Postimees 15 07 2014

VÄED LIIGUVAD

VENEMAA ON UKRAINA PIIRILE TOONUD ÜLE 10 000 SÕDURI. VÄLISMAA LK 9

SAKSLASTE KANGELANE

ESINEMIST OODATES

Saksamaa meedia ülistab oma uut sangarit Mario Götzet, kelle värav tõi MMi finaalis võidu Argentina üle.

Missioonitundega pungi ristiema Patti Smith ootab Eestisse tulemist elevusega ja lubab, et täidab publiku soovid.

SPORT LK 14–15

TEHNIKA Melomaanid ootavad Ponot.

LK 17

KULTUUR LK 12–13

www.postimees.ee Kunstnik

KALEV MARK KOSTABI: Isegi filosoofid ja poeedid peavad äriga tegelema.

MAJANDUS LK 7

TEISIPÄEV, 15. JUULI 2014 • NR 162 (7153) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 916 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

NUKKER BÖRS

Balti pakike Varsti juba kaks aastat on pea ainsad Tallinna börsilt tulnud uudised börsiettevõtetele tehtud trahvide ja hoiatuste kohta, kirjutab Tõnis Oja. Börsiindeks on juba peaaegu poolteist aastat paigal tammunud ja börsi käive kipub sel aastal tulema rekordmadal ja abi pole ka nn Balti sundpakikesest. LK 2

RAIL BALTIC

Trassi valides Rail Balticu Pärnu suund on valitud uuringutele ja ratsionaalsetele argumentidele tuginedes, kirjutab majandusministeeriumi nõunik Anti Moppel. On vajalik, et uue raudteeühenduse planeerimine toob kaasa mõttevahetust, kuid selle juurde ei tohiks käia eksitamine ebakorrektse infoga. LK 11

Tulutud registrid Kadunud looma leidmiseks vajaliku registriga on liitunud Eestis 37 omavalitsust, mis tähendab, et niinimetatud vihikuregistrisse kuuluvaid kasse ja koeri nende kaudu üles ei leita.

Toimivaid üleriigilisi andmebaase on Eestis kolm: kohalike omavalitsuste lemmikloomade register, Eesti lemmikloomaregister ja kennelliidu register.

Viimasesse saab kanda vaid tõukoeri.

Eesti sõdurid on Kesk-Aafrikas teretulnud Päevastes patrullides saadavad Eesti sõdureid KeskAafrika Vabariigi pealinna Bangui tänavail pidevalt tervitavad mudilased ja koduõuedest «aitäh!» hõikavad täiskasvanud. Hoolimata lõpmata positiivsest tagasisidest päeval, on sõdurite lemmikpatrullid aga hoopiski öised, kui korralikud inimesed istuvad kodus ja väljas liigub kahtlasem element.

Eestlaste öövaatlusseadmed muudavad kurikaelade sissepiiramise ja relvituks tegemise justkui vastupidipimesikuks, kus ka kinnipeetuga ei juhtu muud, kui püssist ilma jäämine ja noomitussõnade kuulmine. foto: evelyn kaldoja

VÄLISMAA LK 8–9

EESTI LK 4–5 JUHTKIRI LK 2

arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 15. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Kelle asi on kadunud koer?

Börsi Brežnevi pakike Noored inimesed ilmselt ei tea, aga keskealised ja vanemad peaksid mäletama päris hästi, mida kujutasid endast Brežnevi pakikesed. Need olid kaheksakümnendate aastate alguses peamiselt asutuste kaudu turustatud pakikesed, kuhu kuulus defitsiiti, mida inimesed soovisid, aga sinna oli lisatud ka kaupa, mida rahvas eriti osta ei tahtnud. Kui soovisid viinereid või kohvi, pidid ostma ka kalakonservi.

Midagi Brežnevi pakikese taolist määrivad investeerimishuvilistele pähe Nasdaq OMXi Balti üksused – kui soovid vaadata Tallinna börsi kauplemisstatistikat, antakse kaasa ka Riia ja Vilniuse omad. Vaid ühe börsi statistikat kuvada ega alla laadida pole võimalik.

Börs on põhjendanud sundkomplekti sellega, et nad soovivad välisinvestoritele presenteerida kolme Balti börsi kui ühte turgu.

Paistab, et seni pole Balti pakike oma eesmärki täitnud. Välisinvestorite aktiivsuse tõusu pole börsil näha. Pigem vastupidi – börsiindeks on juba peaaegu poolteist aastat paigal tammunud ja börsi käive kipub sel aastal tulema rekordmadal. Ma ei usu, et lisainfo sunniviisil pähemäärimine on kõige parem turundusnipp.

Võimalik, et Tallinna börsi statistika keeruline kättesaadavus on vaid minu probleem.

Institutsionaalsed investorid saavad vajaliku kätte uudisteagentuuride, nagu näiteks Bloombergi kaudu ja väikeinvestoreid see lihtsalt ei huvita.

Börsi olukord on nukker. Viimasest aktsiate avalikust esmaemissioonist on möödunud üle nelja aasta ning nagu öeldud, teeb börsikäive igal aastal uusi madalusrekordeid. Selle asemel et muuta börs atraktiivseks säästude paigutamise ja ettevõtetele raha kaasamise paigaks, tegeleb börs asendustegevusega, mis muudab investorite ja emitentide elu ebamugavaks.

E

hkki suur osa Eesti omavalitsusi nõuab kasside ja koerade registreerimist, on osaliselt tegu formaalsusega, millest ei pruugi looma kaotsi minekul erilist abi olla. Ühist andmebaasi omavalitsuste peetavatest registritest ei moodustu. On küll olemas ka kaks üleriigilist registrit, kuid 215 kohalikust omavalitsusest on ühega neist liitunud vaid 37. Ülejäänud kasutavad Exceli tabelit või ruudulist vihikut või on registri pidamisest hoopis loobunud, ehkki eeskirjad seda nõuavad – sellisel kujul ei ole registrist mingit abi.

Muidugi peavadki lemmikloomad olema eelkõige omaniku vastutus, kes ise peaks selle eest hoolitsema, et loom saab kantud üleriigilisse registrisse, ning seda saab iga loomaomanik ka teha. Kuid praeguse asjade korralduse puhul on üsna mitu probleemi, mis siiski tähelepanu vajaksid.

Kõigepealt, praeguse korraldusega on lemmiklooma omanikule antud kaudselt võltskindlus, et looma kaotsimineku korral piisab tema leidmiseks, kui koer on kohalikku registrisse kantud. Kui omavalitsuse kasside ja koerte pidamise eeskiri nõuab looma kii-

bistamist ja registreerimist, on sellega ju justkui kõik vajalik tehtud. Sageli selgub alles siis, kui loom kaduma läheb, et tegelikult oleks lemmik tulnud arvele võtta ka teises ja kindluse mõttes ehk veel ka kolmandas kohas. Küll väiksem, aga siiski teatud segadus on ka kahe üleriigilise registriga (tegelikult on veel ka kolmas, samuti üleriiklik, aga see on mõeldud vaid tõuloomadele). Loomaga välismaale minnes ei pruugi piisata ka sellest, kui koer on ühes neist üleriigilistest kirjas – ta peab olema kirjas just selles õiges, mis on ühinenud Euroopa Liidu ülese registriga.

Teine probleem seondub tühja tööga, mida omavalitsusametnikud teevad. Eestis on üle saja sellise lemmikloomaregistri, mille pidamisest tegelikult suurt tulu ei ole ja mida vaid kombe pärast peetakse. Mõni omavalitsus on selle täitmisest ka loobunud, ehkki eeskirjad seda endiselt nõuavad.

See omakorda toob kaasa küsimuse reegli ja selle rikkumise üle: põhimõte, et eeskirjast kinni pidamise üle võib igaüks omatahtsi otsustada, ei anna ilmselt just head signaali rahvale, kes ametnike sellise teguviisi mudeliks võivad võtta. Kui võim ei täida eeskirju, miks peaks siis inimene – see küsimus on kerge tekkima.

Kolmas probleem seondub omavalitsuste nõrga koostöövalmidusega.

Kui omavalitsusel ei ole üleriigilise registriga liitumine kohustuslik ja sellest ei nähta ka otsest kasu, eelistatakse seda mitte teha ja asju endiselt omaette põlve otsas ajada.

Ei saa ju kuidagi öelda, et kadunud lemmikloomade leidmine ei ole avalik huvi ja seetõttu ei ole selle kergemaks muutmine sugugi omavalitsuse asi. Tartu loomade varjupaiga hinnangul leiavad omaniku üles peamiselt ikka just need koerad, kes on üleriigilistesse registritesse kantud.

Kolmandik koertest aga seda ei ole.

See aga tähendab, et iga kolmas kaotsi läinud koer ei jõua kunagi koju tagasi.

JUHTMÕTE Ei saa ju kuidagi öelda, et kadunud lemmiklooma leidmine ei ole avalik huvi ja seetõttu ei ole selle kergemaks muutmine sugugi omavalitsuse asi.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Riigikohtunikud teevad oma otsused sõltumata ajakirjanduslikust survest, poliitilistest ambitsioonidest ja sõltumata ka ühiskonna õiglustundest.

PÄEVA KOMM Varsti juba kaks aastat on pea ainsad Tallinna börsilt tulnud uudised börsiettevõtetele tehtud trahvide ja hoiatuste kohta.

Endine riigikohtu esimees Märt Rask, PM 14.07

Postimees 1900. aastal Naesterahva kleidisabad.

Vieni linnavolikogus oli viimasel koosolekul naesterahvaste kleidisabade kandmise asi avalikkudes linna-aedades harutamisel. Kõneleja tähendas sellepääle, et linnaaedades enamasti need inimesed viibivad, kellel mujal võimalik ei ole karastavamat ja puhtamat õhku maitsta, sääl sünnitavad aga naesterahvad oma pikki kleidisabasid liivasel kõnniteel järelvedades nii suuri tolmupilvi, et õhu puhtusest kõnetgi ei või olla. Koosolek tegi otsuseks, aedadesse lauakesed üles panna lasta, mille pääl käsk seisab, et jalutajad naesterahvad kleidisaba käes hoidma peavad. Seadus, mis igal pool järeletegemise väärt oleks.

Arstimine muusika abil.

Amerikast teatatakse, et sääl «Püha Tsetsiilia» nimeline selts asumisel on, mille

Varsti juba kaks aastat on pea ainsad Tallinna börsilt tulnud uudised börsiettevõtetele tehtud trahvide ja hoiatuste kohta. Oleks siis, et tegu olnuks tõsiste rikkumistega. Mille eest siis börsiettevõtted trahve ja märkusi saavad?

Baltika sai 1000 eurot trahvi selle eest, et õigel ajal ei teavitanud finantsjuhti Maigi Pärnikut tähtaja pikendamisest.

Detsembris trahvis Tallinna Börs Ekspress Gruppi 1500 euroga, sest ettevõte avaldas aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teate Eesti Päevalehes, aga börsisüsteemi kaudu alles samal päeval kell 10.39 ehk mõni tund hiljem kui ajaleht oli lugejateni jõudnud. Arco Varal läks veidi paremini – analoogilise asja eest saadi vaid hoiatus.

Novembris aga sai Arco Vara 2000 eurot trahvi selle eest, et avalikustas küll teabe uute liikmete valimise kohta, kuid jättis avalikustamata valitud uute nõukogu liikmete viimase kolme aasta ametikäigu lühikirjelduse, kuuluvuse äriühingute juhtorganitesse ja teabe nendele isikutele kuuluvate emitendi hääleõigusega aktsiate hulga kohta.

Kõik need eksimused ja veel mitu muud, mille eest ettevõtted trahvi said, on seitsmenda järgu tähtsusega ega mõjuta aktsia hinda.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Seega, vaja oleks otsust: kui leitakse, et põlve otsas registri pidamisest nagunii kasu ei ole ja seda eriti ka ei tehta, tasuks ehk see nõue eeskirjadest välja võtta. Kui aga omavalitsused leiavad, et register siiski on avaliku huvi küsimus, tuleks teha koostööd üleriigiliste registritega, et kadunud loomad siiski tee koju leiaksid.

urmas nemvalts

tõnis oja

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

ülesandeks on rahvast sellega tutvustada, kuidas muusika abil haiguseid parandatakse. Seltsi asutaja Dr. Patersoni teate järel on sellekohased katsed väga häid tagajärgi andnud. Muusikaline võbisemine õhus avaldab mõnesuguste haiguste pääle kahtlemata mõju. Näituseks taganeb unepuuduse tõbi muusika mõjul, olgu ta kui raske tahes; niisama mõjub ka muusika vaimuhaiguste pääle imevääriliselt, iseäranis aga raskemeelsuse ehk melanholie pääle. Kõigil on tuttav, kuida sõjamuusika soldatite pääle mõjub, ning see kõik näitab, et muusikaline võbin meie erkusega kokku puutub: rõõmsad viisid ergutavad ja kurvad ja haledad viisid rusuvad neid nii, et nende elutegevus väheneb.

Kõik see on muusikalise arstimise aluseks ja põhjuseks.

15.07.1900

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 15. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eesti oma uimastipoliitikat ei muuda

Muhu väina regatt sai tuule purjedesse

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Uku Särekanno (pildil) sõnul pole vaatamata ekspertide soovitusele esialgu kavas Eesti uimastipoliitikat muuta. Eesti uimastipoliitika lähtekohaks on «Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat» ning valitsus ei toeta narkootiliste ainete tarbimist ja müügi legaliseerimist. Hiljuti soovitasid eksperdid Euroopa uimastipoliitikat muuta, sest senine karistustele keskendunud poliitika pole end õigustanud. postimees.ee

Taani hävitajad teevad Lõuna-Eestis madallende Kaks Eestis paiknevat Taani hävitajat teevad täna Lõuna-Eestis hommikul kella 10.10–11.30 ja pealelõunal kella 14.40–16.00 madallende. Lennud toimuvad kaitseväe teatel mitte madalamal kui 152 meetrit ja võimaluse korral asustatud punktidest eemal. Kus hävitajad täpselt lendavad, kaitsevägi ei avalikusta. Neli Taani hävitajat F-16 paiknevad Ämari lennubaasis. postimees.ee

851 779 Tänavuse Muhu väina regati esimene etapp sõideti küll juba pühapäeval Kärdla lähistel, kuid eile asuti pikemale teekonnale Hiiumaalt Muhusse, et ennast ankrusse heita Kuivastus. Täna sõidetakse sealt edasi Pärnusse ja regatt lõpeb laupäeval Roomas-

saares. Sellesuvine regatt on järjekorras juba 57. purjekate võidusõit Väinamerel ja Liivi lahes.

Kokku võisteldakse regatil seitsmes võistlusklassis, seejuures on Muhu väina regatt Eesti meistrivõistlusteks avamerepurjetamises klassidele

ESTLYS III ja Folkboot. Tänavu osaleb regatil läbi ajaloo suurim arv jahte – 122 jahti, millest 96 Eestist, kaheksa Venemaalt, kaheksa Lätist, kuus Leedust ja neli Soomest, kokku pea 728 purjetajaga pardal. PM foto: piret salmistu / kalevi jahtklubi

Napsitajad võtavad supelrandades võimust uwe gnadenteich reporter

V

aeva lt ka k s nädalat pärast avalikus kohas alkoholi tarvitamist lubava seadusemuudatuse jõustumist on rannavalve sunnitud tõdema, et alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnevad probleemid randades on oluliselt sagenenud.

Tallinna supelrandades rannavalvega tegelev turvafirma G4S Eesti soovitab linnavalitsusel kasutada seadusega antud võimalust ning randades alkoholi tarvitamine keelata.

«Alkoholi tarbimine rannaalal väikeste laste nähes ning teisi inimesi häirivalt on probleemi üks pool. Teisalt on klaaspakendis alkoholi tarbimisega kaasnenud tihti ka taara lõhkumine või pudelite vette loopimine. See on pealinna randades olnud probleemiks juba aastaid,» tõdes G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel linnavalitsusele saadetud kirjas.

Seemeli sõnul on pärast seadusemuudatuse jõustumist avalikes randades alkoholi tarbimine märgatavalt sagenenud.

Inimesed, kes oma jookidega varem kusagil võsas külitasid, tulevad nüüd oma õigustest teadlikuna randa napsitama. «Viimase nädala jooksul

on olnud korduvalt kokkupuuteid, kus sel teemal on tekkinud vaidlused randa saabunud inimeste ja rannavalve töötajate vahel,» lausus Seemel.

G4S Eesti soovitabki kohalikul omavalitsusel randades alkoholi tarbimisele piirangud kehtestada.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ütles, et kuna seadus alles jõustus, pole linnavalitsus seda teemat veel põhjalikumalt arutanud, sest linnavalitsuse liikmed on praegu laiali ja kokku tullakse alles augusti alguses. «Eks siis on ka pilt selgem. Praegu on Pirita linnaosa valitsus avaldanud soovi rannas alkoholi tarbimine keelata. Kui teised linnaosad arvavad rannaalade kohta sedasama, siis me kindlasti vaatame, mis võimalused meil juriidiliselt on ja mis otsuse me võime vastu võtta,» ütles Klandorf Postimehele.

Abilinnapea sõnul suudab Tallinn erinevalt mõnest teisest

omavalitsusest niisuguse keelu järgimist ka kontrollida.

«Näiteks meie koostööpartneritel, kes valvavad randasid, on õigus teha märkusi ja kui korraldustele ei alluta, on võimalus kutsuda politsei,» rääkis Klandorf.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Ilma r K a h ro sõnul oleks niisugune lahendus mõistlik. «Turvatöötaja annab inimesele korralduse seadusrikkumine lõpetada ja kui seda ei tehta, kutsub ta politsei. Niisugune asi toimis varem hästi näiteks vanalinnas nn Bermuda kolmnurgas,» lausus Kahro.

Sel rannahooajal Tallinna randades alkoholi pruukimist ilmselt piirama ei hakata.

«Kui me otsustame seda teha, siis ilmselt järgmisest aastast.

Uus seadus on kehtinud ainult kaks nädalat, meil on raske nii kiiresti mingisuguseid järeldusi tegema hakata,» ütles Klandorf.

Kivimägi: Pärnu alkoholipiirang jääb seaduse raamesse Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ei arva, et Pärnu oleks kesklinnas avalikult alkoholi tarvitamise keelamisega läinud vastuollu seadusega. Pärnu linn on selle muu hulgas ära keelanud ka kesklinnas. Justiitsministeerium ei pea Pärnus kehtestatud ulatuslikke piiranguid siiski piisavalt põhjendatuks, vahendas ERRi uudisteportaal.

Kivimäe arvates pole linn seaduse põhimõtetega vastuollu läinud. «Kesklinnas on meil väga suur rahva kontsentratsioon, kus liigub ka väga palju lapsi. Kõndida mööda Rüütli tänavat viinapudel käes – see on ju ilmselge alkoholi propaganda. Mina ei soovi, et lapsed sellest osa saaksid,» ütles ta. Ta lisas, et Pärnu kesklinnas on paarkümmend ennekõike lastele mõeldud platsi ning neid kohti eraldi määrusega kesklinnast välja lõigata oleks absurdne.

«Pärnu kuulub ainsa linnana Eestis maailma tervishoiuorganisatsiooni tervislike linnade võrgustikku. Selline alkoholi liberaliseerimine oleks selle võrgustiku kontekstis täiesti kohatu sõnum,» lisas Kivimägi. postimees.ee

eurot eraldab riik, et pakkuda 4200-le lasteaia või 1.–5. klassi lapsele algaval õppeaastal puu-, juur- ja köögivilju.

Eesti Loots ostab kaks uut lootsilaeva Riigile kuuluv AS Eesti Loots kuulutas välja hanke kahe uue lootsilaeva ostmiseks. Laevad peaks ettevõte kätte saama järgmise aasta lõpupoole ja nende ehitamiseks kulub ligikaudu neli miljonit eurot. «Uute laevadega on plaanis senist laevaparki nüüdisajastada ja kaks vanemat alust välja vahetada,» ütles Eesti Lootsi juhatuse liige Aivo Pitk. «Väiksema, 14-meetrise laeva maksumus võiks tulla suurusjärgus 1,5 miljonit eurot ja suuremal kuni 2,5 miljonit eurot.» BNS

Euroliit tahab kaitsta inimesi veebis mängimise eest Euroopa Komisjon võttis vastu interneti hasartmänge käsitleva soovituse, milles kutsutakse liikmesriike üles kaitsma tarbijaid ning võtma vastu interneti hasartmänguteenuseid ja nende teenuste vastutustundlikku reklaami ja sponsorlust käsitlevad põhimõtted. Põhimõtete eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja minimeerida haiglase mängusõltuvuse või liigse hasartmängimise negatiivseid majanduslikke tagajärgi. tarbija24.ee

Tartus leiti tapetud naine Eelmise neljapäeva pealelõunal sai politsei teate, et Tartus Vasara tänaval asuvast korterist on leitud 49-aastase naise vägivallatundemärkidega surnukeha. Prokuratuuri teatel kahtlustatavate ringi täpsustatakse.

Tartu Postimees

Ebapärlikarbi elupaiku hakatakse taastama Keskkonnaamet sai Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist ligi 400 000 eurot, mille abil taastada üliohustatud ebapärlikarbi elupaiku Eestis. Praegu on säilinud vaid üks asurkond Lahemaal. BNS

Postimees.ee küsitlus

Karskusliit soovitab luua alkoholivabu alasid Eesti Karskusliit kutsub omavalitsusi piirama alkoholi tarvitamist avalikes kohtades nii palju kui võimalik ning valitsust korraldama alkoholipoliitikat terviklikult ja eri ministeeriumite vastutusalade koostöös.

Juuli alguses kehtima hakanud korrakaitseseaduse muudatus, mis lubab alko-

holi tarvitada enamikus avalikes kohtades, on karskusliidu hinnangul vastuolus valitsuse heaks kiidetud alkoholipoliitika rohelise raamatu põhimõtetega, seega ka üldise kavaga vähendada alkoholi tarvitamisega seotud kahjusid ühiskonnas.

«Mõistame, et korrakaitseseaduse muudatusi plaa-

niti aastaid enne rohelise raamatu protsessi, mil alkoholipoliitika oligi vähem tähtsustatud, kuid nüüd oleme uues olukorras ja selline muudatus paistab ebaloogilisena. Oleme kindlalt seisukohal, et see seadusemuudatus tuleks tagasi võtta ning vahepealsel perioodil peaks omavalitsustel lastama oma terri-

tooriumil kehtestada piirangud maksimaalses ulatuses,» seisab karskusliidu pöördumises.

Seni kehtinud alkoholi tarvitamise keeld avalikus ruumis oli karskusliidu hinnangul eesmärgiga välistada igasugused alkoholiga seotud konfliktid väljaspool alkoholi tarvitamiseks mõeldud ja lubatud kohti. BNS

Kas hääletaksid riigikogu valimistel Rahva Ühtsuse Erakonna poolt?

Ei

90%

Jah

3249 vastajat

7% 3%

Jah, kui erakonna juht oleks Kristiina Ojulandi asemel keegi teine

4 || EESTI || POSTIMEES, 15. JUULI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

KIIBINUMBRID KAUSTIKUS. Vihikuregistrisse kantud koeri-kasse kadumise korral üles ei leita.

Eestis leidub üle 100 kasutu lemmikloomaregistri kaspar jõgeva reporter

T

egu on vihikuregistritega – nõnda kutsuvad neid veterinaarid ja varjupaikade juhid.

Vihikuregistriteks peetakse omavalitsuste sahtlites paiknevad ruudulisi vihikuid või Exceli tabeleid, kuhu kohalikud ametnikud loomade kiibinumbreid või kirjeldusi sisestavad.

Vihikuregistrisse kuuluvaid loomi kadumise korral üles ei leita. Samas leidub Eestis hulganisti omavalitsusi, mille elanikud peaksid täht-tähelt seadust järgides oma lemmiku andmed just kohalikku registrisse (loe: vihikuregistrisse – toim) kandma.

Säärane kohustus on näiteks Maardu elanikel. Maardu linnasekretär Tiiu-Ann Kaldma tunnistas, et vihikut eriti ei täideta. Miks Maardu linn üleriigiliste registritega ühinenud pole? «Ilus lühike vastus on: linnal pole sellest kasu,» on Maardu linna seisukoht. Linnasekretäri teatel võiks kohalike omavalitsuste huvi seisneda loomaomanike maksustamises või õiguses omanikke hulkuvate koerte eest karistada. Tema hinnangul pole kadunud koerte leidmine avalik huvi.

Tartu linn, mis küll tänavu plaanib mõne üleriigilise registriga liituda, kasutab praegu seda Exceli tabeli meetodit – spetsialistide sõnul on säärased andmekogud aga kasutud.

«Sinna võib kirjutada: nimeks Maša, triibuline,» rääkis veterinaar Janne Orro.

Pelgalt Harjumaal on kaheksa omavalitsust, kus loomaomanik oma lemmiku kiibistama peab. Samas pole ainult kiibist midagi kasu. Selleks et loom kadumise korral üles leida, tuleb ta ka üleriigilisse registrisse kanda. Toimivaid üleriigilisi lemmikloomade andme-

baase on Eestis kolm: kohalike omavalitsuste lemmikloomade register (LLR), Eesti lemmikloomaregister ja kennelliidu register. Viimasesse saab kanda vaid tõukoeri.

LLRi või Eesti lemmikloomade registriga on liitunud 37 omavalitsust 215st. Omanikud, kes oma lemmiku neisse registritesse kandnud on, leiavad kadunud looma tavaliselt üles. Tõukoerte puhul toovad spetsialistid esile, et sageli soetatakse varem kiibistatud loom, kuid see üksi looma leidmist ei kindlusta – kiibi number tuleb ka registrisse kanda.

Ainult kiibist pole kasu Just nõnda juhtus möödunud aasta kevadel Merle Tamme koeraga Chilly. Chilly on West Highlandi valge terjer – kaisulooma meenutav mõnekümne sentimeetri kõrgune valgekarvaline isend. Koer oli nädal aega kadunud olnud, kui koera aretaja venekeelsest portaalist kuulutuse leidis ja Tammele müüdud looma ära tundis. Naine sõitis Jõhvi ja kohtus müüjatega, kes talt 200 eurot küsisid. Mille eest? «Nad olid uue kaelarihma ostnud ja puugisüs-

ti teinud,» rääkis Tamm. Kuigi põhjendatuks ta maksmist ei pidanud, tahtis ta Chilly koju tagasi viia, ja andis müüjatele raha. Kas koer oli registrisse kantud? «Selles probleem oligi,» ütles Tamm. Chilly oli kiibistatud, kuid üleriigilisse registrisse kandmata.

Kui koer olnuks registrisse kantud, poleks Tamm pidanud rahanõudjatele järele andma, sest ta oleks saanud oma õigust koerale oluliselt kergemini tõendada. Lisaks, kui Chilly oleks kellelegi teisele müüdud, oleks koer tõenäoliselt kunagi ikka veterinaarini jõudnud ja too oleks kiibilt koera algse omaniku andmed kätte saanud.

Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar seletas protsessi, mis hakkab toimuma, kui koer jõuab nendeni. Varjupaiga töötajad kontrollivad kiibilugeja abil koera märgistusnumbrit.

Kui loom on registreeritud LLRi või Eesti lemmikloomade registrisse, näevad nad omaniku kontaktandmeid.

Kui andmeid

pole, pöördub varjupaik Kennelliidu poole, sest omanik võib olla oma lemmiku andmed lasknud kanda vaid tõukoerte registrisse. Vihikuregistrite kohta pole aga varjupaikadel mingisugustki ülevaadet.

Varjupaikadele probleemiks «See on probleem,» ütles Roosaar. Ta rääkis, et omanikud leiavad üles kaks kolmandikku varjupaika toodud koertest.

Peamiselt on tegu üleriigilisse registrisse kantud loomadega.

Kolmandik koertest siirdub uute omanike kätte.

Euroopa Liidu ülene register kannab nime EuroPetNet. Eesti andmebaasidest on sellega ühinenud vaid Eesti lem-

mikloomaregister. Tegemist on tasulise andmebaasiga, millega liitumine maksab 11 eurot.

Lemmiklooma transportimiseks Euroopa Liidus on tarvis Euroopa lemmikloomapassi.

See nõue kehtib nii koerte kui ka kasside kohta. Passi saamine eeldab, et loom on kiibistatud, sest kiibi number kantakse dokumenti. Millisesse registrisse peab looma registreerima, et reisimisel passist kasu oleks?

«See on hea küsimus,» ütles veterinaar Orro. Politsei- ja piirivalveamet vastust ei teadnud, sama kehtib maksu- ja tolliameti kohta.

Tegime eksperimendi. Leidsime koeraomaniku, kelle lemmikul on Euroopa lemmikloomapass. Samal ajal on koer registreeritud vaid LLRi andmebaasi. Sisestasime kiibi

numbri EuroPetNeti registrisse.

Selgus, et mikrokiibi ja Euroopa lemmikloomapassi olemasolu ei taga mitte midagi, sest välismaal kiipi tuvastada ei saa. Seega ei kanta Euroopa lemmikloomapassi andmeid üle EuroPetNetti, pass on lihtsalt piiri ületamiseks vajalik formaalsus. Kui koer välismaal kaduma läheb, aitab vaid lemmikloomaregister, millel on side EuroPetNetiga. Näiteks leiti Orro sõnul üks Eesti lemmikloomaregistrisse kantud kiibistatud kass üles Brüsselist ja omanik sai lemmiku tagasi.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

KOMMENTAAR

janne orro Janne Orro loomakliiniku juhataja

Lemmikloomade kiibistamine on loomade tervise seisukohast ohutu ning teatud mõttes aitab koguni vähendada ohtu looma elule ja tervisele.

Kiip on väike elektronseade, mis looma naha alla viiduna on inertne, ei kiirga midagi ega erita

mingeid kahjulikke aineid. Kiibile on kantud 11-kohaline kordumatu numbrikombinatsioon, mingeid muid andmeid sellel pole.

Numbrit saab lugeda spetsiaalse lugejaga.

Kiibist on lemmikloomale ja tema omanikule kasu ainult siis, kui lemmiklooma ja tema omaniku kontaktandmed on kantud registrisse. Registreerimata kiip seob küll lemmiklooma temale välja antud vaktsinee-

rimistunnistusega, kuid looma kadumise korral ei ole registrisse kandmata kiibist kasu. Välismaal kadunud lemmiklooma ja tema omaniku jaoks on kiibist kasu ainult juhul, kui andmed on kantud Eesti lemmikloomaregistrisse, sest see on ainus Eestis tegutsev register, mis on liitunud üleeuroopalise EuroPetNetiga.

Eesti lemmikloomaregistriga ühinenud omavalitsuste registrid: Kose vald Nõo vald Ülenurme vald

Teadlased pakkusid Tallinna lahe haisuprobleemile mitu lahendust meribel sinikalda meribel.sinikalda@postimees.ee

Eile tutvustasid keskkonnaminister Keit-Pentus Rosimannus ja Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi (MI) esindajad Tallinna lahe uuringu tulemusi, mis pakub lahendusi rannikuääre ebameeldiva lõhna ärahoidmiseks.

Ebameeldiva haisu põhjustajateks on nn vetikamattide tekkimine meres – need rannas lagunevad ja haisu tekitavadki. Konkreetselt puudutab see Russalkast kuni Meriväljani ulatuvat piirkonda.

«Vetikamattide tekkimise

põhjuseks on sademevee väljalaskudest ja Pirita jõest tulev toiteaineterikas vesi. Küllaltki paksud matid moodustuvad vahetult väljalaskude juurde ning ei ole eriti ulatuslikud – 500–1000 ruutmeetrit. Vetikamatid hakkavad lainetega liikuma, sest need pole eriti tugevalt põhja küljes kinni juba sellel põhjusel, et see põhi allub väga suurele lainekoormusele,» selgitas TTÜ MI vanemteadur Ants Erm. Erm lisas, et kõige rohkem vett ja toitaineid tuleb Pirita jõest – 2012. aastal tuli sealt üle 90 protsendi veest.

Setteproovide analüüsid näitasid, et setetes pole olulises

koguses ei fosforit ega lämmastikku, samuti ei ole seal ohtlikke aineid. Kuigi on käinud jutud ka jääkreostusest, ei õnnestunud sellest piirkonnast midagi niisugust leida.

Erm rääkis, et esimene võimalus haisu vastu võidelda oleks lihtsalt väljalaskude vee pumpamine sügavamale merre. «Et see ei reostaks randa ega tekitaks vetikamattide tekki-

Ebameeldiva haisu põhjustajateks on nn vetikamattide tekkimine meres – need rannas lagunevad ja haisu tekitavadki.

Sajuvee väljalasketoru Russalka juures.

foto: toomas tatar

miseks sobivaid tingimusi ja et vetikad ei liiguks sinna. Kui toru paigaldada, saab see kant tunduvalt puhtamaks,» selgitas Erm, milline on kõige tõenäolisem lahendus.

Teine võimalus oleks vetikate korjamine ehk mehaaniline puhastamine sademeveelaskude ümbrusest. Keit Pentus-Rosimannus ütles, et selline variant ei paku aga pikaajalist lahendust.

Ka oleks lahenduseks sademevee juhtimine Tallinna ühiskanalisatsiooni või selle eelnev ja täiendav puhastamine, kuid kalliduse tõttu pole need variandid väga realistlikud.

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kolm lemmikloomaregistrit LLR

Eesti lemmikloomaregister

Eesti Kennelliidu register

tasuta

tasuline

tasuline

üleriigiline

üleeuroopaline

üleriigiline

nii koertele kui kassidele

nii koertele kui kassidele

vaid tõukoertele

ei eelda kiipi

eeldab kiipi

eeldab kiipi

37 omavalitsust on üleriiklike registritega ühinenud 37 omavalitsust on üleriiklike registritega ühinenud, ülejäänud kasutavad vihikuregistreid või ei olegi neil registrit.

LLRiga ühinenud omavalitsuste registrid: Ambla vald Haapsalu linn Harku vald Imavere vald Jõelähtme vald Järva-jaani vald Kaarma vald Kadrina vald Keila vald Kiili vald Kiviõli linn Kohtla-Nõmme vald Koigi vald Kunda linn Kuressaare linn

Kuusalu vald Muhu vald Narva-Jõesuu linn Orissaare linn Paide linn Pärnu linn Saku linn Saue linn Sauga vald Sillamäe linn Tabivere vald Tallinn Tapa vald Tõstamaa vald Viimsi vald Vinni vald

Mõlema üleriigilise registriga ühinenud omavalitsuste registrid: Pärnu linn Saue vald

Uhhuduur läheb Aafrikat avastama

Eile asus Tallinna lennujaamast teele Ehh, Uhhuduuri meeskond, kes läbib kolme kuu jooksul Aafrika kirdest lõunasse. Seekord pedaalivad Hannes Hanso, Priit Kuusk, Mart Kuusk, Kristjan Prii (ülemisel pildil), Liivo Niglas ja Tanel Rütman. Kokku plaanitakse läbida umbes 6000 km ja sarja näeb ETVst järgmise aasta sügifotod: erik prozes sest. PM

Tanel Rütman, Hannes Hanso ja Priit Kuusk eile lennujaamas.

POSTIMEES, 15. JUULI 2014 || EESTI || 5

6 || EESTI || POSTIMEES, 15. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Nahk üle kõrvade Leedu moodi LIBAPOLITSEINIKUD. Ohvriteks valivad petturid eakad inimesed, kes õnnetusteate peale lähevad nii ähmi täis, et ei märkagi, kuidas annavad pettuseks vajaliku info ise kurjategijatele.

irina kablukova Den Za Dnjom

L

eedu kurikaelad, keda rahvakeeli kutsutakse libapolitseinikeks või telefonipetturiteks, on peened psühholoogid. Nad oskavad ohvri nii ära hirmutada, et lõpuks annab ta ise neile info, mille abil talt raha välja petta.

Tundub, nagu peaks telefonipetturitest, kes helistavad end politseinikena tutvustades peamiselt vene keelt kõneleva-

tele pensionäridele ning teatavad õnnetusest, mille ohvriks olevat langenud nende lähedane sugulane ja millega kaasnevatest probleemidest võib pääseda, kui neile maksta, teadma juba kõik Eesti elanikud.

Kui palju niisuguseid libapolitseinikke on pärispolitseinikud kinni püüdnud ja kohtu alla andnud, on raske isegi kokku lugeda. Ent ometi järgnevad neile aina uued, kes ikka ja jälle viivad sama skeemi kasutades eakad inimesed infarktilähedasse seisundisse ja jätavad nad rahata. Järgnevalt tuleb juttu tüüpilisest petturite jõugust, kes alles juuni lõpul mõisteti süüdi Tallinna vanainimeste petmises.

Leedu kodanik Artur Žarin ja Eesti hallipassimees Sergei Didõk sattusid kohtu ette ühe ja sama kriminaalasja raames.

Tõsi, Didõk vanuritel nahka üle kõrvade ei tõmmanud, vaid mõisteti süüdi kuritegelikul teel saadud esemete omandamises, hoidmises ja edasimüümises.

Tema karistuseks oli neli kuud vangistust, aga et ta oli juba uurimise ajal viibinud vahi all, tuleb tal istuda pisut üle kuu.

Mäng tunnetel Žarin astus kohtu ette süüdistusega kuues pettuses (samas üht neist ei õnnestunud lõplikult tõendada). Ükski tema ohver polnud enam noor: kahel oli vanust 63, vanimal kannatanul aga 88 eluaastat. Žarinile mõisteti aasta ja üks kuu vangistust, millest on tal ära kanda veel ligikaudu aasta.

Kõik kuus kuritegu pandi toime Tallinnas tänavu 2.–6. jaanuarini. Kurjategijatel õnnestus vanainimestelt välja petta kokku 2146 eurot. Vaimsest kahjust kohtuotsuses ei kõneldud, kuigi võib ette kujutada, mida elasid need inimesed üle ajal, mil kurjategijad laotasid nende ette oma julma võltspildi, ja pärast seda.

Kurjategijad tegutsesid järgmiselt. Üks neist (tema asi eraldati teistest ja selle uurimine pole veel lõppenud) helistas Leedust ohvri kodusele numbrile ja pajatas talle väljamõeldud loo.

Esimesel korral anti elatanud naisele teada, et helistatakse politseist, kuhu olid avalduse esitanud ühe tüdruku vanemad. Kannatanu lapselaps olevat tõuganud trepikojas seda tütarlast ja viimane oli saanud peatrauma. Et kannatanu vanemad avalduse tagasi võtaksid ja vanaproua lapselast vangi ei pandaks, peab vanaema maksma. Helistaja muutis mitu korda häält, kõneldes muu

hulgas ka elatanud naise lapse- mest siin keegi ei tea ega oska lapse häälega, nii et ta jäi juttu ära tunda,» ütles uurija. uskuma. Proua ütles oma aadSelgitski rääkis, et potentressi, kuhu sõites sai Žarin 100 siaalseid ohvreid polnud pettueurot ja 200 dollarit. Alles pä- ritel sugugi raske leida. Tavalirast petturi lahkumist torkas selt kasutati telefoniraamatut, naisele pähe helistada oma po- mille võib leida internetist. Vajale, kellelt ta sai teada, et lap- liti vene ees- ja perenimega iniselapsega on kõik korras ja te- mesed, sest eesti keelt kurikaeda on lihtsalt petetud. lad ei osanud, vaadati aadressi.

Samal päeval helistati Lee- Need olidki andmed, mis olid dust veel ühele tallinlannale. Ža- kurjategijate käsutuses «tööle» rini Leedu käsilane moonutas asudes. Seejärel alustati inimeshäält ja esines ohvri tütrena. Te- tega vestlust ja mängiti nende ma petujutust selgus, et ohvri tunnetel. Vestluse käigus pintütar olevat pillanud oma väike- niti inimestelt suunavate küsilapse maha ja vajab nüüd kiires- mustega välja vajalikku teavet. ti raha operatsiooniks. Seejärel Kuidas aga saab teada, et võttis pettur endale uurija rolli toru teises otsas oleval inimeja hääle ning kinnitas, et raha sel on just poeg, mitte näiteks on vaja kiiresti, muidu võib tü- tütar? Või et tütrel on väike tar veel vanglassegi sattuda. Sel laps? Politseinik aga kinnitas, korral oli ohver mitte nii väga et kõike seda rääkisid neile tevana naine, 63-aastane, kuid ka gelikult ohvrid ise, mingit eeltema langes pettuse küüsi. Mui- nevat informatsiooni kurjategide, kõik lahenes sel puhul suh- jatel ei olnud. teliselt õnnelikult, sest Žarin raKõigepealt uurisid petturid ha ei saanud: ajal, mil ta sõitis välja inimese vanuse, sest eakate inimesteLasnamäele naise juurde, tulid koju ga on hõlpsam maninaise sugupuleerida. 70–80-aaslased ja pettased pensionärid ehtur pidi põgematavad lähedasega nema. juhtunud õnnetuKuid juba sest kuuldes nii ära, järgmisel päeet ei suuda enam val tegid pettuloogiliselt mõelda, rid kaotuse tasa, ega märka isegi set võttes õnge järgda, et nendega kõõistmis im d ü ü s ik mise naise. Temale Enne Leedu kodan a neleb sugulase nitt teatati, et ta poeg jõudis arin õnge võ elamel sootuks võõrŽ ti kukkus trepil, aga Artu alt kuus Ees rhiiv ras inimene. a m i viga siiski ei saanud. vähe . foto: politse Sööda alla u Küll sai viga teine nikk neelanud ohvrile ei tundu enam imelik ka soov nimees, keda ta kukkumise ajal oli tõuganud. Tollel ole- metada oma korteri number, vat peapõrutus ning raviks, aga kuigi helistava politseiniku kõrka selleks, et poega vangi ei pan- val peaks ju istuma hättasattudaks, on vaja raha. Ohvrilt võe- nud sugulane, kes peaks teadti 700 eurot ja pojale söandas ta ma täpset aadressi. Kui kortehelistada alles päev hiljem. rinumber kätte saadud, saatis Veel päev hiljem saadi 750 helistaja selle SMSiga Tallinnas eurot 63-aastaselt Lasnamäe tegutsevale kaasosalisele. mehelt. Tema poeg olevat teiKõrvaltvaatajale tundub nud avarii. Seejärel hangiti 500 ilmselt kõige kummalisem see, eurot 87-aastaselt naiselt, kelle- et ohvrid helistasid oma lastele öeldi, et tema poeg olevat tei- le alles pärast raha üleandmist, se mehe alla ajanud. mitte aga kohe pärast kõne lõViimane tõendatud juhtum petamist «politseinikuga». Kuileidis aset 6. jaanuaril, kui ühe- das siis nii? le Mustamäe naisele räägiti taas Uurija Selgitski sõnab, et petturid on head psühholoolugu trepil kukkunud pojast. gid. Nad püüavad hoida inimest Abiks telefoniraamat pidevas erutusseisundis, köita Juhtumiga tegeles Põhja pre- tema tähelepanu millegagi ajafektuuri juhtivuurija Sergei ni, mil kohale jõuab raha vasSelgitski. Tema sõnul olid kõik tuvõtja: paluvad näiteks raha eakatele inimestele helistanud üle lugeda, kirjutada üles seepetturid Leedu kodanikud ja rianumbrid, kirjutada lähedaseka kõik kõned tehti Leedust. le kiri. Ohver mõtleb ainult selOhvritega kohtuma sõitis ta- lele, kuidas võimalikult kiiresti valiselt nende parajasti Eestis päästa oma laps või lapselaps, viibiv kaasmaalane. «See ras- ja tuleb alles hiljem selle peale, kendab otsimist, sest sellist ini- et neile otse helistada.

Kuritegeliku skeemi edukus on umbes kümme protsenti.

See tähendab, et iga saja kõne peale leidub kümmekond inimest, kes langevad lõksu ja on nõus petturitele raha andma.

Minu pere on niisuguseid kõnesid saanud kaks korda. Mõlemal korral läksid kurjategijad kõnega alt. Esimesel korral tundis ema, et midagi ei klapi, sest minu vennana esinenud kurjategija kasutas nunnutavaid sõnu, mis pole talle üldse omased.

Teisel korral oli asi peaaegu naljakas, sest kõlava ja eksimatult naisehäälega ema nimetati miskipärast vanaisaks ja talle tehti ettepanek abistada oma lapselast, kes on minuga peaaegu ühevanune. Mõlemal korral sai asjast teatatud ka politseile.

Suhtlus ennetab Just nii võib soovitada käituda kõigil. Ja veel: suhelge sagedamini sugulastega, andke neile teada, millega tegelete ja kus viibite. Kurjategijad helistavad valdavalt kodustele telefonidele tööpäevadel ja tööajal.

Just sel ajal on pensionärid tavaliselt üksinda kodus, nende lapsed ehk needsamad, kes nii kangesti kipuvad trepist alla kukkuma, avariisse sattuma ja imikuid käest pillama, ülepeakaela töösse sukeldunud.

Lisaks tasuks eakamatele sugulastele südamele panna, et kui nad saavad kõne vapustava uudisega, võtaksid nad enne omapäi tegutsemist ühendust poja, tütre või lapselapsega.

Kolmandaks tasub kindlasti helistada politseisse. Seda on vaja teha nii siis, kui saate pettusest kohe aru, kui ka siis, kui olete juba lõksu langenud. On hea, kui ohver seejuures mäletaks, milline nägi pettur välja ning millega ta kohale ja ära sõitis (mõnikord lepitakse kohtumine kodu asemel kokku tänaval pangaautomaadi juures).

Ja viimaks: ärge uskuge, et politseil läheb vaja raha kinnipeetu vabastamiseks või kannatanule abi osutamiseks.

Uurija Selgitski rääkis, et Eesti politsei on juba loonud sidemed tõeliste Leedu kolleegidega ja seepärast võib telefoninumbri tuvastamisel kurjategijad üles leida ka väljaspool Eesti piire.

Kõigest hoolimata on telefonipetturite probleem siiani terav. Alles nädala eest andis vähemalt kaks eakat Eesti elanikku raha libapolitseinikele.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

POSTIMEES, 15. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRI JA KUNST. Maailmakuulus Eestist pärit kunstnik arutleb, kas peaks ostma Võrumaale lossi ja elama nagu kuningas.

Kalev Mark Kostabi: ma ei taha elada rentslis hab lihtsalt teha, mida ta tahab ning soovib, et kogu maailm seda armastaks. Kui keegi küsib, kas sa maaliksid mulle maali, kus on palju punast ja mis on horisontaalne, et see sobiks mu diivani kohale, siis kunstnik ütleb ei. Aga kui on kriis, siis on mõistlik kuulata inimest, kes tahab maali diivani kohale. Minu jaoks on tellimustööd nagu tasuta ideede saamine – mulle meeldib nende tegemine ja tekkiv koostöö ja dialoog.

intervjuu kadri inselberg majandustoimetuse juhataja

Ü

ks tuntumaid Eesti soost k u n st n i k ke Kalev Mark Kostabi läheneb kunstile pragmaatiliselt ega karda tunnistada, et viib muuhulgas oma teoste müügiedu kindlustamiseks pidevalt läbi turu-uuringuid. New Yorgis asuvas stuudios Kostabi World maalivad tema assistendid aastas keskmiselt 500 teost, mille Kostabi signeerib ja mille hind jääb keskmiselt 5000 ja 30 000 euro vahele.

Kas te teete ka n-ö turu-uuringuid?

Paljud kunstiinimesed nimetavad teid ärimeheks. Kuidas te ise ennast defineerite?

Isegi filosoofid ja poeedid peavad äriga tegelema – korraldama luuleõhtuid ja avaldama raamatuid. Usk on kohe kindlasti äri. Kunst ei erine neist.

Aga ma ei arva, et oleks õige nimetada mind ainult ärimeheks.

Kriitikud võivad öelda, et ma olen 90 protsenti ärimees ja 10 protsenti kunstnik. Ma ise arvan, et tegelen 85–90 protsenti ajast kunstiga ja ülejäänu äripoolega.

Kuidas te oma kunstiäri juhite?

Mul on ettevõte, mille ainuomanik ma olen. Mul on 15 töötajat, kes kõik töötavad New Yorgis. Mõned töötavad minu stuudios, teised töötavad kodust. Maksan neile kas tunnivõi tükipõhiselt. Tunnipõhiselt maksan neile, kes ei ole kunstnikud – sekretär, raamatupidaja, stuudio mänedžer, fotograaf, arhivaar. Ülejäänud maalivad ja joonistavad, nemad saavad kõik palka teosepõhiselt.

Kunstnik ja helilooja Kalev Mark Kostabi külastas Eestit, et avada Klaaspärlimängu festivali raames näitus ja anda kontsert. Näitus jääb Tartu Jaani kirikus avatuks 31. augustini. foto: kristjan teedema

see ei ole sweatshop (töökoht, kus on sotsiaalselt aktsepteerimatud töötingimused – toim).

Alguses, kui ma hakkasin assistente palkama, siis maksin neile nii vähe kui võimalik, sest mulle öeldi, et nii tehakse head äri. Maksin umbes viis dollarit tunnis. Aga aja jooksul ma muudkui tõstsin assistentide palka ja ma arvan, et praegu maksan rohkem kui ükski teine kunstnik. Jeff Koons näiteks maksab oma assistentidele 19 dollarit (ligi 14 eurot) tunnis.

Teil on praegu stuudio endiselt ainult New Yorgis, kuigi näiteks te ise elate juba Roomas. Miks te oma tegevust laiendanud ei ole?

Ma proovisin seda 1980ndatel, kui ma olin üliambitsioonikas. Tahtsin maailma vallutada. Tegelikult tahan siiani, aga realistlikumal moel. Minu eesmärk oli omada Kostabi-maailma igas linnas. Ma arvasin, et kõige parem on seda teha riikides, kus tööjõud on odav. Uurisin asja ning läksin Maltale ja Portugali.

Tegin 1980ndate lõpus sama vea, mille tegid tol ajal paljud ärimehed – me arvasime, et 1980ndate pidu kestab igavesti.

Ja palju teie siis maksate?

Mina ei maksa tunnipõhiselt, aga arvestades aega, mis neil maalide tegemiseks läheb, siis see tuleb tunduvalt rohkem – isegi 100 dollarit (73 eurot) tunnis, aga tavaliselt 30, 40, 50 dollarit (22, 29, 36 eurot) tunnis.

Ma ei teadnud seda tol ajal.

Võib-olla ma isegi mõtlesin selle peale, ma enam ei mäleta.

Aga ma läksin Maltale ja Portugali ning avastasin, et seal tootmine on minu jaoks tegelikult kallim. Vaja oli ju ka transporti ja järelevalvet. Loobusin sellest ideest ja järeldasin, et New York on kallis linn, aga mul on seal kokkuvõttes odavam oma töid toota, sest paljud mu assistendid on immigrandid. Samas

intervjuu täisversiooni loe postimees plussist

Miks mitte Eestisse? Eestis on tööjõud väga odav...

Kuidas teil maalide hinna mõttes äri läheb?

Väga hästi. Ma müüsin just USAs maali rekordilise hinnaga – 265 000 dollarit (194 500 eurot). Üldse müün ma palju teoseid Ameerikasse. Mul on ka väga hea turg Itaalias, juba 1990ndate algusest alates.

Itaalia majandusel läheb praegu väga kehvasti, peaaegu iga äri Itaalias kannatab, nii et ma müün seal vähem, aga ikkagi palju. Jaapan oli minu jaoks hiiglaslik turg, aga praegu on see null. Natuke on seal nüüd midagi taas toimumas – hakkan seal müüma õigusi, et minu maale pannakse toodetele, nagu iPhone’i kaaned jne. Ma olen seda ka enne teinud. Üllatuslikult on mul hea müük ka Istanbulis, Türgis. See ei ole nii suur turg kui USAs või Itaalias, aga seal makstakse paremat hinda.

Ma olen teinud turu-uuringuid ülikooliajast peale. Mulle meeldis ülikooliajal teha kiireid spontaanseid joonistusi, kuna see oli hea viis vabastada oma energia ja ambitsioon. Ma tegin tuhandeid väikseid joonistusi.

Siis hakkasin inimestelt küsima, millised on nende lemmikud, ja paljud valisid samu joonistusi. Kõige populaarsemad olid kriipsujukudega. Hakkasingi neid rohkem tegema ja nii kujunesid välja ikoonilised Kostabi figuurid. Turu-uuringutest sai dialoog kaastudengite, õpetajate ja sõpradega. Ma teen selliseid uuringuid siiani – varem saatsin kümme maali e-kirjaga 30 sõbrale-tuttavale ja palusin neil sealt kolm parimat välja valida. Teatud maalid olid selgelt võitjad. Nüüd ma teen seda Facebookis – panen 15 maali üles ja saan vähem kui tunni jooksul juba rohkem kui sada vastust. Nii et tean kohe, mis on paremini müüdav.

Võitnud maali saadan võib-olla Saksamaale ja lasen teha lisakoopiad. Viimase koha maal on tõenäoliselt igav ja selle ma teen ümber.

Kuidas üldiselt kunstiäril praegu läheb?

See küll kannatas, aga paaril viimasel aastal on asi palju paremaks läinud. Seda tõestab oksjonimajade tegevus eriti Londonis ja New Yorgis. Itaalia kunst läheb Londonis väga hästi kaubaks. Hiina kunst läheb rikaste seas hästi kaubaks.

Lääne kunst läheb Hiinas hästi kaubaks. Põhjus, miks kunstiäri kriisis väga palju ei kannatanud, on see, et väga rikkad inimesed näevad kunstis head investeeringut.

ÄRILAUSE Tänu kodumaisele vedelkütuste tootmise arendamisele on meil võimalik Eesti energiaimpordist lahti siduda lähema kümne aasta jooksul.

Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo hinnangul saab energiaimpordist loobuda. EE blogi 13.07

Alexela Oil sai üle hulga aja kasumit Autokütuste jaemüüja Alexela Oil sai pärast kuut järjestikku kahjumlikku aastat taas esimest korda kasumit, selgub ettevõtte eelmise aasta majandusaruandest. 2013. aastal teenis ettevõte täpselt miljon eurot kasumit, võrrelduna 0,138 miljoni suuruse kahjumiga 2012. aastal. Alexela Oili käive oli 134 miljonit eurot, mis on sama palju kui 2012. aastal. Neste Eesti kasum kasvas 18 protsenti, 5,1 miljoni euroni, käive langes 15 protsenti, 316 miljoni euroni. Majandus24

22

protsenti ehk 55 sendile tõuseb sügisest Eestis lihtkirja saatmise hind.

Maksuamet kontrollib sel nädalal 250 firmat Maksu- ja tolliamet plaanib sel nädalal kontrollida töötajate registreerimist 250 ettevõttes, teatas amet Facebooki lehel. Alates sellest nädalast alustab maksuhaldur registreerimata töötajate kohta ka menetlusi. Esimese kahe nädala jooksul tehtud kontrollides tuli ette seinast seina olukordi: oli objekte, kus kõik töötajad on registreeritud, kuid oli ka juhuseid, kus ligi viiendik töötajatest on registreerimata. Majandus24

Telia Sonera viis Eestist dividendidena 41 miljonit eurot

Bigbanki omanikud võtsid dividendidena üle miljoni

Soome-Rootsi telekommunikatsioonifirma Telia Sonera võttis eelmisel aastal Elionist ja EMTst dividendidena välja kokku 41 miljonit eurot ning ettevõtted maksid neist 10,9 miljonit eurot tulumaksu.

Elion Ettevõtted maksis emafirmale omanikutulu 28,7 miljonit eurot ning EMT 12,3 miljonit eurot. Majandus24

Bigbanki omanikud Parvel Pruunsild ja Vahur Voll võtsid eelmisel aastal pangast dividendidena välja üle miljoni euro. Panga tulud kasvasid 18 protsenti, 54,59 miljoni euroni, kasum 54 protsenti, 10,8 miljoni euroni. Ettevõte maksis mullu dividendina välja 1,052 miljonit eurot. Majandus24

OMX TALLINN

798,99 ▼ –0,19%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

Kas te teete ka tellimustöid?

Jah, olen neid alati teinud. Teen neid praegu rohkem kui varem.

Ma olen üle elanud kaks majanduskriisi – ühe 1990ndate alguses ja teise hiljuti. Ma tegin 1980ndate lõpus sama vea, mille tegid tol ajal paljud ärimehed – me arvasime, et 1980ndate pidu kestab igavesti ja me ei säästnud midagi. Mul oli 40 assistenti ja ma ostsin miljoni dollari eest korteri, aga kriisi ajal sai mul raha otsa ja pidin selle suure kahjuga ära müüma. Õppisin, et tulevikuks tuleb ette valmistuda. Kui nüüd kriis tuli, oli mul raha kõrvale pandud ja mul ei olnud probleeme. Lisaks tegin ma just tellimustöid. Kui asjad lähevad hästi, siis kunstnik ei taha, et talle öeldakse, mida ta tegema peaks. Ta ta-

Kas te müüte maale ka Eestisse või on eestlased selleks liiga vaesed?

Ma olen siin maale müünud, aga mitte väga palju. Ma olen kuulnud, et Eestis pole üldse väga kunstiturgu. Kindlasti on Eestis palju rikkaid inimesi, kes armastavad kunsti, nad tuleb lihtsalt üles leida ja neile oma töid promoda. Mul ongi kiusatus rohkem aega Eestis veeta. Kinnisvara on Võrumaal nii odav, et võib-olla ma peaksin ostma lossi. Mulle meeldiks elada nii suures majas, nagu on Tartu Ülikooli peahoone. Ma arvan, et ma peaksingi seda tegema, sest see maksaks palju vähem, kui ühe magamistoaga korter New Yorgis.

Ma peaksin tulema siia ja elama nagu kuningas.

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

3,84 ▲ +3,23%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,150 0 Baltika 0,473 -5,40 Ekspress Grupp 1,040 +0,97 Harju Elekter 2,730 0 Järvevana 0,750 0 Merko Ehitus 7,150 +0,70 Nordecon 1,020 -2,86 Olympic Group 1,950 -1,02 Premia Foods 0,700 0 Pro Kapital Grupp 2,340 0 Silvano Fashion 1,930 +0,52 Skano Group 1,070 0 Tallink Grupp 0,750 +0,27 Tln Kaubamaja 4,990 -0,60 Tallinna Vesi 13,300 0 Trigon Property 0,452 0

14.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,450 +0,26 Hiina jüaan 8,457 +0,25 Jaapani jeen 138,290 +0,39 Kanada dollar 1,462 +1,06 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,410 +0,39 Poola zlott 4,139 -0,09 Rootsi kroon 9,248 +0,33 Rumeenia leu 4,418 +0,03 Šveitsi frank 1,214 -0,03 Suurbritannia nael 0,797 +0,31 Taani kroon 7,457 +0,01 Tšehhi kroon 27,439 0 Ungari forint 309,680 -0,15 USA dollar 1,363 +0,24 Venemaa rubla 46,791 +0,79

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 15. JUULI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KESK-AAFRIKA. EUFORi sõdureid saadavad kohalike rõõmsad tervitused, tusasemaks kisub toon vaid siis, kui neid kahtlustatakse Prantsuse «Sangarisi» esindamises.

Eestlased jahivad Bangui öö varjus püssimehi evelyn kaldoja Bangui-Tallinn

K

ui Kesk-Aafrika Vabariigis teeniva ESTPLA-18 rühmaülemalt kapten Tanel Rattistelt küsida, milline tööülesanne kõige huvitavam on, lähevad tema silmad rõõmsalt põlema ja ta vastab hetkegi mõtlemata: «Kindlasti öised patrullid.»

Need kujutavad endast omamoodi vereta jahti. Üksus läheb ööpimeduses ELi rahuvalvemissiooni EUFOR RCA vastusalale ehk Bangui 3. või 5. kvartalisse vaatama, ega seal juhtumisi liigu moslemite ehk Séléka või kristlaste ehk antibalaka relvastatud jõuke, kes võiksid teiseusulistele kurja teha. Eestlastel on öövaatlusseadmed, mille abil nad näevad kõike ja saavad võimalikud pahalased kotti püüda.

«Võtame sisse enda kattepositsioonid ja ootame, kui ta piisavalt lähedale jõuab, siis on meil taskulambid – pimestame ta ja anname käskluse relv maha panna,» kirjeldab Rattiste seda, mis juhtub, kui nad näevad püssimeest jalutamas. «Relvakandja on väga ehmunud, kui ta pimedas avastab, et teda ümbritseb hunnik sõdureid.»

Kurikael mõistab eesti keelt Mõnikord on ähmi sattunud ka eestlased. «Tihti läheb meestel ka prantsuse keel meelest ja antakse eestikeelseid käske,» jutustab rühmaülem ja lisab muigega, et siiani on kättesaadud mõistnud ka eestikeelseid käske.

Kurioossemate vaatepiltide seas toob Rattiste esile oma kvartalit vibudega kaitsnud omakaitseüksuslased. «Vibud oleme alles jätnud, samuti matšeeted, mis on siin igapäevane tööriist, aga tulirelvad oleme ära korjanud,» sõnab ta.

Tõeliselt veretuks teeb selle jahi asjaolu, et ega ööpimeduses tabatuga suurt midagi juhtu. «Et siin riigis pole korrakaitset, vanglat ega ühtegi seadust, mis keelaks relva kanda, siis konfiskeerime relva, võtame isikuandmed, nime ja pildi ning edastame oma juhtkonnale,» kirjeldab Rattiste. «Loeme neile sõnad peale, et tänaval ei tohi relvadega käia.»

Eesti rühmaülema sõnul on nad Banguis teenimise ajal täheldanud ka progressi.

Hüljatud alale kahe kogukonna piiril julgevad inimesed päeval juba tulla oma kodusid korrastama. Ööseks minnak-

se aga siiski oma kvartali sügavusse varju.

«Teiseks liigub jõuke nüüd öösiti vähem,» lisab Rattiste.

«On levinud sõna, et öösel võid kohata pimedal tänaval eestlaste jõuku ja oma relvadest ilma jääda.»

Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Sten Allik rõhutab, et 3. ja 5. linnaosa on olnud alati Bangui kõige kriminaalsemad kohad. «Rääkides prantslastega, kes on olnud siin missioonil näiteks 20 aastat tagasi, siis ega pimedal ajal keegi neisse oma nina ei toppinud,» märgib ta. «Röövimised ja tapmised, mis on alati olnud nende piirkondade probleemiks, on ka täna nende kvartalite osa.»

olid suuremad pogrommid, tapmised ja majade rüüstamised, oli hetki, kus oli mõni [Prantsuse] üksus lähedal, aga ei reageerinud,» selgitab ta.

«Kindlasti ei saa öelda, et see oleks tulnud üksuste tahtmatusest reageerida,» vabandab Allik prantslasi.

«Kas on olnud olukorra hinnang, nende tegutsemispiirang või tegutsemisreeglid, seda ei tea, aga on selliseid juhtumeid olnud, ja see saab väga laia ja sügava kõlapinna.»

«EUFORi on hea suhtumine ja selle kallal sai kõvasti tööd tehtud,» räägib Allik. «Ma mäletan, et kui osalesin kohtumisel 3. linnaosa liidrite – kogukonnajuhtide, kaupmeeste, liikumiste juhtidega, imaamidega –, siis kolmetunnisest kokkusaamisest esimene poolteist tundi kulus neil prantslaste kirumisele.»

Sissepiiratud moslemid «5. kvartal on põhiliselt kristlaste linnaosa. Varem on seal rohkem segamini elatud, kuid nüüd on sinna jäänud põhimõtteliselt ainult kristlased,» kirjeldab Allik kohalikku elanikkonda. «Ametlikult on enamik töötud – eks nad nipet-näpet asjadega tegelevad, aga töölkäijaid on üldiselt vähe.»

«Moslemite linnaosa on seal kõrval 3.,» jätkab Allik. «Siin on moslemid olnud traditsiooniliselt kaubitsejad. Loomulikult on nende ärid kõik kinni pandud ja ära rüüstatud. Kui tänava ääres on rüüstatud kauplus, siis see on olnud moslemi oma.»

«3. linnaosas oleks hea, kui nad saaksid kasvõi omade keskel äri ajada, praegu on sealse rahva liikumisvabadus piiratud, sest väljas on inimesi, kes tahavad neid kinni võtta kuni kõige kardinaalsemate lõppudeni välja,» nendib Allik.

Samas on ka Allik veendunud, et selle paari kuu jooksul, mis ESTPLA-18 on KAVis teeninud, on olukord paranenud. «Üks areng on see, et elanike suhtumine sõjaväeüksustesse on oluliselt muutunud,» toob ta esile.

Jalgsipatrullil kõlas eestlastele ühe müügilaua taga istuva musta mehe suust koguni rõõmus «Terre!».

«Non à la France,» on üsna tavapärane loosung moslemite linnaosa seintel, samuti näeb sajatusi François Hollande’i pihta.

«Non à la France,» on üsna tavapärane loosung moslemite linnaosa seintel, samuti näeb sajatusi Prantsuse presidendi François Hollande’i pihta. Ka kristlaste aladel patrullides pärivad kohalikud eesti sõduretelt aeg-ajalt, et ega nad ometigi Prantsusmaa rahvuslikul missioonil «Sangaris» pole.

Prantsuse missioon nimelt pole KAVi rahva seas just populaarne ning Allik möönab, et eks sel ole ka põhjus. «Siis, kui

«Muu hulgas sai neile öeldud, et vaatamata sellele, et meie seas on ka Prantsuse üksuseid, ei ole võrdusmärgi tõmbamine meie ja «Sangarisi» vahel õige,» lisab ta. «See on ennast tõestanud ja sellest on tulnud ka usalduslik suhe.»

Rattiste sõnul pole Eesti sõdurid KAVis vaenulikku suhtumist kohanud. Seda väidet kinnitas möödunud nädalal ka vaatepilt, mis avanes nii jalgsipatrullil EUFORi Ucatexi baasi ümbruses kui soomukitel 3. ja 5. linnaosas käimine.

Jalgsipatrullil kõlas eestlastele ühe müügilaua taga istuva musta mehe suust koguni rõõmus «Terre!». Samas oli aga siiski märgatav vahe 5. ja 3. linnaosa rahva suhtumises. Kui kristlaste juures saatsid Eesti kolonni pidevad rõõmsad lehvitamised, siis Prantsuse-vastaseid loosungeid täis moslemite alal oli lehvitajaid märksa vähem ja inimeste näod kohati pigem tusased.

Alles kahe nädala eest KAVi jõudnud Poola sandarmeeriaüksuse liikmed Marcin Ziezinski, Krystian Parszuta ja Ryszard Skoclylas on kõik teeninud kaks korda Ida-Afganistanis, kus nende kontingendi hoole all oli päris terav piirkond. Lisaks veel Balkanil ja Liibanonis.

«See missioon on eelmistest üsna erinev,» leiab kapten Skoclylas. «Eriti Afganistanist, kus me keskendusime vastasele, siin tsiviilelanikkonnale. Siin peame me teatud mõt-

Kesk-Aafrika Vabariik

Bangui

Ucatexi baasi ümber valdavalt kristlastega asustatud alal jalgsipatrulli teinud Eesti sõdureid saatsid teeserval seisev täiskasvanugi hüüdis neile prantsuse keeles nii «Tere! Kuidas läheb?» kui ka «Aitäh!».

tes muutma oma mõtteviisi, peame keskenduma kohalikele, kuidas nendega rääkida ja kontakti saada.»

Kui nemad kohalikele oma päritolumaa ütlesid, polnud pikemalt selgitama vaja hakatagi. «Vastuseks tuleb «Me teame Poolat! Paavst Johannes Paulus II tuli sealt.»,» kirjeldab Skoclylas. «Suurem osa neist on meile rääkinud, et neil on hea meel, et sandarmid siin on. Nad ütlevad tihti «Hea töö».»

Sõltuvus võõrsõdureist Läti kontingendi ülem major Salvis Dzilna ütleb, et siiani pole ka tema sõdurid vaenulikku suhtumist kohalikelt kogenud – ikka hõigatakse vaid rõõmsalt «Bonjour!». Lihtsaks ta missiooni aga tembeldama ei tõtta.

«Välja läheme me ikkagi kiivrite ja relvadega, me kasutame soomukeid. See tähendab midagi,» sõnab Dzilna. «Nagu ka see, et meil pole turule lubatud minna T-särgis ja plätudega.

Kuigi kogu aeg tulekontakti pole, seda aeg-ajalt juhtub. Möödunud nädalal sai granaadirünnakus viga kolm prantslast. Kogu aeg tuleb olla valvas.»

Soome major Arto Ylä-Kotola arvab, et kohalike seisukohast vaadates on üldolukord siiski üsna lootusetu. «Aga nad on passiivsed ja ignoreerivad ka enda lähedal toimuvat tulevahetust,» lisab ta. «Paistab, et nad loodavad rahvusvahelisele abile julgeoleku tagamisel.

Neil on tõsiselt hea meel, kui nad sõdureid näevad. Nad räägivad meie tõlkidega, et tahaksid, et me oleksime nende juures sagedamini, kui see meile võimalik on.»

Ajakirjaniku reisi Kesk-Aafrika Vabariiki toetas kaitseministeerium.

Haigevoodisse viib malaaria «Kui just epideemiat ei tule, siis sellest piisab,» näitab Ucatexi baasi peaarst Prantsuse kolonel Véronique Cellarier oma «haigla» ainsat palatit, kus sees kolm voodit ja üks patsient –malaarias Prantsuse sõdur.

Tol hetkel paistab voodil pikutava noorukese prantslase seisund rahuldav.

Märksa jubedam pilt avanenud päev varem baasi sööklas, kui ta, kandik käes, sõna otseses mõttes jalalt kukkus ja malaariavapped võimust võtsid.

Ucatexis, kuhu suur osa EUFORi sõdureist on kolinud viimase kuu jooksul, oli möödunud nädala lõpuks diagnoositud juba viis malaariajuhtu. Ja malaaria tüüpiline peiteaeg on kaks kuni neli nädalat. Tõsi, osa haigestunuist tunnistas, et jättis ennetavad tabletid võtmata.

«Malaariatesti teeme kõigile, kes palavikuga tulevad,» ütleb Cellalier. See on ka ainuke analüüs, mida nad kohapeal teevad. Vajadusel saadetakse lihtsamad proovid Bangui lennuvälja juures asuva M’Poko baasi laborisse. Raskema tervisemurega sõdurid lennutatakse kodumaale.

Lisaks malaariapatsientidele toob Cellalier oma töölauale jõudnud juhtumitest välja kaks ülemöödunud nädalal granaadirünnaku ohvriks langenud prantslast. Muidu domineerivad pisitraumad ja kõhulahtisus.

Ucatexi peaarst kolonel Véronique Cellarier.

Viimatimainitud vaevus näib olevat KAVis teenimise üsna vältimatu kaasaanne.

«Loomulikult on kõigil olnud kõhulahtisus,» iseloomustab mai lõpus saabunud Soome kontingendi asejuht major Arto Ylä-Kotola oma üksuse muresid.

Sama probleemiga on hädas olnud ka eestlased, kuid pärast telkidest konteinerelamutesse kolimist on nad sellest murest suuresti vabanenud. Kuu tagasi saabunud ja otse konteineritesse kolinud Läti kontingendi ülema major Salvis Dzilna sõnul pole neil kõhulahtisusjuhtumeid olnud. Sarnaselt soomlasega tunnistab ka tema probleeme peaasjalikult päikesega, mis põletab põhjamaist nahka ja tekitab vedelikupuudust. PM

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 15. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

NATO: Venemaa on Ukraina piirile toonud üle 10 000 sõduri

Poola sandarmid Kesk-Aafrika Vabariigis Marcin Ziezinski (vasakult), Krystian Parszuta ja Ryszard Skoclylas.

ESTPLA-18 silt ja lipp eestlaste konteinerite vahel. foto: evelyn kaldoja

pidevalt neid tervitada tahtvad lapsed ning nii mõnigi tee oma maja ees või fotod: kristel maasikmets

MISCA missioonil osalevad Aafrika Liidu sõdurid.

Prantsuse keele mittevaldamine teeb elu missioonil raskeks Hoolimata sellest, et EUFORi töökeel on inglise keel, annab rahvusvahelise pataljoni prantslasest juht kolonel Benoît Seguineau de Preval intervjuu siiski emakeeles ning möönab, et rahvusvahelise üksuse juhtimine on keerukas.

«Arvestades, et siin on kahe riigi (Prantsusmaa ja Gruusia – toim) kompaniid ning ülejäänud riikidest veelgi väiksemad üksused, on nende kokkusobitamine väga raske,» tunnistab de Preval.

«Näiteks grusiinid ei räägi peaaegu üldse inglise keelt ja nendega tuleb suhelda tõlkide vahendusel,» kirjeldab ta. «Minu ülesanne on korraldada, et kõik saaksid üksteisest aru ja et see lõpuks ohtlik poleks. Aeg-ajalt tuleb käsklused anda nii inglise kui prantsuse keeles ning käsu saajal tuleb käsku korrata, et oleks kindel, et see on kohale jõudnud.»

Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Sten Allik arvab, et prantsuse keelt valdamata poleks tal alguses – esimese KAVi saabunud mitte-prantsuse üksuse ülemana – mitte midagi teha olnud.

Prantsuse keel on Allikule igapäevaselt vajalik ka seetõttu, et ta on ühtlasi EUFORi operatsioonide juhtimiskeskuse ülem. «Seal tuleb teha koordinatsiooni erinevate vägede vahel – me räägime [Prantsusmaa rahvuslikust missioonist] «Sangarisist», kus inglise keel ei ole väga levinud, ja [ÜRO lipu all olevast Aafrika Liidu missioonist] MISCAst, kus ei ole ühtki inglise keelt kõnelevat tüüpi,» selgitab ta.

Kolonel Benoît Seguineau de Preval ja kolonelleitnant Sten Allik.

«Je ne parle pas français,» hääldab püüdlikult ja kerge muigega Soome kontingendi ülem major Arto Ylä-Kotola. Soomlane kinnitab, et Prantsuse sõjaväelased pingutavad, et pidevalt inglise keelel püsida, aga sellegipoolest teeb prantsuse keele mitteoskamine tema elu raskemaks. «Kui midagi keerulist ette tuleb, siis lähevad Prantsuse ohvitserid kergesti üle prantsuse keelele ning mina pean hiljem välja selgitama, mis toimus,» tunnistab ta.

«Keelebarjäär on minu jaoks suurim mure, väga tihti peab asju üle kordama või võtma prantsuse keele tõlgi kaasa, et me ikka

oleksime ühel leheküljel,» tõdeb ka Eesti üksuse logistika eest vastutav veebel Margus Hoop.

«Aga õnneks väga suuri probleeme pole tekkinud.»

De Preval peab enda alluvuses teenivatest üksustest kultuuriliselt kõige erinevamaks Gruusia oma. Muuseas märgib de Preval ka, et talle tundub, et eestlased on prantslastele lähemad kui lätlased ning lisab, et kuna Eesti üksus on väga hea, siis nemad töötavad koos prantslastega. «Nad on tõesti professionaalsed sõdurid, nende rühmaülem on tõesti hea ja tema töö on alati väga täpselt tehtud,» kiidab ta. PM

Venemaa on toonud Ukraina piirile 10 000 – 12 000 sõjaväelast, teatas anonüümseks jääda soovinud NATO kõrge ohvitser eile. «Ainuüksi möödunud nädalal täheldasime, et mitmeid üksusi liigutati piirialasse,» lisas ohvitser Reutersi teatel.

Ukraina relvajõudude kõneisik oli eile eelnevalt teatanud, et Venemaa on suurendanud viimase ööpäeva jooksul sõjalist kohalolekut Ukraina piiril.

Venemaa on sel aastal Ukraina piirile toonud kuni 40 000 sõjaväelast, kuid vähendas nende hulka juuni keskpaigaks umbes tuhandeni. Seejärel algas taas sõjalise kohaloleku suurendamine.

Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu teatas eile, et neil puudub hetkel kinnitus Venemaa väidetava kavatsuse kohta viia täna vägesid Ukraina territooriumile.

«Meil pole veel selget ja kindlat teavet selle kohta, et just 15. juulil algab see, millest te praegu rääkisite,» ütles nõukogu kõneisik Andri Lõssenko eile teabetunnis ajakirjanike küsimustele vastates.

Sõjalis-poliitiliste uuringute keskuse juht Dmõtro Tõmtšuk oli eile varem öelnud, et on saadud kinnitus Vene eriüksuse tungimisest Ukraina pinnale. «Oleme läinud ööpäeva jooksul saanud ammenda-

vad kinnitused ja võime kindlalt öelda: Venemaale Rostovi oblastisse saabuvad eriüksused – need on Vene vastuluureteenistuse diversioonirühmad,» ütles Tõmtšuk. «Meie andmeil on nende üksuste komandörid saanud käsu tungida Ukrainasse 15. juulil,» lisas ta.

Lisaks tulistati Luganski oblastis eile alla sõjaväe transpordilennuk An-26. Ukraina kaitseministri Valeri Heletei teatel tabas seda tõenäoliselt Venemaa territooriumilt tulistatud rakett.

President Petro Porošenkole esitatud raportis teatas Heletei, et terroritõrjeoperatsioonis osalenud lennuki meeskond võttis ühendust relvajõudude peastaabiga. Kõik meeskonnaliikmed jäid intsidendis ellu.

Presidendi kantselei teatel kinnitas raport, et lennuk lendas 6,5 kilomeetri kõrgusel, mis on teadaolevalt separatistide käsutuses olevate relvade jaoks liiga suur kõrgus – nende portatiivsed õhutõrjesüsteemid ulatuvad tulistama vaid kuni nelja kilomeetri kaugusele. See tähendab aga, et lennukit tabas mõni võimsam rakett, mis tulistati arvatavasti Venemaa territooriumilt.

Ukraina siseministri nõunik Anton Gerašenko kinnitas, et lennukit tabas rakett ning selle kaks pilooti katapulteerusid lennukist ja pääsesid. BNS/PM

10 || TÖÖ/KOOLITUS || POSTIMEES, 15. JUULI 2014

TEL 666 2327, KRISTJAN.KOKK@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 15. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Rail Balticu veduriks on avalik huvi

The Economisti ajakirjanik

Rail Balticu Pärnu suund on valitud uuringutele ja ratsionaalsetele argumentidele tuginedes, lükkab majandusministeeriumi nõunik Anti Moppel ümber väited trassi ebasobivuse kohta.

SAMAL TEEMAL Hardo Aasmäe «Fosforiidisõda ja Rail Baltic», PM 9.07

U

ue raudtee strateegiline uuring, mille eesmärgiks oli hinnata selle vajadust ning anda soovitused trassi paiknemise, tehniliste standardite ja nõuete osas, viidi ühiselt läbi kolme Balti riigi osalusel juba aastatel 2005–2006. Selle peamiseks järelduseks oli, et pikas perspektiivis ja keskkonnasäästlikkust arvestades – maanteede koormuse ja seotud õhusaaste ja ajakulu vähendamiseks – on otsesuund läbi Pärnu kõige perspektiivikam.

Konkreetsem ja aktiivsem Rail Balticu kavandamine algas aastail 2007–2009, kui Balti riigid tellisid ühise teostatavusuuringu, mille alusel panna paika raudtee põhimõtteline asukoht ning detailsemalt analüüsida projekti majanduslikku poolt. 2011. aastal valminud AECOMi uuringu käigus analüüsiti nelja võimalikku trassi läbi

M

itmel korral on Aasmäe väitnud, justkui oleks Tartu suunale trassi ehitamine oluliselt lihtsam lahendus. Paraku ei ole ka see tõsi. Hardo Aasmäe jätab arvestamata mitmeid tänapäevasele raudteele iseloomulikke asjaolusid. Esiteks on Eesti raudteeühendustel praegu kasutusel rööpavahe 1520 mm, Euroopas kasutusel olev raudtee on kitsama rööpmelaiusega ehk 1435 mm. Erinev rööpmelaius ongi üks oluline põhjus, miks Rail Balticu ja teiste tuleviku rongiliinide jaoks rajatakse täiesti uus trass.

Samuti seab uute rongide liikumiskiirus trassi valikule omad nõuded, kuna praegune käänuline trass ei võimalda liikumiskiirust tõsta.

Kui siiski soovida rajada olemasoleva trassi kõrvale 240 km/h kiirust võimaldavat raudteed, tähendaks see muuhulgas umbes 60 raudteeülesõidukoha ümberehitamist, seniste ülesõidukohtade sulgemist ja uute rajamist, rajada tuleb täiesti uus, teisel pingel töötav kontaktvõrk ning turvangu- ja sidesüsteemid.

Tallinna-Tartu-Valga raudtee läbib mitmeid tiheasustusalasid, kus hooned paiknevad vahetult selle kõrval. Uue raudtee mahutamiseks vana kõrvale on vaja vähemalt 30–40 meetrit lisamaad.

Pikem trass tähendab nii kõrgemat piletihinda, kallimat kaubavedu kui kaotatud aega. Tartu kaudu tuleks teekond Tallinnast Riiga üle 100 km pikem.

Meie uuest ja vanast maailmast

LUGEJATE KIRJAD

kõigi kolme Balti riigi – kaks neist läbisid Eestis Tartut ja kaks Pärnut. Uuringust selgus, et raudtee rajamine Pärnu kaudu säästab rohkem loodust ja inimeste elukorraldust ning tähendab ka väiksemaid kulusid võrreldes pikema marsruudiga läbi Tartu. Täpsem trassi asukoht Tallinna-Rapla-Pärnu koridoris leitakse juba algatatud planeerimise protsessile tuginedes, mis võtab arvesse nii uue raudtee tehnilisi nõudeid, keskkonnakaitset, muinsuskaitselisi aspekte, laiemat majandustegevust, turvalisust kui ka inimeste elukorraldust. Vastavad materjalid on kõigile kättesaadavad railbaltic.info kodulehelt.

Lugesin Henrik Roonemaa arvamust (PM 11.07) Eesti inimeste erinevast arusaamast, mis on presidendi töö.

Kuna kuulun ka vanemasse põlvkonda, lõpetasin TRÜ 1967. aastal, siis katsun seletada, mis võib veidike seda põhjustada.

Olen nüüd pensipõlves ikka arvutiga sina peal, vähemalt paar korda päevas surfan internetis. Kui meedias anti üldsusele teada, et president teeb päevas «30 säutsu Twitteris», siis võtab vanema põlvkonna muigama küll.

See «säuts» on uue arvutipõlvkonna termin. 2006. aasta ÕSis ainult varblased säutsusid, aga 2013. aasta ÕSis varblased säutsuvad küll edasi, aga on ka selgitus «säutsub Twitteris (postitab lühisõnumeid)».

Olen Võrumaal kasvanud ja kuulnud nii mõnigi kord kõrgendatud meeleolus meeste vaidlust. Kui siis mõni naine tahtis ka sõna sekka öelda, öeldi tihti, et ah mis sa tuled siia «meeste jutu vahele säutsuma».

Seetõttu ajab mind ka see «säutsumine Twitteris» tahtmatult itsitama.

Minu meelest oleks Roonemaa pidanud oma vestluses vanema põlv-

konnaga pikemalt selgitama, mida see «säutsumine Twitteris» tähendab. Äkki peaksid keelehuvilised mõne parema termini välja nuputama, mis ei paneks vanemat põlvkonda muigama. ene alop Tartust

Maha virisemine vanurite kallal!

Olen nõus pangajuht Kaido Saare arvamusavaldusega (PM 10.07), kuid mitte selle viimase lõiguga: «Osa ühiskonnast elab minevikus ... osa ühiskonnast elab liiga olevikus ... tulevikku vaatajaid on vähem. Noored on. Nende päralt muidugi tulevik ongi.»

Tänase päeva seisuga on mul turjal 85,37 aastat. Ma tean, mis päeval ja kellaajal minu pangaarvele laekub pension. Ma võin iga moment arvutiekraanile manada minu arvel oleva summa jäägi. Internetipangas õiendan arved kodust lahkumata. Minu taskus ei ole juba palju aastaid sularaha olnud. Poes piisab pangakaardist. Postimees tuleb mulle koju otsekorraldusega.

Juba 1968. aastal sain dokumendi, mis kinnitab, et olen läbinud õppuse

Ülesõiduviaduktid vajavad linnades veel enamgi lisamaad. Linnades ja asulates, nagu Aegviidu, Tapa, Tamsalu, Jõgeva, Tartu, Elva ja Valga, toob raudtee laiendamine kaasa hulga selle äärde jäävate hoonete lammutamise ja raudtee vahetusse lähedusse jääva tänavavõrgu ümberkujundamise. Seega oli oluline aspekt trassi valikul inimeste elukorralduse säilimine.

Kuna uue raudtee puhul on vajadus teha raudtee sirgemaks, tähendab see, et tarvis oleks juurde maad, kuhu aga jäävad looduskaitsealad.

Väide, et Tallinna-Tapa-TartuValga koridori ümberehitus läheks vähem maksma kui Pärnu suund, on väär. Pikem, läbi Tartu kulgev trass tähendab nii kõrgemat piletihinda, kallimat kaubavedu kui kaotatud aega.

Tartu kaudu tuleks teekond Tallinnast Riiga üle 100 km pikem, mis tähendaks umbes 500 miljonit lisaeurot investeeringutena, millele järgnevad püsikulud hoolduse näol. Rääkimata tehnilistest standarditest ja ohutusnõuetest, millest tulenevalt ei saa olemasolevat trassi nüüdisaegse kiirraudtee jaoks kasutada.

T

allinna-Tartu-Valga vaheline rongiliiklus oli, on ja jääb hoolimata Rail Balticust edasi toimima. Seega on Aasmäe mure Kesk- ja Lõuna-Eesti sotsiaal-majanduslikust mahajäämuse pärast populistlik, sest nagu teada, seab riigikogus vastu võetud transpordi arengukava aastateks 2014–2020 prioriteediks riigisisese raudteevõrgu arendamise.

Nii näiteks on 2016. aastaks plaanis renoveerida Tallinna-Tartu trass nii, et lubatud kiirus tõuseks ning sõiduks kahe linna vahel kuluks tund ja 45 minutit. Samuti lõpeb 2015. aastal Valka-Riia liini renoveerimine, mis tagab ka TartuRiia kiire rongiühenduse. Riik on juba panustanud uute reisirongide soetamisse ning reisijate arvu suurenemine teeb ainult heameelt.

On mõistetav ja vajalik, et uue raudteeühenduse planeerimine toob kaasa palju mõttevahetust, kuid avalikkuse eksitamine ebakorrektse infoga ei tohiks käia selle juurde.

elektronarvuti kasutamisel. Minu viimasele «koolitunnistusele» EBSis pani 2010. aastal oma allkirja Kaja Kallas.

Inimene peab õppima kogu elu. Juba 1970ndail sattus minu kätte lääne poolt teadusartikkel, kus tõestati, et isegi lihtsat tööd tegevad inimesed peavad olema valmis iga 8–12 aasta jooksul valmistuma võimalikuks/paratamatuks üleminekuks diametraalselt erinevale tegevusalale – maailm areneb ja muutub kiiresti.

Pakun välja võrrelda Kaido Saare artiklit selle kõrval oleva Joel Volkovi kokkuvõttega «Laulupidu 2.0» – kuidas kindlustada laulupeo läbiviimist tundmatuseni muudetud formaadis.

Mitte kõik noored ei vaata tulevikku. Seda on väga selgelt näha kasvõi meie õhtuses tänavapildis. Kui palju meil on inimesi, kes aasta jooksul ei ole läbi lugenud ühtegi raamatut? Kelle hariduse omandamine lõppes aastakümneid tagasi alg- või keskkoolitunnistusega.

Tulevik tuleb kindlustada kõigile, nii noortele kui ka vanadele ja kõigile vahepealsetele.

Mina loodan olla rahulolev pangaklient veel paarkümmend aastat. Vaatame, ehk näkkab! rahulolev vanatoi (nimi toimetusele teada)

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

R

ail Baltic on üks läbi aegade suurimaid investeeringuid Eesti majandusse, keskkonnahoidu ning meie inimeste ja kaupade liikumisvõimaluste parandamisse. Seetõttu on ka väga tervitatav igakülgne aktiivne avalik arutelu projekti ettevalmistamisel ja planeerimisel, et leida kompromiss erinevate huvipoolte ning kogu Eesti ühishuvi vahel. Paraku nõuab aga Postimehe arvamusküljel 9. juulil ilmunud Hardo Aasmäe artikkel fosforiidisõja ja Rail Balticu paralleelist siiski vastureaktsiooni mitmete faktivigade ja väärinfo korrigeerimiseks.

Hardo Aasmäe kirjutab, et kavandatav Pärnu trassivariant on kõigist võimalikest kõige ebasobivam ega vasta Eesti huvidele. Rail Balticu Pärnu suund on valitud uuringutele ja ratsionaalsetele argumentidele tuginedes. Kõik senised uuringud kinnitavad, et Pärnu suund on majanduslikult mõistlikum ning loodusele ja inimkeskkonnale säästlikum.

Kahetsusväärselt kõrvutab Hardo Aasmäe paarikümne aasta tagust olukorda, kus informatsioon ei olnud erinevalt tänapäevast kõigile kätte saadav ning püüab lehelugejaid eksitada.

edward lucas

Ameerika jätkab luuramist

K

ellelegi ei meeldi, et tema järele nuhitakse. Sakslaste pahameel oli igati mõistetav, kui selgus, et Ameerika luure on värvanud Saksamaa luureteenistusse Bundesnachrictendienst (BND) väiksema kaliibriga töötaja ja pidanud sobimatult lähedasi suhteid ühe kaitseministeeriumi ametnikuga. Ent luuretöö esimene reegel ei ole mitte «ära lase end tabada» (see on alles teine).

Esimene reegel on kaaluda operatsiooniga seotud võimalikku kahju ja kasu.

Selles mõttes peab Ameerika kahtlemata Saksamaa järele nuhkima. Tegu on suurriigiga, millel on oma huvid, mida järgitakse jõuliselt ja süümepiinu tundmata, eriti neis valdkondades, kus puutuvad kokku kaubandus ja poliitika.

Järelikult, kui ma oleksin Ameerika poliitik, sooviksin võimalikult põhjalikult teada Saksamaa suhetest Hiina, Iraani ja Venemaaga. Eriti praegu pakub erilist huvi see, et Saksamaa tundub blokeerivat NATO katseid kaitsta ohualdist Kirde-Euroopat, täpsemalt Poolat ja Balti riike. Ameerika luureülemad on sestap õigustatud otsima vastust küsimustele, mis huvitavad nende poliitilisi juhte.

Vastupidi levinud arusaamisele ei valitse NATO ridades kokkulepet mitte luurata teiste liikmesriikide järele. Kreekas ja Türgis on teineteise järele luuramine vaat et rahvusspordi staatuses. Õige on muidugi see, et luuramine on loomu poolest ebaseaduslik: sellega kaasneb saladuste röövimine, mis rikub seadusi, ning inimeste veenmine murdma lubadusi, mida nad on andnud oma tööandjale ja kolleegidele. Kuid ka Saksamaal on suured ja hästi rahastatud luureagentuurid, mis just sellega tegelevadki.

Siinkohal tasub meenutada, et Saksamaa pidas aastaid agenti otse Eesti riikliku julgeoleku süsteemi keskmes. Herman Simm oli arvatavasti kogu NATO ajaloos kõige rohkem kahju teinud luuraja, sest ta ei andnud saladusi edasi mitte ainult BNDle, vaid ka Venemaa SVRile (välisluureteenistusele). Seniajani pole selge, kas ta vahendas andmeid venelastelt sakslastele või vastupidi, aga paistab, et selles osas valitses vähemalt vaikiv koostöö ja teadmine (kirjutasin Simmi juhtumist raamatus «Pettus»).

S

amuti tasub märkida, et Saksamaa luureteenistused on aastakümneid teinud koostööd USA partneritega.

Kogu hädakisa juures, mida Saksamaal on tehtud NSA väidetava privaatsuse rikkumise pärast, käis see kooskõlas seadustega ning oli vastastikku kasulik paljudes valdkondades, sealhulgas Lähis-Ida, terrorismiga võitlemise jt küsimustes.

Koostöö võiks olla tihedamgi. Kui asi puutub luuresse ja julgeolekusse, käituvad nõndanimetatud viis silma (Austraalia, Kanada, Suurbritannia, Uus-Meremaa ja Ühendriigid) peaaegu nagu üks tervik. Nad ei luura üksteise järele, igatahes mitte rohkem, kui luurab Texas California või Baier Baden-Württembergi järele. Nõndanimetatud NATO viisik (kuhu kuuluvad ka Holland ja Eesti) on samamoodi tihedates suhetes. Saksamaagi võiks sellesse kuuluda – kuid selleks kuluks aastaid ja teistsugune peaks olema ka suhtumine välispoliitikasse.

Lühidalt öeldes: kõike head Saksamaa korraga ei saa. Mida rohkem liigub Saksamaa rahvusvahelistes suhetes oma rada mööda, seda rohkem tunnevad tema vastu huvi teised riigid ja seda tungivamalt üritavad nad teada saada, mis tegelikult toimub.

Ameerika elab üle CIA Berliini luurejuhi häbistava avaliku väljasaatmise – see oli sümboolne meelehea marru aetud avalikkusele. Ameerika jätkab luuramist. Kuid süvenev poliitiline jahedus võib kahjustada ka tegelikku koostööd. See toob kasu õige paljudele riikidele. Ainult mitte Saksamaale.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 15. JUULI 2014

TOIMETAJA KAAREL ARB, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

intervjuu intervju uu

MUUSIKA JA LUULE KOHTUMISPAIK. «Pungi ristiema» esineb 21. juulil Tallinnas Nordea kontserdimajas.

janar ala toimetaja

Patti Smith: missioonitunnet peab olema

P

atti Smithi kohta kõlbab öelda ikoon. Ta on 20. sajandi üks suurkujusid – laulja, bändijuht, luuletaja ja kunstnik, kelle esimest plaati «Horses» (1975) peetakse rokiajaloo üheks tähtsaimaks ning kelle autobiograafia «Just Kids» pälvis 2011. Ameerikas sealse aasta ühe tähtsaima kirjandusauhinna National Book Award. Tunnistan, et eks ma ikka natuke pelgasin intervjuud Patti Smithiga, nagu peljatakse kedagi, kes on isiklikult seisnud nii tähtsate kultuurisündmuste ristumispunktis, keda on otseselt puudutanud ajalugu ja kes on seda vastu puudutanud. Esialgu võib ju mõelda, et hakatakse rääkima monumendiga – suure ja suletuga. Patti Smithi turnee oli intervjuu toimumise ajaks jõudnud Pariisi ning laulja suhtlusviis monumendist väga kaugel.

Kuidas eile Pariisi esinemine läks?

Hästi. See ei olnud rockshow, w seal oli poeesiat, improvisatsiooni jne, hästi kodune meeleolu valitses. Eriline kontsert muuseumis, ütleme siis nii.

Olete te varem ka selles kohas esinenud?

Olen. Esinemine toimus Cartieri Fondis.

Tegin seal 2008. aastal suuTeg re kunstinäituse, väiksemaid esinemisi on varemgi olnud. esi See koht meeldib mulle. (Sõna «meeldib» ütleb Patti Smith «m kuidagi eriti selgelt, puhtalt ja kui veendunult.) Sealne rahvas oli vee mu näituse suhtes väga toetav.

Me Meeldib teile tuuritada, see kõik võib olla vist üsna väsitav?

Mu meeldib ringi reisida ja Mulle kohti näha – tutvuda linnade koh arhitektuuriga, inimestega. Toarh re on leida ka uusi kuulajaid.

Leidub ka kohti, mis on muiLei dugi erilised lemmikud. Näiteks dug Viinis üks squat’i-laadne koht, Vii mis asub vanas tööstushoones.

Seal on mulle alati meeldinud Sea mängida. Samuti on mulle alamä ti m meeldinud Kristiaania Taanis või Roundhouse Londonis. Neis kohtades olen mänginud alates koh 70ndatest. Eestis ei ole ma va70n rem esinenud, nii et olen üsna elevil. Huvitav on tulla uude kohta, tutvuda selle tänavatega, saada teada, mida inimeteg sed mõtlevad, milline muusika neile meeldib jne. nei Mill Milline on teie lemmiklinn Euroopas? pas

See on raske küsimus, sest mulle meeldivad erinevad linmu nad erinevatel põhjustel. Viin meeldib väga; Milano, sest mulme le m meeldib La Scala ooperimaja; Ida-Saksamaa, kohad, millest kirjutas Thomas Mann.

Meeldivad kohad, mis on kuidagi kultuuriliselt huvitavad. Inglismaal meeldib käia, kuna minus voolab inglise verd. Meri meeldib, rannikuäärsed kohad. Vahel ra meeldib mulle mõni koht näime teks sellepärast, et seal on mõni tek meeldiv kohvik. Londonis meelme dib käia ka näiteks sellepärast, et seal näidatakse televiisoris tõesti suurepäraseid detektiitõe visa visarju. Vahel võtan Londonisse sattudes õhtul aja maha, tööd ei satt tee, passin hotellis ja vaatan te detektiivisarju, sest neid sard ju mujal ei näe.

Tallinn on samuti mereäärne linn.

Tall

Patti Smith sel kevadel esinemas Marokos Casablancas maailmamuusika festivalil.

foto: abdeljalil bounhar

See on hea uudis (naerab). Kui küsiksite mult, milline on mu küs lemmik abstraktne koht maa-

mahetoit ökoloogilised pesu- ja puhastusvahendid ökoloogiline kosmeetika - kauplused Tallinnas ja Pühajärvel - veebipood www.sahver.ee - kaup koju ja kontorisse - hulgimüük

OÜ Ökosahver, Mulla 6a, TALLINN tel 673 8318; e-mail tellimine@sahver.ee facebook.com/Okosahver

www.sahver.ee

TOIMETAJA KAAREL ARB, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ilmas, siis jah, see on alati meri. Ma armastan merd.

Patti Smith

Tegelikult oligi plaanis küsida. Nii et aitäh vastuse eest. Teie viimane album «Banga» ilmus kaks aastat tagasi. Kui palju te kontserdil just selle plaadi lugusid esitate?

• Andnud välja 12 stuudioplaati, millest olulisimad „Horses» (1975), «Radio Ethiopia» (1976) ja «Easter» (1978)

Palju. Eestis teen tõenäoliselt rohkem lugusid «Horsese» ja «Easteri» pealt. Kindlasti esitan ka «Banga» lugusid. Uude kohta minnes püüan inimestele pigem vanematest plaatidest aimu anda. Vahel tahetakse esmakohtumisel vanemaid ja kindlamaid asju kuulata.

Leidub juhtumeid, kus artist väga ei taha oma vanematest asjadest kuulda ja neid esitada. Teie siis nende hulka ei kuulu?

Ei-ei. Mulle väga meeldivad mu vanemad plaadid. Kui esinen, teen seda ju inimestele ja mõned tahavad just neid mu vanemaid asju kuulda. Ma ise samuti, kui lähen kontserdile, tahan kuulda mõnd vanemat Rolling Stonesi või Bob Dylani lugu, nii et olen selles osas samasugune kui kõik teised. Katsun enne kontserti mõelda, millist lugu inimesed kuulda tahavad – kas nad võiksid tahta midagi «Horseselt», «Because the Nighti» või «People Have The Powerit»? Ja eks ma siis nii ka talitan. On juhtunud ka, et olen küsinud inimestelt tänaval, mida nad kuulda tahavad, ja siis olen selle järgi kava kokku pannud. Kui inimesed näiteks Eestis ulataksid mulle kava, mida nad kuulda tahaks, püüaks ma neid lugusid ka kontserdil teha.

Meil ei ole tulevärki ega muid vigureid, oleme vanamoeline rock’n’roll-bänd, torkame oma juhtmed stepslisse ja mängime. Kui keegi juhtub kontserdil hüüdma, et tehke nüüd hoopis seda lugu, võib nii ka minna.

Millal uus Patti Smithi album tuleb?

Üritan selle kallal pärast turneed tööle hakata. Järgmisel aastal saab «Horses» 40. Loodan selleks ajaks ka uue plaadiga maha saada. Tegemist on palju olnud. Suurem osa ajast on kulunud raamatu kirjutamisele ja esinemisele. Nii et ehk sügisel ja talvel leiab mahti.

Te kirjutate praegu raamatut?

Kui päris aus olla, siis isegi kahte (naerab). Esimene on selline hämaram asi, nii et selle kohta ma praegu väga midagi öelda ei oska, teine aga on omalaadne õde «Just Kidsile». See räägib pigem mu bändist ja selle arengutest ja sellest, kuidas üks või teine lugu sündis.

Mõni aeg tagasi levisid kuuldused, et kirjutate ka detektiivilugu.

Tõsi. Töötan ka praegu selle kallal, aga asi edeneb aeglaselt.

Võib-olla ma leian Eestis mõne koha, mida mu detektiiv võiks külastada. Reisides katsun alati mõelda, kas see võiks olla koht, kuhu mu detektiiv võiks sattuda. Kas siin leidub mõni hotell või kohvik, kus tegevus võiks toimuda?

«Just Kidsi» meie poodides hetkel enam võtta ei ole, see on vähemalt ajutiselt ära ostetud. Usun, et paljud, kes teie kontserdile Tallinnas tulevad, on seda ka lugenud. Eesti keelde seda küll kahjuks tõlgitud ei ole.

See on muidugi suur au. Kui keegi tõlkida tahab, siis loomulikult, see oleks väga tore.

Aga see raamat on minu jaoks jätkuvalt oluline ja haakub ka mu muusikaga palju. Kuna ma Eestis pole käinud, on see üks

• Avaldanud luulet ja tegutsenud kunstnikuna • 2005 pälvis prantsuse kultuuri propageerimise eest tähtsa Prantsuse kunstide ja kirjanduse ordeni • 2007 kuulutati Rock’n’Roll Hall of Fame’i liikmeks

Vaata Patti Smithi esitamas oma üht tuntuimat lugu «Horses» 2010. aastal Londonis.

mu turnee kõrghetki. Loodan kohtuda inimestega, kirjutada raamatutesse või plaatidele – ühesõnaga teha, mida rahvas tahab.

«Just Kids» võitis National Book Awardi ja on üldse pälvinud igas mõttes suurepärast vastukaja. Tuli see teile ka üllatusena?

Tuli küll. Kirjutasin selle, kuna lubasin Robertile (Patti Smithi esimene abikaasa, fotokunstnik Robert Mapplethorpe, kellega koos elamisest ja kasvamisest raamat pajatab – J. A.), et kirjutan. Tegelikult ta palus üks päev enne surma, et ma selle kirjutaks. Seetõttu oli seda väga raske ka kirjutada. Arvasin, et sellest võiks tulla kõige rohkem selline kultusraamat. Poleks aga kunagi uskunud, et läheb nii, nagu läinud on. Praeguseks on seda müüdud üle miljoni eksemplari ja tõlgitud 43 keelde. See on olnud kaugelt populaarsem kui mu plaadid.

Kui te midagi teete – on see siis muusika, kirjandus või kunst –, kas te tunnete ise ära, et vot, nüüd on õnnestumine, või kujundate arvamuse vastavalt sellele, mida teised arvavad?

Teiste arvamusi on alati tore kuulda, aga esimene arvamus peab ikka olema su enda oma. Peab olema piisavalt enesekindlust ja eneseusku, ehkki aeg-ajalt võib see olla raske.

Igaüks peab kõigepealt ise olema enda kriitik ja keegi, kellele su töö meeldib. Loomulikult olin väga õnnelik, kui sain National Book Awardi ja loomulikult mulle meeldib, kui tullakse ja öeldakse, et meile meeldib see, mida sa teed. Aga kõigepealt teen ikka asju, mida ma kõige paremini oskan. Kui ma poleks millegagi rahul, siis ma seda välja ei annaks. Välja annan midagi siis, kui tunnen, et see oli nüüd parim, mida suutsin. Kirjutan palju, aga enamikku sellest pole ma kunagi avaldanud, samuti on laule, mida pole kunagi salvestanud.

Te olite Barack Obama esimese presidendikampaania ajal tema

Teiste arvamusi on alati tore kuulda, aga esimene arvamus peab ikka olema su enda oma. Peab olema piisavalt enesekindlust ja eneseusku, ehkki aeg-ajalt võib see olla raske.

suur toetaja. Kuidas tal teie arvates läinud on, kas ta on ootustele vastanud?

Pigem oleks ma sel korral pooldanud presidendina Ralph Naderit, arvan, et ta oleks olnud parem (Nader kandideeris 2008. aastal sõltumatu kandidaadina – J. A.). Obama on inimesena suurem, kui ta on seda olnud presidendina. Tema valimine oli Ameerika jaoks ajaloolises mõttes muidugi väga oluline. Valida mustanahaline, sest rassilise võrdsuse mõttes oleme me ikka ajast väga maas.

Kuid ma ei arva, et Obamal oli presidendiametiks veel piisavalt kogemusi. Ta ei ole olnud halb, kuid mõnevõrra ebaefektiivne. Osalt võib selle ajada ka vabariiklaste tugevuse ja kurjuse kaela. Kurjuse selles mõttes, mida Bushi kabinet jättis Obamale lahendada – Iraak, Quantanamo Bay jne. Aga Obama ei ole kindlasti olnud sellel kõrgusel, mida talt oodati.

Kas Ameerika Ühendriigid on praegusel ajal hea koht, kus elada?

Selge on see, et inimeste rumalus põhjustab maailmas kannatusi. Me saastame oma keskkonda ja oleme ahned. Samuti on Ameerika väga ahne. See on väga kurb, kuidas meie suurkorporatsioonid võtavad Lõuna-Ameerikas indiaanlastelt maid, et teha limonaadi, mis on tervisele kahjulik. Mõned Ameerika linnad, nagu Detroit, on pankrotis (Patti Smith elas üle kümne aasta oma perega Detroitis ning tema abikaasa ja laste isa Fred «Sonic» Smith oli legendaarse Detroiti rock-bändi MC5 kitarrist – J. A.), kuid samas on meil mõned maailma rikkaimad inimesed.

Ma pole paljude asjade üle õnnelik, mis meie maal toimub, kuid samas ei ole ma õnnelik selle üle, mis maailmas üldse toimub. Kuid olen optimistlik, et saan teha omi asju, olen õnnelik oma laste üle ja selle üle, et mul on lapselaps.

Kui paljude te nüüdisaegse muusikaga kursis olete, mida iganes see siis ka tähendab?

Põhiliselt kuulan ikka vanemaid asju – on see siis Jimi Hendrix, Puccini või Wagner.

Mu poeg ja tütar mõlemad tegelevad muusikaga, nii et nende ja nende sõprade tegemistega olen ka kursis. Vahel satub mõni suurepärane laulja tegutsema, nagu Amy Winehouse või Adele – mulle on meeldinud nende hääl. Mingis mõttes pole ma toimuvaga väga kursis ja tõsi on, et ma ei hoia enam muusikatrendidel niivõrd silma peal kui nooruses, küll aga olen ma alati püüdnud uusi bände julgustada.

Vahel kurdetakse, et isiksusi on kultuuris vähem kui vanasti. Mida sellest arvate?

Kultuur on muutunud. Elame kultuuri mõttes väga demokraatlikul ajal. Muusikat on igal pool palju, kuid kahjuks tehakse palju muusikat ka sellepärast, et tahetakse olla rikkad ja kuulsad. Missioonitunnet ei ole. Näiteks Jimi Hendrixi tegi suureks ka see, et tal oli missioonitunne, tal oli nii poliitiline, poeetiline kui vaimne missioon, tema ainus eesmärk ei olnud saada rikkaks ja kuulsaks. See tegi ta ka huvitavaks. Kuid me elame avatud väljal – kui keegi on kuskil, kellel on karisma, intelligents, energia, midagi öelda, isegi lahe välimus, siis nende jaoks on ruumi küllalt, et esile tõusta.

POSTIMEES, 15. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

14 || SPORT || POSTIMEES, 15. JUULI 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

MAAILMAMEISTER SAKSAMAA. 2000. aasta EMi fiasko järel korraldati Saksamaa jalg pühapäeva õhtul maitsti Rio de Janeiros koondise tasandil selle muudatuse esimesi suu

Noorte sakslaste teeko Messi ei vaja maailmameistritiitlit selleks, et olla ajalooline mängija.

Jose Mourinho kaitses jalgpalli MMil parima mängija auhinna saanud Lionel Messit

madis kalvet

JALGPALL

maailmameistrivõistlused jalgpallis

Nõmme Kalju alistas kindlalt Tammeka Eesti jalgpalli meistriliiga eilses mängus alistas Nõmme Kalju Hidetoshi Wakui kolme värava abil Tartu Tammeka. Pärast seisuga 0:0 lõppenud avapoolaega kõmmutas Wakui Tammeka võrku kolm palli vastavalt 54., 60. ja 70. mänguminutil. Seisuga 3:0 kohtumine lõppeski. Meistriliiga eilses teises mängus kohtusid eile hilisõhtul omavahel Tallinna FC Flora ja Sillamäe Kalev. Enne õhtust mängu oli liiga liider FC Levadia, punktiga jäi maha Flora ja kahe punktiga Kalju.

TENNIS

Kontaveit jõudis Rootsis põhiturniirile Eesti tennisist Anett Kontaveit (WTA 161., pildil) alistas Rootsis Bastadis toimuva WTA turniiri kvalifikatsiooni viimases voorus Tšehhi esindajanna Eva Birnerova (WTA 283.). Kontaveit oli kvalifikatsiooni viimases ringis Birnerovast parem numbritega 6:4, 2:6, 6:1. Kaia Kanepi (WTA 54.) alustab otse põhiturniirilt ja tema esimeseks vastaseks on rootslanna Johanna Larsson (WTA 78.). Kontaveidi vastane pole veel teada.

930

miljonit eurot teenib Manchester Unitedi jalgpalliklubi Adidasega sõlmitud uue sponsori lepingu eest.

TENNIS

Zopp ja Ivanov võidukad Tallinnas Tondil Tere tennisekeskuses alanud rahvusvahelisel meeste ITF-sarja 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri Nordecon Open 2014 esimeses ringis alistas turniiri esimene asetus Jürgen Zopp (ATP 263.) Anton Pavlovi (ATP 1637) 6:3 6:0. Turniiri kaheksas paigutus Vladimir Ivanov (ATP 501.) alistas rootslase Tobias Blomgreni (ATP 845.) 4:6 6:1 6:1 ja pääses samuti teise ringi.

Paarismängu esimeses ringis pidid eestlastest nii Kenneth Raisma ja Jaan Kononov kui ka tiitlikaitsja Markus Kerner koos Christopher Robin Klettenbergiga reketid pakkima kohe esimeses ringis. Täna kohtub Kenneth Raisma üksikmängu esimeses ringis austraallase Andrew Whittingtoniga (ATP 418.) ja lõunal on vastamisi Kert Kilumets (ATP 1746.) ja Jaan Kononov.

Kroos liitub Madridi Realiga

Wiggins jääb Sky tiimi

Saksamaa jalgpallikoondislane Toni Kroos kinnitas, et siirdub Müncheni Bayernist Madridi Reali. Kuulujutud Kroosi siirdumisest Reali levisid juba MMi ajal, kuid Kroos keeldus seda teemat kommenteerimast. Pärast jalgpalli MMi võitmist tunnistas aga Kroos, et liitubki Realiga. «Lõpetasime MMi parimal viisil, mis võimalik,» sõnas Kroos, «nüüd siirdun Madridi Reali, seega on kaks unistust täitunud.»

Rattur Sir Bradley Wiggins avalikustas, et sõidab ka järgmisel hooajal Sky meeskonnas. Wigginsi leping hakkab lõppema ja see on tekitanud kuulujutte, et jalgrattur ei jätka järgmisel hooajal Sky meeskonnas. Wiggins lükkas need kuulujutud ümber ja avalikustas, et ta siiski sõlmib Sky tiimiga uue lepingu.

Wigginsi sõnul ei kuulu tema eesmärkide hulka enam suurturniiride võitmine, kuid ei välista nendel osalemist.

reporter

Tulevikus võitmatud!» Just nii nägi 1990. aastal Lääne-Saksamaa peatreenerina maailmameistriks viinud Franz Beckenbauer taasühendatud Saksamaa tulevikku jalgpallis. 1996. aastal krooniti sakslased küll Euroopa meistriteks, kuid järgmist tiitlit tuli oodata selle suveni.

Vahepealse madalseisu ületamiseks otsustati 2000. aasta EMi fiasko järel sealne jalgpall põhjalikult ümber korraldada ning nüüd räägitakse juba valjul häälel Saksamaa valitsemisajast, mille esimest vaatust nägime Brasiilias.

Sakslaste puhul ollakse minevikust harjutud pigem sellega, et tegusid teevad kogenud mängijad, kuid keskmise vanusega 26,3 aastat oli Saksamaa koondis tänavusel MMil nooruselt kuues tiim. 2000. aasta EMil alagrupis ühe punktiga viimaseks jäämine ja Inglismaa käest saadud kaotus sundis sakslasi karmi pilguga üle vaatama oma noortejalgpallis toimuvat.

Rõhk tehnikal ja loovusel Olukorra hindamise järel otsustasid Saksamaa jalgpalliliit, Bundesliga ja sealsed klubid, et kõigi huvides oleks hakata arendama tehniliselt osavamaid kodumaiseid mängijaid.

Nende otsuste põhjal rajati Saksamaa kahe tugevama liiga klubide juurde akadeemiad. 2003. aastal loodi talendiprogramm, mille eesmärgiks oli leida andekaid noori mängumehi ja anda neile juba noores eas vajalikud taktikalised teadmised ja arendada tehnilist pagasit.

Talendilaagrite korraldamine aitab aga Bundesliga klubidel leida põnevaid noormängijaid ka väiksemate noortevõist-

kondade seast. «Saksamaal elab üle 80 miljoni inimese ja ma arvan, et enne 2000. aastat ei mõelnud keegi selle peale, kui palju andekaid mängijaid meil on. Nüüd märkame me kõiki,» rääkis endine Saksamaa jalgpalliliidu spordirektor Robin Dutt The Guardianile.

Praeguseks on Saksamaal mängijate arendamiseks 366 treeningkeskust ning seal juhendab 1300 kõrgelt kvalifitseeritud PRO-litsentsiga treenerit. Lisaks on Saksamaal umbes 30 000 B-kategooria ja 6000 A-kategooria treenerit. Võrreldes näiteks Inglismaaga on kõik kolm juhendajate kohta toodud arvud keskeltläbi kümme korda suuremad.

Tehtud muudatuste tulemusel on muutunud ka sakslaste mängupilt. Kui kunagi ei tulnud kellelegi pähe kasutada ühes lauses sõnu «Saksamaa» ja «ilus jalgpall», pigem olid kasutusel «mehaaniline», «hingetu» ja «tõhus», siis praeguseks on kõik muutunud ja lõppenud finaalturniiril mängisid just sakslased kõige ilusamat jalgpalli. Sellega seoses on muutusi veelgi.

Varasemalt teati sakslaseid veel heade väravavahtide, kaitsjate ja ründajate järgi, kuid nüüd peitus nende tugevus eelkõige keskväljal, kus on palliga äärmiselt osavalt ümber käivad mehed. Nii on Joachim Löwi meeskonda nimetatud ka poolkaitsjate tiimiks.

«Sakslaste jalgpalli on juurde tulnud loovus ja samas on säilinud füüsiline võimekus.

Varasemalt polegi Saksamaa koondises olnud nii palju andekaid mehi. Löwi käe all on mängitud oma stiili olenemata vastasest ja alati tahetakse üle olla palli valdamisega. Selleks on vaja meisterlikkust, loovust ja mängust aru saamist,» kirjeldas Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor ja koondise abitreener Janno Kivisild sakslaste jalgpalli.

«Neil on teadlikult arendatud mängijate kindlaid omadusi ja nende koondise tasemele jõudes on hakatud muutma ka mängupilti. Saksamaa puhul võib praegu tõmmata paralleele Hispaania koondise ja FC Barcelona mänguga, kuid nad

on sinna lisanud veel distsipliini, füüsilise võimekuse ja tasakaalukuse.»

«Nii palju kui ma olen Saksamaa jalgpalli kohta kuulnud, on neil väga head mängijate füüsilise ettevalmistusega tegelevad treenerid. Nad vahetavad omavahel väga palju informatsiooni, et kõigil oleks üks ja hea lähtepunkt. Info liigub ja on näha, et see on kõigile kasulik,» tõi Kivisild välja veel ühe huvitava infokillu.

Jalgpalli MM FINAAL

Saksamaa – Argentina 1:0 Värav: 113. Götze PARIMAD MÄNGIJAD: 1. Lionel Messi (Argentina) 2. Thomas Müller (Saksamaa) 3. Arjen Robben (Holland) PARIM VÄRAVAVAHT: Manuel Neuer (Saksamaa) PARIM NOORMÄNGIJA: Paul Pogba (Prantsusmaa)

Helge tulevik

VÄRAVAKÜTTIDE LÕPLIK PINGERIVI 6 väravat: James Rodriguez (Kolumbia) 5 väravat: Thomas Müller (Saksamaa) 4 väravat: Lionel Messi (Argentina), Neymar (Brasiilia), Robin van Persie (Holland)

Mängustiili muutus tähendas ka seda, et pärast 2000. aastat hakati esmalt vaatama mängija tehnilisi oskusi ja alles seejärel kasvu. Loomulikult on pikki mehi ka praeguses Saksamaa

Lapsepõlveunistuse täitumine, pingeline me inga höglund, Köln sport@postimees.ee

«Kui Saksa meeskond kaotab, siis ma ei vaata enam mitte kunagi MMi! Kaotus oleks lihtsalt nii suur pettumus. See on valus: eelmisel ja üle-eelmisel korral olime ka nii lähedal ... ning siis tuli see pettumus. Seda oli nii raske taluda,» selgitas noor finantsanalüütik Marc Röhnert enne MMi finaali sellise näoga, justkui hakkaks ta kohe minestama.

2006. aasta MMi ajal oli hobijalgpallur Marc veel gümnaasiumis ning MMi ajal elas kogu nende klass Saksa meeskonnale

kaasa. Jalgpalli MM oli teismeliste jaoks kõige olulisem sündmus ning toona oli Saksa meeskonnal üle pika aja taas võimalus MM-tiitlile pretendeerida.

Kolm maailmameistri tähekest kaunistasid sakslaste võistlussärke juba alates 1990. aastast, neljas tiitlivõit lasi end aga veel tükk aega oodata.

Tänavuse MMi edenedes tärkasid paljude sakslaste lootused uuesti: nii mõnelegi ootamatult seisis Saksamaa finaalis ning võit näis käega katsutav, kuid liiga hea, et tõsi olla. Mida lähemale pühapäevane finaal jõudis, seda piinatumaks muutusid ka sakslased. Kui muidu

elas publik meeletult ja valjult igale Saksa tiimi mängule kaasa, siis pühapäev kujunes üsna kummaliseks.

Kolm tundi enne mängu oli miljonilinn Köln justkui väljasurnud. Suuremad tänavad olid tühjad ning inimesed kogunesid vaikselt õlletubadesse, restoranidesse, baaridesse. Ka suvalised kioskid ja kioskite ees asuvad autoteed muutusid populaarseteks jalgpallibaarideks.

Võiks ju eeldada, et see rahvamass on lärmakas, kuid mängueelne olukord meenutas omamoodi meditatsiooni. Vaikus katkestati vaid olulisemateks hetkedeks ning siis tões-

Sakslastel oli MMi finaali järel põhjust oma riigi lipuga vehkida ja rõõmustada. foto: inga höglund

POSTIMEES, 15. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Läti sai kindla võidu

gpall ümber ning uri vilju.

ond troonile

Eesti korvpallikoondis kaotas eile 45:70 kontrollkohtumise Lätile. Eesti parimana viskasid Tanel Kurbas ja Janari Jõesaar (palliga) kümme punkti, Rait-Riivo Laane lisas kaheksa punkti. Indrek Kajupank ja Rain Raadik said kirja neli punkti, Timo Eichfuss ja Kristjan Kitsing kolm, Toomas Raadik kaks ning Erik Keedus ühe silma.

Õige Super Mario tähetund

koondises, kuid nad kõik on ka tehniliselt osavad.

«1982. aasta MMil ei oleks Mats Hummels olnud keskkaitsja, ta oleks kindlasti olnud ründaja. 1970ndatel nägi Saksamaa jalgpall välja nii, et Franz Beckenbauer mängis jalgpalli ja Hans-Georg Schwarzenbeck ajas vastaseid taga. Kui Schwarzenbeck võitis palli, siis ta andis selle Beckenbauerile ja tema töö oli sellega tehtud. Tänapäeva Schwarzenbeck on Hummels, aga Hummels mängib nagu Beckenbauer ja Schwarzenbeck kokku,» iseloomustas Dutt ilmekalt tehtud muutusi.

Saksamaa koondise eredast tulevikust annab aimu ka fakt, et tänavusest turniirist jäi trau-

made tõttu kõrvale nende praegune võib-olla et suurim staar, 25-aastane Marco Reus. Lisaks ei saanud vigastuste tõttu koondist aidata potentsiaalsed algkoosseisu mängijad Ilkay Gündogan (23), Holger Badstuber (25), Lars Bender (25) ning vigastustest räsitud hooaja järel ei jõudnud piisavalt heasse vormi Mario Gomez (29).

«Meie koondises on mängijad, kes mängivad hetkel tipptasemel, ja meil on ka palju noori mängijaid. Meie meeskonnas on fantastilise tulevikuga mehi, näiteks Gündogan, Reus, (Mesut) Özil, (Andre) Schürrle, (Thomas) Müller, kes mängivad veel aastaid,» oli Löw juba enne finaali kindel, et sakslasi ootab helge tulevik.

Saksamaa jalgpallikoondis eesotsas turniiri parimaks väravavahiks valitud Manuel Neueriga (keskel) tähistamas neljanda MM-tiitli võitu. foto: reuters/scanpix

«Super Mario!», «Jalgpallijumal!». Selliste pealkirjadega ülistas Saksamaa meedia oma uut sangarit Mario Götzet, kui 22-astase Müncheni Bayerni ründava poolkaitsja 113. minuti tabamus tõi Saksamaale MM-finaalis 1:0 võidu Argentina üle.

Jalgpallimaailm on tundnud mitut Super Mariot ja viimastel aastatel on seda nime kõige rohkem kasutatud Itaalia koondise ründestaari Mario Balotelli puhul. Nüüd on sakslased aga veendunud, et õige Super Mario on just nende kaasmaalane.

Götzet on juba paar viimast aastat peetud Saksamaa jalgpalli tulevikumeheks, kellelt oodatakse maailma säravaimate mängijate sekka tõusmist. Nii saatis ka sakslaste juhendaja Joachim Löw Götze 88. minutil ülistavate sõnade saatel Miroslav Klose asemele väljakule.

«Kui Götze väljakule saatsin, ütlesin talle: näita maailmale, et sa oled Lionel Messist parem mängija ja sina võid otsustada MM-tiitli saatuse,» meenutas Löw Saksamaa meediale antud usutluses. «Mul oli teda väljakule saates hea tunne.»

«See on uskumatu tunne. Ma ei oska seda kuidagi kirjeldada. Sellisel hetkel lööd sa lihtsalt väravale peale ega tea, mis edasi saab.

Pärast kohtumise lõppu sain seda kõike tähistada koos meeskonnakaaslaste ja kogu riigiga. See on unistuste täitumine,» rõõmustas Götze, kes võttis pärast kohtumist välja ka vigastuse tõttu MMilt kõrvale jäänud hea sõbra Marco Reusi mängusärgi.

MMi parimaks mängijaks nimetati finaalis kaotajate poolel mänginud Lionel Messi. See otsus sai kõvasti kriitikat ning õhku paisati ka erinevaid vandenõuteooriaid. Paljude ekspertide arvates tulnuks parima mängija auhind anda hoopis Thomas Müllerile, Arjen Robbenile või James Rodriguezele.

«Kui see oleks minu teha, annaksin talle kõik, mis võimalik,» sõnas Argentina jalgpallilegend Diego Maradona saates Telesur. «Siiski ei ole asi õige, kui kellelegi antakse auhind lihtsalt turunduslikel põhjustel.»

Teatavasti on Messi isiklikuks suursponsoriks Adidas, kes on ka MMi parimale mängijale antava auhinna nimisponsor. Seega olid sinna tõenäoliselt suunatud ka Maradona kommentaarid. Madis Kalvet

Mario Götze

foto: afp/scanpix

editatsioon ja tõeline võidupidu ti valjult: kui mängijad platsile saabusid, oli sobilik aplodeerida, kui hümni mängiti, pidi võimaluse korral täiest kõrist kaasa möirgama ja lippudega vehkima. Kuid seejärel taas vaikus ...

Meeletu kisa ja juubeldus saatis igat korda, kui Argentina rünnak ebaõnnestus. Siis võis ka Kölni kesklinnas tunda end justkui staadionil kümnete tuhandete pealtvaatajate keskel.

Poolaja 0:0 pälvis publikult sellise heakskiidu, mis jättis mulje, nagu oleks Saksamaa äsja värava löönud. Terve linn kaikus ühes rütmis. Õhus olevat pinget jagus

aga ka teiseks poolajaks. Kui tavaolukorras võinuks vihmase ilma tõttu viriseda, siis nüüd ei läinud ka see enam kellelegi korda: Saksa lipud muutusid vihmakeepideks ning pilgud olid rahutult ekraanile naelutatud.

Olukord muutus järjest talumatumaks. «Kogu see mäng oli piin! See oli tegelikult ka nii pingeline, et võib võrdsustada piinamisega,» kirjeldas Saksa meister jäähokis, Christina Schröder. «Ma seisin terve mängu Stadtgartenis (kohalik klubi ja õlleaed – toim) ühel pingil, et midagigi näha, ja põhimõtteliselt suplesin higis.»

Pärast pea kaks tundi kestnud närvide mängu vallandus kogu emotsioonide tulv kirjeldamatu mürglina. Ühel hetkel hakkas kogu see rahvamass meeletult valjult kisama, kiljuma, röökima ja möirgama. Sekundi pealt läks käiku absoluutselt kõik, millega vähegi müra teha kannatas: ilutulestikuraketid, prügikastid, autosignaalid ja isegi rattakellad. «Weltmeister! Weltmeister! Weltmeister!» üürgasid mehed ühes taktis. Koos võeti üles ka traditsiooniline «Deutschland! Deutschland! Deutschland!»

Ning järsku olid Kölni täna-

vad autodest umbes: autoakendest välja kõlkudes lehvitati lippe ning asuti meeletult ja pausi pidamata signaali andma. Tänavatel jätkus pidu hommikuni, kui mitte keskpäevani.

«Uskumatu! Vapustav mäng!» rõõmustas Marc järgmisel hommikul. «See oli tõeline pinge! Ning lihtsalt kirjeldamatu rõõm!»

«See oli mu lapsepõlveunistus,» tunnistas ta tagasihoidlikult ning avaldas, et võidurõõm tõi talle pisarad silmi.

«Nii vahva meeskond! Teenitud võit! See on tunnustuseks Saksamaa noorele ja tugevale jalgpalligeneratsioonile.»

foto: erik prozes

Valga kutsub tuttava lätlase peatreeneriks KORVPALL. Valga korvpal-

liklubi uueks peatreeneriks saab lätlane Varis Kruminš.

53-aastane mees pole piirilinna meeskonna jaoks tundmatu suurus – kolm hooaega tagasi juhendas ta Valga meeskonda alates detsembrist. Viimased kaks aastat on Kruminš töötanud Läti meistriliiga meeskonna Valmiera peatreenerina.

Valga klubi juhi Antti Vasara sõnul allkirjastatakse leping lähiajal, kuid esialgne suusõnaline kokkulepe on juba sõlmitud. Suure tõenäosusega liituvad meeskonnaga ka mõned Läti päritolu mängijad ning lisaks kodusele meistriliigale osaletakse ka Balti liigas.

«Praeguses olukorras on odavam palgata lätlasi kui eestlasi,» nentis Vasar, kelle sõnul võib uuel hooajal kuuluda meeskonda vähemalt kolm või neli lõunanaabrit. Mängijate nimedest ei soovinud ta aga veel rääkida. «Eestlastest soovime säilitada möödunudki hooajal meil mänginud mehed,» lisas Vasar. Koduse meistriliiga eelviimase kohaga leppinud meeskonnas moodustasid eestlastest tuumiku Viljar Veski, Kristjan Evart ja Robert Peterson.

Eesti klubikorvpallis toimuva kohta liiguvad uudised väga visalt. Kodused suurklubid Kalev/Cramo ja Tartu Rock peavad palluritega usinasti läbirääkimisi, kuid lepingutest veel rääkida ei saa.

Mulluse pronksimeeskonna Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber on kordu-

valt rõhutanud, et võtab suvel asju rahulikumalt ning uueks hooajaks püüab ta komplekteerida noorema ja särtsakama meeskonna. Uutest meestest on esialgu kuulda vaid seni Tallinna Kalevis mänginud Mario Paiste liitumisest.

Tallinna Kalevi peatreener ja juht Kalle Klandorf tegutseb aga juba tuttava skeemi järgi. Meeskond koguneb esimesele treeningule 28. juulil ning esialgu on uksed valla kõigile, kes soovivad meeskonnaga liituda. Võimalike leegionäride palkamine otsustatakse alles pärast seda, kui kohalike meeste koosseis saab selgeks.

Kevadel veerandfinaalis Tallinna Kalevile kaotanud ja hooaja lõppedes peatreener Tiit Soku teenetest loobunud TTÜ on klubi juhi Heino Lille sõnul sama hästi kui komplekteeritud. Meeskonna senistest tugitaladest on lahkumas Eesti koondise kandidaatide ringi kuuluv tagamees Erik Keedus, keda on seostatud Kalevi ja Rockiga. Ebaselge on Rain Raadiku saatus. Ülejäänud senised põhimehed peaksid TTÜs jätkama ning meeskonda naaseb eelmise hooaja keskel Kalevisse siirdunud Kristjan Makke.

Lill ise viibib praegu Leedus. «Üritan leida meile korralikku keskmängijat, kuid kõik tõesti pikad mehed on väga kallid,» tõdes ta. Esialgu peab Lill täitma ka peatreeneri rolli, kuid samas pole ta loobunud ideest tuua sellele kohale uus inimene. Peep Pahv

Nibali taas Touri liider, Contador katkestas RATTASPORT. Tour de

France’i 10. etapp, kus tuli ületada neli esimese kategooria mäge, võis saada otsustavaks. Astana meeskonna liider Vincenzo Nibali võitis ja sai taas selga liidrisärgi, tema peamine rivaal pärast Chris Froome’i katkestamist, Alberto Contador, kukkus ning jättis samuti velotuuri pooleli.

Contador sõitis rajalt välja laskumisel, lõhkus ratta, sõidukinga ja parema põlve.

Ratta ja kinga sai korda ning mees ronis taas sadulasse, kuid hiljem selgus, et röntgenipilt näitas sääreluumurdu.

Nibali, kes eile liidrisärgist loobus, võttis lõputõusul ette rünnaku, edestas finišis järgnevaid 15 sekundiga ning sai kollase ihukatte tagasi. Nibalile järgneb üldkokkuvõttes Richie Porte, kaotades 2.37, ning kui midagi tõsist ei juhtu, peaks itaallane ka Pariisis võitjana finišeerima.

Rein Taaramäe liitus etapi alguses põgenikega, kuid tempo käis talle eelviimasel tõusul üle jõu. Taaramäe jätkab Touri 119. (+1:27.30), Nibali abimees Tanel Kangert 28. kohal (+15.27).

Täna on Tour de France’il puhkepäev. Jaan Martinson

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 15. juuli 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Tallinna raekojas 15.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Luc Robert (Kanada) ja Kadri Kipper, klaveril Tarmo Eespere.

18.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Kataržyna Mackiewicž (Poola) ja Rauno Elp, klaveril Jaanika Rand- Sirp.

22.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia).

Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere.

29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti).

Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

EESTI DRAAMATEATER

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa,

ENDLA TEATER

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Kassitoome org 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 15., 30.07 kl 19

BOYBAND

Muusikal P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov.

Osades: Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa jt 17., 25.07 kl 19 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 18., 26.07 kl 19 9.08 kl 19 Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt 19.07 kl 19

TESTOSTEROON

Hormonaalne komöödia A.Saramonowicz. Lav. E. Keerd.

Osades: Raivo Rüütel (külalisena), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink jt 20.07 kl 19 Viimane etendus!

VIIMANE KAUBOI

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

Muusikal U. Vadi. Muusika F. Kütt. Lav. A. Dvinjaninov. Osades: Tanja Mihhailova, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson jt

Sadamateatris

1.08 kl 19 Esietendus!

2., 5., 6., 10.08 kl 19

25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

24.07 kl 19

EESTI MEES JA TEMA POEG

VAT TEATER

R.A.A.A.M.

Monokomöödia P. Pedmanson. Lav. T. Palu Mängib Sepo Seeman

WOYZECK

25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd.

Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel 3., 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov.

Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt

Küünis 16., 26.07 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU Draama K. O’Reilly. Lav. A. Noormets.

Osades Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter 23., 31.07 kl 16

PÕRRR…!!!

Mudilastele mutukate elust.

Autor ja lavastaja Kaili Viidas

25.07 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Melodraama D. Smirnova filmistsenaariumi ainetel. Lav. G.Kordemets.

Osades: Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Lii Tedre, Ago Anderson, Tambet Seling ja Priit Loog 27.07 kl 19

NÄHTAMATU MAJA

Draama T. Laanem. Lav. A. Noormets.

Osades Bert Raudsep, Sten Karpov, Helle Kuningas, Ago Anderson, Kaili Viidas, Indrek Taalmaa, Triin Lepik 2.08 kl 19

EEDENI AED

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets.

Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep

EESTI KONTSERT Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Valges saalis

2., 6.10 kl 18

24.07 kl 19

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

DUSSAERT´I KAASUS

Loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga.

Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00.

Teatripileti hinnale lisandub 12€.

KONTSERT

Andromeda saar

7., 8.10 kl 18

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Tapa Raudteejaamas 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

Tartu Jaani kirik 19.07 kl 20

“Tuulemuusika”

Stuudio Cantores Vagantes: Orelil Ene Salumäe Willaert, Cabezón, Cornet, Morley, Byrd, Bevin, Pellegrini, Lasso, Sweelinck, Agricola, Gizeghem, Palestrina

Alatskivi loss

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Kavas: Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

Kuressaare lossi ooperimaja 25.07 kl 20

OOPERIGALA

Lilli Paasikivi (metsosopran, Soome rahvusooper), Annely Peebo (metsosopran, Viin), Ain Anger (bass, Viini rahvusooper), Koit Soasepp (bass, Soome rahvusooper) Ukraina rahvusooperi solistid, koor ja orkester Dirigendid Mihkel Kütson ja Mikola Djadjura (Ukraina)

Niguliste

22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 3.08 kl 15 1.08 kl 19.30

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Eesti Maanteemuuseumis Varbuse

1.08 kl 20 Esietendus!

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

MONOTEATER ESITLEB

Muusika Eestimaale” «Isa tuli koju»

22.07 kl 19

Lauri Saatpalu ja ansambel

Tartu Jaani kirik

Saaremaa ooperipäevad 20.-27. juuli 2014

30.07 kl 20

Pühendus Mariale

Arensburgi vabaõhukohvik 20.07 kl 17

Saaremaa ooperipäevade avamine Ain Angeri ja Matti Pelo meistrikursuste avamine

Kuressaare linnateater 20.07 kl 20

Kontsertetendus “DIIVA” Annaliisa Pillak (metsosopran) Siim Selis (klaver)

Kuressaare lossi ooperimaja 21.07kl 20

15.07 kl 20

Tallinna Lauluväljakul 16.07 kl 20

Viljandi uuel laululaval 17.07 kl 20

Tartu Laululaval 18.07 kl 20

Rapla Laululaval 19.07 kl 20

Pärnu Vallikäärus 20.07 kl 20

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

LUKE MÕISA SUVETEATER Nõo vald, Tartumaa

Piletid müügil Piletilevis www.lukemois.ee tel 508 8359

Luke mõisapark 17., 18., 19., 20.07 kl 20

SEGAJAD

Muusikaline suvelavastus Lavastaja: Tanel Jonas (Vanemuine) Mängivad: Maria Soomets, Priit Strandberg, Tanel Jonas, Ele Sonn

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal.

Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

Häädemeeste Miikaeli kirikus 15.07 kl 20

ÕHTUMUUSIKA «Romanss».

Heiki Mätlik (kitarr) ja Kaia Urb (vokaal)

Kuressaare Laurentiuse kirik

Kosmonautika Puhkekeskuses

Teater Vanemuine Lavastaja Dmitri Bertman

REEKVIEM

Haapsalu Piiskopi Linnuses

Kaia Urb (sopran) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel) Cherubini, Donizetti, Schubert, Saint-Saëns jt

Tšaikovski.

“JEVGENI ONEGIN”

22.07 kl 16 ja 20

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Tsaar Saltaan

15.07 kl 19

Hommikutäht

19.07 kl 14

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

23., 24.09 kl 18

Niguliste

25.07 kl 18

Jäneda Pulli talus

16., 17.10 kl 18

Rahvusraamatukogu Tornisaal

www.concert.ee

Muhu Katariina kirik

W. A. Mozart.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Risto Joost

Kuressaare kultuurivara 23.07 kl 18

Mustlaslaulud

ANNELY PEEBO (metsosopran, Viin), Christian Koch (klaver, Viin)

Püha Jakobi kirik 23.07 kl 18

Hommikutäht

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

Kuressaare lossi ooperimaja 23.07 kl 20

Verdi “DON CARLOS”

Ukraina rahvusooperi etendus

Nasva kultuurikeskus

16.07 kl 20

KOSMOSE KOLMAPÄEV Erkki-Sven Tüüri autoriõhtu

Kabli ranna laval 19.07 kl 22

KABLI RANNAPIDU Karl-Erik Taukar

Rannakodu puhkekülas 20.07 kl 20

RANNAKODU TEATER Andrus Kivirähki monokomöödia

«Sinised kilesussid jalas» Mängib Indrek Taalmaa.

Häädemeeste Miikaeli kirikus 22.07 kl 20

ÕHTUMUUSIKA Heigo Rosin marimbal

Kosmonautika Puhkekeskuses 23.07 kl 20

KOSMOSE KOLMAPÄEV Svjata Vatra

24.07 kl 18

Tuisuliiva puhkemaja õuel

Kontserdil kõlab ukraina rahvamuusika.

Lauri Saatpalu ”Isa tuli koju”

Trio Contemp (Ukraina)

Karja Katariina kirik

24.07 kl 20

NARGENFESTIVAL Omari küün, Naissaar

24.07 kl 18

Hommikutäht

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Kavas: Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

Kuressaare lossi ooperimaja 24.07 kl 20

NATALKA POLTAAVAST

Lisenko. Ukraina rahvusooperi etendus

Piletid Piletilevist Lisainfo nargenfestival.ee Transport Naissaarele laevaga MONICA Lennusadamast!

16., 17., 23., 24., 25., 27.07 kl 20

Kompanii NII ja Renate Valme lavastus PUNG 26.07 kl 19 Omari küüni 119. aastapäev

SINGER-VINGER

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, faks 666 2301, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

MUUSIKA. Tunnustatud muusik Neil Young loodab sügisel tuua müügile kõrgkvaliteedilist muusikat edastava mängija.

Melomaanid ootavad Ponot kuldar kullasepp eriprojektide vastutav toimetaja

A

lles see oli, kui muusikamaailma suurtegijad räppar Dr. Dre ja produtsent Jimmy Iovine asutasid kõrvaklappe tootva firma Beats. Hiljem lisandus sellele muusika voogesitusteenus ning möödunud kuul teatas Apple, et on firma hiigelsumma eest endale haaranud.

Et internetiajastul enam plaadimüügiga hiiglesummasid teenida ei õnnestu, otsivadki paljud muusikud muid võimalusi, et säilitada oma sissetulek ning seda ehk isegi kasvatada.

Kanada päritolu rokkmuusik Neil Young alustas märtsis ühisrahastusplatvormis Kickstarter kampaaniat, et koguda 800 000 dollarit, mis lubaks jõuliselt edasi minna kaasaskantava muusikamängija arendustöödega.

Kolmnurkne Pono pole aga sugugi mitte tavaline muusikamängija – selle peamine eesmärk on pakkuda enneolematu kvaliteediga salvestisi, mis vastavad ka kõige kõrgemate nõudmistega muusikagurmaanide ootustele. Ajal, mil üha suurem hulk inimesi kuulab muusikat mobiiltelefonidest ja MP3-mängijatest, on võimalusi kvaliteetse helipildiga muusika kuulamiseks aina vähem.

2012. aastal asutatud firma tekkis mõneti rahulolematusest digitaalse muusika pealetungiga. Neil Young on olnud Apple’i ja selle tegevuse kriitik juba aastaid. Selle asemel et lihtsalt iriseda, asus Young aga töötama

Pono disain võib tunduda veidi kohmakas, kuid samas eristab see pleierit välimuselt teistest. foto: ponomusic

välja muusikamängijat, mis vastaks tema kõrgetele nõudmistele. Muusika muusikutelt otse kuulajani – mõneti idealistlik visioon, kui jälgida tänapäeva meelelahutusäri.

Pono kampaania Kickstarteris osutus nii edukaks, et lõpuks koguti üle kuue miljoni dollari. Ponot ei hinda kõrgelt aga mitte ainult igas mõttes värske helikvaliteedi järele janunevad tarbijad, vaid ka muusikud ise. Youngi projektile on toetust avaldanud nii Sting, Bruce Springsteen, Tom Petty, Elvis Costello kui ka teised.

Sõnades on helikvaliteeti raske kirjeldada, nii et appi tuleb võtta tehnilised näitajad.

Enamik internetis vahendatavast muusikast on MP3-vormingus ja salvestatud bitiedastuskiirusel 192 või 320 kilobitti sekundis. Need kaks arvu näitavad, kui palju andmeid edastatakse

ühe sekundi jooksul. Mida suurem arv, seda rohkem andmeid helilõik sisaldab ehk teisisõnu, mida suurem on arv, seda kvaliteetsem on heli.

MP3 on oma olemuselt kokkupakitud heliformaat. Lihtne näide: 74 minuti pikkune CDplaat mahutab 650 megabaiti andmeid. Kui 74-minutiline album muuta aga MP3-ks, võtab sama materjal mitu korda vähem ruumi. See kõik tuleb aga kvaliteedi arvelt. Kui sellele lisada veel muusikamängijate enda tehnilised piirangud, on selge, et tõeliste helisõprade arvates on toimumas muusikavastane kuritegu ja inimesed kuulavad igapäevaselt heli, mis on heal juhul võrreldav CDga, kuid jääb oma sügavuselt kindlasti alla näiteks vinüülplaadile.

Pono ongi võtnud eesmärgiks pakkuda heligurmaanidele nii kõrgkvaliteedilist muusi-

kamängijat kui ka e-poodi, kust osta ülikõrge kvaliteediga salvestusi. Eeldatavasti sügisest avatav muusikapood pakub salvestusi 24-bitiste ja 192-kilohertsiste FLAC-failidena. Need, kes Pono muusikamängijat kuulata on saanud, on kinnitanud, et heli on tõepoolest uskumatult sügav ja tõetruu, tekitades tunde, nagu viibiks kontserdil. Ühe albumi hind Pono veebipoes jääb ilmselt 11 ja 18 euro vahele, mängija ise hakkab maksma umbes 300 eurot. Väidetavalt on Neil Young sõlminud kokkulepped kõigi suuremate plaadifirmadega ning töötab aktiivselt ka väiksemate kaasamise nimel.

Pono pleier peaks tarbijateni jõudma oktoobris. Hiljuti toimus ettevõtte juhtkonnas ka muudatusi ja senise tegevjuhi John Hammi asemel asus ettevõtet igapäevaselt juhtima Young ise.

POSTIMEES, 15. JUULI 2014 || TEHNIKA || 17

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Oled pingutanud, kuid mingit elupitserit on väga raske murda. See on sinu olevikku jõudnud minevikust, kui kõik ei olnud nii, nagu oleksid tahtnud.

SÕNN Sa ei saa praegu eksida, sest veaparandamise võimalust ei tule. Selle tõttu harjutad asjad läbi ja viid eksimise võimalused miinimumini.

KAKSIKUD

Näed, kuidas keegi püüab sinu nõrkusi ära kasutada. Sul on oma võtted, kuidas end kaitsta. Sul on lähedasi, kes sind armastavad, ergutavad ja innustavad.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 15. JUULI 2014 || VARIA || 19

8

ò æ

7 6 5

ê

à â à

4 3

ì à à à î ô â è

2

ERNIE

ê ì

1 a

b

c

d

e

f

g

h

Aleksandr Kuznetsov – Schach, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. La8! (ähvardab 2. Le8+ Kd5: 3. Lc6++) 1. ... Ra5 2. Lg8+ Rf7 3. Ve5++; 1. ... Re5 2. Vd6+ Kf5/Kf7 3. Vf6++/Lf8++; 1. ... Kf7 2. Vd7+ Ke6/ Kg6 3. Ld5++/Le4++; 1. ... Rg6 2. Lg8+ Ke7 3. Vd7++.

VÄHK Sind võib haarata tohutu rõõm ja muutud leegitsevaks. Sellise olekuga jääd kõigile silma. Kadedatele võid saada aga nende terava keele märklauaks.

LÕVI

Hävitad endas hirmu ja asendad selle armastusega.

Keegi võib sulle pidevalt korrutada, et oled teinud valesid asju, kuid sa ei usu seda ja see ei lähe sulle korda.

NEITSI Tunned, kuidas keegi tahab sind panna paksu seinaga kasti. Põhjuseks on sinu üsna kentsakad ja ebatavalised ideed, mis tekitavad elu peavoolu järgijates kartust.

KAALUD Keegi on sinu ideid maha teinud ja sinu vaimu mürgitanud. Tahad end puhastada võõrast energiast ja võõrast negatiivsusest.

SKORPION

Oled mingist vaimsest asjast nii täis, et hakkad üle ääre ajama. Pead vahet pidama ja asjal settida laskma.

Lase kõik läbi oma isikliku filtri.

MÄLUMÄNG

DILBERT MEIE PEADIREKTOR PALUS KÕIGIL ANNETADA HEATEGEVAKS OTSTARBEKS ÜKS PROTSENT OMA TÖÖAJAST.

mtü liivimaa mälu EELMISEL NÄDALAL PALUTI MEIL ANDA ENDAST 110 PROTSENTI. KAS SEE TÄHENDAB, ET SAAME LANGETADA KOORMUSE 109 PROTSENDI PEALE?

EI, TE PEATE 110 PROTSENTI ENDAST ANDMA.

MA VIST KULUTAN OMA PROTSENDI SELLE PEALE, ET SULLE MATAT ÕPETADA.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Sinu ümber on palju erinevaid seisukohti ning püüad neid omavahel lähendada. Ajaratas on sulle ette pööranud just õige asja ja saad tegutseda kõigi hüvanguks.

Vastused: 1. Sest karistust ei viinud täide timukas, vaid sõdurid. 2. W & G Foyle Ltd ehk lihtsalt Foyles Londonis, mingil ajal ka maailma suurim omataoline. 3. John Fitzgerald Kennedy (1917–1963), USA president aastatel 1961–1963. 4. Virtinast proua Müllerová. 5. Euroopa Vilepuhujate Partei (Europese Klokkenluiders Partij).

KALJUKITS Mis saaks siis, kui sinu mõtted saaksid kohe teoks? Siis oleks elu täiesti hullumeelne. Tänad õnne, et mõtete ja ideede elluviimiseks kulub aega ja energiat.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA

Oled juba ühte tippu jõudnud, kuid näed juba uut tippu. Sinna jõudmiseks aga ei pääse otse. Sestap pead kasutama käänulist teed.

KALAD Võid tunda end nurkaaetuna. Sa ei heida meelt, sest suudad olukorda kõrvalt hinnata. Rahulikuks ja iseendaks jäädes ilmub varsti ka lahendus ja abi.

1. Kadalipp oli omaaegne karistusviis, kus karistatu kõndis läbi karistajate spaleeri ja need andsid õnnetule vitsahoope. Erinevalt muudest karistusviisidest ei peetud kadalippu siiski alandavaks. Miks?

2. Euroopa suuruselt teine raamatupood on Helsingis asuv Akateeminen Kirjakauppa. Kus asub Euroopa suurim raamatukauplus?

3. Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei roosiaias on 35 roosisorti, neist kaks kannavad presidendi nime. Üks neist on 1930. aastatel Saksa aretajate kingitud ‘Staatspräsident Konstantin Päts’. Kes on teine president, kelle nime kandev roos ehib Kadrioru roosiaeda?

4. Kes ütles Švejkile: «Nii nad tapsidki meie Ferdinandi»?

5. Tänavustel europarlamendi valimistel Eestis kandideeris üksikkandidaadina ka hollandlane Joeri Wiersma, kabe mitmekordse maailmameistri Harm Wiersma poeg. Millise partei liider on Joeri Wiersma?

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Politsei peatab auto kinni, kuna see ületas kiirust, lööb juhile kulpi ja ulatab juhile paberi, et see seletuskirja kirjutaks.

Juht mõtleb, et mis ta sinna küll kirjutab, jube kiire on ka.

Murrab siis lehe pooleks, paneb sajaeurose sinna vahele ja ulatab politseile. Korravalvur võtab paberi, vaatab sisse ja ütleb: «Jaa ... hästi kirjutad ... õigesti kirjutad ... ainult liiga vähe kirjutad ...»

••• Mees astub naabri värava juurde ja koputab. Koputab ja koputab, kuid keegi ei vasta.

Koputab siis kõvemini. Värava juurde tuleb koer ja ütleb vaikselt: «Kuule, mees, sa ära koputa, kedagi pole kodus!»

Mees minestab selle peale ja kukub kokku. Tuleb varsti teadvusele, vaatab koerale otsa ja küsib: «Kuule, koer, kas sa haukuda ka oskad?»

«Oskan küll, aga ma ei tahtnud sind ehmatada.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on HELITAUST Eelmise nädala võitja: VIIVE PAHLA

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 15. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: RAGNE, RAINA, RAINE, RAINI Peeter Jerofejev 62, riigikohtunik Rein Jalak 61, spordiarst Ilmar Kruusamäe 57, maalikunstnik Toomas Tein 57, spordiarst Ardo Hansson (pildil) 56, Eesti Panga president Raivo E. Tamm 49, näitleja Piret Raud 43, kunstnik ja kirjanik

Haljala valgusfoor lülitati lõplikult välja Eile keskpäeval lülitati Haljalas välja sinna nõukogude ajal paigaldatud valgusfoor. Fooriga käis hüvasti jätmas hulk kohalikke elanikke. Vald pakkus rahvale maiustamiseks kollaseid, punaseid ja rohelisi kompvekke, taevasse lennutati ka samas toonis õhupallid.

Südamliku kõne nn foorimatusel pidas Viru kolhoosi kunagine esimees, praegune Haljala vallavalitsuse liige Toomas Varek, kes meenutas, et foorid seati ristmikule üles kolmel põhjusel: et liiklust rahulikumaks muuta, lastele fooriga ristmikul liiklemist õpetada ning ka seepärast, et põllutöömasinad liiga järsu pidurdamise tõttu sõnnikut maha ei pillaks. «Eks seda viimast legendi teatakse muidugi kõige enam,» lisas Varek. Virumaa Teataja

HOMME POSTIMEHES:

TERVISEKÜLG SELGITAB, MIKS TEADA-TUNTUD HAAVA PUHASTAMISE VIISID TÄNAPÄEVAL ENAM EI SOBI. EUROOPA

Vihmane, aga endiselt soe

TALLINN +25

KÄRDLA +20 HAAPSALU +22

eva-maria sula la ilmateenistuse sünoptik ptik

NARVA +27

RAKVERE +25

PAIDE +25

5– 11 m

foto: ain liiva / virumaa teataja

VIIMANE VEERG

VAHENDAB, KAS EUROPARLAMENT TOETAB JEAN-CLAUDE JUNCKERI VALIMIST EUROOPA KOMISJONI PRESIDENDIKS.

/s

PALJU ÕNNE

Edelasse ja läände pöörduv õhuvool saadab Taani kohalt madalrõhkkonna üle LääneTARTU mere kirdesse. Õhk on soe PÄRNU VILJANDI +27 +24 ja termomeetrinäit kerkib +25 KURESSAARE idamaakondades 28 kraadi+20 ni. Küll aga levib paiguti intensiivne sajuala läänest itta ja piksenooled lisavad sellele vaateVÕRU mängulisust.

VALGA +26 +26 Täna on pilves selgimistega ilm.

Vihmasadu levib Lääne-Eestist itta. Mitmel pool on äikest. Kohati KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR võib sadu olla tugev. Õhtupoolikul Anne kanal +20 Kolmapäev, 16.07 Neljapäev, 17.07 Reede, 18.07 saartel ja läänerannikul sadu lakEmajõe vabaujula +20 Tallinn +13/+21

+11/+22

+13/+23

kab. Puhub lõuna- ja edelatuul, õhKakumäe rand +8 Tartu +13/+24 +12/+25 +14/+26 tul põhjarannikul ka läänetuul 5–11 Kuressaare +22 Narva +15/+23 +13/+23 +14/+26 m/s, äikese ajal on tugevaid puPirita rand +10 hanguid. Sooja on 19–24 kraadi, Pärnu +15/+23 +13/+23 +13/+24 Pärnu rand +16 Ida-Eestis kuni 28 kraadi.

Kuressaare +15/+22 +14/+22 +14/+24 Pühajärv +22

PÄIKE

ERM kutsub pildistama erilisi kohti Eesti Rahva Muuseum (ERM) kuulutas välja fotovõistluse «Minu koht», kuhu on oodatud fotod ja kirjeldused kohtadest, kus Eestis elavad inimesed tihti käivad või kus neile meeldib niisama olla. Võistlusel osalemiseks tuleb üles pildistada koht, kus väga tihti käid või kus meeldib niisama olla, ja laadida see veebilehele www.erm.ee/minukoht.

Mõõduvõtt kestab 19. oktoobrini ja võitjad kuulutatakse välja oktoobri lõpul. Võistlusele saabunud parimatest ja huvitavama kirjeldusega fotodest tehakse näitus, mis avatakse ERMi näitusemajas novembri teisel poolel. Peaauhinnaks on kruiis kahele Stockholmi. Sakala

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.30 4.31 4.41

loojub 22.24 22.07 22.28

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +30,2 kraadi (1994) +5,9 kraadi (1976) Tartus +31,0 kraadi (1994) +5,0 kraadi (1976)

KUUFAASID

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42 4. august 3.50

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+20 +29 +26 +27 +24 +25 +28 +21 +29 +28 +18 +21 +28 +22 +28 +25 +23 +35 +25 +24 +30 +21 +24 +26 +25 +11 +26 +28 +21 +24 +27 +28 +26 +26 +31 +12 +31 +36 +22 +28 +27 +27 +30 +37 +22 +30

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 15. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Ilusad rõdud ja terrassid 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed 09 40 Holby City haigla: Heas ja halvas* 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: Lõikuspidu* 40 Normanni vallutused: Dubai* 12 00 Lauluga maale: Põltsamaa* 13 00 Tippkohtumine, 1* 30 Egiptuse ja Gaza piiril (Hollandi 2011) 14 20 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Jäämäe tipp 16 05 XXVIII Pärnu filmifestival. Tantsivate vaimude mets (Forest of the Dancing Spirits, Kanada-Rootsi 2013)* 18 00 Õnne 13 30 Aktuaalne kaamera 45 Reisile minuga: Tahiti, Prantsuse Polüneesia 19 15 ENSV: Hüppes 45 Dallas: Vältimatud kahjustused 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 XXVIII Pärnu filmifestival. Toru (Truba, Saksa-TšehhiVene 2013) 00 25 Dallas: Vältimatud kahjustused* 01 11 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Näite mäng: Hispaania teatri suurkuju Lope de Vega 30 Maa ja taeva vahel, 5/10* 55 Kirjandusfestival HeadRead: A. S. Byatt* 10 40 Alati on alati* 11 30 Hummeri jälgedes, 2/6* 12 15 EÜE segu, 6/6: Mälu* 45 XVII Muhu väina regatt 13 02 ERR uudised 17 00 Ööülikooli rännakud, 3/8: Bioloog Fred Jüssi.

Kakerdaja raba* 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 25 Piknikutort 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan 45 Stella ja Sam 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Ruff tegutseb 15 Professor Saarma harivad seiklused 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Pullilugu. Untsakad 55 Korvpalli maavõistlus Eesti – Läti 21 45 AegRuum Üheksa kuud, mis sind lõid 22 40 Teaduspalavik, 6/6: Salasilm 23 10 Kõned, mis muutsid maailma 00 00 Lilyhammer, 1/8 (Norra-USA 2011)* 52 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 14* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 25* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Südamete meloodia. Romantiline draama 13 30 Peitusemeistrid* 14 00 Lindprii 55 Punased roosid 16 00 Küladetektiivid, 36: Rosenheimi katuste kohal 17 00 Taltsutamatu süda, 15 18 00 Armastus ja karistus, 26 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi 30 Nuuskija 22 40 NCIS Los Angeles: Patrioodid 23 35 Kalailm 00 05 Saladuste kütid: Libeeria kandidaat 01 00 Jahtunud jälg: Maailma lõpp 45 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014 02 10 Mentalist: Igal roosil on okkad 02 50 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Senegal & GuineaBissau 03 35 Suvereporter* 04 25 Armastus fjordi ääres – Hüvastijätt Hannah’ga (Saksa 2012)*. Romantiline draama

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 36* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 7, 10* 12 10 Moodne perekond 3, 24: Laps tuleb 35 Viimane tõeline mees 1, 1 13 05 Suvesangarid, 22* 35 Ameeriklased 1, 7* 14 30 Selline on elu!

15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 37 16 55 Midsomeri mõrvad 7, 4: Vahendustasu patud 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 11 21 00 Kupli all 1, 7: Ebatäiuslikud ringid 22 00 Suvesangarid, 23 30 Padjaklubi 1, 7 23 30 X-mehed: Viimane vastuhakk (KanadaUSA-Inglise 2006).

Ulmemärul 01 30 CSI kriminalistid 13, 19: Tagasilöök 02 20 Sündmus, 21 03 05 Wilfred 1, 9 25 Padjaklubi 1, 7* 04 10 Suvesangarid, 23* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 23* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 115 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 672 09 10 Emmerdale, 226* 40 Eluteed, 2 10 05 Küladetektiivid, 220: Iluvigadega surm 55 Süütu süüdlane, 6 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Keanu Reeves 05 Staariminutid: Brad Pitt 10 Staariminutid: Jodie Foster 15 Staariminutid: Gwyneth Paltrow 20 Poissmees, 5* 14 00 Endiste pruutide vaimud (USA 2009)*.

Romantiline komöödia 16 00 Ainult Essexis!, 37 30 Ainult Essexis!, 38 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: J.R. Martinezi uskumatud üleelamised. Innustus miljonitele 19 00 Kodus ja võõrsil, 5801 30 Emmerdale, 227 20 00 Tohter Olaf 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad: Surmav lumi 23 00 Poissmees, 6 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Perekond 02 30 Tohter Olaf* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 6* 45 Suvereporter*

06 30 Merevaade* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 127: Tappev kriitika* 09 20 Conan, 229* 10 10 Näljased meremehed, 46: Falmouth* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 30* 14 35 Knight Rider, 35/90: Kaitseingel* 15 30 Näljased meremehed, 47/50: Feock 16 20 Komissar Rex, 128: Hea mulje 17 10 Supermani uued seiklused, 31/86 18 05 Knight Rider, 36/90 19 00 Galileo 30 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014 20 00 Tuvikesed: Alasti Peg*; Telebeib* 21 00 Kaks ja pool meest: Ta on ka poolajal surnud* 30 Õllemehed (USA 2006). komöödia 23 05 Merevaade* 30 Conan, 230: Anthony Mackie, Kumail Nanjiani, Bad Suns 00 20 Kaks ja pool meest: Kas Ocu või Pado?

45 Tuvikesed: Sünnipäevapoiss 01 10 Tuvikesed: Neetud Bundyd 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Snaiper (Prantsuse 2012)*. Krimifilm 12 45 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 11 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 7 17 00 NCIS kriminalistid 4, 6: Nõiajaht 18 00 Perepea 7, 1* 30 Simpsonid 3, 14* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 7-8: Randy vallandamine; Looduslugu 20 00 Perepea 7, 2: Sinine lõikus, 2 30 Simpsonid 3, 15: Homer palliplatsil 21 00 Suvesangarid, 10 30 KINOÕHTU: Van Helsing (Tšehhi-USA 2004). Fantaasiafilm 00 00 Puhkus Mehhikos 2, 49; ekstra 2, 49 01 15 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 7-8* 02 05 Kohver, 11* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 80/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Inimeste lood* 12 00 16 kvartalit (Saksa-USA 2006)*.

Mängufilm 13 40 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 121/304* 17 00 Armuleek, 122/304* 45 Armuleek, 123/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 81/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Gordioni sõlm, 6/6* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kuidas me bändi tegime, 3/3 22 15 Emma õnn (Saksa 2006). Mängfilm 23 55 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 10 Suvemiks* 55 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Margit Kilumets 09 45 Laste lood.

Jubejutud, 4. osa.

Loeb Garmen Tabor 10 05 Huvitaja. Piret Suurväli 11 30 Järjejutt. Näljase hobuse juhtum, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Loomaaia lood 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Arno Tamm 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Maian Kärmas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt.* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater Normandia-Neemen, 2 10 05 Muusikatuba. Esineb Le Concert Olympique Jan Caeyersi juhatusel.

11 05 Album. John Tavener - Svyati. Sir John Taveneri (1944-2013) album jutustab meile paradiisi leidmise loo.

Plaadi üks võtmeteoseid “Eternal Memory” kujutab paradiisi kaotamist ja selle taasoomise püüet maa peal. Plaadil kõlavad ka “Svyati”, “Akhmatova Songs, “The Hidden Treasue” ja “Chant”. Kandvateks interpreetideks on tšellist Steven Isserlis ja sopran Patricia Rozario, kellel mõeldes on kirjutatud “Ahmatova laulud”.

Veel musitseerivad plaadil Daniel Phillips, Krista Bennion Feeney, Todd Phillips, Kiievi Kammerkoor ja kammerorkester Moskva Virtuoosid Vladimir Spivakovi juhatusel.

12 02 Delta. Kaisa Jõhvik Kultuurisündmused ja muusika 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Braavo. Ain Anger* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 22 05 Fantaasia 00 05 Nokturn