Postimees 13 08 2014 by Postimees

RINDEJOON

DONETSKI JA LUGANSKI TAGASIVALLUTAMISEKS VÕIB KULUDA VEEL NÄDALAID. VÄLISMAA LK 8

ABIKÄSI TOOTJAILE

KINDLAD HEITED

Pangad ja kaubandusketid ulatavad Venemaa sanktsioonide alla langenud Eesti toidutootjatele abikäe.

Kogenud medalimees Gerd Kanter ja debütant Martin Kupper heitsid end mõlemad kindlalt lõppvõistlusele.

EESTI LK 7

TERVIS Ravisukki võivad vajada ka noored mehed. LK 17

SPORT LK 15

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Sprinter

MAREK NIIT: Lubasin enne, et Eesti spordis tuleb ajalooline päev – nii ka läks.

SPORT LK 14 KOLMAPÄEV, 13. AUGUST 2014 • NR 187 (7178) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 689 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Seitse sihti Tarvis on nutikaid ideid ja uusi lahendusi, kuidas Eesti rahva ammu sõnastatud eesmärgid saavutada, leiab IRLi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder. Ulmeliste uute eesmärkide otsimine on tema arvates pigem asendustegevus. LK 10 ARVAMUSPIDU

Oskus mõelda

Rahvusarhiiv plaanib enneolematut internetikampaaniat Esimeses maailmasõjas osalenute väljaselgitamiseks. Valmiv veebikeskkond sisaldab skaneerituna toonaseid mobiliseerimisnimekirju.

See on suuresti unustatud sõda ja need on unustatud inimesed, kes maeti harva Eestisse, pigem nimetutesse ühishaudadesse sõjaväljal. Ja ometi oli hukkunuid kaugelt rohkem kui Vabadussõjas.

EESTI LK 4–5

EESTI ELU

Rahvusarhiiv otsib ammu unustatud hingi

Malevlased sõitsid Toosikannule

Arvamusfestivali meeskonda innustab unistus huvitavate mõtete ja uute algatuste kohtumispaigast, mis toob kõigisse neisse, kes arvavad, et mis nüüd minust, väikesest inimesest, kirjutab ürituse eestvedaja Kristi Liiva. Toome suhtluskultuuri Paides murule. LK 11

Tallinna õpilasmaleva rühmad sõitsid eile Balti jaamast rongiga Raplamaale Toosikannule, kus saadi kokku teiste Eesti malevatega. Kokkutulekul selgitatakse välja ka selle suve parim rühm. Toosikannule põrutanud ligi 500 malevlasel olid kaasas muusikariistad, lipud ja rühma sümboolika, nii mõnelgi olid käes lipud ning seljas üht-

moodi pluusid. Rongis löödi kohe laul lahti ja samal ajal valmistuti kokkutulekuks. Täna tuleb noortel omavahel jõudu katsuda, võisteldakse mitmesugustel aladel: võrkpallis, köieveos ja teatejooksus. Õhtul selgitatakse välja selle aasta malevasuve kõige andefotod: erik prozes kam. PM

Kood avab video kokkutulekust

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 13. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Humanitaarne Trooja

oliver kund

Venemaa senine roll Ukraina sõjas ei lase usaldada väidetavat abikonvoid

Sel nädalal tuli ilmsiks, et üheksast juuramagistrist, kes said Ida-Virumaale tööle minekuks riigilt 5000–7000 euro suuruse stipendiumi, asus seal tööle vaid kolm. Ülejäänud ei läinud isegi kohale või lahkusid mõne kuu järel, pidades paremaks raha tagasi maksta. Kui mitte muud, siis andis noorte juristide loobumine meile järjekordse arvu, mida kirjutada «Ida-Virumaale mineku hinnakirja». See poleks esimene sissekanne. Näiteks prokurörid võivad mujalt Eestist Ida-Virusse ümber asudes küsida neli aastat järjest kuni 1000 eurot kõrgemat palka. Oma püsiv «regioonitasu» on ette nähtud sealtkandi politseinikele, kaitsepolitseinikele ja päästjatele, õpetajatest rääkimata. Residentuuri lõpetanud arst võib Eestis saada 15 000 eurot lähtetoetust ainuüksi selle eest, et ta asub viieks aastaks tööle väljaspool Tallinna või Tartut. Selleks et raha makstaks, pole tõtt-öelda vaja isegi tööl käia. Näiteks sisekaitseakadeemia jagab 700-eurost stipendiumi Ida-Virust pärit noortele lubaduse vastu, et nad kunagi pärast kooli lõpetamist kodukandis ametikoha leiavad. Juuli lõpus sai pisike Sinimäe kool Vaivara vallas endale reaalainete õpetaja. Koguni konkurss oli! Tõsi, kardetavasti võis sellele kaasa aidata Eesti Energia otsus panna võitjale välja 6000 eurot «stardiboonust». Vaata, kuidas tahad, varjatud «idavirulase palk» pole tuleviku-ulm, vaid tõelisus. Teatud tasu selle eest, et talud vintsutust, mida kujutab endast riigi esindajana Kirde-Eestis töötamine. See pole alati nii olnud. Kunagine riigikohtu esimees Märt Rask seisnud otsusekindlalt vastu, et kohtunike palgad seal teiste omadest kõrgemaks tõstetaks. Rask lähtus otsuse filosoofilistest tagamaadest: peale makstes peaksime ühtlasi tunnistama, et Ida-Virumaa pole koht nagu iga teine. Mitte paik, kus elada, vaid kuhu kohtunik pärast Tartus ülikooli lõpetamist asumisele saadetakse.

ui esmaspäeva õhtul ilmus Kremli ametlikule veebilehele teade Vladimir Putini telefonivestlusest Euroopa Komisjoni presidendi Barrosoga, äratas seal tähelepanu lause: «Märgiti, et Vene pool saadab koostöös Rahvusvahelise Punase Risti Komitee esindajatega Ukrainasse humanitaarkonvoi.» Mis konvoi? Mida seal veetakse? Kes selles sõidab? Kas Ukraina on selle saabumisega nõus? Mis roll on Punasel Ristil? Ühe hetkega tekkis miljon küsimust, mida paljud ajakirjanikud üritasid lahata, saamata aga täpsemat selgust. Euroopa Komisjon teatas tollesama telefonikõne sisu kohta, et Barroso hoopiski hoiatas Putinit ühepoolse sõjalise sekkumise eest Ukrainas ükskõik mis ettekäändel, sh humanitaarsel. Eile hommikul näitasid Vene meediakanalid juba, kuidas 280 valgeks värvitud veoautot Moskva lähistelt Ukraina piiri poole teele asuvad. Samas tsiteerisid lääne kanalid Punase

Risti allikaid, et organisatsioon ei tea midagi sellest, mida need autod veavad või kuhu suunduvad. Venelased samal ajal väitsid, et kõik on kooskõlastatud Punase Risti ja samuti Ukrainaga, ning välisminister Lavrov kutsus «meie lääne partnereid mitte kaikaid kodarasse loopima». Seejärel järgnes Ukraina poolt teade, et Vene konvoid üle piiri Ukrainasse ei lubata. Kuid mõeldav oleks ehk saadetiste ümberlaadimine piiril. Kogu ürituse kohta on kahe päevaga laekunud nii palju segast ja vastukäivat teavet, et see ei sisenda vähimatki usku, et Venemaa tõesti soovib vaid leevendada sõjategevuse piirkonnas, Luganskis ja Donetski oblastis viibivate tsiviilelanike olukorda. Neile, kes oma eraldusmärkideta «rohelised mehikesed» Krimmi võtmepaikadesse saatsid ja piirkonna seejärel annekteerisid, ei ole mingit põhjust anda usalduskrediiti ning loota, et nad «valgete autodega» ei kavanda Ida-Ukrainas samalaadset operatsiooni. Kogu üritus võib hõlpsasti osutuda Trooja hobuse sarnaseks petukaubaks: kõigepealt lähetada oma «humanitaarne» konvoi Ukrainasse, siis aga juba leida, et see konvoi vajab kaitset «banderalaste ja paremsektori fašistide provo-

katsioonide vastu» – ning ongi olemas ettekääne avalikuks vägede sissetungiks. Ukraina piirile koondatud kümned tuhanded sõjaväelased, tankid ja muu tehnika veereks täie jõuga Donbassi, ning enam poleks tarvis pommitada Ukraina üksusi alatul kombel üle Vene piiri, vaid saab seda teha otsesihtimisega. Ning Kremli-kuulekate telekanalite eetris saab taas maha mängida etenduse «Vladimir Putin kui heategija ja vene rahva päästja».

JUHTMÕTE Kogu ürituse kohta on laekunud nii palju segast ja vastukäivat teavet, et see ei sisenda vähimatki usku, et Venemaa tõesti soovib vaid leevendada tsiviilelanike olukorda.

LK 8-9

KÕVA SÕNA Riigiettevõtete juhid peavad peale kõige muu olema ka fakiirilaadsed olendid, kes naeratades balansseerivad poliitköiel, silitavad heatahtlikult maduusse ja neelavad rõõmsalt tuld.

PÄEVA KOMM Praegu üritame saata tuhandete eurodega Ida-Virumaale üht haritud tüdrukut Võrust, kui samal ajal läheb sealt igal aastal ära tuhat kohalikku neidu.

Endine Eesti Energia nõukogu liige Olari Taal, EPL 12.08

Postimees 1894. aastal Üks «St. Peterb. Heroldi» kaastööline oli hiljuti Oberhofis (Thüringeni maal) Preisi rahade-ministri Miqueli jutul olnud. Jutu aineks oli Wene-Saksa kaubaleping, mille õnnistawad tagajärjed mõlemille poolele praegu küll weel mitte nii suured ei olla kui nemad esialgulise arwamise järele pidiwad olema; kuid see ei wähendada tähendatud kaubalepingu tähtsust sugugi. Hää kokkuleppimine mõlemate naabririikide wahel kaubanduse-politikas olla sündmus, mis lootust rahu pääle nende riikide wahel kindlamaks teeb ja hariduse edenemist awitab. Õieti ei olla praegu niisuguseid asju olemasgi, mis Wene- ja Saksamaad üksteisega tülisse wõiks kihu-

Ometi on see, et kehva mainega piirkondadesse tuleb teed sillutada sajaeurostega, praegu ministeeriumide stamplahendus. Mis sellest, et «teised ei taha, mine sina, me maksame kinni»-mõtteviis ainult süvendab muu Eesti eelarvamust Ida-Virumaast. Praegu üritame saata tuhandete eurodega Ida-Virumaale üht haritud tüdrukut Võrust, kui samal ajal läheb sealt igal aastal ära 1000 kohalikku neidu. Kui nad oleks saanud võrdse hariduse sama turvalises keskkonnas, võinuks kohalikud noored praegu täita kõik tühjad ametikohad. Järeldus on lihtne. Investeering headesse koolidesse, eneseteostuse võimalustesse ja turvalisse keskkonda loob tulevikuperspektiivi. Võimalusi on. Ida-Virumaa on üks maailma oivakeskusi mäe- ja energiatööstuses. TÜ Narva kolledži edu taga on inimeste õhinapõhine töö ja usk piirkonna potentsiaali. Ehk ongi vaja, et algust teeksid fanaatikud? Ka Kalamajja ei tahtnud keegi kolida, kuni loomeinimesed selle teemandi ära lihvisid.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Taunimist väärib ka Moskva püüd katta oma tegevust väärika ja pika ajalooga organisatsiooni viigilehega – Rahvusvaheline Punane Rist peaks seesugustest skeemidest kindlasti kõrvale jääma. Lääneriikidel ja ka Ukrainal endal tasub olla selles peenes mängus valvel ning Vene «humanitaarkonvoiga» seotud ohud eos tõkestada.

urmas nemvalts

Ida-Viru hinnakiri

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tada. Mõned wäikesed pahandused, mis wiimsel ajal nende wahel ette on tulnud, on täiesti tühised olnud. Wäga lugupeetawalt kõnelnud Miquel meie praegusest rahade-ministrist. «Minule ei ole küll auu osaks saanud, herra Witte’t isiklikult tunda», ütelnud Miquel, «kuid tema tegude järele peab arwama, et tema tubli politika-mees on, kes mõjuwalt oma riigi kasude eest seisab. Ka wastalise suurtele tegudele peab auu andma. Sel aastal ei saa Wene-Saksa kaubalepingu tagajärjed Wenemaale mitte üliwäga kasulikud olema, sest et meil wili õige hästi on õnnistanud, mispärast siis wilja wäljawedu säält siia wähene saab olema.» 13.08.1894

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 13. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Paljudele erialadele joostakse kutsekoolides tormi

Kadrioru residentsile puudub remondivaba juurdepääs

Möödunud nädalal lõppes vastuvõtt Tallinna ehituskooli, kuhu esitati pea 250 avaldust. «Kõige rohkem laekus avaldusi kutsekeskharidusõppesse ehitusviimistleja erialale. Samuti on populaarsed tisleri ja mööblirestauraatori erialad,» ütles õppesekretär Ülle Murumets. Vestlused õpilaskandidaatidega peetakse sel nädalal, mille järel saab välja kuulutada lisavastuvõtu. Ka Kuressaare ametikoolis lõppes möödunud nädalaga vastuvõtt, kuhu esitati 350 avaldust. See arv on mõnekümne võrra suurem kui mullu. Ametikooli turundusjuhi kinnitusel on populaarseks osutunud kan-

Presidendi kantselei saatis 5. augustil Tallinna Kesklinna valitsusse kirja, milles märgib, et augusti esimeseks nädalaks oli Kadriorus tekkinud olukord, kus nii pääs presidendi kantseleisse kui ka ärasõit piirkonnast oli raskendatud. Kantselei toonitas kirjas, et presidendi residentsi jõudmiseks ei ole ühtki remondivaba juurdepääsu. Eilseks saabus Kesklinna valitsuselt ka vastus, milles lubati kantseleid edaspidi teetöödest informeerida. postimees.ee

gakuduja eriala mõeldud tööl käivatele täiskasvanutele. Ka Tartu kutsehariduskeskuses on põhivastuvõtt läbi. Üks populaarseid erialasid on spaateenindaja kutse, kus ühele õppekohale kandideeris 5,3 soovijat. «Tegelikult on nii populaarsemad kui ka vähem atraktiivsed erialad üsna samad, väga suuri muutusi õppima asujate eelistustes ei ole,» nentis keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kaire Mets. Praegu võetakse vastu veel vaid üksikutele vabadele õppekohtadele, mis põhikonkursiga täitmata jäid. Need, kes dokumentidega hiljaks jäid või ei saanud oma eelistatud erialale

Populaarseim eriala • Tallinna tööstushariduskeskus – juuksur (keskhariduse baasil) • Tallinna teeninduskool – pagar-kondiiter (põhihariduse baasil) • Tallinna ehituskool – ehitusviimistleja (põhihariduse baasil) • Tartu kutsehariduskeskus – IT-süsteemide spetsialist (põhihariduse baasil) • Ida-Virumaa kutsehariduskeskus – kokk (põhihariduse baasil) • Narva kutseõppekeskus – autotehnik (põhihariduse baasil) • Haapsalu kutsehariduskeskus – mööblirestauraator (põhihariduse baasil) • Kuressaare ametikool – tekstiilkäsitöö valmistaja (keskhariduse baasil) allikas: kutsekoolid

sisse, saavad 24. augustini veel sisseastumisavalduse esitada. Haapsalu kutsehariduskeskuses toimuvad viimased vastuvõtukomisjonid täna. Kõige tihedam on konkurss restaureerija erialal (1,88 soovijat kohale). Vabu kohti oli eile veel mitmel erialal, kuhu kuulutatakse välja ka lisavastuvõtt. Narva kutseõppekeskusele oli esmaspäevaks esitatud 447 avaldust, ent vastu soovitakse võtta 592 õppurit. 8. augustil lõppes põhikooli lõpetanute vastuvõtt, ent keskkooli lõpetanute vastuvõtt kestab 15. augustini. Edasi võetakse õppureid vastu vaid vabade kohtade olemasolul. postimees.ee

Iga kolmas Lottemaa külastaja tuli Lätist Lottemaa teemapark on Pärnumaal avatud olnud pisut üle kahe nädala, selle aja jooksul on seal käinud üle 20 000 külastaja. ERRi raadiouudiste teatel on 38 protsenti Lottemaa külastajatest tulnud Lätist. Iga päev on teemapark vastu võtnud keskmiselt 1300 inimest. Lottemaa turundusdirektor Jorgen Sumin (pildil) hindas seda kui täpselt parajat külastajate arvu, et ei tekiks n-ö küünarnukitunnet. ERR Uudised

11 096

euro ulatuses ja kokku 233 korral on Tallinna munitsipaalpolitsei tänavu trahvinud taksojuhte.

Venemaa saatkond: Eesti ülistab natsismi Venemaa saatkond Eestis süüdistas eile tehtud avalduses nädalavahetusel toimunud skautide sportliku Erna matka pärast Eestit natsismi ülistamises. «Korraldades taolisi üritusi, tegelevad Eesti võimustruktuurid faktiliselt noorema põlvkonna «hitlerjugendiseerimisega»,» seisab avalduses. Eesti välisministeeriumi sõnul õhutab Venemaa saatkond oma avaldusega valet ja vaenu. postimees.ee

Maavanem algatas järelevalve Otepää vallavanema asjus Töömees eile Tallinnas politseiautode remonditöökojas sõidukite rehvide eest hoolt kandmas.

foto: tairo lutter

ETTEPANEK. Seadust muutes saaks politseiautode pealt säästa 70 000 eurot kuus.

PPA huvitub kapitalirendist risto berendson reporter

ui muuta riigieelarve seadust, mis lubab vaid autode kasutusrenti, ja võimaldada ka kapitalirenti, saaks aastas kokku hoida miljoneid eurosid. Ettepanek on laual ja ootab poliitilist otsust. Umbes nii võiks kokku võtta suvel politsei- ja piirivalveametis (PPA) välja töötatud idee, kuidas tulevikus riigisektoris autode arvelt kokku hoida. Juulis ministeeriumide kantsleritele tutvustatud plaan on pealtnäha lihtne – võiks muuta riigieelarve seadust ja võimaldada edaspidise autosid riigisektoris soetada ka kapitalirendi korras. Praegu lubab seadus vaid kasutusrenti. Politsei on ligi 1000 ametiautoga riigisektori suurimaid autopargi haldajaid. Ameti arvutused näitavad, et kapitalirent aitaks kulutusi ühele autole vähendada 35 protsendi võrra.

Kui praegu kasutusrendilepinguga politseiteenistuses olevad 500 autot kapitalirendile võtta, oleks aastane kokkuhoid üle 800 000 euro. Piltlikult öeldes tuleks kapitalirent politseis kasutusrendist igas kuus 70 000 eurot odavam. Ja see on nii ainult politsei puhul. Riigisektoris tervikuna oleks see summa mitu korda suurem. Ainuüksi siseministeeriumi haldusalasse jääb umbes 2000 autot. Sellist ettepanekut sundis PPAd tegema kokkuhoiurežiimil elamine. Äsja 150 ametiautot välja vahetanud ametit häirib, et kasutusrendi tingimuste järgi tuleb iga tagastatav auto eelnevalt remontida.

Finantsanalüütikute arvutused näitasid, et ühe auto peale teeb see keskmiselt 1500 eurot. Mujal avalikus sektoris on see summa ilmselt väiksem, sest politseiautodega juhtub teenistuses paratamatult rohkem õnnetusi kui tavaliste riigiametnike ametiautodega. Kapitalirendi eelis kasutusrendi puhul on seegi, et liisinguperioodi lõppedes saaks masin riigi omaks. Lisaks ka poole pikem rendiperiood – kümme aastat, samal ajal kui kasutusrendil on see viis aastat. Korrakaitsjate analüüs näitab, et kasutusrendi korral makstakse kümne aasta jooksul rendina kahe sõiduki hind. Ettepaneku teinud PPA-l

Kapitalirent vs kasutusrent Näide 25 885 eurot maksvast keskmisest politseiautost koos lisaseadmetega. 10-aastane periood Kulu liik kasutusrent kapitalirent • 120 kuud kasutusrendimakseid • 120 kuud kapitalirendimakseid • tagastuskulu (2 x 1500 eurot) • remondikulu (5–10 aastat à 500 eurot x THI) • müügitulu kokku

43 640 € – 3000 € – – 46 640 €

– 28 209 € – 2 654 € 500 € 30 363 € allikas: ppa

on selg vastu seina. Organisatsiooni omandis on ligikaudu 400 ametiautot, millest üle 200 ootavad kiiret väljavahetamist, sest nende vanus on rohkem kui kümme aastat või läbisõit üle 300 000 kilomeetri. Uute autode soetamiseks vajab amet aga senisest kokkuhoidlikumat süsteemi. Vastasel korral vajab politsei autopargi haldamiseks tulevastel aastatel riigieelarvest lisaraha. PPA arvutas välja sellegi, et kui loobuda teenistusautode kaskokindlustamisest ja autosid ise remontima hakata, hoitaks aastas kokku 50 000 eurot. Selle raha eest saaks soetada näiteks mitusada uut teenistusrelva. Analüüsi rahandusministeeriumile esitanud ja seda teemat eile ministeeriumis arutanud amet sooviks riigieelarve seaduse muutmist esimesel võimalusel. Politsei pakutud idee kõne alla tuleku peavad otsustama sel teemal läbi rääkivad rahandusministeerium ja siseministeerium. Riigieelarveseaduse muutmine võib olla problemaatiline seetõttu, et kapitalirendile üleminek kajastuks riigieelarves laenuna ja mõjutaks selle tasakaalu.

Valga maavanem Margus Lepik on algatanud Otepää vallavolikogu esimehe Jaanus Raidali avalduse alusel uue järelevalvemenetluse selgitamaks, kas Otepää praegune vallavalitsus on legitiimne. Vallavanem Kuldar Veere sõnul on välja kujunenud olukord, kus ta on maavanema järelevalve otsuse järgi ebaseaduslikult tagandatud, kuid selle kinnitamiseks peaks volikogu selle otsuse tühistama. «Senini uut otsustusvõimelist volikogu istungit toimunud ei ole,» kirjutas Veere avalikkuse ette mitte jõudnud pöördumises vallaelanike poole. BNS

Ebolast haaratud riikides Eesti kodanikke ei ela

Narkoäri ajanud abielupaar läks pikaks ajaks vangi

Eile toimunud välisministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja terviseameti kohtumisel seoses Ebola-viiruse puhanguga LääneAafrikas nentis välisminister Urmas Paet, et Guineas, Libeerias ja Sierra Leones ei ela teadaolevalt alaliselt ühtegi Eesti kodanikku. postimees.ee

Harju maakohus mõistis eile vastavalt kaheksaks aastaks ja üheksaks kuuks ning neljaks ja pooleks aastaks vangi 38-aastase Dmitri ja tema 21-aastase abikaasa Kristiina, kes tegelesid mullu Tallinnas kuude viisi sünteetilise heroiini ehk fentanüüli müügiga. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas olete oma töökohaga rahul? Ei ole üldse rahul

Väga rahul

16%

23%

3173 vastajat

19% Pigem ei ole rahul

42% Pigem rahul

4 || EESTI || POSTIMEES, 13. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

1914–1918. Esimeses maailmasõjas osales ligikaudu 100 000 Eestimaa ja Liivimaa kubermangust mobiliseeritut, aga hukkunute arvu asjus valitseb teadmatus.

Rahvusarhiiv otsib pärast hukkumist polnud neil ka kalmu. Peale tulid aga rahva jaoks uued pöördelised sündmused oma triumfide ja tragöödiatega, nagu Vabadussõda, Eesti Vabariik, nõukogude okupatsioon, siis jälle sõda ja natside okupatsioon ning tagatipuks taas kord nõukogude okupatsioon koos küüditamistega. Ja nõnda kaduski Esimene maailmasõda ajahämusse.

nils niitra FEST14 esitlus Viking Motorsi esindussalongis. foto: martin ilustrumm

Noored ehitasid Eesti esimese elektrivormeli Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite ühismeeskond Formula Student Team Tallinn tutvustas eile Eesti esimest elektrivormelit FEST14, mida on arendatud alates 2012. aastast ja millega osaletakse tootearendusvõistlusel Formula Student. Elektrivormel on otsast lõpuni valminud tudengite mõtte- ja kätetöö tulemusena, ainsad ostetud osad on auto elektrimootor ja selle kontroller. Võrreldes sisepõlemismootoriga on jõutud väga võimsa elektrilise võidusõiduautoni, mis kiirendab 0–100 km/h 3,4 sekundiga. «Elektrivormel, mida hellitavalt kutsume Suitsupääsukeseks, osales möödunud nädalal esimest korda Baltic Openil Põltsamaal, kus omavahel võtsid mõõtu Taani, Soome, Saksamaa, Rootsi, Venemaa ja Eesti tudengimeeskonnad kokku 16 vormeliga, millest neli olid elektrivormelid,» rääkis Formula Student Team Tallinna kapten Teet Praks. «Meie elektrivormel näitas kiiruskatsetel parimaid tulemusi, kuid kahjuks pidime kestvussõidu katkestama. Võit jäi siiski koju, sest esiko-

ha saavutas meie meeskonna 2010. aasta sisepõlemismootoriga vormel, jättes selja taha Rootsi Karlstadi ülikooli ja Taani Aalborgi ülikooli meeskonnad,» võttis ta võistluse kokku. Algaval hooajal on Eesti Formula Studenti meeskonnal plaanis oma elektrivormel proovile panna ambitsioonikal Euroopa võistlusturneel: Austrias (Red Bull Ring), Ungaris (Győr) ja Itaalias (Verano). Formula Student on peamiselt tehnikateaduste tudengitele mõeldud tootearendusvõistlus, kus toimub väikese üheistmelise vormelauto projekteerimine, ehitamine, auto tutvustamine ning sellega mitmesuguste katsete läbimine ja võidusõitmine ringrajal. Formula Studenti Eesti meeskond on tegutsenud alates 2006. aastast ning selle aja jooksul on valminud kuus vormelit. Edukalt on Eestit esindatud Saksamaal, Suurbritannias, Soomes, Rootsis, Ungaris, Austrias, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Tiimi seniseks suurimaks saavutuseks on teine koht Formula SAE Michigani võidusõidul 2013. aastal. tallinncity.ee

Sadakond puud annab kevadpealinnas koha teele Järvamaal Türil jääb Pärnu– Rakvere maantee remondile ette 110 puud, mis tuleb langetada. Lisaks on vaja piirata 60 puu võra. Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp sõnas, et tegemist on riigimaantee ja maanteeameti teekaitsevööndis kasvavate puudega, mistõttu vallal suurt sõnaõigust pole. Ehitusfirma Lemminkäinen projektijuhi Margus Kirsi sõnul algab puulangetus järgmisel nädalal. Langetatud puudest saab hakkepuit, mis viiakse katlamajja. Järva Teataja

Järgmisel nädalal võetakse maha masinate taha jäävad puud. foto: tiit reinberg / järva teataja

Paraplaanide ründaja pääses karistusest postimees.ee, tallinncity.ee

LÜHIDALT

Lääne ringkonnaprokuratuur lõpetas Pärnus lendavaid paraplaane korduvalt rünnanud mehe suhtes algatatud kriminaalmenetluse, kuna ta hüvitas tekitatud kahju ja menetluseks puudub avalik huvi. Kahtlustuse järgi alustas ta rünnakuseeriat 2012. aasta mais.

Pealinn annab supiköökidele lisaraha Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul vajab Tallinnas iga päev supiköögiteenust 200 inimest. Tänavuses linnaeelarves on teenuse osutamiseks ette nähtud 105 145 eurot. Linnavalitsus kavatseb eraldada teenuse lisarahastamiseks reservfondist 8000eurot.

reporter

a h v u s a rh i i v plaanib enneolematut internetik ampaaniat Esimeses maailmasõjas osalenute väljaselgitamiseks. Sel suvel möödus Esimese maailmasõja algusest sada aastat ja tulevaks aastaks valmiv ühisloome-veebikeskkond sisaldab skaneerituna toonaseid mobiliseerimisnimekirju, mis loodetakse inimeste abiga kõigepealt ümber trükkida. Edasi saab aga iga nime juurde märkida, milline oli noorsõduri saatus. Seejuures loodab arhiiv lisaks ajalooallikatele inimeste teadmistele oma perekonnaloost ja kohaajaloost. Samuti on mõnelegi Vabadussõjas hukkunutele pühendatud mälestussambale lisatud ka ilmasõjas hukkunute nimed – kui sõdurite nimekirjad on veebi sisestatud, saab need nimed kokku viia. Samasuguse projekti on teinud Briti rahvusarhiiv, mis indekseeris inimeste abiga sõdurite päevikutes esinevaid nimesid.

Sõjas käis umbes 100 000 eestlast ja üldise kaotuste statistika järgi arvataksegi hukkunuid olevat ligikaudu kümme protsenti.

Ei mäletata Ajaloolase Tõnu Tannbergi kinnitusel on meil praegu võimatu ette kujutada, mida tundsid rindele kahurilihaks saadetud maapoisid, kes kohtusid millegagi, mida meie oleme vähemalt filmidest ja piltidelt näinud. «Seni oli sõda kahemõõtmeline – maismaal ja merel,» selgitas ta. «Nüüd lisandus õhusõda. Sellele lisaks kuulipildujad, tankid ja mürkgaasid.» Ka minu vanavanaisa Aleksander Andresson hukkus ilmasõjas. Kui tegin toimetuses väikese ringküsitluse, selgus, et sageli ei mäleta inimesed isegi seda, millesse nende vanavanaisad või vanavanavanaisad surid, rääkimata täpsemast teadmisest. Üks kolleeg mäletas küll sugulast, kes hukkus suures sõjas, aga sellega tema mälu ka piirdus. See on suuresti unustatud sõda ja need on unustatud inimesed, kes maeti harva Eestisse, pigem nimetutesse ühishaudadesse sõjaväljal. Ja ometi oli hukkunuid kaugelt rohkem kui Vabadussõjas – hinnanguliselt 10 000.

Esimene mobilisatsioon Eesti alalt toimus vana kalendri järgi 1914. aasta juuli keskel ja teenistusse võeti varem armees teeninud reservistid. Kui minu vanavanaisast poleks jäänud maha leske ja viit last, kelle kaasa pidi üksi üles kasvatama, siis ei mäletaks teda nähtavasti keegi. Mäletatakse, sest vanavanaemal oli väga raske ning kõik said aru, et midagi väga olulist on perekonnast puudu. Aga suurel osal sõtta läinutest polnud veel peret ja

Tannberg tunnistas, et juba Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis uuriti Esimest maailmasõda võrreldes näiteks Vabadussõjaga üsna tagasihoidlikult. Sõja peamist kasu Eestile võib näha selles, et seal sai karastuse meie enda ohvitserkond, kelle juhtimisel võideti ka Vabadussõda. Ning mõistagi aitasid Esimese maailmasõjaga kaasnenud segadused Eestil üleüldse iseseisvuda. Seni on teada, et sõjas käis umbes 100 000 eestlast, ja üldise kaotuste statistika järgi arvataksegi hukkunuid olevat ligikaudu kümme protsenti. «Aga need on üsna oletuslikud arvud,» lausus Tannberg. Kuidas ikkagi suudavad inimesed rahvusarhiivi uue veebiprojekti tarbeks meelde tuletada midagi, mida nad ei mäleta? «Olukord pole siiski päris lootusetu,» ütles ajaloolane. «Olen saanud ise tänavu päris huvitavat tagasisidet – näete, siin laua peal mapi sees on üks kirjavahetus. Tegelikult on inimestel alles üllatavalt palju fotosid, kirju ja muudki teavet.» Muuhulgas sai Tannberg andmed mehe kohta, kes mobiliseeriti sõtta kohe selle algul ja koju tagasi jõudis alles 1917. aasta lõpus. «See mees on kirjutanud mälestusi ja pannud lisaks kuupäevalise täpsusega kirja kogu oma sõjatee,» rääkis ajaloolane, kes loodab tulevase ühisloomekeskkonna sisuga täitmisel suurt abi ka koduloouurijatelt.

1917. aastal pärast Veebruarirevolutsiooni loodud Eesti rahvusväe

Tegevast sõjaväljalt Poolamaalt

Preisi põrgu Arvepidamine hukkunute ja kohati ka mobiliseeritute kohta kipub olema puudulik, sest Vene armee asjaajamine jättis soovida. «Esimeste sõja-aastate kohta saab mobiliseeritute hulga veel üsna täpselt teada,» lausus Tannberg. «Juba 1916. aastaga on probleeme, sest arvepidamine oli juba väga laokil.» Esimene mobilisatsioon Eesti alal toimus vana kalendri järgi 1914. aasta juuli keskel ja teenistusse võeti varem armees teeninud reservistid. Õige pea kuulutati välja ka mobilisatsioon riiklikku maakaitseväkke. Kui 1874. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus, siis rahuajal värvati üksnes noor-

Väga auustatud «Postimehe» toimetusele Tartus Palume väga Auustatud «Postimehe» toimetust meie palved tähele panna ja Teie auuväärt lehe vaimu kohta võimalust mööda maksvaks võtta. Meie Eestlased oleme siin Poolamaal võitlemas juba kümnendad kuud. Nagu nüüd vähe teame on Sakslased juba Eestimaale meie kodumaale tunginud ehk tungimas. Meie Eestlased aga peame siin Poolamaad ihu ja verega hoidma ja kaitsma kuna meie lapsed ja abikaasad, isad ja emad seal vaenlase tallata jäävad. Mispärast üleüldse see sõda ei lõppe? – Mispärast ei tehta rahu? – Juba on küllalt sõditud küllalt on võideldud! Isamaa eest on võideldud – kuna meil seda ülepää poleki. Maha sõda! – Ei enam, meie oleme tüdinenud! – Mispärast ei tehta rahu? – Maha sõda! – Maha sõda! – Maha sõda! – Paljude Poolamaal võitlejate Eestlaste nimel N.L.G. * Kirja saatja nimi ja täpne saatmisaeg pole teada. On üsna kindel, et Postimees ei saanud sellist kirja tsensuuri tingimustes avaldada.

POSTIMEES, 13. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

unustatud hingi

osa, Eesti tagavarapataljoni 1. roodu ohvitserid ja sõdurid 1917. aastal Tartus.

sõdureid. Seejuures võeti liisku, sest kõiki noori armee ikkagi ei vajanud. Pärast teenistust arvati need mehed reservi. Liisuga armeest pääsenud arvati aga maakaitseväe koosseisu. Sellele seltskonnale korraldati aeg-ajalt õppekogunemisi ja inimene oli maakaitseväe kirjas 21.–43. eluaastani. Peale nende olid sõjas mõistagi ka noored, 20-aastased kutsealused. Juba esimesel sõja-aastal mobiliseeriti Eesti alalt niisiis korralised noorsõdurid ja reservistid ning peale selle toimus kolm maakaitseväelaste mobilisatsiooni – kokku 36 000 meest. Tannbergi sõnul on esimese sõja-aasta kohta võimalik veel suuresti jälgida, kuhu mobiliseeritud mehed saadeti, aga tervikpilt puudub siingi. «1914. aastal Eestist esimeste mobilisatsioonidega võetud meestest suur osa viidi Ida-Preisimaale, kus nad üsna läbi hakiti,» lausus ta. Seoses sõja alguse meenutamisega üllitab rahvusarhiiv ka artiklikogumiku. Lisaks ilmub mälestuste, päevikute ja kirjade kogu ning Tannbergil on plaanis avaldada ka Esimest maailmasõda puudutavate fotode album koos kommentaaridega.

foto: autor tundmatu

Mis juhtus sõtta läinud sugulasega? nils niitra nils.niitra@postimees.ee

Tegin katse saada ajaloolaste nõuannete abil infot oma vanavanaisa ilmasõtta mobiliseerimise ja hukkumise kohta, ehk leiab lugejagi siit mõningaid näpunäiteid. Otseste tõendite leidmine Aleksander Andressoni mobiliseerimise kohta mul siiski ebaõnnestus, sest ta kolis Läti Ainaži valda ja Läti digitaalarhiiv on alles lapsekingades. Küll aga õnnestus Pärnumaa Laiksaare vallaarhiive ja kutsealuste nimekirju uurides teada saada, et toona veel Laiksaares elanud vanavanaisa kutsuti 1904. aastal sõjaväeteenistusse. «Kui ta võeti 1904. aastal sõjaväkke, siis teenis ta kolm aastat ja seejärel arvati reservi,» rääkis ajaloolane Tõnu Tannberg (pildil). «Reservistide mobilisatsioon oli

tõesti esimene ja on üsna kindel, et vanavanaisa ka selle mobilisatsiooniga sõjaväljale läks. Nendele anti mobilisatsioonikäsk kätte vana kalendri järgi 18. juulil, seejärel vaadati nad komisjonis üle ning siis saadeti veel kümmekonnaks päevaks koju.» Niisiis läks Aleksander Andresson sõjaväljale juba 1914. aasta esimestel augustipäevadel ja sinna ta jäigi. Meie rahvusarhiivi Saagas on aga mobiliseeritute nimekirjad toonase Eestimaa kubermangu ja Liivimaa Eesti ala kohta tegelikult juba praegu kättesaadavad: http://www.ra.ee/dgs/ explorer.php?tid=77&tbn =1&lev=yes&hash=508e 06ba891a3484a12da148d7140561. Saaga kasutamiseks peab end kõigepealt registreerima. Märksa keerulisemad on aga lood sõtta läinute edasise saatusega. Tannberg oskab soovitada üht Venemaa veebikeskkonda, kuhu on vaba-

tahtlikud sisse toksinud ka paljude Eesti- ja Liivimaalt pärit sõjameeste nimed ning saatused – nende auastme, perekonnaseisu ja kodukoha ning info kuupäevaga, millal inimene on hukkunud, haavatud või teadmata kadunud: http:// www.svrt.ru/1914/1914. htm. Siit saab hästi aimu, kui palju kutsuti tegelikult sõtta mehi, kellel oli juba perekond. Tannbergi sõnul on esimeste sõja-aastate kohta olemas hukkunute, haavatute ja teadmata kadunute nimekirjad, mida avaldati Liivimaa või Eesti kubermanguvalitsuse teataja vahel. Need andmed ongi nüüd Venemaal vähemalt osaliselt ka internetti jõudnud. Sisse trükitud Eestimaa ja Liivimaa nimekirjadest leiab siiski andmeid vaid 1914. ja osaliselt ka 1915. aasta kaotuste kohta. Hukkunu puhul on sõduri surmasaamise fakt selgelt teada, sellal kui teadmata kadunu võis ka vaenlase kätte vangi sattuda ja hiljem kodumaale

tagasi jõuda. Enamasti ei olnud siiski võimalik hukkunu surnukeha tuvastada, sõjas kasutusel olnud taparelvi arvesse võttes oli see üsna tavapärane. Tannbergi kinnitusel on ka need ametlikud nimekirjad paratamatult puudulikud. «Palju olenes sellest, kuidas oli asjaajamine korraldatud konkreetses polgus – kui polk tambiti sõja algul IdaPreisimaal läbi ja kaks kolmandikku oli läinud, siis vaevalt et nende esimene eesmärk oli hukkunud üles tähendada.» Ülalnimetatud Vene veebileht on üks vähestest, mis annab mingigi internetis lihtsasti kättesaadava ülevaate ilmasõjas hukkunud, haavatud ja teadmata kadunutest. Kui tahta põhjalikumaks minna, tuleks tuhnida polkude Venemaal asuvates arhiivides, aga paljude polkude arhiivid on Tannbergi kinnitusel säilinud katkendlikult. Venemaa riiklik sõjaajaloo arhiiv on lubanud teha sõjas hukkunute andmed veebis kättesaadavaks.

6 || TALLINN || POSTIMEES, 13. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Tulekahju järel vajas neli päästjat ülekoormuse, kuumuse ja vedelikupuuduse tõttu fotod: martin ilustrumm abi. Õnneks oli nendega kõik siiski korras.

Kõige ägedam oli põleng kella kolme ajal öösel, mil päästjad arvestasid võimalusega, et hoone kolmas korrus põleb täielikult maha.

Sündmuskohal tegutses kümme päästemeeskonda ehk kogu pealinna päästeressurss, lisaks olid kohal päästemeeskonnad Muugalt ja Keilast.

Kuna tule teekonnale jäi palju hästi süttivat ja põlevat kangast, sitsi, pitse, plastmassist nööpe ning muud seesugust kaupa, levis tuli väga kiiresti.

Põlengujärgsel hommikul olid paljud hoones töötavad inimesed maja juurde kogunenud. Mõni neist oli seal viibinud öö läbi ning kritiseeris päästjate tööd.

LEEGIMÖLL. Tallinna kesklinna büroohoone põlengu kustutamine tekitas hoones töötavate inimeste sõnul küsitavusi.

Tulekahju kustutati üle kümne tunni meribel sinikalda reporter

öl vastu eilset teatas möödakäija häirekeskusele tulekahjust Tallinna kesklinnas. Selle, kõige kõrgema väljasõiduastmega teate peale sõitis sündmuskohale kümme päästemeeskonda. Hoone põles lahtise leegiga. Kohale saabunud päästjad tegid kindlaks, et tules on kahetiivalise büroohoone kolmas korrus ning ka hoone katusel on intensiivne põlemine. Kolmandal korrusel asus kanga-

ladu, mida mööda tuli kiiresti edasi liikus. Tule levikule piiri panemist takistasid hoone keeruline planeering ning kuumus ja suits. Kustutustöid juhtinud Põhja päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja Andres Mumma sõnul tuleb nii suuri tulekahjusid ette kord aastas. Sellegipoolest ei oleks nad hätta jäänud, kui samal ajal oleks juhtunud teinegi suurem õnnetus. «Selline stsenaarium on meil korduvalt läbi töötatud ja olime selleks valmis. Me ei saa lubada olukorda, kui Tallinn jääb ühegi päästeautota,» rääkis Mumma. Tulekahju järel käis neli päästjat tervisekontrollis, neist kaks vajas Põhja-Eesti regionaalhaiglas abi. Mumma sõnul oli päästjatega kõik korras ning ka haiglas käinud mehed pää-

sesid koju. Tema sõnul ei juhtu just sageli, et päästja vajab pärast tulekahju meditsiinilist järelevalvet. Kustutustööd kestsid üle kümne tunni, hoones töötavad inimesed pääsesid sinna taas sisse eile lõuna ajal. Nende seas oli ka üks Kangadžungli poe müüja, kes veel esmaspäeval samal ajal tööl oli. «Kohutav, mul ei tule sõnagi suust. Kõik on vingu täis, kõik ujub, kangas ujub, kogu kaup on rikutud,» kirjeldas ta ruumides valitsevat olukorda. Teine Kangadžungli töötaja rääkis, et jõudis sündmuskohale pea kohe pärast väljakutset, et avada päästjatele uksed. Päästjate tööga ta aga rahule ei jäänud, sest kustutamisega alustamine võttis tema sõnul eriti kaua aega. «Seisime vihma käes ja vaatasime, kuidas

hoone põleb,» kirjeldas ta eelnenud öö õudust. Kangadžungli töötaja sõnul oli päästjatel probleeme veesurvega. «Tõstsid mehe korviga üles, voolik rippus, vett ainult tilkus,» kirjeldas ta olukorda oma vaatevinklist. Ka Kangadžungli personali- ja turundusjuhi Kristy Sammuli kinnitusel oli veesurvega probleem. Ta toonitas, et ei taha küll kritiseerida teiste tööd, mida ta väga hästi ei tunne, kuid toimunu oli siiski veider. «Kui tulime siia, siis mingil põhjusel said kustutada ainult kaks autot,» rääkis Sammul, kes jõudis sündmuskohale kella poole ühe ajal öösel. Tema sõnul väitsid päästjad, et üks auto sai katuseharja tõttu viga, aga tegelikult oli näha, et juba tõstuki üles tõusmise ajal ei olnud veesurvet.

Mumma sõnul aga ei vasta see tõele. «Meil oli küll alguses probleeme ligipääsuga tulekahju asukohale, kuid veesurvega ei olnud mitte mingisugust probleemi. Tallinnas on päästjate seisukohast vaadates väga super veevarustus,» lausus ta. Mumma kinnitas, et päästeameti varustus on heal tasemel ja tulekahju ajal ei tundnud päästjad puudust mitte millestki. Ometigi pidi ta tõdema, et peale Tallinna kahe tõstukmehhanismi tuli Pärnust kohale tellida autoredel, et tuld väljastpoolt summutada. Eile oli tulekahju tekkepõhjuse kohta vara midagi oletada. Mumma sõnul võtab juhtunu uurimine tõenäoliselt aega, kuna häving seal on totaalne. Kinnistu omaniku OÜ He-

licom juhatuse liige Olav Järve ütles, et hoone oli kindlustatud ning seda hakatakse taastama. Kuna tema sõnul on meedia vahendusel jäänud kõlama ebatäpsusi, pidas ta oluliseks lisada, et Kunderi 8a kinnistul asuvate hoonete ja ruumide vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele on pidevalt ja perioodiliselt kontrollitud. «Viimane ATSi (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem – toim) kontroll viidi spetsialistide poolt läbi alles hiljuti ning kõik vajalikud süsteemid olid töökorras,» lausus Järve.

Kood avab fotogalerii.

POSTIMEES, 13. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

SISSEVEOKEELD. Pangad ja kaubandusketid ulatavad Venemaa sanktsioonikiusu alla langenud Eesti põllumeestele ja toidutootjatele abikäe.

Padar kutsus pankureid ja kaupmehi tootjatele appi andres reimer majandusajakirjanik

õllumajandusminister Ivari Padar teatas eile, et alustab lähiajal pankade ja kaubanduskettidega läbirääkimisi, et need leevendaksid Venemaa kehtestatud toiduainete sisseveo keelu tõttu kannatavatele Eesti tootjatele äritingimusi. «Pankadel on võimalik anda tootmisesse investeerinud ettevõtetele maksepuhkust,» ütles Padar eile. «Kaubanduskettidele, kes nüüd tulevad kodumaisele tootjale appi, ennustan ma Eestis pikka iga,» lisas ta. Kui piima hind langeb allapoole kriitilist taset, ei suuda ekspordi suurendamiseks laenu abil tootmisliine soetanud ettevõtjad pankadele raha graafiku järgi tagasi maksta. Suurim oht pole mitte kahju, mida saadakse Venemaa poolt tagasi lükatud kaubasaadetiste tõttu, vaid toiduainete ootamatu ülejääk kogu Euroopas. See võib viia ülepakkumiseni ja hindade järsu languseni – Venemaa kehtestas ju embargo kogu Euroopa Liidu toidutoodangule. Pangad ja kaubandusketid kinnitasid eile ilma ministriga läbirääkimisi pidamata, et soovivad anda oma panuse, sest mõistavad põllumajanduse ja toiduainetööstuse keerulist olukorda. «Julgustan meie kliente, et oleme vajadusel valmis neile pakkuma maksepuhkusi, graafikumuudatusi ja ka täiendavaid laenusid käibevahenditeks,» ütles Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus. «Oleme kontaktis olnud Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindajatega, kes on avaldanud valmisolekut abistada meid omapoolsete tagatistega,» lisas ta. Ehkki Swedbank ennustab kriisi lahenemist juba aasta jooksul, manitseb ta põllumehi hoiduma kergemeelsetest kulutustest. «Soovitame põllumeestel hoolega kaaluda, kas põllumaa ost kõrge hinnaga tasub ennast rahaliselt ära või peaks iga investeeringu hind lähtuma tootlikkusest,» rääkis Annus ja lisas: «Soovime vältida olukordi, kus põllumees tahab ühelt poolt madala likviidsuse tõttu maksepuhkust, aga teiselt poolt teeb samal ajal mitte nii hädavajalikke investeeringuid.»

Danske Banki hinnangul ei suuda ei Euroopa Liit ega Venemaa pikalt kaubandussõja üha süvenevat negatiivset mõju taluda ning 1–3 kuu jooksul lõpetab esmalt EL Venemaa sanktsioneerimise, millele järgneb samasugune samm Venemaa poolt. Danske Banki majandusanalüütikute hinnangul on kaubandussõja mõlemal osapoolel liiga palju kaotada, eriti juhul, kui konflikti kaasatakse omavahelised energialepingud. Vene energiatarnete katkemist ning nafta ja maagaasi hindade järsku tõusu analüütikud ei usu. Euroopa suurte riikide majandus Ukraina kriisi tõttu Danske Banki analüüsi järgi oluliselt ei kannata, Põhjamaades saab suurima löögi Soome, mille majandus peaks käesoleval aastal kahanema 0,2 protsenti. Majandus24

Eesti alustas tuulikueksporti Augusti alguses püstitati Soome Turu lähedale esimene Eestis toodetud väiketuulik, tehes Eestist sellega tuulikuid eksportiva riigi. Aurasse kerkis 30-meetrine, hüdrauliliselt langetatava mastiga ja 20-kilovatine TUGE 20 tuulik, mille tootis täielikult Eestis AS Konesko. Ettevõte hakkas kodudele ja väikeettevõtetele mõeldud mikro- ja väiketuulikuid arendama 2009. aastal ning alustas tootmist kolm aastat hiljem. PM

OMX TALLINN

768,65 ▼ –0,11%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 13 9 6 3 0

X 2013

Eile pidas põllumajandusminister Ivari Padar Vene sanktsioonide tõttu toiduainetööstuste, põllumeeste ja kalurite esinfoto: jaanus lensment dajatega põllumajandusministeeriumis erakorralise nõupidamise.

Ees seisab küll toiduainete hinna langus, kuid hinnad liiguvad õige pea tagasi endisele tasemele. «Venemaa ei suuda 40 protsenti toiduaineid ise toota ja kuskilt pole ka sellist kogust lihtsalt ära osta,» selgitas Annus. «Maailm toimib täna nagu ühendatud anumad: kui kuskilt liigub kogus ära, siis tuleb see asemele sealt, kus seda on rohkem,» lisas Annus. Eesti kapitalile kuuluv Selveri kaubanduskett rõhutas, et on alati Eesti toidu eest seisnud ja neil on praegugi käimas eestimaise toote eelistamise kampaania. «Loomulikult on kohalikud tootjad oodatud meiega kohtuma ja kindlasti oleme huvitatud ka nendest kaupadest, mis on seni läinud vaid ekspordiks ja pole Eestis letile jõud-

nudki,» ütles Selveri juht Kristi Lomp. «Meie otsused ja valikud lähtuvad eelkõige kliendist, mitte poliitikast,» sõnas ta. Rimi kaubanduskett pole Venemaa embargo jõustumisest alates toiduainekaubanduses suuri muutusi täheldanud. «Eesti tootjad ei ole meie poole veel kriitilise olukorra lahendamise eesmärgil pöördunud, küll aga on nii mõnigi juba võtnud ühendust, et aru pidada,» rääkis Rimi Eesti Food ASi ostujuht Margus Amor. «Rimi Eesti on kindlasti valmis aitama leida kodumaisele toodangule väljundit. Mingil määral kindlasti elavneb ka piiriäärsete alade kaubandus, sest idanaabrid on Eesti kvaliteetsetest toidukaupadest alati lugu pidanud,» ütles ta. Ülepakkumine võib Amori

kinnitusel tuua lühiajalisi soodushindu, kuid tootjad ja töötlejad leiavad varsti uued turud. Samas võivad Eestis kallineda Venemaalt ja Ukrainast pärit kaubad või Venemaad läbivad kaubad – näiteks melonid, arbuusid ja viinamarjad. Soomlastele kuuluv kaubanduskett Prisma väitis, et pakub juba praegu oma kauplustes suurimat valikut eestimaiseid tooteid ning on valmis kilentide nõudel nende osa suurendama. «Näeme aga, et küsimus pole niivõrd jaeketi kuivõrd klientide eelistustes,» lausus Prisma Peremarketi tegevjuht Janne Lihavainen. «Kui klientide soov on Prisma kaupluste valikus näha veel suuremat eestimaise kauba valikut, siis meie töö on kliendi ootustele vastu tulla,» lisas Lihavainen.

Euroopa Komisjon toetab virsiku- ja nektariinikasvatajaid Euroopa Komisjon tutvustas eile erakorralisi toetusmeetmeid Euroopa Liidu virsiku- ja nektariinikasvatajatele, kes said topeltlöögi ebasoodsatest ilmastikutingimustest ja Venemaa ekspordikeelust. Seni kompenseerib Eu-

Danske: EL lõpetab ühe kuni kolme kuuga sanktsioonid

roopa Liit tootjaorganisatsioonidesse kuuluvatele tootjatele toodangust viie protsendi tasuta jagamise, ettepanek on tõsta see protsent kümnele. Lisaks toetatakse organisatsioonidesse mitte kuuluvaid tootjaid, kellele Euroopa Liit maksab 50 protsenti

toodangu tasuta jagamise toetusest. Nii saavad toetust ka väiketootjad. Lisaks jagatakse tootjatele raha suuremateks turunduskulutusteks. Toetusmeetmed kinnitatakse lähinädalatel, kuid need hakkavad kehtima tagasiulatuvalt juba alates

tänasest. Meetmete vajalikkuse üle arutleti juba eelmisel nädalal, Venemaa kehtestatud sanktsioonid aga kinnitasid veelgi toetuste vajalikkust. Peamised virsiku- ja nektariinikasvatajad Euroopa Liidus on Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja

Kreeka. Kevadel ja suve hakul olid puuviljade küpsemiseks soodsad ilmastikutingimused, mis tähendas, et hooaja hakul oli puuvilju tavapärasest rohkem, samal ajal vähenes tarbimine jahedamatel ja niiskematel suvekuudel. Majandus24

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,94 ▼ -1,57%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,030 0,00 Baltika 0,500 -1,96 Ekspress Grupp 1,070 0,00 Harju Elekter 2,620 0,38 Merko Ehitus 7,260 0,00 Nordecon 1,020 0,00 Olympic Group 1,940 -0,51 Premia Foods 0,690 0,00 Silvano Fashion 1,680 0,00 Skano Group 1,000 3,09 Tallink Grupp 0,666 1,22 Tln Kaubamaja 4,970 -1,78 Tallinna Vesi 12,80 -0,78 Järvevana 0,831 0,12 Pro Kapital Grupp 2,500 0,00 Trigon Property 0,444 0,00

12.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,440 -0,26 Hiina jüaan 8,217 -0,26 Jaapani jeen 136,490 -0,17 Kanada dollar 1,461 -0,33 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,242 -0,44 Poola zlott 4,206 0,16 Rootsi kroon 9,181 -0,13 Rumeenia leu 4,437 -0,02 Šveitsi frank 1,213 0,03 Suurbritannia nael 0,795 -0,26 Taani kroon 7,455 -0,00 Tšehhi kroon 27,845 -0,03 Ungari forint 314,440 0,24 USA dollar 1,334 -0,30 Venemaa rubla 48,238 -0,12

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 13. AUGUST 2014

Hispaanias suri eile Ebolasse Libeeriast evakueeritud hispaanlasest preester Miguel Pajares. 75-aastane Pajares nakatus viirusega Saint Josephi haiglas Libeeria pealinnas Monrovias, kus ta töötas haiguse käes vaevlevate patsientidega. Haiglatöötajate seas on see juba neljas Ebolaga seotud surmajuhtum. Pajarest raviti Madridi haiglas uue USA katsetamisfaasis oleva seerumiga ZMapp. Ühendriigid andsid üleeile õhtu heakskiidu katsejärgus ravimi kasutamiseks võitluseks Ebola-epideemiaga Lääne-Aafrikas. BNS

17 600

noort inimest lahkus mullu Leedust. Statistikaameti teatel naasis neist 8800.

USA tegi rünnaku Iraagi islamistide suurtükipesale USA mehitamata luurelennuk ründas ja hävitas islamistide suurtükipesa Iraagi põhjaosas, teatasid eile USA armeeametnikud. USA keskväejuhatus ütles lühiteates, et droon ründas suurtükipesa, mis hoidis tule alla kurdi pešmergavõitlejaid, kes kaitsesid Sinjari piirkonnast evakueeruda püüdvaid tsiviilisikuid.Täpsemat teavet rünnaku kohta ei antud. BNS

Putin teeb töövisiidi Krimmi Vene president Vladimir Putin teeb tänasest homseni kestva töövisiidi Krimmi, teatas riigipea pressiteenistus. Täna juhib Putin Sevastopolis Venemaa julgeolekunõukogu operatiivistungit. Homme kohtub ta riigiduuma fraktsioonide liikmetega, et arutada saadikute kohtumisel rahvaga üles kerkinud aktuaalseid küsimusi, muu hulgas ka Krimmis. Kohtumisel osalevad ka peaminister Dmitri Medvedev, riigiduuma spiiker Sergei Narõškin ning mitme ministeeriumi juhid. BNS

UKRAINA KRIIS. Osa eksperte arvab, et kolonni võidakse kasutada hoopis separatistide minematoimetamiseks.

Vene humanitaarabi kui Trooja hobune indrek lepik reporter

enemaa saatis eile Moskva oblastist teele pea 300 valget KAMAZi, mille koormaks väidetavalt 2000 tonni abitarbeid. Nädalavahetusel teatas Ukraina valitsus, et on korra juba samasuguseks humanitaarkonvoiks maskeerunud Vene väed piiril kinni pidanud. Paaripäevasele retkele suundunud uue konvoi koorem lubati küll vastu võtta, kuid veokeid endid mitte. Ukraina presidendikantselei sõnul on nad nõus laadungi piiripunktis ümber tõstma, misjärel viiks selle edasi juba Punase Risti Ukraina haru. Moskva teatas aga, et kolonn ületab piiri Belgorodi oblastist ning jätkab teed Luganski ja Donektski poole Rahvusvahelise Punase Risti (ICRC) egiidi all. ICRC on kinnitanud, et neil ei ole Venemaa missioonist ega koorma sisust mitte mingit ülevaadet, kuid see pole takistanud vene-

lasi oma veokitel Punase Risti embleeme kasutamast. Nii Ukraina valitsus kui ka mitu läänepartnerit on hoiatanud, et Venemaa võib kasutada humanitaarmissiooni riiki sissetungimiseks. Mõnede juttude järgi võidakse kolonni aga kasutada nn separatistide «koju toomiseks», kuivõrd valitsusväed on juba Donetski Luganskist ära lõiganud ja sisse piiranud. Viimasel nädalal on korduvalt juhitud tähelepanu asjaolule, et Ukraina idapiiri taga on seatud lahinguvalmis mitukümmend tuhat Vene sõdurit, online-ajakiri The Interpreter aga väidab, et vägesid on koondatud ka Valgevenes, mis piirneb Ukrainaga põhjas. Samasugused, küll vaid osaliselt valget värvi KAMAZid seisavad juba ka piiri ääres. Nende juures on nähtud hulgaliselt sõjatehnikat, muu hulgas kõrgtasemelist õhutõrjesüsteemi S-300. Ukraina võib küll lubada, et ei lase tehnikat üle piiri, kuid märkimisväärne osa sellest on nn Luganski rahvavabariigi kontrolli all, mistõttu pole venelaste sissetung välistatud. Samasuguse stsenaariumi järgi sisenes Vene sõjavägi

kuue aasta eest Gruusiasse. Autonoomset Abhaasiat ja LõunaOsseetiat toetanud ja relvastanud Venemaa süüdistas sama aasta kevadel Gruusiat sõjaõhutamises, õigustades sellega oma vägede koondamist. Seejuures oli Venemaal 1990. aastate alguse konfliktidest saadik sealses piirkonnas arvukalt rahuvalvajaid. Suve jooksul korraldasid nii Gruusia kui ka Venemaa sealkandis sõjaväeõppusi, kuid selle asemel, et baasidesse naasta, jäid Vene väed pärast õppuste lõppu piiri äärde pidama. Samal ajal relvastati aktiivselt LõunaOsseetiat. Esimene tulevahetus puhkes juba enne 8. augusti sõda, kui osseedid ja grusiinid teineteist mürsutulega kostitasid. Konflikt ägenes aga just tol augustikuu päeval. Kui grusiinid Lõuna-Osseetiasse sisenesid, ootasid neid juba ees Vene väed, kes asusid endi sõnul tsiviilelanikke ja rahuvalvajaid kaitsma. Kuigi Gruusia vägesid saa-

ICRC on kinnitanud, et neil ei ole Venemaa missioonist ega koorma sisust mitte mingit ülevaadet.

tis esialgu edu, sunniti nad kiiresti taanduma ning hoopis venelased asusid rünnakule. Okupeeritud linnades takistati muu hulgas igasuguse humanitaarabi andmist ning mitmed osseetidest sõdurid hakkasid kohalikke ärisid ja kodusid rüüstama. Pärast viiepäevast sõda sõlmisid Gruusia ja Venemaa rahulepingu, mille üheks tingimuseks oli Vene vägede taandumine oma algsetele positsioonidele. Sama aasta septembris kinnitas aga toonane Vene president Dmitri Medvedev, et tule-

Kiiev: Donetski ja Luganski tagasisaamine võtab aega Ida-Ukrainas sõjalises operatsioonis osaleva Aasovi pataljoni komandör prognoosib, et kontrolli saavutamiseks Donetski ja Luganski üle kulub mitu nädalat. «Mis puutub linnade tagasivallutamisse, siis olen kindel, et see on ülimalt raske ja valus ettevõtmine ning mingite tähtpäevadega, näiteks iseseisvuspäevaga, ei saa seda kuidagi ajastada,» ütles pataljoniülem Andri Beletski üleeile Kiievis pressikonverentsil, vastates küsimusele, millal Ukraina armee Donetski ja Luganski tagasi vallutab. Ta lisas, et selleks kulub vähemalt mitu nädalat. Beletski hinnangul on tegemist väga keerulise sõjalise operatsiooniga ning tsiviilisikute evakueerimiseks tuleb luua humanitaarkoridore. «Miljoni elanikuga linna vallutamine on 20.–21. sajandi kõige keerulisem üldväeoperatsioon. Ma arvan, et me teeme selle ära, kuid kiiresti see ei juhtu,» ütles ta. Eile hommikul sai Donetskis viga seitse tsiviilisikut, keda olid tabanud kuulid või mürsukillud. Kõik ohvrid toimetati haiglasse. Luganski elanikel pole praegu juurdepääsu toidule, elektrile, joogiveele või sideteenustele, teatasid eile linnavõimud. Olukord linnas on viimased kümme päeva olnud kriitiline. «Oblastikeskusel pole voolu, vett või sideteenuseid. Ena-

Ukraina terroritõrjeoperatsioon Ukraina valitsusväed on idas jõudsalt tunginud, kuid Luganski ja Donetski linnade vallutamiseks võib kuluda veel nädalaid.

Luganski oblast U K R A I N A

Lugansk

Ukraina vägede rünnak separatistide käes olev ala

Donetsk

Donetski oblast

VENEMAA

Hispaania preester suri Ebolasse

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Kiiev

U KR AI NA Harkiv

Krimm

mik maja pidamisi on elektrita olnud peaaegu kolm nädalat. Terve linna elektriga varustamine katkes 3. augustil,» teatas Luganski linnavõimude kõneisik Interfaxile. «Luga n sk isse jä ä nud 250 000 inimest peavad elama lõpmatute relvakokkupõrgete keskel ilma elektri ja veeta. Pikka aega pole makstud välja ka palku, pensione ega sotsiaaltoetusi,» lisas ta. Ka on inimestel probleeme prügiveoga, kuid linnavõimude sõnul jätkavad tänavakoristajad õhurünnakute vahel tööd. Enamik poode on linnas suletud ning osta saab vaid leiba, piima ja muid esmaseid toidukaupu. Ukraina julgeoleku- ja kait-

senõukogu kõneisik Andri Lõssenko ütles üleeile teabetunnis, et riigi idaosas käivat jõuoperatsiooni ei peatata ning rahumeelsetel elanikel on parem Donetskist ja Luganskist lahkuda. 29. juulist alates on Luganskist humanitaarkoridori kaudu põgenenud 5750 inimest. IdaUkrainas on konflikti eest kodudest põgenenud vähemalt 285 000 inimest, ütles ÜRO eelmisel nädalal ja hoiatas, et lahingute ägenemine võib tuua kaasa massilise väljarände. Mai algusest alates on IdaUkrainas surma saanud 568 valitsusvägede sõdurit ja vigastada 2120. ÜRO andmetel on piirkonnas kokku surma saanud üle 1100 inimese. AFP/INTERFAX/BNS/PM

POSTIMEES, 13. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Punane Rist ei tee koostööd relvajõududega

nevalt kahepoolsetest kokkulepetest nii Abhaasia kui ka Lõuna-Osseetiaga jäävad Vene väed piirkondi Gruusia võimaliku agressiooni eest kaitsma. Selline külmutatud konflikt saavutati ka 1990. alguses Moldovas, mille idaosas paiknev tunnustamata Transnistria vabariik Vene vägede abiga faktilise iseseisvuse saavutas. Dnepri jõe idakaldal paiknev riik oli juba 1950. aastatest Vene 14. armee kontrolli all ning sarnaselt Gruusiaga kirjutas Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin ka Moldovasse rahvuslikud

pinged sisse, kui varemalt Ukrainale kuulunud venelaste ja ukrainlastega asustatud ala Moldova NSVga liitis. Kui Moldova end Nõukogude Liidu lagunedes iseseisvaks kuulutas ning hakkas arutama võimalikku liitu Rumeeniaga, asusid Dnepri idakalda elanikud tegutsema. 40 protsenti Moldova SKTst tootnud piirkond ei nõustunud moldova keele ja kasvava rahvuslusega ning kuulutas end samuti iseseisvaks. Etniliste venelaste kaitseks välja astunud 14. armee hoidis noore isehaka-

nud riigi iseseisvust, mis püsib tänaseni. Siiani on riigi territooriumil ka 1200-pealine Vene sõjaväe kontingent. Erinevalt Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast ei tunnusta aga Vene Föderatsioon rahvusvaheliselt riigi iseseisvust. Samuti on tagasi lükatud Transnistria soov sarnaselt Krimmiga föderatsiooniga liituda. Nii Gruusia kui ka Moldova puhul kasutatakse status quo’d riikide läände pürgimise torpedeerimiseks. Sama eesmärk on olnud ka Ukrainas – näidata riiki haldussuutmatuna, või-

metuna oma elanikke kaitsma. Analüütikute sõnul oleks Vene presidendil Vladimir Putinil praegu viimane võimalus konflikti sekkuda. Nn separatistid hakkavad valitsusvägedele alla jääma ning mitu isehakanud riigijuhti on oma valitsemisalalt põgenenud. Sõjalise sekkumise ohtu suurendab ka otsus saata humanitaarkonvoi teele just Moskva oblasti sõjaväebaasist, mitte lähedal asuvast Rostovist.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Vene humanitaarabikonvoi eile Jeletsi lähedal teel Ukraina poole. foto:reuters/ scanpix

Venemaa on sihikindlalt levitanud valeinformatsiooni, justkui oleks nüüd juba Harkivi oblasti poole suunduv humanitaarkonvoi Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega (ICRC) koordineeritud ettevõtmine. Organisatsioon on seda eitanud, viidates ka asjaolule, et tal pole mingit ülevaadet pea 300st teele saadetud KAMAZi koormast. ICRC on pealegi varem kinnitanud, et ei nõustu humanitaarmissioonidega, mida eskordib ühegi riigi sõjavägi. Sellist poliitikat on järgitud organisatsiooni loomisest saati. ICRC sõnul on seesugune huvide konflikti oht suurenenud pärast külma sõda, kui riikide relvajõud hakkasid peale otsese sõjategevuse rohkem ka humanitaarküsimustega tegelema. Kuigi tegu on näiliselt tervitatava arenguga, sisaldab selline suund paradokse, mis sõjaliste ja humanitaarsete eesmärkide vahel tahtmatult tekivad. ICRC sõnul peavad humanitaarmissioonid olema erapooletud, mistõttu ei saa need silmas pidada ei poliitilisi ega militaarseid eesmärke. See eeldab aga kindlate reeglite järgimist: eelkõige tuleb vältida diskrimi-

neerimist sõjaohvrite rahvuse või muu eristava tunnuse alusel. Üks tähtis komponent ICRC erapooletus töös on ka takistada organisatsiooni sümboolika kuritarvitamist. Embleemi kasutamine on Genfi konventsioonis ja selle lisaprotokollides rangelt sätestatud. Valgele taustale paigutatud rist – mis teistes kultuuriruumides võib võtta ka poolkuu või rombi kuju – peab olema selgelt eristatav ja seda tohib kanda ainult meditsiinipersonali varustusel või rõivastel. Kui rahuajal võivad riiklikud Punase Risti ja Poolkuu seltsid embleeme kasutada enese identifitseerimiseks rahvusvahelise liikumise osana ehk sisuliselt kasutada seda logona, siis sõjaajal võivad embleemi kanda vaid relvajõudude meditsiinipersonal ning sellega seotud asutused ja mootorsõidukid. Embleemi kandva personali, sõiduki või maja sihilik ründamine on rahvusvahelise õiguse alusel karistatav sõjakuriteona. Mündi teise küljena ei tohi aga vastavalt märgistatud tehnikat kasutada sõjavarustuse kaitseks ja need üksused ise ei tohi ette võtta sõjalisi operatsioone. Indrek Lepik

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 13. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Tarvis on nutikaid ideid ja uusi lahendusi, kuidas Eesti rahva ammu sõnastatud eesmärgid saavutada, leiab IRLi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder. Ulmeliste uute eesmärkide otsimine on tema arvates pigem asendustegevus.

Eesti riigi seitse sihti

ageli kurdetakse, et poliitikud ei sõnasta uusi riiklikke eesmärke. Varasemad eesmärgid, mis olid seotud omariikluse taastamisega, on saavutatud; kuhu edasi, kompass justkui puuduks. Riigi taastamine ühendas rahvast emotsionaalselt ja ümberkorraldused olid märgatavad, hilisem elu aga hoopis argisem. Ühiskonnad muutuvad arengu käigus keerulisemaks. Väikeste riikide võimalus on paindlikkus, millest ei tohi aga kujuneda lühiajalistele sihtidele tuginev areng, kus «unustatakse» strateegilised eesmärgid. Ühe riigi ja rahva tõelised eesmärgid ongi püsivad, lausa ajatud ning nende saavutamine katkematu ja kohati isegi rutiinne tegevus. Eesmärgid on meil ammu sõnastatud. Esiteks, omariikluse arendamine. See tähendab julgeoleku tagamist. Eesti riigil on mõtet vaid siis, kui see lähtub rahvuslikest eesmärkidest. Majandusliku projektina ei ole Eesti kasumlik ettevõtmine. Väikese ja piiratud ressurssidega riigina saame tegeleda ainult oluliste asjadega. Parlamentaarne riik eeldab tugevatele erakondadele toetuvat parlamenti. See nõuab pädevuste dubleerimist erakondades, parlamendis ja valitsuses. Eesti piiratud inim- ja raharessurss seda ei võimalda. Nõrkadest erakondadest koosnev õhuke parlament tugevaks rahvaesinduseks kujuneda ei saa. Kuna valitsuseta riiki korraldada võimalik ei ole, siis ongi meil sisuliselt täitevvõimukeskne riik. Väikeriigi püüd kopeerida suuremate riikide ülesehitust lõpeb pankrotiga. Peame leidma endale sobiva säästliku lahenduse.

eiseks, demograafiline areng. Rahvas koosneb inimestest ja kui lapsi ei sünni, siis pole ka rahvast ning vajadus oma riigi järele kaob. President ütles oma aastapäevakõnes, et igasse Eesti perre ei hakka sündima nelja-viit last, ning majandusekspert Heido Vitsuri arvates pole ka kaks või kolm last tõenäoline. President lisas, et ainus viis Eesti püsimajäämist ilma massilise sisserändeta kindlustada on töötada kauem, aga mina ei usu, et mudel «sünnitame järjest vähem, töötame järjest kauem» oleks Eesti pääsemistee. Nii nagu riigi korraldamisel ei tohi unustada strateegilisi eesmärke, ei tohiks me indiviidi tasandil kaugeneda püsiväärtustest – perekonnast ja lastest. Ainult iseendale elamine ja peremudel «üks laps

peres ilma õdede ja vendadeta» on nukker ning pole kestlik. Lasteta «õnn» ja heaolu on lühiajaline. Lastega perekond on vajalik iseenda arenguks ja oma lähedaste rõõmuks. See ei ole pärisorjus ega eesti soo tõuloomaks olemine, nagu «moodsa» ja viljatu elulaadi kummardajad kuulutavad. Selge on aga see, et mida väiksemaks eestlaste rahvaarv kidub, seda keerulisemaks läheb riigi pidamine. Kolmandaks eesti keele ja kultuuri hoidmine. Arusaam, et kultuuri kannavad edasi maal, raamat ja film, on ekslik. Kultuuri kannavad edasi elavad inimesed – kirjanik, helilooja, pillimees, lugeja, vaataja, kuulaja. Kui pole lauljat ega kuulajat, siis pole ka laulul mõtet. Rahvus on rohkem kultuuriline kui bioloogiline nähtus ja eesti kultuuri edasikandjateks on inimesed, kes räägivad, kirjutavad, laulavad ja mõtlevad eesti keeles.

jaloost teame, et rahvakultuurid sünnivad maal ja surevad linnas, seepärast peame vältima kultuurielu liigset tsentraliseerimist. Valus on vaadata riiklike «kultuurimausoleumide» rajamist. Kogume oma kultuuri kokku, et seda siis kontsentreeritud kujul turistidele maha müüa. Eesti elu tsentraliseerimine pole juba ammu ainult poliitikute pärusmaa, rohkemgi puudutab see äri-, kultuuri- ja spordirahvast. Võimu tsentraliseerimisest räägitakse aastaid, vaimu tsentraliseerimist märkavad vähesed. Neljandaks, rahva heaolu kasv. Selle aluseks on inimeste majandusliku olukorra paranemine. Aga heaolu kätkeb endas ka haridust, tervist ja muid tegureid ning eeldab jõukohast elu ja selle tulemuseks ei tohi olla mugandumine. Elame praegu selgelt tuleviku arvel: Eesti riigieelarve on defitsiidis, poole eelarve kulutustest moodustab sotsiaalministeeriumi valitsemisala, pensionifond on miinuses, riigi investeerimispoliitika toetub peamiselt Euroopa Liidu vahenditele, omavalitsused kulutavad üle oma võimete, tööjõuturg vananeb ja lapsi sünnib vähe. Riigi rahandusega on asjad halvasti. Lisaks riigi kulutuste struktuuri muudatustele vajame ka maksupoliitika ümbermõtestamist. Oleme ehitanud maapiirkondadesse kultuurimaju, koole, spordirajatisi, raamatukogusid ja vaba aja keskusi, mille ülalpidamiseks ei jätku inimesi/lapsi ega raha, samas püstitame riiklikke suurehitisi suurematesse keskustesse, mil-

le ülalpidamine eeldab veelgi suuremat inimeste koondumist. Me justkui ei taju oma riigi tegelikku väiksust ja võimalusi. Otsetoetused pankadele ehk pensioni teise samba maksed riigieelarvest ja töötajate taskust ligikaudu 400 miljonit eurot aastas on üks taasiseseisvunud Eesti suuremaid rumalusi. Maksumaksjate raha kohustuslik tuulutamine igasugustes fondides suurendab tuleviku arvel elamist, kui jätame praegu tegemata õiged investeeringud ning loodame päästvale imele võõrast raha pööritavatelt fondidelt. Esimene pensionisammas peaks olema solidaarsem, teine tuleb muuta vabatahtlikuks ning anda tööealisele elanikkonnale suurem vabadus ja vastutus oma pensionipõlve kindlustamisel. Ka odavale tööjõule toetunud Eesti ettevõtluse edulugu ja madalapalgaliste maksustamine praegusel kujul on pöördumatu minevik. Hirmkallite templite ehitamise asemel tuleb Euroopa Liidu ja riiklikke investeeringuid kasutada eelkõige majanduses – tootlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtluskeskkonda toetava infrastruktuuri arendamiseks. Viiendaks, lõimumine. Eesti keeleruum ei haara kogu Eestit. Liiga palju on inimesi, kes ei oska eesti keelt ja elavad teises inforuumis. Keeleline lõimumine on aga igasuguse lõimumise alus. Väikesele Eestile on riigisisene keelekasutus ja lõimumine elulise tähtsusega. Probleem ei puuduta ainult venekeelset elanikkonda. Üha enam kohtame noori eestlasi ja venelasi, kes suhtlevad omavahel inglise keeles. Ka eestlaste noorem põlvkond ei valda keelt, mis on emakeeleks kolmandikule Eesti elanikkonnast. Kõige mõjusam viis lõimuda on kooli ja huvihariduse kaudu Eesti ühiskonda sisse kasvamine.

gid. Maailm on avatud ja inimesed liiguvad õppima, töötama ja elama oma sünniriigist kaugemale. Eriti oluline on väikestel kultuuridel hoida sidet inimestega, kes tegutsevad väljaspool sünniriiki. Vajame senisest laiahaardelisemat «rahvuskaaslaste» programmi, mille eesmärk peaks olema hoida välismaal elavaid eestlasi Eesti kultuuriruumis.

Otsetoetused pankadele ehk pensioni teise samba maksed riigieelarvest ja töötajate taskust ligikaudu 400 miljonit eurot aastas on üks taasiseseisvunud Eesti suuremaid rumalusi.

uuendaks, eestluse hoidmine maailmas. Eesti riik jäi 13. sajandil sündimata, kuna me ei olnud valmis tõusma maakonna tasandilt riigi tasandile. Riigifilosoofiline mõtlemine veel puudus. Praegu peame omariikluse säilitamiseks mõtlema juba rahvusvaheliselt, eriti väikerii-

Riigi rahandusega on asjad halvasti. Lisaks riigi kulutuste struktuuri muudatustele vajame ka maksupoliitika ümbermõtestamist.

eitsmendaks, regionaalne tasakaal. Mida ebaühtlasemalt paikneb rahvastik ja mida suuremad on regionaalsed erinevused, seda keerulisem ja kulukam on riigi korraldamine. Lõpuks on see ka julgeoleku küsimus, kas rahvast veel väljaspool pealinna elab või mitte. Lisaks on (suur)linnades võõrmõjud suuremad ja ka praegu pärineb eestluse elujõud nii kultuuris kui ka spordis rohkem maalt. Viimase rahvaloenduse andmed kinnitasid taas, et ka sündide arv ühe naise kohta on maapiirkondades suurem. Vajame riigi regionaalse juhtimise ümberkorraldamist, mis eeldab haldusreformi. Eestis on kõige mõistlikum regionaalse elukorraldamise üksus maakond. Riigi (regionaal)poliitika ei tohiks kujuneda ministeeriumide harukondlike poliitikate summana, vaid peaks olema ministeeriumide poliitikate ühisosa. Etteheited, justkui elaksime ainult valimistest valimisteni, ei ole põhjendatud, sest demokraatia tähendab valimisi ja perioodilist elukorraldust. Erakonnad, kes seda reaalsust eiravad, kaovad poliitiliselt areenilt valija otsusel. Seepärast on oluline, et suuri eesmärke sõnastaks ka inimesed, kelle tegevus ei sõltu valimistest – kultuurirahvas, ettevõtjad, vabakond. Samas ei tohiks nad asuda erakondade asemele, vaid nende kõrvale. Oleks enesepettus arvata, et MTÜerakond on parem kui poliitiline erakond. Lõpetuseks, uute eesmärkide otsimine on asendustegevus. Juba püstitatud eesmärgid tuleb saavutada. Otsida on vaja nutikaid ideid ja uusi lahendusi, kuidas eesmärkideni jõuda.

POSTIMEES, 13. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Toome vahetu suhtluskultuuri murule Arvamusfestival on tugeva ühiskonna suhtlus- ja osaluskultuuri kasvulava

elmise aasta augustis kohtusid esimest korda paar tuhat inimest ühel suvisel nädalalõpul Paides, et pidada festivali, kus lavadel ei kõla muusika, vaid inimeste mõtted Eesti olevikust ja tulevikust. Miks nad seda tegid ja mida oodata teiselt Arvamusfestivalilt? Paide linnapea Priit Värk tõdes mullu Arvamusfestivali lõppedes, et temas oli kummaline tunne, segatud lootuse ja ootusega, et Eesti kodanikuühiskond on astunud suure sammu küpsemaks saamise poole. Ta kirjeldas seda tunnet tagantjärele festivali blogis kui «eestlaslikult «vaikse revolutsiooni» toimumist, mis tõi justkui riigi suvepäevadele kokku arvamuste paljususe ja inimesed, kes tahavad sisulist mõttevahetust». Aasta tagasi ei teadnud esimest Arvamusfestivali korraldavast peaaegu sajast vabatahtlikust sündmuse eelõhtul päris kindlalt keegi, mis eesootaval kahel päeval toimuma hakkab. Kamp sõnarokist kui sellisest nakatunud vabatahtlikke teadis vaid, et nad tahavad anda osalejatele võimaluse suvises sundimatus festivaliõhustikus arutada asju, millest tavaliselt kõneldakse pigem kinnistes koosolekuruumides, ametlikus õhkkonnas ja piiratud ringis. Lootsime, et sünnivad vabad ja vahetud mõttevahetused, kus Eesti jaoks olulistel teemadel peetavates aruteludes osalevad inimesed, sõltumata nende ametikohast või tiitlist. Ja et esmatähtis pole osalejate üldarv, vaid osalejate hea tunne ning soov järgmisel aastal tagasi tulla.

eda taustal, kus ühiskondlikus mõttevahetuses kõlasid küsimused, millal muutub meie riik ja ühiskond selliseks, et siin elavad inimesed oleksid rohkem ühiskonda kaasatud.

Arvamusfestivali meeskonda innustab unistus huvitavate mõtete ja uute algatuste kohtumispaigast, kirjutab Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva.

Arutamist ja otsustamist vajavaid küsimusi jagus. Alustuseks juba eesmärkide sõnastamine. Ei, me ei võta vastu pöördumisi riigikogu ega kellegi teise poole. Tahame, et arutelukultuur Eestis paraneks. Et eriarvamusi ei kardetaks ega vaenataks, vaid võetaks kui normaalsust, võimalust kuulda midagi uut ja endagi mõtteid selgemaks mõelda. Et on täiesti normaalne ka mitte ühisele arvamusele jõuda.

simestel kohtumistel sõnastati festivali hea tava kui korraldusmeeskonna unistus sellest, mis teeb ühiskondlikust arvamusvahetusest uut energiat andva, aga mitte lõhkuva ja lammutava. Kõige esimesele kohale sai kirja, et heaks teeb arutelu argumenteerimine ehk oma väidete tõestamine. Teisele kohale see, et sama tähtis kui oma väidete tõestamine on teise poole kuulamine ja hinnanguvabadus – reaktsioon mõtetele, mitte isikutele. Samuti sai kirja püüe keskenduda lahendusele ja mitte takerduda kriitikasse. Heas arutelus räägitakse avatult kõigest, mis on südamel, tuginedes faktidele ja teadmistele, ning ollakse sallivad erinevate lähenemiste, hoiakute ja mõtete suhtes. Festivalifilosoofiasse peidavad end veel kolm märksõna: ühiskonnaülene, isetekkeline ja kõigile avatud. Olgu need erakonnad või institutsioonid, vabaühendused või ettevõtted, lihtsalt ärksad inimesed – kõik on ideedega oodatud. Arutleda võib kõige üle, mis mõtestamist vajab. Selge, et festival paari aastaga arutluskultuurile uut toitvat huumusekihti ei kasvata. See on pikem protsess. Minult ja teistelt

Festivali tulemus on osaleja tunne, et sai uusi teadmisi, mõne uue vaatenurga, elamuse või inspiratsiooni tegutsemiseks. Ja et oli lustakas ja tore suvine nädalavahetus.

festivalimeeskonnas on sageli küsitud sedagi, mis on Arvamusfestivali väljund. Vastu võiks küsida, mis on ühe loetud raamatu või vaadatud teatrietenduse väljund. Väljund on iga inimese enda sees, midagi sisemiselt käivitades. Arvamusfestivali eesmärk ei olegi tegevusplaan, konkreetse seaduse muudatus, palvekiri ega deklaratsioon, vaid just elamus inimese enda sees. Olgu selleks sisemusse talletunud uus vaade temale olulisele teemale, mõni innustus või uus mõte. Võib-olla sünnib vastandlikel arvamustel olevate inimeste seas mingi vaatepunkti lähenemine või saadakse innustust mõneks uueks ettevõtmiseks, ollakse mõne uue idee võrra rikkamad.

inu kui eestvedaja jaoks on veel üks oluline tulemus. Soovin, et leviks põhimõte, et Eesti inimesed on valmis andma oma aega, teadmisi ja oskusi millegi heaks, millest nad ise otsest kasu ei saa. Meid festivalimeeskonnas ühendab unistus Arvamusfestivalist kui huvitavate mõtete, uute ideede ja ka uute algatuste kohtumispaigast, mis toob kõigisse neisse, kes arvavad, et «mis nüüd minust, väikesest inimesest, sõltub», julgust ja eneseusku nii arukalt arvata kui ka otsustada. Festivali tulemus on sestap osaleja tunne, et aeg kulus väärtuslikult, sai uusi teadmisi, mõne uue vaatenurga teada-tuntud teemale, elamuse või inspiratsiooni tegutsemiseks. Et kogetakse teistsugust osalus- ja suhtlusvõimalust kui seni harjumuspärane. Ja et oli lustakas ja tore suvine nädalavahetus. Seega, ootame kohale kõiki võimalikult mitmekesise arvamuse ja ärksa mõtlemisega inimesi üle Eesti, kellele lähevad korda Eesti oleviku ja tuleviku teemad. Loe lisa veebilehelt www.arvamusfestival.ee ja tule reedel või laupäeval Paidesse.

Surmatants raudteel käib vilega edasi andres kraas ajaloolane

Kolisin äsja raudtee lähedusse. Mu viimase korruse aknast avaneb hunnitu linnapanoraam, kuid otse alla pelgan vaadata, sest seal asub Tallinna, kui mitte kogu Eesti kõige ohtlikum jalakäijate raudteeületuskoht, mis ühendab Tehnika ja Asula tänavat Kitseküla jaama juures. Tegemist on kolme rööpmepaariga, 30 meetri pikkuse ja 6 meetri laiuse avatud raudteeülekäiguga, mille ees pole ühtegi kaitsvat tõkendit ega hoiatusmärki, rääkimata tõkkepuudest või valgus- ja helisignalisatsioonist. Ometi on seesama Kitseküla ülekäik Lilleküla järel rongide liikumistiheduselt teine raudteeületuskoht Eestis. Selle vahega, et Lillekülla ehitati jalakäijate tunnel. Ööpäevas veereb sellest raudteeülekäigust läbi keskmiselt 100 rongi, millest valdava osa moodustavad uued ja kiired Stadleri reisirongid. Tipptundi-

del on Tehnika-Asula raudteeülekäigul rongide intervall ca 5–6 minut. Tihti läbib ülekäigukohta mitu eri suunast tulevat rongi ühel ajal. See moment on kõige ohtlikum, sest inimese silm ei suuda 180 m2 suurust ülekäiguala ja kolme kauguses terendavat rööpmepaari ühekorraga haarata. Mõni neist hääletult lähemale libisevatest rongidest võib jääda täiesti märkamata, eriti veel ereda päikese või sajuse ilma korral. Kitseküla kant pole enam ammu vaikne agul, vaid tiheda liiklusega Tallinna kesklinn. Seal kandis elab ja käib tööl ning koolis palju inimesi. Viimastel aastatel on Magdaleena haigla ümbrusesse, raudteeülekäigu vahetusse lähedusse kerkinud terve hulk büroo- ja elamuhooneid. Seoses viadukti remondiga on Kitseküla raudteeülekäik jalakäijatele ja jalgratturitele praegu ainuke võimalus Pärnu maanteed pidi edasi pääsemiseks. Nähtavasti tunnetavad raudteeülekäigul tõsist ohtu ka vedurijuhid, sest miks muidu rongid sellele lähenedes alatasa läbilõikavalt vilet annavad. Kui

Tehnika-Asula raudteeülekäik.

raudteeülekäigul oleks nõuetekohane märgistus, mis annaks märku lähenevast rongist, siis oleks ohutum ning kohalikud pääseksid lakkamatust vedurivilede huilgamisest. Tegelikult tuleks Kitsekülla rajada jalakäijate tunnel, sest teist võimalust lihtsalt ei ole. Praegune olukord viib varem või hiljem kellegi surmani. Olen kindel, et nii nagu Tehnika-Asula raudteeülekäik ei vasta ka paljud teised Eesti raudtee ületamise kohad kaugeltki ELi standarditele. Pole võimalik, et ei Eesti Raudteel

foto: andres kraas

ega ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis sellest ei teata. Ministeeriumisaksad ja riigifirmade juhid, ärge raisake enam maksumaksjate raha ega elusid, mõeldes välja põhjendusi, miks te midagi teha ei saa, vaid keskenduge sellele, kuidas saaks ja millal saab. Tegemist on äärmiselt ohtliku olukorraga, mis ootab ülikiiret lahendamist. Irooniline, aga just selle artikli kirjutamise ajal juhtus Tartus Betooni tänava raudteeülesõidul järjekordne surmaga lõppenud raudteeõnnetus.

martin vaher teoloog

Laps elu ja surma üle otsustamas

iguskantsleri algatusel riigikogus ettevalmistatav eelnõu, millega kaotataks nõue küsida alaealisele abordi tegemiseks vanemate nõusolekut, pole mitte üksnes ebamõistlik, vaid on ka vastuolus inimsuse põhimõtete ja Eesti põhiseadusega. 2009. aastal jõudis meediasse skandaal, mis puhkes, kui üks hambaarst osutas õpilasele hambaraviteenust vanemate eelneva nõusolekuta. Vanemad pöördusid õiguskantsleri poole. Õiguskantsler Indrek Tederi seisukoht oli ühemõtteline: «Alaealistele osutatavate tervishoiuteenuste puhul tuleb kindlasti saada kõigiks sekkumisteks iga kord vanema nõusolek.» Juunis jõudis avalikkuse ette uudis, et õiguskantsleri hinnangul ei ole raseduse katkestamise seadus põhiseadusega kooskõlas, kuna see riivavat alaealise naise enesemääramise õigust. Ilmneb absurdne vastuolu: õiguskantsler on asunud seisukohale, et alaealistele osutatavate tervishoiuteenuste puhul tuleb iga kord saada vanema nõusolek, ent väidab samal ajal, et abordiks – mida meie riigis peetakse samuti riiklikult rahastatavaks tervishoiuteenuseks, isegi kui protseduuriks puudub igasugune meditsiiniline vajadus – pole vanema nõusolekut tarvis. Olukord on seda kummastavam, et abort kui sündimata lapse elu hävitamine on märksa rängemate ja sügavamale ulatuvate tagajärgedega protseduur kui hambaravi. Kui ühiskond eeldab, et alaealised pole piisavalt küpsed, et osaleda valimistel, teha iseseisvalt kinnisvaratehinguid või osta ja tarvitada alkohoolseid jooke, siis kuidas on loogiline eeldada, et nad on piisavalt vastutusvõimelised, langetamaks otsust tappa oma sündimata laps?

anemate nõusoleku nõude kaotamise küsimust ei tõstatata sugugi esimest korda – sotsiaalministeerium algatas samasuguse eelnõu juba 2010. aastal, kuid toona ei leidnud see toetust. Seejuures esitas justiitsministeerium kaalukaid argumente, märkides muu hulgas, et muudatuse tagajärg võib olla olukord, kus teismeline tüdruk teeb abordi, ajendatuna hirmust oma vanematele pettumust valmistada, olgugi et vanemad võivad tegelikult olla mõistvad, toetavad ning sündiva järelkasvu üle koguni rõõmsad. Samuti väljendati kahtlust, kas eriväljaõppeta günekoloog on õige inimene, tuvastamaks alaealise meeleseisundit, tegelikku tahet ja võimet poolt- ja vastuargumente kaaluda. Tunnevad ju lapsevanemad oma tütart ja tema hingeelu võrreldamatult sügavamalt ning saavad teda selle äärmiselt raske, kaaluka ja elumuutva otsuse langetamise juures kõige paremini nõustada ja toetada. Seda kõike arvesse võttes tuleks õigustatult küsida, mis on 2010. aastast alates nii põhimõtteliselt muutunud, et nüüd peaks siiski vanemate nõusoleku nõude kõigist vastuargumentidest hoolimata ära kaotama. Lõpetuseks on põhjendatud püstitada ehk kõige põhimõttelisem küsimus, kas indiviidi vaba enesemääramise õigus on ikkagi kõige fundamentaalsem väärtus, mille altarile kõik teised hüved ja eesmärgid ohvriks tuua. Kui on, siis oleks ainuõige allutada kogu seadusandlus sellele printsiibile – kui alaealisele usaldatakse otsustamine oma lapse elu või surma üle, siis miks ei peaks tal olema otsustusõigust ka teistes teda puudutavates küsimustes? Mis õigusega keelame tal siis osaleda valimistel, sunnime talle peale koolikohustust või karistame teda vaba eneseteostuse eest prostituudina, kui see peaks tema eelistus olema?

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 13. AUGUST 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

SKANDAALNE «MISSA». Sel nädalal Pirita kloostris toimuv Birgitta festival sai võimsa avapaugu.

Tuunitud liturgia arvustus alvar loog kriitik

«Missa» Etendus 8. augustil

irgitta festivali avas Leonard Bernsteini lavaline kantaat «Missa» (1971) lätlastelt laenatud lavastuses (2007). Ehkki «Missa» pretendeerib oma välises vormis jõuliselt noortepärasusele, on selle sisu dotseeriv ning anakronistlik; kaasaegse arusaama kohaselt on tegu rohkem religioosse rituaali ja propaganda kui kunstiga. Reede õhtul aset leidnud «Missa» etendus, millest võttis osa ligikaudu 1000 inimest saalis ning umbes 150 laval ja orkestriaugus, oli ilmselt kõige rahvarohkem jumalateenistus, mis 15. sajandi alguses püstitatud Pirita kloostri müüride vahel iial toimunud. Hoolimata oma skandaalsest kuulsusest (FBI hoiatas enne selle esmaettekannet Valget Maja, katoliku kirik püüdis seda ära keelata) ei pakkunud «Missa» religioossuse te-

maatikale oma dramaturgias ega lavastuses mingit kõrvaltpilku: kõiki teoses portreteeritud inimlikke kahtlusi võib käsitleda heuristilise abivahendina liikumisel etteantud suure Tõe poole. Laval on inimese dialoog oma loojaga, mis kujuneb ootuspäraselt monoloogiks, sest Jumal – see ülejäänud inimliku eluga ühismõõdutu ideaal – ei võta toru. Ta vaikib vastu üksnes kiriklike dogmade (ehk käskude ja keeldude) keeles. Kantaadi finaal on kantud uusapostellikust vaimust: kirik astub inimese ja Jumala vahelt minema, kõlama jääb oikumeenilise vormi ja patsifistliku sisuga rahusõnum, ainsa praktilise tegevusjuhisena pakutakse välja palvetamine. See kramplikult noortepärane kantaat müüb vana kaupa uues pakendis, segades religiooni «ajatut» sümboolset kapitali nüüdisaegse popkultuuri omaga. Bernstein püüaks justkui näidata mingis uusluterlikus vaimus, et Jumalaga võib rääkida ka tänavakeeles («God is goddamn good!»). «Missa» muusika eklektilises üldpildis põimuvad muusikaliesteetikaga jazz, soul, rock, gospel ning koguni kohatine atonaalsus. Ehkki Bernstein üritab vajutada mitmetele erinevatele

stiiliklahvidele korraga ning mängib julgelt rütmide ja tempodega, sumbub «Missa» üldpilt kiiresti välisesse monotoonsusse ja sisulisse ettearvatavusse; kogu taotletud sisemine ekstaatilisus ja vormiline postmodernsus mõjub nii muusikas kui laval väga akadeemiliselt, ehk punnitatult. Lavastaja Susanna Tsirjuk on suunanud oma energia noortepärase tänavaatmosfääri loomisele, ilmutamata selles erilist leidlikkust (teismeliste tolgendamine, cheerleader’id, selfie’d jms). Koreograaf Aleksandra Tihhomirova on solistid ja koori sünkroonselt liikuma pannud, kuid dramaturgilises mõttes visualiseerisid laval tehtud liigutused peamiselt lambakarja siseheitlusi ning kobamist pimeduses. Toimiva lisadimensiooni tõi lavastusse video- ja valguskunstnik Aleksei Tarassovi tundlikult julge looming. «Missal» puudub üldinimlik (ehk väljaspool kristluse diskursust mõistetav) sisu; inimene on teoses taandatud lambakarja meenutavaks massiks, viidud allapoole karakterikünnist. Seega kannavad Bernsteini kantaadi põhiraskust koorid, kelle tase oli antud ettekande puhul kahjuks natuke ebaühtlane. Üheksast solistist kaheksa olid oma etteastetes sedavõrd

episoodilised ja värvivaesed, sed, et ei suutnud jätta mingit püsivat muljet; enamikul neist oli tõsiseid probleeme inglise e keele hääldusega. Ettekande põhiraskust skust kandis bariton Douglas Webster, kelle meeldiv tämber, er, selge diktsioon, märkimisväärsed äärsed näitlejavõimed ja suurepärane pärane lavapresents muutis kõik ik ülejäänu laval kooliteatriks.. Ettekande kulminatsioonideks ks kujunesid koor «Agnus Dei» ja retsitatiivne aaria «Things gs Get Broken». ERSO (dirigent Māris Sirmais) esituses kõlasid d eriti veenvalt sümfoonilised vahepalad, ent helivõimenduss muutis orkestri kõla elutuks. «Missa» tegi piinlikuks ks asjaolu, et see üritas meie kultuuri ultuuri kõige suuremat mainstream’i eam’i – mida kristlus endast kujutab utab – esitada kontrakultuuri ilminguminguna. Oma valmimisajal, 40 aasta taguse USA kultuurilis-poliis-poliitilises olukorras, võis religiooligiooni ja noortepärase popkultuukultuuri sümboolse kapitali segamine amine kunstis tõesti viljakas ning ng koguni valgustav olla, kuid d kaasaja Eesti ilmalikus kultuuriruuuriruumis mõjus see tuunitud vormi ja plakatliku sõnumiga usukuusukuulutus väsitavalt, piinlikult lt ning väljendusjõuetult. Kuni selleni, et tundus peaaegu omaenese aenese paroodiana.

Üheks «Missa» osatäitjaks oli ka Koit Toome

foto: heiti kruusmaa

POSTIMEES, 13. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KURB KAOTUS. Depressiooni põdenud Robin Williams tegi arvatavasti enesetapu.

Williams ajas nutma ja naerma kaarel arb toimetaja

«Robin Williams oli lendur, arst, kummitus, lapsehoidja, president, professor, Peeter Paan ning mida kõike veel. Ta oli ainulaadne ja kordumatu.» Nii iseloomustas USA president Barack Obama surnud filminäitlejat meenutades. Obama lisas, et Williamsi ebatavaline anne pani inimesi nii naerma kui ka nutma. «Ta jagas oma harukordset annet meie kõigiga, ka nendega, kes olid raskes olukorras. Näiteks tema filme ja live-esinemisi said nautida USA armeeüksused välismaal ning meie oma riigis elavad vaesed,» lisas president. Lisaks Obamale on kaastunnet avaldanud lugematu arv avaliku elu tegelasi, teiste seas Steven Spielberg, Steve Martin, Danny DeVito, Muhammad Ali, Kevin Spacey, George Takei ja Henry Winkler. Williamsi kuulsusele aluse pannud «Mork & Mindy» looja Garry Marshall meenutas oma avalduses päeva, mil ta kohtus esimest korda Williamsiga, kes prooviesinemisel pea peal seistes teeskles, et kasutab sõrme joogikõrrena. Enda sõnul mõis-

tis Marshall siis, et tavapärane kolme kaamera formaat ei ole selle näitleja puhul piisav, ning ta palkas neljanda kaameramehe, kes filmiski vaid Williamsit. John Travolta, kes jagas Williamsiga kinolina filmis «Vanad koerad», märkis, et pole kunagi kohanud kedagi säravamat ja isetumat ning et Williamsi oskus oma kaasnäitlejaid ja publikut naerma panna on midagi võrreldamatut. Ametliku kaastundeavalduse on saatnud ka telekanalid NBC ja HBO, mis mõlemad tegid Williamsiga koostööd aastakümnete vältel, ning mitmed Williamsiga koostööd teinud produktsioonifirmad. Ohtrate auhindadega pärjatud näitleja ja koomik Robin Williams leiti esmaspäeval oma California-kodust surnuna. Politsei teatel uuritakse 63-aastase näitleja surma kui võimalikku enesetappu. Williamsi esindaja Mara Buxbaum ütles, et näitlejat vaevas viimasel ajal raskekujuline depressioon. Williamsi abikaasa Susan Schneider kinnitas avaldust näitleja esindaja kaudu. «Täna hommikul kaotasin abikaasa ja parima sõbra ning maailm kaotas ühe armastatuma artisti ja kaunima isiksuse. Mu süda on täielikult murtud,» seisis Williamsi abikaasa Susan Schnei-

Fännid mälestavad Robin Williamsi Hollywoodi Walk of Fame’il

Robin Williams foto: afp / scanpix

deri avalduses. «Robini perekonna nimel palun meie sügava leina ajal privaatsust. Loodame, et teda meenutades ei keskenduta Robini surmale, vaid lugematutele naeru- ja rõõmuhetkedele, mida ta miljonitele inimestele pakkus.» Chicagos sündinud Williams alustas näitlemisega keskkoolis ning astus 1973. aas-

Elust maha kirjutatud teater kaarel arb

Festival

Täna algav teatrifestival «Monomaffia 2014» toob nelja päeva jooksul publiku ette kümme monolavastust. Neljandat korda toimuva festivali kaugeimad külalisesinejad tulevad tänavu USAst, külalisi on aga saabunud ka Šotimaalt, Kreekast ja Soomest. Üks tänavuse festivali põnevamaid lavastusi on David Harrelli autobiograafiline etendus «Väike kartul ja raske koorida». Harrell sündis ilma parema käeta, kuid Pärnus nähtav etendus ei jutusta niivõrd mitte puudega elamisest või eluraskuste ületamisest, kuivõrd sellest, kuidas leida endas teadlikkust mitte defineerida end oma puuduste või erinevuste kaudu. Puudega inimeste elu käsitleb ka Šotimaa lavastaja ja näitleja Robert Softley etendus «Kui need spasmid oskaks rääkida», kogum lõbusatest ja kurbadest, liigutavatest ja üllatavatest lugudest, mis kogutud vestlustest puudega inimestega. Softly etenduse keskmes on keha, mis puudega inimeste jaoks võib olla keskpunkt, mis määrab selle, kuidas nad eksisteerivad. Nii nagu Harrell on ka Softly pikaajaline puudega inimeste õiguste eest võitleja ning oma näitlejatööde eest mitme auhinnaga pärjatud. USAst saabub ka auhindu pälvinud näitlejanna ja kirjanik Grace Kiley looga oma peaae-

«Monomaffia»

kaarel.arb@postimees.ee

Pärnu teatris Endla 13.–16. augustini Info ja kava: monomaffia.ee

Sylvia Milo etenduses «Veel üks Mozart»

gu-nimekaimust Grace Kellyst. Kiley kirjutatud ning Austin Pendletoni lavastatud «Grace Kelly igatsuse» aluseks on filmilegendi elulugu. See on hoiatav lugu sellest, mis juhtub, kui inimene hülgab oma unistused, ning pakub teravalt kriitilist vaatenurka kuulsusele ja Hollywoodi (võlts)glamuurile. Kuigi Poolas sündinud, tuleb USAst, täpsemalt New Yorgist veel kolmaski tänavustest esinejatest, Sylvia Milo, kes oma näitlejakarjääri jooksul on kehastanud nii Hamletit kui ka Bob Dylanit. Milo etendus «Veel üks Mozart» jutus-

foto: sylviamilo.com

tab Nannerl Mozartist – Amadeusi õest, imelapsest heliloojast ja pianistist, kes omal ajal oli oma vennaga edukuse poolest võrdväärne, kuid kelle looming ja elulugu on muusikaajaloost kahetsusväärselt kustunud. Lavastuse aluseks on faktid, lood ja tsitaadid Mozartite perekonna kirjavahetusest, võrdselt humoorikast ja südantlõhestavast. Lavastus sisaldab muusikat nii Nannerli kuulsalt vennalt kui teist Mozartit inspireerinud heliloojalt Marianna Martineselt, lisaks ka originaalmuusikat, mis kõik esita-

tud ajastutruudel instrumentidel. Evi Stamatiou lavastus «Caryatid Unplugged» esitab tänapäevase Kreeka vaatenurga piiridele kodus ja kaugemal. Suurbritannia piiril aset leidva loo keskmes on kreeklanna Rita, kellel ei lubata riiki jääda, ning teine kreeklanna – marmorkuju Caryatid, kellel Briti Muuseumi omandina ei lubata kodumaale naasta. Stamatiou kriitiline etendus kasutab oma sõnumite edastamiseks varjuteatrit, burleski, füüsilist komöödiat ja traditsioonilist kreeka muusikat. Tänavuse festivali avalavastus on aga Pekka Heikkineni «Nii see läheb», mis põhineb Heikkineni elul, kuid võtab selle jutustamisel teatri vabadused. See jutustab elult lüüa saanud inimesest, halvatuks jäänud näitlejast, kes pärast aastatepikkust vaikelu naaseb teatrilavale. Eestimaist teatrit esindavad tänavu Kaili Viidas lavastuses «Dussaerti kaasus», Mait Malmsten «Fenomenis» ja Indrek Taalmaa «Raineri hommikus».

foto: ap / scanpix

tal mainekasse New Yorgi Juilliardi lavakunstikooli. 1977. aastal sai Williams rolli legendaarse koomiku Richard Pryori temanimelises teleshow’s. See kadus küll eetrist juba pärast nelja episoodi, tõi Williamsi aga populaarse ja legendaarse komöödiasarja «Happy Days» produtsentide vaatevälja. Williams etendas sarja ühes

osas tulnukas Morki, kes osutus vaatajaskonna seas nii populaarseks, et samal aastal tuldi välja spinoff-seriaaliga «Mork & Mindy», milles improviseeritud dialoogi ja energiliselt füüsilise komöödiaga säravast Williamsist sai hetkega superstaar. Sari tõi Williamsile ka tema esimese Kuldgloobuse. 1970ndate aastate lõpus ning 80ndatel osales Williams veel mitmes teleseriaalis ning tõusis staariks ka stand-up-komöödias, mis jäi tema karjääri oluliseks osaks ka hiljem. Kuigi Williams tegi esimese filmirolli juba enne «Mork & Mindy» edulugu, algas tema kuldajastu kinolinal 1987. aasta filmiga «Tere hommikust, Vietnam», millele järgnesid «Surnud poeetide ühing» (1989), «Ärkamised» (1990), «Kapten konkskäsi» (1991), «Meie issi, proua Doubtfire» (1993) ja 1997. aastal talle ka Oscari toonud «Hea Will Hunting». Williams osales ka joonisfilmides, näiteks «Robotid» ja «Lustakad jalakesed». Filmistaarina jäi Williams truuks ka stand-up’ile ja televisioonile. Tema viimane, 26 linna läbinud komöödiatuur toimus 2009. aastal, külalisena tegi Williams kaasa teleseriaalides, nagu «Sõbrad» ja «Louie», eelmisel telehooajal mängis Williams peaosa komöödiasarjas «The Crazy Ones».

14 || SPORT || POSTIMEES, 13. AUGUST 2014

kommentaar peep pahv sporditoimetuse juhataja

Kasulikult raisatud aastad Kaheksa aastat on möödas mälestusväärsest kergejõustikusuvest, mil Marek Niit, Margus Hunt ja Kaire Leibak krooniti Pekingis juunioride maailmameistriteks. Täiskasvanute hulgas pole neist aga keegi suurte tegudeni jõudnud. Hunt on keskendunud ameerika jalgpallile, Leibak pääses küll Pekingi olümpial lõppvõistlusele, kuid lõplikku avanemist segasid vigastused ja tänaseks on ta karjääri lõpetanud, Niit on küll pidevalt pildis püsinud, kuid ühelgi olulisel võistlusel pole ta siiani sähvatanud. Niit on pikki aastaid olnud üks müstilisemaid Eesti kergejõustiklasi. USAs ülikoolis õppides ja sealsete treenerite juhendamisel harjutanud mees näitas tihti talvel või varakevadel hiilgavat vormi. Just nendel, eestlaste jaoks kaugetel võistlustel on ta kirjutanud oma nimele Eesti rekordid 100, 200 ja 400 m jooksus. Mõistagi on rekordid kruttinud kõrgustesse ootused, et välejalgne saarlane tuleb ja paugutab ka suvistel tiitlivõistlustel, kuid… Möödunud on kahed olümpiamängud, mitmed MMid ja EMid, kuid Niidul pole nendelt jõuproovidelt kirjas ühtegi märkimisväärset tulemust – Euroopasse jõudes on ta alati olnud nagu tühjaks pigistatud käsn. Paratamatult tekkisid tahtmistes ja võimalustes käärid: ülikooli jaoks olid olulised vaid need võistlused, kus Niit esindas oma kooli, kodused fännid ja ilmselt ka alaliit ootasid tegusid tiitlivõistlustelt. Selles seisnebki USA ülikoolides õppimise ja treenimise võlu ja valu. Me ei saa kunagi teada, kas Niit oleks jõudnud praegusele tasemele ka siis, kui ta jäänuks Eestisse treenima. Eestis sai ta küll spordimeheks kasvamiseks korraliku alghariduse, kuid päris sportlaseks vormiti ta siiski Ameerikas, keskkonnas, kus tema ümber olid mitmed paremad või vähemalt samal tasemel jooksjad. Teatud tasemele jõudmiseks tuligi maksta lõivu Eesti eest võistlemistel. Nüüd, kui ülikooliõpingud läbi, on Niidul vabadus Eesti koondise särgis tiitlivõistlusteks valmistuda ja kohe on tulemus käes. Senisest varem Euroopasse naasnud mees on ärksam kui ühelgi varasemal suvel. Zürichi EMi avapäeval püstitatud 400 m jooksu Eesti rekord 45,75 on esimene väärt palgapäev. Siit saab minna ainult paremaks. On üsna ebatõenäoline, et Niit sekkub EMil medaliheitlusesse – hiilgav oleks juba pääs finaali –, kuid järgmisteks aastateks on sobiv treeningumudel olemas: talvised treeningud Ameerikas, õigeaegne kojutulek ja tippvormi teritamine suviseks tiitlivõistluseks. Kui nii läheb, peaks vaid mõni päev tagasi 27. sünnipäeva tähistanud mehe paar parimat aastat olema veel ees. Need oleksid koduseid fänne liigutavad aastad.

EMi tulemused FINAALID Meeste kuulitõuge: 1. David Storl (Saksamaa) 21.41, 2. Borja Vivas (Hispaania) 20.86, 3. Tomasz Majewski (Poola) 20.83. EELVÕISTLUSED N 1500 m jooks: 1. Sifan Hassan (Holland) 4.09,55 ... 25. Liina Tšernov 4.25,18. M 400 m tõkkejooks: 1. Denis Kudrjavtsev (Venemaa) 49,05 ... 5. Rasmus Mägi 49,72, 34. Jaak-Heinrich Jagor 52,67. M 400 m jooks: 1. Maksim Dõldin (Venemaa) 45,45 ... 7. Marek Niit 45,74. M kettaheide: 1. Robert Harting (Saksamaa) 67.01, 2. Gerd Kanter 65.79, 9. Martin Kupper 62.61, Märt Israel katkestas. Kümnevõistlus (5/10): 1. Kai Kazmirek (Saksamaa) 4492 punkti… 14. Andres Raja 4054.

Täna võistlustules • Andres Raja, M kümnevõistlus: 110 m tõkkejooks (kolmas jooks) 11.20, kettaheide (teine grupp) 13.03, teivashüpe 14.40, odavise 18.58, 1500 m jooks 21.36 • Maris Mägi, N 400 m tõkkejooks (kolmas eeljooks) 12.15 • Liina Tšernov, N 800 m jooks (teine eeljooks) 13.31 • Kati Ojaloo, N vasaraheide (B-grupi eelvoor) 15.35 • Rasmus Mägi, M 400 m tõkkejooks (kolmas poolfinaal) 19.09 • Marek Niit, M 400 m jooks (poolfinaal) 19.54 • Gerd Kanter, Martin Kupper M kettaheide (finaal) 21.35

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIKU EM. Marek Niit jooksis eile 400 meetri eelringis Eesti rekordi ning tänases poolfinaalis üritab ta tippmarki veelgi parandada

Niit rühib kung fu abil kaarel täll Zürich

arek Niidul oli eile põhjust h õ i s at a : «Lubasin enne, et Eesti spordis tuleb ajalooline päev. Nii ka läks.» EMi 400 meetri eeljooksus sai ta kirja Eesti rekordit tähistava aja 45,79 ja kindlustas koha tänases poolfinaalis. Niit teadis hästi, et EMil hea koha saavutamiseks peab rekordit parandama. «Ega see eelmine tippmark (45,91) polnudki teab mis kõva tulemus,» arutles 27-aastane Saaremaa mees. «Tegelikult jäi mulle veel varu sisse. Jooksu võti oli seekord hea algus, kuid lõpp vajus ära. Viimasest 50 meetrist ei tahagi rääkida.» Niidu sõnul on ta teadlik, et finaalipääsuks peab oma aega veel parandama. Eeljooksudes sai ta kirja küll päeva seitsmenda aja, kuid selja taha jäid nii mõnedki väga tugevad mehed. «Esialgu oli plaan sarnane aeg poolfinaalis joosta, kuid nüüd tuleb ilmselt seal paar kümnendikku juurde panna.» Kas Niit on oma ilusamates mõtetes juba EMi finaalis? «Ei-ei. Võtan ühe jooksu ikka korraga. Täna vedas mul kõvasti rajaga, eks näis, kuidas sellega edaspidi läheb.» Päev enne avastarti käis Eesti esisprinter välja mõtte, et kui eeljooksust õnnestub edasi saada, siis peaks poolfinaal juba lihtsam tulema. «Eks ta nii ole. Selja taha jäid päris kõvad mehed,» jätkas Niit, kellel oli

Võimsat minekut näidanud Marek Niit püstitas EMil 45,79ga 400 m jooksus Eesti rekordi.

eriti hea meel belglase Jonathan Borlee alistamise üle. Sama mees võitis kaks aastat tagasi 4 x 400 meetri distantsil Helsingi EMil kulla. Konkurents on 400 meetris aga väga tihe, kuna alla 46 sekundi jooksis 14 meest. Päeva parima tulemuse sai kirja venelane Maksim Dõldin – 45,45. Eile õhtul võttis Niit kasutusele kõik taastumisnipid, mida ta vähegi teab. «Äkki hüppan kohe jäävanni, äkki lähen koju ja panen jalga jääpüksid. Mingeid salanippe mul endal pole. Tuleb kasutusele võtta

Lubasin enne, et Eesti spordis tuleb ajalooline päev – nii ka läks. Marek Niit

mingisugune Eesti kung fu ja kõike proovida,» rääkis rahulolev Niit. EMile eelnenud ettevalmistusega Niit sajaprotsendiliselt rahule ei jäänud. «Päris täpselt tippvormi ajastada ei õnnestunud. Samas, vaimselt olen heas olukorras. Möödunud aastatel on tippvorm olnud ajastatud USAs toimuvaks hooajaks. Seetõttu on ka Euroopas joostud tulemused kesisemaks jäänud,» mõtiskles ta. «Loodusseadused on lihtsalt sellised, et ükski orkaan ei kesta kuus kuud järjest. Samamoodi ei saa ka sportlane olla tippvormis terve aasta vältel. Selliseid mehi ei ole lihtsalt olemas.» Tiitlivõistluste meluga on Niit juba üsna kogenud mehena harjunud, kuid mõnus närv tu-

foto: mihkel maripuu

leb enne starti ikka sisse. «Võin enne võistlust olla enesekindel ja rahulik, kuid lõpuks haarab see melu mu ikka endasse,» selgitas sprinter. «Siin peab jooksu vältel väga targalt tegutsema. Tunnetus on suurvõistlusel olulisem kui kiirus. Eeljooksus näiteks kiirendasin natukene valel hetkel. Sellistes jooksudes peab väga õigeid otsuseid tegema.» Niit on EMil aga üles antud nii 400 kui ka 200 meetri jooksus. Kui 400 meetri poolfinaal toimub täna õhtul, siis 200 meetri eeljooks ja poolfinaal on neljapäeval. Kui eestlane peaks end aga pikemal distantsil reedesesse finaali jooksma, siis peab ta veidi oma plaane muutma. «Sellisel juhul jooksen 200 meetrit lihtsalt soojenduse mõttes läbi,» ütles ta.

Odatrio EMi eel tagasihoidlik, kuid võitlusvalmis KERGEJÕUSTIK. Eile alus-

tas lendu Zürichi poole odaviskajate trio – Tanel Laanmäe, Risto Mätas ja Magnus Kirt –, et neljapäeva õhtupoolikul eelvõistlustulle astuda. Eesmärk oli kõigil üks: anda endast parim, teha ära oma tulemus ja pisut peale ning võidelda edasipääsu eest. Meeste eesmärk vastab kohtadele Euroopa edetabelis: 24. Laanemäe (81.16), 31. Mätas (80.63), 37. Kirt (79.70). Niisiis ollakse tagasihoidlikud, mitte bravuursed, et nüüd läheme ja paneme. Samas pole kvalifikatsiooninorm teab mis hull, kõigest 81 meetrit. Kolmikust kogenuim, Mätas, mulluse MMi kaheksas, kirjeldas olukorda kui äraarvamatut: «Konkurents on kõva, Euroopa tänavune tase kõrge, mitte kesine nagu kaks aastat tagasi, ja arvan, et kui alla 80 meetri viskad, pole lõppvõistlusele asja. Samas, mis sest konkurentsist, võistlen eelkõige iseendaga. Kui oma tänavuse tulemuse ära teen, jääb väheks. Seega tuleb juurde panna. Tiitlivõistluste õhkkond annab sellise fiilingu, et võid visata vä-

ga hästi või hoopis täiega põruda.» Mätas lahkus Eestist siiski positiivses meeleolus. Enesekindlust olla rohkem kui enne untsu läinud Eesti meistrivõistlusi ja tunne minevat paremaks, õigemini värskemaks, sest kuum ilm, mis siinmail valitses, polevat väga meele järele. «Isu võistelda on suur. Treeningul hoidsin end tagasi, täiega

oda ei visanud. Ei tahtnud riskida – saad veel viimasel hetkel mingi vigastuse külge.» Laanmäele annab kindlust eelkõige see, et hooaeg on olnud stabiilne. «80 meetri kanti olen tänavu aina visanud, ärakukkumisi pole. Loodetavasti jätkan samamoodi.» Kehakaal on õige ja plahvatus kõigi aegade parim, kiitis Laanmäe. Aga maailmas valit-

Odatrio: Risto Mätas, Tanel Laanmäe ja Magnus Kirt. foto: toomas tatar

seb kahjuks tasakaal – hea kõrval eksisteerib halb. «Väike seljahäda on kallal. Paar nädalat tagasi lõi paremasse poolde kerge valu sisse ega ole kadunud. Õnneks see palju ei häiri.» Kui tehnika paika saaks, siis... «Eesti meistrivõistlustel ületasin ka kehva tehnikaga 80 meetri joone,» meenutas Laanmäe. «Praegu kiirust on – varem jäid jalad hiljaks – ning tavapäraselt hoojooksult oda visates peaks tulemus olema üsna hea.» Tiitlivõistluste debütant Kirt tõdes, et üks eesmärk – pääse EMile – on saavutatud ning seetõttu valitseb hinges rahu, mitte närvilisus. «Seis ei ole halb. Zürichis tuleb hoida pea külmana ja oma ära teha. Minu «oma» on tänavu keskmiselt 76–78 meetrit. Teisalt ei saa viske eel ja ajal ainult meetritele mõelda, sest siis kaob tehnika. Kui teed kõik õigesti, hakkab ka oda lendama. Kuna see on mu esimene EM, hangin eeskätt kogemusi. Aga kaotama ma kindlasti ei lähe.» Odaviske kvalifikatsioon toimub neljapäeval. A-grupp viskab kell 18.30, B-grupp 19.45.

POSTIMEES, 13. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE Ojamaa koduklubi kaebab UEFA otsuse edasi

finaali Ökonoomne Mägi näitas oodatult kõrget taset Zürichis toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel tuli meeste 400 meetri tõkkejooksu eeljooksus starti kaks täiesti erineva taustaga andekat spordimeest: Rasmus Mägi (pildil) ja Jaak-Heinrich Jagor. Mõlemad said kirja ootuspärase tulemuse – Mägi kulges kindlalt poolfinaali, Jagor sai juurde väärt kogemuse ja lõpetas tagumises otsas. «Proovisin olla nii ökonoomne kui võimalik. Meie alal aga nii ei saa, et jooksed lõdvalt alla 50 sekundi,» arutles 49,72 kirja saanud Mägi. See andis talle oma jooksus esikoha ning päeva kokkuvõttes oli eestlase aeg viies. Poolfinaal toimub juba täna õhtul ning pikalt Mägi selleks valmistuda ei saa. «Täna (eile – toim) püüan kuidagi lõdvestuda ja taastuda. Kehaliselt olen heas seisus ning tunne on kerge,» rääkis Mägi, tunnistades, et ka kõik tugevamad konkurendid näitasid end väga heast küljest. «Kõik on heas vormis ning poolfinaalis tuleb juba väga tasavägine võistlus. Enam ennast tagasi hoida ei saa, peab kõik välja panema.» Eeljooksus näitas parimat aega venelane De-

niss Kudrjavtsev, kes sai kirja 49,04. Mäe arvates peab finaali pääsemiseks jooksma vähemalt 49,20ga. Eestlase nimele kuuluv Euroopa hooaja tippmark on 48,77. Jagor sai 52,67ga EMil 34. koha, kuid mingit pettumust see temas ei tekitanud. «Sain tublisti lisamotivatsiooni edasi pingutamiseks. Järgmisel suvel tahan kindlasti joosta Pekingi MMil,» rääkis 24-aastane sportlane. Suurvõistluse melu tekitab temas ainult väga häid emotsioone ning enda sõnul tundis ta end nagu kala vees, ainult jooks oli see, mis veidi aia taha läks. «100 meetri juures mõtlesin, et jooksen 50,50 ja kõik on korras, kuid siis tegin tõkete vahepeal saatanlikud 14 sammu, mis rütmi sassi ajasid. Fännide nimel pingutasin siiski täiega lõpuni,» jagas Jagor oma muljeid. Huvitaval kombel laienes EMi toel ka tema sugulaste ring. Nimelt võttis mõne päeva eest Jagoriga ühendust üks inimene Viljandi lähedalt, kes ütles, et on tema sugulane. «Selgus, et seal on suur hulk sugulasi ja fänne, kes mu tegevusel silma peal hoiavad. Väga suur tänu neile,» ütles ta. Kaarel Täll

Gerd Kanter heitis avakatsel 65.79 ja täitis kvalifikatsiooninormi.

foto: mihkel maripuu

Lootusrikas Gerd Kanter ja õnnelik debütant Martin Kupper kaarel täll, Zürich kaarel.tall@postimees.ee

«Gerd on eelmise aastaga võrreldes hoopis teises seisus – palju kergem ja liikuvam,» tunnustas Saksamaa kettaheitehiid Robert Harting Gerd Kanterit. Zürichis toimuval kergejõustiku EMil heitsid mõlemad mehed end kindlalt lõppvõistlusele. Kanter sai kirja 65.79 ja Harting 67.01. Edasi pääses ka tiitlivõistluste debütant Martin Kupper, kes heitis 62.61. Kanter jäi kvalifikatsiooni etteastega rahule ja läheb tänaõhtusele lõppvõistlusele rahuliku südamega. Ettevalmistus on kulgenud hästi ning vorm on hea. «Õnneks toodab mu keha endiselt adrenaliini ning enne heiteringi astumist tuleb kerge närv sisse. Keha läks kangeks, kuid ma olen trennis piisavalt «kindla peale katseid» harjutanud ning täitsin eesmärgi. Nüüd ei jää muud üle kui rahulikult taastuda ja homse päeva jooksul kõvasti energiat koguda,» arutles Kanter. Kuidas aga hakata vastu ki-

vikõvale Hartingule? «Kui ma teise või kolmanda katse ajal näiteks 67 meetriga liidriks läheks, siis on ta raskes seisus. Pinge all ei ole ta väga kaugele heitnud. Samas kui Harting peaks avakatsel 69 meetrit põrutama, siis mina ilmselt samas liigas ei mängi,» hindas Kanter oma võimalusi.

Kanter jäi kvalifikatsiooni etteastega rahule ja läheb tänaõhtusele lõppvõistlusele rahuliku südamega. Harting on enesekindel. «Kõik oleneb sellest, millist konkurentsi Gerd, Pjotr (Malachowski) ja Martin (Wierig) mulle pakuvad. Letzigrundi staadionil saab kaugele heita ja ma olen selleks võimeline. Ükski koht mul ei valuta ning olen heas vormis,» selgitas Harting. Martin Kupper heitis end lõppvõistlusele tegelikult juba teisel katsel, kui sai kirja 62.49. «Kolmandat katset läksin heitma, et homseks (tänaseks – toim) paremat tunnetust saa-

da,» ütles ta. «Esimene eesmärk on nüüd täidetud. Edasi tahaks end kaheksa hulka murda. Kui mõelda oma enesetunde peale, siis kõike ei suutnud endast täna välja pigistada.» Kupper heitis eile stabiilse seeria ning kõik katsed kandusid üle 60 meetri joone. «Stabiilne seeria ja kogu võistluse ülesehitus süstib enesekindlust juurde. Homme tahaks samamoodi hea tulemusega alustada, et siis teisel katsel juba kõik mängu panna.» Kolmanda eestlasena võistlustules olnud Märt Israeli tabas totaalne ebaõnn ning esimesel katsel sai viga tema kubemelihas. Sellises seisus edasi võistelda ei saanud. «Eks see lihas andis juba enne ka veidi tunda. Korra käis peast läbi mõte, kas üldse võistelda. Pettumus on loomulikult suur, kuna edasipääsuks olid kõik tingimused loodud,» ütles Israel pärast võistlust. «Oleksid siin enam ei maksa. Õnneks ma väga katki ei läinud ning hooaja lõpus loodan taas võistelda.»

Eesti jalgpallikoondislase Henrik Ojamaa koduklubi Varssavi Legia andis teada, et nad kaebavad edasi Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) otsuse, mille järgi jäeti Poola meeskond keelatud mängija kasutamise tõttu ilma Meistrite liiga kvalifikatsiooni viimase ringi kohast. Ehkki Legia oli kolmandas eelringis võitnud Glasgow’ Celticu 6:1, määrati neile kordusmatšis mängukeelu all olnud Bartosz Bereszynski kasutamise eest teise kohtumise eest 0:3 kaotus ja nii pääses 4:4 viigiseisust paremate väravate vahe tõttu edasi Celtic.

Krestinov tõusis Inglismaa meistrivõistlustel viiendaks Gert Krestinov ja Priit Rätsep võistlesid Inglismaa motokrossi meistrivõistluste kuuendal etapil. Krestinov sai avasõidus neljanda koha, Rätsep oli kümnes. Teises sõidus oli Krestinov 9. ja Rätsep 10. Otsustavas sõidus sai Krestinov 6. ja Rätsep 17. koha. Etapi kokkuvõttes sai Krestinov 45 punktiga 7. ja Rätsep 25 punktiga 11. koha. Võitis Shaun Simpson (72 punkti). Inglismaa meistrivõistluste üldarvestuses kerkis Krestinov 243 punktiga viiendaks.

Valanciunaselt hea mäng, Leedu alistas Austraalia Leedu korvpallikoondis alistas kodusel kontrollturniiril Austraalia rahvusmeeskonna 91:78. Hispaanias algavaks MMiks valmistuva Leedu resultatiivseim oli taas Jonas Valanciunas, kelle arvele jäi 19 punkti ja 8 lauapalli. Mantas Kalnietis lisas 12 punkti ja 7 korvisöötu. Austraalia poolel viskas David Andersen samuti 19 punkti. Klaipedas toimuva turniiri avamängus sai Leedu Ukrainast jagu 70:54 ja Soome alistati 83:66.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 13. august 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12.00 – 17.00

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta 5.09 kl 20

BALLETIGALA VÄLILAVAL

Tasuta 6.09 kl 12.00 – 17.00

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta 6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL Tasuta 7.09 kl 12.00 – 15.00

ESTONIA TEATRILAAT Tasuta

10.09 kl 19 Hooaja avaetendus! Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn 11.09 kl 19

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn 12.09 kl 19

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten 13.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp 17.09 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd 18.09 kl 19 Esietendus!

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

19.09 kl 19

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn 20.09 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen 21.09 kl 17

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Lauri Sirp

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas

13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

SUUREs saalis 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo,

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER

www.hansahoov.ee

27., 28., 29., 30.08 kl 19

(Aleksandri 46, Tel 737 1800)

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND Teatrikassa on avatud E–L kl 12–17, tel 433 0777, e-post kassa@ugala.ee. Piletid on müügil ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

SAUEAUGU TEATRITALU

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

13., 14., 21., 22., 23.08 kl 18 (välja müüdud) 24.08 kl 16 (välja müüdud)

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

Rahvusraamatukogu Tornisaal

Mere märgid

MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA AED 22., 23., 24., 28., 29., 30.08 kl 18 23., 24., 29., 30.08 kl 14

Tuul pajuokstes

koguperelavastus Autor Kenneth Grahame. Lavastaja, dramatiseerija ja kunstnik Oleg Titov. Osades: Janek Vadi, Lauri Kink (Endla Teater), Aarne Soro, Peeter Jürgens, Luule Komissarov jt

Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal!

Lääne-Virumaa, Uusküla

Esna mõis Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS

23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

13., 20.08 kl 20

„EGON ja INDREK“ 27.08 kl 20

„PARIMAD PALAD“

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Suure-Jaani Laululava 18.08 kl 20

Tartu Hansahoov 25.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

Bastioni Aed 13.08 kl 20

Tartu Hansahoov 14.08 kl 20

Kadrina Laululava 17.08 kl 20

Aruküla Laululava 19.08 kl 20

Kanuusõit algajatele

Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

Haapsalu MariaMagdaleena Õigeusu kirik promenaadil 16.08 kl 20

Haapsalu suvemuusika Ansambel ORTHODOX SINGERS

Kunstiline juht ja dirigent Valeri Petrov. Õigeusu kirikumuusika

Tartu Jaani kirik 16.08 kl 20

“Õhtu ilu”

Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

Halliste kirik 20.08 kl 16

“Klassikatähed 2013”

Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Kangro, Tüür, Uusberg, Volans, Prokofjev, R. Strauss, Schumann jt

Kadrioru loss 23.08 kl 18

OLEV AINOMÄE 60

Olev Ainomäe (oboe), Annemari Ainomäe (viiul), Johanna Marie Ainomäe (viiul) Anne Ainomäe (vioola), Silver Ainomäe (tšello), Lembit Orgse (klaver), Vahur Vurm (klarnet), Rait Erikson (metsasarv), Kristjan Kungla (fagott) Ansambel Hortus Musicus A.Vivaldi. Oboekontsert C-duur W. A. Mozart. Klaverikvintett Es-duur KV 452 T. Kaumann. “Folia” oboele ja keelpillikvartetile (esiettekanne)

EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Väravatorn 14.08 kl 13 Peter Sheppard Skærved (viiul, London) 16.–17. sajandi heliloojad, Skærvedile kirjutatud nimekate nüüdisheliloojate teosed – Poul Ruders, Hans Werner Henze jt

Kõrgessaare mõisa park 16.08 kl 18

Tšellokvartett C-JAM

Tallinna Raekoda 22.08 kl 19 Atlan Karp (bariton), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Mussorgski, Sviridov, Ravel jt. (10€, 5€)

Niguliste kirik 23.08 kl 19

RAMEAU 250

Arete Teemets (sopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Ensemble Ausonia (Belgia) Kavas aariaid Rameau ooperitest (10€, 5€)

Niguliste kirik 24.08 kl 17

Tenso Euroopa kammerkoor

dirigent Kaspars Putninš Kavas: Mendelssohn, Wagner, Pärt jt. (10€, 5€)

Esku Kabel (Vihula vald) 19.08 kl 18

Kirikuklassika

Kitarriduo Jelena Ossipova & Daniel Julle Kavas: Albéniz , Fleury, Piazzolla jt.

HITIVABRIK

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Tallinna Loomaaia triiphoone 13.08 kl 20

KONTSERT

Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver), Madis Kari (klarnet), Marko Martin (klaver) Kavas: Chopin, Verdi, Prokofjev, Tubin jt. (10€, 5€)

Kammermuusika kolmapäevad

Kristina Kriit (viiul) Levi-Danel Mägila (tšello) Kavas: Paganini, Händel, Halvorsen jt. (sissepääs loomaaia piletiga, NB! kassa avatud kuni 19.00)

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014 20.-21.08 VABA SISSEPÄÄSUGA kontserdid FESTIVALI TELGIS Vabaduse väljakul igal täistunnil 12.00 - 18.00

Mustpeade Maja 21.08 kl 19

FESTIVALI JUUBELIGALA

Pille Lill (sopran), Mari Tampere-Bezrodny (viiul), Ivari Ilja (klaver), Oliver Kuusik (tenor), Atlan Karp (bariton), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul),

www.hitivabrik.ee

Lohusalu sadam 13.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers 21.08 kl 21

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

Tartu Hansa Hoov 15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 28.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Poslovitsa rand Pühajärve ääres 13.08 kl 19

Porkuni järve kallas 14.08 kl 19

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM MARGE MARTJAN, TEL 666 2317

JALAD KUI PAKUD. Krooniline veenipuudulikkus ohustab eriti seisva ja istuva töö tegijaid, kuid ka rasedaid ja eakaid inimesi.

Ravisukki võivad vajada ka noored mehed

POSTIMEES, 13. AUGUST 2014 || TERVIS || 17

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

sirje niitra toimetaja

da-Tallinna keskhaigla tromboosikabinetis saavad nõu tromboosihaiged, aga ka rasedad, ja needki, kel ees pikem lennureis – kõik, kes vajavad nõuannet ravisukkade kandmiseks. Kabineti õde Aire Põder kummutab arusaama, justkui oleks veenilaiendid vaid vanemate naiste haigus. «Veenipuudulikkus võib teha muret nii noortele naistele kui meestelegi. Suur osa on siin pärilikul eelsoodumusel,» selgitab ta. Vahet tuleb teha pindmistel veenilaienditel, mis ei ole eluohtlikud, ja tromboosil, mis on süvaveenihaigus. Kui veeni sees olevad klapid enam korralikult ei sulgu, valgub veri gravitatsiooni mõjul alla ja veen venib välja. Kui veri enam hästi ringi ei käi, tekibki jalgade paistetus ja valulikkus – need lähevad tursesse ja muutuvad õhtuks raskeks kui pakud. Võivad tekkida koguni säärelihase krambid. Krooniline veenipuudulikkus areneb astmeliselt ja algul ei pruugi väliselt midagi märgata olla. Naised haigestuvad üldiselt sagedamini. Eriti ohustab see haigus seisva ja istuva töö tegijaid, aga ka rasedaid ja eakaid inimesi. Kahjulik on istuda, jalg üle põlve, samuti ülekaal ja hormoonravi. Tegu on sageli esineva, alaravitud ja samas progresseeruva haigusega. «Patsiendi elu see ei ohusta, aga ilusaid jalgu tavaliselt tagasi ei saa ja kokkuvõttes halveneb elukvaliteet,» lausub Põder. Lõpuks võivad välja kujuneda koledad ja raskesti ravitavad haavandid.

Kel juba tromboos tekkinud ja jalad valutavad, neil pole ravisukkade kandmisest aga enam pääsu. Kroonilise venoosse puudulikkuse korral aitab kõige paremini kompressioonravi ehk ravi- või tugisukkade kandmine. Tugisukki ja -põlvikuid on palju ja igasuguse hinnaga. Tromboosikabineti töötajad aitavad õiged üles leida. Sukk või põlvik peab olema täpselt paras, selleks tuleb jalg enne üle mõõta. «Mida varem sukki kandma hakkate, seda parem. Kui on teada, et vanematest kellelgi on olnud veenilaiendid, tasub seda igal juhul teha – kui mitte varem, siis naistel rasedaks jäädes alates teisest trimestrist kindlasti,» soovitab Põder. Ehkki kuumade ilmadega tundub ilmvõimatu neid üpris pakse sukki kanda, tuleb seda vajadusel ikkagi teha, sest kuumus võib vaevusi veelgi suurendada. Kui õues kuuma päikese käes on raske, siis võiks tu-

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

gipõlvikud jalga tõmmata jahutatud ruumi tööle saabudes. Kes sellest leevendust on saanud, need kannavad hea meelega, teab Põder öelda. Kel juba tromboos tekkinud ja jalad valutavad, neil pole ravisukkade kandmisest aga enam pääsu. Ravisukk tuleb jalga panna hommikul ja ära võtta õhtul magama minnes. Väljastpoolt tulev surve soodustab verevoolu, veresooned ei veni enam rohkem välja ning paistetus ja sellega kaasnev valu leeveneb. Rõhk sukkades on tugevaim pahkluul ja väheneb sujuvalt kuni reie keskosani, suunates verd südame poole. Ravisukki valides tuleb vaadata, kas pakendil on kirjas rõhk (Mm/Hg). Kui karbi peal rõhku märgitud ei ole, siis ei ole need ka ravisukad. DEN näitab vaid sukaniidi omadusi, mitte rõhku. Soovitatav profülaktiline rõhk on 15–23 Mm/Hg, süvaveeni tromboosi korral kuni 30. Ehkki paljud seda kardavad, pole tugisukad sugugi koledad. Neid on valida erineva paksuse ja värviga, ilusa pitsäärisega ja ilma, samuti lahtise varbaosaga. Müügil on ka kompressiooniga sukkpüksid, mida hea kanda külma ajal. Suvel piisab vahel ka põlvikutest. Tromboosikabineti jälgimisel on päris mitu noort meest, kelle käest Aire Põder iga kord küsib, kas sukk jalas. Enamasti on. Kompressioonsukki kannavad ka paljud sportlased, kes on neist oma rasketele jalgadele leevendust saanud.

Tromboosikabinetti suunavad patsiente nii pere- kui ka eriarstid. Palju tuleb rasedaid. Siin saab õpetust, kuidas sukki jalga panna ja kuidas neid kanda. Õhtul survesukki jalast võttes tuleb näiteks jalgu kreemitada, sest nahk kipub kuivama. Kõigest sellest on teadlikud ja oskavad nõu anda ka suuremate apteekide proviisorid. Enne sukaostu võiks kodus jala igaks juhuks pahkluu ja põlve juurest ära mõõta. Reisipõlvikutel on rõhk mõnevõrra väiksem, kuid pika lennusõidu puhul on need suureks abiks. Tootjad annavad sellistele toodetele ka poole aasta pikkuse garantii, kuid ainult juhul, kui neid ei pesta pesumasinas ega kuivatata päikese käes Ravisukkade hinnad algavad 20 eurost ja lõpevad 100 euro ringis, põlvikud on mõnevõrra odavamad. Üks Eesti tootja teeb väga häid survepõlvikuid, mis maksavad apteegis kõigest 7 eurot. Neid tasub Põdra sõnul profülaktika eesmärgil kandmiseks küsida küll.

Ravisukkade kandmine aitab haavandite korral selliseid tüsistusi ära hoida. foto: erakogu

Ülemisel pildil: IdaTallinna keskhaigla tromboosikabineti õde Aire Põder rõhutab, et mida varem abivajaja sukki kandma hakkab, seda parem. foto: tairo lutter

18 || kuulutused || postimees, 13. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ostan maja või majaosa Tartus Jakobi tänaval. Tel 516 8210.

Müüa lõhutud, 2a kuivanud 50 cm pikad küttepuud. Must lepp ja saar 40 €/rm. Asukoht Sindi, Pärnumaa. Tel 5690 6156.

Küünal vaikselt vilgub viimse voodi ees, kurbust täis on pilgud, raske lahkuda … Kuigi meilt sa lahkud, tea, me keskel jääd. Muld ei suuda matta mälestust sust head. Südamlik kaastunne Aarnele ning Annikale ja Eerikale peredega kalli

Anne-Liis Jäägeri

Maie Kuum

Autode keretööd ja värvimine Tartus. Tel 5604 7389. Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Sügav kaastunne Antsule ja Annele perega kalli abikaasa, ema, vanaema ja ämma surma puhul. Mälestavad Liivi ja Toomas.

Ivan Gussev Sügav kaastunne Andžela Filimonovale kalli isa kaotuse puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Sangar

Südamlik kaastunne Rita Roostile kalli ema

Aino Järve

Saunad, vannitoad ja basseinid: www.insauna.ee, tel 5633 6315. OÜ Perearst Külli Paal võtab tööle meditsiiniõe Puurmani perearsti keskusesse alates 1. septembrist 2014. Võimalik ka osaline tööaeg. Soovi korral helistada tel 516 5334 kuni 25. aug. Pakume tööd CE-kat autojuhile Eesti ja Lõuna-Euroopa vahelistele vedudele. Nõutav eesti keele oskus ja ADR-tunnistus. Tel 512 1500 või 517 2208. Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Maga vaikselt, puhka rahus südamed on sinuga ... Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Avaldame südamlikku kaastunnet perele ja lähedastele

16. XI 1947 - 11. VIII 2014

Jürgen Ringmetsa kaotuse puhul. Kursusekaaslased Maaülikoolist

Mälestame kallist klassiõde

Maie Lubjat (Arula)

Vaike Tamm

Leinavad lesk ja lapsed peredega. Hüvastijätt 14. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Aarne Tabur

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Klassikaaslased Türi I keskkooli 1960. a. lennust

Leinavad lesk, lapsed peredega ja lapselapsed.

Südamlik kaastunne Sirjele ja Britale kalli ema ja vanaema

Avaldame sügavat kaastunnet Kalev Taburile isa

Aino Maasalu

5. XI 1945 - 10. VIII 2014

Aarne Taburi

kaotuse puhul. Mälestavad Aino, Evald, Evi, Helga ning Marju ja Andres peredega.

kaotuse puhul. Õhuväe lennubaasi kollektiiv

Avaldame sügavat kaastunnet Rita Roostile armsa ema

Siiras kaastunne Sirje Maasalule perega ema ja vanaema

Südamlik kaastunne Janekile ja tema lähedastele kalli ema, abikaasa, ämma ja vanaema

Aino Järve

Norrasse üldehitustöödele. Tel 515 7377.

Ärasaatmine 15. skp. kell 15.30 Pärnamäe krematooriumis.

kaotuse puhul. SA TÜK valuravi meeskond

kaotuse puhul. Töökaaslased SA TÜK üldanestesioloogiast ja operatsiooniteenistusest

Vaipade ning pehme mööbli puhastus sinu kodus või kontoris. Küsi hinda vanastuueks@gmail.com või tel 5666 0428, 5666 0365.

Mälestavad poeg ja tütar peredega.

Avaldame sügavat kaastunnet lesk Reedale ning lastele peredega kalli abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul.

Eha Maidla

Kasutatud hambakroonide ost. Ostame igasuguseid märke E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

17. I 1942 - 10. VIII 2014

Ermo Killarit

30. XI 1942 - 9. VIII 2014

Leinavad omaksed.

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis ema ja vanaema

ViaCon Eesti AS mälestab asutajat ja kauaaegset juhatajat

Lillekesed, kummardage selle kalmu künkale, tema rüpes mullapõues puhkab emake.

Thea Kriis

6. VII 1932 - 11. VIII 2014

Ärasaatmine 15. skp. kell 12 Pärnamäe krematooriumi väikeses kabelis.

kaotuse puhul. Haimur ja Sigrid peredega

Mälestust sa hella pälvid, pälvid austust, sõnu häid. Mälestuste kauneid jälgi meile hinge sinust jäi.

Rent ja müük. Põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Teatame kurbusega, et igavikuteele on lahkunud meie kallis

Aino Maasalu surma puhul. Anja, Kaja, Reet

Vaike Tamme kaotuse puhul. Silver ja Jane

Tunneme kaasa Reedale, Triinule ja Kallele peredega

Anne, südamlik kaastunne kalli ema

Südamlik kaastunne Janekile perega kalli ema, ämma ja vanaema

Ermo Killari

Eha Maidla

Vaike Tamme

kaotuse puhul. Malle, Juho, Kristel ja Piret peredega

kaotuse puhul. AS Ilves-Extra

kaotuse puhul. Awre OÜ

Thea Kriis

Avaldame kaastunnet Rein Nettanile ema

Avaldame siirast kaastunnet kõikidele lähedastele

Südamlik kaastunne Tarmo Kriisile kalli ema kaotuse puhul. Töökaaslased Finestist

Daisi Nettani

Pavel Tõlnikovi

kaotuse puhul. Reval Kinnisvara OÜ

kaotuse puhul. Omniva

On lahkunud

Südamlik kaastunne Ülle Rohultile kalli isa

Mälestame meie kohusetundlikku ja abivalmis postiljoni

1932 - 2014

Maie Kuum

17. I 1942 - 10. VIII 2014

Rühmakaaslased TPI 1968. a. lennust Ärasaatmine 15. skp. kell 15.30 Pärnamäe kabelis.

Sügav kaastunne Leevile ja Artile ning Maritile peredega armsa

Maie Kuuma

Jaan Rohulti

Pavel Tõlnikovi

kaotuse puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Ida-Tallinna Keskhaigla

Kaastunne lähedastele. Kliendid Koosa kandepiirkonnast

Mälestame kauaaegset ühistu liiget

Südamlik kaastunne armsale Lembole isa

Endel Salistet

Lembit Veidemanni

surma puhul. Siiri ja Aat peredega

Avaldame siirast kaastunnet omastele. Korteriühistu Kalevi 8

lahkumise puhul. Elvi ja Maris

Südamlik kaastunne Hellele armsa ema

Kallist täditütart, onunaist

Avaldame siirast kaastunnet Lembole isa

Olga Lauri

Linda Sarapsoni 21. V 1940 - 9. VIII 2014

Lembit Veidemanni

surma puhul. Anneli, Helgi, Mia, Marika

leinavad Rein, Gunnar ja Pille peredega.

kaotuse puhul. Kolleegid AS Liivimaa Buss päevilt

Inseneride Meeskoor avaldab kaastunnet omastele ja langetab pea koos TTÜ Akadeemilise Meeskooriga traagiliselt lahkunud lauluvenna

Mälestame

Avaldame sügavat kaastunnet Lembole kalli isa

Hendrik Libliku mälestuseks.

Elvi Sarrapit Avaldame tema omastele kaotuse puhul kaastunnet. Eesti Panga kollektiiv

Lembit Veidemanni surma puhul. Furgotec OÜ kollektiiv

Lahkus igavikuteele

Peeter Sööt

Kallist klassivenda

Maie Lubja

Südamlik kaastunne Ainile perega isa, vanaisa, vanavanaisa ja äia kaotuse puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Faeton

Ain Vääti

Siiras kaastunne lähedastele. EPA 1965. a. lõpetanud agronoomid

mälestab Rakke keskkooli XI lend.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Sinu päevakavasse võib tekkida auk, mis lubab sul hinge tagasi tõmmata. Teed siis midagi enda heaks ja hellitad end mõnusate asjadega.

SÕNN Jätad osa käike vahele, et lõõgastuda ja pingeid vähendada. Mingil hetkel aga oled nii lõõgastunud, et pead ergutusvahendid kasutusele võtma. KAKSIKUD Jagad end mitme tegevuse vahel ja püüad tasakaalu leida. Kui sa ei jõua asjadega kohe ühele poole, siis lükka nende tegemine natuke edasi.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 13. AUGUST 2014 || VARIA || 19

Hommikul liigutad end kiiremini, et pärastlõunaks kõigega ühele poole saada. Hiljem on rohkem aega iseenda ja oma hobide jaoks.

æ ô

4 3

ò à î

2 1 b

è f

Václav Císař – Práce, 1951 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vc4!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT BOSS SÜSTIS MULLE TÖÖVILJAKUST PARANDAVAID AINEID.

TAGANE, TÖÖVILJAKUS!

TUNDUB, ET MUL ON SEE VÕIME.

PEAN LEIDMA VEEL JÜNGREID.

KAALUD Lärmakas sisedialoog ei taha sind maha jätta. Otsid võimalusi, kuidas mõttelaviini vaigistada. Selleks sobib nii muusika kui ka sportimine. HAGAR HIRMUS

AMBUR Vajad nalja ja naeru. Päev on sinu jaoks tumedates toonides ja halva võnkega, kui sa ei ole vähemalt ühe korra naernud.

1. Moskvas sündinud rikka armeenia kaupmehe poeg Levon Aslan Torossian (Lev Tarassov) on Prantsuse Akadeemia liige, Goncourti auhinna laureaat, kes on kuulsaks saanud maailma valitsejate biograafiate kirjutamisega. Mis nime all on ta neid välja andnud? 2. Haljala aleviku on tuntuks teinud õde-vend Padarid, võimsa torniga kirik, aga kindlasti ka valgusfoor. Paljudes maakohtades pole foore olnudki. 14. juulil lõpetas ka Haljala foor tegevuse. «Foori matustel» meenutas omaaegne Viru kolhoosi esimees Toomas Varek, et foor paigaldati kolmel põhjusel. Et liiklust rahulikumaks muuta, et lastele ristmikul liiklemist õpetada ja ... Mis oli kolmas põhjus? 3. Väidetavalt olla kõige toitvam puuvili Persea americana. 100 grammi seda vilja annab juba 163 kilokalorit. Et saada sama palju kaloreid, tuleks süüa kilo kurki. Mis puuvili on sellise vahva teadusnimega? 4. Mis firma ja mis marki sõiduautosid võivad juhtida professionaalsed sumomaadlejad? 5. Riia keskturg paistab silma originaalse konstruktsiooni poolest eelkõige oma hiiglaslike paviljonidega. Need rajatised ei ole seal asunud algusest peale ning neil oli hoopis teistsugune otstarve kui praegu. Mis rajatised need algselt (Esimese maailmasõja ajal) olid? Vastused: 1. Henri Troyat (1911–2007). 2. Et põllumajandusmasinad järsult pidurdades ristmikule sõnnikut maha ei pillaks. 3. Avokaado ehk ameerika pirnloorber. 4. Ei ühtki, sest neil on keelatud ise autot juhtida. 5. Tsepeliinide angaarid Kuramaal Vaiņodē sõjaväebaasis.

KALJUKITS Sinu elustiil ja tõekspidamised võivad kellelegi olla pinnuks silmas. Soovitad tal selle probleemiga tegelda, kuid sind rahule jätta.

Veedad heade sõprade seltskonnas aega. Sõbralikust ja humoorikast vestlusest võib alguse saada nii hea idee kui ka sügav armastus.

Olukorra muutudes muutuvad ka inimesed. See, mis varem oli hästi, tundub nüüd olevat kildudeks varisenud. Toetud oma vaimsele tugevusele.

ERNIE

NEITSI

SKORPION

VÄHK Kui sa ei taha kurnatusest kokku variseda, siis anna oma vaimule ja kehale puhkust. Vajadusel mine asjatundjate juurde, kes su uuesti üles turgutavad. LÕVI

AKNE

VEEVALAJA Mida välja annad, seda saad ka tagasi. Hea ei ole kunagi lõpuni hea ja halb ei ole kunagi lõpuni halb. Keeruline olukord sisaldab endas ka lahendust.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Lisaks vaimule vajab ka keha puhkust. Tahad oma vaimu ja keha tugevamaks treenida. Võimalik, et hakkad tegelema millegi hommikumaise ja ekstreemsega.

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Doktor, igal ööl näen ühte ja sama unenägu: minu ees on uks, mille lingi kohal on mingi sildike. Ma muudkui lükkan ja lükkan, aga ust lahti ei saa.» «Aga mis sinna sildikesele on kirjutatud?» ««Tõmmata!»» ••• Juku, palun moodusta lause sõnaga «suhkur».» Juku mõtleb veidi ja ütleb siis: «Täna hommikul jõin kaks tassi kohvi.» «Aga Juku, kus siis «suhkur» on?» «Kohvi sees loomulikult,» vastab poiss. ••• «Kas teie pank tõesti laenab ausõna peale?» «Seda küll!» «Aga mis siis, kui ma raha ei tagasta?» «Teil saab kindlasti Kõigevägevama ees väga piinlik olema!» «Ja millal see juhtub?» «Viiendal kuupäeval on laenutähtaeg, kuuendal kohtute ...»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ELEGANTNE

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 13. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

ANNAB TEADA, KUIDAS HÄIREKESKUSE UUS TÖÖVAHEND PÄÄSTJAD KIIREMINI ABIVAJAJATENI JUHATAB.

NIMEPÄEV: TEETLEV, TEET, TEETO, TEEDO, TEEDU Tarmo Kulmar 64, usuteadlane Ilmar Vene 63, esseist ja tõlkija Tiiu Valm 62, raamatukogundustegelane Tõnu Kilgas (pildil) 60, näitleja ja laulja Ivar Stukolkin 54, olümpiavõitja Tanel Talve 38, teleajakirjanik Merilin Kirbits 28, näitleja

EUROOPA

Lähiaja ilm on heitlik

TALLINN +21

KÄRDLA +20 HAAPSALU +21

taimi paljak

PAIDE +22

ilmateenistuse sünoptik k

NARVA +24

RAKVERE +23

foto: afp/scanpix

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» UURIB, KAS PUUVILJU TULEB TÕESTI PÕHJALIKULT PESTA VÕI PIISAB VAID LOPUTAMISEST.

4– 9

Põhja-Euroopa õhuruumi on hõivanud võimas madalrõhuala ja selle serva mööda TARTU liiguvad üksteise järel vihPÄRNU VILJANDI +23 +21 mapilvedest ümbritsetud +22 KURESSAARE madalrõhulohud. Kuivema +20 ilmaga kõrgrõhuharjad suudavad vaid lühikeseks ajaks taeva pilvedest puhtamaks rooVÕRU kida. Kuumus on saanud möödaVALGA +24 +23 nikuks ja valdav edelavool kannab endaga kaasas mõõdukat KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR sooja. Täna on vahelduva pilvisusega Anne kanal +23 Neljapäev, 14.08 Reede, 15.08 Laupäev, 16.08 ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, Emajõe vabaujula +22 +13/+22 +15/+21 Tallinn +14/+20 on äikeseoht. Puhub edelatuul Kakumäe rand +17 +12/+19 +12/+21 +12/+23 4–9 m/s, puhanguti 12 m/s, saar- Tartu Kuressaare +23 Narva +11/+20 +12/+22 +12/+23 tel ja rannikul kuni 15 m/s, äikese Pirita rand +18 ajal võib olla tugevamaid puhanPärnu +14/+20 +13/+22 +14/+21 Pärnu rand +19 guid. Õhutemperatuur 19–24 °C. Pühajärv +24 Kuressaare +15/+20 +16/+22 +15/+22

Rourke liitus Putini fännidega Vladimir Putinil on palju fänne Hollywoodi märulifilmide meesstaaride seas. Oma toetust näitas nüüd ka Mickey Rourke, kelle kõmufotograafid leidsid esmaspäeval Moskvast Punase väljaku lähedal asuvast GUMi kaubamajast, seljas Venemaa presidendi pildiga T-särk, edastas news.sky.com. Ameeriklasest filmistaar ostis halli kehakatte 1200 rubla (25 euro) eest. «Varem Putin ei meeldinud mulle. Kohtusin temaga paar korda ning ta oli tõeline džentelmen. Väga rahulik ja enesekindel mees. Arvan, et ta on hea inimene ja suurepärane riigijuht. Kui ma nii ei arvaks, ei oleks ma tema pildiga T-särki ostnud,» selgitas näitleja, kes viimastel aastatel pole filmimaailmas millegiga hakkama saanud. elu24.ee

Saaremaalt leiti iidne sõrmus Saaremaal Mustjala vallas Selgase külas asuva Kaigu talu peremees, ettevõtja Raivo Hein leidis taluhoovist sõrmuse, mis pärineb 16. või 17. sajandist. Detektoriga on mees oma talu õuel ringi käinud alles paar kuud. Vana ehte vanuse määramiseks tegi Hein uurimistööd ja küsis abi ka teistelt sama hobi harrastajatelt. Tema sõnul oli see küllalt levinud ja odav sõrmus, milliseid võis sadu aastaid tagasi hankida laatadelt. Sõrmuse laiemale osale on kritseldatud lohe, mis aga meenutab pigem kukke. Saarte Hääl

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.32 5.29 5.43

loojub 21.17 21.05 21.23

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +27,5 kraadi (1939) +7,2 kraadi (1933) Tartus +33,4 kraadi (1868) +3,4 kraadi (1965)

KUUFAASID

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11

+19 +35 +27 +34 +23 +22 +26 +19 +29 +33 +19 +19 +28 +20 +23 +26 +20 +29 +23 +27 +26 +16 +20 +22 +22 +12 +22 +30 +31 +20 +24 +24 +22 +28 +33 +14 +29 +38 +17 +27 +26 +27 +29 +23 +17 +31

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 13. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Rooside haigused. Ilupuud 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria: Kuulujutt 09 45 Holby City haigla: Ema teab paremini* 10 45 Täär treenib triatloniks, 7/9 11 00 Kergejõustiku EM Zürichis 14 00 3 hitti: Suvelaulud 10 Vaalasaarte Maria: Kuulujutt* 15 00 Kergejõustiku EM Zürichis 17 00 Minuscule 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Mirjam 18 00 Õnne 13 (Eesti 2012) 30 Aktuaalne kaamera 50 Kergejõustiku EM Zürichis 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 25 Sport 30 Kergejõustiku EM Zürichis 23 00 3 hitti: 1980ndad. Rock 10 Hakkab jälle pihta (Eesti 2013) 45 Oli kord Rock Summer 00 25 Kontakti laulud 01 16 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Rakett 69: Aerodünaamika* 30 Püramiidi tipus: Ökoloogiline puidutöötlemistehnoloogia 10 00 Inemiste piir 40 Klassika koos Klasiga: S. Prokofjev 11 35 Klassikatähed 2014: Raamist välja 12 54 ERR uudised 17 00 Eesti muusikavideod 30 Töötuba: Korvi punumine 18 00 SimsalaGrimm: Vana Sultan 25 Väikese Muti seiklused 30 Beni ja Holly väike kuningriik 45 Stella ja Sam 55 Tinga Tinga lood 19 10 Ruff tegutseb 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi (ETV 2007) 20 10 Kirstie retrokodu – vana saab uue elu, 2/5: Jannine ja Shaun Cartwright 21 00 Kergejõustiku EM Zürichis 30 Surma õukond, 1/3: Henry Viies 22 20 Eesti lood: Velosoofid 50 4x4. Taimõr ja Jamal, 7/9* 23 15 Eesti TOP 7 50 Anton Corbijni sisemaailm* 01 19 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Iga hetk 50 Taltsutamatu süda, 35/162* 07 40 Garfield: Kübermeilija. Nädalalõpp farmis 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 46* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5821 35 Rosamunde Pilcher – Lordid ei valeta (Austria-Saksa 2010). Romantiline draama 13 30 Krimi* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Asitõendid 15 05 Lindprii: Nukumaja 16 05 Küladetektiivid, 57: Jänes on tapetud 17 05 Taltsutamatu süda, 36/162 18 05 Armastus ja karistus, 47 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Naabriplika: Inimrööv 23 00 Keda ma küll armastasin?! Doksari 30 A ja B, 2/3 00 00 V: Piiramine 55 Seadusesilm: Isad ja pojad 01 40 Vampiiripäevikud 02 25 Nikita: Vabadus 03 10 Krimi* 35 Suvereporter* 04 25 Kalailm* 50 Küladetektiivid, 57: Jänes on tapetud*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 57* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Ulakad vanurid 2 11 10 Kättemaksukontor 9, 3: Läbitantsitud kingad 1* 12 10 Viimane tõeline mees 2, 14: Buffalo Billi päev 35 Viimane tõeline mees 2, 15: Liiga hilja väljas 13 05 Suvesangarid, 39* 35 Kupli all 1, 11: Kus hundist juttu* 14 30 Selline on elu!: Kassikontsert aias 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 58 16 55 Midsomeri mõrvad 10, 2: Peidus loom 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 4: Läbitantsitud kingad 2 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 37 22 00 Suvesangarid, 40 30 Suletud uste taga 5, 8: Jaan vihkab kooli 23 30 Top Gear USA 2 00 35 Firma 1, 9 01 30 Anarhia pojad 4, 8 02 25 Louie 3, 12 50 Võta või jäta 03 55 Suvesangarid, 40* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 40* 50 Reisijaht

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 136 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 693 09 10 Emmerdale, 247* 40 Eluteed, 23 10 05 Küladetektiivid, 241: Rosenheimi suur auhind 55 Süütu süüdlane, 27 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Proua «10 aastat noorem» 25 Poissmees, 2/13* 14 05 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Pole unustatud* 16 00 Tuuni superstaari, 8/10 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Dr Sanjay Gupta 19 00 Kodus ja võõrsil, 5822 30 Emmerdale, 248 20 00 Saare sosinad 21 00 Jahihooaeg 2 (Open Season 2, USA 2008). R: Matthew O’Callaghan, Todd Wilderman. Animafilmi eestikeelne järjelugu. 22 35 10 aastat nooremaks USA: Proua «10 aastat noorem»* 23 00 Poissmees, 3/13 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu 02 20 Allilma emandad, 13/13: Viimnepäev 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 27* 45 Suvereporter*

06 30 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 148: Viimasel hetkel* 09 20 Conan, 238* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Uus-Kaledoonia* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 51* 14 35 Knight Rider, 56* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Argentina 16 20 Komissar Rex, 149: Ohtlik sõprus 17 10 Supermani uued seiklused, 52: Virtuaalselt hävitatud 18 05 Knight Rider, 57: Kameeleon 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed, 35-36: Suguvõsa*; Ta arvas, et suudab* 21 00 Kaks ja pool meest: Jee, polüüpe polegi!* 30 Suvepunker+, 1 22 00 Tere tulemast lõksu (USA-Inglise 2013). Märul 23 50 Conan, 239 00 40 Kaks ja pool meest: Matslik ja tarbetu 01 05 Tuvikesed, 3738: Elvise hullustus; Suska kõrgelt 55 Südamelt ära, 27 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 9: Kurva lõpuni* 11 00 12 raundi (USA 2009)*. Põnevik 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 9: Kurva lõpuni* 15 00 Kälimehed 2, 4 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 10: Täiuslik mõrv 17 00 NCIS kriminalistid 5, 3: Endine kaasa 18 00 Perepea 8, 8* 30 Simpsonid 5, 1: Homeri barbershopkvartett* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 1-2: Farhampton; Abieluvaraleping 20 00 Perepea 8, 9: OJ möllab 30 Simpsonid 5, 2: Hirmu neem 21 00 Suvesangarid, 32 30 Riskikuller (USAPrantsuse 2002). Märul 23 25 Euroopa Pokkeriturnee 00 25 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 1-2* 01 25 Kälimehed 2, 4* 02 15 Suvesangarid, 32* 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 101/142* 45 Peterburi-Tallinn* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Mina, tallinlane* 12 00 OTSE: LV Pressikonverents 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 208/304* 17 00 Armuleek, 209/304* 45 Armuleek, 210/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 102/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 LV Pressikonverents* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Kultuurimeeter 22 15 Peaminister, 9/14 23 10 Pillimeeste klubi* 00 10 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Margit Kilumets 09 45 Laste lood. Vahvlist südamed 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Moby Dicki otsimas, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+ Lauri Hussar 14 05 Nostalgia. James Bond 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05–23 00 Kergejõustiku EM 20 45 Õhtujutt lastele 23 03 Luuleruum 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Jaan Leppik 09 30 Raadioteater. Ekke Moor, 8 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid. 11 05 Album Uue heliplaadi tutvustus. Stuudios on Anne Prommik. 12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. Alo Ritsing Tartus Alo Ritsingu laule esitavad Tartu Noortekoor (dirigent Riho Leppoja), Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch), Viljandimaa kammerkoor (dirigent Kadi Ritsing), Tartu Ülikooli Kammerkoor (dirigent Triin Koch) ja Tartu Akadeemiline Meeskoor (dirigent Alo Ritsing). 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Kontserdisaalis. Berliini Filharmoonikud Esinevad Berliini Filharmoonikud Daniel Barenboimi juhatusel. 22 05 Fantaasia. Kaur Garšnek 00 05 Nokturn