Postimees 16 09 2014 by Postimees

PIIMA HIND

PIIMATÖÖSTUSED OOTAVAD SOLIDAARSUST, ET PIIMATOODETE HIND EI HAKKAKS LANGEMA. MAJANDUS LK 8–9

KIBE VÕIT

SAADIKUTE ARUANDED

Rootsis valimised võitnud sotsiaaldemokraadid seisavad silmitsi probleemiga, kuidas moodustada valitsus paremäärmuslasteta.

Riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamiseks kulus esimesel poolaastal rohkem kui pool miljonit eurot.

TEHNIKA Apple püüab vastata ebamõistlikele ootustele. LK 24

VÄLISMAA LK 11 JUHTKIRI LK 2

EESTI LK 6

www.postimees.ee USA analüütik

MATTHEW ROJANSKY: Tavamõistus ütleb, et sõja korral olekski Baltimaad eesliiniks.

VÄLISMAA LK 10–11

ARVAMUS

TEISIPÄEV, 16. SEPTEMBER 2014 • NR 215 (7206) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 144 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

RAHVASTIK

Päästev töö Eesti maakondades teatakse, et rahvastik väheneb ja vananeb, aga seda ei julgeta tunnistada. Kui probleemi ei tunnista, pole võimalik seda lahendada. Lahendus oleks töökohtade loomine, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski. LK 18

KASUTAMATA MILJONID

Arutu kaitse

Eesti loodus on sedavõrd huvitav ja mitmekesine, et kaitsta võiks kogu meie loodust, kirjutab akadeemik Anto Raukas, kuid paljud nn loodusrikkused vajavad kaitset pärast hoolikat vaagimist, kui neid tõepoolest ähvardab oht. LK 18

Eestil tuleb 2020. aastaks säästa 7,1 teravatt-tundi energiat, sest nii nõuab eurodirektiiv, mille ülevõtmisega on riik kolm kuud hiljaks jäänud. See on umbes sama palju energiat, kui kulutasid mullu ära kõik Läti elektritarbijad.

Direktiivi nõuded pidid olema seadustatud tänavu 5. juuniks, aga juba märtsis sai majandusministeeriumile selgeks, et see ei õnnestu. Vajalike seaduste koostamine on erakordselt töömahukas ja nõuab palju raha.

Kinno tuleb Ilmar Raagi uus film Tähelepanu, võte! Kaadris on vene tüdruk Viktoria Lobatševa – üks kahest Ilmar Raagi viimase, Venemaal valminud mängufilmi «Ma ei tule tagasi» peaosatäitjast. Kauaoodatud linateos, mis võeti eelmisel aastal üles Venemaal, Valgevenes ja Kasahstanis, jõuab siinsetele kinoekraanidele sellest reedest. See on südamlik lugu kahest lastekodus kasvanud tüdrukust, Anjast ja Kristinast – üks neist juba iseseisvasse ellugi astunud –, kes võtavad ette pika teekonna Peterburist Kasahstani, et otsida üles Kristina vanaema. 13-aastast Kristinat kehastava Lobatševa partneriks on filmis Polina Puškaruk, mõlemad suurepärased näitlejad. «Just nende mäng on selle filmi peamisi tugevusi,» ütleb ka Ilmar Raag täna kultuuriküljel ilmuvas intervjuus. PM foto: ruskino

KULTUUR LK 20–21

EESTI LK 5

Ees ootab energiadieet

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Karlssoni ja Pipi kodumaa otsib rahva tahte tähendust

Euroopa elab Roomas, paarisaja meetri kaugusel Foorumist peab Giuseppe väikest restorani. Giuseppe oskab kohvitassitrikki: kallab kohvi justkui külalisele sülle, aga tegelikult on tass tühi. Külalised kiljuvad, Giuseppe mugiseb naerda. Ta vuntsid on suitsetamisest kollased ja ümmargusel kõhul on tomatipasta plekid. Giuseppe juures on ettekandjaks Ukrainast pakku tulnud mees, kes eriti itaalia keelt ei oska, aga Giuseppe leidis, et Ukrainat tuleb toetada. Giuseppe räägib temast kõigile, kes viitsivad kuulata, ja ta vunts väriseb uhkusest. Ukrainlane on restoranis väikest viisi staar ja infokanal, mõned tulevad restorani ainult selleks, et Ukraina uudiseid kuulda. Äri läheb hästi. Paar kilomeetrit Giuseppe restoranist eemal on konverentsikeskus, kuhu nädalavahetusel sõitsid kohale Euroopa poliitikud ja mõtlejad, et otsida jälle toda Euroopa narratiivi, mille pärast jätkuvalt mures ollakse. Üleeuroopalise uuringu järgi on üks põhjus, miks kodanikud ei usalda ELi, bürokraatia. Mis bürokraatia, küsiti konverentsil, kas siin on keegi, kellel on jäänud mõni asi bürokraatia pärast tegemata? Ühtegi kätt ei tõusnud. Selge, see on müüt, leiti, rahvas on jälle valesti aru saanud. Ma ei ole sellega nõus. Kui inimesed midagi arvavad, ei ole kasu sellest, et öelda, et neil pole õigus, tuleks küsida, miks nad nii arvavad. Mulle näib, et põhjus on keeles. EL suhtleb inimestega ettekirjutuste ja ametlike seisukohtade keeles – ja see seondub inimestele bürokraatiaga. Suur osa sellest keelest on inimestele arusaamatu. Kuidas sa usaldad seda, kelle jutust sa mõhkugi aru ei saa? Kõik muud probleemid tulevad sellest: keeleta ei toimu ka kommunikatsiooni, liit jääb inimestele üha kaugemaks.

udislood algavad lakoonilise tõdemusega, ent tihtipeale on nii, et ühe fakti nentimine annab tegelikkusest kesise või lausa eksitava pildi. Tõsi on näiteks see, et Rootsi parlamendivalimised võitsid sotsiaaldemokraadid (39,3 protsenti häältest), ent seekord ei tähenda see kaugeltki ühemõtteliselt, et just sotsiaaldemokraatide juhil Stefan Löfvenil õnnestub toimiv valitsus kokku saada. Rootsi sisepoliitikas seisavad ees ülimalt põnevad nädalad või koguni kuud, ent «põnevus» pole poliitikas sugugi sama selgelt hea kui märulifilmides. Miks peaks Rootsi sisepoliitiline põnevus meile Eestis korda minema? Naaberriik Rootsi on meie käekäigule oluline nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Vaatamata sellele, et avaliku sõna mõttes teame üksteise igapäevaelust üpris vähe, oleme seotud miljonite väga otseste majandusniitidega. Nii Eestile kui ka Rootsile on vastastikku oluline, milline on mõlema maa

kaitsepoliitika. Väärtuste mõttes oleme kindlasti ühes paadis. Eesti diplomaatia jaoks on oluline taktikaline küsimus, et oleme aastakümneid hästi tundnud moderaate eesotsas Carl Bildtiga, aga nüüd tuleb kiiresti tuttavaks saada noorte sotsiaaldemokraatidega. Rootsi sotsiaaldemokraatide juht Stefan Löfven on võitnud valimised, aga mitte peaministri portfelli. Tõenäoliselt saab ta parlamendi esimehelt õiguse esimesena koalitsiooni kokkupanemist proovida, ent see ei saa tal kindlasti lihtne olema. Sotsiaaldemokraatide võimalike partnerite vaated ei erine väga olulistes küsimustes mitte natuke, vaid on täiesti vastukäivad. Rootsi sotsiaaldemokraadid on sisuliselt mõõduka vasakkaldega tsentripartei, aga nende võimalikel vasakpoolsetel ja rohelistel partneritel on vaateid, mis muudaksid kas Rootsi majandust või kaitse- ja välispoliitikat sellisel määral, mis komplektina pole kindlasti enamikule rootslastest vastuvõetav. Kogu kaardipaki lõi segi Rootsi demokraatide edu parlamendivalimistel. Tegu on ühe teema erakonnaga – neile ei meeldi Rootsi senine immigratsioonipoliitika. Nad võiksid olla kaalukeeleks valitsuse moodustamisel, ent kõik

peavooluparteid on seni deklareerinud, et neid valitsusse ei võeta. Võib öelda, et nende edu tõttu pole kummalgi seni kujunenud blokil valitsuse moodustamiseks vajalikku 175-kohalist enamust Riksdagis.

JUHTMÕTE Eesti jaoks on oluline, et oleme aastakümneid hästi tundnud moderaate eesotsas Carl Bildtiga, aga nüüd tuleb kiiresti tuttavaks saada noorte sotsiaaldemokraatidega.

LK 11

Stefan Löfven on teinud nii enne kui ka pärast valimisi kummardusi senise, kaheksa aastat võimul olnud Frederik Reinfeldti koalitsiooni osalistele. Sotsiaaldemokraadid said enim hääli, ent kokkuvõttes pole sugugi selge, millist poliitikat Rootsi rahva enamus oma järgmiselt valitsuselt ootab. Kui Löfvenil õnnestub enamusvalitsus kokku panna ja selle parlamendikoosseisuga vähemalt paar aastat võimul püsida, oleks tegu meisterpoliitikuga (kellel on selliseid valitsusi katusel tuhat tükki…).

urmas nemvalts

urve eslas

PÄEVA KOMM Aga Ukraina, küsis keegi saalist. Mis Ukraina, ütles Itaalia euromees, Vene oht on suurele osale Euroopast kauge ja võõras.

KÕVA SÕNA E-tervis eraldiseisvana on üksnes tumm tehnoloogia. Tarvis on asuda pärisprobleeme lahendama tervikteenustena, milles e-komponendil on täita oma loogiline roll.

Jama, ütles üks Itaalia euromees, süüdi on ajakirjandus – see pole ELi inimestele piisavalt positiivses võtmes tutvustanud. Mul hakkas veidi jube. Teatris panen ma sellistel hetkedel tavaliselt silmad kinni ja veidi aja pärast on kõik möödas. Aga Itaalia euromees ei kadunud kuhugi, vaid ütles, et me oleme Euroopas sõjata elatud aastate jooksul mugavaks läinud. Aga Ukraina, küsis keegi saalist. Mis Ukraina, ütles Itaalia euromees, Vene oht on suurele osale Euroopast kauge ja võõras. Kui ma päev hiljem selle peale mõtlesin, siis oleks tahtnud teha kahte asja: viia tolle Itaalia euromehe Giuseppe restorani, ja anda talle lugemiseks ta kaasmaalase, itaalia filosoofi Giorgio Agambeni essee «Sõber». Selles essees küsib Agamben muu hulgas, mis on see, mis teeb inimesest poliitilise olendi. Poliitika, leiab ta, on hakanud iseendale vastu töötama: see on hakanud nõrgendama neid kogukondlikke suhteid, millest poliitika sündima peaks. Ühise elu aluseks on keelekogemus, kõik muu tuleneb juba sellest. Kui nii mõelda, siis mulle tundub, et tol Giuseppe ettekandjal, napi itaalia keelega ukrainlasel on itaallastega sarnasem keel kui tollel Itaalia euromehel. Euroopa tuksub täitsa mõnusalt ja on väga elus kogukond. Nüüd peaks lihtsalt püüdma seda elusat asja kõiksugu poliitiliste narratiividega mitte väga ära narrida.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Tervishoiuekspert Ain Aaviksoo, PM 15.09

Postimees 1934. aastal Kas tunguusid on meie sugulasrahvas? Tartu jõudis saksa õpetlane dr. Wolfgang Steinitz ühes oma abikaasa Inge Steinitz’iga, et minna siit edasi Leningradi Nõukogude Vene valitsuse kutsel uurima tunguuse. Dr. W. Steinitz on noor tuntud etnoloog, kes on viibinud varemgi Tartus juba pikemaid aegu. Tema valitseb täiesti vabalt soome ja ungari keelt ja üsna korralikult ka eesti keelt. Oma väitekirja Berliini ülikoolile kirjutas ta soome rahvalaulu parallelismide üle. Tunguuside vastu dr. W. Steinitz on tundnud huvi juba varemgi. Eelolevaks tal-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

veks jääb ta töötama Leningradi, et tutvuda seal varem kogutud materjaliga ja uurimistöödega. Kevadel läheb ta Siberisse tunguuside juure suure ekspeditsiooni juhina, kuhu jääb pikemaks ajaks. Dr. W. Steinitzi huvitab peale muu küsimus, kas on sugulust soome-ugri-samojeedi ja tunguusi keelte vahel, nagu seda mõnede teadlaste poolt on püütud tõendada. Tartu jääb dr. W.Steinitz peatuma umbes kolmeks nädalaks, et tutvuda siin mag. Paul Ariste juures meie foneetiliste käsitlusmeetoditega. 16.09.1934

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eesti ja Norra teadlased uurivad Eesti merd

Kohvri kaitsja: kiiret lahendust pole loota

Tartu Ülikooli mereinstituudi juhtimisel alustavad Eesti teadlased koostöös Norra ekspertidega Eestile kuuluva avamere põhjalikku inventeerimist. Inventeerimise eesmärk on täita lüngad senistes teadmistes ja arusaamades mereliste elupaikade ja ohustatud liikide leviku kohta. Ligi kaks kolmandikku Eestile kuuluvast Läänemerest on seni peaaegu uurimata. Leida loodetakse nii Eesti merede jaoks uusi liike kui ka uusi rikkalikke merepõhja elupaiku. BNS

Eestist röövitud ja Moskvas spionaažis kahtlustatavaks kuulutatud kaitsepolitseinikul Eston Kohvril õnnestus eile vanglas oma kaitsjatega ligi tund aega vestelda, aga juhtumini keerukus ei ennusta kaitsjate sõnul kiiret lahendust. Läinud nädala keskel Kohvrile Eesti poolt palgatud kaitsjad Nikolai Polozov ja Mark Feigin kinnitasid uudisteagentuurile BNS, et lõpetasid Kohvriga kohtumise eile kell 15.15. Algselt pidi kohtumine toimuma eile hommikul, kuid advokaadid ootasid tunde «järjekorras». Lefortovo vanglas pole kuigi tavapäratu, et advokaadid ei jõuagi esmalt kokku lepitud kellaajal või päeval oma kaitsealuseni. Feigini sõnul kestis kohtumine ligi tund aega, kuid kohtumisel räägitut ta täpsemalt

Evelin Ilves esineb WHO Euroopa konverentsil Presidendi abikaasa ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) mittenakkushaiguste eestkõnelejaks nimetatud Evelin Ilves (pildil) osaleb sel nädalal Kopenhaagenis peetaval WHO regionaalsel aastakonverentsil, kus ta teeb ettekande laste toitumisharjumiste kohta, rõhutades tervisliku koolitoidu olulisust. Evelin Ilves kohtub konverentsil Taani kroonprintsess Mary, WHO peasekretäri Margaret Chani, Taani tervishoiuministri Nick Haekkerupi ja WHO Euroopa regionaaldirektori Zsuzsanna Jakabiga. BNS

kommenteerida ei soovinud. Ta põhjendas seda advokaadi kohustusega hoida kliendi saladust. Feigin ütles küll, et Kohvri füüsiline tervis on suurepärane. Kohver suhtles oma kaitsjatega vene keeles. Venemaa välisminister Sergei Lavrov kordas eile Venemaa ametlikku seisukohta, et Vene võimud pidasid kaitsepolitseinik Eston Kohvri kinni Venemaa territooriumil, mitte Eestis. Lavrovi suulise vastuse edastas välisminister Urmas Paetile Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakov: «Ebameeldiv intsident Vene-Eesti piiril, kui Vene territooriumil peeti kinni politseinik Eston Kohver, paneb ka meid muretsema. Arvestades Kohvrile esitatud süüdistuste tõsidust, teatame, et see juhtum on Ve-

nemaal kõige detailsema uurimise all.» Kaitsjad on esitanud taotluse Kohver vahi alt vabastada ning kohus hakkab taotlust arutama neljapäeval, 18. septembril. «Kuna olukord on väga keeruline, ei saa ma täpsemaid kommentaare jagada,» ütles kaitsja Mark Feigin. Teine kaitsja Nikolai Polozov on varem teatanud, et nad esitasid Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) uurimistalitusse taotluse pääsemaks ligi Kohvri toimikule. Toimikut kaitsjale küll näidati, aga see

Lefortovo vanglas pole kuigi tavapäratu, et advokaadid ei jõuagi kokku lepitud kellaajal või päeval oma kaitsealuseni.

kandis märget «salajane» ja Polozov andis allkirja, et kaitseb saladust. Feigini hinnangul on Kohvri juhtumis mitu asjaolu, mis viitavad loo positiivse, ehkki mitte väga kiire lahenemise võimalusele. Uuesti plaanivad advokaadid Kohvriga kohtuda homme. Välisminister Urmas Paet on Postimehele öelnud, et praegu tuleb loota advokaatide intensiivsele tööle ja rahvusvahelisele tähelepanule. Toetavaid seisukohavõtte on tulnud paljudelt riikidelt ja Paet ütles, et hindab Eesti sõprade ja liitlaste toetust väga kõrgelt. «Eestile on selles küsimuses toetust avaldanud ja Kohvri Eestisse saatmist avaliku seisukohavõtuga toetanud paljud riigid,» märkis ta. PM/BNS

Võitmatud kodus tagasi

64 850

inimest külastas suvel Ahhaa teaduskeskust, neist pooled olid eestlased.

Riigil jääb saamata miljoneid eurosid trahviraha Riigile jääb aastas laekumata paar miljonit eurot ehk viiendik politsei määratud trahvidest, mille rikkujad lihtsalt maksmata jätavad. Mullu määras politsei trahve ligi 9,5 miljoni euro eest, millest 7,6 miljonit on laekunud, 1,8 miljonit eurot aga tunnistatud ebatõenäoliselt laekuvaks. Viimaste aastate keskmisena jääb viiendik trahve laekumata. 80 protsenti kõigist trahvidest määratakse liikluses. postimees.ee

Kaatrivargad tekitasid üle 100 000 euro kahju Augustis pidasid Lääne ja Põhja prefektuur kinni kaks Leedu ja ühe Ukraina kodaniku, keda kahtlustatakse vähemalt viie kaatri varguses, millega tekitatud kahju ulatub vähemalt 130 000 euroni. Arvatava vargatrio sihtmärgiks olid kodu- ja firmahoovides haagistel seisvad kaatrid, mis toimetati koos haagistega Eestist välja. Kahtlustatavaid ootab süüdimõistmisel kuni viieaastane vangistus. postimees.ee

Kunda keelas avaliku joomise

Pühapäeva pärastlõunal peatasid Jõhvi patrullpolitseinikud Honda, mille roolis oli kümneaastane tüdruk. Tüdruku kõrval istus tema 43-aastane joobnud isa. Mees selgitas, et tahtis tütre meelt lahutada ja plaan oli sõita Toila poodi. Mees viidi arestimajja, tüdruk koju. postimees.ee

Kunda linnavolikogu otsustas ühe hääle enamusega kuulutada Kundas alkoholi tarbimine kaaskodanikke häirivaks, välja arvatud kohtades, kus müüakse alkoholi kohapeal joomiseks: välikohvikutes ja avalikel üritustel, mille korraldamiseks on linna luba. virumaateataja.ee

Postimees.ee küsitlus Kas plaanite autovabal nädalal/päeval oma autokasutamis harjumusi muuta? Ei, mind see ei huvita

Jah, püüan vähem sõita

84%

10% 1707 vastajat

7% Jah, loobun autost täielikult

Eile pärastlõunal võttis Eesti kaitsevägi Tallinna lennuväljal vastu haavatud kaitseväelaste spordimängudel Invictus Games Eestit esindanud veteranid. Pildile on neist jäänud (vasakult) Tarmo Lepik, Toomas Mikk ja Agor Tettermann. Veebel Jaune Engel võitis hõbeda

L LÜHIDALT postimees.ee, bns

Autoroolist tabati kümneaastane

naiste kuulitõukes ja kapral Raigo Roots jõutõstmises, vanemseersant Toomas Mikk sai pronksi 100 meetri vabaujumises. Eesti koondis võistles ujumises, jõutõstmises ja ergomeetril sõudmises, koondisse kuulus veel Egert Erreline.

Invictus Gamesi ehk Võitmatute Spordimängude patroon on prints Harry. Võistlustel Londonis osales üle 400 Suurbritannia, Afganistani, USA, Austraalia, Eesti, Gruusia, Itaalia, Kanada, Madalmaade, Saksamaa, Taani ja Prantsusmaa sõduri. foto: liis treimann

Vaata fotosid võitmatute saabumispeolt.

Tervishoiutöötajate palgatülisse sekkub lepitaja

Tööandjad lubavad toetada töötajaid kordusõppustel

Eile jätkunud kollektiivlepingu läbirääkimistel tervishoiutöötajad ja tööandjad kokkuleppele ei jõudnud, nüüd pöördutakse riikliku lepitaja poole. Läbirääkimistel osalenud arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit teatasid pärast kõnelusi, et tööandjad lähtuvad haigekassa eelarve projektist ning kõik töötajate ettepanekud tasustada rohkem ületunde, samuti öösiti ja puhkepäevadel tehtavat tööd lükati tagasi, põhjendades seda rahapuudusega. «Kahe aasta eest sõlmitud koormuste vähendamise kokkulepe pole seni realiseerunud

Tööandjate esindusühendused ja kaitsevägi allkirjastasid eile hea tahte ja koostöö leppe, milles tööandjad lubavad toetada ja soodustada töötajate osalemist riigikaitses, näiteks säilitades viimastele õppuste ajaks palga. Lepingule kirjutasid alla kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kaitseminister Sven Mikser, tööandjate keskliidu volikogu juht Jüri Käo ning kaubandus-tööstuskoja juhataja Toomas Luman. Leppe allkirjastamine väljendab tööandjate tahet soodustada oma töötajatest reservväelaste tegevust.

ja pakutud töötasu, kus näiteks õdede palk oleks pärast «suurt tõusu» 74 protsenti Eesti keskmisest palgast, on selgelt ebapiisav, et tagada raviasutustes vajalik personal,» seisab kutseliitude pressiteates. Kutseliidud viitavad haigekassa jaotamata kasumile 147 miljonit eurot, mille varal saaks tervishoiutöötajatele vastu tulla. Teise poole esindaja ehk haiglate liit peab arstide nõudmisi utoopiliseks. Haiglate liidu juht Urmas Sule ütles, et soovide ja võimaluste vahe on kahjuks väga suur, kuid ühtegi leppepunkti ei ole seni tagasi lükatud. postimees.ee

Leppe järgi lubavad tööandjad säilitada töötaja palga reservõppekogunemiste ajaks. Sotsioloog Juhan Kivirähk märkis, et reservõppekogunemistel osaletakse meeleldi, kuid suurimaks probleemiks peetakse sellega kaasnevat rahakaotust. Riik maksab sõdurile praegu õppekogunemisel 27 eurot päevas. Ka tulemata jätnud reservväelased nimetavad peamiseks põhjuseks hirmu kaotada sissetulekut. Iseäranis puudutab lepe töötajaid, kes osalevad reservväelastena Eesti ajaloo suurimal, mais toimuval õppusel «Siil 2015». BNS

POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Direktiiviga nõutav energiasääst ja Eesti plaan selle saavutamiseks Vajalikud täiendavad davad meetmed aktsiis imäärade tõus) (sh juulis 2014 jõustunud aktsiisimäärade

10% 24%

1634

Elektrienergiaaktsiis Elektrie energiaaktsiis ja käibemaks

Ettevõtete ressursitõhususe meede me ede

3% Tänavavalgustuse rekonstrueerimine

16% % Kortermajade rekonstrueerimin rekonstrueerimine ne

Kust peaks tulema Eesti energiasääst 20142020?

Kü Kütuste ütuste aktsiis kaugküttesoojuse tootmisel to ootmisel ja soojuse aktsiis

Bensiiniaktsiis Bensii niaktsiis

Kerge kütteõli ja diislikütuse ak aktsiis ktsiis

741

14% 14 4%

1296 1151

18%

811

1972

885 676

958

1042 939

912 Direktiiviga nõutav energiasääst

394

Pole arvestatud 2014 juulis heaks kiidetud aktsiisitõuse Alates 2017. aastast võib vaja minna täiendavate meetmete rakendamist, näiteks energiatarnijatele.

169

KOHUSTUS TÄITMINE

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

2014

2015

2016

2017

2018

2019

TRAHVIOHT. Eesti on üks veerandsajast riigist, kes ägab Euroopa Liidu ambitsioonika kokkuhoiuplaani all.

Seitse aastat energiadieeti oliver kund reporter

gal järgneval aastal vähem kulutatud kütuseid, elektrit ja toasooja. Eestil tuleb 2020. aastaks säästa 7,1 teravatttundi energiat, sest nii nõuab eurodirektiiv, mille ülevõtmisega on riik kolm kuud hiljaks jäänud. Nelja aasta eest leppis Euroopa Ülemkogu kokku, et liikmesriikidel tuleb 2020. aastaks kulutada kokku 20 protsenti vähem energiat. Selleks peavad liikmesriigid aastatel 2014–2020 igal aastal säästma 1,5 protsenti oma lõpptarbijatele müüdavast energiast. Eesti puhul tähendab see 7,1 teravatttunni suurust kokkuhoiukohustust. See on umbes sama palju energiat, kui kulutasid mullu ära kõik Läti elektritarbijad. Direktiivi nõuded pidid olema seadustesse valatud tänavu 5. juuniks, aga juba märtsis sai majandusministeeriumile selgeks, et see ei õnnestu. Vajalike seaduste koostamine oli erakordselt töömahukas, tuli luua bürokraatlik aruandlussüsteem ja mis peamine – sellise energiasäästu saavutamine pole odav lõbu. Seitsme aasta investeeringute kulu võib ulatuda 300–400 miljoni euroni. Majandus- ja taristuminister Urve Palo saatiski juunis valit-

susele ausa kirja: teeme kõik selleks, et direktiivi negatiivne mõju riigieelarvele ja halduskoormusele oleks võimalikult väike. Majandusministeeriumi säästva energia talituse peaspetsialist Urmas Raudsaar ütles, et praeguse plaani kohaselt võtab Eesti üle vaid direktiivi kohustuslikud osad. Teiseks püütakse energiasäästumeetmed ellu viia ettevõtteid koormamata ja kasutades Euroopa struktuurifondide, mitte aga riigieelarve raha.

Kõrgeim energiamärgise klass Üks eurodirektiivi olulisemaid punkte on nimelt see, et vastutus lõpptarbija energiasäästu eest tuleks panna tarnijatele ja jaotusvõrguettevõtetele. Nii talitab ka 16 liikmesriiki 28st. Kui see Eestis rakenduks, peaksid näiteks Fortum või Elektrilevi hakkama optimeerima võrke, jälgima tarbijaid, tegema neile säästusoovitusi ning pakkuma kasulikke pakette. Eestile see ei sobi, sest energiasäästu eest vastutab meil sihtasutus Kredex. «Põhimõtteline lahendus on see, et energiasäästukohustuse lahendused teeb erinevate toetusskeemide, maksude ja aktsiiside kaudu valdavalt ära riik,» kirjeldas majandusministeeriumi energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht Madis Laaniste. 240 miljonit eurot lõpptarbija energiasäästuks peaks tulema Euroopa Liidu energeetikavaldkonna struktuurifondidest ja 100 miljonit keskkonnaministeeriumi loodavast ettevõtete ressursitõhususe meet-

mest. Eesti riigieelarve iga-aastaseks koormuseks jääks kuni 30 miljonit eurot. Sellele vaatamata võib riigil energiasäästu saavutamisega probleeme tulla 2017. aastal, mil kohustused üle pea kasvavad. «Ei ole täiesti kindel, kas perioodi lõpus tuleb puudujääk või mitte. Võib juhtuda ka see, et riiklike meetmetega, nagu aktsiisipoliitika, on võimalik kogu eesmärk ära täita,» kirjeldas Raudsaar. Juhuks, kui nii ei lähe, jätab seadus valitsusele võimaluse sääst ikkagi energiaettevõtete õlule panna. Kuidas energiasääst siiski ära tehakse? Selle selgrooks saab majandusministeeriumis valmiv energiamajanduse korralduse seadus, mis peaks riigikokku jõudma 2015. aasta alguses.

Eesti riigil võib energiasäästu saavutamisega probleeme tulla 2017. aastal, mil kohustused üle pea kasvavad. Näiteks muudetakse seadusega avalike asutuste riigihangete nõudeid. 47 riigiasutust saavad tulevikus riigihankega soetada või rentida vaid selliseid hooneid, mis vastavad vähemalt D-klassi energiatõhususele. Direktiiv seab piirid isegi asutuste sisekujundusele, mille osas on reeglid kehtestatud 20 tootegrupis. «Hanke tingimustes peab olema nõutava toote kõige kõrgem energiamärgise klass, mis on turul olemas,» rääkis Raud-

saar. «Jah, võib eeldada, et soetuskulud kasvavad, aga hilisemad kulud on energiasäästu tõttu tunduvalt väiksemad.» Sama reegel laieneb riigiasutuste ostetavatele teenustele, mis peavad olema osutatud energiasäästlike seadmetega. Lisaks tuleb Eestil muuta igal aastal energiatõhusaks kolm protsenti riigiasutuste üldpinnast, mis tähendab umbes kümmekonna riigiasutuse renoveerimist. «Renoveerimiste arv kindlasti kasvab. Peame viima need miinimumnõuete tasemele ja seal on konkreetselt vaja investeeringuid,» lausus Raudsaar. Arvutuste kohaselt jääb selle kulu alla 20 miljoni euro aastas. Ka ettevõtjad ei jää puutumata. Umbes 250–300 suurettevõttele, millel on 250 töötajat ja aastakäive vähemalt 50 miljonit eurot, tekib kohustus viia iga nelja aasta järel läbi energiaaudit. «Väga paljud ettevõtted ei tea, mis nende energiatarbimises toimub. Auditi mõte on anda soovitus, mida teha ja kui palju see maksab,» kirjeldas Raudsaar.

Trahvi olemus pole teada Energiat tarnivad ettevõtted peavad aga hakkama analüüsima, kas lõpptarbijatele automaatsete arvestite paigaldamine oleks mõttekas ka kütte ja sooja vee puhul. Kui analüüs tuvastab kuluefektiivsuse, tuleb seadmed paigaldada, sest nii saaks tarbija paremini tarbimisotsuseid teha. Suur osa energia kokku-

hoiust tuleb aga saavutada elamute energiasäästlikuks renoveerimisega. «Numbri kokku saamiseks võiksime jagada ka A++ energiamärgisega telekaid, aga seda me tegema ei hakka. Hoonete soojustamine on Eestile parim viis, sellele alternatiivi ei ole,» sõnas Raudsaar. Arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert Lembit Vali ütles, et majandusministeeriumi valitud taktika on praegu õige. Pikas perspektiivis peab Eesti aga mõtlema, mis saab siis, kui järgmisel eelarveperioodil Eesti Euroopa Liidu struktuurifondidest enam raha ei saa. Arengufondis on valmimas energiamajanduse arengukava 2030. aastani. Näiteks hoonefondi renoveerimise kohta pakub see välja kolm erineva tegevuskuluga stsenaariumi, mille vahel peab valitsus novembris otsuse langetama. «Kõige mõistlikum oleks panustada hoonete renoveerimisse maksimaalselt, sest see tasub enim ära,» ütles Vali. «Ent olgem ausad, riigi rahakott on õhuke. Pigem rakendub keskmine stsenaarium, kus riik panustab veidi rohkem ja täidab enam nõudeid kui direktiivid nõuavad.» Eksperdi sõnul võiks see tähendada korteriühistutele suuremaid Kredexi toetussummasid ja soodsamat omavastutuse määra. Praeguseks on energiasäästudirektiivi ülevõtmisest teatanud kolm riiki. Kas ja millise trahvi Euroopa Komisjon hilinejatele määrab, pole veel selge.

2020

6 || EESTI || POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014

Prokurör nõuab Toobalile ja Laasile tingimisi vangistust Riigiprokurör Inna Ombler taotles eile Harju maakohtus toimunud kohtuistungil riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetele Priit Toobalile ja Lauri Laasile tingimisi vangistust. Süüdistuse järgi kallutasid nad kunagise Tallinna linnavolikogu kantselei töötaja Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisse murdma endise riigikogu liikme Hannes Rummu (SDE) meilikontodesse. Toobalile taotles Ombler liitkaristusena ühe aasta ja kolme kuu pikkust tingimisi vangistust, Laasile ühe aasta pikkust tingimisi vangistust. Katseajaks soovis ta mõlemale määrata kolm aastat.

Keskerakonnale taotles prokurör rahalist karistust 20 000 eurot. Onksionile nõudis prokurör samuti rahalist karistust 250 päevamäära ulatuses. Riigiprokuratuur esitas aprilli alguses Toobalile ja Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ehk selles, et nad kallutasid Onksioni ebaseaduslikult vaatama Rummu meilikontot ja edastama neile seal olevaid e-kirju. Riigiprokuratuur sai süüdistused esitada pärast seda, kui riigikogu oli märtsi lõpus võtnud Toobalilt ja Laasilt saadikupuutumatuse. postimees.ee

Luunja vallavalitsus korraldab 2. X 2014 vallamajas (Puiestee 14, Luunja alevik)

AVALIKU SUULISE ENAMPAKKUMISE 1. kell 11 ǀćŝŬĞďƵƐƐŝ /s K dhZ K />z ĂůŐŚŝŶŶĂŐĂ ϮϬϬϬ Φ ;ƚĂŐĂƟ ƐͲ raha 15 €, osavõtutasu 10 €) võõrandamiseks; 2. kell 11.30 Lohkva külas Aiandi tee 9–2 korteriomandi (72,4 m2) ĂůŐŚŝŶŶĂŐĂ ϲϬ ϬϬϬ Φ ;ƚĂŐĂƟ ƐƌĂŚĂ ϰϱϬϬ Φ͕ ŽƐĂǀƁƚƵƚĂƐƵ ϯϬϬ ΦͿ ǀƁƁͲ randamiseks; 3. kell 12 Kavastu külas 7–5 korteriomandi (55,8 m2) alghinnaga ϲϬϬϬ Φ ;ƚĂŐĂƟ ƐƌĂŚĂ ϰϱϬ Φ͕ ŽƐĂǀƁƚƵƚĂƐƵ ϯϬ ΦͿ ǀƁƁƌĂŶĚĂŵŝƐĞŬƐ͖ 4. kell 12.30 <ĂǀĂƐƚƵ ŬƺůĂƐ ϳʹϴ ŬŽƌƚĞƌŝŽŵĂŶĚŝ ;ϰϯ͕ϲ ŵ2) alghinnaga ϲϬϬϬ Φ ;ƚĂŐĂƟ ƐƌĂŚĂ ϰϱϬ Φ͕ ŽƐĂǀƁƚƵƚĂƐƵ ϯϬ ΦͿ ǀƁƁƌĂŶĚĂŵŝƐĞŬƐ͘ sćŝŬĞďƵƐƐŝŐĂ ŽŶ ǀƁŝŵĂůŝŬ ƚƵƚǀƵĚĂ ŬŽŚĂƉĞĂů ƚƵŶĚ ĞŶŶĞ ĞŶĂŵƉĂŬŬƵͲ ŵŝƐĞ ĂůŐƵƐƚ͕ ŬŽƌƚĞƌŝŽŵĂŶĚŝƚĞŐĂ Ϯϯ͘ /y ϮϬϭϰ ŬĞůů ϭϬʹϭϬ͘ϯϬ ŝĂŶĚŝ ƚĞĞ ϵʹϮ ŶŝŶŐ ŬĞůů ϭϭ͘ϯϬʹϭϮ <ĂǀĂƐƚƵ ϳʹϱ ũĂ ϳʹϴ͘ dĂŐĂƟ ƐƌĂŚĂ ũĂ ŽƐĂǀƁƚƵ ƚĂƐƵ ŵĂŬƐƚĂ ŬŽŚĂƉĞĂů ϯϬ ŵŝŶ ĞŶŶĞ ĞŶĂŵƉĂŬŬƵŵŝƐĞ ĂůŐƵƐƚ ǀƁŝ ƺůĞŬĂŶĚĞͲ ŐĂ >ƵƵŶũĂ ǀĂůůĂǀĂůŝƚƐƵƐĞ ĂƌǀĞůĚƵƐĂƌǀĞůĞ ϵϴϮϮϬϬϬϬϭϭϮϬϭϯϯϮϴϯ͘ ŶĂŵƉĂŬŬƵŵŝƐĞ ǀƁŝƚũĂŐĂ ƐƁůŵŝƚĂŬƐĞ ŽƐƚƵͲŵƺƺŐŝůĞƉŝŶŐ͕ ŬŽƌƚĞƌŝͲ ŽŵĂŶĚŝƚĞ ƉƵŚƵů ŶŽƚĂƌŝĂĂůƐĞůƚ͘ &ƺƺƐŝůŝƐĞů ŝƐŝŬƵů ŬĂĂƐĂ ǀƁƩ Ă ŝƐŝŬƵƚ ƚƁĞŶͲ dav dokument, juriidilise isiku esindajal volitusi tõendav dokument. Info tel 741 7274, Harri Lepp.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SALAPÄRANE LUGU. Noore tallinlanna kadumine ja tema väidetavalt enesetapu teinud elukaaslase surnukeha leidmine kaks päeva hiljem ajasid avalikkuse ärevile.

Asukoht teist nädalat teadmata olesja truvorova

venekeelse Postimehe päevatoimetaja

le-eelmise nädala keskel hakati sotsiaalvõrgustikes agaralt levitama teadet, et Tallinnas on kaduma läinud Jekaterina Sjomina: viimati oldi temaga suhelnud 2. septembril umbes kell üheksa hommikul, samal õhtul aga ei läinud ta lasteaeda lapsele järele. Teate kõrval olid pildid kenast brünetist naisest. Ühel fotol seisis ta auto kõrval, millega olevat kadumispäeval sõitnud. Kolmapäeval, 3. septembril, avaldas politsei järgmise teate: «Politsei otsib 23-aastast Jekaterinat, kes lahkus kodust Tallinnas [Lasnamäel] Kivila tänaval eile hommikul. Jekaterina on umbes 170 cm pikkune ja keskmise kehaehitusega. Tal on pikad pruunid juuksed ja helesinised silmad. Jekaterina sõitis kodust lahkudes tumeda maasturiga Lexus. Politsei palub kõigil, kes võivad teada Jekaterina asukohta, helistada telefonidel 612 4834 või 110.» Päev hiljem levis internetis kuuldus, et Sjomina elukaaslane ja tema lapse isa, 28-aastane Viktor Aleškovski, olevat leitud ülespooduna.

Kummalised sõnumid Seda infot kinnitas ka politseija piirivalveameti pressiesindaja. «Politsei otsib jätkuvalt Jekaterinat, kelle kadumisest lähedased politseile teisipäeval teatasid,» sõnas ta 8. septembril. «Neljapäeval [4. septembril] leiti Lasnamäe tühermaalt Jekaterina elukaaslase surnukeha. Surma asjaolud viitavad enesetapule. Politsei püüab selgitada nende kahe juhtumi võimalikke seoseid.» Nagu sellistel juhtudel ikka, hakkas tragöödia kiiresti mattuma kõikvõimalike kuulduste

ja oletuste võrku. Et teha vahet enam-vähem usaldusväärsetel faktidel ja tühjal kõmul, pöördusin kommentaaride saamiseks Sjomina hea sõbranna poole. Ksenia Olev, kes muuhulgas interneti kaudu sõbrannat aktiivselt otsis, sõnab, et kuulis juhtunust ühena esimestest, ühise sõbra Dmitri käest. Sotsiaalvõrgustikes levis teade, et kadumispäeval ei olevat Sjomina ilmunud tööle Maksimarketi infoosakonda, aga Olev kinnitab, et see päev oli sõbrannal üldse vaba. Olevi sõnul helistas talle 2. septembril kella viie paiku Dmitri, kes oli mures, et Jekaterina, kes oli hommikul lubanud temaga kokku saada, on kuhugi kadunud. Samuti polnud Dmitri teda terve päeva kätte saanud – telefon oli välja lülitatud. Olev lisas, et Dmitri saatis talle ka viimased sõnumid, mille oli saanud hommikul Sjominalt sotsiaalvõrgustikus. «Need olid väga imelikud, mitte tema moodi, nagu poleks ta neid ise kirjutanud.» Olevi teada viis Sjomina tol hommikul nelja ja poole aastase poja lasteaeda ning läks siis tagasi koju, kust saatiski Dmitrile nood sõnumid. «Tal olid selleks päevaks väga suured plaanid, sest päev hiljem, 3. septembril, oli tal sünnipäev,» meenutas sõbranna. «Nii et tal oli vaja sõita mitmesse kohta, aga nagu hiljem välja selgitasime, ei jõudnud ta neist ühtegi.» Olev kahtles selleski, kas Sjomina sõitis kodunt minema oma autoga, sest kontakt temaga kadus pärast Dmitri sõnumeid, mil naine oli oletatavasti kodus.

ID-kaardi, juhitunnistuse, rahata. Isegi kui ta oleks dokumendid maha unustanud, oleks ta võtnud kaasa kas või krediitkaardi – see oli tal alati kaasas,» rääkis sõbranna. Päev pärast Sjomina kadumist leiti seesama fotolgi näha olev Lexus: sõbranna ütleb, et naise isiklik auto leiti Mustamäelt Vilde tee 56 maja hoovist, hiljem viidi see aga politsei valve alla.

Vabatahtlikud kammisid läbi metsatukki, tühermaid ja veekogude ümbrust, kuid naisest ei leitud jälgegi.

Ksenia Olevi sõnul elas Jekaterina lahkuminekut Viktorist üpris raskelt üle. «Keegi ei tea, kes autot juhtis. Järelikult on kadumiskoht korter, sest pole teada, kas ta sealt välja läks. Kui oleks läinud või ise kuhugi sõitnud, oleks ta ju asjad kaasa võtnud. Aga tema kadus ilma koti, rahakoti,

Olev hakkas otsekohe aktiivselt sõbrannat otsima. Algul panid Sjomina sõbrad linnas üles otsimiskuulutusi ja levitasid infot internetis. Siis hakkasid abi pakkuma juba võõrad inimesed. Vabatahtlikud kammisid läbi metsatukki, tühermaid, veekogude ümbrust ja nii edasi, kuid naisest ei leitud jälgegi. Aleškovski surnukeha avastati 4. septembril, kaks päeva pärast Sjomina kadumist. Olev kinnitas, et laiba leidis Lasnamäe tühermaalt, mida rahvasuus kutsutakse Lokaatoriks, seal sageli kõrkjaid lõikamas käiv mees. «Mulle helistati sealt, kui politsei oli juba kohal,» rääkis sõbranna. Seda, et Aleškovski surnukeha tuvastasid Sjomina sõbrannad, kinnitas Viktori nõbu Julia Kovalenko. Ühtlasi rääkis ta, mis toimus mehega pärast elukaaslase kadumist.

See pilt levis sotsiaalvõrgustikes ja uudisteportaalides. Auto leiti üles, Jekaterina Sjominat otsitakse seniajani. foto: politseija piirivalveamet

Lahus juba varem Nii Olev kui ka Kovalenko kinnitavad, et mõni päev enne tragöödiat läksid Sjomina ja Aleškovski lahku ning mees läks korterist, kus noor perekond oli elanud, oma vanemate juurde.

16 saadikut kulutas hüvitise viimseni ära Riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamiseks kulus esimesel poolaastal rohkem kui pool miljonit eurot, pea viimseni kasutas oma kuluhüvitisteks ette nähtud summa ära 16 saadikut. Seaduse järgi hüvitatakse riigikogu liikmetele tööga seotud kulutusi kuni 30 protsendi ulatuses lihtliikme palgast. Kokku võis iga saadik poole aasta jooksul kulude hüvitamiseks kasutada kuni 6245 eurot ja 22 senti. Riigikogu kantselei värskest ülevaatest selgub, et viim-

seni kasutasid pooleks aastaks ette nähtud kuluhüvitise ära reformierakondlased Deniss Boroditš, Tõnu Juul, Tarmo Leinatamm, Kalev Lillo, Kristen Michal ja Kalle Palling, sotsiaaldemokraadid Kalvi Kõva ja Marianne Mikko, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvad Marko Mihkelson ja Liisa Pakosta ning keskerakondlased Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhin, Olga Sõtnik, Peeter Võsa ja praeguseks nii parteist kui ka parlamendist riigikohtu süüdimõistva otsuse tõttu lahkunud Ester Tuiksoo. Sot-

siaaldemokraat Jaak Allikul jäi maksimumsummast kasutamata 87 senti. Neist, kes olid kõik kuus kuud riigikogu liikmed, käisid kuluhüvitistega kõige säästlikumalt ümber reformierakondlased Paul-Eerik Rummo ja Tiina Lokk-Tramberg, kes kasutasid hüvitisesummast ära vastavalt 1775 ja 1778 eurot. Kokku kulus esimesel poolaastal riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamiseks 523 460 eurot, millest valdav osa ehk 386 656 eurot läks sõidukuludele. Esindus- ja vastu-

võtukulude katteks läks saadikutel 59 715, side- ja postikuludeks 47 167, lähetuskuludeks 16 240, bürookuludeks 7036 ja majutuskuludeks 5180 eurot. Kõige vähem vajasid saadikud koolitus- ja tõlkekulude hüvitamist: neile kulus vaid vastavalt 350 ja 1117 eurot. Karin Kangro

Kood avab loo saadikute kasutatud hüvitisesummadest.

POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kovalenko sõnul tõi A leškovsk i Sjomina kadumispäeval poja lasteaiast enda juurde ja veetis õhtu lapsega. Aleškovski emalt oli Kovalenko teada saanud, et mees oli Sjomina kadumise pärast väga mures. «Viktor elas seda sügavalt läbi ja ütles hommikul, et läheb teda otsima.» Aleškovskit ennast hakkasid ärevuses sugulased otsima siis, kui ta õhtuks koju polnud jõudnud. «Hommikul tuli kohale sugulane ja nad sõitsid koos Viktori isaga teda otsima kõikjalt, kuhu ta võis minna. Nad sõitsid sinna, kus Viktor end üles poos, ja nägid, et seal olid juba kiirabi- ja politseiautod,» rääkis Kovalenko. «Koht oli neile teada, nad olid seal varem koeraga jalutanud, autot pesnud. Sugulane ütles mulle: «Me sõitsime otsima, aga keegi ei arvanud, et võime ka leida.»» Kovalenko sõnul seisab Aleškovski surmatunnistusel kuupäev 4. september. Internetis levinud kuulduste kohta, et nõbu kirjutanud enne surma kirja, ütles ta, et on sellest teadlik, aga pole ise kirja näinud, sest see on uurija käes. Samuti kinnitas Kovalenko Aleškovski isa sõnadele tuginedes, et Viktor olevat kas 1. või 2. septembril näinud, kuidas Sjomina istus mingisse BMWsse, mida juhtis keegi mees. Nii Sjomina sõbranna kui ka Aleškovski sugulane ütle-

vad, et naise kadumispäeval läks mees arvatavasti nende senisesse ühisesse korterisse oma asjade järele. Samuti ütlevad mõlemad, et Jekaterina ja Viktori poeg on praegu mehe vanemate juures. Ülejäänud osas läheb aga Olevi ja Kovalenko jutt lahkuläinud paari suhetest üsna tugevasti lahku.

Keerulised suhted Olevi sõnul, kes ei soovi eriti sõbranna eraelu kommenteerida, elas Jekaterina lahkuminekut Viktoriga üpris raskelt üle. «Kaks päeva enne kadumist kirjutas ta mulle, ja see oli viimane asi, mida ta mulle kirjutas, et tal on väga raske ja et ta tahaks, et ma tema kõrval oleks.» Ksenia ütles ka, et Jekaterinal ja Viktoril oli sageli konflikte ning mees olevat juba mitu korda asjad kokku pakkinud ja lahkunud, aga ikka ja jälle tagasi tulnud.

5. septembril loodi Facebookis Jekaterina otsimisele pühendatud grupp, kus jagavad infot naise sõbrad ja lähedased. Tülide põhjust seletas sõbranna teineteise mittemõistmisega, aga küsimusele, ega selle juures füüsiliseks mindud, vastas kindlalt: «Viktor ei puutunud teda kunagi sõrmeotsagagi.» Rohkem üksikasju Ksenia ei avaldanud, sõnades, et ei taha, et tragöödiast saaks «põnev lugu». Oma arvamuse, mis võis tegelikult juhtuda, eelistas ta samuti endale hoida. Julia kõneles paari elust palju enam, mainides, tõsi, et tema hinnangut võib mõjutada ammune konflikt Jekaterinaga ning asjaolu, et lahkheli tõttu ei suhelnud nad üsna pikka aega. Julia sõnul tekkis tüli peagi pärast lapse sündi ning selle tagajärjel ässitas Jekaterina Viktori tolle sugulaste vastu ja hoidis ka ise neist eemale. Samuti kinnitas Aleškovski nõbu, et mees hoolitses lapse eest väga, eriti puhkepäeviti, mil noor ema, kes sünnitas

veel koolis käies, sai kokku sõpradega ja veetis nendega õhtuid. «Viktori ema rääkis, et poeg püüdis üldse suhteid hoida lapse pärast, et tema kasvatamisega tegelda. Samuti tean tema sõnade põhjal, et Katja eriti palju lapse eest ei hoolitsenud,» rääkis Kovalenko. «Minu meelest otsustas Jekaterina pärast tülliminekut meiega üldse mitte enam suhelda, sest me ei käitunud nii, nagu tema oleks tahtnud. Meie omalt poolt tegime kõik, et teda perekonda vastu võtta, ja rõõmustasime, kui saime teada, et neil sünnib laps. Viktor on väga rahulik ja leebe inimene. Ei ole ta mingi pidutseja, narkomaan ega alkohoolik. Ta armastas väga last ja oma vanemaid,» lisas ta.

Tüli annetuste pärast 5. septembril loodi Facebookis Sjomina otsimisele pühendatud grupp, kus jagavad omavahel infot naise sõbrad ja lähedased. Lisaks kuulutati grupis välja annetuste kogumine ja avaldati selleks tema nõo Diana Vassiljeva arvenumber. Vassiljeva postitas gruppi järgmise sõnumi: «Minu arvele kogutav raha jääb sinna puutumatult seni, kuni lapsele määratakse hooldaja. Seejärel antakse see talle (hooldajale) üle. Kõigile, kes on raha üle kandnud, esitatakse soovi korral tõendid, et seda pole niisama ära kulutatud. Katja ema kiitis materiaalse abi kogumise heaks ja saab kogu aeg teada, kuidas pisikesel Andrjušal läheb.» Minu küsimustele, mille esitasin Facebookis talle erasõnumiga, Diana ei vastanud. Kovalenko sõnul paluvad Aleškovski vanemad inimesi Facebooki kaudu mitte reageerida rahakogumise üleskutsele. Ta selgitas, et lapsel pole millestki puudu ning Viktori vanematele, kelle juures poiss elab, on annetuste kogumise eesmärk teadmata. Nende käest polevat keegi küsinud, kas neil on midagi vaja ja mida täpselt, samuti polevat keegi nendega midagi kooskõlastanud.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014

Eelarvenõukogu soovitab jälgida struktuurset ülejääki Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets (pildil) hoiatas rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi hinnates, et aastatel 2014–2015 on suur risk, et struktuurset eelarve ülejääki hinnatakse tegelikult suuremaks. Nõukogu soovitab seetõttu valitsusele koostada 2015. aasta eelarve sellisena, et valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk ei kujune väiksemaks kui 0,8 protsenti SKT suhtes. Samas on nõukogu hinnangul rahandusministeeriumi prognoos nii majanduskasvu kui ka maksutulude poolest sobiv alus järgmise aasta riigieelarve eelnõu väljatöötamiseks. majandus24.ee

USA mõttekoda kiitis Eesti maksusüsteemi USA mõttekoda Tax Foundation avaldas hiljuti OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksi, kus esikohal asub Eesti. «Eestis on võrdlemisi madal ettevõtte tulumaks, mis on 21 protsenti, ning pole topeltmaksustamist dividendituludelt, peaaegu proportsionaalne tulumaks ning varamaksuga maksustatakse vaid maad,» kirjutatakse indeksi kommentaaris. Eestile järgnevad Uus-Meremaa, Šveits ja Rootsi. Väikseima konkurentsivõimega maksusüsteem on Prantsusmaal. majandus24.ee

OMX TALLINN

766,81 ▲ +0,05%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

5,30 ▲ +15,14%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,020 +0,99 Baltika 0,480 +1,69 Ekspress Grupp 1,050 0 Harju Elekter 2,580 -0,39 Järvevana 0,826 -1,08 Merko Ehitus 7,120 +0,14 Nordecon 1,030 +3,00 Olympic Group 1,950 -0,51 Premia Foods 0,652 0 Pro Kapital Grupp 2,550 +3,24 Silvano Fashion 1,710 +0,59 Skano Group 1,010 0 Tallink Grupp 0,658 -0,15 Tln Kaubamaja 5,000 -1,38 Tallinna Vesi 12,800 0 Trigon Property 0,479 0

15.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,431 +0,20 Hiina jüaan 7,932 +0,01 Jaapani jeen 138,480 -0,17 Kanada dollar 1,431 0,09 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,275 +0,42 Poola zlott 4,198 +0,01 Rootsi kroon 9,233 +0,02 Rumeenia leu 4,414 -0,25 Šveitsi frank 1,210 +0,08 Suurbritannia nael 0,795 -0,21 Taani kroon 7,444 +0,01 Tšehhi kroon 27,579 -0,08 Ungari forint 314,530 -0,11 USA dollar 1,291 -0,15 Venemaa rubla 49,326 +0,66

bns

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ALLA OMAHINNA. Mure piima hinna pärast toob farmid tänavale tasuta piima jagama ja riigieelarvest raha nõudma.

Piima hinna langust nõuda on ennatlik kadri hansalu majandustoimetuse juhataja

uigi mitu piimatööstust langetas põllumeestele toorpiima eest makstavat hinda kohe pärast Venemaa kehtestatud impordikeeldu, ootavad nad nüüd tarbijatelt ja jaekettidelt solidaarsust, et piimatoodete hind ei hakkaks siseturul kiirelt langema. Viimane tähendaks, et ka piimafarmidele toorpiima eest makstav hind jätkaks langemist. Juba septembrikuu hind 25–26 senti piimakilo kohta tähendab paljudele tootjatele piima müümist alla omahinna. Jaeketid väidavad, et nemad hinnasõda algatada ei plaanigi ja on isegi piimafarmide esindajatega isiklikult kohtunud ja olukorda arutanud. Seda on teinud näiteks Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK), kes tunnistas siiski ainsana suurtest jaekettidest, et on ka tööstustega uue turuolukorra tõttu juba piimatoodete hinna üle läbirääkimisi pidanud.

Olukord ebastabiilne kõigile ETK ostudirektori Taavi Kontsoni sõnul leidub Eestis kindlasti inimesi, kes on kodumaise tootmise ja tööstuse toetamiseks valmis maksma ja tarbima endisest rohkem, kuid inimeste ostujõud on erinev ja poeketil tuleb mõelda ka nendele, kes peavad toime tulema piiratud tingimustes.

Kontsoni sõnul kohtusid nad juba enne Vene turu piirangute kehtestamist regulaarselt koostööpartneritega, kuid nad ei sunni kedagi hinda langetama. «Me ei ela plaanimajanduses ja käsu korras hinna langetamine või tõstmine vabas turumajanduses, kus lisaks jaekettidele ka tootjad omavahel teravalt konkureerivad, ei toimi,» arvas Kontson. Ta lisas, et samas tunnevad nad loomulikult vastutust oma klientide ees ning soovivad neile pakkuda konkurentsivõimelisi hindu. «ETK ei ole alustanud ühtegi hinnasõda, vajalikud hinnalangetamised on alati olnud proportsionaalsed ning tulenenud otseselt konkurentide tegevusest,» sõnas Kontson viimase aja väljamüügihindade muutumise kohta.

Suured mured piimatootmises hakkavad siis, kui madal toorpiima hind kestab rohkem kui pool aastat. Valio Eesti juht Maido Solovjov

Rimi pressiesindaja Katrin Bats ütles, et nemad ei ole seni ühegi hankijaga piima hinna üle läbirääkimisi alustanud. «Seoses toorpiima hinna langusega meil hetkel veel läbirääkimisi plaanis pidada pole, sest seda võib pidada siiski lühiajaliseks. Juustu hind on langenud juba aasta algusest saati tulenevalt erinevatest piirangutest. Hetkel veel pole sel mingit seost hiljutise toorpiima hinna langusega,» kirjeldas Bats. Tema sõnul on olukord praegu ebastabiilne kõigi jaoks ning seepärast pole nad seni

veel survestamist mõistlikuks pidanud. Ka Selveri avalike suhete juht Annika Vilu kinnitas, et nad ei pea piimatöösturitega hinnaläbirääkimisi. Küll aga avaldab tema väitel piima hinna langetamiseks survet hoopis meedia. «Oleme vastanud viimase kuu jooksul sageli ajakirjanike küsimustele, mis puudutavad piima hinna võimalikku langust,» ütles Vilu. Estoveri juhi Hannes Pritsi sõnul on turul ja meedias ootus, et jaehinnad hakkaksid langema, ja mingeid korrektsioone on kampaaniahindades juba tehtud. «Toorpiima hind tõusis alates 2012. aasta juulist kuni 2014. aasta märtsini peaaegu 50 protsenti, aga meil õnnestus hindu tõsta vaid kümme protsenti. Reaalselt kukkus piima hind alles septembris, aga kahe nädala jooksul on juba ootus, et toodete hinnad langeksid paarkümmend protsenti,» kirjeldas Prits turul toimuvat. «Ilmselt mingeid korrektsioone tekib ja on kampaaniahindades juba tekkinud. Juustude keskmine kampaaniahind on aasta algusest langenud juba 20 protsenti.» Valio Eesti juhi Maido Solovjovi sõnul toimuvad hinnaläbirääkimised piimanduses regulaarselt ning praeguses olukorras on kaupluseketid olukorrale erinevalt lähenenud ja reageerinud. «Kõik jaeketid jälgivad üksteise hinnataset ja seda just eriti piimakategoorias. Kui üks kaupluste kett peaks hindu langetama, siis tõenäoliselt toimivad sarnaselt ka teised ketid. Lõpptulemusel jõuame siis tagasi 2009. aastasse, kus pii-

ma jagati poodides pea tasuta ja hindade langetamisest ei võitnud keegi: ei kaupluseketid, tööstused ega ka esmatootja farmer, kellele maksti vaid 19 eurosenti kilo toorpiima eest,» rääkis Solovjov.

Ekspordihind madalam E-Piima juht Jaanus Murakas ütles, et hinnasurve algab eksporditurgudest ja mingil kujul jõuab ka kohalikku jaeturgu. Kui siseturu tarbija oleks valmis üles näitama solidaarsust ja jätkaks piimatoodete ostu umbes sama hinnaga, aitaks see Muraka sõnul raskes olukorras tööstust üleval hoida. «Aga eks turg on metsik,» nentis Murakas. Tere juhatuse liige Ülo Kivine aga ütles, et olulist toorpiima hinna langust polegi tegelikult

POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Praamiühendust tahab pidada vaid Leedo firma aivar õepa

aivar.oepa@postimees.ee

Majandusministeeriumi hankele avaliku liiniveo teenindamiseks Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil tuli üks pakkumus, mille tegi senine käitaja, Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarfirma Väinamere Liinid OÜ. Ministeeriumi teatel alustatakse nüüd pakkumuse kvalifitseerimist, vastavaks tunnistamist ja hindamist. Kui pakkumus ei kvalifitseeru, alustab ministeerium läbirääkimisi kõigi võimalike operaatoritega. SLK teate kohaselt väheneks riigile ettevõtte pakkumust vastu võttes Hiiu- ja Saaremaaga ühenduse pidamise kulu. SLK juhatuse esimehe Tõnis Rihvki sõnul esitas Väinamere Liinid riigihankele pakkumuse, mille prahtimistingimused on varasemast lepingust soodsamad.

Eestis veel toimunud. Odavnenud on eelkõige vaid see piim, mis liigub Eestist välja. «Minu seisukoht on, et selle aasta keskmine piimahind ei erine palju eelmise aasta keskmisest piimahinnast, seega, kus on probleem? Probleem on selles mõnes põllumehes, kellel on Eestist piima otse välja müües piima hind oluliselt langenud. Aga

see ei kujunda kogu sektori tulemust,» selgitas Kivine. Samuti ei arva Kivine, et põllumeeste olukord oleks praegu nii halb, et nad peaksid saama õpetajate ja meditsiinitöötajate palkade arvelt riigikassast erakorralist toetust, mida nõutakse homme Tallinnas Vabaduse väljakul, jagades seal tasuta piima. Solovjovi sõnul tahaks ta us-

kuda, et toorpiima hinna põhi on käes ja rohkem see ei lange. Tema sõnul saab tänavune keskmine toorpiima hind olema küll madalam kui mullune, aga on kindlasti kõrgem kui aastal 2012. «Suuremad mured piimatootmises hakkavad siis, kui madal toorpiima hind kestab rohkem kui pool aastat,» lisas Solovjov.

Piimatoodete odavnemine poes tähendaks ka farmidele makstava toorpiima hinna edasist langetamist, mida tööstused loodavad pigem vältida. foto: tairo lutter

Senisel lepinguperioodil võttis Väinamere Liinid kasutusele uue parvlaeva Hiiumaa.

SLK väitel on nad tänu uutele laevadel hoidnud alates 2010. aastast kokku enam kui kolm miljonit eurot riigi raha aastas. «Varasemaga võrreldes soodsama pakkumise tegi võimalikuks asjaolu, et senisel lepinguperioodil on SLK kasutusele võtnud kolm uut parvlaeva, mille ekspluatatsioonikulud on vanadest praamidest väiksemad,» sõnas Rihvk. Hanke

foto: mihkel maripuu

kogumahtu suurendavad vaid investeeringud neljanda uue parvlaeva ehitusse ja ekspluatatsiooni, riigi tellimuse mahu kasv ning uuest aastast kehtima hakkav kõrgem kütuseaktsiisi määr. Seni kehtinud lepingu põhjal oli SLK-l kohustus välja vahetada vaid üks parvlaev, ettevõte tõi aga liinile kolm uut laeva, märkis Rihvk. Ta lisas, et alates 2010. aastast on tänu ühenduse pidamisele uute laevadega hoitud kokku enam kui kolm miljonit eurot riigi raha aastas. Riigiettevõte Tallinna Sadam riigihankele pakkumust ei esitanud, kuid teatas eile, et jätkab läbirääkimisi nii parvlaevade omanike kui ka ehitajatega, eesmärgiga soetada riigile laevad mandri ja saarte vaheliseks praamiliikluseks.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

JULGEOLEK. Ameerika analüütiku sõnul käib maailmas võidurelvastumine, millele vastas ka Vene president Vladimir Putin.

Kui uus iseseisev riik soovib saada NATO liikmeks, tuleb neil seda taotleda. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen selgitas, mis ootab Šotimaad iseseisvumise korral

Moslemi Vennaskonna juht sai kolmanda karistuse Egiptuse kohus mõistis Moslemi Vennaskonna vangistatud juhi Mohamed Badie süüdi kuue inimese surmaga lõppenud kokkupõrgetele õhutamises ning määras talle kolmanda eluaegse vangistuse. 71-aastasele Badiele on seni mõistetud kaks eluaegset vangistust ning surmaotsus mullu augustis kahe politseiniku surmaga lõppenud vägivallale ässitamise eest. Kairo kohtu eilne otsus, millega lisaks Badiele mõisteti süüdi veel 14 Vennaskonna juhti, puudutab 2013. aasta juulis Kairo lääneosas islamistide ja julgeolekujõudude vahel puhkenud kokkupõrkeid, milles sai surma kuus ja haavata mitu inimest. BNS

Ida-Ukraina separatistid võivad saada amnestia Ukraina president Petro Porošenko tegi ettepaneku mitte võtta vastutusele isikuid, kes on alates selle aasta 22. veebruarist pannud Luganski ja Donetski oblastis läbi viidud sõjalise operatsiooni jooksul toime kuritegusid. Ettepanek sisaldub Donetski ja Luganski oblasti sündmustega seotud isikute amnesteerimise eelnõus, mille Porošenko plaanib lähiajal parlamendile esitada. Amnestia puudutaks relvaüksuste liikmeid ning isikuid, kes osalesid nende üksuste ja isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigi tegevuses või osutasid korrakaitseoperatsioonile vastupanu. BNS

Karzai abi: valimistüli lahendamisel tehti läbimurre Afganistani juunikuiste presidendivalimiste teise vooru tulemuste ümber kestev tüli läheneb lahendusele, lahkuva presidendi Hamid Karzai pressiesindaja sõnul on vastaskandidaadid jõudnud läbimurdeni. Esialgsete valimistulemuste kohaselt võitis 14. juuni presidendivalimised teises voorus eksrahandusminister Ashraf Ghani, kogudes 56,4 protsenti häältest Abdullah Abdullah’ 43,6 protsendi vastu. Võitjaks kuulutasid end mõlemad kandidaadid. Leppe sisu peaks selguma täna. BNS

USA ekspert: Porošenko sõjakäik itta oli viga kadri veermäe Riia–Tallinn

kraina president Petro Porošenko tegi separatistide vastu sõjakäiku alustades vea, sõnas Riia julgeolekukonverentsil esinenud USA maineka mõttekoja Wilsoni keskuse analüütik Matthew Rojansky intervjuus Postimehele. Hiljuti lubas Ukraina president Petro Porošenko, et riik saab Krimmi tagasi. Kui realistlikuks teie seda peate?

Ta tõesti ütles seda? See on küll üks väga õnnetu avaldus. Mul on sellest ajast peale, kui Ukrainas algas poliitiline kampaania ja Porošenko lubas separatistide vastu sõjalist võitu, olnud väga ebamugav. Ta nimetas seda küll terrorismivastaseks operatsiooniks, kuid vahet pole, kuidas seda nimetada. Porošenko lubas, et jõud lõpetab separatismi, ning minu hinnangul oli see viga. Olen seda korduvalt öelnud – tegemist oli kahel põhjusel tõsise möödapanekuga. Iga kord, kui vägivalda lahenduse osana kasutada – isegi kui see on möödapääsmatu –, nõuab see inimohvreid, ka tsiviilisikute seas. Porošenko on väga kiirelt tekitanud sadu tuhandeid põgenikke. Me võime küll vaielda, et seda tegid venelased või separatistid, kuid see ei loe. Olgem ausad, ukrainlased on tapnud ka hulga inimesi. Pole vahet, kas ohv-

rid olid tsiviilisikud või separatistid, me teame laipade põhjal, et nad olid kõik ukrainlased. Surma said Porošenko riigi kodanikud. Minu hinnangul ajas Porošenko rumalat poliitikat. Kuna Porošenko peab lõppeks olema kogu Ukraina president, oleks ta algne seisukoht pidanud olema selline: me ei luba separatistidel edasi tungida, kuid me peame nendega läbirääkimisi. Isegi kui selleks kulub kümme aastat. Porošenko probleemiks oli see, et ta oli osaliselt langenud illusiooni ohvriks, et Maidan oli sedavõrd võimas, et ta ei tohi ühtegi Maidani soovi täitmata jätta. Maidan nõudis vägivaldset lahendust, sest olgem ausad, ka nad ise tootsid vägivalda. Maidan oli vägivaldne revolutsioon. Mulle tundub, et Porošenko ei uskunud, nagu saaks ta valida. Ta arvas, et teisiti käitudes ootaks teda Viktor Janukovõtši saatus. Nüüd annab ta ebarealistlikke lubadusi, kuid tal veab, sest ma usun, et nüüdseks on kõik aru saanud: ta ei erine väga ühestki varasemast Ukraina poliitikust. See tähendab, et muidugi ta jagab lubadusi, mida ta täita ei suuda, sest seda Ukraina poliitikud teevadki. Nad kõik on seda teinud – Janukovõtš, Viktor Juštšenko, Julia Tõmošenko. Nii et tegelikult on normaalne olukord, Porošenko võib valetama hakata ja kõik saavad aru, et okei, oleme tavalise elu juures tagasi. Teiseks pole minu meelest vähimatki võimalust, et Porošenko suudaks Krimmi vastu sõjalise rünnaku korraldada. See on hullumeelne idee, seal pole vähimatki eduvõimalust.

Ukraina sõdurid keelduks tõenäoliselt sinna minemast, sest Krimm on kindlus. See on pea täielikult merest ümbritsetud ja Venemaal on sõjalaevad – nii et unustagu parem ära. Kas teie hinnangul liigub Ida-Ukraina külmunud konflikti poole?

See on praegu see suur küsimus. Mul on väga raske välja mõelda, kuidas Ukraina konflikt võiks muud moodi lõppeda kui külmunud konflikti tüüpi protsessiga. Kui Venemaa saatis tuhandeid oma sõdureid, tanke ja rakette Ukrainasse, tegid nad viimastele väga selgeks: sõjaliselt te seda konflikti ei võida. Olukorras, kus ukrainlased ei saa sõjaliste vahenditega olukorda muuta ja poliitilised läbirääkimised kestavad kaua – ja need kindlasti kestavad kaua –, seisame silmitsi millegi külmunud konflikti sarnasega. Kuid see on suurem, palju-palju suurem kui teised sarnased alad – ainuüksi Donetski linn on elanike arvult sama suur kui Transnistria – ja majandus on palju suurem. Putin teatas äsja relvade moderniseerimise programmist ning jõudis ühtlasi USAd süüdistada, et see tahab võidurelvastumist valla päästa.

Tegelikult vastab see tõele. Olgem ausad, USA on 25 aastat mõelnud, et meil pole reaalseid vastaseid. Pole olemas suurriike, mis meid võiks ohustada, ning põhimõtteliselt tahavad kõik peamised riigid meie sõbrad olla. Ehk mitte parimad sõbrad, kuid ikkagi sõbrad. Viimase aasta või paari jooksul on USA vanemametnikud avalikustanud tõendeid

selle kohta, et eriti Hiina, kuid ka Venemaa on võtnud 25 aastat, et arendada välja võimekus, mis suudaks ähvardada USA võimekust. Igale meie õhu, maa-, mere-, allveelaeva- ja raketivõimekusele on neil nüüd vastus, mis suudab seda blokeerida või mõnel juhul ka ennetada. Ja ma arvan, et ma ei avalda mingit saladust, kui ütlen, et USA valitsus ja Kongress peavad sellist olukorda vastuvõetamatuks. Me ei ole valmis elama maailmas, kus USA annab ära selle, mida meie kutsume ülimuslikkuseks – et me domineerime kõigis sõjavaldkondades. Mulle paistab see igatahes võidurelvastumisena. Fakt, et Putin sellele vastab, tähendab, et ta liitub sellega. Kuid selles ta ei eksi – USA on pühendunud võidurelvastumisele. Mida te arvate Putini plaanist arendada välja uusi tuumarelvi?

Ühest küljest on see murettekitav, kuna uute tuumarelvade väljatöötamine tähendab seda, et pühendutakse nende loomisele, mitte vastassuunas liikumisele. Teisalt on tuumarelvade taga perversne loogika: selleks et teha usaldusväärset tuumarelvade desarmeerimist ja hoiduda tahtmatust tuumakonflikti eskaleerimisest, on vaja täit kindlust oma relvaarsenali. Nii et mõnes mõttes on hea, et Putinil on vähem uusi töökindlaid tuumarelvi, mida ta ei kasuta, kui et tal oleks tuhandeid nõukogude relvi, mis võivad laiali laguneda, õnnetusi põhjustada ja mis on nii halva kvaliteediga, et ta usuks, et kui neid kohe ei kasutata, nt Ukraina puhul, polegi hiljem selleks võimalust. Nii et mõnikord on

Matthew Rojansky möödunud nädalavahetusel Riia julgeolekukonverentsil. foto: flickr

POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Matthew Rojansky • Maineka USA mõttekoja Wilsoni keskuse Vene uuringute Kennani instituudi direktor • Kennani instituut • Ekspert USA suhetes endiste Nõukogude Liidu maadega, eriti Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Moldovaga. • 2010.–2013. aastal oli Carnegie sihtasutuse Vene ja Euraasia programmi asedirektor. Algatas seal ka Carnegie Ukraina programmi. • Õppinud juurat Harvardis ja Stanfordis. • Tema artiklid on ilmunud väljaannetes Guardian, International Herald Tribune, Washington Post, Foreign Policy ja mujal.

tuumaturvalisuses parem lubada relvastuse parendamist kokkulepete raames. Muide, venelased ei valeta, kui väidavad, et ameeriklased rikuvad ka leppeid – meie tõmbusime antiballistiliste rakettide leppest eemale, sest me tahtsime, et meil oleks raketitõrje. Kui meil võib see aga olla, võib neil ka. Mida see relvaralli võib Venemaaga piirnevatele riikidele tähendada, näiteks Eestile?

Venemaa ja Valgevene «Zapadi» õppus on muidugi üldtuntud, õnneks olete te veidi põhilise löögisuuna alt väljas, sest tegelikult on selleks Poola. Kuid kui uusi relvasüsteeme hakatakse kuskile paigutama, siis tõenäoliselt Venemaa lääneossa ja Valgevenesse. See juhtub kindlasti ning mõistan, kuidas see teeb teid väga murelikuks. Näiteks kui naaber mängib ko-

gu aeg väga kõvasti muusikat ja tuleb ühel päeval koju veel eriti hiiglaslike kõlaritega, siis tekitaks see ärevust. Isegi kui ta midagi ei mängi, tead, et järgmine kord, kui see juhtub, saab jube olema. Mul on kahju, paistab, et olukord on just selline. Kui Obama Eestis käis, siis mainis ta NATO artikkel 5 kehtivust. Kuidas teie seda avaldust kommenteerite?

Mina USA presidendi sõnades ei kahtleks, presidendil on võime juhtida riiklikku julgeolekupoliitikat. Nii et kui ta ütleb, et Tallinn, Riia ja Vilnius on samad, mis Pariis, London ja Berliin, siis ma usun, et tal on tõsi taga. Kuid ma pean meie Balti sõpradele alati meenutama, et meie ühises kaitseprogrammis on oluline just see, et see on ühine. Nii et kahe protsendi – ja mind üllatab, et see on kaks,

sest algselt oli see kolm, kuid paistab, et see on unustatud – nõue pole mitte sellepärast, et meie usume, et kahe-kolme protsendiga SKTst suudate end kaitsta. Muidugi ei suuda! Isegi saja protsendi panustamisega ei suudaks te end kaitsta. Teil on vaja abi. Kuid kui te ei tee seda, ei saa me abistada. Nagu pankade päästmise puhul – maksumaksjatele ei saa öelda, et nad peaksid panga päästma, kui see pank on raha raisanud ja halbasid laenusid andnud. Siin on sama asi – te peate oma osa eest ise vastutama, et meie saaks oma osa eest vastutada. Ma ei ole küll kindral ega kaitseplaneerija, kuid tavamõistus ütleb, et sõja korral olekski Baltimaad eesliiniks ja see tähendab, et Baltimaad kannataks tohutult. Täiuslikku kaitsestrateegiat pole olemas ja seetõttu pole minu meelest Balti valitsustel mõistlik mõelda esmajoones kaitsele ja alles seejärel ennetamisele. Tunduks palju loogilisem minimeerida konflikti puhkemise võimalus. Just Eestis ja Lätis on väga suur kohustus kindlustada olukord, et Vene vähemuse olukord ei paistaks välja selline, nagu Krimmis või Kagu-Ukrainas. Teisisõnu – vene vähemus peab olema niivõrd hästi integreeritud, nii rahulolev, nii hästi haritud ja informeeritud, et neid oleks peaaegu võimatu manipuleerida. See peab olema eesmärgiks. Ja kui sellesse vastutustundetult suhtuda, on väga raske ameeriklasi veenda, et meie peaks teid teie oma vigade käest päästma. Kõlab julmalt, aga nii see on. Eestlased panustavad kahe protsendiga SKTst, aga lätlased 0,9 ja leedukad 0,8, kas siis võib öelda, et nad ohustavad sellega ka Eesti julgeolekut?

See on tõsi, absoluutselt. Iga liit on nii tugev kui selle nõrgim lüli. Teisalt on teil sama probleem, mis finantskriisis – teistele ei saa lihtsalt selga pöörata. täisversiooni loe postimees plussist

Rootsi sotsid püüavad valitsust moodustada Rootsi parlamendivalimised võitnud sotsiaaldemokraadid eesotsas Stefan Löfveniga seisavad silmitsi raske ülesandega: kuidas moodustada valitsus nii, et jätta sealt välja paremäärmuslusse kalduv Rootsi Demokraatide erakond, mis on tohutult toetust kogunud. Stockholmis pärast võitu toetajatele kõnelenud 57-aastane Löfven (pildil) kinnitas, et alustab kõigepealt kõnelusi rohelistega, kuid ulatab käe ka teistele demokraatlikele erakondadele ning jätab Rootsi Demokraadid koalitsioonist kindlasti välja. Ta rõhutas, et ehkki toetus neile on hüppeliselt kasvanud, otsustas 87 protsenti Rootsi elanikest siiski toetada teisi jõude. Immigratsioonivastased Rootsi Demokraadid, kes said parlamenti alles 2010. aastal, said sel korral toonasest üle kahe korra enam hääli. 13-protsendine toetus annab neile parlamendis senise 20 asemel 47 kohta ja näitab, et paljud elanikud loodavad neilt leevendust hirmule, mis on seotud riigis sel aastal ilmselt 90 000 inimese suuruseks kasvava põgenike kogukonnaga. «Nad ei saa enam meid ignoreerida, nagu nad viimased neli aastat tegid,» märkis Rootsi Demokraatide liider, 35-aastane Jimmie Åkesson. Rootsi peaminister, Moderaatide juht Fredrik Reinfeldt tunnistas ööl vastu eilset valimiskaotust ja kinnitas, et tema valitsus esitab päeval lahkumispalve. Valimistulemustes pettunud Reinfeldt teatas ühtlasi, et lahkub kevadel oma erakonna peasekretäri kohalt. Pühapäevastel parlamendivalimistel sai senine opositsioon, mille moodustavad sotsiaaldemokraadid, rohelised ja Vasakpartei, kokku 43,8 toetusprotsenti ehk 158 kohta

parlamendi 349 kohast. Viimased kaheksa aastat Rootsit valitsenud paremtsentristlik koalitsioon kogus 39,3 toetusprotsenti ehk 142 kohta parlamendis. Valitsusläbirääkimised tulevad keerulised, kuna punarohelised parteid said vähem kui pooled parlamendikohad. Nende potentsiaalsed kaaslased ehk feministide partei jäi aga vaatamata suurele meediakärale allapoole valimiskünnist, mistõttu on kaalukeeleks paremäärmuslikud Rootsi Demokraadid. Seetõttu tunnistas Löfven, et peab kaaluma ka parteiblokkide traditsioonilisi piire ületava koalitsiooni loomist. Soome kunagine sotsiaaldemokraadist peaminister Paavo Lipponen tõdes, et Rootsi Demokraatide poolehoidjate arvu suurenemine on ka Soomest vaadates šokeeriv. Lipponeni sõnul on Rootsi Demokraadid järsemate seisukohtadega kui vastav erakond Soomes ehk Põlissoomlased. Lipponen andis positiivse hinnangu seni koalitsiooni kuulunud Moderaatidele ja Reinfeldtile, kuna nad suutsid seista vastu võõravihale. Põlissoomlaste liider Timo Soini ütles, et toetusega Rootsi Demokraatidele väljendas rahvas oma arvamust selgelt. Sotsiaaldemokraatide säilinud positsiooni kommenteerides leidis ta aga, et värvitus on alati mingil määral moes. Feministide kohta ütles Soini vaid, et nad vihkavad mehi ja tühja jutuga kaugele ei jõua. Soini ei tahtnud spekuleerida selle üle, kas Rootsi valimistulemustest võiks välja lugeda mingeid viiteid Soome järgmiste aprillikuiste üldvalimiste kohta või mitte. Liisa Tagel

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

postimees, 16. september 2014 || vaba aeg || 17

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 17.09 kl 19 Peaosades Andero Ermel ja Andres Köster. Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS

18.09 kl 19 Esietendus

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Mati Turi, Olga Zaitseva, Rauno Elp jt 19.09 kl 17.30 Välja müüdud

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

19.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

19.09 kl 19 Esietendus!

DEEMONID

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets. Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

HOOAJA AVAKONTSERT (koostöös Vanemuise Kontserdimajaga)

UGALA TEATER

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Haljala Rahvamaja 16.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

TESTOSTEROON

RAKVERE TEATER

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

19., 23.09 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi Lav Toomas Suuman

Rakvere Teatri väike maja 19., 23., 24.09 kl 19

Viimase öö õigus Lav Raivo Trass

17.09 kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale Lav Üllar Saaremäe

Sadala rahvamaja

20.09 kl 17 ESIETENDUS! 24.,25.09 kl 19

Lav Kalju Komissarov

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik 23.09 kl 13; 18

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

18.09 kl 19

Suures saalis

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt.

19.09 kl 19

VARES

20.09 kl 19

BOYBAND

Väikses saalis

Küünis

Vennas

EEDENI AED

19., 27.09 kl 19

Eesti Draamateatris 22.09 kl 19

TESTOSTEROON

Lahuselu

THEATRUM Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-R 10-20, L 12-19) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 644 6889, theatrum@theatrum.ee

Püha Katariina kirikus 2., 3.10 kl 19

Ma olen tuul

Jon Fosse. Lavastaja Lembit Peterson. Osades Marius Peterson ja Ott Aardam. Pilet 14.-/11.-

Theatrumis

25., 26.10 kl 19 Esietendus! 6., 7., 8.11 kl 19 6.12 kl 22 Ööetendus! 11., 12., 13., 14.12 kl 19

Joobnud

Ivan Võrõpajev. Lavastaja Lembit Peterson. Kunstnik Lilja Blumenfeld. Osades Maria Peterson, Eva Eensaar, Liina Olmaru, Laura Peterson, Anneli Tuulik, Piret Krumm (Draamateater), Andri Luup, Marius Peterson, Leino Rei, Mart Aas (külalisena), Helvin Kaljula, Tarmo Song, Sulev Teppart, Rain Simmul (Linnateater) Pilet: eelmüügis 18.-/15.-

Maalisaalis 17., 26.09 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

TEATER VANEMUINE

Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateater 16.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 17.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia) 18.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Teatri kodu 17.09 kl 11

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus 18.09 kl 11

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal BRAND

H. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

Lavastaja: Ago-Endrik Kerge, Kunstnik: Riina Vanhanen, Muusika: Jaak Jürisson

Viimsi Kooli aulas

KONTSERT

5.10 kl 19

EESTI KONTSERT

Märjamaa Rahvamajas 6.10 kl 19

Paide Kultuurikeskuses 7.10 kl 19

POLYGON TEATER Rävala pst 8 poly.ee Piletid Piletilevist

Rahvusraamatukogu Tornisaal

Polygoni amfiteatris

Tsaar Saltaan

Araabia öö

23., 24.09 kl 18

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

17., 19., 24., 25.09 kl 19 lavastaja Tamur Tohver

TARTU UUS TEATER

TEATER NO99

Võru ”Kannel”

22.09 kl 19

Eesriie avaneb!

VAT TEATER

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

Suur saal

Kassa tel 442 0666

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

24.09 kl 19

Rakvere Teatri suur maja

ENDLA TEATER

17., 27.09 kl 19

HIIRED PÖÖNINGUL

19.09 kl 19

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

Augustikuu

24.09 kl 12

Vanemuise Kontserdimaja

16., 30.09 kl 19

Teed juuakse kell viis

Paide Kultuurikeskuses

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 16., 17., 18.09 kl 19

NO49 Harala elulood 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

Lai 37 Tartu uusteater.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 19.09 kl 19 Esietendus! 21., 28., 29., 30.09 kl 19

TÕDE EI ANTA KELLELEGI ANDEKS

lavastaja Tormi Torop Laval Kaisa Selde (NUKU), Veiko Porkanen (Vanemuine) ja Madis Mäeorg

TARTU UUS TEATER TALLINNAS VABA LAVA Telliskivi 60a vabalava.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA

21.09 kl 19 Esietendus! 22., 23.09 kl 19

Laagri City Kontserdimajas

lavastaja Ivar Põllu kunstnik Kristiina Põllu laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma

lisaetendused:

4.10 kl 19

MIKIVERI TAGI

Pipilota Neostus (flööt) Dirigent Risto Joost Rääts, Reinecke, Tšaikovski, Vivaldi, Sumera, Dvořák

Pärnu kontserdimaja 19.09 kl 19

www.concert.ee

Estonia kontserdisaal

17.09 kl 15 Kontserdisari “Lõunamuusika”

“RIKASTE LINNADE RIKAS KULTUUR”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Metropolid on olnud ka kultuuri- ja vaimuelu keskused. Muusika XVI-XVII sajandi Pariisist, Londonist, Veneziast, Madridist.

Mooste folgikoda 19.09 kl 19

Kontserdisarja “Muusika Eestimaale” hooaja avakontsert

TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Klassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja

Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert

Peeter Laul (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Feliks Korobov (Venemaa) Beethoven. Avamäng “Kuningas Stefan”; Klaverikontsert nr 1 Jacques Ibert. Divertisment; Sümfooniline poeem “Pariis” Maurice Ravel. “Pavaan surnud printsessile”

Vanemuise kontserdimaja 19.09 kl 19

Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER JA OOPERIKOOR

TARTU NOORTEKOOR Aile Asszonyi (sopran, Rahvusooper Estonia) Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper) Dirigent Paul Mägi César Franck. Sümfoonia d-moll Charles Gounod. “Püha Cecilia missa”

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Tallinnas 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Rauno Elp jt

Väike maja

18 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Enamikus Eesti maakondades teatakse, et rahvastik väheneb ja vananeb, aga seda ei julgeta tunnistada. Kui probleemi ei tunnista, pole võimalik seda lahendada. Lahendus oleks aga väärikate töökohtade loomine, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski.

Võtame pea liiva alt välja

ind kutsuti ühte maakonda ettekannet pidama. Paluti rääkida rahvastikust. Rahvastik on popp teema. Rahvastikust räägitakse palju. Ei taha igavat ettekannet pidada. Ei taha korrata seda, millega saalitäis rahvast juba kursis on. Mida maakonna inimesed maakonna rahvastiku arengust teavad? Lugesin läbi maakonna arengustrateegia. Lugesin läbi maakonna kohalike omavalitsuste arengustrateegiad. Rahvastikuarengu olukorda on kirjeldatud suurepäraselt. Detaile võiks lisada. Lõpmatult. Aga milleks? Mis kasu on sellest, kui lisame pildile uusi detaile? Kas siis suudame (soovime, julgeme, tahame) sõnastada probleemi? Kas siis soovime probleemi lahendada või lahendusi otsida?

Rahvaarvu muutus rahvastikuprognoosi kohaselt 2012–2040 üle -25% kuni -25%

3,4%

kasvav

Harjumaa

-24,0% -31,8% Hiiumaa

Läänemaa

-14,8%

-32,2%

Raplamaa

Järvamaa

esti tööturul on paradigma muutunud: tööealisi jääb järjest vähemaks. Kas ettevõtlus suudab sellega kohaneda? Mis on kohanemise hind tänapäeva eestimaalasele? Kaebame kohtusse. Mõni asi võetakse menetlusse. Saame kohtus õiguse. Vallavalitsus ei sule kooli veel mõned aastad. Kas see on lahendus? Mõnele kindlasti! Üldiselt aga kindlasti mitte.

-27,5%

LääneVirumaa

IdaVirumaa

-27,2% Jõgevamaa

-19,7% -26,1%

Pärnumaa

Saaremaa

-27,9%

3,7%

Viljandimaa

Tartumaa

-27,1%

i usu. Olukord on probleemide sõnastamiseks piisavalt ära kirjeldatud. Detailide lisamine ei suurenda võimalust, et olukord paraneb. Täiendavad kirjeldused, täiendavad uuringud on aja raiskamine. Täiendavad uuringud võivad aidata kaasa probleemi lahendamisele, kuid pole võimalik lahendada probleemi, mis on sõnastamata. Võib loota, et see lahendub ise. Muidugi võib, aga tõenäoliselt on see asjatu lootus. Millest ma räägin? Räägin rahvastiku vähenemisest. Suuremal osal Eesti territooriumist väheneb rahvaarv kiiresti, ja see on probleem. Aeg on seda tunnistada! Võib vaielda ja vaidlema jääda, kas eestimaalased on väljasuremisohus või mitte. Kui ei juhtu globaalset katastroofi, siis eestimaalased, sh eestlased, homme, ülehomme või nädala pärast välja ei sure. Isegi aasta pärast ei sure. Kindlasti on rahvastiku vähenemise tõttu elukorraldus suurel osal Eesti territooriumil juba muutunud, ja muutub aina kiiremini edasi. Poodi tuleb minna kümnete kilomeetrite kaugusele, kooli ja tööle samuti. Kiirabi jõuab kohale senisest hiljem. Haigla asub kaugemal. Päästeteenistus … loodame, et midagi ei juhtu, ja kindlustame oma vara. Kui midagi ette ei võta, siis varsti ei räägi me enam kümnest ja kümnetest, vaid sajast ja enamast kilomeetrist.

-25,5%

-28,8%

Põlvamaa

Valgamaa

-28,6% Võrumaa

Allikas: statistikaamet

Kogu Eesti

-9,9% Mis on lahendus? Tegelikult on vastus teada: töö olemasolu, täpsemalt sellise töö olemasolu, mis tagab elamise, mitte ainult näljasurma vältimise. On tööd – on inimesi. Kaob töö – kaovad ka inimesed. Müts maha inimeste ees, kes on Euroopast saadud toetuste abil ehitanud külakiige, korrastanud koolimaja, kes on välja võidelnud pangaautomaadi säilimise alevis veel aastakeseks või isegi paariks. Ilma irooniata: tublid inimesed olete, aga sellest ei piisa. Tuleb keskenduda kõige olulisemale: töökohtade loomisele. Kuidas? Eks ikka ettevõtluse kaudu ja ettevõtlike inimeste abil, aga alustame algusest. Iga probleemi lahendamine al-

Müts maha inimeste ees, kes on Euroopa toetuste abil ehitanud külakiige, korrastanud koolimaja, välja võidelnud pangaautomaadi säilimise alevis veel aastakeseks või paariks. Aga sellest ei piisa.

gab selle tunnistamisest. Võtame pea liiva alt välja ja ütleme selgelt: elanike arvu kahanemine suuremal osal Eestimaa territooriumil (kokkuvõttes kogu Eestis) on probleem, peamine tee selle tendentsi pidurdamiseks tänapäeva Eestis on inimestele väärikat sissetulekut tagavate töökohtade loomine.

luline on ka sündide arvu suurendamine, aga see ei avita, kui noored lahkuvad. Keskendume oma tegevustes, oma strateegiates oluliste probleemide lahendamisele – väärikate töökohtade loomisele. NB! Siia võiksime lisada, et maakond, millest jutt, on teada, aga tegelikult pole konkreetse maakonna nimetamine oluline. Olukord on enamikus Eesti maakondades ühesugune: teatakse, et rahvastik väheneb ja vananeb, aga seda ei julgeta tunnistada. Sellest minnakse mööda, nagu kass läheb mööda palavast pudrust. Puder jahtub iseenesest ja kass sööb selle ära. Kass on rahul, aga … pole tööd – pole inimesi. Eestimaal on see nii.

anto raukas as akadeemik

Mitte kas, vaid kuidas?

aaleht avas väga vajaliku debati pealkirja all «Uute kaitsealade loomise poolt ja vastu». Keskkonnaregistri andmetel oli Eestis tänavu 24. augustil 147 looduskaitseala kogupindalaga 3144 ruutkilomeetrit ja 179 maastikukaitseala kogupindalaga 2317 ruutkilomeetrit. Lähiajal kavatsetakse juurde luua 26 kaitseala kogupindalaga 477 ruutkilomeetrit. Inimesed ei kujuta ettegi, kui kalliks läheb looduskaitsealade loomine ja hooldamine. Näiteks Peipsiääre looduskaitseala loomiseks on kavandatud 80 000 eurot. Isegi minisuurusega Kostivere kaitseala hooldamiseks kulub aastas ligikaudu 15 000 eurot. Kui palju rahva raha kuluks ebavajaliku Nabala hiidkaitseala loomiseks, selle looduses tähistamiseks ja hoolduseks igal aastal? Keskkonnaministeerium kinnitas, et loodusrikkusi tuleb tingimusteta kaitsta. Samas on defineerimata jäänud loodusrikkuse mõiste. Eesti loodus on sedavõrd huvitav ja mitmekesine, et kaitsta võiks kõike. Kas teeme seda kogu Eesti looduskaitsealaks kuulutamise teel või kuidagi teistmoodi?

aitset väärivad loodusmälestised on kas rahvusvahelise, piirkondliku või kohaliku tähtsusega. Tõeliselt kaaluka rahvusvahelise tähtsusega on meil vaid kaks objekti: Põhja-Eesti paekallas ja Kaali meteoriidikraatrite rühm. Kuid isegi paekallast ei õnnestunud meil lülitada UNESCO looduspärandi nimekirja. Eesti esimeses keskkonnastrateegias oli: «Keskkonnastrateegia lähtub Eesti keskkonnakaitse ajalooliselt väljakujunenud põhieesmärgist: tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades.» Peeti silmas ka loodusressursside (seahulgas maavarade) kasutamist inimese heaoluks. Nabala looduskaitsealal on teise ja kolmanda kategooria taime- ja loomaliigid, mis esinevad Eestis ka mujal. Laanekuklaste ja kimalastega ning seni ainsa leitud rästikuga ei juhtu midagi, olgu ala kaitse all või mitte. Seenelised püüavad leida seeni, kuid kindlasti ei hakka nad noppima kaitsealuseid taimi, mida nad ei oska määratagi. Kes aga korvab rahvale saamata jäänud enam kui sada miljonit eurot kasutamata jäänud paekivi eest ja kes maksab kinni valitsuse kavandatud lausrumala Rail Balticu trassiga seonduvad kulud, vajab prokuratuuri ja riigikontrolli selgitust. Valitsus ju oma arutute tegude pärast rahva ees ei vastuta. «Tõde on õigus ja õigus on jõud!» Selline lause leidis kajastamist kolmapäevasel Eesti Energia keskkonnapäeval Jõhvis, kui arutati keskkonnatasude järsku tõstmist, mis ähvardab hävitada Eesti põlevkivitööstuse.

POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 19

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Euroopa Liidu sanktsioonid – vajalikud, tõhusad ja õigeaegsed

õppenud nädalal kehtestas Euroopa Liit uued sanktsioonid Venemaale. See otsus sai teoks pärast seda, kui Venemaa oli mitu kuud Ukrainat destabiliseerinud, ning pärast korduvaid poliitilisi ja diplomaatilisi jõupingutusi rahu ja stabiilsuse taastamiseks. Euroopa Liit ei astunud seda sammu kergekäeliselt. Otsustasime kollektiivselt, et me ei saa tegevusetult pealt vaadata, kui Venemaa tallab jalge alla rahvusvahelise õiguse ja suveräänse naabri õigused. Inimeste hukkumine ja häving, mille on tinginud Venemaa käitumine, on vastuvõetamatu. Sanktsioonid on Euroopa Liidu vastuse ülimalt tähtis osa. Mitte seetõttu, et see oli üks võimalus, vaid sellepärast, et need on vajalikud, tõhusad ja õigeaegsed. Sanktsioonid on vajalikud ühel lihtsal põhjusel: Venemaa tegevus Ukrainas on vastuvõetamatu. Venemaa keeldub tunnustamast Ukraina iseseisvust ja suveräänsust. Ta on annekteerinud Ukraina territooriumi jõu ähvardusel – kõigepealt Krimmi ja seejärel saatnud oma väed mitmesse Ida-Ukraina regiooni. Tuhanded Vene sõdurid ja kümned Vene tankid tegutsevad Ukraina pinnal. Teame Euroopa ajaloost, mis võib juhtuda, kui sõltumatut riiki hirmutatakse ja õõnestatakse sõjalise jõuga. Nii Eesti kui ka Ühendkuningriik on korduvalt rõhutanud, et Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumine ei saa jääda tagajärgedeta.

Euroopa Liidu uued sanktsioonid • Euroopa firmad ei tohi osutada teenuseid Venemaal süvamere naftauuringuteks ja -tootmiseks, arktiliseks naftatootmiseks või kildaõli projektideks. • Pikemaid kui 30-päevaseid võlakirju keelatakse Euroopas emiteerida Vene riigile kuuluvatel pankadel ehk Sberbankil, Moskva panga kaudu Eesti Krediidipanka omaval VTB-l, Gazprombankil, VEBil ja Rosselhozbankil. Varem piirati nende võlakirju 90-päevase limiidiga.

Suurbritannia eurominister David Lidington ja Eesti välisminister Urmas Paet kinnitavad koos, et hoolimata väljakuulutatud relvarahust IdaUkrainas on õige jätkata sanktsioonidega, samal ajal aga minna edasi rahuplaani aruteluga.

anktsioonid on tõhusad. Neil on selgelt tuntav mõju Venemaa majandusele, mis selle aasta esimeses kvartalis kahanes. Venemaa majanduskasv püsib nulli lähedal ja inflatsiooninäitajat ennustatakse jõudvat juba kahekohalise arvuni. Juulis pole ainsalegi Vene ettevõttele laenatud ühtegi dollarit, eurot ega Šveitsi franki. Eurovõlakirjad, mida on Vene ettevõtetele väljastatud 2014. aasta algusest, on kaotanud oma väärtusest uskumatud 93 protsenti. Rubla on dollari suhtes üle aegade kõige madalamal tasemel. Kapita-

• Ligipääsu Euroopa finantsturgudele piiratakse kaitsetööstusettevõtetele ja naftafirmadele. Nimekirjast leiab Venemaa naftafirmad ja naftatranspordiettevõtted Rosneft, Transneft ja Gazprom Neft. Kaitsetööstusettevõtetest on nimistus hävitajaid MiG ja Suhhoi tootva ettevõtte emafirma Objedinjonnaja Aviastroitelnaja Korporatsija, tankitootja Uralvagonzavod ja helikopteritootja Oboronprom. • Üheksale firmale – käsirelvade tootja Kalašnikov, Sirius, Stankoinstrument, Chemcomposite, Tuula Arms Plant, Machine Engineering Technologies Holding, High Precision Systems, Almaz-Antei ja NPO Bazalt – ei tohi ELi liikmesriigid müüa tehnoloogiat, mida saab kasutada sõjalisel otstarbel. • Euroopa Liidu musta nimekirja kanti 14 ettevõtet ja 24 isikut, kellele laieneb reisikeeld ja kelle välismaal asuv vara külmutatakse. Varem on musta nimekirja kantud 23 organisatsiooni ja 95 isikut. • Reisikeelu ja Euroopa Liidus asuv vara külmutamise nimekirja lisati «rahvavabariikide» juhid, musta nimekirja Vene riigiduuma juhtivatel kohtadel olevad inimesed ja Liberaaldemokraatliku Partei juht Vladimir Žirinovski. • Euroopa Liidu uued sanktsioonid hakkasid kehtima 12. septembril.

li väljavoolu mahuks ennustatakse sel aastal ligikaudu 80 miljardit dollarit. Sanktsioonid salvavad valusalt, kuid mitte ainult. Venemaa otsus piirata toiduainete importi on kergitanud mõne toiduaine hinda üle 30 protsendi, mõnel äärmuslikul juhul lausa üle 60 protsendi, põhjustades uue musta turu tekke impordi tõttu Valgevene kaudu. Käimasoleva konflikti majanduslik mõju on tuntav igas Venemaa peres. Sanktsioonid on õigeaegsed. Kuigi eelmisel nädalal kuulutati välja relvarahu, on oluline, et Venemaa ja tema toetatud nn separatistid peaksid lubadusest kinni. Sellistes oludes on õige otsus jätkata sanktsioonidega, samal ajal aga minnakse edasi rahuplaani aruteluga. Meil on alati võimalus sanktsioonid tühistada, kuid see eeldab Moskva põhjapanevat suunamuutust. 11. septembril Ukrainas president Porošenkoga

Meil on alati võimalus sanktsioonid tühistada, kuid see eeldab Moskva põhjapanevat suunamuutust. Venemaa tegevust lahenduse otsimisel ei saa pidada usaldusväärseks seni, kuni Venemaa ei tunnista osalust konfliktis.

kohtudes nentis president Ilves, et Venemaa tegevust lahenduse otsimisel ei saa pidada usaldusväärseks seni, kuni Venemaa ei tunnista osalust konfliktis.

tsus on Venemaa juhtide käes. Venemaa peab sõjaväe ja relvad Ukrainast välja tooma, lõpetama separatistide varustamise relvadega, mitte takistama Ukrainat korraldamast demokraatlikke valimisi ning austama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Nagu iga teinegi riik, peab Venemaa täitma oma rahvusvahelisi kohustusi. Venemaa agressiooni jätkumine Ukrainas tähendaks edasist vägivalda, uusi inimohvreid ning regiooni jätkuvat pingestamist. Loodame, et Venemaa juhtkond hoiab ära majanduslike sanktsioonide tarbetu eskaleerimise ja samavõrra tarbetu oma rahva isoleerimise. Oleme Ukraina presidendile ja valitsusele korduvalt kinnitanud – muuhulgas NATO tippkohtumisel –, et Ukraina rahval on sellel kriitilisel hetkel nende ajaloos rahvusvahelise kogukonna toetus. Me kõik väärime tulevikku, milles valitseb ühine heaolu ja stabiilsus.

Teadusminister võiks peeglisse vaadata

ils Niitra artikkel, ajendatud Tartu Ülikooli rektori professor Volli Kalmu kirjast, on igati asjakohane osutus teaduse rahastamises esile kerkinud probleemile. Jah, rahastamine on liialt sõltuv projektitaotlustest, liialt suureks on kasvanud betooni ja aparatuuri osakaal – eelkõige palkade arvel. Lõppeks oleme liigses sõltuvuses Euroopa rahast. Rahastamise ümberkorraldamine on vajalik, ent veelgi vajalikum on tagada vastuvõetud arengustrateegia elluviimine juba täna, rääkimata järgmisest aastast. Raha selleks on tänavuses eelarves olemas. Selle taustal on hämmastav praeguse haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski distantseerumine oma otsestest tööüles-

jaak aaviksoo

akadeemik, haridus- ja teadusminister 2011–2014 (IRL)

SAMAL TEEMAL Nils Niitra «Rahapuudus pärsib noorteadlaste tööd», PM 18.09

annetest, asendades selle nukrutsemise ja etteheidete pildumisega eelmise valitsuse aadressil. Esmalt parandaksin aga tema eksitava väite. Teaduse rahastamise praegust süsteemi ei kehtestanud mitte eelmine, vaid üle-eelmine valitsus. Süsteemi vead olid selged juba 2013. aastal. Otsus valmistada ette seadusemuudatused tehti juba toona. Leiti, et mõistlik on praeguse seaduse alusel viia üks rahastamistsükkel siiski lõpuni, tagades sellega kõigile teadusasutustele ja teadlasrühmadele võrdse kohtlemise.

eda teades on kahetsusväärne, et ametisolev minister alles loob töörühma ning tarvilise seaduseelnõu väljatöötamine, rääkimata vastuvõtmisest, soovitakse lükata uue valitsuse

kaela. See lükkab tarvilike muudatuste jõustumise vähemalt aasta võrra edasi. Hämmastav ja poliitiliselt ennekuulmatu on aga süüdistus, et eelmine valitsus ei taganud arengukava katteks raha. Raha tagatakse riigieelarvega. Viimase kolme aasta, sh käesoleva aasta eelarves on see raha olemas. Kui sotsiaaldemokraadist teadusminister ei suuda ega soovigi valitsuses seista teaduse arengu eest isegi siis, kui koalitsioonipartneri osalusel vastuvõetud arengukava seda selgesõnaliselt nõuab, siis tuleb sotsidel oma ministri eestvedamisel lihtsalt peeglisse vaadata. Sealt paistavad aga prioriteetidena tasuta lõunad ja muu heategevus, mitte tulevikku suunatud investeeringud teadmistesse ja innovatsiooni.

MAJANDUSKOMMENTAAR TAAR

Hardo Pajula Suur krediidikatse Me oleme saanud osa enneolematust ajastust, mis on nüüd tõenäoliselt lõpule jõudmas,» kirjutas endine investeerimispankur James Macdonald kolm aastat tagasi ilmunud artiklis «Elu pärast võlga», «kogu seda epohhi võiks nimetada «suureks võlaeksperimendiks».» USA võlalage puudutava kriisi haripunktis ilmunud kirjutises juhtis Macdonald haritud avalikkuse tähelepanu suure krediidikatse kolmele koostisosale. Eksperimendi esimeseks sambaks oli Keynesi õpetus. Enne «Hõive, intressi ja raha üldteooriat» oli riigilaenudel üksnes kaks laialdaselt omaks võetud põhjust: sõdade ja suurte infrastruktuuriprojektide rahastamine. Keynesi majandusteooria andis valitsusele sootuks uue mandaadi. «Uues kõnepruugis ei tähistanud eelarvepuudujääk enam laenuvõtmist, vaid ostujõudu forsseerivat raamatupidamiskannet,» kirjutab Macdonald. Eelarvedefitsiit kasvas reipalt edasi ka pärast seda, kui 1970. aastate stagflatsioon keyneslusesse esimese tõsise mõra lõi. Selleks ajaks oli terve inimpõlve väldanud heldekäeline fiskaalpoliitika loonud selle jätkumisest huvitatud võimsad huvigrupid. Pea kõik lääneriigid seadsid pärast sõda sisse solidaarsusprintsiibil rajaneva pensionisüsteemi. Paraku oli kõikide nende skeemide väidetav ühismeel tublisti järeltulijate vastu viltu, sest endale prisked pensionid kokku hääletanud põlvkonnad asetasid tulevastele generatsioonidele üha rängema koormise. Katse kolmandaks komponendiks on erasektori laenukoormuse meeletu kasv. See suundumus on omakorda tihedalt seotud eelkõige Thatcheri ja Reagani juhitud vasturünnakuga sõjajärgsele keyneslikule konsensusele. Turupöördega kaasnenud ametiühingute võimu kärpimine ja pärast sotsialismileeri lagunemist paigalt võtnud üleilmastumine suurendasid kogu läänemaailmas sissetulekute ebavõrdsust. India keskpanga praeguse presidendi Raghuram Rajani sõnul kujunes pealetikkuva vaesuse vastu võitlemisel alates 1980. aastate algusest kõige peibutavamaks vahendiks avakäelisem krediidipoliitika. USA eluasemeturu alla paigutati kellamiin 1992. aastal, mil Kongress võttis vastu seaduse majaomanike arvukuse suurendamiseks väikese sissetulekuga elanike ja vähemusgruppide seas. «21. sajandi alguses paistis, et läänemaailmas seisnes iga isikliku või makroökonoomilise probleemi lahendus uues laenus,» võtab suure võlaeksperimendi kokku James Macdonald.

ema Keyneslik Kõrgus Paul Krugman on ka täna sama meelt ja loomulikult leidub kõrgetes korrusmajades alati neid, kes on «jätkusuutliku majanduskasvu» nimel alati valmis «majandust riigilaenudega elavdama». Ent viimased viis aastat on lükanud ümber Keynesi teooria nurgakivi: oletuse, et valitsused saavad soovi korral alati laenu. Kreekas ja teistes kriisi tulipunkti sattunud maades on uus reaalsus tänaseks kõigile selge ja see on muutnud oluliselt ettevaatlikumaks ka praegu veel maksevõimeliseks peetavate riikide kodanikud. 1994. aastal, kui ülemaailmne krediidipidu alles tuure üles võtma hakkas, avaldas Stratfori geopoliitika peaanalüütik Robert Kaplan ajakirjas The Atlantic äärmiselt ettenägeliku artikli «Saabuv anarhia». «Hakkasin aduma,» kirjutas Kaplan, «et need [poliitilised maakaardid] loovad mõistelise tõkke, mis ei lase meil taibata äsja alanud ülemaailmse poliitilise murrangu tähendust.» Nüüd, kui Ukraina, Iraak ja Süüria murrangu tähenduse ka pikatoimelisematele selgeks on teinud, on aeg taibata, et «võlg» ja «piirid» on samasugused riimsõnad nagu «deebet» ja «kreedit».

20 || KULTUUR || POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

FILM. Koolivägivalda kujutav eesti film levis Venemaal nagu kulutuli.

«Klass» käib varjuna Ilmar intervjuu tiit tuumalu toimetaja

lmar Raag ehitab Venemaal üles korralikku karjääri. Pakkumisi filmi teha tuleb üksteise järel. Ajad on aga keerulised. Ukrainas käib sõda. Venemaa vastu rakendatakse igasuguseid sanktsioone. Vastaseks saavad olla konkreetsed ideed ja hoiakud, mitte rahvus, tuletab Raag sellega seoses meile meelde. Reedest on siinsetel kinoekraanidel tema viimane, Venemaal – ja mitte ainult seal, ositi ka Valgevenes ja Kasahstanis – valminud mängufilm «Ma ei tule tagasi». Indrek Hargla ütleb, et eestlane ei peaks Venemaaga mingisuguseid asju ajama. Priit Pullerits kutsub üles Vene sporti boikottima. Steven Seagali bluusikontsert Haapsalus jäi ära. Mida kostate – teie, kes te tegite koos venelastega filmi?

Mulle on väga oluline, et ma ei hindaks ega diskrimineeriks kedagi tema rahvuse pärast. Inimese sisu avaldub ikka tema hoiakutes, sõnades ja tegudes. Kutsugem seda väärtuspõhiseks maailmavaateks. Kui me lajatame ühe puuga kõigile venelastele sellepärast, et nende valitsus on meile vastuvõetamatu, siis muutume ju ise oma pealiskaudsete vastaste sarnaseks. Teine asi on aga oma põhimõtetele kindlaksjäämine. Teise riigi territooriumile oma vägede viimine on kahtlemata väga-väga kahtlane tegu. Ja Steven Seagal peaks olema harjunud sellega, et Ameerikas kehtib arusaamine, et kuulsused kannavad iga oma teoga ka moraalset vastutust. Nad mõjuvad ju paratamatult eeskujudena. See tähendab seda, et kuriteo heakskiitmise läbi muutub ka kuulsus ise moraalses mõttes kurjategijaks. Kas me Hitlerile andestame, kuna talle meeldis Wagner? Või kas Stalin oli tegelikult lahe vunts, sest ta vaatas öösiti Kremli väikeses kinosaalis ameerika filme? Selles mõttes ei ole kõigi venelaste ja Steven Seagali boikoteerimine kindlasti mitte üks ja seesama asi. Kui me lähtume väärtustest, siis on ka meie vastaseks konkreetsed ideed ja hoiakud, aga mitte rahvus. Konflikti reguleerimise baaspõhimõtteks on, et kui soovid konflikti jahutada, tuleb keskenduda neile asjadele, milles te sarnanete, ja mitte nendele, milles teie vaated lähevad selgelt lahku. Kui me soovime oma naabriga rääkida ainult sellest, kus meie arusaamad ei hakka iial ühte langema, siis on igavene konflikt garanteeritud. Kui me aga suudame leida mingi ühiste huvide teema, siis võibolla jõutakse hiljem ka tüliõunte asjus kokkuleppele. Selle kõige pärast ma arvangi, et ei hakka iial eemale tõukama neid venelasi, kellega ma jagan ühist maailmavaadet. Eesti jõmm ja mats on mulle sama

vastikud kui nende Vene analoogid. Ja kunst on üks neist kodanikudiplomaatia valdkondadest, kus nüüd peaks just kahekordse energiaga tegutsema, et piiritaguse rahvaga ei kaoks viimanegi side. Sest kui teisel pool ei nähta enam kedagi, siis maalitakse vastasest igal juhul deemon. See on sotsiaalkommunikatiivne paratamatus.

Mitte et selliseid hääletusi ülemäära tõsiselt tuleks võtta, aga … südame teeb soojaks korraks küll.

Jah, Venemaa on müstiline. Kas see, et film kinolevis läbi kukub, nagu «Klassi» puhul juhtus, aga netiavarustes nagu kulutuli levib, on Venemaa reaalsus?

Absoluutselt. See on väga loogiline. Kui film tuleb kinodesse umbes aasta pärast seda, kui ta on piraatluse edetabelites tipus püsinud, siis ei ole sihtgruppi arvestades kinodes midagi loota. Seda enam, et kinolevisse jõudis ta väärtfilmikinodes, kus noored üldiselt väga ei käi. Aga ka üldisemalt ei ole Venemaal väärtfilmi olukord eriti kiita, sest vaatajate harjumusse on juba juurdunud arusaamine, et neid vaadatakse rohkem väikeselt ekraanilt, samal ajal kui kinoteatreid seostatakse rohkem kommertsfilmiga.

Teie järgminegi film on Venemaaga seotud – armastusavaldus Peterburile. Sellest tuleb lühifilmidest koosnev kassett, nagu neid viimasel ajal on mitmel pool maailmas tehtud: Pariisist, New Yorgist… Mis aga kõige rohkem muljet avaldab, on üheksa osaleva lavastaja nimekiri: Fjodor Bondartšuk, Timur Bekmambetov, Ralph Fiennes, Todd Solondz ... ja teie nende seas. Pole viga seltskond?

Pole viga jah. Seda Peterburi lühifilmide kassetti ootan ma tõepoolest. Sellest peaks tulema mu esimene puhas komöödia, mille ma olen pealegi ise kirjutanud. Aga ajad on samas ka väga ärevad praegu. Sellegi projektiga seoses liikusid jutud, kas seda on ikka võimalik realiseerida ja kes üldse oleksid need välismaalased, kes praeguses olukorras Venemaale tahaksid tulla. Taas, see oleks väga lühinägelik suhtumine mitte minna.

Kunst on üks neist kodanikudiplomaatia valdkondadest, kus nüüd peaks just kahekordse energiaga tegutsema, et piiritaguse rahvaga ei kaoks viimanegi side.

Teisest küljest pole see ju ka mingi ime, et te sellises nimekirjas olete. Pakkuge, mis on kõige kuulsam eesti film Venemaal.

Ma aiman, kuhu te tüürite. Jah, «Klass» on omajagu tuntud, aga ma ei julgeks seda pidada kuulsaimaks eesti filmiks. Kui palju on omajagu?

Mulle räägiti, et mingil aastal oli «Klass» koguni kümne enim piraatlusena allalaaditud filmi seas. See tähendab siis kui palju vaatajaid … miljonit, miljoneid?

Ega ma ka rohkem ei tea, sest sellise statistikaga on lood kehvad. Ise olen kogenud, et kord Omskis käies kutsuti mind seal kui «Klassi» režissööri ühte kooli esinema ja pärast küsisid lapsed minult meie näitlejate kontakte. Eriti «Klassi» poistel on Venemaal täiesti arvestatav fänniklubi, kes neile kirjutab.

Ka Venemaal on täielik õigus ülistada inimesi, kes kaitsesid kodumaad. Ärevaks muutun ma alles siis, kui Venemaa patriootilisusesse ilmuvad impeeriumi ülistuse noodid. Teine maa, kus «Klassil» on veidi üleloomulikult hästi läinud, on Hiina, kus ühel interneti allalaadimise leheküljel oli filmi kohta üle 2000 kommentaari. Kõik muidugi hiina keeles, mida ma paraku ei mõista. Võin lisada, et populaarse Vene filmisaidi kinopoisk.ru järgi näiteks on «Klass» 2007. aasta filmide seas paremuselt 14. kohal, seda 54 000 inimese hinnangul. Koht eespool on Anton Corbijni «Kontroll» («Enesekaotus») ja koht tagapool Hollywoodi löökfilm «Ma olen legend».

Vene enda filmide puhul kehtib ka reegel, et kui sinu selja taga ei seisa televisioonis jooksvat kommertsreklaami, ei ole mingit edulootust. Muide, see, et «Klass» on «kõige kuulsam eesti film Venemaal» on pärit ühe täiesti arvestatava vene kriitiku sulest, tõsi, nooremapoolse. Tõsi on ka see, et siiani, kui Venemaal valmib mõni koolielu puudutav film, võrreldakse seda kõigepealt «Klassiga». Näiteks tohutult populaarse Gai Germanika puhul rõhutatakse alati, et enne oli «Klass» ja siis alles tema seriaal «Kool». Olete näinud?

Ei ole. Kuulnud olen küll. Kogu loo puhul on iroonia selles, et «Klass» ei olnud mu enda silmis niivõrd koolielust, kuivõrd ühest teisest nähtusest, millest ma olin lugenud ühest konfliktireguleerimise käsitlusest. Akadeemilises kirjanduses kutsutakse seda nähtust «irratsionaalsete otsuste eskalatsiooniks», mis tähendab seda, et konfliktide teatud staadiumis hakkavad osalised langetama irratsionaalseid otsuseid, mis töötavad igal juhul konflikti lahendamisele vastupidises suunas. Ja nii võib jõuda ka olukorrani, kuidas algul iseenesest moraalne osaline võib ühel hetkel toime panna kuriteo. Koolielu või koolitulistamine oli vaid selle mudeli üks näide, aga kindlasti ei huvitanud mind koolielu kui selline. Ka filmi «Ma ei tule tagasi» plakatit ehib lause: «Filmi «Klass» lavastajalt». Ikka «Klass» ja «Klass». Kas selle populaarsus üllatas teid ennast ka?

Veidi üllatab. Sellepärast, et see sai siiski tehtud väga kiiresti ja omal viisil väga kergelt. Tegelikult ei tea ju iial ette, millist elu film elama hakkab. Praeguseks ei ole ma enam ehk isegi niivõrd üllatunud, kuivõrd peegli ees küsimas: kas ma veel

suudan midagi võrreldavat teha. Enda arvates on mul veel mõndagi ütelda, aga lõpuks on ju vaatajad otsustajateks. «Klassi» vari ei taha teid kuidagi maha jätta?

Ju ta ikka kaasas liigub. Isegi teatavat brändingu survet on Venemaal tunda, ootust, et millal nüüd «Klass 2» välja tuleb. Rumal oleks sellest välja teha. Filmi ei saa ega tohigi teha välise surve tõttu. Äkki kukkus see Venemaa puhul iseäranis soodsasse mulda? Tabas õiget närvi?

Jah, ma olen ka mõelnud, et «Klassi» menu Venemaal on ilmselt rohkem seotud sealse kultuurilise eelsoodumusega. Ma olen Venemaal ikka tajunud teatud agressiivsuse kultuuri, mille üheks väljenduseks on kasvõi Eesti raamatupoodidega võrreldes oluliselt pikemad sõjanduse või erinevate võitluskunstide teemaliste raamatute riiulid. Venemaal on olemas ka tugev kurjategijaid idealiseeriv nn platnoide subkultuur, kuhu ulatus otsapidi näiteks Võssotski. Eestis midagi võrreldavat ei ole, aga näiteks Ameerikas jälle on, kui mõelda sealsele getode ja gängide kultuurile. Kaudsemalt on niisugune kultuur seotud majandusliku viletsusega, mis provotseerib vägivaldset käitumist. Heaoluriikides on reaktsioon «Klassile» olnud märksa mõõdukam. Kas vastab tõele, et veel enne filmi «Ma ei tule tagasi» tegemist pidite Venemaal ette võtma filmi hokimatši ajal südamerikke tõttu surnud noorest ja andekast mängijast Aleksei Tšerepanovist, käisite, nagu Vene press kirjutas, isegi Siberis ära, kust Tšerepanov pärit oli?

Vastab. Selle filmi rahastamine osutus aga minu Vene sõpradele keerulisemaks, kui arvasin. Eks oma osa mängis see, et profisport on väga vastuoluline ala koos lõpuni seletamata dopingukahtluste ja muuga. Nagu seegi, et lugu olnuks parasjagu kriitiline ja tekkis hirm, et kas üks eestlane saab ikka kritiseerida teise maa teemasid. Ka ma ise tundsin sedasama, et võibolla mul ei ole moraalset õigust seda filmi teha, ehkki lugu oli väga huvitav.

Ilmar Raag (vasakul) ja operaator Tuomo Hutri filmi «Ma ei tule tagasi» võtetel. fotod: ruskino

Mis teid Venemaa puhul võiks üldse ahvatleda? Raha? Kõrge filmikultuur? Või on see lihtsalt üks võimalus filmi teha, vahet pole, kus?

Võib-olla uudishimu? Vene vaimsuses on ju ka palju müstilist püüdlust ilu poole. Kuid igal juhul ma välistaksin väljendi «võimalus filmi teha», sest film ei ole kunagi peamine eesmärk, vaid instrument, et midagi ütelda. Filmi «Ma ei tule tagasi» stsenaarium sisal-

Kood avab filmi treileri

Kinoekraanidele jõuab Ilmar Raagi uus • Lastekodus üles kasvanud ja iseseisvasse ellu astunud Anja (Polina Puškaruk, pildil tagumine) peidab end pärast valesüüdistust kuriteos kodutute laste varjupaika, kus kohtab 13-aastast Kristinat (Viktoria Lobatševa). Koos võetakse ette pikk reis Kasahstani, kus elab Kristina vanaema. • Film valmis Venemaa, Valgevene, Kasahstani, Soome ja Eesti koostööna. Peatootja oli Venemaa. • Eelarve suurus 1,5 miljonit eurot. • Stsenaariumi kirjutas Jaroslava Pulinovitš (Oleg Gaze osalusel), filmis soome operaator Tuomo Hutri ja muusika kirjutas samuti soomlane Panu Aaltio. • Filmi esilinastus oli 18. aprillil USA Tribeca filmifestivalil, kus see võitis legendaarse USA stsenaristi ja režissööri Nora Ephroni žürii eripreemia. • Venemaa kinolevis tuli see välja juunis. Samal ajal Eestiga jõuab see ka Poola kinodesse.

POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 21

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Raagi kannul Untergang»), kus varemetes Berliini filmiti Peterburis. Tunnistan ausalt, et see murdis minu eelarvamusi Vene asjaajamisest. Kuidas mõjutas teie filmi ebatsensuursete sõnade keeld, mis ekraanile pürgivate vene filmide suhtes suvest kehtima hakkas? Paar pehmet vandesõna püüdis mu kõrv ikkagi kinni.

Praegu ei tea veel keegi täpselt, mis on kogu selle keelu mõju. Üleüldse on sõltumatute filmide leviga järjest halvemad lood. Aga õnneks tegi minu film juba juunis kinolevi ära. Mis edasi saab, ma ei tea. Kuidas sellistesse asjadesse üldse suhtuda? «Klassi» ei saaks Venemaal sellisel kujul vist teha?

das just nimelt seda poeetilise seletamatuse otsingut. Ei ole ju muidu väga usutav või ratsionaalne, et üks juba ülikoolis töötav tüdruk jätab kõik maha, et läbi kogu Venemaa hääletada ja loobuda oma varasemast identiteedist.

moodi maagiline realism. Poeetiline mõistulugu, mis mulle žanriliselt on alati meeldinud, aga mida ma ei olnud söandanud varem sellisel viisil teha. Omal viisil tunnen ma ju ka ennast selles peategelases ära ja nii muutub film ühtäkki isiklikuks.

Kas «Ma ei tule tagasi» tuli samuti tänu «Klassile»?

Kuidas te need võrratult orgaanilised tüdrukud – Polina Puškaruk ja Viktoria Lobatševa – leidsite? Hästi mängivad. Tõeline talentide maa on ikka see Venemaa.

See on küll kindel, et filmi «Ma ei tule tagasi» stsenaarium saadeti mulle kui «Klassi» režissöörile. Esimesi lehekülgi lugedes ma koguni arvasin, et tegemist on jälle sama teemaga, aga siis lugu muutus ja just see oli haarav. Omal viisil on seal justkui kaks eri film, kus esimeses pooles häälestatakse vaataja ühele lainele ja siis tehakse peaaegu et žanrimuudatus. Mulle on selline võte alati meeldinud. Mis selles loos veel oli peale tolle vormilise pöörde, mis teid sisuliselt huvitas?

See stsenaarium oli kui oma-

film «Ma ei tule tagasi»

See on tõsi, et nende tüdrukutega vedas meil küll. Me otsisime koos Vene produtsendiga neid ligi pool aastat. Ja omamoodi tähenduslik oli seegi, et kui ma olin noorema tüdruku Viktoria Lobatševa välja valinud, sain teada, et ta on ka tegelikult elanud lastekodus. Tema tookordne kasuema ütles, et stsenaariumi on kirjutatud inimene, kes justkui oleks Vikat juba pikalt jälginud. Millalgi võtete lõpu poole hakkasin ise uskuma, et just nende mäng on selle filmi peamine tugevus. Ja tõepoolest: Venemaal Tarkovski festivalil Zerkalo said just nemad auhinna. Produtsent Natalja Drozd olevat tahtnud režissööriks inimest, kellel poleks Venemaa elust negatiivseid stereotüüpe, millega sageli patustavat sealsed lavastajad. Kui tõepärane Venemaa see siis ikkagi on, mida me filmis näeme?

Tõde on ikka vaataja silmades. Nii mulle kui ka minu operaatorile Tuomo Hutrile oli väga oluline tabada millegi tõelise hinge. Nii käisime näiteks läbi viis-kuus päris lastekodu, et olukorda mõista. Ka Venemaa teede kujutamisega oli nii, et filmisime seda majanduslikel kaalutlustel Valgevenes, aga Vene produt-

sendid lubasid minu ja Tuomo pealekäimisel meil sõita eraldi väikese grupiga dokumentaalselt filmima Vene teid Leningradi ja Pihkva oblastis. Ja ehkki Venemaa portreteerimine ei olnud seekord eesmärgiks, vastab film ometi sellele, kuidas mina Venemaad nägin. Sellises natuke poeetilises võtmes?

Jah, «poeetiline» oli küll see sõna, mida me Tuomoga isekeskis kasutasime. Võib-olla on siin süüdi ka kooli ajal loetud Jessenin või filmivõtete ajal külastatud Peterburi Vene muuseumi romantismi osakond. «Eestlanna Pariisis», «Kertu», «Ma ei tule tagasi»… Mis teil nende naistega on, Ilmar, et kõik viimased filmid pajatavad neist? Juhus?

Naised on justkui huvitavamad. Vastuolulisemad. Mehi tajun ma pigem teatud ideede kandjatena ja sellevõrra ka üheplaanilisematena. Aga see on kahtlemata isiklik probleem. Mõni mõte on veel jäänud järele ja need räägivad juba rohkem meeste maailmast. Operaator Mart Taniel, kes käis Venemaal «Intiimseid kehaosi» filmimas, rääkis naljaga pooleks, kuidas palgad igal reedel sularahas spordikotiga platsile toodi ja lõunalauas kenasti välja jagati. Millised on teie põnevamad elamused?

Venemaal on väga erinevaid filmifirmasid. Seal on Hollywoodi mõõtu nüüdisaegseid stuudioid ja samas ka põlve otsas nokitsemist. See firma, kes meie filmivõtteid vahetult haldas – Globus Film –, oli ääretult korrektne. Samas ei ole ka midagi imestada, sest nad olid Vene partneriks ka James Bondi filmile, kui selle ühte osa võeti üles Peterburis, ja Saksa filmile «Allakäik» («Der

Seda on ajaloos juba olnud. 1930ndatel kehtestati Ameerikas ülirange enesetsensuur – Haysi kood, vastuseks kriitikale, et filmikunst julgustab inimesi ebamoraalsele käitumisele. Samaaegselt toimis ka Nõukogude Liidus rangeim sotsialistliku realismi doktriin. Kas see aitas? Süvenes hoopis hoiak, et film ei julge tegelikkust ausalt näidata. Seetõttu oli igasugune kontrakultuur kui ühiskonna aus peegeldaja seda tugevam. Moraalitsensuuri peamine nõrkus seisneb selles, et inimene saab keeldudest halvasti aru. Ta võib oma käitumist otsese surve all veidi peita, aga see ei tähenda, et «impulss» on kadunud. Tegelikele muutustele suunavad pigem positiivsed eeskujud. Mulle on sisuline sõnum välisest vormist alati olulisem. Kui ropendamine on eesmärk või tehakse filmi ainult vägivalla ja seksi näitamiseks, on see üsna tüütu. Kui see on aga osa mingist sisulisemast sõnumist, on asi teine. Kui kunstis on üldse midagi vaidlemisväärilist, siis ei ole selleks vormiküsimused, vaid sõnumi eetiline kaalutlus. Kas see n-ö patriootiline liin, mida Venemaa teatavas osas oma filmidest lausa riiklikult ajab, teeb teid samuti ärevaks? Või oleks meil siit hoopis õppida?

Igal riigil on õigus ülistada seda, mis seda riiki koos hoiab. Selles mõttes saan ma patriootilistest filmidest väga hästi aru. Selle järele on ka igas riigis sotsiaalne nõudlus, sest grupikuuluvuse tunnetamine on üks olulisemaid inimese psühholoogilisi vajadusi. Vahe on aga selles, et identiteedi alused võivad riigiti olla väga erinevad. Eestis on näiteks kõige patriootilisem üritus praegu laulupidu. Ka Venemaal on täielik õigus ülistada inimesi, kes kaitsesid kodumaad. Ärevaks muutun ma alles siis, kui Venemaa patriootilisusesse ilmuvad impeeriumi ülistuse noodid. See tähendab ju otseselt vihjet kõigile naabritele, et nad saavad impeeriumi kõrval olla vaid ripatsid. Kõik see kokku tähendab, et ideaal on alati mõõdukuses. Ilma patriotismita jookseb maa tühjaks, aga liigse patriotismiga hakatakse endale vaenlasi otsima. Mis edasi, Ilmar?

Mul on veel üht-teist öelda ja ehk läheb õnneks.

22 || SPORT || POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Pareiko: selle treeneri käe all mul mänguaega loota ei ole JALGPALL. Venemaa esiliigas palliva Nižni

Novgorodi Volga jalgpalliklubi hingekirja kuuluval Sergei Pareikol (pildil) pole koduklubis endiselt lootust mänguaega saada. Pareiko sõnul on praegune olukord selline, et tiimi juhendaja Andrei Talalaev süüdistab teda ja veel mõnda mängumeest meeskonna halvas sisekliimas ning seega pole tal ka lootust platsile pääseda. «Paistab, et selle treeneri käe all mul mänguaega loota ei ole. Pärast koondisemänge klubi juurde tagasi tulemist on niimoodi mulle selgeks tehtud,» rääkis Pareiko. «Mulle öeldi, et need mängijad, kes treenivad meeskonnast eraldi, on süüdi tiimi halvas sisekliimas. Seega ei taheta meid teistega kokku lubada ja treener näeb meid süüdlastena.» Klubi juhtkond soovis augusti lõpus mängijate palku alandada ja pärast seda hakkasid kümme meest põhimeeskonnast eraldi treenima. Praeguseks on olukord veidi muutunud. «Osa võeti põhitiimi juurde tagasi. Eraldi oleme nüüd viiekesi treenima jäänud,» avaldas Pareiko. «Praegu ei näe ma põhjust, miks peaks juhtkonnaga uuesti palga teemal rääkima, kuna praeguse treeneri jätkamise korral on minu mänguaeg ikka null.» Praegu harjutab väravavaht eelkõige oktoobrikuiseid koondise EM-valikmänge silmas pidades ja loodab, et ehk õnnestub talvise üleminekuakna jooksul praegusele olukorrale mingi lahendus leida. «Praegu ongi suur küsimus, et mis saab edasi. Olukord on absurdne, kuid usun sellesse, et mingi lahendus tuleb. Minu mõtted on nüüd suunatud oktoobris toimuvatele koondisemängudele.» Madis Kalvet

SPORT. POSTIMEES.EE KÄSIPALL

Käsipallikoondis sai uue peatreeneri Eesti meeste käsipalli rahvuskoondis sai eile uue peatreeneri – ametisse nimetati Rein Suvi (pildil). Senine juhendaja oli 2012. aastal ametisse astunud Jüri Lepp, kelle leping sel suvel läbi sai. «Otsus sündis kiiresti, kuudepikkust aega kaaluda ei olnud,» sõnas Suvi. «Muidugi mõtlesin, et äkki on koondise peatreeneri saapad mulle veel liiga suured, kuid süda ütles, et seda tööd ma ju armastan ja tahan teha,» ütles ta, kinnitades, et kindlust annab ka teadmine, et teise treenerina tuleb appi Jaanus Rätsep. Esimese asjana soovib Suvi kõigi koondislastega suhelda ja neilt plaanide kohta uurida. Suvi juhendas seni Eesti juunioride koondist, kellega osaleti sel suvel ka Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Klubitööd tegi ta Põlva Serviti abitreenerina.

139.

kohale

ehk karjääri kõrgeimale kohale on kerkinud tennisist Anett Kontaveit. Venemaa noor judokas leiti surnuna Eelmisel aastal Tallinnas toimunud judo kadettide Euroopa meistrivõistlustel osalenud 18-aastane venelane David Keleksajev leiti Kemerovo piirkonna hotellist surnuna. Eelmisel aastal Venemaa juunioride meistriks tulnud Keleksajevi leidsid surnuna tema toakaaslased. Väljaande lenta.ru andmeil ei tundnud laagrisse saabunud Keleksajev end enne surma halvasti.

Mercedes palkas noore varusõitja Mercedese vormel-1 meeskond teatas, et on palganud tiimi varusõitjaks 19-aastase sakslase Pascal Wehrleini. Wehrlein hakkab tiimiga võistlustel kaasas käima, et vajaduse korral Mercedese põhisõitjaid Nico Rosbergi või Lewis Hamiltoni asendada. Wehrleinil on tänavu Mercedese juures ette näidata 30 päeva F1 simulaatoriga sõitmist ning 12 000 km virtuaalse F1 Wo5 Hybridi auto roolis.

Sellist tantsu lõid USA koondise mängijad pärast maailmameistri võidukarika kätteandmist.

foto: reuters/scanpix

KORVPALL. Kuigi USA korvpallikoondises polnud kõiki selle maa parimaid, oli MMil nende üleolek mäekõrgune.

USA võit kuulutas Euroopale kurja tulevikku peep pahv sporditoimetuse juhataja

orvpalli MMi esimesed poolteist nädalat räägiti vaid sellest, kuidas tiitlik a itsja l USA-l pole seekord suursoosik Hispaaniale midagi vastu panna. Õigupoolest kaheldi vahepeal isegi selles, kas ameeriklased üldse finaaligi jõuavad. Pärast hispaanlaste sensatsioonilist veerandfinaali kaotust räägiti, et USA-l võib poolfinaalis Leeduga raskeks minna, imet oodati veel ka pühapäevasest finaalist Serbiaga. Imet aga ei sündinud, õigupoolest andsid hoopis ameeriklased muule maailmale mõista, et tiitlivõistlustel ootab kõiki tume tulevik. Poolfinaalis purustas USA Leedu 28 punktiga, finaalis oldi Serbiast üle koguni 37 silmaga. Kogu turniiri üheksa mängu keskmine võit oli 33-punktiline… Ja seda kõike suutis USA meeskonnaga, kust puudusid nende päris esimese suurusjärgu tähed, nagu LeBron James, Kobe Bryant või Kevin Durant. Kuid ka need mehed, kes seekord USA särgi selga tõmbasid, tõestasid, et võrreldes muu maailmaga suudetakse mängida hoopis teistsugust korvpalli – kiiret, jõulist, täpsete visetega mängu. Telekanalil Viasat Sport Baltic finaali kommenteerinud Rauno Pehka avaldas kordu-

valt imestust, et sellises mängus niimoodi tegutsetakse – pall viiakse kiiresti üle väljaku ja tihti minnakse pealtnäha ettevalmistuseta viskele. Euroopas küll nii ei tehtaks. Ei tehtakski! Paraku selles ongi USA ja teiste riikide korvpalli vahe: ameeriklaste mäng tugineb tohutult heale füüsisele, mis lubab kontrollida lauavõitlust, kaitses vastast survestada ja väikseimagi võimaluse korral kiirrünnakusse tormata ning need rünnakud ka teravate läbimurrete või pealtnäha avantüristlike visetega resultatiivselt lõpetada. Ainus rohi USA vastu oli mängutempo allasurumine, kuid kõik 40 minutit ei suutnud seda ükski vastane. Leidmata jäi tee, kuidas pidurdada meeskonda, kellel on nii võimas eesliin kui ka head viskajad. Jutud, et võib-olla suutnuks seda Hispaania, on täna juba naeruväärsed – üks meeskond on maailmameister, teine takerdus veerandfinaalis. Ning just see muudab Euroopa korvpalli tuleviku väljavaated eriti nukraks, sest raske on näha teist riiki, kes suudaks lähiaastatel saada kokku nii võimsa meeskonna kui Hispaania oma kodusele MMile. Võimsa just võrdluses USAga. Väga palju oleneb mängijate treenitusest ja tahtmisest, kuid võitjameeskondades on tavaliselt hindamatu roll ka peatreeneril. Juba pikka aega USA koondise eesotsas olev Mike Krzyzevwski on mees, keda NBA rahakad staarid kuulavad ja kes suudab panna mängijaid tegema õigeid asju. Ega

asjata öelnud MMi väärtuslikema mängija tiitli pälvinud Kyrie Irving, et ta oli valmis täitma platsil kõiki peatreeneri nõudmisi. USA koondise liikmetel oli pingutamiseks veel üks motivaator – soov ennast tõestada. «Tegelikult polnud kuigi meeldiv kuulata jutte, et USA saatis seekord MMile oma teise koosseisu. Meeskonnas polnud küll mitut suurt staari, kuid see ei tähenda midagi. Ka meie suudame võtta vastutuse ja võita kuldmedali – seda me ka tõestasime,» sõnas 24-aastane jõuline äär Kenneth Faried. Temast sai sellel MMil üks meeskonna tugitala ning mõistagi soovib ta tulevikuski mahtuda USA koondisse. «Loodetavasti jätkan ma USA koondises mängimist ka Rio olümpial!» Rio de Janeiros peetav olümpia ongi järgmine kogu maailma puudutav korvpalli suurturniir. Mõistagi on sinna pääsemiseks USA koondise kandidaatide vahel hoopis tõsisem konkurents ning

Korvpall USA koondise vägev teekond MM-tiitlini. • USA – Soome 114:55 • USA – Türgi 98:77 • USA – Uus-Meremaa 98:71 • USA – Dominikaan 106:71 • USA – Ukraina 95:71 • USA – Mehhiko 86:63 • USA – Sloveenia 119:76 • USA – Leedu 96:68 • USA – Serbia 129: 92

Krzyzewski ja teised koondise koostajad peavad langetama raskeid otsuseid: mitu tänavusel MMil hiilanud meest mahub koondisse siis, kui sinna soovivad tulla kõik tugevamad? Kuigi seekordsel MMil olid USA võidud ülekaalukad ning kogu turniiri vältel ei pidanud ameeriklased üle elama ühtegi ärevat hetke, oskasid nad võitu nautida.

Ainus rohi USA vastu oli mängutempo allasurumine, kuid kõik 40 minutit ei suutnud seda ükski vastane. MM-kulla tähendus tuli kõige ilmsemalt välja Irvingi ütlusest: «MM-tiitel on minu senise elu kõige suurem saavutus!» Finaalis kõik kuus kolmepunktiviset tabanud mehe sõnul tekitas võit erakordse tunde. «Ma ei ole seda kõike veel endale teadvustanud, kuid võin öelda, et võitsin selle turniiri kaaslastega, keda võin elu lõpuni nimetada oma vendadeks. Suurepärane on võita kuldmedal just sellise seltskonnaga,» lisas ta. Krzyzewski hinnangul polnud tema meeskonna üleolek sugugi nii suur, kui tulemused näitavad. «Tulemuste põhjal jääb mulje meie domineerimisest, kuid tegelikult polnud mängud meie jaoks sugugi kerged,» tunnistas ta ESPNile antud intervjuus. «Lihtsalt igas mängus tekkisid pisut ootamatult lõigud, kui suutsime sähvatada ning see jättiski mulje, nagu oleks me domineerinud. Ka viimases mängus õnnestus meil teha selline vägev hüpe ning see kestis 35 minutit.»

POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 23

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

MEISTRITE LIIGA. Täna pannakse pall taas mängu Euroopa klubijalgpalli tippsarjas Meistrite liigas, kus tiitlikaitsjana astub võistlustulle Madridi Real.

Meistrite liiga algab, soosikud samad madis kalvet reporter

evadel Madridi Reali triumfiga lõppenud jalgpalli Meistrite liiga alustab täna uue põhihooajaga. Nii nagu eelnevatelgi aastatel on suurimad tiitlisoosikud Hispaania, Inglismaa ja Saksamaa suurklubid. Oma sõna üritavad loomulikult sekka öelda ka Itaalia ja Prantsusmaa tipud. Arvestades Meistrite liiga formaati, suurklubidel tõenäoliselt enne kevadet suuri raskusi ei teki ja alagrupist murtakse edukalt läbi. Seetõttu heitis Postimees pilgu 32 alagrupiturniirile jõudnud meeskonnale ning hindas nende võimalusi hooaja kokkuvõttes. Tänavuse hooaja parimale meeskonnale antakse tiitel üle 6. juunil Berliini olümpiastaadionil, kus peetakse tänavune finaal.

Suurfavoriidid Mad r id i Rea l , Mü nc hen i Bayern, FC Barcelona. 1992. aastal Meistrite liigas tehtud formaadimuudatuse järel ei ole ükski meeskond suutnud tiitlit kaitsta. Tänavu loodab selle au loomulikult endale haarata mullune võitja Real. Suvel üleminekuturul agaralt tegutsenud Madridi klubi (suuremad ostud olid James Rodriguez, Toni Kroos ja Keylor Navas, tähelepanuväärsed lahkujad aga Angel Di Maria, Xabi Alonso ja Diego Lopez) tänavune hooaeg ei ole küll ootuspäraselt alanud, kuid ka mullu suutis Carlo Ancelotti meeskonna hooaja edenedes aina paremini mängima panna. Viimasel viiel hooajal Meistrite liigas koguni kolm korda finaali jõudnud Bayern on mulluse hooaja ebaõnnestunud lõpust kindlasti õppinud ja poolfinaalis saadud 0:5 kaotus Realilt on vaja kuidagi heastada. Kui hooaja alguses ei ole veel mitu MMil säranud meest parimas hoos ja segavad ka mõned vigastused, siis täiendused

(Xabi Alonso, Robert Lewandowski, Juan Bernat, Mehdi Benatia) lubavad neil juba praegu olla löögihoos ja hooaja edenedes peaks meeskonnasisene konkurents neile ainult hoogu juurde andma. Uue juhendaja Luis Enrique käe all on FC Barcelona kodust liigahooaega alustanud suurepäraselt ja aastatel 2006–2011 kolm Meistrite liiga tiitlit võitnud meeskond loodab loomulikult nelja aasta pikkuse pausi järel taas finaali jõuda. Lisaks mitmele suvisele suurostule (Claudio Bravo, Ivan Rakitic, Jeremy Mathieu) on praeguseks põhikoosseisu tõusnud ka mõned klubi uued kasvandikud (Munir, Rafinha, Sandro Ramirez). Samuti pole veel nähtud, mida suudab katalaanide ridades suvisel MMil hammustamisega kurikuulsaks saanud Luis Suarez.

tegi suvel mitu silmapaistvat ostu (Alexis Sanchez, Danny Welbeck) ja Inglismaal Meistrite liiga koha konkurentsis püsimiseks on see ainuvõimalik käik. Viie aasta pikkuse pausi järel taas Meistrite liigas mängiv Liverpool jäi küll ilma Luis Suarezest, kuid tippkonkurentsis püsimiseks osteti nimekamatest mängijatest näiteks Mario Balotelli ja Adam Lallana.

Võimalikud üllatajad

Favoriidid Londoni Chelsea, Manchester City, Madridi Atletico. Inglismaa klubidest sel suvel üleminekuturul kõige kiiremini ja otsustavamalt tegutsenud Chelsea on kindlasti muutunud tugevamaks – Diego Costat ja Cesc Fabregast palgates tugevdati oma nõrgemaid positsioone. Lisaks toodi meeskonda tagasi kolm hooaega laenul olnud Thibaut Courtois. Siiski võib 2012. aasta võitjate puhul karta, et mitmes sarjas osalemiseks pole neil pingil piisavalt väärilisi asendajaid ja mõne võtmemängija vigastus võib neile saatuslikuks saada. Kolmel viimasel hooajal kaks korda Inglismaa meistriks tulnud ManCity on saanud juba mitu hooaega Meistrite liigas kogemusi omandada ja nüüd tuleb neil hakata ka tulemusi näitama. Suvel meeskonnas suuri muudatusi ei tehtud ning tiimi ühtlast koosseisu vaadates võib öelda, et suurt vajadust selle järele ei olnudki. Siiski võivad nad taas kurta neid loosimisel saatva ebaõnne üle, sest jälle tuleb neil alagrupis vastamisi minna Müncheni Bayerniga. Papist poisid pole ka nende ülejäänud kaks vastast AS Roma ja Moskva CSKA. Mullune Meistrite liiga finalist ja valitsev Hispaania meis-

Üks Meistrite liiga suurfavoriite Müncheni Bayern tugevnes kahe hooaja vahel veelgi. MMil säranud Thomas foto: ap/scanpix Mülleri (keskel) kõrval ohustab nüüd vastaste väravat ka Robert Lewandowski (vasakul).

ter Atletico jäi suvel ilma mitmest meeskonna olulisest lülist (Diego Costa, Thibaut Courtois’ ja Filipe Luisi karjäär jätkub Chelseas), kuid samas toodi asemele väärilisi asendajaid (Mario Mandžukic, Miguel Moya, Antoine Greizmann). Hooaega on alustatud suurepäraselt ja klubijalgpallis praegu ühe hinnatuma noore peatreeneri Diego Simeone juhtimisel ollakse kindlasti tiitlikonkurentsis.

Soosikute peamised ohustajad Dortmundi Borussia, Torino Juventus, PSG, Londoni Arsenal, Liverpool. Üle-eelmisel hooajal Meistrite liigas esikohamänguni jõudnud Dortmund ei saa raha poolest kindlasti võistelda oma suurima koduse konkurendi Bayerniga, kuid targalt majandades püsitakse Euroopa teravaimas tipus. Suurima tagasilöögina jäädi kahe hoo-

Hunt: Bengals on kõvemaks läinud NHL. Margus Hundi koduklu-

bi Cincinnati Bengals mitte ei alistanud pühapäeval Atlanta Falconsit, vaid purustas. Seis 24:10 ei näita tegelikku pilti – Falconsil puudus vähimgi võimalus, sest Bengalsi kaitse püsis kui graniitmüür. Eksperdid laulavad Bengalsile kiidulaulu ja Hunt kinnitas, et meeskond on kõvasti paremaks läinud. Hunt kinnitas Postimehele, et võit oli hea, kuid mitte midagi erilist. «Mängisime lihtsalt oma mängu. Teadsime, et Falcons suudab ohtlikult tegutsed, ja olime valmis vastama.» Bengalsi staarmängija, püüdja A.J. Green, kes sai mängus Falconsiga vigastada, kuid

pole teada, kui tõsiselt, teatas enne kohtumist Falconsiga, et Bengals pole enam see vana Bengals, vaid on jõudnud uuele tasemele. Hunt nõustus: «Jooksumäng on meil kindlasti kõvasti arenenud ja uued treenerid ehk koordinaatorid annavad meeskonnale palju juurde.» Kahe võidetud mängu järel on nii mõnigi ekspert meeskondade tugevust näitavas edetabelis – power ranking’us – kergitanud Bengalsi isegi teiseks mulluse finalisti Denver Broncose järel. Arutletakse, kas Bengalsi kaitse on NFLi kõvim. Hunt jäi tagasihoidlikuks ja möönis, et kaks esimest mängu on tõesti hästi välja tulnud.

«Oleme kaitses olnud head ning rünnak liigutanud palli kenasti. Nüüd peame samal moel jätkama, et taas play-off’i jõuda.» Oma panusega võitu jäi Hunt rahule: «Tahtnuks küll rohkem platsil olla, aga need korrad, kui mängu sain, oli tunne hea ja tegutsesin korralikult.» Pühapäeval läheb Bengals kokku Tennessee Titansiga, kel on kirjas võit ja kaotus. Titansi alistanud Dallas Cowboys näitas ette, kuidas kaitsega saab rünnaku kenasti ära lõhkuda, seega... «Hea oleks tõesti hooaega kolme võiduga alustada,» nõustus Hunt. Jaan Martinson

aja vahel ilma Robert Lewandowskist, kuid ründeliini toodi asemele Adrian Ramos ja Ciro Immobile ning tagasi on ka üks fännide suuri lemmikuid Shinji Kagawa. Prantsusmaa ja Itaalia klubijalgpalli viimaste aastate valitsejad ehk vastavalt PSG ja Juventus loodavad kindlasti endast Euroopas maha jätta korraliku märgi, ja arvestades nende koosseisu, on mõlemal olemas kõik eeldused heaks hooajaks. Mõlemad säilitasid oma põhituumiku, tegid mõned täiendused (PSG kõmulisim ost oli David Luiz ning Juventusel Alvaro Morata ja Patrice Evra) ja koduliiga triumfi kõrval loodavad mõlemad tiimid edu ka eurosarjas. Arsenal ja Liverpool peavad võrreldes ülejäänud kahe Meistrite liigas palliva Inglismaa tiimiga läbi ajama küll veidike väiksemate vahenditega, kuid kokkuvõttes on üllatusvõimelised mõlemad. Arsenal

Meistrite liiga • A-alagrupp: Madridi Atletico, Torino Juventus, Piraeuse Olympiacos, Malmö FF. • B-alagrupp: Madridi Real, Liverpool, FC Basel, Razgrad Ludogorets. • C-alagrupp: Lissaboni Benfica, Leverkuseni Bayer, Peterburi Zenit, AS Monaco. • D-alagrupp: Londoni Arsenal, Dortmundi Borussia, Galatasaray, Anderlecht. • E-alagrupp: Müncheni Bayern, Manchester City, AS Roma, Moskva CSKA. • F-alagrupp: FC Barcelona, PSG, Amsterdami Ajax, APOEL. • G-alagrupp: Londoni Chelsea, Schalke, Lissaboni Sporting, NK Maribor. • H-alagrupp: FC Porto, Bilbao Athletic, Donetski Šahtar, Borissovi BATE.

AS Roma, Lissaboni Benfica, FC Porto, Peterburi Zenit, Leverkuseni Bayer, Galatasaray, Donetski Šahtar, Bilbao Athletic, Schalke 04. Nimetatud tiimid jahivad kindlasti tänavu Meistrite liigas pääsu 16 parema sekka ja hea õnne korral võib mõni neist jõuda isegi veerandfinaali. Üle mitme aasta taas Meistrite liigasse pääsenud AS Roma võiks koosseisu arvestades kindlasti pääseda Euroopa tugevaimas klubisarjas kaugele, kuid nende õnnetuseks satuti selle hooaja surmagruppi, kus heidelda tuleb nii Bayerni, ManCity kui ka Moskva CSKAga. Tänavuse kõige ühtlasema grupi moodustavad aga C-alagrupis mängivad Benfica, Zenit, Bayer ning AS Monaco, kes heal päeval võivad kõik esikoha eest heidelda.

Keskmikud Piraeuse Olympiacos, Basel, AS Monaco, Anderlecht, Moskva CSKA, Amsterdami Ajax, APOEL, Lissaboni Sporting. Meeskonnad, kes hellitavad kindlasti lootust alagrupiturniirilt edasi pääseda ja kaheksandikfinaali jõuda, kuid loos just neid ei eriti soosinud ning ülesande täitmiseks on neil vaja ka omajagu õnne.

Autsaiderid Malmö FF, Razgrad Ludogorets, Maribor, Borissovi BATE. Siin on tegemist meeskondadega, kes on juba Meistrite liiga põhiturniirile jõudes oma põhilise ülesande täitnud, ja suure tõenäosusega lõppeb nende teekond Euroopa tugevaimas klubisarjas alagrupiturniiri kuue kohtumisega.

24 || TEHNIKA || POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA IMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 23 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Apple’i nutikell on lõpuks valmis – ootusele näha disaini tippsaavutust see siiski foto: apple ei vastanud.

EDU VANG. Apple esitles möödunud nädala nutitelefoni iPhone 6 ja nutikella Apple Watch.

Apple püüab vastata ebamõistlikele ootustele kuldar kullasepp

eriprojektide vastutav toimetaja

elmise nädala teisipäev oli tehnikaarmastajatele ja eriti Apple’i fännidele suur päev – ikooni seisuses ettevõte esitles kauaoodatud nutikella ja uut iPhone’i. Esitlus toimus Flint Centeris Cupertinos Californias, kus firma rajaja Steve Jobs tõi 1984. aastal avalikkuse ette Macintoshi arvuti. 14 aastat hiljem esitleti samas uut iMaci. 2014. aastal korraldati igasügisene üritus samas saalis, et tuua publiku ette kauaoodatud nutikell ning loomulikult uus iPhone. Briti ajalehe The Guardian ajakirjanik John Naughton on uutest ihaldusobjektidest kirjutanud artikli aga värskendavalt iroonilises võtmes – sugugi mitte pahatahtlikult, kuid pannes siiski Apple’i vaimustuse üle muigama. Naughton käsitleb Apple’it kui ususekti ja selle juhtfiguure kui pühakuid, kes toovad inimestele ennenägematut õnne. Usu levitamine jätkus ka möödunud nädalal, kui Steve Jobsi maine esindaja, Apple’i praegune juht Tim Cook seisis laval, käed võidukalt pea kohal, taustal suurtel ekraanidel keerlemas Apple’i nutikellad. Saalitäis jüngreid aplodeeris püstijalu. Viimasel ajal tähelepanu keskpunkti tõusnud Apple’i PR-meeskond oli organiseerinud järjekordse võimsa sündmuse, mis küll mõnest otsast kärises ehk rohkem kui Steve Jobsi ajal tehtu. Ürituse üleilmne otseülekanne veebis oli parimal juhul katkendlik. Neid

hetki, mida aga õnnestus näha, tuli püüda mõista hiinakeelse sünkroontõlke varjust. Lugedes veebiportaalist 9to5Mac põhjalikku ülevaadet Apple’i PR-tegevustest ja -strateegiatest, on selge, et mõned inimesed peavad tippjuhtkonnale kõvasti aru andma, miks ülekanne ebaõnnestus.

MItte esimene, vaid parim Ühtlasi peab taas tõdema, et Apple’ile tasub kaasa tunda. Ettevõte on oma edu ja kuvandi vang. Firma suveräänne domineerimine tehnoloogiaettevõtete innovatsiooni musternäidisena on läbi. See pole halb, seda nimetatakse evolutsiooniks. On mõneti isegi kurb lugeda pettunud analüütikute ja ekspertide arvamusi, kes ootasid ei-tea-mida. Reaalsus on see, et nutitelefonid on oma arengus jõudnud suhteliselt igavasse faasi, mille kõrval ehk nutikellad on küll huvitavam nišš, kuid teevad alles esimesi ettevaatlikke samme. Samas on Apple jäänud truuks talle meeletut edu toonud strateegiale. iPod, mille ajajärk nüüd ametlikult sama hästi kui läbi on, ei olnud ju sugugi esimene MP3-mängija. Ta oli lihtsalt parim. iPhone polnud ka esimene puutetundliku ekraaniga telefon, see oli lihtsalt parim. Praeguseks on aga poeletid täis telefone, mis pakuvad oma tehniliste näitajate, disaini ja ka funktsionaalsuse poolest iPhone’ile tõsist konkurentsi. Nutikellad on nüüd järgmine samm. Ka see pole otseselt uus tootegrupp – Samsung on toonud müügile juba mitu põlvkonda seadmeid, sama kehtib Sony kohta. Lisaks lugematu hulk väiksemaid tootjaid. Hiljuti esitleti ka nutikellade koorekihiks peetavat Motorola Moto 360, mis paljude hinnangul teenib esimesena ausalt ära nime-

Apple’i tegevjuht Tim Cook esitlusel foto: reuters/scanpix publiku ees.

tuse «kell», sest erinevalt ristkülikukujulise ekraaniga seadmetest näeb Moto 360 tõesti kella moodi välja. Ootused Apple’i nutikella suhtes olid kruvitud meeletult kõrgele. Peaaegu keegi ei osanud öelda, mida ta täpselt ootab, kuid oodati midagi uskumatut. Apple’i peadisainer Jony Ive hooples enne esitlust New York Timesi veergudel, et Šveitsi kellatootjad võivad uppuda. Samuti on teada, et Apple saatis esitlusekutsed paljudele moetööstuse tippudele. Ja siis nad seda esitlesid – järjekordne ristkülik käel kandmiseks. Ilmselt olid ootused nii suured, et kõik lihtsalt pidid rõõmust kilkama ja eufoorias plaksutama. Inertsist.

Läbimõeldud seade Šveitsi kellatootjad andsid muidugi verbaalse vastulöögi. Luksuskellade tootja LVMH esindaja Jean-Claude Biver’ sõnul ei pea Apple’i kella disain ajaproovile vastu ja selle puhul on tehtud põhimõttelisi vigu. Business Insederi veergudel naljatles Biver, et kella disainer tun-

dub olevat esimese kursuse üliõpilane. Luksuskellatootja ilmselt teab, millest räägib, sest kui miski on ajatu disainiga, siis on seda luksuslik (ümar) käekell. Kuid just ihaldusväärsus on läbi ajaloo olnud Apple’i toodete peamine iseloomulik joon. Hea küll, nutikella puhul on peale disaini olulisel kohal ikkagi ka funktsionaalsus ehk mida sellega teha saab. Siin on Apple’i arendatu tõenäoliselt parim, mis praegu olemas. Esitlusvideotelt paistis, et tegemist on vägagi läbimõeldud seadmega, millel on aga ka hulk küsitava väärtusega «lisasid», nagu näiteks südamelöökide saatmine kallimale … Google’i arendatud Android Wearile, mida kasutavad LG, Motorola, Asuse ja teiste tootjate kellad, teeb Apple ilmselt silmad ette. Seega on suur võimalus, et ajalugu ikkagi kordub. Kuigi nutikell tuleb müügile alles tuleva aasta alul ja vajab töötamiseks iPhone’i, võib ilmselt juba praegu öelda, et seda müüakse miljoneid. Kümneid miljoneid. Kui esmapilgul on selle disain ehk pettumus, siis praktikas töötab see ilmselt väga hästi. Sel on kaks suurust (teised tootjad on piirdunud ühes suuruses kellaga), väga erinevad vahetatavad rihmad ning saadaval on isegi erinevast materjalist korpused: sportlik, šikk ja isegi kullatud mudel. Sõltumata mudelist jälgib kell kasutaja aktiivsust, südametööd, lubab suhelda ja mida kõike veel. Apple peab lihtsalt arvestama, et isegi kui kõik nende seadmed ja teenused on head ja töötavad eeskujulikult, on konkurentide edu taustal ootused Apple’ile kasvanud kohati kummaliselt kõrgeks. Tegemist ei ole ikkagi kõiki õnnelikuks tegeva ususektiga, vaid lihtsalt ühe tehnoloogiaettevõttega.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Tead kellegi kohta tõde, kuid sa ei kipu seda paljastama. See paljastus võib sind ennast negatiivses valguses näidata. Saad aru, et ühest arusaama ei ole.

SÕNN

Keegi võib hakata sind pidama plastiliinist olevuseks, mida saab igatpidi voolida. Näitad üsna kiiresti, et ka sinul on sarved ja ego. Pähe ei saa sulle niisama lihtsalt istuda.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 25

6 5 3

SKORPION

Kui keegi hakkab sind oma sõrme ümber keerama, võib ta tõsiselt vigastada saada. Oled oma elu suhtes kaitsepositsioonil. Kui keegi trügib liiga sisse, võib kõrvetada saada.

ò è a

à â ê â æ

ä ì c

Karl Adolf Koefoed Larsen – Skakbladet, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Oe4! Ke5 2. Rd3+ Kd4/ Kf6 3. Lc5++/Rf5++; 1. ... de4: 2. Le4:+ Kc3/Kc5: 3. Ra4++/Rb7++; 1. ... Kc3 2. Rd3+ Kd4 3. Lc5++.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MINU TEHISINTELLEKT LÄBIB TJB-TESTI.

SEE TÄHENDAB SEDA, ET KUI APARAAT PEITA KARDINA TAHA, EI SAA INIMESED ARU, KAS NAD RÄÄGIVAD ARVUTI VÕI TURRIS JUUSTEGA BOSSIGA.

ARVUTI, MIS ASI ON HTML?

SEE OLNUKS KA MINU VASTUS!

POLE AIMUGI.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Keegi on sulle tänulik, et sa tema suhtes varem rangust ja isegi negatiivsust üles näitasid. See isik saab nüüd aru, et tema tee oli midagi muud, mitte see, mis ta arvas. KALJUKITS Kui oled varem kurbuse ja viha väljanäitamist püüdnud vältida, siis nüüd on õige aeg seda teha. Musta sa valgeks tegema ei hakka, vaid ütled välja kõik, mida asjadest arvad.

1. Kuidas jagunevad imetajad jalgade maapinnale toetumise järgi? 2. Pierre Boulle’ 1963. aastal valminud romaan «Ahvide planeet» on suurt populaarsust saanud ka filmiversioonina. 1973. aastal ilmus romaan eesti keeles, tõlkijaks Lennart Meri. Millise kuulsa väejuhi nime kannab ahvide pealik selles teoses? 3. Omal ajal hinnatud Stalini preemia on saanud kolm eesti kirjanikku. Kes? 4. Krimmi poolsaare veerikkaima jõe järgi on oma nime saanud ka Sevastopoli rahvusvaheline lennuväli. Mis jõgi? 5. Schengeni viisaruumi moodustab ala Euroopas, kus riikide vahel piiri pole. Mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei kuulu Schengeni viisaruumi. Nimetage need. Vastused: 1. Tallul-, varvul- ja kabjul- (sõrgadel) kõndijad. 2. Caesar. 3. August Jakobson (1947, 1948), Hans Leberecht (1950), Juhan Smuul (1952). 4. Belbek. 5. Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Rumeenia ja Suurbritannia.

KAALUD Oled mingis küsimuses võimeline nokkimisega väga kaugele minema. Sulle on praegu tähtis detailide täpsus ja hoolikus.

ERNIE

VÄHK Sa ei hoia tundeid vaos ja teed kõike kirega. Isegi nii suurega, et võid lähedased amokki jooksma panna. Nad võivad pikisilmi oodata sinu mahajahtumist.

NEITSI Mingi sinu tegu ei aja kaaslasi positiivselt pöördesse. Pigem suhtutakse leigelt. Oled kergelt pettunud, kuid võtad seda kui õppetundi oma suhtumise kitsaskohtade suhtes.

Tood uuesti päevavalgele mingi iganenud asja ja näitad seda uuest küljest. Paned nii mõnegi skeptiku ahhetama-ohhetama.

Võid tekitada kingitustesaju ja ootad selle eest ka kiitust. Osalt võid seda saada ülevoolavalt, osalt aga võid seda jääda ootama maailmalõpuni.

æ à ê

KAKSIKUD

LÕVI

è à

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

VEEVALAJA Elu on seiklus, millest tasuks võtta viimast. Huumor ja optimism ei jäta sind maha isegi siis, kui sulle loobitakse näkku muda või vahukooretorti. KALAD Püüad oma ego upitamiseks kedagi ära kasutada? Ära tee seda, sest nii võid mõnestki usaldusväärsest kaaslasest ilma jääda.

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

VALDO JAHILO ANEKDOODID Silt kooliuksel: «Erikool muusikaliselt andekate vanemate lastele.» ••• Jänes lesib puu all. Tuleb rebane ja küsib: «Mis teed?» «Molutan,» vastab jänes. Rebane võtab kätte ja sööb jänese ära. Selle peale kostab puu otsast varese kommentaar: «Molutada võivad need, kes istuvad kõrgel kohal!» ••• Lennuk kaotab kõrgust ja hakkab sööstma alla mere poole. Stjuardess teatab: «Reisijad, kes oskavad ujuda, palun istuge vasakule; reisijad, kes ei oska ujuda – paremale!» Peatselt kukubki lennuk vette. Stjuardess: «Reisijad vasakul, hakake liikuma selle saare poole seal ... Reisijad paremal – aitäh, et lendasite meie firmaga, soovime meeldivat päeva jätku!»

Eelmise ristsõna õige vastus on PROHMAKAS Eelmise nädala võitja: SIGNE UDIKAS

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

26 || kuulutused || postimees, 16. september 2014

Tähtvere vallavalitsus müüb kirjalikul enampakkumisel korteriomandit, mille reaalosaks on Tartumaal Tähtvere vallas Vorbuse külas Mõisa tee 8 asuv eluruum (kööktuba) üldpinnaga 12,7 m2, registriosa numbriga 1630704, katastritunnusega 83101:003:0556. Korteriomandi alghind on 10 000 €. Enampakkumiste esitamise tähtaeg on 27. IX, märgusõna «Eluruum». Pakkumised avatakse 29. IX kl 9 Tähtvere vallavalitsuses volikogu ruumis aadressil Tartumaa, Tähtvere vald, Ilmatsalu alevik, Järve tee 8.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Üksteisele mis oleks ütelda meil veel on elust ellu kinnitatud läbi surma. Üksteise leidmine täis uuendavat hurma hääd jällenägemist ja tööd ja laulu teel ...

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud armas ema, vanaema ja vanavanaema

Teatame sügava kurbusega, et lahkus kallis isa ja vanaisa

Melanie Aksim

Erich Kuus

Leinavad poeg Valdur, Sirje, Rein, Helen, Robi, Maria ja Liisa. Ärasaatmine 18. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumis.

16. IX 1931 – 14. IX 2014

Leinab perekond. Ärasaatmist puudutav info telefonil 5450 9227.

Ükskord, ükskord muutun mullaks, ükskord sõmerliivaks saan, muutun kullerkupu kullaks, kanarbikuks nõmmemaal. (Lehte Hainsalu)

Karl Neufeld

16. IX 1914 – 29. XII 2007

Armast isa, vanaisa ja vanavanaisa mälestab 100. sünniaastapäeval poeg perega.

25. X 1925 – 13. IX 2014

Mälestame head ja säravat kolleegi

Aita Kaldet Siiras kaastunne Hillarile ja Indrekule peredega. Kolleegid Bernhard SPA hotellist

Mälestame kauaaegset liiget ja head sõpra. Avaldame kaastunnet abikaasale, poegadele ja lähedastele

Maga vaikselt, puhka rahus. Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega. Meie hulgast lahkus armas tädi, vanatädi, vanavanatädi

Andres Bahovski

Asta Elbing

19. XII 1963 – 10. IX 2014

(sünd. Metsla)

kaotuse puhul. Kaitseliidu Harju Maleva Keila malevkond

Mälestab õetütar Piret ja lapsed peredega.

On lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Saab igaüks meist kingituseks aja, ta kestvust aimata ei tea. On kuskil ülim otsustaja, ta märguandel lõpetame eluea.

Aino Kaljuste

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

7. IV 1927 – 11. IX 2014

Leinab poeg perega. Ärasaatmine ja muldasängitamine 20. skp. kell 11.30 Pärnamäe kalmistul.

Toivo Koppel

24. IX 1931 – 12. IX 2014

Omaksed Ärasaatmine 17. skp. kell 12 Peetri kirikus.

Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837. Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162.

Mõni hetk on kohe väga-väga valus ...

Sulle anti uni nii pikk, tähtede sära ja igavik ... Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

9. I 1938 – 12. IX 2014

Südamlik kaastunne Margitile, Aivole ja Ainile peredega kalli ema, vanaema ja ämma

Koos me käinud lapsepõlveradu, õnne juurde otsisime teed. Nüüd sa vaikselt igavikku astud, mälestused – meile jäävad need. Südamlik kaastunne omastele kalli

22. VIII 1933 – 11. IX 2014

Leinavad tütred peredega. Ärasaatmine 19. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis. Pärgi ja potililli mitte tuua.

Maie Nadeli kaotuse puhul. Harry ja Sirje ning Maila ja Rainar peredega

Maie Nadeli

Leinavad Ene perega ja Helga. Ärasaatmine 18. skp. kell 13 Otepää leinamajas.

Teatame, et on lahkunud meie kallis ema

Mai Otsa

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230, Sõiduõppe ABC.

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel saab otsa aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

kaotuse puhul. Helju, Taima, Maie

Harry Püss

Müüa põrsaid. Tel 5591 0104.

Lõppenud on sinu raske elutee ja saabunud on vaikus, pime öö.

Ilmar Pau

6. XII 1937 – 12. IX 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 18. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Südamlik kaastunne Arvile kalli isa

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea ...

Väino Rabe

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

surma puhul. Structo Industry OÜ töökaaslased

Ivi Römer

10. V 1930 – 12. IX 2014

Tütar perega Ärasaatmine 20. skp. kell 13 Tallinna krematooriumi kabelis Pärnamäel.

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus ...

Aulis Rüüberg Mälestame kallist klassivenda. Südamlik kaastunne lähedastele. Turba keskkooli 36. lend

Langebrauni portselani (kohavaated) ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040. Puhka rahus, kallis sõber. Eestimaa aatelist, suure loomejõuga inimest ja sõpra

Valter Sääske 8. V 1939 – 10. IX 2014

mälestavad sügavas leinas Ülo, Jaak, Lembit, Valdeko ja Sulev ning avaldavad siirast kaastunnet abikaasa Ennale, tütar Annele ning teistele lähedastele.

Ostan jahimeeste märke parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Mälestame head toakaaslast

Silvi Elmestit (sünd. Reim)

Avaldame kaastunnet lähedastele. Kadri, Anne, Reet ja Ljudmilla, TPI 197. aasta lõpetanud Kallist isa, vanaisa ja vanavanaisa Ostan kogusse igasuguseid Eesti sõjaväemärke kuni 1944. Maksan parema hinna – näiteks pildioleva märgi eest 200 €. Tel 5450 7799.

August-Heinrich Kaerpõldu

Avaldame sügavat kaastunnet Vallo Koppelile isa

Toivo Koppeli kaotuse puhul. Lõuna prefektuur

Tunneme südamest kaasa Kalle Langele perega armsa

Jaan Lange Ostan erinevaid EW sõjaväe rinnamärke. Maksan alates 120 €/tk. Tel 5808 5338.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738.

Seoses töömahtude suurenemisega võtab Raam Transport OÜ tööle rahvusvaheliste vedude autojuhte Skandinaavia ja Euroopa suunal. Lisainfo tel 503 7040.

surma puhul. Nikolai ja Kalli

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Agnes Vulp

20. VII 1925 – 12. IX 2014

Kurbusega teatame armsa ema ja vanaema lahkumisest. Urmas ja Meelis perega Hüvastijätt 18. skp. kell 12 Rahumäe kalmistu kabelis.

Leinab pere. Ärasaatmine 20. skp. kell 11 Kohila palvemajas (Vabaduse 32). Muldasängitamine Lelle kalmistul kell 13.

VT-nimeline saunaklubi

Südamlik kaastunne tütardele peredega armsa ema, vanaema

Mälestame kauaaegset majaelanikku

Südamlik kaastunne omastele

Mati Rosenthali

surma puhul. Korteriühistu Ringtee 3 elanikud

surma puhul. Karmen, perekond Jürgenson ning Asso ja Rein

Peet Maapalu

Avaldame sügavat kaastunnet Anneli Haponenile kalli ema

Sinuta on tühi tuba ...

Südamlik kaastunne Katrinile kalli venna

Lahkunud on me kallis ema ja abikaasa

7. IV 1927 – 11. IX 2014

(sünd. Puusep) 26. V 1937 – 12. IX 2014

Valdur Tammingut

Ilmar Paud

Armas

Leinavad ja avaldavad kaastunnet lahkunu perele endised klassiõed Tallinna III keskkooli päevilt.

Eha Talu

Mälestame kauaaegset saunaklubi presidenti

Südamlik kaastunne Ellele kalli abikaasa surma puhul. Raudtee 48b majanaabrid

11. IX 1924 – 3. XI 2011

mälestavad 90. sünniaastapäeval lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed.

Lahkus meie kallis

surma puhul. Ülle perega, Miralda, Tamara, Magdaleena

Peet Maapalu

Mälestan õpingu- ja ühiselamutoakaaslast Tallinna rahanduse ja krediidi tehnikumi päevilt 1952. a. lennust. Uno Jüris

Aino Kaljuste

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides käiseembleeme. Maksan 100 €/tk. Tel 5613 8008.

Mälestame sõbralikku majanaabrit ja avaldame sügavat kaastunnet abikaasale ja lastele peredega

Mul on üks kodu seal tähtede taga ...

Margit Mikson

Maie Otsa

Mai Otsa

surma puhul. Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku ambulatoorse taastusravi osakond

Leiname armast klassiõde

Mai Otsa

9. I 1938 – 12. IX 2014

Omaksed Ärasaatmine 19. skp. kell 15.30 Pärnamäe krematooriumis. Pärgi ja lilli palume mitte tuua.

Avaldame sügavat kaastunnet tütardele ja nende peredele. Vändra keskkooli 30. lend

Maie Nadel

Meie kaastunne Mailile armsa ema

Südamlik kaastunne Harry perele õe, meheõe ja tädi surma puhul. Rehme suurpere

Maie Nadel Mälestame ja avaldame kaastunnet lähedastele kalli ema ja vanaema kaotuse puhul. Malle, Kaspar, Kaarel

Mai Otsa

Aleida Piikov Leinavad poeg perega ja Tiina lastega. Ärasaatmine 18. skp. kell 12 Elva kabelis.

Südamlik kaastunne Leole perega kalli

Ants Pärnpuu kaotuse puhul. OÜ Erkalis

Mälestame väärt nõuandjat

Harri Püssi

22. VIII 1933 – 11. IX 2014

surma puhul. Kolleegid firmast Miecys-Pharm OÜ

Avaldame kaastunnet lähedastele. Otepää Lihatööstus Edgar OÜ

Mai Otsa

Mälestame kallist koolivenda

Mälestame armast kursusekaaslast. Avaldame kaastunnet lähedastele. Stomatoloogia 1962. a. lend

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Harry Püssi Avaldame kaastunnet omastele. Vaike, Aili, Helvi, Asta, Ruudi, Vello

Mati Rosenthali surma puhul. Töökaaslased kauplusest Babyland

Avaldame kaastunnet Leidale perega kalli venna ja onu

Heino Savi kaotuse puhul. Naabrid Meerilt

Avaldame sügavat kaastunnet Mallele ja Hannesele abikaasa ja isa

Jevgeni Soka kaotuse puhul. Merike perega

Tunneme südamest kaasa Marinale kalli abikaasa

Valdur Tammingu surma puhul. Lastearstid ülikooli päevilt

POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014 || MEEDIA || 27

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

UUS SARI. Kodumaine komöödia «Köök» vürtsitab eetrit kokandushuumoriga.

Kokka tunned hädas arvustus kaarel arb reporter

Uus komöödiasari

«Köök» Kanal 2s esmaspäeviti kell 20

itu köögi- või kokandussaadet mahub eetrisse? Klõpsuta aga telekanaleid läbi ja on tõenäoline, et igal suvalisel hetkel võib vähemalt ühel kanalil näha, kuidas briti päritolu peakokk oma vaeste ohvrite peale karjub. Köögiteemaliste komöödiasarjadega õnnistatakse televaatajat harvem, viimastest aastatest väärib ehk enim tähelepanu briti sari «Whites» Alan Daviesega peaosas, mis paistab eriti silma peenenüansilise huumoriga. Kanal 2 värske sari «Köök» briti telepärandi poole ei kiika. Selle eeskujuks on Venemaa samanimeline sari ning vene pärand kumab «Köögist» läbi igal sammul – sealne huumor on sageli lajatav ja otsekohene ning kogu õhkkond on läbivalt idahõnguline. Just see võib aga ollagi üks «Köögi» edu aluseid. Vene huumor sobib Eesti televaatajale ehk veidi paremini kui kuiv briti nali, samas leiab aga muuga har-

Peaosaliste kõrval särab «Köögis» ka noortest näitlejatest koosnev värvikas kõrfoto: kanal 2 valtegelaste ansambel.

junud huumorisõber näpuotsaga peenemaidki naljakübemeid. Kuigi «Köögi» esihooaja algus jätab veel pisut rabeda mulje, on potentsiaali küllaga ning lõviosa sellesse panustab lausa jahmatavalt hästi kokku sobiv ja kõlav näitlejate ansambel. Loo keskmes on Kristjan Kasearu kehastatav noorkokk Maks, kes üritab pealinna parimas restoranis karjääri teha. Kui jalg ukse vahel, valatakse Maks üle toore ja veidi piinliku

Seksism ei ole naljakas ja mida varem Eesti telemaailm seda mõistab, seda enam võib oodata tõeliselt head televisiooni.

rabehuumoriga, kuid Kasearu suudab oma rolli üllatavalt hästi tööle panna. Jääb vaid loota, et tema tegelaskuju libe seksism edasistes osades kas taktitundeliselt maha toonitakse või süžeesse kirjutatult maatasa tehakse. Seksism ei ole naljakas ning mida varem ka Eesti telemaailm seda mõistab, seda rohkem on põhjust loota ja oodata tõeliselt head televisiooni ka eesti keeles. Kasearu kõrval hoiab «Kööki» koos Indrek Taalmaa kehastatud peakokk Viktor, robustne karikatuur kõigist kõige vastikumatest ülemustest, kellest ei puudu ka toekas tükk Gordon Ramseyt. Tõsi, Viktori bravuu-

ritsemine ja oma alluvate ahistamine on siiski vähemalt esialgu veel veidi puine ja abitu. Kuidas noorkokki tõeliselt teravalt nuhelda, on aga üsna kerge vaevaga õpitav päriselu kokandussaadetest. Ning kui ka ülemängitud viinalembust veidi vähemaks võtta, võib Taalmaa Viktorist saada üks värvikamaid ja mõnusamaid kohalikke komöödiategelasi. Sarja näitlejad on saanud köögipoolel toimetamise ehtsamaks muutmiseks õpetust päriselu peakokkadelt ning sellest on ilmselgelt abi olnud. Võib-olla oleks lisaks olnud tarvis kogenud koreograafi õpetussõnu, kes suudaks kokaansambli veel sujuvamalt liikuma panna. Norida võib siiski peaasjalikult vaid pisiasjade kalla. «Köögi» pildikeel on eriti Eesti harjumuspäraseid olusid arvestades meeldivalt kiire, toppama ei jää. Kõik saab tehtud nobedalt ja hästi ning avaosa lugu voogab mõnusa ja muretu tempoga algusest lõpuni kenas ühtlases rütmis. Elementaarne, kuid siiski mitte piisavalt tavaline, et see mainimata jätta. «Köögil» on oma loodetavasti pika tee alguses veel mõned lihvimist vajavad nurgad, stsenaariumi ja näitlejate ansambli loomulikkus varjab need aga kiiresti. Lähinädalatel suudab «Köök» loodetavasti oma potentsiaali kuhjaga tõestada, algus on paljulubav.

Selgusid «Saatejuhtide vahetuse» eetriajad Eelmisel nädalal selgusid rahvahääletusel ETV sügisese suurprojekti «Saatejuhtide vahetus» saated ja saatejuhtide paarid. Nüüd on ka teada, mil eriprojekti saated eetrisse jõuavad. Juba selle nädala pühapäeval, 21. septembril on ETV eetris Andres Kuuse juhitav «Tõuse ja sära», päev hiljem näeb Reet Linna (pildil) juhitavat «Osooni». Kolmapäeval, 24. septembril jõuavad eetrisse Urmas Vaino juhitav «Pealtnägija» ning «Foorum» Maire Aunastega. Neljapäeval on eetris Monika Tamla ja Lembitu Kuuse juhitav «Ringvaade» ning Katrin Viirpalu loetavad spordiuudised. Reede, 26. september algab Mihkel Kärmase ja Grete Lõbu «Terevisiooniga», sama päeva õhtul on «Aktuaalse kaamera» ankruna eetris Vladislav Koržets. «Saatejuhtide vahetuse» lõpetab pühapäeval, 28. septembril Marko Reikopi «Prillitoos». PM

Tudeng TV otsib uusi uudistesaate juhte Eesti tudengite veebitelevisioon annab sel sügisel kahele säravale noorele võimaluse juhtida uudistesaadet. Tudeng TV uudistesaate juhtimine ei tähenda vaid sissejuhatavate tekstide ettelugemist, vaid eeldab ka vestlusoskust. «Oleme muutnud oma formaati sedavõrd, et saatejuhid prompterilt maha ei loe ning edaspidi saavad endid proovile panna ühe saate jooksul erinevaid inimesi intervjueerides,» selgitas Tudeng TV tegevjuht Elisa Avik. «Me ikkagi oleme astunud sammu edasi ja pürgime aina suurema professionaalsuse poole.» Ankruks pürgija peaks arvestama sellega, et rolliproovis on kõik «nagu päris» – suur telestuudio, kaamerad, prožektorid. «Saatejuhiks soovijad saavad kindlasti kaamerasse rääkida, intervjuusid läbi viia ning mõned põnevad üllatused on meil veel varuks,» lubas Avik. Rolliproov toimub täna kell 18.30 Balti Filmi- ja Meediakooli telestuudios. Registreerida saab aadressil tudeng.tv/kandideeri. PM

28 || TÄNA || POSTIMEES, 16. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KAJASTAB, MILLISED SEISUKOHAD JÄÄVAD KÕLAMA RIIGIKOGUS VALIMISEA LANGETAMISE KÜSIMUSES.

NIMEPÄEV: ALICE, ALIISE, AILA, AILE, AILI Ülo Lille 83, keemik, akadeemik Kalju Mätik 82, vabadusvõitleja POSTIMEES Jaanus Paal 67, botaanik Anu Saluäär (pildil) 66, toimetaja ja tõlkija ÕNNITLEB: Airi Järvelaid 44, Loit Jõekalda 63, graafik reklaamiosakonna Koit Nerva (Nerva) 42, kunstnik otseklientide haldur Kajar Lember 38, poliitik

Eesti suurim kitsefarm areneb maailma suurimaks Järgmisel kevadel algab Ida-Virumaal Illuka vallas suure kitsefarmi ehitus: kava kohaselt lisandub iga aastaga 2000 loomale mõeldud laut ning viie aasta pärast mahutab farm 10 000 kitse. Lisaks rajatakse lähikonda ka juustutööstus. Kaks ja pool aastat tagasi Konjus Eesti suurima ja moodsaima kitsefarmi avanud Konju mõisa talu peremees Martin Repinski on algusest saati suurelt mõelnud. Tollane 150-pealine kari kasvas juba esimese aastaga kaks korda suuremaks ja ühtlasi Eesti suurimaks. Praegu on talus kitsi 450 ja neid sünnib iga päev juurde. Praegu on maailma suurim kitsekasvataja üks Hollandi ettevõte, millel on farmides kokku 6000 kitse. Kui uus farm koos juustutööstusega Illukal valmis saab, jagub seal töökohti poolesajale inimesele. Põhjarannik

Kala asemel jäi võrku põder Laupäeva hommikul käisid Valgamaa Tõrva päästjad Viljandimaal Tarvastu vallas Veisjärve külas, kus oli põder kinni jäänud keset järve olevatesse kalavõrkudesse. Lõuna päästekeskuse pressiesindaja sõnul vabastasid päästjad looma ning suunasid ta ujuma kalda poole. Põder jõudis õnnelikult kaldale kella 11 paiku ning veest väljudes jalutas metsa. Sakala

TERVISEKÜLG VAHENDAB, MIKS EESTIS SAAB AINA ENAM NOORI VÄHIDIAGNOOSI. EUROOPA

KÄRDLA +16 HAAPSALU +17

ilmateenistuse sünoptik

PAIDE +18

eva-maria sula

NARVA +17

RAKVERE +17

TALLINN +17

1– 5

Öökülmade aeg on käes

Rahumeelne kõrgrõhkkond laotab oma keskme üle Eesti ja meie lähinaabrite. TARTU PÄRNU VILJANDI Antitsüklonile iseloomuli+17 +18 +17 kult on ilm vaikne ja sajuKURESSAARE +16 ta, kuid tuulevaikus soosib öösiti udu tekkimist. Kõrgemates õhukihtides valitsev õhuvool toob jahedust. VÕRU VALGA +16 Maapinnalähedases kihis avaldub +17 see ka järgnevatel öödel kergelt miinuspoolele langeva termoKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS meetrinäiduna. Kolmapäev, 17.09 Neljapäev, 18.09 Reede, 19.09 Täna on vähese pilvisusega sajuta ilm. Hommikul püsib kohati Tallinn +2/+17 +1/+17 +2/+17 udu. Mandril puhub muutliku suuTartu +1/+17 0/+17 +1/+18 naga tuul 1–5 m/s, rannikul kuni Narva 0/+17 0/+17 0/+17 8 m/s. Õhusooja on 15–18 kraadi. Pärnu +3/+18 +1/+17 +3/+18 Kuressaare +7/+17 +6/+18 +7/+18

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: matti kämärä / põhjarannik

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 6.51 6.44 7.00

loojub 19.39 19.30 19.47

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+24,6 kraadi (1950) +0,9 kraadi (1973) +23,7 kraadi (1950) –4,3 kraadi (1958)

KUUFAASID 16. september 5.05 24. september 9.14 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51

+23 +27 +26 +21 +22 +23 +22 +22 +22 +24 +16 +16 +19 +19 +21 +19 +21 30 +17 +22 +15 +18 +24 +16 +23 +10 +18 +26 +15 +16 +20 +21 +16 +20 +32 +16 +29 +38 +22 +28 +33 +29 +23 +26 +19 +27

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 16. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kutsuvad teid hommikukohvile! 08 55 Doktor Martin: Pere kombed 09 45 Ilus maa: Euroopa põllumees 55 Terevisioon* 11 55 Prillitoos (subtiitritega)* 12 55 Osoon (subtiitritega)* 13 20 Välisilm* 55 Välisilma dokk: Šotimaa valik* 15 05 Meie inimesed: Raili* 30 Mehed ja mõrrad, 1/8* 16 00 Holby City haigla: Uued võimalused 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin: Pere kombed* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Vabariigi kodanikud 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 OP! teater 22 10 Broadchurch, 3/8 (Inglise 2013) 55 Hyacinth Bucket (Inglise 1993)* 23 25 Ringvaade* 00 30 Holby City haigla: Uued võimalused* 01 34 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Rakett 69: Skorpioni pardal 35 Õnnelind flamingo* 11 40 Prantsuse piiskop Tallinnas* 12 37 ERR uudised 15 30 Tammetõru seiklused, 12/13 55 Lastetuba* 16 00 Lotte (Eesti 2000) 05 Lastetuba* 30 Cedric 40 Lastetuba* 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Leiutamine 18 00 Peeter Paani uued seiklused 20 Mily murrab pead 30 Lastetuba: Pärlipüüdja 45 Džungliraamat: Legend Hiidküünest 55 Mukk ja Tšavapa: Pillid kasvavad puude otsas 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Pealtnägija* 45 Bluestone 42 21 15 TEDx Tartu: Margus Tamm 30 AegRuum. Loomamõistuse saladused, 3/3: Ühiskondliku elu mõistatused 22 20 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 3/10 50 dokkaader: Poiss ja kloun (Taani 2012)* 23 45 The Hollies. Vaata läbi iga akna 01 56 ERR uudised

06 10 Lastega kodus: Joey koht* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 5/158* 10 00 Taltsutamatu süda, 59/162* 11 00 Kodutunne* 12 00 Köök* 30 Naabriplika: Tants seifi ümber* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 44 15 25 Lastega kodus: 30 saab täis 16 00 Küladetektiivid, 81: Surm klaveris 17 00 Taltsutamatu süda, 60 18 00 Keelatud armastus, 6 19 00 Reporter 20 00 Krimi 30 Poliitikute kaasad: valguses või varjus? 21 30 Viimane võmm. Uus hooaeg! 22 30 Must nimekiri: Wujing 23 25 Tere tulemast lõksu (USA-Inglise 2013) Põnevusmärul 01 20 Sissemurdjad: Kiirus peale 40 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Paapua Uus-Guinea 02 25 Must nimekiri* 03 05 Reporter* 55 Aia- ja Kodusaade* 04 40 Küladetektiivid, 81* 05 25 Doktor Oz: Kas surmalähedased kogemused on tõesed?

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 81* 08 55 Südameasi 2, 6* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Volgadega ümber Musta mere, 2* 12 10 Kartulid ja apelsinid 2, 2* 13 15 NCIS kriminalistid 8, 21: Surnu peegeldus* 14 15 Selline on elu! 15 15 Vaprad ja ilusad, 6815 50 Armastuse pisarad, 82 16 50 Kirgede torm, 1931 17 55 Südameasi 2, 7: Andekas valetaja 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kaua võib! 30 Suletud uste taga 6, 3: Teismeline ema jätab lapse rongi 21 30 Padjaklubi 2, 1: Uus pind 22 30 Sherlock New Yorgis 1, 1. Uus sari 23 30 Õiglus (USA 2011). Põnevik 01 35 CSI New York 9, 14: Valge kuld 02 25 Õigluse nimel 2, 7: Mänguasjad pööningul 03 15 Suletud uste taga 6, 3: Teismeline ema jätab lapse rongi* 04 05 Kaua võib!* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 160 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 717 09 05 Emmerdale, 13 35 Emmerdale, 14 10 05 Küladetektiivid, 265: Mängust väljas 55 Süütu süüdlane, 51 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 21* 30 Uus võimalus, 22* 13 00 Doktor Oz: Tappev Adderalli kuritarvitamine* 14 00 Hotell Adlon, 1/3* 16 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Avalikustame kiirdieetide saladused 19 00 Uus võimalus, 23 30 Uus võimalus, 24 20 00 Kodutunne 21 00 Kadunud: Kadunud pruut 22 00 Naisuurijad 23 00 Näpud põhjas, 12: Kiirmüük 30 Sõbrad, 12: Kas teile maitseb lasanje? 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid, 265: Mängust väljas* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 51/153* 45 Reporter*

06 30 Rooli võim* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 5* 09 20 Conan, 285* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 75: Õhtu enne jõule* 14 20 Knight Rider, 80: Roosilõhn* 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 6: Täiuslik mõrv 17 10 Supermani uued seiklused, 76: Surmarelv 18 05 Knight Rider, 81: Tapja-Kitt 19 00 Tuvikesed, 83: Bundyd kohtus* 30 Tuvikesed, 84: Varumeheks* 20 00 Eesti tätoveerib: Tätoveerimismaailma tumedam pool 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest: Kolm libu ja juustusteik* 30 Click – superpult (Click, USA 2006). Komöödia 23 30 Conan, 286: Allison Janney, Brett Gelman 00 20 Kaks ja pool meest: Neetud preester 45 Tuvikesed, 85-86: Tantsukursused; Kelly haarab ohjad 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Üürnik (IngliseUSA 2011)*. Põnevik 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 4, 4 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 15: Topeltagent 17 00 NCIS kriminalistid 6, 8: Varjamine 18 00 Perepea 9, 16* 30 Simpsonid 6, 8* 19 00 Suure paugu teooria 2, 4: Griffini samaväärsus 30 Suure paugu teooria 2, 5: Eukleidese alternatiiv 20 00 Perepea 9, 17 30 Simpsonid 6, 9: Paha mees Homer 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 OTSE: Euroopa jalgpalli Meistrite liiga. Kohtuvad: Real Madrid CF – FC Basel 1893 23 35 Puhkus Mehhikos 2, 81 00 35 Puhkus Mehhikos 2: ekstra 2, 81 50 Suure paugu teooria 2, 4-5* 01 50 Kälimehed 4, 4* 02 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 124/142* 45 Terve tervis* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Peterburi – Tallinn* 11 00 Ameerika tüdruk, 1/2*. Itaalia lühisari 12 45 Ülekanne Riigikogust* 16 00 Armuleek, 299/304* 45 Armuleek, 300/304* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 125/142 19 00 Täna. Uudised 30 Arvutitark 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Eesti vabadusvõitlejate XXII kokkutulek Põltsamaal 45 Vaba mõtte klubi 22 45 Kakskõrvtibu (Saksa 2009). Mängufilm 00 45 Täna. Uudised* 01 15 Täna +* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Margit Kilumets 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Lavr, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Reporteritund. Tarmo Maiberg 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund * 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt * 23 03 Ma elan siin* 00 05 Huvitaja * 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Jutud ühest taskust, 2 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas. Anton Rubinstein – Klaverikvintett g–moll. 11 05 Album. Frederick May – Sunlight & Shadow. 12 02 Delta. Kersti Inno 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Kultuuriuudised 15 Järjehoidja. Tiia Järg* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Gustav Mahler. Gustav Mahler – Sümfoonia nr 2 c–moll “Ülestõusmine”. Esitavad Ruth Ziesak (sopran), Natalie Stutzmann (kontraalt), Prantsuse Raadio koor ja Prantsuse Rahvusorkester dirigent James Gaffigani juhatusel. Kontsert on salvestatud 6. juunil Pariisis SaintDenis‘ kloostrikirikus. 21 00 Nyyd-muusika. Risto Rebane. Risto Rebane – kurbuse kaudu kõneleja. 22 05 Fantaasia. Johanna Mängel 00 05 Nokturn