Postimees 19 05 2014 by Postimees

OSTUJÕUD

EUROOPA LIITU ASTUMISE JÄREL ON ELU KALLINENUD, KUID INIMESED RIKKAMAD. EESTI LK 4–5

TULVAVEED MÖLLAVAD Serbiat, Bosniat ja Horvaatiat on tabanud inimohvreid nõudnud üleujutused, mida peetakse saja aasta rängimaks.

KASU Taara tagastamise probleemid pole kuhugi kadunud. LK 20–21

VÄLISMAA LK 10

www.postimees.ee

Vaata uuenenud Ilmajaama

Ettevõtja

ESMASPÄEV, 19. MAI 2014 • NR 115 (7106) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 641 • LUGEJAID 201 000

RAIN LÕHMUS: Eesti inimesed on liiga riigikesksed, kaasa arvatud need mõtlejad, keda tsiteeritakse.

MAJANDUS LK 8–9

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 19. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Minge õue liikuma!

argo ideon

Emad ja isad, võtke oma järeltulijad jooksurajale kaasa

Postimehe juhtkiri ütles läinud nädalal, et see, kuidas meil viimased muutused valitsuses aset leidsid, oli «rabe ja veider». Ei usu, et päris seesama väljend sobiks iseloomustama praegu Soome sisepoliitikas toimuvat, aga põnevust ja segadust jagub seal küll. Nimelt on Soomes valimised alles kaugel – õigupoolest peaks need tulema järgmise aasta aprillis ehk vahetult pärast meie parlamendivalimisi. Aga Soome valitsuse kaadrivoolavus on juba jõudmas haripunkti. Läinud nädalal valisid endale uue esimehe sealsed sotsid. Rahandusminister Jutta Urpilainen, kes tüüris parteid 2008. aastast peale, sai parteikongressil napi kaotuse osaliseks ning uus erakonna juht on Antti Rinne – vana ametiühingutegelane, kes pole kunagi olnud minister ega isegi mitte parlamendisaadik. Mingis mõttes tähendab see naasmist juurte juurde, sest mis sotsid need ikka on, kelle esimees rahandusministrina valitsuses lastetoetusi kärbib? Just niisugune otsus on aga hiljuti sündinud. Paradoks on muidugi see, et kriitiline ametiühingumees Rinne peaks nüüd ise valitsusse minema – võimalik, et rahandusministrina – ning sedasama poliitikat jätkama. Soome kommentaatorid ütlevad, et kui uus parteijuht rahandusministriks ei asu, kaotab ta hetkega usutavuse poliitikuna. Aga ministriks ei saa ka ju minna poole vinnaga. Minister peab sada protsenti toetama valitsuse programmi. Milline peaminister taluks oma kabinetis võtmekohal tegelast, kes üritab ühe jalaga opositsioonis olla? Igal juhul on kasulik jälgida, mis sellest kõigest välja tuleb.

aijooks tõi seekord Tallinna lauluväljakule rekordilise arvu liikumist harrastavaid naisi – peaaegu 15 000. Rahvaspordivõistluste rohkus ja populaarsus on kahtlemata rõõmustavad. Loomulikult ei keela keegi igapäevast liikumist omal jalal või mistahes spordi harrastamist omal käel. Paljude jaoks on aga võistlused alates Tartu maratoni(de)st kuni valdade jaanipäevaste sangpommitõstmisteni välja need teetähised, mis aitavad harjutades motivatsiooni hoida. Kergliiklusteed ja parkidesse tehtud spordirajad ning -väljakud on osa rahvatervise taristust. Need tasuta kasutamiseks avatud rajad on just see, millega avalik võim ja sponsorid saavad kõige demokraatlikumalt liikumisharrastust toetada. Palju paremini ja kõiki kaasavamalt kui ehitades kalleid rajatisi mõne konkreetse spordiala tarbeks. Need avalikud rajad pole Eestis valdavalt veel sugugi üle koormatud.

Viisakaid inimesi mahub neile kindlasti palju rohkem kui praegu. Minge õue liikuma! Postimehes oli eelmine nädal tervisenädal puu- ja juurviljade krõmpsutamise ja koomikaelementidega liikumisvõistlustega. Kui selle väljakuulutamine pani esialgu õlgu kehitama, siis reedeks öeldi valdavalt ikka, et päris tore oli. Efekt on kindlasti suurem kui näiteks asutuse korraldatud korvpalliaegadel, millest võtavad lõpuks osa ikka need, kes niigi saalis palli põrgatada armastavad. Kallimatest ja haruldasematest harrastustest rääkimata. Selleks et minna liikuma, on vaja eelkõige tahtmist ja püsivust kujundada liikumine endale igapäevase elu loomulikuks osaks. Siinkohal on massiüritustel kindlasti oma innustav roll tingimusel, et need on pärast mõistlikku harjutamist tõepoolest kõigile osaleda tahtjatele jõukohased. Viimases inimarengu aruandes võtab professor Raul-Allan Kiivet rahvatervise trendid lihtsustatult kokku nii: «Vanemaealine osa Eesti rahvastikust elab kauem, keskealine elab tervislikumalt, kuid noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju.» Samas toodud graafikud näitavad ilmekalt, kui-

das 2002–2010 vähenes järsult 13-aastaste Eesti tüdrukute ja poiste igapäevane füüsiline aktiivsus ja kasvas ülekaaluliste protsent.

JUHTMÕTE Avalikud spordirajad pole Eestis valdavalt veel sugugi üle koormatud. Viisakaid inimesi mahub neile kindlasti palju rohkem kui praegu.

LK 6

Võib pikalt rääkida sellest, kuidas elektroonilised vidinad sisustavad nüüdsete laste ja noorte aega, aga varasemad põlvkonnad tagusid õues vutti või võrkpalli. Kindlasti on põhjust heita ette, et laste huvitegevust toetatakse liiga vähe jne. Samas, nagu öeldud, liikumisrajad on kõigile avatud ning lapsevanemate, aga miks mitte ka vanavanemate asi on harjutada ja innustada oma järeltulijaid keha eest hoolt kandma. Näiteks loomapopulatsioonide uurijad mõõdavadki ühe edukuse tunnusena seda, kui rohke ja tugev on kolmas põlvkond – inimeste puhul niisiis lapselapsed. Nii et vanaisad ja vanaemad võivad kommikarbi asemel kinkida hoopis spordivarustust.

urmas nemvalts

Soome segapuder

PÄEVA KOMM Kui Soome poliitikute näod on murelikud, siis on ka Eesti poliitikutel põhjust murelik olla. Hoidkem pöialt, et Soomel ja Soome majandusel läheks homme paremini kui täna.

KÕVA SÕNA Valimistel osalemine pole mulle ealeski koormana tundunud. Vastupidi, see on põnev ja lõbus. Sarnane spordivõistluse, missikarusselli või totalisaatoriga. Miks ma ei peaks sellest ettevõtmisest osa võtma? Alati võtan. Juba võtsingi! Ja soovitan teistelegi.

Samas on Soome valitsusest minekule asunud ka peaminister Jyrki Katainen. Tema erakond Kokoomus on algatanud hoogsa uue esimehe valimiskampaania. Osa võtavad Postimehe lugejaile kolumnistina hästi tuntud väliskaubandusminister Alexander Stubb, tugev majandusminister Jan Vapaavuori ning sotsiaalminister Paula Risikko. Uuest esimehest saab ka Kataineni järglane Soome peaministri toolil. Katainenist aga võib ilmselt saada näiteks Soome järgmine eurokomisjoni volinik. Lisaks pole võimatu, et mõnigi praegune Soome valitsuse minister maandub pärast 25. mai valimisi hoopiski Brüsselis europarlamendis. Kõik need vangerdused tehakse oludes, mida SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel on päris tabavalt iseloomustanud: Soome poliitikute näod on sama murelikud kui 90ndail lama ajal. Ning kui Soome poliitikute näod on murelikud, siis on ka Eesti poliitikutel põhjust murelik olla. Loodetavasti säilitab Soome siiski igas olukorras teovõimelise valitsuse ning sisepoliitilised tõmblused ei saa takistuseks majanduse ülesupitamisele. Hoidkem pöialt, et Soomel ja Soome majandusel läheks homme paremini kui täna.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kirjanik Andrus Kivirähk, EPL 17.05

Postimees 1935. aastal Ohvitserid, allohvitserid ja kaitseliitlased ratsutusosavust proovimas. Ratsaspordil on hea publiku külgetõmbejõud, nagu see selgus ratsarügemendi laupäevastelgi võistlustel. Tööpäevale vaatamata oli maneeshi äärtel kogunenud hea kogus pealtvaatajaid, kes pineva huviga jälgisid ratsanikkude võistlusi ja nendele järgnevaid ettekandeid. Esimese päeva võistlused möödusid õnneli-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

kult. Kukkumisi tuli ette äärmiselt vähe. Kukkus ainult n.a.o. Tomingas tartlastele hästi tuntud valgel Bartoliinil, kes eelmisel aastal võitegi toonud. Nii ratsu kui ratsanik tegid viimasel tõkkel korraliku kukerpalli, kuid mõlemad kukkujad hüppasid ühtaegu jalale ja viga ei näinud kummalgi olevat. Fotol: üleajateenijast võistleja ületamas raskemaid tõkkeid. 19.05.1935

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 19. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

AVATUD MAJANDUSRUUM. Analüütikute hinnangul ei lakka hinnatõus enne, kui Eesti hinnad on jõudnud järele Euroo

Euroliitu astumisega alanud hinnatõus

eurodes

Või

Liha

Kala

Margariin

Jahu

1 kg

400 g

2 kg

0,7 kg

250 g

0,5 kg

Suhkur

Tee

03 20

2010

2004 200 5

09 20

46,8%

50 g

201 1

466

06 20 2007

48%

Mitu ostukorvi saab keskmise palga eest

10,6

792

Eesti konjunktuuriinstituudi ostukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning koosneb 4-liikmelise pere tõenäolistest ostudest Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.

49,4%

Keskmine palk

7 88

Ostukorvi kaupade kallinemine kümne aastaga

50,7%

2004

948

2013

62,5%

13,6

12 20

62,9%

22 4 4 , , 0 0 44 4400 2003

13,6

4 78

65,6%

te hinnangul on paratamatu, et avatud majandusruumis hinnad ja palgad ühtlustuvad ning ühtlustumise, jätku ennustatakse ka sel aastal. «Mida avatum majandus, seda kiiremini ja intensiivsemalt see toimub. Hinnatõus oleks toimunud ka siis, kui me poleks Euroopa Liitu või eurotsooni astunud,» üldistas Lauri.

11,5

516

uroopa Liitu astumise ja eurotsooni minekuga on kaasnenud järsk hinnatõus. Kas seda võinuks vältida, kui Eesti oleks jäänud liidust väljapoole? Üks selgeid hinnatõusu näitajaid on konjunktuuriinstituudi koostatava toidukorvi maksumus. Selle näitaja põhjal on toidukaupade hinnad viimase kümne aasta jooksul tõusnud üle 40 protsendi. Eriti järsult kasvas toidukorvi maksumus pärast eurole üleminekut – ligi 15 protsenti. «Kas hinnatõus on olnud järsk? Loomulikult on,» kinnitas SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ja tõi näite: «Seal, kus vanal heal ajal kulus 500 krooni, kulub praegu rahulikult 50 eurot.» Kaupmeeste kasvanud ahnuse süüks on hinnatõusu keeruline ajada, sest kaubandusettevõtete keskmine juurdehindlus on jäänud kriisieelsele tasemele ehk 14 protsendi lähedale, kus see on peaaegu muutumatult püsinud viimased neli aastat. Juurdehindlusest üle kolmandiku läheb tööjõukuludeks, teine suur osa ettevõtlusega seotud kulude katteks. Kaupmehele jääb sellest kätte tagasihoidlik protsent. Samas ei anna üksnes vorsti hind aimu sellest, kui kalliks on elu läinud. Pärast buumi on tõusnud hoogsalt ka kinnisvara hinnad. Kui 2009. aastal

sees ka tolleaegsed aktsiisitõusud, mille kohta ei saa öelda, et nad on ilmtingimata Euroopa Liidu liitumisest põhjustatud,» lisas Ligi. «Ent üldine entusiasm Euroopa Liiduga liitumisest kiirendas nii majanduskasvu, laenamist, palgatõuse kui ka inflatsiooni järgnevatel aastatel kuni äsjase suure kriisini.» Ka Vitsuri hinnangul järgnes liitu astumisele heaolulootus. Samas toimus üleüldine majanduse ülekuumenemine, mille tagajärjel tekkis mull ka neis riikides, mis Euroopa Liitu ei kuulunud. Vitsur tõi näiteks Islandi, kus lisaks kinnisvarasektorile lendas vastu taevast pangandussüsteem. Majandusanalüütiku-

200 8

reporter

si 693 eurot, ent 2003. aasta viimases kvartalis oli keskmine sissetulek kõigest 455 eurot. Teised majandusanalüütikud olid eestlaste ostujõudu hinnates tagasihoidlikumad. Koppel tugines reaalpalgale, mille dünaamika tema hinnangul ei näita, et Eesti elanikel oleks otseselt halvasti läinud. «Kriisi kontekstis oli olukord muidugi šokeeriv, kuid muidu tundub reaalpalgaga olevat nagu keskealise mehe kehakaaluga – kord liigub see üles, siis veidi alla, kuid peamiselt siiski üles,» märkis ta. Majandusteadlase Heido Vitsuri hinnangul pole inimeste ostujõud pärast kriisi nimetamisväärselt kasvanud. Vitsuri väitel on kahel põhjusel keeruline öelda, milline on Euroopa Liidu ja eurole ülemineku otsene mõju hindadele. Kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liitu astus, järgnes sellele üleilmne majandusbuum. Pärast eurole üleminekut algas aga üldine majanduse taastumine kriisist. Siiski, erinevalt eurole üleminekust ei tundnud inime13 sed rahandusminister Ligi arvates Euroopa Liitu astudes suurt h i n na h i r mu , kuigi tegelikult mõjutasid tol14,3 limaksud toona hindasid isegi rohkem. Eesti Panga arvutuste järgi ulatus Euroopa Liiduga liitumise ühekordne mõju 13,7 inflatsioonile kuni 1,8 protsendini. «Selles hinnangus on

83 9

katariina krjutškova

maksis väiksema korteri (41–55 ruutmeetrit – toim) ruutmeeter Tallinnas umbes 860 eurot, siis möödunud aastaks oli keskmine hind tõusnud 1230 euroni. Swedbank Eesti juht Priit Perens väitis eelmisel reedel Äripäevale, et keskmise tarbija suutlikkus omandada kinnisvara on kahanenud. «Varade hindade võrdluses toimub varjatud vaesumine,» ütles ta. Seevastu rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et hinnad on tõusnud palju vähem, kui inimestele tundub. «Hindade pärast muretsetakse pidevalt üle – need ei allu meie tahtele, küll aga on murel suured silmad. Ka praegu, kui tegelik inflatsioon on pea olematu.» Hinnatõusu kõrval on oluline jälgida ka sissetulekute kasvu ja hinnata ostujõudu. Viimase kümne aasta jooksul on keskmine palk enam kui kahekordistunud. Ometi lähevad majandustegelaste arvamused inimeste reaalse ostujõu hindamisel lahku. Endine Swedbanki majandusanalüütik, praegu peaminister Taavi Rõivase nõunik Maris Lauri ütles Eurostati andmetele tuginedes, et jõukus on kasvanud: keskmine palk on võrreldes teiste riikidega kiiresti tõusnud ning sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta kasvab jätkuvalt. «Inimesed, kes käivad reisimas, võivad öelda, et kümme aasta tagasi tundsid nad ennast välismaal vaesemana kui praegu,» lisas Lauri. Samuti väitis rahandusminister Ligi, et võrreldes kümne aasta taguse keskmise palgaga on nüüdseks ostujõud kasvanud üle 40 protsendi. Praeguse keskmise palgaga ostujõu poolest võrreldav palk oli kümme aastat taga-

1 60 82

725

13,5

14,7

14,8 toiduainete hind eurodes 2004. aasta märtsis toiduainete hind eurodes 2014. aasta märtsis muutus 10 aastaga

46,4%

Makaronid, tangained

46%

45,7%

44,7%

43,7%

43,5%

Kondiitritooted

Leib

Koor

Hakkliha

Kohupiim

3 kg

1,5 liitrit

250 g

0,5 kg

0,32

0,39

1,29

0,93

1,05

3,44

6,29

1,3

2,57 12,75

0,38

0,25

0,73

0,47

0,45

1,3 kg

2,73

1,7

0,84

0,68

1,23 5,06

3,13

1,2

4,04

2,13 7,15

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 19. MAI 2014 || EESTI || 5

opa Liidu keskmisele.

ÜKS KÜSIMUS

jätkub

2 6 2 42% 6 9 5 9 , , , 5 , 6644 44,9,91 1 6699

5566 5577,2,255 2 9 5 , 9 5 7 , 4 7 7 4 7 8 2 6 2 , ,00,6 4422,8,8 444,5,5 448 2 , 5555 4 20 0 5

20 0 6

20 07

OST

200

U KO

200

peeter koppel

SEB privaatpanganduse strateeg

Asjaolu, et euroalal valitseb pigem deflatsioonisurve, ilmselt küll pidurdab meie inflatsiooni, kuid me jääme inflatsioonilisse keskkonda seni, kuni oleme jõudnud euroalale järele. Seega saame ilmselt ka sel aastal rääkida mõningasest hinnatõusust. Mis puudutab aga praegust palgasituatsiooni ja arengut käesoleval aastal, siis registreeritud töötus on langenud suhteliselt madalale ning liigub vaat et kohaliku naturaalse tööpuuduse lähedasel tasemel. See aga tähendab, et teatud sektorites käib juba tasapisi üleostmine ning kõik, kes midagi päriselt oskavad, on väga hinnas. Oluline on, et neid päriselt oskajaid oleks rohkem, ning siit jõuame tagasi inimestesse investeerimise ja innovatsioonini.

KASV 2003-2013

RVI K 2 0 10

Mis toimub sel aastal hindadega ja kas palgad kasvavad?

ALL

201

e u ro INEM de s INE 201

201

heido vitsur majandusteadlane

ostu ko kau rvi mak ban s juur duse umus e t deh indlu tevōtet urodes e s pr otse kauba ntid ndus es lik inﬂa tsio on ( võrd lus e elm ise a asta ga

MU UH IN

)

U TÕ NA

Korteriomandina ostetudmüüdud kinnisvara Tallinnas ruutmeetri hind eurodes

2009

2010

2011

2012

2013

2000

1612,98

1329,31 1260,49

996,06

1000 10 0

982,90

2009

42,6%

2010

2011

2012

2013

500

70-249,99 m²

42%

41,9%

rahandusminister

41-54,99 m²

37,3%

36,8% 34% 31,5%

Piim, keeﬁr

Kartul

Kohv

Juurvili

Sai, sepik

Limonaad

Juust

6 liitrit

4 kg

100 g

2 kg

6 pudelit

400 g

Suitsulihatooted

31,1%

28,8%

27,6%

Puuvili

Kanamunad

Keeduvorst

2 kg

10 tk

1 kg

1,77

1,04

3,2

200 g

3,14

5,47

1,55

2,67

0,5

0,72

0,86

1,19

2,37

2,2

2,02

3,78

3,06

1,09

1,59

peaministri nõunik, endine Swedbanki majandusanalüütik

jürgen ligi

55-69,99 m²

39,5%

maris lauri

Arvatakse, et hinnad hakkavad aasta teises pooles tõusma. Eelkõige seetõttu, et välismaailmas oodatakse hindade kasvu. Palgatõusu kohta pole märke, et see oleks oluliselt vähenenud. Peagi peaksid statistikaameti andmed välja tulema, aga arvan, et selle aasta esimeses kvartalis on palgatõus jätkunud.

1500 15

1192,97

Inflatsioon on pidurdunud terves Euroopas, mistõttu pole alust arvata, et aeglustunud majandustõusuga Eesti hinnatõus võiks olla palju suurem kui Euroopas keskeltläbi. Palku on aga paljudes kohtades tõstetud aasta alguses. Eestimaalastel on tee Soome nii selgeks õpitud ja seetõttu on Soome palgatase muutnud olukorra meie tööturul üsna keeruliseks. Naaberriigis on juba kirjas üle 60 000 eestlasest töötajat, aga Eestis on töökohti alla 600 000. Arvan, et palgatõus mõnes sektoris jätkub, teises peatub ja võib isegi tagasi minna.

1,46 2,57 4,42

2014. aasta esimestel kuudel oli hinnatõus Eestis ja eurotsoonis viimaste aastate väikseim. Eestis ulatus hinnatõus aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes 0,2 protsendini. Peamiselt on selle taga välismõjud, alanenud toorainehinnad ning euro tugevnemisest põhjustatud impordihindade langus, samuti elektri odavnemine. Eelmise aasta teises pooles aeglustunud hinnatõus toetab reaalpalga kasvu ja hinnatõus võiks kiireneda alates suvest: märtsis-aprillis kasvasid tarbijahinnad aastases võrdluses 0,2 protsendini, nii et väga kiire reaalpalga ja -pensioni tõus esialgu jätkub. Rahandusministeerium ootas kevadises majandusprognoosis selle aasta inflatsiooniks 1,4 protsenti ning keskmise palga kasvuks 6,2 protsenti. Seega jätkub inimeste ostujõu kiire paranemine.

6 || EESTI || POSTIMEES, 19. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

MAINE. Pea kaks kuud peaminister olnud Taavi Rõivas on ära teeninud enam kui 40 protsendi inimeste toetuse.

Värske peaminister rõõmustab 43 protsenti rahvast

Toetus vastsele peaministrile 43 protsenti vastajatestt ütles, et Taavi Rõivas oli väga õige või pigem õige valik, ja ametis pädevaks hindas das teda 44 protsenti vastajatest, selguss Turu-uuringute ASi aprillis korraldatud küsitlusest, millele vastas 1003 inimest. Milliseks hindate Reformierakonna erakonna otsust pakkuda uueks peaministri aministri kandidaadiks Taavi Rõivas? s? keeldumine

väga õigeks

tuuli koch reporter

prillis palusid Turu-uuringute ASi küsitlejad 1003 inimeselt vastust küsimusele, kuidas nad hindavad Reformierakonna otsust pakkuda peaministriks Taavi Rõivas ja kui pädevaks nad Rõivast peavad. 43 protsenti kõigist vastajatest ütles, et Rõivas oli väga õige või pigem õige valik, ja ametis pädevaks hindas teda 44 protsenti vastajatest. Eesti vastajate seas on toetus värskele peaministrile 55 protsenti, muu rahvuse esindajate puhul vaid 19. Sotsioloog Juhan Kivirähk tõdes uuringutulemusi kommenteerides, et Reformierakond tegi õige otsuse ja rahvas on selle üsna hästi vastu võtnud. «Mina isiklikult oleks näinud küsimust, kus oleks pandud võrdlusesse, et kas oleks olnud parem, kui peaministriks oleks saanud Siim Kallas, aga selle üle saab ainult spekuleerida,» ütles Kivirähk. Valeks või pigem valeks on Rõivase peaministriks saamist hinnanud Keskerakonna toetajad. Aga nii Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu valijad hindavad ot-

sust pigem positiivseks. Reformierakonna toetajatest on Rõivase poolt 78 protsenti vastanutest, 66 protsenti IRL valijatest ja sotside omadest 60 protsenti. Keskerakonna valijatest on Rõivasega leppinud 34 protsenti. Küsitlus näitab, et poliitikast rohkem huvitatud inimesed hindavad Reformierakonna otsust õigeks. «Tervikuna võin hinnata Reformierakonna käiku väga osavaks. Nad on garanteerinud endale jälle kõige suurema reitingu ja ka peaministri lähtekoht on üsna soodus edasi minekuks,» tunnistas Kivirähk.

Küsitlus näitab, et poliitikast rohkem huvitatud inimesed hindavad Reformierakonna otsust õigeks. Kui palju näitavad uuringutulemused rahva üldist ootust uue, värske poliitõhu järele? «Uuring tehti aprillis ja Rõivas sai väga vähe aega ametis olla. Poleks ise ehk oodanudki nii positiivset hinnangut,» ütles Kivirähk. «Oletasin, et rahvas harjus mõttega, et Siim Kallas tuleb tagasi. Aga ilmselt suur osa inimestest ei jõudnudki veel sellele mõttele. Tuli uus värske mees, ja koos sotsidega mõjub ta eriti värskelt. Andrus Ansipi fenomen oli väga lähedane Suurbritanniat kümme aastat peaministrina juhtinud Tony Blairile – oli ju tore mees, aga liiga kaua ametis ja kõik jõudsid tüdineda.»

Kivirähki hinnangul on Rõivas suutnud end hästi presenteerida, end hästi ülal pidanud. «Riigikogu valimisteni on veel aega, aga eesseisvateks europarlamendi valimisteks on Reformierakond küll end hästi pildile mänginud,» leidis ta. «Samuti sotsiaaldemokraadid.» Rõivast toetab kõige enam kõrgharitud osa elanikkonnast – uuringu kohaselt 56 protsenti alg- või põhiharidusega 38 vastu. Samuti on Rõivasel suur toetus juhtide ja tippspetsialistide seas – 56 protsenti. Kivirähk tõdes Emori uuringule viidates, et uue koalitsiooniga kaasneb esialgu alati suurem toetus. «Jõulurahuvalitsuseks ei saa aga praegust võimuliitu nimetada, kuna selleks on tööaeg liiga pikk. Andres Tarandi jõulurahuvalitsusel polnud tarvis riigieelarvet koostada, polnud tarvis kellegagi kakelda,» ütles Kivirähk. «Kui on vaja eelarvet teha, siis läheb ikkagi jagamiseks. Raha on kõigile ju vaja ja raha on alati vähe. Sügis näitab, mis sellest valitsusest saab.» Sotsioloog märkis, et enne sotsidega käe löömist näitas Reformierakond, et just sotsid on nende suurimad konkurendid, Keskerakonnast nad enam nii väga ei hoolinudki. «Aga kui Reformierakond nii kavalalt tegutseb, siis eks neil on sotside vastu ka mingi riugas välja mõeldud, et neil mitte lasta tulevastel valimistel ülearu õnnestuda,» muigas Kivirähk.

30%

Kõik vastajad

ei oska öelda

37% pigem õigeks

17% pigem valeks

8% täiesti valeks Suhtluskeel

Sugu

Haridus

20 39

19 9 48

eesti

vene

mees

Kuivõrd pädevaks te peate Taavi Rõivast peaministri ameti jaoks? keeldumine

30% ei oska öelda

Kõik vastajad

18%

täiesti ebapädevaks

Haridus

53 11

3 17

1 21 4

7 7 13

8 48

44 32

kõrg-

39% pigem pädevaks

kesk-

Sugu

6 20

alg- või põhi-

9 18

naine Suhtluskeel

täiesti pädevaks

32 14 5

8 11

16 4

pigem 5 ebapädevaks eesti vene

Allikas: Turu-uuringute AS

49 34

mees naine alg- või kesk- kõrgpõhiFoto: Peeter Langovits; Graaﬁka: Alari Paluots

Maijooksul osales rekordarv naisi ja tüdrukuid

Laupäeval 27. korda toimunud, Ida-Euroopa suurimaks naiste liikumis- ja tervisesündmuseks pürgiv SEB maijooks tõi Tallinna lauluväljakule rekordiliselt 16 298 eri vanuses liikumisharrastajat. Maijooksu jooksu-, kepikõnni- ja käimisdistantsi läbis 13 798 tublit naist, neiut ja tütarlast. Draakoni lastejooksudel lõi kaasa 2500 väikest jooksusõpra, mis on samuti sel üritusel enneolematu.

Maijooksu võitis Jekaterina Patjuk Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist, püstitades seitsmekilomeetrisel jooksul uueks rajarekordiks 22 minutit ja 42 sekundit. Võitjale järgnesid mullune võitja Liina Tšernov spordiklubist Sportkeskus.ee ajaga 23.34 ja varasem kahekordne võitja Evelin Talts Maratonitiimist tulemusega 25.02. PM foto: martin ilustrumm

Kood avab Maijooksu video.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

19. MAI 2014 || TALLINN || 7

SOODSAIM KAUP. Tänapäeval harjumatult hakkab Tallinna linnapaalpoes müük käima letist.

Linnavalitsus avab ülehomme odavpoe uwe gnadenteich reporter

olmapäeval avatakse Lasnamäel Punasel tänaval pidulikult odavate hindadega munitsipaalpood, mis peab ühtlasi päästma linnavalitsuse häbist läbikukkunud Lasnamäe turu pärast ja andma kasutult seisnud hoonetele uue funktsiooni. Lipo nime kandvat linnapoodi pidava Tallinna Turgude juhataja Tiia-Liis Jürgensoni näost on näha üsna mitu magamata ööd. «Teise poe ma teen juba silmad kinni, nüüd on kõik teada. Aga esimesega on raske, ei olnud kogemusi,» tunnistas Jürgenson. Alguses kuulutas linnavalitsus välja riigihanke poepidaja leidmiseks, kuid Tallinnas tegutsevad kaubandusketid eirasid seda üksmeelselt. Nii usaldatigi poepidamine Tallinna Turgudele, kellele alluvad ka Nõmme ja Mustamäe turg ning kalaturg ja lilleturg. Tänapäeval harjumatult hakkab linnapoes müük käima letist. Müüjaid on kokku kaheksa, lisaks vanemmüüja ja laotöötajad. Samuti juhataja, kes pole veel ametisse määratud. Odavaimad hinnad saavuta-

takse pidevalt konkurente jälgides. «Praegu käivad meie tarbijakaitse töötajad mööda viie suurema kaubandusketi poode ja märgivad kõik hinnad üles. Esmaspäeval (täna – toim) on mul pilt olemas, missugused need hinnad on, ja nendest võtame 10–15 protsenti alla,» lubas ettevõtlusvaldkonda kureeriv abilinnapea Arvo Sarapuu läinud reedel. 34 toodet – 30 nimetust toidukaupu ja neli nimetust esmatarbekaupu – on poes igal juhul 10–15 protsenti odavamad kui mujal. «Ülejäänud kaupade puhul peame veel mõtlema, et hinnatase oleks odav ja konkurentsivõimeline. Aga 30 + 4 ostukorv on raudselt odavaim Tallinnas,» kinnitas Sarapuu. «Loomulikult püüame ka ülejäänud kaubagruppide puhul hoida soodsat hinnaklassi. See tähendab, et tuleb leida tooted, mida ka vähekindlustatud pered saaksid endale lubada,» lisas Jürgenson. Avatava linnapoe värava kohal ripub endiselt silt «Lasnamäe turg». Seda pole sinna unustatud, vaid linnapoe ukse ees, varikatuse all püütakse siiski ka väikestviisi turukaubandust elus hoida. Keskmises turupaviljonis hakatakse tegelema toiduabiga. «Kui kaupluses jääb toidukaupu järele ja nende realiseerimistähtaeg hakkab liginema, siis võtame ühendust Lasna-

mäe linnaosavalitsusega ja nende sotsiaalosakond kas saadab abivajajad siia toidupaki järele või tulevad sotsiaaltöötajad ise siia ja viivad pakid inimestele kätte,» selgitas Jürgenson. Kolmandas pav iljonis müüakse kala – see on turu kuulsusetu ajaloo jooksul ainus paviljon, mis on suutnud hinges püsida. Renoveeritud Nõmme turu edust kannustatuna tahtis linnavalitsus kindlasti ka Lasnamäele turu rajada, kuid plaan kukkus kolinal läbi. Punasele tänavale, kõrvalisele platsile ühe kaubanduskeskuse taga ei tahtnud keegi ei müüma ega ostma tulla. See aga ei pidurdanud turuvaimustuses keskerakondlastest linnaisasid. Sama koha peale löödi püsti kolm turupaviljoni. Turu avamisel oli rahvast murdu, aga juba avamisel kuulutas nii mõnigi vanemaealine lasnamäelane, et tuli vaid avamispäeva soodustusi nautima ning ei kavatsegi seal käima hakata. Ja nii läkski. Tehti veel paar elustamiskatset, kuid turg ei saanudki enam hinge sisse, kuni nüüd katsetatakse seal soodsaimate hindadega linnapoodi. Linnapood avatakse 21. mail kell 13.

Kood avab fotogalerii ja video linnapoest.

Veel eelmisel reedel käis Tallinna linnapoes nobe kauba lahtipakkimine, kuid ülehomme peaks saama sealt fotod: erik prozes vähemalt 34 kaupa osta pealinna soodsaima hinnaga.

Linnapoodi pidav Tallinna Turgude juhataja Tiia-Liis Jürgenson ja abilinnapea Arvo Sarapuu lubavad, et poekaupa saavad endale lubada ka vähekindlustatud.

Avatava poe ukse ees asuvad kohalike inimeste hulgas ebapopulaarseks osutunud Lasnamäe turu letid. Ühte neist hakatakse kasutama toiduabi jagamiseks.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 19. MAI 2014

Limonaad vahetatakse välja magusa vee vastu hanneli rudi hanneli.rudi@postimees.ee

Limonaadid peavad poeriiulitel ruumi tegema maitsevetele, sest aina enam Eesti inimesi vahetab senised magusad karastusjoogid vähem suhkrurikaste vastu välja. «Maitsevee segment on olnud kasvutrendis juba viimased viis aastat. Arvame, et osa sellest kasvust tuleb magusate karastusjookide-limonaadide arvelt, kuid oma rolli mängib kogu veeturu kasv,» rääkis Saku õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm. Ettevõtte eelmise aasta lõpus tehtud tarbijauuringu järgi soovib üha rohkem inimesi pudelivett, millele oleks lisatud vitamiine ja naturaalseid maitseaineid. Maitsevee eelistamist põhjendas enamik küsitluses osalenutest tavalisest veest parema ja huvitavama maitsega, võrreldes karastusjookide-limonaadide ja mahladega aga väiksema kalorsusega. Ka A. Le Coq on otsustanud hakata sel aastal tootma maitsevett, põhjendades seda veeturul selgelt näha oleva trendiga. «Valdavalt on turul populaarsed maitsestatud veed, kuid üha enam oodatakse veelt lisaks heale maitsele ka kasulikkust sinna lisatud vitamiinide või mineraalide näol,» ütles A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Ta lisas, et vitamiiniveed on kogu maailmas kasvav

trend ning seetõttu otsustati neid tootma hakata ka Eestis. A. Le Coqi turundusjuhi Katrin Vernik ütles, et maitsevee kasuks võrreldes karastusjookidega räägib väiksem suhkrusisaldus ning maitse hea tasakaal. «Vee puhul on tegemist ennekõike janu kustutamisega, maitseveed aga pakuvad lisaks janukustutusele ka meeldiva maitseelamuse,» kiitis ta oma kaupa. Võrreldes lähinaabritega on Verniku sõnul Eestis maitsevete osakaal suurem. «Selle üheks põhjuseks võib olla tootjate tootearendustegevus ning teiseks ka tervislike toodete eelistamine tarbijate poolt ja seda just suurema suhkrusisaldusega jookide arvelt,» pakkus ta. Kui Eesti ostja otsib maitsevett valides aina enam uusi maitseid, siis Lätis ja Leedus on nende tarbimine viimasel viiel aastal vähenenud ning kogu maitsevee segment moodustab väga väikese osa kogu veeturust. Ostueelistustest rääkides on Ärmi sõnul oluline eristada gaseeritud maitsevett (ingl k nearwater) gaseeritud maitsestatud veest (vesi, millele on lisatud vaid maitsenüanss, näiteks sidrunivesi – H. R.). «Gaseeritud maitsestatud vesi on olnud viimasel viiel aastal kerges langustrendis, kuid on tarbimise mahult siiski üpris suur, praktiliselt võrdne maitsevee segmendiga,» selgitas ta.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

AEG ARENEDA. LHV panga ühe asutaja Rain Lõhmuse hinnangul on Eestil aeg aru saada, et praegune majandusstruktuur ei ole turvaline.

Lõhmus: rahuloluks pole põhjust intervjuu kadri inselberg majandustoimetuse juhataja

elmisel nädalal Pärnu juhtimiskonverentsil üles astunud Rain Lõhmuse sõnul oleks Eestil palju õppida tema praegusest koduriigist Šveitsist – seda nii maksupoliitikas kui ka majanduse struktuurist. Mida esimese kvartali majanduslangus teie arvates Eesti majanduse tervise kohta näitas?

See näitab Eesti sõltuvust lähiturgudest. Ma pean silmas Soomet ja Rootsit, täpsemalt nende teatud sektoreid. Kindlasti ei ole see meeldiv uudis. Siiani oleme olnud väga uhked, et oleme oma majanduse ümber orienteerunud idast läände, kuigi see juhtus juba kaua aega tagasi. Teisest küljest näeme, et oleme suhteliselt haavatavad. See näitab, et meil ei ole tõsist portfelli majandusharusid, kus idee oleks, et ühed harud teisi tasakaalustavad. Me ikka väga tasakaalus ei ole, oleme üsna avatud teatud riskidele. Panka niimoodi juhtida ei tohiks, et kontsentreerid oma riskid paari sektorisse ja siis imestad, näpp suus, et mis nüüd juhtus. Või et see segab, kas talv on soe või külm. See peaks andma mõtlemisainet, et rahuloluks ei ole põhjust. Paar aastat tagasi oli kiire majanduse taastumine, ilmselt olid kõik jälle rahul, aga tuleb välja, et see majandusstruktuur ikkagi piisavalt turvaline ei ole. Eestile otsitakse ideed. On teil mõni ettepanek?

Ideedega on keeruline. Nägin hiljuti lennukis ühte tuttavat, kes tuli Abu Dhabist, ja seal on nad ehitanud mingi muuseumi, milline näeb Abu Dhabi välja aastal 2030. Või tuuakse näiteks Singapuri. Aga kumbki neist pole demokraatia. Neid riike juhitakse nagu ettevõtet. See võib hea olla, aga mulle tundub, et Eestisse see ikkagi hästi ei sobi. Ettevõtte ja riigi vahe on see, et kui sulle ei meeldi ettevõtte juhtimisstiil, siis võid minna teise ettevõttesse tööle, aga kõlab väga julmalt, et kui sulle riik ei meeldi, siis koli minema teise riiki. Seda täna veel ei aktsepteerita. Lähenemine peaks olema teistsugune. Tegelikult oleks Eesti-sugusel riigil väga palju õppida Šveitsist, kus ma elan. Šveits on väga dünaamilise toodete ja teenuste portfelliga. Kõige naljakam on, et enamik inimesi ei saa üldse aru, mis nad teevad. Teatakse, et pangandus korjab raha, tehakse šokolaadi ja käokelli, aga tegelikult see pilt on komplekssem ning

ajas muutuvam. Ükski sektor ei domineeri nii palju.

dena, jagatakse ja kulutatakse muudel tasanditel. Mulle tundub, et see on palju efektiivsem. Ettevõtlusest on teada, et ei ole efektiivne, kui firma igat probleemi lahendab juhatus või juhataja – need tuleb ära lahendada võimalikult madalal tasemel.

Hiljuti ütles Šveitsi Lausanne’i ärikooli majandusprofessor Stéphane Garelli Postimehele, et Eesti peaks sarnaselt Šveitsiga otsima uusi eksporditurge väljaspool lähiriike. Kas olete sellega nõus?

See ongi see, millele ma viitasin: et Eesti on leidnud mõned Skandinaavia maade sektorid ja on päris mugav ära elada – inimeste palgad natuke tõusevad, saame kaubanduskeskusi ehitada. Aga kui seal sektorites on tagasilöök, siis kehitatakse õlgu. Tegelikult on maailm palju suurem – lisaks läänele on ida ja lõuna ja muud suunad ka.

Kui teenime raha kohalikelt inimestelt ja ettevõtetelt, siis peaksime andma neile ka võimaluse edust osa saada.

Mida teie arvates Eesti maksupoliitikas muutma peaks?

Mulle tundub, et see probleem on suurem kui see, mis makse ära kaotada. Mina olen siin opositsionäär ja minu arvates peaks vaatama, kuidas maksuraha üldse kasutatakse. Hakkame kaugemalt pihta: maailm on muutunud, ja minu arvates on Eesti inimesed liiga riigikesksed, kaasa arvatud need mõtlejad, keda tsiteeritakse. Mina arvan, et küsimus on, milliseid maailma probleeme millisel tasemel lahendada tuleb. Meil on harjumus, et riik on see, kes peaks suured probleemid ära lahendama. Mina nii ei arva. Enamiku probleeme saab ära lahendada märksa madalamal. Kas kohaliku omavalitsuse tasandil või isegi perekonna tasemel. Samas on väga palju suuri probleeme, mida riik ka ei lahenda – näiteks julgeolek või kliimaküsimused.

Väga paljudes kohtades läheb väga palju raha riigi kätte, kes tegelikult mingeid probleeme ei lahenda. Väga paljudes kohtades läheb väga palju raha riigi kätte, kes tegelikult mingeid probleeme ei lahenda, aga inimesed istuvad ministeeriumides, mõtlevad endale tegevusi välja, ja raiskame sellega raha. Šveitsis läheb näiteks keskvalitsusele väga vähe raha. See raha, mis kogutakse maksu-

mõtet

• Panka niimoodi juhtida ei tohiks, et kontsentreerid oma riskid paari sektorisse ja siis imestad, näpp suus, et mis nüüd juhtus. • Ma arvan, et tulebki harjuda mõttega, et palgad lähevad üles. • Kui teenime raha kohalike inimeste ja ettevõtete käest, siis peaksime andma neile ka võimaluse sellest edust osa saada.

Alles pärast seda on küsimus, kuidas see raha kokku korjata. See ei tohiks ka eesmärk olla, kuidas olla võimalikult atraktiivsed mingile välismaalasele, mis tähendab, et peaksime looma talle kuidagi soodustingimused. See kõik tuleb millegi arvelt. Jah, ma olen nõus, et Eesti ei tohiks olla ärivaenulik või kuidagi bürokraatlik, aga minu jaoks ei ole see ettevõtte tulumaksuvabastus ka mingisugune argument, sest lõpuks tahavad ettevõtted ikkagi raha ka ettevõttest välja maksta. Üks põletav probleem Eestis on tööjõupuudus. Kuivõrd teie seda tundnud olete?

Sõltub sellest, millise tasu eest sa milliseid inimesi palgata tahad. Väikese tasu eest korralikke töötajaid leida on raske, kuna neil on võimalik minna saama suuremat tasu väljapoole ja seda on ka tehtud. Ka väga suure tasu eest väga nutikaid inimesi siia ei saa, sest oleme ikkagi ääremaa. Ma ei pretendeeri sellele, et saaksin aru tootmisettevõtete probleemidest, aga mulle ikkagi tundub, et nendele ettevõtetele, kes maksavad enam-vähem korralikku palka, see probleem ei ole. LHV jaoks ei ole kindlasti probleem, et me ei leia inimesi. Muidugi võiks öelda, et meile meeldiks, kui teised pangad maksaksid poole vähem palka, siis oleks meie kulud ka väiksemad, aga lõpuks ei ole see eduka äritegemise reegel number üks. Pigem on küsimus, kui efektiivselt sa inimesi kasutad. Ma arvan, et tulebki harjuda mõttega, et palgad lähevad üles. LHVs teeme tarbija finantseerimist kolmes riigis: Soomes, Eestis ja Leedus. Leedus omandasime hiljuti firma – näiliselt läheb kõik ilusasti, teenime kasumit jne. Aga mina üritan ette rääkida, et see on kõik väga tore, aga kujutage ette, kui maksaksime teile Soome palku – kas me siis ka oleme efektiivsed? Siis selgub, et kuidagi ei oleks, siis oleks hoopis kahjumis. Tegelikult peab ennast mõttega ette harjutama. Ma ei näe, et tulevikus oleks võimalik kuidagi Leedus palgad all hoida. Kuidas olete rahul LHV käekäiguga? Ütlesite millalgi 2011. aastal, et

Rain Lõhmuse sõnul ei ole riik üldse hea probleemide lahendaja ning paljusid probleeme peaks lahendama hoopis madalamal tasemel. foto: urmas kamdron

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

LHV jõuab 2013. aastal kasumisse, ja jõudis ka.

Ma vahel ise imestan, et kas on piisavalt hea ettenägemisvõime või on nii, et mida sa ütled, et peame tegema, siis nii lähebki. Kas inimesed pingutavad selle nimel, mis on ette pandud, või sa nii täpselt planeerid. Meil on siiamaani läinud hämmastavalt sarnaselt julge plaaniga, mis me kunagi tegime. LHVd tunneb eestlane kõige paremini Eestis täiesti ainulaadsete kaubanduskeskuste müügimeeste järgi. Kust see idee tuli?

Oleme alati olnud avatud pilguga ning otsinud uusi ja huvitavaid ideesid. Need noored inimesed, kes selle sisse tõid, tulid telesaatest «Mantlipärija»

(2007. aastal TV 3 eetris olnud telesari, kus kasiinoettevõtja Armin Karu otsib oma tütarettevõttele juhti – toim). Ma arvan, et see, mida nad teinud on, on hämmastav. Nad on nelja aastaga toonud umbes 100 000 klienti. Neid inimesi endid on kuskil 40. Mina olen väga uhke. Ma arvan, et nad on tootest ja teenusest väga teadlikud, ning minu teada on üle poole neist ka LHV aktsionärid, nii et nad peaksid olema ka väga motiveeritud. Kas see plaan ikka kehtib, et 2016. aastal läheb LHV börsile?

Jah, see on kehtiv plaan ning Erki Kilu (LHV panga juhatuse esimees – toim) on selle plaani väga väikesteks tükkideks

jaganud, et mis kõik tuleb ära teha enne. See peaks olema masinliku täpsusega töös. Loomulikult me ei tea täpselt, milline on aasta 2016. Kui väga tumedat vihma sajab, siis võime seda natuke hiljem teha. Börsile mineku tagamõte ei ole see, et LHV-l oleks hirmsasti raha vaja, mida ta muidu ei saa. See ei ole ka sellepärast, et omanikud tahavad hirmsasti raha sisse kasseerida – ei taha. Pigem on meie tagamõte see, et kui teenime raha kohalike inimeste ja ettevõtete käest, siis peaksime andma neile ka võimaluse sellest edust osa saada. Ma usun, et üks Hansapanga edu oluline komponent oli see, et olime avatud ettevõte juba enne, kui börs üldse tehti.

POSTIMEES, 19. MAI 2014 || MAJANDUS || 9

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 19. MAI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

VÕITLUS. Nädal enne 25. mai valimisi oli olukord Ukraina idaoblasti

Sajandi üleujutused Balkanil

Ida-Ukrainas jätkuvad jürgen tamme toimetaja

T Serbiat, Bosniat ja Horvaatiat tabanud üleujutustes, mida peetakse saja aasta rängimaks, oli eilseks saanud surma vähemalt 44 inimest. Serbia teatas 16, Bosnia 27 ja Horvaatia ühest ohvrist. Kõige rängemalt on kannatanud Serbia pealinna Belgradi lähedal asuv 20 000 elanikuga Obrenovaci linn. Pildil ootavad kaks Obrenovacis veevangi sattunud meest päästjaid. Eilseks oli linnast välja toodud 12 surnukeha. Üle kogu Serbia on kodust ohu tõttu lahkunud või minema toimetatud kümneid tuhandeid inimesi.

LÜHIDALT afp/ap/bns

Üleujutused ohustavad ka Serbia suurimat elektrijaama ja pealinna Belgradit, kus Sava jõe kaldaid kindlustati eile tulvaohu tõttu liivakottidega. Bosnias on ohus Samaci ja Bjeljina linnad, kodudest on evakueeritud tuhandeid inimesi. Kannatanud riikidele on pakkunud teiste riikide seas abi ka Eesti, kes plaanib saata Bosniasse Kood avab päästemissiooni. PM foto: reuters/scanpix

video.

Šveitsi referendum kukkus läbi

Pyongyangis toimus majavaring

Türgis vahistati kahtlusalused

Šveitslased ei toetanud eilsel rahvahääletusel ideed kehtestada maailma kõrgeim miinimumpalk – 22 Šveitsi franki (18 eurot) tunnis. 4000-frangise (3280-eurose) kuupalga poolt hääletas 23 protsenti osalenutest. Samuti ei andnud šveitslased nõusolekut sõjalennukite ostmiseks Rootsist.

Põhja-Korea võimud teatasid eile teisipäeval toimunud rängast õnnetusest ühel pealinna Pyongyangi ehitusplatsil, täpsustamata hukkunute arvu. LõunaKorea anonüümseks jääda soovinud ametiisiku sõnul varises kokku 23-korruseline ehitusjärgus kortermaja, kus elas arvatavasti 92 peret.

Türgi politsei vahistas pühapäeval 18 inimest, keda kahtlustatakse hoolimatuses seoses 301 inimese elu nõudnud kaevandusõnnetusega. Vahistatute seas on ka kaevanduse käitajafirma juhid. Päästeoperatsioon lõppes laupäeval, kui kaevandusest leiti kahe viimase lõksu jäänud kaevuri surnukehad.

eated Luganski ja Donetski oblastis nädalavahetusel toimunud kok kupõrgete kohta olid vastukäivad. Näiteks teatas Donetski oblastis asuva Slovjanski linna isehakanud juht Vjatšeslav Ponomarjov, et laupäeval tapeti seitse Ukraina julgeolekujõudude liiget, nn omakaitseväelaste hulgas sai vigastada aga üks võitleja. Ukraina uudisteagentuur UNIAN teatas aga eile, et nädalavahetusel Slovjanskis toimunud lahingutes sai surma sadakond terroristi, mainimata langenuid Ukraina julgeolekujõudude poolel. Uudisteportaali Kyiv Post andmetel sai Donetski oblastis toimunud kokkupõrgetes surma vähemalt 24 Ukraina sõdurit, neist 11 Slovjanskis, seitse Kramatorskis ja kuus Mariupolis. Ohvreid mässuliste poolel uudisteportaal ei maininud, kuid avaldas langenud Ukraina sõdurite nimed. Sõltumatu kinnitus nendele väidetele puudub. Samuti pole kinnitust sotsiaalmeedias levinud väitele, et kokkupõrgetes sai surma ka Slovjanski terroristide liider Igor Kirkin. Küll aga kinnitasid nii Ukraina võimud kui ka mässulised laupäeval aset leidnud vahejuhtumit, mille käigus pidasid Ukraina julgeolekujõud kinni Ukraina-Vene piiri ületanud nn Luganski rahvavabariigi liidri Valeri Bolotovi, kes väidetavalt 13. mail toimunud atentaadis vigastada sai ja pidi minema Venemaale ravile.

UUED KORTERID JA ÄRIPINNAD TARTU KESKLINNAS

HEA TOIDU POOD

SOOLA TÄNAV 2 Info tel 511 4272 | eve@kaarsilla.ee | www.soola2.ee

WWW.SADAMATURG.EE AVATUD: E - P 9.00 - 19.00 LEIA MEID FACEBOOK´IST!

Ukraina vabatahtlike pataljoni Donbass võitlejate puhkehetk Donetski oblastis Velõka

Piirivalve toimetas Ukraina võimude poolt tagaotsitavaks kuulutatud Bolotovi oma kontrollpunkti, mille mässulised aga ümber piirasid. Pärast tund aega väldanud läbirääkimisi alustasid erinevatel andmetel 150– 200 mässulist rünnakut umbes 60 piirivalvuri vastu. 15 minutit kestnud tulevahetuse tulemusena pääses nn rahvakuberner vabadusse, vahendas Kyiv Post. Seejuures puuduvad teated tapetute ja haavatute kohta nii piirivalvurite kui ka mässuliste poolel, mistõttu on avaldatud kahtlust, kas kokkupõrge nende vahel üldse aset leidis. «Pole mingeid märke, mis tõestak-

Lisaks Luganski ja Donetski oblastile saabus teateid kokkupõrgetest ka Harkivi oblastist.

sid «tõsist lahingut» Dovžanski kontrollpunkti lähedal, mille tulemusena Bolotov väidetavalt vabastati,» märkis kohalik sõjandusekspert ja blogija Dmõtro Tõmtšuk oma sotsiaalvõrgustiku Facebook kontol. «Samuti puuduvad märgid võitlejate suurest kohalolekust,» lisas ta. Lisaks Luganski ja Donetski oblastile saabus nädalavahetusel teateid Ukraina terrorismivastase eriüksuse ja mässuliste kokkupõrgetest ka Harkivi oblastis asuvast Izjumist. Andmed langenute või haavatute kohta aga puuduvad. Kohalik sõjaväeekspert Mõkola Sungurovski kritiseeris Ukraina võimude aprillis alustatud terrorismivastast operatsiooni, märkides, et selles osalevad julgeolekujõud pole selliseks operatsiooniks valmis. «Operatsioon on osutunud ebatõhusaks,

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ites endiselt rahutu.

lahingud Idaoblastites valimisi ilmselt ei toimu

Novosjolka asulas. foto: reuters/scanpix

sest Ukraina väed ei ole selleks valmis,» ütles Sungurovski uudisteagentuurile AFP. Operatsioonis osaleva Rahvuskaardi Azovi vabatahtlike üksuse asekomandör Jaroslav Gontšar aga tõdes, et hõivatud alade vabastamist on raskendanud kohalike miilitsate reeturlikkus, kohaliku rahva vastuseis ja ka operatsiooni planeerijate ebakompetentsus. Ukraina peaministri kohusetäitja Arseni Jatsenjuk tegi laupäeval avalduse, milles nimetas föderaliseerimisnõudeid katseteks riiki feodaliseerida. «Kui enne oli üks Janukovõtš, siis nüüd soovitakse 27 Janukovõtšit väikestes regioonides,» ütles Jatsenjuk, kelle sõnul tuleks kogu riigis korraldada arvamusküsitlus, et selgitada välja, millist haldusstruktuuri elanikud oma riigi jaoks soovivad.

Ida-Ukrainas Luganski ja Donetski oblastis võib tuleval pühapäeval toimuvatel presidendivalimistel hääletamata jääda ligi kahel miljonil inimesel, ütles Ukraina keskvalimiskomisjon. Keskvalimiskomisjoni teatel on Donetski ja Luganski oblastis võimatu presidendivalimisi korraldada. Idaoblasteid kontrollivad Kremli-meelsed separatistid, kes on välja kuulutanud oma nn rahvavabariigid. «Praegu teada oleva info põhjal ei saa me seal valimiste korraldamiseks ettevalmistusi teha, sest kohalikele valimisametnikele on avaldatud füüsilist survet ning neid on ähvardatud,» teatas Ukraina keskvalimiskomisjon. Keskvalimiskomisjon polnud rahul kohaliku miilitsa ja julgeolekujõudude tegutsemisega, kes on nende sõnul oma ülesannete täitmisel läbi kukkunud. Lisaks soovitas komisjon Ukraina ajutisel riigipeal Oleksandr Turtšõnovil rakendada valimispäeval jaoskondade kindlustamiseks turvameetmeid. Ka nn Donetski rahvavabariigi liidrid on teatanud, et mingeid valimisi pühapäeval seal ei toimu ning Kiieviga ei peeta kõnelusi enne, kui Ukraina relvajõud on piirkonnast lahkunud. «Kuni meie territoorium on okupeeritud, Kiieviga mingeid arutelusid ei tule. Kui viimase relvastatud isiku jalg on meie territooriumilt lahkunud, võime mõned vahendajad vastu võtta,» ütles nn Donetski rahvavabariigi peaminister Aleksandr Borodai. Ka kinnitas Borodal, et Donetski separatistid teevad tihedat koostööd isehakanud Luganski rahvavabariigiga, kellega on plaanis ka ühineda. PM

Röövitud tüdrukute otsingud Ühendriigid saatsid 14. aprillil Nigeerias Borno osariigis Chibokis röövitud rohkem kui 200 koolitüdrukut otsima oma lennukid. RQ-4 Global Hawk: mehitamat luurelennuk.

MC-12: mehitatud seirelennuk

Global Hawk suudab päevas jälgida 100 000 km 2 suurust ala.

Rahvusvaheline abi: 27-liikmelisse USA eksNIGER TŠAAD pertrühma kuulub ka 16 sõjaväelast, kes töö41 000 12 000 tavad koos Briti, Prantsuse ja Iisraeli ekspertidega. 40 km Sisepõgenikke 254 000 YOBE BORNO 76 000 111 000 Põgenikke naaberriikides 57 000 NIGEERIA Maiduguri Osariigid, kus on välja kuulutatud eriolukord Enim kannatanud piirkonnad

OCHA, märts 2014 BURKINA FASO

NIGER

Ouagadougou Niamey

N I G E E R I A

Abuja KAMERUN

TOGO USA baasid Allikas: Graphic News

TŠAAD

BENIN

GHANA

ADAMAWA 67 000

Sambisa mets: röövitud koolitüdrukute arvatav asukoht 14. aprill, Chibok: islamirühmituse Boko Haram võitlejad röövivad 276 tüdrukut, kellest 223 on endiselt kadunud.

KAMERUN 4000

POSTIMEES, 19. MAI 2014 || VÄLISMAA || 11

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 19. MAI 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Esimese kvartali majanduslanguse valguses on oluline küsida, mida võib langusest järeldada ja mida peaks tulevikus silmas pidama. Kui suur osa langusest oli ajutine (tsükliline) ning kui suur osa pikaajaline (struktuurne), kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Majanduslangus – mis saab edasi?

esti majanduse teise kvartali kasv võib ajutist laadi tegurite mõju kadumise korral kujuneda kvartalivõrdluses üsna kiireks. Ometi ei ole mõtet loota, et struktuursed tegurid, nagu kaubanduspartnerite aeglane kasv, konkurentsivõimeprobleemid ja veondussektori kahanemine, kiiresti paraneksid. Seetõttu jääb majanduskasv lähiajal aastavõrdluses üsna tagasihoidlikuks. Teises kvartalis võib avalduda ka Ukraina konflikti mõju, kuigi selle realiseerumisele andmed praegu ei viita. Ettevõtete ootused küll halvenesid märtsis, kuid tellimuste maht ei ole vähenenud.

Ekspordisektori kasv jääb pikemalt vinduma Osa aeglasest majanduskasvust oli tingitud oodatust kehvemast nõudlusest välisturul. Ehkki olukord Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on üldjoontes paranenud, on Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu jätkuvalt hinnatud väiksemaks. Arvestades näiteks IMFi prognoosi muutusi Eesti kaubanduspartnerite kohta, kujuneb nende nõudluse/impordi kasv tänavu peaaegu kaks protsendipunkti väiksemaks, kui sügisel arvati. Peamiselt on see seotud Soome ja Venemaa kehvema prognoosiga. Ka valdav osa Eesti tööstusettevõtetest peab vähest nõudlust endiselt suurimaks kasvu pärssivaks teguriks. Lisaks sellele, et nõudlus on väike, on välisturgudel ka konkurents tihenenud. Eesti võib küll olla veel suhteliselt odava tööjõuga maa, kuid mujal osatakse tööd korraldada järjest paremini ja tootlikumalt. Viimase aja kiire palgakasv ei ole Eesti eksportööride olukorda kergendanud. Euroopa Komisjoni küsitlus tööstusettevõtete konkurentsivõime kohta näitab, et selle aasta esimeses ja teises kvartalis vähenes nende ettevõtete osakaal, kes uskusid oma konkurentsivõime kasvu välisturgudel. Palgakulu suurenemist on raske ümber pöörata ja seetõttu võib arvata, et tootmise kallinemine mõjutab ekspordi kasvu veel mõnda aega. Eesti ekspordisektorit võib piirata ka euro tugevnemine. Teiste euroala riikidega võrreldes on euroalavälise kaubavahetuse osakaal Eestis üsna suur. Euro tugevnemine pärsib väljapoole euroala eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet.

Hiljutise nõrkuse taga sisenõudlus Ekspordi kasv pidi kvartalivõrdluses olema üsna tugev, et langus kujuneks möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes nii väikeseks, nagu statistikaameti SKT kommentaaris kirjeldati. Pealegi on peamise eksportiva haru ehk töötleva tööstuse toodang viimastes kvartalites üsna stabiilselt kasvutrendil, ehkki lähinaabritel, sh Lätil ja Leedul, on see kvartalivõrdluses vähenenud. Ka maksebilansi kiirhinnang viitab sellele, et teenuste eksport oli transpordi nõrkusest hoolimata esimeses kvartalis tugev. Kui kogu majanduslanguse põhjus peaks kvartaliarvestuses olema sisenõudlus, oleks viimane pidanud üsna järsult vähenema. Sisenõudluse vähenemise taga võrreldes neljanda kvartaliga võivad olla investeeringud. Investeeringud on väga hüplik SKT komponent, mis võib ühes kvartalis kümme protsenti kasvada ja teises sama palju kahaneda. Investeeringute dünaamikale avaldavad suurt mõju üksiktehingud ja esimesse kvartalisse võis sattuda investeeringute ajutine madalseis, mis teises kvartalis möödub. Osa investeeringute langusest aga on kindlasti struktuurset laadi. Euroopa Liidu toetuste ja kvoodiraha vähenemise tagajärjel on valitsemissektori investeeringud kahanenud ja erasektori tellimused ei suuda neid piisavalt ruttu korvata.

Sooja ilma mõju taandub teises kvartalis Soe ilm ja varane kevad võisid väiksema energiatoodangu tõttu mõjutada esimese kvartali SKT kasvu aastavõrdluses ligikaudu üks protsendipunkt. Kehva tulemuse taga ei olnud ainult selle aasta soe ilm, vaid ka möödunud aasta pakane – mullu toodeti energiat tavapärasest rohkem. Lisaks soojast ilmast tingitud väiksemale nõudlusele võis energiatootmist vähendada ka uue merekaabli valmimine Eesti ja Soome vahel. See parandas elektri impordi võimalusi Põhjamaadest. Kui Põhjamaades elektri hind langeb, on kasulikum importida elektrit sealt ja Eesti elektritoodang on seetõttu väiksem. Ilma mõju kadumine võib teise kvartali kasvule oluliselt kaasa aidata. Ilma mõju SKT-le on Eestis üsna suur, sest elektrijaamad töötavad kodumaisel kütusel. Kui elektritootmine väheneb, pole tarvis nii palju põlevkivi kaevandada. Näiteks

Lätis kasutatakse soojuselektrijaamades palju Venemaa gaasi, mistõttu on energia kohalik lisandväärtus väiksem. Lähiriikides võib sooja ilma mõju kevaditi olla teistsugune kui Eestis. Mitmes Eesti naaberriigis suureneb soojal varakevadel hüdroenergiatootmise maht. Suure kohaliku lisandväärtusega hüdroenergia arvelt väheneb aga soojuselektrijaamade toodang. Energia ei selgita siiski kogu langust ja mõnes harus oli soojal ilmal kasvule kindlasti positiivne mõju. Möödunud aasta märtsis oli ilm väga külm ja see pärssis näiteks ehitussektori tegevust. Tänavu niisugust negatiivset mõju ei olnud ning seega oleks ehitus võinud muude tingimuste samaks jäädes kiiremini kasvada.

nud, vaid need on pisut veel vähenenud. 2013. aasta alguses täheldati ajutist paranemist, mis aga aasta edenedes möödus. Veonduse ja laonduse puhul on räägitud peamiselt transiidi vähenemisest. Kuna suur osa sellest tegevusalast on seotud riigisisese kauba- ja reisijateveoga, tekib paratamatult küsimus, kui kaua see tegevusala veel majandust negatiivselt mõjutada saab.

Eestis on juba mõnda aega vähenenud veonduse ja laonduse lisandväärtus. See langus on struktuurne ja pole ette näha, et senine maht lähiajal taastuks.

Struktuurse majanduslanguse viited Eestis on juba mõnda aega vähenenud veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtus. See langus on struktuurne ja pole ette näha, et senine maht lähiajal taastuks. Raudteeveod vähenesid Eestis 2007. aastal tugevasti. Pärast seda pole raudteevedusid juurde tul-

mõtet

• Ehkki olukord Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on üldjoontes paranenud, on Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu jätkuvalt hinnatud väiksemaks. Peamiselt on see seotud Soome ja Venemaa kehvema prognoosiga. Ka valdav osa Eesti tööstusettevõtetest peab vähest nõudlust endiselt suurimaks kasvu pärssivaks teguriks. • Ühest küljest on valitsemissektori investeeringud vähenenud ega taastu lähiajal. Teisest küljest asendavad neid järk-järgult erasektori tellimused. Järsult on vähenenud tee-ehitusega seotud täitematerjalide, nagu liiva, kruusa ja killustiku kaevandamine, kuid ehitusmaterjalitööstuse toodangu kasv on kiire. • Energia ei selgita siiski kogu langust ja mõnes harus oli soojal ilmal kasvule kindlasti positiivne mõju. Möödunud aasta märtsis oli ilm väga külm ja see pärssis näiteks ehitussektori tegevust. Tänavu niisugust negatiivset mõju ei olnud ning seega oleks ehitus võinud muude tingimuste samaks jäädes kiiremini kasvada.

Ehitussektori areng on vastassuunaline nagu investeeringute omagi. Ühest küljest on Euroopa Liidu toetuste ja kvoodimüügi raha vähenemise tõttu valitsemissektori investeeringud vähenenud ega taastu lähiajal. Teisest küljest asendavad neid järk-järgult erasektori tellimused. See kajastub ka ehitussektorile sisendit tootvate harude tulemustes. Järsult on vähenenud tee-ehitusega seotud täitematerjalide, nagu liiva, kruusa ja killustiku kaevandamine, kuid ehitusmaterjalitööstuse toodangu kasv on kiire. Esimese kvartali langus tulenes ka kinnisvarasektorist. Kuna enamiku kinnisvarasektori lisandväärtusest moodustab rent, millest suur osa on pealegi arvestuslik, saab kinnisvarasektori märkimisväärne langus olla vaid metoodiline ning selle mõju taandub tõenäoliselt pikema perioodi jooksul. Hoonete pind ja oma kodus elamine (ehk arvestuslik rent) ei muutu üleöö kuigi palju. Arvestada tuleb ka võimalusega, et SKT kiirhinnang toetus suuresti jaanuari ja veebruari nõrkadele majandusnäitajatele, ehkki märtsis olid mitu näitajat juba tugevamad. Statistikaametil on kiirhinnangu koostamiseks kasutada piiratud andmestik, mistõttu võidakse kiirhinnangut tulevikus revideerida. Senine kogemus näitab, et seda tehakse üsna suures ulatuses. Möödunud aasta esimeses kvartalis oli kiirhinnangu andmetel majanduslangus kvartalivõrdluses ligikaudu üks protsent, praeguseks on sellest järele jäänud 0,2 protsenti. Kaspar Oja on Eesti Panga ökonomist ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant

POSTIMEES, 19. MAI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kolmapäevaõhtusel vastuvõtul Tallinki laeva Silja Europa pardal esindasid Eesti muusikat presidendi lemmikud Svjata Vatra solist Ruslan Trotšõnskõi ja Lenna Kuurma.

Teisipäevahommikune tervitustseremoonia Soome valitsuse banketisaali hoone ees: Evelin Ilves, president Toomas Hendrik Ilves, president Sauli Niinistö ja Jenni Haukio. fotod: raigo pajula

President Soome sillal

itte üksnes poe taga joovastavaid jooke nautivad härrad, vaid sajad tuhanded tavapärasema elurütmiga kaasmaalased harrastavad, no näiteks sünnipäevapidudel, riigiisade kirumist: mis tingel-tangel ja ülemäärane uhkuse tagaajamine, ning seda kõike meie raha eest (!). Kümmekond aastat tagasi jälgisin praamil pöidekeelseid nokastanud isandaid, kes oma mõnusas murdes ja uskumatult rikkaliku roppuste valikuga poliitikuid ja ka presidenti kirusid – ei midagi ebatavalist, eks. Vahva efekt tekkis siis, kui seesama toonane president praamile sõitis. Esialgu astus talle ligi üks härradest, õllepudel näpus, siis teine ning lõpuks kolmaski. Küsimused olid lugupidavad, olek arglik. Nad kuulsid sõbralikke vastuseid ja nende nägudele ilmus religioosselt õnnis ilme, justkui armulaual käinutel.

irumise sõpradele ütlen ette, et loo lõpust leiate ka pahameeleavalduse. Enne aga kiitus ja mõned teemakohased selgitused. President Toomas Hendrik Ilves käis eelmisel nädalal riigivisiidil Soomes. Tavapärastest tööreisidest ja kohtumistest erineb riigivisiit väliselt selle poolest, et pidulikkust ja tseremooniaid on rohkem ja kaaskond palju suurem. Näiteks Soomes käinud delegatsioonis oli nimekirja järgi kokku 82 inimest. Neist enam kui pooled kuulusid äridelegatsiooni (38) ja pressidelegatsiooni (5) – nende kulud tasusid vastavalt äriühingud ja väljaanded. Mõlemal rahval on tunne, et kuna oleme vennasrahvad ja igapäevane suhtlemine on sedavõrd tihe, siis tunneme teineteist väga hästi. Kui seda tunnet kriitiliselt analüüsima hakata, jõuame mina ja paljud teisedki järeldusele, et tunne on tugev, aga teadmised üldiselt napid. Ühe soomlasest Eesti-sõbra tähelepanek oli, et Soome lehtedes on rohkem lugusid sellest, mis toimub Lõuna-Brasiilias, kui sellest, mis sünnib Põhja-Eestis – ilmekas kujund vähemalt.

Nii eestlastel kui ka soomlastel on tunne, et kuna oleme vennasrahvad ja suhtlemine on tihe, siis tunneme teineteist väga hästi. Hea ja üldine teineteise tundmine kipub olema illusioon. Moraal on, et ka Soome silla ehitusel tuleb püsivalt tööd teha, ja just see eelmisel nädalal riigivisiidi ajal toimuski, kirjutab arvamustoimetaja Marti Aavik.

Küsisin tervelt hulgalt soomlastelt, keda eestlastest praegu kõik soomlased – nii-öelda inimesed tänavalt – tunnevad. Ainult üks nimi jäi sõelale. Arvake ära, kelle oma. Ja siis veel see, et «nüüd vast ka president Ilvest». Nüüd mõelge, kelle kohta (elusolevatest) soomlastest võib öelda, et Eestis teda kõik teavad. Hea ja üldine teineteise tundmine kipub olema illusioon. Moraal on, et ka Soome silla ehitusel tuleb püsivalt tööd teha. Praamilooga tahtsin näidata, et suhtumine riiklikesse tseremooniatesse ja esindusisikutesse on mitmekihiline isegi samade inimeste peas. Kindlasti on riigivisiitide eesmärk poliitiliste juhtide (isiklike) sidemete tugevdamine, aga ka äridelegatsioonile soodsate suhtlemisvõimaluste loomine. Eriti hea on veel see, kui riigipeal õnnestub kõnetada vastuvõtva maa rahvast. Kui need asjad lähevad hästi korda, pole sentide lugemisel sügavat mõtet. Pressikonverentsil kuuldu ning presidentide koos veedetud aja järgi võib oletada, et niigi head suhted said veel paremaks. Soome rahva kõnetamine läks president Ilvesel samuti edukalt. Mõeldes võrdluseks, kui vähe me oma ajakirjandus pühendab tähelepanu Eestit külastavatele riigipeadele, on tegu väga hea saavutusega. Nii nagu meilgi, pälvivad ka Soo-

mes kuninglikud tegelased hoopis rohkem meediaruumi kui need, kes tegelikult on poliitikate kujundamises osalised. President Ilvese riigivisiidist kirjutati ja räägiti palju ning ta antud intervjuu muusikaraadios lisas inimlikku mõõdet. Kui president ei põlga ära küsimusi habemega härra Wursti kohta ning räägib asjatundlikult rokilegendidest Lou Reedist ja David Bowiest, üllatab see küllap paljusid meeldivalt ja murrab teed südameisse. Ka poliitika mõttes on meeldiv jälgida, et meie presidendi sõnumid on selged ja samas intrigeerivad. Strateegilisemas mõttes oskab ta vastustesse sobitada sõnumit Eestist kui ühest maailma kõige liberaalsemast ühiskonnast. Kõrvalepõikena: eriti meeldiv on olnud seda viimastel kuudel jälgida ta intervjuudest maailma suurtele telekanalitele, kus küsimused on olnud hirmust ja lagunemisest, ent president on osanud kuulutada sõnumit Eesti ühiskonna tugevustest ja sümpaatsusest.

limalt tähtis on äridelegatsiooni kogemus. Eesmärgid on valdkonniti ja tasemeti erinevad. Riigivisiidi sära võib aidata konkreetsete toodete pakkujaid mööda mugavusele kalduvate ostujuhtide armeest, anda võimaluse suhelda firmade omanike ja tippjuhtidega – nendega, kes on

Kas Soome liitub NATOga 2018. aastal? Võib öelda, et selle hetkeni, kui Venemaa alustas agressiooni Ukraina vastu, oli Soomes NATO-arutelu varjusurmas. Nüüd on olukord selgelt muutunud nii poliitikute jutuajamistes kui ka Soome avalikkuses. Nii president Sauli Niinistö kui ka president Ilves ütlesid pressikonverentsil, et kuna kahepoolsed suhted on head ja tihedad, läks jutt kiirelt rahvusvahelisele olukorrale. President Ilvese avalik loeng keskendus üksnes NATO rollile. Muuhulgas võttis ta süstemaatiliselt läbi soomlaste levinud NATO-kõhklused. Kui keegi tahab neist täiuslikku kataloogi koostada, võib presidendi loengu vabalt algma-

terjaliks võtta. Need sõnumid oleks veel veebruaris olnud Soomes mõneti küsitava väärtusega, ent langesid nüüd ilmselgelt valmis diskussiooni põllule. Soome on arendanud oma kaitseväge nii, et see sobitub koostööks NATOga. Partnerlusprogrammi raames inspekteerivad NATO ohvitserid ja ametnikud Soome üksuste valmisolekut regulaarselt. Diplomaatiliselt öeldes on Soome kaitsejõud valmis NATOga liituma, kui selline otsus tuleb. Lisaks ja veel selgemalt: toetus NATOga liitumisele on kaitseväelaste seas märkimisväärselt suurem kui rahvastiku hulgas üldiselt.

Nagu öeldud, on avalik diskussioon sel teemal olnud sordiini all, sest poliitikud pole varem tahtnud liiga jõuliselt esineda teemaga, mille suhtes avalik arvamus valmis polnud. Siiski võib öelda, et NATOga liitumise poolt on Kokoomus (nii president Niinistö kui ka praeguse peaministri koduerakond) ja Soome Rootsi Rahvapartei. Toetust, ehkki vähem avalikult, on liitumisideele teisteski poliitilistes jõududes. Realistlik on oodata, et NATOga liitumine saab teemaks nii järgmise aasta parlamendivalimistel kui ka 2018. aasta presidendivalimistel. Just pärast viimaseid võiks Soome liidrid valijatelt saadud

mandaadile tuginedes NATOle liitumistaotluse esitada. Selline ajaraam on usutav muidugi tingimusel, et meid kõiki ei taba mingid järjekordsed suured ootamatused. Tahtmata eespool toodut tühjaks teha, tuleb märkida, et muutused valitsuserakondades ja valitsuses (vt Argo Ideoni päevakommentaari lk 2) on vähemalt praegu ilmselgelt suurem jututeema kui võimalik liitumine NATOga. Nii nagu meil röövis Reformierakonna korraldatud vahetus tähelepanu Ukraina-vastase agressiooni alguselt, on Soomeski riigisisene võtmeisikute vahetumine teema number üks.

uuendustest ja edust tõeliselt huvitatud. Teised otsivad ja leiavad kontakte, mis viivad tehinguteni alles pärast kuudepikkust järgnevat tööd, ent idanema pannakse mõtted ikkagi tänu kõrgetasemelistele esmastele kokkupuudetele. Kolmandate jaoks on oluline olla pildil, et mitte unustusse langeda, ning seegi on turundustöö selleks, et Eestisse tuleks tööd ja leiba.

a ei kuulnud tagasiteel üheltki äridelegatsiooni liikmelt, et riigivisiidil osalemine oleks olnud kasutu. Teame, et kummagi maa ekspordi areng pole praegu hiilgavas seisus, aga meie omavaheline kaubandus on kasvanud sellest hoolimata. Ja see on tähelepanuväärne. Riikide kahepoolsete suhete lahendamata probleemina toodi esile vaid seda, et veeldatud maagaasi terminali(de) ja torujuhtme asjus pole veel kokkulepet. Tegu on strateegiliselt olulise ettevõtmisega, aga mõlema maa presidendil on ses asjas vaid innustaja roll. Rail Baltic on samuti strateegiliselt oluline ka soomlastele, ent kuna nad pole selle ettevõtmise otsesed osalised, saavad nad pakkuda eelkõige poliitilist ja diplomaatilist toetust. P. S. Riigivisiidi saatmine ajakirjanikuna ei pruugi olla just maailma meeldivaim kogemus, nagu olen kuulnud ka kolleegidelt. Protokolli piirangud tekitasid üpris veidraid olukordi, et mitte öelda rohkemat. Pöörame nüüd asja teistpidi ja mõtleme, et jutt pole Eesti ajakirjanike kogemusest välismaal, vaid sellest, mis laadi mälestused jäävad teiste rahvaste ajakirjanikele Eestist. Kui üks riigivisiitide eesmärk on lähendada rahvaid, oleks igati arukas ka ajakirjanikele kui vahendajatele sisukat ja edasirääkimiseks kõlblikku pakkuda. Spetsiaalselt pressile mõeldud reisid on sageli suurepäraselt korraldatud teadmiste jagamise ja suhete loomise pommid, seda nii meil kui ka mujal. Riigivisiidi taseme ja sära loomiseks kulutatakse palju ning seepärast võiks olla veel eriti lihtne luua heas mõttes meeldejäävaid elamusi, mis motiveeriksid päriselt Eesti sõbraks hakkama.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 19. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

PJEDESTAALIL. Laupäeval Tallinnas Kadrioru lossis toimunud auhinnagalal tunnustati Euroopa täna

Euroopa muuseumiauhindu tiina kolk

Arteri toimetaja

äinud nädalal Tallinnas Eesti Kunstimuuseumis toimunud Euroopa Muuseu m ifoor u m i aastakonverentsile pandi laupäeval punkt pidulikul auhinnagalal Kadrioru kunstimuuseumis, kus selgus, milline on 36 kandidaadi seast Euroopa aasta parim muuseum. Samuti tõid kohtunikud eraldi esile Eesti Meremuuseumi Lennusadama. Tiitli Euroopa aasta muuseum 2014 pälvis Türgis İstanbulis asuv Masumiyet Müzesi (süütuse muuseum), mille rajas 2006. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Orhan Pamuk. Muuseum valmis kirjanikul koos samanimelise romaaniga ja seal on välja pandud igapäevased asjad tema romaani kangelaste elust ehk İstanbuli elanike asjad 20. sajandi teisest poolest. Euroopa Muuseumifoorumi 1977. aastast välja antavale Euroopa aasta muuseumi tiitlile said kandideerida eelkõige uued, äsja renoveeritud või oma ekspositsiooni põhjalikult uuendanud muuseumid. «Kandideeriv muuseum peab omama uut vaatenurka või tegutsemisviisi, millest saaksid õppida ka teised muuseumid. Oluline kriteerium on muuseumi avatus erinevatele publikurühmadele, võime rääkida n-ö erinevates keeltes, mida Kumu kunstimuuseum rõhutas avamisest peale,» selgitab žürii liige, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme. Muide, Kumu kunstimuuseum pärjati Euroopa aasta muuseumi tiitliga 2008. aastal. «Parimat on alati äärmiselt raske valida, nii ka sel aastal. Võidutiitli viimase kahe kandidaadi üle kestis diskussioon pikalt,» räägib Helme, kelle sõnul

Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen (vasakul) ja Lennusadama tegevjuht Ott Sarapuu näitavad paberit, millel seisab Lennusadama ärafoto: helen melesk märkimine erilist tähelepanu vääriva muuseumina.

võivad menukad olla väga erinevad muuseumid – ühist retsepti pole. Muuseumile hinnangu andmine sõltub keerulisest võrgustikust, mille analüüsimudel kunstielus on tuntud nimetuse «kunstimaailm» all ning mis toimib omamoodi börsina, reageerides võrgustike ja institutsioonide seisukohtadele. Euroopa Muuseumifoorumi auhind peab väga silmas suhteid oma kogukonnaga. Meeldimine oma kogukonnale ei pruugi aga sugugi tähendada keskmisele maitsele vastutulemist. Tallinna Lennusadam pälvis Euroopa Muuseumi auhinna žürii tunnustuse kui erilist

tähelepanu vääriv muuseum. Hindajaile avaldas muljet just mereteemaline atmosfäär, mis köidab nii noori kui ka vanu, samuti kõrge professionaalsus ja teatraalne ekspositsioon ning selle kõige sulandumine ühtseks tervikuks imeliselt restaureeritud hoones. «Lennusadama omaga sarnase tunnustuse on saanud eri aastatel näiteks Vasa muuseum Stockholmis, viikingilaevade muuseum Taanis Roskildes ja Hollandi meremuuseum Amsterdamis,» loetleb meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Loodetavasti pälvib põneva käekäiguga laev Suur Tõll samasugust publikumenu kui

mullu 15. novembrist kuni tänavu 31. märtsini avatud näitus «Titanic: lugu, leiud, legendid», mida käis vaatamas 220 000 inimest. Sada aastat tagasi Saksamaal Stettinis ehitatud laev jõudis 1914. aasta suvel oma kodusadamasse Tallinna. Lennusadamas kavatsetaksegi 19. juunil suurejooneliselt tähistada jäämurdja Suur Tõll 100. sünnipäeva – renoveeritud laevas avatakse uuendatud väljapanek, üllitatakse raamat ja etendatakse näitemängu «Jäämurdja sajand». Vaid kaks aastat avatud Lennusadamat on külastanud üle 700 000 huvilise. Neist 40– 45 protsenti on välismaalt.

«Algusest peale on meie põhjanaabrid Lennusadama üles leidnud. Küllap on selles populaarsuses oma osa innustavatel meediakajastustel Helsingin Sanomates ja Yleisradios, aga ka siin käinute muljetel,» räägib Dresen. Kuid meremuuseum pole veel kaugeltki valmis. Paksu Margareetasse on plaanis teha vanema meresõidu ekspositsioon, Lennusadamas ootavad korrastamist vana staabihoone ja kasarm, kus hakatakse korraldama ajutisi näitusi ja luuakse moodsad tööruumid. Lühikese ajaga on meremuuseumi töötajate arv kasvanud 40-lt 140-le.

Kõigile, aga igasuguse allahindluseta arvustus heili sibrits

kultuuritoimetuse juhataja

«Hamlet» Lavastajad Dominic Dromgoole ja Bill Buckhurst. Nimiosas Naeem Hayat, teistes osades Keith Bartlett, John Dougall, Phoebe Fildes, Miranda Foster jt. Globe’i teatri etendus 17. mail Vanemuises.

uurepäraste näitlejatöödega tempokas ja energiline lavastus, kus aeglase ängi asemel oli laval vaimukust ja lusti, Shakespeare’i keel ning tänast vaatajat kõnetav sisu. Nii võib iseloomustada Londonis asuva Shakespeare’i koduteatri Globe «Hamletit»,

mis andis maailmatuuri raames etenduse Tallinna Linnateatri sisehoovis ja Vanemuise suures saalis. Nii Tallinna kui ka Tartu publik oli nähtust vaimustuses, rahvas tõusis etenduse lõpus püsti ja aplaus ei tahtnud katkeda. Põhjusega. Sest sellist kõigile sobivat, aga samas igasuguste allahindlusteta, meisterlike näitlejatöödega, terviklikku, igati professionaalselt teostatud lavastust näeb Eestis haruharva. 1599. aastal Shakespeare’i asutatud Globe’i teater taastati aastal 1997. Dominic Dromgoole’i juhitud teatri tegijad pööravad palju tähelepanu sellele, et oldaks truu Shakespeare’i ajastule – lavastused toimuvad päevavalges, muusikat tehakse akustiliste

instrumentidega, samuti peetakse eheduse nõudest kinni kostüümide valikul ning lavastamis- ja mängustiilis. Nendest ideedest on kantud ka «Hamlet» – etenduse alguses suheldakse publikuga nagu ühel korralikul rokk-kontserdil; nii saal kui ka lava on ühtemoodi valgustatud; kohati toimub mäng otse lava servalt saali, ent kõik kokku ei mõjunud sugugi vanamoodsana (ega ka palaganina), vaid värskendavalt. Maailmatuuril olevat «Hamletit», mis esietendus Londonis 24. aprillil, Shakespeare’i 450. sünniaastapäeval, mängitakse kõigis maailma riikides, teatri viimaste arvestuste järgi on neid riike 205 ja suur ringreis võtab aega kaks aastat. Eesti oli seitsmes riik, mis sai osa erilisest teatrisündmusest.

Suurepärased näitlejad ja võrratud rollid ehk maailmatuuril olev «Hamlet» Tallina Linnateatri sisehoovis. foto: siim vahur

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 19. MAI 2014 || KULTUUR || 15

avuse aasta innovaatilisimaid muuseume.

jagus nii İstanbuli kui ka Tallinna Euroopa aasta muuseum 2014

Silletto auhind 2014

Tänavused parimad Euroopa aasta muuseumi tiitlit annab alates 1977. aastast välja Euroopa Muuseumifoorum, kelle tegevust toetab Euroopa Nõukogu. Euroopa aasta muuseumi auhinnale saavad kandideerida viimase kolme aasta jooksul avatud muuseumid või muuseumid, mis on viimase kolme aasta jooksul oma programmi oluliselt uuendanud või laiendanud.

Erilist äramärkimist väärinud muuseumid Eesti Meremuuseumi Lennusadam, Tallinn Masumiyet Müzesi, İstanbul, Türgi

Saurer Museum, Arbon, Šveits

EMYA rändkarikas, Henry Moore’i skulptuur, jääb võitja kätte aastaks. Paralleelselt oma raamatuga «Masumiyet Müzesi» («Süütuse muuseum») rajas Nobeli preemia laureaat Orhan Pamuk samanimelise muuseumi. See pole lihtsalt raamatu objektikeskne versioon ega ka muuseum, mis tutvustaks pelgalt İstanbuli elu 20. sajandi teisel poolel, vaid jutustuse üldplaanis on meestekeskne ühiskond, klassieelised, kohalike traditsioonide segunemine Euroopa mõjuga ning pinged usuliste ja ilmalike vaadete vahel. Avastades kogumise psühholoogilist tähendust ja emotsionaalseid aspekte, loob see muuseum kogu muuseumivaldkonnas uudse lähenemise.

Silletto auhind kogukonnaga töötamise ja vabatahtlike kaasamise eest läheb Šveitsi, kus Saureri tehas oli kuni sulgemiseni 1987. aastal Arboni linna ja ümbruskonna peamiseks tööandjaks. Pärast tootmise lõppemist kaotas töö üle 6000 inimese ning suur osa linnast koos tööstushoonetega jäi kasutult seisma. Saureri uunikumiklubi asus ettevõttes toodetud masinaid ja sõidukeid koguma ja taastama ning pani aluse täielikult vabatahtlikul tööl põhinevale muuseumile, mille tulevikueesmärk on anda uuele põlvkonnale edasi endiste tehasetöötajate masinakäsitsusoskusi. Kuigi muuseumi rahastus ei võimalda suurejoonelisi arendusplaane, on seni saavutatu ometi imetlusväärne.

Euroopa Nõukogu muuseumiauhind 2014

Kenneth Hudsoni nimeline preemia

Bildmuseet, Umeå, Rootsi • Visuaalse ja kaasaegse kunsti, fotograafia, arhitektuuri ja disaini muuseum ning kohtumispaik. Püsiväljapanek keskendub kultuurile nii Euroopa kui ka maailma tasandil ning kultuuridevahelisele dialoogile lähenetakse mitmekihiliselt.

Museo Nacional de Ciencia y Tecnología, A Coruña, Hispaania • Muuseumil on suurepärane oskus vahendada teaduslikku ja tehnilist informatsiooni interdistsiplinaarses, hariduslikus ja inspireerivas atmosfääris ning oma teemale pakub see mäluasutus meeldivat ja hõlpsat ligipääsu. Muuseum on pühendunud Hispaania ja Galicia tehnoloogia, tööstuse ja teaduspärandi kaitsmisele ja edendamisele.

Museo Occidens, Pamplona, Hispaania • Hunnitu ja terviklik väljapanek kultuurimälestises – Pamplona katedraalis – võimaldab vaatajal tundma õppida oma päritolu, hoone ajaloolisi kihistusi ja ümbritsevat sotsiaalset keskkonda.

Ühise äramärkimise pälvisid Baksı Müzesi, Bayburt, Türgi

Žaņa Lipkes memoriāls (Žanis Lipke memoriaalmuuseum), Riia, Läti

Looduslikult kaunis Anatoolias asuv Baksı muuseum keskendub omanäolisele ja isikupärasele kohatundele. Muuseum määratleb end kultuurisuhtluse platvormina, mis ületab ja tasandab kehtivaid liigitusi keskuseks ja perifeeriaks, loob dialoogi linna ja maapiirkonna, tänapäevase elustiili ja traditsioonilise kultuuri ning traditsioonilise käsitööoskuse ja tänapäeva kunsti vahele. Baksı muuseum pöörab tähelepanu Euroopa ja Türgi piirkondade majanduslikule ja kultuurilisele ebavõrdsusele ning vaatleb erinevate ja sageli ka põrkuvate maailmavaadete, religioonide ja elustiilide keerukat koostoimimist.

Euroopa aasta muuseumi auhinna asutaja Kenneth Hudsoni nimelise preemia pälvib erakordselt ebatavaline, julge ning vahel ka vastuoluline muuseum. 2013. aastal asutatud muuseum on pühendatud Läti sadamatöölisele ja salakaubavedajale Žanis Lipkele ning tema inimelude päästmiseks korraldatud operatsioonile. Lipkel õnnestus Teise maailmasõja ajal päästa üle 50 000 Riia getosse paigutatud juudi elu. Töölisklassist pärit Lipke elulugu on saanud Lätis kangelaslikud mõõtmed. Kaasahaarav lugu, uhke uus hoone ning uuenduslik lähenemine muudavad muuseumikülastuse eriliseks ja sügavaks kogemuseks.

Kazerne Dossin, Mechelen, Belgia KZ-Gedenkstätte Flossenbürg, Flossenbürg, Saksamaa • Mõlemad muuseumid on tugeva sõnumiga, julged, tulevikule avatud, otsivad võimalusi uudseteks omanikusuheteks ning tegelevad Teise maailmasõja temaatikaga. allikas: www.emya2014.eu

16 || SPORT || POSTIMEES, 19. MAI 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Asjade ühekülgsus on see, mis F1s närvi ajab. Endist vormel-1 sarja meistrit Damon Hilli häirib Lewis Hamiltoni domineerimine.

KORVPALL

Euroliiga pronksmedalid läksid Barcelonale Milanos toimunud korvpalli Euroliiga Final Fouri turniiril oli pronksimängus Barcelona 93:78 parem Moskva CSKAst. Võitjate parimana viskas Juan Carlos Navarro 20 punkti, CSKA suurimaks korvikütiks oli Sasha Kaun 13 punktiga.

RATTASPORT

Taaramäe sai Prantsusmaal 23. koha Prantsusmaal toimunud 2. kategooriasse kuuluval Rhone-Alpes’i velotuuril sai Cofidise proff Rein Taaramäe kokkuvõttes 23. koha. Eilsel viimasel etapil lõpetas Taaramäe 52. kohal, kaotust võitjale, tiimikaaslasele Clement Venturinile kogunes 3.13. Üldarvestuses tuli võitjaks Gourmetfeini rattur Matija Kvasina, Taaramäe kaotas võitjale 8.31.

1:3

Tartus oli võitlus vihane, kuid Tallinn sõitis koju kahe võiduga. Vihane võitlus tuleb ka Tallinnas, aga milline on tulemus?

PALL TAAS MÄNGUS. Korvpallifinaal jätkub täna ja kolmapäeval Tallinnas.

Varrak: Rock pole vastane, kellest on võimalik üle sõita jaan martinson

kaotas Eesti võrkpallikoondis ka teise sõprusmängu Valgevenele. KERGEJÕUSTIK

Uibo võitis Kentuckys USAs Kentuky osariigis Lexingtonis toimunud üliõpilasliiga kagukonverentsi meistrivõistlustel kergejõustikus võitis meeste kümnevõistluse eestlane Maicel Uibo (pildil), kes kogus 7863 punkti. Avapäeva järel 4059 punktiga esikohta hoidnud sai 110 m tõkkejooksus kirja aja 15,24 ning kettakaar kandus 48.58ni. Teivashüppes sai Uibo kirja isiklikku rekordit tähistava 5.20 (vihmase ilma tõttu hüpati sisetingimustes) ning odaviske tulemuseks jäi 49.04. 1500 m läbi eestlane 4.53,80ga. Avapäeva tulemused: 100 m 11,22, kaugus 7.29, kuul 14.26, kõrgus 2.05, 400 m 50,98. Teise koha sai Garrett Scantling 7675 punktiga.

KERGEJÕUSTIK

Mätas oli Teemantliiga etapil kümnes Shanghais toimunud kergejõustiku Teemantliiga etapil sai Risto Mätas odaviskes 10. koha. Parim tulemus 77.13 sündis kolmandal katsel. Võistluse võitis egiptlane Abd Ihab El Rahman, kes viskas avavoorus maailma hooaja tippmargi 89.21. Teise koha sai rootslane Kim Amb (84.14) ja kolmas oli Tšehhi esindaja Vitezslav Vesely (83.80).

Rooma turniiril tuli võitjaks Djokovic

Tootsi jäi A-finaalis viimaseks

Roomas peetud Masters-sarja meeste tenniseturniiril tuli võitjaks maailma teine reket Novak Djokovic, kes alistas meeste esinumbri Rafael Nadali. Djokovic kaotas esimese seti 4:6, aga võitis järgmised kaks 6:3, 6:3. Naiste üksikmängus tuli võitjaks maailma esinumber Serena Williams. Ta alistas 6:3, 6:0 Sara Errani (WTA 11.), kes sai matši lõpus vigastada.

Hooaja esimesel aerutamise MK-etapil Tšehhis Raćices pääses Tarmo Tootsi 500 meetri distantsil A-finaali, kus tuli aga leppida viimase ehk üheksanda kohaga. 500 meetri ühesüsta finaali võitis üllatuslikult koduveel sõitnud tšehh Josef Dostál austraallase Kenny Wallace’i ja sakslase Max Hoffi ees. Eestlane kaotas võitjale 5,375 sekundit.

foto: kristjan teedema

spordiajakirjanik

ui Kalev/Cramo võidab kodus kaks järgmist Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalmängu, esmaspäevase ja kolmapäevase, on tšempion selgunud. «Oot-oot, pole vaja ajas ette rutata, võtame mängu korraga,» jääb kalevlaste peatreener Alar Varrak tõrksaks. «Ka meil on probleeme, ja Tartu Rock pole vastane, kellest saab üle sõita.» Rocki pealik Gert Kullamäe on selgesõnalisem ning tahab seeria Tartusse tagasi viia. Kaks esimest finaalkohtumist on olnud mõneti teineteise koopiad – Kalev domineerib, lubab Rocki ühe kolmese kaugusele võidust, kuid ei enamat. Kalev juhib 2:0. Esmaspäeval kell 19 pannakse Saku suurhallis taas rinnad kokku. Esmalt vigastatutest. Rockil jäävad kolmandastki mängust

kõrvale rangluumurrust taastuv Augustas Peciukevicius ja põlvele viga teinud Vilmantas Dilys. «Peciukevicius ei mängi kindlasti, Dilys ilmselt. Ta käis pühapäeval trennis jalga proovimas, aga väidab, et valu on sees,» rääkis Kullamäe. «Seega ma leedulastega ei arvesta, vaid panustan tervetele meestele.» Mure on ka Kalevil. Rain Veidemani väänas teises finaalmängus hüppeliigest, mis pole senini paranenud. «Ta tahtis laupäeval treeningu kaasa teha, kuid astus kähku kõrvale. Kahju, meie tuumik on väga hästi tegutsenud, nüüd peab keegi Veidemani asemel esile tõusma, näiteks Tanel Sokk.» Teiseks Kalevist. Varraku sõnul on eesmärk võita tiitel, mitte seeria kolmapäeval ära lõpetada, kuigi üks ei välista teist. Pärast teist mängu said mehed ühe puhkepäeva, ülejäänutel rügati. «Suurema töö tegime ära enne finaalseeriat, nüüd vaid kohendame üht-teist. Meie kaitse ei pidanud teises kohtumises nii, nagu peaks, tuleb seda tugevdada.» Kahe esimese mängu põhjal suuri järeldusi teha ei mak-

sa, arvas Varrak. «Barcelona kah võitis Reali, aga sai kümme päeva hiljem Euroliiga finaalis 38 punktiga tappa. Sarnaseid näited on meilt ja mujalt. Eks me püüa aimata, mida Tartu oma mängus muudab, oleme paariks stsenaariumiks valmistunud, aga kui hästi, selgub esmaspäeval. Meie mehed on enesekindlad. Enesekindlus on hea, kuid mingi piirini. Peame olema valvsad, sest mõlemas mängus on ohumärgid siiski õhus olnud.» Kolmandaks Rockist. «Kõik ümberringi paugutavad meie pihta, eksperdid räägivad tarka juttu, aga olgem realistid: Kalevil on täissats, meil kaks olulist mängijat, ka Peciukevicius, meeskonna nurgakivi, puudu. Mõlemas kohtumises on mehed võidelnud, hambad ristis, jõudnud võidule lähedale. No ei ole ära tulnud.» Vahepeal on tartlased treeningutega end soojas hoidnud.

Tartu Rockile meeldib mängida Saku suurhallis, kus pool publikust on meie poolt. Tartu Rocki peatreener Gert Kullamäe

«Paremaks praeguse harjutamisega ei lähe ja mis salarelva sa ikka leiutad,» arutles Kullamäe. «Taktikalisi duelle ju ei toimu, rohkem mängitakse üks ühe vastu. Egas muud, kui hoida Tallinnas pea püsti, vaim värske, rünnata paremini, kaitsta kindlamalt ning üritada vähemalt üks võit ära võtta ja seeria Tartusse tagasi tuua.» Neljandaks Saku suurhallist, kus kaks järgmist mängu toimuvad. Kalev suurhalli koduväljakuks ei pea. «Oleme seal viimase kahe kuu jooksul vaid paar korda viibinud. Ei saanud vahepealsetel päevadel suurhallis trennigi teha. Ja niikuinii tulevad Tartu fänni Tallinna lärmi tegema, seega lõunamaist efekti, mis kodumeeskonda palju aitaks, ei teki.» Kullamäe nõustub kolleegiga: «Eestis koduväljakuid pole. Meiegi läheme esmaspäeval suurhalli külmalt peale – tahtsime sõita juba pühapäeval Tallinna ja mängupaigas treenida, kuid öeldi, et korvpallipõrand pannakse alles esmaspäeval maha. Samas meile meeldib mängida suurhallis, kus pool publikust on meie poolt.»

Soomlasi ähvardab MMil 59 aasta halvim tulemus JÄÄHOKI. Valgevenes jätku-

val jäähoki MMil on sattunud väga raskesse olukorda Soome koondis – pärast 1:3 kaotust USA-le ei ole alagrupist edasipääs enam nende endi kätes. Ameeriklaste avavärav sündis eilses kohtumises seejuures Soome jaoks erakordselt õnnetult, kui kõrge kaarega tsooni visatud litter põrkas poordist Soome väravavahile Pekka Rinnele täiesti ootamatult värava ette, kust Brock Nelson selle võrku saatis. Viimase kolmandiku alguses kasvatas Tyler Johnson ameeriklaste edu, kuid kolm minutit enne lõpusireeni andis Tuukka Mäntylä värav Soomele veel lootust. 46 sekundit en-

ne lõppu saatis Johnson aga kolmandagi litri soomlaste tühja väravasse ja nüüd peab Soome hoidma pöialt eeskätt Lätile, kes kohtub täna Valgevenega. «Tunne on rohkem kui sant. Neetud küll, kuidas see esimene litter väravasse põrkas… Eriti kehv mängu algus ja ega seal kedagi süüdistada ka ei saa,» kirus Mäntylä ebaõnne. Soome koondise peatreener Erkka Westerlund lausus MTV3-le, et ei saanuks oma mängijatelt rohkemat nõuda. «Nad jätsid kõik jääle. Meil oli kõvasti probleeme rünnakute lõpetamisega – võimalusi tekkis palju, aga väravat visata ei õnnestunud,» nentis Westerlund.

Kui Valgevene võidab täna Lätit normaalajal, kindlustavad nad edasipääsu ja võivad endale lubada ka viimases voorus kaotust Venemaale. Läti võib omakorda aga Valgevenele kaotada ning kindlustada viimases voorus Šveitsi alistamisega ikkagi edasipääsu. Sellisel juhul ei piisaks soomlastele ka võidust Kasahstani üle. Tabeliseisu võib veelgi segasemaks muuta see, kui mõni mäng lõpeb lisaajal – MMil antakse normaalajal saadud võidu eest kolm ja lisaajavõidu eest kaks punkti. Kui Soome tõesti kaheksa parema hulgast välja jääb, on see nende jaoks viimase 59 aas-

Erkka Westerlund

ta halvim tulemus. MMide ajaloos on Soome väljaspool esikaheksat lõpetanud vaid kahel korral – 1939. aastal esmakordselt osaledes saadi 13. koht, 1955. aastal lõpetati aga seitsmendana. A-alagrupi tippude kohtumises alistas Kanada tänu Ryan Ellise väravale lisaajal 3:2 Rootsi ning tõusis grupi liidriks. Laupäevaste mängude suurima üllatuse valmistas Taani, kes sai karistusvisetega 4:3 jagu tšehhidest. Seejuures tuldi normaalaja lõpus nelja ja poole minutiga välja 1:3 kaotusseisust, otsustavaks saanud karistusviske realiseeris Mikkel Boedker. Kristjan Jaak Kangur

POSTIMEES, 19. MAI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2229, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Esimese Euroopa riigina jalgpalli maailmameistriks kroonitud Itaalia hakkab Brasiilias kogenud mängujuhi Andrea Pirlo eestvedamisel jahtima viiendat MM-tiitlit.

Vanameistrid taas lahingusse Itaalia madis kalvet reporter

• Koht FIFA tabelis –

• Peatreener – Cesare Prandelli

maailmameistrivõistlused jalgpallis

ostimees jätkab jalgpalli MMi eel ülevaadet senistest maailmameistritest. Teisena võtame vaatluse alla Itaalia, kes krooniti 1934. aastal esimese Euroopa riigina MMi võitjaks. Praeguseks on neil tiitleid neli, mis on eurooplaste jaoks rekord.

Ajalugu Nagu paljud teised Euroopa riigid tegi ka Itaalia oma MMdebüüdi 1934. aastal (esimesel, 1930. aasta MMil Itaalia ei osalenud), olles ühtlasi turniiri võõrustajad. Kodupubliku ees võidetud MM-tiitlile järgnes esikoht ka 1938. aastal Prantsusmaal toimunud MMilt. Nii said legendaarse peatreeneri Vittorio Pozzo ja Itaalia läbi aegade ühe parema mängumehe Giuseppe Meazza juhtimisel itaallastest esimesed kahekordsed maailmameistrid. Seega lõppesid Itaalia jaoks kaks esimest osaluskorda MMtiitliga. Edasi ootasid neid aga raskemad ajad: 1950. jäädi pidama alagruppi ning 2:3 kaotus Rootsile oli nende esimene lüüasaamine finaalturniiridel. 1958. aasta MMi eel ei suudetud läbida aga valikturniiri ja tegemist on viimase korraga, kui nad MMilt kõrvale jäid. Esimest korda pärast II maailmasõda õnnestus Itaalial medalimängudeni jõuda 1970. aastal Mehhikos, kui finaalis mindi vastamisi Brasiiliaga. Selle kohtumisega selgus esimene kolmekordne maailmameister ja selle au said endale 4:1 võidu võtnud brasiillased. Oma kolmandat MM-tiitlit pidi Itaalia ootama kuni 1982. aastani, kui Hispaanias toimunud finaalturniiri esikohamängus alistati 3:1 Lääne-Sak-

• Kapten –

Gianluigi Buffon

• Rekordinternatsionaal – Gianluigi Buffon 139 mängu • Suurim väravakütt – Luigi Riva 35 väravat • Maailmameister – 1934, 1938, 1982, 2006 • Euroopa meister – 1968 • Olümpiavõitja – 1936

Itaalia mängud 2014. aasta MMil D-alagrupis: 14. juunil

Itaalia – Inglismaa

20. juunil

Itaalia – Costa Rica

24. juunil

Itaalia – Uruguay

samaa. Toonast turniiri võib pidada itaallastele küllaltki iseloomulikuks: alagrupp läbiti kolme viigiga ja turniiri edenedes tõusti aina paremasse vormi. Itaallaste suurimaks sangariks kerkis kuus väravat löönud Paolo Rossi, kes enne MMi kandis kihlveoskandaali tõttu kaheaastast võistluskeeldu. Teist korda võõrustas Itaalia finaalturniiri 1990, kui edukale algusele järgnes valus poolfinaal, kus kaotati Diego Maradona «koduväljakul» Napolis penaltiseeria järel Argentinale. Kui 1970. aastal selgitasid Brasiilia ja Itaalia esimese kolmekordse maailmameistri, siis 1994. aastal olid vanad tuttavad taas finaalis ja brasiilased võitsid penaltiseeria järel neljanda MM-karika. Seni viimast korda krooniti itaallased maailmameistriks 2006. aastal Saksamaal, kui finaalis Prantsusmaaga naeratas penaltiõnn just neile. Ka siin võib leida paralleele 1982. aasta tiitlivõiduga, kuna kaheksa aastat tagasi tõmbasid itaallased samuti rahvusvaheliselt suurt tähelepanu kihlveoskandaalidega. Teiste seas said siis karistada ka tippklubid Torino Juventus ja AC Milan.

Staarid Neljakordne maailmameister Itaalia on tihti suutnud oma kogemused eduks pöörata ning nii loodetakse vanameistritele

Itaalia koondise mängumootorit veab kogenud Andrea Pirlo.

ka sel korral. Meeskonna selgroo moodustavad Torino Juventuse raudvara Gianluigi Buffon (36) ja Andre Pirlo (35), kellel on kahe peale vanust kokku 71 eluaastat. Siiski on Buffon endiselt üks maailma esiväravavahte ning Pirlo üks hinnatumaid keskväljamaestroid, kelle esitustest Itaalia mäng on viimastel suurturniiridel suuresti sõltunud. Pirlo edukas turniir on tähendanud edu ka itaallastele ja nii vajutas tema vigastus pitseri 2010. aasta MMile, kus Itaalia jäi alagrupis viimaseks. Ründeliinis tõmbab loomulikult tähelepanu värvikas Mario Balotelli, kelle tänavune

Levadia alistas südi Santose Evald Tipneri karikavõistluste finaalis alistas valitsev Eesti jalgpallimeister FC Levadia 4:0 FC Santose ning pälvis klubi ajaloos kaheksandat korda karika. Selle hooaja üllatusmeeskond Santos hakkas südi mänguga Levadiale julgelt vastu, kuid Vladislav Ivanovi kaks tabamust ning väravad Heiko Tammelt ja Ingemar Teeverilt vormistasid Levadia võidu. Naiste karikafinaalis oli Pärnu JK 5:1 parem Tartu Tammekast. foto: albert truuväärt

hooaeg AC Milanis ei olnud just kõige säravam. Lisaks on taas koondises paha poisi kuulsusega 31-aastane Antonio Cassano, kes on enne MMi end taas vormi ajanud. Palju loodetakse ka USAs sündinud 27-aastaselt Giuseppe Rossilt, kes on karjääri jooksul võidelnud raskete vigastustega ja lõi tänavu Itaalia kõrgliigas 20 kohtumisega 15 väravat.

Ootused MM-valikturniiri läbis Itaalia küllaltki kindlalt, Euroopa valiksarja B-alagrupis nopiti esikoht. Ülimalt ühtlases alagrupis koguti kuus võitu ja neli viiki, kuid konkurente edestati siis-

foto: ap/scanpix

ki kindlalt ning Taani, Tšehhi, Bulgaaria ega ka Armeenia neile kokkuvõttes väga ohtlikuks ei saanud. Finaalturniiril loetakse Itaaliat kindlasti võimalike soosikute ringi, kuid nende võimalusi peetakse Brasiilia, Hispaania, Saksamaa ja Argentina omadest väiksemaks. Nagu eespool mainitud, sõltub itaallaste mäng suuresti Pirlost, kuid sama tähtis on, et Balotelli ja/või Rossi suudaks vanameistri töö tulemuseks vormida. Täpselt nii juhtus kaks aastat tagasi EMil, kui Pirlo loov ja Balotelli resultatiivne mäng viis Itaalia finaali, kus tuli siiski tunnistada Hispaania paremust.

Atletico ja Arsenal lõpetasid võidupõua JALGPALL. Hispaania jalg-

pallimeistriks krooniti pärast 1996. aastat esimest korda Madridi Atletico, kes viigistas tiitli saatuse otsustanud viimase vooru kohtumises võõrsil Barcelonaga 1:1. «Mida raskem ülesanne, seda parem. Meie edu näitab kõigile midagi olulist – võita saab eri moel. See, kas võidad, sõltub mängijatest, kes sul kasutada on, ning meie võitsime teistmoodi, kui seda on varasematel aastatel suutnud Barcelona või Madridi Real,» rõõmustas Atletico peatreener Diego Simeone. Seejuures sattus Atletico avapoolajal raskesse seisu, kuna esimese 20 minutiga tuli teha koguni kaks sunnitud vahetust – vigastada said nii Arda Turan kui ka Diego Costa. Lisaks viis Alexis Sanchezi imevärav Barcelona poolajaks juhtima. Kuid teise poolaja algul Diego Godin viigistas ja Atletico hoidis seejärel vajalikku seisu, teenides lõpuvile kõlades ära ka Barcelona fännide aplausi. Madridi meeskond kogus lõpuks 90, Barcelona ja kolmandaks tulnud linnarivaal Real võrdselt 87 punkti. Laupäeval kohtutakse Realiga Meistrite liiga finaalis, kust jääb Simeone sõnul kindlasti eemale reielihast venitanud Costa. Kui Atletico võitis esimese liigatiitli 18 aasta jooksul, siis täpselt poole vähem aastaid oli ainsagi karikata olnud Londoni Arsenal, kes lõpetas pika põua viimaks Inglismaa karikafinaalis saadud 3:2 võiduga Hull City üle. Seejuures jäi Arsenal kaheksa minutiga 0:2 kaotusseisu, ent jõudis tänu Santi Cazorla ja Laurent Koscielny väravatele viigini. Karika tõi pealinnaklubile Aaron Ramsey tabamus 109. minutil. «See võit oli tähtsam kui varasemad, sest olime nii suure surve all,» lausus koduliigas taas neljanda kohaga lõpetanud Arsenali peatreener Arsène Wenger. «Kui oleksime kaotanud, oleks see meeskonnal jalad alt löönud, aga võit annab meile uueks liigahooajaks hea põhja,» märkis ta. Kristjan Jaak Kangur

18 || SPORT || POSTIMEES, 19. MAI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

Sergei Pareiko sõnul oli lõppenud hooaeg tema jaoks väga töörohke.

foto: itar-tass/scanpix

JALGPALL. Eesti jalgpallikoondise väravavahi Sergei Pareiko koduklubi Nižni Novgorodi Volga kukkus Venemaa esiliigasse.

Pareiko valikud: jätkata esiliigas või minna laenule madis kalvet reporter

esti jalgpallikoondise väravavahi Sergei Pareiko tööandja Nižni Novgorodi Volga langes tulevaks hooajaks Venemaa meistrivõistluste esiliigasse. Pareiko leping Volgaga kehtib veel kaks aastat, kuid võimaluse korral sooviks puurilukk esindada tuleval hooajal mõnda teist meeskonda. Kui lõppenud liigahooaja esimeses pooles püsis Volga tabeli keskpaiga lähistel, siis viimasest 16 kohtumisest kaotasid nad koguni 14. Venemaa kõrgliigas lõpetati 16 meeskonna konkurentsis eelviimasel ehk

15. kohal. Ainsana suudeti edestada endist rikkurklubi Mahhatškala Anžid, kelle rahakraanid hooaja alguses kinni keerati. «Kindlasti oli raske hooaeg, eriti viimane etapp,» rääkis Pareiko. «Mängisime ise halvasti ja kokkuvõttes ei olnud asi positiivne.» «Mul ei ole kunagi varem olnud nii palju tööd kui sel hooajal. Isiklikus plaanis oleks võinud paremini minna, kuid üldpilt ei olnud halb. Viiepallisüsteemis paneksin hindeks kolme,» hindas väravavaht. Pareiko sõnul vajutasid hooaja teisele poolele pitseri palgaprobleemid. Eesti koondislane avaldas, et praeguseks on preemiad ära makstud ja võlgnevusena on üleval veel kahe kuu töötasu. «Igaüks peab ise analüüsima, miks asjad lõpuks niimoodi läksid. Kõik mehed ei olnud hooaja teiseks pooleks hästi valmis. Kui algasid rahaprob-

leemid, siis tekkisid ka distsipliiniprobleemid. Hooaja teiseks etapiks vajuski meeskond niimoodi ära,» avaldas ta. Volgaga veel kaks aastat kehtiva lepingu sõlminud väravavaht ei osanud pärast hooaja lõppu tuleviku kohta veel midagi kindlat öelda. «Klubi tahab, et ma jääksin,» rääkis Pareiko, kelle sõnul oleks tema jaoks järgmiseks hooajaks kaks vastuvõetavat võimalust. «Kui klubi võtab kohe sellise eesmärgi, et pannakse kokku korralik tiim ja ühe aastaga soovitakse kõrgliigasse tagasi tõusta, siis võiksin seal aasta mängida. Kui selliseid sihte aga ei seata, siis niisama esiliigat mängima minna ma ei sooviks ja pigem tahaksin siis kuhugi laenule minna. Lisaks on esiliigas kehtestatud palgapiirangud.» Venemaa esiliigas mängimise juures valmistaks Pareikole kindlasti peavalu ka män-

gugraafik, kuna teatavasti selles sarjas koondise kohtumiste ajaks pause ei tehta. «Seal koondise matšide toimumise aegu ei jälgita ja seetõttu mängud kattuvad,» tõi Pareiko esile esiliiga peamise puuduse ning lisas veel teisegi. «Lisaks ootaks seal ees meeletu reisimine. Esiliigas on nii Vladivostoki kui ka Habarovski meeskonnad ning järgmisel hooajal mängib seal ka Sahhalini tiim.» Kui Pareiko peaks aga jätkama Volga ridades, algab peagi juba ettevalmistus uueks hooajaks. «Pärast koondisemänge (Eesti koondis peab viiest eesootavast maavõistlusmängust viimase 7. juunil) on üks nädal puhkust ja siis ootab ees Moskvas kogunemine ja seejärel treeninglaager Austrias,» tutvustas väravavaht edasisi võimalikke plaane. «Kui tekib võimalus minna laenule, siis oleksin valmis seda kasutama.»

postimees, 19. mai 2014 || vaba aeg || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 21.05 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Aare Saal, Maris Liloson, Urmas Põldma, Juuli Lill, Väino Puura jt

Eesti Draamateater

Teater Vanemuine

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUREs saalis

suur maja

20., 27.05 kl 19

21.05 kl 19

Bengt Ahlfors Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

Kontsert-tantsuetendus Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padarjt., Noorkuu, Vanemuise balletiartistid, live-band

Tuhk ja akvaviit

21., 22.05 kl 19

P. Pajusaare ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Priit Pius, Märt Pius, René Soom, Juuli Lill, Aare Saal jt

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg jt.

PRINTS JA KERJUS

23.05 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli, Jassi Zahharov, Mart Laur jt 24.05 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

BALLETIÕHTU: SYMBIONT(S). PETRUŠKA

Osades: Sergei Upkin, Nanae Maruyama, Gabriel Davidsson, Vitali Nikolajev jt

Paide kultuurikeskuses 24.05 kl 13

SAVOY BALL

Wabadusrist

23.05 kl 19

Leke

Jordi Galceran Lav. Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja.

Väikses saalis 20., 21.05 kl 19

Varesele valu...

Mari-Liis Lill, Paavo Piik Lav. Mari-Liis Lill, Paavo Piik, osades Osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Tallinna Linnateater).

THRILLER-Tribute to Michael Jackson

22.05 kl 19

THRILLER-Tribute to Michael Jackson

Kontsert-tantsuetendus Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padarjt., Noorkuu, Vanemuise balletiartistid, live-band

Sadamateater 21.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 22.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 23.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

NOKIA Kontserdimaja

22.05 kl 19

24.05 kl 18

Maalisaalis

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt

23.05 kl 19

31.05 kl 19 Lisaetendus!

SAVOY BALL

Becky Mode Lav. Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend Lav. Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

30.05 kl 19 Lisaetendus!

EVITA

Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

(lav. Ivo Eensalu)

Mina olin veel väikene

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

Von Krahli Teater

19.05 kl 19

Meie, mehed

Vargamäe rehetares

(lav. Toomas Suuman)

Vene Teatri suur saal

19., 20., 21., 27., 28., 29., 30.05 kl 14 22., 23., 24., 29.05 kl 19 31.05 kl 19 Reserveeritud!

21., 22.05 kl 19

Kaasavaratu

(lav. Eili Neuhaus)

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

Endla Teater Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

Küünis

kontserdid kloostri aidas

22.05 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU

19.05 kl 17

Draama K. O’Reilly. Lav. A. Noormets. Osades Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter

VHK Muusikakooli abituriendi Sung Kyung Kimi kontsert (viiul). Sissepääs prii. 20.05 kl 17

Eesti Draamateatris

«Võlukeeled»

Tereza Shmerlingi viiuliõpilaste kontsert. Sissepääs prii.

19.05 kl 19 Viimast korda Tallinnas!

ESIMESED SUUDLUSED

Armastuslugu J. Hanagan, Lav. Madis Kalmet. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman

Jõgeva Kultuurikeskuses

21.05 kl 19 Viimaseid kordi!

ESIMESED SUUDLUSED

Armastuslugu J. Hanagan, Lav. Madis Kalmet. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

7.06 kl 19 Esietendus! 9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Solarise needus

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel. Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid. Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 19., 20.05 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 22., 23.05 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum

20., 21., 22.05 kl 18 9., 10., 11.06 kl 18

27.05 kl 19 Viimane etendus!

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

19., 23.05 kl 18 5.06 kl 18.30

POP, mida sooviksin jagada

19., 20., 26., 27., 28., 29., 30.05 kl 13

Noblessneri kvartalis, Jahtklubi II-korrusel

26.05 kl 19 Eelviimane etendus

Rahvusraamatukogu Tornisaalis

Palmse mõisa moonakatemaja

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis ’’Masohhisti pihtimus’’

H. Hütt ja S. Põllu

kontsert Eesti Kontsert

Ugala

VANAD JA NOORED

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt

Kõik on täis

26., 27., 28.05 kl 16

26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale 26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale

Tartu Uus Teater Lai 37 Tartu Piletid müügil Piletilevis uusteater.ee 24., 25.05 kl 19

Teater Must Kast NERO

TÜVKA X lennu diplomilavastus autor Mati Unt lavastaja Lennart Peep

www.concert.ee

Niguliste

Kadrioru Loss

1.06 kl 17 KÄDY PLAAS (sopran) & MARJE LOHUARU (klaver) Kavas: S.Barber, D.Argento, A. Copland, B.Britten, L.Bernstein Koostöös Loovüksus MTÜ-ga

PlMF (Pille Lille Muusikute Fond)

20.05 kl 19

“Õhtu ilu”: PÄRT UUSBERGI AUTORIÕHTU

Kammerkoor Head Ööd, Vend segakoor Huik! Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli keelpilliorkester Dirigendid Kaspar Mänd, Pärt Uusberg

Väravatorn 24.05 kl 16

Hortus Musicus “Now Is The Month Of Maying” kalendrilaulud keskajast barokini

Kadrioru loss

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Vändra Kultuurimaja 23.05 kl 18

Maalinäituse avamine kontsert Andreas Lend (tšello) Ralf Taal (klaver) Kavas kaunist klassikat Vaba sissepääs XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.- 25. juuli 2014

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

25.05 kl 18

Hortus Musicus “Püha Markuse vennaskond”

Veneetsia koolkonna heliloojate looming (Gabrieli, Monteverdi, jt.)

Valga Jaani kirik 30.05 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Andrus Siimon Kunileid, Thomson, Läte

Eesti Interpreetide Liit Piletid Piletilevist ja kohapeal (4€ - 10€) www.interpreet.ee

Rapla muusikakool 21.05 kl 15

Mustpeade maja 22.05 kl 19 KAIJA LUKAS (viiul) & LEA LEITEN (klaver) Kavas: L. van Beethoven, R. Strauss

EMTA kammersaal (Rävala pst 16, C-405) 20.05 kl 19

Boris Berman (klaver / USA)

Kavas J. Brahms, A. schoenberg, C. Debussy, S. Prokofjev

Corelli Music

Vaata lisa: www.corelli.ee

Puurmani loss (Jõgevamaa) 29.05 kl 19

Toompea muusikasalong (Kiriku 6, Tallinn) 30.05 kl 20

Kevadkontserdid – OBOEHALDJAS

Esinejad: HELI ERNITS (oboe) ja keelpillikvartett KAVAS: Mozart, Bax, Eller, Tormis, Kõrvits Piletid Piletilevist soodsamad!

RINGREISID 

UUE HOOAJA PILETID MÜÜGIL! Müügil üle Eesti ja vanemuine.ee Ametlik autopartner

Madisoni Maakonna sillad 01.9 02.9 03.9 04.9 05.9 07.9

19 1900 1900 1900 1900 1900 00

Eesti Draamateatris Paide Kultuurikeskuses Viljandi Ugalas Pärnu Endlas Võru Kandles Rakvere Teatris

hea põhjatuule vastu 29.9 13.10 20.10 27.10

1900 1900 1900 1900

Eesti Draamateatris Valga Kultuurikeskuses Jõhvi Kontserdimajas Võru Kandles

haldjakuninganna 12.11 19 26.11 1900 00

Soome Rahvusooperis Rahvusooper Estonias

rehepapp 13.11 1900 27.11 1900

Soome Rahvusooperis Rahvusooper Estonias

Info ja piletid: vanemuine.ee • tel 744 0165 • kassa@vanemuine.ee • Piletimaailm.com • Piletilevi.ee • Ticketpro.ee

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

22.05 kl 19

Ugala Teater

20 || KASU || POSTIMEES, 19. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

TAARA. Meil on küll moodsad taaraautomaadid, kuid pakendi tagastamise probleemid pole kadunud. Lugejate küsimust

intervjuu hanneli rudi Tarbija24 juhataja

Miks automaat ei võiks vastu võtta kõiki pudeleid ja purke? Isegi neid, millel ei ole Eesti maksumärke. Soomes võtab vastu, kuid ei anna nende eest raha.

Pakendiseadus määratleb ära konkreetsed tooted (õlu, karastusjoogid jne), mis on pandi all. Vastavatest toodetest moodustub tänaseks juba 8000 pakendiga register, mida igal nädalal uuendatakse. Eestis kasutatavate taaraautomaatide tarkvara ei võimalda praegu pakendiregistriväliste ehk ilma pandita pakendite vastuvõtmist. Käisime mullu Soomes olukorraga tutvumas. Tõepoolest saab tarbija Soome pandisüsteemis registreerimata pakendeid tagastada. Oleme koostöös taaraautomaatide maaletoojatega loomas tarkvaralahendust. Loodetavasti sügisel jõuame testideni ja ideaalis aasta lõpuks saame selle juurutada. Miks küsivad taararaha poed, kus puudub taara tagasiost? Saavad mitte millegi eest endale 4,8 senti.

Pakendiseadus ütleb, et kui pandiga koormatud joogitoo-

teid müüva kaupluse müügipinna suurus on alla 20 m2 ja ta paikneb tiheasustusalal, siis ta ei pea tagatisrahaga pakendeid tagasi võtma. Kui aga kauplus on suurem, siis ta peab korraldama pandiga pakendite tagasi võtmise müügikohas või selle teenindusmaal kaupluse lahtiolekuajal. Küsimuse esitajale vastuseks: kõnealusel juhul ei jää kindlasti taararaha ehk pandiraha kauplusele, kuna ta on toodet sisse ostes ise tasunud tagatisraha. Seda raha kasutatakse pakendite pandiraha välja maksmiseks pakendi tagastamisel mõne teise kaupluse tagastuspunktis.

PIKKA INTERVJUUD RAUNO RAALIGA LOE TARBIJA24.EE.

Asjatundja vastab: kogu tõde taara

Miks on taarapunktid alati mustad ja haisevad?

Ei saa nõustuda väitega, et tagastuspunktid on alati mustad, küll aga tuleb nõustuda kriitikaga, et teatud tagastuspunktid on liialt sageli mustad. Ükski taaratagastuspunkt ei kuulu Eesti Pandipakendile, vastavalt seadusele vastutab kauplus tagastuspunkti rajamise ja korrashoiu eest. Kahjuks pole harvad sellised juhud, kus tarbija tagastuspunktis tuimalt joogipakendi sees oleva jäägi põran-

Taaraautomaatide pakendite tuvastustehnoloogia seisukohalt on väga oluline, et pakend sisestatakse, põhi ees.

dale kallab või viskab pakendite toomiseks kasutatud kilekoti suvaliselt tagastuspunkti kliendiala nurka. Mind paneb imestama see, et taara tuleb sisestada alati, põhi ees! See on ju nonsenss. Poekassa loeb ju küll triipkoodi igas asendis ära.

Igal tehnoloogial on oma eripära, mis tingib ka kasutusloogika, näiteks sularahaautomaadist raha võttes või kaupluses kaardimakset tehes peab pangakaardi teatud konkreetsel moel seadeldisse sisestama. Taaraautomaatide pakendite tuvastustehnoloogia seisukohalt on väga oluline, et pakend sisestatakse, põhi ees. Miks automaat välismaist taarat vastu ei võta? Tean, et hinnad erinevad, aga võiks ju võtta kohaliku hinna järgi. Seda taarat pole lihtsalt kusagile mujale panna kui prügikasti.

Pandisüsteemid on riigipõhised, st reguleerivad just konkreetses riigis turule pandud joogipakendite müüki ja tagastust. Kui toote ostmisel maksab tarbija konkreetse toote eest hinnale lisaks pandi ja sama toote pakendi tagastamisel saab ta sellesama pandi tagasi, vahepeal on toimunud pandi hoiustamine. Meie haldame Eesti tarbija Eestis ostetud joogipakendi tagatisraha ja selle raha eest ei ole võimalik

Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal loodab aasta lõpuks käima saada süsteemi, mis võimaldab süsteemis registreerimata pakendeid.

POSTIMEES, 19. MAI 2014 || KASU || 21

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

tele vastas Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

automaatidest välisriigist ostetud pakendite tagatisraha maksta. Kelle asi on taaraautomaatide hooldus? Olen TTÜs õppinud neli aastat ja selle aja jooksul on legendaarse Tipi poe automaat alati jamanud.

Kauplused vastutavad taaraautomaadi korrasoleku eest. Kahjuks on see kõnealune tagastuspunkt väga «õnnetu koht», kuna seal olev taaraautomaat (ainus selle tootja masin Eestis) on iganenud masin, millele enam korralikku hooldust ei pakuta. Oleme korduvalt kaupluse omanikuga rääkinud, et see tuleks välja vahetada. Võtame teema veel kord üles ja viime kaebuse kindlasti kaupluseni. Minu soov on, et kui masinal tekib tõrge, jääks tagastajale siiski võimalus valida, kas võtta masinast välja tšekk või annetada heategevuseks. Annetan alati saadud summa heategevuseks, kuid hetkel on nii, et kui tõrge tekib, siis prindib masin kohe tšeki ja kogu lugu.

taaraautomaatides tagastada pandifoto: liis treimann

Tänane loogika on toiminud põhimõttel, et kui midagi masinaga juhtub, siis tarbija ei peaks jääma suurema tõrke korral sinna ootama, vaid saaks oma pandiraha tšeki siiski operatiivselt kätte. Olen täpselt sama teemaga kokku puutunud, väga asjakohane tähelepanek. Taaraautomaatide maaletooja-

ga on räägitud, tarkvara muudatus on juba töös ja loodetavasti saab peagi lahendatud vastavalt ettepanekule. Arenenud riikides on taaraautomaadi juures kraanikauss, et pärast taara tagastamist oleks võimalik käsi pesta. Loomulikult on seal ka seep ja paber käte kuivatamiseks. Eestis ei ole selliseid vastuvõtukohti kohanud. Miks?

Eestis on olemas tagastuspunktid, kus on kraanikausiga kätepesu võimalus, kindlasti leiab kraanikausi Prismadest, osast uuematest Selveritest, samas jääb nende osakaal umbes 15 protsendi juurde. Tean, et pandisüsteemi algusaastatel üritasid kauplused üles panna kätepuhastusvahendeid, nagu salvrätikud ja desinfitseeriv geel. Kahjuks lõhuti nende hoidikud kiiresti, lisaks võis täheldada ulatuslikku vastavate tarvikute «jalutamise», mittesihipärast kasutust. Miks on osal taaraautomaatidel juures sildid, et pudel tuleb sisestada ilma korgita? Kuhu kork tuleb panna?

Pakendiseaduse kohaselt on kork pakendi osa ja seega võib tagastada koos pakendiga. Oleme märganud teatud vanemat tüüpi pressidega automaati-

KASU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

de juures kaupluse pandud silti, mis palub võimalusel kork eemaldada. Selle taga on pressidele langev koormus, pealekeeratud korgiga plastpudelis on arvestatav rõhk ja seega pakendi purustamiseks vajatav jõud on märkimisväärne, mis võib tekitada pressis ummistust, masina seisakut. Miks ei loe masinad välja Vichy mineraalvee 0,33 l pudeleid, Liptoni jäätee ja Kadarbiku kandilisi pudeleid?

Meieni pole otse tarbijatelt ega tarbijakaitseametilt ja keskkonnainspektsioonilt jõudnud ühtegi kaebust Vichy või Liptoni toodete kohta, küll aga on probleeme olnud Kadarbiku kandiliste pakendite korral. Kandiliste pakendite tagastamine võib olla häiritud, kuid sellele on lahendus. Kui tavapäraste ümmarguste pakendite korral tuleb pakend rahulikult automaadi suudmesse suunata, siis kandiliste korral on soovitatav triipkood asetada ülespoole ja sellisel juhul tagastus sujub.

22 || kuulutused || postimees, 19. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Unustamatut sõpra Südamlik kaastunne Milvile, Vallole, Edele ja Raigole abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Endel Järve Ostan erinevaid koolimärke, maksan parema hinna. Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040. Majavaldus Põlva lähedal. Elamu (4 tuba, ü-p 220 m², kivikatus, heas seisukorras), suvetoaga saun-garaaž, sepikoda, kuur-töötuba, 3 kasvuhoonet. Krunt 2905 m². 112 00 €. Maakler Arno Simpson, tel 506 7306, Eramu Kinnisvara.

Professionaalne müürsepp ootab pakkumisi. Tel 5833 2491.

Müüme soodsalt ehitusmaterjale. Küsi lisa info@roofing.ee või helista tel 5686 9984.

surma puhul. Helmut perega ja Vello

Su tugev elutahe lõpuks väsis ja kevadtuules murdus elupuu ...

Peeter Zilmer Avaldame sügavat kaastunnet Urvele ja lastele peredega. Hooldusniidukid, postipuurid jne. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666. www.abefarmer.ee

Ennustusliin otsib töötajat (telefonitöö). Tel 5622 1741.

Silvi, Aadu, Heili, Peeter, Eduard, Aino, Urve, Siiri, Mari, Peeter

Tunneme südamest kaasa abikaasa Milvile, tütar Edele perega, poegadele Vallole ja Raigole peredega ning õele ja vendadele peredega.

Meie sügav kaastunne Lilianile kalli isa

Peeter Zilmeri kaotuse puhul. Endla ja Peep

Avaldame siirast kaastunnet Sirje Varulile perekonnaga kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Ilse Kulla

22. IX 1925 – 14. V 2014

surma puhul. Agnes, Kaljo ja Jaanus perega

Ei tulek ega minek pole meie endi teha, vaid see, mis sinna vahele jääb, ja see on elavate mäletada. (J. Viiding) Mälestan kallist venda

Mati Tomingat Siiras kaastunne Lainele. Toivo perega

Mati Eenpere

Südamlik kaastunne Anule, Katrinile ja Christelile perega

Südamlik kaastunne Sirjele ja Paulile kalli ema ja ämma

Mälestame kallist klassivenda. Tartu 5. keskkooli 1960. aasta XIb klass klassijuhatajaga

Rein Ilvese

Ilse Kulla

surma puhul. Kalle perega

kaotuse puhul. Marina ja Toomas

Avaldame kaastunnet Vallo Järvele perega

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

29. I 1942 – 8. V 2014

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Endel Järvet mälestab Heldur poegadega.

Kord kõik leiavad oma taeva, pealpool pilvi, kus pole valu ja vaeva ...

Päike paitagu su kalmu, kuu ja tähed valvaku.

Ilmar Laurits Meie sügav kaastunne perele ja omastele abikaasa, isa, vanaisa surma puhul. Perekonnad Simre, Lätti, Augla

Heinrich Vipper 20. XII 1928 – 19. V 2013

Mälestame kallist abikaasat, isa, vanaisa, vanavanaisa ja äia 1. surma-aastapäeval. Omaksed

Jüri Reismann Südamlik kaastunne Evale ja Markole abikaasa ning isa surma puhul. Sveta, Sirje, Helgi, Piret

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Helvi Hansing Südamlik kaastunne lesele ja lastele Hiiele, Illele perega ja Jürile perega. Heli ja Ene

Pakume vaipade, diivanite ja autosalongide sügavpuhastust, plekieemaldust ning vahupesu. Lisainfo tel 5666 0428, www.vanastuueks.ee

Helvi Hansing Tunneme südamest kaasa Hille Ojale perega ema, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Töökaaslased Rahinge farmist

Südamlik kaastunne Valterile, Jürile, Hillele ja Hiiele abikaasa ja ema Sõjaajaloo uurija otsib EW ohvitseride paraadportree fotosid (maksan 10 €/ tk). Tel 5808 5338.

Tööd saab CE-kat autojuht. Tel 516 8210. Tööd saab ehitusmees, töökoht Tartus. Tel 516 8210. Kollektsionäär ostab erinevaid NSVLi spordimärke. Maksan 15 €/tk. Tel 5595 8057. Tulen ise järele.

Tööd saab veoauto remondilukksepp. Töötasu väga hea. Tel 516 8210.

Sügav kaastunne lähedastele

Mälestame kauaaegset korteriühistu juhatuse liiget

Endel Järve surma puhul. Mart, Anne, Hannela, Egert ja Liisa perega

Endel Järve

Kalju Laine surma puhul. Mare ja Kaarel peredega

Avaldame kaastunnet lähedastele

Mälestame kursusekaaslast, põllumajanduskandidaat

Helvi Hansingu

Endel Järve

surma puhul. Tartu Vangla

surma puhul. Heida, Arne, Anneli ja Tiia peredega

Sügav kaastunne Hiie Baumannile ema ja tema lähedastele kalli

Meie siiras kaastunne Katrinile kalli ema

Helvi Hansingu

Elina Kartau

kaotuse puhul. Helve, Siiri ja Moona

kaotuse puhul. Tartu Kroonuaia kooli pere

surma puhul. AS Tartu Agro Tunneme südamest kaasa Valterile, tütardele ja pojale peredega armsa abikaasa, ema ja vanaema

Suurest valikust laminaatidest: aknalauad mööbliuksed lauaplaadid erikujulised tooted

Avaldame kaastunnet kalli abikaasa, isa, äia, vanaisa ja vanavanaisa

Avaldame kaastunnet Milvile, Edele, Vallole ja Raigole kalli

Helvi Hansingu

Ostan erinevaid spordimärke, maksan parema hinna. Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

surma puhul. Naabrid Oja, Nõmme, Tomann, Looper, Urmet

Avaldame sügavat kaastunnet Hiie Baumannile kalli ema

Avaldame kaastunnet Hille Ojale ja tema perele ema, vanaema ja vanavanaema

Helvi Hansingu

kaotuse puhul. Helgi, Rein, Evi, Eda-Marje ja Heikki

Jüri Reismann

surma puhul. Töökaaslased Toomas, Peeter, Tõnu, Külli

Ilmar Lauritsa

kaotuse puhul. Leinavad koos teiega perekonnad Põdersalud.

Kui sul perre ratast tarvis, haara kärmelt härjal sarvist, sea sammud poodi Tarvis. Põltsamaa, Kesk 1, tel 506 3909.

Kalju Laine

Südamlik kaastunne Evale, Markole ja Martinile kalli mehe ja isa kaotuse puhul. Kairit, Kairon ja Ingrid perega

18. VIII 1934 – 15. V 2104

Siiras kaastunne Edele perega isa, vanaisa ja äia surma puhul. Tiina, Arno, Pirgit, Urmas

Helvi Hansingu Printer, tahm, tint, paber. Müük, hooldus. Kiire kasseti täitmine. E–R kl 9–17 Raekoja 13, Tartu. Tel 744 1100, www.futari.ee

Endel Järve

Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu.

Puhka rahus, kallis sõber.

Jaanus Kiiver

kaotuse puhul. Villu ja Hillar

Ilmar Lauritsat

Avaldame kaastunnet omastele. EPA zootehnikateaduskonna IV lennu lõpetajate nimel prof. Harald Tikk

Hans Paal Mälestame naabrimeest ja toetame leinajaid. Juhani pere

Südamlik kaastunne Helvele perega

Ants Paali

Jüri Reismanni Südamlik kaastunne omastele. Korteriühistu Kaunase pst 7 elanikud Langetame leinas pea kauaaegse armsa pereõe

Natalja Smirnova 8. IV 1958 – 13. V 2014

surma puhul. Südamlik kaastunne lähedastele. OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus

Peeter Zilmer Mälestame kallist sõpra. Siiras kaastunne lähedastele. Toomas ja Mare

Avaldame kaastunnet Kristel Tigassonile armsa vanaema

Velda Tigassoni

surma puhul. Töökaaslased SA TÜK kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonnast

Meie südamlik kaastunne Andresele perega kalli

Helja Tuvi

Südamlik kaastunne lähedastele. Leinavad Jaan ja Kai Veltmann.

surma puhul. Aasa 2, 4, 8, 12, 21, 25, 27, 29, 31 elanikud

surma puhul. Malle, Eve ja Hele perega

Sügav kaastunne Rica Varulile kalli vanaema

Jüri Reismann

Südamlik kaastunne Leale perega ja teistele lähedastele

Ilse Kulla kaotuse puhul. Töökaaslased MyFitness Tartu klubidest

Ostame ja hooldame teie metsa väga hea hinnaga! www.laaneteed.ee Info@laaneteed.ee tel 5682 2425

Mälestame sõbralikku naabrimeest. Meie siiras kaastunne lähedastele. Ene ja Urmas, Marjo, Tiia, Tairi, Linda, Ly ja Sirje

Jaan Voiteri surma puhul. Mare, Alli, Leili, Ülo

FIRMA OSTAB

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

• musta metalli • mahuteid • vanu gaasiballoone • vana põllumajandustehnikat

HEA HIND!

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Tel 553 3663, e-post raul.koll.bbq@gmail.com

ostab

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

MALE

JÄÄR

Näed, et egol põhinevad asjad ei jää kestma. Kõik, mis on väline, muutub ja kaob mingil hetkel. Alles jääb vaid see, mis on sinu sees.

SÕNN Kannad vaheldumisi mitut maski. Mõnega neist ootad teiste heakskiitu, teise paned ette siis, kui tahad survet avaldada. Kolmandaga aga näitad oma rõõmsameelset poolt. KAKSIKUD Näed, et lihtsuses peitub ilu ja võlu. Mida keerulisemaks asjad aetakse, seda enam tahetakse midagi varjata ja tähtis olla. Sinul seda enda tõestamiseks vaja ei ole.

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 19. MAI 2014 || VARIA || 23

Sa ei tunne end süüdi ega karda midagi, ka mitte ühtegi rasket väljakutset. Sa ei ole kellestki madalamal ega kõrgemal. Oled just seal, kus olema pead.

KAALUD Massis võid tunda, et oled kaotanud võime õigesti mõelda. Massist väljas olles mõtlemisvõime aga taastub. Nendid, et kellegi arusaam elust ei klapi sinu omaga. SKORPION

Sind võidakse tõmmata avantüüri, mis võib tuua kopsaka tasu. Selles sisaldub ka killuke vägivalda, ja see paneb sind mõtlema.

ê ò

ì 1 î æ a

Pieter ten Cate – Vida Rotaria Tt, 1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re4!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MA MÕTLESIN, ET SEL NÄDALAL TEED SA KODUS TÖÖD.

SEE OLI LIIGA KURNAV.

MUL POLE NÜÜD ENAM MIDAGI ÖELDA.

HAGAR HIRMUS

1. Eesti jalgpallikoondis pidas esimese ametliku maavõistluse 1920. aastal Helsingis, kus kaotas Soomele 0:6. Sealt alates on oma väravavõrku lastud 709 palli, vastu on löödud 403 väravat. Mis riigi koondisele on löödud enim väravaid ja kes on meie väravavõrku enim tabanud? 2. Ghanas on see tro tro, Gambias tanka tanka, Tansaanias dala dala, Keenias piki piki, Ugandas matatu, Angolas candongueiro, kuid Côte d’Ivoire’is on see nime saanud ilmselt meie mailt – seal on see wõro wõro. Kelle või millega on tegemist? 3. Euroopa, Berliin, Sinirinna, Linnulennu, Mõistuse, Lootuse, Päikese, Mihkli, Vanaduse, Mastilõhkuja, Laibaleidja, Vanglapõgenik, Nexus, TÕ Integraator jne. Mis ühendab seda nimekirja Tartuga? Nimekiri on palju pikem. 4. Mis linnas asub Euroopa Liidu põhjapoolseim pilvelõhkuja? 5. Aastatel 1740–1808 elanud prantslanna Jeanne Barret oli väidetavalt esimene naine, kes selle vägitükiga hakkama sai. Kindlasti oli ta aga esimene naine, kes tegi seda meheks riietatuna. Mida ta korda saatis? Vastused: 1. Leedule on löödud 74 väravat, Läti on meid sugenud 77 väravaga. Lätile on löödud 55, Soomele 38. Soome on meile löönud 69 väravat, Leedu 68. 2. Ühistakso. Nagu meil vanasti oli «marsa» ehk marsruuttakso. 3. Tartu uuele sillale – Ihaste sillale – pakutud nimevariandid. 4. Malmös (Rootsi). 5. Sooritas esimene naisena reisi ümber maailma, olles aastatel 1766–1769 Louis-Antoine de Bougainville’i juhitud ekspeditsiooni liige.

AKNE

VEEVALAJA Kellegi ebatäpsused võivad sind jalust lüüa. Kadedaid on alati ja nende suhtes tasuks valvel olla. Enda kaitseks teeskle puudulikku mälu. KALAD Keegi tekitab meelega sahinaid ja müra, et olukorda enda kasuks pöörata. Kavalus ja sisemise tugevuse näitamine aitab sul manipuleerijaga hakkama saada.

ERNIE

AMBUR Näed, et sul on teatud isikute kohta kivinenud hoiak ja suhtud kellessegi stereotüüpselt. Püüad vaadata nende ja enda maski taha, et mõista, miks sul sellised arusaamad on kujunenud. KALJUKITS Kas kellegi arvamuses ei tohi kahelda? Sead just meelega kaua aega tagasi juurdunud seisukoha kahtluse alla. Võid sellega saada nii viha kui ka iha objektiks.

â ä ô

4 3

ì â

LÕVI

NEITSI

VÄHK Loobud vähemalt tänaseks kritiseerimisest. Sind huvitab, mis juhtuma hakkab, kui oled eemaldunud negatiivse edasiandmisest ja ülespuhumisest. Võid tunda pealesunnitud süütunnet, mis kahandab sinu turvatunnet. Otsid uuesti üles oma sisemise jõu ja puhta mina. Vabaned valedest tunnetest.

SUDOKU www.sudoku.ee

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Kas te võtsite seda rohtu, mida ma teile söögiisu taastamiseks kirjutasin?» «Ei.» «Miks siis?» «Polnud isu.» ••• Võõrastemaja seinal oli plakat: «Selles hotellis räägitakse inglise, saksa, itaalia, hispaania, prantsuse ja kreeka keeles.» Üks külalistest küsis: «Öelge, palun, kes teil nii palju keeli valdab?» «Külalised!» vastas peremees. ••• Töömees käib tööajast juuksuri juures. Kui ta tagasi jõuab, pahandab ülemus: «Juuksuris ei käida tööajast!» «Tööajal need juuksed ju kasvavadki,» teatab tööline. Ülemus jääb algul sõnatuks, kuid ütleb siis: «Ega kõik juuksed siis ka tööajal kasvanud ole.» «Ega ma neid kõiki maha ka ajanud,» vastab töömees.

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ÖKONOOMIA

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TĂ&#x201E;NA || POSTIMEES, 19. MAI 2014

TOIMETAJA TĂ&#x2022;NIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU Ă&#x2022;NNE

TĂ&#x201E;NA: POSTIMEES.EE

KORRALDAB KADRI SIMSONI JA KAJA KALLASE ONLINE-VĂ&#x201E;ITLUSE EL-I MAKSUPOLIITIKAST.

NIMEPĂ&#x201E;EV: EMILIE, EMMA, MIILI, MILJA, MILLA, MILLI Aet Tamm 76, klaasikunstnik Jaan Talts (pildil) 70, olĂźmpiavĂľitja Kristjan Zobel 54, taimeĂśkoloog Laura NĂľlvak 34, nĂ¤itleja Robert Annus 30, nĂ¤itleja Erich KĂľlar 90, dirigent ja pedagoog (18.05) Valmo Kriisa 40, korvpallur (18.05)

foto: maaja kitsing

VIIMANE VEERG

POSTIMEES Ă&#x2022;NNITLEB:

PĂ¤rast kuumust kĂľmiseb Ă¤ike

TALLINN +27

KĂ&#x201E;RDLA +20 HAAPSALU +27

ilmateenistuse sĂźnoptik ptik

NARVA +32

RAKVERE +31

PAIDE +31

5â&#x20AC;&#x201C;1

Eestis tuleb tĂ¤na selle kuu kĂľige soojem pĂ¤ev. TermomeetrinĂ¤it tĂľuseb sisemaal 25â&#x20AC;&#x201C;32 TARTU kraadini. Selline palavus ja PĂ&#x201E;RNU VILJANDI +32 +31 meile saabuv ebapĂźsiv Ăľhu+31 KURESSAARE mass soodustab vĂľimsate Ă¤i+22 kesepilvede teket. TĂ¤na on vahelduva pilvisusega ilm. Tugevad Ă¤ikesevihmad VĂ&#x2022;RU koonduvad peamiselt Liivi lahe VALGA +32 +32 Ăźmbrusse, ent tugevaid sadusid vĂľib olla ka Hiiumaal ja LĂ¤Ă¤neEestis, hilisĂľhtul ka mujal. Puhub KOLME PĂ&#x201E;EVA ILMAENNUSTUS ida- ja kagutuul 5â&#x20AC;&#x201C;10 m/s, Ă¤ikese TeisipĂ¤ev, 20.05 KolmapĂ¤ev, 21.05 NeljapĂ¤ev, 22.05 ajal vĂľivad iilid ulatuda Ăźle 20 Tallinn +12/+18 +9/+17 +7/+17 m/s. Saartel ja lĂ¤Ă¤nerannikul Tartu +16/+25 +14/+21 +13/+20 pĂśĂśrdub tuul Ăľhtul loodesse, puNarva +16/+25 +14/+19 +11/+21 hudes kuni 15 m/s. Ă&#x2022;husooja on 27â&#x20AC;&#x201C;32 kraadi, LĂ¤Ă¤ne-Eestis pĂ¤PĂ¤rnu +14/+22 +12/+20 +12/+22 rast Ă¤ikest 10â&#x20AC;&#x201C;15 kraadi. Kuressaare +12/+19 +10/+21 +9/+22

VĂľta ilmajaam endaga kaasa!

Suurbritannia prints Harry kohtus PĂľlvamaal suurĂľppusel ÂŤKevadtormÂť Eesti kaitsevĂ¤elasega, kellega sai sĂľbraks seitse aastat tagasi Afganistanis. Harry ja kapten Tanel Tarlap hakkasid kohe nalja viskama selle Ăźle, kui suurt huvi Harry eestlase sĂźlearvuti vastu tundis, kirjutas Daily Mail. Harry Ăźtles Tarlapit nĂ¤hes: ÂŤMa mĂ¤letan teda, see nĂ¤gu on mulle tuttav!Âť Tarlap rĂ¤Ă¤kis hiljem ajalehele, et oli laagris ainus inimene, kellel oli internetiĂźhendusega arvuti. ÂŤNii oli tal (Harryl â&#x20AC;&#x201C; toim) vĂľimalus suhelda oma kallima ja perekonnaga. Seal soovisid kĂľik kodustega Ăźhendust saada. Olime toanaabrid ja ta koputas mulle mĂľnikord Ăľlale ja kĂźsis, kas ta tohib mu arvutit kasutada,Âť meenutas kapten. Harry ja Tarlap tĂśĂśtasid 2007. aastal Afganistanis koos vaid mĂľned nĂ¤dalad, kuid said kiiresti sĂľpradeks ja vahetasid pataljonide embleeme. SuurĂľppusel ÂŤKevadtormÂť viibivad USA 173. Ăľhudessantbrigaadi kompanii sĂľdurid said aga Scoutspataljoni veeblilt Jaanus Kundlalt teada, milline nĂ¤eb vĂ¤lja jĂ¤nesekapsas. ÂŤPidavat palju C-vitamiini olema,Âť Ăźtles ameeKood avab galerii riklaste kompanii Ăźlem prints Harry ja Dwayne Steppe naerdes. kapten Tarlapi ÂŤPĂ¤ris hapu on.Âť PM kohtumisest.

EUROOPA

helve meitern n

Prints Harry kohtas Eestis tuttavat nĂ¤gu

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKĂ&#x153;LJEL VAADELDAKSE SPORTIMA INNUSTAVAID MOBIILIRAKENDUSI.

Andrus AvamĂ¤e 38, kommentaaride toimetaja

PĂ&#x201E;IKE Tallinnas Tartus KĂ¤rdlas

tĂľuseb 4.39 4.39 4.50

loojub 21.57 21.42 22.02

KĂ&#x2022;IGE SOOJEM JA KĂ&#x2022;IGE KĂ&#x153;LMEM Tallinnas +27,5 kraadi (1850) â&#x20AC;&#x201C;1,5 kraadi (1876) Tartus +29,5 kraadi (1906) â&#x20AC;&#x201C;1,3 kraadi (1867)

KUUFAASID 14. mai 22.16 21. mai 15.59 28. mai 21.40 5. juuni 23.39

Tartus 730 7907 PĂľlvas 799 1474 VĂľrus 5865 0856 JĂľgeval 504 3611 Paldiskis 671 7288 Kundas 329 5820 PĂľhja-Eestis 5343 8211

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava BrĂźssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

METSAKINNISTUTE, KASVAVA METSA JA Ă&#x153;MARPUIDU OST LĂ¤hemalt meist: www.lemeks.ee

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking SĂŁo Paulo Tokyo

+22 +23 +23 +19 +21 +22 +23 +22 +23 +13 +15 +19 +26 +14 +18 +20 +23 +24 +26 +16 +26 +18 +23 +27 +21 +8 +23 +21 +19 +17 +21 +22 +21 +22 +36 +20 +29 +33 +24 +31 +22 +34 +23 +32 +23 +24

TELE- JA RAADIOKAVAD â&#x20AC;˘ ESMASPĂ&#x201E;EV, 19. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 1/24 (HimmelblĂĽ, Norra 2008). Draamasari 09 40 Ilus maa: NĂľva viikingipaadid 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 45 Kapital* 13 15 Jamie Oliveri 30 minuti road: Meriahven krĂľbeda pancettaâ&#x20AC;&#x2122;ga* 40 Vaalasaarte Maria: Mamma mia* 14 30 Kutsuge Ă¤mmaemand!, 3/6* 15 25 Taevasina, 1/24* 16 10 Holby City haigla: Kelle sĂźda see peaks olema? 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Ă&#x2022;nne 13 40 Minuscule: Ă&#x2022;unad 45 Kodused mehed, 5/10: JalgpallivĂľistlus 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Irina 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 VĂ¤lisilm. Saatejuht on Tarmo Maiberg. 22 10 VĂ¤lisilma dokk: Inimjaht (Manhunt, USA 2013) 23 50 Ringvaade* 00 55 Kodused mehed, 5/10: JalgpallivĂľistlus* 01 45 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Tagatargemad (ETV 2010) 09 00 Ringvaade* 30 2020: Kas e-tiiger tukub? (ETV 2010) 10 00 Siin ja praegu: Ă&#x153;lle Ulla (ETV 1998) 49 ERR uudised 16 00 Vastupandamatu sushi (USA 2011)* 17 00 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 30 Kloostrite kutse, 2/5 (Soome 2007) 18 00 Okaspead: Spordilaager 25 Fiksikud: Simka Ăľpetab kompassi kasutama 30 Lastetuba: Kadunud ujumisrĂľngas 45 Mesilane Maia: Tamme sĂľbrad 55 VĂ¤ike printsess: Ei taha koristada! 19 05 Loomaaia tee 64: Lugu Pilleriini vĂ¤ikestest abilistest 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Revolutsioon, mida ei tulnud (Eesti 2009) 21 35 AKU: Kunst ja Ăľpetus (ETV 2005) 22 00 Ekraaniproovid KĂśler Prizeâ&#x20AC;&#x2122;ile (Eesti 2014) 23 00 Kinoklassika: Kas tantsime? (USA 1937). Muusikaline komĂśĂśdia 00 51 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 SĂźĂźtu sĂźĂźdlane, 138/153* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 139/163* 11 00 Kodus ja vĂľĂľrsil, 5759 30 Sajandi armastus, 38/63* 14 00 Lindprii: Samurai 55 Punased roosid, 758/800 16 00 KĂźladetektiivid: Juhtum Mariele lahendamiseks 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 140/163 18 00 SĂźĂźtu sĂźĂźdlane, 139/153 19 00 Reporter 20 00 Saladused: Teistmoodi 30 Naabriplika: Avariiplaan 21 30 Meistervaraste saladused, 2/3 22 30 Kaks ja pool meest: 9.04 Pembertonist 23 00 Bordell 232: ElupĂ¤Ă¤stjad 00 05 Nikita: Maskid 01 00 Ă&#x201E;rapanija* 30 KlikitĂ¤hed: Veebikangelased 02 20 Kuldvillak* 50 Reporter* 03 40 KĂźladetektiivid: Juhtum Mariele lahendamiseks* 04 25 Rosamunde Pilcher â&#x20AC;&#x201C; Armastuse kaljud (Saksa 1999). Romantiline draama

06 08 09 10

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 74/163 06 20 Totaalne Ă¤rkamine! 08 15 Punased roosid, 631/800 09 15 Emmerdale, 185* 45 KĂźladetektiivid, 181: Ratsa surma 10 45 SĂźdametukse, 64 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Saladused, mida supermarketid ei taha teile avaldada* 13 00 Pan Am: MĂźnt purskkaevus 14 00 P.S. (USA 2004)*. Romantiline draama 16 00 Mehi jalaga segada: Loe mĂľtteid 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Long Islandi meedium 19 00 Kodus ja vĂľĂľrsil, 5760 30 Emmerdale, 186/289 20 00 Lahkujad, 4/4 21 00 Palved Bobby eest (Prayers for Bobby, USA 2009). R: Russell Mulcahy. O: Henry Czerny, Ryan Kelley, Sigourney Weaver. Draama 22 55 Trinny ja Susannah Belgias 00 00 Reporter 55 Ellen* 01 50 Kokakool 03 30 SĂźdametukse, 64* 04 15 Staariminutid: Halle Berry 20 KlikitĂ¤hed: Interneti ikoonid 45 Reporter*

06 30 Motoreporteri Musta mere tuur, 2* 07 00 Reporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 86: Ă&#x153;le noatera* 09 20 Tsiklivendade lemmikkĂľrts 10 10 NĂ¤ljased meremehed* 11 05 Jututuba 14 05 PĂśĂśrased spordiklipid 30 Chuck, 60: Chuck vs. Ăľuduste vahekĂ¤ik* 15 20 Komissar Rex, 87: Surm objektiivi ees 16 15 NĂ¤ljased meremehed 17 15 EkstreemkalapĂźĂźk Robson Greeniga: Hiina 18 10 Chuck, 61: Chuck vs. esimene vĂľitlus 19 00 Tuvikesed: Kui roheline oli mu Ăľun*; SĂľbrapĂ¤eva veresaun* 20 00 Ă&#x201E;rapanija 30 Galileo 21 00 Kaks ja pool meest: Tissilinnas ei saja* 30 Kriminaalne Venemaa: Surm teepervel 22 00 Gaasikontroll 23 40 Conan, 240/483: Julie Bowen, Billy Eichner, Ziggy Marley 00 35 Kaks ja pool meest 01 00 Tuvikesed: Dodgeâ&#x20AC;&#x2122;ist vĂ¤lja; Karjete mĂ¤nguvĂ¤ljak 50 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio â&#x20AC;&#x201C; KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. NĂ¤dalalĂľpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 40* 11 00 Paksukeste suvelaager (USA 1995)*. KomĂśĂśdia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 1, 40* 15 00 KĂ¤limehed 4, 2 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 41: PĂľletav auahnus 17 00 A-RĂźhm: Viimne kohtupĂ¤ev, 1/2 18 00 Perepea 4, 9: PĂ¤Ă¤semine pole lihtne* 30 Simpsonid 23, 14: LĂľpuks ometi lahkume* 19 00 Alexela Korvpalli Meistriliiga. Saku Suurhallis kohtuvad: Kalev/Cramo â&#x20AC;&#x201C; TĂ&#x153;/ Rock 21 00 Ulakad vanurid 30 Saa rikkaks vĂľi sure Ăźritades (USA 2005). Draama 23 40 Puhkus Mehhikos 2, 17; ekstra 2, 17 00 55 Ulakad vanurid* 01 20 JĂ¤Ă¤hoki MM. Kohtuvad: Itaalia â&#x20AC;&#x201C; Rootsi 03 25 Power Hit Radio â&#x20AC;&#x201C; KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TĂ¤na. NĂ¤dala kokkuvĂľte* 15 PĂźhapĂ¤evatee* 09 00 Inimese mĂľĂľde* 40 KeskkonnanĂ¤dal* 10 10 TĂ¤na. NĂ¤dala kokkuvĂľte* 25 Bedlam, 10/12* 11 15 Europarlamendi valimised 2014* 45 Tallinna pĂ¤ev 2014* 12 15 Oma valitsus* 13 00 TĂľdemusi Eesti majandusest, 2/3* 30 Pillimeeste klubi* 14 30 Kinnisvaraveeb 15 00 Otse: Ă&#x153;lekanne Riigikogust 18 00 TĂ¤na. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse sĂźdamesse, 41/142 19 00 TĂ¤na. Uudised 15 PĂ¤evakava 30 Terve tervis 20 00 TĂ¤na. Uudised 30 Kas tohib? Mihhail Stalnuhhin* 21 00 Ă&#x153;histegevuse pooltund 30 Spordiakadeemia 22 30 Poliitika Ăľhtukool. Harri Hursti e-valimistest, 3/3* 23 10 TĂ¤na. Uudised* 40 Terve tervis* 00 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 SĂ¤de 10 05 Ă&#x2013;koskoop. Krista Taim 11 30 Nikolai Gogol Ĺ&#x2013; Vii, I. Jutustust loeb Tambet Tuisk 12 00 KeskpĂ¤evased uudised 15 Uudis+. Margitta Otsmaa, Lauri Hussar 14 05 Euroopa valib. Vello Leito (Iseseisvuspartei). Saatejuhid Arp MĂźller ja Lauri Hussar 15 00 PĂ¤rastlĂľunased uudised 15 KauamĂ¤ngiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 PĂ¤evakaja 30 SĂ¤de* 19 05 Eurropa valib* 20 15 KorvpallireportaaĹž 45 Ă&#x2022;htujutt lastele 21 05 Ă&#x2022;htujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Vii* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ă&#x2013;koskoop* 02 30 KauamĂ¤ngiv* 03 15 Ă&#x2013;Ăśmuusika

12 13 14 15

16 18 19 20 21 22

00 01 02 03 04 05

15 Joonissarjad 00 Marina ja kapten* 00 Kirgede torm* 05 Vaprad ja ilusad* 35 Top Shop 55 Reisijaht 25 Viimane tĂľeline mees 1, 9: Arva, kes tuleb ĂľhtusĂśĂśgile 55 Viimane tĂľeline mees 1, 10: JĂľulud 20 Eesti meelelahutusauhinnad 2014* 35 Kolmedok: Mina, Lenna 25 Seitsmes taevas 8, 18: Ingel 25 Vaprad ja ilusad, 6729 55 Marina ja kapten, 118 55 Kirgede torm, 1905 00 Suletud uste taga 2, 11: Hoolimatu ema 00 Seitsmesed uudised 00 VĂľta vĂľi jĂ¤ta 30 Padjaklubi 1, 11: Usalduskriis 30 KINO3. SUUR FILM: Mina, robot (USA-Saksa 2004). MĂ¤rul 50 CSI kriminalistid 13, 2: PĂ¤evapakkumine: mĂľrv 45 SĂźndmus, 4: Elu ja surma kĂźsimus 30 Padjaklubi 1, 11: Usalduskriis* 20 VĂľta vĂľi jĂ¤ta* 35 Seitsmesed uudised 25 Reisijaht* 50 Stop!*

07 10 Klassikahommik. Markus JĂ¤rvi 09 30 JutujĂ¤rg. Ă&#x201E;ratusmĂ¤ng, 1. Jaanuaris tĂ¤itus 125 aastat kunstniku, muuseumitegelase ja vanavara koguja August Pulsti sĂźnnist. â&#x20AC;&#x153;Ă&#x201E;ratusmĂ¤ng uinuvale rahvamuusikaleâ&#x20AC;?, August Pulsti mĂ¤lestused. 10 05 Muusikatuba. Johanna MĂ¤ngel. 11 05 Album. F. P. Zimmermann & H. Schiff. 12 02 Delta. Kaisa JĂľhvik 14 05 Kunstiministeerium 15 02 LĂľunakontsert Londonist. LĂľunamuusikakontserdil esineb Ronald Brautigam (haamerklaver). 16 05 o tempora, o mores*Renessanss Itaalias. Tekstiilikunstnik Ilme RĂ¤tsep rĂ¤Ă¤gib ajast ja kommetest. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-dĹžĂ¤ss 19 05 OoperiĂľhtu. Rodelinda. G. F. HĂ¤ndel â&#x20AC;&#x201C; Rodelinda. HĂ¤ndeli tuntuim ooper esietendus 1725. aastal Kingâ&#x20AC;&#x2122;s teatris Londonis. Ooperit tutvustab Robert Staak. 22 05 Fantaasia. Aivar TĂľnso 00 05 Nokturn