Postimees 14 07 2014a

SÜÜDI ON PINK KUI PARGIS JUUAKSE, VIIVAD AMETNIKUD PARGIPINGID ÄRA.

JUHTKIRI LK 2 TALLINN LK 6

MONTY PYTHON

KORTERMAJA KÜTMINE

Suurbritannia naljakaim viisik viimast korda laval, Eestis näeb otseülekannet kinos.

Mõnikord on mõistlikum kogu küttesüsteem välja vahetada, mõnikord annab renoveerimine vähemalt sama hea tulemuse.

KULTUUR LK 13

Argentina-Saksamaa mängu tulemus ja kommentaarid

KASU LK 17

Neljapaadi eessõitja

KASPAR TAIMSOO: Meie paadi parim võistlus. Raudselt.

Nüüd ootame põnevusega MMi.

SPORT LK 16 ESMASPÄEV, 14. JUULI 2014 • NR 161 (7152) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 983 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Seda mäletatakse ka 30 aasta pärast Igaüks saab maadevahetuse kohtuotsusest võtta selle, mida tahab, räägib intervjuus endine riigikohtu esimees Märt Rask. Kindlasti võib seda ajaloolist otsust tõlgendada nii, et riigikohus võttis selge hoiaku: pistise andminevõtmine, ka altkäemaks, korruptiivsed teod ei ole Eestis lubatavad.

Tõendite kogumise seaduslikkuse asjus aga on avalikku diskussiooni väga raske arendada, sest hindamiseks on vaja eriteadmisi. LK 11

Häälte ostmise pärast Reformierakonnast välja visatud Kristiina Ojuland on leidnud 500 mõttekaaslast, keda ühendab pettumine Reformierakonnas ja kihk teha poliitikat uut moodi.

Politoloog Tõnis Saarts osutab, et ükski skandaaliga erakonnast lahkunud poliitik pole seni uue parteiga edu saavutanud, ning hindab Rahva Ühtsuse Erakonna väljavaateid kesiseks.

EESTI LK 4–5

MÄRGILINE OTSUS

Ojuland pürib oma uue parteiga riigikokku Mängude mäng ja ootuste ootus

ÜHISTEADVUS

Pärast seda, kui ajalugu lõppes Saksamaa on valiku ees, kas otsida liitlast Ameerika Ühendriikidest või Venemaast, osundab Urve Eslas Saksa ajakirja Der Spiegel. Ehkki sisult väärdilemma, kirjeldab see siiski Saksamaa sotsiaalset tegelikkust. Kantsler Angela Merkel võib ju aduda ohtu, mida Venemaa endast kujutab, kuid seda oma rahva teadvusse viia on keeruline, sest argumendid sellisel puhul ei mõju. LK 2

Samal ajal valmistuti jalgpalliõhtuks ka Vatikani Püha Peetruse väljakul (paavst on argentiinlane).

Saksamaa ja Argentina jalgpallikoondise poolehoidjad ja lihtsalt jalgpallihuvilised hakkasid eile Tallinna Vabaduse väljaku vabaõhuekraani juurde kogunema juba õhtu hakul. Õed Kerli (vasakul) ja Kerttu Vaher lootsid haaravat mängu. Kerli pakkus, et Saksamaa võidab 3:1, Kerttu ennustusel otsustatakse Saksamaa võit penaltites: «Neuer teeb oma töö.»

Postimehe trükkimineku ajaks oli seis endiselt 0:0 ja kõik veel võimalik. fotod: toomas tatar, afp/scanpix

Mängu algust oodates harjutas publiku osavam osa ajaviiteks pallitrikke.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 14. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

urve eslas

Nädalavahetusel avaldasid mõned lääne meediakanalid lõigu Põhja-Korea teleuudisest, mis rääkis tolle riigi jalgpallimeeskonna silmapaistvast esinemisest MMil. Veebiküljed kirjutasid, et «on juba ammu teada, kuidas Kim Jong-un kontrollib rahvani jõudvat infovoolu» ning kuidas «tegu on järjekordse näitega, kui ulatuslik on sealne diktatuur».

Meediakanalitel oli õigus selles osas, mis puudutab info kontrollimist ja diktatuuri ulatuslikkust, kuid videolõik ise on tõenäoliselt võltsing. Natsi-Saksa ideoloogi Joseph Goebbelsi «suure vale tehnika» – valeta suurelt ja järjekindlalt – on infoajastul kasutatav vaid teatud mööndustega, isegi totalitaarses riigis.

On aga kaks asja, mis uudise hoolimata ekslikkusest huvitavaks teevad: kriitikavaba suhtumine, millega see vastu võeti, ja lugejate vastukaja, mis süüdistavalt sõrmega Ühendriikide poole näitas. See, et Ühendriigid «valetavad ju ka» – viitega Iraagi sõja põhjustele –, peaks justkui õigustama totalitaarsete riikide valesid.

Ehkki ilmselt oli kommentaatorite näol tegu lihtsalt trollijatega, on argumendi enda loogikale raske vastu vaielda. Läänelike väärtuste osas juhtrolli võtmisega käib kaasas vastutus: iga eksimust võetakse kui õigustust sama teha.

Mis kriitikavaba lähenemist puudutab, siis näitab see laiemalt, kui plastiline ja samas inertne on too tõe vorm, mida Umberto Eco sotsiaalseks tõsikindluseks nimetas. Plastiline selles mõttes, et faktidega ei pruugi avalikkuse poolt tõeks peetaval suurt pistmist olla. Inertne selles mõttes, et kui see kord on kujunenud, on seda keeruline muuta: faktid seda ei kummuta, uskumused aga kinnitavad veelgi.

See võib tunduda väheolulisena, kuni see puudutab Põhja-Koread, kuid küsimus seletab laiemalt viisi, kuidas arusaam maailmas toimuvast kujuneb. Teisisõnu, poliitiline vale pole moraalne, vaid fenomenoloogiline küsimus.

H

iljuti helistas Postimehe arvamustoimetusse murelik lugeja, kes rääkis ühes Eesti linnas ühe suure kortermaja krundil kasvavatest õunapuudest. Õunapuud olevat vanad ja uhked, kuid meelitavat viluvarju kogu ümbruskonna napsilembelisi inimesi. «Mida teha?» küsis lugeja, nagu toimetuselt aeg-ajalt ikka küsitakse, «kas pöörduda linnavalitsuse poole, et õunapuud maha võetaks?

Puudest on väga kahju, aga kuidas seda olukorda teisiti lahendada?»

Tänasest lehest saame lugeda, et Tallinna Kesklinna valitsus on Uue Maailma asumis võtnud maha ja paigutanud ümber enam kui kümme pargipinki. Just selsamal põhjusel. Pinke hakkasid kasutama seltskonnad, kel meeldib õues alkoholi pruukida.

Seesuguseid probleeme on kõikjal Eestis selle kuu alguses varasemast rohkem esile kerkinud. Nimelt jõustus 1. juulil uus korrakaitseseadus, mis lubab avalikus kohas alkoholi tarbida,

kuid see tegevus ei tohi kaaskodanikke häirida. Mõnes mõttes on olukord nüüd selgem, sest see, mis varem toimus, ehkki varjatult, on nüüd igaühe silma all. Kuid mis seal salata, avanev pilt ei ole kuigi meeldiv.

Seadus jätab omavalitsustele õiguse määrata kindlaks lastele suunatud või tervise edendamiseks mõeldud paiku, kus alkoholi tarbimine lubatud ei ole, ning mitu linna ja valda seda õigust ka kasutab. «Ma arvan, et Eesti inimene ei ole nii viisakas ja kultuurne, et ta oskab juua,» ütles eelmisel nädalal Postimehele Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.

Puude mahavõtmine ja pinkide ümberpaigutamine, samuti ühe või teise omavalitsuse piiranguotsus võivad olla lahendus mõne asumi jaoks või puudutada suhteliselt väikese inimesterühma heaolu, kuid olemuslikult on see siiski pigem donkihhotlik võitlus. Alkoholiga seotud problemaatika juured on tunduvalt sügavamal ja riigi tasandil tuleks tunnistada, et eneseregulatsiooni korras ei õnnestu kõiki küsimusi selles valdkonnas lahendada.

Liikumine liberaalsema, vähem reguleeritud riigi poole on õige ja euroo-

palik. Kuid teatud regulatsioonid alkoholiga seoses on vältimatud. Riik saab alkoholi tarbimist kontrollida maksupoliitika, müügipiirangute, reklaami, kampaaniate jmt kaudu. Kriitikutel on õigus: seadusandlik võim on seni valdkonnas tegutsenud võrdlemisi kaootiliselt. Tulevast aastast maksab ostja lahja alkoholi pudelilt 16–17 senti aktsiisi senise 14 sendi asemel – sellega ei saavutata isegi mitte hinnatõusu, millest sel puhul räägiti.

JUHTMÕTE Riigi tasandil tuleks tunnistada, et eneseregulatsiooni korras ei õnnestu kõiki alkoholi puudutavaid küsimusi lahendada.

LK 6

KÕVA SÕNA Tegemist on inimesega, kellele Postimees on väga-väga palju vaimselt võlgu, rahalised võlad ei maksa selles ilmalikus elus mitte kui midagi.

PÄEVA KOMM Läänelike väärtuste osas juhtrolli võtmisega käib kaasas vastutus: iga eksimust võetakse kui õigustust sama teha.

Postimehe nõukogu esimees Mart Kadastik 102-aastaselt meie seast lahkunud Postimehe endisest suuromanikust Heldur Tõnissonist, PM 12.07

Postimees 1890. aastal

Selle valgel tundub omakorda üsna problemaatilisena USA ja Saksamaa vahel tekkinud luuretüli. Läinud nädala neljapäeval kirjeldas Spiegel, kuidas Saksamaa on valiku ees, kas hoida liitlaste otsimisel Ühendriikide poole või vaadata lootusrikkamalt Venemaa suunas.

Ehkki tegu on väärdilemmaga, kirjeldab see siiski teatud moel Saksamaal toimuvaid protsesse selle nurga alt, mis sotsiaalset tegelikkust puudutab. Merkel võib ju teada, millist ohtu Venemaa endast kujutab, kuid seda üldiseks teadmiseks viia on keeruline. Muidugi on Ühendriikide-kriitika toekas kasepakk Putini jahtuma kippunud kaminas: kuu algul diplomaatidele peetud kõnes kuulutas ta võidukalt unipolaarse maailmamudeli läbikukkumist ja idapoolsemate riikide õigust teha oma otsused ilma lääne ideoloogilistele mõjutustele allumata.

Maailm sellisena, nagu me seda vahetult pärast Fukuyama «Ajaloo lõppu» tundsime, on rebenemas mitte üksnes selles mõttes, et totalitaarsus on Euroopas parempoolsuse esiletõusuga ja Venemaa leviva võimuga tüki mõttemaailmast endale võidelnud, vaid ka selles mõttes, et liberaalset mõtteviisi esindav maailm ise on muutunud läbipaistmatuks ja seega usaldamatuks. Hea ei ole aga ei üks ega teine.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Alkoholipoliitika, mis on tihedalt seotud avaliku korra, tervise ja elukvaliteediga – ning see ei puuduta ainult alkoholisõltuvuses olevaid isikuid ega nende kannatavaid lähedasi –, võiks olla kindlasti üks suur teema järgmiste riigikogu valimiste kampaanias.

urmas nemvalts

Vale tõsikindlus

Pole pinki, pole probleemi?

Orelikontsertid on Eesti rahvale viimsel ajal õige tuttavaks asjaks saanud ja nimelt sel põhjusel, et tema oma pojad ja tütred kõrgemat muusika-kunsti on hakanud õppima.

Mineval suvel andis tuttav Eesti komponeerija ja orelimängija neiu Miina Hermann Eesti- ja Liivimaal mitmetes kirikutes orelikontsertisid, tänavu on temale üks meestesugust kunstnik kõrvale asunud – hra Konstantin Türnpu, kelle nimi selle lehe lugejatele ka enam võõras ei ole. Mineval pühapäeval, 8. juulil, andis noor kunstnik Jüri kirikus oma tänavu suvest esimest kontserti. Ilm oli õnnetuseks vihmane ja rahva osavõtmine sellepärast vähene.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Mis aga hra Türnpu mängu väärtustesse puutub, siis on selle õige värvi näitamiseks kunstniku sulge tarvis – igapäine muusika tundja peab selle üle aina imestust avaldama. Hra Türnpu mäng on ütlemata selge, kindel ja kena ja mis veel enam, hra Türnpu oskab tükkidele nii ütleda nagu elu sisse panna, mis südant vahel vaikselt värisema, vahel jälle tormiselt keema paneb. Kõik mängitud tükid olivad hästi valitud ja jätsivad mängija osavusest igaühele südamesse magusa mälestuse.

Mängu vahele laulis üks Tallinna segakvartett ja Jüri meestekoor mõned laulud, millest iseäranis kvarteti omad väga puhtalt ja armsasti kõlasivad. 14.07.1890

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Mõisakülas võisteldi võrride 24 tunni sõidus

POSTIMEES, 14. JUULI 2014 || EESTI || 3

Terviseamet uurib Virumaa joogivee kvaliteeti Terviseameti keskkonnatervise uuringute keskus algatas Virumaal uuringu «Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides», mille käigus uuritakse 200 erakaevu vett. Esimene joogivee proov võeti 12. juunil Saka külas. BNS

Savisaar ei kavatse linnale reklaamiraha tagasi maksta Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles eile, et peab erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutust linna raha eest tehtud valimisreklaami kohta põhjendamatuks.

«Ma ei oska öelda, milline on Arvo Sarapuu motiiv, aga mina olen seisukohal, et ettekirjutus oli põhjendamatu kogu ulatuses,» ütles Savisaar. «Oleme ettekirjutuse kohtus vaidlustanud ning las kohus teeb oma tööd ja arutab seda,» lisas ta. Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu täitis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse, makstes linnavalitsusele eelmise aasta sügisel tehtud valimisreklaami eest 3667 eurot. err.ee

122

jahti, millest 96 on Eestist, osaleb eile alanud Muhu väina regatil.

Võistlus Mõisaküla Le Mans, kus sõideti 24 tundi järjest punnvõrridega, lõppes laupäeva õhtul kell 18. Iga sääreväristajaga üritati ööpäevaga läbida ringiratast sõites võimalikult pikk maa. Sarnast kestussõitu on Eestis varem sõidetud vaid ühe korra. Veel pool tundi enne kestussõidu finišit olid võistlejate ja kaasaelajate emotsioonid laes. Viimast korda tangiti masinaid, vahetati rattakumme ja sõideti ringrajal. Esikoha võitis Romans Valtinš (nr 11, paremal), kes ajaga 24:00.02,016 jõudis läbida 641 ringi. Teisele kohale tuli Janek Filippov, kes ajaga 24:01.13,892 läbis 635 ringi. Kolmandaks tuli ajaga 24:01.36,485 Patrick Põldma, kes läbis samuti 635 ringi.

PM fotod: elmo riig / sakala

Laste puugivaktsiini tarnega on probleeme Paljud lasevad end suvel puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, kuid lastele mõeldud vaktsiiniga on tekkinud tarneprobleem. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul on hetkel lastevaktsiinis tarneauk, vahendas ERR. Laiuse sõnul on tegemist tootmisprobleemidega, ja kuigi ravimiamet saaks olukorda lahendada, lubades võõrkeelsete pakenditega vaktsiinid Eestis müügile, praegu seda vajadust pole, kuna apteekides on vaktsiin siiski kättesaadav. tarbija24

4 || EESTI || POSTIMEES, 14. JUULI 2014

Ministri arvates ei tohiks toetuse saajal olla elatisvõlga Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus tegi ettepaneku kaaluda võimalust keelduda elatisvõlgnikele metsaja poollooduslike koosluste hooldamistoetuse väljamaksmisest.

Pentus-Rosimannus saatis justiitsminister Andres Anveltile ettepaneku, mille kohaselt võiks riik saada võimaluse elatisvõlgnikele toetuste maksmisest keelduda. Alternatiivse ettepaneku järgi võiks need toetuse elatisnõude sissenõudmisel muuta osaliselt arestitavaks. «Toetuse saajale seatud tingimuste seas võiks olla ka see, et toetuse saajal ei ole elatisraha võlgnevusi. See aga

eeldab, et toetuste menetlejal oleks see info olemas ning seda saab kontrollida,» ütles Pentus-Rosimannus.

Ettepanek puudutab erametsaomanikele metsaseaduse alusel makstavaid toetusi ning maaelu arengukava alusel makstavaid toetusi, nagu poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ja Natura 2000 toetus põllumajandusmaale ja erametsamaale.

Minister juhtis tähelepanu ka asjaolule, et nimetatud toetusi makstakse juriidilistele isikutele, kuid elatisraha võlgnevusega on võimalik arvestada ainult füüsilise isiku korral. postimees.ee

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

VÕIMUSOOV. Reformierakonnast häälteostmise pärast välja heidetud ja 3024

Ojuland loodab uue priit pullerits

vanemtoimetaja

Ole ettevaatlik.»

Ja n e Sna it h , nelja lapse ema – noist kaks kasulast –, pidi seda hoiatust mitut puhku kuulma.

Ta oli viis aastat tagasi, enne kohalikke valimisi, liitunud Reformierakonnaga pragmaatilisel põhjusel: et aukliklombine kodutänav Tabasalus Harku vallas lõpuks ometi korda saaks tehtud. Saigi. Aga kui ta seejärel, olles niigi juba toetanud kümme aastat vabatahtlikuna lastekodulapsi, tahtis nende abistamise teemat erakonnas rohkem esiplaanile tuua, põrkas ta justkui vastu müüri. Valitsuspartei eesotsas, nägi Snaith (tal on inglasest abikaasa, seepärast niisugune võõras perekonnanimi), ajavad suured isiksused oma väljakujunenud vagu.

Snaith, kes viimati töötas Taani ehete müügijuhina Baltikumis ja nüüd loob kasuperede tugigruppe üle Eesti, otsustas Reformierakonnast lahkuda.

«Ole ettevaatlik,» kõlasid hoiatused.

Aasta tagasi, kui Reformierakond oli heitnud oma ridadest välja Kristiina Ojulandi, süüdistades teda sisevalimistel hääletuspettuses, saatis Snaith koos naistest koosneva väikse sõpruskonnaga Ojulandile kirja, milles nad tõdesid, et ei tea, mis on must ja mis on valge ning kus on tõde, ent avaldasid talle toetust. «Kui naised ei toeta naisi, siis naised ei lähegi kunagi poliitikamaastikul edasi,» põhjendab Snaith (45) kirja läkitamist.

Mõõt sai täis Selle aasta kolmandal päeval saabus Snaith koos paarikümne inimesega Tallinnas Kadrioru pargi servas asuva Oru hotelli konverentsisaali Ojulandiga näost näkku kohtuma. Ojuland, olles enda sõnul mullu suvel kaks kuud seedinud Reformierakonnast väljaheitmist, oli sõitnud sügise nädalalõppudel oma autoga mööda Eestit, kohtunud tavaliste inimestega ja kuulanud nende mõtteid, pidanud nõu ka Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku ning teadlase Raik-Hiio Mikelsaarega, kes mõlemad on flirtinud uue erakonna loomise ideega.

Novembri keskel jõudis Ojuland (47) sisimas otsusele, et tõepoolest – oleks vaja luua uus partei.

Kohtumisel Oru hotellis, kus paljud osalejad kuulusid või olid kuulunud Reformierakonda, leidis Ojuland oma mõttele toetust. Teiste hulgas Snaithilt.

«Olen valmis olema in,» mäletab ta oma tookordset lubadust.

«Ole ettevaatlik,» kuulis Snaith neilt, kes olid kuulnud, millega ta ennast on sidunud.

Nüüd, veidi rohkem kui pool aastat hiljem, on uus partei, Rahva Ühtsuse Erakond, saamas tõsiasjaks. Erakonna registreerimiseks vajaliku

viiesaja liikme nõue sai eelmisel nädalal täidetud. Lähipäevil tuleb kontrollida, ega nende hulgas ole mõnda fantoomvõi libategelast, sest skandaalne start on viimane asi, mida alustav erakond vajab. Ojuland tunnistab Postimehele, et nii mõnigi noormees, kes õllest kuraasi võtnud, on avaldanud uljalt soovi erakonnaga liituda. «Aga kui nad on kaineks saanud, siis enam ei taha,» lisab ta naerdes.

Rahva Ühtsuse Erakonna esialgse tuumiku moodustavad endised reformierakondlased, kellest enamik nimetab perevahetuse põhjusena valitsuspartei viimase aja käitumist, mis on neile vastuvõetamatuks muutunud.

Peeter Reemann (44), nelja lapse isa, kes on veerand sajandit töötanud Võrumaal sepana, meenutab, et kui ta kümme aastat tagasi Reformierakonnaga liitus, käisid seal asjad just nii, nagu ta heas usus ette oli kujutanud. «Aga mida aeg edasi, alates Silvergate’ist, sain aru, et asjad pole enam õiged,» räägib ta. «Ja kui siis tehti Ojulandi tõekomisjon, kus uurimine oli nagu Potjomkini küla, sai mul mõõt täis. Omal algatusel astusin välja.»

Kui Ojuland Reemannile aasta algul helistas – nad olid seni peamiselt teretuttavad – ning ta koos paljude teistega, kelle sekka kuulus nii teadlasi kui ka ärimehi, Tartusse Kantri hotelli juttu ajama kutsus, otsustas ta uuele parteilisele algatusele õla alla panna. «Kristiina on teotahteline ja võimekas naisterahvas, ma toetan teda sada protsenti,» kinnitab Reemann.

Ka Piret Haljend (42), kolme poja ja pooleteiseaastase tütre ema, nais- ja heategevusliikumise aktivist samuti Võrumaalt, kuulus Reformierakonda kümme aastat nagu Reemanngi. Enda sõnul oli ta truu parteisõdur, ent hakkas sellest hoolimata ajapikku tajuma, et on erakonnas õnnetu. Mis siis, et Haljend, ametilt pereõde, juhtis Reformierakonna Võru valla piirkonda. Aga ta märkas, et kui erakonnas räägitakse inimestest, siis rääkija pilk rändab samal ajal pahatihti inimestest üle. «Ma olen 155 cm pikk,» avaldab ta, «ma tean, mis see tähendab, kui pilk on üle. See ei ole meeldiv.»

Erakonna registreerimiseks vajaliku viiesaja liikme nõue sai eelmisel nädalal täidetud.

Lähipäevil tuleb kontrollida, ega nende hulgas ole mõnda fantoom- või libategelast.

Haljendi karikas hakkas täis saama eelmisel aastal, kui küsimusele, mis ta oli kodukandis tõstatanud, ei pööranud partei mingit tähelepanu, ent mõni aeg hiljem, kui sama probleem kerkis Pärnus, muutus see ühtäkki oluliseks. «Su mõte on tore, aga keegi teine otsustab sinu eest,» resümeerib Haljend Reformierakonnas valitsenud suhtumise.

Jaanuari lõpus sai Haljendist koos Reemanni, Snaithi, Ojulandi ja veel 16 mõttekaas-

lasega Harjumaal Kaberneemes Oko restoranis uue erakonna asutajaliige.

Seni on RÜE ajanud asju ja tegutsenud liikmete annetustest. Kuni laulupeoni üüris erakond kontorit Oru hotellis, nüüd peab leidma uued ruumid.

Ainus palgaline on koordinaator Anita Luik (27), kes lõpetab peagi Lähis-Ida magistriõpingud Lõuna-Taani ülikoolis.

Temagi kuulus varem paar aastat Reformierakonda, aga pikapeale ei tundnud end seal enam hästi. «Kõik on paigas ja kellegi poolt ära otsustatud,» põhjendab ta. «Suhtumine on ülevalt alla, inimesed on muutunud numbriteks.»

Reformierakonna meediaesindaja ütles, et nad ei soovi uue erakonna loomist kommenteerida.

Kadunud üksmeel Kohtla-Järvel sündinud ja Jõhvis keskkooli lõpetanud Ojuland on erakonda luues püüdnud kaasata ka vene inimesi.

Ta kohtus mullu sügisel Narva gümnasistidega, kellelt küsis, kui paljud kavatsevad jääda Eestisse. Tõusid vaid üksikud käed.

Sel nädalavahetusel käis ta kohtumas Paldiski elanikega, järgmisel nädalavahetusel kavatseb teha visiidi Maardusse. Seni on kümnendik uue erakonna liik-

Remondis oleva riigikogu kõrval pargis poseerinud Kristiina Ojuland on seadnud eesmärgiks jõuda loodava Rahva Ühtsuse Erakonnaga järgmise aasta varakevadel riigikokku, kui remont on valmis saanud. foto: jaanus lensment

Kas teate, et... erakonna ajutises juhatuses on neli naist ja üks mees. erakonna pisut rohkem kui 500 liikme hulgas on 43 protsenti naised ja 57 protsenti mehed. enim liikmeid on pärit Harjumaalt ja Ida-Virumaalt, Tartust ja Pärnust. kümnendik liikmetest ei ole eesti emakeelega. allikad: kristiina ojuland, anita luik

POSTIMEES, 14. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

häälega europarlamendi ukse taha jäänud Ojuland pürgib tuleva aasta 1. märtsil toimuvatel valimistel riigikokku.

parteiga poliitikasse naasta torisse suundumist juba ammu välja. Aga kui Ojuland talle eelmise aasta lõpus helistas ja uuris, mida ta arvab erakonna loomisest, võttis Vimberg kohe esimese kõne peale vedu. Millegi uue loomine tundus talle põnev ja vaimu toitev. «Kui partei ära teeme, võib edaspidi pakkuda erakonna asutamise teenust,» lisab ta muigega.

Uue partei eestvedajad tahavad oma erakonnas maksma panna põhimõtte, et kõigi ideid ja ettepanekuid tuleb kuulata ning arutada. Sest enamikul on kogemus Reformierakonnast, kus oma häält kuuldavaks teha oli kõike muud kui kerge.

Tamsalus elav Õnnela Raudsepp (41), kolme tütre ema, kes varem töötanud eri pankades ning nüüd juhib Rakvere spordiseltsi Kalev, jõudis kaheksa aasta jooksul Reformierakonnas tõdemusele, et kui tahad midagi läbi suruda ja ära teha, peab sul olema ladvikus tutvusi või pead kolima Tallinna. «Aga ma tahan, et ka poemüüja, kes teenib kolmsada eurot kuus, saaks sõna sekka öelda,» põhjendab ta RÜEga liitumist. Raudsepp, kelle abikaasa Pavo oli kümnendi eest Eesti parim suusasprinter, usub, et uus, puhtalt lehelt alustav erakond suudab võita rahva südame, sest «me pole kusagil käkki kokku keeranud».

Liidri tõmbejõud

Aukohus otsustas Ojulandi erakonnast välja heita Reformierakonna aukohus otsustas mullu juuni alguses teha erakonna juhatusele ettepanek erakonnast välja arvata Kristiina Ojuland ja Taimi Samblik, kes olid seotud valimispettusega erakonna juhatuse valimistel.

Aukohus märkis toona, et nii Sambliku kui ka Ojulandi puhul on nende seotus hääletamisega teiste isikute eest erakonna juhatuse valimistel tõendatud.

Kristiina Ojuland tasus 39 isiku eest liikmemaksu, mis andis neile õiguse osaleda sisevalimistel.

Samuti on ta alates 2007. aastast olnud Lääne-Virumaa maakonnaorganisatsiooni esimees. Taimi Samblik tunnistas aukohtule teiste isikute eest hääletamist, kinnitades, et tegi seda Kristiina Ojulandi korraldusel.

Kristiina Ojuland selli-

se korralduse andmist aukohtule ei tunnistanud, kuid esitas lisatõendeid, nagu oleks probleeme valimistega olnud ka mujal Eestis.

Kontrollimisel osutusid need valeväideteks.

Reformierakonna sisevalimispettust uuriva töörühma juht Väino Linde ütles, et erakonnal on olemas näiteks Lääne-Viru 12 liikme kirjalik ja veel kaheksa inimese suuline kinnitus, et juhatuse valimiste eel helistas neile Ojuland ja küsis, kas nad toetavad tema kandidatuuri. Tema sõnul on nad kinnitanud, et pole ise sisevalimistel osalenud ja seda on tehtud nende eest.

«Osa nendest 20 inimesest ütles, et nad mitte ainult ei ole ise hääletanud, vaid nad isegi pole olnud elektroonilise hääletuse võimalusest teadlikud,» lausus töörühma juht.

PM

Juhatus pani Ojulandile süüks ka erakonna mustamist Reformierakonna juhatus põhjendas mullu hääletuspettuse korraldamises süüdistatud Kristiina Ojulandi väljaheitmist ka partei mustamisega meedias, mis tõi kaasa «ebavajalikke lisaprobleeme ja olulist mainekahju».

Juhatuse sõnul on Ojuland tekitanud õigusvastaselt lisahäälte organiseerimisega «erakonna jaoks äärmiselt suure skandaali ja olulisi probleeme nii sisemiselt kui ka erakonnast väljapoole». «Viimaste päevade sündmusi arvestades on üldteada ja üldhoomatav asjaolu, et avalikkuse silmis on Ojulandi tegu kahjustanud erakonna usaldusväärsust, eetilisust ja mainet tervikuna. Pea kõigis meediakanalites on erakond saanud negatiivset meediakajastust,» teatas juhatus.

Juhatus taunis Oju-

landi meediapöördumisi, mille sisu oli juhatuse hinnangul üheselt erakonda ja juhatust süüdistav ning seeläbi partei mainet kahjustav.

Otsuse järgi tekitasid Ojulandi pressikonverentsil esitatud väited ja süüdistused «täiesti ebavajalikke lisaprobleeme, olulist mainekahju ning andsid avalikkusele täiendavat alust kahelda erakonna ja selle juhatuse eetilisuses ja usaldusväärsuses».

Juhatus märkis ka, et parteid süüdistades ja mustates rikkus Ojuland erakonna solidaarsuskohustust. «Juhatus rõhutab, et loomulikult on igal erakonna liikmel õigus oma seisukohti avalikkuse ees kaitsta, kuid seda peab tegema erakonna liikmeid austades ja toetudes reaalsetele faktidele, mitte valeväidetele,» lisati otsuses. PM

meid venekeelsed, neist enamik pärit Ida-Virumaalt.

Kirde-Eestis on RÜE heaks innukalt tööd rabanud Kiviõlis elav Evelyn Danilov (30), kolme poja ema, kelle erafirma West Wind pakub juriidilist ja finantsnõustamist ettevõtetele. Kui enamik teisi RÜE aktiviste on erakonda toonud 5–15 liiget, siis Danilovil küünib see näitaja üle 40.

On temagi Reformierakonna kasvandik, Kiviõli piirkonna endine juht. Aga aastate vältel kasvasid nad erakonnaga lahku. «Me ei leidnud enam üksmeelt,» tunnistab Danilov. Lahtiseletatult: talle ei meeldinud enam olukorrad, kus otsustavad mõned mehed, ülejäänutele jääb vaid kuulaja roll. Ta lahkus Reformierakonnast selle aasta algul.

Danilov on üks neljast naisest RÜE viieliikmelises ajutises juhatuses. Ainsa mehena kuulub sinna tehnoloogiaevangelist Indrek Vimberg (33), Eesti IKT Demokeskuse ja IKT Ekspordiklastri tegevjuht. Tema töökohustused, milleks on Eesti IKTvaldkonna rahvusvaheline mainekujundus ning firmade ekspordi edendamine, on teda korduvalt viinud kokku Ojulandiga. Ülikooli ajal kuulus ta mõnda aega ka Reformierakonda, kuid astus sealt pärast erasek-

Ojuland on alates kevadest, juba Euroopa Parlamendi valimiste ajast, panustanud enamiku oma ajast uue erakonna loomisse. Ta on käinud ettevõtetes ja laatadel, külastanud nii eakate päevakeskusi kui ka kutsehariduskeskusi. Ta on püüdnud endaga kaasa tõmmata inimesi, kes on oma kandis või oma erialal lugupeetud ja hinnatud.

Enda hinnangul on ta vähemalt pooltega erakonna viiesajast liikmest kohtunud silmast silma. (Vahel harva jõuab jooksmas ka käia, lisab ta.)

Kuigi Ojulandil leidub palju vastaseid, isegi vaenlasi – blond, loll, gucci-mucci, loetleb ta lõbusalt enda kohta käibivaid klišeesid –, on tal uue erakonna ainsa üldtuntud nimena ka oma tõmbejõud. Frank Zukker (24), hambaravimaterjale ja -seadmeid turustava Prodenti müügikonsultant, kes ühtlasi õpib Tartu Ülikoolis juurat, kinnitab, et on alati olnud suur Ojulandi toetaja. Möödunud aastal, olles pettunud Reformierakonna juhtide käitumises, eriti Ojulandi hääletamisskandaali ajal, kirjutas ta Ojulandile toetava e-kirja, sai temaga kokku ning on kevadest saadik pühendanud iga oma vaba hetke uue erakonna ülesehitamisse. Ta on toonud RÜEsse umbes viisteist liiget. «Loodan, et aasta lõpuks saame tuhat liiget kokku,» lausub Zukker.

Uue erakonna tõehetk saabub juba seitsme ja poole kuu pärast riigikogu valimistel. Ojuland kinnitab, et kuigi suurtel erakondadel on palju kogemusi ja palju rohkem raha, rääkimata sellest, et kõikvõimalikud uued tulijad võivad üksteise võimalikku häältesaaki vähendada, on RÜE eesmärk kindlasti riigikokku pääseda.

Uue partei edu sõltub liidrist Rahva Ühtsuse Erakonna loomise eestvedajad tunnistavad, et parteile liikmete värbamine pole läinud kergelt. Erakonna koordinaator Anita Luik ei salga, mis teda nördima paneb: «[Uus erakond] on reaalne võimalus midagi muuta ja teha – ja seda ei kasutata nii aktiivselt ära, nagu võiks.»

Partei asutajaliige Peeter Reemann tõdeb, et kuigi Eesti inimesed janunevad uue poliitilise jõu järele, ei taha paljud millegipärast uskuda neid, kes julgevad tulla välja sooviga võtta ühiskonnas vastutus; samas jällegi ei taheta usaldada ka vanu tegijaid. «Kindlasti saab meil olema raske oma eesmärke ellu viia,» lausub ta, «sest materjal on selline.» Materjali all peab ta silmas valijaid.

Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi professor Anu Toots (pildil) ja politoloog Tõnis Saarts (pildil) peavad uue erakonna puhul oluliseks seda, mil määral suudab ta eristuda senistest parteidest ning kui tugev on ta liider.

«Kas meil on erakondade sekka vaja veel ühte parempoolset, pisut konservatiivse taustaga erakonda?» küsib Saarts retooriliselt. Toots märgib: «Programmi nägemata võib öelda, et eristuda on raske, sest erakonnamaastik on Eestis [parteisid] täis.»

RÜE ainus tuntud tegija on ajutise juhatuse esinaine Kristiina Ojuland, kes Tootsi hinnangul pole sellise suurusjärgu staar, kes suudaks enda taha tõmmata 10 000 fänni. Viimatistel Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta 3024 häält ehk 0,9 protsenti häältest.

Saartsi sõnul sõltub RÜE tulemus kevadistel riigikogu valimistel ka sellest, kui tugeva üle-eestilise organisatsiooni suudab erakond kampaania ajaks luua. Samas võib tema väitel saada suureks takistuseks tõsiasi, et uue tulijana ei ole RÜE-l loota riigi rahalisele toetusele ning ilmselt jääb vajaka ka eraannetajate abist.

RÜE eestvedajad on rääkinud, et soovivad inimeste poolehoidu võita sellega, et annavad rohkem kui suured parteid sõnaõigust tavalistele inimestele. Kuid Saarts tõdeb, et inimkesksusest ja partei sisedemokraatiast räägivad kõik erakonnad, liiati ei ole need küsimused, mille abil oleks võidetud valimisi.

Samuti tuletab Saarts meelde, et taasiseseisvunud Eestis ei ole veel kordagi juhtunud, et poliitik, kes on lahkunud erakonnast skandaaliga, oleks uue rajatud parteiga saavutanud edu. «Kui see peaks nüüd juhtuma, murrab see trendi,» lisab ta. Priit Pullerits

6 || TALLINN || POSTIMEES, 14. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Joodikute lemmikpingid viiakse ära uwe gnadenteich reporter

2012. aasta sügisel laskis Tallinna Kesklinna valitsus Uue Maailma asumisse ja Lastekodu tänava kanti paigaldada kokku enam kui kümme pargipinki, millest osa on nüüdseks ära viidud, sest nendel võtsid koha sisse alkoholilembelised kodanikud, kes oma käitumisega teisi inimesi häirisid.

Uues Maailmas pandi tänavate äärde kuus pinki. Pingid pandi kahekaupa Planeedi ja Koidu tänava nurgale ning Videviku 14 ja Koidu 85 elamute juurde. Veel kuus pinki paigaldati keskturu lähedusse, sealhulgas Lastekodu tänavale.

«Jälgisime üldist pilti, et kus inimesed liiguvad, kohtuvad ja omavahel suhtlevad. Samuti konsulteerisime kohaliku asumiseltsiga ja vaatasime alusplaane, et maa sees ei oleks mingeid trasse,» selgitas Kesklinna valitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsner tookord pinkide asukohtade valikut.

Hiljuti viis linnaosavalitsus aga kaks pinki Planeedi ja Koidu tänava nurgalt ära, sest lakkamatult saabus kaebusi seal kogunevate agressiivsete, lärmakate ja möödujaid tülitavate alkoholi tarvitanud inimeste kohta.

«Kaebusi laekub juba paar

aastat. Et joodikud istuvad ja häirivad kaaslinlasi ning seal ka kakeldakse. Niipea kui ilmad vähegi soojaks läksid, hakkas jälle kaebusi tulema. Joodikud tülitasid möödujaid, jaurasid ja karjusid ja sellega kaasnes öörahu rikkumine. Inimesed on öelnud ka seda, et politsei ei jõua sinna kohale ega sekku piisavalt,» ütles Palsner Postimehele.

«Vaadates seda asja uue korrakaitseseaduse valguses, mille kohaselt on avalikus kohas alkoholi tarbimine lubatud, on politseil raskem seal korda tagada ja nii otsustasimegi need pingid sealt ära viia,» lisas ta.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Ilmar Kahro vaatas läbi kõik teated, mis on alates

2012. aasta sügisest politseile Koidu ja Planeedi tänavalt saabunud, ning leidis, et kõnealuse koha kohta on vaid üks kaebus.

Teatati rahurikkumisest tänaval ja tol korral viidi keegi sealt kainenema.

Küll aga on arvukalt teateid joomingutest, lärmist ja öörahu rikkumistest ühest Planeedi tänava majast. Need on kõik tehtud külmal ajal. «Võib-olla ongi tegemist ühe ja sama seltskonnaga, kes talvel koguneb kusagil korteris ja soojal ajal kolib õue pinkidele,» arvas Kahro.

Uue Maailma tänavatel teisi häirivatest joobes inimestest politseile teatatud ei ole. «On tulnud teateid elamutes esinenud öörahu rikkumistest, kus

2012. aasta sügisel paigaldas Kesklinna valitsus Koidu ja Planeedi tänava nurgale pingid. foto: andres haabu

Möödunud reedel olid pingid ära viidud. Kohaliku elaniku Margarita sõnul oleks tulnud pingid alles jätta ja joodikud ära viia, kuid kahjuks tehti vastupidi. foto: erik prozes

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

häiriti naabreid. Ja Uue Maailma puhul torkavad silma veel teated tänavale pargitud autodest, kust kostab öösel valju muusikat,» ütles Kahro.

1. juulil jõustunud uus korrakaitseseadus, mis lubab avalikus kohas alkoholi tarbida, ei tähenda Kahro sõnul aga sugugi seda, et igaüks võib nüüd tänaval juua ja lärmata, nii palju kui lusti on.

«Alkoholi tarvitamine on lubatud, aga teiste inimeste häirimine on keelatud,» ütles Kahro. Ta lisas, et ilmselt toovad lõpliku selguse sellesse teemasse esimesed kohtulahendid.

«Seadus ei sätesta kuigi täpselt, et mis on häirimine ja mis mitte. Siin tuleb ära oodata esimeste kohtulahendite jõustumine, mis paneb selged piirid paika nii inimeste kui politsei jaoks,» arvas Kahro.

Planeedi tänaval asunud pingid viis Kesklinna valitsus umbes kilomeetri kaugusele.

«Nende pinkide uueks asukohaks valiti Asula tänava pikendus, kus on palju jalutajaid ja rulluisutajaid ning mida mööda liiguvad inimesed Lilleküla staadionile. Nii panimegi need pingid meie hooldada oleva teemaa äärde. Igal juhul on väga kahju, et nii läks. Aga loodame, et uues asukohas täidavad need pingid oma eesmärki,» ütles Palsner.

Ka Keskturu lähedale paigaldatud pinkidest tuli neli tükki ära viia, sest sealgi muutusid need napsimeeste kogunemispaigaks.

POSTIMEES, 14. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Kruiisilaevade külastused 296 2006

274 2007

304

310

2008

2009

286 2010

344

301

297

2011

2012

2013

312 2014 plaanitud

Allikas: Tallinna Sadam

Kruiisituristid elavdavad majandust liina laanemets reporter

T

allinna Sadama andmetel külastab sel aastal Eestit 312 kruiisilaeva, mis toovad siia ligikaudu 480 000 kruiisituristi – lühikülastusele tulevaid turiste jagub lisaks Tallinnale ka Saaremaale.

Tallinnas peatuvad kruiisilaevad on üldjuhul teel Peterburi või sealt tagasi, selgitas Tallinna Sadama turundusjuht Triin Rum. Tema sõnul viibivad kruiisituristid Eestis keskmiselt kaheksa tundi – laev saabub hommikul ja lahkub õhtul.

Turismiprogramme külalistele korraldavad siinsed tuntumad reisikorraldajad.

Möödunud nädala neljapäeval saabus Tallinna kruiisisadamasse viis laeva, mille pardal oli rahvast üle kogu maailma – Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Indoneesiast, Mehhikost ja mujalt. Kruiisituristid Ilman ja Henry on pärit Indoneesiast ning suundusid kruiisilaevaga edasi Peterburi. «Oleme varemgi Tallinna külastanud, kuid krooni ajal oli odavam sisseoste teha,» meenutasid nad.

«Kõige enam pakub põgusal visiidil olevatele turistidele huvi muidugi meie vanalinn,» ütles kruiisituristidele ekskursioone pakkuva Estraveli turundus- ja kommunikatsioonidirektor Janika Ritson. Tema sõnul pakub Estravel aktiivsele puhkajale linnas jalutamise kõrval siiski ka muud meelelahutust: võimalik on minna kanuuretkele jõgedele Tallinna lähistel, samuti võetakse klientide soovil ette retki Lahemaale.

DenEesti tegevdirektori Ryan Jenkinsi sõnul on umbes pooled kruiisituristid Eestit juba varem väisanud. «Kuna Tallinn on Peterburist kas eelmine või järgmine sadam, siis on ka palju turiste, kes üldse laeva pealt maha ei tule, kuna nende keskmine vanus on 60–65 aastat,» ütles Jenkins.

Bussituuride korraldaja Hop-On Hop-Off klienditeenindaja Mari rääkis, et on erinevat tüüpi inimesi – osa läheb omal käel linna avastama, osa on juba laevast ekskursiooni broneerinud, kuid leidub ka neid, kes lähevad kergema vastupanu teed ning eelistavad laevale lähemal olevaid 50-euroseid ekskursioonibusse, mis teevad vaid ühe ringi Tallinnas. Mari sõnul leidub ka turiste, kes väljuvad laevast jalgrattaga ning lähevad nii linna uudistama.

«Meie oleme nii-öelda vaeslapse osas, sest turistid ei teagi,

et meie siin oleme, ja avastavad viimasel minutil, et meie piletid on palju soodsamad,» nentis Mari. Ta lisas, et Hop-On HopOffi pilet maksab 18 eurot, millest on võimalik veel ka soodustust saada. Lisaks tõi Mari «punase bussi» eelisena välja, et sellega on võimalik terve päev ringi sõita. «Meil ei lubata laevas end reklaamida, kuna laevad saavad ekskursioonide müügi pealt raha,» selgitas ta, miks kruiisituristid nendeni eriti ei jõua.

Hop-On Hop-Offi klienditeenindajale tundub aga, et kruiisituriste on vähemaks jäänud: «Meie klientide osakaal on vähenenud, ei teagi, kelle oma siis suurenenud on.»

Kruiisitsoonis pähkleid müüva klienditeenindaja Valeria Aleksyeva sõnul jätavad Eestisse kõige vähem raha sakslased, kes valivad hoolega, mida ostavad. «Pähkleid nad ei

osta, sest need pole vajalikud,» ütles Aleksyeva, kelle hinnangul rikastavad Eesti majandust kõige enam hispaanlased.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul annaks Tallinna ja teiste Läänemere kruiisisihtkohtade ühise turundustööga Läänemerel veelgi kruiisituristide arvu kasvatada ning nii mõjutada ka sihtkohalinnade majandust.

«Hinnanguliselt jätab üks kruiisiturist külaskäigu ajal Tallinna 56,7 eurot kaupade ja teenuste ostu näol,» lausus ta. «Juba praegu teeb see ligi poole miljoni kruiisituristi näol aastas 30 miljonit eurot kohalikku majandusse, millele lisandub kaudne mõju näiteks turismifirmade ja kaupluste-söögikohtade loodud töökohtade ja sealt tuleva maksutulu näol.»

Palo hinnang põhineb uuringul, mille viis 2012. aas-

tal läbi konsultatsioonifirma G.P.Wild. Sellest selgus, et peamiselt kulutavad kruiisituristid raha ekskursioonidele (keskmiselt 26,71 eurot reisija kohta), kohalikule käsitööle ja suveniiridele (11,59 eurot), riietusesemetele (5,83 eurot) ning toidule ja jookidele (4,81 eurot).

Kruiisilaevaga Tallinna külastanud inglane James arvas, et turistid elavdavad kindlasti Eesti majandust: «Me raiskame siin raha, külastame erinevaid poode ning vaatamisväärsusi.»

Ta lisas, et küll see raha tuleb ringiga Eesti rahvale tagasi.

Laevad tulevad Eestisse üldjuhul Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast või Taanist. Mulluse statistika põhjal oli enim kruiisireisijaid rahvuselt sakslased (24 protsenti), ameeriklased (19 protsenti) ja britid (17 protsenti).

Liina Laanemets on majandustoimetuse suvereporter.

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 14. JUULI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

LÄHIS-IDA KONFLIKT. Juudiriigi operatsioonist alates on surma saanud üle 160 palestiinlase, kuid ei ühtki iisraellast.

Maailmale on vaja sellised liidreid nagu Ševardnadze.

Selliseid liidreid, kes näevad tulevikku. Ta oli mu sõber, me tegime palju maailma heaks.

Gruusia ekspresidendi leinatseremoonial pidas eile kõne USA endine välisminister James Baker

Moskva hoiatas Kiievit pöördumatute tagajärgede eest Moskva hoiatas pühapäeval Kiievit pöördumatute tagajärgede eest seoses Vene piirilinna elaniku hukkumisega Ukrainast tulistatud mürsu tõttu. «Vene pool vaatab seda provokatsiooni kui järjekordset agressiivset sammu Ukrainalt,» seisis Vene välisministeeriumi pressiteates. «See intsident näitab, kui ohtlik on pingete eskaleerumine Vene-Ukraina piiril, ning sellega võivad kaasneda pöördumatud tagajärjed, mille eest on vastutav Kiiev,» seisis avalduses. Ukrainast tulistatud mürsk tabas Vene väikelinnas elamut, tappes ühe inimese, teatasid eile kohalikud võimud. Ukraina rahvusliku julgeolekunõukogu esindaja Andri Lõssenko teatas eile, et Kiiev pole süüdi territooriumi pommitamises ega Vene kodaniku hukkumises. BNS

101

riigi endise juhi Mohamed Morsi toetajat mõisteti Egiptuses eile kolmeks aastaks vangi.

Maalihked häirisid Šveitsis liiklust Paduvihmast põhjustatud maalihked häirisid Šveitsi pealinna Berni ümbruses maanteeja rongiliiklust. Maalihked blokeerisid raudteeliini Berni ja Fribourgi ning Montreaux’ ja Zweisimmeni vahel. Üleujutuste tõttu aga suleti raudteeliin Berni ja Thuni vahel, ütles eile Šveitsi raudteekompanii. Tulvade tõttu sulgesid võimud ka mitu maanteed. Paduvihm algas Berni ja Fribourgi ümbruses üleeile ning kestis katkematult keskööni. Bernist edelas Thörishausi külas leiti jõest uppununa 82-aastane naine. BNS

USA ja Saksamaa tõotasid koostöö jätku USA ja Saksamaa tõotavad hoolimata skandaalist, mis on puhkenud väidetavate USA spioonide üle Saksamaal, ülemaailmse tähtsusega küsimustes koostööd teha, teatasid riikide välisministrid ühisavalduses. USA välisminister John Kerry ning tema Saksa kolleeg Frank-Walter Steinmeier (pildil) esitasid oma ühisavalduse Iraani tuumakõneluste kõrvalt. Kumbki neist rõhutas USA-Saksa koostöö tähtsust ülemaailmsetes küsimustes alates Iraani tuumaprogrammist kuni Lähis-Ida relvakonfliktideni. Berliin on andnud kõrgeimale USA luureametnikule Saksamaal korralduse spionaažisüüdistuste tõttu riigist lahkuda. BNS

Prantsusmaa alustab Aafrikas uut sõjalist operatsiooni Prantsusmaa lõpetas sõjalise operatsiooni Malis ning alustab äärmuslastega võitlemiseks uut missiooni laiemas Saheli piirkonnas, teatasid eile võimud. Sahel on hiiglaslik ja suuresti kontrollimatu poolkõrbeline üleminekuala, millest põhja jääb Sahara kõrb ja lõunasse savann.

Põhja-Mali islamivõitlejate vastu suunatud sõjaline operatsioon «Serval» algas eelmise aasta jaanuaris. Prantsusmaa pidi alustama uut operatsiooni Sahelis juba mais, kuid seoses kokkupõrgetega Mali põhjaosas Kidali linnas jäid väed piirkonda kauemaks. Prantsuse kaitseministri Jean-Yves Le Driani sõnul osaleb Saheli operatsioonis viis riiki ning umbes 3000 Prantsuse sõdurit. BNS

Iisrael ähvardas Gaza põh kadri veermäe toimetaja

I

israel teatas eile, et on Gaza põhjaosa elanikke uute rünnakute eest hoiatanud ja soovitanud neil kodust lahkuda.

Iisrael on hakanud oma vägesid Gaza põhjaosa piirile koondama, andes alust oletusteks võimaliku maavägede sissetungi kohta. «Me ei tea, millal operatsioon lõppeb,» sõnas eile Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu oma valitsusele. «See võib veel pikalt kesta,» lisas ta. Juudiriik kasutas üleeile operatsiooni «Kaitseserv» raames esimest korda ka maavägesid – eriväelased hävitasid Gaza põhjaosas tugipunkti, kust tulistati Iisraeli pihta rakette.

Iisraeli armee teatel jätkavad nad tänaseks seitsmendat päeva vältavat rünnakut seni, kuni Gaza sektorit kontrollivad Palestiina äärmusrühmituse Hamas mässulised Iisraeli linnade pihta rakette lasevad.

Gaza kiirabiteenistuse sõnul on operatsiooni algusest saadik surma saanud vähemalt 166 ja viga üle tuhande inimese.

Iisraeli sõnul on sihtmärkideks Hamasi mässulised ja nende asupaigad, viimaste hulka kuuluvad ka kõrgematel positsioonidel olevate islamistide kodud. ÜRO andmete järgi on 77 protsenti Gazas surma saanud inimestest olnud aga tsiviilisikud. ÜRO Julgeolekunõukogu kutsus üleeile pooli üles relvarahule ja rahukõnelustele, kuid see kõlas kurtidele kõrvadele, nii Hamas kui ka Iisrael jätkasid rünnakuid. Eile hommikuks oli Iisrael korraldanud operatsioonis «Kaitseserv» käigus terroristlikele sihtmärkidele 1320 rünnakut. Islamistid olid omakorda tulistanud juudiriiki 655 raketti.

Kõige verisem on seni olnud

üleeilne päev, kui vahetult enne keskööd korraldati Gaza linnas õhurünnak äärmusrühmituse Hamas politseiülema Tayseer al-Batshi majale ja mošeele ning surma sai 18 inimest.

Batsh pääses eluga, kuid on arstide sõnul kriitilises seisundis.

Juudiriigi armee kinnitas eile, et levitas eile hommikul üle kogu Beit Lahiya linna lendlehti, kus elanikel kästi turvalisuse huvides kodust lahkuda ja minna Gaza lõunapoolsetesse osadesse. «Need, kes juhiseid ei täida, panevad nii enda kui ka oma lähedaste elu ohtu. Olge ettevaatlikud!» seisis lendlehel.

Linnas elab 70 000 palestiinlast ning tungiva hoituse said kolme linnajao elanikud kümnest. «Me ei soovi Gaza elanikke kahjustada, kuid need tsiviilisikud peavad teadma, et Hamasi terroristide ja nende tugipunktide lähedusse jääda on äärmiselt ebaturvaline,» teatas eile BBC teatel Iisraeli armee.

Pelgupaika raske leida Kella 10.30ks kohaliku aja järgi oli eile ÜRO abiorganisatsiooni kaheksas baasis peavarju leidnud üle 4000 Gaza elaniku, teatas organisatsiooni esindaja Chris Gunness uudisteagentuurile AFP. Lisaks ootas ligi 800 topeltkodakondsusega palestiinlast eile, mil nad saavad Gazast Erezi piiripunkti kaudu lahkuda.

Palestiina esindaja Suurbritannias Manuel Hassassian sõnas eile BBC-le, et Gaza elanikel pole seal kuhugi pakku minna. «Hamas on lahutamatu osa elanikkonnast ja nad osutavad kõikjalt vastupanu,» sõnas Hassassian. «Kui Iisrael ütleb: «Me levitasime Gaza põhjaosa evakueerimiseks lendlehti, meil pole vaja inimohvreid,» siis tegelikult pommitavad nad kogu Gazat. Ja kuhu neil inimestel siis minna on? Seal pole var-

Iisraeli Nahali jalaväebrigaadi sõdurid üleeile Gaza sektori lähedal põllul.

ÜRO andmete järgi on 77 protsenti Gazas surma saanud inimestest olnud tsiviilisikud.

jendeid, varjupaiku, peale kodu pole ühtegi kohta, kuhu minna.

Kui nad kodust lahkuvad, saavad nad tänaval raketitabamuse,» lisas ta.

Prantsusmaa mõistis eile taas hukka Hamasi raketirünnakud, kuid kutsus ka Iisraeli üles Gaza operatsioonil vaoshoitult käituma. Täna külastab juudiriiki Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, et püüda aidata Iisraelil ja palestiinlastel läbirääkimistel vägivalla lõpetamises kokku leppida.

Analüütikud aga arvavad, et Hamasil on värskes konfliktis vähe kaotada ja palju võita.

Kunagine liitlane Egiptus on is-

lamistlikule liikumisele nüüd suuresti selja pööranud. Möödunud juulist alates on Hamasi ja Kairo valitsuse vahelised suhted Moslemi Vennaskonna võimult kõrvaldamise tõttu märkimisväärselt halvenenud ning Egiptuse uue riigipea Abdel Fattah al-Sisi taktikepi all pole endise olukorra taastumist oodata.

Egiptus on Gaza ja Siinai poolsaare vahel olevaid tunneleid süstemaatiliselt hävitanud, hoides samal ajal ametlikku Rafah piiriületuspunkti suuresti suletuna. Hamasile on Kairo käigud kaasa toonud katastroofilise kiirusega vähenenud smugeldamistulud. Vii-

Eksperdid soovitavad Euroopa uimasti arko olesk arko.olesk@postimees.ee

Karistustele keskendunud uimastipoliitika ei ole end õigustanud ja põhirõhk tuleks panna hoopis tervisekahju vähendava süsteemi ülesehitamisele, soovitavad asjatundjad.

Muu hulgas võib kaaluda teatud narkootikumide legaliseerimist.

«Me läheneme teemale täiesti valest küljest. Mind rusub, et Euroopa ja rahvusvaheline uimastipoliitika juhinduvad endiselt suuresti kriminaalõigusest,» ütles arst ning Edinburghi ülikooli lektor Roy Robertson. «Ütlen igal võimalusel, et see peaks olema rahvatervise teema.»

«Mis puudutab keelatud aineid, siis viimased 50 aastat oleme elanud kriminaliseerimise režiimis, mitte aga ter-

vishoiukeskses lähenemises,» lisas Prantsuse diplomaat Michel Kazatchkine, kes on ÜRO eriesindaja aidsi küsimuses IdaEuroopas ja Kesk-Aasias.

«See on viinud mitmes riigis vangistuste epideemiani, Ladina-Ameerikas vägivallaepideemiani ja globaalse tervishoiukriisini, mis puudutab aidsi ja C-hepatiidi levikut uimastitarvitajate seas,» lisas ta.

«Uimastipoliitika on valdkond, kus on suurim lõhe selle vahel, mida teaduslike andmete järgi peaksime tegema ning milliseid poliitikaid tegelikult ellu viiakse,» rõhutas Kazatchkine.

Mõlemad mehed kõnelesid hiljuti Kopenhaagenis toimunud teadusfestivalil EuroScience OpenForum, kutsudes uimastipoliitika ümber orienteerima karistuspõhisest nn kahju vähendamise poliitikaks.

Kazatchkine’i sõnul on teadusuuringud tõestanud, et ühiskondlikku ja tervisekahju aitavad vähendada uimastitarbijate tervise säästmisele suunatud meetmed, teiste seas puhaste süstalde jagamine süstivatele narkomaanidele, asendusravi tagamine sõltlastele ning retroviirusvastane ravi HIVga nakatunutele.

«Selliste sekkumiste kombinatsioon on Lääne-Euroopas olnud edukas,» ütles Kazatchkine, «siin ei haigestu süstivad narkomaanid enam HIVsse.» Ent edu ei ole lõplik ning kui üldine mõtteviis ei muutu tervishoiukesk-

Mis puudutab keelatud aineid, siis viimased 50 aastat oleme elanud kriminaliseerimise režiimis.

Prantsuse diplomaat Michel Kazatchkine

seks, võivad probleemid kiiresti naasta, rõhutavad eksperdid.

«Kahju vähendamine sõltub pikaajalisest strateegiast,» märkis Robertson, «paradigma peab muutuma.»

Kazatchkine tõi näiteks Rumeenia, mille ennetusprogramme rahastas globaalne HIVfond, ent kui Rumeenia liitus 2010. aastal Euroopa Liiduga, ei loetud riiki enam abikõlblikuks. «Aastail 2005–2010 moodustasid süstivad narkomaanid uute HIVga nakatunute arvust viis protsenti. See kerkis 42 protsendini aastal 2011 ja 61 protsendini aastal 2012. Plahvatusliku epideemia tekkeks pole palju vaja,» rääkis ta.

Teaduspõhine lähenemine aitas Ukrainal HIV-epideemiale piiri panna, sõnas Andrei Klepikov mittetulundusühingu International HIV/AIDS Alliance

POSTIMEES, 14. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

hjaosa uute rünnakutega

Iisraeli Sderoti linna elanikud on juba mitu päeva kogunenud mäenõlvafoto: afp/scanpix le jälgima, kuidas juudiriigi raketid Gazat tabavad.

fotod: reuters/scanpix

mased seitse aastat Gaza valitsenud Hamas kirjutas möödunud kuu algul alla ka koostöölepingule oma pikaaegse Läänekaldal tegutseva rivaali, Palestiina presidendi Mahmoud Abbasi juhitava Fatah’ga ning valitsusse vannutati ajalooline Palestiina tehnokraadidest koosnev ühtsusvalitsus. 17 ministrist viis on pärit Hamasi hallatavast Gaza sektorist.

«Sellistes oludes võib praegune Hamasi-Iisraeli konflikt olla islamistidele kui heategu,» sõnas uudisteagentuurile AFP sõltumatu analüütik Gazas Akram Attallah. Hamas tahab selle sõja abil näidata, et on siiani võimeline oma inimesi

kaitsma, sõnas Attallah ja lisas, et Hamas võib konfliktist välja tulla senisest populaarsemana ja ka paremas rahalises seisus.

Hamasil pole midagi kaotada «Ükskõik, kuidas see sõda lõppeb – Hamasil pole siin midagi kaotada,» lisas Gaza Al-Azhari ülikooli politoloogiaprofessor Mukhaimer Abu Saada.

«Nad ei ole enam valitsuses, nii et sellest nad ilma jääda ei saa ning neil pole ka raha tunnelitest või maksudest sisse tulemas,» ütles ta.

Oma valitsusaja lõpul sattus Hamas rahanduslikult väga keerulisse olukorda, sest kasvava finantskriisi ajal polnud neil

Gaza poisid raketirünnakus kaotatud pere pärast nutmas.

enam võimalik 50 000 töötajast pooltele palka maksta. Konfliktiga kaasnev võimalik abi võib aga aidata Hamasil naasta oma traditsioonilisse rolli Gaza 1,7 miljoni elaniku varustajana.

Võimalik rahulepe annaks Hamasile aga võimaluse nõuda Iisraelilt kaheksa aastat väldanud blokaadi leevendamist.

Lisaks võib olukord tõsta islamirühmituse mainet palestiinlaste silmis. «Hamas tunneb, et kuigi sõda võib tuua kaasa igasuguseid kaotusi ja veresauna, hakatakse Hamasi jälle oluliseks pidama,» sõnas Gaza Umma ülikooli politoloogiaprofessor Adnan Abu Amer.

«Kõige suurem kaotaja on siin

Abu Mazen,» sõnas ta Abbasile viidates. «Kui konflikt lõppeb Hamasi jaoks poliitiliste saavutustega, annab see neile suurema võimu, näidates, et nad on erinevalt Abbasist võimelised Iisraelilt ja rahvusvahelise kogukonna käest mööndusi välja kauplema,» lisas ta.

Analüütikud polnud veendunud ka selles, et Iisraeli karistavad õhulöögid viiksid Hamasi pikaajalise sõjalise võimekuse vähenemiseni, sest lõpuks saaks rühmitus oma varusid ikkagi kodumaal toodetud rakettidega täiendada. Ka rahulolematus palestiinlaste seas on praegu suunatud pigem Iisraeli kui Hamasi vastu.

poliitika üle vaadata Ukraina harust. Tänu süstalde jagamisele on HIVga nakatumine hakanud vähenema, ning pakkudes 8500 süstivale narkomaanile metadooni-asendusravi, on neilt võetud vajadus hankida doosiks raha kuritegudega. «Me tõime nad kriminaalsest keskkonnast haiglasse,» ütleb Klepikov.

Samas on tema sõnul Krimmis olukord Venemaa koosseisu mineku tõttu järsult halvenenud. «Sõjalisel sekkumisel on rahvatervisele olnud kohutav mõju. Teenuste katkemise tõttu ei ole 14 000 uimastikasutajal ligipääsu steriilsetele süstaldele ning 800 metadooni-asendusravi patsienti jäi teenusest ilma. 20 neist on juba surnud.

Seda nimetatakse piinamiseks, kui elulised meditsiiniteenused ei ole üleöö enam kättesaadavad,» lausus Klepikov.

Suunamuutustest tingitud edusamme raporteeris ka Gruusia vanglate aseminister Archil Talakvadze. «Gruusia on näide selle kohta, kuidas rahvatervise prioriteetsuse eiramine viis vanglate ülerahvastatuseni,» tõdes aseminister. «Praegu tasakaalustame oma uimastipoliitikat esmase arstiabi ja õiguskorra tagamise vahel ning arendame kahjuvähendamisvõimekust. Vanglareform lõppes kahe aasta eest ja oleme juba tunnistajaks näitajate paranemisele ja sellele, kuidas investeerimine kahju vähendamisse toob kasu riigile ja kogu rahvale.»

«Meie näide tõestab, kuidas uimastipoliitikat ei saa eraldada kahju vähendamisest ja rahvatervisest,» lisas ta. «Õigusraamistik peaks soosima kahju vähendamist. Kuni meil olid väga ranged uimastikaristused, takis-

tas see kahjuvähendamisprogrammide tööd, sest need, kes oleksid võinud sellest kasu saada, ei tundnud end turvaliselt.»

Kazatchkine’i sõnul soovivad nad uimastipoliitika teemal laialdast arutelu, mis aitaks kaasa globaalsele kahju vähendamisele suunatud poliitikale. Kahe aasta pärast peab ÜRO peaassamblee uimastitele pühendatud erisessiooni. «Meid ootavad ees suured poliitilised heitlused,» ennustas Kazatchkine.

Muu hulgas soovitab ta kaaluda teatud uimastite legaliseerimist. «Siinkohal ei väljenda ma mitte ÜRO vaateid, vaid kõnelen Globaalse Uimastipoliitika Komisjoni liikmena.

Meie seisukoht on: reguleerida ja legaliseerida uimastid, nii et valitsused taastavad kontrolli valdkonna üle. Keelusüstee-

miga jätkates toodame ainult musta turgu ja korruptsiooni.»

«Soovime avada debati.

Praegu on see Euroopas suletud ja poliitikud ei soovi seda avada,» märkis Kazatchkine.

Globaalne Uimastipoliitika Komisjon on 22-liikmeline kogu, mis avaldas 2011. aastal raporti uimastivastase võitluse läbikukkumisest. Komisjoni liikmete seas on näiteks ÜRO endine peasekretär Kofi Annan, endised riigipead Aleksander Kwaśniewski ja George Papandreou, aga ka ärimees Richard Branson ja kirjanik Mario Vargas Llosa.

«Isiklikult pooldan tervishoiu esikohale seadmist uimastipoliitikas,» märkis Kazatchkine.

«Mind huvitab, milline on Euroopa seisukoht,» sõnas ta. «Euroopa vaikib, kuigi ta on väärtuste maailmajagu ja siin seatakse paljuski tervishoid esikohale.»

POSTIMEES, 14. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

ÕIGUS. Vandeadvokaat, endine riigikohtu esimees ja eksjustiitsminister Märt Rask (63) leiab intervjuus, et maadevahetuse kohtuasja tuleks võtta nagu mitmekihilist pirukat, mida korraga läbi hammustada ei anna. Tema hinnangul teatakse seda kaasust verstapostina ka kolmekümne aasta pärast.

Rask: riigikohtunikud ei allu mingile survele argo ideon

poliitika- ja majandusanalüütik

T

e lahkusite Reformierakonnast 2005, pärast riigikohtu töö lõppu aga pole tagasi läinud. Miks?

Seaduslikke takistusi selleks ei ole, aga kuna ma teen advokaaditööd, siis see ei pea olema seotud ühe erakonnaga. Õiguslikud mured ei sõltu usutunnistusest või parteilisest veendumusest.

Kui näiteks klient on tubli keskerakondlane, võib tekkida tõrge ja ta ei tule õigusliku probleemi korral selle advokaadi juurde, kes kuulub Reformierakonda. Arsti puhul võib mõelda nii, et pole tähtis, mis parteisse ta kuulub, vaid et ta oskaks pimesoolt lõigata. Õiguslikud küsimused on aga sageli ka sotsiaalsed küsimused, mil on alati mingi poliitiline varjund. Siin võib erakonda kuulumine hakata advokaati segama.

ühiskonda ümber korraldama. See oli teisiti kui täna. See poliitika, mida praegu tehakse, on kvaliteedilt kindlasti hoopis midagi muud.

Siim Kallas ei ole see inimene, kes kibestub ja muutub siis tõrksaks ning hakkab halba soovima.

Arvestades Siimu autoriteeti, tema elukogemust, võiks ta olla väga hea konsultant, olla nõustaja või siis täiesti eraldiseisev persoon – nagu meil on õiguskantsler, riigikontrolör, president. Aga poliitikas on selgelt põlvkonnad vahetunud.

Kui see on juba toimunud, on väga vähe tõenäoline, et saab kella tagasi pöörata.

Tuleb tähele panna, et kui tema vastu tõstatati süüdistusi, siis ega keegi noorema põlvkonna poliitikutest ei tõtanud ju Siimu kaitsma.

Minu meelest on see usalduskrediit, mis valijate poolt antakse, nagu üks suur arbuus, ümmargune asi. Seda saab ainult ümber jagada, mitte juurde toota. Kui kellelgi läheb hästi, siis kellelgi teisel läheb kehvemini.

Arvan, et Reformierakond oma kodanikukesksusega on valijaile endiselt sümpaatne. Andrus Ansip oli isegi oma vigade ja veidrustega minu arvates igatpidi väga tubli peaminister. Aga eks kõik ju tüütab ära. Midagi ei ole teha, see ei ole abielu, kus surm meid lahutab.

Ansip vahetati värske näo vastu ja nüüd võib taas pikemalt edasi valitseda?

Mida arvate maadevahetuse kohtuotsusest?

Kaldun arvama, et jõulist uut erakonda, kes oleks võimeline võtma pärast riigikogu valimisi valitsusvastutuse, täna kusagil ei küpse.

Ma ei usu projektiparteidesse.

Võib ju mängida protestihäältega, aga see, kes protestib, see ei ehita, see ei loo. See valija on tegelikult destruktiivne.

Siin on tekkinud kultuslik vaidlus, nagu kunagi oli üks asi, mida teadsid kõik: nn Desintegraatori kohtuasi ehk Johannes Hindi protsess.

Ajaloost säilivad teatud asjad ning ilmselt teatakse ka kolmekümne aasta pärast, et maadevahetuse protsess oli üks verstapost.

Juristieetika juurde kuulub ka see, et sa ei võta sõna teemadel, mille toimikumaterjale sa pole vaadanud. Mina seda teinud ei ole. Niipalju võin öelda, et kõik need aastad inimeste elus, kes olid uurimisja kohtualused – mina ei julge öelda, kas nad on süüdi või ei ole –, aga isegi kui nad on süüdi, siis see riigi repressiooniaparaadi all olek oli juba ränk karistus.

See on märgilise tähendusega kaasus, kus probleemid ulatusid õiguslikest moraalsete ja eetilisteni.

Nii mitmekihiline pirukas, et seda korraga läbi ei hammusta.

Teine aspekt – minu meelest on

Kuidas vaatasite sellele, et Siim Kallas tuli peaministriks ja peaaegu et põgenes tagasi Brüsselisse?

Olen selline noor pensionärist poliitikavaatleja, ma ei ole unustanud seda, mis tagatubades tehakse.

Traagelniidid paistsid välja.

Kui tuuakse välja mingeid piltlikult öeldes lapsepõlvevallatusi, millel ei ole ei õiguslikku, poliitilist ega muud tähendust, ja nõutakse neile kommentaare, siis tahetakse sind ikka panna mingisse valgusse.

1990ndail tulid inimesed poliitikasse Eestit tegema, riiki looma,

kohane. Riik peab olema suuteline kiiremini otsuseid langetama. Mida võib endaga kaasa tuua Euroopa Inimõiguste Kohus, ma ei tea – kas see võetakse menetlusse või mitte.

Kas teid kui veel hiljutist riigikohtu esimeest ei riivanud need Rait Maruste sõnad Postimehes, et otsusest kumab «nõukogude-prokuratuurlik karistuslikkus»?

See oli tema emotsioon – kui mõistetakse inimesed süüdi, siis ka karistatakse.

Endise riigikohtu esimehena võin öelda, et riigikohtunikud teevad oma otsused sõltumata ajakirjanduslikust survest, poliitilistest ambitsioonidest ja sõltumata ka ühiskonna õiglustundest. Nad on sõltumatud. Ma ei tea ühtegi kaasust või juhtumit, kus võiks kahtlustada riigikohtunikke, et nad on kuidagi sätitud või väänatud.

See on nende siseveendumus – see võib olla ka ekslik, aga see on nende oma. Ning ühiskonnas on nii kokku lepitud, et riigikohus on kõrgeim kohus.

Rait Maruste sõnastus, «prokuratuurlik», oli väga peenelt valitud. Mina saan sellest aru nii, et tema peab silmas, et riigikohtu kriminaalkolleegium tegi prokuratuurile meelepärase otsuse.

Ent isegi kui jutt käib sellest, et riigikohus tegi oma otsuse n-ö prokuratuuri käepikendusena või midagi taolist – selle aja jooksul, mil olin riigikohtu esimees, on ju inimesi ära kuulatud avalikul istungil, on kuulatud erinevatel nõupidamistel… Aga kunagi pole minu ja julgen ka öelda, et ühegi teise riigikohtuniku suhtes olnud seda, et tehke niimoodi, teeme nüüd mingi kokkuleppe vms. Eestis ei eksisteeri niisugust asja.

Lugesin Müürilehe juhtkirjast, et «oleme ühiskondlikult kokku leppinud, et sotsiaaltöötajad, kultuuriinimesed ja muud pehmod ei vääri oma töö eest võrdväärset tasu ärimeeste ja poliitikutega». Kas see on tõesti nii?

Kui rääkida eri elualade esindajate, ärimeeste ja poliitikute palkadest, siis minu arvates palk või tasu tehtud töö eest peab garanteerima väärika elu. Aga kui jutt on sellest Neivelti 1000-eurosest miinimumpalgast, siis sellega on samamoodi nagu Ansipi viie rikkama riigiga. Seda ei saa võtta nii, et kehtestame jõuga. See on eesmärgipüstitus. Eesmärke võib ju kritiseerida või neid pilada, ent kui neid ei püstitata, ei ole võimalik ka ühiskondlikku mõtlemist kuhugi suunata.

Kui sa tahad tegeleda kaunite kunstidega, siis pead arvestama, et kaunite kunstide tipud teenivad väga hästi. Aga väga paljud loovad kunsti ka vaeva, viletsuse ja näljaga. Kui seda ei tehta noorele inimesele selgeks, siis ta võib tõsiselt pettuda.

Ei maksa loota, et ainult diplom kellelegi leiva lauale toob. See on illusioon, midagi ei ole teha.

Kaua võimul püsinud Reformierakond sai vahepeal lööke ja tundus, et on kustumas. Nüüd aga oli kevadel valimistel taas esimene. Kuidas see küll õnnestub?

foto: tairo lutter

intervjuu

Huvitav, et prokuratuur ise ei ole nii märgilist otsust avalikult kommenteerida tahtnud?

Nad ei ole suurt midagi öelnud, eks seal seisab analüüsi veel piisavalt ees. Ega prokuratuuri pudipõll ka puhas ole. Kui Igor Gräzin võttis sõna, et kui pikalt on kõik toimunud, siis ega kohtumenetlus ei olnud ju pikk. Selle mahu kohta mingit ülemäärast venitamist ei olnud. ajakirjandus pööranud lubamatult palju tähelepanu sellele menetlusele algstaadiumis ja lubamatult vähe, kas materjali mahu tõttu või muul põhjusel, kohtumenetlusele endale. Sellepärast, et kui lugeda kõiki artikleid, mida Eesti Ekspressis või mujal avaldati, siis see oli selge PR-poliitika, millega valmistati ette avalikkuse arusaamist õiglusest.

Selline menetluse pikkus ei ole ühele demokraatlikule õigusriigile

Ma ei tea ühtegi kaasust või juhtumit, kus võiks kahtlustada riigikohtunikke, et nad on kuidagi sätitud või väänatud.

Millega maadevahetuse otsus ajalukku jääb? Sellega, et tuntud inimesed mõisteti süüdi kuidagi kahtlaselt kogutud tõendite alusel, või ikkagi teetähisena korruptsioonivastases võitluses?

Nii ja naa. Igaüks saab sellest otsusest võtta selle, mida tahab. Kindlasti võib see olla ka signaal, et riigikohus võttis selge hoiaku: pistise andmine-võtmine, ka altkäemaks, korruptiivsed teod ei ole Eestis lubatavad. Tõendite jne asjus aga on avalikku diskussiooni väga raske arendada, sest siin on vaja erialateadmisi. Vaieldamatult tuleks siin justiitsministeeriumi, prokuratuuri, teiste õigusasutuste ja parlamendi vahel suurem selgus luua. Ei saa olla nii, et kord on [tõendid] kasutatavad ja kord ei ole.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 14. JUULI 2014

Badass Yuki OPEN YOUR EYES TO THE LANDMASS (Porridge Bullet)

Saades eurooplaseks Hall on värvidest üks ilusamaid ja Badass Yuki uus plaat on just seda tooni. Halli peetakse ka tehnokraatia ja totalitarismi värviks, see on sellise töö värv, mis toimub monotoonselt ja eriliste ekstsessideta, kuid siiski kõikehõlmava järjepidevusega. Muidugi sisaldub hallis üksjagu fataalsust.

Sellist juttu kõlbab rääkida ka «OPEN YOUR EYES TO THE LANDMASSi» puhul. Juba neis suurtes tähtedes on midagi fataalset, see on

tähtede mass. Väljend, mis tekitab tektoonilisi unelusi, kujutluspilte maakoorest ja selle pragudest. Loos «America» laulabki Badass Yuki frontman Mart Avi selliste sõnadega loo refräänilaadset asja. Kui Badass Yuki 2011. aastal ilmunud debüüt libistas end eelkõige 1990ndate alguse Madchesteri päikeselise psühhedeelia küljes, vahetab nüüdne teos päikselisuse, nagu juba mainitud, korralikult halli vastu välja.

Lana Del Ray Ultraviolence (Lana Del Ray)

Valemälu muusika Lana Del Ray teine plaat ongi, nagu pealkiri ütleb, ultravägivaldne plaat, aga vägivaldne oma suures stiliseeritud dramaatikas. Üheks Lana inspiratsiooniallikaks on märgitud film noir ning «Ultraviolence» meenutabki üht filmi. Filmi, mis ei pruugi kunagi olla tehtud, 1960ndate mustvalget filmi, mille tegevus toi-

mub öisel ajal kuskil valges Malibu villas, mille paar valgustatud akent paistavad Vaiksele ookeanile, ja võib arvata, et selles majas toimub midagi kahtlast. Black Keysi mees Dan Auerbach on produtsenditoolil teinud head tööd ja keeranud kajanuppe sellisel viisil, et Lara valemälu tundub täiesti autentsena.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

EKSKLUSIIVNE PLAAT. Badass Yuki uut plaati toodeti vaid vinüülil ning sedagi kõigest sada eksemplari.

Badass Yuki teeb, mida tahab intervjuu janar ala toimetaja

B

adass Yuki on hetkel Eesti parim bänd. Neis on avarat pilku. Neis on seda, mida paljudes teistes tänapäeva bändides ei ole – karakterit ja karismat. Kui selliseid bände oleks maailmas rohkem, tekiks ilmselt vajadus taastada legendaarne briti muusikaväljaanne Melody Maker. Küsisime just uue plaadi «OPEN YOUR EYES TO THE LANDMASS» välja andnud bändilt mõned küsimused.

Muide, see plaat ilmus ainult vinüülina ja tiraažis sada eksemplari. Võib-olla seda poest enam ei saagi. Alguses vestlesime nende laulja Mart Aviga. Hiljem liitusid veel kitarrist Paul Sild ja trummar Aigar Vals.

Milline on Badass Yuki mission statement siin elus?

Mart Avi: Badass Yuki teeb, mida tahab.

Miks plaadi tiraaž on nii väike?

Mart Avi: See oli plaadifirma otsus. Eesti tingimustes võiks seda ehk pigem optimaalseks

Badass Yuki sinises valguses – selline näeb välja eesti popmuusika tulevik. foto: marko pütsep

kui eksklusiivseks koguseks pidada.

muutuvad ka kontserdigraafikud tihedamaks. Kuidas teiega on? Meeldib teile üldse esineda?

Siit edasi küsimus, miks ainult vinüülil ja kas mingisugustel muudel formaatidel ka asi ilmub?

Mart Avi: Kellele meeldib, kellel on närvid läbi! Tõsi, sel poolaastal oleme seoses plaadi ilmumisega tavapärasest rohkem kontserte andnud.

Mart Avi: Lähitulevikus võib loota, et album jõuab ka andmepilve ning mikrokiipidele.

Kuidas nii läks, et plaadi nimi kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega?

Mart Avi: Ega sellise magnituudi ja ulatusega nimi kuskile magamistuppa või tikutopsi ju sugugi ei mahu. Kui hapnikku vajaka, võib ka lihtsalt «LANDMASS» öelda/kirjutada.

Tavaliselt, kui plaadid ilmuvad,

Mis peale Badass Yuki plaadi veel hetkel muusikamaailmas huvitavat toimub?

Mart Avi: Uuest muusikast otsin ideaalpoppi ja veidrikke.

Olemuselt ehk juba möödunud aegadesse kuuluv bändiformaat elab üle raskeid aegu. On jõuke, kes ootavad valget laeva – uue lipukandja saabumist. On konformistlikke mugandujaid. On

dissidente, kes klopsivad kõikjal saadaval oleva informatsiooni põhjal kokku aegadeüleseid vinjette, mis õigupoolest kuhugi ei kuulugi. Kokkuvõttes – ülbeid ja lahedaid bände on alati liiga vähe!

Paul Sild: Viimased paar aastat olen põhiliselt keskendunud värsketele plaatidele. Meeldiv on avastada asju noise’i, drone’i ja ambient’i maailmades ning tõdeda, et ka žanrites, kus on lihtne asju kergekäeliselt ja läbimõtlemata teha, suudetakse veel uuenduslikult mõelda.

Aigar Vals: Kullaaugu talu festival!

Kui ajamasin oleks, siis kas külastaks minevikku – millist aega, perioodi, kohta – või tulevikku?

Mart Avi: Suunduksin tulevikku, mis oleks võimalikult vaba mineviku varjudest. Näiteks aastasse 800 000. Tahaks kuulda uuesti formuleeritud vastuseid inimkonna suurtele küsimustele, tahaks näha, mida see aeg toodab ja tarbib. Lootes, et ei leia eest surnud maailma.

Paul Sild: Läheksin 150 aasta kaugusesse tulevikku, mil peaks olema selge, kas maailm on küberpunk, sümbioos looduse ja valgustunud inimese vahel või kolmas, jube variant.

Aigar Vals: Sooviksin rännata minevikku, eemale digitaalsest maailmast.

POSTIMEES, 14. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Üle 30 aasta kokku tulnud Monty Pythoni etendus on segu vanast ja uuest. Fotol 71-aastased seksikad vanamehed Michael Palin ja Eric Idle.

fotod: theconsultingdetectivesblog.com

VIIMANE TÄRINGUVISE. Monty Pythoni uut ja viimast lavastust «Üks läinud, viis veel» näeb Eestis vaid ühel korral ja sedagi kinos.

Mitte keegi ei oodanud Monty Pythonit lavale stuart sweeney ajakirjanik, London

«Monty Python Live (mostly)» 20. juulil kell 21.00 Tartu kinos Ekraan Tallinna kinos Coca-Cola Plaza Praegune Monty Python: John Cleese, Terry Gilliam, Eric Idle, Terry Jones ja Michael Palin

K

õige vähem uskusid taas lavale jõudmisesse Püütonid ise, sest viimased 25 aastat on nad kinnitanud, et ei esine enam kunagi koos. Aga kulukate lahutuste ja kohtuasjade tõttu, millele lisandub Eric Idle’i väsimatu energia, on üliandekas grupp taas ühinenud. Nad vannuvad, et pärast seda on kõik, viimne täringuvise, lõpp, finito, lavalt lahkumine, viimane hüvastijätt, aitab. Põhjuseks pole pensioniiga, vaid neil kõigil on oma filmid, raamatud ja telesarjad, millega edasi töötada.

Monty Pythoni uus lavastus «Üks läinud, viis veel» on neile üle 30 aasta esimene, kusjuures Suurbritannias lavalaudadele astumisest on möödas pea 40 aastat. Kõik algas ühe etendusega Londoni O2 Arenal, mille 15 000 piletit müüdi välja vähem kui minutiga, laienes siis

viieks sõuks, mille kohad osteti tunniga, kuni lõpuks nõustusid mehed esinema kümme korda.

Agentuurid üle maailma tahtsid lavastusõigusi endale, aga Michael Palin pani sellele plaanile jala ette. Muide, Terry Gilliam amputeeris Pythoni kaubamärgiks saanud Cupido jala Agnolo Bronzino 16. sajandi meistriteoselt «Veenuse ja Cupido allegooria».

Selleks et mustmiljoneid fänne rõõmustada ja muidugi veel rohkem raha teenida, jõuab viimane etendus 20. juulil otseülekandes 1500 kinoekraanile 39 riigis, muuhulgas ka Tartus ja Tallinnas. Pressikonverentsil selgitas Eric Idle, et uus lavastus kasutab vanu materjale telesaadetest ja filmidest, kuid on pakendatud suuremahulise muusikalina koos laulude, tantsu ja ilusate noorte inimestega, et «heastada kortsus vanureid, kes esitavad vanu sketše».

Kuigi Monty Pythoni eelkäi-

Kindlustusfirma peaks maksma vaid siis, kui sussid viskaks püsti lausa kaks Püütonit, kuna ühe õnnetuse korral saaks etenduse muuta austusavalduseks lahkunule.

John Cleese ümbritsetuna kaunitest naistest.

jateks olid mitmed raadio- ja telesaated, algatas revolutsiooni anarhiline ja sürreaalne aastatel 1969–1974 eetris olnud «Monty Pythoni lendav tsirkus», mis oli minusugustele õpilastele kohustuslik vaatamine.

Pentsikule huumorile lisaks panid vihjed kuulsatele artistidele ja filosoofidele, kellest me küll palju ei teadnud, aga vähemalt olime kuulnud, meid end targana tundma ning paljuski võimuvastane sisu sobis hästi meeleavalduste ja new age’i aja vaimuga. Kujutage ette mu õudust, kui kolisin 1970. aastal ülikooli pärast Kesk-Inglismaale ning istusin kõrgete ootustega teleka ette, ainult selleks, et avastada, et kohalik BBC ei näidanud Monty Pythonit. Python oli eetris ajal, mil regionaalne BBC võis otsustada mõne saate asendamise hämmastavalt igava kohaliku toodanguga.

Ilmselt leiti, et Monty Python on provintsipubliku jaoks

liialt solvav ja veider. Või olid Terry Gilliami peenelt nilbed animatsioonid kohaliku BBC memmekatele liig.

Monty Pythoni kontseptsiooni mõju on olnud mõõtmatu. On huvitav märkida, et raamatu «Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas» autor Douglas Adams kaaskirjutas ühe viimase hooaja sketši ning ka tema võrratu ulmekomöödia on laenanud Püütonitelt oma ebaloogilisuse ning anarhia ja sürrealismi abil muundatud igapäevastseenid.

Adamsi kaasamine on indikaator, et Monty Pythoni meeskond jõudis oma telerännaku lõppu. Isegi külaliskirjutajatega jagus materjali varasema 13 saate asemel vaid kuueks ning ükski neist ei olnud nii meeldejääv kui varasemad. Kolmanda hooaja järel lahkunud John Cleese tahtis seda teha tegelikult juba pärast teist ning ehk see oligi surmahoop Monty Pythonile televisioonis.

Pealkiri «Üks läinud, viis veel» viitab Graham Chapmanile, kes suri 1989. aastal 48-aastasena vähki. Kuigi Chapman on nimetatud kaaskirjutajaks, ütles Cleese: «Chapman võis küll idee mootoriruumi tuua, kuid ta ei suutnud kunagi olla mootor.»

Siiski nõustuvad Cleese ja teised, et Chapman oli seltskonna parim näitleja, mida tõestavad tema peaosad kahes Monty Pythoni filmis. Etenduses kasutatakse ka kaadreid Chapmanist.

Püütonitelt küsiti, kuidas nad kavatsevad treenida kümneks etenduseks, mis nõuavad kiiret kostüümivahetust ja meigivärskendust. Idle, kellel seljataga korralik muusikateatrikogemus «Spamaloti» aegadest, tegeleb kõndimise ja mägironimisega, et kindlustada muusikaliks vajalik sitkus ja vorm, kuid teised polnud end ette valmistanud – saavad nad üldse hakkama?

Probleemne oli kuluka uuslavastuse kindlustamine juhuks, kui üks viiest 70. eluaastases näitlejast surema peaks.

Soovitatud lahenduse korral peaks kindlustusfirma maksma vaid siis, kui sussid viskaks püsti lausa kaks Püütonit, kuna ühe õnnetuse korral saaks etenduse muuta austusavalduseks lahkunule.

Mina soovin neile kõigile veel palju loomingulisi aastaid – Monty Python ja järgnevad sooloprojektid on ülemaailmsesse lustlikkusse andnud tohutu panuse.

14 || SPORT || POSTIMEES, 14. JUULI 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Brasiilias toimunud MMil nägime võõrustajate hävingut, senise valitseja Hispaania troonilt tõukamist, hammustavat jalgpallurit ning palju muud.

Mis jääb meenutama lõppen Brasiilia katastroof LeBron tegi õige otsuse iseenda ja oma pere jaoks, sest kodu on koht, kus on sinu süda.

madis kalvet reporter

Dwayne Wade õigustas LeBron Jamesi klubivahetust.

KORVPALL

Pau Gasol siirdus Los Angeles Lakersist Chicago Bullsi 34-aastane Pau Gasol kinnitas levima hakanud kuulujutte ja teatas Twitteris, et hakkab uuest hooajast mängima Chicago Bullsi meeskonnas. «See ei ole olnud kerge. Pärast pikaajalist kaalumist olen otsustanud, et jätkan oma karjääri Chicago Bullsis. Ootan huviga seda uut peatükki oma elus,» kirjutas Gasol Twitteris. Kahel korral Lakersi ridades NBA meistriks tulnud Gasol mängis Los Angelese meeskonnas aastast 2008.

KERGEJÕUSTIK

Nurme püstitas 3000 meetri jooksus uue Eesti rekordi Tiidrek Nurme püstitas Iirimaal Mortonis peetud kergejõustikuvõistlustel uue Eesti rekordi ajaga 7.48,24. «Hoidsin terve distantsi tugeva Mehhiko jooksja Juan Luis Barriose järele.

Keskendusin eelkõige sellele, et hoiaksin ennast tema selja taga nii kaua kui võimalik,» kirjutas Nurme oma kodulehel. Senine rekord kuulus 1981. aastast Toomas Turbi nimele ja oli 0,70 sekundit kehvem. Nurme sai tänase tulemusega Mortonis kolmanda koha, teda edestasid mehhiklane Juan Luis Barrios (7.44,21) ja ameeriklane Trevor Dunbar (7.45,09).

71

väravat

on Klose löönud koondise eest oma karjääri jooksul.

maailmameistrivõistlused jalgpallis

J

algpalli MMid pakuvad maailmas alati kõneainet ja eredaimad seigad jäävad meelde aastakümneteks. Postimees heitis pilgu Brasiilias toimunule ning tõi esile huvitavamad faktid ja juhtumised, mis võiksid tänavust MMi meenutama jääda.

1:7 kaotus on jalgpalli MM-finaalturniiril ülimalt harv. Veel uskumatum tundub selline skoor juhul, kui vastamisi on MMide ajaloo kaks kõige edukamat koondist ehk Brasiilia ja Saksamaa.

Kodumaal kohutava alanduse üle elama pidanud brasiillased hakkasid seda poolfinaali matši toimumispaiga järgi nimetama Mineiraçoks.

Lisaks tehti sellega rekordite raamatutes mitmeid uuendusi. Sakslastel kulus viie värava löömiseks 29 minutit. Seda pole MMil enne suutnud ükski teine meeskond. Ükski tiim ei olnud varem MMi poolfinaalis seitset väravat löönud. Samuti oli tippmark kuueväravaline võit poolfinaalis. Jne. Päris välk selgest taevast see vast kõigi jaoks ei olnud, sest üle maailma oli kaheksa inimest, kes olid kihlveokontorites sellise skoori peale panustanud.

Valitseja kollaps 2008. ja 2012. aastal Euroopa meistriks kroonitud ja neli aastat tagasi MM-tiitli võitnud Hispaania koondis sõitis ühe suurfavoriidina ka Lõuna-Ameerikasse, kuid neljanda järjestikuse tiitli nimel nende kuldne põlvkond enam heidelda ei suutnud. Nende jaoks sai kojusõit selgeks juba kahe mänguga.

Samas on eurooplastest maailmameistrite häving viimastel MMidel saanud juba tavaks. 1998. aastal tiitli võitnud Prantsusmaa piirdus neli aastat hiljem alagrupiturniiriga. 2006. aastal võidutsenud Itaaliat tabas 2010. aastal samasugune saatus. Nüüd juhtus siis kõik see Hispaaniaga.

Suareze hammustus Skandaalid on ikka inimestele huvi pakkunud.

Kui näiteks 1986. aasta MMist meenutatakse siiani, kuidas Diego Maradona lõi inglastega mängides käega värava, siis tänavuse finaalturniiri kõige skandaalsemaks meheks kerkis Uruguay staar Luis Suarez, kes hammustas itaallast Giorgio Chiellinit õlast. Suarez peab puremise eest kandma nüüd neljakuulist mängukeeldu, kuid kodumaal on ta endiselt rahvuskangelane.

Rekordimees Klose

TENNIS

Kanepi võitis Prantsusmaal ITFi turniiri Eesti naiste tennise esireket Kaia Kanepi (WTA 66., pildil) kohtus üleeile Biarritzi 100 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri finaalis brasiillanna Teliana Pereiraga (102.), kelle alistas seisuga 6:2 ja 6:4. Pea poolteist tundi kestnud kohtumises lõi Kanepi kolm ässa ja murdis viis vastase servigeimi. Pareira lõi ühe ässa ja murdis Kanepi kaks pallingugeimi.

JALGPALL

Levadia võitis Narva Transi Üleeilses jalgpalli meistriliiga mängus purustas Tallinna Levadia Narva Transi seisuga 7:0.

Levadia läks kohtumist juhtima juba 10. mänguminutil, kui värava lõi Omar Elhussieny.

Neli minutit hiljem lõi Elhussieny ka teise värava. 54. mänguminutil lõi Levadia järgmise tabamuse Igor Subbotin. 63. minutil kostitas Transi mehi väravaga Jan Penic. 69. ja 85. minutil skooris Levadia poolt Toni Tipuric. 82. minutil sai jala valgeks Ingemar Teever.

Heitjate seeriavõistlusel võidutses odaviskes Laanmäe Üleeile toimunud heitjate seeriavõistluste kolmandal etapil oli üks põnevamaid vastasseise meeste odaviskes, mille võitis Tanel Laanmäe. Laanmäe võitis tulemusega 78.20 meetrit, teise koha sai Magnus Kirt (78.11) ja kolmas oli Risto Mätas (77.81).

Eesti sõitja tuli motokrossi Euroopa meistriks Eesti meeskonda Sahkar KTM Racing kuuluv belglane Jago Geerts tuli eile Soomes Hyvinkääl motokrossis klassis EMX85 Euroopa meistriks. Teisele kohale sõitis end Roan van de Moosdijk (Holland) ning Soome publiku suureks kurvastuseks langes liidrikohalt kolmandaks Kim Savaste.

Brasiiliat poolfinaalis tabanud kollapsi järel valas pisaraid terve riik. Kaotuse ühe

Valge vaht väljakul hoiab mehed ohjes Lisaks väravajoonetehnoloogiale oli tänavusel MMil kohtunikel veel üks uus abimees – karistuslöökide ajal kasutati väljakule lastavat spreivahtu, millega märgiti ära müüri asukoht ning löögi sooritamise koht.

Spreivahu looja Heine Allegmagne väitis Suurbritannia mee-

diakanalile ITV antud intervjuus, et juba uuel hooajal võetakse spreivaht kasutusele ka Euroopa klubijalgpalli kõige kõrgemal tasemel ehk Meistrite liigas. Seega saab tulevikus tõenäoliselt meenutada, et ülemaailmselt tutvustati seda muudatust just Brasiilia MMil.

Maailma absoluutsete tippründajatega võrreldes küllaltki tagasihoidliku klubikarjääriga 36-aastane Saksamaa koondise pikaaegne esiründaja Miroslav Klose tõusis Brasiilias MMide kõigi aegade suurimaks väravakütiks.

Enne MMi Saksamaa koondise kõigi aegade suurimaks väravakütiks kerkinud Klose tõusis Brasiilia legendi Ronaldo kõrvale finaalturniiride esikohta jagama alagrupis Ghana vastu löödud väravaga. Absoluutseks rekordimeheks kerkis ta aga poolfinaalis Brasiiliaga, kui sai kirja oma 16. MM-tabamuse.

Tehnoloogia värav 2010. aasta MMi järel rääkisid kõik, kuidas jäi lugemata Frank Lampardi värav kohtumises Saksamaaga. Neli aastat hiljem oli kulutatud hulgaliselt raha, et selliseid eksimusi vältida. Igale MMstaadionile (mängiti 12 areenil) seati sisse 190 000 eurot maksev väravajoonetehnoloogia, mille kasutamine ühes matšis maksab lisaks 3000 eurot. Lõpuks läks seda vaja ühel korral – kohtumises, milles Prantsusmaa võitis Hondurase 3:0.

Jalgpallimaailm ootab Madridi Reali vastust madis kalvet madis.kalvet@postimees.ee

Jalgpalli MM-finaalturniir on selleks korraks läbi ja maailma parimad mängijad jagavad järgmise tiitli välja nelja aasta pärast. Nüüd pööratakse aga taas pilgud klubijalgpalli poole, kus suured tiimid jahivad usinasti endale nimekaid täiendusi.

Loomulikult on kõrges hinnas MMil säranud mängumehed.

Seni on tänavu suvel kõige kõlavama täiendusega hakkama saanud FC Barcelona, kes hankis FC Liverpoolist 94 miljoni euro eest endale vastuolulise ründestaari Luis Suareze.

Enne MMil aset leidnud hammustamisskandaali olid laialt levinud spekulatsioonid, et Suarez siirdub hoopis Madridi Reali, kuid pärast Giorgio Chiellini puremist leidis Uruguay koondise ründaja hoopis tee Katalooniasse.

Pärast ebaõnnestunud hooaega on Barcelona olnud üleminekuturul väga aktiivne ja lisaks Suarezele on meeskonnaga juba liitunud Ivan Rakitic, Claudio Bravo ja Marc-Andre ter Stegen. Senistest põhimängijatest on aga rahaks tehtud Cesc Fabregas (Londoni Chelsea) ja Alexis Sanchez (Londoni Arsenal). Hispaaniast tulnud

teadete kohaselt on muudatusi tulemas veelgi.

Loomulikult ei kavatse katalaanide suurim rivaal Madridi Real kõike seda lihtsalt kõrvalt jälgida ja tõenäoliselt võib uudiseid kuulda ka Madridist. Kui tänavune Meistrite liiga võitja soovib Barcelona suurtehingu üle lüüa, siis praeguse seisuga tuleks kõne alla vaid üks mängija.

Loomulikult on selleks meheks

See on väga meelitav, et Madridi Reali sugune klubi tunneb minu vastu huvi.

Kolumbia koondise ründav poolkaitsja James Rodriguez

AS Monaco ridadesse kuuluv Kolumbia koondise 23-aastane ründav poolkaitsja James Rodriguez, kes lõi MMil viie kohtumisega kuus väravat.

Vaadates Hispaania meedias toimuvat, on hakatud võimaliku ülemineku tarbeks juba soodsat pinnast ette valmistama. «Madridi Realis mängimine oleks minu jaoks unistuse täitumine, kuid ma austan oma praegust klubi, kellel on sellistes asjades kõige kaalukam sõna,» rääkis Rodriguez viimati Reali siseeluga hästi kursis olevale ajalehele Marca. «See on väga meelitav, et Madridi Reali sugune klubi

POSTIMEES, 14. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

nud finaalturniiri?

Rahamaiad aafriklased Kolm miljonit dollarit ja loomulikult sularahas! Sellise nõudmise esitasid Ghana koondislased MMil osalemise eest oma valitsusele.

«Mängijad nõudsid kindlalt sularaha. Vastava summa kokku saamine oli valitsuse ülesanne ning lisaks organiseeriti ka tšarterlend, et raha jõuaks Brasiiliasse,» meenutas Ghana spordiministri asetäitja Joseph Yamin juhtunut BBC Sporti veergudel.

Kameruni koondise mängijad ähvardasid MMi eel aga streigiga ja keeldusid esialgu Brasiiliasse lendamast, kui neile ei maksta soovitud boonussummasid. Lõpuks nende lennuk siiski startis, kuid finaalturniir lõppes neile kiirelt kolme kaotusega. Seega püsib osa traditsioone endiselt elujõulisena.

Hollandi koondise ründestaar Arjen Robben (keskel) sai koos kaaslastega pronksimängus veidike lohufoto: ap/scanpix tust, kui Brasiilia suudeti üle mängida 3:0.

Brasiilia järjekordne häving ja Hollandi rekord madis kalvet madis.kalvet@postimees.ee

Väravavahid ja ründav jalgpall sümbolina nähti seejärel ka kaitsjat David Luizi.

Uue superstaari sünd?

Viimastel aastatel on maailma parima jalgpalluri valimisel kaalutud Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo vahel. Seni on arvatud, et neile võivad selles vallas peagi hakata konkurentsi pakkuma eelkõige Neymar ja Gareth Bale või pureja kuulsusega Luis Suarez. Brasiilias kerkis jalgpallimaailma eredaimate tähtede sekka 23-aastane kolumbialane James Rodriguez, kelle tegemisi hoitakse edaspidi kindlasti teravdatud tähelepanu all.

foto: reuters/scanpix

Van Gaali imetrikk Mängujärgseid penaltiseeriaid peetakse jalgpallimängus psühholoogiliselt kõige raskemaks ja seda nimetatakse seetõttu tihti loteriiks. Hollandi koondise juhendaja Louis van Gaal (pildil) tõestas aga, et loteriist on asi kaugel, kui enesekindel vastane suudetakse ühe vahetusega verest välja lüüa.

Van Gaal lõi veerandfinaalis Costa Ricaga vastased rütmist välja, kui saatis lisaaja esimesel üleminutil väljakule varuväravavahi Tim Kruli. Mitte just kõige parema penaltitõrjujana teatud Kruli vastu mängimiseks ei olnud costaricalased aga valmis ja nii tõrjus hollandlane kaks vastaste penaltit ja viis Hollandi poolfinaali.

Jalgpallis kipub ikka olema nii, et tunnustuse saavad endale ründestaarid ja ülejäänute osaks jääb koos nendega rõõmustamine.

Lõppenud MM oli aga väravavahtide turniir, kus maailma vaimustasid nii Tim Howard (pildil), Guillermo Ochoa, Claudio Bravo, Thibaut Courtois, David Ospina, Jasper Cillessen kui ka Vincent Enyeama. Vaatamata suurepärastele esitustele ei pääsenud ükski neist MMi kolme parima puuriluku sekka, kuhu valiti sel korral hoopis Manuel Neuer, Keylor Navas ja Sergio Romero.

Väravavahtide säramise kõrval oleme näinud ka ründava ja väravaterohke jalgpalli võidukäiku, mida on vürtsitanud põnevad taktikalised lahendused ja asetused väljakul. Enne finaali lahutas tänavust finaalturniiri MMide absoluutsest väravarekordist (1998. aastal löödi rekordilised 171 väravat) vaid üks tabamus.

Barcelonale ja Suarezele tunneb minu vastu huvi. See oleks unistuste täitumine, kui liituksin oma unelmate klubiga. Real on mulle alati meeldinud. Olen korra käinud Santiago Bernabeul ja see oli imeline. Ütlesin siis endale, et tahan siin ühel päeval mängida.»

Lisaks jõudis Kolumbia koondise staar rääkida, et Cristiano Ronaldoga koos mängimine oleks privileeg ja portugallane vääris igati eelmise aasta maailma parima mängija tiitlit. Lisaks sobiks Rodrigueze arvates Reali teine suvine suur sihtmärk Toni Kroos ideaalselt Madridi meeskonda.

Hispaania ja Saksamaa meedia

teatel on Kroosi liitumine Realiga juba otsustatud – Bayern saab poolkaitsja eest 30 miljonit ning sakslane allkirjastab viie aasta pikkuse lepingu.

Eelmisel nädalal teatas Marca, et Real on astunud juba samme kolumbialase palkamiseks ja selleks tuleks neil esmalt rahaks teha Angel Di Maria ja Alvaro Morata. Viimane on juba teel Torino Juventusesse ning võtmeküsimuseks ongi siinkohal Di Maria. Hispaaniast tulnud teadete kohaselt on PSG valmis argentiinlase eest maksma 60 miljonit eurot ja seejärel olekski Realil võimalik kokku saada Monaco küsitav 75 mil-

jonit eurot. Mäletatavasti müüs Madridi klubi mullu Mesut Özili, et teha algrivistuses Gareth Bale’i jaoks ruumi.

Ruumi peab juttude järgi tegema hakkama ka Karim Benzema, kelle koha peaks üle võtma Radamel Falcao. Ajalehe AS teatel saab praegu AS Monaco ridadesse kuuluv kolumbialane endale ka Benzema särginumbri 9. Samas pole aga nendes kuulujuttudes midagi üllatavat, kuna juba eelmisel suvel teatas Hispaania meedia, et Falcao karjäär Monacos jääbki vaid ühe aasta pikkuseks, sest eelkokkulepped Realiga on juba tehtud.

Brasiilia jalgpallikoondise šokeeritud poolehoidjate pisarad ei olnud teisipäeva õhtust jõudnud veel kuivadagi, kui koduse finaalturniiri pronksikohtumises saadi lõpetuseks korralik keretäis ka Hollandi käest. Hollandlaste 3:0 võit tähendas, et brasiillased lõpetasid kodukamaral kahe järjestikuse alandava kaotusega – oma väravast tuli välja võtta kokku kümme palli.

«Kui teisipäevane kaotus tähendas Brasiilia jaoks nende MM-unistuse brutaalset lõppu, siis laupäeval peeti juba matuseid,» võttis The Telegraph brasiillaste finaalturniiri tabavalt kokku.

Brasiilia jalgpalli jaoks tähendas pronksimängus saadud kaotust taas järjekordset negatiivset rekordit. Tegemist oli nende jaoks esimese korraga pärast kauget 1940. aastat, kui koduväljakul on saadud järjest kaks kaotust.

«See on frustreeriv. Me ei väärinud MMile sellist lõppu, kuid kahjuks selline on jalgpall,» sõnas koondise kapten Thiago Silva Reutersile. «Ma vabandan brasiillaste ees. Fännid toetasid meid 1:7 kaotus-

mängus Saksamaaga ja ka pronksimängus. Lõpus vilistati meid juba välja, kuid see on normaalne. Ka neil on tunded. Kokkuvõttes on see kõigile raske.»

Kui Hollandi koondise peatreener Louis van Gaal teatas enne pronksimängu, et tegemist on mõttetu kohtumisega, mille pidamise võiks FIFA ära lõpetada, siis 3:0 võit tõi lõppkokkuvõttes vähemalt naeratuse hollandlaste nägudele.

«Unistasin MM-tiitlist ja olime selle võitmiseks ka võimelised. See oli Hollandi koondise peatreenerina viimane kohtumine ja meil õnnestus see lõpetada medalivõiduga,» oli nüüd Manchester Unitedi tüüri juurde asuv van Gaal fifa.com-iga vesteldes rahul.

«Arvan, et kokkuvõttes võime hinnata turniiri kordaläinuks. Lõime seitsme kohtumisega 15 väravat ja lasime enda-

Jalgpalli MM PRONKSIMÄNG

Brasiilia – Holland 0:3 (0:2) Väravad: 3. pen. Robin van Persie, 17. Daley Blind, 90+1. Georginio Wijnaldum

le lüüa vaid neli, millest kaks tulid penaltitest.»

Pronksimängus penaltist kohtumise skoori avanud Robin van Persie jaoks oli see kolme MMi peale kokku nüüd kuues värav. Selle näitajaga tõusis ta nüüd praeguste koondisekaaslaste Arjen Robbeni ja Wesley Sneijderi kõrvale. Kuus MM-väravat on hollandlastest kirjas varasemast veel Dennis Bergkampil ja Rob Rensenbrinkil. Tulpide maa läbi aegade edukaim on selles vallas 1974. ja 1978. aasta MMide staar Johnny Rep. Hollandi koondise jaoks oli tänavune pronks MMidelt neljas medal. Varasemast oli neil ette näidata kolm hõbedat (1974, 1978 ja 2010). Nendest koondistest, kes ei ole seni maailmameistriks tulnud, on hollandlastel medaleid loomulikult kõige rohkem. Selles arvestuses on nende lähim jälitaja Rootsi ühe hõbeda ja kahe pronksiga.

Medalite koguarvult on Hollandist rohkem autasusid vaid Saksamaal, Brasiilial, Itaalial ja Argentinal. Samuti neli MM-medalit on 1998. aasta tiitlivõitjal Prantsusmaal. Seega on ajapikku aina enam kinnistumas hollandlastele kaela riputatud «igavese teise» tiitel.

16 || SPORT || POSTIMEES, 14. JUULI 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

MEDALISÄRA. Luzerni MK-etapil tegid Kaspar Taimsoo, Kaur Kuslap, Allar Raja ja Sten-Erik Anderson elu parima sõidu, tasuks 2. koht.

Nibali loovutas liidrisärgi

Neljapaat sai lõpuks hoo sisse

RATTASPORT. Tour de

jaan martinson

spordiajakirjanik

Meie paadi parim võistlus. Raudselt. Nüüd ootame põnevusega MMi,» rääkis neljapaadi eessõitja ja liider Kaspar Taimsoo pärast Luzerni MKetappi, kus oldi eelsõitude kiireimad, võideti poolfinaal ja finaalis kaotati vaid Suurbritanniale.

Tegelikult ei pidanuks neljapaat – Taimsoo, Kaur Kuslap, Allar Raja ja Sten-Erik Anderson – Luzernis võistlema, vaid St. Morizis laagris olema. Ent kaks nädalat tagasi Trakais hakkas paat kenasti liikuma, seejärel näitasid mehed Viljandis kahestel võimu ning nii otsustatigi end maailma paremikuga võrrelda.

Eesti koondise peatreener Jaan Tults oli Luzerni võistlust vaadates pisut üllatunud: «Treeningutel polnud mehed nii head, aga täiesti uskumatu, kuidas suudeti kõigis kolmes sõidus maksimaalselt pingutada kuni lõpuni välja. Äravajumist polnud.»

Finaalis, kui hoog sisse saadi, võeti sisse liidrikoht ja hoiti seda 1750 meetri märgini. Siis spurtisid britid, meie mehed jäid ja kaotasid lõpuks poole paadipikkusega.

«Toore jõuga tehti lõpus ära. Meil veel sellist rammu pole, aga tuleb,» selgitas Taimsoo rahuloleval toonil. «Oleme leidnud kõige ökonoomsema ja kiirema liikumisviisi. Pärast stardikiirendust saame tõesti muljetavaldava hoo. Samas on füüsiliselt raske kogu distant-

Kaspar Taimsoo, Kaur Kuslap, Sten-Erik Anderson ja Allar Raja demonstreerivad karjääri kirkaimaid medaleid.

si ühtlaselt maksimaalse tempoga sõuda, sestap ei jätkunud meid seekord ka lõpuspurdiks.»

Rõõmu tegi seegi, et pärast rasket poolfinaali taastuti pühapäevaks kenasti ära. Kõik klappis. «Eks muutused treeningutes – koormuste korrigeerimine ja muud säärased detailid – kannavad vilja,» kinnitas Taimsoo.

Klappis seegi, et Taimsoo toodi pärast pisikest pausi eessõudja kohale tagasi. «Mulle so-

bis, kui Kuslap tempot tegi, aga niipidi tundub hetkel siiski parem,» arvas Taimsoo.

Paatkonna «vanahärra», 31-aastane Allar Raja kiitis nooremat kolleegi igati: «Vana järjestus õigustas end ning meie suure kogemustepagasiga eessõudja oskab väga hästi tunnetada ja reageerida, kui sõit hakkab ära lagunema. Kaur ja Sten tegid vägeva etteaste. Sõidu jooksul tekkis võidujanu.»

Mullusel MMil sai nelja-

paat 5., tänavusel EMil 6. koha.

Kas nüüd on lootus 25. augustil Amsterdamis algaval MMil medali nimel võidelda?

«Olen alati optimistlik,» muigas Taimsoo. «Ent nüüd ka põnevil. Nagu kõik tippsportlased, ei sea meiegi madalamat eesmärki kui medal. Poolteist kuud on veel aega, tööd tuleb palju teha. Luzerni tulemused annavad jõuvahekordadest mingi pildi, kuid õigluse huvides olgu öeldud, et Vene-

Kahepaadi kollaps: alistati vaid Lõuna-Korea Kahepaadil – Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä – ei lähe kohe mitte.

Luzerni MK-etapil oldi sedavõrd kehvad, et kukuti D-finaali, kus osales kaks paatkonda, Eesti ja Korea. Eesti siiski võitis.

Koondise peatreener Jaan Tults nimetab kahepaati Eesti sõudeaja-

loo suurimaks kollapsiks: «Mõlemad mehed on üksikult võttes väga tugevad ja heas vormis, kuid paati liikuma ei saada. Mõneti arusaamatu.

Tehti ka vahetus, toodi Endrekson eessõudjaks, kuid ei midagi.»

Tultsi sõnul on Endrekson ja Jämsä teinud

läbi aegade vaid ühe hea sõidu – 2006. aasta koondise katsevõistlusel –, ent sealtmaalt kulgetakse vaevaliselt.

«Eks mehed ise otsusta, kas minna MMile või mitte. Mina soovitaksin, äkki seekord õnnestub.

Kõige kurvem oleks, kuid nad tippspordiga

lõpparve teeksid.»

Naiste kahepaat – Kaisa Pajusalu ja Mariliis Reinkort – sai C-finaalis 2. koha. Tults ei osanud öelda, kas naised peaksid jätkama kahepaadil või Pajusalu võiks MMil ühest sõita, otsuse peavad tegema sõudjadtreenerid. PM

foto: fred killing

maa ja Ukraina ei osalenud, aga teised rivaalid olid kohal. Kindlustunnet lisab seegi, et oleme ühtne seltskond – sportlased ja treenerid –, koostöö sujub, usk on tugev ning me teame, mida paremaks saamiseks teha.»

Kuni MMini treenib neljapaat kodumaal Pärnus ja Viljandis. «Meie finantsseis pole kiita, seetõttu välislaagrit ei korralda,» tõdes Taimsoo.

«Luzerni võistlusekski võtsime raha varudest.»

Luzerni MK Paarisaeruline neljapaat 1. Suurbritannia

5.50,99,

2. Eesti

+1,38,

3. USA

+3,74,

4. Uus-Meremaa +4,09, 5. Poola

+4,33,

6. Saksamaa

+6,74.

France’i senine liider, Astana meeskonna esisõitja Vincenzo Nibali loovutas velotuuri 9. etapil liidrisärgi, kuid kavatseb selle täna, kui alistada tuleb ränk lõputõus, taas selga saada.

Kui künklikul maastikul toimunud etapil Gerardmerist Mulhouse’i suurem seltskond peagrupist jalga lasi, püsis Astana rahulik ega hakanud rabelema, vaatamata sellele, et põgenike seas oli prantslane Tony Gallopin, kes ohustas Nibali liidrisärki. Gallopin võis ihukatte endale saada päevaks, sest kõrgmägedes temast Nibalile ja teistele ronijatele vastast ei ole.

Jooksikute hulgast ründas omakorda temposõiduspets sakslane Tony Martin, tõmbas pea õlgade vahele, läks oma teed ning võttiski etapivõidu.

Gallopin lõpetas jõrgmises grupis ning nii saab täna, Prantsusmaa rahvuspühal, Bastille’ vallutamise aastapäeval, pedaalida Touri liidrina. Ta edestab Nibalit 1.34.

Tanel Kangert jätkab kokkuvõttes 29. kohal (+9.47). Rein Taaramäe üritas etapi alguses rünnata, kuid ebaõnnestunult ja püsib 149. kohal (+1:12.48).

Laupäeval vaevles Kangert krampide käes. «Esimest korda elus jätsin grupis sõites vahesid sisse,» kirjeldas ta Astana pressiesindaja vahendusel läbielamisi. «Iga pedaalivajutus tõi krampe kätele, jalgadele, kaelale ja isegi selga. Pärast 50 kilomeetrit probleem kadus.»

Krambid võisid olla tingitud sellest, et Kangert kukkus reedesel etapi lõpusirgel, misjärel nägid Astana tiimi füsioterapeudid ja kondiväänajad nägid tema kallal tõsist vaeva. Jaan Martinson

POSTIMEES, 14. JUULI 2014 || KASU || 17

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, KASU@POSTIMEES.EE

KASU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Pildil amatööri torutöö – vaatepilt, mis võtab sõnatuks ka kõige kogenuma küttesüsteemidega tegeleva spetsialisti. fotod: ta hydronics eesti

Küttesüsteemi peaks laskma spetsialistil vaadata kord kvartalis.

Samblaalgete tekkimisel on selgelt tegemist süsteemiga, mida pole korralikult hooldatud.

Magnetiidiga täitunud torusüsteem, mis viitab kehvale hooldusele. Sellise sette kogunemist aitab vältida süsteemi paigaldatud magnetiga hõljumipüüdur.

TUBA SOOJAKS. Vana küttesüsteemi renoveerimise välistab see, kui süsteemi pole korralikult hooldatud või mis veel hullem, remonti ja ümberehitusi on tehtud omavoliliselt ja asjatundmatult.

Vana süsteemi remont annab säästu rivo veski reporter

T

ervikrenoveerimist plaanivad kortermajad ei pea tingimata vahetama välja kogu küttesüsteemi, vaid kaaluda tasub hoopis selle renoveerimist, eriti juhul, kui olemasolevat süsteemi on pidevalt ja tublisti hooldatud. Soojussäästlikkuses erinevust peaaegu ei ole, kuid tööde hind võib erineda mitu korda renoveerimise kasuks.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Teet-Andrus Kõiv oletas, et vana küttesüsteemi renoveerimise ja selle täieliku väljavahetamise lõpphind võib sõltuvalt asjaoludest erineda neli-viis korda. Küttekulude pealt on mõlemal juhul võimalik säästa aga kuni 15 protsenti.

«Minimaalseid erinevusi võib ühe või teise valiku kasuks otsustades olla. Renoveerimisel

on tarvis süsteemi olukord väga täpselt välja selgitada, selleks tarvilik analüüs teha ning sedasi parim lahendus leida. Hinnavahe on piisavalt suur, et vaev end ära tasuks,» ütles Kõiv.

Täielikult uue küttesüsteemi ehitamist peab Kõiv aga lollikindlaks variandiks ning seda tasub kaaluda siis, kui vana süsteem on amortiseerunud.

«Kui süsteemi järelejäänud ressurss on lühikese eaga ja küttekehad amortiseerunud, tuleks minna süsteemi väljavahetamise teed,» tõdes ta.

Vanemates kortermajades on tüüpilisem küttelahendus ühetorusüsteem, mis tähendab, et püstiku lõikes läbib vesi järjestikku kõik küttekehad, kõige kuumem vesi liigub esimesse ja kõige jahedam viimasesse küttekehasse. «Korteripõhiseid omavolilisi ümberehitusi näinud ühetorusüsteem võib olla nii ära rikutud, et selle taastamine on keeruline ning lihtsam on kõik nullist üles ehitada,» tõi Kõiv välja teise sageli esineva põhjuse, miks renoveerimine välistatakse. «Ühetorusüsteemis on korterid omavahel väga tihedalt seotud ning kui üks selles ahe-

las asuv korteriomanik otsustab oma radiaatoritele ribisid juurde lisada, torude läbimõõte vähendada, mõjutab see kogu püstiku tööd – vee läbivool väheneb, püstiku viimaste küttekehade temperatuur ja korteri õhutemperatuur langeb,» tõi Kõiv näite halvimast, mida projektita omavoliline ümberehitamine võib kaasa tuua.

Et renoveerimine on hästi hooldatud ja kooskõlastatud tegevusel toimivas kortermajas mõistlikum lahendus kui uue küttesüsteemi väljaehitamine,

arvas ka Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva.

«Nendes majades, kus on korralikud malmradiaatorid – mis juba ise moodustavad päris suure hinna küttesüsteemis –, võib saavutada suure kokkuhoiu, kui need läbi pesta ja lisada termostaatventiilid. Vanu plekkradiaatoreid pole aga mõtet renoveerida, vaid vahetada nende olemasolul välja kogu küttesüsteem,» ütles Jõgeva, toetudes oma piirkonna kortermajade renoveerimise kogemusele.

Küttesüsteemide terviklahendusi pakkuva TA Hydronics Eesti esindaja Vallo Hiietam selgitas, et sugugi mitte iga küttesüsteemi puhul ei pruugi piisata vaid renoveerimisest. «Vana renoveerimine annab häid tulemusi vaid juhul, kui seda on eelnevalt hästi hooldatud. Selleks et otsustada, kas tulemuslikum on renoveerida või ehitada uus süsteem, tuleks teha põhjalik süsteemiaudit,» soovitas Hiietam.

Renoveerimise üheks etapiks on radiaatorite puhastamine tekkinud sademest. See

võib aga Hiietame hinnangul kujuneda mõningatel juhtudel liialt suureks tööks. Siiski nõustus ta, et renoveerimine tähendab ehituskulude kokkuhoidu.

«See võib juhtuda küll, et renoveerimisega saavutatakse võrdne kokkuhoid uue küttesüsteemi ehitamisega, aga oluline on valmistuda töödeks ette, läbi viia põhjalik süsteemianalüüs ning koostada korralik projekt,» tõi Hiietam välja põhilised ettevalmistustööd, mis sageli omapäi otsust langetades tegemata jäävad.

Asjatundmatu ehitustöö võib kasu asemel kahju teha Nõukogudeaegsete kortermajade esmakordsed fassaadi soojustamise katsed kümmekond aastat tagasi toimusid sageli nn talupojamõistust rakendades, nii et nüüdseks on need viinud niiskuskahjustusteni ning halvemal juhul on tulnud kogu tehtud töö uuesti ette võtta.

«Halvim tagajärg sellisele ehitusviisile on, et soojustus on tulnud täielikult maha võtta ja asendada uuega. Sellega on aga tuul-

de läinud kogu raha, mis esimesel katsel maja renoveerimisse investeeriti,» lausus Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva, viidates mitmetele plekkfassaadiga majadele Lasnamäel.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna kütte ja ventilatsiooni õppetooli professori Teet-Andrus Kõivu selgitusel oli toona trend soojustada vaid maja otsad, milleks kasutati

50-millimeetrist soojustust, mis omakorda kaeti fassaadiplekiga.

«Ainus tulemus, mis niisuguse soojustamisega saavutati, oli see, et otsakorterites tõusis siseõhu temperatuur. Selle tulemuseni oleks jõudnud ka palju odavamalt – küttesüsteemide tasakaalustamisega,» märkis Kõiv.

Selleks et maja välisfassaadi soojustamisest saaks terve hoone kasu, tuleb Kõivu sõnul soojus-

tada kogu hoone ja katuski. «Sellega peaks kaasas käima ka küttesüsteemide renoveerimine ja soojusväljastuse automatiseerimine. Terviklahendusega, mida hiljem ka nõuetekohaselt hooldatakse, võib saavutada kuni 35-protsendilise kokkuhoiu.»

Kõivu sõnul on elementaarsetest projekteerimisnõuetest möödavaatamine loonud mõnes kortermajas elukeskkonna, mis pole sugugi tervislik. «Kui

tuulutus ja ventilatsioon jäetakse tähelepanuta ning maja kaetakse soojustusmaterjaliga, aknad vahetatakse hermeetiliste vastu, tekib ruumis liigniiskus ja hakkab arenema hallitus. Magamistoas tõuseb oluliselt CO2 tase. Mõningatel juhtudel võib näiteks allergikule sellises ruumis elamine muutuda võimatuks, paljud ongi pidanud oma kodust sel põhjusel ära kolima,» rääkis Kõiv. PM

18 || kuulutused || postimees, 14. juuli 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Mati Kähar

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Sügav kaastunne Kadile kalli isa surma puhul.

Töökaaslased Tartu Linnamuuseumist

Anna Voorman

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

13. III 1933 – 11. X 2004

Ülo Voorman

14. VII 1934 – 30. I 2012

Ostan spordimärke parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Mälestame kauaaegset töökaaslast

Mälestame kalleid vanemaid isa 80. sünniaastapäeval.

CE-kategooria rahvusvaheliste vedude autojuhile. Tel 5592 9926.

Vambola Mölli

Poeg ja tütar peredega

Avaldame siirast kaastunnet omastele.

Harju Maakohus

Pakun tööd veoautojuhile.

Tel 507 2761.

Tööd saab CE-kat autojuht.

Tel 516 8210.

Südamlik kaastunne Tarmole kalli

Tööd saab ehitusmees, töökoht Tartus. Tel 516 8210.

Virve Pedari

Tööd saab veoauto remondilukksepp. Töötasu väga hea. Tel 516 8210.

Mälestame oma liiget, arhitekt

Mari-Ann Hütti

surma puhul.

Töökaaslased elektrotehnika aluste kateedrist

22. VI 1943 – 8. VII 2014

USA hooldusniidukite ja põllutehnika müük ja rent. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutab välja pakkumuskutse Aasta Puitehitise konkursi läbiviija leidmiseks. Hankel saab osaleda kuni 22. VII 2014 (kaasa arvatud). Täpsem info www.empl.ee info@empl.ee.

Tel 656 7643.

Eesti Arhitektide Liit

Ilus oli elu Eestimaal, ilus oli noorus, katkes kõik kurja käe läbi.

Albert Must

Peeter Saul 26. I 1932 – 2. VII 2014 Sügav tänu kõigile, kes maestro Peeter Sauli tema viimsel teekonnal heade soovidega meeles hoidsid ja teele saatsid.

Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

Leinav abikaasa poegade ja perega

Erika Must

Els Pedeli kaotuse puhul.

Imbi, Kai, Hetti, Riina

Mälestame leinas kallist onu

Alfred Poskat Südamlik kaastunne perekond Küünile kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia

14. VII 1914 – 30. V 1950

Siiras kaastunne Ellele perega armsa

1. X 1917 – 30. V 1950

Eino Küüni

Venna 100. sünniaastapäeval ja abikaasade 64. surma-aastal mälestavad õde Asta ja õdede lapsed peredega.

Perekond Kassarits

kaotuse puhul.

Sügav kaastunne Andresele ja tema lastele peredega ning Lainele.

Eino, Linda, Hilda ja Mart peredega

Mälestame pikaajalist majaelanikku

Helmi Puuri Avaldame kaastunnet omastele.

J. Sütiste tee 26 majaelanikud

Renata Sein Ikka mõtteis tuleme su juurde, hinges mälestus helge ja soe ...

Elsa Roosilill

14. VII 1914 – 2. VII 2010

Silvia Möldre

14. VII 1914 – 16. III 2000

Kallist ema, vanaema ja vanavanaema mälestavad 100. sünniaastapäeval tänutundes lapsed ja lapselapsed peredega.

100. sünniaastapäeval mälestavad neli nooremat põlvkonda.

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara E–R Kadaka tee 36, tel ja kojukutsed 655 0040.

Sügav kaastunne omastele

Avaldame kaastunnet Ahtole ema ja tema perele kalli

Ants Aruksaare

Laine Kanguri

kaotuse puhul.

Vaike ja Aksel

Mälestame endist kolleegi

Mari-Ann Hütti Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Tallinna Keskkonnaamet

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Avaldame sügavat kaastunnet Kalmer Kivile kalli ema

Elli Kivi

Südamlik kaastunne Mare Lintropile kalli ema kaotuse puhul.

Kolleegid Maarjamõisa polikliiniku radioloogiast

Aare Soome Mälestame head kursusekaaslast.

Avaldame kaastunnet lähedastele.

TRÜ õigusteaduskonna 1960. a. lõpetanud

Mälestame Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia meretagust laureaati

surma puhul.

Töökaaslased EMÜ metsakorralduse osakonnast

surma puhul.

Töökaaslased Tartu Teaduspargist

Vinni valla kirjandussõbrad

Südamlik kaastunne Ruthile ja lastele

Mälestame sõbralikku ja abivalmis naabrimeest

Südamlik kaastunne Heikkile ja Vellole peredega ema, vanaema ja vanavanaema

Rein Karemäe kaotuse puhul.

Koit ja Kõu peredega

Tõnu Krauti Sügav kaastunne lähedastele.

Perekond Saks

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Igas päevas on momente, kus ma midagi ootan.

Olgu see buss, mõni sündmus, inimene...

Need ootamise hetked on minu hetked.

Siis ma võtan oma mobiili ja loen uudiseid.

Alati leian ma midagi mõttekat, vajalikku või head. Nii saab igast ootamisest minu jaoks mõtestatud sündmus.

Jüri Tuulikut

Ilse Vallaste

20. VII 1920 – 10. VII 2014

surma puhul.

Vaike ja Uno peredega

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Mingi roll muutub ja sa ei tea, kas oled enam samal positsioonil, millel olid varem. Eriti võivad seda tunda need, kes peavad end juhtideks.

SÕNN Päevakorral on andmise ja võtmise tasakaal. Millised on sinu motivatsioon ja hoiakud ning millised teiste omad?

Kui annad, ära ennast ilma jäta.

KAKSIKUD

Oled mingis mõttes filantroop ja kogud kuulsust külalislahkusega. Astud samme, mis sind kellegi silmis mingis mõttes ja jäädavalt rehabiliteerivad.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 14. JUULI 2014 || VARIA || 19

Võtad tagasihoidliku hoiaku, sest sul on midagi, mida sa eriti afišeerida ei taha. Oled asunud uuele teele, ent sellelt ei puudu ka mõningad mõõnad.

Võid kuulda, et oled uhke ja ülbe ning püüad alati esimene olla. See ei ole aga sinu probleem. Igaüks näeb vaid seda, mis on nende endi sees.

ê

à 3 ì

à à à

ä

4 2

ERNIE

1 a

b

c

d

e

f

g

h

Jevgeni Umnov – Šachové umění, 1946 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. f7!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT SINU EELMINE TÖÖKOHT OLI TUNTUD MUSTKUNSTNIKU PRESSIESINDAJA AMET.

BOSS LASI MU LAHTI PÄRAST SEDA TRIKKI, KUS TA OLI KUU AEGA ROTTE TÄIS RENTSLIS.

MA POLE SELLEST MIDAGI KUULNUD.

MA UNUSTASIN SELLEST TEATADA.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Teed mingeid ümberkorraldusi, mille tagajärjel tulevad nagu iseenesest uued reeglid. Need käivad nii eraelu kui ka töö kohta. Elu pakub teravusi, kuid ka pehmust.

1. Maailmas on vaid üks riik, mille ametlikus nimes sisaldub suurhertsogiriik. Mis riik?

2. Seda arvu peab numeroloogia inimese elus üheks tähtsamaks. Nii vanaks elanud inimene võib loota elu jätkumisele veel palju aastaid. Keskajal peeti järjekorras paigaldatud ehituskividest just seda kivi kõige tugevamaks ja erilisema kaunistuse vääriliseks. Mis arv?

3. Tänavu Tartu päeval, 29. juunil anti talle üle mainekas Anton Starkopfi skulptuuriauhind. Tartus on tema loomingust tuntumad 100 000. tartlase sünnile pühendatud skulptuurgrupp Kaarsilla juures, «Maanaised» Raekoja platsil viltuse maja ees, Karl Menningu pööratav kuju Vanemuise suure maja ees ja Jaan Poska bareljeef Poska gümnaasiumi seinal.

Kes on see kujur?

4. Hobujõud on mõõtühik, mis on võrdne umbes 735,5 vatiga. Inimjõuks arvestatakse umbes 100 vatti.

Kui suur on eeslijõud?

5. Oma praegust nime kannab New York aastast 1664. Mis nime kandis New York enne seda?

Vastused: 1. Luksemburgi Suurhertsogiriik. 2. 63.

3. Mare Mikoff. 4. Umbes kolmandik hobujõudu ehk siis umbes 250 W. 5. New Amsterdam (NieuwAmsterdam, Uus-Amsterdam).

KALJUKITS Saad võimaluse aeg maha võtta ja usaldad tegevuse praegu aktiivsematele. Pärast hingetõmbehetke oled areenil tagasi uute ideede ja värskete mõtetega.

ô

5

KAALUD Tead, at ausa võitluse ja konkurentsiga saad palju enam kui vassides ja valetades. Isegi kui alguses tundub, et oled kaotaja, siis mida samm edasi, seda enam võitja.

SKORPION

æ

6

LÕVI

NEITSI

î ò

7

VÄHK Negatiivseid mõtteid pidevalt keerutades hoiad end negatiivsel lainel. Viid vaimus läbi sümboolse revisjoni, et tõusta kõrgemale tasemele.

Püüad kedagi jäljendada, kuna imetled tema teatud omadusi. Tegelikkuses on lihtsam olla ise, sest mitte keegi meist ei ole kellegi koopia, vaid ainulaadne.

ä

8

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Pead mingid seni kasutusel olnud meetmed üle vaatama, sest need ei toimi enam vajalikul viisil. Need võivad mõnes asjas lausa takistuseks olla.

KALAD Oled näidanud võimet kõige kiuste ellu jääda ja edukas olla. Sul on jõudu, et vastuvoolu ujuda ja massist eristuda. Sa ei ole kunagi massimõtlemisega kaasa läinud.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Tšuktš tuleb kuue sõbraga fotograafi juurde. Teevad püramiidi: neli all, kolm üleval ja ütlevad fotograafile, et pildistagu nüüd. Üllatunud fotomees teeb pildi ära.

Tšuktšid ehitavad uue püramiidi: kolm all, neli üleval, ja – pildista.

Fotograaf teeb pildi ja uurib: «Milleks sellised pildid, kas saadate need mingile ajakirjale?»

«Ei, passi jaoks küsiti pilte, aga unustasin, kas oli 3x4 või 4x3.»

••• Väljas on külm ja karge talveilm.

Poiss seisab bussipeatuses ja ootab lõdisedes bussi. Möödub vanatädi ja pärib hoolitsevalt: «Kas väikemehel on külm?»

Poiss vastab: «Väikemehel pole häda midagi, varbad külmetavad.»

••• Poisike üritab uksekella helistada, aga ei ulata – peab veel kasvama.

Juhuslikult möödub vanem härra – mõtleb last aidata ja vajutab ise. Kükitab siis poisi kõrvale maha: «Noh, mis me nüüd teeme?»

Poiss asjatundlikult: «Nüüd jookseme!»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on REVERANSS

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 14. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: JOEL, JOOSUA Käbi Laretei (pildil) 92, pianist ja kirjanik Tiina Mattisen 63, muusikaajakirjanik ja toimetaja Toomas Asser 60, arstiteadlane, akadeemik Urmas Kruuse 49, poliitik Bert Raudsep 32, näitleja Britta Soll 30, näitleja ja modell Margus Hunt 27, ameerika jalgpalli mängija

foto: martin ilustrumm

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

Põder kukkus Kuressaares lossivallist alla Kuressaares kukkus linna eksinud põder reedel lossivallist alla ja murdis selgroo. Öösel kell 2.59 said päästjad teate, et haigla lähistel on nähtud liikumas põtra. Politsei ja päästeamet alustasid otsinguid, kuid looma ei õnnestunud tabada.

Järgmise teate said päästjad kell 5.28 varahommikul. Põder oli kukkunud alla lossi rannapoolselt vallilt ja murdnud selgroo. «Kui kohale jõudsin, oli põder lossivallidelt alla kukkunud ja looma tagumine ots oli halvatud,» rääkis kohale kutsutud jahimees Neeme Sepp. Jahimehed saatsid looma parematele jahimaadele ja toimetasid korjuse minema. Meie Maa

MUUSIK NEIL YOUNGI ETTEVÕTE PONO HAKKAB TOOTMA ÜLIKVALITEETSEID MUUSIKAMÄNGIJAID. EUROOPA

Nädal algab hoovihmaga

TALLINN +23

KÄRDLA +21 HAAPSALU +22

eva-maria sula la

NARVA +24

RAKVERE +24

PAIDE +24

2–7 m/s

Tallinna botaanikaaia palmimajas saab imetleda õitsvat eukalüpti. «Eukalüpti näeb Eestis õitsemas teist aastat. Õied on kõrgel-kõrgel, kes käib pea maas, see ei näegi. Tuleb pea kuklasse ajada ja siis on suured punased õied näha,» õpetas botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo. «Näete teda isegi enne, kui troopikamajja lähete, võib-olla väljastpoolt paistab isegi paremini. Eukalüpt õitseb üsna pikalt, jõuludeni välja. Eelmisel aastal alustas ta veidi enne jaani ja õitses talveni. Tänavu oli kevad pilvisem ja seepärast alustas ta ka õitsemist natuke hiljem,» lisas ta. tallinncity.ee

HOMME POSTIMEHES:

Madle Timm 21, Tartu Postimehe suvereporter Kristiina Sillandi 43, reklaamiosakonna kujundaja/küljendaja (13.07)

ilmateenistuse sünoptik ptik

Tallinna botaanikaaias õitseb eukalüpt

ENNUSTAB JUULI TEISE POOLE ILMA.

Kuuma ja niiske õhu toonud madalrõhkkond jõuab täna Taani kohale. Pöörise mõju on LääTARTU nemere ääres hästi tunda, ja PÄRNU VILJANDI +24 +24 nii ka Eestis. Suurem palavus +24 KURESSAARE taandub, kuid õhumass on +21 jätkuvalt ebastabiilne. Kõrge ebapüsivus tähendab, et taevasse kerkivad hoovihmapilved areVÕRU nevad mitmel pool äikesepilveVALGA +24 +25 deks ning äikese ajal on muidu nõrk tuul puhanguline.

Täna on vahelduva pilvisusega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR ilm. Kohati sajab hoovihma ja võib Anne kanal +20 Teisipäev, 15.07 Kolmapäev, 16.07 Neljapäev, 17.07 olla äikest. Saju võimalus on suuEmajõe vabaujula +20 Tallinn +14/+24

+14/+23

+14/+23

rem Põhja- ja Ida-Eestis. Puhub Kakumäe rand +8 Tartu +15/+27 +13/+25 +15/+25 lõunakaare tuul 2–7 m/s, äikese Kuressaare +22 Narva +13/+27 +12/+23 +13/+26 ajal on tugevaid puhanguid. Sooja Pirita rand +11 on 20–25 kraadi, rannikul kohati Pärnu +16/+24 +14/+25 +15/+24 Pärnu rand +15 18 kraadi.

Kuressaare +16/+21 +15/+23 +16/+24 Pühajärv +20

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.28 4.29 4.40

loojub 22.25 22.08 22.29

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +31,7 kraadi (1999) +8,1 kraadi (1931) Tartus +32,6 kraadi (1908) +7,6 kraadi (1971)

KUUFAASID 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42 4. august 3.50

+20 +32 +24 +28 +24 +25 +28 +22 +28 +27 +21 +22 +26 +20 +27 +23 +22 +34 +24 +22 +29 +22 +21 +26 +25 +12 +26 +25 +24 +21 +27 +26 +26 +24 +29 +18 +31 +36 +20 +28 +29 +28 +31 +37 +22 +32

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 14. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 50 Aia elu: Muttide tõrjumine 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2012) 08 15 Terve Eesti, 5/10* 45 Ilus maa: Teistmoodi tikkimine 55 Kodused mehed 09 40 Holby City haigla: Võitja võtab kõik* 10 40 Mahemaa, 1/4* 11 10 ENSV: Tollane allveelaev* 40 Minuscule: Roosa pulgakomm 45 Jamie Oliveri 30 minuti road: Spaghetti alla puttanesca* 12 10 Kirbuturu lood, 3* 13 05 Vaalasaarte Maria: Advent* 55 Giordano* 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Heas ja halvas 16 00 Tour de France: 10. etapp: Mulhouse – La Planche des Belles Filles 161 km 18 40 AK 50 Reisile minuga: Mauritiuse pulm 19 15 ENSV: Lõikuspidu 45 Dallas: Minu vaenlase vaenlane 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 XXVIII Pärnu filmifestival. Tantsivate vaimude mets (Kanada-Rootsi 2013) 00 05 Hyacinth Bucket* 40 Dallas* 01 25 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 30 Tagatargemad 55 Ellujäämise kunst: Metallikunst 10 20 Siin ja praegu: Tõnis Kask 11 00 Idioot, 6/10* 50 Eesti muusikavideod 12 10 Jalgpalli MM FIFA 2014: Finaal* 14 41 ERR uudised 16 35 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 17 05 Karude viimased kantsid, 2/3: Tee põhja poole* 18 00 Timmu hakkab vetelpäästjaks 20 Piknikutort: Härra Buldog 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan 40 Stella ja Sam 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Tark kärnkonn 19 05 Ruff tegutseb: Kasulik rähn 15 Professor Saarma harivad seiklused 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Kord läksid kolm sõpra... (ETV 1995) 55 Korvpalli maavõistlus Eesti – Läti 21 45 Vana aja asjad: Trükiajakirjandus 22 00 Kirjandusfestival HeadRead: A. S. Byatt 45 Wikmani poisid, 6 23 15 Laul Maarja külale 2010 00 20 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 13* 07 40 Garfield: Garfield kasside kuningaks.

Glenda ja Odessa.

Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 24* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5799 35 Sajandi armastus, 46* 14 00 Lindprii: Musklimehed 55 Punased roosid, 797 16 00 Küladetektiivid, 35: Surmav kohtumine 17 00 Taltsutamatu süda, 14 18 00 Armastus ja karistus, 25 20 00 Suvereporter 21 00 Peitusemeistrid 30 Saladused: Armunäljas tööandja 22 30 Mentalist: Tuli ja tuhk 23 25 Pärapõrgu perekond: Matemaatikatund 55 Nikita: Elusalt või surnult 00 50 Vahelevõtja: Süüdistusest vaba 01 35 Rizzoli ja Isles: Ma suudlesin tüdrukut 02 15 Hawthorne 03 00 Merevaade* 25 Suvereporter* 04 15 Utta Danella: Kuu järve keskel (Saksa 2004)*. Romantiline draama

06 15 Kirgede torm* 07 05 Joonissarjad 55 Armastuse pisarad, 35* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Padjaklubi 1, 6: Seened* 12 10 Moodne perekond 3, 23: Tableau vivant 45 Hullumeelsed perekonnad, 6* 14 30 Selline on elu!: Siin on nagu vanglas 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 36 16 55 Midsomeri mõrvad 7, 3: Haavatud kuningas 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 10: Elu pärast surma, 2 21 00 Ameeriklased 1, 7: Kohustus ja au 22 00 Suvesangarid, 22 30 Punased tuled (USA-Hispaania 2012). Põnevik 00 55 CSI kriminalistid 13, 18: Varjus 01 50 Sündmus, 20 02 35 Võta või jäta 03 45 Suvesangarid, 22* 04 15 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 22* 50 Vaid Venemaal pluss*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 114 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 225* 40 Eluteed, 1/45 10 05 Küladetektiivid, 219: Suleots 55 Süütu süüdlane, 5 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Leonardo DiCaprio 05 Staariminutid: Charlize Theron 10 Staariminutid: Nicolas Cage 15 Staariminutid: Julia Roberts 20 Poissmees, 4* 14 00 Sõnad (USA 2012)*. Romantiline draama 16 00 Ainult Essexis!, 35 30 Ainult Essexis!, 36 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Geist heteroks?

19 00 Kodus ja võõrsil, 5800 30 Emmerdale, 226 20 00 Tohter Olaf 21 00 Endiste pruutide vaimud (USA 2009). R: Mark Waters. O: Matthew McConaughey, Emma Stone, Jennifer Garner. Romantiline komöödia 23 00 Poissmees, 5 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Tõde 02 30 Tohter Olaf* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 5* 45 Suvereporter*

06 30 Motoreporter Baikalis - Surm siin või Siberis, 3/3* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 126: Hiina varjud* 09 20 Sissemurdjad, 8-9/20: Kontraklubi*; Kes on siin boss?* 10 10 Näljased meremehed, 45: Port Navas* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 29* 14 35 Knight Rider, 34/90: Vaikne rüütel* 15 30 Näljased meremehed, 46/50: Falmouth 16 20 Komissar Rex, 127: Tappev kriitika 17 10 Supermani uued seiklused, 30 18 05 Knight Rider, 35/90: Kaitseingel 19 00 Galileo 30 Merevaade 20 00 Tuvikesed: Lihtne lahku minna, 2*; Lihtne lahku minna, 3* 21 00 Kaks ja pool meest: Ma alustaksin kassiga* 30 Kriminaalne Venemaa, 290-291: Jaht «hüppajatele»; Ülekolimine teise ilma 22 30 Jõugud, 8/12 23 30 Conan, 229 00 20 Kaks ja pool meest: Ta on ka poolajal surnud 45 Tuvikesed: Alasti Peg; Telebeib 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Zokkomon (India 2011)*. Perefilm 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 10 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 6: Armastus kuni surmani 17 00 NCIS kriminalistid 4, 5: Surnud ja matmata 18 00 Perepea 6, 18* 30 Simpsonid 3, 13* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 5-6: Hävingu arhitekt, Titejutt 20 00 Perepea 7, 1 30 Simpsonid 3, 14 21 00 Suvesangarid, 9 30 Snaiper (Prantsuse 2012). Krimifilm 23 15 Puhkus Mehhikos 2, 48; ekstra 2, 48 00 30 Teismeliste seksielu 2, 2 01 25 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 5-6: Hävingu arhitekt*; Titejutt* 02 15 Kohver, 10* 03 05 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Pühapäevatee* 09 00 Inimese mõõde* 45 Aleksei Turovski lood* 10 15 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 30 Ameerika eestlased. Läänerannik, 6* 11 00 Põlva päevad 2014. Heino Tartes ja sõbrad* 30 EMV standardtantsudes 2014, 2/2* 12 30 Sisering (Prantsuse 2009)*.

Mängufilm 14 05 Aja puudutus* 45 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 118/304* 17 00 Armuleek, 119/304* 45 Armuleek, 120* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 80/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Inimeste lood 30 16 kvartalit (Saksa-USA 2006).

Mängufilm 00 10 Täna. Uudised (subtiitritega)* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Taavi Libe 09 45 Säde.

Lugudemõtleja Pärtel 10 05 Huvitaja. Marju Kaasik 11 30 Järjejutt. E.S. Gardner – Näljase hobuse juhtum.

Jutustust loeb Raivo E. Tamm 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Neene Raud 14 05 Loomaaia lood 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Andres Ammas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Jazzkaar 25 Immo Mihkelson 22 05 Sport 30 Järjejutt.* 23 03 Maailmapilt* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater NormandiaNeemen, 1. Põnevuskuuldemäng “Normandia-Neemen”, Martine Monod’ romaani ainetel.

10 05 Muusikatuba.

Johanna Mängel.

Esineb Sydney Sümfooniaorkester dirigent James Gaffigani juhatusel.

Kavas Sergei Prokofjev – Sümfoonia nr 5 B-duur, op 100.

11 05 Album. Eleni Karaindrou (ECM, 2013) 12 02 Delta. Kristiina Kiis.

Kultuurisündmused ja muusika 14 05 Kooskõla 15 02 Lõunakontsert Londonist Klarnetiansambel Trio di Clarone ja pianist Kalle Randalu esitavad Felix Mendelssohni, Max Bruchi ja Robert Schumanni teoseid.

16 05 Helileid. Somei Satoh – Ruika.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Täna kontserdisaalis.

Pärnu festival. Pärnu Muusikafestivali kontsert.

22 05 Fantaasia. Tõnn Adermann 00 05 Nokturn