugeja.

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

sigre parm

Hortese turundusjuht

Kahjuks ei ole täpsustatud ebaküpressi sorti, kuid ilmselt on tegemist potijõulupuuga «Ellwoodii». Euroopast aianduskeskusesse toodud kalifornia ebaküpressid on meie tingimustes külmaõrnad ja enamasti meie talvedele vastu ei pea. Küpressid on väga kapriissed ning neile võib saatuslikuks saada mitte ainult krõbeda külmaga ja lumeta talv, aga ka meil valitsev nullkraadine niiske lörtsiilm. Ja kui

Küpressid meie talvised kõikuvad temperatuurid puud ei kahjusta, teeb seda kevadine ere päike. Üks külmakindlamaid on kalifornia ebaküpress «Columnaris», kuid

foto: margus ansu

30-kraadine pakane võib sedagi jäädavalt kahjustada. Ka võib juhtuda, et kaua potis kasvanud istiku juurestik on üle kasvanud – see aga tähendab, et puu

juurdub halvasti.

Kui nüüd lugejal on kindel soov proovida ebaküpressi kasvatamist õues, peaks ta kõigi nende asjaoludega arvestama, varuma juure- ja pakasekangast, varjutuskangast, istutama puu tuulevaiksele soojale kasvukohale, kuid mitte väga varjulisse aianurka, kus puu päikest ei saa, jne.

Küpressid eelistavad niisket turbamulda ja taluvad hästi pügamist.

Päikeselisel ja valgel kasvukohal on nende värv intensiivsem.

Kas potiroosi peaks kohe peenrasse istutama?

«Kas lillepoest ostetud potiroosi peaks istutama kohe õitsvana õue roosipeenrasse või laskma lillel toas ära õitseda ja siis ümber istutada?» küsib lugeja foorumis Kodu Kauniks.

Võib teha just nii, nagu parasjagu tuju on, ja roosi soovi korral ka kohe õue aiavaasi või ka peenrasse istutada, sest ilmad on praegu piisavalt soojad ja paljud korduv-

lea mäss

Hortese tootejuht

õitsejatest roosid aedades veel ka õitsevad.

Samuti jõuavad roosid kenasti enne külmade tulekut peenras juurduda.

postimees, 11. september 2014 || vaba aeg || 21

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 11.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 12.09 kl 19

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Aare Saal, Juuli Lill jt 13.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Helen Lokuta, Tõnu Kilgas, René Soom, Kristina Vähi-Matesen jt 17.09 kl 19 Peaosades Andero Ermel ja Andres Köster Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Rauno Elp jt 18.09 kl 19 Esietendus

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Mati Turi, MonikaEvelin Liiv, Olga Zaitseva, Rauno Elp, Helen Lepalaan, Juuli Lill jt

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 11., 16., 30.09 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

12., 18.09 kl 19

Augustikuu

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt.

14., 23.09 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

Väikses saalis 13., 18., 25.09 kl 19

Hävituse ingel

12.09 kl 19

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie jt.

Lavastus Merle Jääger 13.09 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa) 16.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Teatri kodu 14.09 kl 12

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Väike maja

14.09 kl 19 Viimast korda!

CASANOVA

D. Sonnenblucki ballett Lavastus, koreograafia, lava- ja muusikaline kujundus David Sonnenbluck (Belgia)

Vanemuise Kontserdimaja 19.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT (koostöös Vanemuise Kontserdimajaga)

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

Jõhvi kontserdimaja

Maalisaalis

Eesti Draamateater

17., 26.09 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateater 11.09 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa)

20.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT

29.09 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss

UGALA TEATER

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–19, tel 433 0777 Piletid on saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

Paide Kultuurikeskus 12.09 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja

Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

Põltsamaa Kultuurikeskus 15.09 kl 19

Meeste kodu

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

20.09 kl 17 ESIETENDUS! 24.,25.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Väike saal 27.09 kl 14

Lovesong. Ühe armastuse lugu

Autor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill.

Salme Kultuurikeskus 29.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Vanemuise väike maja 30.09 kl 19

Utoopia rannik III osa.

Kaldale heidetud

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline), Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt.

20.09 kl 19 25.09 kl 19

VARES

Suur saal

Lav Raivo Trass

12.09 kl 19

Haljala Rahvamaja Autor Gómez ja Galán.

Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Viimase öö õigus Algused

TESTOSTEROON

Meeste kodu

19., 23., 24.09 kl 19

Suures saalis

Autor Gómez ja Galán.

Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

16.09 kl 19

Rakvere Teatri väike maja

13.09 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 13.09 kl 19

TOPELTELU 19.09 kl 19 20.09 kl 19

BOYBAND 26.09 kl 19

WOYZECK 27.09 kl 19

KVARTETT

Küünis

19., 27.09 kl 19

EEDENI AED 25.09 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI 26.09 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU

Eesti Draamateatris 22.09 kl 19

TESTOSTEROON

Paide Kultuurikeskuses 24.09 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 24.09 kl 19

TESTOSTEROON

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Lav Nils Riess

Leenane´i kaunitar Lav Üllar Saaremäe

Rapla kultuurikeskus 12.09 kl 19

Leping

Lav Indrek Apinis

Eesti Draamateatri suur saal 15.09 kl 19

Võru ”Kannel” 17.09 kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale Lav Üllar Saaremäe

Sadala rahvamaja 22.09 kl 19

Lahuselu

Lav Kalju Komissarov

Põlva kultuurikeskus 24.09 kl 19

Albu rahvamaja 26.09 kl 19

Armastus tööpostil Lav Peeter Tammearu

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

19., 23.09 kl 19

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

Lav Toomas Suuman 20.09 kl 19

BRAND

Rakvere Teatri suur maja Seitsmeteistkümnenda nuku suvi Uno Bossa

Lav Hardi Volmer 26.09 kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla Lav Üllar Saaremäe

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18 H. Ibsen. Lav Ingo Normet.

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

VOX CLAMANTIS Festivali “Kolmkõla” raames

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Kadrioru loss

Masohhisti pihtimus

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 11.09 kl 19

NO50 Lenni & Kizoo 13.09 kl 19 Esietendus!

15.,16., 17., 18.09 kl 19

NO49 Harala elulood 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

POLYGON TEATER Rävala pst 8 poly.ee

14.09 kl 17 Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kontsert tutvustab D. Louveli maali “Stseen peolauas” (1873)

HORTUS MUSICUS

Kõlab pidulik ja tseremoniaalne barokkajastu heliloojate muusika. Kontserdi pilet sisaldab muuseumipiletit.

Estonia kontserdisaal 17.09 kl 15 Kontserdisari “Lõunamuusika”

“RIKASTE LINNADE RIKAS KULTUUR”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Metropolid on olnud ka kultuuri- ja vaimuelu keskused.

Muusika XVI-XVII sajandi Pariisist, Londonist, Veneziast, Madridist.

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Tallinnas 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

17., 19., 24., 25.09 kl 19

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

lavastaja Tamur Tohver

NARGENFESTIVAL

Piletid Piletilevist

Polygoni amfiteatris Araabia öö

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.nargefestival.ee Piletid Piletilevist

PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2.-11.09 www.concert.ee

JAANI KIRIK

Paide Püha Risti kirik

11.09 kl 19

14.09 kl 16

Patricia Rozario, Marrit Gerretz-Traksmann, ERSO, Tõnu Kaljuste

Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsert

ARVO PÄRDI SÜNNIPÄEVAKONTSERT

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 12.09 kl 17.30

EESTI DRAAMATEATER

22 || kuulutused || postimees, 11. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

In memoriam Ostan 1-2toalise korteri Tartus Tiigi ja Pepleri tn piirkonnas. Kiire! Tel 504 2254.

OÜ Kolmestar otsib kogemustega harvesteri juhti (Ponsse Ergo). Tel 512 3356, Jaan.

Inimesele on antud lühike elu, kuid mälestus koos elatud ajast kestab igavesti.

Heino Kukrus Mälestame 80. sünniaastapäeval.

Poeg Rain perega ja Aina

Mitte keegi, keda on armastatud, ei kao – ta elab edasi meie südametes.

Tartu linnavalitsus algatas Raudtee tn 56 krundi detailplaneeringu koostamise. Planeeringu eesmärk on kaaluda krundi jagamist kaheks ning ehitusõiguse määramist üksik- ja ridaelamu rajamiseks.

Ahjude paigaldus üle Eesti. www. ahjukeskus.ee

Müüa taliküüslauku toiduks ja seemneks. Helista tel 5391 6337.

Harry Kull

11. IX 1934 – 28. IV 2014

Kallist abikaasat, isa, vanaisa ja äia mälestavad ning meenutavad 80. sünniaastapäeval lesk ja tütred peredega.

Mis tulema peab – see tuleb.

Kellel saab otsa aeg – see läheb.

Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Lahkus kallis abikaasa ja isa

Juhan Kärk

Järve Aiand müüb toidukartuleid.

Kojuvedu Tartus Elvas. Tel 509 1117.

Täname kõiki, kes olid toeks meie leinas ja aitasid viimsele teekonnale saata kalli abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa Meinhard Tähevälja

21. VIII 1944 – 30. VIII 2014

Lesk ja lapsed peredega

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 13. skp. kell 11 Tallinna Issanda Muutmise kirikust Suur-Kloostri 14 Rahumäe kalmistule.

Mis tulema peab – see tuleb.

Kellel saab otsa aeg – see läheb.

Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Mati Rosenthal 28. XII 1947 – 8. IX 2014

Leinavad ema, isa, lesk, tütred ja õde perega. Ärasaatmine 13. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost Tallinnas tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Politsei- ja Piirivalveametile on laekunud avaldused järgmiste leitud relvade kohta: sileraudne püss Bayard, kaliiber nr 7322, sileraudne püss, kaliiber nr 84780-61, sileraudne püss Tuula, kaliiber 16 nr 100443, vintraudne püss, kaliiber nr 079426, püstol Makarov, kaliiber 9 x 18 nr ГБ-5778, revolver, kaliiber nr 9315279.

Kui kellelgi on nimetatud relvale omandiõigust tõendavaid dokumente, palutakse sellest teatada Lõuna prefektuuri tel 730 8838, 730 8835 või pöörduda Riia 132, kabinet 107 asuvasse lubadetalitusse.

Kurbusega südames teatame, et meie hulgast on lahkunud

Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738.

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Leinavad omaksed.

Hüvastijätt 15. skp. kell 12.30 Pärnamäe krematooriumis.

Südamlik kaastunne Urmole kalli isa

Mart Kangeri surma puhul.

AS Atea kollektiiv Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu ...

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis

Mihail Dõhne 29. IV 1961 – 8. IX 2014

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 13. skp. kell 11 Tartu Puiestee kalmistu leinamajas.

Teatame kurbusega meie kalli

Teatame kurbusega meie kalli

Lahkunud on meie kallis

Karmen Kure

Kristo Klaos

surmast. Omaksed Ärasaatmine 12. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Ükski hea inimene ei kao jäädavalt, ta elab neis, kes teda armastasid ...

Jaan Lange

Tänutundega mälestame kallist ema, vanaema ja vanavanaema

surmast.

Pojad Kalle ja Mait peredega Ärasaatmine 13. skp. kell 12.30 Tartu krematooriumis.

Linda Sirget

2. III 1932 – 10. IX 2014

Telli endale mõõtude järgi moodulitest lavakomplekt. Suur valik erinevaid laudisetüüpe www.saunapoint.ee, tel 5375 7000.

15. II 1919 – 11. IX 2004

Lapsed Aime, Mare ja Aavo peredega

Lembit Aav

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Aita Kalde

8. I 1935 – 9. IX 2014

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Õppeaasta alguses jõudis meieni kurb uudis – 84. eluaastal lahkus Tallinna Tehnikakõrgkooli kauaaegne ja armastatud õppejõud Helmut Pärnamägi.

Oma elu sidus Helmut Pärnamägi Tallinna Tehnikakõrgkooliga, asudes 1946. aastal õppima tööstus- ja tsiviilehitust toonasesse Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi, mille lõpetas kiitusega 1950. aastal. Asunud samas koolis tööle, jätkas ta õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna õhtuses osakonnas. TPI lõpetas Pärnamägi diplomeeritud ehitusinsenerina 1956. aastal, spetsialiseerudes ehitusmaterjalidele.

Helmut Pärnamägi oli väsimatu enesetäiendaja, käies mitmes välisriigis erialaseid teadmisi omandamas, mida ta oskuslikult kasutas TEMTi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli noorte ehitajate

Mälestame õde, tädi, vanatädi ning oleme leinas Indreku ja Hillari peredega.

Pille, Aili, Toomas, Katrin, Oleg, Laila, Silver, Heli ja Gunnar peredega

Valdur Tamming

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

11. VIII 1930 – 5. IX 2014

11. IX 1934 – 10. I 2008

Ostan käibemaksukohustuslase firma.

Tel 5800 9939.

Nõo vallavolikogu algatas 28. VIII 2014 otsusega nr 35 Nõo vallas Nõo alevikus asuvate Tuule tn 16, Tuule tn 18 ning Veski tn 18 kruntide detailplaneeringu koostamise. Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-alale 6 elamukrundi moodustamine, kruntidele ehitusõiguse, hoonestusala ja juurdepääsu määramine. Planeeritava ala pindala on ca 1,5 ha.

Helmut Pärnamägi

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Avaldame kaastunnet Enele, Urmase ja Mareki peredele abikaasa, isa, vanaisa ja äia surma puhul.

KÜ Nooruse 1 Ahja naabrid

Martha Haabmets

10. X 1976 – 6. IX 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 13. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

õpetamisel. Tänu põhjalikele teadmistele ja pedagoogilisele meisterlikkusele kujunes ta mitme põlvkonna õpilastele ning kolleegidele armastatud ja autoriteetseks õppejõuks. Tema missioonist ja kiindumusest oma erialasse kõnelevad samuti õpikud ja kirjutised, mille mõju on ulatunud kooliseintest kaugemale. Kuigi Pärnamägi töötas ka administratiivsetel ametikohtadel, jäi ta hinges ikkagi eelkõige pedagoogiks, kes eelistas tegutseda rohujuuretasandil, õpetada ning jagada oma kogemusi. Õpilased meenutavad teda kui nõudlikku, ent alati sõbralikku ja taktitundelist õpetajat.

Pedagoogilise töö eest pälvis Helmut Pärnamägi 1974. aastal kõrgeima tunnustuse – teenelise õpetaja tiitli. Kokku pidas Pärnamägi ühes koolis õppejõuametit ligi 60 aastat.

Mitmed põlvkonnad õpilasi ja kolleege, kes temaga koos töötasid või tema käe all õppisid, meenutavad Helmutit kui sõbralikku ja abivalmis, oma valdkonnas alati nii täpset ja põhjalikku ning õppetöös erakordselt loomingulist inimest. Eestis on vaevalt leida ehitusplatsi, kus ei töötaks mõni Pärnamäe õpilane.

Helmut Pärnamäe ärasaatmine on laupäeval, 13. septembril kell 13.30 Tallinnas Pärnamäe krematooriumis.

Tallinna Tehnikakõrgkool

Sügav kaastunne lähedastele kalli

Ahti Sarapiku kaotuse puhul.

Majanaaber Silvi Elvast

Südamlik kaastunne Meelisele perega kalli isa, äia ja vanaisa

Tõnis Suurmanni kaotuse puhul.

Kolleegid Konekeskost

Südamlik kaastunne Nelli Ponomarjovale kalli ema

Galina Zimmermanni kaotuse puhul.

Meie siiras kaastunne omastele. sanofi-aventis Estonia OÜ

Jaan Kukk

Vaike Tihane

Südamlik kaastunne Martinile kalli isa kaotuse puhul.

Ifi kahjukäsitlus

Südamlik kaastunne Liinale armsa ema kaotuse puhul.

Anneli ja Tanel

Jaak Kukk

Südamlik kaastunne Liinale ja Maanole peredega kalli

Avaldame südamlikku kaastunnet Martinile perega kalli isa, äia ja vanaisa surma puhul.

Esko, Heli ja Siret peredega, Helve ja Elev Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis ema ja vanaema

Elsa Lõvi

27. I 1932 – 9. IX 2014

Leinavad lapsed ja lapselapsed. Ärasaatmine 13. skp. kell 15 Tallinna Jaani kirikus.

Alfred Nõmmik

Vaike Tihase kaotuse puhul.

Lea, Andres ja Mare

Südamlik kaastunne Liinale perega armsa

Toomas Tuulingu kaotuse puhul.

Sõbrad Tarmeko kammerkoorist

Kallid Riina, Küllike ja Sirle, avaldame kaastunnet armsa abikaasa ja isa

Siiras kaastunne Epule ja Ritale peredega kalli ema ja kasuema surma puhul.

Vaike, Juhan, Urmas ja Toomas

Mälestame asutajaliiget ja avaldame sügavat kaastunnet omastele.

AÜ Ilmarine

Südamlik kaastunne Lyra Andrale isa

Südamlik kaastunne Üllele armsa ema

Ottniell Jürissaare

Silvi Plaado

surma puhul. Kolleegid TTÜ raadioja sidetehnika instituudist

kaotuse puhul.

Endised töökaaslased Tartu büroost

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 13. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Mälestame 90. sünniaastapäeval kallist isa, vanaisa ja vanavanaisa

Avaldame kaastunnet perekonnale ja lähedastele

Avaldame sügavat kaastunnet Arlile ja Allarile peredega isa, vanaisa ja äia

August Kaerpõldu

Mati Rosenthali

Arnold Vilimaa

surma puhul.

Perekond Lindmäe

lahkumise puhul.

Vaike pere

27. III 1924 – 7. IX 2014

11. IX 1924 – 3. XI 2011

Omaksed

Toivo Uiga kaotuse puhul.

Urve, Kristi, Kaia Teatame kurbusega, et on lahkunud meie

Georg Vertmann 25. XI 1934 – 10. IX 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Tahad midagi sügavamat, kuid sulle võidakse pakkuda vaid pinnapealset. Sa ei süüdista kedagi, lihtsalt olukord ja inimesed on sellised.

SÕNN Sipled kohusetunde võrgus. Tegeled ka sellega, mis sul varasema saamatuse või haiguse tõttu tegemata jäi. Ära üle pinguta ja jälgi tervist.

KAKSIKUD Näitad, kuidas ohtlikus olukorras käituda. Kui keegi teine ei taha kõrvetada saada, siis sina oled selleks valmis. Oled ohtliku elu lainel.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 23

ERNIE

György Bakcsi – Sportowiec, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re2!

VÄHK

Pead mõtete džunglis teed otsima. Mingid vanad mured on sind maha jätnud, kuid need hoopis kerivad end erineval viisil lahti.

LÕVI

Võid hüüda, et kas kogu maailm on hulluks läinud.

Kõik tunduvad tõmblevat eri suunas ja siht on silmist kadunud. Püüad end kaosest kõrgemale tõsta.

NEITSI Sügis ei pruugi alata nii, nagu suvel plaanisid. Lähikonna vahelduvad tujud võivad suurt peavalu valmistada. Ära võta võõraid muresid enda kanda.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KONSULTANDI SOOVITUSEL KIRJUTAME UUESTI TERVE SISUHALDUSTARKVARA.

KAALUD Küsimused võivad õiged olla, kuid vastused võivad olla valed. Vaata, millised mõtted sul domineerivad. Elimineeri need, mis arengut takistavad.

SKORPION

Mingi väike lootusetuluke on olemas. Tulevik on just nii helge ja lihtne, kui sa selle enda jaoks teed. Milliseid kujutlusi on sul enda ja teiste kohta?

HAGAR HIRMUS

AMBUR Lihtsad tõed aitavad ka kõige mustema stsenaariumi korral. Püüad olla kaaslastega võimalikult inimlik, soe ja mõistev.

MA EI MAKSA KONSULTANTIDELE SOOVITUSTE, VAID ÄRAMINEKU EEST.

Vastused: 1. Pingviin. 2. Euro-rahatähtede kujundus.

3. Puuaiasõda Räpinas. Talupojad polnud nõus pearaha maksmisega. 4. Sojauba. 5. Esimene veebist ostetud asi, ostu-müügitehing sai teoks 11. augustil 1994, albumi hind 12,48 dollarit pluss saatmiskulu.

KALJUKITS Kui oled oma elu keema ajanud, siis nüüd on aeg maha jahtuda. Tõmba hinge ja vaata, millega oled hakkama saanud.

PALJU SA MAKSID KONSULTANDILE SELLE SOOVITUSE EEST, MIDA TÖÖTAJAD ANDSID SULLE TASUTA?

1. Selle faunaesindaja kohta on tõenäoliselt esimene avalikustatud kirjeldus järgmine: «Mingi kahepaikne olend, mis näeb välja pardi moodi.» Kes on see «part»?

2. Austria kunstniku Robert Kalina «Euroopa ajastud ja stiilid» on ilmselt üks Euroopa enim nähtud kunstiteoseid. Mis see on?

3. Eesti spordis, aga ka hariduses on väga oluline termin «pearaha». Selle üle on vaieldud ja sõditud ajaloo hämarusest saati. 1784. aastal puhkes pearahavaidluste põhjal Eestimaal koguni sõda, kus oli hukkunuid ja haavatasaanuid. Mis nime kandis see sõda?

4. Milline on suurima külvipinnaga kaunvili maailmas?

5. Millega on kaubanduse ajalukku läinud Stingi (Gordon Matthew Thomas Sumner) neljas album «Ten Summoner’s Tales» (1993)?

AKNE

VEEVALAJA

Keegi kadestab sinu tugevust ja positiivseid omadusi. Tõstad esile kadestaja häid omadusi ja näitad talle, millised need on. Tema omadused on lihtsalt erinevad.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Näed tõelisi jamasid ja inimlikku õelust. Mida rahulikumalt sa eluolu võtad, seda enam paljastab elu sulle tasakaalus poole.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Väsinud noorsõdur tõrgub tööd tegemast. Kaprali küsimise peale, et mis teda häirib, vastab noorsõdur: «Ma ei saa enam tööd teha! Mul on kopp totaalselt ees.»

Kapral läheb ähmi täis: «Ütle kopajuhile, et see on kaitseväe territoorium ning et ta oma masina kohe minema ajaks! Kapten tuleb varsti kontrollima ...»

••• Koer läheb rauakauplusse ja ütleb: «Ma tahan tööd!»

Kauplusest öeldakse: «Me ei palka koeri, mine tsirkusesse.»

Koer vastab: «Mida kuradit nad tsirkuses torulukksepaga peale hakkavad?»

••• Arst tegi katseid. Võttis kirbu, pani selle peopesale ja karjus: «Hüppa, kirp!»

Kirp hüppas. Arst rebis kirbul jalad alt ja karjus uuesti: «Kirp, hüppa!»

Kirp enam ei hüpanud. Arst kirjutas katsepäevikusse: «Pärast jalgade eemaldamist kaotas kirp kõrvakuulmise.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 11. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

TEEB VIDEOÜLEKANDE UKRAINA KRIISI KÄSITLEVALT SEMINARILT.

NIMEPÄEV: ALEKSANDER, ALEKS, AALO, SANDER, SANNO, SASS Arvo Pärt (pildil) 79, helilooja, akadeemik Venno Laul 76, koorijuht ja pedagoog Peeter Vihalemm 70, ajakirjandusõppejõud Margus Lopp 65, keemik, akadeemik Kalle Merusk 65, õigusteadlane Mihkel Kütson 43, dirigent Marika Barabanštšikova 42, näitleja

foto: rita bergmann

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB: Liis Velsker 24, Tarbija24 reporter

Maksu- ja tolliamet (MTA) teeb koostööd tubakafirma Philip Morris Balticuga (PMB), et osta ja välja õpetada neli uut teenistuskoera, kelle ülesandeks saab salatubaka otsimine.

Eile allkirjastasid MTA peadirektor Marek Helm ja PMB peadirektor Alberto Bernardi vastava lepingu, mille järgi kannab erafirma nelja koera soetamise, koolitamise ja treeningute kõik kulud. Ühe teenistuskoera hind jääb tavaliselt vahemikku 1000– 2500 eurot.

Bernardi põhjendas PMB toetust asjaoluga, et selline leping on kasulik ka tubakafirmale, kuna salakaubandus põhjustab suurt kahju nende äritegevusele. postimees.ee

TALLINN +19

NARVA +22

RAKVERE +19

PAIDE +20

2–8 m/s

Idapiiri taga on ilma tegemas kõrgrõhkkond, mis end siingi kehtestada tahaks. Samal TARTU PÄRNU VILJANDI ajal ei anna Läänemere lõu+22 +19 +19 narannikule surutud hääbuv KURESSAARE +18 madalrõhkkond veel sugugi alla. Rõhuväli on väheaktiivne ja ilm seetõttu vaikne. Küll aga on päev Balti riikides sisustatud VÕRU VALGA +22 vihmahoogudega ning siin-seal +20 võib äikestki olla.

Täna on pilves selgimistega ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Mitmel pool sajab hoovihma, päReede, 12.09 Laupäev, 13.09 Pühapäev, 14.09 rastlõunal võib kohati olla äikest.

Puhub idakaare tuul 2–8 m/s. +10/+19 +12/+19 Tallinn +11/+20 Sooja on 16–20 kraadi, Ida-Eestis Tartu +13/+22 +13/+18 +12/+19 kuni 22 kraadi.

Narva +12/+19 +11/+20 +11/+18 Pärnu +13/+20 +12/+18 +13/+21 PÄIKE Kuressaare +13/+18

+13/+18

+14/+19

tõuseb loojub

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Maksuamet saab suitsufirmalt neli koera

EUROOPA

KÄRDLA +18 HAAPSALU +20

ilmateenistuse sünoptik

Viljandimaa Karksi valla elanik Rita Bergmann sattus metsas seenesülemile, mis osutus väga ohustatud nabatorikuks. «Esimest korda kohtasin seda seent eelmisel aastal, aga ei osanud leiust siis eriti välja teha,» rääkis ta. «Arvasin, et ju pani looduse vingerpuss seened kobarasse kasvama.»

Kui Bergmann tänavu taas seenesülemit märkas, tärkas tal huvi, et mis see ikkagi on. Asja uurides sattus Bergmann abi küsima mükoloog Urmas Kõljalalt, kes tundis ära Eesti punasesse raamatusse kantud nabatoriku. Sakala

REISIKÜLJEL JÄTKUB ERIPÄRASEID ÖÖBIMISVÕIMALUSI TUTVUSTAV SARI.

Vihmahoogudega sisustatud päev eva-maria sula

Seeneline leidis haruldase nabatoriku

HOMME POSTIMEHES:

Tallinnas Tartus Kärdlas

6.40 6.34 6.49

19.54 19.45 20.02

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+26,1 kraadi (1955) +1,8 kraadi (1856) +26 kraadi (1932, 1972) +1 kraadi (1960)

KUUFAASID 9. september 4.38 16. september 5.05 24. september 9.14 1. oktoober 22.33

+19 +28 +27 +28 +18 +17 +18 +19 +21 +29 +17 +18 +24 +18 +24 +16 +19 +29 +22 +22 +21 +19 +20 +22 +17 +12 +21 +23 +23 +19 +17 +19 +22 +16 +32 +17 +31 +34 +19 +28 +31 +28 +31 +24 +31 +25

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 11. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Veri on paksem kui...

09 45 Ilus maa: Niidukveised (ETV 2012) 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 45 Välisilm* 13 10 Kiviaid (Eesti Telefilm 1988) 40 Noormees jalgrattal muusikat kuulamas 50 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)* 14 45 Tõuse ja sära!* 16 00 Holby City haigla: Meeleolumuutus 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin: Veri on paksem kui...* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI. Milline on kontserdikorraldajate hooaja prognoos?

35 Arvo Pärt Istanbulis (ETV 2010) 23 10 Muusikadokk: Kojutulek. 75 aastat Iisraeli Filharmoonia orkestrit 00 05 Ringvaade* 01 10 Holby City haigla: Meeleolumuutus/ 02 15 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Puutepunkt* 35 Teadlased: Tiit Paaver 11 00 Prantsuse piiskop Tallinnas 57 ERR uudised 15 30 Tammetõru seiklused, 9/13 55 Lastetuba: Kuidas töötab telefon?* 16 05 Lotte (Eesti 2000) 10 Cedric: Pilt 25 Indiaanipoiss Yakari: Ronkade lend 40 Okaspead: Inimkoledate pealetung* 17 05 SimsalaGrimm: Hansuke ja Greteke 30 Buratino tegutseb jälle: Vinüülplaadid 18 00 Väike prints 20 Lammas Shaun 30 Lastetuba: Saskia laulumängud 45 Väike printsess: Tahan oma telki!

55 Mukk ja Tšavapa: Laulu-üllatus 19 05 Sõprade linn: Aarete saar 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 4x4. Kasahstan ja Kõrgõstan, 2/10* 30 Matsalu loodusfilmide festival. Eesti loodus: Alam-Pedja 21 15 Vahetus 30 Sünge juhtum, 1/8 (USA 2014) 22 30 Bluestone 42* 23 00 Eesti TOP 7 45 Vincent, 3/4 00 58 ERR uudised

06 10 Lastega kodus: Jesse’i tüdruk* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 2* 10 00 Taltsutamatu süda, 56* 11 00 Pilvede all* 12 00 Saladused* 30 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 41 15 25 Lastega kodus: Meie esimene promo 16 00 Küladetektiivid, 78: Surm jääl 17 00 Taltsutamatu süda, 57 18 00 Keelatud armastus, 3 19 00 Reporter 20 00 Laula mu laulu – Live Õllesummeril 22 00 Halb õpetaja (Bad Teacher, USA 2011).

R: Jake Kasdan. O: Cameron Diaz, Jason Segel. Komöödia 23 55 Chuck: Chuck vs komandeering 00 50 Bordell 232: Missis Hyde 01 40 Kuidas alasti hea välja näha? 5 02 30 Charlie inglid: Murtud tiivaga ingel* 03 15 Reporter* 04 05 Hooaeg* 40 Küladetektiivid, 78: Surm jääl* 05 25 Doktor Oz: Kuidas võtta kaalus alla ja samas võita miljon

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 78* 08 55 Südameasi 2, 3: Inimjaht* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Võimalik vaid Venemaal* 12 10 Naistevahetus 5* 13 10 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 41* 14 15 Selline on elu!: Isa õnnetuse tõttu laguneb meie pere koost 15 15 Vaprad ja ilusad, 6812 50 Armastuse pisarad, 79 16 50 Kirgede torm, 1928 17 55 Südameasi 2, 4: Mõru saak 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 12, 1: Ükskord Ameerikas, 1 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 8, 15 22 35 Kolmeraudne 23 35 Dr House 7, 14 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 35 Peamine kahtlusalune 1, 12 02 25 Kolmeraudne* 03 15 Euroopa pokkeriturnee* 04 10 Kodumäng* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 157 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 9 40 Eluteed, 44 10 05 Küladetektiivid, 262: Kes kaks korda sureb, on tõesti surnud 55 Süütu süüdlane, 48 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 15* 30 Uus võimalus, 16* 13 00 Doktor Oz: Vastused kõige piinlikumatele küsimustele* 14 00 Alfa ja Oomega (USA-India 2010)*.

Eestikeelne täispikk joonisfilm 15 50 Soovitused iseendale, 1* 16 00 Naabriplika: Minekud ja tulekud* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Ihaldatud arstide tervisesaladused 19 00 Uus võimalus, 17 30 Uus võimalus, 18 20 00 Pilvede all 21 00 Süües saledaks 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad – kliinik, 5 23 00 Näpud põhjas, 9 30 Sõbrad, 9 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid, 262* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane* 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 2* 09 20 Conan, 256* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: California* 11 00 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 72: Bob ja Carol ning Lois ja Clark* 14 25 Knight Rider, 77: Rallirüütel* 15 20 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Ascension 16 15 Komissar Rex, 3: Diagnoos: mõrv 17 10 Supermani uued seiklused, 73: Vaimude tund 18 05 Knight Rider, 78: Rüütel trellide taga 19 00 Tuvikesed, 77: Peggy läheb kooli* 30 Tuvikesed, 78: Ilmatüdruk* 20 00 Kalailm 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest: Mu kutsikas on surnud* 30 Maxwell Smart Agent 86 (USA 2008).

Seikluskomöödia 23 30 Conan, 257: Eric McCormack, Michael Lewis 00 20 Kaks ja pool meest 45 Tuvikesed, 7980: Ali agoonia; Tagahoovilaat 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Mõrvamängud (USA 2011)*. Märul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 4, 1 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 12: Surma visiiris 17 00 NCIS kriminalistid 6, 5: Üheksa elu 18 00 Perepea 9, 13* 30 Simpsonid 6, 3* 19 00 Suure paugu teooria 1, 15: Sealiha määramatus 30 Suure paugu teooria 1, 16: Pähkli reaktsioon 20 00 Perepea 9, 14: Ahistav Peter 30 Simpsonid 6, 4: Itchy ja Scratchy maa 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Kõige naljakamad koduvideod 22 00 Korvpalli maailmameistrivõistlused.

Poolfinaal, otse 23 50 Suure paugu teooria 1, 15-16* 00 50 Kälimehed 4, 1* 01 40 NCIS kriminalistid 6, 5: Üheksa elu* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 121/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 LV pressikonverents* 11 00 Meedia keskpunkt* 30 Koolitants 2014, 15/19* 12 25 Ameerika eestlased. Idarannik, 7/13* 55 Peaminister, 13/14* 13 50 Kinnisvaraveeb 15 15 Armuleek, 288/304* 16 00 Armuleek, 289/304* 45 Armuleek, 290* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 122/142 19 00 Täna. Uudised 30 Kataloonia 2014 20 00 Täna. Uudised 30 Otse: TeleTallinn.

Linnapea tund 21 30 9/11 – teadus ja vandenõuteooriad.

Dokfilm 23 10 Täna. Uudised (subtiitritega) 25 TeleTallinn.

Linnapea tund* 00 25 Täna. Uudised* 55 Kataloonia 2014* 01 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Lavr, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Reporteritund.

Lauri Hussar 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Riigita rahvas.

Andrus Mölder, Marje Lenk 00 05 Kauamängiv* 01 00 Huvitaja* 02 00 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Kodumaa, 4 10 05 Muusikatuba.

Kersti Inno. Kontsert Arvo Pärdi loomingust.

11 05 Album. Arvo Pärt.

Da Pacem. Albumil “Da Pacem” esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri juhatusel.

12 02 Delta. Nele–Eva Steinfeld 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Pärdi päevad.

Arvo Pärdi sünnipäevakontsert. Lamentate. Como cierva sedienta. Esinevad Patricia Rozario, Marrit Gerretz–Traksmann ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Tõnu Kaljuste.

20 00 Ilmakaar.

Mosambiigi muusikat Mosambiigi laulja Wazimbo kontsert Portugalis eelmisel aastal toimunud maailmamuusikafestivail Festim 2013.

21 00 Helileid* 22 05 Fantaasia. Kaido Kirikmäe 00 05 Nokturn