Postimees 18 09 2014 by Postimees

ISESEISVUS

ŠOTLASED OTSUSTAVAD TÄNA, KAS SOOVIVAD SUURBRITANNIAST LAHKU ARVAMUS LK 2, LÜÜA. ERIKÜLJED LK 4–5, ARVAMUS LK 14

RAHA EI LOE

NÄIDISJUHTUM

Haigekassa on valmis perearstidele juurde maksma, et vastuvõtuajad oleks pikemad, kuid perearstid ei näe vastuvõttude pikendamiseks vajadustki.

Vladimir Jevtušenkov oli veel kevadel Venemaal jõukuselt 15. mees. Praegu istub ta ebaseadusliku tulu teenimises süüdistatuna koduarestis.

EESTI LK 6

AED JA KODU

Nigela õunapurustajaga ei saa head mahla isegi korraliku pressi abil. LK 20

VÄLISMAA LK 11

www.postimees.ee Arengufondi endine juht

TÕNIS ARRO: Iga asjatundja saab sellest aru. Aga iga inimene ei ole asjatundja. MAJANDUS LK 8–9 NELJAPÄEV, 18. SEPTEMBER 2014 • NR 217 (7208) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 884 • LUGEJAID 201 000

ISESEISVUS

Šotlaste valik Eesti Väitlusselts ja Tallinna volikogu liige Abdul Turay (SDE) vaidlesid, kas Šotimaale oleks iseseisvus kahjulik või kasulik. Suurbritannias sündinud ja kasvanud Turay hinnangul ei peaks šotlased Ühendkuningriigist lahku löömad. LK 14

Moskva pihtide vahel Venemaal kinni peetav kaitsepolitseinik Eston Kohver teatas eile, et ei soovi oma kaitsjateks advokaate, kelle Eesti riik talle Moskva võimude määratud kaitsja asemel palkas. Välisminister Urmas Paeti sõnul tuleb arvestada, et Kohvrile avaldatakse survet.

Tasuta piim ajas janused lausa rüselema

RIIGIKAITSE

Peamine on tahe Riigi tugevaim kaitse on oma inimeste tahe riiki hoida, kirjutab riigikogu Reformierakonna rühma esimees Kristen Michal. Reformierakonna rahvuslikus julgeolekustrateegias sisalduvad sõdurigarantii ja kaitsepalga ideed aitavadki julgeolekut. LK 15 RIIGI RAHAKOTT

Peenike mäng Kas riigieelarvet tuleb kärpida, kui majandus ei kasva oodatud kiirusega? Sven Kirsipuu rahandusministeeriumist kirjutab, et seos majanduskasvu ja riigi tulude vahel pole üksühene. Sel aastal on kasvuootusi kärbitud, kuid maksulaekumine tõotab ootusi ületada. LK 15

Üks Kohvri senistest kaitsjatest, advokaat Mark Feigin ei soostunud selgitama, kas niisugune otsus on Kohvri enda tehtud valik või sundis teda sedasi otsustama juurdlust juhtiv FSB. Samas tõdes ta, et Kohvri olukord on keeruline.

Venemaa turust ilma jäänud piimatootjad korraldasid eile Tallinnas Vabaduse väljakul oma raskuste selgitamiseks meeleavalduse, mille käigus jagati laiali tuhatkond pudelit piima. Ent rohkem kui piimatootjate mured näis kohaletulnutele korda minevat võimalus saada liiter tasuta piima. Selle nimel mindi lausa rüselema ja piima jätkus vaid mõnekümneks minutiks – suurem osa kohaletulnuist jäi ilma. fotod: liis treimann

Kood avab video piimajagamisest.

Sel nädalal on Eesti saatkond Moskvas korduvalt taotlenud konsuli kokkusaamist Kohvriga, kuid sellest on Vene võimud keeldunud, väites, et senisest kahest kohtumisest peaks küll olema. Eesti võimud siiski jonni ei jäta.

EESTI LK 3

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Plussmärgiga meeleavaldus miinusmärkide ajajärgul

Raske valik Mis valesti läks, küsivad Briti ajalehed juba pea kaks nädalat. Varem ei võtnud isegi London Šoti iseseisvusreferendumit eriti tõsiselt. Kui aga arvamusküsitlus ootamatult tasavägist tulemust ennustama hakkas, tekitas see rahutuse ka väljaspool Suurbritanniat. Šotimaa lahkumine tekitaks poliitilise maavärina, mis ei lööks mitte üksnes Londoni ja Edinburghi laual kaarte segamini, vaid uus olukord tekiks kogu ELile ning järeltõukeid saaks tunda kaugemalgi. On selge, et rahvusvaheliselt pole sündmus sugugi vähetähtis. Suurbritannia on üks maailma mõjuvõimsaid riike. Oleks naiivne arvata, et selle lagunemine jõuvahekordadele kuidagi ei mõju. Suur osa neist sümbolitest, mis teevad riigist riigi – territoorium, lipp, riigi nimi –, muutuksid kas kindlasti või tõenaoliselt. Territooriumi kaotamine oleks paratamatu. Riik, mida varem tundsime Suurbritanniana, lakkaks olemast. Kuidas allesjäänud osa nimetama hakata? Milline saab olema uue lipu värvikombinatsioon? Riigid tekivad ja kaovad, poliitilised liidud on Euroopas ennegi lagunenud – Hispaania ja Portugali vahel, Rootsi ja Norra vahel. Aga need on olnud lühemaajalised. Kolmsada aastat on pikk aeg. Pikaajalised poliitilised liidud loovad stabiilsuse, millest hakatakse puudust tundma. Eriti ajal, mil julgeolekuolukord Euroopas on muutunud. Saksamaa hoiab Šotimaal toimuval silma peal ELi tuleviku peale mõeldes. Die Welt kirjutas hiljuti «lahkulöömise viirusest», mis Euroopas levib, Der Spiegel hoiatab majanduslike tagajärgede eest, mida lahkuloomine võiks tähendada. Lisaks kardetakse, et Šotimaa jahvastus võib anda lisaindu euroskeptikutele ELi riikides.

ilne niinimetatud tasuta piima päev Tallinnas Vabaduse väljakul ja riigikogu ees möödus hoogsalt. Rahvast tuli piimapudeleid haarama nagu murdu ning aktsioon pälvis ka suure meediatähelepanu. Korraldajate eesmärk sai täidetud – plaanitud sõnumid jõudsid avalikkuseni, ning seda väljapeetult, mitte šokeerides. Siin on vähemalt kaks positiivset momenti: suudeti parandada inimeste teadlikkust valdkonnaga seotud probleemidest ja heas mõttes reklaamida kvaliteetseid Eesti tooteid. Ajad pole kodumaisele toidutootjale tõesti kerged: Venemaa on rahvusvahelistele sanktsioonidele vastukaaluks kehtestanud impordipiirangud, uuest aastast kaovad Euroopa Liidu piimakvoodid, lihatootjaid ähvardab Aafrika seakatk. Paljud põllumajandustootjad on otse välja öelnud, et nende tulevik on enam kui tume. Võimalik töökohtade kadumine omakorda tekitab valdkonna eripära arvesta-

des sotsiaalseid pingeid ning iga inimene mõtleb neid jutte kuuldes murelikult, mida see võiks tähendada tema rahakotile. Kuid mündil on ka teine külg. On tootjaid, kelle sõnul näiteks Venemaaga seotud äririskid on kogu aeg teada olnud, mistõttu praegu pole halamisel mõtet. Rīgas Piensaimnieksi tegevjuht Neeme Jõgi põrutab otse: «Piima hind peab tasuma (ja on tasunud) tootmiseks vajalikud kulutused, katma investeeringute taastootmise ja andma ka mõningast kasumit. Kõik ELi või Eesti riigi toetused on lisatulu.» (EPL, 16.09) Küllap on tõde mõlemal pool. Kahtlemata vajab ELi põllumajanduspoliitika reformimist, toetuste pool ühtlustamist või sootuks kaotamist. Kindel on aga see, et eilse järel pälvib põllumajandustoetuste küsimus riigieelarve menetlemisel palju tähelepanu. Ning tarbijad on üksiti saanud märguande, et kodumaiseid piimatooteid võiks lausa teadlikult osta. Tehkem seda! See rõõmustaks ka rahandusministeeriumi prognoosijaid, kes SKT kasvus näevad just sisetarbimise suurenemist.

Eilset piimajagamist tuleks kiita ka puhtalt meeleavalduse vormi poolest. Põhiseadus annab kodanikele õiguse rahumeelselt koguneda ja meelt avaldada, kuid tähelepanu püüdvad üritused kipuvad ikkagi olema läbinisti negatiivsed. Oleme ju näinud (valdavalt küll Brüsselis), kuidas piima protesti märgiks sõna otseses mõttes tänavakividele ja rentslisse valatakse.

JUHTMÕTE Piimapäeval suudeti parandada inimeste teadlikkust valdkonnaga seotud probleemidest ning heas mõttes reklaamida kvaliteetseid Eesti tooteid.

LK 15

PÄEVA KOMM

KÕVA SÕNA

Kui õhtu toob sama napi enamusega saadud tulemuse – ükskõik, kumma kasuks ka lõpuks otsustatakse –, ei ole see hea.

20 aastat on möödas, näitame, kuidas inimesed on hakkama saanud, ja püüame olla võimalikult delikaatsed. Estonia katastroofist raamatu «Estonia inimesed» kirjutanud Einar Ellermaa, PM 17.09

Muidugi huvitab kõiki, mida tähendab see kõik praeguses julgeolekuolukorras. ELi euroskeptiliste äärmusparteide rahakanalid võivad ulatuda otsapidi Kremlisse, nagu USA julgeolekuekspert John Schindler hiljuti oma blogis kirjutas, kuid Šotimaa iseseisvuse pooldajad on üsna teistest ideedest tehtud ja etnilise rahvuslusega pole neil suurt pistmist. Tugev seotus ELiga ja soov jätkata ELi koosseisus isegi siis, kui Inglismaa otsustab seda mitte teha, on üks põhjusi, miks Suurbritanniast lahku lüüa soovitakse. Küll aga oleksid Suurbritannia lagunemisega rahul ilmselt need jõud, kelle huvides on nõrgem ja killustatum Euroopa. See ei saa aga olla põhjendus, miks takistada demokraatlikke protsesse Šotimaal. Kui Euroopa edukaimaks ekspordiartikliks on arusaam, et inimestel on endal õigus otsustada oma saatuse üle, oleks veider seda enese piiride sees takistama hakata. Kataloonia näide on juba hirmutav küllalt. Arvamusküsitlused ennustavad tänaseks tasavägist võitlust. Kui õhtu toob sama napi enamusega saadud tulemuse – ükskõik, kumma kasuks ka lõpuks otsustatakse –, ei ole see hea. Küsimus on liiga põhimõtteline ja ükskõik kumma lahendusega rahulolematuid oleks liiga palju. Selle valgel näib Suurbritannia koosseisus jätkamine veidi vähem halva tulemusena.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Seesugune destruktiivne viis peegeldab sageli paraku üsna pinnapealset lähenemist ja konstruktiivsuse puudumist. Teisisõnu on hea, kui paistavad ka korraldajate ideed, mis kinnitavad, et lahendust ei peeta mustvalgeks, vaid ollakse valmis seda ühiselt otsima. Selgitava tee valinud eilse piimapäeva korraldaja ehk Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda asetub siin positiivsesse valgusse.

urmas nemvalts

urve eslas

Postimees 1932. aastal Genfis on kokku astunud ja astumas väevähenduse konverentsi komisjonid, et vaevaliselt edasi rajada teed inimese vabastamiseks rängast ja ohtlikust relvade koormast. Lootused on tuduvat tumestatud. Kaks leppimatut: sakslane ja prantslane seisavad pärast Saksamaa sisepoliitilise kursi muutumist vastamisi kasvanud leppimatuses. Saksamaa nõudmine, et talle antaks üheõiguslus riigikatse alal, on saanud probleemide sõlmpunktiks. Kui teised riigid viivitavad aastast-aastasse oma relvastust vähendamast, peab Saksamaa nõudma, et tema enneaegne väevähendus tühistataks. Saksamaa peab saama õiguse olla kaitstud samade relvadega,

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

mida omavad tema naabrid. Suurele saksa rahvale on kõlbliselt väljakannatamatu, et ta on sõjas võitjaks tulnute omavoli läbi kohustatud alandavale kaitsetusele. Saksamaa ei tahagi kasutada üheõiguslust, ta nõuab ainult, et seda kõlbliselt tunnustataks. /…/ Saksamaa esitab oma nõudmised suurema relvastuse ja rahvusvahelise kitsenduseta sõjaväekorralduse peale kõlbliste põhjendustega. Prantslane näeb neis nõudmistes aga puht reaalset taotlust. Kuuldub, et inglased tahavad pakkuda kompromissi: Saksamaa saab kõlbliseks rahulduseks tunnustuse üheõiguslusele, kuid tegelikult jääb püsima keeld seda kasutada. 18.09.1932

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Estonialt pääsenute mälestused said kaante vahele

Välisministeerium võtab üle piiririkkumisega tegelemise Kuna Eesti ja Venemaa piiriesindaja ei jõudnud 5. septembril toimunud ja Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri kinnivõtmisega päädinud piiririkkumise detailides kokkuleppele, hakkab küsimusega edasi tegelema välisministeerium. «Lepime peagi suhtluses Vene poolega järgmistes sammudes kokku,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja. Ainus, milles Eesti ja Vene piiriesindajad on seni jõudnud üksmeelele, on ebaseadusliku piiriületuse toimumine. postimees.ee

Paet: piirileppe ratifitseerimine edeneb plaanitult Välisminister Urmas Paet (pildil) loodab, et suvepuhkuselt naasnud Vene duuma alustab peagi Eesti-Vene piirleppe ratifitseerimise protsessi. «Ei ole tulnud ühtegi sõnumit Venemaa poole pealt, et nad seda protsessi nüüd kuidagi pidurdaksid,» lausus Paet riigikogu infotunnis. Ta kinnitas, et Eesti on omalt poolt andnud selge sõnumi, et Eesti parlament on teinud ära esimese lugemise ratifitseerimismenetluses. ERR Uudised

329

-eurose

miinimumsissetuleku sisseseadmine leibkonnaliikme kohta aitaks võidelda vaesusega, leiavad eksperdid.

Eile esitleti Eesti Mereakadeemias Einar Ellermaa ja Inge Pitsneri (ülemisel fotol paremal) raamatut «Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku», kus laevakatastroofist eluga pääsenud ning õnnetuses hukkunute lähedased räägivad oma loo. Üks nendest, kelle lugu raamatusse jõudis, on Tiit Metsallik (ülemisel fotol vasakul), kes kaotas ööl vastu 28. septembrit 1994 kaks tütart. Kuigi mälestused on valusad, on mees raamatu üle õnnelik: «Igaühest ei tehta raamatut!» Esitlusel viibis ka Estonial hukkunud muusiku Urmas Alenderi poliitikust tütar Yoko Alender Kood avab (parempoolsel fotol) oma lastega. video raamatufotod: sander ilvest esitluselt. postimees.ee

Elroni koduleht sattus küberrünnaku alla Reisirongiliiklust korraldava Elroni kodulehe üldosa tabas pühapäeva pärastlõunast kuni esmaspäeva õhtuni küberrünnak, mille tagajärjel võis mõne kodulehte külastanud kliendi arvuti pahavarast nakatuda. «Teadmata isikud sisenesid meie kodulehe üldosale ning püüdsid selle kaudu oma pahavara levitama hakata,» ütles Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik. «Elroni piletimüügisüsteemile ja klientide andmetele pahalased ligi ei pääsenud.» majandus24.ee

VÄLJASPOOL KONTROLLI. Eston Kohver loobus advokaatide Nikolai Polozovi ja Mark Feigini teenetest. Viimase sõnul saab Kohvrit aidata vaid Eesti valitsus.

Töövõimereformi abieelnõu läbis esimese lugemise

Moskva ei lase Eesti konsulil Kohvriga kohtuda

Riigikogu lõpetas eile töövõimereformi toetava sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise. Eelnõu moodustab teise osa suuremast muudatuste paketist, millega valitsus soovib ellu viia töövõimereformi, mille käigus kujundatakse ümber praegune töövõime hindamise korraldus. BNS

anneli ammas jaanus piirsalu uudised@postimees.ee

ile sai Eesti saatkond Moskvas Lefortovo kohtust faksi, mille sisuks oli röövitud Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri teade, et ta ei soovi end kaitsma talle Eesti riigi poolt palgatud advokaate. Eesti konsulit ei ole Moskva sel nädalal Kohvriga kohtuma lubanud. Juba esmaspäevasel kohtumisel Eesti valitsuse palgatud advokaatide Mark Feigini ja Nikolai Polozoviga Lefortovo vanglas oli Eston Kohver napisõnaline ja ütles neile, et ta veel mõtleb, kas vajab nende teeneid. Eile tuli Kohvrilt vastavasisuline avaldus. «Usun, et kõik saavad aru, et ta on siiski 24/7 selles keskkonnas, kus ta on FSB (Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus – toim) inimeste mõjusfääris, ja ta ei ole oma valikutes vaba,» ütles

välisminister Urmas Paet. «Eesti konsul on temaga saanud vaid kolm tundi kahel korral kokku kohtuda ja rääkida.» «Enam-vähem on kõik selge. Ma ei saa kinnitada ega ümber lükata, et Kohver võttis sellise otsuse vastu FSB surve all,» ütles advokaat Feigin Postimehele. «Seda, mida ma tean, ma ei saa kommenteerida, sest ma pole enam Kohvri advokaat. Võin öelda vaid üht: tema olukord on väga halb, reaalselt väga halb. Olukord on üha enam väljaspool tema kontrolli. Praeguses olukorras saab teda aidata ainult Eesti valitsus,» lisas Feigin. «Oleme tänulikud Mark Feiginile ja Nikolai Polozovile nende ekspertabi eest Eston Kohvri juhtumi puhul,» lausus Paet. Ta lisas, et Feigini ja Polozovi usaldusväärsuses ja asjatundlikkuses pole kahtlust. Eesti saatkond Moskvas on ka sel nädalal korduvalt taotlenud, et Eesti konsul saaks Kohvrit vanglas külastada, kuid Vene võimud on sellest kategooriliselt keeldunud, märkides,

Advokaadid Nikolai Polozov (vasakul) ja Mark foto: itar-tass/scanpix Feigin.

et kahest kohtumisest peaks olema küllalt. Eesti pool taotleb kohtumist edasi. Paeti sõnul jätkab Eesti juhtumi hoidmist rahvusvahelise tähelepanu all. Ühtlasi tuletas ta meelde, et 30 riiki ning mitmesugused rahvusvahelised organisatsioonid on Venemaalt nõudnud, et ebaseaduslikult kinnipeetav Eesti kaitsepolitseinik vabastataks.

Usun, et kõik saavad aru, et ta on siiski 24/7 selles keskkonnas, kus ta on FSB inimeste mõjusfääris. Välisminister Urmas Paet

Täna hommikul peaks Lefortovo kohtus olema arutlusel Feigini ja Polozovi esitatud taotlus Kohvri kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks. Eile polnud kindel, kas kohus seda üldse arutama hakkab – nüüd, kui kinnipeetav on Eesti riigi palgatud advokaatidest loobunud ja tema ametlik kaitsja on Vene riigi määratud advokaat, kes ei ole kinnipidamist vaidlustanud. Uudiste portaal Rosbalt teatas eile, et Lefortovo kohus Feigini ja Polozovi esitatud avaldust enam ei menetle. Vene võimud süüdistavad Kohvrit spioneerimises, milles süüdimõistmisel võib kohus määrata talle 10–20 aasta pikkuse vanglakaristuse. Kohvri advokaatidest loobumise teate põhjal võib oletada, et Eesti kaitsepolitseinik võib end FSB survel spioneerimises süüdi tunnistada. Vene eriteenistus võttis Kohvri Eesti territooriumil kinni 5. septembri hommikul ja toimetas ta Moskvasse, kus teda hoitakse FSB Lefortovo vanglas.

Noormehed rüvetasid Eesti riigilippu

Pärnumaal uppus nelja-aastane laps kodutiiki

Eelmise reede hilisõhtul sai politsei teate, et Tallinnas rebiti ühelt Mäepealse tänava hoonelt maha ja lõhuti riigilipp. Politsei viis sündmuskohalt jaoskonda kaks 19-aastast noormeest, kelle suhtes algatati kriminaalmenetlus. tallinncity.ee

Eile pärastlõunal uppus Pärnumaal Häädemeeste vallas kodutiiki kukkunud nelja-aastane poiss. Muidu lähedase järelevalve all õues viibinud poiss jäi hetkeks üksinda ning kukkus tiiki, lapse elustamine tulemusi ei andnud. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kumb leer saavutab Šotimaa iseseisvumise referendumil võidu? Ei oska öelda

Iseseisvumise pooldajate

12%

30% 2937 vastajat

58% Iseseisvumise vastaste

4 || ŠOTIMAA VALIK || POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE @POSTIMEES.EE

Mõned märksõnad viimastest päevadest ISESEISVUS

LUBADUSED

MEEDIA

SÜMBOLID

Šotimaa praegusi iseseisvuspüüdlusi ei saa otseselt kõrvutada sellega, mis toimus Euroopas sotsialismileeri lagunemise järel. Küsimus ei ole valikus diktatuuri ja demokraatia vahel. Demokraatlikke tavasid austavast riigist võib eralduda demokraatlik riik, mille elanikud soovivad senisest suuremat otsustusõigust. Sealjuures on Ühendkuningriik kinnitanud, et ei takista Šotimaa iseseisvumist, kui rahvas nii demokraatlikult otsustab. Iseseisvust toetavad Šoti rahvuspartei, rohelised ja sotsialistid.

Kaks nädalat tagasi ületasid ühe küsitluse põhjal «jah»-hääled esimest korda «ei»-hääled ning see ajas ühtsuse toetajad enneolematult ärevile. Nüüd tulid lauale lubadused, et Šotimaa saab senisest veelgi suurema otsustusõiguse majandusküsimustes. Paljud valijad leiavad, et see on nende petmine. Ühest küljest need, kes on posti teel juba oma «jah»-hääle andnud, kurdavad, et oleks ehk teisiti hääletanud, teisalt leiavad iseseisvuse toetajad, et see on manipuleerimine viimases hädas ega tähenda kuidagi ausat mängu.

Iseseisvuse toetajad leiavad, et suuremad meediaväljaanded on kajastanud referendumi eel toimuvat ühekülgselt, keskendudes liialt «ei»-poole tegemistele ja ignoreerides «jah»-üritusi. Eriti pettunud ollakse rahvusringhäälingus BBC, mida peetakse enamasti erapooletu meedia heaks näiteks. Lisaks süüdistatakse meediat hirmu õhutamises – «jah»poole sõnul on meediasse paisatud palju kontrollimata faktidega lugusid iseseisva Šotimaa ebakindlast majanduslikust ja välispoliitilisest tulevikust.

Iseseisev Šotimaa maa võtaks kasutusele oma sinivalge alge lipu, aga jääb küsimus, mis saab siis Ühendkuningriigi Union Jackist, mille üks osis see on. Šotimaal otimaal pole seni ka oma hümni, kõige õige tõenäolisem kandidaat selleks eks on ilmselt «Flower of Scotland». otland». Kuninganna võib jääda Šotimaale alles samasuguses sümboolses ümboolses rollis, nagu ta on seda näiteks Austraalia raalia ja Kanada jaoks. s.

REFERENDUM. Täna vastavad Šotimaa elanikud küsimusele «Kas Šotimaa peaks olema iseseisev riik?».

Täna öösel Šotimaa ei maga Glasgow

kskõik, milline on referendumi tulemus, täna on ajalooline päev, mil Šotimaa elanikud saavad otsustada, kas nad tahavad elada iseseisvas riigis või jääda Ühendkuningriigi osaks. «24 tundi, et päästa Ühendkuningriik,» seisab lennujaamas esimesena silma jäänud ajalehe Scottish Daily Mail kaanel. Lennujaamast Glasgow’ kesklinna sõites kuulen taksojuhilt tema meelsuse kohta vastust, mis oleks ilmselt ideaalvastus Šotimaa esimese ministri Alex Salmondi kõrvus. «Ma kavatsesin esialgu öelda «ei», kuigi olin üsna kahtlev, aga nüüd, kui nad (Westminster – toim) on hakanud viimasel hetkel väitma, et annavad meile palju suuremad õigused, olen ma otsustanud, et ainus õige valik on «jah»,» räägib kuuekümnendale eluaastale lähenev taksojuht Ian. Mehe kinnitusel ei usu ta ka Salmondit – ühtegi poliitikut ei saa usaldada –, aga selle referendumiga otsustakse midagi muud ning Briti parlamendist kostvad lubadused on tühised ja näitavad ainult, et sinna-

Iseseisvuslased kesklinnas Ehkki ametlike küsitluste järgi on Glasgow’ elanike meelsus üsnagi sarnane Šotimaa keskmisega ning ühtsuse toetajad juhivad õige napilt iseseisvuse pooldajate ees, tundub tänavatel, et see pole sugugi nii. Terve päeva jooksul nägin ma vaid üht pisikest punast kleepsu kirjaga «ei» ja paari inimest, kes vastavat infot jagasid. Linna südames kõige elavamatel kaubandustänavatel, kus tavaliselt näeb iga paarisaja meetri järel mõnd tänavamuusikut, paistis aga, et neist poolte asemel on koha sisse võtnud mõni iseseisvuse pooldaja. St George’i väljakul, kus on viimasel ajal küll ilmselt iga päev midagi toimunud, kogunes juba lõuna paiku Šotimaa lippude ja siniste T-särkidega inimesi. Lisaks on sinna tõmmatud plakat, kus võetakse kiirelt kokku maailmapoliitika kohutav olukord – sõjakolded ja tuhanded tuumarelvad – ning tõdetakse lõpuks, et iseseisval Šotimaal, mis saab lahti brittide tuumarelvadest, on vist kui-

dagi sellest kõigest vaba elu – sõnum rohelistelt. Üldiselt on iseseisva Šotimaa positsioon maailmaareenil referendumi eel üsnagi teisejärguliseks küsimuseks tõugatud. «Arutlesin esialgu, et mis saab Šotimaa staatusest euroliidus ja NATOs, ning mõtlesin eelkõige vist oma erialast lähtuvalt,» räägib Athene Richford, peatne Glasgow’ ülikooli rahvusvahelise õiguse doktorant. «Siis sain aru, et see on midagi hoopis muud, see on küsimus sellest, kuidas saaks midagi muuta Šotimaa rahva jaoks.»

iseseisvusliikumise toetajaid. Sealhulgas näiteks radikaalsed iseseisvuslased, kes püüavad ühendada kõiki radikaalselt vasakpoolseid, keda on industriaalajastu algusest saadik paljude tehasetööliste ja kaevurite kodupaigaks olnud Šotimaal omajagu. Läheme koos St George’i väljakule. Sinivalgete lippude seas paistab ka üks Kataloonia punakollane. Katalaanid loodavad Šotimaa iseseisvusest palju ja nad on seda väljendanud ka leheküljesuuruse reklaamiga kõige enam iseseisvust toetavas ajalehes The Herald. «Valida tähendab võita,» kuulutab see ja märgib ära, et katalaanid valivad 9. novembril.

Terve päeva jooksul nägin ma vaid üht pisikest punast kleepsu kirjaga «ei» ja paari inimest, kes vastavat infot jagasid. Kaheksa protsendi võim Richford on sealjuures inglane, korraliku briti aktsendiga, ning ehkki temast on saanud tuline iseseisvuse pooldaja, ei osale ta otseselt üheski kampaanias, sest arvas, et see aktsent ei tee teda just kuigi usaldusväärseks. Naise sõnul ei ole iseseisvuseta ilmselt võimalik muuta seda, kuidas Šotimaad praegu valitsetakse – Briti parlamentaarne kord on ikkagi ligi tuhat aastat vana, ja oleks aeg seda muuta. Richford rõhutab, et ta ei ole ainus inglane, kes nii mõtleb – olemas on ka eraldi Šotimaa iseseisvuse eest võitlevate inglaste ühing, niisamuti nagu on olemas veel palju erinevaid

LOE KA LK 2, 10, 14

liisa tagel

gi on kohale jõudnud arusaam – Šotimaa rahvas võib tõepoolest iseseisvust nõuda. Ian räägib veel, et tema 21-aastane poeg on kogu aeg olnud kindel iseseisvuse toetaja ja naine hääletab kindlalt «ei». Tema pere on suurepärane näide sellest, millised eelistused on kampaaniajuhtide meelest erinevatel rahvastikurühmadel.

«Jah»-kampaania peamiseks märksõnaks on «rohujuuretasand». Iseseisvuse toetajad on äärmiselt aktiivsed sotsiaalmeedias ja Glasgow’s paistavad miskipärast ka tänavatel vaid nemad. Nii võib väga kergesti jääda mulje, et rahva tahe on tõepoolest just nimelt iseseisvus ja ei midagi muud. Küsitlused näitasid aga alles äsja, et otsuse langetanutest 52 protsenti tahab jääda osaks Ühendkuningriigist ja 48 protsenti saada iseseisvaks. Endiselt ei ole aga otsust langetanud ligi kaheksa protsenti hääleõiguslikest Šotimaa elanikest ja neil võib olla suur võim. Üks on kindel – täna öösel Šotimaa ei maga.

Ajalooline rahvahääletus etus • 4 285 232 inimest ehk 97 protsenti nti Šotimaa täiskasvanud elanikkonnast on end registreende seas on rinud referendumil osalejaks. Nende stast valijat. esmakordselt 109 533 16–17-aastast • 789 024 inimest hääletab posti teel. Ümbrikud ja valigustis, valijate ülesanmissedelid saadeti neile juba augustis, a ümbrik posti panna. deks jäi õigesse kasti rist teha ja a avatud 5579 vali• Šotimaal on 2608 asukohas täna lla 7–22 kohaliku aja misjaoskonda, mis on avatud kella mise ajal on seal inimejärgi. Juhul kui jaoskonna sulgemise ud, lastakse neil kõigil si, kes pole veel hääletada saanud, seda teha. alt 16-aastased teovõi• Hääleõiguslikud on kõik vähemalt streerunud, kellel on melised Šotimaa elanikuks registreerunud, e Euroopa Liidu riigi Ühendkuningriigi või mõne teise ääletada kõik Rahvaskodakondsus. Samuti saavad hääletada lel on elamisluba või te Ühenduse riikide liikmed, kellel oata. Samuti osalevad kellel on resideerimisõigus ka loata. ud isikud, kes resideeŠotimaal valijateks registreeritud nistuses välisriigis. rivad relvajõudude või riigi teenistuses • Kõigis 32 Šotimaa piirkonnas on oma häältelugemisokku kogutakse. Tavalikeskus, kuhu hääletuskastid kokku selt sellist öist häältelugemist ei toimu, sest piirkondades, kus on palju saari või mägine maastik, võib see liku tulemuse teadasaavõtta tunde ja lükata edasi lõpliku mise aega. ikut – «jah» ning «ei», • Kuna sedelil on ainult kaks valikut sam kui kohalike valion häälte lugemine ilmselt lihtsam miste ajal. • Homme kell 6 hommikul peakss kõik hääled loetud olema, ent sellega võib minna ka pisut kauem. • Üle 50 protsendi hääletajate toetuse kogumisest ele esialgse kokkuleppe peaks ükskõik kummale poolele põhjal olema piisav, et võita. Westminister on viimastel nädalatel aga viidanud, et ka 51 protsenti ei pruugi a rahva tahet, ning sellise siiski olla piisav, et väljendada toetusega ei saaks öelda, et iseseisvus on kõigi heaoluga parimal moel arvestav.

allikas: s pm

POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014 || ŠOTIMAA VALIK || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Šoti paisunud pangandussüsteem Šoti pankade varade suurus SKT suhtes on palju suurem kui Islandil enne panganduskrahhi. Juhul kui hääletajad otsustavad iseseisvuse poolt, lubavad Šotimaa viis suurimat panka* kolida Inglismaale.

Ühendkuningriik

78 387 km² 5 330 000 163 mld € 8,4 % 30 100 € 3,3 %

243 610 km² 64 100 000 1947 mld € 100 % 29 296 € 1,9 %

1254 %

10 mld eurot päästmiseks

1000

Lloyds Banking Group 847,03 mln naela

2010: 876 %

85 mld eurot päästmiseks

800

Euroala (2012)

600

700 % 625 %

408 %

400

326 %

Royal Bank of Scotland 1027,9 mln naela

200

am (2 aa 01 2) Iir im (2 aa 01 0) Kü pr (2 os 01 3) Is la (2 nd 00 7) ilm UK a Š (2 0 ot 12 im ) a Is ata es Šo e tim ise aa v

Pindala Rahvaarv SKT 2013 SKT Ühendkuningriigi omast 2013 SKT inimese kohta 2013 Majanduskasv 2013

Šotimaa

2008: Island

Pangandussektori lasi pankadel varade maht põhja minna 1200 2013: (% SKTst) %

* Royal Bank of Scotland, Lloyds Banking Group, Clydesdale Bank, TSB, Tesco Bank

Allikas: Graphic News

Eraldumine läheks kalliks tõnis oja tõni

tonis.oja@postimees.ee tonis.o

elseisev Šotimaa referendum on juba oma jälje jätnud. Kui selgus, et küsitluste järgi võivadki šotlased hääletada eralduš mise poolt, hakkas Suurbritannia naela kurss kiiresti langema. Kursilanguse põhjuseks on asjaolu, et finantsturud ei arasja masta ebakindlust, kuid refemas rendum just seda põhjustab. rend Mitu suurt finantsgruppi on viimastel päevadel ähvardanud, et viivad šotlaste jahdan sõna korral oma peakontosõn ri Šotimaa pealinnast Edinburghist üle Londonisse. Tebu gemist on pigem tehnilise liige gutusega, sest äritegevust ei gu g kavatse nad eeldatavasti Šokav timaalt ära viia. Pigem läheb tim see kalliks just pankadele endile. Peakorteri üleviimine on dil pigem riskide maandamine, jupig huks kui finantssektoris taas hu midagi juhtuda võib. m Suurbritannia valitsus hinda dab Šotimaa pangandussektori mahuks kaheksa miljardit naem la (10 miljardit eurot), mis moodustab kümnendiku sisemajandu duse kogutoodangust (SKT). du Šoti pangandusliidu hinnangul Šo moodustavad nende töötajad m 12 protsenti Šotimaa tööjõust, andes tööd 200 000 töötajale. a Šotimaa finantssektor on võrreldes kogu majandusega v väga suur, kusjuures kahe panv

gandusgrupi – Royal Bank of Scotland (RBS) ja Lloyds Banking Group – varad moodustavad üle 1200 protsendi Šotimaa SKTst. Näiteks Eesti kommertspankade bilansimahu suhe SKTsse on tagasihoidlikud 107 protsenti. Põhjuseks, miks suurpangad peakontori minema viivad (tegelikult Lloydsi peakorter ongi juba Londonis, Edinburghis on vaid selle juriidiline aadress – T. O.), on asjaolu, et ilmselt kardetakse, et panganduskriisi puhul ei suuda Šotimaa neile abi anda. Suurbritannia valitsus päästis finantskriisi ajal mõlemad pangad ning praegu kuulub riigile, kes pani panka 46 miljardit naela (58 miljardit eurot) ehk 81 protsenti RBSi ja 25 protsenti Lloydsi aktsiatest.

Šotimaa olulisimaks varaks saavad olema praegu Suurbritanniale kuuluvad õigused Põhjamere nafta- ja gaasiväljadel. Lloydsi tegi Suurbritannia valitsus 17 miljardi naela suuruse (21 miljardi euro) rahasüsti. Maailma suurima varahaldusfirma BlackRock märtsis avaldatud analüüsi kohaselt on Suurbritannia valitsus RBSi päästmiseks panustanud alates 2009. aastast summa, mis on võrdne 210 protsendiga Šotimaa SKTst. Inglise Panga (Suurbritannia keskpanga) juht Mark J.

Carney ütles möödunud nädalal Suurbritannia parlamendis esinedes, et Euroopa seaduste kohaselt on pankadele lõppabi andjaks riik, kus see on registreeritud, mitte aga riik, kus asuvad tema varad. Keerulisem on Suurbritannia võlaga. Briti rahandusministeerium on kinnitanud, et tagab kõik olemasolevad võlad ja investorid ei pea muretsema, et nende omanduses olevad Briti võlakirjad võivad äkki muutuda Šoti võlakirjadeks. See aga tähendab, et Šotimaa peab hakkama ise võlakirju emiteerima ning oma osa brittide praegusest võlast tagasi maksma. Hinnanguliselt on see osa umbes 100 miljardit naela (125 miljardit eurot). Šotimaa peab aga võlakirjade eest maksma kõrgemat intressi – spetsialistide hinnangul saab see olema 1–1,5 protsendipunkti võrra Briti võlakirjade omadest kõrgem. Šotimaa olulisimaks varaks saavad olema praegu Suurbritanniale kuuluvad õigused Põhjamere nafta- ja gaasiväljadel. Hetkel pole veel täpselt selge, kui suur osa sellest jääb šotlastele, aga hinnanguliselt on see 85 protsenti. Praeguseks on pumbatud umbes 42 miljardit barrelit naftat ja gaasi. Kui palju naftat ja gaasi on Põhjameres veel alles, pole täpselt teada, aga ilmselt jääb see vahemikku 12–24 miljardit barrelit, aga risk on, et varud võidakse hinnata alla.

6 || EESTI || POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ÜLEKOORMATUD. Haigekassa püüab aidata kaasa sellele, et perearstikeskused hoiaksid uksi lahti ka õhtuti ja laupäeviti. Perearstid ise arvavad, et selleks pole vajadust ning kõik patsiendid saavad abi niisamagi kätte.

Lisaraha ei meelita perearste vabal ajal tööle

foto: corbis/scanpix

marina lohk Tarbija24 reporter

hkki haigekassa rahastab selle aasta algusest perearstide tööajaväliseid vastuvõtte, kasutatakse seda võimalust üsna vähe – esimesel poolaastal täideti vastav eelarve vaid 37 protsendi ulatuses. Perearstide seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul on põhiküsimus niigi suures töökoormuses. «Koormus on suhteliselt suur ja veel lisaks teha on tegelikult väga keeruline. Ma tean, et mõned keskused on seda teinud pragmaatilistel põhjustel – buss tuleb osas piirkondades kell seitse hommikul ning et tulla oma inimestele vastu, tehakse keskus varem lahti,» selgitas ta. Samuti tõi ta näiteks Lasnamäe perearstikeskuse Tallinnas, kus on suurem nõudlus õhtuste vastuvõtuaegade järele ja seetõttu ollakse ka kauem lahti. «Grupipraksises on see rohkem võimalik,» lisas Ingerainen.

Haigekassa tervishoiu spetsialisti Kaija Lukka sõnul otsustati perearstiabi kättesaadavust tööajaväliste vastuvõttude rahastamise abil parandada pärast seda, kui uuringud näitasid vajadust õhtuste vastuvõtuaegade järele.

Kavas teha teavitust «Elanike rahulolu uuringutes oleme inimestelt küsinud, kas nad oleksid huvitatud, et nende perearst võtaks ühel päeval nädalas vastu ka pärast kella kuut õhtul. 2013. aastal olid sellisest võimalusest huvitatud ligi pooled Eesti elanikest ehk 41,7 protsenti. Uuringu järgi sooviksid õhtutundide vastuvõtuaega just tööealised inimesed vanuses 20–50 eluaastat,» selgitas ta muudatuse tagamaid. Tööajaväliseks nimetatakse vastuvõttu, mis toimub väljaspool tööpäevi ehk nädalavahetusel ja ka riigipühadel või siis tööpäeviti enne kella 8 ja pärast kella 18. Kuigi tänavu esimesel poolaastal kujunes tööajaväliste vastuvõttude eest makstav lisatasu planeeritust väiksemaks, tõdes Lukka, et võrreldes esimese kvartaliga teises kvartalis teenuse kasutamise maht juba kasvas. Kuna tegemist on uue teenusega, lähtuti lisatasu planee-

rides Lukka sõnul möödunud aastal tehtud küsitlusest, kus perearstid ise märkisid, kas nad on valmis tegema tööajaväliseid vastuvõtte. Eelkõige on teenuse võtnud kasutusele Ida-Viru piirkonna ja Harjumaa perearstid. Harju piirkonnas osutab teenust 20 nimistut ja Viru piirkonnas kaheksa nimistut. Tartu ja Pärnu piirkonna perearstide seas plaanib haigekassa teha veel teavitustööd, maapiirkondade perearstid ei pea aga Lukka sõnul teenuse osutamist väljaspool tööaega vajalikuks, kuna ametlike vastuvõtuaegadega on arstiabi kättesaadavus patsiendile tagatud.

Vähemalt viimase kolme aasta jooksul ei ole otsest soovi patsientuurilt olnud, et palun, olge laupäeviti lahti. Munitsipaalperearstikeskuse juhataja Kristel Amjärv

Ingerainen kinnitas, et perearstid on uuest rahastamisvõimalusest kindlasti teadlikud, kuid võimalus tekkis tema sõnul haigekassa enda prioriteetidest lähtudes, perearstide seltsile olevat aga uuenduse vajadus veidi segaseks jäänud. Seltsi juhi hinnangul ei ole selle kohta tehtud põhjalikku analüüsi ning praegu ei ole ars-

tidel tööajaväliste vastuvõttude jaoks lihtsalt ressurssi. «On tehtud üks pilootprojekt Sillamäel – seal tehti kindlaks, et on mõistlik hoida keskust lahti kella kaheksani õhtul,» lisas ta.

Aitab nõuandetelefon Küll aga algatas perearstide selts ise uuringu, mis peaks välja selgitama vajaduse perearstiabi järele sõltuvalt geograafilisest asukohast. Uuringu teeb Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus ja see valmib järgmise aasta märtsis. Laupäevaste vastuvõttude järele ei näe Ingerainen oma varasemale kogemusele tuginedes aga mingit vajadust. «Ma olen töötanud jaoskonnaarstina, kui oli veel Õismäe polikliinik. Siis me valvasime ka laupäeviti ja ausalt öeldes me tegelesime laupäeviti retseptide pikendamise ja selliste asjadega, mis on ette planeeritavad,» meenutas arst, lisades, et loomulikult kasutavad inimesed tööajavälise visiidi võimaluse ära, kui see neile antakse. Samuti arvas ta, et töövälisel ajal katab patsientide vajadused perearsti nõuandetelefon ja kiirabi ning siiani on sellise töökorraldusega päris kenasti hakkama saadud. Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ juhataja,

üldarst Kristel Amjärv ütles, et nemad ei kasuta praegu ei Nõmmel ega Haaberstis haigekassa pakutavat lisarahastust, kuid Nõmmel on keskus avatud kella seitsmeni õhtul. Tema sõnul on see alati nii olnud seoses Nõmme tervisekeskuse lahtiolekuaegadega ja seetõttu pole ka lisarahastust vaja läinud. «Tegelikult on meie patsientidele antud ka võimalus helistada õhtul kella 18–22 arstivastuvõtu mobiilile, et saada telefoni teel konsultatsiooni,» lisas Amjärv ning selgitas, et see on keskuse oma algatus. Laupäeviti ei saakski nemad vastuvõttu teha, kuna maja, kus nad töötavad, on siis suletud. Ent ka sel ajal on patsientidel võimalik arstiga konsulteerida telefoni teel. Amjärv ise on nii-öelda valvearst. Tohter tõdes, et ehkki inimestele võib-olla meeldiks laupäeval sisseostude tegemise kõrvalt ka perearsti juures ära käia, saab praegu üldiselt hakkama. «Reedel ja reede õhtul saavad inimesed oma abi ja retseptid kätte. Ja kui inimestel on tõesti mingi mure ja vajadus, siis ma saan ka laupäeva hommikul koduvisiiti teha. Vähemalt viimase kolme aasta jooksul ei ole otsest soovi patsientuurilt olnud, et palun, olge laupäeviti lahti,» kinnitas ta.

POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SOODSAM. Maanteeameti e-teenindusest saab nüüd tellida ka numbrimärgi duplikaadi, mis esialgu tuleb küll ise teenindusbüroost ära tuua.

Ameerika soomukid jõudsid Tapale

Juhiloa saab tellida postiga

Kaitseväe Tapa linnakusse jõudsid kohale esimesed Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi 8. ratsaväerügemendi kaitseväelased koos soomustransportööridega Stryker. «Soovime jagada mehhaniseeritud üksusega seotud kogemusi eestlastele, kes saavad lisaks soomustransportööridele oma käsutusse ka jalaväe lahingumasinad,» ütles kompaniiülem kapten Theo Kliensorge, kelle sõnul tuleb Ameerika Ühendriikide relvajõududes kasutatava 30-millimeetrise kiirlaskekahuri ja 28 tonni kaaluva Bradley jalaväe lahingumasina puhul kokku puutuda samasuguste väljakutsetega, nagu peagi ootavad ees samuti roomikmasinaid kasutama hakkavaid Eesti üksusi. «Näiteks liikumine punktist A punkti B tsiviiltaristut kahjustamata on üks osa soomusüksuse igapäevaelust, millega hakkab ka Eesti 1. jalaväebrigaad peagi kokku puutuma. Siin saame oma kohalolekuga eeltööd juba veidi ära teha,» ütles kapten Kliensorge. Esimesena saabusid Tapale kolm 18-tonnist ratastel soomustransportööri Stryker koos neid toetavate tagalasõidukitega. Septembri lõpus ja oktoobri alguses saabuvad Eestisse ülejäänud kompanii käsutuses olevad soomukid Stryker ja jalaväe lahingumasinad Bradley. Lisaks soomustransportööridele ja jalaväe lahingumasinatele saabuvad lähiajal Eestisse ka vajalikud juhtimis- ja tagalatoetusmasinad. Eestisse saabuv 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni allüksus paikneb Ameerika Ühendriikide Texase osariigis asuvas Fort Hoodi sõjaväebaasis ning kuulub 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi koosseisu. 20. sajandil osales 8. ratsaväerügement Teise maailmasõja lahingutes ning võttis osa sõjalistest operatsioonidest Koreas ja Vietnamis. Hiljem on üksus osalenud missioonidel Bosnias ja Iraagis. Eestisse saabuv Ühendriikide soomusüksus vahetab välja praegu siin paikneva ja Eesti kaitseväelastega koos harjutava 173. õhudessantbrigaadi allüksuse. Virumaa Teataja

tiina kaukvere

tiina.kaukvere@postimees.ee

aa nteeameti iseteeninduskeskkonda on l i sa ndunud võimalus uuendada juhiluba nii, et selle saab tellida lihtkirjaga koju. Tänavu jaanuaris avas maanteeamet veebikeskkonna eteenindus.mnt.ee, kus seni sai enne kasutatud sõiduki ostmist kontrollida selle tausta, vormistada sõiduki omanikuvahetust, tellida postiga uus registreerimistunnistus, muuta sõiduki kasutajate andmeid, sõiduki ajutiselt registrist kustutada ning muuta ja anda volitusi. Sellest nädalast on aga töövalmis ka maanteeameti suurprojektina valminud uus teenus – võimalus juhiluba postiga koju tellida. Ameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna selgitas, et kui inimesel on vaja juhiluba vahetada ning tal on kehtiv tervisetõend, tuleb esmalt keskkonnast valida põhjus, miks luba vahetatakse, ning seejärel sobiv pilt. Võimalik on kasutada maanteeameti baasis olevat fotot või politsei- ja piirivalveameti andmebaasis olevat isikut tõendava dokumendi pilti. Seejärel saab uue loa tellida sobivasse liiklusregistribüroosse, kuhu sellele tuleb ise järele minna, või postiga koju, kontorisse või mujale Eesti piires. Postiga saadetakse juhiluba soovitud aadressile lihtkirjaga. Viimase sammuna tuleb tasuda riigilõiv, mis on e-teeninduses 20 eurot ehk soodsam kui büroos. Kui tervisetõend enam ei kehti, siis tuleb pöörduda perearsti poole. «Siinkohal soovitame perearstilt küsida e-tervisetõen-

dit, kuna e-tervisetõend saadetakse perearstide arvutist otse e-tervisesse ja sealt meie infosüsteemile ehk inimesel pole vaja paberkandjal e-tervisetõendit enam liiklusregistribüroosse tuua ning ta saab toimingu teha e-teeninduses,» rääkis Lugna. Kui juhiluba on esmane, piiratud või selle kehtivuse lõpust on möödunud rohkem kui viis aastat, tuleb vahetus teha siisfoto: taiki liiklusregistribüroos. ro lutter Teise teenusena lisandus e-keskkonda numbrimärgi duplikaadi tellimine. Seda saab teha nii sõiduki omanik, vastutav kasutaja kui ka volitatud isik. Numbrimärgi tellimisel tuleb kõigepealt ära märkida, miks uut numbrit tellitakse – kas numbrimärk on kasutuskõlbmatu, kaotatud või varastatud või puudub näiteks Euroopa Liidu tunnusmärk. TavatelKood avab limuse korral saabub numbrimaanteemärk kuni seitsme tööpäeva ameti e-teenuseid jooksul valitud liiklusregistritutvustava büroosse. Kiirtellimuse puhul valmib märk ühe tööpäevaga, video. E-teeninduse uusi võimalusi tutvustas maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna.

ent selle saab kätte ainult Tallinna liiklusregistribüroost. «Järgmise aasta alguses hakkame numbrimärke ka postiga pakiautomaatidesse saatma,» lubas Lugna. Ülalkirjeldatud e-keskkonna arendamine kestis ligi pool aastat ning läks maanteeametile maksma 91 000 eurot. Töid tegid Iglu OÜ ja Affecto Estonia OÜ. Lugna kinnitusel on maanteeametil plaanis viia veel mitu populaarset teenust e-keskkonda. Näiteks saab tulevikus posti teel tellida ka esmast juhiluba või juhendaja tunnistust. Ka teooria- ja sõidueksamitele saab tulevikus registreerida internetis, samuti esitada sõiduki esmaregistreerimise dokumente ja näiteks vahetada väikelaeva omanikku. «Ühtlasi on plaanis välja arendada nutitelefonilt e-teeninduse kasutamise mugav lahendus e-teeninduses enim kasutatavatele toimingutele,» lisas peadirektori asetäitja. Praegu on maanteeameti

e-keskkonnas kõige populaarsemad teenused sõiduki tausta kontrollimine, ajutine registrist kustutamine ning registreerimistunnistuse postiga koju tellimine. Näiteks on sõiduki tausta kontrollitud üle 299 000 korra. Kokku on keskkonnal ligi 283 500 registreeritud kasutajat. «Kõige raskemini on vastu võetud sõiduki omaniku vahetus, mis moodustab hetkel kõikidest sõiduki omaniku vahetustest ainult 5,6 protsenti,» nentis Lugna. Tema sõnul on siin probleemiks ID-kaardi või mobiil-ID ning PIN-koodide puudumine. Samuti soovitakse omanikuvahetust teha ühepoolselt. Maanteeametil on 18 liiklusregistribürood üle Eesti ning need kõik jäävad Lugna kinnitusel ka alles. «Suur osa toimingutest jääb ikkagi büroodesse, sest e-teeninduse esialgseks osakaaluks prognoosime 30 protsenti kogu toimingutest,» rääkis Lugna. Samuti sooritatakse büroos endiselt liikluseksameid.

Ühendriikide soomukid Tapal. foto: simmo saar / virumaa teataja

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014

VKG teine õlitehas saadi täisrežiimil tööle VKG pani edukalt tööle Petroter II tehase, mis töötab täisvõimsusel juba kaks nädalat. Tehas hakkas tööle vähem kui kuu aja eest ning töödeldud põlevkivi kogus ületas 40 000 tonni, toodetud toorõli kogus on aga 5000 tonni. VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa ütles, et uue tehase kiire ja edukas töölepanek on terve kontserni jaoks suur edu. «Vaatamata edule me veel loorberitel ei puhka. Ehitamisel on Petroter III tehas ja käes on ilmselt põlevkivitööstuse tulevikuperspektiivi seisukohalt suurimad väljakutsed,» rääkis Rohumaa. majandus24.ee

Liit: GrabCADi edu rõhutab äriinglite vajalikkust Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni tegevjuhi Heidi Kakko sõnul rõhutab Eesti idufirma GrabCAD teisipäeval avalikuks saanud müügitehing (3D-printerite tootja Stratasys ostis GrabCADi väidetavalt 100 miljoni dollari eest) seda, kui tähtis on äriinglite roll innovaatiliste ettevõtete arengus. «Kindlasti annab EstBANi asutajaliikme Marek Kiisa edulugu hoogu juurde kogu Eesti äriinglite sektorile, mis on juba täna üks Euroopa aktiivsemaid, kui vaadata äriinglite investeeringute mahtu elaniku kohta,» rääkis Kakko. majandus24.ee

OMX TALLINN

765,49 ▲ +0,27%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,02 ▼ –7,59%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,980 -3,92 Baltika 0,493 0 Ekspress Grupp 1,040 -3,70 Harju Elekter 2,590 +1,57 Järvevana 0,761 0 Merko Ehitus 7,180 +0,84 Nordecon 1,010 0 Olympic Group 1,950 0 Premia Foods 0,646 +0,94 Pro Kapital Grupp 2,530 0 Silvano Fashion 1,700 0 Skano Group 1,010 0 Tallink Grupp 0,657 +0,46 Tln Kaubamaja 5,000 0 Tallinna Vesi 12,800 +0,79 Trigon Property 0,479 0

17.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,430 -0,26 Hiina jüaan 7,955 -0,04 Jaapani jeen 139,050 +0,27 Kanada dollar 1,422 -0,55 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,304 +0,30 Poola zlott 4,188 -0,19 Rootsi kroon 9,263 +0,28 Rumeenia leu 4,422 +0,17 Šveitsi frank 1,210 +0,13 Suurbritannia nael 0,794 -0,70 Taani kroon 7,446 +0,01 Tšehhi kroon 27,532 -0,08 Ungari forint 313,700 -0,21 USA dollar 1,296 +0,05 Venemaa rubla 49,725 -0,58

bns

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

SKANDAAL. Arengufondi juhile saatuslik audit oli ametist vabastatud Tõnis Arro sõnul vaenulike etteheidete laviin, 33 märkusest vaid neli osutasid olulistele eksimustele.

Arro: Võimud üritasid Arengufondi allutada andres reimer majandusajakirjanik

esti tuntumaid juhtimiskonsultante Tõnis Arro lahkus suvel vaikse kokkuleppega majandusarengu stsenaariumidega tegeleva Arengufondi juhi kohalt. Nüüd aga puhkes skandaal, sest meediasse jõudnud anonüümse allika süüdistuste järgi näitas nõukogu esimehe Ville Jehe tellitud siseaudit Arro olulisi vigu: mitmel toolil istumine, üllatavalt suured koolituskulud ning soov erastada fondile kuuluv investeerimisfirma SmartCap. Saatuslikuks osutunud auditi raportit nimetab Arro vaenulikuks, sest väidetavalt ei eristatud seal olulist ebaolulisest ega hinnanguid faktidest ning see ei aidanud fondi tööd parandada. Millised olid need siseauditi raportist tulenevad etteheited, millega teid Arengufondi juhi kohalt tagandati?

Ma ei saaks öelda, et mind tagandati mingi auditi pärast, aga siseaudit ei olnud tõesti abistav, kui väga leebelt väljenduda. Auditi aruannet analüüsinud rahvusvaheline audiitorbüroo leidis, et esitatud tähelepanekutest olid enamik kas väheolulised, näiteks ebajärjekindlus mingite kulude kon-

teerimisel raamatupidamises, või hinnangulised, näiteks kas nõukogu kinnitatud eelarve on piisavalt detailne. Leiti ka üksikuid olulisi puudusi, näiteks riigihangete korra järgimisel. Arvutite liising, mille kulu ühes kalendriaastas oli alla 10 000 euro, aga kuna liisinguperiood oli kolmeaastane, tulnuks enne liisimist korraldada riigihange. Vigu leiti esindusja muude kulude aruandluses ja dokumenteerimises. Ühelgi juhul ei saanud fond majanduslikku kahju.

Majandusministeeriumi soov Arengufond endale allutada ei ole kooskõlas Arengufondi seadusega, mille järgi fond allub ja annab aru nõukogule, mitte kellelegi teisele. Teie kriitikud räägivad Eesti mõistes täiesti ulmelisest summast – 54 000 dollari suurusest koolitustasust, mille maksmise organisatsioonile Kauffman Fellowship väidetavalt nurjas Ville Jehe. Mis imetehinguga siin tegemist oli?

Kauffman Fellowship on kaheaastane hariduslik võrgustiku- ja arendusprogramm riskikapitalistidele, mille läbimine on eelduseks liikmesusele Kauffman Fellowship Societys. Olen üks kolmest eestlasest, kes on pääsenud 400 liikme hulka. Liikmed valitsevad kokku enam kui 50 miljardi USA dollari suurust kapitali. Loomulikult tehakse ühiseid investeeringuid ja muud koostööd, liikmete kirjale vas-

tatakse üldjuhul tundide jooksul. Arengufondi jaoks, mille eesmärk on seaduse kohaselt «edendada … rahvusvahelist koostööd ning pidada sidet välisinvestoreid ning -fonde koondavate investeerimisorganisatsioonidega», on seos sellise organisatsiooniga hindamatu väärtusega. Iga asjatundja saab sellest aru. Aga iga inimene ei ole asjatundja. Muuseas, keegi ei saa nurjata minu kuulumist Kauffman Fellowshipi liikmeskonda – jätkan programmis Kauffman Fellowshipi ettepanekul nende stipendiaadina ja teen samal ajal kaastööd ühe teise Kauffmani programmi jaoks. Aga tõsi – minu arenevast kompetentsist ja suhete võrgustikust Arengufond ja SmartCap praegu paraku kasu ei saa. Miks te Arengufondi juhina määrasite endale kopsaka palga, kui asusite SmartCapi juhatusse?

Juhatuse liikme tasu 1200 eurot kuus määras mulle SmartCapi nõukoguga kooskõlastatult nõukogu esimees Raivo Vare, kes oli samal ajal ka Arengufondi nõukogu esimees. Jääb mulje, et te kavatsesite erastada Arengufondile kuuluva fondi SmartCap. Miks tõusis selle riigi asutatud fondi erastamine üldse päevakorda?

Täpne oleks rääkida fondivalitsemisettevõtte või fondivalitsemislepingu erastamisest, investeerimiskapitali omanik on riik nii praegu kui ka pärast erastamist, mis on päeva-

Tõnis Arro kinnitas eile, et tema juhtimise

korral seetõttu, et riik on asutamas fondifondi, mis investeerib eraettevõtjatest fondivalitsejatesse. On loogiline, et riik fondifondi käivitumisel enam ise otseinvesteeringuid ei tee, muidu konkureeriks ta fondidega, kus ta ise osanik on. Kas te ei näinud ilmset huvide konflikti, kui soovisite ise SmartCapi erastada, olles samal ajal nii Arengufondi kui ka selle fondi juht?

Muidugi nägin ja oleks kohe tagasi astunud, kui mul selline kavatsus oleks tekkinud. Aga mõtte ja kavatsuse vahel on suur vahe. Me mõtted on priid, nagu lauluski öeldakse. Mõeldud ja arutatud on iga-

POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Kui ettevõtte SmartCap nõukogul on vaja kiiresti keerulist õiguslikku analüüsi ja meil on nõukogus advokaat, kes on selle valdkonna parimaid asjatundjaid Eestis, kas pole siis loomulik see töö just temalt tellida? Teine nõukogu liige, kes on Soome tuntumaid riskikapitaliste, osutas meile regulaarset konsultatsiooniteenust ja lõpuks – veidi üle kahe tuhande euro on makstud Sihtasutusele Teater NO99, kellelt tellisime Mõtteraamatu esitlusürituse korraldamise. Asjaolu, et ma olen selle sihtasutuse nõukogu esimees, muudab nimetatud tehingu formaalselt tehinguks seotud osalisega. Miks te tõrjusite majandusministeeriumi soovi saada Arengufondi tegevuse üle suuremat kontrolli?

Ministeeriumi soov Arengufond endale allutada ei ole kooskõlas Arengufondi seadusega, mille järgi fond allub ja annab aru nõukogule, mitte kellelegi teisele. Arengufondil on mõte vaid siis, kui ta on sõltumatu.

ajal ei saanud Arengufond majanduslikku kahju.

sugu asju, aga selleks, et asjad oleksid täiesti selged, tegin ma SmartCapi nõukogule protokollitud avalduse, et ma ei kavatse erastamises osaleda. Riigikogus Arengufondi teemat käsitledes tõusis küsimus kolmest

suurest tehingust Arengufondi juhtidega seotud firmadega. Miks polnud võimalik neid tehinguid vältida?

Miks neid pidi vältima? Tehingud seotud osalistega ei ole keelatud ega ole neis muidu midagi halba, aga need tu-

foto: mihkel maripuu

leb aastaaruandes ära märkida. Seetõttu on seal nimetatud kolme tehingut; kaks neist, kokku ligi 36 000 eurot, on tütarettevõtte SmartCap nõukogu liikmete poolt oma firmade kaudu osutatud õigusabi ja juhtimiskonsultatsiooni kulu.

Mis põhjustas majandusministeeriumis teie suhtes nii suure umbusu, et riigi poolt asutatud uus fondifond, mille valitsemise kogemust kannab just Arengufond, anti hoopis laenude garanteerimise kogemusega Kredexile?

Seda peaks küsima nende käest. Miks riik arendab seitsme aasta jooksul Arengufondis ja tema tütarettevõttes SmartCap investeeringutealast kompetentsi ja siis ei kasuta seda? Aga üks selgitus on ilmne: Kredex on ministeeriu-

mile alluv sihtasutus, Arengufond ei ole. Millest tulid etteheited, et Arengufond ei olnud suuteline täitma lubadusi, näiteks koostama ettepanekuid Eesti maine parandamiseks rahvusvahelistes reitingutes?

Viivitusi tööde üleandmisel tuli ette küll, nagu sedagi, et mõni Arengufondi töötaja lubas rohkem teha, kui suutis. Tegijal juhtub. Aga olulisem oleks vaadata seda, mida on saavutatud. Energiamajanduse arengukava, nutika spetsialiseerumise analüüs, Idufirmade Instituudi asutamine, Ideekonkurss, Mõtteraamat… Aasta lõpus määras nõukogu mulle kahe kuupalga suuruse preemia hea töö eest. Mis poole aastaga juhtus? Kas töö läks kuue kuuga hoopis halvaks? Tegelikult vahetus lihtsalt valitsus ja seetõttu ka ligi pooled nõukogu liikmed. Aga igaüks, kes tahab, võib tutvuda nõukogu kinnitatud tegevuskavaga ja näha, et saavutatud on rohkem, kui lubatud, ja raha on eelarvestatuga võrreldes umbes 30 protsenti kokku hoitud. Mida teete pärast Arengufondi juhi kohalt lahkumist?

Olen partner konsultatsioonifirmas Executive Lab Search. Pakume juhtide ja spetsialistide otsingu ja juhtide koolituse teenuseid. Tulenevalt oma värsketest kogemustest keskendun eelkõige finantssektorile, täpsemalt investeerimisfirmadele, kellel on neile kuuluvates portfelliettevõtetes alati vaja mõnd uut juhti või on vaja juhtkonda toetada ja arendada. Ja muidugi jätkan Kauffman Fellowshipi programmis ja töötan ka Kauffmani Fondi heaks.

Jehe soovib fondi korrektsemaks muuta Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe (pildil), kes tegi Tõnis Arrole ettepaneku fondi juhi kohalt lahkuda, peab oma osa tekkinud konfliktis tühiseks. Jehe kinnitas, et lahkumineku peamine põhjus oli erinev arusaam Arengufondi juhtimisest, millest vaid teatud osa sisaldub tellitud siseauditis. «Minu ja Arro nägemus Arengufondist erinevaks ei muutunud, sest erinevaks muutus Arro ja fondi nõukogu nägemus. Audit on ametlik dokument pärast seda, kui nõukogu selle kinnitab. Praegu on audit pooleli, see kinnitatakse detsembri alguses,» ütles Jehe. Jehe sõnu sisaldab eile Eesti Ekspressis avaldatud lugu Arengufondi probleemidest faktivigu. «Minule teadaolevalt pole ükski Arengufondi nõukogu liige Ekspressi loo peamine allikas,» ütles ta. Küll aga peab Arengufond vabanema avaliku raha põletamise koha mainest ja selleks aitab kaasa üksnes korrektne ja tulemuslik töö. «Tänaseks on fondi juhtkond juba suuremat osa vajalikke muudatusi protseduurides läbi viimas. Fond peab muutuma läbipaistvamaks ka kulude osas ja tema poolt loodav lisaväärtus ühiskonnas peab olema konkreetselt mõõdetav tulemustega. Näitena võiks tuua superuudise GrabCADi müügi kohta, milles oli Arengufondil suur roll. Selliseid tulemusi on tulemas veel.» Andres Reimer

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ISESEISVUSPÜÜDED. Katalaanidel on komme öelda: «Kataloonia sarnaneb Šotimaaga, kuid Suurbritannia ei sarnane Hispaaniaga.»

Katalaanid jälgivad pingsalt Šoti sündmusi 9. november ei saa kindlasti olla loo viimane peatükk, pigem üks esimestest.

katarina budrik Lõuna-Taani ülikooli tudeng

Räägime neist, kes on iseseisvumise vastu. Milline on nende positsioon?

ui Šoti hääletab lahkulöömise poolt, tekib mõne aja pärast iseseisev riik, aga kui katalaanid sedasama teevad, on tulevik ebaselge, ütles intervjuus Taani ülikooli dotsent katalaan Jaume Castan Pinos.

Barcelona demonstratsiooniga samal päeval toimus ühes teises Kataloonia linnas iseseisvuse vastaste meeleavaldus, kuhu kogunes 5000–7000 inimest. Nad kavatsevad tänavatele tulla ka Hispaania rahvuspäeval 12. oktoobril ning loodavad kokku saada 20 000 – 30 000 osalejat. Sarnaselt Šotiga on meilgi mitu põhjust olla iseseisvuse vastu. Muidugi on argumentide seas «meil on parem olla koos», samuti see, et katalaanide probleeme võib lahendada Hispaania-siseste reformidega, on olemas võimalus muuta põhiseadust ja luua föderatiivne mudel. Viimase probleem on aga, et see ei ole leidnud toetust väljaspool Katalooniat ja Baskimaad.

Šotimaal toimub referendum täna, Kataloonias ehk novembris. Millised erinevused nende vahel on?

Võib kindlalt öelda, et on mitu erinevust. Esimene ja võibolla peamine on see, et Šotimaa referendumit veab üks partei, Šoti rahvuspartei (SNP), kuid Kataloonia puhul mängib kodanikuühiskond suuremat rolli ja panustab ka rohkem. Ka on Šotimaa seadusliku separatismi juhtum, Kataloonia aga ebaseaduslik lahkulöömine. Sel on väga mõjusad tagajärjed. Kui šotlased hääletavad poolt, siis pole kahtlustki, et mõne aasta pärast tekib iseseisev riik. Kui Kataloonia enamus hääletab poolt, pole selge, mis edasi saab. Katalaanidel on komme öelda: «Kataloonia sarnaneb Šotimaaga, kuid Suurbritannia ei sarnane Hispaaniaga.» Iseseisvumise pooldajad Kataloonias on märkinud, et Hispaania ei ole demokraatlikus mõttes nii täiskasvanulik nagu Suurbritannia. Katalaanid jälgivad Šoti referendumit väga pingsalt. Positiivse tulemuse korral tugevneb Kataloonia liikumine ja Hispaaniale saab osaks rohkem survet. Šoti referendum loob Lääne-Euroopas pretsedendi ja see on väga märkimisväärne. Äsja toimus Barcelonas suur katalaanide meeleavaldus. Miks need 1,8 miljonit inimest tänavale tulid?

Ma arvan, et on olemas mitmeid põhjusi, mis seda fenomeni seletavad. Võib-olla üks tähtsaimast on see, et katalaanid tunnevad end üha rohkem ja rohkem võõrandatuna Hispaaniast kui riigist. Nad tunnevad, et Hispaania riik ei hõlma nende kultuuri, kuna Hispaania ei aktsepteeri oma mitmerahvuslikku olemust, olles seejuures mitmerahvuseline. See ühisrahvuslus, mida me teame tänapäeval kui hispaanialikku, on tegelikult kastiilialik. On olemas ka vahetuid põhjusi. Näiteks 2010. aastal saboteeris Hispaania konstitutsioonikohus Kataloonia parlamendis heaks kiidetud uuendatud autonoomia staatust. See autonoomia staatus ei viidanud mingil moel lahkulöömisele, kuid selles kasutati katalaanide kohta terminit «rahvas». See põhjustas positsioonide radikaliseerumist ja polariseerumist.

Kuidas te kommenteerite Hispaania valitsuse käitumist?

Jaume Castan Pinose sõnul on Kataloonia referendumi toimumine ja foto: kristina knut tagajärjed ebaselged.

Kui lähiminevikus oli enamik katalaane föderatiivse riigi poolt, siis nüüd on paljud neist föderalistidest muutunud radikaalsemaks, alustades rännakut regionalismist separatismini. Samuti on väga tähtis majanduslik põhjus. Ma usun, et katalaanid tunnevad – ja seda tõestab mitu uurimust –, et nad maksavad riigile palju rohkem, kui peaks.

Jaume Castan Pinos

Kas neil, kes toetavad referendumit ja tulevad tänavale, on mingi ühine joon?

• Oma doktoritöös uuris piirisuhteid Maroko ja Hispaania vahel

Mõningaid ühiseid omadusi on. Esiteks on enamik referendumi toetajaid keskklassist. Liikumine koosneb suuremalt jaolt inimestest, kes räägivad katalaani keelt. Samas toetavad osa hispaania keelt kõnelevad inimesed Kataloonias – keda on seal umbes pool elanikkonnast – samuti referendumit. Hispaania-meelsed poliitikud Madridis suhtuvad neisse muidugi kui reeturitesse. Tasub ka märkida, et Katalooniat toetav liikumine ei ole rahvuslikult natsionalistlik. Siin võib rääkida kodanlikust natsionalismist, kus fookus ei ole verel ja rahvuslikul päritolul, pigem on aluseks võetud kodakondsus. Millist tulemust Kataloonia referendumil prognoosite?

Peamine sõna sel puhul on «ebakindlus». Olen vestelnud paljude oma kontaktidega, kes on Kataloonia poliitikas erinevate parteide, ideoloogiate esindajad ning kes varieeruvad iseseisvumise ja föderalismi pooldamisest iseseisvumise vasta-

• Belfasti Queen’si Ülikooli doktorikraad rahvusvahelises poliitikas • Töötab Lõuna-Taani Ülikoolis dotsendina piirialade uuringute instituudis • Spetsialiseerunud migratsioonile, territoriaalsele terviklikkusele ja post-Jugoslaavia piire puudutavale poliitikale

suseni. Nad on ühes asjas nõus – kõik on väga ebakindel. Võimaluste spekter on väga lai. Erinevalt Šoti olukorrast, kus ainus ebakindel aspekt on, kas lõpuks hääletatakse poolt või vastu, pole Kataloonia puhul seegi kindel, kas referendum üldse toimub. Kui see toimub ja kui tulemused on iseseisvuse kasuks, kas neid võetakse siis poliitilises mõttes arvesse? Loomulikult ei arvestata seda seaduslikus mõttes, kuna eesseisev referendum ei ole seaduslik. Kuid kas sel hakkab olema mingi poliitiline mõju? Tänase päevani on kõik veel ebaselge. Samuti on Hispaania korduvalt hoiatanud, et ei tunnista referendumi seaduslikkust. Katalaanid käituvad väga optimistlikult, arvates, et positiivse tulemuse puhul saabub iseseisvus varem või hiljem. Ma ei nõustu sellise optimistliku vaatega ning olen pigem pessimistlik. Referendumi puhul on ebakindluse mõõde liiga esil:

Viimastel aastatel võime täheldada, eriti kui vaadata läbi rahvusvahelise poliitika prisma, et Hispaania valitsus käitub alati, mõeldes Katalooniale ja Baskimaale. Näiteks on Hispaania üks viiest Euroopa Liidu riigist, kes ei tunnistanud Kosovo iseseisvumist. Ma usun, et sellel on väga vähe tegemist Kosovo endaga ja väga palju tegemist riigisiseste pingetega. Hispaania toetab alati territoriaalset terviklikkust, mis on muidugi tekitanud nii mõnegi probleemi. Hispaania valitsus tundub elavat lootuses, et katalaanid kannatavad hooajalise palaviku all ning varem või hiljem läheb see üle. Nad on korduvalt öelnud, et läbirääkimised on vajalikud, kuid omalt poolt ei paku nad midagi märkimisväärset. Nende põhiargument tuleb Hispaania põhiseadusest, mistõttu on see väga juriidiline argument. Minnes veidi isiklikumale tasandile, kas teie, olles ise katalaan, olete täheldanud pingete kasvu hispaanlaste ja katalaanide vahel?

Vägivallaks ei ole veel kordagi läinud, kuigi arvamused lahknevad. Üks pool minu perekonnast kõneleb hispaania keelt ning nemad on iseseisvumise vastu. Teine pool, kes kõneleb katalaani keelt, on väga kirglikult poolt. Ma ei ole viimased kümme aastat Kataloonias elanud ja vaatan seal toimuvat kaugelt. Huvitav, et need, kes enne poliitikast osa ei võtnud, on järsku muutunud väga politiseerituks.

LOE KA LK 2, 4–5, 14 täisversiooni loe postimees plussist

POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Keegi ei luba nõndanimetatud Donetski rahvavabariiki ja Luganski rahvavabariiki legaliseerida, ning see on minu poliitiline seisukoht. Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuki kinnitusel separatistidele nii palju ka vastu ei tulda.

Soome rohelised ähvardavad valitsusest lahkuda

Veel kevadel Venemaa 15 rikkaima mehe hulka kuulunud Vladimir Jevtušenkov.

foto: itar-tass/scanpix

Uues kuues Jukose-juhtum jaanus piirsalu jaanus.piirsalu@postimees.ee

Üks Venemaa kõige Kremlitruumaid rikkureid Oleg Deripaska ütles kunagi Venemaa tänaseid olusid hästi kirjeldava mõtte, et kui on vaja, siis tuleb kõhklemata oma ärid riigile üle anda. Teine Vene rikkur Vladimir Jevtušenkov ei saanud sellisest vajadusest aru ning istub üleeilsest koduarestis, kahtlustatuna rahapesus. Sellist jõulist käitumist rikkurite suhtes pole Venemaal nähtud pärast naftafirma Jukose omaniku Mihhail Hodorkovski vahistamist 11 aastat tagasi. Vladimir Jevtušenkov oli veel kevadel Venemaa rikaste edetabelis 15. mees, umbes üheksa miljardi dollari (6,9 miljardit euro) suuruse varandusega. Tema edu aluseks oli 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses telekommunikatsiooniäri ja väga lähedane tutvus tollase kõikvõimsa Moskva linnapea Juri Lužkoviga, kes oli

ta iganädalane tennisemängupartner. Aresti alla ei viinud Jevtušenkovit aga mitte tutvus mõned aastad tagasi Kremli ebasoosingusse sattunud Lužkoviga, vaid Baškiiria naftafirma Bašnefti erastamine 2009. aastal. Toona omandas Jevtušenkovi juhitav holding-firma Sistema 2,5 miljardi dollari (1,9 miljardi euro) eest Bašneftist üle 80 protsendi. Bašneft on üks viimaseid suuremaid erakätesse jäänud naftafirmasid Venemaal ning on tootmismahtu arvestades riigis kuues. Ettevõtte teeb eriti väärtuslikuks asjaolu, et sel on Venemaa oludes suhteliselt tänapäevased naftatöötlemisja keemiatehased. Ametlikult süüdistatakse Jevtušenkovit ebaseadusliku tulu legaliseerimises, mis tekkis, kui ta osales Baškiiria naftatööstuskompleksi erastamises koos Baškiiria tollase presidendi Murtaza Rahimovi poja Uraliga. Viimane on nüüdseks ammu Austriasse põgenenud. Üldiselt meenutab kogu lu-

gu Venemaal paljudele Hodorkovski süüdimõistmist ja vangipanekut. Vene töösturite liidu juht Aleksandr Šohhin jõudiski juba Jevtušenkovi juhtumit nimetada väga sarnaseks Jukose protsessiga ehk Jukos-2ks. Vahe on ainult selles, et kui Hodorkovski süüdimõistmise ja vangipaneku ajend oli suuremas osas poliitiline (Venemaa tollase suurima naftafirma Jukose ülevõtmine riigifirma Rosneft poolt oli Kremlile väga meeldiv lisaboonus), siis Jevtušenkov pole poliitilise tegevusega, seda enam opositsiooni toetamisega kunagi kuidagi silma paistnud.

Vladimir Jevtušenkov oli veel kevadel Venemaa rikaste edetabelis 15. mees. Venemaa sõltumatu meedia käsitleb seda puhtakujulise ülevõtmisena. Bašneft on koos oma tehastega väga magus tükk. Isu selle järele võib Venemaal olla vaid ühel firmal, riiklikul Rosnef-

til ja selle äärmiselt mõjukal juhil Igor Setšinil. Rosneftile on kasvustrateegia põhiliseks allikaks olnud erafirmade allaneelamine: algul Jukos, seejärel Venemaa kolmas naftatootja TNK-BP. Venemaa majanduselu kommenteerimisele pühendunud portaalis slon.ru kirjutas advokaat Dmitri Gololobov, et tõenäoliselt toimus asi järgmiselt: Jevtušenkovile öeldi «eriti tähtsate inimeste poolt sealt», et Bašneft tuleb sümboolse hinna eest ära anda, sest praegustes oludes, mil Venemaa on vaenlaste poolt ümber piiratud, tuleb kontroll Kremli jaoks strateegilise naftatootmise üle koondada ühtse juhtimise alla. Jevtušenkov ilmselt keeldus või mõtles liiga kaua. Et ta kiiremini endas selgusele jõuaks, pandigi ta esialgu oma Moskva-lähedasse mõisa koduaresti. Jevtušenkovi jaoks on valik üsna selge: annab Bašnefti ära ja saab vabadusse, või kui ei anna, läheb kinni nii tema kui veel suur hulk inimesi.

Soomes kütab kirgi osaliselt Rosatomile kuuluva Fennovoima soov ehitada riiki Vene firma tehnoloogiaga ja kaasfinantseerimisel uus tuumajaam, ideest nördinud Roheline Liit ähvardab heakskiitva otsuse puhul valitsusest lahkuda. «Raske ette kujutada, et keegi võiks Soome jaoks välja mõelda sellest halvemat hanget,» ütles erakonna esimees Ville Niinistö. Valitsus hakkab Fennovoima taotlust arutama täna. postimees.ee

välismaa luuretöötajat on viimase kümne aasta jooksul Leedust välja saadetud.

Venemaa plaanib saata Ukrainasse uue kolonni Vene eriolukordade ministeerium teatas valmisolekust lähetada Donbassi järjekorras juba kolmas nn humanitaarabikolonn. «Me oleme valmis tööd edasi tegema. Enne selle nädala lõppu oleme teatud otsuste korral valmis seda tööd jätkama,» ütles aseminister Vladimir Stepanov eile RIA Novostile. Esimese nn humanitaarabikolonni saatis Venemaa Ida-Ukrainasse Luganski oblastisse 22. augustil, teise aga 13. septembril. postimees.ee

Iraagis hukkus rünnakus seitse inimest Lääne-Iraagis Ramadis hukkus eile enesetapuplahvatuses seitse inimest ning viga sai viis, teatasid võimud. Kõik ohvrid olid tsiviilisikud. Rünnakus hävis ka üle Eufrati jõe viiv sild, mis oli piirkonnas viimane, mis oli mõeldud tsiviilkasutuseks. BNS

14 || ARVAMUS || POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Täna toimub Šotimaal iseseisvusreferendum. Eile korraldas postimees.ee koostöös Eesti Väitlusseltsiga debati, kus iseseisvumisele «ei» ütlemist kaitses Eestis elav britt Abdul Turay ning «jah»-hääle poolt seisid Els Heile ja Edgar Oganesjan väitlusseltsist. Postimees.ee online-väitluses esitavad vaidlejad esmalt avakõne, järgneb ristküsitlus ehk väitlejate küsimused üksteisele, siis vastatakse lugejate küsimustele ning viimaks esitavad mõlemad pooled oma lõppsõna. Trükime ära paremad palad.

Iseseisev Šotimaa – «ei» või «jah» Koos on parem, lahutus on kole abdul turay y ajakirjanik

e armastame Šotimaad ning tahame, et ta jääks meie rahvaste perre. Briti rahvad lõid kaasaegse maailma. Me ehitasime ja seejärel kaotasime terve impeeriumi. Me leiutasime spordialad, mida kogu maailm mängib. Sherlock Holmesi ja Peeter Paani lõid Inglismaal elavad šotlased ning Harry Potteri Šotimaal elav inglanna. Me leiutasime rokkmuusika ning kaasaegse tantsumuusika. Inglasena pean ütlema, et Šotimaa lahkumine murraks mu südame. Mäletan lapsena mänguväljakul ringijooksmist, lauldes «Šotimaa on parim jalkatiim...». Olin muserdatud, kui MEIE (s.t Šotimaa) kaotasime. Šotimaa Rahvuspartei (Scottish National Party – SNP) separatistide valitsus ei luba mujal Suurbritannias elavatel šotlastel referendumil hääletada. Nad teavad, et mujal Suurbritannias elavad šotlased hääletaksid Ühendkuningriigi poolt. Inglased hoolivad Šotimaast, näiteks Šotimaale jalgpallimatšidel kaasa elades. Eraldumine muudaks Šotimaa vaeseks. Üks eelmise nädala arvamusküsitlus, mille tulemused olid eraldumist pooldavad, tekitas äriringkondades täieliku paanika. Separatistid tahavad säilitada naela. «See on Šotimaa nael,» ütlevad nad. Separatistid tahavad naela, sest nad teavad, et uus valuuta variseks kokku ning inimesed ei suudaks enam oma laenukohustusi täita. Separatiste ei huvita mitte niivõrd iseseisvus, vaid pigem eraldumine Inglismaast. Sama hästi või-

Iseseisev Šotimaa oleks jõukas riik

nuks Eesti tahta iseseisvust Venemaast, ent säilitada rubla. «See on Eesti rubla.» Absurdne. Kõiki argumente, mida separatistid Ühendkuningriigi vastu kasutavad, võiks kasutada ka Euroopa Liidu vastu. Samas ei taha mitte keegi, et Šotimaa lahkuks Euroopa Liidust.

edgar oganesjan, sjan, els heile ile väitlusselts lts

Inglasena ütlen, et Šotimaa lahkumine murraks mu südame. Mäletan lapsena ringijooksmist, lauldes «Šotimaa on parim jalkatiim...». Tööstuseksperdid ennustavad, et Šotimaa nafta lõpeb otsa, ent isegi kui seda ei juhtu, saab kokku leppida tingimustes, mille alusel Šoti nafta jääb ainult Šotimaale. Devo max (maksimaalne detsenraliseerimine – toim) võimalus on laual.

hendkuningriigist lahkumine tähendaks ühtlasi lahkumist Euroopa Liidust. Šotimaal poleks enam võimalust taas liidu liikmeks saada. Hispaanlased, kellel on endal separatismiprobleemid, ei lubaks seda eal. Euroopa Liit ei laseks iseseisval Šotimaal liituda ilma valuutata. Venemaal hõõrub Putin käsi kokku rõõmust lääne jõudude lagunemise üle. Kokkuvõtteks ärgem unustagem, mis selle kõige taga on. «Jah»-kampaaniat juhib punt kibestunud keskealisi mehi, kes ei suuda kaheksakümnendatest lahti lasta. Thatcheri valitsus oli Šotimaal ebapopulaarne. Kõigis teistes rahvastikugruppides, sealhulgas noorte ja naiste seas, on toetus Ühendkuningriigile selge. Ärgem laskem kibestunud meestel, kes ei suuda minevikust lahti lasta, kõigi elusid rikkuda. Jäägem kokku, koos on parem.

lustuseks soovime tänada Abdul Turayd avakõne ning Inglismaa toetuse näitamise eest. Siiski, küsimus seisneb selles, milline tee on Šotimaale edasi minemiseks parim. Vaadates tänast poliitilise diskursuse ja põhiväärtuste seisu Šotimaal ja Inglismaal ning täheldades, et kaks maad liiguvad eri suundades, oleks Šotimaal kasulik jätkata iseseisva riigina. Alustame paarist vastuargumendist. Esiteks, hr Turay on mures finantsilise ebastabiilsuse pärast, mis võib eriti seoses valuuta- ja naftaküsimusega ähvardada iseseisvat Šotimaad. Miski ei takista Šotimaal Inglise naela kasutamist, see on rahvusvaheliselt vahetatav valuuta. Naela säilitamine oleks kasulik mõlemale osapoolele. See kergendaks üleminekuperioodi, kui pakkuda Inglise ja Šoti ettevõtetele stabiilsust ning lasta Šotimaal, aga ka ülejäänud Suurbritannial kaubelda endale olulise partneriga lihtsamalt.

On selge, et Šotimaa ja ülejäänud Ühendkuningriik on kaks erinevat maad erinevate poliitiliste ja sotsiaalsete diskursustega. Mis puutub naftasse, siis devo max võimalus (maksimaalne detsentraliseerimine) ei tähendaks seda, et Šotimaa saab endale 90 protsenti naftamaksudest. Samas, iseseisva Šotimaa jaoks muutuks selline osakaal Genfi maavarade kok-

kuleppe alusel reaalsuseks. Märkimisväärne taastuvenergia tootmise võimekus näiteks tuule- ja hüdroenergia osas kinnitab veelgi stabiilset tulevikuperspektiivi ning teeb Šotimaast atraktiivse Euroopa Liidu kandidaatriigi. Iseseisev Šotimaa oleks vaba, demokraatlik ja jõukas riik, mis on juba praegu vastavuses kõigi Euroopa Liidu tingimustega. Me ei näe ühtki põhjust, miks Šotimaad ei peaks liikmeks võetama. On oluline teadvustada, et kuigi šotlastel on oma parlament, on selle volitused piiratud. Samal ajal on šotlased Londoni parlamendis alaesindatud – vaid 52 kohta 650st. See tähendab, et Šotimaa häältel on väga väike mõju keskvalitsuse poliitikale. Šotimaa on oluliselt vasakpoolsem maa, ent alaesindatuse tõttu on nad pidanud aktsepteerima konservatiivide valitsuse kasinuspoliitikat.

otsiaalsed väärtused on juba mõnda aega olnud Šotimaal ja Inglismaal erineva tähtsusega. Šotimaa, kus viis ülikooli asub maailma kahesaja parima hulgas, rakendab tasuta kõrgharidust. Samal ajal tõstab Inglismaa õppemakse. Sotsiaalhoolekanne on Suurbritannias löögi all, sest Inglismaa liigub erastamise poole. Samas soovib Šotimaa sotsiaalhoolekannet kaitsta ja säilitada ning juba praegu pakutakse eakatele hooldust ja tasuta ravimeid. On selge, et Šotimaa ja ülejäänud Ühendkuningriik on kaks erinevat maad erinevate poliitiliste ja sotsiaalsete diskursustega. Et Šotimaa saaks enda identiteedi ja väärtused säilitada, oleks parim hääletada iseseisvuse poolt. Iseseisvumise järel saab olema takistusi, ent kuna Šotimaal on suurel hulgal ressursse ning piisavalt tahtejõudu edu saavutamiseks, oleks ta maailmas teretulnud uus demokraatlik riik.

RISTKÜSITLUS Lugeja: Kas Šotimaa iseseisvumine tähendaks midagi ka Eesti jaoks, ning kui jah, siis mida? Turay: Mõju saab olema hirmuäratav. Selline kriis tähendaks, et Suurbritannia ei suuda enam Venemaaga rinda pista. Separatistlik «nakkushaigus» liigub teistesse riikidesse nagu Hispaania, Belgia, Itaalia ja isegi Saksamaa, kus Baieri separatistlik liikumine kogub hoogu. Riigid nagu Kreeka ja Portugal võivad kasutada Euroopa Liidus selliseid argumente: «meie elu juhivad inimesed Brüsselis ja Frankfurdis, keda me ei valinud ja kes ei räägi meie keelt». See «nakkushaigus» levib. Kui Suurbritannia võib laguneda pärast 300 aastat, siis miks peaks keegi ar-

vama, et Euroopa Liit ei lagune pärast 50 aastat? Kui Euroopa on kaoses, pole tal võimalik Venemaaga tegeleda. See annab Eesti vaenlastele võimaluse Eestit õõnestada, võibolla isegi territooriumi võtta. Väitlusselts: Šoti iseseisvusel poleks Eestile mingit märkimisväärset mõju. Eestlased on pigem inimesed, kes austavad ja mõistavad enesemääramise püüdu. Eestil pole separatistlikku vähemust, mis näeks poolthääletamist pretsedendina. Ainus, mis Eestit ootaks, on veel üks Euroopa Liidu liikmesriik, millel on rikkalikult maavarasid. Lugeja: Mida tähendaks Šotimaa ise-

seisvumine briti identiteedile? Turay: See tähendab briti identiteedi lõppu. Ei Union Jackile (Briti lipp), BBC ja NHS lakkab olemast. Kui separatistid võidavad, siis Suurbritanniat enam ei eksisteeri, või nagu Metternich ütles Itaalia kohta, «on geograafiline mõiste». Ma ei saa ennast enam britiks kutsuda. Ma olen siis lihtsalt inglane. Väitlusselts: Ühendkuningriigi konstitutsioon ei ole kodifitseeritud (õigusnormid pole üheseks koguks süstematiseeritud – toim), mis tähendab seda, et seaduseid saab hõlpsasti kehtetuks tunnistada. Milline on garantii Šotimaale, et nende juba piira-

tud võimu ei piirata veelgi, või halvimal juhul, ei võeta ära? Eriti arvestades fakti, et Šoti saadikud on Ühendkuningriigi parlamendis vähemuses.

kaitsetööstus kaob, kui ta Ühendkuningriigist lahkub; siis kuidas hakkab separatistlik Šotimaa tasuma avalike teenuste eest?

Turay: Suurbritannia konstitutsiooni on väga keeruline muuta ja see on pigem kivisse raiutud. Ülemkoja reformimine on võtnud näiteks 100 aastat. See, et meil üldse korraldatakse referendum, on näide sellest, et šotlaste tahet kuulatakse. Kui separatistid võitsid Šotimaa parlamendis enamuse, siis neile pakuti referendumit.

Väitlusselts: Iseseisev Šotimaa saab olema nagu iga teinegi riik enda isikliku maksusüsteemi, loodusvarade ning tuluga turismist ja ekspordist. Me nõustume, et nafta saab otsa, kuid geograafilise paigutuse tõttu on Šotimaa võimeline tootma rohkem tõusuvee- ja tuuleenergiat, kui Šoti elanikel kulub, mis loob võimaluse seda eksportida. Riigid, kellel ei ole naftat ega gaasi, saavad suurepäraselt hakkama ja pakuvad vajalikke avalikke teenuseid oma kodanikele. Hea näide on Eesti.

Turay: Arvestades: 1) et nafta hind võib olla väga muutlik; 2) et ekspertide sõnul saab nafta otsa, nii nagu kivisöega juba juhtunud; 3) et Šotimaa

POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 15

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

SKT ja kärpekirves

n korduvalt kuulda olnud, et kuna majanduskasv kängub, tuleks kiirelt mõelda negatiivsele lisaeelarvele. Kas see on nii või tõlgendatakse riigi rahanduse ja eelarvepoliitika seoseid majanduse arenguga meelevaldselt? Vastamiseks tuleb peatuda kahel teemal. Esiteks, milline on üldse seos sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja riigi tulubaasi vahel, ning teiseks, milline oleks adekvaatne eelarvepoliitiline vastus oodatust tagasihoidlikuma majanduskasvu korral. SKT muutus on kõige üldisem majandusaktiivsuse näitaja ja annab seetõttu üsna vähe informatsiooni riigieelarve kohta järelduste tegemiseks. Vähemalt lühiajaliselt võivad käärid SKT ja eelarvetulu muutuse vahel olla märkimisväärsed ning käesolev aasta on selle tõestuse musternäidis.

Kas riigieelarvet tuleb kohe kärpida, kui majandus ei kasva oodatud kiirusega? Sven Kirsipuu rahandusministeeriumist kirjutab, et seos majanduskasvu ja riigi tulude vahel pole üksühene.

õigepealt tuleb mõista, et üle 80 protsendi eelarvetulust andvat maksutulusid mõjutavad hinnamuutused. Seega võib SKT reaalkasvu kui hinnatõusu mitte arvestava indikaatori kohe panna teise sahtlisse ja püüda midagi järeldada SKT nominaalkasvu põhjal. Ent ka see näitaja ei sobi hästi järelduste tegemiseks. Tööjõumaksude laekumine sõltub keskmise palga ja hõive arengust, tarbimismaksud sisenõudlusest ja jaemüügist. Kuigi SKT nominaalne muutus võiks teoreetiliselt näidata midagi ka nende makromajanduslike muutujate kohta, on lühemas perspektiivis näha olulisi lahknevusi. Kui lähtuda rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist, siis SKT reaalkasvu väljavaated on selleks aastaks eelkõige väliskeskkonna nõrkuse tõttu kahanenud 0,5 protsendini ja nominaalkasv on kolm protsenti.

Minnes detailidesse, näeme, et sellisele majanduskasvule vastab tervelt 6,5-protsendiline palgaväljamaksete ja ligi 5-protsendiline tarbimiskomponentide kasv, mis toob meid lähemale eelarvereaalsusele. Sääraseid vastuolusid põhjustab eelkõige välis- ja sisenõudluse trendide erinevus, mis võib küll viitajaga ühtlustuda ja mingil hetkel ka maksutulu tugevamalt mõjutama hakata, kuid seni seda märgata pole. Kui lisada esimese kaheksa kuu maksulaekumiste 7,3-protsendiline kasv, saame rääkida veel ühest tegurist, mis eelarvet võrreldes üldiste makroarengutega mõjutab. Nimelt tuleb maksud kokku koguda – märksõna on võitlus varimajandusega. Olles edukad salaturu vähendamisel, on võimalik maksumäärasid tõstmata eelarvelaekumisi kasvatada, ja seda sõltumata makroväljavaadete muutumisest. Rahandusministeerium on SKT kasvu võrreldes kevadega küll oluliselt allapoole korrigeerinud, kuid detailsemate näitajate ja seniste maksulaekumiste põhjal on oodata maksude ülelaekumist. See muudab ettepanekud negatiivse lisaeelarve kohta ennatlikuks, kuid küsimus võimalikest eelarvekärbetest on fundamentaalsem. See toobki meid sujuvalt küsimuseni: kuidas peaks üldse eelarvepoliitiliselt reageerima, kui maksude alalaekumine mingil hetkel tõsiasjaks muutub?

ldiselt viitab maksutulu planeeritust oluliselt tagasihoidlikum tase majanduskeskkonna väljavaadete nõrgenemisele. Meenutades eelarvepoliitika eesmärki makromajanduse arengut tasakaalustada, ei peaks riik

Rahandusministeerium on SKT kasvu ootust küll oluliselt vähendanud, kuid detailsemate näitajate ja seniste maksulaekumiste põhjal on oodata maksude ülelaekumist.

kristen michal

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees

tegelikult majanduskriisist taastumise perioodil eelarvekärbetega kiirustama. Veelgi enam, sellises olukorras on tavapärane ja mõistlik hoopis ajutine kogukulude kasv, sest automaatsed stabilisaatorid näiteks töötutoetuste näol mõjutavad eelarvet kärbetele vastupidises suunas.

süklilist paindlikkust toetab ka riigieelarve seaduses sisalduv struktuurse eelarvetasakaalu reegel, mis lubab mõistlikkuse piires ja majandustsükli negatiivses faasis eelarve nominaalsesse puudujääki lasta – mida sügavam on langusfaas, seda suuremasse puudujääki. Samas on loomulikult oluline vältida likviidsusprobleeme ja nimetatud fiskaalreegel tagab parematel aastatel jällegi reserve kasvatava nominaalse ülejäägi. Kokkuvõttes kehtib põhimõte mitte elada üle oma võimete või tuleviku arvel ka riigi rahakoti puhul, kuid lähtudes eespool märgitud eelarvepoliitilistest eesmärkidest, tuleb seda põhimõtet järgida kogu majandustsükli ulatust silmas pidades. Märksõnadeks on seega paindlikkus ja tasakaalukus. Samas on selge, et sõltumata «suurest pildist» peavad teatud kululiigid vastama ka üldistele trendidele majanduses – riigiasutuste palgafondi tõus ei peaks ületama riigi keskmist, majandamiskulu kasv peaks olema vastavuses üldiste inflatsiooniarengutega ja vastavaid korrektuure tuleb teha jooksvalt ja operatiivselt. Selliseid põhimõtteid iga-aastases eelarvetsüklis kindlasti ka jälgitakse, kuid pelgalt SKT kasvunäitajate muutusi märgates tasuks ilmselt kärpekirves siiski taskusse jätta ja riigi rahanduse tervist esmalt põhjalikumalt hinnata.

Autor on rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja.

Hea, et päris maha ei valatud

õllumajandust on tabanud üks valus kriis teise järel. Esmalt Venemaa toidukaupade impordi keeld, siis Aafrika seakatk. Murelikelt põllumeestelt kostab pidevalt nõudmisi ja etteheiteid riigile. Teiste ärivaldkondade esindajad imestavad: neil ei tule isegi mõttesse, et turumuutuse või äririski peaks kinni maksma kogu ühiskond. Põllumehed on aga sellega harjunud – nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Samas, loomulikult on põllumajandus iga riigi selgroog ning südametunnistus. Kodumaise toiduta saavad hakkama vähesed. Euroopa Liidu eelarvest kulub ligi pool põllumajandustoetustele, mis ei ole ratsionaalne, vaid emotsionaalne valik. Mõõdukas kogus ratsionaalsust on selles siiski ka – suuresti tänu põllumeestele on elu maal võimalik. Kuid kõiki oma äririske ei saa ega tohigi delegeerida riigile. Piima avalik tasuta jagamine on viisakam kui lausa maha kallamine, kuid piinlik on ikka. Just sama ala esindajana tunnen end imelikult, kui halakatk on vallanud ka suurtööstureid. Väiketalunikku on lihtsam mõista kui neid, kes on võtnud ette väga suurelt. Kriisiaeg on võimalus vaadata üle oma senised praktikad ning teha muudatusi. Eesti põllumajandu-

olle horm

Atria Eesti tegevdirektor

se ja toiduainetetööstuse koostöös on parandamisruumi oi kui palju. Suhtumine ja inimsuhted on ühed tähtsamad. Põllumajandusmaastik on täis Andreseid ja Pearusid, kelle suhted on juba ammu nii sassi läinud, et mõistlik koostöö on peaaegu võimatu. Paar näidet. Hiljuti uhkeldas üks endine põllumajandusminister, et tema Oliver Kruudale ehk eestimaisele tööstusele piima ei müü – müüb hoopis leedukatele. Paar nädalat hiljem kostsid sama mehe suust jõulised nõudmised riigile: leedukas ei maksa enam piima eest õiglast hinda, riik, tule appi! Mida sellise jutu peale kosta?

imesikumäng käib ka seakasvatuses. Ükski Eesti suurem tapamaja ei tööta minu teada viis päeva nädalas, sest elusloomi ei jätku. Eestist veetakse elusana välja üle 100 000 sea aastas – üle viiendiku Eestis kasvatatud sigadest. Samal ajal tuuakse sisse 20 miljoni euro eest sealiha teistest Euroopa riikidest, ehkki Eesti suudab oma vajaduse sealiha järele ise katta. Miks me nii teeme? Patriootlikest kõnedest ei piisa – tegusid on vaja. Aafrika seakatk seab tõenäoliselt piirangud elusloomade ekspordile. Seda on asjaosalised ette näinud, ning üllatus-üllatus: kui riik ei tule kohe läbirääkimistele, on sea-

kasvatuse säilimine ohus. Tõusigade Aretusühistu kiri ministrile on väga kategooriline. Samas keeravad paljud väiksed seakasvatajad oma paadi ümber. Atria tapamahud saavutavad viimasel ajal uusi rekordeid. Nii mõnigi lihatööstus on vähemalt osaliselt ümber orienteerunud kodumaisele lihale. Pea kogu Atrias kasutatav lihatooraine tuleb meie oma tapamajast ja on eestimaine. See on selgelt meie konkurentsieelis. Uuringute järgi eelistab toidulaual eestimaist üle 70 protsendi tarbijatest. Kuna seakasvataja varsti enam endist viisi tegutseda ei saa, on aeg muutuseks. Miks ei võiks see muutus olla tootjate ja töötlejate senisest tihedam koostöö? Kutsun lihatööstusi üles kasutama senisest enam kodumaist toorainet ning seakasvatajaid seda mõistliku hinnaga pakkuma. Nii ahvatlev, kui eksport oma kallima hinnaga ka tundub, on aastas 20 miljoni euro eest sealiha importi ikka häbilugu küll. Püüame seekord omavahel paremini hakkama saada ning ärgem pigistagem kogu aeg Eesti riigi eelarvet. Küll nad aitavad, palju saavad, kuid ka ilma halakatkuta. Head põllumehed, ärgem küsigem kogu aeg, mida riik peab minu jaoks tegema. Küsigem, mida meie saame teha riigi heaks.

Kindlaim tagatis on kaitsetahe

iigi tugevaim kaitse on oma inimeste tahe seda riiki hoida. Julgustades inimesi riigikaitses senisest aktiivsemalt osalema, oleme paremini valmis võimalikeks kriisideks. Reformierakonna rahvuslikus julgeolekustrateegias sisalduvad sõdurigarantii ja kaitsepalga ideed aitavad suurendada kaitsetahet ja Eesti riigi julgeolekut. Sõda Ukrainas hoiab rahvusvahelist üldsust valvel. Kas süveneva julgeolekuohu tingimustes võiks Venemaa järgmised sammud ohustada mõnda teist Ida-Euroopa riiki? Ka Vana-Rooma kõnekäänd kuulutab: «Si vis pacem, para bellum» ehk kui tahad rahu, valmistu sõjaks. Selles olukorras tuleb tagada, et Eesti rahvuslik julgeolek on kindel ka tulevikus. Julgeoleku valikuid ei tehta aga reitingute nimel, nagu on muretsenud kolleeg Mart Laar. Ainuke reiting, mis riigikaitses loeb, on inimeste tahe oma riiki hoida ja kaitsta. NATO vihmavari muutub väärtuslikuks, kui pilved kogunevad. Eesti julgeoleku tagamisel oleme viimase kahekümne aasta jooksul astunud hulga olulisi samme. Praegune tugevaim heidutus võimalikule agressorile põhinebki nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmesusel. Võrdväärselt oluline on, et meil oleks ka endil hästi relvastatud ning motiveeritud kaitsevägi. Ukrainas toimuv näitas, kuidas relvajõudude vähene tähtsustamine hiljem kätte võib maksta. NATO kaitsekulutuste reeglit, et vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust peaks minema riigikaitsesse, järgib praegu neli liikmesriiki, sealhulgas Eesti. Meid on selle eest tunnustanud nii NATO peasekretär kui ka USA president Barack Obama. Valitsuskoalitsioon hoiab jätkuvalt sama joont, kaitsekulutused moodustavad edaspidigi kaks protsenti SKTst. Lisaks rahastame täiendavalt riigieelarvest liitlaste Eestis viibimise toetuseks vajalikke tegevusi. See on osa meie julgeoleku tagatisest. Mis on kaitsepalk? Praegu tulevad kaitseväe reservkogunemistele umbes pooled kutsututest. Küsitluste põhjal pole 80 protsenti reservõppustel osalenust rahul selle aja eest saadud hüvitisega. Reformierakond näeb siin lahendusena kaitsepalga kehtestamist. Sarnaselt vanemahüvitisega saaks õppusel osaleja töölt eemal oldud aja eest sama suure tasu, kui oli tema palk tööl. Nagu ka vanemahüvitise korral on kaitsepalga eesmärk, et kellelgi ei tekiks majanduslikke raskusi või ei jääks reservkogunemisel käimata, sest riigikaitsesse panustades tekib pere eelarvesse auk.

ue lahendusena soovime sõdurigarantiiga tõsta ajateenijate hüvitist 50 protsenti: sõdur hakkaks kuus saama 150, seersant 300 eurot. Ajateenija saab edaspidi toetusest paremini katta oma igapäevased kulud. Praegune valitsus on otsustanud ajateenijate hüvitiste tõusu 2015. aasta algusest ning seda tuleb jätkata. Teine pool sõdurigarantii plaanist on tervisekindlustuse pikendamine. Praegu lõpeb ajateenija ravikindlustus ühe kuu möödudes ajateenistusest. Suurem osa ajateenijatest lõpetab oma väljaõppe mai lõpus ja jätkab õpinguid septembris, mistõttu kahe kuu jooksul pole neil tervisekindlustust. Reformierakond tahab pikendada ajateenija tervisekindlustuse kehtivust ühelt kuult kolmele. Nii on noortel ka rohkem aega teha rahulikult oma valikuid töö ja õppimise suhtes. Üks riigimees ütles kunagi, et rahvas, kes ei toida oma armeed, peab varsti hakkama toitma võõrast. Reformierakonnas oleme veendunud, et Eesti eest tuleb seista iga päev ja riigikaitset arendada. Tsiteerides peaminister Taavi Rõivase tabavalt öeldut, «riigikaitsel on hind, vabadus on hindamatu». Sellest ka lähtume.

16 || KULTUUR || POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

intervjuu heili sibrits kultuuritoimetuse juhataja

R Fuajee, kuhu hakkab otsapidi ulatuma ka restoran Foody Allen.

Tere tulemast Vabasse Lavasse!

ongiga Tallinna saabujate pilku püüab pisut enne Balti jaama telliskivimüüri taha kerkinud oranž hoone – see ongi reedel pidulikult avatav Vaba Lava teatrimaja. Endise metallitöökoja asemele ehitatud teatrimajja pääseb aga Telliskivi loomelinnakust ning lisaks põnevatele kultuurisündmustele avanevad teatrimajas asuvast kohvikust Foody Allen võrratud vaated Tallinna vanalinnale. Vaba Lava on etenduskunstide keskus, mille eesmärk on pakkuda väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi nii teatrihoone kui ka kõikvõimalike tugiteenuste näol. Teatrikeskuse programmi koostavad kaks kuraatorit, kes valivad ideekonkursile laeku-

nud taotluste põhjal teatrikeskuse põhiprogrammi. Algava hooaja kuraatorid on Oleg Lojevski ja Madis Kolk. Lisaks on Vabal Laval kõrvalprogramm, mille raames annab külalisetendusi mitu teatrit, ning noorte eksperimentaalprogramm. Teatrihoone kuulub Telliskivi loomelinnaku omanikule osaühingule Butembo, kes ostis sel kevadel kinnisvarafondilt EEREIF 4,8 miljoni euro eest kogu loomelinnaku kompleksi. Sihtasutuse Vaba Lava on aga ellu kutsunud mittetulundusühingud Rhizome, Genialistide Klubi, PolygonTeater, Eesti Teatri Festival, Loominguline Ühendus Oma Lava, Kell Kümme, eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts LOOMINE, Teine Tants ja R.A.A.A.M. Kultuuriministeerium on lubanud Vaba Lava toetada kuni seitse aastat, makstes sihtasutusele kokku 952 000 eurot. Lisaks aitab Vaba Lava tegevjuhi Kristiina Reidolvi sõnul riik osaliselt katta personalikulusid.

Sihtasutuse Vaba Lava tegevjuht Kristiina Reidolv (pildil), teeme kõigepealt puust ja punaseks, kes ja millistel tingimustel saavad Vaba Lava kasutada.

etendustele ka publikut tuleb, ei kuulunud Kolgi sõnul vähimalgi määral nende ülesande juurde. «Ainsaks kriteeriumiks oli projekti kunstiline kandvus ja potentsiaal meie teatripilti rikastada.»

vad erinevaid mänge mängides üksteises uued pidepunktid, uued algused ja lõpud. «Mikiveri tagi» on aga lavastus teatrist, teatrikoolist, meistritest ja kadunud epohhidest. Peeter Sauteri ja Ülo Vihma esitatavas Sauteri näidendis kohtub publik Voldemar Panso lemmikõpilase Mikk Mikiveriga läbi valguse, hääle, mõtte ja vaikuse. Kolk tunnistab, et vahetevahel jääb talle n-ö teadlikuma teatrikülastaja jutust kõlama igatsus poliitilise teatri järele, kahjutunne, et eesti teater ei tegele eriti vahetu ühiskondliku reaalsusega. «Vaba Lava esimene hooaeg kinnitab, et küsimus ei ole tavapärase teatrisüsteemi väidetavalt alalhoidlikkust väärtustavas mõjus. Ka «vabadus» ei pane meie teatritegijat lavalt manifeste hõikuma, ikka tegeldakse pigem igavikuliste küsimustega, oma juurte otsimisega, teatrikunsti enesepeegelduse ning vormiotsingutega.» Kõike seda (nii sõna, kehakujundi kui ka visuaalsete otsingute kaudu) pakubki Va-

Vaba Lava visiitkaardiks on kuraatoriprogramm, mille koostavad esimesel hooajal rahvusvaheline teatriekspert Oleg Lojevski ja ajakirja Teater.Muusika.Kino peatoimetaja Madis Kolk. Selleks korraldasime talvel ideekonkursi, kuhu laekus 65 projektiideed, neist 16 välismaalt. Kuraatorite valiku tulemusena esietendub Vaba Lava avahooajal 12 uuslavastust. Kuraatoriprogramm moodustab Vaba Lava mängukavast umbes poole. Kõrvalprogrammis võib näha Vaba Lava asutajaliikmete lavastusi ning Eesti ja välistruppide külalisetendusi, samuti kontserte, moešõusid, kinoseansse, konverentse, festivale, näitusi, mida iganes. Vaba Lava on nagu platvorm, kus toimuvad eripalgelised kultuurisündmused.

UUS TEATRIMAJA. Tallinnas Telliskivi loomelinnakus ootab külalisi kuni 450 vaatajat mahutav kultuurikeskus.

Homme avab uksed Vaba Lava Vaba Lava teatrimaja

Kuraatoriprogrammi lavastused

• Vaba Lava teatrimaja asub Telliskivi loomelinnaku C-hoones.

«Alustame algusest», R.A.A.A.M., lavastaja Adrian Giurgea (USA). Esietendus 19. septembril.

• Teatrikeskuse arhitektuurilise lahenduse autor on Allianss Arhitektid OÜ ja hoone ehitas Messiehitus. • Vaba Lava teatrikeskuses on kaks blackboxsaali (ühes maksimaalselt 200, teises 250 istekohta, sealjuures jääb esialgu üks neist osaliselt välja ehitamata), mida on võimalik suurüritusteks ühendada 450-kohaliseks saaliks. • Veel on majas Sõltumatu Tantsu Ühenduse tantsusaal, Eesti Teatri Agentuuri raamatukogu, proovisaal, näitlejate garderoobid, laod, kontoriruumid, restoraniala ja esinemispaik teatrimaja ees.

Avanädala põnevamad üritused 19.09: avapidu, ansambel Ballet School Berliinist

«Mikiveri tagi», Tartu Uus Teater, lav Ivar Põllu. Esietendus 21. septembril. «… and Blue», Fine 5, lav-d Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik. Esietendus 6. novembril. «Liha luudel», Tartu Uus Teater, lav Kertu Moppel. Esietendus 21. novembril. «Kohtume laeval täpselt kell kaheksa», Ideetrust, lav Margus Prangel. Esietendus 7. detsembril. «Eesti ajalugu», Mõte, lav Mart Kase. Esietendus 24. jaanuaril.

20.09: avatud mediateek: Dmitri Krõmov proovisaalis

«Wild Place :: MOUNTAIN», Sõltumatu Tantsu Ühendus, lav-d Külli Roosna ja Kenneth Flak. Esietendus 11. veebruaril.

20.09: Moskva Vaba Lava külalisetendus «Õhtud külas Dikanka lähistel: Tühistatud»

«Seymour», R.A.A.A.M., lav Andreas Merz-Raykov. Esietendus 20. veebruaril.

21.09: Ülo Vihma ja lavakunstikooli XI lend, Peeter Sauteri näidendi «Harjutused (eluks ja surmaks)» esimene lugemine, järgneb vestlus

Renate Valme ja Kompanii Nii uuslavastus, Tartu Uus Teater, lav Renate Valme. Esietendus 13. märtsil.

22.–23.09: Tartu Uue Teatri lavastus «Mikiveri tagi»

«Joosepi kirjad», Kuressaare linnateater. Esietendus 24. märtsil.

24. ja 27.09: tantsuteatri Fine 5 lavastus «Faasid – ReMake»

«Fac! do! + totum», Peeter Raudsepp ja Krista Köster, lav Peeter Raudsepp. Esietendus 10. mail.

25.09: R.A.A.A.M.-i lavastus «Alustame algusest» 26.09: Vaiko Eplik ja Eliit, «Nelkide» ilmumispidu 28.09: R.A.A.A.M.-i lavastus «Fenomen» täpne kava vabalava.ee

«Short-term», Vaba Lava, lav Semjon Aleksandrovski. Esietendus 28. mail.

heili sibrits heili.sibrits@postimees.ee

aba Lava esimene kuraator, ajakirja Teater. Muu si k a . K ino peatoimetaja Madis Kolk (pildil) tunnistab, et ainus põhimõte kuraatoriprogrammi koostades oli see, et valitud projektid peavad Eesti teatripilti rikastama. Andma publikule midagi sellist, mida praegustes teatriinstitutsioonides on ühel või teisel põhjusel raske teostada, kuid milleta meie teatripilt kannataks. «Mõttesuundi me tegijatele ette anda ei tahtnud, sest Vaba Lava esmane põhimõte peab olema «vabadus». See, mida looja selle vabadusega peale hakkab, sõltub juba temast. Kuraatorite ülesanne ja vastutus on nende vabadushetkede äratundmine,» selgitab Kolk, kelle kõrval on alanud teatrihooajal Vaba Lava kuraatoriks ka Venemaa tunnustatud teatrikriitik Oleg Lojevski. Kolk väidab, et programmi koostades ei mõjutanud teda ega Lojevskit piletimüügi surve. Mõtlemine sellele, kas

Esimese hooaja nägu Juba sel nädalavahetusel jõuab publiku ette kaks kuraatoriprogrammi lavastust: R.A.A.A.M.-i kaubamärgi all etenduv «Alustame algusest» (lavastaja Adrian Giurgea) ja Tartu Uue Teatri lavastus «Mikiveri tagi» (lavastaja Ivar Põllu). «Alustame algusest» on äsja Pulitzeri preemia võitnud noore näitekirjaniku Annie Bakeri näidend kohtumistest täiskasvanute draamaringis. Viis inimest, keda mängivad Elina Reinold, Külli Reinumägi, Margus Prangel, Maarja Mitt, Egon Nuter ja Madis Metsamart, püüavad lahti harutada oma elu umbsõlmi, leia-

Mõttesuundi me tegijatele ette anda ei tahtnud, sest Vaba Lava esmane põhimõte peab olema «vabadus». Vaba Lava kuraator Madis Kolk

POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 17

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Septembri ja oktoobri programm on teil üsna tihe. Kui mitu mängukorda on ühel kuraatoriprogrammi valitud lavastusel ja millest see oleneb?

Vabalava.ee-s on üleval septembri-oktoobri mängukava, aga tegelikult oleme oma programmi planeerimisega juba hooaja lõpus ehk 2015. aasta mais-juunis. Vaba Lava blackbox’i ja ruumide vastu on huvi ootamatult suur, mis näitab, et Tallinnas on pakiline vajadus mobiilse ja avatud esinemispaiga järele. Kuraatoriprogrammi etenduste arv sõltub produtsentide soovidest ja riskivalmidusest. Oleme oma rolli näinud mõnes mõttes ettevõtlusvaldkonnast tuttava inkubaatorina, kus aitame vabatruppidel munast kooruda ja uuslavastustel sündida, ning pärast seda suuname soovijaid edasi oma asutajate ja partnerite katuse alla teistes Eesti linnades (Tartu Uus Teater, Kuressaare linnateater jne) või aitab meie väliskuraator kutsuda teatritruppe välisfestivalidele.

Üldjuhul plaanivad kuraatoriprogrammi produtsendid Vaba Lava majja Telliskivi loomelinnakus kuus kuni kümme etendust, kui aga publikut jagub, siis näeb neid lavastusi meie mängukavas ka pikemalt. Saan aru, et ka kuraatoriprogrammi valitud lavastuse väljatoomisega seotud kulud peab vabatrupp ise kandma, lisaks tuleb maksta ka saali rentimise eest. Mida pakub Vaba Lava vabatruppidele omalt poolt?

Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavastusi aitab välja tuua Eesti Kultuurkapital. Kui Vaba Lava kuraatorid on lavastuse kuraatoriprogrammi välja valinud, kaasneb sellega automaatselt Vaba Lava poolt ka nn grant ehk rahaline tugi. Lisaks saavad kuraatoriprogrammi valitud meie poolt tasuta valgustehniku ja lavameistri, samuti püüame pakkuda kõikvõimalikku turundusabi. Peame katusorganisatsioonina ka läbirääkimisi trükikodadega, meediapartneritega jne,

et saada väiketeatritele turunduseks võimalikult soodsaid hindu. Meie organisatsioon on noor ja alles ülesehitamisel, aga meil on samasugune missioon nagu inkubaatoritel – teha kõik selleks, et pakkuda alustavatele või väikestele organisatsioonidele viljakat kasvukeskkonda. Mida pakub Vaba Lava publikule?

Loodan, et üllatusi. Värvikat programmi. Kui võtta oma katuse alla nii eripalgelisi teatreid ja erinevaid kultuurikorraldajaid tantsu-, muusika-, filmi-, moe- ja tsirkusevallast, siis ainus, mida julgen öelda, on see, et iga päev on nagu uus. Vaba Lava avamise nädalavahetuse programm tutvustab publikule kogu meie tegevuste spektrit: esietendustest uute näitemängude ettelugemise, mediateekide ja kontsertideni. Üks meie sihte on aga pakkuda publikule pärast etendusi ka kohtumisi lavastajate, kuraatorite ja näitlejatega, et arutada ja mõtestada laval nähtut. Seda teeme juba Vaba Lava avanädalavahetusel.

Rahv usvaheliselt tuntud vene kunstniku, teatrikunstniku, lavastaja ning õppejõu Dmitri Krõmovi endised ja praegused stsenograafiaüliõpilased ning lavastajad kõrgemast teatrikoolist GITIS mängivad teravmeelset lavastust «Õhtud külas Dikanka lähistel: tühistatud», mis on inspireeritud Nikolai Gogoli elust ja loomingust. Pärast etendust toimub vestlus noorte mentori Dmitri Krõmovi, tema õpilaste ja Moskva Vaba Lava produtsendi Filipp Losiga. Milline on Vaba Lava piletihinnapoliitika, kui palju hakkavad piletid maksma?

Hinnad määravad Vabas Lavas üritusi korraldavad kultuuriorganisatsioonid ise, kuid on sündmusi, mida korraldab või kutsub Vaba Lava, näiteks seesama GITISe külalisetendus «Õhtud külas Dikanka lähistel: tühistatud» või ka tantsuteatri Fine 5 «Faasid – ReMake». Oleme plaaninud taskukohaseid hindu: täispilet 12 ja sooduspilet 8 eurot.

Eesti Juristide Liit

Õigusapteegi tasuta õigusnõustamise teenused! Esmaspäevast, 22. IX kuni 12. XII 2014 antakse Tallinna Linnakantseleis ja Laagri Kultuurikeskuses üliõpilaste poolt tasuta õigusabi. Täpsem informatsioon vastuvõtuaegadest on avaldatud veebilehel www.juristideliit.ee Juba teisipäeval, 23. septembril kell 10–14 korraldab juristide liit ühekordse ettevõtmisena Õigusapteegi Tallinna Lasnamäe Linnaosa valitsuse saalis (Pallasti 54, Tallinn). Õigusapteegis annavad tasuta õigus Ù ϐ tid. Ootame abivajajaid sooviga saada

Vaba Lava saal, kus polnud eelmisel nädalal, kui seda ajakirjanikele tutvustati, veel kõiki toolegi. fotod: tairo lutter

ba Lava esimene hooaeg. «Ma ei tea, kas sellest peaks kahju olema. Ühtpidi ju nagu oleks, aga teisalt, nagu juba öeldud, Vaba Lava ei saa toimida tendentslikult tellimuslikul alusel, pigem võiks ta aidata just meie teatri eripära ja olemust paremini mõista. Muretsemiseks oleks põhjust, kui ka näiteks meie tantsu- ja tegevuskunstis piiridele ei püüeldaks, aga sellel, miks eestlane (sõna) teatrilaval pigem mediteerima hakkab, võivad olla lausa teadlikult huvipakkuvad põhjused ja selle taunimine või soov seda välja juurida kõlaks ebaeetiliselt.»

Pluss ja miinus Madis Kolk usub, et oleme oma teatrielus praeguseks jõudnud juba sellesse faasi, kus jäik mustvalge vastandus – repertuaarivõi projektiteater – on ületatud ega vääri enam vaidlemist. Mõlemal on eluõigus, mõlemal on oma head küljed ja puudused, ning erinevad kunstilised ideed võivad teostuseks vajada erinevat institutsioonilist vormi. Kolk leiab, et Vaba Lava võiks ideaalis pakkuda loojale sellist eneseteostusvõimalust, kus igapäevase teatrielu

olmemured – repertuaariteatris «keskmise publiku» maitse äraarvamine ja vaidlused turundustoaga, projektiteatris aga ööpäevaringne valuline mõtlemine ellujäämise peale – on vähemalt ühe projekti raames natuke tagaplaanil ning loomevabadus esikohal. «Eks iga vaba vaimu algatus hakkab sünnihetkest alates liikuma institutsionaliseerumise suunas,» leiab Kolk ning lisab: «Kuraatorisüsteem võimaldab ehk selle loomevabadust pärssivaid aspekte kauem eemal hoida. Kui igal aastal otsustavad erinevad inimesed selle läbilõike üle, mis võiks meie teatrit loovamast küljest kajastada, siis ei hakka kohe joonistuma kindlaid rööpaid, mille järgi joonduda, seda nii tegija kui ka vaataja poolelt.» Kuraatoriprogrammi on seni kasutanud Eestis enamasti vaid festivalid ja see, et üks teatrimaja valib niimoodi ka aastaprogrammi, on uudne lähenemine. Kolk toob positiivsena esile, et Vaba Lava kuraator kaardistab ühe aasta paremiku, samas ei pea mõtlema, mis oli enne teda ja mis tuleb pärast teda, ning kuna iga

aasta kuraatoritel on ka arvatavasti erinev maitse ja muud eelistused, siis võiks seegi loodetavasti üldpilti rikastada. Võimalikke nõrku kohti ei oska Kolk praegu teoreetiliselt ette kujutada. Selge on see, et iga süsteem võib väsida ja vajada ühel hetkel uut impulssi. «Kuraatoril võib näiteks tekkida originaalitsemise paine, soov iga hinna eest eelmistest hooaegadest erineda, ja siis võib juhtuda, et ta ei otsusta enam projekti tugevuse, vaid selle paberile kirja pandud eripärasuse põhjal, küsimata selle reaalse teostusvõimaluse ning kunstilise kandvuse järele. Aga nagu öeldud, see on pigem teoreetiline mõttearendus, üldiselt olenevad tugevused ja nõrkused ikka kuraatori tugevatest ja nõrkadest külgedest, ennekõike aga muidugi tegijatest endist.»

Ettekirjutusi ei tohi olla Küsimusele, mille poolest kuraatoriprogrammi lavastused peaksid erinema praegusest eesti teatripildist, vastab Kolk, et eristamiseks tuleks seda olemasolevat teatripilti kuidagi homogeensena ette kujutada, aga see on natuke riskantne ja ebaõiglane.

Kolk tõdeb, et loomulikult võiks kõike alati palju rohkem olla, aga tegelikult tehakse Eestis ju siiski üsna mitmekesist teatrit. «Ka Vaba Lava esimesse hooaega kandideerisid ikkagi valdavalt need, kes end juba varem näidanud ja tõestanud. Ei söandagi eeldada, et nad Vabal Laval oma käekirja või loomingulist maailmavaadet peaksid muutma, pigem peaks Vaba Lava andma võimaluse enamaks julguseks ja süüvimiseks, suuremateks riskideks teostusel.» See aga ei tähenda Kolgi sõnul üksnes lärmakaid manifeste, vaid eeskätt ikkagi ideede realiseerimist, mille puhul ei ole kindlasti välistatud ka näiteks süvapsühholoogiline näitlejateater, mis meie peavoolu kontekstis võiks samuti mõjuda riskimisena. Vaba Lava peaks Kolgi arvates välja tooma selle, mida teatritegija teeks siis, kui tal pole tarvis mõelda seda igapäevast muremõtet, et «teeks küll, aga...» «Aga see, mis see olema peaks, sõltub juba loojast. Kui kuraatorid või vaatajad seda ette hakkaksid kirjutama, poleks tegemist enam Vaba Lavaga.»

tasuta õigusabi notaritoimingute, pärimisõiguse, perekonnaõiguse, lastele elatisraha nõuete, töölepingu seaduse, maksuõiguse, täitemenetluse, era- ja juriidiliste isikute pankrotimenetluse, kohtusse pöördumise, hagiavaldustele esitatavate nõuete, maksekäsukiirmenetluse, kohalike omavalitsuse ja riigiasutusega suhtlemise ja dokumentide vormistamise, tarbijakaitse ja sinna esitatavate kaebuste lahendamise, korteriühistu ja KÜ otsuste, maa- ja omandiküsimuste, lepingu- ning võlaõiguse alal. Lisaks eelnevale saate oma õigusalaseid küsimusi postitada veebiportaali JURIST AITAB www.juristaitab.ee ning juristide liidu eksperdid vastavad teie küsimusele viie kalendripäeva jooksul. Põhjalik teave Õigusapteegi korralduse, nõustajate spetsialiteedi ja võimaluste kohta on avaldatud Eesti Juristide Liidu kodulehel www.juristideliit.ee, tel 631 3002 või EJL Facebookis.

18 || SPORT || POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Kriis oli Ferraris 1992. aastal, kui oli ime, et autod üldse finišisse jõudsid. Ferrari vormel-1 tiimi endine juht Jean Todt ei pea meeskonna praegust olukorda kriisiks.

ÕNNETUS

Hukkus Ukraina tippjalgpallur Üle kümne aasta Ukraina jalgpallikoondise võtmemängija olnud Andrii Husin hukkus Kiievis toimunud mootorrattaõnnetuses. Traagiline õnnetus juhtus Kiievis asuval Tšaika ringrajal, kus Husin ühes kurvis kukkus. Sportlane suri teadvusele tulemata, hoolimata kiirabiarstide pingutustest. 41-aastane Husin esindas Ukraina koondist aastatel 1993–2006, mängides 71 mängu ja lüües üheksa väravat. Husini klubikarjääri edukaimad aastad möödusid Kiievi Dünamo ridades, kui ta esindas neid aastatel 1993–2005 koduliigas ja eurosarjades kokku 232 mängus, tulles seitse korda ka Ukraina meistriks. Husin lõpetas mängimise 2009. aastal, olles juba kaks aastat varem asunud tööle Ramenskoje Saturni abitreenerina. Tema viimaseks ametipostiks jäi abitreeneri töökoht Mahhatškala Anžis.

punkti

on Inglismaa jalgpalli esiliigas seitsme mänguga kogunud Sergei Zenjovi koduklubi Blackpool.

Elu näitab, kas praegu veel põlvepikkused saavad tänu Eesti spordi arengukavale tugevamaks ja elujõulisemaks.

TULEVIKUVISIOON. Eesmärk pole kasvatada rohkem vehklejaid meistersportlasi, vaid muuta ühiskonda tervemaks ja elujõulisemaks.

Jää on murdunud: Eesti sport saab arengukava jaan martinson

JALGPALL

Naiste koondis kaotas Rumeeniale Eesti naiste jalgpallikoondis jäi MM-valiksarja viimases mängus tulemusega 0:2 alla Rumeeniale. Valikgrupi võitis 28 punkti kogunud Hispaania Itaalia ees. Rumeenia lõpetas kolmandana, edestades samuti 14 punkti kogunud Tšehhit väravate vahega. Eesti kogus neli punkti, Makedoonia ühe punkti.

TENNIS

Zopp võitis Rootsis Jürgen Zopp (ATP 323., pildil) pääses Rootsis Danderydis peetaval ITFi tenniseturniiril veerandfinaali, kui alistas teises ringis hiinlase Zhaoyi Cao (ATP 1016.) 6:3, 7:6 (4). Zopp kohtub veerandfinaalis rootslase Jacob Adaktussoniga (ATP 648.).

VEHKLEMINE

Lahkus Boris Valdek Teisipäeval suri pikaaegne Eesti Vehklemisföderatsiooni presiidiumi esimees Boris Valdek. 17. detsembril 1920. aastal sündinud Valdek oli 1938–1940 TKSÜ meister, võitis 1939 Rootsi kroonprintsi nimelise hõbefloreti ja oli 11-kordne Eesti meister. Ta oli Eesti esimene vehklemismeister, võites 1946. aastal meistrikulla nii epees, floretis kui ka espadronis.

Orenga pani ameti maha

Meeru võistleb taas Dakaril

Hispaania korvpallikoondise peatreener Juan Antonio Orenga pani pärast ebaõnnestunud MMi ameti maha. «Juan Antonio Orenga andis meile teada, et astub ametist tagasi, kuna meeskond ei saavutanud kodusel MMil loodetud tulemust,» teatas Hispaania Korvpalliliit. Hispaanialt loodeti isegi kuldmedalit, kuid võõrustajad kaotasid juba veerandfinaalis Prantsusmaale.

Dakar Team Estonia avalikustas, et eelmisel aastal Dakari maratonrallil esimest korda startinud ja selle lõpetanud Mart Meeru osaleb ka 2015. aasta Dakari rallil. Meeru sõidab jätkuvalt HT Honda Rally Raidi meeskonnas ning teda abistab taas mehaanik Martin Graumann. 2015. aasta Dakar algab 4. jaanuaril Buenos Airesest Argentinas ja lõpeb samas kohas 17. jaanuaril.

foto: aldo luud / õhtuleht

spordiajakirjanik

ks Eesti spordi dogmadest on viimaks murtud – valmimas on arengukava. Aastani 2030. Esialgne tööversioon on aher ja üldsõnaline, skelett, millele lihast kasvatama hakatakse. Loodetavasti. Sport ei tähenda ses visioonis olümpiat ja medaleid, vaid on vahend, tänu millele jääb Eesti rahvas terveks ja ellu. Miski pole siinilmas jääv. Endine EOK president Mart Siimann raius kui rauda, et Eesti spordi arengukava on mõttetu koostada, sest see oleks poliitiline. «Pole erakondadeülest arengukava, ei saa tekkida kultuuri arengukava. Erakonnad tulevad mängu oma poliitiliste põhimõtetega. Sama oleks spordi arengukavaga, see jääks ühe seltskonna unistuseks. Otsused on, aga poliitilised, mis ei lähtu ühestki arengukavast,» kinnitas ta kümmekond aastat tagasi. Unistus või mitte, aga arengukava tööversioon on lõpuks olemas. Pealkirjaga «Spordipoliitika alused. Eesti sport – arengustrateegia 2030». Kava alguses antakse hinnang Eesti spordi hetkeolukorrale, tuuakse esile edusammud ja kitsaskohad ning tõdetakse, et nõrkuste ja arengut takistavate asjaolude peamisi põhjusi on kaks: vähene raha ning «... poliitiliste otsustajate vähene huvi toetada sporti ja liikumist kõrget elukvaliteeti tagava tegevusena». Mis on täiesti õige. Järgnevalt kõlab arengustrateegia püstitatav üldeesmärk: eestimaalaste elujõud, elukeskkonna rikkus ja Eesti rii-

gi hea maine liikumise ja spordi arendamise kaudu. Taas õige! Õige on edasinegi, kuid kohati üldsõnaliselt ja keeruliselt kirja pandud. Üks näide. «Eakohaste võimeid ja oskusi arvestavate moteerivate normide ning liikumisaktiivsust kajastavate arvestuste rakendamine... » Ilmselt tähendab see arusaadavas keeles, et tuleb taastada spordialade järgunormid ja VTK süsteem (sest ka Eesti Vabariigi kodanik peab olema Valmis Tööks ja Kaitseks). Ent tühja sest lauseehitusest. Peamine on sisu. Viis lehekülge, punkt punkti haaval spordirahva unistusi... Mõned nopped. • Eluks vajalike põhioskuste (näiteks ujumine, jalgrattasõit, suusatamine, orienteerumine, pallimäng, matkamine) hindamise aluste uuendamine, igakülgse õpetamise juurutamine, sh tunniväliselt. • Laste ja noorte huvitegevuse toetussüsteemi loomine ja juurutamine. • Laste ja noorte igakülgne

kaasamine sportlikku tegevusse eeldustega noorte märkamiseks, sportliku valiku ja edasiarendamise süsteemi loomine meisterlikkusele orienteeritud treeningrühmade kaudu. • Soodsama keskkonna ja õigusruumi kujundamine ettevõtetele saavutusspordi toetamiseks. • Spordivaldkonna teadusarendustegevuste planeerimine ja rakendamine.

Arengukava eesmärk pole kaevata kraavi, vaid panna otsustajad aru saama kraavi kaevamise vajadusest. Kõik on niisiis kena ja tore, kuid paber kannatab kõike. Vahva, kui on kirjas, et tuleb luua ja juurutada huvitegevuse toetussüsteem, mille praegune valitsus kõrvale heitis, aga kes seda teeb? Arengukava koordinaator, EOK asepresident Toomas Tõnise selgitas, et tegu on alusdokumendiga, mida veel muudetakse ja täiendatakse, kuula-

Klubidest ja spordiinstituudist Kristjan Port (pildil), üks arengukava koostajatest, andis vastuse kahele põletavale küsimusele. Kas Eesti sport hakkab edaspidigi põhinema klubide süsteemil?

Jah, aga mitte praegusel moel. Väiksed klubid ei tule toime – nad ei kasuta raha otstarbekalt, vaid suur osa kulub nii-öelda auto liisimisele –, suured küll. Seega tuleb väikestel klubidel ühineda. Siis oleks olemas sisekontroll, laps saab vajadu-

sel alade vahel liikuda – treenerid ei hoia teda kinni – ja klubi muutuks atraktiivseks nii omavalitsusele kui sponsoritele. Väiksemates kohtades peaksid klubid tegema koostööd kooli ja/ või vallaga. Kas Eestisse tuleb spordiinstituut?

Ilmselt mitte, sest see pole tõhus. Meie tippatleedid lähevad ise välismaale, tõmbekeskustesse, kus on tingimused – baasid ja treene-

rid. Sporditeadus tuleb pigem tuua siia, ise me seda teha ei suuda. Eriti praegu, kus hea teadlane on see, kes avaldab artikleid, mitte see, kes paneb sportlase kaugemale hüppama. Iseenesest on meil sporditeadlaste ressurss olemas, kuid üks töötab Rootsis, teine-kolmas mujal piiri taga. Kas tasub luua Eestisse institutsioon, kuhu nad kokku tuua? Ja kas me suudame neid kodus hoida? See on poliitiline küsimus ja vajab riiklikku finantseerimist. Jaan Martinson

tes asjaomaste ehk Eesti spordirahva arvamusi, ning saadetakse siis riigikokku. Riigikogu koostab veelgi üldsõnalisema visioonidokumendi – paneb paika prioriteedid ja arengusuunad – ning saadab valitsusse. Valitsus peaks lõpuks kinnitama arengukava kindlaks perioodiks, koostab rakendusplaanid ja tagab rahalise katte. «Meie loodud dokumendi eesmärk pole piltlikult väljendudes kaevata kokkulepitud pikkusega kraavi, vaid panna otsustajad aru saama kraavi kaevamise vajadusest,» tõdes Tõnise. «Me ei taha kasvatada rohkem vehklejaid meistersportlasi, hoopis muuta ühiskonda tervemaks ja elujõulisemaks. Arengustrateegias on palju punkte, millest igaüks peab saama konkreetse jätku, arengukava – millal, kuidas, milliste vahenditega.» Tõnise toob näite kooli kehalisest kasvatusest, mida tuleks muuta, ja loodab, et haridusministeerium on samal meelel. «Kaarel Zilmer ütles spordikongressil: me ei taha dresseerivat kehalise tundi, vaid tundi, kus toimuks liikumisõpetus. Kus lapsed õpiksid pühendunud inimeste käe all spordialadega tegelema ja jätkaksid seda ka väljaspool kooli. Strateegiliste oskuste – ujumise, suusatamise orienteerumise – omandamine on maailmas ja ka meie jaoks prioriteet number üks, mitte aga üle kitse hüppamine või paigalt kaugushüppe normide täitmine.» Niisiis peaks Tõnise arvates praegune riigikogu koosseis kinnitama visioonidokumendi ja järgmine valitsus Eesti sporti ja sellega ka rahva tervist arendama hakkama. «Kui me ei suuda valitsuskoridore mõistma panna, et sport ei ole asi iseeneses, vaid sportimise kaudu on võimalik mõjutada eestimaalaste heaolu, oleme teinud tühja tööd ning äärmiselt pettunud.»

POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KÄSIPALL. Eesti käsipallikoondise peatreeneriks kerkinud Rein Suvi sukeldub enda jaoks täiesti uude maailma.

Voronova: mul oli õnne

Suvi ootab mängijate mõtteid

LASKMINE. «Mul oli õn-

peep pahv sporditoimetuse juhataja

Proovin kaasata mängijaid aktiivsemalt koondise tegemistesse. Nad on ju kõik isiksused, paljud mängivad igapäevaselt kõrgel tasemel ning seepärast ootan ka nende endi initsiatiivi ja arvamusi, kuidas oleks õigem mängida,» räägib esimesi päevi Eesti käsipallikoondise peatreenerina tegutsev Rein Suvi. «Kindlasti ei lähe ma koondise juurde nii, et võtan Värska Originaali liikumised ja surun need meeskonnale peale. Peame leidma sellise stiili, mis sobib koondisse tulevatele mängijatele.» Suvi teab, et võttis vastu suure väljakutse. Veel mõni aasta tagasi kuulus Eesti käsipallikoondis Euroopa keskmike sekka, kuid paari viimase hooajaga on langetud mudaliiga tasemele, kust Suvi peab koos abitreener Jaanus Rätsepaga meeskonna uuesti pinnale tirima. «Kui mul oleks kindlasti toimiv plaan, kuidas koondis sellisest seisust välja tuua, oleks kõik väga lihtne,» leiab 1990ndatel ise Eesti koondise tugitalade hulka kuulunud Suvi. Ta räägib noorte töö parandamisest ja laiapõhjalisema püramiidi vajalikkusest, kuid tõdeb samas, et ka praegu koondisekandidaatide hulka kuuluvate mängijate tase peaks võimaldama Euroopas paremat positsiooni kui mudas müttamine. Pallimängudes pole võima-

lik korraldada koondistele pikki treeningukogunemisi. Profileiba teenivad mängijad on kõikjal laiali ning koondise huvides oleks mõneks päevaks võimalik kokku kutsuda vaid koduliigas pallivad mehed. Just seepärast loodabki ta mängijate abile. «Püüan vaadata videosalvestisi meie koondislaste mängudest koduklubides, et saada selgemat pilti, kuidas neid seal kasutatakse,» selgitab Suvi. «Näiteks pikka aega on koondises arutatud, kas Mikk Pinnonen peaks mängima taga või nurgas. Leian, et siin loeb palju ka see, kus mängija tunneb end mugavamalt, ja seepärast on ka otsene suhtlus mängijatega väga oluline. Samas ei saa me muidugi teha kõike ainult nii, nagu mängijad tahavad.» Veel kuu aega tagasi polnud Eesti koondis Suve jaoks mingi variant. Ta tunnistab, et hakkas peatreeneriks saamisest tõsisemalt mõtlema alles pärast alaliidust tulnud ettepanekut. «Seni olin arvanud, et see on minu jaoks kaugem teema,» tunnistab ta. «Olin vaadanud mängijaid ainult klubitööst lähtuvalt, et kuidas me oma meestega saaksime ühe või teise vastu mängitud. Nüüd pidin oma mõtlemist muutma – vaatan kõik koondise ringi kuuluvad mängijad üle, kõiki mehi ma ju isiklikult ei tunne.» Peatreenerina sukeldub Suvi enda jaoks täiesti uude maailma. Tõsi, tal on kogemus noortekoondiste juhendamisest, mullu oli ta peamiselt oma õpilastest koosneva Värska meeskonna eesotsas ning pikki aastaid on ta püsinud Põlvas Kalmer Mustingu abilisena, kuid praeguse tööga ei saa neid tegemisi võrrelda. Nüüd tuleb Suvel vastutada kogu Eesti kä-

Seni oli Rein Suvi peamiselt tuntud kui Põlva Serviti abitreener. Nüüd peab ta aga kõrvaltööna vedama ka foto: aldo luud / õhtuleht Eesti esindusmeeskonda.

sipalli esindusmeeskonna käekäigu eest. «Musting meenutas, et kui tema asus koondist juhendama, oli tal võtta seitse või kaheksa oma klubi meest. Ka minul oli U20-koondises sama palju oma poisse, keda tundsin väga hästi. Nüüd olen aga hoopis teistsuguses seisus,» arutleb Suvi, kes jätkab ka Servitis Mustingu abilisena. «Koondisega tegelemise ajaks tuleb mul end ümber lülitada. Usun, et kahte rolli on võimalik omavahel siduda,» lisab ta.

Kui Suvele tehti ettepanek asuda peatreeneriks, arutas ta asja mitme inimesega. Reaktsioone oli mitmesuguseid. Muuhulgas viidati ka sellele, et koondis pole praegu parimas seisus, ning soovitati mõtelda, kas sellisel juhul on peatreeneriks asumine kõige õigem. Suvi langetas otsuse, lähtudes südames pakitsevast tundest. «Põhimõtteliselt võiksin ma ju veeta ka kogu oma elu Põlva meeskonna juures, kuid tegelikult tunnen soovi olla veel rohkem käsipalli sees ja näha se-

Päästjast näib saavat patuoinas JALGPALL. Teisipäeva õh-

tul pandi pall mängu tänavuse Meistrite liiga põhiturniiril. Kui esimesel mängudeõhtul oodati D-alagrupis eelkõige Dortmundi Borussia ja Londoni Arsenali omavahelist põnevusduelli, siis tegelikkuses võis näha sakslaste domineerimist ja inglaste mannetust, mis lõppes Dortmundi 2:0 võiduga. Loomulikult hakati otsima ka põhjuseid, miks Arsenal nii kehv oli. Eelmise suve lõpp oli Londoni klubi fännide jaoks tõeline pidupäev, kui üleminekuakna lõpus tehti suurost – 50 miljoni euro eest soetati Madridi Realist ründav poolkaitsja Mesut Özil. Seejärel alustas Özil Inglismaal igati uhkelt ja Saksamaa koondislases nähti meest, kes suudab Arsenali taas tõsta tiitlite eest heitlevate meeskondade sekka. Hooaja edenedes Özili roll kahanes ja teisipäeva õhtul jõudis see paljude arvates madalpunkti. Kui Arsenali leeris sai kriitika osaks mitmele mehele ning oma osa said näiteks endine ManU ründaja Danny Welbeck ja meeskonna kapten Mi-

kel Arteta, on Özili puhul Briti meedias arutatud isegi, kas tegemist on ikka suurte mängude mehega ja võibolla Inglismaal viljeldav stiil ei sobigi talle. Armu ei andnud talle ka sakslased, kelle ridades ta suvel maailmameistriks krooniti. Saksamaa tabloidi Bild hinnangul oli Özil teisipäeva õhtul Dortmundi ja Arsenali matšis kõige kehvem mees väljakul. Kuuepallilises hindamissüsteemis, kus 1 võrdub maailmaklassiga ning 6 tähendab nii nõrka esitust, et palgaraha jäi sel korral lihtsalt välja teenimata, pidas Bild Özilit ainukesena hinde 6 vääriliseks. Die Welt lisas, et kohtumise jooksul vaid 31 korda palli puudutanud ja 17 protsenti kahevõitlustest võitnud Özil sai õhtu jooksul ainsa positiivse liigutuse kirja matši 77. minutil, kui ta juba pingil puhates loovutas oma säärekaitsmed väljakule saadetud koondisekaaslasele Lukas Podolskile, kes oli oma mänguvarustuse kogemata maha unustanud. «Oleksime võinud kohtumise võita vabalt ka 3:0 või 4:0,»

Meistrite liiga A-alagrupp: Torino Juventus – Malmö 2:0 (Tevez 59., 90.), Piraeuse Olympiacos – Madridi Atletico 3:2 (Masuaku 13., Afellay 31., Mitroglou 73. – Mandžukic 38., Griezmann 86.). B-alagrupp: Madridi Real – Basel 5:1 (Suchý 14. ov, Bale 30., Ronaldo 31., Rodriguez 37., Benzema 79. – Gonzalez 38.), Liverpool – Razgradi Ludogorets 2:1 (Balotelli 82., Gerrard pen 90.+3. – Dani Abalo 90.+1.). C-alagrupp: Lissaboni Benfica – Zenit 0:2 (Hulk 5., Witsel 22.), Monaco – Leverkuseni Bayern 1:0 (Joao Moutinho 61.). D-alagrupp: Dortmundi Borussia – Londoni Arsenal 2:0 (Immobile 45., Aubameyang 48.), Istanbuli Galatasaray – R. S. C. Anderlicht 1:1 (Burak Yilmaz 90.+1. – Praet 52.).

kõlas Dortmundi poolkaitsja Sebastian Kehli hinnang mängule uefa.com-i veergudel. «Tulemus ei üllata mind. Teame, et võime väga hästi mängida. Arsenal ei saanudki mängu sisse. Väärisime kindlalt seda võitu.»

«See oli meie jaoks raske õhtu, kuid õnnitleme Dortmundi, kuna nad olid parem meeskond. Nad olid keskväljal väga tugevad, meist tunduvalt tugevamad. Me ei olnud meeskonnana nende tasemel,» tõdes Arsenali juhendaja Arsene Wenger. Inglismaa klubidest läks paremini viimati viis aastat tagasi Meistrite liigas mänginud Liverpoolil, kes suutis B-alagrupi matšis koduväljakul 2:1 alistada Bulgaaria meistri Ludogoretsi. Mario Balotelli 82. minuti tabamusest juhtima asunud Liverpool oli esimesel lisaminutil võitu käest andmas, kui Dani Abalo viigistas matši seisu. Inglastele tõi lõpuks võidu Steven Gerrardi tabav penalti kolmandal üleminutil. Teises B-alagrupi kohtumises teenis tiitlikaitsja Madridi Real kindla võidu, kui koduväljakul alistati 5:1 Basel. Reali poolel said tabamuse kirja nii Cristiano Ronaldo, Gareth Bale, James Rodriguez kui ka Karim Benzema. Matši esimene värav läks kirja šveitslaste omaväravana. Madis Kalvet

da kõike ka kõrgemal tasemel,» mõtiskleb Suvi. «Loomulikult ei satu me koondisega kohe päris tipptasemele, kuid arengus tähendab see ikkagi sammu edasi. Käsipall on mäng, mis mulle meeldib, ja ma tahan sellega tegeleda.» Pikka kohanemisaega Suvele ei anta. Juba oktoobri lõpus alustab koondis EM-valikturniiriga, kus esimeseks vastaseks Gruusia. Suve esimene ülesanne on saada nendeks mängudeks koondisse kokku võimalikult tugev koosseis.

ne. Ei uskunud, et võiksin pronksi võita, sest oma püssi mul kaasas pole, jagame relva ühe meeslaskuriga,» sõnas Granadas MMil suurekaliibrilise vabapüssi 300 meetri harjutuses 60 lasku lamades 591 silmaga kolmanda koha saanud Anžela Voronova (pildil). Kullast jäi Voronoval puudu kaks silma, maailmameistriks krooniti taanlanna Charlotte Jakobsen. «Ilmastikutingimused olid halvad, puhus tugev tuul, sellepärast oli õnnel teatud osakaal ja tulemused mitte nii head,» rääkis Voronova. «Olen pronksiga igati rahul. Uus püss jõudis minuni vaid kaks päeva enne MMile lendu. Ei jõudnud relva enda järgi kohandada ja sestap jätsin koju. MMil kasutame püssi kahe peale – eile tema treenis, mina võistlesin, siis jälle vastupidi.» Homme võisteldakse suurekaliibrilise vabapüssi harjutuses 3 x 20 lasku, kus Voronova nimel on maailmarekord 586 silma, mille ta sai kirja mullu EMil kulda võites. «Eelmisel aastal läks tõesti hästi, loodetavasti läheb nüüd MMilgi,» ütles paari nädala pärast 46-aastaseks saav Voronova. «Pronksivõit võttis pingeid vähemaks – medal on käes. Samas pole ma närveerija tüüp. Vanust on piisavalt, et igas olukorras rahulikuks jääda. Ka olen MMil teinud juba kuus starti ehk end soojaks võistelnud.» Lisaks Voronovale said Eesti laskjatest Ljudmila Kortšagina 588 silmaga 11. ja Jelena Potaševa 587 silmaga 13. koha. Jaan Martinson

20 || AED & KODU || POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014 TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

KODUNE MAHLATEGU. Õunauputuse all ägajad teavad, et lihtsaim viis saaki hoiustada on sellest mahla teha.

AED JA KODU

Õunapress vali õunte koguse põhjal rivo veski rivo.veski@postimees.ee

ahlapresse leidub mitmesuguseid, samuti õu napurustajaid, mistõttu võib rikkalik valik esiti silme eest kirjuks võtta. Tallinna külje all Laagris asuva aianduskeskuse Hortes tööriistaosakonna klienditeenindaja Kalju Kruusamets ütles, et esimese asjana vaatavad mahlapressi osta tahtvad kliendid hinda. «Laias laastus sõltub õunapurustaja hind sellest, kas see on mehaaniline või elektriline. Pressi hinna paneb paika purustatud õunamassi mahuti suurus,» selgitas Kruusamets. Mehaaniline purustaja töötab nagu hakklihamasin, mille avausest käivad sisse terved või siis soovitatavalt sektoriteks lõigatud õunad. Vändast keerates haaravad lõiketerad vilja enda vahele ja suruvad massi purustatult välja. Mehaanilisel versioonil kogumisanumat kaasas pole, seega tuleb massi kogumiseks kasu-

tada näiteks ämbrit või suuremat kaussi. Mootoriga purustaja teeb töö mõistagi mitu korda kiiremini. «Selle läbilaskevõime on suurem ja õunamass tuleb peenem, mis võimaldab hilisemal pressimisel rohkem mahla kätte saada,» õpetas Kruusamets. Kellel elektrilist õunapurustajat käepärast pole, võib proovida õunu tükkideks lõikuda, kuid selline mahlategu oleks Kruusametsa sõnul mõeldav vaid väga väikese õunakoguse juures. «Mida väiksemad tulevad purustatud õunte tükid, seda rohkem saab mahla. Suurest tükist ei suru press kogu mahla välja,» seletas Kruusamets.

Oleme need siin ise omal käel kõik läbi katsetanud ja üldiselt oleneb saadud mahla kogus ja kvaliteet ainult sellest, kui hästi on õun eelnevalt purustatud. Hortese klienditeenindaja Kalju Kruusamets

Kui õunte kogus on suur ja mahla tahetakse teha palju ja korraga, tuleks leida hea kombinatsioon purustajast ja pressist, mis tööd lihtsustaksid. Hoolimata sellest, et masi-

naid läheb vaja vaid kord aastas, on Kruusametsa sõnul tegemist igal juhul väärt investeeringuga. «Kui on keskmine õunasaak ja inimene tahab võimalikult odavalt läbi ajada, mis ei garanteeri tingimata seadmete kauaaegset kestvust, tuleks võtta mehaaniline purustaja ja keskmise mahutiga press,» soovitab Kruusamets neile, kes tahavad ostult raha säästa. Pressid on kogenud klienditeenindaja hinnangul aastatega palju muutunud ning isegi kõige lihtsam press teeb töö kvaliteetselt ära. Valikus on nii neid, millele tuleb filterkott lisaks osta, kui ka neid, millel see olemas on. «Oleme need siin ise omal käel kõik läbi katsetanud ja üldiselt oleneb saadud mahla kogus ja kvaliteet ainult sellest, kui hästi on õun eelnevalt purustatud,» ütleb Kruusamets. Ka väikeste köögipressidega, kus mahla saab korraga kätte liitri-kaks, võib vabalt väiksema koguse õunamahla ära teha. «Siin pole vahet. Kellel on püsivust, võivad ka köögikapil oma talveks kasutatava õunamahla ära teha, aga suuri koguseid niimoodi ära teha ei saa.»

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Mida suurem mahlapress, seda kõrgem on selle hind.

foto: rivo veski

Suviõunad pole pressimiseks kõige paremad Õunapressihaagisega külast külla liikuv Triinu Schneider ütleb, et alates 100-kilosest õunakogusest tuleks leida võimalus kasutada mehhaniseeritud purustajat ja pressi. «Haagitav õunapurustaja ja -press teeb 200 kilo õunu mahlaks 20 minutiga. Sellest saab umbes 100 liitrit mahla,» räägib Schneider.

«Valget klaari» ja «Martsipani» Schneider oma masinasse vastu ei võta, kuna need on tekstuurilt pehmed, ummistavad masina ja muudavad kogu mahlapressimise ajakulukamaks. «Kõige sobivamad on mistahes sügisõunad, sort ei ole siin määrav ja mahl tuleb ühtviisi hea kõigi puhul. «Valge klaar» ja «Martsipan»

annavad küll head ja magusat mahla, kuid kuna praegu on sügisõunad valmis ja nende pressimine on märksa lihtsam, soovitaks eelistada neid,» ütleb Schneider. Kodune õunamahlategu on Schneideri sõnul ka hea ajaviide ja võimalus perel koos kokku tulla ning vanu traditsioone alal hoida. Mahl, mis masinast

Õunapresside ja -purustajate hindu

Mahlapress.ee Saemeister.ee Hortes

• Press Fratelli Baesso V20 Inox ja purustaja Fratelli Baesso B100 • Press Fratelli Baesso F20 ja purustaja Fruit Shark B1600 • Press Fratelli Baesso F25 ja purustaja Fruit Shark B1600 * Soodushind

välja tuleb, on Schneideri sõnul tarvis kuumutada, mitte keeta. «Keetmisel kaovad mahlast vitamiinid ja piisab vaid kuumutamisest. Seejärel läheb mahl otse purki või pudelisse – nii lihtne see ongi,» sõnas ta. Kuumutamiseks sobib väike pott. Mahla temperatuur ei tohiks minna üle 82 kraadi. PM

369* (498) 699* (788) 769* (848)

– 789 849

– – 920

postimees, 18. september 2014 || vaba aeg || 21

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 18.09 kl 19 Esietendus

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Mati Turi, Olga Zaitseva, Rauno Elp jt 19.09 kl 17.30 Välja müüdud

19.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 20.09 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Annaliisa Pillak, Mati Turi, Heli Veskus, Aare Saal jt 21.09 kl 17 Uued esisolistid Denis Klimuk ja Ekaterina Oleynik

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Alena Shkatula, Denis Klimuk, Ekaterina Oleynik, Viatli Nikolajev jt

Estonia teatrisaalis 25.09 kl 19 Külalissolistid Dmitri Galihin (Venemaa) ja Kurt Rydl (Austria)

VANA TALLINN GALA

Väikses saalis 18., 25.09 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi. 20.09 kl 19

Külaline

Éric-Emmanuel Schmitt. Lav Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Tõnu Oja. 21., 24., 30.09 kl 19 Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan. 21. IX esietendus!

Maalisaalis 19., 23.09 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateater 18.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 19.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

Talveaias

PAANIKA

KONTSERT KÕIGE PISEMATELE Beebikontsert väikelastele vanuses 0–3. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 18.09 kl 19

Augustikuu

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt. 19., 20.09 kl 19

Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Tom Stoppard. Lav Elmo Nüganen, osades Mait Malmsten, Hilje Murel,

27.09 kl 19

Vanemuise Kontserdimaja

EEDENI AED

19.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT (koostöös Vanemuise Kontserdimajaga)

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 23.09 kl 19 M. Myllyaho tragikomöödia Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, Ain Mäeots 24.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia)

Teatri kodu 18.09 kl 11

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 23.09 kl 11

PETTSON JA FINDUS

L. Noréni draama

ARMASTUSE ÕIGEKIRI 26.09 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU

HOOAJA AVAKONTSERT

Püha Katariina kirikus

Haljala Rahvamajas 10.10 kl 19

Jon Fosse. Lavastaja Lembit Peterson. Osades Marius Peterson ja Ott Aardam. Pilet 14.-/11.-

Tartus Vanemuise Kontserdimajas

Ma olen tuul

VAT TEATER

Eesti Draamateater

Paide Kultuurikeskuses

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

29.09 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss

UGALA TEATER

24.09 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 24.09 kl 19

TESTOSTEROON

Kuressaare Linnateatris 30.09 kl 11

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 20.09 kl 17 ESIETENDUS! 24.,25.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik 23.09 kl 13; 18

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

Väike saal 27.09 kl 14

Lovesong. Ühe armastuse lugu

Autor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill.

Salme Kultuurikeskus 29.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Vanemuise väike maja 30.09 kl 19

Utoopia rannik III osa. Kaldale heidetud

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline), Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt. Kassa tel 442 0666

Suures saalis 19.09 kl 19

VARES

20.09 kl 19

BOYBAND 26.09 kl 19

WOYZECK

HIIRED PÖÖNINGUL 30.09 kl 19

KVARTETT

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Rakvere Teatri suur maja 19., 23.09 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi Lav Toomas Suuman 20.09 kl 19

Uno Bossa

Lav Hardi Volmer 26.09 kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla Lav Üllar Saaremäe

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

POLYGON TEATER

19., 23., 24.09 kl 19

poly.ee

Lav Raivo Trass 20.09 kl 19

Algused

Lav Nils Riess

Sadala rahvamaja 22.09 kl 19

Lahuselu

Lav Kalju Komissarov

Põlva kultuurikeskus 24.09 kl 19

Albu rahvamaja 26.09 kl 19

Armastus tööpostil

11.10 kl 19

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 18.09 kl 19

NO49 Harala elulood 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

TARTU UUS TEATER

Masohhisti pihtimus

Rakvere Teatri väike maja Viimase öö õigus

9.10 kl 19

2., 3.10 kl 19

TESTOSTEROON

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

DEEMONID

25.09 kl 19

Kuressaare Kultuurikeskuses

22.09 kl 19

Väike maja

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets. Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov 21.09 kl 16

19., 27.09 kl 19

Henri Otsing, Johanna Aus, Magdaleena Maasik, Elisabeth Peterson, Sebastian Talmar, Karl-Joosep Ilves, Lembit Peterson, Johannes Sarapuu.

20.09 kl 19

ENDLA TEATER

DEEMONID

Küünis

Eesti Draamateatris

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

19.09 kl 19 Esietendus!

KVARTETT

Jõhvi kontserdimaja

Hõimud

Dirigent: Vello Pähn Solistid: Dmitri Galihin (Venemaa), Kurt Rydl (Austria), Rauno Elp, Juuli Lill, Kristel Pärtna, Heli Veskus jt.

22.09 kl 10 ja 11.30

Lavastaja Andres Noormets. Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

Rävala pst 8 Piletid Piletilevist

Polygoni amfiteatris 19., 24., 25.09 kl 19

Araabia öö

lavastaja Tamur Tohver

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Lai 37 Tartu uusteater.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 19.09 kl 19 Esietendus! 21., 28., 29., 30.09 kl 19

TÕDE EI ANTA KELLELEGI ANDEKS

lavastaja Tormi Torop Laval Kaisa Selde (NUKU), Veiko Porkanen (Vanemuine) ja Madis Mäeorg

VABA LAVA Telliskivi 60A vabalava.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 21.09 kl 19 Esietendus! 22., 23.09 kl 19

MIKIVERI TAGI

lavastaja Ivar Põllu kunstnik Kristiina Põllu laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma 19.09 kl 22

Avanädalavahetus: TMW @ Vaba Lava

Ballet School (Saksamaa) Vul Vulpes, algorütmid, Hevonen, Mihkel Tomberg, Aivar Tõnso jpt 20.09 kl 17.30

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

Avanädalavahetus: Moskva Vaba Lava külalisetendus «Õhtud külas Dikanka lähistel: tühistatud”

THEATRUM

lisaetendused:

Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-R 10-20, L 12-19) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 644 6889, theatrum@theatrum.ee

Laagri City Kontserdimajas

Lav: Aleksei Razmahhov, Filipp Vinogradov, laval: Jevgeni Kamenkovitchi ja Dmitri Krõmovi üliõpilased (GITIS) Etendusele järgneb vestlus Dmitri Krõmovi ja tudengitega, vestlust juhib Laur Kaunissaare

4.10 kl 19

20.09 kl 21

Lav Peeter Tammearu

Katariina kirikus 22.09 kl 20

Theatrumi KUULAMISED «Kristjan Jaak Peterson. Laulud. Päevaraamat.» Esinevad Jaak Johanson,

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA

Viimsi Kooli aulas 5.10 kl 19

Märjamaa Rahvamajas 6.10 kl 19

Paide Kultuurikeskuses 7.10 kl 19

Avanädalavahetus: Jazzkaar @ Vaba Lava

Ingrid Lukas ja Patrik Zosso (Šveits), Tuomo ja Felix Zenger (Soome) 24., 27.09 kl 19

Fine5 Tantsuteater “Faasid-Remake”

Koreograafia: Tiina Ollesk, Renee Nõmmik, laval Tiina Ollesk, Helen Reitsnik, Tatjana Romanova, Olga Privis, Endro Roosimäe, Simo Kruusement

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Mooste folgikoda 19.09 kl 19

Kontserdisarja “Muusika Eestimaale” hooaja avakontsert

TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Klassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja Pipilota Neostus (flööt) Dirigent Risto Joost Rääts, Reinecke, Tšaikovski, Vivaldi, Sumera, Dvořák

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER JA OOPERIKOOR TARTU NOORTEKOOR Aile Asszonyi (sopran, Rahvusooper Estonia) Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper) Dirigent Paul Mägi César Franck. Sümfoonia d-moll Charles Gounod. “Püha Cecilia missa”

Väravatorn 20.09 kl 16

“5775 aastat maailma loomisest”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Muusikat vana testamendi tekstidele

Estonia kontserdisaal

Pärnu kontserdimaja

20.09 kl 20 Hooaja avakontsert

Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert

Dirigent ZUBIN MEHTA Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 «Pateetiline» Strauss. Sümfooniline poeem “Kangelase elu”

19.09 kl 19

Peeter Laul (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Feliks Korobov (Venemaa) Beethoven. Avamäng “Kuningas Stefan”; Klaverikontsert nr 1 Jacques Ibert. Divertisment; Sümfooniline poeem “Pariis” Maurice Ravel. “Pavaan surnud printsessile”

Vanemuise kontserdimaja 19.09 kl 19

Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert

Jõhvi kontserdimaja 20.09 kl 19

Jõhvi kontserdimaja hooaja avakontsert

IISRAELI FILHARMOONIKUD

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (5–10€) www.interpreet.ee

Niguliste kirik 18.09 kl 19

ULLA KRIGUL (orel), ANDRES UIBO (orel), TIIA TENNO (orel)

Kavas: M. Rossi, J. Pachelbel, D. Buxtehude, J. S. Bach jt

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Tallinnas 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev.

22 || kuulutused || postimees, 18. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

On vendadest üks lahkunud ... Head kaasvenda vil!

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel saab otsa aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Heikki Leesmenti

On lahkunud meie kallis abikaasa, isa, vanaisa ja äi

22. VIII 1944 – 14. IX 2014 c! 1962

Vello Ilves

mälestavad sõbrad korp! Rotaliast. Meie siiras kaastunne Merikesele, Hans Margusele, Erika Amandale, Hendrikule ja Hele-Kristinile. Hüvastijätt 20. skp. kell 14 Tartus Tähe 3. Perekond palub pärgi mitte tuua.

12. VII 1947 – 14. IX 2014

Ostan igasuguseid sõjaväemärke kuni 1944 parema hinnaga. Tel 5450 7799. Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837. Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162.

Kundalini jooga lastele ja täiskasvanutele, rasedate ja ravijoogavõimlemine Turu tn spordihoones. Info www. satnam.ee

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 20. skp. kell 12 kodus (Kurtna, Aasu tee 3), Liiva kalmistul kell 14.

Ostan igasugust merevaiku. Tel 5801 7103.

Järve Aiand müüb toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas. Tel 509 1117.

Hoiused kuni 8% aastas. Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu. Tel 623 0230, Ahtri 12, Tallinn. www.eestihoius.ee

Kui kõik on lõppemas, kas jääb siis ainult loota, et algab miski, mida keegi meist ei oota.

Katrin Sormunen

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus ... Me südameis sa ikka elad, jääd mõtteis meie keskele.

(sünd. Siitan) 4. II 1955 – 15. IX 2014

Mälestame kallist veli

Teatame suure kurbusega, et elutee jäi pooleli meie kallil abikaasal, emal ja vanaemal. Perekond Ärasaatmine 20. skp. kell 14 Tallinna krematooriumis Pärnamäe tee 36.

Valdur Tammingut Siiras kaastunne omastele. Häädemeeste Lions Klubi

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738.

Ostan märke parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Pakume tööd E-kategooria autojuhile. Vajalik on sõidukogemus ja digisõidumeeriku kaart. Töö Skandinaavias, Baltikumis, vähesel määral Poolas. Info tel 677 5818. Pakume tööd CE-kat veoautojuhile (25-m autod, täispära). Töö vahetustega: 2 nädalat tööl, 1 nädal kodus. Abiks on töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tuleb kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome-Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides käiseembleeme. Maksan 100 €/tk. Tel 5613 8008.

Ostan erinevaid EW sõjaväe rinnamärke. Maksan alates 120 €/tk. Tel 5808 5338.

ESTCube-1 ja Eesti tudengisatelliidi programmi meeskond mälestavad kaaslast

Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ja katkeb siis ...

Sinuta on tühi koduõu ja tuba ...

Katrin Tuudet

Kurbusega jätame hüvasti

27. I 1988 – 15. IX 2014

Vello Ilvesega

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Laupäeval, 20. septembril edastab ESTCube-1 oma loojale Katrinile pühendatud mälestussõnumit raadiomajaka vahendusel kolmel orbiidil ümber Maa.

Avaldame sügavat kaastunnet Mallele perega kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia kaotuse puhul. Kursusekaaslased EPA 1971. a Ene, Uno, Urve, Ülo, Vello, Volli

Mälestame kauaaegset töökaaslast

Ago Kasemäge

On jäänud vaid mälestused ...

Südamlik kaastunne Katrinile perega kalli

Toivo Koppel

Erich Kuusi

Mälestame Eesti radioloogide õpetajat ja radioloogia õppetooli loojat, professor

Mälestame kallist klassivenda, sõpra ja õpilast. Avaldame sügavat kaastunnet lesele, pojale ja teistele lähedastele. Made, Maie, Juta, Valli, Theda, Aino, Elvi, Fried ja õpetaja Vahta Pilden

Kolleegid TÜ tervishoiu instituudist

Kui imelik: om armastanu nii kavva, kavva ema arm. Kui valulik: veäp havva manu liig hilda elo saatus karm! (Gustav Suits)

Mahe sügistuul võttis sul käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda. Anti uni pikk, tähtede sära ja igavik.

Mälestame kauaaegset stomatoloogia kliiniku suukirurgia osakonna juhatajat, arst-õppejõudu dr.

Südamlik kaastunne Armin Mutlele perega armsa ema, vanaema

Südamlik kaastunne perekonnale ja lähedastele kalli

9. I 1938 - 12. IX 2014

Maimu Unt

25. VI 1936 – 16. IX 2014

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 20. skp. kell 13 Palveränduri kirikus Pärna 15 Otepääl.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Tiit Eerma

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Mälestame kursusevenda ja avaldame kaastunnet omastele. TRÜ 1972. a. lõpetanud raamatupidajad ja kursusejuhendaja

Mälestame

Maria Gadalinat

Avaldame kaastunnet Vellole ja Marjule lastega kalli

Heldi Kolgi surma puhul. Naaber Ülle perega

Avaldame kaastunnet Mallele ja pojale perega kalli abikaasa, isa ja vanaisa

surma puhul.

Südamlik kaastunne Heikile ja Katrinile perega kalli isa, vanaisa ja äia

Erich Kuusi

surma puhul. Helga ja lapsed peredega

Mai Otsat

Maie Nadeli

Sügav kaastunne omastele. SA TÜK Stomatoloogia kliinik suukirurgia osakond

Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud kallis

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel saab otsa aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

surma puhul. Pauli tütar Viive perega

Boris Valdek

17. XII 1920 – 16. IX 2014

Aime Välk

Maie Kääriku kaotuse puhul. Kaie ja Kalev

Heikki Leesment

Heikki Leesmenti

kaotuse puhul. Treeningukaaslased

Südamlik kaastunne perele

Südamlik kaastunne Evgenia Petuhhovale kalli abikaasa

Heikki Leesmenti

Vello Ilvese

Toivo Koppeli

Heikki Leesmenti

Vladimir Isanin

Karmen Kure surma puhul. Tartu Ülikooli kinnisvaraosakond

Siiras kaastunne perekonnale. Tartu Ülikooli äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool

Mälestame kolleeg

Heikki Leesmenti Avaldame kaastunnet omastele. TÜ õigusteaduskond

Mai Otsa

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Harri Liiv

Mälestame tublit töömeest ja avaldame kaastunnet perele. AS Giga

(sünd. Planken) 1. V 1919 – 16. IX 2014

Südamlik kaastunne Mailile perega armsa ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Südamlik kaastunne Ritale perega. Liina perega Ärasaatmine 22. skp. kell 12.30 Pärnamäe krematooriumis. Palume pärgi mitte tuua.

Avaldame siirast kaastunnet Kaupole õe

Hilja Irene Väärsi

Korporatsioon Filiae Patriae mälestab lahkunud sõpra

Mälestame head kolleegi

Langetame vaikides pea ...

Teatame kurbusega meie armsa memme

Südamlik kaastunne Tiinale, Kristiinale ja Dianale kalli ämma ja vanaema

Sõnad liigsed kõik – ainult vaikida võib ... Mälestame ja avaldame kaastunnet Mallele, Vallole ja Marikale surma puhul. Marika õed ja vennad peredega

Mälestame head ja alati abivalmis sõpra ja avaldame kaastunnet lesele. Perekond Heiter

Mälestame ja avaldame kaastunnet Margit Välk-Aderile ja tema perele kalli ema ja vanaema surma puhul. Kolleegid aktsiaseltsist Adam BD

Avaldame sügavat kaastunnet Malle Ilvesele perega kalli abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul. Kurtna kool

Ilmar Pau

lahkumisest. Leinajad Leinatalitus 20. skp. kell 12 Rõngu kirikus, muldasängitamine samale kalmistule.

Sügav kaastunne omastele. Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituut

surma puhul. Maie, Tõnis, Imre ja Tiiu

Erich Kuusi Sügav kaastunnet omastele. TÜ kliinikumi radioloogiakliinik

Leinavad tütar ja poeg peredega. Ärasaatmine 20. skp. kell 14.30 Tallinna Pärnamäe krematooriumis.

Vallo Koppeli

Tunneme kaasa Jürile ja Tiinale. Alla, Õie, Elle ja Tiina

Ago Kasemägi

10. XII 1954 – 14. IX 2014

Saab igaüks meist kingiks aja, mille kestvust keegi meist ei tea. On kuskil ülim otsustaja, tema märguandel lõpetame rea.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

kogu Eestis.

Meie sügavaks kurbuseks lahkus poeg, abikaasa, isa ja vanaisa

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 20. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

surma puhul. Sõbrad CAF klubist

metsakinnistuid ja põllumaid

Ago Kasemägi

Elulõng sul katkes äkki, liialt ruttu kustus päev ...

Avaldame kaastunnet Virvele, Ingridile, Heikile ja Gunnarile peredega kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia kaotuse puhul. Kaisa ja Reio perega

Ainike Mutle

ostab

Ago Kasemägi

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 27. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Südamlik kaastunne lähedastele. Leida ja Enn ning Leili ja Sulev peredega

Südamlik kaastunne lähedastele. Tarmeko ettevõtted

Tartu linnavalitsus võttis vastu Tamme pst 103 krundi detailplaneeringu. Planeeritav krunt pindalaga 1422 m² asub Tammelinnas. Planeeringuga nähakse ette krundi jagamine ning ehitusõigus kahe üksikelamu ehitamiseks. Avalik väljapanek on 6.–20. X Tartu infokeskuses raekojas.

Mälestus sinust hinge jääb helge ja hea ...

Jäid tehtud, tegemata teod, nii palju hellust andnud peod, jäi kaduvkauge koduhõng ja ajahabras elulõng ...

Silvi Kajak

31. VIII 1935 – 15. IX 2014

surma puhul. Tartu Ülikooli eraõiguse instituut

Südamlik kaastunne lastele ja vennale peredega kalli

Maie Nadeli lahkumise puhul. Pille Pürg

Vladimir Petuhhovi surma puhul. Jaamamõisa Selveri kollektiiv

Avaldame kaastunnet perekonnale ja lähedastele

Mati Rosenthali lahkumise puhul. Juhani pere

Siiras kaastunne Marina Mõškovale kalli isa

Nikolai Sorokini

kaotuse puhul. Kolleegid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusest Meie Inimesed

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Näitad, et suudad teha samal ajal lausa kuut erinevat asja. Sa ei ole mustkunstnik, vaid oskad asju tähtsuse järjekorda seada ja kinnitad, et teed tähtsamad asjad enne.

SÕNN Kas hakkad murduma, lastes emotsioonidel üle pea kasvada? Siis on aeg teha paus kõige sellega, mis on sind kurnama hakanud. KAKSIKUD

Kellegi negatiivne energia ja mürgisus tungib ka sinu ellu. Hakkad piire tõmbama, kes ja mis on sinu elus oodatud, kuid selle isiku suhtes võid olla hiljaks jäänud.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 23

ERNIE

Kirill Stojanov – Wróbel Memorial Tourney, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. La4!

VÄHK Suudad mingist jamast nii hästi välja lülituda, et sinu mõistuses võidakse kahtlema hakata. Sa lihtsalt ei võta endasse sinu kohta käivat saasta. LÕVI

Sul on praegu raske oma maailmast väljuda ja väliste kiirete asjatoimetustega tegelda. Pigem tahad pühenduda kõigele sellele, mis pakub vaimset naudingut.

NEITSI Kui oled kellelegi n-ö lambist peale lennanud, siis nüüd võidakse sinuga sama teha. Pead laveerima käsutamise ja leebemal viisil ettepanekute tegemise vahel. KAALUD Võid olla kaitseseisundis, sest elupildilt ei paista see, mida ootasid. Egost ja hea näo tegemisest ei ole praegu abi. Võta seda kui võimalust midagi oma elus muuta.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT SA KÄITUD VIIMASEL AJAL KEHVASTI.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Kõik toimib vaid siis, kui sinu ja partneri vahel toimub aus suhtlemine. Kui aga mängu tuleb vassimine, siis võib nii mõndagi puruneda.

Inspireerid kedagi nii oma positiivsuse kui ka negatiivsusega. Koos teete võimatu võimalikuks ja veelgi enam. Vastu oma tahtmist sa siiski ei tegutse.

KUI SA TAHAD ENDALE TÖÖTAJAKS KEDAGI, KES TÖÖTAB TASUTA JA ON SELLE ÜLE ÕNNELIK, SIIS OTSI HULLE.

MA ÜRITASIN, KUI SA ÄRA AGA SAIN LÄHED, SIIS MA VALET TÜÜPI VÕIN RÕÕMSALT HULLE. VILISTADA.

Vastused: 1. Vormsi. 2. Mart Muru, Rait Veesalu, Markus Ellisaar. 3. Palmid. 4. Vastavalt Michael Andreas Barclay de Tolly ja Karl Ernst von Baer. 5. Idapoolseim Luganski oblast, läänepoolseim Taga-Karpaatia oblast (keskus Užgorod).

AMBUR Mingi uue asja tegemisel pead ka tagajärgi arvestama. Pärast selle käikulaskmist ei pruugi tagasiteed olla ja kui ongi, siis ei ole see selline, nagu ootasid. KALJUKITS

SA SUNDISID MIND SEL NÄDALAL 70 TUNDI TÖÖTAMA.

1. Sellel saarel asuvad ilmselt maailma suurim rõngasristide kogu, Bethania muul, Magnushofi mõis, Kersli nina, Huitbergi paekühm, aga ka kõrts Krog Nr 14. Mis saar? 2. Tänavu Zürichis toimunud Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus püstitati Eesti rekord meeste 4 x 100 meetri teatejooksus. Ankrumees Marek Niit saavutas lõpuaja 39,69. Kes olid Saaremaa välejala abimehed rekordi püstitamisel? 3. Carl Linne oli lummatud nende taimede ilust ja nimetas nad taimeriigi printsideks, teadusliku nimega Principes. Kuni 1999. aastani kandis seda nime taime rahvusvahelise ühingu teadusajakiri. Koos kõrreliste ja liblikõielistega on neid taimi peetud inimese jaoks olulisimateks taimedeks. Piiblis on neid mainitud enam kui 30 korda, koraanis 22 korda. Mis taimed? 4. Tartus on mälestussambad meestele, kellest üht peetakse Venemaa sõjaväeluure, teist aga Venemaa analüütilise välisluure loojaks. Kes? 5. Nimetage Ukraina ida- ja läänepoolseim oblast.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Elu tundub praegu nagu tsirkus, kus pead mitme palliga žongleerima. Tead, et kui kõige tähtsam pall alla kukub, siis võib ka sinu sees midagi katki minna. KALAD Naudid oma ebatäiuslikkust, sest muidu ei saaks keegi sinu teravnurki maha saagida. Täpselt sama teed sina ka teistega – lõikad teravnurgad lihtsama suhtlemise eesmärgil maha.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Arst pärast operatsiooni narkoosist ärkavale patsiendile: «Operatsioon möödus edukalt, kuid enne operatsiooni käitusite te lihtsalt võimatult: kiskusite end lahti, karjusite, sõimasite. Teie naaber oli aga veelgi hullem.» «Siin pole midagi imestada, me tulime ju teie haigla aknaid pesema.» ••• «Miks teil on nii suured kõrvad?» küsitakse poliitikult. «Eks ikka sellepärast, et kõiki riigisaladusi kuuleksin.» «Aga miks nii väike nina?» «Noh, see sellepärast, et saaksin oma nina sinna toppida, kus seda kõige vähem vaja on.» «Aga miks nii suured silmad?» «Aga see on selleks, et näeksin, kelle taskusse raha toppida!»

RISTSÕNA Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 18. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

TEEB KELL 11 OTSEÜLEKANDE TÄNAVUSTE RIIGIEKSAMITE TULEMUSI TUTVUSTAVALT PRESSIKONVERENTSILT.

NIMEPÄEV: TIIDRIK, TIIT, TIIDO, TIIDU Juta Eskel 87, skulptor Lilian Härm 87, graafik Milvi Seping, 85, luuletaja Taimo Kuusik, 80, kunstiloolane Tiina Ann Kirss (pildil) 57, kirjandusteadlane Margus Laidre 55, diplomaat ja ajaloolane Maarius Pärn 32, näitleja

foto: margus ansu

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLG JÄTKAB ODAVATE ÖÖBIMISVÕIMALUSTE TUTVUSTAMIST.

Jahimehel õnnestus lasta päevaga kaks hunti Saaremaa Lümanda jahiseltsi liige Martin Leedo lasi teisipäeva õhtul RMK jahialal Paadla lahe ääres korraga kaks isast hundikutsikat, täites sellega poolteist nädalat tagasi jahihooajaväliselt eraldatud huntide küttimislimiidi, kirjutas Saarte Hääl. Hirvepulli küttima läinud mees passis parasjagu jahitornis, kui päikeseloojangul hüppas paksu udu seest välja emahunt koos kuue kutsikaga. Emahunt, paar kutsikat järel, pages kohe pärast esimest püssipauku, kuid teine osa kutsikaid sattus segadusse. «Kaks kutsikat tuli hiljem veel tagasi ja neid oleks saanud ka lasta, aga lube ei olnud rohkem,» rääkis Leedo. BNS

NARVA +14

RAKVERE +14

PAIDE +17

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Nädala teisel poolel ilmakaardil erilisi muutusi ei toimu. Rahulik ja kuiv kõrgrõhuala TARTU PÄRNU VILJANDI liigub aegamisi kagusse, +17 +18 +18 kuid hoiab meie ilmal silma KURESSAARE +17 peal. Selgetel ja tuulevaiksetel öödel langevad termomeetrinäidud taas maapinnal siin-seal miinuspoolele ning ka VÕRU VALGA +17 udust pole pääsu. +17 Täna on vähese pilvisusega sajuta ilm. Hommikul on kohati udu. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Puhub lõunakaare tuul 2–6 m/s. Reede, 19.09 Laupäev, 20.09 Pühapäev, 21.09 Õhusooja on 14–18 kraadi. Tallinn +5/+17 +6/+17 +6/+17 Tartu +2/+18 +3/+18 +4/+18 Narva +4/+17 +4/+17 +2/+17 Pärnu +3/+17 +5/+17 +4/+17 Kuressaare +9/+17 +10/+17 +9/+18

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

2–6 m/s

ilmateenistuse sünoptik

Juhuslik seenelkäik aitas leida Eestis väga haruldase mürkšampinjoni seni teise teadaoleva kasvukoha. Varem oli teada vaid üks koht, Tartus Karlova pargis, mille oli seeneteadlasele Kuulo Kalamehele 1999. aastal kätte juhatanud koprauurija Nikolai Laanetu. Nädalapäevad tagasi tuli Kalamehe juurde aga tartlasest loodusehuviline Aivar Aotäht ja tõi Luunja pargist leitud mürkšampinjonid. Mürkšampinjon süüa ei sünni ja on mürgine. Teadlase selgituse järgi ei ole mürgistus siiski eluohtlik, kuid põhjustab iiveldust ja teeb kõhu lahti. Tartu Postimees

TALLINN +16

KÄRDLA +17 HAAPSALU +17

kertu vait

Luunja pargis kasvab haruldane mürkšampinjon

EUROOPA

Ilm kõrgrõhualas

tõuseb 6.56 6.49 7.04

loojub 19.33 19.25 19.41

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+22,1 kraadi (1950) –0,2 kraadi (1971) +22,6 kraadi (1934) –0,8 kraadi (1995)

KUUFAASID 16. september 5.05 24. september 9.14 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51

+24 +24 +27 +23 +23 +22 +21 +23 +22 +23 +16 +16 +17 +18 +21 +20 +23 +24 +16 +23 +15 +16 +26 +16 +22 +10 +19 +27 +18 +18 +21 +20 +18 +21 +31 +14 +31 +34 +15 +28 +28 +29 +24 +28 +26 +25

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 18. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kutsuvad teid hommikukohvile! 08 55 Doktor Martin: Erotomaania 09 45 Ilus maa: Meremäe valguspildid 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 45 Meie inimesed: Raili* 13 10 SEB Tallinna Maraton* 45 Minuscule: Laiskvorst 50 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)* 14 45 Tõuse ja sära!* 16 00 Holby City haigla: Elamisväärne elu 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin: Erotomaania* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI 35 Muusikadokk: Rokiklassika. Peter Gabriel „So“ (Inglise 2012) 23 40 Ringvaade* 00 45 Holby City haigla: Elamisväärne elu* 01 47 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Puutepunkt* 35 Teadlased: Kärt Summatavet 11 00 Paradiisi päästmise nimel 12 24 ERR uudised 15 30 Kadekops, 1/20 16 00 Lastetuba* 15 Cedric: Ma vihkan teda 30 Indiaanipoiss Yakari: Valge kits 40 Okaspead: Suur küpsiserööv 17 05 SimsalaGrimm: Punamütsike 30 Buratino tegutseb jälle: Munadepühad 18 00 Väike prints: Tulilinnu planeet 25 Lammas Shaun 30 Lastetuba: Saskia s-tähega lugemispesas 45 Samsam* 55 Väike printsess: Ei taha külmetust! 19 05 Sõprade linn: Hopsu õhupall 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 3* 30 Suurem, parem, kiirem, rohkem – ajudoping 21 20 Minuscule: Luksumine 30 Sünge juhtum, 2/8: Nägemused 22 25 Bluestone 42* 55 Eesti TOP 7 23 40 Vincent, 4/4 00 56 ERR uudised

06 10 Lastega kodus: Õelik armastus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 7/158* 10 00 Taltsutamatu süda, 61/162* 11 00 Pilvede all* 12 00 Saladused* 30 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 46 15 25 Lastega kodus: Pool armastuslugu 16 00 Küladetektiivid, 83: Avarii korral mõrv 17 00 Taltsutamatu süda, 62 18 00 Keelatud armastus, 8 19 00 Reporter 20 00 Kihnu Virve tänukontsert 21 45 Agent Salt (Salt, USA 2010). R: Phillip Noyce. O: Angelina Jolie. Põnevik 23 40 Chuck: Chuck vs häkker 00 35 Bordell 232: Parim doonor 01 30 Kuidas alasti hea välja näha? 5 02 20 Charlie inglid: Inglid moelaval* 03 00 Reporter* 50 Hooaeg* 04 25 Küladetektiivid, 83: Avarii korral mõrv* 05 25 Doktor Oz: Pöörane doktor Oz: 50 piinlikku küsimust

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 83* 08 55 Südameasi 2, 8* 09 55 Kirgede torm, 1932* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Võimalik vaid Venemaal* 12 10 Naistevahetus 5* 13 10 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 42* 14 15 Selline on elu!: Kõigepealt isadustest ja siis ema juurest ära 15 15 Vaprad ja ilusad, 6817 50 Armastuse pisarad, 84 16 50 Kirgede torm, 1933 17 55 Südameasi 2, 9: Vaikusemüür 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 12, 2: Ükskord Ameerikas, 2 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 9, 1 22 35 Kolmeraudne 23 35 Dr House 7, 15: Pommid 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 35 Peamine kahtlusalune 1, 13 02 25 Kolmeraudne* 03 15 Euroopa pokkeriturnee* 04 10 Kodumäng* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 162 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 05 Emmerdale, 17-18 10 05 Küladetektiivid, 267: Presidendi surm 55 Süütu süüdlane, 53 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 25* 30 Uus võimalus, 26* 13 00 Doktor Oz: Müüdid, mida isegi günekoloogid usuvad* 14 00 Jahihooaeg 3 (USA 2010)*. Joonisfilm 15 40 Soovitused iseendale, 2* 50 Soovitused iseendale, 3* 16 00 Naabriplika: Tants seifi ümber* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Lekkiva soole sündroom 19 00 Uus võimalus, 27 30 Uus võimalus, 28 20 00 Pilvede all 21 00 Süües saledaks 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad – kliinik, 6 23 00 Näpud põhjas, 14: Ülakorruse naaber 30 Sõbrad, 14: Sõbrapäeva apsud 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid, 267: Presidendi surm* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 53* 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 7: Tapvad mängukarud* 09 20 Conan, 287* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 77* 14 20 Knight Rider, 82: Mets mühiseb* 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 8: Mäng tulega 17 10 Supermani uued seiklused, 78: Kohtumine tundmatuga 18 05 Knight Rider, 83: Tappev belladonna 19 00 Tuvikesed, 87: Abielus tulnukatega* 30 Tuvikesed, 88: Jänkuga kimpus* 20 00 Kalailm 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 1* 30 Mullivanniga minevikku (USA 2010). Komöödia 23 30 Conan, 288: Chris Hardwick, Keizo Shimamoto 00 20 Kaks ja pool meest, 2: Suured tõprad 45 Tuvikesed, 89: Olen ma seksikas? 01 10 Tuvikesed, 90: Tütar lahkub kodust 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kalamehejutud 4, 9-12 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 4, 6 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 17: Tunnistaja 17 00 NCIS kriminalistid 6, 10: Surm tee peal 18 00 Perepea 9, 17* 30 Simpsonid 6, 10* 19 00 Suure paugu teooria 2, 8-9: SisalikSpocki paisumine; Valge spargli triangulatsioon 20 00 Perepea 9, 18 30 Simpsonid 6, 11 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Jay ja Vaikne Bob annavad vastulöögi (USA 2001). Komöödia 23 30 Puhkus Mehhikos 2, 82; ekstra 2, 82 00 45 Suure paugu teooria 2, 8-9: SisalikSpocki paisumine*; 9: Valge spargli triangulatsioon* 01 45 Kälimehed 4, 6* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 126/142* 45 Meedia keskpunkt* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 LV pressikonverents* 11 00 Inimese mõõde* 45 Koolitants 2014, 16/19* 12 40 Ameerika eestlased. Idarannik, 8/13* 13 10 Peaminister, 14* 14 05 Kinnisvaraveeb 16 00 Armuleek, 303* 45 Armuleek, 304/304* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 127/142 19 00 Täna. Uudised 30 Tasuta ühistranspordi võidukäik Poolas, 2/2 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Suur Paunvere väljanäitus Palamusel 2013 45 Sõda terrorismiga New Yorgis. Dokfilm 23 25 Tasuta ühistranspordi võidukäik Poolas, 2* 55 Täna. Uudised* 00 25 Täna +* 55 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. 11 30 Järjejutt. Lavr, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Reporteritund. Jüri Nikolajev 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund * 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Järjejutt * 23 03 KÖP. Persona. Advokaat Piret Loone. Marje Lenk 00 05 Huvitaja * 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Jaan Leppik 09 30 Jutujärg. Jutud ühest taskust, 4 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Esineb Rootsi Raadio Koor Peter Dijkstra juhatusel. Kavas Cipriano de Rore, Catharina Palmeri, Jan Sandströmi, Philip Glassi ja Gabriel Jacksoni looming. 11 05 Album. Ursula Bagdasarjanz, vol 1. 12 02 Delta. Miina Pärn 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Kultuuriuudised 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Kuna Areng 85. Valik Kuno Arengu sünnipäevakontserdilt, mis toimus Lauluväljaku Klaassaalis 4. septembril 2014. Esinevad Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Rahvusmeeskoor, EMLS Tallinna Meeskoor ja Tallinna Kammerkoor. 20 00 Ilmakaar. Wazimbo (Mosambiik) aastal. 21 00 Helileid* 22 05 Fantaasia. Mathura 00 05 Nokturn