Postimees 16 07 2014 by Postimees

MOSKVA LEINAB

RÄNK METROOÕNNETUS MOSKVAS NÕUDIS ENAM KUI PAARIKÜMNE INIMESE ELU.

VÄLISMAA LK 8

ODAVAD PINNAD

SEAGAL HAAPSALUS

Üüriturul pakutakse endiselt ka kortereid, kus pole pesemisvõimalust ja tualettruumi tuleb jagada naabritega.

Augustibluus valis üheks peaesinejaks Putini-meelse märulimehe Steven Seagali bluusibändi, mis tekitas pisut nurinat.

MAJANDUS LK 6–7

TERVIS Haav vajab paranemiseks niisket keskkonda. LK 17

KULTUUR LK 13

Profirattur

TANEL KANGERT Mõtlesime, mis Contadorist sai, aga ta pääses kergelt. Loodus tegi meid luues väga head tööd – inimkeha on uskumatult tugev.

KOLMAPÄEV, 16. JUULI 2014 014 • NR 16 163 6 3 (7 ((7154) 7 1 54) 54 4)) • HIND 1,5 € • TIRAA TIRAAŽ 45 902 • LUGEJAID 201 000

SPORT LK 15

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Riskiperede lapsed kanti registrisse

UKRAINA

Kolmas etapp Küsimus, milline võiks olla Venemaa järgmine sõjaline samm Ukrainas, tekitab praegu unetuid öid nii Kiievis kui loodetavasti ka NATOs ja Washingtonis, kirjutab julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross. August Ukrainas tuleb tuline. LK 10

Politsei on kandnud riskiperede registrisse 14 000 isikut, kellest 2000 on lapsed. Registri loomise peaeesmärk on jõuda võimalikult kiiresti aitama täiskasvanute süül ohtu sattunud lapsi.

TALLINN

Jabur seis Töö Tallinna linnavolikogus sarnaneb olukorraga Taiwanil: kõikvõimas linnapea, korrumpeerunud valitsev erakond, kirjutab sotsiaaldemokraat Abdul Turay, leides, et lapski võiks olla volikogu liige, kui ta kuuluks Keskerakonda. LK 11

Ülevoolav võidurõõm Berliinis Saksamaa jalgpallisangarid jõudsid eile Brasiiliast võidukatena koju ja Berliini Brandenburgi väravate juurde tuli neid tervitama umbes pool miljonit inimest. Võidutantsu näitasid (vasakult, väikestel pilti-

del) Mario Götze, Julian Draxler, Manuel Neuer, Bastian Schweinsteiger, Joachim Löw, Per Mertesacker ja Jerome Boateng. Mölluks oli ka põhjust, sest viimati võitis Saksamaa jalgpalli MMi 24 aasfotod: ap/afp/scanpix tat tagasi, aastal 1990.

Siiani tegeles politsei nendeni jõudva infoga juhtumipõhiselt, aga nüüd vaadatakse kõike kogumina, et kiiremini tervikpilti näha. Õnneks on inimesed hakanud rohkem politseisse pöörduma. EESTI LK 4–5

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

marina lohk

1 8 5 7

Eurorindel muutusteta Jean-Claude Juncker jätkab presidendina Euroopa Komisjoni senist joont

On justkui tavaline suvehommik Tel Avivis. Kuid äratuskella helina asemel kostab mu kõrvu üle linna huilgav õhuhäire sireen. Olen seda Iisraelis viibides varemgi kuulnud, ent sootuks teistsugustel asjaoludel – holokausti mälestuspäeval kõlab sireen kahe vaikuseminuti jooksul, mil elu jääb korraks seisma ja isegi autojuhid peatuvad maanteedel, et väljuda autost ja mälestada suures katastroofis hukkunud ohvreid. Nüüd tähendab see sireen sootuks muud. Mis järgneb? Kas Raudkupli süsteemi hävitav pauk Hamasi lennutatud raketile või raketi maandumine kusagil keset linna? Ehkki viimase tõenäosus on riigi keskosas väga väike, ei tea vastust keegi. Sireeni kuuldes tuleb viivitamatult minna trepikotta ja oodata pauku seal, kus seinad peaksid selle eest paremini kaitsma. Majas, kus mina praegu elan, vastavad renoveerimise käigus juurde ehitatud ülemised korrused uutele nõuetele, mis tähendab, et võib jääda ka tuppa. Ent hirm on ikka. Pauk, mis sireenile järgneb, on niivõrd tugev, et paneb värisema kõik aknad. Vaid hetk hiljem kostab tänavalt inimeste kiljumist ja saame aru, et miski on juhtunud siin samas lähedal. Inimesed seisavad tänaval, nutitelefonid näpus, ja teevad pilti. Õnneks pole keegi viga saanud, kuid vaid sada meetrit eemal on bensiinijaama territooriumil maandunud, Raudkupli purustatud raketi kest. Plahvatus oli küll õhus ära, ent keegi oleks võinud raudkolakale ette jäädes siiski viga saada. Mis oleks aga saanud siis, kui Raudkuplit ei oleks, ei taha ma aga isegi mõelda …

ana Maailm mõtleb, vaidleb ja otsustab … Enamasti suuremaid üllatusi ja järske kannapöördeid vältides. Euroopa Liidu liikmesriikide tahe olla ise otsustamise juures A ja O tingib, et ELi tähtsatele ametikohtadele ei kerki karismaatilisi tegelasi, kellelt võiks oodata mingeid kahtlasi soolosid, olgu avalduste või otsuste näol. Liiga jõuline isik muudaks mõnda positsiooni avalikkuse silmis tundmatuseni ja sel juhul leitaks küllalt kiiresti, et tema käitumine on ülearu isepäine ja et Euroopa tava on kuluaarides kokkuleppe otsimine, mitte pildil esile trügimine. Sügavama juhtimis- või usalduskriisi vältimise eelduseks on seega süsteemisisene ennetus, mis rakendub nähtavalt ka praegu ELi uute juhtfiguuride valikul. Jean-Claude Junckeri valimine Jose Manuel Barroso asemikuks Euroopa Komisjoni presidendi kohale on ELile väga iseloomulik valik. Juncker pole liidrina vahest nii hall kuju, nagu on

olnud mõned kõigile sobivad kompromisskandidaadid, kuid siiski ei ole tema valimine sugugi üllatav. ELi üldine suund Barroso ajal on liikumine lõimituse suunas ja Juncker jätkab seda ühtsete poliitikate välja arendamise joont üsna kindlasti. Junckeri kandidatuurile jõuliselt vastu seisnud britid tegid endisest Luksemburgi valitsusjuhist peaaegu föderalismi apostli, kritiseerides küll peaasjalikult valimisprotseduuri ebademokraatlikkust. Kuigi Junckeri toetajate esirinnas olnud Angela Merkel oli avalikus retoorikas leebe ja toonitas Londoni seisukoha arvestamise vajadust, lõi Saksamaa liidukantsler palli lõpuks ikkagi sama jõuliselt väravasse, nagu Mario Götze jalgpalli MMi finaalturniiril rahvuskoondise võiduväravat lüües. Jutte ebademokraatlikkusest vaigistab samas asjaolu, et Junckeri erakond, konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei sai äsjastel Euroopa Parlamendi valimistel valijailt korraliku mandaadi. Koos lisahäältega toetas Junckeri kinnitamist eile 422 saadikut (piisanuks ka 376st). Junckeri kandidatuuri toetas ka Eesti.

Eurovalimiste eel kritiseeris Juncker Postimehe artiklis Euroopa ühtset välispoliitikat ning järgmine tähtis valikukoht ongi Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja määramine Catherine Ashtoni asemele järgmiseks viieks aastaks. Ometi ei maksa siit välja lugeda soovi, et sellele kohale astuks mõni eriti tugev isiksus, vaid pigem taotlust rõhuda ühtsusele.

JUHTMÕTE Saksamaa liidukantsler lõi palli lõpuks ikkagi sama jõuliselt väravasse, nagu Mario Götze jalgpalli MMi finaalturniiril rahvuskoondise võiduväravat lüües.

LK 9

KÕVA SÕNA Mulle meeldiks elada nii suures majas, nagu on Tartu Ülikooli peahoone. Ma arvan, et ma peaksingi seda tegema, sest see maksaks palju vähem, kui ühe magamistoaga korter New Yorgis.

PÄEVA KOMM Lapsed kasvavad üles pidevas surmahirmus. Mänguväljakult pommivarjendisse joosta pole nende jaoks arvutimäng – see ongi elu.

Kunstnik Kalev Mark Kostabi, PM 15.07

Postimees 1939. aastal

Mõni päev hiljem saan kogeda õhuhäiret ka avalikus kohas. See on minu jaoks nelja päeva jooksul juba seitsmes. Suure kõhuga lapseootel naine, tillukest imikut süles hoidev mees, noored ja vanad on selles olukorras võrdsed, olles sunnitud kuulama lõputut sireeni ja kõrvulukustavaid pauke suure büroohoone tagavaraväljapääsu-trepil. Üks, kaks, kolm, neli … viis pauku. Me kõik hoiame hinge kinni, lootuses, et see saab kohe läbi. Paljudes Lõuna-Iisraeli linnades on see igapäevareaalsus. Lapsed kasvavad üles pidevas surmahirmus. Mänguväljakult pommivarjendisse joosta pole nende jaoks arvutimäng – see ongi elu. Ja trauma, mis sellega kaasneb, on hoomamatu. Jah, ma tean, et Gazas on olukord palju hullem. Ent ma ei tahaks rääkida siinkohal sellest, miks on seal rohkem ohvreid. Või kellel on õigus ja kellel mitte. Ma tahaks pelgalt, et ma ei peaks kaitsma Iisraeli õigust säilitada oma riiki. Ma tahaks, et ma saaksin olla poolt valimata inimlikkuse poolt. Rahu poolt. Selle poolt, et ükskord ometi lõppeks see terror ja sõda. Sõda, kus on vaid kaotajad ja pole võitjaid.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

See tähendab, et Ashtoni järeltulijaks võib saada taas keskpärane tegelane, kes sobib võimalikult hästi liikmesriikidele. Tänasel ELi tippkohtumisel arutakse ka Euroopa Ülemkogu eesistuja positsiooni ja ka selle ametikoha täitmisel arvestatakse peamiselt eeltoodud kriteeriumiga. Nii näevad kord juba ette euroopalikud tavad ja väärtused.

urmas nemvalts

Sõda, kus pole võitjaid

Käesoleva aasta linna eelarvesse oli võetud summa tänavakastmisauto muretsemiseks, sest selle järele tunti Tartus teravat puudust. Esialgu kavatseti autot osta välismaalt, kuid pakkumiste saabudes selgus, et kastmisauto läheks maksma kuni 14 000 krooni ja isegi üle selle. Küsimus lahendati siis nii, et osteti autoshassii ning J. Ratniku masinavabrikus ehitati sellele paak ja tänavapritsimise mehhanism juurde ja läks maksma pisut üle 7000 krooni, seega peaaegu poole odavam välismaa autodest. Uus tänavakastmisauto on sinise värvusega. Veega saab uus auto end varustada linna veevärgi hüdrantidest, kuid lisaks sellele on temaga võimalik

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

võtta vett ka jõest ja tiikidest. See täiendus auto juures on küllalt oluline, kuna paljudes kohtades Tartus ei ole veevärki ja seetõttu osutub hädavajalikuks jõe ja tiikide vee kasutamine. Praegu aga puuduvad tarvilikud voolikud, ning seepärast saab auto võtta vett ainult veevärgist. Tänavate kastmine teostub veepaagi juures olevate eriliste turbiinide kaudu, millised võivad vett välja suruda vajaduse korral isegi väga tugevalt. Kuna aga tänavate laius on mitmesugune, siis vastavate reguleerimisseadete abil saadakse reguleerida pritsitavate veejugade laiust. Kastmisautoga võib kasta korraga kuni 10 meetri laiust tänavat. 16.07.1939

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 16. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kaugloetavast arvestist keelduja jääb vooluta

Rootsi ekspert: tsiviillennukite turvalisus on ohus

lektrilevi jätab kaugloetavast arvestist keeldunud tarbijad pikema vaidluseta vooluta, viimati katkestati vooluühendus teisipäeval ühel Harjumaal Harku vallas elaval tarbijal. Vooluta jäänud harjumaalase sõnul algas tema vaidlus Elektrileviga siis, kui talle laekus teade, et Elektrilevi soovib tema pikka aega taatlemata vooluarvesti välja vahetada kaugloetava seadme vastu. Kuna arvesti asub tarbija eluruumis, kuhu ta kaugloetavat seadet ei soovinud, tegi tarbija Elektrilevile ettepaneku leida uuele arvestile sobivam koht või asendada vana arvesti olemasoleval kohal kohtloetava seadmega. Elektrilevi ei soostunud

Tsiviillennukite turvalisus on sattunud ohtu, sest Läänemere kohal rahvusvahelises õhuruumis lendab anonüümselt üha enam välisriikide, sageli Venemaa sõjalennukeid, ütles Rootsi Pilootide Liidu turvadirektor Johan Glantz Rootsi Raadio uudistele. Lennujuhid ei näe väljalülitatud transponderitega lennukeid, kuna radariekraanile need ei ilmu. «Julgeoleku vaatevinklist pole vastuvõetav, et lennukid satuvad eelhoiatuseta üksteisele nii lähedale,» ütles Rootsi õnnetusjuhtumite uurimisvalitsuse uurimisdirektor Mikael Karanikas. BNS

oma kulul tarbija sooviga arvestama ning käsitles tarbija keeldumist kaugloetavast arvestist kliendilepingu jämeda rikkumisena. Sellele järgnes ka otsus tarbijalt vool ära võtta, kuigi klient oli alati arveid õigeaegselt tasunud, samuti puudus kahtlus, et ta oleks vooluarvesti näitudega manipuleerinud. Elektrilevi mõõteosakonna juhataja Viktor Afanasjevi sõnul saab Elektrilevi küll kliendi soovil arvesti asukohta vahetada, kuid see on tasuline teenus, mis nõuab võrguehitustöid. «Seda võimalust oleme kliendile ka pakkunud. Muidu aga saame arvesti vahetada samas asukohas, kus see paikneb. Kuna kõikidel võrguettevõtjatel on kohustus alates 2017. aastast mõõta elekt-

ritarbimist kauglugemise teel, siis seadus tarbijale võimalust uuest arvestist keelduda tegelikult ei anna. Oleme niisuguste juhtumite valguses küsinud hinnangut ka tarbijakaitseametilt ja saanud põhjaliku vastuse, kus kinnitatakse, et kliendi keeldumine kaugloetavast arvestist ei ole põhjendatud,» rääkis Afanasjev.

Elektrilevi saab kliendi soovil arvesti asukohta vahetada, kuid see on tasuline teenus, mis nõuab võrguehitustöid. Ta lisas, et kuna Elektrilevil tuleb 2017. aasta hakuks välja vahetada ligi 630 000 arvestit, ei saa seda teha korraga 2016. aasta lõpus, vaid tuleb järgida

kindlat ajakava. Seega ei lahenda tema sõnul olukorda taatlustähtaja saabumisel tavalise arvesti väljavahetamine samasuguse tavalise vastu. Vooluta jäänud harjumaalane vaidleb Elektrilevile vastu, kinnitades, et tulenevalt seadustest ei saa Elektrilevi ega ka ükski muu ettevõte otsustada, kuhu inimesele kuuluvas eluruumis mingi seade paigaldatakse. Tema sõnul ei kavatse ta Elektrilevi jõupoliitikaga nõustuda, on valmis ajutiselt ka vooluta läbi ajama ja plaanib pöörduda kohtusse. Afanasjev kinnitab, et selliseid juhtumeid pole palju. «Voolu väljalülitamine on alati viimane lahendus oludes, kus muud teed tulemust ei anna,» ütles ta. BNS

Nõmmel vajas siilipere tee ületamisel abi

Tele2 esitles 4G-häälkõne tehnoloogiat Tele2 tegevdirektor Argo Virkebau (pildil) tegi eile Tehnopoli Startup inkubaatori juhile Marek Mühlbergile Eesti ja lähiriikide esimese 4G-häälkõne. «Praegu saab telefonis 4G-internetti kasutada, kuid helistamiseks liigub telefon tagasi 3G-võrku. Eesti on üks esimesi riike Euroopas, kus on helistatud üle 4G-võrgu,» ütles Virkebau. Praegu poest 4G kõneseadmeid veel osta ei saa. majandus24.ee

200 000 angerjamaimu lasid keskkonnaameti töötajad Eesti siseveekogudesse selle nädala alguses.

Elron langetas esimese klassi piletihindu Elron langetas suveperioodiks esimeses klassis reisivatele rongisõitjatele piletihindu. Näiteks Tallinna-Tartu liinil maksab pilet suvel esimeses klassis 9,80 eurot ja tavapilet on 8,90 eurot, Tallinna-Viljandi liinil on hinnaerinevus 80 senti, Tallinna-Narva liinil euro ning Tallinna-Rakvere liinil 50 senti. tarbija24.ee

Pärnu alkoholipiirang ootab maavanema naasmist

Kood avab galerii siilipere seiklustest.

Kruuse: erivajadustega inimesed on väärt töötajad

Tallinna tuleb kokku 1200 antropoloogi

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse sõnul on töövõimereformi juures tööandjate suurimateks muredeks eelarvamused ja motivatsioonipaketiga seonduvad detailid. Tööandjad muretsevad, kuidas võtab kollektiiv vähemvõimeka inimese vastu, kas nende inimestega saadakse hakkama ja kuivõrd suudetakse üksteist mõista. «Samuti oli mureks, kas need inimesed saavad tööl hakkama,» lisas Kruuse. Ministri sõnul on seesugused hoiakud väga aeglased kaduma. «Paljud tööandjad ütlesid, et see kogemus, mis nende inimestega töötamisel on saadud, on tervikuna selgelt posi-

Tallinnas algab juuli lõpus Euroopa Sotsiaalantropoloogide Assotsiatsiooni (EASA) aastakonverents, mis toob kokku 1200 antropoloogi üle maailma. 31. juulist kuni 3. augustini kestva konverentsi 150 arutelus, laboratooriumis ja filmilinastustel vaagitakse nii ühiskonnas kui ka antropoloogia distsipliinis toimuvaid muutusi. Ühtlasi tähistab EASA konverentsiga oma 25. tegevusaastat. Konverentsi peaesineja on USA antropoloog Elizabeth Povinelli, kes on alates 1970. aastatest uurinud Austraalia valitsuse tegevuse mõju ühele aborigeenide hõimule. Sel-

tiivne ning selles süsteemis soovitakse jätkata,» ütles minister pärast riigikogu sotsiaalkomisjoni töövõimereformi istungit. Ministri sõnul tõdesid kõik arutelul osalenud, et ühiskonnas tuleb hoiakuid muuta ja tööandjaid tuleb aidata erinevatest hirmudest üle saada. Kruuse arvates aitaks hirme vähendada usalduslik suhe töötaja ja tööandja vahel, mida võiks aidata luua töötukassa. «Teiseks tuleb ühiskonnas neid ettevõtteid ja nende toodangut rohkem tunnustada,» ütles minister. Samuti tuleb tööandjaid ja kollektiive koolitada, et erivajadustega inimestega saadaks hakkama.

lele pikaajalisele uurimusele keskendub Povinelli ka oma ettekandes. Samuti peab ettekande EASA president Noel B. Salazar. Konverentsi üldteema on «Koostöö, lähedus ja revolutsioon – innovatsioon ja järjepidevus tihedalt seotud maailmas». Konverentsi korraldajate eesmärk on aidata kaasa Baltimaade ja eriti Eesti tutvustamisele sihtkohamaana rahvusvaheliste teadusprojektide elluviimiseks. Konverentsi korraldab Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi antropoloogiaosakond koostöös EASA, Tartu Ülikooli ja Riia Stradinsi ülikooliga. BNS

POSTIMEES.EE

Tallinnas Nõmmel püüdis siiliema koos nelja pojaga kaks korda sõiduteed ületada, kuid see õnnestus neil alles inimese abiga. Esimesel üritusel läks ema üle tee, aga pojad hakkasid poolel teel üksteisega mängima. «Ema tuli siis mõne aja möödudes neile järele, rivistas lapsed seina äärde üles ning algas teine katse. Ema sai jälle kenasti üle tee, aga pojad avastasid tee ääres hoopis huvitavama tegelase kui ema. See tegelane juhtiski nad siis lõpuks turvaliselt üle tee ema juurde, sealt vudis siilipere rõõmsalt üheskoos metsa,» rääkis olukorra jäädvustanud fotograaf Rauno fotod: rauno kais Kais. tallinncity.ee

Pärnu linna alkoholipiirangu üle teeb järelevalvet maavanem, kes on puhkusel, mistõttu ei saa veel öelda, kas Pärnu läks kesklinnas avalikku alkoholi tarbimist piirates seadusega vastuollu või mitte. Maavanem võib vajadusel pöörduda valla või linna poole ettepanekuga õigusvastane haldusakt kehtetuks tunnistada või esitada selle tühistamiseks protest halduskohtule. Pärnu maavanem Andres Metsoja ütles, et hakkab küsimusega tegelema järgmise nädala lõpus, kui naaseb puhkuselt. postimees.ee

Politsei hoiatab petturite eest tänaval

Laps aitas tagasi saada varastatud jalgratta

Politsei on saanud viimastel päevadel teateid, et Tartus on inimestele püütud jätta muljet, et kogutakse raha kurtide toetuseks. Viljandis aga jagavad naisterahvad roose, mille eest hetk hiljem raha küsivad. Politsei soovitab inimestel olla valvsad. ERR Uudised

Ifi kodukindlustuse klient andis juunis teada, et tema jalgratas on panipaigast varastatud. Nädal hiljem emaga turule minnes tundis tähelepanelik viieaastane laps turu lähistel ära isa jalgratta, mida püüti parasjagu autosse mahutada. tallinncity.ee

Postimees.ee küsitlus

Kas riik peaks tühistama otsuse lubada avalikus kohas alkoholi tarvitada? Uus kord on seisukoha võtmiseks liiga vähe aega kehtinud

15% 5794 vastajat

16% Ei, uus kord on mõistlik

Jah, uus kord on juba tekitanud probleeme

69%

4 || EESTI || POSTIMEES, 16. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

MÄRKAMINE. Nii naabrid ja sugulased kui ka lasteaiakasvatajad ja õpetajad on hakanud hädasolevatest lastest rohkem politseile ja lastekaitsele teada andma.

Politsei kandis riskipered registrisse

anneli ammas reporter

olitsei on kandnud üleriigilisse riskiperede registrisse üle 14 000 isiku, kellest 2000 on lapsed. Registri loomise peamiseks eesmärgiks on jõuda võimalikult kiiresti appi täiskasvanute süül ohtu sattunud lapsi aitama. Ühest Põhja-Tallinna korrusmajast pöördus inimene politsei poole teatega, et naaberkorteris haiseb hirmsasti. Kui politsei kohale läks, leiti kõikvõimalikku träni täis korterist pappkarpide vahelt kardina tagant võrevoodi nelja-aastase lapsega. Laps nägi välja kui kaheaastane ega osanud isegi kõndida. Naabrid ei olnud last kunagi näinud. Politseinikud tõdevad ohates: kui üks naaber poleks lõpuks haisu peale helistanud, võinuks laps sinna surragi ja keegi poleks teda avastanud. Kui selle pere kohta oligi kusagil politsei andmebaasides varasemaid teateid, olid

need tohutusse andmehulka kadunud. See juhtum on umbes viie aasta tagune ning politsei ja lastekaitsjate koostöö on selle ajaga paranenud. Politseinikud kinnitavad, et nii raskeid juhtumeid tuleb harvem ette. Samas teavad nii politseinikud kui ka lastekaitsjad paratamatust: isegi väga hästi arenenud lastekaitsesüsteem ei suuda niisuguseid erakordseid ja traagilisi juhtumeid päriselt välistada. Umbes samalaadsest mõne aasta tagusest juhtumist on Postimehele rääkinud isegi viimseni timmitud rikka sotsiaalsüsteemiga Põhja-Norra lastekaitsjad. Eesti avalikkust vapustas viimati 15-aastase Saaremaa tüdruku jõhker mõrv Tamsalus. Hoolimata korduvatest varasematest pöördumistest politsei poole, jäi tüdruk õigel ajal abita. Politseileitnant Kati Arumäe sõnul oli just Tamsalu juhtum viimane tõuge, et võtta suurema jälgimise alla inimesed ja aadressid, kus probleemidele viitavad ohu märgid korduvad. Politseisse tulnud teadete alusel on kindlaks tehtud üle 14 000 abi vajava, sealhulgas mõnel juhul endale ja teistele ohtliku isiku.

«Hakkasime riskiisikute nimekirja koostama möödunud sügisel, arvutiprogrammi abil koondatakse sinna kõigi politseisse tulnud juhtumite seast selgete kriteeriumide alusel teravat tähelepanu vajavad lood: aasta jooksul vähemalt kaks teadet politseile, näiteks vägivald, alko- ja narkosõltuvus, laste puhul vargused, kadunud isikud, ka kodust ära jooksnud lapsed,» loetles Arumäe nimekirja loomise põhimõtteid.

Keeruliseks on juhtumite seostamise siiani muutnud see, kui riskipered elukohta vahetavad ja uues kohas varem toimunu kohta info puudub. «Politsei reageerib igale meile saabunud teatele, kuid iga esimene juhtum ei pruugi veel kõnelda pikema vinnaga probleemist. Lapsi puudutaval juhul reageeritakse sajaprotsendiliselt juba esimesel politsei huvivälja sattumisel.» Siiani tegeles politsei nendeni jõudva infoga juhtumipõhiselt, aga nüüd vaadatakse kõike kogumina, et näha tervikpilti kiiremini. «Pildi saime ikka ka varem kätte, aga see nõudis liiga palju aega,» lisas Arumäe.

Keeruliseks on lugude omavahelise seostamise siiani muutnud see, kui riskipered elukohta vahetavad ja uues kohas pole varem juhtunu kohta infot. Kui näiteks endine Tallinna elanik satub nüüd Valgas politsei vaatevälja, annab register automaatselt teada, kas temaga on ka varem probleeme olnud, ja saab pakkuda kiiremini vajalikku abi. Riskiperedega tegelevad politseinikud möönsid, et hädasolev laps võib rändava vanemaga siiski endiselt jääda uues kohas varakult märkamata. Seda eriti suurtes linnades, kui nad end uues elukohas arvele ei võta ja naabrid või teised, kellega riskipere kokku puutub, abivajavast lapsest teada ei anna. Õnneks on inimesed hakanud rohkem politseisse pöörduma ja politseinikud innustavad seda veel rohkem tegema – las spetsialistid hindavad, kas on põhjust sekkuda või mitte. Vanemkomissar Ly Kallas rääkis hiljutisest juhtumist, kus lasteaiakasvataja teatas viieaastasest lapsest, kes tuli lasteaeda, sääred potisinised. Kahjuks tüüpiline juhtum, kus lapsena vägivalda kogenud isa sama mustri oma lapse peale

üle kandis. Ka lapse isaga olid politsei ja lastekaitsja tema lapsepõlves tegelenud. «Aga tema jaoks oli siis juba hilja – nüüd on lootus, et saime varem jaole ning kogu perega tegeletakse,» rääkis Kallas. Aastate eest meenub Kallasele õõvastav lugu, kus vanaema avastas tütrele külla minnes, et kahe- ja nelja-aastane laps olid narivoodil kinni teibitud. «Ka suud olid kinni teibitud, et lapsed ei karjuks,» meenutas Kallas. «Ema oli tavaline naine, lõpetanud kooli, aga tema elukaaslane ja laste isa oli vangla kogemusega. Tavalist vägivalda seal peres polnudki – see oli pigem piinamine.» Vanaema helistas toona ise politseisse ja lapsed antigi tema kasvatada. «Tõsi, ema läks elukaaslasest lahku ja kolis hiljem ka ise sinna,» lisas Kallas. Politsei ja lastekaitse tähelepanu alla ei satu vaid karmid juhtumid. Probleeme võib olla ka peres, kus lapse pooletunnise koolist hilinemise peale politseisse helistatakse. «Igat juhtumit ei pea võtma tõsisele jälgimisele, kuid kui laps on toime pannud seadusrikkumise, siis sellest saadame juba esimesel korral teate kohaliku omavalitsuse las-

POSTIMEES, 16. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

foto: ants liigus / pärnu postimees

Eile 25 aastat tagasi otsustati Balti keti korraldamine Pärnus aadressil Aisa 39 meenutati eile 25 aasta möödumist Eesti, Läti ja Leedu ühise Balti keti korraldamise otsusest. Samas paigas langetati veerand sajandi eest otsus viia läbi solidaarsusüritus kolme toona veel Nõukogude Liitu kuulunud vabariigi vabanemise nimel. Ürituse läbiviijaks oli ajaloolane Küllo Arja-

kas, kohal oli Leedu suursaadik, Balti Nõukogu Läti delegatsioon saatis kirjaliku tervituse. Meenutusüritusel kõnelesid Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ning Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes andis asjaosalistele üle ka kingitused. Kõlas Baltimaade ühislaul «Ärgake, Baltimaad! Atmostas Baltija! Bunda jau Baltija!» PM

Eesti erakondadele annetati kuue kuuga üle 470 000 euro Eestis registreeritud erakonnad said selle aasta esimese kuue kuuga annetustena 474 112 eurot. Suurima summa, 212 193 eurot kogus Reformierakond (RE), kellele järgnesid 93 911 euroga Keskerakond (KE), 84 195 euroga Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja 43 816 euroga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). Konservatiiv-

ne Rahvaerakond sai 15 734, Iseseisvuspartei 13 575, Eestimaa Rohelised 8149 ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 2539 eurot. Ainsa erakonnana pole erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kulu- ja tuluaruandeid esitanud Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu, mis ilmselt pole eraisikutelt suuremaid annetusi ka saanud. PM

Suurimad annetajad (eurodes) Hillar Teder Urmas Sõõrumaa Märt Vooglaid Väino Kaldoja Hardo Aasmäe Mats Gabrielsson Hillar-Peeter Luitsalu Ivari Padar Olle Koop Priit Põld

100 000 RE / 50 000 IRL 50 000 RE / 20 000 KE 30 000 RE 10 000 RE / 10 000 IRL 12 425 Iseseisvuspartei 12 000 KE 10 000 RE 9000 SDE 5000 IRL 5000 KE allikas: pm

foto: corbis / scanpix

tekaitsele, et nemad otsustaks, kas on vaja lapse või perega edasi tegeleda või mitte,» rääkis politsei- ja piirivalveameti ennetustöö koordinaator Pille Luiga. «Riskipered on välja selgitatud ja nüüd panustame ühistegevusse, et lastekaitse kodukülastused sageneksid, ja üheskoos vaatame, millist abi pere vajab.» Politseinikud räägivad juhtumist, kus naaber teatas, et 1. klassi laps istub tundide kaupa kortermaja trepikojas. Selgus, et lapse vanemad, väliselt täiesti tavaline pere, ei andnud lapsele võtit, kartes, et lapsega koos võib korterisse tulla ei tea kes. «Nad muretsesid rohkem oma vara kui lapse pärast,» kahetses Kallas. Luiga sõnul on pere abistamine väga pikk töö. «Oli pere, kuhu iga kuu olid väljakutsed, kuigi otsest vägivalda polnud. Pereisa tarbis alkoholi. Ohvriabi, lastekaitse ja meie politseis otsisime üheskoos perega võimalusi, kuidas saaks neid aidata,» rääkis Luiga ühest positiivsest juhtumist. «Mees läks anonüümsete alkohoolikute gruppi, pere käis psühholoogi juures, lapsega, kellel olid koduse olukorra tõttu tekkinud koolis probleemid,

Riskipered ja -lapsed politseiregistris Riskiisikuid politseiregistris 14 066 • neist 1927 last

Probleemseid aadresse 3838, neist 284 seotud lastega • neist enam kui 3 juhtumiga 41 protsenti • üle 10 juhtumi 2 protsenti • 5 kuu jooksul alustatud süüteomenetlusi 70 protsendi juhtumite puhul Lastekaitsele või sotsiaaltöötajale 2013. aastal on politseist saadetud 10 961 teadet alaealiste kohta (tubaka-, alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine, perevägivald, kus juures on laps või lapsed) allikas: ppa/pm

tegeles koolipsühholoog. Paranesid peresuhted ja enam sealt igakuiseid väljakutseid pole, aga see on tõesti väga pikk töö ja alati on võimalikud ka tagasilangused,» rääkis Luiga. Ta lisas, et niisugune abistamine on võimalik vaid juhul, kui pere soovib oma elu muuta. Politseinikud tõid näite, kuidas ühte joomaseltskonda tulid ema ja isa kaheaastase lapsega, läksid omavahel tülli ja lahkusid, jättes lapse maha. Lõpuks helistas üks joomaseltskonna liige politseisse, sest joomatuuril emaga ei õnnestunud neil ühendust saada. Kui politsei ema üles leidis, ei saanud ta üldse aru, mis temast

tahetakse. «Ei jäänud muud võimalust, kui laps turvakodusse viia,» kahetses Luiga. «Need on kõige kurvemad lood, kui last ei ole võimalik üle anda tema seaduslikule esindajale ja politsei peab langetama otsuse toimetada laps turva- või lastekodusse. Selliseid juhtumeid on sõltuvalt aastast 250–300 ringis,» tõdes Arumäe. «Sellise otsuse aluseks on ohuhinnang: mõnel puhul on asi ilmselge, aga kõik pole nii lihtsad ja politseiametnik võib eksida,» lisas ta. Politseinikud tõdesid, et piirkonniti on võimalused abivajajaid aidata väga erinevad,

aga need vahed siiski vähenevad. Politseist läheb aastas kohalikesse omavalitsustesse 10 000 teadet seadusrikkumisega seotud perede või laste kohta ning järjest enam küsib politsei ka tagasisidet järgnenud tegevuse kohta. «Aastaid tagasi tuli IdaVirumaalt Tallinna väga palju kodust ära jooksnud lapsi, aga lastekaitsjad teevad kohapeal head tööd ning enam pole kümneid lapsi, kes meie juurde satuvad,» rääkis Kallas. «Oluline on võimalikult vara hädasolevat last märgata, et tekitatav trauma oleks võimalikult väike ning lapse elutee edaspidi võimalikult normaalne,» lausus Luiga. Politseinikud tõid näite kardinaalselt erineva suhtumisega kohalikest omavalitsustest. Paldiski linn kaotas hiljaaegu lastekaitsja koha ja on vaid aja küsimus, mil seal probleemid veelgi kasvama hakkavad. Põhja-Tallinnas aga selgitasid politseinikud oma andmetele tuginedes välja piirkonnad, kus on rohkem riskiperesid ning vastupidiselt Paldiskile määras linnaosavalitsus keerulisemasse piirkonda eraldi lastekaitsja ning praeguseks on seal probleeme vähemaks jäänud.

6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 16. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Näiteks on ka Venemaal elanikkonna ostujõud langenud ja pealegi on rubla kurss euro suhtes viimastel kuudel märkimisväärselt nõrgenenud. ASi Saaremaa Piimatööstus juhi Andi Saagpaku sõnul on eksportimine Venemaale muutunud keerulisemaks. Saarte Hääl, 15.07

Vopak E.O.S. võttis firmast välja 100 miljonit eurot Transiidifirmasid Vopak E.O.S. võttis eelmisel aastal dividendidena 100 miljonit eurot ning maksis 26,6 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu. Vopak E.O.S.i eelmise aasta kasum langes 30 protsenti, 34,1 miljoni euroni. majandus24.ee

350

Suurtest linnadest kaugemal võib algeliste pesemisvõimalustega kortereid leida ka 15-eurose kuuüüriga. Korter Ida-Virumaal Kiviõlis.

EBAMUGAVUSTEGA KORTER. Tartus kolivad pesemisvõimaluseta korteritesse eelkõig boheemlashinged või elamispinna üürimisega hiljaks jäänud värsked tudengid.

töökohta loob Maxima Harjumaale Rae valda oma uude logistikakeskusesse.

Südameapteek sai Rootsist uue enamusosaniku Rootsi suurinvestor Oskar Svensson omandas 70-protsendilise osaluse Eesti suuruselt kolmandas apteegiketis Südameapteegis. Tarmo Laanetu, Südameapteegi senine omanik, jääb vähemusaktsionäriks, omades 30 protsenti Südameapteegi aktsiatest. majandus24.ee

802,37 ▲ +0,42%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

Üürilisi jagub isegi dušin anette parksepp suvereporter

OMX TALLINN

XII 2013 II 2014

IV 2014

Kööktubadesse hädavajadusel ehitatud dušinurkadest saab mõnikord vaadata Korter Põhja-Tallinnas.

3,82 ▼ –0,52%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,170 +1,74 Baltika 0,475 +0,42 Ekspress Grupp 1,040 0 Harju Elekter 2,730 0 Järvevana 0,751 +0,13 Merko Ehitus 7,170 +0,28 Nordecon 1,020 0 Olympic Group 1,970 +1,03 Premia Foods 0,700 0 Pro Kapital Grupp 2,450 +4,70 Silvano Fashion 1,920 -0,52 Skano Group 1,070 0 Tallink Grupp 0,747 -0,40 Tln Kaubamaja 5,000 +0,20 Tallinna Vesi 13,300 0 Trigon Property 0,452 0

15.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,452 +0,15 Hiina jüaan 8,445 -0,14 Jaapani jeen 138,280 -0,01 Kanada dollar 1,461 -0,05 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,431 +0,24 Poola zlott 4,141 +0,05 Rootsi kroon 9,256 +0,09 Rumeenia leu 4,424 +0,12 Šveitsi frank 1,214 +0,02 Suurbritannia nael 0,793 -0,44 Taani kroon 7,457 0 Tšehhi kroon 27,431 -0,03 Ungari forint 309,200 -0,15 USA dollar 1,361 -0,10 Venemaa rubla 46,731 -0,13

bns

uigi kinnisvarafirmade sõnul teevad korteriomanikud eluasemeid aina enam korda, pakutakse endiselt ka üürikortereid, kus pole pesemisvõimalust ja tualettruumi tuleb jagada naabritega. Huvi selliste korterite vastu on maaklerite kinnitusel endiselt olemas. Põhiliselt on pesemisvõimaluseta ja ühisvetsuga kortereid pakkuda Tartus Supilinna ja Karlova linnaosas, kus on palju ahiküttega puumaju. Tallinnas on niisuguseid üürikortereid vähem – nii mõnigi kinnisvaramaakler pole nendega pealinnas juba aastaid üldse kokku puutunud. Kuna nõudlus üürikorterite järele on suur, saab mugavusteta kortereid näiteks Tartus välja üürida kuni 150 euroga. Kinnis-

varafirma Ober-Haus Tartu kontori kinnisvaraspetsialisti Raul Kanguri sõnul on 100 eurot maksimumhind, mida sedalaadi korteri eest küsida. Kinnisvarafirma Uus Maa Tartu maakler Kristi Väljaots arvas jällegi, et kuigi dušita korterid on oluliselt odavamad kui mugavustega korterid, on 100 eurot Tartus pigem miinimumhind, alla mille on isegi pesemisvõimaluseta korterit väga raske leida.

Pestakse töö juures Pesemisvõimaluseta kortereid võetakse üürile mitmesugustel põhjustel, kuid peamine on siiski soodsam hind. Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti regiooni juht Marge Tõnnis tegeles aastaid Tartus Roosi tänaval üürimajaga, kus koridoris olid kuivkäimlad ja pesemisvõimalus piirnes sellega, et igas korteris oli kraanikauss. Tõnnis rääkis, et 70-eurose kuuüüriga majas elas vanemaid üksikuid inimesi, kes tavaliselt töötasid meditsiinisüsteemis, kus on alati kohustuslik enne tööd duši all käia – kuna pesta saab ka töö juures, pole kodus

seda vaja teha. Nädalavahetusel käisid need inimesed maal pere juures saunas ning rõivaid pesti ilmselt samuti nii, et võeti maale kaasa ja toodi tagasi linna, arvas maakler. Samas majas üüris Tõnnise sõnul kortereid ka teine generatsioon: noored inimesed, maalapsed, kes ilmselt varemgi olid elanud väga lihtsates tingimustes. Noored majaelanikud käisid trennis ja pesid end spordiklubis, mispärast polnud koduse duši järele karjuvat vajadust.

Torustiku paigaldamine nõuab palju raha ja duširuum võib sageli jääda paigaldamata ka naabrite vastuseisu tõttu. Lisaks olid majas tööinimesed: abielupaar ja üks torutööline, kes ütles Tõnnisele, et ajab kõik asjad korda töö juures, kus on head pesemisvõimalused. Nädalavahetuseti käis ta Põhja-Eestis pere juures saunas. «Nii uskumatu kui see ka polnud, siis need olid väga stabiilsed üüripinnad – tavaline keskmine üürileping sellises

korteris kestis vähemalt kolm aastat,» möönis Tõnnis. Ta rääkis, et maja omanik oli vanaproua, kes nägi korterite kordategemisega palju vaeva: vahetas välja tapeedid, tegi korda põrandad ja aknad, osasse korteritesse lasi ehitada uued ahjud. «Oli näha, et inimene pani oma piskust sinna kõik,» lausus maakler. Tõnnis täpsustas, et praegu sellist korterit 70 euroga üürida ei saaks. Kristi Väljaots meenutas ühes seesuguses korteris elavat ehitustöölist, kes olevat öelnud, et talle pole pesemisvõimalus korteris eriti oluline, kuna ta käib niikuinii iga päev veekeskuses ujumas. Raul Kangur ütles, et tihti peavad kehvas seisukorras kortereid üürima värsked tudengid, kes hakkavad endale ülikooliõpingute ajaks eluaset otsima alles augustis. Sellised üürnikud kolivad aga korterist üsna kiiresti minema, nentis Kangur. «Tartus on boheemlaslikku tüüpi inimesed, kellele piisab sellest, et käivad korra nädalas või korra kuus ujulas või tuttavate juures pesemas,» kirjeldas

POSTIMEES, 16. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

nii telekat, pesta pesu kui ka valmistada pliidil süüa.

Paljudes Karlova linnaosa korterites Tartus on praegugi olemas vaid kraanikauss külma veega, samas kui tualetti ja duširuumi tuleb jagada naabritega. fotod: kv.ee

nurgata korteritesse Kangur Tartu eripära. Pesu pesevad sellised üürnikud tema sõnul sageli kodus, harvem kasutavad ka pesumaja teenuseid. Kristi Väljaots rääkis, et pesemisvõimaluse puudumine on inimestele suurem probleem kui tualettruumi jagamine, mistõttu aina sagedamini üritavad üürnikud korterisse duširuumi siiski tekitada. «Ebaseaduslikult paigaldatakse täiesti suvalistesse kohtadesse,» lisas Väljaots. Ka Marge Tõnnis kirjeldas, et sageli ehitab korteriomanik duširuumi hädavajaduse tõttu kohta, mis esmapilgul on sobimatu. «Kui me vaatame üürikuulutusi, siis enamikku kööktubadest on meelevaldselt lajatatud kraanikausi kõrvale mingi dušinurk. Seda on nii kole vaadata, aga vähemalt on see sisse toodud,» sõnas ta. Pindi Kinnisvara Tallinna äärelinna vanemmaakler Jüri Urke ütles, et temal pole pealinnas pesemisvõimalusteta korteritega kokkupuudet olnud. Ober-Hausi Tallinna piirkonna kinnisvaraspetsialisti ja maakleri Kersti Junolaineni sõnul pole ka tema üürinud väl-

ja korterit, kus ei saaks pesta või oleks tualettruum ühiskasutuses. Junolainen lisas siiski, et ta tegeleb korteritega Tallinna kesklinnas, kus on mõnikord müügis odavad, pesemisvõimaluseta ühiselamukorterid, kuid neid on maakleri sõnul üksikud. Enamjaolt on ka vanadesse puumajadesse praeguseks ehitatud eraldi duši- ja tualettruum.

Jõukamad omanikud Väiksemateski linnades on seesuguses seisukorras korterid kadumas. Kinnisvarabüroo Uus Maa Rakvere piirkonna tegevjuht Margus Punane ütles, et tema andis pesemisvõimaluseta korteri viimati üürile aastaid tagasi. «Neis korterites, mida me üürile anname, võib olla seisukord lihtne – remont võib näiteks olla pärit nõukaajast, aga pesemisvõimalus ikkagi on,» selgitas ta. Üksikutest pesemisvõimaluseta üürikorteritest on Punane Rakveres kuulnud, aga neid on tema sõnul väga vähe – kahekümnest võib-olla üks. «Sellised korterid võivad küll olemas olla, võib-olla need käivad kuida-

70 682 Eesti inimest elas viimase rahvaloenduse kohaselt pesemisvõimaluseta.

gi käest kätte ja üüritakse mingil kokkuleppel,» arvas ta. Põhjus, miks Tallinnasse on selliseid kortereid jäänud vähem kui Tartusse, on Raul Kanguri sõnul, et Tallinnas on korteriomanikud jõukamal järjel, tänu millele on neil olnud võimalik korter ümber ehitada. Kangur selgitas, et torustiku paigaldamine nõuab palju raha ja duširuum võib sageli jääda ehitamata ka naabrite vastuseisu tõttu. Üks korteriomanik ei ehitanud Kanguri meenutusel duširuumi seepärast, et kui üürnik on talvel pikemat aega ära, siis võib veesüsteem jäätuda. Teisel omanikul polnud vajalikku kanalisatsioonitorustikku, kuhu vett suunata.

Kangur tõdes, et kanalisatsioonisüsteeme on raske ehitada, kui omaniku käes pole kogu maja, sest teise korteriomanikuga võib olla keeruline kokkuleppele jõuda. «On olnud selliseid juhuseid, kus inimene on korteri ostnud ja tahab sinna pesemisvõimaluse ehitada, aga alumine korter või kõrvalkorter, kus torustik läbi jookseb, on endale teinud just aasta või paar tagasi kapitaalremondi ja pole valmis seda uuesti tegema,» selgitas ta. Kristi Väljaots rääkis, et pesemisvõimaluseta korterisse üürniku leidmine võtab natukene rohkem aega kui mugavustega korterisse. «Kindlasti on lihtsam üürida ühe- ja kahetoalist sellist korterit, sest kolmetoalise korteri sihtgrupp on enamasti perekond ja seal on ebamugavused oluliselt rohkem tajutavad,» märkis ta. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elab Eestis pesemisvõimaluseta 70 682 inimest, seejuures korterelamutes neist 30 508. Kuivkäimla on 12 436 elamus ja üldse ilma veekloseti või kuivkäimlata korterelamutes elab 9536 inimest.

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 16. JUULI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Miks vaikib ülejäänud maailm Iisraeli terrorismi maha? End Palestiina peamise kaitsjana esitlenud Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan süüdistas kõnes parteikaaslastele Iisraeli terrorismis ja veresauna läbiviimises.

Briti uueks välisministriks saab Philip Hammond Briti peaminister David Cameron teatas eile, et uueks välisministriks saab William Hague’i järel euroskeptikust senine kaitseminister Philip Hammond (pildil). «Philip Hammond on määratud välisministri kohale,» kinnitas Cameron Downing Streeti ametlikus Twitteris. Hammondi asemel saab uueks kaitseministriks senine energeetika-, majandus- ja ettevõtlusministeeriumi alamminister Michael Fallon. Eilsed muudatused valitsuse koosseisus olid kõige ulatuslikumad alates Cameroni asumisest koalitsioonivalitsuse etteotsa 2010. aastal. Lisaks välisja kaitseministri kohale vahetas peaminister välja terve rea kesktaseme ministreid. Oodata on veelgi muudatusi, meedia teatel soovib Cameron järgmiste valimiste eel muuta valitsuse nooremaks ja tuua juurde rohkem naisi. BNS

Iisrael jätkas õhurünnakuid Gazale Iisrael andis eile Gaza sektorile vähemalt kaks õhulööki, jätkates rünnakuid pärast seda, kui Hamasi äärmuslased Egiptuse vahendatud relvarahuga ei nõustunud. Iisraeli relvajõudude teatel tulistasid Gaza äärmuslased kuus tundi kestnud pausi ajal Iisraeli territooriumile umbes 50 raketti. Keegi viga ei saanud. BNS

258

Ukraina valitsusvägede sõdurit on seni hukkunud ja 922 haavata saanud riigi idaosas mässuliste vastu suunatud operatsioonis.

Pealtnägija mobiilifoto päästjatest eile Moskva Slovjanski Bulvari ja Park Pobedõ vahelises tunnelis, kus õnnetus juhtus.

TRAGÖÖDIA. Vene juurdluskomitee pressiesindaja Vladimir Markin välistas terroriakti.

Moskva otsib ränga metrooõnnetuse põhjust kadri veermäe välisuudiste toimetaja

Gruusia endine Moskva suursaadik leiti surnuna Gruusia endine suursaadik Venemaal ja telekanali Rustavi 2 endine omanik Erosi Kitsmarašvili leiti eile oma Thbilisi kodust surnuna, teatas telekanal Imedi. Tema surnukeha avastati kodumaja kõrval asuvast garaažist. Laiba kõrval oli püstol ning Imedi andmeil oli tegu enesetapuga. Väidetavalt algatasid Gruusia võimud uurimise seoses karistusseadustiku paragrahviga, mis käsitleb ohvri enesetapuni viimisest. 50-aastane Kitsmarašvili oli olnud ekspresident Mihhail Saakašvili kindlaid liitlasi kuni 2008. aasta augustisõjani, kuid süüdistas teda hiljem selles, et Saakašvili polnud sõja ärahoidmiseks piisavalt teinud. Gruusia siseminister ei ole juhtumi kohta veel ametlikku avaldust teinud. BNS/PM

Leedu parlament toetas Butkevičiuse jätkamist Leedu seim toetas eilsel hääletusel sotsiaaldemokraat Algirdas Butkevičiuse jätkamist peaministrina. Butkevičiuse jätkamise poolt oli 88 ja vastu 36 saadikut, seitse parlamendiliiget hääletusel ei osalenud. Leedu president Dalia Grybauskaitė esitas Butkevičiuse uuesti peaministriks üleeile. Butkevičius on juhtinud Leedu valitsust alates 2012. aasta detsembrist. BNS

Liibüa kaalub abi palumist Liibüa ajutine valitsus kaalub pöördumist palvega saata riiki rahvusvahelised väed. Kolm päeva kestnud lahingutes on hävinud suur osa pealinna Tripoli lennuväljast. Valitsus kutsus eile võrgulehele pandud avalduses kõiki rivaalitsevaid pooli vaenutegevust lõpetama. BNS

Afganistanis hukkus vähemalt 89 inimest Afganistani kaguosas ründas eile pommiauto rahvarohket turgu, võimude teatel sai plahvatuses surma vähemalt 89 ja vigastada kümneid inimesi. Rünnak toimus Paktika provintsis Urgunis, ütles Urguni ringkonnaülem Mohammad Razaq Kharoty. BNS

foto: afp/itar-tass/scanpix

oskva metroo sinisel liinil sõitis eile järsu pidurdamise tõttu rööbastelt maha kolm metroovagunit, päästeteenistuse teatel sai hommikuse tipptunni ajal juhtunud õnnetuses surma vähemalt 21 ja vigastada üle 160 inimese. Haiglasse toimetati 136 reisijat, neist 42 vigastused on tõsised. Õnnetus juhtus eile hommikul kella 8.35 paiku Slovjanski Bulvari ja Park Pobedõ metroojaama vahelises tunnelis. Ohvrite arv suurenes päeva jooksul pidevalt ning õhtuste andmete järgi on nende seas ka üks Hiina ja üks Tadžiki kodanik. Rongi kiirus oli õnnetuse hetkel 70 kilomeetrit tunnis. «Rongijuht pidurdas järsult ja siis oli suitsu lõhna tunda. Me jäime oma vagunisse lõksu ning vaid ime läbi õnnestus sealt põgeneda. Ma jõudsin isegi mõelda, et nüüd on lõpp. Palju inimesi said pea- ja jalavigastusi. Enamik ohvritest oli esimeses vagunis, sest kolm vagunit sõitsid seal üksteisele otsa,» sõnas õnnetusest eluga pääsenud mees Reutersile antud intervjuus. Vene telekanalid kirjeldasid kohapeal toimunut kui kaost ja paanikat ning teatasid, et kui kolm vagunit üksteisele sisse sööstsid, kukkusid reisijad kui doominokivid ümber. Kannatanuid toimetati haiglatesse kiirabiautode ja kaheksa kopteri-

ga. Sündmuspaigale saabus ka Moskva linnapea Sergei Sobjanin. Brasiilias visiidil viibiv Vene president Vladimir Putin käskis tragöödia selgitamiseks algatada kriminaaljuurdluse. Õnnetus lõi 12 miljoni elanikuga Moskva kulgemisrütmi sassi, sest metrooliini sulgemine tõi kaasa kaose liikluses ja tohutud ummikud juba niigi sõidukeid pungil teedel. Lisaks vaevles suurlinna praegu kuumalaine käes. Eile õhtuks polnud õnnetuse põhjus veel selgunud. Vene juurdluskomitee pressiesindaja Vladimir Markini sõnul uuritakse võimalikku viga ühes vagunis või rööbaste vajumist. Markin lisas, et kuigi alguses teatati, et põhjuseks oli voolukatkestus, ei vasta see tõele. Ka välistas ta terroriakti. Interfaxile teatas asjaga tuttav infoallikas, et avarii võis

põhjustada mehhaaniline rike vaguniratta kinnitussõlmes. Veermiku küljest lahti tulnud vagunid väljusid tunneli gabariitidest ja rammisid mitu korda tüübingut. Ühe versioonina käsitletakse ka pöörme riket, sest avarii juhtus pöörmel. Päästjate teatasid eile õhtul, et rongi esimese vaguni teraskonstruktsioonide lammutamiseks võib aega minna hommikuni. «Vaatepilt tunnelis on üsna jube,» sõnas uudisteagentuuri ITAR-TASS teatel üks päästeoperatsioonis osalenutest. Kokku töötas eile tragöödiapaigas ligi 700 päästjat. Õhtuks polnud neil veel õnnestunud kahte esimesse vagunisse jäänud 12 ohvri surnukeha kätte saada, ka oli jätkuvalt kadunud üks rongijuhtidest. Ametivõimude sõnul on vähe lootust, et esimeses vagunis viibinud juht õnnetusest eluga pääses.

Intsidendid Moskva metroos • 29. märtsil 2010 kell gastada sai üle saja. • 30. märtsil 1983 hukkus 7.56 ja 8.38 toimusid Juhtunus süüdistati mitu inimest kahe metmetroos Lubjanka ja Tšetšeeni terroriste, roorongi kokkupõrkes Park Kulturõ jaamas kuid hilisem uurimine Belorusskaja jaamas. kaks plahvatust. Neis tegi kindlaks, et rünna- • 17. veebruaril 1982 kukhukkus 38 ja vigastada ku taga oli Karatšaikus Aviamotornaja sai 102 inimest. ArvaTšerkessiast pärit islametroojaamas kokku takse, et plahvatused mimässuline. eskalaator. Hukkus kapanid toime Dagestani • 8. augustil 2000 kärgaheksa inimest, 30 sai päritolu enesetaputertas Moskva kesklinnas raskelt vigastada. roristidest naised. Rünasuvas Puškinskaja • 8. jaanuaril 1977 plahvanaku ajal kasutas metroojaama tunnelis tas Izmailovskaja ja PerMoskva metroosüsteetugev plahvatus. Surma vomaiskaja jaama vahel mi hinnanguliselt pool sai 12 ja viga 150 inirahvast täis vagunis miljonit inimest. mest. Plahvatuse põhpomm. Hukkus seitse ja • 6. veebruaril 2004 juseks oli ühe kioski läraskelt vigastada sai 33 hukkus pommiplahvahedale jäetud kott. Selinimest. Rünnakus mõistuses Avtozavodskaja les asunud isevalmistateti süüdi kolm armeenja Paveletskaja jaama tud pomm vastas 800 last, kes hukati. vahel 40 inimest, vigrammile trotüülile. allikad: wikipedia, pm

Moskva metroo juht Ivan Besedin õnnetusega seoses tagasi ei astunud, kuid ta pidi varem puhkuselt naasma. Markini sõnul tehakse rongi rööbastest mahajooksmise juhtumi kahtlustatavad varsti selgeks. «Nagu teada, vastutavad tehniliste õnnetuste eest alati kindlad inimesed. Olen sel põhjusel veendunud, et varsti oleme leidnud selles kriminaalasjas süüdistatavad,» lisas ta. Tegemist on viimaste aastate tõsiseima metrooõnnetusega Moskvas. Kohalikud võimud teatasid eile, et õnnetuses surma saanute pered saavad ühe miljoni rubla suuruse hüvitise (21 400 eurot) ning vigasaanutele pool miljonit rubla (10 700 eurot). Interfaxi teatel polnud Moskva transpordiamet eile õnnetuse põhjuseid veel kommenteerinud, kuid amet teatas, et nii vagunid kui ka rööpad olid varem läbinud põhjaliku kontrolli. «Me praegu õnnetuse põhjuste kohta järeldusi veel ei tee. Täpsed põhjused selguvad mõne päeva jooksul,» teatas eile Interfaxile Moskva abilinnapea, Loksal sündinud Maksim Liksutov, kelle tegevusvaldkond hõlmab transpordiga seotud küsimusi. Tunnel, kus intsident juhtus, ehitati umbes kümne aasta eest. Kriitikud on Moskva linnavõimudele ette heitnud, et metroosüsteemi laiendamisele raha kulutamise asemel võiks olemasolevat struktuuri paremini hooldada. Park Pobedõ metroopeatus asub Moskva metroopeatustest kõige sügavamal, 84 meetrit maa all, ning see asjaolu muutis keeruliseks ka päästjate töö. Tänane päev kuulutati Venemaa pealinnas leinapäevaks.

POSTIMEES, 16. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EL. Tänu sellele, et suur osa liikmesriike on nimetanud meessoost volinikukandidaadi, ähvardab järgmist Euroopa Komisjoni tõsine sooline tasakaalutus.

Juncker otsib oma kabinetti naisi evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

uigi Jean-Claude Juncker pärineb kriisiajal üle Euroopa kokkuhoiupoliitikaid kehtestanud konservatiivsesse Euroopa Rahvaerakonna parteiperesse, pühendas ta eile oma Strasbourgis europarlamendi täiskogu ees peetud 50-minutilises kõnes rohkelt tähelepanu sotsiaalteemadele. Järgnenud hääletusel europarlamendilt Euroopa Komisjoni presidendi kohale asumiseks heakskiidu saanud Juncker lubas, et tema juhitav komisjon saab mõtlema rohkem sotsiaalselt ja vähem bürokraatlikult. «ELis on tekkimas 29. liige, töötute riik,» tunnistas Juncker. «Mina tahaks, et see 29. liige integreeritaks teiste sekka.» Isegi Euroopa konkurentsivõime tõstmisest rääkides lubas Juncker, et seda ei tohiks saavutada sotsiaalpoliitika arvelt. Üheks tähtsamaks ülesandeks on ta tunnistanud Euroopa miljonitele töötutele noortele rakenduse leidmise enne, kui neist saab kadunud põlvkond. Välispoliitika osas leidis Juncker, et ELi positsioon rahvusvahelisel areenil peaks olema silmapaistvam. «Me ei saa rahulduda meie praeguse välispoliitikaga,» märkis ta, tunnistades, et tihti panevad ühenduse toimetamistele pidureid liikmesmaade välisministrid. Internetiväljaande EUobserver kohaselt andis Juncker oma kõnes selgelt mõista, et tahab

taas suurendada Euroopa Komisjoni tähtsust ühenduse asjade ajamises. Just majanduskriisi ajal, kui ta isegi veel Euroopa Ülemkogu kohtumistel käis, võtsid liikmesmaade valitsusjuhid arvestatavalt võimu komisjoni arvelt endale. Kaks kümnendit Luksemburgi peaministrit rit pidanud ja kaheksa aastat – kõige hullema kriisi ajal – eurogruppi uppi tüürinud Juncker on tuntud d kui mees, kes tunneb ELi üdini tänu lugematutele kohtumisele, le, millel ta on aastaid osalenud. Ka valdab ta kõrgtasemel mitut ut keelt, eilset kõnet alustas ta prantsuse keeles, jätkas saksa ja a lõpetas inglise keeles. Samas toovad d mõned vaatlejad tema puhul välja, et tegu on tõelise poliitikuga, uga, kes kipub sõnumit vastavaltt kuulajaskonnale kohandama.. «Ta on osav ütlema üht asja, siis iis midagi sellele vastupidist ja a lisaks ka vahepealse versiooni ni – kõike seda ühes vastuses,» iseloomustas Luksemburgi avalik-õigusliku alik-õigusliku raadiojaama 100,7 ,7 ajakirjanik Pia Oppel Deutsche che Wellele. Samas on Oppeli peli hinnangul kaugel märgist mööda kriitika, justkui tahaks Juncker uncker rajada Euroopa superriiki.i. «Ta on vastu nii tihedale eurointegratsioonintegratsioonile, et rahvusriigid kaoksid – erinevalt meid esindavast avast [praegusest] ELi justiitsvolinikust linikust Viviane Readingist,» rääkis ääkis ajakirjanik. «Reading propageerib opageerib Euroopa Ühendriike, Jucker samas seisab status quo eest.» Hoolimata suve ve alall guses ringelnud spekulatsioonidest, et tugev opositsioon mitmest ELi pealinnast ast kukutab Junckeri kandidatuuri tuuri läbi ju-

ba eelmisel Euroopa Ülemkogul, asus luksemburglase selja taha lõpuks 26 riiki ühenduse 28st. Sõjakalt hambaid näidanud Briti peaminister David Cameron jäi oma vastuseisus vähemusse koos Ungari valitsusjuhi Viktor Orbániga. Pärast ELi valitsusjuhtidelt konsensuseta, kuid veenva häälteenamusega toetuse saamist läks Junckeril 751-kohalises europarlamendis vaja vähemalt 376 häält. Eile pärastlõunal selgus,

et ka selles kogus on tema positsioon kindel – poolt hääletas 422 saadikut, vastu oli 250, valimata jättis 47 rahvaasemikku ja sedeli rikkus kümme. Sellega sai Junckerist tänavu Euroopa Komisjoni presidendi valimiseks esimest korda korraldatud Spitzenkandidat’i protsessi edukalt läbinud poliitik. Pisut märkimisväärne on europarlamendi hääletustulemuse juures asjaolu, et konservatiividel, sotsidel ja liberaalidel – kolmel põhifraktsiooni, kes on omavahel europarlamendis portfelle jaga-

nud Junckeri toetamisel põhineval konsensusel – on ühtekokku 480 saadikukohta. Samas on aga juba Junckeri enda kodufraktsioonis Euroopa Rahvaerakonnas 12 kohaga sees näiteks Orbáni Fidesz. Junckeri kindlate vastastena tegid end lisaks Marine Le Peni tü tüüpi paremekstremistidele juba enne hääletust teatavaks Euroopa Konservatiivide ja ReEuroo formistide ning Euroopa Ühenformis datud Vasakpoolsete fraktsioon. Täna algab Brüsselis eraTä korraline Euroopa Ülemkogu, korral kus lii liikmesriikide valitsusjuhid – Eest Eestist siis peaminister Taavi Rõivas Rõiv – asuvad läbi rääkima Junckerist järgmiste tähtsate Junck kohtade üle. Nende seas on praekohtad gu Suu Suurbritannia esindaja Catherine Ashtoni käes olev välisteenistuse juhi ja liidunõukogu teeni presidendi koht, mida praegu pres täidab Herman Van Rompuy. täid «Olukorras, kus riigid on üksteise kõri kallal võtmeük kohtade – majandus, enerko geetika, konkurents – päg rrast, on Euroopa Komisjoni moodustamine alati keerukas asi,» nentis eile uudisteagentuuri AFP analüüsis Christian Spillmann. Uueks väljakutseks Junckerile on nõudmine, et ta kehtestaks oma kabinetis sookvoodi. Vähemalt kabine üheksa naisvolinikku komisjoüheks nis oli tingimus, mida nõudis liberaalide fraktsioon Junckerilt beraal oma toetushäälte t eest. Eile S Strasbourgis europarlamensaanud Jeandilt heakskiidu h Claude Juncker tunneb enda Cla sõnul suurt muret töötutena sõ kaotsi minna ähvardava k noorte põlvkonna pärast. foto: ap/scanpix

Möödunud nädalal saatsid üheksa praegusesse Euroopa Komisjoni kuuluvat naisvolinikku välja läkituse, kus avaldasid soovi, et järgmise kooseisu 28 liikme seas oleks kümme või rohkem naist. «EL on pühendunud järjepidevalt soolise võrdõiguslikkuse poole liikumisele. Sel alal progressi saavutamine nõuab, et naisvolinike arv kasvaks, mitte ei kahaneks,» märgib kiri. Volinike määramine on aga iga 28 liikmesriigi enda rahvuslik otsus ja siiani on enamik ELi maid välja pakkunud mehi. Väheste võimalike naiskandidaatidena ringlevad praegu Itaalia välisministri Frederica Mogherini ja senise humanitaarabivoliniku, bulgaarlanna Kristalina Georgijeva nimi. Nii Mogherinit kui Georgijevat on mainitud kui võimalikke kandidaate kõrge välisesindaja kohale. Lahkuvas kabinetis tehtud töö eest kiitvaid hinnanguid pälvinud Georgijeva tugevusena võib välja tuua ka selle, et ta ei esinda mitte vaid naissugu, vaid ka nn uusliikmeid, kelle esindajaile tänavuses Euroopa kõrgete kohtade jaotuses pole siiani midagi pudenenud. Ka Juncker ise on püüdnud riike innustada rohkem naisi volinikuks saatma, vihjates, et neid võivad tänutäheks oodata olulisemad portfellid. «Europarlament ei taha kiita heaks komisjoni, kus on liiga vähe naisi,» märkis ta Bild am Sonntagile. «Ja mina ka mitte.» Uus Euroopa Komisjon, kuhu Eesti on volinikukandidaadiks nimetanud Andrus Ansipi, peaks ametisse astuma 1. novembril.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. JUULI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Küsimus, milline võiks olla Venemaa järgmine sõjaline samm Ukrainas, tekitab praegu unetuid öid nii Kiievis kui loodetavasti ka NATOs ja Washingtonis, kirjutab julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross (IRL). Ta pakub välja kolm põhivarianti, kuidas sündmused edasi areneda võivad.

August Ukrainas tuleb tuline

enemaa veebruaris alanud agressiooni Ukraina vastu saab põhiliselt Moskvast lähtuva retoorika alusel jagada nelja etappi. Kõiki neid etappe iseloomustab Venemaa osaluse eitamine vähemasti aktiivsetes etappides ja tegelike eesmärkide hägustamine tegevuse ja retoorika täieliku lahutamise kaudu. Sellel, mida Venemaa ütleb, pole vähematki seost sellega, mida ta teeb. Kõigepealt vallutati ja annekteeriti Krimm, tegemist oli klassikalise erioperatsiooniga, kus Venemaa invasiooni eitati kuni Krimmi piduliku annekteerimistseremooniani ja siis jagati osalenud vägedele ordeneid. Järgnes eskalatsioonietapp Ida-Ukrainas, kus loodi imporditud eriüksuslaste gruppide toel separatistlik võrgustik, haarati kümneid linnu kolmes Ida-Ukraina oblastis, loodi iga hinna eest muljet Ukraina keskvõimu võimetusest ja loodeti nurjata presidendivalimised. Selle operatsioonietapi põhielement oli otsese sõjalise jõuga ähvardamine. Ukraina piiri taha koondati umbes 40 000 sõdurit ja rohkesti tehnikat, Vene tankid sõitsid mööda piiritaguseid maanteid, helikopterid rivistusid ja lendasid ringi. Nii Kiiev kui lääs hoidsid Vene invasiooni ootuses hinge kinni. Kuni presidendivalimisteni kestis täielik fantoomsõda. Venemaa justkui ähvardas vägedega piiri taga ja maailm anus Moskvat mitte ründama, samas kui Vene eriüksused viisid Luganskis ja mujal läbi sõjalisi operatsiooni.

residendivalimiste eel alustas Moskva veel keerulisemat mängu. Diplomaatias vahetati käiku ning hakati rääkima läbirääkimistest ja pingeleevendusest. Moskva andis lootust, et tunnustab presidendivalimiste tulemusi, vägesid hakati piiri äärest ära viima. Ilmselt nägi Kreml, et valimisi läbi kukutada ei õnnestu ja ilma avaliku sissetungita ei suuda separatistid ka spetsnaz’i abita kogu hõivatud territooriumi hoida. Seesugusel näilisel pingeleevendusel oli kaks tegelikku eesmärki: esiteks hakkas Kiiev näitama esimesi sõjalisi edusamme separatistide vastu. Moskva ei saanud olla ka vaikimisi kaotustega seostatud. Moskva nõustumised läbirääkimiste ja «diplomaatilise lahendusega» pidid pane-

ma lääneriigid avaldama survet Kiievile sõjaline tegevus lõpetada. Ses osas on Kreml ka teatavat edu saavutanud. Lääne niigi vähene otsustavus sanktsioonide kehtestamisel on sootuks raugenud ja nii Berliin kui Brüssel räägivad Kiievile, et tarvis on läbi rääkida. Arusaamatu küll, kellega täpselt. Samas on Venemaa intensiivistanud konventsionaalse relvaabi andmist kaotusi kandvatele separatistidele. Mõne nädala eest algas sõja kolmas etapp, kus Venemaa ühest küljest nõuab Kiievi terrorismivastase operatsiooni lõpetamist, räägib tsiviilohvritest ja murest kuritarvituste üle, samal ajal saadab iga päev üle piiri uusi soomukeid, tanke ja raskerelvastust, kasutab moodsaid tankitõrjerelvi ja reaktiivraketiheitjaid Grad. See relvastus kuulub n-ö pärissõja arsenali. Praeguseks on ilmne, et põhilisi eesmärke ei ole Moskva senise taktikaga saavutanud. Separatistide käest on ära võetud suur osa territooriumi, Kiievi valitsus on pigem tugevnenud ja stabiliseerunud, üha raskemaks läheb varjata Moskva otsest sõjalist tegevust Ukraina territooriumil. Separatistide endi käes võiks ehk olla miinipildujaid, kuid Grade lihtsalt ei kasuta keegi muu kui Vene armee. Algamas on sõja uus etapp, sest Venemaa peab kas taanduma või minema rünnakule. On selge, et senise tegevuse jätkudes saavutavad ukrainlased peagi olukorra, kus kontrollitakse enam-vähem kogu territooriumi ja lahendada jääb Donetskisse tõmbunud separatistide küsimus. Suurlinnas tsiviilelanikkonna sekka peitunud võitlejad on loomulikult tõsine probleem, ent on oma olemuselt lokaalne, ja kui Ukraina väed linna sissepääse kontrollida suudavad, hakkab aeg töötama keskvalitsuse kasuks. Praegu on Venemaa ilmselgelt mures nii Kiievi pealetungi edukuse kui oma fantoomsõja läbikukkumise pärast. Viimane ei ole ka kaugeltki nii varjatud kui seda loodeti. Venemaa sekkumine on nii kaugelenähtav, et peatselt ei saa isegi Brüssel enam teeselda selle mittemärkamist. On usutav, et umbes aprillis, kui ukrainlased suutsid esimest korda mobilisatsiooniga edu saavutada ja hakkasid läänest võitlusvõimelisemaid väeosi ida poole Dneprit saatma, otsustati Moskvas loobuda kiirest rünnakust üle piiri. Sinna koondunud 40 000 meest ei olnud enam piisav. Seejä-

rel alanud näilist pingeleevendust ja vägede tagasitõmbamist tuleks seetõttu pidada pigem ümbergrupeerumiseks kui taandumiseks.

nud. Moskva poolametlik retoorika on sagenevalt soovitanud ka «strateegilisi lööke». Lennukeeluala tähendaks, et Venemaa muudab Ukraina lennuväe tegutsemisvõimetuks. Selleks on vaja raketi- ja pommirünnakuid Ukraina lennuväljade ja lennuväe baaside vastu lääne pool Dneprit.

leks äärmisel naiivne arvata, et Moskva on pärast kuudepikkust erinevate operatsiooniversioonide katsetamist äkki loobunud oma strateegilisest eesmärgist ehk Ukraina kontrolli alla saamisest. Üsna kindlasti kaalutakse uusi sõjalisi tegevusvariante. Putin on seni suutnud pidevalt üllatada nii oma sammude ajastuse kui suuna osas. Ainus, mida julgen kindlalt ennustada, on, et järgmise sõjalise sammu ta kindlasti astub. Küsimus, milline see võiks olla, tekitab praegu unetuid öid nii Kiievis kui loodetavasti ka NATOs ja Washingtonis. Võiks ka ennustada, et järgmise sammuga tuleb Venemaa sõjaliselt vähemasti osaliselt n-ö kapist välja. Põhivariante võiks pakkuda kolm. Esiteks võiks venelased tuua praegu piiridele alles jäänud väed sisse rahuvalvajatena. (Moskva viimaste päevade üliterav retoorika väidetava Ukrainast Venemaale ühte elumajja lennanud raketi osas kõlab vägagi sobiva ettekäändena.) On selge, et nendest vägedest ei piisa Ida-Ukraina hõivamiseks, kuid sissetung lööks segi ukrainlaste ofensiivi ja annaks separatistidele, kes hakkavad jääma kahes põhilises keskuses ukrainlaste haardesse, oluliselt hingamisruumi. Samuti oleksid ukrainlased sunnitud ilmselt põhjast vägesid juurde tooma, mis omakorda jätaks selle suuna väga haavatavaks. Kui ukrainlaste edu jätkub senises tempos, on paari nädala pärast sellise operatsiooni teostamiseks liiga hilja. Seega, kui venelased tõepoolest Luganski ja Donetski oblastisse sisse tungivad, teevad nad seda lähemate päevade jooksul.

Mõne nädala eest algas sõja kolmas etapp, kus Venemaa ühest küljest räägib tsiviilohvritest ja murest kuritarvituste üle, samal ajal saadab üle piiri uusi soomukeid.

Miskipärast on jäänud peaaegu tähelepanuta Putini 27. juuni käskkiri. Sellega kuulutas ta 60 päevaks välja armee ja sisevägede reservväelaste mobilisatsiooni. Teine võimalik samm, mis iseenesest on võimalik ka kombinatsioonis eelnevaga, oleks Ida-Ukraina kohal nn lennukeeluala kehtestamine. Nimelt on Ukraina lennuvägi viimastel nädalatel separatistide vastu kõige tõhusamat tööd tei-

Niisugune rünnak oleks retoorikas põhjendatav «enesekaitsega» ja «tsiviilelanikkonna kaitsega». Samuti saaks Putin luua paralleeli NATO Serbia-vastase operatsiooniga (mida Moskva alalõpmata meenutab) ja väita, et me «kaitseme ennast nii nagu Iisrael». Ukraina lennuväevastane operatsioon aeglustaks oluliselt Kiievi separatistide vastast ofensiivi, kuid raske on näha, et see tooks kaasa sõjalise pöörde ilma Vene maavägede sekkumise või Vene lennuväe kasutamiseta ka Ukraina üksuste ja logistika vastu.

olmas võimalus on kõige murettekitavam. Miskipärast on jäänud peaaegu tähelepanuta Putini 27. juuni käskkiri. Sellega kuulutas ta 60 päevaks välja armee ja sisevägede reservväelaste mobilisatsiooni. Mobilisatsioonikäskkiri sisaldab ka kahte salajast punkti, mille sisu ei ole avalikult teada. Et see käskkiri ei oleks seotud sündmustega Ukrainas, on peaaegu võimatu kujutleda. Analüütikute väitel peaks Moskva selle mobilisatsiooniga saama relvile umbes 200 armee, spetsnaz’i ja õhudessandi manööverpataljoni, mis on kolm korda rohkem, kui oli koondatud Ukraina piiridele märtsi lõpuks. See jõud peaks kokku saadama augusti lõpuks ehk enne NATO Walesi tippkohtumist. Pehmelt öeldes jääb arusaamatuks, miks lääs taas usub, et Moskva otsib kriisile diplomaatilist lahendust, kui samal ajal käib suuremat sorti mobilisatsioon. Isegi kui Putin seda väge ei kasutaks, oleks tegemist Ukraina seisukohalt fataalse ähvardusega. Kokkuvõtteks: kuigi nii lääne poliitikud kui meedia on Ukraina kriisist väsinud, peaksime silmad murelikult lahti hoidma. See sõda ei ole veel kaugeltki läbi.

POSTIMEES, 16. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Miks me ei kolgi keskerakondlasi?

Danske Capitali tegevjuht

Abdul Turay (SDE) kirjutab, et töö Tallinna linnavolikogus sarnaneb olukorraga Taiwanil: kõikvõimas linnapea, korrumpeerunud valitsev erakond. Opositsioon oli seal nii masendunud ja vihane, et läks valitseva erakonna liikmetele füüsiliselt kallale.

õigepealt puudustest. Üks olulisemaid, mida ma olen tähele pannud, on see, et saal ei vasta kuigi hästi tänapäeva nõuetele. See ei sobi erivajadustega inimestele. Hoones on keerdtrepp, ja ainult seda mööda ongi võimalik pääseda peasaali. Üks meie fraktsiooni liikmeid, Külli Urb, võitleb puuetega inimeste huvide eest, mille hulka kuulub ka parem pääs avaliku võimu hoonetesse ratastoolis inimestele. On omamoodi irooniline, et mina kui välismaalane võin istuda volikogu saalis, kuid ratastoolis eestlane ei pääse sinna isegi mitte külalisena. Igal fraktsioonil on majas oma ruum. Need on tegelikult liiga väikesed, aga ometi käib just neis tõeline poliitika. Volikogu istungitel ei kasutata salajast hääletamist, nii et kõik võivad näha, kuidas iga saadik hääletab. Keskerakonna ja teiste erakondade tegevuses valitseb väga suur erinevus. Kolm opositsioonierakonda ei hääleta ühtse blokina – mõnikord ei hääleta me ise fraktsiooni sees ühtselt. Me anname küll suuniseid, kuidas võiks hääletada, aga need pole kohustuslikud.

Kui mulle tõesti mõni eelnõu või ettepanek ei meeldi, võin vastu hääletada või hääletamast loobuda, isegi kui kõik mu erakonnakaaslased on valmis seda toetama. Seda juhtub eriti siis, kui arutusele tuleb mõni uus kinnisvaraarendus või linnavara müük. Mõistagi ei meeldi meile valitseva erakonna tegevus üldiselt, aga kui nad käivad välja mõne hea mõtte, on meil vabadus selle poolt hääletada.

iimasel linnavolikogu istungil toetas minu fraktsioon 22 päevakorrapunktist, millest enamiku algataja oli Keskerakond, tervelt viitteist. Enamik neist puudutas detailplaneeringute lubasid, üks põnevamaid oli aga toetada Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringu korraldamist, kuivõrd inseneriteadus on aastatega omajagu arenenud. Loomulikult seisime samal ajal ägedalt vastu päevakorra põhipunktile ehk lisaeelarvele. Ma ise olen, tõsi küll, peaaegu alati hääletanud nii, nagu fraktsioon. Kuid on esinenud juhte, mil fraktsioonis pole üksmeelt. On olnud juhte, kus hääletamist on dikteerinud erakonna lihtliikmete soovid. Näiteks muutsime arvamust Mihhail Kõlvarti umbusaldusavalduse toetamise osas, sest meie erakonna liikmed ei olnud meie otsusega nõus. Keskerakond kohtleb oma valitud saadikuid kui lapsi. Erimeelsus pole lubatud, lahkmeelt ei sallita, nad peavad töötama nagu masin. Samuti paistab Keskerakonnal olevat oma süsteem, millised liikmed ja millal tohivad ettepanekuid esitada. Mõni ime siis, et keskerakondlased mängivad mobiilimänge. Kui sul pole lubatud rääkida, oma arvamust avaldada, teist arvamust pakkuda ning pead istuma tundide kaupa, et lihtsalt nuppu vajutada, tuleb peale tappev igavus. Isegi Eesti poliitikaelu juhuslikumad jälgijad on küllap tähele pannud, et pärast viimaseid valimisi on Tallinna volikogust hakatud palju rohkem kõnelema. Vähem kui aastaga on juba viis korda üritatud või ka suudetud korraldada umbusaldushääletus Savisaarele ja Kõlvartile. Ma ei tea, kas see on rekord, aga seda on päris palju. Linnapea lõpmatu suutlikkus pakkuda kõige kirkamaid korruptsiooninäiteid on viinud selleni, et minu fraktsioon, mis algul ei kuulunud opositsiooniliitu, on nüüd selle selge liige. Kõik need tuhanded sõnad, mida on kirjutatud ja veel kirjutatakse linnavõimu tegevuse kohta, võib kokku võtta paa-

Mõni ime siis, et keskerakondlased mängivad mobiilimänge. Kui sul pole lubatud rääkida, oma arvamust avaldada ning pead istuma tundide kaupa, et lihtsalt nuppu vajutada, tuleb peale tappev igavus.

Aja(vaimu) puudutus Tantsud on tantsitud, laulud on lauldud – ma mõtlen siinkohal üldlaulupidu. Keda puudutasid laulud või lauljad, keda tantsud või tantsijad – külmaks ei jätnud see mitte kedagi! Kui meist on saanud töötavad robotid, töönarkomaanid, karjeristid, füüsiliste meelelahutuste sõltlased või egoistlikud maniakid, siis kardetavasti varsti ei puuduta meid enam mitte miski ega mitte keegi. Oleme kalestunud, kahestunud, lõhestunud ning tundetud mutrikesed suuremas masinavärgis, kus tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad hävivad. Mis see minusse puutub, kui suur

osa eesti rahvast elab peost suhu, elab sügavas vaesuses või selle piiril? Ise nad on süüdi oma valedes valikutes ja otsustes. Miks peaks see mulle korda minema. Ja nii me oma südametunnistust paadutame, muutudes üha rohkem jõhkrateks individualistideks, pragmaatiliselt mõtlevateks elunautlejateks. Aga inimese hing vajab puudutusi, et olla armastatud, märgatud, hinnatud, tunnustatud ja unikaalne. Sellest ei piisa, kui üks kord nelja-viie aasta jooksul koguneda laulukaare alla või kõrvale. On viimane aeg sellelt karussellilt maha hüpata, enne kui tuleb vikatimees ise ja meid rajalt maha võtab.

ri lausega: «Lõpetage ära!» ja «Meil on absoluutne enamus, nii et olge vait ja võtke kõik heaga vastu!». Ma ütlen sellega välja selle, mida kõik teavad, aga keegi ei taha öelda: opositsioon võitleb tuuleveskitega. Võtame kasvõi lisaeelarve viimase lugemise. Tuletame meelde, et lisaeelarve eesmärk oli anda Tallinna TV-le raha, millega see saaks tegutseda valitseva erakonna propagandamasinana. Linnapea on pähe võtnud, et ajakirjandus peab tema peale klaperjahti, seepärast kasutab ta nüüd linna raha omaenda meediaimpeeriumi loomiseks. Minu kolleeg Lauri Laats, meie fraktsiooni esimees, nägi hiliste õhtuteni tunde vaeva, et valmistada ette rida lisaeelarve parandusi, mis oleksid suunanud raha Tallinna TV asemel lasteaedade ja spordikeskuste uuendamiseks. Kuid tema ettepanekud hääletati üksteise järel maha. Seda oli valus vaadata. Võiks ju küsida, miks siis üldse vaeva näha. Minu vastus kõlab nagu mõnel tuntud filmikangelasel: «Me peame midagi ette võtma.» Asi ei ole ainult selles, et panna ajakirjandus enda vastu huvi tundma. Seda juhtub nagunii. Asi on rohkem valmistumises valitsema. Kui me suudame tegutseda tõhusa opositsioonina, suudame tõhusalt valitseda ka linna ja/või riiki. Suurim üllatus on mulle olnud volikogus valitsev õhustik. See on südamlik ja sõbralik, kuigi ei pruugiks üldse selline olla. Ma olen elanud Taiwanil. Seal oli samalaadne olukord: kõikvõimas linnapea, korrumpeerunud valitsev erakond, kellele kuulub absoluutne enamus. Opositsioon oli nii masendunud ja vihane, et läks valitseva erakonna liikmetele lausa füüsiliselt kallale. Lemmikrelv oli mobiiltelefon.

eporterina kajastasin mõnigi kord Inglise kohalike võimuorganite tegevust. Sealgi oli õhkkond pigem mürgine. Käsitsi kokkupõrgeteni ei mindud, küll aga põrnitseti üksteist, silmis peegeldumas varjamatu vihkamine. Keskerakonnal on volikogus olnud absoluutne enamus 2008. aastast. Ma oleksin oodanud siin midagi samasugust. Aga on teisiti. Kui ma kohtan teise erakonna liiget, tervitame teineteist soojalt. Me veedame isegi koos aega. Ma olen käinud lõunal opositsioonierakondade liikmete kodus. Üks keskerakondlane pakkus mulle tööd. Ei valitse mingit kibedust ega vimma. Me oleme ideoloogilised vastased, mitte vaenlased. Ma olen selle peale juba tükk aega mõelnud. Miks ei käitu minu või mõni teine fraktsioon kohalikus volikogus nagu taiwanlased? Miks ei käi seal kähmlusi ega loobita üksteist mobiiltelefonidega? Ma usun, et tean vastust: me usume siiralt, kogu südamest, et järgmine kord … me võidame!

Nüüd, siin ja praegu on puudutuse aeg. Lasta end puudutada loodusel ja loomingul, heal sõnal ja tagamõtteta tehtud heateol. Kingi oma kallimale põllulilli, üllata oma armsamat kutsega minna loodusesse või kutsega klassikalise muusika kontserdile. Teeme restardi oma suhetes – abikaasadena, lapsevanematena, kolleegidena ja ühiskonna liikmetena. Avame oma silmad, kõrvad ja südame elu tõelistele puudutustele ning jagame neid puudutusi. See ei maksa midagi, aga neid maksab jagada. Piiramatus koguses ja igal võimalikul juhul, mida elu meile pakub. ramo pener

õpetaja

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

uurem osa lugudest linnavolikogu kohta on vähemal või suuremal määral pressiteated. See lugu on teistsugune. See kõneleb töötingimustest Tallinna volikogus. Et käes on suvevaheaeg, ongi hea üle vaadata, mis on juhtunud alates uue volikogu valimisest. Lihtne oleks kirjutada huumorilainel ratsutav lugu totakatest asjadest, mis volikogus toimuvad, aga ma jätan selle hilisemaks. Totakaid asju kahtlemata on. Ma olen osalenud käesurumise võistlusel. Olen pidanud nägema, kuidas kogu Keskerakonna fraktsioon koob, loeb, mängib «Angry Birdsi» või lobiseb omavahel vene keeles, niisiis teeb mida iganes, aga ei osuta tähelepanu toimuvale. Seda muidugi siis, kui nad kohal on. Kuna valitsev erakond muutis töökorda, nii et eelnõusid arutatakse enne arupärimisi, siis kohtavad arupärimised, mis tulevad mittekeskerakondlaselt, tühja saali. Ma võtsin kord abilise volikogu istungile kaasa. Ta on 18-aastane. Sellest hoolimata, mida ta oli varem lugenud ja mida mina talle olin kõnelnud, oli ta ometi vapustatud, et kõik need suured mehed ja naised, kelle ajal tema oli üles kasvanud, käituvad veel lapselikumalt kui tema klassikaaslased. Lapski võiks olla volikogu liige, kui ta kuuluks Keskerakonda. Minu kaheksa-aastane õetütar on selleks igati valmis: ta oskab mängida «Angry Birdsi» ja vajutada nuppe. Ent oleks liiga lihtne ja pisut ebaõiglane nimetada linnavolikogu laste mänguväljakuks. Seal tehakse ikka rohkelt ka täiskasvanute asju.

LUGEJA KIRI

silja saar

Kahe põlvkonna vahel

is ühendab praeguseid eakaid ja noori? Vastusel on kaks poolt. Esimene pool on rahaline. Eakad ei saanud ja noored pole jõudnud endale korralikku elujärge tagada. Teine on inimlik – neid mõlemaid peaksid aitama ealiselt kahe vanusegrupi vahele jääjad ja see tekitab probleeme. Ka suurel osal aktiivsetest töölkäijatest pole rahaga priisata. Olgu põhjuseks väike palk, palgalõhe, valed otsused suuri kulutusi tehes või lihtsalt ebaõnn, kuid kokkuvõttes pole imestada, et igapäevase toimetuleku kõrvalt jõuavad vähesed säästa. Kuklas vasardab aga teadmine, et säästma peaks. Kui mitte järgmiseks aastaks, siis vähemalt vanaduspõlveks. Jah, väike tagavara loob kindlust ja annab juurde vabadust, kuid vanaduspäevadele mõtlemine on veel olulisem. Eesti inimesed on liiga optimistlikud seoses esimese ja teise pensionisambaga. Tõde on see, et riikliku pensioni ja kogutava teise sambaga tagatakse endale pensionile jäädes pigem 40 protsenti kui loodetav 75 protsenti viimasest sissetulekust. Ideaalis võiks püüda muidugi mõlemat – nii lühi- kui pikaajalise rahatagavara loomise suunas. Aus on endale tunnistada, et säästmise alustamine on nagu trenni alustamine. Kõige raskem on esimest korda uksest välja astumine ehk esimese summa kõrvalepanemine. Järelikult kõige olulisem ongi teha esimene samm ja reaalselt raha kõrvale panna – ükskõik, kui väike see summa oleks. Tähtis on luua distsipliin ja harjumus raha säästa. Selle najal kasvatada endas teadmist, et väikestki rahatagavara omada ja selle omamise nimel pingutada on loomulik. Kuidas ja kust säästmiseks raha leida, eriti kui polegi teist nagu õieti? Suures plaanis on kaks võimalust: vähendada kulutusi või suurendada sissetulekuid. Loomulikult ajavad sellised mõtteharjutused algul närvi, kuid asju stoiliselt ja pragmaatiliselt võttes on võimalik loota positiivset lõpptulemust. Säästmisega käib käsikäes investeerimine, et inflatsioon sääste ära ei sööks. Jälle on vaja pragmaatilisust, sest lühiajaliselt on sellise eesmärgi täitmine ilma liigseid riske võtmata peaaegu võimatu. Pikema aja vältel on edukas rahapaigutamine aga võimalik ehk säästude tulusam investeerimine eeldab etteplaneerimise ja -mõtlemise ajahorisondi harjumuspärasest pikemaks venitamist.

eg mängib meie kasuks: mida pikem on investeerimishorisont, seda rohkem võime riskida, ja mida rohkem riskime, seda paremat tulemust võime loota. Kui näiteks viie aasta jooksul säästa igakuiselt 30 eurot, on selle tulemusena kogunenud 1800 eurot. Seda raha samaaegselt investeerides näiteks tootlusega viis protsenti, oleks seesama summa kasvanud viienda aasta lõpuks 2089 euroni. Kui säästmise-investeerimiseperiood samadel tingimustel oleks aga pikem, oleksid need summad kümne aasta puhul vastavalt 3600 ja 4754 eurot, 20 aasta puhul 7200 ja 12 499 eurot, 30 aasta puhul 10 800 ja 25 114 eurot ning 40 aastaga 14 400 ja 45 662 eurot. Vahe on ilmselge. See ongi põhjus, miks pensionisäästude loomist tuleks alustada noorelt. Rongi peale hüpata pole kunagi hilja, kuid elu on nagu vabaõhuetendustel – varasemad tulijad saavad paremad paigad. Y-generatsioonil on järelikult selge eelis – nende jaoks on selle rongi sõidupilet kõige odavam. Paradoksaalselt pole neil sellest aga sooja ega külma, sest selles eas säästmisele lihtsalt veel ei mõelda. Eriti veel, kui kellegi teise külmkapi varal elada, kuid ühel hetkel vaatavad kapiomanikud lootusrikkalt nende peale. Lootmise nõiaringi murdmine on iga noore ja keskealise inimese käes, sest säästma peab igaüks ikkagi ise. Kõige kahjulikum otsus on selle otsuse edasilükkamine.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 16. JUULI 2014

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Kajakas kilekotis arvustus jaak allik teatrikriitik

Anton Tšehhov

«Kajakas» Lavastaja Tiit Palu Tõlkija Paul-Eerik Rummo Osades Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski, Ragne Pekarev, Ott Kilusk Esietendus 4. juulil Tartu Ülikooli ajaloolises kirikuhoones (Jakobi 1).

nton Tšehhovi «Kajaka» lavastuste vaatamise järel on kriitikute omavahelises slängis tavaks pärida, kas kajakas lendas? Seekordse Vanemuise lavastuse kohta nii küsida nagu ei saakski, sest kajakat ennast laval polnudki – ei tapetud linnuna ega ka kunstilise kujundina. Ta oli peidetud mustast kilest prügikotti, mis põrandale pannes tundus kahtlaselt kergena ja vaid etenduse lõpul vilksatas sealt topise pea. Paraku jäi minu jaoks aga ka kogu Tiit Palu lavastus ehk liigselt kilekotti peidetuks. Palu eelmine (ja seni ainus) kokkupuude vene klassikaga – Nikolai Gogoli «Revident» (Endla 2008) – oli lahendatud selgelt kontseptuaalses võtmes.

Tegevus toimunuks nagu mingis maakonnahaiglas ja kindlasti mitte XIX sajandil, meenuvad raudvoodid, mille liigutamisega muudeti leidlikult lavapilti, ning Sten Karpovi vahvalt ekvilibristlik Hlestakov. Sellise lahendusega võis nõustuda või mitte, kuid lavastaja ja kunstniku (Silver Vahtre) taotlused olid igatahes läbinähtavad. On ilmne, et samad mehed on ka «Kajaka» lavastamisel lähtunud näidendi probleemide ajatusest ehk õigemini küll igavesest «kaasaegsusest». Eriti ilmekalt rõhutavad seda kostüümid, kuid selleks, et näha neis süsteemset valikut, mitte aga juhuslikku kokkuotsitust, vajanuks vähemasti mina tegijatelt selgemat suunanäidet.

Tšehhovi näidendite eriline saladus ja võlu on ka selles, et nende rollid jäävad tihti olulisteks märkideks näitlejate loometeel. Vihje seekordsele kontseptuaalsusele leidsin ma just prügikoti-paralleelist, sest samasugusesse kotti topib Treplev enne surmaminekut ka oma käsikirjad. Kuna lavastuse loojad suhtuvad nii Treplevisse kui ka Niinasse ilmse sümpaatiaga, siis võiks selle näidendi just praegu Vanemuise repertuaari võtmise õigustuseks olla ehk soov kõneleda andeka ja novaatorliku kunsti surumisest omaka-

supüüdliku ja jõhkra kommertsi lämmatavasse kilesse? Seda, et mängustiiliks on valitud vana hea psühholoogiline realism, võib mõista kui reaktsiooni kahele viimasele eestikeelse kutselise teatri «Kajakale» – Andres Noormetsa tööle Endlas (2007) ja Kristjan Smedsi lavastusele Von Krahlis (2007), mis on meelde jäänud oma äärmise «ära pööratusega» absurdsesse tragifarssi ning kohati hüsteerilisse groteskigi. Kuid psühholoogiline (ja «Kajaka» puhul kindlasti kõige autoritruum) mängulaad vajab Adolf Šapiro või Elmo Nüganeni Tšehhovi-lavastustele omast peent karakterite väljajoonistumist ning nende omavaheliste suhete läbitöötlust, millest kasvaks lummav ja vaatajale hingeminev lavaline atmosfäär. Vene menukirjanik Boriss Akunin on kirjutanud «Kajakale» n-ö detektiivse järje, mille kohaselt Treplev mitte ei lasknud ennast maha, vaid hoopis tapeti, ning ta näitab, et igal tegelasel selles näidendis võinuks tõepoolest olla ka põhjendatud motiiv Treplevi mõrvamiseks. Loomulikult pole sellist teost vaja lavastada, kuid see tõestab, kui keerulised inimestevahelised suhted on tegelikult peidus selles Tšehhovi esmapilgul ju mitte eriti põnevas loos. «Kajakat» lavastama asuv režissöör peaks hoolimata kuitahes huvitavast kontseptsioonist sellest endale kindlasti aru andma ning püüdma need ka

Maria Soomets Niinana ja Karol Kuntsel Treplevina. foto: vanemuine

POSTIMEES, 16. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

vaatajani tuua, siis hakkab ammutuntud tekst ka psühholoogilise mängulaadi puhul äkki huvitavalt elama (nagu see täiesti hämmastavalt toimus näiteks Kaarin Raidi 2001. aastal Ugala puhvetis, fuajees ja tiigikaldal kulgenud üliõpilaslavastuses). Tšehhovi näidendite eriline saladus ja võlu on ka selles, et nende rollid jäävad tihti olulis-

teks märkideks näitlejate loometeel. Seekordses lavastuses pole kahjuks kedagi, kes meid võrreldes oma eelmiste töödega nimetamisväärselt üllatada suudaks. Mis ei tähenda kaugeltki seda, nagu poleks lavastuses näitlejaõnnestumisi. Rõõmustas Maria Soomets, kes oli vaba teda mõnikord ähvardavast maneerlikkusest ja näitas meile oota-

matult sooja Niina Zaretšnajat, intelligentset ja kunstijanust maatüdrukut, kelle kuulsuseihagi tundus siiralt positiivsena. Niina on kindlasti «Kajaka» kõige raskem roll ning meeldejäävaid õnnestumisi pärast Marje Metsuri (1978) lausa hüsteerilise ihaga lavale kippunud ande- ja armastusevaest Niinat ei tulegi Eesti teatrist nagu ette, seda suurem kummardus Soometsale. Viimastel hooaegadel Vanemuise säravaks esinäitlejannaks tõusnud Külliki Saldre tõestas, et Arkadina enesehinnang – «mängi kasvõi viieteistkümneaastast plikat» – kehtib tema puhul sajaprotsendiliselt. Detailitäpne ning ennast igal hetkel jälgima ja kuulama panev oli Peeter Volkonski Sorinina. Tabava groteskitajuga näitas Merle Jääger Polinat armunäljase üleslöödud provintsmutina ning Priit Strandeberg Medvedenkot lausa nüüdisaegsete muredega koolmeistrina, langedes (või tõustes?) oma mängulaadiga üldisest ansamblist aga välja. Sama suuna valinud Ragne Pekarev Mašana jäi mõnevõrra arusaamatumaks. Ootuspärane ja omal kohal oli Raivo Adlase Šamrajev. Karol Kuntseli Treplevil läks kahjuks palju teksti kaduma. Tundes (ja kõrgelt hinnates) Karolit näitlejana, julgen ma arvata, et diktsiooniprobleemid tekivad tal siis, kui rolli pealisülesanne ja siseelu lõpuni selged pole ning ta seda mängulaadi forsseerimisega varjata püüab. Kuntseli Treplev mõjus karjapoisina, kes tahab kuningaks saada, kuivõrd on tal aga selleks eeldusi ja õigust, seda vastust me lavastusest ei saanud.

Riho Kütsari Trigorinist ei peegeldunud ei vaimsust ega vaimunihestatust, mis võimaldanuks teda kirjanikuks pidada, kuid samas polnud temas ka pealiskaudset ja vilunud südametemurdjat, mida nahktagi ja kivipesu-teksad eeldaksid. See Trigorin mõjus pigem ... sümpaatse näitleja Riho Kütsarina, kes pole veel rolliloomele asunud. Endale väga käepäraste võtetega lõi ka Jüri Lumiste Dorni. Silver Vahtre kujundus oli esmahetkel lummav, ruumi võimalusi suurepäraselt kasutav ning tiigipildiks igati sobiv. Hilisemaile tegevuspaiga muutustele hakkas aga kujundus nii sisuliselt kui ka tehniliselt jalgu jääma ning selle transformeerumine vajanuks ehk pikemat nuputamist.

Mäletan, kuidas see üliõpilaste seas armastatud hoone sai usuteaduskonna tarbeks raamatukogult käraga ära võetud. Eriline tänu aga lavastajale ja kunstnikule mängupaiga valiku eest. Ma poleks eales uskunud, et Tartu ja meie (sugugi mitte vaese) alma mater’i südames võib midagi nii räpast (vt tualettruumi) ja mahajäetut olla. Mäletan, kuidas see üliõpilaste seas armastatud hoone sai usuteaduskonna tarbeks raamatukogult käraga ära võetud. Selleks, et see Otepää golfiklubile siseoludeks mõeldud harjutusväljakuks rentida! Kunagine pühakoda, seejärel vaimukoda ning nüüd siis ... prügikoti-kontseptsiooni otsad tulid vähemalt minu jaoks sellega kokku.

Ülehomme algab kümnes Hiiu folk Pärimusmuusikafestival Hiiu folk tuleb homme, 17. juulil taas. Nelja päeva jooksul esineb üle 200 muusiku, toimuvad loodusmatkad ning erinevates töötubades saab tundma õppida rahvapärimust. Festival saab alguse neljapäeval Kärdla laululaval, kus teiste hulgas astuvad üles Laura Remmel, Kõrsikud ja Kaitseliidu orkester. Reedel ja laupäeval kandub põhipidu üle Kassarisse, kus kadakate vahel kiigeplatsil kuuleb esinemas Islandi bändi Ylja, Jaan Tättet ja Udupasunat, Chalice’i, Justamenti, Jäääärt ja Diskreetse Mango Triot. Samal ajal toimub aga esinemisi kõikjal mujal üle Hiiumaa. Pühapäev on kirikukontsertide päralt, läbi sõidetakse seitse Hiiumaa kirikut. Juubelit tähistava peresõbraliku ja alkoholivaba festivali peateemaks on sel aastal «Põlvest põlve». PM

Aasta bluusiskandaal Eilne veidraim muusikauudis tuli suvisest Haapsalust, kus iga-aastane festival Augustibluus valis üheks peaesinejaks Steven Seagali (pildil) bluusibändi. USA märulitest tuntud musklikangelane unistava pilguga kitarri hoidmas on iseenesest piisavalt jabur vaatepilt, kuid õli valas tulle Seagali Putini-lembus. Nimelt lubas rusika- ja kitarrikangelane augustis Sevastopolis esinedes esitada ka Donetski rahvavabariigi hümni. Paari tunniga kasvas kurioosum üleskutseks Augustibluusi boikoteerida. Seagali musitseerimisoskusega saab tutvuda 2. augustil Haapsalu piiskopilinnuses, mehe poliitilisi eelistusi ja Putinit ülistavaid sõnavõtte on täis aga terve internet. Silvia Urgas

SPORT.POSTIMEES.EE

14 || SPORT || POSTIMEES, 16. JUULI 2014

Kanepi ja Kontaveit olid Båstadis edukad

Jalgpalli MMi finaal kogus 189 000 vaatajat

Eile pääsesid Kaia Kanepi (WTA 54.) ja Anett Kontaveit (WTA 161.) Båstadis 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiril teise ringi. Kanepi võitis esimeses ringis rootslannat Johanna Larssonit (WTA 73.) kolmes setis 6:2, 4:6 ja 7:5. Kontaveit alistas avaringis maailma 21. reketi Alize Cornet’i kahes setis 7:6 ja 6:3. Kanepi võtab teises ringis mõõtu Richel Hogenkampiga (WTA 152.) ja Kontaveit kohtub Jana Cepelovaga (WTA 71.).

TNS Emori andmetel jälgis rahvusringhäälingu kanalites teleri vahendusel jalgpalli MMi finaalmängu keskmiselt 189 000 vaatajat, tipphetkel oli jälgijaid 245 000. Sellele lisandus veel üle 10 000 ERRi portaali otse. err.ee vahendusel mängu vaadanud inimese. Suhteliselt hilisest eetriajast hoolimata kogusid ka poolfinaalide otseülekanded tublisti üle 100 000 televaataja ja ligi 10 000 vaatajat internetis. Pronksimängu Brasiilia ja Hollandi vahel jälgis keskmiselt 116 000 televaatajat.

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Eesti korvpalli tulevikulootus Janari Jõesaar möödub Läti koondise põrandal pikutavast tugitalast Kristaps Janicenoksist.

foto: erik prozes

Tulemus ei loe, oluline on kasvõi ühe mängija tõus peep pahv

sporditoimetuse juhataja

«B-koondis on Eesti korvpallile vajalik! Kunagi oli ju ka suurel Kalevil oma duubelmeeskond, kus nooremad mehed konkureerisid põhikoosseisu kahe viimase koha eest,» leiab Eesti ainus NBA-kogemusega korvpallur Martin Müürsepp. «Loomulikult ei saa ühe-kahe mängu põhjal kohe kedagi esile tõsta, aga oluline on see, et noortel meestel tekib koondises olemise tunne – nad saavad kanda koondise särki ning treenida ja mängida peatreeneri juhendamisel.» Kõrgel tasemel mänginud ja viimastel aastatel Eesti esiklubi Kalev/Cramo abitreenerina tegutsenud Müürsepa arvamuse õigsuses pole põhjust kahelda ning see peaks vaigistama ka paljude skeptikute hinnangu,

et Eesti B-koondisega tegelemine on niisama raha ja aja raiskamine. Tegelikult on koondise piiril olevatele meestele mõeldud ühistreeningud ja kontrollmängud tavaks enamikus korvpalliriikides. Eesti koondise peatreeneri Tiit Soku arvates oleks seegi hea tulemus, kuid eile ja üleeile Lätiga kohtunud koosseisust tõuseks «päris» koondisse üks või koguni kaks mängijat. Esmaspäeval kaotasid eestlased Pärnus peetud kohtumise 45:70, eile aga võideti Valgas seisuga 72:60. Eesti koondise parimana viskas Indrek Kajupank 24 punkti. Kuid olenemata tulemustest, on B-koondise treeninguid ja mänge vaja kasvõi 20-aastase Janari Jõesaare ja 21-aastase Rait-Riivo Laane esilekerkimiseks. Just sellises koosluses, kus tavapärased liidrid puuduvad, saab selgeks, kellel on eeldusi tõusta meeskonda vedavaks mängijaks.

«B-koondised ongi selleks mõeldud, et seal mängivatest meestest võtaks keegi liidrirolli oma õlule,» selgitas Sokk. «Suurem osa praegu koondisse kuuluvatest mängijatest pole harjunud platsil ise asju tegema, sest klubis on neil kõrval tugevamad mängijad. Kui me paneksime siia kõrvale Janar Taltsi ja Kristjan Kanguri, tunduks, et ka praegusel koosseisul pole midagi viga. Laanel oli aga võib-olla selle võrra kergem, et ta on ka oma koduklubis pidevalt põhimeeste hulgas.» Müürsepa arvates võiks noortel olla isegi rohkem võimalusi läbi kontrollmängude areneda. «Loomulikult ootame, et noored tuleksid ja hakkaksid platsil kohe kõvasti tegema, aga see kõik pole nii lihtne. Edasi tuleb liikuda samm-sammult,» leidis ta. Koondise särgis debüteerinud mängijatest jäi Müürsepalegi silma Janari Jõesaar. B-koondise pesamuna Jõesaar, kes sügisest asub mängi-

ma USAs Texase Pan-Americani ülikooli meeskonnas, kinnitas, et treeningutel käib omavahel kõva andmine ja noortel meestel on edasipürgimiseks küllaldaselt motivatsiooni. Laane lisas, et näeb B-koondises enda jaoks head võimalust ja seepärast annab ta treeningutel ja mängus endast kõik. Lisaks rahvuskoondisse pääsemisele võivad suvised mängud aidata teda ka uue klubi otsingul. «Võimaluse korral läheksin välismaale, kuid seni pole ühtegi varianti tekkinud,» tõdes ta. B-koondise parimatel mängijatel on aste kõrgemale jõudmise võimalus päris suur. Augustis peetavateks mängudeks liituvad koondisega küll mitmed kogenumad mängijad, kuid esmaspäeval teatas Kristjan Kangur, et jääb sellel suvel koondisest eemale, juba varem oli teada ka Siim-Sander Vene soov keskenduda vigastusest paranemisele ja uueks hooajaks valmistumisele.

POSTIMEES, 16. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

NAPP PÄÄSEMINE. Tanel Kangert sai kukkunud Alberto Contadorist imenapilt mööda: «Ta pani õõvastava matsu. Võttis kõhedaks.»

Kangert: publik teeb Touri suureks jaan martinson spordiajakirjanik

our de France’i esimesel puhkepäeval rääkis esmakordselt sel velotuuril pedaaliv Tanel Kangert, et pole see Tour nii hullumeelselt võimas midagi. Rääkis sellestki, kuidas ta kukkunud Alberto Contadorist napilt mööda pääses ning miks just tema kaitsealune Vincenzo Nibali võidu suunas liigub. Kangert oli just mõni minut tagasi ärganud, kui Postimehe telefonikõne vastu võttis. Kell oli Prantsusmaal saanud 9. «Touri ajakava on inimlik, ka võidusõiduhommikul saab üheksa-kümneni magada,» selgitas unine hääl. «Astanal on õnnestunud hotellid stardile-finišile üsna lähedale saada, ülesõidud pole pikad. Samas võinuks puhkepäeva-elamine pisut ruumikam olla. Tuba on meil kui karp, kohvrit lahti võtma väga ei mahu.»

Tegelikult pole mingit vahet, kas Tour või mõni teine võidusõit, peloton on üks ja seesama. Tanel Kangert

Girol ja Vueltal on Kangert varem osalenud, Touril mitte ning mainekaimat velotuuri ümbritsev möll ja melu oli see, mida Astana proff eelkõige tunda tahtis, samas ka pisut pelgas. Ent nagu selgus, pole lõppkokkuvõttes suurt vahet, milline on mitmepäevasõidu pealkiri. «Nii ja naa,» vastas 26. kohal jätkav Kangert küsimusele, kas Tour de France on siis oma olemuselt nii üüratult suur. «Meedia ja rahvamass, mis sõitjaid aina ümbritseb, teeb ürituse suureks. Tegelikult pole mingit vahet, kas Tour või mõni teine võidusõit, peloton ehk stardist finišisse kulgev ratturite seltskond on üks ja seesama. Ainult et mehed on tavapärasemast paremas vormis.» Mis sõidu ajal publiku röökivast spaleerist läbimurdmisse puutub, siis paar poolärevat hetke Kangertil oli, aga ei midagi ekstreemset: «Nende hulludega, kes telepilti pääsemiseks patsutama tulevad ja kõrval jooksevad, kokkupõrkeid pole olnud. Tõsi, esimeste etappide ajal ergutas rahvamass sedavõrd võimsalt, et raadiosidest polnud vähimatki kasu, kõrvaklappidesse ei kostnud lärmi tõttu midagi.» Puhkepäeva eel, 10. etapil, elas Kangert üle ohtliku olukorra, kui üks kolmest soosikust – Contador – üle kaela käis ja jalaluu murdis. Draama toimus meie mehe nina all. «Olin esimene, kes lamavast Contadorist napilt mööda sai,» meenutas Kangert. Tuldi alamäge, kiirus oli umbes 70 km/h. Ootamatult kihutasid kaks Tinkoff-Saxo meest laskujatest mööda, neist tagumine Contador. «Ta põrutas

Lahutamatu duo: Vincenzo Nibali ees, Tanel Kangert taga teda kaitsmas.

ühtäkki august läbi ega hoidnud lenkstangist ilmselt piisavalt kõvasti kinni. Igatahes viskas lenksu Contadori käest ära ning mees lendas asfaldile. Õõvastav mats, võttis kõhedaks. Mõtlesime, mis Contadorist sai, aga ta pääses kergelt. Loodus tegi meid luues väga head tööd – inimkeha on uskumatult tugev.»

Kui teistes tiimides on üheksa oportunisti, kes aina üritavad ehk seekord läheb õnneks- siis Astanas õnnele ei loodeta. Tanel Kangert

Ka Kangert sõitis tollest teeaugust läbi, kuid lenks oli tugevalt peos, sestap vaid raputas veidi. Samas tunnistas Kangert, et ei tunne end pärast 7. etapi finišisirgel kukkumist hästi. Kanna-

tada sai kõige enam ranne, ent õnneks oli tegu vaid põrutusega. Põrutada sai paraku kogu keha ning järgmise päeval vaevles Kangert krampide käes. Praeguseks on seisund pisut leebem, kuid mitte hea: «Eilegi oli parajalt valus ja vaevaline sõita, lisaks külmusin ära kah.» Kangert jäi 10. etapi eel uskuma ilmateadet, mis lubas mõnusat soojust, ning vedas selga kõige õhemad rõivad. Paraku oli ilm mägedes jahe ja vihmane. «Kui oma töö Nibali kõrval ära tegin, tahtnuks jala sirgeks lasta ja rahulikult finišisse ronida, aga oli nii külm, et väntasin kiiresti finišisse sooja.» 5. etapil kukkus ja katkestas mullune võitja ja tänavune suursoosik Chris Froome, 10. etapil Contador. Nibali edestab järgmist kahe ja poole minutiga ning tundub, et üldvõit on käe-

foto: ap/scanpix

ga katsuda. Kas Astana jõi puhkepäeva eel juba võidušampust? «Jõime küll, aga etapi-, mitte üldvõidu puhul. Pärast igat triumfi serveeritakse meile ikka klaasike,» sõnas Kangert ja lisas, et Nibali esikohta ei saa veel kirikus maha kuulutada. «Touri on järel küll ja veel, kõike võib juhtuda. Ent Nibali on tippvormis, seda küll. Üllatusime kõik, et ta 10. etapil suutis jooksikud kinni püüda ning võidukalt veel rünnata.» Mis edasi? Millised on Kangerti võimalused? Kangert muigab: «On vale arvata, et ma lähen ja proovin peagi mõnd etappi võita. Kui teistes tiimides on üheksa oportunisti, kes aina üritavad – ehk seekord läheb õnneks –, siis Astanas on kõik täpselt paigas. Meil õnnele ei loodeta. Mul on oma ülesanded, täidan neid.»

Üritamine on pool võitu Rein Taaramäe tunnistas, et pärast Tour de France’i esimest kolmandikku on meeleolu suurepärane: «S**ad päevad on üle elatud ja vorm heaks läinud. Tuuri algus oli väga raske, nüüd on juba korralik minek, kuid natuke jaksu jääb veel puudu.» Taaramäe püsib kokkuvõttes 127. kohal, jäädes liidrist maha 1:27.30, kuid kaotus on korjatud teadlikult – rahulikult sõites ja jõudu säästes. Kahel etapil ta üritas, oli põgenike seas, kuid mõlemal korral püüti kogu seltskond kinni: «Enne puhkepäeva ründasin võidu nimel. Eest ära olles sain siiski aru, et olen hea, kuid mitte piisavalt. Enesekindlus kasvas sel etapil

samas kõvasti.» Nüüd, kus Nibali juhib enam kui kahe minutiga ja jõuvahekorrad näikse olevat paigas, on suurem tõenäosus, et etapivõitja tuleb jooksikute seast, arvas Taaramäe: «Astanal pole enam vajadust äraminekutele reageerida, sest rivaale neis pole. Ka on väsimuse foonil raskem ühel meeskonnal sõitu kontrollida. Siitmaalt proovin rünnata igal mägisel etapil.» Taaramäe tiim Cofidis on üleüldse väga aktiivne olnud. «Eks me ürita kogu aeg jooksikutega kaasa minna ja etappi võita, see hoiab õhkkonna rõõmsa ja bossid rahulikud, sest üritamine on juba pool võitu.» PM

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 16. juuli 2014

TEATER

TEATER VANEMUINE

RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Tallinna raekojas 18.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Kataržyna Mackiewicž (Poola) ja Rauno Elp, klaveril Jaanika Rand- Sirp. 22.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia). 25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere. 29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti). Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

EESTI DRAAMATEATER

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas

3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Kassitoome org 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 17., 25.07 kl 19 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 18., 26.07 kl 19 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt 19.07 kl 19

TESTOSTEROON

Hormonaalne komöödia A.Saramonowicz. Lav. E. Keerd. Osades: Raivo Rüütel (külalisena), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink jt 20.07 kl 19 Viimane etendus!

VIIMANE KAUBOI

Muusikal U. Vadi. Muusika F. Kütt. Lav. A. Dvinjaninov. Osades: Tanja Mihhailova, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson jt

Küünis

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

Kasepää Laululava

29.09 kl 13

01.08 kl 20

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

MONOTEATER ESITLEB

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Tallinna Lauluväljakul 16.07 kl 20

Viljandi uuel laululaval 17.07 kl 20

Tartu Laululaval 18.07 kl 20

Rapla Laululaval 19.07 kl 20

Pärnu Vallikäärus 20.07 kl 20

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Padise Kaljulava, Kallaste Turmistalu

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kanuusõit algajatele

Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

21.07 kl 20

Lohusalu sadam 3., 4.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

23., 24., 29., 30., 31.07 kl 20 6., 7.08 kl 20

Elva Laululava Saka mõisa suvelava 26.07 kl 20

Viimsi Rannarahva muuseumi õu 27., 28.07 kl 20

Alatskivi loss 19.07 kl 14

20.07 kl 20

Saaremaa ooperipäevad 20.-27. juuli 2014

«Sinised kilesussid jalas»

Lauri Saatpalu ja ansambel

Arensburgi vabaõhukohvik 20.07 kl 17

Saaremaa ooperipäevade avamine

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas

Kuressaare linnateater

www.raaam.ee

Tapa Raudteejaamas

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Varbuse

R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Tartu Jaani kirik 19.07 kl 20

“Tuulemuusika”

Stuudio Cantores Vagantes: Orelil Ene Salumäe Willaert, Cabezón, Cornet, Morley, Byrd, Bevin, Pellegrini, Lasso, Sweelinck, Agricola, Gizeghem, Palestrina

Häädemeeste Miikaeli kirikus 22.07 kl 20

ÕHTUMUUSIKA Heigo Rosin marimbal

Kosmonautika Puhkekeskuses 23.07 kl 20

Tuisuliiva puhkemaja õuel

Tšaikovski. “JEVGENI ONEGIN”

IMEDE AASTA

Mängib Indrek Taalmaa.

Annaliisa Pillak (metsosopran) Siim Selis (klaver)

Kontsertetendus “DIIVA”

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

Andrus Kivirähki monokomöödia

KOSMOSE KOLMAPÄEV Svjata Vatra

Kuressaare lossi ooperimaja

Jäneda Pulli talus

RANNAKODU TEATER

20.07 kl 20

16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Rannakodu puhkekülas

Muusika Eestimaale” «Isa tuli koju»

Ain Angeri ja Matti Pelo meistrikursuste avamine

1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20

25.07 kl 20

Tsaar Saltaan

02.08 kl 20

Viimsi Rannarahva muuseumi õu

Rahvusraamatukogu Tornisaal

Draama K. O’Reilly. Lav. A. Noormets. Osades Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter

Padise Kaljulava, Kallaste talu

18.07 kl 20

LOHUSALU SADAM

16., 26.07 kl 19

(Peipsi ääres)

Eesti Maanteemuuseumis

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

23., 24.09 kl 18

MANDEL JA MERIHOBU

Kose Kultuurikeskuses

21.07kl 20

24.07 kl 20

Lauri Saatpalu ”Isa tuli koju”

Piletid Piletilevist ja kohapeal (4-8€) www.interpreet.ee

Mustpeade maja 17.07 kl 19

ANDREAS LEND (tšello), RALF TAAL (klaver)

Kavas: O. Respighi, C. Debussy, H. Eller, J. Brahms

Loona Mõis, Saaremaa 17.07 kl 22

KÄDY PLAAS (sopran) & MARJE LOHUARU (klaver), kaastegev Arvo Leibur (viiul) Kavas: S. Barber, D. Argento, A. Copland, L. Bernstein, B. Britten, G. Gerswin

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal. Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

Kosmonautika Puhkekeskuses 16.07 kl 20

KOSMOSE KOLMAPÄEV Erkki-Sven Tüüri autoriõhtu

Kabli ranna laval 19.07 kl 22

KABLI RANNAPIDU Karl-Erik Taukar

18.07 kl 19

«ITAALIA MEELEOLUD LÄBI AEGADE»

Keelpilliorkester CAMERATA NORDICA (Rootsi) Sinfonia Cymru keelpillikvartett (Wales, UK), Rootsi Puhkpilliansambli kvintett V. Veldi (saksofon), Itaalia Rodolfo Celletti nim Belcanto Akadeemia lauljad: A.E. Corkery (sopran, Austraalia), A. Giovio (metsosopran, Itaalia) J.A.I. Asikainen (bariton, Soome). Kavas: Rota, Sciarrino, Respighi, Terranova jt. (10€, 7€)

NARGENFESTIVAL Omari küün, Naissaar

Piletid Piletilevist Lisainfo nargenfestival.ee Transport Naissaarele laevaga MONICA Lennusadamast!

CORELLI MUSIC

16., 17., 23., 24., 25., 27.07 kl 20

Lisainfo: www.corelli.ee

26.07 kl 19 Omari küüni 119. aastapäev

Teater Vanemuine Lavastaja Dmitri Bertman

EESTI INTERPREETIDE LIIT

Rapla kirik

Loona mõis, Saaremaa

Kompanii NII ja Renate Valme lavastus PUNG SINGER-VINGER

HITIVABRIK

16.07 kl 21

Raikküla mõis 18.07 kl 18

Õisu mõis 19.07 kl 18

Kukruse Polaarmõis 20.07 kl 16

EESTI MÕISAD 2014

Heategev kontserdisari Toetame koos TÜ Kliinikumi Lastefondi! ESINEJAD: Lilian Langsepp (ajalooline harf), Corelli Consort, Jüri Kuuskemaa

www.hitivabrik.ee

Paide Laululava 23.07 kl 20

Rakvere Laululava 24.07 kl 20

Marko Matvere ja VLÜ juubelituur, külalised Jalmar Vabarna ja ansambel Zetod

Lohusalu sadam 5.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 13.08 kl 21

PLMF

Hendrik Sal-Saller & Smilers

(Pille Lille Muusikute Fond)

21.08 kl 21

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014

Järvakandi kirik 16.07 kl 19 Kitarriduo Jelena Ossipova, Daniel Julle Kavas: Vivaldi, Cardoso, Rudnev jt. (5€/3€)

Käru kirik 17.07 kl 19 Keelpilliduo Mari-Liis Päkk (viiul), Jason Galloway (USA, tšello) ning noored lauljad ja instrumentalistid Kavas: Ravel, Martinu, Tüür, Garcia jt. (5€, 3€)

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

Tartu Hansa Hoov 15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 28.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Aruküla Laululava park 06.08 kl 19

Rõuge Ööbikuorg 07.08 kl 19

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

POSTIMEES, 16. JUULI 2014 || TERVIS || 17

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM MARGE MARTJAN, TEL 666 2317

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev KODU JA AED Reede REIS

Haava loputamiseks võib kasutada füsioloogilist lahust. Apteeker soovitab seda osta just väikeste lastega peredel, sest lapsed vigastavad end tihedamalt.

Kinni kaetud vankriava seab lapse elu ohtu

Pärast loputamist ja desinfitseerimist tuleks haav katta plaastri või sidemega. Antiseptiline sprei sobib väikeste haavade ja nahavigastuste desinfitseerimiseks ning ei tekita kipitust.

Polüvidoonjodiidil põhinev antiseptikum on universaalne, sobides kasutamiseks nii limaskestadel kui ka nahal.

ESMAABI. Briljantrohelise, joodi ja vesiniku võib ravimikapist rahuliku südamega välja visata, sest haava puhastamiseks leidub märksa tõhusamaid vahendeid.

triin ärm reporter

mmu tuntud k u i v at a v ate haavapu hastusvahendite asemel soovitavad apteekrid tänapäeval selliseid, mis säilitaksid vigastuse ümber paranemist soodustava niiske keskkonna. «Vesinikul antiseptilist toimet pole,» ütles apteeker Siiri Jürgens. Briljantroheline ning joodi- ja vesiniklahused pigem ärritavad kude ega tekita õiget keskkonda, et haav saaks paraneda. «Vanasti räägiti, et haav peaks saama õhku ning seda tuleks kuivatada, nüüd on see ümber lükatud. Kuivatamine teeb asja halvemaks,» selgitas Jürgens. Näiteks haavale tekkiv koorik on elutu kude ja hoopis pikendab haava paranemisprotsessi. Lisaks tuletab apteeker meelde, et vesinikul ja joodil põhinevaid ravimeid ei tohiks kindlasti kasutada koos.

«Näiteks kui inimene alguses mõtleb, et puhastab vesinikuga ja hiljem joodiga, ei ole mõtet seda teha, sest need kaks reageerivad ja jood kaotab oma toime,» selgitas Jürgens. Haavaravi tuleb alustada haava puhastamisest ja loputamisest, et eemaldada võõrkehad ja surnud koed. Haava loputamiseks on olemas spetsiaalsed loputuslahused, mis sisaldavad polüheksaniidi. Need seisavad aga avatuna vaid kaheksa nädalat, mistõttu ei maksa neid koju suures koguses varuda. Väga hästi sobib ka füsioloogiline lahus, mis haavale pannes kipitust ei tekita. Kodustes tingimustes võib loputamiseks kasutada ka toasooja kraanivett. Seejärel tuleks haav näiteks puhta haavarätikuga kuivatada. Loputamise järel on väga oluline kasutada antiseptikut, mis desinfitseerib ega lase bakteritel paljuneda. Selleks sobivad väga hästi polüvidoonjodiidi sisaldavad ravimid. Samuti võib kasutada antiseptilist vedelikku, mis on mõeldud väiksematele haavadele. «Nüüdisaegseid loputusvahendeid võib rahulikult otse haava peale valada. Kui aga haav on sügavam, näiteks nagu

diabeetilised haavad või lamatised, võib teha ka polüheksaniidi sisaldava ravimiga kompresse,» jagas apteeker õpetussõnu. Polüheksaniidil põhinevad ravimid on olemas ka geeli kujul. Kui alguses kasutada loputusvedelikku, võib pärast vigastusele panna just geeli, et tekitada õige niiskus ja keskkond. Pärast loputamist ja puhastamist vajab haav kindlasti katmist. Plaastrit ei maksa ära võtta ka öösel, sest paljalt on haav mikroobidele ja bakteritele avatud ning see teeb asja vaid hullemaks. Kui haava ei ole enne desinfitseeriva vahendiga puhastatud, tuleks plaastritest valida sellised, millel haavaosa oleks immutatud antiseptilise ainega. Lisaks on olemas n-ö uuema põlvkonna plaastrid ehk hüdrokolloidplaastrid, mis on geeljad ning mida tuntakse ka villi-

Plaastrit ei maksa öösel ära võtta, sest paljalt on haav haigustekitajatele avatud ja paraneb halvemini.

plaastri nime all. «Need on head ka marrastustele, aga ei sobi eriti lõikehaavadele,» rääkis ta. «Öeldakse, et need on nagu teine nahk ega lase bakteritel paljuneda ning tekitavad õige keskkonna. Neid võib haaval julgelt viis-kuus päeva hoida,» tõi Jürgens välja plaastrite positiivse mõju. Villiplaastreid on hea kasutada pindmiste ja väikeste haavade puhul, sest nahk saab selle plaastri all uueneda. Väljasõitudele võiks esmaabiks kaasa võtta erinevas suuruses plaastrid ja antiseptiku. Samuti võiksid kaasas olla sidemerullid, sest kui on suur verejooks, saab ühe rulliga haavale survet avaldades verejooksu sulgeda. Samu vahendeid soovitab apteeker ka kodus hoida. Veel võiks haavapuhastuseks olla kodus füsioloogilist lahust, sest seda müüakse väikestes ampullides ja seda saab kasutada väga erinevate hädade korral. Samuti on mõttekas osta antiseptik – selle säilivusaeg on mugavalt pikk. Lisaks tuletab apteeker meelde, et kui tegu on nn mustade haavadega, nagu näiteks koerahammustused, tuleks suure põletikuohu tõttu kindlasti arsti poole pöörduda.

Paljud vanemad annavad lastele vales koguses ravimit

TARBIJA24.EE

Haav vajab paranemiseks niisket keskkonda

Rootsi lastearste teeb murelikuks laialt levinud komme katta lapsevankri ava teki või käterätikuga, et kaitsta last otsese päikesevalguse ja kuumuse eest, sest nii tehes seatakse tegelikult imiku elu tahtmatult ohtu. Suvi on mitmel pool Rootsis toonud kuni 30-kraadist leitsakut, mistap on paljud lapsevanemad agarad oma lapsi ja just eriti imikuid lõõskava kuumuse eest kaitsma, kirjutab Local. Tüüpiline moodus selleks on visata riie üle lapsevankri katuse, nii et see varjab vankri ava. «Selle tulemusel muutub õhk vankris veelgi kuumemaks. Tekib termoseefekt. Lisaks sellele on katte tõttu last vankris raske näha,» selgitas Astrid Lindgreni nimelise Stockholmi lastehaigla lastearst Svante Norgern ajalehele Dagbladet. Ajaleht sooritas katse, et näha, kui palavaks vankri sees minna saab, jättes selle kella 11.30–13.00 kuuma päikese kätte. Ilma räti või sallita, avatud vankris tõusis temperatuur 22 kraadini. Õhukese räti asetamine 30 minutiks vankriava ette tõstis sees temperatuuri hüppeliselt 34 kraadi peale. Pärast tundi küündis kuumus vankris juba ligi 40 kraadini. Imik võib aga kuumarabanduse saada väga kergelt. Soovitatav on jätta vankriava katmata ja panna lapsevanker päikese eest lihtsalt varju. Tarbija24

Kasutades lastele ravimite andmisel mõõteühikuna tee- või supilusikat, võivad rohtude manustamisel kaasneda üsnagi olulised vead. Nimelt võib ravimi sedasi doseerimine kahekordistada võimalusi vale ravimikoguse mõõtmiseks ning ravijuhiste ebatäpseks järgimiseks, selgus ERRis avaldatud uuringust. Lapsed on aga paljude ravimite osas tundlikumad kui täiskasvanud ning juba väikene muutus toimeaine koguses võib põhjustada probleeme. Doseerimisvigade vältimiseks soovitatakse tootjatel määrata vedelate rohtude hulgad milliliitrites ning lisada ravimipudelile täpsete koguste mõõtmiseks vastavad süstlad, pipetid või spetsiaalsed mõõtelusikad. Tarbija24

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Sind hämmastab kellegi näiliselt pingevaba eluviis ja tahaksid samasugust elu. Asjasse süvenedes paljastub, et sellele eelnes palju pingutusi. Milleks sina valmis oled?

SÕNN

Elu on just nii lihtne, kui lihtsaks selle elad. Saad seda tagasi, mida endast välja kiirgad. Seetõttu hakkad ennast varasemast rohkem kontrollima.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 16. JUULI 2014 || VARIA || 19

ò à à à â ô ì æ ì â

6 5 4

3 2

ERNIE

KAKSIKUD

à æ

Elu pakub uusi tegevusvõimalusi, kuid kas oled valmis neist kinni haarama? Oled, sest üks neist on midagi sellist, mida saad pidada oma eluunistuseks.

Pieter ten Cate – Tijdschrift KNSB, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rd2!

VÄHK Hirmud võivad jalust lüüa. Kas oled valmis oma hirmudele silma vaatama või tahad neid veel nii paarkümmend aastat toita?

mtü liivimaa mälu

LÕVI

Sa ei pruugi tunda, et sinu elu oleks tervik. Selle tõttu hakkad enda ümber vaatama ja otsima, kuhu tükid kaduda võisid ja miks need kadusid.

NEITSI Alustad sealt, kus praegu oled. Sul on varasemast rohkem indu, kuid mitte raha. Sellegipoolest leiad viisi, kuidas oma elu muuta just selliseks, nagu sina tahad. KAALUD Lood suuri ja värvilisi unistusi, kuna need aitavad reaalse elu karmust leevendada. Kui sul on viimasel ajal elevandinahk tekkinud, siis nüüd tahad seda vähendada.

MÄLUMÄNG

DILBERT EELMISEL NÄDALAL TEGIN VABATAHTLIKKU TÖÖD JA ÕPETASIN TÖÖTUTELE, KUIDAS KÄITUDA TÖÖVESTLUSEL.

KAS NEIL TÖÖGA SEOTUD OSKUSI POLE VAJA?

AH, MIS. MA ÕPETASIN, KUIDAS TÖÖTAMIST TEESELDA.

SELLEGA EI PETA ÜHTEGI ÜLEMUST.

KAS SA SEDA USUD, ET MA EELMINE NÄDAL TÖÖTUID ÕPETASIN?

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Hea või kuri? Saad võimaluse tutvuda oma negatiivse poolega ning oled valmis seda omaks võtma. Pead selle nimel siiski ka endaga tööd tegema.

1. Milline keemiline element on nime saanud Venemaa järgi? 2. 1909. aastal abiellus Adele Pärtelpoeg Kolli talu perepoja Osvald Kolliga. 1927. aastal rändasid nad koos oma 15-aastase poja Endliga Austraaliasse, kus rajasid lambafarmi. Pärast abikaasa varajast surma ja farmi mahamüümist töötas naine juuksuri ja võõrastemajapidajana. Mil moel on Adele Pärtelpoeg läinud eesti kirjanduse ajalukku? 3. Elanike arvult riigi suuruselt neljandas linnas asub Tartu Ülikoolist neli aastat hiljem asutatud ülikool, tänapäeval üliõpilaste arvult riigi suurim. Linnas asub riigi kõrgeim kirikutorn (112,3 meetrit), linnas sõlmitud rahuleping lõpetas 1713. aastal Hispaania pärilussõja. Mis linn? 4. Pistemaakrid (pistelmaker) olid keskaegses Tallinnaski tuntud käsitöölised, kuuludes sadulseppade tsunfti. Mis ala oskustöölistega oli tegemist? 5. Väidetavalt olla olnud vanadel germaanlastel just see üliku tunnuseks. Mis? Vastused: 1. Ruteenium (Ru), Venemaa ladinakeelse nime Ruthenia järgi. 2. Raja Teele prototüüp Oskar Lutsu teostes. 3. Utrecht (Holland). 4. Nad kaunistasid nahkesemeid metalliga. 5. Blondid juuksed.

AMBUR Vaatad tõele näkku ja saad aru, et faktid ei valeta. Kui seni oled püüdnud midagi eirata, siis nüüd saad aru, et sellise strateegiaga kaugele ei jõua. KALJUKITS Sulle võib tunduda, nagu elaksid kellegi võlukepi kaitse all. Kui varem oli elu üsna konarlik, siis nüüd saad käia väga otsest ja sirget teed.

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

VEEVALAJA Sul on olemas hoiakud, et luua enda ümber harmooniline õhkkond. Tunned, et pead olema see abikäsi, kes sellega teisi aitab. KALAD Võidad n-ö lennuhirmu ja tõused lendu kohalt, mida varem kartsid. Seadsid endale rea piiranguid, millest nüüd oskuslikult vabaned.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Patsient räägib psühhiaatrile: «Näen igal ööl unes ühte kaunitari, kes tantsib minu voodi ees.» «Tahate sellest unenäost muidugi vabaneda?» «Ei, härra doktor, aga kui võimalik, siis tehke nii, et ta lahkudes nii kõvasti uksega ei prõmmiks.» ••• Kaks nädalat puhkusel olnud naistöötaja avab arvuti, loeb töömeilid läbi ja silm peatub pealkirjal: «Veelkord meest.» Toksab lahti, vaatab mingit tabelit ja loeb: «Lugupeetud naised! Palun teid kirja panna, kes pole veel saanud, aga tahaks; kes on juba saanud, aga tahab veel; ja kes pole veel üldse saanud ja ei tahaks ka. Teie mesinik Tobi.» ••• Naine kaalub end vannitoas ja hüüab siis rõõmsalt mehele: «Olen tervelt kilo alla võtnud!» «Kallis, sa pole ennast veel meikinud,» tuletab mees meelde.

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on PRODEKAAN

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 16. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB, MIDA OTSUSTAVAD EUROOPA LIIDU VALITSUSJUHID EL-I INSTITUTSIOONIDE JUHTIDE KOHTA.

NIMEPÄEV: REINHOLD, REIN, REINO, REINU, RONALD Õie Orav 80, stsenarist ja filmiajaloolane Jaan Sootak 66, õigusteadlane Mart Ustav 65, biomeditsiinitehnoloog, akadeemik Jüri Lumiste 57, näitleja ja lavastaja Marje Josing 55, majandusteadlane Jürgen Ligi 55, poliitik Maret Maripuu (pildil) 40, riigiametnik ja poliitik

foto: sander ilvest / saarte hääl

VIIMANE VEERG

Saaremaal taastati veerand sajandi järel Kaarmise järv «See järv oli 25 aastat kliinilises surmas. Nüüd on järv koomast üles äratatud,» rõõmustas järve pidulikul taasavamisel ja Kaarmise küla kokkutulekul geograafiadoktor Arvo Järvet. Et järve taastada, lasti see esmalt tühjaks ning seejärel korrastati selle põhi ja kaldad. Järveti sõnul on tegemist esimese korraga Eestis, kui järv on taastatud. «Seda tööd saab nimetada ju ka puhastamiseks, korrastamiseks ja võõrapäraselt renoveerimiseks, saneerimiseks. Siin on tõesti tegemist selle sõna otseses mõttes järve taastamisega,» lausus teadlane. Järve tervise huvides soovitab teadlane kõigepealt veetaimestiku eemaldamist. Kui taimestik hakkab vohama, pole sellest enam lihtne jagu saada. Saarte Hääl

Naised on rannas üha enam kaetud, mehed aga paljamad Sotsiaalteadlaste tehtud uuring näitas, et 21. sajandil on naised hakanud kandma aina katvamaid rannarõivaid, samas on meeste ujumispüksid muutunud üha napimaks ja paljastavamaks. Veel paar aastat tagasi olid naised rannas, keha ümber nii-öelda vaid nöörid, samas kandsid mehed suuri, laiu ja põlvini ulatuvaid šortse, kirjutab The Telegraph. Nüüd aga soosib naistemood 1950. aastate stiilis rannariideid, meeste puhul lähtutakse pigem ujumispükstest, mida sai näha filmis «Casino Royale» James Bondi kehastanud briti näitleja Daniel Craigi jalas. elu24.ee

HOMME POSTIMEHES:

AIAKÜLG TUTVUSTAB LUGEJATELE KESKSUVISELT ÕITSVATE ROOSIDE LUMMUSES PRESIDENDI AEDA.

Vihmavõimalus vähehaaval väheneb

EUROOPA TALLINN +20

KÄRDLA +20 HAAPSALU +21

helve meitern rn ilmateenistuse sünoptik noptik

NARVA +24

RAKVERE +24

PAIDE +24

s m/

4– Madalrõhuala mõju päevpäevalt väheneb. Täna veel katab selle lõunaserv TARTU põhjapoolse Eesti ja sooPÄRNU VILJANDI +23 +22 dustab rünksajupilvede +23 KURESSAARE teket, nii mõnestki neist +20 võib areneda äikesepilv. Homseks on madalrõhuala läinud. Õhus on niiskust ja sooVÕRU just palju ning meid ümbritsevad VALGA +24 +24 kõrgrõhkkonnad nõrgukesed, seetõttu kohatine hoovihmavõimalus püsib. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Täna on muutliku pilvisusega Anne kanal +22 Neljapäev, 17.07 Reede, 18.07 Laupäev, 19.07 ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, Emajõe vabaujula +20 Tallinn +14/+22 +14/+21 +14/+22 on äikeseoht. Saju tõenäosus on Kakumäe rand +10 Tartu +14/+24 +14/+25 +15/+24 suurem Põhja-Eestis. Puhub edeKuressaare +21 Narva +14/+25 +14/+26 +14/+23 la- ja läänetuul 4–10 m/s, äikese Pirita rand +9 ajal on tugevaid puhanguid. Sooja Pärnu +13/+24 +13/+24 +15/+25 Pärnu rand +17 on 19–24 kraadi. Kuressaare +14/+24 +14/+24 +14/+24 Pühajärv +23

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.31 4.32 4.43

loojub 22.22 22.05 22.26

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +30,9 kraadi (1994) +7,5 kraadi (1987) Tartus +31,2 kraadi (1994) +6,0 kraadi (1968)

KUUFAASID 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42 4. august 3.50

+24 +27 +28 +29 +24 +26 +29 +24 +28 +28 +19 +20 +27 +20 +31 +27 +25 +37 +26 +25 +30 +23 +25 +23 +26 +10 +24 +30 +23 +23 +25 +28 +25 +27 +32 +11 +32 +37 +18 +27 +24 +27 +27 +36 +23 +31

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 16. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Monika Kannelmäe dendropark 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed 09 40 Holby City haigla: Jäämäe tipp* 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: Hüppes* 35 Terveks eluks, 1/4: Mis on autism?* 12 05 XXVIII Pärnu filmifestival. Toru (Truba, Saksa-TšehhiVene 2013)* 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Laenatud aeg 16 00 Tour de France: 11. etapp: Besancon – Oyonnax 186 km 18 30 Aktuaalne kaamera 45 Reisile minuga: Raiatea, Prantsuse Polüneesia 19 15 ENSV: Nikifori noorus 45 Dallas: Pole head tehingut 20 30 Eesti mäng 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 XXVIII Pärnu filmifestival. Kuskil pole kodu ehk Tiibetlane Pekingis (Hiina-USA 2013) 23 45 Hakkab jälle pihta 00 15 Dallas* 55 Öörock hotellis 01 34 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Rakett 69* 30 Püramiidi tipus 10 00 AegRuum: Üheksa kuud, mis sind lõid* 50 Klassika koos Klasiga: Felix Mendelssohn Bartholdy 11 55 Klassikatähed 2014: Virtuoosne tulevärk 13 14 ERR uudised 16 30 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 45 Kirjandusfestival HeadRead: A. S. Byatt* 17 30 Töötuba: Katuselaastu tõmbamine 18 00 SimsalaGrimm 30 Piknikutort 35 Beni ja Holly väike kuningriik 18 45 Stella ja Sam 19 00 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 10 Ruff tegutseb 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi 20 15 Ameerika telesarja lugu, 3/4: Veidrikud ja kohanematud 21 10 Surma õukond, 3/5: Henry Neljas 22 00 Eesti lood: August välja! 30 Unistus põhjapoolusest (Norra 2008) 23 00 Eesti TOP 7 35 Kui palju teie hoone kaalub, härra Foster?* 00 50 Rock Summer 25: Ivo Linna ja isamaalised laulud 01 25 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 15* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 26* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5801 35 Rosamunde Pilcher – Teine vaatenurk (Saksa 1996)*. Romantiline draama 13 30 Krimi* 14 00 Lindprii: Tapmise mõnu 55 Punased roosid, 799 16 00 Küladetektiivid, 37: Lumivalgekese viimane sõit 17 00 Taltsutamatu süda, 16 18 00 Armastus ja karistus, 27 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Naabriplika: Valla õigus 23 00 Elav märklaud: Kuulikindel armastus 55 V: Alasti 00 50 Seadusesilm: Tagasilöök 01 35 Vampiiripäevikud: Lahkunud 02 20 Pärapõrgu perekond: Matemaatikatund* 45 Mentalist: Parandatud 03 25 Suvereporter* 04 15 Krimi* 40 Kalailm* 05 05 Küladetektiivid, 37*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 37* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 7, 11* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 2-3: Titekindlad asjad; Vanavanemate päev 13 05 Suvesangarid, 24 35 Kupli all 1, 7* 14 30 Selline on elu! 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 38 16 55 Midsomeri mõrvad 7, 5: Kaunis näitsik 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 12: Lähedased võõrad, 2 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 19 22 00 Suvesangarid, 24 30 Suletud uste taga 4, 11: Rongaisa nõuab ülalpidamist 23 30 Top Gear USA 2, 7 00 30 Firma 1, 5 01 25 Anarhia pojad 4, 4 02 15 Louie 3, 8: Isa 40 Võta või jäta 6, 1 03 50 Suvesangarid, 24* 04 15 Vaid Venemaal pluss* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 24* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 116 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 673 10 Emmerdale, 227* 09 40 Eluteed, 3 10 05 Küladetektiivid, 221: Stockli juhtum 55 Süütu süüdlane, 7 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Cameron Diaz 05 Staariminutid: Samuel L. Jackson 10 Staariminutid: Ben Stiller 15 Staariminutid: George Clooney 20 Poissmees, 6* 14 00 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Surmav lumi* 16 00 Ainult Essexis!, 39 30 Aedniku aabits* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Kas olete sõltuvuses nisust? 19 00 Kodus ja võõrsil, 5802 30 Emmerdale, 228 20 00 Tohter Olaf. Hooaja viimane 21 00 Lelulugu 2 (Toy Story 2, USA 1999). R: John Lasseter ja Ash Brannon. Animafilm 22 55 Poissmees, 7 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Kummifetish 02 30 Tohter Olaf* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 7* 45 Suvereporter*

06 30 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 128: Hea mulje* 09 20 Conan, 230* 10 10 Näljased meremehed, 47/50: Feock* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 31/86* 14 35 Knight Rider, 36* 15 30 Näljased meremehed, 48/50: Truro 16 20 Komissar Rex, 129: Emaarmastus 17 10 Supermani uued seiklused, 32/86: Pimedusega löödud 18 05 Knight Rider, 37/90: Kihutajad 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed: Sünnipäevapoiss* 30 Tuvikesed: Neetud Bundyd* 21 00 Kaks ja pool meest: Kas Ocu või Pado?* 30 Eliitkillerid (USAAustraalia 2011). Põnevusmärul 23 30 Conan, 231: Andy Garcia, Jenna Elfman, Ingrid Michaelson 00 20 Kaks ja pool meest: Minu poja hiigelpea 45 Tuvikesed: Oleme sõbrad; Chicago kingabörs 01 35 Südamelt ära, 19 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra* 11 00 Van Helsing (Tšehhi-USA 2004)*. Fantaasiafilm 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 12 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 8: Topeltõudus 17 00 NCIS kriminalistid 4, 7: Liivatorm 18 00 Perepea 7, 2* 30 Simpsonid 3, 15* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 9-10: Sädelus; Blitzipüha 20 00 Perepea 7, 3 30 Simpsonid 3, 16 21 00 Suvesangarid, 11 30 Valuvaigisti Jane (USA 2005). Ulmemärul 23 15 Euroopa pokkeriturnee 00 15 Üliõpilaste XV Suvemängud 45 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 9-10* 01 35 Teismeliste seksielu 2, 2* 02 25 Kohver, 12* 03 15 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 81/142* 45 Gordioni sõlm, 6/6* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Kuidas me bändi tegime, 3/3* 45 Emma õnn (Saksa 2006)*. Mängfilm 13 25 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 124/304* 17 00 Armuleek, 125/304* 45 Armuleek, 126/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 82/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ühistegevuse pooltund* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Inimese mõõde* 22 25 Peaminister, 5/14 23 20 Pillimeeste klubi* 00 20 Täna. Uudised (subtiitritega)* 35 Suvemiks* 01 20 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood Jubejutud, 5. osa 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Näljase hobuse juhtum, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Loomaaia lood 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Maian Kärmas 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Märt Treier 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater Normandia-Neemen, 3 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Florian Boesch (bariton) ja Malcolm Martineau (klaver) esitavad Schuberti, Schumanni ja Straussi laule. 11 05 Album. Martynas. 23astase Leedu akordionivirtuoosi Martynas Levickise nimialbumit (Decca 2013) tutvustab Anne Prommik. 12 02 Delta. Markus Järvi. Kultuurisündmused ja muusika. 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. Kristiina Poska. Eestis Eesti Kontserdi hooaja lõppkontserdil kõlas Ludwig van Beethoveni Sümfoonia nr 7 A-duur. Tallinna Kammerorkestri ees on dirigent Kristiina Poska. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Kontserdisaalis. Giuseppe Verdi – Messa da requiem 22 05 Fantaasia. Tiit Kusnets 00 00 Uudised 00 05 Nokturn