Postimees 20 09 2014

KULDNE PÕLI

LASTEKIRJANDUSEL LÄHEB PAREMINI KUI IIAL VAREM.

ANNE SULLING: Selles ametis jääb väga vähe aega iseendale.

SUHTED

Arteris veel: Keskaegne mõõgavõitlus Tallinna lähistel Linnuliha ja mesised sügisannid

AKs veel: Tõnis Saarts, Mihkel Kunnus, Martti Puukko, Boris Tuch, Peeter Langovits, Jaan Martinson

www.postimees.ee

LAUPÄEV, 20. SEPTEMBER 2014 • NR 219 (7210) • HIND 2 € • TIRAAŽ 56 468 • 201 000 LUGEJAT • 64 LEHEKÜLGE

Pojad lendavad pesast aina hiljem.

LK 17

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Suurbritannia on alles.

Miski pole enam endine

Raport Ossinovskile Mai lõpus, kui õunapuud õitsesid ja koolimajad olid tühjad, saatis värske haridusminister Jevgeni Ossinovski vene koolidesse tähtsa nn sõltumatu komisjoni, et selgitada välja, kui halvasti on keelereform toimunud. Sügiseks oli vaja saada poliitiliselt sobiv raport ja see valmiski. Komisjon leidis, et vene koolide osaline üleminek eesti keelele on ebaõnnestunud, reformi eesmärk ei ole selge ning üldse tuleks anda vene koolidele vabadus valida, kui palju ja mida nad üldse eesti keeles õpetavad.

Kui haridusminister oleks tellinud näiteks minult samateemalise raporti, oleksin võinud selle kirjutada ilma eksamite ajal koole kiusamata. Lähtudes kogemustest ja mitmetest spetsialistide kriitilise pilguga tehtud analüüsidest.

Kevadel lõpetasid vene gümnaasiumi esimesed reformilennud, kes kolm aastat on õppinud 60 protsenti kursustest eesti keeles.

Kuidas reform, mida alustati 2007. aastal, on siiani läinud?

Paljudesse vene koolidesse on asunud tööle eesti emakeelega õpetajad. Osa vene emakeelega õpetajaid, kelle eesti keele õppimise motivatsioon lonkas enne reformi kahte jalga, on eesti keele oluliselt paremini selgeks saanud. Lihtsam kõnekeel on suus ning oma aine eestikeelsed terminid jäävad üha enam meelde. Vene koolide õpetajad saavad osaleda eestikeelsetel koolitustel ja nõupidamistel, sest suudavad varasemaga võrreldes rohkem kaasa mõelda ja rääkida.

E

ile hommikul hingas suur osa Euroopast kergendatult. Suurbritannia elanikud ärkasid üles samas riigis, kus nad magama heitsid. David Cameron oli endiselt peaminister, riigil oli endiselt sama nimi, lipp ja territoorium. Ühendkuningriik, üks maailma olulisemaid poliitilisi ja majanduslikke jõude, oli endiselt alles, ja pingestuvas julgeolekuolukorras oli see hea uudis.

Veidi enam kui pool Šotimaa elanikest – 55 protsenti – valis Suurbritannia koosseisus jätkamise poolt. Teine pool võib formaalselt tunda end kaotajana, kuid seda kompenseerib teadmine, et referendumiga ei jäänud olukord samaks. Šotimaa näitas end tugeva jõuna, kelle soovidega peab London tulevikus enam arvestama. Magamata, kuid silmanähtavalt kergendust tundev Cameron, «hirm ja adrenaliin alles veenides», nagu Guardian kirjeldas, seda eile varahommikul kohe pärast tulemuste selgumist Downing Steet 10 ees tehtud avalduses ka lubas.

Viimased kaks nädalat ei olnud Londonile kerged. Ootamatult kiiresti tõusnud iseseisvuse toetajate protsent muutis riigi lagunemise hetkeks tõenäolisemaks, kui seda varem karta osati. Demokraatliku referendumi tulemus ei ole kontrollitav, vaid üksnes kampaaniatega mõjutatav. Ja tundus, et iseseisvuse vastased olid kampaaniaga kusagil väga mööda pannud. Üheteistkümnendal tunnil tegid Cameron ja teiste suuremate parteide liidrid ainsat asja, mida demokraatlikul viisil veel teha sai: nad palusid šotlasi jääma. Palju just see tulemustele otsustavaks sai, ei ole võimalik öelda. Küll aga andis toimunu Londonile signaali, et Šotimaa ei ole kusagil põhjas aset leidev veidrus, vaid piirkond, millest sõltub Suurbritannia tulevik – ja kaudselt ehk ka kogu Euroopa oma. Šotimaa positsioon kasvas oluliselt.

Londoni ja Edinburghi suhetes pole miski enam endine. Šotimaal käis hääletamas 85 protsenti inimestest, mis on ootamatult suur aktiivsus. Vajadus osaleda poliitiliste otsuste tegemisel ja teadmine, et häälel tõepoolest on kaal, pole kadumas mitte üksnes Suurbritannias. Poliitilist väsimust on tunda mitmetes Euroopa riikides.

See omakorda on andnud kaudsel moel enam kõlapinda äärmusparteidele, mis – mõned avalikumalt, teised varjatumalt – Venemaa rahastuse küljes ripuvad. Nüüd, kui šotlased on taas uskuma hakanud, et nende häälel on kaal, millest sõltub otseselt nende tulevik ja heaolu, tuleks nii Ühendkuningriigi kui teiste ELi riikide huvides proovida seda usku mitte petta.

JUHTMÕTE Ühendkuningriik, üks maailma olulisemaid poliitilisi ja majanduslikke jõude, on endiselt alles, ja pingestuvas julgeolekuolukorras oli see hea uudis.

LK 9

PÄEVA KOMM Vene koolide järjest suuremat sulandumist Eesti haridussüsteemi näitavad nende iga aastaga paranevad õpitulemused.

KÕVA SÕNA Muutusi on vaja! Kuid pangem tähele – mugavustsooni jäädes pole võimalik neid esile kutsuda.

Eesti koolikultuur, mis on eesti koolides 20 aastaga oluliselt muutunud tänu eri õpilasi kaasavatele metoodikatele, eri õppematerjalidele, on jõudmas vene koolidesse. Seda tänu tihedamale suhtlusele nii ministeeriumi ja selle allasutuste kui ka eesti õpetajatega.

Vene koolide järjest suuremat sulandumist Eesti haridussüsteemi näitavad nende iga aastaga paranevad õpitulemused. Väga head on suures osas koolides ka eesti keele kui teise keele riigieksami tulemused. Selle põhjus on kindlasti ka noorte vene emakeelega inimeste tasapisi kasvav sulandumine eestikeelsesse ühiskonda, õpilasvahetused, eri emakeelega noorte suhtlus. Aga ka igapäevased eestikeelsed ainetunnid on andnud võimaluse keelt kuulda ja selles suhelda. Paranenud eesti keel on andnud kindlustunde astuda Eesti ülikoolidesse. Üha enam kohtab vene emakeelega noori avalikus teenistuses.

Loomulikult ei ole keelereform kerge olnud.

Emigratsioonis, teise riigikeelega riikides elades on see paratamatu. Kahes keeles õppimine nõuab oluliselt suuremat eneseületust ja pingutust kui emakeeles õppijailt. Eesti riigi asi on oluliselt rohkem koolitada uusi õpetajaid, kes on võimelised kahes keeles õpetama ja kes on tänapäevased aineõpetajad. Häid õppevahendeid ei saa niipeagi küllalt olema. Tööd on veel palju.

Kokkuvõttes – keelereformi lihtsam eesmärk on jõudmas ka vene koolidesse ja annab esimesi tulemusi. Eesti ja vene emakeelega noortel peavad olema elualguseks võrdsed võimalused.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Šotimaa referendum oli ehe näide, kui oluline on, et demokraatlikud väärtused käiksid muudest huvidest eespool. Hispaania ja Kataloonia suhetes on olukord kurvastaval kombel teine.

Ajal, mil on tunda mittedemokraatliku riigi surve suurenemist Euroopa lõhestamiseks, ei saa sellele reageerida neidsamu väärtusi ohtu seades. Euroopa vastus saab olla vaid veel enam demokraatiat.

urmas nemvalts

anneli ammas

Vabaerakonna algatusrühma liige Andres Herkel, PM 19.09

Postimees 1930. aastal Veel on alles septembrikuu, kuid elukutselised tuleviku kuulutajad on juba jõudnud oma «horoskoobid» 1930. aasta jaoks kokku seada.

Esimeses reas pole oma tuleviku ettekuulutustega avalikkuse ette astunud mitte selgeltnägijad, vaid astroloogia jüngrid ja nendestki need, kes teotsevad horoskoopide kokkuseadmisega mitte üksikute inimeste, vaid suuremate inimmasside kohta.

Horoskoopide kokkuseadmisel üksikute riikide kohta kasutavad astroloogid nimetatud riigi tähistaeva kaarti. Mida loodetakse siis tulevalt aastalt?

Saksa astroloog Ludwig Hofmann loob tulevaks aastaks tumedad perspektiivid. Tema pessimism laotab oma liniku üle terve Euroopa ja ta on täiesti veendunud sellest, et Euroopa

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

majanduslikud ja rahanduslikud vahekorrad täiesti ebasoovitava kuju võtavad.

Igal pool tekkivat suur tööpuudus, Inglis- ning Prantsusmaa ostuvõime langevat ja rahvusvahelist rahaturgu tabavat rasked kriisid.

Huvitav on see, et see Hofmanni ettekuulutus langes täiesti ühte teise astroloogi Karl Foiti ettekuulutusega, mis vastavas erialakirjanduses avaldatud.

Just majandusliste ja rahandusliste raskuste asjus on ettekuulutused täiesti samakeelelised. /…/ Veel kurjakuulutavamad on tuntud astroloogi Greeni ennustused. Ka tema kõneleb maavärisemisest ja teistest õnnetutest juhtumistest ja viljaikaldusest ning «konstateerib» et eelseisev aasta muutub eriti raskeks majanduslikuks võitluseks. 20.09.1930

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

LÜÜASAAMINE. Tulihingeline iseseisvuse toetaja Alex Salmond lubas Suurbritannia ühtsuse toetajate võidu tõttu Šotimaa esimese ministri ametikohalt tagasi astuda.

Ühe vaatuse lõpp

P

edas näitejuhtimist õppinud ning mõned aastad Rakvere ja VAT Teatris näitlejaleiba mekkinud, seejärel oma produktsioonifirma R.A.A.A.M. loonud Märt Meos on «süüdi» selles, et eile avati Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava teatrimaja.

Tema eestvedamisel on saanud nelja aastaga teoks hull idee, mis muudab Eesti teatripilti. Sest kui seni võis teatrimajad jagada kaheks – kindlad trupi kasutuses olevad saalid, mida harva renditi konkuren-

tidele, ja ajutised saalid, kus mängiti projektipõhiseid lavastusi, nagu näiteks suveetendused –, siis nüüd on Tallinnas teatrisaal, mida on kõigil võimalik rentida.

Tõsi, umbes poole mängukavast moodustab programm, mille on välja valinud Vaba Lava kuraatorid. Samas on kõigil vabatruppidel võimalik kuraatoritele oma ideekavand esitada ning saada Vaba Lavalt lavastuse väljatoomiseks mitmesugust tuge. heili sibrits

delda 2012. aastal Briti peaministrilt David Cameronilt välja ka loa korraldada iseseisvusreferendum. Õigupoolest on palju neid, kes arvavad, et Salmond ei olekski referendumit nii ruttu tahtnud, vaid eelistanud kõigepealt Šotimaale suurema otsustusõiguse andmist, mis võimaldanuks kogu süsteemi paremini täiesti iseseisvalt toimimiseks ette valmistada.

K

a tahtnuks Salmond esialgu, et referendumil ei küsitaks mitte «Kas Šotimaast peaks saama iseseisev riik?», millele saab vastata kas «ei» või «jah», vaid lisataks kolmaski võimalus – suurema võimu andmine Šotimaa parlamendile. Sedagi peeti märgiks, et isegi Salmond kahtleb «jah»-vastuse saamises.

Igal juhul näitasid iseseisvuse pooldajad, et neid võib olla palju rohkem, kui Westminister ette kujutada oskab.

Ning lõppude lõpuks ei öelnud Salmond eile hommikul, et iseseisvuspüüdlustest loobutakse. Ta tunnistas vaid, et Šotimaa ei ole praegu veel sealmaal, kus suurem osa rahvast hääletaks iseseisvuse poolt.

Uus võimalus ei tule ilmselt siiski Salmondi golfipartneri, 84-aastase Sir Sean Connery eluajal, kuigi too seda väga lootis ja uskus, ent vähem kui kümne protsendi suuruseks kahandatud vahe näitab esialgu vähemalt seda, et Westminister ilmselt ei saa sel korral taganeda Šotimaale suurema otsustusõiguse andmisest. Kui konservatiivid seda ka nõuavad, võib tulemuseks olla väga tugev pahameel ning Šotimaal võiks alata Ühendkuningriigist eraldumise järgmine vaatus, seda ilmselt siis juba uue juhiga. liisa tagel

foto: boston top

foto: tairo lutter

Teatripilti muutev maja

la. Oma kõne pidas ta erakonnakaaslaste ees, kellest paljudega koos on ta poliitikas osalenud juba mitmeid aastakümneid.

Tegelikult huvitas noort Salmondit esialgu kõige rohkem jalgpall, aga ilmselt sundis astma valima poliitikat ja golfi. 59-aastane Salmond on pärit töölisperest, kus huvituti ajaloost ja poliitikast. Sarnaselt isaga oli ta esmalt seotud leiboristidega, hiljem, St Andrewsi ülikoolis õppides astus aga ametlikult Šotimaa rahvuspartei liikmeks.

1991. aastal rääkis Salmond, et tegi seda, sest tema toonane kaaslanna teatas keset tulist tüli: «Kui sa nii arvad, siis mine ühine pagana SNPga!» Ja seda ta tegi ning sai toona mitte kuigi populaarse partei liikmeks.

Pärast ülikooli sooritas Salmond tsiviilteenistuja eksami ja asus teenima Šotimaad põllumajanduse ja kalanduse alal.

Tööl kohtas ta ka oma naist, temast 17 aastat vanemat Moirat, kellega nad on siiani abielus.

Mõningate mehe tegemisi jälginud inimeste sõnul võib ka see, et paaril pole lapsi, tõugata Salmondit tegema kõike selleks, et temast jääks maha midagi püsivat. Igal juhul töötas Salmond peagi juba Šotimaa kuninglikus pangas ja ta on rääkinud, et just seal purunes tema jaoks üks müüt – müüt, et Šotimaa on väike, vaene ja võimetu – ning ta otsustas tõestada vastupidist.

Parlamendiliikmeks valiti Salmond esimest korda 1987. aastal ja parteijuhiks 1990. aastal. Väikese kõrvalepõikega 2000. aastate alguses, mil ta taandus positsioonilt neljaks aastaks, on mees parteid juhtinud siiani ning suutnud mitte ainult tõsta erakonna populaarsust ja tõusta 2007. aastal Šotimaa valitsusjuhiks, vaid või-

foto: tairo lutter

Š

otimaa iseseisvuskampaania juht Alex Salmond teatas pärast ühtsuse toetajate võitu, et astub tagasi nii Šotimaa esimese esi ministri kui Šotimaa rahvuserakonna (SNP) juhi ju kohalt. «Minu aeg g juhin juhina j on peaaegu läbi, ent Šotimaa Šotim jaoks kõik jätkub ja u unistus ei sure kunagi,» g sõnas sõ ta ja kinnitas, et Šotimaa Šotim valitsusjuhiks olemine jääb tema elu suurimaks privileegiks.

Salmondi kõige tõenäolisem mantlipärija on eram konna ja parlamendi asejuht Nic Nicola Sturgeon, ehkki ta kin kinnitas, et sobivaid kandidaate on mitmeid. kandida Senised ametid paneb Salmond ma maha novembris partei suurk suurkogu järel.

Esimest korda pöördus Esim Salmond eile rahva poole varahommikul, pisut pävarahom rast kella kell kuut, kui oli selge, et viimased vii valimisringkonnad «ei»-häälte ülekaalu enam ei muuda. Selleks hetkeks oli valatud juba palju pi pisaraid ja Salmond paistis selgelt s lööduna, ent kinnitas, et lepib rahva tahtega ning kutsub kõiki iseseisvust soovinuid samuti üles sellega selleg leppima. Ühtlasi rõhutas ta, et referendum oli üks suur demokraatia dem võit – 85 protsendi hääleõiguslike hä elaniet rahvale läke osalus näitas, nä heb riigis toi toimuv vägagi korda.

Esialgsete plaanide koEsialgse haselt pidi Salmond osalema häältelugemisel oma kodus häältelugem Aberdeenshi Aberdeenshire’i ringkonnas, ent loobus selles sellest – samm, mis paistab näitavat, et Šotimaa rahvuspartei juht tahtis t raskel hetkel võimalikult v vähe avalikkuses ol-

Insenerivõrgustiku rajaja

S

el nädalal said ninanipsu need, kes Eesti idufirmasid vaid haibiks peavad. Et muudkui treivad mõttetuid äppe, unistavad kuulsusest ja raiskavad raha. Mõttetu äpi eest ei maksa USA börsifirma hinnanguliselt 100 miljonit dollarit. See peab olema hea asi, mis nii palju maksab, ja Hardi Meybaumi rajatud insenerivõrgustik GrabCAD selline ongi.

Vaid mõne aastaga on tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna lõpetanud Meyba-

umi juhtimisel loodud võrgustikuga liitunud 1,5 miljonit inseneri, konstruktorit ja disainerit üle terve maailma.

GrabCAD aitab inimestel olla efektiivsem ja tootlikum oma igapäevatöös. Isegi teha unistuste karjääri, nagu juhtus ühe töötu noormehega, kes laadis võrgustikku 3D-mootorrattamudeli ja selle peale eksklusiivtsiklite disainerina tööd sai. GrabCAD on inimestele vajalik – seepärast ongi see edulugu. aivar õepa

Uusvana esinumber

I

samaa ja Res Publica Liidu (IRL) peaministrikandidaadiks saab Juhan Parts.

Mees, kelle head ja vead on Eesti rahvale hästi teada – nii ta tegevus kui vast ka omadused. Usun, et igal poliitikahuvilisel on tema kohta üpris selgelt väljendatav arvamus, olgu see siis soosiv või laitev. Jätan praegu kõrvale jutud terotaskilatest, peaministri kassist ja muust taolisest – neid asju teate isegi.

Asi, mis mulle IRLi juures meeldib, on püüd olla uuen-

dusmeelne. Ei pea nendega igas konkreetses asjas ju nõus olema, aga nad vähemalt püüavad. Mõtlemist, et Eesti riik on «valmis», nüüd võib vaid nipet-näpet parandusi teha, on ju näha viimasel ajal tõesti palju. Parts ütles usutluses Postimehele (17.09): «Oleme tundnud end justkui ajaloo lõpu õndsuses oleva rahvana. Peame sellest kiiresti vabanema, sest muidu ei jõua me elu arengu ja avatud maailmaga kaasa minna.» marti aavik

4 || EESTI || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

USA sõdurid aitasid loomaaeda korrastada

RMK hakkab Eesti-Vene piiri puhastama Peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus leppisid kokku, et Eesti-Vene piirijoone väljaehitamiseks on kõige olulisem alustada kontrolljoone puhastamisest, mida hakkab tegema Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Piirijoone puhastamiseks ning läbitavuse ja piirivalvurite varustuse parandamiseks on eraldatud tänavu kevadsuvel 200 000 eurot. Lisaks on piiri tugevdamiseks täiendavalt suunatud kaks miljonit eurot. postimees.ee

Eesti taotleb endiselt konsuli kohtumist Kohvriga Siseminister Hanno Pevkuri (pildil) sõnul on Eesti ametiasutuste praegused pingutused suunatud sellele, et Eesti konsul saaks kohtuda Moskvas vangis hoitava kaitsepolitseiniku Eston Kohvriga, et paika panna edasine kaitsetaktika. «Kuna ta kahest konkreetsest kaitsjast loobus, on meil vaja teada saada, mismoodi me kaitsetaktikaga edasi liigume,» lausus ta, kuid nentis, et praegu võimaliku kohtumise aega teada ei ole. postimees.ee

83

protsendil leibkondadest oli selle aasta esimeses kvartalis olemas kodune internetiühendus.

Seakatk on levinud ka Ida-Virumaale Neljapäeval diagnoositi sigade Aafrika katk Ida-Virumaalt Lüganuse vallast leitud metsseal. Enne seda on nakatunud metssigu leitud vaid Lõuna-Eestist. «Kuna uus leiukoht on varasemast leiukohast 220 km kaugusel, on põhjust arvata, et viirus on jõudnud IdaVirumaale inimtegevuse tagajärjel,» ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. «Tuletan jahimeestele meelde, et kõikidest piirangutsoonidest kütitud metssigadest tuleb veterinaar- ja toiduametile teada anda.» postimees.ee

Leedu: NATO rajab Ida-Euroopasse staabid Leedu relvajõudude ülemjuhataja Jonas Vytautas Žukase teatel rajab NATO Ida-Euroopa liikmesriikidesse uued rahvusvaheliste vägede staabid. Staabid luuakse Balti riikidesse, Poola ja Rumeeniasse ning neis hakkab tööle 80–120 inimest, ütles Žukas. Praegu asub kõigis Balti riikides kompaniisuurune USA väeüksus. Eile algas Vilniuses NATO sõjalise komitee kohtumine. BNS

Otsus laevakaitsjate osas võib tulla peagi

Eesti arst aitab Libeerias Ebola levikut takistada

India kohus ei langetanud eile Eesti laevakaitsjate osas taas sisulist otsust, vaid andis nende advokaatidele korralduse ümber vormistada dokumentatsioon. Samas Eesti suursaadiku Viljar Lubi kinnitusel võib nende saatus selguda lähipäevil. ERR uudised

Infektsioonihaiguste arst Argo Parts osaleb ÜRO kriiside ja katastroofide koordineerimis- ja hindamismeeskonna (UNDAC) liikmena neljanädalasel missioonil Libeerias Monrovias, et aidata seal tõkestada Ebola haiguspuhangu levikut. postimees.ee

12%

Võimaluse korral küll

15%

780 vastajat

75% Ei

eest sõduritele väga tänulikud. «Igasugune abi on alati teretulnud,» ütles Tallinna loomaaia loodushariduse ja avalike suhete osakonna juhataja Maris Laja. tallinncity.ee foto: liis treimann

Kood avab video sõdurite tegemistest loomaaias.

Eesti lapsed põgenevad kodust aina kaugemale reporter

Kas arvestate laste koolivalikul riigieksamite pingeridadega?

maluse näidata, et oleme tegelikult täiesti tavalised inimesed ja tahame kogukonna töödes kaasa aidata ja anda endast parima,» selgitas õhudessantbrigaadi kuuluv Lucas C. Amyx.

Loomaaia töötajad olid tehtud töö

SEIKLUSHIMU. Politsei on saanud tänavu mullusega võrreldes viiendiku võrra rohkem teateid kodust plehku pannud noortest.

marian männi

Postimees.ee küsitlus

Jah, igal juhul

Eile külastasid Tallinna loomaaeda USA õhudessantbrigaadi sõdurid, et tutvuda loomaaiaga, kuulata zooloog Tiit Marani loengut ja aidata heakorratöödel. Sõdurid on Eestis viibinud umbes poolteist kuud. «See annab meile või-

E

nam ei jää koju mitte minna soovivad noored vanemate teadmata Tallinna Viru kaubanduskeskusesse luusima või maja taha mänguväljakule. Sihid on palju kaugemad.

Seda vähemalt Põhja-Eesti alaealiste puhul, kes on sel aastal põgenenud Inglismaale ja Poola, Saksamaale ja Soome.

Noored lõunaeestlased kondavad aga esialgu teistes kodumaa linnades, näiteks Tallinnas.

Selle aasta esimese kaheksa kuuga teatati politsei- ja piirivalveametisse laste kadumisest rohkem kui 1400 korral.

Seda on umbes viiendiku võrra rohkem kui terve eelmise aasta jooksul.

Harjumaa laste jaoks ongi praegu «seiklemishooaeg» – kadunud alaealiste arv kasvab septembri alguses ja lühikes-

te koolivaheaegade ajal. Tartumaa noored pagevad aga kevadel, kui stress kasvab üle pea ja koolis on käimas eksamid.

Tartu noorsoopolitseinik Veronika Kivilaid ütles, et kõige suuremad jooksikud on 13–14-aastased varapuberteedieas noorukid, kes võivad lausa poolteist nädalat peidus püsida.

9–10-aastased teevad rohkem demonstratiivseid ärajooksmisi – näiteks kui neil keelatakse arvuti kasutamine või piiratakse taskuraha. Nemad ilmuvad üldjuhul juba paari päeva pärast välja.

Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Ly Kallas lausus aga, et Tallinna kandi lapsi tõmbab piiri taha seiklushimu. «Minnakse kuhugi, kuhu vanemad ei ole lubanud minna – sõbranna poole, pidu pidama või kellegagi kokku saama,» ütles Kallas. «Viimastel aastatel aga ka välismaale. Näiteks Inglismaale ja Saksamaale, ka Soome ja Rootsi.

Just hiljuti läksid 16–17-aastased Poola.»

Ka leiti äsja üks Eesti poiss Inglismaal kaubanduskeskusest, kus ta jõlkus üksipäini,

Jooksus enam tüdrukuid • Tänavu kaheksa kuu jooksul on teatatud 2101 kadunud inimesest. Kaks kolmandikku neist olid alaealised.

• Seda on umbes 250 alaealise võrra rohkem kui terve eelmise aasta jooksul.

• Esimest korda oli sel aastal pagenute seas rohkem tüdrukuid kui poisse – 52 protsenti. allikas: politsei- ja piirivalveamet

kuni turvatöötaja talle ligi astus.

Nii nagu tema, ostavad paljud noorukid vaid üheotsapileti, lootes, et saavad näiteks hääletades koju tagasi. Üldjuhul lähevad neile aga lõpuks ikka vanemad järele.

Ei minda üleöö, vaid võileib näpus – seda kinnitavad nii Kivilaid kui Kallas. Kõigepealt pannakse valmis seljakott. Sinna pistetakse vajalikud asjad, nagu kosmeetika ning vahetusriided. Tüdrukud värvivad sageli enne kodust lahkumist ära näiteks juuksed.

Pigem põgenevad probleemsest perekonnast pärit lapsed.

Kuigi statistiliselt võib tunduda, et jooksikuid (nii kutsuvad politseinikud kadunud alaealisi) on sel aastal eriti palju, paiskavad Kallase sõnul arvud segamini superjooksikud. Näiteks üks 15-aastane tüdruk on jooksnud kodust minema 68 korral. Rekordiomanik on aga 17-aastane kohtlajärvelane, kes pani eelmisel aastal plehku lausa sada korda. Selleks aastaks sai ta politsei rõõmuks täisealiseks.

Kõik ei lahku sihilikult. Palju on neid, kes jäävad lihtsalt kauemaks mängima, või asendus- ehk lastekodude lapsed, kes kaotavad väljas olles ajataju.

Kui kaduma jääb väikelaps, tuleks Kallase sõnul sellest esimesel võimalusel politseile teada anda. Vanemate laste puhul teatatakse Kallase sõnul aga kadumisest liiga kärmelt. Enne võiksid vanemad tema sõnul ise veidi otsingusse panustada: «Esimene reaktsioon on politsei ja meie peame siin imesid tegema.»

Kadumisjuhtumitest on Kallase sõnul üle poole sellised, kus alaealine leitakse paari tunni jooksul üles või ta tuleb ise hilja õhtul koju.

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

NIMEKIRJADE AEG. Veidi vähem kui pool aastat enne riigikogu valimisi jagavad erakonnad nimekirjade esikohti.

Parteitipud pistavad rinda Harju- ja Raplamaal

ERRi tellitud värske parteide populaarsuse uuringu kohaselt on septembris kasvanud kõige rohkem IRLi toetus.

tuuli koch reporter

A

valikkuse ees julgeoleku- ja majanduspoliitikaga programmilisi pu n k t ivõite korjavad suurparteid tegelevad sama aktiivselt mõtte- ja paigutustööga, kes kuhu piirkonda märtsikuistel valimistel esinumbriks panna.

Praeguse riigikogu koosseisu parteide juhtide puhul on üs-

na kindel, et sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peaministrikandidaat Juhan Parts ja Reformierakonna juht, peaminister Taavi Rõivas kandideerivad Harju- ja Raplamaal, kus läheb jagamisele kõige rohkem mandaate – 14.

Teiseks atraktiivseks valimisringkonnaks on Tallinna kesklinn, Lasnamäe ja Pirita, kus on mängus 11 mandaati. Suure tõenäosusega jääb see endiselt Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare areeniks. IRLi poolt võib talle seal vastanduda ja Eesti valijaid püüda EerikNiiles Kross.

Lisaks Tallinnale on tava-

päraselt põnevaks võitluskohaks Tartu linn. Sotse esindab seal europarlamendi valimiste eel parteisse astumisest teatanud saatejuht ja kirjanik Mihkel Raud. IRLi poolt kandideerib Tartus Margus Tsahkna ja on veel lahtine, kas Tartu linnas või Jõgeva- ja Tartumaal on rahval võimalus hääletada endise Tartu Ülikooli rektori Jaak Aaviksoo poolt.

Reformierakond on suutnud alati Tartus ära kasutada oma ametisoleva linnapea positsiooni. Võib arvata, et Tartus läheb head tulemust tegema töö- ja tervishoiuminister Urmas Kruuse, endine Tartu linnapea. Praegune ülikoolilinna

meer Urmas Klaas osaleb suure tõenäosusega samuti valimistel, kuid on juba ette öelnud, et linnapea kohalt ta tagasi riigikokku minna ei plaani.

Julgeolekuteema üheks valimisvaalaks valinud Reformierakond on oma riigikaitse strateegia koostamisel kasutanud erukindral Ants Laaneotsa abi, mis viitab sellele, et suure tõenäosusega astub arvatavasti Tartus Reformierakonna eest välja ka Laaneots.

Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on IRL panustamas endisele ajakirjanikule Anvar Samostile, kelle vastu Reformierakonna poolt tuleb Kalle Laanet.

Sotsidest on head võimalused

Kloogal meenutati massimõrva ohvreid Eesti juudi kogukonna esindajad (pildil rabi Shmuel Kot) ja Holokausti Mälestuse Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) Eesti delegatsioon meenutasid eile Kloogal holokaustiohvrite memoriaali juures 70 aasta möödumist 2000 juudi mõrvamisest. Kloogal tegutses aastatel 1943– 1944 Natsi-Saksamaa rajatud koonduslaager, kuhu toodi juute ka Vilniuse ja Kaunase getost.

Sõnavõtuga esines mälestusüritusel peaminister Taavi Rõivas, kes tuletas 1944. aasta sündmustele viidates meelde, et ideoloogiatel ei tohi kunagi lasta kasvada üle inimlikkusest. «Paraku tuleb ka tänapäeva maailmas hoida silmad lahti ja märgata ohtusid. Märgata ideoloogiaid ja tendentse, mis ohustavad ülimat – inimlikkust ja humaansust,» lauKood avab galerii sus peaminister. postimees.ee ja video mälestusfoto: martin ilustrumm

tseremoonialt.

praegusel Kuressaare linnapeal Hannes Hansol. Üheks tundlikumaks ja olulisemaks piirkonnaks jääb neil valimistel Ida-Virumaa, kuhu Keskerakond saadab suure tõenäosusega europarlamendi saadiku Yana Toomi, mis jätab Ida-Viru senise lemmiku Mihhail Stalnuhhini teisele kohale. Sotsidel on seal kandis tugevaks trumbiks Jevgeni Ossinovski ja Jaak Allik. Reformierakonda peaks seal esindama Deniss Boroditš. Pärast kohalikke valimisi annab Keskerakond enesele aru, et eestimaalased neid valimisnimekirjadest eriti enam üles ei leia, mis paneb neid panustama Tallinna linnale ja Ida-Virumaale.

Keskerakonna puhul on endiselt küsimus, kas kaks nende juhtliiget – Jüri Ratas ja Kadri Simson – suudavad teiste erakondade kutsetele ja meelitustele vastu panna. Ratas on varem üliedukalt kandideerinud Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas, kuid kuulu järgi on Edgar Savisaar seal lubanud esinumbri kohta abilinnapea Mihhail Kõlvartile. Või siis jääb Ratas omale kohale ja Kõlvart võtab vajalikud hääled Põhja-Tallinnas.

Võru-, Valga- ja Põlvamaal küsib riigikogu mandaati IRLi poolt telestaar Maire Aunaste ja sotsid lähevad kindla peale – neil kandideerib Ivari Padar.

6 || EESTI || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KARM DIAGNOOS. Haruldast tõbe põdeval mehel on õnne, et ta saab kallist ravi, aga hoopis keerulisem on voodihaige elu korraldamine nii, et see aitaks vaimu tugevana hoida.

Lihashaige loodab taas jalgele tõusta anneli ammas reporter

E

lu on seadnud 33-aastasele Indrek Kaigasele katsumusi, mis terve, haigustest räsimata ja hoitud inimese jõuetult kurvaks teeb.

15-aastaselt avastati tal lümfivähk. Kui ta raske ravi järel sellest taastus, oli kool pooleli jäänud. Ta elas kahekesi koos emaga, üritas tööl käia, aga ühel hetkel hakkas jõud kaduma. Perearst soovitas trenni teha, kaalust alla võtta, tehti ka uuringuid, kuid nõrkuse ja minestamiste põhjust ei leitud.

Indreku õde Sille, kes on aastaid Soomes ja Norras elanud, ütleb tagantjärele, et arvas toona isegi, et venda aitaks, kui ta oleks aktiivsem. Ent nüüd saab õde aru, et venna kehva enesetunde põhjus oli juba aastaid teda vaevanud tõsine haigus. Kaigas on esimene täiskasvanu, kellel Eestis diagnoositi ka maailmas haruldane geneetiline lihasnõrkust põhjustav haigus Pompe’i tõbi.

Tõsise lisalöögi sai haiglavoodis mees möödunud sügisel, kui ema tervis vastu ei pidanud ja ta suri. Isa oli igavikku lahkunud juba varem.

«Ma ei suuda end mõel-

da olukorda, et olen elu lõpuni voodis. Tahaks oma perele toeks olla!» ütleb Kaigas kähiseva häälega. Mehe kõnet segab kõrri viidud toru, mis on ühendatud hingamisaparaadiga, sest kopsud ei suuda ilma hakkama saada ja tal tekib hapnikupuudus.

Lootusetusest lootusesse Veidi enam kui poolteist aastat tagasi ei suutnud Kaigas enam voodist tõusta ning viidi kiirabiga kõigepealt koduhaiglasse Viljandis ja sealt edasi Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravisse. Seal oli ta nii kaua, et mõned arstid kutsusid teda lausa rahaauguks – lamab seal ja raiskab raha. Noor mees oli siis nii nõrk, et ei suutnud end kuidagi kaitsta – vaid pisar silmas näitas tema emotsioone.

Uuriti ja lõpuks pandi diagnoos – ALS (amüotroofiline lateraalskleroos) ehk seesama, mille põdejate toetuseks üle maailma jäävett pähe kallates annetusi kogutakse. Kaigas tundus Tartu arstidele nii lootusetu juhtumina, et ta saadeti lõpuks Viljandi haiglasse tagasi. Tõsi, Tartust sai mees kaasa hingamisaparaadi, mis pidi tema vaevusi kergendama. Ja on kergendanudki.

«Viljandi arstid ja õed ei andnud alla, vaatasid, et sümptomid pole ikka need, mis peaksid selle haiguse puhul olema,» räägib Kaigas nüüd. Talle tehti füsioteraapiat, hoiti ja hool-

dati ning mehe seisund ei läinud mitte halvemaks, vaid veidi paremaks. Kuni Lääne-Tallinna keskhaigla närvihaiguste kliiniku arstid Kaigase enda juurde võtsid ja diagnoosisid koostöös geneetikutega mehel kogu maailmas haruldase, Eestis lausa esimest korda täiskasvanul diagnoositud päriliku haiguse Pompe’i tõve.

Et Tartus jäi õige diagnoos leidmata, ei ole Tallinna arstide sõnul kolleegide viga, sest haiguse sümptomid polnud alguses veel selged. Õnneks on Pompe’i tõve ravi maailmas olemas.

Juunis sai mees esimese ravi – selleks lendas Hollandist kohale ravimi tootjafirma esindaja, et õpetada, kuidas ravimit läbi veeni tilgutada.

«Pompe’i tõbi on rahvusvahelistel konverentsidel teemaks ja igal pool on probleem, et ravi on kallis ning sada protsenti selle kasu ei teata, aga uurisime meditsiinikirjandust ja leidsime, et Kaigast peaks vähemalt proovima ravida,» selgitab arst-geneetik Kairit Joost.

«Kui efekti pole, saame koos otsustada, et ei tee enam.»

Arstid täitsid pabereid ja pöördusid ka haigekassa poole, kuid said vastuse, et selle ravimi, mis maksab aastas sadu tuhandeid eurosid, kompenseerimist ei peeta võimalikuks.

Läinud pühapäeval käis Indrek Kaigast haiglas vaatamas ka ise ratastoolis liikuv Jüri Lehtmets lihashaigete seltsist.

«Siis pöördusime ravimit tootva firma poole ja nad otsustasid oma kaastundepaketi raames Indrekule ravi pakkuda,» räägib Joost. «Selle ravimiga asendame aine, mida oma keha ei tooda – samas vigast geeni terveks teha ei saa ja see ravi on ilmselt eluaegne.»

Juunis sai mees esimese ravi – selleks lendas Hollandist kohale isegi ravimi tootjafirma esindaja, et õpetada, kuidas täpselt ravimit läbi veeni tilgutada.

Kaigase jaoks tähendab see uut lootust. Raviarstid jäävad esialgu võimalike tulemuste suhtes ettevaatlikuks: maailmas on küll näiteid, kus Pompe’i tõvega on uuesti jalgele tõustud või hingamisaparaadita hingama saadud, kuid iga juhtum on eriline ja garantiid pole.

«Loodame, et läheb paremaks, aga kui palju ja mismoodi – seda ei oska öelda,» lausub Joost.

Kaigas ise ja tema lähedased, õde ja täiskasvanud õetütar näevad, et ta suudab end ise üha enam aidata.

Et ravimist võimalikult palju abi oleks, peab Kaigas nõrku lihaseid treenima, saama massaaži ja muid füsioteraapia protseduure. Lääne-Tallinna keskhaiglas aktiivravil olles mees seda saab, aga kui ta on vahepeal õendusabihaiglas, neid võimalusi pole.

Eesti süsteem on niisugune, et aktiivravi ajal on patsient

ravihaiglas, aga ravi vahepeal kas kodus, kui seisund lubab, või õendusabihaiglas. Kaigase ainuke valik on praegu viimane, vana nimega hooldusravihaigla. Tallinnas on olnud vaid kaks õendusabihaiglat, kes on nii raskes seisus ning ka suurt – 189 sentimeetrit pikk – ja kogukat meest hooldusele võtma.

Kindlasti oleks Kaigasel kodusem ravide vaheajal olla kindlas hooldekodus, mitte ühest õendusabihaiglast teise endale kohta otsida. Aga nii palju lisaabi ja meditsiinilist jälgimist vajavat haiget ei võta vastu ükski hooldekodu – vähemalt mitte lisarahata, et tal oleks ka isiklik abistaja.

Kallid elu pisiasjad 300-eurose töövõimetuspensioni eest suudab Kaigas ise tasuda vaid omaosaluse õendusabihaiglas. Loomulikult toetab õde venda, aga tal on oma pere ja kolm last. Seaduse silmis ei ole mehel lähedast, kellel oleks kohustus teda majanduslikult toetada. See kohustus on niisugusel puhul kohalikul omavalitsusel, antud juhul Viljandi linnal.

Hooldekodu võiks olla mehe edasine ajutine kodu, kui ravi tulemusi annab ning ta iseenda eest suuresti hoolitseda saab. Veel eelmise nädala algupoolel oli Kaigasel teadmine, et aktiivravi järel saab ta minna tagasi Järve õendusabihaiglasse, kuid neljapäeval teatati Järvelt, et nad ei võta teda taga-

Pompe’i tõbi põdeva Indrek Kaigase kannatusi leevendab pisut ülikalli ravimi manustamine. fotod: sander ilvest

Kood avab video, milles Indrek Kaigas räägib oma loo.

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Sümptomitele viitab lihtne test

Lääne-Tallinna keskhaiglas on spetsiaalne treeningvahend, millega Indrek Kaigas saab lihaseid treenida. Mees vajaks sellist ka päris endale.

si. Põhjendusega, et ravi saab mees Lääne-Tallinna keskhaiglas ja võiks ka ravi vahepeal selle haigla hooldusravikliinikus Õismäel olla.

Järve õendusabihaigla kuulub Ida-Tallinna keskhaigla alla. Õismäe hooldusravikliinik on mitmel korral varem Kaigasest keeldunud, sest seal pole aspireerimisaparaati.

Lääne-Tallinna keskhaigla sotsiaaltöötaja Sirje Pajuste avaldas eile lootust, et kui Kaigas saab aspireerimisaparaadi kaasa, jõutakse Õismäe kliini-

kuga kokkuleppele. «Tal peaks olema stabiilne elamiskoht, et ta psühholoogiliselt paremini vastu peaks,» ütles sotsiaaltöötaja.

Kohtumine kaaskannatajaga Kaigas unistab ka spetsiaalsest treeninguaparaadist, millega ta saaks iga päev lihaseid treenida, et ravi paremaid tulemusi annaks. Lääne-Tallinna keskhaiglas on selline aparaat olemas, õendusabihaiglas mitte. Mehel peaks endal niisugune olema, et ravi vaheajad tagasilööki ei tooks. Vajalikud dokumendid

on selle 4000-eurose abivahendi taotlemiseks esitatud.

Kaigas unistab ka õigest dieedist – mitte ainult, et kaalu langetada, vaid toidust, mida tema haiguse puhul peakski sööma. Õde Sille teada otsivad Lääne-Tallinna keskhaigla arstid Taani kolleegidelt infot, milline peaks Pompe’i tõve puhul olema õige dieet. Teadmisest üksi on muidugi vähe – spetsiaalne dieet tähendab lisakulusid.

Kaigas on täis tahet oma elu eest võidelda. Aga kõik päe-

vad pole vennad ja pisikesed olmetoimingud võivad kergesti meeleolu alla viia. «Viisakas ja tänulik tuleb olla, aga enda eest peab ka seisma ja mõistma, et kõigile ei saa sa meeldida,» märgib mees oma poolteiseaastase haiglakogemuse pealt.

Kaigas räägib ka sellest, kuidas on pidanud end süüdi tundma, et ta nii suur mees on. Haigla autos, millega teda ühest haiglast teise on sõidutatud, on tal tulnud ka põrandal pikali sõita – et haigeraami oma raskusega ei lõhuks. Õde Sille imestab koos vennaga – Indrek pole ju ainus 140 kilogrammi kaaluv patsient, keda haiglaraamil sõidutada, aga ka igapäevaselt hoolitseda vaja.

Läinud pühapäeval käis Kaigast haiglas vaatamas ise ratastoolis liikuv Jüri Lehtmets lihashaigete seltsist. «Kõige olulisem, et abistajad ja hooldajad oleksid valmis sinu juhiseid kuulama, et nad ei hakkaks masinlikult rahmeldama – selle selgitustööga tuleb meeletult vaeva näha,» mõistis viimane oma aastatepikkuse ja igapäevase kogemuse põhjal Kaigase kirjeldusi keerukatest igapäevastest olukordadest.

«Maslowi inimvajaduste püramiid vastab tõele: kui oled iga päev mures, kas saad vetsu või ei saa, siis on keeruline muudest asjadest mõeldagi,» tõdes Lehtmets, kes kevadel lõpetas bakalaureuseõppe Tallinna Tehnikaülikoolis ja jätkab nüüd magist-

riõppes. Kaigase juurde tuli ta otse Tallinna rahvajooksult, kus ta elektrilises ratastoolis oli läbinud kümme kilomeetrit.

Samuti lihashaigust – küll teistsugust, n-ö tavalisemat – põdev Lehtmets püüab igapäevase liikumisega ise hakkama saada, sõidab ise linnatranspordiga ning rõõmustab uute rongide üle, millega ta saab ilma kõrvalise abita maale koju ja tagasi sõita. Ratastooli ja sealt ära ta ise abilisteta ei saa.

Kaks noort meest saavad teineteisest aru. Lehtmets räägib Kaigasele soomlasest Kalle Könkköläst, kes esimese ratastoolis inimesena 1980. aastate teises pooles Soome parlamenti jõudis. Ja mitte ainult ratastoolis, vaid ka sarnase hingamisaparaadiga, mida mees vajab.

«Vaatame, mida saame lihashaigete seltsiga sinu heaks teha,» lausub Lehtmets enne Kaigase juurest lahkumist ning sõidab ratastoolis esmalt lifti, siis tänavale ja ootab madala põhjaga trollibussi, et sellega Balti jaama rongi peale jõuda.

«Sooviksin ka välja värsket õhku hingama minna,» ütleb Kaigas punaste põskedega Lehtmetsa vaadates. «Siin haiglas on see ehk isegi võimalik, Järvel mitte,» arutleb ta ning mõistab, et temasugust suurt meest on hooldajatel raske ratastooli tõsta. Ja tegelikult loodab Indrek, et ta ikkagi tõuseb uuesti jalgele ja võib vähemalt kõnniraamiga liikuma hakata.

Kümme aastat meditsiinigeneetikuna töötanud Kairit Joosti sõnul on paljude haiguste diagnostika järjest kättesaadavam ning haigused pole diagnoosimata jäänud.

«Meil on head võimalused välismaal analüüside teostamiseks – kui me Eestis mõnda uuringut ei tee, saadame teistesse laboritesse,» ütles Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali arst-geneetik.

Nii maailmas kui ka Eestis on Pompe’i tõbi eriti viimastel aastatel suurema tähelepanu all ja seda suuresti ka seepärast, et maailmas on sellele ravim leitud.

Pompe’i tõvele viitavate sümptomite puhul tehakse Eestis kohapeal lihtne veretest, mis Joosti sõnul näitab suure tõenäosusega tõve olemasolu. Kui test on positiivne, võetakse juba täpsemad lisaproovid, mis saadetakse Hollandi laborisse analüüsida.

Kuni Indrek Kaigaseni ei ole ükski Pompe’i tõve kohta täiskasvanule tehtud test Eestis positiivseks osutunud. Anneli Ammas

Pompe’i tõbi • Glükogeeni ladestushaigus, mis lähtub vigasest GAA geenist. Kui nii emal kui ka isal on GAA geeni üks koopiatest vigane, võib sündida laps, kellel pole kumbki GAA geeni koopiast terve.

• Enam tuntakse Pompe’i tõbe kui imikute ja väikelaste haigust, kuid seda on hakatud ka täiskasvanuil diagnoosima. Erinevail andmeil esineb Pompe’i tõbe 1:30 000 või 1:300 000 inimese kohta.

• GAA geen vastutab kehas selle eest, et keha toodaks glükogeenist eluliselt vajalikku glükoosi. Pompe’i tõve puhul glükoosi ei teki ning piltlikult kirjeldades tekib lihastes «toruummistus», kus glükogeen kuhjub nn raku prügikastidesse lüsosoomidesse. allikas: pm

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Kui mu äripartner sõidab siis Maserati või mõne muu miljoniautoga, kaob mul tema vastu igasugune austus.

Ettevõtja Ülo Pärnits. Äripäeva ajakiri Gentleman, 19.09

Rongipilet kallineb novembrist Alates novembrist tuleb rongiga sõitmise eest enam rahakotti kergendada, kohati kallinevad piletid 12 protsenti. «Rongipileteid ei oota ees ühtlane hinnatõus, korrigeerime hindu erinevalt – kõige suurem hinnatõus on 10–12 protsenti, mõnedel lõikudel tõuseb hind vähem või üldse mitte,» ütles Eesti Liinirongide juht Andrus Ossip. Keskmine hinnatõus jääb 7–8 protsendi piiridesse. «Tallinna-Narva pilet hakkab senise 9,9 euro asemel maksma 10,9 eurot, samale liinile jääva Rakvere ja Jõhvi peatuse vahelise sõidu hind ei tõuse,» märkis Ossip. Tallinna-Tartu liinil hakkab pilet senise 8,9 asemel maksma 10 eurot, Jõgeva-Tartu pilet kallimaks ei lähe. tarbija24.ee

1179

Haldjaleiva omanik ja ainuke töötaja Annely Maksan leivapäeval parimaks tunnistatud küüslauguleibadega.

VÄIKETOOTMINE. Suurte leivatööstuste kõrvale tekib üha enam väikesi pagaritööstusi, mis võidavad kliente toodete värskuse ja eripäraga.

registreerimata töötajat tuvastas maksuamet kahe kuu jooksul.

Puuduv allkiri tühistas riigi suurima maksunõude Maksuameti kiirustavad otsused ja puuduv allkiri tõid Haapsalu rõivafirmale Polar Tekstiil esimese astme kohtus võidu Eesti suurimas maksuvaidluses. Tallinna halduskohus rahuldas 15. septembril Polar Tekstiili kaebuse ning tühistas Lääne maksu- ja tollikeskuse 5,5 miljoni euro suuruse maksuotsuse, kirjutas Lääne Elu. Otsuse saatis maksuamet firmale 31. detsembril 2009. Aegumistähtaja viimasel päeval e-kirjaga saadetud maksuotsus oli allkirjata ja seega õigustühine. Allkirjaga kirja sai firma 4. jaanuaril, kui maksu määramise tähtaeg oli juba möödas. majandus24.ee

Idufirma uurib metaangaasi tootmist

Seaduse toetuseks saadi üle tuhande allkirja

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) osalusega idufirma BiotaP OÜ teostatud uuring annab lootust tulevikus toota Eestis leiduvast settekivimist argilliidist biogeenset metaangaasi, teatas EAS eile. majandus24.ee

Üle tuhande ettevõtja on andnud oma toetusallkirja seadusemuudatuseks, millega suurendataks maksukeskkonna ettenähtavust, nii et ettevõtjail oleks maksumuutustega kohanemiseks vähemalt pool aastat. majandus24.ee

OMX TALLINN

763,87 ▲ +0,02%

1000 800 600 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

BÖRS Aktsia Hind Arco Vara 0,970 Baltika 0,483 Ekspress Grupp 1,040 Harju Elekter 2,570 Järvevana 0,802 Merko Ehitus 7,120 Nordecon 1,010 Olympic Group 1,990 Premia Foods 0,633 Pro Kapital Grupp 2,540 Silvano Fashion 1,680 Skano Group 1,010 Tallink Grupp 0,646 Tln Kaubamaja 5,040 Tallinna Vesi 12,70 Trigon Property 0,479

VI 2014

3,78 ▼ –12,63%

VIII 2014

Üha rohkem leiba-saia tuleb väikestest pagariäridest sirje niitra toimetaja

P

ea igas külas on oma pagaritöökoda, kust kohalikud ahjusooje küpsetisi toomas käivad. Mõni neist, nagu näiteks Kabli Pagar, on nii populaarseks saanud, et sinna sõidetakse heaparema järele kaugemaltki. Ent ka iga endast lugu pidav suure linna söögikoht üritab külastajaid üllatada omanäoliste leivatoodetega.

Hiljaaegu Eesti vabaõhumuuseumi sügislaadal toimunud valimisel pälvis parima laadaleiva tiitli ja kohaolijate poolehoiu osaühingu Haldjaleib liha-küüslauguleib. Firma omanik ja ainus töötaja Annely Maksan räägib, et Haldjaleib tegutseb Maksanite koduköögis Pääskülas juba kuus aastat.

Perenaine on nii autojuht kui leivameister, küpsetaja ja müügimees ühes isikus. Pereliikmed abistavad pereemal vaid laatadel käia.

Talvel tehakse vähem

EURO Muutus 0,00% 0,00% 0,00% -1,15% 5,39% -0,84% -1,94% 1,53% -1,71% 0,40% -1,18% 0,00% -0,46% 0,00% 0,00% 0,00%

foto: erakogu

19.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,432 -0,48 Hiina jüaan 7,892 -0,17 Jaapani jeen 139,840 -0,19 Kanada dollar 1,411 -0,35 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,154 -0,43 Poola zlott 4,188 -0,13 Rootsi kroon 9,165 -0,3 Rumeenia leu 4,402 -0,17 Šveitsi frank 1,207 -0,16 Briti naelsterling 0,787 -0,23 Taani kroon 7,444 -0,01 Tšehhi kroon 27,574 0,2 Ungari forint 310,760 -0,48 USA dollar 1,285 -0,16 Venemaa rubla 49,433 -0,16

bns

Nõmme turu külastajad teavad Haldjaleiba hästi, sest seal on tragil naisel oma putka, kuhu ta igal hommikul soojad leivadsaiad ise kohale viib. Vaid ühel päeval nädalas, kolmapäeval, pagar puhkab. Veel on tema koduköögis valminud leivadsaiad oodatud Tallinna kaubamaja ja Solarise toiduosakonnas ning Viru tänava kaupluses Hääd Road.

Talvel, kui laatasid ei ole, toodetakse vähem, ühele laa-

dale võib minna aga kuni 200 kilo leiba korraga. Nõmme turul kulub laupäeviti 80 pätsi leiba, saia ja karaskit.

Leib valmib juuretisega, ilus kollane sai aga Annely vanaema retsepti järgi piima ja munaga – nagu vanasti. Viimasel ajal on populaarsust võitnud ka tema karask. Kõike tahetakse ahjusoojalt kätte saada ja eelmise päeva leiba ei taha enam keegi, teab ta rääkida.

Nõmme turul teevad inimesed hommikul aega parajaks seni, kuni Haldjaleiva auto nurga tagant paistma hakkab, ja siis sätitakse ennast kohe järjekorda.

Aga ega ainult värskusest piisa – rahvas tahab ka vaheldust. Seetõttu mõtlevad leivameistrid üksteise võidu välja erinevaid maitseid ja panevad taina sisse lisandeid. Mõned tahavad magusat, rosina ja aprikoosiga leiba, teised eelistavad leiva seest seemneid leida. Samas ei saa retseptuuri ka väga tihti muuta, kuna igal tootel on oma tarbijad tekkinud, ütleb Maksan. Näiteks tema ürdileiba käiakse laadalt laadale otsimas.

Väikesi leivaküpsetajaid on Maksani sõnul juurde tulnud.

Nende teiseks eeliseks värskuse kõrval peab ta paindlikkust – võimalik on kliendi soovidele vastu tulles kiiresti pagaritoote koostist ja maitset muuta. «Vahel helistab restorani juhataja, et tal kokk tahab uue toidu juurde sellist leiba ja ma teen talle selle. Suured tööstused ei saa nii kiiresti oma tootmist ümber seadistada,» selgitab ta.

Väiketootmisega Maksani sõnul rikkaks ei saa ja paljud firmad on tegevuse ka lõpetanud. Pealegi on pagari töö raske ja hakkab tervisele: rakkes tuleb olla seitse päeva nä-

dalas, varavalgest hilja õhtuni.

Puhatagi pole võimalik, sest pole, kes asendaks, aga tootmises ei tohi vahet jääda, kui ei taha oma kohast turul ilma jääda. Konkurents on selleks liialt karm.

Maksan on isegi oma tegevuse mõttekuses vahel kahelnud, sest leiva hinda ei saa ju ka teab kui kõrgele tõsta. Ehkki käsitsi valmistatud leib on kallim kui tehases tehtu, ei võimalda see kuigi suurt kasumit teenida. «Rikkaks teeb miski muu – näiteks see, kui rahvas su leiva teiste hulgast välja valib,» märgib Haldjaleiva omanik.

Koht tuleb teha teiste arvel Kaks aastat tagasi suure reklaamikära saatel Rakveres Pätsi nime kandva pagariäri avanud Rando Hallik on praegu oma ettevõtmisest rääkides tagasihoidlik. «Raske on, käivitame alles. Pole veel järje peale jõudnud, töö selles suunas käib,» ütleb ta. Palvele selgitada lähemalt, milles raskused seisnevad, ja meili teel saadetud küsimustele ta ei vastanud.

Veebruaris Tartus endise Pere Leiva ruumides tootmist alustanud Eesti Leivatööstuse võib liigitada pigem suurte tootjate hulka. Selle finantsjuht Mati Küünal ütleb, et uue tulijana tuleb paratamatult turul endale kohta teha teiste arvelt. Tema hinnangul ei pruugi tööstuslikult toodetud leib olla sugugi halvem kui mõnes väikeses pagaritöökojas valminu.

Näiteks kasutab ka Eesti Leivatööstus oma Meie Eesti sarja toodete valmistamisel naturaalselt kääritatud juuretist.

Väikesed tegijad peaksid tema sõnul leidma oma niši – midagi, mis neid kõigist teistest eristab, sest muidu nad läbi ei löö.

KOMMENTAAR

uno kaldmäe leivaliidu president

Väikesi pagaritöökodasid tuleb juurde ja ka lahkub turult. Nende leiva hind on üldjuhul mitu korda kõrgem kui suurtel tehastel, aga kui inimesed on nõus maksma, ju siis on väärt kaup. Hea leib leiab ikka ostjaskonna. Viimase kümne aasta jooksul on nii mõnigi tootja oma uksed kinni pannud (Cibus, Tetara). Näiteks ETK Leib on koondanud tootmise kahte tehasesse ja sulgenud oma leivatehased mitmes Eesti maakonnas.

Mõne väikese tehase sulgemise puhul võib asi olla vildakas äriplaanis. Kui maksude maksmine pole äriplaani arvestanud ja töötajad hakkavad ausat palka küsima, siis polegi sageli muud teha, kui äri kinni panna.

Leivatootmisega alustamiseks ei piisa ainult ahju ja tainasegaja ostmisest, on vaja ka majandada osata. Algul pole ju tootmise kogemust

ega müügikanaleid, kõik see tuleb luua – ja see nõuab tööd.

Praegu annavad väikesed pagarikojad, kus on alla kümne töötaja, umbes viis protsenti toodangust. Kaks suurt tootjat, ETK Leib (enne Eesti Pagar) ja Leibur, toodavad umbes poole leiva- ja saiatoodangust.

Koduleiva tegemine on vähenemas, arvestades ostetava rukkijahu koguseid.

Ega päris põrandaleiba tavalises koduköögis valmis ei tee, selleks on vaja teadmisi ja kogemust.

Leiva ja saia hinna tõusu praegu märgata ei ole, pigem näeme turul üha enam sooduspakkumisi.

Konkurents on tihe ja leivaletid kauplustes pikad. Konjunktuuriinstituudi andmetel väheneb meil leiva söömine. Selle põhjus on rahvastiku vähenemine ja toitumisharjumuste muutus. Eesti Leivaliit teeb aastaid kampaaniaid rukkileiva söömise propageerimiseks ja sellel sügisel on teemaks «Leiba ei asenda». Õnneks ükski Eesti leivatööstus minu teada praegu Venemaale ei ekspordi ja sellevõrra on meil kergem.

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Leedu nõuab Venemaalt aru

LÜHIDALT bns

L

«Ei»-pool oli referendumi eel tänavatel iseseisvuse toetajaist palju vaiksem, ent eile oli nende kord rõõmustada.

fotod: afp/scanpix

Šoti referendum Aktiivsus: 84,6%

Leedu välisministeerium kutsus välja Vene suursaadiku, et esitada talle protest Leedu kalalaeva Jūrų Vilkas kinnipidamise asjus, mille juures kasutati jõudu Leedu kodanikust kapteni kallal. Vene piirivalve pidas laeva kinni Murmanski piirkonnas.

Venemaa teatel tabati Murmanski sadamasse pukseeritud laev ebaseaduslikult krabipüügilt Vene majandustsoonis. Leedu teatel peeti laev 28 meeskonnaliikmega kinni rahvusvahelistes vetes ning seda kinnitavad ka satelliidifotod.

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

55,3%

44,7%

Üldtulemus muutis iseseisvust toetanud Glasgow’ peo lõpu väga kurvaks.

Šotimaa iseseisvuse eest seisjate kõrval nägi pea alati ka mõnd Kataloonia lippu.

JAH

EI © GRAPHIC NEWS

TULEMUSED. Välisriigid avaldasid eile lootust, et nüüd saab jätkata harjumuspäraseid suhteid senisest ühtsema Ühendkuningriigiga.

Šotimaa «ei» rõõmustab Ühendkuningriigi liitlasi liisa tagel Glasgow

Š

otimaa referendumi üldtulemust «ei», mis ei olnud domineeriv Šotimaa 32 piirkonnast vaid neljas, tervitasid eile õige mitmed valitsusjuhid, kelle jaoks Ühendkuningriigi endisel kujul püsimine tähendab, et poliitikaga saab siiski vanaviisi jätkata.

See ei rõõmustanud muidugi Katalooniat – Hispaania piirkonda, mis soovib samuti iseseisvusreferendumit korraldada ja mis on Šotimaad endale suureks eeskujuks seadnud. «Katalaanid on saanud jõudu juurde, sest me nägime, et üks ELi riik oli nõus hääletust lubama,» kinnitas piirkonna liider Artur Mas sellegipoolest.

Katalaanide lipud olid sealjuures kohal paljudel Šotimaa iseseisvuse toetajate üritustel ning nad elasid hommikutundideni kaasa hääletustulemustele.

Eile hääletas Kataloonia parlament seaduse üle, mis lubaks 9. novembril korraldada arvamushääletuse iseseisvuse

üle. Hispaania ei taha tunnustada ilmselt ka seda. Hispaania peaminister Mariano Rajoy seevastu teatas, et on väga rõõmus Ühendkuningriigi püsimise üle ja et tulemus näitab ühtsuse olulisust ka Hispaania jaoks ning on positiivne ELi integratsiooni jaoks.

Ühtsusest tuntakse rõõmu Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso leidis sarnaselt Hispaania valitsusjuhiga, et Šotimaa jäämine Suurbritannia koosseisu aitab luua ühtsemat, avatumat ja tugevamat Euroopa Liitu. Veebruaris hoiatas Barroso, et iseseisval Šotimaal oleks ELi liikmeks saada raske, kui mitte võimatu, ning vihastas sellega tugevalt iseseisvuse toetajaid. Šotimaa otsust kiitis ka ametist lahkuv Rootsi peaminister Carl Bildt – temagi pole varjanud, et ei toetanud iseseisvust, ning hoiatas referendumi eel Briti saari suisa balkaniseerumise eest. «Ühendkuningriik jäi ühtseks. Ka Euroopa peab ühtseks jääma,» säutsus Bildt Twitteris, viidates ilmselt Briti valitsuse plaanile korraldada referendum Euroopa Liidu liikmesuse küsimuses.

USA president Barack Obama õnnitles Šotimaad demokraatia täieliku ja energilise rakendamise eest ja kiitis samu-

ti tulemust. «Meil ei ole Ühendkuningriigist lähemat liitlast ja me loodame jätkata maailma ähvardavatele väljakutsetele vastu astudes tugevaid ja erilisi suhteid kõigi Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa rahvastega,» ütles Obama avalduses.

USA jaoks oli kaalul Ühendkuningriigi tugevus julgeolekupartnerina – seda nii Šotimaa kategoorilise vastuseisu tõttu tuumarakettidega Trident relvastatud allveelaevade baasile kui ka segaduste tõttu, mida Suurbritannia kaitsepoliitikas tooks kaasa ümberkorraldused uutes oludes.

Šotlasi seatakse eeskujuks Ühendkuningriigi olulisust partnerriigina kinnitas ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes teatas, et austab Šotimaa rahva valikut. «Ma tervitan peaminister David Cameroni avaldust, et Ühendkuningriik läheb edasi ühtse riigina. Ühendkuningriik on NATO asutajaliige ja ma olen kindel, et Ühendkuningriik jätkab juhtivat rolli hoidmaks meie allianssi tugevana,» seisis Rasmusseni avalduses.

Enne referendumit kinnitas NATO peasekretär, et Šotimaa iseseisvumise korral peaks Šotimaa taotlema NATO liikmesust, lisades, et see muudaks segaseks Šotimaal asuva-

te Ühendkuningriigi tuumaallveelaevade tuleviku.

Venemaalt tulid aga sootuks teistsugused signaalid. Venemaalt saadetud vaatleja Igor Borissov teatas, et häälte lugemine toimus liiga suurtes angaarides ning seal oli äärmiselt raske jälgida, mis tegelikult toimub. Kremli-meelne meediakanal RT teatas, et ilmselt pandi toime rikkumisi, ja viitas, et enneolematult suur osalusprotsent sarnaneb Põhja-Korea valimistega. Võltsimistest rääkisid ka niinimetatud Donetski rahvavabariigi esindajad Ukrainas. Šotimaa referendumit on püütud tuua eeskujuks sealgi, väites, et Ukraina peaks tunnistama separatistide eraldumisõigust. Samal põhjusel on Šotimaa referendumi toimumine just praegu rahvusvahelisele kogukonnale üsna palju peavalu valmistanud.

«Nüüd on aeg Ühendkuningriigil ühtsust näidata ja edasi liikuda,» teatas peaminister David Cameron eile hommikul peetud kõnes ja avaldas lootust, et iseseisvusküsimus jääb nüüd vähemalt ühe inimpõlve jooksul tagaplaanile ning jätkata saab Šotimaa parlamendi otsustusõiguse suurendamise kavaga.

Ta kinnitas aga ka, et sama peavad saama Inglismaa, Walesi ja Põhja-Iiri rahvas.

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Rehabiliteerime Neitsi Maarja!

TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli

Lipulaev

T

äna 25 aastat tagasi oli Eesti ajakirjandus nagu paradiisiaed, kuhu mahtusid sõbralikult ära kõik sulelised ja karvased. Komparteil oli ikka veel trükimonopol ja legendaarne tsensor Kurt Ingerman oli ikka veel ametis, kuid sellegipoolest ajas võrseid ka vaba ajakirjandus.

Esimene komparteist sõltumatu poliitiline ajaleht, Rahvarinde Teataja oli ilmavalgust näinud juba 1988. aasta kevadsuvel. Järgnesid otseselt nõukogudevastased väljaanded Muinsuskaitse Teataja, ajakiri Heinakuu jms.

Päevalehed ja rajoonilehed kuulutasid veerand sajandit tagasi päises, et nad on kompartei häälekandjad, kuid sisu poolest oli seda üksnes Rahva Hääl. Teistes väljaannetes kobrutas erakordselt elurõõmus segapuder kõigist seni keelatud viljadest.

Ajalehe Edasi suurim tõmbenumber 1989. aasta suvel oli fotokonkurss «Suvenaine». Tõsiste poliitreportaažide vahel ilmus lehe teisel ja kolmandal küljel kokku kümneid ilma püksata naisterahvaste pilte, autoreiks kohalikud fotograafid. Parima valimine oli peaaegu üldrahvalik ldrahvalik üritus – hääletuskupongi lõikas kas lehest välja ja saatis toimetusse enam am kui 18 000 inimest.

1989. aasta suvel ilmus Eestis estis juba üle 200 komparteist sõltumatu atu infolehe. Tundus, et kõik on justkui ui juba olemas, kõike on küllaga, aga midagi oli siiski veel puudu. See miski oli vaba ajakirjanduse lipulaev, sõltuõltumatu nädalaleht Eesti Ekspress. ress.

Tol pöörasel ajal ei osanud ud keegi poliitilisest korrektsusest sest ja võrdsetest õigustest ilmselt elt undki näha. Ajakirja Kultuur ur ja Elu asepeatoimetaja kohalt Eesti Ekspressi välja andma kutsutud utud Hans H. Luik kuulutas igatahes ahes avalikult, et võtab uue lehe toimetusse tööle ainult mehi. Vanematel kui 40-aastastel pollnud lootustki löögile pääseda, da, aga üldiselt peeti EEs ka juba ba üle 30-aastaseid ajakirjanik-ke vanuriteks. Toimetus mahhtus algul ära Olümpia hotelli kahte numbrituppa. Uuekss aastaks koliti Pärnu maanteeeele kunagisse Kawe keldrisse ja 1991. aasta suvel sealt eda-- Hans H. Luik ja esim ene Eesti Eks si Tatari tänavale kunagise press. bordelli ruumidesse.

E

E proovinumber ilmus 22. septembril 1989 ja oli kole nagu öö. Säärast kaost suudab toota ainult vabadusest hullunud inimene, kes on elus esimest korda küljendusarvuti juurde pääsenud. Värvilised pealkirjad (erekollane, lillakaspunane, helesinine), iga lugu ise kirjas ja erineva tähesuurusega, reavahe kõikuv, mõni artikkel kaldkirjas, mõni rasvas jne. EE oli tõenäoliselt esimene suur leht (trükiarv 50 000), mille kujundus valmis arvutis, ja ilmselt suutis toimetus ühesainsas numbris ära kasutada ka absoluutselt kõik võimalused, mida tollane tehnika üldse pakkus.

Kummatigi meeldis see kaos lugejaile väga. Ajastule iseloomulikult olid ka EE proovinumbris ühel küljel kõrvuti Lenini paraadportree ja palja tagumikuga tüdrukud, kuid lehe põhilugu oli täiesti uus tase – Luik tutvustas seal Tiiu Silvese metalliäri. Sellistest asjadest ei kirjutanud ükski teine leht. Ei kirjutatud ka pankade krediidipoliitikast, Eesti sportlaste esimestest profilepingutest ega poeedi pulmapeost – kõik need olid uue lehe proovinumbri teemad.

EE tõstis esiplaanile uue aja inimesed ja uue elu ning tegi seda täiesti uut moodi. Kes tahab toonastest lehtedest natukenegi aimu saada, kuidas tuli vabadus, see peab lugema ka EEd, sest just sinna jõudis esimesena meie imeline uus elu. Üks kõige tähtsam uuendus, mille Luik läbi surus, oli teksti kärpimine. Varem Eesti ajakirjanduses lugusid üldjuhul ei kärbitud, need mahutati lehte lihtsalt kuidagi ära. Aga EEs tuli kirjutada lühidalt.

Peaaegu sama revolutsiooniline oli ka Luige teine uuendus. Nimelt nõudis ta, et ajakirjanikud kirjutaksid ilma võõrsõnadeta ja nii lihtsalt, et ka lüpsja aru saab.

Tänapäeval on lihtsus ja selgus iga ajakirjaniku parimad sõbrad. Aga veerand sajandit tagasi tähendas see suurt murrangut.

Nii suurt, et järgmist sama kaalukat ajakirjandussündmust tuli oodata 1993. aastani, kui hakkas ilmuma Hommikuleht.

foto: efa

K

aanas olid pulmad – nii kehvad, et said maailmakuulsaks: veiniküla pulmalauas tuli nimme veinist puudu. Ja vähe puudus, et kogu peigmehe suguvõsa oleks hakatud Kuivapulma kuttideks kutsuma, aga ei hakatud: pulmaliste hulgas oli üks naine, kes sosistas oma pojale: «Vein on otsas!» Poeg kostis küll, et polevat tema asi, aga ema soovitas köögipoistele: «Tehke, mis tema ütleb!» Poeg laususki: «Täitke need astjad veega ja viige sealt sajavanale maitsta!» See proovis ja hakkas peigmeest noomima: «Igaüks paneb alguses parema veini lauale ja kehvema alles siis, kui pea soe – sina aga hoiad parema viimaseks!»

See lugu torkas pähe kohe, kui lugesin Postimehest (Jaan Lahe, «Maarjamaa kahtlane juubel», PM AK 6.09), et Neitsi Maarja eestkoste palumine lahutavat katoliiklasi protestantidest. Seda loen-kuulen mujaltki – niisiis üks teema, mida äsja välja kuulutatud teema-aastal tasub lähemalt vaadelda. Teema on aga suur ja lai, palun järgnevat võtta ainult esmaabina piibelliku v Maarja-kuju mõistmiseks.

A

lustagem algusest. Piibli esimesel leheküljel seisab lugu sellest, kuidas tohuvabohust sai kuue päevaga õnnistatud kord: seitsmendal päeval õnnistas Jumal-Isa uut maailma, mis «oli väga hea». Lugu algab sõnaga «Alguses». Sama sõnaga alustab evangelist Johannes oma lugu uuest algusest, aga ka selle alguse esimesest seitsmest päevast: seitsmendal päeval ilmutab Jumal-Poeg oma «viimaseks hoitud» au.

Kaana pulma lugu ei ole niisiis mitte üksnes 2. peatükk, salmid 1–11, vaid Johannese evangeeliumi avasõna kõrgpunkt. Rutakal lugejal võib Johannese seitsme päeva mõte v kahe silma vahele jääda või koguni – kui ta juhtub karsklane olema – hoopis silma torgata, et Issand ise jagab veini (ja veel sadu liitreid!) pulmarahvale, kes on oma laua juba kuivaks joonud. Vähe sellest, Johannes kinnitab veel, et just sellega ilmutas Jeesus oma jumalikku au ja pani oma õpilased uskuma.

Muistset Gilgameši lugu võib lugeda iga kirjaoskaja, aru saab sellest aga ainuüksi too lugeja, kes oskab end aastat kolm tuhat vanemaks mõelda. See on jälle nii raske töö, et sellega saavad hakkama ainult vähesed – ja sellepärast kutsub mõistlik lugeja appi vanade tekstide eriteadlased, eksegeedid. Kes õpivad eluaja, ent kinnitavad siiski: ma ei tea veel kaugeltki kõike. Üks ajaleheartikkel ei suuda palju rohkem kui hoiatada asjatundmatute arvamuste eest, mis meil praegu moes on: paber ei karju ju. Ent kuidas oskaksimegi meie, paadunud paberiraiskajad, end tagasi mõelda aega, mil paberist ei osatud veel kurja undki näha? Aega, mil kirjutusmaterjal oli nii röögatult kallis, et tuli pikalt mõelda, kas üldse kirjutada. Ja kui, kuidas seda teha nii lühidalt kui võimalik?

Johannes kirjutas kaks tuhat aastat tagasi ja räägib nii, nagu tollal kombeks oli. Meie tarvitame küll ikka veel neidsamu sõnu, ent mõned tähendasid tollal midagi muud. «Au» – üks Johannese põhilisi mõisteid – tähendas jumalik-

Vello Salo

eksegeesiprofessor

ku auhiilgust. Teine põhimõiste on «tund» – Isa poolt seatud õige aeg.

Kaanas ütleb Jeesus esiteks, et «minu tund ei ole veel tulnud», ent loost selgub, et see tund tuli õige varsti. Ja tuli ilmselt ema eestkostel. Ema Maarja seisab ka Johannese evangeeliumi lõpus: «Vaata, see on sinu ema!» ütleb ristilöödud Poeg oma armsale õpilasele. Klassikaline eksegees väidab: emaks kõigile Poja armsatele õpilastele.

Eksegeet teab, et Johannese evangeelium on varjundirikas filigraanteos, kus vähimalgi üksikasjal on oma tähendus. Me kasutame tänapäeval ka neidsamu arve mis Johannes, ent peame küsima: miks on tema seitsmes päev samas ka kolmas, miks neid anumaid oli nimelt kuus, miks maht oli nimelt kakskolm mõõtu jne. Kuid jäägem tänase teema juurde: piibellik Maarja.

T

ere, sa armuleidnu! Issand on sinuga! ütles ingel Gabriel, Jumala saadik. Maarja jahmatas nende sõnade peale ja imestas, mida see tervitus võiks tähendada. Nii loeme Luuka evangeeliumi alguses (Lk 1:28j). Õigupoolest peaks see tervitus üllatama palju rohkem meid, 21. sajandi lugejaid, ent mõne paneb see ainult õlgu kehitama. Looja saadab ingli mingile külaplikale kosja? Pealegi isameheks mitte pruudi vanemate, vaid tütarlapse enda juurde? Jutt või asi.

Eksegeet kinnitab, et asi on veel palju tõsisem: kõik neli evangelisti näevad siin maailma ajaloo pöördepunkti, olgugi et sõnastus on õige erinev. Ainult kolme sõnaga – Sõna sai lihaks – mainib Johannes sündmust, millest ta rohkem ei räägigi, «läheb nagu vaikides mööda». Palju pikemad-põhjalikumad on seevastu teised kolm evangelisti, eriti Luukas.

Kas me niisugust jumalat tahtsimegi? Ei astu otse taevast maa peale, ei viska meile sealt isegi valmis pühakirja alla, vaid hakkab hoopis oma pojale ema otsima ja laseb neljal juudil kogu loo kirja panna, igaühel omamoodi ka veel.

Ent olgu see armas või olgu see

Kaks tuhat aastat vana Piibel ütleb täpselt seda, mida ta ütleb.

Ja selle raamatu originaaltekst on igal moblaomanikul vestitaskus.

kole: aastat kaks tuhat vana Piibel ütleb täpselt seda, mida ta ütleb. Ja selle raamatu originaaltekst – tuhandete tekstikriitikute poolt läbi uuritud – on igal moblaomanikul vestitaskus.

Kui nüüd mõni moblaomanik ise nii laisk on, et ei viitsi kreeka keelt õppida, tassib seesama taskukratt talle silmapilk ka tõlke kätte. Ainult et jah, ta peab moblale ütlema, missugust tõlget tahab – literaalset, literaarset või veel mõnd muud liiki. Nii et jah, tal võib lõpuks tekkida kiusatus öelda: kui seda Piiblit ees ei oleks...

Seda pühakirja, mida tunnistavad oma usu alustalana nii katoliiklased kui protestandid – ning peaks neil pidevalt silma ees olema. Mitte risuks jalus.

Eksegeet ütleb: maailma looja otsus inimeseks saada on selgesti Piibli keskne sõnum. Looja valib endale ema, naatsaretlanna Maarja, kes tema saadikule vastab: «Vaata, siin on Issanda teenija – sündigu mulle sinu sõna järgi!»

Looja ja Maarja poeg saab nimeks Jeesus – Päästja.

Piibel ütleb aga ka, et Jeesus elas-kasvas oma kolmkümmend aastat Naatsaretis, kus teda peeti puusepa pojaks – ja et ta kuulas oma vanemate sõna. Ja selle piiblisõna põhjal räägib ristikirik pühast perekonnast – Jeesus, Maarja, Joosep – kui kõigi perekondade eeskujust. Nimi püha perekond pole ju otseselt piibellik, võiks öelda, ent sisuliselt siiski on. Ja selgesti on selle pühaduse läte Jeesus, mitte Maarja. Üks algava teema-aasta põhilisi arutlusteemasid võikski olla perekond – seda enam, et just praegu kõnelevad palju nn kooseluseadusest ka need maarjamaalased, kes pole kristlased.

S

iis ilmus taevasse suur tunnustäht: naine, kel päike rõivaks, kuu jalge all ning kaheteistkümnest tähest pärg peas (Ilmutuse 12:1). Päike, kuu ja taevatähed ehteks – see on ju ilmselgesti taeva kuninganna, peaks ütlema iga selle kirjelduse lugeja. Edasi lugedes selgub, et tegemist on Messia emaga – niisiis neitsi Maarjaga. Peale tema näevad eksegeedid siin ka äravalitud rahva ja «Siioni tütre», püha Jeruusalemma linna võrdkuju.

Raamatute raamat räägib Neitsi Maarjast veel palju muudki, aga juba neist kolmest piiblipildikest piisab üldpildiks: ta on pühakirja tähtsaim EMA. Ema on see, kes perekonda koos hoiab – eestkätt eeskujuga.

Maarja tõttab ise appi Eliisabetile, ei läkita teist, jääb Püha Vaimu ootama mitte eraldi, vaid koos algkirikuga, mis on Poja perekond.

Poeg õpetas ju, et tunnistab oma vennaks, õeks ja emaks igaühe, kes Taevaisa tahtmist teeb.

Mõni tänase artikli lugeja võib öelda, et praegusi kirikuid lahutab hoopis ikoonide austamise küsimus vms. Ent see on omaette küsimus: kui käesolevad read aitavad näha, kuidas piibellik Neitsi Maarja on selgesti kristlasi ühendav kuju, on midagi saavutatud. Kõigest korraga rääkida ei saa.

Käesoleval Maarjamaa 800. juubeliaastal vääriks Ikoonide teema igatahes omaette arutelu küll.

Küsiksin algatuseks: kas pole ilus komme oma ema pilti aukohal hoida ja temaga nõu pidada?

ARVAMUS kultuur 20. SEPTEMBER 2014 NR 312

G O O L O T I L O P UUTE TÕNIS SAARTS: D A J I L E U D T A D E D U N U O K A E RA B U J D A V I G Ü E R N T I KES I Š Š I N D U T E D I Ä T S U T O O

EDUL

KRISTA KUMBERG, ILONA MARTSON, AVE MATTHEUS, MARI NIITRA EESTI LASTEKIRJANDUS ELAB KULDAJAS MIHKEL KUNNUS VÕRDÕIGUSLUS JA ÕIGUS ARMASTUSELE MARTTI PUUKKO DALIA STASEVSKA TAGASI OMA SÜDAME KODUS BORIS TUCH KAHE PÕGENIKU ODÜSSEIA ILMAR RAAGILT PEETER LANGOVITS SOOMEPOISTE LAEVAREIS ADO REINVALD KULDRANNAKE JAAN MARTINSON RIKKAIMAST KIRJANIKUST SAAB ASJA AJAAUK HUEY LEWIS AND THE NEWS MART JUUR SEIKLUS LOTMANIMAA TEEMAPARGIS

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

intervjuu uu heili sibrits Postimees

Ü

levaateteose «Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012» esimene peatükk algab lausega: «Viimase paarikümne aasta eesti laste- ja noortekirjandus jaguneb kaheks selgesti eristatavaks perioodiks: 1990. aastate kriisija üleminekuperioodiks ja uuel aastatuhandel alanud tõusu- ja stabiliseerumisperioodiks.»

Arvude keeles tähendab see, et kui 1991. aastal ilmus aastas 58 teost, millest 26 olid tõlgitud, siis kaks aastat tagasi juba 607 teost, neist 194 eesti autoritelt.

Alates 2005. aastast on algupärast lastekirjandust ilmunud üle saja nimetuse aastas. Ajavahemiku viljakaim aasta oli 2007 – siis ilmus eesti autoritelt 163 lasteraamatut.

1991. aasta oli eesti lastekirjanduse ikaldusaasta. Kirjanike liidus toimus sel puhul lastekirjanduse komisjoni nõupidamine.

Seejärel ilmus mitu artiklit, kuid murrangu tekitas Reet Krusteni artikkel «Eesti lastekirjandus surnud?» Soome lastekirjanduse ajakirjas Onnimanni, mispeale hõimurahvas kogus 165 000 Eesti krooni, et korraldada algupärase lastekirjanduse konkurss ning trükivalgust nägi kuus lasteraamatut, teiste seas Liili Remmeli «Päkapikumetsa lood» ja Lehte Hainsalu «Pikkurilli».

Ent juba 1994. aastal debüteeris Edgar Valter «Pokuraamatuga», aasta hiljem ilmusid Andrus Kivirähki esimene lasteraamat «Kaelkirjak» ning Piret Raua autoriraamat «Kataleena isemoodi juuksed». Lisaks uutele autoritele jätkasid 1990ndatel kirjutamist tunnustatud autorid Ellen Niit, Aino Pervik, Heljo Mänd jt. Ülevaateteose esimeses peatükis, mis annab ülevaate üldistest trendidest, kirjutab Ave Mattheus, et žanriliselt ja temaatiliselt on eesti lasteja noortekirjandus uuel sajandil tasakaalustunud. Tekkinud on uusi žanre (nt kogupereraamat), väikelasteraamat ja noorteromaan on muutnud vormi- ja teemarohkeks.

«Jätkuvalt viljeletakse kõige rohkem fantaasiakirjandust (kunstmuinasjutt, ulme, absurd, fantaasia ja reaalse elu põiming), kuigi mõnes vanuserühmas (nt eel- ja algkooliealiste või noortele mõeldud kirjanduses) on realistlike probleemraamatute osakaal märkimisväärne. Realistlikes raamatutes käsitletakse paljusid moodsaid sotsiaalseid probleeme: vanemate töötus või ületöötamine, katkised perekonnad, vaesus, tänavalapsed, mõnuainete tarbimine.»

Mattheus nendib, et kõige rohkem lugemisvara ilmub eelja algkooliealistele tüdrukutele (autoriteks Aino Pervik, Kristiina Kass, Epp Petrone jt).

Kirjandusteadlased on võtnud kasutusele uue termini – emakirjandus. Sel puhul kasutavad emad inspiratsiooniallikana lapsi ning kirjutavad äratuntavalt oma pere sündmuste põhjal. Sellised autorid on näiteks Kerttu Soans ja Epp Petrone.

Uuena on tekkinud ja esile kerkinud noorte täiskasvanute kirjandus, mille eeldatava sihtrühma vanus jääb 20.–30. eluaastasse, kuid mille sisuks on tüüpilised murdeea probleemid – iden-

titeet, isiksuse kujunemine, seksuaalsus, tunnustamisvajadus jne. Sellised raamatud on näiteks Hirami «Mõru maik», Kerttu Rakke «Kolmas printsess», Sass Henno «Elu algab täna», Eia Uusi «Kahe näoga jumal».

Suurima kriisi elas enne sajandivahetust üle aga lasteluule.

Jaanika Palmi hinnangul on tänaseks peale kasvanud jõuline ja eriilmeline põlvkond autoreid, kes annavad lootust uutele saavutustele.

Raske on ka näitekirjandusel. Suure osa trükis ilmunud näidenditest moodustavad jõululood ning temaatika on sageli muinasjutukeskne.

Vaadeldaval ajavahemikul on drastiliselt muutunud laste- ja noorteajakirjandus. Ilmumist alustas 22 ajalehte/ajakirja, kaks aastat tagasi jätkas ilmumist vaid kuus: Hea Laps (tiraaž 1600), Kumakese tegelusvihik (4300), Mesimumm (1900), Muumi (3700), Semu (600) ja Täheke (6600).

Mis teid raamatut koostades üllatas?

Jaanika Palm: 1991. ja 2012. aastal ilmunud raamat erinevad nii palju, kasvõi kujunduse, trükikvaliteedi poolest. See natuke hämmastas.

Krista Kumberg: Nagu vaeslaps ja talutütar.

Mari Niitra: Raamatust on saanud lapsele esteetiline objekt. Väga selgelt on tunda turunduslik pool. Vaadeldava perioodi alguses olin mina veel laps, mäletan, et siis olid raamatud tõesti nagu peldikupaberil, pisikeses kirjas ja kuidagi vaevu-vaevu välja antud.

Kumberg: Tollal sai iga soovija raamatu välja anda, aga raha selleks polnud.

Ilona Martson: No nüüd saab ka igaüks raamatu välja anda, aga need on kullakarvalisemad.

Palm: Seetõttu on keerulisem vahet teha.

Kumberg: Haapsalu lasteraamatukogu külastas maakonna mõjukas isik, kes tunnistas ausalt, et on juba tükk aega võimul olnud, aga näe, lasteraamatukokku pole jõudnud. Et me teda kultuurivaenulikuks inimeseks ei peaks, siis ta lisas: «Olen selles PÄRIS raamatukogus käinud.»

Parandage mind, kui eksin, kuid mulle on jäänud mulje, et on olemas lastekirjandus ja PÄRISkirjandus. Meie koostatud raamat näitab väga selgelt, et lastekirjandus on teinud «päriskirjandusega» kõik kaasa. Ma ei üllatunud, aga sedastasin, et lastekirjandus on reageerinud väga teravalt ja kiiresti kõikidele ühiskonna muutustele. Autorid on püüdnud last toetada, aidata tal selles olukorras hakkama saada.

Ave Matteheus: Kirjutasin noortekirjandusest ja mind ikka üllatas, kui palju häid raamatuid on lühikese aja, napilt tosina aastaga ilmunud. Noortekirjanduse buum läks lahti 1999.– 2000. aastal. Meil on nii palju mitmekesist noortekirjandust, mis ei jää muu maailma noorteraamatutele sugugi alla. Mind üllatas see kiire areng.

Millise diagnoosi panete täna eesti lastekirjandusele?

Palm: Lastekirjandus on paremas seisus kui kunagi varem.

Võib-olla sarnases olukorras esimese Eesti Vabariigi ajaga – siis kirjutati ka, et eesti lasteraamat on heas seisus, ja oli ka.

Loomulikult on mõningaid puudujääke – poisteraamatuid pole nii palju, kui tahaks, koolist ei kirjutada nii palju kui vaja, mõnes raamatugrupis ootaks

rohkem raamatuid –, aga kurta ka ei saa.

Niitra: Võib-olla on probleem hoopis selles, et mingeid asju on liiga palju. Näiteks ilmub liiga palju muinasjutte; debüteerib igasuguseid autoreid ja kuna raamatud võivad väga kenad välja näha, siis on keeruline leida üles see õige, sest kõik kirjud raamatud pole kvaliteetse sisuga.

Kolleeg, kel on väike laps, palus küsida, miks on meil nii vähe lastekirjanikke, aga nii palju lastele kirjutajaid.

Kumberg: Protsent on sama, mis täiskasvanute kirjanduses, ka seal on kirjanikke tunduvalt

Kumberg: Toona oli meesautoreid rohkem. Nagu ka nõukogude ajal, kui kirjutasid Eno Raud, Rein Rannap, Heino Väli, Holger Pukk.

Mattheus: Mina seostan seda naisliikumise hoogustumise ja feminismi arenguga. Esimese vabariigi ajal ilmus ka tüdrukute raamatuid, aga nõukogude ajal tekkis tüdrukute kirjanduses suur auk. Igaüks suudab öelda tuntud näiteid: Aino Pervik ja

Ajakirjanik ja tõlkija, Tähekese peatoimetaja Ilona Martson

Lastekirjandusel pole kunagi läinud nii hästi kui praegu, kiidavad äsja ilmunud koguteose «Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012» autorid.

KUI TAHATE, ET LAPSED LOEKS, SIIS JÄTKE ROHKEM RAAMATUID VEDELEMA

vähem kui kirjutavaid inimesi. Kirjutamine tundub prestiižne.

Martson: Samas lugemine pole. Kirjutajaid on jalaga segada, lugejaid ei ole. Torkab silma, et eesti autori lasteraamat müüb palju paremini kui tõlkeraamat. Kui ma üldse midagi toetaks, siis häid lasteraamatute tõlkeid. Meie tõlkelasteraamatud on kaldu ingliskeelsuse poole. Kui kõrvale saaks teistest keeltest häid lasteraamatuid – sellest olen viimastel aastatel puudust tundnud.

Milline see toetus peaks olema?

Martson: Kirjastajate suhtumine võiks olla teadlikum. Kultuurkapital toetab lasteraamatute tõlkeid, aga see suhtumine võiks olla laiem. Olen kohanud näiteks raamatukogudes suhtumist, et oh, see on mingi välisautor, miks me peaksime sellele tähelepanu pöörama, toetame ikka oma autorit, väljamaalane on teisejärguline.

Ilmselt tuleneb selline suhtumine prahitõlgetest. Korralike tõlkeraamatute tiraažid on ikka väga väiksed, alla 500, ka alla 300 pole ime.

Palm: Esile saab tõsta Põhjamaade raamatute tõlkijaid, kes on valinud välja superraamatud ja teinud imehead tööd. Ilmselt saavad tõlkijad Põhjamaadest tuge.

Teie raamatust tuleb välja, et kõige rohkem lugemisvara ilmub igas vanuses tüdrukutele. Miks?

Palm: Seda peab autoritelt küsima. Stereotüübi järgi on lugemine märksa rohkem tüdrukute kui poiste asi.

Eesti Vabariigi esimesel perioodil ilmus ju poistekirjandust rohkem.

Silvia Rannamaa, Ellen Niit. Täna on naiskirjanikke palju rohkem.

Seletan seda feminismi mõjuga – naiste eneseteadvus on kasvanud, tüdrukutele pööratakse rohkem tähelepanu, naised kirjutavad rohkem, nad kirjutavad oma lapsepõlvest, kogemustest.

Seda näeb eriti noortekirjanduses, seal on tüdrukuteraamatute domineerimine silmaga nähtav.

Aga ehk ei peaks tegema vahet tüdrukute- ja poistekirjandusel?

Martson: Kui ma Tähekese sihtgrupiga (algkooliealised) töötan, üritan vahet mitte teha. Tekst peab olema huvitav nii poistele kui ka tüdrukutele. Aga samas arvan, et mingis vanuses, üsna varakult hakkavad lapsed ise vahet tegema.

Lapsi mõjutavad väga-väga kindlad ühiskondlikud stereotüübid. Neil on varakult selge, mida teevad poisid ja mida tüdrukud. See ei puutu raamatuilma, vaid on laiem ja algab juba mängudest, aruvutilehekülgedest, kõigest, kõigest.

Mattheus: Poisid ei loe tüdrukuteraamatuid, aga tüdrukud loevad nn poisteraamatuid.

Võib-olla ei saagi neid nimetada poisteraamatuteks – need on seiklusliku sisuga, põnevad, need on fantaasiarikkad raamatud, mis sobivad kõigile, ja neid

Meil on noortekirjanduses probleemid probleemide otsa, ülitõsine maailmavalu vaatab sulle sealt otsa, aga nalja ja eneseirooniat pole.

loevad ka tüdrukud palju. Aga poisid ei loe raamatuid, kus peategelane on tüdruk ja taustaks tüdrukute maailm.

Kumberg: Raamatud, kus ei toimu midagi.

Mattheus: Jah, kus ei toimu midagi ja kus on esiplaanil suhted.

Kumberg: Kui aga on «Vilgukivioru Tonje» (autor Maria Parri), kus midagi kogu aeg toimub, siis seda loevad ka poisid.

Palm: Tänased tüdrukud nendes raamatutes on märksa poisilikumad kui meie aja lasteraamatute kangelannad. See pole üldse halb.

Lastekirjandus pole varem nii heas seisus olnudki, aga kui suur on laste huvi raamatute ja lugemise vastu?

Kumberg: Alati on olnud inimesi, kes loevad, ja inimesi, kes ei loe. Nii on ka lastega – alati on lapsi, kes loevad palju, ja neid, kes ei loe. Raamatukogus puutun kokku nendega, kes loevad. Kui käin klassides raamatuid tutvustamas, tuleb lugejaid jälle juurde. Arvan, et hala, nagu lapsed ei loeks, on natuke üle paisutatud ja natuke nagu nõiasõna pealepanemine. Loetakse ikka päris palju.

Mattheus: Kui kodus ikka ei ole raamatuid, kui vanemad ei loe, siis pole ka lastel seda harjumust. Lasteraamatukogus näen tihti emasid, kel on näpus õpetaja antud nimekiri. Loomulikult on erandeid, aga vanemlik eeskuju on oluline, raamatukokku tuleks minna koos lapsega. Kui laps ei loe, pole süüdi laps, vaid perekond, mitte nii väga õpetajad ja kool.

Martson: Lapsevanemana võin kinnitada, et õpetajaid on

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || AK || FOOKUS || 3

foto: sander ilvest

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra

Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf Krista Kumberg

Lastekirjanduse keskuse uurija, raamatu koostamise töögrupi koordinaator Jaanika Palm Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi võrdleva kirjandusteaduse lektor Ave Mattheus erinevaid.

Põhjus pole selles, et kodus ei loeta, vaid tänapäeva lapsel on nii palju muid kohustusi, mis võtab aja ära. Lapsel on vaja käia trennis, istuda arvutis, on vaja liikuda punktist A punkti B, sest sageli elavad lapsed koolist kümne kilomeetri kaugusel, ka Tallinnas. See kõik võtab lugemise aja väheseks. Filmimaailma mõjul üritab laps lugedes asju ette kujutada ja seetõttu loeb ta raamatut kauem.

Mäletan oma lapsepõlvest, et oli kohutavalt igav – raamat oli ainus meelelahutus ja see andis võimaluse sukelduda teistesse maailmadesse. Telekast ju ei tulnud midagi.

Palm: Praegu on telekas igas kodus, aga raamaturiiuleid või niisama vedelevaid raamatuid, mida oleks sul mugav korraks kätte kahmata, on palju vähem.

Pealegi on tänapäeva lasteraamatud raskemad, seega on neid raskem kaasas kanda. Esmapilgul on need kõik nagu tühised asjad, aga kokku mõjuvad. Mina ikka ütlen, et kui tahate, et loetaks, siis jätke rohkem raamatuid vedelema.

Mattheus: Meie elu on väga visuaalne, silmaga võtame kõige rohkem infot vastu. Sõnaga töötamise harjumus ja sõnasse süvenemine vajab treenimist.

Tänapäeva lastel on see kogemus tagasihoidlik, lugusid saavad nad hõlpsamini pildina telerist, filmist, internetist. Töö

sõnaga nõuab seetõttu suuremat vaimupingutust, panustamist.

On arvatud, et koolis kohustuslikud raamatud ei kõneta lapsi. Mil määral vajaks kohustusliku kirjanduse nimekiri reformi?

Kumberg: Mina küll kiidan Haapsalu algkooli õpetajaid. Esiteks on õpetajal väga suur vabadus kohustusliku kirjanduse nimekirja koostamisel. Ta võib lajatada lapsele «Tasujaga» ja «Ümera jõega», aga võib ka koostada oma nimekirja. Meil tehakse igasuguseid tempe. Teada on, et raamatukogust ei ole võimalik saada 20 ühte ja sama teost, siis õpetajad korraldavad näiteks grupilugemise: kolm last loeb «Vilgukivioru Tonjet», teine kolmik «Aguliurka lapsi» (autor Reeli Reinaus) jne, raamatut lugenud grupp annab pärast teistele ülevaate. Hästi palju sõltub õpetaja entusiasmist ja sellest, kas õpetaja ise on leidnud tee raamatukokku. Sest raamatukogu on õpetajale väga suur tugi, kui ta oskab seda kasutada.

Lugemine saab alguse ilusatest pildiraamatutest ehk mudilaskirjandusest ja neid on poodides väga palju, ent tase kõigub. Illustratsioonide uhkusega võrreldes mõjuvad tekstid sageli mannetuna, puudub stiil, idee. Kuidas mudilastele mõeldud raamatute külluses orienteeruda?

Niitra: See, kui pilt on sõnast võimsam, polegi tingimata paha. Väga palju sõltub lapsevanemast, kas ja mida ta lapsele juurde räägib.

Väikelasteraamatute letis matavad suvalised papiraamatud hea raamatu enda alla. Õn-

kirjutata. Noorele küll, seal on kool aga taustal.

Mattheus: Noortekirjanduses võiks rohkem olla huvialateemasid. Liiga palju on noorte probleemraamatuid: narkomaania, alkoholism, kisamine. Kõik see on sünge.

Kumberg: Äärmisel juhul tehakse raamatus bändi, rahvatantsu aga üldse ei tantsita.

Mattheus: Pisut kirjutatakse hobustest. Minu poolest sõitku kasvõi rulaga, aga et oleks ühiseid tegevusi, mille kaudu tegelased leiaksid mõttekaaslasi ja sõpru.

Martson: Nalja võiks rohkem olla! Tunnen noortekirjanduses sellest kõige rohkem puudust. Autoritel pole huumorimeel sageli eriti arenenud. Mõni küll üritab nalja visata, aga pigem on see killurebimine ja teinekord pole need killud enam elulised, sest killud muutuvad.

Släng teiseneb, sellega kaasas käia on paras väljakutse, sellega isegi saadakse hakkama, aga nalja, head huumorit pole.

Kumberg: Eneseirooniat ka pole.

Martson: Jah, see on brittide noortekirjanduses väga hea.

Meil on probleemid probleemide otsa, ülitõsine maailmavalu vaatab sulle sealt otsa. Tundub, et autoril on ettekujutus, milline peab noorteromaan olema, ja ta lähtub alateadlikult sotsiaalsest tellimusest.

Milline on praegu e-raamatute ja paberraamatute suhe ja mis suunas lasteraamatud peaksid arenema?

neks on Põlvepikuraamatu konkurss (algataja kultuuriministeerium ja kirjastus Päike ja Pilv, 2006. aastast, võitnud käsikiri ilmub raamatuna) toonud algupärase mudilaskirjanduse pildile tagasi. Enne seda oli üsna tühi maa. Konkursi läbinud raamatud on kvaliteetsed.

Mattheus: Raamatupoe kirevuses orienteerumisel on abi visuaalsest kirjaoskusest, mis on kesine. Ka meie raamatust jäi illustratsioonide peatükk välja.

Kumberg: Noorte sõprade pealt – just noorte, mitte laste – näen, et kes loeb paberraamatut, see loeb ka e-raamatut. Kuid kes pärisraamatut ei loe, see ei loe ka e-raamatut.

Niitra: Hea uudis on komboversioonid – korraga ilmub film ja raamat, näiteks «Lotte». Laps võib multikat 20 korda vaadata, aga siis võtab kätte raamatu ja saab sealt teistsuguse naudingu.

Naiste eneseteadvus on kasvanud, tüdrukutele pööratakse rohkem tähelepanu, naised kirjutavad rohkem, nad kirjutavad oma lapsepõlvest.

Miks?

Palm: Sest polnud inimest, kes olnuks nõus seda kirjutama.

Lasteraamatute illustratsioonist rääkijaid veel on, aga kirjutajaid pole üldse.

Mattheus: Seda pole ka uuritud, meeletult suur töö tuleks ära teha.

Martson: Kaunimate raamatute ja Nukitsa konkursi võidavad eri raamatud. Lapse maitse on hoopis teine, see vastuolu on olnud alati.

Mattheus: Esteetilist maitset saab ikkagi arendada.

Kumberg: Peaasi, et oleks hästi palju piltidega raamatuid, et lapsed saaksid valida.

Laste- ja noorteraamatud on teinud kaasa kõik ühiskonna arengud, see peegeldub sisus. Muutunud on perekonna käsitlemine, näiteks on uus teema isa puudumine. Aga millistest teemadest on puudus?

Kumberg: Neljanda-viienda klassi lapsele koolist peaaegu ei

Raamatupoe kirevuses orienteerumisel on abi visuaalsest kirjaoskusest, mis on kesine. Ka meie raamatust jäi illustratsioonide peatükk välja.

Martson: E-raamat võiks tulla küll, aga juhul, kui tekiks ühtne platvorm. Näiteks Täheke on küll iPadis, aga Androidi panek on Eestis nii kallis, et me ei saa seda endale lubada. iPadi Täheke on paraku kättesaadav piiratud hulgale lugejatele. Samas näitab Tähekese e-kogemus, et – üllatus-üllatus – kasvas paber-Tähekese ostjate arv.

Kui 2012. aastal oli Tähekese tiraaž 6600, siis praegu on juba 8500. Meid on aidanud, et Tähekese omanik on riik. Kõik uute aegade tuulest suure hurraaga omanikku vahetanud ajalehed/ ajakirjad on tänaseks kadunud.

Paraku on läinud kinni ka need, mis tekkisid ja püüdsid ilmuda ainult erakapitali toel.

Muidugi oleks hea, kui oleks olemas ka riigi toetatav noorteajakiri. Kuna meil seda pole, siis on isegi hea, et meil pole kommertsnoorteajakirja, mis koosneks popbändide piltidest ja huulepulkadest.

Mõistetav, et pabermeedial on raske ellu jääda, aga lastele ei tehta ka arvestatavaid veebiportaale – peale Jänku-Jussi.

Martson: Avatud on mitmeid kodulehekülgi, näiteks kasvõi Delfi Täheke. Jänku-Jussil on oma fännid, Jaanika Leoste ja

tema perekond ainult sellega tegelevadki.

Palm: Jänku-Jussi omad kasvatavad endale fänne alates imikueast.

Keda te eesti autoritest viimase aja loomingu põhjal esile toote ja miks?

Palm: See on julm küsimus!

Martson: Eriti minu suhtes!

Palm: Minu jaoks on suur hitt Piret Raud. Temast saab tulevikus kindlasti klassik. Ta on kõige enam tõlgitud ja lavastatud autor, ta on saanud igasuguseid vilesid ja vidinaid, pealegi on ta multitalent, kes raamatutele kõiksuguseid asju juurde teeb. Ma hindan teda väga. Tal on head raamatud, muidu poleks hakatud teda tõlkima.

Niitra: Mina siis tooksin esile Piret Raua ema, Aino Perviku – tema on minu suur lemmik.

Ta on endiselt viljakas autor ja tema tekstid lähevad järjest sügavamaks. Vot tema suudab ühe lausega kõik ära öelda.

Mattheus: Kui ma noortekirjanduse juurde jään, siis ütlen, et Aidi Valliku Anni-lood. Sest ta oli esimene, ta oli selle suure buumi algataja ja tema tuules on tulnud kõik teised. Võiks öelda, et ta on tüdrukuteraamatu päästnud ajaloo unarusest.

Ma ei ütle, et ta on kõige parem, aga Vallik on esimene ja olulisem suunanäitaja.

Kumberg: Minule meeldib, kui lastele kirjutab Andrus Kivirähk, ta võiks seda rohkem teha. Kivirähki tekstides on huumor, fantaasia. Fantaasia viib alati kuhugi välja, see ei jää laperdama. Piret Raud meeldib ka. Hirmus tore, et Ilmar Trull luuletab.

Martson: Mina ei ütle midagi. Minule on kõik Tähekese autorid ühtemoodi armsad.

Aga siis uurin teilt, Ilona Martson, kes eesti autoritest võiks väljaspool Eestit läbi lüüa.

Martson: Iga maa lastekirjandusel on kontekst. Mul on näiteks selline kogemus. Tõlkisin Grigori Osteri «Õuduste kooli», mis oli siin suur hitt, aga kui rääkisin sellest Venemaal, kehitati seal õlgu.

Arvan, et me ei oska pakkuda õiget autorit, sest me ei tunne konteksti. Sellele küsimusele saab vastata inimene, kes on teisest kultuurist pärit, aga samas tunneb piisavalt hästi meie lastekirjandust, mõtlen näiteks segaperekondades elavaid inimesi. Ma ise ei julge ennustada. Mul on jube hea meel Piret Raua pärast, ta on tõesti teinud väga palju tööd, et ta raamatuid välismaal ilmuks, aga samas olen kindel, et meil on neid autoreid veel.

Andke nõu, kuidas raamatupoes õige raamat üles leida!

Palm: Loe meie raamat läbi ilusasti.

(Kõik naeravad.)

Võib raamatukoguhoidja käest nõu küsida, milline raamat kõlbaks näiteks koju osta.

Martson: Tuleb küsida nõu sõpradelt. Tuleb raamatutest rääkida. Räägi inimestega raamatutest! Ei pea tingimata küsima raamatukoguhoidjalt, tema võib sageli öelda, et seda loetakse palju. Aga samas pole see sinu raamat. Mina soovitan rääkida sõpradega, nendega, kellel on väikesed lapsed. Küsida nõu.

Guugeldada raamatuid, sest ka Eestis on raamatublogid, kust leiab nõu.

Palm: Lastekirjanduse keskuse kodulehel on ka soovitused, täiendame nimekirja pidevalt.

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

Politoloog Tõnis Saartsi meelest tuleks Eestile kasuks, kui vähemalt üks uutest poliitilistest jõududest pääseks tuleva aasta märtsis riigikokku, kuid eriliseks optimismiks ses osas paraku põhjust pole.

VÄRSKED TUULED, SULETUD AKNAD

E

PEETER LANGOVITS TAGASIVAADE

esti poliitikaelu ootab ees värskendus. Tulevastel märtsikuistel riigikogu valimistel nimekirju silmitsedes kohtab valija seal vähemalt kahte uut nime: Rahva Ühtsuse Erakond ja Eesti Vabaerakond.

Viimane neist hakkab täna pidama oma asutamiskongressi.

Kas uusi tegijaid võiks saata ka edu? Jälgides loodavate erakondade endi toimetamisi ja pidades silmas Eesti poliitika omapärasid, olen ma mõõdukalt skeptiline.

Tooksin välja neli põhitingimust, mis võiksid olla loodavate erakondade edu aluseks: värskena mõjuvad ja ühiskonnas tunnustatud liidrid; maailmavaateline suunitlus, mille alusel üritatakse poliitikas hõivata mõnda seni tühjana või pooltühjana seisvat nišši; tugev töö üleeestilise erakonnaorganisatsiooni ülesehitamisel; ärieliidi toetus ning veendumus, et uut jõudu on tõesti Eestile tarvis.

Kõiki neid nelja dimensiooni analüüsides tekib nii Vabaerakonna kui Rahva Ühtsuse Erakonna eduootuste osas üksjagu küsimärke.

Esiteks liidritest. Kuigi rajatavatele uutele jõududele pole veel juhte valitud, saavad suure tõenäosusega nendeks Andres Herkel ja Kristiina Ojuland. Mõlemad on Eesti poliitikas olnud vähemalt paarkümmend aastat ning suurtest parlamendierakondadest tülidega lahkunud. Mõlemad kritiseerivad praeguse poliitsüsteemi suletust ja kartellistumust, olles ise omal ajal neile suletust loovatele regulatsioonidele vaikiva heakskiidu andnud.

Kas seesugune kriitika mõjub siira ja usutavana? Neile endile ja nende lähimatele kaasvõitlejatele kindlasti. Kuid kas ka laiemale

valijaskonnale? Vaadates nii Eesti kui maailma kogemusi, saadab uusi ja protestimeelseid erakondi edu enamasti siis, kui nende etteotsa asuvad seni poliitikast kõrvale jäänud värsked tegijad, mitte aga veteranpoliitikud. Eesti poliitajalugu on ka näidanud, et meie valija ei usalda eriti vanadest erakondadest tüliga lahkunud poliitikuid. Neid peetakse kaotajateks. Meil pole paarikümne aasta jooksul olnud ühtegi näidet, kus mõnda olemasolevatest põhiparteidest lahkulöönud seltskonda oleks uue partei loomise järel tagasi valitud.

Veelgi tähtsam on aga uute tulijate programm ja maailmavaade. Mõlema partei võiks praegu internetis leitavate programmide järgi liigitada parempoolseks, kusjuures Vabaerakond astub ühte jalga konservatiividega ja Ojulandi-partei jääb konservatiivsuse-liberaalsuse piirimaile. Ometi ütlevad sellised klassikalised ideoloogilised sildistused Eesti valijatele üsna vähe – meie poliitajalooline kontekst on lihtsalt olnud veidi teistsugune kui Lääne-Euroopas.

E

esti poliitikat jälgides võib täheldada, et erakondadevaheline konkurents on suuresti taandatav kahele teljele, mis ongi aluseks Eesti poliitika tuumikkonfliktidele. Nendeks on sotsiaal-majanduslik parem-vasakpoolsus ning vene-küsimus (vt joonist). Sotsiaal-majandusliku parem- ja vasakpoolsusega on asi võrdlemisi lihtne: siin on peamiseks küsimuseks riigi sekkumine majandusse ja tulude ümberjagamise ulatus, teisisõnu pinge turuvabaduse ja ühiskondliku solidaarsuse vahel.

Teine telg on komplitseeritum, haarates endasse nii suhtumist Venemaasse kui siinses-

se vene vähemusse. Kuigi Ukraina kriisi valguses on väga vähe neid erakondi (v.a ehk Keskerakond), kes peaksid praegust Venemaad neutraalseks või isegi usaldusväärseks partneriks, siis suhtumises siinsesse vene vähemusse lähevad erakondade vaated lahku. Pigem nn venevastase suunitlusega erakonnad umbusaldavad eestivenelasi, peavad neid sisimas potentsiaalseks julgeolekuohuks või keelduvad neid tunnustamast vähemusena, kellel on oma spetsiifilised mured ja probleemid. Teisel poolusel on aga parteid, kes leiavad, et siinsed venelased on valdavalt Eesti riigile lojaalsed (hoolimata sellest, kuidas nad suhtuvad hetkel Ukrainas toimuvasse) ning neil on oma eripärased ootused, hirmud ja igapäevamured, millega tuleks tõsiselt tegeleda.

Vaadates Eesti erakondade paigutust neil kahel tuumikkonflikte väljendaval teljel, näeme kummalist pilti: nišš, kuhu kuuluvad parempoolsed ja pigem venevastase hoiakuga parteid, on tugevalt ülerahvastatud, kusjuures just seal üritavad koha sisse võtta ka mõlemad eespool mainitud uustulnukad. Samas nišš mõne parempoolse, kuid vene küsimuses neutraalse ehk siis tõeliselt liberaalse partei jaoks on täiesti tühi.

Samamoodi puudub meil mõni vasakpoolne, kuid samas rahvuslust rõhutav partei (nišš, kuhu Lääne-Euroopas on praeguseks liikunud paljud paremäärmuslikud erakonnad). Siit ka tõsine küsimus nii Vabaerakonnale kui Rahva Ühtsuse Erakonnale: miks te üritate hõivata nišši, mis on niigi pilgeni täis ja kus teid

on ees ootamas juba kaks tugevat parlamendierakonda? Edulootus koidaks siis, kui näiteks Reformierakond otsustaks minna tagasi oma esialgsete liberaalsete juurte juurde ning distantseeriks end Ansipi-aegsest rahvuskonservatiivsusest, või siis IRLi tabaks tõsine sisekriis ja nõrgenemine.

Seda, et loodavad erakonnad kalduvad vene-küsimuse teljel pigem rahvuskonservatiivsusesse, kinnitab ilmekalt tõik, et nende programme lugedes jääb vägisi mulje, et Eestis elavadki vaid eestlased ja eestikeelsed inimesed, siinset vene vähemust ja integratsiooni pole aga seal poole sõnagagi mainitud.

Kui loodavad erakonnad tahavad riigikogus vastu pidada kauem kui üks valimistsükkel, siis tuleb neil teha veel üks tõsine pingutus – üles ehitada tugev üle-eestiline erakonnaorganisatsioon. Eestimaa Roheliste

kogemus näitas väga ilmekalt, et kui sa pole kohalikel valimistel mingilgi määral arvestatav tegija ja ei ületa isegi ülevabariigiliselt valimiskünnist, siis järgmisesse riigikokku sul asja pole.

Parteiorganisatsiooni ülesehitamine vajab inimesi, kes n-ö «töötavad jalgadega»: loovad sidemeid kohalike eliitidega, veenavad inimesi, sõidavad pidevalt ringi jne. Kas loodavates erakondades on seesuguseid aktiviste piisavalt? Kui ei, siis tuleb isegi esialgse edu puhul peagi seista silmitsi sama saatusega, mis tabas rohelisi. Eesti erakonnapoliitika on professionaliseerunud ning ellu jäävad vaid tugeva organisatsiooni ja poliitikategemise-võimekusega parteid.

N

ing viimaks üks väga proosaline tõik – küsimus rahast. Me teame, et riik parlamendivälistele äsjaloodud parteidele raha ei eralda, seega tuleb neil oma valimiskampaaniaks ise ressursse hankida. Loomulikult võib väita, et raha pole eriti oluline, ning kampaaniat saab teha ka n-ö ukselt uksele ja sotsiaalmeedias, valijaskonnaga otse suheldes. Vaba Tallinna Kodanik ja Vaba Tartu Kodanik tõestasid mullustel kohalikel valimistel, et see strateegia võib isegi teatavat edu tuua.

Jah, kohalike valimiste kontekstis võis see mudel tõesti töötada, kuid parlamendivalimistel tuleb kampaaniat teha üle Eesti ja selleks, et olla vähegi konkurentsivõimeline suurerakondadega, tuleb võrdlemisi korralikke summasid välja käia. Siit ka oluline küsimus: kas suudetakse mitmeid kaalukaid ärieliidi esindajaid piisavalt veenda, et Eesti vajab tõepoolest mõnda uut poliitilist jõudu?

Hoolimata artikli skeptilisest toonist tahaks siiski loota, et vähemalt üks uutest jõududest ületab valimiskünnise ja osutub valituks uude riigikokku. See oleks vajalik juba seetõttu, et olemasolevaid erakondi mugavustsoonist välja tuua ja tekitada tunne, et keegi hingab neile kuklasse. Kahjuks on aga seesuguseks optimismiks vähe alust, kui loodavad parteid lähevad edasi strateegiaga, mille nad näikse juba valinud: panustamine peaasjalikult vaid poliitveteranidele, trügimine juba niigi pilgeni täis maailmavaatelistesse niššidesse, organisatsiooni ülesehitamise taandamine teisejärguliseks ülesandeks ning uhked tõdemused, et raha pole valimiskampaania jaoks oluline.

Tõnis Saarts on Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi üldpolitoloogia lektor

astupanuvõitluse päeval olen mõtetes soomepoistega – vabatahtlikena Soomes hea väljaõppe saanud ja Jätkusõjas soomlastega koos rindel sõdinutega.

Sõitsime koos 17. augustil 1991 Georg Otsaga uuesti Soome, et osaleda Luumäel, kus asus eestlaste rügemendi JR200 õppekeskus, mälestusmärgi avamisel. Soomepoisid jäid ühispildile laevatekil, hiljem liitusid nendega ka mujal elavad relvavennad. Tookord ei aimanud seal vist keegi, et Eesti taasiseseisvumine nii lähedal on.

Kui soomepoisid 70 aastat tagasi Hankost laevaga Wartheland kodumaale jõudsid, võeti nad vastu vaimustusega. Koos teiste Eesti väeosadega võideldi peale tungiva Punaarmeega, et seista iseseisva Eesti eest. Nende ennastsalgavast rollist meie ajaloos on ilmunud nüüdseks palju lugusid, püstitatud mälestusmärke olulisematesse lahingupaikadesse. Neist üks on minu jaoks eriline – mustast graniidist monument Paldiskis kirikupargis tekstiga «19. augustil 1944 maabusid Paldiskis soomepoisid kaitsmaks kodumaad». Katte mälestuskivilt eemaldasid Soome kaitseminister Jan-Erik Enestam ja Eesti kaitseminister Jüri Luik.

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || AK || ESSEE || 5

MIHKEL KUNNUS ESSEIST

LUULEHETK – HETK LUULES* ADO REINVALD KULDRANNAKE Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale!

Ju vara kalli koiduga su poole võtsin purjeta’, silm siiski veel ei kallast näe siit üle kõrge lainemäe.

Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale!

Siin alles võõra ilma piir, ei läigi ranna siniviir sealt üle elumere vee, kus lõpeb minu laevatee!

Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale!

Ma ohkan siin kui väsind lind, et vaikne elumere pind ja torm ei laeva lendes a’a – nüüd hilja sinu randa saa!

Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! küll õhtueha paiste sees sind näen sinetamas ees, oh, siiski raske elutee – ta lõpeb üle merevee!

Hando Runnel on 1988. aastal täheldanud, et eesti ärkamisaegne isamaaluule oli religioosse taustaga.

Võrtsjärve-äärses Ilissa talus üles kasvanud ja selle peremeheks saanud Viljandi lauliku Ado Reinvaldi «Kuldrannake» (1875) otsekui aimab ette autori katsumusrohket eluteed.

«Kuldrannake» tähistab siin paradiisi.

Reinvaldi kokkupuude mere endaga oli kaks aastat enne luuletuse sündi, kui ta käis «meretagusel» Saaremaal.

Esimeste värsiridade rütm järgib pigem tuulevaikse Võrtsjärve lainet.

Aleksander Läte vermis sellest luuletusest 1888. aastal eesti ühe kaunima meeskoorilaulu. rein veidemann

* Siinses rubriigis esitleb Postimees eesti luuleloost noppeid, milles luuletaja kajastab mingit oma kaasaja või eluloolist hetke.

Lähtume seda tehes Anna Haava kuulsast mõttest, et luule ei tule tuulest, vaid «see on leekiv tõde, / veri sinu südamest», mida peab ilmutama.

ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Peatoimetaja AK toimetuse juhataja Kujundus Arvamus

Mart Luik Merit Kopli Neeme Korv Jaanus Koov, Grete Teearu Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane

Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

ÕIGUS ARMASTUSELE

I

gatsus Õigluse ja sellega lahutamatult seotud Võrdsuse järele on õhtumaist inimest saatnud nii kaua, kui kultuuriline mälu ulatub vaatama. Õhkas Platon, revolutsioneeris Jeesus ja Prantsusmaa, NSVL. Ometi on luhtumine olnud selle aate pärisosa, suguvõsadest globaalmajanduseni. Ebavõrdsuse tasemeid on hõlmamatuseni palju, seega keskendun indiviididevahelisele ebavõrdsusele mõnes aspektis. Indiviididevahelise võrdsuse peapostuleerija Jeesuse õpetus oli vähemasti ses mõttes korrektne, et ta ütles, et tema riik ei ole sellest maailmast. Häda ju selles, et bioloogilises elus ei valitse võrdsuse, vaid selle vastandi – erinevuse – printsiip.

Hea ninaga kristlased ja humanistid just seetõttu instinktiivselt jälestavad kõike bioloogiaga seonduvat. Kristlane võib resoluutselt käratada, et inimene pole loom ja määrav on kultuuritasand ning maine ebaõiglus kompenseeritakse surmajärgse superõiglusega. Humanist vidutab silmi, tõstab lõua ja ütleb, et inimene on küll loom, aga seisab loomast kõrgemal ja määrav on kultuuritasand ja seega on ebavõrdsus ja ebaõiglus sotsiaalselt konstrueeritud.

Probleemi tuum on seotud sugulise paljunemisega. Mõningate reservatsioonidega võib öelda, et erinevuse genereerimine on üks paljunemise põhifunktsioone. Iga paljunemisaktiga segatakse kaardid uuesti.

Nii-öelda «liigi loogikast» lähtudes on see mõistlik, sest see näiteks ei lase vaenlastel (viirustel, parasiitidel) spetsialiseeruda. Samamoodi toimib isendite erinev sünniaeg ja koht, aga – NB! – selle kõigega kaasnevad erinevad edukusvõimalused.

Loodus opereerib liigi, mitte isendiga, populatsiooni, mitte indiviidiga ning seda üsna vabalt, käib-kah-suhtumisega. Igas aastakäigus on neid, kel nina kõver, nägemine puudub, kes põristab r-i, kes on düslektik, kes viljatu, kel sigimisorgani sihik kõver. Sama suvalt jaotuvad ka positiivsed erinevused. Kuid fraas «mehhanism, mille funktsiooniks on tagada isendite edukus- ja eluvõimaluste erinevus (ehk ebavõrdsus!)» kõlab tänapäeva õhtumaalasele enam-vähem täpse ebaõigluse definitsioonina ning üha rohkem leiutatakse institutsioone, mis töötaks vastassuunas – tagaks kõigile võrdseid võimalusi, haridusvalikutest kurkide kõveruseni.

Tähtis on mõista, et võrdsete õiguste deklareerimine jääb sõnakõlksuks, kui sellega ei kaasne erinevuste nullimine ja tühistamine. Kaldtee trepi kõrval on hea näide – erinevus tuvastatakse ja luuakse olukord, kus erinevus jalgadega inimeste ja ratastooliga-lapsekäruga inimeste liikumisvõime vahel kaoks. Pange tähele: ideaaliks on luua olukord, et erinevus (saavutus)võimete vahel kaoks, et võime ja võimalus sulaksid ühte ja kõigil võrdseks.

Naisõiguslastel võib olla seda raske tunnistada, aga selle valdkonna edenemine on päris palju elanud tehnoloogiliste saavutuste armust, mitte feministlikest traktaatidest. Ühiskond sai muutuda kõvasti võrdõiguslikumaks, kui see muutus nii mehhaniseerituks, et praktiliselt kaotati üks mehe peamisi erinevusi naisest – suurem ihuramm. Loodi võrdsus Samuel Colti moodi – päästikule vajutamise võimekus on inimeste vahel võrreldamatult võrdsem rusika- või mõõgavõitluse võimekusest.

Kas tehnoloogia saab muuta keskkon-

na (kunagi) selliseks, et saabubki täielik võimaluste võrdsus kõigi inimeste vahel, et kogu maailm on üks suur kaldteega trepp? Ainult ühel tingimusel – tuleb kaotada ka igasugune inimestevaheline erinevus. Sest mida arvaks bioloog püüust luua selline kasvukoht (loe: ühiskondlik korraldus), kus oleks ühesugused elu- ja eduvõimalused nii riisil kui ka kaktusel?

Mõistagi läheb asi absurdseks ainult siis, kui võrdsusest teha ülim eesmärk igas eluvaldkonnas. Ja seda ei taha keegi.

Näiteks sport on valdkond, kus inimesed naudivad inimestevahelist ebavõrdsust ja ei protestita ka soolise segregatsiooni vastu. Samas peaksid sellised valdkonnad nagu valitsus ja tööturg (palgalõhe) ju ideaalis olema sooneutraalsed. Siin nähaksegi kurja vaeva, et sooilminguid eemal hoida.

Kõik oleks lihtne, kui tööl või valitsuses käiksid mehed ja naised. Aga käivad hoopis mehed, naised, emad, isad. Ja see eristus on tõeline Pandora laegas.

Lühiperspektiivis on asi lihtne: tuleb loobuda sugulisest paljunemisest. Viljatus on ka kenasti võrdõiguslik. Lühimalt: mehe ja naise võrdsuse tagamise ja võrdõiguslikkusega on õige vähe probleeme.

Tõelistesse raskustesse satume siis, kui tahame võrdsustada ema ja isa võimalusi.

Ja kes läheneb emale ja isale õigluse aatega, see ei leia peagi enda ümbert muud kui ulgumist ja hammaste kiristamist.

Häda sellele naiivsele idealistile ja õiguslusest hullunule, kes läheneb emale ja isale kui eraldi indiviididele, kui indiviididele, kellel peavad olema võrdsed õigused ja võrdsed võimalused! Sest ema ja isa pole indiviidid, vaid suhe. Indiviid tuleb ladinakeelsest sõnast individuus, mis tähendab jagamatut. Ema ja isa on aga sugurakke pidi ühenduses, emaks ja isaks saadakse ühise lapse saamise läbi. Ja siin on jahvelik evolutsioon olnud nii seksistlik, et seda juba mingi tehnoloogilise kaldteega ei paranda.

Õiguslus on vendluse psühholoogiline vastand; õiguslus kätkeb alati nõudmist, aga ei saa nõuda, et keegi tunneks su suhtes vabatahtlikku andmisrõõmu.

Tõsi, kübeke on saavutatud. Toon ühe üsna esindusliku näite. Mees sai hakata jääma väikelapse juurde koju, kui tehnoloogiline leiutis – lutipudel ehk kunstrind – kompenseeris tema kaasasündinud imetamispuude. Aga seegi on üsna pinnapealne, sest rinnaga imetamine on pikaajaline evolutsiooniline kohastumus, mille jooksul naisel ja ainult naisel on kujunenud vastavad neuraalsed rajad ja imetamisel vallanduv hormoonistik (peamiselt oksütotsiin), mis võimaldab tal lapse näolt paremini emotsioone lugeda, pluss tugev positiivne mõju mõlema immuunsüsteemile. Paraku on imik nii primitiivne olevus, et tema geenekspressiooni (!) mõjutab palju rohkem teda imetava persooni lõhn kui see, kas hoolitseja on end Judith Butlerist segi lugenud. Rinnaga imetamise nädal on sügavalt seksistlik, aga ometi humanistlik üritus.

Ei peagi vehkima peente bioloogiaterminitega. See on ammu rahvatarkuses teada, et mees võib kohe pärast rasket viljastamistööd sigari ette panna, end täis kaanida, nuusutada liimi ja jääda siis ootusärevusest sarlakitesse ja punetistesse ühte-

jutti ning seejärel ravida end kõige karmima keemiaga – last see ei mõjuta. Ema aga peab järgnevad üheksa kuud käima kui nööri mööda, lapsele mõjub pea kõik, alates dieedist ja rock-kontserdist, lõpetades stressi ja adrenaliinitasemega (viimased panevad juba töökohta valima, eks). See bioloogiline asümmeetria kestab vähemalt kaks aastat. Ja selle trepi äärde (vähemalt lähisajanditel) juba kaldteed ei ehita. Ühelt poolt on ema võimalused kõvasti piiratumad (ei saa minna teetööle bituumeniaurudesse jne), teisalt on pärast viljastamist mees tal «mune pidi peos». Naise bioloogiline panus on füüsiliselt tema sees, mehel aga jällegi vaid tühjad pihud.

Piltlikult öeldes võib isase pärast viljastamisakti nahka pista, nii nagu mitmed putukad teevadki. Abordiküsimuses on samuti trumbid naise käes. Mida on mehel teha, kui naine otsustab «tappa tema lapse»? Ainult laulda (nt Aventura «El Aborto») või kirjutada märatsevaid moralistlikke traktaate. Või vastupidine juhtum: mees ei taha last (loe: alimente kaela), aga naine lihtsalt «paneb ta fakti ette». Seda karjuvalt ebaõiglast võimujaotust on võrdõiguslased loomulikult märganud ja ühe leevendusstrateegiana on käidud välja isegi selline hunnitu mõiste nagu «finantsiline abort». Oo, õiguslus, see on oivaline!

Tõsi, kui mehel puudub bioloogilise abordi puhul kaasarääkimisvõimalus, siis peab tal olema võimalus teha omapoolne katkestus vähemalt materiaalsel tasandil.

Ent sügav ebaõiglus siiski jääb. Isaks vägistada saab, emaks vägistada ei saa (ajalooliselt väga uus ümberpööratus). Kuigi on välja töötamisel meestele mõeldud rasestumisvastased pillid, mille võtmise saaks sobival hetkel «unustada», jääb lõppsõna siiski naisele (abort või mitte).

N

iipea kui visata õhku küsimus, kumb sugu on halvemas seisus, või kas riik või ühiskond kohtleb sugusid ebaõiglaselt, ei ole vaenul ega süüdistustel lõppu. Seega pole empiiriliselt kuigi vale nimetada feministe vaenuõhutajateks mehe ja naise vahel. Puud tuntakse tema viljadest, eks. Eks asi ole suuresti inimese võimes eristada erinevaid elusfääre. Avalikus elus, poliitikas, tööturul jms on feministlik hoiak kõigiti õigustatud. Õiglus on suur väärtus. Näiteks globaalmajanduslik ebaõiglus ressursside jaotamisel on praegu lihtsalt kohutav. Aga mitte kõikjal. Emale ja isale ei tohiks võrdõiguslast liiga lähedale lasta, sest õhtumaine õiguslus, mis käsitab inim- ja võrdõiguste subjektina indiviidi, hakkab lõhkuma seotust pereliikmete vahel. Siin peab moraali ja õiguste subjektiks olema mingi suurem üksus kui indiviid või tuleb läheneda probleemile õigluse asemel mõne muu printsiibiga.

Prantsuse revolutsiooni aegsest kolmikust sobiks kõige paremini Fraternité – vendlus, miski, mis tähendab andvat, mitte nõudvat printsiipi. Seda, mis asendab nõudmise «Mul on õigus sellele viimasele koogitükile!» dialoogiga «Võta sina!» – «Ei-ei, võta hoopis sina!» – «Oh, mis, ikka sina!». See on see printsiip, mis ütleb: «Oh, las seda teen mina, sest mul on hetkel rohkem aega!», «Oot, ma tulen sulle appi!»

1863 avaldas Fjodor Dostojevski mälestused Euroopa-reisist. Seal ütleb ta, et vendlus tähendab eneseohverdust ja andmisrõõmu, aga lääne inimeses (ühiskondlikul tasandil) ta midagi sellist ei näinud.

«Lääne indiviid ei ole asjade säärase käiguga harjunud: ta nõuab võitluses, ta nõuab õigust, ta tahab eralduda – noh, ja vendlust ei tulegi.» Loomulikult piisab tervest mõistusestki, et loobuda väiklasest õiglusenõudmisest oma perekonnas, suhtuda üleoleva põlgusega euroopalikesse õhutustesse mõõta stopperiga tasustamata (!) kodutööde hulka ning veel suurema põlgusega neisse rahvusvaheliselt rahastatud struktuuridesse, mis pole muud kui institutsiooni staatusesse ülendatud peretüli.

Lühimalt: õiguslus on vendluse psühholoogiline vastand; õiguslus kätkeb alati nõudmist, aga ei saa nõuda, et keegi tunneks su suhtes vabatahtlikku andmisrõõmu. Jõuga välja pressitud vabatahtlikkus on absurd. Õigus armastusele on mõisteline vastuolu.

6 || VÄLISMAA || AK || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

Dalia Stasevska asub juba oktoobris Pariisis tööle Paavo Järvi assistendina Orchestre de Paris juures. Kiievis sündinud ning Tallinnas ja Tamperes kasvanud noor dirigent räägib oma hingelistest sidemetest nende kolme maaga.

KUULSAIM SOOME NOORTEST DIRIGENTIDEST

LAPSEPÕLVEMAA intervjuu uu martti puukko

ku Tallinnas kohast, kus oli tema lapsepõlvekodu. Nüüd on ta kunagise kodumaja asemel suur parkimisplats.

ajakirjanik

D

alia Stasevska on üks tuntumatest Soome noortest dirigentidest. Ta oli alles beebi, kui tema pere kolis Tallinna, ja kuueaastane, kui mindi elama Soome. Dalia Stasevska sündis 1984. aastal Kiievis soomeukraina peres. Kaks aastat tagasi lõpetas ta Helsingis Sibeliuse Akadeemia dirigendina parimate hinnetega.

Veetsin Dalia Stasevskaga Tallinnas ühe kauni ja erakordselt päikesepaistelise varasügisese päeva. Alustasime ringkäi-

Leppisime kokku kohtumise sinu lapsepõlve kodumaja ees Gonsiori 4, aga siin ei ole enam mingit maja.

Milliseid mõtteid see koht sinus äratab? Poola kirjaniku Tadeusz Konwicki sõnu laenates tundub, et «sinu lapsepõlevmaad ei ole enam».

Paljud majad on ju siin ümbruskonnas alles. Tõsi, mitte see maja, kus meie elasime. Minu isa oli vaene üliõpilane ja me elasime enne siia kolimist Tallinnas mitmes kohas, ent see koht on mul meeles ja siit kolisime edasi Soome. Selle paigaga on seotud hulk mälestusi ja seepärast ongi hämmeldust tekitav seista justkui tühjuses. Isa tegi Tallinnas kunstiinstituudis diplomi-

töö, mille üks osa oli klaasuste tegemine sellele majale, kus me elasime. Ma oleks väga tahtnud neid uksi näha, aga neid pole, nagu pole kogu majagi.

Mu mõlemad vanemad õppisid kunstiinstituudis. Kiievis käisin lihtsalt sündimas. Mõlemad vennad on sündinud Tallinnas, ainult õde sündis Soomes. Rääkisin lapsena vabalt eesti keelt, aga kahjuks juhtus nii, et kui Soome kolisime, siis mul polnud seal eestlastest sõpru ja eesti keel on ununenud.

Nüüd käin ikka aeg-ajalt Tallinnas. Siin on ukrainlaste kirik ja kogukond, kus mul on pal-

Rääkisin lapsena vabalt eesti keelt, aga kahjuks juhtus nii, et kui Soome kolisime, siis mul polnud seal eestlastest sõpru ja eesti keel on ununenud.

ju sõpru. Ka minu ristitütar on siit. Ja mõistagi on mul Eestis muusikutest sõpru ja kolleege.

Pean üles tunnistama, et lapsepõlvekodu kohal seisan küll esimest korda pärast seda, kui siit Soome läksime. Ehkki keskkond oli toona sovetlikult hall, vaatasin maailma lapse silmadega ja olin väga õnnelik. Me elasime kolmandal korrusel ja mäletan, et aknalaudadel istus alati palju tuvisid, kellel olid minu meelest huvitavad «soengud». Kui isa oma toas maalis, siis võisin neid tuvisid tundide kaupa vaadata. Vaatasime vendadega aknast välja ja unistasime.

Meie kõrvalkorteris elas noor lasteta abielupaar. Kahe korteri vahelises seinas oli auk, mis oli WC-paberiga kinni topitud. Uudishimuliku lapsena kiskusin salaja selle augu lahti ja

proovisin piiluda, et kas naabrid musitavad. Paar korda jäin vahele… Meil oli lastena alati lõbus.

Vahel põgenesime linna peale ja karistuseks saime tukast sugeda. Siiski seiklesime linnas.

Siis kolisime Tamperesse, millest sai mu kodulinn, aga sellest hoolimata tunnen mingil moel Tallinna suhtes rohkem kodukandiarmastust. Võibolla ongi varane lapsepõlv meile, kunstnikele, elu kõige tähtsam aeg.

Ka muusikal oli keskne osa meie Tallinna-elus, eriti rahvamuusikal. Meie kodus lauldi kogu aeg, isa mängis hästi kitarri.

Ukraina rahvalaulutraditsioon on meile väga lähedane.

Olin 2. klassis, kui isa otsustas, et lapsed pannakse Tampere konservatooriumisse, ja minu pilliks valiti viiul. See oli hea asi. Tõsi, slaavi kasvatusstii-

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || AK || VÄLISMAA || 7

sepõlvemaailmast, kui isa suuri klaasmosaiike kokku pani.

Jõudsime katoliku kirikust ukraina kirikusse Laboratooriumi tänaval.

Mis tähendus on sellel kirikul sinu jaoks?

Seda võiks nimetada mu teiseks koduks, mu südame koduks. Mina kasvasin siin, selles keskkonnas. Nägin, kuidas mu isa ja pan Anatoli (Anatoli Ljutjuk – toim), kes on koguduse vanem, lõid siia ukraina kogukonna… 2000. aasta uusaastapäeval pandi kirik põlema. Aastatuhat algas väga kurbade märkidega.

Kirik on jõudu säästmata uuesti üles ehitatud. Ja nagu näed, sai kirik kaunis. Seda kirikut tulid ehitama müürsepad ja kunstnikud erinevatest Ukraina piirkondadest. Siia on tahetud luua midagi püsivat ja on sündinud suurepärane kultuurikeskus.

Ukraina kirikust kõndisime läbi vanalinna Vabaduse väljaku juures asuvasse parki. Kahju küll, aga nüüd on tulnud aeg rääkida poliitikast. Mis mõtetega oled jälginud viimase aja sündmusi Ukrainas?

DEL li järgides meid sunniti harjutama ja vahel rikkus see pisut tuju, ent mul ei tekkinud kunagi sellist tunnet, et ma vihkaksin pillimängu. Vastupidi, muusikast sai mulle omamoodi hingevärav, oma ilm, kuhu pageda.

Muusika on alati olnud mu elu osa ning et sellest sai mu amet, on osa loomulikust protsessist.

Ka mu mõlemad nooremad vennad ja noorem õde on muusikud. Õde ja üks vendadest on pianistid ning teine vend mängib tšellot.

Nüüd oleme jõudnud katoliku kiriku juurde Vene tänaval. Kas sellel kirikul on sinu jaoks eriline tähendus?

Jah, selles kirikus, altari lähedal, on minu isa tehtud klaasmosaiik. Mäletan hästi, kuidas isa seda ühes vanalinna keldris tegi. Mosaiigiraamide tina lõhn oli igapäevane osa mu lap-

Olukord on väga raske. On olnud ka väga valus vaadata kannatusi, mida need sündmused on tekitanud mu Ukrainas kasvanud isale. Jah, tunnen jõuetust nähes, kuidas Ukraina sündmustest on saanud kogu Euroopat raputav tragöödia.

Teisalt mõtlen, et nüüd ei tohi korrata samasuguseid vigu, mida tehti 1930ndate lõpus. Nüüd tuleb teha kõik, et II maailmasõja laadsed sündmused ei korduks. See puudutab meid kõiki ka üksikisiku tasemel. Putini Venemaa on väga hirmutav riik. Sõnadest ei piisa kirjeldamaks seda natsionalismist joobnute maailma ja psühhoosi ega ka maad, kus valetatakse kogu aeg. See on tõesti hirmutav. Veel hirmutavamaks teeb asja see, et selle psühhoosi mõjud heiastuvad ka väljaspool Venemaa piire. Teeb muret, et kas suudetakse selline areng peatada. On kurb, et inimesed ei paista olevat ajaloost midagi õppinud, vaid järgnevad jälle ühele despoodile. See, et inimesed tantsivad selle despoodi tujude järgi, on väga kurb. Kõne all on vägagi hävitav jõud. Mul on ka venelastest kahju. Venemaal on õnnestunud propaganda abil segapudruks keerata kõik mõisted alates fašismist ja natsismist.

Ajalugu on täiesti unustatud.

Venelased peavad oma maad taas suurvõimuks, mis võib teha, mis pähe tuleb. Lääs tundub taas kord olevat Venemaa suhtes liiga heauskne. Lenin ütles, et kapitalistid ise müüvad neile selle köie, millega nad lõpuks üles puuakse. Kas praegu on sama olukord? Mõeldakse, et müüme Venemaale veel midagi, ehkki teatakse, milline Putini Venemaa on. Sisendatakse endale, et vast olukord polegi nii hull, kui see paistab.

Jah, tunnen jõuetust nähes, kuidas Ukraina sündmustest on saanud kogu Euroopat raputav tragöödia.

Tuleb meelde vana anekdoot. Naine tuli komandeeringust varem koju ja avastas mehe võõra naisega voodist. Mees hüppas püsti ja ütles: «Vannun, et midagi ei juhtunud.»

Naine vastas: «Ma ju nägin kõike oma silmaga.» Selle peale ütles mees solvunult: «Kas tõesti usud meelsamini oma silmi kui mehe sõna!!?» Nüüd tundub, et läänes tahetakse uskuda meelsamini Putini sõnu kui oma silmi. See puudutab eriti Soomet.

Soomes kujutlevad mitmed, et Venemaalt tulev informatsioon on sama objektiivne kui läänest tulev informatsioon. Soomes arvatakse, et mõlemad eksivad ja tõde on kusagil vahepeal. Me suudaksime paremat, sest kõik taevamärgid on näha, aga küsimus on selles, kas neid tahetakse lugeda. Kui Euroopa nüüd Putinile vastu ei hakka, siis kogeme tagajärgi omal nahal palju hullemini, kui suudame ette kujutada. Venemaa vastu oleks kohe pärast Krimmi okupeerimist pidanud kehtestama sellised sanktsioonid, mille mõju nad oleks tundnud. Nüüd on antud Venemaale aega sammsammult tegutseda ja olukord on muutunud kogu aeg ainult hullemaks.

Tuleme lõpuks muusika juurde tagasi. Sa kindlasti tunned eesti muusikuid?

Jah, minu südames on eriline koht kahel eesti dirigendil.

Need on Eri Klas ja Paavo Järvi. Kui Tamperes elasin, siis Eri Klas oli Tampere filharmoonia peadirigent ja mina käisin peaaegu igal nädalavahetusel kuulamas tema juhatatud kontserte.

Umbes 15-aastaselt võitsin ettemängimise Tampere filharmoo-

1

2

3

1. Dalia Stasevska katoliku kirikus Vene tänaval – vitraaži autor on tema isa.

2. Selles kohas Tallinnas, Gonsiori 4, oli kunstiakadeemia ja maja, kus Dalia Stasevska lapsepõlves elas. Nüüd on maha lõhutud majade asemel parkla.

3. Ukraina kreeka-katoliku kirik ja kultuurikeskus Tallinnas Laboratooriumi tänaval on Dalia Stasevskale hingelähedane paik lapsepõlvest peale: «seda fotod: raigo pajula võiks nimetada mu südame koduks».

nias ja pääsesin esimest korda viiuldajana mängima nendega kahel kontserdil. Eri Klas oli dirigent. Olin siis väike tüdruk ja mäletan, kuidas Eri Klas tuli mind pärast kontserti kallistama ja nimetas mind mängukaruks. Muide, kohtusin temaga mõned päevad tagasi Helsingis ühel heategevuskontserdil ja rääkisime juttu.

Nüüd oktoobris lähen Pariisi orkestrisse. Võitsin seal Paavo Järvi assistendi koha. Hakkan koos temaga töötama. Olen tema tööd väga imetlenud ja ta on üks mu lemmikdirigentidest. See, et ta on eestlane, annab asjale veel ühe meeldiva lisanduse. Ootan seda tööd innukalt. On tunne, nagu saaks mingi ring täis.

8 || KIRJANDUS || AK || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

Raamat

Raamat oleks parem, kui Galbraith ei hoiaks kinni traditsioonilise briti krimiromaani põhireeglitest.

Bruno Schulz

MAAILMA RIKKAIMAST KIRJANIKUST VÕIB VEEL ASJA SAADA

«Kaneelipoed» LR nr 24–25, 2014

SÕNAMASS made luiga

I ZA/UM

kka hakkad pisukese eelhäälestusega lugema raamatut, mille järelsõnas sulle teada antakse, et tegu on liiga vähe auhiilgust pälvinud loojaga. Et teised tema kaasaegsed suurmehed on suurema tüki maailma tänust krahmanud. Siis mõtiskled ülepea veidi kirjaniku kohast siin päikese all, istub teine kodus, kirjutab imelikest asjadest veidrate sõnadega, enamik ei saa arugi, mis ta mõtles, ja siis kunagi tullakse ütlema, et oli avangard, ja unistaja, ja mõne inimese jaoks olla tema maailm rohkem päris kui päris maailm ongi. Lihtsalt lähevadki ära sinna elama, sellesse imelikku linna, mis on lopsakas ja tiine, riivatu ja liiderlik.

Mulle tundub Schulzi maailm olevat pigem lokkav ja metsik loodus kui linn, vaimusilma ei jää kummitama mitte niivõrd majad, tänavad või toad, vaid mingi troopiline haige õhkkond, täis kuldrohelist valgust, putukate suma ja metsikut vohamist. Kõik kasvab siin pinnasel kiiresti ja jõhkralt, sõnad moodustavad pakse läbimatuid tihnikuid, mõtted hiilivad neis sõnametsades ringi nagu mustad pantrid, igal pool lendab ringi värvikirevaid linnukesi. Õhukese kultuursusekihi all peidab ennast salaiha, meelehaigus, iga aia mõnes sopis on umbrohuparadiis, kuhu peituvad hullud, joodikud ja lapsed, et seal oma kahtlaseid ja patuseid mänge mängida.

Mõnus ja magus dekadents, jõudeelu, käkras linad, poole päevani voodis aelemine, pasjanss, sinna juurde ainult nautimiseks nägus teenijatüdruk Adele, kes vasest potte läikima küürib, koristab ja korraldab, kraamib ja tuuseldab suure luuaga, kelle maailma korraldaval ja kontrollival jõul on üleinimlik võime allutada ja endast sõltuma panna, tema toob kohvi, tema teeb süüa, tema annab ja võtab, keelab ja lubab. Unistustes ja ihades viibivatele on ta valge, noor, toimekas ihu maailma lunastuseks.

S

õnapornograafia äratab sus poollooma, pooljumala, kõigel on animaalne hing, linad liibuvad, kardinad peidavad ja paitavad, mähivad poolhämarusse patused mõtted, põrandapragudest võrsuvad noored rohelised taimed, toas lendavad ringi paabulinnukirevad linnud, ja suur tung sunnib igaüht otsima oma loomalikku poolt, vast isegi mitte loomalikku, vaid loomset, isa proovib prussakana pugeda pimedatesse kohtadesse ja elu salapragudesse, peidab oma hinge vana kondoritopise sisse, katsetab võimalikku ja võimatut, et leida olemise sügavaimat tuuma, üle kõige meeldib talle aga pea tahmaluugist sisse pista selle täielikku, sooja pimedusse ja nõnda mõnusalt mõtiskleda.

Inimesed voolavad nagu jõed, kasvavad nagu taimed, kombivad oma olemise piire, ajavad juuri müütide pinnasesse. Nad on maailmaga ühes vereringes, tuksuvad samas rütmis üdini sensuaalse loodusega. Muinasjutud ja imelood mullistuvad nende oma elu viljakast pinnasest, lodevatest päevadest ja tüünetest öödest.

Kohati võib kärsitul ja vähenautleval lugejal raske olla ennast sellest tumedast, nätskest ja kleepuvast sõnamassist läbi närida, mõte läheb hajali, laused virvendavad silme ees. Võib-olla on sellise asja tõlkimine juba eos kadudele määratud, kontimurdev ülesanne. Tõlkija Hendrik Lindepuu on kindlasti seisnud silmitsi väga raske ülesandega ja pole minu võimuses hinnata selle täit õnnestumist. Mingi sisetunne ütleb mulle, et siin oleks ruumi olnud veel enamale.

Raamatule on lisatud Bruno Schulzi essee «Tegelikkuse mütologiseerimine». Ainuüksi selle pärast tasub lugeda kõiki eelnevaid jutte.

«Hinge kõige ürgsem funktsioon on lugude jutustamine, «lugude» loomine. Inimmõistuse mootoriks on veendumus, et lõpuks leiab ta maailma tegeliku mõtte… Tavaliselt peame sõna tegelikkuse varjuks, selle peegelduseks. Õige oleks väita vastupidist: tegelikkus on sõna vari. Filosoofia on tegelikult filoloogia, sõna süüviv ja loov uurimine.»

Raamat Robert Galbraith

«Käo kukkumine» Tõlkinud Tiia Krasss Varrak, 490 lk

jaan martinson Postimees

M

aailma ühe menukaima ja rikkaima kirjaniku Robert Galbraithi esimene kriminaalromaan annab lootust, et temast võib asja saada, kui ta pisut areneb ja žanri põhijoontest liiga tihkelt kinni ei hoia. Igatahes on käoraamatus seiklemist alustav duo – eradetektiiv Cormoran Strike ja tema abiline-sekretär Robin (erinevalt Batmani kaaslasest on see Robin naine) – sümpaatne ja lahe.

Vaata millisest nurgast ta-

had, nimi maksab. Kui «Käo kukkumine» Suurbritannias lettidele jõudis, müüdi seda 1500 eksemplari ja bestsellerite edetabelis jõudis romaan 4709. kohale.

Raamaturahvas hakkas vähesele müügiedule vaatamata uurima, kes on krimka autor, sest levis kuuldus, et see võib olla kuulsus. Tehti isegi tekstianalüüs ning jõuti järeldusele, et ilmselt kirjutas raamatu J. K. Rowling, too Harry Potteri lugude autor. Viimaks tunnistas Rowling ka ise, et on tõesti samaaegselt ka Robert Galbraith. Pseudonüümi Robert tulnud iidol Kennedylt ning Galbraith tahtnud ta olla lapsena – lihtsalt mõtles endale uue nime Ella Galbraith.

Mõistagi tormas rahvas autoris selgusele jõudes poodi raamatut ostma, sestap pandi trükimasinad huugama. Nädalaga kerkis müük 7000 protsenti. Need, kes otsustasid soetada «Käo kukkumise» kui tundmatu autori krimka, olid õnnega koos, sest esmatrüki eest laotakse lauale 5000–7000 eurot. Taibanuks keegi osta 200 käo kukkumist, makstes sel-

le eest kokku 6000 eurot, kasseerinuks nüüd miljoni ja pisut pealegi.

Raha rahaks, raha on pelk paber. Nagu, muide, raamatki.

6000 euro eest ei tasu Galbraithi teost osta, paarikümne euro eest küll. Ei saa öelda, et «Käo kukkumine» oleks vapustav, kuid loetav küll.

Raamatu staarid on (pea)tegelased. Strike, endine sõjaväeuurija, kes kaotas Afganistanis jala, viskleb raha ja armastuse puuduses, sest kliente napib ning ekstsentrilise eksabikaasaga sai suhe otsa. Raha osas tuleb pisut leevendust, sest üks pankurihärra palub uurida kasuõe – supermodell Lula Landry – surmajuhtumit. Politsei arvates kukkus tumedanahaline iludus omatahtsi aknast alla, vend on teist meelt.

Kuivõrd Strike’i armuasjad liikuma hakkavad, pole teada, sest Inglismaal – tegevus toimub Londonis – jõutakse suudluseni sarja umbes seitsmendas osas. Igatahes on sekretäriks tulnud ja uurimisel aktiivselt kaasa aitav nutikas Robin särav neidis, kelle kihlatus valitseb pragmatism ja armuka-

dedus. Strike on märksa lahedam tüüp.

Raamat on täis vastandamisi: punktuaalne pankur versus korratu Strike, mustanahaliste maailm versus valgenahaliste maailm, rikkus (Lula) versus vaesus (tema kodutu nii-öelda sõbranna), loll ja higist haisev

EEVA PARGI VALGEVALUL(INE) LUULE Raamat Eeva Park

«Oda jälg õhus. Luulet aastatest 1983–2013» Lisa: Helin-Mari Arder «Öö valgus» CD-plaat lauludega Eeva Pargi luulele.

NyNorden, 2014, 188 lk

rein veidemann

TLÜ EHI professor / Postimees

L

uule on kuulamiskunst. Tema ürgses aluskihis on itkud, hällilaulud, joiud, arbumissõnad. See tähendab, et kirjutatunagi on luule mõeldud kõigepealt kuulamiseks. Ka siis, kui seda raamatust vaikselt endamisi loetakse. Kuidas pilt ja mõte jõuavad sõnakujundini, omandavad rütmi läbi korduste või riimi. Kuidas me siseneme keelde, saame osaks sellest ja seal omakorda kogeme sõnadetagust, üksnes välkvalges lühiühenduses avanevat ilu ja tõde. Mis on luules üks ja seesama. Luules kuu-

latakse igavikku, luule ise on igavikukarje, või nagu Paul-Eerik Rummo kirjutanud – «artikuleeritud karje». Platoni «Pidusöögiski» räägib Diotima, et «mis osutub mitteolemisest olemisse ülemineku põhjuseks, on looming». Me tunneme selle ära sõnas poïesis. Luule on loomisetegu.

Kirjutasin selle lõigu ääremärkusena Eeva Pargi valikkogu lugedes. Aga see on ühtlasi sertifikaat väitele, et «Oda jälg õhus» on kokkupuude tõepoolest (hea) luulega, millest mitmed on saanud lauluks HelinMari Arderi esituses. Luulega on nagu muusikaga, seda päriselt ümber öelda ei saagi. Peab ise kuulama. No kuidas seletada «Oti sünnipäeval» avavaid ridu Lehvitades tiibu / tõusevad lohinal lendu müüriäärsed jasmiinid jne, mida luuletuse arenedes kroonib kõiksusepüüdlik tõotus? Ei saa, ilma laskumata lihtsustusse. Nagu ei saa ka labastamata ümber öelda armastava naise kirge, mis laheneb eksistentsiaalses äratundmises, algab aga ridadega Sinu sügavas süleluses / mu keha oiatab tasa.

Või siis seesama, kogule nime andev luuletus, mis algab jutustusega sellest, kuidas luuletaja läks ehitusmessile otsima uut soojustus- ja kattematerjali... mitte majale, vaid oma unel-

matele. Ja kuidas ta siis põrkub reklaampostile, millelt vaatab vastu maailmameistrist odaviskaja, kes juba jagab möödujatele oma võidetud kulda, oda jälg veel õhus vihisemas. Prosaistist, kellena me ju rohkem Eeva Parki tunneme, annavadki aimu luuletustesse kätketud lood, episoodid ja puänteeritud lõpud.

Kuult laenatud, ta jahe ja paljas valgus, «Öö valgus» – ühe varasema kogu pealkiri – toob esile hinge varjatud poole, avab selle sügavuse ja õhutab endas otsima kaotsiminekuohus tervikut. Valguse teisel poolel / varjudetihedal maal / me saame kokku... Või loetagu valusvihasest valgusest eluloolises luuletuses «Kodu».

Ja siis see kõige tähtsam, mis tõstetud ka siinse vastukaja pealkirjaks, vihje Eeva Pargi ema, luuletaja Minni Nurme luulekogule «Valgevalul» (1983), mis jäigi tema viimaseks uut loomingut esitavaks koguks. Samal aastal debüteerib Eeva Park luulevihikuga «Mõrkjas tuul».

Kaks luuletust, üks emalt, teine tütrelt, olgu siinkohal järjestikku tsiteeritud otsekui käesirutus ühelt põlvkonnalt teisele. Märgakem kattuvat kujundit ning variatsiooni unistuste ja tegelikkuse teineteisest lahutatuse motiivile.

Minni Nurme: Öösel kasvavad mulle tiivad – kuigi päeval see tõena ei näi võtan hoogu ja lennata püüan mulle tundub et pilvedel käin Kui ma kukun siis valusalt kukun õhku unistus rippuma jäi Öösel kasvavad mulle tiivad – kuigi päeval see tõena ei näi

Eeva Park: Kogu päeva me jooksime tuulevihin sõrmedes lendu-lendu veel nii roheliselt maalt kogu päeva hanede kutsehüüd selges sügistaevas nii kõrgel linnuparvede habras kiil lõikamas jahenevat õhku kogu päeva kohmakais kehades igatsus lendu-lendu nii kitsas on siin Alles öö andis meile tiivad Kuid kutsehüüd suri me huulil Nii vaikseina Nii üksildastena Me lendame esimeses hallaöös Mööda külmkirkast kuust Pimedus ees ja taga

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || AK || KIRJANDUS || 9

politseinik versus inimlik politseinik jne...

Raamat oleks ehk etem, kui Galbraith ei hoiaks kümne küünega kinni traditsioonilise briti krimiromaani põhireeglitest. Lõpuski, kui Strike kurjategija paljastab, teeb ta seda herculepoirot’likult pi-

ka dialoogi vormis. Hei, ajad on miss Marple’i ja Poirot’ aegadest muutunud, kõrvalekalded pole keelatud!

Aga muidu on raamat kindlasti üle keskmise ning nagu öeldud, võib Cormorani-Robini seikluste kolmas-neljas osa olla juba vägagi hea.

Robert Galbraithi nime taga on peidus J. K. Rowling. foto: reuters/scanpix

KUI KOKKU SAID ÜKS EESEL JA ÜKS AHV Raamat Ville Hytönen n

«Eesliköhv v » köösliahv» Illustreerinud Matti Pikkujämsä Tõlkinud Kadri Jaanits Koolibri 2014, 32 lk

kätlin kaldmaa kirjanik

H

ytöse Ville on soome luuletaja, esseist, kirjastaja, ajakirjanik, maailmarändur ja mida kõike veel. Palju teinud, palju näinud noormees asus eelmisel aastal Tallinna elama ja mis tagajärjed sellel olema saavad, teab ainult tulevik. Kõigi oma tegemiste hulgas on kuue luuleraamatu autor kirjutanud ka kaks lasteraamatut ja teine neist, eelmisel aastal soome keeles ilmunud «Eesliköhv köösliahv» on kevadest saadik ka eesti keeles olemas. Olgu siinkohal öeldud, et raamat jõudis eelmi-

sel aastal välja Finlandia Juniori lõppnimekirja.

Mis asi on see imeliku kõlaga eesliköhv? See on üks mitte kuigi suur eesel, kellel on ilmselt kallal koledamat sorti allergia, sest muud tema ei saa kui köhiseda ja hingeldada. «Eeslil olid nõrgad kopsud ning selle pärast ta köhis ja hingeldas mõnikord.» Ei olnud aga ühtegi looma ses metsas, kes ei oleks teda selle pärast narrinud. Eks eesel seepeale kurvaks muutus ja kõigi eest metsa ta põgenes. Ning arvata võib, et kohtus seal ta – köösliahviga! Ühendatud jõududega õnnestub metsas jõupositsioonid paigast nihutada.

Kiusamine on olnud ja on probleem paljude laste jaoks. Probleemile peab aga lähenema tiiruga natuke kaugemalt, sellele ei saa lõukoerana kallale karata.

Ville Hytöneni raamat sobib suurepäraselt lugemiseks kodus ja lasteaias ja koolis, kus iganes selliseid probleeme ette võib tulla.

See võimaldab asjadest rääkida kellegi peale näpuga näitamata ning lõppude lõpuks on tegemist lihtsalt

toreda lastelooga, mis aitab lugejates kinnistada positiivseid elu põhiväärtusi.

Ehkki raamatu tekstiosa on napp, ei olnud seda sugugi lihtne eesti keelde ümber panna. Taas kord tuleb kiita tõlkija Kadri Jaanitsat, kelle ilusas eesti keeles meie nüüd seda lugu lugeda saame.

Omaette mõõtme annavad raamatule Matti Pikkujämsä illustratsioonid. Pikkujämsä on üks tugevamatest noortest illustraatoritest Soomes, ja üks omanäolisemaid. Pehme ja voolava pintslijoonega kujutatud tegelased, olgu see eesliköhv, köösliahv, pika kaelaga kirjak või ükskõik milline teine kiuslikest elukatest, kannavad endas elu ja natukest vigurlikkust, millega vaatajat enda külge köita. Ja vaatamist siin juba jagub – lisaks tegelaste kujutamisele on ka taustad tihtipeale põhjalikult läbi töötatud, nii et seente või vareste kokkulugemiseks läheb tarvis rohkem kui kahe käe sõrmi. Ja siis veel need värvid!

Nii et nii sisult kui ka pildilt igati sobilik raamat igas vanuses inimesele.

10 || FILM || AK || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

Kristina (Viktoria Lobatševa) tahab sõita oma vanaema juurde Kasahstani.

foto: kaader filmist

Ilmar Raag on teinud kaugelt parema filmi, kui «Ma ei tule tagasi» stsenaarium lubanuks.

KAHE PÕGENIKU ODÜSSEIA boris tuch h filmikriitik

I

lmar Raag ja Veiko Õunpuu olid need, kes viisid peaaegu üheaegselt eesti mängufilmi rahvusvahelisele areenile, esindades ühtlasi kaht esteetilist poolust, kaht suundumust: psühholoogilist realismi ja autorifilmi koos terava sotsiaalse närviga. Õunpuu alustas keerulise filmikeelega, mis muutus üha äärmuslikumaks, kulmineerudes «Püha Tõnu kiusamisega». Raag jälle sammus siledamat teed mööda, ammutades inspiratsiooni ebatavalistest, kuid siiski elus ette tulla võivatest olukordadest.

«Ma ei tule tagasi» lähtematerjal on selline, mille järgi võinuks filmi teha mõlemad – ja mõlemal tulnuks ühtmoodi ületada ka stsenaariumi nõrkused.

Selle autor Jaroslava Pulinovitš esindab n-ö vene uue draama koolkonda, mis on vastuoluline oma kunstiliselt keelelt, vastuvõtlik postmodernistlikele laenudele ükskõik kust ja eelistab efektsust tegevuse arenemise loogikale ja karakterite tõepärasusele.

Stsenaarium ootas oma aega

neli aastat. Ja mitte juhuslikult.

See ekspluateerib teekonnafilmi dramaturgilist skeemi, mis annab võimaluse näidata tänapäeva postsotsialistliku Venemaa panoraamset pilti, paneb vaataja ehmuma ja kaasa tundma – ja viib lõpuks sügavasse pessimismi neid, kellel on vaja selle kõige kogemiseks kinos käia. Just nagu ei annaks elu ise selleks nagunii põhjust.

Selline lähenemine on väga levinud: kõige eredamalt ehitas oma filmi sellele üles Sergei Loznitsa («Minu õnn», PÖFFi grand prix 2010. aastal), ja kes ei tahaks lavastajatest sellist õnnestumist korrata.

R

aag on teinud sellise stsenaariumi järgi väga tugeva ja siira filmi. Kuidas? Põhjusi on mitu.

Esiteks. Tänapäeva n-ö otsekohese vene filmikunsti traditsioon, mis protesti märgiks ühiskonna õnnetu olukorra vastu on muutunud tšernuhhaks, nautides seda, mida juba Maksim Gorki nimetas tabavalt metsiku vene elu tinahalliks jälkuseks – see on Raagile tundmatu maa.

Ja ka Raag ise selle traditsiooni jaoks puhas leht. Tema juhindub isiklikust maailmavaatest, kus on kohta ka traagikal ja usul sellesse, et inimene ei ole lootusetu. Eitus ja armastus tema filmi-

des isegi ei võitle omavahel, vaid lihtsalt eksisteerivad kui ühiskonna eraldiseisvad väärtused.

Teiseks. Raag tungib sügavale tegelaskujude sisse. Stsenaariumis on need ainult tähistatud.

Pulinovitši kangelannasid kõigis tema tekstides iseloomustab üldse vägev elutahe, mis neid juhib ja rasketes olukordades välja aitab, aga kokkuvõttes liiga sageli ka kokkukukkumiseni viib.

Raag on väga leidlikult varjanud stsenaariumi puudusi, osanud anda tegevusele sellise isearenemise energia, mis lubab mööda vaadata ka süžeelistest aukudest, alogismidest. Ühesõnaga tugevdanud stsenaariumi väärtusi.

Kolmandaks. Õnnestunud näitlejate valik ja lihtsalt fantastiline töö kahe peaosatäitjaga, kelle peal kogu film püsib: Polina Puškaruki ja veel verinoore Viktoria Lobatševaga. Ja ka näitlejad ise on imekspandavalt andekad!

Anja (Puškaruk) ja Kristina (Lobatševa) on mõlemad lastekodulapsed. Anja astub filmi alguses iseseisvasse ellu, ta on ainus, kes neist kõigist lõpetab kooli kuldmedaliga, ja ainus, kes ei tunne rõõmu: intuitsioon ütleb, et iseseisvas elus ootab teda palju sellist, millega ta kokku ei tahaks puutuda.

Seejärel hüppab tegevus mitu aastat edasi. Anja on ülikooli

filoloogiateaduskonna aspirant, julmuseni korrektne (keeldub andmast arvestust rasedale üliõpilasele, kes on puudunud loengutest), tal on romaan professoriga, kes kannab saatanlikku nime Lucius. Anjat külastav endine lastekodukaaslane jätab tema kätte hoiule paki, kus on Anja teadmata narkootikumid, noormees püütakse kinni, Anja kodu otsitakse aga läbi ja teda ähvardab vangla, kuid tal õnnestub põgeneda… Ka edasi varieerib stsenaarium tuntud motiive: elu võõra nime all ja võõra saatuse enese hoole alla võtmine.

24-aastane Anja korraldab nii, et politsei võtaks ta kinni ja saadab kodutute laste vastuvõtupunkti, kus ta esitleb end 15-aastase hulkurina. Seal kohtub ta 13-aastase Kristinaga, väikese luiskajaga, kellele teised liiga teevad. (Tähtis detail: kollektiivis, kus kehtivad vangla seadused – olgu siis kool või

Uus film kinolevis «Ma ei tule tagasi» Režissöör Ilmar Raag. Stsenarist Jaroslava Pulinovitš.

Operaator Tuomo Hutri. Kunstnik Anastasia Karimulina. Helilooja Panu Aaltio Venemaa-Eesti-Soome-Valgevene-Kasahstan 2014 Esilinastus 18. aprillil Tribeca filmifestivalil USAs, alates 19. septembrist ka Eesti kinodes

varjupaik –, astuvad Raagi kangelased välja nõrgemate eest, ja koos seistakse kõige vastu.)

Niipea kui kangelannad põgenevad, et suunduda Kasahstani, kus elab Kristina vanaema, hakkab vaataja teadvuses tööle üks varasem kaader, kus Anja peab ülikoolis loengut ja räägib sellest, et kirjanduses on tee eikuhugi, võõrasse ja ohtlikku aegruumi viiva retke sümbol.

J

ust selle teekonna käigus avab Ilmar Raag järk-järgult ja väga taktitundeliselt Anja ja Kristina karakterid. Kristina lööb Anja plaanid sassi, paneb ta ebamugavasse olukorda, Anja tahab temast lahti saada, aga nagu ütleb juba Saint-Exupéry: me vastutame kõige eest, mida me taltsutanud oleme.

Filmi lõpus kingib vanaema Anjale/Kristinale laste üllatusmuna. Munadepüha muna on vene traditsioonis ülestõusmise, igavese elu sümbol. Aga Ilmar Raag on võtnud oma filmi üles nii siiralt ja inimlikult, et sümbolite peale ei mõtlegi. Mõtled elu üle, mis on julm ja ebaõiglane, aga ikkagi jääb kangelannale võimalus istuda lõpuks õitsva õunapuu all ja hoida käes nõrgalt pimeduses helendavat mänguasja nagu lootuskiirt.

Võimalus Anjale. Ja võimalus vaatajale.

ŽÜRII HINDAB

Keskmine

tiina lokk

olle mirme

PÖFFi juht ja filmikriitik

Kanal 2 programmidirektor

lenna kuurmaa muusik

roman baskin näitleja ja lavastaja

4,0 2013/14 esikolmik:

Liiga konstrueeritud stsenaarium, aga filmis on emotsionaalselt ilusaid kohti, mis on hästi välja mängitud ja ka lavastatud. Peamine sihtgrupp on ilmselt noored ja arvamust tuleks pigem neilt küsida.

Veider film – seda nii heas kui halvas mõttes. Hea, et inimhinge puuriv sisu ja hoogsalt seikluslik vorm on kenasti tasakaalus. Näitlejad on ägedad, eriti noorema tüdruku osatäitja. Halb, et me oleme sarnaseid tegelasi ja praktiliselt identseid stseene korduvalt varemgi näinud.

Teistes filmides, mitte kunagi päris elus.

Veidral kombel suudab see klišeede paraad siiski ühtset rivisammu hoida ja valitud raja enam-vähem veenvalt lõpuni marssida. See on arvestatav saavutus, sest enamik multikultuurseid suri-murikoostööfilme põrutab juba esimeses kurvis päästmatult kraavi.

Ilmar Raag on teinud väga ilusa ja samas kurva filmi, mis on terviklik ja puudutab.

Ning sobib autori käekirjaga nagu valatult. Vahelduvad maastikukaadrid Venemaast ning väga meeldejääva näo ja läbipuurivate silmadega noorem peategelane. Paljulubav algus filmihooajale.

Kõigepealt peaks rõõmustama, et «Kertu» valiti selle aasta Euroopa 50 parima filmi hulka. «Ma ei tule tagasi» on ka sümpaatne film, aga ometi jääb kummitama mingi klišeelikkuse tunne!? Teema on olemas, lugu liigub ja teostuski üsna ladus, aga ikkagi kuidagi jõulukaardi tunne. Mingi kummaline distantseeritus materjalist; võiks öelda – liiga tehtud!

Võib-olla on see tellimustöö tulemus?!

1. «Mandariinid» – 5,0 2.–3. «Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha» – 4,75 2.–3. «Risttuules» – 4,75

NB! Olle Mirme vahetab meie žüriis välja Indrek «Täna siin, homme seal» Kasela. Mirme peab tähtsat ametit, hingelt on aga filmimees, kelleks ta kunagi ka õppis. «Ränk ja Kilk» tekitas omal ajal elevust, nagu ka tema vaheda sule ja värvika ütlemisega filmikriitika.

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || AK || PLAADID || 11

UUDISVÄÄRTUSLIK MUUSIKA

Merchandise «After the End» (4AD)

K

VÄIKE SUUR BÄND Piinlik: ma usun ikka veel rock & roll’i. Mitte sellisesse, mis end iga hinna eest su iTunesi sokutab või Aviciiga koostöösingli teeb. Aga seda tüüpi, mis teismeliseea üle elada laseb ja aitab laividel käies uusi sõpru ja elu armastusi leida. Ning mis hiljem häbi ei tee. Merchandise’i tüübid usuvad ka. Aga paljud enam ei usu. Elektroonikapidudel on tore käia, aga klassikalisel bändikooslusel on ikka veel oma võlu. Merchandise’i varasem materjal oli ekstsentrilisem ja ehk raskemini seeditav, aga nüüd on tegu raadiorokiga, staadionihümnidega, popmuusikaga – kuidas iganes soovite. Kui aasta oleks 2001, poleks põhjust, miks «Little Killer» ei võiks Merchandise’i teha sama suureks, kui The Strokesiga juhtus. Nendega on võrdlus muudmoodi natuke kohatu, «After the End» on palju rahulikum ja mediteerivam, melanhoolne ilutsemine, pikitud mõningaste plahvatustega. Helimõõtmetelt on üsna uskumatu, et tegu on kodus lindistatud ja ise produtseeritud materjaliga. Kas see album vihastab vanu fänne välja? Mõne tr00headi kindlasti. Kas see teeb Merchandise’ist SUURE bändi? Ilmselt mitte, kuigi ju võiks. Kas tegu on hea muusikaga? Loomulikult on, kas sa Schillingul ei käinud? silvia urgas

Queen «Live at the Rainbow ’74» (Universal)

ARMAS VANA TEATER Fännide jaoks on «Live at the Rainbow» tõeline varandus, suurepärase kontsertplaadi näol on tegemist rokiajaloo artefaktiga, mis jäädvustab ansambli vahetult enne suurt läbimurret, mis saabus bestselleriga «A Night at the Opera». Siiski jäävad 1974. aasta albumid «II» ja «Sheer Heart Attack» Queeni loomingu säravaimateks näideteks, nõnda andis tippvormis bänd 1974. aasta märtsis ja novembris kaks väljamüüdud etendust kuulsa Rainbow Theatre’i laval.

Kaubamärgiks saanud kitarri- ja trummisoolosid kuuleme hilisematel Queeni live-albumitel, nagu ka Freddie tempereerimata klaverimängu ja publiku huilgamist. Siiski oli varane Queen – nagu 70ndate aastate alguse glämmrokk tervenisti – omamoodi ja naljakalt kaitsetu nähtus. Kõik need hõlstid ja aeglased poosid, dramaatilised pöörded publikusse ja grimeeritud palged, mida tänapäeval võib peaaegu karikatuurina näha «Valge daami» etendusel Haapsalus. Staadionikontserdi formaadini, mille üheks arendajaks Queen kahtlemata oli, jääb Rainbow’ teatri lavalt pikk tee minna. Ja selles armsas vanamoelises teatraalsuses peitub tohutu võlu, mis tänase vaataja-kuulaja hinges kutsub esile magusvalusa hõllanduse, igatsuse möödunud aegade järele. mart juur

NÄDALA PLAAT: LOODUSE VASTU ME EI SAA Taavi Tulev «Kuku!»

(Taavi Tulev)

E

i saaks öelda, et olen suur loodushäälte plaatide huviline.

Isiklik ülendavaim kogemus selles vallas juhtus kord, kui avastasime sõbraga, et ta ema oli kuskilt postimüügikataloogist tellinud neljast plaadist koosneva loodushäälte CD-boksi. Ühel plaadil olid troopilised linnud, teisel vaal jne. Lõpuks kõlasid kõik need loodushääled siiski suhteliselt ühtmoodi, kuna need olid tehtud ilmselt ühe süntesaatoriga. Me sõbraga kuulasime neid plaate ja millegipärast naersime, sest neile häältele oli põhjaks nokitsetud ka naljakas rütmiline biit. Kas sõbra ema neid kunagi ka kuulas, ei oska öelda, sest ei julgenud küsida.

Juba võib vist öelda, et teenekas elektroonilise muusika mees Taavi Tulev (Wochtzchée, Hape jne, muuhulgas ka helilooja Toivo Tulevi poeg, nii et geneetilist kapitali ka) pole siiski seda teed läinud, et oleks süntesaatoril oma loodushääled kokku mänginud. Kui tuua võrdlus kaubandus-, täpsemalt näiteks mahlade maailmast, siis mu sõbra ema loodushäälte plaat on mõni vilets mahl, Tulevi plaat aga eksklusiivne, puhas ja märksa kallima omahinnaga, justkui värskelt pressitud porgandimahl.

Ikka tekib küsimus, et kuidas siis loodushäälte plaati hinnata, sest linnud, putukad, vesi, puud jne ju ei korrasta oma maailma kunsti mõttes, et saaks öelda, kas tehtud on

hästi või halvasti. Kuigi räägitakse, et ka linnulaulus on lindude jaoks oma puhtalt esteetiline tasand olemas, aga inimkõrv seda muidugi ei kuule. Linnud kuulevad ja määravad siis selle järgi, kelle territoorium kus on või kes kellega paarituma hakkab. Nii et kunstnik olevat ikka ka lindude maailmas hinnas.

Head loodushäälte plaati võiks iseloomustada ebamugavustunne, mis selle kuulamisel tekib. Kui mu sõbra ema sünteetiline poolfabrikaat loodushäälte plaat esitab meile üht ideaalset maailma, kus kõik on korras nagu fototapeedil, on Tulevi plaadi maailm nagu maailm ikka – korra ja kaose dialektika. Taavi Tulev on pannud oma aparaadid üles, nagu plaadil on kirjas, 8. juuni hommikul Lahemaa rahvuspargis Muike järve kaldal. Kirjelduse kohaselt on päike paistnud ning ilm olnud soe ja tuulevaikne. Sellise eelteadmisega saabki hakata kuulama. Kuulda võib mitut kägu (plaadi nimi «Kuku!»), kes ees-, kes tagapool oma suhtlust arendavad, vist konna vette minemas, ühes kanalis ehk kõrvaklapis piniseb armutult keegi vastik kihulane. Kõik on nagu päris. Ütleme siis, et mõne jaoks võib tegu olla lausa loodushorroriga ja pähe sugeneda mõte, et hea seda kõike ikka steriilses kabinetivaikuses kuulata ja kõrvalt imetleda. Mõelda vaid, kui peaks ise olema seal järve kaldal, 8. juuni varahommikul, päike paistab juba telgile peale, palav on, mingi sitikas tüütab, võibolla on isegi sipelgad telki pugenud.

Aga jah, sellise päris maailma plaadile püüdmisega on Taavi Tulev igal juhul hästi hakkama saanud. Loodus mis loodus – kelle jaoks hea, kelle jaoks halb. «Kuku!» on muide kujunduse poolest esitatud tänavuste disainiauhindade kandidaadiks autoridisaini kategoorias. janar ala

Jäääär

Opeth

«Öö armastab sind» (Ise välja antud)

«Pale Communion» (Roadrunner Records)

Wiz Khalifa «Blacc Hollywood» (Atlantic)

CHILL KLUBIRÄPP Koledasti täis tätoveeritud 27-aastane Põhja-Dakota räppar Wiz Khalifa on alustanud oma peadpööritavat karjääri, võiks lausa öelda, et eurodance’iga. Oma juba viiendal albumil on ta jätkuvalt pop-räpi lainetel.

Kuigi päris eurodance’iks enam ei lähe, ei ole ka mingeid tarbetuid riske võetud. Ähvardavasse plaadikaande ei maksa väga tõsiselt suhtuda, «Blacc Hollywood» on puhas peavool. Muide, see ei ole laitusena mõeldud. Ka räpi kõige kommertslikumas vormis on paremal juhul põnevaid nükkeid ja huvitavaid allhoovusi, mida tasub auto-tune’i ja vokoodrite vahelt otsida. Okei, väga otsima ei pea, nad näitavad end ise. «KK» näiteks on suhteliselt stiilipuhas stonerrap, «Staying Out All Night» on jällegi eufooriline dream-pop-elektroonika ja ka «The Sleaze» flirdib elektroonikaga, mis keerdub sedakorda kuhugi sündipopi kanti. Elektroonikata ei saa läbi ka rnb-ballaad «So High», aga erinevalt ülejäänud albumi materjalist on see Wiz Khalifa kõige originaalsem pala. Kanepilõhnast on album võrdlemisi läbi imbunud, selle toonitamiseks kasutab Wiz siin-seal Jamaica aktsenti. «Blacc Hollywood» on sajaprotsendiline popräpp nii vormilt kui ka vaimult ja kui seda niimoodi võttagi, pole häda midagi. margus haav

AJA AUK

ÖÖ ARMASTAB JÄÄD

MUUTUMISE TUNNISMEES

Jäääär on nagu Emajõgi. Vahel vaikselt vulisev, vahel jääkaane all, aga ikka omas sängis ja ühes kindlas suunas voolav. Turvaline. Sõpruskond-ansambel või ansambel-sõpruskond Jäääär on mõningastele regulaarsetele ja vahel ka ebaregulaarsetele koosseisumuutustele vastu pidanud juba pea veerand sajandit. Jäääär 2014 kõlab põhimõtteliselt umbes samamoodi nagu Jäääär 1995. Ikka jagub meestel seda, mille üle aru pidada. Ikka veel on uusi pille, mille saundi testida, ja leidub ka uut inspiratsiooni, mida viisistada. Seekord on viisidega toetatud põhiliselt klassikalisi luuletajaid Artur Alliksaart, Jüri Üdi, Doris Karevat ja Indrek Hirve ning noorema, kuid mitte liiga noore põlve poeete Andres Noormetsa ja Aapo Ilvest. Jäääär on endiselt peamiselt emotsioon, mida taasluuakse erineva instrumentaariumi ja lüürika abil. Kevadel Nautse Mihkli talus Muhu saarel ja varasuvel Tõnumihkli talus Viljandimaal sisu ja vormi saanud «Öö armastab sind» on melanhoolia, boheemlus, stoilisus, klassika, unistus, sõnumlikkus ja omamoodi igapäevast äraolemine. Albumi üldisest tonaalsusest erineb tempokas «Kahepeale», mille sõnad ja viis on Sergei Tšigrakovi sulest ning mis on oma ootamatuses kahtlemata ka albumi parim lugu.

Aga võimalik, et nende paadunud fännide jaoks ka halvim. margus haav

Mikael Åkerfeldti eestvedamisel 1990. aastal alustanud Rootsi metal-bändi Opeth üheteistkümnes stuudioalbum on nende algse stiili drastilise muutumise tunnistaja. Albumilt võib leida meloodilisi, mõnikord lausa sümfoonilisi käike ja pehmeid, kuid samas kohati karme vokaale. Albumil on kuulda läbimõeldud, džässilike mõjutustega harmooniaid, kavalalt sissepõimitud mitmehäälsust ning kergelt kaootilisi üleminekuid raskemalt mahedamale.

Opethil pole kunagi olnud harjumust ennast korrata ning nagu «Pale Communion» tõestab, on Åkerfeldti lubadus midagi teistsugust ja meloodilist luua tõeks saanud. Kuigi see muutus võib osale fännidele pettumuseks osutuda, on osa neist kindlasti ka meeldivalt üllatunud. Opeth on ammutanud inspiratsiooni sellistelt suurnimedelt nagu Iron Maiden, Slayer, Black Sabbath, Deep Purple, Celtic Frost ja Death. Miks jääda ühe žanri juurde, kui saab katsetada kõiki? Varieeruva stiili juures on Opethi juured jäänud siiski death-metal’i metsa ja ta ise sirgunud üheks kõrgeks paljude harudega metal-puuks. Albumi esiksingel «Cusp of Eternity» ühendab endas vana ja tuntud Opethi uue ja huvitavaga. Selle asemel et hambad ristis mosh-pit’i tormata, võib selle albumi saatel rahulikult õhtul kamina ette tugitooli istuda, jala üle põlve visata, tassi kuuma kohvi võtta ja silmad sulgeda. henrik leif haav

as sulle meeldib Huey Lewis and the News, küsib Patrick Bateman Paul Allenilt – need on tegelased-investeerimispankuritest kolleegid Bret Easton Ellise 80ndate yuppieelu groteski pööravas romaanis «American Psycho» ja selle järgi tehtud Mary Harroni filmis. Alkoholiuimane Allen vastab filmis suhteliselt ükskõikselt, et vist küll. Bateman paneb Huey Lewise CD mängijasse, lülitab aparaadi sisse ja muusika hakkab mängima.

«Nende varane looming oli minu maitse jaoks liiga new wave, kuid kui «Sports» 1983. välja tuli, olid nad juba nemad ise – nii kunstilises kui kommertslikus mõttes,» räägib Bateman kriitikulikult objektiivse hääletooniga, otsides samal ajal kirvest, millega kolleegi tapma hakata (tapmise otseseks ajendiks Alleni maitsekamaks osutunud visiitkaardi disain). «Hueyt on võrreldud Elvis Costelloga, kuid minu arvates on tema huumorimeel palju kibedam ja küünilisem,» tutvustab ta plaati edasi ja asub kuritööd toime panema.

San Franciscost pärit soulielementidega soft rock’i viljeleva Huey Lewis and the Newsi kolmas plaat «Sports» tuli välja 1983. septembri keskel. Juba pealkiri «Sports» viitab uudistele, objektiivsusele, efektiivsusele, eesmärgistatusele ning ilmselt ka tervisele ja taastumisele, olles samal ajal ka irooniline. Ilmudes võttis see Ameerika Billboardi tabelis sisse küll kõigest 6. koha, kuid hakkas vaikselt edenema ja ühel hetkel vaatas see inimesi juba kõige kõrgemalt positsioonilt, olles praeguseks üks kõigi aegade enim müüdud plaate – ainuüksi USAs kümme miljonit.

Huey Lewis oli sel ajal nii suur nimi, et kui Pepsi oli teinud Michael Jacksonist oma reklaamnäo ja «Billie Jeanist» uue Pepsi-generatsiooni tunnusloo, vaatas Coca-Cola omalt poolt vastukäiguna just Huey Lewise jõulise lõuajoone poole. «Sinus on kõik see olemas, mida Coca-Cola vajab, see Q-faktor, sa meeldid inimestele, oled tuntud ja usaldusväärne,» tuldi firmast meelitava jutuga. Huey lükkas pakkumise tagasi. Tõhusale plaadimüügile lisaks oli ta jõudnud 1985. aastaks teha kaasa veel heategevuslikul singlil «We Are the World» ning andnud hitt-filmile ja 80ndate klassikule «Tagasi tulevikku» «Sportsilt» pärineva singli «Power of Love». Ka oli tal filmis väike roll iseendana.

H

uey Lewis and the Newsi kirjanduslukku kirjutanud Bret Easton Ellise «American Psycho» Lewisele meeldis.

«Minu meelest on need read seal üldse kõige parem muusikakriitika, mida oma bändi kohta olen lugenud. Selgelt on näha, et tüüp on fänn,» kiitis ta Ellist.

1980ndad on jäänud kultuuriteoreetiku mällu ka kui yuppie-kümnend ja Huey Lewise mehelikult tahtejõuline ja esinduslik nägu, Ray Banid ja lips lubavad teda selles valguses mäletada. «I’m alone with you,» laulab ta albumi «Sports» ühel singlil «I Want a New Drug» ilmselt oma armastatust ja selle videos istub samal ajal helikopterisse. Yuppie-kultuur oli individualismi vaata et ülim manifestatsioon ja eks sealt kuskilt piilus läbi ka omajagu üksindust. Tipus ollakse üksi, on keegi vist öelnud.

Meenub veel ka stseen, kus Bateman üritab «American Psycho» filmis limusiini tagaistmel Walkmanist Robert Palmerit kuulata ja aknast mööduvaid linnatulesid vaadata, kuid ta pruut teda selle juures kontaktiotsimisega pidevalt segab. Huey Lewis and the News tegutseb muutunud koosseisuga tänagi. Midagi «Sportsi»-väärilist pole nad vähemalt kultuurilise mõjukuse mõttes hiljem suutnud küll maailmale pakkuda. Ray Bani päikeseprillid on Hueyle samuti jätkuvalt armsad Kood avab lõigu ja välimust võib pidada esinfilmist «American duslikuks. janar ala Pycho»

12 ||

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || AK || P

LOTMANIMAA

PLUSSID JA MIINUSED mart juur

kultuuriajakirjanik

TÕEHETK

«Mind on häkitud, mina pole seda postitanud.»

Toomas Hendrik Ilves

uuno prostamool ol Brüsseli postipapa apa

UUED SANKTSIOONID EESTILE

E

uroopa kohale on taas paksud murepilved tõusnud, sest et maailmast elekter ähvardab otsa saada, kuna Eestimaa kubermangu rahvas seda ilma otsata laristab. Nii kütavad siin mitmed hullud inimesed oma hurtsikuid sulaselge elektriga, ning harvad pole ka need albid kes ringi sõidavad elektriautodega!

Säherdust ilma otsata raiskamist ja ülejõu elamist on siit Eestimaa rahva poolt jo ennemgi nähtud! Alles see oli, kui kõigi eurooplaste ehmatuseks leiti, et Eestimaal ika veel kaks lusikatäit suhkrut kohvilurri sisse pandakse, nigu Brežnevi aegu, mil valget püülijahust saia sigadele ja hobustele sisse söödeti ja sulavõiga omal tagumikku määriti – niisamuti ka praegu, hoolimatagi sellest, et Maastrichti lepinguga ammuilma ära määratud, et üle poole lusikat suhkrut inimese peale päevas mitte ei või tarvitada.

Nii on suur mure heasid Brüsseli härrasid taas tabanud, kes nüid peavad viimaks nõndaviisi sättima, et teistele ka elektert jätkuks! Selle tarvis saavad ühed erilised elektri-politzei üksused tehtud ja mööda Eestimaad laiali saadetud, kelle ülesandeks mööda külasid käia ja akendest piiluda kus talus liig kergekäeliselt lampi või e-raamatut sisse pandakse või – Jumal hoidku!

– elektripliita peal moosi keedetakse! Ka on nendel silma hakanud, et siin ikka veel puudega ahjusid kütetakse, mille asemel tuleks külmal ajal hoopis hobune või siga tuppa tuua, sest niisugune elajaloom oma ihuga mitusada vatti sooja annab!

Et elektriga laristamine lõpeks, tahvad ametimehed kõva korra sisse seada, milleks hääd eeskuju saab võtta Põhja-Korea rahvast, kes jo pikka aega ilusasti ja loodushoidlikult elanud ning sellest hoolimata tugevad ning rõõmsad on ja iga päev Issandat kiidavad, et neil nii hea valitseja ja hea kord on!

Ja lõpetuseks ütlekski, et kes veel tahab omal kodus elektriga lustida, see võtku ja hõõrugu teki all klaaspulka villase lapiga – nõndaviisi saab oma käe peal valmistada palju head kvaliteetset elektert üpris vähese vaevaga!

E

esti on saanud rikkamaks veel ühe vahva teemapargi võrra. Äsja Tartus avatud Lotmanimaa, mis inspireeritud maailmakuulsa semiootiku Juri Mihhailovitš Lotmani loomingust, pakub toredat ajaviidet suurtele ja väikestele ega jäta kedagi ükskõikseks. Kriitikud kiidavad Lotmanimaa pingestatud tähendusvälja, mis jätab ruumi erinevatele tõlgendusvõimalustele. Eriti meeldivad Lotmanimaa värvilised majakesed, eeskujulik viidete aparatuur, laitmatult koostatud võõrkeelsed resümeed ja lõbusad tegelased.

«Minul oli elu parim päev. Leidsin uusi sõpru ja möllasin «Hirmu ja segaduse» simulaakrumis,» muljetab bulgaaria päritolu prantsuse filosoof Julia Kristeva. «Lastel kahjuks nõnda huvitav ei olnud. Ahto Lobjaka loengu ajal jäid nooremad mudilased magama, vanemad põnnid esitasid küsimusi, millele lektor kahjuks vastata ei osanud.»

«Ma pole midagi nii toredat Eestis näinud, kui Bon Jovi tribuutbändi kontsert Rock Cafes välja arvata,» sedastab ökoloogia ja semiootika kokkupuutealade kaardistamisele spetsialiseerunud Riste Keskpaik. «Lotmanimaa tegelased olid väga südamlikud ja rollidesse kenasti sisse elanud ning oskasid planeeritud tegevusi juhtida, nagu näiteks üks särasilmne, pikkade kõrvade ja koheva sabaga II kursuse semiootikatudeng, kes tähenduse ja signifikatsiooni õpitoas männikäbidest imearmsaid denotaate konstrueeris.»

«Lastele meeldisid üritused, mis kindlal ajal algasid, eriti sügava mulje jättis atraktsioon «Kultuur ja plahvatus», kus osalesid Tartumaa kaitseliidu maleva sapöörid,» kiidab spetsiaalselt Lotmanimaa avamiseks Eestisse saabunud Itaalia teadlane Carlo Ginzburg. «Ideaalne muinasjutumaa!.»

Samas toodi välja, et mõned atraktsioonid võivad külastajatele ohtlikud olla. ««Vestlustes Vene kultuuriloost» kogetu tekitab küsimusi. Ausalt

Üleval: külalisi tervitab lõbus Mihhail Lotman. All: katkine tsitaadimasin.

öeldes pole meeldiv, kui Kondrati Rõlejev, Sergei Muravjov-Apostol ning Mihhail Bestužev-Rjumin külastaja ilma igasuguse hoiatuseta jääkülma veega üle valavad,» mõtiskleb tondilossis kogetu üle haiku-uurija Kati Lindström. Talle sekundeerib professor Airi Liimets, kelle hinnangul vajaks «Kunstilise teksti struktuur» veel kõpitsemist, et mööda liugteed basseini kihutavad lustijad kogemata Foucault’ pendli ette ei jääks. Doktorant Lauri Linaski hinnangu kohaselt pole teemapargi rajajad suutnud ammendavalt avada XX sajandi suurima lingvisti Roman Jakobsoni panust psühholingvistika arengusse.

«Minu nägemus on, et Jakobsoni, Derrida ja Lacani osatäitjaid võiks olla vähemalt kolm, et tirtsud ja põnnid neid rohkem näeksid ja saaksid oma lemmikutega rohkem suhelda. Neile ju lapsed külla lähevadki!»

Vastuolulisi arvamusi tekitab

Psühhiaatrite tuleproovis on Juhan Parts

piletihind. Houstoni ülikooli professor John Nathaniel Deely on šokeeritud: «Meie ülikooli akadeemiline pere ootas Lotmanimaa avamist õhinal, aga paraku pean ütlema, et niisuguse hinnakirjaga jääb Lotmanimaa tavalisele ameeriklasele kättesaamatuks unistuseks. Ja oleks siis vähemalt toit kohapeal normaalse hinnaga. Praad, mis koosneb viinerites ja friikatest, maksab 6 eurot!» Saksa semiootik Winfried Nöth leiab aga, et hinnad on jumalast normaalsed: «Oktoberfesti piletid on poole kallimad!»

Veel kurdeti katkiste atraktsioonide üle. «Reedeks oli suudetud Mihhail Lotmani blogi screensaver ja kasulikud lingid ära lõhkuda,» tõdeb zoosemiootik Dario Martinelli. «Mihhail Lotmani osatäitja, kellelt selgitusi palusin, keeldus vastamast ning lukustas ennast vaatlustorni. Samuti oleks võinud purskkaev ja vesiratas töökorras olla, oleks kuidagi maalilisem olnud see eestlaste Lotmanimaa.»

Konkreetseid näpunäiteid jagati teisigi.

«Seaema Helmi rohelise maja ees olevad sambad vajaksid kõbimist, nimelt on parempoolsel sambal jäetud paar okstüügast, mis meelitavad teadlasi tüügaste otsas turnima ning kui teadlane kukub, siis otse trepi peale,» hoiatab bioloog Kalevi Kull. «Üldse sobiks Seaema Helmiga seotud atraktsioonid pigem Lottemaale, sest Juri Mihhailovitš Lotmani töödes mainitakse Seaema Helmit kui naiselikkuse arhetüüpi möödaminnes vaid paaril korral.»

Filmisemiootik Kaie Kotovile meeldis kõige rohkem Mihkel Kunnuse konstrueeritud tsitaadimasin: «Tsitaadimasina kõhus olijaile peaks jääma Lotmanimaa kohal hõljumise tunne.» Kahjuks läks hinnaline aparaat avamispäeval rikki: ülemeelikus tujus Umberto Eco ronis pudeli Vana Tallinna ja kahe blondiiniga masina kabiini ning loksutas likööri juhtimispuldile, mistõttu juhitavuse kaotanud tsitaadimasin hakkas laiali loopima Slavoj Žižeki mõtteteri. Naised ja lapsed tuli Lotmanimaalt evakueerida. Leiutaja Mihkel Kunnus loodab, et tuleva nädala teisel poolel peaks tsitaadimasin töökorda saama.

VIIMANE VEERG

andrus ansip ip digivolinik

HÄDA U2 PÄRAST

T

arbijates on suurt meelepaha tekitanud tõsiasi, et ostes heausklikult tootmiskoondise Apple uudistooteid, saab pahaaimamatu klient kaubaga kaasa heliplaadi populaarse välismaa ansambli U2 uute lauludega. Tähendab, siiski mitte heliplaati füüsilisel kujul, vaid faili, mis võib kõige sobimatumal momendil, näiteks tähtsal koosolekul või intiimsel õhtusöögil, tarbija pihutelefonis või rüperaalis tuua kuuldavale ebadiskreetseid helisid, põhjustades piinlikkustunnet kaaskodanikes ning kahjustades tarbija renomeed ja kulutades tema sotsiaalset kapitali.

Tarbija mure pole digivolinikule võõras. Tean omast käest, kui tüütu võib olla muusika, mida sa tegelikult kuulata ei taha. Vanasti, kui ma veel Estkompeximis töötasin, juhtus ükskord nõnda, et Alexander Kofkin saatis mulle Šveitsist jõulukaardi, mis avatud olekus esitas «Aisakella».

Ja siis juhtus nõnda, et laulev jõulukaart kukkus köögikapi taha, kui külla tuli armas sõber Neinar Seli, kellele ma šefi omapärast postisaadetist presenteerisin, sest midagi sarnast polnud varem Tartus nähtud. Kapi taha kukkus jõulukaart aga sellepärast, et paganama Neiku rabas kaardi minu käest ära ja hakkas sellega sooritama vasaraheiteliigutusi, mille käigus jõulukaart kapi taha kukkuski.

Meie pere jõulud oli seetõttu rikutud, sest kaarti me kapi tagant kätte ei saanud ja seal ta siis terve pühadeaja kiunus, kuni patarei tühjaks sai. Suhteid Neinariga kirjeldatud vahejuhtum õnneks ei rikkunud, oleme jäänud headeks sõpradeks, saadame teineteisele pühadeks kaarte, mis – NB! – ei laula.

Digivoliniku hinnangul on see U2 plaat nagu see laulev jõulukaart seal köögikapi taga. Mida peab tarbija tegema, et müratekitajast vabaneda? Üks võimalus on oodata, kuni aparaadil, mille sisse soovimatu kingitus on topitud, patarei tühjaks saab.

Kärsitumad tarbijad võivad pöörduda lähimasse elektroonikatöökotta, kus kogenud spetsialistid U2 plaadi ettevaatlikult hinnalisest seadeldisest välja kougivad.

Kolmandaks aga tasub tänada õnne, et elame ajal, mil telefonide sisse topitakse välismaa ansamblite plaate, mitte lutikaid tarbija jutu pealtkuulamiseks nagu vanasti.

Ainult digilehes Urve Palo: ostame prantslastelt Mistralid ja paneme Saaremaa vahet käima. *** Sügise moekarjatus: little black stress. *** Rootsi geid lõõgastuvad Urrunurruvutisaarel.

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || VABA AEG || 11

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER

TEATER VANEMUINE

RAHVUSOOPER ESTONIA

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 20.09 kl 19

RINALDO

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Alena Shkatula, Denis Klimuk, Ekaterina Oleynik, Viatli Nikolajev jt 24.09 kl 19

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, Raivo E. Tamm, Riina Airenne, Andres Köster jt

TALVEAIAS

22.09 kl 10 ja 11.30 KONTSERT KÕIGE PISEMATELE Beebikontsert väikelastele vanuses 0–3. Korraldaja: Rahvusooper Estonia 23.09 kl 19

PRANTSUSE ŠANSOONI TÄHED: JACQUES BRELI LAULUD J. Breli laulud ja mõtted. Erkki Otsman (laul), Jaak Lutsoja (akordion), Andranik Kechek (klaver), Tanel Liiberg (kontrabass), Külli Mariste (video, foto).

Korraldaja: Erkki Otsman

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUURES SAALIS 20.09 kl 19

Utoopia rannik. II osa.

Laevahukk

Tom Stoppard. Lav Elmo Nüganen, osades Mait Malmsten, Hilje Murel, Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev.

VÄIKSES SAALIS 20.09 kl 19

Külaline

Éric-Emmanuel Schmitt. Lav Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Tõnu Oja. 21., 24., 30.09 kl 19

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan.

21. IX esietendus!

23.09 kl 19

PAANIKA

M. Myllyaho tragikomöödia Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, Ain Mäeots 24.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia)

TEATRI KODU 23.09 kl 11

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

VÄIKE MAJA 21.09 kl 16

DEEMONID

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets.

Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

JÕHVI KONTSERDIMAJA 20.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT

UGALA TEATER

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777.

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

SUUR SAAL

20.09 kl 17 ESIETENDUS! 24.,25.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik 23.09 kl 13; 18

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

SUURES SAALIS 20.09 kl 19

BOYBAND

EESTI DRAAMATEATRIS 22.09 kl 19

TESTOSTEROON

PAIDE KULTUURIKESKUSES 24.09 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 24.09 kl 19

TESTOSTEROON

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

RAKVERE TEATRI SUUR MAJA 20.09 kl 19

Uno Bossa

Lav Hardi Volmer 23.09 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi Lav Toomas Suuman

RAKVERE TEATRI VÄIKE MAJA 20.09 kl 19

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Viimase öö õigus Lav Raivo Trass

SADALA RAHVAMAJA 22.09 kl 19

Lahuselu

Lav Kalju Komissarov

THEATRUM Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-R 10-20, L 12-19) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 644 6889, theatrum@theatrum.ee

KATARIINA KIRIKUS 22.09 kl 20

Theatrumi KUULAMISED «Kristjan Jaak Peterson.

Laulud. Päevaraamat.»

Esinevad Jaak Johanson, Henri Otsing, Johanna Aus, Magdaleena Maasik, Elisabeth Peterson, Sebastian Talmar, Karl-Joosep Ilves, Lembit Peterson, Johannes Sarapuu.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lav Ingo Normet.

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

POLYGON TEATER Rävala pst 8 poly.ee Piletid Piletilevist

POLYGONI AMFITEATRIS 24., 25.09 kl 19

Araabia öö

lavastaja Tamur Tohver

Avanädalavahetus: Jazzkaar @ Vaba Lava

Ingrid Lukas ja Patrik Zosso (Šveits), Tuomo ja Felix Zenger (Soome) 21.09 kl 19 Esietendus!

22., 23.09 kl 19

MIKIVERI TAGI

lavastaja Ivar Põllu kunstnik Kristiina Põllu laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma 24., 27.09 kl 19

Fine5 Tantsuteater “Faasid-Remake”

Koreograafia: Tiina Ollesk, Renee Nõmmik, laval Tiina Ollesk, Helen Reitsnik, Tatjana Romanova, Olga Privis, Endro Roosimäe, Simo Kruusement

KONTSERT

Algused

Lav Nils Riess 23., 24.09 kl 19

20.09 kl 21

Piletid Piletilevist ja kohapealt

EESTI KONTSERT

www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

LAAGRI CITY KONTSERDIMAJAS 4.10 kl 19

VIIMSI KOOLI AULAS 5.10 kl 19

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

HALJALA RAHVAMAJA 2.10 kl 19

Südamesõbrad

SALME KULTUURIKESKUS 4.10 kl 19

Südamesõbrad

KUNDA LINNA KLUBI 13.10 kl 19

Meie esimene miljon

TARTU UUS TEATER

Lai 37 Tartu uusteater.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 21., 28., 29., 30.09 kl 19

TÕDE EI ANTA KELLELEGI ANDEKS

lavastaja Tormi Torop Laval Kaisa Selde (NUKU), Veiko Porkanen (Vanemuine) ja Madis Mäeorg

VABA LAVA Telliskivi 60A vabalava.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 20.09 kl 17.30

Avanädalavahetus: Moskva Vaba Lava külalisetendus «Õhtud külas Dikanka lähistel: tühistatud”

Lav: Aleksei Razmahhov, Filipp Vinogradov, laval: Jevgeni Kamenkovitchi ja Dmitri Krõmovi üliõpilased (GITIS) Etendusele järgneb vestlus Dmitri Krõmovi ja tudengitega, vestlust juhib Laur Kaunissaare

www.concert.ee

JÕHVI KONTSERDIMAJA 20.09 kl 19

Jõhvi kontserdimaja hooaja avakontsert

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER JA OOPERIKOOR TARTU NOORTEKOOR Aile Asszonyi (sopran, Rahvusooper Estonia) Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper). Dirigent Paul Mägi.

César Franck. Sümfoonia d-moll Charles Gounod. “Püha Cecilia missa”

VÄRAVATORN 20.09 kl 16

“5775 aastat maailma loomisest”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Muusikat vana testamendi tekstidele

ESTONIA KONTSERDISAAL 20.09 kl 20 Hooaja avakontsert

IISRAELI FILHARMOONIKUD

Dirigent ZUBIN MEHTA Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 «Pateetiline» Strauss. Sümfooniline poeem “Kangelase elu”

ERSO

www.erso.ee

ESTONIA KONTSERDISAAL

Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg

26.09 kl 19

TILL EULENSPIEGEL: Hooaja avakontsert II

Kavas: Richard Strauss “Pidulik prelüüd”, Amy Beach Sümfoonia “Gaeli” Alma Mahler Orkestrilaulud Richard Strauss Helipoeem “Till Eulenspiegeli lõbusad vembud” Lilli Paasikivi (metsosopran) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent NEEME JÄRVI

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

OTEPÄÄ MAARJA KIRIK 20.09 kl 18

Hingemuusika

Andreas Lend (tšello) Tiia Tenno (orel) Kavas: Bach, Händel, Widor jt.

Vaba sissepääs

„Vistla memoriaalil“ Porkuni lahingu 70. aastapäeva kontsert 21.09 kl 14 Kaitseväe orkester Dir. Peeter Saan Solist bariton Atlan Karp

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

TALLINNAS 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

Lavastaja: Ago-Endrik Kerge, Kunstnik: Riina Vanhanen, Muusika: Jaak Jürisson

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Annaliisa Pillak, Mati Turi, Heli Veskus, Aare Saal jt 21.09 kl 17 Uued esisolistid Denis Klimuk ja Ekaterina Oleynik

SADAMATEATER

RAKVERE TEATER

12 || SPORT || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Miks me kuulame sõitjate arvamust? Nad ei investeeri sellesse spordialasse ju sentigi.

Volkswageni tiimipealik Jost Capito kaitseb autoralli MM-sarja reeglimuudatusi.

TENNIS

Tõbine Kanepi kaotas Koreas Kaia Kanepi (WTA 45.) kaotas Soulis toimuva Korea Openi tenniseturniiri veerandfinaalis venelannale Maria Kirilenkole (WTA 155.).

Karjääri jooksul ka maailma edetabelis kümne parema sekka kuulunud Kirilenko võidunumbrid olid 6:7 (3), 6:2, 6:3. Mängu jooksul koguni 21 topeltviga teinud Kanepi lausus oma kodulehel mängu kommenteerides, et haigusevimm jättis oma jälje. «Tundsin, et pikkadel punktidel ma ei kestnud eriti. Üldiselt on haigena hoopis teine tunne mängida, palli ei näe hästi, reageerin aeglasemalt. Kannatuste nädal on siin olnud,» lisas Kanepi.

51,115

Cassandra Krass võttis Kadriorus treeneri toodud püssi – tal endal puudub veel relvakandmisluba – kätte vaid poseerimiseks.

km

on jalgratta tunnisõidu uus maailmarekord, mille püstitas 43-aastane sakslane Jens Voigt.

KORVPALL

Rock alistas Tarva Rakveres alanud nelja meeskonna korvpalliturniiril alistas Tartu Rock pärast viigiliselt lõppenud avapoolaega 79:52 Rakvere Tarva.

Kuus kaugviset tabanud Valmo Kriisa tõi Tartule 18 punkti, Tanel Kurbas lisas 17 punkti ja võttis 7 lauapalli. Tarva parim oli 15 punkti ja 7 lauapalliga Sten-Timmu Sokk. Rocki finaalivastane on Kalev/Cramo ja Kotka TP vahelise kohtumise võitja.

AJALUGU TEHTUD. 17-aastasest piigast sai Eesti esimene tiitlivõistlustel osalenud naisjahilaskur. MMi 14. koht üllatus teda ja teistelegi.

Cassandra Krass: naine ja relv sobivad kenasti kokku jaan martinson

spordiajakirjanik

JALGPALL

Levadia ja Sillamäe võitsid Jalgpalli Eesti meistriliigas tehti algust 30. vooruga, kus tiitlikaitsja Tallinna Levadia võitis kindlalt 5:0 Tallinna Kalevit. Neli palli saatis Kalevi võrku Igor Subbotin (pildil), kes tõusis sellega liiga suurimate väravaküttide tabelis teiseks. Ühe värava lisas kaitsja Maksim Podholjuzin. Punktilisa sai ka Sillamäe Kalev, kes oli 2:0 parem Infonetist ja püsib endiselt medalikonkurentsis. Sillamäe ründaja Jevgeni Kabajev lõi avapoolajal oma selle hooaja 30. liigavärava ning lõppseisu vormistas lisaminutitel Aleksandr Volodin.

TENNIS

Zopp jõudis Rootsis finaali Jürgen Zopp (ATP 323.) jõudis Rootsis Danderydises toimuval 15 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril finaali. Poolfinaalis alistas Zopp tulemusega 6:3, 6:4 itaallase Matteo Donati (ATP 388.). Finaalis kohtub Zopp ameeriklase Peter Kobeltiga (ATP 693.), kes alistas 6:3, 5:7, 6:4 rootslase Isak Arvidssoni.

Vene oli Žalgirise paremaid

Li Na loobus tippspordist

Kaunase Žalgirise korvpallimeeskond jätkas hooajaeelseid kontrollmänge 75:68 (27:10, 16:19, 17:18, 15:21) võiduga Klaipeda Neptunase üle. SiimSander Vene pääses platsile 20 minutiks ja viskas selle aja jooksul 14 punkti. Temast resultatiivseimaks osutus vaid James Anderson 15 silmaga.

Ainsa Aasia tennisistina üksikmängus suure slämmi turniiril võidutsenud hiinlanna Li Na teatas profisportlase karjääri lõpetamisest.

2011. aastal Prantsusmaa lahtised ja tänavu aasta alguses Austraalia lahtised võitnud 32-aastane hiinlanna teatas, et eriti on talle muret valmistanud valu paremas põlves.

foto: mihkel maripuu

T

einekord tundub, et saatus juhibki inimesi. Paljude sündmuste kokkulangemise tulemusel jõudis Cassandra Krass jahilaskmise juurde ning poolteist aastat hiljem MMile, kus sai juunioride arvestuses 14. koha. «Jahilaskmine on Cassandra jaoks loodud ja Cassandra jahilaskmise jaoks,» kinnitas tema treener, kahel olümpial käinud Urmas Saaliste lootusrikkalt.

Iseenesest ei oleks Krassi tulemuses midagi märkimisväärset, kui ta poleks esimene naisjahilaskja tiitlivõistlustel (mis teeb 17-aastasest neiust ajaloolise isiku) ning jõudnud nõnda kõrgele äärmiselt lühikese ajaga. Ent kui partnerlus on ideaalne – «Jahilaskmine on just täpselt minu ala,» õhkab Krass –, võib liigutada mägesid (või purustada taldrikuid, nagu kaevikrajal asjad käivad).

Alustades teineteiseleidmise imepärast lugu algusest, siis...

Esiteks sai Krass pärast kaheksat aastat karatetreeninguid vigastada ja tuli leida teine spordiala. «Karate ei riivanud mu hinge nii nagu jahilaskmine, küll aga kasvatas iseloomu ja enesekindlust. Tegin seda ala puhtalt spordi pärast, võistlesin harva. Ei ole vägivaldne tüüp, kaklema väga ei kipu.»

Teiseks sattus tuttava juures kätte õhupüss, millega sai purkide pihta pisut märki lastud. Purgid kukkusid üllatavalt

tihti, mispeale helistas isa heale tuttavale Saalistele, et äkki saaks tütar jahilaskmist proovida. «Pole kunagi pauku ja püssi kartnud, ka puudub mul eelarvamus, et relv ja naine ei sobi kokku. Sobivad. Jahilaskmine on nii minulik ala. Pisik tuli kohe külge.»

Kolmandaks sai Krass kätte jahipüssi ning Saaliste väitel oli hetkega selge, et see neiu ja jahipüss on üks tervik: «Ta laskmisasend oli hoobilt loomulik. Alustasime muidugi ettevaatlikult – esmalt seisvad märgid, siis aeglaselt lendavad... Cassandra on andekas, kohusetundlik, sihikindel ja mida kõike veel. Ühesõnaga treeneri unistus.»

Tulemusi ei tulnud kaua oodata. Kuna Eesti jahilaskmises naistele eraldi arvestust ei peeta, pidi Krass koduse juunioride meistritiitli võitmiseks noormeestele tuule alla tegema. Tegigi.

Ja siis MM. Võimas isiklik rekord – 64 tabatud märki, 11 möödalasku – ning 14. koht.

«Ilus ja õnnelik päev. Naeratus oli näol kõrvast kõrvani,» meenutab Krass. «Üllatasin ennast ja teisi. Jah, treeningul olin küll märkidele nõnda hästi pih-

Cassandra Krass • Sündinud 2. veebruaril 1997 Tallinnas • Amet: Tallinna 21. kooli 11. klassi õpilane • Pikkus ja kaal: 166 cm ja 56 kilo • Jahilaskmisala: kaevikrada • Treener: Urmas Saaliste • Juhtsilm: parem • Püss: Perazzi • Tulemused Eestis: Eesti meister ja karikavõitja juunioride klassis meeste ja naiste ühises arvestuses • Tulemus MMil: 14. koht

ta saanud, kuid mitte võistlustel. Samas... Kui annad endast kõik – ja ma andsin, valmistusin MMiks terve suve, kasvatasin närve tugevaks –, siis tuleb ka tulemus ning pühendumus lisab sellele õige vääringu.»

Krass hoiab jalad kindlalt maapinnal. Ta polevat isegi unes näinud, kuidas olümpiavõitjana käed taeva poole tõstab. «Ma ei mõtle veel suurelt ega kujuta ette, kaugele võiksin jõuda, sest olen alaga tegelenud lühikest aega. Praegu töötan enese kallal, üritan saada isiklikke võite. Jahilaskmine on hoopis teistsugune maailm, kuhu sise-

Ulmest, koerast ja New Yorgist Postimees pani Cassandra Krassi valikute ette.

Siinkohal tema eelistused.

mitte. Küsivad, kes loomaga tegeleb, kui lapsed pidevalt koolis ja trennis.

Raamat või teler?

Raamat muidugi! Loen tõesti palju. Peamiselt ulmet, ka klassikalist à la Isaac Asimov.

Korvpall või jalgpall?

Jalgpall. Käisin trenniski.

Korvpalli ei saa ma millegipärast kuidagi korvi, jalgpall seevastu läheb lõpuks väravasse küll.

Kass või koer?

Koer. Keda mul ei ole. Tahaks võtta, aga vanemad

Kevad või sügis?

Kevad. Ilus aastaaeg, lõhnab suvevaheaja järele.

Lara Croft või Lumivalgeke?

Lara Croft. Eks ma mängi ka arvutimänge päris korralikult, aga loen siiski rohkem.

New York või Lapimaa?

New York. Olen linnainimene, kuigi looduses on samuti kena. Aias meeldib jalutada, aeda rohida paraku mitte. Jaan Martinson

nesin alles äsja ja millest proovin tasapisi aru saada. See maailm on... Ma ei oska kõike sõnadessegi panna. Üks on selge, tahan jahilaskmisega tegeleda palju-palju ja kaua-kaua. Saalistegi ütleb, et kuni 30. eluaastani korjatakse eelkõige kogemusi, alles siis võib loota tulemusi.»

Juttu jahilaskmisest jätkub kauemaks. Krass räägib, kuidas MMi esimese seeria alguses oli pulss nii laes ja käed värisesid, et ei saa padrunitki rauda, kuid ülevoolav adrenaliin tegi käe lõpuks kindlaks ning nägemise teravamaks.

Räägib, kuidas ta juba oskab keskenduda pärast eksimust järgmisele lasule: «Varem pildusin padrunikesti ja kirusin, nüüd saan aru, et möödalaske tuleb ikka ette, aga kui endast välja lähed, jäädki mööda laskma.»

Räägib, kuidas sooviks kooli medaliga – «Hõbe on veel võimalik.» – lõpetada ja siis ülikooli minna, sest haridus on esmane. Esialgu.

Muide, Krassil puudub relvaluba, sest ta pole piisavalt vana: «Tuleva aasta veebruaris, kui 18 saan, teen ka loa.

Päris jahile minna? Saaliste on kutsunud küll. Eks ühel hetkel lähengi, saan kogemuse võrra rikkamaks.»

••• Lõpetuseks tuleb tunnistada, et kohati jääb mulje, nagu polekski tänapäeva noorus lõplikult hukas. Kui saab noore inimesega, kes eelistab raamatuid telerile, arutada ulmekirjanduse kultusteose «Metro 2030» äraspidist lõpplahendust või vaimsete spordialade psühholoogilisi aspekte, ei tundu tulevik enam nii tume.

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

VÕRKPALL. Tartu võrkpallimeeskonna koosseis on kolmandiku ulatuses vahetunud ning võtmeroll on usaldatud kahele noorele sidemängijale.

Noored hakkavad Tartu mängu looma mariel gregor reporter

K

evadel Eesti meistriks tulnud Tartu Bigbanki võrkpallimeeskonna peatreener Andrei Ojamets alustab uut hooaega puhtalt lehelt, kevadine meistritiitel tema jaoks mingit rolli ei mängi. «See on ajalugu, tegemist on peaaegu uue võistkonnaga ja eelmine hooaeg siia ei puutu,» sõnas Ojamets.

Tartul on vahetunud sisuliselt kolmandik meeskonnast, sealhulgas mõlemad sidemängijad. Mängu hakkavad juhtima 21-aastane bulgaarlane Georgi Topalov ja verinoor Robert Viiber. Topalov siirdus eelmisel hooajal poole pealt Rootsi liigasse.

«Eks me teatud mõttes riskisime tema palkamisega, noor ja tundmatu. Samas sain tema kohta piisavalt infot ja annet on. Saab olema huvitav näha, kuidas meeskond kokku klappima hakkab, sidemängijate vahetus annab täiesti uue käekirja ja näo. Näis, kuidas noored mehed pingele ja koormustele vastu peavad,» rääkis treener.

Teine sidemängija Viiber on kõigest 17-aastane. «See on kindlasti klubi jaoks pikema perspektiiviga otsus, pilk tulevikku. Palju meil ikka Eestis selliste mõõtudega sidemehi on,» kommenteeris Ojamets kahemeetrist mängijat. «Eks Caicsiga (mitu hooaega Tartu põhisidemängijaks olnud lätlane Artis Caics – toim) oldi harjutud, ent usun, et ehk oligi mingisugust muutust vaja,» lisas Ojamets.

Palju muudab ka eelmise hooaja liidri, diagonaalründaja Renee Teppani äraminek Itaalia meistriliigasse, ent põlvevigastusest ja sellele järgnenud operatsioonist on taastunud kogenud Argo Meresaar, kes eelmise hooaja lõpus ei saanud Tartut aidata. «Argo peale langeb nüüd suurem koormus, kuid hetkel lähevad tema paranemise osas asjad paremuse poole ja usume, et ta saab korralikult mängima,» ütles juhendaja. «Me ei hakanud eelmise hooaja lõpus teda liiga vara platsile tooma, sellel poleks mõtet olnud.»

Tarkust juures Kogemust annab juurde ka eestlastele ammu tuttav nurgamees Denis Sintov Moldovast, kes hetkel on kerge jalatraumaga hädas. «Denisi tulekuga on mängijatarkust ja kogemusi kõvasti juures, ta on lisaks Eestile mänginud näiteks

TV Ingersoll Bühl, kus mullu mängis ka kaks eestlast – koondislased Martti Juhkami ja Andri Aganits. «Esimene tõsisem proovikivi selle võistkonna jaoks, eks aeg näitab, kuidas sellega toime tuleme.

Kindlasti on see huvitav kogemus. Samas ideaalne oleks see, kui mängiksime Euroopas pidevalt.» Eurosari algab novembri alguses.

Soosikukoormat ei soovi

Tartlaste uuenenud meeskonna värske sidemängija Georgi Topalov tõstmas, kogenud Argo Meresaar (parefoto: margus ansu mal) ja Kevin Soo löögivalmis.

Venemaal ja Türgis ning saanud kõva kooli.»

Eelmisest hooajast jätkavad ka Rait Rikberg, Robert Täht, Kristo Kollo, Taavi Nõmmistu, Henri Treial ja Kevin Soo. Tartu eest hakkab ilmselt taas mängima ka Priit Luik, kes on

Meresaar: hea meel on tagasi olla VÕRKPALL. Eesti meister-

klubi Tartu Bigbank pidas reedel kodusaalis meistrite mängu, kui kohtus valitseva Soome meistri VaLePa meeskonnaga. Mängiti neli geimi ja 4:0 jäid peale soomlased.

Tartu alustas koosseisus Argo Meresaar, Kevin Soo, Henri Treial, Kristo Kollo, Robert Täht, Georgi Topalov ja libero Rait Rikberg.

Avageimis domineerisid soomlased, kuni Meresaare serviseeria Tartu neist punkti kaugusele tõi – 22:23. 25:23 võitsid avageimi siiski soomlased. Teine geim algas tasavägiselt, Kevin Soo rünnakust oli Tartu peal 12:9, ent sellegi geimi pöörasid põhjanaabrid en-

da kasuks 25:19. Ka kohtumise ülejäänud geimid kuulusid vastasele – kolmas geim läks Soome klubile seisuga 25:22 ning neljas 25:12.

Peatreener Andrei Ojamets ütles, et eelkõige jäi ta rahule Meresaare esitusega. «Argo oli tubli, sidemeestest olen pigem rahul noore Robert Viiberi tegutsemisega, parandamisruumi jagub kõigil. Mõned on vist veel mõtetega eelmises hooajas,» sõnas juhendaja.

34-aastane Meresaar on teda eelmisel hooajal tabanud põlvevigastusest ja lõikusest piisavalt taastunud ja tegutses VaLePa vastu väljakul nagu enne vigastust, tuues tartlaste parimana 13 silma.

Meeskonna uute sidemängijate, 21-aastase Topalovi ja 17-aastase Viiberi kohta sõnas vanameister järgmist: «Ega meil täna see asi ei toiminud, klappi polnud. Peame emotsionaalse tausta ka paremini paika saama,» kommenteeris ta.

Meresaar sai hiljuti põlve geelisüsti. «Praegu on põlv natuke paiste läinud, aga mängida kannatab ikka. Ma olen nii pikalt eemal olnud, et kui mängida kannatab, siis risti ma ette ei löö ja mängin. Hea meel on tagasi väljakul olla,» ütles ta.

«Võtan päev korraga, kui kannatab, siis mängin, kui ei pea vastu, siis ei pea. Mina teen kõik selleks, et peaks,» lisas Meresaar. Mariel Gregor

tippvõrkpallist mõnda aega eemal olnud.

Enne reedest kohtumist Soome meistriga olid tartlased kaks kontrollmängu pidanud Võru ja TTÜga. «Muidugi oleks ettevalmistusega juba juulis tahtnud alusta-

da, aga midagi pole teha, raha seab piirid. Suur väljaminek on sel aastal eurosari,» sõnas peatreener.

Tartu mängib üle mitme aasta taas eurosarjas, kui osaletakse CEV Cupil. Tartu vastaseks on Saksamaa meeskond

Ojametsa sõnul ei mäleta ta oma treenerikarjääri jooksul Eestis nii massilist mängijate ja treenerite liikumist kui algava klubihooaja eel.

«Eks meile niikuinii pannakse seda soosikukoormat, sest oleme meistrid, aga ma ise kellegi peale favoriidikoormat küll ei julge panna, nii palju on olnud muudatusi, et raske oleks midagi ennustada. Olen treenerina ametis olnud 90ndate algusest, aga sellist vahetusterallit küll ei mäleta. Võru on uues kuues, Järvamaa näol on täiesti uus klubi, pluss kolmel klubil on uued treenerid, lisaks mängijaid on väga palju tulnud ja läinud. Ka siin mängivad leegionärid on paljud Eesti publiku jaoks täiesti uued näod,» vaatas Ojamets algavale hooajale otsa. «Ja kuuldavasti on neist mitmed ka väga korraliku tasemega, saab põnev olema.»

14 || SPORT || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

Eesti naised said pronksi LASKMINE. Granadas toi-

munud laskmise MMil võitis Eesti püssinaiskond koosseisus Anžela Voronova, Ljudmila Kortšagina ja Jelena Potaševa 300 meetri standardharjutuses pronksmedali.

Eesti naiskonna kogusumma oli 1698 silma, Poolale kaotati 19, Šveitsile 7 silmaga. Individuaalselt tuli maailmameistriks Eva Rösken Saksamaalt 581 silmaga, hõbemedali sai Elin Ahlin Rootsist 580 silmaga. Neile järgnesid võrdselt 578 silmaga ameeriklanna Erin McNeil ja AnVoronova, kuid kuna ameeriklanna oli lasknud 19 sisekümmet, Voronova aga 17, läks pronksmedal USAsse.

Ljudmila Kortšagina sai 566 silmaga 16. koha ja Jelena Potaševa 554 silmaga 22. koha. Reino Velleste sai meesjuunioride arvestuses kaarraja harjutuses 116 tabamusega 12. koha. Meeste 300 meetri standardharjutuses sai Meelis Kiisk 1139 silmaga 25. koha, Eesti meeskond koosseisus Kiisk, Ain Muru ja Aivar Kuhi lõpetas 7. kohaga. PM

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Puusta sihib Rios medalisõitu jaan martinson jaan.martinson@postimees.ee

E

estlastest esimesena koha Rio de Janeiro olümpiamängudele välja võidelnud RS:X klassi purilaudur Ingrid Puusta tahab kahe aasta pärast murda end esikümnesse: «Eesmärk oleks, jah, pääseda Rios medalisõitu.»

Hispaanias Granadas toimunud MMil sai Puusta 24., riikidest 13. koha ja lunastas sellega olümpiapääsme. «Olin pisut üllatunud, et juba nüüd Rio pileti sain,» tunnistas Puusta. «Valmistusin MMiks tõsiselt, aga ikkagi... Konkurents on siin kõva ning kindel ei saa olla milleski. Nüüd on tunne hea ja kerge. Sain aasta rohkem aega mängudeks valmistuda ning olen seetõttu väga heas seisus.»

Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas seevastu arvas, et Puusta pidigi MMil nõnda kõrgele kerkima: «Purjetamises pikkade sammude-

ga edasi ei astuta, kuid Puusta läheb järjekindlalt paremaks. Üksikutes sõitudes trügib ta juba ässade vahele, seega polnud olümpiakoha saamine kindlasti juhus.»

Puusta nõustub. «Arenen tõesti. Londoni olümpia järel olin maailma edetabelis 50., nüüd aga 25. koha kandis. Olen saanud treenida talvel Hispaanias, võistelda piisavalt, mul on personaalne treener, tugev taktik ja strateeg, kes käib regattidel kaasas, toredad ja tugevad välismaised trennikaaslased...

Kõik see viib edasi.»

Medaliteni, tõsi, on Puustal veel minna. «Kui võrrelda kiirusi, siis ma staaridele alla ei jää, kuid tehnilisi elemente – start, manöövrid – sooritavad nemad paremini. Neil on rohkem kogemusi. Peaksin rohkem treenima ja võistlema. Paraku olen amatöör, mul puuduvad sponsorid. Olümpiakomiteelt ja alaliidult saan toetust, kuid mitte piisavalt. Maailma tippude töö on purjetamine ja neil on ka parimat varustust piiramatult.»

Ingrid Puusta sai Londoni olümpial 15. koha, Rio de Janeiros ihkab ta foto: ejl / riina ramst murda kümne parema sekka.

Rio olümpiale pole Puusta veel mõelnud. Esiteks on mängud kaugel, teiseks tuli sinna pääs üsna äkiliselt. «Eks lähiajal teen konkreetsed plaanid ja sean kindlad eesmärgid.

Esikümnesse tahaksin pääseda, medalisõitu. Tuleval aastal tuleb minna Rio eelolümpiale, et sealsete purjetamistingimustega tutvuda, ja mitte pelgalt võistlema, vaid tahaks seal ka pikemalt treenida. Õigupoolest alustan ettevalmistust olümpiaks juba 21. septembril, kui siirdun Cadizi, talvisesse treeningpaika.»

Taanis Århusi ülikoolis õppiv Puusta hakkab juba oktoobris kirjutama lõputööd, kuid kaitsta saab seda ilmselt alles tuleval suvel, sest talvel tuleb Hispaanias treenida ja treenida. Kui kool saab läbi, siis mis edasi?

Puusta: «Purjetamine on Eestis küll arenev ala, aga nii palju seal raha ei liigu, et saaksin vaid spordile pühenduda. Ju tuleb leida töö. Küll aga loodan pääseda ka 2020. aasta olümpiamängudele.»

16 || VARIA || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Kõigil on halbu aegu ja keegi ega miski ei ole täiuslik.

See käib ka sinu kohta. Praegune olukord võib olla hullem, kuid õnneks ei ole.

SÕNN Keegi võib sul vaiba jalgade alt ära tõmmata nii otseses kui ka kaudses mõttes.

Sina jääd siiski püsti. Tead, kuidas end edaspidi paremini selliste asjade eest kaitsta.

KAKSIKUD

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

ERNIE

Sa ei tee asju kellegi jaoks või millegi pärast.

Pigem teed kõike, kuulates oma südametunnistuse häält.

Tahad edasi areneda ja valid selleks uued viisid.

Nils G. G. van Dijk – Die Schwalbe, 1959 Matt kahe käiguga

VÄHK

Näed, et oled kellegi kohta ennatliku otsuse langetanud. Pead nüüd midagi totaalselt muutma, et sa enda jaoks tähtsat suhet ei kaotaks.

Eelmise ülesande lahendus: 1. Re5!

MÄLUMÄNG

LÕVI

Hoiad enda läheduses vaid rõõmsameelsed sõbrad.

Nii tagad endale parema meeleolu ja seda isegi siis, kui varem oli su meeleolu nullis.

NEITSI

mtü liivimaa mälu

DILBERT

Kurvastad sind puudutava asja üle südamepõhjani.

Kui oled aga põhja jõudnud, tekib kergem tunne. See tähendab, et saad üle ja elad rõõmsalt edasi.

MEIL ON VEEBITEENUSTE JAOKS VAJA HÄKKIMISTURUNDUST. MA ARVAN, ET SOBIN SELLE TÖÖ JAOKS IDEAALSELT.

KAALUD Oled kolamas enesesüüdistustes? Lõpeta ja vaata asju teise nurga alt. Perspektiivimuutus muudab ka arusaamist olnust ja seega tundub ka tulevik helgem.

SKORPION

Tunned vajadust vabaneda kurnavatest mõtetest ja emotsioonidest.

Püüad olla spontaanne ja lubad ellu uusi kogemusi.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Võõrad ja harjumatud asjad? Kui nendega natuke tegeled, saavad need sulle kiiresti omaseks, sest oled nendega ühel lainepikkusel.

KALAD Näitad kangekaelsust, kuid just seda elu praegu nõuabki. Oled leidnud enda jaoks nii huvitava projekti, et pead seda lausa üheks oma elu eesmärgiks.

SA VÕIKSID LIHTSALT JA SEDA MAGADA JA MA EI SAA ARUGI, SAAKS TEHA ET SA MIDAGI KA KODUS. EI TEE.

Vastused: 1. Kaptenregendid. 2. Käes. Pöidlasirutajalihaste (pikk ja lühike) tugeva pingutusega tekib nahal mõlema lihase kõõluste vahel, kodarluu tikkeljätkest veidi madalamal, väike lohuke. Vanasti riputati sellele nuusktubakat ninna tõmbamiseks. 3. Haab. 4. Peeter Allik. 5. A. H. Tammsaare «Elu ja armastus».

KALJUKITS Uurid, kuidas olla avatum ja jätta rohkem mänguruumi. Kui oled mingi aja n-ö kasti sees elanud, siis seda enam vajad enda ümber liikumisavarust.

VEEVALAJA Kui oled oma suhtesse ühepoolselt rohkem panustanud, siis nüüd saad seda vähem teha. Partner on juhtohjad enda kätte võtnud.

MA OLEN SELLEST KUULNUD, AGA MUL POLE AIMUGI, MIDA SEE SISULISELT TÄHENDAB.

1. 3. septembril 301 iseseisvus San Marino, maailma vanim tänini eksisteeriv vabariik. Omapärane on see, et San Marinot valitsevad kaks riigipead, kes valitakse pooleks aastaks iga aasta 1. aprillil ja 1. oktoobril. Mõnda aega valitsevad vanimat vabariiki veel Luca Beccari ja Valeria Ciavatta. Millist ametinimetust nad kannavad?

2. Tubakas ja inimene on peaaegu sünonüümid. Millises inimese kehaosas paikneb anatoomiline tubakakott?

3. Miks seda puud hundipuuks kutsutakse, pole eriti teada, kuid vargapuu nime olla ta saanud sellest, et olnud kunagi inimene, kes varguse pärast selleks puuks muudeti. Puu lehti on võrreldud naise keelega, mis kunagi paigal ei püsi. Mis puu?

4. Nimetage eesti kunstnik, kelle loomingu hulka kuulub hiigelsuur maal «Andrus Ansip – lihatoitlaste iidol».

5. «Irma Vainu käis juba tublisti üheksateistkümnendat, kui lõpetas kevadel gümnaasiumi kodualevikus. Ja et ta samal kevadel oli vabanenud leerist, siis võis ta kooli lõputunnistuse vastu võtta helevalges kleidis, mis oli sel silmapilgul ainult teist korda seljas.» Millise tuntud kirjandusteose algus?

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOOT «Issi, keda sa soovisid, kas poissi või tüdrukut?»

«Tegelikult, Juku, soovisin ma lihtsalt meeldivalt aega veeta ...»

••• Tsitaat ühe Läti ministeeriumi ringkirjast: «Meie tähelepanekute kohaselt on arhiivid ülemäära suureks kasvanud. Selle probleemi lahendusena hävitab iga ametnik oma dokumendid, mis on vanemad kui viis aastat. Kindluse mõttes tuleb teha kõigist hävitamisele minevatest dokumentidest tagavarakoopiad.»

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || SUHTED || 17

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MIHKEL.NIGLAS@POSTIMEES.EE

SUUR LAPS. Statistikaameti andmeil on noorte esimesele püsivale töökohale asumine nihkunud järjest hilisemaks, mis tähendab, et noored jäävad pikaks ajaks vanemate toita.

Noor jääb kauaks vanematekoju sirje niitra toimetaja

S

wedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Lee Maripuu ütles, et oleks hea, kui vanemad teeksid lapsele varakult selgeks säästmise ja kogumise põhimõtted.

Siis on lootust, et ta ka iseseisvub rahalises mõttes varakult.

Kui põhiharidusega inimeste mediaanvanus esimesele püsivale tööle asudes on 17, siis kõrgharidusega töötajate puhul juba 22 eluaastat.

«Kuna uus tasuta kõrgharidussüsteem eeldab noortelt senisest suuremat pühendumist õpingutele, on õppimise kõrvalt töötamine järjest raskem. Seega on vanematel suurem surve oma täiskasvanud õppuritest lapsi aidata,» selgitas Maripuu.

Küsimusele, kui kaua peaksid vanemad lapsi materiaalselt toetama, vastas pereterapeut ja perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Marge Vainre nii: «Nii kaua, kui tundub vajalik ja on võimalik. Kui noor inimene õpib ja tal pole püsivat sissetulekut, siis on loomulik, et vanemad võimaluse korral

toetavad. Enamasti on noored ise huvitatud iseseisvumisest ja soovivad ka materiaalset sõltumatust, otsides teenimisvõimalusi.»

Probleemid võivad tema sõnul tekkida siis, kui täiskasvanud laps ei püüdlegi selle poole ja materiaalne toetamine võimaldab tal mugavat äraelamist jätkata. Sel juhul tuleks teema päevakorda võtta ning vastastikused ootused ja tulevikuplaanid selgelt välja öelda.

«Vahel ongi nii, et kergem on rääkida sellest, et täiskasvanud laps ei korista või aita piisavalt, kui sellest, et tema ülalpidamine on koormav ja ebaõiglane. Sellise olukorra ärahoidmiseks tuleks juba varem mõelda ja märgata, mis soosib või takistab lapsel eakohaselt vastutust võtta ja iseseisvuda.

Selge on see, et teiste kulul elamine kui eluviis ei kujune üleöö,» lausus perenõustaja.

Samas võib olla ka vastupidi, et vanemad püüavad jätkata hoolitsemist ja hüvede pakkumist, et takistada noorte lahkumist kodunt. «Võimalik, et see räägib kartusest jääda üksi või muutuda kasutuks. Ka see on mõtlemiskoht, kuidas neid vajadusi kompenseerida ja noorte eraldumispüüdlusi mitte takistada,» osutab Vainre.

Kui kaua peaksid vanemad täiskasvanud lapsi toetama, on

Eri põlvkondade koos elamises on ei ole midagi taunitavat juhul, kui illustratsioon: corbis omavahelised suhted on normaalsed.

tema sõnul seotud ka väljakujunenud peretraditsioonidega – kas elatakse mitu põlvkonda koos, nii et noore pere lapsed saavad hoitud ja majandatakse ühiselt, või on kombeks kiiresti asuda elama omaette ja olla sõltumatu.

Küsimus on selles, kuidas pere on toiminud, kas üksteise eest hoolitsemine ja pereasjadesse panustamine toimib põhimõttel «teene teene vastu»

või on leitud viis, mis arvestab igaühe heaolu ja võimalusi ning oluliseks väärtuseks on rõõm ühistes asjades osalemisest ja üksteisest hoolimisest.

Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professori Lauri Leppiku sõnul tuleks juhtumeid eraldi vaadelda. «Iseenesest ei ole midagi taunitavat selles, kui erinevad põlvkonnad elavad ühes leibkonnas, eeldusel, et see on kõigi asjaosaliste vaba va-

SUHTED

lik, kõik osapooled on olukorraga rahul, peresuhted on normaalsed ja üksteist toetavad.

Keerulisem on siis, kui koos elamine ei ole päris vaba valik, vaid erinevate asjaolude poolt pealesunnitud või ei ole kõik osapooled sellise elukorraldusega rahul,» selgitas ta.

Tallinna Ülikooli nooremteadur Tiina Tambaum lausus, et pere väljendub erinevates kohtades erinevalt, mõtteline joon liigub põhja ja lõuna vahel: vaid 13 protsenti taanlasi elab samas leibkonnas oma lastega, samal ajal kui Hispaanias on neid 52 protsenti. Põhjamaades annab materiaalset abi vanem põlvkond lastele, LõunaEuroopas aga noorem põlvkond oma vanematele.

Tallinna Ülikooli etnograafia instituudi vanemteaduri Luule Sakkeuse sõnul on tendents seoses laste arvu vähenemise ja eluea pikenemisega, et alaealiste lastega leibkondade osakaal on vähenenud ja täiskasvanud lastega leibkondade arv suurenenud. Täiskasvanud lapsena leibkonnas elamine on suurenenud kahe rahvaloenduse vahel veidi üle kümnendiku, ulatudes pea kümne protsendini. See suurenemine toimub ühelt poolt tänu vanemate kasvavale elueale, teisalt aga noorte pikenevale kooliteele.

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Mitu põlvkonda Täiskasvanud lastega koos elavad vanemad, kes on 50-aastased või vanemad (protsentides) Austria

9,72

Saksamaa

0,32

Rootsi

0,10

Holland

4,71

Hispaania

12,10

Itaalia

10,77

Prantsusmaa

8,02

Taani

4,53

Šveits

9,41

Belgia

10,23

Tšehhi

11,34

Ungari

19,73

Portugal

22,64

Sloveenia

23,95

Eesti

13,03 allikas: share uuring 2011

18 || kuulutused || postimees, 20. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Kaevumeister: kaevude kaevamine, salv- ja puurkaevude puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

Ostan kogusse igasuguseid Eesti sõjaväemärke kuni 1944. Maksan parema hinna – näiteks pildiloleva märgi eest 200 €. Tel 5450 7799.

Palju sõnu häid ütlemata jäi ...

Lehte Ojaperv

21. IX 1924 – 16. VIII 1995

Alfred Ojaperv

Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738.

1. VIII 1921 – 10. III 2014

Mälestame kalleid vanemaid ema 90. sünniaastapäeval.

Lapsed ja lapselapsed peredega

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Töö osalise koormusega. Tasu 500–1000 eurot kuus. Tel +358 046 571 3378; +358 465 713 378.

Ostame vanavara. Tule äripäevadel kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Pakume tööd CE-kat veoautojuhile (25-m autod, täispära). Töö vahetustega: 2 nädalat tööl, 1 nädal kodus. Abiks on töökogemus poolja/või täishaakel ja eesti keele oskus.

Kasuks tuleb kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome-Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd.

Tel 5340 0065.

Tallinna matusebüroo ja Kiviraidur mälestavad tublit kolleegi ja väga head sõpra

Hugo Jansonit Avaldame sügavat kaastunnet perele.

SA Läänemaa Haigla otsib oma meeskonda meditsiiniõde. Info tel 522 1345. Vajadusel aitame majutusega. CV saata kuni 26. septembrini e-postile haigla@salmh. ee 4-toal korralik mug korter Anne 32, 3-k, 70 m². Vahetada 2-toalise vastu samas piirkonnas. Tel 5618 7325.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides käiseembleeme. Maksan 100 €/tk. Tel 5613 8008.

Vana talukoht Käreveres Tartust 16 km (vajab kap-rem, krunt 3793 m², kaev, elekter, 22 000 €). Usaldusväärne kinnisvarateenus, ost-müük-üürimine. Personaalne nõustamine tasuta. Kutseline maakler Veiko Tamm tel 513 8494, www.ader.ee

Ostan erinevaid EW sõjaväe rinnamärke. Maksan alates 120 €/tk.

Tel 5808 5338.

Ostan igasugust merevaiku. Tel 5801 7103.

Toon koju talvekartuli (sõnnikuga väetatud). Tel 5553 7933.

Müüa Illi vesiveski elamu Võrumaal Vastseliina vallas (eh 1940, ü-p 180 m2, krunt 6428 m2, paisjärv, 49 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

Juubeli pillimees. Tel 5647 2730.

Üürile anda Tartu kesklinnas ahik kööktuba. Tel 5395 0955. Üürin 1–2toal korteri või majaosa Elvas. Tel 5670 4107.

Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

HAUAKIVID MATUSEPLAADID Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest.

TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4.

Tel 738 3204, 501 7237.

Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837.

Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162.

Pendli algõppe kursus. Omandate teadmised, kuidas saab kasutada pendlit oma igapäevases elus. Kursus toimub 27. IX kl 11–15 Tartus Vanemuise 48. Kursuse maksumus 15 € (lisaks saab osta pendli).

Täpsem info www.energoman.ee, tel 501 8260.

Abistan vanureid ja puuetega inimesi. Tel 5664 0259.

Virve Matjust

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

Enno Poldre

mälestavad kurbuses 1. surma-aastapäeval õde Helju, Toomas perega, Ülle ja Olvi.

Leinavad lähedased. Ärasaatmine täna kell 10.30 Pärnamäe kabelis.

Oled meeles meil rõõmudes, valudes, oled rasketel päevadel toeks.

Heljo Penner

12. IX 1932 – 18. IX 2014

Teatame kalli ema, vanaema ja vanavanaema surmast.

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 21. skp. kell 14 Tartu Salemi kirikust Raadi kalmistule.

Sulle anti uni nii pikk, tähtede sära ja igavik.

Lembit Reimand 31. I 1924 – 21. IX 2005

Kallist venda mälestab 9. surmaaastapäeval õde Linda perega.

Mälestuste päiksekullas elad ikka meiega ...

Teatame kurbusega kalli abikaasa, ema, vanaema ja vanavanaema

Leida Sarapuu

Elfriede Siioni

21. IX 1914 – 23. IX 2007

28. XI 1938 – 18. IX 2014

Erika Songisepp

Kallist tädi mälestavad 100. sünniaastapäeval Maret, Peeter ja Marek perega.

surmast. Omaksed Ärasaatmine 24. skp. kell 13 Raadi kalmistu leinamajas.

1. surma-aastapäeval mälestab tütar perega.

20. III 1931 – 21. IX 1994

Unustamatut klassijuhatajat, silmapaistvat isiksust ja sõpra mälestab 20. surma-aastapäeval Tallinna 42. keskkooli (Kadrioru Saksa gümnaasium) 1961. a. lõpetanud esimene lend.

Mälestame endist vallavolikogu ja vallavalitsuse liiget

Andres Bahovskit

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Kernu vallavolikogu Kernu vallavalitsus Mälestus sinust hinge jääb helge ja hea ...

Vello Ilves

Südamlik kaastunne perekonnale ja kõikidele teistele lähedastele.

Riina ja Rein Torgalt

Toomas Uudelt 15. IV 1950 – 17. IX 2014

Toomas Uudeltiga 15. IV 1950 – 17. IX 2014

Mälestame kallist klassivenda.

Südamlik kaastunne lähedastele.

Abja keskkooli 24. lend

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 27. skp. kell 12 kodus Elvas Tartu mnt. 9.

Pärgi ja kimpe palume mitte tuua.

Südamlik kaastunne Erika Amandale perega kalli

Avaldame siirast kaastunnet Kaidar Raudmetsale isa

Heikki Leesmenti

Tiit Raudmetsa

lahkumise puhul.

KSG 3.a klass ja klassijuhataja

kaotuse puhul.

Kolleegid Danske Bankist

Avaldame kaastunnet

Teatame kurbusega armsa ema, vanaema ja vanavanaema

Heikki Leesmenti

Õie Selge

lähedastele, Merike Leesmentile ja lastele kalli abikaasa ja isa lahkumise puhul.

Mihkel ja Andres Leesment peredega

lahkumisest. Lapsed peredega Ärasaatmine 22. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Mälestame kauaaegset töötajat

Lahkunud on meie kallis

Margus Lepametsa

22. IX 1928 – 16. IX 2014

Sügav kaastunne omastele.

Kolleegid Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse aktsiaseltsist

Siiras kaastunne Tiiule perega armsa isa, vanaisa ja äia

Helga Neemlaid

kaotuse puhul.

Töökaaslased Blendent Hambaravist

4. IV 1933 – 21. IX 2013

Kurbusega jätame hüvasti

kaotuse puhul.

Töökaaslased Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi IMS laborist

Heiti-Heldur Kasepuu

Mälestuste päiksekullas oled ikka meiega, kallis ema.

Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ja katkeb siis ...

Moidela Tõnisson

Ago Kasemägi

Busside tellimine. bussi.tellimine@ mail.ee, tel 502 2397.

Lahkunud on meie kallis isa, vanaisa, abikaasa ja vend

6. X 1947 – 17. IX 2014

Haaslava vallavolikogu kehtestas 27.

VIII 2014 otsusega nr 25 Roiu alevikus asuva Oja tn 1 maaüksuse detailplaneeringu.

Ostame põllumaad.

Tütar perega Ärasaatmine 24. skp. kell 12 Kaarli kirikus.

31. III 1926 – 20. IX 2013

Südamlik kaastunne Heikile ja Gunnarile isa

Tartus 29. sept. ekskavaatorijuhi kursus. T-kat kursus (traktorid). Info tel 523 0167.

Müüa soodushinnaga kaunis vitspunutismööbli komplekt; Eesti rahvusstiilis mööblit; köögi- ja majatarbeid; raamatuid. Tel 5646 6754.

Unustamatult kallist

Haaslava vallavalitsuse 21. VIII 2014 korraldusega nr 141 algatati detailplaneeringu koostamine Palupealse vkt 8 maaüksusel Aardlapalu külas ja Lageda tee 3 maaüksusel Haaslava külas, kokku 2234 m² suurusel maa-alal.

Planeeringuga määratakse planeeritaval maa-alal ehitus- ja maakasutustingimused.

Keila teatab: vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 4 teatame, et Keila linnavolikogu kehtestas 26. VIII 2014 korraldusega nr 27 Keila linnas Ülejõe tee 2a, Ülejõe tee 2 ja Ülejõe tee 2c kinnistute detailplaneeringu avaliku kergliiklustee rajamiseks. Planeeritav 6 ha suurune ala koosneb Ülejõe tee 2a, 2 ja 2c kinnistutest ja nendega külgnevast maanteelõigust ja asub Keila linna põhjaosas Paldiski maantee ääres Keila jõe kõrval. Detailplaneeringuga on avaliku kergliiklustee lõigule vajaliku krundi moodustamiseks jagatud nimetatud kinnistutest ajutised krundid ja nendele on määratud transpordimaa sihtotstarve.

Detailplaneering ei sisalda Keila linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Materjalidega saab tutvuda ka Keila linna kodulehel www.keila.ee

Agda Oks

29. X 1931 – 18. IX 2014

Armastus sulagu mälestuseks ja valu lauludeks.

Seoses töömahtude suurenemisega võtab Raam Transport OÜ tööle rahvusvaheliste vedude autojuhte Skandinaavia ja Euroopa suunal.

Lisainfo tel 503 7040.

Keila teatab: vastavalt planeerimisseaduse § 25 lg 4 teatame, et Keila linnavolikogu kehtestas 26. VIII 2014 korraldusega nr 26 Keila linnas Paldiski mnt 35a, Keki tänava ja Keki 1b ning osaliselt T8 TallinnPaldiski mnt kinnistute detailplaneeringu avaliku kergliiklustee rajamiseks. Planeeritav 6,4 ha suurune ala koosneb Paldiski mnt 35a, Keki tänava ja Keki 1b kinnistutest ja nendega külgnevast maanteelõigust. Ala asub Keila linna põhjaosas Paldiski maantee ääres, sellega on avaliku kergliiklustee lõigule vajaliku krundi moodustamiseks jagatud nimetatud kinnistutest ajutised krundid. Detailplaneering ei sisalda Keila linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Materjalidega saab tutvuda ka Keila linna kodulehel www.keila.ee

Teatame sügava kurbusega, et lahkus kallis ema, ämm ja vanaema

Südamlik kaastunne Astrid Salumetsale perega kalli ema ja vanaema surma puhul.

Tartu Veeriku kooli pere

17. XI 1927 – 18. IX 2014

Eha Talvik

Leinavad õde, õemees ja õetütar perega. Ärasaatmine 21. skp. kell 13 Otepää leinamajas.

Sõnad liigsed kõik – ainult vaikida võib Mälestame ja avaldame kaastunnet kallile Anule abikaasa

Toomas Uudelti

surma puhul.

Igor, Luule, Ene, Aile, Gaius, Ave

POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014 || MEEDIA || 19

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Rattamaratoni ülekannet näeb veebis signe ivask

signe.ivask@postimees.ee

Tartu rattamaraton

Postimehe veebileheküljel näevad huvilised homme kella 9.40 kuni 15 ülekannet Tartu rattamaratonist. Ülekande kommentaatorid on Riho Järveläinen ja Sigvard Kukk.

Tartu rattamaratoni peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul on rattamaratoni seni saanud jälgida televiisori vahendusel, veebi pole nad ülekandeks varem kasutanud. Tema sõnul edastavad praeguse seisuga videopilti stardialal kolm ja finišis viis statsionaarset kaamerat,

• Toimub 21. septembril • Algab kell 10, finiš suletakse kell 18.30 • Algus Tehvandi spordikeskuses Otepääl, finiš Tartumaa tervisespordikeskuses Elvas

lisaks liiguvad rajal kaks mootorratast.

Klubi Tartu Maraton meeskonnal on ülekande kokkulepe Postimehe veebiväljaandega, mille kaudu on homme videopilt kõigile kättesaadav.

Miks just veebiülekanne?

«Internet annab meile sellised võimalused, mida telekanal piiraks,» rääkis Kelk. Nii näiteks näevad pilti ka need inimesed, kes asuvad väljaspool Eestit. Ülekande režissöör Kristen Kivistik on rattamaratoni ülekandmisega seotud riskidele mõelnud. «Maraton toimub keerulises piirkonnas, päris palju on paksu metsa, kust on signaali väljasaatmine ja kinnipüüdmine raskendatud,» rääkis ta.

Kui peaks ette tulema, et pilti tõepoolest kätte ei saa, siis manatakse pildina GPS-kaart, kus on peal ratturite kiirused

ja kus nad parasjagu asuvad.

Teisalt on Kivistik enesekindel. «Arvestades praegusi olusid, siis usume, et 80–90 protsendi ulatuses peaksime mootorratastelt pildi rajalt kätte saama,» lisas ta. Ülekanne toob vaatajateni kõige tulisemad võistluslikud hetked rajalt, tabada püütakse ka muud põnevat, mis rajal juhtub.

Kuna Tartu suusamaratoni ülekanne on alati olnud suure televaatajaskonnaga, siis usub Kelk, et rattamaraton võiks olla sama populaarne. Seda enam, et see on veebis kättesaadav,

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 20. SEPTEMBER ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Puutepunkt (subtiitritega)* 30 Mõistlik või mõttetu* 10 00 Maahommik 45 Õnne 13* 11 15 Pealtnägija* 12 00 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 3 30 Nikolaj ja Julie, 9 13 10 Maailma ajalugu, 7/8: Tööstusajastu* 14 05 Viimane tango Halifaxis, 3/6* 15 00 Musketärid, 10/10: Musketärid kergelt ei sure* 55 Jalgpalli Premium liiga: Jõhvi FC Lokomotiv – Narva JK Trans 18 00 Kaks takti ette: suurimad staarid, 2/3 30 Aktuaalne kaamera 40 Loodusdokk: Ööpäev maakeral, 1 19 35 Mehed ja mõrrad, 2 20 05 Reisile minuga: Põhja Küprose antiiklinnad 30 Õnne 13 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey 22 25 Midsomeri mõrvad: Metsaannid 23 55 Kuritegu, 9/20 00 55 Tartu muusikapäevad 30: Ivo Linna ansambliga Supernova ja Justament 01 27 ERR uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Ohtlikud mängud* 12 20 Tallinna legendid 35 Miliza (Eesti 1992) 13 05 Linnaloom* 15 OP! teater* 45 MI* 14 15 TEDx Tartu: Margus Tamm* 35 Mees metsast ja mere äärest. Skulptor Jüri Ojaver 15 20 Minuscule: Põrgulik ehitis 25 Riiginõunik, 2/4* 16 15 Smallville: Hukatusepäeva Tooja* 17 00 Tony, kümme 18 20 Tugitoolisport: Stiani jõukatsumine vetsujärjekorras* 30 Lammas Shaun* 35 Joona jutud: Olé, olé! Too Grete ära 19 00 Mesilane Maia: Maia tõttab appi* 10 Näh* 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 dokkaader: Tantsi mulle (Taani 2012) 20 45 Villa Antropoff (Eesti-Läti 2012) 21 00 Porgandite öö (Eesti 1998) 30 Pühapäev on enda jaoks (ETV 1977).

Telelavastus 23 35 Maailma kino: Tuhat korda head ööd (Iiri-Norra-Rootsi 2013)*. Draama 01 33 ERR uudised

KANAL 2

06 15 Ma ei teadnud, et olen rase 40 Illusioonimeistrid 07 25 Reporter* 08 20 Jälle Tom ja Jerry 45 Top Shop 09 00 Aia- ja Kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 11 30 Rooli võim 12 00 Kalailm* 40 Poliitikute kaasad: valguses või varjus?* 13 40 Kihnu Virve tänukontsert* 15 25 Kuldvillak* 16 00 Viimane võmm* 17 00 Rosamunde Pilcher – September, 2/2 (USA-SaksaInglise 1996) 19 00 Reporter+ 35 Charlotte koob võrku (Charlotte’s Web, USA-Saksa 2006). R: Gary Winick.

O: Dakota Fanning, Julia Roberts. Perefilm 21 35 Köök* 22 05 Pearahakütt (The Bounty Hunter, USA 2010). R: Andy Tennant. O: Gerard Butler, Jennifer Aniston. Romantiline möllukomöödia 00 20 Click – superpult (USA 2006).

Komöödia 02 20 Mr. Deeds (USA 2002). Komöödia 03 55 Karm tõde (Hispaania-USA 2012)*. Põnevik 05 25 Reporter+*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1481-1482 07 25 Teismelised ninjakilpkonnad 45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1, 9: Loll toidulift 08 10 Aladdin 1, 69 35 Teismelised ninjakilpkonnad 09 00 Simpsonid 4, 12 30 Simpsonid 4, 13 10 00 Heimari kokaklubi 30 Kodumäng* 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kättemaksukontor 12, 2: Ükskord Ameerikas, 2* 13 05 Kartulid ja apelsinid 5, 2* 14 05 Keskea rõõmud, 1: Kiri * 15 05 Midsomeri mõrvad 13, 5: Vaikne maa 17 10 Ühe armastuse lugu, 87 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Saabastega kass (USA 2011).

Animakomöödia 21 10 Padjaklubi 2, 1: Uus pind* 22 10 Härra ja proua Smith (USA 2005).

Märulikomöödia 00 35 Rikka mehe naine (USA 1996). Põnevik 02 30 Simpsonid 4, 13: Selma valik* 03 00 Midsomeri mõrvad 13, 5: Vaikne maa* 04 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Jennifer Lopez.

06 00 Katie Fforde – Suvine selgus (Saksa 2012) 07 45 Gok Wan annab moenõu 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 265 30 Sõbrad, 11-15: Proua Bing*; Kas teile maitseb lasanje?*; Tissilugu*; Sõbrapäeva apsud*; Pilvedes* 12 00 Päevaraamat (USA 2004)*. Romantiline draama 14 10 Nora Roberts – Sinine suits (USA 2007). Draama 16 00 Süües saledaks, 3 30 Aia- ja Kodusaade 17 25 Lemmikretseptid 18 10 Rachael Ray argipäevaroad, 3 19 00 Kes sa üldse oled?, 24/27: Rob Lowe 20 00 Tohter Olaf 21 00 Rosamunde Pilcher – Libanunn (Saksa 2012) 22 55 Kes sa üldse oled?, 24/27: Rob Lowe* 23 50 Reporter+ 00 20 Piinlikud kehad – kliinik, 6 01 15 Vampiir, vaim ja libahunt, 7: Näen su tõelist loomust 02 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 50 Suvine selgus* 04 20 Tohter Olaf* 05 05 Reporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Reporter 09 00 Komissar Rex, 5: Schönbrunni surnu* 55 Komissar Rex, 6: Täiuslik mõrv* 10 50 Conan, 285: Vigade popurrii* 11 40 Conan, 286: Allison Janney, Brett Gelman* 12 30 Krimi*.

Politseisaade 13 00 Pandoorum (USA-Saksa 2009)*. Õuduspõnevik 15 00 Click – superpult (USA 2006)*.

Komöödia 17 00 Titaanide kokkupõrge (USA 2010)*. Seiklusfilm 19 00 Kaks kanget Indias 20 00 Ohtlikud puhkused, 26 21 00 Hr. Päiksekiir, 8/13: Assistent 30 Nõiakütt Greteke (Witchslayer Gretl, USA-Kanada 2012). Õudusfilm 23 15 Metsikud 2 (Wild Things 2, USA 2004). R: Jack Perez. O: Susan Ward, Leila Arcieri, Isaiah Washington.

Põnevusfilm 01 00 Sügispunker+, 2/3* 30 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

kuhu pääseb igaüks igal pool ligi. Peakorraldaja sõnul on tekstina kirjutatud reportaaž ja kirjeldus küll hea, kuid asjast saab paremini aimu, kui võistlust ikkagi ise jälgida.

Kelk lausus, et Tartu rattamaraton on maailmas suuruselt kolmas maastikurattaüritus, mistõttu leidub kindlasti huvitunud vaatajaskonda, kes tahavad võistlust näha ja osalejatele kaasa elada. «Tahaksime pilti sündmustest ja tuhandetest ratturitest viia laiema auditooriumi ette, veebi kaudu saavad kõik huvilised võistlust jälgida stardist finišini,» rääkis ta.

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 45 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 19 07 45 Vaga vesi 2, 5: Räpased saladused 08 45 Eureka 5, 14 09 45 Salajane ladu 13 3, 1: Uus mees 10 45 Õlleraha (USA 2001)*. Komöödia 12 35 Legaalne 1, 4: Viha 13 00 Legaalne 1, 5: Õigusemõistmine 30 Legaalne 1, 6: Perekond 14 00 Lasko 1, 5: Reetmine 15 00 Lasko 1, 6: Milena 16 00 Lasko 1, 7: Õliprints 17 00 Clevelandi show 3, 11: Pruun maagia 30 Kirvemehed 4, 15: Lõuad lõunast 18 30 Simpsonid 6, 12: Homer Suur* 19 00 Ninjasõdalased 30 Rammumeeste maailma karikasari, 5 20 30 Simpsonid 6, 13: Maggie on kolmas 21 00 Top Gear 4, 2 22 05 30päevane öö (USA – Uus-Meremaa 2007). Õudusfilm 00 15 Ameerika õudukas 3, 2: Poisi kehaosad 01 15 Lasko 1, 5-7: Reetmine*; Milena*; Õliprints* 04 20 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 128/142* 45 Terve tervis* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Peterburi – Tallinn* 11 00 Valgust!* 30 Nero Wolfe, 7/8* 13 10 Oma Valitsus* 40 Kinnisvaraveeb 16 10 14 Paunvere väljanäitust (2012)* 17 10 TeTeVeke: Multifilm. 800 ljööd allapoole Amazonast 18 00 Täna. Uudised 05 Heeroldi jutud* 35 Nädal pealinnas 19 00 Meie erilised loomad. Loodusesari 30 Keskkonnanädal 20 00 Täna. Uudised 30 Kas tohib?

21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 05 Tunnistaja: Washington, 9/11.

Dokfilm 21 55 Kõik nähtamatud lapsed (ItaaliaPrantsuse 2005).

Mängufilm 00 00 Nädal pealinnas* 25 Kas tohib?* 55 Täna. Uudised* 01 25 TeleChat

Tartu rattamaratonil osalejad tunamullu toitlustuspunktis jalgratfoto: sille annuk taid pesemas.

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik.

Silver Kuusik 10 10 Perepilt 11 05 Rahva teenrid.

Aarne Rannaäe 12 05 Vikerviisid 13 05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava.

Lasnamäe kant. Oliver Orro, Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Ma elan siin.

Soome-ugri paar Natalia Ganova ja Vitali Rõbakov. Haldi Normet-Saarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng.

Anton Tšehhov – Hingevaev 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool. Jaan Aru – Ajust inimeseni 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Helikaja. Liina Vainumetsa.

Muusikaelu nädalakokkuvõte.

Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld 10 05 EKKMi Teooriaklubi* 11 05 Uus raamat.

Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Ljom – Seterkauk*.

14 05 Kunstiministeerium* 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd–muusika*.

Risto Rebane – kurbuse kaudu kõneleja. Saate koostab Pille Olde.

17 05 Heliträkk.

Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund.

Robert Staak 20 00 Džässikontsert.

Duo Vincent PeiraniEmile Parisien festivalil Jazzdor Strasbourg-Berlin.

21 00 Fantaasiaplaat. Ott Kagovere. Deathspell Omega “Fas – Ite, Maledicti, in Ignem Aeternum”.

22 05 Ilmakaar*.

Mosambiigi laulja Wazimbo kontsert Portugalis.

23 00 Meditatsioon 00 05 Nokturn

20 || TÄNA || POSTIMEES, 20. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KAJASTAB, KUIDAS SÜNNIB EESTIS UUS PARTEI – VABAERAKOND.

NIMEPÄEV: KAUPO, KAUBI Isidor Levin (pildil) 95, rahvaluuleteadlane Ann Marksoo 84, geograaf Ilmar Heinsoo 63, arhitekt Ants Hein 62, arhitektuuriajaloolane Henn Jõks 59, riigikohtunik Riho Rosberg 49, näitleja Saara Kadak 24, näitleja

foto: maaja kitsing

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

«KASU» KÜLG KIRJUTAB, MIKS EI TASU KÜTTEPERIOODI ALGUST VIIMASELE HETKELE EDASI LÜKATA.

Hilissuvi asendub sügisega

NARVA +18

RAKVERE +19

PAIDE +19

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Veel sellel nädalavahetusel peab kaunis ilm vastu. Päevad on vaiksed ja soojad, TARTU PÄRNU VILJANDI ööd rahulikud ja ududes. +19 +19 +19 Päevad annaksid veel hiKURESSAARE +17 lissuve mõõdu välja, aga öine jahedus tõmbab seda tagasi. Nii oleme keskmise õhutemperatuuri näitaja järgi VÕRU VALGA +19 juba viis viimast päeva käinud sü+19 gise rada. Sügise alguseks loetakse keskmise õhutemperatuuri KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS püsivat langemist 13 °kraadist Pühapäev, 21.09 Esmaspäev, 22.09 Teisipäev, 23.09 madalamale.

Täna on vähese ja vahelduva +10/+14 +6/+10 Tallinn +10/+19 pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõuTartu +6/+19 +8/+13 +7/+9 nakaare tuul 2–8 m/s. ÕhutemNarva +5/+17 +9/+11 +8/+9 peratuur tõuseb 16–20 kraadini.

Pärnu +9/+18 +10/+12 +5/+10 Kuressaare +12/+17 +10/+13 +7/+10

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

2–8 m/s

ilmateenistuse sünoptik

Homme, päev enne rahvusvahelist ninasarvikupäeva, ühineb Tallinna loomaaed rahvusvahelise sarvekaubanduse vastase aktsiooniga, mille algatajaks on Tšehhi Vabariigis asuv Dvůr Králové loomaaed – juhtiv ninasarvikute loodusesse taasasustaja. Keskpäeval algaval koguperepäeval löövad kaasa trummiansambel Kuku!, tantsurühm Aafrika Eestis ning Tallinna loomaaia ninasarvikute vaderid.

Maa peal ligi 50 miljonit aastat ringi liikunud ninasarvikud (pildil ida-aafrika teravmokk-ninasarvik Kigoma) on inimeste ebausu, rumaluse ja ahnuse tõttu oma eksistentsi äärele sattunud. Ninasarvikute õnnetuse põhjuseks on nende ninaluul kasvav sarv, millele on ekslikult omistatud imelisi raviomadusi.

Sügisandide küllus paljastab nii mõnegi loomaaiaasuka toitumisharjumuse. Näiteks armastab väike kihvadega hirvlane hiina muntjak aediku kohal kõrguvatelt alõtšaokstelt pudisenud kollaseid vilju mugida oma lesimispaikades, jättes neisse järele korralikud alõtšakivide kuhilakesed.

Möödunud pühapäeval täienes troopikamaja kääbusmarmosettide pere ühe liikme võrra, teisipäeval saabus Rooma loomaaiast Tallinna uus isane sudaani maasarvik, neljaKood avab päeval koorus inkubaatoninasarvikupäeva ris argusfaasani tibu. tutvustava klipi.

TALLINN +20

KÄRDLA +19 HAAPSALU +18

helve meitern

Kigoma ootab pidupäeva

EUROOPA

tõuseb 7.00 6.53 7.08

loojub 19.27 19.19 19.35

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas

+22,2 kraadi (1937) –2,1 kraadi (1930) Tartus +24,5 kraadi (1900, 1937) –2,2 kraadi (1993)

KUUFAASID 16. september 5.05 24. september 9.14 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51

+21 +27 +26 +22 +23 +22 +23 +22 +23 +24 +16 +17 +19 +18 +22 +22 +20 +24 +18 +23 +18 +17 +26 +18 +22 +10 +18 +29 +24 +18 +21 +25 +15 +25 +34 +18 +31 +33 +19 +27 +25 +29 +23 +29 +27 +23

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 21. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

07 09 10 11

09 00 Lastesaate 12 00 Vürst Volkonski* 13 00 Tartu levimuusikapäevad: Rosta Aknad* 40 Tähelaev: Peeter Volkonski* 14 55 Paradiisi päästmise nimel* 16 15 Siin ja praegu: Jüri Järvet jun* 17 00 Elagu rüütlid!: Valemängija* 30 Rallipõrsas Ruudi: Ruudi röövitakse ära* 18 00 Väike printsess.

Lõikuspidu* 20 Kui ma oleksin suur, 2 30 Samsam* 35 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Kastan* 50 Suursilm: Konn teekannus* 19 00 Mesilane Maia: Varjumäng* 10 Maksikoer Fik* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) Teemaõhtu: Edgar Valteri 85. sünniaastapäev 45 Naksitrallid I-II 20 45 Tuhat tutvust: Eno Raud (ETV 1984) 21 25 Suur maalritöö (Eesti 2013) 45 Edgar Valter – viimane kohtumine 22 40 Ramsese vembud, 1/4 (Eesti 1985) 50 Pöörismäe peremees. Edgar Valter 23 35 Ramsese vembud 00 05 Ateljeekontsert: Edgar Valter 28 ERR uudised

06 00 Rooli võim* 25 Ma ei teadnud, et olen rase: Üksi kodus 50 Tom ja Jerry: Virmaliste kalatüli.

Joonissari 07 10 Charlotte koob võrku (USA-Saksa 2006)*. Perefilm 09 00 Oh ja Ah matkal (Vene 1975).

Animafilm 10 Galileo* 10 05 Nädalalõpp Kanal 2ga* 11 35 Kodutunne* 12 35 Saladused* 13 05 Naabriplika: Tants seifi ümber* 14 05 Pilvede all* 15 05 Mesinädalad Marrakechis (Saksa 2009) 17 00 Utta Danella – Tähti vaadates (Saksa 2008) 19 00 Reporter+ 35 Sajandi armastus, 56 22 10 Hotell Grand 23 55 Kokkupõrge (Deep Impact, USA 1998) R: Mimi Leder. O: Elijah Wood, Téa Leoni, Morgan Freeman, Robert Duvall.

Katastroofidraama 02 10 7 sekundit (USA-Šveits-Inglise 2005). Hoogne põnevusmärul 03 45 Reporter+* 04 15 Utta Danella – Tähti vaadates (Saksa 2008)* 05 45 Eesti kõige-kõige

12

13

14 15 16 17 18

19

20

21

22

23 00 01

30 Lastesaated 00 Prillitoos 00 Tõuse ja sära!

15 Jamie Oliveri 30 minuti road: Kiiksuga makaronid 40 Minuscule 45 Puutepunkt 15 Loodusdokk: Ööpäev maakeral, 1/2* 10 Poeet New Yorgis (Inglise 2014)*.

Draama 25 Orkaanikütt (Iisraeli 2010). Dokfilm 20 Broadchurch, 3/8* 10 Midsomeri mõrvad: Metsaannid* 40 Downton Abbey* 30 Aktuaalne kaamera 40 Ajavaod. Ärimehed: Lille kohvik 10 Isa Brown: Kummitus masinas (Inglise 2014) 00 Hyacinth Bucket (Inglise 1995) 30 ENSV: Tutvuse poolest 00 Aktuaalne kaamera: Nädal. Ilm 40 Sport. Sport 00 NO99 Kunstikool 05 Inspektor Banks: Paha poiss (Inglise 2014) 35 Tõuse ja sära!* 50 Nikolaj ja Julie, 9/22* 38 ERR uudised

TV3 05 40 Kirgede torm, 1483-1484 07 25 Joonissarjad 09 00 Simpsonid 4, 14: Vend samalt planeedilt 30 Simpsonid 4, 15: Ma armastan Lisat 10 00 Monster High: Ehmuda, kaamera, võte! (USA 2013).

Eestikeelne animafilm 11 30 KINO3: Saabastega kass (USA 2011)*.

Animafilm 13 05 Me armastame Eestit* 14 35 Stop!

15 05 Midsomeri mõrvad 13, 6: Meistriklass 17 05 Ühe armastuse lugu, 88 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 KINO3:Tuhat sõna (A Thousand Words, USA 2012). Komöödia 21 25 KINO3. BOND: 007: Skyfall (Inglise-USA 2012). Märul 00 15 Politseipere 2, 7: Üksildaste südamete klubi 01 15 Castle 3, 5: Mõrva anatoomia 02 10 Stop! * 35 Simpsonid 4, 14: Vend samalt planeedilt* 03 15 Midsomeri mõrvad 13, 6: Meistriklass* 04 55 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1485

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 05 55 Staariminutid: Robin Williams 06 00 Libanunn (Saksa 2012)* 07 45 Kuidas alasti hea välja näha? 5 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 266 30 Näpud põhjas, 1115: Reaalsus jõuab kohale*; Kiirmüük*; Salajane koostisosa*; Ülakorruse naaber*; Pime nurk* 12 00 Ellen 16 30 Hooaeg 17 10 Metskassid, 3 18 00 Ameerika tippmodell 16, 3 19 00 Kes sa üldse oled?, 25/27: Rashida Jones 20 00 Tohter Olaf 21 00 Mona Lisa naeratus (USA 2003). Draama 23 20 Kes sa üldse oled?, 25/27: Rashida Jones* 00 10 Reporter+ 40 Allilma emandad, 1 01 25 Vampiir, vaim ja libahunt, 8: Lapsed ei peaks surnutega mängima 02 10 Ameerika tippmodell 16, 3/13* 55 Kuidas alasti hea välja näha? 5* 03 45 10 aastat nooremaks USA* 04 10 Staariminutid: Sean Penn 15 Staariminutid: Uma Thurman 20 Tohter Olaf* 05 05 Reporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 7: Tapvad mängukarud* 09 00 Komissar Rex, 8: Mäng tulega* 55 Komissar Rex, 9: Esimene auhind* 10 50 Conan, 287: Justin Theroux, Tony Hale* 11 40 Conan, 288: Chris Hardwick, Keizo Shimamoto* 12 30 Proovi järele enne surma, 5/8: Prantsusmaa* 13 30 Valged hundid* 14 30 Ohtlikud puhkused, 26* 15 30 Nõiakütt Greteke (USA-Kanada 2012)*. Õudusfilm 17 15 Mullivanniga minevikku (USA 2010)*. Komöödia 19 05 Kaks kanget Indias 20 00 Ohtlikud puhkused, 27 21 00 Hr. Päiksekiir, 9/13: Ben ja Vivian 30 Sügispunker+, 3/3.

Viimane!

22 00 Tipptund 2 (Rush Hour 2, USA 2001).

R: Brett Ratner.

O: Jackie Chan, Chris Tucker.

Möllukomöödia 23 45 Connecticutis kummitab (The Haunting in Connecticut, USA-Kanada 2009).

R: Peter Cornwell.

O: Virginia Madsen. Õuduspõnevik 01 30 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 40 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 20 07 40 Vaga vesi 2, 6 08 40 Salajane ladu 13 3, 2-3: Katsed; Armuhaige 10 40 Rammumeeste maailma karikasari, 5* 11 40 Tippkokk 2, 10 12 40 Legaalne 1, 7: Tervis 13 10 Legaalne 1, 8: Pahnakogujad 40 Tee kuulsusele (Glory Road, USA 2006). Spordifilm 16 00 Eesti autoralli meistrivõistlused 30 Lasko 2, 1: Evangeelium 17 30 Kirvemehed 4, 16: Start 18 30 Simpsonid 6, 13: Maggie on kolmas* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 24 20 30 Simpsonid 6, 14: Barti komeet 21 00 Vormel 1: Singapuri GP (Singapuri ringrada) 23 30 Top Gear 4, 2* 00 30 Valgekrae 4, 2: Kõige tagaotsitum 01 20 Lasko 2, 1: Evangeelium* 02 20 Kirvemehed 4, 16: Start* 03 20 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Kas tohib?* 09 00 Nädal pealinnas* 25 Meie erilised loomad* 50 Keskkonnanädal* 10 20 Täna. Uudised (subtiitritega)* 25 Tunnistaja: Washington, 9/11* 11 15 Uued tasujad: homse päeva kangelased (USA 2008). Mängufilm 12 30 Suvistepüha Heimtalis 2014* 50 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee 45 Eesti vabadusvõitlejate XXII kokkutulek Põltsamaal* 16 15 Kataloonia 2014* 45 Inimese mõõde* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Terve tervis* 30 Evald Okas (2009).

Dokfilm 19 30 Kultuurimeetri arhiivist. Veljo Tormis Suure-Jaani muusikafestivalil 2012 20 00 Nädal + 30 Ameerika eestlased. Idarannik, 9/13* 21 00 Kuidas me bändi tegime, 3/3* 30 Pillimeeste klubi 22 30 Põlva päevad 2014. K.O.I. 23 00 Nädal +* 30 Pühapäevatee* 00 15 Evald Okas* (2009). Dokfilm 01 15 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Silver Kuusik 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Ahjualune. Urmas Vadi 14 05 Kuula rändajat.

Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis.

Speyeri katedraal Saksamaal. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Legend. Karl Böhm 120. Austria dirigendi Karl Böhmi sünnist möödus 120 aastat.

Saate autor Maia Lilje.

10 05 Sooviklassika.

Anne Prommik. Kuulajate lemmikmuusika.

Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helikaja*. Muusikaelu nädalakokkuvõte.

Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld 13 05 Vanamuusikatund.

Robert Staak* 14 05 Järjehoidja. Tiia Järg 30 Lemmiklood 15 05 Raadioteater.

Romeo ja Julia. William Shakespeare “Romeo ja Julia”.

16 35 Vahemäng 50 Üks lugu 17 05 Vokalissimo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Tallinna KO. Tallinna Kammerorkestri hooaja avakontsert, solist Riivo Kallasmaa (oboe), dirigent Risto Joost.

21 00 Džässikontsert*.

Duo Vincent PeiraniEmile Parisien festivalil Jazzdor Strasbourg–Berlin.

22 05 Raadio Ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat* 00 05 Nokturn