Postimees 20 05 2014 by Postimees

LAEVAKÜTUS EESTI LAEVAOMANIKEL TULEB TEHA VALIK KULUKAMATE KÜTUSTE HULGAST, MISTÕTTU VÕIB KALLINEDA PILET. EESTI LK 4

PIIRANGUD KIIRLAENUDELE

HÄRRASTE NAASMINE

Valmis sai eelnõu, millega soovitakse keelata eraisikutele suunatud krediiditeenuse reklaam raadios, televisioonis ja internetis.

Teleseriaal «M Klubi» jõuab pärast 16 aastat tagasi teleekraanile; kas ka Brüsselisse, selgub juba reede õhtul.

TEHNIKA Telefoni paigaldatud nutirakendused innustavad iseendaga võistlema. LK 18–19

MEEDIA LK 23

MAJANDUS LK 9

www.postimees.ee

SPORT LK 17

Vaata uuenenud Ilmajaama

JOEL LINDPERE Puusavigastuse vastuseid alles ootan, näo poolest võin juba nädala pärast jooksma hakata. TEISIPÄEV, 20. MAI 2014 • NR 116 (7107) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 644 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

VALIMISED

Räägi sõbraga Helista sõbrale ja küsi, kas ta on valimas käinud. Kui ei ole, selgita, et peaks ikka minema küll. Eespool räägitud jutt peaks ka argumente andma. Kui on veel vähe, siis võiks mõelda lihtsat mõtet, et ega me vali ainult Euroopat, eelkõige anname märku suhtest oma riigiga. Selleks demokraatlikes riikides valimisi korraldataksegi, kirjutab Raul Rebane. LK 13

VANA VAIDLUS. Kohtusse pöördumiseks said Eesti autorikaitsjad innustust Lätist.

Autorikaitsjate rahanõue Mittetulundusühingud Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit nõuavad valitsuselt kohtu kaudu üle 800 000 euro.

Oli alles palav päev Eile oli kogu Eestis tavatult soe päev: peale selle, et sündis kõigi aegade lehekuu soojarekord, purunesid nii mõneski kohas üle Eesti pea 50 aastat püsinud rekordid. Tallinna südalinnas Politseipargis möllanud lapsed said õnneks jahutust purskkaevust. foto: mihkel maripuu

EESTI LK 7

Kood avab fotogalerii kuumast suvepäevast.

Tegu on summaga, mis nende hinnangul jäi valitsuse tegevusetuse tõttu autoritele, esitajatele ning fonogrammitootjatele aastatel 2010–2013 laekumata.

MAJANDUS LK 8–9 JUHTKIRI LK 2

arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 20. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

neeme korv

Veidike isegi piinlik nõuda

Suur võidusõit on jõudnud viimase ringini. Valimisralli finiš, Euroopa Parlamendi valimiste päev juba paistab. Uusi sõnumeid lõpuspurdis enam välja ei paisata, see-eest püüavad poliitikud aktiivselt ja intensiivselt edastada kogu valijaskonnale mõistlikku sõnumit: minge ilmtingimata valima! Peaasjalikult peetakse seejuures aga loomulikult silmas oma (erakonna) lojaalset elektoraati. Nii kutsuvad mitmed IRLi ja Reformierakonna ning ka SDE poliitikud päev päeva järel üles oma valijaid internetis hääletama: e-hääletus kestab kolmapäevani. On terve hulk poliitikuid, kelle valija on harjunud eteenuseid kasutama ning üleüldse veebis aktiivne. K eskerakond seevastu sisendab võimalikesse elektrooniliselt hääletajatesse umbusku. Küsimusi e-valimiste juures muidugi on – millise e-teenuse juures poleks! –, kuid vastutavad ametnikud on suutnud sõltumatute teadlaste (või «sõltumatute teadlaste»?) kriitikale päris edukalt vastata. Äärmiselt tähelepanuväärne on aga Keskerakonna see jalg, mis mitte ei pidurda üht autot, vaid vajutab teisel gaasi. Kui vaadata eile ilmunud tasuta ajalehti Pealinn ja Stolitsa, võib öelda, et pedaal on põhja vajutatud. Õieti polegi siin midagi kommenteerida. Võrrelge neid kaht esikülge – eestikeelsele ja venekeelsele pealinlasele suunatud sõnumeid ja sümboleid. Pealinna esikülje fookuses räägitakse sõbralikus toonis munitsipaalhüvedest, soodsast poodlemisest, tasuta reisilaevast ja ruumi jagub ka Tallinna kultuurisündmustele. Vaid paremas alanurgas leidub viide kriitilisele loole e-valimistest. Stolitsa esikaas seevastu lajatab jõuliselt: «Meie asi Euroopas», «Edgar Savisaar: need on tähtsad valimised». Veerul leiavad koha kibedad teated rahvast riisuvaist (välis) pankureist ja uus tõde Eestist. Tšast vtoraja. Munitsipaalpoeke on (NB!) paremas alanurgas. Nagu viimasel ajal tavaks, on Tallinna linnameedia usinasti tegevusse rakendatud. Tallinna TV kava sisaldab portreesaateid kandideerivatest keskerakondlastest. Samasugust mitmekesist materjali leidub ka linnaosalehtedes. Rahvusringhäälingu tellitud TNS Emori uuring lubas Keskerakonnale kaks kohta. Põhja surutud pedaaliga masin püüab praegu seda ilmselgelt kinnistada, võimalik, et teatud tähtede seisu juures isegi kolme kohani liikuda. Kõik oleneb valimisaktiivsusest. Viimasel nädalal ootab meid ees ridamisi kirglikke valimisdebatte eri kanaleis, teiste seas Postimehe online-väitlused. Need saavad kindlasti poliitikahuvilisele olema haaravad etendused ja kahtlemata räägitakse neis ka asjast – maiuspalaks traditsiooniline esinumbrite debatt ETVs valimispäeva eelõhtul. Kuid meeldib see meile või mitte – Euroopa suured küsimused ja probleemid ning neile pakutavad lahendused pole vähemasti Eestis need, mis otsustavad valimistulemuse.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

õne kuu eest tuli Vaiko Eplikul välja uus plaat «7 ehk Nõgesed». Hea plaat, nii hea, et ühest plaadist jääb väheks – kahju seda auto CD-mängijas rikkuda, ja mõnda lugu tahaks jälle näiteks jooksmas käies kuulata. Esimesel juhul aitab see, kui muusika tühjale CD-plaadile kõrvetada, teisel juhul tuleb muusikafailid plaadilt i-Podi tõmmata. Mõlemad seaduslikud tegevused, seni, kuni seda enese tarbeks tehakse. Tõsi, selle enese tarbeks kopeerimise eest tuleb maksta kaudset maksu, «tühja kasseti tasu», nagu seda nimetatakse. Maks on mõeldud selleks, et näiteks muusika kopeerimist autorile kompenseerida. Neile, kes ei tea, mis on kassett, tuleks ehk seletada, et paarikümne aasta eest kasutati selliseid asju muusika salvestamiseks. See oli plastmassist, selle sees oli lint. Muusika salvestati lindile. Üsna arhailine moodus. Postimehe fototoimetus otsis jupp aega pildistamiseks sellist kassetti taga. Neid lihtsalt ei ole enam,

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

just nagu VHSe, mida filmide salvestamiseks kasutati. Nimetus on aga samaks jäänud, ja peaaegu samaks on jäänud ka nende helikandjate loetelu, mille ostmise puhul seda maksu maksma peab. Kasseti ostmise eest peab, VHSi ostmise eest ka. Mis sellest, et ei kassette ega VHSe enam poest osta ei saa. Seadus on seadus. Hea küll, võiks öelda, keda need reliktid segavad. Kui ei ole müügil, siis ei maksa ja asi klaar. Aga segavad ikka küll. Asi on selles, et iga vananenud salvestusvahendi asemele tuleb uus. Näiteks mp3-mängija või i-Pod. I-Podi ostmise eest aga maksu maksma ei pea. Eplikul – ja paljudel teistel – jääb saamata see tulu, milleks tal seadusega õigus on. Saamata jääb see seepärast, et hoolimata aastaid kestnud aruteludest pole senini jõutud selleni, et mõned uuemad salvestusvahendid seadusesse sisse panna. Maksu nõutakse endiselt kassettide ja VHSide eest. Mida enam ei müüda. Ei nõuta nende eest, mis on eelmiste asemele tulnud. Mitte et tegu oleks ülemäära suure summaga. Jutt käib mõnest protsendist salvestusseadmete ja -vahendite hinnast. Kokkuvõttes jääb saamata päris

suur summa. Autorite ühing koos fonogrammitootjate ühingu ja esitajate liiduga on välja arvutanud, et nelja aastaga on muusika loojad ja esitajad jäänud enam kui 800 000 euro võrra vaesemaks, kui nad peaksid olema siis, kui riik oleks võtnud vaevaks oma seadused korda teha. Ühingute ja liitude esindajad on käinud ministeeriumi jutul. Üks, kaks, kümme korda. Ei midagi. Alguses kultuuriministeeriumis, pärast justiitsministeeriumis. Justiitsministeerium ütleb, et lahendust pole, kuna konsensust pole.

JUHTMÕTE Neile, kes ei tea, mis on kassett, tuleks ehk seletada, et paarikümne aasta eest kasutati selliseid asju muusika salvestamiseks. See oli plastmassist, selle sees oli lint. Üsna arhailine. Seadus käib endiselt selle järgi.

LK 8–9

Nüüd otsustati minna riigi vastu kohtusse. Muud lahendust enam ei nähtud. Tahetakse lihtsalt, et seadused veidigi kooskõlastataks muutunud maailmaga. Muidu uuendusmeelses riigis on seda vist isegi veidi piinlik nõuda.

urmas nemvalts

Pedaal põhjas

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

1 8 5 7

KÕVA SÕNA Eesti võib küll olla veel suhteliselt odava tööjõuga maa, kuid mujal osatakse tööd korraldada järjest paremini ja tootlikumalt. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, PM 19.05

Postimees 1900. aastal Maarja-Magdaleena kihelkonnast, Varalt. Teisipäeval, 16, mail s. a. oli Varal uue vallakirjutaja valimine – õigem ütleda vasta võtmine, sest talurahva asjade kommissar oli seks päevaks sinna kirjutajaametikandidaadi M. Roots’i saatnud, ühes selle käsuga, et vald peab selle enesele kirjutajaks võtma ning temale 420 rubla palka andma. Varal, kus endine kirjutaja Jüri Roll otsegu pikselöögi läbi ametist ära heideti. Tema oleku ja elu kohta on juba väikeseid teateid olnud, tema eluviis täitis kõikide auusate varalaste südameid põlgusega, nii et kommissarile tema kohta erainimeste kui vallavolikogu poolt kaebusi ning lahtilaskmise palveid sisse anti, kuid mees mõistis ennast ikka kavalusega kaitsta ja kaebajad sattusivad veel tema pil-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

kamise ning tagakiusamise alla, milleks tal abimehi käepärast oli. Viimasel ajal sattus ta aga oma abimeestega üha kõlvatuma naesterahva pärast tülisse. Nüüd ilmus kirjutaja endine tuttav kreisiülema I. jaoskonna noorema abilise juurde, ning avaldas oma saladustekogust seda, kuidas kirjutaja sel ajal arresti majas kinni oleva vargi M. K. kohta Varalt linna saatmisel armulikult ühe rubla raha ja pudeli konjaki eest 2 ½ päeva pikkuse vangiaja lühenduse protokolli pannud ja seletanud, et see isik Varal juba 2 ½ päeva varemalt on arresti alla pandud, kui see tõepoolest oli sündinud. Järele uurimisel tuli see võltsimine ilmsiks, nimelt ka, et vang ise seda konjaki ja ühe rubla eest saadud kergitust õigeks tunnistas. 20.05.1900

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 20. MAI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Sotsiaalkomisjon toetas aastast apteegipiirangut karin kangro karin.kangro@postimees.ee

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas eile toetada apteekidele ajutise, järgmise aasta suveni kestva piirangu kehtestamist, et takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal. Muudatus apteegikorraldust muutvas eelnõus lubaks kuni 2015. aasta 9. juunini suuremates ehk üle 4000 elanikuga asulates uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Sotsiaalkomisjoni juhi Heljo Pikhofi (Sotsiaaldemokraatilik erakond) sõnul lükkas riigikohus apteekide seniste asutamispiirangute tühistamise kuue kuu võrra edasi, leides, et kui piirangud muutuvad

kehtetuks ja muid meetmeid ei võeta, pole välistatud maaapteekide sulgemise hoogustumine. «Asutamispiirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine võib halvendada apteegiteenuse kättesaadavust. Samuti asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna jms tõttu suuresti kahjumlikuks, kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» ütles ta eelnõu seletuskirjas. Pikhofi sõnul on praegu riigikogu menetluses olevas eelnõus küll selliseid sätteid, millega võimaldatakse käiku panna apteegibuss, nähakse

ette maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmine ning lihtsustatakse apteegi avamist väikesaartel, kuid need pole siiski piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal. «Kuuekuuline tähtaeg ei ole olnud piisav kõigi meetmete analüüsimiseks ja sätestamiseks,» põhjendas ta ajutise piirangu kehtestamist. Piirangu vastu on sõna võtnud õiguskantsler Indrek Teder, kes leiab, et kui kehtestada üleminekuaeg, jääks ravimituru lukk püsima ja põhiseadusvastane olukord jätkuks. «Selle tulemusel jääks

Praegu riigikogu menetluses olevas eelnõus on selliseid sätteid, millega võimaldatakse käiku panna näiteks apteegibuss.

tegelikult turg tänaste turuosaliste jaoks samaks ehk nad oleks konkurentsi eest seadusega kaitstud,» ütles ta. Samal seisukohal on vandeadvokaat Allar Jõks, kes analüüsis eelnõu apteegituru liberaliseerimist pooldava Ülikooli Apteegi palvel. Ajutist piirangut on samas toetanud näiteks riigikohtu endine esimees Märt Rask, apteekrite liidu ettepanekul eelnõu analüüsinud vandeadvokaat Jüri Raidla ja kohtus väikeapteeke esindanud vandeadvokaat Ants Nõmper. Samuti pooldas piirangu pikendamist oma eile esitatud arvamuses riigikogu põhiseaduskomisjon, kelle sõnul saab ajutise regulatsiooni põhiseaduspärasusele lõpliku ja siduva hinnangu anda siiski üksnes riigikohus.

Eesti päästjad sõidavad täna Bosniasse appi

Komisjon: venekeelne kogukond vajab oma kanalit Venekeelsel kogukonnal on pikemas perspektiivis vaja oma kanalit, et tunda ennast rohkem kaasatuna ja saada osa Eestis toimuvast, arvas eile esimest korda kogunenud venekeelse inforuumi komisjon. Kultuuriministeeriumi moodustatud komisjoni ettepanekute seas on Raadio 4, venekeelse «Aktuaalse kaamera» ja ERRi venekeelse portaali võimekuse suurendamine, sealhulgas venekeelse nädalat kokku võtva uudistesaate käimapanek. BNS

Selveris koondatakse veel ametikohti Kaubanduskett Selver jätkab ametikohtade koondamisega, viimased koondamisotsused tehti Postimehele teadaolevalt möödunud nädalal. Koondamisi kinnitas ka Selveri pressiesindaja. Selveri keti juht Kristi Lomp ütles, et Kaubamaja Grupis ühendatakse erinevaid ärifunktsioone juba aastaid. «Sellega seoses on ajad muutunud ja muutumas ka Selveri struktuur, kus on ametikohti nii kadunud kui ka juurde tulnud,» lisas ta. e24.ee

70 000 eurot kogus heategevusfond Aitan Lapsi taaraannetajate abiga vähekindlustatud lastele teatrielamuste pakkumiseks.

Tallinnas on paljud tänavad ilma tõttu joonimata Tänavate joonimine on Tallinnas tänavu jahedate ööde tõttu viibinud, mistõttu paljudel tänavatel ei ole sõidurajad teineteisest eristatavad. «Tööde teostamiseks peab olema kuiv ja kümme kraadi sooja, et märgistus püsiks. Senini on ööd olnud külmad,» selgitas Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa. Töödega on kavas alustada kohe, kui ilm lubab. BNS

Rongi alla jäänud mees kandis ilmselt kõrvaklappe Eile varahommikul jäi Tallinnas Laagri raudteejaamas rongi alla jalakäijate ülekäigukohas jalgrattaga raudteed ületanud 39-aastane mees, kes kandis õnnetuse juhtumise hetkel tõenäoliselt kõrvaklappe. Kiirabi viis raskes seisundis mehe haiglasse. Politsei on õnnetuse uurimiseks alustanud kriminaalmenetlust. tallinncity.ee

Täpsustus

rustust.Eesti, Läti ja Leedu päästjad moodustavad üheskoos 19-liikmelise päästemeeskonna. BFC kontseptsiooni ja kokkulepitud tegutsemisjuhiste järgi tagavad kogu missiooni logistilise, meditsiini ja IT-toetuse Eesti päästemeeskonna

eksperdid. Eesti vastas möödunud nädala lõpus jaatavalt Bosnia ja Hertsegovina julgeolekuministeeriumi rahvusvahelisele abipalvele. postimees.ee foto: dmitri kotjuh, järva teataja

Eestlasi kahtlustatakse seotuses arvutikuriteoga

Kultuurikatelt asub juhtima Väino Sarnet

Rahvusvahelise küberkurjategijate tabamiseks korraldatud operatsiooni Blackshades käigus peeti kinni 81 inimest, nende seas on kaks eestlast, keda kahtlustatakse arvutikuriteo ettevalmistamises. «Mehi kahtlustatakse selles, et nad omandasid ja valdasid Blackshades Recovery tarkvara, mis oli loodud nakatatud arvutitest arvutikasutajate nimede ja paroolide kogumiseks,» ütles riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kadri Tammai. Eestlasi võib oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Keskkriminaalpolitsei läbi-

Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks Väino Sarneti (pildil), kes asub ametisse 30. mail, mil lõpevad seni Kultuurikatla tegevust juhtinud Evelyn Sepa volitused. Väino Sarnet on lõpetanud Tartu Ülikooli tööstus-psühholoogia eriala ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia eriala. Ta on töötanud teadurina taimebioloogia alal Eesti Maaviljeluse Instituudis, Lääne-Virumaa abimaavanemana, erastamisagentuu-

viidava kriminaalmenetluse eesmärgiks on selgitada välja, mis põhjusel isikud nimetatud tarkvara omandasid ning kas ja kuidas nad seda kasutasid. Blackshadesiks nimetatakse Hollandi juhtumit, kus pahavara kasutanud 18-aastane noormees nakatas vähemalt 2000 arvutit, kontrollides ohvrite veebikaameraid, et naistest ja tüdrukutest pilti teha. Pahavara loojate, müüjate ja kasutajate tabamiseks korraldatud kahepäevasest operatsioonist võtsid peale Eesti osa mitu Euroopa riiki, aga ka näiteks USA, Kanada ja Tšiili. postimees.ee

ri peadirektorina, riigikantselei avaliku halduse büroo juhatajana, majandusministeeriumi riigihangete keskuse direktorina, Sillamäe soojuselektrijaama juhatajana ja eksperdina Tallinna linnakantselei sisekontrolöri teenistuses, teatas Raepress. Sihtasutuse nõukogu kuulutas kevadel välja avaliku konkursi juhatuse liikme ametikohale. Vastavalt SA Tallinna Kultuurikatel põhikirjale määrab juhatuse liikmed ning kutsub tagasi nõukogu. tallinncity.ee

POSTIMEES.EE

Eesti üheksaliikmeline päästemeeskond sõidab täna Balti riikide ühismeeskonna BaltFloodCombat (BFC) koosseisus Bosnia ja Hertsegoviinasse, et aidata riigil toime tulla ulatuslike üleujutustega. Eile pakkisid Eesti päästjad Paides missiooniva-

Eilse Postimehe artikli «Euroliitu astumisega alanud hinnatõus jätkub» graafikus oli esile toodud, kui mitu protsenti oli toidukauba hind 2004. aastal odavam võrreldes 2014. aastaga. Avaldame täpsustuseks, mitu protsenti iga toidukauba hind kümne aastaga tõusis: tee 190,6 protsenti, suhkur 169,2 protsenti, või 166,67 protsenti, liha 102,7 protsenti, kala 97,7 protsenti, margariin 92,1 protsenti, jahu 88 protsenti, makaronid 86,6 protsenti, leib 85,3 protsenti, koor 84,1 protsenti, hakkliha 80,88 protsenti, kohupiim 77,5 protsenti, kondiitritooted 77 protsenti, piim ja keefir 74,2 protsenti, kartul 72,25 protsenti, kohv 72 protsenti, juurvili 65,3 protsenti, sai ja sepik 59,5 protsenti, limonaad 39 protsenti, juust 39,1 protsenti, suitsulihatooted 45,9 protsenti, puuvili 45,2 protsenti, kanamunad 40,4 protsenti, keeduvorst 38,1 protsenti. PM

Postimees.ee küsitlus Millist hääletamisviisi kasutad europarlamendi valimistel? Hääletan jaoskonnas Ma ei lähegi valima eelhääletusel

26%

Ei ole veel otsustanud

4% 14% Hääletan valimispäeval jaoskonnas

10%

3244 vastajat

46% Hääletan elektrooniliselt

4 || EESTI || POSTIMEES, 20. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Viking Grace Tehnilised näitajad • Ehitatud: 2013 • Pikkus: 214 m • Laius: 31,8 m • Kogumahutavus: 57,000 GT • Peamasin: 4 × Wärtsilä 8L50DF (4 × 7,600 kW) • Kiirus: 22 sõlme (41 km/h) • Meeskond: 200 • Reisijad: 2800 allikas: wikipedia

foto: hannu vallas / lehtikuva

KARMISTUVAD NÕUDED. Läänemere laevade mootorid peavad varsti hakkama vähem saastama, seetõttu tuleb ehitada uued laevamootorid või tuleb paigaldada kallid filtrid.

LNG-nõue ähvardab hinnatõusuga nils niitra reporter

soome lahe aasta 2014

ida teeks Postimehe lugeja, kui järgmisel aastal tuleks välja vahetada automootor, osta uudne katalüsaator või hakata kasutama 20–30 protsenti kallimat kütust? Eesti laevaomanike jaoks on säärane perspektiiv reaalsus – nemad peavad vahetama laevamootori kas keskkonnasõbralikuma LNG-tarbelise vastu, muretsema laevadele kallid filtrid või siis kasutama ülipuhast kerget kütteõli, mille hind võtab meele mõruks. Keskkonnakaitsjad on saavutanud järjekordse võidu ja neil on oma nõudmistes täielik õigus, sest Läänemeres aina laienevad surnud alad, kus puudub hapnik ja seega ka põhjaloomastik. Kõik see mõjutab meie kalatarbimise harjumusi, sest senised liigid asenduvad teistsugustega. Siit ka laevadele kehtestatud karmimad nõuded alates tulevast aastast. Veeldatud gaas (LNG) ei ole päris seesama, mis meie kodustes gaasiballoonides. Selline gaas on külmutatud miinus 162 kraadini, nii võtab see vaid ühe kuuesajandiku tavalises olekus maagaasile kuluvast ruumist. LNG mahutamiseks laeval ei kulu palju rohkem ruumi kui tavapärasele laevadiislile. Esimese ja väidetavalt praegu maailma keskkonnasõbralikema laeva Grace sai mullu val-

mis Viking Line – see laev kasutab küttena LNGd. Grace’ile tegi mootorid Soome firma Wärtsilä, mille koolituskeskuse spetsialisti Lasse Nikkaneni sõnul on LNGd kasutavad mootorid turvalisemad kui tavapärased mootorid. «Praegused kütused plahvatavad üsna kergesti, aga gaas plahvatab siis, kui selle kontsentratsioon õhus ületab teatud määra – selle ohu välistamiseks on aga hulk võimalusi.» LNG kui külmutatud gaas aja jooksul soojeneb ja seetõttu kasvab ka surve gaasipaakidele, ent siis lastakse osa gaasist paagi ülaosast välja ja surve väheneb. Viking Grace’i ülalpidamiskulud on Nikkaneni hinnangul isegi väiksemad kui laevade käitamisel traditsioonilise raske kütteõliga. «Kõik sõltub LNG ja kütteõli hinna vahekorrast,» lausus Nikkanen. «Kui LNG kättesaadavus sadamates paraneb, siis hinnad kindlasti kukuvad.» Praegu pole LNG Postimehele teadaolevalt kättesaadav ei Helsingis ega Tallinnas, ent seda võib laevadele laadida ka selleks puhuks kohale tellitud tankeritelt.

Vaja on uusi tehnoloogiaid 2010. aasta juulist pidid väävlimäärad väljaheitegaasides kahanema varasemalt 1,5 protsendilt ühele protsendile, tulevast aastast aga 0,1 protsendile. Need normid puudutavad Euroopas Inglise kanalit, Põhjamerd ja Läänemerd. «Selliste tasemete saavutamiseks on vaja uusi tehnoloogiaid,» tunnistas Nikkanen. «Traditsiooniliste mootoritega me selliseid emissioone ei saavuta.» Nikkaneni sõnul on väävlisisalduse vähendamiseks alla soovitud piiri hulk võimalusi, kuid ükski neist pole laevafirmadele üleliia odav. Esiteks võib võtta laevadel seniste traditsiooniliste raskete kütuste asemel kasutusele väga puhta kütteõli, mis toob endaga kaasa valusa hinnatõusu. «Sellises kütuses on vääv-

lisisaldust oluliselt vähendatud, aga see on palju kallim kui senised kütused,» lausus Nikkanen. «Laevafirmad pole kerge kütteõli kasutuselevõtu võimalusest põrmugi vaimustuses.» Teise variandina võib paigaldada laevadele filtrid, mis püüavad väävli heitgaasidest kinni. Wärtsilale kui mootoritootjale meeldivad mõistagi enim mootorid, mis kasutavad nii LNGd kui ka diislit ega väljuta peaaegu üldse väävlit. «Meie jaoks on sellised mootorid perspektiivikas äri, sest kõik laevafirmad tunnevad nende vastu huvi,» lausus Nikkanen. Paraku jääb selgusetuks, miks venitab nõnda suur osa laevaomanikest LNG-diisli mootoritega viimase hetkeni. Tankeriomanikele on väävlinõue õudusunenägu, sest selle täitmata jätmisel ei lubata neid enam Põhjamere ega Läänemere sadamatesse. Nikkaneni sõnul saab praegustel laevadel vahetada mootorid uutele nõuetele vastavate vastu, ehkki see võtab mõne hea nädala. «Laev peab olema mõnda aega kuivdokis,» lisas Nikkanen. «Peaaegu kõik tuleb välja vahetada, aga mina arvan, et LNG on parim lahendus.» Tallink Grupi finantsdirektori Janek Stalmeisteri sõnul pole ettevõte veel otsustanud, mida teha – kas paigaldada filtrid või asendada mootorid LNG-toiteliste vastu. «Tänase päeva seisuga pole me filtrite paigaldamist ega LNG-le ümberehitamist otsustanud, seega on ainus võimalik lahendus kasutada madala väävlisisaldusega kütust.» Postimehe kinnitamata andmetel kavatseb Tallink siiski edaspidi laevad ümber ehitada LNGlahendustele. Viking Line’i pressiesindaja Johanna Svahnström on uue LNG-laeva üle õnnelik. «Oleme oma Viking Grace’iga väga rahul, tangime teda viiel hommikul nädalas Stockholmis,» rääkis Svahntström. «Seni pole olnud mingeid probleeme.»

Soome lahe aasta • Soome lahe aasta raames toimub Eestis, Soomes ja Venemaal hulgaliselt üritusi. Riikide esindajad koostavad ühise rändnäituse, mis tutvustab lahte looduse, kultuuri ja keskkonna vaatevinklist. Näitus on komplekt kümmekonnast eksponaadist, mis käsitlevad muuhulgas mikroprügi, lahe olukorda minevikus ja praegu, kultuurilugu ja elukeskkonda. • Näitusekülastaja saab mõtteid, mida tema saaks lahe heaolu tarbeks teha. Mais avatakse näitused samal ajal Eesti loodusmuuseumis, Tartu keskkonnahariduse keskuses ning keskkonnaameti Pärnu ja Narva büroos. • Loodusmuuseum viib huvilised ka õpperetkedele kaljasel Hoppet ja uurimislaeval Salme, kus õpitakse tundma mere selgrootuid, kuid juttu tuleb ka ökoloogiast, keskkonnaseisust ja suurematest loomadest. • Soome lahele keskendub ka tänavune traditsiooniline looduskaitsekuu (mai) ja aasta loomaks on looduskaitsjad valinud viigerhülge. • Soome lahe teemaga on seostatud ka hulgaliselt teisi üritusi. Näiteks on nende seas suvine koostöö Tõnu Kaljuste ja Nargenfestivaliga, juuli teises pooles toimuvad Tallinna merepäevad ning pere- ja merepäevad Kundas. Suvel paneb populaarne Looduse Omnibuss käima Omnilaeva, mis viib huvilised õpperetkedele ranniku lähedusse ja saartele. allikas: keskkonnaministeerium

Svahnströmi sõnul on üsna keeruline öelda, kas laeva igapäevane kütusekulu on võrreldes seniste traditsiooniliste kütteõlidega praegu suurem või väiksem, ent samas on täiesti selge, et tulevast aastast on see laev kogu laevan-

Tänase päeva seisuga pole me filtrite paigaldamist ega LNG-le ümberehitamist otsustanud, seega on ainus võimalik lahendus kasutada madala väävlisisaldusega kütust. Tallink Grupi finantsdirektor Janek Stalmeister

dusgrupi väikseima ülalpidamiskuluga alus. «Meil on siiski lisaks kuus laeva, mille puhul tuleb mõelda, kuidas neid toita,» lausus Svahnström. «Hakkame esialgu kasutama kergeid ja puhtaid kütuseid, mis on küll praegusest oluliselt kallimad.» Viking Line on kokku arvutanud, et järgmisel aastal kulub puhtamale kütusele 15–20 miljonit eurot rohkem kui seni. See tähendab laevafirmale 20–25-protsendilist hinnatõusu.

Karm konkurents Svahnströmi sõnul ei plaani Viking Line hoolimata kulude kasvust praegu piletihindu tõsta. «Konkurents on selleks liiga karm, ehkki karm on see teistegi jaoks,» lausus ta. Tallinki juht Enn Pant ütles konverentsil «Äriplaan 2014», et uued nõuded võivad tuua kaasa laevatranspordi 20–30-protsendilise kallinemise. Nikkaneni jutu järgi peavad kerget laevade kütteõli või filtreid kasutavad laevad kasutama lisaks ka seadmeid, mis eemaldavad väljaheitegaasidest lämmastikoksiidi. LNG puhul pole selliseid seadmeid vaja. «LNG- ja diislitoitega mootorite eeliseks on ka see, et laevafirmad saavad kasutada näiteks Läänemerel LNGd, ent pehmemate nõuetega piirkondades võib sõita ka traditsioonilise diisliga,» lausus Nikkanen. LNG põletamiseks vajab uudsetele nõuetele vastav laev siiski ka diislikütust, ent selle osa on vaid üks protsent. Kokkuvõttes kahaneb LNG kasutamise korral süsihappegaasi emissioon veerandi jagu, lämmastikoksiidi ja väävli osa aga kuni 98 protsenti võrreldes praeguste mootoritega. «Kui sa lähed sellise laeva mootoriruumi, siis paned tähele, et kõik on tavatult puhas – personal, kes on juba töötanud LNG-laeval, ei taha enam töötada tavalistel rasket kütteõli kasutavatel laevadel,» lausus Nikkanen.

POSTIMEES, 20. MAI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

TEADUSSAAVUTUS. Eesti teadlase juhtimisel avastatud mehhanism annab lootust kasvatada vilja väga põuastel aladel.

Bakter teeb nisu põuakindlaks arko olesk TLÜ/Postimees

iisteist aastat tagasi unustas noor doktorant Sa lme Timmusk ühe lõpetatud taimekatse ära visata. Kaks nädalat hiljem leidis ta, et mõned kasvukastis olnud nisutaimed on kenasti rohelised, teised aga ammu närtsinud. Sellest juhusest sai alguse uurimistöö, mis on avamas uut lähenemist maailma põllumajanduses. Sel kuul avaldas Rootsi Uppsala biokeskuse (SLU) dotsent Timmusk koostöös Iisraeli ning Eesti Maaülikooli teadlastega teadusartikli, milles kirjeldab nisu põuakindluse viiekordset suurendamist. Seejuures taime endaga ei teinud teadlased midagi, ainus nipp oli panna nisu juurte juurde elama karmide kliimatingimustega harjunud mullabakter. Kui tavalistest nisutaimedest ei elanud pärast veeta jätmist ükski kauem kui kaheksa päeva, siis mullabakteriga koos elavatest nisutaimedest taastusid kümnepäevase põua järel ligi pooled, täpsemalt 43 protsenti. Seda juhul, kui kasvupinnaseks oli ainult liiv. Kui sinna segada kümme protsenti mulda, paranes taimede ellujäämisprotsent 89ni, hoolimata pikemast, kahenädalasest põuast. Samuti kasvasid bakteriga koos elanud taimed põua jooksul lopsakamaks ning nende juurtel oli rohkem toitaineid koguvaid juurekarvakesi. Kuigi mikroobide kasutamist taimede omaduste parandamiseks on viimasel paari aastakümnel maailmas aina enam uuritud, pole nii märgatavat põuakindluse paranemist varem saavutatud. Timmuski sõnul on suure hüppe põhjuseks bakteritüvi, mis pärineb eriti põuastest oludest. Heade bakterite otsingut alustas ta Iisraelist. «See on

Salme Timmusk

foto: slu

koht, kus kuivus on tohutu probleem,» selgitab Timmusk. «Seetõttu toimub seal ka evolutsiooniline valikusurve.» Seal, Karmeli mäel asub org, mis on eriliste omaduste tõttu saanud hüüdnime Evolutsioonikanjon. Selle lõunanõlvale paistab pidevalt kõrvetav päike, põhjanõlval on aga märksa mõõdukamad tingimused. Kolm aastat tagasi avaldas Timmusk töö tõestusega, et kanjoni eri nõlvadelt pärit sama liigi bakterid on erisuguste omadustega. «Näitasin, et on küll sama bakteriliik, aga nad ei mõju taimele samamoodi,» sõnab ta. «Kui need bakterid on kaua seal elanud, on nad koos taimejuurega ühiselt arenenud ja nende omadused on hoopis teised.» Ta jätkas ekstreemsetest kohtadest bakterite otsinguid. «Käisin mitmetel konverentsidel USAs, kus rääkisin Iisraeli kanjonitest,» meenutab ta. «Nad ütlesid, et neil Arizonas on samasugused, kuid vähem uuritud nõlvad.» «Nad viisid mind nendesse kanjonitesse ja seal oligi üks, mis jättis mulle sügava mulje. Seal oligi ainult kivi. Gneiss ja graniit, ei mingisugustki pragu, kust taimed oleksid välja kasvanud – männid kasvasid välja otse sellest kivist. Mõtlesin, et see on tõeline looduse ime.» Kuid kas mänd ise on sitke või on tal juurte juures head abilised, tekkis Timmuskil küsimus. «Me alles hakkame avastama looduslikus keskkonnas toimivat keerulist süsteemi,» tõdeb ta. «Viimasel ajal hakkab üha rohkem välja tulema, et taimi

Kollased männid suudavad Mount Lemmoni kaljudel kasvada ainult tänu sellele, et nende juurtel elavad erilised bakterid.

ja baktereid tuleb vaadata kui ühtset organismi.» Seega otsustas ta ühe neist Mount Lemmoni kollastest mändidest kaasa võtta. «Männi kivi seest välja saamine oli omaette töö,» räägib ta. «Mu abiline hakkas kivi sisse auku raiuma ja see võttis mitu tundi aega, et seda pisikest männikest sealt välja saada.» Kuid töö tasus ennast ära. Just selle männi juurtest saadud bakteritüvi osutus katsetes kõige tõhusamaks nisu turgutajaks. Nüüd on Timmuski töörühm andnud sisse patenditaotluse ja loodab, et tulemus jõuab kunagi ka põllumeeste kasutusse. Ent selleks on tarvilik koostöö tööstusega, ülikool üksi seda teha ei jaksa, tunnistab Timmusk.

Põuabakter • Tavalise mullabakteri Bacillus thuringiensis’e tüve AZP2 lisamine taimejuurtele suurendab nisutaimede põuakindlust viis korda ning taimekasvu 78 protsenti. • Bakteritüvi pärineb USAst Arizona osariigis Mount Lemmoni mäel kasvanud kollase männi (Pinus ponderosa) juurtelt. • Ajakirjas PLoS One ilmunud uurimistöö juhtautor on Rootsi Uppsala biokeskusedotsent Salme Timmusk, teiste autorite seas on Haifa ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased. allikas: slu, postimees

Erakoolid saavad kohtu otsusel Tallinnalt raha Rocca al Mare Kooli AS ja MTÜ Sakala Eragümnaasium saavad Tallinna halduskohtu esmaspäevase otsuse järgi Tallinna linnalt raha tegevuskulude katteks. Mõlemad koolid esitasid Tallinna haridusametile nõude osaleda eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises, kusjuures nõuded puudutasid Rocca al Mare kooli puhul ajavahemikku mullu aprillist tänavu veebruarini ning Sakala eragümnaasiumi puhul mullust aprillikuud ja ajavahemikku mullu juunist tänavu märtsini. Tänavu 27. veebruari käskkirjaga Tallinna haridusamet sellest aga keeldus, mille järel pöördusidki koolid halduskohtusse. Kohus andis esmaspäeval õiguse koolidele, jättes nende

Rocca al Mare kool.

nõuetes rahuldamata vaid intresside osa. Kohtu hinnangul on mõlema kaebuse puhul põhjendamatu linna seisukoht, justkui võiks eraüldhariduskooli tegevusku-

foto: andres haabu

lude katmises osalemise kohustuse täitmata jätmist õigustada sellega, et eraüldhariduskoolide tegevuskulude rahastamine on oma olemuselt riiklik kohustus ning et riik ei ole omavalitsuse-

le vastava kohustuse täitmiseks raha eraldanud. Kohus leidis, et selle kohustuse täitmise seisukohalt käesolevas vaidluses ei ole neil asjaoludel tähtsust, kuna nimetatud säte on vastava kohustuse seadnud otsesõnu kohalikule omavalitsusele. «Hinnangu andmine sellele, kas riik on omavalitsustele taganud neile pandud ülesande täitmiseks piisavate eelarvevahendite olemasolu või eraldamise, väljub käesolevate vaidluste piiridest. Seega ei saa koolile tegevuskulude hüvitamist seada sõltuvusse riigilt rahastuse saamisest. Tegemist ei ole tingimusliku kohustusega, mida tuleks täita üksnes juhul, kui riik linnale selleks raha eraldab,» märkis kohus. BNS

foto: salme timmusk

6 || EESTI || POSTIMEES, 20. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Uus inverterkeevitusseade ESABilt

Ligi kümnendik vastuvõtuaegadest läheb raisku, kuna leidub inimesi, kes ei teata õigel ajal, et nad ei lähe foto: mihkel maripuu arsti juurde.

Arstiaegadest läheb kümnendik kaotsi

Vastupidav ja töökindel Lihtne kasutada Energiasäästlik

Portaalid marina lohk

Lisainfo: Tel: 56 636 235 E-mail: andres.metsmaker@alas-kuul.ee

reporter

mbes kümnendik arstide vastuvõtuaegadest läheb kaotsi, kuna patsiendid ei teata õigel ajal, et nad ei lähe arsti juurde. Probleemi aitaks kõige paremini vältida digisaatekirja ja -registratuuri rakendamine. Möödunud aastal Tallinna haiglates tehtud ravijärjekordade uuringust selgus, et 11 protsenti esmastest patsientidest jätab vastuvõtule ilmumata, mis omakorda pikendab järjekordi ja seega teiste inimeste arstile pääsemise ooteaega. Kuid osalt on tühivisiitide põhjuseks ka pikad järjekorrad ise – teisisõnu inimesed, kes peavad väga pikalt ootama, kas unustavad oma aja või pääsevad vahepeal arsti juurde kuskil mujal. Üldiselt on haiglate võimalused tühivisiitide vastu võitlemisel kuni digisaatekirja ja digiregistratuuri täieliku rakendamiseni piiratud. Digisaatekirjade tehnilist lahendust peaks

ITK arendas juba 2007. aastal esimese raviasutusena välja i-Patsiendi portaali, mis võimaldas broneerida aega arsti vastuvõtule. Praeguseks on võetud kasutusele riigi tervishoiu infosüsteem (TIS), mille puhul osa funktsioone kattub i-Patsiendi platvormiga. E-tervise süsteemist kasutab ITK digisaatekirju. allikas: itk

katsetatama aga alles 2015. aasta sügisel ja kogu saatekirjasüsteem tervikuna käiku minema 2016. aasta lõpus. Sotsiaalministeeriumi selgitusel seotaks digisaatekiri arsti juurde aega kinni pannes konkreetse broneeringuga, mis tähendab, et korraga ei saaks end mitmesse raviasutusse järjekorda panna. Vaid aja tühistades saaks sama saatekirjaga broneerida uue aja. Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) kommunikatsioonispetsialisti Kadri Penjami sõnul jätab nende haiglas ligi kaheksa protsenti patsientidest teatamata, et nad ei tule visiidile, ehkki seda saab teha nii telefonitsi, e-posti vahendusel kui

ka haigla veebilehel, täites vastava vormi. Ravikindlustuse seadus lubab küsida patsiendilt visiiditasu ette või siis trahvida kohale tulemata jätnud patsienti järgmisel korral kahekordse visiiditasuga, kuid ITK neid võimalusi ei kasuta. Küll aga võimaldab haigla patsiendil tellida SMS- või e-posti teavituse, mis saabub kaks tööpäeva enne vastuvõttu. «Juhul kui meeldetuletus läheks inimesele samal päeval, ei oleks tal enam aega reageerida. Üldjuhul need, kes soovivad SMSi või meili teel meeldetuletust, teavitavad ka juhul, kui ei saa vastuvõtule tulla,» märkis Penjam. Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) jättis möödunud aastal polikliiniku vastuvõtule tulemata kuus protsenti patsientidest, tasulistele vastuvõttudele aga ligi 12 protsenti. Need arvud on haigla kommunikatsioonijuhi Inga Lille sõnul püsinud sarnased läbi aastate. PERHis on võimalik arsti vastuvõtule registreeruda nii telefoni teel kui ka digiregistratuuris. Samu kanaleid, lisaks ka e-posti, saab kasutada vastuvõtuaja tühistamiseks. Üldist, kõiki erialasid hõlmavat teavitussüsteemi haiglal aga ei ole.

Loo veskist saab kultuurikatel Harjumaal Jõelähtme valla Loo külas avatakse homme pidulikult kunsti- ja käsitöökeskus Ajaveski, mis asub endises tuuleveskis. Kunagisest Kostivere mõisa tuuleveskist on saanud kohalik kultuurikatel, mis pakub külalistele emotsiooni mitmel moel. Lagunenud tuuleveski kehandist on unikaalse restaureerimislahenduse tulemusena saanud ainulaadse välimusega vaatamisväärsus ja tegevuspaik. Seal on mitmel korrusel näitusepinnad, toimuvad erinevad töötoad, avatud on käsitöö- ja

Kunsti- ja käsitöökeskus Ajavesfoto: mtü ajaveski ki.

kohvipood ning panoraamvaatega platvorm maastiku- ja linnuvaatluseks. Homme avatakse Ajaveskis esimene näitus «Kolmkõla», mis on kolme eripalgelise kunstniku ühisnäitus, hõlmates maale ja graafikat erinevatest loomeetappidest. Näitusele on valitud teosed, mille ühendavaks märksõnaks võib pidada reaalaja puudumist, võibolla ka ajatust üleüldises mõttes: Andrus Joonas – maal, Janno Bergmann – graafika, Pusa – maal. tallinncity.ee

20. MAI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eestis mõõdeti eile maikuu soojarekord

ile oli üle Eesti tavatult soe päev: lisaks sellele, et sündis kõigi aegade lehekuu soojarekord, purunesid nii mõneski kohas üle Eesti pea 50 aastat püsinud rekordid. Sooja tõi Eestisse troopiline õhumass, mis kandus siia Musta ja Kaspia mere vaheliselt alalt. Ööpäeva keskmine õhutemperatuurikõver tõusis isegi juulikuu näitudest kõrgemale, märkis Ilmateenistus kella 17 seisuga koostatud ülevaates. Kunda ilmajaamas mõõdeti eile Eesti maikuu soojarekord – maksimaalne õhutemperatuur tõusis 33,1 kraadini. Soojakraadid ei meelitanud eile Pärnu randa väga palju rahvast. Kui juulis oleks Pärnu rannas 28 soojakraadiga sama vähe inimesi vees nagu täna (eile – toim), võiks arvata, et meie vetesse on kolinud mõrtsukhai. Samas on praegu suvepuhkuste ja koolivaheaegadeni veel aega, mistõttu pole imestada, et rannast just tuhandeid inimesi ei leia, vahendas err.ee «Aktuaalset kaamerat». PM

Tallinnas Stroomi rannas ei olnud eile keskpäeval veel rahvast murdu, üks suvitaja istus kivile ja jahutas jalgu, taamal sõitsid vees mõned hobukaarikud.

foto: liis treimann

Mai temperatuur Vaatluskoht

Eilne maksimum (°C)

Tallinn-Harku Jõgeva Jõhvi Kunda Kuusiku Tartu-Tõravere Viljandi Võru

31,4 30,5 32,1 33,1 30,1 30,9 31,1 31,0

Varasem maksimum (°C) 29,7 30,0 30,8 29,7 29,8 30,1 30,9 30,8

26.05.1958 26.05.1958 29.05.2007 28.05.2007 29.05.2007 29.05.1995 31.05.1995 18.05.2013 allikas: emhi

Telliskivi peatuse juures olid soojast kõveraks läinud trammirööpad, mida kohe parandama asuti. foto: mihkel maripuu

Suvesoe meelitas nii Paide kui Türi tehisjärve äärde vee foto: dmitri kotjuh / järva teataja ja päikese nautijaid.

Stroomi rannas eelistasid paljud päevitajad võtta päikest foto: liis treimann põõsaste varjus.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 20. MAI 2014

Indrek Randveer sai Estonian Airi juhatuse liikmeks Estonian Airi nõukogu nimetas ettevõtte juhatuse liikmeks pikaajalise müügi- ja juhtimiskogemusega Indrek Randveeri (pildil), kes asub lennufirmas täitma kommertsjuhi kohustusi. Estonian Airi juhatus on nüüd kolmeliikmeline. «Eestile ja Eesti inimestele on vaja Tallinnas baseeruvat oma lennufirmat,» ütles Randveer. «Piirkondliku lennufirmana peame pakkuma eestimaalastele olulisi sihtkohti ning olema võimelised tagama võimalikult lühikese ooteaja jätkulendudele suundujatele.» e24.ee

Teise samba pensionifondid kasvasid viiendiku võrra Teise samba pensionifondide maht kasvas eelmisel aastal 20 protsenti ehk 290 miljoni euro võrra, 1,77 miljardi euroni, selgus finantsinspektsiooni finantsturu ülevaatest. Teise samba osakuomanike arv kasvas neli protsenti, 708 812 omanikuni. Kohustuslike pensionifondide turuliidri Swedbank Investeerimisfondide turuosa kahanes ühe protsendipunkti võrra, 41 protsendini, SEB Varahalduse turuosa kahanes samuti ühe protsendipunkti võrra 22, protsendini ning kolmandal kohal asuva LHV Varahalduse turuosa kasvas kahe protsendipunkti võrra, 19 protsendini. e24.ee

OMX TALLINN

777,68 ▲ +0,24%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014 V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014

3,93 ▲ +0,77%

IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,000 -5,66 Baltika 0,425 -2,52 Ekspress Grupp 1,020 0 Harju Elekter 2,750 -2,83 Järvevana 0,690 -2,82 Merko Ehitus 7,050 -0,70 Nordecon 0,970 0 Olympic Group 1,800 0 Premia Foods 0,655 +0,77 Pro Kapital Grupp 2,680 0 Silvano Fashion 1,840 -0,54 Skano Group 0,951 0 Tallink Grupp 0,769 +1,85 Tln Kaubamaja 4,920 +0,20 Tallinna Vesi 13,500 -0,74 Trigon Property 0,495 0

19.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,465 +0,14 Hiina jüaan 8,555 +0,19 Jaapani jeen 138,790 -0,12 Kanada dollar 1,490 +0,05 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,136 -0,18 Poola zlott 4,187 -0,09 Rootsi kroon 9,046 +0,38 Rumeenia leu 4,432 -0,09 Šveitsi frank 1,223 +0,15 Suurbritannia nael 0,815 -0,02 Taani kroon 7,465 0 Tšehhi kroon 27,474 +0,11 Ungari forint 305,380 -0,18 USA dollar 1,372 +0,14 Venemaa rubla 47,368 -0,68

bns

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KASSETIAJASTU. Autoritasu kogutakse endiselt helikassettide ja VHSide pealt, kui tegelikult ei kasuta neid enam peaaegu keegi.

Autorikaitsjad nõuavad valit kalev aasmäe reporter

ittetulundusühingud Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit nõuavad valitsuselt kohtu kaudu 831 416 eurot. Tegu on summaga, mis nende hinnangul jäi valitsuse tegevusetuse tõttu autoritele, esitajatele ning fonogrammitootjatele aastatel 2010–2013 laekumata. Eestis on igaühel lubatud teha isiklikuks otstarbeks muusikaja filmisalvestistest koopiaid. Et need, kellele kuuluvad nende salvestiste õigused, selle eest õiglast kompensatsiooni saaksid, on kasutusel nn «tühja kasseti tasu» süsteem. «Tühja kasseti tasu» on tasu, mida küsitakse salvestusseadmete ja -kandjate tarnijatelt, sõltumata sellest, kas salvestuskandjat või -seadet ka tegelikult kasutatakse. Tegu on hüvitisega autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale selle eest, et nende õigusi on üldsuse huvides piiratud. Alates 2006. aastast on «tühja kasseti tasu» määr kolm protsenti salvestusseadmete ja kaheksa protsenti salvestusvahendite tarnimise hinnast ilma käibemaksuta. Nimekiri heli-, videoja andmekandjatest ning seadmetest, mis sellise maksustamise alla kuuluvad, on ühingute hinnangul aga selgelt iganenud ning hoolimata nende üleskutsetest ja valitsuse korduvatest lubadustest ei ole seda viimase kaheksa aasta jooksul uuendatud. See-

tõttu võetigi jalge alla kohtutee. tutee. «Täna äna kogutakse autoritele toritele tasu jätkuvalt valt helikassettide e ja VHSide pealt, mille kasutamine tänapäeval änapäeval on praktiliselt liselt olematu, seetõttu tu on ka autoritasud d drastiliselt vähenenud,» enud,» ütles autorikaitsjaid kaitsjaid esindav advokaadibüroo dvokaadibüroo Glimstedt edt vandeadvokaat Priit riit Lätt. Täpsemalt psemalt kogutakse Eestis praegu tasu helikandjate elikandjate puhul kassettide, assettide, audio- ja andme-CDplaatide de ja minidiskide pealt ealt ning videokandjate ndjate puhul videokassettide kassettide ja DVDde e pealt. Maksustavate ate seadmete alla käivad äivad kassettmakid,, videomakid ning DVD-mängijad ja -salvestajad. vestajad. Aastatel 1999–2006 9–2006 olid nimekirjas ka MP3-mängijad, kuid hiljem on need välja jäänud. Ühingud ingud soovivad, et nimekirja a lisataks Blu-Ray ja HD DVD-plaadid plaadid ja nendele salvestavad seadmed. Samuti tahetak-

Põhiline on ikkagi regulatsiooni muutmine digiajastule sobivaks, mitte kahjutasu. Autoreid esindav vandeadvokaat Priit Lätt

se küsida maaletoojatelt lisatasu digipleierite, digibokside, satelliittelevisiooni vastuvõtjate ja osa televiisorite eest. Mobiiltelefonide ning seadmete eest, mis on integreeritud arvutiga või kasutatavad ainult arvutiga ühendatuna, tasu ei soovita.

Läti sõnul toetutakse oma nõudmistes 2011. aastal koostatud kultuuriministeeriumi määruse eelnõule, kuid mille valitsus toona tagasi lükkas. Kultuuriministeerium teemat kommenteerida ei soovinud. Riiki kohtus esindav justiitsministeerium selgitas oma napis kommentaaris, et on «tühja kasseti tasu» küsimusega aastate jooksul küll tegelenud, kuid konsensuse puudumise tõttu ei ole sellele küsimusele veel lahendust välja töötatud. Kohtusse pöördumiseks said Eesti autorikaitsjad innustust Lätist, kus paar aastat tagasi sai kohalik autorite ühing samasuguses asjas konstitutsioonikohtus võidu ning Läti oli sunnitud seadusi muutma.

«Meie eesmärk ei ole vaielda, vaid kompromissile jõuda. See (kohtusse minek – toim) on meie viimane võimalus. Me juba vaidlesime riigiga aasta aega kahjutasu esitamise tähtaja üle, kui me veel venitaks, siis me jääkski lihtsalt hiljaks,» ütles Lätt. «Põhiline on ikkagi regulatsiooni muutmine digiajastule sobivaks, mitte kahjutasu. Kui riik muudab regulatsiooni, siis me mõtleme kindlasti sellele, kas seda vaidlust jätkata või mitte,» ütles advokaat. Esimene istung Tallinna halduskohtus oli määratud kolmapäevale, kuid pooled leppisid eile pärastlõunal kokku, et vaidlusküsimused lahendatakse kirjaliku menetluse kaudu.

POSTIMEES, 20. MAI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

tsuselt kahjutasu

Autorid, esitajad ning fonogrammitootjad soovivad «tühja kasseti tasu» ka moodsatelt meediakandjate ning -seadmete pealt. Praegu kogutakse tasu eelkõige helikandjate, näiteks helikassettide pealt, mida tuleb otsida tikutulega. foto: jaanus lensment

Erilised elamused! SEBE Tellimusreis

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal! Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee

Laenureklaam on kavas keelata enamikus meediumites kadri inselberg

kadri.inselberg@postimees.ee

Majandus- ja taristuminister Urve Palo saatis täna majandusministeeriumi partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega soovib keelata eraisikutele suunatud krediiditeenuse reklaami raadios, televisioonis ja internetis ning oluliselt piirata kõikide tarbimislaenude reklaami sisu. «Ettevõtjate senine tarbijakrediidi reklaamimine on tekitanud ühiskonnas hoiaku, nagu aitaks kiirlaenu võtmine lahendada igapäevaseid olmeprobleeme ja parandada elujärge. Tegelikkuses on aga sageli vastupidi,» ütles Palo. «Eelnõuga kavandatavad muudatused ei lahendada inimeste finantsprobleeme, küll aga on selge märk sellest, et riik hoolib.» Eelnõu järgi keelataks televisioonis, raadios ja internetis tarbijatele pakutava krediidi ehk raha laenamise reklaam. Laenuteenuse pakkuja kodulehel võib reklaam olla, samuti trüki- ja välimeedias. Reklaamikeeld ei puuduta liisingut või kaupade ostmist järelmaksuga. Trüki- ja välimeedia jäävad keelu alt välja, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on need suhteliselt väikse mõjuga reklaamikanalid. Teiseks piiratakse nii tarbijakrediidi, järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu kui ka tarbimislaenu reklaami sisu. Eelnõu järgi tohib see edaspidi sisaldada vaid seaduses lubatud infot.

Eelnõu järgi tohiks tulevikuski tarbijalaenu reklaamida välimeedias. foto: toomas huik

Credit24 Eesti juht Rain Sepp ütles, et tema hinnangul on väljapakutud eelnõu liiga järsk. Esiteks ei mõista ta, miks diskrimineeritakse tele-, raadioja internetireklaami, kuid trükija välimeedia on lubatud. Teisalt aitab selline regulatsioon Sepa sõnul kaasa monopoli tekkele. «Meil on Eestis kaks suurt

Võib juhtuda, et tuleb kaaluda veelgi karmimaid piiranguid. Ootame ettepanekud ära ja siis vaatame edasi. Majandusministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa

panka. Ühel on 41 ja teisel 21 protsenti turust, kelle kodulehekülgedele suur osa Eesti täiskasvanud elanikkonnast iga päev sisse logib. Need portaalid on reklaami pungil täis. Kas see on sotsiaaldemokraatide soov mängida Rootsi pankadele monopolipositsioon kätte?» küsis Sepp. «See ei ole aus ega ka mõistlik.» Ministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa rõhutas, et tegemist on alles esialgse eelnõuga, mis saadeti laiali ettepanekute kogumiseks, ja miski pole veel lõplik. «Võib juhtuda, et tuleb kaaluda veelgi karmimaid piiranguid. Ootame ettepanekud ära ja siis vaatame edasi,» ütles Otsa. Eestis oli selle aasta 30. jaanuari seisuga 34 706 isikut, kellel on kiirlaenude või tarbijakrediidile spetsialiseerunud ettevõtete antud laenude tagasimaksmisel tekkinud maksehäired. Swedbank on oma analüüsis hinnanud, et kiirlaenuvõtjaid on Eestis üle saja tuhande. Tarbijakrediidi reklaamimist on püütud ka varem piirata – 2013. aasta juulis kehtima hakanud reklaamiseadusega viidi finantsteenuse reklaam kooskõlla vastutustundliku laenamise põhimõtetega. See regulatsioon ei andnud siiski piisavalt tulemusi ja tarbimislaenude reklaam on hoolimata seadusemuudatustest jõuline. Seda näitab ka tarbijakaitseameti praktika: kontrollitud 112 reklaamist tervelt 70 olid ameti hinnangul seadusega vastuolus.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 20. MAI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EKSTREMISMI EDU. Nii Suurbritannias kui Prantsusmaal ennustavad arvamusuuringud eurovalimistel võitu euroskeptilistele paremserva parteidele.

Äärmuslastel on raskusi üksteise talumisel evelyn kaldoja

Strasbourg– Tallinn

euroopa parlamendi valimised

Praegu prognoositavad muutused parteiperede suuruses Järgmine europarlament Euroopa demokraadid ja liberaalid (8,4%)

Järgmises koosseisus väheneb saadikukohtade arv 15 võrra, kuid parlamendis peaks 25. mai valimiste järel domineerima jääma Euroopa Rahvapartei.

25. MAI 2014

ui eurovalimiste tulemused pühapäeva õhtul lõpuks selguvad, ilmuvad kahe Lääne-Euroopa vana demokraatia – Suurbritannia ja Prantsusmaa – kaardile võitja kohale seninägematud parteivärvid, mis tähistavad euroskeptikuid ja paremäärmuslasi, näitab värske uuring. Prantsuse Rahvusrinde (FN) rajaja Jean-Marie Le Pen on oma tütre Marine Le Peni üle ilmselt uhke. Too pole mitte ainult isa paremäärmusliku pärandi juhtimist üle võtnud, vaid viimaste küsitluste järgi viib selle nüüd ka üleriigilisele valimisvõidule. Lahkuvas europarlamendis on FNil vaid kolm kohta: lisaks isale ja tütrele Le Penile veel erakonna aseesimees Bruno Gollnisch. Kui VoteWatchi prognoos paika peab, siis tulevas koosseisus kuulub Prantsusmaa 74 eurosaadiku kohast FNile 23. Prantsusmaa paremuselt teise tulemuse saavutab sama arvutuse järgi konservatiivne UMP, kes kogub 20 kohta, ja kolmandana saavad president Francois Hollande’i sotsialistid 14 mandaati. Kuigi äärmuslaste edu põhjendatakse peaasjalikult sellega, et prantslased pole rahul valitsevate sotside majanduspoliitikaga, jääb viimaste kohtade arv Euroopa Parlamendis tegelikult täpselt samaks kui praeguses koosseisus. Palju kohti kaotab tegelikult hoopis konservatiivne UMP – eelmise presidendi Nicolas Sarkozy koduerakond jääb võrreldes praeguse koosseisuga ilma kümnest mandaadist. Kümnest kohast jäävad ilma ka rohelised, kellel praeguses europarlamendis on 15 kohta.

Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (5,7%)

Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid (27,8%)

209

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed/ Põhjamaade Rohelised Vasakpoolsed (6,9%)

38 43

Euroopa Rahvapartei (28,2%)

196 (25,6%)

Vaba ja Demokraatlik Euroopa (5,2%)

83 (10,8%)

212

57 (7,4%)

57 35 (4,6%) (4%) 31 (4,3%) 33

(7,4%)

274 (35,8%)

Praegune europarlament

95 sõltumatud (12,6%)

Allikas: votewatch eu

Kuigi Prantsuse konservatiividele on kolmandiku kohtade kaotus kahtlemata löök, näitab sama uuring, et üleeuroopalises kontekstis jääb jätkuvalt domineerima nende parteipere ehk Euroopa Rahvaerakond (EPP). Ning kui ka EPP väike edumaa peaks viimasel valimistele eelneval nädalal sulama, on laias pildis järgmisel kohal siiski vasaktsenter ehk sotsialistide parteipere. Europarlamendi töö seisukohalt tähendaks FNi võit Prantsusmaal tõenäoliselt teravamat rivaliteeti paremäärmuslaste hulgas. Siiani tegut-

seb selles valijasegmendis üks fraktsioon – Euroopa Vabad Demokraadid (EFD). Üks selle põhijõude on Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP). VoteWatchi prognoos lubab praegu UKIPile Suurbritannias sama pretsedenditut ja võimsat valimisvõitu kui FNile Prantsusmaal. Brittide 73 saadikukohast peaks UKIPi osaks langema 24 ja ka seal on põhilisteks kaotajateks konservatiivid. FN tegutses lõpetavas europarlamendis fraktsioonitult ning mitu teist paremserva erakonda – näiteks põlissoomlased ja UKIP – on nendega an-

tisemitismi pärast koostöö välistanud. Järgmises koosseisus paistab FNil aga tekkivat piisavalt jõudu, et rajada Euroopa Vabaduse Alliansi (EFA) fraktsioon. See omakorda võib aga tekitada isegi väikese rivaliteedi küsimuses, millised paremserva fraktsioonid lähevad ühte, millised teise fraktsiooni. Kahe jõu liitumist väga tõenäoliseks ei peeta, küll aga kahtlevad mõned vaatlejad selles, kas EFA isegi suudab koos püsida või osutuvad ekstremistid isegi üksteise jaoks liiga äärmuslikuks.

Läti kaos osutab prognooside keerukusele Üks ilmekaid näiteid VoteWatchi parteikohtade jaotuse mudeli nõrkusest paistab olevat Läti. Isegi kui praegused prognoosid peaksid paika selles osas, mis puudutab mandaatide jaotust kohalike erakondade vahel, on ometigi keerukas prognoosida, millise eurofraktsiooniga nad liituvad. Latvijas fakti viimatise küsitluse järgi võidaks Koosmeele Keskus 19,8, Ühtsus 13,1, Roheliste ja Põllumeeste Liit (ZZS) 8,9 ja Rahvuslaste Liit 7,6 protsenti häältest. Mandaatide jaotuses tähendaks see Koosmeelele kolme, Ühtsusele kolme ning ZZSile ja rahvuslastele kummalegi üht mandaati. Üleeuroopaline parteipereline jaotus oleks sellisel juhul selge Läti kaheksast saadikust vaid nelja puhul. Valdis Dombrovskise ja praeguse peaministri Laimdota

Rohelised / Euroopa Vabaliit (5,1%)

Straujuma koduerakond Ühtsus on seotud konservatiivse Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteiperega, kuhu Eestist kuulub IRL. Rahvuslaste Liidu esindaja jätkaks ilmselt nn Briti konservatiivide ehk Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECFR) blokis. Samas jääb rahvuslaste puhul siiski õhku väike küsimärk – nimelt pole prognoosid sada protsenti kindlad, kas uues parlamendis saab ECFR kokku fraktsiooni moodustamiseks vajaminevad 25 saadikut vähemalt seitsmest liikmesriigist. Ülejäänute osas on pilt aga veelgi segasem. Eelmistel valimistel Koosmeele nimekirjas europarlamenti pääsenud Aleksandrs Mirskis liitus seal sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga. Nüüdseks on ta aga Koosmee-

le ridadest lahkunud ja rajanud oma Alternatiivse Partei nimelise erakonna, millel valimiskünnise ületamise lootust eriti ei paista. Veebilehe Europe Decides kohaselt ei liituks sel korral tõenäoliselt ükski Koosmeele nimekirjas europarlamenti pääsev Läti esindaja sotside fraktsiooniga. Teised allikad pakuvad, et lõunanaabrite venekeelse elanikkonna esindusparteiks peetav Ühtse Venemaa partner saadaks oma esindajad Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni ehk lühidalt öeldes kommunistide juurde. ZZS on valimiste eelõhtul Läti uudistesse sattunud ennekõike seoses oma «vaimseks isaks» peetava Ventspilsi meeri Aivars Lembergsi tegemistega. Tihti oli-

garhiks tituleeritav Lembergs võrdles hiljuti NATO vägede suurendatud kohalolekut Baltimaades 1940. aasta okupatsiooniga, samuti saatis alliansi peasekretärile Anders Fogh Rasmussenile kirja, kus nõudis vabandust sadamalinnas käinud liitlassõdurite käitumise pärast. Lembergs ise europarlamenti ei kandideeri. Fraktsioon, millega võiks liituda ZZSi nimekirjast tõenäoliselt ühe mandaadi saav poliitik, sõltub Europe Decidesi analüüsi kohaselt sellest, kas ta tuleb liitjõu põllumeeste või roheliste poolelt. Põllumeeste puhul peetakse tõenäoliseks EPPd, roheliste puhul aga Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni, kuhu Eestist kuulub praegu Indrek Tarand, Lätist aga kurikuulus vene aktivist Tatjana Ždanoka. PM

Sooküsimus lõhkus parteidistsipliini Kuigi eelmise koosseisuga võrreldes on lõpetavas europarlamendis parteiperede-sisene hääletusjoon ühtsemaks muutunud, suutsid mõned teemad lüüa märkimisväärseid lõhesid ka fraktsiooni kohaselt sama poliitilist vaadet esindavate saadikute vahele. Praeguse europarlamendi suurima, Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni sees kippusid hääled lahku minema, kui saadikutelt küsiti arvamust soolist võrdõiguslikkust puudutavatel teemadel, tõdeb VoteWatchi analüüs. Samuti erinesid konservatiivide arusaamad üksteisest keskkonnaga seotud hääletustel. Sotsialistide ridades tõid kõige rohkem eriarvamusi kaasa põllumajandus- ja kalanduspoliitikat puudutavad hääletused. Liberaale liitva ALDE saadikute seas tõid rohkelt erimeelsusi välja nii EPP suurim lõhestaja sooküsimus kui ka sotside põllumajandus. Rahvuslikus arvestuses olid kõige isepäisemad rootslased. EPPs erinesid üldisest joonest kõige rohkem Rootsi moderaadid, sotside seas aga Rootsi sotsiaaldemokraadid. Liberaalide puhul tõusis kõige isepäisema erakonnana esile Prantsuse Demokraatlik Liikumine. Hääletustel oma soovitud tulemuste saamises oli vaieldamatult edukaim EPP. Lõpetava eu-

roparlamendi suurim fraktsioon suutis plenaaristungeil läbi suruda 90 protsenti oma soovidest. Kuigi liberaalid on suuruselt alles kolmandad, tõusid hääletuste edukuselt teisele kohale just nemad, saavutades oma tahtmise 86,55 protsendil juhtudest. Sotsid olid kolmandal kohal – nende soovitud hääletustulemuseni jõuti 83,51 protsendil. EPP sai valdavalt oma tahtmist, kui küsimuse all oli ELi majandus- ja rahanduspoliitika. Sotsid olid just neis valdkondades kõige sagedamini kaotajaks. Vastupidine olukord valitses soolise võrdõiguslikkuse küsimustes – seal läksid läbi pigem sotside ettepanekud ja konservatiivide ametlik parteijoon jäi kaotajaks. VoteWatch võrdles parteiperede kaupa ka hääletustel osalemise aktiivsust. Sellest selgus, et kõige korralikumalt olid plenaarsaalis platsis Rohelised / Euroopa Vabaliit, nendega peaaegu võrdset kohalkäimise distsipliini ilmutasid EPP ja sotsid. Kõige hoolimatumateks kohalkäijateks osutusid paremäärmuslased ja euroskeptikud – valdavalt sõltumatute ja Euroopa Vabade Demokraatide ridadest. Neist omakorda konkurentsitult kõige vähem olid platsis Briti Iseseisvuspartei ja Ungari Jobbiku esindajad, vastavalt 61,08 ja 63,93 protsendil hääletustest. PM

POSTIMEES, 20. MAI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

«Mina hääletaksin praegu «jah», mis ei ole saladus.» Soome kaitseminister Carl Haglund toetab kindlalt riigi liitumist NATOga.

Taruta: presidendivalimised toimuvad ka Donetski oblastis Ukraina presidendivalimiste ajal tekib Donetskis, Horlivkas ja Slovjanskis tõenäoliselt probleeme, kuid valimised korraldatakse oblastis igal juhul, kinnitas eile oblasti kuberner Serhi Taruta. «Kui valimised mõnes rajoonis läbi kukuvad, siis ei tähenda see, et need kukuvad läbi kogu Donetski oblastis. Meil on probleemseid linnu: Slovjansk, Donetsk ja Horlivka. Teistes linnades on olukord kontrolli all,» ütles Taruta Kiievis pressikonverentsil. Korrakaitsejõud hoogustavad oma tegevust ning valimisjaoskondade ja valimiskomisjonide kaitseks tuuakse lisajõude, lubas kuberner ja lisas, et oblastis on moodustatud 23 valimiskomisjoni ja valimiste päeval avatakse 2425 valimisjaoskonda. BNS

USA soovib kindlaid tõendeid Vene vägede lahkumise kohta

Vojskova külas ronis üks bosnialane eile maja katusele, et päästetud sigadele süüa anda.

foto: reuters/scanpix

TULVAVEED. Bosnia võimude sõnul on paduvihmad laastanud maad sama palju kui 1992. aastast 1995. aastani väldanud sõda.

Balkani sajandi üleujutus pani liikuma ka maamiinid kadri veermäe kadri.veermae@postimees.ee Doonau j

igi veerand Bosnia ja Hertsegoviina 3,8 miljonist elanikust on saanud sajandi üleujutuse mõju tunda omal nahal, teatas eile Bosnia ja Hertsegoviina valitsus ja hoiatas, et tulvade kohutav hävitustöö on võrreldav 1992.–1995. aasta sõjaga. Eelkõige Serbiat ja Bosniat ning osalt ka Horvaatiat mõjutanud looduskatastroofi täielik ulatus hakkab selguma alles vete alanedes. Balkanil on teed, majad ja isegi terved külad mudalaviinide alla mattunud või üldse hävinud, puud ümber kukkunud ja asulateed täis kariloomade mädanevaid laipu. «Üleujutuse tagajärjed on kohutavad,» sõnas Bosnia välisminister Zlatko Lagumdzija eile pressikonverentsil. «Aineline häving pole sõjaaegsetest purustustest väiksem,» lisas ta. Tema sõnul pole 100 000 kodu ja muud ehitist enam võimalik kasutada. «Sõja ajal kaotasid paljud inimesed kõik, mis neil oli. Ja nüüd on nad taas kõik kaotanud,» ütles Lagumdzija. Kuigi mõnes Serbia piirkonnas hakkas veetase juba alanema, pole mitmest riigist läbi jooksva Sava jõe veetase oma rekordit veel saavutanud. Olukord on muutnud ohtlikuks

AUSTRIA

SLOVEENIA

RUMEENIA

Zagreb Sava j BOSNIA JA HERS.

HORVAATIA

ITAALIA

200 km

UNGARI

Belgrad SERBIA

Sarajevo

Aadria meri

Balkani looduskatastroof Kõige rängemad paduvihmad olid Bosnia ja Hertsegoviinas möödunud neljapäeval. Vihma sadas keskmiselt 100–200 millimeetrit ning paiguti üle 300 millimeetri. Bosnias on evakueeritud 500 000 inimest, Serbias 25 000 inimest ning Horvaatias 15 000 inimest. Eilseks oli Bosnias hukkunuid 27, Serbias 20, Rumeenias 1, Slovakkias 1 ja Horvaatias 1. Bosnias on üleujutuste tõttu toimunud üle 2000 maalihke. allikas: pm

eriti Obrenovacis asuva Serbia suurima elektrijaama jaoks. Obrenovaci linn ise on 90 protsendi ulatuses üle ujutatud ning Serbia valitsuse teatel on sealt leitud vähemalt 12 surnukeha. TPP Nikola Tesla elektrijaam varustab elektriga poolt

See on rängim üleujutus 120 aasta jooksul, mil meteoroloogilisi andmeid üldse kogutud on.

Serbiat ja enamikku rajoone pealinnas Belgradis. Eile öösel ehitasid sõdurid ja elektrijaama töölised öö läbi jaama ümber liivakottidest barrikaade. Ka Belgradis täitsid sajad vabatahtlikud liivakotte ja kindlustasid nendega 6,3 meetri kõrgusele tõusnud Sava jõe kaldaid. Mõlemas riigis jätkavad päästjad koos vabatahtlikega jõekallaste kindlustamist liivakottidega ja kaevavad linnade kaitseks üleujutuste eest kraave. Tulvaveed said alguse paduvihmadest – meteoroloogide andmetel sadas Balkani poolsaarel kolme päevaga maha kolme kuu norm, mistõttu jõed kerkisid üle kallaste. See on rängim üleujutus 120 aasta jooksul, mil meteoroloogilisi andmeid üldse kogutud on. Bosnia põhjaosas Maglaj linnakeses jäi vaid üks maja üleujutusest puutumata, langev veetase paljastas aga mudast ja rämpsust moodustunud taandumisraja. «Linn oli kaks päeva täiesti vee all,» sõnas Maglaj linnapea Mehmet Mustabasic uudisteagentuurile AFP. «Kulub aastaid, isegi aastakümneid, enne kui Maglaj muutub taas selliseks, nagu ta varem oli,» lisas Mustabasic. Bosnia võimud hoiatasid ka maamiiniohu eest. Sõja ajal, aastail 1992–1995 kaevati maasse hinnanguliselt miljon miini. Ametnike sõnul on 120 000 plahvatamata lõhkekeha 9400-l märgistatud miiniväljal

ikka veel oma kohal. Vetevood on aga hoiatussildid kohalt nihutanud ning mõnel juhul ka miinid paigast loksutanud. Bosnia miinivastase tegevuse keskuse töötaja Sasa Obradovic sõnas eile uudisteagentuurile AFP, miinid on nüüd maapinnale ilmunud kohtades, kus neid kunagi varem pole olnud.

osnia miiniprobleem võib omandada laiema, rahvusvahelise ulatuse, kui tulvaveed lõhkekehi allavoolu kandma hakkavad. Bosnia lisajõed toidavad Sava jõge, mis jookseb mööda Horvaatia piiri ning saab Serbias kokku Doonauga. Doonau jookseb läbi Bulgaaria ja Rumeenia Musta merre. Eksperdid on hoiatanud, et miinid võivad rännata läbi poole Kagu-Euroopa või jääda hüdroelektrijaamade tammide turbiinidesse kinni. Rahvusvahelise kokkuleppe järgi oleks Bosnia pidanud olema juba 2009. aasta märtsiks miinivaba, kuid selle lubaduse täitmine osutus võimatuks. Euroopa kõige miiniohtram riik peab uue lepingu järgi oma pinnase lõhkekehadest puhastama 2019. aastaks. Sõja lõpust alates on Bosnias miiniõnnetustes surma saanud vähemalt 601 inimest ja vigastada 1121. Sel aastal on maamiini tõttu hukkunud neli inimest ja kaheksa saanud vigastada.

USA teatas eile, et vajab kindlaid tõendeid Vene vägede tagasitõmbamise kohta Ukraina piiri lähedalt. Vene president Vladimir Putin andis eile Kremli teatel korralduse väed tagasi tõmmata. Tundmatuks jääda sooviv kõrge Ühendriikide ametnik ütles, et vägede piirilt äraviimine oleks teretulnud, kuid Washington vajab enne otsuse langetamist selgeid ja kindlaid tõendeid. Ametnik lisas, et seni ei ole vägede tagasitõmbamise kohta mingeid tõendeid. Venemaa teatas, et lõpetas Ukraina piiri lähedal sõjaväeõppused ja president Putin andis korralduse tuhandete sõdurite naasmiseks baasidesse. USA ametiisiku väitel ei olnud Vene sõdurid Ukraina piiri lähedal õppustel. BNS

173

inimest

oli Saudi Araabias eilseks surnud Lähis-Ida hingamisteede sündroomi ehk MERSi tagajärjel.

Iraagi valimistel võitis enim hääli Maliki blokk Iraagi parlamendivalimistel võitis enim hääli šiiidist peaministri Nuri Maliki Õigusriigi blokk, teatas eile sõltumatu valimiskomisjon. Komisjoni teatel sai Maliki blokk 328-kohalises parlamendis 92 kohta, mis avab Malikile tee uue valitsuse moodustamisele. Šiiavaimuliku Moqtada al-Sadri nimekiri sai parlamendis 28 kohta ja šiiavaimuliku Ammar al-Hakimi nimekiri 29 kohta. Valitsuse moodustamiseks peab Maliki blokk sõlmima koalitsiooni teiste rühmitustega, analüütikute hinnangul võib see protsess kesta kuid. BNS

Iraani president on tuumaleppe suhtes lootusrikas Iraani president Hassan Rouhani kinnitas eile, et on erimeelsustest hoolimata kõikehõlmava tuumaleppe saavutamise suhtes endiselt lootusrikas. Reedel Viinis lõppenud uuel kõneluste voorul konkreetseid edusamme ei saavutatud. Kokkulepitud tähtaeg erimeelsuste ületamiseks ja lepingu allkirjastamiseks on 20. juuli. Rouhani ütles esimeses kommentaaris viimase kõneluste vooru järel, et kokkuleppele jõudmine on nii islamivabariigi kui ka läbirääkimistel osalevate suurriikide huvides. «Jumala abiga saavutatakse kõnelustel viimaks erimeelsustest hoolimata kokkulepe,» ütles president uudisteagentuuri IRNA teatel. BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 20. MAI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Alliansi (ALDE) kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale Guy Verhofstadt leiab, et Euroopa Liit ei saa ühise välis- ja julgeolekupoliitika reformi enam edasi lükata.

Euroopa Liit on väärtuste liit

uroopa Liidu, selle ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide vaoshoitud ja lõhestunud reageerimine Ukraina kriisi ja Venemaa suhtes näitab, et meil pole enam võimalik vältida põhjalikku ja kõikehõlmavat debatti ühise välis- ja julgeolekupoliitika üle. Ehkki Lissaboni lepinguga loodi kõrge esindaja ametikoht ning pandi alus Euroopa välisteenistusele, on ilmne, et me peame järgmise komisjoni koosseisu ajal astuma edasisi samme, et anda lepingus sätestatule tegelik poliitiline tähendus ja näidata, et me suudame olla ühtsed, kui seda on vaja. Ma olen veendunud, et ühine, tõhus ja proaktiivne välis- ja julgeolekupoliitika võimaldab Euroopa Liidul olla tõeline ülemaailmne toimija ning levitada meie väärtusi ja põhimõtteid kaugele meie piiride taha. Ometi pean kahetsusega nentima, et seni pole me suutnud seda saavutada. Eriti selgelt on see ilmnenud äsjase Ukraina kriisi, meie Venemaa-poliitika ning ka meie reageerimise puhul araabia revolutsioonidele ja Süüria kodusõjale. Siiski tuleb tunnustada kõrget esindajat ja välisteenistust mõningase edu eest, millest kõige olulisem on Serbia ja Kosovo kokkuleppe saavutamine. 19. aprillil 2013. aastal jõudsid Serbia peaminister Ivica Dačić ja Kosovo peaminister Hashim Thaçi teedrajava leppeni alustada kahe maa leppimisteed. Üks selle tulemusi oli tõsiasi, et Serbia alustas selle aasta jaanuaris liitumiskõnelusi ning kogu Lääne-Balkan astus tubli sammu normaalse, Euroopa tuleviku suunas.

aruness Ashtoni teine tähtsam saavutus on olnud osalemine Iraaniga peetavatel kõnelustel. Kuigi EL on kõigest üks läbirääkimispooltest nõndanimetatud P5+1 (viis ÜRO Julgeolekunõukogu püsiliiget pluss Saksamaa) raamistikus, arvatakse üldiselt just Catherine Ashtoni panuseks kõneluste hoidmist õigel rajal. 2013. aasta novembris saavutatud kokkuleppega soostus Iraan vähendama uraani rikastamist ning seeläbi piirduma oma tuumapingutustes ainult energeetikaga. Vastutasuks leevendas EL 2014. aasta jaanuaris mõningaid sanktsioone. Mis puudutab araabia kevadet, siis on Euroopa eemalejäämine põhjustanud teiste, piirkondlike jõudude seda jõulisema esilekerkimise. Euroopa raha hankimist peetakse keeruliseks, Pärsia lahe riiki-

Guy Verhofstadt (61) • Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Alliansi (ALDE) juhtiv kandidaat tänavustel Euroopa Parlamendi valimistel. • Oli Belgia peaminister aastail 1999–2008. Seejärel töötanud europarlamendi saadikuna. • Eesti parteidest on ALDEga ühinenud Reformierakond ja Keskerakond.

de oma hankimist aga mitte. Viimased ei taotle inimõiguste järgimist ega demokraatiat, vaid ainult lojaalsust. Lääne ja Iraani kõnelusi silmas pidades on Pärsia lahe riigid otsinud liitlasi. ELi reageerimine araabia revolutsioonidele ja Süüria kodusõjale on olnud meie jaoks palju maksma minev eksitus. Kõrgeimat hinda on pidanud maksma tsiviilohvrid ning me peame tagajärgede käes kannatama veel aastakümneid. Võime ilmutada välissuhetes suuremat ühtsust suurendaks Euroopa Liidu usaldusväärsust. Kõrge esindaja, kes ühtlasi on Euroopa Komisjoni asepresident, võiks olla ühendav figuur, kes suudaks tõhusalt juhtida ELi välispoliitikat ning oleks valmis võtma poliitilisi riske, kui olukord seda nõuab. Kuigi ma kiidan paruness Ashtoni saavutusi välisteenistuse rajamisel ning hindan teda sellegi eest, et ta on olnud esimene kõrge esindaja ning ühtlasi Välisasjade Nõu-

kogu esimees, olen ma korduvalt palunud, et ta ilmutaks suuremat poliitilist aktiivsust. Kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident peaks kasutama oma topeltfunktsiooni selleks, et EL suudaks võimalikult tegusalt reageerida kõigele, mis maailmas toimub.

õrge esindaja ainulaadne positsioon annab talle võimaluse koordineerida Euroopa Liidu pingutusi väga paljudel aladel, sealhulgas kaubandus, humanitaarabi, laienemine, naabruspoliitika, rändevoogude haldamine, kliimaläbirääkimised, küberja energiajulgeolek. Niisugune vastutusekoorem annab kõrgele esindajale suure võimu, kuid ühtlasi ka üüratu töökoormuse, vähemalt ühe inimese jaoks. Seepärast peaks välispoliitikameeskond õigupoolest olema mitme komisjoni koosseisu kuuluva voliniku kogum ning kõrgel esindajal endal olema kaks selge poliitilise mandaadiga asetäitjat. Sama oluline on see, et me kasutaksime ka edaspidi liikmesriikide välisministreid kogu ELi hõlmavate ülesannete lahendamisel. Välisasjade Nõukogu peab olema loomupärane ELi välispoliitika kurssi määrav organ ja selle võimutäius suurem, et see suudaks tegutseda proaktiivsemalt. Ma tunnen siirast uhkust, et meie liberaalide peres leidub nii professionaalne ja tuntud välisminister nagu Eesti Urmas Paet. Härra Paet on olnud üks jõulisemaid

euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014 Euroopa Parlamendi valimiste eel avaldab Postimees ELi juhtivate poliitiliste jõudude Euroopa Komisjoni presidendi kandidaatidelt tellitud artiklid Euroopa julgeolekust.

Ma kutsun uut komisjoni juba tegevusaja algul vastu võtma muudetud julgeolekustrateegiat, mis arvestaks viimaseid sündmusi maailmas ja meie naabruskonnas.

SAMAL TEEMAL Jean-Claude Juncker «Ukraina õppetunnid», PM 15.05

KOMMENTAAR

ahto lobjakas kolumnist

Need, kellel on aega vaid realistlike ELi «peaministrikandidaatide» arvamuste jaoks, võivad Guy Verhofstadti artikli rahulikult lugemata jätta. Võimalus, et 61-aastane Belgia ekspeaminister saab Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks, on kaduvväike. Tema liberaalne ALDE grupp on Euroopa Parlamendi fraktsioonide pingereas kolmandal-neljandal kohal. Teoreetiliselt oleksid võimalikud koalitsioonid, aga et parlamendi kandidaati üldse tõsiselt võe-

taks, peab ta esindama kõige suuremat gruppi, valimiste võitjat. Tõsiselt võtjad, tasub üle korrata, on antud juhul ELi liikmesriikide juhid, kes panevad komisjoni presidendi paika ELi ülemkogus ehk tippkohtumisel. Kui juba suuremate gruppide – parempoolse rahvapartei ja sotsialistide – võimalused valitsusjuhtide tahte vastu võimule tõusta on pehmelt öeldes minimaalsed, siis liberaalid ei tule isegi viisakuse poolest kõne alla. Verhofstadti loo lugemata jätmine oleks siiski viga – ja seda mitte ainult sellepärast, et ELis esindab ta Andrus Ansipit, Urmas Paeti ja Kaja Kallast (kui nimetada Reformierakonna realistlikumad saadikukandidaadid). Verhofstadt

esindab tänaste üleeuroopaliste tipp-poliitikute seas kõige ehedamalt föderalismiambitsiooni. Osaliselt sellepärast, et reaalsest võimust ollakse kaugel. Aga tema seisukohad on ka väärtuslik sissevaade sellesse, milline võiks välja näha tõeline föderalism ELi julgeolekupoliitikas. Need Eesti poliitikud, kes räägivad föderalistlike valikute kasulikkusest väikestele riikidele, teevad seda tihti läbimõtlemata põlvenõksurefleksist. Rohkem föderalismi tähendab muidugi, et meiega ollakse solidaarsemad, aga tähendab ka seda, et meiegi peame olema teistega solidaarsemad. Mis tähendab, et ELi praegune raskuspunkt ei liiguks föderaalses ühenduses ilmselt oluliselt ida

idapartnerluse toetajaid, mis on jätkuva Ukraina kriisi valguses äärmiselt oluline. Ma olen veendunud, et kõik liikmesriigid saaksid palju rohkem kasu, kui usaldaksid ELile, Välisasjade Nõukogule ja välisteenistusele tugeva rolli välispoliitiliste valikute langetamisel ja ELi diplomaatia koordineerimisel. See hõlmab muu hulgas pingutuste taastamist tõeliselt ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel, mille eesmärgid oleksid palju suuremad kui praegune rõhuasetus ühistegevusele. Lissaboni lepingus ettenähtud võimalused, eriti nõndanimetatud alaline struktureeritud koostöö, võiks olla tee, mida mööda sammuvad edasi liikmesriigid, kes seda suudavad ja soovivad.

suunas. Pigem läände ja lõunasse. Vastava koefitsiendiga tuleks läbi korrutada ka föderaalse ELi välispoliitika. Verhofstadti loos on hea see, et ta tahab aktiivsemat ELi. Ta on väga kriitiline ELi reaktsiooni suhtes Ukrainas ja araabia maades. Aga ta ei ütle täpselt, mida EL peaks tegema. Järgmiselt ELi «välisministrilt» ootab ta suuremat aktiivsust – aga pärast Cathy Ashtoni lahkumist on see vähim, mida nõudma peab. Kokkuvõttes taandub Verhofstadti programm – nagu Junckeri omagi eelmisel nädalal – bürokraatlikule manööverdamisele, kus Brüsselis jagataks lihtsalt ümber see väga kesine kompetents, mis ELil välispoliitikas on.

Ma kutsun uut komisjoni juba tegevusaja algul, eeldatavalt 2015. aasta kevadel, vastu võtma muudetud Euroopa julgeolekustrateegiat, mis arvestaks viimaseid sündmusi maailmas ja meie naabruskonnas. Ma olen veendunud, et Euroopa julgeolekustrateegia uus variant peab sisaldama meie kaitsekoostöö tugevdamise konkreetseid meetmeid ning määratlema ELi ja NATO tööjaotuse. Euroopa Liit on väärtuste liit ja peab olema valmis nende eest seisma, kui selleks vajadus tekib. ELi järkjärguline edukas laienemine on olnud üks kõigi aegade edukamaid reformi- ja muutuseprojekte meie maailmajaos ning laienemispoliitika on näidanud meie suutlikkust luua rahu, kindlustada inim- ja põhiõiguste tagamine ning soodustada õigusriiki ja demokraatiat jalule seadvaid reforme.

lgu tegu kaitse-, luure- või julgeolekuvalikutega, Euroopa Liit võidab ühisest tegutsemisest. Me peame tugevdama oma võimet vastu seista üleilmastunud maailma survele, ilmnegu see terrorismi, kliimamuutuste või organiseeritud kuritegevusena, ning ka edaspidi liikuma esirinnas ja innustama teisi enda järel tulema. Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

POSTIMEES, 20. MAI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MAJANDUSKOMMENTAAR MENTAAR

Helista sõbrale!

Hardo Pajula

Me ei vali ainult Euroopat, eelkõige anname märku suhtest oma riigiga

ee üleskutse – helista sõbrale – sündis, kuulates laupäevast ERRi tellitud uuringut, mis ütles, et Euroopa Parlamendi valimistele kavatseb kindlasti minna ainult 44 protsenti valijatest. Seda on piinlikult vähe ja see sunnib reageerima. Küsitlesin neid, kes valima ei lähe või pole veel lõplikult otsustanud, kas minna. Siin valik minemata jätmise põhjustest. Minu häälest ei muutu midagi, niikuinii nad seal midagi teha ei saa… Mul täitsa ükskõik, kes seal Brüsselis istub… Pole kedagi valida… Ma ei viitsi kampaaniat jälgida, enda asjadega on nii palju tegemist… Mul pole õrna aimugi, mida nad seal peale suure palga vastuvõtmise teevad… Üllatav, et hoolimata massiivsest vastukampaaniast ei olnud kedagi, kes oleks avaldanud arvamust, et e-valimised (need «eesti valimised» – öeldi kenasti) pole turvalised. Kui ka seda lihtsat võimalust ei viitsi tarvitada, siis on selge, et ka 25. mail ei minda nagu vanasti, pass näpus, kuskile koolimajja kabiini. Seega, probleem on olemas.

euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014

Kolumnist Raul Rebane kutsub kõiki üles oma sõpradele selgitama, miks on arukas valimistel osaleda.

Mobilisatsioon Teiselt poolt, erakonnad ja kandidaadid on mobiliseerunud ja teevad oma parima, et inimesed välja tuleks. Sain sellest aru, kui nägin telereklaamis oma ülikooliprofessorit Marju Lauristini nagu Kihnu Virvet mootorrattaga kurvitamas. Väga vahva on. Ilmselt pole see aga kõik, veel

viimane nädal võib tuua üllatusi. Sügisel, kohalike valimiste eelõhtul ilmus näiteks Youtube’i Yana Toomi venekeelne üleskutse, mis pani paika «pronksöö koalitsiooni» ja oli väga täpselt oma erakonna sihtgrupile orienteeritud. See strateegia tõi suurt edu. Krimm, Ukraina ja pronkssõdur ei ole küll formaalselt nende valimiste teema, aga nad on alati kohal, kui tegelikuks valikuks läheb… Viimase nädala raadio-, tele- ja lehedebatid lisavad kindlasti uusi aspekte ja imagoid, aga kui palju nad valijaid juurde toovad, on veel ebaselge.

Kolm hetkeloosungit Üks võimalus valijaid innustada on loosungid. Ma pakun ka omalt poolt kolm tükki välja. Mittehääletamine on tugevaim hääletamine! Kui ei vali, ära vingu! Euroopa Liit või Euraasia Liit! See mittehääletaja hääle tugevus vajab ehk selgitamist. Eelmistel europarlamendi valimistel valisid Eesti maakonnad keskmiselt 35–37-protsendilise osavõtuga, Tallinnas hääletas 54 protsenti ja loomulikult said sealsed kandidaadid läbi. Seega, maakonnas hääletamast loobuja valib tegelikult Tallinna! Keda süüdistada? Peeglit?

Euraasia Liit ilmselt Eesti enamiku eelistus ei ole, sest eesti keel seal ametlikuks keeleks nagu Euroopas ei saa. Ka on Euroopa Liit koos NATOga suurim garantii, et meil ei kordu niinimetatud kolme R-i skeem (rahulolematus, referendum, Rossija).

Mida me tegelikult valime? Vestlustest selgus ka, et paljudel ei ole mingit ettekujutust, kuidas Euroopa Parlament toimib, mis fraktsioonid seal on ja missugustesse fraktsioonidesse meie omad kuuluma hakkavad. See on ka arusaadav, meie aeg koos ELiga ei ole olnud väga pikk ja see kõik tundub kuidagi väga kaugel olevat. Loomulikult ei ole ka illusioone, et järgmise nädala jooksul enamik selle asja ära õpib. See tuleb ajapikku. Võtame lihtsamalt, valime neid, keda kujutame ette Eestit kõige paremini esindavat. Hoolimata oma fraktsioonidesse kuulumisest on nad seal siiski eelkõige Eesti hääl. Ja kui need hääled on head, siis läheb kohe ellu reegel, et kuus tarka võib seal olla olulisem kui kuuskümmend lolli.

Üleskutse Helista sõbrale ja küsi, kas ta on valimas käinud. Kui ei ole, selgita, et peaks ikka minema küll. Eespool räägitud jutt peaks ka argumente andma. Kui on veel vähe, siis võiks mõelda lihtsat mõtet, et ega me vali ainult Euroopat, eelkõige anname märku suhtest oma riigiga. Selleks demokraatlikes riikides valimisi korraldataksegi.

Võta üks ja viska teist

änavu on kevade tulekuga ka linnapilt värvikam – tänavaid kaunistavad klantspildid nagu aastate eest maipühade ajal, vanemad härrad-prouad kobedamaks retušeeritud, noorematele elukogenud näod ette maalitud. Kuus nende hulgast pääseb Brüsselisse. Kõik näitamaks, et kavas on tuua õnn nii meie endi kui kogu suure kodumaa õuele. «Kodu» on küll kolinud idast läände, kuid üleskutsete ning hüüdlausete – varasema nimega propaganda, praegu tuntud kampaaniana – mõte ja tonaalsus on jäänud samaks. Sama kinnitasid meie toonased juhid ja kinnitavad ka praegused, sama väidavad ka need poliitredised, kes oskavad võimul püsida iga riigikorra ajal. Vaadates neid nägusid ja lugedes nimesid, saad aru, kui suur ja mitmekesine on issanda loomaaed. On peibutusparte ja õnneotsijaid, kuid ka neid, kes loodavad tõega midagi ära teha. Mõni tahab siit ära, sest siin pole tal lootust kuhugi tõusta, mõni läheb ära, sest siinne töö on tehtud. Eks suur raha tõmba ka omajagu, ikkagi marjamaa. Mille järgi sa vaene hing neid valid? Parteide ja nende väidetavate vaadete järgi? Jama. Kui kodus põhimõttelistes küsimustes (maksupoliitika, sotsiaalsfäär) lepitamatud erakonnad heidavad europarlamendis samasoolistena ühte sängi, pole parteil ega reklaamitavatel vaadetel vähemalt Eesti jaoks vahet. Haritu-

euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014

mati pallasma insener

sest ja oskustest ei räägita sõnagi, peaasi kui suu peas ja jutt jookseb. Valiku tegemine isikliku sümpaatia järgi on eriti raske: kes on sümpaatne ja tubli, seda ei tahaks ära saata, kes on loll ja vastumeelne, sellele ei raatsi häält raisata. Küllap kõik eelnev ning tihti ka labasevõitu (Ansipi külateater pensionäridega jne) reklaam, millel puudub selge sõnum, ongi põhjus, miks osavõtt neist valimistest paljusid külmaks jätab. Nende valimiste põhiteemaks on kujunenud julgeolek. On loomulik, et sündmused Ukrainas ja Venemaa jõuline sekkumine kutsuvad Euroopas esile kõrgendatud reaktsiooni. Õnneks suhtub suurem osa Euroopast toimuvasse pragmaatiliselt, andes endale aru, et naabreid ei saa valida, nendega tuleb ka edaspidi koos elada. Eesti on koos ameeriklastega valinud me lähinaabri suhtes sildupõletava ja äärmiselt provokatsioonilise tee, lükates esmaseid Kiievi rahutusi ka omalt poolt tagant. Uskudes Ameerika luure ennustust, et Venemaa soovib lähiajal võtta tagasi ka Eesti, oleme kohale kutsunud võõrväed ning muutnud seega oma maa külma sõja eesliiniks. Unustame, et sama luure valeandmetele toetudes purustati Iraak ja Afganistan ning omal ajal alusta-

Lohutuseks: kui kedagi valida ei oska, siis ärge põdege – suured otsused tehakse niikuinii ilma meieta.

ti praktiliselt põhjuseta sõda Vietnamis ja Koreas. Meie sõbrad ameeriklased sõdivad kõikjal, aga seda mitte teiste heaolu, vaid oma majanduslike ja poliitiliste huvide nimel. Huvi Eesti vastu on tingitud meie strateegilisest asukohast, meie ise ameeriklasi ei huvita. Küllap selgub peagi, et Ameerika luure eksib järjekordselt, Venemaa meid ei ründa ning Eesti pärast III maailmasõda siiski lahti ei lähe. Õnneks, sest sõja korral me lõpptulemust vaevalt et näeksime.

raegune olukord on tänuväärne paljudele poliitikutele. Eriti isukalt kasutab seda IRL, eristudes teistest oma provokatiivselt hirmutava kampaaniaga. Nende nägemuses tähendab töö europarlamendis esmajoones võitlust korruptsioonitondiga, mis pääses lahti Tallinna linnavalitsusest, keda Putin Sotšis nuumas ja kes nüüd Euroopasse jõudnuna ähvardab neitsilikku kapitalismi. Ülaltoodu oli üks nägemus meil toimuvast sageli labasevõitu valimisvõitlusest, maailmas üha verisemalt levitatavast suurest valest koondnimetusega «demokraatia» ning kaklushimulisest rullnokast, kes kodust kaugel peksab puruks kõik, mis talle ei meeldi, ja võtab endale kõik, mis talle meeldib. Sageli juhtub, et pada sõimab katelt, tegelikult on ühed mustad mõlemad. Lohutuseks: kui kedagi valida ei oska, siis ärge põdege – suured otsused tehakse niikuinii ilma meieta.

Maailma loomised

simene maailmasõda oli kestnud vaevalt aasta, kui Saksa rahandusminister Karl Helfferich ütles: «Selle sõja initsiaatorid on kuhjanud endale miljardilised võlakoormad, millest vabanemine saab olema suurim probleem pärast maailma loomist.» Kui vaenupooled kolm aastat hiljem Versailles’s kokku said, pidi loodav maailm arvestama kahe 19. sajandi jooksul toimunud fundamentaalse muutusega: valimisõiguse ja riigilaenuturu üheaegse olulise laienemisega Riikluse-eelsetel hämaratel aegadel koguti vallutuskampaaniaks raha üldjuhul hõimlaste vabatahtlikest annetustest. Vahepealsed aastasajad olid sellesse kogutud sõjakassa ja jaotatava sõjasaagi primitiivsesse seosesse lisanud ühe olulise vahelüli. Nimelt ei viinud varakapitalistliku Itaalia kaupmehed oma kuldmünte enam laagri keskel asetsevasse ühiskatlasse, vaid ostsid nende eest neile endile kuuluva linnriigi võlakirju. Seetõttu ei pidanud nad ootama ka sõjakäigu tulemust, vaid hakkasid kohe tulu teenima. Kuid nii ei saanud ka nende teenitud intressid tulla sõjasaagist, vaid need koguti kaudsete maksudega poliitiliselt esindamata alamkihtidelt. Viimased nägid selle mängu vahel läbi ja nõudsid rikastele kehtestatud otseste maksude suurendamist. Esimese maailmasõja järgse olukorra iseärasus seisnes selles, et sõja eel ja ajal olid riigile laenu andnud ka sissetulekupüramiidi kõige alumiste korruste elanikud. Vormiliselt oli nüüd justkui kogu äsja valimisõiguse omandanud elanikkond tõstetud itaalia kaupmeeste staatusesse, kuid hiiglaslikud sõjavõlad tirisid vanad klassivastuolud paratamatult taas päevavalgele. Üsna kohe pärast sõda tulidki Euroopa sotsialistlikud parteid varamaksu ideega uuesti lagedale. Seetõttu üritasid Antanti riikide valitsused jätta oma valijaskonnale muljet, et sõjaarve maksavad kinni sakslased. Kui täpsem olla, siis ameeriklased üritasid oma valijaid veenda selles, et liitlastelt nõutakse sisse nende laenud, samal ajal kui viimased kinnitasid jällegi oma kodanikele, et USA-le tasutakse Saksamaalt saadud reparatsioonide arvelt. Weimari vabariik oli selles kontekstis algusest peale saksa rahva «eriotstarbeline finantssõiduk», mille põhiliseks eesmärgiks oli reparatsioonide eest ärakihutamine.

nroni skandaalis halva kuulsuse omandanud SPVd (ingl k special purpose vehicle) on piiratud vastutusega, selgepiiriliste ülesannete ja elueaga, suuremate riskide maandamiseks ellu kutsutud varifirmad. Kui 1933. aasta alguses kantsleriks määratud Hitler Weimari SPV laiali saadab, on see oma põhiülesandega hiilgavalt hakkama saanud. Seni kuni keskpank sakslaste endi kontrolli all oli, kaotasid sihiliku rahatrükkimise tõttu oma raha marga peatse tugevnemise peale mänginud rajatagused valuutaspekulandid. Kui liitlased neilt trükipressi ära võtsid ja valuuta stabiliseerimise programmi peale surusid, avanesid sakslastele jällegi laenukraanid ning lõpptulemus oli laias laastus sama. Seetõttu pidid kõik Versailles’ osapooled lõpuks ikkagi laenukoorma siseriiklikult ära jaotama. Kõige dramaatilisemaks kujuneski siin Saksamaa olukord, kus Weimari varifirma hävitab oma põhiülesande täitmise käigus ühtlasi ka oma säästud valitsuse võlapaberitesse paigutanud ühiskonnakihi. 1933. aastal tuleb see klass Adolf Hitleri juhtimisel vihaselt Saksamaa sisepoliitikasse tagasi ja siirdub kuus aastat hiljem üle piiride maksu koguma. Veel neli aastat hiljem seisab maailm jälle uue loomise künnisel. See on nüüdseks päris kaua püsinud, kuid ei ole ilmselt ka igavene.

14 || VÄITLUS || POSTIMEES, 20. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

VÄITLUS. Ühtne maksupoliitika tagab euroliidu konkurentsivõime, leidis eile Kadri Simson. Tema väiteid oponeeris Kaja Kallas.

Postimehe, väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös toimub online-väitluste sari, milles Euroopa Parlamendi kandidaadid väitlevad Euroopas päevakajalistel teemadel.

Kas EL peaks liikuma ühtse maksu- ja sotsiaalpoliitika poole?

Online-väitluse ristküsitluse osas pidid väitlejad vastama kiirelt ja konkreetselt oponendi küsimustele.

kadri simson

riigikogu liige, Keskerakond

KOHTUNIKU HINNANG

Väide 1: Euroopa Liidu laienemine on suurendanud survet maksu- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamiseks.

margo loor

EL on laienemise käigus polariseerunud, sest uued liikmesriigid ei taga väikeste sotsiaalkulutuste tõttu euroopalikku heaolutaset. See tekitab ühenduse sees ebaausat konkurentsi ja pingeid. 2004. aastal häiris tollast Prantsusmaa rahandusja majandusministrit Nicolas Sarkozyd, et Eesti on piisavalt rikas, alandamaks tulumaksumäära, kuid samas küsib ELilt toetusi. Aastate jooksul pole olukord paranenud, sest 2011. aastal moodustasid sotsiaalkulutused Eestis vaid 38 protsenti ELi keskmisest tasemest. Sarnane mure oli ka teistes uutes liikmesriikides. Maksu- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamine tagab uutele liikmesriikidele kõrgema elatustaseme ning kiirema konvergentsi euroopalikule heaolutasemele, sest ELi poolt tekib surve sotsiaalkulutuste suurendamiseks.

Väitluses oli põhjendatult keskseks küsimuseks see, milliste vahenditega tagada Euroopa konkurentsivõime maailmas. Kadri Simsoni seisukoht seisnes kokkuvõtlikult selles, et ühtselt tegutsev, kõrge heaolutasemega Euroopa on see, mis suudab Brasiilia, Hiina, USA ja teiste maailmariikide kõrval edukas olla. Ta tõi esile, et ühtne maksupoliitika muudaks piiriüleste ettevõtete jaoks keerulisemaks maksudest kõrvalehiilimise ning et senine ELi-sisene maksukonkurents ongi pigem suunanud liikmesriigid konkureerima omavahel, mitte väljapoole. Kaja Kallase läbiv positsioon oli, et ainult majanduskasvule panustamine saab Euroopale tagada pikaajalise edu. Ta tõi esile, et vanade liikmesriikide laenurahale ehitatud heaolumudel ei ole enam jätkusuutlik ning vajab paindlikumaks muutmist, et Eesti näitel seista edukalt vastu kriisidele. Kui Simson üritas esitada argumenti, et ühisraha ei toimi ilma ühise maksupoliitikata, siis Kallas kaitses Maastrichti reegleid ning näitas, et suuremate või vähemate komistustega on ühisraha ilma ühise maksupoliitikata, vähemalt otseste maksude osas, siiani toiminud. Mõlemalt poolt oli tegemist sisulise, hästi argumenteeritud väitlusega. Väitluse tulemus sõltub suuresti lugeja maailmavaatest. Kui lugeja usub, et ühtsem, sh ühtsema heaolutasemega Euroopa on väärtuslik eesmärk ja et liikmesriikidevahelist konkurentsi nii maksude, sotsiaalsete hüvede kui ka tööjõu osas tuleb piirata, siis kõnetavad teda rohkem Simsoni argumendid. Liberalistliku maailmavaatega lugejat, keda ei häiri tööjõu lahkumine Eestist, kelle jaoks konkurents on alati edasiviiv väärtus ning kes on nõus iseotsustamisõiguse nimel ohverdama kõrgema ühise heaolu taseme, veenavad kindlasti rohkem Kallase seisukohad.

Väide 2: ELi ühine rahapoliitika on tugev vaid ühise maksupoliitika korral.

ELis on direktiiviga paika pandud, et käibemaksu standardmäär peab olema liikmesriikides vähemalt 15 protsenti ning alandatud määr vähemalt viis protsenti. See on taganud, et käibemaks moodustab liikmesriikide maksutulust suhteliselt sarnase osa. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu osa liikmesriikide maksulaekumistes, siis käibemaksu puhul on erinevused liikmesriikide vahel väiksemad. Kaudsed maksud, mis on ELis harmoneeritud, moodustavad liikmesriikide tuludest sarnase osa, mistõttu majandusolukorra muutudes käituvad liikmesriikide eelarvetulud sümmeetrilisemalt. Väide 3: Otseste maksude harmoneerimine vähendab võimalusi maksudest kõrvale hoiduda.

Hetkel on otsesed maksud liikmesriigi pädevuses. Selle tulemusena on liikmesriikides reeglid erinevad ja piiriülestel ettevõtetel on võimalik ettevõtte tulumaksu maksukohustusest kõrvale hoiduda. Ühised reeglid muudavad maksudest kõrvale hoidumise keerulisemaks ja vähendavad riikide võimalusi maksusüsteemide erisusi üksteise vastu välja mängida.

Eesti Väitlusseltsi tegevjuht

foto: toomas tatar

foto: peeter langovits

KALLAS: Mis on Euroopas suurem probleem, kas konkurents, nagu väidab Kadri Simson oma vasturepliigis, või aastakümneid kestnud üle jõu ja laenuraha kulul elamine?

kaja kallas

riigikogu liige, Reformierakond

Väide 1: Vaid majanduskasv saab olla sotsiaalkulutuste suurenemise aluseks. Maksude tõstmine, ühtlustamine või sotsiaalkulutuste suurendamine ei toeta majanduse arengut.

Kadri Simson väidab, et ELi laienemine on suurendanud survet maksu- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamiseks, kuid otsest tõestust tema väitele ei ole. Väites, et maksu- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamine tagab uutele liikmesriikidele kõrgema elatustaseme, viidatakse sellele, et maksude ühtlustamise korral meie maksud ilmselt tõuseksid. Sotsiaalkulutused ei vea kindlasti SKTd elaniku kohta üles. Vasakpoolsete mõte on ümberjagamine, parempoolsed on alati näinud sotsiaalkulutuste allikana majanduse arengut ja majandustegevuse tulemina laekuvaid makse. Mitte jäigad üleeuroopalised maksuraamid, vaid just majanduse paindlikkus võimaldas Eestil kriisist üle saada. Kümne ELis oldud aasta jooksul on meie palgad ja pensionid tõusnud üle kahe korra, nagu on ka eksport ning Eestisse tehtud otseinvesteeringud kasvanud 2,5 korda. Väide 2: ELi-sisene maksukonkurents on kasulik ja tagab majanduskasvu.

Kui EL läheks maksude ühtlustamise teed, siis tähendaks see Eestile ilmselt maksude tõusu. Seda toetab näiteks käibemaksu tõusu trend enamikus liikmesriikides. Hetkel on 16 liikmesriigis käibemaks sama või suurem kui Eestis. Mis puudutab tulumaksu Euroopa riikides, siis seal on palju maksuerandeid, mis kasutamisel võimaldavad maksta oluliselt vähem tulumaksu, kui Eesti ettevõtted maksavad. Isegi kui liikmesriigid suudaksid maksupoliitikas kokku leppida, siis on rikkamatel riikidel alati võimalus oma ettevõtteid toetada vahenditega, mida vaesematel riikidel ei ole. Väide 3: Otseste maksude osakaal väheneb kogu maailmas. Erandite puudumine aitab vältida maksudest kõrvalehiilimist.

2014. aastal väheneb ettevõtte tulumaks kümnes riigis, sealhulgas kõige enam Soomes 24,5-lt 20-le protsendile. Käibemaks samas kasvab kõikjal. Efektiivsem ja odavam on hallata sellist maksusüsteemi, kus määrad on väiksemad ja erandeid vähem. Mida vähem erandeid, seda vähem on võimalust neid kasutades maksudest kõrvale hiilida.

SIMSON: Üks on mineviku probleem ja teine tuleviku probleem. Reeglite täitmata jätmine on mõned Euroopa riigid muutnud laenuriikideks ja see õppetund on kaasa toonud karmimad kontrollimeetmed. Samas tagab tugeva majanduse ja vastutustundliku laenamisega Saksamaa riigi majanduskasvu ja seeläbi oma laenu teenindamise ning laenuraha pole tema jaoks probleem. Kui vaadata maailmamajanduse trende, siis olemasolev maksude killustatus ei ole pannud Euroopat investeeringute osas eelisseisu. Senine maksukonkurents Euroopa sees on kaasa toonud selle, et uued liikmesriigid püüavad teha allapakkumisi ega suuda tagada oma inimestele sotsiaalseid garantiisid. KALLAS: Keskerakond on valjult kritiseerinud Kreeka ja teiste abivajavate riikide toetamist Euroopa Stabiilsusmehhanismi kaudu. Miks peaksid Prantsuse maksumaksjad hakkama toetama meie sotsiaalpoliitikat, kui Keskerakond ei soovi solidaarsust teiste liikmesriikidega? SIMSON: Kreeka rikkus reegleid. Eesti ja teised uued liikmesriigid pole seda teinud. Täites kõiki reegleid, on üks ELi põhivabadusi – tööjõu vaba liikumine – toonud olukorra, kus mõned riigid kasvatavad ja koolitavad, teised võidavad aga uusi maksumaksjaid. Maksumaksjate lahkumine on jätnud Eesti ja teised uued liikmesriigid olukorda, kus tulevikus ei ole sotsiaalsüsteem jätkusuutlik. Ühtne Euroopa miinimumpension ei tähenda, et kõik saavad Euroopas võrdset vanaduspensioni. Küll aga seda, et lepitakse kokku miinimummäär ja riigid, kes ei suuda seda täita, saavad tuge Euroopa ühtsest eelarvest nii, nagu toetatakse ka vaesemate piirkondade regionaalarengut. SIMSON: ELil on käibemaksudirektiiv, mis reguleerib käibemaksu miinimumreegleid. Miks oponent arvab, et käibemaksuga sarnane otseste maksude reguleerimine on halb või vale? KALLAS: Käibemaksudirektiiv on hea näide, et see ei sea ühtseid reegleid maksustamisele, seega see ei ühtlusta ju Euroopa riikide maksupoliitikat. Riikide kaupa on käibemaksumäärad väga erinevad. Põhjamaades, kellega meile end võrrelda meeldib, on käibemaks kõrgem kui meil. Seega on liikmesriikidel ikkagi õigus ise otsustada, millist maksu nad oma maksumaksjatelt küsivad. Viimastel aastatel on mitu liikmesriiki tõstnud just käibemaksu, sest see on majandusele kasvusõbralikum kui tööjõumaksude või investeeringute maksustamine. KALLAS: Euroopas on väga tugevad euroskeptilised meeleolud, eriti riikide hulgas, kes maksavad ELi eelarvesse rohkem raha, kui sealt saavad. Kas oponent ei karda, et rikkamad riigid võivad täiendavate rahanõudmiste peale, mida sotsiaalpoliitika ühtlustamine kaasa tooks, EList sootuks lahkuda? SIMSON: Nagu me Kreeka juhtumist

õppisime, ei ole EList lahkumine üldsegi nii lihtne. Lisaks on sotsiaalpoliitika ühtlustamiseks vajalik ka maksupoliitika ühtlustamine. Täna kasutab ELi 28 liikmesriigist 22 astmelist tulumaksu. SIMSON: ELis on maksude kogumisel probleemiks suurkorporatsioonid. Kuigi Google’i müügitulu oli eelmisel aastal Suurbritannias 4,9 miljardit dollarit, maksis ettevõte keerulise skeemi abil kasumilt vaid 55 miljonit dollarit makse. Kuidas peaks EL sellistel puhkudel käituma? Kui EL tervikuna oma maksusüsteeme ei ühtlusta, siis valib suurkorporatsioon lihtsalt järgmise liikmesriigi, kus skeemi saab kasutada. KALLAS: EL ja tema liikmesriigid konkureerivad maailma teiste riikidega. Isegi kui ELil oleks ühtne maksupoliitika, ei välistaks see maksude optimeerimist madalate maksumääradega piirkondade kasuks, mis ei asu ELis. Kui makse makstakse vähemalt ühes liikmesriigis, siis on see kogu ELi suhtes kindlasti parem kui hoopis maksudest ilma jääda. Suurkorporatsioonid paigutavad oma peakorterid sinna, kus on atraktiivne maksukeskkond. Ka Eesti puhul oleme suutnud oma maksukeskkonna eeliseid kasutada, tuues siia erinevate suurkorporatsioonide tegevuse. SIMSON: Oponent viitas oma argumentatsioonis, et liikumine ühtse maksu- ja sotsiaalpoliitika poole ei ole vajalik. Samas jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik ajada ELis ühtset rahapoliitikat ilma ühtse maksupoliitikata. KALLAS: Euro võeti elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes kasutusele 1. jaanuaril 1999, sularahana tuli euro käibele 1. jaanuaril 2002. Euro on võrreldes kasutuselevõtu ajaga pidevalt dollari suhtes tugevnenud, kümne aastaga on tõus kokku 14 protsenti. Seega on ELi ühtset rahapoliitikat siiani edukalt aetud ka ilma ühtse maksupoliitikata. Mitte maksupoliitika, vaid eelarvedistsipliin toetab rahapoliitikat. Kui eelarve on tasakaalus, siis seisab ka rahapoliitika kindlatel jalgadel. KALLAS: Ühtsed Euroopa maksud tähendaksid Eesti jaoks ilmselt maksutõusu. Kas Keskerakond on valmis järgmistel valimistel maksutõusudele valijate mandaati küsima? SIMSON: Ühtsed Euroopa maksud tähendaksid maksulangetust keskmiselt ja alla selle teenivatele töötajatele. Eesti maksustruktuuri muutust eelkõige ettevõtte tulumaksu osas. SIMSON: Miks ei võiks ELi maksude ühtlustamine tuua hoopis kaasa teiste liikmesriikide tulumaksusüsteemi muudatused? KALLAS: Kui maksumäärasid vaadata, siis enamikus ELi riikides on need suuremad lubatust, mistõttu on üsna loogiline järeldada, et ühtlustamise korral meie maksud pigem tõuseksid teiste tasemele, mitte ei langeks. Vajadus maksta tagasi võetud laene ja teenindada laenuintresse nõuab suuremaid makse enamikus riikides. Kuivõrd kohustused kuhugi ei kao, siis peavad ka tulud neid katma.

Kood viib väitluse ristküsitluse osani.

POSTIMEES, 20. MAI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ELAMUS

Marek Tamm

Elu, mälu ja foto «Mu naine vihastas» Lavastajad-kunstnikud Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, dramaturg Eero Epner

Esietendus 15. mail teatris NO99

NO99 uuslavastuses «Mu naine vihastas» (arvustust loe Marek Tamme elamusloost) mängivad ka sügisel trupiga liituvad noored näitlejad. Fotol lavakunstifoto: ene-liis semper/tiit ojasoo kooli lõpetav Jörgen Liik, Eva Klemets NOst, lavakat lõpetav Rea Lest ja Rasmus Kaljujärv NOst.

SUUR LIIKUMINE. Lõppev hooaeg jääb paljudele näitlejatele nende koduteatris viimaseks.

Pea kõikides teatrites muutub trupi koosseis heili sibrits kultuuritoimetuse juhataja

esti Draamateatrist on lahkunud omal soovil Jan Uuspõld, sügisest ei jätka teatris palgaliste näitlejatena Maria Avdjuško, Roland Laos ja Märt Avandi. Teatri kinnitusel jätkavad kõik mängimist draamateatri lavastuses, aga nad eelistavad vabakutselise staatust. Näiteks Avandit näebki draamateatri selle suve suurimas projektis – ta kehastab Raimond Valgret 13. juunil esietenduvas Merle Karusoo lavastuses «Laul, mis jääb». Teatri suures saalis mängitavas lavastuses teeb kaasa pea kogu trupp, teiste seas ka äsja draamateatriga liitunud Robert Annus. Uuest hooajast liitub teatriga ka Markus Luik – nii tema kui ka Annus töötasid varem Vanemuises.

Vanemuises suured muutused Sel kevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli viieteistkümnest näitleja õppesuunal õppinud noorest asub Vanemuises tööle seitse näitlejat: Jaanika Arum, Marian Heinat, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Markus Dvinjaninov, Reimo Sagor ja Veiko Porkanen. Lisaks liituvad Vanemuisega seni Endlas töötanud näitlejad Piret Laurimaa ja Sten Karpov ning lavastaja Andres Noormets. Seoses uute näitlejate palkamisega ei pikenda Vanemuine aga lepingut Markus Luige, Martin Kõivu ja Eva Püssaga. Vanemuise draamajuht Tiit Palu põhjendas uuest hooajast le-

pingute pikendamata jätmist nende näitlejate peaaegu olematu koormusega. Vanemuise teatrist omal soovil lahkumisest on teada andnud Ott Sepp ja Rein Pakk.

Vabakutseline Jan Uuspõld. foto: peeter langovits

Kadri Adamson Endlasse Lisaks Vanemuisesse suunduvatele Piret Laurimaale ja Sten Karpovile pole uuest hooajast Endlas enam näitlejatena tööl Triin Lepik, Jüri Vlassov, Lauri Kink ja Bert Raudsep. Enamik lahkuvatest näitlejatest jätkab mängukavas olevates lavastustes mängimist rollilepinguga. Endlas alustavad näitlejana tööd aga seni vabakutselisena töötanud Kadri Adamson ja Kati Ong. Ong on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala 7. lennu. Lavastajana liitub teatriga Laura Mets, kes lõpetabki sel Kadri Adamson kevadel lavakunstikooli 26. len- läheb Endlasse. nu lavastajana. Rollilepinguga foto: peeter alustavad Endlas tööd Viljan- langovits di Kultuuriakadeemia näitlejad-diplomandid Fatme Helge Leevald, Sander Rebane, Karl Edgar Tammi ja Lauri Mäesepp.

Veel salajased muutused Vanemuisest lahkub Ott Sepp. foto: peeter langovits

NO99s uueneb trupp NO99 trupiga liitub teadmata arv lavakunstikooli noori – teadmata arv seepärast, et noormehed peavad ilmselt sügisel sõjaväkke minema. Kutse teatrisse on saanud ja selle on vastu võtnud Rea Lest, Helena Pruuli, Jörgen Liik, Simeoni Sundja, Jarmo Reha ja Ragnar Uustal. Kolm noort teevad kaasa juba eelmisel neljapäeval NO99s esietendunud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastuses «Mu naine vihastas», kus mängivad Lest, Liik ja Sundja. Pruuli osaleb aga juba Eesti-

Carita Vaikjärv ootab last. foto: mihkel maripuu

Piret Laurimaa suundub Vanemuisesse. foto: artur sadovski

Jüri Vlassov lahkub Endlast. foto: mihkel maripuu

Soome-Venemaa-Kreeka-Itaalia-Prantsusmaa ühislavastuses «Et keha mäletaks», mida juuni keskel mängitakse ka Tallinnas. Ülejäänud noori saab näha juuni alguses esietenduvas NO50 «Lennis», kõiki aga tudengite finaalnädala raames mai lõpus. Tänaseks on NO99st lahkunud ka Risto Kübar, nn vanast trupist on teatris alles Mirtel Pohla, Eva Klemets, Rasmus Kaljujärv, Inga Salurand, Marika Vaarik ja Gert Raudsep. Von Krahli teatrile on järgmine sügis muudatusterohke ja väga palju puudutab see trupi koosseisu. Teatrijuht Peeter Jalaka sõnul on sellest aga praegu veel vara rääkida. Üllar Saaremäe Rakvere teatrist tunnistas samuti, et neile on oodata uusi näitlejaid, kuid nimesid ei saa ta veel nimetada, sest läbirääkimised on alles pooleli. Sel hooajal liitus Rakvere teatriga seni Võrus teatrit teinud Tarmo Tagamets. Lahkumas on aga Mait Joorits. Ugala teatri kinnitusel näitlejate nimekirjas muutusi ei tule. Emapuhkusele läheb vaid Carita Vaikjärv, ent samas naaseb emapuhkuselt Kadri Lepp. Tallinna Linnateatris võib üks näitleja sügisest aja maha võtta, kuid hetkel ei soovita sellest veel avalikult rääkida. Lembit Petersoni kinnitusel pole suuremaid muudatusi oodata ka Theatrumis, kuid seni teatriga seotud olnud Ott Aardam alustab tööd Viljandis Ugala teatri loomingulise juhina. Ainus teater, kus trupi koosseis ei muutu, on VAT Teater.

ero Epner kirjutab viimases Vikerkaares (nr 4–5), kuidas 1990. aastatel tõusis fotograafia Eesti kunstivälja pimedast sopist selle keskmesse, põhjustades tähelepanu nihkumise uutele teemadele: «Nii muutuski 90ndate kunsti üheks tunnusprobleemiks tõde, sellega kaasnesid peatselt ka küsimused mina kohta ning kunsti teemaderingi tõmmati keha ja identiteediga seotud küsimused.» Väga sobivalt saaks sellesama tsitaadiga resümeerida teatri NO99 uue tüki «Mu naine vihastas», mis janti rüütatuna esitab olulisi küsimusi selle kohta, mis on tõde, kes me oleme ja mida me mäletame. Kusjuures neid küsimusi esitatakse ennekõike fotograafiaga seotult. «Mu naine vihastas» käivitub aeglaselt, ent kui hoo sisse saab, kannab hoogsalt lõpuni välja. Seda kuni võtmelise lõpulauseni, mis lavalt kõlama jääb: «Kõik on viga.» Loo intriig on oma absurdsuses väga lihtne: peretülis reisifotodest ilma jäänud mees soovib võõraste inimeste abiga oma puhkusepildid taastada – need uuesti lavastada. Mõistagi selgub selle lootusetu tegevuse käigus ettevõtmise tegelik siht – teha foto, mida polegi olemas. Vormiliselt lahenduselt meenutab lavastus otsekui mõnda Vanalinnastuudio kunagist salongikomöödiat, perefarssi par excellence, ent lõbusa pealispinna all aimub algusest peale varjatud änge, mis miilavad etenduse lõpuni, aeg-ajalt pinnale prahvatades. Kogu tegevus toimub kitsukeses hotellitoas, mis seda ängistavat atmosfääri hästi üleval hoiab, seda toetab omakorda muusika, mis on liigsest mängimisest omandanud painajalikke mõõtmeid (Toto Cutogno ja teised omaaegsed estraaditähed). Lavastus pakub rollivõimaluse kahele näitlejale, Juhan Ulfsakile ja Eva Klemetsile, kes selle mõlemad hiilgavalt ära kasutavad. Ma ei olnud kindlasti ainus, kellele nende mäng meenutas Marcello Mastroianni ja Sophia Loreni omaaegseid kuulsaid duette, mõnelgi korral kangastusid silme ees stseenid filmidest nagu «Abielu Itaalia moodi» (1964) või «Eriline päev» (1977). Ülejäänud trupp (neli lavakunstikooli tudengit ja kaks NO99 näitlejat) kehastas omalaadi läbilõiget tänapäeva ühiskonnast, toetades episoodilistes rollides kahte esinäitlejat (mõni nendest episoodilistest rollidest oli tõeliselt särav).

avastuse ideeline pinge sünnib elu, mälu ja foto kolmnurgas. Meid pannakse mõtlema keeruliste küsimuste üle: kelle elu me tegelikult elame – enda või teiste oma; mida me tegelikult mäletame – kas elu ennast või selle ülesvõtteid; kas me kadreerime oma elu nagu fotot – elame teiste tehtud piltide järgi? Õigupoolest ma ei mäletagi Eesti teatrist teist lavastust, mis tõstaks fotograafia sedavõrd tähelepanu keskmesse, mis võtaks vaagida elu ja foto vahekordi, kus fotokaamera täidaks seda rolli, mida tavaliselt täidab videokaamera. Ja kuigi lavastust tervikuna võib käsitada hommage’ina fotograafiale, kehtib see täiel määral pika ja tempoka episoodi kohta, mis ootamatult tungib lineaarselt kulgevasse põhiloosse. Selle jooksul lavastab trupp käepäraste vahenditega terve ulatusliku seeria (peamiselt) fotoajaloo rohkem või vähem ikoonilisi ülesvõtteid, mida vaatajad saavad reaalaajas seinalt imetleda (ja millega endamisi äraarvamismängu mängida).

16 || SPORT || POSTIMEES, 20. MAI 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KORVPALL. Kalev/Cramo alistas Eesti meistrivõistluste finaalseeria kolmandas mängus Tartu Rocki 80:64 ning juhib seeriat 3:0.

Kullamäe: loobusime liiga lihtsalt mariel gregor peep pahv kadi parts sport@postimees.ee

«Loobusime liiga lihtsalt… jätsime olukorrad mängimata. Mingil hetkel tegime järjest lihtsaid pallikaotusi ja mõnda mängijat halvab see kohe väga – hakatakse käsi laiutama ja see häirib mind meeletult,» sõnas Tartu Rocki korvpallimeeskonna peatreener Gert Kullamäe pärast korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria kolmandas mängus Kalev/Cramolt saadud kaotust 64:80. Tartlastel on selg vastu seina, sest juba homme peetakse Tallinnas finaalseeria neljas mäng ning Kalevi võit tähendaks neljandat aastat järjest Kalevi 4:0 võitu. Kullamäe sõnas, et ei taha avalikkuse ees hakata kedagi sarjama, kuid möönis, et eilses mängus vajusid mõned meeskonna juhtmängijad sügavasse auku. «Nendel meestel, kes on terve hooaja mänginud tublilt, ei tohiks praegu sellist ärakukkumist olla,» leidis ta. «Mingi tase peab olema, millest allapoole ei saa kukkuda, eriti kui on tegemist finaalseeriaga. Aga mõned mängijad ebaõnnestusid täna totaalselt.»

Pallikaotused ja kaitsemäng Rocki peatreeneril ei jäänud muud üle kui nentida, et meeskond on augus ja seda igas mõttes – mentaalselt, füüsiliselt. «Ma ei taha meie kehva seisu pidevalt toonitada. Vaatamata olukorrale tuleb alati minna võitlema – alla ei tohi anda! Täna häiris mind aga teatud meeste passiivsus ja loobumine.» Tänavuse vastasseisu esimene Tallinnas peetud kohtumine algas küll tartlaste poolt hästi, kuid õige pea pöördusid asjad juba tavapärastele radadele ja Kalev kontrollis kogu kohtumist kindlalt. Tartu keskmängija Joosep Toome tunnistas, et saatuslikuks said pallikaotused. «Ma olen nii väsinud, et ei oskagi kiirelt kaotuse põhjust öelda,» sõnas 25 minutit platsil viibinud Toome esiti. «Aga eks pallikaotused meile selle mängu maksid, ei teagi, kas see tuli vastaste kaitsest või enda loha-

kusest. Eks mängujuhi (vigastatud Augustas Peciukeviciuse – toim) puudumine avaldab mõju, meil on käike vähem ja oleme rohkem väsinud.» Kalevlaste peatreener Alar Varrak sõnas, et edu võtmeks oli kaitsemäng ja kerged korvid. «Nemad olid selle kohtumise eel ilmselgelt kaitsele rohkem tähelepanu pööranud. Ent saime oma kaitse samuti paika ning kiirrünnakutest kergeid korve, see tõigi edu ja andis enesekindluse tagasi,» ütles Varrak ja kiitis tagamees Rain Veidemani teravust. «Veideka poolt hea mäng ja superalgus – tema lõi teravusi ja teistele viskekohti.»

Korvpall Kalev/Cramo Tartu Rock

80 64 Arbet 14 p, Millage 13 p, Elegar 13 p, Fall 12 p, Veideman 9 p, Sokk 9 p, Moldoveanu 5 p, Kitsing 3 p, Abbott 2 p

Kalev/Cramo juhib nelja võiduni mängitavat seeriat mängudega 3:0.

Varrak ikka kõhklev Veideman vigastas eelmises mängus hüppeliigest ja tema eilne osalemine polnud sugugi kindel, ent mees tuli algviisikus väljakule ja kogus 24 minutiga üheksa punkti. Veidemani enda sõnul hoiti mängujoonisest kinni ja see on ka edu toonud. Kuigi sisuliselt kulges kogu kohtumine pealinna klubi dikteerimisel, Varrak end ülemäära kindlalt ei tundnud. «Iga mäng on uutmoodi ja viie päeva pikkuse pausi tõttu oli ootusärevus suur. Ei tea ju, mida vastane selle ajaga välja on mõelnud. Higi voolas ka neljandal veerandajal ja mingit kindlustunnet ma ei tundnud. Eks seeria esimeses mängus tehtud prohmakas ja teise mängu Rocki mängu tagasitulek olid kui alarmtuli mu peas,» sõnas juhendaja. Kalevil on nüüd meistritiitlist puudu vaid üks võit ja hetkel tundub Rockil olevat vähe võimalusi asju enda kasuks pöörata. Eilses kohtumises oli selgelt näha, et tartlaste jõuvarud on otsakorral, ja võrreldes kahe esimese mänguga ei läinud see ka lõpus põnevamaks. «Finaalseeria neljandad mängud on alati rasked, eriti siis, kui oled 3:0 eduseisus. Tahtmine võib olla suur, aga tuleb külma pead hoida,» lisas Kalevi mängujuht Tanel Sokk. «Peame arvestama, et Rockil pole enam midagi kaotada, aga meil võib hakata võidukohustus kuklas tiksuma. Kuid oleme kogenud mehed ja loodan, et seda ei juhtu.»

Talts 13 p, Simpson 12 p, Toome 11 p, Dorbek 9 p, Eichfuss 9 p, Kriisa 8 p, Kurbas 2 p

Salumets: neli mängu on alles ees

Sõnad on liigsed.

foto: mihkel maripuu

Nimekas Eesti korvpallitreener Jaak Salumets (pildil) tunnistas eilse mängu järel, et Rockil hakkab püssirohi otsa saama. «Täna (eile – toim) kontrollis Kalev mõlemat lauda ja eks Rocki pallikaotused näitasid Kalevi head kaitsemängu, sest vahe pole ju mitte oskustes, vaid pigem vaimses olekus,» rääkis Salumets. Tuntud treener lisas, et Rocki senise kindla allajäämise taga on keeruline hooaeg. «Rock mängis tegelikult ju terve hooaja väga hästi kolmes sarjas, aga kui hakkavad tulema sellised vigastused nagu nende leedulastel, siis on aru saada, et vint on üle pandud. Tundub, et natuke liiga palju ampsasid. Oleks võib-olla pidanud mehed vahepeal saalist välja ajama ja värske õhu kätte viima,» selgitas Salumets. Kuigi Kalev juhib seeriat 3:0, rõhutas Salumets, et medaleid on veel vara välja jagada. «Seeria pole enne lõppenud, kui on kõlanud viimane vile ja neli võitu on kellelgi käes. Ma võin treenerina aimata, et seeria on läbi, aga praegu ütleme ausalt, neli mängu on ju alles ees.» Kadi Parts

Tippseltskonda murdnud Järvamaa peksupoisiks jääda ei kavatse VÕRKPALL. Uuel hooajal

hakkab võrkpalli Schenkeri liigas mängima esiliiga võitnud meeskond (esiliigas mängiti Paide/Türi/Väätsa nime all – toim), mille nimeks saab Järvamaa. «Jah, hetkeseisuga nii on, et nemad tulevad kõrgemasse seltskonda,» kinnitas liiga tegevjuht Karol Paas. Järvamaa vahetab nii-öelda välja Audentese SG/Noortekoondise, mille põhitegijad lõpetavad keskkooli, ja seetõttu jätkatakse noorematega sügisest taas esiliigas. Järvamaa meeskonna esindaja Veiko Tihemets rääkis, et tippseltskonnas mängimise nimel on aastaid tööd tehtud. «Kõigepealt seadsime ees-

märgiks esiliiga võitmise, nüüd on plaan end järgmisel tasemel proovile panna, ammune soov oli tipptasemel võrkpall Järvamaale tuua ja selle nimel on palju tööd tehtud,» ütles Tihemets. Meeskonna peatreener selgub mai lõpus või juuni alguses, samuti tegeldakse praegu aktiivselt meeskonna komplekteerimisega. «Praegu ei tahaks veel peatreeneri osas ühestki nimest rääkida, ent peamise kandidaadi näol on tegu Eesti mõistes väga tuntud ja tasemel treeneriga,» sõnas Tihemets. Praegu on eelmisel hooajal ühisliiga klubide peatreeneritest töökohata Pärnut juhendanud Urmas Tali, kes eile üt-

les Postimehele, et loodab mai lõpuks ses asjas selgust saada. Järvamaa teise treenerina jätkab senine loots Villu Vantsi. «Mängijatest tahame neliviis meest eelmise aasta tuumikust säilitada, pooled mängijad tulevad mujalt Eesti klubidest või välismaalt, eks hetkel on neid liikumisi nii treenerite kui mängijate osas päris palju,» ütles Tihemets. Klubi vedaja sõnul on tegu pikema projektiga ja juba esimesel hooajal loodetakse peksupoisi rolli vältida. «Ei tahaks uue tulijana ainult kaotusi tunnistada ja tagaosas olla, vaid ikka konkurentsis püsida. Kindlasti pole see ühe aasta projekt.

Eelarve on nii palju paigas, et saame liigas hakkama, nüüd püüame veel lisaraha saada, et mängijaid värvata. Õnneks on meid toetamas ka kohalik omavalitsus,» rääkis Tihemets. Alles jääb ka esiliigameeskond, lisaks noortegrupid. Meeskond hakkab treenima Tallinnas, ent kodumänge peetakse Paides. «Nädala sees treenime pealinnas ja nädalavahetusel teeme Paides ühe treeningu ning siis peame sealsamas kodumängu või sõidame välismängule,» ütles Tihemets. Lisaks esiliiga võidule jõudis Paide/Türi/Väätsa eelmisel hooajal ka Eesti karikavõistlustel nelja parema sekka. Mariel Gregor

Esiliiga võitnud Paide/Türi/Väätsa meeskond asub uuel hooajal mängifoto: irina mägi ma Järvamaa nime all meistriliigas.

POSTIMEES, 20. MAI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Lindpere ootab selgust ja terveneb JALGPALL. Mõni päev ta-

Maccabi mängijad, treenerid ja taustajõud Euroliiga võitu tähistamas.

foto: afp/scanpix

EUROLIIGA. Nelja tugevama finaalturniiri autsaideriks peetud Tel Avivi Maccabi võitis Euroliiga.

Maccabi tegi vähesega palju peep pahv

sporditoimetuse juhataja

SPORT.POSTIMEES.EE

«Loodetavasti tõestasime kõikidele treeneritele ja klubidele, et kui teha asju õigesti, on vähesega võimalik teha väga palju. Meie meeskonna mängijates polnud finaalturniiril kindlasti kõige rohkem talenti, kuid me olime siin vaieldamatult parim meeskond,» võttis Tel Avivi Maccabi korvpallimeeskonna peatreener David Blatt pühapäeva hilisõhtul kokku oma meeskonna imelise teekonna Euroliiga meistriks. Maccabit peeti nelja tugevama finaalturniiril selgelt autsaideriks. Loomulikult ei jõua keegi selliste mängudeni juhuslikult, kuid Moskva CSKA, Barcelona ja hooaja suursoosiku Madridi Reali kõrval ei nähtud neil kuigi suuri võimalusi. Kuid reede õhtul saadi poolfinaalis vägeva lõpuspurdi ja õn-

ne abil imeline ühepunktiline võit CSKA üle. Pühapäeval oldi aga finaalis Reali alistamisele lähedal juba normaalajal, kuid võit vormistati lõpuks lisaajal. Nelja tugevama finaalturniir soosib üllatusi – ühes mängus on kaalul väga palju ning paberil justkui nõrgemana näival meeskonnal on ühe mängu võitmine alati tõenäolisem kui loota edu pikas seerias. «Ma ei usu, et me suudaksime alistada Reali või CSKAd pikas seerias. Ühe mängu võitmine on aga võimalik ning meil õnnestus seda tõestada kahel korral,» rääkis Blatt finaalijärgsel pressikonverentsil. «Kõigepealt saime suurepärase võidu CSKA üle ja seejärel mängisime absoluutselt õigesti, tšempionite vääriliselt Realiga, ja ma julgen väita, et võitsime teenitult.» Eelmise kümnendi alguses Maccabiga töötanud, seejärel mööda rahakaid Euroopa liigasid tiirutanud ja lõpuks taas kodusesse Maccabise naasnud Blatt ehitas võitjameeskonda

viimased neli hooaega. Neist esimesel jõudis ta oma tiimiga Euroliiga finaali, kus jäädi alla Ateena Panathinaikosele, kahel eelmisel aastal lõppes Iisraeli tippklubi teekond enne otsustavaid mänge. Kõik need neli hooaega on meeskonnas püsinud vaid kaks meest: seekordses finaaliski väga olulist rolli mänginud David Blu ja meeskonna kapten Guy Pnini. Möödunud hooaja eel liitusid Maccabiga aga väga olulised jõud: näiteks veel kuus aastat tagasi Saksamaa 5. liigas pallinud, ent sealt visalt üles roninud Ricky Hickman, suurklubide kogemustega Devin Smith ja Iisraeli koondise mängujuht Yogev Ohayon. Meeskond sai selleks korraks lõpliku kuju käesoleva hooaja eel, kui Blatt tõi enda juurde seni tugevates, kuid mitte esimese suurusjärgu klubides mänginud Tyrese Rice’i ja Alex Tyuse ning leidis, et olulise rollimängijana vajab ta «mürakat» Sofoklis Schortsanitist. Nagu näha, pole selles ni-

Kalju kindlustas liidrikohta

Soome lootus jäi MMil elama

ManU treeneriks saab van Gaal

Suri vormel-1 maailmameister

Jalgpalli meistriliiga 13. vooru avamängus alistas Nõmme Kalju koduväljakul 2:1 Narva Transi ja jätkab tabelijuhina. Kalju mõlemad väravad lõi teisel poolajal Hidetoshi Wakui, Narva tabamus sündis Kalju kaitsja Tihhon Šišovi peast. Kaljul on tabelis 32 punkti, järgnevad FC Flora 27 ja Tallinna Levadia 25 punktiga. Täna kell 19 mängivad Flora ja Kalju omavahel, mängu näitab Postimehe spordiportaal.

Minskis toimuval jäähoki MMil jäi püsima Soome koondise lootus pääseda veerandfinaali, kui viimases alagrupimängus alistati 4:3 Kasahstan. Edasipääsuks peab Soome aga endiselt lootma sobivatele tulemustele teistes mängudes. Ajalugu tegi Prantsusmaa, pääsedes 19 aasta järel esimest korda kaheksa parema hulka, kui 6:2 alistati Taani. A-grupist said edasi ka Kanada, Rootsi ja Tšehhi.

Manchester Unitedi jalgpalliklubi teatas, et sõlmis kolmeks aastaks lepingu peatreeneri Louis van Gaaliga. 62-aastane hollandlane asub Unitedit tüürima pärast suvist jalgpalli MMi, kus tema juhendada on Hollandi koondis. Abitreenerina jätkab sel hooajal viimases neljas mängus peatreeneri kohuseid täitnud Ryan Giggs, kelle kõrvale toob van Gaal abilisteks Marcel Bouti ja Frans Hoeki.

Kolmekordne vormel-1 sarja maailmameister Sir Jack Brabham suri 88-aastaselt oma kodus Gold Coastis Austraalias. Brabham krooniti maailmameistriks 1959., 1960. ja 1966. aastal. Seejuures pälvis Brabham kolmanda MM-tiitli vormel-1 sarja ajaloo jooksul ainsa sõitjana enda ehitatud auto roolis. Samal aastal löödi ta ka esimese mehena autospordis osutatud teenete eest rüütliks.

mekirjas ühtegi meest, keda enne tänavust hooaega oleks võinud pidada Euroopa korvpalli esimese suurusjärgu staariks. Kuid just sellistes mängijates nägi Blatt võimet moodustada üksikutest osakestest korralik tervik ning ühtsest seltskonnast kasvasid välja ka oma liidrid. Finaali parimaks mängijaks valitud Rice ja Hickman lõidki särama just selles meeskonnas. «Korvpallis ja spordis üldse pole kaugeltki iga päev suurepärane, vaid vastupidi – ette tuleb raskusi, pettumusi, tõkkeid ja probleeme,» viitas Blatt edu-

Peatreeneril David Blattil kulus Tel Avivi Maccabist võitjameeskonna ehitamiseks kokku neli hooaega.

ni viiva tee keerukusele. «See, kuidas treener saab probleemidega hakkama ja milliseid otsuseid ta vastu võtab, näitab, kas ollakse valmis liikuma edasi ja saada edukaks.» Vaieldamatult Blatt teab, mida räägib. Maccabi pole mõistagi mingi vaene klubi, kuid nende rahalised võimalused polnud päris suurtega võrreldavad. Näiteks CSKA tänavuse hooaja eelarve küündis 60 miljoni USA dollarini, Maccabi käsutuses olnud rahasumma oli aga kolm korda väiksem. Maccabi mängijatel oli võiduemotsiooni kirjeldamiseks raske sõnu leida. «Ma ei suuda juhtunut kirjeldada, ma isegi ei tea, mis juhtus… seda pole võimalik sõnadesse panna,» ütles Rice. «Finaal oli minu karjääri parim ja tähtsaim mäng. Kusjuures pole tähtis, kuidas ma ise mängisin, sest ilma meeskonnakaaslasteta polnuks see võimalik. Me mängisime finaalis Realiga – Euroopa parima meeskonnaga –, kuid nüüd oleme hoopis meie parimad.»

gasi Eestisse jõudnud Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Joel Lindpere on endiselt tervisega kimpus, ent vähemalt paistab tunneli lõpus pisut valgust. «Puusavigastuse vastuseid alles ootan, näo poolest võin juba nädala pärast jooksma hakata,» rääkis Lindpere, kes paar nädalat tagasi tõsiselt vigastada sai. Lindpere hooaeg Tšehhi kõrgliigas Ostrava Baniku ridades lõppes maikuu alguses, kui ta põrkas liigamängus vastasega kokku nii rängalt, et viidi haiglasse. Kokkupõrke tagajärjel said näos vigastada kaks luud ja närv, mille taastumine pole endiselt veel selge. «Luud on nüüdseks paigas, aga nägu on endiselt suhteliselt tuim ja valus, kuigi olen sellega juba harjunud,» rääkis Lindpere eile. «Vigastada saanud närv ei ole endiselt taastunud. See võtab tavaliselt pool aastat aega ja kuigi üldiselt peaksid sellised asjad taastuma, siis aega võtab see ikkagi kuus kuud,» lisas Lindpere, kes võttis oma näoga seotud mured kokku nii: «Suuri muutusi ei ole võrreldes varasema seisuga olnud, aga üldiselt võib öelda, et suhteliselt okei on juba.» Lisaks näovigastustele vaevab Lindperet ka puusavigastus, mis endiselt lahendust leidnud ei ole. «Puusa kohta alles ootan vastuseid. Jõudsin alles Eestisse ja pean kokku saama koondisearstiga, keda ma hetkel pole veel kätte saanud,» ütles Lindpere. Selgus puusavigastuse kohta peaks saabuma lähipäevil. Kolmanda probleemina diagnoositi Eesti koondislasel ka puukborrelioos, aga see on Lindpere jaoks praegustest hädadest kõige väiksem. «Sellest ei ole ma ise midagi aru saanud: mulle öeldi, et võta kolm nädalat ravimeid – mul nädal on veel jäänud –, ja siis tuleb anda uued vereproovid. Mingit jälge ega märki sellest mul ei ole ja häirinud see mind ka pole, sest muid on kõiki mul probleeme palju rohkem siin koos praegu olnud.» Kadi Parts

18 || TEHNIKA || POSTIMEES, 20. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

TERVISESPORT. Telefoni paigaldatud nutirakendused sunnivad iseendaga võistlema ja nii paremat füüsilist vormi saavutama.

Spordirakendused innustavad kuldar kullasepp

eriprojektide juht

aabunud suvekuumus on ka kõige laisemad inimesed õue toonud. Ümberringi sportlikult liikuvad inimesed on juba iseenesest inspireerivad, kuid ree peal aitavad püsida ka tehnilised vidinad, mis panevad eelkõige iseendaga võistlema. Palju on räägitud nn kantavast tehnoloogiast ehk randmepaeltest ja nutikatest kelladest, mis jälgivad liikumist ja spordiharjumusi, lugedes kokku nii meetrid, sammud kui ka südamelöögid. Selliste seadmete soetamine eeldab ühelt poolt juba tõsisemat huvi liikumisega tegelemise vastu ja teisalt ka muidugi raha. Enamikul meist on aga taskus telefon, millesse laaditavad rakendused asendavad ilma suurema lisakuluta või sootuks tasuta nii mõndagi nutikella.

Väike taskutreener Spordirakenduste peamine eesmärk on telefonis olevate sensorite abil kasutaja liikumist jälgida. Telefonide kaupa on funktsionaalsus üldjoontes sama, kuid on ka erinevusi. Edumeelsena paistab silma Samsung, kelle Galaxy S5 sisaldab mitmeid võimalusi – näiteks on see esimene telefon, millel spetsiaalne sensor pulsi mõõtmiseks. Samuti jälgib Samsungi telefon kõiki astutud samme ja annab märku, kui seatud eesmärk jääb saavutamata.

Kuid ka need nutitelefonid, mis pole justkui varustatud spetsiaalsete funktsioonidega, saavad treeningul abiks olla. On ju tervisesporti tehes kõige vajalikum lihtsalt kell aja võtmiseks ja GPS läbitud distantsi mõõtmiseks. Just need kaks peamist funktsiooni leiavad kasutust kõigis enam levinud spordirakendustes, millest populaarseim on Endomondo. Rakendusest on liikvel tasuta variant, mis saab hakkama kõige peamisega – mõõdab läbitud maa ning salvestab selle veebikeskkonda, kust on võimalik oma aktiivse liikumise kohta statistikat vaadata. Kui spordipisik on nakatanud aga tõsisemalt, siis saab soetada kuutasupõhise lisateenuste paketi, mis avab uusi võimalusi. Üks neist on näiteks võimalus luua mitmesuguseid treeningprogramme, mis muudab telefoni väikeseks taskutreeneriks. Telefon teatab, millal tuleks tempot lisada, millal hoogu maha võtta. Et kõike öeldut tähele panna, oleks hea, kui telefoniga on ühendatud ka kõrvaklapid – muidu lihtsalt ei pruugi «treeneri» juhiseid kuulda. Endomondol on kindlasti olulisel kohal ka sotsiaalmeedia aspekt, mis võimaldab oma treeningtulemusi ja ka kulgu sõpradega jagada. Siinkohal tuleks tõsiselt arvestada võimalike turvariskidega. Kui lubada telefonil jälgida näiteks reaalajas sotsiaalmeedias ja Endomondo keskkonnas

oma treeningu kulgu, on paraku ka kurikaeltel teada, kus sa mingil hetkel viibid. Mõistlik on jagada saavutatut pigem pärast treeningu lõppu.

Maagilised 10 000 sammu

Enamikul meist on taskus telefon, millesse laaditavad rakendused asendavad nii mõndagi nutikella.

Tõsistele treenijatele jääb telefonist üksi muidugi väheks. Ehkki Galaxy S5 oskab mõõta pulssi, on see mõeldud pigem ühekordseks mõõtmiseks, mitte aga sporditegemisel tervise

jälgimiseks. Võib muidugi soetada Samsung Gear Fiti nutirandmekella, kuid arvustuste kohaselt pole see siiski piisavalt täpne. Vähemalt praegu tuleb siiski pöörduda bluetooth-tehnoloogiaga varustatud professionaalsete treeningseadmete poole. Need teevad vajalikud mõõtmised ja saadavad info telefonis olevasse rakendusse. Pulsikella või -vööd ostes peaks veendu-

TIKANDIGA ESE ON HEA KINGITUS SÕBRALE, KOLLEEGILE VÕI ARIPARTNERILE

TIKITUD FROTEERATIKUD, KOTID, PADJAKATTED, REKLAAMRÕIVAD, EMBLEEMID JA APLIKATSIOONID

kaarinaembro.ee

ma, kas need ühilduvad telefoni ja soovitud spordirakendusega. Aga spordi juurest korraks tagasi lihtsalt liikumise juurde. Need maagilised 10 000 sammu päevas, mida peetakse hea tervise puhul peaaegu et kohustuslikuks, tuleb ka kuidagi kokku lugeda. Nii Androidi kui ka iOSi seadmetele leiab kümneid rakendusi, mis seda teevad. Seda oskab lugeda nn Endomondo, kuid see eeldab rakenduse

Spordirakenduste peamine eesmärk on telefonis olevate sensorite abil kasutaja liikumist jälgida. Fotodel rakenduste Argus (vasakult), Endomondo, Moves ja Noom Walk ekraanipildid.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

pingutama

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

spetsiaalse nutika fitness-randmepaela ostmisele (näiteks Jawbone UP), kuid pole veendunud, kas see on investeeringut väärt. Argus lubab selles veenduda.

Päris treener alati täpsem

käivitamist ja treeningu alustamist. Samme teeme aga pidevalt ja neid tuleb lugeda ka pidevalt. Sellisel puhul aitab näiteks nägus rakendus Noom Walk. Korra paigaldatud, hakkabki rakendus pidevalt samme jälgima, püüdes seejuures välistada vead, mis võivad tekkida telefoni tavalisel kasutamisel – kõnede vastuvõtmine ja tegemine, sõnumite kirjutamine –,

kõik see tähendab ju telefoni liigutamist, mis võib rakenduste jaoks tunduda hoopis tehtud sammuna. Kuigi Noom Walk töötab pidevalt, kulutab see akut suhteliselt vähe. Ööpäeva jooksul rakenduse nõutav energia hulk on võrdne umbes GPSi kasutamisega kolme minuti jooksul. Seega, kui samme lugeda, siis igati kasulik rakendus. Tasuta pealegi. Kui aga telefoni pidev laa-

dimine pole probleem, siis võivad iPhone’i kasutajad proovida rakendust nimega Argus. See püüabki pakkuda sellist funktsionaalsust, mida üldiselt pakuvad eraldi müüdavad seadmed. Argus loeb kokku sammud ja läbitud distantsi ning pakub võimalust salvestada ka infot söödud toidu kohta – arvesse läheb isegi joodud kohvitasside hulk. Rakendust soovitatakse just neile, kes on mõelnud

Pidevalt jälgib liikumisi ka põnev rakendus nimega Moves. See on saadaval nii iPhone’i kui ka Androidi seadmetel ning jälgib liikumisi pidevalt. Võrreldes Noom Walkiga on see akule oluliselt koormavam, sest pidevalt on töös ka GPS, mõõtes läbitud vahemaid. Telefon saab abiks olla ka siseruumis trenni tehes. Leidub rakendusi, mis annavad nõu, milliseid tegevusi teha nii jõusaalis kui ka kodustes tingimustes. Siiski tasuks meeles pidada, et päris treener ja tema antav nõuanne on alati täpsem ning iga konkreetse inimese vajadustele vastav. Nutitelefoni tõsiseks treeneriks pidada ei saa, kuid inspiratsiooni annavad rakendused, nagu Runtastic Six Pack Abs kõhulihaste treenimiseks või üldisemat laadi kehalisi harjutusi pakkuv Sworkit Pro. Kui nimetatud rakendused on eelkõige suhteliselt tõsised, siis hoopis teistsuguse suuna on võtnud nime «Zombies, Run!» kandev programm. Läbi kõrvaklappide räägitakse lugu zombidest, kes aeg-ajalt välja ilmuvad ja kelle eest peab ära jooksma. Kui oled zombid maha raputanud, saad veidi puhata, kuid iga hetk võivad välja ilmuda uued, ja siis peab jälle nende eest ära jooksma.

POSTIMEES, 20. MAI 2014 || TEHNIKA || 19

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

20 || VABA AEG || POSTIMEES, 20. MAI 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 21.05 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Aare Saal, Maris Liloson, Urmas Põldma, Juuli Lill, Väino Puura jt 22.05 kl 19

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Priit Pius, Märt Pius, René Soom, Juuli Lill, Aare Saal jt 23.05 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli, Jassi Zahharov, Mart Laur, René Soom jt 24.05 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

BALLETIÕHTU: SYMBIONT(S). PETRUŠKA

Osades: Sergei Upkin, Nanae Maruyama, Gabriel Davidsson, Vitali Nikolajev jt 25.05 kl 17 Nemorino rollis Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo, Kristel Pärtna, Rauno Elp, Pavlo Balakin, Olga Zaitseva jt 28.05 kl 19

TUHKATRIINU

Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski, Olga Rjabikova, Nanae Maruyama jt

PAIDE KULTUURIKESKUSES 24.05 kl 13

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt 24.05 kl 18

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUURES SAALIS 20., 27.05 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus. 21., 22.05 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg jt. 23.05 kl 19

Leke

Jordi Galceran Lav. Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja. 24.05 kl 19

Aiamajas

Jane Bowles Lav. Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill. 25.05 kl 19

Augustikuu

Tracy Letts Lav.Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt. 13.06 kl 19 Esietendus! 14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

VÄIKSES SAALIS 20., 21.05 kl 19

Varesele valu...

Mari-Liis Lill, Paavo Piik Lav. Mari-Liis Lill, Paavo Piik, osades Osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Tallinna Linnateater).

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

22.05 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode Lav. Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

MAALISAALIS 23.05 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend Lav. Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma. 28.05 kl 19

Esimene lugemine: Peeter Sauter RIIDEPUUD

Loevad Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu, Piret Krumm ja Pääru Oja, juhendab Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater)

VÕRU KANDLES 24.05 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

LAITSE GRANIITVILLAS 10.06 kl 19 Esietendus! 11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUR MAJA

25.05 kl 16

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt. 29.05 kl 19 Viimast korda!

KALENDRITÜDRUKUD

T. Firthi komöödia Külliki Saldre, Merle Jääger, Terje Pennie, Ene Järvis, Liina Tennosaar jt.

SADAMATEATER 21.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 22.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 23.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

NOKIA KONTSERDIMAJA 30.05 kl 19 Lisaetendus!

EVITA

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt. 31.05 kl 19 Lisaetendus!

EVITA

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

UGALA TEATER Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

VARGAMÄE REHETARES

THRILLER-Tribute to Michael Jackson

20., 21., 27., 28., 29., 30.05 kl 14 22., 23., 24., 29.05 kl 19 31.05 kl 19 Reserveeritud!

22.05 kl 19

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

21.05 kl 19

Kontsert-tantsuetendus Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padarjt., Noorkuu, Vanemuise balletiartistid, live-band

THRILLER-Tribute to Michael Jackson

VANAD JA NOORED

ENDLA TEATER

Kontsert-tantsuetendus Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padarjt., Noorkuu, Vanemuise balletiartistid, live-band

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

24.05 kl 19

EVITA

A.L.Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

SUURES SAALIS 23.05 kl 19

BOYBAND Muusikal

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov. Osades: Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa jt 24.05 kl 19 Viimane etendus!

HÜVASTIJÄTT JUUNIS

Dramaatiline komöödia A. Vampilov, Lav. A. Noormets. EMTA lavakunstikooli 26. lennu diplomilavastus 30.05 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

KÜÜNIS 22.05 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU Draama K. O’Reilly. Lav. A. Noormets. Osades Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter 24.05 kl 19

EEDENI AED

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets. Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep 29.05 kl 19 Viimane etendus!

ESIMESED SUUDLUSED

Armastuslugu J. Hanagan, Lav. Madis Kalmet. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman

JÕGEVA KULTUURIKESKUSES

21.05 kl 19 Viimaseid kordi!

ESIMESED SUUDLUSED

Armastuslugu J. Hanagan, Lav. Madis Kalmet. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

VÄIKE SAAL 23.05. kl 19

Leegionärid

(lav. Madis Kalmet)

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA 20., 26., 27., 28., 29., 30.05 kl 13 26., 27., 28.05 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

VENE TEATRI SUUR SAAL

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

KONTSERDID KLOOSTRI AIDAS 20.05 kl 17

«Võlukeeled»

Tereza Shmerlingi viiuliõpilaste kontsert. Sissepääs prii. 22.05 kl 20

KUULAMISED: Liiv, Liiv, Liiv.

Juhan Liiv / Theatrumi nätlejad / Pärt Uusberg ja «Head ööd, Vend» / Mikk Dede. Pilet 5-20.23.05 kl 20

Imbi Tarum &Julia Ageyeva Hess Pilet 5-20.-

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

VENE TEATRI VÄIKE SAAL 26.05 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

KANUTI GILDI SAAL 28.05 kl 19.30

Siseturism / Tähelaev

(lav. Kadri Noormets / Kertu Moppel)

JÄRVAKANDI KULTUURIHALL 30.05 kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

20.05 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 22., 23.05 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 26.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale 27.05 kl 19 Viimane etendus!

26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale 28.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO57 Enesetapja 29.05 kl 19 Viimane etendus!

Pilet 3.-

30.05 kl 19 Eelviimane etendus

27.05 kl 18

Kadi Uibo ja Krista Citra Joonas , laulud ja lood Pilet 5-20.-

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 20., 21., 22.05 kl 18 9., 10., 11.06 kl 18

’’Masohhisti pihtimus’’

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder 30.05 kl 18 Reserveeritud!

FAUST

A. Toikka

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAALIS 23.05 kl 18 5.06 kl 18.30

POP, mida sooviksin jagada H. Hütt ja S. Põllu

VON KRAHLI TEATER

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

NOBLESSNERI KVARTALIS, JAHTKLUBI II-KORRUSEL 7.06 kl 19 Esietendus! 9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Solarise needus

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel. Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid. Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

Hortus Musicus “Now Is The Month Of Maying” kalendrilaulud keskajast barokini

KADRIORU LOSS 25.05 kl 18

Hortus Musicus “Püha Markuse vennaskond”

Veneetsia koolkonna heliloojate looming (Gabrieli, Monteverdi, jt.)

VALGA JAANI KIRIK 30.05 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Andrus Siimon Kunileid, Thomson, Läte

SUURE MUNAMÄE VAATETORN (Haanja)

30.05 kl 20 Vabaõhukontsert

“SUVÕ ALOSTUS SUURÕ MUNAMÄE PÄÄL”

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem

Ansambel BOMBILLAZ Kaastegev Jaak Lutsoja (akordion)

31.05 kl 19 Viimane etendus!

VALKA LAULULAVA

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem 3., 7., 9., 10.06 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 4.06 kl 19 Esietendus! 5., 6., 11., 12., 13., 14.06 kl 19 7.06 kl 16

NO50 Lenni

16.06 kl 19 Esietendus Eestis! 17., 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

SUURSADAMAS HIIUMAAL 21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

KURESSAARE LINNATEATRIS

26., 27., 28.06 kl 19 Et keha mäletaks (Memories for Life)

TARTU UUS TEATER Lai 37 Tartu Piletid müügil Piletilevis uusteater.ee 24., 25.05 kl 19

Kaasavaratu 26.05 kl 19

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

26. lennu finaalnädal: NO57 Enesetapja

VHK Teatrikooli kontsert

VÄRAVATORN 24.05 kl 16

26.05 kl 18

21., 22.05 kl 19

(lav. Eili Neuhaus)

TEATER NO99

Teater Must Kast NERO

TÜVKA X lennu diplomilavastus autor Mati Unt lavastaja Lennart Peep

KONTSERT EESTI KONTSERT

(Läti)

31.05 kl 19

Pidulikul koondkontsert “CIMZE 200”

EESTI RAHVUSMEESKOOR, EESTI KAITSEVÄE ORKESTER Ilona Bagele (metsosopran, Läti Rahvusooper) René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia) Dirigent Peeter Saan René Eespere uue suurteose esiettekanne Koostöös Valga ja Valka linnavalitsustega

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

EMTA KAMMERSAAL (Rävala pst 16, C-405) 20.05 kl 19

Boris Berman (klaver / USA)

Kavas J. Brahms, A. schoenberg, C. Debussy, S. Prokofjev

CORELLI MUSIC

Vaata lisa: www.corelli.ee

PUURMANI LOSS (Jõgevamaa) 29.05 kl 19

www.concert.ee

NIGULISTE 20.05 kl 19

“Õhtu ilu”: PÄRT UUSBERGI AUTORIÕHTU Kammerkoor Head Ööd, Vend segakoor Huik! Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli keelpilliorkester Dirigendid Kaspar Mänd, Pärt Uusberg

TOOMPEA MUUSIKASALONG (Kiriku 6, Tallinn) 30.05 kl 20

Kevadkontserdid – OBOEHALDJAS

Esinejad: HELI ERNITS (oboe) ja keelpillikvartett KAVAS: Mozart, Bax, Eller, Tormis, Kõrvits Piletid Piletilevist soodsamad!

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Kas sina oled õige ja keegi teine on vale või vastupidi? Nii kindlasti ei ole, sest igaühel on õigus oma vaadetele. Kaeblemine kaaslaste üle on lihtsalt närvikulu ja ajaraiskamine.

SÕNN

Määratled oma piirid ja näitad, et alates sellest lõpeb sinu taluvus. Sa ei pea laskma tallata oma arusaamadel ja tunnetel.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 20. MAI 2014 || VARIA || 21

2 a

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT ÜLETRUMPAJA MA VAATAN, ET SU TELEFONIL ON VÄGA PISIKE EKRAAN.

VÕRRELDES MINU JUMITU RIISTAGA VÕIB SEE KÜLL PIINLIK OLLA.

OLI SEE KA KALLIS?

SEE TELEFON MAKSIS KINNI MU MAJALAENU BITCOINE KAEVANDADES.

HAGAR HIRMUS

1. Venemaa kõrgeim pilvelõhkuja on 338,8 meetrit kõrge ja asub Moskvas. Mis nime see hoone kannab? 2. Esimesed üheksa tulid iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis müügile 1. oktoobril 1991. Nüüd on neid sadu. Millest jutt? 3. Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė) on ajaloolisetnograafiline piirkond Leedus. Žemaitlaste legendide keskseks tegelaskujuks on Džiugas Telšys. Teda seostatakse Džiugase mäega Telšiai (žemaidi keeles Telšē) linna lähedal. Müütiline hiiglane olla kokku kandnud mäe, kaevanud Mastise järve ja võidelnud vapralt ristirüütlitega. Legendi järgi olevat tema jõuallikaks olnud üks toode. Mis toode? 4. Tänavu 30. aprillil oli Juhan Liivi sünniaastapäev, pealegi suur juubel – 150 aastat. Liivi muuseumis anti välja 36. Juhan Liivi luuleauhind, luuletaja nime kannab Alatskivi keskkool. Kolmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänav. Mis linnades? 5. Selle mängu leiutas 1971. aastal ameeriklane Merle Robbins. Mäng meenutab Euroopas väga populaarset mau-maud, mida Venemaal tuntakse «101», nime all ja mida hüütakse ka tšehhi turakaks, inglise turakaks, pentagoniks, vaaraoks jne, kus erinevus on tegelikult vaid kaardipaki suuruses. Mau-mau variatsioonides on pakis 36–52 kaarti, küsitava mängu pakis aga 108 kaarti. Mis mäng? Vastused: 1. Mercury City Tower (vene keeles Меркурий Сити Тауэр). 2. Eesti Vabariigi postmargid. 3. Juust. Džiugase-nimelise juustubrändi tooteid peetakse tänapäeva Leedu juustude lipulaevaks. 4. Tartus, Viljandis ja Elvas. 5. UNO.

AKNE

VEEVALAJA Oled tundlik ja sisemiselt pinges. Kellegi sõnad on sinus kahtlust äratanud, kuid sa ei saa aru, kas asi on nii, nagu näed sina, või teistmoodi.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Kõik on juba käegakatsutav, vaja on teha veel viimane samm. See võib aga väga raske olla, sest just selleks ei pruugi sa valmis olla.

«Mul oli täna kummaline juhtum. Sõitsin rongis ja nägin, et piletikontrolör vaatab mind väga imelikult.» «Mis sa sellega mõtled?» «Ta vaatas mind nii, justkui mul ei ole piletit!» «Aga sina?» «Mina vaatasin talle silma, nagu mul oleks pilet!» ••• Kirjanik pihib oma sõbrale: «Kümme aastat kirjutasin romaane ja alles nüüd, üheteistkümnendal aastal, sain aru, et mul ei ole annet!» «Ja sa jätsid kirjutamise?» «Kahjuks on juba hilja, sest olen nüüd kuulus!» ••• Preester seletab surevale haigele, kui hea on elu pärast surma. «Isa, kuidas saate selles kindel olla? Sealt pole ju keegi tagasi tulnud ega sellest rääkinud!» vaidleb haige vastu. «Just sellepärast sealt ei tuldagi tagasi!»

Aleksandr Kalinin – Šahmatõ v SSSR, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Ra6!

AMBUR Kui suhtud ellu liigtõsiselt, siis tõmbad ligi just tõsist. Elu peaks aga vahel olema mänguline ja kerge. Kui hakkad looma kujutusi ideaalsest elust, siis need võivadki ilmuda.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

KAALUD Kellegi loogika on sinu silmis nagu paat, mida tabavad tormilained. Kord siia ja siis sinna. Näitad, milline on sinu loogika ja arusaam asjadest.

KALJUKITS Siht on silme ees, aga motivatsioonist võib puudus olla. Palu sõpru end aidata ja taga utsitada ning vahel isegi karmikäeline olla.

è ô â

ERNIE

NEITSI Kui õpilane on valmis, siis on ka õpetaja valmis. Pead vaheldumisi olema nii õpilase kui ka õpetaja rollis. Naudid uute kogemuste saamist.

See, mille eest oled tänulik, tuleb sinu juurde mitmekordselt tagasi. Mõtled, millised asjad sinu elus on tänamist väärt, ja tänad nende eest.

VÄHK Näed, et oled ise endale kannatusi loonud. Olukorrad on olnud neutraalsed, kuid millegipärast oled neid näinud mustades värvides. Ära muutu depressiivseks.

SKORPION

Mingi julgustav ja positiivne mõte võib sõna otseses mõttes sinu elus uue lehekülje keerata. Õnnetusetunne asendub õnnetundega.

Keegi võib sind sõimata neetud lollpeaks, kuid sa ei pea samaga vastama. Tead, et intelligentsus algab iga inimese seest ja väljendub suhtumises.

è à

KAKSIKUD

LÕVI

æ æ

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on SALAKAVAL Eelmise nädala võitja: EVELIN KANGUR

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

22 || kuulutused || postimees, 20. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Tahaksin käia veel sinuga koos mõne sammu, enne kui laguneb tee ... (A. Alliksaar)

Soe kevad võttis sul käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

On lahkunud

Paul Lilla

Elina Kartau

30. IX 1928 – 16. V 2014

Leinavad lapsed peredega. Hüvastijätt 23. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 21. skp. kell 12.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

25. IX 1942 – 15. V 2014

Elamu Põlva lähedal (5 tuba, saunaruumid, ü-p 191 m², keskküte, 98 000 €). Krundil (1 ha) suur kõrvalhoone ja lehtla. Arno Simpson, tel 506 7306, Eramu Kinnisvara.

Teen korterite, eramute ja suvilate remonti. Tel 501 6542.

Sõjaajaloo uurija otsib EW ohvitseride paraadportree fotosid (maksan 10 €/ tk). Tel 5808 5338. Nüüd puhka rahuga, jääd ikka meiega.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema

Juta Pärtin

Professionaalne müürsepp ootab pakkumisi. Tel 5833 2491.

12. II 1932 – 17. V 2014

Hüvastijätt 24. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis, muldasängitamine Võnnu uuel kalmistul. Lapsed peredega

Aleksander Agafonov

Lahkunud on meie kallis isa, vanaisa ja vanavanaisa

Olev Anier

9. V 1940 – 13. V 2014

25. VII 1933 – 18. V 2014

Igatsema jäädes head isa, vanaisa ja unustamatut sõpra. Leinavad omaksed. Hüvastijätt Saku Suurhallis 23. skp. kell 11.

Ärasaatmine 21. skp. kell 12 Tartu krematooriumis. Omaksed

Kasutatud hambakroonide ost Pärnu mnt 38, Tallinn, E–R kl 10–16. Katuste pesu. Tel 5638 8994. Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487. ADR-, veoauto- ja taksojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230. www.sõiduõppe.ee

Reklaamtrükised, äri- ja reklaam rõivad ja reklaamkingitused. www.estart.ee, tel 5373 3099.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Kvaliteetne saunade ehitus, plaatimine ja puutööd. www.insauna.ee Skedu-Do pakub huvitavat tööd. Kõrge palk, sõbralik keskkond. Tel 525 8372. Pakume tööd CE-kat autojuhile Euroopas. Tasu keskmiselt 1800–2300 €/kuus. Nõutav eesti keele oskus ja varasem töökogemus. Tel 512 1500 või 517 2208.

Igasuguste spordimärkide ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040.

Transtar Service OÜ pakub tööd kogemustega autoelektrikule, töökoht Kõrvekülas. Oskar, tel 525 1482, oskar@transtar.ee

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Kollektsionäär ostab erinevaid NSVLi spordimärke. Maksan 15 €/tk. Tel 5595 8057. Tulen ise järele.

ÜKS ÕIGE KOHT PÕLLU- JA METSAMAA MÜÜGIKS www.kinnistu.ee, tel 501 7886.

Mare Aljas Igasuguste koolimärkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Mälestame armast kursusekaaslast. Südamlik kaastunne omastele. 1959. aastal lõpetanud hambaarstid

Elina Härsing Mälestame klassiõde ja avaldame kaastunnet omastele. Tallinna 7. keskkooli 1976. aastal lõpetanud XIa

Tunneme kaasa perekond Järvele

Endel Järve kaotuse puhul. Võru tänava majarahvas

Südamlik kaastunne Edele kalli isa

Endel Järve

On vaikus ja rahu sinuga, kustumatu mälestus meiega. On lahkunud kallis

Vaike Ilves

20. IV 1922 – 17. V 2014

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 21. skp. kell 11.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Südamlik kaastunne Christel Ilvesele kalli isa

Rein Ilvese kaotuse puhul. Kolleegid Põllumajandusministeeriumist

Alar Kaske

15. III 1947 – 14. V 2014

Avaldame kaastunnet lähedastele. Ärasaatmine 23. skp. kell 15.30 Pärnamäe krematooriumis. Kitman Thulema AS

Toome õitega muru end katab ja sirelid õitsevad, aeg seisma jäi ... Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Ludmilla Rass 12. IX 1919 – 16. V 2014

Leinavad lapsed peredega. Hüvastijätt 23. skp. kell 14 Liiva kalmistu kabelis.

Südamlik kaastunne Antsule perega kalli

Sirkka-Sylvi Kümniku

Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu. Mälestame kallist venda, onu ja vanaonu

Kalmer Küttmanni

Ludmilla Rassi surma puhul. EA Reng AS

Olgu vaikne tuulekohin unelauluks sinule ...

Hans Paal

kaotuse puhul. Perekonnad Ets, Aidnik, Sillakivi, Jaaska, Kimmel, Jõesaar, Sangla ja Avamägi

Leinatalitus Suure-Jaani kirikus 25. skp. kell 14. Omaksed

Siegfried Preem

24. V 1920 (Narva) – 15. V 2014 (Toronto)

Kallist onu mälestavad vennalapsed.

Kurvalt teatame, et lahkus meie kallis ema

Miralda Tarn

25. XI 1948 – 16. V 2014

Ärasaatmine 23. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumis. Pojad

Teatame kurbusega, et oma 95. sünnipäeval lahkus meie kallis ema

Amanda Pärn

(sünd. Holdt) 15. V 1919 – 15. V 2014

Leinavad tütred Eha ja Dea.

Kevadtuultes sa läksid teele, hell mälestus sinust jääb igavesti meelde. Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Endla Värnik

24. V 1926 – 16. V 2014

Leinavad tütred Mare, Reet, Liia, Eve ja Helve peredega. Ärasaatmine 24. skp. kell 14 Tartu Rahumäe krematooriumis.

Avaldame kaastunnet Mardile perega isa ja vanaisa

Südamlik kaastunne Leale ning Jaagole ja Evale peredega kalli

Priit Roostfeldti

Aado Talpase

kaotuse puhul. Tihemetsa Tehnikumi X lend

Armast onupoega mälestab Eduard perega. Südamlik kaastunne omastele.

lahkumise puhul. Jaan, Vahur ja Teet perekondadega

kaotuse puhul. Aime, Jüri, Katrin, Olari

Südamlik kaastunne Kajale perega armsa venna

Avaldame kaastunnet Rita Tammelale perega ema, vanaema ja vanavanaema

Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud kallis õde ja tädi

Avaldame südamlikku kaastunnet Kristjan Tarnile ema

Kalmer Küttmanni

Siina Pollimäe

Helga Sass

Miralda Tarni

surma puhul. Ellen, Hiie, Heldur, Imbi ja Valev

surma puhul. Jaan, Siina, Niina, Valli ja Leida peredega

Leinavad õde Juta ja õetütar perega.

Südamlik kaastunne Natalja Jermolajevale poegadega ema ja vanaema

Märt Pooland

Lahkus meile kallis

Mälestame sugulast ja avaldame kaastunnet Enele abikaasa surma puhul. Kai, Peeter Lea, Henn

Vello Särev Mälestab vend Arno Särev abikaasaga.

Südamlik kaastunne poegadele ja Udole. Helle ja Linda peredega

Südamlik kaastunne Erkkile, Endlale ja Reinule peredega kalli

Oleme leinas koos kalli sõbra Andresega ja tema lähedastega.

Sügav kaastunne Ants Vessmannile tütre

Juta Pärtini

Peeter Zilmer

Kristiina Vessmanni

kaotuse puhul. Endla ja Reet perega

Einar, Roland, Juhan ja Andres peredega

surma puhul. Kolleegid aktsiaseltsist Eesti Otis

Mälestame kallist naabrimeest

Kallis Urve, oleme toeks sulle, kui jätad hüvasti oma kalli

Mälestame kurbuses kallist

Valentina Laasiku surma puhul. KÜ Kummeliõis elanikud Mälestame

Ilmar Lauritsat ja avaldame sügavat kaastunnet omastele. Perekond Kimmel

Mälestame vanaonu

Ilmar Lauritsat

Jüri Reismanni

ning avaldame kaastunnet abikaasale, lastele ja lastelastele. Reet perega

Avaldame kaastunnet omastele. Kuuste Auto kollektiiv

Südamlik kaastunne lähedastele

Mälestame direktorit ja matemaatikaõpetajat

Paul Lillat

kaotuse puhul. Vaido perega

Helgi Karolin

10. VI 1928 – 18. V 2014

Südamlik kaastunne Kairele ja Karmole perega. Kaja, Mati, Anu, Kadri perega ja Siim

Südamlik kaastunne Jürile, Reinole, Eevale, Hene-Leenule ja Marile ema ja vanaema

Teatame kurbusega, et on lahkunud meile armas

Endel Järve

Mälestame kauaaegset kolleegi

kaotuse puhul. Töökaaslased Puhja vallamajast

Endel Järve

Südamlik kaastunne Milvile ja Vallole, Edele, Raigole peredega kalli abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Südamlik kaastunne klassijuhataja Jutale laste ja lastelastega. Erumäe kooli 1956. aastal lõpetanud

14. XI 1945 – 15. V 2014

Peeter Zilmeriga

kaotuse puhul. Kolleegid Tallinna Keskkonnaametist

Mälestame kallist onutütart

Mari Tormi

Kristiina Vessmanni

Sinu õed Viivi, Aime ja Evi peredega

Siiras kaastunne lähedastele. Maigi ja Romet lastega

Südamlik kaastunne Evale poegadega

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis

Jüri Reismanni

Jüri Talmeister

Südamlik kaastunne perekond Vessmanile kalli tütre ja õe

kaotuse puhul. Endised töökaaslased

15. IV 1943 – 18. V 2014

Ärasaatmine 24. skp. kell 12 kodus Männiku talus. Omaksed

Kristiina Vessmanni surma puhul. Kaunase pst. 65 elanikud

POSTIMEES, 20. MAI 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

M Klubi, Narva kaudu Brüsselisse kaarel arb reporter

ealkiri «M Klubi» paneb küllap silmad särama nii mõnelgi, kes 1990ndate teises pooles kodumaiseid komöödiaid jälgida armastas. Ehk meenub ka legend, kuidas Raivo Suviste ja Roman Baskin laenatud raha, aga mõõtmatu entusiasmiga kodust ja kohvikutest niite tõmmates uut sarja kokku panid. 1995. aastal sündinud ning g 1998. aastal lõppenud komöö-diaseriaal «M Klubi» on sel-le kunagistel vaatajatel siianii meeles ning sellest räägitakse e kui ühest läbi aegade edukai-mast. Juba sel reedel, 16 aas-tast pärast viimase hooaja lõp-pemist, on armastatud kange-lased aga taas üheks õhtukss teleekraanil tagasi, sedapuh-ku Kanal 2 eetrisse jõudvass osas pealkirjaga «M Klubi ko-lib Brüsselisse». Ka sel korral tõmbab «M M Klubi» niite produtsent Rai-vo Suviste, kes ei väsi kinnitamast, et just tänu sellele saatele sündisid hiljem paljud teised edukad teleprojektid, nagu «Kodu keset linna», «Kes tahab saada miljonäriks?» » ja «Tantsud tähtedega», kui ni-metada vaid kolme Suviste pro-dutseeritud hittidest. Suviste märgib, et sellistt närvi nagu pea 20 aastat taga-

si «M Klubi» esimest hooaega ette valmistades enam tundma ei pea, väike võbelus on aga ikka sees. «Eks natuke hirmu on ikka, kas 16 aastat hiljem tuntakse veel selle sarja ja nende tegelaste vastu huvi, aga kõik, kes plaanist seni kuulnud on, on väga positiivelt üllatunud olnud ja tundub, et tahetakse neid mehi küll taas näha.» «Sada osa tegime, las tulla siis ka saja esimene,» ütleb Suviste, tahtmata praegu veel kindlalt lubada, kas kunagi võib loota ka klubiliste teleekraanile naasmist kauemaks kui vaid üheks eriosaks. «Vaatame, kuidas läheb. Seekord olid ka eurovalimised sobivaks käimalükkajaks, mis nii sisu kui ka loodetavasti publikuhuvi eest hoolt kandsid.» N ä i tlejad, kes 16 aastaga kõik ju eri suundadesse

kasvanud ja arenenud, said Suviste sõnul nõusse räägitud lausa üllatavalt lihtsalt. «On selgelt näha, et mälestused sellest ajast on head ja «M Klubi» kõigil asjaosalistel ka nii palju aastaid hiljem tugevalt hinges kinni.» Nii näebki sel korral ikka samu tegelasi samade näitlejate kehastuses: eurovalimiste melu keskmesse sööstavad tuttavad Maahärra (Marko Matvere), Monsenjöör (Tõnu Kark), Majesteet (Ain Lutsepp), Markii (Raivo Rüütel), Marssal (Jaan Rekkor) ja Magister (Jaanus Rohumaa), keda ju täpselt kuus nagu kohti Euroopa Parlamendiski. Kindlasti ei ole «M Klubi» uue osa näol tegemist tühipalja nostalgiasaatega,

kinnitab Suviste. «Sündmused on aktuaalsed ja tänapäevased ning ka see, kuhu igaüks kuuest peategelasest vahepealse kuueteistkümne aasta jooksul jõudnud on ja mida teinud ning teeb, on põnev ning küllap ka üllatav,» ütleb Suviste, lisades, et teleekraani ette on kindlasti oodatud ka need vaatajad, kes 1990ndatel olid liiga noored või lihtsalt toonased seiklused maha magasid. Kuue kangelase seiklused algavad idapiiri äärest Narvast. Seda, kuidas ja miks just Narva on jõutud ning kas ja kuidas sealt Brüsselisse jõutakse, Suviste ei paljasta. Samas lubab ta, et neid küsimusi ei jäeta vastuseta. «M Klubi kolib Brüsselisse» on Kanal 2 eetris reede õhtul kell 20.35 ning kordusena laupäeval kell 19.35.

Uus kuub, aga kulunud kangast tiina kolk tiina.kolk@postimees.ee

Küllap lõi nii mõnigi Elukirja kauaaegne lugeja imestusest käsi kokku, kui ajakirja maikuu numbrit nägi – trükise mõõtmed on kahanenud varasemast poole napimaks ja sisukülgede paber asendatud odavamaga. Uue kujundusega väljaande sisu on samuti uus, keskendudes peatoimetaja Anneli Aasmäe sõnul minevikku jäänud inimestele ja sündmustele. Ajakirja uue kuuega harjumine võtab Elukirja tellijatel ilmselt aega, sest brošüürimõõdus üllitatakse tavapäraselt reklaamiväljaandeid. Olen kuulnud rahulolematut vastukaja, et vana formaati oli parem lugeda ja mõnel tillukesel pildil ei näe ilma luubita, keda seal on kujutatud. Uus Elukiri on tulvil mälestusi. Ma ei kujuta ette, kas kantud kangast (ehk nostalgiliste artiklitega) uus kuub rahuldab seniseid lugejaid, kes harjumus-

päraselt ootavad lisaks portreeloole arsti, aedniku, stilisti jt nõuandeid ning reisikirju vms, mis innustavad tegutsema. Kaanelugu «Salme Reegi igavene armastus» avab paeluvalt armastatud näitlejanna ja eetilise inimese elukäiku ja põhimõtteid. Kuid intervjuu Luule Komissaroviga hämmastab. Kas särava isiksuse peegelpildis on tõesti kõige tähtsam, millal ta oma esimest halli karva märkas? Selles loos võiks tänapäeva palju sisukamalt kajastada. Ajakirja huvitavamate lugude esireas on Mati Talviku, Heinz Valgu ja Valve Raudnaski terava sulega kirjutatud kolumnid. Rubriigis «Mälu» meenutatakse talongide aega, Norma mummulisi kuivainetopse, ammust lokitegu ning 1958. aastat Eesti moeelus. Ristsõna-, sudoku- ja viktoriinisõpradele on numbri lõpus toredad ülesanded, nii et vähemalt kirglikele nuputajatele on Elukiri endiselt köitev.

KOMMENTAAR

siim saidla Elukirja väljaandja

«M Klubi» jõuab tagasi teleekraanile. Kas ka Brüsselisse, selgub juba reede õhtul.

foto: kanal 2

Kuna Tiiu ja Elukiri on suunatud sarnasele lugejale ja siiani

katnud ka sama teemade ringi, siis uuendasime Elukirja oluliselt. Muutus nii sisu kui ka vorm. Elukirjast on nüüd saanud omanäoline elulugude ja nostalgiaajakiri. Ajakirja maht on sellest kuust 132 lehekülge ja suurendasime ka

toimetuse koosseisu. Anneli Aasmäe kõrval töötab Elukirjas toimetajana Einar Ellermaa. Oma püsirubriik on ajakirjas Mati Talvikul, Heinz Valgul ja Valve Raudnaskil. Ajakiri hakkab maikuust ilmuma kuu teisel neljapäeval.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 20. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: LIILIA, LILIAN, LIILI, LILLE, LILLI, LILJA Enn Tõugu 79, arvutiteadlane, akadeemik Rait Prääts 62, klaasikunstnik ja karikaturist Hannes Kiris 49, riigikohtunik Peeter Kaljumäe 48, näitleja ja laulja POSTIMEES Katrin Pärn 37, näitleja ÕNNITLEB: Kaili Viidas (pildil) 30, näitleja ja lavastaja Eha Ok 64, leviosakonna Marta Laan 29, näitleja klienditeenindaja

Säreveres näeb karjamaal pandakaru silmadega lehmi Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas jalutavad koplis silmatorkava välimusega lehmad. Kolmel neist on pandakaru nägu meenutavad silmad, üks on lokkis karvaga valge, teine pruun ning lisaks veel hallikas veis. Kutsehariduskeskuse loomakasvatusõpetaja Mirja-Mai Urve kutsub neid lihaveisetõugu lehmi prillikuteks. Ta selgitas, et tegemist on koolis aretatud lihaveisetõugu ristandveistega. Lihaveisetõugu veised on koolil õppeotstarbel. «Et lapsed teaksid vahet teha piima- ja lihaveisel ning näeksid, kuidas neid võib erinevalt pidada,» täpsustas Urve. Järva Teataja

Winny Puhh annab IdaVirumaal esimese kontserdi Šokiansambel Winny Puhh on tegutsenud ligi 20 aastat nii, et Ida-Virumaale pole nägu näidatud. 15. augustil saab see apsakas parandatud ning mullu «Eesti laulu» konkursil mõned Winnyd jalgupidi lae alla riputanud bänd tuleb publikut irriteerima Purtsesse. «Winny Puhhist saab tänavuse «Purfesti» peaesineja,» avalikustas Ida-Virumaa ühe suurema festivali peakorraldaja Gerli Romanovitš esinejate nimekirja. Otse loomulikult kuuleb Purtses ka lugu «Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti», mis viis Winnyd mullu Eesti rokkmuusikas laineharjale. Põhjarannik

HOMME POSTIMEHES:

TERVISEKÜLJELT SAAB TEADA, MILLISEID RAVIMEID OSTETAKSE EESTIS KÕIGE ENAM. EUROOPA

Suvine kuumus püsib

TALLINN +23

KÄRDLA +18 HAAPSALU +19

taimi paljak ilmateenistuse sünoptik tik

NARVA +28

RAKVERE +27

PAIDE +24

7–7 m

Ilm on südasuvesse jõudnud ja maikuu rekordid purustanud. Palavuse ja niiskusega on paaTARTU risrakendis äikesepilved, mis PÄRNU VILJANDI +29 +24 ka täna Eesti kohale kerkivad. +26 KURESSAARE Erakordselt alanud nädal tõm+20 bab homseks temperatuurifooni pisut tagasihoidlikumaks, aga nädala viimased päevad tõotavad VÕRU uue kuumalaine tulekut. VALGA +28 +28 Täna sajab ennelõunal kohati hoovihma, on äikest. Pärastlõunal sajab hoovihma ja äikest on laialKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS dasemalt. Tugevam on äike IdaKolmapäev, 21.05 Neljapäev, 22.05 Reede, 23.05 Eestis, välistatud pole ka rahe. Tallinn +10/+18 +7/+20 +9/+23 Puhub muutliku suunaga tuul 1–7 Tartu +15/+22 +11/+22 +10/+25 m/s, kuid äikesega kaasnevad Narva +15/+15 +11/+21 +10/+25 puhangud üle 20 m/s. Sooja on Lääne-Eestis 17–24 kraadi ja IdaPärnu +14/+20 +8/+22 +9/+26 Eestis 25–30 kraadi. Kuressaare +12/+20 +8/+20 +9/+22

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: silvi lukjanov / järva teataja

VIIMANE VEERG

EUROVALIMISTE EEL ASTUVAD VÄITLUSTULLE IVARI PADAR JA ANVAR SAMOST.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.37 4.37 4.48

loojub 22.00 21.44 22.04

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +26,3 kraadi (1972) –1,7 kraadi (1876) Tartus +27,5 kraadi (1906) –1,2 kraadi (1967)

KUUFAASID 14. mai 22.16 21. mai 15.59 28. mai 21.40 5. juuni 23.39

+25 +25 +24 +24 +23 +23 +25 +22 +24 +14 +14 +19 +24 +16 +15 +21 +21 +19 +25 +19 +26 +19 +23 +28 +23 +8 +21 +24 +19 +20 +21 +23 +26 +22 +35 +19 +29 +35 +18 +30 +21 +36 +25 +33 +25 +24

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 20. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino. 08 55 Taevasina, 2/24 (Himmelblå, Norra 2008) 09 40 Ilus maa: Peeter Suure merekindlus (ETV 2011) 55 Terevisioon* 11 55 Prillitoos (subtiitritega)* 12 55 Välisilm* 13 30 Välisilma dokk: Inimjaht* 15 05 Legendide saar (Eesti Telefilm 1979) 25 Taevasina, 2/24* 16 10 Holby City haigla: Õnnelikud pered 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2011) 35 Minuscule: Sääsk (Prantsuse 2007) 45 Kodused mehed, 6/10: Phoebe tulek 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Vabariigi kodanikud 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 OP! teater 22 10 Pärandus, 8/10 23 05 Hyacinth Bucket, 3/7* 40 Ringvaade* 00 45 Kodused mehed, 6/10: Phoebe tulek* 01 31 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Näite mäng: 17. saj Prantsusmaa ballett, ooper, klassikaline teater 09 00 Ringvaade* 10 05 Ekraaniproovid Köler Prize’ile (Eesti 2014)* 11 05 ERR uudised 17 00 Rahutaevas (Eesti Telefilm 1987) 18 00 Joona jutud: Hooldusmeeskonna pidu 20 Jass ja Juss: Vanniaeg 30 Lastetuba: Külas on Luule - ujuv Majasokk 45 Mesilane Maia: Jooksik 55 Väike printsess: Tahan oma pasunat! 19 05 Loomaaia tee 64: Johnny läheb ööbima 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Pealtnägija (v.k. subtiitritega)* 45 Eesti lipp ümber Islandi, 8/10* 21 15 TEDx Tartu: Sandra Lillemaa (ETV 2010) 30 Keskkonnakuu. Vabandus elevantide ees (USA 2013) 22 10 Keskkonnakuu. Rahvastikubuum (Austria 2013)* 23 10 Keeluaja kuningas: Endine Peg (USA 2011) 00 05 Lindpriid. Sõdurilaule (ETV 1998) 31 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 140/163* 11 00 Kodus ja võõrsil 30 Saladused: Teistmoodi* 12 00 Naabriplika: Avariiplaan* 13 00 C-Komando* 30 Ärapanija* 14 00 Lindprii: Kaks Renot 55 Punased roosid, 759/800 16 00 Küladetektiivid: Mõrv kõigi kunstireeglite järgi 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 141/163 18 00 Süütu süüdlane, 140/153 19 00 Reporter 20 00 Krimi 30 Kodutunne 21 30 Viimane võmm: Kaisutades tapetut 22 30 NCIS Los Angeles: Valvurid 23 30 Surmaingel (USA 2009). Põnevik 01 10 Kaks ja pool meest: 9.04 Pembertonist* 35 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Peruu 02 20 Sõber koer* 45 Reporter* 03 35 Küladetektiivid* 04 20 Cecelia Ahern – Maa ja taeva vahel (Saksa 2014)*. Romantiline draama

TV3 06 08 09 10

12 13 14

16 18

19 20

21 22

00 01 02 03 04

15 Joonissarjad 00 Marina ja kapten* 00 Kirgede torm* 05 Vaprad ja ilusad* 35 Top Shop 55 Reisijaht 25 Viimane tõeline mees 1, 11-12: Mandy passioon; Kuu Keenia kohal 25 Võta või jäta* 55 Võimalik vaid Venemaal 25 Seitsmes taevas 8, 19: Sellesarnast mujal pole 25 Vaprad ja ilusad 55 Marina ja kapten, 119 55 Kirgede torm 00 Suletud uste taga 2, 12: Tütre sõda isa elukaaslasega 00 Seitsmesed uudised 00 Kaua võib! 30 Suletud uste taga 4, 4: Seksikas naabrinaine 30 NCIS kriminalistid 8, 18: Vihma käest… 30 KINO3: Röövitu (USA 2011). Märulipõnevik 35 CSI kriminalistid 13, 3: Metsalilled 35 Sündmus, 5: Sõjas langenud 25 Wilfred 1, 1: Õnn 55 Suletud uste taga* 45 Kaua võib! * 10 Võimalik vaid Venemaal* 35 Uudised 25 Reisijaht* 50 Kaua võib!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 75/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 632/800 09 15 Emmerdale, 186/289* 45 Küladetektiivid, 182: Sissemurdmine ja mõrv 10 45 Südametukse, 65 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Long Islandi meedium* 13 00 Pan Am: Ehe ja otsekohene 14 00 Naistevahetus 10: Perekonnad HallerWren ja Spencer 15 00 Naistevahetus 10: Perekonnad Parker ja Robinson 16 00 Mehi jalaga segada: Kahe neeru lugu 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Otse ajalehtede esikülgedelt 19 00 Kodus ja võõrsil, 5761 30 Emmerdale, 187 20 00 Naabriplika: Avariiplaan 21 00 Videvikusaaga: Päikesevarjutus (USA 2010)*. Ulmefilm 23 30 Kuidas alasti hea välja näha? 5 00 30 Reporter 01 25 Ellen* 02 15 Staariminutid: Nicole Kidman 20 Kokakool 04 00 Südametukse, 65* 45 Reporter*

06 30 Ärapanija* 07 00 Reporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 87* 09 20 Conan, 240* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 14 05 Pöörased spordiklipid 30 Chuck, 61: Chuck vs. esimene võitlus* 15 20 Komissar Rex, 88: Kadunud laip 16 15 Näljased meremehed 17 15 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Sri Lanka 18 10 Chuck, 62/91: Chuck vs. surmahirm 19 00 Tuvikesed: Dodge’ist välja* 30 Tuvikesed: Karjete mänguväljak* 20 00 Kuldvillak 30 Galileo 21 00 Kaks ja pool meest: Sile nagu Keni nukk* 30 Luuamehed (Men with Brooms, Kanada 2002). Pöörane komöödia 23 30 Conan, 241/483: Christopher Meloni, Dave Franco, Hamilton Leithauser 00 25 Kaks ja pool meest: Tädi Myra pissib harva 50 Tuvikesed: D’Arcy toimikud; Kõik või ei midagi 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Saa rikkaks või sure üritades (USA 2005)*. Draama 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 4, 3 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 42: Varjusõdalased 17 00 A-Rühm: Viimne kohtupäev, 2/2 18 00 Perepea 4, 10 30 Simpsonid 23, 15 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 2, 19: Poissmeestepidu 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 2, 20: Kuum hind 20 00 Perepea 4, 11: Peter leiab Woodi 30 Simpsonid 23, 16: Kuidas ma teie ema märgasin 21 00 Ulakad vanurid 30 Draakoni au (Tai 2005). Märul 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 18; ekstra 2, 18 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 2, 19-20: Poissmeestepidu*; Kuum hind* 01 40 Jäähoki MM. Kohtuvad: Taani – Slovakkia 03 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Kas tohib? Mihhail Stalnuhhin* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 41/142* 45 Ühistegevuse pooltund* 10 15 Terve tervis* 45 Täna. Uudised* 11 15 Meistrite linn. Kellad* 45 Päevakava* 12 00 Spordiakadeemia* 13 00 Ülekanne Riigikogust* 16 00 Kinnisvaraveeb 45 Päevakava* 17 00 Ühistegevuse pooltund* 30 Terve tervis* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 42/142 19 00 Täna. Uudised 15 Nädal pealinnas 30 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda 20 00 Täna. Uudised 30 Europarlamendi valimised 2014 21 00 Kas tohib? Aadu Must* 30 Vaba mõtte klubi 22 30 Risttuli (Prantsuse 2008). Mängufilm 00 05 Täna. Uudised* 35 Vaba mõtte klubi* 01 35 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Vii, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 13 05 Euroopa valib. Debatt. Erakondade esinumbrid. Saatejuhid Rain Kooli ja Neeme Raud 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Euroopa valib* 21 05 Nostalgia* 22 05 Sport 30 Vii* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja.* 01 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Äratusmäng, 2 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas. Esineb Residentie Orkester Christian Zachariase juhatusel. 11 05 Album. Uue heliplaadi tutvustus 12 02 Delta. Signe Toomla 15 15 Amadeus + 16 05 Klassikud. Richard Strauss 150, III: Ooperimuusika*. Saatesari on pühendatud 19. sajandi lõpu – 20. sajandi esimese poole ühele värvikamale ja mitmekülgsemale muusikule. Sarja autor on Maia Lilje. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Kontserdisaalis. Pärt Uusberg 21 00 Nyyd-muusika. Mirjam Tally. Kuulame Mirjam Tally koorimuusikat kammerkoori Collegium Musicale esituses. Muusikat räägib koori dirigent Endrik Üksvärav. Salvestus on tehtud festivalil “Tallinn Music Week” 28. märtsil 2014, helirežissöör Tanel Klesment. 22 05 Fantaasia. Johanna Mängel 00 05 Nokturn