Postimees 18 06 2014 by Postimees

JALGPALL

KAS TIITLIT KAITSEV HISPAANIA SUUDAB END TÄNA KOKKU VÕTTA?

ROKIJUMAL

RAHU!

Robert Plant laotas oma vaibumatu energia Saku suurhalli täie lihtsurelike ja täna samas kontserdi andva Tom Jonesi üle.

Rahustid leevendavad sümptomeid, kuid ei ravi probleemi. Tervislikum on loobuda ärevuse põhjustajast.

SPORT LK 15

KULTUUR LK 13

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

TERVIS LK 16–17

www.postimees.ee ERKKI RAASUKE: Kuni 25 miljoni euro leidmine isegi Eesti mitteinstitutsionaalsete investorite hulgast on täiesti võimalik.

INTERVJUU

Venemaa valikud Sõjapsühhoosist tekkinud suur toetus Putinile ei jää tõenäoliselt pikalt püsima ning Euroopa-meelsed linlased ei usu enam ammu Kremli propagandat, ütleb Helsingi Aleksanteri instituudi Venemaauurija Jussi Lassila. Küsimus on vaid selles, millest saab vene rahva kasvava sotsiaalmajandusliku rahulolematuse sihtmärk. LK 10

Kurbmäng Väinamerel Tallinna Sadam kavatseb nõukogu vastse esimehe Remo Holsmeri (RE) kinnitusel saarte praamiühenduse Vjatšeslav Leedo firmalt üle lüüa. Hoopis eelmise majandusministri Juhan Partsi (IRL) praamiostuplaan oleks praamiäri Leedole mänginud.

Juunikuus lumi on maas

KOKKUVÕTE

Oluline on nähtaval olla Euroopa Parlamenti viisid kandidaadi reklaami õige ajastus ja erakonna rahakoti paksus, kirjutab TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog. Kõige silmatorkavama kampaania tegid Reformierakond ja Keskerakond. LK 11

TARKUSESAMBAD

Tartu Ülikool puntras Jääb mulje, et alma mater’i mõlemad kinganinad vaatavad kindlalt ja lootusrikkalt tulevikku, kuid lootusetult eri suunas, kirjutab Katre Tatrik. Kes kord on kingad valesti jalga surunud, teab, et kaugele nii ei sammu. LK 2

Eile pärastlõunal sai idapoolne Eesti kaela korraliku sahmaka lund või rahet. Kõige lumisem tundus olema Lääne-Virumaa, kus Virumaa Teataja lugejad hakkasid toimetusse lumepilte saatma. Lugeja Aare Limberg tegi lumeidüllist suure foto eile Tamsalus, Mirjam Korbe suutis Lehtses juunilumest koguni memme mätsida. Kell 16 mõõtis ilmateenistus õhusooja Türil 1,6, Jõgeval 2,2, Viljandis 2,8, Väike-Maarjas 2,1 ja Mustvees 3,3 kraadi. Tallinnas langes õhusoe kell 14 korraks 3,2 ja Tartus kell 17 aga 2,6 kraadi peale. Ilmateenistuse sünoptiku Helve Meiterni andmetel sadas 17. juunil lund ka 1982. aastal Peipsi ääres. «Täpselt samamoodi tuli Gröönimaa piirkonnast madalrõhkkond,» ütles Meitern BNSile. Täna on külm õhk Eesti kohalt juba läinud, kuid suve ei ole tulemas näha niipea. «Uute arvutuste järgi läheb jaanilaupäeval ilmselt käiku isegi halvem variant – kui vahepeal oli lootust, et vihma sajab vaid siin-seal ja õhtul pöörab ilm kuivaks, siis nüüd on prognoos selline, et Läänemerel areneb uus tsüklon ja vihma võib päris korralikult kallata,» ütles Meitern. PM foto: aare limberg

Vaata juunilumefotosid.

Juhan Parts süüdistab praamihanke lörriminekus Tallinna Sadama nõukogu eelmist esimeest Neinar Seli (RE), kes otsusega venitas. Majandusminister Urve Palo (SDE) aga leiab, et Partsil oli seitse aastat aega praame osta, nüüd on vaja leida käitaja.

JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 4–5

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

KOLMAPÄEV, 18. JUUNI 2014 • NR 141 (7132) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 212 • LUGEJAID 201 000

foto: mirjam korbe

MAJANDUS LK 7

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 18. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

katre tatrik

1 8 5 7

Praamide mäng

Tartu Ülikooli juhtkond soovib ülikooli paremaks muuta. Juhtkond usub, et parim viis selleks on edasi liikuda üheksa teaduskonna asemel neljaga: filosoofia-, sotsiaal-, arsti- ja loodusteaduskonnaga. Parimat soovivad ka õigus-, usu-, sotsiaalja haridus- ning matemaatika-informaatika teaduskond. Nad nõustuvad, et teaduskondade vähendamine hõlbustab ülevalt alla juhtimist, ent juhtkonna argumendid, kuidas nendelt teaduskonna õiguste ära võtmine ülikooli paremaks muudab, pole neid veennud. Nii on ülikooli struktuurimuudatuste reform kui jonnipunn, mille reformivastased on oma argumentidega korduvalt ümber tõuganud, ent sellest hoolimata on see juba aastaid aina uuesti püsti tõusnud. Mai lõpus upitas reformi-jonnipunn end jälle püsti ja ülikooli senat kasutas võimalust vastu võtta ülikooli uus põhikiri, mis nimetab üheksa teaduskonna asemel ülikooli akadeemiliseks struktuuriüksuseks neli. Esmaspäeval toetas reformi ka koos istunud Tartu Ülikooli kõrgeim otsustuskogu, 11-liikmeline nõukogu, ent jättis uue põhikirja ometi kinnitamata. Seejuures viitas nõukogu esimees vabariigi avalikkusele, kes peab, nagu nõukogu isegi, väga oluliseks teaduskondade nimetuste ja identiteedi küsimust. Eelmisel nädalal võttis nõuks avalikult reformi vastu seista peamiselt Eesti õigusavalikkus. Pelgalt nimeküsimuse kõrval kõlas palju teravamalt hoopis nende mure selle üle, et reformiga liiguks otsustamine kaugemale nendest, kelle kohta midagi otsustatakse. Selle väitega ei nõustu aga nõukogu ega senati esimees, viimane on ülikooli rektor.

ui tähelepanelikult kuulatada, võib lääneranniku suunast kosta laevamootori tumedat mürinat ja merekohinat ühes kajakate kaebliku kisaga. Kas pole jaanipäeva veetmiseks üpris sobiv helitaust? Kuid mõne otsustaja kõrvadele on tegu hoopis hirmsa kõuemürinaga, mis tuletab meelde seda teadmatust, mis valitseb mandri ja saarte vahelise praamiliikluse korraldamise osas 2016. aasta sügisest peale. Saare- ja Hiiumaa parvlaevad on pinnale vedanud Reformierakonna ning sotside valitsuse esimese tõsise proovikivi. Mis laevadega kahe aasta pärast mandrilt Saare- ja Hiiumaale sõita saab? Kelle omad need laevad on ja kes nendega sõitmist hakkab korraldama? Praegu me vastust ei tea, küll aga on võimalus jälgida teema ümber käivat poliitilist punktikogumist. Õigemini käib ärev jama äralükkamine oma väljakupoolelt konkurendi juurde. Reformierakondlasest vastne Tal-

linna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer räägib tänases lehes, kuidas eelmisest majandusministrist Juhan Partsist pidanud saama erafirma laevandusäri garant. Eksministrid Parts ja Meelis Atonen leiavad, et praegune majandusminister Urve Palo korraldab Tallinna Sadama osalusega tulevasel riigihankel näitemängu. Palo aga osutab eelmisele ministrile, kelle ajast jäänud tema lahendada sundseis, kus uusi laevu enam ehitada ei jõua või oleks see liigsele riskile minek. Tegemist on nagu spagetivesternitest tuntud «Mehhiko vastasseisuga», kus kolm osapoolt igaüks järgmist sihib ning kõik ootavad, et ülejäänud vea teeksid. Õigupoolest on siin osalisteks küll praegu praamiäri korraldav Vjatšeslav Leedo, piiratud mänguruumiga segases vees lahendust otsiv valitsus ning opositsioon, kelle huvides on näidata olukorda veelgi mustemas valguses, kui see hetkel paistab. Poliitilise kära taustal võib hõlpsalt ununeda kõige olulisem. Saareja Hiiumaa seisukohalt on parvlaevaühendus mandriga elutähtis. See ei ole saarerahvale mugavusteenus ega üks võimalik valik, nagu tallinlasele tramm. Praamid peavad käima nii tä-

na, homme kui pärast 2016. aastat – teist võimalust ei ole. Kindlasti oleks mõistlik ja maksumaksja seisukohalt odavam, kui vajalikud praamid kuuluvad riigile. Praegu näib vastavate plaanide tegemine aga sama hea kui kaartidelt tuleviku ennustamine. Mõne firma väljaöeldud arvamus, et uued praamid on võimalik kahe aastaga ehitada küll, ei seo ega kohusta ju kedagi. Samas on ka üpris tobe ja kahjulik väita, et me kuulutame välja hanke, mille riigifirma Tallinna Sadam loodetavasti võidab. Riigihankel osalejatel peavad olema eduks võrdsed võimalused, nii paberil kui ka tegelikult.

JUHTMÕTE Poliitilise kära taustal võib hõlpsalt ununeda kõige olulisem. Saare- ja Hiiumaa seisukohalt on parvlaevaühendus mandriga elutähtis.

LK 4–5

urmas nemvalts

Kingad vales jalas?

Mis wiin teeb. Wiin wõtab meele meeste päästa, poole meele poiste päästa. Oli rõõmus pulmapäew. Koolmeister oli söögipalwe lõpetanud ja söögialus, wa’ kibe, pandi käima, aga kõige päält ikka koolipapale – see ulatas jälle üle laua oma ametiwennale ja nõnda käis klaas kaunis kähku ühele ja teisele poole lauda, kuna meeste näod warsti lõkendama lõiwad ja jutupaelad lahti pääsesiwad. Keset rõõmusuminat lõi aga pikne selgest taewast meie lustikarikad puruks. Koolipapad põrkasiwad nii wägewasti kokku, et puss ja püss päewakorrale wõeti. Tüli tuli tõusis jälle wa’ Eewa läbi, kes ühele õuna andis ja teise ilma jättis. Üks wanakene istus lauda ja lausus: Lapsed, koolmeistrid kisuwad, mis jääb nüüd teile teha? Teie jooge nüüd ja olge mõistlikud. Seda ja teist. India katk on vähenemas. Bombais su-

Ent kellel on õigus? Kuigi nõukogu ettepanek senatile kaaluda uues põhikirjas toodud akadeemiliste üksuste erinevaid nimevariante õigusteadlasi ei rahulda, on diskussiooni jätkamine reformivastaste töövõit. Aga endiselt pole paljude jaoks vastust saanud küsimus, miks just neli teaduskonda? Ja miks just need neli, küsis veel üleeile pärast nõukogu istungit praegustest Tartu Ülikooli teaduskondadest suurima, sotsiaalja haridusteaduskonna dekaan. Kas see tähendab, et ülikooli juhtkond pole suutnud reformi vajalikkust piisavalt põhjendada või pole vastasleer tahtnud neid kuulata? Äkki põhjendused ongi nõrgad? Kas jäärapäised on juhid või juhitavad? Nii reformi pooldajad kui vastased kinnitavad, et soovivad pakkuda parimat haridust. Nii jääb mulje, et alma mater’i mõlemad kinganinad vaatavad kindlalt ja lootusrikkalt tulevikku, kuid lootusetult erinevas suunas. Kes kord on kingad valesti jalga surunud, teab, et kaugele nii ei sammu.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Täna kell 13 Kuku raadios

Postimees 1898. aastal

Miks just need neli teaduskonda, küsis veel üleeile pärast nõukogu istungit praegustest Tartu Ülikooli teaduskondadest suurima, sotsiaalja haridusteaduskonna dekaan.

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA Rail Baltic, Air Baltic (ja Estonian Air) ning praamid. Stuudios on majandusminister Urve Palo ning ajakirjanikud Andres Reimer ja Sigrid Kõiv.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Valitsusel ei ole teist varianti, kui harutada praamiliikluse korraldamise sasipundar lahti avalikult, läbipaistvalt ja seejuures kiirelt. Mida pikemalt asi venib, seda väiksem on mänguruum midagi tegelikult otsustada.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

revad päevas weel 15–25 inimest, aga nüüd, kus sadude aeg tuleb, kaob haigus täiesti ära. Bombai walitsusekonnas on alles 20 katku kohta, aga kusgil ei ole surijate arw suur. Kalkuttas on ka ikka weel katku järge olemas. Linnas elawad muidu 900,000 inimest, nüüd ei ole sääl rohkem kui 300,000–400,000, teised kõik on wälja rännanud. Austriast. Galiitsias laastab ja põletab talurahwas juutide majasid juba kauemat aega. Minewal laupäewal märatsetud sääl juutide wastu 15 kohal. Wana-Sandetshis tehtud kõik majad ja poed tühjaks, UueSandetshis pidanud sõjawägi wahele minema ja laastajad kaugemale ajama. Montenegro-Türgi piiril on nüüd jälle rahu. Beranasse kokku kogunud albaanlased on säält ära koju läinud. Suur on kahju, mis rahutuste läbi tulnud. 18.06.1898

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 18. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

AEG TEGUTSEDA. Mandri ja saarte vahel sõitvate praamide ehitamiseks ja/või ostmise

Tartus tekkis ahelkokkupõrge Tartu kesklinnas, Ülikooli ja Gildi tänava nurgal põrkasid eile kokku viis autot. Avarii sai alguse elektritaksost, mis sõitis otsa pargitud autodele. tartupostimees.ee

Hollandlased jäid vahele khat’iga Tallinna lennujaamas peeti 5. juunil kinni kaks Hollandi kodanikku, kelle kohvrite sisu kontrollimisel avastati kokku 52,8 kilo khatitaimi. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas tarbid võrreldes aastatagusega vähem alkoholi?

27% Jah

39% 279 vastajat

34%

Ma ei tarbi alkoholi

Aega oli, aega on

Neinar Seli sõnul püütakse nüüd teha temast seda patuoinast, kelle väidetav venitamine sai laevaostule saatuslikuks.

Kui aga TS ei leia sobivaks ajaks ja sobiva hinnaga laevu, on riigil Palo sõnul vähemalt kindlus, et SLK jätkab mandri ja saarte vahel reisijate vedamist. Miil ei osaleks praegu Palo andmetel pelgalt laevade ostmise riigihankel. «Kui nad ei tule laevu pakkuma ja viibib ka käitaja leidmise hange, siis võib juhtuda, et meil pole 2016. aasta lõpus laevu,» lisas minister.

Alkoholi mittetarbijate osakaal

Eestis vahetatakse viin veini vastu Kui 2008. aastal tarbiti Eestis viina kuus liitrit ühe täiskasvanu kohta, siis mullumärksa vähem – 4,3 liitrit. Küll aga joodi viis aastat tagasi vähem veini kui nüüd. Konjunktuuriinstituudi uuring näitab ka, et lisaks veinile kasvab siidrite ja alkopoppide tarvitamine. Seda eriti noorte ja 19% naiste seas.

Alkoholitarbijatest mehed Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

22%

25%

NAISED 20%

19%

14%15%

12% 10%

MEHED

5% 0%

59%

16% 58%

18% 11%

Ei joo viina

Ei joo õlut

Ei joo veini

2013

2013 naised

mehed

2013

Juba kuuendat aastat on Eesti mainekaim ülikool Tartu Ülikool, mille tuntust hindas kõrgeks 81 protsenti vastajatest, selgub TNS Emori ülikoolide maineuuringust. Uuringust selgub, et Tartu Ülikooli maine peamisteks tugevusteks elanikkonnas on kõrgetasemelise hariduse pakkumine ja tööturul hinnatud lõpudiplom. Tartu Ülikooli mainekaks pidajate ring on lai, keskmisest enam on nende seas kõrgharidusega inimesi ning juhte ja tippspetsialiste. BNS

2011

Tartu Ülikool ülikoolide mainepingerea tipus

Palo sõnul oli Partsil seitse aastat aega praamiostu korraldamiseks. «Selle asemel jõudis ta viimase poole aasta jooksul ühiskonda üles kütta, aga teha mitte midagi,» lausus ta. Partsi kinnitusel on laevad võimalik kindlasti selle veidi rohkem kui kahe aastaga valmis ehitada. «Suure tõenäosusega tuleks sellele laevade ostmise hankele olemasolevad laevaomanikud ise,» lausus ta. «Üks laev tuleb lisaks niikuinii juurde ehitada.» Praegu on valitsus teinud Partsi hinnangul operaatorihanke väljakuulutamisega riigile kahjuliku otsuse. «Praeguse käitaja huvi on teenida saarte liinidel veel kümme aastat suurt raha,» lausus ta. Partsi sõnul hakkas ministeerium koos TSiga mullu sügisel laevaostu ette valmistama. «Siis hakkasid teatud inimesed nõukogus tegema sellist itaalia streiki – «mõtleme veel kuu aega ja äkki on midagi muud»,» lausus ta. «Lõpuks olid otsused tehtud, aga siis tuli ka valitsuskriis.»

2012

Riigikogu liikmete eetikakoodeksi töörühma juht Kaja Kallas andis eile rohkem kui kaks aastat ette valmistatud eetikakoodeksi eelnõu parlamendi juhatusele üle. Tema sõnul on töörühm koodeksiga juba pikalt tööd teinud ja enam see paremaks minna ei saa. «Omast arust tegime kõige parema versiooni eetikakoodeksist. Kui see ei sobi, las siis riigikogu juhatus otsustab, mis sellest edasi saab,» lausus ta. postimees.ee

palju laevade ehitamine või ostmine maksab – tingimuste kohaselt võib ettevõte jätta ka võitja välja kuulutamata. Samas on TS lubanud osaleda ka käitaja leidmise konkursil, mis kuulutatakse välja lähiajal. Kui ettevõte saab kindluse mõistliku hinnaga praamide soetamise võimalikkuses 2016. aasta sügiseks, on neil võimalik esitada operaatorikonkursile SLKga konkureeriv pakkumine. Seejuures saab TS osaleda käitaja leidmise konkursil ka pelga hinnapakkumisega – laevu ei pea firmal veel olema, need ehitatakse konkursi võidu korral.

2010

Kaja Kallas andis koodeksi riigikogu juhatusele üle

TS küsis BLRT-lt ja Hollandi Dameni laevatehaselt kaks kalkulatsiooni uute laevade ehitamiseks. Nende pakkumiste kohaselt kuluks kahe laeva ehitusele kuni kaks aastat ja nelja laeva puhul kuni kolm aastat. Palo hinnangul võtab omajagu aega juba riigihanke väljakuulutamine ja pakkumiste ootamine. «Praegu ehitatakse kahte parvlaeva Kihnu ja Vormsi vahele – see hange kuulutati välja juba 2011. aasta suvel, aga hankeprotsess venis poolteist aastat, enne kui üldse ehitama sai hakata,» lausus ta. «Need on kaks väikest praami, ometi kulub ka nende ehitamiseks kaks aastat, koos vaidlustega kokku kolm ja pool aastat!» Seli sõnul püütakse nüüd teha temast seda patuoinast, kelle väidetav venitamine sai laevaostule saatuslikuks. «Luhtusid kõik Partsi enda läbirääkimised, konfidentsiaalsuslepingud ja tema moodustatud komisjonid, kuhu TSi ei kaasatud,» lausus ta. Seli sõnul mõtlesid TSi nõukogu liikmed majanduslikult, tahtsid laevad muretseda võimalikult riskivabalt ning nõudsid seepärast majandusministeeriumilt selgeid vastuseid, sihilikku venitamist ei olnud. Üleeile otsustas TSi nõukogu kuulutada välja riigihanke kuni nelja parvlaeva ostmiseks või ehitamiseks. Hanke üks eesmärk on saada eelkõige teada,

2009

lendavad Balti õhuruumi valvavad Ühendkuningriigi hävitajad üle riigi suursaadiku Tallinnas Pirita-Kosel asuva residentsi, et tähistada kuninganna Elizabeth II sünnipäeva.

Kolm ja pool aastat

2008

18.45

es keeras tuksi riigi plaani soetada saarte v a he l i ste le liinidele neli parvlaeva – kas majandusminister Urve Palo (SDE), tema eelkäija Juhan Parts (IRL) või hoopis Tallinna Sadama nõukogu eesotsas veel hiljuti seda juhtinud Neinar Seliga (Reformierakond)? Kindel on see, et Palo ega Parts ei kahtle riigile praamide soetamise kasulikkuses – praegu saarte vahet sõitva Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarfirma Väinamere Liinid on küsinud riigilt aina suuremat dotatsiooni ning kogu see raha kaob eri firmade läbipaistmatusse rägastikku. Suureks kasusaajaks on seejuures ettevõtja Olav Miil, kellele laevad kuuluvad. Esialgu pidanuks ministeerium välja kuulutama laevade ehitamise ja/või ostmise hanke ning otsima neile hiljem käitaja. Sel juhul püriks käitajaks lisaks SLK-le loodetavasti teisigi firmasid ja tekiks dotatsiooninõudlejate vähempakkumine. Kui laevad kuuluksid riigile, teaks riik täpselt, mida nende ülalpidamine tegelikult maksab. Juba 2016. aasta oktoobris lõpeb praegune reisijaveoleping SLKga. Kas õige aeg laevaostuks on maha magatud ja kes magas? Praegu näib SLK omaniku Vjatšeslav Leedo ja laevade omaniku Miili vahel olevat kokkulepe, mille järgi viimane laevu riigile ei müü. Seega saab riik konkursilt kas praamid koos Leedoga või jääb nii praamide kui ka Leedota. Mandri ja saarte vahelistesse madalatesse vetesse on paraku üsna keeruline osta niisama lihtsalt turul juba saadaolevaid laevu, kui jätta mängust välja Miili omad. Mullu ja tunamullu pidas majandusministeerium Miiliga laevade ostuläbirääkimisi, seejuures tuli ministeeriumisse laevu pakkuma ettevõtja ise. Postimehe allika kinnitusel jõuti kokkuleppele väga lähedale, ent ministeeriumi viimasel het-

2007

Täna kell

reporter

2005

Reformierakonna asutaja Siim Kallas (pildil) ütles Soome majanduslehele Kauppalehti, et plaanib poliitikaga lõpetada, vahendas Äripäev. «Arvan, et minu aeg poliitikas on läbi,» lausus 65-aastane mees. Ajalehe teatel on Kallase plaanides akadeemiline karjäär. Eesti esimesest Euroopa Komisjoni voliniku kogemustest oleks palju kirjutada ja tudengitele rääkida, märkis Kauppalehti. postimees.ee

nils niitra

kel lepinguprojekti lisatud tingimused jätsid äri katki. Toonase ministri Partsi sõnul tahtis aga Miil saada Euroopa turu keskmisest kõrgemat hinda. Mullu sügisel suunas Parts laevade ostukohustuse Tallinna Sadama (TS) tütarfirmale TS Shipping. Seepeale aga vaidlustas SLK kohtus ministri kui ainuaktsionäri esindaja otsuse, mille peale ta selle ise tühistas. Alternatiivina pidanuks ministeerium hakkama SLKga kohut käima. Edasi pidi laevaostu ette valmistama juba TS – tütarfirma jäeti mängust välja.

2006

Siim Kallas kavatseb poliitikast lahkuda

Kes vusserdas ära riigi

2004

Europarlamenti valitud riigikogu liikme Yana Toomi (Keskerakond) asendusliikmena võib parlamenti pääseda Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb. Toomi esimene asendusliige on mullu Reformierakonda astunud, europarlamendi lahkuva koosseisu saadik Vilja Savisaar-Toomast, kes teatas eile, et loobub riigikogu liikme mandaadist. Korb ei olnud eile riigikogu liikmeks minekut veel otsustanud. Korbi järel on järgmine asendusliige Tallinna kunstigümnaasiumi direktor ja Tallinna linnavolikogu liige Märt Sults. postimees.ee

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Toomi asemel võib riigikogusse saada Korb

2013 naised

mehed

naised

POSTIMEES, 18. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

eks on jäänud aega veel vaid veidi enam kui kaks aastat.

praamiostuplaani?

Tuletoojad jäid rahe alla

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

16 PÄEVA

Remo Holsmer lubab riigi laevu intervjuu andres reimer majandusajakirjanik

Tallinna Sadam (TS) tahab nõukogu vastse esimehe Remo Holsmeri (Reformierakond) kinnitusel tõepoolest saarte praamiühenduse Vjatšeslav Leedo firmalt üle lüüa. Hoopis eelmise majandusministri Juhan Partsi (IRL) tegevuskava oleks praamiäri Holsmeri sõnul Saaremaa Laevakompaniile (SLK) sülle mänginud. Millest tekkisid praamide hankel probleemid, mistõttu varasemad kavad ümber mängiti?

Saaremaa Laevakompanii esimene uus parvlaev Muhumaa teenindab viiendat suve reisijaid Virtsu–Kuivastu liinil. foto: küllike rooväli

Parts pidas praamide ostuks läbirääkimisi poolteist aastat. Tema plaan oli osta praegu saartega ühendust pidavad praamid. See idee luhtus mullu suvel. Novembris järgnes ministri määrus, mis ütles, et TS nõukogu peaks soetama neli parvlaeva ning nendega peaks hakkama sõitma saarte ja mandri vahel alates 2016. aastast. SLK aga vaidlustas selle kohtus ja määrati õiguskaitse, mistõttu Parts tühistas määruse. Riigiabi reeglite ja konkurentsiseaduse rikkumise tõttu olnuks sellisel kujul praamihankega keeruline edasi minna. Sellest Parts rääkida ei taha, jagades vaid ühepoolset infot. Tahan kummutada ka ühe levinud valearusaama. Nimelt pole nõukogu saanud ministrilt suunist praamide hanke väljakuulutamiseks. Millest on selline mulje on jäänud, et minister andis korralduse?

See on eksiarvamus. Meile on nõukogusse küll jõudnud üks paber, kus ostu või soetamist on kirjeldatud. Kui eelmisel aastal riik leidis, et on tarvis osta jäälõhkuja, siis minister andis selge korralduse jäälõhkuja ostmiseks. Nõukogu täitis omaniku tahet. Praamide puhul sellist suunist pole antud. Nii majandusministeerium kui ka TS võivad seda kinnitada. Seetõttu ei vas-

ta ka tõele väide, et sadam ei täida ministri nõuet. Sellepärast ei juhtunud alates septembrist kuni praeguseni praamihankega mitte midagi. Kas see, et minister pole korraldust praamide hankeks andnud, seisneb mingi dokumendi sõnastuses või dokumendi puudumises?

Formaalselt käib asi nii, et omanik annab nõukogule suunise hanke korraldamiseks, mis on juriidiliselt siduv dokument. Kui ministeeriumi esindaja käib nõukogu koosolekul ning räägib ideedest, plaanidest ja mõtetest, siis seda ei saa käsitleda suunisena. See pole siduv, sest mängu tuleb nõukogu ja juhatuse liikmete vastutus.

Me ei saa teha otsust, kui me ei tea, mis saab 130 miljoni euro suurusest investeeringust. Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer

Kas siin tuleb mängu asjaolu, et nõukogu on praamihankele seadnud mingisuguseid oma tingimusi?

Andsime oma nägemuse, kuidas asjaga edasi minna. Nõukogu liikmed peavad otsuste tegemisel aru saama, mida see firmale tagasi toob. Me vajasime alust nii tasuvusarvutuste kui ka lepingu näol. Jäälõhkuja puhul oli meil olemas veeteede ametiga leping, mis garanteeris kümneks aastaks jäämurde teenuse. Parvlaevade puhul on samamoodi. Kuid kui ministri suunis oleks olnud, siis oleks nõukogu allunud ja otsuse teinud. Me ei saa teha otsust, kui me ei tea, mis saab 130 miljoni euro suurusest investeeringust.

laevade ostuga, kui me ei võida, sest meil pole vaja neid laevu siis soetada. Samas saame praamid soetada, kui võidame. Majandusminister Urve Palo (SDE) ütles selgesõnaliselt, et praame pole võimalik õigeaegselt soetada. Sellepärast loobuti riigile praamide hankimisest.

Meie info ütleb, et praame on võimalik valmistada. Seda on öelnud ka Palo. Tallinna Sadamas on käinud üks Hollandi ettevõte, kes on teatanud, et nemad huvituvad sellest tellimusest. Ka BLRT on öelnud, et nelja praami nad ei jõuaks teha, kuid ühe jõuaksid. Kogu protsessile heidab varju, et TSi üldkoosolek ehk majandusminister põhjendas hankest loobumist sellega, et praame pole võimalik tellida, ja andis kohe valitsuse kaudu sadamale ülesande need praamid tellida.

Oleme võtnud pakkumisi mitmetelt laevaehitajatelt, mis annab kindluse, et laevade ehitamisega saadakse hakkama. Kui asjad oleks läinud Partsi kava kohaselt, oleksid järgnenud kohtuvaidlused ja Leedo praamiäri oleks saanud segamatult jätkuda nii, et selle garandiks oleks saanud Parts. Kas praegu on TSi nõukogu veendunud, et hangib praamid ja osaleb konkursil edukalt?

Hanke peaks majandusministeerium välja kuulutama juuni lõpus – juuli alguses. Meie langetasime praamide hanke otsuse esmaspäeval. Lähema pooleteise kuu jooksul saame teada, kui palju huvilisi on praame ehitamas.

Kas eelmisel nädalal valitsuse tehtud otsus praamid hankida oli selgelt arusaadav?

Kuidas näete võimalust, et TS ei kvalifitseeru juuni lõpus väljakuulutatavale konkursile, kuivõrd te ei vasta tingimusele, mis näeb ette nelja parvlaevaga käitajat?

Valitsus ütles selgelt, et TS osaleb konkurentsi soosimise nimel parvlaevaliikluse operaatori hankes. Nõukogu tegi seepeale otsuse osaleda sellel hankel ja tellida laevad. Olukord on varasemaga võrreldes teine, sest me ei riski

Majandusministeeriumi asekantsler Merike Saks osales sadama nõukogu koosolekul ning ütles, et uutele pakkujatele ei seata piiranguid ja tingimusi ei kujundata Leedo huvides. Sadam on täis tahet konkursil osaleda ja praamid hankida.

4.07 LÕPP Tallinn LÄÄNE- VIRUMAA HARJUMAA

I D VIRUMAA VIRU UMAA U IDAJÄRVA VA A M AA AA JÄRVAMAA MAA

18.06 Sadala

RAPLAMAA

19.06 Tudulinna Matsu talu JÕGEVAMA JÕ MAA MA JÕGEVAMAA

17.06 Palamuse

16.06 MaarjaMagdaleena

PÄRNUMAA VILJANDIMAA

15.06 ALGUS Tartu

Jõgevamaal Tabivere vallas asuv MaarjaMagdaleena rõõmustas eile laulupeotule viijaid taas korraliku vihma-, kohati isegi rahehooga. Sõit Saare mõisa läks kiiremini kui plaanitud, seetõttu jäid mõned end õigeks ajaks tee äärde sättinud külainimesed tule möödumisest ilma. Teel Kääpasse pidi kolonn tegema paar põgusat peatust, kuna tuleratas viskas kruusatee tõttu keti maha. Kalevipoja muuseumi juures ootas tuleviijaid hariv ja meeleolukas kava ning pakuti siilisuppi. Eilne õhtu lõppes simmaniga Palafoto: jaanus ree muse laululaval. PM

TARTUM MA AA A TARTUMAA

JÄLGI PEOTULE TEEKONDA LAULUPIDU. POSTIMEES.EE

6 || EESTI || POSTIMEES, 18. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Hambaarst Marek Vink rõhutas, et hammaste tervist mõjutab igasugune toidukord ja mida harvem süüakse, seda parem hammastele, ning vajalik on hammaste pidev ja õigeaegne harjamine.

foto: tairo lutter

KOGU SUU KORDA. 2011. aastast veetava projekti «Laste hammaste tervis» raames toodetakse õppevahendeid ja nõustatakse vähemalt 600 last aastas.

Hammaste tervis algab ennetustööst marina lohk reporter

esti Hambaarstide Liidu (EHL) presidendi Marek Vingi sõnul ei ole säravate tervete hammastega lääneriikide elanike saladuseks mitte võimalus endale kallist hambaravi lubada, vaid pigem süsteemne lähenemine hambatervise hoidmisele ja kahjustuste ennetamisele. «Kõiki rikkaid riike iseloomustab hea hammaste tervis. Neil on olemas suuhügienistid või suutervise edendamise õed või muud spetsialistid, kes tegelevad inimese tervisekasvatusega,» märkis ta. Mida inimestele hammaste tervisest rääkima peab? Vingi selgitusel on alustuseks oluline teada, et hambaauk on täiesti normaalne mineraaliainevahetusega seotud nähtus. «Auk tekib hambasse kohe, kui hammas suhu tuleb. Küsimus on tasakaalus – kas see läheb läbi elu suuremaks või peetub või paraneb. Kõik algstaadiumis augud parandavad ennast väga hästi ise, kui haiguse põhjused on kontrolli all,» rääkis ta.

Hape lõhub hambad Suus kasvavad bakterid on Vingi sõnul oluline immuunsüsteemi osa, millega kooskõlas elamiseks tuleb hambasõbralikult käituda. Kui aga süüa kergesti fermenteeruvaid süsi-

vesikuid, nagu valge suhkur ja nisujahu, saavad bakterid nendest ebamõistlikult kiiresti ja kergesti energiat. Nii tuleks näiteks meeles pidada, et toidukordade vahel peab olema kolme-neljatunnine paus ning et õige jook janu korral on vesi – ka mahla juues anname bakteritele toitu. «Kui lapsele pannakse lutipudelisse magusat teed või mahla, mis jääb talle magades suhu, kui süljeeritust kui kaitsvat mehhanismi pole, siis tagajärg on katastroof,» tõdes Vink. Sageli jõuavad lapsed hambaarsti juurde alles siis, kui suus on juba suured probleemid. «Siis on hilja – tulekahju kustutatakse ära, aga maja põleb edasi, varsti on jälle leek suur ja siis on jälle esmaabi ja jälle esmaabi. Õudne raharaiskamine,» lausus hambaarst. Mujal maailmas koolitatakse inimesi hammaste tervise teemal Vingi sõnul läbi terve elu. «See on süsteemne lähenemine. Reeglina on piirkonna peale üks isik, kelle vastutusalasse kuuluvad lasteaiad, koolid, töökohad – kuni vanadekoduni välja,» rääkis ta. Laste puhul pole seejuures oluline vaid see, et vanemad teaksid, kuidas hammaste tervist hoida. «See on ka keskkonna küsimus – et lasteaias ei pakutaks näiteks janujoogiks morssi või midagi muud suhkrurikast,» sõnas tohter. Vink märkis, et näiteks Washingtonis on hambahaiguste ennetamisega tegelevaid suuhügieniste sama palju kui hambaarste. «USAs katkeb inimesel kohe haiguskindlustus, kui ta pole käinud vä-

hemalt korra aastas suuhügienisti juures, kes hindab ravitarvet ja suunab edasi uuringutele või hambaarsti juurde,» lisas ta. Põhjamaades on aga hambaarsti sõnul laste hambad niivõrd heas korras, et ligi 70 protsenti visiitidest viivad läbi suuhügienistid, kes puhastavad, teevad nn fluorlakkimist ja räägivad hammaste hooldusest.

Marek Vingi sõnul koolitatakse inimesi mujal maailmas hammaste tervise teemal läbi terve elu. Eestis on suuhügieniste äärmiselt vähe. Eesti Suuhügienistide Liidu (ESHL) liikmeid ehk siis neid, kellel on kutsestandardile vastav diplom ning kes teevad ka erialast tööd, on vaid 16. Liidu presidendi Marju Luhti sõnul on Eestis või Soomes kutse omandanuid mõnevõrra rohkem, kuid nad kõik ei tööta oma erialal.

Projektipõhine tegevus Ka Luht on arvamusel, et suuhügieniste peaks olema tunduvalt rohkem. «Kui võrrelda Eesti inimeste hambaid Skandinaavia inimeste hammastega, on olukord vähemalt kaks korda halvem, kui mitte rohkem. Seetõttu oleks vaja teha tohutult palju tööd,» märkis ta. Paraku ei ole praegu Eestis suuhügienistide väljaõpet ja küsimus, kes seda läbi peaks viima, on liidu juhi sõnul olnud juba pikemat aega päevakorras. Vink seisab ka EHLi ja ESHLi koostöös 2011. aastast veetava projekti «Laste hammaste tervis» eesotsas.

«Põhieesmärk on toota õppematerjali ja harida ümberringi otsustajaid, poliitikuid, suutervise edendajaid, õpetajaid, kasvatajaid, kooliõdesid, pereõdesid,» rääkis ta. «Püüame kõikidesse kohtadesse, kuhu võimalik, oma sõnumiga sisse imbuda, aga ega me väga popid veel ole – kõik ei usu, et elu on nii lihtne ja ilus.» Hambaarst lisas, et tahaks selle projektiga siiski tõestada, et ennetustegevus on vajalik ja töötab, kuid peaks seejuures olema süsteemne, kümneid kordi suurem ja teiste distsipliinidega integreeritud. Vingi sõnul ei ole mõttekas rääkida ainult suutervise edendamisest, kui tegelikult on kõik omavahel seotud. «Ainuüksi sellest, kui peseme oma hambad puhtaks ja hoiame hammaste tugikoed terved, elame seitse kvaliteetsemat eluaastat. Asjata alatähtsustatakse seda, kuidas krooniline parodontiit on seotud kopsuhaigustega, diabeediga, südame-veresoonkonna haigustega, insuldi ja infarktini välja,» selgitas ta.

«Laste hammaste tervis» • Terviseedenduslik projekt 2011. aastast, elluviijaks Eesti Hambaarstide Liit ja Eesti Suuhügienistide Liit. • Rahastab haigekassa. 2014. aasta eelarve on 65 000 eurot. • Tänavu valmib projekti raames muu hulgas e-õppevahend «Suutervis koolis», mida saavad kasutada eri ainete õpetajad. allikas: pm

Miks ei ole koolides enam hambaarste? Alates tervishoiuteenuste korraldamise seaduse jõustumisest 2002. aastal ei ole enamikus Eesti koolides enam hambaravikabinette, ent muudatuse võimalikku mõju laste suutervisele ei ole seni analüüsitud. Nüüd peab lapse hambaarsti juurde saatma pereõde või kooliõde. Ent haigekassa andmed näitavad, et näiteks aastatel 2010– 2012 ei käinud üle viiendiku Eesti lastest kordagi hambaarsti juures. Põhjuseks pole seejuures terved hambad – vastupidi, laste suutervis ei ole kiita. Haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialist Kertu Eensaar tõdes, et kuna hambaravi osutajad on Eestis eratervishoiuasutused, ei pea nad tõenäoliselt otstarbekaks eraldi koolilaste kabineti pidamist. Samas on osa omavalitsuste koolides hambaravikabinetid olemas. Näiteks kümnes Tartu koolis, kus teenusepakkujaks on Tartu Ülikooli kliinikum. Tallinna koolidest on SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimehe Kädi Lepa sõnul hambaravikabinetid alles vaid viies-kuues. Eensaar ütles, et kui hambaravikabinet asub koolis ja sealsel tegijal on leping haigekassaga, on laste läbivaatus ja ravi seal

loomulikult asjakohane. «Kui läbivaatuse käigus selgub, et laps vajab hambaravi, peab see kindlasti toimuma pere teadmisel ja heakskiidul. Üldiselt valib lapsevanem lapsele hambaarsti ise oma eelistuste järgi, seetõttu ei pruugi pere koolis asuvat hambaravikabinetti valida,» lausus ta. Haigekassa esindaja tõdes, et seni pole põhjalikumalt analüüsitud, kuivõrd hambaravikabineti olemasolu koolis laste tervisekäitumist ja hammaste tervist mõjutab. Samas tõi ta välja, et möödunud aastal hambahaiguste ennetamise ja ravi sihtrühma kuulunud lastest käis Tartumaal arstil 78, Harjumaal aga 69 protsenti. «See ei pruugi olla seotud vaid koolide kabinettidega – Tartus ja Tartumaal on tänu ülikooli lähedusele hambaravi ennetuse tegevused olnud aktiivsemad,» lisas Eensaar. Tänavu viib haigekassa läbi põhjaliku hambaravikorralduse tervikanalüüsi, mis hõlmab muu hulgas ka laste hambahaiguste ennetamist ning ravi. Seejuures võrreldakse Eestis kehtivat süsteemi teiste Euroopa riikidega, et arvestada tulevikus nende kogemusi hambaravi organiseerimisel ja rahastamisel. Marina Lohk

POSTIMEES, 18. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

EMISSIOON. LHV kinnisel aktsiaemissioonil osalesid vaid eraisikud ja neile kuuluvad ettevõtted.

Viiendik juhte peab korruptsiooni Eestis levinuks

Pank suutis raskusteta Eestist kapitali kaasata

E-maksuamet hakkab näitama kohtute nõudeid

tõnis oja

majandusajakirjanik

äna peaks LHV grupi nõukogu kinnitama lõplikud tulemused äsja toimunud kinniselt aktsiaemissioonilt, mis panga kinnitusel õnnestus igati. LHV grupi juht Erkki Raasuke lükkab ümber väite, et Eestist on raske kapitali kaasata ning kapitaliturul ei toimu mitte midagi. «Ma pole tundnud ühtegi piirangut, et siinselt turult kapitali kaasata ei saa,» ütles Raasuke Postimehele ajal, mil LHV grupi emissioon oli jõudmas lõpusirgele. «Kui ma vaatan silmanurgast teisi lugusid, mis ei ole alati nii positiivses võtmes, siis ma isegi ei saa aru, miks see nii on,» lisas ta. Raasukese sõnul on Eesti turul olemas võimalus kapitali kaasata, ehkki ta möönis, et tegemist ei ole eriti suure kapitaliga. «Kuni 25 miljoni euro kaasamine isegi mitteinstitutsionaalsete investorite hulgas on täiesti võimalik,» toonitas ta. «Ma ei näe mingit probleemi, miks kapitaliturg ei võiks siin rohkem toimida.» Spetsialistid usuvad, et LHV-l pole probleeme investorite kaasamisega eelkõige seepärast, et pank on andnud varakult teada, et plaanib mõne aasta pärast aktsiad börsil noteerida. «Ma arvan, et seoses LHV emissiooniga kapitaliturg tõepoolest funktsioneerib, st LHV pangal ei ole probleemi täiendavat omakapitali kaasata, seda enam, et mõne aasta pärast oodatakse IPO-t, mis pakub investoritele eelduslikult kasumlikku väljumisvõimalust,» ütles finantsnõustaja Nordic CF Advisory partner Alar Voitka. Edukaid raha kaasamise näiteid on viimastel aastatel teisigi. Näiteks EfTEN Kinnisvarafond kaasas eelmisel aastal aktsiaemissioonide kaudu 28,3 miljo-

nit eurot. Fond on suutnud kaasata ka kohalikku pensioniraha: investoritena on fondi aktsionärid LHV ja Danske panga pensionifondid. Voitka sõnul on Eesti turu n-ö eripäraks see, et erinevalt suurematest arenenud turgudest ei domineeri siin institutsionaalsed investorid, nagu pensioni-, riski- ja muud fondid, vaid jõukamad eraisikud ja nende mitteametlikud investorrühmitused. «Samas avaldavad turuosaliste piiratud arv ja nõrk järelturg ka siin mõju – ettevõte võib lisainvesteeringu küll kaasata, aga too investeering pole likviidne, sõltudes suuresti aktsionäride lepingust,» ütles Voitka. Ja see avaldub ettevõtte investeeringueelses hinnas (premoney valuation). Ka Raasuke kinnitas, et LHV investorid on kohalikud ettevõtjad, endised ettevõtjad ja investorid. «Meil ei ole mitte ühtegi institutsionaalset investorit,» ütles Raasuke. «Meil ei ole mitte ühtegi fondi, meil ei ole ühtegi rahamänedžeri jne,» lisas ta. Võib-olla kõige lähemal institutsionaalseks investoriks olemisele on LHV grupi suuruselt kolmas investor ASI (Ambient Sound Investments), mis on tegelikult nelja Skype’i kunagise looja ühine rahapaigutus. Finance Estonia nõukogu esimees Aare Tammemäe sõnas, et ettevõtetel, mis on heas korras ja kasvule orienteeritud ning millel on hea lugu, pole kapitali kaasamine probleem, sest neil on võimalik kaasata kapitali ka väljastpoolt. «Kui me aga räägime tüüpilisest väikesest või keskmise suurusega ettevõttest, millel on umbes 50 töötajat, siis nende jaoks võib see osutuda probleemiks,» ütles Tammemäe. «Neile on sisuliselt ainsaks finantseerimise kraaniks pank ja süsteemi kui terviku huvides ei ole see hea. Lisaks pankadele peaks olema veel midagi ja tegelikult meeldiks see ilmselt ka pankadele, et turul oleks rohkem alternatiivset.» LHV aktsiate ja võlakirjade märkimise lõpptähtaeg oli es-

Ernst & Youngi Eesti juhtide seas korraldatud pettuseriskide uuringust selgus, et neist 21 protsendi arvates on korruptiivne käitumine Eestis laialt levinud. «Ühtlasi selgus uuringust, et Eesti ettevõtete juhtidest seitse protsenti on maksnud ärialases situatsioonis altkäemaksu,» rääkis Ernst & Young Baltic ASi finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro. majandus24.ee

Juulist on võimalik tutvuda e-maksuameti/ e-tolli kaudu ka kohtu või prokuratuuri määratud nõuetega ja oma kohtuasjade riigilõivudega. See on viimane samm riigiasutuste nõuete koondamisel ameti andmebaasi. majandus24.ee

OMX TALLINN

801,31 ▼ –0,52%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

LHV panga juhi Erkki Raasukese kinnitusel õnnestus nende aktsiaemissioon igati. foto: peeter langovits

maspäev, aga väärtpaberite aktiivne müük algas tegelikult juba enne üldkoosolekut, kus aktsiakapitali laiendamise otsus vastu võeti. Raasukese sõnul toimus tegelikult kaks emissiooni. Nimelt oli LHV grupil 18,6 miljoni euro eest allutatud laene, mille kasutamise tegi Euroopa Liidu uus regulatsioon keeruliseks. Need võlakirjad kutsuti tagasi ja asemele emiteeriti uusi võlakirju, mis on uue regulatsiooniga vastavuses. Umbes nädal aega enne märkimistähtaja lõppu oli juba täis märgitud kaks kolmandikku emissiooni mahust ning Raasukese kinnitusel lugesid nad juba siis emissiooni õnnestunuks. Kuna tegemist oli kinnise emissiooniga, oli minimaalseks märkimismahuks 10 000 aktsiat ehk miinimuminvesteeringuks oli veidi üle 40 000 euro.

VI 2013 VIII 2013

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

3,40 ▼ –13,71%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,180 -4,07 Baltika 0,470 -1,67 Ekspress Grupp 1,030 -1,90 Harju Elekter 2,750 0,73 Järvevana 0,688 0 Merko Ehitus 7,100 0 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,880 -1,05 Premia Foods 0,650 -2,26 Pro Kapital Grupp 2,660 0 Silvano Fashion 2,000 1,52 Skano Group 1,200 0 Tallink Grupp 0,783 -0,63 Tln Kaubamaja 5,130 -1,35 Tallinna Vesi 13,100 0 Trigon Property 0,470 -3,69

17.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,449 +0,46 Hiina jüaan 8,449 +0,29 Jaapani jeen 138,400 +0,43 Kanada dollar 1,474 +0,12 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,130 +0,14 Poola zlott 4,137 -0,13 Rootsi kroon 9,006 +0,06 Rumeenia leu 4,402 +0,12 Šveitsi frank 1,219 +0,10 Suurbritannia nael 0,799 +0,25 Taani kroon 7,456 -0,01 Tšehhi kroon 27,445 +0,03 Ungari forint 307,340 -0,06 USA dollar 1,357 +0,27 Venemaa rubla 47,190 +0,59

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 18. JUUNI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

RÜNNAK. Norra pealinnas asuva suurima mošee vaimuliku mõrvakatse võis olla moslemite omavaheline arveteklaarimine. Allianss mõistab Balti regiooni julgeoleku väljakutseid hästi ja reageerib uutele ohtudele operatiivselt. Leedu president Dalia Grybauskaitė

Tabati USA konsulaadi rünnakus kahtlustatav USA sõjaväelased tabasid nädalavahetusel Liibüas läbi viidud salajase haarangu tulemusena 2012. aasta Banghazi konsulaadi rünnaku peakahtlusaluse Ahmed Abu Khatallah’, teatas Pentagon eile. Konsulaadi ründamisel said surma Ühendriikide suursaadik Chris Stevens ja veel kolm inimest. AFP/BNS

Kokkupõrked Iraagis ohustavad kultuuripärandit ÜRO kultuuri-, haridus- ja teadusorganisatsioon (UNESCO) manitseb iraaklasi kaitsma riigi kultuuripärandit lahingute eest. UNESCO peadirektori Irina Bokova sõnul võrdub kultuuripärandi sihilik hävitamine sõjakuriteoga ning on hoop iraagi rahva identiteedile ja ajaloole. Pärast USA vägede sissetungi 2003. aastal rüüstati üle Iraagi 12 000 arheoloogiamälestise ja rahvusmuuseumi, kust varastati ja müüdi maha tuhandeid esemeid. AFP/BNS

Vene sõjalennukit tuvastasid NATO lennukid eile Läti merepiiri läheduses.

Keeniat tabasid uued rünnakud Keenias hukkus Somaalia islamiäärmuslaste viimatises rünnakus 15 inimest, kui terrorivõrgustikuga Al-Qaeda seotud Al-Shabaabi võitlejad ründasid esmaspäeva õhtul Mpeketoni lähedal Poromoko rannaküla. Sama rühmitus võttis vastutuse 50 inimese tapmise eest pühapäeval Mpeketoni linnas. Tunnistajate sõnul saabusid mässulised peamiselt kristlastega asustatud linna pühapäeva õhtul ning ründasid politseijaoskonda, hotelle ja elumaju. Linna moslemitest elanikkonda säästeti. AFP/BNS

Viinis peetakse tuumakõnelusi Austria pealinnas käivad tuumakõnelused Iraani ja kuue maailma suurjõu vahel. Lääs eesotsas USAga taotleb Iraani tuumaprogrammi kahandamist seoses kahtlustega, et islamiriik üritab programmi varjus endale tuumarelva ehitada. Iraan nõuab tuumaprogrammi muutmise eest USA ja lääne kehtestatud sanktsioonide tühistamist. Tähtsateks aruteluteemadeks on võimaliku lõpliku leppe püsivus, sanktsioonide tühistamise kiirus, Iraani osaliselt valmisehitatud Araki tuumareaktor ning varasemad süüdistused tuumarelva ehitamises. Tähtsaimaks on aga jäänud nii tuumaenergia tootmiseks kui tuumarelva ehitamiseks vajaliku uraani rikastamise küsimus. Briti välisminister William Hague (pildil) teatas aga eile, et Ühendkuningriik avab Iraanis taas oma saatkonna, mis suleti 2011. aastal. AFP/BNS

Prantsuse politsei kasutas protestijate vastu pisargaasi Prantsuse politsei tõrjus eile pisargaasiga streikivaid raudteetöölisi, kes riigiraudtee reformiplaani vastu viha välja valades Pariisis pudeleid pildusid, liiklust tõkestasid ning püüdsid ilutulestikurakette lastes ja pudeleid loopides parlamendihooneni tungida. Nädalane streik on jõudmas haripunkti, sest eile asus parlamendi alamkoda reformieelnõu arutama. Seaduse vastuvõtmise korral avatakse Prantsuse raudteed konkurentsile, muudatuse vastased kardavad, et see toob kaasa töökaotuse ja probleemid ohutusega. AP/BNS

Kallaletung imaamile tekitab küsimusi jürgen tamme toimetaja

maam Nehma Ali Shah oli esmaspäeva hilisõhtul teel oma Oslo kesklinnas Grønlandi piirkonnas asuvast kodust umbes 50 meetri kaugusel asuvasse Jamaat Ahle-Sunnati mošeesse, kui tundmatu isik teda Motzfeldtsi tänaval terava esemega ründas ning talle raskeid näo- ja käevigastusi tekitas. Norra meedia andmetel rünnati Shahi noa või kirvega, kuid politsei seda ei täpsustanud. 57-aastane vaimulik suutis vaatamata vigastustele pöörduda tagasi koju, misjärel kutsus poeg kohale kiirabi. Mees viidi kriitilises seisundis Ullevåli haiglasse, kus talle tuli teha operatsioon. Tund aega kestnud operatsioon oli edukas ning Norra meedia teatel kirjutati mees eile haiglast välja. «Ma kuulsin karjumist,» kirjeldas rünnakut Shahi naaber Fatbardha Ahmet. Lisaks karjetele ehmatas naabreid ka verine lift. «See on väga vastik, et see juhtus meie tagahoovis,» ütles Ahmet rahvusringhäälingule NRK, lisades, et tegu on rahuliku piirkonnaga, kus elavad lastega pered. Kuigi ründaja leidmiseks kasutati ka koerte ja helikopteri abi, polnud teda eilseks tabatud. Piirkonnas on mitu valvekaamerat ning politsei on üle kuulanud hulga tunnistajaid ja saanud vihjeid ka telefoni teel. Po-

Politsei pärast rünnakut Jamaat Ahle-Sunnati mošee ees.

Nehma Ali Shah

litsei uurib juhtunut kui mõrvakatset, kuid nende esindaja rõhutas, et rünnaku motiiv on veel ebaselge. «Veel on liiga vara midagi selle kohta öelda,» ütles Oslo politsei esindaja Grete Lien Metlid pressikonverentsil ajakirjanikele. «See võis olla vihast ajendatud kuritegu, kuid meil pole selle kohta mingeid tõendeid. Praegu ei saa öelda ka seda, kas rünnak oli seotud tema imaamitööga,» lisas Metlid. Küll aga märkis Metlid, et Shahi töö imaamina on varem-

2006. aastal ründasid samas mošees neli meest palvusele kogunenuid kurika, haamri ja nugadega.

gi vastuolusid tekitanud. Norra päevalehe Dagbladet teatel näitavad kohtumaterjalid, et Shahi on varem korduvalt ähvardatud. 2006. aastal toimus samas mošees vahejuhtum, kui neli meest ründasid palvusele kogunenuid kurika, haamri ja nugadega, vigastades mitut inimest. Rünnaku ajal viibis mošees ka Shah, kes pääses vigastusteta. Uurimise tulemusena selgus, et ründajateks olid moslemid ning tegemist oli võimuvõitlusega eri leeride vahel, kelle eesmärgiks oli haarata kontroll mošee üle. Sama mošee on pinnuks silmas ka paremäärmuslastele. Näiteks mullu septembris jäeti mošee ette seapea ning lubati see põlema panna. 1977. aastal Pakistani päritolu islamiusuliste rajatud Ja-

foto: ap/scanpix

maat Ahle-Sunnati mošees töötava Ghulam Sarwari sõnul on tüliküsimused aga praeguseks lahendatud ja imaamil pole enam vaenlasi. «Ta polnud saanud mingisuguseid ähvardusi,» ütles NRK-le Sarwar, kes oli üks neist, kes Shahi õhtul palvusele ootas ning rünnakust kuuldes kümnete kaaslastega haiglasse suundus. «Me olime šokeeritud,» lisas Sarwar. Mees tunnistas aga, et viimastel aastatel on varasemate intsidentide tõttu tugevdatud mošee turvameetmeid. Norra rahvastikust moodustavad ligi 84 protsenti kristlased, kellest pea 80 protsenti on luterlased ja kuuluvad riigikirikusse. Islamiusulisi on viie miljoni elanikuga riigis veidi üle kahe protsendi.

Konflikt Iraagis paneb Türgi proovile hille hanso İstanbul

raagis pealetungiva rühmituse Iraagi ja Levanti Islamiriigi (ISIL) võitlejad on juba nädalapäevad hoidnud vangis 31 Türgi päritolu kaugsõidu veokijuhti ning 49 Türgi konsulaadi töötajat ja nende pereliiget. ISILi võitlejad ründasid kõigepealt Mosulis asuvat depood, milles olnud veoautojuhid kinni võeti, hiljem toimus samas linnas rünnak konsulaadi vastu. Töötajaid ja nende peresid polnud võimalik ISILi kätte langenud linnast evakueerida, kuna Iraagi kaitsejõud pagesid ootamatult piirkonnast. Pantvangide vabastamise eest viis miljonit dollarit nõudvad võitlejad on lubanud küll Türgi kodanikke mitte tappa, kuid ühe põgenema pääsenud

autojuhi sõnul on juhtidest vangide olukord kehv, puudub ligipääs arstiabile ning toidu ja veevarudega on lood halvad. Lisaks sellele, et Türgi on alliansi liikmena kaasanud pantvangide vabastamisprotsessi NATO, on pannud sündmused naaberriigis Iraagis peamiselt sunni moslemitest koosnevat Türgi avalikkust uue pilguga vaatama radikaalsemaid sunni rühmitusi, mille sekka kuulub ka ISIL. Viimane pretendeerib aladele Iraagis ja Süürias, soovides laiendada enda kontrolli all olevat territooriumi ka näiteks Liibanoni ja Lõuna-Türki. Rühmituse liikmed võitlevad aktiivselt Süüria kodusõjas ning neile pannakse süüks tuhandete Iraagi tsiviilisikute ja sõdurite tapmist. Türgi asevälisministri Naci Koru sõnul ei ole selge, miks rünnati just Türgi kodanikke. «Oleme rühmitusega vabastamise teemal eri kanalite kaudu ühenduses. Pole selget põhjust ega ka nende avaldust,» selgitas Koru.

Kuigi viidatud on poliitilistele põhjustele, ütles Koru, et konsulaat vallutati samamoodi nagu ülejäänud linngi, millest Iraagi valitsusväed lahinguta lahkusid, jättes maha tuhandeid relvi, isegi tanke ja lennukeid, mis on nüüd võitlejate käsutuses. Meedias aga spekuleeritakse, et türklaste pantvangistamise põhjuseks võib olla Türgi sõjaline koostöö Ühendriikidega või kontroll naftatorustike üle, mille kaudu jõuab Iraagi nafta Türki ja sealt edasi Vahemere sadamatesse. Viidatakse ka kurdide kasvavale survele omariikluse suunas. ISIL on näide äärmusvõitlejatest, kelle jõud on Süüria kodusõja käigus kasvanud. Türgi on seni toetanud liikumisi, kes võitlevad Süürias president Bashar al-Assadi režiimi vastu,

Al-Qaedaga seostatavat ISILi hakati Türgis pidama reaalseks ohuks aga alles võrdlemnisi hiljuti.

nähes neid pigem «heade jõududena». Näiteks keeldus Türgi 2012. aastal liigitamast USA eeskujul Al-Qaedaga seotud rühmitust Al-Nusra terrorirühmituseks ning liikusid kuuldused, et Türgi pigem toetas gruppi selle võitlustes. Samal põhjusel on ISILi võitlejad nüüdseks kujunenud hästirahastatud sõjaväeks, kes saab muuhulgas eratoetusi ka teistest Pärsia lahe riikidest. Nii on sunni moslemitest koosnevast äärmusrühmitusest saanud territoriaalsete ambitsioonidega jõud, kelle nägemus ei lange enam kokku lähiriikide valitsuste omadega. Al-Qaedaga seostatavat ISILi hakati Türgis pidama reaalseks ohuks aga alles võrdlemisi hiljuti. Türgi meedia arutleb nüüd iga päev selle üle, kuidas võisid sunniidid vangistada oma türklastest usuvendi ja saata korda nii väärastunud tegusid, mida ei toeta isegi keskaegsed džihaadi reeglid, mille kohaselt ei tohi näiteks tsiviilisikuid sõdimise käigus rünnata.

POSTIMEES, 18. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Prints Felipe tõuseb Hispaania troonile

ustkui muinasjutus saab täna keskööl prints Felipest ja tema abikaasast Letiziast Hispaania uus kuningapaar. Troonile tõustes on kuninga uueks nimeks Felipe VI. Vaatamata sündmuse pidulikkusele seisavad monarhi ees suured väljakutsed, millest üheks on ka kuningliku perekonna enese kestma jäämine. Juuni algul Hispaania ajalehe El País tellitud arvamusküsitluse järgi arvab 62 protsenti hispaanlastest, et mingil ajahetkel tuleks läbi viia referendum monarhia jätkamise osas. Ometigi näib, et vähemalt esmapilgul lükkub referendum kaugemasse tulevikku ja uuele kuningale antakse võimalus end tõestada. Felipe on vaieldamatult populaarseim kuningliku perekonna liige. Juan Carlose troonist loobumist Felipe kasuks tervitasid pärast teadaannet tuhanded Madridi tänavatele kogunenud inimesed.

Kaks väljakutset Felipe peab alustama skandaalidest raputatud kuningakoja maine parandamisega. Troonipärija õde printsess Christina ja tema abikaasa Inaki Urdangarin on siiani rahapesu- ja korruptsioonikahtlusega uurimise all. Seetõttu ei saa Felipe, kellel nüüd on kogu Hispaania tähelepanu, lubada endale rahaasjus väikseimatki eksimist. Riiklikest väljakutsetest pole Hispaanial samuti puudust. Tööpuudus püsib riigis

46-aastane prints, kellest saab Hispaania riigipea kuningas Felipe VI, seisab vastamisi tõsiste ülesannetega, taastamaks monarhia prestiiž ajal, mil riik vaevleb skandaalide, separatistlike meeleolude ja majandusliku ebakindluse käes. 1 18. juuni, kuningapalee: Kuningas Juan Carlos kirjutab alla troonist loobumise aktile – Felipest ja tema abikaasa Letiziast saavad keskööl kuningas ja kuninganna.

2 19. juuni kl 9.30, Zarzuela palee: Juan Carlos annab Felipele punase kaptenkindrali – riigi kõrgeima sõjaväelise auastme – punase lindi.

Felipe annab vande, mille tunnistajateks on poliitikud mõlemast parlamendikojast.

4 Kl 11.30: Pärast sõjaväeparaadi tervitavad uus kuningas ja kuninganna palee rõdult rahvast, järgneb vastuvõtt Plaza de 2000 külalisele. Cibeles

Plaza de España

Madridi kesklinn G ra

Plaza de Oriente

1 Protestid: Vabariiklaste marsid on kuninga väljakuulutamise päeval keelatud. Arvamusküsitlused näitavad, et enamik hispaanlasi sooviks monarhia jätkamise kohta referendumit.

3 parlamendi alamkoda

El Prado muuseum

Puerta del Sol kuningapalee

Kuningas Juan Carlosele ja kuninganna Soﬁale jäävad tiitlid pärast troonist loobumist alles. Valitsus koostab praegu plaane, andmaks Juan Carlosele puutumatus.

25 protsendi juures ning alla 25-aastaste seas on tööta iga teine hispaanlane. Majanduskriisist taastumine läheb Hispaanial aeglaselt. Loomulikult on küsitav, kui palju saab piiratud otsustusõigusega kuningas nende arvude parandamiseks ära teha, kuid võib kindel olla, et riigi ebaedus süüdistatakse teda ikkagi. Majanduse ergutamiseks saab Felipe parandada Hispaania mainet välismaal. Pal-

Konflikti järjekordseks ohvriks oli ka rahutus Luganski oblastis haavatuna haiglasse toimetatud Vene riigitelevisiooni reporter, kes suri haiglas. Vene riikliku meediagrupi VGTRK reporter Igor Korneljuk sai arsti sõnul šrapnellitabamuse, mis põhjustas mitu tõsist kõhuhaava. Korneljuk on teine Ida-Ukraina lahingutes hukkunud ajakirjanik. Mai lõpus said Donetski oblastis Slovjanskis surma Itaalia fotograaf Andrea Rocchelli ja tema venelasest abiline Andrei Mironov. Ukraina Poltava oblasti kirdeosas Lohvõtsa piirkonnas plahvatas aga eile Venemaalt läbi Ukraina Euroopa klientidele gaasi toimetav gaasitoru, ükski inimene vigastada ei saanud. Ukraina riikliku gaasifirma Naftogaz Ukrainõ teatel plahvatas kahe meetri sügavuses maa all jooksev 1400-millimeetrise läbimõõduga toru rõhu alanemise tõttu. Plahvatus ei mõjuta gaasitarneid Euroopasse, kinnitas aga transiidi eest vastutav Naftogazi tütarettevõte Ukrtransgaz. AFP/Interfax/BNS/PM

• Õppinud Georgetowni ülikoolis Washingtonis.

• Omandanud kopteripiloodi kutse. Auastmelt kolonelleitnant. • 2004. aastal abiellus Felipe endise teleajakirjaniku Letizia Ortizega, neil on kaks last, 2005. aastal sündinud Leonor ja 2007. aastal sündinud Sofia. • Räägib hispaania, katalaani, prantsuse, inglise ja veidi kreeka keelt.

n Vi

• Troonist loobunud kuningas Juan Carlose ja kuninganna Sofia ainus poeg.

• 1992 osales Barcelona olümpial Hispaania purjemeeskonna liikmena.

3 Kl 10.30, parlamendi alamkoda:

Putini abid nõustasid Donetski separatiste Ukraina separatistide juhi Deniss Pušilini sõnul jagasid Vene presidendi Vladimir Putini nõunikud talle näpunäiteid isehakanud Donetski rahvavabariigi poliitilise tuleviku ja majandusarengu kohta. Pušilin pidas oma sõnul majanduskõnelusi Kremli nõunike Vladislav Surkovi ja Sergei Glazjevi ning parlamendi ülemkoja föderatsiooninõukogu spiikri Valentina Matvijenkoga. «Meil on toetus ja vastastikune mõistmine,» ütles Pušilin Moskvas ajakirjanikele. Pušilini sõnul ei ole nn Donetski rahvavabariigi juhtidel veel selget tulevikuvisiooni. «Raske öelda, kas meist saab Venemaa regioon või moodustame Venemaa ja Valgevenega liitriigi,» ütles Pušilin. Ukraina idapiirkondades jätkus aga sõjategevus, milles Ukraina peaministri esimese asetäitja Vitali Jarema sõnul on saanud surma 125 Ukraina sõdurit. Jarema lisas, et suurem osa neist hukkus lennukite ja helikopterite allatulistamise tagajärjel.

MADRID

• Sündis Madridis 1968. aastal.

reporter

20 0

peeter raudsik

Kuningas Felipe VI

riigi tuleviku kohta. Kataloonia president Artur Mas on lubanud iseseisvusreferendumi korraldada novembris, kuigi märtsis lükkas Hispaania parlament Kataloonias referendumi korraldamise lubamise suure enamusega tagasi.

Monarhia uus roll Allikas: Graphic News

ju reisinud printsina on ta juba eelmise kümnendi lõpust alates seisnud hea riigi ettevõtete rahvusvahelise positsiooni eest. Nii Massimo Dutti kui Zara rõivaid kandev tulevane kuninganna Letizia on omakorda tuntust kogunud Hispaania moebrändide toetajana. Teist proovikivi pole uuel kuningal vaja kaugelt otsida – kataloonlaste ja baskide separatistlikud meeleolud on Hispaanias tekitanud palju küsimusi

Pingete maandamine Madridi ja Barcelona vahel on uue kuninga jaoks hea võimalus monarhia tasakaalustavat rolli näidata. Edasiminekuks võiks lugeda kasvõi seni teineteist avalikult vältinud Masi ja Hispaania peaministri Mariano Rajoy ühe laua taha toomist. Aeg näitab, kas hispaanlased aitavad Felipel monarhia uue rolli riigis üles leida. Ajakirjanik Carlos Montaner märkis tabavalt, et 1981. aastal päästis monarhia demokraatia, kuid 2014. aastal peab demokraatia päästma monarhia.

L LÜHIDALT bns, interfax

Hispaania uus kuningas peab päästma monarhia

Straujuma kinnitati peaministrikandidaadiks Läti võimulolev paremtsentristlik Ühtsuse partei kinnitas praeguse peaministri Laimdota Straujuma kandidatuuri valitsusjuhiks 4. oktoobril toimuvatel parlamendivalimistel. Straujuma on Ühtsuse nimekirja esinumber Vidzeme valimisringkonnas. Ühtsuse juht, seimi spiiker Solvita Āboltiņa on esimene Kurzeme ringkonnas. Välisminister Edgars Rinkēvičs kandideerib Riia valimisringkonnas, parlamendi eelarve- ning rahanduskomisjoni esimees Jānis Reirs Zemgale ringkonnas ning transpordiminister Anrijs Matīss Latgale ringkonnas.

Serbia usub South Streami «Serbia ei näe põhjusi, mis takistaksid Euroopas South Streami gaasijuhtme rajamist,» ütles Serbia välisminister Ivica Dačić eile pärast läbirääkimisi oma Vene kolleegiga. «Kui Euroopas sai Nord Stream tehtud, siis ma ei näe mingit põhjust, miks ei peaks ka South Stream valmis saama,» ütles Dačić. Serbia naabri Bulgaaria peaminister teatas 8. juunil, et riik peatab Venemaa edendatud South Streami ehitustööd. Sofia otsustas ehituse peatada pärast seda, kui Euroopa Liit ja USA olid otsust ehitust jätkata kritiseerinud.

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 18. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Soome sotsiaalteadlase Jussi Lassila sõnul läheb Kremli sihipärane läänevastasuse külvamine selgesse vastuollu tema rahva üldise Euroopa-orientatsiooniga. Küsimus on vaid selles, millest saab vene rahva kasvava sotsiaalmajandusliku rahulolematuse sihtmärk, ütles ta usutluses Evelyn Kaldojale.

Vene-uurija: utopistlik poliitika ei vii kaugele

as tunnetus, et Soome Venemaakäsitlus on pehmem kui ühegi teise nendega piirneva ELi riigi oma, peab paika?

Kahtlemata. Minu arvates tõestab praegune olukord meie ajaloolist erinevust. Samas on praegune olukord ilmselt üllatus ka Venemaale, mis on ELiga suheldes kasutanud «jaga ja valitse»-põhimõtet ning traditsiooniliselt eelistanud kahepoolseid suhteid. Nad ilmselt uskusid, et vastus Ukraina sündmustele on kaootiline ning EL ei suuda käituda nii ühtselt, kui ta juba praeguseks on käitunud. Esimene sanktsioonide ring tuli ju vaid mõne tunniga, kui seda arutama hakati, ning konsensus saavutati peaaegu kohe.

Vene turistide vool ka Soome on vähenenud. Kuivõrd on selle põhjus majandusreaalsus – rubla kursilangus jne –, kuivõrd riiklik vaenulikkus Euroopa vastu?

Vene poliitilise eliidi seas on selge tendents tekitada läänevastaseid meeleolusid. Iseenesest pole selles midagi uut, see on toimunud kogu Putini valitsemise aja, kuid nüüd on omandatud täiesti uus tase. Arvan, et mitte isegi pikas, vaid lühikeses plaanis põrkab see poliitika kokku üldsuse huviga, sest tavaliste venelaste majandusgeograafiline suund on selgelt Euroopa poole – sinna tahavad nad minna turistina, seal tahavad nad ajada äri. Minu arvates on täielik utoopia arvata, et Venemaal toimub nüüd suur pööre Hiina poole. Nende suhted Hiinaga on keerulised, Hiina on Venemaaga võrreldes määratult suurem tegija. Samuti on Venemaa Euroopas kõvasti suurem tegija kui ta suudaks kunagi olla Aasias. Inimeste liikumise ja kultuurisuhete mõttes on Venemaa Euroopa riik. Pööre Aasiasse tundub tupiktee. Venemaal on erinevaid majandusprobleeme, ja need süvenevad. See, et Venemaa on ennast ise isolatsiooni pannud, ei tõota Kremli vaatenurgast siseriiklikus olukorras mitte midagi head. Kui tavavenelaste majanduslik olukord muutub keerulisemaks ja nad teavad lääne sanktsioonidest, siis kelle peale nad ärrituvad – lääne või oma võimude?

Usun, et Putin jälgib hoolega erinevate huvigruppide hääli. Mulle ei meeldi väited, et Venemaa on nüüd ootamatult täiesti muutunud. See on naiivsus. Oleme näinud vene mõtlejate ja Kremli ideoloogide ultrakonservatiivseid ja uusimperialistlikke vaateid ka varem. Tundub, et Ukraina olukord lihtsalt aktivee-

rib seda seltskonda. Putin on väga pragmaatiline ja küüniline. Tema jaoks on elu ja surma küsimus, et ta oleks alati püramiidi tipus ning suudaks erinevaid huvigruppe ära kasutada. Praegu näeme ultrakonservatiivse tiiva läbimurret. Aga see ei tähenda ilmtingimata, et kandev joon Vene poliitikas oleks püsivalt muutunud. Püsiv joon on olnud ideoloogiatus, eklektilisus – leidub nii imperialismi, neoliberalismi, paternalismi kui mida iganes. See on väga tüüpiline postsovetlik ja postimperialistlik olukord – identiteedikriis ja teadmatus, mida teha edasi. Venemaa hakkab jõudma ristteele, kus Putin peab tegema valikuid. Põhiline küsimus on minu arvates see, kus purskuvad välja venelaste raskused. Kas nende sihtmärgiks saab Putin? Kodanikuühiskonna olukord on muidugi väga murettekitav, mittetulundussektorile avaldatakse survet, internetti tsenseeritakse. Samas on lihtsalt võimatu kehtestada Hiina-tüüpi tsensuuri – selleks on Venemaa õige aja mööda lasknud. Aastatel 2011–2012 toimunu oli väga oluline: see näitas, et Putini režiim kannatab tõsise legitiimsuskriisi all. Näeme küll tohutut Putini populaarsuse tõusu, kuid on raske uskuda, et see võiks jääda pikemalt püsima. Praegusele õhustikule jätavad jälje sõjapsühhoos ja riigipropaganda. Kremlist on väga ohtlik neid kasutada. Mida nad teevad, kui praegune õhustik otsa saab? Kui populaarne tundub venelaste seas olevat mõte, et nüüd on nende leivale tulnud ka Krimm?

Minu arvates on päris ilmekad näiteks Levada keskuse küsitluste tulemused. Kui venelastelt küsiti, kuidas nad suhtuvad Krimmi annekteerimisse, siis alguses nad vastasid, et see on suurepärane ja korrigeerib ajaloolist ebaõiglust. Aga kui neilt küsitakse, kas nad on valmis Krimmi rahaliselt toetama – Levada keskus uurib seda teemat nüüd iga kahe nädala tagant –, on valmisolek annekteerimine kinni maksta kahanemas. See näitab, kuidas algne ekstaas «ajaloolise ebaõigluse korrigeerimisest» muutub. Usun, et enamikule venelastest on mureks majandus: kuidas oma palgast katta tõusvad elamiskulud. Selle poliitiline õigustamine, et nüüd tuleb maksta aina rohkem Krimmile, muutub üha problemaatilisemaks, ma ütleks, et isegi võimatuks. Isegi enne seda arvustasid rahvuslased tõsiselt föderaalpoliitikat ning küsisid, miks me peame kor-

rumpeerunud Tšetšeeniale raha maksma, kui meie oma infrastruktuur on kokku varisemas. See on tõusev trend Venemaal, eriti Moskvas, kus kasvab ka immigratsioonivastasus. Viimastel Moskva linnapeavalimistel kasutas Aleksei Navalnõi seda argumenti väga nutikalt: me oleme eelarve mõttes üks maailma rikkamaid pealinnu, aga kuhu kõik see raha kaob? Astronoomilised summad haihtuvad muidugi ka korruptsiooni, kuid samas pole ka föderaalne rahanduspoliitika keskmise inimese vaatenurgast väga rahuldav. Sellest perspektiivist pole ka Krimmi küsimus just meeldiv. On küll mingeid utoopilisi plaane seal turismi arendada, kuid alles hiljuti lugesin ajakirjandusest, et seal algab turismi tipphooaeg ja kõik rannad on tühjad. Venelasi veel ei tule, sest ühendusteedega on endiselt probleeme ja piletid on kallid.

Soome sotsiaalteadlane Jussi Lassila.

Mulle ei meeldi väited, et Venemaa on nüüd ootamatult täiesti muutunud. See on naiivsus. Kuidas suhtuda trikkidesse nagu plaan nimetada Volgograd tagasi Stalingradiks?

See on huvitav sisepoliitiline mäng. Riigipopulism, mis peab silmas kommuniste. Volgogradi kant on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus kommunistidel on suur toetus. Kommunistid on sealses poliitikas olulised tegijad. Mis poliitika see on, kui kõige olulisem küsimus on Stalingradi nimi? Aasta tagasi, kui tähistati Stalingradi lahingu 70. aastapäeva, käis samal teemal tohutu debatt.

Lõpuks jõuti Kremliga kompromissile, et Volgograd kannab kuus päeva aastas Stalingradi nime. Koomilisel kombel unustati viimasel võidupühal linna Stalingradiks nimetamine ära. See näitab, kuidas kogu poliitiline energia kulutatakse täiesti mõttetutele küsimustele. Samas on see ka märk identiteediotsingutest ja võitlusest selle üle, mis suuna Venemaa võtma peaks. See muudab ka raskeks ajada poliitikat, mis keskenduks pakilistele ja olulistele küsimustele nagu riigi infrastruktuuri seisund ja kõikvõimalikud sotsiaalmajanduslikud teemad. Igasugused utoopilised arutelud on praegu Vene poliitikale väga iseloomulikud – see on muutunud teatud mõttes ülemäära intellektuaalseks. Sõltumata sellest, kas tegu on liberaalide või rahvuslastega, nende arutelud on teatud mõttes väga kaugel inimeste tavamuredest. Inimestele valmistavad muret kommunaalteenused ja muud tavalised asjad. Läänest on viimasel ajal kostnud kurtmist, et Venemaa on võidukas propagandarindel. Kuivõrd on sellel väitel alust teie arvates?

Sõltub perspektiivist. Vene propagandal on olnud edu, aga enamalt jaolt vene enda rahva – ennekõike maainimeste ja vähemharitute – juures. Eriti pärast aastaid 2011– 2012, kui Putin kaotas progressiivsema valijaskonna suuremates linnades, ajast, kui tema põhitoetajaskond ongi maarahvas. See propaganda mõjub tõenäoliselt ka IdaUkraina rahvale, sest seal elavad ilmselt kogu endise NSVLi ala kõige nõukogudemeelsemad inimesed. Ma mõistan ka Baltimaade muret, sest neil on teatud rahvastikusegmente, kes on selles mõttes «kadunud». Sellegipoolest ma ei usu, et mure oleks väga põhjendatud. Kui te mõtlete pikemale perspektiivile, on kogu see propaganda viinud selleni, et järjest paljastatavaid valesid püütakse parandada uute valedega. Nüüd ei usu mitte ainult inimesed läänes, vaid ka suuremate linnade elanikud enam riigikanalite infot. Ühe kaks aastat tagasi korraldatud küsitluse kohaselt oli riigitelevisiooni usaldanute osakaal haletsusväärne – umbes 30 protsenti. Lääs kohe kindlasti ei ole propagandasõda kaotamas. Ainus, kes lõpuks selle kaotab, on Venemaa, sest ta on tekitanud problemaatilise ja omal moel põneva fenomeni, mis sisaldab täielikku arhailist jama. Praeguseks on nende propaganda jõudnud täiesti uuele tasemele ja ma kardan, et see ei lõpe väga … produktiivselt.

POSTIMEES, 18. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Edu tõid reklaam ja priske rahakott

iimatistel Euroopa Parlamendi valimistel sai erakondade edukusele paljuski määravaks reklaami intensiivsus kaks nädalat enne valimispäeva. See võis muuhulgas mõjutada ka kandidaatide erakonnasiseseid pingeridu. Vaadates valimiseelseid ja -järgseid uuringuid ning valimiste tegelikke tulemusi, võib öelda, et Euroopa Parlamendi valimised eristuvad valijate otsustusloogika põhjal riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistest. Euroopa Parlamendi valimised on kõige vähetähtsamad valimised nii Eestis kui ka mujal Euroopas ning valijate motivatsioon nendel valimistel osaleda on tavaliselt väga nõrk. Neil valimistel on tavapäraselt valijate jaoks kõige olulisem valitava kandidaadi sobivus riigi esindajaks Euroopas. Otsus, keda eelistada Euroopa Parlamendi valimistel, langetati põhiliselt viimastel nädalatel enne hääletamist. TNS Emori küsitluse tulemused, mis näitasid kandidaatide positsioone 11. mai seisuga ehk kaks nädalat enne valimispäeva, andsid järgmise järjestuse: Keskerakond 21,6 protsenti, SDE 18,6 protsenti, Reformierakond 18,2 protsenti, IRL 16,4 protsenti, Indrek Tarand 14,8 protsenti ja EKRE 3,4 protsenti. Pärast uuringut algas erakondadele kõige intensiivsem reklaamiperiood, sel ajal erakondade reklaamikulutused mitmekordistusid võrreldes eelnenud nädalatega. Peale tele-, trüki-, interneti- ja raadioreklaamide püüti valijaid mõjutada ka rahvarohketes kohtades.

eformierakond domineeris kahel viimasel nädalal eestikeelses tele- ja trükimeedias ning Keskerakond venekeelses telemeedias. Viimaste nädalate aktiivsus meedias ja rahvarohketes kohtades aitas Reformierakonnal oma osakaalu valimispäeva lõpuks oluliselt suurendada – või teisalt – aitas potentsiaali realiseerida, kuna Reformierakon-

Soome ajakirjanik

na reiting riigikogu valimiste kontekstis oli mai alguses kõrgem kui uuringutes, mis mõõtsid europarlamendi valimiste eelistusi. SDE väiksemad kulutused võrreldes kahe peamise konkurendiga jätsid nad valija jaoks varju ning see väljendus eelistuse languses valimispäevaks. Reklaamikulutused on olulised, kuid kindlasti mitte ainumääravad. Seda näitavad eelkõige Indrek Tarandile ja teistele üksikkandidaatidele antud hääled. Nende valijad otsustasid täielikult ignoreerida erakondade pingutusi meediareklaamiturul ning teha valik, lähtudes ainult reklaamivälistest argumentidest. Kuid siiski on enamiku valijate eelistuste proportsioonid teatud vastavuses reklaamikulutuste määraga ja seda just viimaste nädalate omaga.

Euroopa Parlamenti viisid kandidaadi reklaami õige ajastus ja erakonna rahakoti paksus, kirjutab TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog.

a erakondlike nimekirjade kandidaatidest hääletati põhiliselt enam reklaamitud kandidaatide poolt. Seos ei ole kindlasti üksühene, kuid on olemas. Näiteks Keskerakonna nimekirjas oli teine kandidaat Jüri Ratas ja TNS Emori aprilli lõpu ja mai alguse uuring näitas talle potentsiaali saada sarnane tulemus Kaja Kallasega, kuid tegelikult sai Kaja Kallas 6,4 protsenti ja Jüri Ratas üle kahe korra vähem hääli – 2,6 protsenti. Sellise erinevuse põhjus on suuresti fakt, et Keskerakonna telereklaamides olid Jüri Ratase osaluse-

ga klipid (alla ühe protsendi osakaalu kõikidest poliitilistest teleklippidest) peaaegu paarkümmend korda vähem kordi eetris kui Edgar Savisaart, Mihhail Stalnuhhinit või Yana Toomi näitavaid telereklaamiklipid kahe viimase nädala jooksul enne valimisi.

amas teistel suurematel erakondadel näidati esinumbrit tavaliselt vaid kaks korda enam kui teist numbrit (näiteks Kelam versus Ergma või Ansip versus Kallas). Seda, et ka erakonnasiseselt ei sõltu kõik vaid reklaamikulutustest, näitasid Keskerakonna eri kandidaatidele tehtud reklaamipanused ja tegelik tulemus: Keskerakond reklaamis vähemalt teles enim Savisaart, kellele järgnesid Stalnuhhin ja Toom. Keskerakonna valijad andsid eelistuse aga Toomile, kellele järgnesid olulise vahega Savisaar ja Stalnuhhin. Kõigil kolmel Euroopa Parlamendi valimisel on Eestis esile kerkinud kandidaat, kelle eelistus kasvas just viimastel nädalatel enne valimisi ja kes suutis haarata endale suurema osa viimase hetke otsustajaid. 2004. aastal oli selleks Toomas Hendrik Ilves, 2009. aastal Indrek Tarand ning 2014 olid nendeks Andrus Ansip ja Yana Toom. Suure tõenäosusega toovad ka uued, 2019. aasta Euroopa valimised uue atraktiivse kandidaadi, kes suudab haarata suurema osa viimase hetke otsustajatest.

Kõige nähtavamad Reformierakond ja Keskerakond (12.–24. mai) Kaks nädalat enne valimisi 11.05 (TNS Emor)

ReklaamiReklaamisekundite sekundite osakaal osakaal (PBK, (Kanal 2, TV 3) RTR Planeta, NTV Mir)

Reklaamikulutuste osakaal trükimeedias

Valimistulemus (vvk.ee)

1. Keskerakond

21,6%

23%

79,3%

< 1%

22,4%

2. SDE

18,6%

9,9%

20,7%

22,7%

13,6%

3. Reformierakond

18,2%

37,1%

50,4%

24,3%

4. IRL

16,4%

24,3%

26,6%

13,9%

5. Indrek Tarand

14,8%

6. EKRE

3,4%

13,2% 5,7%

Eesti teadus ületas ekvaatori!

iigieelarvest tulev uurimistoetuste raha pole Eestis sauurenenud alates 2008. aastast. Kuigi hinnad on tõusnud, peavad teadlased veidi vähem kui 70 miljoni euroga aastas osalema võidujooksus Nobeli ja teiste väiksemate tunnustuste järele. Arvestades teaduse rahastamise faktilist langust, on väike ime, et Eesti teadus on hoopis jõudsalt kasvanud. Kui Eesti majandus on languses, siis Eesti teaduse mõjukuse kasv on viimasel viiel aastal olnud keskmiselt neli protsenti kiirem kui maailma teaduse juhtriikide seas keskmiselt. Selle aasta alguses ületas Eesti teadus maailma keskmise taseme isegi kõige mõjukamate riikide grupis. Kuna teaduses on kvaliteet kogustest tähtsam, on üheks lihtsaks ja usaldusväärseks kvaliteedi näitajaks see, kui palju ühe maa teadlaste artikleid keskmiselt viidatakse. Näiteks 2006. aastal viidati Eesti teadlaste eelneval kümnel aastal avaldatud artikleid ligikaudu 20 protsenti vähem kui maailma mõjukate riikide grupis kesk-

jarmo mäkelä

jüri allik

akadeemik, Eesti Teadusfondi nõukogu esimees 2003–2009

miselt. 2014. aasta alguses kogusid vahemikus 2004–2014 ilmunud Eesti autorlusega tööd juba keskmiselt kolm protsenti rohkem viiteid kui kõik need riigid või territooriumid, mis kuuluvad andmebaasi Essential Science Indicators kohaselt pingerea esimesse poolde. Selle aasta alguses läks Eesti ette Ungarist, kellel oli seni endise kommunismibloki maadest kõige mõjukam teadus. Veelgi märkimisväärsem on ehk see, et Eesti teadus möödus ka Jaapanist – Eestis töötavate teadlaste olulisi töid viidatakse keskmiselt nüüd rohkem kui jaapanlaste kirjutatud töid.

eie teadusel on veel pikk maa, et jõuda Šveitsi ja Islandi teaduse tasemele, kelle teadlaste igat artiklit viidati kümne aasta jooksul keskmiselt 17,7 korda. Kuid Eesti oma ligikaudu 11 viitega artikli kohta ei ole enam kuigi kaugel Itaaliast (12,6) või Prantsusmaast (13,2). Oma teaduse mõjukuselt on Eesti tõusnud maailma 26. riigiks. Eesti teadusele kuulub säästlikkuse rekord – mitte kusagil ei tehta maailmatasemel teadust nii vä-

hese raha eest! Üks edu põhjus on ilmselt see, et viimase kümne aastaga muutus Eesti teaduse struktuur. Teadusvaldkondade mõjukuse edetabelit juhivad ökoloogia, taime- ja loomateadused, kliiniline meditsiin, molekulaarne bioloogiageneetika, füüsika ning psühhiaatria-psühholoogia, mis kõik ületavad oma valdkonna keskmist mõjukuse taset. Teine edu põhjus on see, et Eesti kasina teadusraha jagamine on järginud häid Euroopa tavasid ja olnud peamiselt saavutuspõhine. Rahastamisotsused on teinud sõltumatute välisekspertide arvamuste põhjal tippteadlastest koosnevad otsustuskogud. Väiksed eksimused välja arvata, on finantseeritud praegu parimate saavutustega ja heade tulevikuväljavaadetega teadlasi. Edu taga on ka see, et teadusametnikud on suhteliselt tagasihoidlikult sekkunud teaduse rahastamisotsuste tegemisse. Loodetavasti on Eesti teaduse edulugu piisavalt veenev argument, et eri tasandi teadusbürokraadid ei hakkaks arvama, et just nemad teavad, millist teadust on Eestile kõige rohkem vaja.

Miks Venemaa Soomet hirmutab?

enemaa Soome-vastaste info- ja küberoperatsioonide arutelusid peetakse Soomes harva. Hea erand oli president Sauli Niinistö eelmisel nädalal peetud kõne Kultaranna kärajatel. Avalikkuse eest suletud töörühmas juureldi nende asjade üle põhjalikult. Venemaal kaalutakse ja uuritakse infooperatsioone palju. Riigis on kuus hinnatud uurimisasutust, mille peamine tegevus on info- ja võrgusõja teooria, vahendite ja meetodite arendamine. Lisaks sellele on infosõja pidamine akadeemiline õppeaine enam kui 70 ülikoolis. Peale selle on Venemaal suur hulk uurimisasutusi, mille andmeid avalikest registritest ei leia. Meie jaoks on olemas põhimõtteliselt kolme sorti informatsiooni: tõelevastav, puudulik või valelik. Venemaal on asi teisiti. Seal käsitletakse infot alati relvana, mida võib kasutada kas rünnakuks või kaitseks, hea või halvana. Kui ohtlik informatsioon on ja kelle jaoks, sõltub selle tootja ja levitaja eesmärkidest, ametioskustest ja kasutatavatest vahenditest. Informatsioon on ohtlik sellepärast, et sõnumeid on lihtne ja odav toota, need ületavad kergesti riigipiire, neid on kerge kätte saada ja nende mõju on piiramatu. Info abil saab riiki sisemiselt tugevdada, ka tugevdada selle mõjuvõimu piirkondlikult ja luua geopoliitilisi eeliseid, millel on globaalne mõju. Venelaste õpikute järgi kasutatakse infooperatsioonides alati inforelva. Need ulatuvad info manipuleerimisest ja desinformatsiooni levitamisest teabe hankimiseni lobitööga, välja pressides või luurates. Kremli praegust juhtkonda mõjutavad kaks geopoliitika koolkonda, mille teooriates on infosõjal keskne koht. Koolkondi juhivad hiljuti Soomeski käinud Aleksander Dugin ja KGB koolitatud Igor Panarin.

oolkondadel on märkimisväärseid erinevusi. Ühine on mõlemal arusaam, mille järgi peetakse maailmas võitlust kahe suure tsivilisatsiooni vahel. Üks neist on USA juhitav liberaalne ehk lääne tsivilisatsioon, mis hävitas eelmisel aastasajal kaks oma suurt võistlejat, kommunismi ja fašismi. Teine on Euraasia tsivilisatsioon, mida juhib Venemaa. Nende tsivilisatsioonide vahel pole leppimine võimalik. Mõlema koolkonna järgi on lääne tsivilisatsioon jõudnud oma tee lõppu ja tsivilisatsioonide sõjas, mis on vältimatu, võidab Venemaa juhitav liit – Panarini järgi juhtub see 2020. aastaks. Venemaal on kõik tähtsamad massiteabevahendid allutatud teenima riigi välisja sisevaenlaste tõrjumise, Venemaa mõjupiirkonna kindlustamise ja laiendamise eesmärki. Kõige ohtlikumateks sisevaenlasteks peetakse riigist sõltumatuid kodanikuühendusi ning ka sotsiaalmeediat, kus on endiselt võimalik esitada ametlikust liinist erinevaid vaateid. Venemaa ei saa kasvatada oma geopoliitilist mõjupiirkonda, vormimata oma pürgimustele soodsaid hoiakuid kõigis naabermaades. Seepärast Venemaa kord hirmutab, kord premeerib Soomet, ja teeb seda suhteliselt edukalt. Eesmärk on lahutada Soome roiskuvast lääne väärtuskogukonnast ja pakkuda Soomele uut kodu tsivilisatsioonide sõja tulemusel sündivas, Venemaa ümber tekkivas kolmandas impeeriumis, millest unistab eriti just Dugin. Võib oletada, et selle eesmärgiga luuakse viiendat kolonni ka Soomes. Kes sellesse kuuluvad, kas peaks olema mures, kas keegi neid jälgib? Seda ma ei tea, ent olen kindel, et enamik tavalistest soomlastest elab täielikus teadmatuses neist ohtudest.

Artikkel ilmus esmaspäeval (16.06) Soome ajalehes Maaseudun Tulevaisuus. Postimees avaldab selle autori ja väljaande loal.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 18. JUUNI 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TEATER. Inimene on palju rohkem «valmis», kui praegusel

Inimesed kuum arvustus margus mikomägi teatrikriitik

Tennessee Williams

«Kass tulisel plekk-katusel» Tõlkija Jaak Rähesoo. Lavastaja Ingomar Vihmar. Kunstnik Riina Degtjarenko Eesti Draamateatri esietendus Laitse Graniitvillas 10. juunil

van maa-aias kuuri ukse. Võtan õlakotist arvuti, plaanin kirjutada. Tennessee Williams kirjutas näidendi «Kass tulisel plekk-katusel» 1955. aastal USAs. Minu sündimiseni ENSVs jäi siis aasta. Õlakotte tollal vist veel ei olnud. Seljakotid olid. Ometi oli kogu etenduse jooksul tunne, et ma olen seda kõike, mida näen, mingil moel mõelnud ja enamikku tundeidki läbi elanud. Mitte laval, ikka elus. Maale kirjutama lähen meelega, et pisutki olla samas seisus trupiga, kes mängib Laitses, mitte oma koduteatri laval. Tundlikud näitlejad on seal suurte kivide vahel. Olen kaugel arvamast, et kividel tundeid ei ole, et nemad ei ole elus. Kivid ei näita oma tundeid välja, erinevalt inimestest. Laitse mängukoha nimi on Graniitvilla. Teatri kodu on linnas. Näitlejatel enamasti niisama. Asfalt ja kõrged majad. Laitses on seda vähem. Williamsi suhetepuntras inimesed on kividele lähemal kui asfaldile. Selle mõttekäigu peale teen ringi aias. Ja automaatselt tahan paar päeva tagasi pügatud

Nagu kass kuumal plekk-katusel: Margaret (Kersti Heinloo).

murus õitsema hakanud kidurale võilillele jalaga panna. Õnneks löön mööda. Teen talle niiöelda pai ja ütlen: kasva ja õitse.

Kulgema lavastatud Pikk sissejuhatus ei ole praegu selleks, et udutada. On selleks, et püüda tabada nähtud lavastuse tundetoone ja neid edasi anda. Mu aia ilm kõnelebki kaasa. Üsna üheselt Laitses nähtuga. Müristab. Hetk tagasi paistis päike. Tuul tõuseb. Nüüd sajab... Vaatan vihma ja mõtlen, kuidas Kersti Kreismanni Suur Mamma lavastuse lõpus sõnatult võtab onkoloogist doktori majja jäetud morfiinikohv-

ri, kus süstlad. Veel mõni hetk tagasi on ta kindlalt morfiini kasutamise vastu, sest usub, et Suur Papa, kelle 65. sünnipäeva just peetakse, elab veel kaua. See, kuidas näitlejanna oma sõnatut lavalt läbikäiku teeb, on meisterlik ja mõjuv. Või see, kuidas isa lemmikpoega mängiv lavastaja Ingomar Vihmar, kes joob ja joob, et peas käiks klõks ja saabuks õndsusesse kulgev tunne. Ema on just morfiiniga isa vähivalu leevendama läinud, hetkeks on tunne, et poeg läheb emale järele... Kuid poeg, kes kogu etenduse vältel on kõndimiseks karku kasutanud, tõuseb tugitoolist ja kõnnib rahulikult, jalg

Sadomasohhistlik enesepee metropolide satelliidil arvustus janar ala toimetaja

Dan Mitchell

«Stallinnism» Avatud Tallinnas Temnikova ja Kasela galeriis 1. juulini

Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen. Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita. Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent. RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

okumentaalfilmis sloveenia kultusfilosoofist Slavoj Žižekist, kes on ühtlasi ka suur kunstirahva lemmik, selgub, et tema esikus tervitab külalisi Stalini portree. Filosoof selgitab ise asja nii: «See on lollidele, kes küsivad, miks sul Stalini pilt seinal on.» Sisenedes Temnikova ja Kasela Lastekodu tänava galeriisse, näeme ka Stalini pilti, õigemini koguni kolme, iga pildi all meeleolu loomiseks vaas lillega. Sedakorda on tegemist hoopis kunstnik Dan Mitchelli autoportreega Stalinina.

Mitchell on Londonis elav ja töötav kunstnik, kelle töömeetodeid võib iseloomustada kui kontseptuaalset disainerkunsti. 1990ndatel vedas ta koos Temnikova ja Kasela galeriis mõni aeg tagasi Burberry mustrite teemalise näituse teinud Merlin Carpenteriga artist-space’i «Poster Studio», mis seadis endale ülesandeks Londoni nüüdiskunsti skeene kritiseerimise. Et asi oleks terviklikum, tuleks selle näituse puhul ära mainida ka Temnikova ja Kasela kuraatori Aliina Astrova nimi. Astrova on õppinud Londonis asuvas mainekas St Martinsi kunstiülikoolis, kus ka eespool mainitud kunstnikud. Astrova kontaktide kaudu ja tema juhatusel ongi mitmed sarnase satsi kunstnikud pääsenud Tallinna näitust tegema ja tutvustama Londonis või laiemalt metropolides viljeletavat visuaalselt efektset, kuid semiootiliselt (arvatavasti) keerukat kunsti. Lisaks eespool mainitutele

on näitust teinud nende sõber Georgie Nettell pluss paralleelselt Mitchelli näitusega on restoranis Köök (mille üks omanikke on Indrek Kasela) avatud Mitchelli sõbra Mike Levitti näitus. Mu jutt hargneb võrgustikuna, aga sel on omad põhjused. Mitchelli näitus hargneb samuti võrgustikuna ning viitab pidevalt millelegi muule. Visuaalses mõttes on näituse kõnekaim Londoni tänavaplakatitega mängiv seeria, milles lööva visuaaliga (eri ajastute Hollywoodi postrid, plaadikaaned jne) reeglina koos töötava lööva meelelahutusliku sõnumi (näiteks «Spiderman on kõige kiirem maja otsa ronija») asemele on sätitud hoopis destruktiivsem ja süsteemikriitilisem sõnum à la «kunstigaleriid on jobud ja vereimejad»). Plakatid on efektsed, kuid üksi näitust välja ei kannaks. Töötama hakkab võrgustik. Saame aru, et Staliniga viidatakse turumajanduslike pro-

POSTIMEES, 18. JUUNI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

arengu arendamise ajal võiks arvata.

mal plekk-katusel seb näitlejatel mängida, need teevad seda, tahavad seda teha ja see tuleb neil välja. Lavastaja, kes ühtlasi ka Brick, paneb muusika peale ja lavaelu kulgeb, tõusu ja mõõnaga. Vahel kostab muusika vaid kõrvaklappidest ja vahel vaataja teab, et see on, aga ei kuule. «Kassi» trupi näitlejad oskavad kuulata. Jah, ma vaatajana olen neid tundeid tundnud, mis ses näidendis ja lavastuses. Olen matnud kõige lähema, armastanud nii, et teisiti ei saa, olen eksinud, mind on maha jäetud, olen olnud täielikus segaduses, pidanud otsustama, kuidas on õigem, kas olla aus, valetada või vaikida. Olen oodanud kuude viisi iga päev sedasama klõksu, mida ootab etenduses Ingomar Vihmari Brick. Olen valinud, õigesti ja valesti.

jala ette, hoopis vastassuunas. See paneb mõtlema! Nüüd sajab mu aias juunikuus lund, kuigi vihmasegust, aga lund! Linnakodu aknast ma seda nii selgelt ei tajuks. On suvi. Ingomar Vihmar on «Kassi» lavastanud kulgema. Ühel hetkel võib juhtuda, et mõnele vaatajale tõuseb fookusesse üsnagi ülbe ja paraja molkuse, vaesest poisist tööga rikkaks saanud Suure Papa sisemine hellus, mida Martin Veinmann vestluses pojaga ülima vanameisterliku stiilitäpsusega välja paista laseb. Teisele võib olla samal ajal või mõnes järgmises etenduses tähtsaim Kersti Heinloo Mar-

geldus pagandasõnumite sarnasusele näiteks stalinliku sotsrealismiga. Hea küll, pole ka eriti uudne lähenemine. Võtame edasi, harutame võrgustikku edasi. Temnikova ja Kasela galerii asub stalinistliku arhitektuuriga hoones. Tähendab, lisandub kohaspetsiifika. Me saame rääkida stallinnismist, ilma et keegi peaks arusaamatusest õlgu kehitama, et miks just selline nimi. Maja on, Stalin on, Tallinn on. Tähendused toodavad järjest tähendusi ja see väli näib olevat lõputu ning hüsteeriline. Žižeki juurde tagasi pöördudes… Kui tema Stalini pilt pidi tekitama küsimuse, millele ei saagi vastata, siis Mitchelli Stalin kutsub esile järjest uusi küsimusi, kartes hüsteeriliselt, et äkki vaatajal ei teki enam küsimusi. Kunstnik ei luba vaataja tõlgendustel vaikselt settida ja tekkida, vaid viipab pidevalt uue ootava labürindi suunas, peljates justkui enda töö suhtelise mõttetuse ilmsikstulekut.

gareti soov võita tagasi Bricki armastus ja saada temalt laps. Kolmas võimalus on, et vaatajale tõuseb peateemaks hoopis Hilje Mureli ja Tõnu Oja mängitud «korraliku», ontliku, pereväärtusi hoidva paari silmakirjalikkus ja igavus, et mitte öelda naeruväärsus. Kusagil taustal on kogu aeg lapsed ja kusagil on kogu aeg aimata, et kogu mäng käib raha peale ja pärast. Kes saab päranduse, kui Papa sureb? Väga palju nüansse veel on selles lavastuses. Kulgemise annab kõigele sellele trupp, näitlejad, kes üksteist jälgivad, arvestavad ... jah, ja tunnevad. Lavastaja la-

foto: jelena rudi

Robert Planti rändhõim arvustus tõnis leemets

Kunst on suurem kui elu

muusik

Ja nüüd võitegi küsida, et kui sa seda kõike nii hästi tead ja tunned, milleks siis sulle veel teater ja see etendus? Vastuseid on mitu. Üks neist, et kunst on, peab olema nagunii suurem kui elu. Selles äratundmises, et enne minu sündimist ja arvutite leiutamist elasid inimesed samasugust elusat ja inimlike kahtluste küüsis elu, kannatasid ja rõõmustasid ... on lohutav ja palju veel. See, et niisugused asjad lähevad korda näitlejatele ja et sealt sünnivad meeldejäävad osad, ei ole ka väike asi praeguses aina fragmentsemaks muutuvas elus ja teatris. Seda, et kassil kuumal plekk-katusel võib mõnus olla, usun ma ka, aga kui ta sealt vahepeal jahedasse ei pääse, siis ta sureb, mitte loomulikku surma. Mu aias jääb vihm järele, ilm on külm. Soojendan ennast päikese käes.

Robert Plant 16. juunil Saku suurhallis

unnistan kohe alguses üles, et kui ma olin 16-aastane, tahtsin ma Robert Plantiks ... saada. Õnneks mõistsin küll varsti, et erinevused vokaalsetes võimetes ja juuksekasvus seda hästi ei võimalda ja kellekski teiseks hakkamine pole ka eriti hea mõte. Aga jah, sama suuri iidoleid on elus vähe olnud. Hilisem suhtumine Planti soolokarjääri on, nagu see karjäär isegi, käinud mõõdukate lainetega üles-alla. Plantile, täpsemalt tema häälele, ei sobi minu meelest eriti hästi popilik cool (kuigi mõned laulud tema 1990ndate popilikumatelt plaatidelt on päris head) ega kantrilik maalähedus. See on muidugi maitse küsimus – Alison Kraussiga tehtud plaati võivad kriitikud kiita palju tahavad, minu võõristust kantri suhtes, õigemini Planti rolli suhtes kantrilauljana see ei kahanda. Minu meelest on Planti hääl lihtsalt toores jõud ja kui see maitseka sordiini alla panna, on tegemist haruldaste maavarade raiskamisega.

L LÜHIDALT postimees.ee

foto: mats õun

Vanameister Robert Plant rokib jälle.

Aga oma uue bändiga The Sensational Space Shifters (mis on kahtlaselt sarnane tema nullindate bändiga The Strange Sensations) rokib Plant jälle ennast tagasi hoidmata ja see teeb rõõmu. Tallinna kontsert algas kohe dünaamilise (ja üsna originaalitruu) Zeppelini-kaveriga («Babe I’m Gonna Leave You»). Seejärel üks Planti sooloaastate võimsamaid laule «Tin Pan Valley». Kolmandas loos, delta-bluusis «Spoonful» toodi lavale Juldeh Camara (Gambiast) pluss mõned pillid, millele kohe esimese hooga, ilma guugeldamata, nime anda ei oskagi ja algas ... hõimupidu. Iga õige tuuritav bänd ongi oma olemuselt ju tegelikult rändhõim. Ja Plant jättis igati väärika hõimuvanema mulje. Kauni (naiste)mehe lokikeerutamine, mida ta veel kümmekond aastat tagasi hetketi laval harrastas, on asendunud nõialiku manamisega (vahepeal suunas ta vist sujuvate liigutustega lava-chi’d publikusse?), mis, olgem ausad, sobibki 65-aastasele hallipäisele härrasmehele paremini. Lavalise hulluse ja karisma eest kandsid lisaks talle ja mustanahalisele Camarale hoolt mõlemad eesliini kitarristid, kellest Justin Adamsi hooleks jäid etnilisemad kõlad ja klassikalised rokirifid, halli habemega Liam «Skin» Tyson seevastu haldas akus-

tilist kitarri ja psühhedeelsemaid saunde. Tagaliinil toimetasid sümpaatse monotoonsusega Bristoli trip-hop-skeene mehed John Baggot (klahvid), Billy Fuller (bass) ja Dave Smith (trummid). Vahepeal keeras kõlapilt täiesti eksootiliseks (stiilis üks elektrikitarr ja kuus raamtrummi), milles pole ka midagi üllatavat, arvestades Planti ammust armastust Põhja-Aafrika muusika vastu. Kusjuures, sõna «maailmamuusika» õnnestub siinkohal edukalt vältida, Planti enda välja pakutud termin «transrock’n’roll» on palju sobivam. Ja kontrastiks siis jälle parajas annuses Zeppelini klassikalisi hitte – võib-olla liigagi palju, arvestades, et näiteks eespool mainitud «Tin Pan Valley» ja delta-bluus «Fixin’ To Die» kõlasid vähemalt sama võimsalt. Aga «Whole Lotta Love» lõpulooks – ja lisalugudeks traditsionaal «Satan, Your Kingdom Must Come Down» ning Zeppelini triumf «Rock and Roll» («üks vana inglise rahvalaul», nagu Plant seda tutvustas) – olid kindla peale minek. Meie, lihtsurelikud (pluss Tom Jones – Plant igatahes väitis, et ka «the real prince of Wales» olevat sel õhtul Saku suurhallis publiku hulgas olnud?), saime rokijumalast manatargaks moondunud Planti ja tema rändhõimu energiat kogu raha eest.

Konverents võtab vaatluse alla filmiajaloo

Eesti päritolu näitlejanna mängib oma monolavastust

«Klaaspärlimängu» avab Peeter Vähi pühendusteos

Täna ja homme leiab Balti filmi- ja meediakoolis aset rahvusvaheline filmiajaloo konverents «Emerging Screen Sites/Sights: Cinema Culture around the Baltic Sea 1895–1920». Juttu tuleb kunstidiskursusest varajases filmis, toonasest filmikriitikast, kinoarhitektuurist ja -majandusest. Mitu ettekannet käsitleb seda Eestis kontekstis. Konverentsi avakõneleja on USAs tegutsev nimekas filmiuurija ja semiootik Juri Tsivjan, koos Juri Lotmaniga kirjutatud venekeelse raamatu «Dialog s ekranom» autor. Konverentsi korraldavad filmimuuseum, filmiinstituut ja filmiarhiiv. Töökeeleks on inglise keel ja sissepääs prii.

Neljal õhtul alates eilsest mängib Eesti päritolu Kanada näitlejanna Julia DeSotto oma ingliskeelset monolavastust «I Remember Mama» («Mäletades Mamat»). Ligi kaks aastat tagasi esietendunud eluloolisele materjalile tuginev näidend räägib tõsi- ja naljalugusid kolmest tähtsast naisest autori elus: eesti emast, itaalia vanaemast ja šoti ämmast. Osaleb ka Kristel Laas akordionil. Lavastust mängitakse täna Tallinnas Kirjanike Majas, 19. juunil Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja 27. juunil Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskuses.

Festivali «Klaaspärlimäng» avakontserdil kõlab Peeter Vähi teos «Nelikümmend kaks», mis on pühendatud sellele numbrile ning Elvis Presleyle, Joe Dassinile ja Vladimir Võssotskile, kes kõik lahkusid siit ilmast 42-aastasena. Teose kirjutas Vähi siis, kui oli ka ise 42-aastane. Selle kannab 10. juulil ette Klaaspärlimäng Sinfonietta ja samal kontserdil kõlab veel Ülo Kriguli uudisteos «Lähe». Tartus toimuv festival «Klaaspärlimäng» toob 10.–16. juulini kuulajateni 16 kontserti klassikalisest elektroonilise muusikani. Festivali üritused ja kontserdid leiavad aset Tartu Toomkiriku varemetes ja Jaani kirikus.

14 || SPORT || POSTIMEES, 18. JUUNI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

Tugitoolid ja diivanid on veetud otse õue ning nii vaadatakse üheskoos telerist oma lemmikute mängu ja rõõmustatakse edu üle.

foto: afp/scanpix

JALGPALLIMELU. Viimase kümne aastaga on sakslastest saanud lõbusalt hullavad jalgpallifännid.

Saksamaad haaras jalgpallipalavik inga höglund Köln

maailmameistrivõistlused jalgpallis Mul lähevad närvid läbi, kui ma kohe praegu teele ei asu. Väga napiks kisub asi. Räägime parem homme,» teatab kolleeg Tobias Freudenthal mööda kontorit ringi tormates juba poolteist tundi enne Saksamaa ja Portugali mängu algust. Tema sihtpunkt – üks Saksamaa sadadest tuhandetest n-ö õlleaedadest (Biergarten – saksa k, Eesti mõistes välikohvikud) – asub viie minuti jalutuskäigu kaugusel.

Fännide parv Pool tundi hiljem teele asudes saan aru, miks oli töökaaslane nõnda närvis: õlleaiad on kõik puupüsti täis. Suuremates kohtades on järjekorrad sissepääsuks sada meetrit pikad, väiksemad pubid on juba ammu puupüsti täis. Igal endast lugupidaval pubil ja restoranil on lameekraaniga telekad ja videoprojektorid üle linna kokku tassitud: populaarsemate baaride juures on

ekraane vähemalt kolm ja fännide parv on laienenud juba sõiduteele. Mööduda üritavaid autosid ignoreeritakse julmalt – mäng on olulisem! Public viewing – just selle ingliskeelse väljendiga kirjeldavad sakslased oma viimaste aastate lemmikmassiüritusi, kus tullakse kokku koos telekat vaatama. Suurimad kogunemiskohad on niinimetatud fännimiilid (Fanmeile – saksa k), kus oluliste mängude ajal koguneb ligi miljon pealtvaatajat ning suurem osa neist on vastavalt kostümeeritud ja grimeeritud.

Nüüdseks on aga jalgpalli MMi ajal Saksamaa lipuvärvide näitamine muutunud lausa kohustuslikuks – juba enne MMi algust ilmusid rõdudele esimesed lipud ja õhupallid ning autode küljepeeglid kaunistati lipuvärvides kattega. Saksamaa avamänguks on aga julgelt pooled Kölni elanikud hankinud

Turundusvanker Kui sakslased langesid lõplikult palaviku küüsi alles üleeile, siis kogu linnapilt ja meediaruum küllastus lipuvärvidest juba kuu aja eest. Saksa meeskond on rakendatud võimsa turundusmasina ette – väga vähe on ettevõtteid, kes MMi hullusest kasu lõigata ei püüa. Taas näib nimekiri lõputu: lisaks toidule ja riietele ei pääse mustpunakuldsest enam isegi sisustuspoodides, rääkimata kõikvõimalikest eripakkumistest kõigis kaubanduskettides ning autopoodides. Nii võib endale isegi lipuvärvides lampe soetada: seejuures on valik eri disainide vahel lausa hämmastav.

Rahvuslik uhkus Hulluvad fännid on nüüdseks ehk kujunenud jalgpalli MMi lahutamatuks osaks, kuid veel kümne aasta eest oli see sakslastele täiesti võõras. Alles 2006. aastal, kui Saksamaa oli MMi peakorraldaja, tekkis sakslastel üle väga pika aja taas kord võimalus oma rahvusuhkust välja elada. Varem oli see tabu. Praegugi leidub palju neid, kes kaasmaalaste lipulehvitamisest suurt lugu ei pea. Otse ei taheta sellest tihtilugu rääkida, kuid leidub ka erandeid. Kui küsida, miks sakslased massidena jalgpallipalavikku langevad, ütleb järjekorras seisev jalgpallifänn Tim Golletz veendunult: «MM on üks väheseid hetki, kus Saksamaal saab patriootlik olla. Kõik tunnevad ju ajalugu... Patriotismiga on sakslastel keeruline suhestuda.»

endale vähemalt ühe Saksa lipuvärvides aksessuaari. Valik on seejuures kirju: rahvusmeeskonna särgid, näomaalingud, kõrvarõngad, mütsid, kaabud, jänesekõrvad, kunstripsmed, patsikummid, kleidid või, erakordselt populaarne, keebina ümber kaela seotud lipp.

Kudusin kleidi

Tüüpiline fänn Bernardt Berger. foto: inga höglund

Jalgpallipalavik hakkas sakslaste põue hiilima umbes nädal enne MMi algust. Ettevõtetes alustati oma ennustusvõistlustega ning vaikselt hakati plaani pidama, et ükski muu üritus ometigi põnevamate mängudega ei kattuks. Omaette ettevalmistusega alustas ka ettevõtja ja kudumis-

sõber Linda Dannenberg: noor naine valmistas endale rahvusvärvides kleidi, ning ta polnud kaugeltki ainuke. «Naistel on üldiselt väga raske MMi puhul midagi ilusat selga leida,» selgitab Linda. Kuna tema ettevõte Meisterclass tegeleb käsitööprojektidega, tuli otsus lihtsalt. Lipuvärvide kandmist ei tasu jalgpallipalavikus sakslaste arvates halvustada. MM on eelkõige lõbus vaheldus argipäevale ning meenutab paljude meelest Kölni karnevali, ainult et värvikood on MMi puhul ette antud.

Juhtub harva «MMi puhul on oluline see, et üritus ühendab inimesi, toob nad kokku,» sõnab naine. Umbes sama vastusega esinevad veel viis sakslast. Tundub, et tegu on poliitiliselt korrektse versiooniga – kõik ei taha ehk tundlikku patriootilisuse teemat puudutada. «MMi puhul on 90 protsenti sinu sõpradest-tuttavatest sama meeskonna poolt ja seda juhtub äärmiselt harva – vaid iga nelja aasta tagant,» leiab aga jalgpallisõber Matthias Lübcken. «Aga just see on tore, et saab koos tähistada ja kõik rõõmustavad korraga. Pidutsetakse koos. See on super!» Kuigi Matthias on tulihingeline Saksa meeskonna toetaja, on MM tema arvates nauditav ka siis, kui Saksamaa medalikohale ei jõuaks.

Sama meelt on teisedki. «Ma pole eriline jalgpallifänn, aga kuna nii palju inimesi koos jalgpalli vaatab ja kaasa elab – see on lihtsalt väga kaasahaarav,» tunnistab näomaalingutega Kathrin, kes oma perekonnanime avaldama ei soostu. «Jalgpallipalavik on igal juhul nakkav.» Oma hääle lubab nooruke fänn kindlasti ära karjuda.

Vägevad emotsioonid Ja karjumiseks on sakslastel põhjust juba Portugaliga peetava mängu 12. mänguminutil. Olenevalt interneti ja videoprojektori ühenduse kvaliteedist kaigub juubeldavate fännide hääl lainetena läbi terve linnaosa. Emotsioonide tajumiseks ei pea seejuures olema rahvasummas, piisab sellest, kui ühel rahulikul kõrvaltänaval aken lahti jätta. Väravat pole kellelgi võimalik maha magada! «See oli megalõbus! Esimese värava puhul sai ikka karjutud, juubeldatud ja isegi üks õlledušš võetud. Tõsine meeste möirgamine ikka. Kolmanda värava korral me enam nõnda ei hullunud. Pärast mängu jätkasime aga tänavapidustustega,» kirjeldab Tobias Freudenthal järgmisel hommikul ning jätkab ennustusega: «Saksamaa jõuab igal juhul finaali, kuid siis läheb napiks – pakun, et penaltite peale Brasiilia vastu, aga võib-olla isegi Belgia vastu.»

POSTIMEES, 18. JUUNI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

Kas tiitlikaitsja Hispaania pääseb häbist? Jalgpalli MM kadi parts F-ALAGRUPP

reporter

Iraan – Nigeeria 0:0

maailmameistrivõistlused jalgpallis

Tabeliseis: 1. Argentina 3 punkti / 1 mäng 2. Iraan 1/1 3. Nigeeria 1/1 4. Bosnia ja Hertsegoviina 0/1 G-ALAGRUPP

alitseval jalgpalli maailmameistril Hispaanial seisab täna ees raske ülesanne: alagrupikaaslane Tšiili tuleb alistada iga hinna eest, sest muidu võivad hispaanlastest staarid hakata asju pakkima. MMil oma avamängu Hollandile 1:5 kaotanud hispaanlased on tähtsa mängu eel hakkamist täis ja lubavad kastanid tulest tuua: «Sellist sõna nagu «hirm» ei eksisteeri. Teame, et kohtumine Tšiili vastu saab olema raske, see on nagu finaalmäng,» teatas tänase eel Hispaania koondislane Cesc Fàbregas. Kolmel viimasel suurturniiril võidutsenud hispaanlased sõitsid ka Brasiiliasse ühe soosikuna. Avakohtumine hollandlaste vastu mõjus aga külma ja kainestava dušina ning katastroofilise skooriga lõppenud mängu järel hakkasid Hispaania fännid nõudma, et koondise peatreener Vicente del Bosque vahetaks pingile mitmed kogenud põhimängijad. Hispaanlaste juhendaja ongi tänase eel mõista andnud, et võib põhikoosseisus mõningaid vangerdusi teha. Kui del Bosque küsiks tuliste Hispaania fännide käest, tuleks meeskonna algkoosseisus välja vahetada kolm meest. Hispaania väljaande Marca korraldatud küsitluses osales rohkem kui 35 000 inimest, kelle soovide järgi peaks kaitseliinis alustama Gerard Piqué asemel 26-aastane Javi Martínez. Lisaks tahaksid fännid 34-aastase Xavi asemel näha rünnakut üles ehitamas Madridi Atléticos mängivat Koket ning paremal äärel võiks toetajate arvates alustada David Silva asemel Barcelona ründeäss Pedro.

Ghana – USA 1:2 Väravad: 82. A. Ayew – 1. Dempsey, 86. Brooks Tabeliseis: 1. Saksamaa 3/1 2. USA 3/1 3. Ghana 0/1 4. Portugal 0/1 H-ALAGRUPP

Belgia – Alžeeria 2:1 AJAKAVA 18. juuni 19.00 Austraalia – Holland 22.00 Hispaania – Tšiili 01.00 Kamerun – Horvaatia

Hispaania koondise väravavaht Iker Casillas peab nukra mängu Hollandiga seljataha jätma ja meeskonna kaptenina tiimikaaslased Tšiili vastu foto: afp/scanpix võidule vedama.

Del Bosquel on loomulikult oma visioon, kuid kogenud peatreener andis mõista, et mõningaid muudatusi on tänases mängus siiski oodata. «Mõnes asjas oleme paindlikud, aga teises väga kindlad. Teatud asjad jäävad nii, nagu nad on, teisi kavatseme muuta,» andis del Bosque mõista, et ilmselt päris sama koosseisuga Tšiili vastu ei minda. Hispaania juhendaja lisas, et mängijad ei peaks pingile sattumist võtma karistusena, sest eelkõige seatakse prioriteediks meeskonna edu. «Keegi ei peaks muretsema nende muudatuste pärast, mis teeme, ning me ei kavatse kedagi lõplikult eemale jätta. Kõikidel mängijatel on mu toetus, aga mängijate enesehinnangust tähtsam on lahendada meeskondlikud mured,» rääkis del Bosque. Pärast kohtumist Hollandiga spekuleeriti jalgpalliringkondades ka selle üle, kas His-

paania koondise väravasuult peaks välja vahetama 33-aastase Iker Casillase, kes rumala tagasisööduga kinkis Hollandile kerge värava. Del Bosque asus koondise kaptenina tegutsevat Casillast aga kaitsma: «Kaotused on terve meeskonna nõrkuse tagajärg ja kõige vähem on selles süüdi Iker Casillase esitus.» Samas oleks del Bosquel Casillase väljavahetamise soovi korral käed üsna seotud, sest koondise teine väravavaht David de Gea vigastas end treeningul ning kolmanda puurivahina kaasa võetud Pepe Reina ei ole del Bosque usaldust ära teeninud. Tšiili koondisel on enne tänast ette näidata kolm võidupunkti, mille nad said kirja 1:0 võiduga Kameruni üle. Hispaania on praegu suure väravatevahe tõttu alagrupis viimasel kohal. Mäng Hispaania ja Tšiili vahel algab täna Eesti aja järgi kell 22.00.

Tarmo Rüütli: Hispaania peab eemalt peale lööma Eesti jalgpallikoondise pikaajaline peatreener Tarmo Rüütli rääkis tänase mängu eel, et Hispaania koondis peaks eelkõige kaugemalt peale lööma ja hoolitsema oma kaitseliini eest. «Materjali neil on: saab mehi võtta pingilt ja teha korrektiive ka oma mänguplaanis, et nad kontrarünnakute korral nii haavatavad poleks,» rääkis Rüütli. «Eelkõige on hispaanlastel juurde panna selle arvelt, et nad lööksid peale ka karistusala kasti joone tagant. Praegu on selline peaga vastu seina jooksmise olukord, sest see palliga värava alla pugemine ei pruugi lõputult õnnestuda,» lisas Rüütli. Väravavaht Iker Casillase kriitika kohta arvas koondise endine peatreener, et süüdi oli siiski kogu võistkond. «Casillas pandi lolli olukorda, kus tal oli võimalik eksida, aga rohkem olid süüdi ikkagi need mehed, kes platsil toimetasid,» leidis Rüütli. PM

Rasmus Mägi jooksis võimsa Eesti rekordi KERGEJÕUSTIK. Rasmus

Mägi parandas Tšehhis Ostravas peetud kergejõustikuvõistlusel 400 m tõkkejooksus Eesti rekordit. Mägi sai ajaga 48,87 teise koha, tema senine rekord oli mullu Tamperes joostud 49,19. Jooksu võitis isikliku rekordi 48,80ga britt Niall Flannery, Mägi järel lõpetas kolmandana kümnevõistluse maailmarekordimees Ashton Eaton, kes jooksis välja aja 48,94. «Mõtlesin juba paar viimast päeva, et võiks proovida joosta alla 49 sekundi,» lausus Mägi. «Jooks ei olnud rekordist hoolimata ideaalne, aga selle hooaja parim küll. Olen tänavu üritanud joosta uue rütmiga, seekord õnnestus seda lõpuni hoida,» jäi Mägi oma etteastega rahule.

Lisaks oli eestlase poolt Ostravas ka ilm. «Olud olid head, sest muidu võistluse ajal tuul pisut keerutas, aga minu jooksu ajal õnneks tuult polnud – seegi aitas rütmi hoida,» sõnas Mägi, kes tänavusel sisehooajal erinevalt eelmistest aastatest peaaegu ei võistelnudki. «Kuigi jooks oli kõva ja tavaliselt jooksen ennast hea etteaste korral pildituks, siis seekord oli esimesed viis kuni kümme minutit pärast jooksu enesetunne ebaharilikult hea. Ega sellest halvast enesetundest muidugi ei pääse, aga hea tulemus korvab selle!» märkis ta. Ühtlasi tõusis Mägi maailma hooaja edetabelis kaheksandaks ning Euroopa edetabelis eilse võidumehe Flannery järel

Rasmus Mägi

foto: liis treimann

teiseks. Maailma edetabelit juhib puertoricolane Javier Culson kolme päeva eest New Yorgis joostud ajaga 48,03. Nädalavahetusel võistleb Mägi juba Tallinnas peetaval võistkondlike Euroopa meistrivõistluste esiliigal. «Paljud sportlased on aastaga teinud meeldiva arenguhüppe ning mõned olulised koondislased on vigastustest võitu saanud. Konkurents on siiski väga tihe ja enne võistlust punkte jagada ei maksa. Eesmärk on jääda püsima Euroopa 20 tugevama kergejõustikuriigi hulka ehk jätkata ka järgmisel aastal esiliigas,» hindas kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Marko Aleksejev 40-liikmelise Eesti koondise võimalusi. PM

KÜSI APOTHEKA JA ÜLIKOOLI APTEEKIDEST, STOCKMANNIST, KAUBAMAJAST, R-KIOSKIST, LUKOILI JA OLEREXI TANKLATEST.

16 || TERVIS || POSTIMEES, 18. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

ÄREVUSEST VABAKS. Rahustid mitte ei ravi, vaid kõigest sümptomeid, nii et eelkõige tuleb ravimitele lootmise asemel

Rahustid aitavad va sirje niitra reporter

esti Psühhiaatrite Seltsi presidendi Andres Lehtmetsa sõnul sobivad rahustid vaid lühiajaliseks kasutamiseks, et võtta maha mingil põhjusel tekkinud ärevust, ning hoiatab, et rahustite tarvitamisega seondub mitmeid ohtusid. Paljud arstid kardavad rahusteid ja uinuteid välja kirjutada, sest need võivad tekitada sõltuvust. Samas pole pikemast magamatusest tingitud kurnatus organismile sugugi hea. Kus on kesktee ning millistel juhtudel on mõistlik ärevus tablettidega alla suruda? Lehtmets ütleb, et kuna tegemist on täiesti legaalsete ravimitega, on nende väljakirjutamine teatud juhtudel kindlasti õigustatud. «Iga ravim on mürk ja seda tuleb kasutada vaid kindlatel näidustustel. Sama kehtib ka rahustite ja uinutite kohta, mida kasutatakse juba 1960. aastatest alates ja mille toimemehhanism ajus on väga hästi teada. Neid on kasutatud epilepsiahaigetel krampide ravimiseks, kuid neil on ka tugev rahustav ja uinutav toime,» selgitab ta. Osa riike on rahustite pruukimisega väga hädas. Esirinnas on nende seas Soome, kus arstid hakkasid rahusteid 1970. aastatel väga julgelt välja kirjutama ja kus nüüd on palju sõltlasi. «Samas ega igast rahustikasutajast saa ka kohe sõltlast. Siin võivad oma osa mängida pärilikkus, aga ka muud tegurid, mida me kõiki ei oska arvatagi. Igal juhul on teada, et need, kel on alkoholisõltuvus, peaksid olema ka rahustitega väga ettevaatlikud. Mingil juhul ei tohi neid tarvitada koos alkoholiga. Samas on rahustid inimese alkoholist võõrutamisel tähtsal kohal,» toob Lehtmets välja seose alkoholiga. Ta lisab, et need arstid, kes rahusteid väga ettevaatlikult välja kirjutavad, on ühtpidi õigel teel, aga teisalt ei tasuks ühtki ravimit karta. «Arst on-

gi selleks koolitatud, et ta oskaks õiget ravimit valida. Kuid ta peab olema veendunud, et see inimene seda praegu vajab, sest ta ei saa teistmoodi oma und paika ja ärevust maha. Inimesed satuvad elus uti? Rahusti või uin igasugustesse olukordadesse ja mittoime põhimõRahusti ja uinuti te alati ei pea esiid uinuti molete on sarnane, ku mene ravim olesedatiivne ja l kulil on esiplaani ma tablett,» arvab ime, rahustil to v ta und soodus Lehtmets. a vältida. püütakse seda ag Rahustit ehk trankvilisaatorit vajab inimene siis, kui tal on järsku tekkinud unetus ja ärevus mingi ajutise iseloomuga sündmuse tõttu ja on loota, et ta saab peagi oma asjad korda. Samuti kirjutavad arstid rahusteid välja hirmu või foobia korral. Näiteks kui lennuhirmu käes vaevlev inimene on siiski sunnitud vahel lennukiga reisima ja tal ei ole võimalik kasutada oma foobia allasurumiseks mingit spetsiifilist psühholoogilist meetodit, siis on mõistlik talle üheks korraks rahusti välja kirjutada. Sama kehtib sotsiaalse ärevuse kohta – kui ikka ees seisab oluline esinemine, võib üleliigse pinge vahel tabletiga alla võtta. Lehtmets toonitab, et see sobib neile, kellel rahusti ei tekita uimasust, vaid vastupidi, lööb pea selgeks. Kõik on individuaalne. «Ma ütlen retsepti andes alati, et see rohi ei ravi teid, vaid üksnes aitab teatud sümptomeid vähendada,» lausub ta. Raviomadused on seevastu antidepressantidel, mis mõjutavad ärevuskeskusi inimesi ajus. katsed leida niisugust rahusLehtmetsa sõnul ei ole ra- tit, mis päästaks inimese eluhusti kindlasti hea lahendus kvaliteeti vähendavast ärevulastele ja noorukitele, kuid ka sest ja unetusest, kuid ei tekieakate inimeste puhul tuleb taks seejuures sõltuvust, pole olla ettevaatlik, sest rahustid seni edukaks osutunud. Mänsuurendavad pikaaegsel kasu- gida saab vaid doosi ehk annutamisel mäluhäirete esinemise se suurusega. tõenäosust. Sõltuvuse tunnus on, et iniSamas kui eakas inimene mene vajab sama toime saavuikka ei saa muidu magada, tu- tamiseks järjest suuremat anleb kaaluda võimalust kasutada nust ravimit. Kui püüda ravimi rahustit. Kui annused ajapikku tarvitamist lõpetada, kaasneei suurene ehk sõltuvust pole vad ärajäämanähud ning probmärgata, on vahel targem selle leem tuleb tagasi ehk suureneravimiga jätkata, sest ka võõru- vad nii ärevus kui unetus. Vatamine on raske protsess. Pea- hel hakkab aga inimene rahuslegi on rahusteid piisavalt uuri- tit kasutama valedel näidustustud ja nende toime teada. tel ehk oma heaolutunde suuLehtmets rõhutab siiski, et rendamiseks, nii et see muutub

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

leevendavad oma elu korda seada.

aid ajutiselt

TERVIS

Garaažiuksed ja välisuksed

Garaažiukse- ja väravaajamid

Tööstushoonete uksed

Laadimistehnika

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Looduslikud rahustid olgu esimene valik

tema elulaadi osaks. Sel juhul on sõltuvus juba välja kujunenud. Lausa eluohtlik on kasutada rahustit koos alkoholiga, sest üks suurendab teise mõju ja tagajärjed võivad olla ettearvamatud. Paljud soovitavad võtta ärevas olukorras tableti asemel paar lonksu alkoholi. Psühhiaater ei vaidle vastu, et mõnele inimesele võib see teatud olukorras kergendust tuua, kuid kuna inimesed on erinevad ja igaühele mõjub alkohol isemoodi (mõned muutuvad hoopis agressiivseks), siis ei saa seda soovitada. «Kõik rahvameditsiini vahendid on kasutatavad, kuid mõistlikkuse piires. Kui need aitavad, siis miks ka mitte. Mõnda võib näiteks punane vein aidata, aga teine võib oma paarist klaasist päevas saada tugeva maksakahjustuse,» hoiatab Lehtmets.

Psühhiaater Andres Lehtmets soovitab kõrvaldada oma elust tegurid, mis nõuavad rahusti kasutamist, ja leida muid lõõgastumise viise. foto: peeter langovits

Sõltuvuse tunnus on, et inimene vajab sama toime saavutamiseks järjest suuremat annust ravimit. Kui püüda ravimi tarvitamist lõpetada, kaasnevad ärajäämanähud. Ta soovitab kõrvaldada oma elust tegurid, mis nõuavad rahusti kasutamist, ja leida muid lõõgastumise viise. «Kui peate elus hakkamasaamiseks kogu aeg rahusteid kasutama, on teie elus midagi viltu ja see tuleks korda saada. Teiseks toodab meie keha pidevalt stressihormoone, mis tuleb ära kulutada. Kõlab banaalselt, aga igasugune liikumine aitab meil nii keha kui vaimu tervena hoida,» ütleb Lehtmets.

POSTIMEES, 18. JUUNI 2014 || TERVIS || 17

Enne kui paluda arstil oma ärevuse ja unehäirete mahasurumiseks retsept kirjutada, tuleks apteegist küsida looduslikke ravimeid, sest need ei tekita sõltuvust. Südameapteegi proviisor Riina Piirsalu soovitab alati inimestele, kes unevaevuste või ärevuse kaebusega apteeki tulevad, kõigepealt looduslikke vahendeid. Neid on nii palju, et igaüks peaks leidma endale midagi sobivat. «Retseptiga väljastatavad rahustid ja uinutid on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks ja võivad kergesti sõltuvust tekitada,» lausub ta. Käsimüügitoodetest soovitab proviisor esmalt magneesiumipreparaate, mille hulgast leiab nii lastele kui täiskasvanutele sobilikke. Neid müüakse ka kombinatsioonis B-rühma vitamiinidega. Magneesium toetab lihaste ja närvisüsteemi tööd. Tegu on kõige lihtsama abivahendiga, mida võib kasutada ka pikemat aega. Järgmine valikuvõimalus on palderjani sisaldavad tooted. Neid on päris palju: kombinatsioonis humala, melissi, veiste-südamerohu ja teiste taimedega, ka aminohapete L- teaniini ning L-trüptofaani lisandiga. Nende preparaatide toime on hüpnootiline, rahustav, ärevust vähendav. Palderjani sisaldavate toodete miinus on, et pikka aega kasutades võib organism palderjaniga ära harjuda ja siis tuleks sama toime saamiseks annust suurendada. Hoiatuseks: on olemas nn kasstüüpi inimesed, kellele palderjan üldse ei sobi. Neile on see joovastava ja ärevusttekitava toimega nagu kassidelegi. Õnneks on selliseid inimesi vähe. Humalaga tuleb olla samuti ettevaatlik, sest see mõjub diureetiliselt ehk võib ajada öösel sageli tualetis käima, mis aga ei soodusta kuidagi und. Melissi lisatakse tavaliselt teiste analoogilise toimega taimede mõju tugevdamiseks. Kasstüüpi inimestele soovitab proviisor veiste-südamerohtu, mis on palderjanist kolm-neli korda tugevama rahustava ja und soodustava mõjuga. Palderjani on müügil ka puhtal kujul tablettidena, tilkadena ja droogina, mida võib soovitada lastelegi. «Jah, ka lastel on tänapäeval unehäired ja esineb närvilisust, mistõttu soovitatakse neile näiteks palderjanivanne teha,» teab Piirsalu öelda. Loomulikult on müügil ka lastele mõeldud rahustavad teesegud. Hea abimees on veel melatoniin. Selle hormooni tootmine intensiivistub käbinäärmes õhtul, kui pimedaks läheb, ja hakkab langema umbes kella nelja paiku öösel. Tegemist on loomuliku une ja ärkveloleku rütmi reguleerijaga, mis sobib hästi ka reisimisel, ajavööndite vahetuse korral. Melatoniin on kogunud viimasel ajal üha suuremat populaarsust ning on jälle ka käsimüügis. Teesegudes on tavaliselt samad, eespool mainitud taimed: palderjan, veiste-südamerohi, humal, meliss ning naistepuna. Naistepuna mõjub loodusliku antidepressandina ja tõstab meeleolu. Seda on lisatud paljudesse segudesse. Teedega on aga samuti see häda, et vahetult enne uinumist juues võivad need ajada öösel tualetis käima. Piirsalu rõhutab, et igasugused rahustid on lühiajaline lahendus probleemile ning hoopis õigem on leida endale sobiv spordiala, elada ja toituda tervislikult ning mõelda positiivselt. Sirje Niitra

Tõstuksed ja uksed Euroopa turuliidrilt www.hormann.ee

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

18 || vaba aeg || postimees, 18. juuni 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 18.06 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt 19.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Olga Rjabikova jt 20.06 kl 19 Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo, Kadri Kipper, René Soom, Pavlo Balakin, Olga Zaitseva jt

Tallinna raekojas

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Teater Vanemuine

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Kataržyna Mackiewicž (Poola) ja Rauno Elp, klaveril Jaanika Rand- Sirp. 22.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia). 25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere. Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

27.07 kl 20

Kaunid ooperiaariad ja avamängud Dirigent Paul Mägi Tasuta!

Ugala Teater Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo. Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

Vargamäe rehetares 18., 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Saueaugu Teatritalus 18., 19., 20., 21., 22.06 kl 19

MEE HIND

Ott Aardam Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

Rakvere Teater

OOPER RAEKOJAS

18.07 kl 19

Kassitoome org SUVEKONTSERT 2014

15.07 kl 19

Esinevad: Luc Robert (Kanada) ja Kadri Kipper, klaveril Tarmo Eespere.

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tartu Ülikooli vanas kirikus

Palmse mõisa moonakatemaja

KAJAKAS

Mina olin veel väikene

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20 Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16 (lav. Ivo Eensalu)

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras

(lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 644 6889 theatrum@theatrum.ee

KLOOSTRI AIDAS 18.06 kl 20

WeekendGuitarTrio pilet 5/10/15/20

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Kuressaare Linnateatris 26., 27., 28.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus 5.07 kl 19.30 esietendus! 6., 9., 10., 11., 12., 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31 . 07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 13.07 ja 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Eesti Maanteemuuseumis

Suursadamas Hiiumaal 21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

13.07 kl 20

Kärdla laululaval 14.07 kl 20

Haapsalu Piiskopi Linnuses Tallinna Lauluväljakul 16.07 kl 20

Viljandi uuel laululaval 17.07 kl 20

Tartu Laululaval 18.07 kl 20

Rapla Laululaval 19.07 kl 20

Pärnu Vallikäärus

Varbuse

1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

kontsert Eesti Kontsert

Viinistu Kunstimuuseumis 27., 28.06 kl 19.30 4., 5., 12.07 kl 19.30 29.06 ja 6., 13.07 kl 15

Mõnikord on kõik nii selge Lavastaja: Kertu Moppel Näitlejad: Maarja Mitt, Liisa Pulk, Katariina Ratasepp (VAT Teater), Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus (Eesti Draamateater), Hendrik Toompere jr jr

Tapa Raudteejaamas 10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Monoteater esitleb

Rakvere Linnuses 5.07 kl 20

Võru Kandle aias 6.07 kl 20

VABA AEG

Tartu Jaani kirik 18.06 kl 19

HORTUS MUSICUS

Inglise ja itaalia barokkmuusikat (Purcell, Corelli, Vivaldi jt)

Eesti Interpreetide Liit

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Kunstiline juht professor Andres Uibo

Suure-Jaani gümnaasiumi aula 18.06 kl 12

V MART SAARE NIMELINE VOKALISTIDE KONKURSS Vokalistide konkursi I voor

Suure-Jaani gümnaasium 18.06 kl 17

II VILLEM KAPI NIMELINE HELILOOMINGU KONKURSS “UUS LAUL”

Vanaõue puhkekeskus 18.06 kl 21

J. S. Bach. “KOHVIKANTAAT”

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA Arete Teemets (sopran), Anto Õnnis (tenor) Pavlo Balakin (bass, RO Estonia), Mari-Liis Uibo (viiul) Dirigent Toomas Vavilov

Suure-Jaani noortekeskus 19.06 kl 10.30

Meistrikursused lauljatele

Juhendaja Jaakko Kortekangas (bariton, Soome Rahvusooper)

Suure-Jaani laululava 19.06 kl 12

ilmub esmaspäevast laupäevani

Festivali lastepäev

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

19.06 kl 15

Suure-Jaani gümnaasium V Mart Saare nimelise vokalistide konkursi II voor

21.06 kl 19

Kirikuklassika

Oksana Sinkova (flööt) Kadri Ploompuu (orel) Kavas: Mozart, Händel, Gluck, Lätte jt. Vaba sissepääs

Simuna kirik Hingemuusika

Piletid Piletilevist ja kohapeal (3€ - 8€) www.interpreet.ee

Läänemaa Ühisgümnaasiumi saal 27.06 kl 19

Mustpeade maja 17.07 kl 19 ANDREAS LEND (tšello), RALF TAAL (klaver) Kavas: O. Respighi, C. Debussy, H. Eller, J. Brahms

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Kirill Boev (orel) Kavas: Bach, Pärt, A. Kapp, Mägi. Vaba sissepääs

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014

Rapla kirik 15.07 kl 19 Credo-Allika Kammerkoor Dirigent Eivin Toodo Collegium Consonante Ensemble, Ivo Lille (saksofon) Kavas: Haydn, Kõrvits jt. (7€, 5€)

Järvakandi kirik

29.06 kl 19

16.07 kl 19 Kitarriduo Jelena Ossipova, Daniel Julle Kavas: Vivaldi, Cardoso, Rudnev jt. (5€/3€)

Mustpeade maja

Käru kirikus

Kuressaare Linnuse saal

10.07 kl 19 RIIVO KALLASMAA (oboe), KADRI-ANN SUMERA (klaver) Kavas: M.Ravel, G. Jacob, B. Britten

Narva Linnus www.concert.ee

Otepää Maarja kirik

23.06 kl 14

15.07 kl 20

20.07 kl 20

30.06 kl 19 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Kuressaare Lossi hoovis

17.07 kl 19 Keelpilliduo Mari-Liis Päkk (viiul), Jason Galloway (USA, tšello) ning noored lauljad ja instrumentalistid Kavas: Ravel, Martinu, Tüür, Garcia jt. (5€, 3€)

12.07 kl 19

Rapla kirikus

Mustpeade maja

18.07 kl 19

14.07 kl 19 SIGRID KUULMANN (viiul), MARKO MARTIN (klaver) Kavas: L. van Beethoven

Loona Mõis Saaremaa

17.07 kl 22 KÄDY PLAAS (sopran)& MARJE LOHUARU (klaver), kaastegev Arvo Leibur (viiul) Kavas: S. Barber, D. Argento, A.Copland, L.Bernstein, B. Britten, G. Gerswin

PlMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Tallinna Raekoda

«ITAALIA MEELEOLUD LÄBI AEGADE»

Keelpilliorkester CAMERATA NORDICA (Rootsi) Sinfonia Cymru keelpillikvartett (Wales, UK), Rootsi Puhkpilliansambli kvintett V. Veldi (saksofon) Itaalia Rodolfo Celletti nim Belcanto Akadeemia lauljad: A.E. Corkery (sopran, Austraalia), A. Giovio (metsosopran, Itaalia) J.A.I. Asikainen (bariton, Soome). Kavas: Rota, Sciarrino, Respighi, Terranova jt. (10€, 7€)

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

19.06 kl 19

Estonia Kontserdisaal

Atlan Karp (bariton) Kai Ratassepp (klaver) Kavas: Ravel, Iber, Sviridov jt. (8€, 5€) 3.07 kl 19

19.06 kl 16

Kammermuusika Raekojas

La Scala kauaaegse solisti, professor Wilma Vernocchi lauljate meistrikursuse kontsert. Klaveril Tiina Kärblane. Kavas: aariad Itaalia ooperitest jt. (8€, 5€)

Rootsi-Mihkli kirikus 8.07 kl 12

Hingemuusika RootsiMihkli kirikus

Riina Gerrez – In Memoriam Pille Lill (sopran) Virgo Veldi (saksofon) Andreas Lend (tšello) Marje Lohuaru (klaver) Ulla Krigul (orel) Kavas: Bach, Grigorjeva, Tobias jt. Vaba sissepääs

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpuaktus 2014

Esinevad EMTA Sümfooniaorkester Paul Mägi dirigeerimisel ja lõpetajad Pilet 5 eur (kohapeal ja Piletilevis) Lisainfo ema.edu.ee/kontsert

Corelli Music Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

Maardu mõisa muusikasalong (Harjumaa)

26.06 kl 19

MUUSIKA TALLINNAST VIINI - valge suveöö pärl! ESINEJA: Barokkansambel CORELLI CONSORT

20 || integratsioon || postimees, 18. juuni 2014

toimetaja Kuldar Kullasepp, tel 666 2258, Kuldar.Kullasepp@postimees.ee

Toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond

Tallinna teavitamisja nõustamiskeskus asub rahvusraamatukogus ELi infokeskuse kõrval 5. korrusel.

Foto: Annika Haas

Juhtprojekt tuvastab Eestisse elama asuvatele inimestele suunatud nõustamisteenuse vajalikkust Kristi Aruküla

teavitamisja nõustamiskeskuste projektijuht

Eestisse tuleb õppima, tööle ja elama aina enam välisriikidest pärit inimesi, kes leiavad oma kodu siin kas ajutiselt või püsivalt. Eestis alaliselt elavad inimesed ei teagi neid küsimusi, mis siia väljastpoolt saabunud inimestel meile tavapärastena tunduvate teemade ja põhimõtetega seoses tekivad. Seetõttu on vaja pakkuda informatsiooni ja nõustamist neile parimal ja arusaadaval viisil. Veebruaris alanud juhtprojekti eesmärk on koguda informatsiooni, milline on teavitamisja nõustamisteenuse reaalne tarbitavus Eestis ning kas oleks vajalik luua riiklikul tasemel püsiteenus. Juhtprojekti raames avati veebruaris Tallinnas rahvusraamatukogus ja Narva linnavalitsuse infoteenistuses teavitamisja nõustamiskeskus, mis on mõeldud väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse elama asunud inimestele vajaliku lõimumis- ja kohanemisalase teabe jagamiseks. Lisaks keskustele töötab ka tasuta nõustamistelefon 800 9999 ja e-nõustamist pakkuv veebileht www.integratsiooniinfo.ee. Projekti toetaja, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koordinaatori Ruslan Prohhorenko sõnul aitavad projekti raames avatud keskused, veebileht ja telefoniliin Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud inimestel ja halli passi omanikel kohaneda Eesti eluga. «Kõik keskustesse tulevad inimesed saavad personaalselt abi neid huvitavates küsimustes selleks, et probleemid saaksid kiirelt lahendatud

ja inimene tunneks end Eestis koduselt,» ütles Prohhorenko. Juhtprojekti raames avatud keskused, telefoniliin ja epäringute võimalus on avatud augusti lõpuni. Pärast seda tehakse kokkuvõtted ja analüüsitakse, kui palju inimesi nõustamis- ja teavitamisteenust kasutas ning milliste küsimuste ja probleemidega keskuste poole pöörduti. Siis saab ka selgeks, kas on vaja luua riiklik püsiteenus ning millisel kujul oleks see kõige otstarbekam. Ruslan Prohhorenko sõnul on teenuse järele reaalne vajadus, mida on näidanud ka keskustesse laekunud infopäringute arv. «Me ei küsi enam, kas teenust on vaja, vaid kuidas seda pakkuda. Pärast juhtprojekti taotletakse uue programmiperioodi ESFi vahenditest rahastust teenuse jätkamiseks. Arvatavasti oktoobris on selge, millal ja kuidas jätkatakse nõustamisteenuse pakkumisega,» ütles Prohhorenko. Praeguseks, kui juhtprojekti algusest on möödunud ligi viis kuud, on nõustamiskeskuste projektimeeskond salvestanud kõik infopäringud ning kogunud tagasisidet erinevatelt Eestis elavatelt välisriikide kodanikelt ja ka rahvuskultuuriseltsidelt, välisüliõpilastalitustelt ja multikultuurilise töökeskkonnaga ettevõttetelt. Tagasisidest on selgunud näiteks, et püsiva teenuse loomise korral ainuüksi infotelefonist ning veebipõhisest informeerimisest siiski ei piisa: infokeskustesse abi saamiseks pöörduvad inimesed vajavad inimlikku, silmast silma kontakti konsultandiga. Eriti oluline on personaalne lähenemine keskuses kohapeal tundlike küsimuste lahendamisel, mida telefonitsi või veebis

tihtipeale ei julgeta esitadagi. Vahel juhtub nii, et inimesel on rohkem kui üks küsimus korraga, või konsultandi vastusest sünnib kohe ka järgmine küsimus. Kõik see eeldab aga füüsiliste keskuste olemasolu ning konsultantide kättesaadavust inimlikuks vestluseks. Esimese viie kuu jooksul on keskustest ning keskuste hallata olevate e-nõustamiselehekülje ja nõustamistelefoni kaudu uuritud kõige rohkem eesti keele õppimisvõimaluste ja pikaajalise elamisloa taotlemise tingimuste kohta; lisaks kodakondsuseksami ja selleks ettevalmistavate kursuste, abielu registreerimise, töötamise ja vaba aja veetmise võimaluste kohta. Ka poliitilised sündmused mujal maailmas mõjutavad teavitamisja nõustamiskeskuste

tööd. Näiteks on mitmed inimesed tundnud muret oma sõprade või sugulaste pärast Ukrainas ning uurinud võimalusi, kuidas nad saaksid Eestisse elama tulla. Integratsioon ja uues riigis kohanemine on teadagi mõlemasuunaline protsess, milles osalevad mitte ainult Eestisse tulnud inimesed, vaid ka eestlased ise. Teavitamis- ja nõustamiskeskuste juhtprojekt on saanud Eesti inimestelt positiivset tagasisidet, mida on jaganud näiteks Eestis tegutsevate rahvuskultuuri ja -ühenduste juhid, välisüliõpilastega tegelevate organisatsioonide esindajad, multikultuurilise töökeskkonnaga ettevõtete personalijuhid ja muud väljastpoolt Eestist tulijatega otseses kontaktis olevad inimesed. Nõustamiskeskuses püütak-

se pilootprojekti raames pakkuda terviklikult sisserändajatele adekvaatset ja ajakohast informatsiooni Eesti seaduste ja eluolu, töötamise ja õppimise ning palju muu kohta. Sisseränne Eestisse on suurenemas ning välismaalt tulijad peavad tundma ennast meie juures teretulnuna ja teadma, kuhu nad saavad pöörduda vajaliku informatsiooni ja nõu saamiseks, et kohanemine uues riigis oleks võimalikult lihtne. Nõustamiskeskustes jagavad kuni augusti lõpuni erinevate valdkondadega seotud lõimumisalast tasuta teavet koolitatud spetsialistid, kes vajadusel suunavad inimesi edasi valdkondadega tegelevate ametkondade ja teenusepakkujate juurde. Augusti lõpuni on oodatud

keskusi külastama kõik inimesed, kes soovivad teavet Eesti eluoluga seotud küsimustes. Peale keskuse töötab ka tasuta nõustamistelefon numbriga 800 9999, millele on edaspidi võimalik helistada keskuste lahtiolekuaegadel. Ühtlasi on loodud veebileht www.integratsiooniinfo.ee, mille vahendusel on võimalik küsida infot elektroonselt, täites enõustamise vormi. Lehel on kolmes keeles (eesti, vene, inglise) informatsioon lõimumisega seotud olulisemate teemade kohta. Nõustamiskeskused, e-nõustamislehekülg ja nõustamistelefon on avatud projekti «Teavitamis- ja nõustamiskeskuste piloteerimine» raames. Projekti rahastavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Projekti viib ellu BDA Consulting OÜ.

Kommentaar

Meie väljakutse on panustada inimeste aktiivsesse osalusse ühiskonnaelus

Anne-Ly Reimaa

kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Eesti ühiskonna arengu võti peitub siinse inimressursi väärtustamises ning sellesse panustamises. Mida aeg edasi, seda rohkem sidusaks ja lõimunuks peaks meie riik kujunema, mille ühiskonnaelus osalevad aktiivselt erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed, kes jagavad ühiseid demokraatlikke väärtusi. Sellise arengutee toetamine on uue arengukava «Lõimuv

Eesti 2020» eesmärk. Üheks olulisemaks märksõnaks lõimumispoliitika elluviimisel on koostöö ja erinevatesse rahvusgruppidesse kuuluvate inimeste vaheliste kontaktide toetamine. Lõimumist toetavate programmidega toetame inimeste aktiivset osalust ühiskonnaelus. Koostöö ühiskonna sidususe saavutamiseks on vajalik igas valdkonnas ja erinevate osapoolte vahel – nii riigi, kohaliku omavalitsuse, erasektori kui kodanikuühiskonna tasandil. Lõimumine ei ole lineaarne, vaid pigem sammsammuline ja mitmeetapiline erinevate valdkondadega

läbipõimunud protsess. Eesti ühiskonna sotsiaalmajanduslikku hetkeolukorda ning alusuuringutest selgunud lõimumispoliitika sihtrühma mitmekesisust arvestades on lõimumise valdkonnas võimalik eristada kolme suunda. Esiteks: kogu ühiskonna avatuse suurendamine ja lõimumist toetavate hoiakute kujundamine. Teiseks: eesti keelest erineva emakeelega inimeste lõimumise jätkuv toetamine ühiskonnas. Kolmandaks: uussisserändajate kui kasvava sihtrühma Eesti ühiskonnaga kohanemise ja lõimumise toetamine. Senine integratsioonipoliitika on täitnud oma ees-

märgi: paranenud on keeleoskus, vähenenud määratlemata kodakondsusega inimeste arv, teadvustunud ühiskonna mitmekultuurilisus ning erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste panus ühiskonna arengusse. Üha tähtsamaks muutub lõimumispoliitika kujundamise ja juhtimise oskuslik koordineerimine, sest lõimumise eesmärkide elluviimisesse panustavad mitmed teised valdkonnad: haridus-, kultuuri-, tööturu-, rahvastiku-, regionaal-, välis-, julgeoleku-, tervise-, sotsiaalkaitse- ja noortepoliitika. Jätkuvad programmid, mis toetavad keeleõpet ja

kodakondsuse omandamist, noortele suunatud tegevusi, aktiivset tööturul osalemist, eesti ja erinevate rahvuste kultuurist osa saamise võimalusi. Selgelt eristuvaks sihtrühmaks on uues arengukavas ka uussisserändajad ehk legaalselt Eestisse sisserännanud välismaalased, kes on riigis viibinud vähem kui viis aastat, ja nende perekonnaliikmed. Uussisserändajate kohanemise tagamiseks näeb uus lõimumiskava ette eelkõige praktilise, igapäevaelu puudutava info pakkumise suurendamist ning kohanemist toetavate teenuste arendamist.

postimees, 18. juuni 2014 || integratsioon || 21

toimetaja Kuldar Kullasepp, tel 666 2258, Kuldar.Kullasepp@postimees.ee

Toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond

Moldovast pärit Ion Braga on Eestis elanud juba kuus aastat, kuid temaga esmakordselt kohtudes ei oskaks arvatagi, et ta pole terve elu Eestis elanud. Oma töös aitab ta Eestis elavaid ja siia just saabunud välisriikide inimesi neid huvitavates igapäevaküsimustes. Ta on Eestis elavatele välismaalastele suunatud teavitamisja nõustamiskeskuste nõustaja.

Moldovast pärit nõustaja aitab välismaalt tulnud inimestel Eestis hakkama saada Ion, oma igapäevatöös aitad sa Eestis elavatel välismaalastel lahendada igasuguseid probleeme, kuid millised olid peamised probleemid, millega ise pidid alguses äsja Eestisse saabununa kokku puutuma?

Enne Eestisse tulekut ei olnud ma väljaspool enda kodumaad elanud ning seetõttu ei teadnud varem, milliste probleemidega puutuvad kokku inimesed, kes võõrasse riiki kolivad. Eestis kogesin alguses väga erinevaid olukordi, kuidas ja millisest punktist alustada, kui olen elama asunud minu jaoks täiesti uude keskkonda ja kultuuriruumi. Uude riiki elama asuvad inimesed peavad kohanduma elukohariigi süsteemiga, mõistma seadusi, õppima kohalikku keelt, leidma töö ja uued sõbrad ning kontaktid. Ilmselt kõige raskem on alguses uue sotsiaalse võrgustiku loomine, kuid selle loomine on möödapääsmatu, sest kontaktid on vajalikud uudiste ja võimalustega kursis olemiseks, igakülgse vajaliku informatsiooni saamiseks, keele praktiseerimiseks ja sõprade leidmiseks. Sotsiaalne võrgustik aitabki inimesel paremini uude keskkonda integreeruda. Minu meelest ei ole võimalik õppida uut keelt lihtsalt kodus harjutades ja keelekursustel käies, seda peab praktiseerima sõpradega. Keele õppimine on paljude välismaalaste jaoks raskeim ülesanne, kuid suur osa tööpakkumistest Eesti turul eeldab kõrget eesti keele taset. Keele B1 tase, mis on piisav näiteks elamisloa või kodakondsuse taotlemiseks, ei ole piisav töö saamiseks. Kui palju oleks Sind alguses aidanud samasugune teenus nagu praegu ise pakud ehk teavitamisja nõustamisteenus?

Ma arvan, et see teenus oleks pakkunud mulle suurt tuge ja mitmed vead oleks jäänud tegemata. See teenus on vajalik, et aidata välismaalastel alguses kasvõi infovoos paremini orienteeruda. See aitab lihtsalt aega kokku hoida. Internetis kättesaadav informatsioon ei ole alati kõige õigem ja vahel on raske õiget vastust leida. Nõustamisteenus ja näost näkku kontakt aitavad sellises olukorras välismaalast paremini kui oma jõududega sihitult vastuse otsimine. Milliste küsimustega on Sinu poole pöördutud? Millised on kõige huvitavamad juhtumid ning millistest riikidest inimesi oled aidanud?

Kommentaarid

Eestlased ja välismaalased võiksid rohkem omavahel suhelda Marco Kanadast

Tulin Eestisse 2,5 aastat tagasi Soomest ning esialgu oli minu jaoks peamine probleem see, et kohalikud ei valda piisavalt hästi inglise keelt ning seetõttu on vajaliku abi ja informatsiooni saamine sageli raskendatud. Mida veel saaks Eesti

parandada, et välismaalased siin end paremini tunneksid, on suhtlemismaneerid ja elementaarne viisakus, eriti teedel. Veel paneb mind muretsema olukord keskkonnakaitse ja rohelise eluviisiga – paistab, et Eestis ei ole prügi sorteerimine ja ümbertöötamine au sees.

Üldiselt usun, et integratsiooni ja kooseksisteerimise edu on võimalik saavutada siis, kui kohalikud ja välismaalased hakkavad omavahel tihedamini suhtlema, õpivad üksteist tundma ning saavad nii üksteisest paremini aru. See tagabki elukvaliteedi paranemise ning erinevast rahvusest inimeste va-

heliste probleemide kadumise. Ma usun, et teavitamisja nõustamiskeskuste juhtprojekt on väga hea viis «ehitada sild» kohalike ja välismaalaste vahel. Erilist abi osutab see projekt administratiivsete ja bürokraatlike asjadega, kus välismaalastel on Eestis erilist tuge vaja.

Eesti e-asjaajamine: eestlasele enesestmõistetav, välismaalasele tundmatu Noyan Türgist

Ma tulin Eestisse tööle mõne aasta eest. Minu tööandja on algusest peale olnud väga hooliv ja toetas mind uues olukorras adapteerumisel igati. Kuid siiski, paljud Eesti elu ja oludega seotud küsimused jäid minu jaoks vastusteta – ja paljude asjade kohta ma ei teadnud küsidagi. Näiteks Eesti ID-kaa-

rt, mille ma sain omal ajal kätte suhteliselt kiiresti, kuid mille kõikide võimaluste kohta ei teadnud ma aastaid midagi. Minu jaoks oli tegu lihtsa isikut tõendava dokumendiga, kuna keegi polnud mulle seletanud, kui «maagiliste» omadustega see pisike kiibiga kaart tegelikult on. Nii ma elasingi mitu aastat, ID-kaart taskus, ja alles paari aasta eest,

kui mul oli vaja apteegist arsti väljakirjutatud rohud osta, seletati mulle, et Eestis on selline asi nagu digiretsept ja mul ei pea olema kaasas arsti müstilise käekirjaga täidetud paberit ravimi nimetuse ja doosiga – piisab IDkaardist. Ja et ID-kaardiga saab Eestis veel tuhat muud asja teha, alates elektroonilisest hääletamisest valimistel kuni doku-

mentide allkirjastamiseni. Kohalike Eesti inimeste jaoks on selline digi-asjaajamine nii loomulik ja enesestmõistetav, et keegi ei osanudki mulle eraldi seda seletada. Usun, et kõik Eestisse elama asuvad välismaalased vajavad sellist kohta, kuhu nad saaksid pöörduda ükskõik millise esmapilgul naiivse või rumala küsimusega.

Mulle meeldib, et saan keskustes silmast silma informatsiooni küsida Teavitamis- ja nõustamiskeskuste nõustaja Ion Braga. Foto: Annika Haas

Küsimused on olnud väga erinevad. Enamikku Eestis elavaid kodakondsuseta inimesi huvitavad eesti keele õppimise võimalused või küsivad nad, kuidas kodakondsust taotleda. Äsja Eestisse saabunud välismaalased küsivad Eesti seaduste kohta, kuidas riigiametites erinevaid dokumente või lubasid taotleda, kuidas saada meditsiinilist abi, kus õppida keelt, leida tööd, lugeda uudiseid ja saada värsket informatsiooni. Hiljuti külastas nõustamiskeskust noormees Türgist, kes oli siia elama tulnud oma eestlasest tüdruksõbraga. Varasemalt elasid nad aastaid Inglismaal, kuid tüdruk jäi lapseootele ja nad otsustasid Eestisse elama tulla ja siin abielu registreerida. Noormees soovis Eestis oma poe avada ja leidis juba ka koha, mida selle tarbeks rentida. Abieluavalduse sisseviimiseks kulub aega ja on vaja täita palju lisadokumente. Ta hakkas mõtlema, miks ta peab siin nii palju aega kulutama – kogu protsess võtab nii palju aega –, kui Ing-

lismaal saaks abielu registreerida palju lihtsamalt. Tal on Eestis suured plaanid, kuid enne nendeni jõudmist peab ta palju ressurssi kulutama väikeste probleemide peale. Teavitamiskeskuses jagasin tolle noormehega kogu informatsiooni Eestis abielu registreerimise kohta, kuidas oma viisat pikendada ja milliseid samme ta peab tegema, et siin oma äri avada. Millist teavitamisja nõustamisteenust peaks tulevikus välismaalastele pakkuma?

Kui ma Eestisse tulin, siis mõtlesin sageli, et Eestisse tulevate ja siin elavate välismaalaste olukord võiks olla parem ja rohkem toetatud ning on äärmiselt vajalik, et neile võimaldataks teavitusteenust. Uude riiki kolimine ja seal kohanemine on väga emotsionaalne protsess ja mida kiiremini inimene end uues keskkonnas koduselt tunneb, seda paremini tal läheb. Enamik Eestisse elama tulnud välismaalasi, keda tunnen, on noo-

Maria

Ukrainast

Eestisse tulin ma eelmisel aastal, et alustada siin õppimist ülikoolis. Mu sõbrad ja perekond kodumaal olid üllatunud, kuidas ma endale sihtpunktiks küll nii kehva kliimaga riigi valisin, kuid mulle meeldib siin. Juba Nõukogude ajal oli Eesti nagu tükike vanast Euroopast, ja selline on ta

siiamaani – korralik, väljapeetud ja väga kaunis. Siin elavad mõned mu sugulased ja peretuttavad, juba on tekkinud ka uued sõbrad. Kuna ma valdan vene keelt, siis erilisi suhtlemisprobleeme ei ole mul siin tekkinud. Kahjuks ei oska aga noorem eestlaste põlvkond eriti hästi vene keelt, eesti keelt ma alles õpin ja inglise keelest

red ja haritud inimesed, kes tahavad siin hästi hakkama saada ja kõigile kasu tuua. Isiklikult arvan, et kohalikud omavalitsused võiksid riigiametitega rohkem koostööd teha, et võimaldada välismaalt sisserännanutele vajalikku abi. Selline teenus peaks toimima paralleelselt teiste sama eesmärki kandvate initsiatiividega, nagu näiteks välismaalaste tugigrupid, kus saab keelt õppida, stipendiumid äri avamiseks, erinevad kursused jne. Kas ja miks vajab Eesti sisserända-

ei ole iga kord abi, eriti kui on vaja täita ametlikke pabereid ja taotlusi – need on ju enamasti eestikeelsed. Õnneks olen hea suhtleja ja alati leidub sõber, kes mind selles olukorras aitab ja «tasuta tõlgina» kaasa tuleb. Kuid iga kord ei tahaks oma sõpru selliste asjadega tülitada, ning hea oli teada saada, et

jate teavitus- ja nõustamisteenust riiklikul tasemel ja püsivalt?

Eesti majandus kasvab jõudsalt ja selle jätkumiseks on vaja haritud ja andeka tööjõu lisandumist. Rumeeniast, Kolumbiast, Indiast, Venezuelast, Venemaalt ja teistest riikidest pärit spetsialistid töötavad rahvusvahelistes ettevõtetes, mille kontorid asuvad ka Eestis. See jätkub ilmselt ka tulevikus ja veelgi suuremas mahus ning riik peab olema valmis pakkuma Eesti välistööjõule abi, et nad siin edasi töötaksid ja makse maksaksid.

nüüd eksisteerib teavitamisja nõustamiskeskus välismaalastele, kuhu saan vajadusel kohale minna ja kogu vajalikku infot ja abi küsida. Ei tea, kuidas teistele, aga mulle meeldib personaalne lähenemine väga, ja selle asemel et internetist infot ja nõu otsida, eelistan ma pigem inimesega silmast silma vestelda.

Riik peaks pakkuma kvaliteetset nõustamisteenust, et inimesi Eesti ühiskonda paremini integreerida. Sisserännanud rikastavad meie ühiskonda, ilma nendeta ei oleks Tallinnas nii mitmeid multikultuurseid restorane ning Eesti ei oleks turistide hulgas nii populaarne sihtkoht. Samasugused protsessid toimuvad kõikjal maailmas. Kui eestlased lähevad näiteks Austraaliasse või Ameerikasse, siis nad soovivad samuti ühiskonda sulanduda ja end koduselt tunda.

22 || kuulutused || postimees, 18. juuni 2014

Ostan maja või majaosa Tartus Jakobi tänaval. Tel 516 8210.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Kaevude puhastus. Kaevumeister.ee, tel 5391 4813.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Sa lahkusid meie kõrvalt kümme aastat tagasi, jättes meie südameisse täitmatu tühjuse. Oleme uhked sinu saavutuste üle, mis jäid meile alatiseks eeskujuks ja inspiratsiooniks.

On lahkunud meie kallis abikaasa, isa, äi, vanaisa ja vanavanaisa

Roman Kallaspolik

20. III 1928 – 16. VI 2014

Uno Mõttus

12. I 1972 – 18. VI 2004

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 20. skp. kell 12.30 Pärnamäe krematooriumis.

Armastusega ema Alli, õed Reet-Regina perega ja Riina-Renata

Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38. Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Langebrauni portselani (kohavaated) ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Teeme remont- ja siseviimistlustöid. Uued vannitoad, sanitaartehnilised ja maalritööd, parketi paigaldus. Tallinn. Tel 5616 2340. Uus rattapood Tartus Näituse 26. Tel 740 6116. Eriti kogenud rattamehaanik. Kae perrä!

Kummardan su ees ja hoian kõrgel lampi, et valgustada sulle teed ... Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Seal, kus sulgub eluraamat, algab mälestustemaa.

Tiivi-Urve Randvee

Kalju Verev

11. I 1936 – 15. VI 2014

18. VI 1939 – 4. VII 2013

Leinab tütar Kristel perega. Ärasaatmine 19. skp. kell 15.30 Tallinna Toomkirikus. Muldasängitamine Rahumäe kalmistul.

75. sünni- ja läheneval 1. surma-aastapäeval mälestavad lesk ja pojad peredega.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Mälestame aatelist Eesti meest, Kaitseliidu ja Kuperjanovi pataljoni taasasutajat, head sõpra

Märkide ja portselani ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040.

Juhan Algust Siiras kaastunne omastele ja kõigile lähedastele. Ants Nurk, Eldur Lõhmus, Ilmar Koppel, Ivar Künnapuu

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Hooldusniidukid, väike-põllutehnika müük ja rent. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666, www.abefarmer.ee

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Tartu Anne saunas 19. juunil üldsaunateenus tasuta.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus. (J. Tätte)

Bjarne Dahlqvist Mälestame kallist sõpra. Südamlik kaastunne omastele. Marika, Hans, Mariin, Raido, Helen, Roland, Agu perega

Tähtede taga koidab sul taevas, vaikne lootus sul täide seal läeb ... Lahkunud on kallis abikaasa, ema, vanaema ja vanavanaema

Eha Lageda

12. VII 1938 – 12. VI 2014

Leinavad abikaasa, tütar perega ja pojalapsed peredega. Ärasaatmine 20. skp. kell 10 Rahumäe kabelis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Liise Liiv

Kallist tädi

Vera Laidmetsa leinab Aimur perega. Ärasaatmine 21. skp. kell 13.30 Tartu krematooriumis.

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Uno Peinar

19. V 1924 – 17. VI 2014

5. XII 1944 – 16. VI 2014

Ärasaatmine 19. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Leinavad abikaasa ja lapsed peredega. Ärasaatmine Pärnamäe krematooriumis 20. skp. kell 14.30. Palume pärgi ja kimpe mitte tuua.

Poeg ja tütar peredega

Rita Erm Mälestame head kolleegi ja avaldame kaastunnet omastele. Loodusajakirja toimetus

Vaike Lall Avaldame sügavat kaastunnet heale kolleegile Daisi Seimarile kalli ema surma puhul.

Sergei Kurotškin 7. VII 1924 – 16. VI 2014

Mälestame kauaaegset teenekat Tamsalu EPT juhatajat ja avaldame kaastunnet omastele. Kolleegid endisest EPT keskaparaadist ja rajoonide osakondadest

Liise Liiv Meie südamlik kaastunne Krista Liivile perekonnaga ämma, ema ja vanaema kaotuse puhul.

Rentokil OÜ

TÜ Eesti Geenivaramu kollektiiv

Mälestame head sõpra

Mälestame leinas saatusekaaslast

Bjarne Dahlqvisti

Vaike Patzmanni

Südamlik kaastunne lähedastele. Niina ja Aivo

Avaldame kaastunnet tütrele, väimehele ja teistele omastele. Endiste Poliitvangide Tartu Ühenduse liikmed

Peeter Kirss

Lahkus meie armas tädi, vanatädi ja vanavanatädi

Südamlik kaastunne Marjele armsa abikaasa surma puhul. OÜ Tuuleveski

4. I 1918 – 15. VI 2014

Ärasaatmine Tartu krematooriumi väikeses saalis 21. skp. kell 12.30. Lähedased

Merike Michelson

Avaldame sügavat kaastunnet Nadežda Russanovale ema

Mälestame klassiõde ja avaldame kaastunnet omastele. Tartu 12. keskkooli klassikaaslased

Antonina Russanova

28. XI 1950 – 16. VI 2014

(sünd. Pajumäe)

Puhka rahus pärast pikka, väärikalt elatud elu.

Dagmar Mõtte 22. XI 1930 – 12. VI 2014

Südamlik kaastunne lähedastele. Õnne 20 majaelanikud

Elle Raevere

surma puhul. Kolleegid Maanteeametist

Urmas Song Mälestame kallist kursusevenda. Sügav kaastunne lähedastele. EPA 1980. a. zooinseneride lend

Avaldame sügavat kaastunnet kallile kolleegile Aleksandr Naidisele isa

Südamlik kaastunne heale sõbrale Virve Niinpalule kalli venna

Genrich Naidise

Heldur Toomi

surma puhul. Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo

lahkumise puhul. Tiiu, Luule, Milvi, Anne

Üllar Oeselg

Mälestame kauaaegset jahimeest

Mälestame kurbuses vennapoega. Sügav kaastunne lähedastele. Aime ja Uuno koos laste peredega

Heldur Toomi Sügav kaastunne lähedastele. Sangla Jahiselts

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Sa ei lähe kaasa hooplemishullusega. Eriti veel sellisega, mille puhul tahetakse oma vara demonstreerida. Näed sellise käitumise taga suurt ego.

SÕNN

Mida pead ise enda juures väärtuslikuks ja mida peavad teised? Sinu hinnangul peavad vaimsus ja materiaalsus käima käsikäes.

KAKSIKUD

Tähtis ei ole nüüd tegevus, vaid viis, kuidas seda teed. Mida ausam ja läbipaistvam see on, seda parem sulle. Ole siiski valvel. Võimalik, et pead taktikat muutma.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 18. JUUNI 2014 || VARIA || 23

8 â â 7 6 æ

à 5 à ä ô 3 2

Imants Draiska – Konkurs Estonskoi SSR, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rd3!

MÄLUMÄNG

LÕVI

NEITSI

Võid mingis asjas rahulolematust üles näidata. Üsna kiiresti saad aru, et see rahulolematus on sinus, mitte teistes. Pead oma arusaamu muutma.

mtü liivimaa mälu

DILBERT JUHATUS MÄÄRAS MIND PEADIREKTORI KOHUSETÄITJAKS. ARVA ÄRA, KES KOOS MINUGA ÜLAKORRUSE HIIDKABINETTI TULEB?

MINA!

EI. SA OLED KOLE KEHV PAKKUJA.

KAALUD Sa ei pea midagi isiklikult võtma, sest see on lihtsalt kellegi subjektiivne arvamus. Ka ebatäiuslikkuses peitub täiuslikkus. SKORPION

Eemaldad ego oma tegemistest ja kõik kulgeb lihtsamalt. Tead järsku selgelt, keda ja miks saad usaldada.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Kas terve mõistus on korraga kadunud ja kõik jooksevad amokki? Võimalik, et selles on süüdi varasemad lahendamata probleemid. KALJUKITS Sind püütakse tüürida suunas, mis sinu plaanidega kokku ei sobi. Kellelgi on sinu oskusi vaja, kuid sa ei taha neid niisama anda.

1. Mille kohta on Hando Runnel öelnud, et «see on nagu mahepõllumajandus: sõnnikut ei pane, sisse ei osta»? 2. 2011. aastal valmis Margaret Thatcheri elu kajastav film «Raudne leedi» (režissöör Phyllida Lloyd). Filmis nimitegelast mänginud näitlejanna pälvis oma rolli eest parima naispeaosa Oscari. Kes? 3. Mis riigis asub maailma suurim töötav tuumaelektrijaam? 4. Olev Remsu on oma neenetsite raamatus kirjutanud Salehardis asuvast Lenini mälestussambast, mis oli ainulaadne Lenini monument, kuni selle ainulaadsus pärast selle juhuslikku avastamist likvideeriti. Selle avastas Ukraina postkaardikoguja ja kirjutas sellisest ka ajalehte. Kõrged ametnikud ja tuhanded elanikud, kes iga päev monumendist mööda kõndisid, polnud seda märganud. Milles see ainulaadsus seisnes? 5. Ameerika Ühendriikide levinuim kohanimi on Greenville. Suurbritannia levinuim kohanimi (linnad, külad, mäed, metsad jne) ühtib aga ühe kuulsa inglase nimega. Mis nimi? Vastused: 1. Raamatusari «Eesti mõttelugu». 2. Mary Louise alias Meryl Streep. 3. Jaapanis, 1985. aasta sügise hakul valminud Kashiwazaki-Kariwa tuumaelektrijaam. 4. Leninil oli kaks soni: üks peas ja teine käes. 5. Newton.

VEEVALAJA Sa ei saa tundeid kontrollida, sest need ei ole kontrollitavad. Küll aga saad kontrollida seda, mida mõtled. Keera tunnete rool õiges suunas, enne kui tunded sind kraavi ajavad.

à à æ ò

VÄHK Tegutsed teatud asjade nimel, mis ei pruugi teistele korda minna. Pead oma plaani serveerima nii nutikalt ja hästi läbimõeldult, et leiaksid ka toetajaid. Näed, et materiaalne aitamine ei vii mitte kuhugi. Pigem aita moraalselt ja emotsionaalselt, et abivajaja pilt saaks selgemaks ning ta teaks, mida ette võtta.

ê à

ERNIE

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Püüad midagi ära hoida, kuid just see toob igasugused jamad kaela. Sul on vaid küsimused, millele ei ole veel vastuseid. Püüad maha rahuned ja vastused leida.

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Peale viitkümmet elu alles algab,» mõtles mees ja kallas endale veel 50 grammi. ••• Tõelisel pedagoogil ei ole klassis soosikuid. Kõik lapsed on talle ühtviisi vastikud ... ••• Üks naisterahvas oli vastuvõtul psühhiaatri juures ja kurtis: «Teate, doktor, ma olen vist nümfomaniakk.» «Eks vaatame, mis teha annab, aga minu tund maksab 50 eurot,» vastas arst. «Aga palju terve öö maksab?» ••• Naine: «Kallis, ma võtan kaalus juurde ja kõht kasvab. Ma olen vist rase.» Mees: «Jajah. Ja ma isegi tean, kes on isa ... Kalevi kommivabrik.» ••• Naine mehele: «Ma olen sul nagu mingi Tuhkatriinu – kogu aeg koristan, pesen, teen süüa ...» Mees: «Ma ju ütlesin sulle, et kui tuled mulle naiseks, siis hakkad elama nagu muinasjutus.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ÜLERIIDED

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 18. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

VAHENDAB, KAS UURIMISKOMISJONI ARUANNE TOOB VALGUST VEB FONDI SAAGASSE.

NIMEPÄEV: AURELIA, AURI, AULI, REILI, REELI, REELIKA Roman Toi (pildil) 98, helilooja ja koorijuht Siima Škop 94, graafik ja raamatukunstnik Maret Mursa-Tormis 60, näitleja ja õppejõud Anu Tali 42, dirigent Kadri Tali 42, muusikaprodutsent Kaja Kallas 37, poliitik Maria Peterson 37, näitleja ja laulja

foto: toomas tatar

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB: Taavi Kristjuhan 43, teostusgrupi küljendaja

EUROOPA TALLINN +13

KÄRDLA +13 HAAPSALU +14

PAIDE +13

Jätkuvalt oleme madalrõhuala edelaservas, kus aegajalt sopsutab vihma. Lisaks saabub Grööni merelt PÄRNU +15 Soome uus madalrõhkKURESSAARE kond ning sellega seotud +15 sajuala liigub täna üle Eesti loodest kagusse. Selle järel saabub Skandinaaviast varasemast soojem õhumass. Külm eemaldub itta ja õhutemperatuur pisut tõuseb. Täna on pilves selgimistega ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Sajuhood liiguvad loodest kagusNeljapäev, 19.06 Reede, 20.06 se. Puhub loode- ja läänetuul Tallinn +9/+16 +10/+15 7–12 m/s, saartel ja rannikul puTartu +7/+18 +11/+17 hanguti 15 m/s. Sooja on 10–15 Narva +7/+17 +10/+16 kraadi. Pärnu +8/+19 +11/+17 Kuressaare +10/+19 +12/+17

Erivajadustega inimesed nõudsid eile Tallinnas Toompeal riigikogu ees piketil (pildil) töövõimereformi peatamist ja töövõimeseaduse eelnõu tagasivõtmist. Hinnanguliselt osales üle saja inimese. Piketi korraldusmeeskonda kuulusid teiste seas liikumispuudega inimeste liit, kurtide liit, vaegkuuljate liit, nägemispuuetega inimeste keskliit, vaimupuudega inimeste tugiliit, hooldajate liit, patsientide esindusühing, Kood juhtkoerte kasutajate ühing, avab juht- ja abikoerte kool ning abigalerii ja koerte keskus. postimees.ee video.

Asjatundjad valmistuvad ristipuud transportima

NARVA +12

RAKVERE +12

ilmateenistuse sünoptik optik

7–1 2m

VILJANDI +12

TARTU +12

VÕRU +11

VALGA +13

VEETEMPERATUUR Laupäev, 21.06 +9/+14 +8/+16 +5/+14 +7/+16 +8/+16

Anne kanal Emajõe vabaujula Kakumäe rand Pirita rand Pärnu rand Pühajärv Võsu rand

+15 +15 +11 +10 +12 +19 +15

PÄIKE foto: arvo meeks / valgamaalane

Valgamaal Tõlliste vallas asuv Laatre kuivanud ristimänd (pildil) alustab peagi oma teekonda Tartusse Eesti Rahva Muuseumi (ERM), et saada seal eksponaadiks tulevastele põlvedele. ERMi produtsendi Viljar Pohhomovi sõnul on plaanis korraldada ka nn mälestustseremoonia. «Paigaldaksime tähise, et mis puu siin asus ja kuhu on viidud,» lausus ta. Valgamaalane

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» ANNAB TEADA, MILLISEID E-AINEID SISALDAB POEŠAŠLÕKK.

Veidi soojem ja vaiksem helve meitern rn

Sadakond inimest protestis töövõimereformi vastu

Kood avab veebis otseülekande.

TÄNA: POSTIMEES.EE

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.03 4.06 4.16

loojub 22.42 22.23 22.45

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +28,2 kraadi (1953) +2,3 kraadi (1921) Tartus +34,0 kraadi (1905) +2,7 kraadi (1911)

KUUFAASID

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

13. juuni 7.11 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 18. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 23/24 09 40 Ilus maa: August Kitzbergi muuseum 55 Terevisioon* 11 55 Elolinõ: Veski 12 25 Ajavaod. Ärimehed: Joh. Lorup 55 Puudutuse aeg: Maris Hellrand* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Jüri Järvet (Eesti Telefilm 1970) 30 3 hitti: 1970ndad 45 Mahemaa, 2/4 (ETV 2012)* 15 15 Taevasina, 23/24* 16 05 Holby City haigla: Riisutud (Inglise 2000) 17 05 Mõistlik või mõttetu (Eesti 2013) 35 Meie inimesed: Juta (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 (Eesti 2011) 30 Aktuaalne kaamera 45 Jalgpalli MM 2014: Austraalia – Holland 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Inimmõju loodusele, 15/20: Ujuvad lillefarmid, Mehhiko (Inglise 2012) 21 40 Jalgpalli MM 2014: Hispaania – Tšiili 00 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. Austraalia – Holland ja Hispaania – Tšiili 50 Jalgpalli MM 2014: Kamerun – Horvaatia 03 00 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Rakett 69* 30 Püramiidi tipus: Uue põlve päiksepatarei 10 00 AegRuum Kood, 3* 55 Klassika koos Klasiga: Camille SaintSaens 11 55 Klassikatähed 2013: Koostöö superstaariga 13 15 Jalgpalli MM 2014: Venemaa - LõunaKorea* 15 00 ERR uudised 16 20 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 50 Kirjandusfestival HeadRead* 17 30 Töötuba: Höövel 18 00 SimsalaGrimm 25 Väikese Muti seiklused 35 Beni ja Holly väike kuningriik 45 Eddie ja karupätsu 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Sõprade linn 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi 20 15 Bollywood Boulevard 21 10 Surma õukond, 2/3: Richard Teine 22 00 Eesti lood: Veel üks laul (Eesti 2013) 30 4x4. Taimõr ja Jamal, 1/9* 55 Valentino – viimane moekeiser* 00 30 Rock Summer 25: Mumiy Troll ja Vaiko Eplik

06 00 Punased roosid* 50 Manhattani tuhkatriinu, 161* 07 40 Imeline võlukunst: Sügavkülmutus 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 7* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5781 35 Rosamunde Pilcher – Aprillilumi (Saksa 1996) 13 30 Krimi* 14 00 Lindprii: Charlie 55 Punased roosid, 780 16 00 Küladetektiivid, 17: Ohtlik sõprus 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 162 18 00 Armastus ja karistus, 8 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Bingo Loto Puhkuseloos 30 Naabriplika: Külalised teisest ilmast 23 30 Elav märklaud: Ohtlikud suhted 00 30 Memphise detektiiv: Vereloigud Ferthmore’is 01 25 Seadusesilm: Pikanäpumees 02 10 Vampiiripäevikud: Mõrv 50 Mentalist: Tulekera 03 30 Suvereporter* 04 20 Krimi* 45 Rooli võim* 05 10 Küladetektiivid, 17: Ohtlik sõprus*

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 17* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 6, 9: Aardekütid, 2* 12 10 Ootamatult isaks 3, 11: Lapsepõlve laen 35 Ootamatult isaks 3, 12: Sõrmuse isand 13 05 Suvesangarid, 9* 35 Kupli all 1, 3* 14 30 Seitsmes taevas 9, 17: Kirju võrgustik 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 18 16 50 Midsomeri mõrvad 3, 4: Haua tagant 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 6, 10: Aardekütid, 3 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 15 22 00 Suvesangarid, 10 30 Suletud uste taga 4, 2: Poega peetakse käperdajaks 23 30 Top Gear USA 2, 3 00 30 Firma 1, 1 01 20 Kondid 6, 23 02 10 Louie 3, 4 40 Võta või jäta 03 45 Vaid Venemaal pluss* 04 10 Suvesangarid, 10* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 10* 50 Vaid Venemaal pluss*

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 96 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 653 09 15 Emmerdale, 207* 45 Küladetektiivid, 203: Mürgikokteil 10 45 Südametukse, 87 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees, 7/11* 13 50 Staariminutid: Gwyneth Paltrow 55 Staariminutid: Cameron Diaz 14 00 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Mürgina armastus* 16 00 Ameerika tippmodell 15, 13 17 00 Superlapsehoidja: McMillioni pere 18 00 Doktor Oz: Kaalust alla süsivesikute abil 19 00 Kodus ja võõrsil, 5782 30 Emmerdale, 208 20 00 Eesti tippmodell 2 21 00 Täiega salaagent (So Undercover, USA 2012). R: Tom Vaughan. O: Mike O’Malley, Miley Cyrus, Jeremy Piven. Põnevuskomöödia 23 00 Poissmees, 8/11 00 45 Suvereporter 01 40 Ameerika tippmodell 15, 13/13* 02 25 Miljonäri salamissioon 03 10 Pulmakorraldajad 04 00 Südametukse, 87* 45 Suvereporter*

06 30 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014*: Tartu etapp 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 108: Mõrv vanglas* 09 20 Conan, 251* 10 10 Näljased meremehed, 27: Guersney, 2* 11 05 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 11/86* 14 25 Knight Rider, 16: Ühe mõrva tagamaad* 15 20 Näljased meremehed, 28/50: Sark 16 15 Komissar Rex, 109: Atentaat Rexile 17 10 Supermani uued seiklused, 12/86: Pealtnägija 18 05 Knight Rider, 17/90: Väikelinna lood 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed: Nõrgem sugupool*; Mesilase lend* 21 00 Kaks ja pool meest: Vaata, emme, ma olen ilus* 30 Medaljon (USAHongkongi 2003). Märulikomöödia 23 10 Merevaade* 40 Conan, 252/483: Emily Blunt, Brent Morin, Bob Mould 00 30 Kaks ja pool meest: Kala sahtlis 55 Tuvikesed: Blond ja blondim; Kaks põgenikku 01 45 Südamelt ära, 11 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 16, 2: Iga hinna eest* 11 00 Cloverfield (USA 2008)*. Ulmepõnevik 12 35 Betty White ja ulakad vanurid 1, 7* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Malaisia, 12 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 3: Sõpra tunned hädas 17 00 A-Rühm 4, 23 18 00 Perepea 5, 20* 30 Simpsonid 2, 9* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 1718: Terrass; Vana kuningas Clancy 20 00 Perepea 6, 1 30 Simpsonid 2, 10 21 00 Betty White ja ulakad vanurid 1, 8 30 Orkide sõjad (USA 2013). Fantaasiamärul 23 25 Euroopa pokkeriturnee 00 25 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 1718: Terrass*; Vana kuningas Clancy* 01 25 Betty White ja ulakad vanurid 1, 8* 50 Malaisia, 12* 02 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 61/142* 45 Gordioni sõlm, 2* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Vaba mõtte klubi* 11 30 Linnaruumi arhiivist. Scheeli mõis 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Suvemiks* 13 15 Rollivahetus (Prantsuse 2008)*. Mängufilm 14 45 Vaba mõtte klubi* 15 45 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 40/304* 17 00 Armuleek, 41/304* 45 Armuleek, 42/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 62/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 LV pressikonverents* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kultuurimeeter* 22 15 Peaminister, 1/14. Draamasari 23 10 Pillimeeste klubi* 00 10 Täna. Uudised (subtiitritega)* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Laste lood. Postimuuseum, 2 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 G.K. Chesterton - Leinaja Marne’i mõisast, I. Jutustust loeb Kalju Orro 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar, Indrek Kiisler 14 05 Reporteritund. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Leinaja Marne’i mõisast* 23 03 Luuleruum 00 05 Kauamängiv* 01 00 Huvitaja* 02 00 Öömuusika

+18 +31 +22 +24 +22 +23 +25 +18 +25 +23 +18 +15 +18 +19 +21 +22 +20 +29 +15 +23 +14 +23 +22 +12 +23 +10 +17 +23 +20 +21 +20 +24 +17 +21 +31 +15 +31 +38 +16 +32 +24 +31 +33 +33 +23 +23

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang 09 30 Jutujärg. Juhuslik. Eeva Pargi novelli “Juhuslik” loeb Külli Reinumägi. 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. 11 05 Album. Vivaldi, Bach, Händel ja fagott. Fagotivirtuoos Vaclav Vonašek ja barokkansambel Barocco sempre giovane esitavad kontserte ja sonaate Antonio Vivaldi, Johann Sebastian Bachi, Philipp Emmanuel Bachi ja Georg Friedrich Händeli sulest. Albumit (Supraphn 2013) tutvustab Anne Prommik. 12 02 Delta. Markus Järvi 15 15 Amadeus + 16 05 Album. Ljubica Marić (Chandos 2004). Serbia helilooja Ljubica Marići (1909– 2003) sooloalbumil on helilooja hinnatuimad teosed. Albumit tutvustab EMTA muusikateaduse tudeng Saale Konsap. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Schumanni portree. 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Kaur Garšnek 00 05 Nokturn