Postimees 16 06 2014

TÖÖVÕIME

MINISTER URMAS KRUUSE KAITSEB KIRGLIKULT REFORMIKAVA. EESTI LK 6–7

Soome uus peaminister

NELI VÕI ÜHEKSA?

KOOLI LÕPUAKTUS

Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ja õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter vaidlevad selgemaks, mitu teaduskonda peaks ülikoolis olema.

Kui palju maksab lapsevanemale koolilõpetaja pidulikuks tegemine – soengu, jumestuse ja maniküüri hinnad.

ARVAMUS LK 12

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

KASU LK 20

www.postimees.ee

ALEXANDER STUBB: Poliitikud kõnelevad endast sageli kolmandas isikus, justkui nemad teaksid asju teistest paremini.

anneli ammas reporter

JÄLGI PEOTULE TEEKONDA LAULUPIDU. POSTIMEES.EE

E

ile päikesetõusul läks 26. laulu- ja 19. tantsupeo ratas Raadilt koos peotulega liikvele ja enne seda peatada ei õnnestu, kui 4. juulil süttib Kalevi staadionil tantsupeo ja 5. juulil lauluväljakul laulupeotuli. Eile Tartu küljel all Raadil, valmiva Eesti Rahva Muuseumi õuel toimunud tulesüütamise tseremooniameister Raul Talmar võttis mitu aastat kestnud peo ettevalmistuste hetkeseisu kokku: «isegi kui nüüd kuulutada, et pidu jääb ära, on kõik nii valmis, et pidu toimub juba iseenesest.»

Peotule pirrulõkke süütasid staažikas tantsupidude üldjuht Lille-Astra Arraste Mulgimaalt ning Tartu koorilaulu grand old man Alo Ritsing. 20 päeva jooksul läbib peotuli jalgratastel tuletoojate, lauljate, tantsijate, pillimeeste ja kohaliku elu edendajate toel seitse maakonda ja tuhat kilomeetrit.

ESMASPÄEV, 16. JUUNI 2014 • NR 139 (7130) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 363 • LUGEJAID 201 000

Peotuli hakkas Tartust tulema

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

18 PÄEVA

foto: jaanus ree

ARVAMUS LK 13

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

risto berendson

1 8 5 7

Made in Finland*

Kuskilt otsast tuleb pihta hakata. Politsei- ja piirivalveametis käsile võetud kulude kokkuhoid on sisult väike riigireform. See, mis kõrgemal tasandil on jäetud tuima ükskõiksusega tegemata. Kas ei luba seda poliitiline olukord või hirm valijate kaotuse ja igavese ebapopulaarsuse ees.

Teatud riigiametite juhid näevad, et pikas perspektiivis nii edasi ei saa. Organisatsioonis sees on väikest viisi mürgeldanud maksu- ja tolliamet, maanteeamet. Nüüd on lihtsalt järg politsei- ja piirivalveameti käes.

Kriisiajast praegusesse tulles näeme, et riigieelarvest jagatakse raha valikuliste eelistustega. On valdkonnad, mille rahastus on kasvanud 40–60 protsenti, ja on vaeslapsed. Politsei- ja piirivalveametis on palgatõus olnud umbes viis protsenti. Kui poliitik imeb riigireformile mõeldes näppu, tuleb midagi lõpuks ise ette võtta. Raha niisama juurde ei teki. Unistades 1000-eurosest miinimumpalgast, peame tõstma tootlikkust. See on kõigile selge, ent riigisektoris pigem harv mõtlemisviis.

Lihtne on kurta, et paha lugu: politsei- ja piirivalves kaotab töö paarsada inimest. Selle asemel et tunnistada – vanamoodi pole mõtet jätkata, sest organisatsioon jookseb perspektiiviga inimestest tühjaks. Oma töökohal «tatsujaid» üldjuhul ei väärtustata ja koondamine on pikas perspektiivis vältimatu. Riigisektoris need ootused justkui ei tööta.

Lihtsustame. Lähitulevikus jääb idapiiri 13 piirivalvekordonist alles viis. Teenistuskohtadena säilivad kõik, kuid kokkuhoid tuleb iseenda juhtimiselt.

Praegu peab maksumaksja seal üleval iga paarikümne kilomeetri järel asuvat kordonit koos eraldi juhtimisaparaadiga. Kahemehelise välipatrulli piirile saatmiseks on vaja kolme juhti. Keegi peab olema ülemus, keegi jälgima vaatlusseadmeid jne.

A

rvatav uus Soome peaminister Alexander Stubb kehastab põhjanaabrite pool ning ehk laiemaltki trendikat poliitikut. Suurelt jaolt seda 46-aastane Stubb kahtlemata ongi, veel tugevamalt aga näib ta avalikkuse jaoks dünaamilise mehena, kes ei seisa hetkegi paigal. Umbes nagu märulifilmi «Kiirus» buss, millel on keelatud seisma jääda.

Ta süstib ühtevalu Oulust Brüsselisse või Helsingist Kagu-Aasiasse, promodes väliskaubandusministrina Soome ettevõtteid ning Made in Finland tooteid. Kui Stubb pole parajasti sedaviisi hõivatud, rähkleb ta mõnel triatlonil, kirjutab agaralt kolumne (tänavu kevadeni ka Postimehes), säutsub Twitteris või kätleb kusagil avalikus kohas kodanikke, kuulab ära lihtsa inimese muresid ja kogub tagasisidet. Ühtviisi on ta kodus nii Euroopa parfüümihõngulistes võimukoridorides kui mõne depressiivse väikelinna turuplatsil.

Alati laitmatu, hoolitsetud välimusega, otsekohese jutuga poliitik on popp Soome noorte seas ning üldse mõjub vana kooli parteijuhtide (Soomes näiteks sotsid või Keskerakond) taustal justkui värske tuuleõhk. Sotsiaalmeedia põhjal võib temast jääda lausa ideaalne mulje. Kuigi ta enda sõnade järgi: «Poliitikud ei ole täiuslikud. Vähemalt mina mitte.»

Valitud laupäeval Lahtis Soome paremerakonna Kokoomus uueks esimeheks, rõhutas Stubb eilses programmkõnes, et Soome riigivõla suurendamine tuleb lõpetada. «Meist on isekas, isegi moraalitu, elada võlgu ja saata arve meie lastele.» Samas näiteks Soomes palju kära tekitanud ja ebapopulaarne lastetoetuste kärpimine on Stubbi hinnangul võimalik «struktuurselt üle vaadata», kui kokkuvõttes säästueesmärgist ei tingita.

Kui Stubb pärast jaanipäeva viie erakonna koalitsiooni juhina peaministri ametisse kinnitatakse, on tal napp kümme kuud aega näidata, et suudab oma dünaamilise eluviisiga kogu seisaku-Soomet nakatada. Tõenäoliselt on ka Stubbil ja Eesti peaministril Taavi Rõivasel omavahel paljustki kõnelda. Kumbki on sarnastel asjaoludel valitsusjuhiks tõus-

nud, kummaski riigis tuleb majandusele hoogu anda ning mõlemal on sihiks kevadel 2015 korralik valimistulemus teha.

JUHTMÕTE Kui Stubb pärast jaanipäeva peaministri ametisse kinnitatakse, on tal napp kümme kuud aega näidata, et suudab oma dünaamilise eluviisiga kogu seisaku-Soomet nakatada.

Võrdlust Soomega ei kannata meil küll kahjuks see viis, kuidas vahevalitsusele on uus juht leitud. Soomes toimus Kokoomuses hoogne sisevalimiste kampaania, milles osales kolm arvestatavat kandidaati – lisaks Stubbile veel majandusminister Jan Vapaavuori ja sotsiaalminister Paula Risikko. Ükskõik kes neist oleks peaministriportfelli välja kandnud. Meil leiti peaminister sisuliselt hädaolukorras mõne tunniga.

Alexander Stubbi eesmärk on tagasihoidlik: «Tahan, et Soome oleks maailma parim maa, kus sündida, elada ja surra.» Jõudu talle selleks.

LK 13

KÕVA SÕNA Kui tahame, et keegi ei tuleks meie õuele õpetama, kuidas me elama peame, siis peame leppima, et ka meil pole õigust teiste elu määrata, kuni need teised pole kaasinimeste suhtes vägivaldsed.

PÄEVA KOMM Politsei ja piirivalve juht valis endale ebamugavama tee. Sõpru muudatused talle juurde ei too. Aga keegi pidi seda lõpuks tegema.

Ajakirjanik Marti Aavik, PM 14.06

Postimees 1901. aastal Wene wäljarändajad. Wäljarändajate üle, kes minewal aastal Hamburi ja Breemeni kaudu Europast kaugemale wälja sõitsiwad, toob wälimiste asjade ministeriumi poolt wälja antud «Konsulite teadete kogu» mõnesuguseid teateid. Üleüldse on 1900. aastal wälja rännanud: Hamburi kaudu 87,457 in., Bremeni kaudu 95,961 inimest. Sellest arwust tuleb suurem osa Austria ja Wenemaa pääle, kuna Saksamaalt 1900. a ainult 11,593 inim. wälja rändas. Wenemaalt rändas aruande aasta jooksu wälja: Hamburi kaudu: Põhja amerika ühisriikidesse 30,555 in, Inglise asumaade linnadesse 9974 in, Argentinasse 262, Brasiiliasse 120, Ahwrikasse 74, Kanadasse 30, kokku 41,024 in.

Enamasti oliwad wäljarän-

Ebaratsionaalne? Kindlasti. Riigisektoris see argument ei tööta. Meedia võib libastuda ja võtta muudatuste kajastamisel hoopis teise tee – rääkida piirivalve identiteedi hävitamisest ja muudel ilukirjanduslikus mõttes põnevamatel teemadel.

Kui oleksite omanik, siis kas teile on olulisem juht, kes hakkab organisatsiooni sees otsima euro euro haaval kokkuhoidu? Näide politseist – idee lõpetada 800 ametiautole kaskokindlustuse ostmine, sest arvutused näitavad, et plekimõlkimiste parandustööde tellimine hoiaks aastas kokku raha 250 uue teenistusrelva ostmiseks. Või eelistate hoopis juhti, kes jätkab mugavustsoonis püsimist ja üritab kõigiga sõber olla? Politsei- ja piirivalve juht valis inimlikult endale ebamugavama tee. Sõpru muudatused talle juurde ei too. Aga keegi pidi seda lõpuks tegema.

Kas peaksime kurvastama, et peadirektori viie asetäitja asemel jääb edaspidi alles kolm?

Kuidas suhtuda juhtkonna soovi tõsta sisemiste ressursside arvelt tavatöötajate palgad vähemalt 900 eurole?

Ei ole vast väga keeruline.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

*) Valmistatud Soomes

urmas nemvalts

Tegemata töö või vigade parandus

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

dajad Poolamaalt pärit, siis weel Kuramaalt, Witebski, Minski, Bessaraabia ja Hersoni kubermangust. Suurema hulga poolt awaldatud põhjuseks wäljarändamisele on majandusline kitsikus ja teenistuse puudus kodumaal, kuna wäljarändamise agentide tõenduse järele mujal sellepoolest lood palju paremad pidada olema, iseäranis aga ühisriikides, kus töö eest palju suuremat tasu antawat. Peterburist. Teedeministeriumi poolt awaldatud aruande järele on Wenemaalt möödaläinud 1900. aastal 418,8 miljoni puuda wilja 307,7 miljoni rubla wäärtuses wäljamaale weetud. Uusi wäljamaa aktsiaseltsisid on päälinna lehtede teatel käesolewa aasta esimese wiie kuu jooksul 24 kinnitatud. 16.06.1901

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 16. JUUNI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Savisaar: kaotasime valimistele järgnenud meediasõja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles eile Tallinnas Salme kultuurikeskuses peetud erakonna volikogul, et Keskerakond kaotas europarlamendi valimistele järgnenud meediasõjas, milles kujutati neid kaotajana.

Savisaare sõnul Keskerakond ei võitnud ega kaotanud Euroopa Parlamendi valimisi.

Ta märkis, et Keskerakond on jätkuvalt Eesti poliitika liidrite seas ning leidis, et europarlamenti valitud Yana Toom on tõhus esindaja Euroopas kogu Eestile.

«Me ei võitnud, aga ka ei kaotanud – tulime teiseks. See pole hea, aga pole ka halb tulemus. Ilmselgelt oleme endiselt Eesti poliitika liidrite seas, n-ö juhtgrupis, ja meid sealt välja puksida pole meie vastastel

veel korda läinud. Ega lähegi, kuni oleme targemad, töökamad ja ajame oma joont sama julgelt edasi,» sõnas Savisaar.

Savisaar kinnitas, et europarlamendi valimistel ei võtnud n-ö vene hääli mitte tema, vaid need kogus Toom. Keskerakonna juhi sõnul sai tema kõige rohkem hääli hoopis Valgamaal, Põlvamaal, Võrumaal, Jõgevamaal, Hiiumaal, Viljandimaal, Raplamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal, kus kõikjal on selgelt ja enamasti suures ülekaalus eesti rahvusest valijad.

Savisaar analüüsis Keskerakonna volikogu istungil ka Eesti poliitilist kaarti pärast Euroopa Parlamendi valimisi, märkides, et Reformierakonnas valitseb suur sisemine ebakindlus ning Isamaa ja Res Publica

Liit (IRL) on valitsusest väljaviskamisest löödud.

«Aga nii need lahutused Reformierakonnast kipuvad minema. Õlekõrs, millest haarati, on rahvuslus, aga muidugi see on IRLi puhul nüüdseks täiesti naeruväärne, arvestades, et tegemist on sama seltskonnaga, kes Venemaal äritses Eesti elamislubadega,» ütles ta.

Keskerakonna juht nentis, et sotsiaaldemokraatide otsusest minna või mitte minna valitsusse sõltusid erakorralised valimised. «Eesti oleks või-

Edgar Savisaar kinnitas, et europarlamendi valimistel ei võtnud n-ö vene hääli mitte tema, vaid need kogus Yana Toom.

nud saada uue võimaluse, aga ei saanud. Riigile läheb kalliks maksma see aastane rõõm, mida Sven Mikser praegu kaitseministri kabineti aknast välja vaadates tunneb,» rääkis ta.

Savisaar ütles, et järgmise aasta riigikogu valimiste põhiküsimuseks saavad võrdsed palgad ja inimeste toimetulek. Tema sõnul peavad Eesti eesmärgiks olema võrdsed palgad meeste ja naiste, keskuste ja ääremaa ning Eesti ja muu Euroopa vahel, kuna just palgaerinevused on väljarände taga.

Savisaare sõnul on Keskerakonna eesmärk selge – nad tahavad järgmistel valimistel võtta võidu üle kogu Eesti, samamoodi nagu viimastel kohalikel valimistel Tallinnas. postimees.ee

Nädalalõpp svingirütmis: tantsulahing ja rattaretk

Eestlased taotlevad ametikohti ELi institutsioonides Kuni aprilli keskpaigani oli Eesti kodanikel võimalus registreeruda Euroopa personalivaliku ameti korraldatavale konkursile ametikohtade täitmiseks Euroopa Liidu institutsioonides. «Eestist laekus avaldusi üle 200, mis on rohkem kui aasta varem,» ütles riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Karin Rannu. «Suvel toimuvad arvutitestid, sügisel jätkub testimine hindamiskeskuses. Konkursi lõplikud tulemused selguvad uuel aastal.» BNS

VIK loodab erakonna asutada sügisel MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) pidas laupäeval Tartus üldkogu, mis leidis, et ühingu juhatus peab jätkama erakonna loomise võimaluste otsimist. VIK loodab erakonna asutada sügisel, praegu kuulub erakonna algatusrühma 300 inimest. Ühenduse esimees Andres Herkel (pildil) rõhutas oma aruandes, et ülesanne eeldab enam kui 500 asutajaliikme kokkusaamist, riigikogu kandidaatide kaardistamist ja programmiliste seisukohtade väljatöötamist. postimees.ee

4800

noort saavad haridusja teadusministeeriumi 120 000-eurose toetuse abil tänavu suvel malevas töötada.

Jaanipühade ajal jagub parvlaevadel vabu kohti Mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel seilavatele parvlaevadele on jaaniaja pikal nädalavahetusel küllaldaselt vabu kohti. «Välja on müüdud väga vähe kohti,» ütles Saaremaa Laevakompanii esindaja. «Laevad on suured ja võtavad palju autosid peale, nii et vaevalt seal väga suurt mahajäämisohtu on.» Ettevõtte teatel on pärast seda, kui 2010. ja 2011. aastal võeti kasutusele kolm uut parvlaeva, reisidele mittemahtumise probleem peaaegu kadunud. BNS

Prantsuse mereväe õppelaevad peatuvad Tallinnas

Tänavu möödub lindy hop’i tulekust Eestisse 20 aastat, mida tähistati nädalvahetusel suursündmusega «Eesti lindy hop 20». See ühendas XIII korda toimuvaid tantsutalguid «Jaak ja Juuli», X svingtantsuvõistlusi «Lindy hop’i lapsed», IV korda peetavaid kiire tantsu võistlusi ja III swingjazz’i tantsulahingut. PM fotod: toomas tatar

Jüri Adams soovib muuta erakondade rahastamist

Riigikogu erikomisjon arutab VEB Fondi auditit

Kunagise justiitsministri ja aastatel 1992–2003 riigikokku kuulunud Jüri Adamsi hinnangul tuleks Eestis vähendada parteidele antava valimiste finantstoetuste üldsummat, mille riigieelarveline maht on praegu tema sõnul 5,4 miljonit eurot aastas.

«Nii palju raha, nagu riigieelarvest antakse erakondadele Eestis, mis viimased viis-kuus aastat on olnud 5,4 miljonit aastas, on Euroopas ainulaadne,» ütles Adams. «Kui võrdleme Eestit Lätiga, siis Lätis on see summa häältearvuga läbi jagatuna umbes 25 korda väiksem.»

Ekspoliitiku sõnul on Euroopa riikides erakondadele enamasti mingisugune rahaline toetus olemas. «On olemas riike, kus on nagu Eestis, et toetusra-

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna riigikontrolli VEB Fondi auditit, avaliku istungi kell 13 algavat ülekannet on võimalik jälgida ka postimees.ee vahendusel.

Riigieelarve kontrolli erikomisjonile jagavad selgitusi Eesti Panga president Ardo Hansson, SA VEB likvideerija Rein Järvelill, riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo, riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Ermo Liedemann ning riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson.

Neljapäeval avalikustatud riigikontrolli audit ei tuvastanud, kes koostas Eesti Pangas valeandmetega kirja, mille

ha antakse parlamendivalimiste tulemuste järgi, sõltuvalt võidetud kohtade arvust. Siis on sellised riigid, kus on kehtestatud hääle hind,» rääkis ta.

«On ka väga suur grupp riike, kus rahalist toetust antakse valimiskampaaniate läbiviimiseks: erakonnad teevad valimistel kulutusi ja vastavalt riigi seadustele kompenseerib riik edukatele erakondadele kulutused teatud mahus.»

Adams on praeguse olukorra muutumiseks algatanud kollektiivse pöördumise riigikogu poole. Endine poliitik ütles, et kui sedasorti tekstile kogutakse vähemalt tuhande Eesti kodaniku allkiri, on riigikogu kohustatud selle küsimusega mingil moel tegelema. BNS

alusel sai Vene ettevõttel TSL International võimalikuks saada riigi kaasabil Nõukogude Liidu Välismajanduspangast kätte 32,3 miljonit USA dollarit Eesti pankade korrespondentkontodel külmutatud raha.

Riigikontroll nõustub äsja avalikustatud auditis Eesti Panga siseauditi hinnanguga, et keskpanga saadetud valeandmetega ametlik kiri oli koostatud planeeritud tegevuse käigus ehk ettekavatsetult. Riigikontrolli auditi käigus ei selgunud, kes oli Eesti Pangas valeandmetega kirja koostanud. Seda väitsid end mitte mäletavat ka intervjueeritud asjaomased isikud. postimees.ee

POSTIMEES.EE

Laupäeval korraldas Eesti Swingtantsu Liit lindy hop’i sõpradele Tallinnas Pirita vaba aja keskuses suure tantsulahingu.

Svingtantsu, -muusika ja -ajastu huvilisi koondava Tallinn Swing Dance Society eestvedamisel viidi pühapäeva pärastlõunal kesklinnas aga läbi ajastu- ja stiilitruu rattaretk ning piknik.

Eelmisel nädalal saabusid ligi kuu aega kestva merepraktika raames Tallinna Prantsuse mereväe õppelaevad Panthère ja Chacal. Vanasadamas peatuvate aluste pardal omandavad kadetid praktilise meresõidukogemuse ja navigeerimisoskused. Laevade komandörid tegid saabudes traditsioonilise viisakusvisiidi Tallinna linnavalitsusse ja kohtusid mereväe ülema mereväekapten Sten Sepperiga. postimees.ee

Männiku karjäärist tuli päevavalgele mürske

Sri Lanka hotellist leiti eestlase surnukeha

Päästjad tegid reedel kahjutuks Tallinnast Männiku karjäärist leitud 40 mürsku. Lisaks mürskudele tuli karjäärist päevavalgele 57 sütikut ja käsigranaat, mis samuti kahjutuks tehti. Demineerijatel oli reedel lõhkekehadega tööd ka mujal Eestis. tallinncity.ee

Sri Lanka väikelinnas Habaraduwas asuvast hotellist leiti reedel 38-aastase Eesti kodaniku surnukeha. Mehe laiba avastas hotelli töötaja varahommikul ja teavitas seejärel politseid, vahendas Lankasri News. Mehe surma põhjus oli eilse seisuga teadmata. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus

Kuidas puudutab küüditamine sind isiklikult?

Mul pole küüditamisega isiklikku seost

25%

Olin ise küüditatute seas

2%

4056 vastajat

22%

Minu kaugem sugulane või tuttav küüditati

50%

Minu lähisugulane küüditati

4 || EESTI || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

1. JUULI. Uus seadus annab võimaluse avalikeks viisakateks pummelungideks ja kaitseb inimesi tund aega varasema öörahuga.

Avalik kord muutub korratumaks? foto: tairo lutter

tuuli koch reporter

J

ärgmise kuu esimesest päevast kehtima hakkavat uut korrakaitseseadust on avalikus kohas alkoholi tarbimise küsimuses kirjeldatud järgmiselt: kui varem ei võinud avalikus kohas juua, aga tänaval kõikuda võis, siis nüüd võib avalikus kohas juua, aga kõikuda enam ei tohi.

Seadust saadab sõna «silmakirjalikkus» – kui juua avalikult võib, siis kuidas vältida kõikumist? Ühelt poolt lähevad reeglid lõdvemaks, aga kas politseil on võimekust karmimaks muutuda? Ehk on oht, et on küll seadus, aga seda ei täideta. Õiget debatti riigikogu seadusele eelnenud pole.

Seadus võeti vastu selle aasta veebruaris, aga sellel on kaugelt pikem ajalugu: juba 2007. aasta kevadel pärast uue valitsuse sündi avaldas toonane justiitsminister Rein Lang (Reformierakond) lootust, et korrakaitseseadus ei takerduks riigikogus ja saab aasta lõpuks vastu võetud. Läks aga teisiti. Langi ja toonase keskerakondlasest

sotsiaalministri Jaak Aabi vahel tekitas tollal sügavaid erimeelsusi plaan oluliselt lõdvendada alkoholi tarbimise reegleid, mistõttu seadus jäi tol korral sündimata.

Seaduses on kohvritäis muudatusi ja inimestele eluolulist infot, kuid kõige kõlavamaks on kõigi nende aastate jooksul jäänud siiski vaidlus alkoholi avaliku tarvitamise üle.

Juba seitse aastat tagasi lustisid toonased justiitsministeeriumi ametnikud eelnõu seletuskirjas: «Laialt levinud arusaam, et avalikus kohas alkoholi tarvitamine või koguni joobes viibimine on keelatud, on silmakirjalik ja täiesti kokkusobimatu õhtumaise tsivilisatsiooniga, kus mõõdukas alkoholitarbimine on sotsiaaladekvaatne teguviis.»

Nüüd on «õhtumaine tsivilisatsioon» pärale jõudnud ja avalikus kohas võib pärast 1. juulit alkoholi tarvitada.

Politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei arendusbüroo juht Priit Heinsoo teeb üleskutse: «Tehke kõik endast olenev, et teie käitumine ei põhjusta ohtu teile endale ega teistele!»

Pargimurul viisakalt võetud veinilonks kedagi vangi ei saada. Kui tuleb kaebus, siis püüab politsei anda kõrvalt objektiivse hinnangu. «On erinevaid meeleolusid: teinekord ajab iga

pisiasi vihale, teinekord talud rohkem. Selleks on tarvis kõrvaltvaataja objektiivset pilku,» räägib Heinsoo.

Probleemi korral kutsutakse häirija korrale ja kui see ei aita, kasutab politsei sundi. Lisaks seaduses sätestatule saavad kohalikud omavalitsused ise ära keelata alkoholi tarbimise terviseradadel, laste mänguväljakutel ja nende läheduses.

Pargimurul viisakalt võetud veinilonks kedagi vangi ei saada. Kui tuleb kaebus, siis püüab politsei anda kõrvalt objektiivse hinnangu.

Heinsoo avaldab lootust, et politseile tööd pärast 1. juulit juurde ei tule. «Praeguse absoluutse alkoholikeelu ajal on ikka näha, kuidas kuumal suvepäeval pargipingil on inimestel käes purk siidrit või pudel õlut, ja sellele ei reageerita täie karmusega. Seaduse mõte on ikka see, et inimesed käituvad ühiskonnas oma õigusi ja vabadusi kasutades ja riik sekkub ainult siis, kui keegi tunneb end häiritult,» räägib ta.

Heinsoo toonitab, et inimesed peavad ise tajuma, et nemad on avaliku korra eest vastutavad. «Ja see vastutus annab ka kohustuse võimalik tekkiv oht juba eos kõrvaldada,» lausub ta.

Sotsiaalministri määruse kohaselt hakkab politsei narko- või alkojoobeseisundit tuvastama muuhulgas ka välise vaatluse ja küsitlemise teel. Välise vaatlusega hinnatavad joobetunnused on isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, teadvuse seisund, koordinatsioonihäired ja käitumishäired. Küsitlemise teel hindab politseinik, kas isikul on häirunud kõne, samuti kas tal on aja, isiku ja koha tajumise häired või mäluhäired.

Lisaks vaatlusele tuvastatakse joovet alkoholi lõhna alusel inimese väljahingatavas õhus. Narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnuseks võib olla ka häirunud silmavaade.

Aga tänaval kõikuda – võib siis või mitte?

Heinsoo naerab ja vastab: «Kui vaadata kehtivat alkoholiseadust, siis see ütleb, et keelatud on viibida avalikus kohas alkoholijoobes, kui sellega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.

Kui inimene kõigub, aga ta kõigub mõõdukalt, kui inimene on adekvaatne ja saab ümbritsevast aru, kui tajub end ajas ja ruumis, siis pole see praegu ega ka tulevikus probleem. Oluline on see, et inimene iseendale ohtlikuks ei muutu.»

KOMMENTAAR

sander põllumäe justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik

Kui inimene käitub niigi korrektselt, ei häiri teisi inimesi, siis otseselt tema jaoks uue seadusega väga palju ei muutu. Tegemist on pikalt pusitud seadusega ja ilmselt on ühiskond jõudnud oma arengus sinnamaani, et ollakse valmis loobuma karistamisele suunatud korrakaitsest.

Sekkuv ja kujundav korrakaitse peaks olema tulevik.

Karistused ei tee asju korda. Korrakaitseseadus on asjade korda tegemise seadus.

Korrakaitseseaduse järgi saab politsei sekkuda ka siis, kui ta näeb ohtu, aga rikkumist pole veel toime pandud. Politsei

sekkumise aluseks on praegu süüteo mõiste, aga tegelikult ei pea see nii olema.

Kui politsei on selgitanud välja, et piisav tõenäosus korrarikkumiseks on, siis võib ta ju enne sekkuda.

Korrakaitseseadus toob võimaluse, et kui on teada, et avalikul üritusel juuakse alkoholi, ja on võimalus, et joobes isikud istuvad autorooli, siis ei pea politsei jääma ootama esimest kõnet, vaid võib minna juba varem kohale ja hakata kontrollima kõiki territooriumilt välja sõitvaid juhte.

Isegi kui konkreetse juhi kahtlustamiseks pole põhjust, siis ikkagi palutakse puhuda, et veenduda – kõik juhid on kained.

Uue seaduse puhul on kõige olulisem ohu ennetamine. Ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine, ohu ennetamine.

POSTIMEES, 16. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

KEHAKULTUUR. Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond töötab välja programmi, kuidas meelitada lapsed ja täiskasvanud rohkem liikuma.

Teadlased utsitavad lapsi liikuma marina lohk reporter

Vaid 14 protsenti 11–15-aastastest on kehaliselt piisavalt aktiivsed,» ütles kuu aega tagasi loodud liikumisharrastuse käitumusliku probleemlabori juht ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna prodekaan Merike Kull.

«Enamik elanikkonnast ei ole kehaliselt aktiivne. Sellest tulebki meie probleemlabori küsimus: mida peaks muutma,» tõi ta välja.

Esimesena võtab labor luubi alla koolilapsed. Juhtprogrammina töötavad teadlased nii mujal maailmas tõhusaks osutunud meetoditele kui ka Eesti eripäradele toetudes välja programmi, mis paneks koolilapsed iga päev rohkem liikuma.

«Näiteks liikumispaus tunni ajal või mängud vahetundides. Meie roll on hinnata, millised muutused koolis muudaksid lapsed aktiivsemaks ning kuidas seostub nende aktiivsus õpitulemuste ja tervisega,» selgitas Kull labori tööd. Šveitsi eeskujul on teadlastel plaanis teha koostööd kehalise

kasvatuse õpetajatega, et pakkuda lastele põnevamaid ja mitmekesisemaid tunde.

Kull ütles, et nii mõnigi kool on avaldanud soovi, et juhtprojekt just neil läbi viidaks, sest lapsed on viimastes tundides väga väsinud. «Akadeemiliste ainete tunde pannakse üha juurde, et lapsed paremini õpiksid, aga liikumispausid aitaksid neil keskenduda ja tähelepanu hoida.»

Labori juhi sõnul kinnitavad kehaliselt aktiivsete inimeste kognitiivsete võimete paranemist teadusuuringud.

Enamik inimesi kurdab, et tahaks küll olla kehaliselt aktiivne, kuid liikumiseks polevat aega.

Mida tähendab piisav kehaline aktiivsus? Kulli selgitusel peaks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel iga laps liikuma mõõduka intensiivsusega 60 minutit päevas. Näiteks kiire sammuga kooliminek läheb samuti arvesse.

Laste vähene liikumine ei ole vaid Eesti mure, vaid puudutab kõiki arenenud riike. «Palju põnevat, mida lapsed tegid varem õues mängides, tehakse nüüd ära arvutis,» selgitas Kull.

Probleem ei puuduta ainult lapsi. Näiteks kirjutati 2005. aastal Eestis vastu võetud sü-

damestrateegiasse, et 2020. aastaks peaks vähemalt kahel korral nädalas vabal ajal kehaliselt aktiivsete inimeste osakaal ulatuma 60 protsendini. Seejärel tõusis näitaja 40 protsendini ning on nüüd sinna pikaks ajaks toppama jäänud.

Eesti rahvaspordiüritustel osaleb aastast aastasse elanikkonna sama kümnendik.

Enamasti kurdetakse, et trenni jaoks pole aega. Samas tahaks kehaliselt aktiivsed olla tervelt 85 protsenti Eesti naistest. «Kõik inimesed on võrdsed vähemalt ühes – kõigi ööpäevas on 24 tundi,» märkis Kull, lisades, et samm-sammult väikeseid eesmärke seades on võimalik õppida aega paremini planeerima.

Täiskasvanuid hakatakse liikuma meelitama nii liikumisnõustamise kui ka programmidega, mis viiakse läbi töökohtades. Tartus kogutakse ideepanka põnevad mõtted, kuidas inimesed liikuma saada.

«On täiskasvanute spordiklubid ja laste spordikoolid. Vanem viib lapse trenni ja jääb ise ukse taha ootama. Aga miks ei võiks olla lapsevanema ja lapse ühistreeningut?» tõi Kull näite.

Ka laste mänguplatsidel võiks leiduda tegevust vanematelegi. Spordikoolides võiks olla ka mittevõistluslike alade rühmi, et lapsed saaksid õppida uusi oskusi omavahel võistlemata.

Kehalise kasvatuse tund Tartu Kroonuaia koolis. Liigutamine tasakaalustab akadeemiliste tundide üleküllust ning aitab keskenduda ja tähelepanu hoida. foto: sille annuk

6 || EESTI || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tallinnas nauditi tänavatoitu

Eile Telliskivi loomelinnakus peetud Tallinna esimest tänavatoidufestivali nautis juba esimestel tundidel üle 2500 külalise ja toiduhuvilisi vooris järjest juurde. Pakkumisi oli Eesti rahvustoidust eksootiliste köökide ja mereandideni. Tänavatoidufestivalil toimus ka EXPO Eesti tänavatoidu konkursi finaal, kus tippkokad valmistasid hõrgutavaid roogasid. tallinncity.ee foto: martin ilustrumm

Kood avab pildigalerii

MINISTER PÕHJENDAB. Urmas Kruuse heidab sotsiaaldemokraatidele ja IRLile ette, et töövõimereformi arutelu on muudetud poliitiliseks.

Kruuse: oleme õigel teel intervjuu

tukassasse minema, kui senine pensioniaeg läbi saab.

anneli ammas

Stopp! Alustame kõige madalamast tasemest. Mind ei huvita miski, ma ei lähe sinna töötukassasse ja ma elan nagu tahan. Siis võib tõepoolest juhtuda, nagu sotsiaaldemokraat [Heljo] Pikhof (riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees – toim) ütles, et tal võetakse töövõimetuspension ära.

Meie oleme öelnud, et see saab olema viimane ja kõige ebamõistlikum abinõu. Eeldan, et sellist Antsu seal Lõuna-Eestis ei ole. Eeldan, et Ants tahab tööd teha.

Kohalik sotsiaaltöötaja, kes peab teadma Antsu, kes on viis või kümme aastat töötu, peab minema Antsu juurde, kui viimane ei ole ise läinud töötukassasse. Läheb ja ütleb Antsule, et nüüd läheme töötukassasse või helistab töötukassasse ja ütleb, et meil on Ants, kes tegelikult tahab tööd saada, aga ta on hetkel nii vähe motiveeritud, et ta ei suuda seda väljendada ja meil on vaja teda abistada.

Kui sellist asja ei toimu, siis oleme kaotanud, hävinud, oleme luuserid riigi mõttes. Kohalik omavalitsus ei saa vastanduda töövõimereformile, riigile. Kui Ants hakkab tööl käima, hakkavad tema maksud tulema kohalikku omavalitsusse.

reporter

R

eformierakondlasest tervise- ja tööminister Urmas Kruuse (48) lubab, et on valmis kogu suve mööda Eestit ringi sõitma ja inimestele rääkima, kuidas töövõimereform annab kümnetele tuhandetele kehva tervisega inimestele uusi, elujärge parandavaid võimalusi ja teeb neid õnnelikumaks.

Kümned tuhanded töövõimetuspensionärid istuvad kusagil omaette, kuulates poliitikute ägedaid vaidlusi kõlava nimega töövõimereformi teemal. Ja igaühe hirm kasvab: mis konkreetselt temast saab? Kuidas muutub Antsu elu Antslas selle reformi läbi paremaks?

Esimene asi: inimestel ei lähe halvemaks. Läbi aktiivsusnõuete, ühiskonna suhtumise muutumise ning juhtumikorralduse viiakse tõenäosus, et inimene saab oma sissetulekuid suurendada, kordades ja kordades kõrgemaks, kui praegu võimalik.

Oletame, et olen Ants Antslast ja ei saanud sellest jutust mitte midagi aru.

Nende töö saamise võimalus kasvab kordades.

Vald saab maksud, aga mis Antsu jaoks muutub?

Keegi ei tule teie juurde. Kui tahate samasugust elu, nagu praegu on, et ühel või teisel asjaolul elatute vaid pensionist, siis see võimalus on ka tulevikus. Olenevalt sellest, kas saate töövõimetoetust täiel määral ehk 320 eurot või osaliselt ehk 180 eurot.

Kui kuulute ühte või teise gruppi, võib teie pension suureneda. Kui see mingil põhjusel väheneb, siis kuni järgmise hindamiseni vahe kompenseeritakse ja ei muutu midagi.

Kui olete endale selgeks teinud, et tahate tööd teha – ja minu meelest on see mõistlik valik –, siis lähete töötukassasse.

Seal hinnatakse teie võimekust ja kompetentsi ning vastavalt sellele korraldatakse erinevaid teenuseid, et tõsta teie kompetentsi ja vähendada teatud tõkendeid tööturule minekul ja töökoha saamisel.

Antsu sissetulekud suurenevad ja tema elukvaliteet paraneb. Ta on ühiskonda rohkem integreeritud ja ta tunneb end täisväärtuslikuna. Ta muutub rõõmsameelsemaks, lõbusamaks ja seltsivamaks, ta näeb päikest ja suhtleb inimestega paremini. Vastasel juhul sureb ta musta masendusse.

Pean ääretult oluliseks, mida töötukassa juhtumikorraldajate kaudu nende jaoks tahab teha. Nende inimestega peab aega olema rohkem, kui teha üks drive-in hamburgeriputkasse. Korraks sisse ja kiiresti välja.

Oleme selles mõttes õigel teel ja kriitika ei ole õige, et kulutame sinna (töövõimereformile – toim) palju raha. Isegi see oleks õige, kui kulutame veel rohkem raha kui plaanime, aga kui saavutame eesmärgi, et inimesed saavad tööle ja pikaajaliselt tõkendist üle. Kaasa arvatud need, kes tahavad tööd teha, ja need, kes on valmis tööd pakkuma.

Ants ei saa sellest jutust ikka suurt aru! Ja ei ole ju nii, et lähen töötukassasse, kui tahan. Ants peab töö-

Küsitakse, kas konkreetsed sajad miljonid eurod ei kulu 2020. aastani, kui reform teostub, ainult kitsalt

Kuidas see minu jaoks Antslas kasvab? Kes minu juurde tuleb?

inimeste tööle aitamisele või peaks hoopis laiemalt kogu sotsiaalsüsteemi vaatama.

Töötukassa on põhjendanud, miks neil on nii palju inimesi vaja (kuni 600 töötajat töövõimereformi jaoks – toim). Teine teema on, kui palju sel ajal võiks tulla maksutulu, ja need on peaaegu sama suured summad kui töötukassa alustuskulud.

Igal juhul meie, sotsiaalministeerium, kaasa arvatud mina ja valitsus, oleme arvestanud sellega, et need on alustamise aastad, et reform oleks jätkusuutlik. Mõte saab olla ainult ühene: pärast Euroopa Liidu raha lõppemist peab meil olema võimekus seda edasi teha.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni teisipäevasel avalikul istungil räägiti väga palju sotsiaalhoolekande meetmetest. See on reformi paralleelne osa. Ei räägitud töövõimetuspensionäridest, kellel ei ole puuet. Neid on pool 100 000st.

Reformi esialgses käigus on kindlasti rohkem neid, keda saame aktiveerida ja enam aidata, kelle probleemid on väiksemad. Samas saame rohkem teadmisi, et aidata inimesi, kelle probleemid on sügavamad.

Kui vaadata töövõimetuspensionäride eagruppe ja diagnoose, siis seal on väga palju pensionieelikuid, samuti juba pikalt töötud olnuid ja vähese töövõimega inimesi. Samas puudega inimeste motivatsioon tööle minna võib olla neist hoopis suurem. Võime ju minna täiesti vales suunas, kui keskendume nn kergematele juhtumitele ja jätame puudega inimesed ootele?

See ei ole päris nii. Raskema

Puudega inimesed on ääretult aktiivsed, muude töövõimetuspensionäride eest ei seisa justkui keegi.

Kes seisab nende eest?

Mina pean siis nende eest seisma või kuidas?

puudega inimestega tegeleb sotsiaalkindlustusamet, kes pakub neile rehabilitatsiooni sotsiaalses võtmes. Selleks, et ka osa neist jõuaks avatud tööturule.

Kogu maailma praktika ütleb väga selgelt, et kui aktiivsusnõudeid ei rakendata, kui inimest ja tööandjat ei panda aktiivsesse rolli läbi töötukassa, siis see ei rakendu. Mida suudame teha, on murda ühiskondlikud barjäärid. Tööandjad näitasid uuringus, et 68 protsenti on valmis võtma neid inimesi tööle.

See on hüpoteetiline lubadus!

Just nimelt. Päriselus, kohtudes tööandjatega, kelle juures juba töötavad osalise töövõimega inimesed, on neist osa väga rahul.

Nende töölepühendumine on hoopis teistsugune. [Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige] Jüri Jaanson ütles sotsiaalkomisjonis, et paljudel juhtudel kompenseerivad probleemidega inimesed seda hoopis teise võimekusega, mis on tööandja jaoks positiivne.

Töövõimetoetuse seaduse eelnõust ei leia ühtegi viidet, et tööandjatele mingigi kohustus pandaks. Töölepinguseaduses on küll öeldud, et peaks teist tööd pakkuma, aga kui tööandja ütleb, et tal pole midagi pakkuda, siis ongi kogu lugu. Motivatsioonipakette pakub töötukassa praegugi, aga tööandja ei viitsi sellega jamama hakata. Neid võimalusi ei kasutata!

Et ühiskonna suhtumist muuta, ei saa seda teha käskude ja keeldudega. Vaadake, mis on juhtunud! Ma ei saa selle süsteemiga rahul olla.

2000. aastast praeguseni on töövõimetuspensionäride hulk kasvanud 2,2 korda. Neist 50 000 inimest ei käi tööl. Pool.

Me tasume nende inimeste eest sotsiaalmaksu. See ei ole tööjõumaksuna väike kulu.

Arutleme selle üle, et oleks vaja tööjõumakse langetada, samas ei kasutata seda, et toetame neid, kes vähema töövõimega inimese tööle võtab. Teisalt tuleb meil töökäsi puudu.

Võime lihtsalt öelda, et lükkame reformi edasi. Kui me ei suuda sellega aga õigel ajal alustada, oleks üks riskimoment, et

POSTIMEES, 16. JUUNI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

tena ja lasta neil panustada võimetekohaselt. Kui läheme seda teed, et nad tahaksid kellegi arvates olla priviligeeritud seltskond, siis see ei ole mõistlik, ei aita neid inimesi. Ma olen valmis terve suvi kohtuma ja neid asju arutama.

Mis teil üle jääb!? See on teie töö ministrina!

Praegu on rünnak tulnud kitsama osa peale (sügavama puudega inimesed, nende hooldajad jt – toim), aga teame, et sotsiaalhoolekanne on laiem tervik. Kohalike omavalitsuste puhul on sama asi: ühel hetkel küsime, kas tahame neid inimesi oma kohalikus omavalitsuses, kas oleme valmis neid aitama?

Nende inimestega peab aega olema rohkem, kui teha üks drive-in hamburgeriputkasse.

Korraks sisse ja kiiresti välja.

Olen nõus, et mõni kohalik omavalitsus pole puudega inimest, puudega last näinud, sest tal ei ole neid. Seetõttu on adekvaatne, et läbi sotsiaalhooldussüsteemi tahame töötada välja ja kehtestada miinimumstandardid sotsiaalteenuste osutamiseks üle Eesti. jääksime Euroopa Liidu rahast ilma. Ka see on valiku koht. Mina seda varianti ei poolda.

Meie inimesed käivad reformi tutvustamas ja kuulevad inimestelt, et nad soovivad seda reformi, et nendega tegeldaks aktiivselt. Veel kord: ei pea muretsema, et praegune raha kellelgi kaob. Aga mitte ükski neist ei saa võtta eelduseks, et kui tal

on 60 protsenti töövõimetus ja selle eest pension, siis see jääbki nii elu lõpuni. Tema tervislikku seisundit saab ja võibki parandada.

Siin tulevad mängu kehvalt toimiv rehabilitatsioon ja taastusravi. Tegelikult ei parane ju enamiku inimeste tervislik seisund ja ka töövõime ei suurene.

Tahame hirmsasti kirjeldada kõige raskemaid juhtumeid ja midagi mitte teha. Kas tahame hakata lõhestama ühiskonda sellega, et kedagi tuleks käskudega tööle võtta, et peab eelistama puudega inimest? Ma ei peaks seda õigeks.

Meie ühiskond terveneb läbi selle, kui suudame neisse inimestesse suhtuda võrdväärse-

Urmas Kruuse kaitseb kirglikult töövõimereformi, mida alustasid tema erakonnakaaslased ja eelkäijad sotsiaalministri ametis – peaminister Taavi Rõivas ja siseminister Hanno Pevkur.

foto: mihkel maripuu

See on juba teine asi.

Ei ole teine asi. See on seadus, mis peab samuti valitsusse jõudma, ja on osa ka kogu reformist.

Selleks on sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturu ja tööturuteenuste muutmise seadus, mille eelnõu on valmis ning Helmen (sotsiaaldemokraadist sotsiaalminister Helmen Kütt – toim) peab selle valitsusse too-

ma. Seal on käsitletud rehabilitatsiooni jms.

Praegu on nii, et puudega inimesed on ääretult aktiivsed, muude töövõimetuspensionäride eest ei seisa justkui keegi. Kes seisab nende eest? Mina pean siis nende eest seisma või kuidas?

Mis mind tegelikult häirib, eriti viimastel päevadel, on see, et reformi teemad on viidud täiesti poliitilisele tasandile.

Mul on sellepärast natuke kurb.

Sotsiaaldemokraadid tegid jälle avalduse. Kas see on see, kui me tahame inimesi reaalselt aidata?

Meie oleme püüdnud unustada erakondliku mõõtme.

Mul on üllatav kuulata, mida mitu aastat riigikogu sotsiaalkomisjoni juhtinud Margus Tsahkna (IRL) ütleb. Ma küsiksin temalt, kus ta oli kõik need kaks aastat? Mina olen siin olnud kaks ja pool kuud ning pean talle selgitama, mis on reformi sisu. See peaks olema vastupidi: tema peaks minule kui uuele ministrile selgitama.

Millal võiks töövõimetoetuse seadus olla teie unistustes vastu võetud?

Minu unistustes võiks see olla vastu võetud selle aasta sees.

Meil on vaja kasutada ka muid Euroopa Liidu struktuurifondi vahendeid. Nende kasutamise eelduseks on reformiga alustamine. Kui see lükkub edasi, lükkub edasi ka kõigi muude asjade menetlemine.

Töötukassa saab siiski ka praegu sellega tegelda ja mul on hea meel, et nad tegelevad.

Nüüd on küsimus, et seadusandja võib diskussiooni ja muid asjaolusid arvestades reformi alguse tähtaega, 1. juulit 2015 muuta.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÜLE PIIRI POODI. Kui varem käisid mõned agarad Narva elanikud üle piiri viina ja suitsu järel mitu korda päevas, et Eestis pärast kaubaga äri teha, siis nüüd ostetakse kraami vaid oma tarbeks. Kasvanud on aga kaubavood Eestist Venemaale.

Venemaal käiakse põhiliselt toidu järel reportaaž sirje niitra

majandusajakirjanik

V

ene piiril asuvas Narva tollipunktis on nüüd rahulikum kui mõni aasta tagasi, sest tõhus kontroll ja karmimad seadused on salakaubavedu oluliselt vähendanud. Siiski peavad tolliametnikud olema pidevalt valvel, et võimalikult vähe maksuraha voolaks hõlptulu jahtivate kurikaelte taskusse.

Maksu- ja tolliameti Narva piiripunkti juhataja Voldemar Linno võtab meid vastu otse suure värvilise pildi all, mis kujutab uut, igati tänapäevast piiripunkti, millest ammugi unistatud. «Kui järgmisel aastal tulete, on pilt hoopis teine,» lubab ta. Praegune hoone on tõepoolest väikseks jäänud ja ära kulunud ning ega seegi normaalne ole, et riigist väljaminev ja sissetulev suund on vaid kerge vaheseinaga eraldatud.

Meid huvitab rohkem sissetulev suund, mis on omakorda jagatud kaheks: ühel pool on maha joonistatud rohelised, teisel pool punased triibud.

Inimene saab valida, kas kasutada üht või teist teed vastavalt sellele, kas tal on tollile deklareeritavat kaupa või mitte.

Kuna kolmapäeva ennelõunal on tulijaid vähe, lasevad noored kenad tollinäitsikud peaaegu kõigil kotid ette näidata. Tavaliselt tehakse seda pisteliselt. «Absoluutselt kõike kontrollib ehk vaid Põhja-Korea toll,» lausub Linno.

Kui avastatakse midagi ülearust, palutakse piiriületaja kõrvalruumi põhjalikumale kontrollile.

Kohalikud tunnevad reegleid Linno sõnul on suurem osa piiriületajaid kohalikud, kes teavad hästi nii kauba toomise reegleid kui käitumisnorme piiripunktis, ja nendega pahandusi ei ole. Siiski juhtub ka eksimusi.

Tollipunkti juht hoiatab, et me ei pruugi oma lühikese sealviibimise jooksul salakaupa tabada – aga ega me siis sellepärast tulnud, tulime vaatama, kuidas töö piiripunktis käib ja mida head praegu Venemaalt Eestisse tuuakse.

Parasjagu piiri ületav Narva elanik Mihhail on lahkesti valmis näitama, mis ta Jaanilinnast kaasa tõi.

Kott on täis toidukaupa, enamjaolt lastetoitu, mis on teisel pool jõge tema sõnul poes 20–30 protsenti odavam.

Praegu töötu noore mehe perekonnale on see toimetulekul

Narva tollipunkti juhataja Voldemar Linno ootab pikisilmi uue maja valmimist.

oluliseks abiks. Ta käib teisel pool piiri kauba järel kaks korda kuus, nagu lubatud. Alkoholi toob harva, sest ise ta seda ei tarvita.

Salakaupa on üldiselt vähemaks jäänud. Sellele on kaasa aidanud nii tolliametnike hea töö kui ka karmistunud seadused, mis on vähendanud mitu korda nii üle piiri käimisi kui kaasa võtta lubatud alkoholija tubakakoguseid.

Kui varem käisid mõned agarad Narva elanikud üle piiri viina ja suitsu järel mitu korda päevas ja kaupa toodi sisse tohututes kogustes, siis nüüd üle ühe korra päevas aktsiisialuste kaupadega piiri ületada ei saa ning tuua saab vaid kaks pakki sigarette kaks korda kuus ja liitri viina või neli liitrit veini kord kuus.

See on vähendanud järjekordi piiril nii ühel kui teisel pool Narva jõge. Teiseks aitab praegu kaasa ilm – õhukeste suveriiete alla on ju raske midagi ära peita. Eriti kehtib see viinapudelite kohta.

Positiivse ilminguna on hakanud kaubavood Eestist

Absoluutselt kõike kontrollib ehk vaid Põhja-Korea toll.

Narva piiripunkti juhataja Voldemar Linno

Venemaale kasvama, mis on kindlasti kasulik Eesti majandusele, ehkki toob tolliametnikele tööd juurde. Kohalikke Narva elanikke kasutatakse «muuladena», kes veavad üle piiri nii rõivaid kui elektroonikat ja autovaruosi ning saavad selle eest tasu. Vedu toimub nii käsitsi kui kärude ja autodega.

Müüvad ja kauba hangivad teised inimesed.

Samuti kasvab pidevalt Vene turistide osakaal. Sel kolmapäeval, kui Postimees tollipunkti külastas, hakkas Vene poolt turismibusse järjest juurde vurama, sest tegu oli sealse iseseisvuspäeva eelse lühendatud päevaga. Kõik bussid otsitakse narkokoeraga korralikult läbi.

Tolliametnikel peavad silmad ja kõrvad kogu aeg lahti olema. Lisaks sellele toimub pidev riskianalüüs nii varasemate juhtumite kui laekunud vihjete põhjal, mille alusel siis üht või teist isikut või tema sõidukit piiril põhjalikumalt kontrollida otsustatakse.

Salakauba omanikku ootavad selle konfiskeerimine ja väärteomenetluse algatamine.

Selgi päeval tulevad kaks noormeest parasjagu oma karistuse järele.

Nad on kas teadlikult või

Pühade eel ei taha autode rivi Narva sillal lõppeda. fotod: mihkel maripuu

teadmatusest (mille selgitab uurimine) toonud Venemaalt elektroonikaseadmeid, mis käivad tollimaksu alla. Tõenäoliselt peavad nad nüüd trahvi maksma.

Kui avastatakse salakaupa suuremas koguses ja on näha, et seda on toodud tahtlikult maksudest kõrvale hoidmiseks

Kaubavedu Korduvpiiriületuste vähenemine vähendas kaupade Venemaalt Eestisse toomist (2013. aasta detsember võrreldes detsembriga 2012): • alkohol 19% • sigaretid 26% • kütus 42%

Samas kasvas: • kord kuus piiri ületanud sõidukite arv 20% • ühekordselt riiki sisenenud isikute arv (turistid) 12%

2013 toodi salakaubana: • 11,2 mln sigaretti (vähenemine 2012. a võrreldes 44%) • 11 000 liitrit absoluutset alkoholi (vähenemine 64%) • 122 000 liitrit kütust (kasv 9%) • Ööl pärast kolmapäeva, mil Postimees Narva tollipunktis viibis, pidasid sealsed töötajad kinni kaks veokit, millesse oli peidetud kokku üle 63 000 deklareerimata sigareti. allikas: mta

(näiteks peidetud auto konstruktsioonidesse), saab koostöös piirivalveametiga tühistada ka isiku viisa.

Pensionäri auto Parasjagu võetakse rajalt maha ja suunatakse «röntgenisse» ehk angaari läbivalgustusele ja hilisemale põhjalikule kontrollile üks väsinud olemisega Volkswagen Passat. Mine võta kinni, kas sellepärast, et just taolisi sõidukeid on varasematel aegadel sageli salakaubaveoks kasutatud, või mõnel muul põhjusel, aga pensionärist autoomanik Rein peab pealt vaatama, kuidas tema sõidukit «lammutama» hakatakse. Hallipäine mees jälgib seda stoilise rahuga, sest on enda sõnul kindel, et pole midagi kahtlast leida.

«Korra aastas ikka vaadatakse, olen sellega juba harjunud. Käin üle piiri kord kuus.

Põhiliselt toon toidukaupa, sest seal on valik suurem,» kostab Rein ja näitab ilmatu pikki makarone, millesarnaseid Eestis ei leidu ja mis pidavat väga maitsvad olema. Kangemat kraami toob mees, kes ise juba mitu aastat ei joo, ikka ka. Aga seda lubatud koguses, et siis panna vägijook kappi sõprade tarvis seisma. Kümne aasta eest teh-

POSTIMEES, 16. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Hiina turistid uudistavad bussi lastud narkokoera, kes on nii süsimusta karvaga, et ei paista pildil hästi välja.

Mihhail käib Jaanilinnast perele toidukraami varumas, sest see on seal palju odavam.

Narva pensionär Rein kiidab ülipikki ja maitsvaid makarone, mida Eestist ei leia. Taamal talle kuuluv Volkswagen Passat, mida parasjagu läbi otsitakse.

ti alkoholi, tubaka ja autokütusega kõva äri, nüüd enam mitte, teab ta rääkida.

Reinul on varem piiril ütlemist olnud autokütuse pärast.

Nimelt mahutab Passati bensiinipaak paberite järgi 70 liitrit, aga tegelikult läheb sinna 100 liitrit. Eks seepärast just seda marki autosid salakütuse veoks kasutatigi.

Läbivaatusel tõstetakse Reinu autost maha ka kott kõlisevaga, mis tegelikult sisaldab aga tühje purke kuulsate Narva silmude sissetegemiseks. Selgub, et tühja taaratki on kasulik idanaabrite juurest tuua. Neli spetsiaalsete tööriistadega varustatud meest otsivad sõiduki põhjalikult läbi nii seest kui väljast, alt ja ülalt ning lõpuks lastakse ka süsimust narkokoer oma tööd tegema.

Kõik on korras ja Rein võib koos oma sõbraga teekonda Narva jätkata. See jääb tal mõneks ajaks viimaseks sõiduks, sest aastane viisa, mille saamiseks pidi ta endale töökoha otsima, saab kohe otsa. Mehel on sellest kahju, sest lisaks kauba toomisele käib ta üle piiri ka kalmistul oma sugulaste haudadel.

Piiripunkti juhataja sõnul tehakse sellist sõiduki läbi-

vaatust mõni kord vahetuse jooksul ja antud juhul oli tegu täiesti rutiinse kontrolliga. Vahel tehakse seda ka siis, kui inimese käitumine tundub kahtlane (näiteks ei vasta ta küsimustele selgelt) või on riskianalüüs midagi küsitavat välja toonud.

Piiripunktis on iselaadi «muuseum», kus on võimalik

näha, kuidas on salakaupa üle piiri toodud. Sigarettide tarvis on kasutatud lisaks keha külge kinnitatud taskutega vestidele autorehve, uksepolstreid ja teisi autos leiduvaid tühimikke, aga ka näiteks laste kanderihma. Alkoholi on toodud kütusepaakides ja muudes mahutites. Ära on võetud aga ka mitmesugust strateegilist kaupa

politseirõivastest elektrišoki aparaatideni välja. Lisaks hulk võltsitud märkidega esemeid ja kaubitsemiskeelu all olevate loomade nahku.

Küsimusele, kas kurikaelad on tollitöötajaist kogu aeg sammukese ees, vastab Linno, et nii see päris ei ole. «Kui, siis ehk pool sammu ja me tuleme kogu aeg lähemale.»

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

UKRAINA KRIIS. NATO avalikustas nädalavahetusel satelliidifotod, mis toetavad Ukrain

Kahjuks jäeti Süüria probleem hooletusse ega aidatud seda lahendada. See on tulemus.

Endine ÜRO ja Araabia Liiga erisaadik Süürias Lakhdar Brahimi ütles eile, et äärmusrühmitus Iraagi ja Levandi Islamiriik saab Iraagis vägivallatseda just seetõttu, et rahvusvaheline kogukond lõi käega naaberriigi Süüria konfliktile.

Iraani rahvaesindajad nõuavad rangemat looriseadust Kaks kolmandikku Iraani parlamendiliikmetest kirjutas alla presidendile adresseeritud kirjale, milles nõutakse naiste rõivastumisreeglite täitmise rangemat jälgimist ja taunitakse lääne kultuuri mõju. Läkituses süüdistatakse kombelõtvuses satelliittelevisiooni.

Iraanis pärast 1979. aasta revolutsiooni kehtima hakanud islamiseaduste järgi on naine kohustatud oma usust sõltumata kodunt väljudes katma pea ja suurema osa kehast. Kõlbluspolitsei trahvib seadusrikkujaid, aga võib nad eriti ränga rikkumise korral ka kinni pidada. AFP/BNS

Andrej Kiska vannutati Slovakkia presidendiks Eile vannutati Slovakkia presidendiks märtsis valimised võitnud miljonär Andrej Kiska, kes poliitikas on uustulnuk. Filantroobist ärimees saavutas presidendivalimiste teises voorus võidu kogenud poliitiku, vasakpoolse peaministri Robert Fico üle, kogudes 59,4 protsenti häältest Fico 40,6 protsendi vastu. Presidendi ametikoht on Slovakkias suuresti tseremoniaalne, aga Kiskast sai riigi esimene president, kes pole endine kommunist ning kel puudub erakondlik taust. AFP/BNS

EL peab Türgiga kõnelusi liitumise üle Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Štefan Füle peab täna ja homme läbirääkimisi Türgi Euroopa Liiduga ühinemise asjus. Füle kohtub Türgi kõrgete ametiisikute, teiste seas presidendi, välis- ja justiitsministri ning konstitutsioonikohtu esimehega. Ta osaleb ka liitumiskõneluste kohtusüsteemi ja põhiõigusi puudutava peatüki arutelus. Neis valdkondades ootab EL Türgilt otsustavaid reforme.

Türgi alustas ELiga liitumiskõnelusi ametlikult juba 2005. aastal, aga seni ei ole kuigi kaugele jõutud. AFP/BNS

NATO lubas leinas Ukrain liisa tagel

toimetaja

N

ATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas eile, et NATO valmistab ette meetmeid, aitamaks Ukrainal end kaitsta jätkuvate Venemaa provokatsioonide eest, ehkki NATO ei sekku sõjaliselt.

NATO on seni piirdunud Ida-Euroopa liitlaste turvalisuse tõstmisega, kuid plaanib muutunud julgeolekuolukorras toetada ka Ukrainat. «Peame kohanema tõsiasjaga, et Venemaa peab meid nüüd oma vastaseks,» ütles Rasmussen. Ta lisas, et NATO valmistab ette abipaketti, mis muu seas aitaks Ukrainal reformida kaitsesektorit ja uuendada õhujõudusid.

Nädalavahetusel toetas NATO ka Ukraina teateid tankide sisenemisest riiki, avaldades satelliidifotod, mis tõestavad väidetavalt Vene vägede tegutsemist Ukraina piiril. Viidati ka videomaterjalile, kus on jäädvustatud Ida-Ukraina tänavatel liikuv sõjatehnika.

Ehkki näha olevate T-64 tankidega sarnaseid kasutab ka Ukraina armee, eristab neid taas igasuguste eraldusmärkide puudumine. Moskva eitab jätkuvalt seotust Ukraina separatistidega.

Eile kogunesid Ukraina pealinnas Kiievis Iseseisvuse väljakule sajad inimesed, kes mälestasid reede õhtul alla lastud sõjaväelennukis hukkunud 49 inimest ja teisi kriisi ohvreid. «Me mälestame oma kangelasi, ajades välja need, kes nad tapsid, ja puhastades oma maa kur-

jusest,» sõnas rahvahulga ees peaminister Arseni Jatsenjuk.

President Petro Porošenko välja kuulutatud leinapäeval valitsesid ärevad meeleolud – riigi idaosas jätkati niinimetatud terroritõrjeoperatsiooni ja välisminister Andri Deštšõtsa teatas, et diplomaatilised suhted idanaabriga võidakse katkestada. Ta lisas, et Ukraina riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu arutab võimalust sulgeda piir Venemaaga.

Porošenko sõnul on viimasel neljal päeval 248-kilomeetrine lõik juba kontrolli alla saadud ja taastatud kord Mariupolis. «Ma seadsin sõjaväe prioriteediks kehtestada kontroll piiri üle, mille kaudu saavad separatistid relvi, rasketehnikat, täiendust ja raha,» sõnas Porošenko, kelle teatel alustasid Ukraina väed laupäeval esimest korda tõsist pealetungi.

Ukraina sõjaväe pressiesindaja teatel hävitati Kramatorski-Družkovka rajoonis antud õhulöögis laskemoonaladu ja 50 relvastatud mässulist, veel 150 sai haavata. Stanitšno-Luganski rajoonis õnnestus õhujõududel likvideerida kaks venemeelsete teetõket.

Samuti vahistati grupp mässulisi, kelle seas oli kaitseministeeriumi andmetel ka mitu Vene Föderatsiooni kodanikku. Viimaseid peetakse eelkõige palgasõduriteks.

Pingelise sündmuste keskel jätkusid eile õhtul Kiievis Euroopa Liidu vahendusel VeneUkraina gaasikõnelused, millel osalevad mõlema riigi energiaministrid ja Gazpromi juht Aleksei Miller. Venemaa ähvardab peatada tänasest gaasitarned Ukrainale, kui Kiiev ei tasu Gazpromile gaasivõlga, mis Venemaa väitel ulatub 4,4 miljardi euroni.

Täna koguneb Ukraina jul-

Eilsel leinapäeval kogunesid Kiievi Iseseisvuse väljakule sajad inimesed, kes mälestasid kriis

geolekunõukogu arutama nii Donbassi rahuplaani kui edasist tegevust riigipiiri taastamisel ja kindlustamisel.

Ida-Ukrainas tulistasid separatistid ööl vastu laupäeva alla sõjaväe transpordilennuki, mis vedas sõdureid ja varustust Luganski lennuväljale.

Ukraina peaprokuratuuri teatel hukkus 40 lennuki pardal olnud dessantväelast ja üheksa meeskonnaliiget. Prokuratuuri andmeil tabas maandumas olnud lennukit IL-76 kell üks öösel rakett.

Ukraina välisministri kinnitusel sulgetakse kriisi jätkudes piir Venemaaga ja katkestatakse diplomaatiilised suhted.

Vihased noored ründasid Kiievis Venemaa

POSTIMEES, 16. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

na väiteid, et riiki sisenesid Vene tankid.

nale toetust

sis hukkunuid.

a saatkonda ka eile.

Saatkonna ründamine ärritab Moskvat

fotod: afp/scanpix

Korrarikkumine Kiievis Vene saatkonna ümbruses on tõendiks Ukraina võimude nõrkusest, teatas eile Vene parlamendi ülemkoja esimees Mihhail Margelov.

«Rünnakud Vene saatkonnale tundusid spontaansed ning on eelkõige tõendiks Ukraina võimude nõrkusest ja miilitsa suutmatusest ründajatega toime tulla,» ütles Margelov usutluses telekanalile Rossija 24. Venemaa suursaadik Ukrainas Mihhail Zurabanov seevastu väitis, et kurikate ja kirvestega varustatud noored mehed olid hästi valmistunud.

Venemaa süüdistas ka Ukraina välisministrit Andri Deštšõtsat rahu- ja gaasikõnelusi pärssivas käitumises.

Märatsejaid rahustama tulnud Deštšõtsa kasutas Vladimir Putini kohta ebatsensuurset väljendit, mis sai rahva seas kohe äärmiselt populaarseks.

Reaktsioonina Ida-Ukrainas toimuvale kogunes nii eile kui laupäeval Kiievis Venemaa saatkonna ette vihane rahvahulk, kelle seast mõned skandeerisid «Fašistid!». Nad lükkasid ümber mitu autot ning loopisid saatkonnahoonet munade ja kividega. Laupäeval tabas saatkonda ka süütepudel, kuid leegid summutati ja olukord lahenes kiiresti.

Ukraina võimud kinnitasid, et teevad kõik rahu tagamiseks ja mitmed märatsejad on vahi alla võetud.

Rünnaku mõistis hukka ka USA, kes nõudis Ukrainalt rahvusvaheliste lepete austamist.

AFP/BNS/PM

Venemaa hindab eelkõige iseenda suveräänsust Lennart Meri konverentsil märgiti, et lääs teeb vea, kui ta räägib Venemaaga liialt samasooliste õigustest, kuna Venemaal on küsimus jätkuvalt sõnavabaduses, selle n-ö algses tähenduses. Kas lääs peaks taas enam rõhuma nendele põhiõigustele?

peeter raudsik reporter

V

enemaa peab ra hv u s v a helises õiguses oluliseks suveräänsusprintsiipi, ent teeb seda omal moel, rääkisid Postimehele Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ja Moskva Riikliku Ülikooli kaasprofessor Gleb Boguš konverentsil «Liberaalsete ja mitteliberaalsete valitsuste lähenemised rahvusvahelisele õigusele».

Mil määral saame Venemaale rakendada rahvusvahelise õiguse kontekstis mõisteid liberaalsus ja mitteliberaalsus?

Mälksoo: Venemaa suhtumisel rahvusvahelisse õigusse tuleb mõista, et Venemaa on ajalooliselt olnud suur jõud, kes vaatab rahvusvahelist õigust suurriigi perspektiivist. See erineb Eesti kui väikeriigi vaatekohast.

Seetõttu sarnaneb Venemaa suhtumine rahvusvahelisse õigusse veidi USAga. Kui me kasutame aga liberaalsuse mõistet, siis tulevad esile nende lähenemiste erinevused.

Boguš: Ma nõustun, et suurriigiks olemine mõjutab Venemaa seisukohta tugevalt. See on nii kõigi endiste impeeriumide puhul ja sellest lahtisaamine võtab aega.

Venemaa lähenemine rahvusvahelisele õigusele näib väga valiv, ütleks isegi oportunistlik. On see nii?

M: Rahvusvaheliste suhete realistide koolkond väidab, et kõik suurriigid on sellised. Lääs käitub samuti valikuliselt, rõhutades näiteks inimõiguste aspekti

Lauri Mälksoo (vasakul) ja Gleb Boguš.

foto: mihkel maripuu

ja vähem suveräänsust, mis on oluline Venemaa jaoks.

B: Nõustun, et teatud määrani on see oportunistlik. Siiski on teatud olulised läbivad teemad, kus Venemaa positsioon on jäik, näiteks mainitud suveräänsuse küsimus ja ÜRO julgeolekunõukogu reguleeriv roll.

Paljud need arusaamad on päritud Nõukogude Liidust.

Praktiliste lahenduste puhul näeme, et Venemaa positsioon on väga pragmaatiline. See pole [rahvus]romantiline, vaid seisneb ikkagi kontrollis – territoriaalses ja majanduslikus.

Venemaa oportunismi on Ukraina puhul olnud näha, kuid millised pikaajalised eesmärgid võiksid selles kriisis rolli mängida?

B: Ma arvan, et mõlemad faktorid mängivad rolli. Aga tegu on Euroopa jaoks uue olukorraga, mis erineb väga Jugoslaavias toimunust. Paljud inimesed räägivad praegu rahvusvahelise õiguse kokkukukkumisest. Sellega ma ei nõustu.

Mitmed riigid rikuvad rahvusvahelist õigust, aga see siiski töötab. Praegugi viitavad mõlemad osapooled, mõnikord küll mitte väga veenvalt, rahvusvahelisele õigusele. Kui riik rikub rahvusvahelist õigust, siis on see siiski ilmselge ja nähtav.

Samuti on oluline teha vahet avalikkuse ja valitsuse vahel. Praegu on sõnavabadusega Venemaal väga keeruline seis.

Kahel viimasel aastal on vastu võetud viis seadust, mis ühel või teisel viisil piiravad sõnavabadust.

M: Ma nautisin Dmitri Trenini raamatut «Post-Imperium», kus autor ütleb, et Venemaa tunnustab Ukrainat küll eraldiseisva riigina, kuid mitte välisriigina. See näitab, kuidas Venemaa mõtleb jätkuvalt mõjusfäärides. Sa võid olla riik, kuid pead meiega suhestuma.

Probleem tekib, kui inimesed valivad valitsuse, mis soovib läheneda Brüsselile või New Yorgile, nagu Gruusia puhul.

Venemaa tõepoolest rõhutab suveräänsusprintsiipi, aga eeskätt iseenda oma.

B: Praegust kriisi vaadates näeme, kuidas kõik osapooled kasutavad ära rahvusvahelise õiguse mõisteid, kuigi piiratult.

Rahvusvahelisele õigusele rõhumine ja romantiseeritud väljaütlemised ajaloolise sideme kohta on vaid fassaad ja tegelik eesmärk on kontroll?

B: Ma näen selles positsioonis häid külgi, kuid ma ei arva, et mingi teema tuleks kõrvale heita ainult selle pärast, et see ei ole avalikkuse silmis populaarne. Tegu on siiski väga oluliste küsimustega, millest on vaja rääkida, kuna need puudutavad otseselt inimesi. Kuid ma olen nõus, et sõnavabadus võiks olla esimesel kohal.

Võtame näiteks Pussy Rioti juhtumi, see oli väga suur viga, ka nendel kaitsjatel, rääkida sellest kui sõnavabaduse piiramisest. Vene avalikkuses oli sel hoopis teine tähendus, seotud vihkamise ja usuvabadusega.

Seega oli valitsusel väga kerge juhtida tähelepanu kõrvale tegelikult probleemilt, milleks on vaba eneseväljendamise õigus.

Millise määrani on Venemaa-vastased sanktsioonid kooskõlas rahvusvahelise õigusega?

M: Praegused sanktsioonid Venemaa vastu on üsna tagasihoidlikud. Tegu on rohkem poliitilise kui õigusliku küsimusega.

B: Nõustun, et tegu on pigem poliitilise küsimusega. USA ja Euroopa Liit peaksid läbi mõtlema, mis on nende sanktsioonide eesmärk ja kuidas vene avalikkus neid näeb.

Olin šokeeritud, kui esimeste meetmete seas lõpetas Euroopa Liit viisakõnelused Venemaaga. See dialoog oli otseselt Euroopa piiride ja inimeste üle.

Kõneluste peatamine toetas arvamust, et Venemaad soovitakse isoleerida ning kasvatas [Venemaa] ühiskonnas Euroopavastaseid meeleolusid.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

VASTASSEIS. Tartu Ülikooli kõrgeim otsustuskogu, 11-liikmeline nõukogu vaeb tänasel istungil, kas kinnitada ülikooli uus põhikiri. See muudaks oluliselt universitase juhtimisstruktuuri ning koondaks senised üheksa teaduskonda ja neli kolledžit nelja suurde teaduskonda – filosoofiateaduskond, sotsiaalteaduskond, arstiteaduskond ning loodusteaduskond. Plaanitavad muutused on heaks kiidetud ülikooli akadeemilisi üksusi esindavas senatis. Ent need on pälvinud ka häälekat vastuseisu, eriti õigusteadlaste poolt, kellel on tuua hulk argumente 1632. aastal loodud eraldi õigusteaduskonna kaotamise vastu.

Neli sammast hea, üheksa sammast paha?

Rahvusülikooli eesmärk, juhtimine ja struktuur volli kalm

professor, Tartu Ülikooli rektor

T

raditsioonilise, nn peavoolu hariduse põhiline puudus on see, et ta teeb täpselt ja eranditult seda, milleks ta on kavandatud.

See tähendab, et ta toodab ühesuguse hariduse, mõtteviisi ja unistustega noori.

Praeguse Tartu Ülikooli ülesanne on anda parim hariduslik ettevalmistus põlvkonnale, kes on hõivatud, õnnelikud ja edukad ka poole sajandi pärast. Me ei tea, millised on tuleviku ametid ja nendega hakkamasaamiseks vajalikud pädevused. Kindel on vaid see, et järjest tähtsamaks muutub oskus leida infot ja seostada eri teadmisi ning koostööoskus rahvusvahelises keskkonnas.

Neis tingimustes toimub maailma kõrghariduses muutusi, mille põhitunnuseks on ülikoolide püüd ette näha maailmas toimuvat ning varakult reageerida ühiskonna, õppijate ja rahastajate ootustele.

Püüdes põhikirja kaudu uuendada Tartu Ülikooli juhtimise korraldust ja struktuuri viisil, mis suunaks enam erialadevahelisele lõimumisele ning suurendaks ülikooli liikmete kaasatust ja vastutust strateegiliste otsuste langetamisel, kuuleme kohati nii ülikooli seest kui väljast ütlemisi, et «tehtagu edasi nii, nagu seni on tehtud». Niisuguste hoiakute taustal ongi tekkinud arusaam, et innovaatilised ja uuendustele avatud on ainult noored eraülikoolid. Kõik vanad on stagnad. Tartu Ülikoolil on võimalus tõestada, et ka vana saab olla uuenduste eestvedaja ja kiiresti arenev ning ka selles mõttes rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Tartu Ülikooli uue põhikirja vastuvõtmine jätkab seitse aastat tagasi alanud juhtimisreformi. 2007. aastal kujundati sisemiselt ümber kaks suurt teaduskonda, ülejäänud üksused on aga kujunenud «kohalikest» oludest lähtuvalt.

Oleme jõudnud olukorrani, kus ülikoolil ei ole kõigis oma tegevusvaldkondades ühtseid ja tugevaid akadeemilisi üksusi, kes oleksid võrdväärsed partnerid nii ülikooli sees kui ülikoolivälises suhtluses. Teaduskonnad erinevad suuruselt ligi 50 korda, eri struktuuriüksuste töötajate arv varieerub kahest 300ni. Ülikooli nõukogul on ressursside jagamisel keeruline tagada kõigi nende üksuste kestlik areng.

Ülikooli reformist ehk mis juristid üles ärritas

Uue põhikirjaga loodava elukorralduse eesmärk on vältida olukordi, kus killustunud ja tasakaalustamata struktuuri puhul tehakse strateegilisi otsuseid lähedaste kolleegide ringis, ilma valdkondlikku ja ülikooli kui terviku vaadet silmas pidamata. Ülikooli juhtimine ja struktuur peavad soodustama vastutuse selget määratlemist, mitte seda takistama. Laiapõhjalised, kogu ülikooli hõlmavad strateegilised otsused eeldavad väikeste üksuste vaheliste tõkete kaotamist. Juhtimisotsuste tegemisega seotud õiguste ja kohustuste tasakaalustamatuse ilmekaks näiteks on olukord, kus nõukogult, rektorilt ja dekaanidelt nõutakse rahastamise suurendamist ja palkade konkurentsivõimet, samal ajal kui üksuste enda igapäevased eelarve- ja personaliotsused on ülikooli ja teaduskonna strateegiliste eesmärkidega seostamata.

jaan ginter

professor, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan

T

Ülikooli missioon eeldab, et me oleme muutuva ühiskonna juhtiv jõud. Meil on võimalus olla muutuste liider.

Uue põhikirjaga seoses on enim mainitud hirmu kaotada senine identiteet või kontroll eelarve ja vastuvõtuarvude üle. Siiski mitte kõik õigus-, usu-, matemaatika-informaatika- ning sotsiaal- ja haridusteaduskonnast pärit senati liikmed ei jaga neid hirme: neist teaduskondadest on senatis seitse liiget, uue põhikirja vastu anti salajasel hääletusel vaid kolm häält.

O

htude ja hirmude maandamisega me tegeleme. On selge, et erialade identiteet seostub tegelikult sisu, mitte niivõrd tema allüksuse formaalse asukohaga. Uutmoodi struktuuri koostöökogemuse juurdumiseni võime ka eelarve jaotada praeguste allüksuste tasemel. Riikliku koolitustellimuse kadumine, õppima tuleva eagrupi kahanemine, ülikoolide tulemuspõhine rahastamine on väljakutsed, millega toimetulekuks on mõistlik jõud ühendada ja koos tegutseda. Ülikooli missioon eeldab, et me oleme muutuva ühiskonna juhtiv jõud. Meil on võimalus olla muutuste liider. Kasutagem neid võimalusi ja ärgem unustagem, et lisaks meile, kes me ülikoolis töötame, kuulub ülikool ka teistele – üliõpilastele, rahvale, riigile.

eaduskondade arvu vähendamise idee on rektoraadi initsiatiivil ülikoolis ringelnud ligi kümme aastat, kuid teaduskondade üldise toetuse puudumisel on see senatis korduvalt maha hääletatud.

Eks seetõttu juristid nüüd üllatusidki, kui ülikooli senat selle viimasel istungil ootamatult heaks kiitis.

Viimaste päevade rohked pöördumised näitavad, et meie teaduskonna lõpetajate tulevasi tööandjaid häirib uue põhikirjaga kavandatav teaduskonna instituudiks degradeerimine väga. Loomulikult on neile tähtis õigusteaduskonna nimi, aga mitte ainult. Tööandjad on veelgi enam rõhutanud, et juristide ettevalmistamise küsimused peavad jääma õigusteadlaste otsustada. Seda ei ole ka raske mõista.

Raske oleks leida kedagi, kes arvaks, et näiteks arstide ettevalmistamise küsimustes on mõistlik anda häälteenamus meditsiinilise hariduseta otsustajatele.

Superteaduskondade idee väljapakkujad on oma ettepanekut kogu aeg saatnud jutuga, et nelja teaduskonna loomise plaani vastased on arengu vastu ega mõista, et muutuvates oludes peab muutuma ka ülikool.

Uues sotsiaalteaduskonnas oleks samapalju tudengeid kui ülejäänud kolmes teaduskonnas kokku. Õigusteaduskond on olnud teaduskondade ühendamise vastu, kuid on ikka pooldanud sisulisi arenguid. Õigusteaduse õppekava on viimase paarikümne aasta jooksul (kuna õiguskord on muutunud) ümber kujundatud palju kiiremini kui mitmeid teisi õppekavu. Seevastu ülikooli struktuuri kastide ümberjoonistamine ei aita ülikooli ega erialade sisulisele arengule kuidagi kaasa.

Suurtest teaduskondadest on loodetud sünergiat ja dubleerimise vältimist.

Sünergia saab tekkida aga ikkagi vaid

vabatahtlikul ühinemisel. Erialadevaheline teaduslik või õppetööalane koostöö ei vaja erialade mehaanilist ühendamist superteaduskonnaks, vaid pigem paindlikumaid rahastamismeetmeid. Ka ei dubleerita õiguse ega sotsiaalteaduste ning haridusteaduse või majanduse õppekavasid tervikuna või üksikuid aineid neis. See efekt jääks niisiis olematuks.

Kui teistes valdkondades tähendab reform ühe väikese teaduskonna ühendamist suuremaga, siis socialia valdkonnas pakutav on äärmuslikum. Kokku tahetakse sulatada kolm tugevat teaduskonda (sotsiaal- ja haridusteaduskond, majandusteaduskond ning õigusteaduskond) ning lisada sekka veel kolm kolledžit (Pärnu, Narva ja Euroopa kolledž).

Reformikava propageerijad rõhutavad, et liitmistehte üks eesmärke on võrreldava suurusega struktuuriüksuste tekkimine. Uues sotsiaalteaduskonnas oleks samapalju tudengeid kui ülejäänud kolmes teaduskonnas kokku. Kuna nii suure ja kireva kogumi efektiivne toimimine on küsitav, siis socialia valdkonna nõukogus, kus reformikava arutati, ei olnud selle poolt ükski nõukogu liige – pooled olid vastu ja pooled jäid erapooletuks.

Küsitud on sedagi, kas välja pakutud reform kellelegi ka midagi paremaks teeb? Võib nõustuda, et ülevalt alla juhtimine võib sellise skeemi puhul lihtsam olla. Rektoril oleks vaja tegeleda üheksa dekaani asemel ainult neljaga. Kuid pakutavat struktuuri altpoolt vaadates ei paista reform ühegi ülikooli funktsiooni täitmist sujuvamaks või efektiivsemaks tegevat.

Ü

likooli põhikorra muutmiseks tehtavad otsused ei tohiks minna vastuollu suure osa ülikooli inimeste, sealhulgas tervelt nelja teaduskonna arvamusega, samuti ühiskonna ja tööandjate ootustega. Ülikooli nõukogu Soomest pärit liikme Kari Raivio üldtuntud teesi kohaselt ei sõltu kõrgkooli edukus sellest, milline on tema struktuur. On palju edukaid ülikoole, nende juhtimismudelid on erinevad.

Ei ole mingit alust väita, et ülikoolid liiguvad mingi ühe progressiivse juhtimisstruktuuri poole, mis nõuab neljaks teaduskonnaks koondumist. Tuleb loota, et meie ülikool saab sellest, aastaid inimeste tööaega ja energiat neelanud superteaduskondade loomise püüdlusest, üle ning ülikooli inimestel võimaldatakse pühenduda teadustööle ja üliõpilaste õpetamisele – sellele, milleks on meie alma mater Eesti ühiskonnale tegelikult vajalik.

POSTIMEES, 16. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Stubbi keerukad ülesanded

keit pentusrosimannus

Soome avalikkuses leidub ikka veel ka president Kekkoneni tagaigatsejaid

46

-aastane Alexander Stubb, endine Postimehe kolumnist, valiti laupäeval Soome Kokoomuse (Koonderakond) uueks esimeheks ja sellega sisuliselt ka Soome peaministriks. Hiljutistel europarlamendi valimistel oli Stubb ülekaalukas häältemagnet, kogudes peaaegu 150 000 häält. Kokoomuses loodetakse nüüd, et uue esimehe suur toetus rahva seas viib erakonna järgmistel parlamendivalimistel võidule.

Kokoomuse endine esimees, peaminister Jyrki Katainen, astub Soome poliitikast vabatahtlikult kõrvale. Aeg näitab, kas ta loobus peaministri ja parteijuhi kohast seetõttu, et talle terendab mõni kõrge ametikoht Brüsselis.

Alexander Stubbi ees seisab raske ülesanne. Ta peaks näitama, et tegelikult ei pea paika see sageli korratav ütlus, kuidas poliitiku jaoks on eelkõige tähtsad iseenda huvid, seejärel sõprade huvid ja kolmandal kohal on erakonna huvid. Vaid Soome huvid on tähtsamal kohal kui poliitikategemine.

Miks on Soomes jõutud olukorda, kus üks minister teise järel valitsusest lahkub või on sunnitud lahkuma? 2011. aasta parlamendivalimised raputasid Soome poliitikat tublisti. Meediakanalid ning ka poliitikud ise olid harjunud mõttega, et Soomes on kolm suurt parteid: Keskerakond, Kokoomus ja sotsiaaldemokraadid.

2011. aasta valimistel lõi aga Põlissoomlaste pea uskumatu esiletõus kõik segamini. Nad edestasid Keskerakonda ja said 19,05% häältest, jäädes vaid ülinapilt maha 19,1% hääli kogunud sotsiaaldemokraatidest.

Suurim erakond Kokoomus sai 20,38% hääli ning tavakohaselt ka ülesande valitsus kokku panna. Valimiste suurim kaotaja oli eelmise valitsuse peaministrikohaga Keskerakond – nad kaotasid umbes kolmandiku oma toetusest ja jäid 15,8% peale.

Keskerakonnal ei olnud nigela valimistulemuse tõttu valitsusse asja. Kuna Põlissoomlaste esimehe Timo Soini vaated Euroopa Liidu ja eelkõige kriisiriikide toetamise kohta takistasid nende valitsusse minekut, sündis Soomes üpris eksootiline Jyrki Kataineni juhitud kuue erakonna valitsus. Seda hakati hüüdma ka six pack-valitsuseks.

P

raeguseks on valitsuses alles ainult viis erakonda, sest vasakliit lahkus sel kevadel.

2011. aastal ametisse saanud ministritest on järel alla poole ning vahetunud on ka kesksetel kohtadel töötanud võtmeministrid. Lisaks lahkuvale peaministrile Jyrki Katainenile on kohast ilma jäänud rahandusminister Jutta Urpilainen, kuna sotsiaaldemokraadid valisid maikuisel kongressil ametiühinguaktivistina tuntud Antti Rinne. Nüüdseks on temast saanud juba uus rahandusminister.

Sotsiaaldemokraadid olid ilmselt ehmatanud langeva toetuse pärast arvamusküsitlustes ning Antti Rinnest loodeti mingisugust «imerelva», mis languse peataks.

Pärast Rinne esimeheks valimist on sotside allakäik arvamusuuringutes aga hoopis järsemaks muutunud. Juhul kui Soomes ei jõuta ennetähtaegsete parlamendivalimisteni, korraldatakse järgmised

Soome ajakirjanik Martti Puukko kirjutab, et valimiste lähedus pärsib põhjanaabrite järgmisel, Alexander Stubbi juhitaval valitsusel raskete otsuste tegemist.

Eduskunna valimised 2015. aasta aprillis. See tähendab, et Stubbile ja tema valitsusele jääb oma teovõime tõendamiseks aega vaid kümme kuud. Üpris tõenäoline, et valimiste lähedus tähendab poliitikas enam taktikalist manööverdamist ja häältepüüdmist ning Soome sisepoliitiline segadus üksnes suureneb. Vaevalt, et Stubbi valitsus suudab teha mingeid keerulisi otsuseid.

«Kui Soomes peab midagi laokil olema, olgu see siis sisepoliitika,» kõlab üks president Urho Kekkoneni mõtteavaldus. Aastail 1956–1981 Soome presidendiks olnud Kekkonen rõhutas seda, et välispoliitika on alati olulisem kui sisepoliitika. Kekkoneni jaoks tähendas välispoliitika aga nn usalduslikke suhteid Kremliga.

Ka veel tänapäeval võib Soomes leida neid, kes – sõltumata oma erakondlikust eelistusest – igatsevad tagasi Kekkoneni-aegset Soomet ja tolleaegseid kombeid, kuidas ajada nii sise- kui välispoliitikat.

Ü

ks neist on professor Jarmo Virmavirta. Viimases ajakirja Kanava numbris kahetseb kauane Kokoomuse mõjukas tegelane Virmavirta seda, et Soome presidendile ei ole enam jäetud seda võimu, mis oli Kekkonenil. «Presidendile jäeti alles peamiselt nimetus ja paar ametikorterit,» kirjutas ta.

Virmavirta leiab, et Euroopa Liidu solidaarsus paneb Soomet tegema otsuseid, mis pingestavad Soome-Venemaa suhteid. Ehk-

2011. aastal ametisse saanud ministritest on järel alla poole ja vahetunud on ka kesksetel kohtadel töötanud võtmeministrid.

Väljavõtteid Soome tõenäolise uue peaministri Alexander Stubbi programmkõnest 15. juunil Lahtis • Olen mures Soome poliitilise süsteemi pärast. Olen mures meie suutlikkuse pärast teha otsuseid. Ning veel rohkem olen mures meie võime pärast tegutseda viisil, mis äratab usaldust.

• Poliitikas on liiga palju paternalismi ja maternalismi, liiga palju «meie ja nemad»-mõtlemist.

Poliitikud kõnelevad endast liiga sageli kolmandas isikus – andes mõista, justkui nemad teaksid asju teistest paremini.

• Poliitika ei ole ainult valimistel kandideerimine ja hääletamine. See ei ole rahajagamine oma valijatele või üksnes uute keeldude ja reeglite väljamõtlemine. Poliitikute ülesandeks ei ole kättevõidetud eeliste kaitsmine ja maailmas asetleidvatel muutustel tee peal ees seismine.

• Poliitikat saab teha mitmel moel. Mitmed kohad minu eilses kõnes põhinesid sotsiaalmeedia kaudu tulnud tagasisidel. Osa sellest oli Kokoomuse liikmetelt, osa teistelt. Headelt ideedelt ei küsita parteipiletit.

• Oluline on see, kuidas me üksteisesse suhtume. Kas me peame enesest ja oma konkurentidest lugu või jõuame vastastikuse õelutsemise tsüklisse, lootes meedias pildile pääseda?

Ma tahan tuua positiivsemat

poliitikategemist, pean lugu ja austan igaüht sõltumata tema päritolust ja seisukohtadest.

• Ma õpin iga päev midagi juurde.

Teen vigu. Mõnikord ütlen asju liiga otse. Kokoomus ja valitsus peavad julgema uut katsetada, ebaõnnestuda ja õnnestuda.

• Tahan valitsuse töökultuuri uuendada. Punktivõitude kogumine peab nüüd lõppema.

Usaldus sünnib üksnes avameelsusest. Teadmisest, et partneritel ei ole varjatud motiive ja mänge.

• Kahjuks on tõsiasi, et majandusolukord pole kiita. Meie tööstuse vundamenti vapustab struktuurimuutus. Me oleme kaotanud suurel hulgal töökohti. Rahvastiku vananemise tõttu ei piisa avaliku sektori tuludest praeguse tempoga kulude katmiseks.

Soome loeti just Euroopa konkurentsivõimelisemaks riigiks, aga meie majanduskasv on Euroopa nõrgemaid.

• Sellest olukorrast ei aita meid välja porisemine, süüdistused ega ühekordsed abipaketid.

Kui me peame oma riigi ja tema edu uuesti üles ehitama, siis saab see toimuda üksnes uskudes tulevikku, oskustega, loovuse ja usinusega. Ma usun, et soomlastel seda kõike jätkub!

ki Soome praegune president Sauli Niinistö rõhutab rahvusvahelistel foorumitel Soome erilist suhet Venemaaga, on tegelikkus Virmavirta hinnangul midagi muud: ELi tegelikkus.

Mõnda aega tagasi nentis Virmavirta Yle raadiointervjuus, et Soome oleks pidanud Euroopa Liiduga ühinedes saama erandi erisuhetes Venemaaga. Minu meelest on küll väga hea, et mingeid selliseid erandeid Venemaaga pole, sest on üpris kummaline mõelda, et Soome väikese riigina suudaks tegutseda Venemaa suunal võrdse partnerina. Taktikepp on alati suurema partneri käes ja sõltub temast, kui usalduslik on see suhe tegelikult.

Ei olnud ka Kekkonen Kremli jaoks võrdne partner – ehkki mitmed Kekkoneni-aegsed ühiskonnategelased veel praegugi seda endale ja teistele kinnitavad.

Reaalselt piiras Kekkoneni ja Soomet Kremliga ühendanud köis Soome mänguruumi nii palju, et millegi sarnase kordumist küll ei tahaks. Kui Soome ei kuuluks Euroopa Liitu, oleks ta NATO-välise riigina Kremli seisukohalt sama hõlpsasti töödeldav lakei kui 1970.–1980. aastatel, mil Soome nn eliit oli lõpuks Nõukogude Liiduga 1948. aastal sõlmitud sõprus- ja koostööleppe vaimu kuni viimase kriipsuni omandanud. Nende jaoks tähendas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ilmselt šokki.

Kekkonenist tehti tugeva avaliku propaganda toel Soomes pea asendamatu eluaegne president.

Nüüd võime Euroopas samalaadset nähtust kohata Venemaal ja Valgevenes. Ehkki ma ei taha võrrelda Kekkoneni tegutsemislaadi Putini või Łukašenka omaga, leidub nende kolme vahel siiski teatav sarnasus.

Kekkonen sekkus ka Soome sisepoliitikasse: ta näiteks jälgis seda, millised erakonnad ja poliitikud on Moskva vaatenurgast Soome valitsusse kõlblikud. Kui Moskva mõnd poliitikut heaks ei kiitnud, ei kulgenud selle isiku karjäär kuigi tõusujoones. Kekkoneni ja Moskva toetus samal ajal kiirendas nii mõnegi toonase mõjuka tegelase edenemist Soome ühiskonnas. Nõukogudevastasus oli aga enam-vähem halvim silt, mis Soomes kellelegi külge võidi kleepida. Nõukogudevastane inimene või selleks nimetatu oli Soome avalikus elus nagu pidalitõbine, keda oma karjäärile mõtlevad inimesed vältisid.

N

õukogudevastasus esines tihti justkui käsikäes paremäärmuslusega. Paremäärmuslasteks nimetati Soomes – hoolimata erakondlikust eelistusest – vabalt neid, kes tahtsid, et Soome sarnaneks rohkem teiste demokraatlike lääneriikidega.

Virmavirta meenutas oma Kanava artiklis, et president Kekkonen saatis oma veerand sajandit kestnud presidendiaja vältel Eduskunna laiali «ainult» kolm korda. Esimest korda juhtus see 1961. aastal, mil rahvusvaheline olukord oli pingestunud. Virmavirta leidis, et see olukord võiks ka praegu tuttavalt kõlada. «See mõjus, seda keelt Kremlis mõisteti,» võttis ta asja kokku.

Seda teksti lugedes näib, et Virmavirta näeks ehk Soomet meelsasti kui laialdase autonoomiaga Venemaa piirkonda, mida juhiks mõni Kremli määratud «kindralkuberner».

Keskkonnaminister

Ühe otsuse tagamaadest

H

ästi elada tahtev väike riik peab olema maailmaga ühenduses – nii vaimselt kui füüsiliselt. Üks võimalik lahendus on laual: ehk juba 2022. aastaks ühendab meid Euroopaga lõpuks tänapäevane, säästlik rongiliiklus.

Rail Balticu trassivariantide arutelu valitsuskabinetis oli ilmselt üks kõige põhjalikumaid ja detailsemaid ühe teema arutelusid, ning kujunes ligi nelja tunni pikkuseks.

Aga eks see ole ka arusaadav. Suure tõenäosusega vaid kord sajandis sellise mahuga ettevõetava projekti puhul ongi vaja kõik argumendid lauale panna ja riskid läbi kaaluda enne, kui rööbaste mahapanekuks läheb.

Miks ikkagi ei ole võimalik kasutada seda raudteekoridori, kus rong juba aastakümneid liigub, kus inimesed on rongiga harjunud ja kus puudub vajadus läbida rajatava raudteega uusi külasid, asulaid, metsi ja põldusid? Kas on nii, et kui nui neljaks suruda kiirraudteed kohta, kus kogu habras veerežiim vajab kaitset ja ehitada tuleks läbi soo, kus Euroopa Liidu loodusdirektiiv nõuab loodusalade moodustamist, siis võib kogu protsess hilisemate vaidluste tõttu takerduda ja raudtee tulemata jääda? Aga kuidas arvestatakse kiirraudtee rajamisel olemasolevat ja juba välja arenenud tootmist ja ettevõtlust, teedevõrku ja inimeste eluolu?

Kõrvale otsustati jätta need trassid, mis tekitaksid inimeste igapäevasele keskkonnale ja loodusele kõige enam ebameeldivusi või mis oleksid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul tehniliselt teostamatud või liiga kallid. Nii jäeti arutelu viimases otsas majandusministri soovil välja olemasoleva raudteetrassi kasutamise võimalus, sest see oleks valitsusele esitatud andmete järgi tähendanud kõige suuremat rahakulu.

J

a miks ikkagi Nabalast-Tuhalast üle ei võinud sõita? Esiteks – kaevandajatega peetud ja keskkonnaministeeriumi võiduga lõppenud kohtuvaidlus tõi jõustunud otsuse, mille järgi enne looduskaitseala moodustamise otsust ei ole võimalik hinnata kaitseala kahjustada võivaid tegevusi. Skisofreenia ei ole soositud – ühe käega kaitseala moodustada ja teise käega sama kaitseala kahjustamist kavandada ei tohi.

Teiseks – moodustataval looduskaitsealal on Euroopa Liidu loodusdirektiivi järgi kaitset vajavad liigid ja elupaigatüübid. Selle ignoreerimine oleks suure tõenäosusega kaasa toonud sekkumise Euroopa Liidu tasandil, mis omakorda oleks tähendanud kogu Eesti jaoks vajaliku investeeringu seiskumist. Ei ole tark ega mõistlik käitumine tagurpidi lebavat reha nähes sellele naerulsui ja suure hurraaga peale astuda.

Kõige kummalisem põhjendus Nabalast üle sõitmist nõudjatelt on olnud aga see, et kuna raudtee võtab enda alla ainult kuni 0,5% kaitseala pindalast, võiks see ju sobida küll. Kui risti üle Tallinna vanalinna või lauluväljaku läheks kiirtee, siis hoolimata sellest, et too tee võtaks matemaatiliselt enda alla ainult väga väikese osa vanalinna või lauluväljaku pindalast, ei oleks see võimalik ega mõeldav. Väärtus oleks rikutud.

Valitsuskabineti pragmaatilise kaalumise tulemusel jäid lõpuks sõelale vaid realistlikud Rail Balticu alternatiivid. Muidugi on ka nende puhul mõju ümbritsevale olemas.

Ja kindlasti leidub valikusse jäänud trasside puhul neid, kelle huvisid kiirraudtee ehitamine riivab. Leevendust ja mõistlikke lahendusi tuleb endiselt otsida. Nii inimeste kui looduse jaoks. Oluline on, et saime kivi tagant liikuma ja otsus sündis. Valitsuse eesmärk on parimate trassiversioonide hindamisega kiiresti, sisuliselt ja parimaid asjatundjaid kaasates edasi minna. Sügisel tahame jõuda detailselt läbikaalutud ja analüüsitud otsuseni, kuidas täpselt rong meid tulevikus ülejäänud Euroopaga ühendama hakkab.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Eesti tervishoiumuuseum: väärt paik iseenda sisse vaatamiseks.

UKSED JÄLLE LAHTI. Tallinnas avasid uue väljapaneku nii Energia avastuskeskus. Kõrged ootused täituvad mõnevõrra ühtviisi veenval moel. Mõlemad kohad väärivad põhjalikku

Tarkus tuleb k arvustus arko olesk TLÜ/Postimees

Eesti tervishoiumuuseum Lai 30, Tallinn Täispilet 6, sooduspilet 4 eurot

T

ervishoiumuuseum oli omal ajal interaktiivsuse maaletooja. See oli arvatavasti esimene Eesti muuseum, kus sai hakata ise kätt külge panema ega pidanud ainult viksilt vitriine silmitsema. Oma koolipõlve külastuskäikudest mäletangi kõige paremini seda osa, kus sai mõõta reaktsioonikiirust või kopsumahtu. Need seadmed olid saadud, nagu ka Energia avastuskeskuse esimesed tänapäevased eksponaadid, Soome teaduskeskusest Heureka.

Mis toona oli uudne, on tänapäeval muutunud normiks. Seetõttu oli enne uuenenud väljapaneku külastamist peamine küsimus, kuidas on üsna kitsastes ruumides tegutsev muuseum läinud kaasa interaktiivsusega ning tulnud vastu Ahhaa ja teiste kõrgele aetud ootustele.

Tulemus on sümpaatne ja õnnestunud. Ja just seetõttu, et pole mindud paljude interaktiivsete ja digitaalsete la-

henduste teed, pigem vastupidi. Need on väljapanekus loomulikult olemas ja hästi tehtud, ent seostuvad hästi ka nn vanamoodsate ehk tekstikesksete ja esemeliste lahendustega.

Uue väljapaneku suurim õnnestumine ongi suurepärane tasakaal eri modaalsuste vahel: info edastamiseks on leitud parim viis, olgu see tekst seinal, eri meeli hõlmav tegevus või mäng puutetundlikul ekraanil.

See teeb külastuse mitmekülgseks, käigu jooksul ei teki küllastust, mis on oht ühetaoliste lahenduste puhul.

Väljapanekust paistab välja hoolikas läbimõeldus. Kitsad ruumid on tinginud kohati nutikaid lahendusi, näiteks liugtahvlid inimkeha eri süsteemidega. Siin-seal on mõnusaid detaile, näiteks koemustriga tumbad, WCs kuuldav rakuloeng või toitumissaali nurgas rippuv vöökoha mõõdulint, kuid on ka tunda, et ükski lahendus pole tehtud puhtalt efekti pärast, vaid on alati eesmärgipärane. e Ainsana langessid sellest ansambllist kohati välja arsttiriistad, mille eksponeerimine küll p õigustab asutuse nimes endiselt figureerivat muuseumi tiitlit, kuid ei seostu alati mõtestatult ülejäänuga.

Tervishoiumuuseum on väärt paik iseenda sisse vaatamiseks, esialgu küll füsioloogiliselt. Kuid neil tasub silma peal hoida, sest ülemise korruse saalid alles valmivad.

Energia avastuskeskus: «jookse ringi»,

Energia avastuskeskus Põhja pst 29, Tallinn Täispilet 9, sooduspilet 7 eurot

K

ui tahta Energia avastuskeskuse ja tervishoiumuuseumi teineteisest mõnesaja meetri kaugusel asuvad uued väljapanekud ühe päeva jooksul üle vaadata (ja päeva täidavad need kenasti ära), tasub tervishoiumuuseumist tulles siirduda esmalt energia avastuskeskuse alumisele korrusele. Sealne helidele ja valgusele pühendatud väljapanek, üks pool ühele, teine teisele, on kena jätk tervishoiumuuseumi meeltetoale.

Kes on harjunud maailma teaduskeskuste parimate traditsioonidega, tunneb end siin kodus. «Jookse ringi», «vajuta», «uuri» on siin päevakäsud, mitte -keelud. Nutikad eksponaa-

POSTIMEES, 16. JUUNI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Jääb vaid igatsus arvustus rein veidemann TLÜ EHI professor / Postimees

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman ja Piret Saul-Gorodilov

«Laul, mis jääb» Lavastaja Merle Karusoo. Kunstnikud Maret Tamme ja Illimar Vihmar. Valguskunstnik Margus Vaigur. Muusikajuht ja arranžeerija Malle Maltis Esietendus 13. juunil Eesti Draamateatris

M fotod: toomas tatar

Eesti tervishoiumuuseum kui erineval, ent perekülastust.

käte kaudu

ida saab kinnistähe kohta öelda peale selle, et ta on kinnistäht? Raimond Valgre on säranud eesti (pop)kultuuris nüüd juba läbi mitme inimpõlve. Temast on kirjutatud raamatuid, vändatud dokumentaalfilme ja üks mängufilm (Mati Põldre «Need vanad armastuskirjad»). Tema lugu on lavastatud teatris (Juhan Saare «Valge tee kutse»). Inimene ja tema looming on saanud legendiks, millele osutab seekordsele lavastusele Nietzschelt laenatud motogi: «Ainult üksikud sünnivad peale surma». Üks näidendi autoritest, Liis Aedmaa tunnistabki Eesti Draamateatri ajalehes, et materjali kogumisel ja selle läbitöötamisel polnud võimalik leida enam midagi niisugust, mis kõigutaks juba kujunenud pilti Valgrest, milles segunevad mälestused, faktid ja väljamõeldised.

Uue lavateose puhul said tähtsaks kaks asja: esiteks püüd mõista toonaste inimeste valikuid, ja teiseks jälgida ning elada kaasa niisuguse laulu otsingule, mis jääb. See on ka lavastuse põhikujund.

Lööb mastaapsusega

«vajuta», «uuri» on siin päevakäsud, mitte -keelud.

did annavad tõesti nähtuste kohta teavet ja tekitavad ahhaa-elamusi. Rosinana on korrusel ka planetaarium.

Sama kehtib 101 aasta vanuse elektrijaama kunagises generaatorisaalis, punaste «vajuta-mind»-nuppude paradiisis, mis on teemakohaselt elektri ja energia päralt. Ajaloolise sisseseade vahel asetsevate eksponaatide juures on alati ka lühidalt kirjas, millega tegu ja mis toimub. Kogu keskuse tõmbenumber on kahtlemata Faraday puuris asuv Tesla trafo, mis tekitab sisse lülitades võimsaid välke.

Energia avastuskeskus on kihiline justkui päikesepaneel, iga korrus oma karakteriga. Nii asub alumise ja ülemise korruse vahel keskmine, mis jutustab Eesti energeetika ehk peamiselt põlevkivi loo.

Ekraanipõhine ruum on ilmselt suunatud rohkem vanema-

tele, samal ajal kui nende lapsed üleval või all eksponaatidega möllavad.

Eksponaatide kõrval on Energia avastuskeskuses tähelepanuväärseim ruumielamus: avar ja kõrge generaatorisaal asetub samasse ritta Ahhaa keskuse ja Lennusadamaga. Kuna see võimas kolmik hakkab kindlasti moodustama kooliekskursioonide ja perekülastuste selgroogu, tasub mõtiskleda, kuivõrd hakkavad need looma ühist, spetsiifiliselt interaktiivse teaduskogemusega seostuvat ruumikogemust.

Ja milline võib olla selle mõju teadusharidusele või inimeste hoiakutele teaduse suhtes?

Ahhaa keskus ei pea kartma Energia avastuskeskuse konkurentsi ega vastupidi.

Energia avastuskeskuse väljapanek on piisavalt omanäoline, pakkudes siiski sarnast emotsiooni ja õppimiskogemust.

Varasematest Valgre-käsitlustest, mis on olnud intiimsedkammerlikud, paistab Karusoo lavastus kõigepealt silma mastaapsusega. Etenduse lõpus koguneb lavale mitukümmend inimest eri näitlejapõlvkondadest, lisaks lapsi ja noorukeid.

Karusoo «laia joont» toetab lavakujundus. Pätsu-aegse Eesti müütiliselt kirkas valguses lokaalide glamuur versus sõjaaja pimehall laatsaret ja stalinliku Eesti ahistav loosunglikkus. ikkus. Teatav illustratiivsus on sel juhul vältimatu ja a see kandub üle mängule e endalegi. egi. Sotsiaal-

se teatri klassikule Karusoole on tähtis esitada see ühiskondlik-poliitiline ruum, millega inimesed eri viisil suhestuvad – kohanedes, võideldes või loobudes – ja millist hinda nad selle eest maksavad.

Kuigi keskmes on emast sõltuv ja naistes aina emakuju otsiv hapra hingeeluga Valgre (Märt Avandi), on sama tähtsad olustik ja aeg ning Valgret ümbritsevad inimesed. Etenduse kulgedes leidsin end tõdemas, et Valgre andest sõltuti sama palju või enamgi veel kui Valgre teda ümbritsevast seltskonnast.

Laulu jäävuse seadust otsitakse eri orkestrites, nii sõjaeelses Eestis, sõjas kui ka sõja järel ikka koos Valgrega. Kes kirjutab sõnu üles, kes aitab harmooniakäike leida. Tähenduslikud on selles mõttes teises vaatuses «Tšebarkuli» ja kolmandas vaatuses «Saaremaa valsi» sünd.

Kui aga Valgre murdub ja tema päikesekiirgus kahanema hakkab, püütakse seda ergutada viinaga. Valgre allakäik inimesena ja kustumine ei ole Karusoo käsitluses tema eraasjad.

Kolmanda vaatuse stalinlik-nõukogulikust kakofooniast saab Valgre kirstunael.

Valgre surmas kordub muster, mis raamib Jaan Oksa, Juhan Liivi, Konrad Mäe, Eduard Viiralti ja paljude teiste «külmetavate kunstnike» kannatavate loojate lõppvaatust. See on palavikuline soov jääda elama oma loomingus. Palavikulisuse annab sellele tungile hirm aja otsalõppemisest enne suurteose sündi ja kahtlus, et loodu pole ikka see, mis jääb.

Iga looja paratamatus on ju lõppeks selles, et teos hakkab elama oma elu ning selle elu pikkuse ja koguni igavikulisuse üle ei otsusta enam ta ise.

Selles näidendis otsustavad autorid, et lauluks, mis jääb, on «Muinasjutt sinilinnust». Näidend lõpebki poolelt fraasilt, markeerides unistuste ja elu katkemist. Laul ise, nagu teame, lõpeb igatsusega.

Seega, mis tõeliselt jääb ja saadab loojat lõpuni, on igatsus oma sinilinnu järele.

Lavastuse suuremõõdulisusest tingituna ei tasu tegelastes hakata otsima nende hingelisi keerdkäike. Näidendi n-ö psühholoogiline plaan on kahemõõtmeline, sinimustvalge–punane või must–valge.

Teist vaatust võib võtta ka poleemikana kanoniseerida tahetava käsitlusega eesti sõjameestest II maailmasõjas.

Nõukogude Liidu poolel sõdiv Eesti laskurkorpus oli rahvuslik sõjaväekoondis («Eesti armee», nagu see kõlab ka «Tšebarkuli» laulus ja nagu see figureerib veel Raimond Valgre nekroloogiski), kes võitles Eesti vabaduse eest.

Pronkssõdur Aljoša, keda lavastuses üksühese kujuna eksponeeritakse, on niisiis mälestusmärk Eesti rahvuskorpuses langenutele. Selle kõrvaldamist 2007. aastal Tallinna südamest võib võtta kui Nõukogude poolel sõdinute eestlaste väljaarvamist mäletamisväärsest ajaloost. Lavastuses on teisigi iroonilisi vihjeid tänapäevale. Purjus bravuurika rahamehe (Guido Kangur) rinda ehib Valgetähe teenetemärk.

Puust ja punaseks Nagu sageli illustratiivsete teoste puhul, on näitlejail negatiivseid ja «kiiksuga» tegelasi loomingulisem mängida. Mis teha, et vaimustavad just Ülle Kaljuste Baba ja Elviira, Jüri Tiiduse Volli, Mait Malmsteni Goldman, Ain Lutsepa Augas ning Tiit Suka Pinna.

Kolmas vaatus tervikuna kujutab endast viimase vindini keeratud groteski. Puust ja punaselt saab vaatajale ette näidatud, mis aeg see oli, kus inimesed otsisid seda, millele või kellele toetuda. Stalini aeg oli kogu rahvale omamoodi piirolukord. Hirm kõige lõpu ees ei varitsenud ainult Valgret, vaid saatis tuhandeid teisigi.

Ja otsekui lunastusena sellele butafoorsele tegelikkusele sünnib Valgre «Saaremaa valss». Mitte ainult eestlaste, vaid ka soomlaste tulevane rahvalaul. Algselt minooris kirjutatud, aga repertuaarinõukogus mažoori pööratud laulu paradoksaalne jõud ilmnebki selles, et lauldes hetkelisest suveööst Saaremaa heinamaal, kus tantsitakse elurõõmu, armastuse ja rahu valgel, väreleb ometi selle taga üks nimetu, kurbusega varjutatud igatsus. Igatsus igaviku järele.

See, mis saatis Valgretki.

1944, Eesti korpuse orkester Leningradis. Raimond (Märt Avandi) on palunud Niina (Harriet Toompere) foto: siim vahur tantsule.

16 || SPORT || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

Kangert lõpetas Dauphiné tuuri 17. kohaga RATTASPORT. Kolme näda-

la pärast algavaks Tour de France’iks valmistuv profirattur Tanel Kangert (Astana, pildil) lõpetas Prantsusmaal peetud Dauphiné velotuuri 17. kohaga. Võitjaks tõusis eile tuuri viimasel etapil võimsa sõidu teinud ameeriklane Andrew Talansky (Garmin Sharp). Kangert sai viimasel etapil 27. koha, kaotades võitnud Mikel Nieve Iturraldele 5.23. Etapi neljandana lõpetanud Talansky pööras sellega 39-sekundilise kaotuse Alberto Contadorile lõpuks 27-sekundiliseks eduks, 3. koha sai tuuril Jürgen van den Broeck, kes kaotas Talanskyle kokkuvõttes 35 sekundiga.

Kangertil kogunes kaotust Talanskyle kaheksa etapiga 8 minutit ja 37 sekundit. Astana tiimi parimana sai Vincenzo Nibali 7. koha. Rein Taaramäe lõpetas eilse etapi peagrupis, mis kaotas võitjale enam kui 27 minutiga, ja sai 85. koha. Kokkuvõttes lõpetas Taaramäe velotuuri 119. kohaga. PM

SPORT. POSTIMEES.EE KORVPALL

Kangur ja Milano alustasid võidukalt Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani võitis Itaalia meistriliiga finaalseeria avamängus kindlalt 74:61 eestlase endist tööandjat Siena Montepaschit. Kangur sai mänguaega kümme minutit ja selle ajaga punktiarvet ei avanud, kuid võttis ühe lauapalli ja andis ühe korvisöödu. Milano parim oli 26 punktiga Curtis Jerrells.

986

minutit

on oma värava järjest puutumatuna hoidnud Levadia väravavaht Roman Smiško, mis märgib uut meistriliiga rekordit.

TENNIS

Kanepi ja Zopp kaotasid Eesti naiste tennise esireket Kaia Kanepi (WTA 41.) kaotas Hollandis Topshelf Openi turniiril esimeses ringis austerlanna Yvonne Meusburgerile (WTA 39.) 1:6, 2:6. Jürgen Zopp (pildil) jäi samas peetud meeste turniiri kvalifikatsiooni kolmandas ringis kindlalt 3:6, 0:6 alla prantslasele Adrian Mannarinole (ATP 83.).

AUTOSPORT

Le Mansis võidutsesid Audid Le Mansi 24 tunni sõidu lõpetas kaksikvõiduga Audi. Võitjameeskonnas sõitsid Marcel Fässler, Andre Lotterer ja Benoit Treluyer. Teise koha saanud Audi kaotas võitjatele kolme ringiga, roolis Lucas di Grassi, Marc Gene ja Tom Kristensen. Kolmanda koha sai võitjale viie ringiga kaotanud Toyota meeskond, kus sõitsid Anthony Davidson, Nicholas Lapierre ja Sebastien Buemi.

Patjuk püstitas Eesti rekordi

Meistriteks tulid Fosti ja Luik

Jekaterina Patjuk püstitas Göteborgi GP-etapil uue Eesti rekordi 3000 meetri takistusjooksus.

Uus Eesti rekord on 9.58,00. Tugevas konkurentsis sai Patjuk selle ajaga 8. koha. Varasem Eesti rekord kuulus 2011. aastast samuti Patjukile.

Narvas peetud Eesti meistrivõistlustel poolmaratonis võitis meeste arvestuses Roman Fosti ajaga 1:05.29. Teine oli Ibrahim Mukunga Wachura Keeniast, 3. koha sai Sergei Tšerepannikov. Naistest tuli Eesti meistriks Lily Luik ajaga 1:19.49.

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Itaalia näitas MMi avamängus Inglismaa vastu, et nende võimalusi turniiril kõrgete kohtade eest kaasa rääkida võib pidada heaks.

Pirlo juhitav Itaalia on mariel gregor reporter

I

taalia jalgpallikoondise tegutsemist juhib endiselt keskväljamaestro Andrea Pirlo, kes aitas meeskonna MMi esimeses alagrupikohtumises 2:1 võidule Inglismaa vastu. Nädalavahetusel peetud mängudest oodatigi enim Itaalia ja Inglismaa mõõduvõttu, mis kujunes oodatult maiuspalaks. Pirlo andis Inglismaa vastu 108 söötu, mis on senise MMi parim tulemus.

35-aastane vanameister, kes kannab ka koondise kaptenipaela, suutis mängu tulemust mõjutada isegi ilma palli puutumata. Itaalia avavärav sündis 35. minutil, kui Pirlo oli haneks tõmmanud teda katnud Daniel Sturridge’i, jättes palli meeskonnakaaslasele Claudio Marchisiole, kes selle väravasse lõi. Veidi hiljem Sturridge küll viigistas, ent Mario Balotelli tõi võidu siiski itaallastele, olles täpne 50. minutil. Itaalia pidi seejuures läbi ajama oma esiväravavahi Gianluigi Buffonita, kes jättis avamängu Inglismaaga hüppeliigese kerge vigastuse tõttu vahele.

«Olin julge ja vapra meeskonna kapten. Mängisime vaatamata kohutavale kuumusele hästi ja teame, et oleme kõigi jaoks ohtlik meeskond,» sõnas Pirlo pärast avamatši. «Olulisim oli kolm punkti võtta ja sellega saime hakkama,» lisas ta.

Võiduvärava autor Balotelli kirus samuti Brasiilias valitsevat kuumust. «Ilm oli lihtsalt kohutav, aga suutsime vastu pidada. Nüüd peame keskenduma järgmisele mängule ja mitte sündmustest ette ruttama,» sõnas 23-aastane ründaja. Itaallaste avavärava löönud Marchisio nägi enda sõnul aga kuumuse tõttu lausa hallutsinatsioone.

Mitu inglast võitles kuuma ja niiske kliima tõttu teisel poolajal jalakrampidega.

Me pole selline tiim, kes läheks suurte jõududega vasturünnakutele, ent meil on mängijad, kelle oskusi tuleb ära kasutada.

Itaallaste juhendaja Cesare Prandelli

Itaallaste juhendaja Cesare Prandelli kritiseeris FIFAt, et sellistes oludes ei lubata joogipause. «See on hullumeelsus, et mängijatele ei võimaldatud joogipause. Kõik kannatavad selle tõttu. Kui tahetakse suurepärast vaatemängu, tuleb ka mängijatele selleks võimalused luua,» sõnas Prandelli.

«Mänguliselt ei taha ma kedagi eraldi välja tuua, see oli meeskonna võit. Me pole selline tiim, kes läheks suurte jõududega vasturünnakutele, ent meil on mängijad, kelle oskusi tuleb ära kasutada,» lisas juhendaja.

Kohtumise eel räägitigi peamiselt sellest, kuidas suudavad inglased Pirlot takistada. Samad meeskonnad olid viima-

ti suurturniiril omavahel vastamisi kaks aastat tagasi, kui EMi veerandfinaalis võitis penaltiseeria järel Itaalia. Toona andis Pirlo üksi rohkem sööte (139) kui inglaste neli keskväljameest kokku ja lõhkus sisuliselt üksinda vastaste mängu.

Kuigi Inglismaa peatreener Roy Hodgson sõnas mängu eel,

et nüüd ollakse söödumeistri vastu paremini valmistunud, ei suudetud teda siiski oluliselt takistada. Pirlo dikteeris kindlalt kohtumise tempot ja jagas täpselt mõõdetud sööte.

Kui Inglismaa koondise juhendajat Roy Hodgsonit on MMi eel palju nahutatud, et ta võttis meeskonda liiga palju

verinoori mängumehi, siis avakohtumisega pandi kriitikute suud kinni, Inglismaa näitas kaotusele vaatamata korralikku mängu. Suurepärase debüüdi tegi MMil 19-aastane Raheem Sterling, kes usaldati väljakule algkoosseisus. Endine koondislane Rio Ferdinand sõnas noore mehe kohta järgmist: «Ster-

Jalgpalli MM B-ALAGRUPP

C-ALAGRUPP

D-ALAGRUPP

Kohtumised:

Kohtumised:

Kohtumised:

• Tšiili – Austraalia 3:1 (2:1)

• Elevandiluurannik – Jaapan 2:1 (0:1)

• Inglismaa – Itaalia 1:2 (1:1)

Väravad: 12. Alexis Sanchez, 14. Jorge Valdivia, 90+2.

Jean Beausejour – 35. Tim Cahill • Hispaania – Holland 1:5 (1:1) Väravad: 27. pen. Xabi Alonso – 44., 72. van Persie, 53., 80. Robben, 65. de Vrij Tabeliseis: 1. Holland 3 punkti / 1 mäng 2. Tšiili 3/1 3. Austraalia 0/1 4. Hispaania 0/1

Väravad: 64. Bony, 66. Gervinho – 16. Keisuke Honda • Kolumbia – Kreeka 3:0 (1:0) Väravad: Armero 5., Gutiérrez 58., James Rodríguez 90+3

Väravad: 37. Daniel Sturridge – 35. Claudio Marchisio, 50. Mario Balotelli • Uruguay – Costa Rica 1:3 (1:0) Väravad: Cavani 24. (p) – Campbell 54., Duarte 57., Ureña 84.

Tabeliseis:

Tabeliseis:

1. Kolumbia 3 punkti / 1 mäng

1. Costa Rica 3 punkti / 1 mäng

2. Elevandiluurannik 3/1

2. Itaalia 3/1

3. Jaapan 1/0

3. Inglismaa 0/1

4. Kreeka 1/0

4. Uruguay 0/1

POSTIMEES, 16. JUUNI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

ohtlik kõigile MMi PÄEVIK madis kalvet reporter

Jalgpallimaailma valitsejad maeti lõplikult maha?

V

Ülikogenud keskväljamootor, 35-aastane kapten Andrea Pirlo on Itaalia koondises endiselt võtmerollis. Tema tegutsemise piiramine on kõigile vastastele paras peavalu. foto: lapresse/scanpix

E-ALAGRUPP Kohtumised: • Šveits – Ecuador 2:1 Väravad: 48. Mehmedi, 90.+3. Seferovic – 22. E. Valencia AJAKAVA 16. juuni • 19.00 Saksamaa – Portugal • 22.00 Iraan – Nigeeria • 01.00 Ghana – USA

ling oli selle mängu täht. Me küll kaotasime, ent tema mängu oli nauditav vaadata ja tuleviku osas on see äärmiselt positiivne, et niisugune mees olemas on,» sõnas Ferdinand.

Peatreener Hodgson oli kaotuse järel optimistlik. «Meeskond näitas end parimast küljest ja seetõttu on kaotus muidugi eriti valus. Ent oleme enesekindlad, et suudame Uruguay ja Costa Rica vastu hästi esineda ning alagrupist edasi pääseda,» sõnas juhendaja. «Oleme noor meeskond ja saame vaid paremaks minna. Kahele kolmandikule meeskonnast on see esimene MM,» lisas Hodgson, kes tunnustas ka palju kriitikat saanud kogenud ründajat Wayne Rooneyt. «Ta mängis enda jaoks veidi harjumatul positsioonil, ent jäin temaga rahule.

Wayne andis väravasöödu ja tegi palju tööd. Tema keskele nihutamine oli õige käik ja inimesed võiksid oma kriitikaga piiri pidada,» sõnas juhendaja.

Teises D-alagrupi kohtumises sai Costa Rica üllatuslikult 3:1 jagu Uruguayst, mis teeb tabeliseisu intrigeerivaks.

iimased kolm suurturniiri on lõppenud Hispaania koondise võiduga, kuid tänavu on aina enam räägitud, et sel korral võib hispaanlaste valitsemisaeg läbi saada. Eelmise kolme turniiri peale said hispaanlased vaid ühe kaotuse, kui neli aastat tagasi jäädi alagrupiturniiri avavoorus 0:1 alla Šveitsile. Nüüd saadi aga Brasiilias toimuval jalgpalli MMil Hollandi käest korralik keretäis, kui eelmise MMi finalistide duell lõppes hollandlaste 5:1 võiduga.

Kõik see paneb küsima, kas Hispaania koondise juhendajal Vicente del Bosquel oleks ehk aeg pikaaegsed põhimehed pingile jätta ja anda võimalus noorematele.

Arvestades Hispaania koondise ühtlast koosseisu, oleks küllaltki ootuspärane, et mitme kauase põhimehe asemel võiks võimaluse anda noorematele ja «näljasematele» meestele, kuna vähemalt nimede poolest istuvad neil pingil maailma absoluutsed tippmehed, kes on samuti oma võimaluse ära teeninud.

Hispaania sõitis ka tänavusele finaalturniirile küllaltki kogenud koosseisuga, millest koguni 16 meest kuulusid neli aastat tagasi MM-tiitli võitnud meeskonda ja kümme neist on olnud osalised kõigis kolmes viimases tiitlivõidus.

Nii on pikalt olnud koondise raudvaraks väravavaht Iker Casillas (33-aastane), poolkaitsjad Andres Iniesta (30), Xabi Alonso (32) ja Xavi (34) ning viimati vahetusest sekkunud ründaja Fernando Torres (30), kes matšis hollandlastega ei suutnud koondist nende jaoks harjunud tulemusteni vedada.

Kui eelmisel aastal Hispaania kodakondsuse saanud ründaja Diego Costa ja Londoni Chelseas hea hooaja teinud äärekaitsja Cesar Azpilicueta said matšis Hollandiga algrivistuses platsile (esimene pole traumast paranemise järel kindlasti veel tõusnud tippvormi ja teine ei saanud Hollandi vastu näidata oma parimat mängu), siis kindlasti ootavad oma võimalust ka Müncheni Bayerni kaitsev poolkaitsja/ keskkaitsja Javi Martinez (25), Madridi Atletico poolkaitsja Koke (22) ja Manchester Unitedi väravavaht David de Gea (23).

Seni on koondises pidanud näiteks teist viiulit mängima ka Manchester Unitedi poolkaitsja Juan Mata (26) ja FC Barcelona ründaja Pedro (26), kes ei ole põhikoosseisus just väga palju võimalusi saanud.

Seega on hispaanlastel pingil piisavalt mehi, kes oleksid võimelised seniseid valitsejaid asendama.

Juba 18. juunil (Hispaania kohtub alagrupiturniiri teises voorus Tšiiliga) saamegi teada, kas del Bosque usaldab endiselt vana kaardiväge või otsustab teha põhirivistuses muudatusi.

Timmu Kõrge ja Erki Pints kasutasid kiireks sõiduks ka teepervesid.

foto: karli saul

Kõrge õppis oma autot tundma ja tegi puhta töö peep pahv

Viru ralli

«Tunnen, et olen selle autoga sõitmise enda jaoks selgeks saanud. Juba enne starti tulekut oli enesetunne kindlam ja meel parem ning seda kinnitas ka võistlus,» lausus Viru rallil võidutsenud Timmu Kõrge.

Koos kaardilugeja Erki Pintsiga leidis ta Rakvere ümbruse teedel kihutades sellise hoo, millele konkurendid ei suutnud midagi vastu panna.

«Paranenud on arusaamine, kuidas auto ühes või teises olukorras käitub – kiirus, pidurdusmaad… Kodus istudes seda kõike selgeks ei saa, selleks tuleb ikkagi sõita,» rääkis Kõrge Ford Fiesta R5 ralliautoga kohanemisest. See on võtnud aega, kuna sõitmisvõimalus tekib peamiselt vaid võistlustel. Näiteks Harju ralli ja Viru ralli vahele jäänud nädalate jooksul ei teinud ta võistlusautoga ühtegi sõidutreeningut. «Enne starti sõitsin kümmekond kilomeetrit testikatset ja kohe starti!» nentis ta.

Harju rallil ei suutnud Kõrge püsida N-rühma masinaga sõitva venelase Aleksei Lukjanuki tempos. Rakveres sai ta aga esimese päevaga kätte väikese edu ja jätkas vahe suurendamist ka laupäevahommikuste kiiruskatsetega.

«Laupäeva hommikul oli esimene kiiruskatse väga kiire ja arvasime, et Lukjanuk võtab seal meilt sekundeid tagasi, kuid endalegi üllatuseks saime hoopis ise vahe sisse teha ja sealt juba edasi tõusvas tempos jätkata,» selgitas Kõrge. «Ühel kiiruskatsel tuletasime aga endale meelde, mis juhtub siis, kui sõita nii kiiresti, kui tegelikult sõita ei saa – seejärel võtsime natuke hoogu maha, et ikkagi teel püsida. Päris kraavi me ei sõitnud, aga ühe heinapalli lükkasime küll teele.»

Kõrge võitis 11st kiiruskatsest kaheksa, kaasaarvatud meistrivõistluste arvestuses punkte juurde andnud viimase kiiruskatse.

1. Timmu Kõrge / Erki Pints, 2. Aleksei Lukjanuk / Aleksei Arnautov +29,1, 3. Siim Plangi / Marek Sarapuu +58,4, 4. Egon Kaur / Annika Arnek +1.39,6, 5.

Roland Murakas / Kalle Adler +1.43,3, 6. Rainer Aus / Simo Koskinen +2.04,4

peep.pahv@postimees.ee

«Väga palju varu enam ei jäänud. Mõnikord läheb juba kurvis sõidutrajektoor liiga pikaks ja auto kandub sõidujäljest välja – see näitab, et ei saa minna liiga kiireks,» nentis Eesti meistrivõistluste arvestuses kindlalt liidrikohta hoidev Kõrge. «Tervikuna peaks aga arenguruumi veel olema.»

Vaatamata üldvõiduta jäämisele oli N-rühma võitnud Lukjanuk ralliga rahul. «Timmu on oma autoga juba harjunud, pealegi sobisid siinsed teed R5 masinale paremini,» tõdes Mitsubishi Lanceriga kihutanud mees. «Kiiretel lõikudel olime paremad, kuid aeglasematel ja keerulisematel teedel jäime alla. Samas olin teistest N-rühma masinaga sõitjatest kiirem, kuid ka see ei tulnud kergelt – rada oli keeruline ja olukord võis muutuda iga hetkega.»

Lukjanuk kavatseb tänavu osaleda kõikidel Eesti meistrivõistluste etappidel ja võidelda oma klassi meistritiitli

eest. Lisaks osaleb ta ka Venemaa meistrivõistlustel. «Eestis on sportlik konkurents hoopis teisel tasemel, kuid ka Venemaal on raske sõita. Meie eesmärk on võita mõlemad tiitlid,» võrdles Lukjanuk. «Nende võitudega saaksime minna juba tõsisemate sponsorite jutule. Motivatsioon on mul väga kõrge ja tunnen, et olen võimeline kerkima kõrgemale tasemele.»

Just Lukjanuki temponi jõudmine on eesmärgiks Virumaal kolmanda koha saanud Siim Plangile. Ta on arvestanud, et venelane edestab teda 0,2 sekundit kiiruskatse kilomeetri kohta. «Meie tulemusi eristavad vähesed asjad – mõned kurvide läbimised ja pidurdamised,» leidis ta ja lisas, et seekordne võistlus tekitas hinges rahulolu. «Valisime enda jaoks tempo, millega alustasime, ja tulime sellega lõpuni välja. Võib-olla võtsin kahel viimasel kiiruskatsel hoo natuke liiga maha, ent samas polnud mul enam nagunii midagi püüda.»

Viru rallil elati üle ka üks väga ärev hetk. Harri Rodendau juhitud auto maandus pärast trampliini esiosale ja rullus üle katuse. Juht pääses kergemalt, kuid tema kaardilugeja Tom Rist viidi haiglasse, kus tal tuvastati nimmelüli murd. Arstide sõnul neuroloogilisi komplikatsioone polnud ning ta viidi edasiseks raviks Tallinna.

Kauril napib MMiks raha Viru rallil esimest korda koos kaardilugeja Annika Arnekiga sõitnud Egon Kaur muutus iga kiiruskatsega aina kiiremaks ja lõpuks noppis N-rühma kolmanda koha.

«Kõik läks tõusvas joones, lõpuks tekkis hea koostöö kaardilugejaga ja hakkasin ka oma auto käitumist mõistma,» sõ-

nas Kaur, kes nädal varem kihutas Sardiinia MM-rallil R5 masinaga. «Need on ikka väga erinevad autod ja tegelikult ma sellist edasi-tagasi hüppamist kellelegi ei soovita.»

Sardiinias näitas Kaur alguses väga head kiirust, kuid seejärel rikkusid võistluse rehvipurunemised ja teisel päe-

val sõitis ta sootuks rajalt välja. Esialgsete plaanide kohaselt peaks ta startima ka juuni lõpus Poola MM-rallil, kuid pole selge, kas ta ka tegelikult sinna pääseb.

«Tahaksime väga seal võistelda, aga praegu pole meil piisavalt raha ja selle leidmine on üpris keeruline,» tõdes ta.

PM

18 || SPORT || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIK. Ksenija Balta püstitas tänavu juba teist korda 100 m jooksus Eesti rekordi, läbides Tartus staadionisirge 11,35 sekundiga.

Balta: tunnen fenomenaalset kindlust peep pahv

sporditoimetuse juhataja

«Rekordid annavad mulle teadmise, et kõik on hästi ja ma liigun õiges suunas,» sõnas eile Tartus 100 m jooksus Eesti rekordit uuendanud Ksenija Balta. Ta läbis staadionisirge 11,35 sekundiga ning see oli tänavu juba teine kord, kui tal õnnestus sprindi rekordit parandada, mai lõpus jooksis ta Riias 11,42.

«Lätis püstitatud rekord andis mulle fenomenaalse enesekindluse, et ma suudan midagi teha,» rääkis pärast pikka vigastusest tingitud pausi mullu võistlusrajale naasnud, ent tänavu juba täiesti uut taset näitav Balta. «Minu jaoks pole rekordid enesestmõistetavad, oleme koos Andreiga teinud selle nimel väga palju tööd ja tean, et väärime neid tulemusi.»

Balta meenutas, et tõsist jalavigastust ravides valdas teda tihti paanika, kuid nüüd, kui ta on jõudnud taas rekorditeni, pole paanitsemiseks enam põhjust. Kindlalt liigub ta oma peamise eesmärgi kaugushüppe suunas.

Rekord ei sündinud kaugeltki ideaalse jooksuga. Balta vahendas oma elukaaslasest treeneri Andrei Nazarovi sõnu, kelle hinnangul oli start halb, ent lõpuks hoogu kogudes liikus ta rajal ülihästi. Viimased kümmekond meetrit olid taas raskemad. «Ideaalne jooks see polnud,» nentis Balta, ent see tõdemus ei vähendanud grammigi tema rahulolu.

Mõni tund hiljem läbis Balta 200 m 23,29 sekundiga. Tema enda nimel olev Eesti rekord on 23,05 ning joostud ideaalsetes tingimustes. Vaatamata sellele usub Balta, et ka 200 m jooksu rekordi parandamine on vaid aja küsimus. «Ühe õhtuga kahe distantsi jooksmine on minu jaoks uus asi. Täna valisin 100 m selleks, et lasta endast välja kõik vahepeal treeningutega kogunenu,» selgitas Balta ja tunnistas, et rekordijooks röövis palju energiat. «Võib-olla õnnes-

tub mul üritada 200 m rekordit Euroopa karikavõistlustel Kadriorus. Seal on hea rada ja tugevad konkurendid.»

Eile esitas Balta justkui sooloetendusi – mõlemas jooksus oli tema ülekaal konkurentide ees mäekõrgune ja võistlemine käis ainult stopperiga.

Balta on viimasel ajal usinasti võistelnud. Nädal tagasi aitas ta Tallinna Kalevit klubide karikavõistlustel ning seal tundis ta õlas segavat valu.

Eile tundis aga Balta rahulolu, et probleem õnnestus ületada. «Selle üle on mul väga hea meel, et probleem ei jäänud mind segama, vaid sain sellest üle, treeningutel andis õlg veel veidike tunda,» sõnas ta.

Võistlushooaeg läheb Balta jaoks täistuuridel edasi. Eeloleval nädalavahetusel aitab ta Eesti koondist Tallinnas peetaval võistkondlikul EMil vähemalt kolmel jooksualal: 100, 200 ja 4 x 100 m jooksus. 1. juuliks on ta aga planeerinud vigastusejärgse esimese kaugushüppevõistluse.

«Viljandis võistlemist ei saa ma veel garanteerida, sest võibolla läheb võistluskoormus liiga suureks ja siis on õigem kaugushüpe edasi lükata,» mõtiskles ta. «Ja kui seda tulebki teha, pole midagi hullu.»

Balta tänavune eesmärk on seotud augusti keskel Zürichis peetava EMiga ning seal võisteldes on tema esimene eelistus kaugushüpe. See aga kattub ajaliselt 100 m jooksuga. «Kui mul õnnestub pääseda EMile kaugushüppajana, siis need kaks võistlust omavahel ei klapi. Lisaks kaugushüppele saaksin siis osaleda 200 m jooksus,» vaatas Balta hooaja tähtsaima jõuproovi suunas.

Eilse võistluse peaalaks olnud meeste odaviskes võidutses Moskva MMi pronksimees venelane Dmitri Tarabin 83.56ga.

Eestlastest oli parim 80.63 visanud Risto Mätas, kes sai selle tulemusega 5. koha. Tanel Laanmäele andis 78.90 7. koha.

Eilset võistlusõhtut ilmes-

Tippmargi püstitanud Kanter ootas pikemat heidet

Ksenija Balta võistles Tartus vaid iseenda ja stopperiga.

Balta tänavune eesmärk on seotud augustis peetava EMiga, kus tema esimene eelistus on kaugushüpe.

tas ka Venemaa kaugushüppaja Kirill Suhharev, kes hüppas viimasel katsel 8.13. Eesti parim naiskeskmaajooksja Liina Tšernov püstitas 800 m jooksus isikliku rekordi 2.05,89, mis andis nelja naise konkurentsis 2. koha.

Ebaõnnestunult alustas hooaega kõrgushüppe Eesti rekordinaine Anna Iljuštšenko, kes piirdus oma hooaja avavõistlusel 1.84ga. Sama palju hüppasid ka võidu noppinud Vita Palmar Ukrainast ja venelanna Alesja Paklin.

foto: margus ansu

Gustav Sule memoriaal Mehed Ketas: Gerd Kanter 64.80, Martin Kupper 60.34, Priidu Niit 59.57. Oda: Dmitri Tarabin (Venemaa) 83.56, Risto Mätas 80.63, Tanel Laanmäe 78.90. Kaugus: Kirill Suhharev 8.13, Mihkel Saks 7.46. Kuul: Anataoli Gurmašov 19.60. 200 m: Markkus Ellisaar 21,96. Kolmik: Igor Sjunin 16.08.

Naised 100 m: Ksenija Balta 11,35. 200 m: Balta 23,29, Maris Mägi 24,50. Kõrgus: Vita Palmar (Ukraina) 1.84, Alesja Paklin (Venemaa) 1.84, Anna Iljuštšenko 1.84.

Kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter püstitas eile Tartus hooaja isikliku tippmargi 64.80, mis kergitas ta maailma hooaja edetabelis 20. kohale. Tänavuse hooaja pikim kettakaar valmistas Kanterile mõõdukalt rõõmu, ent samas oli ta seda meelt, et ketas võinuks lennata kaugemalegi.

«Arvestades stabiilsust, võinuks tulemus olla üle 65 meetri.

Tegelikult olid ka tuuleolud soodsad ning seda arvestades oleks võinud heita ka 66 meetrit,» arutles Kanter. «Samas peavad tulemused paranema sujuvalt – 61 meetri pealt tavaliselt otse 66 meetrini oma tulemusega ei hüpata.»

Kanter möönis, et senise hooaja harjumatult lühikeste heitekaarte talumine on emotsionaalselt keeruline. Kogenud sportlasena manitseb ta aga end kannalikkusele. «Küllap hakkavad ühel hetkel asjad paranema,» usub ta. «Mullusega võrreldes on seis parem, kuid ma jõudsin isegi toona hooaja lõpus 67 meetrini.»

Viimasel kuul on Kanterit seganud seljast jalga liikunud valu ning see on kammitsenud olümpiavõitja heitetehnikat. Eile sai ta aga enese sõnul teha kõiki liigutusi valuvabalt. «Heitetehnika oli parem kui viimastel võistlustel. Sidusin jala kinni ja sain normaalselt heita,» sõnas ta ning kirus Eestis valitsevaid jahedaid ja vihmaseid ilmasid. «Ega sellised tingimused head tee, ühel päeval pidin harjutama koguni sisetingimustes.»

Eilsel võistlusel jäi kettaheites konkurents oodatust tagasihoidlikumaks. Mitu atleeti loobusid paraku viimasel hetkel Tartus võistlemast, teiste seas jäid kõrvale ka legendaarne leedulane Virgilijus Alekna ja Kanteri kodune konkurent Märt Israel. Kanteri järel sai teise koha leedulane Audrius Gudzius, kes heitis 61.94. Martin Kupper sai kirja 60.34, mis andis talle neljanda koha. Peep Pahv

Levkoi: mis seni oli puudu, hakkab vaikselt tulema KORVPALL. Eesti naiste

korvpallikoondis kohtus 2015. aasta EM-valikmängude raames kodus Portugaliga ja sai esimese võidu 67:60. «Saime üks-üks kaitsemängu enamvähem pidama ja suutsime ka oma lauda kontrollida,» sõnas peatreener Jaanus Levkoi. «Ka rünnak hakkab muutuma mõtestatumaks ja paremaks, loodi vajalikku teravust. Mis seni on puudu olnud, hakkab vaikselt tulema,» lisas juhendaja.

Eesti jäi avapoolaja lõpus kaotusseisu, ent siis tabas järjest kaugvisked mängujuht Oksana Miil ja aitas Eesti mängu tagasi. Tema arvele jäi lõpuks kolm kolmepunktiviset ja 12 punkti. «Viskajaid meil ju

on, täna tegi Miil hea esituse, aga ka Pirgit Püü, Mailis Pokk, Kerttu Jallai ja Laina MesilaKaarmann viskavad kaugelt hästi,» lisas Levkoi.

Portugali mängijad kurtsid, et eestlannad tegutsesid väga füüsiliselt. «Võrreldes Itaaliaga on Eesti väga füüsiliselt mängiv naiskond ja seetõttu oli nende vastu väga raske,» sõnas Portugali mängujuht Carla Nascimento. Ta lisas, et Itaalia võitmine ei tähenda, nagu peaks Portugal kindlasti ka Eestist üle olema. «Itaalia on küll veidi parem naiskond kui Eesti, ent selles grupis võivad kõik kõiki võita,» sõnas Nascimento.

Samas olid just külalised need, kes kohtumise viimasel

minutil frustratsioonist tegid Viive-Kai Rebase vastu ebasportliku vea ja kasutasid veel mitmel korral maadlusvõtteid.

Mängu saatus otsustatigi alles viimasel minutil, kaks minutit enne lõppu oli Eesti veel ühepunktilises kaotusseisus. Lõpuks 12 punktini jõudnud koondise liider Merike Anderson viis Eesti 63:60 juhtima, mängida jäi siis 52 sekundit. Seejärel tabas Rebane teenitud vabavisked ja sellest seisust Portugal enam välja ei tulnud.

«Arvan, et näitasime, milleks me võimelised oleme. Pidasime kokkulepitud asjadest kinni,» sõnas üheksa punkti toonud Pirgit Püü. «Täna oli

meie mäng ja meie päev, kaitses pingutati ja rünnakul suutsime loogilisi lahendusi leida,» lisas Püü.

Järgmisena võõrustatakse Audentese spordihallis kolmapäeval, 18. juunil kell 18 Itaaliat. «Sellele mängule läheme ainult võidumõtetega, Itaalia on kõvem naiskond kui Portugal, aga kindlasti mängitav,» on Püü järgmise kohtumise eel optimistlik.

Eestil on nüüd kirjas üks võit ja kaks kaotust, sama seis on Portugalil ja Itaalial. C-alagrupi liider on kolme võiduga Läti. Kvalifikatsiooniturniirilt pääsevad edasi iga alagrupi võitjad ja lisaks viis paremat 2. koha naiskonda. Mariel Gregor

Pirgit Püü aitas Eestil saada valiksarja esimese võidu. foto: toomas tatar

postimees, 16. juuni 2014 || vaba aeg || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 18.06 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Olga Rjabikova jt 20.06 kl 19 Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo (Itaalia), Kadri Kipper, René Soom, Pavlo Balakin, Olga Zaitseva jt

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Teater Vanemuine

Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

Kassitoome org

Masohhisti pihtimus

27.07 kl 20

SUVEKONTSERT 2014

Kaunid ooperiaariad ja avamängud. Dirigent Paul Mägi Tasuta!

Ugala Teater Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo.

Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

Vargamäe rehetares

17., 18., 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Saueaugu Teatritalus

18., 19., 20., 21., 22.06 kl 19

MEE HIND

Ott Aardam. Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Palmse mõisa moonakatemaja 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 644 6889 theatrum@theatrum.ee

KLOOSTRI AIDAS 17.06 kl 20

Abraham’s Cafe pilet 5/10/15/20 18.06 kl 20 Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Tartu Ülikooli vanas kirikus

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust!

4.07 kl 20 Esietendus!

5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

WeekendGuitarTrio pilet 5/10/15/20

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet

25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

Viinistu Kunstimuuseumis 27., 28.06 kl 19.30 4., 5., 12.07 kl 19.30 29.06 ja 6., 13.07 kl 15

Mõnikord on kõik nii selge Lavastaja: Kertu Moppel Näitlejad: Maarja Mitt, Liisa Pulk, Katariina Ratasepp (VAT Teater), Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus (Eesti Draamateater), Hendrik Toompere jr jr

Väravatorn 16.06 kl 18

“Itaalia barokiajastu suured meistrid” Arcangelo Corelli ja Antonio Vivaldi 17.06 kl 17

“Vahemere mosaiik”

Hispaania, itaalia ja prantsuse renessanss- ja barokkmuusika

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Kunstiline juht professor Andres Uibo

Olustvere leivakoda

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Tapa Raudteejaamas

16.06 kl 14 Suure-Jaani Muusikafestival esitleb:

Kose Kultuurikeskuses

10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Mari-Liis Uibo (viiul), Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello)

29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 16.06 kl 19 Esietendus Eestis!

17., 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life) 30.06 kl 19 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Suursadamas Hiiumaal

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Monoteater esitleb

Rakvere Linnuses 5.07 kl 20

Võru Kandle aias 6.07 kl 20

Kuressaare Lossi hoovis 13.07 kl 20

Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus 5.07 kl 19.30 esietendus!

6., 9., 10., 11., 12., 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31 . 07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 13.07 ja 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

1.08 kl 20 Esietendus!

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

HORTUS MUSICUS

Inglise ja itaalia barokkmuusikat (Purcell, Corelli, Vivaldi jt)

Eesti Interpreetide Liit Piletid Piletilevist ja kohapeal (3€ - 8€) www.interpreet.ee

Läänemaa Ühisgümnaasiumi saal 27.06 kl 19

Mustpeade maja 17.07 kl 19 ANDREAS LEND (tšello), RALF TAAL (klaver) Kavas: O. Respighi, C. Debussy, H. Eller, J. Brahms

Kuressaare Linnuse saal 29.06 kl 19

10.07 kl 19 RIIVO KALLASMAA (oboe), KADRI-ANN SUMERA (klaver) Kavas: M.Ravel, G. Jacob, B. Britten

PlMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Tallinna Raekoda

Otepää Maarja kirik 21.06 kl 19

Kirikuklassika

Oksana Sinkova (flööt) Kadri Ploompuu (orel) Kavas: Mozart, Händel, Gluck, Lätte jt. Vaba sissepääs

Simuna kirik 23.06 kl 14

Hingemuusika

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Kirill Boev (orel) Kavas: Bach, Pärt, A. Kapp, Mägi. Vaba sissepääs

19.06 kl 19

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014

Atlan Karp (bariton) Kai Ratassepp (klaver) Kavas: Ravel, Iber, Sviridov jt.

(8€, 5€)

Rapla kirik

Kammermuusika Raekojas

3.07 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Pille Lill (sopran) Oksana Sinkova (flööt) Marje Lohuaru (klaver) Kavas: Tubin, Andersson, Berg, Sibelius jt. (8€, 5€)

15.07 kl 19 Credo-Allika Kammerkoor Dirigent Eivin Toodo Collegium Consonante Ensemble, Ivo Lille (saksofon) Kavas: Haydn, Kõrvits jt. (7€, 5€)

Järvakandi kirik 16.07 kl 19 Kitarriduo Jelena Ossipova, Daniel Julle. Kavas: Vivaldi, Cardoso, Rudnev jt. (5€/3€)

Kappide majamuuseum FESTIVALI AVAKONTSERT

Suure-Jaani Muusikafestivali konkursside laureaadid läbi aastate: Ott Indermitte (bariton), Ksenia Kutšukova (sopran), Auli Lonks (klaver), Marcel Johannes Kits (tšello)

Luke mõisa suveteater Nõo vald, Tartumaa Piletid müügil Piletilevis soodushinnaga piletid kuni 25. juunini. www.lukemois.ee tel 5088359

Luke mõisapark 26., 27., 28., 29.06 kl 20 17., 18., 19., 20.07 kl 20

SEGAJAD

Muusikaline suvelavastus Lavastaja: Tanel Jonas (Vanemuine) Mängivad: Maria Soomets, Priit Strandberg, Tanel Jonas, Ele Sonn

Lubjassaare 17.06 kl 21

“VÄIKE ÖÖMUUSIKA”

Keelpillikvintett: Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul) Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), Tiit Pärtna (kontrabass) W. A. Mozart. “Väike öömuusika” L. van Beethoven.

Keelpillikvartett op. 8 nr 4 V. Kapp. Eleegia

Suure-Jaani gümnaasiumi aula 18.06 kl 12

V MART SAARE NIMELINE VOKALISTIDE KONKURSS Vokalistide konkursi I voor

Suure-Jaani gümnaasium 18.06 kl 17

kontsert

II VILLEM KAPI NIMELINE HELILOOMINGU KONKURSS “UUS LAUL”

Eesti Kontsert

Vanaõue puhkekeskus 18.06 kl 21

J. S. Bach.

“KOHVIKANTAAT” www.concert.ee

14.–17. juuni IN HORTO REGIS IV Hortus Musicuse suvefestival

Rain Simmul Jaan Sööt Allan Jakobi

Mart Saare majamuuseum

Johann Köleri kodukohtmuuseum

Eesti Maanteemuuseumis Varbuse

Musitseerib Olavi Kasemaa (saksofon). Tall, Debussy, T. Kõrvits, Thomys

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

Kuressaare Linnateatris

R.A.A.A.M.

Jaanus Siimu fotonäituse “Suure-Jaani muusikafestival 2013” avamine

Haapsalu Piiskopi Linnuses

14.07 kl 20

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

Et keha mäletaks (Memories for Life)

17.06 kl 12

Hüpassaare 17.06 kl 18 AVO KITTASK (bariton, Kanada) NORMAN-ILLIS REINTAMM (klaver, Kanada) Tubin, Tamberg, Saar, A. Kapp, Miido

Kärdla laululaval

15.07 kl 20

26., 27., 28.06 kl 19

Kapi ühingu maja

18.06 kl 19

Mustpeade maja

17.06 kl 14

21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

“IHULE JA HINGELE”

Tartu Jaani kirik

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA Arete Teemets (sopran), Anto Õnnis (tenor) Pavlo Balakin (bass, RO Estonia), Mari-Liis Uibo (viiul) Dirigent Toomas Vavilov

Piletid müügil Piletilevi, Piletimaailma müügikohtades ja tund enne algust kohapeal. Info ja sooduspileti leiad

www.kontsert.ee

E 7. juuli - Vihula mõisa aed, kell 20 T 8. juuli - Haapsalu, Veskiviigi sadam Jahta, kell 20 K 9. juuli - Kuressaare, Arensburgi Hotelli terrass, kell 20 N 10. juuli - Saue vald, Vanamõisa Vabaõhukeskus, kell 20 L 12. juuli - Valgeranna, Doberani rannamaja, kell 20 P 13. juuli - Mooste mõisa Folgikoda, kell 19 T 15. juuli - Tallinna Botaanikaed, kell 20 K 16. juuli - Tartu, Antoniuse õu, kell 20 N 17. juuli - Pärnu, Ammende Villa aed, kell 20 P 20. juuli - Kõue mõisa aed, kell 19

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt 19.06 kl 19

Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

20 || KASU || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

PIDUPÄEVAKS KAUNIKS. Kooli lõpetades pööratakse palju tähelepanu kleidi ostmisele, kuid ei arvestata, et lisaks sellele kulub palju raha ka kõikvõimalikele iluprotseduuridele.

Kui palju maksab enda lõpuaktuseks üleslöömine?

liis velsker reporter

N

ii tähtsal päeval kui kooli lõpetamine tahab iga neidis näida «peoprintsessina». Seda, kui palju keegi aktusel loomulikku ilu demonstreerib, otsustab mõistagi igaüks ise. Need, kes end piduliku sündmuse puhul rohkem üles vuntsivad, peavad paratamatult ka rahakoti raudu enam paotama. Või siis nende emad-isad.

Vaatlesime hinnakirju paarikümnes salongis, kus sai lasta teha n-ö täispaketi: soengu, jumestuse ja maniküüri. Kauniks tegemise kogumaksumuse väljaselgitamiseks liitsime iga teenuse keskmise hinna. Tallinna kesklinnas asuvas ilusalongis pidi kukrut kergendama 73,90 euro võrra, mujal Eesti suuremates linnades – Tartus, Pärnus, Haapsalus, Viljandis ja Rakveres – kulus keskmiselt 54 eurot.

Ent valida võib ka hulga lisateenuseid: spreipäevituse, ripsmepikendused, kunstküüned, pediküüri jpm. Kogu keha spreipäevitusele kulub paarkümmend eurot. Pediküüri hind jääb Tallinnas 30 euro kanti, ripsmete pikendamine on veelgi kulukam. Nõnda võib ilukuur maksma minna üle saja euro.

24-aastane Mari-Liis Raudsepp lõpetab tänavu Tallinna Tehnikaülikooli, kus omandas integreeritud õppe järel magistrikraadi ehituse erialal. «Ku-

na meil bakalaureuse lõpetamist ei ole, on lõpuaktus selline koht, kus tahan kindla peale välja minna,» jutustas neiu. «Ülikooli lõpetan ikkagi vaid üks kord!» õhkas ta.

Jumestajat ei usalda Mari-Liis otsustas endale meigi teha ise, kuna varem on juhtunud, et jumestaja tehtud meigiga on nägu pärast talle endale võõras tundunud. «On kas veider lainerijoon, liiga tumedad kulmud või üldiselt liiga tugev jumestus,» põhjendas ta. Nõnda ei ole fotod tähtsast sündmusest talle hiljem meeltmööda olnud.

Juuksurisse läheb Mari-Liis juba proovitud tegija, sõbranna Kristi Mooki juurde Fashion Hairi. «Uude kohta ei riskiks minna,» möönis värske magister. Juuksuriaja pani ta kinni juba mai alguses. Soeng on sa-

muti välja valitud: lahtisi lokkis juukseid soovib ta kombineerida punutisega. Soeng koos pesuga läheb maksma 20 eurot.

«Proovin enne aktust 26. juunil piisavalt iluund magada ning alkoholi ja magusaga mitte üle pingutada,» avaldas Mari-Liis veel oma ilunippe.

Samaealine Sandra Sepp lõpetab 19. juunil Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrantuuri. Enne aktust külastab ta Emajõe Ateenas asuvat ilusalongi Magnoolia. «Värvimised ja muud protseduurid teen enne lõpetamist ilusalongis Ilulaegas, lõpetamise päeval piirdun ilusa punutud soenguga.»

Aja broneeris ta 15. mail.

«Kui mul ei oleks sõbrannadest juuksureid, oleksin seda teinud ilmselt varem. 19. juuni on tänavu väga populaarne lõpuaktuste

kuupäev,» tõdes neiu. Soengu valib ta lähtuvalt kleidist. «Eks see sõltub sellest, mida endale selga panen, kleit on mul veel ostmata,» lausus Sandra ja arvas, et üle 22 euro ei tohiks soeng maksma minna.

12. juunil pani Sandra endale ka ripsmepikendused – teenus maksis 33 eurot. Ent meigi teeb temagi ise. «Kuna ripsmed teevad näo juba piisavalt ilmekaks, ei pea ma vajalikuks lasta endale täismeiki teha. Saan päikesepuudri ja huulepulga pealekandmisega õnneks ise ka hästi hakkama,» selgitas neiu.

Tartu Ilutare salongi osanik Karin Kört kinnitas, et kosmeetikute ja juuksurite ajad on nädala lõpuni täis – vaba aeg oleks

Ilusalongide teenuste hinnad (eurodes) Pidulik soeng pikkadele juustele

Pidulik jumestus

Tavamaniküür

Tallinna kesklinna salongid (odavamast kallimani)

20 (Marinel) – 36 (Desiree)

23 (Lõvilakk, Desiree) – 32 (Fahle)

13 (Talente) – 23 (Fahle, Roosikrantsi)

Tartu ilusalong Avancia

10–22,50

17

14

Tartu ilusalong Ilulaegas

15–25

20

13

Tartu ilusalong Ilutare

25–35

28

12

Tartu ilustuudio Tsikiita

14–25

25

13

Pärnu ilusalong Venus

20

22

14

Haapsalu ilusalong i-Stuudio

15–18

12–16

14–17

Viljandi ilusalong Christina

27,50

15

10,45

Rakvere Aaria ilusalong

18–20

17–20

8

veel 17. juuni ennelõunaks. «Broneeritud on hommikused ajad, sest enamik aktusi on kell 12 ja 14. Aga kui aktus on kell 12 ja meie avame kell 8, siis iga juuksur jõuab ainult kolm tüdrukut valmis sättida. Seega on just kindlad kellaajad väga kuumad ja nõutud,» täpsustas ta.

Ise soengu tegijaid rohkem Kördi sõnul on enim soovitud teenus pidulik soeng, samuti on populaarne jumestus. Maniküür ja pediküür tehakse valdavalt juba varem ära – aktuse päevale seda ei jäeta. «Võib öelda, et vanasti, aastaid tagasi käidi tegelikult rohkem soengut tegemas.

Eks hind dikteerib ka, igaühele ei ole salongi teenus kättesaadav. Teisalt ka see, et nii palju vahendeid on võimalik poest hankida ja miks mitte ise teha,» rääkis 25 aastat Tartu kesklinnas salongi pidanud Kört.

Tähtsale päevale pööravad rohkem tähelepanu nooremad, põhikooli lõpetajad. «Meie kogemus näitab, et just 9. klass tahab väga uhkeid soenguid saada – nagu läheksid presidendi vastuvõtule!» muigas Kört, ja jätkas: «Kahjuks tahavad nad end

natuke liiga vanaks, täiskasvanuks teha. Me ise naerame, et ülikoolilõpetajad küsivad ainult, kas peapesu aega saab, aga keskkooliõpilased käivad tihti proovisoenguid tegemas.»

Kört leidis kokkuvõtteks, et mida vanem on lõpetaja, seda enam soovib ta lihtsust – ta ei tähtsusta sündmust üle. «Eks see ole arusaadav, kui 16-aastaselt on esimest korda võimalus end pidulikuks sündmuseks üles lüüa,» lisas ta.

Pärnu ilusalongi Venus kosmeetiku Merilin Orgma hinnangul külastavad neid samuti rohkem põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased kui tudengid. Hõivatud on kõik hommikused ajad.

Pealinnas tegutseva Marineli salongi kosmeetik ja juhatuse liige Kerli Kõrm leidis seevastu, et nende juurde jõuab pigem pisut vanem, ülikoolilõpetaja, kes peamiselt soovib jumestust ja pidulikku soengut. «Make-up tehakse ikka päevane, kergem,» ütles ta.

Tallinna salongid Desiree, Sim ja Talente ning Tartus asuvad Tsikiita ja Avancia kinnitasid, et lähiajal on neile tulemas tavapärasest märksa rohkem soengu- ja meigisooviga kliente – need on lõpetajate jaoks kaks kõige enam soovitud teenust.

Siiski leiab veel vabu aegu.

«Enne jaanipäeva on siin ikka päris palju tööd,» tõdes Avancia maniküürija-pediküürija Astrit Sukk. «Soenguid on väga palju,» nentis ka Sim salongi juuksur Sandra Ashilevi. Soengutest eelistatakse asjatundjate sõnul eelkõige punutisi ja pidulikke ülespandud soenguid.

POSTIMEES, 16. JUUNI 2014 || KASU || 21

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

SAATEKULU TAGASI. Uus tarbijakaitseseadus lubab tellitud kaubaga põhjalikumalt tutvuda ja keelab tulu teenimise makseviisi valikult.

E-poest ostetud kaupa saab lihtsamalt tagastada triin ärm reporter

K

ui varem tuli tarbijal veebi vahendusel ostetud kauba tagasisaatmise eest sageli ise tasuda, siis nüüd peab seda tegema kaupleja, kui ta enne ostu teistmoodi ei sätesta.

«Sageli ei tagasta e-kauplejad tarbijatele lepingust taganemisel kauba saatmiskulusid ning nõue seda teha polnud seni seaduses ka väga selgelt kirjas,» rääkis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna spetsialist Kadri Paul.

13. juunil jõustunud seaduses on konkreetselt sätestatud, et lepingust taganemisel tuleb tarbijale tagastada ka kauba kättetoimetamisega seotud kulud.

Veel ühe e-poode puudutava muudatusena tõi Paul välja, et nüüd tuleb veebipoel teada anda ka sellest, kui kauba tagastamise võimalus puudub. Kui sidevahendi abil kaupa või teenust müüv ettevõtja ei ole pidanud kinni kohustusest enne lepingu sõlmimist klienti taganemisõigusest teavitada, võib tarbija nüüd varasema kolme kuu asemel lepingust taganeda lausa 12 kuu jooksul alates kauba kättesaamisest või lepingu sõlmimisest.

Lisaks ei või ettevõtja enam võtta lisatasu selle eest, kui tarbija helistab seoses sõlmitud lepinguga ettevõtjale. Ära kaob ka ettevõtja võimalus saada kasu

Varem piisas tellitud kauba õigel ajal tagasisaatmisest, et taganeda lepingust, kuid nüüd tuleb tarbijal ettefoto: peeter langovits võtjale tingimata esitada ka taganemisavaldus.

mingi maksevahendi kasutamise pealt. Näiteks kui varem võis ettevõtja küsida lisaraha selle eest, kui klient tahtis tasuda sularahas, mitte pangakaardiga, või vastupidi, siis nüüd ei tohi kaupleja küsida suuremat tasu, kui kaupleja ise tegelikult selle teenuse eest maksma peab.

«Tihti nõuavad e-kauplejad, et tagastatav kaup peab olema avamata originaalpakendis, arvestamata sellega, et tarbijal on õigus ostetud kaubaga tutvuda. 13. juunil jõustunud seadusemuudatustega on võlaõigusseadusesse kirjutatud, et tarbija võib e-poest ostetud kaubaga tutvuda samamoodi nagu jaekaupluses,» selgitas Paul.

Telefonimüügiski toimub muutusi. Kui keegi helistab tarbijale, ei kehti enam pelgalt suusõnaline nõusolek. Kaupleja

peab saatma info püsival andmekandjal, millele on võimalik anda kirjalikku tagasisidet. Selleks võib olla näiteks e-kiri. Tarbija peab saatma müüjale kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta on nõus lepingu sõlmimisega.

Samas leidub seaduses muudatusi, mis teevad veebipoodidest tellijate elu keerulisemaks.

Näiteks ei võinud seni kauba tagasisaatmisel olla tarbija makstav postikulu üle kümne euro, kuid nüüd see ülempiir kaob.

Seejuures tasub siiski meeles pidada, et tagastamiskulude eest tuleb maksta tellijal vaid siis, kui kauplus on sellest enne lepingu sõlmimist teada andnud.

Kui varem piisas lepingust taganemise tähtaja järgimiseks kauba tagasisaatmisest, siis nüüd tuleb tarbijal ettevõtjale esitada tingimata ka taganemis-

avaldus, mis varem oli küll võimalik, kuid mitte kohustuslik.

Kauba tagasisaatmise puhul maksab tarbijal tähele panna, et varasema 30 päeva asemel tuleb seda teha nüüd hiljemalt 14 päeva pärast taganemisavalduse esitamist. Kaupleja võib raha tagasimaksmisega viivitada, kui tellija ei ole kaupa tagasi saatnud või esitanud tõendit, et ta on seda teinud. Lisaks ei ole enam lubatud kaupa pärast kasutamist tagasi saata.

13. juunil jõustunud seaduste muudatused puudutavad peamiselt sidevahendi abil sõlmitava lepingu ja väljaspool äriruume sõlmitava lepingu (endine koduukseleping) regulatsiooni, kuid mõneti ka teisi tarbijalepinguid.

Triin Ärm on Tarbja24 suvereporter.

22 || kuulutused || postimees, 16. juuni 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Kasuta klaaskiudarmatuuri – innovatiivne lahendus ehitusel. Odavam, kergem, kindlam! PMD BALTIC OÜ, tel 524 1525, www.pmdbaltic.com

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Printer, tahm, tint, paber. Müük, hooldus. Kiire kasseti täitmine.

E–R kl 9–17 Raekoja 13, Tartu.

Tel 744 1100, www.futari.ee Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Tartu Anne saunas 19. juunil üldsaunateenus tasuta.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Avaldame südamlikku kaastunnet Marge Aasole kalli isa

Sügav kaastunne Hellele, Sillele ja Siimule peredega abikaasa, isa ja vanaisa

Ilmar Kallase

Ants Tiidenbergi surma puhul.

Lellelapsed Elga, Valter, Veera, Rosete ja Juta peredega

CE-kat autojuhile Euroopa sisetöödel.

Vahetused põhijuhil alates kahest kuust ja vahetusjuhil viiest nädalast.

Tasu alates 1800 €/kuu. Tel 512 1500 või 517 2208.

Tööd saab CE-kat autojuht.

Tel 516 8210.

Tööd saab ehitusmees, töökoht Tartus.

Tel 516 8210.

Tööd saab veoauto remondilukksepp.

Töötasu väga hea. Tel 516 8210.

Vanavara ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Mis tulema peab, see tuleb.

Kellel otsa saab aeg, see läheb.

Minnes võtab ta lambist tule, sellest süütab taevasse tähe.

Südamlik kaastunne Katrinile ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Evi Kure surma puhul.

Töökaaslased Siimu vahetusest

kaotuse puhul.

Kolleegid aktsiaseltsist EVR Cargo

Mälestame kauaaegset lauljat ja toredat kolleegi

Väino Valentino Meigot

Teatame kurbusega meie kalli

ning avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

surmast. Ärasaatmine 18. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Lapsed peredega

Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Kontsert

Aino Muuli

31. V 1939 – 13. VI 2014

Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

Katuste süvapesu. Tel 5638 8994.

Põltsamaa Roosiaed tuleb 17. juunil jälle Tartu turule roosiistikuid müüma.

Ettetellimine tel 517 6181 või info@eestiroos.ee

Pakume vaipade, diivanite ja autosalongide sügavpuhastust, plekieemaldust ning vahupesu.

Lisainfo tel 5666 0428, www.vanastuueks.ee

Tartu linnavolikogu algatas Herne tn 45a ja Marja tn 26 kruntide detailplaneeringu koostamise.

Eesmärk on kaaluda kruntidele korterelamute ehitamise võimalusi.

Planeeritav ala suurusega u 2200 m² asub Supilinna miljööväärtuslikul hoonestusalal.

Tartu linnavolikogu tunnistas kehtetuks Mäe 28 detailplaneeringu Mäe tn 28 krundi osas. Krundiomanikud ei soovi planeeringut ellu viia.

Teeme remont- ja siseviimistlustöid.

Uued vannitoad, sanitaartehnilised ja maalritööd, parketi paigaldus. Tallinn.

Tel 5616 2340.

Hooldusniidukid, väike-põllutehnika müük ja rent. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666, www.abefarmer.ee Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine).

Tel 505 3095.

Teeme remont- ja siseviimistlustöid.

Uued vannitoad, sanitaartehnilised ja maalritööd, parketi paigaldus. Tallinn.

Tel 5616 2340.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Tartu linnavolikogu tunnistas kehtetuks Saekoja 5 ja Nõva 14 kruntide detailplaneeringu. Kruntide omanikud ei soovi planeeringut ellu viia.

Helvi Pulles

Südamlik kaastunne omastele kalli

Avaldame kaastunnet Jaanus Pullesele ema kaotuse puhul.

Elviine Raadla

Hugo Treffneri gümnaasium

Arvi ja Leho peredega

Avaldame kaastunnet omastele

Toomas Kaljuste kaotuse puhul.

Pikaajalist kolleegi mälestavad OÜ Forss töökaaslased.

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Mälestame armast sugulast ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Tiina ja Anu peredega

Mälestan lapsepõlvesõbrannat

Kusta Karpsoni

(sünd. Puss) 24. II 1950 – 12. VI 2014

surma puhul.

Kolleegid osaühingust VEA

Valdur Kilki

ostab

Kersti Laasme

Avaldame kaastunnet Ilmar Karpsonile isa

Mälestame kallist kursusevenda

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

lahkumise puhul.

15. VII 1960 – 10. VI 2014

Hilja Metsa

Siiras kaastunne Margele perega kalli ema, vanaema, ämma kaotuse puhul. Juta perega

Sügav kaastunne Helgale ja Piretile lastega kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Edgar Nageli

Avaldame kaastunnet omastele.

1983. a. EPA metsanduseriala lend

kaotuse puhul.

Naabrid Kesa 3, 4, 5, 8, 16 ja Kesa põik 1

Hella Kink

Südamlik kaastunne Piretile, Kasparile ja Karl-Kristjanile kalli isa ja vanaisa

Mälestame kunagist kolleegi ja head kaastöötajat. Avaldame kaastunnet lähedastele.

TÜ geoloogia osakond

Edgar Nageli kaotuse puhul. Ülle, Ülar ja Lauri

Anne Nirk Avaldame sügavat kaastunnet Raivo Nirgile ema kaotuse puhul.

Volvo Estonia OÜ

Sinu varustaja Pärnus

Mälestame

Anne Nirki

Südamlik kaastunne lähedastele.

Endised töökaaslased ühendkaupluse Elegant päevilt: Saima, Valli, Helle, Mare, Tiiu, Valli, Virve

Mälestame teenekat tõuaretajat

Vambola Vilssonit ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Südamlik kaastunne Imbile armsa ema

Tiiu Oja kaotuse puhul.

Rika, Diana, Triinu, Medris ja Merike

Veera Peenema Mälestan kauaaegset sõbrannat.

Siiras kaastunne omastele.

Elvi Pisisaarest

Aleks Raja Mälestame tantsupedagoogi ja lavastajat.

Sügisõied Puhja Seltsimajast

Puhka rahus pärast pikka, väärikalt elatud elu.

Kallist

Tamara Rekki

leinavad Piret, Andres ja Kaarel perega.

Tublit kauaaegset kopsuarsti ja armast kursusekaaslast

Õie Sapertit

mälestab kurbuses 1963. aasta arstide lend. Avaldame sügavat kaastunnet pojale ja lähedastele.

Manivalde Utt Avaldame sügavat kaastunnet Meemele isa kaotuse puhul.

TÜ BSMI immunoloogia õppetool

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Pärnu, Suur-Jõe 58, 80042 info@kanpol.ee tel: 4479111

Ostame ja hooldame teie metsa väga hea hinnaga! www.laaneteed.ee Info@laaneteed.ee tel 5682 2425

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Mingid energiad on nii võimsad, et veavad ka sind kaasa. Oled vastuolude keskel ja selle tõttu peaksid olema valvas. Usalda siiski nii nähtavat kui ka kuuldavat.

SÕNN

Keegi on ametialase atmosfääri üsna üles kütnud. Sul on mängus oma huvid. Püüad säilitada külma närvi, kuid see ei ole just kõige kergem.

KAKSIKUD Kahe tegelase vaheline madin mõjutab sinu plaane. Neil on tahtmine sind kaasa tõmmata. Teed kõik, et nende haardest pääseda ja oma teed minna.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 16. JUUNI 2014 || VARIA || 23

8 7

Olla tige ei ole sinu viis olukorda lahendada. Eriti veel siis, kui tead, et vastane on mitmes asjas küündimatu ja ka süüdimatu.

NEITSI

Pärast mingit ebamugavat jutuajamist on märgatavalt kergem olla. Vaatad nüüd tagasi ja uurid, kuidas üldse sellisesse olukorda sattusid.

KAALUD Ühe tüliõuna asemel võib olla neid küpsemas mitu. Sa ei peida pead liiva alla, vaid seisad enda õiguste eest. Ära lange vaidluses oma vastase tasemele.

SKORPION

Ära anna otsest vastust, vaid püüa põigelda.

Praegu ei ole aeg olla aus, sest sinu sõnu võidakse väänata niija naapidi. Ole valmis võiduks, milles on ka väike kaotus sees.

4 3 2

ERNIE

1 a

b

c

d

e

à è ì f

g

h

Jacob Haring – The Problemist, 1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rh6!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MEIE PEADIREKTOR SAI VIGASTADA, KUI ROLEXEID TÄIS REISIKIRST KUKKUS KAUBAHELIKOPTERIST TEMA JAHILE.

ÖELDAKSE, ET KUI SUL ON RAHA, SIIS AEG LAUSA LENDAB.

MEIE VÄIKE PRAKTIKANT ON KASVANUD SUUREKS!

TÄHTIS ON ÕIGEL HETKEL LAHKUDA!

HAGAR HIRMUS

1. See India väikelinn on üks olulisemaid palverändurite sihtpunkte, linna kutsutakse kõigi palverännakute sihtkohtade valitsejaks. Samanimelise püha järve kaldal asuv linnake on üks seitsmest pühast paigast, kuhu on puistatud Mahatma Gandhi tuhk. Legendi järgi teinud just selle linna asukohas oma 60 000 aastat kestnud askeesi hinduismi üks peajumalaid Brahma, linnas on kuulus Brahma tempel.

Igal aastal toimub linnas kaamelite laat. Kui linna nimest üks täht ära võtta, saame ühe üsnagi tuntud joogi nimetuse. Mis linn?

2. Millise praeguseni püsiva rekordi püstitas 15. oktoobril 1997 Briti Kuninglike Õhujõudude eskadrillikomandör ja hävituslendur Andy Green?

3. Jaanipäev pole enam kaugel ja õige pea pole päeva, mil raadiost ei kostuks laul «Jaanipäev». Laulu, mis algab sõnadega «Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi», sõnad on vist igal eestlasel juba pähe kulunud.

Kes on selle toreda laulu autorid?

4. Milline ettevõte on Eesti suurim veinitootja?

5. Erki Noole 8815 punkti kümnevõistluses on Eesti rekord 2001. aastast. Kes on meie kõigi aegade teine kümnevõistleja oma tulemuse põhjal?

Vastused: 1. Pushkar. 2. Saavutas autol Thrust SSC sõites kiiruse enam kui 1227 km/h; sõit sai teoks Black Rock Deserti soolajärvel Ameerika Ühendriikide Nevada osariigis. Andy Greenist sai esimene inimene, kes ametlikult ületas maapinnal sõites helikiiruse. 3. Sõnad Hando Runnel, viis Vello Toomemets.

4. AS Tallinna Karastusjoogid. 5. Kristjan Rahnu (8526 punkti, saavutatud 2005. aastal Arles’s).

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Sõrmed sügelevad raha kulutama. Mida sul vaja läheb ja mida ostad lihtsalt hea enesetunde tekitamiseks?

Võimalik, et oled mingi tobeda trendi ohvriks langenud.

KALAD Vajad põnevust ja seiklusi. Suvine aeg võib neid pakkuda, kuid senised on sinu jaoks ikka liiga igapäevased olnud.

ê ê â à ô à ä â è

5

AMBUR Pisiasjad kas kergendavad või raskendavad suhteid. Vaatenurkade erinevused annavad samas kokku suure pildi, milles sinu ja lähedaste seisukohad ühtivad.

KALJUKITS Suvisel ajal ei huvita sind saavutused karjääris. Tegeled hoopis vaimsete asjadega ning naudid elu pakutavaid suuremaid ja pisemaid mõnusid.

î à æ æ

6

VÄHK Mingist ootusest saab lootus ja üsna pea ka käegakatsutavus. See, mis varem tundus võimatuna, hakkab järk-järgult füüsilisel kujul ilmet võtma.

LÕVI

ò

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Vestlus kupees.

«Eile oli mul ilus elamus. Pärast etendust kutsus publik mind viis korda lavale tagasi.»

«Mõtleks vaid! Mind kutsutakse igal õhtul vähemalt sada korda välja, aga ma pööran sellele vähe tähelepanu.»

«Kas olete samuti näitleja?»

«Ei, olen kelner.»

••• Ujumiskursuste esimesel päeval.

«Härra treener, ma arvan, et esimeseks korraks aitab.»

«Mispärast? Kas olete väsinud või tüütas ära?»

«Ei, ma ei suuda enam lonksugi juua.»

••• Vanemad tahavad oma lapsele nimeks panna Jaan.

«Vabandage, kuid see nimi on juba võetud,» vastab neile ametnik. «Sarnastest nimedest on vabad veel Jaan2006, _Jaan_, Jaan-19 ja Jaan@Jaan.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on UUSTULNUK

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 16. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: PÄIVE, PÄIVI, HEELIA Siina Üksküla 76, näitleja Tõnu Õim 73, kirimaletaja Urmas Vulp 60, viiuldaja Jüri Alperten 57, dirigent, pianist ja pedagoog Margus Metstak 53, korvpallur Jelena Glebova (pildil) 25, iluuisutaja ja poliitik Valeri Bukrejev 50, teivashüppaja (15.06)

foto: eesti tuuleenergia assotsiatsioon

VIIMANE VEERG

Tuulepäevaks valmis Eesti esimene tuulikumaaling Eilseks rahvusvaheliseks tuulepäevaks valmis Eestis esmakordselt tuulikumaaling, mille idee valiti välja konkursile «Kunst tuulikul» laekunud 46 töö hulgast. Lääne-Virumaal asuva Viru-Nigula tuulepargi ühte tuulikut kaunistavad nüüdsest äraõitsenud võililled, mis sümboliseerivad keskkonnasõbralikult toodetud energia ja tuule kulgemist. Võidutöö «Lembe lend» autor on Kuressaare ametikoolis õppiv Helena Kapp ja selle kandis tuulikule grafitikunstnik Sänk. Virumaa Teataja

POSTIMEES ÕNNITLEB: Kaido Linde 41, teostusgrupi infograafika toimetaja Meisi Volt 26, Elu24 reporter

VAHENDAB, KAS TARTU ÜLIKOOLI NÕUKOGU TOETAB TEADUSKONDADE ARVU VÄHENDAMIST.

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLG TUTVUSTAB UUDISEID UUTEST ARVUTIMÄNGUDEST. EUROOPA

Jälle vihmad tulemas

TALLINN +15

KÄRDLA +14 HAAPSALU +16

merike merilain ain ilmateenistuse sünoptik tik

NARVA +18

RAKVERE +17

PAIDE +17

5–1

0m

/s

Üürike sadude vaheaeg on hommikuks läbi. Põhja poolt saabunud kõrgrõhuharjale TARTU järgneb põhja poolt BarentPÄRNU VILJANDI +18 +18 si merelt Valge mere lähe+19 KURESSAARE dusse liikuv tsüklon. Selle +15 lohk on päeval Eesti kohal ja vihmast pole pääsu. Külmaks, tuuliseks ja enamasti sajuseks VÕRU näib kujunevat terve nädal.

VALGA +19 +20 Täna on pilves selgimistega ilm.

Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub loode- ja läänetuul 5–10 m/s, KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS RANNAILM saartel ja rannikul puhanguti kuni Anne kanal Teisipäev, 17.06 Kolmapäev, 18.06 Neljapäev, 19.06 15 m/s. Õhutemperatuur on 12– Emajõe vabaujula Tallinn +8/+12

+7/+13

+7/+16

17 kraadi.

Kakumäe rand Tartu +4/+14 +3/+15 +6/+19 Pirita rand Narva +9/+12 +5/+13 +5/+18 Pärnu rand Pärnu +9/+14 +6/+15 +7/+20 Pühajärv Kuressaare +10/+13 +9/+14 +11/+18 Võsu rand

+17 +17 +14 +13 +15 +20 +15

PÄIKE

Sajad ingerisoomlased pidutsesid Paides Paide vallimäel peeti eile Eesti ingerisoomlaste XXIV laulu- ja tantsupidu. See üritus oli tänavu taas üle kümne aasta Järvamaa ingerisoomlaste kultuuriseltsi korraldada. Peole eelnesid kultuurikeskuses jumalateenistus ja rongkäik Lembitu pargist peopaika. Lauluja tantsupeost võttis esialgsetel andmetel osa ligi 400 inimest, sealhulgas välisküKood avab lalised Karjalast, Soomest, video ingeriIngerimaalt, Peterburist ja soomlaste peost.

Rootsist. Järva Teataja

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.03 4.06 4.16

loojub 22.41 22.22 22.44

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +28,2 kraadi (1964) +2,4 kraadi (1971) Tartus +28,9 kraadi (1977) +1,1 kraadi (1963)

KUUFAASID

Tartus 730 7907 Põlvas 799 1474 Võrus 5865 0856 Jõgeval 504 3611 Paldiskis 671 7288 Kundas 329 5820 Põhja-Eestis 5343 8211

Intress alates 15%

METSAKINNISTUTE, KASVAVA METSA JA ÜMARPUIDU OST Lähemalt meist: www.lemeks.ee

13. juuni 7.11 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59

Tähelepanu! 7HJHPLVW RQ ¿ QDQWVWHHQXVHJD (QQH WHHQXVH NDVXWDPLVW WXWYXJH WLQJLPXVWHJD Y}L NRQVXOWHHULJH DVMDWXQGMDJD

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+18 +28 +23 +24 +20 +20 +23 +18 +23 +19 +16 +15 +21 +18 +32 +21 +17 +26 +16 +24 +17 +19 +20 +16 +20 +11 +18 +23 +21 +16 +19 +22 +17 +22 +33 +12 +31 +40 +17 +29 +23 +31 +27 +34 +24 +28

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 16. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 21/24 09 40 Ilus maa: Jõõpre kandlelaager 55 Terevisioon* 11 55 Mahemaa, 2/4* 12 25 Jamie Oliveri 30 minuti road: Aasiapärane lõhe* 50 Minuscule: Teistsugune 13 00 Toonela lind. Musttoonekurg (Eesti Telefilm 1997)* 50 Eesti lood: 6 tundi* 14 20 3 hitti: Suvelaulud 30 Vaalasaarte Maria: Läbimurre* 15 15 Taevasina, 21/24* 16 05 Holby City haigla: Usk (Inglise 2000) 17 05 Mõistlik või mõttetu (Eesti 2013) 35 Meie inimesed: Ameriico (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 30 Aktuaalne kaamera 45 Jalgpalli MM 2014: Saksamaa – Portugal 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Inimmõju loodusele, 3/20: Gangese tolmukauss, India (Inglise 2012) 40 Jalgpalli MM 2014: Iraan – Nigeeria 00 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. Saksamaa – Portugal ja Iraan – Nigeeria 50 Jalgpalli MM 2014: Ghana – USA 03 00 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 30 Tagatargemad 55 Ellujäämise kunst: Rahvakunst 10 25 Siin ja praegu: Kaarin Raid 11 20 Idioot, 2/10* 12 15 Jalgpalli MM 2014: Argentina – Bosnia ja Hertsegoviina* 14 00 Eesti muusikavideod 29 ERR uudised 17 00 Meie, poeedid* 18 00 Okaspead: Uus sõber. Seiklussari 25 Pingviin Jasper 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan 40 Stella ja Sam 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Hiigelliilia 19 05 Loomaaia tee 64: Lugu Vopsu laulukesest 15 Professor Saarma harivad seiklused: Punane rist 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 4x4. Taimõr ja Jamal, 1/9 20 15 Kibedad seemned (India-USA 2010) 21 10 Vaeste kirjanike maja (Eesti 2012) 22 05 Kirjandusfestival HeadRead: Lionel Shriver 50 Wikmani poisid, 3/12 (ETV 1995).

Telelavastus 23 20 Laul Maarja külale: Kuula, palun!

00 25 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Manhattani tuhkatriinu, 159* 07 40 Imeline võlukunst: Mida ainult soovite.

Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 5* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Sajandi armastus, 42* 13 30 Merevaade* 14 00 Lindprii: Aulik kohtunikuhärra 55 Punased roosid, 778 16 00 Küladetektiivid, 15: Saladused 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 160 18 00 Armastus ja karistus, 6 20 00 Suvereporter 21 00 Peitusemeistrid 30 Saladused: Kreisid pruudivanemad 22 30 Mentalist: Pulmad punases 23 30 Kaks ja pool meest: Minu kurvikas Vidalia 00 00 Nikita: Nähtamatu käsi 55 Vahelevõtja: Lapsehooldusõigus 01 40 Rizzoli ja Isles: Tundke saatanale kaasa 02 20 Hawthorne: Leebus 03 05 Merevaade* 30 Suvereporter* 04 20 Utta Danella – Sinilind tuleb taas, 2/2 (Saksa 2001)*

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 15* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Padjaklubi 1, 2* 12 10 Ootamatult isaks 3, 7-8: Kommisõjad; Kõnni kõhuhäda nimel 13 05 Hullumeelsed perekonnad, 2* 14 05 Võimalik vaid Venemaal 30 Seitsmes taevas 9, 15: Punased sokid 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 16 16 50 Midsomeri mõrvad 3, 2: Haigrud 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 6, 8: Aardekütid, 1 21 00 Ameeriklased 1, 3: Gregory 22 00 Suvesangarid, 8 30 Kangelastegu (USA 2012). Märul 00 40 CSI kriminalistid 13, 10: Riskantne äriklass 01 35 Sündmus, 12: Inostranka, 2 02 25 Võta või jäta 03 35 Stop! * 04 05 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 8* 50 Vaid Venemaal pluss*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 94 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 651 09 15 Emmerdale, 205* 45 Küladetektiivid, 201: Surm katkestas vestluse 10 45 Südametukse, 85 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees, 5/11* 13 45 Süües seksikaks, 7/13: Annalisa* 14 15 Naine Ladina kvartalist (PrantsuseInglise 2011).* Põnevusdraama 16 00 Ameerika tippmodell 15, 11/13 17 00 Superlapsehoidja: Minyoni pere 18 00 Doktor Oz: Uued kiiremad rasvapõletajad 19 00 Kodus ja võõrsil, 5780 30 Emmerdale, 206 20 00 Eesti tippmodell 2 21 00 Mesinädalad ühele (Honeymoon for One, USA 2011). R: Kevin Connor. O: Nicolette Sheridan. Romantiline draama 22 55 Poissmees, 6/11 00 40 Suvereporter 01 40 Ameerika tippmodell 15, 11/13* 02 25 Miljonäri salamissioon 03 10 Pulmakorraldajad.

Uus tõsielusari 04 00 Südametukse, 85* 45 Suvereporter*

06 30 Motoreporteri Aadria mere tuur, 3* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 106: Muumia needus* 09 20 Sissemurdjad, 1* 45 Sissemurdjad, 2* 10 10 Näljased meremehed, 25/50: Cremyll* 11 05 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 9/86* 14 25 Knight Rider, 14: Kivist südamed* 15 20 Näljased meremehed, 26: Guersney, 1 16 15 Komissar Rex, 107/167: Ettrichi tuvi 17 10 Supermani uued seiklused, 10 18 05 Knight Rider, 15: Kas vabadus või surm 19 00 Galileo 30 Merevaade 20 00 Tuvikesed: Vaatega pood*; Reekviem koerale* 21 00 Kaks ja pool meest: Uneaeg* 30 Kriminaalne Venemaa, 282: Ühe otsa reis 22 00 Kriminaalne Venemaa, 283: Jälitaja 30 Jõugud, 4/12 23 30 Conan, 250/483: Kellan Lutz, Kate McKinnon, Gary Vider 00 25 Kaks ja pool meest: Karm öö kargamise jaamas 50 Tuvikesed: Reverend Al; Kelly leiutis 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Defendor (Kanada-USA 2009)*.

Krimikomöödia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Malaisia, 10 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 1: Nüüd ja igavesti 17 00 A-Rühm 4, 21 18 00 Perepea 5, 18 30 Simpsonid 2, 7* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 13-14: Kolmepäevane tuisk; Võimalik/võimatu 20 00 Perepea 5, 19: Stu & Stewie vapustav seiklus 30 Simpsonid 2, 8 21 00 Betty White ja ulakad vanurid 1, 6 30 Mässajate tänav (USA-Inglise 2008).

Romantiline draama 23 40 Puhkus Mehhikos 2, 33; ekstra 2, 33 00 55 Kuidas ma kohta_ sin teie ema 4, 13-14: Kolmepäevane tuisk*; Võimalik/võimatu* 01 55 Betty White ja ulakad vanurid 1, 6* 02 25 Malaisia, 10* 03 15 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte* 15 Pühapäevatee* 09 00 Kultuurimeeter* 30 Keskkonnanädal* 10 00 Täna. Nädala kokkuvõte* 15 Ameerika eestlased.

Läänerannik, 2/7* 45 Oma valitsus* 11 15 Härra Eikeegi (Kanada-Belgia 2009)*. Mängufilm 13 45 Kinnisvaraveeb 15 00 Otse: Ülekanne Riigikogust 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 60/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Terve tervis 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Peterburi – Tallinn 30 Kaksteist (USAPrantsuse 2010).

Mängufilm 00 05 Täna. Uudised (subtiitritega)* 20 Suvemiks* 01 05 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Lauri Varik 09 45 Säde. Helilooja Grete 10 05 Ökoskoop. Kristo Elias 11 30 G.K. Chesterton – Näitleja ja tema alibi, I. Jutustust loeb Kalju Orro 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar, Neeme Raud 14 05 Reporteritund. Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Näitleja ja tema alibi* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Eurooplane. Hermann Hesse novelli “Eurooplane” loeb Lembit Ulfsak.

10 05 Muusikatuba. Liina Vainumetsa. Esinevad Clevelandi orkester ja koor, dirigent on James Feddeck.

11 05 Album. Hristo Kazakov – Debussy valimik. Hristo Kazakov mängib valiku Claude Debussy klaveriloomingust: “Kuuvalgus”, “Pagoodid”, lisaks valik prelüüde.

12 02 Delta. Kristiina Kiis 14 05 Sallitallaja. Berk Vaher. Mõtteid Tartu kultuurielust 15 02 Lõunakontsert Londonist Wigmore Halli lõunamuusikakontserdil esineb tšellist Alban Gerhardt. Johann Sebastian Bach – Süit soolotšellole nr 4, Zoltan Kodaly – Sonaat soolotšellole.

16 05 o tempora, o mores*. Seitsmekümnendad ja mood.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu.

Hoffmanni lood.

Jacques Offenbach – Hoffmanni lood.

22 05 Fantaasia. Tõnn Adermann 00 05 Nokturn