Postimees 21 05 2014 by Postimees

UUS MOOD HUVI ELEKTRIAUTO OSTMISE VASTU ON MÕNE KUUGA KASVANUD. MAJANDUS LK 8–9

AJALOOLINE KONTSERT

MURDUMATU KOKKULEPE

Ühes maailma kõige olulisemas kontserdisaalis, Carnegie Halli peasaalis kõlab Tõnu Kaljuste juhatusel Arvo Pärdi muusika.

Prantsusmaa liidrid kinnitavad, et hoolimata USA vastuseisust sõjalaevade müügi lepingutest Venemaaga ei taganeta.

TERVIS

Südamerohud apteekrilt, erektsiooniturgutajad netist. LK 18–19

KULTUUR LK 15

VÄLISMAA LK 10–11

www.postimees.ee Jalgpallitreener

MARKO KRISTAL Raamile saime pihta, palli võrku ei saanud SPORT LK 16 KOLMAPÄEV, 21. MAI 2014 • NR 117 (7108) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 453 • LUGEJAID 201 000

VABADUST

Piirangute riik Vabadusele tuginev innovatiivsus tagas Eestile ka edu. Nüüd oleme vabaduseriigist otsekui suundumas kontrolliriiki, kirjutab endine peaminister Mart Laar. LK 13 AJALOO ILU

Linnahalli saatus

UURING. Suurem osa valijaist lähtub valimisotsuse tegemisel eelkõige isikust, mitte tema erakondlikust kuuluvusest.

Valija valib inimest Postimehe tellitud uuring enne pühapäevaseid valimisi ütleb, et kõik parlamendierakonnad saavad ühe koha, Keskerakond taas pigem kaks kohta ja suure tõenäosusega «teeb oma» ka üksikkandidaat Indrek Tarand.

Küsitluse järgi võib valimisaktiivsus olla vähemalt eelmiste europarlamendi valimiste tasemel, kindlasti lubab valima minna 44 protsenti inimestest, kuid ilmselt kujuneb valimisaktiivsuseks üle 50 protsendi.

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 4–5

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Teletornist saab varsti alla ka nööri mööda

Mõeldes Machu Picchu, Akropoli või La Alhambra peale, tundub, et tegu on pärandiga. Kuid kõik need fantastilised paigad olid sajandeid hüljatud, kuni mõned romantilised välismaalased osutasid nende potentsiaalile ja väärtusele kultuuripärandina, leiab Tallinna Ülikooli antropoloog Francisco Martínez. See käib ka Tallinna linnahalli kohta. LK 13

Alates tulevast esmaspäevast, 26. maist on Tallinna teletornis avatud üks unikaalsemaid atraktsioone terves Euroopas – köiellaskumine 175 meetri kõrgusel olevalt vaateplatvormilt. Eile katsetasid köiellaskumist teletorni suvelavastuse «Dara-Bara» te-

gelased. «Otsime oma meeskonnaga Tallinna teletornile pidevalt uusi väljundeid, et nii kohalikul külastajal kui ka välisturistil oleks ikka ja jälle huvi siia tagasi tulla,» sõnas teletorni juhataja Riina Roosipuu. «Servakõnd ning köiellaskumine võivad jätta mulje, et

tegemist on ainult ekstreemsportlaste pärusmaaga, kuid tegelikult saavad neid atraktsioone proovida kõik adrenaliininäljas julged, kes vastavad nõutud vanusepiirangule ja kelle tervis on hea.» Tallinncity.ee foto: liis treimann

Kood avab galerii ja video.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 21. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

irina tokareva

1 8 5 7

Valime isiksusi Seekord võib igast pardist saada inimene

Lambad, oinad ja muud

es on Liivimaa parim ratsutaja (europarlamendi valimistel)? Just selle küsimuse tõttu on valimised sama haaravad kui sport. Need valimised on inimeste jaoks isikuvalimised. 2/3 valijatest kinnitas seda Postimehe tellitud küsitlusele vastates: koguni 54 protsenti teevad oma valiku eelkõige isikust lähtudes ja veel 19 protsenti hindavad pigem isikut kui ta erakonda. Nüüd saame valida avatud nimekirju, mis tähendab seda, et erakonna nimekirjast lähevad europarlamenti need, kes saavad kõige rohkem hääli. Veel eelmistel europarlamendi valimistel oli seadus selline, et nimekirja liikmed kogusid hääli, aga parlamenti pääses nende summa järgi see, kes oli erakonna nimekirjas eesotsas. Nimekirjade tagumised, ükskõik kui populaarsed, olid seega peibutuspardid ja nende roll oli üksnes esimestele hääli koguda. Indrek Tarandi lihtne loosung

nisteeriumi kantsler. Mõlema osas oldi kindlad, et keeled on suus ja suu peale pole kumbki kukkunud. Praegusi küsitlustulemusi vaadates võime olla üsna kindlad, et ükski kandidaat varasemaid häälterekordeid ei ületa. Erakonnad on õppust võtnud ja pannud välja valdavalt tugevad nimekirjad. Inimesed tahavad valida isiksusi ning neid leidub seekord kandidaatide hulgas piisavalt. Daamid ja härrad, minge valima!

JUHTMÕTE Inimesed tahavad valida isiksusi ning neid leidub seekord kandidaatide hulgas piisavalt. Daamid ja härrad, minge valima!

LK 4–5

Tüüpiliselt on europarlamendi valimistel osalemine olnud väiksem kui riigikogu kohalike volikogude valimistel. Postimehe tellitud küsitluse järgi lubab kindlasti valima minna 44 ja tõenäoliselt 23 protsenti küsitletutest, kokku 67 protsenti. Seega pole sugugi välistatud, et osalusprotsent saab olema varasemate kordadega võrreldes väga hea.

urmas nemvalts

2007. aastal, paar kuud pärast kurikuulsaid pronksöö sündmusi, mil ajalehed kirjutasid palju sellest, kuidas eestlaste ja venelaste suhted on äärmuseni pingestunud, sõitsin bussiga Tallinnast Pärnusse. Sõitjate seltskond oli soliidne, kõik süvenenud oma raamatuisse, ajalehtedesse ja sülearvuteisse. Minu kõrvalistmel reisis eestlane, kes ootamatult hakkas mulle rääkima sellest, kuidas talle üldse ei meeldi venelased: laisad, metsikud, ettearvamatud – tõeline oht Eesti riigile. Vaevalt jõudsin hakata talle vastu vaidlema, kui ringi vaadates märkasin teiste sõitjate nägusid. Nendele oli selgelt kirjutatud kohmetus ja soov, et «oraator» rutem vait jääks. Minu ärritus läks kohe üle. Kas ikka tasub võtta isikliku solvanguna ühe inimese halvustavat väljaütlemist ning solvuda seejuures mitte üksnes tema peale, vaid kogu Eesti ühiskonna ja riigi peale tervikuna? See lugu meenus mulle kahe nädala eest, kui venekeelne Postimees avaldas ajakirjanik Nils Niitra päevakommentaari «Putini lambakari» (vt PM 5.05), milles kutsus venelasi üles: «Kui te tahate, et me [eestlased] teid päriselt austame, siis ärge toetage Putinit.» Ninakas, üleolev toon, lõikav pealkiri… Kuid igaühel on õigus oma arvamusele ning – olgu teinekord ka teravate – arvamuste vahetus on vajalik osa suhtlemisest, kui inimesed tahavad üksteist mõista. Umbes nii ma vastasin pahastele lugejatele. Üks neist saatis avaldamiseks oma vastulause, millele, nagu ta kinnitas, oleks andnud allkirja sajad tema tuttavad. Kahjuks sisaldas see aga sellisel hulgal loomariigist pärit epiteete, et kirja eluterve tuum – et keegi ei hakka püüdlema selle inimese austust, kes ise teisi ei austa – läks täielikult kaotsi.

«vali inimene, mitte part» sai ülivõimsa toetuse ning üks mees kogus vaid napilt vähem hääli kui terve Keskerakond ning ületas võimsalt kõiki teisi erakondlikke nimekirju. Selle protesti tulemus ongi, et riigikogu muutis kiirelt reegleid ja nüüd saab igas nimekirjas etteotsa see, keda toetab häälega kõige rohkem valijaid. Seega peab iga «peibutuspart» arvestama võimalusega, et valijate tahtel võib pardist saada talle endalegi ootamatult inimene – ka nimekirja viimane võib osutuda valituks. Europarlamendi valimised on Eestis sõltumata seadusega määratud reeglitest ka mõlemal eelmisel korral olnud inimeste jaoks eelkõige isikuvalimised, kui tulemusi vaadata. Esimesel korral kümme aastat tagasi sai Toomas Hendrik Ilves ülivõimsa võidu (76 120 häält) ning vedas europarlamenti lisaks endale kaks oma erakonnakaaslast. Teisel korral (2009. a) kogus Indrek Tarand üksinda 102 460 häält. Mõlemal korral on Eestis võidu saanud inimene, kellest usuti, et ta on välispoliitikas asjatundlik: Ilves kui endine suursaadik ja välisminister ning Tarand kui pikaaegne välismi-

KÕVA SÕNA Euroopa julgeolekustrateegia uus variant peab sisaldama meie kaitsekoostöö tugevdamise konkreetseid meetmeid ning määratlema ELi ja NATO tööjaotuse. Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Alliansi (ALDE) kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale Guy Verhofstadt, PM 20.05

Postimees 1939. aastal

PÄEVA KOMM

Hiinast saabunu jutustab. Üheks omapäraseks toiduks hiinlaste juures on rohelised kanamunad. Need on tavalised kanamunad, kuid pikaajalise seismise ja erilise prepareerimisega on nad muudetud roheliseks. Niisuguste prepareeritud munade valge on muutunud mingisuguseks zheleetaoliseks aineks, kuna munakollane on omandanud täiesti rohelise värvuse. Serveeritakse neid pikuti kaheks lõigatult. Nad haisevad ja on võrdlemisi inetu väljanägemisega. Nende söömine eurooplastel pole sugugi kerge. On hea, kui munatüki allaneelamise järel saab kohe juua, kuna muidu ei või olla päris kindel, et allaneelatud munatükk tagasi ei tuleks. Paljudki eestlased on kuul-

Eeldan, et Niitra artikli eesmärk oli hajutada eestivenelaste silmis Vene meediakanalite propagandat, aga tulemus oli vastupidine. Olen veendunud, et üks artikkel ei kaalu üles nende paljude Eesti poliitikute jõupingutusi, kes aktiivselt on kohtunud idavirulastega ja püüdnud näidata kohalikele venelastele, et ka nemad on oluline osa Eesti ühiskonnast, et neid hinnatakse ja nendega arvestatakse. Eeldan, et Niitra artikli eesmärk oli hajutada eestivenelaste silmis Vene meediakanalite propagandat, aga tulemus oli vastupidine. Esmaspäeval toimus kultuuriministeeriumi juurde moodustatud komisjoni esimene koosolek, kus arutati Eesti venekeelse inforuumi arengut, sh ka alternatiivse venekeelse telekanali asutamist. Loodan, et viimase kontseptsiooni välja töötavatele spetsialistidele tundub «Putini lambakarja» lugu õpetlik.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

nud toitu, mis tehtud pääsukesepesadest. Nimelt asuvad Hiina kaljulistel rannikutel erilised meripääsukesed, kes ehitavad oma pesad kaljude külge. Kuna aga nendel pole võimalik savi saada, siis teevad nad need pesad väikestest läbipaistvatest kalapoegadest, keda nad püüavad merest. Need kalad on värskelt täiesti läbipaistvad, ainult silmad on musta täpi sarnased. Kuivanult omandavad nad valge värvuse. Neid kaladest tehtud pääsukesepesi korjatakse kaljudelt. Veel võib seal leida kilpkonnaliha. Hiinlase nimetamine kilpkonnaks on suur haavamine. Näiteks, kui keegi tahab teist haavata, siis joonistab ta öösel teise maja uksele kilpkonna kuju. 21.05.1939

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 21. MAI 2014

Eesti peab parandama jäätmeringlust Eesti riigil on kohustus aastaks 2020 võtta ringlusse vähemalt 50 protsenti igapäevase prügi hulka jõudvast materjalist. Selleks ajaks tuleb materjale praegusega võrreldes kaks korda rohkem väärtustama hakata ning neid taas ringlusesse suunata. Järgnevaks seitsmeks aastaks püstitatud eesmärgid on vältida jäätmete teket ning tarbimisest üle jääva materjali äraviskamise asemel seda võimalikult palju ringlusse võtta. BNS

Linnavalitsus eksis Klaasile ehitusõigust andes Tartu ehitusjärelevalve kontrollis vihjeid linnapea Urmas Klaasi krundil käiva abihoone ehituse ebaseaduslikkuse kohta ja jõudis järeldusele, et ehitusõiguse taotlemine on käinud korrektselt, kuid ehitusõigust andes on linnavalitsus teinud vea. Tartu ehitusjärelevalve juht Andres Aint ütles, et ehitus käib kirjaliku nõusoleku alusel, mis on antud ehituse rekonstrueerimiseks. Kuid et vanast abihoonest ei jää midagi alles, oleks pidanud nõusoleku andma hoopiski uue ehitise püstitamiseks. tartu.postimees.ee

protsenti eestimaalastest on teadlikud Rail Balticust. Nendest omakorda 80 protsenti hindab projekti mõju Eestile positiivseks.

Eesti annab LõunaSudaanile lisaraha Eesti annab veel 200 000 eurot Lõuna-Sudaani inimeste olukorra parandamiseks, raha eraldatakse ÜRO fondide ja Rahvusvahelise Punase Risti komitee kaudu. Oslos LõunaSudaani humanitaarolukorda käsitleval kohtumisel osalenud välisminister Urmas Paet sõnas, et Eesti on otsustanud suurendada toetust Lõuna-Sudaanile. «Konflikt valitsuse ja mässuliste vahel on põhjustanud vägivalla levikut ja juba on peaaegu miljon sisepagulast ning sajad tuhanded inimesed on riigist põgenenud,» nentis Paet. BNS

Peipsi reid tuvastas ligi poolsada rikkumist Eesti läbi aegade suurim kalakaitseoperatsioon «Peipsi lukku 2014» paljastas möödunud nädalal ligi poolsada rikkumist ning andis järvel toimuvast püügitegevusest põhjaliku ülevaate. Esimest korda kasutati kalapüügijärelevalves droone. Kontrolliti ja kaardistati 677 mõrda, mis moodustab 75 protsenti praegu Peipsil kehtivatest mõrralubadest. BNS

Kaitsekolledži töötajad said karistada

Tallinnas hukkus aknast alla kukkunud mees

Tartu maakohus tunnistas praeguse Balti Kaitsekolledži töötaja Jana Lundbladi (45) ja endise sama õppeasutuse töötaja Paul-Indrek Rajamäe-Volmeri (45) süüdi õppeasutuse raha omastamises, karistades mõlemat tingimisi vanglakaristusega. tartu.postimees.ee

Tallinnas hukkus eile aknast alla kukkunud mees. Politsei sai kella 6 paiku teate, et Pärnu maantee 76 maja juures lebab surnud mees. «Tegemist oli 34-aastase mehega, kes oli esialgsetel andmetel aknast alla kukkunud,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja. BNS

Postimees.ee küsitlus Mida arvad plaanist piirata uue regulatsiooni kehtestamiseni apteekide asutamist suuremates asulates? Piirang on vajalik, Ma ei oska et ei halvesellest neks ravimidagi mite kättearvata saadavus maal 20% 1635 vastajat 18%

62% See on vale lähenemine, piiranguid ei tohiks üldse olla

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

VIIS PÄEVA VALIMISTENI. Postimehe tellitud uuring näitab, et europarlamendi valimistel saadab edu Indrek Tarandit ja Keskerakonda.

Samanäoline kobe* tuuli koch reporter

öö europarlamendis lõpetavad kaks ekskeskerakondlast, üks eksreformierakondlane, üks IRLi mees, üks sots ja üks Tarand – peagi selguv uus Eesti eurokoosseis tuleb ilma «eksideta» värske uuringu põhjal üsna sarnane eelmisega. Postimehe tellitud ja Turuuuringute ASi tehtud viimane populaarsusuuring enne pühapäevaseid valimisi ütleb, et kõik parlamendierakonnad saavad ühe koha, Keskerakond taas pigem kaks kohta ja suure tõenäosusega «teeb oma» ka üksikkandidaat Indrek Tarand. «See, et iga parlamendierakond saab europarlamenti vähemalt ühe koha, paistab selge olevat. Kes neist pälvib kaks mandaati ning kas mängu sekkub taas Indrek Tarand, sellele saab selgust nende valijate otsustusest, kes küsitluse toimumise ajal oma eelistust ei osanud või ei soovinud öelda,» kommenteeris uuringutulemusi sotsioloog Juhan Kivirähk. Valimiseelistused annavad sarnase pildi hiljutise ERRi tellitud Emori uuringuga: Keskerakonda toetaks 17 protsenti, SDEd ja Reformierakonda 15 protsenti ja IRLi kümme protsenti valijaist (neist, kes kindlasti või tõenäoliselt valima lähevad). Üksikkandidaat Tarand saaks üheksa protsendi valijate hääled. Tervelt 27 protsenti valima minna kavatsejaist ei oska või ei soovi oma eelistust veel öelda. Valimisaktiivsust võib küsitluse järgi oodata vähemalt eelmiste europarlamendi valimiste tasemel: kindlasti lubab valima minna 44 protsenti ja kui pooledki neist, kes tõenäoliselt valima lähevad (23 protsenti), selle teoks teevad, peaks valimisaktiivsus küündima üle 50 protsendi.

Noori valimised eriti ei huvita Erakondade võrdlustabelit juhtiva Keskerakonna peasekretär Priit Toobal tõdes, et ükski «reiting» ei käi valimas ja lõpptulemus selgub esmaspäeva esimestel minutitel. «Uuringud ei tohi uinutada,» hoiatas Toobal. Kui vanemates valijagruppides on osalusaktiivsus suur (kindlasti või tõenäoliselt läheb valima 80 protsenti), siis alla 25-aastaste seas on valimas käimine endiselt ebapopulaarne (vaid 40 protsenti läheb kindlasti või tõenäoliselt valima). Sotsioloog Juhan Kivirähk võrdles valimiseelistuse peamisi taustaandmeid: 55 protsenti venekeelsetest valijatest eelistaks Keskerakonna kandidaate (23 protsenti Edgar Savisaart, 19 protsenti Yana Toomi). Ida-Virumaal toetab Keskerakonda 42 protsenti. Praeguse eurosaadiku Ivari Padari kodukohas LõunaEestis on populaarseimad sotsiaaldemokraadid – 24 protsen-

ti (Marju Lauristin 12 protsenti). Tarandit toetavad kõige enam alg- ja põhiharidusega valijad (20 protsenti). Suurimaks erinevuseks võrreldes 2009. aasta europarlamendi valimistega on see, et saab valida meelepäraseid inimesi, mitte erakondi. Ja tulemused näitavad rahva tänu sellele otsusele: 73 protsenti valijaist lähtub valimisotsust tehes eelkõige isikust või peamiselt isikust. Peamiselt või eelkõige erakonnast lähtub 17 protsenti valimistel osalejatest. Erakonnast lähtuvaid valijaid on kõige rohkem Keskerakonnal (30 protsenti), IRLil, SDE-l ja Reformierakonnal on erakonnast lähtuvaid valijaid 20 protsenti.

Kõige populaarsemad europarlamendi kandidaadid

Indrek Tarand

Marju Lauristin

Valimiste teine eelistus «Kuid vaatamata sellele, et deklareeritakse valiku lähtumist kandidaadi isikust, jäävad valijate esimene ja teine eelistus valdavalt ühe erakonna keskseks. Eriti on see täheldatav Keskerakonna valijate puhul,» tõdes Kivirähk. Tulemused näitavad, et Savisaare oleks Jüri Ratase või Yana Toomi vastu teise valikuna valmis välja vahetama vastavalt neli ja kolm protsenti küsitletuist. Kuid ka teise eelistuse nimekirja juhib seitsme protsendiga Tarand. Kivirähk tõdes, et Keskerakonna kõrval võivad teiste erakondade kandidaatide puhul valija esimene ja teine eelistus minna ka erinevatele nimekirjadele. Nii näiteks valijaist, kes esimesena eelistasid mõnda Reformierakonna kandidaati, teeb kümme protsenti oma teise valiku IRLi ja kaheksa protsenti SDE kandidaadi kasuks, 14 protsenti aga toetaks Indrek Tarandit. Sotside valijaist oleks 16 protsenti valmis teise kandidaadina toetama IRLi kandidaati, kümme protsenti Reformierakonna kandidaati ja kaheksa protsenti Tarandit. Erakondade arvestuses on kolme protsendiga tugevaim riigikoguväline partei Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Nende esinumber Martin Helme võitleb isikliku kaheprotsendilise toetuse eest näiteks koos Ivari Padariga Savisaare supersoosiku Mihhail Stalnuhhini või IRLi imemehe Eerik-Niiles Krossi ühe protsendi vastu. «Aega veel on ja paljud inimesed fokuseerivad oma tähelepanu valimistele alles eelhääletamise ajal või valimispäeval,» lohutas end ja teisi Helme. «Tarand on küll loodusnähtus: ei teinud ta eelmistel valimistel tööd, ei teinud ta neil valimistel tööd, ei teinud ta tööd viimased viis aastat. Usun, et mandaadi jagu hääli on veel jagamata.» *) Ja üks küsimus: «Indrek Tarand, mis tunne on?» «Täitsa kobe tunne – valmis lõpuspurdiks!»

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Vastajate teine valik, kui tema esimene eelistus ei pääse parlamenti 7% 4% 3% 3% 3% 3% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2%

Indrek Tarand Jüri Ratas Marju Lauristin Yana Toom Andrus Ansip Kaja Kallas Edgar Savisaar Tunne Kelam Ene Ergma Marko Mihkelson Mihhail Stalnuhhin Urmas Paet Ivari Padar

Millist erakonda või üksikkandidaati eelisatatakse?

17%

15% 15% 10%

Keskerakond

SotsiaalReformidemokraat- erakond lik Erakond

Isamaa ja Res Publica Liit

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 21. MAI 2014 || EESTI || 5

eurokoosseis? Postimehe palvel küsis Turu-uuringute AS 849 inimese käest, kas nad kavatsevad 25. mail Euroopa Parlamendi valimistel osaleda ja kelle poolt nad hääletaksid. Samuti tundsime huvi erakondliku eelistuse vastu, ja uurisime kelle poolt annaks inimesed hääle siis, kui nende esimene eelistus valituks ei osutu.

Jah, kindlasti

Ei oska öelda

44 14 Kindlasti mitte

Värske uuringu järgi saavad europarlamendis ühe koha kõik riigikogus esindatud erakonnad. Uue nädala esimestel minutitel selgub, kas keegi neist saab kaks kohta; kas kohtade jagamisse sekkub ka hetkel kõige populaarsem kandidaat Indrek Tarand.

25. mail toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Kas te kavatsete nendel valimistel valima minna?

16 Tõenäoliselt mitte

Andrus Ansip

Tõenäoliselt jah

6% Edgar Savisaar

5% Tunne-Väldo Kelam

Ülejäänud 4% Jüri Ratas 3% Yana Toom 3% Kaja Kallas 3% Urmas Paet 2% Martin Helme 2% Ivari Padar 1% teised kandidaadid 27% keeldus nimetamast/ vastamast

27%

Ei oska öelda

Eelkõige isikust lähtudes

4 Eelkõige erakonnast lähtudes

9% 5% Indrek Tarand

teised üksikkandidaadid

Eesti Eesti Konserva- Iseseistiivne Rahvavuserakond partei

Rohkem erakonnast kui isikust lähtudes

0% Eestimaa Ühendatud Vasakpartei

vastamata

19 Rohkem isikust kui erakonnast lähtudes

Kas tegite oma valimiseelistuse lähtudes eelkõige kandidaadi isikust või eelkõige erakonnast, kuhu kandidaat kuulub?

6 || EESTI || POSTIMEES, 21. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Valgeranda on meri uhtunud rohkelt surnud kalu Sel kevadel on Pärnumaa randadest leitud tavalisest rohkem hülgelaipu ja surnud kalu. Eilegi võis Audru vallas Valgerannas näha mere ääres suurt hulka kaldal lagunevaid kalu ning paari hüljest. Surnud hüljeste leidmisest teatati Pärnustki. Pärnu randasid hooldava osaühingu Kesklinna Pargid töödejuhataja Kalju Villota tunnistas, et surnud hülgeid leitakse mere äärest sageli. «Päris iga päev neid ei ole, kuid vähemalt üle päeva tuleb neid sealt koristamas käia,» ütles ta. Surnud kalugi on kokku korjatud paarisaja kilogrammi ringis. Audru abivallavanema Priit Annuse sõnul on Audru vallas sel aastal koristatud 37 hülgelaipa. «Neid on tänavu tõesti palju,» tunnistas ta. «Ilmselt on nad sattunud kalurite võrkudesse, võib-olla on kaasa aidanud tuuleolud.» Keskkonnainspektsiooni inspektorid polnud eile veel jõudnud Valgerannas olukorraga tutvumas käia. Pärnu Postimees

foto: ants liigus / pärnu postimees

Ilves kiitis uue maksukorra heaks liina valdre

liina.valdre@postimees.ee

President Toomas Hendrik Ilves otsustas eile kuulutada välja käibemaksuseaduse muutmise seaduse, mille eelmise versiooni ta mullu detsembris vetostas. Muudetud seaduse võttis riigikogu vastu 7. mail. «Ilmselged vastuolud põhiseadusega on praeguseks kõrvaldatud ning oluliselt on parandatud mõjuanalüüsi,» põhjendas president Ilves. Samas möönis ta, et see, kas käibemaksu laekumine kavandatavate abinõude toel paraneb või mitte, saab selgeks alles tulevikus. Küll aga on presidendi hinnangul tähtis, et muudetud seaduses ausate ettevõt-

Tamsalu mõrvarid mõisteti vangi

jate kaitseks ette nähtud paindlikke üleminekureegleid ka tegelikkuses rakendataks. «Muret teeb kohatine põhjuseta kahtlustav ja üleolev suhtumine ettevõtjatesse. Inimesi, kes loovad töökohti, toodavad vajalikke kaupu ja pakuvad teenuseid ning maksavad ausalt makse, muutes sellega kogu Eestit jõukamaks, tuleb julgustada ja tunnustada,» lisas riigipea. Ilves jagab ka ettevõtjate muret administratiivkulude kasvu pärast. «Aruandlusja deklareerimiskohustused on vaja tervikuna üle vaadata ning muuta ettevõtjaile langev bürokraatlike kohustuste koorem kergemaks,» rõhutas president. «Pole õige kohustada esita-

UUED KORTERID JA ÄRIPINNAD TARTU KESKLINNAS

SOOLA TÄNAV 2 Info tel 511 4272 | eve@kaarsilla.ee | www.soola2.ee

ma korduvalt ühtesid ja samu andmeid ning üldse ei tohi koguda andmeid, mida riigil tegelikult tarvis pole,» ütles Ilves. Kaubanduskoda kaalub käibemaksuseaduse muudatuse tõttu õiguskantsleri poole pöördumist. «President on oma sõnumis viidanud väga õigetele probleemkohtadele, kuid ilmselt ei olnud need piisavad, et jätta seadus teist korda välja kuulutamata. Meie hinnangul oleks siiski põhjust olnud. Ka ei ole ettevõtjad olnud maksuametile

Muret teeb kohatine põhjuseta kahtlustav ja üleolev suhtumine ettevõtjatesse. President Toomas Hendrik Ilves

esitatavate andmete kvaliteedi parandamise osas absoluutselt eitaval seisukohal ning on pakkunud ka omapoolseid kompromisslahendusi, mis paraku kõik ilma suurema põhjenduseta tagasi on lükatud – see on kogu asja juures ehk isegi kõige negatiivsem,» ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. Järgnevate nädalate jooksul kaaluvad erinevad ettevõtlusorganisatsioonid kindlasti ka võimalust pöörduda põhiseadusega vastuolu küsimuses õiguskantsleri poole. Lisaks soovitas Palts ettevõtjatel pöörduda maksu- ja tolliameti poole ning paluda oma arendustöödeks kindlasti ajapikendust.

iru maakohus mõistis eile pikaks ajaks vangi mullu kevadel Tamsalus alaealise koolitüdruku mõrvanud 17-aastase Valeri (pildil vasakul), 34-aastase Natalja (pildil paremal) ja 52-aastase Sulevi. Kohus mõistis Valeri süüdi mõrvas, teiselt isikult vabaduse võtmises ja tema kehalises väärkohtlemises ning määras talle karistuseks üheksa-aastase vangistuse. Valeri õde Natalja mõisteti süüdi mõrvale kaasaaitamises, sugulise kire vägivaldses rahuldamises, teiselt isikult vabaduse võtmises ja kehalises väärkohtlemises ning talle määrati 16-aastane vangistus. Natalja elukaaslane Sulev mõisteti süüdi vägistamises, teiselt isikult vabaduse võtmises ja kehalises väärkohtlemises ning tema saadeti vanglasse 14 aastaks. Karistuse kandmise alguseks loetakse kõigi kolme puhul nende kinnipidamise hetke. Samuti peavad süüalused maksma sundraha ja hüvitama kriminaalmenetluse kulud, lisaks on Valerilt ja Nataljalt välja mõistetud tsiviilhagi. Möödunud aasta 22. märtsi hommikul leiti Lääne-Virumaalt Tamsalu terviserajalt 15-aastase tüdruku surnukeha. Tapmises kahtlustatavatena peeti samal päeval kinni Valeri ja Natalja, järgmisel päeval võeti nad kohtu loal vahi alla. 26. märtsil pidas politsei kinni kolmanda kahtlusaluse Sulevi, kes vahistati 28. märtsil. Süüdistuse järgi hoidsid Valeri, Natalja ja Sulev tüdrukut mullu 18.–21. märtsini Tamsalus Koidu tänaval asuvas korteris kinni. Selle aja jooksul tarvitati tüdruku kallal nii vaimset, füüsilist kui ka seksuaalset vägivalda. Viru maakohtus toimunud kohtuistungitel tunnistas Valeri end süüdi, Natalja eitas tapmisele kaasaaitamist ning Sulev ei tunnistanud ennast milleski süüdi. Kohtuvaidlustes palus prokurör mõista Nataljale 17-aastane, Sulevile 15-aastane ja Valerile 9-aastane vangistus. Natalja kaitsja palus oma kaitsealuse kehalises väärkohtlemises ja mõrvale kaasaaitamises õigeks mõista, mööndes, et seksuaalkuriteos ja isikult vabaduse võtmises on tema kaitsealune süüdi. Sulevi kaitsja palus oma kaitsealuse õigeks mõista ja Valeri kaitsja palus oma kaitsealusele kergemat karistust. Kohus arutas kriminaalasja kinniste uste taga, seda ohvri ja alaealise süüdistatava huvidest lähtudes. Soovist otsus vaidlustada võib teatada seitsme päeva jooksul. Kui see vaidlustatakse, teeb kohus põhjendatud otsuse teatavaks 11. juunil. postimees.ee

POSTIMEES, 21. MAI 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Koos Kultuurikilomeetriga kaovad ka Noblessneri sadama poole jäävad garaažiboksid.

foto: erik prozes

JÕUGA. Garaažibokside sundvõõrandamine võeti linnavolikogu päevakorrast esialgu küll välja, kuid ilmselt lükati otsus edasi vaid valimiseelse aja tõttu.

Kalaranna tänav neelab 18 garaaži uwe gnadenteich reporter

allinna linnavolikogu eelmise istungi päevakorrast võeti viimasel hetkel välja otsuse eelnõu, mis näeb ette Kultuurikilomeetri äärde jääva 18 garaažiboksi sundvõõrandamise. Väljavõtmine ei tähenda seda, et garaažide omanikud võiksid kergendatult hingata. Arvatavasti ei tahtnud linnavõim lihtsalt valimiseelsel nädalal nii mõnegi inimese õiglustunnet riivavat otsust teha ja eelnõu arutatakse mõnel järgmisel istungil. Sundvõõrandamise teed minnakse seetõttu, et linnavõimu ja garaažiomanike arvamused garaažide õiglasest hinnast on üsnagi erinevad. Nimelt näeb möödunud kevadel kehtestatud detailplaneering ette endise raudteetammi peale rajatud Kultuurikilomeetri asemele Kalamaja möödasõidutee ehk Kalaranna tänava rajamise. Planeering näeb ette ka Tööstuse 52c kinnisasja ühest

osast eraldiseisva transpordimaa kinnisasja moodustamise ja sellel asuva 33 garaažiboksi likvideerimise. Garaažiomanikke ühendava hooneühistu esindaja kinnitas planeeringu koostamise käigus, et garaažide lammutamist ette nägeva planeeringulahendusega ollakse nõus tingimusel, et võõrandamise ja kompenseerimise tingimused räägitakse hooneühistuga läbi. Möödunud aasta suvel teatas hooneühistu, et omanikud soovivad kompensatsiooni 10 000 eurot iga lammutatava garaažiboksi eest. Kinnisvarabüroolt Uus Maa samal ajal tellitud eksperthinnangu alusel on aga ühe garaažiboksi turuväärtus 2300 eurot. Eelmise aasta novembris linnavaraametis toimunud kohtumisel esitas hooneühistu seisukoha, et linna pakutav summa on liiga väike, sest 2013. aastal müüdi kaks hooneühistule kuulunud garaažiboksi hinnaga 5500 ja 4500 eurot. Nii tellis linnavaraamet uue hindamisakti Pindi Kinnisvaralt ning nüüd hinnati ühe garaažiboksi turuväärtuseks 3700 eurot. Vahepeal leidsid projekteerijad lahenduse, mille järgi on vaja lammutada vaid 18 garaažiboksi, ning linn pakkus iga

boksi eest 3700 eurot. Tänavu märtsis aga teatas hooneühistu, et kuna samas piirkonnas pole võimalik 3700 euro eest samaväärset garaažiboksi soetada, oleks õiglane hind vähemalt 4700 eurot ühe boksi eest ning lisaks tuleks linnal hüvitada hooneühistule kolimisega seotud kulud. Seejärel hakkaski linnavalitsus sundvõõrandamist kaaluma. Seaduse järgi võib kellegi omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Linnavalitsuse poolt garaažide eest pakutav hind tugineb küll kinnisvaraekspertide arvamusele, kuid selle hinna eest pole võimalik Põhja-Tallinnas samaväärset garaažiboksi osta. Suuremate kinnisvaraportaalide andmetel on kogu linnaosas müügil kokku umbes 25 garaaži. Neist enamiku eest küsitakse 4000–5000 eurot. Odavamad on ainult Lume tänaval asuvad garaažid, mis maksavad veidi üle 2000 euro. Madala hinna põhjuseks on ilmselt nende asukoht kõrvalises kohas Hundipea sadama naabruses, kuhu on Tööstuse tänavalt umbes kilomeeter maad. Teistes Põhja-Tallinna garaažiühistutes on ühe boksi hind tunduvalt kõrgem.

Sepp: Kultuurikatla rahamured on lahenenud Mai lõpus Kultuurikatla juhi kohalt lahkuva Evelyn Sepa sõnul on objektiga seotud rahastamisküsimused saanud pärast 11 kuud kestnud venitamist positiivse lahenduse. Sepp on varem öelnud, et Kultuurikatla objekt on olnud algusest peale alarahastatud. «Eeldatavalt kinnitab linnavalitsus oma otsuses ka puuduolevad finantsid ja saadab selle otsustamiseks volikogu poole teele. Soovin, et sellest

sammust oleks ka EASile piisavalt ning pimesikumäng Kultuurikatla ümber selleks korraks lõpeb,» sõnas Sepp. «Hea õppetunni peaks sellest saama aga kõik avalikku võimu ja vahendeid käsutavad inimesed, sest pikk ja asjatu venitamine on sisuliselt viinud kogu projekti olukorda, kus me vaagume selle piiri peal, kas EAS üldse toetab meid või kutsub kõik varem eraldatud toetused tagasi.» Sihtasutuse Tallinna Kul-

tuurikatel nõukogu valis nädala alguses juhatuse uueks liikmeks Väino Sarneti, kes asub ametisse 30. mail, mil lõpevad Sepa volitused. Sarnet jäi napisõnaliseks. «Minu põhimõte on selline, et pole hea tava oma eelkäijat kritiseerida,» rääkis ta. «Ametikohale asudes alustan oluliste asjaolude ja murekohtade väljaselgitamisest ning asun siis otsima viise nende lahendamiseks.» tallinncity.ee

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 21. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

TOETUSRAHA OTSAKORRAL. Aprillis võeti arvele 28 elektriautot ning kõik ostud tegid eraisikud. Varem on elektriautosid soetanud pigem riigiasutused.

Huvi elektriautode on v

Teletorn on elutähtsa teenuse osutamisega seotud kriitiline objekt ja ma arvan, et on tähtis, et see oleks riigi kätes. Majandus- ja taristuminister Urve Palo tahab peatada muuhulgas teletorni haldava Levira müügi. e24.ee, 20.05

kalev aasmäe

Riik peab Nordeale maksma 1,5 miljonit eurot

reporter

Riigikohus tühistas Nordea Bank Finland Plc Eesti vaidlustatud maksu- ja tolliameti maksuotsuse seaduse väära kohaldamise tõttu. Nordea tasutud maksusumma umbes viis miljonit eurot tagastati ning lisaks tuleb riigil Nordeale maksta intressi 1 481 895 eurot. e24.ee

Eesti Posti käive kasvas ligi kümnendiku Eesti Posti selle aasta esimese kvartali äritulu oli 13,9 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes üheksa protsenti rohkem. Ligi 50 protsenti kasvas pakiteenuste maht, tavakirjade maht vähenes viiendiku. e24.ee

OMX TALLINN

777,32 ▼ –0,05%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014 V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014

4,09 ▲ +4,07%

IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,010 +1,00 Baltika 0,424 -0,24 Ekspress Grupp 1,030 +0,98 Harju Elekter 2,700 -1,82 Järvevana 0,690 0 Merko Ehitus 7,090 +0,57 Nordecon 0,980 +1,03 Olympic Group 1,790 -0,56 Premia Foods 0,653 -0,31 Pro Kapital Grupp 2,600 -2,99 Silvano Fashion 1,900 +3,26 Skano Group 0,950 -0,11 Tallink Grupp 0,777 +1,04 Tln Kaubamaja 4,850 -1,42 Tallinna Vesi 13,400 -0,74 Trigon Property 0,495 0

20.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,480 +0,98 Hiina jüaan 8,547 -0,09 Jaapani jeen 138,880 +0,06 Kanada dollar 1,492 +0,11 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,136 +0,01 Poola zlott 4,189 +0,06 Rootsi kroon 9,029 -0,18 Rumeenia leu 4,433 +0,02 Šveitsi frank 1,222 -0,04 Suurbritannia nael 0,814 -0,07 Taani kroon 7,465 0 Tšehhi kroon 27,479 +0,02 Ungari forint 305,460 +0,03 USA dollar 1,370 -0,09 Venemaa rubla 47,317 -0,11

bns

asta esimese nelja kuuga on tarbijate huvi elektriautode vastu märkimisväärselt kasvanud. Kui mullu laekus Eesti elektromobiilsuse programmi ELMO raames toetusi jagavale Kredexile iga kuu keskmiselt 15 taotlust uue elektriauto ostu kaasfinantseerimiseks, siis selle aasta esimese nelja kuuga on taotluste arv rohkem kui kahekordistunud, ulatudes keskmiselt 40 autoni kuus. Maanteeameti statistika kohaselt on aprilli lõpu seisuga kokku arvele võetud 791 elektrilist sõiduautot, neist riigiametitele kuulub 466 sõidukit, füüsilistele isikutele 155 ning juriidilistele isikutele 170 elektriautot. Aasta esimese nelja kuuga on Eestis arvele võetud 86 elektriautot, neist aprillis 28 sõidukit. Nagu mujalgi maailmas, on ka Eestis aidanud elektriautode populaarsust suurendada USA elektrilise sedaani Tesla Model S-i müügile jõudmine. Maanteeameti andmetel kannavad mai alguse seisuga Eesti numbrimärki juba viis Model S-i, neist kaks võeti arvele aprillis. «Tesla on paljude suhtumist elektriautodesse sootuks muutnud ning pannud neid sõidukeid hoopis uue pilguga vaatama. Norras näiteks on Tesla S üks kõige müüdavamatest sõidukimudelitest,» selgitas Swedbanki autosektori juht Marko Kiisa kuukommentaaris. Kiisa pööras ühtlasi tähele-

panu asjaolule, et näiteks aprillis arvele võetud elektriautodest ei olnud ükski seotud riigisektoriga, mis tähendab, et elektriautode populaarsuse kasvu taga on erasektori huvi. «Absoluutnumbrina on see küll loomulikult väike, kuid tähelepanu vääriv siiski: üsna tavalised on kuud, kus ei soetata mitte ainsatki elektrisõidukit,» möönis Kiisa.

Teistest Balti riikidest on Eesti elektriautode turu ja infrastruktuuri poolest selgelt ette jõudnud. Samas on oht, et aasta lõpuks võib tarbijate huvi hakata vähenema, kuna Kredexi toetusraha saab praeguse taotlustempo jätkudes lihtsalt otsa. KredEx toetab elektriauto ostu kuni 50 protsendi ulatuses ning maksimaalselt 18 000 euro väärtuses. Sihtasutuse kom-

munikatsioonispetsialisti Tarmo Seliste sõnul jätkub Kredexil toetusvahendeid veel hinnanguliselt 200 elektriauto ostu toetamiseks. Selle kohta, millised on edasised riiklikud toetusplaanid, ei õnnestunud Postimehel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt kahe tööpäeva jooksul ühtegi kommentaari saada. Alates Eesti turule jõudmisest 2012. aasta kevadel on populaarseima elektriauto positsiooni hoidnud kindlalt enda käes Nissan Leaf. Kredex oli eelmise nädala lõpu seisuga langetanud Nissan Leafi ostutoetuse eraldamiseks positiivse otsuse 232 korral. Kokku on sihtasutuse heakskiidu saanud 411 elektriautode toetuse taotlust ning väljamakseid on tehtud 330 auto ostjale. Nissan Nordic Europe Eesti üksuse turundusjuhi Henri Daumi sõnul on mitmetel kon-

232

ÄRILAUSE

Kõige enam on toetatud Nissan Leaﬁ oste Kredexi positiivsed otsused elektriautode toetuse eraldamise kohta, esimesed seitse mudelit, mai alguse seisuga.

kurentidel uued mudelid juba tootmises või tootmisesse jõudmas ning varsti ka Eestisse saabumas, tänu millele hakkab loodetavasti ka kohalik elektriautode turg kiiremini arenema. «Me Nissanis pigem ootame, et nad jõuaksid turule. Kui elektriautode turg koosneb vaid ühest-kahest tõsiseltvõetavast mudelist, siis on raske turgu arendada, teadlikkust tõsta ja viia inimestesse usku, et alati pole vaja fossiilkütuseid ebaefektiivselt kulutada, vaid keskkonnasõbralik ja efektiivne elektriauto võiks olla tõsiseltvõetav alternatiiv,» arvas Daum. Teistest Balti riikidest on Eesti elektriautode turu ja infrastruktuuri poolest selgelt ette jõudnud. «Läti elektrisõidukite turg on alguspunktis, kuskil seal, kus Eesti oli kolm aastat tagasi. Läti riik on juba mitu aastat planeerinud toetusmeetmeid elektriautondusele ja sellel talvel jõuti esimeste reaalsete tegudeni,» selgitas Daum, lisades, et lätlased jagasid kokku viie miljoni

POSTIMEES, 21. MAI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

vastu tõusuteel

euro eest toetusmeetmeid kolmeks võrdseks osaks. Üks kolmandik on ette nähtud juriidilistele isikutele autode ostu toetamiseks, teine kolmandik infrastruktuuri arenguks ja ülejäänu ühistranspordi arenguks. Projekte nende vahendite kasutamiseks koguti poolteise kuu vältel ja juuliks peaks Daumi sõnul olema selge, kui paljusid projekte toetatakse. «Ehk siis aasta teisest poolest peaks hakkama Lätti saabuma juba arvestatav hulk, eelduslikult 100–200 elektrisõidukit ning infrastruktuur peaks hakkama ka arenema,» tutvustas Daum arenguid Lätis. Kui lõunanaabrite juures on esimesi edasiminekuid juba näha, siis Leedu pole elektriautode puhul otsustavaid riiklikke samme veel teinud. «Minule teadaolevalt ei ole riiklikult arvestavaid tegevusi planeeritud elektriautonduse arenguks ja selle tõttu reaalselt turg puudub ja ei ole ka selge, millal ja kuidas seal arengud toimuvad,» kommenteeris Nissani Eesti turundusjuht.

Micr oVett Fiori no

Pola r Rang is er

Mits ubis h i-MiE i V

Taz Citys zari port

Mia E lectr ic

Niss an A ll ik

as: K

rede

Töövaidlused liina valdre reporter

uigi see, et töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral töötajat tööle siisk i ei ennistata, vastab riigikohtu hinnangul põhiseadusele, peab kohus kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist selgelt ebapiisavaks. Riigikohus leidis oma möödunud nädalal avaldatud lahendis, et kohtud ja töövaidluskomisjon ei peaks piirduma üksnes kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise määramisega, millele viitab töölepinguseadus, kuna enamikul juhtudel ei kata see töötaja kaotatud töötasu. Kuna nii kohtutel kui ka komisjonil on õigus hüvitise suurust vajadusel muuta, siis peaksid nad riigikohtu hinnangul seda õigust ka rakendama.

Keeruline arutelu

Tesla

Riigikohus peab ebaseadusliku vallandamise hüvitist ebapiisavaks

Leaf graafika:alari paluots

Sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Mariliis Proos selgitas, et riigikohtu värske lahend annab küll kindluse, et töövaidlusi lahendades ei ole isikute põhiõigusi riivatud, kuid ütleb samas selgelt, et töövaidlusorgan ei pea määrama tingimata kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist, vaid võib seda ka suurendada või vähendada. «Riigikohtu otsus suunab pöörama rohkem tähelepanu sellele, et töötajale ebaseadusliku töösuhte ülesütlemisega tekitatud kahju saaks õiglaselt hüvitatud,» kommenteeris Proos. Kuigi riigikohus leidis, et ebaseadusliku töölepingu hü-

• 2013. aastal esitati töövaidluskomisjoni 2965 avaldust. Kõige rohkem avaldusi esitasid töötajad saamata jäänud töötasu (1113 avaldust) ja lõpparve (1104 avaldust) nõudmiseks. • Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks esitati 2013. aastal 790 nõuet ehk selline nõue sisaldus igas kolmandas avalduses. Kõige suurem hulk neist ehk 283 juhtumit on seotud töölepingu lõpetamisega töötajast tulenevatel põhjustel. • Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu nii töötaja kui ka tööandja saab pöörduda ilma riigilõivu maksmata. Töövaidluskomisjoni võib pöörduda kõigi töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks. allikas: tööinspektsioon

vitamine vaid rahaliselt on põhiseaduspärane, oli tegemist ka kohtu jaoks keerulise küsimusega. Sellest annab tunnistust fakt, et asi anti otsustamiseks riigikohtu üldkogule ning arvamust küsiti ka riigikohtu põhiseadus- ja õiguskomisjonilt, õiguskantslerilt ning justiits- ja sotsiaalministrilt. Advokaadibüroo Sorainen tööõiguse eest vastutava partneri Karin Madissoni hinnangul kinnitab seisukoht, millele riigikohus lõpuks jõudis, töösuhete paindlikkust ning järgib tänapäevaste ärisuhete iseloomu. «Hetkel kehtiva töölepinguseaduse vastuvõtmisel oli see regulatsioon väga oluline muudatus ning selle eesmärk oli tagada, et pooled ei pea jätkama töösuhet sunniviisiliselt olukorras, kus on tekkinud omavaheline lahkarvamus

Kohtul ja töövaidluskomisjonil on õigus hüvitise suurust vajadusel muuta ning nad peaks seda õigust ka rakendama.

ning edaspidine koostöö tõenäoliselt enam ei suju,» selgitas ta. Juhul kui kohus oleks arvanud vastupidi, oleks Eesti taas tagasi vana töölepingu seaduse ebanormaalses olukorras, kus pärast aastaid kestnud vaidlusi tuleb töötaja tööle tagasi võtta, arvas Madisson. «Ei ole mõistlik sundida koos töötama pooli, kes seda ei taha,» ütles ta. Tema sõnul viitab riigikohtu lahend samuti sellele, et ka kohtu arvates võib sellised arusaamatused lahendada rahalise kompensatsiooniga, mitte koostööle sundimisega.

Ametiühing veel analüüsib Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari hinnangul on selline riigikohtu otsus reaalse maailmaga kooskõlas. «Raske on ette kujutada näiteks juhatuse esimeest ja tema lähemat nõunikku, kelle teed on raskel moel lahku läinud, pärast töövaidluskomisjoni ja kolme kohtuastet taas kõrvalkabinettidesse istumas ja tõhusalt koostööd tegemas. See ei tekita maailma õiglust juurde, vaid ainult pingeid. Sellistes olukordades on mõlemale poolele õiglasem, kui ülekohus hüvitatakse rahas ja mõlemad lähevad oma eluga edasi,» leidis Tamsar. Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson algatas viimaste riigikohtu otsuste analüüsi keskliidu õiguskomisjonis ning seetõttu praegu sellele kaasusele lõplikku hinnangut anda ei saanud. Kuid ta märkis siiski, et ametiühingud on huvitatud töölepinguseaduse ülevaatamisest, sest praktikas on selle kaitse töötajatele ebapiisav. «Tahame arutada ennistamisvõimalust ja suuremaid trahve ebaseadusliku vallandamise eest,» ütles ta.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 21. MAI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ÄRI. Kuigi Prantsusmaa on lubanud Moskvaga sõlmitud sõjalaevade müügi lepingu saa

Need valimised on põhiseadusliku võimupöörde tulemus.

Pariis ei loobu laevate

Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi sõnul ei tunnista Moskva Ukraina valimisi legitiimseks.

Teated taganemise kohta on vastukäivad Vene väed taganesid vähemalt kümne kilomeetri kaugusele Ukraina piirist, teatas Ukraina piirivalveametnik Serhi Astahhov eile. Enne paiknesid Vene sõjaväelased kohati mõnesaja meetri kaugusel piirist, ütles Astahhov. «Seda, mis toimub piirist kaugemal, ei oska meie öelda.» Ukraina välisministeerium teatas seevastu, et hoolimata president Vladimir Putini kinnitustest ei ole Moskva vägesid piiri lähedalt ära viinud. Vene president Vladimir Putin andis esmaspäeval vägedele korralduse naasta Ukraina piiri lähedalt baasidesse, kuid USA ja NATO seda esialgu ei kinnitanud. AFP/Interfax/BNS

Balkani riigid leinavad tulvaohvreid Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina kuulutasid eile tulvaohvrite tõttu välja leina. Üleujutused on nõudnud Balkanil vähemalt 49 inimese elu ja tervishoiuvõimud hoiatavad võimaliku epideemia eest. Serbias, mis on saanud Balkani viimase sajandi rängimates tulvadest kõige enam kannatada, on alates tänasest ohvrite mälestuseks kolmepäevane lein. Bosnia ja Hertsegoviinas, kus üleujutustes on hukkunud 25 inimest, kuulutati eile samuti välja leinapäev. AFP/BNS

100

miljonit

jürgen tamme toimetaja

Leping, mis sõlmiti 2011. aastal, kehtib ja täidetakse järgmiseks oktoobriks. Praegu pole see kahtluse all,» ütles Prantsusmaa president François Hollande Prantsuse päevalehe Le Monde teatel 10. mail Saksamaal Stralsundis pärast kohtumist Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga. «Juriidilisest seisukohast vaadatuna ei ole meil võimalik kokkuleppest taganeda,» tõdes ka pärast möödunud nädalal toimunud kohtumist oma USA kolleegi John Kerryga Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius. Samas kordas ta Pariisi ametlikku seisukohta, et Pariis langetab lõpliku otsuse laevatehingu kohta oktoobris, mil Prantsusmaa peaks Venemaale üle andma esimese moodsa dessantlaeva. Ühendriigid on tehingu pärast aga üha enam avalikult muret avaldanud. «Oleme selle müügitehingu pärast regulaarselt ja järjekindlalt muret väljendanud isegi enne Venemaa hiljutist tegevust ning ka-

vatseme seda jätkata,» ütles USA abivälisminister Victoria Nuland. Ka on rühm USA seadusandjaid, kelle seas on nii vabariiklasest kui ka demokraatidest senaatoreid, saatnud riigi presidendile Barack Obamale murekirja. «NATO alliansi liikmed ei saa jätkata Venemaa relvastamist, rääkimata selle relvastamisest kõrgtehnoloogilise sõjatehnikaga, mis ainult aitab kaasa selle püüdlustele õõnestada Ida-Euroopa valitsusi, mis soovivad olla nüüdisaegsed euroopalikud demokraatiad,» seisab avalikus kirjas. Anonüümseks jääda soovinud Prantsuse ametnikud aga eitasid, et USA ametnikud oleks tehingu pärast muret avaldanud. «Ühendriigid, nagu ka eurooplased, pole kunagi eraviisiliselt selle pärast muret avaldanud,» ütles allikas uudisteagentuurile AFP. «Ja me oleme nagunii harjunud tema (Victoria Nulandi – toim) tormiliste avaldustega. Ta on neokonservatiiv,» lisas allikas, viidates poliitilisele ideoloogiale, mis lähtub eelkõige sisepoliitilisest julgeolekuvajadusest ja tugeva jõu printsiibist USA rahvuslikele huvidele. Prantsuse ajakiri Le Point juhtis aga artiklis «Hollande jätkab Mistralide müüki Venemaale vaatamata USA vastu-

Ehitusjärgus helikopterikandja Vladivostok Lääne-Prantsusmaal Saint Nazaire’is.

seisule» tähelepanu sellele, et Washington oli tehingu vastu juba enne selle sõlmimist 2011. aastal. «Veidi veider on seda täna eitada,» nentis artikli autor Jean Guisnel. Kaks päeva pärast Hollande’i esinemist Stralsundis teatas Le Monde, et hoolimata sündmustest Ukrainas ei peata Pariis Moskvaga sõlmitud tehingut. «Selles pole enam mingit kahtlust. Hoolimata kriisist Ukrainas ei ka-

vatse Prantsusmaa mingil juhul peatada kahe Mistrallaeva tarneid Venemaale,» kirjutas leht. Väljaande andmetel on Ühendriikide ametnike sõnavõtud Pariisis paljusid vihastanud. Üks anonüümne Prantsuse diplomaat märkis lehele, et Ühendriigid võivad endale praeguses olukorras musklite pingutamist lubada, sest Venemaa vastusanktsioonid ei lööks neid nii valusalt kui Euroopa

eurot abiraha kandis EL üle Ukrainale.

Sakslased kriisikolletesse ei kipu Sakslased ei soovi suuremat rahvusvahelist osalemist globaalsetes kriisikolletes ning eelistavad inimõiguste ja keskkonnakaitse edendamist, näitas teisipäeval avaldatud välisministeeriumi tellitud uurimus. Küsitluse järgi eelistab 60 protsenti sakslastest «vaoshoitust vastutuse võtmisel rahvusvahelistes kriisides». «Suuremat kaasatust» rahvusvahelistes kriisides toetas 37 protsenti küsitletuist. AFP/BNS

Tai armee kehtestas sõjaseisukorra Tai sõjavägi kehtestas eile hommikul kuid kestnud rahutuste järel riigis sõjaseisukorra. Sõjaseisukord kehtestati rahu taastamiseks kõigi osaliste toetajate jaoks, teatas sõjavägi, rõhutades, et samm ei ole riigipööre. Tai peaministri kohusetäitja Niwattumrong Boonsongpaisan (pildil) avaldas otsusele toetust ja kutsus üles korraldama poliitilise kriisi ületamiseks 3. augustil uusi valimisi. Tai peaministri sõnul alustavad valitsus ja armee läbirääkimisi sel nädalal. AFP/AP/BNS

Hiina kutsus välja USA suursaadiku Hiina kutsus USA küberspionaažisüüdistuste asjus välja Ühendriikide suursaadiku Pekingis. USA föderaalkohtu vandemeeste kogu esitas esmapäeval viiele Hiina rahvavabastusarmee sõjaväelasele süüdistuse Hiina riigifirmade huvides Ühendriikide arvutitesse tungimises, mille tagajärjel läksid kaotsi töökohad USA terase-, päikeseenergia- ja muudes tööstusharudes. Hiina välisministeerium nimetas USA süüdistusi absurdseks ja peatas kahepoolse kübertöögrupi tegevuse. Samuti süüdistasid Hiina ametiisikud USAd Hiina arvutivõrkude ründamises. AFP/BNS

Rootslased müüvad diktaatoritele relvi tomm sullivan/ afp Linköping

Rootsi pole ainult üle maailma tuntud rahusobitaja ja lahke välisabi pakkuja, tegemist on ka suure relvaeksportijaga, kelle klientide seas leidub inimõigusrikkumiste tõttu kritiseeritud riike. Rootsi on Iisraeli ja Venemaa järel relvade ekspordis elaniku kohta maailmas kolmandal kohal – õitsev relvatööstus on tekitanud rootslaste seas aga küsimusi mõningate riikidega relvaäri ajamise eetilisusest. Linköpingis, Rootsi sõjatööstuskompleksi südames asuvas angaaris ehitavad Saabi tehnikud monteerimisliini uue generatsiooni Gripentüüpi hävitajatele, mille relvastust ja kommunikatsioonisüsteeme võib kirjeldada eelkõige kui tehnika viimast sõna. Just neid hävitajaid otsustas Prantsusmaa ja USA toodangule hiljuti eelistada ka Šveits, kuigi nädalavahetuse referendumil otsustas rahvas tehingu peatada. Saab ja teised Rootsis tegutsevad firmad, nagu BAE Systems ja Bofors, on 21. sajandil olnud väga edukad. Ainuüksi möödunud aastal müüdi relvi ja kaitsetoodangut 55 riiki kokku 1,3 miljardi euro eest. Kriitikute sõnul on Rootsi aga järjest enam hakanud relvastama inimõigusrikkumistes süüdistatavaid riike, nagu Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Pakistan; lääneriikide tel-

Gripen-tüüpi hävituslennuk.

foto: afp/scanpix

limused hakkasid pärast külma sõja lõppu kahanema. «Kui juttu on inimõiguste rikkujatele või diktaatoritele võimul püsimiseks vajaliku andmisega, näevad rootslased endid väga eetilise ja keelavana. Tegelikkuses on seda aga juhtunud,» rääkis Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute keskuse (SIPRI) relvastusekspert Siemon Wezeman. «Minevikus ei oleks nad Saudi Araabiaga inimõigusprobleemide tõttu äri ajanud, ent see on muutunud. Nad on müünud neile Eriye (radarituvastussüsteemid – toim) ja tankitõrjemürske ning turustanud teisi relvi.» On olnud ka varjatumaid müügitehinguid. 2012. aastal paljastas Rootsi riigiraadio, et riiklik kaitseuuringute agentuur on pakkunud tehnilist abi Saudi Araabia raketiteha-

Ainuüksi möödunud aastal müüdi relvi ja kaitsetoodangut 55 riiki kokku 1,3 miljardi euro eest.

sele. Selle tagajärjel astus tagasi kaitseminister ja algatati relvamüügi eetiliste kriteeriumite uurimine. Üks Rootsi kõige vastuolulisemaid ekspordiartikleid, Saabi valmistatav granaadiheitja Carl Gustav, mida kasutavad nii USA relvajõud kui ka paljud teised armeed üle kogu maailma, on sattunud ka selliste rühmituse kätesse, kellega Rootsi harilikult äri ei aja. Teiste seas kasutavad seda Birma sõjavägi ja Somaalia äärmusislamistide rühmitus al-Shabaab. Rahuaktivist Martin Smedjebacki sõnul on Rootsi sõjatööstuse arendamise algne põhjus – soov olla isemajandav ja iseseisev – kadunud ammu koos NATOga lähedasemaid sidemeid arendava riigi neutraalsuspoliitikaga. «Poliitikud tõstatavad töökohtade ja tehnoloogia küsimuse,» rääkis Smedjeback. «Nad ei saa öelda, et relvatööstus on võimas ja neil on mõju poliitikute otsuste üle.» Mitmed juhtivad kaitseanalüütikud vaidlevad, et Rootsi võib osta hävituslennukeid ja muid kaitsevahendeid välismaalt odavamalt ja efektiivsemalt, ent seda takistavad kommertshuvid. «Rootsi valitsus nagu paljud teised teab, et kaitsetööstuse arenenud tehnoloogiaid satub ka teistesse valdkondadesse,» rääkis Gunnar Hult riikliku kaitsekolledži militaaruuringute osakonnast. «Töökohtade küsimus on ka päris oluline. Ini-

mestele lähevad rohkem korda kohalikud töökohad kui see, mida teeme Saudi Araabias.» Rootsi kaitsetööstus pakub tööd ligi 30 000 inimesele, paljudes linnades on relvatehased suurimad erasektori tööandjad. Hult usub, et aeg-ajalt seguneb Rootsi välispoliitika relvaeksportijate kommertshuvidega, tuues näiteks osalemise NATO lennukeelutsooni loomisel Liibüa kohal 2011. aastal. «Meie osalemine Liibüa kampaanias oli Gripenile päris kasulik. See on midagi sellist, mida ükski poliitik kunagi ei tunnistaks, ent see on tõsi. Inimesed nägid osalust õhukampaaniates. See on ärile hea.» Rootsi valitseva paremtsentristliku koalitsiooni liige Allan Widman kinnitas, et valitsustel on olnud hea põhjus keskendada riigi toetus kahele tööstuse osale – hävituslennukitele ja allveelaevadele. «Ma leian, et meil on olnud Rootsis strateegiline idee, et need kaks relva esindavad meie riikliku julgeoleku huvisid,» rääkis ta. «Rootsi poliitikute seas on levinud vaade, et kaitsetehnoloogia ja -tööstus on üks kõige olulisem osa Rootsi majandusest,» sõnas Widman. Paljud kaitseanalüütikud ja rahuaktivistid aga vaidlevad sellele arusaamale vastu, väites, et relvad moodustavad vaid ühe protsendi Rootsi ekspordist ning valitsuse toetus on rohkem rahvusliku uhkuse küsimus, eriti kui see puudutab Saabi hävitajate müümist.

POSTIMEES, 21. MAI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

atuse otsustada oktoobris, kinnitavad riigi liidrid, et lepingust ei taganeta.

ehingust Venemaaga

sipa/scanpix

riike. Teadaolevalt tegutseb Venemaal üle 200 Prantsuse ettevõtte ning Prantsusmaa ostab Venemaalt naftat ja gaasi aastas 13 miljardi euro väärtuses. Prantsuse ametnikud on andnud mõista, et Pariis võib tehingust loobuda ainult juhul, kui ELi suurriigid nõustuvad kehtestama Venemaale senisest rangemad sanktsioonid. Teisisõnu võib selle taga näha Pariisi soovi, et võimalikud vastusanktsioonid, mille

eest Kreml Euroopa riike hoiatanud on, ei tabaks valusalt ainult Prantsusmaad. Näiteks on Prantsusmaa ametiisikud nõudnud, et britid sulgeksid oma pankade uksed Putini siseringi kuuluvatele inimestele ja Vene oligarhidele. Seni pole Londoni finantskeskust venelastele aga suletud. EL on suutnud kokku leppida viisapiirangutes ja piiratud hulga Venemaa eliiti kuuluvate isikute varade külmutamises, mida ühendus nimetab teise astme sanktsioonideks. Pole selge, kas ELi sanktsioonide võimalik kolmas etapp puudutaks ka Mistrale. Nimelt rõhutab Pariis, et Venemaale ei tarnita relvastatud sõjalaevu, vaid ainult nn tühjad kestad. Niimoodi annab Pariis mõista, et tegu pole sõjatehnika tarnega, mis võiks uute sanktsioonidega kahtluse alla sattuda. «Mistralid pole osa kolmanda astme sanktsioonidest. Nad toimetatakse kohale. Lepingu eest on makstud ja nende kohale toimetamata jätmisega kaasneksid finantsilised karistused,» ütles anonüümne Prantsuse allikas Reutersile. «On liiga lihtne öelda, et Prantsusmaa peaks loobuma laevade müügist. Me oleme teinud oma osa,» lisas allikas, viidates Venemaale praeguseks kehtestatud sanktsioonidele.

Vladivostok, Sevastopol. Lugansk ja Slovjansk? Kui Prantsusmaa välisminister teatas märtsis, et seoses Ukraina kriisiga võib Pariis peatada Mistral-klassi laevade müügi Venemaale, ilmus Vene meedias artikleid, milles laevade vajalikkus üldse kahtluse alla seati. Lisaks tsiteeriti neis Vene ametnikke, kelle sõnul rikuks Pariis 1,2 miljardi euro suuruse tehingu tühistamisega oma rahvusvahelist mainet. Pärast hiljutisi signaale, et Pariis tehingust ei loobu, ei näi Vene meedia kahtlevat, et Venemaa oma esimesed helikopterikandjad saab. Esmaspäeval päevalehes Rossiskaja Gazeta ilmunud artiklis «Mistral ei muuda kurssi» märkis autor Vjatšeslav Prokofjev, et Prantsusmaa ei saa endale lubada tehingust loobumist.

Loo juures ilmus ka intervjuu Pariisis asuva mõttekoja IRIS Venemaa ja relvatööstuse eksperdi Philippe Migault’ga, kelle sõnul tuleb tehingu puhul arvestada Prantsusmaa sotsiaalmajandusliku olukorraga ja tehingust loobumise mõjuga riigi kaitsetööstusele. Migault rõhutas, et Prantsusmaa eelistab oma rahvuslikke huve. Samuti lisas ta, et kuigi lepingul on ka Prantsusmaal vastaseid, on nad vähemuses. Kuigi varasematel aastatel on tehing pälvinud Vene meedias ja sõjandusekspertide seas kriitikat, on nüüd hakatud rohkem rääkima võimalusest, et Moskva võib kasutada ka lepingus sisalduvat sätet, mis näeb ette võimaluse, et lisaks Prantsusmaal ehitatavale

kahele laevale võib Venemaa ehitada veel kaks sama tüüpi laeva ka Vene tehastes. Nende ehitamise mõttekuses on varem Venemaal sügavalt kaheldud ning lõpliku otsuse langetamine pidevalt edasi lükatud. Näiteks kirjutas Rossiskaja Gazeta, et kaks laeva hakkaksid kuuluma Venemaa Vaikse ookeani laevastikku ja ülejäänud kaks saadetaks Mustale merele. Kui esimesele kahele laevale on juba pandud nimed – Vladivostok ja hõivatud Krimmi sõjasadama auks Sevastopol –, siis Novaja Gazeta ajakirjanik Juri Safronov märkis järgmiste laevade kohta irooniliselt: «Jumal hoidku, et neid Venemaal ehitatavaid laevu ei nimetataks Luganskiks ja Slovjanskiks.» PM

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 21. MAI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ukraina kriis on Euroopa Liidu julgeoleku- ja energiapoliitika jaoks äratuskell, kirjutab Euroopa Sotsialistide Partei (PES) kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale Martin Schulz.

Pingete kruvimist tuleb vältida

nam kui kahekümne aasta eest kirjutas politoloog Francis Fukuyama kuulsa artikli, milles väitis, et külma sõja lõpp tähistab «ajaloo lõppu». Sellega mõtles ta, et lääne demokraatia ja liberaalse kapitalismi triumf viib maailma rahu ja kindlatele reeglitele tugineva rahvusvahelise korra ajastusse. Rohkem pehme kui kõva jõu poolest tuntud Euroopa Liit paistis sellesse ajastusse nagu valatult sobivat. Lõppude lõpuks oli ju EL loodud just vanamoelise jõupoliitika vältimiseks, mis tõi eelmisel sajandil kaasa kaks hukatuslikku sõda. Kuid Venemaa ambivalentsed sammud ja avaldused seoses Ukrainaga on näidanud, et vanamoeline geopoliitika pole kuhugi kadunud. Praeguse juhtkonna eestvedamisel teeb Moskva seda, mida «suurriigid» ikka on teinud: laiendab oma mõjusfääri. EL peab selle keskkonnaga kohanema, et suuta paremini ja kiiremini reageerida ähvardavatele või otseselt vaenulikele sammudele ükspuha kus oma piiride taga. EList ei saa teist NATOt. Selleks pole vajadust ega tahetki. Küll aga on võimalik tugevdada ELi pingutusi nõndanimetatud kolmanda samba ehk ühise julgeoleku- ja välispoliitika ülesehitamisel. Oleme viimasel ajal näinud, et kui EL kõneleb ühel häälel, võib ta etendada otsustavat osa konfliktide lahendamisel, millest räägin pikemalt pisut hiljem. Samuti peaks EL looma tõeliselt ühtse energiaturu. Niisuguseid reforme tervitataks mujalgi kui ainult Balti riikides, kus ollakse mõistetavalt ärevad Venemaa edasiste kavatsuste suhtes pärast seda, kui viimane on ebaseaduslikult liidendanud Krimmi ega anna paljude meelest endast sugugi kõike IdaUkraina stabiliseerimisel.

ga enne kui üksikasjalikumaks minna, lubage mul öelda midagi päris ilmselget. Mõnigi kord võib kuulda hirmu külvavaid kommentaare, et Venemaa üritab taasluua kunagist impeeriumit ja on võtnud praegu ette Ukraina, misjärel jõuab kätte mõningate teiste, sealhulgas Balti riikide järg. Seda ma kindlasti ei usu ja põhjus ei ole ainult see, et Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad ELi ja NATOsse, mis pakuvad kaljukindlat julgeolekugarantiid, mida ükski riik ei söanda kahtluse alla seada. On ütlematagi selge, et NATO ja EL seisavad kindlalt iga oma liikme eest, kui seda peaks tabama vaenutegevus, katsed riiki destabiliseerida või poliitiline väljapressimine. Kuid EL ei peaks piirduma vaid oma liikmesriikide julgeolekuga. Me peame olema suutelised kujundama rahvusvahelist korda ja tõukama sündmusi soovitud suunas, niisiis tegutsema juba ette, mitte ainult tagantjärele. EL on palju edenenud võrreldes ajaga, mil te-

Martin Schulz (58) • Euroopa Sotsialistide Partei (PES) juhtiv kandidaat tänavustel Euroopa Parlamendi valimistel. • Euroopa Parlamendi tööd lõpetava koosseisu president 2012– 2014. Varemalt tegev Saksamaa munitsipaalpoliitikas. • Eesti parteidest on PESiga ühinenud Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

da kutsuti «majanduslikuks hiiglaseks, aga poliitiliseks kääbuseks». Lissaboni lepinguga loodi ELi välispoliitika juhi ametikoht, mida praegu täidab Catherine Ashton, kes on saavutanud mitmel rindel tähelepanuväärset edu, suutes näiteks vahendada Kosovo ja Serbia ajaloolise kokkuleppe ning kokkuleppe Iraaniga viimase tuumaprogrammi asjus. EL ei ole tühja tuult tallanud ka kaitsevallas, saates välismaale rahutagamis- ja politseimissioone ning luues lahingugruppe, mis kõik koosnevad mitme ELi riigi vägedest. Kuid neid ELi jõude on jätkuvalt raske mobiliseerida, neid ei saa väga kiiresti kuhugi paisata ja need sõltuvad liiga palju riikide heast tahtest ja võimetest. ELi kaitsetööstus on endiselt killustunud. Rahutagamismissiooniks valmistumine käib aeglaselt. Ja mis kõige tähtsam: EL kõneleb väga harva ühel häälel, kui asi puudutab julgeoleku- ja välispoliitikat. ELi indu etendada rahvusvahelisel areenil keskset osa on veelgi vähendanud eurotsooni võlakriis, mis on sundinud ELi pilku rohkem sissepoole pöörama. Viimased sündmused Ukrainas, millel on ühine piir mitme ELi liikmesriigiga, peaksid kõlama tõelise äratuskellana, mis ajendab ELi tugevdama oma julgeoleku- ja välispoliitikat. Kui EL esineb ühisrindena, nagu näiteks kaubandus-

või konkurentsipoliitikas, seisab ta võrdsena Ühendriikide ja Hiina kõrval. Ent välispoliitikas pole seda seni juhtunud. Seepärast peavad kitsalt rahvuslikud huvid andma teed ELi kui terviku huvidele. Kaugemale vaadates toob see kõigile kasu. Liikmesriikide diplomaatia ei peaks õõnestama välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevust. ELi välispoliitika peab olema rangelt koordineeritud liidu sammudega kaubanduse, energeetika ja arenguabi vallas. Me peame taotlema ühist esindatust mõnes rahvusvahelises organisatsioonis või kui see ei osutu võimalikuks, siis vähemalt ühist strateegiat ja kooskõlastatud hääletamist.

aitseküsimustes peab EL hakkama lähtuma 2013. aasta detsembri tippkohtumisel kokkulepitust: ELi juhid kutsusid seal üles looma «usaldusväärset ja tõhusat ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat». Sellega peab kaasnema kaitsekoostöö süvendamine ja muutmine kooskõlalisemaks ning missioonide ja operatsioonide ettevõtmise võime parandamine. Tippkohtumisel leiti õigustatult, et lahingugrupid peavad olema paindlikumad ja siiratavamad. Kaitsetööstuses, eriti sellele nii olulises teadus- ja arendustegevuses, tuleb kasutada ära eeliseid, mida annab sünergia ja jõudude koondamine. Ma mõistan mõningate Balti poliitikute ja asjatundjate üleskutseid suuremale valvsusele ja valmisolekule NATO piiririikides. See on nende seisukohast täiesti õigustatud ja mõistlik, kui arvestada nende riikide ajaloolist kogemust ja praegust ebakindlustunnet, mida on põhjustanud mõningad piiri tagant kostvad ähvardavad, triumfaalsed avaldused. Siiski soovitan tungivalt suhtuda ettevaatusega üleskutsetesse paigutada võimsaid sõjalisi jõude ELi piiridele, mis tekitaks «ohu-

euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014 Euroopa Parlamendi valimiste eel avaldab Postimees ELi juhtivate poliitiliste jõudude Euroopa Komisjoni presidendi kandidaatidelt tellitud artiklid Euroopa julgeolekust.

Soovitan suhtuda ettevaatusega üleskutsetesse paigutada võimsaid sõjalisi jõude ELi piiridele, mis tekitaks «ohustsenaariumi» ja tooks seeläbi kaasa tarbetuid jõudemonstratsioone.

SAMAL TEEMAL Jean-Claude Juncker «Ukraina õppetunnid», PM 15.05 Guy Verhofstadt «Euroopa Liit on väärtuste liit», PM 20.05

KOMMENTAAR

ahto lobjakas kolumnist

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, Euroopa sotsialistide liider ja kandidaat Euroopa Komisjoni esimehe kohale, esindab Postimehe kolmest diskussandist (vt ka JeanClaude Juncker 15. mail ja Guy Verhofstadt 20. mail) kõige valitsuskaugemat joont. Ta pole kunagi olnud ei minister ega peaminister. Seega puudub tal juhikogemus, mida komisjoni juhilt üldiselt oodatakse. Kuna on teada, et Angela

Merkel sotsialisti ELi täitevvõimu eesotsas näha ei soovi, siis pole võimatu, et Schulz manööverdabki juba praegu mõne teise positsiooni nimel. Sellest siiski allpool. Schulzi artikkel on Euroopa sotsialisti kohta esmapilgul märkimisväärselt resoluutne. Tema hinnang ELi võimekusele on karm ning vaade ühenduse ees seisvatele väljakutsetele realistlik – realistlikum kui Verhofstadti ja Junckeri oma. Aga nagu ikka peitub kurat nüanssides ning viimased on Eesti vaatepunktist tähelepanuväärsed. Esiteks tõmbab Schulz selge joone NATO ja ELi vahele. Erinevalt USAs tugevnevatest hääl-

test ei näe Schulz Euroopa sõdurite jaoks rolli Balti riikide kaitsmisel. Vastupidi, ta peab loengu NATO-legi: «Ma mõistan mõningate Balti poliitikute ja asjatundjate üleskutseid suuremale valvsusele ja valmisolekule NATO piiririikides.» Kuid Schulz hoiatab «tarbetute jõudemonstratsioonide» eest, apelleerides «mõistuse häälele» – seega ELi esindatud kompromissikursile suhetes Venemaaga. Schulz soovib, et EL teeks paremini seda, mis ühenduse loomuses: edendada oma maailmanägemist pehme jõu, diplomaatia ja ühel häälel rääkimise abil ning lõpuks ometi välja arendada korralikud rahu-

stsenaariumi» ja tooks seeläbi kaasa tarbetuid jõudemonstratsioone, musklite näitamist või mitut laadi vastastikust pingete üleskruvimist. Pole sugugi naiivne ega lühinägelik anda rohkem ruumi ja absoluutne prioriteet mõistuse häälele, püüelda olukorra rahustamise, dialoogi poole, keskenduda meie ühistele huvidele ja koostööle, niikaua ja nii paljudes kohtades, kui me suudame. Arutelu võimalike majandussanktsioonide, nende tõhususe ja usaldusväärsuse, aga ka nende mõju üle meie enda majandusele on sundinud meid taas tõdema, kui abitus sõltuvuses on mõned ELi liikmesriigid Venemaa energiaekspordist. On lausa skandaalne, et 40 aastat pärast naftašokki ei ole me endiselt suutnud saavutada suuremat sõltumatust energeetikas.

valvejõud. Schulz ei ole siin kaugel ametliku Berliini positsioonidest. Kusjuures eilne Frankfurter Allgemeine küsitlus näitas, et vaid 13 protsenti sakslastest toetab Saksa vägede kasutamist välispoliitika instrumendina. Schulzi artikkel jätab mulje, nagu oleks tegemist motivatsioonikirjaga ELi välisteenistuse juhi kohale. Kui nii, siis see annaks sotsidele ja Saksamaale soliidse ametikoha ning hoiaks samas ära kogenematu sotsi tõusmise komisjoni juhiks. Kelle asemel saaks selle koha valitsusjuhtide eelistusel keegi teine. Nii et ettevaatust, europarlamendi valijad, komisjoni presidenti põrsana kotis ostes.

Seepärast peame võimalikult kiiresti lõpule viima Euroopa energiaühenduse rajamise. Ühine energiaturg kaitseks ELi sõltuvuse eest Venemaa gaasi- ja naftatarnetest ning ühtlasi õhutaks majanduskasvu ja looks töökohti. Energia on meie konkurentsivõime ja julgeoleku Achilleuse kand. Me oleme vapustuste eest vähe kaitstud, meie partnerid võivad meid ähvardada ning meie tööstus kaotab eeliseid konkurentide ees. Keskmiselt maksavad meie ettevõtted kaks korda enam kui Ameerika rivaalid.

siteks tuleb meil kiiresti lõpetada riiklike gaasi- ja elektrisüsteemide ühenduslülide rajamine. Me vajame üleeuroopalist supervõrgustikku. ELis ei tohi olla enam eraldiseisvaid energiasaari. Teiseks peame suhetes oma energiatarnijatega kõnelema ühel häälel. Võime siin alustada Euroopa Komisjoni osalemisega liikmesriikide läbirääkimistel energiaimpordi üle. Tulevikus võiks vajalik olla Euroopa agentuur, mis ostaks energiat liikmesriikide eest. Kolmandaks peame oma energiaimporti mitmekesistama. Peame ehitama rohkem terminale vedelgaasi importimiseks ning pöörduma gaasi- ja naftaimpordi asjus Aasia ja Aafrika riikide poole. Ja viimaks on äärmiselt oluline arendada taastuvenergiat, ilma et see satuks konflikti meie pikaajaliste eesmärkidega. Kõik kriisid kujutavad endast eelkõige probleemi, aga pakuvad ka võimalusi. Ärgem laskem võimalusi silmist ka praeguse kriisi korral. Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

POSTIMEES, 21. MAI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Tallinna Machu Picchu

mart laar (IRL) peaminister 1992–1994, 1999–2002

Linnahall on alles loodav kultuuripärand

Vabaduse kaitseks

Just hüljatus ja lagunemine annab potentsiaalsele kultuuripärandile mõjukuse, leiab Tallinna Ülikooli antropoloog Francisco Martínez. See käib ka linnahalli kohta.

foto: peeter langovits

linnahall paistab olevat hoopis heterogeenne mälupaik või koguni anti-mälupaik. Tähenduslikud hooned on sageli ka sobimatud või kohatud, näiteks nagu kirikud nõukogude ajal. Need on ühtaegu sündmus ja selle tõendusmaterjal, miski, mis meenutab, ja miski, mida meenutada. Sellised hooned ei ole väärtuslikud üksnes oma arhitektuurilise või füüsilise dimensiooni poolest, vaid ka oma rikkaliku semantilise laetuse tõttu, mis on kihtidena läbi generatsioonide ja tekstuuride ladestunud. Linnahall ei ole peaaegu avamisest saadik olnud see, milleks ta algselt plaaniti. Selle hoone kir-

Linnahalli kasutusaeg on möödas ja sellest on saanud loomisel olev kultuuripärand. Hoone hetkeolukord rõhutab veelgi enam selle tähenduslikkust, tekitades ajalises mõttes väga mitmetahulise kogemuse.

Üks väike palve Heinz Valgule

LUGEJATE KIRJAD

Machu Picchu, 15. sajandist pärit inkade kindlustatud asula Peruus. Kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Tallinna linnahall, 1980. aastal valminud vaatesaali ja jäähalliga ehitis (arhitektid Raine Karp ja Riina Altmäe). 1997. aastal tunnistati see kultuurimälestiseks.

eneetsia biennaali Eesti arhitektuuriekspositsioonile kirjutatud artiklis väidab Eero Epner, et linnahall oleks võinud olla väga demokraatlik, kuna hoonekompleks oli vaba tarbijamentaliteedist ning on liiga hiiglaslik selleks, et seda vaid üheainsa diskursuse läbi defineerida. Võib lisada teisigi põhjusi, mis toetavad linnahalli demokraatlikkuse ideed, näiteks asukoht ja väliskuju (mis kutsub inimesi katusel kõndima ja mereäärt külastama), kuid ka mitmesugused sündmused, mis seal aset on leidnud ja leiavad (olgu need siis näiteks Eesti iseseisvumise olulised hetked, kontserdid, näitused, koolikülastused, spontaansed piknikud, punkkogunemised, linnadžungli avastamine või palvetamine). Teisisõnu kätkeb see koht endas liiga palju tähendusi ja seoseid, et kuuluda vaid ühte ametlikku diskursusesse. Tõepoolest,

Küllap on sadadel tuhandetel eestlastest elu ajal ja elu lõpuni meeles Heinz Valgu laulva revolutsiooni aegne lause: ükskord me võidame niikuinii! Lihtne lause, mis on paarkümmend aastat trooninud üle kõige ja üle kõigi. Omamoodi sümbol tollele ajale ja tähelepanuks tänasele päevale. Heinz Valk ei ole helilooja ega poeet, kuid tema sulest ja suust on sündinud üks võimas laul ja see on just see pisikene lause, mis kuulubki temale (ja loomulikult meile kõigile). Nüüd, Euroopa Parlamendi valimiste aegu, kuulen raadioeetrist Heinz Valgu häält ja valimispropagandat Eesti Iseseisvuspartei kandidaadile Hardo Aasmäele ning just seda väga tähenduslikku lauset. Tõenäoliselt saaks seda lauset kasutada ka seljanka, kompuutriäri või mis tahes muu vidina reklaa-

mimiseks (ja seda ka ju tehakse), aga mul on Heinz Valgule palve mitte teha seda oma hääle ja isikuga, sest sellega kaotab see võimas lause kogu oma tähenduse ja mõtte ning sõbrateene Hardole lörtsib kogu ajaloo ilu. indrek mustimets

Täpsustus Tahan teha täpsustuse artikli «Ajakirjanduse kolm paradoksi inforeostuse tingimustes» (PM 16.05) juurde. Artikli autor, ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit väidab: «60 aastat tagasi pani Juhan Peegel eesti ajakirjandushariduse idanema Tartu Ülikoolis. Mujal Nõukogude Liidus õpetati ajakirjandust parteikoolides.» Paraku ei vasta viimane väide tõele, sest 1954. aastal – aga sellest aastast käib jutt – oli näiteks M. V. Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjandusteaduskond,

jeldamine «nõukogulikuna» lihtsustaks paiga lugu üleliia. Linnahalli puhul tuleb tähele panna ka seda, et iganenuks muutumisele ei eelne alati täieliku kasutamise periood. Iroonilisel kombel ei tähenda see aga kõnealuse paiga lõppu, vaid teravate vaidluste ja uute võimaluste algust.

innahalli kasutusaeg on möödas ja sellest on saanud loomisel olev kultuuripärand, Machu Picchu. Sel on oma elulugu, mis aga seisab eraldi kunagistest totalitaarsetest unelmatest, funktsionaalsusest ja lagunemisest. Tõepoolest, hoone hetkeolukord rõhutab veelgi enam selle tähenduslikkust, tekitades nõnda ajalises mõttes väga mitmetahulist kogemust. Linnahall on seega justkui tahtmatu kultuuripärand. See püsib ilma kohata mateeriana, jutustades elust mitte nii, nagu see oli, vaid nii, nagu see on unustatud.

milles oli kaks osakonda: ajakirjandusosakond ja toimetus-kirjastamisosakond. Teaduskond oli moodustatud 1952. aastal ülikooli filoloogiateaduskonna ajakirjandusosakonnast ja Moskva polügraafiainstituudist üle toodud toimetus-kirjastamisteaduskonnast. Küllap õpetati ajakirjandust peale parteikoolide ka teistes Nõukogude Liidu akadeemilistes kõrgkoolides. Moskva Riikliku Ülikooli kohta aga võin seda kindlalt väita, sest õppisin ise selle teaduskonna toimetus-kirjastamisharus aastatel 1952–1957. Olgu öeldud, et selle teaduskonna ajakirjandusharu on 1955. aastal lõpetanud ka meie tuntud ajakirjanik Ene Hion, kes alustas ajakirjanduse õpinguid Moskva Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna ajakirjanduse osakonnas 1950. aastal (tollal kestis normaalne kõrgkooli kursus viis aastat). jüri ojamaa

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

õeldes Machu Picchu, Akropoli või La Alhambra peale, tundub ilmselge, et tegu on pärandiga. Kuid kõik need fantastilised paigad olid sajandeid hüljatud ja hooletusse jäetud, kuni mõned romantilised välismaalased ühel hetkel osutasid nende potentsiaalile ja väärtusele kultuuripärandina. Tõepoolest, just hüljatus annab neile paikadele mõjukuse, sest materiaalne lagunemine kõneleb meile teiste eludest ja teistsugustest elamisviisidest, toob nähtavale veel saavutamata eesmärgid. Nõnda päästab linnahalli külastamine paisu tagant mitmesuguseid mälestusi ning toob meelde ootamatuid lugusid. Teatud mõttes on see justkui maavärin, kus minevik maapinnana paigast nihkub. Kohtumine linnahalliga on otsekui lävepakust üle astumine, see võimendab taju, seostab oleviku minevikku jäävate sündmustega ning vallandab isiklikke mälestusi. See on lunastav kogemus, mis kõneleb kadunud maailmadest ja jutustamata lugudest. Nagu teisedki varemed, ei kannata linnahall lõpetatud lugusid. See hoone meenutab minevikku väga erinevate häälte ja teekondade kaudu. Koha materiaalsed ja mittemateriaalsed omadused äratavad mälestusi, sidudes aegu ja lugusid.

õrgutee olevat sillutatud ilusate kavatsustega. See meenutab mulle viimasel ajal vastu võetud, vastuvõtmisel olevaid või kuuldavasti valitsuskoridorides liikuvaid ideid, mis kõik on kantud väga õilsast eesmärgist kinni toppida eksisteerivad maksuaugud ning tuua riigikassasse lisatulu. Sellest sihist on kantud näiteks määrus äriühingute juhtorganite liikmete väljaarvamisest töötukassa süsteemist, üle 1000-euroste arvete deklareerimise kohustuse panek ettevõtjatele, ettevõtete autode käibemaksuerisuse kaotamine ning võimalik käibemaksuerisuste laiem likvideerimine, mis peaks sellisel juhul puudutama raamatuid, toitlustus- ja majutusasutusi. On raske hinnata, kui palju lisaraha valitsus nende muudatustega riigikassasse suudab tuua, kuid ettevõtlusele annab see küll tõsise löögi. Nii vähemalt väidavad need, keda see uus kord puudutab. Eriti raskelt saavad pihta väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes teatavasti moodustavad turumajanduse aluse. Loomulikult ei pea nende proteste alati tähele panema, sest kes küsib konnadelt, kui sood kuivendama hakatakse. Kuid siin on küsimus siiski laiem. Viit protsenti kurikaelu tabada püüdes pannakse löögi alla ülejäänud 95 protsenti ettevõtjatest, ettevõtlus muutub nende jaoks selgelt kallimaks. Ainuüksi kohustus üle tuhande euroseid arveid deklareerida suurendab mitu korda raamatupidamisteenuse hinda ning paneb just väikestele ettevõtetele peale lisakoorma. Ettevõtete autode käibemaksuerisuse likvideerimine viitab aga otseselt, et parem oleks inimesel töötada riigisektoris, kus selliseid täiendavaid piiranguid ei eksisteeri. Sama puudutab ka äriettevõtete juhtorganitesse kuulumist. Sellest tuleks inimestel pärast uue korra vastuvõtmist igaks juhuks hoiduda. Kas see on aga Eesti, mida oleme ehitada soovinud? 90. aastate alguses tänasele Eestile alust luues ehitasime üles vabadusele tuginevat riiki, mis tugines ühiskonna iseorganiseerumise võimele. Selline riik oli suhteliselt innovatiivne ning suutis läbi viia kiireid muudatusi ja uuendusi. Vabadusele tuginev innovatiivsus tagas Eestile ka edu. Nüüd oleme vabaduseriigist otsekui suundumas kontrolliriiki. Ühiskonna iseorganiseerumist enam ei usaldata – kõike üritatakse korraldada käskude ja keeldudega. Järjest rohkem kirjutatakse ette, kuidas me peame täpselt käituma, mida ütlema, jooma või kandma. Poliitkorrektsus kipub sisse ronima nii uksest kui ka aknast.

esti pole siin loomulikult mingi erand. Kogu Euroopa viimase 50 aasta areng on kujunenud tugeva kontrolli ning arvukamate reeglite suunas. Vabadustest loobumine pole muutnud Euroopat aga konkurentsivõimelisemaks, konkurentsivõimeliseks peetakse hoopis riike, kus seda vabadust on rohkem. Ka Eestis kaevatakse viimasel ajal Eesti konkurentsivõime vähenemise pärast ning tuuakse juba näiteks Leedut, kus ettevõttel on vabam toimida. Omaette küsimus on tõesti veel ettevõtlusvabadus, sellele anname oma uute seadustega tõsise hoobi. Võime küll algatada ettevõtjapäeva (nii nagu kosmonautikapäeva) nendele, keda me enda keskel ei näe, sest Eesti seadustega oleme ütelnud, et kui ettevõtjad pole mitte otseselt vargad, siis on nad igal juhul väga kahtlased tegelased. Riigitöö on ikka palju kindlam. Huvitav, kes saavad olema need, kes Eestile tulevikus rikkust loovad ning uusi töökohti tekitavad, kui me ettevõtjaid nii kahtlasteks isikuteks peame? Vanasti oli põhimõtteks, et 95 protsenti inimesi viie protsendi pärast represseerima ei hakata. Oleme vabaduse pärast pidanud palju võitlema ning lõpuks saime selle ka kätte. Vabadusest loobumine läheb paraku palju lihtsamalt, seda ei panegi alati tähele. Seetõttu võiksime kolm korda mõtelda, enne kui sellele teele astume.

14 || VÄITLUS || POSTIMEES, 21. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

EURODEBATT. Energiasäästu-eesmärk tagab sõltumatuse Venemaast, leidis Ivari Padar. Tema seisukohti oponeeris Anvar Samost.

foto: mihkel maripuu

foto: elmo riig/sakala

Kas euroliit peaks seadma kõrge energiasäästu-eesmärgi?

ivari padar

põllumajandusminister, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

KOHTUNIKU HINNANG margo loor

Praeguste prognooside järgi ei suuda Euroopa Liit saavutada 2020. aastaks püstitatud eesmärki vähendada energiatarbimist 20 protsenti. Sotsiaaldemokraadid toetavad siduva, 40-protsendise energiasäästu eesmärgi seadmist. 1. Vähendame sõltuvust Venemaa manipulatsioonidest.

Euroliidu energiapoliitika suurim oht on liidu riikide liigne sõltuvus nafta- ja maagaasitarnetest Euroopa Liidu välistest riikidest, kes ei jaga euroliiduga samu väärtusi. Euroopa Liidu kulud imporditavale energiale on kümne aastaga kasvanud kolm korda, ulatudes 421 miljardi euroni, mis moodustab 3,3 protsenti euroliidu SKTst. Tegemist on ka julgeolekuprobleemiga, kus Euroopa tarbija maksab kinni Putini Venemaa sõjalise võimekuse kasvu ning geopoliitilised ambitsioonid. Euroopa Liit suudaks kulutõhusalt säästa umbes 41 protsenti energiatarbest ning see tooks majapidamistele ja ettevõtetele kaasa hinnanguliselt 239 miljardi euro suuruse puhaskasu. 2. Panustame majanduskasvu.

Energiatõhususe valdkond on 720 miljardi euroga suurim keskkonnatehnoloogia lahenduste turg maailmas ning selle maht kasvab igal aastal kümme protsenti. Euroopa Liit on sellel turul liider 27-protsendise turuosaga, ent Hiina ja USA hingavad kuklasse. Energiasäästu globaalsed hiiud on välja kujunenud nendes euroliidu riikides, kus on selge regulatiivne raamistik energiatarbe vähendamiseks, ning see on ettevõtteid ärgitanud innovatsioonile. Energiatõhusus on kriitilise tähtsusega ka tööstuse, iseäranis energiamahuka tööstuse konkurentsivõime seisukohalt. Eesti energiamajanduse uus riiklik kava leiab, et riigil on võimalik ambitsioonikama lähenemisega teenida 2030. aastani 1,78 miljardit eurot maksutulu. 3. Parem tervis ja elujärg, puhtam keskkond.

Euroopa energiatõhusamaks muutmisel on oluline osa elukvaliteedi paranemisel ning seda eeskätt tänu paremale kütte- ja jahutussüsteemile, hoonete õhu kvaliteedile ja energiatõhusatele valguslahendustele.

Eesti Väitlusseltsi tegevjuht

Samost jäi peale energiajulgeoleku küsimuses, kuid Padar võitis väitluse. Euroopa Liidu siduvad ettekirjutused energiakasutuse valdkonnas on siiani andnud tulemusi, samas kui mittesiduvad soovitused ei ole eesmärkideni jõudnud. Üldistatud kujul sellisena kõlas üks Ivari Padari põhiseisukohti väitluses. Anvar Samost üritas seda seisukohta õõnestada, tuues esile, et ega ka soovitusliku energiasäästu eesmärgi saavutamisest palju puudu ei jäänud. Ristküsitluses tõstatas ta samuti mitu korda erinevate Euroopa Liidu energiasäästukohustuste toimivuse teema, kuid Padar kaitses tulemuslikult oma positsiooni. Teise olulise teemana oli mõistagi küsimuse all siduvate eesmärkide mõju ettevõtetele ja majandusele laiemalt. Taas oli Padaril mitmekülgne argumentatsioon. Samost ütles, et jäigad reeglid toetavad ainult monopoolses seisus ettevõtteid, kuid ei toonud esile ei seda, et loetletud ettevõtted oleksid monopolid, ega ka teisi näiteid selle väite toetuseks. Viimane suurem teema väitluses puudutas energiajulgeolekut, mis Padari väitel oluliselt paraneb, kui Euroopa seab kõrge energiasäästu-eesmärgi. Siin oli Samost diametraalselt erineval positsioonil ning tõi esile, et esiteks peab Euroopa olema ühtne oma energiapoliitikas, mis puudutab gaasihinna läbirääkimisi Venemaaga. Padar ütles küll, et ühtseid gaasihinna läbirääkimisi võib ellu viia samal ajal energiasäästuga, aga Samosti vastav seisukoht oli palju mitmekülgsem. Minu hinnangul võitis väitluse Ivari Padar, sest kuigi ta energiajulgeoleku osas jäi Samostile alla, saavutas ta ülekaalu ettevõtluses Euroopa Liidule konkurentsieelise loomise ja innovatsiooni toetamise küsimuses.

anvar samost

Isamaa ja Res Publica Liit

Kuna odavaim energia on tarbimata energia, siis pole kahtlust, et energiatõhusust motiveerivad programmid on asjakohased. Minu arvates toob Ivari Padar argumentidena aga esile vaid mõned valikulised aspektid Euroopa energiapoliitika agendast. Need argumendid ei tõesta midagi väitlusteema kohta. Küsimus on, kas oleks mõistlik kehtestada liikmesriikidele kohustuslikud energiatõhususe-eesmärgid. Ma ei pea seda ei sisuliselt ega Euroopa Liidu tulemusliku toimimise seisukohast mõistlikuks. Tegemist on pigem plaanimajandust jäljendava sammuga. Energiatõhususeks on vajalik tootjate ja tarbijate majanduslik motiveeritus, omanike teadlikkus ja võimekus investeerida energiatõhusatesse lahendustesse. Lisaks lootusele, et Brüsseli kohustuslikud eesmärgid panevad asjad liikuma, eksisteerib suur risk, et sellised nõuded toovad kaasa hulganisti majanduslikke rumalusi, turumoonutusi ja jätkusuutmatuid lahendusi. Meenutagem esimese põlvkonna biokütuseid, ülikalleid ja konkurentsivõimetuid tehnoloogiaid energiatootmisel. Euroopa tasemel tuleks keskenduda juba kokkulepitu elluviimisele. Eesti praktika puhul võib tuua näiteid, kus riigi, tootja, tarbija ja omanike koostööl võivad olla head tulemused: 1) kortermajade renoveerimise programm, mille kohaselt riik pakub investeerimistoetusi sõltuvalt saavutatavast energiakokkuhoiust; 2) soojamajanduse programm koos praegu riigikogus menetletava kaugkütteseaduse eelnõuga. Kas kohustuslike säästueesmärkide kehtestamine loob majanduskasvu? Ei, sest see oleks ettevõtetele ja maksumaksjale veel koormavam kui märkimisväärset majanduslikku ja administratiivset mõju kaasa toov Euroopa Liidu energiasäästudirektiiv. Kõige lihtsam viis vähendada sõltuvust Venemaa energiakandjatest on Euroopa Liidu ühtne energiapoliitika. Lõpetuseks – usk riigi tarkusesse on olnud Euroopa Liidu nõrkus. Samal ajal on USA tänu kildagaasi revolutsioonile hüppeliselt parandanud tööstuse konkurentsivõimet, vähendanud tarbijate kulusid ja CO2 emissiooni ning suurendanud energiatõhusust. Ilma eesmärkideta, ilma osariikide eesmärkideta, ilma aruanneteta.

Postimehe, väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös toimub online-väitluste sari, milles Euroopa Parlamendi kandidaadid väitlevad Euroopas päevakajalistel teemadel. Ristküsitluses pidid väitlejad vastama kiirelt ja konkreetselt teineteise küsimustele.

gida selle täitmist. Erilist halduskoormuse kasvu ei ole senini märgata ei Euroopa ega ka Eesti tasandil.

SAMOST: Kuidas hindate Euroopa tasandil võimsuspiirangute kehtestamist tolmuimejatele ning täiendavaid tehnilisi nõudeid kohvimasinatele? Millist mõju avaldab see energiasäästule, Euroopa Liidu mainele ja nende toodete lõpphinnale?

PADAR: Elu on näidanud, et kus on ambitsioonikad energiasäästu-eesmärgid, on tekkinud elujõulised uusi tehnoloogiaid pakkuvad ettevõtted. Minu arust on tegemist kõige ehedama näitega, kus energia eesmärgid ja innovaatiline majanduskasv on omavahel seotud. Miks Danfos, Schneider, Knauf paluvad Euroopa Liidult siduva energiasäästu-eesmärgi seadmist?

PADAR: Piirangute seadmised väiksematele energiatarbijatele võivad tunduda küll koomilisena ja üle võlli piiranguna, kuid säästmine hakkabki pihta väiksematest tegevustest. Loomulikult kujundame seeläbi ka inimeste suhtumist energiasäästlikkuse. Julgen öelda, et turul on praegu olemas tolmuimejad (võru keeles pudsulutsija), mis märksa väiksema energiatarbimise juures teevad ära sama ja vaat et paremagi töö, ning mis saab meil selle vastu olla? SAMOST: Kui Euroopa Liit kehtestab liikmesriigile kohustuslikud säästueesmärgid, siis kuidas see motiveerib Mustamäe või Viljandi kortermajade elanikke oma maja energiasäästlikumaks muutma? PADAR: Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on oma üldeesmärgid, kuhu energiasäästuga jõuda. Selle eesmärgi saavutamiseks peab iga riik ise vaatama, mis on tema puhul kõige mõistlikumad võimalused. Eesti riik on siin rakendanud näiteks majade soojustamise meetmeid ning see on olnud väga mõistlik. Ja kui energiasäästu meetmetega on võimalik igakuist soojaarvet jagada kahega, siis on kodanik rahul. PADAR: Eelmise valitsusliidu liikmena on IRL toetanud Eestile konkreetse energiasäästu-eesmärgi seadmist – säilitada energia lõpptarbimine 2010. aasta tasemel. Miks on IRL muutnud oma seisukohta eesmärgi seadmise kasulikkuse suhtes? SAMOST: IRL ei ole oma seisukohta muutnud. Ka valitsuse ametlik ning riigikogu Euroopa asjade komisjonis heaks kiidetud konsensuslik seisukoht on olnud jätkuvalt, et kohustuslik energiasäästu-eesmärk on tarbetu ja kulukas. IRLi seisukoht on, et tuleb keskenduda, sealhulgas Euroopa Liidu tasemel, juba kokku lepitud 2012. aasta energiasäästudirektiivi elluviimisele. SAMOST: Kirjeldage palun, kuidas hakkab Euroopa Liit planeerima, kontrollima ja tulemuslikkuse nimel sanktsioneerima kohustuslike energiasäästueesmärkide täitmist liikmesriikides. Mis on selle tegevuse halduskoormus rahalises väljenduses Euroopa ja Eesti tasemel? PADAR: Eesmärgi saavutamiseks peab iga riik ise vaatama, mis on tema puhul mõistlikumad võimalused. Eesti riigil on praegu olemas energiasäästu tegevuskava, saavutamaks 2020. aastaks püstitatud eesmärki. Kui võtta analoogiaks taastuvenergia-eesmärgi saavutamise haldusmeetmed, siis on liikmesriikidel vaja esitada Euroopa Komisjonile riiklik tegevuskava ning komisjonil jäl-

SAMOST: Usun, et nimetatud suured rahvusvahelised ettevõtted lähtuvad oma ärihuvidest, sarnaselt Tallinna Veega, kes soovib seadusest hinna kulupõhisuse nõude eemaldamist. Samas ei meenu mulle, et näiteks Apple, Facebook, Microsoft või Skype oleksid kunagi valitsustelt palunud klikkide või internetikõnede kohustuslike eesmärkide seadmist. Innovatsioon sünnib katsetamisest ja tarbijate huvide tundmisest, mitte plaanimajanduslikest meetmetest. Lisabürokraatia teenib ainult monopole. PADAR: Kuidas vähendada Euroopa Liidu kulutusi imporditavale energiale, mis on viimastel aastatel kasvanud kolm korda, ulatudes 421 miljardi euroni, mis moodustab juba 3,3 protsenti Euroopa Liidu SKTst? SAMOST: Parim viis selleks on Euroopa Liidu ühtne energiapoliitika. Selle tulemuslikkus oleks kümneid kordi suurem, kuid lisaks kaitseks ka Euroopa väärtusi ja solidaarsust, mida Putini Venemaa oma korruptiivse mõjuga õõnestab. Lisaks tahan ära märkida Ameerika Ühendriikidega kavandatava vabakaubanduslepingu (TTiP) mõju – see lubaks Euroopa turule odava kildagaasi. Euroopa Liidu kulutused importenergiale väheneksid ka siis, kui mõned Euroopa suured majandused lõpetaksid põhjendamatult eitava poliitika tuumaenergia suhtes. PADAR: Oma käsitluses kritiseerite energiasäästu eesmärke, kuid kuidas kommenteerite praegust Eesti olukorda, kus piltlikult öeldes sajast ühikust katlasse aetud põlevkivist jõuab tarbijani läbi lambipirni vaid üks ühik? Mis on teil selle vastu, et tänu Euroopa Liidu ühtsetele energiasäästu-eesmärkidele oleks meil siht paremate tehnoloogiate abil analoogiliste olukordade parandamiseks? SAMOST: Esiteks me ei kritiseeri eesmärke, vaid soovi teha need kohustuslikuks, suurendades Euroopa Liidu tasandil bürokraatiat ja halduskoormust. Mul ei ole midagi paremate tehnoloogiate ja suurema efektiivsuse vastu. Neid eesmärke teenib praegu ehitatav uus põlevkivielektrijaam, mille rajamisele sotsid vastu olid.

Kood viib väitluse ristküsitluse osani.

POSTIMEES, 21. MAI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

USA turnee eel: hetk Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri eilsest proovist, juhatab Tõnu Kaljuste.

fotod: toomas tatar

EESTI MUUSIKUD USA-S. Ühes maailma kõige olulisemas kontserdisaalis kõlab Tõnu Kaljuste juhatusel Arvo Pärdi muusika.

New Yorgis tuleb ajalooline kontsert heili sibrits kultuuritoimetuse juhataja

ai lõpus ja juuni alguses esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester USAs Arvo Pärdi loomingut, dirigendiks Tõnu Kaljuste. Washingtoni ja New Yorgi maailmakuulsates saalides toimuvatel kontsertidel osaleb ka helilooja ise. USA turnee initsiaatoriks on Ameerikas tegutsev Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogia Seminar, kes andis 18. mail Arvo Pärdile pidulikult audoktori tiitli vaimuliku muusika alal. Kui kolm aastat tagasi hakati seminaris kontserte planeerima, soovis helilooja, et tema loomingut esitaksid Eesti interpreedid Tõnu Kaljuste juhatamisel.

Turnee olulisim kontsert toimub järgmisel laupäeval, 31. mail New Yorgi hinnatuima ja ka maailma kõige prestiižikamate kontserdipaikade hulka kuuluva Carnegie Halli peasaalis, mis kannab Isaac Sterni nime. Kontsert on ajalooline seetõttu, et kunagi varem pole selles majas korraga kokku saanud Eesti muusika, Eesti esitajad ja Eesti dirigent. Tõnu Kaljuste sõnul on seda seni takistanud põhjus tehniline. Nimelt on koori varasemaid USA esinemisi organiseerinud agentuur New World Classics, kes teeb koostööd hoopis Lincolni keskusega. «Võrreldes varasemate New Yorgi külastustega tuleb see kontsert väga eriline,» kinnitas ka Kaljuste. 2800 kuulajat mahutavas Carnegie Hallis tulevad ettekandele Arvo Pärdi «Fratres» (viiulisolist Harry Traksmann), «Aadama itk», «Cantus Benjamin Britteni mälestuseks», «Te Deum» ja «Salve Regina». Eilse seisuga oli võimalik

sellele kontserdile osta ainult üksikuid pileteid, uhke saali põrandal asuvate toolikohtade hinnaks on 105–130 dollarit, odavamad rõdukohad on juba välja müüdud. Carnegie Halli kontserdil osaleb ka kultuuriminister Urve Tiidus. Turnee läheb lahti 27. mail, kui meie koor ja orkester astuvad üles USA tihedaima kavaga etenduskunstide hoones, Washingtoni John F. Kennedy keskuse 2400-kohalises peasaalis. Kontserdil on peaaegu sama kava, mis Carnegie Hallis. Tegu on tuuri kõige keerulisema esinemisega: kuna kuulajatele on sissepääs prii, pole võimalik publikuhuvi ennustada. Ka ei pruugi Kennedy keskuse kontsertidel käiv publik istuda algusest lõpuni ühe koha peal, vaid võib esinemise ajal ringi saalida. Kontsert, mida tuleb kuulama ka samal ajal USAs visiidil olev president Toomas Hendrik Ilves, kuulub Kennedy keskuse tasuta kontsertide sarja «Millennium».

USA kontserdituur • Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esinevad USAs 27. maist 2. juunini. • Esinemispaikadeks on Washingtonis asuvad John F. Kennedy keskus ja Phillips Collectioni muuseum ning New Yorgis asuvad Carnegie Hall ja Metropolitani kunstimuuseum. • Kavas on Arvo Pärdi looming.

29. mail kõlab Washingtonis Phillips Collectioni muuseumis Tallinna Kammerorkestri kammeransambli esituses esmaettekandes Pärdi teose «My Heart’s in the Highlands» uus versioon aldile (Iris Oja), klaverile (Marrit Gerretz-Traksmann, viiulile (Harry Traksmann), vioolale (Laur Eensalu) ja tšellole (Leho Karin). Sarja «Euroopa väljapaistvad heliloojad» kuulu-

val kontserdil kuuleb veel teisigi Pärdi teoseid, näiteks «Für Alina», «Spiegel im Spiegel» ja «Mozart-Adagio». 1921. aastal asutatud muuseum on esimene Ameerika nüüdiskunsti muuseum, selle seinu kaunistavad Henri Matisse’i, Pablo Picasso, Mark Rothko jpt klassikute tööd. «Väga tore on esineda kohas, kus sind ümbritseb maailma parim kunst. Selliseid kontserdisaale pole just palju,» rõõmustas Tallinna Kammerorkestri intendant Kaido Kelder. Neljast kontserdist koosnev turnee lõpeb 2. juunil, kui Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb a cappella kontserdiga New Yorgis Metropolitani kunstimuuseumis, kavas Pärdi «Kanon Pokajanen». Kontsert kantakse üle ka Q2Musicu veebikanalil q2music.org. Pärdi autorikontsertidega paralleelselt leiavad aset tema muusikale pühendatud arutlusõhtud. 28. mail on üks selline George Washingtoni ülikoolis ja seda viivad läbi üli-

kooli muusikaosakonna juhataja Douglas Boyce ning Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogia Seminari teoloogiaprofessor Peter Bouteneff. Metropolitani kunstimuuseumis on 11. juunil veel loenguõhtu pealkirjaga «Spirit in Sound and Space: A Conversation Inspired by Arvo Pärt», milles püütakse avada Pärdi muusika vaimset sisu ja seda, kuidas erinevad ruumid võivad mõjutada muusika tajumist. Ettekannetega esinevad Montreali neuroloogiainstituudi neuroteadlane Robert Zatorre, arhitekt Steven Holl ja teoloogiaprofessor Peter Bouteneff. Õhtu kuulub Metropolitani muuseumi loengusarja «Spark». Täna aga annavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester kontserdi Tartu Ülikooli aulas, kus esitatakse Washingtonis Kennedy keskuses ettekandele tulevat kava. See kontsert on juba välja müüdud.

Vaiko Epliku iidol, koduslindistamise pioneer esineb Tallinnas janar ala

janar.ala@postimees.ee

omme õhtul esineb Tallinnas Sõpruse kinos ameeriklane R. Stevie Moore, keda peetakse koduslindistamise pioneeriks ja lo-fimuusika kuningaks. Kodus olevat väga hea lindistada, siis ei pea võtma ette väsitavat õueminekut ega jagelema teistega. Üks Moore’i tuntumaid lugusid kannab pealkirja «I Like To Stay Home» (1986), mille VHS-kvaliteediga videos ta laulabki, pidžaama seljas ja juuksed sassis, kojujäämise võludest.

Koduslindistamise probleemse küljena võib esile tuua, et nii ei pruugi laiemate rahvahulkade ees kuigi tuntuks saada, sest helikvaliteet, vähemalt neil aastatel, kui Moore seda 1960ndate lõpus alustas, polnud kiita. Samas jälle: kui idee turgatas, sai selle kohe purki. Moore’ile meeldib endast rääkida kui geeniusest, ehk on selles ka poosi. Selle kohta, kas ta on tahtnud ka päriselt kuulsaks saada, on arvamused vastakad: mõned räägivad, et see ongi olnud ta taganttõukav jõud läbi aastate, teisalt tundub ta suhtlemisstiil kuulsuse taotlemiseks jällegi krüptilisevõitu.

R. Stevie Moore

foto: repro

«Keegi ei tea täpselt, milline R. Stevie on,» räägib Moore’i eksnaine ühes dokumentaalfilmis temast kui mõistatusest. Proovisin ka ise pika habemega ja pesapallimütsi kanda armastavat vanameistrit intervjuuks kätte saada. Ajan asja, lubas mänedžer. Vastus viibis. Küsisin uuesti. Ma ei tea, kus R. Stevie on, ei saa temaga ühendust, kirjutas mänedžer, aga proovime. Proovisimegi. Intervjuud ei ole. Sündis see ekstsentriline muusik USA kantripealinnas Nashville’is tegutsenud prominentse stuudiomuusiku Bob Moore’i peres. Praeguseks on

Moore salvestanud ligikaudu 500 albumit, kuid täpset arvet selle üle pole muidugi võimalik pidada. Tema muusika üldnimetajaks võiks ollagi selline 1970ndate raadiosõbralik päikeseline pop-rokk, kuid see on tõepoolest üldnimetaja, selles leidub souli, džässi, kõikvõimalikke eksperimentaalseid freakout’e jne. Moore’i loomingu kohta on ka öeldud, et kui see parasjagu igav juhtub olema, siis kuulake mõni sekund veel ja asi muutub. Moore’i avastajaks ja tutvustajaks on Eestiski palavalt

armastatud Ariel Pink, kes on Moore’iga koos plaadi teinud ning kes enda väitel on kogu oma laulupagasi Moore’i pealt maha viksinud. Ka tegeleb tema muusika populariseerimise ja väljaandmisega The Charlatansi laulja Tim Burgess. Eestis on R. Stevie Moore’i fänn number üks Vaiko Eplik. Eplik kirjeldas hiljuti Müürilehele, kuidas ta Moore’i loominguga tutvus. Sõitis autoga maanteel ja Raul Saaremets mängis «Vibratsioonis» Moore’i. Epliku sõnutsi oli saadud vapustus nii suur, et ta pidi auto peatama ja kohe paar suitsu tegema.

16 || SPORT || POSTIMEES, 21. MAI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Flora ja Levadia viik rõõmustas Kaljut JALGPALL. Leitsakus alanud ja paduvih-

mas lõppenud meistriliiga 13. vooru kohtumises leppisid tabeli teine-kolmas Flora ja Levadia 0:0 viiki. Kuigi Flora ei ole Levadiat nüüd võitnud juba kümnes järjestikuses liigamängus, oli Flora peatreener Norbert Hurt oma mängijatega rahul. «Statistika lüüakse alati lõpuks pea peale ja tabelis on oluline, et nad on meie selja taga. Kaks ja pool aastat ei saanud me neilt punktigi, tänavu oleme teinud kaks viiki, võib rahul olla küll,» sõnas Hurt. Levadia juhendaja Marko Kristal kirus seevastu väravaks löömata jäänud võimalusi – eriti märkimisväärne oli seitsmele meetrile täiesti vabaks unustatud Igor Subbotini lattilöök mängu viimastel minutitel. «Võrdsete mängus sõltub palju detailidest – raamile saime pihta, palli võrku ei saanud,» lausus Kristal. «Aga kaitse mängis eeskujulikult, kokkuvõttes ei saa nuriseda,» lausus ta seitsmenda järjestikuse nullimängu teinud meeste kohta. Viigist lõikas enim kasu Nõmme Kalju, kelle edu tabelitipus on nüüd Flora ees neli ja Levadia ees kuus punkti. Teistes eilsetes mängudes alistas Sillamäe Kalev 6:0 Tartu Tammeka ja Paide 6:2 Tallinna Kalevi, Infonet ja Jõhvi mängisid 1:1 viiki. Kristjan Jaak Kangur

SPORT. POSTIMEES.EE

Rocki saatus sõltub paljuski ka Gert Dorbeku ja Vincent Simpsoni tegevusest. Mõlemad mehed peavad täna tegema hiilgava mängu.

Atletico on favoriit. Madridi Reali jalgpalliklubi staar Sergio Ramos veeretas Meistrite liiga favoriidikoorma Madridi Atletico kaela.

JÄÄHOKI

Lätlased kinkisid soomlastele edasipääsu Valgevenes toimuval jäähoki MMil mängis eile ellujäämismängu Läti koondis, kes sai Šveitsilt 2:3 kaotuse ja minetas sellega lootuse pääseda veerandfinaali. Selline asjade käik tähendab, et lätlased oma alagrupis nelja parema hulka ei pääsenud ning nende asemel saavad veerandfinaali soomlased. Kuigi alagruppides on pidamata veel kaks mängu, on veerandfinalistid selged: A-alagrupist pääsesid kaheksa hulka Kanada, Rootsi, Prantsusmaa ja Tšehhi, B-grupist Venemaa, USA, Valgevene ja Soome. Paremusjärjestus võib kahe pidamata mängu järel veel muutuda.

SUUSATAMINE

Soomlane jäi dopinguga vahele Soome suusaliit teatas eilsel pressikonverentsil, et üks nende rahvuskoondise liige on vahele jäänud keelatud ainete kasutamisega ning see sportlane on Tero Similä. Positiivseks osutunud proovi andis Similä 9. märtsil Posios, kui teda testiti võistlusväliselt. Positiivsed olid nii A- kui ka B-proov, Similä pruukis saavutusvõime parandamiseks erütropoetiini ehk EPOt. 34-aastane Similä ei esindanud Soomet talvisel Sotši olümpial ega kuulunud lõppenud hooajal riigi koondisesse, kuid osales MK-sarjas.

Spurs läks seeriat juhtima

Laanmäe ja Kupper võidukad

Korvpalliliigas NBA alistas San Antonio Spurs esmaspäeva ööl peetud läänekonverentsi finaalseeria avamängus Oklahoma City Thunderi 122:105. Tim Duncan oli 27 punkti ja 7 lauapalliga võitjate parim, Oklahoma resultatiivseimana viskas Kevin Durant 28 punkti ja võttis 9 lauapalli. Enne tänast ööd juhtis idakonverentsi finaalseerias Indiana Pacers Miami Heati ees 1:0.

Eile Tallinnas toimunud heitjate seeriavõistluse hooaja avaetapil võitis meeste odaviske Tanel Laanmäe, kelle tulemuseks jäi 77.87. Teise koha sai Magnus Kirt, kes sai kirja 75.96. Meeste kettaheites tuli võitjaks Martin Kupper, kes heitis kolmel korral üle 60 meetri, võidutulemuseks jäi 60.87. Meeste kuulitõukes sai esikoha Kristo Galeta, kes tõukas 18.94.

foto: mihkel maripuu

KORVPALL. Kalev/Cramo on tõestanud, et vähemalt hooaja lõpus on nad kodus alati pidurdamatus hoos.

Rocki suudaks päästa vaid imeline muutumine peep pahv sporditoimetuse juhataja

uure tõenäosusega lõppeb korvpalli Eesti meistriliiga hooaeg täna ja neljandat kevadet järjest alistab Kalev/ Cramo finaalseerias Tartu Rocki 4:0. Seda kõike võib eeldada finaalseeria seniste mängude põhjal, kuid alati jääb õhku võimalus, et pealtnäha etteaimatavas stsenaariumis tulevad ootamatud muutused. Muutuste võti on aga eranditult Rocki mängijate kätes. Tänase seeria neljanda mängu eel toob Postimees esile neli punkti, mille abil oleks Rockil võimalik keerulisest seisust välja tulla.

Mängijad peavad võitlema Tegelikult on Rocki mängijate otsus – võidelda igas olukorras lõpuni – intriigi tekkeks ainuke alus. Kui tartlased ei suuda end jäägituks võitluseks sundida, saavad tribüünidele kogunevad pealtvaatajad samasuguse pettumuse osaliseks nagu esmaspäevalgi, kui mängu lõpp tuli kõigi saalis viibinute jaoks kergendusena. Jah, Rocki mängijatel on vaimselt ja ilmselt ka füüsili-

selt raske, seda on näha igast nende liigutusest, kuid spordimees peab suutma end mõnikord sundida rohkem, kui näib sellel hetkel võimalik. Tegemist on hooaja viimaste mängudega, kus tuleb jääda ausaks nii enda, kaaslaste, treeneri kui ka publiku ees. Võitlusest loobumine poleks lihtsalt spordimehelik ja tõmbaks jämeda kriipsu Rocki muidu korralikule hooajale. Seega, kui Rock tahab võita, peavad kõik mängijad andma endast platsil rohkem kui sada protsenti – olema agressiivsed rünnakul ja kaitses, viskuma iga lahtise palli järele, ja mis peamine, mõne ebaõnnestumise järel ei tohi käega lüüa.

Liidrid peavad end ilmutama Hooaja keskel vaimustusid paljud Tanel Kurbase mängust – polnud kahtlust, et pärast pikka ootamist oli ta teinud arengus tõhusa hüppe. Seni platsil tihti justkui peidus olnud mees kerkis rünnakute lõpetajana üheks meeskonna olulisemaks jõuks, ja nagu ta ise ühes intervjuus ütles: mõnikord tekib tal tunne, et mööda visata polegi võimalik. Finaalseeria avamängus kippus Kurbas vajuma tagasi halli massi, teises kohtumises kerkis korraks esile, kuid esmaspäeval oli platsil taas eelmistest aastatest tuttav mängumees, kes hoidub vastutust

võtmast ja kui üritabki midagi ette võtta, siis ebalev tegutsemine viib palikaotuseni. Arvestades seda, et Rocki kaks liidrit Augustas Peciukevicius ja Vilmantas Dilys on nagunii vigastuste tõttu mängust väljas, on kolmanda olulise jõu nullivääriline tegutsemine Rocki jaoks juba talumatu hoop. Kuid Kurbas pole ainus, kelle panus on seni jäänud oodatust kesisemaks. Väga ebastabiilselt on tegutsenud juba kogenud Gert Dorbek, põhimängujuhi roll käib sellel tasemel üle jõu Vincent Simpsonil.

relt võita, ning ilmselt on elu seda Rockile juba õpetanud. Frank Elegar ja Vlad Moldoveanu on küll Eesti mõistes pikad mehed, kuid tegemist pole kujudega, keda pole võimalik lauas blokeerida. Klassikud on ütelnud, et lauavõitlus sõltub suures osas tahtejõust. Agressiivselt tegutsedes ja niisama seismise või palli järele hüppamise asemel vastast korralikult blokeerides on võimalik teha imet. Seega, kui Rock tahab võita, peavad nad oma kaitselauas hoidma asjad korras, ega mitte lubama Kalevil visata seni, kuni lõpus tabatakse.

Rocki mängijatel on vaimselt ja ilmselt ka füüsiliselt raske, seda Juhtuma peab ime ja on näha igast nende liigutusest, leedulased platsile tulema kuid spordimees peab suutma Mõistagi on tegemist lihtsalt kuuluva ooend mõnikord sundida rohkem, fantaasiamaailma tusega. Tartlaste poolt poleks kui näib sellel hetkel võimalik. õige hakata riskima PeciukeSeega, kui Rock tahab võita, peab mainitud kolmik mängima oma parimate päevade korvpalli. Nende meeste tegutsemisest sõltub paljuski seegi, kuidas mängivad korvi all Janar Talts, Joosep Toome ja Timo Eichfuss.

Lauavõitluses tuleb ilmutada mehisust Kalevil on korvi all head lauavõitlejad, Rockil mitte. Samas on raske loota edule, kui vastastel lubatakse ründelaud suu-

viciuse tervisega. Dilyse paranemine oleks ehk loogilisem, kuid on üsna ebatõenäoline, et leedulasel tekib üleöö tohutu soov taas võistlusesse asuda. Kahjuks. Kalevi ja Rocki vahelise finaalseeria neljas mäng algab täna kell 19. Sellele järgneva pisut rohkem kui pooleteise tunni jooksul saame näha, kas Rockil õnnestus mõni neist punktidest täita ja kas sellest oli abi. Kindel on aga see, et Kalev püüab täna saada hooajaga ühele poole.

POSTIMEES, 21. MAI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2229, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Ilusat ja hoogsat jalgpalli mängiv Saksamaa koondis, kes üritab võita ajaloo neljandat tiitlit, on kahtlemata üks suursoosikuid.

Saksamaa püüab taas ületada viimast tõket Sellele järgnenud ja kaheksa aastat kestnud Berti Vogtsi treeneriaeg tõi Saksamaale küll EM-tiitli, kuid MMidel saadi veerandfinaalis üllatuskaotus Bulgaarialt ja Horvaatialt. 2002. aasta MMi eel ei peetud sakslasi üle poole sajandi soosikuteks ning ennustati neile varast väljalangemist. Kapten Michael Ballacki vedamisel jõuti aga taas finaali. Seal vääratas sakslaste õnnetuseks otsustaval hetkel turniiri senine parim mängija, väravavaht Oliver Kahn – ja taas pidi Saksamaa leppima MM-hõbedaga. 2006. aastal oldi võõrustaja rollis ja taas kirjutas saatus uue peatüki sakslaste dramaatiliste kaotuste raamatusse, kui poolfinaalis lõpetas Itaalia nende unistused lisaaja viimase kolme minutiga. Pärast seda turniiri tüüri juurde asunud Joachim Löw on aga toonud sakslaste mängu noorust ja ilu – aastakümneid igavaks tembeldatud Saksa jalgpall pole seda enam ammu. 2010. aasta turniiril tuli küll leppida kolmanda kohaga, ent Saksamaa lõi turniiril kõige rohkem väravaid. Ühtlasi andis Saksamaa rivistus tunnistust riigi enda muutumisest – 23 mehest koguni 11 võinuks esindada ka mõnda muud koondist.

kristjan jaak kangur reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

ostimees on jalgpalli maailmameistrite tutvustamisel jõudnud kolmekordse võitja Saksamaani. Kui tiitlite arvult jäävad sakslased alla nii Brasiiliale kui ka Itaaliale, siis 18 osaluskorra jooksul on koguni 11 korda jõutud medalini (selles arvestuses on Brasiilia üheksa medaliga teine). «Jalgpall on lihtne mäng: 22 meest ajavad 90 minutit palli taga ja lõpuks Saksamaa võidab,» on Inglismaa jalgpallilegend Gary Lineker iseloomustanud sakslaste tavapärast edu suurturniiridel.

Ajalugu Nagu enamik Euroopa koondisi loobusid ka sakslased 1930. aastal pikast sõidust Uruguaysse ning seega tehti MM-debüüt neli aastat hiljem, jõudes Belgia ja Rootsi alistamisega poolfinaali. Seal kaotati Tšehhoslovakkiale, kuid tänu võidule Austria üle saadi kolmas koht. 1938. aasta turniiril langes Saksamaa riigi natsiladviku poliitika tõttu publiku suure põlu alla ning kaotas kohe avaringis kordusmängu järel Šveitsile. Kaheksa parema seast välja jäämine tähendas, et see oli sakslaste kõige ebaõnnestunum MM. Teise maailmasõja järel olid Saksamaa võistkonnad pikalt keeldude kütkes ja seega 1950. aasta MMi valikturniiril ei osaletudki. Neli aastat hiljem oli natsiriik juba lagunenud Saksamaa Liitvabariigiks, Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ja Saarimaaks. Finaalturniirile jõudis neist vaid Saksamaa LV, kellelt väga palju ei oodatud, ning alagruppi alustatigi varumeestega mängides 3:8 kaotusega tollasele valitsejale Ungarile. Seejärel alistati aga Türgi, Jugoslaavia ja Austria ning jõuti finaali, kus ees ootas taas suursoosik Ungari. Alagrupikaotusest oma järeldused teinud Saksamaa serveeris hiljem «Berni imeks» ristitud mängus MM-finaalide ajaloo ühe suurema üllatuse: hoolimata kiirelt 0:2 kaotusseisu jäämisest alistati 32 mängu järjest löömatuna püsinud ungarlased 3:2. Kangelase Helmut Rahni kaks tabamust finaalis ja peatreeneri Sepp Herbergeri kavalus olid toonud sakslastele esimese MM-tiitli. Kahel järgmisel MMil kaotati vastavalt pool- ja veerandfinaalis ning see sundis Saksamaa jalgpalliliitu tegema muudatusi, mis päädisid professio-

Staarid

Joachim Löwi käe all on sakslastel alati turniirivõidust napilt puudu jäänud. Kas seekord tehakse otsustav samm? foto: itar/tass

naalse Bundesliga loomisega. 1966. aastal jõuti Inglismaal finaali, ent kaotati seal lisaajal vaieldava värava järel väljakuperemeestele. Veel meeldejäävam ja valusam kaotus tuli sakslastel vastu võtta neli aastat hiljem poolfinaalis, kui sajandi mänguks ristitud lisaajalahingus jäädi 3:4 alla itaallastele. 1974. aasta tõi teise MM-tiitli, kui finaalturniiride ajaloo ühe parema väravaküti Gerd Mülleri ja Franz Beckenbaueri vedamisel seljatati finaalis hollandlaste «totaalne jalgpall».

Neli aastat hiljem langeti vahegrupis, kuid 1982. aastal olid sakslased jälle finaalis. Itaalialt tuli vastu võtta kaotus ja sama kordus neli aastat hiljem, kui sakslased jättis seljataha Argentina koondis eesotsas Diego Maradonaga. 1990. aastal tuli sakslaste kättemaksu tund – Andreas Brehme penaltiga saadi Argentinalt magus revanš ja kolmas MM-tiitel. Beckenbauerist sai Mario Zagallo järel teine mees, kes on tulnud maailmameistriks nii mängija kui ka peatreenerina.

Saksamaa koondis • Koht FIFA tabelis –

• Peatreener –

Joachim Löw (Saksamaa)

• Kapten –

Philipp Lahm

• Rekordinternatsionaal –

Lothar Matthäus 150 mängu

• Suurim väravakütt –

Gerd Müller, Miroslav Klose 68 väravat

• Maailmameister –

1954, 1974, 1990

• Euroopa meister –

1972, 1980, 1996

• Olümpiavõitja –

1976 (Ida-Saksamaa)

Saksamaa mängud 2014. aasta MMil D-alagrupis • 16. juunil Saksamaa – Portugal • 21. juunil Saksamaa – Ghana • 26. juunil Saksamaa – USA

Saksamaa koondisel on viimaste aastate valitsejate hispaanlaste kõrval kindlasti üks ühtlasemaid koondiseid, kus mitmel staaril tuleb leppida vahetusmängija rolliga. Koondise selgroo moodustavad Müncheni Bayerni mängumehed Manuel Neuer, Bastian Schweinsteiger ja Philipp Lahm, kes kõik on aga viimasel ajal hädas olnud vigastustega. Samuti pole kõige säravam hooaeg olnud Mesut Özilil ja pika põlvetrauma järel peab alles esimesi kohtumisi Sami Khedira. Siiski on sakslaste koosseis nii ühtlane, et vajadusel on kõikidele meestele asendus olemas.

Ootused Valikturniiril näitasid sakslased võimsat minekut ning Euroopa valiksarja C-alagrupis võeti esikoht üheksa võidu ja ühe viigiga. Tööõnnetuseks kujunes kohtumine koduväljakul Rootsiga, kus 56. minutiks juhiti 4:0, kuid lõpuks lasti skandinaavlastel neli väravat tagasi lüüa ja viigistada. Sellest väikesest äpardusest hoolimata on Saksamaa kindlalt üks selle MMi suursoosikuid. Klubitasandil on Saksamaa tippe viimastel aastatel saatnud edu ning enamik koondise võtmemehi on jõudnud või jõudmas parimasse jalgpalluriikka. Kas sakslastel õnnestub ületada ka viimane tõke teel neljanda MM-tiitlini või komistatakse taas lõpusirgel nagu nii tihti varemgi? Viimaste küsitluste põhjal usuvad ligi pooled sakslased, et nende lemmikud jõuavad poolfinaali, kuid vaid kuus protsenti fännidest julgeb loota MM-tiitlit…

18 || TERVIS || POSTIMEES, 21. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

TABLETID. Häbelikud eestlased ostavad südamerohud apteekri käest, aga erektsiooni turgutajaid tellitakse netiapteegist.

Ravimite müügitabelite piret lakson reporter

esti inimeste süda on väga haige ja ega ainevahetuski korras ole, närvidest rääkimata, nii selgub apteekide müügiedetabelitest. «Eks see, milliseid ravimeid kõige rohkem kasutatakse, kajastab kindlasti neid haigusi, mis meid kõige enam vaevavad,» lausus ravimiameti ravimite osakonna juhataja Ott Laius. Ravimituru ülevaatest selgub, et retseptiravimitest kasutasid eestimaalased mullu kõige rohkem südameveresoonkonna ravimeid kõrgvererõhktõve ja südamepuudulikkuse ning kõrge kolesteroolitaseme raviks. Palju kasutati ka antiarütmikume. Käsimüügiravimitest aga nn südameaspiriini, ibuprofeeni ja ksülometasoliini ehk nohurohtu.

Haigete südamete maa Eesti on südamehaiguste ohvrite arvult Euroopas esimeste seas. Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika järgi suri 2012. aastal suurem osa eestlasi vereringeelundite haigustesse. Seega on üsna loogiline, et kõrgvererõhktõveravimeid, nn südameaspiriini ning teisi südant ja veresoonkonda mõjutavaid ravimeid kasutatakse meil kõige rohkem. Laiuse kinnitusel pole selles osas viimastel aastatel muutusi olnud. Seedekulgla ja ainevahetuse ravimitest kasutatakse palju diabeediravimeid ning mao happesust vähendavaid ravimeid. Närvisüsteemi ravimitest tarvitatakse valuvaigisteid, epilepsiavastaseid ravimeid, antidepressante, uinuteid, rahusteid jne. Elanikkonna vananemise tõttu suureneb järjest krooniliste haiguste rohtude kasutamine. Laiuse sõnul on oluline, et pööraksime tähelepanu oma tervisele ja teeksime kõik endast oleneva, et haigusi vältida ja ravimeid üldse mitte tarvitada. Tarbija24 küsis müüduimate ravimite kohta informatsiooni apteekidelt. Suuri erinevusi ravimiameti statistikaga võrreldes ei ole. Näiteks BENU apteegis olid 2013. aastal kaks enim müüdud retseptiravimit kõrgvererõhuravimid, Euroapteegis hõivasid need koguni kolm esimest kohta. Kui Apotheka tavaapteekide retseptiravimite müügitabel teiste omast suurt ei erine, siis mullu novembris alustanud Apotheka netiapteegi tabel on paljuski teistsugune. Viiendalt kohalt leiab kõrgvererõhuravimid, kuid kõige müüdumad on kontratseptiivid ja erektsioonihäirete ravimid. Netiapteegi proviisor Merilin Nurk selgitas, et internetiapteegi klientuur on pigem nooremapoolne ja seetõttu on võrreldes tavaapteegiga südame-veresoonkonna ravimite osakaal väiksem. Netiapteeki pöördutakse sageli delikaatsete probleemidega.

Tavakaupadest, st välja arvatud käsimüügi- ja retseptiravimid, on netiapteegis esikohal meeste seksuaalset võimekust toetavad tabletid ja kapslid. Tavaapteegist ostetakse neid mitu korda vähem.

Valu ja nohu Apotheka tavaapteegi käsimüügiravimitest osteti mullu enim valuvaigisteid ja nohuravimeid, muudest apteegikaupadest aga söetablette, validooli ja pipraplaastreid. «Valuvaigisti on suhteliselt odav ja see leevendab kiiresti ebamugavustunnet,» põhjendas Apotheka juht Marika Pensa, miks valuvaigistid nõnda populaarsed on. Et valuvaigistid on käsimüügiravimite edetabelites kõikides apteekides esikohal, pole kahtlust. Euroapteegi turundus- ja müügijuhi Monika Vilu sõnul on valuvaigistid nende müügiedetabelites domineerinud juba aastaid. «Viimasel aastal on rohkem hakatud jälgima tableti hinna ja toimeaine tugevuse suhet,» märkis ta. Euroapteegi müügitabelis on viimasel kolmel aastal vankumatult püsinud maksakahjustusi raviv preparaat. Vilu leidis põhjuse olevat selles, et kohalik meedia on hakanud üha suuremat tähelepanu pöörama maksa puhastamise vajalikkusele. Apteegikaupadest ostetakse tema sõnul rohkelt soodsaid tooteid südame-veresoonkonna haiguste raviks, nii südametilku kui ka validooli. Apteekide müügitabelitest nähtub, et palju soetatakse ka igasuguseid toidulisandeid. Pensa sõnul on see märk eestlaste headest terviseteadmistest.

KOMMENTAAR

kai kimmel

apteekrite liidu esimees

Ravimite ostmise puhul võib rääkida mitmest tendentsist. Kindlasti on ravimite ostmisel määravaks pensionipäev, sest ravimite tarvitajad on enamasti vanemad inimesed, kellel on probleemid vererõhu, veresuhkru, kolesterooli ja muu sellisega. Pensionär on kohusetundlik inimene, kes maksab kõigepealt arved, siis ostab rohud ning ülejäänud rahaga rehkendab järgmise pensionipäevani. Muidugi on erandeid. Vahel on keset kuud või kuu lõpus selline päev, kus on hästi palju ostjaid, ja siis on tükk aega vaikus. Ostjaid on muidugi ka nooremate seas ja nende puhul loeb paljuski palgapäev. Mõjutajaks on ka televiisoris jooksvad käsimüügiravimite reklaamid. On ebateadlikke inimesi, kes tulevad ja küsivad reklaami mõjul, et mina tahan just seda ravimit, mida praegu reklaamitakse, kuigi ma pakun talle ehk odavamat varianti.

Aga ei, tema tahab kindlasti just seda, mida praegu reklaamitakse. Valdav osa inimesi siiski usub apteekreid, kui neile ikka öelda, et reklaam reklaamiks, aga teine ravim on sama toimeainega, kuid odavam. Eriti vihaseks teevad mind aga kõiksugu toidulisandite reklaamid. Näiteks ostab inimene retseptuuri poole peal soodustusega ravimeid ja kommenteerib: oh kui kallis kõik on, oh kui kallis! Ja siis läheb seesama inimene käsimüügileti taha ja ostab kalleid toidulisandeid, mida parajasti reklaamitakse, kuid millel on tegelikult ainult toetav toime – ühtegi rasket kroonilist haigust need välja ei ravi. Kõik ajakirjad, naistelehed on neid reklaame täis! Mingisugused piirid peaksid olema, see on väga vohav tendents. Vahel on need toidulisandite reklaamid ikka päris häbematud, lubades kõiksugu imesid teha – pimedad nägijaks, jalutu hakkab mööda seina üles ronima, kurt saab peaaegu kuuljaks. Sellised häbematud lubadused ja inimestega manipuleerimine on mulle hästi vastuvõetamatu.

Loen toidulisandite ostjatele sõnad peale. Kindlasti ütlen, et neil lisanditel ei ole silmaga nähtavaid tulemusi, püüan selgitada, et kui ikka on tõsine häda, mille puhul on retseptiravimid välja kirjutatud, siis ei tohi neid ära jätta ega hakata oma haigust toidulisanditega ravima. Eks ravimeid ostetakse ka kampaaniate järgi, iga kopikas on ju inimestele tähtis. Ent alati peab väga targalt mõtlema, miks peaks üldse ravimit kampaania korras ostma. Haigeks ei jääda ju kampaania korras. Ravimeid tagavaraks osta on täiesti mõttetu. On ainult kolm toimeainet, mis peaksid alati kodus olema: paratsetamool, ibuprofeen ja aspiriin. Kõik muu tuleb aga osta siis, kui on vaja, mitte soodushinna tõttu. Väga palju ostetakse valuvaigisteid ning olen seda meelt, et valu ei peagi kannatama. Kui inimene valu üle kurdab ja apteeki tuleb, küsin reeglina kohe, kust valutab, kaua valu kestnud on jne, sest valuvaigisteid on erinevaid – ei ole nii, et peavalule ja kõhuvalule on üks ja seesama valuvaigisti.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

POSTIMEES, 21. MAI 2014 || TERVIS || 19

tipus troonivad südameravimid TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Eestlastest on saanud tabletirahvas, retseptiravimitest ostetakse kõige enam südamerohtusid. foto: corbis / scanpix

Enim ostetud ravimid

KOMMENTAAR

kristiina sepp Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige

Esmalt peaks iga ravimit ostev inimene teadvustama, et tegemist on ravimiga ning seda ei võeta «igaks juhuks», vaid pigem ikka siis, kui teisiti tervisemure ei lahene. Siinkohal on apteekri nõustamise tähtsus väga suur, et ravimeid kergekäeliselt ei võetaks. Eestis esineb ravimite ülekasutamist harva, sest ravimid on kättesaadavad ainult apteegis, kus ostuga kaasneb spetsialisti nõuanne, kes teab, millised ohud ühe või teise ravimiga kaasnevad, ja oskab neile patsiendi tähelepanu suunata. Aja jooksul oleme täheldanud trendi, et valuvaigistite müük seisab pigem paigal, ja see on rõõmustav, kuna meie töö on kandnud

vilja ja inimesed on mõistnud, et vaja on lahendada haiguse põhjus, mitte pikalt tegeleda tagajärjega. Näiteks on juhtumeid, kus patsient tuleb apteeki ja kurdab, et tal on pikad stressirikkad tööpäevad, mille tõttu esinevad sagedased peavalud ja valuvaigisteid tarvitatakse iga päev. Tegelikult tuleks aga silmi säästa ja vähemalt iga 45 minuti järel arvuti tagant ära tulla, käia päeva jooksul kindlasti õues, tuulutada kontoriruume, teha puhkepause, juua rohkelt vett ja vajadusel kasvõi kümneks minutiks pikali visata. Apteekri ülesanne on seda kõike patsiendile selgitada. Aga kui on vaja valuvaigisteid, siis tuleb kasutamisel silmas pidada: millise valu jaoks; kellele ravim läheb; mida on eelnevalt kasutatud; millised on kaasuvad haigused ja muud olulised faktorid. Oluline on tarvitada õiget ravimit, õiges doosis ja sobivaimas ravimvormis.

Käsimüügiravimid • Valuvaigistid • Nohurohud

• Kõrvetiste ja refluksi ravimid

• Südameaspiriin

• Tromboosiravimid

• Kõhulahtisuse ravimid • Köharohud • Sapi-maksa ravimid • Kõhukinnisuse

• Silmatilgad • Nikotiiniplaastrid ja -nätsud • Välispidised nahaseeneravimid

• Allergiat leevendavad ravimid

• Kõhupuhitiste sümptomaatilised ravimid

• Validoolitabletid

• Oomega-3 kalaõlikapslid

• Täiskõhutunnet tekitavad kapslid

• Söetabletid

• Probiootikumid

• Pipraplaastrid

• Vesinikülihapendi lahus

• Seksuaalse võimekuse toetajad

ravimid

Apteegikaubad • Hematogeen

• Palderjaniekstrakti tabletid • Südametilgad • Haavapuhastusvahendid ja haavaplaastrid • Magneesiumitabletid

• Punase päevakübara tabletid ja lahus • Universaalne analüüsitops • Kehakaalu ja sportlike võimete testid • Küünepliiats seenhaiguste raviks • D-vitamiini õlikapslid, D-vitamiini tilgad

• Rasedustestid • Platsentaekstrakt

Retseptiravimid • Kõrgvererõhuravimid

• Onkoloogilised ravimid • Gripivaktsiin

• Südame-veresoon• Unerohud konnahaiguste ravimid • Kontratseptiivid, sh • Diabeediravimid beebipillid

• Psühhoosiravimid

• Astmaravimid

• Erektsiooniravimid

• Kolesterooliravimid

• Reflukshaiguse ja seedehäirete ravimid

• Juuste väljalangemise vastane ravim

• Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid

Müügiedetabelid põhinevad Apotheka tavaapteegi ja netiapteegi, Euroapteegi ning BENU apteegi andmetel. Ravimiseadusele viidates esitasid mitmed apteegid tabelid konkreetseid firmasid nimetamata.

20 || REKLAAM || POSTIMEES, 21. MAI 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

STV AS

PETROMAKS SPEDIITORI AS RAHVUSVAHELINE EKSPEDEERIMISETTEVÕTE Nõlva 9A, Tallinn 10416, tel 650 7600 www.petromaks.com

Valge 6-4, Tallinn 11413, tel 688 0500, stv@stv.ee www.stv.ee

SPIN TEK AS Regati pst 1-4, Tallinn 11911, tel 606 2700, tek@spin.ee

NORDIC PLAST OÜ Taevavärava tee 3, Lehmja, Rae vald, Harjumaa 75306, tel 799 7081 www.nordicplast.ee

SPACECOM AS Mõisa 4, Tallinn 13522, tel 678 8240, info@spacecom.ee www.spacecom.ee

SOVEK AS Reinu tee 31C, Viljandi 71020, tel 433 6481, sovek@sovek.ee

REOLA GAAS AS Vana-Kuuste, Kambja vald, Tartumaa 62033, tel 7301 7501, reola@reolagaas.ee

MONIER OÜ Pärnu mnt 139, Tallinn 11317, tel 627 5560, faks 627 5563 www.monier.ee

RIVIERA INTERNATIONAL AS

MEEDIAGRUPI OÜ

SELISTA EHITUS OÜ

Laulupeo 20, Tallinn 10128, tel 621 7550, ylle@riviera.ee

Liimi 8, Tallinn 10621, tel 610 4045, info@meediagrupi.ee

Vilja 14B, Võru 65605, tel 523 6454, terje@selista.ee

MIIDURANNA TEHAS AS Miiduranna tee 46, Viimsi vald, Harjumaa 74015, tel 504 6955, leopold@ptas.ee

REMIT AUTO OÜ Haapsalu mnt 86, Pärnu 80041, tel 513 3462, info@remitauto.ee www.remitauto.ee

PÄRNU LAEVATEHAS AS PARMERON AS Männiku tee 104, Tallinn 11216, tel 658 6581, parmeron@parmeron.ee

MR STUUDIO OÜ Pärnu mnt 142A, Tallinn 11317, tel 650 4844 www.mrstuudio.ee

PAIMRE OÜ

RAMETO OÜ Eha 23A, Tartu 50108, tel 5349 8353, info@rameto.ee

TANEL AS Puiestee 128, Tartu 50604, tel 744 1606, astanel@hot.ee

Emajõe 22, Pärnu 80010, tel 442 7577, prnlaevatehas@hot.ee

RKM TEAM OÜ Tondi 1, Tallinn 11313, tel 5669 2299, info@rkmteam.ee www.rkmteam.ee

Pärnade pst 14/13, Paikuse vald, Pärnumaa tel 5564 3240, paimreou@gmail.com

TARPLANI KAUBANDUSE OÜ Rannamõisa tee 10, Tabasalu, Harjumaa 76901, tel 603 2233, info@tarplan.ee

POSTIMEES, 21. MAI 2014 || VABA AEG || 21

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 21.05 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Aare Saal, Maris Liloson, Urmas Põldma, Juuli Lill, Väino Puura jt 22.05 kl 19 P. Pajusaare ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Priit Pius, Märt Pius, René Soom, Juuli Lill, Aare Saal jt 23.05 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli, Jassi Zahharov, Mart Laur, René Soom jt 24.05 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

BALLETIÕHTU: SYMBIONT(S). PETRUŠKA

Osades: Sergei Upkin, Nanae Maruyama, Gabriel Davidsson, Vitali Nikolajev jt

PAIDE KULTUURIKESKUSES 24.05 kl 13

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt 24.05 kl 18

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUURES SAALIS 21., 22.05 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg jt. 23.05 kl 19

Leke

Jordi Galceran Lav. Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja.

VÄIKSES SAALIS 21.05 kl 19

Varesele valu...

Mari-Liis Lill, Paavo Piik Lav. Mari-Liis Lill, Paavo Piik, osades Osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Piret Krumm,

Kõik on täis

Becky Mode Lav. Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

MAALISAALIS 23.05 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend Lav. Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

VÕRU KANDLES 24.05 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUR MAJA 21.05 kl 19

THRILLER-Tribute to Michael Jackson

Kontsert-tantsuetendus Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padarjt., Noorkuu, Vanemuise balletiartistid, live-band 22.05 kl 19

THRILLER-Tribute to Michael Jackson

Kontsert-tantsuetendus Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padarjt., Noorkuu, Vanemuise balletiartistid, live-band 24.05 kl 19

EVITA

A.L.Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt. 25.05 kl 16

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt.

SADAMATEATER 21.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 22.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 23.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

NOKIA KONTSERDIMAJA

30.05 kl 19 Lisaetendus!

EVITA

UGALA TEATER Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

VARGAMÄE REHETARES 21., 27., 28., 29., 30.05 kl 14 22., 23., 24., 29.05 kl 19 31.05 kl 19 Reserveeritud!

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

SUURES SAALIS 23.05 kl 19

BOYBAND

Muusikal P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov. Osades: Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa jt 24.05 kl 19 Viimane etendus!

HÜVASTIJÄTT JUUNIS

Dramaatiline komöödia A. Vampilov, Lav. A. Noormets. EMTA lavakunstikooli 26. lennu diplomilavastus

KÜÜNIS

26.05 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

KANUTI GILDI SAAL 28.05 kl 19.30

Siseturism / Tähelaev

(lav. Kadri Noormets / Kertu Moppel)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

KONTSERDID KLOOSTRI AIDAS 22.05 kl 20

KUULAMISED: Liiv, Liiv, Liiv.

Juhan Liiv / Theatrumi nätlejad / Pärt Uusberg ja «Head ööd, Vend» / Mikk Dede. Pilet 5-20.23.05 kl 20

Imbi Tarum &Julia Ageyeva Hess Pilet 5-20.26.05 kl 18

VHK Teatrikooli kontsert Pilet 3.27.05 kl 18

Kadi Uibo ja Krista Citra Joonas , laulud ja lood

VAT TEATER

Draama K. O’Reilly. Lav. A. Noormets. Osades Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

MANDEL JA MERIHOBU

24.05 kl 19

EEDENI AED

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets. Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep

JÕGEVA KULTUURIKESKUSES 21.05 kl 19 Viimaseid kordi!

ESIMESED SUUDLUSED

Armastuslugu J. Hanagan, Lav. Madis Kalmet. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

VÄIKE SAAL 23.05. kl 19

Leegionärid

(lav. Madis Kalmet)

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA 26., 27., 28., 29., 30.05 kl 13 26., 27., 28.05 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

VENE TEATRI SUUR SAAL

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

26.05 kl 19

21., 22.05 kl 19

Kaasavaratu

(lav. Eili Neuhaus)

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 22., 23.05 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 26.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale

27.05 kl 19 Viimane etendus!

26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale

28.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO57 Enesetapja

TARTU UUS TEATER Lai 37 Tartu Piletid müügil Piletilevis uusteater.ee 24., 25.05 kl 19

Teater Must Kast NERO

TÜVKA X lennu diplomilavastus autor Mati Unt lavastaja Lennart Peep

KONTSERT EESTI KONTSERT

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 21., 22.05 kl 18 9., 10., 11.06 kl 18

’’Masohhisti pihtimus’’

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAALIS 23.05 kl 18 5.06 kl 18.30

POP, mida sooviksin jagada H. Hütt ja S. Põllu

VON KRAHLI TEATER

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

NOBLESSNERI KVARTALIS, JAHTKLUBI II-KORRUSEL 7.06 kl 19 Esietendus! 9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Solarise needus

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel. Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid. Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

EESTI INTERPREETIDE LIIT

H SSI

R KU

O EP

Piletid Piletilevist ja kohapeal (4€ - 8€) www.interpreet.ee

RAPLA MUUSIKAKOOL 21.05 kl 15

MUSTPEADE MAJA 22.05 kl 19 KAIJA LUKAS (viiul) & LEA LEITEN (klaver) Kavas: L. van Beethoven, R. Strauss

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

METSATÖLL M METSATÖL ETSATÖL Ö SMILERS MARKO MATVERE & VLÜ SINGER VINGER PÕHJA-TALLINN MEIE MEES

VÄNDRA KULTUURIMAJA 23.05 kl 18

Maalinäituse avamine kontsert Andreas Lend (tšello) Ralf Taal (klaver) Kavas kaunist klassikat Vaba sissepääs XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.- 25. juuli 2014

RAPLA KIRIK 18.07 kl 19

Pilet 5-20.-

22.05 kl 19

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt. 31.05 kl 19 Lisaetendus!

EVITA

VENE TEATRI VÄIKE SAAL

«ITAALIA MEELEOLUD LÄBI AEGADE» www.concert.ee

VÄRAVATORN 24.05 kl 16

Hortus Musicus “Now Is The Month Of Maying” kalendrilaulud keskajast barokini

KADRIORU LOSS 25.05 kl 18

Hortus Musicus “Püha Markuse vennaskond”

Veneetsia koolkonna heliloojate looming (Gabrieli, Monteverdi, jt.)

VALGA JAANI KIRIK 30.05 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Andrus Siimon Kunileid, Thomson, Läte

SUURE MUNAMÄE VAATETORN (Haanja)

Virgo Veldi (saksofon) Itaalia Rodolfo Celletti nim Belcanto Akadeemia lauljad Sinfonia Cymru keelpillikvartett (Wales, UK), Rootsi Puhkpilliansambli kvintett Keelpilliorkester CAMERATA NORDICA (Rootsi) Kavas: Rota, Sciarrino, Respighi, Terranova (10€, 7€)

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

RAHVUSOOPER ESTONIA KAMMERSAAL (Estonia pst 4) 22., 23.05 kl 19

Olari Viikholm, Tamar Nugis, Ksenia Kuchukova jt.

Muusikalised juhendajad E. Rindesalu, T. Kärblane, A. Sikk G. Donizetti koomiline ooper «Il Campanello di Notte» Pilet 5/3 €

30.05 kl 20 Vabaõhukontsert

CORELLI MUSIC

Ansambel BOMBILLAZ Kaastegev Jaak Lutsoja (akordion)

Vaata lisa: www.corelli.ee

“SUVÕ ALOSTUS SUURÕ MUNAMÄE PÄÄL”

VALKA LAULULAVA (Läti)

31.05 kl 19

Liivimaa laulupidu “CIMZE KOOD”

René Eespere oratooriumi “ANTE LUCEM” esiettekanne EESTI RAHVUSMEESKOOR, EESTI KAITSEVÄE ORKESTER Ilona Bagele (metsosopran, Läti Rahvusooper) René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia) Dirigent PEETER SAAN Koostöös Valga ja Valka linnavalitsustega

PUURMANI LOSS (Jõgevamaa) 29.05 kl 19

TOOMPEA MUUSIKASALONG (Kiriku 6, Tallinn) 30.05 kl 20

Kevadkontserdid – OBOEHALDJAS

TARTU NÄITUSED

GUINNESSI REKORD EKSTREEM & SPORT BBQ & GRILL SAUNAPLATS LASTE MÄNGUMAA JÄGERCLUB VEISELIHA RESTORAN HEA VEINI LOKAAL & PASTABAAR

Esinejad: HELI ERNITS (oboe) ja keelpillikvartett KAVAS: Mozart, Bax, Eller, Tormis, Kõrvits Piletid Piletilevist soodsamad!

VABA AEG Salvest, Premia, Lavazza, Tartu Kutsehariduskeskus, Eesti Juustuliit, Felix, Tartu Kaubamaja, Ecoprint, Postimees, Õhtuleht, Delfi, West Car, Ares Security, Kemmerling, Ehitusmeister Rent, Meat Market, Truffe, Werner, Rahwa Resto, Tartu Hotell, Dorpat Hotell

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

Piletid müügil

ja kohapeal.

Info www.emajoefest.ee www.facebook.com/emajoefest.ee

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

PRINTS JA KERJUS

Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Tallinna Linnateater). 22.05 kl 19

22 || kuulutused || postimees, 21. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ühel hommikul kaob udu, ülimaiselt on kirgas ilm, päiksepärjas siis näen ma Teda, keda unes vaid näinud mu silm ...

Teatame kurbusega

Aastad need mööduvad lõputus reas, lilledest tulvil on tee. Aastates olnud nii halba kui head, ikka neid meenutad veel.

Heino Elleri

14. VI 1948 – 17. V 2014

Armilda Aoveer Õnnitleme 80 aasta juubeli puhul! Leoniida, Eino, Milvi, Meeta, Ella, Jaan, Galina

Igaviku radadele on lahkunud meie armas

surmast. Leinavad omaksed.

Margarete Ivask 18. VI 1932 – 19. V 2014

Ärasaatmine 23. skp. kell 12 kodus. Muldasängitamine Pärnumaal Treimani kalmistul.

Leinab perekond Luik. Ärasaatmine 23. skp. kell 12 Veski tn. 40 kirikust Põllu tn. surnuaiale.

Sõjaajaloo uurija otsib EW ohvitseride paraadportree fotosid (maksan 10 €/tk). Tel 5808 5338.

Linda Looga

Tunde tasa lööb aegade kell, jääb alles mälestus hea ja hell.

10. IX 1918 – 19. V 2014

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Teatame kurbusega, et lõppenud on üks pikk ja väärikas elutee. Tütred Anu ja Anne perekondadega

Helju Koka

Ärasaatmine 23. skp. kell 15 Tartu krematooriumis.

21. IX 1924 – 19. V 2014

Leinavad tütred Kaie ja Külle perega. Ärasaatmine 24. skp. kell 13 kodus Lahepera külas. Hooldusniidukid, postipuurid jne. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666. www.abefarmer.ee

Armilda Aoveer

Kallist ema, vanaema ja ämma õnnitleb poeg Aimar perega. Soovime tervist ja elurõõmu järgnevateks aastateks.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Üks tee on lõpuni käidud, üks süda on vaikinud.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Võtame tööle kogemustega tänava kivide paigaldajaid. Kiire! Boston Project OÜ, e-post: info@boston.ee. Tel +372 524 8614.

Tartu linnavalitsus korraldab Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ning lähiala detailpla neeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu. Detail planeeringu avaliku väljapaneku jooksul 18. III – 9. IV 2014 laekusid kirjalikud ettepanekud 22 isikult. Ettepanekud käsitlesid põhiliselt piirkonna liiklusalaseid probleeme ning bussijaama sobitumist aktiivsesse linnaruumi. Laekunud ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti tutvustav avalik arutelu toimub 2. VI 2014 kell 17 raekoja saalis.

Ilmar Lauritsa mälestust ja olid meile toeks tema viimsel teekonnal.

Vaike Vahtel

Leinavad lähedased. Leinatalitus Maardu krematooriumis kell 12.30. Muldasängitamine Kuusalu kalmistul kell 14. Buss väljub kell 11.45 G. Otsa tänavalt Estonia teatri kõrvalt.

Anu Naela

Professionaalne müürsepp ootab pakkumisi. Tel 5833 2491.

Südamlik kaastunne Erkki, Endla ja Reinu peredele kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Lahkus meile kallis

Helve Pingas

17. VIII 1929 – 18. V 2014

kaotuse puhul.

Enno, Teet ja Tiiu peredega

Kursusekaaslased ja Mati Hint

Hüvastijätt 24. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumis.

Teatame kurbusega armsa ema, vanaema ja vanavanaema

Sinust mälestus me hinges elab. Sinu hääl veel kõrvus kõlab ...

Hilda Reimandi

Teatame sügava kurbusega, et lahkunud on meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Juta Pärtini surma puhul. Anu, Priit ja Eve peredega

9. IX 1912 – 19. V 2014

lahkumisest. Ärasaatmine 24. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis. Palume kimpe ja pärgi mitte tuua. Tütre pere

Müüa karpkala maime. Tel 5393 8866.

Märkide ja vanavara ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

17. VII 1946 – 16. V 2014

Ärasaatmine Pärnamäe krematooriumis 23. skp. kell 13.30. Omaksed

Lahkunud on hea sõber

Helgi Karolin

Viivi Amost Sügav kaastunne tütrele perega. Kursusekaaslased TEÜ-st

Avaldame sügavat kaastunnet Marlitile perega armsa ema, ämma ja vanaema surma puhul. Birute ja Tiiu peredega

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Kursusekaaslased õigusteaduskonnast

Südamlik kaastunne Assole perega kalli ema, ämma ja vanaema

Minu sügav kaastunne Katrinile perega

surma puhul. Maret, Zinovi, Hille, Risto, Mari, Maret, Margus Igasuguste märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Aado Talpas

Leiname kallist proviisorit

Elsa Arendi

Poeg perega

Elu on nagu muusika. Viis katkeb, aga mälestus jääb ... Südamlik kaastunne sulle, Katrin Luts perega, kalli ema ja vanaema

Elina Kartau

11. VIII 1938 – 16. V 2014

Lesk ja lapsed

Su tugev elutahe lõpuks väsis ja kevadtuules murdus elupuu ...

Leinatalitus 23. skp. kell 13 Tartu Pauluse kalmistul.

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 24. skp. kell 10.30 Tartu krematooriumi suures saalis, muldasängitamine kell 12 Raadi kalmistul.

Tunneme kaasa Ainole ja tema perele armsa Täname kõiki, kes austasid

Ostan maja või majaosa Tartus Jakobi tänaval. Tel 516 8210.

14. I 1930 – 19. V 2014

28. X 1935 – 18. V 2014

Suikus igavesele unele

Müüa maja Põlvamaal Räpinas jõe kaldal, Meeksi mnt 7 (ü-p 141 m², krunt 1634 m², heas korras, saun, puukuur, kelder, garaaž, 117 000 €). Aitame kinnisvara osta-müüa-üürida. Kutseline maakler Peeter Meus, tel 506 2212, 786 8080. www.aadlivillakv.ee

Eda Talmeister

Eino Ojastu

Su tugev elutahe väsis, ränk haigus murdis sinu elupuu.

Elamu Taevaskojas (4 tuba, saunaruumid, ü-p 230 m2, keskküte). Krundil (1600 m2) maj.hoone 2 suvetoaga. Ahja jõgi 1,5 km. Arno Simpson, tel 506 7306, Eramu Kinnisvara

Teatame kurbusega, et on lahkunud meile armas

Tiit Kirch

kaotuse puhul. Perekonnad Ajaots, Kirsila, Rahkemaa ja Tänava

Üks tee on lõpuni käidud, üks süda on vaikinud.

Juta Pärtin Mälestame ning avaldame kaastunnet lastele peredega ja omastele. Perekonnad Kitse, Kilgi, Uuk, Pärna, Rutt ja Vaike

Kersti Loolaid

30. VII 1958 – 19. V 2014

Kallis Laura, oleme mõtetes sinuga, kui jätad hüvasti oma emaga. Maarja, Piret, Evelyn

Sügav kaastunne Erkkile perega kalli ema ja vanaema

Juta Pärtini surma puhul. Are ja Hele Võõpstes

Mälestame kallist täditütart

Leili Tamme

Mari Torm

Südamlik kaastunne Tiiale, Peetrile, Epule ja Jaanile perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul. Laine ja Virve perega

Mälestame ning avaldame siirast kaastunnet poegadele Toomasele ja Urmasele. Aime ja Mare perega

Südamlik kaastunne Kaja Partsile kalli venna

Töökas ja sõbralik oli su hing, puhkama, puhkama kutsuti sind.

Kalmer Küttmanni

(sünd. Metsalind)

Sügav kaastunne omastele

Eino Ojastu

kaotuse puhul. Elva E.P.T AS

surma puhul. Suvilanaabrid Põder ja Varkki

Südamlik kaastunne Sirjele ja Paulile kalli ema ja ämma

Avaldame kaastunnet Toomas Massakasele isa

Avaldame sügavat kaastunnet Erkki Pärtinile ema

Elina Kartau

Ilse Kulla

Johannes Massakase

Juta Pärtini

kaotuse puhul. Merit

surma puhul. Inge ja Aado

kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Elektrilevi

surma puhul. IAC Tartu AS-i töökollektiiv

ostab

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Ostame ja hooldame teie metsa väga hea hinnaga! www.laaneteed.ee Info@laaneteed.ee tel 5682 2425

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Peielaud kuni 50 inimesele tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

www.zaal.ee Tel 502 4939.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Päev võib pakkuda ootamatuid kohtumisi, mis paiskavad sinu teele vaid head. Osa selliste kohtumiste eest oled väga tänulik, sest oled neid oodanud.

SÕNN Saatus võib sind nii mõnegi asjaga proovile panna. Kui oled jamad läbinud, suudad need oma mälust kergelt ja kiirelt kustutada. KAKSIKUD

Uurid kõike, mis elu sinu teele paiskab – ka seda, mis tundub ebatõenäoline ja kummaline. Tegelikult just need panevadki sind nägema, kui muutuv on elu.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 21. MAI 2014 || VARIA || 23

Võid sattuda kas upsakalt uudishimulike või üleolevalt põlglike kätte. Sa ei kuulu kummassegi gruppi. Intuitsioon annab sulle märku, kuidas käituda.

3 1 a

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT TEGIN UURINGU JA LEIDSIN, MILLISTE OTSINGUKRITEERIUMITE PUHUL JÕUAB KÕIGE SAGEDAMINI INIMESI MEIE KODULEHELE.

LEVINUIMAD MÄRKSÕNAD ON «TÄIELIK SÕNNIK», «TOTAALNE SAAST» JA «RASKED VIGASTUSED».

ÜLETRUMPAJA EI NO MIDA! SEDA OLEKS JU VÕINUD LIHTSALT MINU KÄEST KÜSIDA.

HAGAR HIRMUS

1. Sellel ulukil on näol must mask nagu pesukarulgi. Ta on ainus koerlane, kes teeb talveuinakut, kusjuures emane ja isane teevad seda koos. Loom tavatseb ohu korral surnut mängida. Tema perekonnanimi tähendab tõlkes «see, kes otsib öösel». Tema kohta on ka kõnekäänd, et kui ühte näed, siis tea, et selle ühe järel tuleb kindlasti veel kümme. Kellest on jutt? 2. «Mine ja saa meheks!» Nii öeldakse tänapäeva peredeski veel lapsi ellu saates. Lausung on pärit A. H. Tammsaare «Tõe ja õiguse» II osast Indreku ristiisa suust, kes nende sõnadega Andrese ja Mari poega Tartusse õppima saatis. Kes ütles nii? 3. Teadlased on teinud päritolu-uuringute põhjal kindlaks, et blond juuksevärv on pärit just sellelt maalt. Milline rahvas on tarkade uurijate andmetele tuginedes maailma kõige blondim rahvas? 4. Millise NATO liikmesriigi pealinn tähendab kreeka keeles «ankur»? 5. Ainsale Prantsusmaa presidendile, kes oma ametiajal oli vallaline, on omistatud ka aegumatu mõttetera: «Täägiga võib teha kõike – ainult istuda sellel ei saa.» Kes oli see riigipea? Vastused: 1. Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides Gray). 2. Hundipalu Tiit, prototüübiks Tammsaare ristiisa Hans Grossthal. Hundipalu Tiit oli haritud mees, tellis lähikonnas ainsana ajalehte, rajas maja juurde iluaia ja oli muidu uuendusmeelne ning ümberkaudu talumeestele eeskujuks. 3. Leedulased. 4. Türgi pealinn Ankara. 5. Napoléon III (Charles Louis Napoléon Bonaparte), Prantsusmaa president aastatel 1848–1852 ja keiser aastatel 1852–1871.

AKNE

VEEVALAJA Muudad sisetunde ajal oma igapäevast rutiini ja see võib sind õnnetusest päästa. Hiljem ei oska sa kirjeldada, mis sind selleks sundis.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Tunnetad, et kusagil on usalduskriis. Sa ei pruugi olla äraandja, kuid sellegipoolest ei pruugita sind mõnda aega usaldada.

Kalmistul. «Keda matate?» «Kultuurimaja juhatajat.» «Mis temaga juhtus?» «Suri igavusse.» ••• Patsient arsti juures. «Palun kirjutage minu lapsele välja sama rohtu, mida eile.» «Kas see sai juba otsa? Seda oli ju pool liitrit?» «Jah, aga selleks, et laps seda võtaks, pidid minu ema, isa, vanaema, vend, kaks õde ja minu naine seda ees maitsma ...» ••• Noor naine pöördub mehe poole. «Ma ei saa aru, mis inimene sa oled! Esmaspäeval sõid makarone juustuga, teisipäeval sõid, kolmapäeval ja neljapäeval sõid, reedel sõid ka – aga täna need sulle sisse ei lähe!» ••• Venemaa külas ajavad kaks vanamutti juttu. «Kas sa kuulsid? Eile kukkus jälle üks lennuk alla. Sada inimest sai viga!» «Issand! See on ju kümme tuhat vanas rahas!»

Comins Mansfield – South African Chess Player, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rf4!

Võimalik, et oled end vähe väärtustanud. Peaksid rohkem oma potentsiaali kasutama. Võimeid ja oskusi sul on, kuid millegipärast ei ole sa neid maksimaalselt rakendanud.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

ê è

ERNIE

AMBUR

KALJUKITS Oled kellegagi suhtlemises jännis, sest ta on nii paindumatu. Peale selle tunneb ta end solvatuna ja võib haududa kättemaksu.

ô â æ

KAALUD Kas võtad vastu vaid selle, mis sinu arusaamadega sobib, või uurid ka sellist, mis on väga erinev? Paeluvaid elusaladusi on palju. SKORPION

î ä

LÕVI

NEITSI Tunned, kuidas sinu elukarikas on järsku ääreni täis. Hakkad sellest eemaldama kihte, mida sul enam vaja ei ole. Näed, kuidas kõik selgemaks muutub.

VÄHK Kui pidasid vastu eile, siis suudad seda ka täna. Kuid miks peab elu olema vastupidamine ja kannatuste rada? Pigem ikka positiivne seiklus paari pikantse kogemusega. Purunenud illusioonid ja unistused võivad meeleheitele ajada. Võimalik, et oled valedest asjadest kinni hoidnud, kuid need ei ole sinu jaoks õiged.

æ è à â

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on AASTAAJAD

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 21. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: KONSTANTIN, KOSTEL, TIINO, KINDEL Robert Kasemägi 95, metsasarvemängija ja muusikapedagoog Ira Lember 88, lastekirjanik Enn Põldroos (pildil) 81, maalikunstnik ja kirjanik POSTIMEES Ilmar Taska 61, filmilavastaja ja -produtsent ÕNNITLEB: Ilmar Raag 46, filmimees Katariina Krjutškova 27, Kaire Leibak 26, kolmikhüppaja uuriva toimetuse Grete Gaim 21, laskesuusataja reporter

foto: jarmo liivak

LUGEJATE ÄIKESEPILDID

EUROOPA TALLINN +17

KÄRDLA +17 HAAPSALU +18

NARVA +21

RAKVERE +18

ilmateenistuse sünoptik

PAIDE +20

1–6

Hommikul liigub üle Ida-Eesti kirde poole väike osatsüklon, mis päeva jooksul hääbub. Väga TARTU palav õhumass taandub EesPÄRNU VILJANDI +21 +20 tist ida poole. Õhumassi vahe+20 KURESSAARE tusega kaasnevad vihmahood +17 ja äike, mis võivad olla mõnelgi pool tugevad. Õhtupoolikul tugevneb lääne poolt alates kõrgrõVÕRU huhari, milles sajud lakkavad ja VALGA +22 +21 pilvkate hõreneb. Täna on pilves selgimistega ilm. Sajab hoovihma, on äikest ja kohati KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS on sadu tugev. Õhtupoolikul lääne Neljapäev, 22.05 Reede, 23.05 Laupäev, 24.05 poolt alates sajud lakkavad ja ilm Tallinn +10/+20 +11/+24 +15/+22 selgineb. Puhub muutliku suunaga Tartu +11/+22 +10/+26 +14/+26 tuul 1–6 m/s, õhtupoolikul lääneNarva +11/+21 +10/+24 +11/+27 kaare tuul 3–9 m/s, kuid äikesega võivad kaasneda tugevad puhanPärnu +8/+21 +11/+25 +16/+26 gud. Sooja on 17–23 kraadi. Kuressaare +9/+17 +11/+21 +14/+22

m/s

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: marko praakli

HOMME POSTIMEHES:

RUBRIIGIS «AED JA KODU» KIRJUTAME, KAS VÕILILLE SAAB ÜLDSE PIDADA VAENLASEKS.

Mõõdukalt soe ja vihmahoogudega ülle jõemaa

foto: tauri juhkamsoo

KOLMANDAS VALIMISEELSES VÄITLUSES OSALEVAD INDREK TARAND JA MARTIN HELME.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.35 4.35 4.46

loojub 22.02 21.46 22.06

20 aastat kogemust

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +25,1 kraadi (1972) –1,8 kraadi (1943) Tartus +26,7 kraadi (1890) –2,2 kraadi (1997) Äike möllas üleeile mitmel pool Eestimaal ja postimees.ee kutsus lugejaid üles äikesepilte teistega jagama. Siin on väike valik. Kokku saadeti toimetusse mitukümmend väärt kaadrit, mida saab vaadata meie veebilehelt. PM

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KUUFAASID 21. mai 15.59 28. mai 21.40 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11

+23 +26 +26 +26 +25 +25 +23 +24 +26 +15 +15 +18 +24 +17 +16 +23 +17 +18 +22 +21 +27 +19 +21 +25 +25 +9 +20 +26 +21 +23 +25 +24 +22 +24 +34 +19 +29 +36 +19 +30 +22 +34 +22 +33 +27 +18

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 21. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 3/24 (Norra 2008) 09 40 Ilus maa: Eistvere jahimaja (ETV 2011) 55 Terevisioon* 11 55 Meie inimesed: Irina* 12 20 OP! teater* 55 Puudutuse aeg: Juhan Särgava* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Ajalik ja ajatu: Jumalaga ja ilma, 6. Piiblitekst* 35 Osoon* 15 00 Otsi loodusest liitlast (Eesti Telefilm 1984) 25 Taevasina, 3/24* 16 10 Holby City haigla: Tapa või ravi 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2011) 35 Minuscule: Tüütu tigu (Prantsuse 2007) 45 Kodused mehed, 7/10: Harmooniapäev 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Valimisstuudio 23 10 Eesti dokk: Tõsise näoga mees (Eesti 2012) 35 Ringvaade* 00 40 Kodused mehed, 7/10: Harmooniapäev* 01 30 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Püramiidi tipus: Jaak Panksepp 09 00 Ringvaade* 10 05 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 34 ERR uudised 15 50 Kinoklassika: Kas tantsime? (USA 1937)*. Muusikaline komöödia 17 35 Vahva mees, kes pilli teeb, 11/12 18 00 SimsalaGrimm: Ustav Johannes 25 Võidukad lambad 30 Lastetuba: Ootamatu külaline 50 Eddie ja karupätsu: Köögiviljalugu 19 00 Lammas Shaun 05 Sõprade linn: Tühjad rehvid 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Meie inimesed: Tiina (ETV 2013) 25 Ajavaod: Seltskondlik maja 50 Minuscule: Moskiito 21 00 lyhikas: Oleg (Eesti 2010) 20 BFM esitleb. lyhikas: Diana ja linn 30 Mis juhtuks, kui...?, 18/20 22 00 Maailma kino: Haiglaselt õnnelik (Norra 2010). Tragikomöödia 23 25 Üleaedsed (Eesti 2013) 00 10 Mari Kalkun – Koduvana pühendus 22 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 141/163* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5761 30 Viimane võmm: Kaisutades tapetut* 12 30 Parim enne: Üllatused ees, imestused taga* 13 00 Meistervaraste saladused, 2/3* 14 00 Lindprii: Billy 55 Punased roosid, 760/800 16 00 Küladetektiivid: Suur ohver 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 142/163 18 00 Süütu süüdlane, 141/153 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Pilvede all 22 30 C-Komando 23 00 Elav märklaud: Viimane töö 00 00 Memphise detektiiv: Üks patune öö 55 Mis? Kus? Millal? Finaal* 02 00 Vampiiripäevikud: Ohtlikud sidemed 40 Krimi* 03 05 Rooli võim* 30 Reporter* 04 20 Surmaingel (USA 2009)*. Põnevik 05 35 Saladused: Teistmoodi*

TV3 06 08 09 10

11 12 13 14 15

16 18

19 20 21

22 23 00

01 02

03 04

15 Joonissarjad 00 Marina ja kapten* 00 Kirgede torm* 05 Vaprad ja ilusad* 35 Top Shop 55 Kaua võib!* 25 Viimane tõeline mees 1, 13-14 25 Suletud uste taga 4, 4* 25 NCIS kriminalistid 8, 18: Vihma käest...* 25 Seitsmes taevas 8, 20: Hüljatud 25 Vaprad ja ilusad 55 Marina ja kapten, 120 55 Kirgede torm 00 Suletud uste taga 3, 1: Vanemate võitlus haridussüsteemiga 00 Uudised 00 Anna otsib meest, 6 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 11 30 Saaremaa päikesepoisid 30 Top Gear 35 Vabaduse hind 2, 7: Armastus on kallis lõbu 30 Kondid 6, 19: Leidja 20 Louie 2, 1213: Pardipoeg, 2/2; Õetütar 15 Anna otsib meest, 6* 05 Võimalik vaid Venemaal* 35 Uudised 25 Kaua võib!* 50 Võimalik vaid Venemaal*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 76/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 187* 45 Küladetektiivid, 183: Surm külmikus 10 45 Südametukse, 66 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz* 13 00 Pan Am: Tõemäng 14 00 Palved Bobby eest (USA 2009)*. Draama 16 00 Mehi jalaga segada: Osta elu 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Teie kõige piinlikumad hetked 19 00 Kodus ja võõrsil, 5762 30 Emmerdale, 188/289 20 00 Teistmoodi Eesti: Kokkuvõtete aeg on käes 30 Keda ma küll armastasin?! Uus doksari 21 00 Armastuse maik (USA 2012). Romantiline draama 22 50 Käpardist kokaks, 6: Toiduhirmudele vastu 23 45 Reporter 00 45 Ellen* 01 40 Kokakool 03 20 Südametukse, 66* 04 05 Staariminutid: Leonardo DiCaprio; Charlize Theron; Nicolas Cage 20 Klikitähed: Metsikud sõidud 45 Reporter*

06 30 Kuldvillak* 07 00 Reporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 88: Kadunud laip* 09 20 Conan, 241* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 14 05 Pöörased spordiklipid 30 Chuck, 62/91: Chuck vs. surmahirm* 15 20 Komissar Rex, 89: Tüdruk ja mõrtsukas 16 15 Näljased meremehed 17 15 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Brasiilia 18 10 Chuck, 63/91: Chuck vs. kolmas samm 19 00 Tuvikesed: D’Arcy toimikud* 30 Tuvikesed: Kõik või ei midagi* 20 00 Krimi 30 Galileo 21 00 Kaks ja pool meest: Tädi Myra pissib harva* 30 Mees ilma varjuta (Hollow Man, USASaksa 2000). Põnevik 23 35 Conan, 242/483: Sharon Osbourne, Paul F. Tompkins, Emily Heller 00 30 Kaks ja pool meest: Kinni kleebitud ja kaunis 55 Tuvikesed: Hirmus sõit; Macholegendid 01 45 Südamelt ära, 3 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 42: Varjusõdalased* 11 00 Draakoni au (Tai 2005)*. Märul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 1, 42: Varjusõdalased* 15 00 Kälimehed 4, 4 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 43: Takso 541 17 00 A-Rühm 4, 3: Kus on koletis, kui teda vaja on? 18 00 Perepea 4, 11: Peter leiab Woodi* 30 Simpsonid 23, 16: Kuidas ma teie ema märgasin* 19 00 Alexela Korvpalli Meistriliiga. Saku Suurhallis kohtuvad: BC Kalev/Cramo – TÜ/Rock 21 00 Ulakad vanurid 30 KINOÕHTU: Varjend (The Divide, USA 2011). Põneviku teleesilinastus. 23 50 Euroopa pokkeriturnee 00 50 Ulakad vanurid* 01 15 A-Rühm 3, 23: Beverly Hillsi kallaletung* 02 05 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Europarlamendi valimised 2014* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 42/142* 45 Nädal pealinnas* 10 00 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda* 30 Täna. Uudised* 11 00 Heeroldi jutud, 3/4* 30 Linnaruumi arhiivist. Lutheri kvartal 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Vaba mõtte klubi* 13 30 Europarlamendi valimised 2014* 14 00 Kas tohib? Aadu Must* 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Nädal pealinnas* 30 Vaba mõtte klubi* 17 30 LV pressikonverents* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 43/142 19 00 Täna. Uudised 15 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 30 Kas tohib? Edgar Savisaar* 21 00 Päevakava* 15 Arvutitark 30 Kultuurimeeter 22 00 Varjud, 3/6 23 00 Spordiakadeemia* 00 00 Täna. Uudised* 30 Meedia keskpunkt* 01 15 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Vii, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik, Arp Müller 14 05 Reporteritund. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Korvpallireportaaž 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Heliträkk. Klassikaraadio saade 22 05 Sport 30 Vii* 23 03 Luuleruum 00 05 Loos on asju* 01 00 Huvitaja.* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang 09 30 Jutujärg. Äratusmäng, 3 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Mängib ansambel La Stagione. 11 05 Album. Momo Kodama. 12 02 Delta. Markus Järvi 15 15 Amadeus + 16 05 Album*. Ukraina päritolu Eesti helilooja Galina Grigorjeva esimene autoriplaat. Grigorjeva sügavalt Vene kultuuri ja Vene kirikumuusikaga seotud loomingu kohta on öeldud, et selles on palju õhku. Ka ei pelga Grigorjeva oma muusikas rääkida surmast. Galina Grigorjeva muusikat esitab Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja. Kaastegev Allar Kaasik (tšello). 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Pärt / Kaljuste. Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, dirigent on Tõnu Kaljuste. 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Kaisa Jõhvik 00 05 Nokturn