Postimees 13 10 2014

KONKURSS MÕNE AASTA PÄRAST VALMIB RIIGI TOEL KUNI SEITSE EESTI MÄNGUFILMI. KULTUUR LK 15

TSENTRIS MUUTUSTETA

ÕNNELIK PIRUETT

Keskerakond otsustas, et nende peaministrikandidaadiks valimistel ei saa Kadri Simson, vaid Edgar Savisaar.

Timmu Kõrge ja Erki Pints võitsid üheks hinnatuimaks koduseks kihutamiseks peetava Saaremaa ralli.

EESTI LK 3 JUHTKIRI LK 2

SPORT LK 18

Majahaldur tellis omaniku loata korteri võtme.

www.postimees.ee

MAJANDUS LK 8–9

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

LK 20–21

Täna lehe vahel

MAAELU EDENDAJA

Kaubamaja kontserni juht

RAUL PUUSEPP: Kõike, alates piimast ja lõpetades ülikonnaga, saab osta varavalgest hilisõhtuni. See ei ole tavaline.

KASU

ESMASPÄEV, 13. OKTOOBER, 2014 • NR 238 (7229) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 382 • LUGEJAID 186 000

Eesti kaotas kodus Inglismaale

MINEVIKUMARKETID

Tühjad pinnad Vaadates, kuidas Tallinna südames haigutavad järjest tühjad kaubanduspinnad, millele keegi pole suutnud mõistlikku rakendust leida, on raske uskuda keskusest eemal paikneva hüpermarketluse helget tulevikku, tõdeb Argo Ideon. LK 2

KEELETEGU

Pere ja seadus Uue seadusega on kõrgeimal seadusandlikul tasemel kindlaks määratud, et perekonna mõiste on seaduse silmis saanud uue sisu. Ning nagu füüsikas, pole ka perekonna mõiste semantilisel arendamisel tegelikult piire, kirjutab ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. LK 12

Eesti jalgpallikoondis kaotas eile Lilleküla staadionil peetud 2016. aasta EM-valikmängus Inglismaale 0:1. Väravateta möödunud avapoolaja järel tabas Eestit esimene tagasilöök teise poolaja alguses, kui 48. mänguminutil sai teise kollase kaardi ning seega kokku punase kaardi koondise kapten Ragnar Klavan. Vähe-

musse jäänud Eesti pidas veel vastu ligikaudu pool tundi, kuid 74. mänguminutil sooritas Inglismaa kapten Wayne Rooney ilusa karistuslöögi ja Eesti väravavaht Sergei Pareiko (keskel) pidi palli oma selja tagant välja korjama. Seisuga 1:0 kohtumine lõppeski. PM foto: erik prozes

SPORT LK 16–17

SUURED SUMMAD. Kohtutäitur on arestinud ettevõtte OÜ Tuulevool võlglaste vara ligi poole miljoni euro ulatuses.

Kuus valikut Võib vaielda, kas Eesti on poolel teel oma eesmärgini või kaugemal, kas siht juba paistab, aga see on tühi vaidlus, sest eesmärk, milleks on vaba, loov ja jõukas Eesti, kasvab, muutub ja areneb, kirjutab ekspeaminister Juhan Parts. LK 13

Suusamehe õnnetu äritehing Eesti koondise suusasprinter Peeter Kümmel (pildil) panustas 8000 krooni väiketuulikute kokkupaneku ja püstitamisega tegelenud ettevõttesse, mistõttu läheb tema maakodu Otepää lähedal haamri alla.

Firma tegevus suusatajat pärast seda eriti ei huvitanud, sest ta uskus, et tuntud ettevõtja Urmas Sooaluste juhib firmat mõistlikult. Viimane laenas ettevõttele suure summa, kuid pidi hakkama seda kohtu kaudu tagasi nõudma.

EESTI LK 4–5

EESTI SIHID

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Keskerakond jätkab vanamoodi

Ostukeskuste bluus Komöödiafilmis «The Blues Brothers» leidub ikooniline tagaajamisstseen, kus politseiauto kihutab sireenide unnates mööda ostukeskuse vahekäike ning jälitab peategelasi. Ostlejad vist pääsevad õnneks ehmatusega, kuid poed ja kaubad muljutakse kinolinal hooga prahiks.

Filmimist ei toimetatud mitte papist rajatud paviljonis, vaid reaalses USA Illinoisi osariigi hüpermarketis. See õitses 1960ndail, hiljem aga hääbus ning lõpuks suleti. Pärast filmimist seisid keskuse seinad veel pikalt ning alles paari aasta eest varemed lammutati.

Tühjaks jäänud hüpermarketeid on Ameerikas nii palju, et neile on pühendatud eraldi veebisait, märtsis ilmus The New Yorkeris mall’ide hääbumisest pikem lugu. Seal tsiteeritakse näiteks ühe Ameerika suurema kinnisvarafirma juhti Rick Carusot, kes ütleb, et kui tüüpilist USA hiidostukeskust (mall) ei õnnestu taasleiutada, muutub see 10–15 aastaga ajalooliseks anakronismiks.

Tuleme nüüd ookeani tagant Eestisse, siin on kogu see ajalugu muidugi hoopis põgusam.

Eesti esimene hüpermarket oli Tihniku Maksimarket Tallinnas. Tegin selle avamisest 1994. aastal lugu ja uus, «peaaegu nagu Soomes»ajastu tundus tõesti olevat saabunud, hoolimata krobelisest betoonpõrandast ja väga tagasihoidlikust sisustusest. Sealt ostetud taldrikud on praegugi köögikapis. Nüüd on kunagine Tihniku ime muidugi juba aastaid suletud olnud.

Vaatan aga, kuidas lähiajal kavatsetakse avada Ülemiste keskuse uhke laiendus, ning mõtlen, kas 2014 võib ehk saada Eestis hüpermarketi apogeeks – seda ameerikalikku kultuuri, kus ostukeskuses võib veeta terveid päevi, ei ole meil kuigivõrd tekkinud ja ilmselt jõuab USAst alanud langustrend ühel hetkel ka meile pärale.

K

adri Simsoni teekond Keskerakonna peaministrikandidaadi kohale jäi seekord õige lühikeseks. Hoolimata massiivsest meediakajastusest, intervjuudest ja programmartiklitest enamvähem kõigis olulistes kanalites ei tõusnud see idee lendu seal, kus Keskerakonnas tegelikud otsused tehakse, ehk Edgar Savisaare peas.

Keskerakonna juhatuse eilne valik (mis muidugi oli samuti puhtalt Savisaare otsus, millele keegi selles parteis end tagajärgedeta vastandada ei saa) tähendab, et Eesti sisepoliitika põhiline eraldusjoon jääb täpselt samasse kohta kui seni. Tsentristide peaministrikandidaat on Edgar Savisaar ning selle valikuga liidetakse Toompea praegused valitsejad ühtselt tema vastu. Isegi lõppenud nädalal parlamendis selgelt kõigi teiste vastu mänginud IRL ei saa kõrvale jääda. Piisab, kui meenutada, mida IRLis valimisteks esiplaanile tõste-

tav ekspeaminister Juhan Parts Savisaare kohta veel viimaselgi ajal on öelnud, ning saab selgeks, et ka põhimõttelised vastuolud tundlikuma seadusloome asjus jäävad kõrvale, kui on tarvis ära hoida Savisaare sattumine Eesti tuleviku määraja kohale.

Savisaar tegi sellega oma vastasleeri jaoks elu lihtsamaks. See tähendab, et valimiskampaaniasse ei ilmu tsentristidega seoses määramatust. Vastasseis on sirgjooneline, nagu alati on olnud. Kadri Simsoni või ka Jüri Ratase eestvedamisel valimistele minev Keskerakond oleks toonud sellesse funktsiooni muutujaid, mida paremerakondade ja sotside kampaaniameistrid pidanuks jälgima, uurima, arvestama võimalusega, et võib-olla see sobib mõnele rahulolematule nende senisest toetajaskonnast. Nüüd pole neil vajadust millegi sellisega pead vaevata.

Muidugi ei ole mõtet eeldada, et Simson peaministrikandidaadina oleks tingimata saavutanud valimistel rohkemat, kui see õnnestub Savisaarel. Viimatistel kohalikel valimistel ei saavutanud Simson võitu Pärnus, mis teinuks temast sealse linnapea. Ka

eurovalimistel ei säranud tsentristide häälemagnetina mitte tema, vaid Yana Toom. Kadri Simsoni seadmine esiplaanile oleks aga olnud Keskerakonna poolt see käik, mis võinuks veidi leevendada eestlastest valijaskonna kõhklusi partei läbivalt Moskva-lembese kuvandi asjus.

JUHTMÕTE Savisaar tegi oma vastasleeri jaoks elu lihtsamaks. See tähendab, et valimiskampaaniasse ei ilmu seoses tsentristidega määramatust. Vastasseis on sirgjooneline, nagu alati on olnud.

LK 3

KÕVA SÕNA Eestis puudub kriitiline mass inimesi, kes 1) moodustaks publiku, mis suudaks, oskaks nautida, tunnustada tänapäeva maailma tipptaset ja 2) suudaks tänapäeva maailma tipptaset laval pakkuda. Puudub ka raha, millega saaks vähese publiku kiuste korralikku asja teha.

PÄEVA KOMM Lõpuks ei ole see eriline mugavus, kui soovitud poe leidmiseks tuleb traavida sadu meetreid piki katusealuseid kaubatänavaid, kuhu jõudmiseks on tarvis eraldi aega varuda.

Seda enam, kui rahvast vanamoodsate hüperkeskuste täitmiseks jääb vähemaks. Internetist ostlemine kasvab kindlasti ka Eestis, ning lõpuks ei ole see eriline mugavus, kui soovitud poe leidmiseks tuleb traavida sadu meetreid piki katusealuseid kaubatänavaid, kuhu jõudmiseks on tarvis eraldi aega varuda.

Vaadates samal ajal, kuidas otse Tallinna südames haigutavad järjest tühjad kaubanduspinnad, millele keegi pole suutnud mõistlikku rakendust leida, on raske uskuda ka keskusest eemal paikneva hüpermarketluse helget tulevikku. Kesklinna kaubatrendid on üldse nukrad: ei Stockmannis ega Tallinna kaubamajas leidu enam põnevaid elektroonikakaupu, mille vilkuvad tulukesed sageli meessoost huvilised üldse poodi sisse astuma meelitasid. Endises kaubamaja CD- ja raamatupoes kaubeldakse nüüd kodumaiste sokkidega. Selles on midagi postmodernset või isegi postapokalüptilist. Neid asju saame nüüd ju internetist ning peagi, usun, jõuab ka margariin miskit moodi otse veebist võileivale, marketeist mööda minnes.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Ükski valimiskampaania ei möödu üllatusmomentideta, ent siiski on selge, et peamised aruteluteemad on majandusseis ja Eesti julgeoleku kindlustamine. Saab olema üpris huvitav näha, kes hakkab Keskerakonnas kandma nende teemade kõneisiku pidevat rasket rolli, sest Edgar Savisaar ilmub rahvale traditsiooniliselt üksnes erilistel puhkudel.

urmas nemvalts

argo ideon

Kirjanik Jaak Urmet, PM 11.10

Postimees 1911. aastal Sabagatähti on käesolewal aastal iseäranis palju näha.

15. sept leidis S. Beljawski Lõwi tähestikus uue sabagatähe üles, mis wähe aega enne päikese tõusu näha on. See on neljas sabagatäht, mis Wenemaal on üles leitud (esimese sabagatähe leidis Moskwa ülikooli prof.

Schweizer üles). S. Beljawski on Pulkowo tähetorni Simesi osakonna juhataja Krimmis. Teaduste Akadeemia poolt määrati temale Golubewi auhind 250 rubla.

19. sept leiti Borelli sabagatäht lõunapoolsel taewa-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

serwal üles. See täht oli ennemalt juba 1901.–1905. a. näha. Ta käib oma ringi seitsme aasta jooksul ümber päikese. Wäga wõimalik on, et teda ka weel nüüd enne päikese tõusu wõib näha. 23. sept. leiti Wäikesekaru beta tähe lähedal seitsmenda suuruse sabagatäht, mille suurus alatasa kaswas. Praegu on põhjapoolsel taewaserwal Brooksi sabagatäht näha, mis Suure-karu lähedal on.

Nõnda on siis praegu neli sabagatähte nähtawad.

13.10.1911

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eesti kasutas ära kõik NATO lennutunnid Eesti on tänavu ära kasutanud kõik NATO strateegilises õhutranspordiprogrammis (SAC) ette nähtud 35 lennutundi, millega Eesti sai kasutada transpordilennukit Boeing C-17 Globemaster, lausus kaitseministeeriumi pressiesindaja. Lennutunnid kulusid Eesti jalaväeüksuse tagasitoomiseks Afganistanist. Viimane Afganistanis teeninud üksus, jalaväekompanii Estcoy-17, lõpetas missiooni ja naasis Eestisse tänavu mais. postimees.ee

Puudega inimesed avaldasid meelt Puudega inimesed kogunesid laupäeval üleriigilisele töövõimereformi-vastasele meeleavaldusele. Piketid toimusid üheaegselt Tartus Raekoja platsil, Rakvere keskväljakul, Viljandis Vabaduse platsil, Narvas Peetri platsil, Pärnus Port Arturi ees ja Tallinnas Vabaduse väljakul. Tervise- ja tööministri Urmas Kruuse (pildil) sõnul on ta kindel, et töövõimereformi eelnõud lahendavad suure osa tööd soovivate erivajadustega inimeste põhjendatud etteheidetest. postimees.ee

112 586

sõiduauto ja 10 423 haagise registrikande on maanteeamet peatanud oktoobri alguse seisuga seoses liikluskindlustuse seadusemuudatuse jõustumisega.

Pärast Keskerakonna juhatuse koosolekut lõikasid Edgar Savisaar ja Kadri Simson üheskoos nuga hoides lahti pidupäevatordi.

fotod: erik prozes

MUUTUSETA. Keskerakond tähistas eile Toompea büroos partei 23. sünnipäeva.

Sama kaua aastaid on tsentristid valimistele viinud partei esimees.

Savisaar jätkuvalt esinumber toomas randlo reporter

K

eskerakonna juhatus kogunes eile koosolekule, kus otsustati, et partei peaministrikandidaadiks riigikogu valimistel ei saa mitte aseesimees Kadri Simson, vaid erakonna esimees Edgar Savisaar.

Keskerakonna aseesimehe Simsoni sõnul jõudis juhatus sellisele otsusele, sest Savisaar ütles, et temas on veel jõudu ja tahet peaministriks saada. Seetõttu otsustati, et peaministrikandidaat peaks olema erakonna esimees.

Küsimusele, miks pole Simson nii hea peaministrikandidaat kui Savisaar ise, vastas viimane: «Ärge niisuguseid tõlgendusi tehke. See ei ole ajakirjaniku vääriline. See on natukene jobu jutt. Kadri Simson on suurepärane kandidaat ja mina olin esimene, kes seda ütles.»

Simson tänas oma toetajaid ja lausus, et kavatseb Keskerakonda jääda. «Kindlasti oli neid inimesi palju, kes mind toetasid, ja ma tänan neid kõiki südamest selle toetuse eest. Ma ei kao kuhugi. Ma jätkan tööd erakonna aseesimehena ja fraktsiooni esimehena. Kindlasti ei tähenda see, et ma näeksin võimalust kuskil mujal,» lausus ta.

Möödunud nädalal tegi Keskerakonna juhatuse liikmest riigikogu aseesimees Jüri Ratas ettepaneku, et nad esitaksid peaministrikandidaa-

diks Simsoni, sest just viimane oleks partei jaoks praegu kõige parem valik. Poliitiku sõnul on ta viimasel kümnel päeval kohtunud väga paljude erakonnakaaslaste ja teiste inimestega üle Eesti ning tunnetanud, et ootusärevus ja lootus on olnud väga suur.

«Mulle teeb eriti heameelt, et see on tulnud nii eesti- kui ka venekeelsete inimeste poolt, kes nägid siiralt, et Kadri Simsoni tõstmisega Keskerakonna peaministrikandidaadiks on Keskerakonnal võimalus teha väga tugev tulemus valimistel ja reaalselt üle kaheksa aasta hakata oma ideid ellu viima,» lausus ta.

Ratase sõnul ütles Savisaar eile juhatuses, et tal on jõudu, energiat, tahet ja soovi viia erakond valimisvõidule, olles ise esinumber. «Usun ja loodan, et Savisaarel seda jõudu, entusiasmi ja sära on,» sõnas ta.

Ratas märkis, et tema viimase aja kohtumised on näidanud ka seda, et inimesed näevad teda Keskerakonnas. «Ma

Jüri Ratas eile Keskerakonna peakontoris.

olen saanud kahtedel valimistel Nõmmel ja Mustamäel tugeva häälemandaadi. Kindlasti ka seekord ma soovin kandideerida Nõmmel ja Mustamäel ning paluda inimeste toetust. See, kas ma seda toetust saan või mitte, selgub 1. märtsi õhtuks,» rääkis ta.

Küsimuse peale, kas ta

Sõtnik: muutusi tuleb kaua oodata Keskerakonda kuuluva riigikogu liikme Olga Sõtniku hinnangul lasi erakond käest võimaluse pääseda riigikogu valimiste järel opositsioonist välja, kui toetas partei esimehe Edgar Savisaare nimetamist Keskerakonna peaministrikandidaadiks.

Sõtnik ütles, et tal on isiklikult väga kahju, et peaministrikandidaadiks ei nimetatud Kadri Simsonit, sest sellega lasi erakond järjekordselt käest

võimaluse saada pärast valimisi koalitsiooni.

Sõtniku sõnul soovib ta täna rääkida nii Simsoni nimetamiseks ettepaneku teinud riigikogu aseesimehe Jüri Ratase kui ka Simsoni endaga ning kuulata fraktsiooni koosolekul, kuidas protsess käis ning millised olid põhjused ja põhjendused, miks tehti just selline otsus. «Ja siis vaatame, mis edasi saab,» lausus ta.

«Ma olen kunagi öel-

nud, et seni, kuni ma usun, et erakonnas on võimalikud muudatused ja uuendused, ma seal olen. Aga muidugi see tänane (eilne – toim) otsus näitab, et neid uuendusi tuleb vist ikka veel päris kaua oodata,» ütles Sõtnik ja lisas, et enne asjaosalistega rääkimist ei soovi ta siiski mingit kindlat lubadust välja anda. «Tahan kuulata, mis olid argumendid, miks just see otsus sündis.» postimees.ee

kavatseb kandideerida ikka Keskerakonna nimekirjas, kordas Ratas, et erakonna toetajate ja liikmete toetus on talle oluline argument. Samas ütles ta, et olukord on ka talle praegu uus, sest tema soov ja tahe oli, et juhatus oleks toetanud Simsoni kandidatuuri.

Varem on spekuleeritud, et Ratas võib Keskerakonnast lahkuda. Ta ise on olnud seda võimalust kommenteerides ettevaatlik, öeldes, et pole inimene, kes sellist sammu kergekäeliselt teeks.

Samas pole Ratas erakonnast lahkumist ka välistanud.

«Minu tulevik Keskerakonnas sõltub ennekõike erakonna edasistest otsustest ja arengutest,» ütles ta augusti lõpus, enne kui tuli välja ettepanekuga seada Simson peaministrikandidaadiks.

Eelmistel, 2011. aastal toimunud valimistel sai Keskerakond parlamendis 26 kohta. Praegu kuulub parlamenti 20 keskerakondlast.

2012. aasta kevadel lahkusid parteist praeguseks Reformierakonnaga ühinenud Kalle Laanet ja Deniss Boroditš, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda astunud Rainer Vakra ja Inara Luigas ning siiani parteitu Lembit Kaljuvee. Tänavu septembris lahkus Keskerakonnast ka Aivar Riisalu, kes ühines Isamaa ja Res Publica Liiduga.

Praegu veel mobiili lennukis kasutada ei tohi Kuigi Euroopa Lennuohutusagentuur (EASA) otsustas septembri lõpul, et enam ei pea nõudma lennureisijatelt mobiili väljalülitamist lennukis, pole regulatsiooni praegu veel muudetud. Lennuameti lennundustehnika osakonna juhataja Kalle Allikson ütles, et kaasaskantavaid elektroonikaseadmeid võib lennukis praegu kasutada ainult juhul, kui lennufirma on selleks loa andnud ja oma reisijaid eelnevalt teavitanud. BNS

Üle Eesti kontrollitakse tasuta sõiduki tulesid ja rehve Homsest kuni neljapäevani on sõidukiomanikel võimalus üle Eesti asuvates tehnoülevaatuspunktides kontrollida tasuta oma sõiduki tulede ja rehvide korrasolekut ning vastavust normidele. Üleriigilise kampaania «Tuled ja rehvid korda» korraldab maanteeamet koostöös tehnoülevaatuspunktidega. Kampaania ajakava ja liitunud ülevaatuspunktid leiab maanteeameti kodulehelt. tarbija24.ee

Turvamees ähvardas orienteerujat relvaga

Hukkus sõidukilt löögi saanud jalakäija

Neljapäeval toimus Toila pargis esimest korda Ida-Virumaal ööorienteerumise võistlus. Ürituse ajal haaras G4S turvatöötaja relva järele ja ähvardas sellega üht sportlast, kes jooksis liiga lähedal praegu ehitusjärgus olevale tulevasele tervisekeskusele. postimees.ee

Tartumaal Ülenurme vallas Soinaste külas toimus laupäeva õhtul raske liiklusõnnetus, sõidukilt löögi saanud jalakäija suri saadud vigastustesse sündmuspaigal. Õnnetuse täpsemate asjaolude uurimiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas jälgite vormel-1 võidusõite? Üldse mitte

Jah, pidevalt

47%

12% 4525 vastajat

Kood avab videoloo.

1% Varem jälgisin vähem, nüüd rohkem

40% Varem jälgisin rohkem, nüüd vähem

4 || EESTI || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

UNTSUS ÄRI. Eesti koondise suusasprinter Peeter Kümmel panustas 8000 krooni ettevõttesse, mis viib nüüd tema kod

Suusasprinteri kodu sattus haa nils niitra reporter

K

ü m mel a ndis selle 8000 krooni firma osakapitali ega ole sealt sentigi tagasi saanud, lood on sootuks vastupidised. Kogu see lugu tundub aga uskumatu.

2009. aastal pani tutvuskond raha kokku, et rajada väiketuulikute kokkupaneku ja püstitamisega tegelev firma.

Vaid aasta hiljem lõpetas Tuulevoolu-nimeline osaühing aga tegevuse ja nüüd ei tea osanikud isegi mitte seda, kas või kus on firmale kuulunud vara. «Ma ütleks, et see oli nässu läinud äriprojekt, mis ebaõnnestus inimese tõttu, kes praegu teistelt raha nõuab,» räägib Kümmel.

Suusasportlane sattus ärisse oma isa kaudu – firma algatus tuli tema isa sõpradelt. Ühel hetkel soovitas Mati Kohlapi nimeline osanik kaasata firmasse tuntud ettevõtja Urmas Sooaluste, mehe, kes on asutanud sanitaartehnika müüja FEB ja kelle nimi on korduvalt seisnud Äripäeva rikaste edetabelis.

Sooaluste oli nõus laenama Tuulevoolule oma isiklikku raha, ent Kümmeli väitel nõudnud ühe tingimusena, et ta määrataks firma juhatajaks.

Nii ka tehti.

Lasi minna Niisiis ei huvitanud Tuulevoolu edasine tegevus spordile keskendunud Kümmelit kuigivõrd, sest ta uskus, et Sooaluste juhib firmat mõistlikult. Sooalustele kuulub OÜ Laufel Investments, mille kaudu ta oli Tuulevoolu osanik.

Seesama firma laenaski Tuulevoolule 900 000 krooni ja kõik osanikud peale Sooaluste andsid laenule oma käenduse. See oligi ainus kord, kui Kümmel Sooalustega isiklikult kohtus. «Igasugused muud katsed temaga kokku saada on ebaõnnestunud – aruanded nõukogule jäidki kohe puudulikuks.»

Juba 2010. aastal oli Tuulevool tegevuse sisuliselt lõpetanud, sest nähtavasti oli firmasse panustatud raha otsa saanud. Ja nüüd siis hakkas Sooaluste, kes juhatajana ainuisikuliselt ettevõtte käekäigu eest vastutas, teistelt osanikelt oma teise firma laenu tagasi nõudma.

Sellal kui teised osanikud võtsid firma üle, et teada saada, mida Sooaluste seal üldse tegi ja kuhu vara kadus, arestis kohtutäitur Marek Laanemets nelja osaniku vara ja tegeleb nüüd juba selle müügiga.

Oktoobri lõpus läheb 14 300-eurose alghinnaga müüki Peeter Kümmelile kuuluv kena maakodu Otepää külje all.

Ent lisaks sellele on arestitud Kümmeli korter Otepääl, otse suusastaadioni juures.

Enne kui asi kohtutäiturini jõudis, loovutas Sooaluste

oma võlanõude firmale Seitse Kala ja pühkis nii käed mustemast tööst puhtaks. Iseenesest võiks ju Sooalustele esitatud kahjunõuded tasaarveldada tema nõudega osanikele, aga seda ei saa teha, sest ta andis võla edasi Seitsmele Kalale.

Sooaluste on viiviste abil kasvatanud nõude võlglastele 125 000 euroni ehk rohkem kui kahekordseks võrreldes laenuga, samas on kohtutäitur ise arestinud võlglaste vara 473 000 euro ulatuses ja see tugineb tema enda hinnatud turuväärtusele. Niisiis arestis Laanemets vara ligi neli korda rohkem, kui on tegelik nõue.

Tõsi on see, et osanikud käendasid Sooaluste ettevõtte OÜ Laufel Investments laenu, ent ebaõiglaseks teeb kogu loo just fakt, et Sooaluste istus ise Tuulevoolu juhatuses ja järelikult lasi ta selle ise ka põhja.

Tema vastutab aga praegu toimunu eest üksnes osakapitali panustatud 8000 krooniga. Ja kõik see käis nii kiiresti, et teised osanikud hakkasid jama ulatusest aru saama alles siis, kui neilt hakati raha sisse kasseerima.

Eriti absurdseks teeb kogu loo see, et osanikud kõrvaldasid Sooaluste juba 2011. aasta alguses Tuulevoolu juhtimisest, kuid ettevõtte vara ei ole siiamaani osanikele üle antud.

Nad ei tea isegi seda, mis üldse firmast alles on. Ehk on firmal vara, mida võla katteks müüa? Firma pankrotimenetlust ei saa ka alustada, sest paberi peal on ettevõttega justkui kõik korras.

«Majandusaasta aruande põhjal on ettevõttel vara ja ka raha kassas, aga me ei saa seda vara millegipärast kätte,» lausus Kümmel. Tegelikult kahtlustavad osanikud, et Tuulevoolu kassas ulub tuul, ja neile teadaolevalt on kaduma läinud ka suur osa ettevõtte varast.

Kriminaalmenetlus Mullu detsembris alustas Põhja prefektuur seoses Tuulevoolus toimunuga kriminaalmenetlust omastamise tunnustel. Selle käigus uuritakse kahtlust, et firmale kuulunud 57 000 eurot on omastatud ja kulutatud isiklikuks otstarbeks.

Seni pole kellelegi kahtlustust esitatud. Osanikud on kaevanud Sooaluste seoses tema tegevusega ka kohtusse, et nõuda Tuulevoolu varade üleandmist, ja kui need pole säilinud, siis kahju hüvitamist.

Sooaluste ise väitis Kümmeli sõnul kohtus, et tema andis õiguse ettevõtte nimel tehinguid teha üle teisele nõukogu liikmele Mati Kohlapile, kes paistab Kümmelile praegu pigem «tankistina».

Kohlap on ka ainus endine osanik, kes mängib Kümmeli ja teiste osanike kinnitusel Sooalustega kokku. Konsulteerisin juristiga ja selgus, et selline

Äriettevõtte osaluse omandamine on nagu kassipoja võtmine – sa võtad endale koos sellega ka teatud kohustused ja vastutuse.

Vandeadvokaat Andrus Lillo

pealtnäha ebaloogiline konstruktsioon on iseenesest võimalik; ometi, kuidas saab juhataja nimel tehinguid teha nõukogu kui kontrollorgani liige?

Samas räägib Sooaluste väidetele osanike hinnangul vastu see, et ta ise tahtiski saada juhatajaks just selleks, et oma rahal silma peal hoida.

Kümmeli oksjonile sattunud maja Pedajamäe külas näeb tõesti kena välja. Varsti Kümmelil enam sinna asja pole. Kohtutäitur müüb vara uuele heausksele omanikule, kellelt seda enam kindlasti tagasi ei saa, andku kohus hiljem täituri ja Sooaluste tegevusele ükskõik milline hinnang.

«Selle kodu saatus pole enam minu kontrollida, kui läheb ära, siis ... elu ei koosne õnneks ainult sellest kivist, mis sinu ümber on,» lisab Kümmel.

«Mis siin ikka halada! Minul on Eesti kohtusüsteemis raske seista nende väga varakate inimeste vastu, sest mul ei ole lihtsalt nii palju raha.

Aga loodan ikkagi, et õiglus võidab.»

Kümmelit kohtus esindav vandeadvokaat Andrus Lillo ütleb, et ka tema ei oska öelda, mida Sooaluste Tuulevoolus täpsemalt toimetas.

«Toimetas mis ta seal toimetas, aga andku nüüd vähemalt uuele juhatajale need varad üle, mis on alles jäänud,» räägib Lillo. «Tahaks siiski teada saada, mida ta toimetas. Selge on see, et midagi kasulikku sellest toimetamisest ei sündinud.»

Riskija ei riskinud Lillo sõnul on loo moraal see, et iga investeering nõuab pühendumust ja oma aja panustamist. «Äriettevõtte osaluse omandamine on nagu kassipoja võtmine – sa võtad endale koos sellega ka teatud kohustused ja vastutuse,» lausus Lillo.

«Teine moraal on aga see, et meie Eesti ärieetika, juhatuse liikme käitumine ja ettevõtte juhtimine jätab sageli soovida – lisaks seadustele

Suusasprinter Peeter Kümmel loodab, et selles segases loos võidab lõpuks õiglus. fotod: margus ansu

on olemas ka teatud kirjutamata reegleid, kuidas firmat juhitakse ja teisi osanikke informeeritakse.» Ülekohtune on Lillo kinnitusel just see, et kõik riskisid, aga üks riskija, kes oli veel ise aktiivselt ettevõtte juhtimise juures, saab oma raha teiste arvelt tagasi.

Samuti võlgniku seisusesse sattunud Raul Raudsepa sõnul lõid nad Tuulevoolu alul koos sõpruskonnaga, et panna kokku ja müüa koduseks tarbeks elektrituulikuid.

«Kui algul oli plaan, et igaühel on ettevõttes oma roll, tõrjuti ülejäänud peagi ettevõtte tegemistest eemale,» selgitas Raudsepp. «Üks tuulik sai näidisena isegi kompanjoni Mati Kohlapi õuele Hiiumaale püsti pandud.» Sooaluste tõi juba pärast Tuulevoolu asutamist mängu seesama Mati Kohlap. «Kuni selle hetkeni oli tegu ühistegeliku ettevõttega, aga kui Sooaluste tuli firmasse koos laenuga sisse, siis asjad muutusid. Ta tahtis saada juhatuse liikmeks, et tal oleks kontroll laenuraha kasutamise üle.»

Tuulevoolul on bilansi andmetel olemas nii buss, järelkäru kui ka igasugu tööpingid. «Saime alles eelmisel kuul varadest ülevaate ja kogu sellest bilansilisest väärtusest on alles väga vähe: meie hindaja jutu järgi võis seda vara olla 15 000 – 20 000 euro eest – haletsusväärne,» rääkis Raudsepp. «Lisaks sellele peaks firmal olema sularaha kassajääk 300 000 krooni, mida paraku kuskil pole.»

Osanikud soovivad, et endine juhatuse liige Sooaluste annaks vara ametlikult aktiga uuele juhatajale Peeter Raudsepale üle, aga seni pole see õnnestunud. Kui nad viiksid vara lihtsalt ise ära, tekiks Sooalustel võimalus kohtus väita, et vara viidi minema ebaseaduslikult.

Raudsepa sõnul on firmast

POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

du haamri alla.

amri alla

võetud pangakaardiga raha välja, sõlmitud ka fiktiivseid rendilepinguid. «Raha on lihtsalt firmast välja kanditud,» ütleb Raudsepp. Sooaluste väide, nagu oleks tehinguid firma nimel teinud Kohlap, ei pea Raudsepa hinnangul paika. «Aastaaruanded on kinnitanud Sooaluste, ta ei ole kedagi selleks volitanud, ka pangaülekandeid on tema teinud. Meil oli ka EASi projekt – EASiga suhtles Sooaluste,» lausus Raudsepp.

Kohlap keeldus kommentaaridest, Sooaluste seisukohad leiate kõrvalolevast loost.

Oktoobri lõpus müüakse enampakkumisel Peeter Kümmelile kuuluv maakodu Otepää külje all.

Teine tõde – Urmas Sooaluste versioon 2009. aastal pöördusid OÜ Tuulevool osanikud minu poole ettepanekuga anda Tuulevoolule laenu, mis oli vajalik tuulegeneraatorisüsteemide tootmise, müügi ja paigalduse äri käivitamiseks. Endil neil äri käivitamiseks vajalikku kapitali polnud. Laenu andmise eest vastutasuks lubati mulle teistega võrdset osalust Tuulevoolus.

Lisaks lubasid Tuulevoolu osanikud tagada laenu ka isiklike käendustega. Mul endal puudusid mistahes teadmised tuulegeneraatorite ärist.

Tuulevoolu juhatusse nõustusin asuma seetõttu, et teised erinevatel põhjustel ei soostunud juhatuse liikmeks hakkama. Lisaks andis juhatuses olek võimaluse tagada, et Tuulevool tagastab mulle kuulunud OÜ-lt Laufel Investments saadud laenu selle tähtaja saabumisel.

Kuigi mind valiti juhatuse liikmeks, ei olnud minu ülesandeks hakata tegelema Tuulevoolu igapäevase majandustegevuse korraldamise ja juhtimisega. Sellega pidi tegelema Mati Kohlap, kes oli Tuulevoolu tegevjuht. Lisaks oli ta ka nõukogu liige ja osanik.

Sisuliselt temal ainukesena olid kogu seltskonnast olemas tuulegeneraatorisüsteemide tootmise, müümise ja paigaldamise teadmised, oskused ja kogemused. Niisiis andis minu osalusega Laufel Investments 2009. aasta mai lõpus Tuulevoolule laenu 900 000 krooni ning Tuulevoolu algsed osanikud Raul Raudsepp, Peeter Kümmel, Erik Teder ja Mati Kohlap käendasid seda laenu.

Ilma käenduseta ei oleks Laufel Investments laenu andnud.

Hoolimata eelkõige Mati Kohlapi suurtest jõupingutustest tuulegeneraatorite äri käimasaamisel, see siiski lõpuks ebaõnnestus. Põhjuseid oli mitmeid. Esiteks äriidee autorid, kelleks ei olnud mina, vaid Tuulevoolu algsed osanikud, kes ka võetud laenu käendasid, prognoosisid valesti Eestis majapi-

damiste valmisolekut osta tuulegeneraatoreid. Teiseks tekkisid olulised tehnilised probleemid juba näidislahenduseks oleva tuulegeneraatorsüsteemi paigaldamisel.

Seetõttu ei olnud müüki võimalik reklaamida töötava süsteemi abil, kuna süsteem ei töötanud. Lisaks sõltus ka EASi toetus näidislahenduse töölesaamisest, mida ei saadudki nõuetekohaselt tööle. Kolmandaks sõltus Tuulevoolu äritegevus liigselt Mati Kohlapist.

Tehnilised probleemid Teised osanikud ei olnud valmis sisuliselt üldse panustama.

Minu ülesanne oli võimaldada käenduste tagatisel kapital äri käivitamiseks, kuid teised osanikud, kes olid ka nõukogu liikmed, pidid panustama tegevusega. Sisuliselt panustas tegevusega aga üksnes Mati Kohlap.

2010. aasta lõpuks oli OÜ Laufel Investments poolt laenatud kapitali eest soetatud äritegevuse käimalükkamiseks vajalik põhivara ning püstitatud tootmiseks vajalik tootmisbaas. Paraku tehnilised probleemid tuulegeneraatorisüsteemide tootmisel ja paigaldamisel kombineeritult ostjate huvi puudusega olid tekitanud olukorra, kus tulu ei olnud.

Olukorra päästmiseks olin ma valmis raha juurde laenama. Seda ka tegin, kuid hoolimata sellest ei õnnestunud ettevõtte tegevust päästa. Mingil hetkel 2011. aasta algul oli selge, et Tuulevoolu ülejäänud osanikud, kes ühtlasi olid nõukogu liikmed, olid ettevõtte tegevuse vastu huvi kaotanud. Peeti küll erinevaid arutelusid, kuid tegudeni ei jõutud.

Seetõttu hakkasin tagasi nõudma seda 900 000 krooni, millele lisandus kokkulepitud intress ja viivised. Ühtlasi palusin end tagasi kutsuda Tuulevoolu juhatusest. Seda küll lubati, kuid ei tehtud. Seejärel tegin avalduse tagasiastumise

kohta. Hoolimata sellest ei suvatsenud Tuulevoolu nõukogu veel mitu aastat minu asemele uut juhatuse liiget valida.

Kuna laenu käendajad vabatahtlikult oma kohustusi ei täitnud, esitas Laufel Investments kohtusse nende vastu hagi. Kohtumenetlust venitasid käendajad nii, kuidas suutsid. Kohtukutseid tuli neile kätte toimetada kohtutäituri abil.

Kohtuistungid lükkusid edasi napilt enne istungit esitatud vabanduste tõttu, miks ammu planeeritud istungil ei ole võimalik osaleda. Kummaline oli ka see, et sellise peitusemängu ajal ei tehtud mulle mitte ühtegi mõistlikku ettepanekut probleem lahendada.

Lõpuks õnnestus minu enda initsiatiivil korraldada kohtumine, kus ma selgitasin käendajatele, et olen valmis olulises ulatuses oma nõudest loobuma, kui käendajad osa summast kohe ära maksaksid. Käendajad keeldusid. Esimese astme kohus rahuldas OÜ Laufel Investments hagi käendajate vastu täielikult. Käendajad esitasid apellatsiooni, kuid ringkonnakohus jättis selle rahuldamata.

Mis puudutab Tuulevoolu vara, siis minu käes ei asu mitte ühtegi asja. Minule teadaolevalt asub Tuulevoolu põhivara peamiselt Mati Kohlapi käes.

Tuulevoolu endine juhataja Urmas Sooaluste

Käendajad esitasid kassatsiooni, kuid riigikohus ei võtnud seda menetlusse. Kuigi Laufel Investments esitas hagi 2011. aasta juunis, õnnestus käendajatel venitada menetlust selliselt, et kohtuotsus jõustus alles 2013. aasta detsembris.

Pärast kohtuotsuse jõustumist algas Raul Raudsepa alustatud vaimne terror minu suhtes. Ta on mulle saatnud ridamisi ähvardavaid ja mõnitavaid e-kirju.

Ta esitas politseile täiesti alusetu kuriteokaebuse.

Jõustunud kohtuotsuse alusel sai esitatud täitemenetluse algatamise avaldus kohtutäiturile, kuna vabatahtlikult keeldusid käendajad kohtuotsust täitmast. Kui ma nägin, et käendajad jätkavad igasuguste vahenditega ka täitemenetluse venitamist, siis hakkasin otsima huvilisi, kes oleks huvitatud nõuet käendajate vastu ostma.

Nõue müüdi maha Laufel Investments ei olnud antud laenust veel sentigi tagasi saanud. Selle asemel pidi ettevõte tegema kogu aeg täiendavaid kulutusi selleks, et käendajatelt võlg tagasi saada. Laufel Investments pidi hagi esitamisel maksma riigilõivu ja tegema olulisi kulutusi õigusabile, kusjuures paljude kulude vajalikkuse oli tinginud käendajate pahatahtlik venitamine.

Kui ma nägin, et täitemenetluses algab samasugune venitamine ning samas peab Laufel Investments jätkama kulutuste tegemist, ilma et ta oleks sentigi antud laenust tagasi saanud, ei pidanud ma seda enam otstarbekaks.

Lisaks oli ebaselge, missuguse summa eest õnnestub käendajate vara täitemenetluses realiseerida, kui palju jääb sellest järele Laufel Investmentsi jaoks pärast kohtutäituri ning õigusabikulude kandmist.

Kõigi nende asjaolude kaalumise tulemusena otsustaski Laufel Investments müüa oma nõude sellele, kes rohkem maksab. Kuna müüsin nõude maha, siis alates käesoleva aasta veebruarist on täitemenetluses sissenõudjaks olnud uus ettevõte, kes ei ole minu ega Laufel Investmentsiga kuidagi seotud.

Mis puudutab Tuulevoolu vara, siis minu käes ei asu mitte ühtegi asja. Minule teadaolevalt asub Tuulevoolu põhivara peamiselt Mati Kohlapi käes.

Raul Raudsepp nõuab selle vara üleandmist millegipärast aga minult. Samas minul selle vara valdust pole.

6 || EESTI || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

ÕIGUS. Mida süüdistavam on riigi õigussüsteem, seda tähtsamat rolli mängivad advokaadid, kinnitab Venemaa advokatuuri elav legend Genrih Padva.

Kuid samas nullitakse advokaadi õigused ära. Mis kasu on õigusest kaitsealusega kohtuda juba süüdistuse või kahtlustuse hetkest, kui ülevalt keegi juba helistas ja käskis kõik kinni panna? Selles mõttes ei mängi advokaadi õigused eriti suurt rolli.

Moskva tuntuim advokaat soovitab võidelda tahab inimesi tingimata süüdi mõista. jaanus piirsalu Moskva

E

ston Kohvri juhtumi taustal kirjeldab Venemaa advokatuuri liige Genrih Padva Venemaa õigussüsteemi eripära ning hea advokaadi rolli ajal, kui võim

Millist rolli mängib advokaat Venemaa kriminaalprotsessis?

Et sellele küsimusele vastata, jaotaksin kriminaalasjad kolme tinglikku gruppi.

Esimesse gruppi kuuluvad juhtumid, mis lahendatakse administratiivse ressursi abil. See tähendab, et mängus on poliitilised motiivid. Vahel ei olegi teema poliitiline, aga ikkagi sekkub keegi riigivõimu juu-

«Administratiivne ressurss» tegutses ju ka nõukogude ajal.

Nii otsest vahelesegamist ei olnud. See oli… selline ettevaatlikum. Ja sellist altkäemaksude möllu nagu praegu toona muidugi ei olnud. Üksikuid juhtumeid muidugi oli.

Ka advokaatide kompetentsus oli siis suurem. Advokaatide ring oli kitsas ja neid valiti (advokatuuri) liikmeks väga põhjalikult, suure ettevaatusega. Kvantiteedi kasv toob alati kaasa kvaliteedi languse.

rest, kellel on mõju kohtutele.

Kahjuks saab Venemaa kohtuid mõjutada riigivõim alates presidendi administratsioonist ja valitsusest kuni madalamate asutusteni.

Teine kategooria on kohtuasjad, mis lahendatakse jämedalt öeldes altkäemaksude abil.

Kolmas kategooria on kohtuasjad, mille lahendab võimu ja raha sekkumiseta kohus.

Väidate, et nõukogude võim ei sekkunud nii palju kohtute töösse?

Mingis mõttes vähem, mingis mõttes rohkem. Nõukogude ajal oli süsteem teistmoodi üles ehitatud. Tuli NLKP keskkomitee määrus selle kohta, et näiteks tugevdada võitlust huligaansuse vastu. Ja läks – kohtud hakkasid järjest kõiki huligaansuses süüdistatuid vangi panema, millegagi arvestamata. Praegu asjad nii ei käi.

See-eest on tugev vahelesegamine kindlates asjades. Piisab, kui keegi võimu juurest ütleb avalikult mõne kohtuasja kohta – kohtunikud vaatavad kohe, et ahaa, nii on vaja…

Samas sekkusid nõukogude parteikomiteed oblastites ja rajoonides aktiivselt kohtusüsteemi, praegu on kohalike võimude sekkumist vähem.

Millised on kolmanda kategooria kohtuasjad?

Enamasti lihtsamad asjad, nagu huligaansus, aga vahel ka röövimised ja vägistamised. Kõik sellised kriminaalasjad, kus pole mängus riigivõimu huvi ega raha.

Milline on advokaadi roll?

Advokaadi roll on erinev. Esimese kategooria asjades kahjuks väga väike, aga ma ei saa öelda, et advokaat ei mängi üldse mingit rolli. Võimalused on lihtsalt väga piiratud. Advokaadil tekib võimalus, kui ta suudab tõestada, et tegemist on jämedate, fundamentaalsete protsessuaalsete vigade või kodanikuõiguste rikkumisega.

No aga näiteks poliitilistes asjades ei mõistetud nõukogude kohtus peaaegu kunagi kedagi õigeks.

Kas altkäemaksuga asjade juures on advokaadi roll suurem?

Teise kategooria asjades on advokaadi roll samuti väga piiratud. Ma ei räägi siin nendest juhtumitest, kus advokaat ise osaleb materiaalsetes lahingutes. Kui aga keegi annab altkäemaksu advokaadi teadmata, kuid tema poolelt, siis advokaat justkui võidaks selle protsessi, kuid mitte tänu meisterlikkusele, kogemusele, teadmistele, vaid tänu rahale. Kui ta aga kaotab, siis samuti raha pärast.

Enamikus sellistes juhtumites on advokaadi roll algusest peale väike. Aga jällegi, mõnel juhul, kui advokaat töötab hästi ja julgelt ning on tõendeid, et tahetakse teha ebaõiglane kohtuotsus, siis võib ta saavutada selle, et kohtunik, prokurör või uurija taganeb. Nad saavad aru, et tegemist võib olla liiga suure riskiga, ning keelduvad rahast ja lahendavad asja seaduse järgi.

Kas vähemalt kolmanda kategooria asjades saab advokaat oma tööd teha?

Siin on advokaadi roll oluliselt suurem. Kuid ikkagi ei võida alati advokaadi argumendid.

Selle põhjuseks võib olla näiteks kohtuniku vähene kompetentsus või paljude kohtunike eelhäälestatus süüdimõistvale otsusele.

Millised probleemid seisavad veel ees Venemaa kohtus süüdistatavat kaitsval advokaadil?

Kahjuks on ka advokaatide seas küllalt palju asjatundmatuid inimesi. Probleem on sel-

Advokaat Genrih Padva (83) ütleb, et kõige kiuste õnnestub advokaafoto: jaanus piirsalu tidel Venemaal aeg-ajalt süsteemi vastu saada.

les, et viimasel ajal on advokatuuri astunud palju endisi kohtunikke, prokuröre, uurijaid, isegi operatiivtöötajaid, kel pole advokaadi erioskusi. Nad kujutavad endale ette, et kui olid eile kohtus prokurörina, siis täna advokaadina peab rääkima lihtsalt vastupidist juttu. Eile rääkis, et see on must, täna ütleb, et valge! See on täiesti vale arusaam.

Advokaaditöö spetsiifika erineb täielikult kohtuniku või prokuröri omast. Kohtunik ja prokurör peavad alati kaaluma kõiki poolt- ja vastuargumente – prokuröril on ju ka õigus süüdistusest loobuda.

Advokaat, kes on ülesandeks võtnud kellegi kaitsmise, peab ainult ja ainult kaits-

Kahjuks saab Venemaa kohtuid mõjutada riigivõim alates presidendi administratsioonist kuni asutusteni.

ma! Ta ei saa öelda, et oi, vabandage, kuigi mu kaitsealune seda ei tunnista, on ta muidugi süüdi, aga määrake talle leebem karistus. Advokaadil ei ole selleks õigust! Advokaat on alati kohustatud olema oma kaitsealuse poolel ja rääkima alati tema kasuks.

Advokaat peab õppima vaatama kriminaasja materjale niimoodi, et leiab sealt üles iga pisiasja, mis räägib kaitsealuse kasuks. See on küllaltki raske.

Isegi kogenud advokaadid satuvad vahel tupikusse, kui ei suuda leida asjaolusid kaitsealuse kasuks.

Kui võrrelda nõukogude ajaga, siis mis hinnangu te praegusele olukorrale annate?

Alustasin advokaadina Stalini surma-aastal, 1953. aastal. Formaalselt on advokaadi olukord praegu muidugi täiesti teistsugune. Formaalselt on advokaadil praegu palju rohkem õigusi. Advokaadil on õigus osaleda eeluurimisel. Vanasti ei lastud meid eeluurimise materjalide ega kaitsealuse ligi enne, kui alles kohtus. Nii et seaduse järgi on advokaadi olukord kõvasti parem kui nõukogude ajal.

Siis olid poliitilised asjad veel hullemad ja advokaadi jaoks lootusetumad kui praegu. Nüüd tänu ajakirjandusele sellistest protsessidest vähemalt räägitakse, avaldatakse arvamust.

Vaadake kasvõi Bolotnaja kohtuasju, mis olid poliitilised, aga kui palju seda avalikkuses arutati, kui julgelt advokaadid esinesid. Või siis nende tüdrukute asi, kes kirikus muusikat mängisid, seal tegid ka advokaadid väga julgelt avaldusi, võitlesid oma seisukohtade eest (Pussy Rioti juhtum – J. P.).

Nõukogude ajal tunnistasid advokaadid oma kaitsealuse süüd. Mäletan, et oli selline suurepärane ja tark advokaat Boriss Zolotuhhin, kes esines ühel poliitilisel protsessil nõudmisega kaitsealune õigeks mõista. Ta heideti pärast seda advokatuurist välja.

(1967. aasta kohtuprotsessis kaitses Zolotuhhin dissident Aleksandr Ginsburgi. Väidetavalt oli Zolotuhhin Nõukogude Liidu ajaloos üks neljast advokaadist, kes on palunud poliitilises protsessis oma kaitsealune õigeks mõista. – J. P.) Kui on nii tugevalt süüdimõistmisele kallutatud õigussüsteem, siis millist rolli mängib advokaat?

Mida rohkem on süsteem suunatud süüdimõistmisele, seda suurem tähtsus on advokaadil.

Miks?

Sest tuleb ju sellele midagi vastu seada. Ei saa ju nii, et keegi ei protesteeri. Muidu pannakse ju terve riik istuma. Kõige kiuste õnnestub advokaatidel ikkagi aeg-ajalt süsteemi vastu saada.

POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

LIIKLUS. Tallinna linnavalitsus saatis volikogule vastuvõtmiseks eelnõu, mille järgi saavad sõiduki parklasse jätnud juhid pealinna ühissõidukites sõidusoodustust.

Juhid võivad saada prii bussisõidu uwe gnadenteich reporter

E

elnõus on soodustusena välja pakutud lausa tasuta sõidu õigus ja kui volikogu selle heaks kiidab, saavad seda kasutada autoomanikud, kes ei ole Tallinna elanikeregistrisse kantud.

Tasuta sõidu õiguse saamiseks tuleb aga täita mõned tingimused.

Esiteks peab juhil olema isikustatud roheline ühiskaart, teiseks peab selle kontol olema vähemalt kolm eurot ja kolmandaks tuleb sõiduk jätta teenust «Pargi ja reisi» pakkuvasse parklasse.

«Selleks et teenuse «Pargi ja reisi» (P&R) kasutaja saaks sõidusoodustust, peab ta oma auto parklasse jätmise kaardiga registreerima. Üks P&Rparkla on Pirital, kaks Pärnu maanteel politseimaja juures, üks Väike-Õismäel ja ühte uut parklat kavandatakse Narva maantee äärde Oru parklasse,» rääkis Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.

Pirita, Pärnu maantee ja Õismäe parklad ning lisaks

veel Vesse parkla Lasnamäel toimivad juba praegu P&R-süsteemi järgi. Tõsi küll, soodustust autot sinna jättes ja ühis-

Rohelisel kaardil peab olema kolm eurot. Kui autojuht jätab auto P&R-parklasse, siis broneeritakse see raha ära.

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo

KAUGREISID MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 03.–14.12.2014 H 2999 € ALASKA – VANCOUER – KAMLOOPS – TRANCY ARMY FJORDCOLUMBIA JÄÄLIUSTIK 18.–31.07. 2016 H 3990 € AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 15.–30.11.2015 H 4589 € SINGAPUR – UUS-MEREMAA – FIDŽI SAARED 25.01–08.02.2016 H 4399 € USA LÄÄNERANNIK: NEW YORK – LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES 23.05–06.06; 19.09–03.10.2015 H 2999 € LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – LOS ANGELES 20.–28.08.2015 UUS! H 2199 € SINGAPUR – SUMATRA SAAR –LANGKAWI – KUALA LUMPUR 27.02–12.03.2015 H 2890 € HONG KONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID 08.–22.05.2015 H 2999 € VIETNAM – KAMBODZA 17.–30.04.2015 H 2899 € SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 20.02–05.03.2015 H 2995 € KULDSETE TEMPLITE BIRMA 23.02–05.03.2015 H 2599 € KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL CANCUN – MEXICO CITY 17.–30.11.2014; 27.03–10.04.2015 H 3220 € ARGENTIINA – BRASIILIA 24.10–06.11.2015 H 3999 € HAWAII SAARED 21.–29.03.2015 H 2999 € EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 06.–17.03; 10.–21.10.2015 H 1999 € RANNAPUHKUS JA RINGREIS SRI LANKAL 07.–17.03; 11.–21.10.2015 H 1599 € ISTANBUL – GRUUSIA –ARMEENIA 12.–20.09.2015 UUS! H al 999 €

LÄHIREISID HISPAANIA – ANDORRA – PORTUGAL – GIBRALTAR 28.09–09.10.2015 H 950 € VELIKIJE LUKI 12.–14.06; 09.–11.07; 20.–22.08.2015 H 240 € KALININGRAD – NIIDA 24.–26.07.2015 H 240 € PETERBURG – VIIBURI – PORVOO – HELSINGI 04.–07.07.2015 H 259 €

transpordiga edasi sõites ei saa. Samuti ei kontrolli keegi, kas auto parklasse jätnud inimene sõidab ühissõidukiga või mitte.

Transpordiameti vaatlused näitavad, et Pirita P&R-parkla täitumus on 85 protsenti ja Pärnu maantee parklatel 95 protsenti. Väike-Õismäel on P&R-parkla täitumus 45 prot-

senti ning Vesse P&R-parklas vaid üks protsent. Vesse parkla kõrvalt käib vaid üks buss ja sellega kulub kesklinna jõudmiseks 27 minutit.

Seetõttu ei kavatsegi transpordiamet Vesse parklat uude süsteemi lülitada. See jääb lisavõimaluseks, aga selle kasutamise eest mingit soodustust ei saa.

Pärnu maantee P&Rparkla on juba praegu tööajal autosid täis.

Kui uus süsteem tööle hakkab, siis ei saa seda enam lihtsalt parkimiseks kasutada, vaid tuleb vahepeal ka ühissõidukiga sõita. foto: mihkel maripuu

LOODUSKAUNIS JA LUMMAV PÕHJA-POOLA 05.–10.08.2015 H 399 € LÕUNA-POOLA – VARSSAV – KRAKOV – ZAKOPANE 11.–16.07.2015 H 399 € PÕHJA-SAKSAMAA MEKA – RÜGEN – VALGETE KALJUDE SAAR 07.–14.06; 24.–30.08.2015. H 555 € SIGULDA LILLE- JA TAIMELAAT 02.05.2015 H 25 €

EESTI REISID

ROMANTILINE VORMSI 30.05; 27.06; 22.08; 12.09.2015 H 44 € RUHNU SAARELE 17.–18.06; 15.–16.07; 12.–13.08.2015 H 109 € SAAREMAA – KAARMA DOLOMIIDI KAEVANDUS – ABRUKA 03.–04.07; 14.–15.08.2015 UUS! H 109 € HIIUMAA KOHVIKUTE PÄEVAD 01.–02.08.2015 H 109 € MUHUMAA – SAAREMAA JA VILSANDI 30.–31.05; 18.–19.07; 22.–23.08.2015 H109 € KUREMÄE KLOOSTER – ALATSKIVI LOSS – SIBULATEE 29.–30.08.2015 H 89 € RÄPINA MÕISA AIAD – PIUSA KOOPAD – SETO KUNINGRIIK 13.–14.06; 18.–19.07; 15.–16.08.2015 H 98 € PÕHJA-EESTI MÕISAD JÕULUSÄRAS: KILTSI – SAGADI – VIHULA 14.12.2014 H 36 € KOHTLA KAEVANUPARK – TOILA ORG – NARVA KINDLUS 07.06; 04.07; 23.08.2015 UUS! H al 45 €

LINNAPUHKUS

LONDON – WINDSORI LOSS 12. –16.11. 2014; 13.–16.03; 01.–04.05; 03.–06.07.2015 H 565 € VIINI FILHARMOONIKUTE SUVEÖÖKONTSERT 13.–15.05.2015 H 580 € RODODENDRONIÕITES VANA HANSALINN BREMEN 22.–25.05.2015 H 385 € MAAILMALINN PARIIS 22.–25.10.2014; 19.–22.03; 02.–05.06.2015 H 650 € ADVENDITULEDES MAAILMALINN PARIIS 04.–07.12.2014 H 590 € ANTIIKNE ROOMA 10.–14.12.2014; 13.–17.03; 11.–14.06.2015 H 650 € DUBAI – ABU DHABI – ARAABIA ÜHENDEMIRAADID 10.–17.11.2014; 06.–13.04.2015 UUS! H 1399 €

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

Lisainfo: dU\ &$$ $'$$ &$! (#% &$! ("(% B d\Y !$ DQ\\Y^^ ! !# U `_cd* Y^V_0]QY^UTT UU ggg ]QY^UTT UU

Selle asemel rajatakse P&Rparkla Narva maanteele Oru hotelli juurde.

«Süsteem hakkab toimima nii, et rohelisele kaardile peab olema laaditud vähemalt kolme euro ulatuses raha. Kui autojuht jätab auto P&R-parklasse, siis broneeritakse kaardil olev kolm eurot ära,» ütles Harjo.

«Kui autojuht on enne autoga parklast välja sõitmist registreerinud ühissõidukis vähemalt ühe sõidu, siis vabastatakse kolm eurot broneeringust. Kui vahepeal pole ühissõidukiga ühtegi sõitu registreeritud ehk P&R-parklat on kasutatud parkimiseks, siis läheb kolm eurot arvelt maha.»

See kõik peab toimuma ühe transpordipäeva jooksul.

«Transpordipäeva all mõistame aega ööpäevas, mil ühistransport töötab – see tähendab hommikul kella viiest kuni poole üheni öösel. Nii et alates kella viiest hommikul tuleb panna auto P&R-parklasse, teha ühissõidukiga vähemalt üks sõit ja hiljemalt pool üks öösel autoga parklast ära sõita, siis on nii ühissõidukis sõitmine kui ka auto parkimine tasuta,» selgitas Harjo.

Esialgu saab ühissõidukites tasuta sõita vaid autojuht ise, kaassõitjatele soodustus ei kehti.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRA HELLITATUD. Nii hästi koheldud tarbijaid kui Eestis ei leia naljalt kusagilt, leiab Tallinna Kaubamaja kontserni juht Raul Puusepp.

Olympic Entertainment Groupi tegevjuht Madis Jääger konverentsil «Tark raha 2014», 12.10

Iraani nafta kõigutab Venemaad Euroopa Liit loobus edasi kaebamast Euroopa Kohtu otsust, millega Iraani naftaekspordifirma National Iranian Tankers Co’s sanktsioonide alla kuuluvate ettevõtete nimekirjast välja arvati. Venemaale oli see uudis ebameeldiv, sest saabus ajal, kui nafta hind maailmaturul niigi langeb. Venemaa eelarve arvestab hinnaga 105 dollarit barreli eest, 8. oktoobril maksti Londoni börsil 89,34. majandus24.ee

1

euro maksab 63-ruutmeetrine korter Helme vallas Linna külas.

Varakad venelased varuvad dollareid Jõukamal järjel venelased on kaotanud usu oma rubladesse ning vahetavad neid dollariteks, kirjutab Wall Street Journal. «Peamiselt ostetakse 50 000, 100 000 või 200 000 dollarit [korraga] sularahas,» ütles Moskva Lanta Banki valuutavahetusosakonna juhataja asetäitja Pavel Stukanov. «Need pole tavalised inimesed, vaid need, kellele pilt kohale jõuab.» majandus24.ee

Soome reiting langes pügala võrra

USA ametnikud vaatavad pornot

Rahvusvaheline reitingufirma Standard & Poor’s langetas pügala võrra Soome võlareitingut – maksimumtasemelt AAA tasemele AA+. S&P põhjendas seda Soome majanduse nõrkade kasvuväljavaadetega. BNS

USA riigiasutuses on porno vaatamine äärmiselt tavaline, kirjutab Bloomberg Businessweek. Teolt tabatud keskkonnaametnik tunnistas, et on alates 2010. aastast vaadanud pornot kuni kuus tundi päevas. majandus24.ee

Rohkem poepinda Eestisse ei mahu kadri hansalu majandustoimetuse juhataja

E

esti majanduskasvu on juba pikalt üleval hoidnud sisetarbimine, mis iga kuuga üha kasvab.

Kaupmeeste liidu ja Tallinna Kaubamaja kontserni juht Raul Puusepp ütles, et see tuleb mitme teguri koosmõjust, kuid kaua kesta ei saa.

Viimastel kuudel on jaemüügi maht olnud väga suur. Kõik suvekuud on olnud võrdväärse või suurema müügiga kui mullune jõulukuu. Kui normaalne see olukord on?

Eelmise aasta detsember ei olnud väga enda moodi, kuna talve peaaegu ei olnud ja talvekaupa osteti vähe. Aga see vastab tõele, et jaekäive on kasvanud ja sisetarbimine on üks majanduskasvu oluline mootor. Palgad kasvavad, aga inflatsioon on olematu – seega inimeste ostujõud vähehaaval suureneb.

See on ju hea.

Pealegi on säästuvõimalused praegu väheahvatlevad, kuna pangad maksavad hoiustele pisikest intressi ja muud finantsinstrumendid on riskantsed või keerulised. Iseküsimus, kui kaua see veel kesta saab.

Mina arvan, et järgmisel aastal veel kestab. Loodetavasti siis hakkab majandus taas rohkem tasakaalustuma ja teised

segmendid majanduskasvu jälle oma loomulikku osa andma.

Milline on praegune olukord võrreldes buumiajaga?

Praegu on buumiajast täiesti erinev tarbimine. Kui siis tehti väga palju oste emotsiooni ajel lootusega tulevikus sama palju ja veelgi rohkem raha teenida, siis praegu tarbitakse väga mõistlikult. Tehakse ratsionaalseid oste. Emotsioonioste on ka, aga valdavalt ostetakse kvaliteeti – mitte üheks korraks, vaid pikemaks ajaks. Hästi palju tähelepanu pööratakse hinna ja kvaliteedi suhtele.

Eestis saab väga suur osa elanikest autosse istudes kümne minutiga supermarketisse ja kõike osta varavalgest hilisõhtuni.

Tookord oli turul päris palju kerget raha, mis läks ka kergelt ringlusesse. Täna on raskelt teenitud raha ja see läheb ringlusesse mõeldes. Selles ei saa küll inimesi praegu süüdistada, et nad tarbivad liiga palju, mõtlematult ja julgelt. Pigem võis buumiajal toit külmkapis halvaks minna, aga praegu enam mitte.

Analüütikud on ette heitnud, et ainsad suured investeeringud ja kinnisvaraarendused on kaubanduspinnad. Mida kaubanduspinna jätkuv suurenemine kaasa toob?

Seda on aastaid küsitud, millal saab kaubanduspinda Ees-

LOE KA KOMMENTAARI LK 2

ÄRILAUSE Internetikasiinod ei asenda kasiinosid mitte kunagi – internetis on üsna lihtne pakkuda hasarti, aga sotsiaalset lävimist saavutada on mõnevõrra raskem.

tis liiga palju. Mina arvan, et nüüd ongi see hetk enam-vähem käes. Kui võtame ainult kaubanduskeskused, siis oleme Euroopa eesotsas – veel rohkem kaubanduspinda inimese kohta on ainult Norras ja Luksemburgis. Arvestades meie ostujõudu ei ole see normaalne.

See on võidurelvastumise tipp.

Oleksin väga ettevaatlik nende uute arendustega, millest räägitakse ja mida planeeritakse. Mitte ainult Tallinnas, vaid ka Tartus ja mujal. Kui jutuks olnud ruutmeetrid kokku liita, on see kindlasti liiga suur suurenemine. Aga võibolla parandab asja see, et kaubanduskeskustes on üha rohkem meelelahutust, mitte ainult kaubanduspinda.

Paremates asukohtades ja suuremates linnades veel mitte, aga mujal leidub juba tühje bokse. Kaupmehed ei lähe enam iga uue arendusega kaasa. Varem oli mõtteviis, et kõik lähevad ja ma pean ka minema, muidu kaotan turgu. Täna osatakse ikka vaadata Exceli tabelit, et mida veel ühe poe avamine tähendab ja kui palju see miinust tekitab. Ja jäetakse minemata.

Lisaks on viimasel viiel aastal ette tulnud kaupluste sulgemist. Seda, et keegi teeb uue keskuse ja on ette kindel, et küll nad kõik tulevad, enam ei ole.

Millal mõni toidupoekett turult lõpuks lahkub, et üliterav konkurents viimaks järele annaks?

Ma ei tea, kas keegi peakski lahkuma. Ega konkurents ole ju paha – tarbijale on see hea ja kaupmehi sunnib ka pingutama. Ma ei usu küll, et keegi lähiajal turult kaob.

Kas teile ei tundu, et see on juba jõudnud sellisesse faasi, et hakkab kasumit sööma?

Muidugi sööb. Näiteks Tartu on toidukaubanduse koha pealt juba selgelt üleküllastunud. Seal on väga suuri hüpermarketeid, mis kindlasti teevad väga suuri kahjumeid. Ega Rakveres, Paides või kus iganes mujal asjad palju teisiti ole.

Kaupmeeste kasumimarginaalid on praegu üldse väga väikesed – kasum on üks kuni neli protsenti käibest. Sellega peab saama hakkama investor, kes tahab oma ärisse sisse pandud rahast ju midagi ka tagasi saada, ja ettevõte, mis tahab investeerida ning areneda.

Kaubandus ei ole kaugeltki nii lihtne ja roosiline äri. Võitjad on need, kes suudavad paremat kaupa müüa õiglase hinnaga, paremat turundust ja uuemaid tehnoloogilisi arendusi teha ning kliendikesksemalt mõelda.

Tallinna Kaubamaja kontserni Selveekspress või Partnerkaardi ristkasutus grupi sees on selle nimel, et vähendada töötajate arvu, suurendada efektiivsust ja teha täpsemaid pakkumisi konkreetsele kliendile.

Tallinna Kaubamaja kontserni juht Raul Pu Lipsuriiulis ei tohi kunagi lips läbi olla, sest Kuidas kaubanduses tootlikkust suurendada?

Kõige suurem potentsiaal on juhtimises – kui targalt planeeritakse. Kuidas planeeritakse kauplust ja kaubavoogusid, kuidas on tarneahel üles ehitatud, millal mis kaubad saabuvad ja välja pannakse. Väga suur osa on tegemata jäänud müügil, kui poes pole kaupa või soovitud kaupa või piisavas koguses soovitud kaupa.

See on veel eraldi teema, milline on meie supermarketite sortiment võrreldes Skandinaavia või Saksamaa poodide omaga. Nii hästi koheldud klienti ei olegi vist kusagil kui Eestis.

Nii laia veini-, mahla- või saialeivavalikut mujalt Euroopast naljalt ei leia. See tähendab, et meie riiulid on pikemad, külmkappe on rohkem – neid tuleb osta, töös hoida, pinda juurde ehitada ja lõpuks tuleb selle kaubaga tegeleda: analüüsida, planeerida, tellida, juurde tellida… Iga kaubarida tuleb halla-

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

usepp peab poepidamise juures kõige tähtsamaks tarka planeerimist: kuidas, millal, millist ja kui palju kaupa tellida. see tähendab saamata jäänud raha. foto: jaanus lensment

ta. Sealt see efektiivsus kaob.

Teiselt poolt ka need ülemäärased kaubakogused, mis miinust suurendavad.

Mis on veel Eesti kaubandusele ainuomane?

Eesti on selles suhtes üldse üks kummaline maa. Mina ei tea küll ühtegi teist regiooni või riiki, kus väga suur osa elanikkonnast saaks autosse istudes kümne minutiga supermarketisse. Või tunni ajaga kaubamajja. Meil on iga nurga peal pood.

Kusjuures kõike, alates piimast ja lõpetades ülikonnaga, saab osta varavalgest hilisõhtuni. See ei ole tavaline. Aga see viimane tõenäoliselt niipea ei muutu, sest ükski turuosaline ei riski esimesena muudatusi ette võtta ning kliente kaotada. Aga ükskord jõuab kätte ka see päev.

Kuidas viimaste aastate kiire palgatõus ja poliitikute jutud alampalga kiirest tõstmisest kaupmehi mõjutavad?

Siin on kaks müüti. Üks on see, et kaubanduses on keskmisest palju madalamad palgad. Aga mediaan- ja keskmine palk on eri asjad. Kaubanduse palgad on mediaani lähedal. See on päris hea tulemus ja see on ka mujal nii.

Kaubanduses on lihtsalt väga palju lihtsamaid töökohti ja need on sellise hinnaga tööd, siin ei ole midagi teha. Neid, kes kaubanduses miinimumpalga-lähedast töötasu saavad, on väga vähe. Nii et alampalga mõningane tõstmine suurtele kaupmeestele väga probleeme ei tekita. Küll aga väikekaubandusele ja kaubandusele väljaspool linnasid.

See, mida poliitikud räägivad, on puhas valimisjutt. See ei ole arukas ja sellel pole katet.

Tundub, et nad pole vist juba mõnda aega käinud kuskil maapiirkonnas ja vaadanud, kuidas seal elu käib. See suretaks ettevõtlusest ikka väga olulise osa lihtsalt välja. Kümned tuhan-

ded ettevõtted peavad nende lubaduste täitmisel uksed kinni panema.

Kas tunnetate ka seda, et eestlased ei taha enam lihtsat tööd teha?

See ei ole veel nii suur probleem. Suurem on mainega seotud küsimus – kedagi süüdistamata, aga kuidagi on juhtunud, et kaubandus- või lihttöötaja maine on hästi madalaks läinud. Tuleb see siis sellest, et ajakirjanduses on palju kriitilisi kirjeldusi kaubandusest, või sellest, et Eestis ei ole kaubanduslikku kõrgharidust, või veel millestki muust.

Teiseks on muidugi raske leida inimesi, aga veel hullem on see, et inimesed, kes saavad ettevõtte kulul väljaõppe, ei püsi töökohal kuigi kaua. Tundub, et ka lihtsat kohusetunnet on palju vähemaks jäänud. Inimesed jäävad tööle hiljaks, lähevad poole päeva pealt ära või helistavad ja teatavad, et sõitsid ära Soome.

POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 9

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

USA Ebola-juhtum oli ootamatu Ebolasse surnud Libeeria meest hooldanud ja selle käigus ise viirusega nakatunud Texase tervishoiutöötaja kandis kaitseriideid, teatasid eile Ameerika tervishoiuametnikud.

Tema töökoht – Texase presbüteri haigla Dallases – keeldus haigestunu andmeid välja andmast. Kinnitas vaid, et Ebola-test oli tõepoolest positiivne ja praegu on töötajast saanud patsient, keda hoitakse isolaatoris ja kelle seisund on stabiilne. CNNi andmeil on tegu naissoost medõega.

Texase tervishoiuametnike teatel on nad väga mures, sest meedik nakatus hoolimata kaitsevahendite kasutamisest.

Patsient, keda hooldades USA meedik haiguse sai, oli kolmapäeval surnud Thomas Eric Duncan. See oli esimene kord, kui Ebola diagnoositi Ühendriikide pinnal.

Duncan saabus Libeeriast 20. septembril. Neli päeva hiljem hakkas ta end halvasti tundma. 25. septembril saabus

Ohtlike jäätmete tünn, mis pärast nakkusteate saabumist toodi haifoto: ap/scanpix gestunud USA meediku kodu tagaaeda.

ta Dallase haiglasse, kurtes palavikku ja valu alakõhus. Kuigi Duncan rääkis ka oma hiljutisest Aafrika-reisist, saadeti ta koju. Tagasi haiglasse tuli ta juba 28. septembril kiirabiautos.

Hinnanguliselt puutus Duncan haigestumise järel kokku umbes saja inimesega. Mõni päev pärast tal Ebola diagnoosimist taandasid ametnikud riskirühma 48 ini-

mesele. Praegu isolaatoris lebav meedik nende hulgas polnud, ta oli vaid omal käel järginud soovitust end kaks korda päevas kraadida ja anda teada, kui tekib palavik.

Hispaaniast tuli eile teade, et seal Aafrikast Ebolaga saabunud patsienti ravides nakatunud medõe Teresa Romero seisund on paranenud. Ühe anonüümse allika teatel hak-

kasid arstid juba väga raskes seisundis medõele reede õhtul andma katsetusfaasis olevat ravimit Zmapp.

44-aastane Romero, kes pakkus end vabatahtlikult Madridi Carlos III haiglas raskes seisundis kodumaale ravile toodud preestrit hooldama, oli esimene väljaspool Aafrikat Ebolasse haigestunu. Äsja Lääne-Aafrikas tõvest kõige rohkem räsitud riike – Libeeriat, Guinead ja Sierra Leonet – väisanud ÜRO erakorralise Ebola-missiooni juhi Anthony Banbury hinnang olukorrale oli aga sünge. «Viirus on meist kaugel ees ja iga päevaga läheb olukord hullemaks,» rääkis ta.

EL on arutanud ka võimalikku kriisiohjeldamist sõjaliste ressursside abil. Abi on palutud kõigilt liikmesriikidelt.

Postimehe andmeil küsib Brüssel ressursse, mida Eesti kaitseväel pole: näiteks suurt strateegilise transpordi võimekust ja erivahendeid suurepideemia tõrjumiseks. PM

HISPAANIA. Sel nädalal peaks selguma, k

Hispaania p evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

B

arcelonas, kus vaid mõni päev varem tulid tänavale eraldumisreferendumit nõudvad tudengid, käes sinise tähega iseseisvuslaste lipud – estelada’d –, toimus eile märksa teistsugune protestiaktsioon. Linna keskele Kataloonia väljakule kogunesid Hispaania päeva tähistama tuhanded eraldumise vastased.

«Sildu, mitte müüre» ja «Meilt varastatakse ja röövitakse» teatasid hispaaniakeelsed plakatid meeleavaldajate käes. Teistel oli aga katalaani keeles kirjas: «Kataloonias on kõik vabad.»

Mõni päev enne ühtsusmeelsete miitingut postitas praegu Hispaanias võimul oleva konservatiivse Rahvaerakonna noortekogu liige Sandra Boix Twitterisse iseendast alastipildi ja lisas teksti: «Mitte keegi ei sunni mind vaikima.» Aktifotoga rahvast Hispaania päeva meeleavaldusele kutsunud Boixi sõnul on ta osa Kataloonia vaikivast enamusest, kes tahab jätkata Hispaania osana.

Äärmuslastest lipupõletajad Eilselt meeleavalduselt jäi rahvusvahelistele pressifotodele siiski aga pigem kesk- ja isegi vanemaealine seltskond.

Nooremate poolelt torkas silma väike ja vihane grupp – iseseisvusvastased paremäärmuslased. Mustades särkides, mustade prillidega ja paremäärmusliku sümboolikaga seltskond, keda tervitas frankistlikult mõned vanemaealised kaa-

Kõige jõulisema stiiliga torkasid eilsel Hisp

saelajad ja kes põletas nii klassikalisi sinitähega estelada’sid kui ka vasakpoolsete punatähega iseseisvuslippe.

Kataloonia kõige vasakpoolsem partei Vabariiklik Vasakpool on tänu oma kompromissitule iseseisvusmeelsusele tõusnud ka selle piirkonna kõige populaarsemaks erakonnaks. Neid toetab 19,8 protsenti sealsest rahvast. Iseseisvusreferendumi nõudmise poolest on nad liidus teiste katalaani erakondadega, kelle seas on nii liberaalne Convergencia kui ka konservatiivne Demokraatlik Liit.

Ukrainast tuli eile rahulikumaid teateid Viimase ööpäeva jooksul pole lahinguis surma saanud ühtki Ukraina sõdurit, viga sai neli, teatas eile Kiievis tegutsev Ukraina kriisiinfo keskus.

«Horlivka lähedal Majorske külas lõid Ukraina kaitseväelased tagasi terroristide rünnaku nende kontrollpunktile,» tsiteeriti teates Volodõmõr Polevõid, kes on Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu meediakeskuse asejuht. «Ainus kord, kui terroristid kasutasid suurtükke, registreeriti Miusi lähedal, kus tule alla langes terrorismivastase operatsiooni kontrollpunkt. Üldiselt mässulised peaaegu ei kasuta konventsionaalset ja raketituld Ukraina vägede vastu.»

Kirjeldus jätkub tõdemusega, et samas on tavapäraseks muutunud rivaalitsevate mässuliste jõukude omavahelised tulevahetused. «Sellised kokkupõrked on viimasel ajal muutunud sagedasemaks. Need kujutavad omaette ohtu tsiviilisikutele,» märkis Polevõi.

Interfax tsiteeris vastset

Donetski kuberneri Oleksandr Kõhtenkot, kelle sõnul on Ukraina sõlminud valitsusvastastega uue relvarahuleppe.

«Mulle teadaoleva informatsiooni järgi sõlmisid Ukraina kindralstaabi ülema asetäitja Dumanski ning nn Donetski rahvavabariigi esindaja Aleksei Zahhartšenko reede õhtul uue relvarahuleppe, millest on sellest ajast alates kinni peetud,» ütles Kõhtenko usutluses veebiajalehele Zerkalo Nedeli.

Kõhtenko sõnul ei välistatud territooriumide vahetust separatistidega. «Minski lepetega paika pandud joonel on vaidlusaluseid territooriume. Osa alasid on separatistide kontrolli all. Kui tekib küsimus nende alade vahetamisest Donetski lennujaama vastu, langetatakse kõrgel tasemel vastavad otsused,» ütles kuberner. Üleeile teatas Ukraina president Petro Porošenko, et kohtub algaval nädalal EuroopaAasia tippkohtumisel Milanos oma Vene kolleegi Vladimir Putiniga. PM/BNS

POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

kas Kataloonias tuleb 9. novembril eraldumisreferendum või mitte.

äeva varjutas protestiv Kataloonia kaks mängijat – Gerard Piqué ja Xavi Hernández – osalesid 11. septembril Barcelonas korraldatud meeleavaldusel iseseisvusreferendumi toetuseks. Kahele pikale tänavale moodustatud 11 kilomeetri pikkusest ja politsei hinnangul 1,8 miljonist inimesest koosnenud ahelast tekitati V-täht, millega algavad katalaani keeles nii sõnad «hääletus», «tahe» kui ka «võit».

Sportlased toetavad

paania päeval Barcelonas silma paremäärmuslased.

Wall Street Journali hiljutise reportaaži järgi on aga Kataloonia presidendi Artur Masi taga seisev referendumimeelne parteide liit murenema hakanud. Seda pärast Hispaania põhiseaduskohtu 29. septembri otsust, et katalaanide 9. novembrile planeeritud iseseisvushääletus on ebaseaduslik.

Kui Vabariikliku Vasakpoole esindajad on leidnud, et referendumi tühistamise korral tuleks korraldada kodanikuallumatuse kampaaniaid, siis näiteks Demokraatlik Liit on väljendanud kahtlust, kas riigiametnike töökohti peaks löö-

gi alla panema sellega, et nad osalevad valitsuse poolt ebaseaduslikuks tunnistatud hääletuse korraldamises.

Kataloonia valitsuse kõneisiku Francesc Homsi sõnul tehakse otsus 9. novembri hääletuse toimumise kohta 13., 14. või 15. oktoobril ehk käesoleva nädala alguses.

Samas kinnitas möödunud nädalal oma vankumatut toetust iseseisvusreferendumile jalgpalliklubi FC Barcelona.

Jalgpalliklubi president Josep Maria Bartomeu saatis rohkem kui 3000 organisatsiooni koondavale ühendusele Kataloonia

foto: ap/scanpix

Rahvuslik Enesemääramise Allianss kirja, kus palus ka neid liitlaste hulka arvata.

«Ka Barça paneb end kirja üritusele muuta katalaanidele võimalikuks otsustada oma poliitilise tuleviku üle,» kirjutas Bartomeu. Samas polnud see suur üllatus – jalgpalliklubi esindajad on ka varem hääletusele toetust avaldanud ja nii mõnedki mängud nende kodustaadionil Camp Nous on kujunenud ka katalaanide rahvusmeeleavaldusteks.

Mitu FC Barcelona mängijat on isiklikult avaldanud oma toetust referendumile. Näiteks

Kui Hernándeze osalus sai avalikuks tänu mitmete teda seal näinud inimeste fotodele, siis Piqué uhkustas protestil käimisega ka ise oma Twitteri-kontol. Ta postitas sinna pildi endast ning enda ja lauljatar Shakira pojast Milanist inimketis.

Endine Barcelona ja praegune Saksa Bayerni treener Pep Guardiola on üks vähestest, kes on otse tunnistanud, et ei toeta mitte lihtsalt hääletust, vaid Kataloonia iseseisvumist.

Ka NBAs mängivad korvpallurid Pau Gasol ja Marc Gasol ütlesid tänavu suvel välja, et nende rahval peaks olema õigus ise oma tuleviku üle hääletada.

Majanduslikult poolelt on aga mõned allikad avaldanud kahtlust, kas iseseisvusjutud Katalooniale juba halvasti ei mõju. Näiteks suhtuti kahtlustavalt teatesse, et lennufirma Iberia briti omanik IAG eelistab oma kontinentidevahelise lendude keskusena Madridi Barajast Barcelona El Pratile.

IAG tegevjuht Willie Walsh lisas, et ka nende gruppi kuuluv odavlennufirma Vueling plaanib oma Barcelona liine vähendada. Walshi sõnul peab firma silmas lihtsalt kasumit. El Pratile võib see aga tähendada langust maailma kõige tihedama liiklusega lennujaamade tabeli 10. kohalt.

Barcelona kohtunikku süüdistatakse riigitruudusetuses Barcelona ülemkohtu kohtunik Santiago Vidal saab täna teada, kas Hispaania justiitsvõimu nõukogu distsiplinaarkomisjon karistab teda selle eest, et ta vabast ajast Kataloonia põhiseadust koostas.

Neljapäeval soovitas komisjonis teiste kohtunike töö uurimise eest vastutav Antonio Jesús FonsecaHerrero, et Vidali töövolitused tuleb ajutiselt peatada, sest ta on olnud truudusetu Hispaania põhiseadusele ja pole palunud hinnangut, kas Kataloonia põhiseadusega tegelemine tema põhitööga sobib.

Vidal kaitses end väitega, et Kataloonia põhiseadus ei seganud põhitööd ja ta tegeles sellega vabast ajast. Põhiseaduse mustandi kohta teatas Vidal, et siin on CGPJ hiljaks jäänud – konstitutsiooni esialgne variant valmis juba nädal tagasi.

Peale tema osales selle koostamisel veel kümme kohtunikku, Kataloonia parlamendi liikmeid ja kodanikuühiskonna esindajaid. Avalikkusele plaanitakse seda tutvustada tuleva aasta alguses.

Kataloonia uudisteagentuur meenutas, et Hispaania kohtunikel pole keelatud poliitilisi vaateid väljendada ja uurimist pole kaasa toonud näiteks see, kui nad on osalenud valitseva Rahvaerakonna poliitilise mõttekoja töös. Samuti kuulus Hispaania põhiseaduskohtu praegune president Francisco Pérez de los Cobos ise veel pikalt pärast sellele kohale asumist Rahvaerakonda.

See ei ole esimene kord, kui innukas Kataloonia iseseisvuse toetamine Vidalile probleeme põhjustab. Kevadel süüdistas parempoolne ametiühing Manos

Limpias teda õõnestustöös.

Vidal oli üks 33st katalaani kohtunikust, kes kirjutas veebruaris alla Kataloonia enesemääramist toetavale manifestile, leides, et selle üle hääletamine on seaduspärane.

Ka selle pärast pidi Vidal sõitma Madridi Fonseca-Herrerole selgitusi jagama.

Möödunud nädalal tabas katalaane tagasilöök, üks seitsmest nende 9. novembri hääletuskomisjoni liikmest – politoloog Joaquim Brugue – teatas enda taandamisest.

«Ma ei saa seda hääletust toetada, sest mulle tundub, et see ei paku demokraatlikke garantiisid,» põhjendas Brugue uudisteagentuuri AFP teatel. «Mulle tundub, et me teeksime rohkem kahju kui head, kui neis tingimustes hääletuse korraldaksime.» PM

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Uue seadusega on kõrgeimal seadusandlikul tasemel kindlaks määratud, et perekonna mõiste on seaduse silmis saanud uue sisu. Ning nagu füüsikas, pole ka perekonna mõiste semantilisel arendamisel tegelikult piire, kirjutab ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

Keeletegu riigikogus

N

agu iga seaduse puhul, tuli ka pärast kooseluseaduse vastuvõtmist presidendil kaaluda selle vastavust põhiseadusega. Üks võimalik konflikti koht siin on sõna «perekond», mille tähendusvälja uus seadus paistab ümber defineerivat. Põhiseaduse järgi «perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, abikaasad on võrdõiguslikud» jne.

Kui 1990. aastate alul põhiseadust kirjutati ja kui see rahvahääletusel vastu võeti, ei tulnud keegi selle peale, et «perekonna» tähendusväli võiks katta midagi muud peale nn traditsioonilise mudeli «isa ja ema ja lapsed». Sellele on viidanud põhiseaduse assamblee liikmed ka äsjases arutelus (nt Ants Erm).

Sõnadel on püsiv tähendus selles ajas ja kultuuriruumis, kus neid parajasti kasutatakse. Kuid kui kultuur mingil põhjusel teiseneb, siis võib ka sõnade tähendusväli muutuda. Ja koos sellega tekivad raskused – ühed, kelle jaoks mõiste sisu muutunud ei ole, saavad asjast aru ühtmoodi, ning teistele, kes on mingil põhjusel omaks võtnud muutunud mõttemallid, tähendavad kunagi kirja pandud sõnad midagi muud.

Polnud üllatav, et riigipea seaduse kiirkorras välja kuulutas, tema õigusnõunik Ülle Madise oli juba varem jõudnud meenutada, et «inimõiguste kohus /.../ on tegelikult otsustanud, et pereeluna tuleb käsitleda ka samasoolise paari kooselu». Uue seadusega on kõige kõrgemal seadusandlikul tasemel kindlaks määratud, et perekonna mõiste, sellisena nagu eesti keel ja eesti rahvas seda on tundnud aastasadu ja veel möödunud sajandi lõpul, on seaduse silmis saanud uue sisu. Seega võiks riigikogule anda aasta keeleteo auhinna sõna «perekond» tähenduse muutmise eest.

T

õsi, president väitis ise vastupidist: «Perekonna määratlust see seadus ei muuda: muutused on juba toimunud tegelikus elus nii Eestis kui mujal.»

Kui ka kokkuelamismallid on tõepoolest muutunud, on sel seadusel perekonnamõiste uue sisu juriidilisel kinnistamisel ometi määrav roll. Seni võis «perekond» põhiseaduses kirjas olevana tähendada üht, aga pärast tormilisi päevi tähendab ta teist. (Lesbisuhtes, olgu lastetus või lastega, jooksis perekonnapiir kahe naise vahelt läbi; vabaabielumees võis end teatud määral õigusega pidada vallaliseks ja perekonda mittekuuluvaks jne – pärast 2016. aastat see kummalgi juhul enam nii ei pea olema.)

Niisiis on toimunud metamorfoos perekonnaga. Perekond on ilmselgelt väga kallis kõikidele inimestele, kelle rinnus tuksub tund-

lik süda, ja kellel ei tuksuks! Siin ei mängi rolli vist küll mitte mingisugune orientatsioon. Perekond läheb korda meile kõigile, kuna sisaldab kõige kallimat siin ilmas. Ja selle tõttu on ka konflikt selle võimaliku ümberdefineerimise juures valus ja kibe.

Mõiste senist sisu kaitses kuni viimase võimaluseni väga täpse nimega sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks: just selles oligi võitluse tuum – nemad seisid selle eest, et perekonnale jääks alles tema traditsiooniline sisu. Ja samal seisukohal oli avaliku arvamuse uuringute järgi ka suurem osa eesti rahvast. Nende vastas seisis teine osa rahvast, kelle meelest on aeg küps perekonna mõistet laiendada või teisendada. Nii läkski.

M

udel «isa-ema-lapsed» on asendunud mudeliga «täiskasvanu-täiskasvanu-lapsed». Ilmne on, et traditsiooniline peremudel on uue mudeli erijuhtum: konservatiivne peremudel «isa ja ema ja lapsed» kehtib samuti edasi ja igaüks võib vabalt selle vanaaegse mudeli juurde ka jääda. Uus seadus vaid laiendas peremõistet, umbes nagu kvantfüüsika tegi Newtoni mehaanikaga, kuigi igapäevaelus kehade vastasmõju kirjeldamiseks on viimasest küll ja küll.

Tegelikult aga ei keskendu kooseluseadus kogu uuele peremudelile «täiskasvanu-täiskasvanulaps», vaid selle kahe esimese elemendi, kahe täiskasvanu omavahelisele suhtele, mida nimetatakse kooseluks. Traditsiooniline abielu on seega kooselu mõiste teatud piirjuht. Abielumõiste sisu ümber määratlemiseks polnud meie riigikogu valmis ning selleks pole valmis olnud ka paljud teised meie eeskujuriigid.

Kui sugude võrdsus muutub normiks (normaalsuseks), siis võiks ideaalsel juhul ka kooselupaaride vaheline sooline tasakaal paika loksuda ja pikapeale võrdsustuda, sest sugude absoluutse võrdsuse korral pole mingit alust arvata, et homopaaride hulk jääb palju väiksemaks heteropaaride omast, nagu see praegu on.

Tõenäoliselt leitakse juba lähitulevikus juriidiliselt ning sotsiaalselt vastuvõetavaid bioloogilisi meetodeid ka samasooliste paaride jaoks, et lapse saamine ei jääks üksnes vastassooliste paaride pärusmaaks, kuna see on kahtlemata diskrimineeriv. Seega ei tohiks kedagi keelata ka sünnitamast ja lapsi saamast, olgu ta mis tahes soost või mis tahes suhtes.

Mõndagi saab siiski juba kohe teha. Nimelt on uues seaduses kooselusuhe «täiskasvanu-täiskasvanu» ehk «kaks täiskasvanut» asetatud ülemääraste piirangute alla. Nii ei sallita kooselusuhet lähisugulaste

vahel, mis on muidugi diskrimineeriv. Miks näiteks ei võiks kooselu registreerida kaks õde, kes vanas eas ühiselt oma majapidamisega tegelevad ja üksteisele toeks on? Ega ka mitte isa oma täisealise tütrega, kuigi mõlemad just sellises suhtes õnnelikud on, või kui näiteks tütar oma vana isa kõiges aitab; või miks mitte mõni õde-venda omavahel?

Kuigi seesugused paarid on ühiskonnas täiesti olemas, ei ole seadusandja olnud valmis seadustama nende inimeste kooselu. Ja kuigi ükski kooselu ei pea tähendama tingimata seksuaalsuhet, on Saksamaa eetikakomitee selleski osas juba jõudnud väljendada seisukohta, et kahe täiskasvanud veresugulase vaheline seksuaalne lävimine ei tohiks olla karistatav.

Miks ei võiks Eesti olla siin esimese viie hulgas, kes selle vähemussättumusega inimesi enamusrühmaga võrdselt kohtleb? Mille poolest on nad halvemad, miks on nende õnn keelatud, miks ei austa uus seadus nende vaba valikut?

Eks olnud Hera ja Zeuski õdevenda. Muidugi pole seesuguseid paare palju, kuid seadusandja ja ühiskonna kohustus on kohelda kõiki võrdselt ning mitte anda alust kellegi diskrimineerimiseks, kuna põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja igaühele peab olema tagatud seaduse kaitse.

Mõni võib ütelda, et kujutleda isa ja tütart, kui ka mõlemad on täisealised, koos, on rõve. Mõni võib pidada seda patuks, seda on laialdaselt ja mitmetes kultuurides, ka kristlikus traditsioonis, peetud tabuks. Siit on kerge tekkima raev ja vihkamine selliste inimeste suhtes, kes harrastavad just sellist paarisuhet, neid võidakse kiusata ja ähvardada, verepilastajaiks sõimata jne.

füüsiline kooseluvalem «kaks täiskasvanut» harmooniline ja diskrimineerimisest vaba küll vaid ilma ahistavate piiranguteta. Tegelikult tuleks ka seda valemit veel täiustada, sest meie ühiskonnas leidub palju perekonnasuhteid, mis ei piirdu ainult kahe täiskasvanust poolega.

Perekonna definitsiooniks vabas ühiskonnas, kus kõik on seaduse ees tõepoolest võrdsed, võiks olla «n täiskasvanut ja lapsed».

Seni võis «perekond» põhiseaduses kirjas olevana tähendada üht, aga pärast tormilisi päevi tähendab ta teist.

Kas ei vaja meie ühiskond rohkem sallivust, millest võidavad ju kõik? Sest niisamuti leidub kindla peale ka neid inimesi, kultuure ja ühiskondi, kelle jaoks on rõve ja patt ja tabu ka homoseksuaalsus, seegi vahekord on kriminaliseeritud mitmes riigis, see pole kooskõlas ka kristliku moraaliga. Olles valmis aktsepteerima homoseksuaalsust, võiks ühiskond sallida ka intsesti, kui mõlemad pooled on suhtes vabatahtlikult ja tunnevad end õnnelikuna. Kahe täiskasvanu omavahelised suhted ei peaks olema ühiskonna asi, olgu nende sugu või omavahelised sugu(lus)vahekorrad millised tahes.

Igatahes oleks uus nn kvant-

Nii võiks lihtsat kvantteooriat täiendada kvantväljateooriaga (nagu see juhtus kvantfüüsika ajaloos): on olemas mehi, kes elavad koos või vaheldumisi mitme naise juures, kellega on neil lapsed, ning sageli on naised sellise perekorraldusega ka päri. Mitmenaisepidamine on levinud ja tunnustatud praktika mitmetes kultuurides ja riikides, ning tegelikkuses esineb seda arvestataval määral ka Eestis.

Kuigi ühiskonna üldised hoiakud seda väga ei tauni, pole ometi kehtestatud seaduslikku kaitset nendele suhetele, kahjuks vaatab sellest mööda ka uus kooseluseadus. (Niisamuti esineb mitmemehepidamist, ühesoolisi suuremaid kooselukollektiive või ka mitmesoolisi orgiagruppe.)

S

eega võiks valemis «kaks täiskasvanut» konkreetse arvu 2 asendada muutujaga n – nagu väljateooriale kohane. Kooselu väljendab seega valem «n täiskasvanut», ja perekonna definitsiooniks vabas ühiskonnas, kus kõik on seaduse ees tõepoolest võrdsed ja vähemustele on tagatud kaitse, võiks olla «n täiskasvanut ja lapsed». See ei teeks kellelegi liiga ning alles jääksid ka traditsiooniline perekond ja vanaaegne abielu – need kehtiksid erijuhtudena, kus n = 2 ning kus täiskasvanuteks on vastassoost abikaasad, kes pealegi on veel oma laste vanemad, kujutage pilti! (Äsjane uudis kellestki inglannast, kes abiellus iseendaga, näitab, et erandjuhul võib n = 1.)

Nagu füüsikas, pole ka perekonna mõiste semantilisel arendamisel tegelikult piire. Väljateoreetilises avaldises «n täiskasvanut ja lapsed» võiks tõsta üldistusastet veelgi, sest nii mitmeski peres on pereliikmeks lapse asemel näiteks koer, kass, hamster, hobune vm lemmikloom või hoopis auto, purjekas vms. Mõnel juhul ei asenda koeradautod aga mitte lapsi, vaid partnerit. Seega oleks perekonna täiuslik valem «nT + L», kus T ja L on mis tahes elus või eluta objektid.

Iseasi, kas me nii kaugele tahame minna. Või kas need oleksime enam meie, kui me kord nii kaugel oleme...

POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Me pole veel kohale jõudnud

RIA infoturbe ekspert

ndrek Neivelt ütles paari nädala eest, et viimased aastad oleksid Eestit juhtinud nagu raamatupidajad.

Peaksin olema solvunud, kuid mõistan, millele ta osutas. Noor riik nagu Eesti ei saa liikuda pikki vahemaid automaatpiloodil. Ei saa kõrvale astuda ebamugavate küsimuste eest. Ei saa vastata neile küsimustele udujuttude ning poliittehnoloogiaga.

Alates Siim Kallase valitsusest on kinnistunud tava, et Eesti elu liigub nelja-aastaste hüpetega, mille pikkuse ja hoo määrab ära valimiste võitjate poolt paari nädala jooksul läbi räägitav koalitsioonileping. See on arusaadav praktika ja mitte sugugi üksnes Eestile omane. Koalitsioonilepingute nõrkuseks on, et nad on küll mahukad, kuid siiski sisult ja ajaliselt lõplikud dokumendid. Sellele järeldusele on jõudnud ka Soome peaminister Alexander Stubb, kes kutsus üles edaspidi koostama üldisemaid valitsusleppeid, mis laseksid muutustele paindlikult reageerida.

Usun, et Stubb on õigel teel.

Ja eelkõige sellepärast, et muutusi tuleb praegu kogu aeg väga kiires tempos. Raskusi on jälgimisegagi, rääkimata nende kasutamisest Eesti huvides.

Maailm arenes 1990. aastate alguses praegusega võrreldes aeglaselt, aga Eesti väga-väga kiiresti. Muuta tuli kõike, luua ja nullist ehitada. Mingil hetkel, pärast liitumist Euroopa Liidu ja NATOga, hakkas siiski tunduma, et aega on, võib rahulikumalt võtta, asjad kulgevad ise õiges suunas, mis sai ju paika pandud. See oli muidugi suur viga.

Me ei ole kohale jõudnud. Võib vaielda, kas oleme poolel teel või kaugemal, kas siht juba paistab, aga see on tühi vaidlus, sest eesmärk, milleks on vaba, tugev, loov ja jõukas Eesti, kasvab, muutub ja areneb.

Veel enam: nüüd on maailmas suurte muutuste ajad. Vabaduse vähenemine ja autoritaarsuse kasv Venemaal ei lase meil ajada julgeolekupoliitikat viisil, mis NATOsse astudes paistis mõistlik. Uue majanduse jõujooned, mis sirutuvad USA ja Aasia vahel üle Vaikse ookeani, ning Euroopa nõrkused ei lase panustada Eesti jõukuse kasvul lihtsalt konvergentsile.

Need ongi ebamugavad küsimused, millele raamatupidaja tahaks hea meelega vastamata jätta, kinnitada, et pole veel õige aeg. Aga aeg ei küsi, vaid läheb meist mööda, kuni asendustegevusi teeme.

Konkreetselt näen kuut Eesti kasvu jaoks kriitilise tähtsusega valikut, kus meil on võimalus ja kohustustus tegutseda.

Vaba, tugev, loov ja jõukas Eesti on jätkuvalt meie eesmärk, kuid see eesmärk kasvab, muutub ja areneb, kirjutab ekspeaminister Juhan Parts (IRL). Maailmas on praegu suurte muutuste ajad.

2. Riigireform. Pikka aega oleme vältinud küsimust, kas kõik, mis riigi ülesehitamisel 10, 15 ja 20 aasta eest tundus põhjendatud ja õige, on tänapäeva Eestis enam vajalik ja edasiviiv. Riigi kulude piiramine on väljakutse, mis iseenesest kuhugi ei kao. Lõpuks muutub ise-

Uue majanduse jõujooned, mis sirutuvad USA ja Aasia vahel üle Vaikse ookeani, ning Euroopa nõrkused ei lase panustada Eesti jõukuse kasvul lihtsalt konvergentsile.

Hommikupudemed

LUGEJA KIRI

1. Rahvuslik kapital. Selle all ei pea ma silmas mitte mingit protektsionistlik-putinlikku klannimajandust, vaid küsimust, kuidas parandada Eesti ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ning tekitada välisinvestorites kindlust ja soovi Eestisse investeerimise suhtes.

Meie pangandussüsteem on tugev. Paraku on ta ka väga kontsentreerunud, paindumatu ning reaalse majanduse juurest järjest kaugemale nihkuva otsustustasandiga, kus iga unikaalne idee peab mahtuma anonüümsesse riskimaatriksisse. See hoiab Eesti majanduse arengut ja uuenemist tagasi. Meil on hulk võimalusi, et pöörata pangad taas näoga inimeste ja ettevõtjate poole.

Eesti aktsiaturu käive on naeruväärne, viimane uus ettevõte tuli börsile aastaid tagasi. Iga suuremat ostu kaaluv välisinvestor peab tõdema, et investeeringust väljumine on Eesti kapitalituru nõrkuse tõttu tõsine väljakutse. Samas on riigi käes suuri ettevõtteid, mille juhtimine vajab tänapäeva toomist – Tallinna Sadam, Eesti Post, Eesti Loto, Eesti Raudtee, Eesti Energia, Elering. Tabaksime kaks eesmärki ühe hoobiga, kui tooksime need ettevõtted või nende osaluse börsi kaudu erakätesse. Eesti kapitaliturg hakkaks taas toimima ning meile kõigile kuuluvad suurfirmad saaksid paremini juhituks.

Rahvuslikust kapitalist kõneldes on oluline luua tingimused Eesti loodusvarade – metsa, põlevkivi, fosforiidi – väärtustamiseks nii, et see tooks maksumaksjale ning ettevõtjatele maksimaalset tulu, kuid oleks tänapäevane ja integreeritud tuleviku tehnoloogiatesse. Hea näide sellisest muutusest on kildagaasirevolutsioon, mis näib USA tööstuse uues kvaliteedis jalule panevat.

Alles kirjutas Kadri Simson Postimehes, tulles välja oma arust uute ideedega, kuid ikkagi osutuvad need «uued» ideed igivanaks. Majanduskasv on kõik!

Nii deklareerib enamik poliitikutest. Nad peavad seda tegema, sest kui nad ütleksid, et majanduskasv praegusel ajal on võimatu, siis neid ei valitaks. See tähendaks majanduse seiskumist ja katastroofi.

Kuid sõltumatud teadlased, täiesti targad pead praeguses maailmas, ütlevad julgelt, et majanduskasv pole enam edaspidi võimalik. Näiteks Dennis Meadows, kes oli omal ajal üks «Kasvu piiride» autoreist, ütleb lausa, et globaalprobleemid on jõudnud piirini, kus tsivilisatsiooni ähvardab kollaps. Meadows kirjutas juba 1972. aastal, et ainsana päästab nullkasv. Nüüd on see osutunud tõeks. Kui me nii edasi läheme, nagu oleme harjunud, siis ootab meid hu-

katus. Meadows rõhutab, et on vaja lausa inimese loomuse muutumist, rääkimata mõtlemise muutumisest. Kuid mis viiks meid muutumiseni? Meadows jääb siin vastuse võlgu. Aga Kadri Simson muudkui pasundab kasvust ja julgeb rääkida isegi laenamisest, kuigi on Edgar Savisaare jünger, kes ju omal ajal ilmutas raamatukese globaalprobleemidest. Kas Savisaar on nüüd unustanud, millest ta kord rääkis, või ei julge rääkida tõtt. Poliitikutel oleks aeg ärgata ja näha Eestit maailma kontekstis, mitte istuda nagu konn oma mätta otsas ning krooksuda ainult oma mättast.

Jaak Urmet kirjutab aga 11.10.2014 Postimehes Eestist kui provintsist. Kuidas ta pole mingi tantsuarmastaja, kuid kahe koreograafi nägemine telekas tegi temast tõelise tantsukunsti fänni. Sest ta nägi «geeniusi», maailma tippusid. Üks neist olevat omal ajal poplaulja Jacksonile tantse kujundanud, jah, pani selle laulja kenasti vingerdama. Urmet

gi riigieelarve tegemine farsiks, kuna kõik, mis maksudena kogume, on juba aastateks ette ära jaotatud. Jüri Raidla riigireformi idee ja IRLi haldusreformi plaan tuleb kokku viia ja ära teha.

3. Eesti inimeste oskused rahvusvahelises konkurentsis. Nende Eesti inimeste hulk, kes löövad läbi rahvusvahelises konkurentsis, peab kasvama. Selleks et läbi lüüa, ei pea nad lahkuma, vaid saama kodumaal paremad oskused kutsehariduse ning täiendus- ja ümberõppe abil. Hea on tööandjate seas liikuv idee nn õpipoisisüsteemist: õppivad noored tuleb tuua ettevõtetesse, luues neile praktikavõimalusi.

4. Maksureform. Meie maksusüsteem on lihtne ja vastas kindlasti hästi Eesti eesmärkidele ja vajadustele nii 20 kui ka viie aasta eest. Samas on majanduse struktuur nii palju muutunud, et peame küsima: kuidas kapitali akumulatsiooni järel anda signaal, et vaja on ka seda kapitali aktiivsemalt rakendada?

Peame küsima, kuidas teha töötamine tasuvamaks. Neid, kes teenivad vähe, ei tohi maksustada, sest iga inimene, kes käib tööl, selle asemel et toetusi küsida, on suur võit. Meie konkurentsipositsioon tööjõumaksude poolest vajab eelarvamusteta hindamist ja parandamist. Kas leiame konsensuse, et vähendada sotsiaalmaksu vähemalt kolme protsendipunkti võrra ja jagada see maks tööandjate ning töövõtjate vahel?

5. Eesti ühendamise plaan. Palju aastaid on räägitud suurtest taristuinvesteeringutest, mis peaksid tagama, et areneb kogu Eesti, mitte ainult Tallinn. Iga aastaga, mil pole korralikku maanteed Tallinna ja Tartu ning Tallinna ja Pärnu vahel, kaotame palju raha ja inimesi. Kui viie aastaga investeerida lisaks 600 miljonit eurot moodsate ühenduste loomiseks, siis oleks kogu Eesti kvaliteet hoopis uuel tasemel.

6. Uue majanduse ökosüsteem.

Peale maateede vajab uuele tasemele viimist ka uue majanduse infrastruktuur. Viivitamata tuleb lisaks Balti Investeerimisfondile algatada koostöös riigi, Euroopa Investeerimisfondi ning pensionifondidega omakapitali kättesaadavuse programm. Selleks on 60 miljonit eurot olemas. Programmiga saaksid innovaatilised ettevõtted kindluse rahvusvahelistumiseks.

lahmib, sest ta ei näe Eestis tippkultuuri. Mainib Pärti, kes on kenasti oma rahvusvahelise muusikaga rahvusvahelisele areenile ujunud. Kuid alahindab laulupidu, see olevat Koidula-aegne. Ta nagu ei teakski, et laulupeol lauldakse ka uusi laule.

Muidugi on Eesti provints, ka kultuuriliselt, kuid ikkagi on tähtis säilitada omapära. Ei tea, et Urmet ise oleks millegi maailma tipptasemega hakkama saanud. Hea on kritiseerida, kui ise keskmik oled. Kuid ühes asjas on Urmetil õigus: meid on tõesti liiga vähe, et geeniusi kogu aeg sünniks. Meil ei ole isegi kõigil aladel korralikke spetsialiste, mis siis geeniustest rääkida. Urmet ei suuda öelda, mis peaks tegema. Mu arust aga tuleb kõigepealt loobuda välismaailma ahvimisest. Kui me ei leia oma, mille üle uhkust tunneksime, siis ei ole ka lootust, et keegi meid väljaspool märkab. jaan tooming

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

I

triin nigul

Vasara lukuga koduuks

V

eel paarkümmend aastat tagasi oli enamikul Eesti kodudest ees lihtne Vasara lukk. Vargale tähendas see sisuliselt lahtist ust, millest sisse astumiseks ei tulnud kasutada kangi ega suurt jõudu. Piisas paarist koputusest lukusüdamikule ning uks avanes päti ees justkui iseenesest.

Ajad on muutunud ja tänapäeva Vasara ukselukuks võib nimetada aegunud tarkvara meie arvutites. On üsna tõenäoline, et mõnigi iga päev kasutatav programm sisaldab vigu, mis omakorda võivad ohustada arvuti turvalisust. Vead programmides on vältimatud. Tarkvaratootjad saavad kasutajatelt pidevalt tagasisidet oma programmide kohta ning ilmsiks tulnud vead parandatakse järgmistes versioonides. Ühe maailma suurima infoturbefirma Symantec hinnangul on kõigi 20 enim küberrünnakuteks kasutatava turvaaugu jaoks olemas programmiuuendused. Seega pole kahtlust, et uuendatud tarkvaraga arvuti on alati kaitstum.

Internetti ühendatuna muutub aegunud tarkvaraga arvuti küberkurjategijatele ahvatlevaks sihtmärgiks. Turvaauke ära kasutades on võimalik arvuti pahavaraga nakatada ning jälgida kasutaja toiminguid, seejuures salvestada salasõnu ja pääseda ligi teistele salajastele andmetele.

Aegunud tarkvaraga arvutit rünnata on lihtne ja selle üle kontrolli kaotamist ei pruugi omanik enamasti isegi tähele panna. Pangakontolt varastatakse Eestis harva, kuid rahaks saab teha näiteks suhtlusvõrgustikke ja meilikontosid.

Lisaks pahavara levitamisele või reklaami jagamisele võidakse omastatud kontode kaudu toime panna ka keerulisemaid ründeid, näiteks väljamõeldud õnnetute lugude abil sõpradelt või töökaaslastelt raha välja pettes. Peale selle saab ülevõetud arvutit omaniku teadmata tarvitada küberrünneteks, rämpsposti saatmiseks või isegi bitimüntide kaevandamiseks. Juhul kui tegemist on tööarvutiga, võidakse auklikku arvutit kasutada hüppeplatvormina asutuse või ettevõtte infosüsteemi tungimiseks.

Nii nagu iga asja puhul sõltub selle tugevus tema nõrgimast lülist, on lugu ka küberturvalisusega. Ükskõik kui palju internetiteenuse pakkujad, veebilehtede ja andmebaaside omanikud, ettevõtted ning riigiasutused ei pingutaks, jääb märkimisväärne vastutus alati ka arvutikasutajale.

H

arjumuse jõud on erakordselt tugev. Arvutikasutajate tõrksust tarkvara uuendamise suhtes on uuritud palju ning enamasti põhjustab seda arvamus, et praegused programmid töötavad hästi ja seega puudub vajadus neid muuta.

Pidevalt ekraanile ilmuvad hoiatused ning uuenduste käivitamiseks arvutile restart’i tegemine on enamikule küllalt tüütu, et programmivärskendustest loobuda. Tegelikult tähendab selline hoiak aga suuremat ohtu arvutikasutajale, mida kas ei osata või mugavusest ei taheta teadvustada. Lihtne viis mugavusunest ärkamiseks on kujutleda hetkeks, et sina või su lähedased on kaotanud kogu e-kirjavahetuse, kontaktandmed, olulised failid, perekonna pildiarhiivi ja peavad suhtlusvõrgustikes nullist alustama.

Kui anname oma kasutatud arvuti vanavanematele internetipangas käimiseks, jääb meie kanda vastutus selle turvalisuse eest.

Ja arvutiasjanduses tasub usaldada noori.

Statistikaameti tänavu talvel kogutud andmetel oskab operatsioonisüsteemi uuendada või asendada 59 protsenti 16–24 aasta vanuseid noori, seevastu 55–74-aastatest tuleb selle ülesandega toime vaid keskmiselt iga kümnes.

Mõelgem hetkeks, millega me aegunud tarkvara kasutades riskime, ning vahetagem nii oma kui ka lähedaste virtuaalsed Vasara ukselukud turvalisemate vastu.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

NÄITUS. Helikunst muutub maailmas üha populaarsemaks.

Raul Kelleri helisillad tühjusesse janar ala toimetaja

Raul Keller

«What you hear is what you get (mostly)» Avatud 26. oktoobrini EKKMis

M

e peame rä ä k i ma helikunstist! Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) on avatud Eesti seni ilmselt mahukaim helikunstinäitus, Raul Kelleri «What you hear is what you get (mostly)», mille plakatil näeme burkas naist, ainsa kehaosana väljas üks kõrv. See kõrv kuulab.

Nii ei ole Kelleri näitus vahest ka otseselt näitus, sest nägemismeel on siin ehk teisejärguline, kuigi teatav sünesteesia, st suhtlus erinevate meelte vahel teda huvitab. Keller on EKKMi ja selle kolm korrust ning 450 ruutmeetrit oma installatsiooniga eri sagedustele tuuninud, maja ära häälestanud. Eesti helikunstiskeene on väike ja Keller selle keskseid tegelasi.

Räägin talle, et mul on alati väike hirm, kui keegi kuskil

mingisuguste sagedustega mängib – justkui võiksid need sagedused sekkuda mu keha bioloogilistesse rütmidesse ja seal midagi ära rikkuda. Helikunstnik ütleb, et tema selliseid konkreetseid juhtumeid ei tea, kus mõni teos, ruum, sagedus kellelegi päriselt niimoodi mõjunud on. «Eks see ole rohkem müüt,» arvab ta.

Küll aga on proovitud ja ilmselt proovitakse ka edaspidi püüda teha helisid, mis meie tajusid otseselt moondaks. «Näiteks mehhiko helikunstnik Mario de Vega, kui mu mälu mind ei peta, proovis saavutada sagedust alla 15 Hz, et see siis mingisuguse visuaalse aistingu tekitaks. Tal jäi see sagedus küll saamata, sest paraku on ruumide puhul igasugused muud resonantsid, mis soovitud tulemuse saamist segama hakkavad. Plaanid on tihtipeale üks asi, aga lõpuks tuleb ikka välja midagi muud.»

Ruum peab olema avatud «Nii on, mida sa kuuled (enamvähem)», võiks Kelleri näituse pealkirja eesti keelde tõlkida.

Keller räägib oma töömeetodist nii (vahepeal keerab ta endale suitsu, taustal mängivad noorukid pingpongi. Klõps-klõpsklõps-klõps, lendavad pallid): «Tekitan ostsillaatoriga mingisuguse sageduse, siis kuulan/ vaatan, kuidas see ruumis toimima hakkab. Ruum peab ole-

ma heli mõttes avatud, siis hakkab seal midagi toimuma. Hea on, kui ruum toodaks lisaväärtuse, midagi sellist, mida poleks osanud oodata.»

Ruum. Toore ja tahumatu olemisega kineetilised objektid ripuvad pimedas ruumis, kusagil tegutseb mulle nähtamatu heliallikas, mis toodab võnkeid ja vibratsioone. Teises ruumis on heliobjekt ümbritsetud musta kangaga nagu Kaaba kivi. See on kineetiline objekt, mis teeb aeg-ajalt ootamatuid liigutusi nii helis kui ka «pildis». Kõik on must, natuke punast valgust. Näitusel viibivad ka kooliõpilased, kelle seas helilis-liikuvad objektid tekitavad suurt elevust.

Töödel pole pealkirju. «Milleks pealkirjad?» räägib Keller, «pealkirjad võivad olla suunavad, aga ma ei taha kedagi mingisugustele tõlgendustele suunata.» Ta tahab, et heli oleks pigem füüsiline objekt ja mõjuks vahetult.

Räägin talle, et EKKMist väljudes tabas mind kirgas hetk. Kõndisin linnahalli poole ja äkki tundsin, et pean telefoniga pildi tegema. Millegipärast tundusid nii distants, perspektiiv kui ka objekt täpselt õiged.

Selgitan Kellerile, et ehk on see seotud sellega, et kõik need sagedused ruumides väänasid mu taju «liigestest välja». Tulemuseks on vähemalt mõneks ajaks võime näha teisiti, mis on ju ka

Raul Keller • Sündinud 1973. aastal, elab ja töötab Tallinnas.

• Augustis avas Berliinis galeriis Meinblau isikunäituse «Moondur/Shifter», kus eksponeeris mahukat skulpturaalset heliinstallatsiooni.

EKKMi näitusel jätkab ta osaliselt Berliini näituse objektide edasiarendustega.

• 2014. aastal pälvis MIM-projekti liikmena Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.

• Tema näitusi ja kontsertlavastusi on korraldatud Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Poolas, Venemaal ja Balti riikides.

üks kunsti peamisi funktsioone ja õnnestumise märk.

Keller ise ütleb, et ei tee mingeid kalkulatsioone, et inimeste taju muuta. «Saan inimestelt tagasisidet ja see on nii erinev. Aga nii see vist peabki käima. Palju on öeldud, et tekib tasakaalutuse tunne,» räägib ta. Kineetilistele heliskulptuuridele lisaks kohtame näituse osana ka paari silda, mis viivad… eikuhugi.

Helikunst on praegu maailmas üpris populaarne. 2010. aastal võitis šoti helikunstnik Susan Philipsz brittide tähtsaima kunstiauhinna Turner

Prize’i. Hiljuti toimusid, samuti esimest korda, suuremad helikunsti ülevaatenäitused nii New Yorgi MOMAs kui ka Stockholmi Moderna Museetis.

Ja muidugi ka meie oma Kumus, kes on eesrindlane ja kus astus üles ka Keller.

Muide, Kumu kogus on ka üks tema töö. Kumu vastav kogu pole suur, kuid selles leidub näiteks ka ühe maailma tähtsaima helikunstniku Alvin Lucier’ töö.

Kelleri suhe helidega ei ole ainult mikrotasandiline või molekulaarne, nagu helikunst seda peamiselt on. Helikunst uurib kõige peenemaid helide ja tajude tasandeid. Ta on ka asjatundjate seltskonnas hinnatud plaadifirma MKDK asutajaliige ning juhataja ja ilmub vahel justkui eikusagilt fake-americana artisti Paul Cole’ina.

Raadio kui reisimise viis Milline on aga talle kõigi aegade enim muljet avaldanud heliinstallatsioon? «Ma ei oskagi niimoodi öelda. Pigem avaldavad muljet mõned ruumikogemused. Muusikast kõnetas viimati ansambli U: kontserdiprogramm nüüdisaegsetest jaapani heliloojatest. Mulle polegi muusika kuulamise kogemuse puhul niivõrd oluline muusika, vaid teatav mõtteloogika. Et ma kuulan seda ja siis avastan end millegi peale mõtlemas.»

POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Andres ja Pearu, Under ja Tuglas, Tundel ja Ulmik pürivad filmikangelasteks edasi tiit tuumalu

tiit.tuumalu@postimees.ee

Ü

heksa stsenaariumi viieteistkümnest jõudis Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul korraldatud filmikonkursi viimasesse vooru, kus need arendatakse juba tootmisvalmis projektideks.

152 esitatud filmiideest alguse saanud konkursi tulemusena peaks 2017. ja 2018. aastal ekraanile jõudma viis kuni seitse pikka filmi, milleks riik on lubanud eraldada kinnitamata andmetel kokku 10–11 miljonit eurot. Võrdluseks: kogu Eesti Filmi Instituudi eelarve on tänavu 5,3 miljonit eurot.

Tähelepanuväärne edasipääsenute juures on debütantidest autorite suur osakaal: koguni üheksast kuuele oleks see praegusel hetkel režissöörina esimene pikk film.

Väljavalitud stsenaariumid:

«Viis senti vabadusele» Stsenarist Priit Pruks Idee autorid Meelis Niinepuu, Marko Matvere, Peeter Rebane, Tiit Aleksejev ja Priit Pruks Režissöör kinnitamata

Üks märksõna, millest Raul Kelleriga kindlasti rääkima peab, on raadio. Ta on raadiokunstifestivali «Radiaator» asutaja (koos Katrin Essensoniga) ning teinud raadiokunsti kontsertlavastusi LokaalRaadioga (koos Essensoni ja Hello Upaniga).

Tema kunstiakadeemia magistritöö kandis pealkirja «Müstiline raadio». Praegu on LokaalRaadioga väike vahe sees, kuid raadio ja selle analoogeetri efektid on Kellerile jätkuvalt huvitavad. Ta räägib sellest kui reisimise viisist.

«Kui võtad analoograadio ja hakkad seda häälestama, siis on võimalik selle abil liikuda nagu mingit teed mööda. Keerad nuppu, kuuled mingit Ungari raadiot, keerad veel, sõidad edasi, kuuled mingit Vietnami raadiot, ja nende vahel on nagu mingisugune reaalne distants ja inimesed. Mulle on see nagu reisimisvahend, väga huvitav kujutluslik ruum. See materjal ise: müra, signaalid, selle kontrollitavus. Raadio on nagu instrument, mida saab mängida. Raadio on alati olemas olnud. Ta on väga energiasäästlik, paned sinna patareid sisse, mis kestavad kuid, ja saad seda igale poole kaasa võtta. Mõte sellest, et sa võid endaga kaasas kanda nagu mingit taskulampi, millega võid valgustada mingisuguseid kaugeid kohti, on meeldiv.»

Raul Keller ja üks tema nimetutest heliskulptuuridest.

Tegelikult peaks objektilt paistma ka helilained, kuid kahjuks fotoaparaat veel nii võimekas ei ole, et need kinni püüda. foto: jaanus lensment

1944. aasta varajane sügishommik. Jäänud pagevate sakslaste ja verejanulise Punaarmee vahele lõksu, jätab seltskond eestlasi maha oma kodud, lükkab tormisesse Läänemerre päevinäinud kalapaadi ja seab sihi lääne suunas. Kuid isegi sõjast puutumatuna püsinud Rootsis ei kao eestlaste hirm punavõimu ees. Ja kui levima hakkavad kuulujutud NKVD agentidest ja Rootsi valitsuse salatehingutest Nõukogude Liiduga, leiavad pagulased end taas teelahkmelt – kas jääda või põgeneda? Ja kui põgeneda, siis kunas, kuidas ja kuhu? Põhineb tõestisündinud lugudel.

Tootja The Factory

«Tõde ja õigus»

Stsenarist ja režissöör Tanel Toom

Režissöörina soovin ma «Tõe ja õiguse» esimesest raamatust filmi tehes ekraanile edasi kanda nii algteose suuruse, eepilise ajaskaala kui ka huumori, mis tihti lugejatel kahe silma vahele jääb. Sellest tuleb küll film, mis käsitleb keerulisi teemasid, kuid Põhjala kaamost sellest kindlasti ei tule. Film ja raamat on kaks erinevat asja, üks põhieesmärke ekraniseerimisel on küll säilitada loo algsõnum ja austada autori stiili, kuid loomulikult olen pidanud tegevustikku kontsentreerima ja tegema valikuid – tihti valusaid –, et materjal mahuks täispika mängufilmi struktuuri. (Tanel Toom) Tootja Allfilm

«Eia jõulud Tondikakul» Stsenarist ja režissöör Anu Aun

Kood avab näitust tutvustava video.

«Eia jõulud Tondikakul» on seiklusrikas, soe ja helge Eesti laste jõulufilm. Peategelaseks on 8-aastane Eia, kes mitmete juhuste kokkulangemise tõttu veedab oma elu esimese talvise koolivaheaja maal vanaisa juures, kelle olemasolust tal seni aimugi ei olnud. Nende paari nädala jooksul õnnestub Eial leida endale parim sõber, kaevata välja luukere oma pere põhjatust riidekapist, kokku viia kaks armastavat inimest

«Lotte ja tuldpurskav lohe» tooks vaataja ette palju uusi tegelasi.

ning kõikide takistuste kiuste päästa üks hukule määratud põlismets koos selle haruldaste asukatega. (Anu Aun) Autori sulest ilmub ka samanimeline raamat.

Tootja Luxfilm

«Puudutus»

Stsenarist ja režissöör Raimo Jõerand

Kirge ja kirjandust täis lugu Marie Underi valikutest 1917. aasta kuumal revolutsioonisuvel, mida tuntakse ka mängulise Siuru kevadena. Naine tahab lahutada oma senise abielu ja abielluda armukesega, kuid satub välismaalt naasnud kuulsa kirjaniku Friedebert Tuglase lummusesse. Koos veedetud päevad väikeses mõisas jätavad mõlemasse jälje kogu eluks. Põhineb tõsielusündmustel. (Raimo Jõerand) Tootja Revolver Film

«Kogu lugu» Stsenaristid ja režissöörid Rasmus Merivoo ja Uku Uusberg

Rännulust ja ettevõtlik meel kisuvad ulmekirjanik Ulmiku, loodusteadlase Tundli, rätsep Kraapsu ja insener Nooniuse nende kodusest Kivikülast seikluste keerisesse ning neil tuleb rinda pista sulide Beebilõua ja Pontšikuga, kandiliste kõrvadega tulnukrassi ja lumeinimesega. Tänu moodsa tehnika võimalustele ja Eesti kogemustega digitaalefektimeistritele on võimalik tuua Olimar Kallase koomiksite maailm kinolinale tõetruult – nii nagu autor ise seda ette kujutas as ja joonistas, muutumata sealjuures juures joonisfilmiks. (Rasmus Merivoo ja Uku Uusberg) Tootja Allfilm

«Lotte ja tuldpurskav purskav lohe» Stsenaristid Janno Põldma, Andrus Kivirähk ja Heiki Ernits Režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits

Lotte saab endale e õe. Koos avastatakse maailma. a. Olulist rolli etendavad ka kaks aks etnograafi, pesukaru karu Karl ja kala Viktor, or, kes elab Karli rinnnataskusse kallaatud vees. Teadlased koguvad ja salvestavad vanu rahvalaule, et uuri-

foto: eesti joonisfilm

da loomade juuri. Lõpuks jõutakse tuldpurskavate lohede saladuseni.

Tootja Eesti Joonisfilm

Tähelepanuväärne edasipääsenute juures on debütantidest autorite suur osakaal.

«Põrgu Jaan» Stsenaristid Kaur Kokk ja Anti Naulainen, režissöör Kaur Kokk

Pseudo-ajalooline mõistatus, kinematograafiline rännak. Mitte suurejooneline kostüümidraama, vaid kammerlik müsteerium, müstiline tripp ajaloo ja alateadvuse äärealadele. Sürreaalne proosapoeem ja lüürilisgroteskne tragikomöödia usust, identiteedist, vastutusest, lootusest ja lootusetusest. Tinglikult Põhjasõja-järgsesse aega paigutuv süžeestik räägib mälukaotuse üle elanud Jaanist ja keskendub tema enese- ja tõeotsingutele, taustaks kummastavaim maastikest. (Kaur Kokk)

Tootja Amrion

«Võta või jäta»

Stsenarist ja režissöör Liina Triškina

Tootja Homeless Bob Production

«Seltsimees laps» Stsenarist ja režissöör Moonika Siimets

1950. aasta Nõukogude Eestis töötab stalinlik terroriaparaat täistuuridega. 6-aastase Leelo silme all arreteeritakse ta koolidirektorist ema ja saadetakse Siberi vangilaagrisse. Kahepalgeline ja ülekohut täis täiskasvanu-

te maailm tekitab siiras lapsehinges protesti ja segadust ning Leelo astub sellele omal moel vastu. Põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel raamatutel «Seltsimees laps» ning «Samet ja saepuru». Žanrilt tragikomöödia, kus üks silm naerab ja teine nutab. Oluliseks märksõnaks on «grotesk». Just sellest vaimust on kantud algallikaks olev tekst ja Leeloga juhtuv ning selline on ka ajastuvaim, ühtaegu täis koledusi, õõva ja hirmu, samas absurdi, naljakat anekdootlikkust, lustakaid sõnamänge. (Moonika Siimets)

Rasmus Merivoo tahab filmiks teha Olimar Kallase koomiksid. foto: kristin kalamees

Kõigil inimestel tuleb ette hetki, mil langetatud otsused muudavad kardinaalselt kogu ülejäänud elu. 30-aastase ehitusmehe Eriku jaoks on see päev, kui ta saab ootamatult teada, et on vastsündinud tüdruku isa, kelle ema tahab lapsest loobuda.

Erik teeb tavatu otsuse – nii endale kui lähedastele üllatusena võtab ta tüdruku endale. Siitpeale hakkab pikk, keeruline ja ajuti koomiline isaks kasvamise teekond, kus pannakse proovile mehe minapilt, väärtushinnangud ja arusaam soorollidest.

Erikust, tavalisest eesti mehest, saab igapäevaelu kangelane, Superman, kes on oma isaduse eest valmis küünte ja hammastega võitlema. (Liina Triškina) Tootja Allfilm

Välja jäi jäid: «Inimeseloom – Anna «Inim Buschi imeline elu», stsenaristid Greta Varts ja Annaristi Hints, idee Jaak Valdre na Hin «Kroonu», stsenarist «Kr Peep Pe Pedmanson, režissöör Andres Maimik «In «Ingel, ingel, vii mind taeva», stsenarist Andrus taeva» Kivirähk, režissöör Peeter Kiviräh Simm «Fibonacci jada», stse«Fi naristid Katrin Laur ja Kaja Sepp, rrežissöör Katrin Laur «Süü», stsenarist «S Hannes Lintrop, režisHann söörid Hannes ja Renisöör ta Lintrop L «Barbarus», stsenarist Margit Keena do, režissöör Kaaren d Kaer K

16 || SPORT || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

EM-VALIKSARI. Eesti jalgpallikoondis sai Lilleküla staadionil 2016. aasta EM-valikmäng

Wayne Rooney briljantsu madis kalvet kristjan jaak kangur sport@postimees.ee

Mul ei ole sõnu, et seletada seda, mida kõik nendelt piltidelt niikuinii nägid.

Chelsea jalgpalliklubi peatreener Jose Mourinho keeldus kommenteerimast, kuidas Arsenali peatreener Arsene Wenger teda ründas.

JALGPALL

Kristal sai tähtsaks mänguks keelu Tallinna Levadia jalgpallimeeskonna peatreener Marko Kristal peab meistritiitli seisukohast üliolulist kohtumist Tallinna Floraga tribüünilt jälgima. Üle-eelmisel laupäeval, kui Levadia mängis Nõmme Kaljuga, karjus Kristal korduvalt kohtuniku peale ning vilemees Kristo Tohver saatis treeneri lõpuks 71. minutil platsi kõrvalt minema, vahendas Soccernet.ee. Eelmisel nädalal otsustas Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjon keelata Kristalil üheks mänguks meeskonna juhendamine ja tehnilises alas viibimine. Karistuse ajastus on halb, sest järgmises mängus kohtub Levadia Floraga. Levadial on neli vooru enne hooaja lõppu 75 punkti, Floral 73 punkti.

5.

koha

sai Austrias Salzburgis peetud karate maailmakarika etapil Tanel Paabo.

TENNIS

Zopp on põhiturniiri ukse taga Eesti meeste esinumber Jürgen Zopp (pildil, ATP 306.) võitis Stockholmis toimuva tenniseturniiri teises kvalifikatsiooniringis Jacob Adaktussoni (ATP 626.) ja on nüüd põhiturniirile pääsemisest ühe võidu kaugusel.

Eestlase võidupunktid 59 minutit kestnud matšis olid 6:0, 7:6 (5). Turniiril, mille auhinnafond on 521 405 eurot, tuleb Zoppil põhiturniirile pääsemiseks alistada Pierre-Hugues Herberti (ATP 127.) ja Mikael Ymeri (ATP 1253.) mängu võitja.

JALGPALL

Kalju ja Jõhvi jõudsid edasi Evald Tipneri Eesti karikavõistlustel toimus nädalavahetusel kaks 1/8-finaali: Jõhvi Lokomotiv alistas Aleksander Nikulini väravatest 3:0 JK Tallinna Kalevi, Esiliiga B meeskond Maardu FC Starbunker kaotas 0:4 Nõmme Kaljule. Veerandfinaalidesse on juba pääsenud FCF Tallinna Ülikool, Tallinna FC Infonet II ja Paide Linnameeskond. 21. oktoobril kohtuvad JK Sillamäe Kalev FC Infonet, Tallinna FC Flora mängib Saue JK Laagriga. 22. oktoobril mängivad Viimsi FC Igiliikur ja Tallinna FC Flora II.

Kangerti meeskond võib saada trahvi

Egle Eller-Nabi sai väärt võidu

Eesti ratturi Tanel Kangerti kodumeeskond Astana teatas, et nad korraldavad pärast Valentin ja Maksim Iglinski positiivset dopinguproovi sisejuurdluse.

Dopingu vastu võitleva ühendusega MPCC ühinenud Astana taandas end möödunud reedest, kui algas Pekingi velotuur, kaheksaks päevaks võistlustelt.

Rahvusvahelise Jalgratta Liidu reeglite järgi ootab Astanad kuni 100 000 Šveitsi frangi suurune trahv.

Lahtis toimunud esimestel Nicole Wilkinsi nimelistel meistrivõistlustel võitis Egle EllerNabi bikiinifitnessis absoluutarvestuse ja profikaardi. Eller-Nabi võistles bikiinifitnessis –168 cm kategoorias, kus osales 18 naist.

Eestlanna oli ka septembris Balti matšil absoluudi võitja ja Madridis võitis ta Arnold Classicu võistlusel hõbemedali. Nicole Wilkinsi meistrivõistlustel võisteldi nii body- kui ka bikiinifitnessi aladel.

E

esti jalgpallikoondise jaoks suurepärase koduvõiduga alanud 2016. aasta EMvaliksari oli eile õhtul Lilleküla areenil saamas korralikku jätku, kuid Inglismaa koondise suurima staari Wayne Rooney individuaalne meisterlikkus võttis eestlastelt punkti, mis oli lõpuks üsna lähedal. Nii lahkusidki nimekad inglased tänu Rooney 74. minuti briljantsele karistuslöögile Tallinnast 1:0 võiduga.

Kui 2007. aastal alistasid Inglismaa koondislased David Beckhami suurepärase mängu toel Eesti 3:0, siis sel korral hoiti külalisi pinges väga pikalt. Ise küll vastaseid surve alla panna ei õnnestunud, kuid nagu praeguse peatreeneri Magnus Pehrssoni käe all juba tavaks saanud, pandi kaitse eeskujulikult lukku.

«Pärast mängu valitsevad minus vastuolulised emotsioonid. Olen mängijate üle uhke.

Nad võitlesid kõvasti ja jälgisid väga hästi mänguplaani,» rääkis Pehrsson kohtumisest. «Lõpuks loeb aga tulemus ja me kaotasime. See on suur pettumus, ja seda isegi arvestades, et mängisime peaaegu terve teise poolaja vähemuses. Tundus, et nad ei olnud nii ohtlikud.»

«Wayne on värava üle väga õnnelik. Ta teab, et tema ja ründajad oleksid võinud rohkem lüüa. Teadsime, et siin ei saa lihtne olema,» võttis Inglismaa koondise juhendaja Roy Hodgson kohtumise kokku. «Sellise domineerimise juures oleksime pidanud lööma rohkem, kuid see ei õnnestunud. Mängisime head jalgpalli, eriti esimesel poolajal. Lõpuks pidime vähemalt ühe värava lööma, et kolm punkti kätte saada.»

Esimesel poolajal inglaste surve alla jäänud Eesti jaoks algas teine poolaeg kurjakuulutavalt, kui 48. minutil saadeti väljakult ära Eesti koondise kapten Ragnar Klavan. Esimesel poolajal 29. minutil kollase kaardi saanud Klavan tõmbas teise poolaja alguses läbimurdel olnud Fabian Delphi maha ja teine kollane kaart oli tõsiasi.

«Arvan, et see oli meie jaoks raske otsus. Esimese kollase kaardiga ei ole nõus, kuna pall oli välja minemas ja kokkupuude peaaegu puudus. Mängisime Inglismaa vastu, kuid võib öelda, et mingit abi me ei saanud,» kahetses Eesti koondise juhendaja. «Olin rahul, et inglased ei olnud väga ohtlikud.»

«Kohtunik otsustas neid väga lihtsalt aidata. Keskkaitsja tuleb keskväljale välja ja teeb seal kaks viga ning need maksavad nii palju...» kahetses ka Konstantin Vassiljev.

«Täitsa tühi tunne on. Ei oskagi midagi rohkemat öelda. Anti kaks väga lihtsat kollast, mis rikkusid meie mängu.

Kui seda viimast kaarti vaadata, siis ma teadsin, et mul on kollane all. Ma teadsin, et mul on teine mees selja taga. Jah, viga seal oli, aga kollane anda...» oli nõutu ka Klavan ise.

Eesti koondis näitas kodus võitlusvaimu, aga Inglismaa kapteni Wayne Rooney (keskel, nr 10) meisterlikkus oli siiski liiast ning vas

Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani (keskel) kaks kollast kaarti tõid Saksamaa liigas mängivale kaitsjale rohkelt tuska ja jätsid Eesti vähemusse.

Muutuse tõi kohtumisse 64. minutil sekkunud Raheem Sterling, kelle Martin Vunk tõmbas 73. minutil karistusala joonel maha. Minut hiljem saatis juba Wayne Rooney sealt karistuslöögi briljantselt Sergei Pareiko valvatavasse väravasse. Kaitsele rõhunud

ja vähemuses mänginud Eestil vastamiseks enam jõudu ei jätkunud.

Eesti koondise ridades oli eilseks taas põhikoosseisu kerkinud hiljuti põlvevigastusega hädas olnud Vassiljev.

Midagi erilist keskväljamaestro aga korda saata ei suutnud

ja tema mänguaeg piirdus 45 minutiga.

«Ta ei olnud oma tavapärasel tasemel. Arvan, et oli siiski oluline anda talle võimalus, kuna ta oli valmis vähemalt 45 minutit mängima,» põhjendas Pehrsson oma valikut.

«Joel Lindpere tuli tema ase-

POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

President Putinist sai Sotši igava võidukihutamise staar

gus napi kaotuse, kui 0:1 jäädi alla Inglismaale.

us murdis Eesti

F1. Esimest korda toimunud

EM-valikmäng Eesti

Inglismaa

0

1

29., 48. Ragnar Klavan 48. Ragnar Klavan

Tallinn, Lilleküla staadion.

12.10.2014

74. Wayne Rooney 45.+1. Leighton Baines, 53. Jordan Henderson, 87. Jack Wilshere

Jagielka

Hart

Cahill

Chambers Henderson (64. Sterling)

Wilshere

Lallana

Rooney

Vassiljev (46. Lindpere) Zenjov (80. Ojamaa)

Delph (61. OxladeChamberlain)

Welbeck (80. Lambert)

Anier

Vunk (83. Kruglov) Antonov

Mets

Pikk

Baines

Morozov Klavan Jääger

Pareiko

Hinded Eesti koondislastele Sergei Pareiko – mis pidi tegema, tegi väga hästi. Rooney meisterliku karistuslöögi tõrjumiseks puudusid reaalsed võimalused, ehkki oleks äärepealt sellelegi pallile näpud taha saanud. Lisaks tõrjus lõpuminutitel Rooney üks-üks olukorra. Miinuspoolele jäävad ikka ja jälle ebatäpsed väljalöögid.

6

Enar Jääger – kas Jääger on tõesti juba viiendat kuud koduklubita? Eesti kaitseliini üks kindlamaid lülisid. Tõsi, pealelöögid pole jätkuvalt tema tugevaim külg.

6

Ragnar Klavan – võib ju öelda, et horvaadist kohtunik andis Eesti kaptenile mõlemad kaardid võrdlemisi kergelt, kuid samas ei või nii kogenud mees endale nii kaalukas kohtumises selliseid eksimusi lubada.

4

stu tuli võtta kaotus.

fotod: tairo lutter

mele mängu, kuna ma ei tahtnud, et Vassiljev väsimuse pealt võiks oma põlvele taas viga teha. Olen rahul, et saime talle kahe mänguga anda 70 minutit, järgmiste matšide jaoks on see väga oluline.»

«Ise pidasin vastu paremini, kui arvasin, võinuks teisel poolajal edasigi mängida, aga treener otsustas nii. Jah, sööduvigu tuli meil palju, kuid inglased elasid ka aktiivselt seljas. Meie võimalused olid mängu alguses, kahjuks ei kasutanud me neid ära. Samas inglased küll domineerisid, aga palju ohtlikke šansse neil ju polnud,» rääkis Vassiljev.

Täiseduga jätkaval Inglismaal on E-alagrupis liidrina koos nüüd 9 punkti. 2016. aasta EM-valiksarjas kolme kohtumisega kolm punkti kogunud Eesti koondisel jätkuvad valikmängud 15. novembril, kui võõrsil minnakse vastamisi San Marinoga, siis tuleb hakkama saada mängukeelu all oleva Klavanita.

«On väga kahju, et mängudest Leedu ja Inglismaaga ei saanud me ühtegi punkti kätte. Teame, et San Marino vastu peame saama ja tahame kolme punkti,» seadis Pehrsson sihte.

Igor Morozov – tegi korraliku eksimusteta mängu, kuid ühelegi kaitsjale ei saa kaotuse järel paremat hinnet panna.

6

Artur Pikk – öeldakse, et kui kaitsjat pole platsil näha, on ta oma töö hästi teinud. Kogenumate kaaslaste kõrval polnud märgatagi, et keerulisel hetkel treeneri usalduse pälvinud Pikk mängib alles elu teist koondisemängu.

6

Karol Mets – Eesti parim mees selles kahvatus mängus. Peatreeneri otsus kasutada teda keskkaitses on igati õigustatud.

6 5

Martin Vunk – omal tasemel, kuid paraku pole see tase piisa-

valt kõrge, et tipptasemel mängu luua. Inglismaa vastu tuleb tegutseda kiiremini kui mängudes Paide või Narva Transiga.

Konstantin Vassiljev – tagantjärele tarkus, kuid ilmselgelt polnud mees sellise tempoga mängus põhikoosseisu kuulumiseks veel valmis. Praktiliselt kõik, mis platsil ette võttis, läks kahjuks viltu.

4

Ilja Antonov – ei midagi halba, kuid ka ei midagi silmatorkavalt head. Ainest heaks mängijaks on, kuid endiselt jääb puudu isetegemise julgusest.

5

Sergei Zenjov – mängu alguses näitas teravust ja sai kohe esimesel minutil ka Eesti parima väravavõimaluse. Seejärel kadus aga aegamööda pildilt, mängupraktika puudumine paistis välja.

5

Henri Anier – avapoolajal jäi küll rünnakule üsna üksi, kuid samas tundus ka ise pisut tujutult ja aeglaselt tegutsevat. Teisel oli aga palju ärksam.

5

Joel Lindpere – toodi platsile Vassiljevit asendama, kuid Klavani punase kaardi tõttu pidi olude sunnil tegelema peamiselt kaitsetööga. Selles suutis kaaslasi hästi toetada.

5

Henrik Ojamaa – näib, et tema harjumuspärased trikid ja nipid on kõigil vastastel nüüdseks selged. Kuidas edasi?

5

Dmitri Kruglov – mängis hinde teenimiseks liiga vähe.

Ajateenija Pikk ohjeldas inglasi edukalt Eesti koondise algrivistust vaadates oli kindlasti suurim üllatus 21-aastase FC Levadia äärekaitsja Artur Pika alustamine vasakkaitsjana. Pikale oli see teine koondisemäng – varasemalt oli ta mänginud vaid viis minutit Tadžikistani vastu. 30. septembril kaitseväe spordirühmas teenistust alustanud Pikk jäi valikmängust Leeduga eemale just

põhjusel, et ta viibis kaitseväes.

Nädalavahetuseks sai mängumees aga linnaloa ja eile õhtul Inglismaa vastu murule joosta. Kaitseväes viibimise ajal oli see levadialasele teiseks mänguks, kuna 4. oktoobril tegi ta kaasa ka Eesti liiga kohtumises FC Floraga. Pikk pääses eile algkoosseisu, kuna Teniste polnud vigastusest piisavalt para-

nenud, Ken Kallaste oli mängukeelu all ning võrdluses Dmitri Krugloviga eelistas Pehrsson nooremat levadialast.

«Kui selgus, et Teniste ei saa mängida, siis tegime valiku, et paneme mängu mehe, kes on sellel kohal mänginud terve hooaja ja suudab mängida kõik 90 minutit,» põhjendas Eesti koondise peatreener valikut. PM

F1-sarja Venemaa GPd Sotšis iseloomustasid igav võidusõit, erakorralised turvanõuded, käsk hümni kuulata ning president Vladimir Putini kohalolek. Just tema ulatas Lewis Hamiltonile võidukarika.

Venemaa ajakirjandus vahendas kohalike fännide vaimustust, kui võimas ja äge on Sotši GP. Kodanik Tšeljabinskist teatas ajalehele Sovetskii Sport: «Kõik on super! Nagu Euroopas. Ma pole ühelgi teisel F1-võidusõidul küll käinud, kuid pole kahtlustki, et meie, veneliku grand prix’ tase pole teistest kehvem, pigem parem.»

Veneliku GP eripära oli ajaloo kõige karmimad turvameetmed. Sotši kohal tiirutasid lahinguhelikopterid ning sõjaks mõeldud droonid.

Meeskonnaliikmeid kontrolliti ülipõhjalikult – enne võistluspaika jõudmist tuli läbida mitu turvaväravat, mille veeres olid pommikoerad inimesi nuusutamas.

Päev enne võidusõitu said kõik tiimid sarja korraldajatelt kurjakuulutava kirja, kus esitati väidetavalt Putini nõudmine: püsida stardi eel Venemaa hümni ajal vait ja paigal. «Palume, et rahvushümni kõlamise ajal valitseks täielik vaikus. Vormel-1 on üks kultuuritumaid spordiüritusi, mis puutub suhtumist hümni kuulamisse. Enam ei saa ignoreerida fännide, publiku ja poliitiliste institutsioonide pahameelt.»

Võitja Lewis Hamilton ja suur staar Valdimir Putin.

Sõitjad otsustasid Putini palvele vastu tulla ning võtsid hümni ajal sõbralikult kaelakuti, saates ühtlasi parimad soovid eelmisel etapil rängalt viga saanud ja haiglas elu eest võitlevale kolleegile Jules Bianchile.

Putin, keda kaitses 200 turvameest, ilmus kohale enne võistluse viimast neljandikku.

Oli venepärasusega kuidas oli, võidusõitjad kiitsid Sotši olümpiaparki rajatud rada südamest – see olla turvaline, paljude möödumisvõimalustega ning maailma siledaima asfaldiga, mis pakub head pidamist, kuid ei kuluta rehve.

Paraku ei tähendanud hea rada head võidukihutamist, midagi väga põnevat Sotšis ei toimunud. Lahing kahe ainsa tiitlipretendendi vahel lõppes

foto: ap/scanpix

esimeses kurvis, kui Nico Rosberg üritas mööduda parimalt stardikohalt teele läinud Lewis Hamiltonist, ent pidurdas rattad kandiliseks ning pidi need boksis kohe välja vahetama.

Teise koha sõitis Rosberg välja, kuid ta jääb kolm etappi enne tšempionaadi lõppu Hamiltonist maha juba 17 punktiga.

Küll aga kindlustas Mercedes Sotšis konstruktorite karika.

«Sotši rada on võrratu,» õhkas Hamilton. «Siin oli lahe võidu sõita. Tõsi, mind ei pandud kordagi pinge alla, ent kui kihutad muretult liidrina, on sul teistsugune pinge peal.»

«Võitlesin Hamiltoniga ja põrusin,» tunnistas Rosberg.

«Kui tahan meistriks tulla, pean edaspidigi jätkama Hamiltoni ründamist ja temast üle olema.» Jaan Martinson

18 || SPORT || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

Kalev sai Ühisliigas teise kaotuse KORVPALL. Valitsev Ees-

ti meistermeeskond Kalev/ Cramo mängis eile oma teise mängu VTB Ühisliigas, kus võõrsil jäädi 71:82 alla Nižni Novgorodile.

Kalev alustas kohtumist hästi ja oli avaveerandi järel 20:16 juhtimas, poolajaks oli Cramo eduseis veel 37:36.

Kolmanda veerandaja järel oli seis juba aga võõrustajate kasuks – tablool särasid punktid 61:52 – ning mängu lõppskooriks kujunes 82:71.

Kindel edasiminek «Kaotus on ikkagi kaotus, aga vähemalt oli mäng palju parem kui paar päeva tagasi,» vihjas Varrak eelmisele neljapäevale, kui KubanLokomotivile kaotati koguni 51:114. «Olime täna (eile – toim) kuni viimase veerandajani ikkagi mängus ja mõni vise siia-sinna oleks võinud meid kuni lõpuni mängus hoida. Nii et negatiivne, et kaotasime, aga positiivne, et vaid paari päevaga on toimunud selline edasiminek,» ütles Varrak.

Kalevi peatreener nentis, et eilne kaotus jäi eelkõige kaugvisete taha. «Saime ise päris palju vabalt visata ja võidu jaoks oleks pidanud meie kolmepunktivisete protsent olema märksa parem, sest praegu jäi see väiksemaks kui 25 protsenti, aga oleks pidanud olema 35 protsendi kanti,» nentis Varrak Cramo statistika kohta, mille järgi tabati kaugviskeid 23-protsendise täpsusega. «Meil peavad kõik asjad klappima, et oleks šanss selliseid mänge enda kasuks pöörata,» lisas Varrak.

Timmu Kõrge ja Erki Pints Saaremaa kiviaedade vahel võidu poole kihutamas.

AUTORALLI. Timmu Kõrge ja Erki Pints võitsid üheks hinnatuimaks koduseks kihutamiseks peetava Saaremaa ralli.

Võit käes, tulevik ikka selgusetu

Ees ootab Volgograd Cramo poolt tegi võimsa partii Frank Elegar, kelle arvele jäi üleplatsimehena 26 punkti ja 14 lauapalli. Varrakul jagus kiidusõnu ka teistele algkoosseisu meestele, kuigi suvise täienduse Scott Machado kohta arvas Kalevi peatreener, et visketabavus on praegu veel leegionäri jaoks probleemiks. «Algviisiku mehed tegid minu arust kõik soliidse partii. Machado tegi ehk liiga palju viskeid ja üldse mitte hea protsendiga (Machado tabas kahepunktiviskeid 4/13 ja kaugviskeid 2/10 – toim), aga selle jaoks on vaja teha rohkem trenni ja küll see läheb paremaks,» sõnas Varrak, andes mõista, et ei muretse siiski üleliia palju.

Järgmisena ootab Kalevit kolmanda järjestikuse mänguna võõrsil ees kohtumine Volgogradi meeskonnaga. Neljapäeval toimuva mängu kohta arvas Varrak, et Kalevi jaoks ei ole tegemist lihtsa vastasega, aga kaotama kindlasti ei minda. «Nemad on ka seni mänginud ühe mängu ja mul on õnnestunud seda näha. Nad mängisid samuti Nižni Novgorodiga ja nemad suutsid mängu lõpuni punkt-punkti-mängus püsida, nii et meie jaoks ei ole tegemist kerge vastasega, aga nagu täna (eile – toim) näitasime, siis kõik on võimalik,» rääkis Varrak.

Kadi Parts

foto: sander ilvest

peep pahv

sporditoimetuse juhataja

P

ärast kaks ja pool kuud kestnud võistluspausi rajale naasnud ja koduse Saaremaa ralli võitnud Timmu Kõrge oli laupäeva õhtul Kuressaare kesklinnas poodiumile sõitmist oodates üliõnnelik. Pole ka ime, saarlasele on Saaremaa ralli võit üks karjääri olulisemaid hetki – ehk nagu 26-aastane mees ise tunnistas, selle nimel on ta elanud 20 aastat.

Napilt tund varem elas ta aga koos kaardilugeja Erki Pintsiga üle verd tarretama paneva hetke. Viimasel kiiruskatsel tegi Kõrge juhitav auto täiel kiirusel pirueti – roolis istunud mehe peast jõudsid sellel hetkel läbi käia mitmed mõtted, kuid instinktiivselt tegutsedes leidis ta end olukorrast, kus auto peatus, nina õiges sõidusuunas, mootor töötamas ja esimene käik sees. Gaas põhja, uus käik sisse ja edasi!

Finišisse jõudes ahmis Kõrge õhku ja oli sisuliselt sõnatu.

Isegi tund hiljem juhtunust rääkides olid tema silmad suured – ilmselt jooksid läbielatud hetked uuesti silme eest. «Sain vist viimasest kiiruskatsest neerukahjustuse – see oli nii kole koht,» õhkas ta. «Aga õnneks oleme nüüd siin ja kõik on häs-

ti. Tunnen, et olen endast kõik välja võtnud.»

Kõrgele oli seda võitu väga vaja. Esimest hooaega Ford Fiesta R5 autoga sõitev mees alustas hooaega hästi ning kõige krooniks näitas suurepärast kiirust ka koduse ralli tippsündmuseks olnud Rally Estonial.

Paraku sai selle võistlusega ka raha otsa ning järgmise paari kuu jooksul peetud kahest Eesti meistrivõistluste rallist jäi ta eemale. Vaatamata sellele säilis tal võimalus võita EMV 1 arvestuses meistritiitel ning toetajad leidsid võimaluse ta kodurallil starti aidata.

Saaremaa rallil käis võidu nimel tihe konkurents, Kõrgele ei tulnud võit sugugi kergelt.

Ta juhtis küll võistlust juba reede õhtust, kuid vahed olid väikesed ning venelane Aleksei Lukjanuk, Siim Plangi ja Rainer Aus püsisid ohtlikult lähedal. Kõik neli jõudsid võita ka vähemalt ühe kiiruskatse.

Ausi ebaõnn Kõige halvemini käis käsi Ausil, kes tegi 6. kiiruskatsel avarii, suutis küll olulist ajakadu vältides jätkata ja kohe järgnenud hoolduspausil auto kokku lappida, kuid turvavaatleja avastas, et masina turvapuur sai kannatada ning rajale teda enam ei lubatud.

Kõrge suutis aga oma väikest edu lõpuni hoida. Hoopis pidevalt teisel kohal olnud Lukjanuk eksis viimasel kiiruskatsel nii rängalt, et lubas Plangi endast mööda. Kõrge tunnis-

Saaremaa ralli 1. Timmu Kõrge / Erki Pints (Ford Fiesta R5), 2. Siim Plangi / Marek Sarapuu (Mitsubishi Lancer Evo X) +11,4, 3. Aleksei Lukjanuk / Aleksei Arnautov (Mitsubishi Lancer Evo X) +18,8, 4. Roland Murakas / Kalle Adler (Mitsubishi Lancer Evo X ) +.14,0, 5. Markus Abram / Rein Jõessar (Mitsubsihi Lancer Evo X) +1.36,6, 6. Janne Vähämiko / Jani Salo (Ford Fiesta S2000) +2.23,0

tas, et püüdis kogu ralli vältel teha oma asja ja üleliigseid riske vältida.

«Juba enne rallit oli meie sõidu ümber meediakära suur ja pinged meeletud. Samas tuli ju kusagilt see edu kätte saada, kuid tulime ikkagi suhteliselt mõistliku tempoga,» hindas poodiumil sõpradelt vägeva šampanjaduši saanud Kõrge.

Saaremaa ralli võit ja Eesti meistri tiitel on toredad, kuid Kõrge jaoks on peamine küsimus, mis saab uuel hooajal. Kas Saaremaal saadud võit aitab teda tulevikuplaanide realiseerimisel, ei osanud ta ütelda.

«Eks see paistab tulevikus.

Usun, et näiteks Saaremaa ettevõtjad teavad nagunii, kes on sõidumehed, kuid vahendeid ju

sellest juurde ei teki,» nentis ta ja viitas tulevikuplaanide suunas, mis võiksid viia teda uuel hooajal rohkem Eestist välja.

«Oleme tulevikku arutanud ja eesmärk on vaadata Eestist välja – mõtted on liikunud Euroopa sarja suunas ja võib-olla võiks proovida ka MM-rallisid.

Paneme eelarve kokku ja hakkame mööda firmasid käima.»

Saaremaa ralli hea tulemuse tähendus tuli eriliselt välja Plangi jutust, kelle sõnul pöörab teine koht kogu hooaja kergelt positiivseks – siiani oli see tema enda silmis veidi negatiivne. «Olen väga rahul, siin pole rohkem midagi üteldagi… Kõik tegid seekord head tööd: mehaanikud, kaardilugeja Marek Sarapuu ja, mis siin salata, mina ise ka,» hindas Plangi.

Hooaeg tervikuna Plangile siiski rahulolu ei pakkunud.

Kahe viimase hooaja alguses on ta seadnud endale eesmärgiks N-rühma Eesti meistri tiitli, kuid kummalgi korral pole ta selleni jõudnud.

«Vaatame, kas läheme järgmisel aastal uuesti seda tiitlit jahtima või mitte, aga ilmselt ikka läheme,» mõtiskles Plangi ja lisas, et reaalset alternatiivi kodusarjale pole. «Ainult see, et üldse ei sõida, aga see ilmselt käiku ei lähe.»

Mõistagi pole ka Plangil rahaga priisata. Rallimehe sõnul peab ta ise tegelema vahendite leidmisega ja seepärast püütakse tegutseda võimalikult soodsalt ning laristamist vältides.

«Võib-olla ongi mõned asjad selle taha jäänud,» tunnistas ta.

Aga Eestist välja minek? «Seda meelt ma pole, et enne välja minekut peaks kindlasti Eestis võitma. Näiteks minul on tänavu olnud nii palju ebaõnne, ent samamoodi jätkudes ei saakski ma kunagi välja minna.»

Lukjanuk liigub edasi Saaremaal kolmanda kohaga leppinud Lukjanuk kooris aga Eestis tänavu kõige rammusama koore – venelane võitis Eesti meistri tiitli N-rühmas ja absoluutarvestuses. «Saaremaal polnud meil vajadust võita, oluline oli kindlustada absoluutarvestuse meistritiitel.

Saime sellega hakkama ja seepärast olen rahul,» rääkis Lukjanuk. «Saaremaa ralli oli väga raske. Viimasel kiiruskatsel tegime pirueti ja kaotasime palju aega, kuid olen rõõmus Siimu üle, et ta võitis N-rühma, ja Timmu üle, et ta võitis terve ralli.»

Eestis puhas töö tehtud, tahab Lukjanuk liikuda edasi ja jätkata võistlemist veidike kõrgemal tasemel. Kus, seda ei osanud ta veel ütelda – kõik sõltub rahalistest võimalustest. Eesti meistrivõistlustel osalemist pidas ta aga väga kasulikuks ja arendavaks kogemuseks ning siinset sarja Baltikumi tugevaimaks.

«Eestis tahan kunagi kindlasti veel võistelda. Praegu taastame vana Opel Astrat, millega sõitsin 2011. aastani. Võibolla selle autoga tuleme siiagi sõitma, sest ka selles klassis on konkurents väga tihe ja huvitav.»

postimees, 13. oktoober 2014 || vaba aeg || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER

TEATER VANEMUINE

RAHVUSOOPER ESTONIA

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee Festival „Estoonlastelt saarlastele“ 12.–16. oktoober 2014

Kuressaare Spordikeskuses 14.10 kl 14

BAJADEER

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Alena Shkatula, Denis Klimuk, Ekaterina Oleynik jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 14., 15.10 kl 19

Utoopia rannik. II osa.

Laevahukk

Tom Stoppard. Lav Elmo Nüganen, osades Mait Malmsten, Hilje Murel, Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev.

Väikses saalis

14.10 kl 19 Viimaseid kordi!

Külaline

Éric-Emmanuel Schmitt. Lav Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Tõnu Oja.

VANA BASKINI TEATER

KONTSERT

Meeste kodu

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

ESINEJA: ansambel CONCILIUM MUSICUM WIEN ajastu pillidel (Austria)

EESTI KONTSERT

Õpetajate maja

13.10 kl 19

Autor Gómez ja Galán. Lav. Andres Noormets (külaline).

Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline)

ENDLA TEATER

16.10 kl 19

Kassa tel 442 0666

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

PAPLID TUULES

Sadamateater 14.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R.J.Walleridraama.KüllikiSaldre, HannesKaljujärv,MariaSoometsjt.

15.10 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper. Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Rasmus Kull jt.

Dir. Lauri Sirp

Teatri Kodu 14.10 kl 11

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Valga kultuurikeskus 13.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

UGALA TEATER

Suures saalis 16., 24.10 kl 19

BOYBAND

Väätsa mõisas 13.10 kl 18

EESTI MEES JA TEMA POEG

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 14.10. kl 13

Hobune, kes kaotas prillid ära (lav. Elina Pähklimägi)

Paide kultuurikeskus 13.10. kl 19

Kaasavaratu

(lav. Elili Neuhaus)

Kunda Linna Klubi 13.10 kl 19

Meie esimene miljon

Tamsalu Kultuurimaja 14.10 kl 19

Meie esimene miljon

Toila Seltsimaja 17.10 kl 19

Meie esimene miljon

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 13., 14., 15.10 kl 19 16.10 kl 20

NO51 Mu naine vihastas 18.10 kl 15 Eelviimane etendus

NO54 Kolmapäev

Balti Teatri Festivalil Riias 18.10 kl 21 Viimane etendus

NO54 Kolmapäev

Balti Teatri Festivalil Riias

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

VAT TEATER Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777.

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 13.10 kl 14 ja 18

Arabella

Autor Aino Pervik. Lav Margus Kasterpalu. Osades Maria Soomets (külaline), Hannes Kaljujärv (külaline), Rain Simmul (külaline), Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Martin Mill jt.

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

Tallinn (Raekoja plats 14, Tallinn) www.concert.ee

Estonia kontserdisaal 13.10 kl 9.30; 11.15 ja 13.15

Vanemuise kontserdimaja 14.10 kl 9.30; 11.15 ja 13.15

Lastepäev “Teeme ise muusikat”

Õpitoad: “Flamenco!” juhendaja Maria Rääk “Rääkiv rütm” (india muusika) Juhendavad Arno Kalbus ja Jamila Löökpillide tuba maailmamuusika rütmidest juhendaja Reigo Ahven Kreeka muusika õpituba, juhendajad Margarita ja Peep Raun Ukraina muusika õpituba, juhendaja Ruslan Trotšinski

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Adamson-Ericu muuseum (Lühike jalg 3) 16.10 kl 18

KITARRIÕHTU

Siim Kartau ja Matteo Laurenzi Heiki Mätliku Kitarriklassist Kavas: J. S. Bach, E. Granados, R. Dynes, L. Petracca, J. Rodrigo, N. Paganini, D. Aguado jt.

Sissepääs muuseumipiletiga 2,50 / 1,50

CORELLI MUSIC

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA

13.10 kl 18

Mooste Mõisa Folgikojas

Tartu Linnamuuseum

Tallinnas Nordea Kontserdimajas

14.10 kl 19

BRAND

H. Ibsen. Lav Ingo Normet.

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

17.10 kl 19

19.10 kl 19

10. juubelihooaja avakontserdid TERVITUSED VIINIST!

ESINEJA: ansambel CONCILIUM MUSICUM WIEN ajastu pillidel (Austria)

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Viimsi mõis 15.10 kl 17

Meistrite Akadeemia

Kristina Kriit (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello) Kavas: Händel, Halvorsen, Ravel, Ysaye jt. Vaba sissepääs

EESTI SEGAKOORIDE LIIT 20

ema.edu.ee/kontsert

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

lisaetendused:

15.10 kl 19

Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

(Narva mnt 23, Tartu)

10. juubelihooaja avakontserdid TERVITUSED VIINIST!

Niguliste kirik 18.10 kl 18

Suurvormide kontsert Gloria

Vivaldi Gloria, Pärt Te Deum. Ühendkoor, ÜENSO Dirigendid Lilyan Kaiv ja Tõnu Kaljuste Pilet: 8.- kohapeal

Hopneri maja 19.10 kl 13

Eesti Noorte Segakoor Eesti koorimuusika klassika Dirigent Peeter Perens Tasuta

CLUB FACTORY Madara 22a Piletid Piletilevis 19., 20., 21.10 kl 19

(T)öö klubis

John Godber, komöödia Lavastaja Sander Pukk Osades: Kait Kall, Tõnis Niinemets, Karl-Andreas Kalmet, Veiko Tubin

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

L. Minkuse ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt 14.10 kl 19

Väike maja

Salme Kultuurikeskus

20 || KASU || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

KASU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

VÄIKE TURG. Eesti poodidest ei tarvitse oma lemmiktelefoni leida järelteeninduse puudumise tõttu.

Kuidas mobiilid müüki jõuavad? piret lakson reporter

Autokapoti all peitus üllatav leid Autoremonditöökotta tulnud juht sai sõiduki üle vaadanud spetsialistilt üllatusena teada, et auto kapoti alt leiti tammetõrusid. «Olid seal ilusasti reas olnud,» rääkis Mari (nimi toimetusele teada).

Septembri alguses viis neiu oma tumehalli Mazda autoremonditöökotta, sest kartis, et masinal võib olla midagi viga, kuna pöörete näidik kõikus kummaliselt. «Ma ise neid tõrusid ei näinud, aga mulle öeldi, et autol ei ole küll midagi viga, aga kapoti alt leiti tammetõrusid,» rääkis Mari.

Naise sõnul ei osanud ta arvatagi, et hiired võiksid nii auto sisse ronida. «Aga eks nad sooja kohta otsides ronivad autosse ja inimesed ei tule selle peale, et ise kapoti alla vaadata,» tõdes neiu.

Sigmaline autoremonditöökoja juhatuse liikme Mart Ausla sõnul tuleb selliseid asju ette sageli ja aasta ringi. Tema sõnul ei ole erilist vahet, kus autot hoida, ning midagi pisinäriliste autosse pugemise vastu teha ei saa. «Auto on ju alt lahti,» rääkis ta.

Ausla sõnul on paljud autoomanikud hoopis üllatunud, kui autoga tegelnud spetsialist neile masinast leitud kastanimunadest või hiirepesadest räägib. «Palju inimene siis kapoti alla vaatab,» rääkis ta.

Ausla lisas, et tegelikult võib kapoti alla kogutud «talvevarusid» sageli tähele panna ka kodus kapoti alla piiludes. Samas ei tohiks tema sõnul ka midagi halba juhtuda, kui hiired või rotid on kapoti alla pesa teinud või sinna kastanimune kogunud.

«Halba ei tohiks juhtuda, kui hiir pole just juhtmeid läbi närinud.»

Ausla lisas, et harvad pole ka juhud, kui rotid on närinud isegi kapoti katet. «Pole ime, kui leiad ka näiteks rattakoopast kassipoja,» rääkis ta.

Triin Ärm

M

obiilioperaatoritelt p ä r i t a kse sageli, miks mõnda telefoni üks müüb ja teine mitte. Samuti küsitakse telefonide järele, mis suure tõenäosusega Eestis müüki ei jõuagi.

«Päris kõiki mudeleid, mida küsitakse, me võtta ei saa, sest neile pole lihtsalt piisavalt ostjaid – tootjad eeldavad, et neilt tellitakse korraga rohkem kui paar telefoni, ja teevad siis mahu pealt mõistliku hinna,» selgitas Tele2 kommunikatsioonijuht Hans Saarvelt.

Teiseks põhjuseks nimetas ta järelteeninduse puudumist.

«Tahtsime võtta sisse Yota telefoni, aga lähikonnas pole kedagi, kes neid vajadusel mõistliku ajaga remondiks,» tõi ta näite.

See on üks kriteerium ka EMTs. «Kahjuks peame loobuma müüki võtmast telefone, mille tootja ei paku siinses regioonis piisaval tasemel järelteenindust, kuna ka väga töökindlate telefonide puhul võib probleeme ette tulla,» nentis EMT avalike suhete juht Kaja Sepp.

Samuti tuleb Eesti turu väiksust arvestades mõnikord langetada otsuseid ühe või teise valiku kasuks, kuna mõlemale pole turul lihtsalt ruumi.

Nii näiteks kaalus EMT kunagi Blackberry ja iPhone’i vahel, otsustades viimase kasuks.

Ööd on siin pimedad...

... aga öös on valgust, kui kasutad päikesepaneeliga LED-valgusteid tänaval, aias ja seinal.

www.bisontesolar.eu Bisontesolar OÜ | Tule 22, Saue | tel 526 4331 | info@bisontesolar.eu

«Elu on praeguseks eks näidanud, et tegime õige valiku, aliku, ehkki küsimus, miks Blackberryt lackberryt Eestis ei müüda, oli paar-kolm aastat tagasi üks sagedamini agedamini küsitud küsimusi,» tõdes õdes Sepp.

Põhjusi, miks mõni õni telefonimudel on müügil ainult ühe operaatori juures, on mitu. Mõnikord näeb tootja müügistrateegia ette, et riigis sõlmitakse konkreetse mudeli li müügiks leping ainult ühe operaatoriga, eraatoriga, kes oma klientidele teistest varem või parema hinnaga naga seadmeid pakub. Või ongii selle mudeli müümisest huvitatud atud ainult üks operaator. Või soovib ovib müüja eksklusiivsust ja lepib ib tootjaga vastavates tingimustes es kokku.

Põhimudelite kõrval val on näiteks Tele2 järjest enam m müügiks võtnud ka eripärasemaid maid seadmeid, et nende valik teiste operaatorite omast erineks. neks. Saarvelti sõnul olid mullu u suurteks müügihittideks näiteks eks traktoritootja CAT telefonid d ja GoCleveri tahvelarvutid, mida pakub ainult Tele2. Üldist tootevalikut ut otsustades arvestavad mobiilioperaabiilioperaatorid, et poodides oleks leks kindlasti müügil tuntud ja a kvaliteetsed kaubamärgid, n-ö peavoolumudelid, mida enamik mik kliente ostab.

Elisa tooteturunduse use osakonna juht Mailiis Ploomann lisas, et nemad ad lähtuvad eelkõige konkreetkreetse brändi seadmete kvaliteedist ja kasutusmugavuugavusest, aga ka brändi menukusest klientide seas. «On ju arusaadav, et Motorola ola seadmeid pole mõtet müüki üki võtta, kui kliendid ostavad ühe telefoni kuus,» möönis ta.

Venemaa ettevõte Yota teatas eelmise aasta lõpus oma esimese nutitelefoni, kahe ekraaniga YotaPhone’i müügiletulekust.

Eestis pole need paraku müügile jõudnud. foto: reuters/ scanpix

POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014 || KASU || 21

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

PRIVAATSUS. Tartumaal korteriomaniku selja taga «heas usus» korterivõtme valmistanud majahaldur ei leia siiani oma teos midagi halba.

Lisavõti kui «ennetav abinõu» rivo veski reporter

T

artu valla Vahi aleviku kortermajas juhtunud veeavarii järel avastas naaberkorteri omanik, kes kodust õnnetushetkel eemal viibis, kui lihtne on majahalduril ühegi ametliku avalduseta tema koju pääseda.

«Meie korteri peal diagonaalis asuvas korteris toimus veeavarii, katki läks nõudepesumasina nurkkraani liitmik, mille peale tormas üliagaralt kohale majahaldur. Ta helistas minu elukaaslasele Kadri Sepale, kes on meie korteri omanik, et sai ülemise korteri veevoolu pidama ja nüüd oleks tarvis vaadata, kas ka meie korter sai kahjustada,» rääkis Hannes Lipson.

«Naine, kes tol hetkel Pärnust Tartu poole sõitis, ütles, et on pooleteise tunni kaugusel. Kadri helistas ka mulle, aga ei arvestanud sellega, et olin tol hetkel ise olemas ja valmis kohapeale minema. Läksingi koju, aga ukse taga oli juba kari inimesi. Haldur oli juba nii lühikese ajaga saanud valmis meie korteri võtme ja valmis sisenema,» jutustas mees.

Kahjuhindajad polnud jõudnud veel korterisse sisse minna.

Siiski nõudis Lipson nii majahaldurilt kui ka võtmefirmalt seletuskirja. «Küsimus ei ole selles, kas ilma minuta oleks korterisse sisenetud või mitte, vaid võtme tegemise võimalikkuses ilma meie loata,» rääkis ta.

Vahi aleviku Pärna allee 7

korterite müügiga tegeles ettevõte Raadi Kortermaja OÜ, kelle kontaktisik korterite üleandmisel ostjatele ja garantiitööde korral on Kristjan Karm, ASi Merko Tartu projektijuht.

Karm juhtunut kommenteerima ei nõustunud, kuid saatis mulle oma varasemad seletuskirjad Lipsonile ja Sepale, milles toonitas, et lasi võtme teha omal algatusel.

«Korteri omanik ütles, et on Pärnus ning jõuaks kohale umbes 1,5 tunni pärast, kuid üritab ühendust saada ka elukaaslasega. Helistasin seejärel Lukupood OÜ ostu- ja müügijuhile Raul Ojale ning küsisin, milline on võimalus kõige vähem kahjustades korteri ust avada. Tema väitis, et lukustuse lahtipuurimine on ajaliselt kulukas ja rikub lukku, kuid Abloy tehasest on võimalik võtmekood saada ja teha lisavõti,» selgitas Karm, kui lihtsalt võti kätte saadi.

Ta lisas oma seletuskirjas, et lasi võtme teha ennetava abinõuna ega oleks sellega omanike loata korterisse sisenenud.

«Võti sai tehtud juhuks, kui korteriomanik või tema elukaaslane aegsasti kohale ei jõua, kuid annavad oma volituse korterisse sisenemiseks. Lukupood väljastas mulle 20 minutiga korterivõtme, kuid tingimusel, et nad saavad Abloy tehasesse 48 tunni jooksul edastatud korteriomaniku kirjaliku avalduse, miks lisavõti tehti, ja Raul Oja omakorda seletuse, miks võti väljastati,» kirjutas Karm.

Seppa ja Lipsonit häirib aga enim asjaolu, et niimoodi on

Hannes Lipsoni sõnul pakkus Kristjan Karm oma ennatliku teo heastamiseks võimalust oma kulul nende korterilukk välja vahetada.

üldse võimalik võtit teha. Karmi sõnul piisas aga lisavõtme tegemiseks vaid sellest, et öelda OÜ Lukupoele korterinumber.

Lukupood OÜ ostu- ja müügijuht Raul Oja seletas Lipsonile ja Sepale saadetud kirjas, et Karm ei maininud talle, et elanikud ise jõuavad ise hiljemalt kahe tunni jooksul koju.

Lipsoni sõnul pakkus Karm oma ennatliku teo heastamiseks võimalust oma kulul nende korterilukk välja vahetada.

«Miks peaks oma tegu õigeks pidav inimene hiljem kompensatsiooniks välja pakkuma lahendust, mille eest ta tasub oma isikliku rahaga?» küsis mees retooriliselt.

Luku väljavahetamist Hannes Lipson vajalikuks ei pea, kuna kahtleb, kas see võtme edasise kopeerimise välistaks. foto: margus ansu

KOMMENTAAR

ott lepmets

vandeadvokaadi abi

Ukselukk on mõeldud eelkõige omandi ja valduse kaitsmiseks kolmandate isikute eest. Olgu sellega hõlmatud nii korteriomand ja selle valdus tervikuna kui ka korteris asuvad vallasasjad. Ei vaja selgitamist, et korterioman-

di võtmete valmistamine ja üleandmine kolmandatele isikutele rikub ukseluku kaitseotstarvet ja võimaldab kolmandatel isikutel muuhulgas ka korteriomandisse siseneda – teisisõnu korteriomandit vallata. Riigikohus on asunud seisukohale, et näiteks ukselukkude vahetamine on käsitletav valduse omavolilise äravõtmisena asjaõigusseaduse järgi. Analoogselt võib

võtta seisukoha, et kui luku vahetamine võtab ära valduse, siis võimaluse loomine luku avamiseks, koos teadmisega luku asukohast, hoopiski loob valduse. Võtme abil on kerge vaevaga võimalik korterisse siseneda ning korteri ja selle sisustuse üle valdust teostada. Teisisõnu, isikul, kellel on korteriomandi võti, on kaudselt ka tegelik võim korteri ja selles paikneva üle.

22 || kuulutused || postimees, 13. oktoober 2014

Ridamajaboks Põlvamaal Veriora alevikus; 4 tuba, 78,4 m², hind 17 500 €. www.kv.ee/2424537, tel 5554 2624.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Järve Aiand müüb hea kvaliteediga toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas.

Tel 509 1117.

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ...

Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Boris Prozes

13. X 1904 – 20. XI 1976

Autode keretööd. Tel 504 0334.

Nooremad põlvkonnad mälestavad isa, vanaisa ja vanavanaisa 110. sünniaastapäeval.

Siiras kaastunne Dailele lähedastega kalli

Leo Ritsbergi

Sensitiiv-tervendaja. Tel 5679 0181.

kaotuse puhul.

Arens-Mööbel

Taevas päiksekarva läik, kuumus, männik, maasikamaik.

Meelespealilled heinamaalohus, helendav jaaniuss kasteses rohus.

Kaskede lõhn ja udude sina, hommik ja õhtu – see kõik olid Sina ...

Jääd alatiseks meie südameisse.

Ahjude paigaldus üle Eesti. www. ahjukeskus.ee Ehitusmeeskond. Tel 5820 2040.

Korterite, majade remont ja muud ehitustööd. Tel 501 6542.

Lamekatuste remont. Tel 516 9530.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu. Tel 734 1901.

Kallist

Avatud uus vaibapesula Tartus Ilmatsalu 34. Puhastame vaipu ning pehmet mööblit ka sinu kodus või kontoris üle kogu Eesti. Lisainfo www. vanastuueks.ee või tel 5666 0428, 5666 0365.

Ingrid Seid

15. III 1973 – 13. X 1989

Nadezda Bogdanova kaotuse puhul.

OÜ Vilkest

mälestavad ema, isa, õed ja vend.

Mälestame leinas Valgetähe teenetemärgi kavaleri

Heino Parsi Ostan pildil olevaid hõbemärke 1000 €/tk. Tel 5450 7799.

Südamlik kaastunne Leonid Bogdanovile kalli ema

Buss. www.priituur.eu

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min.

Vabariigi Presidendi Kantselei

Südamlik kaastunne Tiinale ema

Aino Paumetsa kaotuse puhul.

Töökaaslased Leiburist

Südamlik kaastunne perekonnale

Edgars Potsepsi lahkumise puhul.

Mälestame kolleegi ja tõelist härrasmeest.

Tartu Näitused kollektiiv

Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge sinust jäi.

Südamlik kaastunne Reinule, Marcellole ja Markole peredega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Aino Liinari surma puhul.

Maia perega ja Elli perega

Puhka rahus, kallis sõber Südamlik kaastunne Vaikele kalli abikaasa

Edgars Potsepsi kaotuse puhul.

Tiit, Viive ja Dentese pere

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Elu on laul, on habras ta viis.

Heliseb hetke ja katkeb ta siis ...

Kaseokstes leinasahin, tasane kui tuuleke, koduõues vaikne valu – ema suikund unele.

Ostan Langebrauni portselanesemeid kl 10–16 Kadaka tee 36. Pildiolevate eest maksin 150 €/tk. Tel 655 0040.

Teen tellimustöid. Maalin õlivärvidega foto järgi portreesid. kairimaalid@gmail.com

Avaldame kaastunnet Üllele ja lähedastele kalli ema, abikaasa ja vanaema

Helmi Sihveri kaotuse puhul.

Sõbrad Jalaexperdist

Avaldame kaastunnet Leonid Bogdanovile kalli ema

Nadezda Bogdanova

Ostan Lorupi klaasikoja värvilisi kristallkarahvine. Hinnad alates 120 €.

Tel 5558 8070.

kaotuse puhul.

Töökaaslased töökojast Telli oma sauna mõõtude järgi kokkupandav lavakomplekt. Valikus on 20 erinevat laudisemustrit.

Lavakomplekti toimetame soovitud aadressile koju kätte üle Eesti. Tel 5375 7000, www.saunapoint.ee Veerennide puhastus. Tel 5638 8994, KPE OÜ.

Ostan erinevaid EPA-rombe. Maksan 30 €/tk. Tel 5595 8057.

Kaevumeister: kaevude kaevamine, salv- ja puurkaevude puhastamine, süvendamine, pumpade paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

Töö Soomes MIG-MAG ja TIG-keevitust valdavale keevitajale. Tel 5845 5548.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Ostan hambakroone ja märke kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Tööd saab veoauto remondilukksepp Tartus. Töötasu väga hea. Tel 516 8210.

Suurest valikust laminaatidest: aknalauad mööbliuksed lauaplaadid erikujulised tooted

Sügav kaastunne Kalevile ja Õnnele ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu …

Mauno Suits Kallid Janek ja Triin lastega, avaldame kaastunnet kalli isa, äia ja vanaisa surma puhul.

Elvis ja Kersti

Meie südamlik kaastunne Ingridile õe

Mälestame kauaaegset abivalmis koostööpartnerit, professor

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

Peep Veskit

surma puhul. Abja sugulased

Avaldame siirast kaastunnet lähedastele.

Avaldame siirast kaastunnet lähedastele

Kevelt AS

Aino Sarapuu

Aade Reteli

kaotuse puhul.

Mälestavad Hele ja lapsed peredega.

Heino Pars

Helmi Sihver

surma puhul.

Töökaaslased finantsosakonnast

Südamlik kaastunne Neemele perega kalli vanaisa ja isa kaotuse puhul.

Perekond Kokk

Mälestame naabrimemme ja avaldame kaastunnet abikaasale ja lastele peredega.

Irja ja Urmas Uiboleht

Voldemar Matto

Südamlik kaastunne Mardile ema ja tema perele

Mälestame kursusekaaslast

Ege Lindepuu

11. XII 1924 – 8. X 2014

Mae Pindmaa

Helmi Sihverit

Vilma Miralda Kanni surma puhul.

Riina, Aare, Dagmar, Kalev, Sirje, Koit, Sirje, Kai, Leena ja Peeter

Mälestame head majanaabrit ning avaldame kaastunnet perekonnale abikaasa ja isa kaotuse puhul.

KÜ Peetri 29a elanikud

surma puhul.

Endised töökaaslased Tartu Maaparandusbüroost

Avaldame kaastunnet omastele.

EPA 1957. a. maakorralduse lend

Avaldame sügavat kaastunnet omastele

Meie südamlik kaastunne Herkile perega

Avaldame südamest kaastunnet perele ja lähedastele kalli

Kallist klassijuhatajat

Ain Kivi

Heino Matvejevi

kaotuse puhul. Endised kolleegid ja sõbrad Eesti Veevärgi aegadest

lahkumise puhul.

Töökaaslased aktsiaseltsist Rantell

kaotuse puhul. Oleme raskel hetkel mõtetes teie perega.

YFU Eesti MTÜ

Südamlik kaastunne Markole kalli ema

Avaldame sügavat kaastunnet Irja Selgisele ja tema perele kalli õe ja tädi

Sügav kaastunne lähedastele

Mauno Suits

Mae Pindmaa kaotuse puhul.

Kristo Ausmees

Südamlik kaastunne Taunole ja Janekile perega kalli isa ja vanaisa kaotuse puhul.

Katrin, Kaja, Veiko, Piret ja Raul

Edgars Potseps

Avaldame kaastunnet Janek Suitsule isa

Aino Liinari

Tiia Männaste

kaotuse puhul.

Tauno ja Janika

kaotuse puhul.

Imbi, Mart, Silje, Siim

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Mae Pindmaa

Siiras kaastunne Vaikele kalli abikaasa surma puhul.

Kaaslased võimlemise ja ujumise rühmadest

Mälestame leinas head sõpra

Edgars Potsepsi

Meie siiras kaastunne abikaasa Vaikele ning teistele omastele.

Hillar Palamets koos tütre perekonnaga

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Aili Sprivulit

mälestab Luunja keskkooli VII lend.

Tunneme kaasa Agnele, Andrisele, Toomasele, Vahurile ja Aijale peredega.

Mauno Suitsu kaotuse puhul.

Töökaaslased osaühingust Kinema

Mälestame unustamatut õppejõudu, juhendajat ja kolleegi

Peep Veskit

Avaldame kaastunnet lähedastele ja farmaatsia instituudile.

Irene Lepist ja Kaisa Naelapää

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Lähtud sellest, et igal inimesel on oma tõde. Sinu suhtumise muutumine kajastub ka välises. Töötad mineviku vead läbi ja vabaned nendest.

SÕNN Tänane arusaamatu muutub homme arusaadavaks.

Selle tõttu ära langeta liiga kiireid otsuseid ja ära mõista hukka. Kui nii teed, astud sammu tõe suunas.

KAKSIKUD Võid sattuda keset vaimset lahingut ja pead valima barrikaadi, millel võidelda. Oled kord ühel, siis teisel seisukohal. Selgus saabub siis, kui jääd iseendaks.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014 || VARIA || 23

8

Leiad, et õnnelik olla ei ole kunagi hilja. Püüad sulle omasel viisil tõsta tuju ning teha elu mõnusamaks nii lähedastel kui ka neil, kellega esmakordselt kohtud.

NEITSI Oled siin ja praegu, sest sinu jaoks ei eksisteeri mingit õnnistatud olukorda kaugel tulevikus. Iga hetk on sinu jaoks ideaalne ja unikaalne.

KAALUD Elu võib pakkude kive ja kärestikke, kuid sa ei hooli sellest. Selle taga paljastuvad kitsarinnalised ja mustvalge maailmapildiga inimesed.

Mis sul nendest!

ô â ä ò

5 4 3 2

ERNIE

1 a

b

c

d

e

f

g

h

Norman Macleod – Sunday Times, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lf2!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT PEAME TÖÖTAMA ROHKEM IDUFIRMADE MOODI.

ET SIIS RAHA KÜSIME ÜHE ASJA JAOKS, SIIS MÕTLEME KUUS KORDA ÜMBER JA LÕPUKS EHITAME MIDAGI HOOPIS MUUD?

KAS ON KA SELLINE VARIANT, ET ME NEID ASJU EI TEE, AGA MINA SAAN END IKKA NIMETADA HÄKKERIKS?

HAGAR HIRMUS

Kas püüdled absoluutse harmoonia poole?

Mingil hetkel võid selle saavutada, kuid ilma tõketeta ei ole arengut. Kui tekivad uued tõkked, siis tuleb ka arengus samm edasi teha.

1. Seisuga 1. september 2014 on neid 13: Andres Metspalu, Herta Elviste, Hannes Kaljujärv, Andrei Sõritsa, Jaan Kirsipuu, Hillar Palamets, Tiiu Sild, Tanel Laisaar, Marget Savisaar, Tiia Toomet, Rutt Hinrikus, Mart Noorma. Üks nimi on loetelust puudu.

Kes puudub?

2. Nimetage need neli riiki, kes on kosmosesse saatnud naisi.

3. Senini ainus ülehelikiirusel lennanud turboreaktiivreisilennuk regulaarlennuliinidel oli Concorde, mis oma lende sooritas aastatel 1976–2003. Oma esimesele reisilennule startisid 21. jaanuaril 1976 üheaegselt kaks lennukit, üks Londonist, teine Pariisist. Mis olid lendude sihtkohad?

4. Brüsseli «Pissiv poiss» on maailmakuulus. Vägagi tuntud skulptuur on ka Krakówi «Tuleviku purskkaev», kus pissimas tuntud ajalooline isik. Kes seal pissib?

5. Ühe Eestimaa tuntuima taime ladinakeelset nime on hea meelde jätta vahva eestikeelse lausena «Ta raksatas ohvitseri ninale (najale)». Mis taim?

Vastused: 1. Tartu Vaim (tema oli ka kõige esimene).

Tegemist on Tartu linna arengusse olulise panuse andnud inimestega, kelle jalajäljed on valatud pronksi Tartu Teerajajate alleel. Niimoodi tunnustatakse väärikaid tartlasi alates 2011. aastast. 2. Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Hiina. 3. Vastavalt Bahrein ja Rio de Janeiro (vahemaandumisega Senegali pealinnas Dakaris). 4. Vladimir Uljanov-Lenin. 5. Harilik võilill (Taraxacum officinale).

KALJUKITS Käsud, keelud ja soovitused? Need ei ole sinu jaoks, sest oled vaba inimene ning järgid oma südamehäält.

Eriti veel siis, kui keegi püüab sind oma tahte alla painutada.

â

6

SKORPION

AMBUR Heade tegude, suurte tunnete ja kiituse jagamise aeg. Saad seda nii ise kui ka jagad teistele. See on mingi asja lõpp ning samas ka millegi uue ja suurema algus.

à ê

7

VÄHK Oled oma elus nii mõnestki keerulisest olukorrast eluga välja tulnud ja nüüdne ei peaks olema erinev, kuid on seda siiski. Tunned, et kusagil tegutsetakse selja taga.

LÕVI

ä

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Võtad rahulikult vastu kõik selle, mida maailm sulle pakub. Selles on nii head kui ka halba. Uued kogemused vormivad sind ja leiad endale omase tee.

KALAD Püüad ligimesi armastada nagu iseennast, kuid see ei ole kerge. Igaühel on oma kiiksud ja teravnurgad. Lihvid oma nurki nii hästi, kui oskad.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Poe reklaamsildil seisab kiri: «Täna after-ski varustus poole odavam!»

Mees kõnnib mööda, näeb reklaami ja küsib: «Mis on after-ski varustus?»

«Kargud.»

••• Vaidlevad kirikuõpetajad ja rabi.

«Jumal teeb imet,» ütleb õpetaja.

«Mis imet? Nimetage kasvõi üks.»

«Kui inimene kukub kellatornist alla ja jääb ellu, kas see pole ime?»

«Siis on see minu arvates juhus!» ütleb rabi.

«Olgu. Aga kui sama lugu juhtub sama inimesega teist korda? Kas see on ime?»

«Mitte mingit imet. See on kokkulangevus!»

«Hästi, aga kui kolmas kord sama inimene kukub kellatornist alla ja jääb ellu? Mis see on?»

«See on treening!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on HOIUKASSA

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 13. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE NIMEPÄEV: EBBA, EBE, EPP Imbi Jeletsky 80, ajakirjanik Iivi Lepik 72, näitleja Paul Mägi (pildil) 61, dirigent Terje Ojaver 59, skulptor Marika Vaarik 52, näitleja Õie Arusoo 70, teletoimetaja (12.10) Anne Rudanovski 50, skulptor ja õpetaja (12.10)

Mustjalas avati uhiuus kõlakoda Loode-Saaremaal Mustjala alevikus avati eile hommikul pidulikult vastvalminud puidust kõlakoda, mille kuju on inspireeritud viikingilaevast ja mille tippu kaunistab draakonipea. Kohaliku külaseltsi eestvedamisel rajatud kõlakoda ehitati platsile, kus peeti laatasid ja korraldati kontserte juba sõdadevahelisel ajal.

Mustjala vallavanem Kalle Kolter (pildil) ütles, et draakonipea sümboliseerib võimsust ja valmisolekut ohtudele vastu seista, viikingilaeva vööri kujuline kõlakoda aga seda, et vald asub mere ääres. Tema sõnul on kõlakoda hästi õnnestunud ja vajalik ehitis. Saarte Hääl

Eesti tuntuimate kakkude käekäik võetakse luubi alla Keskkonnaminister kinnitas Eestis väheneva arvukusega kassikakkude kaitseks tegevuskava, mille üks eesmärke on tagada liigi säilimine vähemalt praegusel tasemel. Kassikakk on Eestis ohustatud linnuliik, kelle arvukus on viimase veerandsaja aasta jooksul pidevalt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu poolsada paari kassikakke.

Kaitsekorralduse lähiaja eesmärk on säilitada liigi praegune arvukus. Pikaajaline kaitse-eesmärk on aga taastada arvukus vähemalt 150 paari suuruse asurkonnana. ilmajaam.ee

Toomas Randlo 24, uudistetoimetuse reporter Kristina Herodes 38, Hello! toimetaja (12.10) Katarina Allev 26, arendusosakonna veebidisainer (12.10)

VAHENDAB ALANUD NÄDALA VÄLTEL TARTU TUDENGIPÄEVADE ÜRITUSI.

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLJEL HEIDETAKSE VÄRSKE PILK SEIKLUSKAAMERATE MAAILMA. EUROOPA

Ilm tsüklonite haardes

TALLINN +11

KÄRDLA +11 HAAPSALU +11

kertu vait

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +9

RAKVERE +10

PAIDE +11

7 Nädala esimene päev möödub 2– Läänemere lõunaosa kohalt üle Eesti kirde poole liikuva TARTU osatsükloni mõjul olulise saPÄRNU VILJANDI +11 +11 juta. Ilm on vaikne ja termo+11 KURESSAARE meetrinäidud jäävad 9–13 +12 kraadi vahele. Homme liigub Läänemerelt uus sajune osatsüklon üle Läti itta. Nii on VÕRU taas paljudesse kohtadesse ooVALGA +11 +12 data vihmasadu, mis Lõuna-Eestis on tihedam. Ka kirdetuul saab KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS õhtupoolikul rannikualadel hoogu juurde.

Teisipäev, 14.10 Kolmapäev, 15.10 Neljapäev, 16.10 Täna on pilves selgimistega Tallinn +5/+10 +5/+9 +4/+7 olulise sajuta ilm. Tuul on muutliTartu +6/+8 +5/+10 +3/+5 ku suunaga, puhudes 2–7 m/s.

Narva +3/+9 +3/+9 +2/+3 Sooja on 9–13 kraadi.

Pärnu +7/+8 +6/+9 +5/+7 Kuressaare +8/+10 +8/+10 +6/+8

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

s m/

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: tambet allik / saarte hääl

VIIMANE VEERG

TÄNA: POSTIMEES.EE

POSTIMEES ÕNNITLEB:

tõuseb 7.54 7.44 8.01

loojub 18.20 18.14 18.29

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+17,0 kraadi (1889) –6,5 kraadi (1925) +18,7 kraadi (1944) –4,8 kraadi (1911)

KUUFAASID 8. oktoober 13.51 15. oktoober 5.05 24. oktoober 00.57 13. oktoober 4.48

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 13. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Läbikukkunud hüvastijätt 09 45 Ilus maa: Mesiniku magus amet 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 40 Reisile minuga: Malta* 13 05 Jamie Oliveri 30 minuti road: Grillitud sardiinid* 30 Margaret Thatcher: peaminister, keda ei unustata* 14 20 Kahekõne* 50 3 hitti: 1980ndad.

Rokk 15 00 Minuscule 10 Allveelennud, 6/10: Lugu keiserlikust pärandist 15 Dicte, 3/10* 16 00 Holby City haigla: Vaimud (Inglise 2002) 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Indrek 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Välisilm 22 10 Välisilma dokk: Ameerika nuhkimisühendriigid 23 05 Ringvaade* 00 10 Holby City haigla* 01 14 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 35 Tagatargemad 10 00 Ellujäämise kunst: Installatsioon 25 Siin ja praegu: Pirjo Levandi (ETV 2000) 11 10 Eesti TOP 7* 53 ERR.ee uudised 15 30 Kadekops, 18 16 00 Lastetuba* 10 Miriami piknik 15 Suvelõpp Viljandis* 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle 18 00 Peeter Paani uued seiklused. Seiklussari 20 Mily murrab pead 30 Lastetuba: Külas on Priit Pärn 45 Džungliraamat: Džungliekskursioon 55 Kosmoselendurid: Kus me oleme?

19 05 Muumide maailm 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Valge kaardivägi, 2/10 (Vene 2012) 45 Eestimaa kuulsad inimesed: Faehlmann 55 Eesti lood: Saare võimalikkusest 21 30 Plekktrumm 22 15 Kinoklassika: Minu mees Godfrey (USA 1936). Komöödia 23 45 Võlg (Eesti Telefilm 1966) 00 43 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Lucky Luke seiklused 07 05 Uudishimulik George 35 Rotid 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 24* 10 00 Taltsutamatu süda, 78* 11 00 Sajandi armastus, 59* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 63 15 25 Lastega kodus: Esimene jõulusaade 16 00 Küladetektiivid, 100: Armastus kuni lõpuni 17 00 Taltsutamatu süda, 79 18 00 Keelatud armastus, 25 19 00 Reporter 20 00 Köök 30 Kodutunne 21 30 Naabriplika: Kusti pärand 22 30 Mentalist: Pruunisilmsed tüdrukud 23 30 Mõrvaennetajad: Kõrge tee 00 30 Gaasikontroll 01 30 Raharong (USA 1995)*. Märul 03 15 Reporter* 04 05 Mentalist: Pruunisilmsed tüdrukud* 40 Küladetektiivid, 100: Armastus kuni lõpuni* 05 25 Doktor Oz: Mis toimub Ameerika unega?

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 100* 08 55 Südameasi 4, 5: Armas laps* 09 55 Kirgede torm, 1949* 10 55 Vaprad ja ilusad, 6833* 11 25 Su nägu kõlab tuttavalt* 14 15 Seitsmes taevas 1, 10: Julie viimane hoiatus 15 15 Vaprad ja ilusad, 6834 50 Armastuse pisarad, 101 16 50 Kirgede torm, 1950 17 55 Südameasi 4, 6: Head tüdrukud ei tee nii 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Nägude kontroll 30 Kartulid ja apelsinid 2, 6 21 30 KolmeDok: Eesti pulm versus vene pulm 22 30 KINO3. SUUR FILM: X-mehed: esimene klass (USA 2011). Ulmedraama 01 10 Valgekrae 3, 4: Detroiti hambaarst 02 00 Ärkvel 1, 1 45 Nägude kontroll* 03 15 Kartulid ja apelsinid 2, 6* 04 10 Stop!* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Perekond Wollny. 2

05 30 Taltsutamatu süda, 16 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 05 Emmerdale, 51-52 10 05 Küladetektiivid: Hüpe surma 55 Süütu süüdlane, 70 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 59* 30 Uus võimalus, 60* 13 00 Doktor Oz, 681* 14 00 Ettelugeja (USASaksa 2008)*.

Draama 16 00 Saladused* 30 Köök* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz, 682/841: Kolm väikest probleemset valu 19 00 Uus võimalus, 61 30 Uus võimalus, 62 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Kirjad iseendale (With Love... from the Age of Reason, Prantsuse-Belgia 2010). Romantiline komöödia 22 52 Soovitused iseendale 23 00 Näpud põhjas, 31/48: Kolm poissi 30 Sõbrad, 31: Rossi valikud 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid: Hüpe surma* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 70* 45 Reporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Reporter+ 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 23* 09 20 Hullult armunud, 1* 45 Hullult armunud, 2* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 7/86* 14 25 Knight Rider, 8/18: Rokirüütel* 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 24: Saatana märk 17 10 Supermani uued seiklused, 8/86: Trellide taga 18 05 Knight Rider, 9/18: Sodiaagi rüütel 19 00 Tuvikesed, 121122: Sünnipäev*; Mina ja muna* 20 00 Rooli võim 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest, 18: Vana kallim* 30 Kriminaalne Venemaa, 247-248: Libamaakler; Haiguslugu 22 30 Valged hundid 23 30 Conan, 301: Ben Kingsley, Al Madrigal, Kenny Chesney 00 20 Kaks ja pool meest, 19: Garderoobi mäletan, sind mitte 45 Tuvikesed, 123124: Õhtusöök bändiga; Selgeltnägija kättemaks 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp* 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Lask pimeduses (Inglise-USA 1964)*.

Komöödia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Malaisia, 11 16 00 Kutsuge Cobra 11 9, 4: Jahimehed ja jahitavad 17 00 NCIS kriminalistid 8, 2: Halvim õudusunenägu 18 00 Perepea 10, 14* 30 Simpsonid 7, 9* 19 00 Suure paugu teooria 3, 19: Wheatoni kordus 30 Suure paugu teooria 3, 20: Spageti kiirendi 20 00 Perepea 10, 15: Kohavahetus 30 Simpsonid 7, 10: Simpsonite 138. osa 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Psühho (USA 1998). Õuduspõnevik 23 30 Puhkus Mehhikos 3, 6; ekstra 3, 6 00 45 Suure paugu teooria 3, 19-20* 01 45 Malaisia, 11* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Nädal +* 30 Pühapäevatee* 09 15 Loomaaia looduskool* 45 Knopka* 10 15 Nädal +* 35 Arvutitark* 11 05 Kultuurimeeter* 35 Ameerika eestlased. Idarannik, 12/13* 12 05 Nädal pealinnas* 25 Korvpall. Nižni Novgorod – BC Kalev/Cramo* 14 15 Kinnisvaraveeb 15 00 Otse: Ülekanne Riigikogust 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 1/33.

Draamasari 19 00 Täna. Uudised 30 Terve tervis 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Inimeste lood 45 Pall korvi 22 15 Tuhkatriinu, 1/2.

Itaalia lühisari 23 55 Terve tervis* 00 25 Täna. Uudised* 55 Täna +* 01 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Lauri Varik 09 45 Säde 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt.

Elizabeth Gilbert – Jumalik puudutus, I. Katkendeid romaanist loeb Liina Olmaru 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Reporteritund.

Mirko Ojakivi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz Anne Erm 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

+18 +24 +23 +26 +21 +21 +22 +17 +24 +20 +12 +10 +20 +13 +18 +22 +16 +17 +15 +20 +15 +10 +17 +9 +21 +4 +13 +27 +20 +12 +19 +20 +14 +24 +32 +20 +29 +31 +27 +28 +30 +32 +19 +17 +33 +20

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg.

Canterville’i lossi vaim, 1.

10 05 Muusikatuba.

Johanna Mängel.

Muusikatoas esineb Sebastian String Quartet, kaasategev on vioolamängija Kresimir Petar Pusticki.

11 05 Album. Gershwin: A Piano Solo Album.

Ameerika pianist Dorothy LewisGriffith esitab albumil Ameerika helilooja George Gershwini tuntud teoseid ja nende transkriptsioone sooloklaverile.

12 02 Delta. Robert Staak 13 05 Kunstiministeerium 15 15 Amadeus + 16 15 Helileid. Johanna Mängel Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist.

Muusika, mis hoiab endas elamusi 17 05 Da Capo 18 20 Kella–6–džäss 19 05 Ooperiõhtu. W. A. Mozart – Cosi fan tutte (Nii teevad kõik ehk armastuse kool).

22 05 Fantaasia. Kaur Garšnek 00 05 Nokturn