Postimees 12 08 2014

KOGUNEVAD

VENEMAA ON KOONDANUD UKRAINA PIIRILE KÜMNED TUHANDED SÕDURID JA RASKERELVASTUSE. VÄLISMAA LK 8

TASKUD TÜHJAD

TOIDURETKED PIIRILINNA

Advokatuuri väitel on riigi õigusabiks mõeldud raha varsti otsas, kuid justiitsminister käsib kokku hoida.

Narvast Eesti toitu ostvad venemaalased nimetavad kehtestatud sisseveokeeldu õiglaseks sammuks.

EESTI LK 3

TEHNIKA Microsofti tee nutiseadmete turule on raske.

LK 17

MAJANDUS LK 7

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Tervise- ja tööminister

URMAS KRUUSE: Oleks mõistlik jätta puhveraeg, et inimesed ei jääks kohe reformi alguses hammasrataste vahele.

EESTI LK 5

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

TEISIPÄEV, 12. AUGUST 2014 • NR 186 (7177) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 671 • LUGEJAID 201 000

Meie mehed on tahet täis

HITLERLIK PUTIN

Huntide nokturn Putin ja tema lähikond on viimasel ajal kahtlaselt palju teinud otseseid viiteid Hitlerile, kasutades Kolmanda Reichi fraseoloogiat, kirjutab semiootik Mihhail Lotman Vene motoklubi Ööhundid võimsast lavastusest Krimmis. LK 11

Suur õunaaed saeti maha 13 hektaril vedelevad tuhanded õunapuud, päikeses kortsunud ubinad veel küljes rippumas.

Selline vaatepilt avaneb Tartumaal Naval Kaasiku mahetalu renditud maal, kus omanik otsustas lageraie teha.

Eesti ootab Šveitsis Zürichis kergejõustiku EMil alanud võistluselt palju. Medalisoosikud kettaheitja Gerd Kanter ja tõkkejooksja Rasmus Mägi on näidanud head vormi ning olid rõõmsad ja enesekindlad ka eile fotograafile poseerides. «Tunne on seekordse võistluse eel parem kui möödunud suvel,» lausus SPORT Kanter. «Olen väga hästi valmistunud ning kõik on parimas korras,» ütles Mägi. foto: mihkel maripuu LK 14–15

Mahetalu äriplaan seisneb vanade õunapuuaedade rentimises, sealt saadud saagist valmistatakse mahla, kuid omaniku sõnul tuhanded vanad puud enam saaki ei andnud ja rentija ei liigutanud aias lillegi. EESTI LK 4–5

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 12. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Riigi ja advokaatide põhimõtteline vaidlus

Vasakule vaatav liitlane Pean väga õigeks, et Eesti on alati toetanud Türgi pürgimist ELi. Loomulikult tingimusel, et Ankara täidab kõik ühendusse pääsemise tingimused – poliitilise süsteemi kindlast demokraatlikkusest pisimate tervisekaitsesse puutuvate detailideni. Mul on väga kahju, et mõned ELi riigid pole küsimusele lähenenud sama ratsionaalsusega ning kipuvad andma signaali, et blokeerivad türklasi koduste islamofoobide häälte nimel ka siis, kui nood oma riigi musternäidisena eurostandarditele vastavaks ehitavad.

Ka niisugusel ebaõiglusel on kindlasti oma osas selles, et NATOsse kuuluvast Türgist kipub kujunema sõber, kelle kohta võiks öelda, et… noh pärast Afganistani sõda ja MH17 allatulistamist on maakera kukla taga asuv Austraalia palju rohkem Põhja-Atlandi piirkonnas kui Ankara.

Asju on õhus juba mõnda aega. Kas mäletate näiteks Türgi vist siiani venivat raketikaitsesüsteemi hanget? Kuigi tundub, et praegu valitseb selles küsimuses lihtsalt küsimärk, raius alliansi idapoolseim liitlane – kelle julgeolekut Süüria kodusõja tõttu juba tükk aega kindlustavad USA, Saksa ja Hollandi Patriotid – rohkem kui pool aastat, et tahab integreerida NATO süsteemi hiinlaste toodetu, kõigi kellade-vilede, ja nagu lääneliitlased kahtlustavad, tõenäoliselt tahtmatult ka Pekingi luuretehnikaga.

Hoopis teistsuguses valguses paistis Ankara aga möödunud nädalal. Kui Vladimir Putin oma kättemaksupaketti tutvustas, seisid nimekirjas peale kogu ELi veel mõlemad NATO Atlandi-ülesed liitlased USA ja Kanada ning ainsa alliansivälise riigina Austraalia – Euroopa kriisi vastne «osanik» tänu soovile saada kätte MH17 katastroofis hukkunud kodanike surnukehad ja korralik uurimine allatulistamiste põhjuste kohta. Ukrainast otse üle Musta mere jäävat liitlasriiki Türgit aga polnud.

J

ustiitsminister andis eile oma selgesõnalise käskkirjaga kõlava stardipaugu vaidlusele advokatuuriga. Küsimus on selles, kui palju peab maksumaksja tasuma advokatuurile õigusabi andmise eest neile inimestele, kes ise advokaati palgata ei jaksa. Vaieldavad küsimused tõotavad aga minna tunduvalt põhimõttelisemaks kui pelgalt üks rida riigieelarves. Kas riik saab sundida advokatuuri liikmeid andma riigi õigusabi odavamalt, kui on nende töö turuhind? Kas advokatuur on kutseühing nagu iga teinegi või peab täitma talle seadusega antud eristaatusest lähtudes ka erilisi kohustusi?

Advokatuur on siiani asja käsitlenud nii, et riigi õigusabi juhtumid antakse neile advokaatidele, kes on nõus neid pakutud tunnitasu eest tegema.

Ja kui vabatahtlikke on liiga vähe, siis küsib advokatuur raha juurde. Justiitsminister ütleb oma eilses käskkirjas, et raha juurde ei anta ning advokatuur peab hakkama riigi õigusabi põhimõt-

teliselt teisiti korraldama. Riik on andnud advokaatide tsunftile erilise staatuse ja seega advokaatidele võimaluse müüa oma teenuseid kõrgema hinnaga, kui teised juristid küsida saavad.

Selle eest peaks kõik tsunfti liikmed võrdselt kandma avalik-õiguslikku kohustust: andma riigi pakutud hinnaga õigusabi neile, kes turuhinnaga advokaati palgata ei suuda.

Mingil moel on tegu maailmavaatelise vaidlusega vaba turul tegutsemise ja riikliku sunni (tasakaalu) üle. Eripärane on see, et advokatuur on olemuselt tsunftiajastu jäänuk vabaturumajanduses. On sisukaid argumente, miks on advokaadid jäänud turutõkete purustamise ajastul üheks vähestest, kelle ametiala on eriliselt kaitstud ja kes ise korporatiivselt otsustavad, kui palju nad uusi ametikaaslasi juurde võtavad.

See tähendab aga ka seda, et advokaatide turg ei ole vaba samamoodi nagu näiteks kosmeetikute turg. Kas oma eriõiguste eest seisvad advokaadid kaitsevad vaba turgu? Kas advokatuurile kohustust peale suruv minister on seega vaba turu vastane? Ilmselgelt pole seda asja võimalik nii ühemõõt-

meliselt käsitleda. Küllap hakataksegi vaidlema ja vastuseid otsima kohtus.

Omaette teema on eelarvepiiri ületamine. Advokatuur ennustab, et selle aasta viimaste kuude kulu saab katta järgmise aasta eelarvest. Järgneb jutt, et kui riik raha juurde ei anna, siis järgmisel suvel ei saa enam üldse riigi õigusabi anda.

JUHTMÕTE Kas riik saab sundida advokatuuri liikmeid andma riigi õigusabi odavamalt, kui on turuhind? Kas advokatuur on kutseühing nagu iga teinegi või on neil erilisi kohustusi?

LK 3

KÕVA SÕNA Kurbusega pean tõdema, et pole kuulnud ühtegi solidaarsusest tulenevat sõnavõttu meie farmerite või teiste kahjukannatajate aadressil.

Piimaliidu juhatuse esimees Jaanus Murakas, PM 11.08

PÄEVA KOMM

Postimees 1934. aastal

Türgist kipub kujunema sõber, kelle kohta võiks öelda, et… maakera kukla taga asuv Austraalia on palju rohkem Põhja-Atlandi piirkonnas kui Ankara.

Kui palju on Eestis sajaaastasi? Kahtlemapanevaid vastuseid on saadud peamiselt vanemate inimeste käest, kes mitmeid asju, nagu näiteks oma vanust, ei mäleta küllalt täpselt. Nad annavad oma vanuse kohta väga umbkaudseid andmeid, seletades, et nad on sündinud kaks nädalat enne mihkli- või jaanipäeva, üks aasta enne suuri näljaaastaid, enne türgi sõda jne. Rahva loendaja on siis omalt poolt kindlaks määranud aasta ja kuupäeva. Nende kodanikkude eneste poolt antud andmete järgi selgus, et Eestis on kümme üle sajaaastast inimest.

Rahvaloenduse büroos ollakse aga teadlikud, et vanemate inimeste vanuse märkimisel võib tekkida vigu ja sellepärast pöörduti kohalikkude omavalitsuste poole

Faktis, et türklased koos teistega ebaõiglaselt ei kannata, pole iseenesest midagi halba. Ja seda, kui agar õiglusenõudja üks või teine liitlane Ukraina küsimuses on, ei saa tegelikult mõõta. Ukraina territoriaalset terviklikkust Ankara ju toetab ja USA sõjalaevad saalivad läbi Bosporuse Musta mere vahet samuti. Küll aga mõjusid kaunis maotult Ankarast otsekohe kõlanud hõisked, et nüüd läheb nende kaup ladusalt Venemaale. Nagu kombinatsioon parastamisest ja ükskõiksusest Putini keelu asjaolude suhtes.

Ma ei arva, et türklased peaks võimaluse kasutamata jätma. Küll aga olnuks ehk veidi terasem mitte hõisata. Eriti olukorras, kui Ankara paistab päris priske kuldina rukkis pigem vaikivat näiteks krimmitatarlaste, pärast Vene anneksiooni uute repressioonide ohvriks langenud turgikeelse islami usku rahva küsimuses. Hõimuvendade eest väljaastumisel on nad jäänud sama tagasihoidlikuks kui… samuti turgi keelt kõnelevate islamiusuliste uiguuride eest seismisel Hiinas.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

See sarnaneb väljapressimistaktikaga, mida oleme varasematel aastatel mõneski avaliku elu valdkonnas näinud: kui riigilt maksumaksja raha juurde ei saa, siis variseb maailm kokku.

Kui niisugust teguviisi lubataks, kaotaks eelarvestamine mõtte ja maksumaksja raha üle otsustamine pöörataks pea peale. Esmalt ikka põhjendused, kokkulepped ja riigikogu otsus ning alles pärast seda kulutamine.

urmas nemvalts

evelyn kaldoja

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

paludes täpseid andmeid.

Senini on jõutud kontrollida ainult maal elavad väidetavad saja-aastased ja selgus, et kaugeltki kõik ei ole seda, vaid nooremad ja mõned isegi üsna tunduvalt.

Kontrollitud andmete põhjal selgus, et rahvaloenduse momendil oli meil maal kõigest kaks sajaaastast ja üks 101-aastane.

Nendest kolmest «Metuusalast» on kaks meest ja üks naine. Saja-aastane naine on pärit Kõo vallast Viljandimaalt, saja-aastane mees Misso vallast Võrumaalt ja 101-aastane mees Petserimaalt. 99-aastaseid on Eestis neli naist, 98-aastaseid kaks meest ja kuus naist, 97-aastaseid viis meest ja seitse naist, 96-aastaseid kuus meest ja üheksa naist ning 95-aastaseid seitse meest ja üheksa naist. 12.08.1934

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 12. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Päästeamet paneb välja sildid uppunutest Kuna viimastel nädalatel on uppunud hulk inimesi, on Lääne päästekeskus hakanud levinumatesse uppumiskohtadesse paigaldama hoiatussilte. Hoiatussildid koosnevad kahest osast. Ülemises osas on tuttav keelumärk «Ära uju purjus peaga!». Alumine lisatahvel toob välja konkreetse veekogu tänavuse kurva statistika ja pöördub ujumamineva kodaniku poole küsimusega, kas tema on järgmine purjus ujuja, kes upub. Märgid paigaldatakse randa veepiiri lähedale, lootuses, et enne vetteminekut neid loetakse. postimees.ee

Eleringi elektrijaamast sattus keskkonda reostus

3,84 2,98

3,84

3,84

Kiisal asuvate Eleringi avariireservelektrijaamade õlipüüdmisseadmest sattus eelmisel nädalal keskkonda reostunud vett. Keskkonnainspektsiooni inspektorid tegid kindlaks, et reostus oli pärit Kiisa elektrijaamast, kus käivitus kustutussüsteem ning kustutusvee jäägid pääsesid Soo ojja ja sealt edasi Keila jõkke. Reostust asus ojast likvideerima Elering. postimees.ee

3,84

2,98

630 000 eurot on keskkonnainvesteeringute keskus tänavu eraldanud, et lammutada kasutusest välja jäänud vanu hooneid.

TÜLI MAJAS. Justiitsministri hinnangul on advokatuur riigi rahaga priisanud.

Riigi õigusabi andjatel on taskud tühjaks saanud oliver kund reporter

A

dvokatuuri väitel on tänavu riigi õigusabiks mõeldud raha juba oktoobriks otsas. Justiitsminister Andres Anvelti meelest on juhtunus süüdi advokatuuri enda kehv majandamine ning ta käsib advokaatide tunnitasud kokku tõmmata.

Juba enam kui aasta vindunud vaidlus võttis ägedama pöörde mõne nädala eest, kui advokatuur poolaasta kulud kokku lõi. Ilmnes, et riigieelarvest eraldatud 3,84 miljonist eurost oli juuni lõpuks ära kulunud juba 2,55 miljonit.

Lõviosa sellest on läinud advokaatide töötasudeks, kes esindavad kohtus vastavalt seadusele vähekindlustatud inimesi, alaealisi või teatud kuritegudes ja väärtegudes süüdistatavaid.

«Praegu on prognoos karm. Õigusabi taotlusi on peale tulnud nii palju, et läheneme kahe kuu miinusele,» kirjeldas advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Advokatuur panigi justiitsministeeriumi fakti ette: kui rahanappusele lahendust ei leita, lõpeb õigusabiks mõeldud raha oktoobris otsa. Advokaadid peavad siis valima, kas oodata aasta lõpul teenitavat palka veebruarini või loobuda üldse uusi kliente võtmast.

Abivajajad õiguskaitseta tõenäoliselt ei jääks, kuid arved kanduks üle järgmise aasta eelarvesse. Seal tekiks juba enam kui miljoni euro suurune puudujääk ja advokaaditeenus ähvardaks 2015. aasta suvel katkeda.

Et aru saada, kes toimunu eest vastutab, tuleb selgitada riigi õigusabi süsteemi. Seaduse järgi peab riigi õigusabi tagama advokatuur. Viimane ongi teenuse korraldanud nii, et õigusabi juhtumeid võivad lahendada võtta kõik liikmed ehk kokku 910 advokaati või nende abi.

Tegelikult huvitub tööst aga vaid murdosa: umbes 120 advokaati aastas. Põhjus on lihtne: riigi õigusabi eest makstav tunnitasu ei saa turuhinnale ligilähedalegi.

Advokatuur on osavalt laveerinud. Näiteks jaanuaris tõstis ta riigi õigusabi osutamise tunnitasu 40 eurolt 60-le. Teisalt seati aga liiga suurte õigusabiarvete korrastamiseks mõnes õigusabiliigis sisse piirmäärad, et üle 10 või 20 tunni ei või advokaat tööajaks märkida.

Voltenberg meenutab, et kui mullu riigieelarvet kokku pandi, küsis advokatuur riigi õigusabiks 5,7 miljonit eurot, sai aga 3,84. Samal ajal pole õigusabi osutamise juhtumite arvu võimalik ette näha.

«See on nagu maja ehitamine: antakse summa ja öeldakse, et maja peab olema väga kvaliteetne, aga ehitamise ajal tuleb välja, et sama rahaga on vaja veel kolmandat korrust ja katuseaknaid,» kirjeldas ta.

Kantsler väidab, et samal

ajal on riigikohus soovitanud tõsta riigi õigusabi tasud 110 euroni tunnist. Advokatuur rehkendas, et 5,7 miljoni puhul rahaprobleemid kaoks. «See tagaks mitte ainult advokaadi tunnitasu, vaid võimaldaks tal ka panustada tugiteenustele: mõistlik büroo, kus teenindada, tagatud sekretäriteenus, olemas sidevahendid jms,» loetles Voltenberg.

Justiitsminister Andres Anvelt näeb olukorda risti vastupidiselt. Eile õhtul kirjutas ta alla käskkirjale, mis piltlikult öeldes tühistab advokatuuri tehtud palgatõusu ja teeb ülesandeks allesjäänud rahaga toime tulla.

Mina kaitsen riigieelarvet ja kodanike huvi. Kui sa ei taha täita advokatuurile pandud kohustusi, siis sa ei pea olema advokaat. Võid olla ka jurist.

Justiitsminister Andres Anvelt

Käskkiri ei jäta advokatuuri käitumisest head pilti. Selle väitel olla nüüd rahanappusse sattunud advokatuur alustanud eelarveaastat enam kui 600 000 euro suuruse ülejäägiga. Hiljuti on riigi õigusabi osutamiseks mõeldud summa kasvanud 28,6 protsenti, õigusabi tellimuste koguarv aga vähenenud 12,5 protsendi võrra.

Veelgi enam: Anvelt viitas, et advokatuur võib olla oma ülesandeid vääriti mõistnud. «Riiklik õigusabi on avalik-õiguslik funktsioon. Me kompenseerime selle mahus, et advokaat ei peaks jääma miinusesse. Turu-

hindade järgi riigi õigusabi andmist riigieelarve välja ei kannata,» ütles minister.

Anvelt pakkus, et vabatahtliku süsteemi asemel võiks advokatuur riigi õigusabi osutamise kohustuse kõigi liikmete vahel võrdselt ära jagada. Nii tuleks lõpp advokaatide puudusele ja paraneks kvaliteet. «Mina kaitsen riigieelarvet ja kodanike huvi. Kui sa ei taha täita advokatuurile pandud kohustusi, siis sa ei pea olema advokaat. Võid olla ka jurist.»

Vaidlust, kas riigi õigusabi on avalik-õiguslik funktsioon või turult ostetav teenus, peetakse paljudes Euroopa riikides.

«Võib-olla peabki selle osas heas mõttes kohtulahingu ära pidama,» arutles Anvelt, kes ei plaani taotleda riigi õigusabi raha suurendamist 2015. aasta riigieelarvest.

Voltenberg ütles, et advokatuur arutab ministri käskkirja järgmisel nädalal ja otsustab siis edasised sammud.

Postimehega kõnelnud advokaadid ütlesid, et möödalaskmisi on mõlemal poolel. Advokaatide vähese huvi taga on advokatuuri seatud ajapiirangud.

«Keerulist tsiviilasja 10 või 20 tunniga ära ei tee. Ma loobusin, et mitte teha ebakvaliteetset tööd,» ütles vandeadvokaat Edith Sassian.

Tunnitasu vähendamist ta aga heaks ei kiida. «Isegi 60 eurot pole konkurentsivõimeline, see on fakt. Aga kui ei oleks piiranguid peal ja kui kohtud ei vähendaks õigusabi summasid, siis ka see raha tekitaks advokaatides huvi.»

Metsades on väga tuleohtlik aeg Põhja päästekeskuse päästjad kustutasid möödunud nädalal mitmeid metsa- ja maastikutulekahjusid Nissi vallas Rehemäe külas, Saku vallas Männiku külas ja Kose vallas Tuhala külas. Ulatuslikum maastikutulekahju oli esmaspäeval Padise vallas Vihterpalu külas, kus põles umbes 600 ruutmeetrit metsa. postimees.ee

VäänaJõesuus soditi kiiruskaamera värviga üle Tundmatu isik sodis pühapäeval Harjumaal Vääna-Jõesuus värviga üle kiiruskaamera, muutes selle ajutiselt kasutamiskõlbmatuks.

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa ütles, et kaamera puhastati ära ja on taas töökorras. postimees.ee

Nädalavahetusel suletakse Tallinnas ristmik Eeloleval nädalavahetusel tehakse Pärnu maantee – Liivalaia tänava ristmikul asfalteerimistöid.

Liiklus on suletud reedel kella 21.00 pühapäeval kella 05.00. Ümbersõit on mööda Tehnika ja Veerenni tänavat ning Planeedi ja Tehnika tänava kaudu. tallinncity.ee

Viimsisse kerkib Harjumaa esimene riigigümnaasium

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Viimsi vallavanem Andres Kaarmann ning volikogu esimees Jan Trei allkirjastasid esmaspäeval kokkuleppe riigigümnaasiumi rajamiseks Viimsisse Randvere tee ja Tammepõllu tee risti. Tulevase gümnaasiumi kohale (pildil) oli leppe allkirjastamiseks kohale toodud laud, toolid ja telk ning pikendusjuhmega saadi voolu. «Mõistlik on rajada riigigümnaasiume lisaks maakonnakeskustele ka piirkondadesse, kus lapsi rohkem on,» ütles minister Ossinovski. Kristel Kossar foto: erik prozes

4 || EESTI || POSTIMEES, 12. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KIRVETÖÖ. 13 hektaril vedelevad tuhanded maharaiutud õunapuud, päikeses kortsunud ubinad veel küljes rippumas.

Maaomanik tegi õunaaias barbaarse lageraie nils niitra reporter

K

ogu selle loo kulg on jahmatavalt selge, aga ometi jääb vastuseta küsimus,

miks ikkagi.

Tartumaal Tartu vallas tegutsev Kaasiku Mahetalu on väike perefirma, mis sai 2011. aastal parima mahetoote konkursil oma õunamahlaga teise koha. Tunamullu rentis firma juht Ago Kaasik Jõgevamaa Palamuse valla põllumehelt Mati Evertilt jõude seisnud 13-hektarilise õunaaia, milles võis olla hinnanguliselt 3000–4000 puud.

Kaasikul on kodu juures istutatud paarile hektarile ka oma õunapuud, aga seni on firma äriplaan seisnenudki vanade õunapuuaedade rentimises, sealt õunte korjamises ning seejärel mahla ja lauaõuna müümises. Nava küla õunaaia omanik Evert oli ka ise ren-

timisest huvitatud ja nii löödigi käed.

«Ta (Evert – toim) ütles, et tema seda aeda niikuinii ei kasuta ja ta oli kohe nõus,» rääkis Kaasik. «Saime kokku kahel korral – esimest korda siis, kui käisin aeda rendile küsimas, ja teine kord siis, kui allkirjastasime rendilepingu.»

Mullu ja tunamullu ei andnud õunaaed saaki, aga Kaasik maksis ikka rendi korralikult ära – kokku poole ühtse pindalatoetuse ulatuses. Tänavu tõotas tulla lõpuks hea aasta ja puud kandsid kenasti. Kuni siis juulis sai Kaasik kohapeale minnes teada, et Evert on teinud igasuguse etteteatamiseta õunaaias totaalse lageraie. Ja ongi kõik!

Järgnevad küsimused kuuluvad juba pigem eetika, kultuuri ja juriidika valdkonda, kuid ... Milline omanik ikkagi raiub õunapuud maha keset suve, kui need kannavad juba vilju? Milline omanik raiub rentnikku teavitamata maha õunapuud, kui ta on maa viieks aastaks välja rentinud?

Evert süüdistas Kaasiku sõnul teda nüüd selles, et ta ei teinud õunapuuaias midagi. Samas

polnud omanik teinud enne oma kirvetööd rentnikule mingeid ettekirjutusi ega hoiatusi.

«Ma ei saanudki aru, mida ma pidanuks tema arvates tegema – toetuse saamise nõuded olid täidetud ja igal aastal käis kohapeal ka põllumajandusameti kontroll. Esiteks on see väga vana õunapuuaed ja teiseks ka rendiaed, nii et uue aia tegemisse poleks mõtet investeerida,» lausus Kaasik.

«Siin juhtunu näitab ju ilmekalt seda, miks pole mõtet rendimaadega väga vaevelda – oleme toetuste eest arendanud mahlatootmist ja ehitanud töötlemishoone. Mina tegelen sellega, et vanade aedade saak ei läheks niisama raisku,» lisas rentnik.

Ka rendileping ei näinud Kaasiku sõnul ette mingeid lisakohustusi, samuti ei seadnud omanik talle suuliselt mingeid lisatingimusi.

Kaasiku jaoks pole see lugu aga siiski kaugeltki lõppenud, sest ta taotles õunapuuaiale ka mahetoetust ja võttis endale põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) ees viieaastase kohustuse hoida enda valduses olevat maad mahedana. Seejuures sai ta mullu

ja tunamullu Nava aia eest kokku ligi 10 000 eurot mahetoetust, mille PRIA võib nüüd tagasi nõuda.

Kaasik lootis alul force majeure’i ehk vääramatu jõu paragrahvi abile, aga see aitab ainult juhul, kui on surm, sõda või looduskatastroof. «Vääramatu jõud» ei aita siis, kui ühe inimese peas toimuvad seletamatud protsessid realiseeruvad säärasel moel.

«Helistasingi esimese asjana PRIAsse ja rääkisin neile oma loo ära,» rääkis rentnik.

«Alul pakkus minuga vestelnud ametnik välja, et toimunu võiks minna vääramatu jõu alla, aga hiljem nad siiski teatasid, et vääramatu jõud see ei ole.»

Suure tõenäosusega peab Kaasik andma Everti kohtusse, et nõuda omakorda sisse ligi 10 000-eurone otsene kahju, mille maaomanik talle tekitas.

On veel üks võimalus: omanik ei raja õunapuuaia asemele kohe uut tavapõldu, vaid jätab allesjäänud kolmeaastase mahekohustuse Kaasiku kanda või võtab selle ise üle. Sel juhul ei saa PRIA-lt õunapuudeta püsirohumaa eest mahetoetust, ent ometi ei nõuta juba makstud

POSTIMEES, 12. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

sel aastal ei käinud ühtegi [inimest] seal aias vaatamas,» lisas Evert.

Erinevalt maaomanikust on rentnik rendilepingu läbi lugenud ja kinnitab, et see ei näinud ette mingeid lisatingimusi.

Evert otsustaski enda jutu järgi õunapuud nüüd suvel maha võtta, sest need ei kanna enam. «See aed on nii vana,» lausus ta.

Erinevalt maaomanikust on rentnik Ago Kaasik rendilepingu läbi lugenud ja kinnitab, et see ei näinud ette mingeid lisatingimusi.

Palamuse vallas Nava külas õunaaeda rentiv Ago Kaasik hektarite kaupa mahavõetud õunapuude keskel. foto: kalev saar

raha Kaasikult tagasi ning ka viimane ei nõua seda Evertilt.

PRIA juriidilise osakonna peaspetsialisti Kärt Aaveli sõnul tuleb viieaastase mahekohustusega maal neid nõudeid ka viie aasta jooksul täita. «Kui

maa läheb taotleja kasutusest välja või ei saa mahekohustust täita, siis tuleb meil eelnevate aastate toetus tagasi nõuda,» lausus ta.

Everti jutu järgi võttis Kaasik PRIA-lt õunaaia eest raha

ega liigutanud seejuures lillegi.

«Ma hoiatasin teda, et ma võtan selle maa siis ise kasutusele – lõppkokkuvõttes on maa ikka minu oma,» lausus põllumehest maaomanik.

Aga oli ju kehtiv rendile-

Töövõimereform jõustub plaanitust hiljem anette parksepp anette.parksepp@postimees.ee

Eile andsid riigikogu koalitsioonisaadikud sotsiaalkomisjonile üle muudatused töövõimereformi eelnõule, millega soovivad tõsta sissetuleku piiri, millest alates hakatakse töövõimetoetust vähendama, ning lükata seaduse jõustumist edasi poole aasta võrra, 1. jaanuarini 2016. aastal.

Kui esialgu pidi piiratud töövõimega inimese toetus hakkama osaliselt vähenema pärast seda, kui ta teenib 641 eurot kuus, siis muudatusettepaneku järgi hakkab sissetulek vähenema pärast 90-kordset päevamäära, mis on 2015. aastal 960 eurot. Osalise töövõimega inimese töövõimetoetus kaob täielikult siis, kui tema sissetulek on 1325 eurot. Puuduva töövõime korral kaob toetus ära siis, kui inimene teenib 1600 eurot kuus.

Tervise- ja tööministri Urmas Kruuse (Reformierakond) sõnul lükati töövõimereformi jõustumisaega edasi selleks, et muutusteks põhjalikumalt ette valmistuda.

«Töötukassa ütles, et neil oleks vaja vähemalt aasta reformi rakenduse ettevalmistamiseks. Kuna seadus võetakse sügisel vastu, siis oleks mõistlik jätta sinna puhveraeg, et jõustumise tõttu ei jääks inimesed kohe reformi alguses hammasrataste vahele, vaid kõik oleks

võimalikult hästi ette valmistatud,» rääkis ta.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna (IRL) leiab, et seaduseelnõu on endiselt poolik ega võta arvesse paljusid puudusi, mida erivajadustega inimeste esindajad on nimetanud. Opositsioonisaadik näeb olulise murekohana seda, et erivajadustega inimestele luuakse juurde veel üks hindamissüsteem lisaks sellele, mida nad juba praegu läbima peavad.

«Töövõimet hakatakse hindama töötukassas, puuet hinnatakse jätkuvalt sotsiaalkindlustusametis, abivahendid määratakse eraldi komisjonis, rehabilitatsiooniks on eraldi süsteem,» loetles Tsahkna.

«Valitsus võiks võtta aja maha ja need ühendada – see võiks olla ühe peatuse poliiti-

Meil on olnud komisjonis väga palju kohtumisi erinevate organisatsioonidega ja kõik on väga selgelt öelnud, et palun peatage see lollus.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna

ka, sest inimest, kellel on oma erivajaduste pärast niigi keeruline ühiskonnas hakkama saada, jooksutatakse nii hullult, et ma arvan, et isegi täiesti terve inimene ei oleks võimeline selles süsteemis hakkama saama,» lisas ta.

Tsahkna sõnul on positiivne, et seaduse jõustumise aeg lükati edasi.

«Meil on olnud sotsiaalkomisjonis väga palju kohtumisi erinevate organisatsioonidega ja kõik on väga selgelt öelnud, et palun peatage see lollus,» ütles ta. «Teeme asja korralikult, sest võib-olla on meil ainult üks kord võimalus kasutada sotsiaalvaldkonna arendamiseks nii suures mahus Euroopa Liidu struktuurifondi raha.»

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi (SDE) sõnul pole muudatusettepanekud töövõimereformi eelnõule tulnud kabinetivaikuses. Ta rõhutas, et puuetega inimeste koda ja erivajadustega inimesed kritiseerisid enim liiga madalat sissetulekupiiri, mis tõsteti nende ettepanekute järgi keskmise palgani.

Teine erivajadustega inimeste soov oli Pikhofi sõnul see, et avalik sektor näitaks piiratud töövõimega töötajate palkamisel eeskuju. Selleks plaanitakse 2020. aastaks võtta avalikku sektorisse tööle vähemalt 1000 vähenenud töövõimega inimest.

ping? «On jah. Ta pidi seal tegema üht-teist – ma ei lugenud seda rendilepingut läbi –, aga minu arust pidi seal neid õunapuusid lõikama ja hakkama õunu tootma. Mul vend elab aia kõrval ja tema ütles, et eelmi-

Everti sõnul ütles ta Kaasikule, et too ei tee aias midagi, ning ka rent oli maksmata. Siiski selgub, et viimane on rendisummad ära maksnud ja esimesel aastal oli probleemiks see, et maaomanik ei esitanud talle tasumiseks arvet, nagu tava ette näeb.

Mis nüüd siis ikkagi edasi saab? «Eks kohus otsustab,» ütles Evert.

Söögiabi raskustes peredele

Postimees ja Eesti Toidupank tegid teist aastat koostööd projektis «Edukad toetavad puudustkannatavaid peresid». Postimehe vahendusel toetasid abiprojekti paljud Eesti ettevõtted. Toidupanga juhataja Piet Boerefijn ja Postimehe peatoimetaja Merit Kopli (all parempoolsel pildil) soovivad ka järgmisel aastal laste aitamiseks koostööd teha.

Ettevõtmise siht on anda suvel söögiabi puudustkannatavatele peredele, kus kasvab kooliealisi lapsi. Abi jagatakse peredele üle Eesti, pakisaajad

valivad välja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Tänavu saab 2000 peret paki, milles on kuus kilo kartuleid ja kolm purki Felixi suppi.

Viljandi Toidupanga vabatahtlik Zoja (all vasakpoolsel pildil) tõstis eile Tallinnast Toidupanga laost Viljandisse suundunud kaubikusse Felixi purgisuppe. Portugalist pärit Felipe (suurel pildil) aitas koos rumeenlastest sõprade Stefani ja Alexandriga kartuleid kuuekilostesse kottidesse pakkida. PM fotod: erik prozes

POSTIMEES, 12. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KEELATUD VILI. Narva poodidest Eesti vorsti ja piimatooteid ostnud venemaalased nimetavad Euroopa toidu sisseveo keeldu õiglaseks sammuks.

Ostavad Eesti toitu ja kiidavad Kremli sanktsioone irina tokareva andres reimer majandus@postimees.ee

E

esti piiri lähedasest Kingissepast Narva Fama keskusesse nädalavahetuseks sisseostudele sõitnud pere oli ladunud poekärusse vorsti, kotlette, jogurtit, kohupiima ja hapukoort. «Vorstija piimatooted on teil maitsvamad. Noh, ostsime ka alkoholi – valik on siin suurem,» rääkis 40-aastane perepea Postimehe ajakirjanikule.

Kuid samas tõttas ta kinnitama, et toetab Venemaa kehtestatud sisseveokeeldu Euroopa toidule. «Aga kuidas siis? Mina olen selle poolt, et elada sõpruses. Aga kui meile midagi keelatakse, kas me siis peame vastama? Nemad keelavad – meie keelame,» selgitas Kingissepa elanik veendunult.

Narva-Jõesuud oma armastatuimaks puhkusekohaks nimetanud Olga, 40. aastates suvitaja Peterburist, kinnitas, et tema kodulinnas on suurepärane toiduvalik ning mingisugust puudust pole sanktsioonide tagajärjel põhjust karta. Eesti kaupu, peale kohukeste ja õlle, pole ta Neevalinna lettidel juba ammu näinud.

«Bulgaaria ja Ungari puuviljad saab lihtsalt asendada Aserbaidžaani omadega,» lausus Olga. «Kui teid lüüakse, siis varem või hiljem te annate vastu. See oli vastuseks Euroopa sanktsioonide nürimeelsusele ja idiotismile. Ja üldse pole elus tähtis mitte toit, vaid õiglustunne.»

Kolm Kingissepa noormeest olid just ostnud kommi, küpsiseid ja terve kasti hinnalist šampust. «Teie sanktsioonidesse me suhtume eitavalt, meie omasid aga pooldame,» teatasid nad napisõnaliselt.

56-aastane Peterburist pärit suvilaomanik Nikolai tunnistas, et tema hakkab importjuustust puudust tundma.

Kuid spetsiaalselt juustu ostmiseks ta Eestisse sõita ei kavatse. «Kui ma näen letil kõr-

Venemaalt Narva saabunud ostleja kaubakorv pärast tax-free-tehingu vormistamist. Turvalindiga suletud kaubakoti hinnast viiendiku, käibemaksu osa, saab ta kodumaale naastes tagasi. foto: irina tokareva

vuti kodumaist juustu ja Eestis või Lätis toodetut, siis valik langeb alati viimaste kasuks,» rääkis Nikolai.

«Mis puudutab Venemaa kehtestatud sanktsioone – siin pole küsimus üldsegi toidus –, siis ma ei kiida neid põhimõtteliselt heaks, pean õudseks rumaluseks, nagu ka kogu viimase aja putinlikku poliitikat. See tekitab minus vastumeelsust.»

Kuigi eelmisel nädalavahetusel polnud Narva poodides kuulda venemaalaste tekitatavat põrgulärmi ja ka sisseostude hulk polnud märkimisväärne, vormistati Fama keskuses tunni aja jooksul kümme taxfree-ostu. Kõik käibemaksuvabastuse registreerinud ostjad kinnitasid, et olid Narva sattunud juhuslikult ning ei kavatse

Venemaalase ostukorvi maksumuseks kujunes eelmisel aastal 70–80 eurot, mis on Eesti elanike ostudest märgatavalt suurem.

Selveri Virumaa piirkonna juht Nadežda Vähter

tulevikus siia toidukaupade järele sõita.

Selveri kaubandusketi statistika seevastu näitab, et Venemaalt pärit püsiklient käib Narvas sisseostusid tegemas kaks korda nädalas. «Venemaalase ostukorvi maksumuseks kujunes eelmisel aastal 70–80 eurot, mis on Eesti elanike ostudest märgatavalt suurem,» rääkis Selveri Virumaa piirkonna juht Nadežda Vähter.

«Nad tulevad spetsiaalselt ostureisile, on ostud ette kavandanud, väljaminekutega arvestanud ning varunud piisavalt sularaha. Rubla devalveerimine neid üldjuhul ei mõjuta, sest nad peavad Eesti ja Euroopa kvaliteeti olulisemaks.»

Samal ajal kui Fama keskuses tegutseva Prisma kaupluse juhataja Andrei Kopezini kinnitusel ostsid venemaalased möödunud nädalavahetusel tavapärase innuga, rääkisid supermarketi kassiirid, et sellel nädalavahetusel oli venemaalasi tavapärasest vähem. Paljud ostavad täpselt 38 euro eest, sest just selline summa võimaldab vor-

mistada tax-free-tehingu, mille pealt saab ligi kuue euro eest käibemaksu tagasi.

Eelmisel nädalavahetusel, paar päeva pärast toiduembargo kehtestamist, sõitis Narva kaubanduskeskuste vahel kurseeriv tasuta liinibuss, mis tavaliselt on reisijatest tulvil, pooltühjalt.

«Viimasel aastal pole olnud märgatavat Venemaalt pärit ostjate arvu kasvu. Arvatavasti on tegu rubla langemise ja Ukraina sündmuste mõjuga,» tõdes Narva Astri kaubanduskeskuse turundusjuht Nadežda Saševoi. «Me oleksime rõõmsad, kui Venemaa kehtestatud embargo tooks meile Venemaalt senisest rohkem ostjaid.»

Peamiselt Ivangorodist, Kingissepast ja Peterburist pärit ostjad viivad Narvast kaasa märkimisväärselt pika nimekirja kaupu: rõivaid, jalatseid, aluspesu, kosmeetikat, kõiki toidukaupu ja vahel isegi mööblit. Toidukaupadest on Saševoi kinnitusel venemaalaste erilise poolehoiu võitnud Tere ja Saaremaa kaubamärki kandvad tooted.

Eesti majandus hakkas taas kasvama Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2 protsenti, teatas statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT suurenes esimese kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti.

SKT kasvu panustas enim töötlev tööstus, kusjuures olulisima panuse selleks andsid puidu- ning koksitööstus. Samal ajal pidurdas töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu jätkuvalt peamiselt elektroonikaseadmete ja keemiatoodete tootmise tegevusalade lisandväärtuse kahanemine.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes 2014. aasta II kvartalis töötleva tööstuse tööstustoodangu uute tellimuste rahaline maht (viimati kasvasid tellimused samasuguses võrdluses möödunud aasta II kvartalis).

Siiski vähenes nõrga välisnõudluse tõttu jätkuvalt nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport.

2014. aasta II kvartalis kahanes kaupade väljavedu hinnamõju arvesse võttes neljandat kvartalit järjest. Tänavu II kvartalis oli vähenemine 3,5 protsenti. Kaupade import kahanes hinnamõju arvesse võttes 0,5 protsenti.

Enim pidurdas Eesti majandust kinnisvara valdkond, seda peamiselt kiirelt kasvanud hindade tõttu. Esialgsete arvestuste kohaselt mõjutas SKT kasvu oluliselt ka netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude ja käibemaksu laekumise kasv.

Majanduskasvu esialgne hinnang on arvestatud korrigeeritud aegrea põhjal. Seetõttu ei ole praegu statistikaameti andmebaasis olevad SKT väärtused ja kasv üheselt võrreldavad selles pressiteates avaldatuga. 2014. aasta II kvartali täpsustatud SKT avaldab statistikaamet 8. septembril. majandus24.ee

OMX TALLINN

769,48 ▲ +1,74%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 13 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,01 ▼ –0,99%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,030 -2,83 Baltika 0,510 +2,00 Ekspress Grupp 1,070 +1,90 Harju Elekter 2,610 -1,51 Järvevana 0,830 +0,36 Merko Ehitus 7,260 +2,11 Nordecon 1,020 +2,00 Olympic Group 1,950 +1,04 Premia Foods 0,690 +8,66 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,680 +5,00 Skano Group 0,970 -3,96 Tallink Grupp 0,658 +2,17 Tln Kaubamaja 5,060 +2,22 Tallinna Vesi 12,900 +1,57 Trigon Property 0,444 -0,22

11.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,444 +0,17 Hiina jüaan 8,239 -0,07 Jaapani jeen 136,720 +0,20 Kanada dollar 1,466 +0,34 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,279 -0,97 Poola zlott 4,199 -0,05 Rootsi kroon 9,194 -0,54 Rumeenia leu 4,439 -0,11 Šveitsi frank 1,213 -0,02 Suurbritannia nael 0,798 +0,11 Taani kroon 7,456 +0,01 Tšehhi kroon 27,852 +0,10 Ungari forint 313,680 -0,01 USA dollar 1,339 -0,01 Venemaa rubla 48,295 -0,58

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 12. AUGUST 2014

Putin nõuab Ukrainasse humanitaarkonvoid Venemaa teatas eile, et on jõudnud Ukraina valitsusega kokkuleppele n-ö humanitaarabi osutamises venemeelsete separatistide kontrollitavatel aladel Ida-Ukrainas. Kiiev kinnitas kokkulepet humanitaarabimissiooniks Luganski linnas.

Vene välisminister Sergei Lavrov avaldas lootust, et lääs ei sekku kokkuleppesse. Lääneriigid ja Ukraina kardavad, et Venemaa kasutab humanitaarabi andmist ettekäändena sõjaliseks sissetungiks Ida-Ukrainasse. «Praeguseks on kõik võimalikud ja võimatud ettekäänded Vene abi mitteläbilaskmiseks kadunud,» ütles Vene esidiplomaat. «Loodan, et see humanitaarabimissioon leiab Rahvusvahelise Punase Risti komitee egiidi all aset võimalikult kiiresti. Oleme kõik üksikasjad kooskõlastanud Ukraina juhtkonnaga. Loodetavasti ei hakka lääne partnerid kaikaid kodaratesse pilduma,» rääkis ta.

President Vladimir Putin ütles telefonivestluses Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole, et Venemaa saadab koos Punase Ristiga Ukrainasse humanitaarabikonvoi.

Barroso hoiatas Putinit ühepoolsete sammude eest, sealhulgas humanitaareesmärkidel. «President Barroso ütles vestluses president Putiniga, et Euroopa Liit ühineb rahvusvaheliste jõupingutustega abistada konflikti tõttu hättasattunud inimesi,» seisis Euroopa Komisjoni avalduses. Selles lisati, et EL seisab vastu igasugusele Moskva sõjalisele sekkumisele «mis tahes ettekäändel».

Ukraina presidendi Petro Porošenko kantselei kinnitas, et Luganskisse suunduvat humanitaarmissiooni juhib Punane Rist ja seda plaani toetab ka USA president Barack Obama.

Porošenko ja Obama vestlesid telefonis vahetult pärast seda, kui Kremli pressiteenistus oli avalikustanud teate Putini telefonivestlusest Barrosoga. Siis avaldaski Obama toetust Luganskit puudutavale initsiatiivile.

Punase Risti ja Punase Poolkuu regionaalne koordinaator Davron Muhhamadijev ütles ITAR-TASSile, et nende aktivistid püüavad nädala jooksul teha kindlaks, kas Ida-Ukraina inimesed vajavad humanitaarabi.

Punase Risti ametlikku kinnitust organisatsiooni egiidi all planeeritavast abimissioonist eileõhtuse seisuga veel polnud.

Ukraina armee pressiesindaja Andrei Lõssenko kinnitusel on Moskva koondanud Ukraina-Vene piirile 45 000 sõdurit ning lisaks veel tanke, sõjalennukeid ja helikoptereid.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen rääkis Reutersile, et Venemaa sõjalise sekkumise tõenäosus Ukrainas on suur ja allianss ei näe märke Vene vägede taganemisest Ukraina piirilt. AFP/Reuters/ITAR-TASS/PM

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

IRAAK. Pühasõdalaste eest mäkke põgenenud jeziidid tapavad oma lapsi, et säästa neid

Pöördu islamisse või jä kadri veermäe välisuudiste toimetaja

P

õhja-Iraagis tungivad pühasõdalased edasi, tuues kaasa hävingut paljudele inimestele. Juunis Iraagis ja Süürias oma kalifaadi välja kuulutanud Islamiriigi (IS) ohvrite seas on ka kurdi vanausulised jeziidid.

Islamiriigi äärmuslased on ähvardanud vallutatud jeziidi asulates Põhja-Iraagis tappa vähemalt 300 perekonda, kui need ei astu islamiusku. Tuhanded usuvähemustesse kuuluvad inimesed on põgenenud mägedesse, kus nad on islamistide piiramisrõngas. Toiduained ja joogivesi on otsa lõppenud ning arvatakse, et kaua nad vastu ei pea. Nädalavahetusel viskasid Briti ja Ameerika Ühendriikide lennukid piiramisrõngasse jäänud inimestele alla pakke, mis sisaldasid peale toidu ja joogivee ka telke, veefiltreid, päikesepatareisid ja telefonilaadijaid.

Enam kui tuhat aastat tagasi läks nii jeziitidel kui ka väikestel paganlikel sektidel toonases kalifaadis hästi. Nüüd peaks praegune islamiriik järgima samu reegleid, mis iidne kalifaat, kuid sallivus on sealt kadunud. ISi sõdalased on tunginud Iraagi põhjaossa, jättes oma teed märgistama surnukehad. Kohalikud kristlased on kodudest välja aetud ja nende kirikutel ristid maha kistud, ise on nad aga seatud valiku ette: maksa nõutud trahvi või sure.

Iidsesse ja salapärasesse jeziidi usulahku kuuluvatele inimes-

tele pakutu on veelgi lihtsam: pöördu islamisse või sure.

Kui islamistid selle kuu algul Sinjari linna vallutasid, põgenesid paljud sealsed elanikud, enamikus jeziidid, lähedal asuvale Sinjari mäele. Pääsetee osutus aga surmalõksuks, sest Sinjaril keset suvekuuma ilma toidu ja veeta ellu ei jää. Laupäeval oli jeziidi saadik Vian Dakhil hoiatanud, et kaua nad seal enam vastu ei pea.

Päev hiljem selgus, et 20 000 inimesel oli kurdi vägede kaasabil õnnestunud piiramisest põgeneda ja jõuda läbi Süüria Iraagi autonoomsesse Kurdistani piirkonda. «20 000 – 30 000 inimesel õnnestus Sinjari mäelt põgeneda, kuid seal on endiselt lõksus tuhanded,» sõnas Dakhil uudisteagentuurile AFP.

Islamiriigi sõdalased on tunginud Iraagi põhjaossa, jättes oma teed märgistama surnukehad.

Iraagi väed on koos Süüria ja Türgiga üritanud ümberasustatud kurdikeelseid jeziite ja teisi lõksusolijaid päästa.

Sajad jeziidid on juba vedelikupuuduse või kuumarabanduse tõttu surnud ning väidetavalt on meeleheitel vanemad oma lapsi õudsest tulevikust säästmiseks Sinjari mäe servalt alla heitnud või nad püssikuuliga surmanud.

Sinjarist pärit ja nüüd USAs Nebraska osariigis elav jeziit Basim Karim jutustas väljaandele Foreign Policy, et tema perekond ärkas ühel päeval üles ja nägi, et küla kaitsnud Kurdi pešmerga üksused on kadunud ja nende koha on sisse võtnud ISi võitlejad. «Nad nägid enne põgenemist, kuidas koerad tirisid mööda linnatänavaid ini-

meste kehaosi,» rääkis Karim.

Ta lisas, et paljud naised vägistati – seda on väidetavalt kinnitanud teisedki pealtnägijad.

Pühasõdalased süüdistavad jeziite paganluses, kuid tegelikult on viimased säilitanud

oma Kristuse-eelsed uskumused ning Niineve ja Babüloni aegsed usukombed. Kõrvalised isikud ei tohi nende palvetamist näha. Kõigepealt palvetavad nad teiste ja alles siis enda eest.

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 12. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

d veelgi hullemast.

ää surmalõksu USA õhuvägi ründas Iraagis islamiste Reedest alates on USA õhujõud rünnanud Islamiriigi (IS) võitlejate positsioone, püüdes takistada pühasõdalaste pealetungi Iraagi autonoomse Kurdistani piirkonna pealinnale Arbilile, kus paikneb kümneid USA diplomaate ja sõjaväelasi.

Ar-Raqqah

TÜRGI

LIIBANON

Mosul Arbil

IRAAN Kirkūk

SÜÜRIA

Tikrīt

Damaskus

Ar-Ramādī

JORDAANIA

SAUDI ARAABIA

IRAAK

Kurdistani piirkondliku valitsuse all ISILi kontrolli all USA õhuväe rünnakud

Bagdad

100 km

KUVEIT

USA alustas Iraagi kurdide relvastamist

Jeziidid üleeile Feeshkhabouri piiripunktis Süüria-Iraagi piiri ületamas. foto: ap/ scanpix

USA alustas relvade ja laskemoona saatmist sunniitide äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu võitlevatele Iraagi kurdide pešmerga vägedele, teatas eile Ameerika Ühendriikide välisministeerium. Kurdid on saanud juunis alanud ISi pühasõdalaste pealetungi tõrjumisega paremini hakkama kui Iraagi valitsusväed.

«Teeme Iraagi valitsusega koostööd, et saata kurdidele kiiresti vajaminevaid relvi,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Marie Harf telekanalile CNN. «See hõlmab

relvade saatmist Iraagi valitsuse relvaladudest. Sama kehtib meie relvaladude kohta.»

Harfi sõnul hakkasid Bagdad ja Washington kurdidele relvi saatma eelmisel nädalal. Ta ei täpsustanud, missugune USA asutus operatsiooni eest vastutab ning kui palju ja mis tüüpi relvi on saadetud.

USA-l on autonoomse Kurdistani pealinnas Arbilis konsulaat, samuti tegutsevad seal nende sõjalised instruktorid.

Kurdide omakaitseväelaste relvasta-

mine võib komplitseerida suhteid Bagdadiga, kelle enda suhted kurdidega on pingelised. Harf kinnitas, et praeguses kriisis teevad Bagdad ja Kurdistan koostööd.

«Oleme näinud pretsedenditut koostööd Iraagi vägede ja kurdide vahel. Varem midagi niisugust juhtunud ei ole. Nad toetavad üksteist. Leiame, et peame praeguses olukorras igal võimalikul viisil kurde relvastama.»

Varem on USA mitteametlikult müünud relvi ainult Iraagi valitsusele. PM

Islamistid rüvetasid Mosulis tapetud lapsi Esimest korda 1600 aasta maailma, kus pole märkigi kristlusest, naiste õigusjooksul ei toimu Iraagi test või demokraatiast. suuruselt teises linnas Mosulist on saabunud missat – vaid mõne näka võikaid teateid, et ühte dalaga on pühasõdalased linnaparki on islamiusulisealt minema pühkinud iidse kultuuri. Paljud krist- sed välja pannud tapetud lased usuvad, et valaskala laste pead. «Nad lõikavad süstemaatiliselt lastel, kõhtu kadunud Joona teemadel ja isadel päid otgutses just Mosulis, kuid sast. Maailm pole sellist nüüd on nad sunnitud kurjust juba põlvkonna jaoma usukombeid järgima gu näinud. Mosulist võib põranda all. Kirikukellad vaikivad ja naistele on rel- tõepoolest leida pargi, kus nad on lapsed tapnud ja va ähvardusel hidžaabid nende pead tokkide otsa selga sunnitud. torganud,» sõnas CNNile Nüüdseks on kümned Iraagi kristlaste kõneisik, tuhanded inimesed piirärimees Mark Arabo. konnast põgenenud. Neil Arabo sõnul on 95 polegi palju muid valikuid: protsenti Mosuli kristlaspöörduda islamiusku, test linnast põgenenud, maksta kohalikke sissetulekuid arvestades üüra- ülejäänud viis protsenti tut, ligi 7500 euro suurust on aga olude sunnil vastu usutrahvi või surra mõõga võtnud islami usu. Ka need inimesed, kes tasuläbi. Ühe kohaliku uudisteagentuuri sõnul tungisid sid pühasõdalaste algselt nõutud maksu, avastasid ISi väed ühe vaese kristhiljem, et aumeestega lase koju. Kuna nad ei nad lepet sõlminud pole. saanud, mida tahtsid, vägistasid sõdurid ema ja «ISi võitlejad võtsid tegetütre nende abikaasade ja likult nende naised ja tütisa ees. Isa sooritas hiljem red endale ning tegid enesetapu. «Mis sajandis neist oma naised,» sõnas me elame?» vahendas Arabo ja nimetas toimuBBC hiljuti ühe ISi eest vat kristlaste holokauspõgenenud Mosuli kristla- tiks, mida maailm ignosest naise ahastust. reerib. PM Kui usklikud on minema aetud, üritavad islami usufanaatikud hävitada seda, mis järel – süüdaMosulist võib tes sajanditevanuse kiriku, mis maani tõepoolest leida pargi, maha põles, ja rükus nad on lapsed vetades Joona tapnud ja nende pead hauakivi. IS tahab luua islamiriigi aastokkide otsa torganud. tal null – hea uue Iraagi kristlaste kõneisik Mark Arabo

POSTIMEES, 12. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MAJANDUSKOMMENTAAR MENTAAR

Triumfeerivate huntide nokturn

Kakaania kogemus Putini-meelse Vene motoklubi Ööhundid võimas lavastus Krimmis toob meelde Leni Riefenstahli «Tahte triumfi», kirjutab semiootik Mihhail Lotman (IRL).

Vene motomeeste tõrvikutega lavastus annekteeritud Sevastopolis. foto: kaader teleülekandest

noorsooliikumist. Neist kuulsaimad olid Naši ja MGER (Ühtse Venemaa Noor Kaardivägi). Ööhunte hakati aktiivselt nuumama 2000. aastate lõpul.

Putinile avaldas muljet see, kuidas motoriseeritud Iraani Islamirevolutsiooni Valvurite Korpuse kaardiväelased ajasid 2009. aastal nuiade, nugade ja kirvestega laiali massilisi Ahmadinejadi-vastaseid proteste. Nagu Venemaalgi protesteeriti siis väidetavate valimisvõltsingute vastu. Siiski tundus 2012. aastal, et Zaldostanovi soosing on lõppenud.

Tulevahetuses teise baikeriklubi liikmetega sai üks inimene surma ning Venemaal oodati pingsalt kohtuotsust, kuna oli ilmne, et see sõltub otseselt Putini suvast. Ning kohtus jäid Ööhundid kaotajaks.

Spekuleeriti nende tähe loojumise üle, ent selgus, et järgnes hoopis veel suurem soosing. 2013. aastal autasustas Putin Zaldostanovit aktiivse patriootilise töö eest kõrge Austuse ordeniga, kuid olulisemgi on, et huntidele keerati finantskraanid lahti. Nende üritused on iga aastaga mastaapsemad, toretsevamad ja truualamlikumad.

Ö

LUGEJA KIRI

öhundid erinesid teistest baikeritest oma tervislike eluviiside ja jõhkra agressiivsuse poolest. Hiljem lisandus sellele suurvene patriotism ja mõneti paradoksaalselt õigeusklik fundamentalism. Kirurg kuulutas end patriarh Kirilli kaitsjaks.

Kõike seda märgati ka Kremlis. President Putin kohtus isiklikult Zaldostanovi ja huntidega ning tegi nendega koguni ühise sõidu. Kummalise kokkusattumisena juhtus see tema teekonnal Ukrainasse, kus ta pidi kohtuma tolleaegse presidendi Janukovõtšiga. See oli aeg, mil Kremli poliittehnoloogid otsisid ühiskonna mõjutamiseks mittestandardseid hoobi. Konstrueeriti mitu

Z

aldostanovilt oodati tegusat panust nii agressiivse šovinismi propageerimisse kui ka vastava poliitika teostamisse.

Kirurg ja hundid tegid jõulist kihutustööd Krimmi Venemaaga taasühendamise vajaduse üle ning korraldasid Ukraina territooriumil mitu provokatiivset üritust. Selle aasta märtsis saabusid hundid Krimmi juba enne seda, kui see oli ametlikult Venemaa poolt annek-

Võitlus on raske, kuid võit on vältimatu.

Kogu show’ sõnum oli ühemõtteline: Vene mõõk raiub vaenlase pea. Ilu on vaataja silmis, osal vaatajatest olid aga silmis heldimus- ja vaimustuspisarad.

Valimisea alandamiseks pole põhjust Viimasel ajal on tõstetud palju kära mitmete seadusemuudatuste üle. Üheks liberaliseeruvaks ohuks on valimisea langetamine, mida Reformierakond tulihingeliselt pooldab. Ma ei näe ühtegi (tõsiseltvõetavat) põhjust, miks peaks valimisiga langetama. Margus Punti artikkel «Valimisiga tuleb langetada» (PM 8.08) räägib demokraatia põhiprintsiipidest, kuid neid ei tohiks kuritarvitada, sest see liiguks äärmusliberalismi.

Osa kuueteistaastaseid kindlasti teab kelle poolt nad hääletaksid, kuid

peab kindel olema ka kahe aasta pärast – mõttemaailm muutub kahe aastaga vägagi palju. Üleöö kaheksateist saades tõesti ei muutu palju, kuid selle eest kahe aastaga muutub. Kui õpilane peab tegema mitmeid suuri otsuseid edasise õpingu osas (keskharidus, kutseõpe, põhiharidus, kõrgharidus), kas siis poleks targem oodata kaks aastat, mil vanus ning edasine haridus muudab inimese mõttemaailma? Artiklis mainiti ka poliitiku ja valija vahelist usaldust, mis peaks tähendama valitava kandidaadi tundmist.

Hämmastavalt suur osa eestimaalastest valis europarlamenti isiku, kes räägib mingist fooliummütsist ja seemnetest. Tekib küsimus, kes on selle isiku valijad? Need, kes hääleta-

teeritud. «Kus olen mina, seal on Venemaa,» teatas Zaldostanov.

8.–9. augustil läbi viidud mastaapne jõudemonstratsioon oli muidugi triumf. Selles osalesid mitte üksnes Venemaa ja kohalikud esinejad, vaid ka välismaised külalised.

V

iimastest kuulsaim oli märulinäitleja ja bluusilaulja Steven Seagal, kes lisaks omaloodud laulude esitamisele teatas, et ta on venelane, ja esines segasevõitu deklaratsiooniga, mille lühikokkuvõte on, et igaüks võib uskuda sellesse, mida ta ise tahab.

Väljakuulutatud Donetski vabariigi hümni esitamisest ta millegipärast siiski loobus. Võimalik, et seetõttu, et Augustibluusi korraldajad ei lubanud tal seda siin harjutada.

Kuid ilma selletagi oli show võimas, raha sinna pandud kõvasti. Sai näha, kuidas musta riietatud Maidani kurjad jõud ründavad ja panevad põlema korrakaitsjaid. Sai näha, kuidas rahuliku linna idüllilisse ellu tungib sõda ning naiste ja laste laibad katavad lava.

Kõik see käib patriootilise muusika ja teksti taustal, mis toovad paralleele praeguste Ukraina sündmuste ning Suure Isamaasõja vahel. Kangelaslinn Sevastopol pidas visa võitlust fašistlike anastajate vastu, nagu nüüd vene rahvas võitleb ülekaalukate kurjade jõududega Ukraina kaguosas. Refräänina kõlas: see on meie maa, Kagu-Ukraina on Edela-Venemaa, Novorossija.

Võitlus on raske, kuid võit on vältimatu. Kogu show’ sõnum oli ühemõtteline: Vene mõõk raiub vaenlase pea. Ilu on vaataja silmis, osal vaatajatest olid aga silmis heldimus- ja vaimustuspisarad. Taas tuleb meelde «Tahte triumf». Normaalsele inimesele aga on kogu see vaatepilt tülgastav.

vad ka kooseluseaduse ning valimisea langetamise vastuvõtmise poolt, sealt otsib Reformierakond endale toetajaid. Praegusel ajal tehakse palju lubadusi ja tühje sõnu, nt «Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka!», mis jäävadki lubadusteks. Kui artikli autor mainis riike, kus võeti selline seadus vastu, nt Austria ning Brasiilia, miks pole siis majanduslikult tugevamad riigid, nt Saksamaa valimisiga langetanud? Sest see poleks ratsionaalne. Kui sellest Postimehe artiklist teha lühike kokkuvõte, ütleks, et see on rumalus.

See ei muuda midagi ning oleks naiivne arvata, et praegused poliitikud hakkavad sellepärast rohkem pingutama. kristjan värs Tõlliste

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

A

nnekteeritud Sevastopolis toimus 8.–9. augustil «Triumfaalne Bike Show 2014».

Triumfi põhjus on ilmne: tähistati Sevastopoli ja kogu Krimmi «taasühinemist» Venemaaga. Kuid kindlasti pidasid korraldajad silmas ka kuulsat Leni Riefenstahli filmi «Tahte triumf». Sellest filmist on ka varjamatuid reministsentse, mis on seotud tulemängudega pimeduses. Üldse on Putin ja tema lähikond viimasel ajal kahtlaselt palju teinud otseseid viiteid Hitlerile, kasutades Kolmanda Reichi fraseoloogiat. On lastud käiku idioom ’üks rahvas, üks riik’, Putin ise on rääkinud rahvusreeturitest (natsionalpredateli, Nazionalverräter – viide on nimelt Hitlerile, mitte Stalinile, kes rääkis analoogilises kontekstis rahvavaenlastest), teine kord aga nimetas Goebbelsit andekaks inimeseks jms. Ja nüüd siis tahte triumf.

Selle ürituse tausta avamiseks tuleks minna kaugesse stagnaaega. Nimelt ostis 1984. aastal äsja ülikooli lõpetanud noor kirurg Aleksandr Zaldostanov endale mootorratta Java – see oli vingeim pill, mis nõukogude tingimustes saada. Päeval töötas ta kirurgina, öösiti sõitis kuttidega mööda Moskvat. Väga ruttu sai jõuk kurikuulsaks ja seda panid tähele ka algava perestroika aegsed ajakirjanikud, ennekõike seetõttu, et jõugupealik oli oma kõrghariduse ja prestiižika töökohaga sellises seltskonnas väga ebastandardne kuju.

Zaldostanov, kes figureeris hüüdnimega Kirurg, kujundas jõugu lääne baikerite klubide malli järgi. Nimeks võeti Ööhundid, embleem – hundi pea – aga meenutas Ivan Julma veriste käsilaste, opritšnikute sümboolikat. 1989. aastal registreeriti klubi ka ametlikult, olles esimene omalaadne Nõukogude Liidus.

Hardo Pajula

Üleüldse, kui palju kummalist saaks öelda selle kadunud Kakaania kohta! Ta oli näiteks keiserlik-kuninglik ning keiserlik ja kuninglik; ühte neist kahest märgist, k.k. või k.j.k., kandis seal iga ese ja isik, aga ometi läks tarvis salateadust, et suuta alati kindlat vahet teha, milliseid instantse ja inimesi nimetada k.k. ja milliseid k.j.k. Kirjalikult nimetas ta end Austria-Ungari monarhiaks ja suuliselt laskis end Austriaks kutsuda – niisiis selle nimega, millest ta oli piduliku riigivandega loobunud, aga mille ta hoidis alal kõigis tundeasjades selle märgiks, et tunded on niisama tähtsad nagu riigiõigus ja eeskirjad ei tähenda tõelist elutõsidust,» kirjutas Esimese maailmasõja künnisel oma «Omadusteta mehes» Robert Musil.

«Maailma poliitika mängulaual on tänane Euroopa Liit eilne Austria-Ungari impeerium,» sekundeeris talle kuus aastat tagasi ilmunud artiklis «Perhapsburg» USA välispoliitika ekspert A. Wess Mitchell.

Tõepoolest, nii mõneski mõttes on Euroopa Liit Kakaania mantlipärija. Nii nagu Habsburgide monarhia, pole ka Euroopa Liit rahvusriik, vaid riikide, rahvaste, tsentraliseeritud bürokraatia ja kohaliku autonoomia kummaline sasipundar ja sarnaselt Austria-Ungariga on see kasvanud vabatahtlike ühinemiste teel. Ka Kakaaniat hoidis koos rahvusülene koorekiht.

Peamine erinevus seisneb selles, et Euroopa Liidus on ohvitserkonna rolli endale võtnud ärieliit, tippbürokraadid olid sideaineks siis ja on seda ka nüüd.

Austria-Ungari keisririik lubas Saksamaa ja Venemaa vahele kiilutud Kesk-Euroopa väikerahvastel suhteliselt lahedalt ära elada, andis neile laialdase kultuurilise ja piiratud poliitilise autonoomia. Euroopa Liit on vorminud kommunismiikke alt vabanenud Ida-Euroopa väikeriikide seadusi, kohendanud nende õigus- ja haridussüsteeme ning ehitanud siia teid, sadamaid, veepuhastusjaamu, muuseume ja mida kõike veel. Eelkõige on endine sotsialismileer näinud aga Euroopa Liidus NATO kõrval veel üht julgeolekugarantiid Venemaa vastu.

H

absburgide monarhia peamine välispoliitiline funktsioon oli pakkuda Lõuna- ja Kesk-Euroopa kristlikele rahvastele kaitset Osmanite impeeriumi eest. Lisaks sellele täitis Kakaania Saksamaa ja Venemaa vahelise geopoliitilise tühimiku ning oli kuni 19. sajandini seega võtmemängija Euroopa riikide jõutasakaalus. Habsburgide allakäik algabki Osmanite riigi lagunemisega. Ägenev konkurents türklaste alt vabanenud territooriumide pärast Venemaaga sunnib Viini üha enam Saksamaa juurest abi otsima ning Austria-Ungarist saab tasapisi Berliini sõltlasriik. Esimese maailmasõja alguseks on Habsburgide impeerium oma geopoliitilise tähtsuse minetanud ning nelja aasta pärast lakkab see riik olemast.

Kakaania kogemus näitab A. Wess Mitchelli sõnul esmajoones seda, et kahe monoliitse ja saamahimulise suurriigi vahele jäänud paljurahvuseline võimkond kistakse pikapeale liigestest lahti.

Oma idapiiril Venemaaga kokku põrganud Brüssel vaatab praegu abiotsivalt Washingtoni poole. Erinevalt Austria-Ungarist on Euroopa Liit sõjaliselt olnud aga algusest peale USA sõltlaskond – just see hoidis teda külma sõja päevil ühtsena. Nüüd on olukord muutunud, Venemaa ei ole huvitatud enam terve maailma kommunismiusustamisest ja majanduslikud kaalutlused tõukavad mitmeid Euroopa riike pigem Moskva orbiidile. Edasine on suuresti sideaine sitkuse küsimus. Kui kaua suudab praegune rahvusülene eurofiilne eliit oma võimu säilitada? Hetkel uuristab võlaplinder euromörti seestpoolt ja Ukraina kriis väljastpoolt.

12 || tÜÖ/koolitus || postimees, 12. august 2014

tel 666 2327, kristjan.kokk@postimees.ee

POSTIMEES, 12. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Viiest punktist neli, ühe erandiga ülevaade heili sibrits Tampere

Tampere teatrifestival 4.–10. august

P

õhjamaade suurim teatrifestival, eelmisel nädalal Tamperes toimunud «Tampere teatrisuvi» («Tampereen teatterikesä») tõestas taas, et eesti teatri üle võib uhke olla. Sest Eestis tehakse põnevaid ja eriilmelisi (seda nii vormi kui ka sisu poolest) lavastusi.

Tampere festivali publikuga, nii teatriprofessionaalide kui ka nn lihtsate teatrisõpra-

dega vesteldes jäidki kõlama vaid kiitvad hinnangud. Mitmel korral mainiti, et eesti teater on uuenduslik, mõtlemapanev, aktuaalne, julge ning parem kui suur osa soome teatrist, ja kindlasti on tänavuse festivali tugevamad lavastused just eestlaste tehtud.

Nõustun komplimentidega, sest festivali põhiprogrammi valitud «Suur õgimine», «Köök/Keittiö», «Mutantants» ja «Tühermaa» mõjusid veenvalt ka mitmendal korral vaadates.

Tamperes ilmuvas Aamulehtis, mis on Helsingin Sanomate järel Soomes tiraažilt teine päevaleht (tiraaž ca 130 000), tunnistati festivali kokku võtvas artiklis, et suurima teatrielamuse pakkuski Lauri Lagle lavastatud NO99 «Suur õgimine». Artikkel lõppes tõdemusega, et David Bowie «Space Od-

Teater NO99 mängis Tamperes «Suurt õgimist», fotol Marika Vaarik, foto: tiit ojasoo Eva Klemets, Priit Võigemast ja Margus Prangel.

dity» ei ole kunagi nii kaunilt kõlanud kui Priit Võigemasti esituses ses lavastuses.

Aamulehti kriitikud andsid «Suurele õgimisele» maksimumpunktid ehk viiest punktist viis. NO99 on Tampere teat-

rirahva vana lemmik, sest Tamperes oldi külaliseks juba neljandat aastat järjest.

Soome-Eesti ü histööna sündinud ja eelmisel aastal Soome riikliku kultuuripreemia saanud Rakvere teat-

ri etendus «Köök/Keittiö» (lavastaja Andres Noormets), R.A.A.A.M.-i «Tühermaa» (lavastaja Marat Gatsalov) ja Cabaret Rhizome’i «Mutantants ehk tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured» (lavastajaks Johannes Veski) kogusid Aamulehtis viiest punktist neli.

Suure osa Tampere teatrifestivali publikust moodustavad hallipäised prouad ja härrad, kelle kõrval annab tooni keskealine publik, noori oli teatrisaalides vaid käputäis. Seda rõõmustavam on, et «Kööki», «Tühermaad» ja «Suurt õgimist» mängiti täissaalidele, kusjuures kokku andsid eestlased nelja lavastusega üheksa etendust.

Eespool nimetatud eesti lavastuste kõrval oli festivali kavas ka NO99 film «Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha», Vaiko Epliku ja Eliidi kontsert ning

lasteetendused teatrilt Piip ja Tuut. Lisaks tutvustasid näitekirjanikud Paavo Piik, Andra Teede, Andri Luup ja Martin Algus oma näidendeid.

Festivalil nähtud etendustest võiks eestlaste lavastuste kõrval esile tõsta taanlaste «Blami!» (Kristján Ingimarsson / Neander), kus hallis kontoriruumis elustusid «Terminaatorist», «Tondipüüdjatest», «Matrixist» jpt märulitest tuttavad kangelased. Lõbusa, akrobaatilise ja tempoka lavastuse lõpus tänas publik näitlejaid püsti seistes.

Soome ja Eesti teatrite kõrval olid 46. korda toimunud festivali rahvusvahelises programmis esindatud Taani, Hollandi, Türgi ja Kanada teatritegijad.

Eestlased olid tänavuse festivali peakülalised ning Eesti programm kandis pealkirja «Case Viro».

Flow’ sinisesse telki oli tihtipeale täiesti võimatu sisse mahtuda.

foto: flow festival / jussi hellsten

PÕHJANAABRITE PÕHJALIK PIDU. Flow’ festival on võimalus näha esinejaid, kes Eestisse ei jõua.

Flow rabas afrofuturismiga arvustus silvia urgas kultuuriajakirjanik

Festival Flow 8.–10. august Helsingi

K

olm päeva tänavusel Helsingi Flow’ festivalil ei jäta mingit kahtlust: põhjanaabrite muusikafestivalide lipulaev seilab lõunanaabrite Positivusest tublisti ees. Rääkimata ühestki Eesti popmuusikaüritusest. Väga julmalt lahterdades leiab Flow’l oma nii roki-, elektroonika- kui hiphopifänn, kui oled aga kõigesööja, rebitakse su süda ja jalad programmist valikuid tehes ja ühelt kontserdilt teisele joostes lihtsalt katki.

Samu trenditeadlikke hipstereid, keda Flow’ programm ligi meelitab, pahandas viimasel hetkel välja kuulutatud reedene lisaesineja Skrillex. Mina võtsin uudise rõõmuga vastu, sest kus mujal näha dubstep’i vihatuimat postripoissi täies hiilguses. Skrillex kargas ülienergilise Duracelli-jänkuna plaadimängija taga ringi ja rahvas hullus. Meenus naljapundi The Lonely Island DJ-kultuuri parodeeriv video «When Will the Bass Drop?», kus diskor võib puldi varjus rahus muna praadida, publik ootab nagunii ainult tummist bassiheli.

Samasugusele kliimaksiootusele on oma muusika üles ehitanud ka postrock’i vaarisa Slint, kes oma legendaarse albumi «Spiderland» auks taas tuurile tuli. Veidral kombel on nende muusika mõju peidus samas ürgses instinktis. Eks oli ju ka Skrillex vanasti emo-mees (lauldes nullindate bändis From

First To Last) ja nõnda Slinti emotsionaalsusest üldse mitte nii kaugel.

Kui reedel oli veel võimalik sujuvalt ühest telgist teise liikuda, siis laupäevaks oli end kohale ajanud paar tuhat inimest rohkem. Mul seisis ees kohtumine kahe lemmikartistiga: Bill Callahani ja The Nationaliga. Smogi nime all tuntuks saanud Callahan suutis luua intiimse atmosfääri, mis sarnanes pisut (hea!) luuleõhtuga. Nagu kohtumine vana tuttavaga, keda tahaks pärast kallistada, kui ta ainult kontserdi lõppedes kõrgelt lavalt tundmatusse ei kõnniks. Pealaval esinenud The Nationalist on aga viimase paari aastaga saanud üks maailma suurimaid indie-bände, kuid kahjuks muusika tooruse ja headuse hinnaga. Tundus, et laulja Matt Berninger ei soovinud tegelikult üldse tuuril viibida ja igal õhtul rahva ette astuda. Mulle selline torisemi-

ne sobis, sest meenutas rohkem algusaegade tusabändi. Samuti olid live’is alles viimastelt stuudioversioonidelt kadunud karjed, tulgu need siis hingepõhjast või sellest, et mees lihtsalt ei viitsi enam superstaar olla.

Teise festivalipäeva tipphetkeks osutus hoopis Rootsi Neneh Cherry, kes koos taustabändi RocketNumberNine’iga oli surutud 360-kraadisele ringlavale. Tänavu pärast 18-aastast vahet uue plaadi välja andnud Cherry on uskumatu energiaga räppar ja laulja, kelle uus triphopilik looming on läbi käinud Four Teti käe alt. Karismaatiline artist ei pidanud paljuks lugu poole pealt katkestada, kui heli tema arust s*tt oli – kui teha, siis korralikult.

Korraliku reiviga lõpetas laupäeva Jamie XX, kes oma set’i ka oma põhibändi The XXi lugusid miksis. Viimasel päeval olid Flow’ korraldajad ilmselt otsustanud sis-

se pressida veel kõik artistid, kes vähegi mahtusid, mistõttu oli valikute tegemine eriti raske. Kui Flow oleks kunstimuuseum, oleks tegu peaaegu Louvre’iga, kus kõike nagunii näha ei jõua. USA Real Estate kõlas sama päikseliselt ja kergelt kui plaadilt, Suurbritannia Blood Orange’i magamistoa-r&b’ist oli aga taustabändi ja -lauljate abiga saanud pea staadionirokk.

Pühapäev oli eriti hea päev afrofuturismile: pealavalt võis leida nii Janelle Monáe kui ka tuuriks taasühinenud Outkasti. Monáe etendas vangist põgenenud tulevikuandroidi, kapates nõnda läbi oma kahe viimase plaadi suurimad hitid.

Kontserdi lõpetas võluv android veerandtunnise jämmiga, mille käigus veenis lavale pikali heitma kogu taustabändi ja maha kükitama kogu publiku.

Outkasti ajal võis Monáe

leida esireast, kuid legendaarse hiphopduo tagasitulek oli kerge pettumus. Ehk on õpilased õpetajast paremaks saanud või pole Big Boi ja Andre 3000 keemia enam see, mis vanasti, aga hing ihkas tagasi musta telki Kanada lõnguse Mac DeMarco juurde. DeMarco võllanaljad ja melanhoolne indie olid ka elavas esituses tänavuse albumi «Salad Days» väärilised.

Taas leidsid üksteist ka shoegaze’i legendi Slowdive liikmed. 25-aastane bänd tekitas endiselt ilusat müra ning lauljanna Rachel Goswellil jäi üle vaid naeratada ja ekstaasis tuikuvaid või nutvaid esireainimesi vaadata.

Kuigi Flow on korralik rahaline väljaminek, tasub see muusikaliselt igati ära. Ning kuna iga tagasi viidud pudeliga teenib festivali taarapunktis ühe euro, on ühel vaesel eestlasel võimalik isegi söögiraha tagasi teenida.

14 || SPORT || POSTIMEES, 12. AUGUST 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

Täitsin Brasiilias MM-tiitli võitmisega oma lapsepõlveunistuse.

Olen uhke ja õnnelik, et sain olla osaline Saksamaa jalgpalli edus.

Mulle jäävad koondisest mitmed ilusad mälestused.

36-aastane Saksamaa jalgpallilegend Miroslav Klose teatas koondisekarjääri lõpetamisest.

KORVPALL

Kangur jätkab karjääri Vareses Nädalavahetusel avaldas mitu korvpalliportaali infot, et üks Eesti korvpallikoondise liidritest Kristjan Kangur (pildil) liitub taas Itaalia klubi Varese Cimberioga, ning eile kinnitas tehingut ametlikult ka klubi. Varese klubi teatas oma kodulehel, et leping Kanguriga on tõepoolest sõlmitud. Kangur mängis Varese ridades ka aastatel 2010–2012, seejärel ühe hooaja Siena Montepaschis ning möödunud hooajal Milano Emporio Armanis.

JALGPALL

Küprose klubi tegi pakkumise Ojamaa ostmiseks Eesti jalgpallikoondise ründaja Henrik Ojamaa pikemat aega kestnud üleminekusaaga sai taas jätku, kui Poola ajaleht Przeglad Sportowy kirjutas, et eestlase koduklubi Varssavi Legia sai pakkumise Küprose meeskonnalt Famagusta Anorthosiselt.

Poola ajaleht Przeglad Sportowy avaldas eile artikli, milles väidetakse, et Famagusta meeskond on teinud Ojamaa eest suure pakkumise, mille Legia vastu võttis. Kuna Ojamaa leping Legiaga kehtib veel kaks aastat, on klubist lahkumine tema enda otsustada, aga Postimehele teadaolevalt ei kavatse Ojamaa esialgu siiski pakkumisega nõustuda ega asuta Küprosele minema.

10

MotoGP etappi järjest on suutnud võita hispaanlane Marc Marquez.

TENNIS

Kontaveit karjääri parimal kohal Eile avaldatud uues naiste tennise maailma edetabelis tõusis Anett Kontaveit (pildil) taas karjääri parimale kohale, asudes nüüd 142. positsioonil. Kaia Kanepi kerkis kaks kohta ja on 50. reket. Edetabelit juhib ameeriklanna Serena Williams.

KORVPALL

Lindmets liitus KK Pärnuga KK Pärnu korvpallimeeskond teatas eile, et tulevaks hooajaks liitub meeskonnaga mullu Tallinna Kalevis mänginud Renato Lindmets.

«Renato on agressiivne ja enesekindel mängumees. Õnneks on ta oma põlveoperatsioonist täielikult taastunud. Temalt ootan ma mängus vähemalt 15 punkti ja 10 lauapalli,» oli Pärnu peatreener Heiko Rannula optimistlik.

Eevardile hõbemedal

Eesti koondislane siirdus Taani

Eesti veemotosportlane Gregor Eevardi võitis Lätis Aluksnes toimunud noorteklassi JT250 Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali.

Euroopa meistriks tuli Artjom Nikitin Venemaalt ja pronksmedali võitis noor Läti võidusõitja Niklavs Parolis.

Türgi tippmeeskonna Istanbuli Besiktasi ridades riigi meistritiitli ja karika võitnud käsipallikoondislane Armi Pärt sõlmis lepingu Taani klubi Rækker Möllega.

23-aastane HC Kehra kasvandik sõlmis Taani esiliigaklubiga ühe aasta pikkuse lepingu.

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIK. Euroopa meistrivõistluste eel lahvatas kettaheitemaailmas küll dopinguskandaal, kuid Eesti medalilootuse Gerd Kanteri sõnul see suuri muutusi ei too.

Gerd Kanter alustab Täna võistlustules kaare täll Zürich

K

ergejõustiku Euroopa meistrivõistluste esimene skandaal lahvatas päev enne suurvõistluse algust just sellel alal, millel eestlased on harjunud hoolega silma peal hoidma. Nimelt selgus eile, et EMilt jääb eemale Euroopa edetabelis kolmandat kohta hoidnud horvaat Martin Maric. 30-aastase mehe dopinguproovist leiti halb analüütiline leid. Seega on medalisoosikul Gerd Kanteril üks konkurent vähem, kuid eestlane Marici puudumisest suurt numbrit ei teinud.

«Eks tema kohta liikus erinevaid jutte ning mõned mehed, kellega koos ta treenis, tundusid kahtlased,» kommenteeris Kanter horvaadiga seotud skandaali. «Ega ta eriline konkurent ei oleks olnud ka.

Suurvõistlustel pole ta kunagi tegusid teinud.» Maric heitis tänavu mais USAs Horvaatia rekordi 67.92 ning seega võis enne võistlust teda pidada potentsiaalseks mustaks lambaks.

Kanteril endal kulges tänavuse hooaja algus küll üle kivide ja kändude, kuid lõpuks on ta siiski korraliku vormi saavutanud ning seda kogenud mehele omaselt just suurvõistluse eel. Eesti meistrivõistlustel lendas ketas päris kaugele (66.02) ja sellise vormi pealt võib julgelt medalimõtteid mõlgutada.

Seis mullusest parem Kogenud Kanter ise on suureks lahinguks valmis ning loodab tänases kvalifikatsioonis piirduda ühe katsega. Lõppvõistluse norm on seekord 64 meetrit, mis peaks talle igati jõukohane olema. Kanter heidab esimeses kvalifikatsioonigrupis kohaliku aja järgi kell 17.15 (Eestis 18.15) ning algusaeg valmistab talle pigem heameelt. Hommikused kvalifikatsioonid võivad alati rohkem üllatusi pakkuda ning seetõttu on Kanter rahul, et saab võistluspäeval rahulikult välja magada.

«See tuleb kasuks nii mulle kui ka teistele eestlastele. Tavaliselt on eelvõistlused varastel hommikutundidel ning siis on tunduvalt raskem ennast käima saada. Seekord oleks nagu tavaline GP-võistlus, mis algab mõnusalt hilja. Samas on see eelis kõigi konkurentide jaoks.

Kõik saavad ka päeval väikse une teha, kui tahtmine peaks tulema. Esimeses grupis heites on väga oluline, et kvalifikatsiooninorm saaks täidetud.»

Kanteriga koos heidavad esimeses grupis ka Robert Harting, Virgilijus Alekna ja Zoltan Kövago.

35-aastane Kanter on seni toonud Eestile tiitlivõistlustelt üheksa medalit, millest kaks on kuldsed, neli hõbedased ning kolm pronksised. Euroopa meistrivõistlustelt on Eesti

• Andres Raja, M kümnevõistlus 100 m 11.04, kaugushüpe 12.35, kuulitõuge 14.05, kõrgushüpe 18.20, 400 m 20.42 • Liina Tšernov, N 1500 m (teine eeljooks) 11.45 • Jaak-Heinrich Jagor, M 400 m tõkkejooks (teine eeljooks) 12.08 • Rasmus Mägi, M 400 m tõkkejooks (kolmas eeljooks) 12.16 • Marek Niit, M 400 m (teine eeljooks) 13.54 • Gerd Kanter, M kettaheide (A-grupi eelvoor) 18.15 • Märt Israel, M kettaheide (B-grupi eelvoor) 19.45 • Martin Kupper, M kettaheide (B-grupi eelvoor) 19.45

vägilasel kirjas kaks teist kohta. «Tunne on seekordse võistluse eel parem kui möödunud suvel toimunud MMi eel. Siis oli ettevalmistus tugevalt häiritud. Olen saanud korralikult harjutada ning viimasel ajal pole tervisega probleeme olnud.

Kõik, mis planeeritud oli, sai ära tehtud. Eks ma olen tiitlivõistlustel juba kogenud tegija ning saan hakkama.»

Otsustav treening õnnestus Kanter tegi äsja treeningul läbi ka kvalifikatsiooni imiteeriva nn mänguvõistluse ning jäi tulemusega rahule. Kolmest katsest kaks lendasid piisavalt kaugele, et kindlustada koht 12 hulgas. Enesekindlust lisab loomulikult ka Eesti meistrivõistlustel heidetud hooaja tippmark 66.02. Kahe aasta tagusel Helsingi EMil heitis Kanter 51 cm kaugemale ja teenis hõbedase autasu. Seekordsed sihid on vähemalt sama kõrged.

Teises heitegrupis, mis algab Eesti aja järgi kell 19.45, jahib kohta lõppvõistlusel kindlasti ka Märt Israel, kelle karjäär on viimastel aastatel küll ebastabiilne olnud, kuid kelle sel hooajal heidetud 64.40 annab õigust oodata kohta esitosinas. Suurvõistluse debüüdi teeb Martin Kupper, kes möödunud suvel lennutas ketta 65.03 meetri kaugusele, sellel aastal on kirjas 63.33. Kanter usub, et õhtune kvalifikatsioon tuleb Kupperile ja Israelile kasuks ning et kõigil eest-

Gerd Kanter on juba pikki aastaid olnud kergejõustiku suurvõistlustel eestlaste suurlootus.

lastel on võimalus lõppvõistlusele jõuda.

Euroopa hooaja edetabelit juhib küll poolakas Piotr Malachowski, kuid suurfavoriidina läheb siiski võistlustulle sakslane Robert Harting, kellele kuuluvad kõik selle ala tähtsaimad tiitlid. Kanter on samas tabelis seitsmes, kuid tema eest langes ära Maric. Israel on praegu edetabelis 64.40ga 19. kohal ning Kupper 63.33ga 28. positsioonil.

Dopingupatune Martin Maric. foto: afp/scanpix

Niit loodab jääpükstele, Raja kogemustele Marek Niit (pildil) otsustas enne täna Zürichis algavaid Euroopa meistrivõistlusi, et lööb kaasa nii 200 kui ka 400 meetri jooksus. Täna läheb Eesti esisprinter rajale pikemal distantsil ning usub, et vorm ei saagi suurvõistluse eel enam palju parem olla.

«Hetkel on tunne super.

Võib öelda, et hooaja parim tunne,» ütles Niit päev enne starti. «Kuna olen see aasta pikemalt Euroopas olnud, siis ei ole seda USAs tekkivat mentaalset väsimust. Emotsioon enne võistlust on kohe eriti mõnus. Olen saanud olukorraga rahulikult harjuda ning

naudin seda.» Nimelt on Niit varasematel aastatel olnud kimpus sellega, et USAs õnnestub joosta väga häid aegu, kuid Vanas Maailmas pole ta ennast käima saanud. See aasta on olukord aga teine.

Niidu sõnul tuli otsus kahel alal võistelda mitme inimesega nõu pidades. «Me oleme selleks valmistunud.

Päris jäävanni ei saa taastumiseks hüpata, aga jääpüksid on mul küll kaasas,» ei teinud ta suurest koormusest probleemi. «Rada on siin kivikõva, kuid järelikult kiire. Stardikoht on minu

jaoks sobiv, sest nii ees kui taga jooksevad kiired mehed. Kui sealt edasi pääseda, siis on poolfinaalis juba lihtsam.»

Võistlustulle läheb ka kümnevõistleja Andres Raja, kes oli kogenud mehele omaselt väga rahulik ning liigseid pingeid enda õlule ei soovinud. «Mingit eesmärki ma enne võistlust välja ei ütle. Minu jaoks tundub see kuidagi mõttetu. Loodan tänu oma kogemusele teha stabiilse võistluse,» arutles ta.

Võistluseks valmistumine Rajal päris plaanipära-

selt ei kulgenud, kuid korralikud stardid üksikaladel andsid talle enesekindlust, et EMi kümnevõistlus võib õnnestuda. Talvel avaldas Raja lootust, et sponsorite abiga õnnestub suurvõistluseks valmistuda tõelise tippsportlase kombel, kuid päris nii asjad siiski ei läinud. «Sellest plaanist täitus 50 protsenti. Vaatamata sellele keskendun hetkel võistlusele rahuliku südamega.»

400 meetri eeljooksud algavad täna Eesti aja järgi kell 13.50. Kümnevõistluse avaala 100 meetri jooks on kavas hommikul kell 11.04.

Kaarel Täll

POSTIMEES, 12. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

medalijahti

Tänavu on Kanteri vorm liikunud aina tõusvas joones.

fotod: mihkel maripuu

Mägi soosikukoormale mõelda ei taha 400 meetri tõkkejooksus läheb Euroopa meistrivõistlustel suurfavoriidina starti hooaja edetabelijuht Rasmus Mägi. Eesti meistrivõistlustel suurepärase riigi rekordi (48,77) jooksnud 22-aastase Mägi jaoks on tegemist täiesti uutmoodi olukorraga ning soosikurollile ta enne võistlust ei mõtle.

«Tunne on samasugune nagu ülejäänud suurvõistluste eel. Olen väga hästi valmistunud ning kõik on parimas korras,» arutles Mägi, kes oli päev enne eeljooksu väga rahuliku ja kaalutletud olekuga. «25. juulil lõpetasime Portugalis raske laagri, kus tegime kaks korda päevas kõvasti trenni. Pärast seda on olnud puhkus ja treeningud vaheldumisi.»

Kuna Mägi kindel eesmärk on jõuda finaali, siis peab ta Zürichis oma jõuvarusid jagama kolme jooksu peale. «Loodetavasti esimeses ringis ei pea kõike välja panema. Samas on 400

Rasmus Mägi on EMiks hästi valmistunud. meetri tõkkejooks selline kindla rütmiga karm ala, kus ei saa eriti ühelgi hetkel tagasi anda. Ainult lõpusirgel saab jala veidi sirgemaks lasta.

Kahjuks sain eeljooksuks ebamugava teise raja ning seetõttu peab alguses end kindlasti kiiresti käima saama.»

Kas Mägi on enne võistlust ka mõne kõvema konkurendiga arutanud, kes EMil medaleid jagama hakkavad? «Ei ole mingit omavahelist lõõpimist olnud. Ega mulle ei meeldigi enne

starti kellegagi suhelda.

Siis ajavad kõik mehed ikka ainult oma asja.

Muul ajal saan aga mõne mehega päris hästi läbi, eriti nendega, kellega noorteklassist alates koos joostud,» mõtiskles ta.

Mis tunne on aga rajale minna olukorras, kus mitte ükski eurooplane pole sellel hooajal sinust kiiremini jooksnud?

«Püüan sellele mõelda nii vähe kui võimalik. Olukorda tuleb rahulikult ja adekvaatselt hinnata. Ma ei julge öelda, kas see

edetabeli esimene koht tuleb mulle enne EMi pigem kasuks või kahjuks.

Eks seda saan pärast viimast jooksu veidi järele mõelnuna öelda. Kindel on see, et täiesti uus see kogemus minu jaoks on,» võttis Mägi oma mõtted võistluseelsel päeval kokku.

Mägi tuleb rajale kolmandas eeljooksus, mille start antakse Eesti aja järgi kell 12.16. Tema homsetest konkurentidest on tänavu alla 50 sekundi suutnud joosta poolakas Patryk Dobek (49,52) ja britt Sebastian Rodger (49,51). 400 meetri tõkkejooksjatest tuleb eestlastest EMil starti veel Jaak-Heinrich Jagor, kes osaleb teises eeljooksus, mille start antakse Eesti aja järgi kell 12.08.

Teise eeljooksu favoriitideks on iirlane Thomas Barr (jooksnud tänavu 48,90) ja sakslane Felix Franz (49,34). Jagori tänavuse hooaja parimaks tulemuseks on 50,69. Kaarel Täll

Kas Kangert toob Vueltalt esikümnekoha? Aga MMilt? jaan martinson jaan.martinson@postimees.ee

Eesti saab tänavusel maanteesõidu MMil Hispaanias välja panna kolm eliitratturit.

Suure tõenäosusega asuvad stardijoonele Tanel Kangert, Rein Taaramäe ja Gert Jõeäär ning kuna asjaolud tunduvad olevat soodsad, võib keegi neist ka esikümnesse jõuda.

Kangert, kes valmistub Hispaania velotuuriks, ei julge midagi lubada ja arvab, et proovib seekord MMil ka temposõidus midagi korda saata.

Ajalugu ütleb, et vähemalt korra mahuvad MMil esikümnesse kõik Eesti kõvemad ratturid. Avo Pikkuus tõi medaleid meeskondlikus temposõidus, Riho Suun, Lauri Aus ja Jaan Kirsipuu said grupisõidus 7., Jaanus Kuum 9. ja Janek Tombak 10. koha. Seega on küsimus, millal Kangerti ja Taaramäe aeg kätte jõuab. Äkki nüüd Ponferradas?

Reedel saab kõik selgeks, kuid juba praegu võib öelda Eesti stardikohtade arvu. Kui mullu viis kolm meie ratturit MMile Kangert tänu kõrgele kohale World Touri edetabelis, siis tänavu saame trio välja panna Euroopa reitingu alusel – Eesti paikneb seal tänu Jõeäärele, Taaramäele ja Janinile 20. kohal.

Mägede vahel paiknevas Ponferradas on grupisõidu trass mõistagi mägine. 18,2 km pikkusel ringil on kaks tõusu

Tanel Kangert foto: mati hiis / õhtuleht

– üks suisa kuus kilomeetrit pikk, kuid lauge, teine kilomeetrine ja järsem.

Plusspoolele saab kanda sellegi, et Taaramäe saab tänavu spetsiaalselt MMiks valmistuda, Kangert ja Jõeäär aga sõidavad eelnevalt kolmenädalast Hispaania velotuuri, Vueltat, mis ratturid tavaliselt tippvormi viib.

Kangert näiteks sai viis päeva pärast Tour de France’i lõppu San Sebastiani mägisel klassikul 16. koha, kaotades võitjale vaid 43 sekundit.

«Olen San Sebastiani tulemuses pettunud, ei suutnud head vormi realiseerida,» tunnistas Kangert, kes harjutab

Girona-kodus Vueltaks. «Pea ja jalad ei leidnud sõidu lõpus ühist keelt. Tegelikult pidanuks end esikümnesse murdma.»

Otsuse, kas ja millistel aladel MMil osaleda, teeb Kangert pärast Vueltat. «Kui seal ellu jään ja end inimesena tunnen siis... Olen mõelnud, et äkki prooviks taas temposõitu. Rada on raske, künklik ja peaks mulle sobima. Grupisõidu kohta ei oska midagi öelda, aga kui starti lähen, siis kõrget kohta lubada ei julge.»

Temposõidu trass on 47 km pikk, tõusude summa 458 meetrit. Kusjuures valdav osa tõuse paikneb raja viimasel kolmandikul. Tunamullu sai Kangert Limburgis 13. koha, mis on eestlaste parim tulemus MMi eraldistardiga sõidus läbi aegade.

Kangert läheb tuleva nädala reedel algavale Vueltale Astana meeskonna ühe liidrina ja saab vabad käed. «Mida see täpselt tähendab, ma veel ei tea. Enne velotuuri istume bossidega maha ja arutame, kas proovin võita etappe või võtan asja päev-päevalt ning üritan saada kokkuvõttes kõrget kohta. Palju sõltub sellest, kuidas suudan Tourist taastuda. Alguses puhkasin, nüüd harjutan vaikselt, kuid treeningute põhjal on raske midagi järeldada. Pigem lähen Vueltale kehvemana, et teiseks-kolmandaks nädalaks vormi tõusta,» rääkis Kangert.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || VABA AEG || POSTIMEES, 12. AUGUST 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12 – 17

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta 5.09 kl 20

BALLETIGALA VÄLILAVAL Tasuta 6.09 kl 12 – 17

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta 6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

SUURES SAALIS 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Tasuta 7.09 kl 12 – 15

LAITSE GRANIITVILLAS

Tasuta

12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

ESTONIA TEATRILAAT

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SADAMATEATRIS 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER

Autor Kenneth Grahame.

Lavastaja, dramatiseerija ja kunstnik Oleg Titov.

Osades: Janek Vadi, Lauri Kink (Endla Teater), Aarne Soro, Peeter Jürgens, Luule Komissarov jt

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕIS 13.08 kl 19

Hääled

* SEMINAR "Mets ja Jahindus Põlvamaal"

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–17, tel 433 0777, e-post kassa@ugala.ee. Piletid on müügil ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

* Saesaare-Kiidjärve avastusretk LONNYGA * Metsateemaline orienteerumismäng Meenikunnos

SAUEAUGU TEATRITALU

* PALKHOONE TAASTAMISE õpituba Kikkaharjal

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18 (välja müüdud) 24.08 kl 16 (välja müüdud)

* Maanteemuuseumi eriprogrammid * Retk KUKLASTE KUNINGRIIKI, see imeline sipelgariik

Mere märgid

* NAHKHIIRTEÕHTU Piusa koobastes

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

* RONGISÕBRA LOODUSÕHTU Ilumetsas raudteeäärne kodu, meteoriidikraatrid, päikeseloojang rabas

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

22., 23., 24., 28., 29., 30.08 kl 18 23., 24., 29., 30.08 kl 14

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

koguperelavastus

Lavastaja: Christian Römer

MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA AED

* JÄÄLINNU retked Taevaskojas, pühendatud Aasta Linnule

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16)

Tuul pajuokstes

Masohhisti pihtimus

* Loodusgiidiga ekskursioonid TAEVASKOJAS

Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

JÕGEVA KULTUURIKESKUS

2., 6.10 kl 18

Karin ja Pearu

Andromeda saar

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 7., 8.10 kl 18

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

15.10 kl 19

Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal! www.hansahoov.ee (Aleksandri 46, Tel 737 1800) 13., 20.08 kl 20

„EGON ja INDREK“ 27.08 kl 20

„PARIMAD PALAD“

14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

KONTSERT EESTI KONTSERT

16., 17.10 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

KOSE KULTUURIKESKUSES 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

www.concert.ee

VÄRAVATORN 14.08 kl 13 Peter Sheppard Skærved (viiul, London) 16.–17. sajandi heliloojad, Skærvedile kirjutatud nimekate nüüdisheliloojate teosed – Poul Ruders, Hans Werner Henze jt

KÕRGESSAARE MÕISA PARK 16.08 kl 18

Tšellokvartett C-JAM

HAAPSALU MARIAMAGDALEENA ÕIGEUSU KIRIK PROMENAADIL 16.08 kl 20

Haapsalu suvemuusika Ansambel ORTHODOX SINGERS

Kunstiline juht ja dirigent Valeri Petrov. Õigeusu kirikumuusika

TARTU JAANI KIRIK 16.08 kl 20

“Õhtu ilu”

Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

* TAASKASUTUSE PÄEV Mooste Mõisas: Taaskasutuskoja kirbuturg, tõrvakeetmine, lõngavärvimine, Rahvamuusikakooli pillivalmistamise õpituba jm

HALLISTE KIRIK 20.08 kl 16

“Klassikatähed 2013”

Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Kangro, Tüür, Uusberg, Volans, Prokofjev, R. Strauss, Schumann jt

* SEENERETK ja seenekulinaaria õpituba Kopli Taluköögis * TERVISEPÄEV jagab eesti ja idamaade pärimusmeditsiini teadmisi Hundiallika Keskuses

KADRIORU LOSS 23.08 kl 18

OLEV AINOMÄE 60

Olev Ainomäe (oboe), Annemari Ainomäe (viiul), Johanna Marie Ainomäe (viiul) Anne Ainomäe (vioola), Silver Ainomäe (tšello), Lembit Orgse (klaver), Vahur Vurm (klarnet), Rait Erikson (metsasarv), Kristjan Kungla (fagott) Ansambel Hortus Musicus A.Vivaldi. Oboekontsert C-duur W. A. Mozart. Klaverikvintett Es-duur KV 452 T. Kaumann. “Folia” oboele ja keelpillikvartetile (esiettekanne)

VABA AEG

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

NUTISEADMED. Microsoft domineerib küll arvutiturul, kuid nutiseadmete müügis on tee edule olnud raske.

Windows Phone otsib lahendusi kuldar kullasepp eriprojektide vastutav toimetaja

M

öödunud n äd a l a l av a ld a s uuringufirma GfK järjekordsed näitajad mobiiliplatvormide turuosa kohta. Selle järgi on 87 protsenti Eestis kasutatavatest nutitelefonidest Androidi platvormil, teiste platvormide, nagu Windows Phone’i ja iOSi osatähtsus aga tasapisi väheneb.

Androidi suur turuosa pole üllatus, kaks aastat tagasi oli see 81 protsenti ja mullu 84 protsenti.

Platvormi arendava Google’i domineerimine on üleilmne. Turuuuringute firma Strategy Analytics andmetel on Androidi turuosa pea 85 protsenti maailma nutitelefonide turust.

Microsoft on nii Eestis kui ka üle ilma teinud võrreldes aastatagusega läbi languse. Eestis kasutab Windows Phone’i operatsioonisüsteemi kuus protsenti nutitelefonidest, maailmas kokku aga vaid 2,7 protsenti.

Windows Phone’i edu on suuresti Microsofti enda teha, seda eriti nüüd, mil ettevõte on omandanud Nokia ja saab ise telefone toota. foto: reuters/scanpix

Kuigi Google on juba püüdmatus kauguses, ei pruugi sugugi kõik olla Microsofti jaoks kadunud. Ettevõte teatas möödunud nädalal, et nende virtuaalsetelt lettidelt võib leida üle 300 000 rakenduse Windowsi-põhistele nutiseadmetele. Iga päev lisandub sadu uusi programme, kusjuures suurem osa neist on tarkvaraarendajailt, kelle jaoks on tegemist esimese Windows Phone’i rakendusega.

Kasvutempo on kiirenenud, sest alles pool aastat tagasi oli rakenduste poes saada 200 000 programmi. Võrdluseks: iOSile

on saada koguni 1,2 miljonit rakendust.

Nutitelefoni ostes on platvormi valik väga oluline. Kliendil ei maksa lasta end pimestada reklaamidest, mis rõhutavad tavaliselt ainult telefoni tootjat ja seadme tehnilisi võimalusi. Olenevalt hinnaklassist on peaaegu kõik müüdavad seadmed tehniliselt sama võimekad.

Mida telefoniga tegelikult teha saab, sõltub juba rakendustest. Siin on ilmselge eelis Androidil ja iOSil, sest nendele platvormidele on enim rakendusi.

Windows Phone’i pakutav

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

valik küll kasvab pidevalt, kuid on siiski piiratud. Igapäevase kasutamise juures võib saada takistuseks näiteks see, et paljudele populaarsetele teenustele pole olemas ametlikku rakendust.

Tublid programmeerijad on küll arendanud mitteametlikke rakendusi, kuid need võivad kiiresti töötamise peatada, kui teenusearendaja mingeid muudatusi teeb. Teisisõnu on n-ö kolmanda osalise arendatud rakendused alati sammu-kaks maas.

Portaal WPCentral võrdles Apple’i ja Windows Phone’i rakenduste poe pakutavat ning leidis, et 25 populaarseimast iOSi rakendusest on Windows Phone’ile olemas vaid kuus. Mõnevõrra leevendab mahajäämust ehk see, et 25 enim alla laaditud iOSi rakendusest 13 on mängud.

Ametlikest rakendustest on puudu näiteks Youtube, Snapchat, Dropbox ja SoundCloud.

Microsoft aga usub, et aasta pärast on olukord nende jaoks juba palju roosilisem. Võlusõnaks on universaalsed rakendused, mis töötavad nii Windows Phone’i nutitelefonidel kui ka Windows’i-põhistel tahvel- ja tavaarvutitel.

POSTIMEES, 12. AUGUST 2014 || TEHNIKA || 17

18 || kuulutused || postimees, 12. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Talu Jõgevamaal, 21 ha mahepõldu.

Tel 5562 9636.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Aino Maasalu

Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata.

Su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa!

(L. Koidula)

Leinavad omaksed.

Armilda Sauring

5. XII 1926 - 10. VIII 2014

28. V 1911 - 8. VIII 2014

Hüvastijätt 15. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Müüa hubane 2-toal korter Märjal (II k, heas korras, kiire vabastus).

Kutseline maakler Marge Tõnnis tel 503 0023. www.domuskinnisvara.ee

Kallist tädi mälestab õetütar perega.

Oleme leinas lähedastega.

Igasuguste kooli- ja spordimärkide ost.

E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217. Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn ...

(L. Koidula)

Tartu LV sotsiaalabi osakond palub ühe nädala jooksul alates teate avaldamisest ühendust võtta Mati Randla (sündinud 26. märts 1951) lähisugulastel matuste korraldamiseks. Tel 736 1305 või Raekoja plats 3, tuba 103.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa ja vanaisa

Lahkus meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Ermo Killar

5. IV 1948 - 9. VIII 2014

Lehte Taul

(sünd. Adov) 13. VI 1924 - 7. VIII 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 14. skp. kell 13 Pärnamäe krematooriumi kabelis.

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 13. skp. kell 14 Pauluse kalmistu kabelis.

OÜ Ehitus Kõigile teostab üldehitust, eramuehitust, korterite remonti, sise- ja välisviimistlust, sanitaar­ tehnilisi töid, fassaaditöid, katusetöid. Teostatud töödele garantii 3a. info@ehituskoigile.com, tel 5551 4843.

Avaldame kaastunnet Sirje Maasalule perega armsa ema ja vanaema

Aino Maasalu surma puhul.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Hoiused kuni 8% aastas. Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu. Tel 623 0230.

Ahtri 12, Tallinn. www.eestihoius.ee Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Kaevumeister: kaevude kaevamine, salv- ja puurkaevude puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

A. Karuse AS (Rükkeli 4, Valga) pakub tööd rahvusvaheliste vedude autojuhile. Info tel 507 3000 või allain@akaruse

Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost E–R Pärnu mnt 38, Tallinn.

Ostan km-kohuslase firma.

Tel 5800 9939.

surma puhul.

Milvi Kütsari kaotuse puhul.

Naabrinaine Laine lastega

Aleksander Timberg Igavikuteele läinud Teise maailmasõja veterani mälestavad ja avaldavad kaastunnet kõigile lähedastele Roomet Kiudmaa ja Richard Rästas.

Vend Paavo perega

Mälestavad Kaljo, Evald, Lehti, Valdeko, Uudo-Kalle peredega, Meeta, Ahto ja Ain.

kaotuse puhul.

Siiri, Piia, Karita

surma puhul.

Triin, Glaidi, Kristi

Mälestame

Avaldame siirast kaastunnet Kallele perega kalli poja ja venna

Erna Karin

Tähtvere vallavalitsus teatab: vallavolikogu 20. VI otsusega nr 1–2/ 14 vastu võetud Haukatiiva maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu avalikul väljapanekul 18. VII – 1. VIII esitati detailplaneeringule üks täiendus­ ettepanek, millega sooviti planeerida juurdepääsutee Madi kinnistu metsamaale. Ettepanekut ja valla seisukohta nimetatud ettepanekule tutvustati 5. VIII planeeringu avalikul arutelul Rahinge Külakatlas. Arutelul viibis ka Madi kinnistu esindaja. Lepiti kokku, et planeeringuala krundile Pos 4 seatakse Madi kinnistu igakordse omaniku kasuks reaalservituut.

Planeeringus määratakse ära maa-ala, mille piires on lubatud servituut seada ja juurdepääsutee rajada. Ettepanek ei muuda planeeringu põhilahendust.

Lehte Tauli

Olga Lauri

Kallist õde ja tädi

Raivo Vilberg

Lehte Tauli

Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Neugrund OÜ

leinavad Salme ja Asta perega.

Sügav kaastunne lastele ja lastelastele.

Kaastunne Toomas Väädile isa

Leiname sõbralikku ja abivalmis

Hellen Varusoni

Hendrik Libliku traagilise surma puhul.

Osaühing Estonia juhatus ja nõukogu

Ain Väädi

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Ellen lastega

kaotuse puhul.

Töökaaslased RMKst

Südamlik kaastunne Angelale ja Liisile kalli

Südamlik kaastunne heale sõbrale ja kolleegile Lembole isa

Sügav kaastunne metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väädile isa

Omaksed Ärasaatmine 13. skp. kell 13 Rahumäe kalmistu kabelis.

Erkki Nikkarevi

Lembit Veidemanni

Ain Väädi

surma puhul. Naabrid Seli, Mihkelsoo, Kalbe, Säde, Välk

surma puhul.

Tiit ja Maris

surma puhul.

RMK juhatus ja metsaülemad

Südamlik kaastunne Üllele ja lastele kalli abikaasa ja isa

Avaldame kaastunnet Kitile lastega kalli ema ja vanaema

Avaldame kaastunnet heale kolleegile Lembole isa

Rein Laidna

Anne Rätsepa

Lembit Veidemanni

surma puhul.

Endised töökaaslased Eerika päevilt

surma puhul.

Kurmo, Maire, Sirje peredega ja Tiiu

surma puhul.

Convocata OÜ kollektiiv

Südamlik kaastunne Üllele ja lastele kalli abikaasa ja isa

Avaldame sügavat kaastunnet Kiti Prosinile perega kalli ema ja vanaema

16. XI 1918 - 10. VIII 2014

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Eha Maidla

Priit Aeglo

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis Veokijuhi täienduskoolitus 16., 17. ning 23., 24. augustil Tartus Riia 10.

Tel 745 6040, www.autosoit.ee

Mälestan sügava kurbusega oma kallist õde

Südamlik kaastunne Heilale, Heikile ja Herkile kalli vanaema

Helgi Aljastet

Meie sügav kaastunne lähedastele

Polkovnik

Meie siiras kaastunne Antsule ja Annele perega kalli abikaasa, ema, vanaema, ämma

Südamlik kaastunne Piretile perega kalli

Avaldame kaastunnet omastele.

Aasa 2, 4, 6, 8, 12, 19, 21, 25, 29, 31, 33 elanikud

Naerdud on naerud ja nutetud nutud, lauldud on laulud ja räägitud jutud; mis oli, see oli - uut enam ei tule.

Jumal kustutas teelise laternas tule.

(V. Osila)

Rein Laidna

Anne Rätsepa

surma puhul. Mälestavad Õie, Ants, Sirje, Urmas, Siiri, Raivo, Mare ja Rein koos peredega.

surma puhul.

Töökaaslased Baltic Agrost

Mälestame toredat noorpõlvesõpra

Teatame kurbusega, et lahkus kallis

Rein Laidnat

Linda Sarapson

Südamlik kaastunne lähedastele.

Jüri, Udo, Jaan, Joel, Heino ja Aime Taevaskojast

Ain Väät Südamlik kaastunne Toomasele kalli isa kaotuse puhul.

RMK metskonnad

21. V 1940 - 9. VIII 2014

Omaksed. Leinatalitus 14. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Olga Laur

15. VI 1927 - 6. VIII 2014

Südamlik kaastunne Hellele, Ljudmillale ja Mallele peredega kalli ema ja vanaema surma puhul.

Heidi ja Kati

Südamlik kaastunne Hellele, Ludmillale ja Mallele peredega armsa ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Olga Lauri surma puhul. Õe Valli lapsed

Vastupidiselt laialt levinud eksiarvamusele

Metsnik OÜ ostab ja müüb kinnistuid turuhinnaga.

Tel 5348 8010, Liis Florides. liis@kinnistu.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Saad praegust juhtumit vaagides aru, et õnnest arusaamiseks oli vaja esmalt ebaõnne kogeda. Elu on seni andnud sulle nii õnne kui ka ebaõnne kapaga.

SÕNN Me kõik otsime enda ümber usaldusväärseid inimesi, kuid neid on aina raskem leida. Ühiskond tähtsustab raha ja ärategemist.

KAKSIKUD

Teed valiku, kuid sinu südames võib midagi kripeldama jääda. Sind võib vallutada ülekohtu tegemise tunne, millesse on segatud armastust.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 12. AUGUST 2014 || VARIA || 19

ERNIE

Imants Draiska – Wróbel Memorial Tourney, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rd4!

VÄHK Tunnetad, et midagi on tulemas, kuid kas suudad sellele vastu astuda? Uurid, milleks sa üldse valmis oled ja ei ole.

LÕVI

Algus on kiire, kuid ka lõpp on kiire. Vahepealne aeg aga venib nagu tigu. Sinu teele saadetavad märgid näitavad, kus asub tõde.

NEITSI Paned end koduse inimese rolli ja püüad muu maailmaga võimalikult vähe suhelda. Naudid seda, et väline on jäänud kellegi teise õlgadele.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT OLED PÜSTITANUD MITMEID TÖÖVILJAKUSE MAAILMAREKORDEID.

KAALUD Sa ei põgene elu tõelisuse eest. Teed vigu ja julged neid tunnistada. Sa ei tea, mis on järgmise nurga taga, kuid oled valmis sinna minema.

SKORPION

Kellegi teise maitse ei pruugi sinu omaga kattuda. Sinu silmis maitsetu asi on tema arvates ülimalt maitsekas ja vastupidi.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Tegeled asjadega, mis kiiresti hea toonuse ja tervisliku seisundi annavad. Käiku lähevad nii vaimsed kui ka füüsilised ravimeetodid.

KALJUKITS Kellegi ärritatud olek võib ka sind negatiivsesse mõtetekeerisesse paisata. Õnneks saad negatiivsusel õigel ajal sabast ja eemaldad end sellest.

SA ISE SÜSTISID MIND, LUBA KÜSIMATA.

KUI SA ISE OLEKS TAHTNUD, SIIS SEE POLEKS JUHTIMINE.

Vastused: 1. Tonga Kuningriik, pealinn Nukuʻalofa.

2. Hồ Chí Minh (1890–1969), Vietnami kommunistlik liider. 3. Poks. Raskekaallane Johan Linde esindas Austraaliat. 4. 49. 5. Kuusalu vald Harjumaal.

VEEVALAJA Armukadedus võib lahvatada täiesti neutraalselt pinnalt. Võimalik, et vastaspool kandis endas viha mõnda aega ja otsis sinu juures vigu, et end nende abil välja elada.

AGA MA EI SAA SULLE PREEMIAT MAKSTA, SEST KASUTASID TÖÖVILJAKUST PARANDAVAID AINEID.

1. Kui Hiiumaa pindalast arvata maha Muhumaa suurus, saame umbes selle riigi suuruse. Elanikke on riigis mõned tuhanded rohkem kui Tartus. Riigis elavad õnnelikud inimesed, sest ega muidu oleks nad oma pealinnale andnud nime, mis eesti keeles «armastuse eluaset» tähendab. Mis riik?

2. Maailmakuulus prantsuse kokk Georges Auguste Escoffier (1846–1935) teenis välja tiitli «kokkade kuningas ja kuningate kokk». Tema «Kokakunsti teejuht» («Le Guide Culinaire») on tänapäevani populaarne kulinaariaõpik ja retseptikogumik. Tema käe all on stažeerinud paljud maailma kokakunsti suurkujud ja austajad, teiste hulgas ka üks tuntud hilisem riigimees. Kes? 3. Londoni olümpiamängudel (2012) võistles sel alal eestlane Johan Linde. Eelmine eestlane oli sel alal olümpiamängudel võistelnud 76 aastat tagasi.

Mis ala?

4. Euroopa Liiduga liitumine on avardanud eestlaste võimalusi leida suuremat teenistust oma erialal väljaspool kodumaad. Eriti aktiivsed on seda kasutama arstiks õppinud. Mitu arsti eriala on Euroopa Liidu klassifikatsioonis?

5. Milline on Eesti pikima merepiiriga omavalitsus?

Mereranda on selles 120 kilomeetrit.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Mingi salasuhe võib pinnale tulla. Vaimus arvasid end selleks valmis olevat, kuid tegelik olukord näitab midagi muud.

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Doktor, mul valutab, siin, vot siin ja siin kah!»

«Aga siin?»

«Siin mitte.»

«Tore. Õde, virutage patsiendile haamriga siia iga tunni järel!»

••• Lipnik rivi ees.

«Reamees Kask! Mis värvi on minu munder?»

«Kaitsevärvi, härra lipnik!» «Õige. Reamees Lepp! Mis värvi on kasarmu?»

«Hall, härra lipnik!» «Õige. Reamees Tamm! Mis värvi on minu hambad?»

«Harjutusväljaku värvi, härra lipnik! Pruunikaskollased!» «Õige, reamees Tamm! Seepärast võtan mina nüüd hambaharja ja hakkan hambaid pesema. Teie, reamees Tamm, aga võtate hambaharja ja hakkate harjutusväljakut pesema!»

••• «Kuulsin, et käisite kokutajate koolis. Kas nad ka ravisid teid?»

«Köstri korsten, köstri korsten, neutraliteet, eksterritoriaalsus.»

«See on ju suurepärane!»

«J-jah, ku-kuid se-seda on r-raske ve-vestluses ka-kasutada.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 12. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB EESTI SPORTLASTE ETTEASTEID KERGEJÕUSTIKU EM-IL ZÜRICHIS.

NIMEPÄEV: KLAARA, KLAARIKA Eeva Potter 79, muusikateadlane Ivo Juul 75, tšellist Kalevi Kull 62, biosemiootik Heidi Karro 61, arhitekt Tiit Hennoste (pildil) 61, keele- ja kirjandusteadlane Katre Rajur 49, arhitekt Johannes Veski 28, lavastaja ja näitleja

foto: silvi lukjanov / järva teataja

VIIMANE VEERG

Järvamaal lõigati hobuste abil rukist Kombainiga käib viljalõikus kui siuhti, kuid kuidas võeti leivavilja vanasti, said huvilised vaadata ja proovida laupäeval Järvamaal Järva-Jaani vallas Karinu külas.

Rukkilõikus toimus Jürimardi talus selleks puhuks kasvatatud 0,2-hektarisel põllul hobustega, õpetajaiks ja juhendajaiks talu peremees Vello Kallandi ja perenaine Aime Kallandi.

«Hobused tuli kohale kutsuda Raplamaalt, sest korralikku tööhobust, kes tagaveetava masina kolinat ja raginat ei karda, pole tänapäeval kerge leida,» sõnas Vello Kallandi.

Järva Teataja

Pull ründas ühepäevast vasikat Lääne-Virumaa ettevõtja Sivar Irval sai pühapäeva hommikul äreva telefonikõne, et Piira mõisa pargist on šoti mägiveise ühepäevane vasikas ära varastatud. Sündmuskohale kihutanud mees kutsus kohale ka politsei, sotsiaalmeediasse riputas ta üleskutse pikanäpumehe tabamiseks.

Mõned tunnid hiljem sai Irval uue telefonikõne, kus teda õnnitleti vasika sündimise puhul. Ettevõtja ütles vastu, et vasikas ju ära varastatud. Helistaja aga väitis, et pole varastatud ühtegi, vaid pull on võtnud eelmise päeva õhtul sündinud vasika sarve otsa ja loobib teda. Õnneks pääses vasikas vigastusteta.

Virumaa Teataja

HOMME POSTIMEHES:

TERVISEKÜLG UURIB, MILLISTE TERVISEHÄDADE LEEVENDAMISEKS APTEEKIDES PLAASTREID PAKUTAKSE.

Madalrõhkkonna meelevallas

EUROOPA TALLINN +22

KÄRDLA +22 HAAPSALU +21

maile meius s ilmateenistuse sünoptik noptik

NARVA +25

RAKVERE +23

PAIDE +23

10

s m/

5– Tsükloni kese jääb täna Shetlandi saarte juurde pöörlema, kuid tegemist on niiTARTU võrd ulatusliku madalrõhuPÄRNU VILJANDI +24 +23 alaga, et selle mõjust pole +22 KURESSAARE siingi pääsu. Üle Eesti liiku+22 va madalrõhulohu tihedamad vihma- ja äikesepilved taanduvad päeva esimeses pooVÕRU les Peipsi taha. Augustikuine päiVALGA +25 +23 kesepaiste aga kergitab niiskes õhus uusi hoovihmapilvi taevasse KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR ja äikeseoht jääb püsima.

Täna on vähese ja vahelduva Anne kanal +21 Kolmapäev, 13.08 Neljapäev, 14.08 Reede, 15.08 pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab Emajõe vabaujula +22 Tallinn +14/+19 +14/+23 +15/+22 hoovihma, on äikeseoht. Puhub Kakumäe rand +17 Tartu +14/+23 +13/+20 +12/+20 edela- ja läänetuul 5–10 m/s, Kuressaare +23 Narva +14/+21 +12/+23 +13/+23 saartel ja rannikul puhanguti 14 Pirita rand +17 m/s. Õhusooja on 19–25 kraadi.

Pärnu +14/+20 +14/+21 +14/+21 Pärnu rand +20 Kuressaare +15/+21 +15/+22 +16/+22 Pühajärv +25

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.30 5.27 5.40

loojub 21.20 21.07 21.26

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +28,6 kraadi (2002) +7,8 kraadi (1956) Tartus +30,4 kraadi (2002) +5,1 kraadi (1950)

KUUFAASID 10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11

+19 +34 +27 +32 +21 +22 +22 +20 +26 +32 +17 +22 +31 +19 +25 +24 +19 +34 +25 +26 +29 +17 +21 +26 +22 +13 +23 +31 +30 +21 +22 +22 +22 +27 +34 +14 +31 +37 +25 +26 +29 +27 +24 +32 +28 +30

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 12. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Rooside seenhaigused 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria: Pulmapidu 09 45 Holby City haigla: Alustame otsast* 10 40 Sõnadeta lugu (Eesti Telefilm 1964) 55 Kergejõustiku EM Zürichis 15 10 Minuscule: Õhuäss (Prantsuse 2007) 15 Vaalasaarte Maria: Pulmapidu* 16 05 Holby City haigla: Ema teab paremini 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Kalle 18 00 3 hitti: Must-valge armastus 10 Kergejõustiku EM Zürichis 30 Aktuaalne kaamera 45 Kergejõustiku EM Zürichis 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Lilledepäev (Day of the Flowers, KuubaInglise 2013).

R: John Roberts.

O: Eva Birthistle, Charity Wakefield, Carlos Acostajt.

Romantline draama 23 55 Lauluga maale: Illiku päevad* 01 00 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 05 Näite mäng: Maie ja Hendrik Toompere 35 Maa ja taeva vahel, 9/10* 10 05 Al Halqa – jutuvestja ringis* 55 Hummeri jälgedes, 6/6* 11 40 Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta* 13 30 Kogu tõde ansamblist Kormoranid* 57 ERR uudised 16 00 Alpimaja, 4/5: Ingli veri* 17 00 Ööülikooli rännakud, 7/8: Kirjanik Kristiina Ehin ja bioloog Fred Jüssi* 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 20 Väikese Muti seiklused 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan 45 Stella ja Sam 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Ruff tegutseb 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Globaalne raiskamine* 20 40 Ringrada 21 00 Kergejõustiku EM Zürichis 22 15 Teaduspalavik: Laborist väljas 45 Režiim peab langema 23 40 Lilyhammer, 5/8* 00 25 Metsapeatus, 8 01 01 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Naised ja surm 50 Taltsutamatu süda* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 45* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Armastuse tiivad (Austria-Saksa 2010).

Romantiline draama 13 30 Saladused: Internetiseiklus* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Kaotatud paradiis; Armastus teeb haiget 16 05 Küladetektiivid, 56: Preisi õudus 17 05 Taltsutamatu süda, 35/162 18 05 Armastus ja karistus, 46 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi 30 Kriminaalne Venemaa: Verine kuld 22 25 NCIS Los Angeles: Pimemale, 2 23 20 Kalailm 50 Saladuste kütid: Thori vasar 00 45 Jahtunud jälg 01 30 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014 02 00 Nikita: Lõpuni välja 45 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: India ja Maldiivid 03 30 Suvereporter* 04 20 Robin Pilcher: Riski väärt (Saksa-Inglise 2008)*. Romantiline draama

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 56* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Ulakad vanurid 2, 5 11 10 Kättemaksukontor 9, 2* 12 10 Viimane tõeline mees 2, 12-13: Mängujuhist kavaler; Mida nimi näitab?

13 05 Suvesangarid, 38* 35 Ameeriklased 1, 11: Salasõda* 14 30 Selline on elu!: Ma pean end tülgastavaks 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 57 16 55 Midsomeri mõrvad 10, 1; Tants surnutega 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 3: Läbitantsitud kingad 1 21 00 Kupli all 1, 11: Kus hundist juttu 22 00 Suvesangarid, 39 30 Padjaklubi 1, 11: Usalduskriis 23 30 KINO3: Üheksanda leegioni kotkas (USAInglise 2010). Draama 01 40 CSI New York 9, 5: Väärarusaamad 02 30 Kahjutasu 4, 7 03 20 Wilfred 1, 13 45 Padjaklubi 1, 11* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 39* 50 Reisijaht

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 135 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 692 09 10 Emmerdale, 246* 40 Eluteed, 22 10 05 Küladetektiivid, 240: Ta läks liiga kaugele 55 Süütu süüdlane, 26 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Terve, rõõmus ja nägus 25 Poissmees, 1/13* 14 05 Minu õe hoidja (USA 2009)*. Draama 16 00 Tuuni superstaari, 7 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Energiakriisist vabanemine 19 00 Kodus ja võõrsil, 5821 30 Emmerdale, 247 20 00 Saare sosinad 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad: Pole unustatud 23 00 Poissmees, 2 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Sõbrad 02 25 Allilma emandad, 12/13: Suured muutused 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 26/153* 45 Suvereporter*

06 30 Merevaade* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 147* 09 20 Conan, 237* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Venemaa* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 50* 14 35 Knight Rider, 55/90: Kesköötunnil* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Uus-Kaledoonia 16 20 Komissar Rex, 148: Viimasel hetkel 17 10 Supermani uued seiklused, 51 18 05 Knight Rider, 56: Kadunud rüütel 19 00 Galileo 30 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014 20 00 Tuvikesed, 33-34: Vastabiellunud – koos lastega*; Kullasoon* 21 00 Kaks ja pool meest: Peerunaljad, pirukas ja Celeste* 30 Ka gangster on inimene (USA 1999).

Komöödia 23 30 Conan, 238: Seth Green, Dave Attell, O.A.R. 00 20 Kaks ja pool meest: Jee, polüüpe polegi!

45 Tuvikesed, 35-36: Suguvõsa; Ta arvas, et suudab 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 8: Kaitsetu* 11 00 Aumehed (USA 2000)*. Põnevik 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 8: Kaitsetu* 15 00 Kälimehed 2, 3 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 9: Kurva lõpuni 17 00 NCIS kriminalistid 5, 2: Perekond 18 00 Perepea 8, 7* 30 Simpsonid 4, 18: Vale nime all* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 2324: Mustkunstniku koodeks, 1-2 20 00 Perepea 8, 8: Peregei 30 Simpsonid 5, 1: Homeri barbershopkvartett 21 00 Suvesangarid, 31 30 12 raundi (USA 2009). Põnevik 23 40 Puhkus Mehhikos 2, 66 00 40 Puhkus Mehhikos: ekstra 2, 66 55 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 23-24* 01 55 Kälimehed 2, 3* 02 45 Suvesangarid, 31* 03 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 100/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Noor Montalbano, 4/6* 13 10 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 205/304* 17 00 Armuleek, 206/304* 45 Armuleek, 207/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 101/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Peterburi-Tallinn* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Lumekuninganna (Eesti, 2010) 23 25 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 40 Suvemiks* 00 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Lauri Varik 09 45 Laste lood.

Lauluveski 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Moby Dicki otsimas, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Nostalgia. Ljubov Orlova 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30–22 00 Kergejõustiku EM 20 45 Õhtujutt lastele 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Jaan Leppik 09 30 Raadioteater. Ekke Moor, 7 10 05 Muusikatuba.

Tiina Kuningas Esineb Polish Sinfonia Iuventus Orchestra Tadeusz Wojciechowski juhatusel.

11 05 Album. Rolf Lislevand Rolf Lislevand “Nuove musiche”.

12 02 Delta. Kaisa Jõhvik 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga.

15 15 Amadeus + 16 05 Muusikaline tund 50, II* Vestlusringis on saate tegijaist Helve Võsamäe, Ülle Karu ja Vello Mikk.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Nyyd-muusika.

Rene Eespere* Nyydmuusika sarjas on suvel saated Eesti heliloojate loomingust. Seekord kõlavad saates René Eespere teosed tänavukevadiselt festivalilt Tallinn Music Week.

20 00 Kontserdisaalis Muusikat maailma kontserdisaalidest.

22 05 Fantaasia. Andres Noormets 00 05 Nokturn