Postimees 19 08 2014 by Postimees

METSATARKUS

METSAÜLIKOOLIS JAGAVAD TIPUD OMA TEADMISI JA KOGEMUSI NOORTEGA.

NOORED PÜROMAANID Nädalavahetusel käis Tallinna tuletõrje kuus korda kustutamas kahjutuld kahes endises koolimajas. Süütamises kahtlustatakse alaealisi.

EESTI LK 4–5

TALLINN LK 6

VASTASSEIS Keskkonnaministeerium tahab tõsta põlevkivitööstuse keskkonnatasusid, vastaste hinnangul annaks see tööstusharule surmahoobi.

TEHNIKA Elektrooniline kaart hõlbustab päästjate tööd. LK 18–19

MAJANDUS LK 7

Kirjanik ja muusik

JAN KAUS: Protsess on olnud sama oluline kui tulemus. KULTUUR LK 15 TEISIPÄEV, 19. AUGUST 2014 • NR 192 (7183) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 151 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

ISESEISVUS

Ärev ootus Eesti iseseisvuse taastamise eelõhtul 23 aastat tagasi sai toonane Lääne maakohtu kohtuniku kohusetäitja, praegune vandeadvokaat Allar Jõks justiitsministeeriumist kõne palvega olla lähematel päevadel kättesaadav juhuks, kui peaks tekkima vajadus erakorralise õigusemõistmise järele. Seda vajadust ei tekkinud. LK 10

SEB 17. Tartu Rattamaraton 89/40 km

21. SEPTEMBER Registreeru soodushinnaga: 89 km 40 km kuni 22.08.14

30 €

20 €

23.08–12.09.14 40 €

25 €

13.–19.09.14

40 €

60 €

www.tartumaraton.ee

Bussid saavad alkolukud Maanteeamet tahab, et üheksa aasta pärast oleks kõikidel liinibussidel alkolukk, mis peaks välistama võimaluse, et rooli satub purjus juht.

Esimesed alkolukkudega bussid tulevad liinile juba 1. jaanuaril 2015 Põlva-, Tartu- ja Valgamaal, edaspidi lisandub neid riigihangete tempos.

Uus teatrimaja avab uksed Eile lõppesid Tallinnas Kalamaja linnaosas Telliskivi loomelinnakusse endise metallitöökoja asemele ehitatud Vaba Lava teatrimajas ehitustööd ning teatrihoone võib 19. septembril uksed avada. Teatrimaja omanik on loomelinnaku peremees OÜ Butembo, mille juhatuse liikmed Kristiina Reidolv ja Märt Meos eile maja tutvustasid. Vaba Lava on etenduskunstide keskus, mille ruume saavad kasutada väiketeatrid ja trupid – eeldusel, et nad läbivad konkursi. Keskuse programmi koostavad kaks kuraatorit, esimesel hooajal Oleg Lojevski ja Madis Kolk. Lisaks hakatakse korraldama kontserte, näitusi, kinoseansse, festivale, konverentse ja seminare. PM foto: liis treimann

Politsei aga leiab, et alkolukk võiks jõuda ka sõiduautodesse – Soomes on alkolukud nelja aasta jooksul takistanud enam kui 10 000 joobnu sõitu.

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 3

arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 19. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Lukk on loomale. Aga inimeseloomale?

Tagakurvi yorikiri See ei olnud kuigi ammu, kui eestlastele said üsna suupäraseks väljendid yorikiri ja yokozuna – täiesti kummalised võõramaised sõnad, mille tähendus on tänaseks päevaks paljudele teada. Kui Kaido Höövelsonist sai ühel hetkel Baruto, siis pöördusid eestlaste silmad tõusva päikese maa Jaapani poole ning hommikuti vaatasime ikka ja jälle suure huviga, mis nipiga meie mees vastase kõhuli lükkas. Nüüd on aga teised ajad. Baruto on taas Kaido, kuid eestlaste heas mõttes veidrused pole kuskile kadunud. Margus Hundi vägitegude tõttu hakkame tasapisi harjuma väljenditega defensive end ja running back ning vaikselt hakkame ilmselt tunnistama, et iga pall ei olegi ümmargune, kuigi jalgpalliülekannete ajal rõhutatakse seda fakti üsna tihti. Pärast Zürichis toimunud kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi on aga üsna selge, et järgmisel kümmekonnal aastal peame olema taas valmis millekski täiesti uueks. Kui praegu vaatas enamik inimesi Rasmus Mäe 400 meetri tõkkejooksu finaali pilgul, kus jälgiti ainult mehe positsiooni võrreldes konkurentidega, siis tulevikus hakkame tahes-tahtmata silma peal hoidma stardi reaktsiooniajal ja esimese tõkke ületamise tehnikal. Võtmesõnaks saab aga ilmselt tagakurv, sest just seal muudab Mägi oma jooksurütmi ning televaataja peab hoolikalt jälgima, mitme tõketevahelise sammuga eestlane otsustavaid takistusi ületab. Just sinna tagakurvi läks suure tõenäosusega ka tänavuse EMi kuld. Kui jooksu alguses liikus Mägi teisel kohal, siis tagakurvis tekkinud rütmiprobleemid kukutasid ta viiendale positsioonile. Lõpusirgel oli Mägi taas võimas ning võitles välja hõbedase autasu. Oleks finišijoon mõne meetri võrra kaugemal olnud, siis oleks ilmselt ka šveitslasest mööduda õnnestunud.

ui kõik läheb plaanipäraselt, siis peaks kümne aasta pärast olema enamik Eestis sõitjaid vedavatest bussidest varustatud alkolukuga. Ei mingit lõhnadega rooli istumist – kui juhil endal enam pea ei jaga, otsustab seade tema eest, kas bussi liinile lubada või mitte. Politseiamet leiab, et sama tasuks teha ka sõiduautode puhul. Kriitikud aga arvavad, et see ei oleks otstarbekas: alkolukk on kulukas, seda on lihtne petta ja selle kasutegur oleks seetõttu üsna kesine. Kui aga vaadata põhjanaabrite sarnase pilootprojekti tulemusi, siis selgub, et alkolukust on üsna tuntav kasu. 2008. aastast alates on alkolukud hoidnud Soomes enam kui 12 000 korral ära selle, et alkoholi tarvitanud juht rooli taha istub. Kuna arvestatava osa liiklusõnnetuste puhul on mängus olnud alkohol, on alkolukud säästnud Soomes hulga inimelusid.

Ka ei ole arusaam, nagu alkolukku oleks lihtne petta, päris õige. Osa seadmeid on varustatud kaameraga, mis teevad kindlaks, et puhuja ja rooli taha istunud inimene on üks ja seesama. Seega on tehnilised võimalused turvalisemaks alkolukuks olemas, iseasi, kas neid otsustatakse kasutada või mitte. On aga veel üks aspekt, millele juhtis tähelepanu Telegraphi arvamustoimetaja Ceri Radford, kui samasugune diskussioon oli mõned aastad tagasi Ühendkuningriigis. Radford leidis, et alkolukkude kasutuselevõtuga seondub palju üldisem ja ehk ka olulisem küsimus: kui suure osa inimesele omasest vastutustundest oleme me valmis ära andma tehnoloogilistele seadmetele ja kuidas see inimese enda vastutustunnet mõjutama võib hakata. Google pakub võimalust panna piirangud meilikontole, mis ei lase üleliia joonud kontoomanikul kirju saata: kui lihtsat ülesannet enam lahendada ei suuda, siis pole kirjade kirjutamiseks parim aeg. Järgmine samm, leidis Radford, oleks see, kui külmkapp ei lase meid pärast kella kaheksat õhtul toidu ligi, korgitser, mis torkab pä-

rast teist korgitõmbamist kasutajat valusalt sõrme, ja krediitkaart, mis kõlbmatuks muutub, kui kasutaja tahab osta Dan Browni raamatuid. Jah, muidugi on see inimene ise, kes ütleb meiliprogrammile, külmkapile, korgitserile ja krediitkaardile, mida teha. Aga sellisel moel delegeeritud vastutus kokkuvõttes mitte ei suurenda inimese vastutustunnet, vaid kahandab seda, leidis ta.

JUHTMÕTE Loom ei oska analüüsida oma tegevuse võimalikke tagajärgi. Aga nagu liiklusõnnetuste statistika näitab, ei oska seda teha ka purjus inimene.

LK 3

KÕVA SÕNA Globaalne maailm on paemurd, kust üha väiksemaid tükke murtakse selleks, et ehitada üha väiksemaid aedikuid. Kolumnist Ahto Lobjakas, PM 18.08

PÄEVA KOMM

Postimees 1910. aastal

Kui praegu vaatas enamik inimesi Rasmus Mäe tõkkejooksu finaali pilgul, kus jälgiti mehe positsiooni võrreldes konkurentidega, siis tulevikus saab võtmesõnaks ilmselt tagakurv.

Kodanliste vabaduste üheks tähtsamaks aluseks arvatakse koosolekute ja seltside vabadust. Neid vabadusi tarvitab uueaja õiguseriik hädapärast. Need kindlustavad seltskonna vaba eneseaitamise ja ühistegevuse aluseid, ilma milleta võimata on läbi saada. Arusaadav oli sellepärast, et nende nõudmiste seas, mis Venemaa endisest ametnikkude-riigist uueaja õiguseriigiks ümber pidi muutma, koosolekute ja seltside seaduste uuendamine üheks tähtsamaks asjaks oli. Venemaal oli ja on kodanikkude omaabi ja isetegevust enam kui mujal tarvis õhutada, sest et Vene seltskond aastasadade-pikuse ametnikkude eestkostmise all elades omaabilise algatuse on kaotanud, ametnikud aga üksi ka uue aja keerulist ühiskondlist elu juhtida ei saa, ka siis mitte,

Baruto algusaegadel arvasid vähesed, et mõne aasta pärast tekib netikommentaariumites olukord, kus anonüümsed ja vähem anonüümsed arvajad varahommikuti spetsiifilist sumojuttu räägivad. Olgu siis Eesti rahvast hoiatatud, et järgmisel kümnel aastal ei pääse me tagakurvidest ja tõkete vahel tehtud sammude arvust ilmselt ka jaanitule ümber pajatusi vestes. Suurepärane, et Mägi otsustas aastate eest just 400 meetri tõkkejooksule spetsialiseeruda, kuna see ala pakub tavalisele Eesti televaatajale täiesti uutmoodi emotsiooni. See pole kaks pikka päeva kestev mitmevõistlus, see pole ka odavise või kettaheide, kus finaal kestab pika ja närvesööva tunnikese. Mäe tähtsaimad jooksud kestavad alla 50 sekundi ning teleri ette hilinemist ei saa endale lubada. Finaalile eelnevad ka eeljooksud ja poolfinaal, mida ei saa vahele jätta. Tekib pika vinnaga pinge, mis kulmineerub võimsalt finaali mõnekümne sekundi jooksul.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Ühes on kriitikutel õigus: lukud ja tarad on peamiselt ikka loomale, inimese käitumist peaksid suunama seadused ja tõekspidamised. Loom ei oska analüüsida oma tegevuse võimalikke tagajärgi. Aga nagu liiklusõnnetuste statistika näitab, ei oska seda teha ka purjus inimene. Kui lukk on loomale, on lukust ehk abi ka looma kombel käituva inimese puhul.

urmas nemvalts

kaarel täll

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

kui neil nii palju tarkust, agarust, hoolt ja auusust oleks, nagu neil harilikult arusaamatust, loidust, hooletust ja auuvastast on. Kus maale riik ilma seltskonna vaba kaastegevuseta saab, seda näeme praegu kolera ja katku ajal. Venemaa ei saa ega saa neist taudidest lahti ja peab häbistavaid ettepanekuid kuulma, kus väljamaa õpetlased tema üle rahvusvahelist eestkostmist tervishoiu asjas soovitavad. Siin kaebavad isegi ametlikud lehed seltskonna võimetuse üle. Seda võõrastavam on sisemiste asjade ministeeriumi tegevus ja seda toetavad senati seletused seltside ja koosolekute asjas. Kõikidel on veel meeles, kuidas tööliste ametiühisuste õigusi järk-järgult kitsendati ja Tallinnas näituseks kõik ametiühingud kinni pandi. 19.08.1910

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 19. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Laevakaitsjate istung lükkus taas edasi Hoolimata India Tuticorini magistraadikohtuniku otsusest jätkata eile Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliikme, kelle hulgas on ka 14 Eesti laevakaitsjat, passide ja isiklike asjade tagastamise arutelu, lükkus kohtuistung edasi, kuna kohus tähistas Krishna sünnipäeva püha. Eesti suursaadik Indias, Viljar Lubi ei osanud eile öelda, kas istung võiks toimuda täna. «Kahjuks on need nädalad läinud järgemööda, nii et me kogu aeg loodame ja ootame,» lausus ta. BNS

Maavanem kaalub võimutüli tõttu kohtuteed Valga maavanem Margus Lepik (pildil) ei välista, et tal tuleb Otepää vallavolikoguga seotud sisekonfliktide lahendamiseks halduskohtusse pöörduda, kuna vallavolikogu ei näita üles piisavat konstruktiivsust. Vastuseks Otepää vallavolikogu pöördumisele teatas maavanem, et jääb järelevalve käigus vallavolikogule tehtud ettepaneku juurde. «Minu poolt on kindel üleskutse Otepää vallavolikogule see olukord kiiresti lahendada,» lausus ta. Otepääl on kestnud üle kuu aja segadus vallavanema legitiimsuse teemal. BNS Bussijuht Urmas näitab Atko maakonnaliini bussi paigaldatud alkolukku, millised on ettevõttes juba mitmendat aastat kasutusel.

foto: erik prozes

KÄIVITUB VÕI MITTE? Politsei leiab, et alkolukud on hea meede üldse kõigi sõidukite roolist joobes juhtide eemalhoidmiseks.

Liinibusside juhtide kainuse tagavad alkolukud merike teder reporter

aa nteeamet on asunud tasapisi nõud ma liinibussidesse alkolukkude paigaldamist, politsei hinnangul aitaksid need probleemseid juhte eemal hoida ka tavaautode roolist. Valitsuse liikluskomisjon leidis juba mullu sügisel, et purjus bussijuhtide roolist eemale hoidmiseks võiks kaaluda liinibussides alkolukkude kohustuslikuks muutmist. Samas tõdeti, et see on üpris kallis meetod. Nüüd on maanteeamet seadnud eesmärgi, et 2023. aastaks võiksid kõik Eestis tasuliselt sõitjaid vedavad bussid olla nendega varustatud. Selleks hakati nende kasutuselevõttu soodustama järk-järgult, et mitte liigselt transpordiettevõtjaid koormata. «Esmajärjekorras võiks alkolukkude kasutuselevõtmise kohustust rakendada riigi korraldataval avalikul liiniveol,» ütles ameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Mari-Jaana Adams. Seadused alkolukkude kasutamist sõidukitel ei reguleeri. «Seega on võimalik avaliku liiniveo hangetel sätestada ühe tingimusena, et liiniveoks pakutavad bussid peavad olema varustatud alkolukkudega, või sätestada see hinnatava kriteeriumina, mille eest antakse pakkumusele punkte,» sõnas Adams. Esimesena pandi joobes roolikeerajaid takistavate seadme-

te kasutamine bussides kui lisapunkte andev kriteerium sisse nende maakonnaliinide vedaja leidmiseks korraldatud hankedokumentidesse, kus eelmine leping hakkab kohe-kohe lõppema. Nüüd tulevadki alkolukkudega bussid alates 1. jaanuarist 2015 liinidele Põlvamaal, Tartumaal ja osal Valgamaast. «Juhul kui see nõue lisada ka kõikidesse järgnevatesse hankedokumentidesse ja tänu sellele kriteeriumile varustavad hangete võitjad oma bussid alkolukkudega, siis on aastaks 2022 saavutatud olukord, kus kogu riigi pakutava avaliku sõitjateveo bussid maakondades on nendega varustatud,» ütles Adams.

Põhjanaabrite praktika Näiteks Soomes alustati juba 2008. aastal pilootprojektiga, mille raames pakkusid korrakaitsjad alkoholi tarvitanud autojuhtidele alternatiivina muu karistuse asemel alkoluku paigaldust. «Umbes 70 protsenti Soome juhtidest, kes olid kasutanud alkolukku, tunnistasid, et see mõjutas nende käitumist ning peatas napsise peaga autorooli minemise. 2008. aastast alates on alkolukud hoidnud Soomes ära üle 12 000 korra alkoholi tarvitanud juhi juhtima asumise, alkoholi tarvitamise piirmäära ületamisi tuvastati aga üle 40 000 korra,» loetles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik politseimajor Veiko Kommusaar. «Meetme rakendamist on ka Eestis vahelduva eduga arutatud.» Seevastu bussifirma Atko logistik Jüri Saar peab selliseid seadmeid mõttetuks, sest need annavad vaid lühiajalist efekti. «Ma saaks veel aru nn märkamatust alkolukust, mis

Alkolukk • Elektrooniline seade, mis takistab sõiduki käivitamist, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus üle lubatud piirmäära. Lisaks tuleb kontrollpuhumisi teha ka sõidu ajal. • Neid kasutatakse elukutselisi juhte nõudvate vedude puhul (bussides, kommertsvedusid tegevates tarbesõidukites jne) ja joobes juhtimise eest karistatud isikutel korduvuse ennetamiseks või karistuse eritingimusena. Korduvuse ennetamine on osa laiemast ennetusprogrammist, mis hõlmab ka meditsiinilist ja psühholoogilist abi. allikas: pm

registreerib automaatselt juhi joobe, aga siis ei tohi autos olla ühtegi viinanina ega vist ka südametilku tarvitavat vanadaami. Aga alkomeetrisse, kuhu peab puhuma, et saada mootor tööle, võib ka sõbra puhuma panna ja sõit algab. Meenutab lasteaeda,» leidis ta. Saare sõnul tuleb püüelda selle poole, et purjuspäi rooli lihtsalt mitte kunagi ei istuta. «Panna inimesi lotot mängima, et «läheb käima – ei lähe käima», on lühinägelik ja vastutustundetu,» lausus ta. «Roolijoodikute pärast ei saa kõikidele inimestele peale sundida alkolukku, see on umbes sama, kui pussitajate pärast muuta kõigile kohustuslikuks rõngassärgi kandmine. Kannatama ja vastutama peab joodik, aga mitte korralik kodanik.» Politseil on joobes juhtide vähendamiseks meetmeid veelgi, märksõnadeks on «õnnetus-

Bussifirma Atko logistik Jüri Saar peab selliseid seadmeid mõttetuks, sest need annavad vaid lühiajalist efekti.

te ennetamine» ja «tugev järelevalve». «Oleme sel aastal kontrollinud üle 370 000 juhi ja tabanud 4000 roolijoodikut. Võrreldes möödunud aastatega kogu roolikeerajate kontrollitud arvust näitab joobes juhtimine küll mõningast langustendentsi, kuid pikemaajalisi järeldusi on ennatlik teha,» tõdes Kommusaar. «Igaüks meist saab ära hoida kõige hullema ja selleks ei ole vaja teha üle jõu käivaid pingutusi. Piisab vaid iseenda käitumise korrigeerimisest – leidma vajadusel kaine autojuhi ning peatama napsise sõbra või pereliikme asumise autorooli,» lisas ta.

Teised meetodid lisaks Hiljuti alustas politsei LõunaEestis ka käitumisprogrammi projektiga, kuhu on ka juba esimesed inimesed, kelle korrakaitsjad on alkoholi tarvitanuna kinni pidanud, vabatahtlikkuse alusel suunatud. «Kui seadust rikkunud liikleja programmi läbib, siis säilitatakse tema juhtimisõigus. Teiste riikide praktika näitab, et selline lähenemine ja algpõhjustega tegelemine on olnud edukas. Oleme alustanud ka erinevaid dialooge, et selline lähenemine Eestis võiks olla üks läbimõeldud ja süsteemseid võimalusi vähendamaks joobes juhtimist,» lausus Kommusaar. Umbes 12 protsenti kõigist Eesti teedel juhtunud liiklusõnnetustest on põhjustanud joobes juhid. Sel aastal on joobes juhi süül hukkunud 11 ja saanud viga 117 inimest. Selle aasta kuue kuu jooksul konfiskeeris politsei 91 roolijoodiku sõidukid, mis on võrreldes eelmise aastaga 60 protsenti rohkem.

1349

sündi, neist 726 poisslast ja 623 tütarlast, registreeriti juulis Eesti perekonnaseisuasutustes.

Enamik Saaremaa valdu on valmis kõnelusi alustama Saare maakonna 16 omavalitsusest 14 on valmis alustama läbirääkimisi võimaliku ühinemise arutamiseks, ainsana lükkasid Kuressaare ettepaneku tagasi Muhu ja Pöide vald. Kuressaare linnavolikogu tegi mai lõpus kõigile Saare maakonna omavalitsustele ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Täna arutab Saaremaa omavalitsuste ühinemiskõneluste teemat Kuressaare koalitsiooninõukogu ja augusti lõpus ka linnavolikogu. postimees.ee

Riik sai jäämurdja ettemaksu tagasi Soome ettevõte Aker Arctic Technology on riigile tagastanud 796 500 eurot, mis oli ülejääk veeteede ameti katkestatud jäämurdja projekteerimishanke 1,64 miljoni eurosest ettemaksest. Ühtekokku läks katkestatud jäämurdja projekt riigile maksma 843 500 eurot, selgub riigikontrolli möödunud aasta aruande auditist. Veeteede amet sõlmis 2007. aasta detsembris Aker Arctic Technologyga jäälõhkuja projekteerimise lepingu, mille majandus- ja kommunikatsiooniministeerium palus tänavu aprillis katkestada. BNS

Haapsalu politsei otsib otsasõitjat Haapsalu politsei otsib sõiduauto juhti, kes sõitis reedel kuurortlinnas ülekäigurajal otsa invakärule, milles oli laps. Õnneks laps avariis viga ei saanud, küll aga sai kannatada käru. postimees.ee

Eesti taastab ajutiselt piirikontrolli Eesti taastab USA presidendi Barack Obama 3. septembri visiidi eel Schengeni viisaruumi sisepiiridel piirikontrolli, mis hakkab kehtima augusti viimastel päevadel. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus

Kas jagaksite pangaga oma Facebooki-konto infot, et saada laenu?

93%

Jah

4386 vastajat

5% 2%

Mitte kogu infot

4 || EESTI || POSTIMEES, 19. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PANUS TULEVIKKU. Juba kümme aastat on poliitiline, äri- ja vaimueliit käinud suvel Lõuna-Eesti looduses nooremat põlvkonda harimas ja motiveerimas.

Need, kel tarka öelda, lähevad metsa priit pullerits

vanemtoimetaja

ihkel Raud läks lõpuks metsa. Kohe mitmeks h e a k s päevaks. Teda oli sinna juba aastaid kutsutud. Aga mitte kunagi, arvestades tema tihedat graafikut nii muusiku kui ka sõnameistrina, polnud ta varem selleks aega leidnud. Sest too mets, kuhu teda kutsuti, asub ikkagi teisel pool maakera. Kutsujad võtsid Raua korduvatest äraütlemistest õppust. Tänavuseks esitasid nad talle kutse juba aasta tagasi. Vaatas Raud kalendrisse: tühi. Andis nõusoleku. Ja nii ta lendaski 10. augustil Varssavi kaudu elus esimest korda Kanadasse, Torontosse, kust kohaliku eestlaskonna esindajad sõidutasid ta 200 kilomeetrit põhja poole Kotkajärvele. Sealses Metsaülikoolis pidas Raud vabas õhkkonnas väliseestlastele loengu oma värvikast elust ja rikkalikest, noorpõlves ka elupõletavatest, elukogemustest. Kultuuriminister Urve Tiidus läheb selle nädala keskel samuti metsa. Aga mitte nii kaugele, nagu läks Raud. Tema sõidab Tallinnast veidi rohkem kui 200 kilomeetrit lõunasse. Kanadas Kotkajärvel 1960. aastate lõpus alguse saanud Metsaülikooli traditsioon jõudis nimelt eelmise kümnendi keskel Eestisse. Tänavu toimub see juba kümnendat korda Otepää lähedal Käärikul. Sinna Tiidus sõidabki. Kuid nagu Raud mitmeid aastaid varem, ei tormanud ka Tiidus möödunud talvel, mil ta Metsaülikooli esinemiskutse sai, sellele ülepeakaela «jah» ütlema. Asi polnud niivõrd ajapuuduses, kui kutsega kaasnenud vastutuses. Ehkki tema ettekanne, mis vaagib kunsti ja poliitika vas-

tastikuseid mõjusid, peab mahtuma 20 minuti sisse, tunnistas Tiidus veel selle kuu algul, et tal tuleb jätkuvalt vaeva näha. «See ei ole mingi igapäevane ettekanne, mis käib ruttu,» selgitas minister tookord. «Metsaülikool on ikkagi mõttekoja tasemel kokkusaamine, kus vaadatakse Eesti elu kaugemale ette ja kus saab argitasandist kõrgemale tõusta.»

Pangajuhi vastased Tõepoolest, Mare ja Rein Taagepera ellukutsutud Metsaülikoolist Käärikul on saanud möödunud kümne aastaga üks omapärasemaid vaba mõtte foorumeid, kus eri erialade ja vaadetega inimesed arutavad Eestile oluliste küsimuste üle. Mullu oli näiteks teemaks, kuidas puutub kapitalismi kriis meisse, homme algavas Metsaülikoolis tuleb vaagimisele kunsti roll ja saatus ühiskonnas.

Mare ja Rein Taagepera ellukutsutud Metsaülikoolist Käärikul on saanud kümne aastaga üks omapärasemaid vaba mõtte foorumeid. «Selline vaba diskussioon erinevate inimeste vahel, nagu Käärikul, ei ole Eestis väga levinud,» nendib kunstiajaloolane, emeriitprofessor Jaak Kangilaski, seekordse Metsaülikooli avaesineja. «Seda, et eri ametikohtadel ja eri vanuses inime-

sed saavad lõkketule ääres vestelda, ei ole mina mujal eriti kohanud. Tavaliselt ollakse väga oma ametkonnas kinni.» Kahel möödunud aastal on leidnud aega Metsaülikoolis algusest lõpuni, kolmapäevast pühapäevani kaasa lüüa ka Swedbank Eesti juht Priit Perens. Tõsi, tunamullu, mil ta osales arutelus õpetajakoolituse üle, kasutas ta pärastlõunaid ka selleks, et külastada panga kontoreid Lõuna-Eestis. «Oli töö ja vile koos,» nendib Perens. (Metsaülikooli korraldajate üks põhimõttelisi soove kõlab, et kõik esinejad viibiksid kohal kogu ülikooli aja, sest just sedasi kujuneb nende panus üritusse eriti viljakaks.) Kaks asja on avaldanud Perensile Metsaülikoolis muljet. Esiteks, kui tavaliselt kuulavad Eesti inimesed esinejaid vaikides, siis Käärikul polnud ta oma ettekannet veel lõpetanudki, kui hakkasid tulema küsimused. Teiseks, kuigi pankur tundis mullu, et vähemalt kolmandik kuulajaid on tema põhiteesiga opositsioonis – ta väitis, et kriis ei ole kapitalismis, vaid ühiskonnas, kus on liiga vähe kapitalismi –, ei mindud järgnevas arutelus kurjaks ega pööratud tülli, nagu Eestis samuti sageli tavaks. Läbi aastate on Metsaülikoolis oma suvisest ajast ja täiesti tasuta – enamgi veel, teinekord lausa peale makstes, tasudes isiklikust taskust ka elamiskulud – käinud esi-

Tunamullusest Kääriku Metsaülikoolist osavõtjad on moodustanud täheühendi MÜ – mis tähendab mõistagi Metsaülikooli. fotod: metsaülikool

nemas märkimisväärne osa Eesti kultuuri-, äri- ja poliitilisest eliidist. Ehk inimesed, kes tiitlitega tutvustamist ei vaja (see, muide, et kellegi tähtsale ametinimetusele tähelepanu ei pöörata, on samuti üks Metsaülikooli põhimõtteid): Toomas Hendrik Ilves, Marju Lauristin, Mart Laar, Siim Kallas, Andres Tarand, Ardo Hansson, Indrek Neivelt, Jaak Aaviksoo, Alar Karis, Marina Kaljurand, Rein Raud, Hans H. Luik, Andrus Kivirähk jpt. Metsaülikooli väärtus seisneb osalenute sõnul suuresti ka asjaolus, et seal, erinevalt näiteks konverentsidest, kuhu samuti kutsutakse alati autoriteetseid ja asjatundlikke esinejaid, saab igaüks võrdselt teistega sõna sekka öelda. Seal kehtivad reeglid, et kohe algusest minnakse suhtluses sina pea-

le, kellelegi ei tohi öelda «ah, mis sina ka sellest tead», ning ettekanded, ükskõik kui keerulisel teemal, peavad olema kõigile lihtsalt arusaadavad. Sundimatu ja informaalse õhustiku klassikaliseks näiteks, mida paljud siiani mäletavad, on jäänud tollase õiguskantsleri Allar Jõksi, nüüdse advokaadibüroo Sorainen partneri ettekanne kaheksa suve tagasi. Vähe sellest, et ta oli Käärikul viibides oma ettevalmistatud kõnet mitut puhku oluliselt muutnud – tulenevalt sellest, millised mõtted olid eelnenud aruteludest juba läbi käinud –, takkaotsa muutus ka selle ettekandmise koht. Kuna ilm pööras hirmus ilusaks, otsustas Metsaülikool kolida saalist õue, kuid oh häda, polnud pulti, mille taha Jõks võinuks seista. Lõpuks leiti ku-

Kas teate, et ... ... Metsaülikooli loomise algus ulatub 1966. aasta sügisesse Kanadas, kui Torontos tegutsevad noorteorganisatsioonid otsustasid ühisnõupidamisel pakkuda ülikooliealistele PõhjaAmeerika noortele võimalust jätkata oma teadmiste täiendamist Eesti ja eestlusega seotud valdkondades. ... esimene Metsaülikool toimus 19. augustil 1967. aastal Kanadas Kotkajärvel, 200 kilomeetrit Toron-

tost põhja poole. Sellest ajast on Metsaülikooli korraldatud seal igal aastal, erandina toimus see 1974. aastal Kotkajärve asemel Soomes Kuopios. ... esimene Metsaülikool Eestis leidis aset 1989. aastal Käärikul, järgmisel kümnendil see ettevõtmine soikus. Metsaülikool alustas Eestis taas 2004. aastal Viljandimaal Heimtali koduloomuuseumis, alates 2005. aastast on

see toimunud igal aastal Käärikul. ... Kääriku Metsaülikoolis on igal aastal erinev teema, tänavu «Kunstid – parim enne möödas?», mullu «Kriis kapitalismis? – Mis see minu asi on?», tunamullu «Haridus. Haritus», 2011. aastal «Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng», 2010. aastal «Eesti naine. Eesti mees». ... selleks, et arutelu oleks

Metsaülikoolis sisukas ja tulemusele orienteeritud, kehtivad seal järgmised põhimõtted: minnakse «sina» peale, et tekiks usalduslik õhkkond; aktsepteeritakse teise seisukohti, isegi siis, kui ei olda teise arvamusega nõus; kunagi ei minda isiklikuks à la «sina ei tea asjast midagi»; ollakse orienteeritud lahenduste otsimisele; huumorimeel säilib ka keeruliste teemade arutamisel.

Selleks, et inimesed suvel Metsaülikoolis parema meelega Eesti arengu üle mõtleksid, on mõistlik nad välja istuma panna ning võimaldada kaunis vaade, nagu Käärikul mäe otsast, et tulevik helgem paistaks.

Häirekeskusel kulus väljakutsekäsu andmiseks kümme minutit toomas koitmäe, Sakala uudised@postimees.ee

Laupäeva õhtul juhtus Viljandi lähedal traagiline õnnetus – ilma tõkkepuuta Pärsti ülesõidukoht sai saatuslikuks kahele sõiduautos BMW viibinule. Tallinnast Viljandi poole suundunud Elroni reisirongi ette jäänud BMW hävis täielikult. Esimesena häirekeskusesse helistanud Peep Raju sõnul võttis politsei ja kiirabi saabumine sündmuspaika selgelt liiga kaua aega. Esimene politseipatrull jõudis kohale üheksa minutit pärast õnnetust, kiirabibri-

gaad tuli kaheksa minutit pärast politseinikke. «Olin parasjagu garaažis, kui kuulsin rongi lähenemas,» rääkis Raju. Et ta on harjunud mööduvaid ronge võimaluse korral jälgima, astus ta garaažist välja. «Õieti ei jõudnud veel välja astuda, kui käis hirmus pauk,» kirjeldas mees. Seejärel helistas Raju otsekohe päästeteenistusse. Teda pani nördima, et politsei ja kiirabi jõudsid kohale aeglaselt. «Tundus, et 20–25 minutit võis minna selle ajani, mil politseiautot nägin. Kohe selle järel tuli kiirabi,» meenutas mees.

Raju oli ärevusega unustanud, et kohta nimetatakse Pärsti ülesõiduks, kuid ta teadis öelda, et tegu on Klaassepa–Pärsti–Sürgavere tee ja Aindu külaga. Lõuna prefektuuri pressiesindaja sõnul jõudis politsei sündmuskohale üheksa minutit pärast õnnetust. «Esmane info õnnetusest saabus häirekeskuse numbril 110 kell 19.27,» rääkis ta. «Kell 19.32 sai õnnetusest teada Viljandi politsei, kes kohe sündmuskohale sõitis.» Esimene politseipatrull jõudis sündmuskohale kell 19.36 ja sinna saadeti veel ka teine pat-

rull. Kinnitamata andmetel sõitis esimene patrull heli- ja valgussignaalita, mis võis olla ka põhjus, miks Raju seda ei märganud. Kiirabi sõitis sündmuskohale koos teise patrulliga. Häirekeskuse avalike suhete juht kinnitas, et õnnetuse kohta tuli kõne numbril 110 kell 19.27. «Helistaja asus eemal, arvas, et on juhtunud rongiõnnetus, kuulis pauku ja nägi tossu, kuid ei osanud midagi täpsemalt öelda ega ka sündmuse asukohta kirjeldada,» rääkis ta. Peamine põhjus, miks kiirabi ja päästeamet alles 17 minutit pärast esimest telefonikõnet

kohale jõudsid, peitub häirekeskuse esindaja sõnul selles, et numbril 110 kõne tegijat ei saa positsioneerida nagu numbril 112 helistajat. Seepärast võttiski asukoha määratlemine aega. Teine kõne sama õnnetuse kohta tuli häirekeskusele kell 19.31. Siis oli helistaja vedurijuht, kes samuti ei osanud öelda juhtunu täpset asukohta, kuid temalt sai häirekeskus täpsustuse raudtee kilomeetrite järgi. Selle kõne põhjal sai häirekeskus kell 19.37 välja saata kiirabi- ja päästemeeskonna, kes jõudsid kohale vastavalt seitse ja kaheksa minutit hiljem.

POSTIMEES, 19. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

sab Männik. Kuna tema saab tuleval aastal 70, oletab mees, et edaspidi tema Metsaülikooli väga ei tiku, sest seal tuleks teha rohkem ruumi noortele. Kusjuures tõsiasi, et Metsaülikooli vedamisel on jäme ots läinud noorema põlvkonna kätte, oli peamine põhjus, miks professor Maimets soostus neile nõu ja kogemustega appi minema. «Palju innukaid särasilmseid noori, kes pragmaatilisel ajal teevad midagi vabatahtlikult ja missioonitundest – see mulle meeldis,» tunnistab ta.

Lahenduste elluviijad

sagilt metallist raam, mille küljes rippus must suur prügikott, ning selle peale õiguskantsler oma paberid asetaski. «See tegi minu kõne veelgi paremaks,» kinnitab ta. Tänaseni räägitakse sellest kui Jõksi legendaarsest prügikastikõnest.

Vaated teise nurga alt Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, Metsaülikooli korraldava nõukogu liige, võrdleb nelja ja poole päeva pikkuse ürituse õhkkonda laulupeo meeleoluga. «Sa lähed sinna sisse, elad seal sees ja tuled sealt välja parema inimesena, kui sisse läksid,» iseloomustab ta. Kuigi Maimets on elu jooksul osalenud paljude koosluste tegevustes, pole ta kusagil mujal kohanud niisugust atmosfääri, kus isegi konfliktsete

seisukohtade esile kerkides jõutakse üksteise mõtete aktsepteerimise ja vastastikuse arusaamiseni. «Üksteise arvamuste ärakuulamine aitab edaspidi kaasa ka igapäevatöös, kus inimene leiba teenib,» väidab ta. Eesti Panga nõukogu eelmine esimees Jaan Männik, nüüdne Eesti Arengufondi nõukogu aseesimees, on osalenud Metsaülikoolis nii Käärikul kui ka Kotkajärvel, sealsel paadisillal, lõkke- ja metsaplatsidel. Kuigi Kanadas langes selle algatamine 1960. aastate teises pooles kokku maailma tolleaegsete establishment’i-vastaste noorteliikumiste lainega, ei olnud Metsaülikool tema kinnitusel kantud vasakpoolsusest. «Kui ühiskonnas on asjaajamine etableerunud, siis Metsaülikool näitab seda, et asju saab ka teise nurga alt vaadata,» li-

Mihkel Raud (keskel) pidas eelmisel nädalal Kotkajärve Metsaülikoolis ettekande «Loomeinimese olemisest Eesti NSVs ja hiljem», milles ta mitmekülgse loomeinimesena kirjeldas omaendagi elu.

Triin Käpp, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht ja Tartu Ülikooli Jaani koguduse abiõpetaja, sattus Metsaülikooli korraldajate sekka üheksa aastat tagasi juhuslikult. Korporatsiooni Fraternitas Liviensis bridžiõhtul astus talle ligi korporant, kes oli akadeemiliste organisatsioonide ümarlaual kuulnud, et professor Mare Taagepera ihkab käivitada Kanadas levinud Metsaülikooli ka Eestis, ning uuris, kas Käpp sooviks ettevõtmises kaasa lüüa. Ta sai kiire nõusoleku. «See tundus mulle väga tore, omapärane ja huvitav mõte,» meenutab Käpp. «Olin siis noor tudeng, mul oli vaba aega, mind sai lihtsalt kaasa tõmmata – korraldamine on mul veres.» Nüüd on temast saanud koguni Metsaülikooli juhataja. Alati jääb Metsaülikooli tüüpi mõttetalgute puhul õhku küsimus, mis neist aruteludest tegelikult kasu tõuseb ja elus muutub. «Me ei lähe sinna targutama ja hädaldama, vaid ka lahendusi otsima,» kinnitab Marko Kass, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor, kes on aidanud Metsaülikooli korraldada kaheksa aastat. «Peamised lahenduste kandjad on Metsaülikooli tudengid, kes saavad maailma paremaks muuta.» Emeriitprofessor Kangilaski, kes pakkus kümme aastat tagasi Metsaülikooli läbiviimise paigaks Kääriku spordibaasi ning on sestsaadik võtnud selle korraldamist südameasjana, võib kinnitada, et Kassi sõnad pole noore mehe soovmõtlemine. Ta on nimelt korduvalt kuulnud inimesi tunnistamas, et Metsaülikoolist saadud ideed ja mõtted on innustanud neid tegutsema teisiti, kui oli seni kombeks. «Kes tahab teada, kuhu Eesti ühiskondlik mõte liigub, sellele annab Metsaülikool head võimalused,» lausub kultuuriminister Tiidus. See on ka üks põhjusi, miks tema sinna hea meelega läheb.

Maimu Mölder foto: estonianfoundation.ca

Rääkima peab eesti keeles Kanadas sündinud ja üles kasvanud Maimu Mölder, kes töötab administraatorina sealses Eesti Sihtkapitalis, on Kanada Metsaülikooli juhina kutsunud sinna esinema ka nimekaid inimesi Eestist. Vestlused nendega söögilauas, huviringides ja saunas on tema hinnangul väliseestlastele selline ainulaadne kogemus, millega ei saa hoobelda isegi enamik inimesi Eestis. Mis on Kanada Metsaülikooli eesmärk?

Eelkõige on Kanada Metsaülikooli roll pakkuda meie noortele võimalust suhelda eesti keeles – pole tähtis, kui hästi või halvasti – ja rääkida teemadel, mis pakuvad neile huvi. Kanada Metsaülikool on sild Eestis ja välismaal elavate eestlaste vahel, see on üleilmse Eesti taimelava. Metsaülikooli osalejad ja lektorid on tulnud peale Eesti ja Kanada ka Uus-Meremaalt, Austraaliast, Euroopast ja muidugi Ameerika Ühendriikidest. Kui raske on nooremat põlvkonda silmas pidades hoida Kanada Metsaülikooli eestikeelsena?

Palume, et lektorid arvestaks osalejate erineva keeletaseme ja -oskusega. Näiteks, kui on eriti tehniline loeng, siis palume lektorilt, et ta jagaks enne loengut välja loengus kasutatavate oskussõnade nimekirja, kus on mõisted kas lahti selgitatud või kõrval ingliskeelne vaste. Meelitame ka noori loenguid või miniloenguid pidama, mis on meil õnnestunud. Metsaülikooli reegel on eesti keeles rääkimine nii loengutel kui ka vabal ajal. Loomulikult oleks paljudel inimestel lihtsam väljendada ennast inglise keeles, aga kõik püüavad sellest reeglist ikka kinni pidada niipalju kui võimalik. Priit Pullerits

Päästjad eitavad väidetavat viivitamist

Häirekeskuse teatel viibis päästjate ja kiirabi väljasõit seetõttu, et hädaabinumbril 110 helistajat ei ole võimalik positsioneerida ning helistajad ei suutnud oma asukohta piisavalt hästi selgitada. foto: joel urbel / sakala

Põhja päästekeskus ei nõustu sotsiaalmeedias leviva kriitikaga, nagu oleks päästjad jõudnud laupäeval Harjumaal Tutermaa külas puhkenud tulekahjule erakordselt aeglaselt. Keila piirkonna inimeste Facebooki grupis «Märgatud: Keilas» levib info, nagu oleks päästjad jõudnud Tutermaal puhkenud tulekahjule 20 minutit pärast väljakutset, kuigi Keila päästekomando asub põlengukohast vaid ühe-kahe kilomeetri kaugusel. Häirekeskus sai laupäeva õhtul kell 23.43 väljakutse tulekahjule Harku vallas Tuter-

maa külas. Keila komando oli sel ajal teisel väljakutsel, seetõttu edastas häirekeskus kell 23.44 väljakutse Tallinna Lilleküla komandole, ütles Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs. «Keila päästekomando lõpetas teise väljasõidu kell 23.55 ning siis said ka nemad häirekeskuselt teate Tutermaal puhkenud tulekahjust. Keila komandole teatas häirekeskus põlengust hiljem, kuna nad olid teenindamas teist väljakutset,» rääkis ta. «Väide, nagu oleks Keila päästjad kogu aeg komandos olnud, on vale. Kell 23.57 olid

nad juba Tutermaa sündmusel, mis tähendab, et nad jõudsid teatamise hetkest põlengule kahe minutiga. See on väga operatiivne reageerimine.» Päästjate saabudes põles hoones katusealune, kus ladustati laminaatparketi liiste. Lilleküla komando jõudis sündmuskohale kell 23.59 ehk 15 minutiga. «Kuna selleks ajaks oli kohale jõudnud juba Keila komando ja põles ainult katusealune, polnud Lilleküla komandol kustutamisel funktsiooni ja nad pöördusid linna tagasi,» lausus Hirs. Päästjad kustutasid tulekahju kell 0.22. Andres Einmann

6 || TALLINN || POSTIMEES, 19. AUGUST 2014

foto: toomas tatar

Tallinna linnaliiklus peaks kooli alguseks korda saama Tuleva nädala alguses taastub osaliselt trammiliiklus, septembri alguseks lubab linn enamiku teetöödest valmis teha. Tallinna transpordiameti juhi Andres Harjo sõnul peaks kaevetööd Narva maanteel Kadrioru-poolses otsas augusti lõpuks ümber saama, samuti peaks septembri alguseks tehtud olema suurem osa Pärnu maantee trammitee rekonstrueerimisest. USA presidendi Barack Obama visiit Tallinna 3. septembril pealinna teetööde graafikusse Harjo sõnul muutusi ei too. «Kaablitööd linnaliikluse ühel tuiksoonel Narval maanteel Kadrioru-poolses otsas peaks augustikuuga nagunii lõpetatud saama,» märkis ta. Pärnu maantee trammitee rekonstrueerimine kulgeb Harjo sõnul plaanipäraselt. Aegajalt võidakse liiklus siiski ühelt sõdurajalt teisele juhtida. «Suuremas osas peaks sealgi tööd augusti lõpus – septembri alguses siiski valmis saama,» vahendas Harjo. Esmaspäeval, 25. augustil alustavad taas tööd trammiliinid 1 (Kopli-Kadriorg) ja 2 (Kopli-Ülemiste). Teiste trammiliinide taaskäivitamine sõltub teede rekonstrueerimistööde graafikust. Kristel Kossar

TALLINN CITY

Pärnu maantee remont.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Mustamäe Akadeemia tee 30 kooli segipekstud sisemus.

fotod: martin ilustrumm

HÜLJATUD. Päästjad käisid möödunud nädalal mitu korda kustutamas Tallinna vanu koolimaju.

Alaealised süütavad mahajäetud koole meribel sinikalda reporter

Endist koolimaja aadressil Õismäe tee 130 ümbritsevad kõrged kortermajad, lasteaed ja spordiväljak, kus lapsed usinasti jalgpalli mängivad. Kuid lisaks spordi harrastamisele tõmbab lapsi nagu magnetiga kohe sealsamas asuvasse endisesse koolimajja, mis näeb välja nagu tondiloss. Hoonesse on väga lihtne sisse saada, aknad on lõhutud ning keldri sissepääsul pole ust ees. Vahest just seetõttu käisid päästjad endist koolimaja nädalavahetuse jooksul kustutamas neli korda. Esimesel korral põles aulas praht, hiljem mööbel, kolmandal korral teatas helistaja häirekeskusele, et poisid teevad koolimaja katusel lõket. Sündmuskohale sõitnud päästjad andsid politseile üle kaks noorukit. Politsei Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna juht Tarvo Ingerainen ütles aga, et praegu ei ole alust neid põlengutega seostada. «Küll aga alustati neist ühe, alaealise noormehe suhtes jaoskonnas väärteomenetlust, kuna teda kahtlustatakse narkootikumide tarvitamises,» lausus ta. Sellega aga põlengud hoones ei lõppenud, sest vaid mõned tunnid hiljem pidid päästjad endisesse koolimajja tagasi minema, sellel korral asuti kustutama aulas põlenud lõket. Eile parandati piirdeid, mis peaks muutma maja vandaalikindlaks. Sulgeti endise koo-

lihoone aknaid ja uksi, hoone külgedele paigaldati piirdeaiad. «Pätt läheb sisse ikka, vahet pole tegelikult,» avaldas töid teinud noormees, et vineerplaadid ja aed on tõsisele probleemile vaid ajutine lahendus. Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson ütles, et tegu on tõesti ainult ajutise lahendusega. «Haabersti linnaosa valitsus ei taotle hetkel hoone lammutamist, kuna on tekkinud mõte Õismäe tee 130 hoone renoveerida ning võtta kasutusele sotsiaal-, kultuuri- ja vabaajakeskusena. Juhul kui hoone renoveerimise plaan takerdub ning hoone muutub inimestele ohtlikuks, taotleb linnaosavalitsus hoone lammutamist,» ütles Jürgenson. Üle hoovi asuvas kortermajas elav Tiina Randla ütleb, et endise koolimaja läheduses on ohtlik elada. «Oleme näinud, kuidas jõmpsikad siin trallitavad,» rääkis ta. Tema arvates tegutseb seal noortekamp, kes endist koolimaja järjepidevalt süütamas käib. Samas ei saa ta aru, miks on hoone nii käest ära lastud. «See oli täiesti toimiv maja, uute akendega. Kui maja oleks kohe uue rakenduse leidnud, poleks probleeme. Praegu on see ikka täiesti ära rüüstatud,» kirjeldas Õismäe elanik hoone kurba olukorda. Tema meenutuste järgi on hoonet kustutamas käidud ligi 20 korda, seega esitab ta küsimuse, kas soodsam on palgata valve või käia endist koolimaja kogu aeg kustutamas. Lisaks Õismäe tee 130 hoonele valmistas päästjatele nädalavahetusel peavalu ka Akadeemia tee 30 asuv endine koolimaja. Laupäeva lõuna paiku

Õismäe tee 130 koolimaja on korduvalt põlema pandud.

leidsid sündmuskohale saabunud päästemeeskonnad, et hoone kolmandal korrusel põlesid kabinet ning teises tiivas aula ja katus 900 ruutmeetri ulatuses. Samasse majja kutsuti päästjad kustutama ka ööl vastu esmaspäeva, kui pööningul põles praht. Ka see hoone asub kortermajade vahel ja on elanikele pinnuks silmas. «Minu arvates linnaosavalitsus peaks valve välja panema, las siis ametnikud istuvad seal,» pahandas samas piirkonnas elav Maie-Anne Kuuskma. Tema arvates võiksid valvata näiteks munitsipaalpolitseinikud. Ta teadis veel rääkida, et tegelikult oli plaanitud sin-

See oli täiesti toimiv maja, uute akendega. Kui maja oleks kohe uue rakenduse leidnud, poleks probleeme. Praegu on see täiesti ära rüüstatud. Õismäe elanik Tiina Randla Õismäe tee 130 kooli saatusest

na hoonesse spordikompleksi koos ujumisvõimalusega, kuid nüüd on hoone sattunud süütajate küüsi. «Järjest põleb, midagi ei tehta. Kogu aeg aga avatakse linnas uusi objekte,» kirjeldas ta, kuidas Tallinnas suunatakse probleemidelt tähelepanu mujale. Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna juht Tarvo Ingerainen ütles, et politsei on probleemidest kohaliku omavalitsuse esindajatega rääkinud mitu korda. «Kuna need kaks koolimaja ei ole omanikuta, loodame, et omanik lammutab majad, renoveerib need või tagab selle, et võõrad ei pääseks hoonetesse,» sõnas Ingerainen. Politsei palub kõigil inimestel, kes näevad mahajäetud koolimajades või nende ümbruses luusivaid lapsi või täiskasvanuid, anda sellest võimalikult kiiresti teada lühinumbril 110. Võimalikult täpselt tuleb meelde jätta inimeste välimus. Kindlasti tasub kõigil vanematel, kel on kahtlus, et nende lapsed võivad mahajäetud hoonetes käia, nendega tõsiselt vestelda ja selgitada sellise käitumise lubamatust ning eluohtlikkust.

POSTIMEES, 19. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Hanno Tomberg sai EASi juhtkonna kokku ÄRILAUSE Kohaliku kapitali koondumine on iga riigi seisukohalt väga oluline.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas eile uuteks juhatuse liikmeteks Sigrid Harjo (keskel) ja Indrek Kaju (paremal). Kaju on juhtinud Neste Eestit ja töötas kuni 2012. aastani Neste Peterburi tütarfirma peadirektorina. Harjo on alates 2007. aastast olnud EASi arendusüksuse juht. EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg (vasakul) ütles, et tegemist on pika juhtimiskogemusega inimestega, kes tunnevad väga hästi ettevõtlusvaldkonda. majandus24.ee

LHV panga suuromanik Rain Lõhmus. EPL, 16.08

Euroopa Komisjon toetab puu- ja köögiviljatootjaid Euroopa Komisjon teatas eile, et annab Euroopa Liidu puu- ja köögiviljakasvatajatele 125 miljonit eurot, et aidata neil toime tulla Venemaa vastusanktsioonide mõjuga. Toetuskõlbulikud on tomatid, porgandid, kapsas, paprika, lillkapsas, kurk, hapukurk, seened, õunad, pirnid, punased marjad, viinamarjad ja kiivid. majandus24.ee

1,99

euroni ulatus juuni lõpuks kohustuslike pensionifondide varade maht.

foto: jaanus lensment

VASTANDLIKUD HUVID. Keskkonnaministeerium sepitseb keskkonnatasude tõusu, mis asjatundjate hinnangul tõmbab kriipsu peale põlevkivitööstuse arengule.

Keskkonnatasu tõus võib põlevkivitööstuse uppi lüüa andres reimer

andres.reimer@postimees.ee

Ministeerium soovib põlevk iv itö ö st u s te maksutõusuga rahastada keskkonnainvesteeringute keskuse tegevust, kuid murrab kuldmune muneval kanal kaela,» ütles Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa. «Tahame investeerida õlitööstusesse 400 miljonit eurot, kuid keskkonnaministeerium kõigutab maksupoliitikat nii, et pangad on valinud meiega suhtlemiseks ooterežiimi.» Rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young hinnangul ootab Eesti põlevkivitööstust kiire väljasuremine või pikaajaline hääbumine, kui keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse keskkonnatasude tõstmise kava läbi läheb. Praegu tõusevad keskkonnatasud igal aastal viie protsendi võrra, kuid alates 2016. aastast võib maksutõus kerkida vahemikku 16–32 protsenti aastas. Tumedate stsenaariumide võimalikkust kirjeldab samuti poliituuringufirma Praxis põlevkivitööstuse demograafilise mõju aruanne. Tabelid näitavad, et kiire väljasuremise stsenaariumiga väheneb Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele ressursimaksuna ja füüsilise isiku tulumaksuna laekuv summa juba 2025. aastaks ligi tosin korda. 2015. aastaks oodatavast ligi 20 miljonist eurost jääks järele napilt paar-kolm miljonit. Ernst & Youngi analüüsi tellis maailma energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee, mille peasekretär Mihkel Härm näeb maksutõusu taga mitte pika-

miljardi

Keskkonnatasud

Lõviosa keskkonnatasudest maksab põlevkivitööstus

Eesti tööstusettevõte keskkonnatasudena makstud summad miljonites eurodes

kõik laekunud keskkonnatasud kokku põlevkivitööstuse keskkonnatasud õlitootmine elektritootmine

100 80 60

0 2009

2010

40 20

74,5

2011

11,5

2012

2015

Allikas: keskkonnaministeerium

ajaliste keskkonnaeesmärkide täitmist, vaid eelarvepuudujäägi lappimist. «Oleme teinud mitmeid ettepanekuid raamkava koosta-

mise osas, paraku tehtud ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise osas on tagasiside puudulik ning raamkava üldine kontseptsioon arusaa-

KOMMENTAARID

urve palo

majandusminister

Keskkonnatasude tõus võib tööstusharule saatuslikuks saada. Põlevkivitööstuse panus Eesti sisemajandusse on neli protsenti ja Eesti riigi tuludesse viis protsenti, mis on väga suur osa. Põlevkivitööstus vajab

suuri investeeringuid ning nende eelduseks saab olla vaid stabiilne maksukeskkond. Põlevkivi kaevandamine võiks edaspidi olla majandusministri valitsemisalas. Riigi maavarade poliitika lähtuks majandusministeeriumi juhtimisel senisest enam eesmärgist, et ressursside kasutamine peab olema rakendatud Eesti inimeste heaolu kasvu vankri ette.

keit pentusrosimannus

keskkonnaminister

Jõuline põlevkiviäri surve keskkonnatasude muutmata jätmiseks oli ennustatav, see ei arvesta paraku maksumaksjate huviga teenida neile kuuluvalt varalt õiglast tulu ja maksustada saasta-

mist. Kindlasti on neid, kes loodavad keskkonnaministrilt vähem rangust, aga ma pean neile pettumuse valmistama. Soov viia maavaradega seonduv temaatika keskkonnaministeeriumist majandusministeeriumi alla on selgitatav põlevkiviäri lootusega, et leevenevad keskkonnanõuded. Järeleandmised pole siin kuidagi põhjendatud.

matu,» nurises Härm keskkonnaministeeriumi asekantslerile Ado Lõhmusele saadetud kirjas. Ministeerium on ettevõtjatega mitu korda kohtunud, kuid pole vastanud, kui palju on kavas maksu tõsta. «Me avaldame kavandatud keskkonnatasude tõusu nii töösturitele kui ka pressile septembri alguses, kui oleme selle Praxiselt tellitud analüüsist lähtudes läbi töötanud,» ütles Lõhmus. «Kindel on see, et me ei soovi põlevkivitööstust kahjustada ja isegi maksimaalne tõus jääb kindlasti allapoole 32 protsenti.» Eesti Energia on seisukohal, et praegu oleks mõistlik tõsta keskkonnatasu vaid inflatsiooni määra võrra. «Kui keskkonnatasude tõstmine ei põhine keskkonnamõjude analüüsil, siis väheneb ettevõtete investeerimisvõime, põlevkivitööstusest riigile laekuv pikaajaline tulu ning põlevkivitööstusega seotud töökohad Ida-Virumaal, kus põlevkivitööstusega seotud töökohti on ligi 14 000,» ütles Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe. Kiviõli Keemiatööstuse hinnangul saavad hädad alguse majandus- ja keskkonnaministeeriumi omavahelisest halvast koostööst, mistõttu pole Eestis majandus- ja keskkonnamõjureid arvestatavat terviklikku lähenemist. «Kindel kokkulepe keskkonnatasude puhul on vajalik vähemalt kümneks aastaks ette, kuna põlevkivitööstuses tehtavate investeeringute eluiga on 40–50 aastat,» ütles Kiviõli Keemiatööstuse keskkonnadirektor Vahur Keerberg. Järgmise kümne aasta jooksul tuleb Eestis uuendada ligi 75 protsenti põlevkivi kasutavast tööstusest.

Töötukassa tahab langetada töötuskindlustusmakset Eesti Töötukassa nõukogu tegi ühehäälselt valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks neljaks aastaks töötuskindlustusmakse määraks 2,4 protsenti, sh töötajatel 1,6 protsenti ja tööandjatel 0,8 protsenti. Praegu on töötuskindlustusmakse määr kolm protsenti, millest kaks protsenti tasub oma palgast iga töötaja ja ühe protsendi tööandja. majandus24.ee

Riigi Kinnisvara käes on vara üürikulu tunduvalt kasvanud Riigikontroll leidis riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande analüüsis, et riigivara üleandmisega Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) on riigiasutuste üürikulud märkimisväärselt kasvanud, vahendas ERR. Analüüsist selgus, et tänavu kasvavad üürikulud 73 protsenti, sest 2014. aastal lõppeb enamiku RKASile üleantud objektide puhul kaheaastane üleminekuperiood, mille kestel oli nende üür valdavalt null eurot. majandus24.ee

Ida-Virumaal leiti ümbrikupalgalisi Maksu- ja tolliamet on seoses töötamise registri rakendumisega alates juuli keskpaigast kontrollinud Ida-Virumaal 127 äriühingut, kellest 33 olid jätnud kokku 47 töötajat registreerimata. majandus24.ee

Serbia ja Liibanon avasid turu Leedu toidule Venemaa toiduainete impordikeelu tõttu on Leedu asunud otsima oma toiduainetele uusi turge ja leidnud need esimesena Serbias ja Liibanonis, teatas riigi põllumajandusministeerium. BNS

OMX TALLINN

765,07 ▼ –0,17%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,90 ▲ +0,72%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,010 1 Baltika 0,480 0 Ekspress Grupp 1,090 0 Harju Elekter 2,680 2,68 Järvevana 0,828 0 Merko Ehitus 7,130 -0,70 Nordecon 1,020 -1,92 Olympic Group 1,920 0 Premia Foods 0,680 0,74 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,700 2,41 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,651 -1,36 Tln Kaubamaja 5,030 -0,20 Tallinna Vesi 13,00 0,78 Trigon Property 0,444 0

18.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,436 -0,01 Hiina jüaan 8,227 -0,13 Jaapani jeen 137,220 -0,08 Kanada dollar 1,456 -0,23 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,232 0,13 Poola zlott 4,188 0,19 Rootsi kroon 9,163 0,1 Rumeenia leu 4,435 -0,1 Šveitsi frank 1,211 -0,06 Briti naelsterling 0,800 -0,24 Taani kroon 7,456 0 Tšehhi kroon 27,900 0,06 Ungari forint 313,880 0,32 USA dollar 1,338 -0,04 Venemaa rubla 48,232 0,18

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 19. AUGUST 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Assange lubas peagi saatkonnast lahkuda Wikileaksi asutaja Julian Assange (pildil) teatas eile, et on võimalik, et ta lahkub peagi Ecuadori Londoni saatkonnast, kus ta on juba üle kahe aasta redutanud. Assange ei täpsustanud aga, millal ja mis asjaoludel võiks see toimuda ning sõnas vaid, et tugineb Wikileaksi esindajalt Kristinn Hrafnssonilt saadud infole. Pressikonverentsil sõnas mees, et teda on hakanud kimbutama mõned tervisehädad, ent see ei ole lahkumise põhjuseks, kuigi nädalavahetusel meedias seda väideti. Briti meedia kirjutas pühapäeval Wikileaksi allikatele viidates, et Assange’il on potentsiaalselt eluohtlik südame arütmia, krooniline kopsuhäda ja ohtlikult kõrge vererõhk. Speku latsioone, mis saab saatkonnas redutavast Assange’ist siis, kui teda tabab mõni haiglaravi nõudev tervisehäda, on esitatud varemgi. Ei ole mingit alust pidada terviseprobleeme takistuseks tema väljaandmisele, sest ravi võib ta saada ka mõnes teises riigis. Assange’i saatis pressikonverentsil Ecuadori välisminister Ricardo Patino. Patino ei maininud Assange’i plaani saatkonnast lahkuda, kuid kutsus tema juhtumiga seotud valitsusi tegutsema. «Praegune olukord peab lõppema – kaks aastat on liht-

salt liiga pikk aeg,» ütles Patino. «Meie pakume talle endiselt kaitset ning oleme endiselt valmis kõnelusteks Briti ja Rootsi valitsustega, et Julian Assange’i inimõiguste jämedale rikkumisele lahendust leida.» Assange rõhutas pressikonverentsil ühtlasi, et teda ei ole siiani mitte milleski ametlikult süüdistatud ei Rootsis ega Suurbritannias. Assange varjus Ecuadori saatkonda 2012. aasta juunis, mil riik lubas talle asüüli pakkuda, ning sellest ajast saadik on politsei hoonel pidevalt silma peal hoidnud. Suurbritannia politsei on seni kulutanud juba ligi kaheksa miljonit eurot saatkonna valvamisele. Juhul kui Assange hoonest väljub, võetaks ta vahi alla ning antaks üle Rootsile, seal tahetakse meest küsitleda, sest kaks naist süüdistavad teda seksuaalsetes rünnakutes. Vastav vahistamiskäsk anti välja juba 2010. aastal ning möödunud kuul otsustas Stockholmi kohus, et see on endiselt jõus. Suurbritannia välisministeerium kinnitab endiselt, et nende kohus ei ole mitte lasta Assange’il Ecuadori minna, vaid anda ta üle Rootsile. Assange kardab aga, et lõpuks antaks ta hoopis USA-le, sest Wikileaks avaldas hulga Ühendriikide salastatud sõjaväedokumente. Liisa Tagel

Ukraina sõjaväelased laevad Luganski lähistel Grad-raketisüsteemi.

foto: ap/scanpix

Ukraina armee piirab toidu ja joogivee nappuses linnu liisa tagel toimetaja

Ehkki Luganski keskus on endiselt separatistide käes, on Ukraina väed jõudnud selle äärelinnadesse ja piirasid eile sisse ka Donetski oblastis asuva Horlivka linna. «Horlivka on lõpuks ümber piiratud. Novosvitliva ja Hrjašuvate asulate lähistel saavutati edu ja lõigati Lugansk ära ülejäänud terroristide käes olevast alast,» teatas eile Ukraina sõjalis-poliitiliste uuringute keskuse juht Dmitri Tõmtšuk. Tõmtšuk lisas, et Ukraina armee tegeleb Ilovaiski lähedal ebaseaduslike relvarühmitustega ja viib Ilovaiski-Zuhresi maanteel läbi reidi. «Ukraina relvajõud on hõivanud osa Luganskist. Ma ei

oska öelda, millise osa täpselt, kuid vabastatud on rajooni miilitsajaoskond. Lugansk on peaaegu täielikult sisse piiratud, praegu toimub operatsioon linna vabastamiseks,» teatas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu kõneisik Andri Lõssenko. Luganski linna elanikud vaevlevad nii toidu, joogivee kui esmatarbekaupade nappuse käes, juba üle kahe nädala puudub linnas elekter. Veevarustus puudub ka Donetskis ning samuti on ära lõigatud raudteeühendus. Ukraina valitsuse teatel hukkusid eile kümned inimesed, kes püüdsid Luganski oblastist sõjategevuse eest põgeneda. Ukraina valitsus süüdistas separatiste valgete lippudega tähistatud põgenikekonvoi tulistamises. «Äärmuslased tulistasid Luganski lähistel konfliktipiirkonnast põgeneda üritanud tsiviil-

Sinu varustaja Pärnus

Pärnu, Suur-Jõe 58, 80042 info@kanpol.ee tel: 4479111

isikute konvoid. Selleks kasutati Venemaalt saadud raketiheitjaid Grad ja miinipildujaid,» ütles Lõssenko. Konvoi oli sõjaväe teatel selgelt eristatav, sest kandis valgeid lippe. Lõssenko palus meedialt, et sündmuskohast fotosid ei avaldataks, sest vaatepilt on lihtsalt õõvastav. Donetski niinimetatud rahvavabariigi esindaja Andrei Purgin eitas kolonni ründamist. «Ukrainlased ise on pidevalt pommitanud teed lennukitelt ja Gradidest. Tundub, et nüüd on nad tapnud rohkem tsiviilelanikke, nagu nad on seda teinud juba kuid,» ütles Purgin. Mässulised on teatanud ägedast suurtükitulevahetusest selles piirkonnas. Lõssenko teatel ei pea sõjavägi rinda pistma mitte ainult separatistide tegevusega Ukraina pinnal, vaid ka jätkuvate Grad-raketiheitjate rünnakutega Venemaa territooriumilt.

Venemaa jätkab Ukraina piiri lähedal vägede koondamist ning Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul on see otseselt seotud Ukrainas jätkuva lahingutegevusega ja tingitud julgeolekukaalutlustest. «Ma tuletan veel kord meelde: teisel pool piiri käib ehtne sõda. Kasutatakse suurtükke, lennuväge, raketiseadeldisi ning mõningate andmete kohaselt ka ballistilisi rakette, millega tulistatakse Luganskit. Ja see kõik käib sõna otseses mõttes vaid mõne kilomeetri kaugusel meie piirist,» tähendas Lavrov. Nädalavahetusel Berliinis Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrite vahel toimunud kõnelustes ei suudetud kriisi lahendamises endiselt ühelegi kokkuleppele jõuda. Ukraina siseminister Pavlo Klimko teatas eile, et laupäeval külastab Kiievit Saksamaa kantsler Angela Merkel.

POSTIMEES, 19. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

PRUUDIÄRI. Naiste- ja raha nappuses Hiina mehed ostavad Kagu-Aasiast kaasasid.

Hiina maamehed otsivad pruute Vietnamist tom hancock valismaa@postimees.ee

uigi nende abielu eest maksti raha, on mõned vietnamlannad leidnud printsi valgel hobusel kaugetest Hiina küladest, kus nad kavatsevad õnnelikult elu lõpuni elada. «Majanduslikus mõttes on elu Hiinas parem,» ütleb Nguyen Thi Hang, üks umbes paarikümnest vietnamlannast, kes on abiellunud Linqi mehega. See on maisipõldude vahel asuvatest külakestest koosnev piirkond ühe Hiina vaeseima provintsi Henani mägedes. Kuigi Linqi jääb Vietnamist 1700 kilomeetri kaugusele, on see ometigi osutunud uueks, kasvavaks abielukaubanduse turuks Kagu-Aasias. Äri edendab Hiina soolisest tasakaalutusest tingitud pruudipõud. 30-aastane Hang saabus Linqisse mullu novembris ning tal on probleeme klientidega suhtlemisel tolmuses külapoes, kus ta müüb nuudleid, koolat ja suitsu. Kuid põhilised elutingimused – tilluke katmata tsementseintega magamistuba ning kanakuudi kõrval paiknev kuivkäimla – on tema kinnitusel paremad kui eelmises kodus. Hangi abielu 22-aastase hiinlasega korraldas tema perekond. «Ma tean, et nad andsid mu perele natuke raha, kuid ma ei julgenud oma vanematelt selle kohta küsida,» tunnistab ta. Sugulased kinnitasid talle, et hiinlased hoolivad oma naistest ja teda ootab hea elu. Hangi ehitustöölisest abikaasa on suure osa aastast kü-

Hiinasse kolinud Vu Thi Hong Thuy kaasa pilti näitamas.

last eemal ega olnud kodus ka AFP külaskäigu ajal. Tema hallipäine äi paistis aga uue pereliikme üle uhkust tundvat. «Vietnami naised on täpselt nagu meie, nad teevad kõiki töid ja töötavad kõvasti,» kiitis Liu Shuanggen. «Siin pole naise leidmine lihtne, naisi on vähe.» Sama kuuleb üle kogu Hiina: kümnendid soopõhiseid aborte on viinud olukorrani, kus iga 118 poisi kohta sünnib vaid 100 tüdrukut. Selle tagajärjel on plahvatuslikult kasvanud ka tasud, mida peiu pere traditsiooniliselt maksab, ning see on andnud tõsiseima löögi meestele vaestes maapiirkondades. Abiellumise eest küsib pruudi pere tihti autot ja maja, mistap on lihtsam abielluda rikka-

Tasu, mida peiu pere pruudi eest traditsiooniliselt maksab, on Hiinas plahvatuslikult kasvanud.

foto: afp/scanpix

matel, Vietnamis küsitakse madalamat hinda. Tüüpiline Vietnami pruudi hind on Linqi elanike sõnul 20 000 jüaani (2428 eurot) – see on vähem kui veerand keskmisest kohaliku pruudi hinnast. Samas on selles äris ka murekohti. Vietnamis on varjupaik, kus AFP rääkis tosina sugulaste, sõprade ja isegi poiss-sõprade pettuse ohvriks langenud naisega, kes olid Hiina meestele pruudiks müüdud. Birma valitsuse 2011. aasta raporti kohaselt on põhiline nende riigist toimuva inimkaubanduse liik tüdrukute ja naiste hiinlastega abielluma sundimine. Hiina politsei päästis ja saatis kodumaale ainuüksi 2012. aastal 1281 röövitud välismaa kodanikust naist, kellest enamik oli pärit Kagu-Aasia riikidest. Asjatundjate hinnangul ei jõuta tuhandetele samasugustele inimröövidele aga tõenäoliselt jälile. Linqis keeldusid mitmed

pered oma vietnamlannadest pereliikmetest rääkimast. Üks autojuht osutas pisikesele asulale mäetippude vahel kui kohale, kuhu ostetud naisi tuuakse. «Mõned päevad pärast saabumist jooksevad nad ära,» rääkis ta. «Kuid neil pole siit põgenemine lihtne, sest piirkond on mägine ja mäed on täis [mehe] sugulasi.» Seda, kui paljud neist naistest on inimkaubanduse ohvrid, on raske öelda. «Täpseid arve pole,» ütleb Feng Gang, Zhejiangi ülikooli sotsioloogiaprofessor. «Tõenäoliselt pole sunniabielude osakaal suur.» Hiina meedia kirjutab sellegipoolest regulaarselt varsti pärast pulmi pagevatest pruutidest. Fengi sõnul muudab osa neist lihtsalt meelt või on ise petturid, kes petavad mehelt välja pruudiluna. Kahtlemata on osa neist abieludest vabatahtlikud. Paljud Linqi mehed on Vietnamis tööl käinud ja sealt ise abikaasa leidnud. Leidub ka internetilehekülgi, kus hiina meestele pakutakse vietnami naisi, kes kirjelduste kohaselt on lahked ja sõnakuulelikud. «Me küsime 3000 jüaani kohtingu eest Ho Chi Minhi linnas ning kui need kaks otsustavad abielluda, võtame veel 36 000 abielu korraldamise eest – hinna sees on fotod,» kirjeldas ühe sellist lehte pidava firma töötaja. Lisaks annavad paljud neist lehekülgedest ka garantii. «Kui naispartner esimese kahe kuu jooksul lahutab või ära jookseb, vastutame me uue partneri leidmise eest,» lisas töötaja. AFP artikli tõlkis Evelyn Kaldoja.

Me peame looma kõik tingimused selleks, et juhul kui Läti vajab NATO partnerite toetust, saaksid nad kiiresti reageerida. Saksamaa kantsler Angela Merkel rõhutas eile Riias kohtumisel Läti peaministri Laimdota Straujumaga, et Balti riikides tuleb luua selline infrastruktuur, mis võimaldaks ohu korral kiirelt NATO artikkel viie rakendamist.

ÜRO: olukord maailmas on hullem kui kunagi varem Kunagi varem pole ÜRO tunnistanud korraga tervelt nelja riigi olukorda «kolmanda» ehk kõige rängema taseme humanitaarkriisiks. Need on Iraak, Lõuna-Sudaan, Süüria ja KeskAafrika Vabariik. Kriiside hulk ja ulatus on pannud enneolematu koorma ka abisüsteemidele. Esimest korda pärast Teist maailmasõda ületab pagulaste, varjupaigataotlejate ja sisepagulaste arv maailmas 50 miljonit. PM

õhurünnakut korraldasid USA väed eile Mosuli piirkonnas Iraagi mässulistele rühmitusest Islamiriik.

Läti politsei tabas rahavõltsijad Läti politsei on tabanud valerahategijate jõugu, kes kolme aasta jooksul on verminud umbes 15 000 kahelatist münti. Politsei sai kätte 1766 võltsitud kahelatist, samuti salaalkoholi ja laskemoona. Läti riik kandis jõugu tegevuse tõttu 30 000 latti kahju. Valemündid olid üsna hea kvaliteediga ja neid ei olnud ehtsatest lihtne eristada. Kolmele kahtlusalusele võidakse mõista kuni kümneaastane vanglakaristus. BNS

Moskva kohus mõistis kolm Bolotnaja aktivisti vangi Moskva kohus mõistis eile kolmele aktivistile kuni 3,5-aastase vanglakaristuse, kokku mõisteti kaks aastat kestnud protsessil president Vladimir Putini tagasivalimise järel puhkenud meeleavalduste eest vanglakaristus 13 kohtualusele, keda süüdistati peamiselt massirahutustel osalemises ja võimuesindajate vastu vägivalla kasutamises. Kohtualuste advokaat ütles, et kaebab otsuse edasi AFP/PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 19. AUGUST 2014

Vestfaali ekspress

obert Cooper peab Berliini müüri langemist Suurest Prantsuse revolutsioonist olulisemaks ajaloosündmuseks. See, mis leidis aset 1989. aastal, «oli kaugeleulatuvama tähendusega, kui 1789., 1815. või 1919. aasta sündmused,» kirjutab briti diplomaat oma eesti keeleski ilmunud suurepärases raamatus «Riikide murdumine». Cooperi sõnul tähendas Nõukogude Liidu häbelik tagasitõmbumine ühtlasi ligi kolm ja pool sajandit Euroopa riikide omavahelist läbikäimist määranud protokolli hingusele minekut. Habsburgide ja nende protestantlike vastaste vahelises Kolmekümneaastases sõjas hävis lõplikult keskaegse Euroopa organiseerivaks printsiibiks olnud kristliku maailma ühtsus. 1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahu järel rajanesid verevalamise käigus kuju võtnud rahvusriikide suhted jõutasakaalu kontseptil. 1914. aastal alanud teises kolmekümneaastases sõjas nõudis vana süsteemi jaoks üle jõu käivaks osutunud Saksamaa esiletõus ebatraditsiooniliste Euroopa jõudude, USA ja NSV Liidu sekkumist. Pärast 1945. aastat «jäid mõlemad kohale, muutes igaveseks süsteemi olemust,» kirjutab Cooper. Kaks järjestikust maailmasõda asendavad Euroopa mitmepooluselise jõudude tasakaalu ülemaailmse «bilateraalse hirmu tasakaaluga». 1989. aastal Vestfaali jõutasakaalu Euroopa asemele astunud müürijärgne kord rajaneb Cooperi sõnul omakorda 1957. aasta Rooma ja 1990. aasta tavarelvastumise piiramise lepingutel. Mõlemaid iseloomustab põhjalikult erinev suhtumine Vestfaali lepinguga pühaks peetud rahvusriikide suveräänsusesse. «Euroopa Liit on kõrgeltarenenud süsteem vastastikuseks sekkumiseks üksteise siseasjadesse kuni õlle ja vorstikesteni välja,» sõnab Cooper. Tony Blairi välispoliitika halliks kardinaliks peetud briti riigimees näeb Euroopa ajaloos pikas perspektiivis seega kolme ajajärku. Kõigepealt taltsutas rahvusüleste ambitsioonidega kristlik impeerium Lääne-Rooma keisririigi lagunemisele järgnenud kaose. Seejärel tõmbasid tärkavad rahvusriigid katoliikliku unitaarriigi ideaalile kriipsu peale, müürijärgses maailmas annab rahvuslikkus eeldatavasti teed internatsionalismile. Nii ollakse otsapidi jälle keskaegses Roomas tagasi, kosmopoliitse katoliikliku maailmariigi asemel on nüüd liberaalne kooperatiivne impeerium, mis kaitseb end muu maailma vastu oma piiride pideva laiendamisega. Mida kaugemale õnnestub müürijärgset võrgustikku sirutada, seda väiksem on risk ühiste väärtuste ja sulanduva identiteediga kodustatud naabritelt. Lääne-Euroopat keskajal nuhelnud viikingite ja madjarite rüüsteretked lõppesidki alles pärast nende asualade ristiusustamist.

onetskis ja Luganskis on aga Euroopa kooperatiivse impeeriumi rahumeelne laienemine põrganud vastu Venemaa sootuks erinevat arusaama 21. sajandi julgeolekukorrast. Igihaljast maksiimist divide et impera (eesti k jaga ja valitse) juhinduv Moskva püüab Schumani ja Monnet’ Roomast pika ringiga Gregorius VII Roomasse tagasi jõudnud ajalooekspressi Vestfaali edasi (või siis tagasi) suunata. Viimase kolmekümneaastase sõja vaherahu ajal kirjutas F. Scott Fitzgerald oma «Suures Gatsbys»: «Gatsby uskus rohelist tuld, seda ohjeldamatut tulevikku, mis meie eest iga aastaga ikka enam ja enam taandub. Tookord lipsas ta meil käest, aga mis sellest – homme jookseme kiiremini, sirutame käed kaugemale välja… Ja siis ühel ilusal hommikul… / Nii me rügame edasi, võitleme vooluga, ja meie laevukesed kantakse tagasi minevikku.» 90 aastat hiljem näib see painav tähelepanek kehtivat ka rongikeste kohta.

«ENSV kriminaalkoodeksi alusel Eesti Vabariigi nimel» Allar, palun ärge lähemate päevade jooksul puhkusele minge. On vaja, et oleksite kättesaadav, kui peaks vajadus tekkima erakorralise õigusemõistmise järele.» Sellise telefonikõne sai Lääne maakohtu kohtuniku kohusetäitja 19. augusti 1991 keskpäeval justiitsministeeriumi kaadriosakonnast. Kõne aeg ja poliitiline olukord jätsid fantaasiale vabad käed mõistatamaks, kelle üle helistaja arvates erakorralist õigust tulnuks mõista. Samal hommikul olin telerist näinud riikliku erakorralise seisukorra komitee pressikonverentsi Moskvas. Uudis riigipöördekatsest oli kui labidaga löök pähe. Suurriiklikku ülbust õhkas Moskvast tulevatest uudistest ja Pihkva dessantväe võitlejate ükskõiksetest nägudest. Midagi sarnast tundsin kuusteist aastat hiljem, kui pronksirahutuste-järgselt külastas Eestit Vene riigiduuma delegatsioon. 1. mail 2007 õiguskantsleri kantselei ovaalsaali sisenenud saadikud ei jõudnud veel istet võtta, kui tulistasid mitukümmend padrunipidet süüdistusi seoses rahutustes osalenute õiguste rikkumisega. Pärast tunnipikkust argumentide tulevahetust nõustusid nad faktidele otsa vaadates, et õiguskantsler ei ole valitsuse ripats ja ta uurib võimalikke rikkumisi erapooletult. Kohtumise käik julgustas ka nalja viskama. Avaldasin lootust, et mind ei taba esimese õiguskantsleri Anton Palvadre saatus. Pärast väikest pausi selgitasin imestunud saadikutele, et Anton Palvadre küüditati 1941. aastal Venemaale, kus ta suri Sverdlovski oblasti vangilaagris enne surmaotsuse elluviimist. Unine ja malbe 1991. aasta august Haapsalus ei lubanud ennustada midagi erakorralist. Eesti oli just NSVLi merelaevanduse ministeeriumilt tagasi saanud Rohuküla ja Virtsu sadama. Kohalik ajaleht analüüsis, kas riigiteenistujate uued palgad on õiglased, ning Haapsalu kaubamajas oli avatud valuutalett.

23 aastat tagasi taastati Eesti iseseisvus. Millised olid need päevad noore kohtuniku jaoks Haapsalus, kirjutab Allar Jõks, toonane kohtunik, hilisem õiguskantsler ja nüüdne vandeadvokaat.

Aasta alguses olin justiitsministri käskkirjaga määratud Haapsallu kohtuniku kohusetäitjaks. Samal ajal jätkasin õpinguid Tartu Ülikoolis viiendal kursusel. Sel ajal ma veel ei teadnud, et kohtunikud jagunevad kaheks. Ühed, kes mõistavad õigust, ja teised, kes õigust mõistavad. Haapsalu kohtumaja asus kino Oktoober juures üle tänava Väikese-Viigi kaldal vanas elumajas. Kohtusaaliks oli endine elutuba. Saali ühes küljes troonis suur ahi, mis ahendas vaadeldavust ja määratles osa menetlusosalisi automaatselt ahjutagusteks. Arvestades maja iga, polnud kohtuniku kabinetis haruldaseks külaliseks hiired. Julgemad neist olid varjupaiga leidnud riidekapis. Polnud siis ime, et ükskord osales kohtuistungil kohtuniku talaari varjununa kutsumata osaline.

oltunud kohtuotsused pajatavad, et 1991. aasta augustis oli toimunud rutiinne õigusemõistmine: moosivargused, peksmised ja abielulahutused. Ühe kuu suitsutagavara soetamiseks poeakna lõhkumine oli tavaline. Nagu ka paranduslikud tööd karistuseks. Ühesõnaga, väikelinna idüll. Suured ja põnevad kohtuvaidlused, nagu näiteks LääneEesti panga pankrot, ootasid oma aega. 20. augustil oli eeter tiine ärevatest uudistest seoses Pihkva dessantväe lähenemisega Tallinnale. Haapsalus valitses ebakindlus, kuidas käitub Kiltsi lennuväljal asuv sõjaväeosa. Keegi oli lennuväljalt kostnud müra tõttu arvanud, et saabusid täiendavad sõjaväelased. Hiljem selgus, et sanitaarlennuk oli toimetanud Haapsalu haiglast haige Tartusse. Sõjaväelennuvälja poliitülem Grin väitis, et ei tea mitte midagi erakorralistest meetmetest, ja

Ühe ööga olin saanud kohtunikuks iseseisvas Eestis. Ja küsimus, kelle üle justiitsministeeriumi ametniku arvates pidi erakorralist õigust mõistma, enam niipalju haiget ei teinud.

Pätikultuuri võidukäik Korrakaitseseaduse jõustumisel on 1. juulist lubatud avalikus kohas alkoholi tarbida. Kõik avalikud puhkealad on vallutanud kodanikud, kes viinapudelist tuge saavad. Karjutakse ja kergendatakse ennast pargipingilt tõusmata. Politseipatrulli ilmumisel tõstetakse pudel provotseerivalt suu peale. Kui selline alkoholiaurune kamp alustab hõljumist elueesmärgi poole – leida vastassoo esindaja, kes liitri viina sisse kallanud mehepoega ahvatlevaks peab, või vastane, kellega kakelda – algab tänavatsirkus. Tivoli tuuri võib varsti kinni panna. Politseinik on saanud õiguse teha seda tööd tänu sellele, et tal on puhas, ühegi eksimuseta minevik. Ta peab olema väärikas, teenides Eesti rahvast. Nüüd peab ta aga laskuma samale alamtasemele ning hakkama tänaval kümnete telefonikaamerate ees võitlema tähelepanu otsiva ajukääbikuga, kellele on kõik lubatud. Kuid politseinik peab jääma iseendaks ja mitte unustama inimväärikust. Iga sõna peab olema kaalutud, sest tema sõnadest ja tegudest võidakse monteerida kokku selline kallutatud video, et pärast tuleb muuta nime ja kodakondsust. Reapolitseinik peab hiljem tões-

tama mitmeid kordi, et ta pole lammas: üldsusele, ülemustele, sisekontrollile ja iseendale. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul on muudatus suuresti tingitud sellest, et politsei ei suutnud ressursside piiratuse tõttu rangema seaduse täitmist tagada. Kuna paragrahv on politseiniku jaoks põhiline tööriist, siis muudatusega kärbiti politseiniku tiibu veelgi. Keegi ei hakanud ka varem korralikku inimest trahvima, kui ta pargipingil teisi segamata alkoholi tarbis. Probleem on just nendes, kes kuritarvitavad neile antud õigust. Olles ise korralik tavakodanik, peab politseinik veetma enamiku oma elust kurjategija, narkomaani ja teiste iiveldama ajavate tegelaste seltsis. Elama päevast päeva, ööst öösse nende elu. Iga päev ja öö on sisustatud negatiivse emotsiooniga. Positiivset kogeb ainult lasteaedades preventsiooni korraldav Lõvi Leo või mõni sooja kohta nautiv ametnik palgapäeval. Ime, et mõni veel suudab tavapolitseiniku tööd suure entusiasmiga teha. Väärtustagem ja nähkem natuke laiemalt meid ümbritsevat. Laseme selgitada tõde selleks ametisse määratud inimestel. Ja kui on vastuargumente, siis võitleme. bronek alpius

soovitas küsida maavanem Lipstoki käest. Ajalehe Läänlane küsimusele, kas lennuväljal on eriolukord, kõlas vastuseks, et olukord lennuväljal on sama rahulik kui Läänlase toimetuses.

õva sadamas olid piirivalvurid blokeerinud relvadega pääsu merele ja kalalaevu merele ei lubatud. Samamoodi käitus Haapsalu piirivalve. Õhustikku pingestas ka sekretäri teade, et A. Rüütel soovib minuga rääkida. Kergendunult sain hingata, kui selgus, et tegemist oli hoopis Haapsalu advokaadi ja hea sõbra Andres Rüütliga. Pärast tööpäeva istusime töökaaslastega kohtutäiturite toas pealinnast tulevaid uudiseid õgides. Vikerraadio tutvustas Dire Straitsi taasühinemise järgset singlit «Calling Elvis» ja akna taga õhtupäikeselises Väike-Viigis asjatasid muretud pardid. «Calling Elvis, is anybody home, calling Elvis, I’m here all alone». Keegi algatas arutelu teemal, kas partidel on oluline, et nad saaksid vabas Eestis ujuda. Iga katse meeleolu hoida oli teretulnud, eriti veel musta huumoriga. Samal ajal vasardas peas, et tegemist on filmiga, millel peab olema õnnelik lõpp. Oma seitsme ruutmeetri suurusesse üürituppa kuursaali lähedal jõudsin enne, kui ülemnõukogu oli vastu võtnud otsuse riiklikust iseseisvusest. Kakskümmend kolm möödunud aastaringi on selle õhtu tähendust võimendanud. Seda enam tunnen, kui habras ja mitte iseenesestmõistetav on meie iseseisvus. Järgmisel päeval arutasin kriminaalasja seoses tääknoa omavolilise kasutamisega. Istung ei olnud kurnav. Karistuse määrasin ENSV kriminaalkoodeksi alusel Eesti Vabariigi nimel. Koodeks oli sama, mis varem, aga tunne teine. Ühe ööga olin saanud kohtunikuks iseseisvas Eestis. Ja küsimus, kelle üle justiitsministeeriumi ametniku arvates pidi erakorralist õigust mõistma, enam niipalju haiget ei teinud.

Kool peab lapse hingevalu märkama Väidan, et kool peab endale võtma üha enam hoolekandeasutusele iseloomuliku rolli. Võime ainekabineti täita kõige kallima tehnoloogiaga, kuid kasvatab ja õpetab ikka inimene, mitte masin. Niigi veedavad me võsukesed hirmuäratavalt pikki tunde arvutimaailmas, kehastudes kellekski, kes nad tahaksid olla, kuid kelleks nad kunagi ei saa. Paljud lapsed, nende hingevalud on varjatud või lukus. Pigem jätkem mõni valem või õpetamata, kuid pühendugem lapse emotsionaalse poole kaardistamisele. Vaadakem hoolega üle lastetuba. Kas on olemas vajalik emotsionaalne ning sotsiaalne sisustus. Täites kodud suurte telerite ja kallite sülearvutitega, tekitame lapses vaid võõrdumist reaalsest elukeskkonnast, oma vanematest, õpetajast ning lõpuks ka iseendast. Peame väärtustama sotsiaalpedagoogi, psühholoogi, nõustaja, mentori, logopeedi ning hingehoidja tööd. Lastevanematele tuleb pakkuda koolitusi, kuhu ei meelitataks idamaiseid filosoofiaid nautima, vaid kutsutaks vestluspartneriks inimesed, kellel on teadmised, oskused ning kasvatusprotsessist arusaamise võime. ramo pener, õpetaja (20 aastat)

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

Hardo Pajula

LUGEJATE KIRJAD

MAJANDUSKOMMENTAAR MENTAAR

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 19. AUGUST 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Jan Helsing pole Jan Kausi pseudonüüm arvustus silvia urgas kultuuriajakirjanik

uve alguses oma esimese albumi «Kajalood» välja andnud Jan Helsingi kitarrist ja sõnade autor, kollektiiviga kahtlaselt sarnast nime kandev Jan Kaus, peab bändi puhul tähtsaks tuumikut ja inimesi, kelle teed sellega ristuvad või hetkeks põimuvad. Lisaks varem Dreamphishi kuulunud Kausile moodustavad selle tuumiku Margus Voolpriit (Pia Fraus, Dreamphish, Wolfredt), Helari Pluss (Morningrise), Andres Soosaar (Morningrise, Dreamphish, Picnic) ja Arpo Vatsel (Dreamphish). Juba albumi promotekst kirjeldab päris täpselt, et «Kajalood» on pesuehtne 90ndate indie-plahvatus 2014. aastal. Kas selline muusika on DNAs sügavalt sees või oligi plaan teha selline pisut nostalgiline plaat?

Hiiliksin vastusest kõrvale, nimetades seda ühe sõpruskonna muusikaliseks ühisosaks. Miks mitte kindlat vokalisti otsida?

Oluline on avatus. Praeguseks on asjad muidugi nii kaugel, et Jan Helsing vormub aeg-ajalt bändiks ning siis on tõesti parem, kui meil on kindel koosseis, ning selle jaoks pole sobivamat vokalisti kui Kristi Kindel. Aga mulle meeldib võimalus, et Jan Helsingi muusika loomisele on ligipääs rohkem kui kuuel inimesel. Tegu on justkui kontsentrilise kooslusega, kus on tuumik ning inimesed, kelle teed tuumikuga ristuvad või hetkeks põimuvad. Kas bändinimi on lihtsalt sõnamäng või on teil bändis ka Van Helsingi fänne? On Jan Helsing omamoodi pseudonüüm Jan Kausile?

Nimi pärineb Aapo Ilveselt. See oli ühe mind kujutava karika-

LÜHIDALT postimees

Kirjanik ja muusik Jan Kaus Jan Helsingi plaadile autogrammi kirjutamas.

tuuri pealkiri, mis ilmus ajal, mil vedasin Eesti kui peakülalise programmi Helsingi raamatumessil. Aga kindlasti ei ole Jan Helsing praegusel juhul mu pseudonüüm, sest üksi poleks ma iialgi suutnud hajusast unistamisest kaugemale jõuda. Ilma Margus Voolpriiduta poleks kusagil ühtegi fraasi lindis. Jan Helsing ilmus esimest korda orbiidile juba 2012. aastal. Miks albumi ja esimese kontserdiga nii kaua aega läks?

Aeglus polnud omaette eesmärk, aga samas polnud meil ka kuhugi kiiret. Pole siiani. Protsess on olnud sama oluline kui tulemus. Kas Jan Helsing on omamoodi Dreamphishi taasühinemine? Kuidas nende kahe bändi tegemine teineteisest erineb?

Erinevusi on omajagu. Dreamphish tekkis siis, kui mina ja Arpo Vatsel tahtsime bändi teha ning see tähendas ühtlasi uute tutvuste loomist. Jan Helsing tekkis aga täiel määral pikaaegsete sõprussuhete pinnalt, mistõttu on me muusika sündinud üsna pingevabalt, heade tunnete ja mõtete jätkuna. Ma ei

foto: rivo järvsoo

Jan Helsing «Kajalood» (Seksound)

Sügavuse mõõtmine heli abil Eesti indie kõlab oma tuttavlikkuses üsnagi ühtemoodi: Dallas, Imandra Lake, Picnic, Mirabilia, Bad Apples, Dreamphish – kõiki ühendamas nii inimesed kui Seksoundi plaadifirma. See pole etteheide, vaid pigem toonitab, kui suurt tähtsust Eesti muusikaelus on mänginud üks žanr ja seltskond. «Kajalood» on omamoodi tolle indie-traditsiooni kulminatsioon (see sõna kõlab

küll nagu midagi head enam tulemas poleks, millesse ma uskuda ei taha) – Jan Helsingi supergrupiks kutsumine ei kõlagi selles kontekstis nii ülespuhutult. Jan Kausi sõnadele hoolikalt üles ehitatud meloodiad helisevad eri solistide häälega ühtseks tervikuks, mis on küll 90ndate hingega, aga värsked ka täna. Natukene raske on küll uskuda, et ühtegi neist lauludest pole

teagi enam, mitu aastavahetust olen ma vastu võtnud oma sõbra Andres Soosaare maamajas, ning see valmistab mulle sama palju rõõmu kui tõsiasi, et mõned «Kajaloodi» kõige ilusamad kitarrikäigud pärinevad Andrese sõrmede alt.

Venemaa hääled Käsmus

Dovlatovi päev Tallinnas

Avatud Eesti Fond (AEF) korraldab reedel vestlusõhtu «Venemaa hääled», kus Venemaal toimuva üle mõtisklevad kriitik Artemi Troitski, kirjanik Lev Rubinstein ja keskkonnaaktivist Jevgenia Tširikova. «Sõltumatu mõtte ja sõna kultuuriruum on see, kus tekivad valikud, mis saavad teoks. Tänasel Venemaal on see ruum muutunud ahtaks, on tekkinud tõrge ja riiklik vastuseis vabadusväärtuste ja võrdõigusluse suhtes, hirm tabude rikkumise ja teistsuguse ees,» tutvustas fondi juhataja Mall Hellam seekordset vestlust. Arutlejad püüavadki ajaloolase David Vsevioviga leida, mida selles olukorras teha ja kas Venemaal on lootust. Vestlus on vene keeles, tõlketa. Huvilistel palutakse tulek eelnevalt registeerida AEFi veebilehel.

Tallinnas Kirjanike Majas meenutatakse 30. augustil kirjanik Sergei Dovlatovit. Huvilistel on võimalik kohtuda Peterburi ajakirja Zvezda peatoimetaja, Dovlatovi hea sõbra Andrei Arjeviga. Põnevaid arutlusi tõotavad kirjanike ja tõlkijate kohtumised. Omavahel vestlevad Andrei Ivanov ja Veronika Einberg, Mihkel Mutt ja Elviira Mihhailova ning Gohar MarkosjanKäsper ja Kalle Käsper. Õhtul etendub miniooper «Kormoran, Simson ja Delila», mis põhineb Jelena Skulskaja romaanil «Marmorluik». Muusika autoriks Peterburi helilooja Pjotr Tutškov, lauljana astub publiku ette Jelizaveta Ulahhovitš. Lavastuses osalevad ka Tatjana Kosmõnina, Viktoria Ladõnskaja, Natalja Murina, Aleksandr Kutsmezov, Aleksandr Žilenko ja Roman Maksimuk.

veel ära kirjutatud: eriti võiduka bassiga «Sünnipäeva», mis kõlab pigem noore bändi jalaga ukse lahti löömisena, mitte indie-veteranide ponnistusena. Kuigi Jan Helsing on nostalgiline ja üpris nunnu, ei muutu ehk just koosseisu varieeruvuse tõttu «Kajalood» hetkekski tapeediks. Ja muidugi on just «Kajalood» albumile parajalt ilus ja kaval nimi. silvia urgas

Muide, Jan Helsingi muusikale avaldab väga suurt mõju inimene, kes pole Dreamphishi kunagi kuulunud – Helari Pluss. Andekas kitarrist, kelle loomingut lihtsalt pidi talletama. «Kajaloodil» on neli tema kirjutatud lugu.

Algasid «Aadama passiooni» proovid

Armastan! Armastan! Armastan!

Tallinnas Noblessneri valukojas algasid Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni «Aadama passiooni» proovid. Esietendus on planeeritud järgmise aasta 12. maile ja lavastusega tähistakse Arvo Pärdi 80 aasta juubelit. Robert Wilsoni ja tema rahvusvahelise meeskonna loodud lavastus on maailma ühe nimekama teatrivisionääri tõlgitsus Arvo Pärdi muusikast ja selle teemadest. Lavastuse muusikaks on Arvo Pärdi kolm peateost: «Adam’s Lament», «Tabula rasa» ja «Miserere», mis põimuvad spetsiaalselt selleks lavastuseks loodud uue teosega «Sequentiae». Esitajad: muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid, näitlejad, teatri- ja tantsutudengid Eestist ja Norrast.

Gruusia mägiküla elab idüllilist elu, mis haihtub, kui üks suurriik muutub Gruusia suhtes agressiivseks ning pulmi plaaninud noormees peab sõtta minema. Gruusia «Romeoks ja Juliaks» nimetatud lavaline mõistujutt «Armastan! Armastan! Armastan!» on lisaks poliitilisele teemale eriline ka seetõttu, et toob esmakordselt Tartu vaataja ette kõik seitse uut vanemuislast lavaka viimasest lennust: Jaanika Arumi, Linda Kolde, Kärt Tammjärve, Marian Heinati, Veiko Porkaneni, Reimo Sagori ja Markus Dvinjaninovi. Lisaks mängib 25. augustil esietenduvas lavastuses Tanel Jonas. Lavastajaks Gruusia tänapäevase teatri nimekamaid lavastajaid, Thbilisi Vene Draamateatri peanäitejuht Avtandil Varsimašvili.

16 || SPORT || POSTIMEES, 19. AUGUST 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Ma ei tea, mida Di Maria on oma tuleviku kohta otsustanud. 31. augusti järel saab kõik selgeks ning asjad lähevad normaalsesse rütmi tagasi. Madridi Reali jalgpalliklubi peatreener Carlo Ancelotti kommenteeris Angel Di Maria tulevikku

KORVPALL

Eesti alistas Katari Eesti korvpallikoondis alistas Palangas kinniste uste taga toimunud treeningkohtumises 101:76 Katari koondise. Kuna tegemist oli treeningkohtumisega, siis ühe veerandaja pikkuseks oli 12 minutit ja kõik veerandajad algasid seisult 0:0. Esimese veerandaja võitis Eesti 19:11, teise 27:21, kolmanda 26:18 ja neljanda 29:26.

TENNIS

Nadal jääb US Openilt kõrvale USA lahtiste tennisemeistrivõistluste tiitlikaitsja Rafael Nadal (pildil) jääb tänavusest turniirist randmevigastuse tõttu kõrvale. «Pean kahjuks teatama, et ma ei saa tänavusel US Openil osaleda. Loodan, et saate aru, kuna ka minu jaoks on väga raske loobuda turniirist, kust mul on suurepärased mälestused,» kirjutas Nadal oma Facebooki lehel.

UJUMINE

Aljand poolfinaali ei pääsenud Martti Aljand jäi eile Berliinis alanud ujumise EMil napilt, 0,2 sekundiga poolfinaalist välja. Aljand saavutas 100 meetri rinnuliujumises ajaga 1.01,75 20. koha. Martin Allikvee püstitas 100 meetri rinnuliujumises hooaja tippmargi 1.01.80, saavutades sellega 22. koha. Martin Liivamägi ujus samuti hooaja tippmargi 1.02.20, millega sai 30. koha. Neljas rinnuliujuja Filipp Provorkov oli 47. ajaga 1.03.63.

Levadia alistas Tallinna Kalevi Eesti jalgpallimeistrivõistluste eilses ainsas kohtumises alistas FC Levadia võõrsil 7:0 Tallinna Kalevi. Kaks väravat sai kirja Igor Subbotin. Levadia tõusis nüüd 57 punktiga tabelis ainuliidriks. Ühe kohtumise vähem pidanud Floral on 54 silma, täna mängivad nad Tartu Tammekaga.

Ibrahimovic Eesti vastu ei mängi Rootsi jalgpallikoondise ründestaar Zlatan Ibrahimovic vigastas nädalavahetusel PSG eest mängides puusa ning nüüd peab ta pidama ühe kuu pikkuse mängupausi. Seega ei saa ta 4. septembril osaleda maavõistlusmängus Eesti koondise vastu.

Mihkel Kurg (palliga), Renato Lindmets (nr 23), Maris Laksa (9) ja Mario Paiste jätkavad kõik uutes klubides.

foto: tairo lutter

KORVPALL. Augusti keskpaigas on Eesti korvpalliturul palju lahtisi otsi, lähima paari nädala jooksul peaksid aga koosseisud paika loksuma.

Korvpallis käib vaikne töö peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

ida me teame eilehommiku se seisuga korvpalli Eesti meistriliiga meeskondade uue hooaja koosseisudest? Väga vähe. Postimees võttis senise informatsiooni kokku.

Kalev/Cramo Seni on teatatud eellepingust leedulasest tsentri Mindaugas Kupšasega. Kindlamatest kokkulepetest on hoidutud, kuna tänaseni pole selge, kuidas lahendatakse maksuametiga klubile esitatud nõue. Läbirääkimisi siiski peetakse ning tõenäoline liituja on Reinar Hallik. Jätkuvalt soovitakse oma ridades näha Tanel Sokku, Gregor Arbetit, Kristjan Kitsingut, Indrek Kajupanka ja Rain Veidemani. Huvi tuntakse Martin Dorbeku ja Erik Keeduse vastu. Lisaks Kupšasele soovitakse veel kolme leegionäri. Võimalik on Frank Elegari jätkamine.

Tartu Rock Tartu Ülikooli spordiklubi korvpalli osakonna juhi Andres Ottenderi sõnul on klubi pidanud mängijatega aktiivselt lä-

birääkimisi, lepingutega hakatakse tegelema tuleval nädalal. Ta kinnitas, et meeskonna tuumikut püütakse säilitada, ning suure tõenäosusega näeb uuel hooajal jätkuvalt Rocki särgis Janar Taltsi, Joosep Toomet, Gert Dorbekut, Timo Eichfussi, Marek Doroninit ja Kent-Kaarel Venet. Tanel Kurbast on seostatud ka Kaleviga, lahtine on Valmo Kriisa saatus. Mullustest leegionäridest loodetakse jätkata vaid Augustas Peciukeviciusega ning Ottender pidas seda võimalust tõenäoliseks. Lisaks on silmapiiril veel üks korvialune mängija.

Rapla TYCO Mullusest koosseisust jätkavad kindlasti Oliver Metsalu, Kristjan Voolaid, Hendrik Ruut ja sloveen Žiga Fifolt. Klubi juht Jaak Karp kinnitas Postimehele, et loodab väga ka Martin Paasoja ja Rait-Riivo Laane jätkamisele. Pärast pikka vigastusepausi teeb taas tõsiselt trenni Janar Soo. Vanameister Andre Pärn otsustab kuu lõpuks, kas jalg lubab tal veel ühe hooaja mängida. Meeskonna juures on testimisel Sloveenia tagamees Matevž Dobravec. Martin Dorbek soovib oodata ära selle, kas tal on võimalus liituda Kaleviga, Sven Kaldre meeskonnas jät-

kamist pidas Karp väheusutavaks.

Rakvere Tarvas Meeskonna hing Andres Sõber on korduvalt rääkinud, et tänavu teeb ta meeskonda eelmistest aastatest erinevalt ning peamine rõhk on noortel ja tahtmist täis meestel. Lisaks sellele, et abitreenerina liitus Martin Müürsepp, on kindlad Tarva mängijad Mario Paiste, Sander Saare, Siim Laur ja Robert Peterson. Suure tõenäosusega jätkab ka Läti vanameister Juris Umbraško, ülejäänud leegionärid on lahkunud. Meeskonnas pole enam ka Silver Leppikut, lahtine on Kristo Saage saatus.

TTÜ Klubi juhi ja praegu peatreenerina tegutseva Heino Lille sõnul pidi meeskond juba treenima. Koosseis on mullusega sarnane – kindlad lahkujad on Prantsusmaale vahetusõpilaseks suunduv Kristjan Keres, Kalev/Cramo suunas kiikab Erik Keedus, mängimise lõpetab Madis Saarmets. Kindel lisanduja olevat mullu Kalevi ja Pärnu vahet

Mullustest leegionäridest loodetakse jätkata vaid Peciukeviciusega ning Ottender pidas seda tõenäoliseks.

pendeldanud Toomas Raadik ning lisaks asub TTÜsse õppima üks seni USA ülikoolis õppinud ja mänginud ameeriklane.

KK Pärnu Uute mängijatena on palgatud Silver Leppik ja Renato Lindmets. Mullusest tuumikust on kindlad jätkajad Janis Vahter, Rannar Raap ja Taavi Härmasalu. Kuuldavasti on klubi huvitatud ka mullu samas pallinud serblasest Nemanja Miljkovicist ja kindlasti otsitakse veel lisajõudu. Pärnakatel on kasutada kamp oma noori kasvandikke.

Tallinna Ülikool / Kalev Nagu Kalle Klandorfi meeskonnale kombeks, võivad ettevalmistusperioodi alguses tulla treeningule kõik, kes soovivad. Mullusest põhikoosseisust on kindlad lahkujad Mario Paiste ja Renato Lindmets, ülejäänud mehi – ka Reimo Tamme ja Kaido Saksa – on treeningutel nähtud. Kes täpselt meeskonnas mängima hakkavad, selgub hiljem.

Valga KK Lõuna-Eesti klubi tegutseb suurema kärata. Peatreeneriks on palgatud lätlane Varis Kruminš ning meeskonna mänedžer Antti Vasar on rääkinud, et suure tõenäosusega palgatakse Lätist ka mitu mängumeest.

Karjäär jätkub Türgis: treener võttis Toobali endaga uude klubisse kaasa VÕRKPALL. Eesti võrkpalli-

koondise sidemängija Kert Toobal jätkab karjääri Türgi liigas. Toobal sõlmis lepingu Inegöli klubiga, mis sai eelmisel aastal sealses meistriliigas 10. koha. «Sel aastal sain juba juunis selguse, kus sügisel mängin, ja seetõttu oli parem ka hooajaks valmistuda,» sõnas võrkpallur, kelle uue töökoha otsingud on varem ka üsna sügisesse kandunud. Klubivahetuses oli suur roll Toobali eelmise aasta meeskonna peatreeneril, kes ise Inegöli etteotsa siirdus ja Toobali endaga kaasa kutsus. «Eks ta tunneb mind ja olin tema jaoks

kindel variant,» sõnas Inegöli ainus võõrleegionär, kes, nagu ikka, kannab meeskonnas põhisidemängija rolli. Suve algul Eesti koondises mängides vigastas Toobal küünarliigest, ent nüüdseks on ta probleemist jagu saanud. «Tundub, et nüüdseks on korras,» kommenteeris ta. Hooajaks valmistudes harjutas võrkpallur lisaks individuaaltreeningutele ka Tallinna Selveriga. Nüüd läheb Toobalil Türgis neljas hooaeg, kohaliku keelega eestlane aga veel päris sina peal ei ole. «Võrkpallikeelest saan muidugi aru, aga eks olen ka ise laisk olnud ja türgi

keeles suheldud ei saa. Kohalikud siin inglise keelt ei mõista, ka treenerid ega klubis töötavad inimesed mitte. Õnneks on igas tiimis mõni, kes siiski tõlkida suudab,» selgitas ta kohapealset suhtlemist. Segadus tekkis ka viisaga, nimelt ei osanud klubijuhid selle «pisiasjaga» arvestada ja hetkel seisab mängumehe Türki jõudmine viisapaberite taga. «Neile tuli see jah üllatusena,» muigas Toobal, kes juunis käis kohapeal lepingut allkirjastamas ja oludega tutvumas. «Klubi tundub üldiselt üsna korrektne olevat,» sõnas ta. Mariel Gregor

POSTIMEES, 19. AUGUST 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIK. Gerd Kanteril jäi haruldasest kolmikkullast 132 cm puudu.

Mägi, ajaloo Eesti parim jooksja lis viib rekord Niidu alles 100. kohale. Kui määraks maailmataseme mõõdupuuks MMile pääsu, siis on Niidul veel minna ja minna. Tuleva aasta MMi norme pole avaldatud, kuid mullu said Moskvasse võistlema need, kes läbisid staadioniringi ajaga 45,60 (B-norm). Tulevikus jääb alles vaid A-norm, mis 2015. aasta Pekingi MMil on tõenäoliselt 45,40 kanti. Seega peab Niit marki kärpima umbes 0,35 sekundi võrra ehk palju. Võrdluseks: kui Niidu praegune rekord ei viiks teda MMilegi, siis Mäe tippaeg andnuks mullu Moskvas 7. koha.

Kõigi aegade edetabel jaan martinson spordiajakirjanik

ürichis lõppenud kergejõustiku EM tõi Eestile kaks medalit ja hulga rõõmu. Siinkohal mõningad statistilised nopped toimunust. Faktid tunnistavad, et Rasmus Mägi on nüüdsest Eesti kõigi aegade parim jooksja. Ta on ainus maarjamaalane, kes mahub suurvõistluste kavva kuuluval distantsil Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) kodulehel avaldatud kõigi aegade edetabelisse. EMi poolfinaalis välja joostud aeg 48,54 annab Mäele 106. koha. Eesti parim kergejõustiklane on mõistagi Gerd Kanter, kes hoiab kettaheite kõigi aegade edetabelis kolmandat kohta. Kõrvalolevas faktikastis on kõik edetabelis saja sekka mahtujad paremusjärjestuses.

Kaks kolme-kulla-meest Gerd Kanteril jäi 132 sentimeetrit puudu, et kerkida kolmandaks eestlaseks ajaloos, kel on auhinnakapis kolme tähtsaima tiitlivõistluse – olümpiamängude, MMi ja EMi – kuldmedalid.

3. Gerd Kanter

kettaheide

73.38

8. Erki Nool

kümnevõistlus

8815

8. Jüri Tamm

vasaraheide

84.40

17. A. Tammert

kettaheide

70.82

29. Andrus Värnik

odavise

87.83

42. Kristjan Rahnu

kümnevõistlus

85.26

48. Valeri Bukrejev teivashüpe

5.86

49. Valter Külvet

kümnevõistlus

8506

66. Liina Laasma

odavise

72. Donald-Aik Sild odavise

63.17 85.28

78. Mikk Pahapill

kümnevõistlus

8398

96. Kaire Leibak

kolmikhüpe

14.43

100. Märt Israel

kettaheide

66.98

100. Andrei Nazarov kümnevõistlus

Läti ja Leedu seekord lahjad

8322

Tabelis koht maailma kõigi aegade edetabelis, sportlase nimi, ala ja tulemus.

Säärase saavutusega on ajaloos individuaalatleetidest ainsana hakkama saanud tõstja Jaan Talts (olümpiavõit, kaks MMi ja neli EMi kulda). Võrkpallur Viljar Loor teenis medalid (olümpiavõit, kaks MMi ja viis EMi kulda) Nõukogude Liidu koondises. Kolmel sportlasel – kümne-

Rasmus Mägi on ainus Eesti jooksja, kes mahub kergejõustiku kõigi aegade edetabelisse, ta on 106. kohal.

võistleja Erki Noolel, maadleja Johannes Kotkasel ja kiiruisutaja Ants Antsonil – on küll kuldmedal olümpialt ja EMilt, ent MMilt said neist kaks esimest hõbeda ning kolmas pronksi. Tõsi, paljudel aladel ei korraldata või ei korraldatud Euroopa meistrivõistlusi, mistõttu jäid suure tõenäosusega kolmikkullad saamata olümpiavõitjaks ja maailmameistriks kroonitud vehklejal Svetlana Tširkoval, ratturitel Aavo Pik-

Kummaline EM: kel jää püksis, kel piss, kes särgi ja seejärel kullata Igal suurvõistlusel juhtub kuulsuste ja mittekuulsustega midagi kummalist, Zürichi EM polnud erand. Suurima skandaali tekitas kahtlemata 3000 meetri takistusjooksu finaalis Prantsusmaa atleet, tiitlikaitsja Mahiedine Mekhissi-Benabbad, kes jooksis lõpusirge alguseks järgnevatega sisse sedavõrd suure vahe, et tal oli aega särk seljast tirida, see hambusse võtta ning palja ülakehaga finišeerida. «Tegin seda suurest õnnest. Tahtsin olla nagu jalgpallur Zlatan Ibrahimovic, kui ta väravat tähistab,» selgitas Mekhissi-Benabbad. Kergejõustik pole jalgpall ja säärane käitumine on äärmiselt ebasportlik, otsustasid kohtunikud ning diskvalifitseerisid mehe, sest vastavalt reeglitele peab jooksja olema äratuntav ehk rinnasildiga. Nüüd aga ei teadnud publik ega televaatajad, kes see seal rajal lippab, ihukate hammaste vahel. Konkurendid olid siiski Mekhissi-Benabbadi poolel ega tahtnud autasustamisel kõrgemale astmele tõusta. Kuuenda koha saanud soomlane Jukka Keskisalo arvas, et kui jooksja on teistest sedavõrd üle, võiks ta lõpusirgel püksidki jalast võtta. 1500 meetri jooksu finaalis oli Mekhissi-Benabbad taas teistest peajagu üle, kuid seekord jäi särk selga.

juti teise ilma läinud portugallannast vanaema mälestuseks. • 800 m jooksus suurfavoriidina finaali jõudnud prantslane Pierre-Ambroise Bosse jäi üllatuslikult viimaseks. Pärast jooksu tunnistas Bosse, et lasi 15 sekundit enne starti püksi ja sellega oli võistlus rikutud. Teda vaevavat tahhükardia ehk südamepekslemine, mis lõi enne starti välja ja põhjustas teisegi häda. Bosse palus kohtunikel starti pisut edasi lükata, kuid korraldajad keeldusid.

Yohann Diniz, nuustikud püksist foto: afp/scanpix väljas, finišis.

• Ülivõimas oli ka Prantsusmaa käija Yohann Diniz, kes lõpetas 50 km distantsi võimsa maailmarekordiga 3:32.33. Soomlased imestasid, et Diniz kõndis poolsada kilomeetrit minuti võrra kiiremini, kui Veikko Hakulinen 1952. aastal Oslos suusatas. Veelgi hämmastavam oli see, et Diniz võitles kõhuvaluga samavõrd kui stopperiga. Piinade leevendamiseks toppis ta püksi märgi nuustikuid ja jääd ning see tegevus pani publiku kulmu kergitama. Kuid see polnud veel kõik. Finiši eel haaras Diniz triumfi tähistamiseks Portugali ja alles pärast lõpujoont Prantsusmaa lipu. Arvati, et mees on end segi kõndinud või ajas lipud sassi, aga ei – Portugali plagu oli hil-

• Hollandi 4 x 400 meetri teatemeeskonna eeljooks läks esimese vahetuse lõpus lörri, kui ukrainlased segasid teatepulga edasiandmist. Juhtunut videost uurides tuvastasid kohtunikud, et nii oligi. Holland sai võimaluse kordusjooksuks, kuid pärast võistlusprogrammi lõppu, kui publik oli staadionilt juba lahkunud. Tuled jäeti siiski põlema. Holland pidanuks finaalipääsuks alistama eeljooksude kaheksanda aja, kuid väsinud meestel jäi sellest ligi kaks sekundit puudu. • Võitjad on teinekord viisakad. Hollandi jooksjal Sifan Hassanil oli ääretult kahju, et ta Rootsit esindava suursoosiku Abeba Aregawi eest kulla näppas. «Palun vabandust,» saatis ta meedia kaudu sõnumi Aregawile. «Aga ma ei saanud sinna midagi parata, et seekord kiirem olin.» Jaan Martinson

kuusil ja Erika Salumäel ning suusatajatel Andrus Veerpalul ja Kristina Šmigunil.

Niidul veel minna ja minna Marek Niit pakkus lõppenud EMil suurepäraseid emotsioone, kui ta 400 meetri eeljooksus Eesti rekordi 45,74 jooksis. Tore. Paraku on Niidu ala säärane, et too tulemus teeb temast parimal juhul regionaalse, mitte aga maailma tasemega atleedi. Isegi hooaja edetabe-

Rasmus Mägi - üle tõkete hõbeda poole. foto: mihkel maripuu

Eesti sai EMi medaliarvestuses kahe hõbedaga igati soliidse 17. koha. Muide, üle kahe autasu pole kergejõustiklased üheltki tiitlivõistluselt toonud, duubel on aga tehtud kuuel EMil, ühel MMil ja ühel olümpial. Võrreldes medalita jäänud Läti ja Leeduga on Eesti kergejõustik kõva. Lätlased said kolm kohta esikaheksas (parim oli Madara Palameika neljanda kohaga naiste kaugushüppes), leedulased kaks (parim naiste kettaheites kuuendaks tulnud Zinaida Sendriute), kusjuures kõik need tulemused tegid naised. Mehed keskenduvad sealmail ilmselt pigem jäähokile ja/ või korvpallile.

18 || TEHNIKA || POSTIMEES, 19. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

TURVALISUS. Häirekeskuse uus operatiivrakendus muudab päästjate töö lihtsamaks ja aitab paremini õnnetustele reageerida.

Nüüdisaegne süsteem leiab kiiresti hädasolija kuldar kullasepp

eriprojektide vastutav toimetaja

ellal kui üha enam kurdeta k se, et müstiline «suur vend» jälgib iga meie liigutust ja sel on täpne ülevaade meie käikudest, mõjub ootamatult tõsiasi, et veel mõni kuu tagasi pidi häirekeskus hädaabikõnedele vastates helistaja asukoha määramiseks võtma appi paberkaardid. Nii mõnigi hädaabikõne tegija on jäänud jänni oma asukoha kirjeldamisega. Hoopis lihtsam oleks ju kohe telefon positsioneerida ja abi sinna saata. Paraku muutus peale numbriliikuvuse teket keerulisemaks võimalus kõigi operaatorite mobiiltelefonide numbreid positsioneerida. Kuna tegemist oli pooliku süsteemiga, polnud see ka eriti efektiivne. Seetõttu kasutas häirekeskus helistaja antud asukohainfot (sh GPS-koordinaate, kui

hädaabikõne tegijal oli võimalik neid häirekeskusele anda) ning paberkaartide infot. Päästeameti sõidukid ja osa kiirabisid olid aga varustatud GPSidega, mis kuvasid ainult sündmuse koordinaate, mida häirekeskus neile raadiosidevahendite kaudu edastas. Sel suvel hakkas häirekeskus kasutama uut Eestis loodud operatiivrakendust, mis muutis siinsed tehnilised võimalused hoobilt nüüdisaegseteks. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetatud projekti raames uuendas IT-teenuseid pakkuv ettevõte CGI Eesti koostöös häirekeskuse ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT) senist operatiivrakendust. Süsteemi kandev tala on digikaart, mis võeti kasutusele häirekeskuse nelja piirkondliku keskuse töösaalis. «Häirekeskuse senisel operatiivrakendusel puudus kaardivõimekus ja operatiivtöötajad pidid abivajaja asukoha määramiseks kasutama paberkaartide infot või avalikke kaardirakendusi, mis polnud põhirakenduse ning töövooga seo-

tud,» ütles CGI Eesti geoinfosüsteemide meeskonnajuht Urmo Braun. Operatiivrakendusele lisatud digikaart võimaldab näha helistaja, pääste- ja kiirabiautode asukohta ning määrata abivajaja asukoht kas GPS-koordinaatide, helistaja teatatud aadressi või maantee kilomeetriposti järgi. Samuti on võimalik asukoht määrata objektiotsingu ehk tuntud rahvapärase kohanime järgi, mis on eriti abiks siis, kui helistaja asub üldtuntud kohas (näiteks Solarise keskus või Coca-Cola Plaza), kuid ei tea selle aadressi.

Projekt on unikaalne, kuna sellises ulatuses pole lähiriikide hädaabisüsteemides IT-d veel kasutatud. CGI Eesti geoinfosüsteemide meeskonnajuht Urmo Braun

«Helistaja asukoha kuvamine kaardil hõlbustab päästekorraldajal määrata abivajaja asukoha maastikul või olukorras, kus asukohta on sõnadega raske kirjeldada,» toob Braun välja positsioneerimise hüved. Telefoni positsioneerimi-

seks saadetakse tema sõnul päring vastavale operaatorile, kes teostab positsioneerimise. «Tavatelefoni puhul tagastab operaator telefoni registreerimise aadressi, millele vastavad koordinaadid leitakse maa-ameti aadressiandmebaasi abil,» rääkis ta. «Mobiiltelefoni puhul võib operaator tagastada kas ainult masti asukoha, teha mobiilpositsioneerimise või küsida koordinaati mobiiltelefoni sisemisest GPSist.» Olles helistaja positsioneerinud, soovitab rakendus päästekorraldajale sündmuse raskusastet arvestades kõige lähemal paiknevaid autosid. Brauni sõnul on aluskaartidena kasutatud maa-ameti põhi-, orto- ja hübriidkaarte. Lisaks varustati kaardirakendus operatiivtööks vajalike lisaandmetega, nagu hüdrandid, veevõtukohad, bussipeatused, paadi vette laskmise kohad jm. «Abivajaja asukoha tuvastamiseks ja vajadusel suulise abi osutamiseks, näiteks metsa eksinule teejuhiste andmiseks, loodi lisaks kõnepositsioneerimisele korduvpositsioneerimise võimalus.»

Et tagada pääste- ja kiirabiautode asukohtade edastamise tõrgeteta toimimine, kasutatakse paralleelseid tehnilisi lahendusi – mobiilseid arvutitöökohti, GSM-andmesidet, raadiojaamu ja raadiosidet. Süsteemil on palju osi, millest häirekeskuse kõnekeskuses kuvatav digitaalne kaart on vaid üks osa. Sarnane kaart avaneb

Pääste- ja kiirabiautodes kasutatava arvuti ekraanil on kaart, millel näeb nii sündmuskohta kui abikutsele reageerivaid üksusi. foto: cgi eesti

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

POSTIMEES, 19. AUGUST 2014 || TEHNIKA || 19

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

ka pääste- ja kiirabiautodes oleval arvutiekraanil, kus on Brauni sõnul näha lühim tee sündmuskohani ja reaalajas täpsustuv info sündmuse kohta, sealhulgas ka teiste samale juhtumile väljasõitvate autode asukohad. «Rakenduse kaudu saab auto muuta oma staatust – näiteks sündmuskohale jõudmisel

või sealt lahkumisel tagasi komandosse või haiglasse saab sellest arvuti abil ka teistele teada anda.» Operatiivrakenduse väljatöötamisel osales enam kui 20 CGI Eesti töötajat, neile lisaks veel inimesed häirekeskusest, päästeametist ja SMITist. «Peamised ülesanded on olnud analüüsi keerukus ja kasu-

tatavate tehnoloogiate ning eri infrastruktuuri paljusus ning hajusus,» rääkis Braun. «Kriitilise tähtsusega projekti iseloomustab kindlasti kasutusmugavuse viimine maksimumini.» Operatiivrakenduse juures on kasutusel ligi 20 eri tehnoloogiat, millega seotakse üle Eesti paiknevad statsionaarsed ja mobiilsed töökohad ühi-

seks infosüsteemiks. Rõhku on pandud töökindlusele, dubleerides näiteks mitmeid eluliselt vajalikke funktsioone. Brauni sõnul loodi lisaks tegelikult toimivale operatiivrakendusele ka simulaator, mille abil saab hakata välja õpetama uusi süsteemikasutajaid. CGI osales ka häirekeskuse ja päästeameti töötajate väljaõppes. «Projekt on unikaalne, kuna sellises ulatuses pole lähiriikide hädaabisüsteemides IT-d veel kasutatud. Meie naaberriigis Soomes on kasutusel sarnane, kuid tunduvalt väiksema funktsionaalsusega süsteem.» Tulevikus on Brauni sõnul siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel plaanis süsteemiga siduda ka autode automaatne hädaabisüsteem eCall ja lisada politseivaldkonnas kasutatav funktsionaalsus.

Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen. Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita. Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent. RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

20 || VARIA || POSTIMEES, 19. AUGUST 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Kas tõesti on pisarad ja melanhoolia ainuke väljapääs? See võib olla üks variantidest, mis leevendab valu, kuid mitte lõplik. Lõplik on selline, mis tagab iseendaga rahu tegemise.

SÕNN

Kas suudad eristada tõde perfektsest valest? Vist mitte, kuid lõpuks saad ikkagi vale jälile. See võib haiget teha, kuid ka anda midagi sellist, mille abil vabaks saada.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

7 5 4 2

ERNIE

KAALUD Keegi võib sinu idee varastada ja tunned esmalt viha. Siis aga näed asja helgemat poolt. Sa ei saanud ise küll oma ideest kasu, kuid see oli kuldaväärt.

John Rice – The Tablet, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re1!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT FIRMA TEATAS TOHUTUST KAHJUMIST. AGA ANALÜÜTIKUD KARTSID VEEL HULLEMAT, NII ET AKTSIA HIND TEGELIKULT HOOPIS TÕUSIS.

MUL ON SAMA NIPP PALGATÕUSU JAOKS. JUBA AASTAID LANGETAN MA KÕIGI OOTUSI ENDA SUHTES. AGA SIIS ...

MA TEGIN TÄNA ÜHE TELEFONIKÕNE.

AASTA TÖÖTAJA!!!

HAGAR HIRMUS

SKORPION

1. Kes Eesti näitlejatest on valitud Läti rahvuslikul filmifestivalil parimaks meesnäitlejaks ja pälvinud Lielais Kristapsi (Suur Kristaps) auhinna? 2. Eile oli Setumaal rollapäev. Milliseid töid ei tohtinud sel päeval teha? 3. Kes pälvis esimese Rootsi kirjanikuna Nobeli kirjanduspreemia? 4. Eesti kunstiloos on Andrei Jegorov (1878–1954) omapärane nähtus mitmes mõttes. Kaasaegsed nimetasid teda eesti maalikunstnike seas kõige venelikumaks ja vene kunstnike seas kõige eestilikumaks kunstnikuks. Lisaks oli tal veel üks omapära. Mis see oli? 5. 50 kilomeetrit Londonist läänes asub Viljandi-suurune Marlow’ linn, kus võib külastada maailma esimest omataolist pubi The Hand & Flowers. Mille poolest on see pubi maailmas esimene? Vastused: 1. Tõnu Kark 1988. aastal Sergei Janovitši rolli eest filmis «Viss kārtībā» («Kõik on korras»). 2. Ei tohtinud hobustega tööd teha. Rollapäeva kutsutakse ka hobustepühaks. 3. Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (1858–1940), Nobeli auhind 1909. 4. Ta oli kurttumm. 5. Esimene pubi maailmas, mis on teeninud kaks Michelini tärni.

Oled oma senise elu jooksul õppinud, milliseid sildu põletada ja milliseid ületada. Nüüd aga võid olla dilemma ees, sest see sild tundub korraga nii ületatav kui ka põletatav.

AMBUR

Kellegi tagurlik ja armukadedusest nõretav käitumine võib üsna palju probleeme tekitada. Sinu ümber on palju emotsionaalselt ülesköetud inimesi, keda pead rahustama.

VÄHK Naeratad endamisi, sest homme võib veel hullem olla. Kui loodki oma peas olukorra, et on hullem, siis tõmbad selle ligi. Pigem loo oma mõttes olukord, et kõik kulgeb hästi.

NEITSI Igaühel tundub õigus olevat, kus on aga tõde? Tundub, et igaühel meist on oma tõde, mis osaliselt haakub kellegi teise omaga ja osaliselt mitte.

Näed, et sind ümbritsevad inimesed usuvad seda, mida tahavad uskuda. Sa võid öelda ühte, kuid sinu sõnu tõlgendatakse teisiti. Sa ei pea kellelegi midagi selgitama.

Kas tõesti on nii, et rumalad ei andesta ega unusta ja targad andestavad, kuid ei unusta? Vaatad oma elule tagasi ja tõded, et see võibki paika pidada.

à à ò ä ê æ

à â â ô

KAKSIKUD

LÕVI

î æ

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

KALJUKITS Kuna välisilmas on liiga palju pingeid, tahad hetkeks oma kookonisse pugeda. Sul võibki see mõneks ajaks õnnestuda, kuid üsna pea tuled sellest välja, et üks asi joonde ajada. VEEVALAJA Oled kogu senise aja aasta alguses tekkinud mõtet ellu viinud. Nüüd võib olla käes selle projekti tipphetk. Kogud kaaskonna kokku, et seda koos kogeda. KALAD Arveteklaarimine ja vara jagamine? Nii ühte kui ka teist, kuid mitte midagi nii hullu, et see sinu elu täiesti liimist lahti lööks.

RISTSÕNA Eelmise ülesande lahendus

VALDO JAHILO ANEKDOODID Sõbrad omavahel: «Kuule, sa oled habeme kasvatanud? Misjaoks?» «Ah, ära tüütas, et kõik rääkisid, et muidu normaalne mees, aga naiseliku näoga.» «Noh ja nüüd?» «Aga nüüd räägivad, et nagu habemega naine ...» ••• Koolis on tunni teema: ateism. Siseneb rangelõikelises kostüümis naisterahvas ja pöördub klassi poole: «Nii, lapsed, Jumalat muide pole olemas! Tõstkem kõik käed üles ja raputagem taeva poole rusikat.» Kõik teevadki nii, aga Juku istub liikumatult. «Mis sul viga, poiss?» «Ma siin arvasin, et kui Jumalat pole, siis milleks kätega vehkida, aga kui on, siis milleks suhteid rikkuda ...»

Eelmise ristsõna õige vastus on SOOLESTIK Eelmise nädala võitja: KASPAR SALM

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

postimees, 19. august 2014 || kuulutused || 21

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Stanislav Adamovitš 28. II 1936 – 16. VIII 2014

Perekond Teatame kurbusega, et meie seast lahkus

Toomas Hein Energiatõhusate hoonete ja passiivmajade projekteerimine ja ehitamine. Eramute, tööstus- ja palkhoonete ning korterelamute projektide koostamine ehitusloa taotlemiseks ja ehitamiseks. www.arkopro.ee; arkopro@arkopro.ee. Tel 508 9796.

Hüvastijätt 23. skp. kell 11.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Leinavad abikaasa Lilian, pojad Kristian ja Indrek peredega. Ärasaatmine 21. skp. kell 14 Kaarli kirikus. Urnimatus, palume pärgi ja lilli mitte tuua.

Südamlik kaastunne Kristianile kalli isa

Toomas Heina kaotuse puhul.

Teeme remont- ja siseviimistlustöid. Maalri-, plaatimistööd, sanitaartehnilised tööd, parketi paigaldus. Tallinn ja Harjumaa. Tel 5616 2340.

Töökaaslased CMSPHD-st

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Valu ohakapuu õitseb minus ...

Ühe päikesepillaja naer sai äkki otsa ...

Lahkus igavikuteele meie armas

Andres Raukas

Väino-Kupi Kurtmann

1. XII 1957 – 14. VIII 2014

18. VI 1931 – 14. VIII 2014

Leinavad omaksed.

Leinavad omaksed. Lämmijärve ääres müüa haljastatud elamumaa krunt 6674 m² ja marjaaiaga krunt 4029 m². Tel 502 1779.

Hüvastijätt 22. skp. kell 11.30 Tallinnas Jaani kirikus.

Ärasaatmine täna kell 13.30 Pärnamäe krematooriumis. Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Soodsa hinnaga trepid üle Eesti. trepimeister.ee, tel 5668 5317.

Meie seast on lahkunud Harald Rentpower OÜ pakub Soomes tööd kogenud plaatijatele. Vajalik vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel 5567 5320 või harald@rentpower.ee

Leena Tiidor

Müüa pikakarvalised taksikutsikad Põlvamaal. Hind 150 €. Info tel 5563 2533.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Hüvastijätt 22. skp. kell 13.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Sirje Annok

11. IV 1948 – 15. VIII 2014

Leinavad pojad peredega. Ärasaatmine 21. skp. kell 12 Tartu krematooriumis, muldasängitamine Raadi kalmistul.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, ema, õde, vanaema ja vanavanaema

Kaevumeister: kaevu kaevamine, salv- ja puurkaevu puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljaku rajamine. Tel 5873 9451.

Silvia Kruut

(sünd. Traat) 17. II 1934 – 15. VIII 2014

Omaksed Ärasaatmine 23. skp. kell 15 Tallinna krematooriumi väikeses saalis.

Kiire õigusabi: juristid.com/V.php

28. V 1920 – 17. VIII 2014

Leinab Helgi.

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis ema ja vanaema

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Leida Uri

6. IV 1933 – 16. VIII 2014

Hotell Tallinna kesklinnas otsib toateenijaid. Tel 631 5680 E–R 8.30–17.

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Teatame sügava kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis

Tean, midagi maailmas pole kaduv, kõik naaseb kaudu kummalisi radu, surm ainult olemisest teise retk. (Artur Alliksaar)

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 20. skp. kell 12 Kambja kirikus.

Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu ...

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Este Koppel

Mälestame unustamatut kaaslast

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Peeter Brambatit

28. VII 1944 – 17. VIII 2014

Leinavad omaksed.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 22. skp. kell 12 Valga matusetalitusest Sinilill Laanemetsa kalmistule.

Ärasaatmine 21. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Avaldame sügavat kaastunnet abikaasale ja poegadele. Vanad sõbrad ansamblist In Spe

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Helmi Melk

17. X 1927 – 16. VIII 2014

Tütar perega Ärasaatmine 22. skp. kell 10 kodu juures. Tseremoonia samal päeval kell 11.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Vello Kalgan

Jumalaga kohav laasi, jumalaga ilus ilm ...

Karin Rästa

(sünd. Busch) 24. II 1921 – 15. VIII 2014 Bradfordis

8. V 1962 – 15. VIII 2014

Raidi Saarna

10. V 1974 – 20. VIII 2004

Mälestavad lesk ja tütar.

Leinab õde Anita.

Lõhutud küttepuud:

· must lepp

50 cm, 29 € · kask 50 cm, 32 € Tel 5392 5280. Tasuta kojuvedu Tartu lähiümbruses.

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Teatame kurbusega, et on lahkunud ema, vanaema ja vanavanaema

Eva Suntja

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

18. VIII 1931 – 15. VIII 2014

Vaike Tamme

Leinavad tütred Mare ja Milvi peredega. Matusetalitus 23. skp. kell 11 Pärnamäe krematooriumis.

surma puhul. Mälestavad endised töökaaslased Must, Sein, Korževitš, Veider, Saar, Hallik, Kaasik, Bender, Värv, Härms.

Südamlik kaastunne Kajale ja Laurile perega kalli

Südamlik kaastunne Sanderile kalli ema

Heiti Hurda

Este Koppeli

surma puhul. Maanus ja Margo peredega ning Astrid

surma puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist USS Security Eesti

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie abikaasa, isa ja vanaisa

Sügav kaastunne Sanderile kalli ema

Heiti Hurt

2. VII 1941 – 16. VIII 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 21. skp kell 15 Tartu krematooriumis. Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis vanaema ja ämm

Mälestame head sõpra

Sirje Annok

Vello Ausingut

Tiia ja Küllike peredega Ärasaatmine 21. skp. kell 12 Tartu krematooriumis.

Südamlik kaastunne Maiele ja Signele. Reet ja Rein, Katrin perega ja Jaanus

Tunneme kaasa Tarmo, Jaanuse ja Tiia perele kalli

Teatame kurbusega kalli

11. IV 1948 – 15. VIII 2014

Sirje Annoki

Ivan Blaženini

surma puhul. Vaike, Signe, Allan, Gert, Kaidi, Karolina, Marko, Kaspar

surmast. Lesk, poeg Viktor ja Aare perega

11. IV 1948 – 15. VIII 2014

12. X 1944 – 17. VIII 2014

Tõnu-Arnold Vikat Avaldame sügavat kaastunnet Ernestile abikaasa ja lastele peredega ema, vanaema ja ämma

Heiti Hurt

2. VII 1941 – 16. VIII 2014

Sügav kaastunne Kajale abikaasa surma puhul. Töökaaslased kopsukliiniku tuberkuloosiosakonnast

Arda-Maria Kirsel Mälestame oma endist kolleegi. Südamlik kaastunne lähedastele. Tartu Ülikooli Raamatukogu

17. XI 1941 – 14. VIII 2014

Kallis Ene ning Indrek Vikat perega ja Malle Mäekallas perega Teie kaotusvalu on ka minu valu. Jagame seda koos 23. skp. kell 11.30 Pärnamäe krematooriumis, saates toonela teele meile kõigile armsa senise kaasteelise. Age Raa

Raul Otsa Sügav kaastunne Evele kalli isa kaotuse puhul. Tiia perega

Teatame kurvastades, et Aa Hooldekodus on lahkunud igaveseks

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Endel Virro

14. VII 1940 – 17. VIII 2014

Lesk ja lapsed peredega. Ärasaatmine 22. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Mälestame sõpra

Oleg Rjabininit Meie sügav kaastunne emale, Anule ja Varmole. Andrus, Hille ja Henry

Helju Vahtrik 1928–2014

Head sõbrad ja tuttavad eluteel

Kallist sõpra meenutavad ja mälestavad Tartu Ülikooli 1954. aastal lõpetanud bioloogid. Südamlik kaastunne tütre perele.

Andres Raukas

Heljo Vahtrik

Avaldame kaastunnet Margus Kruutile ema surma puhul. Kolleegid AT Kinnisvarast

Leiname kallist sõpra. Meie kaastunne Katile, Lemmele, Mardile, Hansule ja kõikidele lähedastele. Malle ja Peeter

Mälestame alati abivalmis ja elurõõmsat klassiõde ja avaldame südamlikku kaastunnet tütrele perega. Klassikaaslased keskkooliajast

Südamlik kaastunne Tarmole perega armsa isa, äia ja vanaisa

Mälestame unustamatut ja suurepärast kaaslast

Sügav kaastunne Ene Vikatile perega kalli

Kalju Müürsepa

Andres Raukast

Tõnu Vikati

surma puhul. Külli ja Einar

Tunneme kaasa omastele. Endised kolleegid Magnumi ajast

surma puhul. Marge ja Tõnu Tee

Este Koppeli kaotuse puhul. Perekond Kriisa

Silvia Kruut

Heino Raamets 26. III 1950 – 17. VIII 2014

(sünd. Rõigas)

POSTIMEES, 19. AUGUST 2014 || MEELELAHUTUS || 23

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Tallinn Music Week läheb Tartusse Tartus toimub 22.–23. augustil juba kolmandat aastat järjest Tartu muusikanädal. Tallinn Music Weeki kahepäevane sõsarfestival hõlmab endas klubiõhtuid Tartu Uues Teatris ja päevaseid kontserte Uues Õues, bändikoolitust, töötubasid, pop-up-plaadipoodi ning muudki. Tartu muusikanädala peamine eesmärk on tutvustada publikule päevakajalisi Eesti ja lähiriikide artiste. Välisesinejaid on selle aasta programmis kolm – Kongo-Soome hiphopi grupp Gracias, postrokki elektroonikaga segav Leedu bänd Without Letters ja Läti indie-folgi kollektiiv Carnival Youth.

Tartu Uus Õu on festivali üks peamisi tegevuskohti. foto: www.facebook.com/uus6u

Eesti muusikat esindavad Ajukaja & Andrevski, bassimuusika tandem Faun Racket, äsja albumi üllitanud artpop’i trio Badass Yuki, Kalamaja hiphop-filosoofid DVPH ja

Tartu elektroonikute uus saadik Sander Reinus. Klubiõhtute DJ-settide eest kannavad hoolt pealinna popi peosarja Tallinn Jäck City residendid ning kiiksuga housemuusikale keskenduv rühmitus Parmani People. Kõigil muusikutel ja muusikaelu korraldajatel on Tartu muusikanädala raames reedel, 22. augustil kl 11–15 võimalus osaleda bändikoolitusel, mis toimub koostöös BändiLaboriga. Laupäeval toimub Kultuurikvartali keskmes asuvas Uues Õues tasuta kontsertide ja DJ-settide päev, kus teiste seas esinevad Mimicry, Lost In Systems, Raul Saaremets ja Madis Nestor. PM

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 19. AUGUST ETV

06 50 Aia elu: Haava talu ilus aed. Lii Kalm 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria: Vennaarm 09 45 Holby City haigla* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Kuusedkepid* 45 Normanni vallutused: Sitsiilia pulm* 12 10 Lauluga maale* 13 10 Tartu 20 Tippkohtumine, 5* 50 Iraan: iga hinna eest tuumariigiks 15 15 Vaalasaarte Maria: Vennaarm* 16 05 Holby City haigla: Perekonnaasjad 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Tiina 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Kayaköy, Dacta poolsaar 19 10 ENSV: Kui kõnnib mannekeen 40 Isa Brown, 3/10: Vale kuju 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Peakokk (Hispaania–Prantsuse 2012). Gastronoomiline komöödia 23 40 Isa Brown, 3/10* 00 25 Lauluga maale* 01 29 ERR uudised

ETV 2

07 30 Lastesaated 09 00 Näite mäng: Tõnu Saar 25 Maa ja taeva vahel, 10–10* 50 Visad hinged (Islandi 2011)* 10 50 Ilus Eesti (ETV 2001) 11 45 ERR uudised 16 05 Alpimaja, 5/5: Mitte Tallinnas* 17 05 Liha (Belgia 2011)* 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood: Kummituste loss 20 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt hakkas kellassepaks 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Olen täna sina 40 Stella ja Sam: Uus sõber 55 Jalgpalli Premium liiga: Paide Linnameeskond – Nõmme Kalju FC 19 45 AK (viipekeeles) 50 AK (vene keeles) 20 00 Jalgpalli Premium liiga: Paide Linnameeskond - Nõmme Kalju FC jätkub 21 00 AegRuum Mängides jumalat 50 Teaduspalavik: Laborist väljas 22 20 Meie parim vaenlane Gaddafi (Prantsuse 2011) 23 15 Lilyhammer, 6–8* 00 00 Metsapeatus, 9–10 35 ERR uudised

KANAL 2

06 05 Meeleheitel koduperenaised 50 Taltsutamatu süda, 39/162* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 50* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5825 35 Pühapäevalapsed (Austria–Saksa 2011). Romantiline draama 13 30 Saladused: Kallis kleptomaan* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Jumalik eksitus. Tondijutud 16 05 Küladetektiivid, 61: Suletud seltskond 17 05 Taltsutamatu süda, 40 18 05 Armastus ja karistus, 51 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi 30 Kriminaalne Venemaa: Ristiisa 22 25 NCIS Los Angeles, 73/96: Lõppmäng 23 25 Kalailm 55 Saladuste kütid: Putukamaania 00 50 Jahtunud jälg: Sabotaaž 01 35 Pärapõrgu perekond: Lõpuball* 02 00 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Florida 45 Nikita: Alexandra 03 25 Suvereporter* 04 15 Kojutulek (Saksa– Inglise 1998), 1/2*. Romantiline draama

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 61* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Valge maja 1, 3: Nii et sa ei taha tantsida? 11 10 Kättemaksukontor 9, 6: Minimissid 2* 12 15 Ootamatult isaks 2, 3: Röövitud 45 Suvesangarid, 42* 13 25 Ameeriklased 1, 12: Vanne* 14 25 Selline on elu!: Pean oma vanemad leidma, muidu kaotan oma poja 15 25 Vaprad ja ilusad, 6795 55 Armastuse pisarad, 62 16 55 Midsomeri mõrvad 10, 6: Süütu foto 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 7: Ilusad silmad 1 21 00 Kupli all 1, 12: Hädaolukord 22 00 Suvesangarid, 43 30 Padjaklubi 1, 12: Pesaheitmine 23 30 Transformerid 3: Kuu varjukülg (USA 2011). Ulmefilm 02 30 Kahjutasu 4, 9: Talibani kohta öeldakse palju halba 03 20 Suvesangarid, 43* 45 Padjaklubi 1, 12* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 43* 50 Reisijaht

KANAL 11

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 140 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 251* 40 Eluteed, 27 10 05 Küladetektiivid, 245: Väga eriline külastaja 55 Süütu süüdlane, 31 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Klassikokkutulekuks taas nooreks 25 Poissmees, 6* 14 05 Luba abielluda (USA–Austraalia 2007)*. Romantiline komöödia 15 55 Beebiminutid: Imetamise õiged võtted 16 00 Hawthorne: Aeg parandab kõik haavad 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Kiirtoidutööstuse saladused 19 00 Kodus ja võõrsil, 5826 30 Emmerdale, 252 20 00 Saare sosinad 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad: Kui surm koputab 23 00 Poissmees, 7 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu 02 20 Saare sosinad* 03 10 Staariminutid: Denzel Washington 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 31* 45 Suvereporter*

ETV 2 pikendab lasteprogrammi

Jarek Kasar esitleb uut albumit

Uuel hooajal pikeneb lastesaadete aeg ETV 2 kanalil senisega võrreldes kaks korda. Hommikune programm algab juba kell 7 ja kestab nüüd kuni 9ni. Pärastlõunati läheb põnev ja lastesõbralik kava käima kell 15.30, kus animafilmid ja saated kestavad kuni kella 19.20ni. Ekraanil on hulk uusi ja varasemast tuttavaid animafilmide kangelasi, samuti ETV lastesaadete kullafond. Vaatajate ees on «Väike Prints», «Peeter Paani uued seiklused», «Lassie», «Maša ja karu», «Lammas Shaun» jpm. Jätkuvalt ootab vaatajaid ka «Lastetuba» koos Timmu ja sõpradega, et üheskoos mängida, laulda, tähti õppida ja maailma avastada. Iga päev on eetris sari «Buratino tegutseb jälle!». Nädalalõpud on sisustatud mängufilmide ja uue seriaaliga «Rallipõrsa seiklused». Uuenenud lasteprogramm on ETV 2 eetris alates 1. septembrist. PM

Varem Chalice’i nime all esinenud Jarek Kasar (pildil) alustab täna oma plaadi «Liiga palju viiuleid» esitluskontserte. «Lihtsalt on asju, millest poleks aus end Chalice’i nime taha peites rääkida. Ja muidugi ei tähenda see, et Chalice enam albumeid ei teeks,» lausus ta. Kasar lubab, et uus räpialbum, ikka Chalice’ina, ilmub veel sel aastal. Kõik lood uuel albumil on kirjutanud, mänginud, laulnud ja lindistanud Kasar ise. Kaasa teevad Anna Põldvee, Evelin Võigemast, Hannaliisa Uusma, Vaiko Eplik, Kostja Tsõbulevski ja Peeter Salmela. Kontserdid on 19. augustil Sangaste lossis, 20. augustil Põhjaka mõisas, 21. augustil Tartu raekojas ja 22. augustil Tallinnas Telliskivi loomelinnaku restoranis Lendav Taldrik. PM

KANAL 12

06 30 Merevaade* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 152: Jahtunud jälg* 09 20 Conan, 274* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Mehhiko* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 55/86: Isade patud* 14 35 Knight Rider, 60/90: Kitti hukk* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kanada 16 20 Komissar Rex, 153: Muusikat, maestro! 17 10 Supermani uued seiklused, 56/86: Mis Tempus? 18 05 Knight Rider, 61/90: Väljaost 19 00 Galileo 30 Peitusemeistrid 20 00 Tuvikesed, 4344: Mustlase nutt*; Reekviem surnud juuksuri auks* 21 00 Kaks ja pool meest: Ma leidsin su vuntsid* 30 Gangster on ikka veel inimene (USA 2002). Komöödia 23 15 Merevaade* 45 Conan, 275. Ethan Hawke, Mary Lynn Rajskub, Jamie Scott 00 35 Kaks ja pool meest: Palun vaikust 01 00 Tuvikesed, 45-46: Kohtuasi; Õhtusöök 50 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 6, 12: Hiline kättemaks* 11 00 Tellimustöö (USA 2009)*. Märul 12 55 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 6, 12* 15 00 Kälimehed 2, 8 16 00 Kutsuge Cobra 11 6, 13: Reporteri surm 17 00 NCIS kriminalistid 5, 7: Reekviem 18 00 Perepea 8, 12* 30 Simpsonid 5, 7* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 9-10: Vähikäik; Liigne parandamine 20 00 Perepea 8, 13: Stew-roidid 30 Simpsonid 5, 8: Skaudid 21 00 Suvesangarid, 36 30 Euroopa jalgpalli meistrite liiga 23 40 Puhkus Mehhikos 2, 70; ekstra 2, 70 00 55 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 9-10* 01 55 Kälimehed 2, 8* 02 45 Suvesangarid, 36* 03 15 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 105/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Noor Montalbano, 5/6* 13 10 Inimeste lood* 40 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 226/304* 17 00 Armuleek, 227/304* 45 Armuleek, 228/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 106/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Peterburi-Tallinn* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Vaba mõtte klubi 22 45 Nomaad (KasahstanPrantsuse, 2005) 00 35 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 50 Suvemiks* 01 35 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Margit Kilumets 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Eriline Eri Klas, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Tegija. Andrus Kivirähk ja Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Maian Kärmas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Veel üks maailm. Jalatsid Aasia kultuuris. Martti Kalda ja Haldi NormetSaarna 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Raadioteater. Mis teha, Ann?, 2. Aidi Vallik - Mis teha, Ann? 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas Muusikatoimetaja valik sündmusi. Esinevad Vilde Frang (viiul) ja Mischa Lifits 11 05 Album. Renaud Capucon - Distant Light Renaud Capucon - “Distant Light” (2014 Erato/ Warner Classics). 12 02 Delta. Kersti Inno 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Muusikaline tund 50, III * 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Nyyd-muusika. Erkki-Sven Tüür* Nyyd-muusika sarjas on suvel saated Eesti heliloojate uudisteostest. Seekord on fookuses helilooja Erkki-Sven Tüür. 20 00 Kontserdisaalis. Mahleri Seitsmes * Gustav Mahler Seitsmes sümfoonia e-moll. Esitab Londoni Filharmooniaorkester Gustavo Dudameli juhatusel. 22 05 Fantaasia. Vallo Järvis 00 05 Nokturn

24 || TÄNA || POSTIMEES, 19. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: MAGNUS, MAANUS, MAANO, MANGO, MAUNO Merike Rõtova 78, ajakirjanik ja maletaja Rein Weber 74, arhitekt Sirje Runge 64, maalikunstnik ja disainer Pille-Riin Purje 51, teatrikriitik ja raadioajakirjanik Valeria Ränik (pildil) 50, kirjanik Kaie Tanner 39, koorijuht ja muusikaõpetaja Aivo Normak 36, sporditegelane

foto: elmo riig / sakala

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB: Klaarika Karu 44, reklaamiosakonna kliendihaldur

JÄRGMINE POSTIMEES ILMUB NELJAPÄEVAL, 21. AUGUSTIL. HEAD TAASISESEISVUMISPÄEVA! VAHEPEALSEID SÜNDMUSI KODU- JA VÄLISMAAL VAHENDAB POSTIMEES.EE.

Lõõtsuv edelatuul kergitab meretaset

EUROOPA TALLINN +19

KÄRDLA +19 HAAPSALU +18

taimi paljak

PAIDE +19

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +21

RAKVERE +19

PALJU ÕNNE

7– 12

Skandinaavia kohal olev madalrõhkkond säilitab võimsuse ja hoiab pinget üleval ka LääTARTU nemere ääres. Täna on tuuPÄRNU VILJANDI +20 +17 leiilidel nobedust 20 m/s ja +19 KURESSAARE enam. Tugev tuul paiskab +18 segi veekihid ja soe pealispind saab sügavamalt jahutust. Edelatuul toob ka veemasse lääVÕRU neranniku madalatesse lahtedesVALGA +21 +19 se ja tõstab meretaseme ligi pool meetrit keskmisest kõrgemale. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Täna on muutliku pilvisusega ilm. Sajab hoovihma, kohati on äiAnne kanal +19 Kolmapäev, 20.08 Neljapäev, 21.08 Reede, 22.08 kest. Puhub edelatuul mandril Emajõe vabaujula +19 +14/+19 +11/+19 Tallinn +13/+18 7–12, puhanguti 15 m/s, saartel ja Kakumäe rand +17 Tartu +10/+20 +11/+19 +10/+20 rannikul 12–17, puhanguti 23 m/s. Kuressaare +19 Narva +11/+19 +11/+20 +10/+20 Õhutemperatuur on 17–21 °C. Pirita rand +16 Pärnu +12/+19 +13/+19 +11/+18 Pärnu rand +15 PÄIKE Pühajärv +21 Kuressaare +14/+18 +15/+18 +13/+19 tõuseb loojub Tallinnas 5.47 21.01 Tartus 5.43 20.49 Kärdlas 5.56 21.07

Valitsus istutas paljasjalgsele presidendile puu Eile südapäevaks ootas president Toomas Hendrik Ilves koos abikaasa Evelin Ilvesega ministreid koos pereliikmetega Viljandimaale Ärma tallu. Et sedapuhku oli riigijuhtide koosviibimine vabamas vormis, ei kajastanud enamik ministreid kokkusaamist oma nädalakavas ning presidendipaar võõrustas külalisi paljajalu. Tänavuse valitsuse tähistamiseks istutati Ärmale vahtrapuu, mille muldapanekule kõik ministrid ja nende Kood pereliikmed labidatäie või paaavab pildigalerii. riga kaasa said aidata. Sakala

Näidislahing iseseisvuse taastamise auks Eesti taasiseseisvumispäeval 20. augustil näeb Otepääl näidislahingut, milles kohalikud kaitseliitlased kasutavad erinevat relvastust. Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää üksik-kompanii tankitõrjerühma vanem Andrus Sumberg märkis, et näidislahingu eesmärk on tutvustada kaitselahingut. «Kaitselahingu üks osa on varitsuslahing, mida tahame demonstreerida. Kasutame erinevat relvastust – automaate AK-4, kuulipildujat KSP58, vintpüssi SKY,» märkis ta. Sumbergi sõnul lähevad käiku ka erinevad imitatsioonivahendid nagu suits ja paukpadrunid ning lisaks sellele kasutatakse lahingus erinevaid sõidukeid. ERR Uudised

SEB 8. Tartu Rulluisumaraton

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +28,2 kraadi (1950) +4,7 kraadi (1984) Tartus +29,6 kraadi (1924) +3,0 kraadi (1977)

42/21 km

KUUFAASID 17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38

24. AUGUST 2014

www.tartumaraton.ee

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+16 +31 +25 +28 +19 +21 +23 +16 +25 +27 +14 +18 +26 +17 +24 +22 +16 +32 +22 +23 +24 +17 +18 +21 +21 +10 +19 +30 +26 +19 +21 +22 +21 +25 +33 +16 +30 +36 +18 +27 +27 +29 +27 +33 +23 +32

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 20. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 45 Ei ole üksi ükski maa 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ilus on maa 55 Suvelaulud Haapsalus 09 20 Mehed ei nuta 10 35 Tallinn, mu Tallinn 40 Eestimaa. Erika Kuznetsova. Laulukarussell 2012 45 Eesti mäng* 11 15 XXVI laulupidu. Oma saar 20 Tõusuvesi 13 00 XXVI laulupidu. Põhjarannik 05 Tuulepealne maa. Ei ole sõda noortele meestele (Eesti 2013) 14 35 XXVI laulupidu. Kaunimad hetked 55 Kaks päeva augustis 15 55 Üks lugu 16 00 Laulev revolutsioon 17 35 XXVI laulupidu. I kontsert “Aja puudutus”. III osa 18 30 AK 45 Tuglase selts: viis tähtsat päeva 19 40 Lauluga maale: Suure-Jaani kodukandipäevad ja järvepidu 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm. Sport 25 Meie puudutuse aeg. XXVI laulupeo ja XIX tantsupeo kokkuvõte 22 25 August 1991 (ETV 2005). Draama 00 00 Öölaulupidu 30 Robbie Williams 01 28 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Elias merekulda otsimas* 10 15 Klassikatähed 2014: Finaal 11 35 Vastutuulesaal 12 30 Ukuaru 14 00 Kuhu küll kõik lilled jäid? (ETV 2002) 35 Tulivesi 16 05 Kontsert porgandipirukale 20 Väike lühinägelik boamadu 30 Lammas all paremas nurgas 18 00 SimsalaGrimm 25 Piip ja Tuut hoiavad Eesti lippu kõrgel: Taasiseseisvumispäev 30 Beni ja Holly väike kuningriik: Maavaimude mängud 45 Stella ja Sam 55 Tinga Tinga lood 19 10 Ruff tegutseb (Inglise 1999) 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi 20 10 Kirstie retrokodu – vana saab uue elu, 3/5: Ellie ja Nick 21 00 Uue aja asjad: Kodu ja sisustus 10 Surma õukond, 2/3: Henry Viies 22 00 Eesti lood: Minut ja lammas 30 4x4. Taimõr ja Jamal, 8–9* 23 00 Eesti TOP 7 35 Bill Cunningham New York* 01 00 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised 50 Taltsutamatu süda, 40/162* 07 40 Garfield: Müügimehe sügav hing. Aparaatide öö 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 51* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5826 35 Rosamunde Pilcher – Eriline armastus (Saksa 1996). Romantiline draama 13 30 Krimi* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Piimapakitüdruk. Võidumehed 16 05 Küladetektiivid, 62: Murtud sulg 17 05 Taltsutamatu süda, 41 18 05 Armastus ja karistus, 52 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Heinz Valk. Dokfilm 23 05 Naabriplika: Valla au 00 05 V: Rahutu pea 01 00 Seadusesilm: Kuulirahe 45 Vampiiripäevikud: Tapja 02 30 Jahtunud jälg: Andy C-minooris 03 10 Krimi* 35 Suvereporter* 04 25 Nikita 05 05 Küladetektiivid, 62: Murtud sulg*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 62* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Valge maja 1, 4: Kohtumine vanemaga 11 10 Kättemaksukontor 9, 7: Ilusad silmad 1* 12 15 Ootamatult isaks 2, 4: Henderson, Nevada, peaaegu Las Vegas! 45 Suvesangarid, 43* 13 25 Kupli all 1, 12: Hädaolukord* 14 25 Selline on elu!: Otsin Taanist oma noorpõlvearmastust 15 25 Vaprad ja ilusad, 6796 55 Armastuse pisarad, 63 16 55 Midsomeri mõrvad 10, 07: Lask koidikul 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 8: Ilusad silmad 2 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 38 22 00 Gladiaator (Inglise–USA 2000). Ajalooline seiklusfilm 01 10 Firma 1, 10: 10. peatükk 02 00 Anarhia pojad 4, 9: Perekonna retsept 50 Louie 3, 13: Vanaaastaõhtu 03 20 Võta või jäta 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 43* 50 Reisijaht

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 141 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 698 09 10 Emmerdale, 252* 40 Eluteed, 28 10 05 Küladetektiivid, 246: Mõrv peenes seltskonnas 55 Süütu süüdlane, 32 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Eeskujulik ema 25 Poissmees, 7* 14 05 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Kui surm koputab* 16 00 Hawthorne: Leebus 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Uus hüpnoos kaalulangetamiseks 19 00 Kodus ja võõrsil, 5827 30 Emmerdale, 253 20 00 Saare sosinad 21 00 Hiireke nimega Stuart Little (USA– Saksa 1999). Perekomöödia 22 40 10 aastat nooremaks USA* 23 00 Poissmees, 8 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Liblikaefekt 02 20 Saare sosinad* 03 10 Staariminutid: Tobey Maguire 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 32* 45 Suvereporter*

06 30 Peitusemeistrid* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 153: Muusikat, maestro!* 09 20 Conan, 275* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kanada* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 56/86: Mis Tempus?* 14 35 Knight Rider, 61/90: Väljaost* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Texas 16 20 Komissar Rex, 154/167: Naine kaob 17 10 Supermani uued seiklused, 57/86: Ma kuulutan teid... 18 05 Knight Rider, 62/90: Turvavõrk 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed, 45-46: Kohtuasi*; Õhtusöök* 21 00 Kaks ja pool meest: Palun vaikust* 30 Suvepunker+, 2 22 00 Välismaalane(USA 2003). Märul 23 45 Conan, 276: Larry King, Lizzy Caplan, Sam Morril 00 35 Kaks ja pool meest: Keith Moon oksendab oma hauas 01 00 Tuvikesed, 4748: Minu ema; Tantsukursused 50 Südamelt ära, 29 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 6, 13: Reporteri surm* 11 00 Kalamehejutud 1, 1-4 13 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 2, 9 16 00 Kutsuge Cobra 11 6, 14: Ränk kukkumine 17 00 NCIS kriminalistid 5, 8: Kindel sihtmärk 18 00 Perepea 8, 13: Stew-roidid* 30 Simpsonid 5, 8: Skaudid* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 11-12: Viimane lehekülg, 1-2 20 00 Perepea 8, 14: Me armastame sind, Conrad 30 Simpsonid 5, 9 21 00 Suvesangarid, 37 30 Euroopa jalgpalli meistrite liiga 23 40 Euroopa Pokkeriturnee 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 11-12* 01 40 Kälimehed 2, 9* 02 30 Suvesangarid, 37* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 106/142* 45 Peterburi-Tallinn* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Mina, tallinlane* 12 00 Vaba mõtte klubi* 13 00 Nomaad (KasahstanPrantsuse, 2005)* 14 50 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 229/304* 17 00 Armuleek, 230/304* 45 Armuleek, 231/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 107/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Aja puudutus 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 August 1991. Tuleviku mälestused. Dokfilm 22 45 Peaminister, 10/14 23 40 Pillimeeste klubi* 00 40 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 55 Suvemiks* 01 40 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Mina arvan. Eesti 10 05 Sport 11 30 Järjejutt. Eriline Eri Klas, III 12 05 Alo aeg. Saade Alo Mattiisenist. Autor Meelis Kompus 13 05 Looduse lemmikud 14 05 Tegija. Rein Taagepera ja Lauri Varik 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis. Narva linnus. Helgi Erilaid 17 05 Siin me oleme. Muusikat ja tsitaate Eesti filmidest. Jaan Elgula 18 00 Päevakaja 30 Mina arvan* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Märt Treier 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Siin me oleme* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Raadioteater. Mis teha, Ann?, 3. Aidi Vallik - Mis teha, Ann? 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik Eesti heliloojate soololaule esitavad Mati Turi, Kaia Urb ja Ka-Bo Chan. 11 05 Album. The Best of Elina Garanca 12 02 Suveklassika. Jaan Leppik 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. Õhtu ilu Pärt Uusbergi muusikat esitavad kammerkoor Head Ööd, Vend, segakoor Huik! ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli keelpilliorkester. Dirigent Kaspar Mänd. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vestlusi kultuurist. Filosoofiast Miks filosoofia on hea? 20 00 Kontserdisaalis. Olari Elts Esineb Helsingi Filharmoonia Orkester Olari Eltsi juhatusel. * ErkkiSven Tüür - De Profundis * Gustav Mahler - Sümfoonia nr. 6. 22 05 Fantaasia. Mathura 00 05 Nokturn