Postimees 19 09 2014 by Postimees

UUS JÕUD HOMME ASUTATAV VABAERAKOND TAHAB SEISTA ARVAMUSTE PALJUSUSE EEST. EESTI LK 6

EBAVÕRDSUS

VAENULIK JOON

Meeskonnaspordiga tegelejad on stipendiumite maksmisel üksikalade atleetidega võrreldes ebavõrdses seisus, sest stipendiaat ei peagi trennis käima, kui ei taha.

Julgeoleku- ja poliitikaasjatundjad heidavad portaali Delfi venekeelsetele versioonidele Eestis ja Lätis ette Kremli-meelsust. Mitmel hinnangul peab Delfi klikitulu tähtsamaks riigi huvidest.

SPORT LK 16

REIS

Hostelid pakuvad pigem seltskonda kui rahulikku ööund. LK 18–19

EESTI LK 7

www.postimees.ee sõudja

TÕNU ENDREKSON: Me kõik tammume paigal, ka neljapaat. Oleksin hea meelega ora nende tagumikus. SPORT LK 17

REEDE, 19. SEPTEMBER 2014 • NR 218 (7209) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 258 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

AVALIK PÖÖRDUMINE

Väikesed koolid said ka võimaluse

Šotimaa tegi oma valiku

Raha teadusele Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu, Rektorite Nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia avalikule pöördumisele alla kirjutanud Richard Villems, Volli Kalm ja Andres Koppel kirjeldavad Eesti teadust vaevavaid probleeme ning pakuvad neile lahendusi. LK 12

Tänavuste riigieksamite tulemused annavad esimest korda võimaluse võrrelda nn eliitkoolide ja tavakoolide taset vähemalt kolmes aines: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel.

TEHNOLOOGIA

Lugu jätkub Apple’i nutikell muudab maailma, täpselt nagu muutsid seda iPod, iPhone ja iPad, leiab ajakirjanik Henrik Roonemaa, kes omal ajal kahtles nii Apple’i telefoni kui ka tahvelarvuti läbilöögivõimes. Oma väidet põhjendades annab ta ka väikese vihje: asi pole selles, mida see kell praegu teeb, vaid mida ta teha suudab. LK 13

Tulemused näitavad, et tava- ja väikekoolidel pole midagi häbeneda, pigem on põhjust uhkustada: näiteks matemaatika raskema eksami tegid maakoolide lapsed paremini kui eliitkoolide õpilased. Ühtlasi sai eile selgeks, et paljudes varem vene keeles õpetust andnud koolides on küll vormiliselt üle mindud eestikeelsele õppele, kuid õpilaste eesti keele oskus paranenud pole.

LUURESKANDAAL

Näidakem toetust Kaks nädalat pärast Eston Kohvri röövimist pole riigikogu, president, peaminister ega valitsus teinud ühtegi avaldust Kohvri vabastamiseks, kirjutab kodanikuühiskonna aktivist Alar Sudak. LK 12

Neli miljonit šotlast sai eile hääletada Ühendkuningriigist lahkumise poolt või vastu. Lisaks põhimõttelise valiku tegemisele võis osaleda ka kihlvedudes: näiteks korral-

dati valimistulemuse ennustamiseks hobuste võiduajamisi. Pildil toetab Rachael Grant (vasakul) Šotimaa iseseisvust, tema vastane Carol Batley aga Briti impeeriumi osaks jäämist. PM foto: afp/scanpix

VÄLISMAA LK 10–11

JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 4–5

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Hea kool ei saa olla hea üksinda

Karikeeritud karisma Neil päevil sai selgeks, et Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadiks eelolevatel riigikogu valimistel on kerkimas Juhan Parts. «Miks nii?» küsivad ajakirjanikud. «Küsige Urmaselt!» vastab Parts. Hästi vastab. «Küsige Urmaselt!» soovitaksin ka mina. Ainult et me räägime eri Urmastest. Parts peab silmas erakonna esimehena jätkavat Urmas Reinsalut, mina räägin Urmas Nemvaltsist. Jah, muidugi igale Postimehe lugejale teada-tuntud karikaturistist! Nemvaltsist on põhjust sel nädalal rääkida tema tööjuubeli tõttu. Nimelt ilmus sel nädalal 20 aastat tagasi ehk 15. septembril 1994 Postimehes tema esimene poliitiline pilapilt. Karikatuur saavutas peatselt kindla koha mitte ainult igapäevase lehe juhtkirjaküljel, vaid, julgeksin öelda, kogu Eesti sisepoliitilises debatis. Karikaturist on mõjukas (ja kardetud) arvamusliider, tihti mõjukamgi kui sulemees. Küllap meenub paljudele Gori, see «tuntuim eestlane», kellest kirjutades on Martti Soosaar tabavalt märkinud, et ta oskas kujutada inimeste ja inimsuhete koomikat ning poliitikale igiomast teesklust. On äärmiselt tähelepanuväärne, et tolsamal Nemvaltsi esimesel karikatuuril kujutatakse just toonast peaministrit Mart Laari, kellest sai hiljem vaieldamatult aieldamatult üks tete ma lemmikkangelasi. si. Autodidakt Nemvalts ütleks selle peale, et ta ei osanud korralikult joonistada ja Laar tuli lihtsalt välja iseloomulike tun-nuste (habe, prillid jmt) abil. Jah, mõistagi on tohutu prakktika, sajad ja tuhan-ded pildid, Nemvalttsi oskusi nüüdseks lihvinud. Kuid see pole peamine. Oluline on karikeeritava poliitiku iku karismaatilisus. See, e millest õieti sõltub tema läbilöögivõime poliitikas. Lisaks Laarile on olnud Nemvaltsi armastatud «modellideks» Lennart Meri, Edgar Savisaar, Siim Kallas… Kui Andrus Ansip peaministrikohalt lahkus, oli küllaltki lihtne leida ja kokku panna lehekülgi tema ametiajast läbi Postimehes ilmunud Nemvaltsi karikatuuride. Kuigi edasine jutt ähvardab tüürida juba frenoloogia valda, võiks siiski tulla tagasi algusse ja vaadata, mis siis eristab Juhanit Urmasest, sellest poliitik-Urmasest. Ma ei hakkaks kirjeldama, vaadake ise Nemvaltsi karikatuuri kolmapäevases lehes ja võrrelge neid kaht nägu mängukaardi eri pooltel! Või mõelge korraks kui popiks tegijaks sai Juhani-näoline nukk «Pehmetes ja karvastes». Asi pole ju Urmase nõrkuses… Ilmselt ei saa öelda, et erakonnad peaksid oma juhtivaid tegelasi valima või valimisnimekirju koostama karikaturistile sobivate omaduste järgi. Kuid päris kindlalt paistab paika pidavat asjaolu, et kui kellestki kujuneb karikaturisti lemmik, on tal ka suures poliitikas nii mõndagi pakkuda.

oolide iga-aastane pingerida on ära teeninud suurema osa sellele osaks saavast kriitikast. Peamiselt seetõttu, et pingerida võtab aluseks vaid gümnaasiumihariduse lõpp-punkti, riigieksami keskmise tulemuse. Koolid tajuvad teravalt üldsuse survet näidata end tolle ainsa kriteeriumi järgi võimalikult kõrgel kohal, mis varasematel aastatel tähendas kaudset manipuleerimist tulemustega. Kui näiteks matemaatika lõpueksam ei olnud kohustuslik, soovitati nõrgematel seda mitte teha. Keskmine punktide arv tõusis, rahul olid kõik – õpetajad, vanemad, õpilased, ministeerium. Sel aastal see nii enam ei olnud. Kolm kohustuslikku riigieksamit tähendas, et tolle sama matemaatikaeksami pidid tegema kõik. Varasemate aastatega muutunud pingerida näitas probleemi ühe tahu selgelt kätte: mõne varem tipus olnud kooli keskmine langes ja nende asemele tõusid teised, varem tagapool olnud koolid.

Kuid see on vaid üks osa laiemast küsimusest. Tavaliselt on nii, et kui kooli koht edetabelis kõigile meelepärane ei ole, siis kiputakse sarjama õpetajaid või direktorit. Võib olla tõsi, et paremad õpetajad suudavad teha paremat tööd ja et nood paremad on koondunud prestiižsematesse koolidesse. Ehkki see on oluline faktor, pole see ometi peamine, mida tasub pilgu all hoida. Kaks aastat tagasi kirjutasid TÜ sotsiaalpsühholoogia dotsent Olev Must ja TÜ doktorant Maie Kitsing Postimehes ühisartikli «Mis on koolide pingerea taga». Seal tõid nad välja olulise vaatenurga, mida meenutada tasub. Nimelt on pingerea taga hulk põhjusi, millest ainult osa on seotud kooliga ja selle õpetajate võimekusega. Riigieksamid näitavad lõpptulemust, aga mitte koolide tehtud tööd. See, et kool on edetabelis kõrgemal kohal, ei pruugi tähendada, et see kool on andnud olulise lisaväärtuse õpilase arengusse, ja madalam positsioon ei pruugi tähendada, et koolil ei oleks õpilaste arengule soovitud mõju. Tegureid, millest tulemus sõltub, on palju ja need on üksteisega seotud: lisaks õpetajatele ja koolidirektorile ja õpilastele on oma osa vanematel, riigil ja veel ilmselt mitmel faktoril.

Edetabel ei anna alust järeldada, millise kooli ukse taha sisseastumisperioodil järjekordi moodustada. Küll aga annab see aluse otsustada, millised koolid enam riigi, omavalitsuse ja haridusjuhtide tähelepanu vajavad.

JUHTMÕTE Ükski kool ei saa olla hea üksinda, eraldi muust toimuvast. Vaja on paljude tegurite – kaasa arvatud riigi ja kohaliku omavalitsuse – koostoimimist.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Põllumajandusmaastik on täis Andreseid ja Pearusid, kelle suhted on juba ammu nii sassi läinud, et mõistlik koostöö on peaaegu võimatu. Atria juhatuse esimees Olle Horm, PM 18.09

Postimees 1892. aastal Mida alamal järjel keegi loom on, seda kauemini ta võib söömata seista. Kilpkonnad ja konnsisalikud on kas aastate kaupa toiduta, kui neid aga puhtas kaevuvees hoitakse. Vangis rästik sureb enne nälga kui suutäit võtab. Aga vast kümne kuu pärast sureb ta. Üks Afrika skorpion elas 9 kuud söömata. Mitte nii kaua ei jõua aga ülemal järjel seisvad elajad vastu panna. Mida kõrgemale jõuame, seda vähemale läheb nimetatud vastupidamise kestu-aeg. Koerad võivad söömata ja joomata 25 kuni 36 päeva olla, kuna väikesed linnud mõne päevaga surnud on. Unustatud puurilinnud kärvavad õige pea. Aga kõige päält tuleb seda meeles pidada, et pääle nälja ja janu ka veel mit-

VAATA URMAS NEMVALTSI ESIMEST KARIKATUURI POSTIMEHES LK 13

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Ükski kool ei saa olla hea üksinda, eraldi muust toimuvast. Haridussüsteem otseses seoses teiste ühiskondlike protsessidega. Ükski laps ei ole rumal. Vanematel on laste haridusega tegelemine võimalik siis, kui neil on selleks aega ja võimalusi. Teisisõnu, kui neil on stabiilne elu ja võimalus hakkama saada, koju raamatuid osta, lapsega teatris käia, aega, et lapsega maailma asju arutada ja teda maailmas toimuvast huvituma panna. Seda ei saa teha ei vanemad ega õpetajad üksi. Selleks on vaja paljude tegurite – kaasa arvatud riigi ja kohaliku omavalitsuse – koostoimimist.

urmas nemvalts

neeme korv

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

med teised puudused takka aitavad. Tuleb siis küsida: kas nälg ehk janu üksi elule otsa on teinud, või kas palavus või külm, liig töö ehk uneta olek, kurbus ja hirm seltsiks olnud? Nagu inimene suure rõõmustuse juures kergesti nälga ehk janu unustab, nii ka ümberpöördud lool ei jõua ta suuremat häda väljakannatada. Mil mõõdul siis need teised inimese elu vaenlased pääle käivad, sel mõõdul avaldab ennast inimese väljakannatamise võim nälja ja janu aegus. Selle pärast ei taha uurijate otsused selles asjas õieti ühte minna. Ühed nimetavad 8 päeva, teised jälle 11, jah 20 päeva kõige pikemaks kestuse-ajaks. Kuumas liiva-kõrbes saab inimene õige pea otsa. 19.09.1892

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014

Kaitseliitlane võttis endalt ministeeriumi hoones elu Tallinnas Rävala puiesteel tühjalt seisvas kaitseministeeriumi büroohoones sooritas eile ennelõunal enesetapu hoonet valvanud Kaitseliidu valverühma liige. Põhja prefektuuri pressiesindaja sõnul sai politsei vahejuhtumi kohta teate kella 12.50 paiku. 20. eluaastates mees võttis esialgsetel andmetel endalt elu teenistusrelva kasutades. Põhja prefektuuri politseinikud asusid täpsustama juhtumi asjaolusid. Kaitseminister ja Kaitseliidu ülem avaldasid hukkunu lähedastele kaastunnet. Kaitseministeeriumi julgeolekule ohtu ei olnud. tallinncity.ee

Riigiprokuratuur soovib Venemaalt õigusabi Riigiprokuratuur esitas eile Venemaa Föderatsiooni pädevale õigusasutusele taotluse ametliku info saamiseks Eston Kohvri (pildil) kinnipidamise ja tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kohta. Kaitsepolitsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis puudutab ebaseaduslikku vabaduse võtmist vägivallaga ning Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslikku ületamist. Europarlament nõudis eile vastu võetud resolutsioonis Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest ühe punktina Kohvri viivitamatut vabastamist. BNS

Riigikogu liikmed ei toetanud Sisekaitseakadeemia kolimist Riigikogu ei võtnud eile vastu opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) algatatud otsust, millega oleks valitsusele tehtud ettepanek viia Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale ning ehitada õppeasutusele 2020. aastani kestva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul ka uus õppehoone. Otsuse poolt hääletas 29 IRLi, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut ning selle vastu oli üks riigikogu liige. Suurem osa riigikogu liikmeid hääletusel ei osalenud. Vastuvõtmiseks vajanuks eelnõu vähemalt 51 saadiku toetust. BNS

Esinduslik arutelu

Eilsel Avatud Ühiskonna Foorumil Tallinnas vaeti pehme ja kõva võimu suhteid. Konverentsi peaesineja oli poliitikaanalüütik, Venemaa presidendi Vladimir Putini endine majandusnõunik Andrei Illarionov (pildil paremal), kes pidas maha elava mõttevahetuse USA endise asevälisministri ja praegu analüüsikeskust Freedom House juhtiva David J. Krafoto: rene suurkaev meriga. PM

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PINGERIDA. Parimate sekka on tõusnud mitu väikest maakooli ning edetabelite tippe

Kohustuslikud riigieksamid anneli ammas reporetr

ile avaldatud riigieksamitulemused koolide lõikes annavad esimest korda pildi kõigi gümnaasiumilõpetajate tulemustest kolmes aines: eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Kui siiani said õpilased peale eesti keele (vene õppekeelega koolides eesti keel teise keelena) valida, millised kuus eksamit nad tegid, siis nüüd oli vaid kolm kohustuslikku eksamit. Tegelikult oli õpilastel siiski ka valida: kas teha matemaatikas nn lai või kitsas eksam, mille tegijad jagunesid enamvähem pooleks, veidi laia eksami kasuks. Võõrkeeltest sai endiselt valida inglise, saksa, prantsuse ja vene keele vahel, millest traditsiooniliselt valiti absoluutselt enim inglise keelt. Võõrkeelte eksamite tulemusi ei vaadatud punktide, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud keeletasemete järgi.

Piirilinna tublid matemaatikud Matemaatika keerulisemal, laial eksamil tõusid esimestele kohtadele kaks väikest maagümnaasiumi – Kolga ja Vinni-Pajusti kool, millest esimeses tegi seda eksamit viis ja teises 14 õpilast. Tallinna reaalkool kaitses siiski oma ametiau ja oli kolmas. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus on napp 30 punkti sajast, kusjuures vaid pooled jäid sellest ülespoole. Parima tulemuse said Narva humanitaargümnaasiumi lõpetajad – see oli ainus kool, kus sel eksamil üle 80 punkti saavutati. Sarnane tulemus oli selles koolis ka laia matemaatika eksami teinutel. Sama paistab teistegi paremate koolide puhul: kui laias matemaatikas on tulemused head, on seda ka kitsas matemaatikas. Eesti keele eksamil said ainsatena keskmiselt üle 80 punkti Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetajad, aga nende kannul on tihedalt Tallinna reaal-

kool ja Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium. Eesti keele eksami keskmine tulemus on vaid 55,8 punkti. Kuigi eksamid on võrreldamatud, olid vene koolide lõpetajad eesti keeles teise keelena eksamitulemuste poolest märgatavalt paremad eesti keele kui emakeele eksami tegijaist, saades keskmiselt 74 punkti. Parimad neist, Aseri keskkooli üheksa lõpetajat, said tulemuseks üle 91 punkti, aga sisuliselt sama tugeva tulemuse saavutasid ka 20 Narva eliitkooli, humanitaargümnaasiumi lõpetajat.

Saaremaa tõuseb esile Keerulisem on tänavu võrrelda võõrkeeleeksamite tulemusi. Keeleoskust näitab, millisel keeletasemel eksameid rohkem edukalt sooritati. Suhteliselt üksikutes koolides sooritati eksam kõrgematel, C1- ja C2-tasemel ning nende puhul on tegu eelkõige võõrkeelte suunaga koolidega. Aga B2- ehk edasijõudnute tasemel sooritasid näiteks väikeses Leisi keskkoolis ja Lihula gümnaasiumis kõik inglise keele eksami teinud koolilõpetajad. Edasijõudnute tasemel said inglise keelega hakkama peaaegu pooled eksaminandid ligi 8000st. Kolmandik sooritas eksami suhtlusläve tasemel ja viiendik sai eksami küll sooritatud – selleks piisas ühestki punktist –, kuid nad ei saanud isegi madalamat taset.

Tallinna Südalinna abituriendid tänavu kevadel eesti keele riigieksamil.

Maakondade seast paistavad kõigis eksamiainetes paremate hulgas välja Saaremaa gümnaasiumilõpetajad. Maakondade seast paistavad kõigis eksamiainetes paremate hulgas välja Saaremaa gümnaasiumilõpetajad – nii laias kui ka kitsas matemaatikas on nende keskmine parim ning eesti keeles on saarlased Tartu ja Rapla järel kolmandal kohal. Inglise keeles on saarlastel kõige vähem eksaminande, kes ei saavutanud ühtegi taset, ja kõige enam edasijõudnute tasemel eksami sooritanuid.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Raport soovitab anda vene koolidele eesti keele osas valikuvabaduse Eile teatas kevadel haridusminister Jevgeni Ossinovski (SDE) kiirkorras kokku kutsutud ministeeriumiväline komisjon oma tööd tutvustades, et vene koolide üleminek osalisele eestikeelsele õppele on olnud suuresti formaalne. Maikuu lõpus, kui vene koolides valmistusid gümnaasiumi lõpetama esimesed õpilased, kes kogu gümnaasiumiaja olid õppinud vähemalt 60 protsenti kursustest eesti keeles, käis 13-liikmeline, ministeeriumiametnikest sõltumatu, koolijuhtidest ja poliitikuist koosnev komisjon 13s vene koolis asja uurimas.

Raportis järeldatakse, et üleminek eesti keelele on olnud sageli formaalne, selle seos eesti keele taseme parandamisega on küsitav ja protsess tekitab koolides pingeid. «Kõik arvud näitavad, et üleminek (osalisele eestikeelsele õppele – toim) on toimunud, aga sisuliselt on puudujääke,» ütles komisjoni liige, Kiviõli vene kooli direktor Arne Piirimägi. Raporti kokkuvõttes kirjutatakse: «Koolis toimuva eesmärgiks on saanud eestikeelse kõne- ja suhtlemiskeele õpetamise/õppimise asemel nende teadmiste (terminoloogia,

tüüpvastused jne) omandamine/treenimine, mis on vajalikud kõrgkooli sisseastumistestide läbimiseks.» Vene koolide riigieksamitulemused ei ole võrreldes reformieelse ajaga samas halvenenud, vaid pigem paranenud. Komisjon leiab, et «vajadus täpselt järgida nõude 60:40 täitmist pisendab oluliselt koolide võimalusi oma erisusi välja arendada». Raportis on märgitud, et vene koolid ei ole rahul ka riigieksamite süsteemiga. «Ebaõiglaseks peetakse sama raskusastmega (kui eesti keel – toim) inglise keele riigieksamit nii

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

varem vallutanud Tallinna ja Tartu eliitkoolid näitavad väga häid tulemusi, kuid mitte suveräänsete liidritena.

aitasid parimatel väikekoolidel kerkida Eesti keele riigieksami keskmine hinne

foto: tairo lutter

eesti kui vene koolide õpilastele,» kirjutatakse raportis, viidates sellele, et inglise keele tundide maht on vene koolides väiksem ning riigieksamil on neil lisaks matemaatikale kaks võõrkeele eksamit. Komisjon teeb ettepaneku jätta koolidele ja koolipidajatele vabamad käed. See tähendab sisuliselt ettepanekut vaadata üle üks kogu reformi alustala, eestija venekeelsete kursuste vahekord 60:40. Piirimägi arvates peaks mingi piir olema. «See võib olla 50:50, aga peaks olema piir, millest allapoole minna ei tohiks,» lausus ta. Anneli Ammas

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. 46. 47. 48. 49. 50. 51. 52. 53. 54. 55. 56. 57. 58. 59. 60. 61. 62. 63. 64. 65. 66. 67. 68. 69. 70. 71. 72. 73. 74. 75. 76. 77.

Hugo Treffneri gümnaasium Tallinna reaalkool Gustav Adolfi gümnaasium Rocca al Mare kool Tallinna prantsuse lütseum Rapla ühisgümnaasium Saaremaa ühisgümnaasium Pärnu Sütevaka hum-gümnaasium Puka keskkool Tallinna 21. kool Tallinna inglise kolledž Loksa gümnaasium Rakvere reaalgümnaasium Aravete keskkool Kunda ühisgümnaasium Pärnu Koidula gümnaasium Pärnu ühisgümnaasium Miina Härma gümnaasium Märjamaa gümnaasium Keila kool Jakob Westholmi gümnaasium Lähte ühisgümnaasium Nõo reaalgümnaasium Saku gümnaasium Loo keskkool Vinni-Pajusti gümnaasium Kehra gümnaasium Jõgevamaa gümnaasium Tallinna muusikakeskkool Vanalinna hariduskolleegium Tartu Tamme gümnaasium Tartu Karlova gümnaasium Rakvere gümnaasium Tartu Jaan Poska gümnaasium Tallinna Järveotsa gümnaasium Viljandi gümnaasium Leisi keskkool Koeru keskkool Võru Kreutzwaldi gümnaasium Tallinna ühisgümnaasium Tartu kommertsgümnaasium Käina gümnaasium Tallinna Nõmme gümnaasium Väike-Maarja gümnaasium Tallinna Saksa gümnaasium Suure-Jaani gümnaasium Tallinna Arte gümnaasium Tallinna Lilleküla gümnaasium Tsirguliina keskkool EBS gümnaasium Tapa gümnaasium Noarootsi gümnaasium Eduard Vilde nim Juuru gümnaasium Kadrioru Saksa gümnaasium Saue gümnaasium Läänemaa ühisgümnaasium Lüganuse keskkool Rõngu keskkool Kanepi gümnaasium Tartu Kivilinna gümnaasium Paide gümnaasium Rakke gümnaasium Rapla Vesiroosi gümnaasium August Kitzbergi nim gümnaasium Toila gümnaasium Orissaare gümnaasium Tabasalu ühisgümnaasium Tallinna 32. keskkool Elva gümnaasium Tallinna Mustamäe gümnaasium Värska gümnaasium Kuressaare gümnaasium Järva-Jaani gümnaasium Kohtla-Järve Järve gümnaasium Vändra gümnaasium Häädemeeste keskkool Kadrina keskkool

82,8 79,7 78,7 78 77,8 75,5 75,3 75,1 75 73,8 73,8 72,8 72,8 72,7 71,6 71,3 71,2 70,6 70 69,8 69,7 69,2 69,2 68,8 68,7 68,6 68,3 68,2 68,1 68 67,9 67,5 67,4 67,4 66,9 66,8 66,7 66,5 66 65,8 65,8 65,6 65,5 65,5 65,4 65,3 65,3 65,3 65,2 65,1 64,8 64,7 64,5 64,5 64,5 64,2 64,2 64,1 64 63,9 63,8 63,8 63,7 63,5 63,5 62,8 62,8 62,7 62,6 62,5 62,4 62,2 62 61,8 61,7 61,4 61,2

78. Luunja keskkool 79. Tallinna tehnikagümnaasium 80. Kuusalu keskkool 81. Tallinna kunstigümnaasium 82. Põltsamaa ühisgümnaasium 83. Tamsalu gümnaasium 84. Tartu waldorfgümnaasium 85. Otepää gümnaasium 86. Tallinna Õismäe gümnaasium 87. Haljala gümnaasium 88. Põlva ühisgümnaasium 89. Juhan Liivi nim Alatskivi keskkool 90. Tõrva gümnaasium 91. Taebla gümnaasium 92. Pärnu Ülejõe gümnaasium 93. Paide ühisgümnaasium 94. Võhma gümnaasium 95. Türi ühisgümnaasium 96. Elva gümnaasium 97. Kose gümnaasium 98. Tallinna Laagna gümnaasium 99. Tarvastu gümnaasium 100. Põlva keskkool 101. Tartu kunstigümnaasium 102. Kohila gümnaasium 103. Kärdla ühisgümnaasium 104. Pärnu hansagümnaasium 105. Valga gümnaasium 106. Viimsi keskkool 107. Avinurme gümnaasium 108. Puhja gümnaasium 109. Tõstamaa Keskkool 110. Jõhvi gümnaasium 111. Võnnu keskkool 112. Kallavere keskkool 113. Kolga keskkool 114. Audentese erakool 115. Pelgulinna gümnaasium 116. Tallinna Kristiine gümnaasium 117. Kilingi-Nõmme gümnaasium 118. Kiviõli 1. keskkool 119. Jüri gümnaasium 120. Räpina ühisgümnaasium 121. Tartu Descartes’i lütseum 122. Antsla gümnaasium 123. Tartu Herbert Masingu kool 124. Tallinna Kuristiku gümnaasium 125. Audentese spordigümnaasiumi filiaal 126. Audentese spordigümnaasium 127. Tabivere gümnaasium 128. Vastseliina gümnaasium 129. Pirita majandusgümnaasium 130. Ülenurme gümnaasium 131. Rakvere eragümnaasium 132. Kullamaa keskkool 133. Varstu keskkool 134. Mustvee gümnaasium 135. Kiili gümnaasium 136. Tallinna Südalinna kool 137. Pärnu-Jaagupi gümnaasium 138. Abja gümnaasium 139. Lasnamäe üldgümnaasium 140. Sindi gümnaasium 141. Tallinna Pääsküla gümnaasium 142. Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium 143. Narva Eesti gümnaasium 144. Parksepa keskkool 145. Iisaku gümnaasium 146. Narva Vanalinna riigikool 147. Keila kool 148. Kärdla ühisgümnaasium 149. Järva-Jaani gümnaasium 150. Tallinna Sikupilli keskkool 151. Rakvere eragümnaasium 152. Sindi gümnaasium 153. Paldiski ühisgümnaasium 154. Audentese erakool

Keerulisema matemaatika riigieksami keskmine hinne 61,2 61,2 61,1 61,1 61 60,9 60,8 60,7 60,5 60,4 60,3 60 59,9 59,8 59,7 59,6 59,6 59,3 59,3 59,1 59,1 58,7 58,6 58,6 58,3 58,3 58,2 57,9 57,8 57,7 57,6 57,6 57,4 56,9 56,8 56,4 56,4 56,3 56 55,8 55,7 55,6 55,5 55,4 54,8 54,7 54,3 53,1 52,9 52,6 52,6 52,5 52,4 52 51,9 51,9 51,7 51,6 51,4 51,1 50,3 50 49,8 49,8 49,3 49,1 48,4 48 47,4 46,8 46,4 46,2 45,5 42,4 42,1 41 34,2

Kolga keskkool 88 Vinni-Pajusti gümnaasium 87,1 Tallinna reaalkool 85,6 Narva humanitaargümnaasium 83,6 Tallinna prantsuse lütseum 81,3 Hugo Treffneri gümnaasium 76,6 Tallinna Laagna gümnaasium 76,2 Tallinna 53. keskkool 75,8 Saaremaa ühisgümnaasium 75,6 Narva Kesklinna gümnaasium 75,1 Kohila gümnaasium 75 Kose gümnaasium 74,6 Narva Pähklimäe gümnaasium 74,3 Nõo reaalgümnaasium 74,3 Gustav Adolfi gümnaasium 73,2 Tallinna Tõnismäe reaalkool 72,8 Ehte humanitaargümnaasium 72,1 Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium 71,8 Narva vanalinna riigikool 71,3 Tallinna inglise kolledž 71,3 Jakob Westholmi gümnaasium 71 Pärnu Koidula gümnaasium 71 Jõhvi vene gümnaasium 70,9 Tallinna Läänemere gümnaasium 70,9 Rocca al Mare kool 70,1 Elva gümnaasium 69 Rapla ühisgümnaasium 68,6 Toila Gümnaasium 68,6 Vanalinna hariduskolleegium 68,3 Tallinna Kuristiku gümnaasium 67,9 Lasnamäe gümnaasium 66,9 Tallinna Linnamäe vene lütseum 66,8 Loksa gümnaasium 66,7 Tallinna kesklinna vene gümnaasium 66,5 Läänemaa ühisgümnaasium 65,6 Tallinna Õismäe vene lütseum 65,4 Mustvee vene gümnaasium 65,2 Tartu vene lütseum 65,1 Haljala gümnaasium 64,8 Tallinna Mustamäe hum-gümnaasium 64,8 Kohtla-Järve Järve gümnaasium 64,5 Pärnu Ülejõe gümnaasium 64,5 Jõgevamaa gümnaasium 64,4 Kuressaare gümnaasium 64,3 Käina gümnaasium 64,2 Jüri gümnaasium 63,9 Tabasalu ühisgümnaasium 63,3 Puhja gümnaasium 62,8 Kilingi-Nõmme gümnaasium 62,2 Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium 62,1 Viljandi gümnaasium 62 Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium61,8 Abja gümnaasium 61,6 Tarvastu gümnaasium 61,6 Vändra gümnaasium 61 Narva-Jõesuu keskkool 59,9 Tallinna 21. kool 59,9 Saue gümnaasium 59,6 Tallinna Mustjõe gümnaasium 59,5 Miina Härma gümnaasium 59,1 Rakvere reaalgümnaasium 59 Saku gümnaasium 58,8 Tamsalu gümnaasium 58,5 Väike-Maarja gümnaasium 58,4 Kadrina keskkool 57,8 Põltsamaa ühisgümnaasium 56,8 Tallinna juudi kool 56,7 Võru Kreutzwaldi gümnaasium 56,2 Keila kool 56 Tartu Annelinna gümnaasium 55,7 Kuusalu keskkool 55,6 Rakvere gümnaasium 55 Kärdla ühisgümnaasium 54,2 Narva Kreenholmi gümnaasium 53,9 Tallinna humanitaargümnaasium 53,9 Pärnu ühisgümnaasium 53,5 Vastseliina gümnaasium 53,4

78. Maardu gümnaasium 79. Tallinna Õismäe gümnaasium 80. Paide gümnaasium 81. Orissaare gümnaasium 82. Häädemeeste keskkool 83. Tallinna Nõmme gümnaasium 84. Tartu Jaan Poska gümnaasium 85. Suure-Jaani gümnaasium 86. Tallinna ühisgümnaasium 87. Pirita majandusgümnaasium 88. Tartu kommertsgümnaasium 89. Tartu Karlova gümnaasium 90. Märjamaa gümnaasium 91. Tapa gümnaasium 92. Viimsi keskkool 93. Kadrioru saksa gümnaasium 94. Otepää gümnaasium 95. Tallinna Lilleküla gümnaasium 96. Noarootsi gümnaasium 97. Ülenurme gümnaasium 98. Sillamäe gümnaasium 99. Tartu Kivilinna gümnaasium 100. Jõhvi gümnaasium 101. Haabersti vene gümnaasium 102. Türi ühisgümnaasium 103. Tartu Tamme gümnaasium 104. Järva-Jaani gümnaasium 105. Tallinna Kristiine gümnaasium 106. Tallinna tehnikagümnaasium 107. Kiili gümnaasium 108. Kanepi gümnaasium 109. Audentese spordigümnaasium 110. Narva Soldino gümnaasium 111. Tartu Descartes’i lütseum 112. Pärnu vene gümnaasium 113. August Kitzbergi nim gümnaasium 114. Juhan Liivi nim Alatskivi keskkool 115. Tallinna Mustamäe gümnaasium 116. Paide ühisgümnaasium 117. Tallinna Arte gümnaasium 118. Põlva ühisgümnaasium 119. Võhma gümnaasium 120. Audentese spordigümnaasiumi filiaal 121. Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium 122. Tallinna Järveotsa gümnaasium 123. Räpina ühisgümnaasium 124. Kiviõli 1. keskkool 125. Paldiski ühisgümnaasium 126. Tallinna saksa gümnaasium 127. Tallinna Pääsküla gümnaasium 128. Värska gümnaasium 129. Lasnamäe vene gümnaasium 130. Lähte ühisgümnaasium 131. Tallinna 32. keskkool 132. Tõrva gümnaasium 133. Parksepa keskkool 134. Rapla Vesiroosi gümnaasium 135. Pärnu hansagümnaasium 136. Tartu kunstigümnaasium 137. Leisi keskkool 138. Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium 139. Lasnamäe üldgümnaasium 140. Valga vene gümnaasium 141. Eduard Vilde nim Juuru gümnaasium 142. Tartu waldorfgümnaasium 143. Tsirguliina keskkool 144. Pelgulinna gümnaasium 145. Valga gümnaasium 146. Pärnu-Jaagupi gümnaasium 147. Antsla gümnaasium 148. Tallinna südalinna kool 149. Audentese erakool * Tabelis statsionaarse õppega koolid.

53,3 52,8 52,6 51,8 51,6 51,1 51 50,9 50,9 49,6 49,1 48,5 48,1 48 48 47,9 47,2 46,5 46,1 46 45,9 45,8 45,6 45,2 45,2 44,8 44,7 44,4 44,4 44 43,4 42,7 42,6 41,9 41,8 41,7 41,2 41,2 41,1 41 40,8 40,3 39,9 39,9 39,9 39,8 39,5 39 38,8 36,9 36,2 36 35,8 35,5 34,8 34,7 34,6 33,1 32,5 31,9 31,7 30,8 30,5 30 28,6 28,6 28,4 27,2 26,4 26,2 15,2 11,6

6 || EESTI || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

MEEDIA DILEMMA. Eesti ja Läti venekeelne infokanal jahib tulu, aga küsimus

Delfit süüdistatakse K priit pullerits

vanemtoimetaja

elfi nõukogu liige Hans H. Luik pakkus esialgu, et keegi vist blufib, kui väidab, et nädalatagusel konverentsil Riias, kus teemaks meediasõda Venemaa naaberriikides, oli rünnatud tema venekeelset Delfit kui riigivaenulikku ja Kremli-meelset infokanalit. Lõppeks oli ta seal ise kohal ning kinnitas eile Postimehele, et kuulis oma kõrvaga, kui üks Läti analüütik ütles ühel paneelil venekeelse Delfi aadressil ainult mõne sõna, ei enamat. Tekitamata tühjast nääklust, kes ütles kelle kohta mida ja kui krõbedalt, helistas Postimees eile Läti välisministeeriumi nõunikule Veiko Spolitisele, kes räägib puhast eesti keelt, ja küsis, kas sealne venekeelne Delfi õõnestab Läti julgeolekut. Ja Spolitis vastas: «Kindlasti, siin ei ole üht väiksemat kahtlustki.» Teine küsimus: mil määral on Läti venekeelse Delfi toimetus Putini- ja Kremli-meelne? Vastus: «Ma pole seda uurinud. Aga see on päris jahmatav, kui loed seal pealkirju, mis on täiesti vastupidised nendele, mis on [Delfis] läti keeles.» Spolitise hinnangul on Läti venekeelse Delfi lood Vene propaganda meelsed.

Kaks paralleelmaailma Kuid see ei paista olema ainult Läti probleem. Täpselt samal päeval, kui Luik viibis Riias konverentsil, avaldas Peeter Helme, kes on töötanud Eesti Ekspressi kirjandustoimetajana, ERRi portaalis loo «Kaks Delfit – kaks erinevat riigikorda?». Viidates kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövi kajastamisele siinses eestija venekeelses Delfis, tunnistas Helme, et tal jäi mulje, nagu oleks kahe Delfi kaks väljaannet kahest väga erineva poliitilise korraga riigist. «Venekeelne Delfi mõjus [---] hüsteeriat levitava Kremli propagandapasunana,» tõdes Helme, «mis rääkis Eesti luuraja

vahistamisest Pihkvas ning külvas üleüldse siirast kahjurõõmu jänkide tallalakkujatest fašistlike tšuudide käpardliku kohmitsemise peale.» See, mis Eesti venekeelses Delfis toimub, pole jäänud viimastel kuudel külma sõja vaimus hoogustunud infosõjas märkamata ka siinsel poliitilisel eliidil. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson nentis, et just venekeelne onlinemeedia, eeskätt venekeelne Delfi, pakub Eestis osa rahva mõjutamiseks eriti tundlikku keskkonda. Ning lisas: «Asjasse pühendumatutel võiks sageli tekkida õigustatud küsimus, kas nende toimetus asub Tallinnas või Moskvas.»

Soovitus kriitikuile Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald pareeris, et jutud venekeelse Delfi Kremli-meelsusest kõlavad lapsikult ja nende eesmärk on meediakanalit pahatahtlikult sildistada. Ta väitis, et on kohanud kümneid nn kriitikuid, kes ei ole kunagi venekeelset Delfit lugenud, aga on püüdlikult rääkinud selle keskkonna kallutatusest. «Soovitan kriitikutel venekeelset Delfit lugeda,» kirjutas Soonvald välismaalt seminarilt e-kirjas Postimehele. «Mitte ühte lugu või ühel päeval, vaid pikemalt ja süsteemselt. Nii, et tekiks võimalus objektiivselt üldistada ja hinnata. Siis avastatakse, et nn Kremli-meelsus on piinlik silt ja loosung, mille levitamine täidab lihtsalt kellegi halbu eesmärke. Kurja müüdi levitamine on kindlasti kellelegi kasulik. Kardetavasti mõlemal pool idapiiri.» Enamik meediaeksperte ja arvamusliidreid, kellega Postimees eile venekeelse Delfi tegevust arutas, avaldas arvamust, et kanali töötajaid ja vedajaid kannustavad peamiselt tagant

Väga paljude venelaste jaoks on Delfi liiga pehme ja paljude eestlaste jaoks liiga riigivastane. Meediaekspert Raul Rebane

Venekeelse Delfi avaleht eile õhtul Läti ja Eesti portaalis. ekraanitõmmised

siiski majanduslikud kalkulatsioonid, mitte ideoloogiline kallutatus. «Delfi ei ole huvitatud niivõrd Putini poliitika propagandast, kuivõrd nendest klikkidest, mida nad arvavad, et annavad selline hoiak ja sellised materjalid, mida nad kasutavad,» pakkus Vitali Belobrovtsev, Tallinna Ülikooli slaavi keelte ja kultuuride instituudi õppejõud. «Oletan, et see pole sihilik Vene propaganda, mis nad teevad, vaid see on see, mis on omane kollasele pressile, kus ei pea lugejat tõstma kõrgemale tasemele, vaid tullakse lugejale vastu.» Spolitis, kes on jälginud Delfit nii Lätis kui ka Eestis, möönis samuti, et ilmselt üritab kanal erineva lähenemisega eestija venekeelsele lugejale lihtsalt rohkem klikke koguda ja reklaamiraha teenida. «Asi on puhtalt äris – inimesed tahavad raha teenida,» lausus ta, «ja neid ei huvita, kas mängus on riigi huvid ja kas vene keelt kõnelevale elanikkonnale võiks anda rohkem tasakaalustatud informatsiooni.» Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht ja Tallinna Ülikooli ajakir-

jandusõppejõud Mart Raudsaar ei tõtanud samuti, enne teemat põhjalikumalt analüüsimata, venekeelset Delfit Eesti-vaenulikuks tembeldama. Ta tuletas meelde, et demokraatlikus ühiskonnas tuleb taluda igasuguseid eriarvamusi. Siiski lisas ta, et vähemalt isikliku mulje põhjal kasutab venekeelne Delfi ülakaalukalt Vene infoallikaid ning toob esile just selle, mis domineerib Vene kanalites. Ka endine MK-Estonia ja ETV venekeelsete saadete toimetuse peatoimetaja Pavel Ivanov ei soostunud väitega, et venekeelne Delfi on Venemaameelne. Pigem tulenevad etteheited kanalile tema sõnul sellest, et võrreldes eestikeelse Delfiga töötab seal vähem inimesi, mis ei võimalda toota kuigi palju originaallugusid; et kohalikke arvamusliidreid, kes esineksid pidevalt venekeelses Delfis,

POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

on selles, kas ta teeb seda Eesti julgeoleku arvel.

remli-meelsuses

leidub vaid mõni üksik; ja et venekeelne Delfi ei ela pelgalt siinses meediaruumis, vaid vaatab elu laiemalt, mistõttu kanal käsitleb oma tegevust meediapõllu laiendamisena. «Aga eestikeelne osa auditooriumist,» lisas Ivanov, «võtab seda kui [Vene] poole uudiste tiražeerimist.»

Impeerium tõstab pead Meediaekspert Raul Rebase arusaama järgi peab venekeelne Delfi tegema ühelt poolt venekeelset ajakirjandust, kuid ei tahaks olla väga riigivastane, ning teiselt poolt peab teenima klikke, et olla majanduslikult elujõuline. Nüüd on nad sattunud olukorda, kus sobiva vahekorra leidmine nende vahel on osutunud võimatuks. «Nüüd on nii, et enam pole rahul mitte keegi ja probleem süveneb,» väitis Rebane. «Väga

paljude venelaste jaoks on Delfi liiga pehme ja paljude eestlaste jaoks liiga riigivastane.» Ja lisas: «Tean, et neil on [Delfis] sisemised konfliktid, nad ei suuda leida lahendusi, missugust stiili valida.» Hans H. Luik tunnistas eile Postimehele, et Delfi nõukogu on viimase üheksa kuu jooksul olnud venekeelse Delfi küsimustes üsna hell. «Venekeelset Eesti meediat tehakse ikka vene rahvusest inimestega,» selgitas ta, «ja loomulikult me näeme, et osa vene rahvusest inimesi on emakese Venemaa «ründamise» pärast põdema hakanud.» Seetõttu, kinnitas Luik, on Delfi omanikud eraldanud raha moderaatorite juurde palkamiseks ning muutnud Venemaa vallandatud infosõjas kommentaaride kustutamise märksa karmikäelisemaks. Luik tunnistas, et on mär-

Riigikogu otsustab kooseluseaduse üle oktoobris Parlamendi õiguskomisjoni otsuse kohaselt tuleb 40 saadiku algatatud ja palju vaidlusi tekitanud kooseluseaduse eelnõu riigikogus teisele lugemisele ja ilmselt lõpphääletusele oktoobri alguses, seejuures ei ole seaduse vastuvõtmiseks enam vaja riigikogu koosseisu enamuse toetust ehk vähemalt 51 häält. Õiguskomisjoni ettepaneku järgi tuleb eelnõu suures saalis taas arutlusele 7. oktoobril ning kui selle teine lugemine lõpetatakse, toimub kaks päeva hiljem lõpphääletus. Teise lugemise lõpetamise poolt oli komisjonis viis, vastu neli riigikogu liiget. Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks teatas eile, et

soovib korraldada riigikogu suure saali arutelude ajal ehk 7. ja 9. oktoobril Toompea lossi ees meeleavalduse, et väljendada eelnõule vastuseisu. Kui algselt vajanuks eelnõu vastuvõtmiseks vähemalt 51 saadiku toetust, siis nüüd piisab sellest, kui eelnõu poolt hääletab rohkem saadikuid kui selle vastu. Õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Neeme Suur ütles, et eelnõu algtekstis olid kohtumenetluse normid, mis nüüd õigusselguse huvides välja võeti. «Kohtumenetlusnormid peaksid olema konstitutsioonilistes seadustes, mitte lihtseadustes,» ütles Suur. Karin Kangro

ganud, kuidas Delfi keskkonnas on teatav osa nii Eesti kui ka Läti venelastest, kes ei ole rahul sellega, kuidas neid koheldakse, valmis süttima Vene impeeriumi jõujutust. «Mind kui aktsionäride esindajat häirib isiklikult Vene impeeriumi jutt tõsiselt, kuna Vene kommunistid tapsid minu kaks vanaisa,» lisas ta. Luik möönis, et impeerium tõstab pead kõige rohkem Delfi arvamuslugudes ja kommentaarides. Talle on jäänud mulje, justkui saadetaks enamik sõnavõtte stiilis «Eesti kaitsejõud on tühine pioneerimalev ja Eesti riigi vabadus on juhuslik» mingist, tinglikult öeldes Pihkva sõjaväeosa inforoodust. Urmo Soonvald kinnitas, et Delfi on näinud meeletult vaeva ja kulutanud raha, et tõenäoliselt Moskvast rahastatud kommentaatorite armee ei rikuks eesti inimeste tuju ja meediakeskkonda. «See sõda on hoogustunud koos sündmustega Ukrainas ja seda sõda peab Delfi sõna otseses mõttes Kremli-meelsetega,» kinnitas ta. «Seega, me teame, mida tähendab tegelik Kremli-meelsus, mitte poolenisti meelelahutuslikul eesmärgil Eestis liikuma lükatud sõnapaar.» Sellegipoolest väljendasid paljud asjatundjad eile arvamust, et Delfil napib vastutustunnet selle eest, millele ta pinnast pakub. Vitali Belobrovtsev ütles otse, et «kui räägime internetiportaalist, ei saa vastutustundest üldse rääkida». Riigikogulane Marko Mihkelson aga küsis: «Kas ikka kõik on mõõdetav rahas või tuleb mängu ka kaasvastutus riigi ja kodanike julgeoleku eest?» Online-meedias, möönis Mihkelson, on vabadust rohkem kui traditsioonilises meedias, aga seda suurem vastutus lasub toimetajal.

Jüri Adams, Külliki Kübarsepp ja Jaanus Ojangu andsid riigikogu esimehele Eiki Nestorile (vasakul) eile üle erakondade rahastamise vähendamise poolt kogutud 3940 allkirja. foto: jaanus ojangu

Vabaerakond saab parteiks tuuli koch

tuuli.koch@postimees.ee

Vabaerakonna homse asutava koosoleku päevakorras on erakonna loomine, põhikirja ja programmi vastuvõtmine ning juhi valimine, et pakkuda riigikogu valimistel konkurentsi praegustele «toiduahelast» hoolivatele ja kinni pidavatele erakondadele. «Vabaerakonna tuleku üks eesmärke on laiendada poliitilist spektrit ja tekitada ka parlamendis arvamuste paljusus. Nagu ühiskonna praegune areng näitab, kui valik väheneb ja võim kinnistub, siis tekib seisak ja võim keskendub vaid enese säilitamisele ja oma toiduahela kaitsmisele, jättes ühiskonna arengu tagaplaanile,» ütles Vabaerakonna algatusrühma liige, teadusajakirjanik Margus Maidla. Praegu on Eesti Vabaerakonna Algatusrühma nimekirjas enam kui 600 liiget, kellest asutavale koosolekule on registreerunud rohkem kui kolmandik. Sündiva erakonna juhatuse liige Külliki Kübarsepp kinnitas, et erakonnaks saamise üks

eesmärk on osaleda riigikogu valimistel. «On küll kuulda nelja erakonna ringkaitse juttu, et erakondade sekka ei mahu uusi juurde, aga Eestimaal ringi liikudes kuuleb, kuidas inimesed on väga pettunud praeguses riigikogus, praegustes erakondades ja oodataksegi julget pealehakkamist, uut jõudu,» ütles Kübarsepp. «Jah, suurtele vastuhakkamine saab keeruline olema, aga päris lootusetu seis ei ole. Rahval on valmisolek muutusteks.» Kübarsepa sõnul on valija jaoks praegu olulisim raha ja pere hakkamasaamine ning nende programmis on lahendusi ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja maksusüsteemi muutmine. «Eesti inimene tahab elada ja tööd teha kodumaal, ja selleks tuleb kõik teha. Samuti on oluline võimu jagamine riigi ja kohalikul tasandil,» leidis ta. «Inimene tunneb, et ta jääb ametnikega suheldes alati kaotajaks ja parlament on inimesed hüljanud. Eesti jaoks on oluline kainuse püsimine ja riigi rahvale tagasi andmine.» Erakonna ühe asutaja, homme erakonna juhiks kinnitatava Andres Herkeli sõnul

tahab Vabaerakond pakkuda avatud platvormi riigikogu valimisteks, kus saavad kandideerida ka teiste organisatsioonide esindajad ja lihtsalt ärksad kodanikud. «Kui nende vaated meie omadega suurtes piirides ühtivad, on meie uks lahti. Rahvakogu ja mitmed muud avalikud algatused on osutanud vajadusele muuta nii senist poliitikategemist kui ka ühiskonda laiemalt. Meie võtsime ülesandeks luua Eesti ebamõistlikult piirava erakonnaõiguse juures selleks võimalus,» ütles Herkel. Vabaerakonna algatusrühma esitas eile riigikogu esimehele Eiki Nestorile kollektiivsele pöördumisele «Lõpetada erakondade ületoitmine!» kogutud allkirjad. Alates aprillist on algatusrühm kogunud 3940 toetusallkirja, et vähendada erakondade rahastamist vähemalt poole võrra. «Meie tegevus on olnud üldhariv. Meie aktsioon oli hea võimalus teha selgitustööd ja saada inimestelt tagasisidet,» ütles üks allkirjade üleandja Jaanus Ojangu.

LOE KA LK 13

8 || TALLINN || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

IDEE. Linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti töörühm toetas Tallinna visiooninõukoja ettepanekut asutada riigigümnaasium Collegium Estonicum.

Töörühm soovitab luua pealinna uus kool uwe gnadenteich uwe@postimees.ee

öörühma kuulusid Tallinna linnavalitsuse, visio on i nõu ko ja ja nelja Tallinnas paikneva avalik-õigusliku ülikooli esindajad. Eile tutvustas töörühma juhtinud professor Mati Heidmets rühma töö tulemusi linnavolikogule. «Tallinnas juba on inglise, saksa, prantsuse, vene, juudi ja teisi kultuure ja keeli süvendatult õpetavad koolid, ei ole aga eesti kultuuriruumi sügavamalt sisse vaatavat kooli ja see võiks olla üks Collegium Estonicumi eripära,» märkis Heidmets. «Teine eripära, millest see idee lähtub, on tänaseks päris laialdaselt teadvustatud vajadus eesti perede puhul, kes on tükk aega välismaal elanud ja kelle lapsed on käinud välismaal võõrkeelses koolis või lasteaias ja kes tahaksid tulla Eestisse tagasi. Nende puhul on ilmne murekoht see, kus nende lapsed õppima hakkavad, kui nende eesti keel ei ole võib-olla kõige parem. Üks selle kooli selge nišš võiks olla just selliste perede va-

Mati Heidmetsa sõnul vajaksid riigigümnaasiumi välismaalt tagasi foto: toomas huik pöörduvate perede lapsed.

jadustele kohandumine,» rääkis Heidmets volikogu kõnepuldist. Collegium Estonicumi õppekava pakuks tema sõnul vähemalt kaht spetsialiseerumisvõimalust: tehnoloogia- ja kultuurisuunda, ning see oleks mitmekeelne. Kooli õpetajatele tuleks kehtestada kõrgendatud kompetentsinõuded ja sellele vastavad palgatingimused. Neli Tallinnas asuvat ülikooli panustaksid kooli töösse nii oma laboratoorse baasi kui ka õppejõududega. Kuidas see täpsemalt välja võiks nägema hakata, volikogu istungil siiski ei selgunud. «Riigigümnaasiumite asuta-

mine toimub Eestis omavalitsuste ja riigi koostöös ja kui linnavolikogu leiab selle idee asjakohase olevat, siis oleks mõistlik haridusja teadusministrile volikogu poolt vastav ettepanek teha,» lausus Heidmets. Volikogu liige Maret Maripuu leidis, et uue riigigümnaasiumi tekke puhul ei jätku mõnele olemasolevale gümnaasiumile õpilasi ning need peaksid muutuma põhikoolideks. Linnavolinik Abdul Turay aga tahtis teada, kus uus kool asuma võiks hakata. Kalev Vapper küsis, kas selline kool tuleks luua mõne olemasoleva haridusasu-

tuse baasil või peaks alustama täitsa nullist. Heidmetsa sõnul ei ole selliseid asju esialgu arutatud, aga kui riik tuleb Collegium Estonicumi loomise mõttega kaasa, tuleks luua juba uus, palju laiem töörühm, kes hakkaks selliste küsimustega tegelema ja uut kooli Tallinna koolivõrku paigutama. «Ühe riigigümnaasiumi loomine on minu arvates väga tervitatav ja mina kutsun kõiki seda ideed toetama ja selle gümnaasiumi loomisel kaasa mõtlema,» ütles linnavolinik ja Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Heidmetsa sõnul leidis töörühm, et Collegium Estonicumi asutamiseni võiks jõuda Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks ehk aastaks 2018. Uue gümnaasiumi idee ja võimaliku nime Collegium Estonicum pakkus tänavu kevadel välja Tallinna visiooninõukoda. Visiooninõukoja liikmed on Hardo Aasmäe, Ignar Fjuk, Mati Heidmets, Sulev Mäeltsemees, Tiina Mägi, Mart Saarma, Erik Terk, Rein Veidemann ja Jüri Kaljuvee. Visiooninõukoja esimees on linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.

POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Nafta on odavnenud kümnendiku võrra Naftabarreli hind dollarites

Be ns iin i 95 hi nd Neste au to maatta nkla tes

19. juuni 2014

110

115,06

Pool läheb maksudeks Bensiini 95 liitri hinna kujunemine (eurot/liiter)

Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe. Postimees, 18.09

0,212

18. sept 2013

käibemaks

110,6 100

17. sept 2014

98,97

0,423

74 1,2

aktsiis

0,086

marginaal 90

7. nov 2013

103,46

okt

dets

jaan

Rotterdami hulgihind

97,96

2014 nov

0,553

12. sept 2014

2013

veebr märts

apr

mai

juuni

juuli

aug

sept

Allikad: ICE, Postimees

NÕUDLUS. Euroopa ja Hiina majanduskasvu aeglustumine on vähendanud nõudlust nafta ja naftasaaduste järele, pakkumine on see-eest kasvanud.

Nafta hind on suvest saadik languses tõnis oja

majandusajakirjanik

uuremad kütusemüüjad rõõmustasid nädala alguses mootorsõidukite omanikke bensiini ja diislikütuse jaehinna langetamisega ühe sendi võrra. Hinnalangust oli oodata juba varem, sest alates südasuvest on nafta hind langenud enam kui kümnendiku võrra. Esmaspäeval langes nafta hind kahe aasta madalaimale tasemele. Nafta hinna languse põhjuseks on väike nõudlus, mis on väikseim alates 2011. aastast. Rahvusvaheline Energeetikaagentuur (IEA), mille liige on alates eelmise aasta sügisest ka Eesti, ütles värskes raportis, et nõudluse kahanemine oli teises kvartalis märkimisväärne. Nõudluse kahanemise põhjuseks on majanduskasvu aeglustumine Euroopas ja Hiinas. «Samal ajal kui pakkumise kasvule Põhja-Ameerikas on pööratud üsna suurt tähelepanu, on nõudluse kahanemist pandud tähele vähem,» kirjutab IEA oma raportis.

Raporti autori Antoine Halffi sõnul on nafta oluline indikaator ning võib-olla taastub maailma majandus aeglasemalt, kui me arvame. «Samal ajal näeme üha enam struktuurseid muutusi tarbijate käitumises ning pöördumises efektiivsemate tehnoloogiate poole,» sõnas Halff. Samal ajal kui nõudlus kahaneb, pakkumine hoopis kasvab. Väljapool Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) on tootmise kasv suurim alates 1980. aastatest, mil võeti kasutusele Põhjamere naftaväljad. Praeguse pakkumise kasvu taga on peamiselt Ameerika Ühendriigid, kus analoogiliselt kildagaasirevolutsiooniga on käimas ka kildanaftarevolutsioon ning orgaanikarikaste kiltade tühimikest on hakatud naftat välja pumpama. Lisaks on suurendanud toodangut ka mõned OPECi liikmesriigid. Samas on maailma suurim eksportöör Saudi Araabia sunnitud hinnalanguse peatamiseks või vähemalt pidurdamiseks toodangut vähendama. Eelmisel nädalal pumpasidki saudid 408 000 barrelit naftat ööpäevas vähem kui augustis. See on aga võrdne kogusega, mida toodab kogu Austraalia, kirjutas Bloomberg. «Me ujume naftas ja nemad teavad seda paremini kui üks-

kõik kes, sest nad on suurimad eksportijad,» ütles Bloombergile Prantsuse suurpanga Société Générale naftaturu peaanalüütik Mike Wittner. «Ajalugu on näidanud, et saudid teevad just seda, mida vaja,» lisas ta. Saudi Araabia naftaminister Ali Al-Naimi ütles juunis toimunud OPECi naftaministrite kohtumisel, et nafta «õiglane» hind on 95–110 dollarit barreli eest.

Geopoliitilised pinged siiski ei lase toorainehinnal langeda ja pikemas perspektiivis hakkab see millalgi taas tõusma. Eile maksis naftabarrel veidi alla 99 dollari. Naftatulu annab 90 protsenti Saudi Araabia riigieelarvest. Nagu naftariikidele kohane, kipub ka Saudi Araabia kõvasti kulutama. 2011. aastal kuulutas kuningas Abdullah välja 130 miljardi dollari suuruse investeerimisprogrammi töökohtade loomiseks ning 500 miljardi dollari suuruse kava kõrbesse linnade ehitamiseks, mis algas eelmisel aastal. Bloombergi strateeg Julian Lee arvab, et viimases kvartalis võib Saudi Araabia vähendada tootmist 500 000 barreli võrra ööpäevas. Arvata võib, et geopoliitilised pinged siiski ei lase

dile ja töötuskindlustusmakse seniselt 3 protsendilt 2,4 protsendile. Pensionid tõusevad 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 353 eurolt 374 eurole. Tulumaksuvaba miinimum tõu-

Keskmisest suurema palgatõusu saavad õpetajad ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajad.

seb seniselt 144 eurolt 154 eurole kuus. Pensionäride täiendav maksuvaba tulu tõuseb seniselt 210 eurolt 220 eurole kuus. Seega on vanaduspensionäridel järgmisel aastal tulumaksuvaba 374 eurot kuus. Et suurendada perede toimetulekut, tõuseb esimese ja teise lapse toetus järgmise aasta 1. jaanuarist 19,18 eurolt 45 eurole. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks

Madal viljahind rikub rõõmu ilusast saagist Talunikud hindavad tänavust teraviljasaaki heaks, ent kõvasti kukkunud kokkuostuhinnad muudavad tuleva aasta investeeringuvõimekuse nullilähedaseks, kirjutas Põhjarannik. «Rukki tonni eest makstakse 900 eurot, eelmistel aastatel oli tonni hind 1600–1700 eurot. Toidunisu eest saab 1600 eurot tonn − seda siis, kui vili esimesse kategooriasse läheb −, varem oli 2300–2400 eurot,» kirjeldas OÜ Lüganuse Agro juht Aare Vent. majandus24.ee

protsendi suurust majanduse kasvu ennustab tänavu Eestile EBRD.

Estlink 1 on veel vähemalt nädala rivist väljas Eesti ja Soome vaheline merealune elektriühendus Estlink 1 ei hakka tööle enne järgmist nädalat. Estlink 1 lülitus välja 10. septembri hommikul rikke tõttu Harku konverterjaama jahutussüsteemis. majandus24.ee toorainehinnal tugevasti langeda ja pikemas perspektiivis hakkab see millalgi taas tõusma. Nafta hinnast sõltub paljuski ka mootorikütuste jaehind meie tanklates. Kuna nafta ja naftasaadustega kaubeldakse dollarites, siis mõjutab kütuste hindu dollari kursi kõikumine euro suhtes. Just dollari tugevnemine on üks põhjus, miks nafta hind on kahe aasta madalaim, aga bensiini hinnal on kahe aasta madalaimale tasemele langemiseks veel mõned sendid ruumi. Meie tanklates müüdava kütuse hind koosneb mootorikütuste sisseostuhinnast, milleks Põhja-Euroopas on naftasaaduste hind Rotterdami sadamas, riigile makstavatest maksudest, milleks on käibemaks ja aktsiis, ning kütusefirmade lisatavast juurdehindlusest ehk marginaalist. Bensiini 95 hind suuremate kütusefirmade automaattanklates on 1,274 eurot liiter, sellest umbes poole (0,635 eurot) moodustavad aktsiis ja käibemaks. Postimehe arvutuste järgi on marginaal (Rotterdami hindade suhtes) olnud viimastel kuudel umbes üheksa kuni kümme senti liitri kohta, tavalistes tanklates mõni sent rohkem. Marginaal on siiski kõikuv. Kütuste jaehinna kujundaja Neste on aeg-ajalt marginaali alla lasknud.

Eelarve suurendab inimeste sissetulekuid Peaminister Taavi Rõivas ütles eile, et valitsus on järgmise aasta riigieelarve sisu kokku leppinud, ehkki eelnõu teksti kiidab valitsus heaks järgmisel teisipäeval. Valitsus tõstab avaliku sektori asutuste palgafondi kolm protsenti, keskmisest suurema palgatõusu – 4,5 protsenti – saavad õpetajad ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajad. Tulumaksumäär alaneb praeguselt 21 protsendilt 20 protsen-

ÄRILAUSE Fond peab muutuma läbipaistvamaks ka kulude osas.

ehk kokku 90 eurot nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 eurole. Alates järgmisest aastast võrdsustatakse toimetulekutoetuse arvestamisel lapsed pere esimese liikmega ehk toetus lapsele saab olema 100-protsendiline. Kasvab ka tugiperede toetus 25 protsenti ning see hakkab olema praeguse 191 euro asemel 240 eurot. majandus24.ee

Pertelsoni süüdimõistmine jõustus lõplikult Indrek Pertelsoni ja Margus Dintšenko süüdimõistmine majanduskuritegudes jõustus eile lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud süüasja menetlusse. Kohus leidis mullu, et 42-aastase Pertelsoni süü pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmises, raamatupidamisnõuete rikkumises, aktsionäride koosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmises ning ärikeelu rikkumises on tõendatud. BNS

Eestil ei ole jaanuaris Euroopa Keskpangas hääleõigust EKPs jõustub tulevast aastast süsteem, mille järgi keskpankade presidendid loobuvad hääleõigusest, loosi tahtel loobuvad jaanuariks oma hääleõigusest Hispaania keskpanga, Eesti Panga, Iirimaa ja Kreeka keskpanga president. BNS

Rail Baltic sai endise projektijuhi tagasi Raudteeühenduse Rail Baltic projektijuhina asub alates oktoobrist tööle Miiko Peris. Peris töötas alates eelmise aasta suvest Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabinetiliikmena, enne seda juhtis ta samuti Rail Balticu töid Eestis. majandus24.ee

OMX TALLINN

763,71 ▼ –0,23%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,32 ▲ +7,46%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,970 -1,02 Baltika 0,483 -2,03 Ekspress Grupp 1,040 0 Harju Elekter 2,600 +0,39 Järvevana 0,761 0 Merko Ehitus 7,180 0 Nordecon 1,030 +1,98 Olympic Group 1,960 +0,51 Premia Foods 0,644 -0,31 Pro Kapital Grupp 2,530 0 Silvano Fashion 1,700 0 Skano Group 1,010 0 Tallink Grupp 0,649 -1,22 Tln Kaubamaja 5,040 +0,80 Tallinna Vesi 12,700 -0,78 Trigon Property 0,479 0

18.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,439 +0,62 Hiina jüaan 7,906 -0,62 Jaapani jeen 140,110 +0,76 Kanada dollar 1,416 -0,41 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,190 -1,38 Poola zlott 4,193 +0,13 Rootsi kroon 9,193 -0,76 Rumeenia leu 4,409 -0,28 Šveitsi frank 1,209 -0,12 Suurbritannia nael 0,788 -0,67 Taani kroon 7,445 -0,01 Tšehhi kroon 27,518 -0,05 Ungari forint 312,270 -0,46 USA dollar 1,287 -0,65 Venemaa rubla 49,510 -0,43

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

AJALOOLINE PÄEV. Referendumipäeval püüdsid nii iseseisvuse kui ühtsuse toet et nad kindlasti valiksid ning millise poole kasuks see otsus tuleb langetada.

Iga hääl loeb ja seda liisa tagel Edinburgh

Rohelise Liidu esimees Ville Niinistö

foto: toomas huik

Rohelised lahkusid Stubbi valitsusest mari kamps mari.kamps@postimees.ee

Soome valitsus kiitis häältega 10:7 heaks põhimõttelise otsuse Fennovoima uue tuumajaama kohta, mis tähendab aga Rohelise Liidu lahkumist peaminister Alexander Stubbi juhitavast ja seni viiest erakonnast koosnenud valitsusest. Roheliste liider Ville Niinistö kinnitas koalitsioonist lahkumist kohe pärast valitsuse istungit. «Tuju on halb ja ma olen pettunud, sest hääletus läks, nagu läks, ja meie vastuargumente Fennovoimale tuumajaama loa küsimuses ei arvestatud. Meie, rohelised, oleksime tahtnud valitsusse jääda. Oleme palju korda saatnud,» rääkis Niinistö meediaväljaannetele. Soome peaminister Alexander Stubb tänas Rohelist Liitu, kes on olnud hea ja sirgjooneline koalitsioonipartner. «Lahkuminek leidis aset konstruktiivses õhkkonnas,» kinnitas ta. Rohelised hoiatasid juba esmaspäeval, et lahkuvad valitsusest, kui Rosatomiga seotud Fennovoima saab loa uue tuumajaama ehitamiseks. Niinistö rõhutas, et Fennovoima ühishange Vene firmaga on erakordselt halb mõte ja suurendab Soome energiasõltuvust naaberriigist. Briti majandusleht Financial Times oletab, et roheliste lahkumise tõttu suureneb valitsuse tagasiastumise oht, mis omakorda tähendaks enneaegseid üldvalimisi. Seniste plaanide järgi peaksid järgmised Eduskunna valimised toimuma aprillis 2015. Nüüd kuuluvad Soome valitsusse Koonderakond, sotsiaaldemokraadid, kristlikud demokraadid ja Rootsi Rahvapartei, millele kuulub parlamendis napp enamus ehk 102 kohta. Hääleõiguslikke on aga 101, sest spiiker Eero Heinäluoma hääletada ei saa. Opositsiooni ridadesse kuulub 98 saadikut. Fennovoima vajas hankele uut põhimõttelist toetusotsust, kuna seni seadmeid tarninud Saksa firma E.ON AG vahetas välja Vene riigile kuuluv Rosatom, mis on 34 protsendiga ka ettevõtte aktsiate omanik. Stubb püüdis eile hajutada muret Soome energiafirmale seadmeid tarniva ja aktsiaid omava Rosatomiga seoses. «Tahan rõhutada, et Fennovoima areneb vastavalt Soome seadustele, soomlastest suuromanike ja operaatorite-

ga,» sõnas Stubb. «Elame avatud majanduses. Kui on olemas firma, siis sel võivad olla välismaised omanikud. Need võivad olla sakslased, prantslased, võivad olla venelased või hiinlased. Ma ei näe seda suure probleemina, see on osa avatud majanduse arengust,» rääkis peaminister. Niinistö kritiseeris Financial Timesile antud intervjuus majandusminister Jan Vapaavuori (Koonderakond) ettepanekut näidata Fennovoima hankele rohelist tuld. Niinistö arvates seab Soome Venemaa huvid välispoliitikas enda omadest ettepoole, tema näeb välispoliitikas märke soometumisest. «Välispoliitikat ei juhi meie enda väärtused, vaid see, et püüame hoolikalt käituda nii, nagu venelased soovivad. See viib meid tagasi 1970ndatesse,» rääkis Niinistö. «Me anname venelastele just sellise hoova, mida nad loodavad saada lääne ja Euroopa Liidu suhtes. See seab meid eriti haavatavasse olukorda,» rääkis ta. «Kui otse välja öelda, siis on täiesti hämmastav, et teiste valitsusliikmete jaoks on see OK.» Stubb ei varjanud, et sattus Niinistö soometumisesüüdistustest hämmingusse. «Soometumine on kõigile meile soomlastele tegelikult päris õrn teema. Ise olen kogu oma poliitikukarjääri jooksul võidelnud mõne asja eest. Liberaalne demokraatia on üks neist, sotsiaalne turumajandus teine. Rahvusvaheline Soome, mis toetub läänelikele institutsioonidele, on kolmas. Seetõttu on soometumise mõiste kostmine soomlase suust veidi kummaline.» «Soometumine» on termin, mida sagedasti kasutati Soome ettevaatliku välispoliitika kirjeldamiseks eelkõige president Urho Kaleva Kekkoneni ametiajal (1956–1982). Fennovoima tahab ehitada riigi kuuenda tuumajaama Botnia lahe äärde Pyhäjoki valda Hanhikivi neemele. Firma soovib kutsuda aktsionärideks lähedal asuvaid valdu. Väljaande Kaleva andmetel on Fennovoima Soome aktsionäre esindav Voimaosakeyhtiö SF pakkunud osalust kokku 19 vallale. Fennovoima tuumajaama põhimõttelise otsusega on seotud tingimus, mille järgi peab ettevõte tõendama 2015. aasta esimesel poolel, enne ehitusloa saamist, et soomlastest omanikele kuulub vähemalt 60 protsenti.

el hetkel, kui suurem osa eestimaalasi postkastist ajalehte tooma läheb, peaks Šotimaa referendumi tulemused olema üsna selged ning magamata šotimaalased on juba ohtralt rõõmu- ja kurbusepisaraid valanud – ametlikult kuulutatakse tulemus välja Eesti aja järgi kell 9 hommikul, ent tõenäoliselt paistab tulemus juba mitu tundi varem. Alustan ajaloolist 18. septembrit Edinburghis valimisjaoskonnast, kus andis varahommikul oma hääle ka ühtsuse eest seisjate kampaania Better Together juht Alistar Darling (kõikide kampaaniajuhtide hääletamine erinevais Šotimaa paigus on olnud pidulik sündmus). «EI» tunneb ennast siin väga kindlalt, ehkki üle tee on «JAH»-kampaania kontor. Mind võtab vastu pensionär Barbara, ta pole muidugi ainus, ent teised on hõivatud – vestlevad inimestega, kes soovivad veel viimasel hetkel pisut nõu pidada. «On veider mõelda, et homme on see kõik läbi ja me jätame need ruumid siin tühjaks, ükskõik, mis saab,» räägib Barbara.

Rahvusvaheline teavitus Praegu on tilluke ruum täis plakateid, flaiereid, kleepse, märke ja kõikvõimalikke infovoldikuid, mida leidub veel kuues keeles peale inglise. Iseseisvust toetavaid argumente

saab lugeda näiteks urdu, hindi, aga ka poola keeles – alles mõni nädal tagasi rääkis Edinburghi poola kogukond, et unionistid käivad neid hirmutamas, justkui tähendaks Šotimaa iseseisvumine ja võimalik Euroopa Liidust kõrvale jäämine neile elamislubade kaotust. Sisserännanuid on Šotimaal arvestatav hulk – juba EList on 120 000 hääleõiguslikku immigranti – ja ka nende häälte pärast peetakse tulist võitlust. Ann, Theresa ja Margaret, kes kõik hoiavad teisel pool teed valimisjaoskonna ees käes Šotimaa lippe ja kannavad uhkelt «JAH»-märke, kinnitavad, et iseseisvus on parim valik. Ebakindlus ja majanduskärped tulevad nagunii, iseseisvus annab aga võimaluse siiski paremini enda eest seista. Vahepeal tuleb keegi jaoskonnast ja palub kõigil seista kõnniteel, mitte jaoskonnaesisel väljakul. Selgub, et keegi oli kaevanud ja lubanud esitada ka ametliku kaebuse just nimelt «JAH»-poole vastu. Margaret on nördinud – nad tegutsevad seal ju kõik võrdselt, teise sissepääsu kõrval on «EI»plakatid, ja õige mitu. Plakatite kõrval seisab Sheila, kes räägib, et ei ole kunagi varem ühegi poliitilise liikumisega seotud olnud, aga nüüd on ta juba kuid jaganud infovoldikuid ja rääkinud inimestega, kuidas Šotimaa ei tohi mängida oma tulevikuga. Ta on üsna kindel, et iseseis-

vust ei tule. Peagi saabub tema 23-aastane poeg Christopher koos koeraga – nende pere on «ei»-otsuses üksmeelne ja üksmeelselt kampaanias osalenud. Koer võlub muidugi ka iseseisvuse toetajaid ning mõnda aega patsutavad kõik üksmeelselt teda. «Näete, ükskõik, mis juhtub, suudame me ikkagi ka koos tegutseda,» ütleb Sheila. Christopher räägib samas, et tunneb üht Glasgow’s elavat eestlast, kes pidi ka iseseisvuse poolt hääletama.

Ikka tänaval lippu lehvitades, et inimestele meelde tuletada, mitte ainult, kuidas hääletada, vaid ka, et hääletama peab. Sealsamas kõrval on Šotimaa lipuga 20-aastane Feargal. Tema räägib, et see on juba kolmas valimisjaoskond, mille ees ta seisab, ja ta kavatseb varsti edasi liikuda. Ikka tänaval lippu lehvitades, et inimestele meelde tuletada mitte ainult, kuidas hääletada, vaid ka, et hääletama peab. Seda rõhutavad Edinburghis ka neutraalsed plakatid, kus pole kirjas, mida otsustada, on vaid, et häält ei tohi raisku lasta. Kõik teavad, et loeb tõepoolest iga hääl.

Hääletada tuleb igal juhul

Iseseisvus on parim valik. Ebakindlus ja majanduskärped tulevad nagunii, iseseisvus annab aga võimaluse siiski paremini enda eest seista. ,

Ilmselt selle pärast on nii tõsine ka «EI»-kontor, mida külastan. Nemad ei taha ajakirjanikku esialgu sissegi lasta, peavad omavahel nõu. Siis rõhutavad aga, et ma tohin pildistada vaid ühte kindlat seina – teistel on kirjas, kuhu ja millistes gruppides nad täna vabatahtlikke saadavad. Peagi leiab üks neist, Kenneth, et

Šotimaa iseseisvusreferendum: ühine aja david keys valis@postimees.ee

Šotimaa referendumini viinud asjaolud on üldistades öeldes kombinatsioon teguritest, mis ulatuvad juba paljude sajandite taha, ja sündmustest viimasel 65 aastal. Loomulikult on tähtsaim tegur Šotimaa staatus omaette riigina ehk staatus, mis tugineb Šotimaa iseseisvale poliitilisele ajaloole, omaenda õigussüsteemile ja eripärasele usutraditsioonile. Poliitilises mõttes oli Šotimaa enne 1707. aasta liiduakti omaette kuningriik eesotsas monarhi ja parlamendiga, mille kestuseks võib lugeda vastavalt umbes 700 ja 400 aastat. Šotimaa keskaegset ja varauusaegset sõltumatust aitas alal hoida tõik, et seda lihtsalt ei vallutanud ega (vähegi suuremal määral) asustanud rahvad ja jõud, mis määrasid lõunapoolsema Britannia ajaloo kulu – täpsemalt roomlased, anglosaksid ja normannid. Selle asemel sulandus Šotimaa enda piktide ku-

ningriigi traditsioon (Fortriu riik) kokku lääneosa gaeli «skottide» dünastilise süsteemiga (Dįl Riata riik) ja nii kujunes põhjapoolsemas Britannias selgelt mitteanglosaksi «suurriik». Inglismaa hilisemad, 13. sajandi lõpu ja 14. sajandi katsed Šotimaad vallutada sundisid šotlasi astuma liitu Mandri-Euroopa suurriikidega (eriti Prantsusmaaga), et kaitsta end tõhusalt lõunanaabri rünnakute eest. See muutis põhjalikult šoti kultuuri. Hariduse ja õiguse mõttes hakkas Šotimaa sarnanema rohkem Euroopa kui Inglismaaga.

Haridus ülikoolidest Kui enne Inglismaa sissetunge Šotimaale olid paljud šotlased õppinud Oxfordis ja Cambridge’is, siis pärast seda kui konflikt lõppes šotlaste võiduga, hakkasid nad tudeerima Pariisis, Orléans’is ja Padovas. Veel enam: Šoti ja Inglise kirikuvõimude konkureerivad taotlused valitseda Šotimaa kirikute üle sundisid paavsti kehtestama pikaks ajaks püsima jää-

nud kompromissi, mille kohaselt Šoti kirikut ei valitsenud ei šotlased ega inglased, vaid see jäi paavstivõimu enda n-ö eriliseks tütreks. Keskaegne Inglismaa muutus aina tsentraalsemalt valitsetavaks, kuid Šotimaa riiklik ülesehitus oli suhteliselt detsentraliseeritud ning kohalikel suurnikel oli märkimisväärne poliitiline ja juriidiline võim. Selline süsteem eeldas maaomanike haritust. Suurel määral see seisis 15. sajandi lõpul Šotimaa parlamendi otsuse taga, et keskmise suurusega ja suure maavaldusega ülikute vanemad pojad on kohustatud õppima juurat, ladina keelt ja vabu kunste. See muutis Šotimaa hariduse mõttes väga suureks erandiks. Kui Inglismaal oli 1600. aastal ainult kaks ülikooli, siis Šotimaal oli neid vähemalt viis (ja lisaks veel mõned väiksemad). Nii paljude ülikoolide asutamine aitas luua suure ja väga haritud inimeste klassi, kes soovisid mõjutada ka poliitikat ja kelle baasil hakkas kujune-

ma äärmiselt teovalmis kodanikuühiskond. Mainitud detsentraliseerivad ja hariduslikud suundumused tekitasid veel ühe Šotimaad ajalooliselt Inglismaast eristanud teguri, nimelt religioosse traditsiooni. Protestantlik reformatsioon kulges Šotimaal Inglismaast väga erinevalt ja andis väga erineva tulemuse. Inglismaal kehtestati protestantide ülevõim ülalt (pärast Henry VIII kuulsat kokkupõrget paavstiga esimesest abikaasast lahutamise küsimuses), Šotimaal kasvas aga seal domineerivaks saanud protestantlik vool, nimelt presbüterlus, välja rahva enda seast. Seetõttu oli presbüterlus – erinevalt Inglismaa anglikaani kirikust – ka suhteliselt demokraatliku organisatsiooniga: vaimulikke ei määratud ametisse mitte ülalt, vaid neid nimetasid ametisse kohalikud valitavad vanematekogud. Mainitud tegurid aitasid kaasa omapärase, märksa võrdsematel alustel kodanikuühiskonna tekkele ja lõid seega aluse kestvalt

POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

tajad meenutada rahvale,

sõltumata otsusest tegelikult vahet ju pole – keegi ei saaks sellest tekstist nagunii aru. Vaatan, paistab üsna krüptiline küll, ainult nimed ja ringid. Vabatahtlikele antakse kontorist kaasa pakk voldikuid ning nad suunduvad ustele koputama – ikka selleks, et inimestel oleks meeles minna ja oma «ei»-hääl anda. Küsitluste ennustatav napp edu iseseisvuse toetajate ees ei lase neil rahulikult tulemusi oodata ja igas vanuses vabatahtlikke voorib pidevalt edasi-tagasi.

Ukraina pakub huvi Sealsamas lähedal ühes väikeses koolis on samuti valimisjaoskond. Iseseisvuse eest seisev, Edinburghi linnavalitsuses töötav Sandy Howat viipab mõne meetri kaugusel jutlevatele unionistidele ning teatab: «Näed, kui värsked nad välja näevad, see on selle pärast, et siiamaani nad pole tänavatel olnudki.» Siin on unioniste ainult kaks, iseseisvuslasi aga suisa kuus, pole ime, et esimesed üsna tagasihoidlikuks jäävad ja kinnitavad vaid üsna vaikselt, et on võidus kindlad. Sandy teab hästi, kus on Eesti, ja uurib meie hirmude kohta seoses Ukrainas toimuvaga, teised ühinevad vestlusega. Selgub, et nad ei karda, et Šotimaa iseseisvumine mõjuks halvasti selle julgeolekule, ent mõte, et Venemaa võiks võrrelda nende referendumit kuidagi Krimmis toimunuga, valmistab neile muret. «Kõigil peaks ammu selge olema, et Venemaad ei tasu uskuda,» põrutab üks neist.

Sheila, tema poeg Christopher ja pereliikmest koer. foto: liisa tagel

Šotimaa ja kaitseteema • Referendumi eel on Ühendkuningriigi eest võidelnud šoti veteranide seast tõusnud nii iseseisvust pooldavaid kui seda reetmiseks nimetavaid hääli, kaitseteemad aga on kütnud palju kirgi ning veelgi selgemalt on välja joonistunud mitmed seisukohad, millest lähtub Šotimaa, olgu iseseisev või suuremat autonoomiat taotlev. • Šotimaa iseseisvust toetavad erakonnad rõhutavad, et kaasaegsel Šotimaal ei ole otseseid vaenlasi ja viimase tuhande aasta jooksul on seda vallutada üritanud vaid üks riik, kellel see ka õnnestus – Suurbritannia. Üldiselt ei pea aga merega piiratud Šotimaa muretsema otseselt millegi muu kui naftaväljade kaitsmise pärast. • Briti armeele heidetakse ette, et Šotimaale on jäänud ainult üks õhuväebaas ning vähendatakse ka sõjaväepersonali hulka. Selles kõiges süüdistab Šotimaa järgmises punktis käsitletavat valdkonda. • Tridenti tuumaallveelaevade baas ja tehas on vaidlusküsimuseks sõltumata sellest, kas Šotimaa iseseisvub või mitte. Kõik suuremad erakonnad, kes toetavad iseseisvust, tahavad ära saata ka tuumarelvad ja see soov ei kaoks «ei»-vastuse korral. Ükskõik kumma tulemuse puhul järgneks Tridenti saatuse üle põhjalik kauplemine – britid ei taha sellest loobuda, sest vastasel juhul ei ole neil oma tuumaallveelaevu kuhugi panna. • Võimaliku ajutise baasina asukoht võiks analüütikute sõnul asuda aga liiga kaugel – USAs. Iseseisvuse vastased on aga rõhutanud, et Tridentist loobumine kaotaks Šotimaa elanike jaoks hulga töökohti. Tridenti vastased on aga juba ammu kinnitanud, et tuumarelvadesse investeeritava raha saaks paigutada hoopis haridusse ja tervishoidu ning nii võidaks siiski šotimaalased, või siis kasutada seda otstarbekamalt Šotimaa kaitsmisel. Tegemist on ühe peaaegu sümboolse staatuse saanud vastandumispunktiga Ühendkuningriigi ja Šotimaa suhetes.

alooline taust Inglismaaga eripärasele rahvuslikule identiteedile. Kuid pärast valdavalt mägismaa elanike algatatud ülestõuse 18. sajandi esimesel poolel muutus Šotimaa juba 1760. aastateks üsna lojaalseks Ühendkuningriigi osaks.

Liit Inglismaaga Liidu moodustamine oli tollal Šotimaale poliitiliselt ja majanduslikult tulus. Maa oli äsja üle elanud majanduslikult väga raske aja. Otsus liituda Inglismaaga ja luua ühendatud kuningriik (ning seeläbi loobuda oma parlamendist ja suveräänsusest) tuli toonaselt Šoti parlamendilt endalt. Aga kui ka šotlased olid Inglismaaga liitudes mõnevõrra kahtleval seisukohal, muutis ajaloo edasine areng selle peaaegu kõigile vastuvõetavaks. Esiteks pakkus Suurbritannia imperialistlik ja merkantiilne ekspansioon šotlastele üüratuid majanduslikke ja tööstuslikke võimalusi ning paljud said ka hiilgava šansi teha karjääri Briti sõjaväes ja impeeriumi haldusaparaadis. 20. sajandi

vältel paistis, et kaks maailmasõda tekitasid ühise saatuse ja solidaarsuse tunnetuse, mis aitas tugevdada lojaalsust liidule. Viimaks aga tõstis sõjajärgne Suurbritannia n-ö heaoluriik ka Šotimaa elatustaset ning muutis šoti ühiskonna märksa modernsemaks. Ent impeeriumi hääbumine, suhtelise rahu saabumine Euroopas ja heaoluriigi tunnuste vähemalt näiline kadu 20. sajandi lõpul lõid uue olukorra, milles enam ühendavatele teguritele palju ruumi ei jäänud. Need ajaloolised tegurid panid paika tausta, milles hakkasid tegutsema juba meie kaasaja jõud. Viimase 60 aastaga on Šotimaa poliitiline pale tundmatuseni muutunud. Kõigest 59 aasta eest (1955) hääletasid pooled šotlased konservatiivide poolt. Tänapäeval on neid väga vähe järele jäänud. 1987. aastal toetas ainult 14 protsenti šotlastest Rahvusparteid. 2011. aasta valimistel oli toetajaid aga juba 45,4 protsenti. Inglise keelest tõlkinud Marek Laane

Kronoloogia 8.–9. sajand Tekib ühtne kuningriik 1192

Šoti kirikust saab paavstivõimu n-ö eriline tütar

1295

Šotimaast ja Prantsusmaast saavad liitlased

1296–1338

Inglismaa kallaletungid

1412–1600

Šotimaal rajatakse viis ülikooli

1496

Šoti parlament näeb ette maaomanike vanemate poegade kohustusliku kõrghariduse

1560

Šoti kirik muutub protestantlikuks

1603

Šotimaa kuningas James VI tõuseb James I nime all Inglismaa troonile

1707

Liiduakt

1715, 1745

Jakobiitide ülestõusud

1934

Luuakse Šoti Rahvuspartei (SNP)

1979

Margaret Thatcher saab peaministriks

1983

Konservatiivid hakkavad Šotimaal hääli kaotama

1989

Pearaha kehtestamine Šotimaal

1999

Šoti parlamendi taasasutamine

1999–2011

Leiboristid kaotavad Šoti parlamendi valimistel hääli

2011

SNP võidab Šoti parlamendi valimised lubadusega korraldada iseseisvusreferendum

2014

18. septembril toimub iseseisvusreferendum

Ma palun Ukraina presidendilt Petro Porošenkolt nende seaduste vetostamist ning Ukraina kaitsmist. Erakonna Batkivštšõna juht Julia Tõmošenko, viidates osale Donbassi piirkondadele eristaatuse andvale seadusele.

Kreml: Saksa meedia petab Putinit puudutava väitega Saksa meedia teated Vene presidendi Vladimir Putini väidetavatest ähvardustest Ukraina riigipea Petro Porošenkoga peetud telefonivestluses on järjekordne pettus, ütles Putini pressiülem Dmitri Peskov eile. «See on ainult üks lugu, intsident, mis on juba lahendatud. Me ei pea enam võimalikuks sellistele teadetele rohkem tähelepanu pöörata.» Süddeutsche Zeitungi väitel ütles Porošenko Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole, et Putin oli teda ähvardanud. Interfax/BNS

BBC

ajakirjanikku peksti läbi Lõuna-Venemaal, kus nad tegid uurimistööd Ukraina piiril tapetud sõdureid käsitleva loo tarbeks.

Prantsusmaa osaleb Iraagis ISi-vastastes õhurünnakutes Prantsusmaa on valmis osalema õhurünnakutes Iraagis, kuid maavägesid riiki ei saada, ütles president François Hollande eile. «Otsustasin vastata positiivselt Iraagi võimude palvele anda õhutuge,» ütles ta. «Me ei lähe sellest kaugemale. Mitte mingeid maavägesid ei saadeta ja sekkume ainult Iraagis,» lisas riigipea. AFP/BNS.

NATO hävitajad saatsid Vene pommituslennukeid Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvavad NATO hävitajad saatsid eile Läti territoriaalvete lähedal kahte Vene Su-24 lennukit. Läti teatel saadeti pommitajaid jälgima NATO õhuturbemissioonil viibivad F-16 hävituslennukid. Sellised lennukid kuuluvad praegu Leedus asuva Šiauliai lennuväebaasi lennusalka. LSM/PM

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Postimees avaldab Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu, Rektorite Nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia avaliku pöördumise, millele on institutsioonide nimel alla kirjutanud Richard Villems, Volli Kalm ja Andres Koppel.

Eesti teadus vajab põhimõttelisi otsuseid

esti riik on viimastel aastatel teinud väga olulisi investeeringuid teadussüsteemi. Märkimisväärselt on paranenud teadustegevuse taristu, seda nii uute hoonete kui ka nüüdisajastatud teadusaparatuuri näol. Meetmed on võimaldanud ajakohastada Eesti teadlaste tööks vajalikku tehnilist baasi ja oluliselt tõsta teaduse kvaliteeti: Eesti teadus on mitmete näitajate poolest rahvusvaheliselt edukam kui kunagi varem. Ometigi on Eesti teadussüsteem meie hinnangul jõudnud tänaseks murdepunkti: senised rahastamismahud ja -viisid ei taga Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 «Teadmistepõhine Eesti» täitmist ega teadlaskonna kestlikkust, pannes seeläbi ohtu Eesti riigi konkurentsivõime tulevikus. Küsimus on selles, kui suurel hulgal teadlasi Eesti riik ja ühiskond endale lubada soovivad ja suudavad. Seda ei saa otsustada teadlased ise, see on strateegiline poliitiline otsus. Käesoleva pöördumisega avaldame toetust haridusja teadusministri taotlusele suurendada märkimisväärselt Eesti teaduse rahastamist järgnevatel aastatel ja kutsume üles teadusrahastuse reformi edukalt lõpule viima. Eesti teadusrahastuse kolmele põhilisele instrumendile (baasfinantseerimine, institutsionaalne ja personaalne uurimistoetus) ning nende eelkäijatele, s.o sihtfinantseeritavatele teemadele ning Eesti Teadusfondi grantidele suunatud eelarve maht on jäänud samaks alates 2009. aastast, välja arvatud 2013. aasta personaalsete uurimistoetuste ning 2014. aastal baasfinantseerimise mahu ühekordne kasv. Veelgi enam, inflatsioon on kõnealuse perioodi jooksul teadlasteni jõudvat rahastust 15 protsendi võrra kahandanud.

nstitutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused on üheks peamiseks finantseerimisallikaks enamikule Eesti teadusrühmadele ning eelduseks teistes rahastusmeetmetes osalemiseks. Institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused on sageli ka ainukeseks rahastusallikaks töörühmadele, kes tegelevad fundamentaalteadustega ning Eesti kultuuri, majanduse või tervishoiu seisukohast olulise uurimistööga. Üks personaalsete uurimistoetuste oluline eesmärk on lisaks noorte andekate teadlaste toetamine, võimaldades neil luua iseseisva töörühma. Seega, teaduse rahastamise jätkamine praegustes mahtudes viib noorte teadlaste kasvava väljarändeni ning

simese pikaajalise sammuna peame äärmiselt tähtsaks kriitiliselt hinnata ning muuta viimase reformi käigus loodud teaduse rahastamissüsteemi. Leiame, et on hädavajalik minna seniste institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste ning baasfinantseerimise kolmikjaotuselt üle kaksikjaotusele ehk (a) konkurentsipõhisele projektitoetusele (grandirahastusele) ning (b) evalveerimispõhisele institutsionaalsele baasrahastusele. Selleks tuleb haridusja teadusministeeriumi kõiki teadustegevuse toetuseks suunatud institutsionaalse iseloomuga rahastusinstrumente (s.o institutsionaalsed uurimistoetused, baasfinantseerimine, baasfinantseerimine rahvusteaduste toetuseks, riiklikud programmid jt) käsitada koos ning kuuluvana ühtse institutsionaalse baasrahastuse alla, mida jagatakse ülikoolidele ja riigi teadus- ja arendusasutustele vastavalt evalveerimistulemustele ning haridusja teadusministeeriumiga sõlmitud tegevuslepingutele. Grandirahastus võiks järgida senist personaalsete uurimistoetuste jagamise süsteemi, ent sisaldades nii väiksemaid individuaalgrante kui ka suuremaid rühmagrante. Konkurentsipõhise ja institutsionaalse rahastuse osakaal võiks meie hinnangul olla umbes suhtes 60:40. Selline lahendus tagaks kahele rahastusmehhanismile selgelt eristuvad eesmärgid ja korraldusliku selguse ning vastaks rahvusvaheliselt levinud praktikale.

Küsimus on selles, kui suurel hulgal teadlasi Eesti riik ja ühiskond endale lubada soovivad ja suudavad. Seda ei saa otsustada teadlased ise, see on strateegiline poliitiline otsus.

Teaduse rahastamise jätkamine praegustes mahtudes viib noorte teadlaste kasvava väljarändeni ning sulgeb Eesti teaduse (ja majanduse) rahvusvahelistele tipptalentidele. Teiseks peame vajalikuks viia lõpuni 1990. aastatel pooleli jäänud teadus- ja arendusasutuste reform. Eesmärk on otsustada, milliste riiklike ülesannete täitmiseks on vaja iseseisvaid riigi teadus- ja arendusasutusi, ning need ülesanded fikseerida asutuste põhikirjas. Kui taolistel asutustel on seos õppetööga, siis tuleks kaaluda nende liitmist ülikoolidega. Iseseisvatena jätkavaid

kodanikuühiskonna nna aktivist

Nõuame Eston Kohvri vabastamist

asutusi tuleks aga eraldiseisvalt evalveerimispõhiselt rahastada. Kolmandaks ja kõige pakilisemaks otsuseks peame vajadust suurendada institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste rahalist mahtu alates 2015. aastast. Seetõttu avaldame tugevat toetust teaduspoliitika komisjoni poolt tänavu 3. juunil heaks kiidetud TAI strateegia 2014–2020 rakendusplaanile, mille kohaselt taotletakse teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide mahu kasvatamist perioodil 2015– 2017 kogusummas 46,59 miljonit eurot, sellest 2015. aastal 8,24 miljonit eurot.

sulgeb Eesti teaduse (ja majanduse) rahvusvahelistele tipptalentidele. Mõlemad tendentsid on väikeriigi teaduse jaoks hukatuslikud. Leiame, et lahendus kujunenud olukorrale eeldab kolme omavahel seotud poliitilist otsust, kaks neist on pikaajalised, üks aga pakiline.

alar sudak k

Uurimistoetuste kasv võimaldaks: suurendada 2015. ja paaril järgneval aastal algavate institutsionaalsete uurimistoetuste rahalist mahtu, viimaks neid järk-järgult vastavusse hetkel mittetoimiva täiskulupõhise rahastuse põhimõttega ning tagamaks toetussummade võrreldavust taotlusvoorude lõikes; korraldada 2015. aastal institutsionaalsete uurimistoetuste taotlusvoor, eesmärgiga anda tugevatele uurimisrühmadele võimalus alustada/jätkata uurimistööd 2016. aastal; rahastada suuremat hulka personaalseid uurimistoetusi, suurendades järgnevatel aastatel nende rahalist mahtu ning vähendada seeläbi personaalsete uurimistoetuste ebamõistlikult kõrget konkurentsi (edukuse määr 2013. aasta taotlusvoorus oli 13 protsenti), võimaldamaks seeläbi kindlustada noorte teadlaste karjäärivõimalusi ning toetada Eesti tipptasemel teadust.

egemist on Eesti teaduse kestlikkuse ja arengu jaoks põhimõtteliste küsimustega, mis vajavad terviklikku lahendust. Kiidame heaks haridusja teadusministri hiljutise otsuse moodustada töörühm teaduse rahastamise analüüsimiseks ja oleme valmis selle töörühma tegevuses aktiivselt osalema. andres koppel

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu esimees

volli kalm

Rektorite Nõukogu juhatuse esimees

richard villems

Eesti Teaduste Akadeemia president

ston Kohver on Eesti ohver Venemaa infosõjas. Eston Kohvri vabastamine on märgilise tähendusega. Kaitstes Eston Kohvrit, kaitseme kõiki eestlasi. Kaks nädalat pärast inimröövi pole riigikogu, president, peaminister ega valitsus teinud ühtegi avaldust Kohvri vabastamiseks. Nad on Eestis rääkinud Kohvri teemal. Kohvri vabastamist on nõudnud välisminister Urmas Paet, aga sellest jääb väheks. Eston Kohvri vabastamist peab nõudma Eesti rahvas. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus sätestab, et rahval on võimalus teha riigikogule kollektiivne pöördumine, milles tehtud ettepanekule tuleb lisada põhjendus ja koguda tuhat allkirja. Teatasin riigikogu esimehele Eiki Nestorile, et algatan rahvaliikumise Eston Kohvri vabastamiseks. Eiki Nestor vastas: «Algata.» Palusin riigikogu saadikut Andres Herkelit esitada meie petitsioon riigikogule, mis saab toimuda pärast allkirjade kogumist. Herkel arvas, et ajan õiget asja. Kokkulepped riigimeestega annavad kindluse, et ajades Eesti asja, oleme õigel teel. Keskkonnas petitsioon. ee on petitsioon, et riigikogu teeks avalduse Eston Kohvri vabastamiseks. Avalduse sisu on lühidalt järgmine. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgse kõrgeima võimu kandjana teeb Eesti rahvas riigikogule ülesandeks menetleda rahva tahet Eston Kohvri vabastamiseks. Riigikogu peab nõudma Eston Kohvri vabastamist ning ebaseaduslikult riigipiiri ületanud ja inimröövi sooritanud kriminaalkurjategijatest FSB agentide väljaandmist Eesti Vabariigile.

astavalt seadusele peame lisama ka põhjenduse, miks avaldust vaja on. Vene riigijuhid peavad alalhoidlikku suhtumist nõrkuseks, mis julgustab neid jultunumateks sammudeks. Putini juhtimisel on koostatud sõjaline doktriin, mille järgi Venemaa peab muutuma impeeriumiks NSV Liidu piirides. Putini endine nõunik Andrei Illarionov hoiatas, et Baltimaad ja Soome kuuluvad Venemaa huvisfääri ja Venemaa võib alustada rünnakute plaanimist pärast Ukraina sõda. Venemaa sõjalist rünnakut saab ära hoida, kui tegutseda infosõja tingimustes kindlameelselt koostöös liitlastega. Eestit on toetanud Euroopa Liit, naaberriigid ja USA. Putin peab mõistma, et Eesti-vastaste rünnakute jätkumisel oleks Venemaa jaoks traagilised tagajärjed. Palun tutvuge petitsioon.ee-s avaldusega põhjalikumalt ja allkirjastage kollektiivne pöördumine riigikogule.

POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MEIE UUS MAAILM M

Välja mugavustsoonist!

oomulikult võtame oma tegevust ja missiooni Eesti ühiskonnas tõsiselt. Kuid kes soovib, võib kõrvaltvaatajana võtta Vabaerakonna algatusrühma senist tegevust kui sotsiaalset eksperimenti. Kas Eestis on võimalik luua arvestatava kandepinnaga ja oma liikmeid tegelikult kaasav uus erakond? Välised tingimused on justkui selle vastu. Pean silmas kõiki noid liikmekünniseid, rahastamiskääre ning aktiivsete inimeste sidumist toiduahelate ja mugavustsoonidega, kust väljatulek nõuab kuraasi ja sõltumatust. Samas ei vasta praeguste erakondade poliitiline kultuur ja viis, kuidas ühiskonna ees seisvaid probleeme defineeritakse, väga paljude valijate ootustele. Euroopa Parlamendi valimistel said üksikkandidaadid üle 20 protsendi häältest. Seega ei olda erakondadega rahul. Meie suvetuur Eesti erinevais paigus kinnitas, et inimesed, kes ootavad poliitikalt midagi uut, on täiesti olemas. Rõhudes kolmele märksõnale – demokraatia, võimu detsentraliseerimine ning väikeettevõtluse olukorra parandamine –, oli erakonna loomiseks vajaliku liikmemiinimumi kokkukogumine lahendatav ülesanne.

li veendunud toetajaid ja oli ettevaatlikke, kes võtavad enne liikmeks tulekut aja maha. Ja muidugi oli skeptikuid, kes poliitikalt enam midagi head ei oota. Suurt laastamistööd on teinud Res Publica lavaletulek, mida paljud tagantjärele tajuvad kui pettust. Siin on seos ka erakondade rahastamise süsteemiga. Tulles võimule avatud konkurentsi tingimustes, sulgesid «äraostmatud» kohe seejärel konkurentsi. Pärast erakondade riigipoolse rahastamise mitmekordistamist 2003. aastal on uut jõudu oluliselt raskem turule tuua, süsteem muutus suletumaks. Kuid me ei tegele kaugeltki üksnes erakondade rahastamise kriitikaga. Vabaerakonna programmi eelnõu sisaldab ligi poolsada lehekülge tihedat analüüsi ja konkreetseid reformikavu kõigis olulistes valdkondades. Kõige enam keskendusime riigihaldusele ja majandusele. Kindlasti näeme probleeme sotsiaalsüstee-

Ühiskond vajab muutusi ja uued poliitilised jõud suudavad neid pakkuda, on veendunud Eesti Vabaerakonna algatusrühma liige Andres Herkel.

mis, nagu ka kultuuri ja hariduse rahastamisel. Vene-ohu teravnedes peame mõtlema kaitsekulude suurendamisele. Kuid ei saa rohkem kulutada, kuni me ei kõrvalda asendustegevusi riigivalitsemisel ega loo praegusest oluliselt sõbralikumat ettevõtluskeskkonda. «Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii,» ütles president Toomas Hendrik Ilves viimases iseseisvuspäeva kõnes. Kunagi Eestisse investeeringuid meelitanud meetmed ei tööta enam ja need ei suuda ära hoida kapitali lahkumist. Teisalt on mitmed hiljuti vastu võetud seadused teinud kibedaks väikeettevõtja elu. Ei maksa imestada, kui aina enam inimesi otsib tööd välismaalt.

ahame luua võimalused ühistuliseks ettevõtluseks, muuta paindlikumaks eraisiku tegutsemise ettevõtjana ning luua meetmed, mis panevad omavalitsused rohkem muretsema ettevõtluse arengu pärast. Tulumaksuvaba miinimumi otsustavat suurendamist saame kompenseerida üksikisiku tulumaksumäära tõstmisega. Sel juhul üldine maksukoormus ei kasva, kuid vähem kindlustatutele jääb rohkem raha kätte. Eesti vajab riigireformi. Asendustegevused ja dubleerimine peavad lõppema. Omavalitsused olgu suuremad ja samas iseseisvamad. Praeguste väikevaldade tasandile võiks jääda esmatasandi esinduskogu väga väikse tööpersonaliga, millel pole palju funktsioone ja suurt raha, küll aga kogukonna sidustaja roll. Eraldi tuleb ümber korraldada Tallinn – jagada mitmeks omavalitsuseks ja integreerida mõistlikku koostöövõrgustikku lähiümbrusega. Miks pole seda kõike juba ammu tehtud? Olukorras, kus kümned tuhanded eestlased on asunud välismaale ning nende kiire tagasitulek pole realistlik, tuleb leida käike, mis aitaksid neid enam Eestiga siduda. Pakume välja Välis-Eesti valimisringkonna idee. See toob Eestist pikemaks ajaks lahkunute hääle parlamenti ning ärgitab kõiki erakondi nende probleemidega tegelema.

Poliitiline korruptsioon on kõigi muude korruptsioonide ämmaemand ja seda kavatseme me valimistel rõhutada.

Miks nad läksid ja mis tooks nad tagasi? Oleme kaugel sellest, et kedagi mugavuspagulaseks pidada. Mõnikord on probleem hoopis selles, et võõrsilt tagasi pöörduja pole oodatud, tal on oma erialal raske kohaliku ringkaitsega konkureerida, lapsi kooli panna jne. Kõike kokku võttes – me ei ole pelgalt survegrupp. Aga neile, kes meid ikkagi selleks peavad, tuleb taas seletada erakondade rahastamise küsimuse olulisust. Poliitiline korruptsioon on kõigi muude korruptsioonide ämmaemand ja seda kavatseme me valimistel rõhutada. Kui kõik erakonnad koos on otsustanud võtta riigieelarvest iseendale mitu korda rohkem raha, kui Euroopa demokraatlikes riikides kombeks, siis millised järeldused teeb siit tavakodanik? See on ka halb eeskuju Tallinnale, kes ei häbene eelarveraha otsest kasutamist valimistel. Kuid Savisaar ees ja teised järel. Näiteks rahastati riigieelarvest Eesti Omanike Keskliitu, kes tegi masspostitust kahe IRLi poliitiku, Vaheri ja Reinsalu kasuks. Kui keegi ütleb, et nn väikestel erakondadel puudub haldussuutlikkus, siis ütlen mina, et lõpetatagu kõigepealt riigierakondadele dopingu manustamine. Alles seejärel saame rääkida võrreldavatest võimalustest. Mis aga puutub idealismi, siis on see peamine ühiskonda edasi viiv jõud ja just seda me püüame poliitikas pakkuda.

õpuks öeldakse meile, et unustage sisepoliitika, välispoliitiline olukord on liiga tõsine. See on klassika ses mõttes, et teravale julgeolekuohule viidates on demokraatlikke väärtusi mitmes riigis ajast aega pisendatud. Venemaa on just selline riik. Väikeriikide ajalugu kõneleb aga sellest, et kui demokraatia tagaplaanile surutakse, siis satub ohtu ka julgeolek. Seepärast pole aus kasutada pingestunud olukorda selleks, et sisepoliitika lõppenuks kuulutada. Vabaerakond teeb endast oleneva, et rikastada kodanikualgatust ja pakkuda poliitilist väljundit meeleoludele, mis Rahvakogu ja muude algatustega ühiskonnas esile tõusid. Muutusi on vaja! Kuid pangem tähele – mugavustsooni jäädes pole võimalik neid esile kutsuda. Eesti Vabaerakonna asutav koosolek toimub homme Tallinnas.

20 aastat Nemvaltsi Sel nädalal 20 aastat tagasi, 15. septembril 1994 ilmus Postimehes esimene Urmas Nemvaltsi karikatuur. Nemvalts ise meenutab seda sündmust nii: «Mäletan, et kuigi arvamustoimetus eesotsas toonase juhi Ivar Kostabiga suhtus minusse väga sõbralikult, olin ma üksjagu närvis. Siis tuli peatoimetaja Vahur Kalmre, kes pärast lühikest sissejuhatavat juttu ütles talle omase reipa muigega: «Mis seal ikka, teeme homsesse ühe ära.» Parasjagu olid peaminister Mart Laaril rasked ajad, kõigele lisaks ka Iisraeli küsitav relvatehing ja relvamüüjate kingitud isiklik relv... Läksin koju joonistama ning mõne tunni pärast olin pildiga tagasi. Toimetus kiitis mu esimese kritselduse heaks ja on lasknud mul tänaseni igas Postimehes tükikese arvamusleheküljest täis joonistada.»

LOE KA KOMMENTAARI LK 2

Henrik Roonemaa aa a Kell, mis muudab maailma

ui iPhone seitse aastat tagasi välja tuli, olin ma selle eduvõimaluste suhtes skeptiline. Liiga kallis, liiga piiratud võimalustega, liiga Apple’i maailma suletud, arvasin ma. Kui iPad 2010. aastal välja tuli, olin veelgi skeptilisem. See tundus mulle arutult suur, väga kallis ja funktsionaalselt üsna mõttetu. Hea, et Eestis viimasel ajal julgustatakse inimesi oma eksimustest avalikult kõnelema, sest ma pean ütlema, et eksisin mõlemal puhul ikka väga suurelt. iPhone lõi kõikuma terved suured väljakujunenud tööstusharud ning viis lõpuks maailma valitsenud Nokia hääbumise ja uute tegijate tekkimiseni. iPad aga aitas sisse juhatada arvutijärgse ehk post-PC-ajastu, mis tähendab, et paljud neist asjadest, mille tegemiseks oli vaja enne arvutit ja sadade eurode eest programme, tehakse nüüd nutitelefonil või tahvelarvutil ära mõneeurose äpiga. Seda kõike arvestades olen otsustanud oma vigadest õppida ja väita nüüd, et Apple’i esimene uus tootesari pärast Steve Jobsi surma ehk Apple’i kell muudab maailma samamoodi, nagu seda tegid iPod, iPhone ja iPad. Esiteks ei ole see lihtsalt kell ega lihtsalt telefoniekraani pikendus randmel, vaid väike päris kompuuter. See tähendab, et juba mõne kuu pärast on meil võimalik osta Apple’i arvuti, mis tegelikult käib randmele, millega saab rääkida ja mis räägib sinuga ning mis teeb enamikus samu asju nagu telefongi. Mitmel Apple’i konkurendil on sarnane asi juba praegu müügil, selle vahega, et Apple’i kell meeldib ilmselt ka tavalistele inimestele. Kui see pole ulme, siis mis on?

eiseks, kui nutitelefonide suur teene oli see, et need muutsid arvutid inimeste jaoks emotsionaalselt lähedasteks, siis see oli lapsemäng võrreldes sellega, mida Apple’i kell tahab teha. Enne nutitelefone oli vaid tehnikainimestel oma arvutiga kuidagigi emotsionaalne suhe ja teiste jaoks olid need lihtsalt mustad või beežid tööriistad. Nüüd aga näitavad uuringud, et telefon on väga paljude jaoks kõige olulisem ja kallim tehnikaseade nende elus. Isegi olulisem ja lähedasem kui auto, rääkimata telerist, fotokaamerast või külmkapist. Kell mitmekordistab selle. Kell kui selline on niikuinii juba praegu staatusesümbol või ehe ning arvestades, et Apple’i kella saab osta ka üleni kullast valmistatuna ning lugematu arvu rohkem ja vähem moekate rihmadega, pole erilist kahtlust, et see on inimese tunnetele kõige lähemale tungiv kompuuter, mis kunagi tehtud. Kui paljud inimesed ei ole sugugi nõus oma telefoni kellelegi teise kättegi andma, siis kellegi teise käe pealt kella proovimiseks küsimine võrduks juba väga jämeda etiketirikkumisega. Kolmandaks lõhub Apple’i kell piire virtuaalse ja füüsilise vahel. Sel on nimelt võime omanikule toimuvast koputustega märku anda. Need, kes on proovinud, kirjeldavadki seda kui õrna koputust randmele, mida teised ei kuule ega märka. See pole lihtsalt nii, et kell vibreerib korra nagu telefon taskus, vaid neid koputusi saab ka üsna täpselt sihtida: näiteks võib kell koputada randme vasakule või paremale poolele ning iga selline koputus tähendab midagi. Seega me pole veel päris selles ajastus, mil poest ostetav elektroonika tungiks inimese organismi sisse, aga juba ta toksib nahale. Järgmine samm ei ole enam väga kaugel. Neljandaks ja viimaseks: kui ma oleks praegu uudistekanali omanik, hakkaksin juurdlema selle üle, kuidas pakkuda ja tulu teenida ühe-kahe lause pikkustelt uudistelt, mis keskmise nutikella ekraanile ära mahuvad. Võime avastada, et termin «kiire online-uudis» saab varsti täiesti uue sisu.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ESIETENDUS. Esimest korda jõudis Eestis teatrilavale Henrik lavastajaks Ingo Normet ja nimiosas Ivo Uukkivi.

Pisarad sulatav arvustus pille-riin purje kriitik

Henrik Ibsen

«Brand»

Lavastaja Ingo Normet. Nimiosas Ivo Uukkivi VAT Teatri esietendus 16. septembril

enrik Ibseni dramaatilise poeemi «Brand» (1866) esmatõlge (Sigrid Tooming ja Paul-Eerik Rummo) ja esmalavastus Eestis on sündmus, mida välkvastukajas ei sõnasta. Põnev oli esietendusel tajuda «Brandi» variatsioone Ibseni loomingus, lisaks «Peer Gyntile» meenusid «Ehitusmeister Solness», «Metspart», «Doktor Stockmann» jt. Näib paradoksaalne, et suurvorm «Brand» sündis väikeses VAT Teatris, ent kui mõelda, haakub «Brand» nii «Sokratese» kui «Faustiga». Tänu Pille Jänese vaimustavale kujundusele, tühja lava usaldamisele, muutub Ingo Normeti lavastuse napp jõuline laad veenvaks just rahvusraamatukogu ahtas teatrisaalis. Mängib ju Ivo Uukkivi Brandi suure pöördlava või hoopis piiritu looduse mõõtkavas, aga sissepoole suunatud intensiivsusega. Saame lugeda Brandi mõtteid ta silmist, raam-misanstseeni visa rühkiv paigalkõnd aga loob nägemusi liustikest ja kuristikest mehe hinges. Brand tõepoolest kasvab, samal ajal kui teda ümbritsev tõelus kahaneb. Mõjusaks kujundiks muutub väi-

Kõik või mitte midagi – selline põhimõte on Brandil, keda mängib Ivo Uukkivi.

ke kirikumakett – piparkoogimaja. Lugupidamist äratab lavastuse maksimalism, olustikulisusest puhastatud, tõstetud mängumaneer. Ingo Normet on ka heli- ja valguskujundaja, Wagneri muusika massiivsust tasakaalustab valguse ja varjude hääletus. Ivo Uukkivile on Brandi osa uhke ja väärikas katsumus, lavaelust hoovab traagilist väge. Mida harvemaks jääb teatris saladusega suurrolle, seda enam hing neid igatseb. Muide, ka vastukaaluks lobedalt kat-

kendlikule seriaalinäitlemise mudelile. Brandi diagnoos ligimestele on aktuaalne, ta elutõsidus igavikku haarduv, vastuoluline, põhjani aus. Uukkivi ei kujuta Brandi jäise fanaatikuna, vaid laavana pulbitseva hingega otsijana. Kõige köitvamaks kujuneb ta võitlus iseendaga stseenis, kus Brand impulsiivselt otsustab päästa oma väikese poja elu, aga jõuab tagasi kreedoni «kõik või mitte midagi». Inimlikult kurvana avaneb Brand dialoogis emaga, üürike läheduselootus paotab te-

VATis tulekul Shakespeare’i «Torm» ja üllatusena ballett «Aadam ja Eeva» «Brandile» järgnevat esietendust on VAT Teatris oodata 20. oktoobril, mil jõuab publikuni Meelis Põdersoo ja Martin Kõivu projekt «Unfinished bisnes», kus näitlejad ja kunagised klassivennad Põdersoo ja Kõiv teevad oma senisele elule tagasivaate ning vahefiniši. 6. novembril esietendub Hobuveskis teatri ja lavakunstikooli ühistööna William Shakespeare’i «Torm», lavastajateks Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja Laura Kalle. Veebruari alguses toob itaalia lavastaja Giorgio Bongiovanni maailmakuulsast Milano Piccolo teatrist Kumu laval välja Carlo Goldoni klassikalise komöödia «Mirandolina», lavastuse peaosades mängivad Katariina Unt, Peeter Tammearu ja Tanel Saar, kaasa teeb kogu trupp ja lavaka 27. lennu tudengid. Lavastaja Margo Teder ja näitekirjanik Tiina Laanem esitlevad märtsi lõpus uut noorsoolavastust pealkirjaga «Estonian hikikomori». See lavatekst on sündinud koostöös

VAT Teatri näitleja Katariina Unt. foto: mihkel maripuu

Drakadeemiaga ning lugu käsitleb noorte inimeste identiteediprobleeme. Mais jõuab aga lavale ballett «Aadam ja Eeva», mille lavastaja on Tanel Saar ja koreograaf Marge Ehrenbusch. Lavastuse originaalmuusika kirjutab Madis Muul ning selles lavastuses tantsib kogu trupp. 28. hooaja alustuseks ühendasid VAT Teater ja Drakadee-

mia loovkirjutamiskool oma jõud: uue hooajal on seega lisaks tavapärastele teatrietendustele ja senistele teatri poolt pakutud haridustegevustele oodata ka mitmesuguseid uusi koolitusi nii õpilastele kui õpetajatele ning avalikke üritusi etenduse analüüsist kuni kohtumisteni teatripraktikutega. Näiteks «Lavaproovi» raames saab üks alustav autor esimese kogemuse prooviprotsessist professionaalse lavastaja ja näitlejatega ning kuuleb oma teksti avaliku esitusena teatrilavalt. Esimene «Lavaproov» toimub 21. oktoobril, siis loetakse ette Leen Toome näidend «Kiiver». 2008. aastal loodud Drakadeemia ongi keskendunud ennekõike eestimaise näitekirjanduse arendamisele. Ka sel hooajal jätkab VAT mängulise haridustegevusega. Lisaks kõigele eelnevale osaleb VAT Teater järgneva nelja aasta jooksul Euroopa teatrivõrgustikus Platform Shift +, mille tegevus keskendub noorte internetiturvalisuse teemadele. PM

POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Ibseni «Brand»,

vad jääkiriku

foto: siim vahur

mas lapse. Kui lohutu vastandus Peer Gynti südamlikele suhetele ema Asega! Kummastava konarliku rütmiga loob Tiia Kriisa isepäise vanamuti rolli, Brandi ema silmad kiiskavad sama külmalt kui ahnelt krampuvas sõrmes küütlev sõrmusekivi. Tegelaste käed on üldse ilmekad, nii Brandi pingul käesooned kui ta naise Agnese õrnad lendlevad käed, mis hirmjärsku vananevad. Katariina Undi Agnes tunneb kohe, et on Brandile määratud. Agnes vaatleb ja kuulatleb meest aini-

ti, silmis lapselik imestus ja varavana valu. Agnese vagur töörühmamine viis mõtte Krõõdale Andrese kõrval. Silma torkab kostüümide must-hall-valge süsteem: Agnese kleidi valevus tumeneb järk-järgult, kuni hele sälk musta leinakleidi seljal mõjub avausena tiivapaarile. Kõrvalrollides võimutseb karikeeriv kõle kirmetis, vahel paisuvad õõnsad registrid laviiniks, mille alt ihkaks pääseda. Keeruka muundumise läbib Ago Sootsi Ejnar, esialgu veenvam noore lehviva boheemla-

mahetoit ökoloogilised pesu- ja puhastusvahendid ökoloogiline kosmeetika - kauplused Tallinnas ja Pühajärvel - veebipood www.sahver.ee - kaup koju ja kontorisse - hulgimüük

OÜ Ökosahver, Mulla 6a, TALLINN tel 673 8318; e-mail tellimine@sahver.ee facebook.com/Okosahver

www.sahver.ee

se kui «pühaduse pesukurikaga puhtaks pekstuna». Iroonilist demagoogiamürki pritsib Margo Teder Foogtina, kelle mantli kullakarva vooder reedab räiget rikkust. Algul ajab Foogt naerma, hiljem tekib tülpimus, mitte rollisooritusest, vaid nähtusest, kes elust iivelduseni tuttav. Klaarilt vastandab Tanel Saar humanistist Arsti ja silmakirjaliku Praosti eluhoiaku. Liisa Pulk katsetab julgelt häälevärve, valvsaks tegi hullukese Gerdi kõnerütmis vilksatav sarnasus suvise Vargamäe Mariga. Uudse hiiliva külmusega mängib Pulk jultunud Mustlasnaist. Kui esimene vaatus kiskus kaasa kui üdini lõikav tuuleiil, siis teise vaatuse tormiks paisuv raskepärasus kippus väsitama. Häiris paar ebakõla stilistikas. Mikrofoni kasutamine brutaalse, kurdistava mürariistana pigem tühistas Meelis Põdersoo etendatud rahvamassi rabeda naivismi. Tõrke tekitas Brandi näole valgunud verenire: efektne kui välgunool, ent lavastuse tinglikkusest irduv, kujutlusvõimet kärpiv. Kargena toimib finaaliremarkide distantseeritud lausumine, analoogset võtet kasutas Andres Noormets Ibseni-lavastuses «Stockmannid». Unenäoline kaugenemine tõelusest võimendab vaimset kohalejõudmist. Lõpuks jäävad valgusallikana helklema Brandi läbitungivad silmad. Oleks aeg, et nüüd ilmuks näitelavale ka uus Peer Gynt, kes Brandiga kujutlusruumis kirglikult polemiseeriks. Meenub, kuis juba seitse aastat tagasi igatseti Peer Gynti rolli Üllar Saaremäed – Ivo Uukkivi kursusevenda.

Valge ja musta tasakaalust Andrus Joonase kunstis krista piirimäe

kunstiajaloolane

Andrus Joonase näitus

«Meelesurfar» Tartu Kunstimajas on lahti 21. septembrini

ndrus Joonase näitusest Tartu Kunstimajas on raske kirjutada. Mitte sellepärast, et see on kogu maja haarav probleemiderohke retrospektiiv (al. 1995), nagu arvab kunstnik, vaid sellest õhkub agressiivne, lämmatav negatiivsus. Kunstnik vaidleb, tal olevat must ja valge tasakaalus. Joonase loomingu heledamasse poolde kuulub suurepärane värvimeel. Soe paitav koloriit meenutab Henry Matisse’i ja naivistlikud figuurid suurt armast last. Ka sõna «Aledoia», mis tähendavat kõike ja mitte midagi, on ilusa kõlaga ja armsalt absurdne. Väikeses galeriis ilmnevad teistsugused anded – monumentaalne nägemis- ja mõtlemisvõime. Suures ruumis on vaid neli taiest, kuid need on nii jõuliselt komponeeritud, et mõjuvad märksõnadena inimelule üldse. Söömine on kellahelina ja õnnistatud vee piserdamise abil tõstetud pühalike toimingute hulka. Voodisse, muuseas isiklikku, on ta põletanud musta augu, inimese surma sümboli, sellest tärkavad roosid aga tähistavad elu sündi. Kõik üle valatud läikiva lakiga. Sära ja kuld ei hiilga mitte ainult paljudel esemetel ja maalidel, vaid ka kiivritel ja alukatel, pühadus koos populismiga. Nurgas on kompositsioon tema enda terve aasta jooksul

Andrus Joonase töö «Aledoia. Black and White» (2011) on üleval Tarfoto: andrus joonas tu Kunstimajas.

suitsetatud konidest. Koni kannab mitut ja sealjuures üksteist välistavat tähendust. Põnevust lisab neist moodustatud tekst: «Armastus võidab hirmu». Iga autori unistus siin elus on olla hea kunstnik ja nii kuulab Joonas vaguralt kunstiteadlase Eha Komissarovi õpetussõnu. Joonase elu on saanud mõte ja raamid. Jälle on segamini tõsidus ja (enese)irooniaga. Teistes videotes on ikkagi must ja valge läinud tasakaalust välja. Mõne vaatamine tekitas lausa tülgastust. Näiteks kõhule kinnitanud obelisk, mis tekitab palju segaseid mõtteid, kõige selgem on agressiivsuse nentimine. See riist ei külva mitte elu, vaid tuld ja hävingut. Joonas on macho, rikka keerulise hingeeluga isiksus, mil-

les on kõike, ja halva maandamine esemeid peksvates performance’ites, mõttetutes pintseldamistes, tulemängudes vabastab teed heale. Autor urgitseb-surfab oma tunnetes ja ta on siiras. Lõpuks tunnistab, et unna-munna tegevuskunsti ei vaadatagi. Väga vaimukalt käsitleb Joonas kunsti ja mittekunsti aktuaalset probleemi videos, kus käsi laiali ajades olevat tegemist kunstiga ja käsi kokku lüües mitte. Vastik on aga video, kus püütakse sama asja selgeks teha pükse maha lastes ja üles tõmmates. Poliitikaga tegeleb paljudest ustest kokku pandud tuba katkise gaasipliidi ja tugitooliga. Kogu viletsus on võõbatud kuldseks. See on monument kapitalismi ohvritele ja juba aastast 2003.

16 || SPORT || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Mulle täitsa meeldib see idee. Mercedese sõitja Lewis Hamilton kiitis raadiosidet piiravat uut reeglit

TENNIS

Kanepi jõudis Koreas veerandfinaali Eesti naiste tennise esireket Kaia Kanepi (WTA 45.) kohtus eile Soulis toimuva WTA turniiri teises ringis tšehhitar Krystina Pliskovaga (WTA 97.) ja sai 3:6, 6:3, 6:2 võidu. «Vastane servis hästi ning rütmi oli mängus raske leida. Olin eile (üleeile – toim) terve päeva haigusega voodis ja täna (eile – toim) oli päris nõrk mängida,» vahendas Kanepi Facebooki lehekülg tennisisti sõnu. «Teise seti alguses väga ei jaksanud ning siis kutsusin arsti. Ega arst seal midagi ei teinud… ma lihtsalt ei andnud alla ja lõpuks kohanesin olukorraga,» lisas Kanepi. Eestlanna järgmine vastane veerandfinaalis on venelanna Maria Kirilenko (WTA 155.). Kohtumine peetakse täna peaväljakul päeva kolmanda mänguna. Esimene mäng algab Eesti aja järgi kell 6 hommikul.

6:3, 6:2

võitis Rootsis Danderydis 15 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri veerandfinaalis Jürgen Zopp rootslast Jacob Adaktussoni. KORVPALL

Laksa lahkus Tarvast Rakvere Tarva korvpallimeeskonnast lahkus Eesti meistriliiga hooaja eel lätlane Maris Laksa (pildil). «Asjad ei klappinud sel aastal nii hästi. Tal jäi mänguaega väheks ja siis jõudsime kokkuleppele, et tal on parem lahkuda,» rääkis Tarva peatreener Andres Sõber Laksast, kes kuulus Tarvasse alates hooajast 2012/2013.

JALGPALL

Jalgpallikoondis kerkis 12 kohta Eesti jalgpallikoondis tõusis FIFA edetabelis 81. kohale ehk parandas oma positsiooni 12 rea võrra. Edetabelit juhib Saksamaa, kellele järgneb Argentina. Colombia tõusis kolmandaks ja lükkas Hollandi neljandaks. Järgneb Belgia, kuues on Brasiilia, seitsmes Uruguay ning esikümne lõpetavad Hispaania, Prantsusmaa ja meie valikgrupikaaslane Šveits. Meie alagrupikaaslastest on lisaks Šveitsile kõrgel kohal Inglismaa, kes asub 18. tabelireal (+2), Sloveenia on 53. (–14), Leedu 103. ja San Marino 208. positsioonil.

Abbot asub mängima Itaalias

Pärnusse saabus leegionär

Kahel viimasel hooajal Eesti valitseva korvpallimeistri BC Kalev/ Cramo ridadesse kuulunud ameeriklane Tyshawn Abbott asub portaali Sportando väitel uuest hooajast mängima Itaalias. Sportando vahendas, et Abbott kuulub uuest hooajast Itaalia tugevuselt teises liigas palliva Forli Fulgor Libertase koosseisu. Abbott tuli Cramoga Eesti meistriks hooaegadel 2012/2013 ja 2013/2014.

Pärnu korvpallimeeskonna komplekteerimine on jõudnud lõpule: üleeile jõudis suvepealinna Aloysius Marvin Henry, kes küll hetkel veel testimisel on, kuid käed loodetakse lüüa lähipäevil. «Lepingule veel allkirju alla ei ole pandud, vaatame hetkel, kas ta vastab meie ootustele, loodetavasti on ta meie esindusmeeskonnale uuel hooajal abiks,» kommenteeris klubi vedaja Mait Käbin.

Eesti parim suusasprinter Peeter Kümmel (esiplaanil) võib saada alaliidult stipendiumi, kuid kohustust osaleda koondise treeningul tal pole. Andrus Veerpalu foto: margus ansu juhendamisel harjutab ta täiesti vabast tahtest.

STIPENDIUMID. Meeskonnaspordiga tegelejad on stipendiumite maksmise keerukas maailmas ebavõrdsesse seisu jäänud.

Stipendiumi võib maksta, aga tulemust nõuda mitte peep pahv sporditoimetuse juhataja

Va h e p e a l võis tõesti jääda mulje, et sportlastele stipendiumite maksmine on keelatud – tegelikult see päris nii ikka ei ole,» lausus Eesti Olümpiakomitee (EOK) peasekretär Siim Sukles. Tõepoolest – kuigi kogu see aasta on spordiringkondades keenud pahameel selle üle, et maksuameti stipendiumite kallale minek on kogu Eesti spordi pea peale keeranud, selgub, et nii alaliidud kui ka mõned klubid on leidnud tee, kuidas sportlasi stipendiumite abil edasi toetada. Mängureeglid on tegelikult lihtsad: treeneri, abipersonali ja sportlase tööpanuse eest tuleb maksta palka ja koos sellega ka kõik maksud. Stipendiume võib aga maksta sportlastele enesearendamise ja taseme tõstmise toetuseks. Mis on aga üks ja mis teine, see on suuresti tõlgendamise küsimus. Kuid just tõlgendamine on seadnud Eesti spordis üksikalad ja meeskonnaspordi justkui erinevasse seisu ning külvanud spordiinimeste seas palju segadust. Suusaliidu kodulehel ripub teisipäeval ilmunud kuulutus,

kus alaliit pakub võimalust kandideerida pikamaasuusatamise ettevalmistuse ja eduka esinemise tagamiseks mõeldud stipendiumile. Suusaliidu peasekretäri Jaak Mae sõnul on samalaadseid konkursse korraldatud tänavu ka varem. «Üksik sportlane, kes treenib omaette ja kellele pole ette antud kellaaega ja kohta, kus seda teha, ning puudub kohustus saavutada võistlustel teatud tulemusi, harjutab sisuliselt oma vabast ajast ning tegeleb enese täiendamise ja arendamisega. Sellise tegevuse eest on stipendiumi maksmine lubatud,» selgitas Mae.

Suusaliit riskib Sama meelt on ka maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe. «Viidatud stipendiumikonkurss ongi klassikaline stipendium,» märkis ta. «Esitatud info järgi ei nõuta stipendiaadilt mingit vastusooritust. Stipendium antakse tema arendamiseks ning andja ja saaja vahel ei teki töösuhet, kus üks pool annab korraldusi ja jälgib nende täitmist.» Liivamäe pakutud definitsiooni järgi tegeleb suusaliit väga riskantse rahakulutusega: stipendiumikonkursi võitnud sportlane võib treenida oma suva kohaselt – ta ei pea arvestama Eesti koondise juhtide plaanidega ega osalema näiteks maailmameistrivõistlustel või olümpial. Seega antakse

sportlasele raha sisuliselt niisama, heas usus, et ehk ta on selle eest nõus võistlustel osalema. Samasugust stipendiumite maksmise võimalust kasutab näiteks ka Eesti Kergejõustikuliit, aga ka teised üksikalade harrastamisega seotud spordialaliidud. Samas on maksuamet pannud käe ette meeskonnamängudes sportlastele palga asemel stipendiumi maksmisele. Tegelikult jätab Liivamägi võimaluse ka võistkonnaspordiga tegelevatele alaliitudele ning siingi astub mängu tõlgendamine. «Kui korvpalliliit kuulutaks välja sarnase konkursi paljulubavale korvpallurile stipendiumi määramiseks ning stipendiaati ei seota omapoolsete tingimustega, siis saab ka seda stipendiumi maksuvabalt maksta. Seega puudub ebavõrdne kohtlemine erinevate spordialade vahel,» leidis Liivamägi.

Tegelikult jätab Liivamägi võimaluse ka võistkonnaspordiga tegelevatele alaliitudele ning siingi astub mängu tõlgendamine. Seega – kui sportlase ja stipendiumimaksja vahelises lepingus pole märgitud, kas ja kui palju peab korvpallur või võrkpallur treeningutel osalema, ning lisatud pole ka kohustus osaleda mängudel, peaks

stipendiumi maksmine olema igati legaalne tegevus. Tõestada, et tegemist on varjatud kujul palgamaksmisega, oleks üsna keeruline.

Maksuametil hari punane Kuid on ka teisi teid. Septembri alguses tuli Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhtkond välja ideega moodustada Tartu Rocki korvpallimeeskonna mängijatele stipendiumi maksmiseks sihtkapital. Klubi korvpallidivisjoni juhi Andres Ottender rääkis toona Tartu Postimehele, et on ju tore, kui meeskonna liikmed saavad lisaks palgale tasu veel kusagilt mujalt, näiteks stipendiumi – kõik see võimaldab neil paremini oma tegevusele keskenduda. Asjade selline käik ajas aga maksuameti inimestel harja punaseks ning nad tõmbasid tartlaste algatusele esialgu piduri peale. «Selline skeemide tegemine pole aktsepteeritav,» lausus maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe resoluutselt. Pärast maksuameti, klubi ja sihtkapitali vahelisi läbirääkimisi kohendati skeem seadustele vastavaks. Klubi sõlmis mängijatega ikkagi töölepingud ning sihtkapitali kaudu saadav raha on lihtsalt lisatoetus. Nii nagu üksikalade esindajatelt, ei või ka siin nõuda korvpallurilt kindlatel kellaaegadel treenimist ja võistlustel osalemist. Vähemalt mitte ametlikus lepingus…

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

PARIMAD ÜHTE PAATI. Sõudeliidu peatreener Jaan Tults tahab taas korraldada kevadised katsevõistlused, et neljapaat end liiga mugavalt ei tunneks.

Tults: taastame inimkatsed Pärnu jõel jaan martinson spordiajakirjanik

esti Sõudeliidu peatreener Jaan Tults lõppenud hooajaga rahule ei jäänud ning edastas sportlastele selge sõnumi: trenni tuleb teha rohkem. Ja et neljapaadimehed end liiga mugavalt ja pühana ei tunneks, tuleks taastada kevadised katsevõistlused ehk inimkatsed Pärnu jõel, nagu ta neid nimetas. Neljapaat ise – Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Kaur Kuslap – ning nende treener Matti Killing võisid aastaga rahule jääda ja arengut näha, kuid kõrvalseisjad on pisut teist meelt. Veteransõudja (vanim ta ju on) Tõnu Endrekson oli kriitiline nii enda kui teiste suhtes: «Me kõik tammume paigal, ka neljapaat. Nad tuleks mugavusrežiimist välja viia. Oleksin hea meelega ora nende tagumikus. Kui tahame medalitele pretendeerida, peame tegema arenguhüppe.» Vahelepõikeks olgu öeldud, et Endrekson ja tema partner kahepaadis Andrei Jämsä lõpetasid koostöö treener Tatjana Jaansoniga ning jätkavad Tultsi ja Mihkel Leppiku käe all. Ka Tults ei hellitanud: «Kui vaadata konkurentide jõudu ja kiirust, pole meil poodiumile asja. Kõigil on arenguruumi küllaga, eelkõige Andersonil ja Kuslapil. Endrekson ja Jämsä peavad esmalt taastama endise hiilguse. Nad olid tänavu füüsiliselt kehvad. Igaüks võis silmaga näha, kuidas toorest jõust ja kiiruslikust vastupidavusest puudu jäi.» Niisiis on Eesti sõudmise hetkeseis hapu, kunagisel medalialal pole medaleid loota. Vaimu värskendamiseks ja meeldivate emotsioonide loomiseks oli Tults just lugenud 2004. aasta Ateena olümpiaraamatut. Sai sealt inspiratsioonigi. Tults: «Esmalt ütlen, et midagi pole otsustatud, aga ma arvan, et tuleb taastada inim-

katsed Pärnu jõel. Katsevõistlused. Samas, kas see midagi muudaks. Neljapaadil on oma tee, nende kodulehelgi on kirjas, et üheskoos Riosse. Ning vähemalt praegu on nad kõik Endreksonist ja Jämsäst kõvemad.» On teinegi võimalus, selgitab Tults: «Tuleb kõik Eesti parimad kokku saada ning ühtse pundina treenima hakata, vähemalt laagrites. Siis näeb, kes on kõva, kes mitte ja vaatab edasi. Konkurents innustab. Neljane olgu esialgu neljane, Endrekson sõitku ühest, Jämsäle paneme noorema juurde ja saame kahese.» Suurt sõprust sõudjate vahel polevat, otsest sõda samuti mitte. «On pisut separatismi, nagu Ukrainas,» toob Tults päevakajalise võrdluse. «On pillutud repliike ja üksteist pe**e saadetud, aga ikkagi on minu idee mehed ühte gruppi harjutama saada.» Teiseks, kuulutab Tults, tuleb viimaks hakata halastamatult rügama: «Treeningute kvaliteet tuleks viia järgmisele tasemele. Mahtu tuleb suurendada. Kõik peaksid rohkem harjutama, ja mõistusega, enesetunde järgi, mitte formaalselt.» Neljapaadi treener Killing pole Tultsiga nõus. «Oleme seda teemat arutanud. Neil aastail, kui toimusid katsevõistlused ja moodustati kuulus neljapaat – Püha Lehm –, olime esimestel MK-etappidel kõvad, kuid sügisesel MMil kirkamaid medaleid ei võitnud. Mõistagi tahab igaüks pääseda eliitpaati ja ajab end liiga vara vormi. Rõhk tuleks asetada aga tiitlivõistlustele.» Killingu sõnul on praegune neljapaat tekkinud olude sunnil ja seda tuleb vaikselt arendada. «Kahte trepiastet korraga võttes võime mehed läbi põletada – aastaid tagasi murdis ületreening nii mõnegi maha. Küll me varsti medaliteni jõuame.» Mugavustsoonist ei taha Killing kuuldagi: «Kui üks tahaks asja lõdvalt võtta, siis teised ei lubaks. Mehed on verevande andnud ja rassivad täiega. Samas on nad piisavalt arukad ning ütlevad otse välja, kui keegi ei vääri kohta paadis.»

Taimsoo: neljapaati ei lõhuta!

Ilmselt ei tule vana neljapaat – Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä – iial kokku. foto: liis treimann

Bayern alistas City, Barca sai napi võidu JALGPALL. Sel nädalal alus-

tati jalgpalli Meistrite liiga hooajaga ning kolmapäeval kavas olnud teisel mängupäeval peeti kaheksa kohtumist. Mänguõhtu ilmselt kõige oodatumas vastasseisus võttis E-alagrupi kohtumises viimase minuti väravast võidu Müncheni Bayern, kes alistas Manchester City. Saksamaa meeskonna kangelaseks kerkis 90. mänguminutil täpne olnud Jerome Boateng. F-alagrupis võttis 1:0 võidu Hispaania suurklubi Barcelona, kes alistas Gerard Pique’ väravast APOELi. Mänguõhtu suurimate skooride eest hoolitsesid Porto ning City ja Bayerniga samas-

Kolmapäevased mängud Meistrite liigas E-alagrupp • AS Roma – Moskva CSKA 5:1 6. Juan Manuel Iturbe, 10., 31. Gervinho, 20. Maicon, 50. ov. Sergei Ignaševitš 82. Ahmed Musa • Müncheni Bayern – Manchester City 1:0 90. Jerome Boateng F-alagrupp • FC Barcelona – APOEL 1:0 28. Gerard Pique • Amsterdami Ajax – PSG 1:1 74. Lasse Schöne – 14. Edinson Cavani

se alagruppi kuuluv AS Roma, kes alistasid vastavalt 6:0 Borissovi BATE ja 5:1 Moskva CSKA. Londoni Chelsea pidi

G-alagrupp • Londoni Chelsea – Schalke 1:1 11. Cesc Fabregas – 62. Klaas-Jan Huntelaar • Maribor – Lissaboni Sporting 1:1 90.+2. Luka Zahovic – 80. Nani H-alagrupp • FC Porto – Borissovi BATE 6:0 5., 32., 57. Yacine Brahini, 37. Jackson Martinez, 61. Adrian Lopez, 76. Vincent Aboubakar • Bilbao Athletic – Donetski Šahtar 0:0

leppima 1:1 viigiga Schalke vastu ning PSG naaseb sama tulemusega Amsterdamist, kus viigistati Ajaxiga. PM

Neljapaadi liider Kaspar Taimsoo on oponentidega nõus ja ei ole kah. Esmalt katsevõistlustest. «Idee on huvitav, peab analüüsima. Tegelikult olen aina olnud testivõistluste pooldaja, mitte katsevõistluste, mille põhjal paatkonnad komplekteeritakse. See, et kõik koondislased kevadel ühepaatidel stardijoonele tulevad, on hädavajalik. Siis näeb, kes on kes. Muidu juhtub, et kui on vaja neljases keegi välja vahetada, siis mille järgi me asendaja leiame? Veebruarikuiste sõudeergomeetri võistluste tulemuste põhjal?» Mugavustsoonist: «Ma ei arva, et me mugavustsoonis viibime, ja kui, siis on see üks kehvemaid tsoone üldse – kahel aastal MMil viiendaks mugavalt treenides ei tule.» Neljapaadi lammutamisest. «Kui katsevõistlused toimuvadki, siis neljapaadi koosseisu need ei muudaks. Ma ei näe mehi, kes peale meie võiks seal sõuda. Nii kõvasid noori peale veel ei kerki. Tõnu Endrekson? Tal oli pakkumine laual, tulla neljasesse, kuid Endrekson keeldus. Kusjuures keeldumisel muutus ta ka isiklikuks. Ning lõppkokkuvõttes olen raudkindlalt veendunud, et praegusel neljasel on võrreldes Londoni olümpia neljasega, kus noorte asemel sõudsid Endrekson ja Jämsä, potentsiaali rohkem. Ma ei taha karjääri lõpetada, üks nirune MM-pronks kaelas.» PM

18 || REIS || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

SELJAKOTIRÄNDUR. Voodikoht hostelis peaks olema odavam hotellikohast, aga ei pruugi, kõige kaalukam argument h

Hostel teeb võõrad tuttavaks, und ei pr indrek lepik k rännumees

õimalusi reisimiseks on sel sajandil enam kui kunagi varem – odavlennufirmade pakkumisi toetavad odavad majutusteenused. Teiste seas on püsima jäänud ja aja jooksul kõvasti kvaliteeti tõstnud hostelid. Hostelid, kus vanasti pidi tihti ka majapidamistöid tegema, on üldiselt ühiselamu stiilis majutusasutused, kus tuba tuleb kaasreisijatega jagada. «Enamasti on hostel lahe, kui reisid nooremana ja suure kambaga,» kiidab hostelielu Ulla Saar. Aga üksi reisijale pakub hostel head võimalust uusi inimesi kohata. Suhtlemisaspekti on oluline silmas pidada, sest paljude jaoks on hostelid liiga lärmakad ja kui soovid väsinuna öösel head und saada, ei pruugi see toanaabrite peomeeleolu tõttu alati võimalik olla. «Kui olla suures ühikaruumis koos 15 inimesega, siis magamiseks väga aega ei ole, kuid see-eest võib sealt linna avastamiseks või pidutsemiseks vahvaid tegelasi leida,» selgitab Ulla. Sama meelt on ka

Ann Hiiemaa, kes näeb hosteliseltskonda eelkõige meeldivana: «Hostelist leiab alati kedagi, kellega koos linna avastada.» Ulla sõnul ei pruugi peomeeleolu olla ainult külalistel. «Meenub üks hostel Moskvas, kus omanik hakkas meiega toas viina viskama ja otsustas siis meid mingisse põrandaalusesse geiklubisse tassida. Kõik see lõppes kell neli hommikul meid koju viinud taksojuhiga kaerajaani tantsides,» meenutab ta. «Meeldejääv oli muidugi ka see, et omanik oli meie seltskonnaga klubisse minnes lukustanud kõik hosteli uksed, kaasa arvatud välisukse, mistõttu ootas meid tagasi tulles rivi vihaseid hostelikülastajaid, kes ukse taha olid jäänud.» Hosteliteenus on eriti populaarne Austraalias ja Uus-Meremaal, mis on paljude seljakotirändurite sihtpunkt. Hostelireisijate osakaal nende riikide välisturismis on üle kümne protsendi. «Hostelis ööbisimegi eelkõige Austraalias, kus see on väga populaarne. Raha säästsime päris korralikult, mistõttu soovitaks seda säästureisijale kindlasti,» kinnitab Ann. Hostelite populaarsus on ühtpidi suurendanud nende arvu, ent teisalt tõstnud paljude hindasid. Ulla sõnul on see probleem eelkõige suurlinnades.

Maailma esimese hosteli avas 1912. aastal Saksamaal Altena lossis Richard Schirrmann vaesematele linnanoortele.

«Üldiselt on nii, et mida suurem linn, seda kõrgemad hinnad ja kehvem kvaliteet. Nii on näiteks Pariisis ja Londonis, samas on meeldiv erand Berliin.» Ulla sõnul on paljud väiksemad hotellid turuga kohanenud ja neist võib tihti leida hosteli hinda väärt pakkumisi. «Viimasel ajal olen täheldanud, et hostelworld.com-i

pakkumised on sama hinnaga kui hotellinumbrid hotelworld. com-is või booking.com-is. Kui kahekesi reisida ning eelistatakse pigem vaikust ja klassikalist hotelliteenust, tasub neil lehtedel kindlasti silma peal hoida.» Hostelikoha hinna dikteerivad toa suurus (see tähendab, mitme inimesega seda jagada tuleb), hosteli pakutavad teenu-

sed, kohalik hosteliturg ja linna laiem hinnatase. Kui näiteks Ida-Euroopas võib ööbimiskoha saada vähem kui kümne euro eest, siis Lääne-Euroopa suurlinnades võib hind olla enam kui kolm korda kõrgem. Kahe voodiga tuba võib seejuures maksta pea sada eurot öö eest, mispuhul on mõistlikum uurida hoopis hotellide hindu.

foto: wikipedia

Hostel, millel pole ööpäev läbi toimivat valvelauda, ei pruugi pealtnäha tunduda kehvema variandina, kuni su rong või lend hilineb ja sa seetõttu ukse taha jääd. Samuti tasub silmas pidada, kas hostelis on olemas köök, sest kuigi hostel pakub odavat voodikohta, võib pidev väljas söömine reisikulu siiski suureks ajada.

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

Hosteli hingeelu • Hostelit eristab hotellist madalam hind, vähem formaalsusi ja jagatud toad. • Hostelis ööbides tasub oma asjadel silm peal hoida. Mõned hostelid pakkuvad väärisesemete hoidmiseks turvakappe. • Toa jagamine tähendab toanaabrite edasi-tagasi liikumist, norskamist ja muud und häirivat. Selle vastu aitavad nii kõrvatropid kui ka unemask.

• Hostelis ööbimine on hea võimalus kohata uusi inimesi, nii kohalikke kui ka saatusekaaslasi – teisi vapraid maailmarändureid. • Jagatud toad annavad võimaluse reisida mugavalt ja odavalt suurema seltskonnaga. • Hostelis võib olla kehtestatud öörahu või koguni lukustatakse ööseks uksed.

L LÜHIDALT

ruugi saada

Estonian Air lendab tulevast aastast Milanosse reisiuudised.ee/tarbija24/trip.ee

hostelit eelistada on soov suhelda.

Estonian Air hakkab tuleval aastal lendama Tallinna ja Milano vahel. Hooajalised lennud hakkavad toimuma teisipäeviti ja pühapäeviti ajavahemikus 21. aprillist 1. novembrini. Teisipäeviti väljub lend Tallinnast Milanosse kell 11.05 ja pühapäeviti kell 6.30. Lennuaeg on koos ajavahega kaks tundi. Milanost väljub lennuk Tallinna teisipäeviti kell 13.45 ja pühapäeviti kell 9.05. Lennuaeg on koos ajavahega 3 tundi ja 50 minutit. Piletid on juba müügil.

Nõme lennureisija satub «autahvlile» Ilmselt on kõik lennureisijad kohanud kaasreisijaid, kes lobisevad lakkamatult, võtavad kingad jalast ning lasevad istme seljatoe tagaistujale sülle, teisisõnu – käivad lakkamatult närvidele. Nüüd on Instagrami üles pandud sellistest reisijatest tehtud fotokogu, mida pidevalt täiendatakse. Instagramis on grupil «Passangershaming» enam kui 20 000 jälgijat. Juba loodi Facebookis sõsarlehekülg, kuhu saab saata pildi kaasreisijatest, kes oma käitumisega teisi häirivad.

POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014 || REIS || 19 Helsingi lennujaama saab toitu tellida Esmaspäevast hakatakse Helsingi Vantaa lennujaamas saabuvatele reisijatele pakkuma teenust, mis võimaldab lennujaama toidukaupa vastu tellida, säästes koju naasvaid reisijaid vajadusest pärast pikemat reisi esimese asjana toidupoodi kihutada. Eriti mugav on teenus reisijatele, kelle lennuk maandub Helsingis südaöö paiku. Soome lennujaamade haldusfirma Finavia soovib muuta Helsingi lennujaama 2020. aastaks oluliseks transiitlennujaamaks Euroopa ja Aasia vahel.

REIS

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

20 || VARIA || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Loobud oma vaimu ja keha mürgitamisest. Teadvustad, mida sa tahad, millest sa ei suudaks mitte mingisugusel tingimusel loobuda ning millest sa loobuksid hea meelega.

SÕNN

Kui reageerid raevuga, võid veelgi suurema jama kaela tõmmata. Kui avaldad vastupanu, siis asi, millele vastupanu osutad, võib sinu ellu lausa juurduda.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

8 7 6 5 4 3

KAALUD Tunned, kuidas sinu hinges hakkab torm lahti kerima. Ka sinu lähedased mõistavad seda ja lasevad sul olla. Pärast plahvatust näed elu selgemalt.

DILBERT HUVITAV, MIKS VIIMASEL AJAL ON KÕIK HALVAS TUJUS?

ÄKKI MINGID ISIKLIKUD PROBLEEMID?

KUIDAS NEIL ON AEGA ISIKLIKEKS PROBLEEMIDEKS, KUI TEGIN NEILE 70-TUNNISE TÖÖNÄDALA? SIIS MA EI OSKA MIDAGI PAKKUDA.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Keegi käitub varasemale risti vastupidi ja see ajab sind segadusse. Keegi võib sulle olla ka augu kaevanud, kuid enne sind kukub ta ise sinna kolinal sisse.

«Huvitav, kuidas küll teie ateljee fotodel on kõikidel lõbusad näod?» «Kui te vaid teaksite, kuidas meie fotograaf välja näeb ...» ••• «Austatud proua õpetaja,» kirjutab ema klassijuhatajale. «Teie ei tohi minu poega enam karistada. Ta on õrn ja nõrk laps. Meie ei löö teda kodus kunagi ja kui me seda teeme, siis üksnes enesekaitseks.» ••• Politseinik peatab maanteel BMW. Juht on hämmelduses. «Milles asi? Ma sõidan vaid 80 km/h, möödasõite ei tee, kenasti paremas sõidureas ...» «Tasubki uurimist, et mispärast ja kuhu te niimoodi hiilite?!» ••• Talumehed omavahel. «Kuidas sinu lehm alati päevas 40 liitrit piima annab?!» «Tuleb ikka häid sõnu kasutada ja hellalt läheneda – enne lüpsmist paitan teda ja küsin: «Kas täna on piim või veiseliha?»»

1. Kirjanik Friedebert Tuglase meenutuste järgi kõndinud see andekas inimene ringi, hulk omatehtud hiilgavaid aumärke kuuerevääril. Nimetanud ta end igasuguste tiitlite ja ametinimetustega: Esimene Euroopa Peavalitseja, Kuningate Kaitse Seltsi ja Rahu-komisjoni Peamees, liiduriikide ühendaja, lepitaja ja seaduse-Meister, Maailma Parlamendi asutaja ja President, Maailma Õiguse Peakomisjoni esimees, üleilmlise seadusi andva ja korraldava Ühiskogu Peajuhataja ... Nimetusi oli veelgi. Kellest jutt? 2. Mis nime kandis 1943. aastal ilmuma hakanud Soome armees teenivate Eesti vabatahtlike ajaleht? 3. Mille poolest erinevad Liechtensteini pealinn Vaduz, Malta pealinn Valletta, San Marino pealinn San Marino ja Šveitsi pealinn Bern teistest Euroopa riikide pealinnadest? 4. Informatsioon on Vladimir Putini jaoks ülioluline, nii selgub Ben Judah’ raamatust. Kõigepealt loeb Putin kohalike tabloidlehtede artikleid ja alles seejärel kahte päevalehte. Milliseid päevalehti peab Putin autoriteetseteks? 5. 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros on kavas ka ragbi. Tegemist on selle spordiala olümpiaversiooniga, peamine erinevus klassikalisest ragbist on mängijate arv väljakul. Mitu mängijat on platsil olümpiaragbis, mitu klassikalises? Vastused: 1. Hermann Julius Schmalz, kirjanik ja muusik, eesti ühe esimese lööklaulu «Sauna taga tiigi ääres» autor. 2. Malevlane. 3. Ei ole oma riikide suurimad elanike arvult. 4. Vedomosti ja Kommersant. 5. Vastavalt 7 ja 15.

AKNE

VEEVALAJA Kellegi tõeline pale on ilmsiks tulnud, ja oled segaduses. Küsid, kuidas saad teda enam usaldada. Ettevaatus ei tee paha.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

MÄLUMÄNG

Tood oma tegevusse mõtteerksuse, puhtuse ja selguse. Kõik, mis sinu silmis vajab puhastamist ja puhastumist, käib sinu vaimust ja käte alt läbi.

KALAD Sügise hakul on hakanud tekkima uued kooslused ja grupeeringud. Küsid, kuhu sina kuulud. Tead, et vastu peab kõik see, mis on aus.

mtü liivimaa mälu

SKORPION

KALJUKITS Kui oled pikka aega vales rollis olnud, siis nüüd on aeg sellest lahti lasta. Teed seda peene ja mõnevõrra sarkastilise huumori saatel.

Eeltje Visserman – L’Italia Scacchistica, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rf7!

VÄHK Asjade klaarimine võib suhtesse selgust tuua. Praegu ongi sobiv tegelda kõige sellega, mis vajab n-ö tolmukorra alt väljatoomist.

NEITSI Taipad, milles seisneb vabaduse võti – jääda iseendaks ja oma vaadetele truuks. Tuulelippe võib olla kerge keerata, kuid neid ei austata.

Võta vastu kõik, mida päev sulle toob. Loobu võitlemast, sest see vaid eraldab, mitte ei lähenda. Kõigile meeldib, kui neid kiidetakse, kuid kiitus peab jääma mõistlikkuse piiridesse.

Tunnetad, et mingi asi segab sind. See võib ilmneda nii vaimse kui ka füüsilise valuna. Uurid, kelle või mille jama oled endasse võtnud.

à à à ê è à æ â ô î à â æ ê ò

ERNIE

KAKSIKUD

LÕVI

SUDOKU www.sudoku.ee

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on AUKODANIK

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

postimees, 19. september 2014 || vaba aeg || 21

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER

TEATER VANEMUINE

RAHVUSOOPER ESTONIA

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 19.09 kl 17.30 Välja müüdud

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

19.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

20.09 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Annaliisa Pillak, Mati Turi, Heli Veskus, Aare Saal jt 21.09 kl 17 Uued esisolistid Denis Klimuk ja Ekaterina Oleynik

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Alena Shkatula, Denis Klimuk, Ekaterina Oleynik, Viatli Nikolajev jt

Talveaias 22.09 kl 10 ja 11.30 KONTSERT KÕIGE PISEMATELE Beebikontsert väikelastele vanuses 0–3. Korraldaja: Rahvusooper Estonia 23.09 kl 19

PRANTSUSE ŠANSOONI TÄHED: JACQUES BRELI LAULUD J. Breli laulud ja mõtted. Erkki Otsman (laul), Jaak Lutsoja (akordion), Andranik Kechek (klaver), Tanel Liiberg (kontrabass), Külli Mariste (video, foto). Korraldaja: Erkki Otsman

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 19., 20.09 kl 19

Utoopia rannik. II osa. Laevahukk

Tom Stoppard. Lav Elmo Nüganen, osades Mait Malmsten, Hilje Murel, Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev. 23.09 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

Väikses saalis 20.09 kl 19

Külaline

Éric-Emmanuel Schmitt. Lav Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Tõnu Oja. 21., 24., 30.09 kl 19

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan. 21. IX esietendus! 23.09 kl 19

Saatuse heidikute kuu

Eugene O´Neill. Lav Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja.

Maalisaalis

19.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 23.09 kl 19

PAANIKA

M. Myllyaho tragikomöödia Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, Ain Mäeots

Teatri kodu

Rakvere Teatri suur maja 19., 23.09 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi Lav Toomas Suuman 20.09 kl 19

Uno Bossa

Lav Hardi Volmer

Rakvere Teatri väike maja 19., 23., 24.09 kl 19

Viimase öö õigus Lav Raivo Trass 20.09 kl 19

Algused

23.09 kl 11

Lav Nils Riess

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Sadala rahvamaja

Väike maja

22.09 kl 19

PETTSON JA FINDUS

19.09 kl 19 Esietendus!

DEEMONID

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets. Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

Lahuselu

Lav Kalju Komissarov

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

21.09 kl 16

DEEMONID

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets. Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

Vanemuise Kontserdimaja 19.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT (koostöös Vanemuise Kontserdimajaga)

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

Jõhvi kontserdimaja

Rahvusraamatukogu Tornisaal

HOOAJA AVAKONTSERT

23., 24.09 kl 18

20.09 kl 19

UGALA TEATER

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 20.09 kl 17 ESIETENDUS! 24.,25.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Tsaar Saltaan

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

THEATRUM

TEATER NO99

Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-R 10-20, L 12-19) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 644 6889, theatrum@theatrum.ee

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

Katariina kirikus 22.09 kl 20

Theatrumi KUULAMISED «Kristjan Jaak Peterson. Laulud. Päevaraamat.» Esinevad Jaak Johanson, Henri Otsing, Johanna Aus, Magdaleena Maasik, Elisabeth Peterson, Sebastian Talmar, Karl-Joosep Ilves, Lembit Peterson, Johannes Sarapuu.

VON KRAHLI TEATER

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee Von Krahli Teatri ja Vene Teatri koostöölavastus 19.09 kl 19

(Kõige) lihtsam meetod suitsetamisest loobumiseks

Autor: Mihhail Durnenkov Lavastaja: Ivan Strelkin (Vene Teater). Osades: Sergei Furmanjuk, Dmitri Kosjakov, Alina Karmazina, Roman Maksimuk, Leonid Ševtsov, Marina Malova, Loore Martma, Mart Koldits, Jekaterina Novosjolova Etendust mängitakse vene ja eesti keeles ning tõlgitakse vene ja eesti keelde. Lisainfo: www.vonkrahl.ee

POLYGON TEATER Rävala pst 8 poly.ee Piletid Piletilevist

Polygoni amfiteatris 19., 24., 25.09 kl 19

Araabia öö

lavastaja Tamur Tohver

22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

TARTU UUS TEATER

Lai 37 Tartu uusteater.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 19.09 kl 19 Esietendus! 21., 28., 29., 30.09 kl 19

TÕDE EI ANTA KELLELEGI ANDEKS

lavastaja Tormi Torop Laval Kaisa Selde (NUKU), Veiko Porkanen (Vanemuine) ja Madis Mäeorg

VABA LAVA Telliskivi 60A vabalava.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 21.09 kl 19 Esietendus! 22., 23.09 kl 19

MIKIVERI TAGI

lavastaja Ivar Põllu kunstnik Kristiina Põllu laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma 19.09 kl 22

Avanädalavahetus: TMW @ Vaba Lava

Ballet School (Saksamaa) Vul Vulpes, algorütmid, Hevonen, Mihkel Tomberg, Aivar Tõnso jpt 20.09 kl 17.30

Avanädalavahetus: Moskva Vaba Lava külalisetendus «Õhtud külas Dikanka lähistel: tühistatud”

Lav: Aleksei Razmahhov, Filipp Vinogradov, laval: Jevgeni Kamenkovitchi ja Dmitri Krõmovi üliõpilased (GITIS) Etendusele järgneb vestlus Dmitri Krõmovi ja tudengitega, vestlust juhib Laur Kaunissaare

VABA AEG

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik 23.09 kl 13; 18

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt. 26.09 kl 19 Viimast korda!

Rosencrantz ja Guildenstern on surnud

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Üllar Saaremäe (külaline). Osades Aarne Soro, Meelis Rämmeld.

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 19.09 kl 19

VARES

20.09 kl 19

BOYBAND

Küünis 19., 27.09 kl 19

EEDENI AED 25.09 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Eesti Draamateatris 22.09 kl 19

TESTOSTEROON

Paide Kultuurikeskuses

19., 23.09 kl 19

24.09 kl 12

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

24.09 kl 19

Aabitsa kukk

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

HIIRED PÖÖNINGUL TESTOSTEROON

ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

20.09 kl 21

Avanädalavahetus: Jazzkaar @ Vaba Lava

Ingrid Lukas ja Patrik Zosso (Šveits), Tuomo ja Felix Zenger (Soome)

KONTSERT EESTI KONTSERT

24., 27.09 kl 19

Fine5 Tantsuteater “Faasid-Remake”

Koreograafia: Tiina Ollesk, Renee Nõmmik, laval Tiina Ollesk, Helen Reitsnik, Tatjana Romanova, Olga Privis, Endro Roosimäe, Simo Kruusement

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Laagri City Kontserdimajas 4.10 kl 19

Viimsi Kooli aulas 5.10 kl 19

Märjamaa Rahvamajas 6.10 kl 19

Paide Kultuurikeskuses 7.10 kl 19

Kuressaare Kultuurikeskuses 9.10 kl 19

www.concert.ee

Mooste folgikoda 19.09 kl 19

Kontserdisarja “Muusika Eestimaale” hooaja avakontsert

TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Klassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja Pipilota Neostus (flööt) Dirigent Risto Joost Rääts, Reinecke, Tšaikovski, Vivaldi, Sumera, Dvořák

Pärnu kontserdimaja 19.09 kl 19

Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert

Peeter Laul (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Feliks Korobov (Venemaa) Beethoven. Avamäng “Kuningas Stefan”; Klaverikontsert nr 1 Jacques Ibert. Divertisment; Sümfooniline poeem “Pariis” Maurice Ravel. “Pavaan surnud printsessile”

Vanemuise kontserdimaja 19.09 kl 19

Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER JA OOPERIKOOR TARTU NOORTEKOOR Aile Asszonyi (sopran, Rahvusooper Estonia) Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper). Dirigent Paul Mägi. César Franck. Sümfoonia d-moll, Charles Gounod. “Püha Cecilia missa”

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Otepää Maarja kirik 20.09 kl 18

Hingemuusika

Andreas Lend (tšello) Tiia Tenno (orel) Kavas: Bach, Händel, Widor jt. Vaba sissepääs

„Vistla memoriaalil“ Porkuni lahingu 70. aastapäeva kontsert 21.09 kl 14 Kaitseväe orkester. Dir. Peeter Saan. Solist bariton Atlan Karp

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Tallinnas 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist. Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt

Sadamateater

RAKVERE TEATER

22 || kuulutused || postimees, 19. september 2014

Suurupis pool kinnistut. Tel 5841 7373.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb ...

Harri Liiv

Sügav kaastunne Mall Küttmaale isa

Omaksed

Erich Alusaare

Ärasaatmine 22. skp. kell 12.30 Pärnamäe krematooriumis. Pärgi palume mitte tuua.

Kolleegid EBSist ja EBS Campusest

Teatame sügava kurbusega, et lahkus kallis ema ja vanaema

Mõni hetk on valusam kui teine, mõni kohe väga-väga valus ... (J. Tätte)

Üürin 1-2toal korteri või majaosa Elvas. Tel 5670 4107.

Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837. Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

7. V 1941 – 17. IX 2014

Avaldame sügavat kaastunnet Mallele, Meelikesele ja Viljole perega

9. IX 1930 – 16. IX 2014

Vello Ilvese

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 20. skp. kell 12 Pärnamäe krematooriumis.

kaotuse puhul. Perekonnad Teearu, Hints, Tuha, Pärniste

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230, Sõiduõppe ABC.

Avaldame sügavat kaastunnet Alo ja Rain Rõõmussaarele kalli isa

Arvo Rõõmussaare

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel otsa saab aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe. Mälestame kallist

10. I 1939 – 16. IX 2014

surma puhul.

Vello Ilvest

Turvatehnika AS kollektiiv

Sügav kaastunne perele. Leinates ema, vennad Sulev ja Ülo peredega

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides käiseembleeme. Maksan 100 €/tk. Tel 5613 8008. Sügava kurbusega teatame, et on lahkunud meie kallis

Raul Torro

Südamlik kaastunne Helle Elkenile ema

Maimu Juhkami ja kasuisa

Akkar Juhkami

3. XII 1930 – 17. IX 2014

Perekond Ärasaatmine 22. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

surma puhul.

Fortum Tartu ettevõtted

Ostan erinevaid EW sõjaväe rinnamärke. Maksan alates 120 €/tk. Tel 5808 5338.

Mälestame leinas Valgetähe teenetemärgi kavaleri Mälestame pikaajalist Eesti Vehklemisliidu presidenti

Boris Valdekut 17. XII 1920 – 16. IX 2014

Avaldame kaastunnet omastele. Eesti Vehklemisliit

Kasutatud hambakroonide ost, igasuguse vanavara ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Kas kuuled, kuis nutab su kodu, su puudust leinates sääl. Talle kaaslaseks vihmade sadu, kus piiskadel pisara hääl.

Südamlik kaastunne õpetaja Ivo Kajakule perega ema, vanaema

Silvi Kajak

surma puhul.

Südamlik kaastunne Juhanile, Enele, Evele ja Ivole peredega kalli abikaasa, ema ja vanaema kaotuse puhul. Naabrid kodukülast ja Mare

Erich Kuus

kaotuse puhul.

Aita Narma

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

In memoriam emeriitprofessor

Silvi Kajaku Tartu Waldorfgümnaasiumi VII klassi lapsed ja vanemad

Ottniell Jürissaart Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti arstkonda on tabanud valus kaotus. Mõni päev enne oma 83. sünnipäeva lahkus meie hulgast radioloogia emeriitprofessor ja TÜ radioloogia õppetooli rajaja Erich Kuus. Erich Kuus sündis 16. septembril 1931 Kohtla-Järvel. Aastal 1958 lõpetas ta TÜ arstiteaduskonna cum laude. Kogu stuudiumi vältel kuulus ta ÜTÜ röntgenoloogiaringi. Pärast ülikooli lõpetamist suunati Erich Kuus röntgenoloogina tööle Rapla rajooni keskhaiglasse, kus ta töötas ka patoloogina. Raplas alustas ta varase maovähi profülaktilist uuringut, uurides kokku üle 1000 inimese. 1968. aastal avaldas Erich Kuus esmakordselt maailmas aterosklerootilise maohaavandi ehk erosiooni röntgenipildi, mis tekitas rahvusvaheliselt suurt vastukaja. Aastal 1974 kutsuti Erich Kuus röntgenoloogina tööle Tartu Vabariiklikusse Onkoloogiadispanserissse ja 1975. aastal lisaks TÜ sisehaiguste ning radioloogia ja onkoloogia kateedri assistendiks. Doktoritöö teemal «Seedetrakti ülemise osa bifaasiline kontrasteerimine. Uus röntgenkontrastvahend ja uurimismeetod.» kaitses ta edukalt 1990. aastal Obninski Radioloogia Keskinstituudis. Oma doktoritöös tõi Erich Kuus välja kaks uut sümptomit, mis aitasid paremini diagnoosida varast maovähki. Ettekannetega oma töödest

Mälestame pikaajalist aktsionäri ja nõukogu liiget. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. AS Columbia-Kivi

SA TÜ Kliinikumi radioloogiakliinik Eesti Radioloogia Ühing TÜ arstiteaduskond Tartu Ülikool

Kõikjal on jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas. Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas ...

Avaldame kaastunnet Vallole perega isa, äia ja vanaisa ning Mallele abikaasa

Mälestame emeriitprofessor

Südamlik kaastunne emale ja Virvele lastega kalli

Toivo Koppeli

16. IX 1931 – 14. IX 2014

surma puhul.

Ago Kasemägi

Sõbrad perede ja vanematega

Erich Kuusi

Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Tartu Ülikool

kaotuse puhul. Perekonnad Piirmets ja Paddar

Maksan parema hinna: ostan sõjaväemärke kuni 1944. Tel 5450 7799.

Heikki Leesment

on Erich Kuus esinenud Baltimaades, Soomes, Islandil ja Kreekas. Tema sulest on ilmunud üle 50 teaduspublikatsiooni ja üks õpperaamat. Talle on omistatud kolm autoritunnistust. 1990 aastal määrati Erich Kuus professoriks ja TÜ radioloogia ja onkoloogia kliiniku juhatajaks, kus ta töötas kuni pensionile minekuni aastal 1997. Ülikoolis töötades pidas prof. Kuus oma põhiülesandeks teadustöö kõrval uue radioloogide põlvkonna väljakoolitamist.Tema juhendamisel spetsialiseerusid radioloogiks üle 170 arsti. Radioloogide paremaks koolitamiseks käivitati mitu koostööprojekti Soome ülikoolidega (Oulus, Tamperes ja Helsinkis), mis andsid meie noortele võimaluse täiend- ja jätkukoolituseks välismaal. Erich Kuusi töö on olnud väga tulemuslik – Eestis on kaasaegne radioloogide õpetamise süsteem, uuendatud on kogu radioloogiline aparatuur ja meie tänased diagnostika võimalused mitte enam ei jää alla, vaid juba paljuski ületavad meie Skandinaavia kolleegide võimalusi! Prof. Kuusi kreedoks oli, et tema õpilased peavad jõudma kaugemale, kui tema ise jõudis. Eestis ongi sirgunud uus, edukas radioloogide põlvkond, kelle töökäed on väga hinnatud mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes, Rootsis, Norras ja mujal maailmas. Eesti Radioloogia Ühing on üks aktiivsemaid ja elujõulisemaid erialaseltse Eestis. Raske haigus aheldas Erich Kuusi aastateks voodisse, kuid tema vaim ei murdunud. Täna jätkavad Erich Kuusi alustatut tema õpilased. Puhka rahus, armastatud õpetaja ja kolleeg!

Südamlik kaastunne Merikesele perega abikaasa ja isa

Jäänud on vaid mälestus ...

Helga Liias

Heikki Leesmendi

8. I 1928 – 17. IX 2014

kaotuse puhul.

Tütar perega Ärasaatmine 22. skp. kell 11 Tartu krematooriumi suures saalis.

Töökaaslased Abakhan Fabricsist

Harri Liiv MTÜ Kelvingi Paadisadam liikmed mälestavad leinas manalateele lahkunud liiget ja revidenti ning avaldavad sügavat kaastunnet omastele. MTÜ Kelvingi Paadisadam juhatus

Aeg enne Linnuteed, mis sulle antud, on küll sinu oma, kuid samas oluline neile, kes su kõrval selles ajas. Mälestame dr.

Mai Otsat Avaldame kaastunnet lähedastele. Endised kolleegid Aino Jürimäe, Krista Kivimäe, Tiiu Paabo

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara E–R Kadaka tee 36, tel ja kojukutsed 655 0040.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

CE-kat autojuhile EU sisevedudele Lääne-Euroopasse. Tasu alates 1800 eurot kuus. Vahetused alates 1 kuust. Tel 517 2208, 512 1500. Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

postimees, 19. september 2014 || kuulutused || 23

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis abikaasa, isa, vanaisa, vend ja poeg

Ain Ruukel

1. V 1947 – 16. IX 2014

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 20. skp. kell 12 Pärnu leinasaalis Haapsalu mnt. 48. Pärgi ja kimpe palume mitte tuua.

Mälestame ülikooli audoktorit

Bengt Saltini

3. VI 1935 – 12. IX 2014

Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Tartu Ülikool

Südamlik kaastunne kallile Marele armsa ema

Eha Talu surma puhul. Töökaaslased Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonnast

Mälestan head sõpra

Silvi Kajak

On lahkunud meie kallis sugulane

Tiit Eermat

Meie sügav kaastunne Evele, Enele ja nende lähedastele ema, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul. Siiri, Reesi, Sille, Reelika, Meelika, Moonika, Maie, Reet

16. IX 1931 – 14. IX 2014

Avaldan kaastunnet abikaasa Riinale ja teistele lähedastele. Andres

Avaldame kaastunnet omastele

Uno-Eduard Eesmaa

Silvi Kajak

kaotuse puhul. Maie, Monica ja Marica peredega

Ene, Eve ja Orvo, südamlik kaastunne kalli ema ja vanaema kaotuse puhul. AS Ilves-Extra

Südamlik kaastunne Meeli Kalmule ema

Südamlik kaastunne Enele, Evele ja Orvole kalli

Agneta Ehandi

Silvi Kajaku

kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik

kaotuse puhul. Jelena, Küllike, Sirley, Ruth, Ülle, Juta, Viive, Marju, Kaire, Madis, Sirje, Ülle, Katre

Sügav kaastunne Jüri Gadalinile ema

Sügav kaastunne Ivole, Elikole ja Joosepile ema, ämma ja vanaema

Maria Gadalina lahkumise puhul. Töökaaslased osaühingust Jampo SK

Avaldame südamlikku kaastunnet Tiina Tikule armsa ema

Maria Gadalina

Silvi Kajaku kaotuse puhul. Tartu Waldorfgümnaasiumi pere

Ago Kasemägi

kaotuse puhul. Vanemuise ooperikoor Teater Vanemuine

Tunneme kaasa Ingridi perele. Halje, Indrek, Sirje, Heino

Meie kaastunne Tiinale perega ja Jürile kalli ema ja vanaema

Aeg peatus, jättes mälestused ...

Maria Gadalina

kaotuse puhul. Tiina, Liia, Enn ja Andres Järvetar perega

Sügav kaastunne Tiinale, Jürile ja Timole kalli ema ja vanaema

Marie Gadalina surma puhul. Perekonnad Solnik, Falk, Reino, Mets, Udu, Järvetar, Paju

Südamlik kaastunne Emilile, isale ja emale kalli õe ja tütre

Leila Guseinova

kaotuse puhul. TKG 4.a klassikaaslased, klassijuhataja ja lapsevanemad

Ago Kasemägi Südamlik kaastunne Virvele perega kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia surma puhul. Mare perega

Ago Kasemägi

Erich Kuus

Jagame Katrini ja Heiki kurbust. Ellen, Anu, Indrek, Lili, Luis, Karl

Erich Kuus Südamlik kaastunne Katrinile perega. Kursusekaaslased

Erich Kuus Südamlik kaastunne Katrinile perega kalli isa, vanaisa ja äia kaotuse puhul. Ilme ja Arvet

Katrin Tuudet jääb mälestama Pärnu haigla meditsiinitehnoloogia teenistuse kollektiiv.

Heikki Leesment Mälestame head sõpra ja tunneme kogu südamest kaasa Merikesele lastega. Terje ja Martin Hallik

Heikki Leesment Oleme sinuga, Hans Margus, kui jätad hüvasti oma armsa isaga. Sügav kaastunne lähedastele. Klassikaaslased ja õpetajad Miina Härma gümnaasiumist

Erich Kuus

Südamlik kaastunne Anule kalli ema

Helga Liiase surma puhul. Kaaslased naisteklubist Kolmapäev

Harri Liiv

Mälestame kallist kursusekaaslast. Avaldame südamlikku kaastunnet perekonnale ja lähedastele. TÜ 1958. a. lõpetanud arstid

Harri Liiv Head sõpra mälestavad ja avaldavad südamlikku kaastunnet lähedastele Enn ja Toomas Sarap peredega.

Jagame omaste leina

Harri Liivi surma puhul. Kolleegid endisest aktsiaseltsist Number

Südamlik kaastunne Katrinile perega armsa isa ja vanaisa

Avaldame kaastunnet omastele

Erich Kuuse

Elsa Lõvi

Avaldame kaastunnet lähedastele kalli ema, vanaema, õe

Heldi Kolgi

Erich Kuusi

Maie Nadeli

kaotuse puhul. Hannela perega

Avaldame kaastunnet lähedastele. 1994.–1996. aasta residendid

Heldi Kolk

Vello Ilvest

Toivo Koppeli

Avaldame siirast kaastunnet Mallele, Meelikesele ja Viljole perega. Lutterid ja Turbid

surma puhul. Viru ringkonnaprokuratuur

Head koostööpartnerit ja endist kolleegi

Sügav kaastunne Mallele ja Vallole perega abikaasa, isa ja vanaisa

Vello Ilvest

mälestab Eesti PõllumajandusKaubanduskoda. Avaldame kaastunnet lähedastele.

Avaldame sügavat kaastunnet Helle Elkenile perega ja Tiidule armsa ema

Maimu Juhkami surma puhul. Perekonnad Sild, Utsar, Kask ning Eha

Toivo Koppeli

Südamlik kaastunne Anne Roosile ema

Kallid Asra, Eivor, Virgo, Silvi, Olavi, meie sügav kaastunne isa, vanaisa, äia

Vaike Roosi

surma puhul. Lande, Kersti ja Piret

16. IX 1931 – 14. IX 2014

surma puhul. Tõnis ja Kertu

Raul Torro

surma puhul. Perekond Kook

Raul Torro

3. XII 1930 – 17. IX 2014

kaotuse puhul. Kaja, Maret, Malle, Lii, Aivi

Südamlik kaastunne Reinule kalli venna

Kallid Asra ja Eivor peredega, meie südamlik kaastunne teile armsa isa

Ain Ruukeli

Raul Torro

kaotuse puhul. Ketlin perega

surma puhul. Elina perega ja Saima

Aulis Rüüberg Sügav kaastunne Dea ja Ranno peredele raske kaotuse puhul. MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu

Siiras kaastunne Reemole perega kalli ema, ämma ja vanaema

Maie Sarapuu

Avaldame kaastunnet Reemole ema ja Angelale vanaema

Mälestame armastatud radioloogi ja õppejõudu, professor

Avaldame sügavat kaastunnet Vallo Koppelile isa

kaotuse puhul. OÜ Olme

Elutuli kaduvikku kustus

Meie südamlik kaastunne Egertile, Demyle, Marjule ja Vellole

Mälestame unustamatut endist töökaaslast

Raul Torro

kaotuse puhul. Aini, Mari-Anne ja Aivar peredega

Prof. emer.

Vello Ilves

kaotuse puhul. Perekonnad Lätti ja Reisalud

Ants Püvi

Heino Rosenbergi

Heiti-Heldur Kasepuu

Südamlik kaastunne Marju Tarkusele ema kaotuse puhul. Töökaaslased Tartu LV SAO Karlova-Tamme piirkonnakeskusest

Avaldame kaastunnet Asrale ja Eivorile kalli isa

Heikki Leesmenti

kaotuse puhul. Jagame pere leina. Tartu Veeriku Kooli 3.a klassi õpilased, lapsevanemad ja õpetaja

Leiname südamest meie kallist Vellot. Avaldame sügavat kaastunnet Mallele, Meelikesele ja Viljo perele. Aino, Helle ja Martin lastega

Vello Ilvese

Südamlik kaastunne Tiiule ja lähedastele kalli

Südamlik kaastunne Asrale ja Eivorile kalli isa

Südamlik kaastunne omastele

Südamlik kaastunne Sulevile perega venna ja onu

Raili ja Mati

kaotuse puhul. Malle, Krista, Karin ja Karmen peredega

Erich Kuus

surma puhul.

Leinab tütar perega. Urni muldasängitamine 19. skp. kell 14 Pauluse kalmistul.

Mälestame kallist kolleegi ja sõpra. Tom, Ülo, Andres ja Jaan

Erich Kuus

Aita Veske

Sügav kaastunne Tiinale kalli isa

Vello Ilves

Mälestame head koostööpartnerit, tegusat ja ettevõtlikku nõustajat. Südamlik kaastunne lähedastele. Mahepõllumajanduse Koostöökogu

18. VI 1938 – 13. IX 2014

Südamlik kaastunne Katrinile perega isa ja vanaisa kaotuse puhul. Silja ja Sveta peredega

Südamlik kaastunne Reinule perega kalli isa ja vanaisa

kaotuse puhul. Kaur ja Kristi perega

Malle Verev

Südamlik kaastunne Maarikale ema

Südamlik kaastunne Erika Amandale kalli isa

Sügav kaastunne Katrinile ja Heikile armsa isa kaotuse puhul. Head sugulast ja toredat pillimeest mälestavad Eevi, Tiina, Martin, Arno, Siim.

Head õpingukaaslast mälestavad 1975. aastal TRÜ lõpetanud arstid. Tunneme kaasa lahkunu omastele.

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

surma puhul. Kati, Toomas, Simo, Ragnar, Märt peredega, Helda ja Airi pere

Rita Lenk

Erich Kuus

Sa kõigist valudest, vaevadest vaba. Head und nüüd, vaikselt maga.

surma puhul. Kolleegid Maanteeametist

Mälestame head sõpra. Südamest tulev kaastunne Peetri ja Indreku peredele. Liia, Esther, Vilma, Lille, Anu, Helle, Tallinna Tütarl. Gümn. 31. lennu klassiõed

Mälestame teenekat radioloogiaprofessorit ja avaldame kaastunnet lähedastele. Tartu Ülikooli arstiteaduskond

traagilise kaotuse puhul. Silver ja Erle

Kallist sõpra ja töökaaslast

Erich Kuus

16. IX 1931 – 14. IX 2014

Südamlik kaastunne omastele kalli abikaasa, isa ja vanaisa surma puhul. Marge, Tarmo

Heiti Heldur Kasepuu

Avaneb valguse värav, viib taevasse sätendav sild. Vikerkaar, helge ja särav, su hingest saab tähekild ...

Maie Sarapuu

surma puhul. Silvi, Kuldar, Laura ja Lennar peredega

Katrin Sormunen

Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale ja lähedastele

Rein Tšugurovi

kaotuse puhul. Kursusekaaslased TPI TP 1988. a. lennust

Maimu Unt Siiras kaastunne Mariannele kalli ema surma puhul. Sigre, Marika, Kaja, Anneli O, Anneli E, Judith

Boris Valdek Mälestame kauaaegset head suvilanaabrit. Avaldame südamlikku kaastunnet lastele ja nende peredele. Perekond Kirsipuu Südamlik kaastunne Georg Valdekule isa

Head ja südamlikku töökaaslast jäävad leinama kolleegid laevalt. Siiras kaastunne perele.

Boris Valdeku

Südamlik kaastunne Vellole kalli abikaasa

Mälestame kauaaegset kolleegi ja head sõpra

kaotuse puhul. Kolleegid Silberautost

Katrin Sormuneni

Boris Valdekut

kaotuse puhul. Leonhard Weiss Energy AS

Avaldame kaastunnet omastele. Perekonnad Saul ja Veldi

Mälestame kursusekaaslast

Mälestame endist jahikaaslast, kauaaegset jahiseltsi liiget

Eha Talu

Georg Vertmanni

surma puhul. Õe lapsed peredega ja Georg

Avaldame kaastunnet perele. EPA veterinaariateaduskonna 1964. a. lõpetanud

Avaldame kaastunnet lähedastele. Amme jahiselts

Mälestame kauaaegset kolleegi ja avaldame südamlikku kaastunnet omastele kalli

Avaldame sügavat kaastunnet Merike Kullile ema

Südamlik kaastunne Mare Kandile kalli ema

Südamlik kaastunne Maarikale perega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Erich Kuusi

Aita Narma

Eha Talu

Aita Veske

surma puhul. Maksu- ja Tolliamet

kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik

surma puhul. Lea ja Verni lastega

Südamlik kaastunne Katrinile ja Aavole isa ning äia

Mälestame head töökaaslast

Erich Kuusi

Eha Talu

Südamlik kaastunne Marika Tublile ema

Nadežda Oravat

Aita Veske surma puhul. Räpina aianduskool

Avaldame siirast kaastunnet Piret Vogtile kalli isa

surma puhul. Sihtasutuse TÜ Kliinikum hematoloogia-onkoloogia kliinik

(sünd. Puusep)

surma puhul. Marika, Jana, Mailis, Marika, Jana ja Mailis

Avaldame kaastunnet lähedastele. Haabersti Rimi kollektiiv

Leiname kallist klassiõde. Klassikaaslased Tartu 3. keskkooli 1957. a. lennust

Siiras kaastunne Katrinile perega kalli

Siiras kaastunne Lembitule ja Heli perele ema ja vanaema

Sügav kaastunne Marinale kalli abikaasa

Leida Otsa

Valdur Tammingu

Erich Kuusi

Vello Vogti

kaotuse puhul. Suvilanaabrid

surma puhul. Klassikaaslased Anne, Anu, Hedi ja Anne

kaotuse puhul. Raido, Heino, Andres peredega, Anne, Harald, Liia, Enn ja Tiina

surma puhul. Endised töökaaslased osaühingust Bayer

Mälestame kauaaegset majanaabrit

Südamlik kaastunne Merikesele lastega abikaasa ja isa

Mälestame lahket ja abivalmis naabrimeest

Avaldame kaastunnet poegadele kalli isa

Toivo Koppelit

Heikki Leesmendi

Südamlik kaastunne Aare Murumäele kalli isa

Vello Toomla

Aleksei Vorobjovski

kaotuse puhul. AS Kroonpress

surma puhul. OÜ Põdra Maja kollektiiv

Avaldame kaastunnet omastele. Staadioni tn. 29 elanikud

surma puhul. Perekonnad Arst, Jakob, Roosvald ja Salu.

Ilmar Paud

Südamlik kaastunne Ellele abikaasa surma puhul. Perekonnad Lajal ja Orav

surma puhul. Harju maakohus

24 || TÄNA || POSTIMEES, 19. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB ŠOTIMAA REFERENDUMI TULEMUSI JA JÄRELKAJASID.

NIMEPÄEV: ERNA, MARNA Margus Vaher 64, näitleja Raul Narits 62, õigusteadlane Ia Mihkels 60, ajakirjanik ja toimetaja Sergei Babenko 53, korvpallur Onu Bella (Igor Maasik) 53, muusik ja keemik Urmas Tartes 51, bioloog Sofia Rubina (pildil) 29, laulja

Aare Müil on kütusekokkuhoidlik eesti mees. 19,5 liitri kütuse kulutamine saja kilomeetri kohta 40-tonnise täislastis Volvo veoautoga tõi talle Slovakkias peetud Volvo Trucksi Kesk- ja Ida-Euroopa kütusesäästliku veokijuhi võistlustel esikoha. Näiteks eelfinaalis viimaseks jäänud veokijuhi kütusekuluks mõõdeti 34,17 liitrit saja kilomeetri kohta. Esikoht Slovakkias tõi mehele aga auhinnaks Volvo S60, peale selle 10 000 eurot. Juba täna võidakse Müil kroonida Göteborgis peetaval võistlusel maailma kütusekokkuhoidlikemaks veokijuhiks. Pärnu Postimees

Parvlaevu jõnksutama sundinud miinid lasti õhku Kuivastu ja Virtsu vahelise laevatee all sõjast saati vedelenud miinid pandi kolmapäeval plahvatama. «Aastaid on parvlaevad pidanud selle koha peal jõnksu sisse tegema. Nüüd peaks see probleem lahenema,» lausus mereväe staabiülem kaptenleitnant Jüri Saska Saarte Häälele. Saaremaa Laevakompanii ohutusjuhi Tiit Kruuse kinnitusel hoidsid nad loomulikult miinidest eemale, kuid olulist mõju see sõiduajale ei avaldanud. «Ütleme, et üks lisaminut,» pakkus ta. Kolmapäeval tegid parvlaevad ohutuse tagamiseks sisse koguni poolemiilise haagi ja lõhkamise ajal ootasid sadamates. postimees.ee

EUROOPA

Veel jagub ilusaid ilmu

TALLINN +17

KÄRDLA +18 HAAPSALU +18

eva-maria sula

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +18

RAKVERE +16

PAIDE +18

Kagusse kaugeneva antitsükloni servas kostitab nädal meid täna-homme TARTU PÄRNU VILJANDI veel rahuliku septembriil+19 +18 +19 maga. Öötundidesse jagub KURESSAARE +17 miinuskraade ja udu, päevad on sisustatud sooja päikese ja üle 15 kraadi tõusva termomeetrinäiduga. Nädala viiVÕRU VALGA +19 masel päeval hakkab sügiskuu +19 oma tujukust aga rohkem välja näitama. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna on vähese pilvisusega saLaupäev, 20.09 Pühapäev, 21.09 Esmaspäev, 22.09 juta ilm. Hommikul püsib paiguti udu. Puhub lõunakaare tuul 2–6 Tallinn +5/+18 +6/+17 +8/+13 m/s, saarte rannikul puhanguti Tartu +4/+19 +4/+18 +9/+13 9 m/s. Sooja on 16–19 kraadi. Narva +2/+18 +3/+18 +9/+14 Pärnu +6/+19 +9/+17 +10/+12 Kuressaare +10/+18 +11/+17 +10/+15

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Eesti mees pürib kõige säästlikumaks veokijuhiks

SUHETEKÜLG UURIB, KUI KAUA VÕIB TÄISKASVANUD LAPS VANEMATE KULUL ELADA.

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

2–6 m/s

foto: volvo estonia oü / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

tõuseb 6.58 6.51 7.06

loojub 19.30 19.22 19.38

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+22,7 kraadi (1934) +0,8 kraadi (1893) +23,5 kraadi (1909) –2,2 kraadi (1871)

KUUFAASID 16. september 5.05 24. september 9.14 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51

+21 +26 +26 +25 +23 +23 +22 +23 +22 +23 +16 +17 +19 +19 +22 +22 +22 +23 +17 +24 +18 +16 +24 +17 +23 +10 +18 +29 +20 +19 +20 +22 +17 +24 +34 +17 +33 +34 +16 +28 +26 +29 +18 +27 +33 +24

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 19. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin, 1/2: Ärevad ajad 09 45 Ilus maa: VIP mööbel (ETV 2013) 55 Terevisioon* 11 55 MI* 12 25 Muusikadokk: Rokiklassika. Peter Gabriel „So“* 13 25 Anima tsoon: Heino Pars 45 Kapital* 14 10 Foorum* 15 00 Reisile minuga: Tarudanti linn Marokos* 30 Osoon* 16 00 Holby City haigla: Pääsemine üle noatera 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin, 1/2: Ärevad ajad* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 35 Mõistlik või mõttetu 20 05 Viimane tango Halifaxis, 3/6 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm. Sport 40 Poeet New Yorgis (Inglise 2014). Draama 22 55 Pealtnägija* 23 45 Ringvaade* 00 20 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 2* 45 Holby City haigla: Pääsemine üle noatera* 01 50 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Smallville: Hukatusepäeva Tooja 45 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 11 15 Projekt EI: Desintegraator, 1-2 12 13 ERR uudised 15 30 Kadekops, 2/20 16 05 Lastetuba* 20 Tom ja Fluffy* 25 Cedric 40 Tinga Tinga lood 50 Vahva Roosi: Karvapõrnikate pall 17 00 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Buratino sünnipäev 18 00 Lassie: Dan Montaigne’i varandus 20 Klumpsud: Klumpsud udus 30 Lastetuba: Meisterdame Mariga. Kepphobu 45 Kasperi ja Emma lood 55 Väike printsess: Toatüdruku vaba päev 19 05 Sõprade linn: Bonnie on merehädas 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Rakett 69: Vesi suured laevad kannab 30 Linnaloom 40 Ohtlikud mängud 22 00 Kuritegu, 8* 23 00 Sünge juhtum, 2/8: Nägemused* 55 BFM esitleb. lyhikas: Väljakutse* 00 25 Eesti TOP 7* 01 16 ERR uudised

06 10 Lastega kodus: Pool armastuslugu* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 8/158* 10 00 Taltsutamatu süda, 62/162* 11 00 Jimmy Neutron, geniaalne poiss (USA 2001). Täispikk joonisfilm 12 40 Heeringaminutid 13 00 Kalailm 30 Tuhat ja üks ööd, 47 15 25 Lastega kodus: Needus meie majale 16 00 Küladetektiivid, 84: Vastiku mehe surm 17 00 Taltsutamatu süda, 63 18 00 Keelatud armastus, 9 19 00 Reporter 20 00 Kuldvillak. Uus hooaeg! 35 Galileo 21 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 23 00 Karm tõde (The Cold Light of Day, Hispaania-USA 2012). Haarav põnevik 00 50 Ajajoon (USA 2003). Seikluspõnevik 02 45 Rizzoli ja Isles: Aga mina olen ju hea* 03 30 Reporter* 04 20 Saladused* 45 Küladetektiivid, 84: Vastiku mehe surm* 05 30 Doktor Oz: Viis paksukstegevat harjumust

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 84* 08 55 Südameasi 2, 9: Vaikusemüür* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Kodumäng* 12 10 Kättemaksukontor 12, 2: Ükskord Ameerikas, 2* 13 10 Selgeltnägijate tuleproov 9, 1* 14 15 Selline on elu!: Minu macho’st mees on mu viies laps 15 15 Vaprad ja ilusad, 6818 50 Armastuse pisarad, 85 16 50 Kirgede torm, 1934 17 55 Südameasi 2, 10: Kadunud lapsed 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Me armastame Eestit. Uus hooaeg 21 30 Keskea rõõmud, 1: Kiri. Uus sari 22 30 John Tucker peab surema (USA-Kanada 2006). Komöödia 00 15 Kondid 7, 5: Tormakas torm 01 15 Juhtum 39 (USAKanada 2009). Õudusfilm 03 10 Keskea rõõmud, 1: Kiri* 04 00 Selline on elu!: Minu macho’st mees on mu viies laps* 50 Seitsmesed uudised

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 05 Emmerdale, 19-20 10 05 Küladetektiivid, 268: Esiliigast väljas 55 Süütu süüdlane, 54 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 27* 30 Uus võimalus, 28* 13 00 Doktor Oz* 14 00 Piinlikud kehad – kliinik, 6/19* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks* 16 00 Pilvede all* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Kogu tõde antioksüdantide kohta 19 00 Uus võimalus, 29-30 20 00 Saladused 30 Köök 21 00 Romantiline reede – Päevaraamat (The Notebook, USA 2004). Romantiline draama 23 25 Näpud põhjas, 15: Pime nurk 55 Sõbrad, 15: Pilvedes 00 25 Ellen 01 20 Reporter 02 15 Staariminutid: Catherine Zeta Jones 20 Staariminutid: Demi Moore 25 Staariminutid: Dustin Hoffman 30 Küladetektiivid, 268: Esiliigast väljas* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane* 45 Reporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 8: Mäng tulega* 09 20 Conan, 288* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 78: Kohtumine tundmatuga* 14 20 Knight Rider, 83: Tappev belladonna* 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 9: Esimene auhind 17 10 Supermani uued seiklused, 79: Lois ja Clarkid 18 05 Knight Rider, 84: Tšempioni lunastus 19 00 Tuvikesed, 89: Olen ma seksikas?* 30 Tuvikesed, 90: Tütar lahkub kodust* 20 00 Eesti kõige-kõige 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 2: Suured tõprad* 30 Pandoorum (USA-Saksa 2009). Õuduspõnevik 23 30 Proovi järele enne surma, 5/8: Prantsusmaa 00 20 Kaks ja pool meest, 3: Teel põrguväravasse 45 Tuvikesed, 91-92 01 35 Südamelt ära, 38 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Jay ja Vaikne Bob annavad vastulöögi (USA 2001)*. Komöödia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 4, 7 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 18: Igavesti 17 00 NCIS kriminalistid 6, 11: Püha öö 18 00 Perepea 9, 18* 30 Simpsonid 6, 11* 19 00 Suure paugu teooria 2, 10: Vartabediani keerdküsimus 30 Suure paugu teooria 2, 11: Vannikingituse hüpotees 20 00 Perepea 9, 19: Oivaline allikas 30 Simpsonid 6, 12: Homer Suur 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Õlleraha (USA 2001). Komöödia 23 20 Puhkus Mehhikos 2, 83; ekstra 2, 83 00 35 Suure paugu teooria 2, 10-11* 01 35 Kälimehed 4, 7* 02 25 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 127/142* 45 Tasuta ühistranspordi võidukäik Poolas, 2/2* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Sõda terrorismiga New Yorgis*. Dokfilm 12 10 Suur Paunvere väljanäitus Palamusel 2013* 40 Kinnisvaraveeb 16 15 Jan Uuspõld Oskariga Palamusel* 17 00 Oma Valitsus 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 128/142 19 00 Täna. Uudised 30 Heeroldi jutud 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Valgust!* 45 Nero Wolfe, 7/8 23 25 Inimese mõõde* 00 10 Täna. Uudised* 40 Täna +* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 09 45 Miniturniir 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Lavr, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Tegija Lauri Varik 15 00 Pärastlõunased uudised 15 15 Loomaaia lood. Harilik ja kääbusjõehobu. Mati Kaal, Haldi NormetSaarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Miniturniir* 19 05 Tegija* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Järjejutt * 23 03 KÖP Helihoidis aastast 1999. Sügis 1939. Lembit Lauri 00 05 Kihnukeelsed uudised* 30 Aiatark* 01 00 Huvitaja * 02 00 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Jutujärg. Jutud ühest taskust, 5 10 05 Muusikatuba, Nele-Eva Steinfeld. 11 05 EKKMi Teooriaklubi. Kehaline ja veider. “Kehaline ja veider” Juttu tuleb kehalisuse motiivist ja queer teoreetilisest fenomenoloogiast näituse “Kõhe tunne?!” kontekstis. Mis suhe on kultuuril keha ja tabudega? Mis tunne on olla oma kehas? Saatekülalised on filmirežissöör Marko Raat, kes mõned aastad tagasi kureeris näituse “Kehaline karistus” ning vabakutseline teoreetik Airi Triisberg, kes räägib saates kehast queer-feministliku teooria perspektiivist. 12 02 Delta. Johanna Mängel 14 05 Kooskõla. 15 15 Amadeus+ 16 05 Kultuuriuudised 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Kontserdisaalis. Kontsert Tartust. Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert 21 00 Tantsutund 22 05 Fantaasia. Tõnn Adermann 00 05 Nokturn