Postimees 18 08 2014 by Postimees

RIIGI RAHA

RIIGIEELARVE KOKKUPANEK ON RASKE, SEST OLEMATU MAJANDUSKASV ON RAHA MAJANDUS LK 4–5 NAHKA PISTNUD.

ÕNNETUS RAUDTEEL Viljandimaal Pärstis hukkus tõkkepuuta ülesõidul rongile ette sõitnud autos kaks inimest. EESTI LK 3

KASU

ROHKEM AJAVIIDET Varsti hakkab ilmuma verivärske eestikeelne meelelahutusajakiri Hello!, mis toob vaprate ja ilusate elu koju kätte.

Inimesed pöörduvad üha enam tarbijakaitseametisse. LK 17

EESTI LK 7

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Hõbedamees

RASMUS MÄGI: Olen väikesest peale olnud selline ise toimetav laps, veidi nagu professor.

SPORT LK 14–15

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

NIHILISM

Aedikuid rajades Olelusvõitlus ei käi tingimata üksnes taanduva õhtumaise ja mitteõhtumaise vahel, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas. Õhtumaalasedki satuvad üha enam konkurentidena silmitsi üksteisega, seejuures ilma jagatud väärtuste pehmendava padjata. Globaalse maailma paemurrust murtakse tükke aedikute ehitamiseks. LK 11 KERGEJÕUSTIK

Oleme pildil Tuleval suvel Pekingis ja kahe aasta pärast toimuval Rio de Janeiro olümpial peaks Eesti kergejõustik olema oma väiksust arvestades igati pildil, kirjutab Peep Pahv. Pisikese Eesti kohta pole seis sugugi paha. LK 14

ESMASPÄEV, 18. AUGUST 2014 • NR 191 (7182) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 795 • LUGEJAID 201 000

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 18. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Milliselt eelarverealt rahastada optimismi?

Raha saab otsa Venemaa ja Ukrainaga seotud tekstide lugemine on praegusel segasel ja äreval ajalooetapil nii omamoodi meelelahutus (žanre jagub krimist õudusfilmilikuni) kui ka reaalse vajaduse rahuldamine, et ida pool toimuvat paremini mõista (või üldse mõista). Minul on see kujunenud lausa üheks hommikuse tualeti lahutamatuks elemendiks: dušš, puhtad sokid ja linkide uurimine, kas midagi on sealpool juhtunud või midagi põnevat-asjalikku jagatud. Mitte ilmtingimata selles järjekorras. Viimase aja meeldejäävamad asjad on olnud Novaja Gazetas ajakirjanik Pavel Kanõgini pikad usutlused Donetski separatistide pealikega. Käsi tõuseb neid küll pealikeks nimetama vaid pooleldi – Aleksandr Borodai oli isehakanud rahvavabariigi imporditud «peaminister», nüüd sealt lahkunud, aga figureerib samadel tegevusväljadel edasi. Samuti väljastpoolt piirkonda saabunud «asepeaminister», julgeolekumees Vladimir Antjufejev, ja uusim teos on usutlus sealse asekaitseministri Fjodor Bereziniga. Seda viimast nimetas Briti ajalehe The Guardian Moskva korrespondent Shaun Walker Twitteris «postmodernistlikuks metaintervjuuks», jutt algab nimelt sellest, et Berezin puikleb vastu, kui Kanõgin tahab temalt uurida, mis on saanud hiljutisest Donetski väepealikust Igor Girkinist/Strelkovist – ta viib jutu tuntud ulmefilmile «Matrix» ning väidab, et aga võib-olla polnud mingit Strelkovi üldsegi olemas. Ega palju ei jää maha samasse sarja kuuluv Borodai intervjuu – seal väidab usutletav, et Balti riikides venelasi peaaegu ei ela, ning just seetõttu ei paku me huvi ka «Vene maailma» laiendamise ideoloogia rakendajaile. Ühesõnaga, kes hakkab nende materjalidega originaalis tutvuma, peab olema valmis kohtama nii sürreaalseid kui ulmelisi dimensioone. Lugeda aga tasub.

eel kestab suvi, kuid õhus on juba märke sügisest, olgu hoovihmade või parvelendu harjutavate rändlindude näol. Poliitikute rõõmsad puhkusemeeleolus näoilmed, mida võisid tähele panna Paide Arvamusfestivali külastajad, asenduvad peagi Toompea koridorides tõsistega, kellel mõtlike, kellel kriitilistega. Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon koostab oma esimese ühise riigieelarve ning selleks ei pea tingimata olema poliitika- ega majandusanalüütik, et mõista – see ülesanne on praeguses olukorras päris keeruline. Ühest küljest on küsimused sisse kirjutatud juba võimuliidu koosseisu. Osapooled on maailmavaateliselt eri äärtes ning eelarveprotsessis on mõned poliitikavaatlejad näinud proovikivi. Kuid ei maksaks teha liiga lennukaid järeldusi. Nii nagu Kiir sai Ülesool Tootsile sulaseks olles aru, mida tähendavad teooria ja praktika, nii mõis-

tavad ka koalitsiooni osapooled suurepäraselt, kuhu ja miks kivid veeretada tuleb. Viljade kaitseks tuleb teha kiviaed ehk praeguses kontekstis kindlustada võimupositsioon ning sellest saavad lähtuma ka eelarvega seotud otsused. Järgmine aasta on parlamendivalimiste aasta. Nii oravapartei kui sotsid tahaksid ka pärast riigikogu uue koosseisu valimist 1. märtsil Stenbockis edasi istuda, ning miks mitte koos. Juuli lõpus avaldatud rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud TNS Emori üle-eestiline küsitlus pakub neile selleks ka, vähemasti teoreetiliselt, rahva mandaati. Reformierakonda toetas 31 protsenti ja sotse 24 protsenti küsitletuist. Tasub ära märkida ka reitingute stabiilsust – protsendipunktid olid pea samad ka juunis. Kuid omavahelistest kokkulepetest, mida poliitikud kompromisside kunsti professionaalidena üpris kenasti valdavad, on palju komplitseeritum hakkama saada muutuva väliskeskkonnaga. Venemaa tegevus, sõjaline konflikt Ukrainas, lääneriikide sanktsioonid Moskva suhtes, aga kindlasti ka jätkuvalt pingeline olukord Lähis-

Idas ja Iraagis – kõigel sellel on vältimatu mõju maailmamajandusele ning võimalike arengute prognoosimine on paras pähkel pureda. Selge on see, et julgeolek nii kitsamas kui laiemas tähenduses nõuab eelarves tähelepanu, nagu ka sanktsioonide mõju leevendamine jne.

JUHTMÕTE Eelarve peab tulema ühest küljest mõistlik ja ettevaatlik, teisalt tahetakse aga igal juhul kinnitada rahvale (ehk valijale), et elujärg paraneb.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Ma ei taha kellelegi oma arvamust peale suruda, aga erakonnajuhtidelt ja peaministrikandidaatidelt küsiksin küll. Svenilt: kes me oleme? Urmaselt: kust me tuleme? Eriti aga Taavilt: kas ta ikka teab, kuhu me läheme?

PÄEVA KOMM Vene majandusteadlase Sergei Gurievi hinnangul tuleb Vene juhtkonnal ohverdada üks kahest: sotsiaalkulude kasv või sõjalised kulutused.

Arvamusliider Madis-Ulf Regi, PM 16.08

Postimees 1892. aastal

Selliste meelelahutuslike omadustega tekstide kõrval oli minu meelest väga huvitav ka svoboda.org lehel ilmunud usutlus praegu Pariisis resideeriva Vene majandusteadlase Sergei Gurieviga. Viimane oli mäletatavasti Venemaal tuntud ja hinnatud, majanduskooli rektor, ent põgenes kardetavat tagakiusamist ennetades läände. Guriev maalib üpris illusioonivaba pildi sellest, millised on lähematel aastatel Venemaa valitsuse rahanduslikud võimalused, täitmaks kõike seda, mida president Putin oma praeguse ametiaja algul välja lubas – helded sotsiaalprogrammid ühes Vene kaitsevõimekuse kasvuga. Gurievi sõnul on Venemaa valitsuse rahandusprognoosid ilmselgelt liiga optimistlikud. Need arvestavad kasvuga, mida tegelikult pole, ning nafta- ja gaasimüügist kogutud reservid lõpevad otsa u 2018. aastaks, lääne sanktsioonid aga võivad Vene majanduskasvu veelgi pärssida. Gurievi hinnangul tuleb Vene juhtkonnal ohverdada üks kahest: sotsiaalkulude kasv või sõjalised kulutused.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

«Pelgalt meeleolud ise tähendavad majanduses paraku konjunktuuri,» sõnastab tänases Postimehes tabavalt rahandusminister Jürgen Ligi aspekti, millega tuleva aasta riigieelarve koostamisel igal juhul arvestada tuleb. Eelarve peab tulema ühest küljest mõistlik ja ettevaatlik, teisalt tahetakse aga igal juhul ühiskonnale anda optimisminoot ehk kinnitada rahvale (ehk valijale), et elujärg paraneb. Kuidas see noot kõlama hakkab, saame juba lähiajal täpsemalt näha ja kuulda.

urmas nemvalts

argo ideon

Naljaks. ••• Elevandi tarkus. «Ma ütlen Teile, mõne elaja tarkus on tõesti imestamise väärt. Oma India-reisil õppisin väga vana elevanti tundma. Kui sellele loomakesele tuleva päeva jaoks käskusi anti, siis käänas ta juba õhtul oma loti sõlme, sest ta teadis väga hästi ja selgesti, et ta meelespidamine vanadusest väga palju vähenenud oli!» ••• Rikas tädi: «Kuule armas vennapoeg, Sina näitad täna väga pahas tujus olevat; kui Sa tahaks, mina laenan Sulle mõne tululiku raamatu lugeda. Aga vali isi, missugust?» – Vennapoeg (üli-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

kooliõpija): «Pai tädi, siis laena mulle oma laenukassa raamatut!» ••• Juustu- ja võimüüja tikkusivad kirikus ühtlasi esimese platsi pääle. Juustumüüjal oli õnn ette jõuda. Iste päält lükkas teda aga võimüüja nende sõnadega ära: «Enne tuleb või – siis juust.» ••• Noort tütarlast sundisivad vanemad vägise mehele minema. – Kui õpetaja altari ees teda küsis: «Kas pruut oma peigmeest ka abikaasaks tahab,» siis vastas see sama lihtsalt: «Õpetaja herra, Teie olete ainukene inimene ilma pääl, kes selle järele nõuab – kas ka m i n a tahan.» 18.08.1892

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 18. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Rongile ette sõitnud autos hukkus kaks noort inimest Viljandimaal hukkus laupäeva õhtul rongile ette sõitnud autos kaks inimest. Raske liiklusõnnetus juhtus kella 19.35 ajal Viljandimaal Pärsti raudteeülesõidul, kus Tallinnast Viljandi suunas liikunud reisirongile sõitis tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidul ette sõiduauto BMW. Sõidukit juhtinud 27-aastane Edward ja kaasreisijana sõidukis viibinud 35-aastane Helena hukkusid. Rongis olnud reisijad vigastada ei saanud. Rongijuht andis küll eelnevalt helisignaali ja pidurdas, kuid rongi polnud võimalik siiski nii kiiresti peatada. Tallinnast Viljandisse sõitnud rong sai pärast kokkupõrget alles 300 meetrit hiljem pidama, kirjutas Sakala. Õnnetuse ajal viibis rongis umbes 70–100 reisijat. Viljandi politseijaoskonna juht Alvar Pähkel tuletas liiklejatele meelde, et raudteeülesõit on ohtlik koht, mistõttu tuleb sellele lähenedes olla äärmiselt tähelepanelik. «Enne raudtee ületamist tuleb igal liiklejal piisavalt veenduda, et ületus on ohutu ning rongi ei ole lähenemas,» lausus Pähkel. postimees.ee

Tallinna tühjad koolimajad põlevad sageli Sagedased tulekahjud Tallinna tühjades koolimajades hoiavad päästjatel käed ja jalad tööd täis. Laupäeval oli Tallinnas kolm väljakutset tühjana seisvate koolimajade põlengutele. Sel suvel on käidud Õismäe tee 130 ja Akadeemia tee 30 hooneid kustutamas enam kui 30 korral. Laupäeval kell 02.56 teatati, et Õismäe tee 130 maja akendest on näha tulekahju. Päästjad avastasid kooli aulast prahipõlengu ja kustutasid selle. Kell 14.43 teatati tulekahjust Akadeemia tee 30 koolimajas, mille kolmanda korruse kabinetist olid leegid väljas. Koolimaja territooriumilt nähti lapsi minema jooksmas. postimees.ee

Seadus ei keela avalikult odekolonni juua Juulist jõustunud paljudes kohtades avalikult alkoholi tarbida lubav korrakaitseseaduse säte laieneb ka «toidugruppi mitte kuuluvatele joovet tekitavatele ainetele», näiteks odekolonnile. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sander Põllumäe selgitas, et vastavalt korrakaitseseaduse seletuskirjale mõeldakse «toidugruppi mitte kuuluva joovet tekitava aine» all parfümeeriatooteid või puhastusvedelikke. Säte ei puuduta narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, nende tarvitamine on keelatud sõltumata kohast. postimees.ee

155 000 BMW, milles hukkus kaks noort, muutus kokkupõrke tagajärjel vanarauahunnikuks.

foto: joel urbel / sakala

Läänemaa osavkäed pakkusid head-paremat

internetikasutajat kirjutas mullu kommentaare, aasta varasemaga võrreldes on see arv vähenenud pea 50 000 võrra.

Balti keti üritused koonduvad Viljandimaale ja Tallinna Eesti eri paigus, peamiselt Viljandimaal ja Tallinnas tähistatakse üritustega 25 aasta möödumist Balti ketist. Viljandi korraldab laupäeval kell 20 Viljandi lauluväljakul kontserdi «Balti kett 25», kus esinevad Ultima Thule, Henry Laks, Mahavok, Liis Lemsalu, KarlErik Taukar ja Maarja Nuut. Tallinnas Vabaduse väljakul algab kell 18 kontsert «Ärgake, Baltimaad», kus astuvad üles Anne Veski, Getter Jaani, Jassi Zahharov, Erich Krieger, ansambel Siim Aimla juhatusel ja Balti keti koor dirigent Raul Talmari juhatusel. postimees.ee

Taasiseseisvumispäeva tähistatakse näidislahinguga 20. augustit tähistatakse Otepääl perepäevaga, kus näidatakse näidislahingut. «Lahingu eesmärk on tutvustada kaitselahingut,» ütles Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää üksikkompanii tankitõrje rühma vanem Andrus Sumberg. postimees.ee

Suri režissöör Peeter Brambat Peeter Brambat sündis 31. detsembril 1954. aastal Tallinnas. Aastatel 1980–1996 töötas Peeter Brambat Eesti Televisioonis režissööri assistendina ning muusika- ja kunstisaadete režissöörina. 1994. aastal lõi ta oma stuudio AD Oculos Film. postimees.ee

Politsei seljatas punkarid

Möödunud nädalavahetusel toimus Tallinnas Raekoja platsil taas üritus «Ava lava, Tallinn!». Avaüritusel näitasid end ja oma kaupa pealinnarahvale ja külalistele Lääne-Eesti käsitöömeistrid, kes pakkusid müügiks villaseid kampsu-

neid, käpikuid, nukke ja vildist asju, puukäsitööd ning nahkesemeid. Tuleval nädalavahetusel jõuavad «Ava lava, Tallinn!» raames pealinna Lõuna-Eesti fotod: toomas tatar käsitöömeistrid ning rahvakunstitrupid. tallinncity.ee

Kuressaare lossihoovis nädalavahetusel peetud traditsioonilise politsei ja punkarite jalgpallikohtumise suutsid sel aastal võita politseinikud, alistades punkarid 3:0. Esimesel poolajal pika punnitamise peale värava löönud politseinikud ei andnud punkaritele teisel poolajal mingit võimalust. Kohtumine oli pühendatud 20 aasta möödumisele esimesest politseinike ja punkarite jalgpallikohtumisest Saarefoto: raul vinni maal. Saarte Hääl

4 || MAJANDUS || POSTIMEES, 18. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

PÜKSIRIHM PINGULE. Koalitsioonileppes antud kallid lubadused ja pea olematu majanduskasv on kogu raha ette ära söönud.

Riigieelarve kokkupanek on paras peavalu 82 1,

Kulukad lubadused Katteli sõnul püüavad mõlemad pooled alguses küsida eelarvesse väga oma nägu elemente ja kuna erakonnad on väga erinevate ideedega, on olukord vähemalt alguses keeruline. «Ma arvan, et lõpuks nad väga palju midagi ei muuda, sest valimised on ikkagi tulemas ning mõlemale on kasulik teha selline kindla peale eelarve, millest saavad mõlemad võita, ja mitte seda liiga keeruliseks ajada. Võib-olla näeme meedia tulevärki, aga ma arvan, et see ei ole väga sisuline,» pakkus ta. Palju panevad paika ka kallid koalitsioonilubadused, kus sotsid lubavad näiteks kõrgemaid lastetoetusi ja reformierakondlased tulumaksu langetamist ühe protsendi võrra. Enne valimisi tuleb politoloog Viljar Veebeli sõnul poliitikutel hoolitseda selle eest, et valijad oleksid rahulolevad ehk täita elanike ootused majandusarengu osas.

Ettevõtete tulumaksu laekumine tõotab suureneda, kuna paljud suured välisfirmad on teatanud kavatsusest üle pika aja maksta dividende.

Politoloog Viljar Veebeli sõnul tuleb poliitikutel hoolitseda selle eest, et valijad oleksid rahulolevad ehk täita elanike ootused majandusarengu osas. «Kujutage ette, kui midagi sellist tehakse kasvõi lühikeseks ajaks,» rõhutas ta määramatuse ulatust. Ka juba väljakuulutatud toiduainete ekspordikeeld hakkab maksulaekumist mõjutama. Lisaks meenutas Varblane seda, et eelmise perioodi euroraha peab olema kasutatud järgmise aasta augusti lõpuks, aga uut raha ei saa veel niipea kasutama hakata. Seega saab 2015

Kuid analüütikud tõid välja ka positiivseid mõjusid, milleks peamiselt on uute regulatsioonide ning maksu- ja tolliameti tubli töö valguses suurenevad maksutulud varimajanduse vähenemiselt ehk siis kindlasti annavad mingil määral tunda töötajate registri ja käibedeklaratsiooni lisade sisseseadmine. Ka ettevõtete tulumaksu laekumine tõotab suureneda, kuna paljud suured välisfirmad on teatanud kavatsusest üle pika aja maksta dividende.

EUROT 28,5 mld krooni

lisaeel

arv eg

2000

rv e

gasuguse eelarve koostamine nõuab alati prognoosimist, mille jaoks on vahel vettpidavamaid andmeid ja teinekord ainult kõhutunne. Eesti riigieelarve kuludest on ligi 90 protsenti seadustega kindlaks määratud, kuid seda emotsionaalsem on igal aastal võitlus ülejäänud kümnendiku pärast. Just neil päevil käivad ministeeriumid rahandusminister Jürgen Ligi ees oma järgmise aasta kulutusi kaitsmas, kuid kuuldavasti peab suurem osa neist küllalt tühjade kätega lahkuma. Majandusteadlased ja -analüütikud rahandusministri nahas olla ei tahaks – lähenevad riigikogu valimised, erinevate vaadetega koalitsioonipartnerid ja rahvusvahelise majanduskeskkonna määramatus teevad tänavu riigieelarve koostamise erakordselt keeruliseks. «See saab olema paras peavalu Ligile see eelarve kokku saada. Ma tunnen talle täitsa kaasa, kerge tal küll ei ole,» nentis Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlase Rainer Katteli hinnangul on esimese eelarve kokkupanek valitsusliidule tõeline proovikivi. «See on väga värske koalitsioon, mis alles sai kokku. Mõnes mõttes on see Eesti oludes ka selline ebastandardne koalitsioon. Nad (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond – toim) ise lootsid näidata, et nad keeravad väga uue ja värske lehekülje. Eks see esimene eelarve ongi proovikivi, kas tuleb midagi teistmoodi välja,» kirjeldas ta.

5,61

lar

9 3 , 5

milja

EUR

97,8 mld k

2009

miljardit

EUROT

84,5 mld krooni

2010

Kutse ettevaatusele Veebel nentis, et kuigi järgmise majandusaasta ennustamine on kõigi aegade kõrgeima taseme lähedal olevate aktsiaturgude, praegu veel tuha all vinduva Euroopa perifeeriariikide maksujõuetuse ning Euroopa Liidu ja Venemaa hoogu koguva vastandumise tingimustes mõneti keerukam kui viimasel kolmel aastal, siis ennustama peab ja seda tuleb teha võimalikult täpselt. «Prognoosidel on nn isetäituvate ootuste ja maksutulude laekumisega seonduva määramatuse tõttu eelarvele suurem mõju, kui tubli valitsus seda kodanikele aeg-ajalt paista laseb,» ütles politoloog. «Seega on keskvalitsuse seisukohast kasulik hoida optimismi üleval nii kaua, kui see välistegurite tingimustes kuidagigi veel õnnestub, ning loota, et kui kõik muud meetmed ebaõnnestuvad, siis viimase päästerõngana suunab Euroopa Keskpank läbi kommertspankade meile intressivabu vahendeid, mis majanduses ringeldes eelarvetulude augud kinni topivad ja uut entusiasmi tekitavad.» Veel leidis Veebel, et miks peakski valitsus oma ennetava kokkuhoiuga majanduskasvu ja kodanike rahulolu piirama või lausa majanduslangust esile kutsuma, kui ühelt poolt on meil tubli stabiliseerimisreserv ja teisalt väike riigivõlg, mis lubab kõige halvema stsenaariumi korral soodsalt laenu saada. Siiski ühineb ta Eesti eelarvenõukogu hiljutise arvamusega, et pigem võiks teha tavalisest ettevaatlikuma eelarve.

l isaee

EUROT 29,8 mld krooni

2001

miljardit

ela

majandustoimetuse juhataja

olema üks kehvemaid Euroopa raha laekumise aastaid. Seoses euroraha kasutamisega toonitas Vitsur ka vajadust teha analüüs, kui efektiivselt me ikkagi oma raha kulutame. «Ebamäärases majanduslikus olukorras või väikese tulubaasi juures on analüüsi, eelarvestamise ja planeerimise tehnoloogia probleemid minu arvates kõige olulisemateks sisulisteks raskusteks eelarve koostamisel. Nappus sunnib suuremale täpsusele, kuid keegi ei tea, mida see sisuliselt tähendada võiks,» sedastas ta.

lisae

kadri hansalu

«Nii ongi valijaskonna õnnetundeks vajalik inflatsioonist ligikaudu kahe protsendi võrra kiirem riigieelarve ehk avalike hüvede ja sissetulekute kasv. Seega üheprotsendilise inflatsiooni korral oleks ideaalis hea eelmise aastaga võrreldes kolm protsenti kasvanud eelarve,» hindas ta. Arvestades Ukrainas toimuvat, pööratakse analüütikute sõnul kindlasti tähelepanu ka kaitsekulutustele. Veebeli sõnul tähendab lubadus hoida kaitsekulutusi kahe protsendi tasemel SKTst viimase kasvamisel täiendavaid vahendeid ka riigikaitseks. Kuid eelarvet ei saa suurendada, kui majandus ei kasva. Õigupoolest pole Ukraina kriisi ja sanktsioonisõja tingimustes võimalik isegi kinnitada, et kogu Euroopa Liidu majandus ei lähe taas langusesse, rääkimata siis Eestist. Kui eelmise aasta lõpus prognoosisid analüütikud ja riik Eestile selleks aastaks keskmiselt kolmeprotsendilist majanduskasvu, siis esimese kvartali 1,9-protsendiline majanduslangus ning ekspordi jätkuv vähenemine on toonud enamiku prognoose isegi veel optimistliku ühe protsendi juurde. Teise kvartali 2,2-protsendiline kasv tundub paljudele liiga hea, et olla tõsi, ja on arvatud, et tegemist on veaga uuele arvestusmeetodile üleminekul. Seega on keeruline prognoosida isegi selle aasta tulemust, mis siis veel järgmisest aastast rääkida. LHV analüütiku Heido Vitsuri hinnangul võib välispoliitilise ja majandusliku olukorra määramatus meie riigieelarve võimalusi kõigutada mõne protsendi võrra mõlemas suunas. «Kuivõrd siin on meie jaoks tegemist vältimatu jõuga, ei jää meil muud üle, kui lähtuda olukorra hindamisel parimast teadmisest ja valmistuda kiirelt reageerima võimalikele olukorra muutustele,» ütles ta. Professor Varblane tõi välja, et keegi ei tea, mis saab Ukraina kriisi sanktsioonide reast. Tema sõnul on Euroopa arutanud ka nn neljanda põlvkonna sanktsioone, mille sees on ka energiakandjate ehk gaasi, nafta ja muu sellise ostmise keeld.

90 miljardit

miljardit

EUROT

2012

miljardit

EUROT

89,2 mld krooni

2011

krooni

2003

5,76

miljardit

EUROT

47,6 mld krooni

lar

miljardit

EUROT 96,3 mld krooni

2008

g ve

miljardit

EUROT

2013

3,5 3

5, 25

miljardit

EUROT

53,1 mld krooni

2005

85 miljardit

EUROT 75,9 mld krooni

, 28 4 a

l isaee

2007

lisaee

2004

lar

38,4 mld krooni

ROT

EUROT

ela

rv e

2002

miljardit

lar

33,1 mld krooni

3,10

lar

EUROT

2,5 3 l isaee

l isaee

12miljardit

ardit

POSTIMEES, 18. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 5

lisa

2,19 lar

l isae

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

92miljardit

EUROT

61,4 mld krooni

2006

miljardit

EUROT

2014

miljardit

EUROT

2015

KOMMENTAAR

jürgen ligi rahandusminister

Riigieelarve muudkui kasvab Viimase 15 aastaga on Eesti riigieelarve maht suurenenud rohkem kui neli korda. Allikas: rahandusministeerium

Mõjuritest erilised on sel aastal ambitsioonikas koalitsioonileping, mis manööverdamisruumi ära kasutas, kuigi oli tükina kattega ja tasakaalus, ning prognooside halvenemine koos riskidega allapoole.

Viimased tulenevad peamiselt Venemaa agressioonist ning sunnivad suurendama julgeolekukulusid, kehtestama sanktsioone ja halvendavad konjunktuuri kaubandussõjani välja. Pelgalt meeleolud ise tähendavad majanduses paraku konjunktuuri. Muidugi takistavad mõistlikke valikuid alati valimised, ent esialgu on see väljendunud vaid meedialobas ammendamatute «riigi hooba-

de», toetuste, maksusoodustuste ja raudteede rajamiste teemal, mitte destruktsioon läbirääkimistel. Loodan väga, et mõistus jääbki peale, sest muid valikuid kitsal ajal pole. Oleme riiki ja rahvast turvanud ka ülekulutamist keelava eelarveseadusega ning tegelikult kevadel kokku leppinud, et eelarve lisataotlused ongi koalitsioonilepingu kulude ja tulude tasakaalu tabel.

6 || EESTI || POSTIMEES, 18. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Viimane jäädvustus elusast Sigritist. Kortermaja turvakaamera salvestas töölt koju tulnud naise hoonesse sisenemise. Kauaaegne elukaaslane foto: politsei Eleri tappis ta umbes tund aega hiljem.

KIREMÕRV. Mullu detsembris enda ja lapse süüdanud mõrtsuka põhjalik küsitlemine jäi ära kahtlustatava enesetapu tõttu.

Mõrva põhjus oli purunenud suhe risto berendson reporter

«Ma ei tea, kuidas see võimalik oli. Mul on väga kahju, et see juhtus. Sellele ei ole mingit seletust.» Need sõnad kuuluvad eelmise aasta ühe võikama kuriteo toime pannud Elerile (33). Eleri kägistas surnuks oma tüdruksõbra ja elukaaslase ning pani ta kuriteo varjamiseks põlema. Kui politsei saabus tema elupaika, kallas ta bensiiniga üle diivani, kus ta koos pojaga lamas, ning süütas põlema, üritades nii endalt kui kolmeaastaselt pisipojalt elu võtta. Prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse kolm kuud pärast Eleri enesetappu Tartu vanglas, misjärel sai Postimees nüüd ligipääsu selle sündmuse tagamaid avava kriminaalasja toimikule. Eelmise aasta 7. detsembri öösel sai Tartu tuletõrje väljakutse Jaamamõisa Selveri lähistele Lääne tänavale. Põles sõiduauto Mazda. Kohale jõudes selgus, et asi on pealtnähtust palju tõsisem – põleva auto alt leiti inimese surnukeha. Kohale kutsutud kriminaalpolitsei operatiivgrupp selgitas kiirelt välja, et põlenud Mazda omanik elab ise samas asuvas punastest tellistest korterelamus. Ukse taha koputama läinud uurijaile tundus kohe, et olukord pole niisama lihtne. «Ukse taga koridoris oli tunda mingit imelikku lõhna,» tunnistas valveuurija hiljem. Uksekoputusele järgnes ootamatult meeleheitlik lapse kisa ja röökimine. Halba aimanud politseinikud jooksid hoovil endiselt autoga

tegelenud päästeametnike juurde, kellel paluti politseid huvitanud korteri uks kiiremas korras kangidega avada. Sekundid kulusid, kuid päästjate töö oli kiire ja korralik. Korterisse tormanud politseinikele avanes elu lõpuni meelde süüviv vaatepilt. Ühe toa kušetil lamasid naine ja tema embuses laps. Mõlemad põlesid voodis juba lahtise leegiga.

Lapsel eluohtlikud põletused Nende peal oli bensiinilõhnaline riideese. Esimesena voodini jõudnud kriminaalpolitseinik haaras lapsest ja üritas teda ema käte vahelt lahti rebida. Lapse külge klammerdunud naine ei lasknud haaret lahti ja nii tõmmati ta jõuga kušetilt maha põrandale. Sel hetkel naise haare poisi ümber lõdvenes ja politseinik sai lapse enda kätte. Aega mõtlemiseks oli vähe – uurija jooksis lapsega otsejoones õue ja poiss viidi kiirabiga Maarjamõisa haiglasse, kus tal tuvastati eluohtlikud põletushaavad. Tema süütajal, poisi lihasel emal Eleril, oli läinud veidi kergemalt – tema põletushaavad polnud eluohtlikud. Mis siis õigupoolest viis tolle õhtu verdtarretavate sündmusteni? Kes oli see naine, kelle surnukeha põleva sõiduauto alt leiti? Kuidas ta suri? Neile küsimustele pidi vastuse andma kriminaaluurimine. Ohvri selgitamisega läksid asjad libedalt – selleks oli samas majas elanud Sigrit (30), kellele kuulus ka süüdatud auto. Sündmusrohkel ööl tema korterisse sisenenud ja verdtarretava vaatepildi osaks saanud politseinikud olid kušetilt leidnud eest Sigriti kauaaegse tüdruksõbra ja üürilise Eleri koos oma pojaga.

Kiiruga kogutud info viitas sellele, et kümmekond aastat teineteist tundnud naiste omavahelised suhted olid viimasel ajal pingelised. Korteriomanik nõudis Eleri väljakolimist ja naine oli asunud endale juba uut elupinda otsima. Tuttavad teadsid rääkida naiste vahel viimasel ajal puhkenud tülidest, mistõttu korteriomanik eelistas mõnikord tuttavate juures magamist kodus ööbimisele. Nii pidi olema saatuslikulgi õhtul, kui ehitusvaldkonnas maalritööd teinud Sigrit tööpäeva lõppedes hetkeks koju põikas. Plaan oli minna õhtuks sugulaste juurde. Kell oli umbes kolm päeval. Tund aega pärast kojujõudmist oli Sigrit tapetud – selja tagant paelaga surnuks kägistatud. Stiililt mitte väga tüüpiline kiremõrv, kuid ainuvõimalik, kui arvestada, et heitluses oleks tapetu oma mõrtsukast ilmselt jagu saanud. Sigrit oli Elerist nimelt kogukam ja paarkümmend kilo raskem.

Olulisi küsimusi ei esitatud Kas sellele ebatavalisele mõrvatööle oli aidanud kaasa arvatava mõrtsuka venna kuu aja tagune enesetapp? Miks oli tapja end veidi enne tapatööd mobiiltelefonidega tegelevast korra-

Politseinikele avanes elu lõpuni meelde süüviv vaatepilt. Ühe toa kušetil lamasid naine ja tema embuses laps. Mõlemad põlesid voodis juba lahtise leegiga.

likust ettevõttest töölt vabaks võtnud? Nendele küsimustele sai vastata vaid Eleri. Kolm päeva pärast traagilisi sündmusi arvasid uurijad olevat õige aja, et haigla kinnises osakonnas valve all viibivat Elerit küsitleda. Arusaadavalt ei olnud naine üleliia jutukas. See võis olla afektiseisundist, kuid Eleri väitis, et ei mäleta tapmise asjaolusid kuigi täpselt. Tal läinud silme eest mustaks ja nii see kõik juhtunud. Naise samas korteris viibinud poeg tapatööd ega laipa ei näinud, sest viibis teises toas. Naise jutust selgus, et enda ja lapse süütamise «päästikuks» sai ootamatu uksekoputus. «Ehmatasin. Ma ei teagi, kes seal ukse taga oli ja siis ma tõmbasingi tikku. Leeke ma ise ei näinud,» jutustas naine. Sellel, toimikus viiel leheküljel äratoodud ülekuulamisel, jäeti küsimata mitmed sisult olulised küsimused. Et juhtunu oli väga värske, ei hakatud naist traumeerima ja säästeti teda näiteks küsimusest, miks ta koos endaga poja süütas. Ja et tapetu surnukeha kohtuekspertiisi vastused olid saamata, ei küsitud üleliia täpselt ka mõrva asjaolude kohta. Nende küsimusteni plaaniti jõuda järgnevatel detailsematel ülekuulamistel. Paraku ei toimunud neid kunagi. Haiglast Tartu vangla meditsiiniosakonda üle viidud Eleri poos end naistepäeval vanglas üles. Seetõttu luges Lõuna ringkonnaprokuratuur pärast viimaste ekspertiiside valmimist kriminaalasja 17. juunil lõpetatuks. Kõik. Jääb vaid selle traagilise loo kolmas osaline, väike laps. Mida ja kui palju ta traagilisest ööst mäletab ja mis temast edasi saab, selgub aastatega.

18. AUGUST 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Vaprate ja ilusate elu koju kätte kaarel arb reporter

ilissügisel alustab ilmumist verivärske eestikeelne meelelahutusajakiri Hello!. Õigupoolest on tegemist kohaliku versiooniga ajakirjast, mis tänavu tähistab juba oma 70. sünnipäeva. Ajakiri alustas ilmumist Hispaanias 1944. aastal nime ¡Hola! all, 1988. aastal ilmus esmakordselt Suurbritannia versioon Hello!. Praeguseks on see üks enim loetud ajakirju maailmas, mida antakse välja 30 ja mis levib 120 riigis. Ajakirja Hello! annab välja AS Postimees ja selle peatoimetaja on Heili Klandorf. Tema sõnul võib öelda, et Hello! on kvaliteetne kuukiri, mis hakkab ilmuma aga kord nädalas. «Tegemist on elegantse, intelligentse ja positiivse ajakirjaga, mis ei alanda oma lugejaid odava klatši ja kuulujuttude jahtimisega. Hello! on tugeva pildikeelega kvaliteetne ajakiri, mis kajastab Eesti lugejate jaoks tuntud inimeste pulmasid, laste sünde, armumisi, koduloomi ja teisi isiklikku elu muutvaid sündmusi nii Eestist kui ka välismaalt ning kogub kokku uudised kuninglikest peredest, arvamusliidri-

test, põnevatest inimestest ja elustiilidest,» räägib Klandorf. «Hello! on kvaliteedimärk, mille veergudel lugejatega oma lugusid jagada on positiivne kogemus, ning teeb kõik selleks, et hoida ja kaitsta neid inimesi, kes meid oma ellu lasevad,» kinnitab ta. ASi Postimees vastutav väljaandja Mart Luik lisab, et Hello! toob vaprate ja ilusate maailma lugejale kätte, olles mitmete teiste väljaannetega võrreldes vähem hinnanguline ning sündides koostöös oma lugude kangelastega. «Ta ei ole kuri, ta on pigem oma portreteeritavatega heades sõbralikes läbisaamistes olev väljaanne, ja see on oluline eeldus, et teda ka lastakse sinna, kuhu mõnda enam ei lubata.» Üleilmne bränd tähendab lisaks kohalikule materjalile ka üleilmset sisu, sest Eesti Hello!le on kättesaadavad ka kõigi teiste riikide Hello!-de kõik materjalid. Luige sõnul hakkab neist materjalidest ajakirja jõudma kultuuriliselt lähedane või see, millega eestlased tihedalt kokku puutuvad. «Hello! üks edu aluseid on ka väga hea kvaliteediga fotod. Kvaliteetseid fotosid toetab teistest kohalikest ajakirjadest veidi suurem for-

ASi Postimees vastutav väljaandja Mart Luik ütles, et Hello! sünnib koostöös oma lugude kangelastega.

maat, mis piltidele rohkem hingamisruumi annab.» Eestikeelse Hello! ilmumist tervitab ka Hello! ja ¡Hola! direktor-toimetaja Isabelle de Courson. «Meil on väga hea meel, et Eesti ühineb Hello! ja ¡Hola! suure perega, millel on juba üle 20 miljoni lugeja üle maailma, ning et Eesti lugejad saavad koos meiega tähistada ilusat elu parimate üleilmsete uudiste, eksklusiivlugude, inspireerivaimate artiklite ja mõjuvõimsaimate fotode kaudu nii Eestist kui välismaalt.»

Klandorfi sõnul on Hello! eelkõige suunatud inimesele, kes peab lugu nii endast kui ka teistest, on empaatiavõimeline ja hooliv. «Kindlasti leiavad Hellost! kaasakiskuvat ja mõtlemapanevat nii mehed kui ka naised, kes soovivad saada kvaliteetset meelelahutust ning olla kursis maailmas olulisi niite tõmbavate inimeste isiklike mõtete, saavutuste ja püüdlustega,» kinnitab ta. «Kuigi Eesti on rahvaarvu poolest selle ajakirja kõige

Hello! peatoimetaja Heili Klandorf ja Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik lubavad, et uus ajakiri tuleb kaasakiskuv ja meeltlahutav. foto: tairo lutter

väiksem turg, arvan, et meie lugeja on oodanud Hello! moodi ajakirja juba mõnda aega. Eesti meelelahutusajakirjandus on liialt enesekeskne ja mõneti maailmale suletud. Hello! kavatseb selgelt eristuda. Eksklusiivsed nüansirikkad fotoreportaažid ja portreelood nii Londonist, Cannes’ist kui ka Los Angelesest toovad maailma meie lugejatele koju kätte.» Kaheksa aastat Eesti juhtiva telekanali Kanal 2 suhteid korraldanud Klandorf märgib, et võtab Hello! peatoimetaja kohale asumist kui väga vastutusrikast ja põnevat ülesannet. «Leian, et see ajakiri on nagu kaunis, põnev, nutikas ja tegus naine, kuid igas riigis on ta veidi isemoodi. Mul on hea meel, et mind on usaldatud tema nägu leidma ja looma siin Eestis.» Miks aga uue ajakirja loomine üldse ette võeti? «Postimehe ja Eesti Meedia seisukoht on, et peaksime olema esindatud kõigis põhilistes meedialiikides,» selgitab Luik. «Kuivõrd ajakirjade sektorist oleme ajutiselt väljas, siis leidsime, et see pole ikka õige.» ASi Postimees vastutava väljaandja sõnul on suuretiraažilise nädalakirja lansseerimine ettevõtte poolt väga jõuline samm, mis elavdab turgu. «Postimees on finantsiliselt heal järjel ja valmis investeerima. Usun, et Hello! saab paljudele Eesti lugejatele lemmikajakirjaks, mille saabumist oma postkasti iga nädal oodatakse.»

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 18. AUGUST 2014

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

UKRAINA KRIIS. Kuigi mässuliste juht kiitles Venemaalt relvade ja lisaüksuste saamisega, väidab Vladimir Putin endiselt, et ei varusta Ukraina valitsusvastaseid. Sellised sündmused tugevdavad Soome kui rahuvahendaja positsiooni.

Lahingute taustal alustati

Soome Keskerakonna juht Juha Sipilä president Sauli Niinistö kohtumisest Vene kolleegi Vladimir Putiniga

evelyn kaldoja oja

Relvastatud jõuk «vabastas» Ebola-patsiendid Libeeria pealinnas Monrovias tungisid relvastatud mehed, kelle väitel pole Ebolat olemas, ööl vastu eilset selle tõve karantiinikeskusse. Sissetungijad rüüstasid keskuse, 20 tõvega sinna sattunud inimest pages. Viie kuu jooksul on praegu mitmes Aafrika riigis möllav Ebola puhang nõudnud 1145 inimese elu. AFP/ON

inimest

sai ööl vastu eilset Venemaal Taga-Baikali krais põllumajandusettevõttes töötanud Hiina kodanike kakluses surma. Kaks inimest sai viga.

Šoti referendumi tulemus on lahtine Neli nädalat enne Šotimaa iseseisvusreferendumit on rahvahääletuse tulemus endiselt lahtine, ilmneb viimastest arvamusuuringutest. Eile ajalehes Scotland on Sunday avaldatud arvamusküsitluse kohaselt soovib Ühendkuningriigi koosseisu jääda 47 ja iseseisvust toetab 38 protsenti vastanutest. Oma otsust ei olnud langetanud 15 protsenti küsitletuist. Hääletus toimub 15. septembril. AFP/BNS

Stockholmi lennujaama kimbutasid prussakad Stockholmi Arlanda lennujaama viienda terminali on vallutanud lennufirma Turkish Airlines reisija pagasist välja roninud prussakad, vahendas Rootsi tabloid Aftonbladet lennujaama töötajate sõnu. Paar päeva tagasi maha jäetud pagasist välja roninud prussakad on terminalis laiali jooksnud ning kimbutavad reisijaid. BNS

välistoimetuse juhataja, taja,

n Donetski rahvavabariigi isehakanud peaministri Aleksandr Zahharenko laupäevane veebipostitus, millega ta tervitas Venemaalt 1200 neljakuise väljaõppe läbinud võitleja ja raskerelvastuse saatmist, võis anda võitlusvaimu juurde tema relvavendadele, kuid ühtlasi pani ka lääneriigid nõudma Kremlilt aru selle kohta, miks nad Ukraina valitsusvastaseid varustavad. Zahharenko jutu järgi saabus varustus Ukrainasse nende kontrolli all olevate piiripunktide kaudu. «Nad tulevad kõige otsustavamal hetkel,» tsiteeris videoläkitust Deutsche Welle. Samal päeval, pärast Zahharenko kiitlemise veebi ilmumist, helistas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel Ukraina presidendile Petro Porošenkole. Nagu Merkeli pressiesindaja pärast telefonivestlust rääkis, väljendas ta seal seisukohta, et Venemaa peab selgelt ütlema, kas ta varustab Ida-Ukraina võitlejaid või mitte. Päev varem Vene presidendile Vladimir Putinile helistades kutsus Merkel Venemaad kohe lõpetama igasugune vaenutegevus piiril, eriti konfliktipiirkonda relvade, sõjaliste nõustajate ja relvakandjate toomine. Lisaks palus ta venelastel tõmmata tagasi oma Ukraina piirile kuhjatud väed. Putini pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris Zahharenko videoläkitusest tekki-

nud süüdistusi eile raadiojaamale Govorit Moskva: «Me oleme korduvalt öelnud, et sinna ei saadeta mingit varustust.» Uudisteagentuur AFP juhtis aga tähelepanu faktile, et Ukraina valitsuse vastu sõdivatele koolitatud elavjõu appi saatmise kohta ei öelnud Peskov midagi. Kiievi eilse teate kohaselt saabus aga Venemaalt nende riigi idaossa muuseas ka raketiheitjaid. «Viimase 24 tunni jooksul tuli üle piiri Ukraina territooriumile sõjalise varustuse konvoi, milles oli muuseas kolm Grad-tüüpi raketiheitjat, mis liikus edasi Nižni Nagoltšuki külla Luganski piirkonna lõunaosas, mis on üks alasid, mida kontrollivad Venemaa-meelsed mässulised,» teatas Ukraina valitsuse kõneisik Andri Lõssenko. «Nad saadavad meile tanke ja Grade öösel ning pakuvad humanitaarabi saatmist päeval,» iseloomustas Luganski kuberner Irina Verigina. Kuberneri sõnul ei soovi ta oma piirkonnale Venemaalt mingit abi. Ukraina keskvalitsuse eilse teate kohaselt tunnistavad nad 262 Moskva lähistelt kolonnis saadetud veoki sisu, mida enne nende inspekteerimist peeti kahtlaseks, siiski humanitaarabiks. Sellise avalduse tegi Kiiev pärast seda, kui Punase Risti delegatsiooni juht saatis neile nimekirja veokites olnud kaupadest. Segadust tekitanud abisaadetis tuuakse Ukrainasse sisse Donetski kontrollpunkti kaudu, vahendas CNN Kiievi avaldust.

Eile saatsid lähedased Kiievist Ida-Ukrainasse riigi territoriaalse terviklikkuse eest võitlema järjek

ÜRO andmeil on Ida-Ukrainast lahingute eest põgenenud üle 285 000 inimese.

Punase Risti esindajate sõnul takistab neil abi hädalisteni toimetamist jätkuvalt aga see, et võitluse osapooled ei suuda tagada nende humanitaartöötajate julgeolekut. Ukraina kaitsevägi teatas nädalavahetusel, et neil õnnestus pärast tuliseid lahinguid heisata Ukraina lipp miilitsajaoskonnale Luganski kirdeosas. Samas tulistasid valitsus-

vastased eile Luganski lähistel alla Ukraina Mig-29 hävitaja. Kiievi teatel õnnestus piloodil pääseda. Samuti väitsid Vene üksused, et neil õnnestus tekitada varustustee Luganski ja Donetski vahel. ÜRO andmeil on Ida-Ukrainast lahingute eest põgenenud üle 285 000 inimese. Eile õhtul kogunesid selle taustal Berliini kriisi arutama ja lahendust otsima Ukrai-

Balkanilt suundub palgasõdureid nii Ukr Kolme kunagi Jugoslaaviasse kuulunud riiki – Bosnia ja Hertsegoviinat, Kosovot ning Serbiat – ühendab üht liiki «ekspordiartikkel», mille kasvavale «toodangule» nad kuidagi piiri panna ei suuda – välismaale võitlema suunduvad palgasõdurid. 8. augustil lasi 23-aastane Bosnia kodanik Emrah Fojnica end Iraagis Islamiriigi-nimelise rühmituse rünnaku käigus õhku. Vaid mõni päev hiljem vahistas Kosovo politsei üle terve riigi toimunud reidi käigus 40 islamiradikaali. Kinnipeetuid süüdistatakse Iraagis ja Süürias islamiäärmuslaste ridades võitlemises. Serbia ametnike hinnangul sõdib kümneid serblasi mõlemal poolel Ida-Ukrainas. «On raske öelda, kui palju neid praegusel hetkel on,» väidab Serbia sotsiaaldemokraatliku partei parlamendisaadik Milorad Mijatovic. «See arv ei ole väike. Kindlasti räägime me kümnetest inimestest, kes neisse sõjatsoonidesse suunduvad.»

Vene võitleja 22. juulil Donetskis. Väidetavalt pole Ukraina valitsusvägede vastu võitlevate üksuste ridades foto: afp/scanpix mitte ainult rohkelt Vene kodanikke, vaid ka näiteks palgasõdureid Serbiast.

Londonis tegutseva Rahvusvahelise Radikalismiuuringute Keskuse (ICSRi) aprillikuise hinnangu kohaselt pärineb umbes kuus protsenti Iraagi ja Süüria välisvõitlejaist Balkanilt. Kosovo hinnangul on umbes 200 nende kodanikku suundunud Lähis-Itta sõdima ja 16 seal ka elu kaotanud. Serbia peaministri Aleksandar Vucici sõnul võitlevad

kümned serblased Ukrainas Venemaa poolel ja kümned serblased sealsamas ka Ukraina poolel. «99 protsendil juhtudest on serblased seal raha eest võitlevad palgasõdurid,» lisab ta. Bosnias kehtib seadus, mille kohaselt on palgasõdurina tegutsemine kuritegu. Kosovos on samasuguse seaduse eelnõu läbinud parlamendis esimese lugemise. Ka Serbias on selli-

se õigusakti koostamine kaalumisele võetud. Samas kahtlevad vaatlejad aga tõsiselt selles, kuivõrd seadusest abi oleks. Serbias tegutseb näiteks Tšetnikute Liikumise nimeline organisatsioon, mis tegeleb serblaste Ida-Ukrainasse vene poolele võitlema saatmisega. Küsimusele, kas palgasõdurite läkitamist keelav seadus neid mõjutaks, vastas lii-

POSTIMEES, 18. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

NATO kindral: «rohelised mehikesed» on oht liitlastele

i kriisikõnelusi Forbes: konvoi häbistas Putinit

kordse grupi vabatahtlikke.

foto: ap/scanpix

na välisminister Pavlo Klimkin, Vene välisminister Sergei Lavrov, Prantsuse välisminister Laurent Fabius ja Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier. «Lendan Berliini. Kõnelused ei saa olema lihtsad. On oluline lõpetada relvade ja palgasõdurite sissevool Venemaalt,» kirjutas Klimkin eile enne Saksamaale sõitu oma Twitteri kontol.

«Putini lootused tohutule meediatriumfile on muutumas PR-katastroofiks, millest hullem on vaid MH17 allalaskmine,» kirjutas nädalavahetusel Forbesi veebiversioonis nende kaasautor Paul Roderick Gregory. Tema sõnutsi võiks Vene presidendi ajalukku kirjutada kui tühjaveoki-Putini. «Kas ta tõesti arVene konvoi autod. vas, et rahvusvahelikiks oli veokites mõne kogukond sunnib ni kott jahu, suur kuhi Ukrainat võtma vaspudelivett ja teisi eritu Vene humanitaarabikingitust ühtki kü- nevaid asju – kaugel küllusest, mida lubas simust küsimata?» Vene propaganda,» arutles ta. «Kas ta märkis Forbesi kotõesti arvas, et Uklumnist. «BBC reporraina lubab tema ter reageerib oma vikonvoil edasi sõdeoloos nähtule sõjatsooni minna ja filnadega: «Kõige rohmida selle juubeldavat vastuvõttu näljas kem rabab mind nende veokite juures ja kannatavate inisee, et need on peameste poolt?» «Nagu arvata oligi, aegu tühjad.».» «Kui ta küsis teise, kukkusid 14. augustil kinniseks jäetud veokõnelused Venemaa, Ukraina ja Rahvusva- ki kohta, öeldi BBC reporteritele, et seal helise Punase Risti on kaheksa tonni tatKomitee vahel läbi, rajahu – kaks tonni kui rahvusvahelised rohkem kui Kamazi liidrid protestisid,» jätkas Gregory. «Val- maksimaalne kandejõud,» jätkus kirjelgeks värvitud Kamazide konvoi pargiti dus. «Niisiis, meil on peaaegu tühjad veoUkraina piiri lähedale kid kõrvuti nendega, kontrolli ootama, mis kannavad rohmõnedsajad uudishikem, kui lubatud.» mulikud reporterid Sellele, et mitu parvlesid sündmuspäeva pingeid põhkohal, tegid pilti ja veensid juhte veokite justanud veokikolonn on tühjapoolne, reasisu näitama.» geerisid mõnuga ka «Reporterite šo-

foto: afp / scanpix

irvhambad sotsiaalmeedias. Mõned ristisid «abikonvoi» ümber Trooja muuladeks, teised aga soovitasid, et tagasiteel võiksid masinad peale võtta Poola juurvilju ja õunu, kolmandad arvutasid ja pakkusid välja, et saja kahe protsendiliselt täidetud veoki asemel olnuks venelastest targem saata viis sajaprotsendiliselt täidetud masinat. Forbesi autor oletas, et Putin lootis abikonvoi valguses näidata end 14. augustil Krimmis peetud kõnega humanitaarse ja rahuarmastava presidendina ning ebaõnnestumine on ka põhjus, miks kõnet üle ei kantud ja kohe presidendi veebile ei pandud. Alandust lisab see, et IdaUkrainasse on jõudnud Ukraina abikonvoi. Forbes/PM

rainasse kui Lähis-Itta kumise esindaja Steven Vukojevic: «Tšetnikute Liikumisel on Venemaal mehed, kes elavad ja töötavad seal ning kes saavad ka Ukrainasse minna Venemaa kaudu. Pole mingit vajadust saata neid otse Serbiast.» Bosnia olukord on veelgi murettekitavam. Suurem osa Süüriasse ja Iraaki suunduvaist võitlejaist on vahhabiitluse mõju all. Riigi põhjaosas Gornja Maoca külas salapäraloori all tegutsevat vahhabiitide kogukonda on terrorismiga seostatud varemgi. Bosnia parlamendisaadikul Mehmed Bradaricil on äärmusislamismiga võitlemise kogemus ajast, kui ta oli Maglaj linnapea ja vahhabiidid haarasid oma kontrolli alla lähedalasuva Bocinja küla. «Seal elades kehtestasid nad oma reeglid,» meenutab Bradaric. «See tegi meie elu Maglajs väga raskeks. Meilt võeti kõik normaalsed üritused, nagu näiteks uusaasta tähistamine. Inimesed kas ei tähistanud või tegid seda hirmuga.» Luure- ja Julgeolekuagen-

tuuri (OSA) direktor Almir Dzuvo seab kahtluse alla pühendumuse, millega võimud tegelikult islamismi tõrjumisega tegelevad. «Kui teie teaksite võimustruktuuride osalusest seda, mida mina tean, madalaimatest tasemetest kuritegelike organisatsioonideni, oleksite täpselt sama mures kui mina,» märgib ta. Ülemöödunud nädalal end Iraagis õhkinud Emrah Fojnica oli Bosnia võimudele tuttav isik. Ta oli olnud kohtu all seoses 2011. aasta oktoobris Sarajevo USA saatkonna pihta tule avanud Mevlid Jasarevicile relva hankimisega. Nii Fojnica kui Jasarevic elasid Donja Maoca vahhabiitide kogukonnas. Fojnica mõisteti õigeks ja ta lubas kohtu ees, et ei naase Donja Maocasse. Selle asemel suundus ta aga suitsiiditerroristiks Iraaki. Sotsiaalteadlased näevad «sõjaturismi» kasvu taga sügavaid põhjuseid. «Me oleme paradoksaalses olukorras, kus 19või 20-aastasel on mõistlikum minna sõtta kaugele maale, mi-

da ta isegi kaardilt leida ei suuda, kui jääda Bosniasse ja otsida siin mingit mõtet,» leiab Jasarevici kohtuprotsessil tunnistajana osalenud Sarajevo politoloogiaprofessor Vlado Azinovic. Belgradis töötav psühhiaater Vojislav Curcic ütleb enamvähem sama. «Kui ühiskond on kriisis – ja meie oma on – tekib viljakas pinnas äärmuslusele,» selgitas ta. «On palju segaduses kodanikke, kes arvavad, et äärmuslikud seisukohad ja tegevused parandavad nende enesetunnet. Kogu ühiskondlik kliima soosib äärmusluse teket.» Saksa uudistekanal Deutsche Welle rääkis hiljuti grupi Tšetnikute Liikumise poolt Ukrainasse võitlema läkitatud serblastega. Grupi liider Bratislav Zivkovic arvas, et võitlus saab peagi võideldud, ja ta teeb juba plaane Serbiasse naasta. «Kui palgasõdurid naasevad, tekib grupp inimesi, kes võivad kujutada tõsist ohtu – mitte ainult Serbiale, vaid kogu piirkonnale,» hoiatab Serbias tegutsev sõjandusanalüütik Bojan Dimitrijevic. RFERL/PM

NATO Euroopa vägede juhi kindral Philip Breedlove’i sõnul pole NATO-l plaane sekkuda Ukrainas, küll aga peaksid Ida-Euroopa liitlased olema valmis «roheliste mehikeste» tõrjumiseks. «Kõige tähtsam ülesanne on valmistada riik ette «roheliste mehikeste» probleemiks või venekeelse elanikkonna organiseerumiseks,» rääkis ta eile Die Weltis ilmunud intervjuus. Nagu selgitas New York Times, mõtleb kindral olukorda, mis toimus Krimmis enne annekteerimist ehk eraldusmärkideta Vene võitlejate imbumist riiki. «Kuidas me koolitame, organiseerime ja varustame politsei ja liitlaste kaitseväelased sellega toime tulema?» sõnas Breedlove. «Kui näeme selliste asjade toimumist NATO riigis ja saame seda omistada agressorriigile, on see artikkel viis. Sellele antakse sõjaline vastus.» Kiiev ja lääne valitsused vaatavad nüüd, kas Venemaa sekkub, et toetada sissepiiratud mässulisi Ukraina venekeelses idaosas, märkis New York Times ning lisas: «Mõned kaitseeksperdid on öelnud, et Putin võib vaadata ka varem Nõukogude Liitu kuulunud Balti riikide poole, kus on suur vene vähemus, nagu Eesti või Läti.» NYT/PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 18. AUGUST 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2261, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

ARVAMUSKULTUUR. Paides teisel Arvamusfestivalil osales 4000 inimest.

Vaba mõte vabas õhus

Näitleja Jaak Prints kandis reede õhtul ette tekstid, mis on avalikus ruumis meie identiteeti kujundanud. Nalja nabani, eneseirooniast musta huumorini.

Postimehe lava etteasted lõpetas laupäeval arutelu liikumiskultuuri üle ning kuulajad-kaasamõtlejad said lisaks ajugümnastikale ka pisut võimelda.

Lavastaja Merle Karusoo osales reedel Orulaval arutluses «Saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik».

Festivali eestvedaja Kristi Liiva jõudis läbi käia kõik lavad, huulil naeratus ja kaasas vihmavari. Viimast õnneks palju vaja ei läinud.

Laupäevase lehe karikatuuri joonistas Urmas Nemvalts Postimehe festivalilava kõrval kõigi osalejate silme all. Enne pärispilti valmis veel teinegi pilapilt, mida karikaturist ise nimetas sõrmesoojenduseks.

fotod: peeter langovits

eedel ja laupäeval teist korda Paide Vallimäel peetud Arvamusfestivali külastas üle 4000 inimese. Kahe päeva jooksul peeti enam kui 160 arutelu ligi 400 osalejaga, programmi jagus üle 30 alale. «Tänavune Arvamusfestival näitas, et sundimatus õhustikus toimuvad arutelud on meie ühiskonnale igati vajalikud,» sõnas Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva. «Arvamusfestivali idee läheb eesti inimestele korda ja igast Eestimaa nurgast oli kohal inimesi, kes tundsid end aruteluplatsidel mõnusalt. Tuldi sõprade või perega, väike vihm ei seganud kedagi.» Arvamusfestivali korraldasid 160 vabatahtlikku ja üle 80 organisatsiooni, kes tõid

festivalile oma lavad ja teemad. Korraldajate kinnitusel on paljud organisatsioonid juba öelnud, et tahavad festivalile tulla ka järgmisel aastal, ning broneerinud omale lavale koha. Kahel päeval Postimehe laval toimunud arutelud avaldatakse järelvaatamiseks ja -kuulamiseks aadressil www.postimees.ee.

Kood avab telefonis fotogalerii

POSTIMEES, 18. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Maailm sai globaliseerumisega «täis». Õhtumaalasedki satuvad üha enam konkurentidena silmitsi üksteisega – seejuures ilma jagatud väärtuste pehmendava padjata, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

Maailm pöördub nihilismi

ietzsche kirjutas 1885. aastal: «Tahan teile rääkida järgmise kahe sajandi ajaloost.» 20. sajandiks ennustas ta ennenägematuid kataklüsme. Tagasivaates pole kahtlust, et seda olid nii Esimene kui Teine maailmasõda. Aga maailmasõjad olid vaid pinnavirvendus, sümptomid. Nietzsche mõeldule lähemale jõuame 20. sajandi rahulikumate krahhidega. Eri aegadel lagunesid koloniaalimpeeriumid ja globaalsed ideoloogiad ning nüüd on otsaga sealmail rahvusvaheline õigus, ehk üleilmselt autoriteetne arusaam riikidevahelistest suhetest. Mida Nietzsche ennustas, oli üleilmsete väärtuste ja reeglite kiirenev vähikäik. Rahvusvahelistes suhetes tähistab seda Kanti tähe langus ja Schmitti oma tõus. Hea näide on 1975. Helsingi lõppakti tähendusekaotus. 40 aastat tagasi kinnitasid kaks globaalset hegemooniat taotlevat blokki üleilmset põhimõtet: piirid on pühad. Nüüd on printsiip varjusurmas, jõustamise küsimus, aga pole jõustajaid. Suurvõimudel on mõjusfäärid, kuid viis, kuidas nendes toimetatakse, ei ole suurte ideede väike koopia. Venemaa naabrid kannatavad postimperiaalse luitumise all. Hiinal on oma naabrite jaoks oma reeglid. USA austab 1975. aasta vaimu, aga tal puudub võim ja tahe seda globaalselt jõustada, isegi oma tehtu eest vastutada (vaadakem Iraaki).

jaloolist sügavust lisame, küsides: mida tähendab praegusajal olla süürlane, iraaklane, venelane, eestlanegi? Hiinlane on versioon samast ooperist. Ühtpidi ütleb õhtumaine traditsioon Kanti «Igavese rahu» näitel, et tegemist on kodanikega riikides, mis varem või hiljem piirkondlikult koonduvad miskit sorti üleilmse föderatsiooni suunas, mis oleks retsept igaveseks õigluseks. Teistpidi näeme üha tooremaid, lahknevaid identiteete olelusvõitluses. «Iraaklane» ja «süürlane» kirjeldavad selle võitluse üha tähtsusetumat aspekti. «Venelane» ja «hiinlane» tähistavad etnilist hegemooniat laias laastus moel, millega Euraasias on maid jagatud Rooma impeeriumi päevist alates. Mis liigutab uusi identiteediühikuid – ISISt, «Vene maailma», Al-Shabaabi jt – on üha puhtakoelisem tahtmine võimu järele. Eesti keeles peab selle nietzscheliku võtmemõiste tagant kostma ka «võimine», «suutmine». Küsimus on pürgimises ikka suurema võimu

ja võimise poole. Pürgivad identiteedid, mis kerkivad erinevustest, mitte ei määratle end üldiselt jagatu alusel. See on põhjus, miks meil kui läänlastel on raskusi Ukrainas, Iraagis ja mujal toimuva mahutamisega «sõja» mõistesse. Võitlust ei kihuta edasi riigid oma loogikaga, vaid vaistlikud kuuluvustunnused: usk, keel, lipuvärvid. Käib tõeliselt totaalne sõda, kus pole vahet sõjal ja poliitikal. Selline identiteetide vastasseis on kaugelt vanem kui õhtumaine ühiskond. Kirjalikud jäljed lähevad tagasi Trooja sõjani, arheoloogilised 10 000 aastat – ühe Iraagis asuva aolinna asemel on märke kahe kogukonna relvakonfliktist u 8000 aastat eKr (linn põletati maha).

estilgi on oma koht selles Nietzsche tagurpidi-ajaloos, mis liigub üldiselt üksikule. Vaadakem näiteks, kuidas sõna «eestlane» tähistab nii rahvuse liiget kui Eesti riigi alamat. Ja võrrelgem seda Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga, kus britt, prantslane ja sakslane on passiomanikud. Need kolm Lääne-Euroopa riiki on rünnaku all bastionid nihilismi vastu, mis on Nietzsche ajaloo nimi. Ründame tahtmatult meiegi, oma toppamajäämisega 19. sajandisse. Maailmaajalugu on meile kui katkenud lint külakinos, seinal vilkumas igavene «... olid tunnid juba lõppenud». Ründame vaimupimedusega: meie praegused juhid on lugenud Fichtet, aga pole jõudnud Nietzscheni. Meil on lühiühendus lunastuse juurde Euroopa Liidu näol, aga ELigi vaeb poliitiline eliit maailmaajalooliselt 19. sajandi turumajandusmõiste prismast. Joon võidaks tõmmata tagasi Kantini, aga ei, sellegipoolest ei nähta Schumani tegelikku tähendust. Ja päriselt ei saadagi aru, miks Lääne-Euroopas võetakse tõsiselt abstraktsevõitu asju nagu fašism ja antisemitism, aga mitte kommunismi – mis juhtus meile, ka eurooplastele. Meie probleem on õnneks passiivne, valguse vähesuses. Maailma mure, nietzschelik, jääb meie jaoks ajaloolise silmapiiri taha: see on pimedus, mida kallavad välja Venemaa, kalifaat, teatud määral Hiina jt. See pimedus sööb valgust, mis pole veel täielikult meieni jõudnud. Aga oleks vale pidada pimedusest elatujaid pimeduse pärispõhjustajaiks. Progressieeldus – usk, et elu saab pikas plaanis vaid paraneda, vabamaks ja õiglasemaks muutuda – on üdini läänelik ellusuhtumine. Mitteläänlased Afganistanist Venemaani võtavad elu mittelineaarselt: kõik kordub, inimene elab oma elu maailmas, mida pole või-

malik lõputult parandada. Mis tähendab, et maailma vähikäik on probleem üksnes läänelikust vaatepunktist. Süüdistada sunni fundamentaliste või Novorossija relvakandjaid millegi mittemõistmises (või infopuuduses, nagu meil on kombeks saanud) on mõttetu. See tähendab toimuva mittemõistmist. Teatud mõttes Saidi orientalismi taaskehastamist, eeldust, et need inimesed seal ei tea veel, kuhu nad on teel, meie aga teame. Aga faktiks jääb: ilma globaalse haardeta on kõik suurus suhteline ja mööduv, ka Venemaa ja Hiina oma.

Nii jääb nihilismi järgi üle vaid oodata ajaloo lõppu. Väga erinevat sellest, mille Hegeli ainetel visandas meile Fukuyama. Ja nihilistid võivad parema puudusel nautida võimutahte virmaliste veiklevaid mänge maailmas. Ülejäänud saavad vaid tõdeda, et elame (Nietzsche järgi) tähe valguses, mis on ammu kustunud.

Maailmaajalugu on meile kui katkenud lint külakinos, seinal vilkumas igavene «...olid tunnid juba lõppenud».

agu öeldud, Nietzsche ajaloo nimi on nihilism. See mõiste oma igapäevases hägususes tähendab uskumist mittemillessegi, mitte millegi pühaks pidamist. Nietzsche jaoks on ta midagi tunduvalt enamat: vältimatu viimane etapp õhtumaises ajaloos. Algab see ajalugu Platoniga, kes lahutas «hea» maailma (ideaalide ja väärtustega lakkamatuks püüdlemiseks) igapäevase elu maailmast. Platonism segunes Kristuse kultusega, viimane hakkas kuhtuma pärast reformatsiooni ja sai uue ilmaliku aluse valgustusajastu filosoofidelt nagu Descrates, Kant ja Hegel. Jumal võis taanduda, aga visioon paremast elust kõigi jaoks, kelle nimeks inimene, kestis oma pinnapealseimas kehastuses suurte poliitiliste ideoloogiate surmani (usk majanduskasvu on viimaseid vorme). Nietzsche ütles kuulsalt, et jumal on surnud. Mida ta mõtles, oli, et jumala koht maailmas ei kanna enam välja talle pandavaid lootusi. Väärtused langevad praktika ohvriks. Heidegger täpsustas: nihilism ei tähenda mitte üksnes jumala võimetust (impotentsi), vaid kärbub kõik tavaelu tõstev ja väärtustav, mille tiiva all inimene võiks varju leida. See tähendab omakorda vana maailmakorra lõppu. Nietzsche on selle lõpu filosoofiline kroonik.

Nietzsche ajaloo nimi on nihilism. See mõiste oma igapäevases hägususes tähendab uskumist mittemillessegi, mitte millegi pühaks pidamist. Tõsi, on olnud visioone väsinud lääne uuestisünnist, ehk märkimisväärseim neist lootus tehnoloogiale. Kuid siin ütles kõik juba ära Ernst Jünger 1930. aastatel, pakkudes inimkonnale tulevikku ühe eesmärgi nimel liigendatud mehhanismina. Nüüd näib selline mõttekäik anakronismina.

Üleilmastumise, maailmaüheks-sidumise tipphetk on ühtlasi lootuse kustumise hetk. Me kõik – või enamik meist – oleksime nagu korraga saanud maailmakodanikeks. Kuid ligipääs samale globaalsele enesemääratluspinnale on hoopis reljeefselt erinevusi välja toonud. Moslemi äärmuslased sotsiaalmeedias on markantne näide: meedium on sama (Facebook, Twitter jt platvormid), sõnum väga erinev (avalikud hukkamised jne). Aga olelusvõitlus ei käi tingimata üksnes taanduva õhtumaise ja mitteõhtumaise vahel. Filosoofiliselt võiks öelda, et maailm sai globaliseerumisega «täis». Piiritu kasvu (Nietzsche: ükski võimutahe ei talu seisakut) lootus kadus ja õhtumaalasedki satuvad üha enam konkurentidena silmitsi üksteisega, ilma jagatud väärtuste pehmendava padjata.

okkuvõttes tähendab see «maailmalõpp» maailmakadu. Maailma kadumisega muutub mõttetuks ka jagatud ajalugu. Talebani ja ISISe vandalism on seda vaid lääne vaatepunktist. Üha vähem on neid, lääneski, kelle jaoks antiigi ja valgustusajastu klassikud jäävad «kirjasõpradeks», kasutades Sloterdijki väljendit üle aegade ulatuvate ja siduvate üllaste mõtete kohta. Muidugi, teatud vaatepunktist tähendab see, et ajalugu alles algab. Nietzschet arendades pole võimatu, et Mosul, Donetsk ja Lugansk on kohad, mille nime kusagil meie kõigi jaoks silmapiiri taga asuvas tulevikus jäädvustab mõni tulevane Homeros. Ja meie maailmakorra lagunemine (kui see peaks juhtuma) on lihtsalt üks kataklüsm, nagu seda oli pronksiaja lõpp toonasele tsivilisatsioonile 13. sajandil eKr. Muidugi läheks selleni kaua aega. Globaalne maailm on paemurd, kust üha väiksemaid tükke murtakse selleks, et ehitada üha väiksemaid aedikuid.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || vaba aeg || postimees, 18. august 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12.00 – 17.00

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta

5.09 kl 21

BALLETIGALA VÄLILAVAL

18.09 kl 19 Esietendus!

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen 19.09 kl 19

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn 20.09 kl 19

RINALDO

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta

6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL

L. Minkuse ballett Dirigent: Lauri Sirp

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

12.09 kl 19

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten

Laitse Graniitvillas

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn 11.09 kl 19

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn

FAUST

13.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp 17.09 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd

Yasmina Reza Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

KÜLALINE

BAJADEER

7.09 kl 12.00 – 15.00

10.09 kl 19 Hooaja avaetendus! Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

HÄVITUSE INGEL

21.09 kl 17

SUUREs saalis

Tasuta

26.08 kl 19

Endla teatri Küünis

Tasuta

ESTONIA TEATRILAAT

Endla teatri suures saalis

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen

Tasuta

6.09 kl 12.00 – 17.00

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Paide Kultuurikeskuses 22.08 kl 19

26.08 kl 19

Éric-Emmanuel Schmitt Lav. Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos.

TEATER VANEMUINE

MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA AED

Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul

22., 23., 24., 28., 29., 30.08 kl 18 23., 24., 29., 30.08 kl 14

BRAND

Tuul pajuokstes

koguperelavastus Autor Kenneth Grahame. Lavastaja, dramatiseerija ja kunstnik Oleg Titov. Osades: Janek Vadi, Lauri Kink (Endla Teater), Aarne Soro, Peeter Jürgens, Luule Komissarov jt

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19 Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–17, tel 433 0777, e-post kassa@ugala.ee. Piletid on müügil ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

SAUEAUGU TEATRITALU 21., 22., 23.08 kl 18 (välja müüdud) 24.08 kl 16 (välja müüdud)

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

10., 13.10 kl 18 Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 16., 17.10 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Rahvusraamatukogu Tornisaal

VAT TEATER

23., 24.09 kl 18

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu 2., 6.10 kl 18

Andromeda saar

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 7., 8.10 kl 18

Tsaar Saltaan

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Suure-Jaani Laululava 18.08 kl 20

Tartu Hansahoov 25.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

Aruküla Laululava 19.08 kl 20

Kanuusõit algajatele

Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

KONTSERT EESTI KONTSERT

20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Jõgeva Kultuurikeskus 15.10 kl 19

Karin ja Pearu

Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

TEATER NO99

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp,

VANA BASKINI TEATER

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 8., 10., 11.09 kl 19

NO50 Lenni & Kizoo 13.09 kl 19 Esietendus! 15.,16., 17., 18., 09 kl 19

NO49 Harala elulood 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

www.concert.ee

Halliste kirik 20.08 kl 16

“Klassikatähed 2013”

Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Kangro, Tüür, Uusberg, Volans, Prokofjev, R. Strauss, Schumann jt

Kadrioru loss 23.08 kl 18

OLEV AINOMÄE 60

Olev Ainomäe (oboe), Annemari Ainomäe (viiul), Johanna Marie Ainomäe (viiul) Anne Ainomäe (vioola), Silver Ainomäe (tšello), Lembit Orgse (klaver), Vahur Vurm (klarnet), Rait Erikson (metsasarv), Kristjan Kungla (fagott) Ansambel Hortus Musicus A.Vivaldi. Oboekontsert C-duur W. A. Mozart. Klaverikvintett Es-duur KV 452 T. Kaumann. “Folia” oboele ja keelpillikvartetile (esiettekanne)

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014 20.-21.08 VABA SISSEPÄÄSUGA kontserdid FESTIVALI TELGIS Vabaduse väljakul igal täistunnil 12.00 - 18.00

Mustpeade Maja 21.08 kl 19

FESTIVALI JUUBELIGALA

Pille Lill (sopran), Mari Tampere-Bezrodny (viiul), Ivari Ilja (klaver), Oliver Kuusik (tenor), Atlan Karp (bariton), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver), Madis Kari (klarnet), Marko Martin (klaver) Kavas: Chopin, Verdi, Prokofjev, Tubin jt. (10€, 5€)

Tallinna Raekoda 22.08 kl 19 Atlan Karp (bariton), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Mussorgski, Sviridov, Ravel jt. (10€, 5€)

Niguliste kirik 23.08 kl 19

RAMEAU 250

Arete Teemets (sopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Ensemble Ausonia (Belgia) Kavas aariaid Rameau ooperitest (10€, 5€)

Tallinna Loomaaed 20.08 kl 20

Kammermuusika kolmapäevad Tallinna Loomaaias

Enno Lepnurm (tšello) Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: Händel, Offenbach, Hasselmans jt. (sissepääs loomaaia piletiga, NB! kassa avatud kuni 19.00)

Esku Kabel (Vihula vald) 19.08 kl 18

Kirikuklassika

Kitarriduo Jelena Ossipova & Daniel Julle Kavas: Albéniz , Fleury, Piazzolla jt.

Kõue mõis 29.08 kl 19

«I fiori di Belcanto»

Julia Savitskaja (metsosopran) Piia Paemurru (klaver) Kavas klassikalised pärlid, kuulsatest ooperitest ja romanssidest (7€, 5€)

TALLINNA PIISKOPLIK TOOMKOGUDUS Piletid Piletilevist või tund enne algust kohapeal

Niguliste kirik 24.08 kl 17

Orelinädal „LadegastiSaueri orel 100“

dirigent Kaspars Putninš Kavas: Mendelssohn, Wagner, Pärt jt. (10€, 5€)

Tallinna Toomkirik

Köismäe torn

Galakontsert „Saueri orel 100. Muusikat oreli sünniajast“

Tenso Euroopa kammerkoor

(Laboratooriumi 27)

25.08 kl 19 Oksana Sinkova (flööt), Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: C. Fh. E. Bach, Chausson, Debussy jt (10€, 5€)

Tallinna Raekoda 26.08 kl 19 Johanna Vahermägi (vioola) ja Amael Piano Trio (Sloveenia) Kavas: Schubert, Mahler, Škerjanc (10€, 5€)

Köismäe torn (Laboratooriumi 27)

27.08 kl 19 Petr Nouzovsky (tšello, Tšehhi), Andreas Lend (tšello) Kavas Steineri tšelloduo maailma esiettekanne (10€, 5€)

Tallinna Raekoda

28.08 kl 19 Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Jan-Erik Gustavsson (tšello, Soome), Marko Martin (klaver) Kavas: Ravel, Debussy jt. (10€, 5€)

Tallinna Raekoda 29.08 kl 19 Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Oksana Sinkova (flööt), Madis Kari (klarnet), Ralf Taal (klaver) Kavas: Saint-Saens, Chausson, Debussy jt. (10€, 5€)

20.08 kl 18

Kristel Aer, Piret Aidulo, Maris Oidekivi-Kaufmann, Kersti Petermann, Kadri Ploompuu, Aaro Tetsmann, Tiit Kiik. Kavas: Reger, Vierne, Dupré, Hoyer, Tobias, Süda Sissepääs annetusega 21.08 kl 19

Orelikontsert

Tobias Horn (Saksamaa) Kavas: Bach, Reger, Liszt Piletid 7/5 € 22.08 kl 19

Orelikontsert

Ines Maidre (Norra/Eesti) ja saksofonikvartett SaxEst Kavas: Bach, Tournemire, Tobias, Zariņš, Tüür „Excitatio ad contemplandum“ (Eesti esiettekanne) Piletid 7/5 € 23.08 kl 18

Orelikontsert

Markku Hietaharju (Turu, Soome) Kavas: Bach, Guilmant, Sibelius Piletid 7/5 € 24.08 kl 17

Lõppkontsert

Pekka Suikkanen (orel) ja Chœur de Barytons (Helsingi, Soome) Kavas: Franck, Gounod, Merikanto, Maasalo, Viitala Piletid 7/5 €

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

POSTIMEES, 18. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Kaks koomilise ooperi «Röövimine serailist» armastajapaari laval, mis mahtus vaid paarikümnele ruutmeetrile.

foto: heiti kruusmaa

BIRGITTA. Tänavusse festivaliprogrammi kuulus kaks kuulsat ooperilavastust: Wolfgang Amadeus Mozarti «Röövimine serailist» ja Giuseppe Verdi «Maskiball».

Rootering ja Bertman Birgittal alvar loog kultuurikriitik

änavu aprillis Šveitsis Biel Solothurni ooperiteatris esietendunud «Röövimise serailist» tõi Pirita kloostrimüüride vahele Georg Rootering, keda seovad Eestiga kaks varem siinmail valminud lavastust. Kui Liechtensteini lavastaja eelmine Eestis sündinud töö (Händeli «Julius Caesar» Estonias) oli oma maitsetus lopsakuses algmaterjali suhtes ühtaegu nii üle- kui ka möödalavastatud, siis «Röövimine serailist» on vastupidi väljapeetult kammerlik ja stiilne ning originaalteose dramaturgiaga püüdlikult silmsidet hoidev.

Kandev suhtedraama Rooteringi tõlgendust Mozarti «Serailist» defineerivad eelkõige kliiniliselt puhas lavaruum (kunstnik Vazul Matusz) ja täpsed misanstseenid. Lavastuse visuaalset dünaamikat kannavad alaliselt uusi ruumilahendusi loovad liikuvad seinad ja tundlik valgusrežii (sh varjuteatri leidlik kasutamine). Katsed lavastusele läbi sümbolstaatusse tõstetud objektide (nt pildiraam ja hiigeltäringud) teist plaani kasvatada jäid harvaks ja hillitsetuks.

Sarnaselt kahe aasta eest Birgitta festivali programmi kuulunud Moskva Kammerooperi töödega puudus ka šveitslaste «Serailis» Pirita kunagise kloostri mastaapsete müüridega riimuv väline suurooperilikkus. Peaaegu kümmekond korda väiksema püüne ning saali tarbeks mõeldud Biel Solothurni ooperiteatri Mozarti-lavastuse tegevus toimub kõigest paarikümnel ruutmeetril. Birgitta mammutlava ja -saali kontekstis muutus see tikutoositeatriks ning läks oma detailitiheduses ja -täpsuses (žestid, miimika jms) Tallinna publikust enamiku jaoks suuresti kaduma. Rooteringi lavastuses pole eriti koomikat ja mängulisust, mida Singspiel žanrina võimaldab ja otsapidi isegi eeldab, vaid pigem on ta püüdnud «Serailist» välja tuua kunstiliselt kandvat suhtedraamat koos tegelaste psühholoogiaga. Ehk kvaliteete, mida leidub selle laulumängu sõnalises ja muusikalises dramaturgias praegusaja standardite kohaselt võetuna vähem kui mõnes keskmises naistekas. Tallinna kammerorkestri (dirigent Risto Joost) esitus tõi suurepäraselt esile nii Mozarti muusikasse kätketud dramaatilised kui ka mängulised varjundid. Solistide ansambel oli sümpaatne, kuid suhteliselt keskpärane mitte üksnes Šveitsi, vaid isegi ka Eesti ooperiskeene standardite kontekstis; ainsana suutis

mind vaimustada Anna Gössi (Blonde). Verdi «Maskiball» on minu arvestuste kohaselt juba 19. eesti publiku ette jõudnud Dmitri Bertmani lavastus. Kui tema viimane kohapeal valminud töö (Tšaikovski «Jevgeni Onegin» Vanemuises) oli vastupidiselt Rooteringi omale lavastuskeelelt autori- ja ajastutruu ning suhteliselt kammerlik, siis «Maskiballi» iseloomustab omakorda visuaalne mastaapsus ning avantüristlik kontseptualism. Nii kasutatud kujundikeele kui ka üldise stiili poolest võib seda Bertmani varem Eestis etendunud lavastustest kõrvutada «Siberi», «Norma» ja «Rasputiniga». Bertman on toonud «Maskiballi» tegevuse kaasaega ning paigutanud selle mõnevõrra kummituslikku ja mõõdukalt futuristlikku visuaalsesse keskkonda, mille keskmes troonivad liikuvad peeglitega seinad, kust osa tegelasi pildivahetuste ajal läbi astub või roomab. Kuid selles,

Eraldi peab kiitma ballipildi koreograafiat ja valguskujundust, mis pääses eriti esile seoses üle Tallinna lahe laskunud augustiöö pimedusega.

millised tegelased ja millal läbi seinte liiguvad, ei olnud lavastus minu vaatlustulemuste kohaselt eriti järjekindel. Bertmani režii on talle (ja ühtlasi Helikoni teatrile) omaselt julge ja stiilne, kuid läheb paaris kohas häirival moel vastuollu originaalteose sõnalise ja muusikalise dramaturgiaga. Eriti pretensioonikas, ent sisuliselt põhjendamatu tundus võllamäe pildi viimine kabareeliku õhustikuga bordelli keskkonda. Sest milline on tõenäosus, et riigipea määraks oma salaarmastusega kohtamise kahtlase kuulsusega rahvarohkesse teenindusasutusse? Või on siin viide Rootsi praeguse kuninga Carl XVI Gustafi väidetavale kergemeelsele elustiilile lähiminevikus, ehkki pole olnud kuulda, et ta seda avalikus bordellis oleks viljelenud. Teisalt mängib Bertman «Maskiballi» režiis semiootilisi mänge, mille reeglid jäid enamikule publikust (sh siinkirjutajale) arusaamatuks. Nii näiteks kaunistas etenduse eesriiet hiigelpilt Pariisi Garnier’ ooperimaja saalist. Sama vaadet oli kasutatud ka lavastuse viimase pildi valgusprojektsioonis, ühtlasi paljastus siis lavasügavusest loož, mis näis justkui kuuluvat samasse teatrisse. Miks? Muus osas on ooperi lõpus aset leidev ballistseen Bertmani lavastuse kõigile mõistetav kontseptuaalne kulminatsioon: peokülalised kannavad mas-

ke rahvusvaheliselt tuntud kaasaja poliitikute näopiltidega (minu istekohalt vaadates polnud neid paraku võimalik konkreetsete tegelaskujudega kokku viia).

Vihjed päevapoliitikale Finaalis ohkab koor keset pidusaali põrandat hinge heitvale kuningale «kui õudne!» ja tormab siis rüseledes samas kõrval serveeritava hiigeltordi järjekorda. Bertman püüaks justkui osutada, et avalikkuse suhe surmaga on kaasajal justkui krimija märulifilmide programmiga karastatud televaataja oma. Eraldi peab kiitma ballipildi leidlikku koreograafiat ja valguskujundust, mis pääses eriti esile seoses teise vaatuse ajal üle Tallinna lahe laskunud augustiöö pimedusega. Bertmani «Maskiballist» jäi hoolimata lavastusse põimitud päevapoliitilistest konnotatsioonidest kõlama hoopis lüüriline alatoon: kuninga surma käsitleks lavastaja justkui mitte mõrva, vaid lootusetu romantiku resignatsioonist kantud enesetapuna. Riccardost teeb kangelase asjaolu, et ta mängis võrreldes ülejäänud tegelastega teiste reeglite järgi ja sootuks teiste panuste peale. Solistide ansambel oli hea, ent pisut ebaühtlane; minu hinnangul olid teistest üle Jelena Mihhailenko (Amelia) ja Ksenia Vjaznikova (Ulrika). Õhtu suurima aplausi pälvis Helikoni orkester (dirigent Valeri Kirjanov).

14 || SPORT || POSTIMEES, 18. AUGUST 2014

kommentaar peep pahv

sporditoimetuse juhataja

Eesti kergejõustiku hea tervis

aks hõbedat, lisaks veel kaks kohta esikaheksas, veel kaks sportlast lõppvõistlusel, üks poolfinaalis ja üks esikümnes, kolm Eesti rekordit ja mitu hooaja tippmarki – nii kobedat tiitlivõistlusel esinemist ei mäletata Eesti kergejõustikus juba pikka aega. Enam pole põhjust kurta, et kui Zürichis oma kümnenda tiitlivõistluste medali saanud kettaheitja Gerd Kanter peaks karjääri lõpetama, polegi meil enam kergejõustikuvõistlustelt midagi oodata. On ikka küll, eriti veel Euroopa meistrivõistlustel. Tegelikult näitas Eesti kergejõustiku keskmiselt head taset juba juunis Tallinnas peetud võistkondlik EM, kus eestlastel ei tekkinud esiliigasse püsimajäämisega vähimaidki probleeme. «Päris» EMi eel võis siiski peljata, et rekordiliselt suur koondis toob endaga kaasa ka rohkelt kõrbejaid, kes pärast võistlust räägivad pikalt ja laialt, kui hea oli nende enesetunne enne starti, kuid samas leiavad vähemalt kümme põhjust, miks see tunne ei viinud vägeva tulemuse vormimiseni. Ei midagi sellist – Zürichi EM näitas hoopis Eesti kergejõustiku väga head tervist, ning seda olukorras, kus mitu kõrge koha potentsiaaliga sportlast – Ksenija Balta, Liina Laasma, Maicel Uibo, Anna Iljuštšenko – jäid erinevatel põhjustel kõrvale. Mõistagi leidus ka kõrbejaid, kuid üldisel positiivsel foonil ei paistnud nad välja. Isegi need, kes jäid protokollis viimaste hulka, leidsid oma karjääri esimeselt suurvõistlustelt uut indu, et edasi pürgida. MMi tase võib neile paljudele olla liiast, kuid kahe aasta pärast toimub juba uus EM. Tuleval suvel Pekingi MMil ja kahe aasta pärast toimuval Rio de Janeiro olümpial peaks Eesti kergejõustik olema igati pildil. Raske uskuda, et näiteks Kanter langeks medalisoosikute ringist välja. Teisele seekordsele hõbedamehele Rasmus Mäele tuleb muust maailmast juurde väga tugevaid konkurente, kuid samas ei maksa unustada, et kõigest 22-aastase mehe areng peaks olema samuti jätkuv. Kui eestlane suudaks olla osaline nende suurvõistluste finaaljooksus, oleks see juba väga hea, medal… sõnaseletamatu. EMil 7. koha saanud Eleriin Haas, vanuselt Mäe eakaaslane, on samuti üks Eesti kergejõustiku tõusvaid staare. Tiitlivõistluse konkurentsis hüpatud isiklik rekord 1.94 näitab, et vaimselt on tema jaoks asjad paika loksunud ja arenguvõimalused näivad ilmsed. Odaviske lõppvõistluse tase pole viimastel aastatel midagi erilist ja Risto Mätta ning ilmselt ka mõne teise jaoks on sinna pääs jõukohane. Suurvõistluste tase on kontimööda ka Kanteri tuules purjetavatele kettameestele Martin Kupperile ja viimasel ajal tihti vigastatud Märt Israelile ning kindlasti poleks pelgalt statistid ka eespool mainitud seekordsed neli puudujat. Pisikese Eesti kohta pole seis sugugi paha.

EMi tulemused NAISED Maraton: 1. Christille Daunay (Prantsusmaa) 2:25.14 ... 29. Liina Luik 2:41.48, 43. Leila Luik 2:45.59, 47. Lily Luik 2:48.49. 800 m jooks: 1. Marina Arzamasova (Valgevene) 1.58,15. Kolmikhüpe: 1. Olga Saladuhha (Ukraina) 14.73. 400 m tõkkejooks: 1. Eilidh Child (Suurbritannia) 54,48. 3000 m takistusjooks: Antje MöldnerSchmidt (Saksamaa) 9.29,43. Kuulitõuge: 1. Christina Schwanitz (Saksamaa) 19.90. 5000 m jooks: 1. Meraf Bahta (Rootsi) 15.31,39. Kettaheide: 1. Sandra Perkovic (Horvaatia) 71.08. Kõrgushüpe: 1. Ruth Beitia (Hispaania) 2.01 ... 7. Eleriin Haas 1.94, 14. Grete Udras 1.85. 4 x 400 m jooks: 1. Prantsusmaa 3.24,27. 4 x 100 m jooks: 1. Suurbritannia 42,24. MEHED Vasaraheide: 1. Krisztian Pars (Ungari) 82.69. Teivashüpe: 1. Renaud Lavillenie (Prantsusmaa) 5.90. 1500 m jooks: 1. Mahiedine Mekhissi-Benabbad (Prantsusmaa) 3.45.60. Maraton: 1. Daniele Meucci (Itaalia) 2:11.08 ... 18. Roman Fosti 2:17.54, Ilja Nikolajev katkestas. 5000 m jooks: Mohamed Farah (Suurbritannia) 14.05,82 ... 10. Tiidrek Nurme 14.13,89. Odavise: 1. Antti Ruuskanen (Soome) 88.01... 6. Risto Mätas 80.73. 4 x 400 m jooks: 1. Suurbritannia 2.38,79. 4 x 100 m jooks: 1. Suurbritannia 37,93... 12. Eesti 39,52.

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIKU EM. Rasmus Mäe sõnul on ta juba lapsest peale olnud töökas, tasakaalukas ja rahulik. Just need omadused ongi viinud ta Euroopa tipptegijate hulka.

Tasakaalukas professor kaarel täll Zürich

ärske Euroopa meistrivõistluste hõbedamees Rasmus Mägi paistab silma sellega, et teeb kõik endast oleneva mitte silma paistmiseks. «Olen väikesest peale olnud selline ise toimetav laps, veidi nagu professor,» meenutas Mägi noorusaega. Tänase päevani paistab ta olevat veidi endasse tõmbunud, rahulik ja tasakaalukas. «Minu arvates pole liigseks tõmblemiseks mingit põhjust. Ilmselt olen kogu elu selline olnud.» Mäe sõnul on ta oma vanematest treenerite Anne ja Taivo moodi – nemadki on lihtsad, töökad ja väga ausad inimesed. «Kuigi olen palju omapäi tegutsenud, siis tegelikult sõltun ikka suuresti nendest. Mu vanemad on täielikult pühendunud noorte treenimisele ning on jätnud oma elu tagaplaanile,» kirjeldas Mägi oma perekonda. «Nad on lihtsalt väga ausad inimesed – muud omadused ei loegi. Ema ja isa on minuga sarnaselt rahulikku tüüpi ning seetõttu meie koostöö ka nii hästi klapib. Me teeme kõike nii hästi, kui suudame.»

Teel maailma tippu Rasmuse arengut vaadates on näha, et koos vanematega ollakse õigel teel. Viimase kahe aasta jooksul on ta kuuel korral uuendanud 400 meetri tõkkejooksu Eesti rekordit ning 22-aastase sportlase sõnul peaks kõigi eelduste kohaselt areng jätkuma. Äsja võidetud hõbemedal andis töötamiseks motivatsiooni ainult juurde, mitte et selle leidmisega kunagi probleeme oleks olnud. Sellel hetkel, kui värske medalivõitja otsustas oma praeguse ala kasuks, ei teatud 400 meetri tõkkejooksust Eestis suurt midagi. See ala ei ole

Rasmus Mägi püsis talle omaselt rahulikuna ka pärast esimest tiitlivõistluste medalit.

kunagi võitnud spordifännide liigset tähelepanu ning ega ka treenerite teadmised pole Eestis teab mis suured olnud. «Ma ise vaatasin noorena kõiki kergejõustikuülekandeid, kuid ega ühegi 400 meetri tõkkejooksja nimi küll meelde ei jäänud,» meenutas ta aastaid vahemikus 2000–2006.

Mägi sõnul on ta oma vanematest treenerite Anne ja Taivo moodi – nemadki on lihtsad, töökad ja väga ausad. Mis võib olla aga selle põhjus, et tegemist pole olnud fännide lemmik-kergejõustikualaga? «Eks see rohkem selline vana kooli meeste asi ole. Samuti pole viimastel aastakümnetel tekkinud sellist legendi na-

gu oli näiteks Edwin Moses,» arutles Mägi. Ajaga on alla käinud ka ala tipptulemused. Maailma kõigi aegade kuuest tulemusest viis on joostud rohkem kui 20 aastat tagasi. Maailmarekord pärineb Barcelona olümpiafinaalist, kus ameeriklane Kevin Young läbis tõketega staadioniringi 46,78ga. Mäe nimel olev Eesti rekord on 48,54. «Nüüd tuleb õnneks uus põlvkond peale. Võtame näiteks sellesama EMi finaali – võitis kõige vanem mees (šveitslane Kariem Hussein), kes on aga 25-aastane. Teised mehed olid 21–23. 90ndatel olid tulemused nii head, kuna konkurents oli tugev. Äkki läheb ka tulevikus samamoodi.» Euroopa tippu jõudis Mägi kiiresti ja lennukalt ning esime-

ne medal on kaelas. Mida tuleks aga teha, et maailmameistrivõistlustel poodiumile kerkida? Mägi usub, et suur osa tööd on sinna jõudmiseks juba tehtud. «Mu areng näitab, et viimasel kolmel aastal oleme õigesti treeninud. Usun, et tehtud töö hakkab alles vilja kandma,» arutles ta. Siiski võib ühel hetkel probleemiks osutuda treeningpartnerite ebapiisav tase. «Tegelikult olen harjunud terve elu üksi treenima ja ropult vaeva nägema. Olen alati teistest mõne sammu eespool olnud. Mu praegune treeninggrupp on väga hea, kuid osa asju pean siiski täiesti üksi tegema. Soojenduse teeme koos, kuid põhitrenni eraldi,» rääkis ta. «Ega tugevamate välismaalastega koos treenima saamine ei ole üldse

Fosti jooksis end rekordiga MMile KERGEJÕUSTIKU EM. «Jõu-

du jäi veel ülegi. Ausalt öeldes võiksin veel edasi joosta,» rääkis siiralt õnnelik Roman Fosti vahetult pärast Zürichi Euroopa meistrivõistluste maratoni. «Tavaliselt olen samal ajal meditsiinitelgis, kuid täna on tunne lihtsalt väga hea.» Fosti jooksis välja suurepärase isikliku rekordi (2.17,54) ning teenis tubli 18. koha. Eelmist isiklikku tippmarki (2.20,22) ületas ta raskel Zürichi rajal rohkem kui kahe minutiga. Esimesel 15 kilomeetril ei saanud Fosti erilist hoogu sisse ning ei leidnud head rütmi. Seejärel aga seis paranes. «Sain

hea autopiloodi kätte – see on maratonis väga oluline. Alguses ei leidnud ma endale sobivat punti, kuid lõpuks saavutasin hea rütmi. Võistluse algfaasis suri jalg samuti ära. Pidin tundetut pöida vahepeal vastu maad taguma,» kommenteeris Fosti jooksu käiku. Maratoni tegi jooksjate jaoks eriti raskeks neli korda võetud 1,5 km pikkune tõus, millele järgnes loomulikult ka langus, mis Fosti sõnul oli eriti kurnav ning tappis jalgu. «Krambid lõid sisse, kuid õnneks sirgel maal sain asjad jälle korda.» Viimaseks 10 km ringiks leidis Fosti veel lisaenergiat ning

pani heale jooksule suurepärase punkti. «Viimasel ringil maraton alles algab. Saime iirlasega (Sean Hehir, 20. koht) hea klapi ning ergutasime teineteist. Lõpus oli oluline võimalikult paljudest konkurentidest mööduda. See ka õnnestus.» Fosti täitis ühtlasi kuue sekundiga Pekingi MMi normi. «Viimasel sajal meetril nägin, et mul on võimalik norm üle lüüa. Siis jooksin lihtsalt täiega lõpuni,» ütles ta. Teise eestlasena stardis olnud Ilja Nikolajev katkestas enne viimasele ringile minemist. Kokku oli pühapäeval stardis 70 meest, kellest finišisse jõu-

Roman Fosti

dis 50. Võidu võttis Daniele Meucci, kes jooksis isiklikuks rekordiks 2.11,08. Ligi minutiga kaotas talle Poola esindaja Yared Shegumo ning kolmas oli venelane Aleksei Reunkov. Laupäeval toimunud naiste maratonis sai Liina Luik parima eestlannana 29. koha. Tema aeg 2.41,48 ületas ühtlasi ka MMi normi. Leila Luik oli 2.45,59ga 43. ning Lily Luik sai isikliku tippmargiga (2.48,49) 47. koha. Evelin Talts katkestas. Naiste maratoni võitis EMi rekordiga (2.25,14) Christelle Daunay. Poodiumile kerkisid ka Valeria Straneo ja Jessica Augusto. Kaarel Täll, Zürich

POSTIMEES, 18. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Rasmus Mägi Mägi unistab treeneritööst

foto: mihkel maripuu

lihtne. Kõigil on endale omased treeningplaanid ning neid on raske klapitada. Mõne parema sõbraga oleks selline asi siiski ehk mõeldav.»

Pakub uutmoodi emotsiooni Kokkuvõttes tunnistas Mägi, et lähitulevikus pole tal plaanis ühtegi suuremat muutust oma ellu tuua. «Muidugi oleks hea vahepeal aasta aega kellegi kiirega treenida, kuid pigem peab ikka samamoodi hakkama saama.» Mägi tahab oma elu korraldada nii, et tekiks tõelisele tippsportlasele omane rutiin. «Kindlasti on meil võimalik igas vallas veel professionaalsemaks muutuda.» Viimased päevad on olnud Mäe karjääri parimad, kuid loomulikult on ka temal ol-

«Mulle lähevad noored sportlased väga korda ning proovin igal võimalusel neile abiks olla,» rääkis möödunud nädalal Euroopa meistrivõistlustel 400 meetri tõkkejooksus hõbemedali võitnud Rasmus Mägi. Ta ei salga, et tahab tulevikus end treenerina proovile panna. Mägi veetis väikse lapsena väga palju aega kergejõustikustaadionidel ning pani juba siis endale erinevaid treeningnippe kõrva taha. Tema enda treeneriteks on ema ja isa, Anne ja Taivo Mägi, kes on talle suured eeskujud. «Juba praegu arvestatakse treeningplaane tehes palju minu ideedega. Arutame kõik asjad alati koos läbi,» rääkis Mägi. «Tulevikus oleks kindlasti huvitav treeneritööd proovida. Kuna olen eluaeg spordi sees olnud ning asi paelub, siis miks mitte proovida. Tegin juba noorena nii enda kui teiste võistlusi analüüsides palju tähelepanekuid,» arutles ta. Mäel on kergejõustiklasena mitmekülgne taust, mis tuleb treeneritööd te-

nud keerulisemaid hetki. «Minu kogemused ütlevad, et iga mõõn tuleb kuidagi kasuks. Sport on minu jaoks alati väga oluline olnud. Kui üks asi on elus nii tähtis nagu sport minu jaoks, siis saab probleemidest alati üle,» mõtiskles ta. «Kui vahel ei lähe endal nii hästi, kui tahaks, siis saab positiivset emotsiooni ammutada teistele kaasa elades. Õnneks pole mul ühtegi väga suurt tagasilööki olnud.» Kas tulevikus võib oodata, et 400 meetri tõkkejooksuga hakkab rohkem eestlasi tegelema? «Raske öelda. Eesti meistrivõistlustel oli ainult ühe jooksu jagu startijaid. Samas võib loota, et vaikselt hakatakse seda ala rohkem proovima,» ütles Mägi. «Laias laastus pole üldse tähtis, et sportlane tegeleks

hes ainult kasuks. Palju on räägitud, et temast oleks võinud saada tugev mitmevõistleja. 2012. aastal hüppas Mägi Eesti sisemeistrivõistlustel kaugust koguni 7.73. Pole paha tulemus mehe kohta, kes pole seitse aastat eraldi kaugushüppetrenni teinud. «Vahel tuleb ikka isu peale, et kaugushüppes võistelda. See pakub hoopis teistmoodi emotsiooni – saab tunduvalt kauem staadionikatlas olla ja nautida,» rääkis Mägi, kes noorena tundis mõnu ka kolmikhüpet tehes. «Kaugushüppe ja tõkkejooksu jaoks on vaja sarnaseid kehalisi eeldusi, seega pole väga imestada, et mõlemad alad hästi välja tulevad.» Mehel on siiski ala valitud ning kaugushüppekasti juures näeb teda tulevikus ilmselt väga harva. «Kunagi tahaks hoopis 800 meetri jooksu proovida. Isa jooksis omal ajal seda distantsi ning temalt ma kiirusliku vastupidavuse ilmselt pärinud olengi. Eeldused võiks mul selleks distantsiks olemas olla küll.» Kaarel Täll, Zürich

400 meetri tõkkejooksuga. Palju tähtsam on, et igaüks leiaks oma ala ja suudaks seda tehes Eesti spordile kasulik olla. Midagi peab ju rahvale ka tagasi andma.» Mägi sõnul sai ta pärast finaali fännidelt palju tagasisidet ning selle põhjal võib öelda, et pakkus eestlastele täiesti uutmoodi emotsioone. Tavaliselt oleme ju harjunud medaleid võitma aladelt, kus finaalid kestavad pikalt. «Staadionijooksudel pole meil häid tulemusi väga ammu olnud ja inimesed pole harjunud seal omadele nii tulihingeliselt kaasa elama. Sellise lühikese ja kiire distantsi puhul tekib täiesti teistmoodi närvipinge ka fännide jaoks,» arutles Mägi. «Olen rõõmus, et saan eestlastele midagi uut pakkuda.»

Teatenelik ületas eaka rekordi KERGEJÕUSTIKU EM. Zü-

richis toimunud kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel tegi hea esituse Eesti 4 x 100 m teatenelik (Mart Muru, Rait Veesalu, Markus Ellisaar ja Marek Niit), kes jooksis Eesti rekordi 39,52. Eelmine tipptulemus (39,69, Argo Golberg, Maidu Laht, Martin Vihmann ja Erki Nool) pärines 2002. aastast. Sportlaste sõnul pakkus tiitlivõistlus võimsa emotsiooni. Esimeses vahetuses jooksnud Mart Muru tunnistas, et teatevahetus õnnestus hästi. «Olin enne starti nii keskendunud, et ei suutnud ühelegi muule asjale mõelda. Rahva karjumist kuulsin alles siis, kui olin

pulga edukalt üle andnud,» jagas Muru oma muljeid. Teise vahetuse mees Veesalu lisas: «Ühel hetkel nägin, et Suurbritannia hakkab eest ära minema. See korraks morjendas, aga üldiselt mõtlesin ikkagi oma jooksule.» Kolmandana jooksnud Ellisaar ammutas energiat rahva kaasaelamisest. «Sellist emotsiooni polnud varem tundnud. Rahvas elas kaasa ja sealt tuli võimas energia. Andsin jalgadele valu ning tagakurv tuli hästi välja. Oluline oli pulk võimalikult kiiresti üle anda, et kõige kiirem mees (Marek Niit – toim) saaks rohkem joosta,» rääkis Ellisaar.

Ankrumees Niit suutis meeskonna panuse rekordiks vormistada. «Hoidsin sisekurvi, et kõrvaljooksjaga käsi kokku ei paneks. Kokkuvõttes oli kõigi poolt okei jooks,» ütles Niit. Zürichis ka 400 m ja 200 m distantsil kaasa teinud Niit oli hästi taastunud. «Eile oli jooksuvaba päev. Midagi erilist tegema ei pidanud, ühest puhkepäevast tavaliselt piisab.» Niit tegi EMil kokku kaks Eesti rekordit, kuna uuendas vabariigi tippmarki ka 400 m jooksus. Koos Rasmus Mäe püstitatud 400 m tõkkejooksu rekordiga, püstitati Zürichis kolm Eesti rekordit. Kaarel Täll, Zürich

Haas liikus ilusate hüpetega oma unistusele lähemale kaarel täll, Zürich kaarel.tall@postimees.ee

«Kas ma olen alles nii noor?» küsis kõrgushüppaja Eleriin Haas pärast seda, kui kuulis, et oli äsja püstitanud U23 vanuseklassi Eesti rekordi 1.94. Zürichis Euroopa meistrivõistlustel andis suurepärane isiklik rekord 22-aastasele eestlannale lõpuks seitsmenda koha. Haas proovis ületada ka Eesti rekordit tähistavat kõrgust 1.97, kuid eile jäi see veel alistamata. «Natukene jäi viimane kõrgus kripeldama küll, sest esimene ja kolmas katse olid päris head.» EM algas Haasi jaoks väga keeruliselt – reedeses kvalifikatsioonis sai ta avakatsel küll üle 1.85st, kuid neli sentimeetrit kõrgem latt jäi ületamata. Haas jõudis seejärel valada ka pisara, enne kui sai teada, et pääses siiski lõppvõistlusele. «Eelvõistlusel oli hoopis teistmoodi närv sees – selline kuri ja paha. Võib öelda, et olin finaalis vaimselt tunduvalt tugevam,» arutles ta. Tänusõnu jagus Haasil ka võistluste maskotiks olnud lehm Coolyle. «Suured tänud lehmale, kes rahva enne minu hüpet kaasa elama pani. Ta andis võistlusele palju juurde, alati oli suu kõrvuni, kui lehm saabus,» kommenteeris ta. «Palusin treeneril oma pojale ka ühe suveniirlehma osta.» Haasi suur eesmärk on kunagi ületada kaks meetrit ning ta jõudis sellele taas sammu võrra lähemale. Katsed 1.97 peal tõestasid, et tulevikus on oodata veel paremaid tulemusi. Tiitlivõistlustel on nüüd kaheksa hulka jõutud, kas järgmine eesmärk on medal? «Unistada ju ikka võib. Oleks tore, kui fännid viskaks kunagi ka minule tribüünilt Eesti lipu,» arutles Haas. Zürichi EM oli eestlaste jaoks väga edukas ning see hoidis kogu koondise vaimu kõrgel. Haasi sõnul mõjub tema tulemustele aga eriti hästi see, kui samal ajal keegi teine staadionil mõne vägeva tulemuse teeb. «Publiku emotsioonidest saan jõudu juurde. See on võimas, kui keha peal hakkavad sipelgad jooksma ja tekivad külmavärinad.» Grete Udras kordas oma hooaja tippmarki 1.85 ja jäi jagama 14.–15. kohta.

Eleriin Haas õnnestunud hüppe üle rõõmustamas. foto: mihkel maripuu

Mätas naudib odaviset EMil meeste odaviskes kuuenda koha saanud Risto Mätas oli pärast võistlust selgelt endaga rahul. Aasta tähtsaimal võistlusel hooaja tippmargi (80.73) püstitamine näitab mehe enda sõnul vaimset küpsust. «Tuleb väga rahul olla. Esimene vise võttis kohe pinged maha,» rääkis avakatsel oma parima tulemuse visanud Mätas. «Teadsin, et see tähendab kohta kaheksa hulgas, kuid

tahtsin ka medaliheitluses võimalikult kaua püsida.» Mätase sõnul jäi veidi kripeldama võistluse viies katse, mille pikkuseks mõõdeti 79.17. «See oli tegelikult mu päeva parim vise. Oda läks aga kahjuks viskehetkel peast liiga kaugele ning osa jõudu läks valesse kohta. Tunne oli aga võimas ning karjusin viskele järele,» rääkis Mätas, kelle sõnul on sellised sooritused eriti naudita-

vad. «Selline tunne, et kuul on rauas ja seejärel käib litakas. Kui Rasmus (Rasmus Mägi) rääkis, et 400 meetri tõkkejooksu on raske nautida, siis mina naudin küll odaviset täiel rinnal,» ütles 30-aastane Mätas. «Tegin hea etteaste, kuid teised mehed on veel minust paremad,» vaatas Mätas tagasi võistlusele, kus kaks medalit võitsid meie põhjanaabrid soomlased. PM

16 || SPORT || POSTIMEES, 18. AUGUST 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Kõhnunud Reinar Hallik (mustas), Rait-Riivo Laane (nr 10), Gregor Arbet (vasakul) ja Rain Raadik (paremal) treeningul.

foto: toomas tatar

KORVPALL. Tanel Sokk ja Janar Talts jäävad koondise mängudest eemale.

Koondise suvi tipneb turniiriga Hispaanias mariel gregor reporter

esti meeste korvpallikoondis sõidab sel nädalal kontrollturniirile Hispaaniasse Guadalajarasse, kus mängitakse Hispaanias peetavaks MMiks valmistuvate Senegali, Dominikaani Vabariigi ning Filipiinidega. Esmaspäeval kohtutakse Leedus Palangas kinnises treeningmängus Katariga. Juba varasemast oli kindel, et põhitegijatest ei tee sel suvel koondisemänge kaasa Kristjan Kangur ja Siim-Sander Vene, nüüd peavad jalavigastuste tõttu eemale jääma ka Janar Talts ja Tanel Sokk. Peatreener Tiit Soku sõnul väga tõsiste traumadega tegu pole, ent eelolevaid mänge nad kaasa ei tee. Koondis pidas juba suvel sõpruskohtumisi Venemaa, Läti ja Taaniga, ent nendes kohtumistes oli Eestit esindamas Bkoondis, nüüd on ka mitmed vanemad olijad juures. Hispaaniasse sõidavad Sten-Tim-

mu Sokk, Gregor Arbet, Kristo Saage, Rait-Riivo Laane, Tanel Kurbas, Gert Dorbek, Rain Veideman, Reinar Hallik, Joosep Toome, Rain Raadik, Toomas Raadik ja Timo Eichfuss. «Eks vanemad mehed üldfüüsilise pealt tulid ja vormiajamine neil alles algab,» ütles peatreener. «Meil polnud sel suvel konkreetseteks mängudeks vaja valmistuda, aga viis mängu on ees ja see on hea kogemus ja võimalus end hooajaks vormi ajada,» sõnas Sokk. «Vanemad mehed on asjadega niikuinii kursis ja mingit probleemi sisseelamisega ei ole. Nooremad on rohkem treeninud ja veidi paremas vormis ning panid ka kogenumaid rohkem pingutama.» Sokk usub, et eksootiliste, ent tasemel vastaste vastu hätta ei jääda. «Oleme sel suvel tublilt mänginud ja paar meest tuli edurivvi juurde, Joosepi (Joosep Toome – toim) ning Reinari näol (Reinar Hallik – toim), ja kogenumad tagaliinimehed ka. Usun, et kui kõik korralikult ära teeme, siis püsime kenasti mängus,» rääkis Sokk. «Nende kohtumiste saamine oli vähe keeruline, plaanid muutusid kogu aeg. Katari va-

riant tuli väga järsku, ja Hispaania turniiril Angola loobus mängudest ja vastased vahetusid ka. Aga terve suve jooksul saame kokku 12 mängu, mis on väga korralik arv. Arvan, et see suvi läks isegi oodatust paremini,» lisas Sokk, kes aasta pärast saab koondist juhendada EMfinaalturniiril, kuhu Eesti tagas tema juhendamisel pääsu juba eelmisel suvel. Pigem kaugvisetele spetsialiseerunud koondise eesliinimees Reinar Hallik on silmanähtavalt kaalust alla võtnud ja pani meeskonna eilses trennis pealt nagu mees muiste. «Füüsiline vorm on nagu suvel ikka, kõige parem ei ole, olen nii puhanud kui treeninud,» sõnas Hallik. «Kehakaalu olen natuke langetanud tõesti, rasvaimuga! Tegelikult juba klubihooajal Rumeenias muutsin oma toitumist ja eks ta selle pealt tuli. Söön kolme jäätise asemel kaks,» sõnas Hallik naerdes ja kiitis koondise sisekliimat. «Noored on väga tublid, töö ja kõva võitlus käib, sisekliima on super.» «Meil on selles suhtes lihtsam kontrollmängudele minna, et mingeid pingeid pole ja mõisa peale ei mängi. Pole vä-

ga pikalt treeninud ning lähme pigem mängupraktikat saama, tapma end sinna ei lähe, klubihooaeg on ees ja keegi ei taha vigasena tagasi tulla. Kõvad mehed on vastas ja selliste meeskondade vastu on muidugi hea end proovile panna,» lisas Hallik, kes loodab lähiajal ka tulevaks hooajaks lepingu saada. «Järgmisel nädalal vast kirjutan alla,» ütles ta. Esmalt pidi Eesti Hispaanias mängima ka Angolaga, kuid Angola tühistas viimasel hetkel kõik oma kontrollmängud, põhjuseks Ebola viiruse levik. Koondise arst Kalle Põder Ebola epideemia tõttu Aafrika meeskonnaga kokkupuutumist ei pelga. «Angola on küll üsna haiguskolde lähedal, aga usun, et otsest ohtu nendega mängimine ei oleks endast kujutanud,» sõnas Põder. «Öeldakse, et viirus levib vaid sellistes tingimustes, kus elatakse nii-öelda pead ja jalad koos ning ei järgita hügieeni. Ebola nakkab kehaeritiste nagu higi ja veri kaudu ja sugulisel teel, ent meile ei tohiks küll ohtu olla.» Mingeid erilisi abinõusid pole Põder koondisega kasutusele võtnud. «Järgime tavapärast hügieeni ja sellest peaks piisama.»

Kalju võit muutis tiitliheitluse pingelisemaks JALGPALL. Lõppenud näda-

lavahetusega muutus heitlus Eesti jalgpallimeistrivõistluste tabelitipus senisest veelgi pingelisemaks. 24. vooru järel mahub esikolmik nüüd vaid kahe punkti sisse. Laupäevases põnevuskohtumises alistas Nõmme Kalju kodusel Kadrioru staadionil Jorge Rodriguesi väravast 1:0 eel-

mise vooru järel üksinda tabeliliidri kohta nautinud FC Flora. Nüüd jagavad Flora ja FC Levadia 54 silmaga esikohta, Kalju on 52 silmaga kolmas. «Iga asja annab parandada ja paremini teha, aga seda esitust oli rõõm vaadata. Ma ei mäleta, et oleksime mõne liidri vastu suutnud nii palju võimalusi luua ja domineeri-

da 90 minutit. See oli positiivne,» oli Kalju peatreener Igor Prins rahul nii meeste esituse kui ka kohtumise lõpptulemusega. «Mäng kulges nii, nagu ette aimasime. Seekord olid mõned detailid, mis vedasid alt. Selge, et tiitli nimel on vaja rohkem pingutada ja rohkem on vaja võita ka suuri [meeskondi],»

seadis Flora juhendaja Norbert Hurt sihte eelseisvateks mängudeks. Esikolmikule järgneb 46 punktiga nüüd Sillamäe Kalev, kes laupäeval alistas Narva Transi koguni 7:1. 46 silma on kogunud ka FC Infonet, kes tegi nädalavahetuse kolmandas matšis 0:0 viigi Paide linnameeskonnaga. Madis Kalvet

POSTIMEES, 18. AUGUST 2014 || KASU || 17

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

TEADLIKUM TARBIJA. Eesti inimesed pöörduvad üha enam tarbijakaitseametisse.

KASU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Ülekohus ei seisa kotis piret lakson reporter

etikauplejate ja jalatsimüüjate kõrval kaevatakse tarbijakaitseametile üha rohkem ka sideettevõtjate peale. E-poed ja jalatsikaupmehed on tarbijakaebuste edetabeli eesotsas juba õige mitu aastat. Mullu tõusid esikolmikusse ka sideteenuse pakkujad, kelle tõttu pöörduti ameti poole üle 1500 korra. Tarbijakaitseameti avalike suhete juhi Hanna Turetski sõnul ei näita see tegelikult probleemi süvenemist, pigem on tarbijad oma õigustest teadlikumad ning julgemad abi küsima. «Aastaid oli olukord, kus probleemi korral mõeldi, mis see kuskile pöördumine ikka annab,» nentis ta. Eelkõige on tarbijad rahulolematud sideteenuse kvaliteediga. Pahameelt tekitab näiteks mobiilse interneti teenus, mis ei vasta igal ajal ja igas kohas ootustele. «Sageli on probleemiks just interneti aeglus, mis on tingitud netipulkade kasutamisest piirkondades, kus võib olla korraga suur hulk kasutajaid, või muud loodusest tingitud piiravad tegurid,» selgitas Turetski. Suur probleem on ka see, et sideettevõtjad muudavad

lepingutingimusi, ilma et selellest kliente teavitaksid. Näiäiteks karistas tarbijakaitseamet met selle aasta alguses 1400-eurorose trahviga EMTd, kuna ettetevõte muutis Super kõnekaardi rdi lepingutingimusi, kuid ei teavivitanud kliente seejuures lepiningu ülesütlemise võimalusest. st. Samal põhjusel pidi 900-eueurot trahvi maksma Elion, kes vahetas senise nutiTV teenunuse uue vastu. Märksa rohkem kaebusi saab amet aga e-poodide kohta. Kuna e-kaubandus on praegu üks kiiremini arenevaid ärivaldkondi, siis usutavasti suureneb lähitulevikus pöördumiste arv veelgi. Probleemid e-kauplejatega on ikka ühesugused – tarbijad ei saa kaupa kätte või jäävad jänni selle tagastamisega. Praegu on ameti mustas nimekirjas ligi 30 seadusest mööda hiilinud e-poodi, mida võiks pigem vältida, kuni nende kohustused tarbijate ees on täidetud. E-poodide kõrval valmistavad Eesti inimestele tuska viletsad jalatsid, mille üle ikka ja jälle ametile kurdetakse. Üks probleemsemaid jalatsimüüjaid on Morande Shoes OÜ, ettevõttele kuuluvad kauplused Dream King, La Vita ja Vip King.

Kuna e-kaubandus on praegu üks kiiremini arenevaid ärivaldkondi, siis usutavasti suureneb lähitulevikus pöördumiste arv veelgi.

Praagi korral on tarbijal õigus nõuda kauplejalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uuega. foto: corbis / scanpix

Firma ei täida tarbijakaebuste komisjoni otsuseid ning on seega ameti mustas nimekirjas figureerinud juba aastaid. Enamasti puudutavad tarbijate kasuks tehtud otsused praakjalatseid, mis on jäänud ka pärast parandamist defektseks, ent sellest hoolimata pole jalatsifirma soostunud raha tagastama. Samas, kõik jalatsikaebused pole sugugi õigustatud, märkis Turetski. Oma õigusi nõutakse tema sõnul taga isegi juhul, kui probleemid on tekkinud jalatsi vale kasutamise või hooldamise tõttu. Tarbijakaitseamet saab igal aastal rohkelt arupärimisi ja kaebusi ka kampaaniate, elektroonikaseadmete ja lennureiside kohta. Ehkki turul on palju ebausaldusväärseid kauplejaid, peab Turetski kinnitusel ka tarbija ise enne toote või teenuse ostmist olema tähelepanelik ja mitte lepingutele liiga kergekäeliselt alla kirjutama. «Paljude kaebuste puhul on kaupleja info tarbijale küll nõuetekohaselt esitanud, kuid

tarbija pole seda tähele pannud või sellega tutvunud,» selgitas Turetski. Mullu pöörduti tarbijakaitseametisse 38 547 korral – umbes sama palju pöördumisi sai amet kahel eelneval aastal. Sel aastal on ametiga ühendust võtnud juba üle 15 000 inimese. Esimesel poolaastal küsiti tarbijakaitseameti käest kõige rohkem abi info- ja sidetehnoloogia toodete, riideesemete ning jalatsite puhul.

Tarbija ei ole rahul Kaebuste esikolmik 2013. aastal • E-kaubandus – 397 • Jalatsid – 227 • Telefonid ja muud sidevahendid – 178

Järelepärimiste esikolmik 2013. aastal • E-kaubandus – 1250 • Telefoniteenus – 387 • Turismiteenus – 308

Ostja peaks enne ostu müüja tausta kontrollima Sotsiaalmeedia pealetungi tõttu on uus probleem – kaupade ja teenuste müük Facebookis. Talvekuudel kirjutas meedia Riina Lepalaanest, kes müüs Facebookis soodsaid lennupileteid. Tarbijakaitseamet ja politsei said rohkelt kaebusi klientidelt, kes ei saanud ostetud lennupileteid ning neile ei tagastatud ka raha. Nördinud kliendid esitasid Lepalaane ja temaga seotud reisifirma ThinkGreen Company vastu politseisse ligi 100 000 euro eest nõudeid. Sääraste juhtumite vältimiseks tuleks Turetski sõnul enne reisiteenuse ostmist kontrollida müüja tausta. «Lennupiletite ostmisel tasub võrrelda erinevaid pakkumisi, sh vaadata lennupiletite hindu nii vahendusportaalides kui ka lennufirmade endi kodulehel,» soovitas Turetski.

Kahtlusi peaks tekitama, kui lennupileteid müüb eraisik sotsiaalmeedias. Et teha kindlaks, kas lennupileteid või mõnda muud reisiteenust müüb juriidiline või eraisik, peaks vaatama, kelle pangakontole tuleb raha kanda. Märtsikuus hoiatas tarbijakaitseamet iluteenuseid pakkuva firma Bellezza Capelli eest, teatades toona, et tarbija tellis ettevõtte Facebooki lehe kaudu juuksepikendused, tasus nende eest eraisiku pangakontole, kuid ei saanud kaupa kätte. Eraisikult ostes ei laiene kliendile tarbijakaitsereeglid. Kui eraisikult ostetud tootel või teenusel ilmneb pärast ostu puudus, ei saa kasutada kaheaastast pretensiooni esitamise õigust ega pöörduda tarbijakaitseameti poole. Samuti ei saa kasutada 14-päevast taganemisõigust. Piret Lakson

18 || kuulutused || postimees, 18. august 2014

Ostan maja või majaosa Tartus Tähtvere linnaosas. Tel 516 8210.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Raamatupidamisteenus. Tel 505 4665, info@kliiring.ee

Soodsa hinnaga trepid üle Eesti. trepimeister.ee, tel 5668 5317.

Teeme remont- ja siseviimistlustöid. Maalri-, plaatimistööd, sanitaartehnilised tööd, parketi paigaldus. Tallinn ja Harjumaa. Tel 5616 2340. Uus ööpäevaringne ennustusliin, hind 1.08 €/min. Tel 900 9889.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Keila teatab: PlanS § 16 lg kohaselt korraldame Keskväljak 6 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade avaliku väljapaneku 18.–25. VIII. Materjalidega saab tutvuda Keila LV I k ja www.keila.ee. Eskiisi avalik arutelu toimub 25. VIII kl 17.30 Keskväljak 11 Keila LV II k saalis. Luha ja Tallinna mnt nurgas asuva planeeritava ala suurus on u 2500 m², jäädes osaliselt Keila kiriku muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Kinnistul asub amortiseerunud 2 k 1950. a rajatud hoone. Teine hoone ja kuur on likvideeritud. Planeeringu eesmärk on anda lahendus kuni 820 m² suuruse ehitusaluse pinnaga osaliselt soklikorrusega 3 k, 24 korteriga äripindadega elamu rajamiseks ja lähiümbruse liikluseparkimise korraldamiseks. Määratakse tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ning servituutide vajadused.

Elus palju suutsid anda, suutsid valu, muret kanda, kuni viimaks rahurannas katkes sinu rännutee.

Endel Järve

18. VIII 1934 – 15. V 2014

Armastatud abikaasat, isa, vanaisa ja vanavanaisa mälestavad 80. sünniaastapäeval lesk ja lapsed peredega.

Tartu linnavalitsus algatas Uus tn 21 krundi detailplaneeringu koostamise. Eesmärk on kaaluda krundile kuni kuue korteriga elamu ehitamise võimalusi. Planeeritav krunt suurusega 600 m2 asub Tartu Ülejõe linnaosas. Vaipade ning pehme mööbli puhastus sinu kodus või kontoris. Küsi hinda vanastuueks@gmail.com või tel 5666 0428, 5666 0365.

Ostan selle märgi 200 € eest. Kadaka tee 36, kl 10–16, kojukutse tel 655 0040.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017. Võlgade sissenõudmine. Tel 730 0818.

Harald Rentpower OÜ pakub Soomes tööd kogenud plaatijatele. Vajalik vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel 5567 5320 või harald@rentpower.ee Pakume tööd CE-kat autojuhile Eesti ja Lõuna-Euroopa vahelistele vedudele. Nõutav eesti keele oskus ja ADR-tunnistus. Tel 512 1500 või 517 2208. Rent ja müük. Põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Tartu linnavalitsus tunnistas Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ning lähiala detailplaneeringu avaliku välja paneku, arutelude käigus ja selle järgselt arvestamata jäänud ettepanekud lahendamata jäänud planeeringuvaidluseks ning suunas planeeringu maavanemale järelevalve teostamiseks.

Mälestame kallist

Andres Raukas

Oskar Solmanit

Jääme Andrest mäletama kui erakordset inimest. Siiras ja sügav kaastunne lähedastele, sõpradele, praegustele ja endistele kolleegidele.

tema 100. sünniaastapäeval.

Sügav kaastunne Helgile ja Ülole lastega kalli

18. VIII 1914 – 4. I 1977

Ain Aia

Unustamatut klassijuhatajat

Thea Kriisi

surma puhul. Töökaaslased Anu Fotost

mälestavad Narva 2. keskkooli 13. lennu lõpetanud ning avaldavad kaastunnet omastele.

Sirje Annok

Sa läksid vara ära, sinu töö jäi pooleli ... Kallist

Mälestame töökaaslast. Avaldame kaastunnet lähedastele. SA TÜK nahahaiguste kliiniku töötajad

Südamlik kaastunne Ehale ja Ruthile perega kalli tütre ja õe

Piret Jõesaare surma puhul. Jaanus perega, Heili, Eha, Helve

Täname südamest kõiki, kes meie kalli Rein Laidnaga hüvasti jätma tulid ja meile kaotusvalus igati toeks olid. Leinav perekond

Sirje Annok Mälestame head sõbrannat. Südamlik kaastunne poegadele Tarmole ja Jaanusele peredega. Maie, Helgi, Tiiu, Illar

Meie hulgast on lahkunud endine hea kolleeg ja võitluskaaslane

Magnumi pere

Märkide, müntide ost tööpäevadel Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Aegade teedel meist keegi ei tea, kuidas peab seadma sammu. Teeline kunagi ette ei tea, kuniks veel minekuks rammu.

Muld mälestust matta ei suuda ...

Jaan Kivits

18. VIII 1939 – 28. VI 2012

Mälestame 75. sünniaastapäeval. Perekond

Harri Mihkelsaart mälestavad 1. surma-aastapäeval lesk Pille ning pojad Raido ja Rauno.

Lesk, poeg perega ning sugulased Eestist ja Venemaalt

Oleg Rjabinin Avaldame kaastunnet emale, abikaasale ja pojale kalli pereliikme kaotuse puhul. Mälestades, perekond Luuka

Sügav kaastunne omastele

Linda Vaiksalu kaotuse puhul. KÜ Kunglamäe elanikud

Serafim Morozov Avaldame siirast kaastunnet kolleeg dr. Svetlana Proškinale isa surma puhul. Kolleegid Sisekliiniku nakkushaiguste osakonnast

Andres Raukas 1. XII 1957 – 14. VIII 2014

Mälestame head sõpra. Muinasteadmiste Selts

JALGRATTAMEHAANIK

KALLE KIRSIAED OOTAB VANU JA UUSI KLIENTE

NÜÜD UUEL AADRESSIL

Näituse 26, Tartu. Tel 740 6116, www.velotandem.eu

Suurest valikust laminaatidest: aknalauad mööbliuksed lauaplaadid erikujulised tooted

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Tegeled emotsionaalselt raskete teemadega ja selle tõttu vajad kedagi või midagi toetuseks. Mida enam sind mõistetakse, seda kergem sul on.

SÕNN

Keegi külvab sinu lähedal emotsionaalse mürgi seemneid. Püüad end sulle kaela valatavast nii hästi puhastada kui saad, kuid ikkagi võib mingi plekk külge jääda.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 18. AUGUST 2014 || VARIA || 19

8 7 5 4

1 a

Tead, mis hind on jalgealuse ja julguse õõnestamisel. Sa võid olla selle läbi elanud. Selle tõttu ei tee sa seda kellelegi teisele, pigem julgustad mitte just väga julgeid.

KAALUD Kuigi üldine trend on end kusagil gurude juures täiuslikuks muuta, siis sina tunned end juba täiuslikuna. Sa ei vaja oma vaimule ega kehale lisapookeid.

MÄLUMÄNG

DILBERT TUTVUSTUSED TERE, MINA OLEN ALLAN JA MINU TÖÖKS TURUNDUSES ON TEHA SITAST SAIA.

MINA OLEN DILBERT JA INSENERINA ON MINU TÖÖ PANNA VASTU AHVATLUSELE ALLAN MAHA LÜÜA.

SA TEED HEAD TÖÖD.

EI TEE MINUST SAIA!

HAGAR HIRMUS

Elu võib praegu tunduda miraažina, mida vaatad kaugusest. Enda elu korraks kõrvalt vaatamine näitab kätte kitsaskohad, millega peaksid tegelema.

1. Kes on Eesti esimene koorijuhtimise alal doktorikraadi kaitsnud koorijuht? Doktoritöö teemaks oli «Harmoonia analüüsi rollist võimalike intonatsiooniprobleemide lahendamisel kaasaegses koorimuusikas». 2. MerMer, mida peavad Merrit ja Jaan Kiho, on üks esimesi Eesti kodurestorane. Viis aastat tegutsenuna on see söögikoht olnud sama kaua Eesti 50 parima restorani nimekirjas. Kus asub MerMer? 3. Milline rahaühik on oma nime saanud mündil kujutatud Püha Jüri järgi, kus tal on piik käes? Rahaühiku nimi ongi tulnud sõnast «piik». 4. Väidetavalt tegutseb Euroopa vanim apteek just selles linnas. Apteek avati seal umbes sajand enne Tallinna Raeapteegi avamist. Linna lähedal asub ka üks maailma vanimaid arboreetumeid, mis rajati aastal, kui Christoph Kolumbus alustas teekonda Uude Maailma. Mis linn? 5. Ta on üks väheseid, tõenäoliselt siiski ainus muusikamaailmas, kelle tappis dirigeerimine sõna otseses mõttes. Õnnetus juhtus, kui ta juhatas oma teost, kuningas Louis XIV auks kirjutatud «Te Deumi». Taktikeppi tollal veel polnud, orkestrit juhatati suure sauaga vastu põrandat rütmi lüües. Sau tabas varvast, haavast arenes gangreen, järgnes veremürgitus ja fataalne lõpp. Kes oli see kurvalt lõpetanud barokiajastu helilooja ja dirigent? Vastused: 1. Veronika Portsmuth. 2. Harjumaal Juminda poolsaarel Kolga-Aablas. 3. Kopikas. Piik on vene keeles kopje. 4. Dubrovnik (Horvaatia). 5. Jean-Baptiste Lully (1632–1687, algne nimekuju Giovanni Battista Lulli).

KALJUKITS Soovitad suust jahu ja vahu väljaajajatel suu kinni panna. Leiad, et sa ei pea laskma end koormata mõttetu klatšiga, mis vaid mürgitab hinge.

mtü liivimaa mälu

SKORPION

AMBUR Kas ikka loevad need sõbrad, kellele saab helistada ka varahommikul? Sinu silmis võib see olla üsna ebaviisakas käitumine, sest igaüks vajab privaat- ja uneaega.

József Szöghy – Arbejder Skak, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lc5:!

VÄHK Teed midagi kogukonna ja terviku hüvanguks. Näitad üles paindlikkust ja kohanemisvõimet. Kui keskendud oma visioonile, siis kaovad ka häirivad tegurid.

NEITSI

æ â à æ â ô à è ê ì

ERNIE

Võtad vastutuse ja loobud kellegi teise süüdistamisest. Just siis tunned, et oled oma elu peremees, mitte kellegi teise lükata ega tõugata.

Õpid vigadest ja vaatad julgelt näkku oma varjukülgedele. Ilma nendeta võid olla parem, kuid samas ka igavam inimene. Tegelikult annavad varjuküljed sinu elule värvingu.

à î à

KAKSIKUD

LÕVI

ä ê

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Uurid fenomeni, et kui räägid valjult, siis keegi ei kuule. Kui aga sosinal, siis on kõigile kiiresti teada. Püüad leida info lekkeallika. KALAD Oled mingis asjas haiget saanud ja see kogemus muutis sind palju. Sa ei tahaks enam sama korrata. Võisid midagi ka käest lasta, kuid sa ei kahetse seda.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mille poolest erineb: a) halb programmeerija heast? b) halb ametnik heast? c) halb poliitik heast? d) halb ärimees heast? e) halb heast? Peatselt saadi vastused: a) Halb tekitab viiruseid, hea – antiviiruseid. b) Halb ei tee midagi ilma pistiseta, hea teeb pistise eest kõike. c) Halb petab alati, hea ei räägi kunagi tõtt. d) Halval on raha räpane, aga heal – pestud. e) Halb on siis, kui on halvem kui minevikus, aga hea – kui on parem kui tulevikus. ••• «Ära näita mulle enam kunagi keelt, muidu võib haigus tulla!» «Huvitav, milline siis?» «Näiteks lahtine lõualuumurd koos peapõrutusega!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on LUSTAKALT

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 18. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: HELENE, HELEN, ELINA, ILONA, HELEN, HELLE, HELLEN Priit Kuusk 76, muusikateadlane ja -ajakirjanik Katre Ligi 61, luuletaja Lembit Peterson 61 (pildil), lavastaja ja näitleja Tõnis Palm 59, arhitekt POSTIMEES ÕNNITLEB: Arne Ader 51, loodusfotograaf Artur Kuus 44, Tartu Postimehe Rain Simmul 49, näitleja infograafik (17.08) Priit Strandberg 25, näitleja

Eri ajastute vormikandjad marssisid läbi Valga Valga rahvusvahelise militaarajaloo festivali raames korraldati laupäeval sõjameeste marss (pildil), millest võtsid osa 11 riigi esindajad. Tänavusel festivalil oli ainulaadne programm: tutvustati jõustruktuure, lavastati näidislahinguid, muuseumides olid väljas militaariaga seotud näitused ning toimusid vanavaralaat ja kontserdid. Üritusel osalesid sõjaajalooklubid eri riikidest. Valgamaalane

Maailmakuulus allergoloog suvitab taas Saaremaal Karl Christian Bergmanni nimi ei vaja meditsiini asjatundjatele tutvustamist – teda teatakse kogu maailmas. 71-aastane kopsuarst ja allergoloog, kes esineb jätkuvalt loengutega Londonis, Pariisis, New Yorgis või Tokyos, on Saaremaalt 1939. aastal välja rännanud baltisakslaste üks kuulsamaid järeltulijaid. Viimased neli aastat töötab värvika elulooga Bergmann Berliinis Euroopa suurimas, 1500 arstiga raviasutuses ning juhib maineka haigla Charité – Universitätsmedizin Berlin allergoloogiakliinikut. Alates 1992. aastast on ta Saaremaad külastanud 35 korda. «Ikka kaks nädalat korraga, seega olen kokku tublisti üle aasta siin elanud,» rääkis ta. Meie Maa

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLG KIRJELDAB, KUIDAS SÜNDIS HÄIREKESKUSE HILJUTINE UUS OPERATIIVRAKENDUS.

Olud lähevad tuulisemaks

EUROOPA TALLINN +20

KÄRDLA +20 HAAPSALU +19

ülle jõemaa

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +21

RAKVERE +20

PAIDE +20

7–12 m/s

foto: arvo meeks / valgamaalane

VIIMANE VEERG

OOTAB ALANUD NÄDALAL LUGEJATE MEENUTUSI BALTI KETIST.

Ilma kujundab Norra lõunaosa kohal pöörlev madalrõhkkond. Öösel Läänemerel tuTARTU gevnenud lõuna- ja edelaPÄRNU VILJANDI +21 +19 tuul kogub päeva jooksul ka +20 KURESSAARE mandril jõudsalt hoogu juur+19 de. Merelt jõuab Lääne-Eesti kohale külm front, kuid see satub lõuna-põhja-suunalisse õhuVÕRU voolu, mistõttu jäävad tihedamad VALGA +22 +21 sajud esialgu Lääne-Eestisse. Täna on pilves selgimistega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR ilm. Mitmel pool sajab vihma ja kohati võib olla äikest, tihedam Anne kanal +20 Teisipäev, 19.08 Kolmapäev, 20.08 Neljapäev, 21.08 sadu on Lääne-Eestis. Puhub valEmajõe vabaujula +19 +13/+20 +13/+18 Tallinn +12/+19 davalt lõunatuul 7–12, rannikul Kakumäe rand +19 Tartu +12/+20 +10/+22 +13/+19 puhanguti kuni 17 m/s. ÕhutemKuremaa +20 Narva +13/+19 +11/+22 +13/+19 peratuur on 17–22 kraadi. Pirita rand +16 Pärnu +13/+19 +13/+21 +13/+18 Pärnu rand +15 PÄIKE Pühajärv +21 Kuressaare +14/+19 +14/+18 +13/+17 tõuseb loojub Tallinnas 5.44 21.04 Tartus 5.41 20.52 Kärdlas 5.54 21.10

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+27,9 kraadi (1955) +4,5 kraadi (1984) +30,7 kraadi (1968) +2,1 kraadi (1969)

KUUFAASID 17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 18. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 50 Aia elu: Tulpide istutamine 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Eesti lood: Jahis ainult naised 45 Ilus maa: Raplamaa parvematkad 55 Vaalasaarte Maria: Mamma mia 09 45 Holby City haigla* 10 40 Ajavaod: Ühe liikumise kõrghetk 11 10 Lilledepäev (Kuuba/Inglise 2013)*. Romantline draama 12 50 Suvekaubandus 13 20 Must 1988, 2/3* 14 05 Hakkab jälle pihta* 35 Kontakti laulud* 15 15 Vaalasaarte Maria: Mamma mia* 16 05 Holby City haigla: Hooldus 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Timo 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Pamukkale, Bodrum 19 10 ENSV: Kuusedkepid 40 Isa Brown, 2/10: Lendavad tähed 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Väljaspool kahtlust 23 25 Hyacinth Bucket* 55 Isa Brown, 2/10: Lendavad tähed* 00 45 Meloodia 69 01 21 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 30 Tagatargemad 10 00 Ellujäämise kunst: Lavakujunduskunst (stsenograafia) 25 Siin ja praegu: Mihkel Mutt 11 05 Järvimuusika 12 00 Eesti muusikavideod 32 ERR uudised 16 20 Viimane häirekell oaasis* 18 00 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt ja kotkas 25 Pingviin Jasper 35 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Päikeseloojang 45 Stella ja Sam: Õdedepäev 55 Tinga Tinga lood: Miks tuhnikul on kleepuv keel 19 10 Ruff tegutseb (Inglise 1999) 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 4x4. Taimõr ja Jamal, 8–9 20 15 Visad hinged (Islandi 2011) 21 10 Rakvere majahoidja. Toomas Suuman 22 10 Bill Cunningham New York 23 30 Wikmani poisid, 11–12 00 00 Teater laulab: Jälle teater laulab 29 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Inimesed kuulevad 50 Taltsutamatu süda, 38* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 49* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Sajandi armastus, 51* 13 50 Heeringaminutid 14 10 Lindprii: Härra Edukas. Viis minutit keskööni 16 05 Küladetektiivid, 60: Vaid kuu vaatab pealt 17 05 Taltsutamatu süda, 39 18 05 Armastus ja karistus, 50 20 00 Suvereporter 21 00 Saladused: Kallis kleptomaan. Inetu pardipoja kättemaks 22 30 Mentalist: Valged jooned 23 25 Pärapõrgu perekond: Lõpuball 55 Seitse (Seven, USA 1995) R: David Fincher. O: Brad Pitt, Morgan Freeman, Gwyneth Paltrow, Kevin Spacey. Põnevik 02 10 Vahelevõtja 50 Merevaade* 03 15 Suvereporter* 04 05 Saladused* 25 Utta Danella: Keeristorm paradiisis (Saksa 2004)*. Romantiline draama

06 15 Kirgede torm, 1459 07 05 Joonissarjad 55 Armastuse pisarad, 60* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Valge maja 1, 2: Murede ookean 11 10 Padjaklubi 1, 11* 12 15 Ootamatult isaks 2, 2: Sabrinal on raha 45 Hullumeelsed perekonnad, 11* 13 50 Suvesangarid, 41* 14 25 Selline on elu!: 215 kilo hävitavad meie perekonna 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 61 16 55 Midsomeri mõrvad 10, 5: Surm ja põrm 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 6: Minimissid 2 21 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Võimalik vaid Venemaal 22 00 Suvesangarid, 42 30 Atlas kehitas õlgu: I osa (USA 2011). Ulmedraama 00 30 Ameeriklased 1, 12: Vanne 01 25 CSI New York 9, 6 02 15 Kahjutasu 4, 8 03 00 Suvesangarid, 42* 25 Võta või jäta 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 42* 50 Reisijaht

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 139 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 696 09 10 Emmerdale, 250* 40 Eluteed, 26 10 05 Küladetektiivid, 244: Surm peale Waikikit 55 Süütu süüdlane, 30 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Täidame lünga 25 Poissmees, 5* 14 05 Tänapäeva Tuhkatriinu (A Cinderella Story, USA– Kanada 2004). Romantiline komöödia 16 00 Hawthorne 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Kuidas vältida grippi? 19 00 Kodus ja võõrsil, 5825 30 Emmerdale, 251 20 00 Saare sosinad 21 00 Luba abielluda (License to Wed, USA–Austraalia 2007). Romantiline komöödia 23 00 Poissmees, 6 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Trajektoorid 02 20 Saare sosinad* 03 10 Staariminutid: Halle Berry 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 30* 45 Suvereporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Galileo*. 30 Komissar Rex, 151: Tähtede nimel* 09 20 Sissemurdjad, 18/20: Titaan Cash* 45 Sissemurdjad, 19: Kaasasündinud anne* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 54* 14 35 Knight Rider, 59* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Mehhiko 16 20 Komissar Rex, 152: Jahtunud jälg 17 10 Supermani uued seiklused, 55 18 05 Knight Rider, 60: Kitti hukk 19 00 Galileo 30 Merevaade 20 00 Tuvikesed, 4142: Sünnipäevakink*; Kiilad ja ilusad* 21 00 Kaks ja pool meest: Pissib nagu printsess* 30 Kriminaalne Venemaa, 300301: Metsavaim; Professionaalid, 1 22 30 Siberi Jeesus 23 30 Conan, 274 00 20 Kaks ja pool meest 45 Tuvikesed, 4344: Mustlase nutt; Reekviem surnud juuksuri auks 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp* 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Asterix olümpiamängudel (PrantsuseSaksa-Itaalia-Belgia 2008)*. Seikluskomöödia 13 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 2, 7 16 00 Kutsuge Cobra 11 6, 12: Hiline kättemaks 17 00 NCIS kriminalistid 5, 6: Kimäär 18 00 Perepea 8, 11* 30 Simpsonid 5, 6* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 7-8: Libumärk; 12 kiimas naist 20 00 Perepea 8, 12: 420 30 Simpsonid 5, 7 21 00 Suvesangarid, 35 30 Tellimustöö (USA 2009). Märul 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 69; ekstra 2, 69 00 40 Teismeliste seksielu 2, 1 01 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 7-8* 02 30 Suvesangarid, 35* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Pühapäevatee* 09 00 Kultuurimeeter* 30 Aleksei Turovski lood* 10 00 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Ameerika eestlased. Idarannik, 4/13* 45 Jõgeva suupilli- ja lõõtsafestival 2012, 1/2 11 55 Ühistegevuse pooltund* 12 25 Daami tagasitulek, 3/4* 14 10 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 223/304* 17 00 Armuleek, 224/304* 45 Armuleek, 225/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 105/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Terve tervis 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Inimeste lood 30 Noor Montalbano, 5/6 00 10 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Paavo Kangur – Eriline Eri Klas, I. Katkendeid mälestusteraamatust loeb Tõnu Mikiver. 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Tegija. Lauri Leesi ja Lauri Varik 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Andres Ammas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Jazzkaar 25. Immo Mihkelson 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Maailmapilt* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Huvitaja* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

+17 +29 +27 +25 +20 +22 +24 +17 +24 +26 +16 +19 +23 +17 +26 +23 +18 +33 +21 +24 +22 +16 +19 +21 +22 +13 +21 +29 +22 +18 +22 +25 +21 +25 +33 +13 +31 +38 +21 +29 +29 +28 +28 +32 +23 +31

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Aidi Vallik – Mis teha, Ann? 10 05 Muusikatuba. Liina Vainumetsa Esineb lõunanaabrite ajalooliste pillide orkester Collegium Musicum Riga. 11 05 Album. Figura Ensemble - Neos Eesti Heliloojate Festivali külaline Taanist. 12 02 Delta. Kaisa Jõhvik 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 02 Lõunakontsert Londonist Kuulame BBC Promsi festivali kammermuusikakontserti Cadogan Hall`ist. Esinevad Alice Coote (metsosopran) ja Julius Drake (klaver). Richard Strauss Kaheksa poeemi tsüklist Viimsed lehed . Hugo Wolf - laule Goethe tekstidele. Richard Strauss - Neli laulu. 16 05 Helileid Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist. Muusika, mis hoiab endas elamusi 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. Charles Gounod Romeo ja Julia 22 05 Fantaasia. Joosep Sang 00 05 Nokturn