Postimees 15 09 2014 by Postimees

PRONKS!

TAŠKENDI MM-IL OLI KAHEKORDSE MAAILMAMEISTRI HEIKI NABI TRUMBIKS VASTUPIDAVUS. LKSPORT 16–17

RAHANAPPUS TEADUSES

PROBLEEMNE KAABEL

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine maksutulust pole viimase seitsme aasta jooksul suurenenud.

Eesti ja Soome vahel taastati elektriühendus EstLink 2, mis tähendab Eesti tarbijatele odavamat elektrit.

EESTI LK 4–5

MAJANDUS LK 8

www.postimees.ee Tervishoiuekspert

AIN AAVIKSOO: Tervishoid vajab uuele tasemele jõudmiseks korralikult toimivaid e-teenuseid.

KASU

Õppelaenu ei tohi võtta mõtlematult. LK 20

Täna lehe vahel

MAAELU EDENDAJA

ARVAMUS LK 12 ESMASPÄEV, 15. SEPTEMBER 2014 • NR 214 (7205) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 226 • LUGEJAID 201 000

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Tallinna Sadam, uus saarte reeder Tallinna Sadam (TS) on see ettevõte, kelle laevad meid 2016. aastast Hiiu- ja Saaremaale viivad, mis sellest, et reederi otsimiseks korraldatud riigihange veel käib. Kõik märgid näitavad, et majandusministeerium korraldas riigihanke lihtsalt vormitäiteks. Seadus lubab hanke luhtumise korral alustada otseläbirääkimisi ettevõtetega ja arvan, et needsamad läbirääkimised oligi tegelikult siht. See on lihtsaim tee parvlaevaliiklus Saaremaa Laevakompaniilt (SLK) ära võtta – asi mida enam-vähem kõik majandusministrid, Edgar Savisaar välja arvatud, on üritanud – ja riigifirmale anda. Juba suve algul, kui hange välja kuulutati, ei paistnud ministeerium seda tõsiselt võtvat. Avalikkusele jäeti mulje, et tuleb tihe rahvusvaheline rebimine, hankele on kutsutud pea kõik ümbruskonna suuremad tegijad. Nimekirja läbi helistades selgus aga, et enamik ei tea konkursist midagi, ja pole ka ime, sest neile saadeti vaid e-kiri pealkirjaga «Information». Isegi «informatsiooni» kohalejõudmist ei vaevutud kontrollima. Jutt on kümneaastasest lepingust, mahuga silma järgi vähemalt 150 miljonit eurot! Olgu, Financial Timesis lehekülje ostmine hanke reklaamiks poleks võib-olla olnud parim rahapaigutus … aga võib-olla oleks ka olnud. Telefonivestlused ja ärilõunad huvilistega oleks võinud hanke korraldamise eelarvesse siiski mahtuda. Teiseks. Näib, et hanke punktid tehtigi nimme karmid: et pakkujaid ei tuleks. Riigil on õigused, reederil kohustused. Näiteks lepingu projekt, millega riik võõrandab parima pakkuja laevad, mis utreerides kõlab: anna laev siia ja me vaatame, kui palju selle eest maksame. Olgu, ma pole äriõiguse asjatundja, võib-olla käibki asi nii jõhkralt. Aga tõik, et SLK läinud nädalal ministrile kirjutas ja hanke kallutatuse üle nurises, muu hulgas ka sellesinase ostu-müügilepingu projekti üle, on üsna indikatiivne.

Mitte kurbnaljakas lugu, vaid piinlik õppetund

elmisel nädalal jõudis ajakirjanduse vahendusel avalikkuse ette lugu eakast Tallinna naisest, kes pidas korteris koertekarja ja kelle elamine oli aknalauani täis koerte väljaheiteid. Reaktsioon oli täpselt niisugune, nagu kurioosse kaasuse puhul eeldada võib. Kes ahhetas, kes irvitas. Kuid tragikoomilise väliskesta all joonistub välja karm tegelikkus: probleem oli kestnud väga pikka aega ning sellest oldi teadlikud. Ometi lasti sel lool areneda vältimatult kätte jõudva lõpplahenduseni, kus tuleb tegeleda tagajärgedega. Kellelgi peaks nüüd olema piinlik, ja neid ametkondi on rohkem kui üks. Vaatepilt šokeeris isegi paljunäinud pääste-, kiirabi- ja politseitöötajaid, ajakirjanikke ja kaameramehi. Niisugune olukord ei saanud kuidagi kujuneda päevade, kuude või isegi aastaga. Praeguseks on selgunud, et korteriühistu oli otsinud abi ja püüdnud probleemile lahendust leida kümme (!)

aastat. Sisuliselt suutsid ametkonnad üha teravnevat sotsiaalset küsimust nagu kuuma kartulit ühest käest teise veeretada. Selle asemel et püüda üheskoos lahendus leida. Kindlasti pole seesuguse juhtumi lahendamine kergete killast ning õigusruum võib äärmuslike näidete puhul osutuda jäigaks, vahest isegi kõlbmatuks. Kuid kasulik oleks pilk aeg-ajalt paragrahvide maailmalt kõrgemale tõsta. Ja sellest lähtudes tuleks neid juhtumeid ka menetleda. Kui üks ametkond tunneb, et tal ei käi jaks probleemist üle, tuleks otsida lahendust koostöös teise ametkonnaga. Praegu tundub, et nii veterinaarja toiduamet kui ka Tallinna munitsipaalpolitsei püüdsid ebamugavat vastutust enda kaelast ära saada. Eraomand on loomulikult püha ja puutumatu ning põhiseadusega kaitstud. Ent kui juhtum ületab nii otseses kui ka kaudses tähenduses terve mõistuse piiri, on võimalik leida lahendus, jäädes seejuures seaduse raamidesse. Kahtlemata pakub seadus mugavaid võimalusi mitte tegutseda, kuid avalikkus, kes maksumaksjana ametkondi rahastab, eeldab neilt siiski tegutse-

mist. Ei ole mõeldav, et probleemid lahenevad alles siis, kui sekkub kohtuvõim, mis rakendab sundi. Kokkuvõttes läheb viivitamine alati ka majanduslikult kallimaks, rääkimata mainekahjust, mis paratamatult laieneb nii asjasse puutuvatele ametkondadele kui ka kogu riigile.

JUHTMÕTE Viivitamine läheb alati ka majanduslikult kallimaks, rääkimata mainekahjust, mis paratamatult laieneb nii asjasse puutuvatele ametkondadele kui ka kogu riigile.

LK 7

KÕVA SÕNA Veendumus, et purjus Eesti elanik jääb härrasmeheks, on samuti totter – ta ei erine millegi poolest teistest džunglielanikest.

PÄEVA KOMM

Kirjanik Jelena Skulskaja, PM 13.09

Eesmärk ei peaks olema eramonopoli asendamine riigi omaga, vaid parem või samaväärne, aga soodsam teenus.

Postimees 1938. aastal Londonist, 15. sept. (Reuter). Kolmapäeva hilisõhtul avaldati Londonis dramaatiline teadaanne, et Briti peaminister Neville Chamberlain lendab neljapäeva hommikul Berchtesgadenisse, et kohata Adolf Hitlerit ametlikult. See sõit on Chamberlaini telegrammi tulemus Hitlerile. Telegrammis öeldakse: «Arvesse võttes järjest kasvavat kriitilist seisukorda, teen ettepaneku tulla otsekohe kohtumisele Teiega selleks, et püüda leida rahulikku lahendust. Kavatsen tulla lennukiga ja olen valmis startima neljapäeva hommikul. Palun ära tähendada lähim aeg, millal võite mind vastu võtta ja avaldage arvamist koha suhtes, kus leiab aset kohtumine. Olen Teile tänulik väga kiire vas-

Kolmandaks ütles minister Urve Palo mulle möödunud neljapäeval: «Nemad pidid oma hanke ära tegema ja meie oma, ja nüüd saame asjaga edasi minna.» «Nemad» on TS, kes endale riigihankega parvlaevu otsis, «meie» ministeerium. Palo polnud nukker silmanähtavalt läbi kukkuva hanke pärast. Miks olekski pidanud olema? Nüüd ju «saab asjaga edasi minna». Edasine on lihtne. TS ostab parvlaevad, võib olla needsamad, mis praegu liinil liiguvad, sest need ei kuulu mitte SLK-le, vaid ärimees Olav Miilile, kes kindlasti näeb head ärivõimalust. Siis tellib riigifirma veel ühe laeva ning täidab sellega formaalselt tingimused. Ministeerium peab mõnda aega «otseläbirääkimisi», siis teatab, et nende tulemusel on parim pakkumine Tallinna Sadamal ja sõlmib lepingu. Tehtud! Eesmärk Leedo minema puksida on täidetud. Kuid eesmärk ei peaks olema eramonopoli asendamine riigi omaga, vaid parem või samaväärne, aga soodsam teenus. Selle eesmärgi võiks praegugi saavutada, kui teha mitte farss, vaid korralik riigihange.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

See lugu ei ole lihtsalt ühe ilmselt kurva saatusega koerapidaja lugu, vaid seda tuleks võtta kui õppetundi. Õppetundi meile kõigile. Kett on alati nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli. Sama kehtib ühiskonna kohta ning tegelikult me teame neid nõrku ketilülisid. Võime silma kinni pigistada ja loota, et keegi teine vastutab. Ent lüli (ja seega keti) purunemisega seotud kahju tuleb meil ikkagi ühiselt kanda.

urmas nemvalts

aivar õepa

1 8 5 7

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tuse eest.» Hitler oma vastuses ütleb, et ta on väga valmis kohtama Briti peaministrit neljapäeval. Chamberlaini saatjateks sellel sõidul on Briti välisministeeriumi kõrgemad ametnikud sir Horace Wilson ja William Strong. Chamberlain stardib Hestoni lennuväljalt neljapäeval umbes kell 8.30 hommikul ja saabub Münchenisse loodetavasti umbes kella 1 paiku pärast lõunat. Tehes siin lühikese peatuse, sõidab ta edasi Berchetesgadenisse. Washingtonist teatab Reuter: Ühendriikide valitsuse ringides puhkes suur imestus, mis ulatus peaaegu uskumatuseni, kui sai teatavaks Chamberlaini ennekuulmatu samm. 15.09.1938

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Sportlased ja harrastajad nautisid liikumisrõõmu

Eesti riigijuhid arutavad julgeolekuolukorda Nädala alguses kogunevad julgeolekuolukorda ja viimase aja arenguid arutama nii presidendi juures tegutsev riigikaitse nõukogu kui ka valitsuse julgeolekukomisjon. Täna kogunevat valitsuse julgeolekukomisjoni juhib peaminister ning sinna kuuluvad ka kaitse-, sise-, välis-, justiits- ja rahandusminister. Homme koguneb presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse nõukogu. postimees.ee

Britid korraldasid kampaaniat «Teeme ära!» Suurbritannias toimus laupäeval Eesti eeskujul esmakordselt üleriigiline koristuspäev «Teeme ära!», millest võttis osa ka Eesti suursaadik Lauri Bambus (pildil) koos teiste saatkonna töötajatega. Bambuse sõnul toimus selline üleriigiline koristusaktsioon «Let’s Do It! UK» Suurbritannias esimest korda. Üheskoos korjati koristuspäeval teeäärtest, tänavatelt ja parkidest kokku suur hulk prügi. BNS

4 535 105 eurot on Keskkonnainvesteeringute Keskus välja maksnud Tallinna trammiliikluse nüüdisajastamiseks.

Proviisorid soovivad hakata osutama tervishoiuteenust

Eile kell üheksa hommikul asusid Vabaduse väljakult teele SEB Tallinna maratoni täismaratonist osavõtjad. Poolmaraton sai alguse kell 11.30, kümnekilomeetrise jooksu ja kepikõnni stardipauk kõlas kell 13.30. Maratoni põhidistantsi võitis Tesfaye Dadi Beyene (Etioopia) ajaga 2:17.29. Tema järel jõudis finišisse Eesti meistrivõistluste tiitli võitnud ja üldarvestuses teise koha saanud Ilja Nikolajev, kelle ajaks jäi 2:21.34. Naistest oli kiireim eestlanna Evelin Talts (all parempoolsel pildil), kes läbis distantsi ajaga 2:56.26 ja võitis

ka Eesti meistri tiitli. Poolmaratoni võitis meestest Jacob Yator (Keenia) ajaga 1:05.37 ja naistest Jeļena Prokopčuka (Läti) ajaga 1:12.29. Kümne kilomeetri distantsil saavutas võidu Tiidrek Nurme ajaga 29.47; naistest võitis Lily Luik ajaga 36.24. Täismaratonil sündis ka Guinnessi rekord: Joosep Mooses (all vasakpoolsel pildil) läbis distantsi korvpalli põrgatades ajaga 3:14.57. Iga lõpetaja andis oma parima ning oli nii iseenda, lähedaste kui ka teiste pealtvaatajate silmis kangelane (all keskmisel pildil). PM fotod: erik prozes, sander ilvest

Kood avab video jooksjatest linnulennult

LOE KA LK 12

Kaitsjad loodavad täna Eston Kohvriga kohtuda intervjuu tuuli koch reporter

itamaks kaitsepolitseinik Eston Kohvrit, peavad intensiivselt tööle hakkama talle palgatud advokaadid ning Eesti saab kaasa aidata teemat rahvusvaheliselt suures pildis hoides, leiab välisminister Urmas Paet. Kümme päeva on Kohver olnud Venemaal vangis. Kuidas asjade senist kulgu hinnata? On see olnud pettumus või leiab ka positiivseid märke?

Mingeid positiivseid märke selles suhtes ei ole, mis puudutab Venemaad. Positiivne on see, et kõik meie sõbrad ja liitlased on rahvusvaheliselt väga selgelt välja öelnud, et ta tuleb Eestis-

se tagasi saata ja kõik juhtunu on vastuvõetamatu. Kohvri edasine saatus sõltub hetkel aga sellest, mida Venemaa edasi teeb. Kas ta läheb eeluurimise ja kohtuasjaga edasi või leiab, et on võimalusi jõuda mingile muule lahendusele. Siseminister Hanno Pevkur ütles möödunud nädalal, et kuni on alles üks protsent lootust, et omavahel jõuavad kokkuleppele kaitsepolitsei ja FSB, seni jõulist rahvusvahelist survet ei avaldata. Kas see lootus on nüüdseks kadunud?

Venemaale on selgelt öeldud, et tema käitumine ei ole aktsepteeritav. Et Venemaa peab meie inimese tagasi andma, ja seda on öelnud ka kõik meie liitlased. Samas on asjale antud kohtulik käik, nii et ... Arvamine ei anna midagi. Kogu asi on jaburus kuubis. Eelmisel nädalal palgati Kohvrile advokaadid. Mida Eesti riik saab veel teha? Millised võiks olla uued

nüansid meie enda taktikas?

Advokaadid peavad intensiivselt tööle hakkama. Nii advokaadid kui ka meie konsul saavad Kohvrit toetada külaskäikudega ja meie töö on hoida teemat jätkuvalt rahvusvaheliselt suures pildis. Ma ei näe, et siin on midagi palju muud, mida saaksime veel teha. Läinud nädal tõi ka mitmeid hinnanguid, et advokaatidest pole suurt tolku, sest õigust mõistavad Venemaal kõrgemad jõud kui kohus.

Nende juttude rääkijad võiksid selgitada, missugune see teine plaan siis võiks olla. Et ei võta üldse kedagi kaitsma? Kindlasti on terve rida asju, millel advokaadid saavad silma

Meie töö on hoida teemat jätkuvalt rahvusvaheliselt suures pildis. Ma ei näe, et siin on midagi palju muud, mida saaksime veel teha. välisminister Urmas Paet

peal hoida – ka sellistes tingimustes. Näiteks kõige väiksematest menetlusreeglitest kinnipidamine. Toimus nädalavahetusel midagi? Kohtumisi, telefonikõnesid?

Kaitsjad ja konsul soovivad homme (täna – toim) hommikul minna Kohvriga kohtuma, nii et eks siis paistab, mis kell neid tema juurde lastakse. Edastasite reedel Venemaa välisministrile Sergei Lavrovile kirja, kus toonitasite, et Eesti kodaniku Venemaale viimine ja tema kinnihoidmine Moskva vanglas on rahvusvahelise õiguse selge rikkumine ning et Kohver tuleb otsekohe vabastada. On seesugune kiri formaalsus, millest midagi väga loota ei ole?

See on sisuline kiri. Kirjas on see, millega me ei nõustu. Ja ma siiski eeldan, et mingi aja jooksul nad sellele ka vastavad. Nii et päev korraga.

Jah, nii on.

Laupäeval asutatud Proviisorite Koja tegevusega loodetakse saada lahendus kahele probleemile – esiteks leiavad proviisorid, et proviisorid peaksid ise olema apteekide omanikud, ja teiseks soovivad nad hakata riigile tervishoiuteenust osutama, vahendas ERR Uudised. «Kui riik aktsepteerib meid kui tervishoiuteenuse pakkujat, siis ei ole apteegi ainuke tulu enam ravimite müük, vaid riik ka maksab meile selle teenuse eest,» selgitas üks koja ellukutsujatest Karin Alamaa-Aas. postimees.ee

Piimatootjad jagavad ülehomme tasuta piima Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda korraldab kolmapäeval Tallinnas Vabaduse väljakul n-ö piima maha valamise ürituse «Piimapäev», kus jagatakse inimestele tasuta piimatooteid. Protestiaktsiooniga tahetakse rõhutada, et piimatootmine on Eestile kasulik ja perspektiivikas majandusharu ja Vene impordikeelu negatiivne mõju piimandussektorile on väga suur. Koja hinnangul peaks ettevõtteid kriisi üleelamiseks toetama, et ootamatu kriis ei tekitaks pikaajalist kahju. majandus24.ee

Ema hukkus autoõnnetuses laste silme all

Juht kaotas jõkke vajunud autos elu

Nissan Primerat juhtinud naine (36) sõitis laupäeva õhtul LääneVirumaal Vihula vallas sõiduteekraavi ja hukkus, tema samuti autos olnud kaks väikest tütart õnnetuses viga ei saanud. postimees.ee

Päästjad said laupäeval väljakutse Narva jõe äärde. Politsei selgitas kohapeal, et juht hüppas vette vajunud autosse, et seda päästa, kuid see vajus umbes kolme meetri sügavusse vette. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas osalete rahvaspordivõistlustel?

Jah, sageli

14% Ei

64%

2014 vastajat

Jah, aga harva

7% 14% Olen varem osalenud, aga enam mitte

4 || EESTI || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Jevgeni Ossinovski hinnangul on praegu Eestis seis teaduse rahastamisega nukker.

foto: margus ansu

Volli Kalmu sõnul

TEADUSRAHA. Seni on riigi väikest panust teadusesse suuresti täiendanud Euro

Rahapuudus pärsib noorte nils niitra reporter

äinud nädalal saatis Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm peaminister Taavi Rõivasele murekirja. Muuhulgas juhib rektor kirjas oravaparteilasest valitsusjuhile tähelepanu sellele, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi maksutuludest pole viimase seitsme aasta jooksul põrmugi suurenenud. Veelgi enam, arvestades elukalliduse tõusu, on toetuse tegelik väärtus hoopis kahanenud. Pikema ja veelgi karmima sisuga kirja saatis juba juulis haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile (SDE) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu. «Võib väita, et 2015. aastal (nagu ka kahel eelneval aastal) jääb Eestis rahastuseta kümneid uurimisrühmi, kelle uurimistöö peaks saama rahvusvaheliste hinnangute kohaselt rahastatud,» seisis kirjas.

Lahjem supp Enamasti ei jää tõsiseltvõetav teadlane siiski tööta, vaid ta läheb lihtsalt koos oma maksumaksja raha eest omandatud väärtuslike teadmistega mõnda

Euroopa või USA ülikooli. Heal juhul on võimalik «äravoolanud aju» sealt hiljem väga priske summa eest Eestisse tagasi osta. Alles tänavu veebruaris kinnitas riigikogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 2014–2020, mille järgi peaks avaliku sektori ehk peaasjalikult riigi osa Eesti teaduse rahastamises olema järgmisest aastast vähemalt üks protsent SKTst. Selle protsendi sees on ka Euroopa Liidust tulev raha. Tegelikult ähvardab paljusid Eesti teadlasi hoopis töötajäämine, sest praeguse seisuga jääb tuleval aastal üldse ära Eesti maksumaksja seni olulisim panus teadusesse – võimalus taotleda nn institutsionaalset uurimistoetust. Ka järgmiste aastate teadusrahastuse esialgsed prognoosid jäävad ühe protsendi eesmärgist kaugele. Tartu Ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul oleks vaja ainuüksi tuleval aastal avalikust sektorist ühe protsendi eesmärgi täitmiseks juurde 14 miljonit eurot. Ent juba tänavu on uute uurimistoetuste supp varasemast lahjem. «Nii näiteks sai professor Helle Karro (Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku juhataja – toim) uurimisteema naise reproduktiivmeditsiinist rahastatud 72 000 euroga, mis on vaid veidi üle veerandi küsitud summast,» lausus ta.

«Professor Hele Everausi (Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja – toim) uurimisteema on jäänud aga kahel viimasel aastal üldse rahastamata ja see paneb löögi alla vähihaigusega seotud uurimistöö,» lisas prorektor.

Raha läks lukku Rektor Kalmu sõnul on teaduse rahastamine tsükliline ja 2015. aastal saabub see hetk, kui kogu raha on «pandud kinni» juba varem alustatud ja jätkuvate uurimisprojektide peale. Sestap ei saa tuleval aastal välja anda sisuliselt ühtki uut uurimistoetust. «Tuleval aastal saab läbi kolm uurimisteemat ja neist vabanev raha võiks minna ümberjagamisele,» selgitas Kalm. See summa on aga terve Eesti peale kokku naeruväärsed 286 000 eurot – rektori kinnitusel pole sellise summa peale mõtet üldse konkurssi kuulutada. Miks siis ikkagi raha niimoodi ette ära kulutati? «Ebaühtlase rahajagami-

Järgmiste aastate teadusrahastuse esialgsed prognoosid jäävad ühe protsendi eesmärgist kaugele.

se juured ulatuvad 2008. aastasse, mil teaduse finantseerimine riigieelarvest viimati suurenes,» lausus Kalm. Siis antigi välja terve hulk uurimistoetusi, mis tagasid taotlejate rahastamise kuueks aastaks. «Ühe aastaga jagati ära sisuliselt pool kuueks aastaks mõeldud teadusrahast.» Ent raha ette lukkupanemine on vaid üks probleem – nagu Kalm juba ütles, kasvas teaduse rahastamine riigieelarvest viimati seitsme aasta eest ning elukalliduse tõus on sellestki 30 protsenti sisuliselt nahka pannud. Järelikult oleks niikuinii viimane aeg teaduse rahastamist tuleval aastal oluliselt suurendada. «Valitsuse ja riigikogu heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias on öeldud, et hiljemalt 2020. aastaks läheb Eestis teadus- ja arendustegevuseks raha kolm protsenti SKTst, sellest ühe protsendi peaks tulevast aastast panustama juba praegu avalik sektor, ülejäänu erakapital,» lausus Kalm. Mullu ja tunamullu oli riigi osa tunduvalt üle ühe protsendi, aga selle põhjuseks olid rektori sõnul investeeringud Eesti Energia põlevkiviõlitehasesse – ka see läks kirja riigi investeeringuna teadus- ja arendustegevusse. Tänavu on riigi osa tema sõnul protsendi ringis, ent juba tuleval aastal ootab tõenäoliselt ees kukkumine. Eelmise valitsu-

POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Venemaa nõudis Narva haiglalt õigusvastaselt infomatsiooni Venemaa uurimisasutus esitas Narva haiglale augusti lõpus kirja, kus nõudis teavet ühe Narva elaniku ravimise ja diagnoosi kohta. Päring tehti seoses 20. augustil narkokuriteo uurimiseks algatatud kriminaalasjaga. Enne uurimisasutusele vastamist pöördus Narva haigla andmekaitse inspektsiooni (AKI) poole, et uurida, kas nad on ikka kohustatud patsiendi delikaatseid isikuandmeid välja andma. AKI selgitas eelmisel nädalal saadetud vastuses, et Eesti ja Venemaa vahel kehtib leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades, mille järgi toimub informatsiooni küsimine ning andmine üksnes justiitsministeeriumide ja prokuratuuride kaudu. «Seetõttu ei ole Vene Föderatsiooni asutustel võimalik otse küsida kriminaalmenetluses Eesti kodanike kohta teavet ning tervishoiuasutusel ei ole võimalik neid andmeid väljastada,» rõhutas AKI. AKI märkis ka, et delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine on Eestis kuritegu, mille eest saab kohus karistada rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega. Tervishoiutöötajatel on AKI kinnitusel kohustus hoida saladuses neile töö käigus teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema terviseseisundi kohta, saei jätku raha noortele doktorantuuri lõpetajatele ega välismaalt naasjatele.

foto: erik prozes

oopa Liidu erinevad toetused, mis tulevad ka läbi riigieelarve.

teadlaste tööd se koostatud järgmiste aastate riigieelarve strateegia niisiis aina kaugeneb ühe protsendi piirist – rahasumma tervikuna ei vähene, küll aga suureneb SKT. «Minu ja Tartu Ülikooli senati sõnum on selge: mehed, naised – leppisite arengukavas kokku, nüüd tuleks seda ka täita,» lausus Kalm. Rektori sõnul jääb osa teadlastest tuleval aastal tööta, aga märksa suuremaks probleemiks peab ta seda, et raha ei jätku noortele doktorantuuri lõpetajatele või välismaalt tagasitulijatele. «Olgu nad ükskõik kui head, raha lihtsalt pole,» lisas ta.

Nukker seis Teaduse rahastamine on Kalmu sõnul praegu ka liiga projektipõhine, sest see on suuresti seotud Euroopa Liidu fondidega. Projektipõhisus on ühest küljest hea viis käegakatsutavate uurimistulemuste saavutamiseks, teisalt aga ei anna see teadlastele kindlustunnet tuleviku suhtes. «Teadust ei saa üles ehitada ainult projektipõhiselt,» tunnistas rektor. «Teistes riikides on teadusasutuste baasfinantseerimise ehk stabiilse rahastamise osatähtsus reeglina palju suurem kui Eestis, kus see jääb vaid nelja protsendi juurde riigi teadusarenduskuludest.» Haridus- ja teadusminister Ossinovski hinnangul on seis teaduse rahastamisega nukker.

Igasuguste lisasummade kulutamiseks on teadusest märksa populaarsemaid võimalusi. «Ühelt poolt on mure selles, et eelmise valitsuse heaks kiidetud teadusraha jagamise süsteem tekitas teadlaskonnas pinget,» lausus ta. «Rektorite nõukogult, teadusagentuurilt, Teaduste Akadeemialt ja mujaltki on tulnud ettepanek mehhanism üle vaadata. Kutsume selleks septembris kokku ka töörühma.» Muuhulgas kaalutakse uurimisasutuste baasrahastamise suurendamist. Ossinovski kinnitusel kiitis eelmine valitsus küll heaks uue teadus- ja arendustegevuse strateegia, mis hoiab riigi osa teaduse rahastamises protsendi juures, ent teisalt pani paika ka pikaajalise eelarveplaani, mis aina kaugeneb sellest eesmärgist. Järgmisel aastal algab siiski uus euroraha periood ja sestap suudetakse ministri hinnangul tõenäoliselt ühe protsendi piiri hoida. Pigem süveneb kaugenemine ühe protsendi piirist edaspidi. «Oleme teaduse rahastamisega praegu enam-vähem nor-

maalsel tasemel tänu sellele, et umbes pool rahast tuleb Euroopa Liidult, aga 2021. aastast peame olema valmis panustama rohkem meie maksumaksja raha,» lausus Ossinovski. Nüüd siis püüabki minister taotleda tuleva aasta eelarvest teadusele lisaraha. Samas toimuvad tuleval kevadel riigikogu valimised ja igasuguste lisasummade kulutamiseks on teadusest märksa populaarsemaid võimalusi. «Rahandusministeerium ütleb, et kuna eelarves pole täiendavaid vahendeid planeeritud, siis on võimalus saada raha juurde ainult läbi lisataotluste ja millegi muu arvelt,» rääkis Ossinovski. «Nukker, et eelmine valitsus võttis eesmärgi, mis on rahaga katmata.» Minister küsib praeguse seisuga tuleva aasta eelarvest lisaraha teaduse andmebaasidele (3,1 miljonit eurot), teaduse väliskoostööle (alla miljoni euro) ning ka teadlaste palkadeks – see summa pole veel paigas. Institutsionaalsele uurimistoetusele praegu raha juurde ei küsita, sest kõigepealt vaadatakse süsteem tema sõnul üle. Teaduse pikaajalise rahastamise küsimus jääb aga Ossinovski kinnitusel pigem järgmise valitsuse hooleks, mis paneb kokku uue eelarveplaani. Selleks ajaks saavad valmis ka töögrupi ettepanekud teaduse rahastamise muutmiseks.

Igal juhul näitab niisugune nõudmine lugupidamatust. Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep

muti hoolitseda selle eest, et tervishoiuteenuse osutamisel koostatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele. Selle kohustuse rikkumine on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kui isikuandmeid edastatakse ebapiisava andmekaitse tasemega riiki, käsitletakse seda väärteona, mille eest on võimalik määrata kuni 1200-eurone, juriidilisele isikule aga kuni 32 000 euro suurune trahv. Narva haigla esindaja kinnitas reedel, et nemad õigusvastaselt küsitud andmeid Venemaa uurimisasutusele ei andnud. AKI peadirektori Viljar Peebu hinnangul on raske öelda, miks eiras Venemaa uurimisasutus Narva haiglale saadetud infonõudega kehtivaid reegleid, kuid igal juhul oli see tema sõnul lugupidamatu samm. Ametnik ütles, et piiriülese

kuritegevuse tõkestamiseks on vaja küll tõhusat koostööd ning naabrite juures avastatud narkokuriteod vähendavad uimastikaubanduse riski ka Eestis. «Kuid pole vahet, kas vajatakse terviseandmeid või vähem tundlikku infot – õiguskaitseasutuse nõue anda talle teavet on võimu teostamine,» lisas ta. Peep märkis, et Eesti on iseseisev riik ja siin teostavad võimu vaid meie asutused. «Kui teine riik vajab Eestist mis tahes teavet, siis ei saa ta jagada korraldusi meie kodanikele, meie haiglatele. Eesti-Vene õigusabilepingu kohaselt küsitakse kriminaaluurimiseks vajalikku teavet prokuratuuri kaudu. Eesti prokuratuuri niisugune pöördumine jõudnud ei olnud,» lausus ta. AKI juhi sõnul on raske öelda, miks Vene pool reegleid eiras. «Eeldada võib kas teadmatust või mugavust. Igal juhul näitab niisugune nõudmine lugupidamatust,» ütles ta. AKI valvab, et inimeste eraeluline teave (isikuandmed) oleks piisavalt kaitstud. Samuti valvab inspektsioon, et teave asutuste tegevuse kohta (avalik teave) oleks piisavalt kättesaadav. Õigus isikuandmete kaitsele ja õigus avalikule teabele on põhiseaduslikud õigused. Samuti annab põhiseadus igaühele õiguse küsida, mis andmeid on tema kohta kogutud. postimees.ee

6 || EESTI || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ohta Sünnitajate vanus 1000 naise kohta 120

EESTI

LÄTI

Imikute suremus 1000 sünni kohta

LEEDU

17,6 6

EESTI

LÄTI

Abortide arv 100 sünni kohta

LEEDU

16,5

100

43,1 33,8

31,7

15 80

15,7

25,3 9,9

16,9

SÜNNITAJATE ARV

8,0

6,4

40 5

3,9

5,7

5 19 5-19 VANUS 115-19

20 24 20-24

25-29 25 29

30-34 30 34

35-39 35 39

40-44 40 -44 4044

0 1992

45-49 45 49

Oodatav eluiga 45-aastaselt MEHED

1997

19,8

3,6

2002

2007

Soome Leedu 2012 2012

2012

Norra 2012

Läti 2012

Rootsi 2012

Eesti 2012

NAISED

7,1

10,1

13,1

Diabeet

10,2

23,1

10,9

Alkoholimürgitused

11,4

5,8

9,0

Tuberkuloos

2,4

2,7

8,4

Uppumised

3,7

6,6

7,8

Aids

4,2

4,3

0,9

6,1%

6,7

Igapäevased suitsetajad

Inimesed, kes söövad köögivilju vähemalt kolmel päeval nädalas

Rumeenia 2010

Bulgaaria 2011

Läti 2012

Ungari 2012

Leedu 2012

Slovakkia 2010

Poola 2011

Tšehhi 2012

Taani 2011

EESTI 2012

Suurbritannia 2010

Belgia 2010

Iirimaa 2010

Holland 2011

Sloveenia 2010

EL 2011

Kreeka 2011

Saksamaa 2012

Malta 2011

Rootsi 2010

Küpros 2011

Luksemburg 2011

10, 9

Austria 2011

Soome 2011

11,3%

Portugal 2011

Itaalia 2010

Hispaania 2011

10 ,8

9,2%

9,1

8,2%

Rasvunud (kehamassiindeks BMI ≥30)

9,3%

Valik tervisenäitajaid Ülekaalulised (kehamassiindeks 25,0-29,9)

ari Sl ov ak kia

Liiklusõnnetused

5,9%

U ng

14,9

7,8

9,1

11,7

% 8,9

Maksa alkoholtõbi

9,4%

18,2

8,8%

19,9

E ESTI i Lät

20,6

Rum een ia

alt

Rinnavähk

3,8%

9,5%

Ro o ts i Suur S Su Suu uu ur brita nnia H is p a a n ia Itaa lia Kr ee ka So om e

22,9

«Eesti suremusnäitajad võivad olla praegu paremad kui Lätis ja Leedus, kuid võrreldes teiste ELi riikidega oleme koos Poolaga ikka tabelite tagumises otsas ega paista silma heade tervisenäitajate poolest,» kinnitati instituudist. Sellest annab kinnitust ka tõik, et Eestis sündinud laste oodatav eluiga on märksa väiksem kui Euroopa keskmine.

9,6%

23,3

21,9

Iiri

Maovähk

31,0

eeni

21,8

S l ov

18,4

L u k se m b u

Enesetapud

7,9%

42,5

42,3

42,7

Eesnäärme kasvaja

45,4

Tš

47,6

ia lg Be al tug r Po EL

7,8%

53,3

Kü

Kopsuvähk

Tervishoiukulutuste osakaal SKTst

7,5 %

501,5

,5% 0 1

2 10,

418,6

7,3

307,7

Balti riikide terviseuuringut vaadates on eestlastel põhjust olla rahul – meie tervisenäitajad on paremad kui teistel. Eesti elanike seas on vähem ülekaalulisi, igapäevaseid suitsetajaid, ka sureb Eestis vähem inimesi südamehaigustesse või liiklusõnnetuste tagajärjel. Eesti poolt selle uuringu koostanud Tervise Arengu Instituudi ekspertide kinnitusel pole olukord tegelikult nii roosiline.

Holland P ra n t s usmaa Sak sam aa Ta an Au i st ria

Surmapõhjused 100 000 inimese kohta EESTI LÄTI LEEDU Südamehaigused

11,6%

11,9%

Eesti inimeste tervis võrreldes teiste Balti riikide elanikega

Prantsusmaa 2010

Itaalia 2010

Küpros 2011

Rootsi 2010

Holland 2011

Hispaania 2011

Kreeka 2011

Suurbritannia 2010

Malta 2011

Luksemburg 2011

Iirimaa 2010

Prantsusmaa 2010

Saksamaa 2012

Taani 2011

Austria 2011

Belgia 2010

Soome 2011

EL 2011

Portugal 2011

Sloveenia 2010

Poola 2011

Tšehhi 2012

EESTI 2012

Slovakkia 2010

Ungari 2012

Bulgaaria 2011

Läti 2012

Rumeenia 2010

Leedu 2011

88,8 28,4 Soome 2011

Inimesed, kes on füüsiliselt aktiivsed vähemalt pool tundi korraga ja neli korda nädalas

54,9

26,1

Norra 2011

50,7

21,1

Rootsi 2010

Eesti 2012

142,4

28,9 140,9 32,5

29,9 33,0 33,5

19,0 19,8 19,9

26,0 33,9 20,5

52,3 56,5 62

14,5 14,3 28,9

EESTI LÄTI LEEDU

Vigastused, MEHED NAISED mürgistused ja teised välised surmapõhjused

Läti 2012

189,3 41,7 Leedu 2012

Allikas: «Health in the Baltic Countries 2012»

POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Päästjad püüdsid eelmisel nädalal Põhja-Tallinnas elava eaka naise korterisse siseneda akna kaudu, kuid see foto: erik prozes osutus võimatuks, sest koerte väljaheidete kiht ulatus aknalauani.

HAIS JA HAUKUMINE. Korteris kümmet koera pidanud naisele pakuti korduvalt abi, kuid ta keeldus.

Koerad võeti ära uwe gnadenteich reporter

ostimees kirjutas eelmisel nädalal eakast naisest, kes pidas väikeses korteris kümmet koera, kelle väljaheidetest moodustunud kiht ulatus aknalauani. Nüüdseks on naine arstide hoole all, koerad loomade hoiupaigas ja Põhja-Tallinna valitsus taotleb korteri koristamiseks kohtu luba. Naise naabrid olid korduvalt pöördunud erinevate ametkondade poole, et tema korterist tuleva haisu ja koerte haukumise vastu abi saada, kuid tulutult. Korteriühistu esindajate sõnul oli veterinaarja toiduameti (VTA) esindaja küll kohal käinud, kuid ei saanud korterisse sisse ning leidis, et koerte pidamise norme pole rikutud. Pärast ajakirjanduse jõulist sekkumist muutis ka amet oma arvamust ja eelmisel nädalal valmis akt, millega võetakse vanaproualt tema loomad ära.

Ametnik käis igal aastal Väljavõte aktist: «Luule *** korteris, mis on elukohaks kümnele keskmist kasvu koerale ja perenaisele, valitseb kirjeldamatu segadus. Põrandad ja vaheseinad on lagunenud, üks tubadest täidetud loomade väljaheidete ja muude jäätmete kuni 0,8 m kihiga. Kõrvaltoas ja esikus lagunenud seintest-põrandast pärit lauajupid ning muud loomade vigastamist võimaldavad esemed. Vaba põrandapind loomade liikumiseks sisuliselt puudub. Loomadega õues ei käida. Koerad on parasiitidega. Koerad on sotsialiseerimata ja pelglikud. Vähemalt üks

koertest on tiine, teine ilmselt hiljuti poeginud, kutsikate saatus teadmata.» Sellise otsuse tegemiseks kulus ametil kümme aastat. Mupo pressiesindaja Meeli Hundi sõnul on nad Õle 16a korteriühistu avaldustega tegelnud alates 2004. aastast. «Peaaegu igal aastal on ühistu saatnud kaebuse ja igal aastal on ametnik ka kohal käinud. Kuna avalduse põhisisuks on olnud kaebus halva lõhna leviku kohta, siis on avaldus edastatud VTA ekspertidele, kelle kompetentsi kuulub seesuguste probleemide hindamine ja lahendamine,» rääkis ta. Kõik ametnike pingutused sumbusid suletud ukse taha, sest naine lihtsalt keeldus abipakkujatega suhtlemast. Möödunud nädalal muutusid naabrid aga murelikuks, sest naist polnud näha ega kuulda, koerad aga haukusid rohkem kui tavaliselt. «Issand, kui ta nüüd surnud on, siis koerad söövad ta ju ära,» kartis üks naabrinaine. Nii kutsutigi appi päästjad, kes alguses korteri akna lahti tegid, et sealtkaudu korterisse siseneda. See aga ei õnnestunud, sest ... «S...kiht ulatub aknalauani,» ütles akna juurde pandud redelilt alla roninud mees. Seda, et olukord korteris on jube, teadsid naabrid niigi, aga avanenud vaatepilt ületas kujutlusvõime piirid. Oli selge, et ei inimest ega loomi ei saa niisugusesse kohta jätta. Kui naine oli haiglasse toimetatud, küsisid naabrid kohal viibinud politseinikelt, et kas nüüd tuleks uks kinni pitseerida. «Pole mõtet. Seal ju vara ei ole,» kõlas vastus. Põhja-Tallinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erss oli teist meelt. «Kui inimene arvab, et seal

on tema vara, siis see on tema vara ja eraomand jääb eraomandiks sõltumata sellest, missugune on omaniku tervislik seisund. Tol päeval kui perenaine haiglasse viidi, sulgesime tema korteri ukse ja pitseerisime selle,» rääkis ametnik.

Naabrite püüdlused Praegu taotleb linnaosavalitsus kohtult luba, et koerte väljaheidete hunnik korterist ära koristada. «Kuna taotleme seda esialgse õiguskaitse korras, siis arvan, et kohtult peaks tulema vastus üsna mõistliku aja, loodetavasti nädala jooksul. Avaldus on koostamisel ja ilmselt anname selle esmaspäeval (täna – toim) sisse,» lausus Erss reedel. Ametnik lisas, et linnaosavalitsus on ka varem püüdnud eakale naisele abi pakkuda, aga kuna keegi tema juurde sisse ei saanud, polnud kellelgi tegelikke tõendeid sealsest olukorrast. Ka kohtupraktika olevat selline, et näiteks oma korterisse prügi koguvale inimesele eestkostet ei määrata, kui muid vaimse tervise ja käitumisprobleeme ei esine, ning kui naabri tegevus kedagi häirib, siis polegi muud teha, kui kohtutee ette võtta. Seda ongi naabrid lubanud teha. Eelmisel korral mõistis kohus naiselt välja mitu tuhat eurot kommunaalteenuste võlgade eest. Seekord loodetakse jõuda korteri sundvõõrandamiseni.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Kood avab video sündmuskohalt.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, VE, TEL 666 223 2234, 34, 4, M MAJANDUS@POSTIMEES.EE AJJAN A ANDU DUSS@ @P PO OST STIIM MEES.EE

ELEKTRITURG. Elering kavatseb parandada möödunud teisipäevast saadik rivist väljas olnud Eesti-Soome elektriühenduse töökindlust.

Estlink 2 hakkas taas tööle aivar õepa

majandusajakirjanik

ühapäeva hommikul taastati Eesti ja Soome vahel elektriühendus Estlink 2, mis tähendab Eestile odavamat elektrit. Samas pole võrguettevõtte Elering hinnangul kõrvaldatud rikke algpõhjust ning uue katkestuse ärahoidmiseks tuleks välja vahetada mõlemad senised rikked põhjustanud maakaabli tagasivooluahela jätkumuhvid. Enne seda tööd on vaja aga taastada EstLink 1 töö. Eesti ja Soome vaheliste Estlinki kaablite üheaegne töökatkestus on ebanormaalne ja vastuvõetamatu, nentis võrguettevõtte Elering juht Taavi Veskimägi, tõrjudes väidet, et Elering tegutseb riigile kuuluva elektritootja Eesti Energia huvides. Aasta alguses tööle pandud ühendusel Estlink 2 on endiselt ehitaja Rootsi Nexansi garantii. «Me ei saa ega tohi seal ise midagi remontida, sest siis kaotame garantii,» ütles Veskimägi. «Inimesed kujutavad ette, et üle lahe läheb kaks juhet, ja et kui on rike, pole selles midagi keerulist – parandagu isoleerpaelaga ära. Tegelikult on ühendus palju enamat kui lihtsalt juhe. Seal on vahelduvvool-alalisvoolu muundurid ja alalisvoolvahelduvvoolu muundurid – palju keerulisi seadmeid,» rääkis Veskimägi. Veskimäe sõnul on Nexans huvitatud sellest, et rike võimalikult kiiresti parandada. «Lepingus oli selline tingimus nagu availability rate. See on aja

osakaal, mille jooksul peab kaabel ülekandekõlblik olema – see protsent on päris kõrge. Seega, kui kaabel on pikalt rivist väljas, peab Nexans hakkama meile maksma,» selgitas ta. Estlinkide teine omanik Soome võrguettevõte Fingrid pole samuti rahul, et merealune ühendus ei toimi. «Kahjuks on tõsi, et mõlema Estlinkiga on tehnilisi probleeme, ja Estlink 2 puhul on põhjus ilmselt selles, et ühendus on väga uus ja paljud asjad vajavad sissetöötamist,» ütles Fingridi arendusjuht Jonne Jäppinen. Jäppineni sõnul analüüsivad omanikud kõiki rikkeid ning pärast seda, kui Estlink 2 sissetöötamisperiood on lõppenud, plaanivad omanikud investeerida ühendusse Estlink 1, et see omakorda stabiilsemaks muuta. Ajal, mil Estlinkid on rivist väljas, ei teeni omanikud ühenduste pealt midagi, aga samuti ei teenita Jäppineni sõnul siis, kui ühendus toimib stabiilselt. «Me teenime ainult n-ö pudelikaelatasu siis, kui ühenduses on pudelikael. See raha tuleb investeerida nendesamade pudelikaelte kõrvaldamiseks.» Estlink 2 on 171 kilomeetri pikkune ühendus Soome ja Eesti elektrivõrgu vahel, mis koosneb mere- ja maa-alustest kaablitest. Eesti poolel on vahelduvpinge 330 kV, Soome poolel 400 kV ning merealuses kaablis on alalispinge 450 kV. Ühenduse maksimaalne ülekandevõimsus on 650 MW. Estlink 1, mis alustas tööd 2007. aasta jaanuaris, on 105 kilomeetrit pikk, selle maksimaalne ülekandevõim-

Eleringi arvutusel on tänavu olnud Eesti ja Soome elektrihind sama ligikaudu 98 protsendil ajast.

Estlinki kaabli ristlõige.

sus on 350 MW ning selle ehitas ABB. «Meie plaanide järgi saab Estlink 2 olema üks tõsine tööhobune, see tähendab, et ta peaks hoidma pidevat ühendust,» rääkis Veskimägi. «Estlink 1 ehitamisel kasutati mitut tollal uudset lahendust ja tehnoloogiat, mis annavad palju võimalusi, kuid selle töökindlus pole kahjuks sama hea. Plaani kohaselt peaks Estlink 1 töötama siis, kui Estlink 2 on ülekoormatud või hoolduses.» Eleringi juhi sõnul ei pea paika jutt, et mõlemad kaablid on võrdselt sagedasti rivist väljas. «Estlink 2s on olnud töölehak-

kamisest saadik lisaks praegusele vaid üks rike. Suvine väljalülitus ei olnud rike, see oli väljalülitamine süvistamiseks, mis meil aasta alguses tegemata jäi.» Ka Veskimägi kinnitas, et ühenduse Estlink 1 töökindlusse on omanikel plaanis investeerida. «Kinnitan, et Elering ei vaata praegust olukorda tuima näoga pealt,» lisas Veskimägi. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster arvutas välja, kui suure osa ajast pole elektri hind turul olnud Eestis ja Soomes sama. Neil tundidel pole riikidevaheline ülekandevõimsus olnud piisav, näiteks emmakumma Estlinki rikke tõttu.

Tema andmetel on tänavu enamikul kuudel olnud Eesti ja Soome elektrihind sama 97–98 protsenti ajast. «Seega võib öelda, et ligikaudu 90 protsendil ajast on Eesti tarbijad saanud Estlinki ühendustest märgatavat kasu tänu Põhjamaade soodsamale hinnale,» ütles ta. Põhja- ja Baltimaade ühise elektrituru Nord Pool Vene- ja Baltimaade regiooni juht Hando Sutter kinnitas, et turg toimib Estlinkide rikkest hoolimata normaalselt. «Turg toimib, kõik osta soovijad on oma elektri kätte saanud,» sõnas Sutter.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) avasid Eesti ja Soome teise elektriühenduse Estlink 2 Püssi konverterjaamas tänavu 6. märtsil. fotod: sergei stepanov

POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

USA KOSUB. Dollar tõuseb juba üheksandat nädalat järjest, mis on valuuta 17 aasta pikim tõusutsükkel.

Dollar asus üle hulga aja tõusuteele tõnis oja

majandusajakirjanik

lates jaanipäevast on nafta hind langenud umbes viiendiku võrra, pooleteise aasta madalaimale tasemele, mis on tuhandetele auto- ja mootorrattaomanikele hea uudis. Halb on aga see, et bensiini jaehind meie tanklates on selle ajaga langenud vaid viis protsenti. Hind on paljuski langenud oodatust vähem selle pärast, et dollari kurss on hakanud viimastel kuudel kiiresti kerkima. Kui veel mais sai ühe euro eest 1,39 dollarit, siis praegu saab kümme senti vähem – 1,29 dollarit. Maailma suurimast internetipoest Amazon ostetud 25-dollariline raamat (koos postikuluga) on mõne kuuga kallinenud meie jaoks 1,4 euro võrra. Reedel lõppes Ühendriikide valuutale üheksas järjestikune tõusunädal. Tegemist on pikima

24. okt 2013

1,4

tõusutsükliga viimase 17 aasta jooksul, kirjutas Reuters. Aasta alguses möödus euro loomisest 15 aastat. Euro loodi 1999. aastal ülekandevaluutana, sularahana võeti ühisraha käibesse kolm aastat hiljem – 1. jaanuaril 2002. Kuna esialgu olid turud uue valuuta suhtes ettevaatlikud, langes euro nii dollari kui ka paljude teiste valuutade suhtes ning vajus 2000. aasta oktoobriks tasemele 0,83 dollarit euro eest. Kui praegu saab euro eest 1,29 dollarit, siis 14 aastat tagasi vaid 83 USA senti – nii nõrk oli Euroopa ühisraha toona. Euro nõrkus ei kestnud aga kaua. Tehnoloogiamulli lõhkemine, 2001. aasta 11. septembri terrorirünnak, keskpanga baasintressi alandamine ehk odava raha pakkumine, mis viis lõpptulemusena finantskriisini, aga ka USA võlakoormuse suurendamine ning negatiivse kaubandusbilansi pidev kasv hakkas dollarit nõrgestama. Dollari langus kestis kuni finantskriisi eelõhtuni 2008. aasta suvel, mil euro eest sai tervelt 1,59 dollarit ehk kaks korda rohkem kui sajandivahetusel. Paljud nimetasid dollarit toona väärtusetuks lepaleheks ning terve hulga arvajate meelest polnud kauaaegset maailmavaluutat enam kauaks.

Finantskriisi järel jäi dollar kõikuma kursivahemikku 1,2–1,5 dollarit euro eest. Euro ei nõrgenenud märkimisväärselt isegi Euroopa võlakriisi haripunktis, mil nii mõnedki rääkisid, et enam ei ole küsimus, kas euro kukub kokku, vaid millal see juhtub. Pigem vastupidi – eurotsooni majandust räsinud võlakriisi ajal kippus ühisraha dollariga võrreldes liiga tugev olema, mis pärssis eurotsooniriikide, eriti selle mootori Saksamaa eksporti.

Nafta on odavnenud umbes 20 protsenti, bensiini jaehind Eestis aga vaid viis protsenti, sest dollar kosub jõudsalt. Euroopa raha tugevuse taga ei olnud Euroopa eelarve- ja rahapoliitilised otsused, vaid hoopis USA keskpanga (Föderaalreservi – Fed) rahapoliitika. Nimelt võitles Fed finantskriisiga ning hilisema majanduskasvu taastumise eest rahapoliitika lõdvendamise abil, mida tuntakse kvantitatiivse lõdvendamise (quantitative easing – QE) ehk lihtsamalt öeldes rahatrüki abil. Samasugust poliitikat ajasid nii Suurbritannia kui ka Jaapani keskpank.

Ainsa suurema keskpangana hoidis rangemat rahapoliitikat Euroopa Keskpank – eriti eelmise presidendi Jean-Claude Trichet’ ajal, kes 2008. aasta suvel, mil oli juba selge, et asjad kipuvad halvaks minema, otsustas millegipärast baasintressi tõsta. Trichet ajas ranget rahapoliitikat ka Euroopa võlakriisi puhkedes ning kes teab, millega kõik oleks lõppenud, kui 2011. aasta sügisel poleks keskpanga presidendiks saanud «Super» Mario Draghi. Ehkki Draghi ametisse asumisega muutus Euroopa Keskpanga poliitika järsult, ei kiirustanud trükipressile vajutama ka tema. Draghi juhtimisel andis keskpank kommertspankadele triljon eurot odavat laenu, alandas baasintressi nulli lähedale ning hoiuseintressi suurte valuutade jaoks hoopis negatiivseks. Nüüd on olukord muutunud. USA, aga ka Suurbritannia keskpank on rahatrükki lõpetamas – Fed vähendab võlakirjade ostuprogrammi mahtu alates detsembrist ning lõppema peaks see tuleva aasta oktoobris. Euroopa Keskpank liigub aga vastupidises suunas ning hakkab just nüüd jõudma pi8. mai 2014

1,3953

1,3805

gem rahatrüki faasi. Alates oktoobrist hakkab keskpank ostma hulgi kommertsväärtpabereid, mida võiks nimetada pooleldi rahatrükiks, aga üsna suure tõenäosusega läheb varem või hiljem käiku riikide võlakirjade ostuprogramm ehk QE. Just kahe keskpanga vastandlik rahapoliitika on pannud dollari tugevnema ja euro nõrgenema, sest dollariintressid hakkavad tasapisi liikuma üles ning eurointressid see-eest ajaloo madalaimale tasemele, kuhu jäävad pikaks ajaks. Soome maja ndu sleht Kauppalehti kirjutas reedel, et on vaid aja küsimus, mil ühe kuu Euribor läheb negatiivseks. Kui veel hiljaaegu oli see 0,1 protsenti, siis nüüd kümme korda väiksem. Ühe- ja kahenädalase tähtajaga hoiuse Euribor on juba negatiivne. Valuutakurss sõltub intressimäärast üsna otseselt – mida madalalam intress, seda vähem atraktiivne on valuuta. «Jõuame uude faasi. Juba mitu kuud ei kummita enam QE3 (rahatrüki võimalik kolmas faas) ning oleme esimest korda liikumas intressitõusu suunas,» kommenteeris dollari tugevnemist Financial Timesile riskifondi SLJMakro juht Stephen Jen. «Alahinnatud dollaril on võimalus leida oma normaalne tase,» lisas ta.

2. sept 2013

1,3207

12. sept 2014

1,2938

1,3

Euro kurss dollari suhtes 9. sept 2014

Dollar on viimaste kuudega järsult tugevnenud

1,2902

Allikas: EKP

2013 2014 1,2

september

oktoober

november

detsember

jaanuar

veebruar

märts

aprill

mai

juuni

juuli

august

sept

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

RIIA JULGEOLEKUKONVERENTS. Felix Lindner – siseringi j Edward Snowdenit mitte lurjuseks või kangelaseks, vaid töör

Uus inverterkeevitusseade ESABilt

Ekspert: Google o intervjuu evelyn kaldoja Riia

uues näiteks natside kätte sattunud Teise maailmasõja eelse Hollandi puuetega inimeste registri, hoiatab küberjulgeolekuekspert Felix «FX» Lindner isikuandmete ühte kohta kogumise ja üksteisega sidumise eest. Nädalavahetusel Riia julgeolekukonverentsil esinenud sakslase sõnul peaks inimesi liiga agaralt isikuandmeid korjavate eraettevõtete eest kaitsma nende riigid. Sõjalise julgeoleku mõttes räägitakse neil päevil tõsiselt muutunud keskkonnast. Kui palju tunnetate teie muutuvat julgeolekukeskkonda oma ärivaldkonnas?

Vastupidav ja töökindel

Ma tegelen selle valdkonnaga juba 20 aastat. Arvutijulgeolek muutub iga päev.

Lihtne kasutada Energiasäästlik

Aga kas praegu n-ö kõrgpoliitikas toimuv annab ka teie töös end lisaks tavapärastele muutustele tunda?

Kas see, et Venemaa on võtnud kaunis agressiivse hoiaku, põhjustab teie klientidele lisaprobleeme?

Klientidega suheldes vaid natuke. Küll aga tunnen seda oma heategevuslikus töös – nagu näiteks siia, Riia julgeolekukonverentsile tulin esinema täiesti tasuta, ei lase isegi oma lennukipileteid kinni maksta, tahan olla täielik lobisti vaste, ma olen hobist. Küberrünnakud rahvusriikide vahel on kahtlemata intensiivistunud. Teadlikkus, mis tuli NSA (USA riiklik julgeolekuagentuur) dokumentide lekkest, pa-

L LÜHIDALT

afp/bns/interfax/bbc/pm

Lisainfo: Tel: 56 636 235 E-mail: andres.metsmaker@alas-kuul.ee

Loomulikult. Viimase viie-kuue aastaga on inimeste teadlikkus riikide tegutsemisest selles vallas kõvasti kasvanud – nad tegutsesid mainitud valdkonnas muidugi juba varem, aga vähesed teadsid sellest. Kogu Edward Snowdeni juhtum loomulikult mängis ka oma rolli, aga teadlikkus kasvas juba ennegi. Ukraina arengud või arengud ükskõik kus mujal maailmas – näiteks Süüria sõda – on teinud inimesed palju teadlikumaks rahvusriikide rollist ning sellest, kuidas rahvusriigid kasutavad ära arvutiturbe puudusi või ka lihtsalt oma võimu võrkude üle. Näiteks Süüria on korduvalt olnud internetist ära lõigatud. Mitte et arvutiturve poleks juba niigi keeruline valdkond, nüüd on meil lisaprobleeme.

ni ka firmad oma infrastruktuuri üle vaatama. Kui sind mainitakse NSA dokumendis, hakkad sa mõtlema, et äkki oleks siin vaja üht-teist kontrollida. Asjad, mida NSA võrguga teha suudab, on kaunis kõrgetasemelised. Maailmas pole palju inimesi, kes oskavad neid tuvastada, laiali lammutada ja analüüsida. See hoiab meil käed tööd täis.

vishoiusüsteemi ja tõesti aidata puuetega inimesi. Kui natsi-Saksamaa Hollandisse tungis, võtsid nad selle arhiivi enda kontrolli alla ja said sellega ideaalse süsteemi, mille abil need inimesed üles leida ja hukata. Sest natsid tahtsid vabaneda kõigist puuetega inimestest. See on klassikaline näide – kui andmeid kogutakse, siis keegi neid ka kuritarvitab.

Kui NSA niikuinii kõikjal tegutseb, siis äkki see on midagi, mille pärast me ei peaks muretsema – las ta siis olla, niikuinii me midagi muuta ei saa ja üksikisikut nii väga ju ei kahjusta?

Me ei saa ju siiski lihtsalt kõigi andmete kogumist lõpetada.

Kindlasti ei peaks me nii talitama. Ei tohi unustada, et andmete kogumine on alati kutse nende kuritarvitamiseks. Kui üks kogub andmeid, siis teine võib neid kuritarvitada. Kuigi NSA pole kahtlemata ainus, jääme nende näite juurde. 2009. aastal oli «Operatsioon Aurora» intsident, kus hiinlased murdsid Google’i võrku ja varastasid intellektuaalset omandit. Google tegi sellest suure šõu: kolis välja oma Hiina esinduse jne. Samas on Google see, kes andmeid kogub. Nad on äriline NSA. Tegelikult, NSA eeskujuks oligi Google, sest Google juba tegi seda, mida nemad tahtsid. Hiinlased ei tahtnud Google’i võrku murdes mitte varastada nende intellektuaalomandit, see oli neil tõenäoliselt juba olemas. Nad kasutasid NSA jaoks tehtud kogumispunkti selleks, et alla laadida e-postkaste – tiibetlaste kirjakaste, kunstnik Ai Weiwei kirjakaste. Põhimõtteliselt tahtsid nad 12 kirjakasti. Selle jaoks Google’i süsteemi murdmine oli nende jaoks väga odav variant. NSA ühendus Google’is ei küsinud põhimõtteliselt isegi salasõna, mis tegi kõik hiinlastele eriti lihtsaks. Google kogub kõiki andmeil. Nad pakuvad Gmaili teile tasuta teenusena, sest teie ise olete toode. Siis läheb NSA Google’i juurde ja ütleb, et kuna nad koguvad kõiki neid andmeid, tahaksid nad saada neile ligipääsu. Ja hiinlased varastavad kõik ära. Pole vahet, kes andmeid kogub – olgu kogujaks siis äriettevõte, ülemaailmne luureorganisatsioon või rahvusriik –, kogutud andmeid kiputakse kuritarvitama. Sest iial ei tea, mis tulevikus poliitiliselt juhtub. Teine näide, mida armastan kasutada, pärineb arvutite-eelsest ajast. Enne Teist maailmasõda asutasid hollandlased ameti, mis kogus andmeid puuetega inimeste kohta kogu riigis. Selle eesmärk oli hõlbustada ter-

Küsimus on ulatuses ja süsteemide omavahelises seotuses. Näiteks identiteet – teie identiteet ja minu identiteet – võimaldab mitu sorti andmeid kokku koguda. Aga ühe unikaalse identiteedi kohta pole vaja kõike kokku koguda. Kuigi ma isiklikult olen suur president Toomas Hendrik Ilvese fänn, olen ma siiski vastu tema riikliku ID-kaardi süsteemile, sest sellega kogutakse kõik andmed ühele üksikule digitaalidentiteedile. Näiteks tervishoiusüsteem ei pea teadma mu maksude seisu. Äriettevõtte veeb, kus pean enda isikut kinnitama, ei pea teadma minu nime ja aadressi, vaid ainult seda, et järgmisel päeval tagasi tulev isik olen mina. On eri tüüpi identiteete, tänapäeva maailmas peaks meil olema rohkem identiteete, mitte vähem. Me peame minimeerima andmeid, mida me kogume, ning olema ettevaatlikud nende üksteisega seostamisel. Kuidas seda teostada?

Indiviidil pole peaaegu mingit võimalust muuta seda, kuidas andmeid kogutakse ja kombineeritakse. See on valitsuse töö. Suuremal osal maailma riikidest pole ametkonda, mis hoolitseks üksikisikute andmete kaitse eest. Neil on küll agentuurid, mis turvavad valitsuse ja sõjaväe arvuteid, aga mitte kodaniku andmete kaitsega tegelevaid ametkondi. Euroopa riikidel on vaja isikuandmete kaitse agentuure, kes seaksid küsimuse alla ettevõtete tegevuse, trahviksid ettevõtteid, kes reegleid ei järgi. Mida teie mõtlete Edward Snowdenist?

Väga palju. Kangelane või lurjus?

Ei kumbki neist. Tööriist. Kelle tööriist?

Seda pole veel suudetud ära mõistatada. Kuid ma olen üsna veendunud, et ta ei tegutsenud üksi, nagu ta väidab. Ta ei pruugi teadlik olla, et ta oli tööriist.

Kiiev süüdistas terroriste vaherahu rikkumises

Cameron tõotas Hainesi mõrtsukad kohtu ette tuua

Põhja-Korea karistas USA kodanikku sunnitööga

Regioonide Partei ei osale Ukraina üldvalimistel

Ukraina eilse süüdistuse järgi ründasid terroristid valitsusvägede positsioone. «Terroristid ähvardavad Ukraina presidendi rahuplaani nurjata,» ütles SNBO esindaja Volodõmõr Polevoi.

Briti peaminister David Cameron nimetas humanitaartöötaja David Hainesi tapmist islamiäärmuslaste poolt koletuks teoks. Islamiriik (IS) tuleb tema sõnul tagasi lüüa ja lõpuks hävitada.

Põhja-Korea kohus mõistis ameeriklase Matthew Milleri eile süüdi riigivastastes tegudes, karistades teda kuue aastase sunnitööga. Miller arreteeriti aprillis, mil ta väidetavalt rikkus turististaatust.

Regioonide Partei ei osale üldvalimistel 26. oktoobril, ütles partei juhatuse esimees Boriss Kolesnikov eile. Ta põhjendas otsust sõjaga. Lisaks ei saa 44 valimisringkonnas hääletust läbi viia.

POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

jaoks FX – ei pea iistaks.

on äriline NSA

Google annab teile Gmaili konto tasuta, sest te ise olete toode, ütleb Felix Lindner.

foto: evelyn kaldoja

Endine Lenta.ru ajakirjanik: lahkumises polnud küsimustki Anton Lissenkov (pildil) oli üks neist kümnetest menuka Vene uudisteportaali Lenta.ru ajakirjanikest, kes lahkus väljaandest päevapealt ja omal soovil pärast seda, kui omanikud vallandasid tänavu märtsis peatoimetaja Galina Timtšenko ja asendasid ta Kremlimeelsema persooniga. Et Lissenkov töötas Riias Balti korrespondendina, ei osalenud ta Lenta.ru sümboolsetel matustel ega muudel protestiaktsioonidel, mida korraldasid kolleegid Moskvas. Samas polnud tal kahtlustki, et lahkub. «Viis, kuidas Timtšenko vallandati, ei jät-

nud tegelikult millekski muuks ruumi,» ütles ta nädalavahetusel Riia julgeolekukonverentsil antud intervjuus Postimehele. «See ei olnud keeruline küsimus.» «Oli inimesi, kes jäid, kes siiani seal töötavad. Meil kõigil on isiklikud asjaolud,» möönis Lissenkov. «Üks tüdruk oli rase – ta ei saanud lahkuda ja ka teised soovitasid tal jääda. Mina ei olnud rase, mistap mul polnud ettekäändeid.» Lisenkovi sõnul ajakirjanikud enne Timtšenko vallandamist poliitilist survet oma tööle ei tundnud. «Kogu surve tuli peatoimetajale, tema pidi meie kohal hoidma kaitsvat vihmavarju,» kirjeldab ta.

Küsimuse peale, mida ta arvab praegusest Lenta.ru-st, ütleb Lissenkov, et üritab seda lehekülge enam mitte lugeda. «Ma tean, et nende lugejaskond kahaneb, kuigi pidanuks drastiliselt kasvama, sest Ukraina tõttu on inimeste huvi uudiste vastu kõvasti suurenenud,» lisab ta. Ajakirjanik tunnistab, et ametlikult Venemaal totaalset tsensuuri kehtestatud pole. «Aga kust me tõmbame joone? Millal ütleme, et see kunagi vaba väljaanne pole enam vaba?» pärib ta. «Kõik toimub vaikselt. Kõige hirmutavam on tsensuur, mis aegajalt jõuab ajakirjanike endi mõtlemisse – nad hakkavad teatud teemadest kõrvale hoid-

ma. Küsimus on õhkkonnas. Ma tean, et terve rida väljaandeid on kinni pandud või on muutunud nende juhtkond.» Nüüd on Lissenkov leidnud uue rakenduse. Umbes kuu tagasi asutas ta ennekõike Venemaa venelastele suunatud veebiajakirja Spekter. Kui väljaande baasiks on Riia, teevad kaastööd paljud endised Lenta töötajad. «Me kirjutame teemadest, mis on olulised Venemaa venelastele – praegu siis tegelikult Ukrainast,» sõnab ta. «Meil on inimesed Ukrainas, meil on inimesed, kes Ukrainas käivad, meil on inimesed, kes käivad ka ohtlikes Donbassi piirkondades.» Evelyn Kaldoja

Kopterikandja Vladivostok sõitis avamerele Venemaa tellimusel valmiv Mistral-klassi kopterikandja Vladivostok lahkus nädalavahetusel Prantsusmaalt SaintNazaire’i sadamast, et viia avamerel läbi rida katsetusi. Laeva pardal on 200 Vene meremeest, kes õpivad dessantlaeva juhtima ja hooldama. Selle vastupidavust ja töökindlust proovitakse Atlandi ookeani jahedates vetes. Vladivostok

peaks Saint-Nazaire’i naasma 22. septembril. Praeguste plaanide järgi viiakse järgmised katsetused läbi 23. septembrist 2. oktoobrini. Prantsusmaa president François Hollande teatas septembri alguses oma lääneliitlaste survel, et Mistralite tarnimine Venemaale peatatakse Ukraina kriisi tõttu ja tehingu saatus otsustatakse oktoobri lõpus ning se-

da sõltuvalt Ukraina relvarahust. Samal ajal kirjutas kohalik meedia, et Vladivostoki ja selle sõsarlaeva Sevastopol ehitustööd jätkuvad vaatamata kõigele. 2011. aastal kahe riigi vahel sõlmitud lepingu järgi peab Vladivostok liituma Vaikse ookeani laevastikuga veel enne selle aasta lõppu, Sevastopol peaks aga valmima 2015. aastal. Radio Svoboda / PM

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

jonatan karjus arjus

Kas e-tervis on koostöömudel, projekt või andmekogu või kõike natuke, küsib tervishoiuekspert ja e-tervise rakkerühma juht Ain Aaviksoo.

harrastussportlane ne

Maratoni fenomen

E-tervis on surnud. V Elagu e-tervis!

estis toimivad e-riik ja e-teenused päris korralikult. Tervishoiu oleme ka reforminud nõukogulikust süsteemist peaaegu läänelikus heaoluühiskonnas toimiva sarnaseks, kusjuures meie lahendus on odavam. Sellest üksi on aga vähe – meie tervishoid vajab uuele tasemele jõudmiseks ka korralikult toimivaid e-teenuseid. Miks see e-tervis siis ei toimi? Peamiselt seepärast, et Eestis pole seni kokku lepitud, mida sellega peale hakata. Kõige ilmekamalt väljendub segadus sõnade-terminite «e-tervis», «tervise infosüsteem», «Eesti E-tervise Sihtasutus» ja «digilugu» justkui sünonüümidena segiläbi kasutamises. Näiteks Eesti E-tervise Sihtasutuse (ETSA) kodulehel märgitakse, et «tervise infosüsteem (Digilugu), mida haldab ja arendab Eesti E-tervise Sihtasutus, on erinevaid lahendusi hõlmav tervishoiusektori koostöömudel, mille üheks oluliseks osaks on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu». Varem on ETSA rääkinud ja riigikontroll hinnanud nelja põhilist projekti: digiloo, digipildi, digiretsepti ja digiregistratuuri projekti. Samal ajal ütleb tervishoiuteenuste korraldamise seadus sõnaselgelt, et «tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid». Seega siis koostöömudel, projekt või andmekogu või kõike natuke?

ui jutuks tuleb e-tervis, mainitakse ühe esimese soovina üle-eestilist digiregistratuuri. Sellist, kus iga inimene saaks ühes kohas kiiresti ja mugavalt vastuvõtule registreerida. Kuigi ühele ammusele sotsiaalministrile tutvustati üht erainitsiatiivil arendatud lahendust juba 2005. aastal ning ETSA väitel on hiljuti valminud isegi riigi arendatud süsteem, ei ole teenus endiselt kättesaadav. Väidetavalt haiglate vastuseisu tõttu. Isegi kui see nii on, pole ilmselt põhjuseks haiglate tehnoloogia- ega patsiendivaenulikkus. Aga mis siis? E-registreerimine võib küll vähendada helistamisega seotud ebamugavust, ent arste ja vabu arstiaegu see juurde ei tekita. Mitte kuidagi. Seega teenib praegune registreerimise ebaefektiivsus hoopis patsiendivoo juhtimise eesmärki. Muidugi on selline korraldus ka minu meelest nõme, aga usun, et mõistan selle põhjust, mistõttu ma ei looda digiregistratuuri imetoime peale, juhul kui ülejäänud süsteem ei muutu.

On soovitatud enne digiregistratuuri kasutusele võtta hoopis digisaatekiri, mille abil oleks võimalik sortida välja haigemad inimesed, kes peaksid kiiremini vastuvõtule pääsema. Tehniliselt tore ja igati loogiline mõte, kuid põhiprobleemi – kõik inimesed tahavad kiiresti arsti juurde pääseda – ei lahenda ka see. Keegi peab ikkagi ilma jääma. Aga kas peab? Kas me ei võiks õppust võtta mõnelt teiselt eluvaldkonnalt, mida infotehnoloogia ning e-teenused on juba sisuliselt inimsõbralikumaks muutnud? Näiteks panganduselt, reisikorralduselt, logistikalt, kaubanduselt vms. Innovatsioon neis valdkondades ei ole sündinud paberblankettide asendamisest kesksete andmekogudega, vaid töö ümberkorraldamisest nii, et nüüd on võimalik suuremat hulka inimesi teenindada väiksema aja- ja energiakuluga, kusjuures «vastuvõtuaegasid» kulub palju vähem. Tehnoloogia seisukohast ehitati vajalikud kesksed andmekogud teenuse ümberkorralduse vajaduste järgi, mitte vastupidi.

Tehnoloogia tõeline väärtus avaldub alles siis, kui oleme läbi mõelnud, millised on arsti juurde tuleku põhjused ning milliseid neist on võimalik teistmoodi lahendada. Muidugi jääb meditsiinis arsti või õega suhtlemine ja kokkupuude alles. Ka e-poodidel ja e-pankadel on olemas füüsiline teeninduspunkt ning päris inimesed, kellega saab vajaduse korral suhelda. Võti peitub sõnades «vajaduse korral». Innovatsioon seisnebki kasutaja tõelise vajaduse tunnetamises ning teenuse kohendamises selle järgi. See hõlmab ka tehnoloogia tarka kasutamist, tasakaalustades oskuslikult inimlikku ja elektroonilist suhet koos sobivate, ühe või teise kasuks toimivate stiimulite rakendamisega. Kui anname inimese poolt telefoni teel juhitud arsti vastuvõtule pääsemise kontrolli üle moodsale infosüsteemile, vabaneme küll mõnest töökohast, kuid tervishoiusüsteemi see inimsõbralikumaks ega intelligentsemaks ei muuda. Praegusel juhul ilmneb tehnoloogia tõeline väärtus alles siis, kui oleme läbi mõelnud, mis põhjustel arsti juurde tulla tahetakse ning milliseid neist on võimalik teistmoodi lahendada. Kordusretseptide jaoks on meil juba digiretsept, autojuhi arsti-

tõendit saab juba samuti digitaalselt koostada. Järgmisena oleks kõige väärtuslikum krooniliste haiguste jälgimise sujuvam korraldamine, kombineerides perearsti-, eriarsti-, taastusravi-, rehabilitatsiooni- ning hoolekandeteenuseid.

ooremate inimeste haigestumisest põhjustatud arstivisiitide hulka on võimalik oluliselt vähendada täpsema ennetustegevuse abil. Näiteks võivad e-teenused aidata arstidel riskirühmad täpsemalt välja sõeluda ning pakkuda inimesele tema riskiprofiili põhjal tõhusamat nõu koos intelligentse otsustustoega. Perearstid koos pereõdedega, aga veelgi enam koostöös töötervishoiu- või ka spordiarstidega suudaksid e-teenuste abil paremini toetada neid inimesi, kes oma tervise eest tõesti aktiivselt hoolitseda soovivad. Loomulikult võiks see rõõmustada ka tööandjaid, keda omakorda oleks senisest enam võimalik kaasata terviseteenuste rahastamisse. Telemeditsiini paljude väärtuste juures võiks üks suurema potentsiaaliga rakenduseesmärke olla hoolimata vähenevast tööjõust tervishoiuteenuste sama või isegi parema kvaliteedi saavutamine. Viimase väite kontrollimiseks oleks muidugi viimane aeg hakata tervishoius teenuste tükiarvu kõrval kvaliteeti mõõtma – ka siin aitavad nüüdisaegsed e-lahendused uskumatult lihtsa vaevaga saavutada väga mõjusaid tulemusi. Teistes eluvaldkondades on üks infotehnoloogia suurimaid teeneid teenuste sujuvam kohandamine igaühe individuaalsetele eelistustele. Ka tervishoius on võimalik tunduvalt rohkem kaasata inimesi endid ennetuse, ravi või ka teenuseosutaja valimise otsustesse, nii et igaüks eraldi ja kogu süsteem tervikuna sellest võidavad. Kõige eelneva juures on digiregistratuur ühe komponendina täiesti iseenesestmõistetav, sest see on tehnoloogiliselt imelihtne.

ootust, et e-tervise olukord paraneb, lisab valitsuse suvine otsus kutsuda kokku 15 ametkonna ning esindusorganisatsiooni esindajatest koosnev rakkerühm, mis aitaks e-tervise ja e-riigi toel tervishoiu- ja sotsiaalteenused uuele tasemele viia. Selleks on vaja panna maailmas toimuv kiire tehnoloogiline areng tööle inimestele intelligentsema tervisesüsteemi loomiseks. E-tervis eraldiseisvana on üksnes tumm tehnoloogia. Tarvis on asuda pärisprobleeme lahendama tervikteenustena, milles e-komponendil on täita oma loogiline roll.

õida laiskus, ületa mugavus, leia aega – need on tänavuse liikumisaasta lööklaused. Eestimaa liigub iga aastaga järjest rohkem. Aasta-aastalt muutub liiklus terviseradadel tihedamaks, üha enam kepikõndijad, vankritega sportlikke emmesid ja neoonvärvilistesse kompressioonitoodetesse mähitud tippharrastajaid. Järjekordsel SEB Tallinna maratonil osales rekordarv jooksjaid. Mina ei ole ühtegi maratoni jooksnud, küll aga jooksen nädalas keskmiselt kahe-kolme maratoni pikkuse distantsi. Avastasin ennast sõbrannaga sellel teemal rääkimast, kui ühel hetkel tabas mind küsimus: mida nad sellest karjasjooksmisest saavad? Võtsin väikse mõttepausi ja vastasin talle: kas sa laulupeol käisid? Maraton on nagu laulupidu. Palju inimesi, ühes hingamine, meeleolu ja magusate tööviljade maitsmine. Üksikisikuna võttes on keskmine laulupeoline täiesti keskpärane laulja. Samuti on keskmine maratoonar täiesti keskpärane jooksja, aga üheskoos ühe tulemuse nimel tegutseda on võimas tunne. Mis sellest, et selle masohhistliku enesepiinamise eest peab välja käima 25–60 eurot. Tegelikult ei ole maratonil ja tervisel omavahel mingisugust positiivset seost, esimene on pigem teise lõhkumine. Maratoni võlu peitub milleski muus, see on paljudele võimalus midagi suurt korda saata. Võimalus tõestada endale, et ma saan hakkama. Kirjanik John Hanc on öelnud: «Ma olen õppinud, et maraton ei ole lihtsalt sportlik saavutus. See on meeleseisund, mis tõestab, et kõik on võimalik.» Eelolev lause kirjeldabki minu jaoks kõige paremini jooksmise essentsi.

ole juhus, et kriisiaastatel kasvas USAs jooksjate hulk hüppeliselt ning kestvussport on muutunud ülipopulaarseks tippjuhtide seas. Jooksmine õpetab ennast distsiplineerima, seadma eesmärke ja neid saavutama. See annab paljudele võimaluse pääseda tunniks-paariks argimurede eest ning maandada pingeid. Iga algus on raske, aga need inimesed on õppinud vastu võtma tagasilööke ja murdma läbi mugavustsoonist. Seda nii spordis kui loodetavasti ka elus. Ehk tasuks võtta suund ühest maailma enim alkoholi tarvitavast rahvast sportlikumate hulka? Iroonilisel kombel tekitavad sõltuvust mõlemad ja liigsel tarbimisel on tervisele ohtlikud. Kuid vähemalt üks neist kannab edasi terveid ja elujõulisi väärtusi. Muide, kui jooksmine läheb nüriks, siis soovitan minna orienteeruma. See on sport vaimule ja kehale. September on orienteerumiskuu!

POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Rail Baltic vajab kohalikku mõõdet

allad on veeretanud Rail Balticut just kui kuuma kartulit, lootes, et see nende territooriumi ei läbi. Eriti terav on see teema Harjumaal. Samas tundub, et kogu protsessi eesmärk on lihtsalt saada paika mingi trass, mis liiga palju ei maksaks. Kuid kas see peakski olema Rail Balticu planeerimise põhiline siht? Tundub, et üha enam unustatakse ära, mis sellest raudtees pärast valmimist saab. Milliseid kaupu ja reisijavooge see teenindada suudab? Pelgalt Muuga sadamat ning Tallinna ja Pärnu linna teenindav raudtee ei ole Eesti kontekstis mitte kunagi tasuv – selleks lihtsalt puudub piisav hulk reisijaid ja kaupu. Seega on äärmiselt oluline anda Rail Balticule ka kohalik mõõde. Eelnevalt on mitmed asjaosalised käinud Rootsis tutvumas sealse hiljutise raudteeprojektiga Botniabana, mis on Rail Balticuga küllaltki sarnane projekt, kuid teenindab seejuures ka kohalikku liiklust. Paraku on praeguseks see külaskäik ilmselt ununenud, kuna kohaliku liikluse vajadused on sootuks kõrvale jäetud. Planeeringu materjalides sisaldub küll viide kohaliku reisirongiliikluse potentsiaalile, kuid eelistatud trasse vaadates ei tundu, et see valikut oleks mõjutanud.

Üha enam maakondi teatab kokkuleppe saavutamisest Rail Balticu trassi asjus, kuid ometi jääb kogu protsessi kõrvalt jälgides arusaamatuks, mis on ikkagi selle suurprojekti põhieesmärgid, kirjutab transpordiekspert Hannes Luts.

SAMAL TEEMAL Anti Moppel «Rail Balticu veduriks on avalik huvi», PM 15.07 Priit Humal «Viis müüti Rail Balticust», PM 19.06

iks on kohalik aspekt nii kriitiline? Eelkõige seisneb selle olulisus raudteeliikluse piisava mahu saavutamises. Praegused trassivariandid väldivad sihilikult asustust. On tekkinud omal moel absurdne olukord, kus raudtee planeeritakse potentsiaalsetest klientidest nii kaugele kui vähegi võimalik. Seega on juba eos välistatud tasuva ja vähegi reisijatele sobiva kohaliku rongiliikluse käimapanek. See kajastub ka raudtee suunamises Tallinna ida poolt selle asemel, et järgida rohkem praeguse Tallinna-Rapla raudtee trassi, mille reisijapotentsiaal on tunduvalt suurem. Trassi valikul ei

ole lähtutud asulate teenindamisest ja vajadusest rajada kohalikke rongipeatusi. Loomulikult on mõistetav kohalike elanike mure näiteks raudteeliikluse müra pärast, kuid tänapäevane rongiliiklus on hoopis midagi muud kui Vene kaubavagunid, mis meie praegusel raudteevõrgul veerevad.

ana veeremi puhul on põhiprobleemiks pidurdussüsteem, mille malmist piduriklotsid surutakse vastu ratta veerepinda. Sellise tehnoloogia kasutamisel tekivad sageli veerepinnale kahjustused, mille tagajärjel hakkab vaguni ratas liikumisel müra tekitama. Rail Balticul on võimalik kehtestada normid, millised vagunid tohivad liinil sõita. Tingimuseks peaks olema müra teket minimeerivate pidurdusseadmete kasutamine, mis baseeruvad näiteks ketaspiduritel või komposiitmaterjalist piduriklotsidel. Tegelikult toodetakse juba peaaegu kõik Lääne-Euroopa kaubavagunid seesugustele rangetele normidele vastavalt. Eriti tundlikes piirkondades piisaks müraprobleemi lahendamiseks umbes 1,5 m kõrgustest müratõketest, mis asetseks rööbasteele piisavalt lähedal. Kiirustel vahemikus 50–250 km/h domineerib veeremüra. Seega tuleb summutada eelkõige müra ratta-rööpa kontakti juures, mis omakorda tähendab, et kõrgeid «müüre», mis vaadet häiriks, ei tule ilmtingimata rajada. Tänapäevased reisirongid on väga vaiksed, mida tõestavad kas või meie oma «porgandid». Pealegi liiguvad need vaid päeval, mistõttu võib ka aerodünaamilise müra küsimust, mis kiirusel 240 km/h juba teatud rolli mängib, pidada vähetähtsaks. Seega on tehniliselt täiesti võimalik anda Rail Balticule ka kohalik mõõde, mis suurendaks selle raudtee kasutatavust, kuid sa-

On tekkinud omal moel absurdne olukord, kus raudtee planeeritakse potentsiaalsetest klientidest nii kaugele kui vähegi võimalik.

mas minimeeriks negatiivset mõju ümbruskonnale. Mis mõtet on rajada kallis raudtee, kui kasu, mis see meie ühiskonnale tooks, saab kättesaadavaks vaid vähestele? Paljude piirkondade jaoks võiks kiire ühenduse loomine pealinnaga tähendada uut tõusu. Ühtlasi saaks nii suunata ka uusarendusi sinna, kus auto omamine ei ole sund – raudtee näol eksisteerib mugav alternatiiv. Mitte miski ei välista Rail Balticu kasutamist meie pealinna lähipiirkonnas ka linnalähiraudteena ning kaugemal regionaalse ühendusena. Seega on juba praegu äärmiselt oluline arvestada raudtee rajamisel kohalike raudteepeatuste võimalike asukohtade ja teeninduspiirkondadega. Ühtlasi on viimane aeg hakata uurima võimalusi haruteede või terminalide rajamise kohta mujal Eestis, mis suurendaks ka kaubavedude potentsiaalset mahtu. Pärnu linn on juba huvi tundnud. Seega tasuks esmalt kas või sellest initsiatiivist kinni haarata.

isaks on aeg hakata mõtlema, milline saab olema riiklik transpordipoliitika Rail Balticu kontekstis. Mil moel, ja kas üldse, kavatseb riik soosida keskkonnasõbraliku raudteeveonduse kasutamist? Praegu kasutavad autovedajad meie teedevõrku tasuta, välismaised vedajad ei maksa isegi meie väikest raskeveokimaksu. Raudteevedajale saavad aga Rail Balticu peal osaks küllap üsna soolased taristu kasutuse tasud, mis konkurentsivõimet pärsivad. Kahjuks ei ole kuulda, et valitsusel oleks mingeidki plaane selle küsimusega seoses. Vastupidi – riigikogus käib kuuldavasti kibe töö raskemate veokite lubamiseks meie teedele, mis tugevdavad suure keskkonnamõjuga maanteevedude konkurentsivõimet veelgi, riskidest ohutusele ja teede seisundile rääkimata. Ometi tuleb otsustajatel meeles pidada, et eelkõige mõjutab Rail Balticu tasuvust just riiklik poliitika. Senise pigem pärssiva suhtumise juures raudteetransporti on Rail Balticu tasuvus välistatud.

Reformid ei sünni säutsudes

öödunud nädalal, kui Andrus Ansip nimetati Brüsselis digivaldkonna asepresidendi kandidaadiks, kerkisid kodumaal tuhanded kulmud, sest «ta ei ole ju mingi digimees, tal pole isegi Twitterit!» Tõepoolest, möödunud neljapäevani polnudki. Koos kolleegide Valdis Dombrovskise ja Jyrki Kataineniga tegi ka Ansip oma esimese tviidi. Kummatigi õnnestus Ansipil digireforme Eestis ellu viia edukamalt kui kellelgi teisel Euroopas. Ja seda sotsiaalmeedia kanaleid kasutamata. Tuletame meelde. 2002. aastal andis Ansip Tartu linnapeana lepingule Eesti esimese digiallkirja. Tartust sai tema ajal esimene linn maailmas, kus osutus võimalikuks mobiiliga parkida. Ansipiga peaministritoolil toimusid 2005. aastal Eestis maailma esimesed e-valimised. Siis andis e-hääle veidi üle 9000 inimese, 2011. aasta riigikogu valimistel aga juba veerand osalejatest ehk 140 000 valijat. Sel kevadel Euroopa Parlamendi kandidaate sõeludes hääletas internetis 33 protsenti valijatest.

liina kersna

peaministri büroo juhataja

2007. aastal jõustati seadusega Eestis nn üks kord küsimise põhimõte, mis sai teoks tänu toimivale X-tee lahendusele. Praegu on Xteega ühendatud rohkem kui 170 andmebaasi, 900 organisatsiooni ja 2000 teenust nii era- kui ka avalikus sektoris. Oma süsteemi oleme eksportinud mitmesse riiki.

estist sai maailma esimene riik, kus võeti kasutusel riiklik e-tervise süsteem. Digiretsepti töölesaamise konaruste tõttu astus küll tagasi toonane sotsiaalminister, kuid nüüd on see meie jaoks mugav reaalsus – 95 protsenti kõigist retseptidest väljastatakse digitaalselt. Kui Ansip Stenbocki majja tuli, saadeti dokumente valitsusele paberil, misjärel need skaneeriti e-kabinetti ülespanekuks. Tema seadis konkreetse tähtaja, millest alates ministeeriumitelt enam paberdokumente vastu ei võetud. Oli ministreid, kes viimase hetkeni ei tahtnud uuendusega kaasa minna, kuid lõpuks soetasid kõik endale vajalikud ID-kaardid ja süsteemid said ühildatud. Peaministri ametist lahkudes kasutas valitsus juba tahvelarvuteid ja enamasti mobiil-ID-d. 2007 oli Ansip ise üks esimestest, kes võttis aktiivselt kasutuse-

le isikutuvastamist võimaldava mobiil-ID. Digiallkirju kokku oleme andnud juba üle 175 miljoni, nende kasutamisega säästame iga inimese kohta aastas vähemalt terve töönädala. Mullusest saame anda ühiselt digiallkirju soomlastega, sellest aastast lätlaste ja leedukatega. Detsembris sõlmisid Ansip ja Soome tolleaegne peaminister Jyrki Katainen maailma esimese digiallkirjastatud valitsustevahelise kokkuleppe. Eesti peaministrina algatas Ansip digitaalse siseturu loomise idee Euroopa Ülemkogus. Kui praegu on Euroopa siseturg jätkuvalt killustunud 28 erinevaks turuks, siis möödunud aasta oktoobrikuisel Euroopa Ülemkogul lepitigi tema eestvedamisel kokku, et tuleb toetada nn digitaalse lõhe vähendamist liikmesriikide vahel. Eksperdid on rehkendanud, et digitaalallkirja kasutuselevõtt annaks Euroopale viie aasta jooksul majanduslikku efekti 250 miljardit eurot. Andrus Ansipi nimetamine uue Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaadiks digivaldkonna alal tõestab, et Eestis kordasaadetu sõnum ja ettepanekud Euroopale on kohale jõudnud. Ja seda säutsumata.

agne kinks

TNS Emor osakonnajuhataja

Kuidas suunata kliendijooksu?

ahandusministeeriumi vaid 0,5-protsendine majanduskasvu prognoos käesolevaks aastaks kinnitab, et Eesti ettevõtlus vajab hädasti hoogu juurde. Välismõjud alates Venemaa toidukaupade sisseveo keelust on suured, kuid nendega võidelda on mikrotasandil võimatu. Kõige rohkem saame kasumlikkuse kasvatamiseks ära teha olemasolevate klientide hoidmise ning uute värbamisega. Oluline osa Eesti ettevõtetest on tegutsenud aastaid, neil on välja kujunenud lojaalne püsiklientide ring ning nad toimivad hästi. Heitlikes majandusoludes pole probleemiks mitte õnnestumiste puudumine, vaid nende stabiilsus. Kohalikud kliendid on viimastel aastatel olnud valivamad, tundlikumad ning rahalugevamad kui majandusbuumi aegadel. Ometi oleme kõik tajunud, et ka väga hinnatud kaubamärkidega ettevõtetes saame mõnikord negatiivse kliendikogemuse. Vahel võib üks põhjendatult rahulolematu klient viia kaasa suure hulga rahulolevaid. Selleks et kliendirahulolu maksimeerida, tuleb tagasisidet saada kogu aeg. Ja teha asju paremaks. Loomulikult on kliente, kes on rahulolematud ka kõige parema teeninduse juures, nn polkovniku lesed. Kuid väärikas kohtlemine hoiab suurema kahju ära ka sellel juhul. Emoris oleme klienditagasiside kogumiseks välja töötanud koguni spetsiaalse veebipõhise «masina», mida Eestis kasutab ligi sada ettevõtet. Ettevõttel, mille teeninduse juures meile midagi «närvidele ei käi», on mugavuskliendid – nad ei mõtlegi teistele võimalustele, isegi kui teavad, et maksavad veidi rohkem. Lisatasu tagab turvalisuse ja usaldusväärsuse. Nad on sellega heal meelel nõus, kuid enamasti esimese nende jaoks väga häiriva apsakani. Siis hakkavad nad erilise hoolega mõtlema: «Mille eest maksan?!» Need on hetked, mil konkurentidel õnnestub lahti kangutada ka kõige kuldsemaid kliente.

saldusväärsuse ja turvatunde haprus tuleb kõige enam välja pankade puhul. Eestiski on tuttav inglise keelest laenatud mõiste «pangajooks», mille all peetakse silmas klientide raha ulatuslikku väljavõtmist mainelöögi saanud pangast. Ärevatel aegadel võib pangajooks saada alguse ka üksnes kuulujuttudest. Teistesse ärivaldkondadesse tõlgituna võiksime seda nähtust nimetada «kliendijooksuks», mis ei pruugi olla üksnes negatiivne, vaid koguni vastupidi. Hästi juhitud kliendisuhted toovad kliendid jooksujalu kohale. Kliendid liiguvad massidena ja häälestavad samuti käituma ka teisi. Nokia on näinud mõlemasuunalist kliendijooksu, Facebook seni veel mitte. Paljud ettevõtted kasutavad kliendirahulolu mõõdupuuks soovitusindeksit (NPS), mis on lihtne ja arusaadav ning mida on kerge mõõta. Ühest arvust siiski ei piisa. Oluline on tajuda klientide suhtumise trendi. Kui trend on negatiivne, õnnestub seda pehmendada (nt paberajakirjanduse puhul) ning kui trend on positiivne, siis võimendada (nt Apple’i õnnestunud turundustegevus puutetundliku ekraaniga telefonide turuletulekul). Kui sellised suurfirmad nagu Kodak, kes töötas välja digikaamera, ning Nokia, kelle turu-uuringud kinnitasid, et «klientidele puutetundlik ekraani ei meeldi», ei suutnud kliendikogemust piisavalt arvesse võtta, ei ole see sugugi lihtne, iseenesest mõistetav ja tajutav ülesanne. Kliendisuhte juhtimine eeldab mitmetahulist lähenemist ning õnne. Financial Times läks 2. jaanuaril 1893 üle roosale paberile ning pärast seda kasvas ajalehe müük hüppeliselt. Kuid paberit ei vahetanud FT eristumise pärast. Roosa paber oli odavam. Äripressi eristav sümbol sündis juhuse läbi. Albert Einstein märkis, et hullumeelsus on korrata ühte ja sama, lootes erinevaid tulemusi. Kui need meid ei rahulda, tuleb midagi muuta. Aga kuidas seda teha, tuleb küsida kliendilt. Tema teab kõige paremini.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

PRAKTILINE MEES. Just sellist pealkirja kannab Marten Kuninga täna müügile

Marten Kuningas – intervjuu

lis. Steni kätt oli tunda. «Praktilise mehe» puhul produktsiooni niimoodi eraldi esile tõsta ei saa.

janar ala

«Janu» tegimegi Steniga kahekesi. Olidki kaks meest stuudios. Selle plaadi puhul on mängus kogu bänd pluss Kaarel Tamra, kes miksis. Kõik me olimegi produtsendid. See on rohkem bändi plaat, mis siis, et nimi on Marten Kuningas. Tobe oleks olnud seda muuta.

toimetaja

Marten Kuningas

«Praktiline mees» Kingloom, 2014

arten Kuningat vist pikalt tutvustada pole vaja. Sooloplaat öelda pole «Praktilise mehe» puhul ehk päris õige, sest Martenil on ka bänd, kuhu kuuluvad Raul Ojamaa, Peedu Kass ja Kristjan Kallas. Kohtume päeval pärast plaadi Tallinna esitluskontserti Noku klubis. Veel enne kui intervjuu saab alata, räägib Marten telefoniga ja arutab, kuidas neljast esitlusest viimast, nimelt seal, kus plaat sündis – Käsmu rahvamajas –, läbi viia. Kontsert toimub homme. Ütlesid telefonis, et tuleb istumiskontsert. Sulle endale meeldivad istumiskontserdid?

Eelmise plaadi «Janu» vinüüli ilmumise puhul oli ka esitlus selline istumise ja tantsimise hübriid. Ise käisin mais Riias Peter Gabrieli kontserdil, mis oli ka istumiskontsert, aga lõpus ikka kõik tõusid püsti ja hakkasid gruuvima. Oleneb muusikast. «Praktiline mees» on võib-olla natuke aeglasem muusika kui mu eelmine plaat. Nii et siis on ehk hea istuda.

Sul on bändis professionaalsed, tunnustatud muusikud. Sa oled muusikakoolis käinud?

Ei ole käinud. Ma ei ole isegi kooris käinud. Selles mõttes täielik diletant. Bändis on jah õppinud muusikud ja mina selle juures pigem selline intuitiivne kuju. Nemad on nagu raamistik ja mina siis selline freestyle sinna juurde. (Naerab.) Aeg-ajalt mul käivad sellised, ütleme, et kahtlushood. Mu vanemad on muusikaliselt haritud, konsis käinud, bänd samuti haritud ja mina olen selline kaootiline. Vahel käivad kahtlushood, et võiks osata ja teada rohkem. Aga siiamaani on päris huvitav asi välja tulnud. Sa ei ole kunagi mõelnud ka, et läheks muusikat õppima?

Ma olen ilmselt nii enesekriitiline ja ebakindel selles osas olnud. Mulle on alati tundunud, et see süsteem on minust nii kaugel. Võib-olla olen ka mugav olnud. Mingisugune enda süsteemne rasv on tekitatud ja võib-olla ma tahan sellest kinni hoida. Nüüd me koos bändi kitarristi Rauliga sõidame Berliini elektroonilise muusika produtseerimist õppima. Et siis kohe vastavasse kohta?

Kolm esitluskontserti on sul olnud: Pärnus, Tartus ja eile Tallinnas. Kuidas tundub, kuidas on publik reageerinud sellele natuke aeglasemale plaadile?

Tundub, et on meeldinud. Tartus tuli see kõige selgemalt välja, aga mujal ka, et jäädakse vaikseks, jäädakse kuulama. See on olnud põhiline reaktsioon ja see on päris intrigeeriv. Eelmise plaadi «Janu» tegid koos Sten Sheripoviga produtsenditoo-

Jah, ongi elektroonilise muusika produtseerimise kool. See saabki olema põhimõtteliselt mu esimene kokkupuude muusika õppimisega. Natuke kummaline on mõelda isegi elektroonilise muusika koolist, mulle on alati jäänud mulje, et kõige paremad asjad elektroonilises muusikas on tulnud just põlve otsas nokitsedes, piiratud tingimustes mingite võimaluste avastamises.

Marten Kuningas on välja andnud istumismuusikaga plaadi.

Jah, mingis mõttes on see tõesti nii, aga näed, on selline kool. (Naerab.) Eks ta stuudiotöö ja kõikvõimalike programmide selgeks õppimisele keskendub. Minu senise loomingu puhul on põhiliseks instrumendiks olnud akustiline kitarr ja lähenemine muusikale on olnud pigem folgilik. Pikemat aega on peas käinud mõte muusikalises mõttes midagi uut omandada. Mulle on see elektrooniline hetkel põnev maailm. Nii et ootused on suured. Ma olen muusika mõttes olnud ikka pigem selline vanamoeline.

Kas sul sellest aastast mõni lemmikplaat on?

Lemmikut vist küll ei ole. Aga jah, äkki keskkonnavahetus aitabki mind rohkem nüüdisaega. (Naerab.) Pigem kuulad mõnda vana asja, kui uurid, mida uut siis maailmas ka tehakse?

Pigem jah. Inimesele vist meeldib turvatunne. Mu sellised suuremad muusikaahmimised lõppesid umbes viis aastat tagasi nii vana kui uue poole pealt. Uue avastamine on ju iseenesest põnev. Tunnen ise ka, et olen juba kuida-

Riigieelarve kasvab filmirahast kiiremini tiit tuumalu tiit.tuumalu@postimees.ee

ee oli mõtlemapanev, mis Lauri Kärk äsjasel mängufilmikonverentsil «Kõik räägivad filmist!» lõpuks esile tõi: filmiraha kasv – selle, mis puudutab riigieelarvelist osa Eesti Filmi Instituudi eelarves koos kultuuriministeeriumi filmitoetustega – on kolmandiku võrra riigieelarve kasvust maha jäänud. Käärid on Eesti Filmi Instituudi nõukogu aseesimehe ettekande «Kasvab! Kahaneb? Riigi filmirahad 1994–2014» järgi tekkinud just viimase kümmekonna aasta jooksul, ja see ei ole ettekandja hinnangul mitte ajutine, vaid süvenev nähtus.

(Ka filmiinstituudi tänavune eelarvehüpe – 5,3 miljoni euroni – ei väära seda, sest tulenevat suuresti kaitseministeeriumi 520 000 euro suurusest sihtotstarbelisest eraldusest filmile «1944».) Käärid ei puuduta õigupoolest mitte ainult filmi, vaid kogu kultuuri, kultuuriministeeriumi rahastust. Kärk tõi esile paradoksi: vaatamata sellele, et 20 aastat tagasi olid meie võimalused väiksemad, suudeti toona filmi, aga ka kultuuri rahastamisse rohkem panustada. «Kas ei satu nõnda kahtluse alla meie põhiseaduse preambulis sõnastatud rahvuskultuuri jätkusuutlikkus?» küsis ta. Vaatamata sellele, et riigieelarve on kasvust hoolimata

muutunud üha pingelisemaks – 3/4 kuludest on eelnevalt paika pandud – ja mänguruum tundub ahtake, tahtis Kärk teada, mida on vastavad ametkonnad teinud filmi (ja kultuuri) jätkusuutliku rahastuse tagamiseks. (Loe: kas nad on ikka kõik teinud?) Ta leidis reserve ka filmiinstituudi enda tegevuse tõhustamises, näiteks halduskulude vähendamises ja rahakasutuse efektiivsuse analüüsis. Mitmel puhul mainis ta positiivse näitena kultuurkapitali, mille tegevus on olnud tõhusam ja sisukam. Viimase eeskujust lähtus ka kõige olulisem ettepanek (ehk pisut kaude väljendatud): kuna kultuurkapitali eelarve kujunemine on seadusega paika

pandud (kindel protsent vastavatest maksulaekumistest), siis kas poleks ka filmiinstituudi eelarve puhul otstarbekas kokku leppida kindlas protsendis, nii et filmiraha kasv ei tohi olla väiksem kui riigieelarve kasv (pluss täiendav protsendipunkt tulenevalt filmivaldkonna alarahastatusest). Kahetsusväärsel kombel jäi see konverentsi edasises käigus vastukajata. Küll kurtis Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp, kuidas president Toomas Hendrik Ilvese hiljutise Norrariigivisiidi ajal polnud filmirahval erinevalt siinsest ärieliidist kuninga juurde õhtusöögilauda asja, piltlikustades nõnda suhtumist Eesti filmi üldisemalt.

POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ilmunud teine sooloplaat, mille esitlustuur on samuti täies hoos.

mees meie ajast väljas ju tõsisem, millest mul polnud õrna aimugi. Vahepeal tahtsin juba alla anda ja hoopis bändi teha. Selles osas inspireeris mind mu vend, kes õppis semiootikat ja jättis kooli pooleli. Mõtlesin, et tahaks midagi teistmoodi teha – järelikult ma ei saa katki jätta. Käisid sa ülikooli ajal praktikal ka kuskil?

Ei käinud. Nii et selles mõttes täiesti ebapraktiline mees. (Naerab.) Nii et töötanud sa ajakirjanikuna pole?

Mõned meelelahutusotsad on olnud. «Eesti TOP 7-t» ju juhtisid.

Jaa. Sealt läksin TV 3 projekti «Eesti otsib laulupealinna». Õige-õige, oli nii jah.

foto: sander ilvest

gi stagneerunud ja juhmistunud. (Naerab.) Oskad sa öelda või oled sa registreerinud, mis on olnud kõige pikem aeg, mil sa ei ole üldse muusikat kuulanud?

(Mõtleb.) Nii täpselt ei olegi. (Mõtleb veel.) Sel suvel tegelikult eriti ei ole. Võib öelda, et melomaan ma ei ole olnud mitu aastat. Käsmus suvekodus on mul vinüülimängija ja seal olen kuulanud plaate, mis mul on. Põhiplaat on olnud Miles Davise «Kind of Blue», mida ma alati hea meelega kuulan. Vahepeal Peedu laenas mulle

Keith Jarretti Kölni kontserdi. Kaks Talk Talki plaati – «Spirit of Eden» ja «Laughing Stock» – ka ikka saavad mänguaega.

da ära tunda ei olegi võimalik. Selliseid asju ka tuleb ikka ette. Niikuinii kõik on juba tehtud.

Kas sul nii ka vahel on, et kirjutad lugu ja siis avastad, et, kurat, kellegi teise lugu paistab liiga läbi. On sul selliseid probleeme olnud?

Ma sain alles täna teada, et sa õppisid Tartus ajakirjandust. Miks sa ajakirjandust õppima läksid?

On küll olnud. Mõnikord varastan ka teadlikult. Kui ta meenutab mingit jama asja, kõrvaldan selle võimaluse varakult. (Naerab.) Aga kui lahedalt kõlab, siis miks ka mitte. Mõnikord võtan kellegi teise meloodia ja asetan selle oma raamistikku, nii et sellisena te-

Rahastuse kasv Riigi filmiraha kasv võrreldes riigieelarve kasvuga kordades (2004 = 1) Riigieelarve Kultuurkapitali filmiraha Riigieelarveline filmiraha (filmiinstituut ja kultuuriministeerium)

2,8 2,6 2,4 2,2

2,59 2,10

2,0 1,8

1,90

1,6 1,4 1,2 1,0 2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Allikas: koostanud Lauri Kärk Eesti Filmi Instituudi, kultuuriministeeriumi ja riigi eelarvete, kultuurkapitali majandusaasta aruannete ja statistikaameti andmete põhjal

Teinegi mõtlemapanev tõsiasi tuli tema ettekandest välja: nimelt olevat juba praegu arenduses 25 mängufilmi, kui raha-

lised võimalused lubavad toetada ainult kolme aastas. Veel. Filmiinstituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins:

Gümnaasiumis jäi mulje, et pärast seda tuleb ülikooli minna. Võtsin seda ajakirjandust sõnasõnalt, mõtlesin, et saan aega kirjutada. Selline romantiline lähenemine. Väikesed kirjutamishuvid olid ka. Õppimise ajal sain aru, et see pole ikka päris see. Et see akadeemiline maailm on pisut teistsugune ja pal-

nui neljaks, me peame oma eelarvet suurendama, ja see ei ole vinguviiul, olukord on katastroofiline. Produtsent Kris Taska: kui me tahame filmilikke filme – mitte ainult teaterlikke lugusid ja televisioonilikku teostust –, siis on vaja filmirahastust vähemalt kahekordistada ja kohe. Mida ikkagi ette võtta? Esiteks, konverentsi korraldajate poolt kokkuvõtvalt: filmiinvesteeringute tagasimakse fondi FilminvEST asutamine. Põhimõte on lihtne: välismaine filmitootja kulutab riigis teatava hulga raha ja saab sellest pärast näiteks 20 protsenti tagasi. Sellised on olemas juba Lätis ja Leedus. See tähendab, et Eestist lähevad järjepidevalt mööda potentsiaalsed rahavood, mis ulatuvad miljonitesse eurodesse. Vastava et-

Aga seda ei saa ajakirjanduseks nimetada. Pigem selline meedia. Pigem olen olnud objekt kui subjekt. Iseenesest meediaja informatsioonimaailm ja millest kirjutatakse ja millest mitte – need teemad mind huvitavad. (Mõtleb.) Aga rohkem ma vist sellest ei räägi, kuna ei tunne ennast piisavalt kompetentsena. Näe, telefon on mul selline… (Marten näitab vana nuppudega telefoni). Mingisugusest operatiivsusest minu puhul rääkida ei saa. Kusjuures ükspäev helistati Kanal 2st, et nad teevad uut saadet pealkirjaga «Radar». Öeldi, et see on saade, «kus piilume kuulsuste nutitelefonidesse, vaatame, mis äpid neil on, ja äkki on ka mõni lõbus lugu rääkida valeühendustest või midagi». Pidin neile pettumuse valmistama. Internetis käimine on ka mulle nagu sündmus. Ma tean kahte inimest, kes ei kasuta internetti: Prince ja Putin.

(Naerab.)

davad. Aga ma ei oska karta praegu. Võib-olla ongi hea, et ma uudisvoost suhteliselt kaugel olen, tundub. Võib-olla ei oska karta ainult omaenda ignorantsusest. Su plaadi nimilugu «Praktiline mees» räägib vanemast mehest. Mõtled sa vahel vananemise peale?

Mõtlen ikka. (Mõtleb.) Mõtlen, et mida vanemaks ma saan, seda paremaks elu läheb. (Naerab.) Eks siis tasapisi paista, kui suur illusioon see on. Ma mõtlesin, et vananemises on midagi hästi praktilist. Vananedes hakkab keha lagunema ja selle kooshoidmine on hästi praktiline tegevus. Suhe kehasse muutub tähtsamaks ja just praktiliseks.

Jah. (Marten vaatab oma käsi.) Su nägu sai inimestele tuttavaks superstaarisaatega. Oli see tore aeg?

Mingis mõttes oli. Ma alguses ei hoomanud selle kõige intensiivsust. Olin äsja ülikooli lõpetanud ja tahtsin jubedasti midagi teha, et mitte tööle minna. Võidusumma oli saates 100 000 krooni. Mõtlesin, et võidan saate ja ei pea kohe tööle minema. (Naerab.) Tegelikult oli tohutu tung muusikalises mõttes kapist välja ka tulla. Mulle tundus, et mul on tohutult anda, aga keegi ei tea sellest. Mis võiks olla parem, kui sul on hea bänd, mis mängib kõiki lugusid, mida tahad, ja sina siis ainult laula. Laulud muidugi kahanesid lõpuks pooleteiseminutiliseks ja selle kõrval ja taga oli palju promo- ja meediatilulilut. Aga tore oli, sai lollitada. Alguses ma ei võtnud seda üldse tõsiselt. Tõsiseks läks siis, kui koos Ott Leplandi ja Birgit Varjuniga finaalis olin, mõtlesin, et kurat, ma ei oska ju üldse laulda tegelikult. (Naerab.) Lavanärvi ka sul esineb?

Ma ei tea. Olen vist nii loll, et ei oska karta. (Naerab.) Tean jah, et paljud kardavad; ja mõned mu sõbradki räägivad, et kar-

Ikka esineb. Seda tuleb alati ette. Eile tegelikult eriti ei olnud. (Noku klubi baaridaam toob Martenile päikeseprillid teise laua juurest, kus enne pilti tehti. Need oleksid muidu maha ununenud. Praktiline mees tõesti. – J. A.)

tepaneku on Eesti Filmi Instituut ka seadusandjatele esitanud. Teiseks filmivaldkonna baasfinantseerimise suurendamine, näiteks erandkorras Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul lisanduva mõne miljoni euro võrra, millest võiks edaspidi saada filmiinstituudi eelarve iga-aastane osa. Kolmandaks pan-Balti filmifondi otstarbekuse kalkulatsioon. Fond annaks Eesti, Läti ja Leedu koostöö vormis võimaluse teha suurema eelarvega filmi ja üritada ühtset geograafilist kuvandit ära kasutades ka rahvusvahelist läbilööki. Neljandaks Eesti filmi ja laiemalt kogu audiovisuaalse toodangu ekspordi organisatsiooni asutamine, eeskujuks Soome FAVEX.

Viiendaks väiksema eelarvega telemängufilmi traditsiooni taaselustamine, mille finantseerimises osaleks ka rahvusringhääling. Kuuendaks otsida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tuge ühele tõelisele rahvusvahelisele suurprojektile, mis tõmbaks siinse filmitööstuse hoobilt käima. Kõige üldisemalt aga: vaja on tuua film varjusolekust välja ka otsustajate ja poliitikute silmis. Ainult et mil viisil ikkagi – kui poliitikuid ja ametnikke jagus sellelegi sisukale konverentsile näpuotsaga. Õnneks on vigade paranduse võimalus: alates tänasest peaks kogu konverents olema rahvusringhäälingu kultuuriportaalis ka järelvaadatav. Kahju, et ainult koolis veel kohustuslikus korras kinos käiakse!

Seoses Putiniga. Inimesed vist kardavad sõda, on mulle mulje jäänud. Sa kardad sõda?

16 || SPORT || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

See oli parim asi, mis juhtuda sai! Elektrivormelite sarja vormel-E juht Alejandro Agag rõõmustas, et avaetapi viimasel ringil põhjustas Nicolas Prost raske avarii, mille tagajärjel Nick Heidfeld rajalt välja lendas.

KORVPALL

Rock sai kontrollturniiril 4. koha Tartu Rocki korvpallimeeskond kaotas Liepajas toimunud kontrollturniiri laupäevase mängu Jekabpilsile 78:84. Leeduka Augustas Peciukeviciuse arvele kogunes 29 mänguminutiga 14 punkti ja neli korvisöötu. Tanel Soku vigastuse tõttu eemale jäämise tõttu ligi 23 minutit rassinud Valmo Kriisa kogus 13 punkti. Hea mängu tegi noor Saimon Sutt, kelle arvele jäi 10 punkti, viis lauapalli ja neli korvisöötu. Samuti 10 silmani jõudis Gert Dorbek. Reedel jäädi 49:77 alla Liepajale.

JALGRATAS

Taaramäe võitis ühepäevasõidu Viimaseid starte Cofidise särgis tegev rattur Rein Taaramäe (pildil) võitis pühapäeval Prantsusmaal sõidetud ühepäevasõidu Tour du Doubs. Taaramäe pääses peagrupist minema 15-mehelises jooksikutegrupis. Hiljem õnnestus Taaramäel konkurentidel üksi eest ära sõita ning võit võtta. Teise koha sai Angelo Tulik, kaotades Taaramäele 31 sekundit. Kolmas oli Pierre-Luc Périchon. Alo Jakin lõpetas sõidu grupis, mis kaotas võitjale 2.33 ja sai 27. koha.

26,96

miljonit hüvitist saab Ferrari presidendi kohalt lahkuv Luca di Montezemolo, kuna tema leping oleks kestnud veel kolm aastat. JALGPALL

Klavan ja Augsburg teenisid hooaja esimese võidu Saksamaa jalgpalli kõrgliigas võitis Ragnar Klavani (pildil) koduklubi Augsburg 1:0 Frankfurdi Eintrachti ning teenis hooaja esimesed punktid. Mängu ainsa värava lõi 25-aastane Argentina ründaja Raul Marcelo Bobadilla mängu 49. minutil. Algkoosseisus alustanud Klavan tegi Augsburgi keskkaitses kaasa terve kohtumise. Kolme vooru järel hoiab Augsburg kolme punktiga liigatabelis 12. kohta.

KERGEJÕUSTIK

Kanter tõi Euroopa koondisele maksimaalsed punktid Marokos toimunud kergejõustiku kontinentide karikavõistlustel oli pühapäeval võistlustules kettaheitja Gerd Kanter, kes tõi Euroopale alavõiduga kaheksa punkti. Kanter sai parimal katsel kirja 64.46. Teise koha sai kuubalane Jorge Fernandez 62.97ga. Laupäeval oli võistlemas ka Rasmus Mägi, kes sai 400 meetri tõkkejooksus neljanda koha. Mäe ajaks märgiti 49,23. Võitja Cornel Fredericks sai kirja aja 48,34.

Koljuhhinale MMi 13. koht

Ivanov sai turniirivõidu

Granadas toimuvatel laskmise maailmameistrivõistlustel oli eile kavas neidude õhupüssi harjutus. Valeria Koljuhhina tulemuseks oli 413,7 silma, millega saavutas 13. koha.

Vsevoložskis peetud 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi tenniseturniiril võitis neljandana asetatud Vladimir Ivanov (ATP 512.) finaalis venelast Jevgeni Tjurnevi (923.) 6:1, 6:0

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JÄRJEKORDNE AUTASU. Raskekaalumaadleja Heiki Nabi võitis olümpiahõbeda ja kahe

Pronks! Üks viga võttis Nab jaan martinson spordiajakirjanik

eekord Murphy seadus – kõik, mis algab halvasti, lõpeb veel halvemini – ei kehtinud. Äpardunud kevadele ja suvele vaatamata suutis kreeka-rooma maadluse kahekordne maailmameister Heiki Nabi end õigeks hetkeks vormi ajada ning võitles MMil Taškendis välja pronksi. Päeva jooksul tegi ta vaid ühe vea – ei oodanud, et veerandfinaalis hakkab türklane teda parteris tõstma –, kuid sinna eksimusse kadus kirkam medal. «See oli võidetud pronks,» kuulutas Nabi, kui pikk päev selja taga, ent hetk hiljem kirus end pisut. Torises, et kuidas ta lasi veerandfinaalis türklasel end haneks tõmmata: maadled pika päeva kui kulda, aga eksid vaid korra ning kirkam medal kaob hoobilt unistustesse. Ent kõigest järjekorras. Esimene matš. Valgevenelane Kirill Hrõšanka, Nabi sõnul tõusev täht, ent meite mehele vastu ei saanud. Teenis kaks hoiatust, misjärel otsustas Nabi sotid kiirelt selgeks teha. Ta kehastus sumomaadlejaks ning trügis valgevenelase barutolikult kolm korda järjest matilt välja, minnes sellega lõplikult 4:0 juhtima. «Hea matš oli, sain end käima ja hingamise lahti,» selgitas Nabi. Teine matš. Türklane Riza Kayaalp, neljakordne Euroopa ja ühekordne maailmameister. Kõva mees, ent Nabi pole pehmem. Võtet ei teinud esialgu kumbki. Esimesena pandi parterisse eestlane, Kayaalp nügis käed talle alla tõstis ja heitis – esmalt ühele, siis teisele poole. 2 + 2 punkti. «Türklane üllatas, kasutas uut relva, kui võttis sügava haarde ja hakkas mind tõstma. Tavaliselt raskekaallased nii ei tee, pole temagi varem teinud, vaid üritavad üle vedada, mille vastu end kaitsesin,» ohkas Nabi. «Midagi pole teha, ta oli parem ja võitis auga.» Nabi, tõsi, sai oma võima-

luse, kui Kayaalp samuti parterisse pandi, ent türklane oli liiga raske, kerkis maast vaid paar tolli. «Nüüd, kus rakekaalu ülempiiri kergitati 130 kilo, on parterimaadlus keerulisem kui varem. Iseenesest pole probleemi 130 kilo maast üles tõsta, kuid need kilod ju hakkavad vastu, liiguvad matil. Tuleb tunnistada, et võhma mul oli, kuid edukaks parterimaadluseks särtsu mitte. Peab nüüd kõvasti tööd tegema, et tulevikus suudaksin parteris vastaseid visata. Täna ei suutnud.» Kolmas matš. Vastaseks ungarlane Balint Lami. Jõudu on meestel võrdselt, aga vaid esimestel minutitel. Nabi lihtsalt pidas paremini vastu ning trügis ungarlasegi kahel korral matilt minema. «Eks me mõlemad olime matši lõpus üsna küpsed,» tunnistas Nabi ja muigas, et Lami arvas endast ehk liiga palju. «Kui hoiatuse sain, valis ta püstimaadluse, arvas, et teeb mulle ka nii ära. Kuid leidsin lisakäigu.» Neljas, pronksimatš. Nii Nabi kui bulgaarlane Ljubormir Dimitrov on eelnevast väsinud ning kumbki suurt ei maadelnud. Käis üks nügimine, kus Nabi oli selgelt aktiivsem, paraku nõudis prantslannast matikohtunik talle järjekindlalt passiivsuse eest hoiatust. Teised õigusemõistjad prantslanna arvamust õnneks ei kinnitanud ning alustasid hoiatuste jagamist Dimitrovist, misjärel sai märkuse Nabi, siis taas Dimitrov. Sellega teenis Nabi punkti ja pani välja kogu jõu, mis veel sees oli. Teeninuks Nabi veel ühe hoiatuse, võitnuks viimasena punkti saanud Dimitrov. «Andsin endast kõik, olin nii aktiivne kui suutsin ja võitlesin pronksi välja,» rõõmustas varasemalt olümpiahõbeda ja kaks MM-kulda kaela saanud Nabi. «Medal on medal. Pronks näitab loodetavasti, et kuulun endiselt raskekaalus maailma tippu. Tegelikult oli hea turniir. Mängisin oma trumbi – vastupidavuse – kenasti välja.» Maailmameistriks krooniti

Heiki Nabi ei osanud oodata, et türklane Riza Kayaalp teda tõstma hakkab, aga hakkas. Sinn

Medal on medal. Pronks näitab loodetavasti, et kuulun endiselt raskekaalus maailma tippu. Heiki Nabi

viiendat korda kuubalane Mijain Lopez, kes alistas finaalis Kayaalpi 2:0. Mis siis suvel toimus? Aprillis EMil polnud Nabist maadlejat, teda polnud vaja heita, vaid mees kukkus ise. Väsimusest. Juba esimeses matšis. Mis jäi ka viimaseks. «Tegin suvel meeletult tööd,» tõdes Nabi. «Ei andnud enesele hetkekski armu. Sain aru, et vastasel korral pole medalilootustki. Kõik turniirid peale viimase läksid aia taha, sest läksin võistlema otse ränkade treeningute vahel, puhkamata. Pärast Bakuu MK-etapi

2. kohta tegin veel ühe tugeva harjutustsükli ning ajasin sellega end tippvormi.» Ja nüüd? Puhkus? Saun ja kann õlut? «Kus sa sellega,» naeris Nabi. «Kohe, kui koju jõuan, lendan Saksamaale klubi eest võistlema. Siis tuleb otsa sõjaväelaste MM. Saun ja õlu peavad ootama.» Ardo Arusaar võitis Taškendi MMil kuni 96-kiloste seas hiinlase Abudurexiti Alimujiangi 10:1 ja hindu Hardeep Singhi 4:1, kuid jäi siis 0:1 alla türklasele Cenk Ildemile ning sai 8. koha.

Infonetist jagu saanud Kalju püsib liidrite kannul JALGPALL. Eesti meistriliigas

püsib liiderduo Flora ja Levadia kannul Nõmme Kalju, kes alistas laupäeval pinevas mängus 3:1 Tallinna Infoneti. Kohtunik Roomer Tarajev määras selles mängus koguni kolm penaltit ning ebaõnnesõduriks osutus Oleg Valov, kelle löögi Kalju väravavaht Vitali Teleš veerand tundi enne mängu lõppu tõrjus. «Infonet on osutunud meile ebameeldivaks vastaseks, saime nende vastu sel hooajal 12 punktist ainult viis. Seekord oli vahe selles, et meil õnnestus väravaid lüüa,» rääkis Prins. «Väga hea oli Tarmo Neemelo 2:1 tabamus avapoolaja lisaminutil, mis andis meile kindlust. Teisel poolajal paran-

dasime ka kaitses oma mängu, suutsime neid kõrgemalt pressida,» kiitis Prins hoolealuseid. «Meie küll võitsime, aga mitmed olukorrad jäid arusaamatuks,» vastas Prins küsimusele vilepartii kohta. «Aga ma ei taha kohtunikke kritiseerida, see ei vii kuhugi. Eks me teeme enda poolt kõik, et mängupilt oleks ilusam. See mäng midagi tabelis ei muutnud, endiselt võib kõike juhtuda, aga on selge, et Kalju on siin lõpuni minemas!» lausus Prins enesekindlalt. Tabelijuhina jätkab FC Flora, kes alistas suureskoorilises mängus 6:2 Jõhvi Lokomotiivi. «Võiduga saab rahul olla, mänguga mitte – oleme lasknud Jõhvil endale liiga palju vära-

Eino Puri ja Kassim Aidara.

foto: sander ilvest

vaid lüüa,» sõnas pärast neljamängulist võiduta seeriat viimastes voorudes taas hoo üles saanud Flora kaitsja Markus Jürgenson. «Ei ütleks, et meil vahepeal mõõn oli, lihtsalt see liiga ongi nii tasavägine, et kõik võivad üllatada.» Levadia jääb Florast maha ühe ja Kalju nelja punktiga, Nõmme klubist omakorda kahe punkti kaugusel on Sillamäe, kes sai suurelt 8:1 jagu Tallinna Kalevist. Kübaratriki teinud Sillamäe ründaja Jevgeni Kabajev kasvatas oma selle hooaja väravate arve juba 29 peale. Tabeli teises pooles võttis Narva Trans 2:1 võiduga Tammeka üle tartlastelt revanši eelmise vooru kaotuse eest. Kristjan Jaak Kangur

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

e maailmameistri tiitli kõrvale Taškendi MMilt pronksmedali.

bilt kirkama medali

na eksimusse kadus hõbe või kuld.

foto: uww

Nabi veetis medaliõhtu dopingukontrollis Heiki Nabil (pildil) venis laupäev keskööni välja, sest pidi dopinguproovi andma kaks korda – esimesel korral ei jäänud kontrollid rahule vedeliku värvuse ega konsistentsiga. Pärast autasustamist ja siirdus Nabi dopinguproovi andma, kuid protsess ei kulgenud muretult. Maadlemine ja palavus olid kehast viinud viimsedki mahlad: mida

ei tule, seda ei tule. Seega oli vaja asuda vett kuukama, et saaks viimaks hotelli sööma ja puhkama ja medalist täit rõõmu tundma. Proov sai lõpuks antud, kuid tohtritel oli varuks halb üllatus – vedelik ei meenutanud värvilt seda, mida pidi meenutama, ja koostis

oli samuti lahja, pigem vesi kui muu. Reeglites on kirjas, et kui proovi pH väärtus ei mahu vahemikku 5,0–8,0 ja tihedus pole vähemalt 1,010, tuleb üritust korrata. «Nüüd enam vett tarbida saanud, sest see lahjendanuks värki veelgi,» rääkis Nabi. «Õnneks jõin eelnevalt piisavalt palju

ning kordusproovi väga kaua ootama ei pidanud.» Kui veel mõni aasta tagasi pakuti dopingukontrollis lisaks muudele vedelikele ka õlut, siis nüüd enam mitte. «On vaid vesi ja mahl,» selgitas Nabi, kuid arvas, et õlu võiks ikkagi menüüs olla. «Siis saaks vähemalt proovi värvi õigeks.» Jaan Martinson

Prantsusmaa võitis ajaloolise pronksi Mullu Euroopa meistrina triumfeerinud Prantsusmaa korvpallikoondis tegi enda jaoks taas ajalugu, kui Hispaanias saadi oma maa esimene korvpalli MM-medal – pronks. Nicolas Batum panustas võidu heaks 27 punkti, Tony Parkeri eemalejäämise järel meeskonna ilmselgeks liidrik tõusnud Boris Diaw lisas 15 silma ning Prantsusmaa alistas Leedu 95:93. Seejuures oli Leedu kolmandal veerandajal juba üheksa punktiga juhtimas ja veel lõpu eel kolme silmaga ees, kuid Prantsusmaa tegi viimastel minutitel otsustava spurdi ja suutis imeväikest edu hoida ka viimase minuti vabavisete paraadil. PM foto: afp/scanpix

18 || SPORT || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTORALLI. Eesti meistrivõistluste etapiks olnud Tartu ralli kiiruskatsete keskmine kiirus ületas lubatud piiri suurelt.

Hullumeelne kiirus viis eksimusteni peep pahv sporditoimetuse juhataja

utoralli MMsarjas on reegel, et kiiruskatse keskmine kiirus ei tohi küündida üle 130 km/h. Suurema kiiruse korral muutub niigi ohtlik spordiala juba liiga ohtlikuks. Samad nõudmised kehtivad ka ERC-sarjas ja muudelgi rahvusvahelise autospordiliidu egiidi all toimuvatel kihutamistel. Reedel ja laupäeval sõidetud Tartu rallil tõusis aga enamikul – kaheksast viiel – kiiruskatsetel keskmine kiirus kaugele üle piiri. Võib-olla peitub just selles faktis põhjus, miks seekordne võistlus paistis silma eriti lennukate teelt väljasõitudega. Kõrvaltvaatajate silmis kõige hirmuäratavama õhulennu tegi Eesti üks kiireimaid rallimehi Egon Kaur. Pikale sirgele järgnenud vasakkurvi läbides oli tema ja kaardilugeja Erik Lepiksoni auto kiirus liiga suur. Masin paiskus kraavi ja sealt kõrge kaarega õhku ning rullus mitu tiiru üle katuse. Mehed jäid küll terveks, kuid auto muutus hetkega rusuhunnikuks. «Ilmselt oli kiirus liiga suur ja ka legendis sai kurv märgitud veidike valesti,» tunnistas Kaur. «Kui aga enamik kiiruskatsest tuleb sõita mööda sirget teed täisgaasiga, siis ongi üksikud kurvid need ainsad kohad, kus saab konkurentidega võrreldes aega võita. Kiireid lõike oli seekord liiga palju.» Ühel kiiruskatsel oli keskmine kiirus koguni 145 km/h! Eile õhtuks polnud Kaur veel oma auto jäänuseid suure põhjalikkusega uurinud ja seepärast ei osanud ta öelda, kas masinat on mõtet veel taastada. Küll aga pidi ta tänama õnne, et oli enne Tartu rallile minekut vormistanud autole kindlustuse. «Auto oli müügis, seepärast pidin selle enne starti minekut kindlustama,» rääkis Kaur. Müügiplaanid jäävad seekord katki, seda, kas autot ha-

Egon Kauri ja Erik Lepiksoni hirmuäratav õhulend ja rusuhunnikuks muutunud ralliauto.

Tartu ralli 1. Aleksei Lukjanuk / Aleksei Arnautov (Mitsubishi), 2. Siim Plangi / Marek Sarapuu (Mitsubishi) +9,9, 3. Rainer Aus / Simo Koskinen (Mitsubishi) +30,1, 4. Markus Abram / Rein Jõessar (Mitsubishi) +1.00,4, 5. Ranno Bundsen / Robert Loštšenikov (Mitsubishi) +2.29,5, 6. Toomas Vask / Taaniel Tigas (BMW) +2.33,0.

katakse veel taastama või mitte, otsustab kindlustus. Tavapärases olukorras tähendanuks nii suur avarii rallimehele ränka väljaminekut. Nimelt pole ralliauto kindlustamine kõrgete tariifide tõttu pä-

ris igapäevane tegevus. Näiteks rallimaailmas väga levinud masina rentimise korral eelistavad rallimehed maksta tagatisraha ja kui auto jääb terveks, saavad nad summa tagasi. Kindlustusfirmat kasutades on aga raha igal juhul läinud. Kaur on ise oma auto omanik ja seepärast võttis tavaliselt riski enda õlule. Tegelikult oli Kaur veel mõni nädal tagasi arvamusel, et sellel hooajal ta enam starti ei lähe. Mitmed äpardused olid röövinud võimaluse võidelda Eesti meistrivõistlustel kõrgete kohtade eest ning rahaline seis polnud ka kiita. Lätis sõidetud eelmine Eesti meistrivõistluste etapp jäi juba vahele. «Tartusse tuli kokku väga ühtlane ja tugev seltskond ning seepärast arvasid ka mõned

sponsorid, et võiks selle ralli ikka kaasa teha. See oli suhteliselt viimase hetke otsus,» rääkis Kaur ja lisas, et õnnetule lõpule vaatamata ei kahetse ta oma otsust. «Selliste asjadega peab rallisõidus arvestama, seepärast pole mõtet kahetseda. Tõsi, nii suurt avariid pole mul veel kunagi olnud, aga ma ei usu, et sõitmise isu on nüüd kadunud.» Oktoobris Saaremaal sõidetaval koduse sarja viimasel etapil startimisse ta aga seekord ei usu. Eesti Autospordiliidu peasekretäri Margus Kiivri sõnul oli Tartu ralli rada alaliidu rallikomitee poolt kinnitatud. «Teadsime, et ralli tuleb kiire, kuid keskmisi kiirusi ei saa teada enne, kui võistlus käib,» selgitas ta. «Võib-ol-

fotod: ivar linntamm

la tõesti tulnuks mõnesse kohta šikaanid paigutada ja sellega kiirust piirama. Samas tehti ka operatiivselt muudatusi: 6. kiiruskatse muudeti kahe esimese kilomeetri võrra lühemaks, sest oli selge, et seal läinuks hoog ohtlikult suureks.» Tartu ralli on Eesti kalendris uus üritus ja rallide korraldajate ringis on uus mees ka ralli direktor Andrus Sõna. Võimalik, et see oli põhjus, miks lisaks liiga suurele kiirusele lõigati näppu ka linnakatse raja piiramisega – sõitjad said liialt vabalt üle haljasala lõigata. Lisaks jäid ajavõtusüsteemi probleemide tõttu ära kaks esimest kiiruskatset. Ralli üldvõidu pärast pidasid põneva heitluse venelane Aleksei Lukjanuk ja Siim Plan-

gi. Kolmel kiiruskatsel said mehed võrdse tulemuse, kuid lõpuks oli Lukjanuk siiski 9,9 sekundit kiirem. Kolmanda koha sai Rainer Aus, kes kaotas võitjale juba 30,1 sekundit. «Tegelikult olen rohkem kui rahul. Ei tulnud üldse sellist tulemust siia sõitma ja lõpptulemus, ainult 9,9 sekundit esimesest kohast…» sõnas Plangi ERRile antud intervjuus. Aus viitas samuti liiga kiirele rajale ja tunnistas, et seepärast sõitis ta esimestel kiiruskatsetel ettevaatlikumalt. «Sellist asja, mis juhtus Egoniga, ei tahaks küll ise läbi teha,» nentis ta ja lisas, et tehnilisemad kiiruskatsed sobivad talle paremini. «Võru ja Saaremaa teed, kus rohkem pöördeid, sobivad mulle paremini.»

Ott Tänak veetis öö haiglas Austraalia ralli eelviimasel kiiruskatsel rajalt välja sõitnud Ott Tänak veetis möödunud öö haiglas. Autol sai tugeva löögi juhipoolne külg ja Tänakul diagnoositi peapõrutus. Ettevaatuse mõttes jäeti ta ööseks haiglasse jälgimisele. Kaardilugeja Raigo Mõlder pääses õnnetusest vigastusteta. Ralli üldvõidu võttis Sebastien Ogier Volkswagenil, kes edestas lõpuks tiimikaaslast Jari-Matti Latvalat vaid 6,8 sekundiga. Kolmikvõidu tõi Volkswagenile Andreas Mikkelsen. WRC2 arvestuses võidutses Nasser Al-Attiyah. foto: twitter / james hunter

postimees, 15. september 2014 || vaba aeg || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 17.09 kl 19 Peaosades Andero Ermel ja Andres Köster Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Mati Turi, MonikaEvelin Liiv, Olga Zaitseva, Rauno Elp, Helen Lepalaan, Juuli Lill jt 19.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

19.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 16., 30.09 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

17., 27.09 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

Maalisaalis 17., 26.09 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateater 16.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 17.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia)

Teatri kodu 17.09 kl 11

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

UGALA TEATER

(külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Haljala Rahvamaja 16.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 19.09 kl 19

VARES

20.09 kl 19

BOYBAND

Küünis 19., 27.09 kl 19

EEDENI AED

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Rakvere Teatri suur maja

Põltsamaa Kultuurikeskus 15.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets

TEATER NO99

Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-R 10-20, L 12-19) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 644 6889, theatrum@theatrum.ee

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

NO51 Mu naine vihastas

Niguliste kirik

27.09 kl 24

18.09 kl 19

Jon Fosse. Lavastaja Lembit Peterson. Osades Marius Peterson ja Ott Aardam. Pilet 14.-/11.-

Theatrumis

25., 26.10 kl 19 Esietendus! 6., 7., 8.11 kl 19 6.12 kl 22 Ööetendus! 11., 12., 13., 14.12 kl 19

Joobnud

Ivan Võrõpajev. Lavastaja Lembit Peterson. Kunstnik Lilja Blumenfeld. Osades Maria Peterson, Eva Eensaar, Liina Olmaru, Laura Peterson, Anneli Tuulik,PiretKrumm(Draamateater), Andri Luup, Marius Peterson, Leino Rei, Mart Aas (külalisena), Helvin Kaljula, Tarmo Song, Sulev Teppart,RainSimmul(Linnateater) Pilet: eelmüügis 18.-/15.-

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

BRAND

Viimase öö õigus Lav Raivo Trass

Eesti Draamateatri suur saal 15.09 kl 19

Võru ”Kannel” 17.09 kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale Lav Üllar Saaremäe

Piletid Piletilevist ja kohapeal (5–10€) www.interpreet.ee

Ma olen tuul

2., 3.10 kl 19

Lav Toomas Suuman

Rakvere Teatri väike maja

EESTI INTERPREETIDE LIIT

15.,16., 17., 18.09 kl 19

19., 23.09 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Metropolid on olnud ka kultuuri- ja vaimuelu keskused. Muusika XVI-XVII sajandi Pariisist, Londonist, Veneziast, Madridist.

Püha Katariina kirikus

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

19., 23., 24.09 kl 19 Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

THEATRUM

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

H. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

POLYGON TEATER

NO49 Harala elulood 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO99 Tantsulaager

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

(Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Laagri City Kontserdimajas 4.10 kl 19

Viimsi Kooli aulas 5.10 kl 19

Märjamaa Rahvamajas 6.10 kl 19

Paide Kultuurikeskuses 7.10 kl 19

KONTSERT EESTI KONTSERT

17., 19., 24., 25.09 kl 19

Araabia öö

lavastaja Tamur Tohver

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Otepää Maarja kirik 20.09 kl 18

Hingemuusika

Andreas Lend (tšello) Tiia Tenno (orel) Kavas: Bach, Händel, Widor jt. Vaba sissepääs

„Vistla memoriaalil“ Porkuni lahingu 70. aastapäeva kontsert 21.09 kl 14 Kaitseväe orkester Dir. Peeter Saan Solist bariton Atlan Karp

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Tallinnas 22.09–28.09

poly.ee

Polygoni amfiteatris

Kavas: M. Rossi, J. Pachelbel, D. Buxtehude, J. S. Bach jt

PLMF

Rävala pst 8 Piletid Piletilevist

ULLA KRIGUL (orel), ANDRES UIBO (orel), TIIA TENNO (orel)

www.concert.ee

Estonia kontserdisaal

17.09 kl 15 Kontserdisari “Lõunamuusika”

“RIKASTE LINNADE RIKAS KULTUUR”

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Rauno Elp jt 18.09 kl 19 Esietendus

Väikses saalis

20 || KASU || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, KASU@POSTIMEES.EE

RISK. Kui igal aastal õppelaenu võtta, koguneb sellest kooli lõpuks märkimisväärne finantskohustus.

Õppelaenu ei tohi võtta mõtlematult tõnis oja

majandusajakirjanik

uulu järgi pidid Tartu taksojuhid igal aastal ootama pikisilmi septembrit, sest siis on üliõpilased linnas tagasi, ning mis veel tähtsam, paljudele neist saabub rahalaev õppelaenu näol. Paljud tudengid ei pruugi aga aduda, et ka õppelaen on laen ja kohustus, mis tuleb kunagi tagasi maksta. «Õppelaen annab võimaluse pühenduda õpingutele, kuid laenamine ei ole kohustus, vaid võimalus. Kuna õppelaen on võlg, mis vajab pärast õpingute lõpetamist tagasimaksmist, tuleb õppelaenu võtmine hoolikalt läbi mõelda,» selgitas Danske Banki krediidivaldkonna juht Kairi Koha. «Tavapäraseks on saanud, et pärast bakalaureuseõpet jätkatakse õpinguid magistrantuuris ja võib-olla ka doktorantuuris. Igal õppeaastal maksimaalmääras õppelaenu võttes kujuneb sellest õpingute lõpuks märkimisväärne laenukohustus,» lisas ta. Siinjuures tuleks lisada, et kui õppelaenuvõimalus loodi, oli selle intressimäär – viis protsenti aastas – üldise intressitasemega võrreldes üsna madal, ent praegu, kui pikaajaliste laenude

baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor on alla 0,2 protsendi, on see üsna kõrge. Õppelaenu võttes peab mõtlema rahulikult läbi oma tulevikuplaanid ja võimalikud riskid – mis saab siis, kui ei leia õpitud erialal sissetulekut, millest jaguks ka õppelaenu tagasimakseteks, mis saab õpingute katkestamisel või kuidas on plaan soetada eluase. Nii õppelaenu ennast kui ka õppelaenu käendamist võtab pank arvesse kliendi maksevõime arvestamisel. Kuna õppelaenu tagasimaksmise reeglid on kehtestanud riik, ei ole pankadel võimalust laenusaaja võimalike makseraskuste korral laenugraafikut muuta, maksepuhkust anda jne. On risk, et võlgnevuse tekkides annab pank laenu riigile üle. See aga tähendab õppelaenuvõtja kandmist Krediidiinfo maksehäirete registrisse. Teisisõnu, kui teil juhtub mingil ajal õppelaenu tagastamisega probleeme tekkima, ei pruugi te tulevikus eluasemelaenu saada. SEB panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas ütleb, et õppelaenu tasub võtta juhul, kui laenu päriselt vajatakse ja selle kasutamise eesmärk on läbi mõeldud. Seega on eelkõige mõistlik kaaluda, kas vajatakse kogu laenusummat korraga või pigem osade kaupa ja kas tullakse toime iga-aastase õppelaenu intressi tasumisega ka juhul, kui uut laenusummat juurde ei võeta. Kolmandaks on väga oluline endale selgeks teha nii õppelae-

nu väljamaksmise kui ka tagasimaksmise ja intressi tasumise reeglid. Näiteks tuleb õpingute ajal kord aastas tasuda intressi eelneva aasta eest. Kui õppelaenu jääk aasta-aastalt suureneb (laenu võetakse juurde, kuid tagasimaksed veel ei alga), kasvab vastavalt ka tasuda tulev intressisumma. Intressi maksmise kuupäevast ja tasumisele kuuluvast summast annavad õppelaenu andvad pangad tavaliselt enne intressi tasumise tähtpäeva teada, samas on ilmselt juba varem mõistlik läbi mõelda, kust selleks raha saadakse.

Kui teil juhtub mingil ajal õppelaenu tagastamisega probleeme tekkima, ei pruugi te tulevikus eluasemelaenu saada. «Näiteks kui uut laenusummat jooksval õppeaastal juurde võtta ei soovita, peab igal juhul tagama, et kontol oleks vajalik summa olemas,» toonitas Messimas. Kairi Koha märkis, et õppelaenu ei pea võtma maksimaalmääras. Samuti ei ole kohustust taotleda õppelaenu kohe õppeaasta alguses, vaid seda saab siis, kui vajadus tekib. «Nii säästab ka intressidelt – intresside arvestamine algab laenu väljamaksmise hetkest,» ütles Koha. Intresse tuleb pangale tasuda igal aastal. Kui on juba sõlmitud õppelaenuleping, mille tingimuste kohaselt kannab pank iga

õppeaasta alguses laenu maksimaalmääras laenuvõtja kontole, tuleb kindlasti õppeaasta alguses oma laenuvajadust hinnata ja vajadusel teavitada panka väljamaksest loobumisest või väljamakstava summa vähendamisest. Koha andmetel on õppelaenule võimalik taotleda täielikku maksepuhkust lapse sünni, ajateenistuses viibimise ja residentuuris õppimise ajaks, kuid reeglid ei luba anda laenusaajale maksepuhkust, kui too on parasjagu makseraskustes. Enne õppelaenulepingu sõlmimist peab läbi mõtlema, kas laenule on võimalik anda tagatis – eraisikute käendused või kinnisvara. Nõuded, mis esitatakse näiteks käendaja sissetulekule, võivad pangati veidi erineda – see tasub oma pangast üle küsida. «Ka käendajaks ei tohi hakata kergekäeliselt,» toonitas Koha. «Kui õppelaenuvõtja ei täida kohust, tuleb käendajal teha seda tema eest.» Õppelaenu tagasimaksmine algab aasta pärast õpingute lõpetamist või katkestamist. Laenu tagasimaksmise periood on aga erinev – katkestamise korral tuleb õppelaen tagastada pooleteisekordse tegelikult õpitud aja jooksul, lõpetamise korral kahekordse nominaalse õppeaja jooksul. «Seega võivad õpingud

6,21

1,49

5,96

31. dets 2008

31. dets 2004

0,14

pooleli jätnud laenaja maksed üsna suureks kasvada,» hoiatas Messimas. 2014/2015. õppeaasta õppelaenu maksimaalmäär on 1920 eurot, mida saab taotleda ka osade kaupa – vastavalt vajadusele. Lühema kui üheksakuulise õppekava alusel keskhariduse baasil kutseõppes õppijad saavad laenu poole maksimaalmäära (960 euro) ulatuses. Õppelaenu käendajaks sobib Eesti kodanik või pikaajalise elamisloaga inimene, kes on viimase kolme kuu jooksul saanud regulaarselt vähemalt miinimumpalga suurust sissetulekut. Kinnisvara sobivuse kohta õppelaenu tagatiseks saab täpsemat infot pangakontorist. Triin Messimase sõnul on huvi õppelaenu vastu aastaaastalt vähenenud. Põhjuseid on mitu: laenuvõtjate ja käendajate kasvanud teadlikkus, õppelaenuga seotud soodustuste (laenu kustutamine, intresside tulumaksuvabastus) kaotamine, ka õppelaenuõiguslike õppurite arvu vähenemine. «Siiski on jätkuvalt õppureid, kelle jaoks õppelaen on muu sissetuleku puudumisel hädavajalik kasvõi elamiskulude katmiseks,» ütles Messimas. «Seepärast ei ole ette näha, et õppelaenuaktiivsus edaspidi viimaste aastatega võrreldes veel märgatavalt kahaneks,» lisas ta.

31. dets 1997

31. juuli 2014

Õppelaenude jääk miljardites eurodes

Õppelaenude maht on viimastel aastatel stabiliseerunud Allikas: Eesti Pank

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Sokivabrik hakkas tootma beebiriideid

Rasvaprotsendi rõhutamine keelatakse

Eestis aastakümneid id sukki ja sokke tootnud Suva uuendas tootenimistut ja hakkas tootma beebiriideid. «Kuna Suva eelkäikäija valmistas trikootootooteid, otsustasime minna tagasi juurte juuruurde ja alustada meie kõige väiksematest – beebidest,» rääkis Suva kodutuoduturu müügidirektor Tiia Sau. Suva beebiriided valmistatakse l k Eestis ning need on tehtud orgaanilisest puuvillast. Seetõttu on ka nende hinnaklass natukene kõrgem, jäädes 10 ja 20 euro vahele. Uute toodete sihtrühmana näeb Suva teadlikke vanemaid, kes hoolivad lapse tervisest. Esialgu müüakse beebiriideid vaid Suva enda poodides. «Kui Eesti tarbija toodangu hästi vastu võtab, vaatame juba järgmisel aastal Skandinaavia poole,» lubas Sau. Kuna kodumaiseid beebiriided on müügil olnud ainult kolm nädalat, pole Sau sõnul võima-

Detsembri keskel ei tohi tootjad enam esitada pakendite esiküljel toote rasvasisalduse protsenti. Muudatust nõudev Euroopa Liidu määrus jõustub 13. detsembril. «Sellise lähenemise eesmärk on suunata tarbijaid vaatama kogu toitumisalast teavet, mitte vaid üht kriteeriumi – rasvasisaldust. Paljud väherasvased tooted võivad sisaldada näiteks palju suhkrut, ja seetõttu on oluline suunata tarbijaid vaatama ka seda infot,» põhjendas muudatust põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson. Põhivaateväljast ei pea tootjad rasvasisalduse protsenti ära võtma juhul, kui sellele lisatakse teave teiste toitainete kohta. «See võimaldab teha teadlikum valik. Siiski võib ka edaspidi teatud toitude nimetuste juures esitada eraldi toote rasvasisaldust, kui see võimalus tuleneb mõnest teisest õigusaktist,» vii-

lik öelda, milline toode on kõige to populaarsem. Praegu on Suva kollektsioonis kõik vajalik beebide esimeseks eluaastaks – bodid, eluaas püksid, pluusid, tekk püksid jm, kokku kok 11 toodet. Osa tooteid too on mõeldud suure suurematele lastele – kuni kasvule kas 110 sentimeetrit. «Kuna sortiment on juba päris suur ja kõik vajalik olemas, uuendame vaid disaini,» rääkis Sau. Esialgu firma trikootoodete sortimenti suurendada ei kavatse. «Vaatame kõigepealt, kuidas beebide tootesarjaga läheb, ja sealt otsustame edasi,» lubas Sau. Suva eelkäijaks loetakse 1919. aastal asutatud aktsiaseltsi Rauaniit, mille põhitoodang oli alguses paelad ja nöörid. 1925. aastaks oli ettevõte sedavõrd laienenud, et sortimendis olid juba sokid, sukad, sukkpüksid ja trikootooted. Rivo Veski

tas Johanson piimapakenditele. Piima nimetusele võib jätkuvalt lisada märke «rasvasisaldus 2,5 protsenti» ja teatud rasvade puhul võib jätkata rasvaprotsendi esiletoomist toidu nimetuses. Toiduvalmistajatele on uue toiduteabe määruse nõudeid tutvustatud alates 2011. aastast, kui see määrus avaldati, ja neil on olnud uute nõuetega kohanemiseks aega kolm aastat, ütles Johanson. «Eestis käib veel arutelu, kas ja millistel toodetel võiks rasvaprotsenti pidada toote nimetuse osaks, mis on erandi tegemisel põhikriteerium,» lisas spetsialist. Tarbijale tagavad uued nõuded praegusest rohkem infot toote pakendil, kuna uue määruse järgi on toiduvalmistajatel alates 13. detsembrist 2016 kohustus esitada toidupakendil teave, kui palju sisaldab see energiat, rasvu, küllastunud rasvhappeid, süsivesikuid, suhkrut, valku ja soola. Rivo Veski

toimetaja Kuldar Kullasepp, tel 666 2258, Kuldar.Kullasepp@postimees.ee

postimees, 15. september 2014 || KREDEXI ABIL EDUKAKS || 21

VAHETUS. Kui Fenestra emaettevõte Soomes ootamatult pankrotistus, tuli siinsel üksusel kiiresti otsustada, kuidas edasi minna. Võeti risk ettevõte välja osta ja edasi tegutseda. Praegu on risk end õigustanud.

Artiklisarja rahastab KredEx

Eesti omanikega Fenestra jätkab puit-alumiiniumakende tootmist, eksportides 65% toodangust. Peamine sihtturg on endiselt Soome.

Foto: Fenestra

Eesti omanike valduses Fenestra jätkab Soome turul Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

Eestiski tuntud akendetootja Fenestra jätkab küll tuntud nime all, kuid omanikeringis on toimunud muutus. Soome firmana tuntud aknatootja on nüüd Eesti firma. Fenestra kaubamärgi ajalugu ulatub aastasse 1992, kui Soomes ühendati Paloheimo aknatööstus ja Parma-Ikkunat. «Meie endine emaettevõte oli üks suuremaid Põhjamaade aknatootjaid, ülemöödunud aastal oli ettevõtte käive 92 miljonit eurot,» kinnitab juhatuse liige Katrin Kinkar. Üllatus tabas aga selle aasta 28. jaanuaril, kui ette hoiatamata kuulutati välja ettevõtte pankrot. «Teame, et konkurents Soome aknatööstuses on suur ja selles toime tulla väga keeruline.» Eestis alustas Fenestra üksus 1993. aastal ja 2000. aastast tegutseti Fenestra ASi nime all. «Oma toodangumahust valmistasime emaettevõttele 50% ja pärast pankrotti kaotasime selle osa kohe,» räägib Kinkar. Emaettevõtte pankrotiga kadus ka tarnijate ja klientide usaldus, mida tuli hakata kiiresti tagasi võitma. «Olukorra tegi veel hullemaks ajakirjanduses levinud teave, et pankrot puudutab ka Eesti üksust. «Emaettevõtte pankroti järel alustasime kiirelt

teavitustega, et meid pankrot ei puuduta. Võtsime oma eesmärgiks hoida ettevõte elus ning tagada töökohad 77 inimesele.» Usku andis teadmine, et puitalumiiniumaknaid vajatakse nii Eesti kui Soome turul. Eesti üksuse väljaostmine pankrotistunud emaettevõttelt tuli mõningase kaalumise järel, rinda tuli pista ka konkureerivate pakkumistega. «Väga paljud meist on ettevõttes töötanud 20 aastat ja sellega täielikult kokku kasvanud,» räägib Kinkar. Kuna tegutseda tuli kiirelt, pidi leidma raha ka ettevõtte väljaostuks. Siinkohal tuli appi Swedbanki laen, mida käendas KredEx. Alates 10. aprillist on Fenestra iseseisev ettevõte ja sellisena töötanud nüüdseks viis kuud. «Selle ajaga oleme märgatavalt parandanud Fenestra kaubamärgi mainet, sealhulgas Soomes, ning taastanud nii tarnijate kui klientide usalduse,» usub Kinkar. «Augustikuuks taastus tavapärane tootmisrütm ja oleme suutnud täita kõik kohustused.» Tema sõnul tootmises ümberkorraldusi tehtud ei ole, tööprotsessid ja tooted on samad, mis varem. «Samas on meie jaoks väga oluline püsida konkurentsis ja seoses sellega on olemas kindlad plaanid tulevikuks, kuid nendest on veel

vara rääkida,» ei soovi Kinkar kõiki kaarte avada. «Oleme eriti tänulikud meie töötajatele, kes on kannatlikult talunud keerukat olukorda, andes sellega meile aega ning võimaluse panustada uute võimaluste otsimisele.» Eesti ettevõttena jätkab Fenestra aktiivset tegutsemist Soomes. Kuigi pankrotistunud emaettevõttega kadus ka pool tootmismahust, on turuosa aktiivne taastamine täies hoos. «Meie tooteid juba tuntakse ning Soomes on Fenestra kaubamärgile lojaalsed müüjad, kes soovivad just meie toodete müümisega edasi tegeleda.» Praeguseks on loodud korralik müügivõrgustik nii Kesk- kui Lõuna-Soomes. Ettevõte plaanib samuti Rootsi suunal tegutseda, kus varasemalt ka kliendid olid, kuid fookuses on positsiooni taastamine eelkõige Soomes. «Konkurents on Soomes väga tihe, aknatootjaid on seal palju. Meie eeliseks on kvaliteedi ja hinna suhe ning kaua ja hästi tuntud Fenestra kaubamärk,» räägib Kinkar. Tähelepanu jätkub ka Eesti klientidele. «Meie tooteid hinnatakse siinsel turul, mistõttu jätkame Eestis senisel viisil ja oleme valmis uuteks väljakutseteks,» ütleb Kinkar lõpetuseks.

Fenestra AS • Alustas akende tootmisega 1993 • Ettevõtte käive enne emaettevõtte pankrotti oli 8 miljonit eurot aastas • Käesoleva aasta lõpuks loodetakse käivet 7 miljonit eurot, tuleva aasta lõpuks 10 miljonit eurot • Töötajaid 77 • 65% tootmismahust läheb ekspordiks 13 aastat Fenestras töötanud lihvijat Triin Virgepuud rõõmustab, et firma jätFoto: Fenestra kab edukalt tegutsemist hoolimata emaettevõtte pankrotist.

Kommentaar

Lehar Kütt

Ettevõtlusdivisjoni juht, KredEx

Pankrotistunud ettevõtte tegevuse jätkamine pole kunagi kerge ülesanne. Tunnustamist

väärib Fenestra töötajate initsiatiiv osta Eesti üksus pankrotipesast välja ja asuda ise vastutama ettevõtte tuleviku eest. Nii ettevõtte loomisel kui ka uuesti käivitamisel mängivad üliolulist rolli meeskond ja hästi kavandatud äriplaan. Samuti peab olema hästi läbi mõeldud te-

hingu rahastamine ning tegevused senise kliendibaasi säilitamiseks. Fenestra puhul tuleb esile tõsta fakti, et väljaostu taga olid ettevõttes pikka aega töötanud võtmeisikud. Tähelepanuväärne on, et väljaostul omandati ka Põhjamaades hästi tuntud kaubamärk, mis aitab saavu-

tada seatud müügieesmärke. Fenestra Eesti üksuse juhtide pikaaegne valdkondlik kogemus ja turuolukorra hea tundmine annab alust loota, et Eestis suudetakse jätkata edukat tegevust hoolimata emaettevõtte pankrotistumisest ja seeläbi olulise tellija kaotamisest.

22 || kuulutused || postimees, 15. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ei enam kõndimas sind teel, su hääl me kõrvus kõlab veel. Ei enam naeratust su suul, nüüd tasa leinas nutab tuul ... Avaldame sügavat kaastunnet Aunele ja Avele armsa ema

Leili Antoni surma puhul. Kallist tädi mälestavad Marje ja Marika peredega ning Liivi.

Kasutatud hambakroonide, märkide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel saab otsa aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe. Mälestame ja avaldame kaastunnet perekond Koppelile

Toivo Koppeli surma puhul. Kolleegid Ida prefektuurist

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus ... (J. Tätte)

Kõikjal on jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas. Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas ...

kaotuse puhul.

Südamlik kaastunne Margile, Indrekule, Silverile ja Imrele kalli

Kolleegid aktsiaseltsist Enics Eesti

Andres Bahovski

Sügav kaastunne Margile perega kalli

Südamlik kaastunne Avele ema

Leili Antoni

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb ...

Su ajast sai ajatu tee, alles jääb mälestus veel.

Juhan Kärk

Georg Peets

Siiras kaastunne Andres Kärgile perega.

Mälestame head keeglisõpra ja avaldame kaastunnet Kajale, Laurale, Gerdale armsa abikaasa ja isa kaotuse puhul. Eesti Veeremängude Liidu sportkeegli sektsioon

Koostööpartnerid Eesti Telekomist

Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837. Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162.

Bussi tellimine. priituur.eu, tel 5621 4026. Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min. Hoiused kuni 8% aastas. Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu. Tel 623 0230, Ahtri 12, Tallinn. www.eestihoius.ee Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Raamatupidamisteenus väike- ja keskettevõtetele, KÜ- ja FIE-dele. www.preminger.ee, tel 527 9232. Võlgade sissenõudmine. Tel 730 0818.

Aeg seda kaotust ei kustuta eal. Süda sind ikka meeles peab.

Südamlik kaastunne Maidule ja Kallele peredega

Südamlik kaastunne lastele peredega kalli ema ja vanaema

Igavikuteele lahkus minu kallis sõbranna

Leili Anton

Jaan Lange

Maie Nadeli

Kaastunne Aunele ja Avele. Maila

surma puhul. 1Partner Kinnisvara

surma puhul. Perekonnad Kütt ja Luha

Mälestame segakoori Tuljak asutaja-dirigenti

Südamlik kaastunne Kallele perega kalli

Ottniel Jürissaart

surma puhul. Helve, Ülo, Aime, Jaan, Mare ja Geno

Mälestame kauaaegset seltsiliiget

Südamlik kaastunne Kallele ja Maidule peredega kalli isa, vanaisa, vanavanaisa ja äia

Avaldame kaastunnet tütrele. Emakeele Selts

Ostan erinevaid EW sõjaväe rinnamärke. Maksan alates 120 €/tk. Tel 5808 5338.

Järve Aiand müüb toidukartuleid. Kojuvedu Tartus Elvas. Tel 509 1117.

HAIGETE TRANSPORT üle Eesti ja Euroopa

Tel 740 5038, 800 9955 (24 h) Tartus Mäe 46a

Seoses töömahtude suurenemisega võtab Raam Transport OÜ tööle rahvusvaheliste vedude autojuhte Skandinaavia ja Euroopa suunal. Lisainfo tel 503 7040. Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Anatoli Netšiporuk

Elu on kui tundmatu tee – iial ei tea, millal lõpeb see ... Mälestame sõbralikku ja abivalmis

Georg Vertmanni Tunneme kaas lähedastele. Endised kolleegid Tartu Laste ja Noorte Majast

Georg Peets Avaldame kaastunnet Kajale perega abikaasa ja isa kaotuse puhul. Tartu Keegliklubi

Südamlik kaastunne Leole kalli venna

Ants Pärnpuu surma puhul. Ester, Piret, Gerli ja Gunnar peredega

Harry Püss

22. VIII 1933 – 11. IX 2014

Jaan Lange

Energiamüügi Tartu osakonna teenekat juhatajat mälestavad kolleegid.

Südamlik kaastunne Dmitrile perega armsa

Avaldame siirast kaastunnet Andres Rüübergile perega poja ja venna

surma puhul. Kressi 5, 8, 10, 13, 18, 22, 24, 26, 28 ja Kannikese 19

Taimi Kull Avaldame siirast kaastunnet Pireti ja Andrese perele. Perekonnad Sööt, Raudsik ja Kerner

Anatoli Netšiporuki

Aulis Rüübergi

surma puhul. Anne, Tiit ja Rutti perega

surma puhul. Töökaaslased kasiino Monte Cristost

kaotuse puhul. AS Tootsi Turvas

Südamlik kaastunne Kallele kalli isa

Siiras kaastunne Ülarile isa

Südamlik kaastunne Koidule, Ehale ja Enele ema

Jaan Lange

Peet Maapalu

surma puhul. Atria Farmid OÜ kollektiiv

kaotuse puhul. Töökaaslased Julianusest

Südamlik kaastunne Maidule perega

Helle-Mare Mägi

Jaan Lange kaotuse puhul. Kauaaegne naabriperekond Hurt

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Jaan Lange

Mälestame. Avaldame kaastunnet omastele. Tartu 8. keskkooli 1962. a. XIb klass

Maie Nadeli kaotuse puhul. Perekond Ristmäe

Sügav kaastunne Margit Kalale kalli ema

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

ostab

Suurest valikust laminaatidest: aknalauad mööbliuksed lauaplaadid erikujulised tooted

Avaldame kaastunnet Dmitrile kalli isa surma puhul. Lõunakeskuse MC Casino töötajad

kaotuse puhul. AS Ferax Haiba

Mälestame ja avaldame kaastunnet poegadele peredega. Suvilanaabrid Ahjalt

Südamlik kaastunne lähedastele kalli

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

Anatoli Netšiporuk

Andres Bahovski

Südamlik kaastunne Maidule ja Kallele peredega isa, vanaisa, vanavanaisa ja äia

Lahkus armastatud ema ja vanaema

Telli endale mõõtude järgi moodulitest lavakomplekt. Suur valik erinevaid laudisetüüpe www. saunapoint.ee, tel 5375 7000.

Jaan Lange

Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Segakoori Tuljak endised ja praegused liikmed

Tõnu Karmat Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides käiseembleeme. Maksan 100 €/tk. Tel 5613 8008.

kaotuse puhul. Siiri, Gena, Marika, Ahto, Tiina, Illar, Eve

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Maie Nadeli

kaotuse puhul. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinik

Elsa Paade kaotuse puhul. Urve, Virve, Ülo ja Väino

Südamlik kaastunne Heilile armsa ema

Valter Sääsk Sügav kaastunne Andrele isa kaotuse puhul. Kolleegid TÜ ühiskonnateaduste instituudist

Valdur Tamming

surma puhul. Töökaaslased Ülenurme Konsumist

Langetame pead leinas koos Raimondiga kalli venna saatmisel viimsele teele. Meie siiras kaastunne. EDS-i pere

Meie südamlik kaastunne Aivarile ja Heilile perega kalli

Avaldame kaastunnet perekonnale ja lähedastele

Helmi Pedoksaare

kaotuse puhul. Aili, Luule, Toomas, Anne, Reet, Andres ja Uno pere Mälestame head naabrit

Helmi Pedoksaart

Südamlik kaastunne Aivarile ja Heilile perega. Perekonnad Mossin, Aviste, Otsa, Rodima, Paabo, Nurmeots, Raja, Lehtla, Kilgi

Valdur Tammingu 8. I 1935 – 9. IX 2014

surma puhul. Sõbrad Eesti Autoklubist

Toivo Uiga

16. XI 1950 – 4. IX 2014

Siiras kaastunne Riinale lastega kalli abikaasa ja isa kaotuse puhul. Kursusekaaslased

POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 23

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Näitad, milline frukt sa olla võid. Samas ei ole sinu käitumine ja ütlemine pahatahtlik, vaid nöökavalt heatahtlik. Oled samas motivaatoriks ja inspiratsiooniallikaks.

SÕNN

Oled enda ümber toimuvat mõnda aega jälginud ja näed, keda saad usaldada ja keda mitte. Sa ei lähe mesimagusate sõnade ja meela ilme lõksu.

KAKSIKUD Püüad mitte võitlushimuline olla, kuid see ei taha kuidagi nii välja kukkuda. Tunned vajadust olla esimene ja liider.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

8 6

è a

Zdeněk Mach – Šachové umění, 1946 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Od5!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MA TAHAN, ET SA LOOKSID TEHISINTELLEKTI, MIS OLEKS SAMA TARK KUI MINA.

OKEI. MA PROOVIN LÕUNAKS VALMIS SAADA.

SEST SA OLED NII KIIRE?

JUST.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Sinus võib välja lüüa kirglikkus, mis nõuab kohest rahuldamist. Võid isegi sellest üllatunud olla. Kõige enam on aga sinu partner, kes pärast ehmatust hakkab olukorda nautima. KALJUKITS Avad oma karmi kihi ja näitad, et ka sina oled musitaja-kallistaja. Näitad ka armastuses üles suurt paindlikkust ja kompromissivalmidust.

à æ

ERNIE

1. Schengeni viisaruumi moodustab ala Euroopas, kus riikide vahel piire pole. Ruumi kuulub ka neli Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki. Mis riigid? 2. Üks maailma kuulsamaid ja enimtasustatavaid jalgpallureid, paljude tänapäeva noorte iidol on avalikult ja häbenemata hõisanud, et tema on oma elus lugenud vaid kahte raamatut, millest üks on tema enda autobiograafiline teos, mille on kirja pannud ajakirjanik David Gunnar Fransiscus Lagercrantz, ning teine mänedžeri soovitatud eneseabiõpik. Kes on see «haritud» sportlane? 3. Kus asub Eesti kõrgeim vettehüppetorn? 4. 1928. aasta veebruaris peeti Tallinnas Börsisaalis Eesti esimene kunstioksjon. Kes oli kunstnik, kelle kollektsiooni müüdi? 5. Üks keemiline element on nimetatud ka ühe Ameerika Ühendriikide osariigi järgi. Mis element? Vastused: 1. Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. 2. Zlatan Ibrahimović. Autobiograafia «Mina – Zlatan» («Jag är Zlatan», 2011). 3. Tõrva linnas Vanamõisa järvel. Kõrgus umbes 11 meetrit. 4. Carl Timoleon von Neff (1804–1877). 5. Kalifornium (Cf).

Püüad mitte alt vedada, kuid mingi kokkusattumuste ahel võib sinust sellise mulje jätta. Võimalik, et see on õppetund selle kohta, mida tasub lubada ja mida mitte.

KAALUD Sinus hinnatakse ausust ja tasakaalus energiat. Oskad nõu anda isegi siis, kui ülejäänutel on pilt silme ees juba kirju. Aitad suhteid klaarida. SKORPION

î â â à ô

LÕVI

NEITSI Elad kellegi pingutustele kaasa nii, nagu need oleks sinu omad. Oled õigel ajal ka nõu ja jõuga abiks. Sulle on emotsionaalselt tähtis, et sinu kaaslane oleks võitjate ridades.

VÄHK Mingi lapsepõlvest pärit probleem võib pinnale tulla ja sind kummitama hakata. See tuleb sul esile just siis, kui sa seda kõige vähem ootasid. Võid praegust tööd igavaks pidada ja vaimusilmas näed end tegemas midagi uut. Kaalu enne kõige vana maha panemist oma plaan korralikult läbi.

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

VEEVALAJA Tegeled sellega, mis aitab nutikusel ja fantaasial areneda. Mingi uus hobi võib sind jäägitult haarata. Isegi nii jäägitult, et pereliikmed peavad oma olemasolu meelde tuletama. KALAD Võid saada tagasisidet, et oled liiga ülehoolitsev. Pead lubama sulle tähtsal inimesel oma asju ise otsustada. Vastasel juhul teie suhe mõraneb.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mees vaagub juba paar kuud haiglavoodis elu ja surma vahel. Naine ei lahku hetkekski oma abikaasa kõrvalt, valvates ja hoolitsedes tema eest iga päev. Ühel hetkel viipab mees naisele, et see lähemale kummarduks. Kui naine on end lähemale nihutanud, sosistab mees, pisarad silmis: «Kallis, sa oled olnud minu kõrval läbi kõikide halbade aegade, mis mind elus on tabanud. Kui mind töölt vallandati, kui minu äri pankrotti läks, kui mind tulistati, kui jäime ilma oma majast ja suvilast, kui minu tervis halvenema hakkas ... Kas tead, mis ...?» «Mida ma pean teadma, kallim?» küsib naine hellalt naeratades. «Ma arvan, et sa tood halba õnne!» ••• Lavastaja dramaturgile: «Ma lugesin teie töö läbi, aga lavastama ma seda ei hakka. Mulle ei meeldi, kui teatris ropendatakse.» «Ropendatakse?! Kuskohas?» «Saalis.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ÄMMAEMAND

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 15. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: KULMO, KULNO, KURMO, KUULO Endel Lippmaa (pildil) 84, füüsik ja keemik, akadeemik Mare Vint 72, kunstnik POSTIMEES ÕNNITLEB: Õnne Kepp 59, kirjandusteadlane Allan Adamson 47, arendusKalle Rõõmus 59, arhitekt osakonna veebimeister Rao Heidmets 58, animafilmilavastaja Mihkel Maripuu 30, fototoimetuse Loore Martma 29, näitleja foto- ja videoreporter Lauri Kärk 60, filmiteoreetik (14.09)

Haapsalu linnuses toimus nostalgiaüritus Laupäeval oli Haapsalu piiskopilinnuses suur nostalgiapäevade väljanäitus ja laat. Lisaks esinesid ansambel Sass, tantsuklubi Valge Daam, slaavi kultuuriselts Bõliina, Black Koffee tantsutüdrukud, rahvatantsurühm Susanna ning vokaal-instrumentaalansambel Kuuskümmend Üheksa. Linnuses esitati ka lastelavastust «Tipp ja Täpp» ning toimus omaaegsete rõivaste moedemonstratsioon. Lossiplatsi parklas võeti mõõtu vigursõidus. Lääne Elu

Hoolimatu trikitamine lõppes kahe vigastatuga Laupäeva pärastlõunal vigastas Viljandis tagarattal sõitnud mootorrattur nii ennast kui ka õnnetu juhuse läbi läheduses olnud eakat jalakäijat. Politsei operatiivkorrapidaja teatel sõitis 25-aastane Aram kell 15.52 Viljandis SuurKaare tänaval mootorratta tagarattal mööda eesliikuvatest sõidukitest. Paraku ei tulnud ta KTMi püsti hoidmisega toime ja kukkus. Mootorratas libises edasi kõnniteele ja tabas seal 86-aastast Leilit. Kiirabi viis nii tsiklijuhi kui ka jalakäija Viljandi haiglasse. Sakala

TEHNIKAKÜLJEL UURITAKSE, MIS ON APPLE’I PHONE 6 JA NUTIKELLA PUUDUJÄÄGID. EUROOPA TALLINN +17

ilmateenistuse sünoptik

KÄRDLA +16 HAAPSALU +16

PAIDE +16

eva-maria sula

NARVA +16

RAKVERE +17

1– 7

Nädal täis päikesepaistet

HOMME POSTIMEHES:

Skandinaavia kohal asuv kõrgrõhkkond laiendab oma mõjuala Läänemere idaranTARTU PÄRNU VILJANDI nikule ja haarab Eesti ala+17 +19 +17 nud nädalaks enda meeleKURESSAARE +15 valda. Ilm on vaikne ja päevad enamasti päikesepaistelised. Õhumass jaheneb ja selge taeva all langeb termomeetriVÕRU VALGA +17 näit öötundidel sisemaal maapin+17 nalähedases kihis null kraadini. Päevasel ajal soojendab päike KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS õhu pea 20 kraadini. Teisipäev, 16.09 Kolmapäev, 17.09 Neljapäev, 18.09 Täna on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Ennelõunal on paiguti Tallinn +4/+18 +2/+17 +3/+16 udu. Puhub muutliku suunaga tuul Tartu +2/+18 +1/+15 +4/+17 1–7 m/s. Õhusooja on 15–19 Narva +3/+18 +1/+15 +2/+17 kraadi. Pärnu +3/+18 +3/+17 +5/+18 Kuressaare +8/+18 +8/+18 +7/+18

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: arvo tarmula / lääne elu

VIIMANE VEERG

VAHENDAB EELARVENÕUKOGU SEISUKOHA RIIGI RAHANDUSE JA MAJANDUSE OLUKORRAST.

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 6.49 6.42 6.57

loojub 19.42 19.33 19.50

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+24,4 kraadi (1955) +1,9 kraadi (1930) +24,2 kraadi (1955) –0,9 kraadi (1971)

KUUFAASID 9. september 4.38 16. september 5.05 24. september 9.14 1. oktoober 22.33

+21 +27 +26 +19 +24 +22 +23 +21 +21 +26 +15 +17 +19 +19 +23 +20 +20 +26 +17 +21 +15 +18 +23 +17 +22 +11 +16 +26 +18 +17 +22 +23 +16 +20 +33 +18 +32 +36 +21 +28 +33 +29 +23 +27 +32 +25

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 15. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Alati mu mõtetes 09 45 Ilus maa: Mahetoidu pai (ETV 2012) 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 40 Reisile minuga: Tarudanti linn Marokos* 13 05 Jamie Oliveri 30 minuti road: Krõbe lõhefilee* 25 Kahekõne (subtiitritega)* 14 20 Allveelennud, 3/10: Lugu suurtest panustest väikeses linnas 14 30 Inspektor Banks: Killuke südamest* 16 00 Holby City haigla: Minnalaskmine 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin: Alati mu mõtetes* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Raili 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Välisilm 22 10 Välisilma dokk: Šotimaa valik (Hispaania 2014) 23 25 Ringvaade* 00 30 Holby City haigla: Minnalaskmine* 01 33 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 35 Tagatargemad 10 05 Ellujäämise kunst: Rõivad (mood) 30 Siin ja praegu: Jüri Järvet jun 11 10 Eesti TOP 7* 55 SEB Tallinna Maraton* 12 25 ERR uudised 15 30 Tammetõru seiklused, 11 50 Tiiger Engelbert 16 00 Lastetuba* 15 Lotte (Eesti 2000) 20 Joona jutud* 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Nukud 18 00 Lastetuba: Laste kirjad 05 Mily murrab pead: Armunud 10 Lastetuba: Laste kirjad 35 Džungliraamat: Külma koopa aare 45 Lastetuba: Laste kirjad 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Riiginõunik, 2/4 (Vene 2005) 50 Tegelikkuse jäädvustamine: dokumentaalfilmikunst 22 30 Kinoklassika: Iha (Desire, USA 1936). Kelmikomöödia 00 00 Perekond (Eesti Telefilm 1971) 35 ERR uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Lucky Luke seiklused 07 05 Uudishimulik George 35 Rotid 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 4* 10 00 Taltsutamatu süda, 58* 11 00 Sajandi armastus, 55* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 43 15 25 Lastega kodus: Joey koht 16 00 Küladetektiivid, 80: Ootele pandud 17 00 Taltsutamatu süda, 59 18 00 Keelatud armastus, 5 19 00 Reporter 20 00 Köök 30 Kodutunne 21 30 Naabriplika: Tants seifi ümber 22 30 Mentalist: Valge nagu värske lumi 23 30 Mõrvaennetajad: Halb kood 00 25 Gaasikontroll 01 30 Inferno (USA 1999). R: John G. Avildsen. O: Pat Morita, Jean-Claude Van Damme. Märul 03 05 Reporter* 55 Mentalist: Valge nagu värske lumi* 04 40 Küladetektiivid, 80: Ootele pandud* 05 25 Doktor Oz: Kuidas jõuda tagasi hea seksini?

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 80* 08 55 Südameasi 2, 5* 09 55 Kirgede torm, 1929* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 BOND: 007: Veidi lohutust (Inglise-USA 2008)*. Seiklusmärul 14 15 Selline on elu!: Ema jättis meid maha ja abiellub egiptlasega, 2 15 15 Vaprad ja ilusad, 6814 50 Armastuse pisarad, 81 16 50 Kirgede torm, 1930 17 55 Südameasi 2, 6: Õigluse võit 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Volgadega ümber Musta mere, 2 30 Kartulid ja apelsinid 2, 2 21 30 NCIS kriminalistid 8, 21: Surnu peegeldus 22 30 Lohetätoveeringuga tüdruk (USARootsi-Inglise-Saksa 2011). Põnevik 01 35 CSI New York 9, 13: 913 02 30 Õigluse nimel 2, 6: Tegevuse vägivaldsus 03 15 Volgadega ümber Musta mere, 2* 45 Kartulid ja apelsinid 2, 2* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 159 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 716 09 05 Emmerdale, 11 35 Emmerdale, 12 10 05 Küladetektiivid, 264: Viimane pihilkäik 55 Süütu süüdlane, 50 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 19* 30 Uus võimalus, 20* 13 00 Doktor Oz: Nägu kui tervise peegel* 14 00 Mu ainus ja õige (USA 2009)*. Komöödia 16 00 Saladused* 30 Köök* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Tappev Adderalli kuritarvitamine 19 00 Uus võimalus, 21 30 Uus võimalus, 22 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Hotell Adlon, 1/3 23 00 Näpud põhjas, 11: Reaalsus jõuab kohale 30 Sõbrad, 11: Proua Bing 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid, 264: Viimane pihilkäik* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 50/153* 45 Reporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Reporter+ 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 4* 09 20 Hr. Päiksekiir, 6-7* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Patagoonia* 11 00 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 74: Peatage trükipressid* 14 20 Knight Rider, 79: Rüütli laul* 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 5: Schönbrunni surnu 17 10 Supermani uued seiklused, 75: Õhtu enne jõule 18 05 Knight Rider, 80: Roosilõhn 19 00 Tuvikesed, 81-82: Bundyde puhkusereis*; Al koos Kellyga* 20 00 Rooli võim 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest: Jaapani allveelaevu otsimas* 21 30 Kriminaalne Venemaa, 239-240: Metslane; Tabamatu vasakukäeline 22 30 Valged hundid 23 30 Conan, 285: Vigade popurrii 00 20 Kaks ja pool meest: Kolm libu ja juustusteik 45 Tuvikesed, 8384: Bundyd kohtus; Varumeheks 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp* 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 7, 13: Sabotaaž* 11 00 Bluusivennad (USA 1980). Komöödia* 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 4, 3 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 14: Surmanimekiri 17 00 NCIS kriminalistid 6, 7: Tsiviilohvrid 18 00 Perepea 9, 15: Brian Griffini Payne’i koobas* 30 Simpsonid 6, 7: Barti sõbratar* 19 00 Suure paugu teooria 2, 2: Kubemekaitsme topoloogia 30 Suure paugu teooria 2, 3: Barbaarne sublimatsioon 20 00 Perepea 9, 16: Aprill Quahogis 30 Simpsonid 6, 8: Lisa jääl 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Üürnik (IngliseUSA 2011). Põnevik 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 80; ekstra 2, 80 00 40 Suure paugu teooria 2, 2-3* 01 40 Kälimehed 4, 3* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Nädal +* 30 Pühapäevatee* 09 15 Kultuurimeeter* 45 Aleksei Turovski lood* 10 15 Nädal +* 45 Heeroldi jutud* 11 15 Ameerika eestlased. Idarannik, 8/13* 45 Arvutitark* 12 15 Südasuvi (2013)*. Dokfilm 45 Kinnisvaraveeb 15 00 Otse: Ülekanne Riigikogust 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 124/142 19 00 Täna. Uudised 30 Terve tervis 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Peterburi – Tallinn 45 Ameerika tüdruk, 1/2. Itaalia lühisari 23 30 Terve tervis* 00 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Säde 10 05 Ökoskoop. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Jevgeni Vodolazkin – Lavr. Katkendeid romaanist loeb Tõnu Oja 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Reporteritund. Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Jutud ühest taskust, 1. Karel Čapeki “Jutud ühest taskust” on vaimukad, kriminaalse varjundiga psühholoogilised lühilood. 10 05 Muusikatuba. Johanna Mängel. Festivali “Look & Listen” kammermuusikakontserdil esinevad Duo Gazzana, neo– psühhedeelse kammeransambli The Knells liikmed ning pianist Jenny Lin. 11 05 Album. César Franck – Orchestral Works. 12 02 Delta. Robert Staak 13 05 Kunstiministeerium 15 02 Lõunakontsert Londonist. Esineb Kanada virtuoospianist MarcAndre Hamelin. 16 05 Kultuuriuudised 15 Helileid. Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist. Muusika, mis hoiab endas elamusi. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. Giuseppe Verdi – Nabucco. 22 05 Fantaasia. Tiit Kusnets 00 05 Nokturn