Postimees 13 05 2014

UUS KORD POLITSEI OTSIB UUSI VIISE LIIKLUSPÄTTIDE KASVATAMISEKS.

EESTI LK 6–7

OSAKE MÄRGATA! Me ei pane tähele seda, mis on oluline ja mis on võib-olla isegi kingitus, kahetseb näitleja Ain Lutsepp.

TEHNIKA Miks tahab Apple ära osta väikese kõrvaklappe tootva firma?

LK 20

KULTUUR LK 14–15

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Advokaat

ALLAR JÕKS: Apteekide asutamispiirangute eelnõu seaduseks vormistamine ei ole mitte ainult vastuolus põhiseadusega, vaid loob äärmiselt ohtliku pretsedendi.

EESTI LK 6

ARVAMUS arvamus.postimees.ee EUROOPA RAHANDUS

Kaks aastat hiljem Euroopa Stabiilsusmehhanism, paremini tuntud kui ESM, ei tööta mitte rahapõleti ja uute ohtude kaelatõmbajana, nagu kardeti, vaid hoopis suure varuga ja kasumitootjana, kirjutab rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond), meenutades kahe aasta tagust vaidlust riigikohtu ees. LK 13

TEISIPÄEV, 13. MAI 2014 • NR 110 (7101) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 254 • LUGEJAID 201 000

SÕLTUVUS NAABRITEST. Eesti majanduskasvu pidurdavad äripartnerid.

Nigelad väljavaated

Majanduslanguse selged jäljed: headel aegadel polnud need rööpapaarid Tallinnas Suur-Sõjamäel kunagi nii tühjad kui eile pärastlõunal. Eestit läbivad kaubaveod on nii kokku kuivanud, et homme kogunevad transiidiga tegelevad ettevõtjad ja ametnikud Muugale kriisikoosolekule. foto: toomas tatar

Esimese kvartalis kahanes Eesti sisemajanduse kogutoodang 1,9 protsenti ja pole välistatud, et majandus jääb langusesse aasta lõpuni.

Suuresti on languses süüdi tegurid, mida Eesti otse mõjutada ei saa – välismajanduse nigel seis, investeeringute vähenemine ja soe talv.

JUHTKIRI LK 2 MAJANDUS LK 4–5

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 13. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

indrek kuus

Närb majandustalv

Viimasel ajal on isamaalistel pidupäevadel peetud kõnedes teada antud, et eesti mehed on maailma parimad sõdurid. Igapäevaelus näib aga, et paljud mehed elavad kindlas veendumuses, et nad on maailma parimad autojuhid, kes võivad kihutada joobnuna ringi ja sooritada roolis kõikvõimalikke sigadusi. Ja kuna ma ei soovi naistele liiga teha, siis olgu märgitud, et leidub ka õrnema soo esindajaid, kes liikluses just väga meeldivate kommetega ei hiilga.

Liiklusest räägitakse peaaegu sama palju kui ilmast, sest see on oluline ja olulistest asjadest tuleb ikka rääkida. Kuid kas tõelisi lurjuseid ja kaabakaid parandab vestlus võluva ja targa psühholoogiga? Vaevalt. Lurjused ja kaabakad tuleb esimesel võimalusel lihtsalt vangi panna ja hoida neid seal piisavalt pikalt. Mängigu seal rahvastepalli või tehku mida iganes.

Kuid pätte ja logardeid saab ümber kasvatada. Vene vanasõna ütleb küll, et lolli õpetada on sama, mis surnut tohterdada, kuid ma pole selles kindel. Maailma lihtsaim ja järeleproovituim võte olukorra parandamiseks on hakatuseks teise inimesega rääkimine.

1990. aastatel Moskva lähistel ehitajana töötades kohtasin noort kasahhi, kes oli objektil öövalvur. Tema unistus oli teenida 2000 dollarit, et osta maja, ja 5000 dollarit veel, et osta VAZ 2107, Siberi Mercedes. Tänapäeval saab korraliku auto kätte juba mõnesaja euroga ja selle nimel pole vaja isegi kogu suve Soomes maasikaid korjata. Sõitev auto on odavam kui külmkapp või mikrolaineahi ja autoostulubadest ei teata tänapäeval enam midagi. Ehk võiks hoopis kollektiiv otsustada, kas kolleeg N üldse väärib juhiluba ja autot? See oleks muidugi lollus kuubis, kuid kunagi ei tea, mida valijate surve poliitikutele pähe paiskab.

E

sialgsetel andmetel vähenes Eesti SKT tänavu esimeses kvartalis võrreldes mullusega 1,9 protsenti. Üldtuntud reegli järgi võib majanduslangusest kõnelda siis, kui majandus on kahanenud kaks kvartalit järjest. Pelgalt jaanuarimärtsi põhjal veel liigsesse pessimismi ei tuleks langeda, kuid samas on selge, et need, kes pidasid näiteks rahandusministeeriumi poolt tänavu kahe protsendini kärbitud kasvuprognoosi ikka ülearu optimistlikuks, said nüüd oma seisukohale ühe argumendi juurde.

Majanduskasvu näitaja pole muidugi mingi ainuvõimalik tõde selle kohta, kas inimestel Eestis läheb parajasti hästi või halvasti. Et meil oli talv üpris soe ja energiatootmine seetõttu väiksem, mõjub see majandusnäitajatele pärssivalt, ent tegelikult ju enamik inimesi hoopis rõõmustas väiksema küttearve üle. Kui asi oleks vaid soojas talves, võiksime nalja heita sta-

tistika üle, mis ei võta arvesse päikesest soojaks köetud tube.

Kahjuks on aga SKT 1,9-protsendiline kahanemine siiski naljast kaugel.

Eelkõige tekitab muret see, mis toimub naabrite juures, kellega meil on tugevad majandussidemed. Näiteks iga tagasilöök Soome majanduses mõjuks meile vaid hetkelise viitega. Soome väljavaated pole olnud kuigi helged juba mõnda aega, kuna põhjanaabrite majanduse struktuursed probleemid on üldteada. Euroopa Komisjon ennustab neile tänavuseks vaid 0,2-protsendist majanduskasvu, mille kohta Soome president Sauli Niinistö eilses Postimehes ilmunud usutluses ütles, et vähemasti ei ole tegu miinusmärgiga.

Kui Eestis võib praegu jääda tööpuuduse statistikat vaadates mõõdukalt optimistlikuks (aprillis meil registreeritud töötute arv võrreldes märtsiga kahanes), siis olukorra halvenemine Soome tööturul tähendaks kohe, et osa seal töötanud eestlasi naaseks kodumaale ning ilmselt täieneksid ka töötute read. Ometi ei ole kõik sõnumid ainult halvad: Eestis näitas esimene kvartal miinust, Lätis ja Leedus seevastu plussi.

Kaks nädalat enne valimisi on majanduslangus ka sisepoliitikas üpris hell teema. IRList on üpris silmakirjalik vaid lühikest aega valitsusest eemal olnuna kuulutada, et majanduskasv on löögi alla läinud uue valitsuse poliitika tõttu. Selle poliitika ja 2015. aasta eelarve mõju reaalmajanduses annab alles oodata, ning suurem küsimärk on tegelikult see, kas Euroopas laiemalt saab alguse oodatud taastumine või mitte. Eestis toimuva pärast jagavad vastutust kõik poliitilised jõud: nii need, kes on viimased aastad

JUHTMÕTE Üksteise süüdistamine valimiskampaanias ei lisa sisemajanduse kogutoodangule ühtki protsenti.

LK 4–5

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

«Angry Birdsi» ma ei mängi, aga muidu abikaasa küll kaebab, et mängin liiga palju.

Jäägem selle juurde, et auto on inimese sõber, isegi parem kaaslane kui jalgratas.

Soome president Sauli Niinistö, PM 12.05

Romantiline kõrvalepõige; jäägem selle juurde, et auto on inimese sõber, isegi parem kaaslane kui jalgratas. Eesti tuntuim autoajakirjanik Margus-Hans Kuuse ja aasta 1984: «Sõiduautode tootmise kontrollimatu kasvuga tulebki osaliselt seletada neid hädasid, mis lääneriike tabanud on.»

Küllap oleme kõik tabanud end kirumast, et pooltelt inimestelt tuleks juhiluba ära võtta või et seda poleks tohtinud üldse andagi. Paljud, eriti taksojuhid, pole nii optimistlikud, nemad kalkuleerivad sinna 90 protsendi kanti.

Tegelikult võiksid eesti mehed rooli minna nagu ohvitserid. Kui eelmine õhtu venis pikale, siis tuleb proovida rooli taha meelitada abikaasa või mõni muu veetlev daam. Või helistada sõbrale, tellida takso. Kui see ei õnnestu, siis tuleb puhata, einestada, ajada habet ja pisut võimelda. Seejärel juba viksilt ja viisakalt liikluskeerisesse. Lurjused ja kaabakad on meil röövinud liiga palju elusid ja on rõõm teada, et riik neid kiusab vahelduseks sellele, kui niisama kogemata valesti vasakule pööranud naistelt trahviraha korjatakse.

Postimees 1900. aastal Lõuna-Ahwrika sõjast.

Kroonstadtist teatati esmaspäeval: Inglise sõjavägi läks edasi, peakorter läheb homme edasi. Wägi on kõigeparemas seisukorras, haigeid ei ole enam nii palju kui enne. Raudtee on jälle korda seatud, esimene rong jõuab kolmapäeval siia. – Boerid tahta sõda pikale venitada. Rhenosteri jõele (Kroonstadti ja Waali wahel) olla nad hulga suurtükkisid üles seadnud.

Transwaali boerid suurustada, nad tahta mehiselt wastu panna ja inglasi lüüa.

Roberts telegrahweeris Koningspruitist teisipäeval: Kindral Hamilton jõudis hommiku Heilbronni. Tal oli

LOE KA LK 6–7

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

võimul olnud, kui need, kes on võimul praegu, kui ka need, kes juhivad pealinna. Üksteise süüdistamine valimiskampaanias ei lisa SKT-le ühtki protsenti, küll aga tasub teha sisulist tööd, et niipalju kui see võimudest sõltub, majanduse jahenemisele piiri panna.

urmas nemvalts

Dresseeritavad pätid

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

hulk wõitlusi Boeri väega Kristofer Deweti juhatusel, kes ta eest taganes. Broarwood sai 15 Boeri wankert kätte; Hamiltoni kahju on 75 meest. Meie marssisime täna hommiku siia.

Edasi teatas Roberts: Kindral French läks Rhenosteri jõest põhjalääne poolt Koningspruiti üle. Boerid ei saa oma seisukohta, mis 20 penikoormat Briti wäe rinnast, nüüd enam hästi kaitsta. Aga viimased sõnumid ütlevad, vaenlane olla kõwa wastupanemise wastu walmistanud ja tal olla 15 suurtükki. Hiljem teatati, et boerid Rhenosteri jõelt taganenud on.

13.05.1900

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || MAJANDUS || POSTIMEES, 13. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KAHANEMINE. Selle aasta esimese kvartalis langes sisemajanduse kogutoodang 1,9 protsenti ning pole välistatud, et

Majanduslangus võib kesta tõnis oja majandusajakirjanik

S

ee, et esimeses kvartalis meie majandus langes, eriline üllatus ei olnud.

Postimees kirjutas sellisest võimalusest juba märtsi alguses. Ainus, kes esimeseks kvartaliks majanduslangust prognoosis, oli SEB panga ökonomist Ruta Arumäe.

Teised makroanalüütikud arvasid, et sisetarbimine kompenseerib eelmise aasta viimases kvartalis ja selle aasta alguses tabanud ekspordi langust.

Mõnevõrra üllatuslik oli siiski majanduslanguse suurus – 1,9 protsenti. Viimati oli meie majandus languses kriisiaja lõpus ehk 2010. aasta esimeses kvartalis.

Kaks nädalat tagasi toimunud pangaliidu ümar-

laual, kus osalesid Eesti juhtivavad analüütikud, märkis LHV majandusanalüütik Heido Vitsur, et täpselt prognoosida on peaaegu võimatu.

«Enne 2008. aastat lasti rahulikult kaks protsenti mööda ja kõik olid rahul,» ütles Vitsur.

Peaaegu kaks protsenti miinust erineb positiivsest majanduskasvust siiski niipalju, et seda oleks analüütikud pidanud suutma prognoosida – oli ju eksport langenud juba kolmandat kvartalit järjest ning langused polnud väikesed.

Analüütikute hinnangul oli majanduslanguse põhjus nõrk väliskeskkond, investeeringute vähenemine ja soe ilm.

«Majandusareng on olnud nõrgem kui Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosis oodatud, kuna välisturgude olukord on olnud oodatust ebasoodsam. Lisaks sellele mängisid esimese kvartali majanduskasvu juures olulist rolli lühiajalised ja ühekordsed tegurid, nagu tavapärasest soojem ilm, mis pärssis energiatootmist, ja valitsemissektori investeeringute vähenemine,» ütles keskpanga ökonomist Kaspar Oja. «Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) langus selle aasta esimeses kvartalis oli aimatav, sest terve möödunud kvartali jooksul domineerisid majanduses negatiivsed uudised.

Kuid nii suur langus oli siiski ebameeldiv üllatus,» ütles Vitsur eile BNSile.

«Lohutuseks võib konstateerida üksnes seda, et mingi osa sellest langusest ei olnud siiski oma sisult nii majandusele tervikuna kui ka kodumajapidamiste toimetulekule negatiivse tähendusega. Nimelt tavalisest väiksemad kulud energiale tänu soojale talvele,» lisas ta.

Läheb hästi, kui õhkõrn taastumine toimub järgmisel aastal. Vägagi tõenäoliselt võib terve aasta lõppeda miinuses.

SEB panga ökonomist Ruta Arumäe

Nii eelnimetatud ümarlaual kui ka eilsetes kommentaarides erines Arumäe arusaam tuleviku suhtes teistest kardinaalselt. Arumäe sõnul välisnõudluse erilist taastumist sel aastal eriti oodata ei ole.

«Läheb hästi, kui õhkõrn taastumine toimub järgmisel aastal,» prognoosis analüütik.

Arumäe ennustab selleks aastaks pooleprotsendilist majanduskasvu, aga hoiatab, et see on positiivse ääre number ning eeldab seda, et aasta teises pooles välisnõudlus taastub. «Vägagi tõenäoliselt võib terve aasta lõppeda miinuses,» kinnitas ta BNSile.

Teiste pankade analüütikud on tuleviku suhtes tunduvalt optimistlikumad. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ootab selleks aastaks 1,8-protsendilist majanduskasvu.

«Meie prognoosi järgi kasvab sel aastal eksport eelmise aastaga samas tempos ehk umbes 2 protsenti ning majanduskasv peaks tasapisi paranema,» ütles Mertsina.

«Kuigi Soome majandus peaks aasta lõpuks langusest väljuma, jääb meie põhjanaabrite sisenõudlus veel nõrgaks.

Välisnõudlus kokku näitab aga paranemist, mis peaks suurendama ka ettevõtete ekspordivõimalusi,» lisas ta.

Swedbanki hinnangul oli sisemajanduse nõudlus esimeses kvartalis tugev.

«Meie hinnangul jätkus esimeses kvartalis reaalpalga kiire kasv, mis hoidis eratarbimise tugevana, mis omakorda toetas jaekaubanduse kasvu. Ettevõtete investeeringute kasvu panustavad ilmselt vaid vähesed tegevusalad ning see ei ole piisavalt laiapõhjaline. Möödunud aasta madalama võrdlusbaasi pealt kasvasid investeeringud selle aasta esimeses kvartalis esialgsel hinnangul mõõdukalt,» kommenteeris pank.

Kasvanud sisetarbimine

Elektritootmine vähenes Keskmisest soojem talv viis Eestis langusesse nii elektri tootmise kui ka tarbimise.

Eleringi andmetel vähenes võrreldes eelmise aastaga jaanuaris elektri tootmine 20, veebruaris 19 ja märtsis 21 protsenti. Elektri tarbimine langes jaanuaris ühe protsendi, veebruaris kaks ja märtsis 11 protsenti. Jaanuaris põhjendas Elering tootmise langust elektrienergia impordi kasvu ja ekspordi langusega. Ka veebruaris vähenes eksport. Märtsis oli soojema õhutemperatuuri tõttu suur tarbimise langus. Ilmateenistuse andmetel oli märtsi keskmine õhutemperatuur 8,4 kraadi soojem kui mullu samal ajal.

Hea maksulaekumine Tänavu kolme esimese kuuga on laekunud ligi 1,3 miljardit eurot makse, mida on aastataguse ajaga võrreldes 7,8 protsenti enam.

Tulumaksu laekus esimeses kvartalis ligi 101 miljonit eurot, mida on 2013. aastaga võrreldes 15 protsenti enam.

Sellest füüsilise isiku tulumaks moodustas 19 miljonit eurot ja juriidilise isiku tulumaks ligikaudu 82 miljonit eurot.

Käibemaksu laekus kvartaliga 402 miljonit eurot ehk seitse protsenti enam kui mullu. Aktsiise laekus 190,5 miljonit eurot, sellest moodustas alkoholiaktsiis 50 miljonit, tubakaaktsiis 38 miljonit ja kütuseaktsiis 92,5 miljonit.

Aktsiise laekus võrreldes varasema aastaga 5,4 protsenti enam.

Sisetarbimine ehk jaemüük suurenes jaanuaris võrreldes aastataguse ajaga seitse protsenti, veebruaris kolm ja märtsis viis protsenti.

Jaanuaris suurenes müük kõikides valdkondades, veebruaris ja märtsis vähenes müük veidi spetsialiseeritud kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad.

Toidukauplustes suurenes müük jaanuaris viis, veebruaris neli ja märtsis kaks protsenti. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rõhutas aprilli lõpus, et viimastel kuudel on jaekaubandus Eestis kasvanud kolm-neli korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning oodata on tendentsi jätkumist järgnevatel kuudel.

Ehitus reageerib aeglaselt Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vinki sõnul ehituse valdkonnas lepingu läbirääkimistesse jõudnud või tööjooniste projekteerimise läbinud projekte I kvartali majanduslanguse uudise peale tõenäoliselt ei peatata.

«Siit tuleneb paljuräägitud ehitussektori aeglasem reageerimise kiirus makromajanduses toimunud muudatustele võrreldes paljude teiste sektoritega. Kui investorid on pikaajaliselt pigem optimistlikult meelestatud, siis mõne kvartali kestval majanduslangusel väga tuntavat mõju ehitussektorile ei ole,» ütles Vink.

«Mis aga ei tähenda, et ehitusettevõtted ei vaataks praegu majanduses toimuvat mureliku pilguga,» toonitas ta.

POSTIMEES, 13. MAI 2014 || MAJANDUS || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

majandus jääb langusesse aasta lõpuni.

aasta lõpuni Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm on korduvalt rääkinud, et nemad usuvad globaalse nõudluse kasvu taastumisse. USA majandus on tasapisi taastumas ning ka Euroopa hakkab kriisist üle saama.

«Ootame kõigest järkjärgulist välisnõudluse taastumist euroala toel aasta lõpupoole. Ka teiste Balti riikide majandust jahutab tagasihoidlikum eksport ja investeeringute panus.

Lähihorisondis varjutab majandust riskidena Venemaa-Ukraina kriis, mis lükkab taastumise edasi,» rääkis Palm BNSile.

ÄRILAUSE

KOMMENTAAR

aivar reinap peatoimetaja asetäitja

Eestit tabas aasta alguses majanduslangus.

See tähendab lihtsustatult vähem toodangut ja kahanevaid tulusid ehk probleeme ettevõtjatele. Kui ettevõtete müügitulu väheneb, võib see lõppeda töökohtade kadumise ja koondamistega.

Teisalt on selle aasta

alguses hinnatõus olnud peaaegu olematu.

Elektri hind on langenud, sooja talve tõttu on elektri- ja soojatarbimine olnud väiksem ehk puhas võit tarbija rahakotis. Rahandusministeeriumi andmetel on palgad aastaga tõusnud ligi kaheksa protsenti ehk suuremad sissetulekud odavamate hindade juures võimaldavad rohkem tarbida.

Ebakindel aeg majanduses ja võimalik töökoha kaotuse oht sunnib suurte kulutuste tegemist kaugemale tulevikku lükkama ja pigem sääste koguma. Hoiuste

maht on aastaga kümnendiku kasvanud, samas kui laenujääk püsib aastatagusel tasemel.

Investeerida ei julgeta ja pigem kogutakse halbadeks aegadeks tagavara.

Kehv majandusseis meie suurimal majanduspartneril Soomel annab meil juba tunda.

Ebakindel poliitiline olukord idapiiri taga, mis päädis meile USA sõdurite sissemarsiga, mõjutab samuti nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Pole siis ime, et Venemaa transiidivoog sellistel puhkudel pigem kokku kuivab ning ekspordivõi-

malused võivad väheneda.

Kokkuvõttes ebakindel aeg jätkub. Eks kriisid on meie ettevõtteid ja inimesi karastanud juba viimased viis aastat.

Aktiivsed ja edukad suudavad niisugused olukorrad enda kasuks pöörata, sest heal ajal suudavad kõik hakkama saada, aga ebakindel aeg sõelub terad sõkaldest. Kui tööd on, siis pole tarbijatel põhjust muretseda. Häid töötajaid ei lasta isegi kriisi ajal lahti, sest hiljem on töötajaid siinsel tööturul osalejate väikese hulga tõttu keeruline leida.

Uus avalik e-keskkond, kus riigiametnikud nüüd oma majanduslikke huve deklareerivad, aitab korruptsiooniriski kõvasti vähendada.

Justiitsminister Andres Anvelt. err.ee, 12.05

Andmekaitse kontrollib nutirakendusi Andmekaitse inspektsioon vaatab sel nädalal üle paljud nutiseadmetele mõeldud eestikeelsed rakendused, et saada teada, kuidas need inimeste andmeid kasutavad ja millistele andmetele üldse juurdepääsu tahetakse. Erinevad rakendused tahavad juurdepääsu telefonis olevatele kontaktidele, GPSi andmetele, SMSidele ja muudele andmetele, mida rakendus ei pruugi vajadagi, vahendas «Aktuaalne kaamera». Seetõttu jääb andmete turvalisus rakenduste allalaadimisel mobiili või tahvelarvutisse tihtilugu tagaplaanile. Nutirakenduste seire toimub üle maailma interneti rehitsemise päeva raames. err.ee

9,30

eurot

tunnis oli mullu 4. kvartalis Eesti tööjõu keskmine maksumus, Euroopa Liidu keskmine aga 23,70 eurot tunnis.

Soome tahab ehituses varitööjõust vabaneda

Jaanuaris tõusid hinnad kuuga 0,4 protsenti ning aastases võrdluses pidurdus hinnatõus 1,1 protsendini. Inflatsioon alanes elektrituru mulluse avanemise mõju taandumise tõttu.

Inflatsioon on püsinud languses alates möödunud aasta suvest ning alanes jaanuaris viimaste aastate madalaimale tasemele.

Veebruaris tõusid hinnad kuuga 0,1 protsenti ning aastases võrdluses pidurdus inflatsioon 0,6 protsendini. Veebruari inflatsiooni mõjutas enam soojematest ilmadest tingitud eluasemekulude vähenemine.

Märtsis tõusid hinnad kuuga 0,3 protsenti ning aastases võrdluses pidurdus inflatsioon 0,2 protsendini. Elektri odavnemine soodustas inflatsiooni aeglustumist. Hinnasurve on aasta alguses nõrgenenud nii Eestis kui euroalal, mistõttu aastane inflatsioon on alanenud väga madalale.

Raudteeveod vähenesid Kaubaveo maht Eesti Raudtee taristul ulatus 2014. aasta esimeses kvartalis 6,15 miljoni tonnini, mis oli 17,3 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Esimeses kvartalis veeti naftat ja naftasaadusi 3,79 miljonit tonni ning maht vähenes aastaga 26,5 protsenti. Väetisi veeti 0,8 miljonit tonni ning siin on maht suurenenud 30 protsenti. Põlevkivi maht vähenes esimese kolme kuuga ligi 20 protsenti ning oli kokku 0,75 miljonit tonni. Keemiakaupu veeti 0,26 miljonit tonni ning veod olid eelmise aastaga samal tasemel.

Transiit moodustas Eestis liikunud kaupadest 77,4 protsenti ehk 4,76 miljonit tonni.

Aastaga vähenes transiitvedude maht 18,6 protsenti. Kohalikus ühenduses veeti 0,87 miljonit tonni ning vedu vähenes ligi 20 protsenti. Importveod olid kokku 0,35 miljonit tonni ja suurenesid 2,6 protsenti, eksportveod 0,17 miljonit tonni ja kasvasid 2,2 protsenti. Konteinervedude maht suurenes võrreldes eelmise aastaga 20,7 protsenti.

Kaubavahetuse puudujääk Tänavu esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport kaheksa protsenti ja import neli protsenti võrreldes 2013. aasta sama ajaga.

Kaubavahetuse puudujääk oli esimeses kvartalis 362 miljonit eurot, 2013. aastal aga 262 miljonit eurot.

Ekspordi sihtriikide seas oli märtsis esikohal Rootsi (17 protsenti), järgnesid Soome (15 protsenti) ja Venemaa (11 protsenti). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööbel ja kokkupandavad ehitised), Venemaale mehaanilisi masinaid.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15 protsenti), Saksamaalt ja Rootsist (mõlemast 11 protsenti). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid (sh mootorikütused) ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.

Riik toetab rendiakuga elektriauto ostu

Venemaa majanduslangus

Kinnisvarahinna tõus

Soome majanduslangus

Eesti Panga andmeil oli esimeses kvartalis eluaseme ruutmeetri mediaanhind üle 20 protsendi kõrgem kui mullu samal ajal, tehingute arv kasvas sama ajaga 13 protsenti.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et Eesti kinnisvaraturg ei ole buumi taastekkimise teel. «Tõenäoliselt hakkab ka ostujõuline nõudlus seda pidurdama. Samuti võivad Euriborid tõusma hakata,» selgitas ta.

«Kinnisvaravankrit vedavatel Tallinna ja Tartu turgudel on olnud I kvartalis hinnataseme kasv, mis on pidurdunud. Teises kvartalis näeme kindlasti hinnaootuste tagasitulemist reaalsetesse piiridesse, mis kindlasti taastab tehingute arvu kerges tõusvas joones, ja kinnisvarasektor tervikuna käib 2014. aastal ülejäänud majandusega suhteliselt sama rada,» prognoosis kinnisvarafirma 1Partner elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma.

Mõni nädal tagasi esines Eestis Nordea Soome peaökonomist Aki Kangasharju. Tema ettekandest kumas läbi mure põhjanaabrite majanduslanguse kestvuse pärast – nüüdseks on langus kestnud juba seitse kvartalit ning tegemist on kestvaima langusega viimase 150 aasta jooksul. Kriisieelse tasemeni jõudmiseks kulub tema sõnul kaheksa kuni kümme aastat.

Soome majanduse probleemid on struktuursed. Nokia ei ole enam Soome majanduse alustala ning põhjanaabrite kasvupotentsiaal on väiksem.

Soome eksport ja investeeringud on kokku kukkunud ning börsifirmad annavad järjest uusi kasumihoiatusi. Euroopa Komisjon ennustab Soome selle aasta majanduskasvuks 0,2 ja järgmiseks aastaks 1,0 protsenti. Eurotsooni riikidest prognoositakse kehvemat kasvu ainult Küprosele.

Maanteeameti eksjuhi süüasja asub vaagima riigikohus

Eile jõustusid elektriautode ostutoetuse eraldamise korda sätestava määruse muudatused, mille kohaselt hakatakse ELMO programmist toetama akude renti. Kui auto soetamisel aku renditatakse, peab aku rendileping olema sõlmitud viieks aastaks. e24.ee

Venemaa majandusele ennustati tumedat tulevikku juba enne Ukraina kriisi puhkemist. Eelmisel nädalal langetas Venemaa kasvuprognoosi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) –0,5 protsendini, mis on enam kui neli korda suurem langus kui varasem prognoos. Varem oli OECD ennustanud Venemaale 2,3-protsendilist majanduskasvu. Nädal varem oli Rahvusvaheline Valuutafond ennustanud riigile selleks aastaks 0,2-protsendilist majanduskasvu.

Venemaa majandusministeeriumi hinnangul kahanes riigi majandus esimeses kvartalis 0,5 protsenti ning rahandusministeeriumi hinnangul on see languses ka selles kvartalis. Kolmandas kvartalis sõltub majanduse käekäik paljuski sellest, kuidas kulgeb Ukraina kriis.

Riigikohus võttis arutusele maanteeameti eksjuhi Tamur Tsäkko kaitsja kaebuse tema süüdimõistmisele riigihangete korraldamise nõuete rikkumises ja usalduse kuritarvitamises. Advokaat taotleb Tsäkko õigeksmõistmist. e24.ee

OMX TALLINN

780,59 ▼ –0,25%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014 V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014

WWW.E24.EE

Pea olematu hinnatõus

Soomes jõustub juulis seadusemuudatus, millega loodetakse ehitustel varitööjõu kasutamisest vabaneda, kirjutas Kauppalehti. Muudatuse järel tuleb maksuametile iga kuu aru anda töötajatest, tööandjatest ja -suhetest. Soome ehitustööde väärtus oli mullu 28,8 miljardit eurot. Seega on varimajanduse kaotamine selles valdkonnas väga oluline, ütles Suomen Tilaajavastuu tegevjuht Lars Albäck. BNS

4,03 ▼ –10,73%

IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,110 -5,13 Baltika 0,430 -4,44 Ekspress Grupp 1,030 3,10 Harju Elekter 2,800 0 Järvevana 0,682 0 Merko Ehitus 7,720 -0,13 Nordecon 0,981 -1,01 Olympic Group 1,780 -0,56 Premia Foods 0,658 -0,30 Pro Kapital Grupp 2,730 2,25 Silvano Fashion 1,850 0 Skano Group 0,954 -0,62 Tallink Grupp 0,770 -0,26 Tln Kaubamaja 4,900 -2,00 Tallinna Vesi 13,500 0 Trigon Property 0,481 0

12.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,468 -0,2 Hiina jüaan 8,585 0,03 Jaapani jeen 140,310 0,12 Kanada dollar 1,498 0,34 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,140 0,03 Poola zlott 4,182 -0,01 Rootsi kroon 9,016 -0,04 Rumeenia leu 4,430 0,01 Šveitsi frank 1,221 0,21 Briti naelsterling 0,815 -0,26 Taani kroon 7,464 0 Tšehhi kroon 27,396 0,01 Ungari forint 303,710 -0,09 USA dollar 1,377 -0,12 Venemaa rubla 48,386 -0,29

bns

6 || EESTI || POSTIMEES, 13. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Noored võivad saada õiguse kandideerida volikokku

MÕTLEMISE KOHT. Kas käest ära minema kippuvat liikluspilti parandab roolijoodikute

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas eile Eesti Noorteühenduste Liidu ettepanekul valimisea langetamist ning leidis, et kohalikel valimistel peaksid nii hääletada kui ka kandideerida saama noored alates 16. eluaastast. Lisaks pooldasid saadikud noortele hääletamisõiguse andmist ka riigikogu valimistel. Komisjoni esimehe Rait Maruste sõnul võiks valimisea alandamine puudutada juba 2017. aastal toimuvaid kohalikke ja 2019. aastal toimuvaid riigikogu valimisi. postimees.ee

Nukker liiklusstatistika

Sotsiaalminister Helmen Kütt (pildil) ütles eile riigikogus, et uuest aastast kõigile pere esimestele ja teistele lastele makstava lastetoetuste suurendamine 19,18 eurolt 45 eurole puudutab seaduseks saades ligi 270 000 last ning nende vanemaid.

Minister lausus pärast riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu üleandmist riigikogule tehtud poliitilises avalduses ka, et universaalsete lastetoetuste tõusu kõrval on kitsikuses elavatele peredele suureks abiks vajaduspõhise peretoetuse tõus. BNS

miljonit

eurot toetust saavad lastega maapered riigilt tänavu hajaasustuse programmist.

Lastel muutub kodakondsuse saamine lihtsamaks Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis eile teisele lugemisele kodakondsuse seaduse muudatuse, mille järgi saaks vähemalt kaheksa aastat Eestis elanud ja 15-aastaseks saanud isik taotleda kodakondsust. Komisjon algatas jaanuaris õiguskantsleri ettepanekul muudatuse, mille vastuvõtmise korral muutuvad kodakondsuse taotlemise tingimused soodsamaks neile, kelle õiguslik staatus jäi määratlemata seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu. BNS

Komisjon pole rahul Tallinna linna tehtava reklaamiga Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon otsustas eile saata Tallinna linnavalitsusele ettepaneku eemaldada kohe massimeediast reklaam, mis kutsub üles registreeruma tallinlaseks ja kus mõni päev enne europarlamendi valimiste algust on eksponeeritud Keskerakonna esinumber Edgar Savisaar. Isamaa ja Res Publica Liidu liikmest komisjoni juhi Ken-Marti Vaheri sõnul oli komisjoni otsus konsensuslik. BNS

Tartu arutab veel kahe ministeeriumi linna toomist

Narkoäri viis gambialase ja portugallase vangi

Tartus uuendatakse linna arengukava aastani 2030 ning sinna võib kirja saada ka soov tuua Tartusse peale haridusministeeriumi ka kultuuri- ja põllumajandusministeerium. ERR Uudised

Harju maakohus saatis möödunud nädalal vangi narkoäris süüdistatud Gambia kodaniku ning Portugali alama, nende väidetav kaassüüdlane Hispaaniast aga on endiselt kohtu all. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas tunnetad majanduslangust isiklikult?

11%

Jah, olen kaotanud töö

38%

Jah, mu palka on kärbitud või on palgatõus edasi lükatud

2981 vastajat

51% Ei

T

änavune liiklusstatistika teeb kurvaks: 8. mai seisuga 30 hukkunut; mullu oli see arv kaheksa.

275 protsendi võrra rohkem hukkunuid on näitaja, mis tundub katastroofina. Ometi pakkus ilmastik Eesti teedel tänavu talvel ja varakevadel turvalisemaid sõiduolusid kui varasematel aastatel. Teed ei olnud jääs või kaetud lumelobjakaga, mille korral auto võib juhitamatuks muutuda.

Mis on siis hukkunute arvu järsu kasvu põhjus? Võimalik, et asjade õnnetu kokkusattumine.

«Liiklusõnnetuste arv on meil mõlemal perioodil laias laastus sama. Ainult et erinevalt eelmisest aastast pole avariisse sattunuil tänavu nii õnnelikult läinud kui mullu,» ütleb politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna arendusbüroo juhtivametnik Veiko Kommusaar.

Korrakaitsjad ei saa toimuvat siiski kõrvalt vaadata ja loota, et õnn uuesti pöördub. Seda enam, et viimaste aastate kampaania, kus sarihuligaanidele saadeti koju turvalisele liiklemisele üles kutsuvad kaardid, näitab esialgse edu järel samuti tagasiminekut.

Viimast tõestab asjaolu, et mulluse liiklusrikkujate edetabeli esisaja sekka mahtunud inimestest tervelt kuus püsib seal ka tänavu. Enamgi veel – nad on koguni esimese kahekümne hulgas.

Mulluse liiklusrikkujate edetabeli esisaja sekka mahtunud inimestest tervelt kuus püsib seal ka tänavu, ja koguni esimese kahekümne hulgas.

Eriti peaks selle nimekirja puhul tekitama muret tõdemus, et esi-20 seas on koguni kuus kutselist autojuhti. Nad ei sattunud sinna aga niimoodi, et politsei oleks neile tabamise järel mitme erineva rikkumise eest korraga protokollid vormistanud.

«Usun, et siin oleks üks lahendus suurendada tööandjate vastutust. Ka neil peab tekkima motivatsioon veenduda, et teele saadetav auto on korras, juht puhanud, vajalikud dokumendid olemas ning koorem nii õiges mõõdus kui ka kaalus,» pakub Kommusaar.

Ent esialgu on see vaid mõte. Ühe konkreetse sammuna liikluskuulekuse parandamisel alustab politsei juunis Lõuna-Eestis katseprogrammi, mis peaks muutma roolijoodikute suhtumist purjuspäi sõitmisse. Katseprogramm puudutab

LOE KA KOMMENTAARI LK 2

reporter

Kütt: lastetoetuste tõus puudutab 270 000 last

2

risto berendson

Kaardisaajate arvestust ei peeta mitte aasta kaupa, vaid rikkumisi hakatakse lugema alates 1. detsembrist. Nii jõuab huligaanidele kaardid jõuludeks kätte toimetada. Mullu sai seesuguse meeldetuletuskaardi 1024 autojuhti, kel kõigil oli arvel vähemalt viis liiklusrikkumist.

Aprilli alguseks oli tänavuses arvestuses selle kriitilise viie rikkumise piiri ületanud juba 122 juhti ja patustajate nimistu aina kasvab. Nende juhtide seas on tervelt 16 inimest, kes sattusid mullustegi kaardisaajate nimekirja.

ainult neid roolijoodikuid, kelle joove jääb alla 1,5 promilli – viimane toob kaasa juba kriminaalkaristuse.

«Juhul kui see inimene ühineb kolm kuud kestva rehabilitatsiooniprogrammiga, mis sisaldab tihedat koostööd liikluspsühholoogiga, siis ei võta me temalt juhtimisõigust, mis on sellise rikkumise puhul tavaline karistus,» lubab Kommusaar.

Teiste riikide kogemus näitab, et selline lähenemine annab positiivseid tulemusi poolte roolijoodikute puhul. Kui Lõuna prefektuuri eksperiment töötab, laieneb see ilmselt kogu Eestile. Selle vahega, et kui praegu tasub liikluspsühholoogi 300-eurose arve politsei, siis edaspidi teevad roolijoodikud seda ise.

«See on suhteliselt soodne lahendus,» ütleb Kommusaar.

«Alternatiiv on 1200-eurone trahv ja juhiloast ilmajäämine.»

Teine muudatus, mida politsei soovib liiklusturvalisuse huvides tulevikus kehtestada, on võrdsustada juhiloata sõitjate karistused nende karistustega, kellelt juhiluba on mõne varasema rikkumise tõttu ära võetud, kuid kes ikka rooli istuvad.

Selliseid rikkujaid on igal aastal umbes 2000. Neist 800– 900 on juhid, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnudki. Kui viimaseid ähvardab vahelejäämisel 400-eurone trahv, siis juhiloast ilma jäetud juhte kolm korda suurem summa.

Ometi on viimased saanud autokoolis mingidki liiklusteadmised, esimestel pole aga sedagi. Seepärast peakski selle rikkumise eest ette nähtud maksimumkaristust kolmekordistama. «See ettepanek on praegu meie poolt lauale tõstetud,» ütleb Kommusaar.

Tänavuse aasta algus oli liikluses mullusest traagilisem 2013

2014

võrdlus mõlema aasta 8. mai seisuga

Allar Jõks: uued apteegipiirangud oleksid riigikohtu otsusega vastuolus Vandeadvokaat Allar Jõksi hinnangul peaks riigikogu sotsiaalkomisjon apteegikorraldust muutvast eelnõust välja jätma uued asutamispiirangud, mille kehtestamisega läheks parlament vastuollu juunis jõustuva riigikohtu otsusega, mille järgi on piirangud tervikuna põhiseadusega vastuolus.

Jõks leidis, et kui komisjon otsustaks ajutise piirangu kehtestada, tähendaks see sisuliselt riigikohtu poolt juba põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud apteekide asutamise piirangute taaskehtestamist.

«Teisisõnu eiraks riigikogu selliselt riigikohtu otsust,» ütles Ülikooli Apteegi palvel eelnõu analüüsinud vandeadvokaat pressiteates.

Jõksi sõnul võib aimata, et uute piirangutega soovitakse olemasoleva ja domineeriva turuosaga ravimikaubanduse gruppi konkurentsi tervistava mõju eest kaitsta. Samas rõhutas riigikohus tema sõnul eelmise aasta lõpus tehtud otsu-

ses, et asutamispiirangute eesmärk ei saa olla suure nõudlusega piirkondades asuvate apteekide kaitsmine konkurentsi tugevnemise eest.

Jõksi sõnul leidis riigikohus asutamispiirangu tervikuna põhiseadusega vastuolus olevaks ega jätnud võimalust viia geograafilised ja demograafilised piirangud põhiseadusega kooskõlla, vähendades nende ulatust – näiteks kuulutada uute apteekide avamine lubatuks, kui ühe apteegi kohta on enam kui 2000 elanikku.

Riigikohus märkis tema sõnul, et demograafilised ja geograafilised piirangud ei ole suure tõenäosusega sobivad meetmed isegi mitte selleks, et tagada vähese nõudlusega piirkondades apteegitee-

Riigikohtu otsuse teadlik eiramine ja antud eelnõu seaduseks vormistamine loob äärmiselt ohtliku pretsedendi.

Vandeadvokaat Allar Jõks

nuse kättesaadavus. Selleks on võimalik rakendada efektiivsemaid abinõusid. Seetõttu oleks praegu eelnõus sisalduv piirang tema sõnul riigikohtu otsusega vastuolus ka juhul, kui see sätestaks põhiseadusvastaseks tunnistatud sätetest ettevõtlusvabadust vähem piirava asutamispiirangu.

Jõksi sõnul on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof viidanud võimalusele, et president ei pruugi seadust sel kujul välja kuulutada.

«Seda enam on oluline, et riigikohtu otsuse teadlik eiramine ja antud eelnõu seaduseks vormistamine mitte ainult ei ole põhiseadusega vastuolus, vaid loob äärmiselt ohtliku pretsedendi,» märkis ta.

Jõks lisas, et on vastutustundetu ja hea õigusloome tavaga vastuolus veeretada vastutus õigusloomepraagi eest presidendile ning panna ta olukorda, kus ta on sunnitud heaks kiitma põhiseadusega ilmselges vastuolus olevaid sätteid põhju-

sel, et seadus ise sisaldab enamikus vajalikke muudatusi.

«Seda eriti olukorras, kus eelnõu kehtestab maa-apteekide sulgemise hoogustumise vältimiseks täiendavaid meetmeid, mida ravimiseadus hetkel ei sisalda. Eelnõu sisaldab juba olulisi meetmeid apteegiteenuse kättesaamiseks, nagu apteegibussi käivitamine, lähtetoetuse maksmine ning proviisori ja farmatseudi nimetamine tervishoiutöötajaks,» ütles vandeadvokaat.

Jõks märkis ka, et kahjuks ei nähtu riigikogu sotsiaalkomisjonis menetletavast eelnõust, kes on vaidlusaluste piirangute ja eelnõu tegelik autor. «Kes iganes see ka ei oleks, peaks ta suutma põhjendada, kuidas on tagatud riigikohtu otsuse täitmine,» lausus eelmine õiguskantsler.

Riigikogu ette jõuab apteegipiirangute eelnõu kolmapäeval ning päev hiljem lähevad muudatused lõpphääletusele. postimees.ee

POSTIMEES, 13. MAI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

e nõustamine või lubadeta juhtide karmim kohtlemine? Tulevik näitab, kumb neist meetmetest oleks tõhusam.

a sunnib muutma karistusi Liiklushuligaanide loetelu tipus püsivad samad nimed Politseilt kaardi saanud liiklushuligaanid, kes mullu jõudsid esisaja sekka, püsivad tänavu jooksvas edetabelis esi-20s

Aleksei (28) Ida-Virumaa, Sillamäe. 11 rikkumist.

Määratud rahatrahve 480 eurot.

• 18. detsembril 2013 kl 00.32 rikkus Audi A4 (2001) roolis liiklusnõudeid.

• 10. jaanuaril 2014 kl 10.12 juhtis Volkswagen Golfi (1994) lahtise turvavööga.

• 28. veebruaril 2014 kl 3.31 juhtis Volkswagen Golfi, millel puudus liikluskindlustus. Lisaks oli Aleksei jäetud juhtimisõiguseta.

• 7. märtsil 2014 kl 21.45 roolis juhtimisõiguseta, kusjuures autos oli ettenähtust rohkem inimesi ja lapsel oli turvavöö kinnitamata.

• 12. märtsil 2014 kl 17.40 roolis juhiloata.

• 19. märtsil 2014 kl 15.00 roolis juhiloata ja ületas kiirust vähemalt 21 km/h.

• 26. märtsil 2014 kl 22.10 roolis juhiloata.

8,9%

3,3%

275%

KASV

KASV

KASV

349 380

Ivan (25) Ida-Virumaa. Üheksa rikkumist, Saanud rahatrahve kokku 600 euro väärtuses.

452 467

• 9. detsembril 2013 kl 17.20 tabati Citroën Berlingo roolist ületamas piirkiirust kuni 20 km/h.

30 8

2013

Vigastustega avariid 2014

2013

Vigastatud

2014

2013

Liikluses hukkunud 2014

• 31. jaanuaril 2014 kl

Allikas: politsei- ja piirivalveamet; foto: Martin Ilustrumm / Kanal 2

Rasedaid naisi diskrimineerinud tööandjad pannakse häbiposti Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku (võrdõigusvoliniku) kantselei teatas, et kuna rasedate diskrimineerimine ametikohal on endiselt terav probleem, kavatsetakse lapseootel või väikelaste vanemaid mitmendat korda kiusanud tööandja nimi avalikuks teha.

2014. aasta esimese nelja kuuga on võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperile esitatud 77 selgitustaotlust ja kaebust ebavõrdse kohtlemise kohta.

Terava probleemina kerkib kaebuste seas esile rasedate naiste diskrimineerimine ja kiusamine tööandjate poolt.

Võrdõigusvolinik märkis, et kavatseb edaspidi teha avalikuks tööandjad, kes diskrimineerivad rasedaid või väikelapse vanemaid mitmendat korda.

Sepperi sõnul on mõned juhtumid ka sellised, kus volinik on soovitanud naisel pöörduda politseisse, sest tööandja kiusamine ja kättemaks selle eest, et naine on oma õi-

guste eest seisnud, on tõsist laadi.

«Naised elavad tööandja negatiivset suhtumist ja soovi naistöötajast raseduse tõttu lahti saada vaimselt väga raskelt üle, millest võivad tekkida terviseprobleemid,» ütles ta.

«Ka katseajal rasedaga töölepingu lõpetamine, kui tegelik töösuhte lõpetamise põhjus on naise rasedus, on keelatud ning voliniku kantselei teeb kõik endast oleneva, et töötaja õigusi kaitsta.»

Sepper lisas, et tööandja selline käitumine on lubamatu ja seadusvastane, rääkimata sellest, et see on inimlikult hoolimatu.

Võrdõigusvoliniku kantselei aitab kannatanutel pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ning tööandjalt nõutakse välja hüvitis töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses ja lisaks hüvitis tekitatud moraalse kahju eest. Seni välja mõistetud summad moraalse kahju eest küünivad paari tuhande euroni.

Töötajaid ei tohi seoses raseduse ja sünnitamisega ebasoodsamalt foto: liis treimann kohelda.

«Tööandjad peavad arvestama, et nende käitumisel on tagajärjed,» sõnas võrdõigusvolinik.

Sepper märkis, et kavatseb edaspidi teha avalikuks tööandjad, kes diskrimineerivad rasedaid või väikelapse vanemaid mitmendat korda ega ole hoolimata tähelepanujuhtimi-

sest viinud oma käitumist ja personalitavasid kooskõlla seadusega.

Võrdõigusvoliniku kantselei seisab selle eest, et diskrimineeritule mõistetaks töövaidluskomisjonis või kohtus välja hüvitis summas, mis hüvitab tekitatud kahju tegelikult ja tõhusalt. Samuti peab hüvitis olema vastavalt Euroopa Liidu õigusele suuruses, mis mõjub diskrimineerijale hoiatavalt, et ta lõpetaks sellise käitumise.

Kaebuste arvu suurenemist on viimasel ajal mõjutanud voliniku maakondlikud nõustamised, mis on suurendanud teadlikkust voliniku tööst ka väljaspool Tallinna.

Diskrimineerimiskaebustes esinevad ebavõrdse kohtlemise põhjustena järgmised tunnused: sugu, lapsevanemaks olemine, rasedus, puue, vanus, rahvus, rass. Samuti on mitu kaebust, milles kahtlustatakse ebavõrdset kohtlemist mitme tunnuse põhjal korraga. tarbija24.ee

10.20 parkis Citroën Berlingo keelatud kohas.

• 3. veebruaril 2014 kl 21.32 juhtis Volvo S80t (1999), millel puudus liikluskindlustus.

• 4. veebruaril 2014 kl 21.31 juhtis Volvo S80t, millel puudus liikluskindlustus, ja tekitas liiklusnõudeid rikkudes liiklusohtliku olukorra.

• 9. veebruaril 2014 kl 16.28 sõitis lahtise turvavööga.

• 24. veebruaril 2014 kl 22.33 ületas piirkiirust rohkem kui 21 km/h.

Alihan (32)

• 31. märtsil 2014 kl 14.03 tabati Jeep Grand Cherokee roolist loata ja lubatud kiirust ületanuna.

• 31. jaanuaril 2014 kell 10.03 sooritas Citroën Jumperiga ohtliku liiklusmanöövri.

Deniss (35)

• 6. veebruaril 2014 kell 11.49 sõitis punase tulega ristmikule.

Tallinn. Kaheksa rikkumist.

• 29. detsembril 2013 kl 22.55 tabati Mercedes-Benz 290C (1997) roolist loata, autol puudus liikluskindlustus ja oli läbimata tehnoülevaatus.

• 25. veebruaril 2014 kl 21.45 tabati Mercedese roolist loata.

• 1. märtsil 2014 kl 9.35 tabati Mitsubishi Sigma (1993) roolist loata ja lahtise turvavööga.

• 8. veebruaril 2014 kell 12.52 ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 21 km/h.

• 26. veebruaril 2014 kell 23.05 ületas sõiduauto Volvo S80 (2002) roolis lubatud sõidukiirust vähemalt 21 km/h.

Ralf-Viljar (17) Tallinn. Kuus rikkumist. Saanud karistuseks kümme arestipäeva.

• 7. detsembril 2013 kl 21.52 tabati BMW 730d roolist loata.

• 5. märtsil 2014 kl 2.20 tabati Mitsubishi Sigma roolist loata; autol oli läbimata tehnoülevaatus.

• 12. detsembril 2013 kl 13.15 tabati BMW 730d roolist loata.

• 15. märtsil 2014 kl 1.30 tabati Mitsubishi Sigma roolist loata.

• 1. detsembril 2013 kl 10.17 sõitis BMW 520 (1991) punase tulega ristmikule purjuspäi ja juhtimisõiguseta.

Eiras politsei peatumismärguannet. Autol oli läbimata tehnoülevaatus ja puudus kindlustus.

• 12. veebruaril 2014 kl 13.15 tegi Tallinnas Tammsaare teel keelatud kohas tagasipöörde.

Egert (25)

Valentin (26)

Tallinn. Seitse rikkumist. Rahatrahve kokku 1000 eurot.

• 3. märtsil 2014 kl 21.47 tabati BMW 730d roolist loata.

• 3. jaanuaril 2014 kl 11.32 sooritas Isuzu roolis ohtliku liiklusmanöövri. Lisaks oli tal kinnitamata turvavöö.

Ida-Virumaa, Jõhvi.

Viis rikkumist. Saanud karistuseks viis arestipäeva.

Tallinn. Kaheksa rikkumist. Saanud karistuseks neli korda kuus arestipäeva.

• 11. märtsil 2014 kl 13.40 tabati BMW 730d roolist loata.

• 27. märtsil 2014 kl 23.15 tabati Jeep Grand Cherokee roolist loata.

• 17. jaanuaril 2014 kl 22.49 juhtis registreerimata sõiduautot BMW 320.

• 14. märtsil 2014 kl 22.30 tabati Audi 100 (1994) roolist juhiloata.

• 22. märtsil 2014 kl 20.24 rikkus liiklusnõudeid, sõite sealjuures juhiloata.

8 || TALLINN || POSTIMEES, 13. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

UMMIKUS. Eile hommikul suleti Tondi tänava linnast väljuv suund, mis põhjustas Pärnu maanteel hiiglasliku liiklusseisaku.

Tänava sulgemine halvas liikluse uwe gnadenteich uwe@postimees.ee

P

ärnu maantee linnast väljuval suunal algas teosammul liikuv autoderida juba Liivalaia – SuurAmeerika ristmiku juurest. Esimene kollane hoiatustahvel aga andis Tondi tänava sulgemisest teada alles teisel pool viadukti, Magdaleena haigla juures.

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul on seekordsetele seisakutel mitu põhjust.

«Esiteks sõideti ristmikud kinni ja tehti sellega nii endal kui teistel liiklejatel elu keerulisemaks,» lausus Rüütelmaa.

Kõige valusamalt tuligi see esile just Pärnu maantee ja Tondi tänava ristmikul, kuid seal osutusid kannatajaks enamjaolt need sõidukijuhid, kes Tondi tänavalt Pärnu maanteele kesklinna poole tahtsid pääseda.

Rüütelmaa möönis, et see koht vajanuks esimestel päevadel võib-olla reguleerijat. «Selleks et seda piirkonda ohjes hoida, oleks vaja igale ristmikule mitu reguleerijat välja panna, aga see ei ole normaalne.

Maksumaksja peaks selle kõik ju kinni maksma,» ütles ta.

«Ja kui reguleerija on rist-

Pärnu maantee oli põhjalikult umbes veel hommikul kella kümne ajal. Oma osa andsid sellesse kangekaelselt ristmikke kinni sõitvad autojuhid.

mikul väljas, siis tema märguandeid ju ei järgita. Eelmisest sulgemisest on kõigil meeles, kuidas üks tädi sõitis oma BMWga vastassuunda ja karjus bussijuhi peale, miks see tal ees on,» meenutas liikluskorraldaja kurioosset juhtumit Pärnu maantee remondi esimestest päevadest.

Teine põhjus võis tema sõnul olla selles, et Pärnu maantee remondi alguses hoiatati inimesi võimalikest ummi-

kutest pikalt ette, ajakirjandus kajastas seda teemat põhjalikult ja selle tulemusena hoidsid sõidukijuhid sealt eemale ning ummikuid ei tekkinudki. «Ja nüüd siis inimesed mõtlesidki, et eelmisel korral ei juhtunud midagi, ilmselt ei juhtu täna ka,» rääkis Rüütelmaa.

Kolmandaks tekitab iga suurem teesulgemine tema sõnul esimestel päevadel paraja segaduse. «Ma arvan, et teisipäeval on veel seisakuid, aga

kolmapäevast võib juba loota, et asi hakkab laabuma. Kes on natuke aega liiklusummikus veetnud, sellel on olnud aega mõelda, millist teed mööda ja millise liiklusvahendiga tal on kõige mugavam oma sihtkohta jõuda. Ja siis on muidugi ülemaailmne kuldreegel, et tipptunni ajal sõitmist tuleks vältida. Sõita välja kas natuke varem või natuke hiljem, et ei peaks ummikus istuma,» soovitas ta.

Esmaspäevases ummikus seisid liinibussid koos teiste sõidukitega. «Ka bussid liikusid muu liiklusega samas tempos, sest eraldi sõiduraja jaoks seal lihtsalt ei ole ruumi. Üks võimalus oleks seal tööde ajaks tavatransport üldse ära keelata, aga ka see ei ole õige,» ütles Rüütelmaa.

Tõeline katsumus saab sellele teelõigule osaks 26. mail, kui Lilleküla staadionil toimub Eesti ja Gibraltari jalgpal-

fotod: mihkel maripuu

limäng. «Suured üritused on ju ka Rocca al Mare suurhallis, samuti tuleb lauluväljakul veel enne laulupidu Harley Davidsonide kokkutulek, kuhu on tulemas 10 000 mootorratast.

Samas käivad Narva maanteel sel ajal kõrgepingekaablite puurimistööd ja üks linnast väljuv sõidurada on kinni,» lausus ta. «Ükski üritus ei pea ära jääma, aga samas tuleb ka vajalikud tööd ära teha,» nentis liikluskorraldaja.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 13. MAI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

LEEDU. Ametisoleva riigipea Dalia Grybauskaitė rivaaliks presidendivalimiste lõppvoor

Me reageerime faktijärgselt.

Kui Moldova sõlmib ELiga assotsieerumisleppe, vaatab Venemaa üle majandussuhted Moldovaga, ütles Vene asepeaminister Dmitri Rogozin.

EL laiendas sanktsioone Euroopa Liit laiendas eile Ukraina kriisiga seotud sanktsioone ning lisas musta nimekirja veel 13 venelast ja Krimmi elanikku ning kaks ettevõtet, teatasid diplomaadid, kelle sõnul olid erimeelsused sanktsioonide suhtes aga väga suured. «Tegelikult sellest ei piisa,» kommenteeris otsust Leedu välisminister Linkus Linkevičius. «Usun, et vaja on lisa sanktsioone, mis peaksid laienema Vene presidendi Vladimir Putini nõunike siseringile.

Ukrainas on tegemist Venemaa spondeeritava vastuhakuga.» AFP/BNS

Läänemerest püütakse välja tuua keemiarelvi 2015. aastal on esmakordselt plaanis üritavad Läänemere põhjast välja tuua Teise maailmasõja aegseid keemia- ja bioloogilisi relvi, ütles Andrzej Jagusiewicz Poola keskkonnakaitseagentuurist. Pärast Teise maailmasõja lõppu uputati Läänemerre hinnanguliselt üle 50 000 tonni keemia- ja biorelvi, muu hulgas mahuteid sinepigaasi ja pisargaasiga. PAP/BNS

Nigeeria lükkas tagasi Boko Harami tingimused Nigeeria lükkas eile tagasi islamistliku Boko Harami juhi Abubakar Shekau esitatud tingimused enam kui 200 röövitud koolilapse vabastamiseks. «Boko Haram ei saa mingeid tingimusi esitada,» ütles siseminister Abba Moro, kommenteerides Shekau uues videopöördumises tehtud ettepanekut vabastada tüdrukud, kui Nigeeria vabastab kõik äärmuslastest vangid. AFP/BNS

Grybauskaitė peab astum eglĖ digrytĖ Vilnius

L

eedu president Dalia Grybauskaitė ei suutnud korrata oma viie aasta tagust valimisedu. 2009. aasta valimistel lõi toonane Euroopa Komisjoni eelarvevolinik oma kuut vastaskandidaati, kogudes hiilgavad 69 protsenti häältest, ning valiti ühe hoobiga ka riigi esimeseks naispresidendiks. Pühapäeval ootasid Leedu valijad pingsalt selle aasta valimiste tulemusi, kusjuures peamine intriig ei seisnenud mitte selles, kes valituks osutub, vaid kas riigipea selgub esimeses valimisvoorus.

Valimistulemused pole Grybauskaitė jaoks nii soodsad kui eelmine kord. Sel korral toetas teda 46 protsenti valijaist ja seetõttu tuleb kahe nädala pärast, 25. mail koos Euroopa Parlamendi valimistega korraldada ka teine valimisvoor. Esimeses voorus valituks osutumiseks pidanuks Grybauskaitė Leedu seaduste kohaselt koguma vähemalt 50 protsenti häältest.

Grybauskaitė rivaal lõppvoorus on Euroopa Parlamendi saadik Zigmantas Balčytis.

Vaatamata tema tähelepanu pälvinud ja laialdast vastukaja leidnud valimiskampaaniale, on Balčytis jäänud enamikus arvamusuuringutes Grybauskaitėst kaugele maha ning esimeses voorus hääletas sotsiaaldemokraatide kandidaadi poolt veidi vähem kui 14 protsenti valijaist.

Enamik valijaid ja kolumniste usub, et valimiste teine voor on pelgalt formaalsus, kuna vahe kahe kandidaadi vahel on selgelt Grybauskaitė kasuks.

Poliitikaanalüütiku Vygantas Vareikise sõnul võib Balčytisele komistuskiviks saada tema osalemine Euroopa Parlamendi valimistel, sest osa valijaid peab seda Balčytise meeleheitlikuks sooviks osutuda valituks ükskõik mis ametikohale.

Sotsiaaldemokraadid oleks kogunud pühapäevastel valimistel märksa rohkem hääli, kui presidendiks oleks kandideerinud nende peaministrist liider Algirdas Butkevičius, kes on Grybauskaitė järel riigi populaarseim poliitik. Kuigi valijate seas populaarne, otsustas Butkevičius mitte kandideerida. Ametlikult põhjendas ta seda sooviga keskenduda peaministritööle, kuid paljud nägid selles kartust Grybauskaitėle kaotada.

Liidri asemel valisid sotsiaaldemokraadid oma presidendikandidaadiks sõnakeh-

va ja märksa vähem populaarse Balčytise, mistõttu puudub Grybauskaitėl tugev vastane.

Kolumnist Kęstutis Girnius pidas pühapäevaste valimiste suurimaks üllatuseks aga seda, et valimistel said lisaks Grybauskaitėle ja Balčytisele märkimisväärselt hääli ka mitu teist kandidaati. Näiteks küllaltki tähtsusetu parlamendisaadik Naglis Puteikis tuli valimistel üheksaprotsendilise häältesaagiga neljandaks. Girniuse hinnangul «varastas» Puteikis hääli ka Grybauskaitėlt.

Valituks osutumise korral lubas Puteikis muuta valimissüsteemi ja saata laiali konstitutsioonikohtu, kuigi mõlemad sammud nõuavad muudatuste tegemist põhiseadusesse, mida saab teha vaid rahvahääletustel. Samuti soovis Puteikis edasi lükata euro kasutuselevõtu, mis peaks aset leidma 2015. aasta jaanuaris.

Seitsme kandidaadi seas tuli viiendaks kaheksa protsenti kogunud Euroopa Parlamendi saadik ja poola vähemuse liider Valdemar Tomaševski, kes kandideeris ka 2009. aastal, kui kogus umbes viis protsenti häältest ja tuli neljandaks. Tomaševski on eelkõige tuntud oma kriitiliste seisukohavõttudega, milles ta arvustab Leedu poliitikat poola vähemuse suhtes.

Grybauskaitė on olnud selge liider alates valimiskampaania

Sõltumatu Dalia Grybauskaitė (60) kogus 45,89 protsenti häältest. fotod: ap/afp/scanpix

Ukraina esirikkurit tabasid süü kadri veermäe kadri.veermäe@postimees.ee

Ukraina rikkaim mees Rinat Ahmetov rahastas separatiste, väitis Donetski isehakanud rahvameer Pavel Gubarev Kremli hääletorule Rossiskaja Gazeta kaks päeva pärast seda, kui Ahmetovi firma teatas, et moodustab veriste kokkupõrgete toimumispaigas Mariupolis relvastamata korrakaitserühmad.

Ahmetovi esindaja eile õhtuks süüdistusi kommenteerinud polnud, küll aga tegi avalduse veel üks isehakanud liider. Nn Donetski rahvavabariigi kaasjuht Denis Pušilin ütles, et Ahmetov ei rahasta neid. «Aga varsti hakkab ta küll meie eelarvesse raha maksma,» lisas Pušilin väljaande Kyiv Post teatel.

Gubarevi sõnul hakkasid varem riigipead Viktor Janukovõtšit toetanud Ahmetov ja teised Regioonide Partei rahakad liikmed pärast presidendi võimult kukutamist separatiste altkäemaksudega varustama, et säilitada oma mõjuvõimas positsioon idaoblastites. Ahmetovile oli see muide tema ärimehekarjääri jooksul esimene hetk, mil tal polnud mõjukatel poliitilistel kohtadel olevaid toetajaid.

«Kõik separatistid võtsid Ahmetovilt ja teistelt raha,» sõnas Gubarev. «Nagu hiljem selgus, toetas kaht kolmandikku Venemeelsetest oligarh Ahmetov.»

Regioonide Partei, mille liige Ahmetov on, avaldas seepeale kiirelt pressiteate, kus lükkas süüdistused kategooriliselt ümber.

Rinat Ahmetov tähistamas talle kuuluva jalgpalliklubi Donetski Šahtar foto: ap/scanpix võitu eurosarjas.

Donetskis tatarlastest söekaevuri ja poemüüja peres sündinud Ahmetovi varandust on ajakiri Forbes hinnanud 11,8 miljardile dollarile (8,6 miljardit eurot) ning sellega kuulub ta maailma 50 rikkama inimese hulka.

Varanduse ajas ta kokku 1990. aastatel söe- ja metalliärimehena ning kujunes üheks Ukraina võimsaimaks ja mõjukaimaks isikuks. Pärast Janukovõtši pagemist pakuti Ahmetovile isegi Donetski oblasti kuberneri kohta, kuid ta loobus sellest ning kuberneriks sai hoopis teine miljardär Serhi Tartuta.

Ahmetovi ettevõtte System Capital Management (SCM) peakorter asub ikka Donetskis ja Gubarevi väidetest hoolimata olid just Ahmetovi tehased need kohad, kus üleeilset rahvahääletust ei toimunud. Nimelt ei tun-

nustanud Ahmetov Donbassi nn referendumit ega lubanud oma tehaste territooriumil ka hääletamist korraldada.

SCMi kommunikatsioonidirektor Natalja Jomtšenko kinnitas portaalile LIGABiznesInform, et separatistid tulid ja nõudsid illegaalse referendumiga liitumist. «Ütleme nii, et meie aktiivi poole pöördusid «referendumi» organisaatorid. Me küsisime neilt viisakalt õigusliku aluse järele ja kuna seda polnud, siis sellega jutt tavaliselt ka lõppes,» rääkis Jomtšenko.

Jomtšenko hinnangul toimusid kõnealused «referendumid» Luganski ja Donetski oblastis väljaspool Ukraina õigusruumi. «Meie töötame ainult Ukraina õigusruumi raamides ja oma töös võtame arvesse üksnes seda,» selgitas ta.

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

rus on sotsiaaldemokraat Zigmantas Balčytis.

ma lisasammu Artūras Paulauskas, Tööerakond – 12,02%

Naglis Puteikis, sõltumatu – 9.33%

Valdemar Tomaševski, LLRA – 8,23%

Artūras Zuokas, TAIP – 5,22%

Sotsist eurosaadik Zigmantas Balčytis (60) kogus 13,63 protsenti häältest.

üdistused Avalikult on Ahmetov oma hoolikalt valitud sõnastusega avaldustes tõesti toetanud vaid ühendatud ning vaba Ukrainat, kuid Gubarevi süüdistuste peale tekib küsimus, kas ei mängi ta äkki topeltmängu. Ukraina oligarhe on varemgi süüdistatud selles, et ebaselges olukorras toetavad nad varjatult mõlemat poolt, sest pole teada, kummast tulevikust rohkem kasu on.

Veel üks põhjus, miks Ahmetov peaks tahtma kahjustada Kiievi nõrka valitsust, on ka võimalus takistada sealseid võime tema äritegevuse uurimisel.

Väsimatust korruptsioonipaljastajast ajakirjanik Tetjana Tšornovol, kes praegu juhib valitsuse korruptsioonivastase võitluse komisjoni, mainis Kyiv Postile, et Ahmetov asub tema uurimist vajavate isikute nimekirjas kõrgel kohal. Tšornovol ei täpsustanud, mis kuritegudes ta oligarhi kahtlustab.

Ahmetovi ettevõte Metinvest Grupp teatas möödunud nädala lõpul pärast Mariupolis toimunud veriseid kokkupõrkeid, et metallurgiatehase töötajatest moodustatakse relvastamata korrakaitseüksused. Ettevõtte sõnul hakkavad need üksused linnatänaval koos kohaliku miilitsaga – keda linnas pole juba mitu päeva näha olnud – patrullima ja korda hoidma.

Kuigi Ukraina võinud on Ahmetovi «eraarmee» loomise pärast muret väljendanud, peaksid patrullid täna Mariupolis tööd alustama.

Bronis Ropė, LVŽS – 4,15%

algusest, jättes teistele kandidaatidele vaid lootuse pääseda valimiste teise vooru. Seetõttu oli kampaania pigem igav ning esitati vähe värskeid ja märkimisväärseid ideid. Kandidaadid vaevu rääkisid oma programmilistest seisukohtadest ja pigem süüdistasid üksteist halvas töös ja valedes otsustes.

Kolumnistide hinnangul püüdis enamik kandidaate tegelikult tugevdada hoopis oma positsioone Euroopa Parlamendi valimisteks või oma praeguses ametis.

Inimesed kurtsid ka selle üle, et avalik debatt kampaania jooksul oli ebatavaliselt tagasihoidlik. Siiski näitasid valijad üles üllatavat valimisaktiivsust – valimas käis üle 52 protsendi Leedu 2,6 miljonist valimisealisest kodanikust. Sotsioloog Vladas Gaidyse sõnul võis valijaid ja eriti Kremli terava kriitikuna tuntud Grybauskaitė toetajaid mobiliseerida pingeline olukord Ukrainas või Venemaa tegevus. Näiteks otsustas Moskva hiljuti peatada info edastamise Vilniusele oma Kaliningradi oblastis asuva relvastuse kohta.

Veel üks põhjus, miks valimisaktiivsus võis olla kõrge, on see, et viimastest valimistest oli möödunud mitu aastat – viimati said leedulased valida 2012. aastal, kui riigis toimusid parlamendivalimised.

POSTIMEES, 13. MAI 2014 || VÄLISMAA || 11

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 13. MAI 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti mehe jaoks ei ole peresuhted ja paarisuhtekvaliteet olulised, kuna ka Eesti riik ei pea tähtsaks nendele vajalikul määral tähelepanu pöörata, leiab Kaia Kapsta.

Eesti riik ei väärtusta perekonda

M

is toimub Eesti meestega, oli üks kontekstist välja rebitud küsimus Delfi kommentaariumist vastusena president Toomas Hendrik Ilvese emadepäevale pühendatud kõnele. Küsimusele eelnes ettepanek: «Mehed peaks korraldama üleriigilise suurkogu koosoleku ja arutama katastroofilist olukorda...»

President Ilves viitas oma ettekandes märtsi lõpus toimunud konverentsile «Miks Eesti naine ei sünnita?» ja tõi esile mõtte, et pigem tuleks korraldada konverents «Miks Eesti mees ei võta vastutust?». Märtsikuise konverentsi ühe peakorraldajana juhin tähelepanu sellele, et meil oli ära ka juba järgmine konverents ja sel korral valisime konverentsi teemaks «Tahan last, aga normaalset meest ei ole», mis tõstatus nukravõitu tõdemusena just sellel «naistele vastutuse äralükkamise» konverentsil.

Eesti mehed ja naised tahavad lapsi saada ühepalju. See ei olegi probleem. Probleem on see, et need, kes lapsi tahavad, ei saa omavahel kokku.

Ja mul on kurb sellepärast, et juhul kui me valiksime järgmise konverentsi teemaks näiteks «Kuidas toetada Eesti perede terviklikkust?», siis suure tõenäosusega mööduks see konverents meedias suuremat ühiskondlikku märki maha jätmata, jõudmata seeläbi ka laiema üldsuseni. Terved peresuhted ja terviklik perekond ei ole endiselt meil tänapäeva Eestis prioriteetne teema.

Põhjus on lihtne ja kõigile arusaadav: Eesti riigi ees seisavad väljakutsetena paljud teised, tunduvalt põletavamad ja aktuaalsemad – «huvitavamad» – teemad.

Oleme suhteliselt suures demograafilises kriisis ja hiljaaegu kajastati meedias, et neist vähestest Eestis sündinud ja Eestis kasvavatest lastest kannatavad paljud depressiooni all.

Lisaks on meil üksinda last kasvatavate emade arv üks Euroopa suurimaid, nagu ka üksikisade arv. Meil on suur laste vaesusrisk.

Statistika kohaselt on see suurim just üksikvanemaga kasvavatest perekondades. Meil esineb palju lähisuhtevägivalda ja me ei ole isegi veel astunud piisavaid samme selle nähtusega tegelemise suunas, näi-

teks lähisuhtevägivalla ohvri väidete tõsiselt võtmine.

Samuti võiks Eestis töö- ja pereelu ühildamisega ning soolise võrdõiguslikkusega asjad tunduvalt paremad olla. Toetun president Ilvese väitele: «Kuigi teemaga justkui tegeletakse, palgalõhe meeste ja naiste vahel mitte ei kahane, vaid kasvab. Ka sooline hariduslõhe mitte ei kahane, vaid kasvab – ehkki teistpidi. Vähem haritud saavad oluliselt suuremat palka. Maal, kus on väärtustatud haridust peaaegu kultuslikult, ei väärtustata haritumaid.

Sellise kaugeltki mitte paratamatu olukorra tagajärjed vaatavad vastu meie rahvastikunäitajatest. Eesti elanikkond kahaneb, väljarännanute hulgas moodustavad suure osa noored, haritud naised – suur osa neist peatsed emad…»

Siis on meil veel see probleem, et inimesed millegipärast enam eriti ei abiellu, ehkki võiksid jne.

Kas te ei näe, kui paljud olulised teemad vajavad lahendamist?

Miks peaks riik ja valitsus pöörama tähelepanu niivõrd marginaalsele teemale, nagu seda on suhtekultuur ja paarisuhtekvaliteet perekonnas?

T

änapäeval on raske leida endale Eestis normaalset meest, kellega last saada, kinnitavad äsja avaldatud uuringud. Kommentaariumidest võib selgelt välja lugeda, et ega meil tegelikult leidu ka liiga palju normaalseid naisi, kellega last saada.

Samas võib kommentaariumides märgata, kui palju on meis, eesti inimestes, viha ja kibestumist. Mis toimub eesti mehega?

Eesti mees on ju valdavalt igati tore ja usaldusväärne nii sõbra kui ka töökaaslasena. Eesti mehega juhtub midagi siis, kui tegemist on lähisuhtega. Ja tegelikult ei juhtu see ainult eesti mehega, vaid samaväärselt, ehkki teistsuguste ilmingute kaudu ka eesti naisega.

Ja perekonna emotsiooniprotsessid mõjutavad ühiskonna emotsiooniprotsesse, selle harmooniat ja terviklikkust.

Mis teeb ühest perest terve ja tugeva pere? Me ei taha saada tänapäeval üheseid vastuseid. Me elame postmodernistlikus ajastus, kus igaühel meist peaks olema õigus oma loole ja tõele. Samas on selle teema kohta paljudes maades tehtud mitmeid uuringuid

ja kas see meile meeldib või mitte, aga küsimusele terviklike peresuhete olemuse kohta on olemas üks üsna ühene vastus. Peresuhete terviklikkuse tagab pereliikmete omavaheline suhtlemise turvalisus. Me räägime siinjuures neljast turvalisuse alussambast: füüsilisest, emotsionaalsest, pühendumise ja kogukondlikust turvalisusest.

J

a ka selle kohta, mis on «õnnelik paarisuhe», on vastus olemas – suhted ei ole kunagi staatilised, vaid igal hetkel uuesti defineeritavad ja suhtes olevate inimeste vahel pidevas taasloomise protsessis. Niisiis ei aita isegi ainult abiellumise faktist, et õnnelikus suhtes olla, ehkki see fakt iseenesest aitab suures osas kaasa pühendumise turvalisuse tekkele. Õnnelikku suhet toetab paari omavaheline suhtlus ja ühenduses olemine. Ma jätaksin siinkohal lähemalt vaatlemata erinevad suhteanomaaliad, näiteks kus teisele poolele enam piisavat hingamisruumi ei anta. Räägin sellest, kuidas luua «head suhet», suhet, kus kõik oleksid õnnelikud ja aktsepteeritud.

Perede ja paaridega töötava spetsialistina sean kahtluse alla mitmed viiele või kümnele punktile üles ehitatud suhteretseptid.

Küll leian, et teadlikkus vastavast raamistikust või n-ö suhtemaatriksist, mis annaksid võtme turvalise ja sügavat rahulolu pakkuva paarisuhteni jõudmiseks, on meil küllaltki väike.

gulaste kui teinekord ka naabrite juures... Kuni keegi avastab üllatuslikult, et kordab sedasama dünaamikat iseenda lähisuhtes, ning proovib hakata teadlikult midagi teisiti tegema.

Tänapäeval on raske leida endale Eestis normaalset meest, kinnitavad äsja avaldatud uuringud.

Kommentaariumidest võib välja lugeda, et ega meil tegelikult leidu ka liiga palju normaalseid naisi.

Eesti mehed ja naised tahavad lapsi saada ühepalju. See ei olegi probleem. Probleem on see, et need, kes lapsi tahavad, ei saa omavahel kokku.

Soovi korral leiame ka eestluse ajaloost sellele asjaolule palju õigustusi. On õige ja loogiline, et iga paar ehitab üles oma unikaalse ja kordumatu armastuse loo.

Selle peab igaüks ise looma konkreetsele etteantud käsikirjale ja juhisele lootmata. Samas, viis, kuidas me laseme oma suhetel karidele joosta, on universaalne, see kordub põlvest põlve. Me oskame märgata sarnaseid mittetoimivaid suhtemustreid nii oma sõprade-su-

Midagi peab toimuma eesti meestega! Hoolimata ühiskonnas valitsevast suurest lahutuste arvust ja kõrgest depressioonitasemest vastavad paljud mehed naiste kutsele tulla ja osaleda koos temaga paarisuhtekoolitusel, võtta aeg teineteisega olemiseks ja oma suhtega tegelemiseks: «Meie ju ei vaja seda, see on mingi naiste jama! Meie peame ikka ise oma asjadega toime tulema.»

Samas täitub naistele mõeldud grupp, kus mõtestatakse hästitoimiva paarisuhte dünaamikat ja otsitakse viise, kuidas siis ikkagi vältida oma elus kibestumist toovaid paarisuhteid, kahe päeva jooksul.

See räägib eesti naise suurest igatsusest hea ja turvalise paarisuhete järele inimesega, kellele oleks võimalik loota ja keda usaldada selleks, et oma lastele õnnelik tulevik rajada.

Eesti mees on tegelikult usaldusväärne, aga tal on lihtsalt teised prioriteedid. Ta usub ja usaldab oma valitsust. Eesti mehe jaoks ei ole peresuhted ja paarisuhtekvaliteet olulised, kuna ka Eesti riik ei pea tähtsaks nendele vajalikul määral tähelepanu pöörata. Juhid seavad standardeid ja püstitavad riigis valitsevaid prioriteete. Kui riik ei soosi perekonda kui väärtust, ei muutu meil midagi paremaks ka soolise võrdõiguslikkusega.

Ja pealegi, meil on ju nii palju teisi, tunduvalt olulisemaid küsimusi, millega tegeleda, näiteks laste vaesusrisk ning pere- ja tööelu edukam ühildamine...

Kaia Kapsta on SA Väärtustades Elu juhatuse esimees ja konverentside «Miks Eesti naine ei sünnita?» ja «Tahan last, aga normaalset meest ei ole!» korraldaja.

POSTIMEES, 13. MAI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MAJANDUSKOMMENTAAR MENTAAR

Imelik Tartus käik

Hardo Pajula

Küsimusele «Miks ESM?» annab elu ise pidevalt vastuseid

R

iigikohtule oli see sukeldumine suhteliselt tundmatusse, sest rahvusriigi põhiseaduse eksperdid ei saa olla sama kogemuse ja taustaga, millega on rahvusvahelised majanduskriisi lahendajad. Muidugi ei ole eriala piirid teadmata ka riigikohtule endale, mistõttu kuulati erinevaid eksperte.

Nood paraku ei teinud asja sugugi selgemaks. Juristid ja ökonomistid, kes arvamust avaldasid, näitasid, et neil pole tihti õrna aimugi, kuidas toimib Euroopa koostöö, kui ühine on riikide majandusruum ja kui seotud meie

euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014

Korras rahandus pole küll tank, ent on siiski osa riigi kaitsepoliitikast, kirjutab rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

SAMAL TEEMAL Ivar Raig «Loome «šveitsi perekonna»», PM 9.05

T

egelikkus on osutunud hirmujuttudele vastupidiseks ning pigem minugi oodatust positiivsemaks. Eesti on «koloniseeritu» asemel «koloniseerijate» seas, kes on sundinud viiele riigile peale oma liberaalset majanduspoliitikat ja konservatiivset rahandust. Laenuabi vajanud riigid on selle küsimisega soovitustele vaatamata pigem liigselt venitanud, peljates sõltuvust. Laenu saanud kipuvad programmist välja ettevaatussoovitustest kiiremini.

Abiprogrammist on juba väljunud viiest riigist kolm: täisprogrammist Iirimaa ja Portugal, finantssektori programmist Hispaania. «Ekspertiisile», et väikeriikidel pole õigust laenu saada, on vastuseks tillukesele Küprosele laenatud miljardid. Tema majandusolukord, mida peeti üsna lootusetuks, on abiprogrammi toel positiivselt üllatanud.

Abi saanud riikidel on olnud kohustus kärpida kulusid, tõsta tarbimismakse ja kaotada maksusoodustusi. Jõuliselt on makse kokku kogutud, kärbitud ja reformitud pensionisüsteeme, tõstetud pensioniiga, võetud kontrolli alla tervishoiukulusid, muudetud sotsiaalsüsteeme vajaduspõhisemaks, palgasüsteeme, vallandamist ja värbamist paindlikumaks, riigid on erastanud vara ja kõrvaldanud konkurentsipiiranguid.

Hapu rahandusolukorra tõttu on hoopis neis riikides, mitte abilaenu tagajates, tulnud ohustatuna käsitleda põhiseaduslikke garantiisid, mida aastakümneid ehitati kui kõigutamatuid.

Targem kulutamine ja maksukogumine on viinud kriisiriikide majanduse hoopis tervemas-

ESM töötab rahapõleti ja ohu asemel kindlustusena, kasumi ja suure varuga ning võib mure asemel uute hädaliste pealevoolu pärast tunda puudust olemasolevate kadumisest.

Päästame ebapärlikarbi!

LUGEJATE KIRJAD

ohud, kuidas rahastatakse riiki või kuidas Euroopa valuutafond raha hangib ja kasutab. Tulemuseks olid hirmulood Eestile osaks saavatest piiramatutest (!) ja viivitamatutest rahanõuetest võõrastes huvides, Eesti maksejõuetusest ja põhiseaduslike kohustuste täitmata jäämisest, rääkijateks meie tipud.

Kokkuvõttes näis, et parim viis säilitada oma suveräänsus ja heaolu on igaühel end käepäraselt relvastada, magamistoa kappi peita ja rahus hääbuda – sest mine sa tea, mida hullu kõik muidu võib juhtuda!

Haruldane mollusk ebapärlikarp on Eestis haruldane, elab veel vaid ühes väikses jões. Veel sadakond aastat tagasi oli teda veel ligi neljakümnes Eesti jões. Tema kadumise peapõhjus on inimene. Järgmise veerandsajandi jooksul sureb ta meil ilmselt välja.

Aastatel 1991–1994 teostasin meie viimases jões põhjalikud vee, veekeemia ja karbi baasuuringud, mis vormistasin 1995. aasta kevadeks Tartu Ülikooli diplomitööks. Tassisin veeproove suurde pealinna, sukeldusin läbi kogu jõe ja üritasin ka karbi kaitseks midagi üksi teha, sest just siis teostati valgalal kaks suurt maaparandust. 1995. aasta kevadel jätsin teemaga hüvasti, arvates, et karbi ja jõe uuringud ning kaitse on heades kätes. Tegelikkus on osutunud teiseks, peale iga-aastase karpide

kokkulugemise seirelõikudel pole midagi olulist suudetud 23 aasta jooksul korda saata, on vaid oletused, miks viimane kogum hääbub. Ometi allkirjastas 7. aprillil 2014 keskkonnaminister ebapärlikarbi kaitse tegevuskava.

Karbid on vaja panna uuesti sigima, et oleks järelkasvu. Hea on, et tahetakse palju kurja tegevad koprad välja tõrjuda. Samas, karpide sigimatus algas juba aastakümneid varem enne seda, kui jõkke ilmusid esimesed koprad. Ülejäänud sammud: 1. elupaikade taastamine – küsitav samm, sest keegi siiski ei tea, miks järelkasvu ei ole; 2. tehistingimustes paljundamine – hea mõte; 3. settelõksud ja kuivenduskraavide sulgemine – küsitav samm, see võib muuta hoopis jõekese veerežiimi ja kas vooluvett saab üldse sulgeda – ei saa; 4. paisude ja muude takistuste kõrvaldamine – hea mõte, see võib aidata kalastikul taastuda ja

se seisundisse. Börsid on tõusnud ja investorid ärganud. Mõnes riigis on juba taastunud majanduskasv ja hakanud alanema tööpuudus, kõikjal on pidurdunud hinnatõus ja raha väljavool riigist ja jooksevkontolt.

Eelarved on sügavast miinusest liikunud tasakaalu poole, kohati ka laenumaksete-eelsesse, primaarsesse ülejääki. Isegi Kreeka suudab müüa võlakirju, rääkimata programmist lahkunutest. Laenu hinnad on mitu korda alanenud, enamgi, stabiliseerimismeetmete tõttu on mujal ELi riikides laenuintressid nii madalal, et karta võib turusurve ebapiisavust valitsustele. Õnneks kokkulepitud reeglid siiski toimivad ning reformidest ei pääse päriselt ükski riik. Tulemuseks on kindlustunde ja majanduskasvu taastumine kogu Euroopas.

A

ga ESM – see töötab rahapõleti ja ohu asemel kindlustusena, kasumi ja suure varuga ning võib mure asemel uute hädaliste pealevoolu pärast tunda puudust olemasolevate kadumisest. Mõistagi on Euroopas probleeme ja riske kuhjaga alles, aga juba senise põhjal on põhilised vastused ESMi kriitikutele elust endast antud.

See õppetund peaks sundima edasi mõtlema rahanduse, suveräänsuse ja julgeoleku seoste üle.

Kriisiriigid, mitte abistajad, satuvad teistest sõltuvusse. Rahandus pole küll tank, aga nagu tunnistas ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, on ta osa kaitsepoliitikast ning ühiskond on eelarvedefitsiidi võrra haavatav. Rahanduse pidev hooldamine tagab suurema kaitse-eelarve ja parema sõjalise kaitse, mitte selle kärpimise, nagu enamikus Euroopas.

Toimiv rahandus ning töökohad on tugevam julgeolek kui mistahes propagandakanal. Kuni riiki ei ähvarda vahetu oht, on ka rahvusvahelises julgeolekukriisis võimalus käituda järjepidevalt ja tõmblemata, toetuda stabiilsele kahele protsendile SKTst ja kollektiivsele kaitsele, mis tagab ligi tuhat korda suurema tagala ning, nagu näeme, ka liitlaste kohaloleku.

Oma valikud muidugi peavad olema targemad, kiirreageerimist ja kasutuskõlblikkust toetavad. Samamoodi on üksiolekust odavam ka rahandusliku stabiilsuse kollektiivne tagamine, väljaminekuna palju väiksem kui neist laekuv kasu ettevõtluse ja kodanike odavama laenamise, investeeringute, kindluse ja lojaalsuse näol.

karbil on jälle vaheperemehed, kes tema vastseid kannavad; 5. ümberasustamine – ka kahtlase väärtusega samm, sest pole teist sarnast jõge, kus ta ellu jääks ja kust ehk kunagi varem niikuinii välja surnud on. Mis on positiivset? Et Lahemaa koostöökogu raames tahetakse luua ebapärlikarbi töörühm ja et on olemas suur hulk välisraha tegevuskava elluviimiseks. marek vahula

Meenutame kangelast 14. mail 1972 läks Kaunases märtrisurma leedu tööline ja kooliõpilane Romas Kalanta. Protestiks Nõukogude Liidu okupatsiooni ja venestamise vastu kallas Kalanta Kaunase kesklinnas end bensiiniga üle ja pani põlema. Sügav kaastunne leedulastele ja kõigile leinajatele kogu maailmas. enn tarto

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

Ü

ks maikuine Tartus käik tundub mulle veel kaks aastat hiljem imeline. Põhjaeestlasena rabas mind siis äkiline kevadsoe, tartlasena ülesäratatud mälestused Toomemäest, Raekoja platsist ja kodusest jooksuringist.

Eurooplase, ministri ja ökonomistina aga näib imelik käigu ametlik põhjus – kaitsta riigikohtus riiki tunnustatud ekspertide ja avaliku arvamuse eest, nagu ma oma toonast missiooni tajun.

«Kohtu all» olin asjas, kas Eesti tohib ühineda Euroopa kollektiivse majandusliku julgeoleku organisatsiooniga ESM, et tegelda rahvusvaheliste kriisidega rahvusvaheliselt ning häda korral saada laenuabi ka ise. Väärtuseline vastuseis sellele oli sedavõrd lihtsakoeline, et mingit ruumi ei jäetud võimalusele, et sõpru võiks ka lihtsalt hädas aidata, või et meil võiks olla talumatult häbi, kui me ainsa liikmena koostööst ära viilime, olles ise suurimad ELi abi saajad.

Tõestada tohtisin ainult seda, et esimene täht fondi nimes tuleb lugeda Eestiks, Euroopa Stabiilsusmehhanism Eesti omaks ja kaitseks Eesti hüvedele, mitte neile ohuks. Õiguskantslerile oli see protsess riigiõiguslik eksperiment, mida ta pidas vajalikuks erialaliselt. Ma võin teda mõista, seda enam, et jutt käis justkui ühest paragrahvist ESMi lepingus, ent mäng käis tulega.

Ta avaldas kohtus arvamust, et tegemist võib olla Euroopa kolonialismiga Eestis. Ka pea pooled kohtunikud pidasid Eesti liitumist suveräänsuse kaotamiseks ning kirjutatud eriarvamustes oli juttu võimu usurpeerimisest Euroopa poolt ja sisuliselt väikeriikide ninapidi vedamisest sellega, et nende osaks jääb hiigelsummade maksmine ilma sõna- või abiõiguseta ise.

Taasleidmata aeg Ma hindan kõrgelt Victoria ajajärgu voorusi … Samast ajajärgust pärineb ka suhtumine, mida me oleme tänapäeval taasavastamas,» kirjutab Margaret Thatcher oma mälestustes. Thatcheri igatsuses viktoriaanlike vooruste järele väljendub eelkõige tema põlgus sõjajärgse parteiülese konsensuse vastu. Nii ründabki Thatcher temasse samasuguse halvakspanuga suhtuvat establishment’i kahest küljest. Kõigepealt võtab ta ette hädavajaliku Briti majanduse moderniseerimise programmi. Teiseks üritab ta painutada riigi oma idealiseeritud minevikust pärit malli alla.

Esialgu jääb nende kahe suundumuse vaheline vastuolu varjatuks; nii moderniseerimistung kui ka viktoriaanlik minevikuihalus leiavad ühisnimetaja riigi kokkurullimises ja turutuulte puhumispiirkonna laiendamises. Idee järgi pidid vabaturu healoomulised jõud niimoodi minema pühkima nii snobistliku koorekihi kui ka radikaalsed ametiühingubossid. Tegelikult saadab Thatcherit mõlemas vallas ka edu.

Ametiühingureform, privatiseerimine ja finantsturu liberaliseerimine juhatavad Briti majanduse välja korporatismi umbtänavast, samal ajal kui vabaturu tiiglis leiab oma lõpu sajandi jooksul Briti poliitika selgroo moodustanud klassikultuur. Ent selles samas edukuses konks peitubki. Thatcheri valla päästetud turujõud ei viinud riiki tagasi viktoriaanlikku minevikku, vaid hävitasid muuhulgas sellesama klassikultuuri peal kasvanud partei enda. Konservatiivide erakonna allakäigu võtab hästi kokku tõsiasi, et kui partei 1997. aasta üldvalimistel põrmustava kaotuse vastu võtab, on selle keskmine liige tublisti üle 60 aasta vana.

Igasugusel poliitikal on alati ettearvamatud tagajärjed, ent thatcherismi puhul on need eriti silmatorkavad. «Sellal kui ta üritas «riigi kokkurullimise» eesmärgil avada turujõududele kõik Briti elu nurgad, muutus riik üha tugevamaks,» kirjutab John Gray. Ja siin ei ole jutt mitte hobbeslikust absoluutse võimutäiusega minimaalsest riigist, vaid ikkagi 20. sajandi lõpu suurest kanaemast.

S

imon Jenkins räägib oma Thatcheri biograafias kahest revolutsioonist.

Esimene andis «eraettevõtlusele uue hingamise ja enesekindluse», teises «tsentraliseeris Thatcher riigivõimu… ja asetas nii avaliku kui ka erasektori õlule enneolematu reeglikoorma». Thatcheri autoritaarse revolutsiooni peamiseks ohvriks langes Briti põhiseadus. «Poliitiline ladvik allub vähematele institutsionaalsetele piirangutele ja on lähemal valimistega sanktsioneeritud diktatuurile kui mistahes teises lääne demokraatias,» kirjutab Jenkins.

Viktoriaanliku Inglismaa kogemuse valguses pole see kõik eriti üllatav. Tollase laissez-faire’i programmi elluviimine nõudis võimsaid huvigruppe vastustava söaka keskvalitsuse olemasolu; nii oli see ka 20. sajandi lõpus. Seetõttu lammutab Victoria aega tagaotsiv Thatcher usinalt turureformide ees seisvaid institutsioone ning koondab sel kombel keskvalitsuse kätte senikuulmatu võimutäiuse. Nii jätab ta maha riigi, mille majanduses on konkurentsijõududel endisest palju suurem tähtsus, kuid mille valitsus «sekkub oma kodanikke ellu ja vabadustesse rohkem kui ükski selle konservatiivne või sotsialistlik eelkäija», hindab Thatcheri pärandit Jenkins.

Taasleidmata jäävad muidugi ka viktoriaanlikud voorused, nagu kokkuhoidlikkus, kodanikuuhkus, siivsus, perekondlikkus – kõik need «kasutud muuseumieksponaadid», mille koha võtavad endale «American Psycho» ja Eurovisioon. «Üritades minevikku tagasi tuua, kustutas ta selle viimased jäljed,» võtab Thatcheri kümnendi kokku John Gray.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 13. MAI 2014 ELAMUS

Marek Tamm

Hetk ja igavik Henri Cartier-Bresson. Näitus Pompidou keskuses Pariisis, avatud kuni 9. juunini

I

nimelus eksisteerivad vaid hetk ja igavik ning nende vahele jääv tühjus, on tõdenud üks 20. sajandi suurimaid fotograafe Henri Cartier-Bresson (1908– 2004). Kuni juuni alguseni on Pompidou keskuses Pariisis väljas esinduslik näitus Cartier-Bressoni loomingust, mis on justkui elav illustratsioon tsiteeritud tõdemusele: sadu fotokaamerasse püütud «otsustavaid hetki», mis praeguseks on muutunud igavikulisteks.

Kuigi Cartier-Bressoni näitust on raske minna vaatama süütu pilguga – selleks on tema fotod imbunud liiga sügavale meie teadvusesse –, pakkus väljapanek ometi ohtralt üllatusi, kuid ennekõike lubas mõista lihtsat tõsiasja: oma fotodega suutis ta luua uue kunstilise reaalsuse, alternatiivse maailma, kus valitsevad sümmeetrilised ja geomeetrilised printsiibid.

Võtme selleks äratundmiseks pakub näituse esimene saal, kus on väljas fotograafi noorpõlve joonistused ja maalid; nende geomeetriline ruum on suuresti seesama, mis vaatab vastu tema hilisematelt fotodelt. Cartier-Bresson maalis ja joonistas kogu elu, ent pintsli ja pliiatsi asemel kasutas ta foto- ja filmikaamerat. Tema fotod on valdavalt kuldlõikelised, nende kompositsioon veatu; kui neid järjest vaadata (näitusel on väljas u 350 fotot pluss filmid), siis joonistuvad selgelt välja kompositsoonilised korduvmotiivid, mida Cartier-Bresson jahtis läbi kogu oma pika elu – topeldused, peegeldused, murtud jooned, pildid pildis jne.

Ü

ks Clément Chéroux’ koostatud näituse suuri võlusid seisneb selles, et korraga joonistub välja nii Cartier-Bressoni loomingu muutlikkus kui ka järjepidevus. Väljapanek jaotab prantsuse fotograafi elu selgetesse perioodidesse, tuues veenvalt esile tähtsamad katkestused, ja mis veelgi olulisem, pakub teadlikult fotode kaasaegseid klišeid, mitte hilisemaid, nagu tavaliselt, nii et juba nende formaat ja fotopaberi kvaliteet toovad esile muutused autori arengus. Kuid teisalt on hästi välja mängitud loomingulised korduvmotiivid, see visuaalne mõtlemine, mis on CartierBressonile sügavalt iseloomulik. Sest nagu ta ise korduvalt rõhutas, ei mõelnud ta sõnades, vaid piltides, fotograafia oli tema viis maailma mõtestada.

Kuid pildistamine oli samuti tema viis maailma parandada, Cartier-Bresson andis oma oskused varakult mitmesuguste poliitiliste ürituste teenistusse, pakkus fotoreportaaže paljudest ühiskondlikest eksperimentidest, seda nii Hiinas, Indias kui ka Nõukogude Liidus. Minu lemmikfotod näituselt on ülesvõtted Inglise kuninga George VI kroonimiselt 1937. aastal Londonis – selmet pildistada kuninglikke rituaale, pööras Cartier-Bresson oma kaamera rahva poole ja jäädvustas inimesi, kes olid tulnud kroonimispidustusi vaatama.

Cartier-Bresson hoidis oma isikut teadlikult varjus, et tuntus ei segaks tema tööd. Nii on temast pilte võrdlemisi vähe (ühe neist sai teha Kalju Suur, kui prantsuse fotograaf 1973. aastal Tallinna sattus), filmikaadreid pea üldse mitte. Kuid üks näitusel eksponeeritud unikaalne filmilõik näitab teda tegutsemas 1970. aastatel New Yorgi tänavatel, ja see on tõeline koreograafiline vaatemäng – nõtkel, otsekui baleriinisammul liigub ta inimeste vahel, upitab ennast pidevalt varvastele, fotoaparaat selja taha peidetud, valmis iga hetk sööstma sinna, kus tõotab ilmuda igavikustamist vääriv hetk.

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE! Eelmisel nädalal sai üks Eesti jõulisemaid ja omapäraseimaid meesnäitlejaid Ain Lutsepp 60-aastaseks.

Mees, kes julgeb kahelda ja kõhelda intervjuu heili sibrits kultuuritoimetuse juhataja

I

ntervjuu alustuseks tunnistan Ain Lutsepale, et ma pelgan teda. «Miks?» küsib Lutsepp, vaatab mulle viivuks otsa ning lisab siis: «Olen seda varem ka teiste inimeste suust kuulnud, aga ma ei tea, mis selle põhjus on.»

Pakun, et aukartus. «Mul on aukartus mõningate asjade ees, sellepärast ma intervjuusid ei annagi,» vastab Lutsepp.

Olen lugenud, et tal on aukartus sõnade ees, pakun selle välja. «Jah, sõnade ees ka.»

Me kohtumine kestis umbes tund aega, suure osa sellest ajast vaatas Lutsepp minust eemale, kas siis maha või aknast välja. Ta otsis tuge, mina seda anda ei saanud. Me olime ja oleme võõrad. Garderoob Eesti Draamateatris, kus Lutsepp töötab juba 1980. aastast, on aga ta vana sõber.

Näis, et intervjuu andmine on Lutsepale ebamugav, aga vastused samas on tähtsad. Sest sõnades peab olema mõte. Mõte peab olema aga täpne ja selge.

Intervjuud üle kuulates märkasin, et kuigi minu ettekujutuses on Lutsepp endiselt tõsine, võib-olla isegi külm, siis paljudele küsimustele vastates ta naerab – vahel on seda märgata vaid pisut pehmemaks muutunud hääles, vahel naerab ta kaasahaaravalt, sagedamini omaette muhelevalt. Seega, selles targas ja väärikas mehes on säilinud lustlik poisike, kes tähistas 6. mail 60. sünnipäeva.

Kui uskuda draamateatri kodulehte, siis olete koduteatris teinud 79 rolli, lisaks kaheksa rolli mujal teatrites, mänginud üheksas filmis, neljas kuuldemängus ja kolmes teleseriaalis. Kokku teeb see 103 rolli.

Draamateatrisse tulite otse lavakoolist, seega on siin need ideaalsed kooslused võimalikud?

Ideaalseid kooslusi pole väga tihti, pigem ikka harva. Aga alati on võimalik, et tulevad uued tööd ja jälle tekib võimalus.

Isegi?!

Miks te pole teatrit vahetanud?

Kui te ütleksite mulle, kuhu siin minna on, siis ma mõtleksin selle peale. Aga eks mul ole ka vihjatud, aga olen piisavalt mugav, ma ei soovi seda vahetust ette võtta. Mulle on tundunud, et siin on õigem.

Kui võtta aluseks teie esimene filmiroll, «Kevades» Tõnisson, siis te olete mänginud 45 aastat.

See oli lapsepõlv ja see on ammu möödas. Pärast seda tulid pikad vahed. Siis ei seostunud miski näitlemise või näitleja elukutsega üldse, see kõik tuli hiljem.

Olete olnud üsna hõivatud näitleja, teid pannakse tähele ja teile antakse rolle, mida soovite.

Alati pole nii. Aga jah, mingil määral saan ma ka valida. Eks vahel tuleb teha ka seda, mida võib-olla väga ei tahakski. Huvitavate koosluste ja koosseisudega on kõik võimalik.

Kui te ütleksite mulle, kuhu siin minna on, siis ma mõtleksin selle peale. Olen piisavalt mugav, ma ei soovi seda vahetust ette võtta

Mis on teile valiku juures oluline?

Gene Hackman on öelnud ja olen teda varemgi tsiteerinud, et otsustavaks on materjal, tegijad ja raha, aga järjekord võib olla erinev. Natuke naljakas, aga võib-olla on see nii, mine sa tea. Kõige olulisem on see, millega me tegeleme, mis materjal see on.

Ideaalsete, toimivate koosseisude järele on unistus. Kui näed, et koosseis toimib, siis on see kõigile rõõmuks. Ja seda rõõmu saab jagada ja see on põhjus, miks seda tööd teha.

See poiss tegi seda osa seal hästi. Rohkem ma ei ütle selle kohta midagi.

Vaatasin selle filmi alles tükk aega hiljem ära. Siis, kui oli esietendus, põrnitsesin põrandat. Kuna nüüd on seda nii tihti näidatud, siis vahel on silm peale sattunud… noh, ei ole viga.

See oli ja on ilus noorusaeg.

Teie viimane roll draamateatris on Konstantin Päts «Wabadusristis».

Kui Lutsu Tõnissoni nimetada esimeseks rolliks, siis saame sümboolse ringi.

Sümboolsusega pole siin midagi pistmist, see on lihtsalt käidud elu.

Samas, nad on eestlastele ikoonilised.

Ega ikooni ei saa mängida. On see tegelane ajaloos märgilise tähendusega või mitte, aga mängida saame ikkagi inimest.

Mismoodi see inimene resoneerib siin, selles ajas. Või vähemalt üritada tabada ja taibata selle inimese olemust.

Selleks tuleb muidugi sõna otseses mõttes palju läbi närida ja läbi töötada, tuleb tutvuda ajastuga, sellega, mis ka mujal maailmas ümberringi toimus, leida paralleele ja kõik muu sinna juurde. Tegelikult, mis tähendab palju läbi töötada, alati jääb midagi puudu.

Aga kui kuidagi hakkavad mingisugused inspireerivaid seoseid tekkima, siis on hästi.

Palju õnne. Kas meeste käest tohib küsida, mis tunne on olla 60-aastane?

Pessoal on olemas luuletus «Sünnipäev», seal on kõik ära öeldud. Rohkem ma sinna juurde ei lisaks midagi.

Kas teil on see luuletus peas?

Mul on see peas, aga see ei ole ettekandmiseks valmis.

Teie kursusevend Arvo Kukumägi oli väga õnnetu, et ei saanud teid teisipäeval kätte, ta palus teid tervitada ja soovida palju õnne sünnipäevaks.

Sel päeval olin meelega ja teadlikult Tallinnast ära. Ma ei vastanud ühelegi telefonikõnele.

On see sünnipäeva eest põgenemine?

See pole põgenemine, vaid iseendaga olemine.

Kuidas käsitleda «Kevade» Tõnissoni, on see teie esimene roll või nagu te alguses ütlesite, lapsepõlv?

Pessoa luuletus «Sünnipäev» raamatust «Tubakapood», tõlkinud Tõnu Õnnepalu.

Indrek Hargla kirjutatud ja Hendrik Toompere jr lavastatud «Wabadusrist» paneb mõtlema, eriti Ukraina kriisi taustal. Kui palju te ise tundsite, et lavastus valmib õigel ajal?

Ain Lutsepp: «Meie teatripilt väga mitmek

Näitleja pole näitleja, kui ta poleks tundliku närviga või tajuga. Sellised asju on ka varem olnud. Kõivu esietendus toimus Leedus teletorni ründamise ajal (Madis Kõivu «Kokkusaamine» esietendus 13. jaanuaril 1991. aastal, päev pärast Leedus toimunud Vilniuse veresauna ja samal õhtul, mil Jeltsin Eestisse saabus – H. S.), mäletan, et korraks arutati, et võib-olla jätta etendus ära, aga see ei tundunud õige.

Mul on meeles, et kõik oli kuidagi pime. Õhtu oli pime.

Saalis oli pime. Laval oli pime.

Igal pool oli mingi rõhuv pimedus. Võib-olla oli lava hämara valgusega, aga ma pole selles kindel. Võib-olla oli pimedus tingitud meeleolust, mis ümberringi oli, ja see tuli väga teravdatult saali, meie endiga kaasa.

Näitlejal tuleb teha oma tööd, seda etendust; seda, mis parasjagu on. Kui tekivad paralleelid, siis kindlasti mõtleme selle peale.

Kui palju te ajalugu ja Pätsi valikuid ümber hindasite või siis paremini mõistsite?

Ma üritasin, kuidas öelda, mõista. Aga see on väga pikk jutt. Läbi selle näidendi, läbi selle tegelase üritasin mõista, mis tegelikult toimus. Faktiliselt on asi selge. Vist. Aga mis inimestega tegelikult toimus, seda ma ei oska öelda, mingi asi jääb seal saladuseks, eriti 1939. aastal lõpust või teisest poolest.

POSTIMEES, 13. MAI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Ain Lutsepp Eesti Draamateatris 1980. aastast Lõpetas 1980 TRK lavakunstikateedri (9. lend) Alates 2008. aastast Eesti Teatriliidu esimees

Praegu mängukavas Konstantin Päts – Indrek Hargla «Wabadusrist» Louis Harvey – Graham Linehani «Teed juuakse kell viis» Aleksander Bakunin – Tom Stoppardi «Utoopia rannik. I osa. Teekond» (Tallinna Linnateatris) Anton – Martin Alguse «Kontakt» Charlie Aiken – Tracy Lettsi «Augustikuu» härra Jenkins – Michael Cooney «Rahauputus»

Tunnustus • Voldemar Panso nimeline auhind (1979), sõnalavastuste aastapreemia žürii eripreemia (1982), Ants Lauteri nimeline auhind (1987), teatriühingu aastapreemia (1988), Eesti teatri aastaauhind parimale meespeaosatäitjale (1990; 1991; 1994), festivali Draama preemia (1997), Eesti teatri aastaauhind, ansamblipreemia lavastuse «Aristokraadid» trupile (2000), Suur Ants (2002), Karl Adra nimeline auhind (2010) • 1989 ENSV teeneline kunstnik • 1995 EV kultuuripreemia • 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk • 2002 EV kultuuripreemia • 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärk • Albert Üksipi ja Rudolf Nuude mälestustaskukella hoidja (aastast 1998)

külgne, siin tehakse kõike. Tasub vaid rõõmustada.»

Näitleja ja lavastus pole see, mis või kes hindab olukorda, hinnatakse mujal ja hinnanguid antakse iga päev. Mingi taju mul on, aga ma ei tea, kas õige.

Teie viimase rolliga seostuvad sellised märksõnad nagu vabadus ja vastutus. Mida need mõisted teile tähendavad, seda nii näitleja, inimese kui ka kodanikuna?

Tõeline vabadus põhinebki vastutusel. Ükskõik missuguseid otsuseid me ei tee, isegi sinnamaani välja, mida ostame poest ja mida mitte, need on moraalsed otsustused. Sellele ei pea kogu aeg mõtlema, see ei pea igapäevaseks koormaks olema, aga inimene võiks teada, et tegelikult see nii on. Ma ei oska teisiti sellest rääkida.

Me lihtsalt unustame ühel hetkel ära. Me ei pane tähele seda, mis on oluline ja mis on võib-olla isegi kingitus. Nii me ei oska kingiga muud midagi teha, kui ühel hetkel lihtsalt ära anda, sest me ei olnud võimelised selle eest vastutama.

Vabadus ja vastutus on näitlejal, inimesel, kodanikul ühesugune. Kõik oleneb inimese enda sotsiaalsest tundlikkusest, kuidas ta maailma vastu võtab, mida ta on lugenud, õppinud.

Võib-olla on kõige olulisem see, kuidas ta on kasvanud, kes on olnud eeskujud ja kuidas teda on kasvatatud.

Aga tegelikult inimesed kasvavad ise, kasvatamisega on keerulisem.

foto: mihkel maripuu

Paljud näitlejad on olnud lavakas õppejõud, te olete lavakast eemale hoidnud.

ga tuttavat ja olemuslikult samasugust. Energia on tuttav.

Ei ole, olen seal olnud aastaid eksamikomisjoni esimees, hindan lõputöid. Nüüdki, 2. juunil olen eksamikomisjonis, loen läbi lõpetajate esseed jne.

Mulle on tehtud ettepanekuid õpetada, aga õpetamine on raske, suurt kannatlikkust ja vastutust nõudev töö. Olen peljanud, et minul ei jätku neljaks aastaks energiat.

Kooli tegemistega olen kursis, enamiku kursuste etendusi olen näinud. Pean ütlema, et viimane etendus, «Enesetapja» (26. lennu lõpulavastus, mida mängitakse Vene Teatris– H. S.) on läbi pika aja väga õnnestunud lavastus. Suurepärane.

Miks te pole lavastanud?

Kas olete lavakooliga seotud kohustusest või uudishimust?

Kas see on hea ja tavalise lavastaja vahe?

Kohustusest mitte, ka uudishimust mitte. Arvan, et huvist.

Tahan näha, kuidas mõeldakse.

Vahel tahaks isegi lähemal seista ja kuulda, kuidas ja millest räägitakse, sest ümberringi toimuv muutumisprotsess on väga võimas. Tahaks sellega koos olla, ma ei tea, kas kaasas olla on võimalik, sest võib-olla selle rongi tuled ainult vilguvad…

Tütar aitab ka tänaste noorte maailmaga kursis olla.

Kui sa kohtud noorte inimestega ja nemad sind ei võõrasta, sina ka ei anna neile selleks põhjust, siis kuuled ja tajud seda teistmoodi olemist. Aeg on muutunud, aga mingis suhtes on väga sarnane, midagi on vä-

Ma pole kindel. Mis on üldse hea või halb? Küsimus pole isegi õiges märkuses, vaid kui see avab midagi. Ma ei räägiks headest või halbadest lavastajatest. Ma räägin professionaalsest tööst.

Minul pole seda kannatlikkust, olen kärsitu loomusega. On räägitud, et väga raske elukutse, just nimelt elukutse, on näitleja oma; veel raskem on lavastaja oma. Seda siis teatrist rääkides, aga kõige raskem elukutse on arsti oma.

Kardan, et ma pole võimeline ütlema õigeaegset märkust.

See õigel ajal öeldud märkus on väga oluline asi. Ma ei tea, kuidas seda tajutakse, kõhuga või millegi muuga, aga kui sa näitlejana seda kuuled, siis see annab töösse palju juurde. Pisiasi võib viia täiesti uude liikumisse.

tada, või nad tekivad iseenesest. Eriti veel siis, kui mingid asjad jooksevad kinni ja sa ei leia väljapääsu. Kinnijooksmise tunneb väga varakult ära.

Ma kujutasin ette, et te ei kõhkle.

Ma julgen kahelda asjades, mis on või tunduvad iseenesest mõistetavad.

Mis teid uuesti sütitab?

Avastamisrõõm! See, et sa leiad midagi, või kui sinust käib mingi jõnks läbi, kui midagi loed.

See paneb tööle, viib sind edasi, sa tajud seda. Sul peab olema eesmärgipärane tegutsemine, ilma ei maksa jahmerdada.

Kui palju käivitab publik ja publiku tagasiside?

Ma tajun, mis saalis toimub, eks see muidugi innustab.

Te olete 2008. aastast teatriliidu esimees. Miks?

Ma hoolin näitlejast ja teatrit tegevast inimest, ma tahan, et ta oleks kaitstud.

Mis on eesti teatri valupunktid?

Palgad on kõige olulisem asi.

Kas teil on olnud tunne, et ei taha enam mängida?

Iga päev korra.

Kui vaadata eesti kultuuri, siis teatril läheb vist kõige paremini. Saalid on täis. Kuidas seestpoolt tundub?

Miks? Nii tihti?

Teater on elus.

Kahtlen ju… (Pikk paus.) Iga päev peab küsima endalt küsimusi. Ei ole miski asi siin ilmas nii väga loomulik, eriti see, mis ma olen või mis ma teen nüüd.

Iga uue töö eel ja ajal tuleb endale need küsimused uuesti esi-

Mida see tähendab?

Et ta elab. Elugi muutub, aeg muutub, muutub ka teater.

Muidu pole minu jaoks mitte kuidagi põhjendatud see suur publikuhuvi.

16 || SPORT || POSTIMEES, 13. MAI 2014

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Tunnistan, et ta on tore, aga arvan, et ta ei ole Los Angelese lastele hea eeskuju.

Rassistliku sõnavõtuga hakkama saanud Los Angeles Clippersi omanik Donald Sterling ründas jälle Magic Johnsonit.

VEHKLEMINE

Novosjolov kerkis tabeli liidriks Nädalavahetusel Berni GP-etapil 9. koha saanud kahekordne maailmameister vehkleja Nikolai Novosjolov tõusis rahvusvahelise vehklemisföderatsiooni (FIE) maailma edetabelis teiselt kohalt esikohale. Novosjolov juhib meeste epee edetabelit 167 punktiga. Eesti meesvehklejatest mahub esisaja sisse ka Sten Priinits, kes on 20 punktiga 90. kohal. Naiste epee maailma edetabelis on Julia Beljajeva 6. kohal, Irina Embrich 12., Erika Kirpu 21. ja Kristina Kuusk 32. kohal.

16

-punktilisest

seisust tuli NBA play-off’is välja Los Angeles Clippers, kes viigistas seeria 2:2 Oklahoma City Thunderiga.

TENNIS

Kanepi ja Kontaveit langesid tabelis Eesti naiste tennise esireket Kaia Kanepi langes värskes maailma edetabelis kahe positsiooni võrra ja asub nüüd 26. kohal. Kanepi loobus hiljuti osalemast Rooma turniiril, sest teda segab taas kannavalu.

Uuesti plaanib ta võistelda Prantsusmaa lahtistel, mis algavad 25. mail. Anett Kontaveit (pildil) langes koha võrra ja on 188. tabelireal.

Maailma esireketina jätkab ameeriklanna Serena Williams.

JALGPALL

Selgus Inglismaa koosseis Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Roy Hodgson teatas esialgse koosseisu Brasiilias toimuvaks MMiks. Väravavahid: Fraser Forster (Glasgow Celtic), Ben Foster (West Brom), Joe Hart (Manchester City); kaitsjad: Leighton Baines (Everton), Gary Cahill (Chelsea), Phil Jagielka (Everton), Glen Johnson (Liverpool), Phil Jones (Manchester United), Luke Shaw (Southampton), Chris Smalling (Manchester United); poolkaitsjad: Ross Barkley (Everton), Steven Gerrard (Liverpool), Jordan Henderson (Liverpool), Adam Lallana (Southampton), Frank Lampard (Chelsea), James Milner (Manchester City), Alex Oxlade-Chamberlain (Arsenal), Raheem Sterling (Liverpool), Jack Wilshere (Arsenal); ründajad: Rickie Lambert (Southampton), Wayne Rooney (Manchester United), Daniel Sturridge (Liverpool), Danny Welbeck (Manchester United).

Eestlane valiti konverentsi parimaks Alabama ülikoolis õppiv ja seal esinumbri kohal mängiv Eesti tennisist Daniil Proskura valiti teist aastat järjest Kagukonverentsi parimaks üliõpilastennisistiks. Proskura jaoks on tähtsamgi fakt, et ta pääses nii üksik- kui ka paarimängus USA individuaalsetele (NCAA Singles and Doubles) meistrivõistlustele.

Milano võitis põhiturniiri Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani sai Itaalias 19. järjestikuse võidu, kui põhiturniiri viimases mängus alistati 85:74 Siena Montepaschi. Kangur mängis kümme minutit ja sai kirja ühe lauapalli. Võitjate parimana tõi Samuels Samardo 23 silma. Play-off’i mängib Milano Pistoia Giorgio Tesi Groupiga.

Kalev/Cramo mängijad (sinises) jäid avamängus peale, täna on Tartu Ülikool/Rocki meestel võimalik teha vigade parandus.

foto: kristjan teedema

KORVPALL. Täna kell 19 peetakse Tartus korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria teine kohtumine. Kas Tartu Rock leiab Kalev/Cramo vastu õiget rohtu?

Mida pikemalt Rock mängib, seda kergem Kalevile ülevaade peep pahv sporditoimetuse juhataja

T

artu Rocki korvpallimeeskonna treeneritel ja mängijatel oli vaid üks päev, et leida vastus küsimusele, miks nad jäid pühapäeval koduse meistriliiga finaalseeria avamängus Kalev/Cramole alla, ning teha tänaseks teiseks kohtumiseks mingidki korrektiivid. Lühikese ajaga on mängujoonises raske midagi muuta, pealegi on tartlaste valikuvõimalused mitme põhimehe vigastuse tõttu ahtakesed. Kuid nagu ütles Eesti koondise endine peatreener Üllar Kerde: «Sellise mänguga ei saa Rock võita.»

Finaalseeria esimest mängu analüüsides juhtis Kerde tähelepanu kohtumise algusele.

Kogenud treeneri hinnangul oli Kalev mänguks paremini valmis – vastase liikumised olid selged ning seepärast teati väga täpselt, millal ja kuidas katete korral vahetada. «Kalevi

kaitse töötas väga hästi,» leidis ta ja lisas, et Rockil jäi puudu poolkiiretest rünnakutest.

Nende asemel otsis Rock korve pikalt kombineerides.

Kuid Rocki positsioonirünnak on vesi Kalevi veskile – seda märkis oma analüüsis Kerde ja sama möönis ka Kalevi peatreener Alar Varrak. «Mida pikemalt Rock rünnakul mängib, seda kergem on Kalevil kaitses,» leidis Kerde. «Rocki pikk kombineerimine pole nende endi jaoks kõige mugavam variant. Meile see aga omakorda sobib,» tunnistas Varrak. Ta meenutas, et hooaja parimate etteastete ajal tõi Rockile edu just rohkem jookse-ja-viska-stiil.

Tartlaste peatreeneri Gert Kullamäe sõnul pole aga väga kiire mängu jaoks meeskonnas piisavalt jõudu. Sellelegi väitele on raske vastu vaielda, sest kiirete rünnakute algataja oli leedulasest mängujuht Augustas Peciukevicius, kes märtsikuise rangluumurru tõttu ei saa teadupärast finaalmängudes osaleda.

Leedulase puududes on Rocki sisuliselt ainus mängujuht ameeriklane Vincent Simpson, kes on aga leedulasega võrreldes teist tüüpi mängija.

Ameeriklasele puhkust andev Valmo Kriisa pole ka enam see mees, kes palli kiirelt üle tooks.

Seega pole ilmselt oodata, et Rock ajaks mängu kiireks, küll aga peab nende tegutsemine muutuma särtsakamaks ja agressiivsemaks. Kullamäe lisas veel ühe olulise punkti – selgelt tuleb parandada kate-kattes-mängu, kuid ka selle mänguelemendi efektiivseks kasutamiseks on oluline osa teravusel.

Pole ilmselt oodata, et Rock ajaks mängu kiireks, küll aga peab nende tegutsemine muutuma särtsakamaks ja agressiivsemaks.

Finaalseeria esimeses mängus jäid varju mitmed Rocki senised liidrid: Tanel Kurbas, Gert Dorbek ja Janar Talts. Eriti neist kahe esimese rünnakupanus peab oluliselt suurenema.

Talts saab aga olla ülimalt kasulik ka muu kui punktide viskamisega. Tegelikult ei tea ju enne tänast mängu keegi, kui palju saab tartlasi aidata leedulane Vilmantas Dilys. Igatahes pärast pühapäevast mängu kurtis ta, et haige põlv on taas valus.

See aga võib tähendada hoopis raskemat ja pikemat tööpäeva Taltsile ja Joosep Toomele.

Kullamäe on veendunud, et tänane kohtumine on seerias otsustava tähtsusega. Kui koduväljakul õnnestub võita ja seeria kokkuvõttes viigistada, näeb ta võimalust, et kullaheitlus läheb veel väga põnevaks.

Kerde andis eelise siiski Kalevile. «Finaalseeriates ei kasutata 12 meest ja kui Varrak leiab enda jaoks need seitse või kaheksa mängijat, keda kasutada, läheb Rockil väga raskeks,» vihjas kogenud treener esimese mängu lõpuminutitele, kus Varrak tegi uljaid vahetusi, mis lõpuks oleksid peaaegu määranud kogu mängu saatuse. Lisaks nägi Kerde Kalevi jaoks tugevat lisakäiku Ty Abbottis.

Vigastuse tõttu pikalt eemal olnud ameeriklane peaks muutuma iga mänguga paremaks ja meeskonnale kasulikumaks.

Küsimus on vaid selles, millist mõju avaldas esimese mängu lõpp Kalevi põhimeestele.

Varrak loodab, et need hetked ei saanud saatuslikuks. «Oleme selle olukorra meeskonna sees lahti rääkinud. Tegemist oli treeneri prohmakaga,» kinnitas ta.

Gustase imevise rebis Kalevi mängijatelt pronksmedalid kaelast KORVPALL. Tallinna Kalevi

korvpallimeeskonnal rippusid Eesti meistrivõistluste pronksmedalid juba peaaegu kaelas. Üheksa sekundit enne lõppu viis Raido Roosi vabavise nad Rakvere Tarva vastu kolme punktiga juhtima. Tarvas tormas vasturünnakule – pall jõudis kogenud leedulase Giedrius Gustaseni, kes läks raskest positsioonist viskele ja … tabas! Lisaks tegi Mario Paiste talle viskel vea. Gustas sopsas ka vabaviske ja viis Tarva juhtima 81:80.

Kalev võttis minutilise mõtlemisaja, kuid 2,2 sekundiga ei suudetud enam korralikult

viskele pääseda. Tarvas võttis publiku juubelduste saatel võidu ja viigistas seeria seisu 1:1.

Otsustav kolmas mäng peetakse homme Rakveres.

Tegelikult peeti pärast Gustase viset maha pikk arutelu, kas tegemist oli ikka kolmesega või astus leedulane viske hetkel joonele. Lõpuks otsustasid kohtunikud lugeda selle siiski kolmepunktiviskeks.

«Oma rumalusest andsime mängu ära,» tõdes Kalevi peatreener Kalle Klandorf, kes kostitas pärast mängu Paistet korraliku pragamisega. «Loomulikult ei tohi selliseid asju endale

Giedrius Gustas (kollases) on just teele saatnud otsustava kolmese, tema kõrval olev Mario Paiste teeb lisaks ka vea. foto: tairo lutter

lubada, aga kokkuvõttes tahtiski Tarvas täna rohkem. Me polnud korvi all nii võimsad kui esimeses kohtumises.»

Vaatamata treeneri kriitikale oli Kalev lauavõitluses selge peremees – ründelaud võideti koguni 17:4, kuid võiduks sellest ei piisanud.

Kuigi Kalev kontrollis tervet mängu, ei kaotanud Tarva peatreener Andres Sõber enda sõnul lootust, et võit õnnestub endale napsata. «Lootust ma ei kaotanud, nad ei saanud ju kordagi eest ära. Aga viimasel viiel minutil hakkasid poisid ise ka uskuma,» sõnas ta. Peep Pahv

POSTIMEES, 13. MAI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

LÄHEB LAHINGUKS. Draft’i kolmandas ringis Cincinnati Bengalsisse palgatud äärekaitsja Will Clarke himustab Margus Hundi kohta.

Bengals valis Hundile väärilise rivaali jaan martinson spordiajakirjanik

N

üüd, kus ameerika jalgpalli liiga NFL draft on seljataga, võib öelda, et Margus Hunt peaks Cincinnati Bengalsis saama tänavu ohtralt mänguaega, kuid mitte hingerahu – meeskond valis kolmandas ringis talle kuklasse hingama margushundilikult suure ja pika äärekaitsja.

Kolme peamise äärekaitsjaga – Carlos Dunlapi, Robert Geathersi ja Wallace Gilberryga – oli pilt draft’i eel selge, nad vanad tegijad, kuid Hundiga mitte. Kuidas eestlane vahepealse ajaga arenenud on ja palju temalt loota võib? Sestap arvasid fännid ja asjatundjad, et Bengals nopib esimeses või äärmisel juhul teises ringis kellegi mainitud seltskonda täiendama. Ei noppinud, küll aga kolmandas ringis. Hunt valiti Bengalsisse mäletatavasti teises ringis.

Niisiis lisandus meeskonda äärekaitsja Will Clarke, keda hakati kohe võrdlema Hundiga. Clarke on 198 cm pikk ja kaalub 123 kilo ehk on eestla-

sest viis sentimeetrit lühem ja neli kilo kergem. Kehaliste katsete tulemuste põhjal on Hunt kiirem ja tugevam, kuid mängukogemuse poolest jääb ta Clarke’ile alla.

Samas ei kujuta Clarke ekspertide arvates endast midagi erilist.

Telekanali ESPN raport ütleb, et Clarke’i kehamõõdud on äärekaitsja jaoks veidi üle keskmise, kiirus keskmine. Keskmine on ka võime vastaste mängujuhti rünnata, palliga jooksjaid peatada, liikuvus ning keha vastupidavus. Üle keskmise on liidriomadused, mitmekülgsus ning mängulugemisoskus. Lõpphinnang: Clarke on projekt, nagu Hunt oli mullu, ning peab veel kõvasti arenema.

Pärast draft’i korjavad meeskonnad üles ka pisut prügikala. Bengals palkas kesise äärekaitsja James Davidsoni, et äkki saab mehest asja, ja kui ei saa, on ta vähemalt treeningutel kehaks.

Sellega on Bengalsi koosseis uueks hooajaks üldjoontes paigas ning suviste trennidega saab selgeks, kes pääseb algrivistusse. Hunt peab armutut võitlust Gilberryga parema äärekaitsja koha pärast, Clarke omakorda Hundiga. Või Gilberryga, kelle Hunt mõne asjatundja arvates sel suvel üle

Bengalsi draft oli taas aplausi väärt

Margus Hundil (paremal) läheb tõsiseks rüselemiseks koha eest Bengalsi algrivistuses.

mängib. Samas pole suurt vahet, kes esitluse ajal platsile jookseb, sest Bengalsi peatreeneri Marvin Lewise sõnul ei ole häid äärekaitsjaid meeskonnas kunagi palju ning te-

Soomlane rammiti hoki MMil haiglasse JÄÄHOKI. Minskis toimuval

jäähoki MMil on peaossa sattunud kohtunikud. Pühapäevaõhtuses Soome ja Venemaa mängus lõi Vadim Šipatšjov soomlast Pekka Jormakkat küünarnukiga ja viimane viidi haiglasse, kuid kohtumist juhtinud Rootsi vilemehed toimunut ei märganud ning süüdlane jäi karistuseta. Järgmisel päeval diskvalifitseeriti Šipatšjov siiski kolmeks mänguks.

Jormakka viis litrit Venemaa tsoonist välja, pööras pilgu kõrvale ning sel hetkel tabas tema pead Šipatšjovi löök. Soomlane kaotas teadvuse ja kukkus.

Kohale tõtanud arstid tõid Jor-

makka meelemärkusele, tõstsid kanderaamile ning toimetasid kiirabiga haiglasse. Pärast uuringuid diagnoositi tal kerge ajupõrutus ning hommikul lubati kodusele ravile.

MMil videokohtunike sekka kuuluva Eesti hokikoondise peatreeneri Sakari Pietlä arvates oli venelastele antud käsk tegutseda jõuliselt, kuid see ei tähenda, et mängida tuleks räpaselt. «Säärast jõuvõtet teha ei tohi, vastast tuleb austada. Ning see, et Šipatšjov karistamata jäi, oli kohtunike ränk viga.»

Rahvusvaheline jäähokiliit võttis juhtumi distsiplinaarkomisjonis arutlusele. Venemaa

alaliidu president, endine hokistaar Vladislav Tretjak käis aru andmas ning selgitas, et Šipatšjov lõi vastast kogemata. «Istusime seal tund aega ja võtsime juhtunu üksipulgi läbi,» rääkis Tretjak kodumaisele meediale. «Suutsin loodetavasti seltskonda veenda, et rünnak oli juhuslik.»

Tretjaki lootused läksid paraku luhta – Šipatšjov diskvalifitseeriti kolmeks mänguks.

B-grupis alistas Venemaa 4:2 Soome ja Šveits 4:3 Valgevene. B-grupis oli Rootsi karistusvisete järel 4:3 üle Tšehhist ning Prantsusmaa 5:2 Slovakkiast. Jaan Martinson

ma eesmärk on mehi pidevalt vahetada, et nad värsked püsiksid.

Lewise sõnu kinnitas ka ajalehe Cincinnati Enquirer ajakirjanik Paul Dehner: «Bengal-

foto: bengals

si kaitseliini ilu peitub selle sügavuses ja roteerumises. Praegu on kõigi silmad Hundil, et kui kiiresti mees areneb ja kas ta suudab Gilberryst paremaks saada.»

Cincinnati Bengals sai pärast draft’i asjatundjatelt kiita – võeti häid mängumehi ning meeskonda tugevdati oluliselt. NFLi eksperdi Elliot Harrisoni arvates oli Bengals suisa draft’i suurim võitja.

Harrisoni sõnul oli esimeses ringis tagakaitsja Darqueze Dennardi valimine kui rööv päise päeva ajal, sest valdav osa spetsialiste eeldas, et mees läheb loosi märksa varem: «Bengals sai järjekorras 24. valides parima allesjäänud mängija, samas suurepärase tagakaitsja, keda tal oligi vaja.»

Teises ringis võetud läbimurdja (running back) Jeremy Hill teeb Bengalsi rünnaku märksa jõulisemaks, leidis Harrison. Äärekaitsja Will Clarke (pildil) sobib Bengalsi kaitseliini ning võib tulevikus kerkida staariks. Neljandas ringis valitud Russell Bodine on mitmekülgne, võib mängida ründeliinis kolmel positsioonil, ning viiendas ringis saadud mängujuht A.J. McCarron ei pruugi sugugi olla kehvem kui Bengalsi praegune quarterback Andy Dalton. PM

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

18 || vaba aeg || postimees, 13. mai 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 15.05 kl 19 Esietendus!

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 13., 15., 24.05 kl 19

Aiamajas

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Oliver Kuusik, Kristel Pärtna, René Soom, Rauno Elp, Olga Zaitseva jt

Jane Bowles Lav. Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill.

16.05 kl 17.30

14., 18., 23.05 kl 19

ARMUJOOK

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 16.05 kl 19

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó lasteballett T. Kocsaki muusikale Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heidi Kopti, Aleksandr Kanapljov, Galina Rohumaa, Aleksandr Prigorovski, Michele Pellegrini, Anatoli Arhangelski jt 17.05 kl 19 Välja müüdud!

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Oliver Kuusik, Kadri Kipper, René Soom, Pavlo Balakin, Janne Ševtšenko jt 18.05 kl 17

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Eve Andre-Tuga, Andrus Laur jt

Talveaias 17.05 kl 10 ja 11.30 Välja müüdud!

KONTSERT KÕIGE PISEMATELE

Väikelastele vanuses 0–3.

Korraldaja: Rahvusooper Estonia

Leke

Jordi Galceran Lav. Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja.

16.05 kl 19

Rahauputus

Michael Cooney Lav. Andrus Vaarik, osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Jan Uuspõld, Ivo Uukkivi, Maria Avdjushko, Kersti Kreismann jt.

Väikses saalis 13., 16.05 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu Lav. Aleksander Eelmaa, osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

14.05 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

15.05 kl 19

Grönholmi meetod

Jordi Galceran Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Raimo Pass, Margus Prangel, Jan Uuspõld.

Maalisaalis 15.05 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk Lav. Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Teater Vanemuine Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust.

Tel. 744 0165.

Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Ugala Teater

Küünis

Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

14., 22.05 kl 19

suur saal 17.05 kl 17

MANDEL JA MERIHOBU Draama K. O’Reilly. Lav. A. Noormets.

Osades Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter

KAHE ISANDA TEENER

15.05 kl 19

suur maja

Carlo Goldoni Lavastaja Vallo Kirs Kunstnik Jaanus Laagriküll.

18.05 kl 16 Lisaetendus!

Viimast korda!

väike saal

Melodraama D. Smirnova filmistsenaariumi ainetel. Lav. G.Kordemets.

Osades: Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Lii Tedre, Ago Anderson, Tambet Seling ja Priit Loog

MARY POPPINS

R.B.Shermani/R.M.Shermani/ G.Stilesi muusikal Peaosas Nele-Liis Vaiksoo 21.05 kl 19

THRILLER-Tribute to Michael Jackson

Kontsert-tantsuetendus Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padarjt., Noorkuu, Vanemuise balletiartistid, live-band 22.05 kl 19

THRILLER-Tribute to Michael Jackson

Kontsert-tantsuetendus Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padarjt., Noorkuu, Vanemuise balletiartistid, live-band

Sadamateater 13.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

14.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

21.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

22.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Vanemuise kontserdimaja 16.05 kl 19

HOOAJA LÕPPKONTSERT

15.05 kl 19

KALMISTUKLUBI

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

16.05 kl 19

LOVESONG. ÜHE ARMASTUSE LUGU Abi Morgan Lavastaja Taago Tubin, Kunstnik Liisa Soolepp.

Endlas 14.05 kl 19

ROSENCRANTZ JA GUILDENSTERN ON SURNUD

Tom Stoppard Lavastaja Üllar Saaremäe, Kunstnik Kristi Leppik.

Vargamäe rehetares

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Ugala teatris 14.05 kl 19 Viimaseid kordi!

HÜVASTIJÄTT JUUNIS

Dramaatiline komöödia A. Vampilov, Lav. A. Noormets.

EMTA lavakunstikooli 26. lennu diplomilavastus

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur saal 16.05 kl 19

Meie, mehed

19., 20., 21., 27., 28., 29., 30.05 kl 14 22., 23., 24., 29.05 kl 19 31.05 kl 19 Reserveeritud!

(lav. Toomas Suuman)

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Väike saal

VANAD JA NOORED

Endla Teater Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 16., 30.05 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

17.05 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

13.05 kl 19

Leenane´i kaunitar (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

kontserdid kloostri aidas 14.05 kl 20

Tantsuklubi Sissepääs prii.

15.05 kl 19 Lauri Sommer

«Sealpool sood»

raamatuesitlus, pillid-pildidjutud. Sissepääs prii.

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel.

Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid.

Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 15.05 kl 19 Esietendus!

16., 17., 19., 20.05 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 22., 23.05 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 26.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale

Rahvusraamatukogu Tornisaalis

Tartu Uus Teater

Tsaar Saltaan

Lai 37 Tartu Piletid müügil Piletilevis uusteater.ee

13.05 kl 18

A. Puškin Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 14., 15., 16.05 kl 18

’’Masohhisti pihtimus’’

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

Von Krahli Teater

Sümfooniaorkester

Solist Taavi Oramo (klarnet, Soome), Dirigent Peter Ettrup Larsen (Taani) Kavas: Carl Nielsen. Kontsert klarnetile ja orkestrile FS 129, op. 57 (1928) Carl Nielsen.

Sümfoonia nr 5 FS 97, op. 50 (1921–22) Jean Sibelius.

Sümfooniline süit «Põhjala tütar» op. 49 (1906)

Estonia kontserdisaal 14.05 kl 15

Kontserdisari „Lõunamuusika“

«FEDORA JA MR X-I LUGU» Margit Saulep ja René Soom Kálmáni „Tsirkusprintsessiga“

Estonia Talveaed 14.05 kl 19

Kontserdisari „KontsertJazz“ Joel Remmeli Trio

Eesti Pärimusmuusika Keskus www.folk.ee

Pärimusmuusika aida suur saal 15.05 kl 13

16.05 kl 19 esietendus!

17., 24., 25.05 kl 19

Päevane kontsertkohtumine: Evelin Võigemast

TÜVKA X lennu diplomilavastus autor Mati Unt lavastaja Lennart Peep

Pärimusmuusika ait

Teater Must Kast NERO

kontsert Eesti Kontsert

17.05 kl 20

Aida hooaja lõpupidu ZETOD Kaasa tegev Ugala bänd

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

14.05. kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale (lav. Üllar Saaremäe) 17.05 kl 19

Algused

(lav. Nils Riess)

Palmse mõisa moonakatemaja 15., 16., 17., 19., 20., 26., 27., 28., 29., 30.05 kl 13 26., 27., 28.05 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

www.concert.ee Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

Estonia kontserdisaal

EMTA kammersaal

Kontserdisari „Eliitkontserdid“

14.05 kl 18

7.06 kl 19 Esietendus!

Pärnu kontserdimaja

Von Krahli Teatri

Sibelius-Akadeemia

Agni-Sandia Hallik, Triin Lemba, Svjatoslav Bortsov, Matteo Laurenzi, Siim Kartau, kontsertmeister Thea Nestor Kavas N. Paganini, F. Sor, M. Ponce, J. Rodrigo. Tasuta

Noblessneri kvartalis, Jahtklubi II-korrusel Solarise needus

13.05 kl 19

Keelpillikvartett PREZIOSO, MIHKEL POLL (klaver) Fauré, Dvořák

13.05 kl 19

(Rävala pst 16, C-405)

Heiki Mätliku kitarriklassi solistide kontsert

tel 666 2327, maarja.kikkas@postimees.ee

postimees, 13. mai 2014 || tÜÖ || 19

20 || TEHNIKA || POSTIMEES, 13. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

TEHING. Kuulduste järgi ostab Apple 2,3 miljardi euro eest peamiselt kõrvaklappide tootjana tuntud Beats Electronicsi.

TEHNIKA

Apple’i üllatuslik ostukava kuldar kullasepp

eriprojektide vastutav toimetaja

M

öödunud nädala lõpul hakkasid tehnoloogiav ä lja a nded aktiivselt kirjutama kuuldustest, et tehnoloogiatootja Apple valmistab ette oma ajaloo suurimat ülevõtmist. Väidetavalt on sihikule võetud hiphop-artisti Dr. Dre alias Andre Romelle Youngi asutatud ettevõte Beats Electronics ja ostutehing tehakse teatavaks juba sel nädalal (eile ei olnud ülevõtmisele veel siiski ametlikku kinnitust – K. K.). New York Times viitas siiski, et tehingu sõlmimiseni võib minna ka kauem.

Enne kui uurida võimaliku ostu tagamaid, tasuks meenutada, et juba 2011. aastal ostis nutitelefonide tootja HTC ettevõttest 50,1 protsenti, tasudes aktsiate eest 300 miljonit dollarit. Aasta hiljem müüs HTC poole osalusest tagasi 150 miljoni dollari eest, jäädes 25,1 protsendi aktsiate omanikuks. Mullu müüs HTC maha ka temale jäänud viimase veerandi.

Beats Electronics on eelkõige tuntud kui kõrvaklappide tootja. Ettevõtte pakutavad tooted on peamiselt kõrgemas hinnaklassis, kuid ekspertide sõnul jätab nende kvaliteet ja võimsus teinekord soovida.

See ei takista aga ettevõtet Põhja-Ameerika turul väga edukalt tegutsemast. Headele müügitulemustele aitavad kaasa ka kuulsused, kes Beatsi kõrvaklappe aktiivselt kasutavad ja

sellega sotsiaalmeedias firmale väärtuslikku reklaami teevad.

Palju kehvemini läheb Beatsi värskeimal tootel, muusika voogesitusteenusel Beats Music. Jaanuari lõpus avatud teenus ei ole veel suutnud pakkuda tõsist konkurentsi turu juhtivatele teenusepakkujatele, nagu näiteks Spotify, Rdio, Deezer, ent ka Apple’i enda iTunes Radio.

Uudise peale võimalikust üleostust tekkis kohe küsimus, miks peaks üks maailma tuntuimaid ja hinnatuimaid ettevõtteid ostma lähedases valdkonnas tegutseva ettevõtte.

Oma skeptitsismi väljendas näiteks investeerimispanga Piper Jaffray analüütik Gene Munster, kelle sõnul on Apple’il palju teisi kohti, kuhu nii suur rahasumma suunata. Näitena mainis ta internetiteenuste valdkonda.

Iga Apple’i nutitelefoni või meediamängija iPod ostja leiab karbist ka ikooniliseks muutunud valged kõrvaklapid. Neid näebki tänaval kümneid kordi rohkem kui säravaid Beatsi kõrvaklappe. Siiski pole vähetähtis, et kallite kõrvaklappide segmendis on Apple’i turuosa ümmargune null, samas kui Beatsi turuosa Ühendriikides on 70 protsenti.

Muusikateenuse seisukohast on Apple’il võrreldes noore konkurendiga kindlasti palju parem positsioon. On ju just Apple see, kes muusikatööstuses revolutsiooni korraldas, olles sisuliselt «süüdi» digitaalse muusika pealetungis.

Beatsi voogmuusikateenust kasutab hinnanguliselt umbes 200 000 klienti, enamik neist eelkõige seepärast, et USA juhtivaid mobiilioperaatoreid AT&T pakub teenust kauba ostjale tasuta. Sellest vaate-

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Beats Electronics • Peamiselt premium-klassi kõrvaklappide tootjana tuntud ettevõte asutati 2008. aastal.

• Ettevõtte asutajateks on hiphop-artist ja produtsent Dr. Dre ning muusikaärimees Jimmy Iovine.

• 2011. aastal omandas nutitelefonide tootja HTC 50,1 protsenti ettevõtte aktsiatest, Beats Audio logod ilmusid HTC nutitelefonidele.

• 2011. aastal sõlmiti koostöö autotootjaga Chrysler, kelle autodesse jõudsid Beatsi helisüsteemid.

• 2013. aastaks müüs HTC oma aktsiad tagasi.

• 2012. aastal ostis ettevõte muusika voogesitusteenuse MOG ning arendas välja teenuse Beats Music, mis tuli turule 2014. aastal. Teenus pole kuigi populaarseks osutunud.

• Peale kõrvaklappide toodab ettevõte kõlareid.

Hiphop-artistist ja produtsendist Dr. Dre’st võib saada miljardär, kui ta müüb oma ettevõtte Beats Electrofoto: reuters/scanpix nics Apple’ile.

nurgast tunduks loogilisem, et Apple himustab sel aastal börsile minevat Spotifyd.

Tehnoloogiaportaal The Verge kirjutab aga, et ostu põhjuseks võib olla midagi, millest laiem üldsus lihtsalt ei tea. Paljud Apple’i ülevõetud ettevõtted on olnud suhteliselt tundmatud ning nende pakutavad teenused saanud märkamatult ettevõtte toodete ja teenuste osaks.

Ostetud ettevõtted on and-

nud suure panuse nii Apple’i kaardi- ja navigatsiooniteenuse arendamisele kui ka näiteks häälkäsklussüsteemile Siri. The Verge kirjutab, et Beatsiga võib toimuda sama – ettevõte arendab midagi, millel Apple näeb olulist kohta oma tooteperekonnas.

Kuigi Apple on väga innovaatiline firma, on nende toodete vau-efekt viimastel aastatel hakanud tuhmuma. Nutitelefon iPhone, tahvelarvuti iPad, süle-

ja lauaarvutid on muutunud tavaliseks ega pane tarbijaid ilmtingimata ahhetama.

Viimast on tajunud ka investorid ja analüütikud. Seepärast küsitakse, kas Beats Electronics aitab kaasa näiteks kantavate seadmete loomisele. Või hoopis Apple’i kauaoodatud sisenemisele telerite turule?

Bloombergi andmetel on Apple viimase pooleteise aasta jooksul ostnud 24 ettevõtet.

Beats Electronicsi ost oleks

allikas: vikipeedia

aga senist mustrit arvestades erandlik – väikeste start-up’ide ostmise asemel ostetakse miljardi dollari suuruse käibega ettevõte. Apple’i senine suurim ost pärineb 1997. aastast, mil ettevõte omandas 400 miljoni dollari eest Next Computeri, millega toodi ettevõtte juhiks tagasi ka Steve Jobs.

Kui tehing aga tõepoolest jõustub, siis saab Dr. Dre’st hiphopimaailma esimene miljardär.

22 || kuulutused || postimees, 13. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Professionaalne müürsepp ootab pakkumisi. Tel 5833 2491.

Sa lahkusid ...

Sa läksid ütlemata sõnagi ...

Me ei saanud enam teha midagi ...

Nii kaugel olid sel hetkel sa, kui läksid jumalaga jätmata ...

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema

Soodsa hinnaga puidust trepid üle Eesti. Trepimeister.ee.

Tel 5668 5317.

Valentina Filatenko 6. IX 1940 – 10. V 2014

Jaan Harkmann 15. IV 1949 – 11. V 2014

Leinavad poeg ja tütar peredega. Ärasaatmine Raadi kalmistu leinamajas 14. skp. kell 14.

ADR-, veoauto- ja taksojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230. www.sõiduõppe.ee Inglise k suvised kursused algajatele ja veidi õppinutele.

Keeltekool Studium, Riia 15b, Tartu. Info tel 744 1045, 514 2084, www.studium.ee Kutsume kõiki soovijaid inglise keele kursustele «Let's start talking», kus õpetajad on ameeriklased. Õppetunnid korraldatakse printsiibil: üks õpetaja – üks õpilane, ingliskeelsete vestluste kaudu. Vestluste aluseks on piiblitekstid. Registreerimine kursustele toimub 14. V kl 18.30 aadressil Asunduse 2, Tallinn.

Kursused on tasuta.

Info tel 5563 8504, 5564 1241, eutkk1994@gmail.com

Vaikselt õhkab kalmuküngas, mälestusi hinge toob.

Möödund aja mõttepärjas saame olla ainult koos.

Georg Missing

Tunde tasa lööb aegade kell, jääb alles mälestus hea ja hell.

Kasutatud hambakroonide ost tööpäevadel kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38.

Kallis õpetaja Ülle, südamlik kaastunne sulle ja su perele armsa

Mälestame ja meenutame 60. sünniaastapäeval.

Rein Elleri

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Tütar Maiken Johanna, poeg Mihkel Georg ja Piret

Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Mari Kinsigo

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid. Maksan 50 €/tk).

Tel 5558 8070.

Leinavad abikaasa ja tütred peredega. Ärasaatmine 17. skp. kell 13 Pärnamäe kalmistu väikeses saalis.

Tunneme südamest kaasa Priidule ja Leale perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544 Luunja vallavolikogu 24. IV 2014 istungil kinnitati Luunja üldplaneeringu ülevaatamise tulemused. Ülevaatamise tulemusena leiti, et üldplaneering on kehtinud kuus aastat ning selle aja vältel on muutunud nii majanduslik olukord kui ka ootused elukeskkonna arengule. Aja jooksul on uuendatud valla arengukava ja teisi strateegilisi dokumente. Tuginedes planeerimisalase olukorra kirjeldusele ja hinnangule võib järeldada, et üldplaneering vajab ajakohastamist ja vajaduse korral uut lähenemist vallaruumi kujundamiseks. Luunja vallavolikogu 24. IV 2014 otsusega nr 26 saab tutvuda Luunja valla veebilehel ja Luunja vallamajas.

Elsa Aunison Avaldame kaastunnet Piretile ja Pirgitile kalli memme surma puhul.

Kerli ja Airi peredega

Mälestame head naabrimemme

Elsa Aunisoni Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Marje ja Rein

18. VII 1929 – 7. V 2014

Leinavad vend abikaasaga ja vennalapsed perekondadega. Ärasaatmine 14. skp. kell 11 Kilingi-Nõmme Saarde kalmistu kabelis.

Lahkus meie kallis ema, abikaasa ja õde

Signe Harjo

25. IX 1967 – 9. V 2014

Luunja keskkooli IIIa klassi lapsed ja vanemad

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Valve-Lisette Pukk 9. VI 1929 – 11. V 2014

Leinavad lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed. Ärasaatmine 16. skp. kell 15 Tallinna krematooriumi kabelis Pärnamäel.

Kalju Laine Südamlik kaastunne Tiiule, Annele ja Jaanile. Ülle perega

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 16. skp. kell 12 Pärnus Sillutise 6 kabelis.

Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud

Südamlik kaastunne Aivele lastega kalli

Südamlik kaastunne Tiiule kalli isa

Diina Bahmatova Uus vann vanasse vanni, garantii 3 a. Info: www.vannvannis.ee, tel 503 1943.

Asta-Renate Maddison

kaotuse puhul.

surma puhul.

Einar perega

Lahkus EELK Lõuna-Rootsi koguduse õpetaja

Heiner Erendi 23. III 1927 – 19. IV 2014

Urni muldasängitamine Väike-Maarja kalmistul 15. skp. kell 14.

Lisainfo: Toomas Erendi, tel 505 1332.

Alfred Rimm

13. V 1914 – 1. VII 1990

Renata Rimm 5. X 1921 – 17. IV 2003

Mälestame kalleid vanemaid.

Tütred Tiiu, Sirje, Kaari peredega

On lahkunud meie armas

Anna Riik 19. VII 1927

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 16. skp. kell 13 Pärnamäe krematooriumis.

Oli aegu kauneid neid ...

Maarja Roog

Ärasaatmine 15. skp. kell 14 Rahumäe kalmistu kabelis.

Tütar ja poeg peredega

Jaan Harkmanni

Kalju Laine

13. V 1954 – 20. VI 2010

kaotuse puhul. Heli, Tiia, Anneli, Sirle; Aime, Liina, Heret, Siiri, Koidu

kaotuse puhul.

Kolleegid Tartu teenindusosakonnast

Mälestame 60. sünniaastapäeval.

Kaja ja Anti perega

Avaldame kaastunnet Ilonale ja Juhanile ema ja abikaasa

Sinu viimane südametukse sulges selle ilma ukse.

Su tugev elutahe lõpuks väsis ja kevadtuules murdus elupuu ...

Ellen Borotkini

Liivi Helmjärv

24. V 1952 – 9. V 2014

www.kinnistu.ee, tel 501 7886.

Leinab lesk. Ärasaatmine 14. skp. kell 12 Otepää kalmistu leinamajas.

13. V 1954 – 5. III 2001

Elsa Aunisoni

ÜKS ÕIGE KOHT PÕLLU- JA METSAMAA MÜÜGIKS

2. V 1937 – 9. V 2014

90. sünniaastapäeval mälestavad pojad peredega.

Päike paitagu su kalmu, kuu ja tähed valvaku.

Pakume vaipade, diivanite ja autosalongide sügavpuhastust, plekieemaldust ning vahupesu.

Lisainfo tel 5666 0428, www.vanastuueks.ee

Pakume tööd CE-kat autojuhile Euroopas. Tasu keskmiselt 1800–2300 €/kuus. Nõutav eesti keele oskus ja varasem töökogemus.

Tel 512 1500 või 517 2208.

Vello-Johannes Lang

13. V 1924 – 4. XII 2010

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

12. VII 1946 – 10. V 2014

Ostan erinevaid spordimärke, maksan parema hinna. Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Igaviku teele lahkus kallis abikaasa

Alviine Kupri

Müüa ümarad küttepuud, 3–10 cm Ø ja 30–50 cm pikad, 25 €/m³.

Tel 510 9827.

Ostan märke, kujusid ja vanavara E–R kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Leinavad omaksed.

Hüvastijätt 15. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Vello Lang

surma puhul. Kooliõed Miralda, Luule, Aime, Maia ja Hilja

Kaastunne kõigile omastele. Õuenaabrid

Südamlik kaastunne Ehale abikaasa ja ämmale väimehe surma puhul.

Jüri, Ester, Laine, Martin, Maie

Avaldame kaastunnet Õnnela Brambatile ja tema perele

Siiras kaastunne Merike Otsale ema

Südamlik kaastunne Ehale kalli abikaasa

Benita Brambati

lahkumise puhul. Ärasaatmine täna kell 13 Tallinna krematooriumis. Viimsi Muusikakool Südamlik kaastunne Ehale ja Üllele perega kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia

Liivi Helmjärve

Vello Langi

surma puhul.

Töökaaslased Kantri hotellist

kaotuse puhul. Elle ja Sirje abikaasade ja laste peredega

Südamlik kaastunne Christelile kalli isa

Oma endist kolleegi

Rein Ilvese

Priit Nigu

Asta Sibbol Mälestame.

Meeri tänava elanikud Nõos ja perekond Ilusmets

Eevi Sikk Mälestame leinas õde ning avaldame sügavat kaastunnet Kaie, Malle ja Aini peredele ema, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul.

Lea perega ja Maie

Eevi Sikk

kaotuse puhul. Katrin, Indrek, Pille, Erki, Triinu, Indrek ja Jüri

kaotuse puhul.

Põllumajandusministeeriumi õigusosakond

mälestab ning avaldab kaastunnet lähedastele TÜ keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia õppetool.

Avaldame sügavat kaastunnet Raul Ermusele isa

Sügav kaastunne Merike Kelvele abikaasa

Südamlik kaastunne Villem Nigule kalli isa

Elmar Ermuse

Tõnu Kelve

Priit Nigu

kaotuse puhul.

Maa-amet

surma puhul.

TTÜ matemaatika-loodusteaduskond

kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Anesteesiakeskus

surma puhul. SA TÜK naistekliiniku sünnitusosakond

Oleme mõtetes toeks Maire Roomale perega kalli ema, ämma ja vanaema

Sügav kaastunne Merikesele abikaasa

Avaldame kaastunnet Gaily Nüüdile vanaema

Avaldame siirast kaastunnet Nadja Šarkovale perega kalli

Rein Elleri

Südamlik kaastunne Kaiele perega ema, ämma ja vanaema surma puhul.

Eesti Haigekassa Tartu osakond

Avaldame kaastunnet ämmaemand Margit Luigale perega kalli isa, vanaisa ja äia

Jaan Susi

Valentina Filatenko

Tõnu Kelve

Miia Plaado

Vassili Šarkovi

kaotuse puhul. EFTA Accounting OÜ ja E-Audit OÜ töökaaslased

surma puhul.

Sõbrad Harku päevilt

surma puhul.

ASi Alexela Oil kollektiiv

surma puhul. Kolleegid TÜ raamatupoest ja Krisostomusest

Avaldame sügavat kaastunnet Britale ja perekonnale kalli ema ja abikaasa

Südamlik kaastunne Ago Kõrgveele lähedastega isa

Avaldame kaastunnet omastele kalli

Mälestan oma õemeest

Signe Harjo

Kaljo Kõrgvee

lahkumise puhul.

Sõbrad

kaotuse puhul.

Ida-Viru Keskhaigla

lahkumise puhul.

Naabrid Vaino, Everti, Pähkli, Leoski, Tõnise, Kase ja Suurekivi talust ning perekonnad Raud ja Zeiger

Elmar Purge

Erich Undritsat ning avaldan kaastunnet Marikale ja Jaanile lastega isa, äia ja vanaisa surma puhul. Onu Heino perega

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR Näitad, kui tuline ja äkiline võid olla. Samas töötab sinu mõistus justnagu terav nuga. Kõik, mis varem oli selgusetu, saab nüüd selgeks.

SÕNN Keeldud midagi kahetsemast ja selle tõttu võid ülbiku sildi külge saada. Samas aga oled väga lõbus ja elurõõmus, sellega köidad eelkõige endasarnaseid.

KAKSIKUD

Näitad, kui õigeid otsuseid suudad vastu võtta. Lased vaimul ja ideedel vabalt lennata. Sellega raputad varasema ebaõnne maha.

MALE

koostaja margus sööt

2013, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 13. MAI 2014 || VARIA || 23

7

2 1

b

c

d

e

f

g

h

MÄLUMÄNG

DILBERT NÜÜD, MIL MEIL VALITSEB HOLAKRAATIA, PEAN ÕPPIMA TEIE MOODI TÖÖTAMIST TEESKLEMA.

NÄITEKS VÕID SA KOOSERDADA MÖÖDA INIMESTE TÖÖKUUTE JA AJADA MINGIT MULA, MIS KEDAGI EI KOTI.

MA PEAKS SELLE ÜLES KIRJUTAMA.

HAGAR HIRMUS

1. Ta oli esimene, kes hakkas Tartu ülikooli üliõpilastele järjekindlalt tutvustama kohalikku taimkatet, lugedes kursust Liivimaa taimestikust. Pärast Tartut töötas ta Kiievi ülikooli botaanikaprofessorina ja pidas kaheksa aastat (1847–1859) ka Kiievi ülikooli rektori ametit. Ta rajas Kiievi ülikooli juurde botaanikaaia ja oli selle esimene direktor. Aastatel 1864– 1875 oli ta Peterburi botaanikaaia direktor. Tema järgi on nimetatud jõgi Taimõri poolsaarel ja mitu taimeliiki. Kes oli see Tartu ülikooli lõpetanud botaanik?

2. Kes olid esimesed eesti naissportlased suveolümpiamängudel?

3. Kaks korda kuus ilmuv ajakiri Forbes on tuntud oma perioodiliselt koostatud edetabelite poolest. Muuhulgas peetakse ka miljardäride nimekirja. Tänavu jõudis edetabelisse esimene Baltimaade ärimees.

Kes? 4. Norra on tõeline saareriik. Kui palju on ametlikult registreeritud saari Norras?

5. Bosnia ja Hertsegoviina on koduks kolmele etnilisele rühmale, keda nimetatakse ainulaadselt konstitutsioonilisteks rahvasteks ehk kolmeks rahvaks, keda on mainitud riigi põhiseaduses ning kes seetõttu ei saa olla vähemused ega immigrandid. Suurima rühma moodustavad bosnialased, suuruselt teise Bosnia serblased, kolmanda Bosnia horvaadid. Kõigil neil on oma «pealinn». Nimetage need linnad.

Vastused: 1. Ernst Rudolph von Trautvetter. 2. Ulvi Voog (a-st 1960 Indrikson) ja Eve-Mai Maurer (a-ni 1959 Uusmees), ujujad 1960. aastal Rooma olümpiamängudel. 3. Nerijus Numavičius, Maxima kaubandusketi suuromanik. 4. 239 057. 5. Bosnialastel Sarajevo, serblastel Banja Luka, horvaatidel Mostar.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Varjad oma praegusi kavatsusi väga hoolikalt. Kui olukord on sulle soodus, siis võtad nad välja ja laod ette.

«Kallis, kas sa võiksid mulle ajalehe ulatada?» palusin hommikusöögilauas naiselt. «Ära ole nii vanamoeline! Ma võin sulle oma iPadi laenata,» vastas naine lahkelt.

••• «Juku, palun moodusta lause sõnaga «suhkur».»

Juku mõtleb veidi ja ütleb siis: «Täna hommikul jõin kaks tassi kohvi.»

«Aga Juku, kus siis «suhkur» on?»

«Kohvi sees loomulikult,» vastab poiss.

••• Linnast maale tulnud ajakirjanik küsib farmerilt: «Vabandage, aga miks sellel lehmal pole sarvi?»

Farmer: « Ee ... vaadake, asi on nimelt selles, et suurtel loomadel lõikame tavaliselt saega sarved ära, et nad ei saaks üksteisele viga teha. Vahel aretatakse ka selliseid tõugusid, kellel ei kasva sarved ... Aga selle isendi puhul on tegemist sellega, et ta on hobune.»

æ

mtü liivimaa mälu

VEEVALAJA Melodraamat on niigi palju ja sina seda juurde ei tekita. Küll aga võivad tekitada seda lähikondlased, kes otsivad lihtsalt tähelepanu.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

è ò

Cornelius Groeneveld – Schweizerische Schachzeitung, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rc6!

AMBUR Keegi võib sind pidada ebanormaalseks või siis väga suurte vaimsete võimetega inimeseks. Mingi eelaimus võib just täna täide minna.

KALJUKITS Liigud takistustest mööda, ilma et need sind kuigivõrd mõjutaks. Teed seda alateadlikult, olles nagu voolav vesi. Püüad igas olukorras taktitundeliseks jääda.

æ à ì ä ì

â â

3

a

Vajad enda ümber avarust ja õhku, sest kõik kinnine praegu lämmatab sind. Samuti naudid varahommikusi päikesetõuse ja õhtusi päikeseloojanguid.

Kellelgi sinu lähikonnas on ebameeldivusi ja tunned talle kaasa. Teed seda põhjusel, et oled ise midagi sarnast läbi elanud. Lindprii roll ei istu sulle.

è ô ä

4

ERNIE

NEITSI

SKORPION

î

5

LÕVI

KAALUD Võid tahta kamandada, kuid sinu käskudele ei alluta. Pead vaagima, kellele mida ja kui palju öelda. Sul tasuks võtta rohkem arvesse teiste soovitusi.

ê

6

VÄHK Sinus ilmnevad uued omadused, nagu energilisus, vaprus ja veetlus. Samas on oht vint üle keerata ja kõrvetada saada.

Sinus lahvatab midagi ja vihastad. Kui oled auru välja lasknud, rahuned üsna kiiresti uuesti maha. Näed, kui mõttetu oli ette tulnud jamale energiat raisata.

ê

8

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on TEINEKORD Eelmise nädala võitja: AARI KIRIKALL

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 13. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB, MIDA OTSUSTAB RIIGIKOGU SOTSIAALKOMISJON APTEEGIKORRALDUSE MUUDATUSTE KOHTA.

NIMEPÄEV: ÕIE, ÕILE, ÕILI, ÕILME Aime Tobi-Kraus 82, korvpallur ja kohtunik Kaarel Kurismaa 75, maali- ja kujunduskunstnik Tiit Köster 75, koorijuht ja pedagoog POSTIMEES Ülo Palm 70, arhitekt ÕNNITLEB: Ain-Jakob Toots 70, raadioajakirjanik Indrek Kuus 43, Margus Tabor 52, näitleja päevatoimetaja Triin Koch (pildil) 39, dirigent

foto: politsei

VIIMANE VEERG

Verekeskused vajavad hädasti 0-negatiivset verd Seoses viimastel nädalatel järsult kasvanud nõudlusega on kõigi Eesti verekeskuste 0-reesusnegatiivse veregrupi varud väga väikesed.

0-reesusnegatiivse veregrupiga inimesed on oodatud verd loovutama nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Kohtla-Järvel, teatas PõhjaEesti regionaalhaigla verekeskus.

Doonor peaks olema terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kilogrammi kaaluv 18–60-aastane Eesti kodanik või vähemalt aasta elamisloa alusel Eestis elanud inimene. BNS

TALLINN +13

KÄRDLA +12 HAAPSALU +12

NARVA +11

RAKVERE +11

ilmateenistuse sünoptik tik

PAIDE +15

4–9

m/s

Paks pilvemass katab täna eelkõige Eesti idapoolset osa. Peipsi järve ümbrusse TARTU koondub suur kontrastne PÄRNU VILJANDI +14 +14 vöönd, mida ümbritseb +15 KURESSAARE paks pilveala ühes tiheda +12 vihmasajuga. Kokku saavad Vahemere äärest põhja poole paiskuv võimas soojapahvak VÕRU ning läänekaarest visalt peale VALGA +14 +15 pressiv jahedus. Lähipäevil jääb võitjaks läänepoolne mõõdukus.

Täna on pilves selgimistega ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Paljudes kohtades sajab vihma.

Kolmapäev, 14.05 Neljapäev, 15.05 Reede, 16.05 Puhub loode- ja läänetuul 4–9 Tallinn +4/+13

+2/+13

+2/+14 m/s, pärastlõunal puhanguti 11– Tartu +5/+14 +4/+16 +2/+16 14 m/s. Sooja on 8–15 kraadi.

Narva +4/+14 +3/+13 +1/+15 Pärnu +3/+16 +1/+16 0/+17 Kuressaare +5/+14 +3/+14 +3/+16

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Valgamaal Tõrva linna lähistel juhtus 8. mail liiklusõnnetus, kus Volkswagen Golfi juhtinud mees sõitis metsloomale otsasõidu vältimiseks teelt välja kraavi. Kuna sõiduk sai liiklusõnnetuses kahjustada, ei olnud võimalik sellega enam edasi sõita. Omanik jättis sõiduki avariipaigale Roobe küla tee äärde maha ja pidi sellele hommikul järele tulema.

9. mai varahommikul avastas aga politsei Roobe külas sellesama avariilise sõiduki põlenuna. Lukustatud sõidukist oli enne põlengut varastatud suur kõlar, üks suur ja kaks väiksemat võimendit ja sõiduki salongist käigukangi nupp. Valgamaalane

EUROOPA

Eesti idaserv saab kastetud taimi paljak

Omanik leidis avariilise auto põlenuna

HOMME POSTIMEHES:

TERVISEKÜLG KIRJUTAB LÄTI TÜDRUKUST, KELLE EESTI ARSTID LIIKUMA AITASID.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.53 4.51 5.03

loojub 21.44 21.29 21.49

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +26,0 kraadi (2010) –5,6 kraadi (1927) Tartus +29,5 kraadi (1869) –5,0 kraadi (1867)

KUUFAASID 7. mai 6.15 14. mai 22.16 21. mai 15.59 28. mai 21.40

+13 +27 +21 +15 +15 +13 +14 +15 +21 +14 +14 +10 +19 +12 +25 +12 +15 +23 +16 +18 +21 +15 +15 +19 +15 +8 +14 +19 +19 +13 +17 +14 +16 +11 +34 +18 +28 +31 +20 +29 +35 +32 +19 +30 +25 +25

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 13. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

08 55 Holby City haigla: Jäta kõik jumala hooleks 09 55 Terevisioon* 11 55 Prillitoos (subtiitritega)* 12 55 Osoon* 13 30 Välisilm* 14 00 Välisilma dokk: Angela Merkel: IdaSaksamaalt Euroopa valitsejaks* 50 Kahekõne* 15 15 Saada sõber Euroopasse, 11/13* 50 Teater laulab: Rakvere teatri Vabalaulu Selts 16 00 Holby City haigla* 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2011) 40 Minuscule (Prantsuse 2011) 45 Kodused mehed, 1/10: Esimene päev 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Vabariigi kodanikud 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 OP! film 22 10 Pärandus, 7/10 23 05 Hyacinth Bucket, 2/7* 35 Ringvaade* 00 40 Kodused mehed, 1/10: Esimene päev* 01 30 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 15 Lastetuba: Timmu postkast* 30 Näite mäng: Commedia dell’arte 55 Minuscule (Prantsuse 2011) 09 00 Ringvaade* 10 05 SEB 32. Tartu Jooksumaraton* 34 ERR uudised 17 00 Edgar Valter – viimane kohtumine* 18 00 Joona jutud: Yukoni Koidik.

Lõvitants 20 Jass ja Juss: Satategu 30 Lastetuba: Ajakirjanik Timmu 45 Mesilane Maia: Kas mina ütlesin seda?

55 Väike printsess: Tahan teha mustkunsti!

19 05 Loomaaia tee 64: Lugu sulistamisbasseinist 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Pealtnägija* 45 Eesti lipp ümber Islandi, 7/10* 21 15 TEDx Tartu: Andres Metspalu 35 Keskkonnakuu.

Surmaoht vetevallast 22 30 Keskkonnakuu.

H2O MX* 23 20 Keeluaja kuningas: Mõistus pähe (USA 2011) 00 24 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 135/163* 11 00 Kodus ja võõrsil 30 Saladused: Ema pahnahobi* 12 00 Naabriplika: Pulmakellad* 13 00 C-Komando* 30 Ärapanija* 14 00 Lindprii: Paarimees 55 Punased roosid, 754/800 16 00 Küladetektiivid: Hüpe surma 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 136/163 18 00 Süütu süüdlane, 135/158 19 00 Reporter 20 00 Krimi 30 Kodutunne 21 30 Viimane võmm: Klassikokkutulek 22 30 NCIS Los Angeles: Kõrgem vägi 23 30 Sõjakunst 3: Karistus (USA 2009).

Põnevik 01 20 Kaks ja pool meest: Throgwarteni keskkooli mõistatused* 45 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Texas 02 30 Sõber koer* 55 Reporter* 03 45 Küladetektiivid: Hüpe surma* 04 30 Minu terve poolik elu (Iiri-Saksa 2013)*.

Romantiline draama

TV3 06 08 09 10

11

12 13 14 15

16 18

19 20

21 22 00 01 02

03 04

05

15 Joonissarjad 00 Marina ja kapten* 00 Kirgede torm* 05 Vaprad ja ilusad* 35 Top Shop 55 Reisijaht 25 Viimane tõeline mees 1, 3: Vanavanemate päev 55 Viimane tõeline mees 1, 4: Halloween 25 Võta või jäta* 55 Võimalik vaid Venemaal 25 Seitsmes taevas 8, 14 25 Vaprad ja ilusad 55 Marina ja kapten, 114 55 Kirgede torm, 1901 00 Suletud uste taga 2, 7: Lapsed öösel õues 00 Seitsmesed uudised 00 Kaua võib!.

Saatejuht Ain Allas.

30 Suletud uste taga 5, 12: Pätiplika 30 NCIS kriminalistid 8, 17: Viimane tööots 30 KINO3: Kõva laks (USA 2013). Märul 35 CSI kriminalistid 13, 1: Põletav karma 35 Sündmus, 3 25 Ära usalda mõrda korterist 23 2, 19 55 Suletud uste taga* 45 Kaua võib!* 10 Võimalik vaid Venemaal* 35 Uudised 25 Reisijaht* 50 Kaua võib!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 70/163 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 627/800 09 15 Emmerdale, 181/289* 45 Küladetektiivid, 177: Vana daami surm 10 45 Südametukse, 60 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Peamine põhjus, miks oled väsinud* 13 00 Pan Am. Draamasari 14 00 Naistevahetus 10: Perekonnad Cyboran ja Owen-Ladino 15 00 Naistevahetus 10: Perekonnad Herrington ja Trevino 16 00 Mehi jalaga segada: Välja kannatamine 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Melatoniin ja müüdid vananemise kohta 19 00 Kodus ja võõrsil, 5756 30 Emmerdale, 182/289 20 00 Naabriplika: Pulmakellad 21 00 Videviku saaga: Noorkuu (USA 2009).

Ulmefilm 23 30 Kuidas alasti hea välja näha? 5 00 30 Reporter 01 30 Ellen* 02 25 Kokakool 03 15 Kokakool 04 05 Südametukse, 60* 45 Reporter*

06 30 Ärapanija* 07 00 Reporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 82: Igavese elu jahil* 09 20 Conan, 236: Chelsea Handler, Hugh Dancy, Cristela Alonzo* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 14 05 Pöörased spordiklipid 14 30 Chuck, 56/91: Chuck vs kohver* 15 20 Komissar Rex, 83/167: Miljoniratsu 16 15 Näljased meremehed 17 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Filipiinid 18 10 Chuck, 57/91 19 00 Tuvikesed: Üksikuks hirmutatud*; Ei, proua* 20 00 Kuldvillak 30 Galileo 21 00 Kaks ja pool meest: Sel suvel vorst, mitte salaami* 30 Click – superpult (Click, USA 2006).

Hittkomöödia!

23 30 Conan, 237/483: Kunal Nayyar, Max Brooks 00 25 Kaks ja pool meest: Minu neetud jälitaja 50 Tuvikesed: Tants vastutahtsi; Bucki seiklused 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 36: Hääletaja* 11 00 Viimane suudlus (USA 2006)*.

Romantiline komöödia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 1, 36: Hääletaja* 15 00 Kälimehed 2, 10 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 37: Surnud tunnistaja 17 00 A-Rühm 3, 22: Palgamõrvar 18 00 Perepea 4, 5: Cleveland, Loretta ja Quagmire* 30 Simpsonid 23, 8: 10%-lahendus* 19 00 Alexela Korvpalli Meistriliiga 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Ükskord ammu Ameerikas (ItaaliaUSA 1984).

Krimidraama 02 00 Puhkus Mehhikos 2, 14 50 Puhkus Mehhikos: ekstra 2, 14 03 05 Kutsuge Cobra 11 1, 37: Surnud tunnistaja* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Kas tohib? KerstinOudekki Loone* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 36/142* 45 Inimeste lood* 10 15 Terve tervis* 45 Täna. Uudised* 11 15 Hiina – suurte võimaluste maa, 2* 45 Päevakava* 12 00 Spordiakadeemia* 13 00 Ülekanne Riigikogust* 16 00 Kinnisvaraveeb 45 Päevakava* 17 00 Inimeste lood* 30 Terve tervis* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 37/142 19 00 Täna. Uudised 15 Nädal Pealinnas 30 Gordioni sõlm 20 00 Täna. Uudised 30 Europarlamendi valimised 2014 21 00 Kas tohib? Yana Toom* 30 Mõtleme taas 22 00 Poolkuu. Igor Gräzin 30 Poliitika õhtukool.

Harri Hursti e-valimistest, 2/3* 23 10 Täna. Uudised* 40 Mõtleme taas* 00 10 Poolkuu. Igor Gräzin* 40 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Me tuleme merest, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 13 05 Euroopa valib.

Debatt: julgeolek.

Saatejuhid Neeme Raud ja Rain Kooli.

15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Euroopa valib* 21 05 Beethoveni sõber* 22 05 Sport 30 Me tuleme merest* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Jutujärg. Vari, 1. Juhan Liiv “Vari”.

Loeb Lisl Lindau.

Helisalvestatud 1978.

10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas Esinevad Vesko Eschkenazy (viiul), Jasper de Waal (metsasarv) ja Marietta Petkova (klaver).

11 05 Album. Uue helikandja tutvustus 12 02 Delta. Anne Prommik 15 15 Amadeus + 16 05 Klassikud. Richard Strauss 150, II*.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Esineb Wiener Jeunesse Orchester Herbert Böcki juhatusel. Gustav Mahler – Blumine, Wolfgang Sauseng – Roosid Asche’st (solist on bariton Dominik Köninger), Josef Strauss – Sphärenklänge, Johann Strauss – Unter Donner und Blitz, Anton Bruckner – Sümfoonia nr 7.

21 00 Nyyd-muusika.

Arash Yazdani. Iraanis sündinud helilooja teosed festivalilt „Tallinn Music Week 2014”.

22 05 Fantaasia. Tarmo Tabas 00 05 Nokturn