Postimees 21 07 2014

ENE ERGMA ALUSTAB TULEVAL KEVADEL UUT ELU.

PÄRNU FILMIFESTIVAL

MAAILMA KOLMAS

Peaauhinna pälvinud leedu dokumentalisti Audrius Stonyse «Ramin» portreteerib üksildast vanahärrat, kes otsib elu esimest armastust.

Erika Kirpu jõudis Kaasanis toimuval vehklemise MMil parima eestlannana poolfinaali ja võitis pronksmedali.

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 4–5

KULTUUR LK 12

KASU

Tarbijad sundisid Tere piimatööstuse jogurtiretsepti muutma.

LK 17

SPORT LK 16

Avarii teinud rallisõitja

SPORT LK 15

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VENE-UKRAINA

Euroopa tegude tagajärg Euroopa eelistab Venemaaga suheldes tegudele ähvardusi, kirjutab kolumnist Jüri Vendik. Tulemus on laialivalgunud sõda, sajad tapetud, tuhanded hästi relvastatud sõjardid, kümned neile üle piiri saadetud sõjamasinad ja üks allatulistatud tsiviillennuk. LK 11

ESMASPÄEV, 21. JUULI 2014 • NR 167 (7158) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 021 • LUGEJAID 201 000

Juhus otsustas inimeste saatuse Nunn, tippteadlane, sportlane ja suvepuhkusele sõitnud perekond olid vaid mõned ohvrid, kes Malaysia Airlinesi lennuga MH17 eelmisel neljapäeval Ukraina kohal alla tulistati.

Malaysia Airlinesi stjuuard Sanjid Singh poleks pidanud lennul MH17 olema, kuid ta oli kolleegiga tööpäeva ära vahetanud. Mo, Otis ja Evie Maslin vanaisaga olid aga teel koju.

VÄLISMAA LK 8

RAUL JEETS Sellise kiiruse pealt momentaanselt seisma jäämises pole midagi head. Oleme mõlemad suured mehed, eks see muutis löögi veel tugevamaks.

Palju õnne, Eesti õhuvägi!

VENE-UKRAINA

Kuidas võita sõpru?

Hirmu, jõu ja rahapakkidega saab liitlasi, ent ainult nii kauaks, kuni «liitlane» on väljapääsmatus olukorras, kirjutab Indrek Lepik. LK 2 VÕIM

Raha ja seisus Rikkad on demokraatias mõjukad, peame mõtlema, mis neid mõjutab, ärgitab filosoof John Lucas. Kes käis ühes koolis David Cameroniga?

Mida koges sotsialismis Angela Merkel? Rikaste valitsus kaldub konformismi, sest nad peavad mõtlema ka tulevikule.

Hertsogid on sellisest survest vabad. LK 11

Eile Ämaris 95. aastapäeva tähistanud õhuväe lennuetendus osutus vastu uljamaidki lootusi nii menukaks, et juba enne keskpäeva oli lennuväebaasi viival Keila-Haapsalu maanteel kümne kilomeetri pikkune

ummik. Sünnipäevapeol taevas osales 30 Eesti ja liitlaste lennuvahendit. Ülelennu tegid Hollandi, Belgia ja Taani õhuvägede hävitajad F-16, Briti Eurofighter Typhoon, Rootsi Saab JAS 39 Gripen ning Poola õhuväe hävitaja

MiG-29. Poola õhuväemeeskond Orlik andis lennuakrobaatika etenduse seitsme lennukiga PZL-130. Lennuväljale oli lähemalt vaatamiseks üles rivistatud 15 õhusõidukit. fotod: rene suurkaev, erik prozes

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 21. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Paraku paratamatu põlvkonnavahetus

Üksik väike suurriik

See, et Ida-Ukrainas tegutsevad separatistid/ terroristid lasid alla Malaysia Airlinesi lennu MH17, tundub praeguseks hetkeks enam kui tõenäoline. Veel kindlamalt saab väita Venemaa osalust nende relvastamisel ja poliitilisel toetamisel. Seda, et tänaseks de facto (Venemaa põhiseadust silmas pidades ka de jure) Vene Föderatsiooni koosseisu võetud Krimm legaalse referendumi kaudu oma meelsust näitas, ei usu Kreml isegi.

Vladimir Putini võimule tulemisest saati on üritatud taaselustada Vene riigi kuulsusrikast ja võidukat minevikku. Kui esimene suurem samm oli 2008. aasta augustisõda Gruusiaga, siis juba talvel saime näha, et tegu oli kõigest käeharjutusega. Kiievi-Vene pärandist kümne küünega kinni hoidva Kremli jaoks on olnud Ukraina «ida poolel» hoidmine elulise tähtsusega.

Sellest, miks Ukrainasse sekkuti ning millised võimalikud stsenaariumid seal realiseeruda võivad, on kirjutatud viimastel nädalatel palju. Ent konflikti kaugemalt vaadates tekib küsimus: kas ja mis alustel saab Venemaad endiselt suurriigiks pidada?

Venemaal on maavarasid. On naftat, on gaasi. Ka Euroopat üritab Vene riik kontrollida ja lõhestada just gaasiga. Energiasõltuvusest tingitud tugevad majandussuhted on põhjus, miks mitmed Euroopa suured riigid on Kremli-vastastesse sanktsioonidesse üpris leigelt suhtunud. Kuid tegu on kahepoolse liiklusega: energia on Venemaa hoovaks täpselt nii kaua, kuni seda ostetakse, kuivõrd riigi sissetulekutest üle poole moodustab just energiaeksport.

K

olmes riigikogu koosseisus esimehe ja aseesimehena töötanud Ene Ergma (70) on teinud otsuse, et ei kandideeri enam järgmistel valimistel ja lahkub poliitikast. Ergma panust Eesti parlamentarismi kujundamisel ei ole mingit mõtet alahinnata: ta on Eesti ajaloos esimene naine, kes on parlamenti juhtinud, ning riigikogu liikmed valisid teda juhatusse rekordilised üksteist korda. Samas möönab Ene Ergma tänase Postimehe pikemas usutluses, et parlamendis ei ole selle pika aja jooksul õnnestunud ületada võimuliidu-opositsiooni veelahet ega panna seadusandjaid ühtsemana tööle.

Kui Ergma 2003. aastal parlamenti tuleku järel Postimehele rääkis, et «see jalaga panemine on kõiki ära tüüdanud» ja «peame suutma õppida, et kogu aeg ei ole tarvis vastuolusid», võis selle lootuse panna tema kui poliitikas veel kogenematu tegija naiivsevõitu

idealismi arvele. Kui ta nüüd tänases usutluses nendib, et «ma ei suutnudki kõigile sisendada, et parlament ei ole ainult koalitsiooni oma», siis teadlase tausta arvestades võiks seda pidada empiiriliseks vaatluseks, mille käigus kogutud andmed algset hüpoteesi ei tõendanud. Ilmselt on koalitsiooniopositsiooni vastasseis siiski üks parlamentaarsesse demokraatiasse niivõrd elementaartasandil sisse programmeeritud fenomen, et parimal tahtmisel pole võimalik seda lihtsalt eirata.

Meenutades veel Ene Ergma kordaminekuid ja ebaõnnestumisi, siis 2006. aastal riigikogu valimisvoorus jäi puudu vaid kolm häält, et Eesti oleks saanud endale ka esimese naispresidendi. Samas oli nende häälte puudumine sellesama eelviidatud võimuliidu-vastasrinna veelahkme tõttu juba ette vägagi selge. Siiski võib selle valimistulemuse kanda plusspoolele ning Ergma üheks tipphetkeks poliitikuna. Hiljem kandideeris ta ka Tartu Ülikooli rektoriks, ent kaotas, samuti ei saatnud edu tema katset tänavu europarlamenti minna.

Ergma lahkumine on osa Eesti po-

liitikamaastikul paratamatult käimasolevast põlvkonnavahetusest. Sama nähtuse alla käib ka teatepulga üleandmine IRLis Mart Laarilt Urmas Reinsalule, Reformierakonnas Andrus Ansipilt mitte Siim Kallasele, vaid Taavi Rõivasele ning Sven Mikseri esiletõus sotside seas. Ainult Keskerakonnas näib (täna veel) kolmekümneste generatsioon enne halliks minevat, kui ükskord juhtpuldi enda kätte saab.

JUHTMÕTE 2006. aastal jäi Ergmal riigikogu valimisvoorus puudu vaid kolm häält, et Eesti oleks saanud endale esimese naispresidendi.

LK 4–5

Samas ei ole ju erandeid vaja kaugelt otsida: praegune spiiker Eiki Nestor oli poliitikas ammu enne Ergmat ning Marju Lauristini töövõimet tuleb kadestada meist igaühel. Ootame, et ka Ergma, Kallas, Laar ja teised panustavad Eesti edenemisse veel hulk aastaid, sest nende kogemuseta oleksime oluliselt vaesemad.

urmas nemvalts

indrek lepik

PÄEVA KOMM KÕVA SÕNA

Venemaa partnerid LadinaAmeerikas, Kesk-Aasias ja Minskis on Kremli aparaadile üldjuhul vaid koormaks.

Selle sõja saab lõpetada. Venemaa saab selle sõja lõpetada. Venemaa peab selle sõja lõpetama.

USA suursaadik Samantha Power, ÜRO julgeolekunõukogu istungil New Yorgis, 18.07

Venemaal on ka suur sõjavägi ja sõjatööstus. Ent kõrgtehnoloogiat impordib Kreml endiselt väljast, mida peegeldab ka Mistralide tehing Prantsusmaaga. Rahalistel põhjustel on prantslased olnud lepingust visad loobuma, ent viimaste päevade sündmuste järel ei saa seda enam välistada. Ka mitmed teised suuremad projektid on tellitud läänest.

Tõsi, nii energia kui relvade jaoks on olemas turge ka idas, seda eestkätt Hiina näol.

Kui ühine kommunistlik minevik aga kõrvale jätta, ei ühenda kaht riiki peale pragmatismi suurt miski. Ning Hiina ja Venemaa suhetes dikteerib tingimusi Hiina. Ka hiljuti sõlmitud gaasitarneleping sõlmiti hiinlaste tingimustel: kümme aastat kestnud läbirääkimised päädisid märkimisväärselt madalama hinnaga, kui eurooplased seni on maksnud.

Venemaa on suutnud oma käikudega end rahvusvahelisest kogukonnast vaid isoleerida ning Ida-Ukraina bandiite toetades pole oma positsiooni ka kuidagi parandanud.

Hirmu, jõu ja rahapakkidega saab liitlasi küll koguda, ent ainult nii kauaks, kuni «liitlase» enda olukord seda nõuab. Venemaa partnerid Ladina-Ameerikas, Kesk-Aasias ja Minskis on Kremli aparaadile üldjuhul vaid koormaks, samal ajal kui Euroopa ja USA transatlantilisel suhtel on potentsiaali mõlemapoolselt kasumlik olla.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Postimees 1906. aastal Sweaborgi mäss. Lähemaid teateid Sweaborgi kindluse mässu üle saadab päälinna lehe «Rawenstwo» kaastööline Wiiburist.

Kõik Sweaborg on mässajate käes. Wene laewastik, mis Hangos oli, pani ohwitserid kinni ja läks mässajatele Helsingi alla appi. Mäss läheb suuremaks. Eila kestis õhtu kella 11 saadik nende kindluste kaitsmine, kes mitte weel mässajate poole ei heitnud. Kell 3 öösi läksiwad umbes kolm sada inimest Helsingist mässajatele appi. Sõjawägi, keda eile Lappeenrannast kell 11 hom. minema saadeti, jõudis Helsingisse alles täna kell 5 hom., sest soldatid pidiwad enne teed parandama, et edasi saada.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Rong sõitis kõik tee aegamööda. Soldatid seisiwad wagunite katustel, et teed silmas pidada.

Helsingist ei saa mässajate wastu sõjawäge saata, sest Sweaborgi suurtükid on linna pääle sihitud. Punane kaard lõhub raudteed.

Kohalik konstitutsionalistide miilitsawägi püüab teda selle juures takistada. Wiiburi kuberner saatis kohalikkudele politseiülematele kirja, et raudtee lõhkumise katsed kõige käredamate abinõudega maha tuleb suruda.

Kell 6 õhtu, 19. juulil ilmusiwad kaks soomuslaewa, «Slawa» ja «Tsesarevitsch» reidile. Kindlused hakkasid laewade pihta tuld andma, need wastasiwad.

21.07.1906

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 21. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Reklaamiraha ettekirjutused võidakse tühistada karin kangro karin.kangro@postimees.ee

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon võib menetlusvigade tõttu tühistada Tallinna keskerakondlastest linnajuhtidele tehtud ettekirjutused, mis kohustavad neid mullusügiseste valimisreklaamide kulud linnakassasse tagastama, sest enne ettekirjutuste tegemist ei olnud neid haldusmenetluse käigus nõuetekohaselt ära kuulatud.

Siiski ei tähenda see, nagu võiksid Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi ja tema asetäitja Priit Kutser ning Tallinna ettevõtlusametis töötav

Jaanus Mutli komisjoni ettekirjutustest ja reklaamiraha tagastamisest pääseda. Kui komisjon otsustab praegused ettekirjutused tühistada, algatatakse uus menetlus, millesse nõuetekohaselt kaasatakse ka keskerakondlased. Sel juhul saavad Savisaar, Mutli, Kutser ja Tammemägi esitada uue ettekirjutuse kohta seisukoha, vastuväited ja neid kinnitavad tõendid.

Järelevalvekomisjon tegi keelatud valimisreklaami kulude tagastamiseks kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas kandideerinud eelmainitud neljale inimesele ja ka abilinnapea Arvo Sarapuule ettekirjutuse 27. mail. Nad kõik vaidlustasid ettekirjutused Tallinna halduskoh-

tus. Neist Sarapuu maksis oma reklaamikulud linnale tagasi, kui jäi halduskohtus kaotajaks.

Kontrollikomisjoni tähelepanu all olid Hiiu staadioni avamise plakat, millel figureerisid Mutli, Savisaar ja Sarapuu, Kutseri spordikompleksi avamist lubanud plakat ja Tammemäe kepikõnnitreeningute reklaam.

Lisaks hõlmas komisjoni ettekirjutus kaht videoklippi, kus Savisaar kutsus inimesi valima ja osalema Tallinna maratoni eelsetel treeningutel.

Kui komisjon otsustab praegused ettekirjutused tühistada, algatatakse uus menetlus.

Hiiu staadioni avamise reklaamidele kulus linnavalitsuse andmetel 11 000, Kutseri reklaamplakatile 1234,8 ja Tammemäe plakatile 268,8 eurot, viimastele summadele lisandub plakatite mahavõtmise kulu.

Savisaare reklaamklipid maksid kokku 100 842,69 eurot.

Seda, kui palju maksis telekanalis PBK näidatud venekeelne reklaamklipp, milles Savisaar kutsus inimesi valima, pole kontrollkomisjonile teada.

Lisaks Keskerakonna poliitikutele sai komisjonilt ettekirjutuse ka praegune reformierakondlasest tervise- ja tööminister ning toonane Tartu linnapea Urmas Kruuse, kes on Tartu triatloni reklaamikulud MTÜ-le TriSmile juba tagastanud.

Kurgjal oli tähelepanu keskmes viis ohustatud tõugu

Kurgja talumuuseumis oli eilne päev pühendatud viiele eesti ohustatud tõule – eesti maakarjale, eesti hobusele, eesti raskeveohobusele, tori hobusele ja eesti vutile. Päev algas eesti maakarja esitlusega Carl Robert Jakobsoni rajatud talulauda esisel platsil. Esimesena toodigi aedikusse publiku imetleda lehm Maasik ja vasikas Rosalie.

Järgnes vuttide ja hobuste esitlus ning hobuste erinevad etteasted, katsed nii tünni-, kooli- kui rakendisõidus. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel loetakse tõug ohustatuks, kui aretuseks kasutatavate emasloomade hulk on alla saja või kogu populatsiooni suurus on pisut üle tuhande, kuid väheneb. Pärnu Postimees fotod: ants liigus / pärnu postimees

Venemaa lennuk teeb Eesti kohal vaatluslennu Vene Föderatsiooni lennuk teeb järgmisel nädalal Eesti kohal avatud taeva lepingu raames vaatluslennu. Venemaa vaatluslend sooritatakse lennukiga An-30B, mille pardal on lisaks vaatlejatele ka Eesti esindajad. Samuti teeb Venemaa ITAR-TASSi andmetel vaatluslennu Soome kohal. Venemaa on sooritanud Eesti õhuruumis vaatluslende alates 2005. aastast. Avatud taeva leping on üks osa Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. postimees.ee

Vabaerakonnal on partei loomiseks piisavalt liikmeid Vabaerakonna algatusrühma vedava Andres Herkeli (pildil) sõnul on neil erakonna loomiseks vajalikud 500 liiget koos ning valminud on ka erakonna programmi visand.

Kui algselt loodeti nii palju liikmeid saada augustiks ja erakond registreerida sügisel, siis nüüd võib juhtuda see kavatsetust varem. «Eks paljud inimesed on meiega liitunud just selle mõttega, et on igati mõistlik ja hea, kui me saame registreeruda, aga nad on algusest peale öelnud, et nad on pigem passiivsed liikmed. Eks me tegeleme aktiivsete liikmete ja toetajate otsimisega edasi,» ütles Herkel «Vikerhommikule». ERR Uudised

284

kilogrammi narkootikume või nende valmistamiseks vajaminevaid lähteaineid konfiskeeris politsei tänavu esimesel poolaastal.

Lääne-Eestis on karistatud tosinat veesõiduki juhti Lääne prefektuuri piirivalvuritel on tulnud tänavu karistada veesõidukite juhte juba 12 korral. Karistatud on eelkõige meresõiduohutuse seaduse alusel ning peamiseks põhjuseks on olnud puudused väikelaeva varustuses, näiteks ei ole olnud kõigile pardalolijaile päästeveste. «Esmane eesmärk ei ole karistada, vaid tähelepanu juhtida ja meresõitjaid turvalisele tegutsemisele suunata,» rõhutas Lääne prefektuuri piiriturvalisuse talituse juht Erki Timusk, lisades, et karistatakse vaid tõsiste rikkumiste puhul. BNS

Männiku karjääris kaotas elu kaks ujujat Eile õhtupoolikul vajus Tallinna lähistel Männiku karjääris vee alla 29-aastane mees. Talle tõttas appi läheduses viibinud 1960. aastal sündinud meesterahvas, kelle süda aga madalas vees terviserikke tõttu seiskus. Tema elustamiskatsed tulemusi ei andnud. Päästjad alustasid kohe ka vee alla vajunud mehe otsinguid, kuid teda ei õnnestunud leida. Edasi otsivad kadunud meest tuukrid. postimees.ee

4 || EESTI || POSTIMEES, 21. JUULI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

intervjuu tuuli koch reporter

O

n viimane nädal olnud teie jaoks kuidagi teistmoodi? Teine tunne, perspektiiv, kui teatasite, et teie enam poliitikas kaasa lüüa ei soovi.

Olin enda jaoks selle juba ammu selgeks mõelnud. Oleksin hea meelega läinud europarlamenti, see olnuks huvitav. Just kahe suure kosmoseprogrammi pärast, kus oleksin saanud olla väga hea tegija. Aga rahvas otsustas teistmoodi.

Kui meil reeglina mõeldakse, kuidas tänase päevaga hakkama saada, siis mina mõtlen homsele päevale. Mul on olnud pikka aega tunne, et Eesti poliitika ei paku mulle midagi uut.

Me seisame paigal. Me ei liigu.

Teeme väikseid asju, mis võivad olla vajalikud, aga pisike riik peab tegema suuri asju, et üldse elus olla.

Aga meie uus peaminister ütles ametisse asudes, et me ei vaja suuri narratiive.

Eks see ole iga inimese nägemus. Noor peaminister peaks oma sihiks seadma just suured narratiivid. Minusugune, kes on suure osa oma elust elanud, peaks olema väikeste narratiivide inimene.

Natuke oleme jäänud keerlema ettekujutusse, et saame hästi hakkama. Jah, me saime finantskriisis väga hästi hakkama, aga vajame värskemat vaadet. See puudutab ka majandust.

Tulles korraks tagasi teie europarlamendi soovi juurde, kas teie mittepääsemine oli ikka rahva otsust või otsustas erakond või nõudis Tunne Kelam, et tema peab olema ilmtingimata esinumber?

LÕPU ALGUS. Poliitikast lahkuv kauaaegne riigikogu esimees ENE ERGMA (70) utsitab otsima suuri eesmärke ja peab õigeks, et riigikokku võiks pääseda 35+ inimesed

ENE ERGMA:

Tunne Kelam soovis seda kohta saada, ja teate, ma ei ole kunagi olnud metsik võitleja, et ma pean mingi koha saama. Veteranpoliitik Tunne tahtis seda kohta ja kindlasti on ta vajaliku euroretoorika enesele selgeks teinud.

Muide, minu europarlamenti kandideerimise otsus oli väga impulsiivne. Mulle lihtsalt tundus, et see, mida olen siin 2003. aastast teinud, on end ammendanud. Et edasi peavad teised minema.

Viitasite oma lahkumisteates ka Siim Kallasele. Et tuleb teada, millal on õige aeg minna. Kas te tõesti usute, et Kallas ei tule Eesti poliitikasse tagasi?

Eesti mehed lubavad ju väga palju asju! Ma ei hakka üles lugema neid, kes on lubanud, et nad enam iialgi poliitikasse tagasi ei tule. Siim Kallasel on kindlasti väga palju teisi võimalusi, kus end realiseerida. Ta on kindlasti väga hea lektor ja see võib olla talle palju huvitavam väljakutse. Tema uuesti tagasitulek, õigemini äraminek peaministrikandidaadi kohalt oli väga imelik.

Saite teie sellest aru? Mis ikkagi juhtus? Oli siis olukord nii traagiline või käis muu võitlus?

Ma ei tunne ju teise erakonna siseelu, aga tundus, et seal olid muud võitlused.

Kallas on olnud nii kaua po-

POSTIMEES, 21. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

liitikas, et tema nahk peaks olema parajalt paks. See oli kummaline. Ta tuli sooviga Eesti poliitikas kaasa lüüa ja siis selline äkitsene meelemuutus. See, et minevikust asju üles võetakse, on ju paratamatu. Selline käitumine võiks olla omane äsja poliitikasse tulijale.

Palju te näete praeguses riigikogu koosseisus neid, kes ei näe neid inimlikke väärtusi? Kes istuvad raha pärast, kes pole päris elu näinudki?

Mina oma naiivsuses mõtlesin, ja mida ma ei suutnudki kõigile sisendada, et parlament ei ole ainult koalitsiooni oma, ja et opositsioon võib parlamendi üle ainult irvitada.

Loomulikult tehakse koalitsioonis kokkulepitu ära, aga kui vähegi oleks minu võimuses, siis ma teeksin Eestis vähemusvalitsuse. Jah, see on keeruline, aga nõuaks konsensuse otsimist. Et parlamendis ei oleks nii, et ühel pool on kõige paremad, kõige andekamad, vaid sa pead otsime ühist. Seda on nii vähe. Enamusdemokraatia juures on lihtne teemad läbi jahvatada ja lihtsalt arvulise ülekaaluga lüüa. Võib-olla ma olen siiani väga naiivne.

Võib-olla pole seda üldse võimalik teha.

Väikses riigis peab ühisosa otsima palju rohkem. Ja palju rohkem kuulama. Me ei kaasa spetsialiste ja ei kuula neid.

Näiteks Teaduste Akadeemia saatis valitsusele kirja, et Nabala looduskaitseala võiks olla 50% väiksem. Me pole vastust saanud... Me peame mõtlema, mida meie otsused kaasa toovad.

Ja miks me pole mõelnud ikka meie kui kosmoseriigi peale. Võidakse öelda, et, Ene, millest sa nüüd jälle räägid. Aga kosmos pole enam teadusuuring, vaid suur majandusharu, suur võimalus.

Aga ehk mõjub see porisemisena. Nagu Eiki Nestor ütles: kõik tulevad poliitikasse suurte mõtetega, aga nende läbiviimine pole niisama lihtne.

Jah, see on õigus. Aga kui inimene ei tulegi suurte mõtete peale, siis miks üldse poliitikasse minna?! Või nagu üks riigikogu liige ütles mulle: tead, ma võtan seda nagu tööd.

lubanud nii nahaalselt jagada lubadusi, mida ma ei suuda täita. See on poliitikas minu jaoks üks raskemaid asju.

Poistel (Res Publica) oli soov muidugi kiiresti asju teha.

Aga esiteks: uus jõud võtab teistelt leiva ära; teiseks: kõrgendatud ootused; kolmandaks: suur kogenematus. Siis hakkasidki vead riburada tulema, mis viisidki partei lagunemiseni. Sellega tuli palju kaasajooksikuid ja lahkujaid. Aga alguses oli entusiasm suur.

Kumb oli parem, Res Publica või Isamaa ja Res Publica Liit?

Minu armastus on Res Publica.

Nagu ütlesin, ma ei soovinud toona ühtegi olemasolevasse parteisse minna. Minu soov oli uus poliitika. Võib tunda imelikuna, aga olen hingelt jäänud respublikaaniks. Olen alati soovinud mõelda suurelt ja suurelt ära teha.

Eks me kõik saime hiljem aru, et poliittehnoloogia on poliittehnoloogia. Poliitika on kunst. Võitlus ja nipid. Veel kord, minu õnnetuseks on olnud see, et olen tulnud keskkonnast, kus luulusid ei usuta.

Ma ei suutnud inimestele silma vaadata ja luulusid ajada.

Viimane valitsusvahetus. Saite teie sellest aru?

Ei, sellest ma aru ei saanud.

Aasta enne valimisi vahetati võimuambitsioonide nimel valitsust. See ei näita head poliitilist tooni.

See tähendab aastat seisakut, kuna praegu on suvi ja sügisel hakkab taas uus valimistsükkel peale. Jürgenike (rahandusminister Jürgen Ligi) teeb siin veel mingeid tegusid, aga...

Olen mõelnud, et kui me omal ajal jätkasime sama valitsusega, siis oleksime pidanud tegema rohkem ministrite vahetusi. Rotatsiooni olemasolevate vahel.

Mind löögu või maha – ma ei suutnud rääkida asju, mida minu käest justkui oodati. Ma ei suutnud rääkida inimestele, et teie pension tõuseb kaks korda.

Tükitööd.

Jah, tükitöö. Et ma teen seda, mida mulle ette kirjutatakse.

Kuidas nii poliitikat teha?!

Olete olnud poliitikas 12 aastat, palju algusaja ootustest ja lootustest alles on jäänud?

Ei saa öelda, et poliitikasse tulek olnuks vale otsus. Muidugi olin ma Res Publica noortest meestest vaimustatud. Nad tulid uue hingamisega ja mind ei vaimustanud sel ajal ükski teine erakond.

Nad olid muidugi ka suured lubajad. Nad tegid seda poliittehnoloogiliselt täpselt ja see töötas. Poliitika on läinud väga tehnoloogiliseks. Rehkendatakse viimase võimaluseni välja, mis toob hääli, mis mitte.

Lollitatakse valijaid?

Osalt ka seda. Minu jaoks ongi kõige raskem see, et tulles teaduskeskkonnast, kus tead, et ei tohi lollitada, siis ausa jutuga suurt häältehulka ei tõmba.

Mind löögu või maha – ma ei suutnud rääkida asju, mida minu käest justkui oodati. Ma ei suutnud rääkida inimestele, et teie pension tõuseb kaks korda. Minu südametunnistus ei

Ene Ergma sõnul oleks teaduses olnud ka põnev, aga poliitikas lendas ta täiesti teisele tasandile.

On spiiker raske olla? Kantseldada, kamandada?

Püüdsin olla kõigi erakondade ülene spiiker, kuigi vahepeal oli kange soov sekkuda päevapoliitikasse või erakonna poliitikasse. Püüdsin end sellest eemal hoidma. See võib tagantjärele tunduda pehmena, aga tundsin, et keegi peab esindama riigikogu.

Kahjuks ei ole paljudele saadikutele pärale jõudnud, et me esindame meie riigi esinduskogu – Eesti parlamenti.

Kui olime majanduskriisi ajal lendamas kuristikku, siis tegin enese jaoks mudeli: võtsin riigieelarve ja jagasin 30 miljoni – nii palju on aastas sekundeid – sekundite peale laiali. Siis sain aru, kui palju maksab iga sekund. Kui tunnetad, et iga sekund on nii kallis, siis...

Aga see on vist paratamatu. Raske aeg või mitte – alati on kõik ministeeriumid enesekesksed, käsi pikalt ees, ja ootavad oma, et anda oma valijatele oma.

Tarvilik oleks horisontaalne koostöö ministeeriumide vahel. Kui palju me teeme mõt-

tetuid kulutusi ministeeriumides! Tehakse ühes ministeeriumis andmebaas, mis ei ühildu teistega. Kuivõrd odavam oleks, kui kõik ministeeriumid mõtleks ühes taktis!

Kahjuks on nii, et inimesele on ikka tähtis MINU rahakott, MINU idee. Kui sul on nii pisike riik käepärast, siis ei ole teistelt vaiba alt ära tõmbamine kuigi mõttekas. Olen idealistlik, aga kui vaid suudetaks jõuda selleni, et võtta kokku meie parim!

Võidakse ju öelda, et oled olnud 12 aastat poliitikas, miks sa pole seda kõike teinud. Jah...

Eks ma võtsin ka ehk Tootsi moodi väikse tüki ette ja teist ei jõudnud.

Minu ja ka Mart Laari sooviks oli teha neile poistele, kel pole vanemaid, kes on rüblikud, kadetikool ehk panna nad sõjaväekooli. See on tuntud nii Venemaal, aga ka Ameerikas. See oli minu meelest väga hea idee.

Seda ma ei suutnud koos Mardiga ellu viia. Kui poisid kasvavad lõhutud perekonnas, siis kust nad saavad tõelise mehe eeskuju? Koolist ju ei saa. Koolis on mehed vaid direktorid.

See nurjunud plaan jääb mulle veidi hingele.

Oleme veendunud, et kui oleme kolm aastat mingisuguses koolis ära istunud ja mingisuguse hariduse saanud, siis on kõik hästi. Noored inimesed peavad aru saama, et kolm aastat ülikoolis pole ülikooliharidus.

Olen ehk karm, aga oleme ülikoolihariduses läinud liiga madalale. Olen elitaarsuse poolt. Meil võiks olla kaks akadeemilise vaimuga ülikooli: Tartu ja Tallinna Tehnikaülikool. Olen massiülikoolide vastane.

Akadeemilises ülikoolis, nagu on Tartu või Tallinna Tehnikaülikool, on väga oluline akadeemiline kasvatus. Et oleks õppejõud, kellega saab reaalse kontakti.

Kui tegin rektorikampaaniat, siis kirjutasid mulle väga paljud tudengid, et meil pole lõputöö juhendajaid reaalselt olemas. Tudengile tuleb anda akadeemiline tunne, et sa oled vajalik! Aga mulle öeldi, et juhendajad ei vasta isegi e-kirjadele. Ja siis tulevadki välja lõputööd moel, et võta kahe käega peast kinni!

Kui mina kedagi peksaksin, siis just õppejõude ja instituuti. Ära võta siis seda tööd ette!

Sel pole tolku!

Milleks küll teile üleüldse poliitika?

Mul oli väga huvitav aeg. Ja kõigile soovituseks, mida ametis õppisin – määrav on CV. See, mis sa varem teinud oled, mis on su kogemus.

Mul on olnud pikka aega tunne, et Eesti poliitika ei paku mulle midagi uut. Me seisame paigal. Me ei liigu.

Ütlete, et olete teinud lõpparve poliitikaga. Aga president näiteks ei tohigi olla poliitik.

(Naerab) Jätke nüüd see presidendijutt! Riigikogus olen ju veel edasi, aga ma ei ole suutnud leida enese jaoks motivatsiooni, et edasi minna.

Raamatu kirjutamiseks jagub teil püsivust?

Jah, mulle on tegelikult juba pakutud raamatu kirjutamise

fotod: erik prozes

võimalust. Sellega hakkan ehk tegelema. Teiseks hakkan korrastama oma arhiivi.

Ja mul saab olema lõpmatu võimalus lugeda kõiki raamatuid, mida pole jõudnud teha.

(Viimatiselt Moskva reisilt tuli Ergma tagasi 11 kilo raamatutega.)

Ega ma ei oska öelda, kui kaua nii vastu pean... Elus ei oska midagi ette öelda ja pakkuda. Mina vaatan aastatele tagasi positiivselt.

Teaduses oleks olnud ka põnev, aga poliitikas lendasin täiesti teisele tasandile. Nägin Eestimaad. Oli väga toredaid kohtumisi, mis hingele soe ja õpetlik. Me elame kõik ju kihis. Minu kiht oli varem teadlaste ja õppejõudude kiht.

Ka üliõpilased. Aga väljaspool justkui polnudki midagi. Ja kui pole ka sugulasi Eesti eri kohtades, siis eladki oma väikses kihis. Ka Tallinna linn on kihiline ja erinevad kihid omavahel ei suhtle. Minu jaoks oli see väga põnev aeg, sest hakkasin nägema Eestit erinevates kihtides, ja see oli väga vajalik.

Paljud riigikogulased elavad ka omas kihis ja ei tea päris elust suurt midagi.

Kui oleks minu teha, siis teeksin seaduse, et nii nagu vabariigi presidendiks, nii ka riigikogu liikmeks peaks saama inimesed 35–40 pluss.

Inimene peab saama ka enesele eelnevalt ettekujutuse, milline on reaalne elu. Reaalne elu pole poliitnõuniku elu. Reaalne elu on teha ka päris tööd.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

6 || EESTI || POSTIMEES, 21. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Õunpuu filmi toetati enam kui 16 000 euroga Veiko Õunpuu uus mängufilm kogus ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu 16 711 eurot.

Mängufilmi «Roukli» tootmist toetas 477 inimest. Õunpuu sõnul on ta üllatunud ja liigutuseni tänulik kõigile inimestele, kes olid valmis

neid toetama vaid usaldusest.

Filmi võtted algasid juuli alguses Saaremaal Sõrves.

Filmirühma kuuluvad Õunpuu kõrval ka Juhan Ulfsak, Mirtel Pohla, Eva Klemets, Lauri Lagle, Peeter Raudsepp ja Meelis Rämmeld. BNS

Elli Gouldingu esinemise ajal oli lava ees näha Eesti lippu ning mujalgi olid Eestist pärit festivalikülastajad hästi märgatavad.

foto: jaanus lensment

Rongkäik Läti suurpeole helena tamm

helena.tamm@postimees.ee

S

eda, et Positivus pole juba ammu vaid lätlaste festival, näitab kasvõi autorongkäik, mis eelmise reede lõunal veeres üle piiri Eestist Lätisse, viies lõunanaabrite juurde muusikat nautima tuhandeid eestlasi.

Juba kaheksandat korda Liivi lahe männimetsasel mererannal peetud suvist festivali on märgatud aga ka oluliselt kaugemal: nii on eestlaste seas armastatud suursündmuse seadnud Euroopa Festivalide Assotsiatsioon (European Festival Association) kandideerima oma auhinnale nii Euroopa parima kontserdikava kui ka keskmise suurusega festivalide kategoorias. Viimases kategoorias võistlevad seejuures ka festivalisuve tõelised suurtegijad, nagu Roskilde, Glastonbury, Latitude, Primavera jt.

«On suur au, et oleme esile tõstetud, seda eriti kontserdikava poolest, mille käivad välja muusikatööstuse professionaa-

lid,» oli Positivuse peakorraldaja Ģirts Majors uhke. «Selleks, et rahvusvaheliselt tunnustatud saada, peame senisest enam aktiveerima oma fänne ja külastajaid,» rääkis ta. Lõppotsus langetatakse publiku ja professionaalse žürii antud hinnete põhjal.

Tänavune programm oli tihe ja muljetavaldav, kaheksal laval astusid kolme päeva jooksul üles sadakond artisti, nende seas näiteks Ellie Goulding, Kraftwerk, Chet Faker, Cherub, Laura Muvula.

Eesti artistid moodustasid selleaastase Positivuse programmist viiendiku. Teiste seas võis näha Marten Kuningat, kollektiive Junk Riot, Frankie Animal ja Trad.Attack!-i.

Kui laval olid Eesti esinejad, paistis eriti hästi silma ka see, kui palju on eestlasi Positivuse külastajate seas – omadele elati innukalt ja häälekalt kaasa. Nii mõnigi lätlane tunnistas, et kohati on rahva seas kuulda rohkem eesti kui läti keelt, nii et tekib tunne, et põhjanaabrid on nende festivali vallutanud.

Sama kinnitas ka Positivusel

oma uue, Eesti popmuusikast rääkiva dokumentaalfilmi jaoks materjali kogunud «Ringvaate» reporter Jüri Muttika. Ta ütles, et peab väga lugu kõikidest Positivust külastavatest eestlastest ning et meie arvukus festivalil on suur asi. Tema sõnul on tegu kiiduväärt, mastaapse ja olulise muusikafestivaliga, kus tekib kohalviibivate eestimaalaste jaoks n-ö uus lokaalsus.

«Popmuusika on muutunud sedavõrd argipäevaseks, et me ei märka, kui palju omanäolist meil selles vallas luuakse, ja nii jäävad teinekord väga head uued kollektiivid nende kestmajäämiseks olulise tähelepanuta. Välismaisel festivalil tunnevad kodumaine publik ja artistid teineteise ära ja hoitakse kokku,» nentis ta.

Kõige enam hindavad eestlased Positivuse puhul atmosfääri, looduskaunist toimumispaika ja seda, et esinejate nimekiri on olnud igal aastal põnev ja mitmekülgne. Piiriäärne toimumispaik Salacgrīva on Pärnule lähemal kui Riiale.

Positivuse meeskond alus-

tas festivali sihipärast turundamist Eestis neli aastat tagasi.

«Eesti on meie jaoks tähtsuselt teine turg. Meil on turundusvahendeid, mida kasutame ainult seal,» ütles peakorraldaja Ģirts Majors. Eelmisel aastal moodustasid eestlased kokku 20 000 külastajast ligi neljandiku. Peakorraldaja ennustas, et seekordne osalusprotsent on veelgi suurem.

Tänavu olid esimest korda oma Läti kolleegidel festivaliala ümbruses toimuval silma peal hoidmas abis ka Eesti korravalvurid. Tulevaks suveks on korraldusmeeskonnal kindel plaan samamoodi appi kutsuda ka Eesti kiirabi.

Kahjuks ainult positiivseid uudiseid Positivuselt siiski ei tulnud. BNSi andmeil pidas politsei laupäeval kinni mitu uimasteid omanud inimest, nende seas ka neli eestlast.

Vaata pilte Positivuse kolmanda päeva festivalimelust.

POSTIMEES, 21. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

TEHINGUTE ARV

MEDIAANHIND

2953

3000

1 1500

nov 2005

Kokkuostjate tööd kehv mustikasaak ei sega rivo veski

1270,4

rivo.veski@postimees.ee

apr 2007

1 1250

2500

985,5 juuni 2014

1 1000

2000

1310 juuni 2014

552,3

1500

1188

750 7

juuli 2009

jaan 2004

5 500

1000

446,4 jaan 2004

500

594

Tehingute h g e arv v on n vähenenud h n u jaan 2009

2 250

Viimasel paaril kuul on korteritega tehtud tehingute arv kinnisvaraturul võtnud suuna taas allapoole.

0

Allikas: maa-amet, tehingute andmebaas

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

0

2014

NÕUDLUS PÜSIB. Suurem pakkumiste hulk on andnud ostjatele taas võimaluse valida ja keelduda maksmast liiga kõrget hinda.

kadri inselberg majandustoimetuse juhataja

K

ui aasta alguses rääkisid kinnisvarabürood korterite ülikiirest hinnatõusust ja pakkumist ületavast nõudlusest, siis alates maikuust on tehingute hulk kinnisvaraturul vähenenud. Lihtsustatuna öeldes läksid müüjad liiga ahneks ja ostjad tõmbusid tagasi. Praeguseks on ka kinnisvaraportaalides pakkumiste arv tõusuteel ning ostjatel on taas võimalus valida ja keelduda maksmast liiga kõrget hinda.

«Kui võrrelda Eesti kinnisvaraturgu tervisega, siis on tegu mõõduka 37,5-kraadise palavikuga, mis vajab rahu ja vaikust, mitte edasirapsimist,» ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman juuli alguses koostatud kinnisvaraülevaates.

Majandusanalüütikute hinnangul on hinnatõusu pidurdumine igati positiivne, sest see aitab vähendada kinnisvaraturu ülekuumenemise riski, millele juhtis juba kevadel tähelepanu ka Eesti Pank.

Nordea kinnisvaraosakonna suurkliendihalduri Marko Pille sõnul tulenes aasta algu-

se kiire hinnatõus mitme kallima uusarenduse valmimisest ja kriisile järgnenud aastate suurest ostuhuvist. «Nõudlust oli, aga pakkumine jõudis ehitustööde pikkuse tõttu järele alles ca 12 kuu pärast, mistõttu hinnad tõusidki kiiresti,» ütles Pille. «Sel aastal prognoosime, et uute korterite hind jääb samaks. Aga sõltub paljuski, millised projektid aasta teises pooles valmivad ja millised ostu-müügitehingud vormistatakse.»

Samas ei saa Swedbanki kinnisvarasektori juhi Ero Viigi sõnul teha paari kuu statistika põhjal liiga kaugeleulatuvaid järeldusi, kuna aastases võrdluses pole tehingute aktiivsus veel langenud.

«Kuigi terve Eesti peale kokku tehti juunikuus korteriomanditega 11 protsenti vähem tehinguid kui maikuus, oli selle aasta juunikuine tehingute aktiivsus siiski protsendi võrra suurem kui aasta varem,» rääkis Viik.

Viik ennustas hindade stabiliseerumist, kuna tehingute hulga kahanemine kajastub varem või hiljem ka hindades. Kui üldine majanduskeskkond püsib stabiilne, siis on eeldus nõudluse püsimiseks Viigi hinnangul samuti olemas. Samas arvestades kinnisvaraturu muutlikkust, ei imestaks ta ka kümneprotsendilise hinnalanguse üle.

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask hindade märkimis-

väärsesse langemisse ei usu, sest inimeste sissetulekud ja säästud on suurenenud, laenu intressimäärad on madalad ja laenude kättesaadavus hea. «Suur ja negatiivsete tagajärgedega kinnisvara hindade langus on varem kaasnenud majanduskriisiga ja pärast buumi, mistõttu tänases keskkonnas ei ole see stsenaarium kuigi tõenäoline,» leidis Kask.

Sellest, et ostjad on kinnisvaraturul taas jõupositsioonil, annab SEB juhi Riho Undi sõnul märku eluasemelaenude hulga aeglane kasv. «Eluasemelaenuportfell kasvab mõõdukas viieprotsendilises tempos, mis tähendab, et ostjad saavad uut kodu otsides teha rahulikke ja kaalutletud otsuseid,» ütles Unt. Swedbanki erakliendi laenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on eluaseme jaoks võetud keskmised laenusummad viimastel kuudel kasvanud, kuid laenuvõtjate hulk on püsinud suhteliselt stabiilsena. Keskmine kodulaenu summa küündib 60 000 euroni.

Jana Kask ütles, et juunis toimunud baasintressimäära alanemine keskmiselt 0,1 protsendi võrra vähendas küll laenuvõtjate igakuiseid intressimakseid, kuid selle mõju uutele laenuotsustele jäi tõenäoliselt suhteliselt tagasihoidlikuks, sest marginaali komponent on intressimääras viimastel aastatel olnud märksa suurema osakaaluga.

MAJANDUS24.EE

Ostjad haarasid taas kinnisvaraturul võimu

Tänavune külm kevad valmistab mustikakorjajatele peavalu, sest marju on vähe. Kokkuostjad on aga muretud, kuna möödunud aasta saak seisab külmhoonetes ja on veel müümata.

«Päris ikaldus see nüüd ka pole, aga kindlasti on mustikat palju vähem kui möödunud aastal. Pohla ja jõhvikat on küll, aga mustikaga jääb kehvaks,» ütleb Võrumaal asuva Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, kes ostab ka oma talu toodanguks metsaande kokku. Öökülmad kevadel ja varasuvel on Koltsi sõnul marjataimedele liiga teinud, mis omakorda annab korjajatele võimaluse nende eest kõrgemat kilohinda küsida. «Hooaja algul pakuvad korjajad madalama hinnaga marja, selliselt kombatakse turgu. Mida vähemaks jääb saaki, seda kõrgemaks tõuseb hind.

Praegu müüakse kokkuostjatele kombainiga korjatud ja puhastamata mustikat 2–2,50-eurose kilohinnaga,» teab Kolts.

Aia- ja metsasaaduste kokkuostu ja töötlemisega tegeleva Räpina ettevõtte Figuraata omanik Viljar Vaherpuu öökülmadest räsitud mustikasaagis probleemi ei näe, kuna möödunud aasta viljakas suvi andis saagi, mis on seni müümata. «Mari seisab suurematel kokkuostjatel külmhoonetes, mis on meie eeliseks tänavusel marjavaesel aastal. Väiksemad tegijad, kes saagi hommikul ostavad ja siis õhtuks müüki viivad, tänavu suurt kasumit ei teeni,» arvab Vaherpuu. Öökülmad räsisid suuremas osas just Lõuna-Eesti mustikasaaki, nii et Vaherpuu sõnul on Lääne- ja Põhja-Eesti tänu rannikuäärsele mahedamale kliimale mustikatest pungil. «Ainuke probleem on selles, et neis paikades ei ole kohalikke korjajaid, kes edasi kokkuostu müüks. Ka sellist hästitoimivat väljakujunenud kokkuostusüsteemi pole – enamasti korjatakse vaid enda jaoks või siis piisavas koguses, et ise mari kohe turul maha müüa,» selgitab ta.

Metsaandide kokkuostuhinna on alla viinud Taist Soome ja Rootsi tööle käivad korjajad. Vaherpuu sõnul saab mustikaid sealt juba üheeurose kilohinnaga, mis ei lase hinnal Eesti turul kuigi kõrgeks ker-

Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts ostab talutoodangu tarvis kokku mitmeid metsaanfoto: aldo luud / õhtuleht de, ka mustikat.

kida. «Lagi on kaks eurot ja 50 senti. See on tegelikult juba liiga kallis,» ütleb Vaherpuu, kelle firma ostab metsaande muu hulgas ka Lätist, Leedust ja Poolast.

Lõuna-Eesti metsades juba üle 30 aasta marja- ja seenekorjajana õpetajapalgale lisa teeniv Anne Jõesalu ütleb, et tänavu on mustikaid nii hõredalt, et korjajatel polegi suurt motivatsiooni neid kokkuostu viia.

«Möödunud aastal oli pilt hoopis teine. Siis jaotasin oma tööpäeva kaheks – nii hommikul kui õhtul neli tundi korjamist.

Parimatel päevadel sai mõlemal päevapoolel korjatud kuni kaks kümneliitrist ämbrit mustikaid,» räägib naine.

Korjajale pakutakse mustikakilo eest kaks eurot, puhastatud marjast saab lahti aga 20 senti kallimalt.

Kümneliitrisse ämbrisse mahub Jõesalu sõnul kuni kuus ja pool kilo marju ning nelja seesuguse ämbri täis korjamise eest võis päevateenistuseks kujuneda koguni kuni 50 eurot.

Tänavu paaril korral kokkuostubussi silmanud Jõesalu sõnul laekub mustikaid sinna vaid kastikaupa. Korjajale pakutakse mustikakilo eest kaks eurot, puhastatud marjast saab lahti aga 20 senti kallimalt.

Hinnad on kokkuostjate vahel kokku lepitud, mistõttu turusolkimine on välistatud.

«Odavama hinna eest ei osteta ja kallimat hinda ei saa keegi samuti küsida,» selgitab Jõesalu.

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 21. JUULI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KATASTROOF. Mõlemal juhul otsustas inimeste saatuse juhus.

Erinevad elud, sama traagiline saatus kadri veermäe

kadri.veermae@postimees.ee

Nunn, juhtiv teadlane, sportlane ning suvepuhkustele sõitev perekond on vaid mõned ohvrid, kes Malaysia Airlinesi lennuga MH17 eelmisel neljapäeval Ukraina kohal alla tulistati.

Kaks nädalat enne perepuhkust oli 12-aastane Mo Maslin saanud oma uuest koolist Perthi lääneosas kaks kiituskirja, ühe eduka kirjatüki eest ja teise kohusetundlikkuse ees. Mo vanemad Rin Norris ja Anthony Maslin olid muidugi uhked, kuid neid täitis ka rahulolu, kuna see oli järjekordne märk, et laste kojutoomine Hongkongist kodusesse Lääne-Austraaliasse oli olnud õige otsus ning lapsed kohanesid uute oludega hästi.

Mo, tema 10-aastane õde Evie ja 8-aastane vend said nüüd nautida samasugust kena lapsepõlve, mida täitsid rand ja lainetes hullamine, nagu nende vanematel 1980. aastatel Perthis. Need kolm last olid kolm kõige kaunimat last üldse, sõnas väljaandele The Australian nuttev perekonnasõber. «Nad olid lahked, hästi kasvatatud armsad väiksed tegelased,» lisas ta.

Maslini perekonna kõik kolm järeltulijat said koos oma vanaisa Nick Norrisega surma, kui üritasid Hollandist koju tagasi jõuda, et täna kooli alustada. Osariigi valitsuse nõunik Norris, kes varem oli ka koolidirektor olnud, oli end vabatahtlikult pakkunud lapsi Hollandist kojulennul saatma ja ärgitanud Rini ja tema abikaasat veel paariks päevaks nende Amsterdami korterisse jääma.

Koguperereis oli möödunud suurepäraselt ning sinna mahtus ka nädalane reis New Yorki, sõnas The Australianile Norrise kolleeg ja juba 50 aastat ta sõber olnud Dave Goddard. «Nickile oli perekond kõige tähtsam. See oli nii tema moodi, minna koos lapselaste, tütre ja väimehega reisile. «Nad said kõik omavahel väga hästi läbi,» sõnas Goddard. «Ja see oli nii tema moodi, et ta ärgitas tütart ja ta meest ka kahekesi aega veetma,» lisas mees.

«Mul ei ole selle kohta sõnu, mis juhtus. Tõde on see, et kõik, mille nimel Anthony ja Rin elasid, on kadunud,» sõnas nädalavahetusel üks laste isa endisi kolleege. Naise vend aga sõnas, et lootis algul, et tegemist on arusaamatusega. «Mu

õde helistas mulle 5.30 hommikul, ajas mind üles ja ütles mulle. Ma ei suutnud seda uskuda, ma arvasin, et ta ajab lihtsalt jama,» sõnas ta.

68-aastasest Norrisest jäid maha abikaasa Lindy, neli täiskasvanud last ja nende lapsed.

Saatuse veidra keerdkäiguna poleks Malaysia Airlinesi stjuuard Sanjid Singh pidanud Ukrainas alla kukkunud lennul MH17 üldsegi olema, kuid ta otsustas kolleegiga tööpäevad ära vahetada. Vaid 130 päeva varem oli tema abikaasa, kes töötab samas lennufirmas stjuardessina, oma graafiku viimasel minutil nii ümber teinud, et ei pidanud teenindama kurikuulsat lendu MH330, mis teel Kuala Lumpurist Pekingisse 8. märtsil jäljetult haihtus.

«Mu poeg helistas mulle just enne lendu, nagu ta seda alati tegi. Ma ei teadnud, et see jääb meie viimaseks vestluseks, kuid mis on juhtunud, on juhtunud,» sõnas mehe murest murtud isa Jijar Singh nädalavahetusel väljaandele Malaysian Insider. 71-aastane mees ootas koos abikaasaga väga poja nägemist, sest eelmisest korrast oli möödunud rohkem kui kuu. «Naine

12-aastane Mo Maslin, 8-aastane Otis Maslin ja 10-aastane Evie Maslin olid olnud vanaisaga Amsterdamist fotod: facebook teel koju.

oli talle juba kõik lemmiksöögid valmis teinud,» sõnas Singh nuuksatuste vahepeal.

41-aastane stjuuard oli oma pere noorim laps ja ainuke poeg. Lapse surmast andis vanematele teada nende Itaalias olev tütar. Kuigi ta oli õnnetusest juba kuulnud, kõhkles ta enne koju helistamist neli tundi. «Mulle on juba kaks südameoperatsiooni tehtud ja tütar ei julgenud meile varem teatada,» lisas Singh. «Kohutav on olla. Värisesin ikka pikalt üle kogu keha, kui uudist kuulsin,» ütles mees.

Kokku jättis Ida-Ukrainas elu 15 meeskonnaliiget ja 283 reisijat, kelle hulgas oli kolm imikut. Stjuuardi Kuala Lumpuris elav abikaasa kavatseb nüüd asjaajamiseks Ukrainasse kohale sõita.

Sandhu Singh koos abikaasaga.

POSTIMEES, 21. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KATASTROOF. Separatistide teatel leidsid nad lennuki musta kasti, kuid Ukraina võimudele nad seda ei anna.

Mässulised hoiavad laipu enda käes kadri veermäe välisuudiste toimetaja

I

da-Ukraina mässulised sundisid eile päästetöötajaid jõu abil loovutama kõigi seni lennukatastroofi paigalt leitud 196 hukkunu säilmed ja laadisid need kolme külmutusvagunisse. Lisaks tegi karmi avalduse USA välisminister John Kerry, süüdistades intsidendis otsesõnu Moskvat.

Ukraina eri olukor dade teenistuse kõneisik Natalja Bõstro ütles eile, et päästjad töötavad suure surve ja pinge all ning olid sunnitud loovutama säilmed relvastatud mässulistele. «Me ei tea, kuhu nad säilmed viisid,» tunnistas Bõstro. Eile õhtuks oli sündmuskohalt kokku leitud 219 inimese surnukehad või kehaosad.

Neist 27 surnu keha ja 20 kehaosa olid ikka veel lennuki allakukkumispaigas, kuna kohalikud võimud ootasid lisakülmutusvaguneid.

Sündmus kohal töötav pääste ametnik Olek sandr Piljušnõi ütles, et mässulistel kulus üleeile säilmete minematoimetamiseks mitu tundi.

Ametnik lisas, et tal ja tema kolleegidel ei jäänud muud üle,

kui surnukehad mässulistele loovutada, sest nemad on relvastatud ja meie ei ole. «Mässulised tulid, panid surnukehad veoautodele ja sõitsid minema,» lisas Piljušnõi.

Viis, kuidas separatistid on laipadega ümber käinud, on kaasa toonud rahvusvahelise raevupuhangu. Lisaks levib kahtlus, et ala kontrollivad mässulised võivad tõendeid võltsida. Ukraina võimud olid eile Harkivi linna seadnud kriisiabikeskuse, sest lootsid, et laibad saadetakse sinna.

Nn Donetski rahvavabariigi isehakanud peaminister Aleksandr Borodai teatas eile, et surnu kehad jäävad õnnetuspaigast 15 kilomeetri kaugusel asuvasse Torezi linna raudteejaa ma seni, kuni saabub rahvusvaheline lennundusekspertide delegatsioon. «Laibad ei liigu seni kuskile, kuni eksperdid on kohale jõudnud,» ütles Borodai uudisteagentuuri AFP andmetel eile Donetskist.

Ka ütles Borodai, et separatistid leidsid eile seadmed, mis tunduvad olevat Malaisia reisilennuki MH17 mustad kastid. «Lennukitükid, mis meenutavad musti kaste, avastati katastroofipaigalt,» ütles ta ja lisas, et enda kätte saavad need samuti ainult rahvusvahelised uurijad. Mustade kastide üleandmise Ukraina võimudele Borodai välistas.

Eile tegi selgesõnalise aval-

Torezi raudteejaamas levis eile külmvagunite lähedal tugev laibalehk.

duse USA välisminister Kerry.

«On üsna selge, et see on süsteem, mis toimetati separatistide kätte Venemaalt,» sõnas ta telekanalile CNN, märkides, et tulistamiseks kasutati moodsat SA-11 süsteemi. «Me teame kindlalt, et ukrainlastel ei olnud sellist süsteemi sel ajal selle koha läheduses,» ütles Kerry, lisades, et see viitab selgelt separatistide seotusele.

Malaisia lennufirma maksab soovijatele piletiraha tagasi Lennufirma Malaysia Airlines on Ida-Ukraina katastroofi järel teinud oma klientidele enneolematult helde pakkumise. Iga reisija, kes on praegusest aasta lõpuni ostnud mõnele lennufirma liinile pileti ja ei taha õnnetute sündmuste tõttu enam nendega lennata, võivad selle nädala neljapäevast alates täispiletiraha tagasi nõuda. Seda ka juhul, kui reisija on soetanud oma pileti allahindluse ja paljude piirangutega, kirjutas üleeile Briti päevaleht Independent.

«Reisijad, kes soovivad oma reisiplaane edasi lükata või neid

LÜHIDALT bns

L

Iisraeli rünnakud nõudsid eile pea saja inimese elu Iisraeli rünnakud olid eile õhtuks Gaza sektoris nõudnud vähemalt 97 inimese elu, tegemist on 8. juulil alanud sõjalise operatsiooni ohvriterohkeima päevaga. Vähemalt 62 inimest sai surma ja 250 haavata Shejaiya linnas, mida Iisraeli armee alates ööst pommitas. Iisraeli rünnakutes on saanud surma ühtekokku 425 inimest, nende seas 112 last, 41 naist ja 25 vanurit.

ära jätta, võivad taotleda tagasimaksu. Pakkumine kehtib ka tagastamatute piletite puhul,» teatas lennufirma pressiteates. Õiguslikult pole lennufirmal reisijate ees üldsegi sellist kohustust, kuna ohutusnõuded on Malaysia Airlinesi lendudel seni tagatud olnud ja lennud regulaarsed. Ratsionaalselt võttes pole enne kaht viimast õnnetust hea mainega lennufirmal vaja pakkumist teha, sest kaduma läinud MH370 pole esiteks kuidagi viimase intsidendiga seotud ja MH17 allatulistamine pole kuidagi lennufirma süü, sama oleks võinud juhtu-

Hiinat tabas tugev torm Viimase 40 aasta jooksul kõige tugevam Hiina lõunaosa tabanud torm on nõudnud võimude teatel 18 ohvrit. Filipiinidel kerkis eile tormiohvrite arv 94ni. Reedel Hiina lõunarannikut tabanud taifuunis Rammasun hukkus Hainani saarel üheksa inimest, viis inimest jäi teadmata kadunuks. Põhja poole Vietnami suunas liikuv taifuun surmas hiljem Guangxi piirkonnas veel üheksa inimest.

da iga sama marsruuti kasutanud liiniga.

2012. aasta alguses reklaamis Malaysia Airlines end kui üht kõige ulatuslikumate lennuühendustega vedajat maailmas – liinide hulgas oli näiteks ka ülipikk Kuala Lumpuri ühendus läbi Kapilinna Buenos Airesega. Sama aasta lõpus avas lennufirma Londonisse Heathrow’ lennujaama kaks korda päevas mineva liini, mida sõideti Airbus A380ga. Selle aasta avakuude jooksul on Malaysia Airlines kaotanud aga üle 1,3 miljoni euro päevas. PM

Belgia kuningas ärgitas poliitikuid Belgia kuningas Philippe kannustas eile poliitikuid kiiresti uut valitsust moodustama, sest kõnelused on kestnud juba maist alates.

«Te valisite 25. mail mehed ja naised, et nad esindaksid teid järgmised viis aastat,» ütles kuningas oma esimeses rahvuspühakõnes.

«Sarnaselt teiega on ka minu soov, et keskvalitsus ja föderaalvalitsused saaksid paika viivitamata,» ütles ta.

Islamistid jätkasid rünnakut Tripoli lennuväljale Islamistid jätkasid eile rünnakut Liibüa suurimale rahvusvahelisele lennuväljale, teatasid julgeolekuametnikud. Rünnakut jätkati kaks päeva pärast nurjunud relvarahu rivaalitsevate endiste mässulistega, kes lennuvälja kontrollivad. «Täna hommikul rünnati lennuvälja miinipildujate, rakettide ja tankidega,» ütles lennujaama turvaametnik Al-Jilani Al-Dahesh.

«Meil on selle [raketi] stardi kujutis. Me teame trajektoori,» ütles Kerry telekanali NBC saates «Meet the press». «Me teame, kust see tuli. Me teame aega,» lisas ta. «Ja see oli täpselt sel ajal, kui see lennuk kadus radariekraanidelt. Me teame ka seda, hääletuvastusest, et separatistid hooplesid hiljem selle allatulistamise üle.» See, mis toimub aga katastroofi-

fotod: reuters/scanpix

paigas, kuhu rahvusvahelistel uurijatel on ainult piiratud ligipääs, on tõeliselt groteskne, ütles Kerry.

«O n teate id pu r ju s separatistide sõduritest, kes tseremoonitsemata kuhjavad surnu kehi veokitesse, viivad minema nii surnukehi kui ka asitõendeid,» lisas Kerry. USA välisminister kutsus taas Vene presidenti Vladimir Putinit

Separatistid eile musta kastiga.

sekkuma ja avaldama separatistidele survet, et nad tagaksid takistamatu juurdepääsu katastroofipaika.

Rahvus vahelist lennukoridori mööda liikunud Malaysia Airlinesi lennuk Boeing 777 kukkus alla neljapäeva õhtul Ukraina idaosas Donetski oblastis Hrabove küla juures. Katastroofis hukkusid kõik 298 pardalolnut.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

10 || vaba aeg || postimees, 21. juuli 2014

TEATER

Laitse Graniitvillas

RAHVUSOOPER ESTONIA

3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Tallinna raekojas

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

22.07 kl 19

25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere.

29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti).

Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

EESTI DRAAMATEATER

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt 30.07 kl 19

BOYBAND

Muusikal P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov.

Osades: Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa jt 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 5., 6., 10.08 kl 19 R. Harwood. Lav. Enn Keerd.

Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel

Küünis

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Kassitoome org

Esna mõis

27.07 kl 20

Mudilastele mutukate elust.

Autor ja lavastaja Kaili Viidas

1.08 kl 19 Esietendus!

2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

24.07 kl 19

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga.

Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00.

Teatripileti hinnale lisandub 12€.

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

ENDLA TEATER

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

WOYZECK

RAKVERE TEATER

23., 31.07 kl 16

SUUREs saalis LAUL, MIS JÄÄB

26.07 kl 19 9.08 kl 19

KVARTETT

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia).

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

suures saalis 25.07 kl 19 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

PÕRRR…!!!

EESTI MEES JA TEMA POEG Monokomöödia P. Pedmanson. Lav. T. Palu Mängib Sepo Seeman 25.07 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Melodraama D. Smirnova filmistsenaariumi ainetel. Lav. G.Kordemets.

Osades: Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Lii Tedre, Ago Anderson, Tambet Seling ja Priit Loog 26.07 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU Draama K. O’Reilly. Lav. A. Noormets.

Osades Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter 27.07 kl 19

NÄHTAMATU MAJA

Draama T. Laanem. Lav. A. Noormets.

Osades Bert Raudsep, Sten Karpov, Helle Kuningas, Ago Anderson, Kaili Viidas, Indrek Taalmaa, Triin Lepik

Valges saalis 24.07 kl 19

DUSSAERT´I KAASUS

Loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas

Hääled

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer

Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Saaremaa ooperipäevad 20.-27. juuli 2014

Kose Kultuurikeskuses

21.07kl 20

29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Tapa Raudteejaamas

22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Jäneda Pulli talus 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Eesti Maanteemuuseumis

Varbuse 1.08 kl 20 Esietendus!

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

Kuressaare lossi ooperimaja Tšaikovski.

“JEVGENI ONEGIN”

Teater Vanemuine Lavastaja Dmitri Bertman

Kuressaare Laurentiuse kirik 22.07 kl 16 ja 20

REEKVIEM

W. A. Mozart.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Risto Joost

Kuressaare kultuurivara 23.07 kl 18

Mustlaslaulud

ANNELY PEEBO (metsosopran, Viin), Christian Koch (klaver, Viin)

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit.

Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

LOHUSALU SADAM

23., 24., 29., 30., 31.07 kl 20 6., 7.08 kl 20

Elva Laululava 25.07 kl 20

Kanuusõit algajatele

Lavastaja Eero Spriit.

Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

26.07 kl 20

Bellini “NORMA”

Ukraina rahvusooperi etendus

Kuressaare lossi ooperimaja 27.07 kl 14

OOPERIPÄEVADE LASTEGALA

Maria Listra (sopran), Koit Toome, Urmas Põldma (tenor), Rauno Elp (bariton) Keelpilliansambel Heldur Harry Põlda juhatusel Estonian Dream Bigband Siim Aimla juhatusel

Niguliste 22.07 kl 19

Tartu Jaani kirik Kaia Urb (sopran) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel) Cherubini, Donizetti, Schubert, Saint-Saëns jt

Hommikutäht

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

Kuressaare lossi ooperimaja 23.07 kl 20

Verdi “DON CARLOS”

Ukraina rahvusooperi etendus

Nasva kultuurikeskus 24.07 kl 18

Trio Contemp (Ukraina) Kontserdil kõlab ukraina rahvamuusika.

Karja Katariina kirik 24.07 kl 18

Hommikutäht

Kuressaare lossi ooperimaja

3., 4.08 kl 20

Kuressaare lossi ooperimaja

23.07 kl 18

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Lohusalu sadam

26.07 kl 18 Pavlo Balakin (bass, Rahvusooper Estonia) Jana Boiko (metsosopran, Ukraina) Sten Lassmann (klaver)

30.07 kl 20

VANA BASKINI TEATER

21.07 kl 20

Kuressaare Laurentiuse kirik

Püha Jakobi kirik

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Kavas: Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

Viimsi Rannarahva muuseumi õu

Ukraina rahvusooperi solistid, koor ja orkester Dirigendid Mihkel Kütson ja Mikola Djadjura (Ukraina)

24.07 kl 20

NATALKA POLTAAVAST

Lisenko. Ukraina rahvusooperi etendus

Muhu Katariina kirik 25.07 kl 18

Hommikutäht

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Kavas: Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

Kuressaare lossi ooperimaja 25.07 kl 20

OOPERIGALA

Lilli Paasikivi (metsosopran, Soome rahvusooper), Annely Peebo (metsosopran, Viin), Ain Anger (bass, Viini rahvusooper), Koit Soasepp (bass, Soome rahvusooper)

Pühendus Mariale

Haapsalu MariaMagdaleena Õigeusu kirik promenaadil 26.07 kl 20

Haapsalu suvemuusika “Inspiratsioon” Arvo Leibur (viiul) Aare Tammesalu (tšello) Bachi teosed sooloviiulile ja soolotšellole ning duod

Niguliste Antoniuse kabel 29.07 kl 19

Tartu Jaani kirik

Tuisuliiva puhkemaja õuel 24.07 kl 20

Lauri Saatpalu ”Isa tuli koju”

RMK Kabli Looduskeskuse õuel 25.07 kl 19

Forestalia meeskoori kontsert

TASUTA Avatud on looduskeskuse uksed. Pärast kontserti ühine jalutuskäik läbi metsa Rannakodu teatrisse giidi saatel

Rannakodu puhkekülas 25.07 kl 21

RANNAKODU TEATER Peeter Kaljumäe ja Meelis Sarv uue estraadietendusega

Kabli ranna laval 26.07 kl 22

KABLI RANNAPIDU Terminaator

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014

Rapla kirik

22.07 kl 19 Oreliduod Denis Kasparovitch, Kristina Vilotseva (Eesti) Denis Makhankov, Dina Ikhina (Venemaa). Kavas: Lepnurm, Merkel, Glazunov, Ochs jt.

(5€, 3€)

Velise kirik 24.07 kl 19

Kammerkoor Collegium Musicale

Dirigent Endrik Üksvärav Kavas: Tüür, Tobias, Tavener, Pärt jt. (5€, 3€)

Vahastu kirik

25.07 kl 19 Raivo Tafenau (saksofonid), Virgo Sillamaa (kitarr), Heikko Remmel (kontrabass) Kavas: Tafenau, Jarrett, Ellington jt. (5€, 3€)

16.08 kl 20

NARGENFESTIVAL

Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

Omari küün, Naissaar

“Õhtu ilu”

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL

31. juuli – 10. august 2014 Kunstiline juht prof Andres Uibo

Piletid Piletilevist Lisainfo nargenfestival.ee Transport Naissaarele laevaga MONICA Lennusadamast!

EESTI INTERPREETIDE LIIT

23., 24., 25., 27.07 kl 20

Piletid Piletilevist ja kohapeal (3-8€) www.interpreet.ee

26.07 kl 19 Omari küüni 119. aastapäev

Tartu Ülikooli Aula

Kompanii NII ja Renate Valme lavastus PUNG SINGER-VINGER

HITIVABRIK

25.07 kl 19

Mustpeade maja 28.07 kl 19

IVI OTS (viiul), AGE JUURIKAS (klaver) Kavas: E. Bloch, D. Shostakovich, X. Montsalvatge, K. Szymanowsky

Pärnu Kunstide Maja 29.07 kl 19

Mustpeade maja 31.07 kl 19

HELI ERNITS (oboe), AVE KRUUP (klaver)

Kavas: H. Eller, E. Mägi, L. Jõeleht, R. Lätte, U. Sisask (esiettekanne)

www.hitivabrik.ee

Paide Laululava 23.07 kl 20

Rakvere Laululava 24.07 kl 20

Marko Matvere ja VLÜ juubelituur, külalised Jalmar Vabarna ja ansambel Zetod

Lohusalu sadam 5.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 13.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers 21.08 kl 21

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal.

Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

15.08 kl 21

Häädemeeste Miikaeli kirikus 22.07 kl 20

ÕHTUMUUSIKA Heigo Rosin marimbal

Tartu Hansa Hoov Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 28.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Aruküla Laululava park 06.08 kl 19

Kosmonautika Puhkekeskuses

Rõuge Ööbikuorg

23.07 kl 20

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

KOSMOSE KOLMAPÄEV Svjata Vatra

07.08 kl 19

POSTIMEES, 21. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Reisi MH17 väljakutse

V

eretasu, silm silma vastu, duellid – need asjad paistavad tänapäeval paljudele lollusena ja metsikusena, kuid kunagi, enne toimivate õigusriikide teket, olid nad teadagi ühiskonna tähtsaks institutsiooniks. Kui sulle tehakse liiga, pead ise ennast kaitsma. Ja samas – tihtipeale isegi endale teadvustamata – kaitsed ka reegleid, korda ja rahu ühiskonnas.

Kui sa seda ei tee, kui ei kutsu näiteks oma vaenlast duellile, muutud ise ühiskonna silmis heidikuks.

Rahvusvahelist õigust pole teadagi olemas. Selles mõttes, et pole olemas «rahvusvahelist riiki», «rahvusvahelist kriminaalkoodeksit» ega «rahvusvahelist politseid». On vaid lepingukogum, millest pooled peavad kinni vaid niikaua, kui ise seda vajalikuks peavad. Üsna sarnane olukord mõne lõdva feodaalse riigiga.

Ning nüüd, pärast seda, kui Malaisia lennuki tulistasid alla Ukrainas tegutsevad Vene separatistid, on ka Euroopa suurriikide – aga samuti USA – poliitikute olukord üsna sarnane mõne solvatud aadliku omaga. Sa pead väljakutsele vastama, või – väga piltlikult öeldes muidugi – muutud oma ühiskonna ja maailma silmis põlatud heidikuks.

filosoof

Postimehe Moskva kolumnist Jüri Vendik tõdeb, et euroopaliku diplomaatia – pigem ähvardused, mitte teod – tulemuseks Venemaa suhtes on mastaapne sõda, sajad tapetud, tuhanded hästi relvastatud, Ukraina riigi vastu sõdivad sõjardid, kümned neile üle piiri saadetud sõjamasinad ja üks allatulistatud tsiviillennuk 298 inimesega pardal.

N

VASTUKAJA

üüd võib-olla küsivad hukkunud hollandlaste, sakslaste, brittide kaaskodanikud Euroopa liidritelt: «Ja mida teie olete teinud selleks, et süüdlased saaks karistada, ja et üldse kogu selle asja, mille Venemaa on Ukrainas kokku keeranud, ära lõpetada?». Korraldasite kohtumisi, et korraldada eelkonsultatsioone läbirääkimiste võimalikkusest? Ähvardasite sanktsioonidega? Neli kuud järjest. Njah ...

Tegelikult muidugi vale. Lihtkodanikel pole kombeks selliseid asju poliitikutelt küsida. Seda küsib pigem vaba ajakirjandus.

Aga eks selle mängu reeglid ole juba kord sellised: poliitikud ja meedia arvavad, et kodanikud justkui peaksid midagi säärast küsima, ning toimetavad vastavalt sellele kujutelmale.

Moskva ja Donbassi «rahvavabariikide» fännid kindlasti vaidlevad vastu, et «mis separatistide poolt alla tulistatud»? Juurdlus ju alles käib, miski ju pole veel selge. No ikka on üsna selge küll. Kohe pärast lennuki allatulistamist

john lucas

hooplesid separatistid ise selle saavutusega, arvates et tegu oli Ukraina sõjaväe transpordilennukiga.

Siis saabus šokk. Seejärel, mõne aja pärast, hakkas Vene ja separatistide allikatest laekuma vasturääkivaid versioone, idiootsuse eri astmeil. Et see võis olla Ukraina raketitõrjesüsteem Buk (Huvitav, keda see Ukraina õhutõrje siis jahtis, kui nende vastastel ei ole lennukeid?).

Et Malaisia lennuki lasi alla Ukraina hävitaja, mida olla näinud üks kohalik nimeta naine. Et separatistidel ei ole Bukki (kuigi nad ise kiitlesid avalikult juuni lõpus, et on), et Boeing sai tabamuse 200 kilomeetri kaugusel kukkumiskohast Dnepropetrovski oblasti kohal, ja tagatipuks oletus, et mõned – mõned! – inimesed lennuki pardal oli surnud juba enne õnnetust.

Sellest kõigest on palju kirjutatud, ka Postimehes, üldjoontes pildi visandamiseks piisab küll, kui sa just ei ammuta kogu oma informatsiooni Vene televisioonist.

Ü

sna selge on see, et nad ei lasknud tsiviillennukit meelega. Seega, ei olnud see päris terroriakt, nagu seda nimetavad Ukraina võimud. Selgusetuks jääb vaid see, kas Buk oli Venemaalt toodud, kas sellel oli Vene sõjaväelastest meeskond ning kas ja mis määral toetasid süsteemi tööd Vene radarid. Teisisõnu, missugusel määral täpselt on Vene võimud otseselt seotud 298 süütu inimese tapmisega.

Kuid poliitiliselt ei tohiks sel väga suurt tähtsust olla, sest Venemaa üldine seotus selle sõjaga on kõigile nagunii enam-vähem selge.

Ning vaatamata sellele selgusele – Krimmi loost rääkimata –, oli Lääne senine vastus sellele väljakutsele üpris naeruväärne.

USA eelmisel nädalal kehtestatud finantspiirangud Rosnefti, VEB-panga, Gazprombanki ja teiste suurfirmade suhtes on juba ehk midagi tõsisemalt võetavat. Julge samm. Sobiks suurepäraselt hoiatusena tõeliste sanktsioonide eest umbes neli kuud tagasi, kohe pärast Krimmi annekteerimist.

Mida aga on seni teinud – õigemini, tegemata jätnud – Euroopa, see on Moskvat pigem julgustanud kui peatanud. Ka päev pärast reisi MH17 ja 298 inimese, sealhulgas

Mida on seni teinud – õigemini, tegemata jätnud – Euroopa, see on Moskvat pigem julgustanud kui peatanud.

Blue(s)berry Hill

À propos

Lauljad ja artistid võivad end vahel maha müüa. Ma ei tea, mille nimel – võib-olla kuulsuse, avatud uste või raha pärast. See, et keegi on muusik või näitleja, et tähenda veel, et tema ees peaks koogutama.

Nii palju emotsioone on nüüd üleval meie väikese armsa Haapsalu ümber. Kui Mäks midagi ütleb, siis on öeldud! Mis mulle kangastus, oli heategevuskontsert Moskvas, kus teiste hulgas astus klaveril ja solistina üles ka Venemaa riigipea Vladimir Putin.

Mäletate? Ta toksis klaveril ühe sõrmega Blueberry Hilli meloodia ja laulis siis peene bändi taustal selle loo rahvale ka ette.

Millise andumusega plaksutasid presidendile Gerard Depardieu ja teised!

Aga kui Steven Seagalist rääkida, siis pole probleemi. Nagu kirjutas Janar Ala (PM 17.07) – inimesel on õigus laulda bluusi seal, kus tema tahab, ja kus selleks võimalus antakse.

Tõeline bluusimees annab oma parima ka siis, kui kuulajaid polegi või on väga vähe, on näiteks vaid korraldaja ja turvamehed. urho meister

On tore, kui ka kirjandus ja kunst poliitikasse tõmmatakse. Ning võib rõõmu tunda, et päevakajalise Putingalli kõrvale on kerkinud ka sellised igavikumehed, nagu Heidegger, Pound, Celine ja Nabokov ja võib olla ka Banville, ehkki teda lahutab igavikust täpselt nii palju aega, kui on jäänud tema lahkumiseni sellest, millest keegi vabatahtlikult ei loobu, erandid välja arvatud.

Tahaksin siiski, samas Janar Alale siiralt tänulik olles, osutada asjaolule, et tuua Nabokov ohvriks poleemika ja esteetika altarile, pole siiski päris korrektne. See on küll tõsi, et ta sotsiaalse suunitlusega kirjandusest midagi ei pidanud ning et pea samu sõnu kasutas ta ka Dostojevski kohta, kuid kontekstis, kui ühel pool on veriste kätega türann ja teisel pool kauniskirjandus, siis oleks vast olnud tähtsam teada ja ka öelda, et ennekõike oli Nabokovi ilmavaade (parema puudumisel) siiski demokraatlik ning seda on ta oma vähestes intervjuudes ja memuaarides maininud. Põgenes ta ju ise 1917. aasta bolševistlikku terrori eest Venemaalt.

nelja sakslase, hukku ütles Angela Merkel ajakirjanikele, et uutest sanktsioonidest olevat vara rääkida, ja et raskustest partnerluses Vladimir Putiniga peab üle saama.

Venemaal, aga ka mujal, arvatakse, et Merkeli suu läbi kõnelevad Siemens, BASF ja Deutsche Bank.

Suurfirmade juhid ei taha ilmselt mõelda selle peale, et see leplikkus võib hiljem palju rohkem maksma minna, kui mõnede praeguste Venemaaga seotud projektide külmutamine.

P

eale Euroopa majanduse seotuse Venemaaga on mõned kommentaatorid lääne taktikat «pigem ähvardused, mitte teod» õigustanud sellega, et ähvardajad tahavad iga järgmise pisisammu eel või järel jätta Moskvale taganemisteed, järjekordset viimast šanssi.

Arusaadav, muidugi. Klassikaline euroopalik diplomaatia. Tulemuseks suur sõda, sajad tapetud, tuhanded hästi relvastatud, Ukraina riigi vastu sõdivad sõjardid, kümned neile üle piiri saadetud tankid, suurtükid ja Gradid ning üks allatulistatud tsiviillennuk 298 inimesega pardal.

Plussiks võib muidugi pidada seni justkui ärahoitud Venemaa otsest sissetungi Ukrainasse väljaspool Krimmi.

Hea küll, me ei tea ega saa vist teada, mis oleks võinud olla, kui EL ja USA oleksid käitunud teistmoodi. Kuid igal juhul peale taktikaliste kaalutluste justkui peaksid tõeliste riigimeeste ja naiste, suuriikide juhtide puhul toimima ka teised tegurid. Riigi eneseväärikus ja strateegiline visioon näiteks.

Sanktsioonidel on vähemalt kaks tahku. Üks on avalikult deklareeritav soov sanktsioonide objekti millekski sundida. Üsna lootusetu soov, nagu maailma uusim ajalugu on näidanud. Ja teiseks tahuks on soov kaitsta oma au ja väärikust. Vastata nõnda väljakutsele. Ning kaitstes enda või oma sõbra au, kaitseb duellandist riik ka seda maailmakorda, mida ta õigeks peab.

Euroopa liidrid viimase nelja kuu jooksul muudkui jätsid Moskvale nn viimast võimalust. MH17 reisi tragöödia võib asjade käiku pöörata niiviisi, et nüüd hoopis on neil lähiaastateks viimane võimalus näidata, kui kõrgelt nad oma riikide au ja väärikust, oma väärtusi, hindavad ja millist maailmakorda tegelikult õigeks peavad.

Näiteks võib tuua ka ühe tema teose pealkirja – «Tyrants destroyed and other stories». Kuid kindlasti mitte tõestuseks.

Sest nagu Janar Ala ka ise teab ja oma artiklis välja ütleb: «Selline on paraku kunsti loomus.». «Sellise» all peab mõistma mitte ütlemist, vaid ütlematust (Ala sõnastuses «seisukohtade lahtisus»). Ja kindlasti mitte siinpoolsust, vaid sealpoolsust.

Ning kõige ilusa ja targa kohta, mida Heideggeril maailma ja surma kohta öelda oli, oleks õige tuua üks Levinasi lisandus (tsiteerin peast): «Kui ma kellelegi saksa filosoofidest kunagi ei andesta, siis on see Heidegger.». Ma usun, et asjaolud, mis tema reputatsiooni tumestasid, isiklik osavõtt Hitleri ideoloogia kujundamisest, salakaebused, kolleegide peale koputamine, ei varjuta tema tööd mitte aeg-ajalt, nagu Ala ütleb, vaid see lasub tema loomingu kohal pidevalt ning kordub temast kirjutajate analüüsides, olgu või lahendamatu probleemina. toomas raudam

Hertsogite kaitseks

H

ertsogid on kallid. «Üks hertsog,» sõnas Lloyd George 1911. aastal, «läheb maksma sama palju kui drednoot» – ja tema meelest oli see rahakulutus palju vähem väärt. Tänapäeval ei kulutata raha enam sõjalaevadele, vaid poliitilisele võimule. Demokraatia on väga kallis, sest on vaja võita nii paljude valijate poolehoid. Ühendriikides suudavad presidendiks kandideerida ainult rikkad inimesed, keda toetavad väga rikkad inimesed. Demokraatia kriitikud peavad seda põhimõtteliseks puuduseks. Aga kui me just ei ela jäigalt egalitaarses ühiskonnas, kus kellegi olukord pole teise omast parem, on mõnel inimesel ikka raha rohkem kui teisel, ning raha räägib, teiseneb võimuks, mis omakorda on vabaduse taga seisev jõud.

Kórinthose türann Periandros päris Sitsiilia türannilt, milline peaks olema kindlaim valitsemisviis. Vastust ta ei saanud, aga seletus, mida ta soovis, kajastus juba Sitsiilia türanni käitumises, kes tema saadiku juuresolekul asus õsuma viljapõldu, millel kõik viljapead sirutasid end kõrgustesse. Periandros mõistis vastuse tähendust.

Ta ümbritses end kohe arvukate ihukaitsjatega ning laskis hukata Kórin-those rikkaimad ja võimukaimad isikud. Me näeme, kuidas praegu juhtub sama Hiinas ja Venemaal: mõlemas on oligarhe, kes on saanud poliitiliste muutuste laineharjal erakordselt rikkaks, ning mõlemas on hulgaliselt miljonäre, kes on aina langenud korruptsiooni ja seadustest möödahiilimise süüdistuste ohvriks. Nad võisid olla kasulikud liitlased võitluses võimu pärast poliitiliselt tormilisel ajal, kuid enam ei ole neid vaja ja neid peetakse pigem ohuks. Omakorda on nad vaevalt küll meeldivad, aga siiski kasulikud liitlased võitluses totalitaarse valitsuse vastu.

R

aha n-ö räägib ja teiseneb võimuks.

Kui rikkad on demokraatia korral mõjukad, peame mõtlema, mis neid mõjutab. Paljud on rikkad, sest nad on rikkaks saanud omaenda pingutuste varal.

End pingutades on nad omandanud harjumusi, eelarvamusi, tuttavaid ja semusid, kes avaldavad mõju nende hinnangutele. Kes käis ühes koolis David Cameroniga? Mida koges Angela Merkel kommunistliku võimu all? Nad peavad mõtlema ka tuleviku peale: kui nad räägivad midagi, mis ei sobi, võib see kaasa tuua seisusekaaslaste külma õlakehituse. Kui nad ei lobise saladusi välja, võivad nad saada tulusa ameti või pakkumise, millest nad ei suuda keelduda. Rikaste valitsus avaldab survet olla konformistlik ja piirab võimalikke valikuid.

Hertsogid on sellisest survest vabad.

Nad võivad alluda muulaadsele survele – sageli on selleks ülemklassi ülbus, mõnikord noblesse oblige tunne –, aga nad ei sõltu ning võivad endale lubada sõltumatust finantssurvest, mis moonutab ja võib sootuks rikkuda edukate uusrikaste mõttemaailma.

Tavapäraselt on olnud jõukuse peamine vorm maavaldus ning hertsogid on olnud alati suurte maalahmakate omanikud, mõnikord ka välisriigis, ja see võib tekitada nördimust. Saksa Ordu rüütleid Eestis ja Ungari aadlikke Transilvaanias on üldiselt peetud võõrasteks sekkujateks, kes pressisid jalge alla surutud talupoegadelt raha välja ja kulutasid seda isekalt. Sageli see oligi nii, aga mitte alati. Eestis leidus mõningaid häid maaomanikke, kes seisid kohalike elanike eest ja leevendasid nende elutingimusi. Nad võisid seda teha, sest olid sõltumatud ja elasid lähedal inimestele, kelle poolt nad olid.

Võimu üks suuremaid karistusi on see, et mulle räägitakse seda, mida mind arvatakse kuulda tahtvat. Ma võin end tunda ebamugavalt, kui mu ümber sagib aina hertsogeid, aga parem juba nemad kui elu narride paradiisis.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 21. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ÜKSILDUSE PORTREE. Lõppenud Pärnu filmifestivali mitu auhinnatud filmi räägib üksijäämisest. Peaauhinna võitnud film vaatab teemale aga lootusrikkalt.

Dokumentaalfilm on muutumas annika põldre Pärnu Postimees

L

aupäeva hilisõht u l lõppes XXVIII Pärnu filmifestival. Kõige poleemilisema filmi auhinna pälvinud «Dokumentalist» näitab, et dokfilmi põhimõtted on muutumas.

Festivali peaauhind läks sotsiaalse sõnumi ja parima kunstilise lahenduse eest Leedu dokumentalistile Audrius Stonysele filmi «Ramin» eest. See on hästi tehtud portree Gruusia vanahärrast, kes on pühendanud oma elu spordile ja jäänud üksikuks ning otsib nüüd elu esimest ja viimast armastust.

Televaatajatelt võitis eesti rahva auhinna Taani kineast Katrine Riis Kjær filmiga «Alasti halastus ehk tõsine lugu lapsendamisest». See on traagiline lugu kahe Etioopia lapse ebaõnnestunud lapsendamisest Taani. Film põhjustas Taani sotsiaalmeedias elavat arutelu lapsendamise ja laste uues elupaigas kohanemisele kaasaaitamise üle. Selle valdkonnaga tegelevad ametnikud pidid avalikult tunnistama, et filmiga on tõstatatud vajadus üle vaadata laste adopteerimisega seonduv.

Parima põlisrahvaste ellujäämist kajastava filmi auhinna sai poolakas Maciej J. Drygas filmi

eest «Abu Haraz», mis vaatleb Sudaani küla iidse elurütmi katkemist tammi rajamisest põhjustatud üleujutuse tõttu.

Kõige poleemilisemaks filmiks tunnistati lätlase Ivars Zviedrise «Dokumentalist», mis on portree üksildasest naisest ja autoportree filmi tegijast. Žürii liige Andris Gauja, kes on Pärnu festivalilt viinud auhinna poleemilise dokumentaali eest «Perekonnainstinkt», rääkis, et ta julgustaks kolleege mõtlema rohkem filmi sisule ja struktuurile. Tema sõnul on dokfilmi puhul alati risk, et see muutub liiga venitatuks ega ole küllalt tugeva struktuuriga.

«Oleksin rohkem tahtnud näha tihedamaid ja fokuseeritud filme,» sõnas Läti kineast, kes lõpetas äsja oma esimese kunstilise filmi.

«Dokumentalist» esitab küsimuse oma tegijale: mida ootame filmilt? Gauja kõneles kaasmaalase filmist tunnustavalt, ent kritiseeris seda, et vaataja saab vähe teada peategelasest ja tegijast. «Kuid film on huvitav, sest on ebatraditsiooniline,» sõnas ta. Žürii liige, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel tõstis «Dokumentalisti» puhul esile sõna maagiat ja peategelase sõnakasutust. «Haruldane, et tänapäeva ühiskonnas veel leidub sellist vanaaegsesse maailma kuuluvat käitumist,» leidis ta. Runneli arvates näitas film psühholoogilist võitlust peategelase ja filmitegija vahel, kus peategelane rakendas sõna maagiat, sõimamist. «See on

üks tugevamaid maagia vorme, see on tõrje,» lisas Runnel.

Filmitegija suhe filmitavaga on selles linateoses väga eripärane, seepärast pidas Runnel mõistetavaks filmi pealkirja: ««Dokumentalistis» oli midagi sellist, mille puhul kõik dokumentalistid ütlevad, et see on kindlasti väärt esiletõstmist.»

Ka teine žürii liige Kersti Uibo leidis, et Zvied rise «Dokumentalist» on väga tähtis film. «Doki piirjooned pole enam nii kindlad, seda juhtub aina rohkem,» lisas Uibo. Selle suundumuse tõi nimetatud film hästi esile.

Lõputseremooniale eelnes Eesti filmitegijate arutelu, kus enim kõneldi kahest naisdokumentalisti võistlusfilmist.

Need olid Eesti päritolu Rootsi filmitegija Linda Västriku «Tantsivate vaimude mets» ja seda publiku hääletusel vaid viie häälega edestanud Katrine Riis Kjæri «Alasti halastus ehk tõsine lugu lapsendamisest».

Esimest, Kongo ürgmetsades filmitud pügmeede religiooni käsitlevat filmi nimetas filmimees Jaak Kilmi klassikalise dramaturgiaga mütoloogiakeskseks filmiks. Teise puhul tekitas arutlejate seas poleemikat küsimus, kas filmi tegijad pidanuks sekkuma.

Režissöör-operaator Mati Põldre, kes samuti kuulus žüriisse, nautis pügmeedest kõnelevat linateost: «Küll mulle meeldis Linda Västriku film.

Ma kujutan ette, kuidas see valge naine pidi olema koha-

«Ramini» nimitegelane otsib oma vanaduspäevil elu esimest ja viimast armastust. foto: kaader filmist

peal seitse aastat, et sellist filmi teha,» sõnas Põldre. Tõsine dok film eeldab pikka, püsivat tööd, nagu oli teinud Linda Västrik, kuid palju tehakse doki pähe illustreerivaid filme, arvas Põldre.

Ka Andris Gauja arvas, et paljude filmide miinuseks on liiga lühike filmitegemise aeg.

Kersti Uibo sõnutsi sõltub tänapäeva dok film tegijaist: «Noored tegijad on internetiajastul üles kasvanud, nad vaatavad filme internetist, arvutitest. Järelikult tuleb teha filme nii, et neid vaadatakse netist, ja see käib väga kiiresti.»

Doki nägu muutub koos tegijatega, see on loomulik ja väga hea, arvas Uibo.

XXVIII Pärnu filmifestivali auhinnad • Eesti rahva auhind: Katrien Riis Kjær (Taani) «Alasti halastus» • Suur auhind sotsiaalse sõnumi ja parima kunstilise lahenduse eest: Audrius Stonys (Leedu) «Ramin» • Aupalk parima põlisrahvaste ellujäämist toetava filmi eest: Maciej Drygas (Poola) «Abu Haraz» • Parim lühifilm: Gabriel Serra (Mehhiko) «Lihunik» • Festivali kõige poleemilisem film: Ivars Ziedris ja Inese Klava (Läti) «Dokumentalist» • Parim autoportreeline kaksik film: Marcel ja Paweł Łoziński (Poola) «Isa ja poja teekond» • Parim lastefilm: Paweł Ferdek (Poola) «Liidrid» • Parim tudengifilm: Sanna Liljander (Soome) «Jääl»

POSTIMEES, 21. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

EKKMi hiilgav sisu arvustus kadri veermäe toimetaja

Anders Härm

«Must maja. Märkmeid arhitektuurist» 21. juuni – 27. juuli Eesti Kaasegse Kunsti Muuseum

S

õna «arhitektuur» näituse pealkirjas muudab kohe väsinuks – silme ette kerkivad maketid, joonised ja pisitillukesed puud või siis eskiisid, kus peal väga sageli millegipärast keskmisest veidramana mõjuvad inimkujud. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) viimast nädalat lahti oleval Anders Härmi kureeritud näitusel «Must maja.

Märkmeid arhitektuurist» õnneks millegi sellisega ei üllatata, väljapanek seostub küll otseselt arhitektuuriga, kuid see on lähte-, mitte lõppsihtpunktiks. Paljuski toetub Härm Slavoj Žižeki ideele majast kui ihamasina käivitajast ning näitusele tuleb selline selgroog ainult kasuks.

Härm on EKKMi kokku toonud tõelise crème de la crème’i ning tõenäoliselt on tegu ka ühe kõige parema seni seal toimunud näitusega. Peaaegu kõik teosed on tähele-

«Mälestused poliitilisest geomeetriast» viib tagasi kadunud Sakala keskusesse.

panuväärselt külgetõmbavad ning üksteisest piisavalt erinevad, et toimidada edukalt ka tervikuna.

Esimesena satub külastaja Karl Holmqvisti 1 : 36 mõõdus minimudeli otsa diktaator Benito Mussolini käsul kerkinud Rooma EURi linnajaos olevast Palazzo della Civiltà Italianast ehk kandilisest Colosseumist.

Ehitis on juba üle kümne aasta külastajatele suletud ning võin isiklikust kogemusest öelda, et traataia vahelt piisavalt lähedalt Palazzot vaadates olen igal külastuskorral tundnud allasurumatut iha hoonesse sisse pääseda. 2015. aastal asutab end sinna 15 aastaks pinna üürinud Itaalia luksusbränd Fendi, nii et kättesaadavamaks ei muutu too iroonilisel kombel rahvale pühendatud monumentaalne ehitis kuidagi. Fendile tuleb muidugi au anda, et fašistlik pärand neid kuidagi ei häiri.

Viimasel Veneetsia biennaa-

lil Sloveeniat esindanud Jasmina Cibic näitab oma videos «Raamides ruumi» Jugoslaavia liidri Josip Broz Tito pompoosset suveresidentsi, kuid põimib selle arutlustega ühiskonnast, poliitikast ja filosoofiast. Tegemist on näituse ühe kesksema teosega, mis sobib hästi näitlikustama Žižeki ideid, kuid ka näitama arhitektuuri mitte kui majaehituse, vaid ideoloogilise ettevõtmisena.

Tähelepanuta ei tasu jätta ka lainetaval seinal olevat putukatapeeti, mis pole lihtsalt sisekujunduselement, vaid tükike sellist ajalugu, mille Sloveenia ehk parema meelega unustaks. Nimelt avastas 1933. aastal Hitleri-austajast Oscar Scheibel ainult Sloveenias elava pimeda putuka ja ristis selle Anophthalmus hitleri’ks. Ideoloogiliselt on nimi täiesti sobimatu, kuid Carl von Linné taksonoomia selliseid aspekte arvesse ei võta – mis nimi olendile on antud, see talle ka jääb.

Tito residentsiga sarnast

Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen.

Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita.

Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent.

RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

Neeme Külma «Maja».

ideed kannavad näitusel ka Eve Kiileri fotod Sakala keskusest, kuid tolle hoone transformatsiooniahel on olnud hoopis teistsugune ning lõppenud olematusega.

fotod: johannes säre

Makrotasandilt aitab hästi mikrole liikuda Jüri Okas oma «Väikse moodsa arhitektuuri sõnastikuga» ehk 319 slaidiga silmatorkavaist ehituslikest võtetest ja lahendustest, mille kirjeldamiseks pole otstarbekas kasutada paarikut «iluskole».

Anri Sala on jällegi oma enam kui kümme aastat tagasi tehtud videos «Dammi i colori» («Anna mulle värvid») kujutanud Tirana linnapea Ed Rama ettevõtmist, kus ta lasi lohutud, elanike enda ehituspraktikaid täis tikitud paneelmajad maalida rõõmsatesse värvitoonidesse – tulemuseks ellu üle kantud «Suur maalritöö».

Neeme Külma «Maja» ei jää kindlasti kellelgi märkamata, kuid kui kuraator Härm kirjutas, et tegu on näitusega arhitektuurist, mitte arhitektuurinäitusega, siis Külm tundub neist edukamalt viimasesse paigutuvat. Ehitus on aga muljetavaldav ja näitus tervikuna samuti.

14 || SPORT || POSTIMEES, 21. JUULI 2014

Kalev/Cramo loositi CSKAga ühte alagruppi KORVPALL. Möödunud hooajal maksuame-

ti kontrolli küüsi langenud ja suure rahalise nõude saanud Kalev/Cramo korvpallimeeskond jätkab siiski tegutsemist. See sai selgeks eile, kui nelja viimase aasta Eesti meister loositi Ühisliigas A-alagruppi. Ühisliigas mängimine annab Eesti tippklubile hooajal vähemalt 20 kõrgetasemelist kohtumist. Uuel hooajal osaleb liigas 22 meeskonda, kes on jagatud kahte alagruppi. Kuulsamatest vastastest saab uuel hooajal näha Tallinnas Moskva CSKA meeskonda.

Lisaks kohtutakse mullu Euroliigas pallinud Krasnodari Lokomotiv-Kubani, Nižni Novgorodi, Jenissei ja Peterburi uue meeskonna Zenidiga, Leedu meeskondade Klaipeda Neptunase ja Alytuse Dzukija ning tšehhide Nymbrukiga. Sellesse alagruppi kuulub ka liigasse vabapääsme saav meeskond, kelle nimi pole veel teada. PM

SPORT. POSTIMEES.EE VORMEL-1

Saksamaal võidutses Rosberg Eile sõideti vormel-1 Saksamaa GP, mille võitis esikohalt alustanud Nico Rosberg (pildil).

Teise koha sai soomlane Valtteri Bottas ning kolmandana jõudis üle finišijoone 20. kohalt alustanud Lewis Hamilton. Põnevas sõidus tegi kohe esimese ringi esimesel kurvil suure õhulennu Felipe Massa, võistluse teises pooles läks lahtise leegiga põlema Daniil Kvjati masin.

Sarja üldarvestuses jätkab liidrina Rosberg, kellel on koos 190 punkti. Hamilton on 176 punktiga tiimikaaslase selja taga, kolmas on 106 silmaga Red Bulli sõitja Ricciardo. Esikolmikule järgnevad Alonso, Bottas ja Vettel.

5.

koha

sai aerutamise MMil ühesüsta võistluses Kaarel Alupere.

RATTASPORT

Nibali jätkab Touri liidrina Nädalavahetusel sõideti Tour de France’i velotuuril kaks etappi: laupäevase sõidu võitis Poola rattur Rafal Majka (TinkoffSaxo) ja pühapäeval sai esikoha Alexander Kristoff (Katjuša). Tanel Kangert (Astana) oli etappidel vastavalt 51. ja 43., Rein Taaramäe (Cofidis) 52. ja 165.. Tuuri üldliidrina jätkab Astana rattur Vincenzo Nibali (pildil), kelle edu teist kohta hoidva Alejandro Valverde ees on 4.37. Kangert on 24. ja Taaramäe 119. kohal.

Kergejõustikukoondis sai teise koha Eesti kergejõustikukoondis sai Lätis Valmieras toimunud Balti maavõistlusel teise koha, esikoht kuulus Läti koondisele. Eesti täiskasvanute koondisel ei õnnestunud mullust võitu kaitsta: Läti koondis kogus 325 punkti, Eesti võistkond sai kokku 257 punkti ning Leedu koondis 229 punkti. U18 võistkond jäi sarnaselt mulluse hooajaga ka tänavu kolmandaks. Punkte kogunes Leedule võitjana 297, Lätile 270 ning Eesti noored said kokku 241 punkti.

U20 koondis sai EMil 12. koha Eesti noormeeste U20 korvpallikoondis sai B-divisjoni EMil nädalavahetusel kaks kaotust ja nii lõpetati turniir 14 meeskonna hulgast 12. kohaga. Laupäeval kaotas Eesti 52:60 Gruusiale, eile jäädi 51:52 alla Austriale. Eesti oli enne viimast veerandaega kaotusseisus 30:39 ja kuigi viimasel veerandajal visati 21 silma, jäi sellest väheks ning Austria sai napi võidu.

Eesti parimana viskas Sander Saare 15 punkti. Alagrupis sai Eesti viie kaotuse kõrvale ühe võidu.

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTORALLI. Euroopa meistrivõistluste etapiks olnud Rally Estonial särasid Eesti oma r

Eesti autoralli tase ületab s peep pahv sporditoimetuse juhataja

Ma ei tea, millised on meie võimalused hooaega jätkata – raha on otsas, isegi selle ralli eelarvest on veel osa puudu.

Selline olukord rõhus ja tekitas pingeid, kuna teadsime, et vajame head tulemust… ehk aitab see meil edasi minna,» rääkis Timmu Kõrge Rally Estonia finišis. Tartu ja Otepää ümbruse teedel toimunud autoralli Euroopa meistrivõistluste etapi üheks säravamaks staariks kerkinud saarlase ülestunnistus kõlas vägeva rallipeo taustal eriti kibeda pillina.

Paraku on tegemist Eesti ralli karmi reaalsusega ning Kõrge keeruline olukord sarnaneb paljude Maarjamaa rallimeeste seisuga – eeldusi tipptasemel pürgimisel justkui oleks, kuid kõhn rahakott kärbib võimalused nullilähedaseks.

Seda, et Ott Tänak on Rally Estonial konkurentidest selgelt kiirem, võis eeldada juba enne võistlust. Samas valitses arvamus, et ERC-sarja üldliider Esapekka Lappi, kel kasutada Škoda tehasetiimi hüved ja võimalused, on Lõuna-Eestis kindel esikolmiku koha nõudleja – seda meelt oli näiteks ka Eesti Autospordiliidu eksmaailmameistrist president Ari Vatanen, kes pakkus oma kaasmaalast Tänaku kõrval koguni võitjasoosikuks.

Kahe päeva jooksul kiiruskatsetel toimunu tõestas aga muud.

Eesti kiirematele meestele polnud 23-aastasel Lappil tegelikult midagi vastu panna. Vastupidi, soomlane tunnistas avalikult, et ei mõista, kuidas kohalikud piloodid nendel teedel nii kiiresti sõidavad. Ülejäänud ERC-sarja seltskonnal polnud parimate eestlastega konkureerimiseks piisavat kiirust kusagilt võtta. Nii kujuneski esmakordselt Eestis peetud ERC-ralli raja äärde kogunenud tuhandete fännide rõõmuks eestlaste peoks.

Tänak ja tema kaardilugeja Raigo Mõlder olid Eesti rallipeol omaette klassist ja võtsid kindla võidu. Eesti meestest suutsid kokkuvõttes siiski teatud taseme näitajaks olevat Lappit edestada Kõrge ja N-rühma autol sõites vägeva üllatuse pakkunud Rainer Aus. Kui lisada avapäeval tehniliste probleemide tõttu katkestanud, kuid teisel päeval uuesti rajale tulnud ja suurepärast kiirust näidanud Egon Kaur ja Kaspar Koitla, kvalifikatsiooni võitnud, ent juba kolmandal kiiruskatsel rajalt välja sõitnud Martin Kangur ning tehnikaga kimpus olnud Karl Kruuda ja Siim Plangi, saab korraliku seltskonna, kel kõigil oleks taset ERC- või WRC2-sarjades kõrgete kohtade eest võidelda.

Tegelikult saavad sellel tasemel võistelda vaid Tänak, Kruuda ja teatud mööndustega ka Kangur.

Kõrge rääkis juba enne Rally Estonia starti, et tahab tões-

Vägeva rallielamuse pakkunud Ott Tänak ja Raigo Mõlder said Rally Estonia poodiumil nautida tuhandete fännide rõõmuhõisete

Venemaa rallimeeste Aleksei Lukjanuki ja Aleksei Artaunovi ning eestlaste Timmu Kõrge ja Erki Pintsi duell Rally Estonia 2. koha

tada oma võimet pressida end rahvusvahelisel tasemel sõitjate vahele. Peaaegu terve ralli jooksul 2. kohal püsinud, kuid viimaste kiiruskatsetega 3. langenud saarlane sai koos kaardilugeja Erki Pintsiga eesmärgi täitmisega väga hästi hakkama.

«Ralli eel ei julgenud me esikolmikust unistada, seega on 3. koht väga hea tulemus,» lausus Kõrge. «Nii pikka rallit pole me varem eriti sõitnudki, kuid suutsime kogu aeg tempos püsida. Usun, et jätsime endast mingi jälje, ning hea märk oli see-

Kõrgel tuli mõtelda sellele, et autoga midagi ei juhtuks, niigi defitsiidis olevale eelarvele võinuks eksimus anda surmahoobi.

gi, et jätsime auto terveks – siit saab ainult paremaks minna.»

Samas ei saanud Kõrge kihutada kerge südamega. Samal ajal, kui ta hinges imestas, kuidas temalt lõpuks teise koha röövinud venelane Aleksei Lukjanuk oma N-rühma Mitusbishi sellise hooga sõites teele ära mahutas, tuli mõtelda sellele, et enda autoga midagi ei juhtuks ja masin jõuks kindlasti tervena finišisse. Niigi defitsiidis olevale eelarvele võinuks eksimus anda surmahoobi.

«Nüüd peame vaatama, mis meie toetajate ringkond ütleb – kas neil on meie eelarvesse midagi panna või mitte…» mõtles muuhulgas ka Eesti meistrivõistluste liidriks olev Kõrge juba enne Tartu kesklinnas poodiumile tõusmist argistele muredele.

Ralli avapäeval eriti võimsalt edenenud Rainer Aus andis laupäeval tempos pisut järele. Lõpuks loobus ta teisel päeval paralleelselt peetud Eesti meistrivõistluste arvestuse kõrge koha jahtimisest ja keskendus Lappi ees püsimisele.

«Kahte võistlust korraga sõita on keeruline, mõtlemist jagus kõvasti. ERC-sarjas me ilmselt niipea enam ei sõida, seepärast püüdsime kohta just selles arvestuses,» selgitas koos Simo Koskineniga sõitnud Aus. Sellel tasemel silmapaistvalt napi, vaid kahest mehest koosneva hooldetiimiga tegutsenud Aus nentis, et lõpp oli raske ning veel ühte kiiruskatset poleks päevinäinud Mitsubishi enam ilmselt vastu pidanud.

Lähiajal vaatab Aus oma

POSTIMEES, 21. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

allimehed.

sõitjate võimalused Auto24 Rally Estonia 1. Ott Tänak / Raigo Mõlder (Eesti, Ford), 2. Aleksei Lukjanuk / Aleksei Artaunov (Venemaa, Mitsubishi) +47,1, 3. Timmu Kõrge / Erki Pints (Eesti, Ford) +55,4, 4. Rainer Aus / Simo Koskinen (Eesti, Mitsubishi) +2.11,7, 5. Esapekka Lappi / Janne Ferm (Soome, Škoda) +2.17,2. 6. Karl Kruuda / Martin Järveoja (Eesti, Peugeot) +2.56,8.

Tänaku ja Mõlderi testid, treening ja võit

saatel tõeliste superstaaride staatust.

fotod timo anis

Rally Estonial kindla võidu saanud Ott Tänak ja Raigo Mõlder kasutasid koduse rallisuve tippsündmust ettevalmistuseks Soome MM-ralliks. Erilist rõhku pandi D-Macki rehvide testimisele. Võit aga aitas kasvatada kevadel mitme ebaõnnestumise tõttu kahanenud enesekindlust.

Tänak ja Mõlder on lühikese ajaga saanud kaks võitu järjest – mõni nädal tagasi triumfeeriti Poola MM-rallil WRC2 arvestuses, nüüd oldi kiireimad ERC-rallil.

«Võita on alati hea ja kui juba rallil starti minna, siis ikka võidumõtetega,» rääkis Tänak. «Koostöö Raigoga läheb pidevalt paremaks.

Pingevabalt kulgenud ralli oli temale harjutamiseks väga hea, seda enam, et Soome MM-rallil ootavad meid sarnased teed.»

Mõlder mööniski, et enesekindlust on kõvasti juurde tulnud ja vahelduseks oli varasemast tuttavatel teedel sõitmine nauditav.

«Siin sujus kõik väga hästi ja see tekitab enesekindla tunde. Rallisõitu peab nautima – eks ma naudin seda MMil ka, aga siinsega võrreldes on seal kõik palju keerulisem. Nüüd tuleb siin tekkinud tunne Soome rallile üle kanda.»

Tänak ja Mõlder kasutasid MM-rallideks mõeldud rehve, mis olid konkurentide omadest märksa raskemad ja aeglasemad. Pärast iga kiiruskatset mõõtsid nad rehvi temperatuuri ja jälgisid kulumist. Kogutud infot saab kasutada järgmistel rallidel ja tulevikus ka uute rehvide väljatöötamisel.

«Soovisime, et kõik sarnaneks võimalikult palju Soome ralliga, ja usun, et saime siit selle, mida soovisime, ning võime minna järgmisele MM-rallile hea tundega,» sõnas Tänak. Peep Pahv

Ralli avapäeval radiaatori lõhkunud Kaspar Koitla sõitis teisel päeval kiiruskatsetel esikolmiku tasemel, tõestades, et vähemalt sellel võistlusel oli ta valmis sekkuma suurde mängu.

Paraku jäi ta lõpuks isegi Eesti meistrivõistluste punktideta, kuna teenis viimasesse ajakontrollpunkti enneaegselt sisenemise eest suure ajalise karistuse.

Koitla möönis, et kõrgemal tasemel võiks sõita küll, kuid selleks on vaja rahalisi vahendeid. Võimaluste piires tegutsedes on ta võtnud tänavuseks sihiks hoopis Soome meistrivõistlused, kus N-rühma võitja auhinnaks 25 000 eurot maksev auto.

Kaks etappi enne lõppu lahutab eestlast liidrist vaid poolteist punkti. Edu korral saaks

auhinnaautot müües juba järgmise hooaja eelarvesse korraliku seemne.

Eestlased pole muidugi ainsad, keda hirmkallis rallispordis rahahädad piiravad. Rally Estonia vast kõige võitluslikum mees, teise koha saanud venelase Aleksei Lukjanuki lootused takerduvad samasse puntrasse.

«Loomulikult tahaks me panna end proovile ka suurematel võistlustel, kuid selleks tuleb leida uusi toetajaid. Soome MM-rallile ma lähen, kuid kõigest pealtvaatajana,» tõdes Lukjanuk ja nimetas Rally Estonia 2. kohta oma karjääri seni üheks säravamaks hetkeks. «Paneksin selle kõrvale 2012. aastal saadud Saaremaa ralli üldvõidu, mis oli minu jaoks märgilise tähendusega.»

eest pakkus pinget viimaste kilomeetriteni.

rahalised võimalused üle, kuid oli veendunud, et Eesti meistrivõistluste etappidest enamat ei saa ta plaani võtta.

Egon Kaur on tänavu osalenud ühel MM-rallil, kuid lõhkus seal auto ja rohkemaks pole sellel tasemel osalemiseks raha jagunud. Rally Estonial jättis masina tehniline rike ta avapäeval pärast kolme kiiruskatset raja äärde, kuid laupäeval jätkates näitas koos Erik Lepiksoniga sõitnud mees väga head kiirust. Tasuks Eesti meistrivõistluste arvestuses N-rühma 2. koht.

«Vähemalt midagigi saime sellelt rallilt,» märkis Kaur trofeeks saadud karikat silmitsedes. «Ja tegelikult saime edaspidiseks ka hulga enesekindlust.»

Paraku saab seda kasutada vaid kodustel sõitudel.

Purunenud jalaluud ja ribid – rallimehed kihutasid vastu kivi peep pahv peep.pahv@postimees.ee

«Andrusel on katki vasak jalaluu, minul endal mõlemad jalaluud… lisaks veel mõned katkised ribid ja põrutused. Ohtlikke sisemisi vigastusi õnneks ei ole,» rääkis rallimees Raul Jeets eile õhtupoolikul Postimehele. Laupäeval Rally Estonia eelviimasel kiiruskatsel ränga avarii teinud mees viibis koos oma kaardilugeja Andrus Toomiga Tartus haiglas ühes palatis.

Juba ralli avapäeval pärast ühte trampliini teelt välja sõitnud ja üle kahe minuti aega kaotanud Jeets ja Toom olid enne eelviimast kiiruskatset 12. kohal ning hinges lootus püüda 35 sekundi kaugusel olevat soomlast Kristian Sohlbergi.

«Kaks ja pool minutit olime juba tagasi võtnud, mõtlesime, et kahe viimase kiiruskatsega saame ta päris kätte,» meenutas Jeets. «Võistlus ei lõppe ju kunagi enne finišit – aga ei, me ei läinud üle pingutama. Aga hüpe läks pikaks ja seejärel ka kurv ning korraga oli suur kivi meie ees. Pidurdada ei jõudnudki.»

Jeetsi ja Toomi auto raksatas kiirusega 150 km/h vastu kraavis olnud suurt põllukivi, mis peatas hetkega auto hoo ja pööras selle kummuli. Jeets pääses ise masinast välja, Toomi pidid samas viibinud pealtvaatajad abistama. Lisaks masin süttis, kuid tuli õnnestus

Raul Jeetsi ja Andrus Toomi auto ja saatuslik põllukivi. foto: ray põder

kustutada enne päästeameti kohalejõudmist. «Inimesed olid meile väga tublilt abiks,» tänas Jeets õnnetuse paigas viibinud inimesi.

Kuigi Jeets läks kiirabiautosse omal jalgel, tuvastati tal hiljem mõlema jalaluu murrud, Toomi vigastus oli kohe ilmne ning öö hakul tehti talle lõikus.

«Hiljem kuulsime, et peaaegu kõik olid teeäärse suure kivi kiiruslegendi märkinud, kuid meie ei pannud seda tähele. Olnuks see kirjas, sõitnuks me seda kohta ettevaatlikumalt,» nentis Jeets. «Mäletan õnnetuse hetkest kõike… sellise kiiruse pealt momentaanselt seisma jäämises pole

midagi head. Oleme mõlemad suured mehed, eks see muutis löögi veel tugevamaks.»

Jeets avaldas lootust, et täna pääsevad nad paarimehega kodusele ravile. Paar kuud kipsis jalad on siiski neile garanteeritud ning see on piisavalt pikk aeg, et oma tuleviku peale mõtelda. Eile ei osanud mehed veel ütelda, kas nad enam ralliautosse istuvad.

«Eks meil on aega selle üle mõtelda ja otsustada. Praegu tunnen, et hirmu mul uuesti autosse istumise ees pole,» rääkis Jeets. «Samas oleme ikkagi hobisõitjad ning ma ei tea, kas suudame veel sellise tiheda graafikuga võistelda nagu kahel viimasel hooajal.»

16 || SPORT || POSTIMEES, 21. JUULI 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

JÄRJEKORDNE TRIUMF. Noor Eesti epeevehkleja võitis MMil pronksi.

Erika Kirpu: olin medalit väärt!

Medalivõitja isa: tunne on võimas!

jaan martinson reporter

«Me olemegi kõvad!» võttis Erika Kirpu pärast pronksivõitu Kaasani MMil lühidalt kokku Eesti epeevehklemise taseme ja hajutas kõik kahtlused, et tema medali võiks liigitada üllatuste kilda. «Väärisin pronksi, olin selle nimel meeletult tööd teinud.»

Meie epeenaised on tõesti kõvad. Naiskonnana mullused Euroopa tšempionid. Irina Embrichil on seitse tiitlivõistluste medalit, Julia Beljajeva krooniti aasta tagasi maailmameistriks, nüüd oli Kirpu kord, olgugi et ta on kõigest 22-aastane, aga vehklemist peetakse vanade ja kogenute alaks.

«Erika võiks tänavu medali ära tuua, ta on selleks võimeline,» kuulutas naiskonna peatreener Kaido Kaaberma kevadel prohvetlikult. «Näe, Embrichil ja Beljajeval on individuaalsed autasud olemas.»

Veidi enam kui kuu tagasi EMil jäid Eesti neiud tühjade pihkudega. Üllatuslikult. Kirpu oli koondislastest parim, kaotas 1/16-finaalis olümpiavõitjale Jana Semjakinale ja sai 13. koha.

Vahepealse ajaga pühiti pettumus ja lõhuti trenni teha. «Ettevalmistus õnnestus,» selgitas Kirpu treenerist isa Viktor.

«Vorm läks pidevalt ülesmäge.

Tõsi, vahepeal pidi tütar tegema ülikoolis diplomitöö, aga sai hakkama.»

Niisiis Kaasan. Eelvõistlustel purustas Kirpu kõik kuus vastast ning pääses otse põhiturniirile. Järgmine märk hiilgavast vormist?

«Midagi ta näitas, aga mitte palju,» tunnistas Kirpu. «Tund-

Erika Kirpu (paremal) vehkles elu parimat vehklust, tasuks MM-pronks.

sin sel päeval end imehästi, ent siis, kui läks vehklemiseks medalite nimel... Eelmisel päeval valutas pea, hommikul oli enesetunne santi, kõik lihased valutasid. Aga ma tahtsin nii väga. Tahe viis mind medalile.»

Brasiillanna Amanda Simeao alistas Kirpu mängeldes 15:9, kolm tiitlimedalit võitnud itaallanna Mara Navarria hakkas pisut rohkem vastu ja kaotas 12:15. Siis saabus otsustav hetk, teel seisis valitsev maailmameister, kaaskoondislane ja kaastartlane Beljajeva, kes läks alustuseks juhtima 7:2. Siis sai Kirpu sooja sisse ning tegi 13 torget vastase kahe vastu.

Sama hooga alistas Kirpu ka korealanna Injeong Choi, andmata talle vähimatki võimalust.

Kui tabloo kuulutas Kirpu võitu 15:12, lõid tunded üle pea.

Medal oli käes. «Pisarad hakkasid silmist voolama. Mul ei olnud peas ühtki mõtet, aga hing hõiskas rõõmust. Nutt tuli iseenesest.»

Isa arvates oli kogenematus see, mis tütrelt finaalikoha röövis ja poolfinaalis 15:12 võidu sakslannast vanameistrile Britta Heidemannile andis: «Emotsioonide talitsemine vajab harjumist. Sul on medal käes, seedid ülevat hetke, ja siis pead taas vehklema minema.»

foto: afp / scanpix

Kirpu nõustus isaga, kuid vaid osalt: «Jah, olin emotsioonide kütkes, aga lisaks hakkasid organisaatorid mind tirima siia ja sinna, oli täielik jama, ma ei teadnud, mida teha või kuhu minna ega saanud absoluutselt matšiks keskenduda. Aga see polegi tähtis, olen kolmanda kohaga rahul.»

Finaalis kaotas Heidemann 11:15 itaallannale Rossella Fiamingole, kes omakorda alistas veerandfinaalis Irina Embrichi 15:13.

MM-pronks polnud Kirpule esimene medal, küll aga täiskasvanute seas esimene individuaalne. Naiskonnaga on

ta kaela saanud EMi kulla ja pronksi, juunioride ja kadettide seas tuli medaleid kamaluga.

«Olen teinud meeletult tööd, nüüd sain väärilise tasu,» sõnas Kirpu õnnest säraval häälel. «Olen kindel, et väärisin praegu pronksmedalit, aga loodan, et see ei jää mu viimaseks autasuks.»

Kolmapäeval ootab Eesti vehklemispiigasid ees naiskonnavõistlus. Kirpu kinnitas, et on selleks ajaks maha rahunenud: «Võistkondlik turniir on minu jaoks alati olnud ülitähtis ja küll ma endast parima annan.»

Erika Kirpu treenerist isa Viktor, kes samuti Kaasanis viibis, oli medali üle sama rõõmus kui tütargi. «Võimas tunne oli, kui Erika veerandfinaali võitis. Ära tuli see medal! Kuid asi pole niivõrd medalis, kuivõrd arengus. Ta läheb kogu aeg paremaks. Nüüd on tähtis, et seisakut ei tuleks ja edasiliikumine jätkuks. Tal on soov enamat korda saata.»

Viktor Kirpu on tegelikult vaid poolenisti tütre treener, teise poole juhendamisest teeb ära meeskonna pealik Igor Tšikinjov.

«Just Tšikinjovi osa oli ses medalis väga suur,» tunnustas pronksineiu isa kolleegi.

Mullune maailmameister, Kirpu eakaaslane Julia Beljajeva on pärit samuti Tartust. Mida seal heade mõtete linnas tehakse, et noored vehklejad aina medaleid võidavad?

Viktor Kirpu pikalt ei mõtle: «Edu tagab mitu tegurit. Esmalt traditsioonid, teiseks harjutamistingimused, mis aina paremaks lähevad, kolmandaks treenerite hullus ja neljandaks teadmised – me korjame tarkused üle ilma kokku, aga üht-teist, millega üllatada, mõtleme ka ise välja.» PM

Olen teinud meeletult tööd, nüüd sain väärilise tasu, MM-pronks Erika Kirpu

Vehklemise MM: Novosjolov langes, Priinits tõusis VEHKLEMINE Tiitlikaitsjal

Nikolain Novosjovil läks MM täiega aia taha, seevastu kerkis Sten Priinits varjust, jõudis veerandfinaali, kuid jäi seejärel alla itaallasele Enrico Garozzole. «Tunded on kahetised, kahju, et kaotasin, tore, et nii kaugele jõudsin. Rõõm on siiski suurem,» tunnistas Priinits kellele märgiti protokolli kaheksas koht.

Noor ja lootustandev – säärast tiitlit kandis Priinits (26) aastaid. Paar sähvatust, aga üldiselt tagaplaanil. Vehelda ta oskas, paraku vedasid närvid alt. Ka Kaasanis, enne turniiri, kuulutas epeemeeskonna peatreener Igor Tšikinjov: kui Priinitsa närv vastu peab, võib ta jõuda kaugele.

Eelvõistlusel oli Priinits võimas, sai kuus võitu ning pääses otse 64 parema sekka, kus hoog ei raugenud. Soojenduseks langetas ta taanlase Patrick Jorgenseni 15:7, seejärel mulluse Euroopa meistri sakslase Jörg Fidleri 15:14 ning maailma teise numbri, üheksa tiitlimedalit võitnud šveitslase Fabian Kauteri takkaotsa.

Lisaajal 15:14.

«Kaks tituleeritud venda

Sten Priinits (paremal) kostitab vastast hella kohta.

MMil ära torgata ... Olen rahul,» rõõmustas Priinits ja meenutas, et Kauter jäi talle alla ka mullu universiaadil.

«Kui maailma tippvehklejat saab kliendiks nimetada, siis jah, Kauter on mu klient. Tegelikult ta pisut pelgaski, eelmine kaotus oli meeles.»

Medalit siiski seekord ei tulnud, Garozzo seisis teel.

foto: afp / scanpix

«Itaallased ja venelased on mulle väga ebasobivad vastased, nad on agressiivsed ja otsivad terakontakti. Lisaks tabasid mind krambid. Aga ei üks ega teine pole vabandus.

Nii läks. See, et veerandfinaalis nõnda tuuseldada sain, näitab, palju on mul vaja veel tööd teha.»

Priinits on rahul kõige

enam sellega, et on sooritanud tänavu suure hüppe tipu poole – EMil sai ta Eesti parimana 16. koha – ning MMi tulemuse põhjal saab ta EOK palgale.

«Esmakordselt saan öelda, et olen proff,» rääkis Priinits ja arvas, et töötasu, mis pole küll suur, vabastab pingetest.

«Varem sain alaliidult pisikest palka, mida jätkus vaid toidu jaoks. Proovisin ühel hetkel ta töö kõrvalt treenida, aga see on jama. Kui tahad tulemust, pead pühenduma.»

Enne hooaega seisis Priinits enda sõnul teelahkmel: «Mõtlesin elu üle järele – kas tahan elu lõpuni jääda 50. koha meheks või hakkan lõpuks ka tugevaid võitma. Tšikinjovi tulek meeste koondise treeneriks oli kõva sõna. Rügasime temaga päevast-päeva.»

Tegelikult pole MMi kaheksas koht see, mida Priinits ihkab: «Olen oma tundi oodanud juba pikka aega ning ootan edasi. Ju Jumal näeb, seal üleval, et kes tööd teeb, saab ka tasu. Tänane oli vaid väike samm selles suunas, kuhu tahan jõuda. Nüüd pole muud, kui paneme hullu pilguga trenni edasi.» Jaan Martinson

POSTIMEES, 21. JUULI 2014 || KASU || 17

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, KASU@POSTIMEES.EE

Toidus kasutatavad magustajad • glükoosi-fruktoosisiirup glükoosi (GFS) – saada saadakse tärklisest või inuliinist, sis sisaldab üle 50% glükoosi. fruktoos • fruktoosi-glükoosisiirup (FGS) – saada saadakse tärklisest või inuliinist sisaldab üle 50% inuliinist, frukto fruktoosi. s • suure fruktoosisisalduseg maisisiirup (HFCS) – dusega maisi maisisiirupist saadav siirup, s mis sisaldab fruktoosi 90%, 55% või 42% siirupist. g • glükoosisiirup (GS) – saad saadakse tärklisest või inu inuliinist, siirup fruktoosi s ei sisalda.

• ffruktoosisiirup (FS) – saad saadakse põhiliselt maisi-

tärklisest, aga ka nisu- ja riisitärklisest, siirup glükoosi ei sisalda.

• glükoos ehk viinamarjasuhkur – magus kristalne aine, monosahhariid, mida leidub puuja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi toodetakse teraviljades ja kartulis leiduvast tärklisest.

• fruktoos ehk puuviljasuhkur – looduslik monosahhariid, mida leidub puuviljades, mahlades ja mees, ja mis on suhkrutest kõige magusam.

Fruktoosi toodetakse teraviljades ja kartulis leiduvast tärklisest. allikas: internet, tiiu liebert

GPS Uuri lähemalt ja küsi hinda!

Nii pildil olev Helluse jogurt kui ka paljud teised Tere tooted sisaldavad veel glükoosi-fruktoosisiirupit.

foto: erik prozes

KIUSLIK SIIRUP. Fruktoosi liigtarbimisel võib maks rasvuda.

Piimatootja muudab tarbijate survel retsepti piret lakson reporter

T

arbija24ga ühendust võtnud lugeja tundis muret, et uus Tere maasikajogurt sisaldab glükoosi-fruktoosisiirupit. «Kas sellele tõesti tervislikumat alternatiivi pole?» ei mõista ta, miks seda ikka veel toodetes leidub.

Tegime Stockmanni kaubamaja piimatoodete letis kiire tiiru ja esmapilgul märkasime, et glükoosi-fruktoosisiirupit sisaldavad kodumaistest toodetest vaid Tere omad. Näiteks leidub seda väheses koguses Helluse maasikajogurtis ja vaarika-hapupiimajoogis, aga ka laktoosivabas koorejogurtis ning mitmes kohupiimakreemis.

Tere tootearenduse nooremspetsialist Margit Saul selgitas, et mõnda aega tagasi meedias poleemikat tekitanud fruktoosi-glükoosisiirupi all peetakse tegelikult silmas suure fruktoosisisaldusega maisisiirupit (HFCS), mis sisaldab fruktoosi 90%, 55% või 42% siirupist, ja millel on arvatud olevat ohtlik mõju tervisele.

Tere osas toodetes on praegu veel kasutusel glükoosifruktoosisiirup, mis sisaldab rohkem glükoosi ja mis väikeses koguses pole tervisele kahjulik.

Toitumisteadlane Tiiu Liebert selgitas, et inimorganism lagundab fruktoosi teisiti kui glükoosi. «Glükoos stimuleerib insuliini eritumist, fruktoos aga mitte. Fruktoosi ainevahe-

tus toimub peamiselt maksas, kus see muudetakse kergesti rasvaks, nii et fruktoosi liigtarbimisel võib tekkida maksa rasvumine.»

Sauli kinnitusel jõuab glükoosi-fruktoosisiirup nende toodetesse moosilisandiga ja seetõttu on seda tootes endas väga vähe. «Sellist kogust ei peaks kindlasti kartma,» sõnas Saul, kelle sõnul aitab siirup saavutada parema konsistentsi.

Paljud tarbijad peavad glükoosi-fruktoosisiirupit siiski suure fruktoosisisaldusega maisisiirupiks ja segaduse vältimiseks tegeleb Tere jooksvalt oma toodete lisandite hulgas glükoosi-fruktoosisiirupi välja vahetamisega.

Leidub mitmes tootes Valio Eesti ASi sortimendis on üks topsijogurt, milles on lisaks suhkrule vähesel määral kasutatud ka glükoosisiirupit. «Ja see on ka kõik, sest meie põhimõte tootearenduses on juba mõnda aega olnud ühene: kasutame oma toodetes vaid parima kvaliteediga Kesk- ja Lõuna-Eesti farmidest pärit piima ning säilitus- ja lisaainete hulga oleme viinud miinimumini,» kommenteeris Valio turundusja tootearendusdirektor Krista Kalbin.

Ta lisas, et Valio soovib oma tarbijatele pakkuda puhtaid ja lihtsaid piimatooteid ning seetõttu ei ole ka arendamisel ühtegi toodet, mis sisaldaks glükoosi- ja fruktoosisiirupit.

ASi Maag Piimatööstus turundusjuhi Ruta Kallaspooliku sõnul on neil kaks toodet, millest üks sisaldab glükoosisiirupit, teine fruktoosisiirupit.

«Meie tootjana seda ei kasuta.

Juhul kui see on tootes, siis tu-

leb see lisandist, kus seda on kasutatud osaliselt suhkru asemel,» möönis ta. «Suhkur teatavasti teatud koguses küllastub ja põhjustab kristalliseerumise, seega aitab siirup hoida moosi näiteks vedelana.»

Piirmäärad puuduvad Toiduameti kinnitusel on glükoosi-fruktoosisiirup toidus kasutada lubatud suhkrutoode ning nimetus «glükoosi-fruktoosisiirup» tähendab, et siirup sisaldab lisaks glükoosile ka fruktoosi, kuid ülekaalus on siiski glükoos.

Piirmäärasid suhkru või teiste suhkrutoodete kasutamiseks toidus ei ole. «Määravaks saab ikka toidu maitse, sest suhkrutooteid kasutatakse eelkõige magusa maitse andmiseks. Samas pööravad toidu valmistajad viimasel ajal rohkem tähelepanu suhkrusisalduse vähendamisele valmistoitudes,» rääkis veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna spetsialist Tiiu Rand.

«Suhkrud on organismile üheks energiaallikaks, kuid neid on tarvis vaid väikeses koguses,» lisas ta.

Kui toidu valmistamisel on kasutatud suhkrut või mingit muud suhkrutoodet, siis peab see olema näidatud ka koostisosade loetelus. Toidu märgistusel esitatakse koostisosade loetelu, mis näitab kõiki toidu valmistamisel kasutatud koostisosi.

Glükoosisiirupit või glükoosi-fruktoosisiirupit või fruktoosi-glükoosisiirupit saadakse tärklisest või inuliinist. Tärklise allikana võib kasutada mistahes tärkliserikast toitu, näiteks kartulitärklist, teravilja, maisi jne.

WWW.JAKARI.EE Garmini seadmete ametlik maaletooja Jakari Marine OÜ

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Võtad aega, et oma elu hetkeks kõrvalt vaadata. Kõik tundub nagu paigas olevat, kuid on midagi nähtamatut, mis sind juba mõnda aega häirib.

SÕNN Lülitad end millestki välja ja sinu enesetunne paraneb. Vaatad tagasi ja näed, et see asi ei olnudki sinu jaoks, vaid hoopis piiras su arengut.

KAKSIKUD

Tunnetad kohe ära, et see hetk on see, mida oled kaua aega oodanud. Oled selleks vaimusilmas valmistunud, kuid tegelikus olukorras vajad natuke aega, et sisse elada.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 21. JUULI 2014 || VARIA || 19

7

4 2

ô

1 a

b

ò c

d

e

ê

f

g

h

Miroslav Havel – Berkovec Memorial Tourney, 1946 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rd5!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KAS SA LUGESID MU MEILI SINU ÄRIPLAANI KOHTA?

Tead, et kõik, mida teed, tuleb sulle endale tagasi.

Sellepärast valid positiivse ja oled oma elu kuningas. Samas suudad endast kõik suuremad jamad eemal hoida.

KAS SEE OLI SEE ARUSAAMATU JOGA, MIS EI MÕISTNUD EI PROBLEEMI OLEMUST EGA LAHENDUST?

EI.

AH SOO. SIIS MA POLE SEDA SAANUD.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Vaatad tagasi ja näed, kuidas üks asi on järgnenud teisele. Nende vahel on seosed, sest iga järgnenu on välja kasvanud eelnenust. Oled tulevikus sihikindlam ja ettevaatlikum.

AMBUR Tunned, et andestamine oleks nagu mäekõrgune ülesanne. Samas tunned suurt vabadust, kui oled andestanud.

Sa ei ole enam millegi lõksus.

1. 2001. aasta oktoobris korraldas Eesti Ekspress ainulaadse matši kiirrääkimises. Vastamisi olid legendaarne kiirrääkija Gunnar Hololei (1927–2009) ja tema poeg Henrik Hololei. Raadioreporterist isa võitis toonast majandusministrit 199:195. Mis ühikutes tulemust mõõdeti?

2. Walesis on oluliseks uusaastakingituseks Calennig.

Sellel on pikk traditsioon. Seda kingitakse, sest arvatakse, et see toob õnne. Calennig on midagi, millel on kolm puupulka jalgadeks, kaunistuseks nelgiterad, igihaljas oksake ja kuivatatud juurvilju. Mis on Calennig?

3. FEMSA on maailma suurim Coca-Cola pudelitesse villija. Mis riigi ettevõte on FEMSA? 4. Tema raamatutel on palju austajaid üle terve maailma, need on olnud lemmiklektüüriks ka paljudele tuntud inimestele. Väidetavalt kuulunud tema raamatud ka Liibüa omaaegse liidri Muammar Gaddafi (1942–2011) lugemisvara hulka. 1983. aastal kanti kirjaniku nimi Guinnessi rekordite raamatusse, uueks rekordiks oli 26 ilmunud teost ühel ja samal aastal. Nimetage kirjanik.

5. Helilooja Arvo Pärt on maailmanimi. Mis valdkonnas teeb aga tegusid Armi Pärt?

Vastused: 1. Sõna minutis. 2. Õun. 3. Mehhiko. Fomento Económico Mexicano S.A.B. de C.V. 4. Inglise kirjanik Dame Mary Barbara Hamilton Cartland (1901– 2000). Kokku ilmus temalt oma eluajal 723 raamatut.

5. Käsipallur, 2014. aasta Türgi meister.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA

Tead, et õnn on eelkõige sisemine. Selle tõttu hoiad oma energia puhta ja positiivsena ning püüad vältida kellegi teise negatiivsust endasse imemast.

KALAD Näitad üles armastusväärsust ja oled nõus abistama seal, kus mitte keegi ei taha. Võid oma oskustega kedagi jalust rabada.

à

3

ERNIE

NEITSI

KALJUKITS Tunned end suurema asja osana. Mingid nõuanded on seni hästi töötanud, teised aga mitte. Positiivsete mõtetega lood soovitud elu alusmüüri.

à

ê

5

LÕVI

KAALUD Igasugune pingutamine tasub nüüd end mitmekordselt ära. Varajane tõusmine kaasa arvatud. Saad tasu allikast, mille olemasolu on varjatud.

î

6

VÄHK Astud reeglitest üle, sest need on takistused. Kui keegi ütleb, et teed valesti või jääd millestki ilma, siis sa ei kuula teda.

Keegi võib arvata, et teatud staatuses olles ei tohi mõningaid asju teha. Sina asju nii ei näe ja käsid tal kergemalt võtta. Sa ei tee endale kunagi takistusi.

è è à à

8

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Isa, ma tahan tsirkusesse minna!»

«Ei poja, läheme parem jalgpalli vaatama. Eesti mängib Hollandiga.»

«Kas seal nalja ka saab?»

«Arvan, et saab küll.»

«Aga kas seal kloune ka on?»

«On küll. Eestist on tervelt 11 inimest ja kõik on klounid.»

••• Patsient tuleb ortopeedi juurde.

«Doktor, minu jalgadega on midagi korrast ära. Kas te vaataks need üle?»

Arst palub tal kingad ja sokid jalast ära võtta. Mees teebki nii.

«Kulla mees, ehk on asi selles, et teie jalad on hirmus räpased.» ütleb arst. «Kõigepealt peaksite need ära pesema.»

«Ahhaa!» rõõmustab patsient.

«Täpselt sedasama ütles mulle ka jaoskonnaarst, aga ma arvasin, et kindlam on ikka spetsialistiga konsulteerida.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on METSAVEND

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 21. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: TAMBET, TULEV Jüri Selirand 86, arheoloog Arvo Krikmann 75, rahvaluuleteadlane, akadeemik Jüri Tarmak 68, olümpiavõitja Sulev Keedus 57, filmioperaator ja -režissöör Riina Sildos 50, filmindustegelane Oliver Kuusik 34, ooperilaulja Julia Beljajeva (pildil) 22, vehkleja

Paide kauneim koer on Tipsu Paide kreisilinnapäevadel laupäeval kaunimaks koeraks valitud seitsmeaastane krants Tipsu sai auhinnaks koeratoitu, perenaisele Kaja Vilumaale jääb päeva meenutama karikas, mille nimel võistles 24 koera. Rongkäik, mis korraldati tänavu esimest korda, andis kohtunikele võimaluse jälgida enam koera ja omaniku koostööd. Kõige paremini said omavahel hakkama Tipsu ja Kaja Vilumaa, kes tunnistati üldvõitjaks. Kaja Vilumaa ütles, et hommikul töölt tulles tundis ta, et Tipsu võidab Paide kaunima koera tiitli. «Olin kindel nii endas kui ka Tipsus.» Tipsu on saanud hariduse Paide koertekoolis, kus ta on õppinud kaks aastat ja seitse kuud. Järva Teataja

Hiinlane reisib rattal, et frisbee’d mängida Hiinlane Xu Jiangjun reisib rattal mööda Euroopat, et mängida ultimate frisbee’d. Xu lahkus kodulinnast Xiaoganist enam kui poolteise aasta eest, kui läks Minskisse heast peast vene keelt õppima. Sealt asus ta umbes kolm nädalat tagasi jalgrattal teele, et osaleda möödunud nädalavahetusel Pärnus toimunud Ultimate Frisbee Mixed Madnessi turniiril. Euroopas palub ta end nimetada Ivan Xu, sest seni pole ta kohanud ühtki eurooplast, kes ta pärisnime meelde suudaks jätta. Pärnust suundus Xu rongiga Tallinna ja sealt parvlaevaga Rootsi, kus ta loomulikult loodab osaleda mõnel frisbee-turniiril. Pärnu Postimees

POSTIMEES ÕNNITLEB:

HOMME POSTIMEHES:

Rain Uusen 34, eriprojektide toimetaja (20.07)

TEHNIKARUBRIIK KIRJUTAB MUUDATUSTEST MICROSOFTIS. EUROOPA

Soe ilm püsib

TALLINN +24

NARVA +26

RAKVERE +25

ülle jõemaa

ilmateenistuse sünoptik

KÄRDLA +20 HAAPSALU +25

PAIDE

m

/s

Skandinaavia poolsaare ja Soome +25 kohal tugevneb kõrgrõhuala, mille mõju laieneb vähehaaval lõuna poole. See tagab uuesti kuiva ilma. Kõrgemates õhukihtiTARTU PÄRNU des on täna veel tuntav lõuVILJANDI +26 +27 +26 napoolse madalrõhkkonna KURESSAARE mõju, mistõttu pole välista+27 tud taevakaarele kerkivad üksikud rünksajupilved.

Täna on vähese ja vahelduva VÕRU pilvisusega ilm. Mõnel pool võib VALGA +26 +26 sadada veidi hoovihma. Puhub EMHI kirdetuul 4–10 m/s. Õhusooja on 23–27 kraadi, rannikul kohati KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR 20 kraadi.

Anne kanal +20 Teisipäev, 22.07 Kolmapäev, 23.07 Neljapäev, 24.07 Emajõe vabaujula +21 Tallinn +14/+23 +14/+25 +16/+24 Kakumäe rand +16 Tartu +16/+25 +14/+28 +15/+25 Kuressaare +23 Narva +13/+26 +15/+27 +17/+26 Pirita rand +15 Pärnu +15/+25 +13/+27 +16/+28 Pärnu rand +16 PÄIKE +23 Kuressaare +17/+25 +16/+26 +17/+25 Pühajärv tõuseb loojub Tallinnas 4.41 22.13 Tartus 4.41 21.57 Tartus 730 7907 Kärdlas 4.53 22.17 Põlvas 799 1474 4– 10

foto: anu puusepp / järva infoportaal

VIIMANE VEERG

UURIB, MILLAL PÕHJARANNIKUL MERRE UJUMA KANNATAB MINNA.

Võrus 5865 0856 Jõgeval 504 3611 Paldiskis 671 7288 Kundas 329 5820 Põhja-Eestis 5343 8211

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

+30,6 kraadi (1858) +5,7 kraadi (1983) +31,7 kraadi (1908) +5 kraadi (1968)

MAAILM

METSAKINNISTUTE, KASVAVA METSA JA ÜMARPUIDU OST

KUUFAASID

Lähemalt meist: www.lemeks.ee

  19. juuli 5.08   27. juuli 1.42   4. august 3.50   10. august 21.09

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tōkyō

+20 +32 +27 +34 +29 +29 +34 +21 +34 +29 +21 +23 +24 +23 +26 +26 +24 +30 +22 +23 +24 +26 +24 +23 +29 +14 +26 +26 +29 +25 +25 +31 +22 +30 +31 +13 +31 +35 +21 +27 +27 +27 +28 +34 +21 +28

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 21. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2012) 08 15 Terve Eesti, 6/10* 45 Ilus maa: Tuhalaane savituba 55 Kodused mehed 09 40 Holby City haigla: Peresidemed* 10 40 Mahemaa, 2/4* 11 10 ENSV: Suusad ju* 40 Minuscule 45 Jamie Oliveri 30 minuti road* 12 10 Kirbuturu lood, 4* 13 00 Hakkab jälle pihta* 30 Muusikaveski 50 Kohtumine tundmatuga (Eesti 2005)*. Komöödia 15 15 Kodused mehed* 16 05 Holby City haigla: Tsirkusemäng 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Maarja 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Bora Bora, Moorea, Prantsuse Polüneesia 19 15 ENSV: Surm ja maraton 19 45 Dallas: Lahingutanner 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Väljaspool kahtlust, 1/1 (Inglise 2009). Krimisari 23 50 Hyacinth Bucket* 00 20 Dallas* 01 06 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 30 Tagatargemad 10 00 Ellujäämise kunst: Klaasikunst 25 Siin ja praegu: Ain Mäeots 11 25 Idioot, 7/10* 12 15 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 34 ERR uudised 16 35 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 17 05 Kaugekõned (Iisrael 2009). Dokfilm 18 00 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt ja buldooser 25 Piknikutort: Vincent 35 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Oma kodu, kullakallis 45 Stella ja Sam: Reis Aafrikasse 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Haruldane lind 19 10 Ruff tegutseb: Ruff ja ronk 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 4x4. Taimõr ja Jamal, 4/9 20 15 Lo väike kuningriik (Itaalia 2010) 21 10 Sinine Kõrb (Eesti 2012) 22 10 Kirjandusfestival HeadRead: Antony Beevor 50 Wikmani poisid, 7 23 25 Laul Maarja külale 2011. Kuula, palun!

00 31 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised 50 Taltsutamatu süda 07 40 Garfield 08 05 Suvereporteri suvehitid* 20 Suvereporter* 09 20 Armastus ja karistus, 29* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Sajandi armastus, 47* 13 45 Heeringaminutid 14 05 Lindprii: Tormi silm.

Magus kättemaks 16 00 Küladetektiivid, 40: Mustad ikoonid 17 00 Taltsutamatu süda, 19 18 00 Armastus ja karistus, 30 20 00 Suvereporter 21 00 Peitusemeistrid 30 Saladused: Seesatatud armastaja.

Mõtlematu needus 22 30 Mentalist: Suur punane draakon 23 25 Pärapõrgu perekond: Kevadkoristus 55 Nikita: Lavastus 00 45 Vahelevõtja: Ennatlikud järeldused 01 30 Rizzoli ja Isles: Sündinud jooksma 02 10 Hawthorne: Öine vahetus 55 Pärapõrgu perekond: Kevadkoristus* 03 15 Merevaade* 40 Suvereporter* 04 30 Utta Danella: Perekonnasaladus, 1/2 (Saksa 2004)*.

Romantiline draama

06 15 Kirgede torm 07 05 Joonissarjad 55 Armastuse pisarad, 40* 08 55 Kirgede torm, 1430* 09 55 Vaprad ja ilusad, 6773* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 1 11 10 Padjaklubi 1, 7: Kõik on pekkis* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 8: Majareeglid 45 Hullumeelsed perekonnad, 7* 14 30 Selline on elu!: Hüvasti isa!

Lahutamine on valus 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 41 16 55 Midsomeri mõrvad 8, 1: Laip lainetes 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Libahunt 2 21 00 Ameeriklased 1, 8: Vastastikku tagatud hävitamine 22 00 Suvesangarid, 26 30 Spioonimängud (Inglise-USA 2001).

Põnevik 01 00 CSI kriminalistid 13, 20: Kartmatu 55 Sündmus, 22 02 40 Võta või jäta 6, 2 03 45 Suvesangarid, 26* 04 10 Kodumäng 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 26* 50 Reisijaht

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 119 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 230* 40 Eluteed, 6/45 10 05 Küladetektiivid, 224: Tagasitulek lõppes surmaga 55 Süütu süüdlane, 10 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Russell Crowe; Jennifer Aniston; Michael Douglas; Michelle Pfeiffer 20 Poissmees, 9/12* 14 00 Pimedus (JaapaniBrasiilia-Kanada 2008)*. Müstiline draama 16 00 Ainult Essexis!

17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz 19 00 Kodus ja võõrsil 30 Emmerdale, 231 20 00 Meie aasta Siberis: Lapsed; Raha 21 00 Vestlused teiste naistega (USA-Inglise 2005). Romantiline draama 22 50 Beebiminutid: Rasedus ja seks; Rasedus ja toit; Rasedus ja janu 23 00 Poissmees, 10: Naised räägivad kõik ära 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Aadrilaskmine 02 25 Meie aasta Siberis: Lapsed*; Raha* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 10* 45 Suvereporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 131: Sõber kogu eluks* 09 20 Sissemurdjad, 1011: Pime külg*; Jonesi mäng* 10 10 Näljased meremehed, 50/50: Fowey* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 34/86: Salaidentiteedid* 14 35 Knight Rider, 39: Kiirusedeemonid* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Zimbabwe ja Zambia 16 20 Komissar Rex, 132: Ohtlik elu 17 10 Supermani uued seiklused, 35/86: Trikitaja tagasitulek 18 05 Knight Rider, 40: Koljati tagasitulek, 1 19 00 Galileo 30 Merevaade 20 00 Tuvikesed, 1-2* 21 00 Kaks ja pool meest: Tere, mina olen Alan Cousteau* 30 Kriminaalne Venemaa, 292: Jaht ilule; 293: Kadunud autoomanikud, 1 22 30 Jõugud, 9/12 23 30 Conan, 233 00 20 Kaks ja pool meest: Ülalpool kükloope 45 Tuvikesed, 3-4: Ma ei tapnud šerifit; Kelle tuba, kelle luba?

01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 10: Suur kiirus* 11 00 Jackie Brown (USA 1997)*. Krimidraama 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 10: Suur kiirus* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 11 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 11: Vennad vaenujalal 17 00 NCIS kriminalistid 4, 10: Suitsutatud 18 00 Perepea 7, 5* 30 Simpsonid 4, 1* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 15-16: Kullake; Meeleheitlikkuse päev; 20 00 Perepea 7, 6: Stewie tapab Loisi 30 Simpsonid 3, 21: Koloner Homer 21 00 Suvesangarid, 14 30 Ajasõlm (Looper, USA 2012).

Ulmemärul 23 45 Puhkus Mehhikos 2, 53; ekstra 2, 53 01 00 Teismeliste seksielu 2, 3 50 Kuidas ma kohtasin teie ema 6* 02 40 Kohver, 11* 03 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Pühapäevatee* 09 00 Inimese mõõde* 40 Aleksei Turovski lood* 10 10 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 25 Ameerika eestlased.

Läänerannik, 7/7* 55 EMV LLadinaAmeerika tantsudes 2014, 1/2 11 55 Armastus koolera ajal (USA 2007)*.

Mängufilm 14 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 139/304* 17 00 Armuleek, 140/304* 45 Armuleek, 141/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 85/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Noor Montalbano, 1/6. Krimisari 00 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Taavi Libe 09 45 Säde. Elektrik Robin 10 05 Huvitaja. Marju Kaasik 11 30 Järjejutt. Francoise Giroud – Imetabane Cosima, I. Katkendeid raamatust loeb Kersti Kreismann 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Rokipeerid 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Arno Tamm 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Andres Ammas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Jazzkaar 25. Immo Mihkelson 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Maailmapilt* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater Puhastus, 1. Sofi Oksanen “Puhastus” I osa.

10 05 Muusikatuba.

Liina Vainumetsa.

Wolfgang Amadeus Mozart – Flöödikontserdid nr 1 G-duur ja nr 2 D-duur esitavad Maho Kajikawa, Emi Kubota ja Tokyo Filharmoonia Orkeste (dirigendita).

11 05 Album. Jean-Marie Leclair – Sonatas.

12 02 Delta. Tõnn Adermann. Kultuurisündmused ja muusika 14 05 Kooskõla 15 02 Lõunakontsert Londonist. BBC Proms. Esineb Les Arts Florissants Paolo Zanzu juhatusel.

16 05 Helileid. Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu.

Gaetano Donizetti – Don Pasquale.

Esitavad Ildebrando D’Arcangelo, Corey Crider, Rene Barbera, Marlis Petersen, Lyric Opera koor ja orkester Stephen Lordi juhatusel.

Etendus toimus 1. juunil 2013 Chicago Lyric Operas.

22 05 Fantaasia. Joosep Sang 00 05 Nokturn