Postimees 21 10 2014

VALED TRELLID

JUGOSLAAVIA SÕJAROIMARILE MILAN MARTIĆILE EI MEELDI TARTU VANGLAS. EESTI LK 11

OSTJATE NIMEL

SAVISAAR MUUSIKALIKS

Suured rahvusvahelised toidupoeketid suudavad välja süüa nii väikesed poed kui isegi hulgimüüjad.

Poliitika on üks võimalus, kuidas uurida inimest, põhjendavad muusikali «Savisaar» lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper.

MAJANDUS LK 12–13

TEHNIKA Aktiivsusmonitor ei jäta kasutajat hetkekski omaette.

LK 21

KULTUUR LK 16–17

www.postimees.ee Tallinna mupo juht

RAIK SAART: Varem ei suutnud keegi parkijaid korrale kutsuda, aga praegu Tallinnas enam seda probleemi pole.

TEISIPÄEV, 21. OKTOOBER 2014 • NR 245 (7236) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 802 • LUGEJAID 198 000

EESTI LK 8–9

JULGEOLEK

Kes kontrollib Läänemerd?

Balti riikide NATO garantii maksab midagi vaid siis, kui Rootsi kontrollib Läänemerd ja oma õhuruumi, osutab Ahto Lobjakas. Niipea kui Venemaa saab enda võimusesse strateegilise Ojamaa, läheks NATO vägedel Eestisse jõudmiseks mõne päeva asemel tunduvalt kauem aega. LK 14

SALLIVUS

Valed inimesed Alati on kellelgi, kes teisi ei salli, taskust võtta sõna «püha», mille nimel torgata, lõigata, tümitada, tõrjuda, sõimata, ähvardada.

Ning tappa, leiab kirjanik Jaak Jõerüüt. Ühtegi institutsiooni ei maksa pühaks pidada, elu on püha. LK 15

Rootsi otsib allveelaeva Rootsi peaminister ütleb, et viiendat päeva otsitakse riigi rannikuvetest midagi, millest pole teada, mis see täpselt on. Ülejäänud räägivad Venemaa allveesõidukist.

Peaminister kutsus tuppa Kui puuetega inimesed eile hommikul Toompeale riigikogule ja valitsusele töövõimereformi puudutavat petitsiooni üle andma läksid, tuli nendega välja rääkima riigikogu aseesimees Jüri Ratas, ent mitte peaminister Taavi Rõivas. Peaminister saatis alla tänavale sõna, et tulgu puuetega inimeste esindajad hoopis tema juurde üles. «Õues sajab vihma,» põhjendas peaministri büroo juhataja Liina Kersna. «Miks peaks inimesi õues hoidma, kui on võimalik nad tuppa kutsuda?»

Fotol pusitaksegi parasjagu Stenbocki maja trepil, kuhu lisati kiiresti hädapärane kaldtee. Esiplaanil on liikumispuuetega inimeste liidu juhatuse liige Tiia Sihver.

3500 pöördumisele allkirja andnud inimest soovib, et riigikogu menetluses olev töövõimereformi kava töötataks veel kord läbi. Peaministri sõnul lepiti eile kokku, et rakenduskava vaadatakse üle ning täiendatakse probleemvaldkondade lahendamise tähtaegadega. foto: tairo lutter

Spekuleeritakse, et otsitav võib olla (viga saanud) Vene miniallveelaev, mis paigaldas miine või luureseadmeid, või uppus koguni tuumaallveelaev Dmitri Donskoi.

LOE LK 4–5

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

nils niitra

1 8 5 7

Ainult eeskuju loeb

Viimases kohtuastmes süüdi mõistetud poliitikud korjatakse pärast riigikogust lahkumist sageli varem või hiljem erakonnakaaslaste poolt üles, klopitakse puhtaks ja pannakse siis mingi «olulise» teemaga tegelema. Nii sai pistisevõtmises süüdi mõistetud Ester Tuiksoost Edgar Savisaare nõunik. Kunagine Põlva kaubamaja naistekaupade osakonna juhataja teeb munitsipaalpanka. Kui panka loob pistisevõtmises süüdi mõistetud kriminaal, on Tallinna maksumaksjatel kahtlemata põhjust olla murelik.

Tuiksoo oli riigikogus palju ohutum. Ei võtnud ta üleliia palju sõna ega algatanud kuigi palju seaduseelnõusid. Praegu aga lahkuvad kurjategijad riigikogust ja hakkavad otsima, kuidas endal nahk toores hoida – mine tea, mis kurja nad veel võivad ette võtta. Ka inimese vanglas pidamine on kulukas ettevõtmine, sestap teen ettepaneku jätta pätid riigikokku.

Seal on neil stabiilne sissetulek ja nad ei saa ühiskonnale suuremat kahju teha. Kui riigikohus on oma sõna öelnud, tuleks kriminaalid määrata kurjategijate fraktsiooni koosseisu.

Kurjategijate fraktsiooni üks mõte oleks näidata, et riigikogu moodustab läbilõike ühiskonnast. Kuna kurjategijad on karistusseadustiku nüanssidega päris hästi kursis, saaks nad teha selles vallas tublit tööd. Korruptsiooni puudutavatest algatustest tuleks kurjategijate fraktsiooni liikmed siiski eemal hoida.

Kurjategijate fraktsioon markeeriks samas ka senisest palju paremini ära selle, kellega on ülejäänud riigikogulastel tegu. Oleks intrigeeriv pealt vaadata, kuidas parlamendis tekib patiseis ja mõnel erakonnal seega painav kiusatus hakata kurjategijatega koostööd tegema. Kas võtta võimul sarvist ja kaasata pätid koalitsiooni või säilitada oma mina ja jääda võimuta?

T

änane Postimees toob lugejate ette ühe kurva sündmuse tagajärjed: mees, kes peksis oma lapseootel elukaaslast, jõudis kohtu ette ja süüdimõistmise korral ootab teda kolmeaastane vanglakaristus. See on aga vaid üks juhtum tuhandete sarnaste seas.

Mullu algatas politsei 2781 lähisuhete vägivallaga seotud menetlust. Teisisõnu tähendab see, et iga päev kannatab seitse inimest vägivalda nende käe läbi, keda nad kõige enam usaldama peaksid.

Aga see ei ole kaugeltki kogu pilt. Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai hinnangul on avalikuks tulnud koduvägivalla juhtumid vaid väike osa toimuvast ning tegelikke ohvreid on vähemalt kümme korda rohkem.

Kui uskuda statistikat, kasvab perevägivalla juhtumite arv Eestis aastaaastalt. Ehkki iga selline tegu on hukkamõistu vääriv, on kasvu üle mingis mõttes põhjust rõõmustada: see, mis kasvab, on peamiselt statistiline number, mis tähendab seda, et aina enam inimesi julgeb teada anda, mis koduseinte vahel toimub.

Seda tendentsi, et järjest enam naisi, mehi ja lapsi saab aru, et peresisesest vägivallast ei saa vaikida, tuleb toetada ja tunnustada. Vägivalla ohver ei ole see, kes peaks tundma piinlikkust, see on alati vägivalla toimepanija. Vägivald ei ole kunagi ohvri süü, sest vägivalda ei õigusta mitte miski.

Iga perevägivalla juhtumi avalikuks tegija teeb sellega teene kõigile teistele võimalikele ohvritele, sest mida enam sellised juhtumid avalikkuse ette tulevad, seda enam väheneb võimalus, et jõu kasutaja saab end tunda karistamatuna. Aastatetagune arusaam, et perekonnas toimuv on vaid perekonna enda asi, on õnneks hakanud muutuma.

Eriti oluline on aeglaselt toimuma hakanud muutus tuleviku kontekstis.

Kevadel justiitsministeeriumis tutvustatud laste hälbiva käitumise uuring näitas, et nii perevägivalla ohvriks langemine kui ka selle pealtnägemine on lastele oluline riskifaktor. Kui laps näeb peresisest konflikti pealt, on tal ka endal suurem risk muututa vägivallatseja sarnaseks, hakata ise teiste kallal vägivalda kasutama. See omakorda tähendab, et vägivaldne käitumine levib ka kooli, tänavale ja küberruumi, mis omakorda annab koduvägivallale uue ja veel hirmutavama näo.

Mõned aastad tagasi hakkas Youtube’is levima Austraalia lastekaitseorganisatsiooni klipp, milles näidati, kuidas lapsed matkivad täiskasvanute käitumist.

«Lapsed näevad, lapsed teevad» nime kandnud sotsiaalreklaami kõige valusam lõik puudutas koduvägivalda: mees lööb naist, ja siis teeb sama ka eelteismeline poeg. Kui me tahame, et meie lapsed kasvaksid üles oskusega lahendada konflikte teisiti kui vägivallaga, ei piisa sõnadest, kui tegevus näitab muud. Ainus, mis aitab, on omaenda eeskuju.

JUHTMÕTE Kui me tahame, et meie lapsed kasvaksid üles oskusega lahendada konflikte teisiti kui vägivallaga, ei piisa sõnadest. Ainus, mis aitab, on eeskuju.

LK 7

KÕVA SÕNA Nii Soome kui Eesti on näide sellest, kui tohutult võivad rahvad, keeled ja kunst lühikese ajaga areneda, kui neile antakse võimalus.

PÄEVA KOMM Kurjategijate fraktsiooni üks mõtteid oleks näidata, et riigikogu moodustab siiski kõigest läbilõike meie ühiskonnast.

Kirjanik Sofi Oksanen, PM 20.10

Postimees 1921. aastal

Üksiti saaksime senisest palju parema ülevaate sellest, mida valijad arvavad kurjategijatest. Keskerakonnas on neid olnud juba omajagu, aga kesikute valijaid kuritegevus ei paista morjendavat. Võib-olla saavutaks kurjategijate fraktsiooni põhjal moodustunud kurjategijate erakond valimistel märkimisväärse tulemuse? Osa valijaid kinnitaks seega, et kuritegevus on meie elus ja poliitikas täiesti normaalne nähe, mida pole vaja üleliia taunida.

Tõsisemad lugejad ei pruugi vast aru saada, et teen nalja, sestap ütlen nüüd – jah, ma teen nalja. Aga see on väga kibe huumor. Olen sügavas hämmelduses, millise entusiasmiga mõni erakond kriminaale kaitseb ja patroneerib.

Veelgi enam olen pettunud selles, et see erakond ja tema valijad seavad pidevalt kahtluse alla Eesti prokuratuuri, politsei ja kohtute sõltumatuse ning objektiivsuse. Aga kahtluse alla seadjaid leiab ka Reformierakonnast.

Sellise tegevusega seatakse kahtluse alla ei midagi muud kui usk meie riigi kestlikkusse, saetakse sedasama oksa, millel ise istutakse. Valijatel oleks aeg ärgata ja õigussüsteemi siunamise asemel lõpetada kahtlaste tegevustega seotud poliitikutele häälte andmine. Ja siis võibki lõpuks öelda, et pole meie riigil häda midagi.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Esimene samm on arusaamine, et vägivald on vale, et vägivald ei ole sallitav ei ühiskondlikult ega seaduslikult. Seetõttu tuleb toetada iga naist, meest ja last, kes koduseinte vahel toimuva vägivalla avalikkuse ette toob.

Veel kord: rääkimine pole häbiasi. Löömine on.

urmas nemvalts

Kurjategijate fraktsioon

Kaks tuletikku. Tikke ei tohi anda laste kätte, ütlevad vanemad inimesed. Sest kui sagedasti ei ole juhtunud, et väikesest tuletikust on saanud tulemeri, mis hävitab miljonid. See, mis kokku pandud inimeste hoolsa tööga, saab tuhaks mõne minutiga. Tuul kannab tuhagi laiali üle tühjade väljade.

Varas varastab, jätab varna, aga tuli põletab maani maha. Ka see on tõde, millele ei saa vastu vaielda. Kuigi moodne tuletõrje-kunst sagedasti suudab piirata leegi väledust – igakord ei ole see siiski võimalik.

Näituseks Piirisaares.

Seal ei võinud tuletõrjujad palju parata, sest tuli oli liig äge, torm kandis leegid kohutava tondina katuselt katusele. Ja lõkendas hävitavas tules kogu õitsev ka-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

lurite küla. On jäänud mustavad varemed. Vaikinud on kaluri julge laul, hääbunud elurõõm neis tugevais looduslastes. Must mure on tulnud Piirisaarde.

Aga kus häda kõige suurem, seal ei tohi puududa kiire abi. Piirisaare kalurid ei ole kaotanud julgust oma kodu uuesti ülesehitada. Eesti seltskond peab neid selle juures ainult aitama. See abi peab nagu sillaks saama Piirisaare ja Eesti emamaa vahel, et ehitada ühist Eestit ja kõneleda ühist keelt.

Abiandmise komitee on eelarve teinud. Tarvis on lähema poolaasta jooksul üle 8 miljoni marga. Loodetavasti annab Vabariigi Valitsus sellest suurema osa.

Kuid ka seltskonnal on siin oma osa täita. On käima pandud ülemaaline korjandus. 21.10.1921

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Ravimite juurdehindlus on põhiseadusega vastuolus Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et ravimite juurdehindluse määrus on põhiseadusvastane, ning tegi valitsusele ettepaneku viia määrus põhiseadusega kooskõlla. Eesti Apteekide Ühendus esitas selle aasta septembris õiguskantslerile avalduse ravimite juurdehindlust reguleeriva määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.

Alates 2005. aastast kehtiv ravimiseadus volitab valitsust kehtestama ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärasid. Ravimiseaduse järgi tuleb need kehtestada arvestusega, et ravimite hulgimüügi kaalutud keskmine juurdehindlus jääks vahemikku 7–10 protsenti ning jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus vahemikku 21–25 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi analüüs näitab aga, et hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse kaalutud keskmised on seni jäänud sätestatud alammäärast väiksemaks.

Kõnealuse küsimuse analüüsi tulemusel on õiguskantsler seisukohal, et valitsuse määrusega kehtestatud ravimite juurdehindluse piirmäärad on vastuolus ravimiseadusega ning ühtlasi ka põhiseadusega, kuna kaalutud keskmine juurdehindlus ei vasta ravimiseaduses sätestatud vahemikele. Õiguskantsler ei anna valitsusele esitatud ettepanekus hinnangut sellele, millise ravimite juurdehindluse määra peaks seadusandja kehtestama ning kas praegu seaduses sätestatud määr on kõrge või madal.

Pigem rõhutab ta, et valitsuse

määrus ei tohi minna vastuollu seadusega.

Kui valitsus leiab, et seadusega nõutavad määrad pole põhjendatud ja nende järgimine toob inimestele kaasa ülemäärase koorma, saab valitsus esitada riigikogule seaduseelnõu, millega ravimite juurdehindluse piiramise aluseid muuta.

Vaidlusaluse määruse küsimuses on ravimite jaemüügiga tegelevad ettevõtjad varasemalt esitanud vabariigi valitsuse tegevuse peale kaebuse ka kohtule. Ettevõtjad taotlesid valitsuselt kohtu kaudu saama-

Õiguskantsler ei anna hinnangut sellele, millise ravimite juurdehindluse määra peaks seadusandja kehtestama.

ta jäänud tulu hüvitamist põhjusel, et ravimite juurdehindluse piirmäärasid kehtestav valitsuse määrus ei ole kooskõlas ravimiseaduses sätestatud nõuetega.

Riigikohus jättis mullu oktoobris tehtud otsusega apteegipidajate kaebuse rahuldamata, kuid selgitas kohtuotsuses, et kaebuste rahuldamata jätmisele vaatamata on ettevõtjatel õigus pöörduda määruse põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks õiguskantsleri poole.

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas eile toetada lahendust, mille järgi saaks soodsas kohas apteegi pidajale panna edaspidi kohustuse osutada apteegiteenust ka vähese nõudlusega piirkonnas. Karin Kangro

Tarmo Leinatamm saadeti viimsele teele

Piirikaitse eriüksus alustab uuel aastal Politsei- ja piirivalveamet otsib inimesi piiri kaitseks loodavasse eriüksusesse, mis alustab tegevust uue aasta algusest, ütles siseminister Hanno Pevkur eile riigikogus saadikute sellesisulistele küsimustele vastates. Üksuse põhibaas saab olema kagupiiril Piusa kordonis, mis ehitatakse järgmisel aastal täiesti uueks.

Minister ei öelnud, mitu inimest eriüksuses tööle hakkab. «Üldine hea tava on see, et eriüksuste suurustest ei räägita, mistõttu ma ei räägi ka sellest summast,» lausus ta. BNS

Galojani loovutamise otsus võib tulla paari nädala jooksul Lähema kahe nädala jooksul peaks selguma, kas Eestis suures ulatuses omastamise eest vangi mõistetud, kuid riigist Suurbritanniasse pagenud AnnaMaria Galojan (pildil) loovutatakse Eestile või mitte, vahendas rus.err.ee. Briti teise astme kohus andis 17. oktoobril Galojani kaitsjatele seitse päeva aega esitada oma täiendavad seisukohad tema Eestile loovutamise osas. Eestis jõustus Galojani süüdimõistmine 18. jaanuaril 2012. uudised.err.ee

28 925

kuritegu sooritati justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel jaanuarist septembrini.

President vabastas kohtuniku ametist President Toomas Hendrik Ilves vabastas möödunud nädalal tehtud otsusega Harju maakohtu kohtuniku Taimi Kollomi ametist alates 30. detsembrist. President võttis aluseks riigikohtu esimehe 2. septembri vastava ettepaneku, millele omakorda oli aluseks Kollomi enda sooviavaldus ametist lahkumiseks.

Harju maakohtu Kentmanni kohtumajas töötav, 1946. aastal sündinud Kollom nimetati kohtunikuks 1995. aasta lõpus. BNS

Kaks malilast üritasid üle tara Eestisse ronida

Eile saadeti Tartus Vanemuise teatri suure maja lavalt viimsele teele dirigent, meelelahutaja ja poliitik Tarmo Leinatamm, kes suri möödunud esmaspäeval pärast rasket haigust. Hüvastijätjatest oli juba tseremoonia eel moodustunud teatrimajja pikk järjekord. Teiste seas olid Leinatam-

me ära saatma tulnud peaminister Taavi Rõivas, Tartu linnapea Urmas Klaas, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning lahkunu kaaslased legendaarsest «Kreisiraadiost» Peeter Oja ja Hannes Võrno. postimees.ee foto: kristjan teedema

Kood avab galerii hüvastijätust

Riigikogu liige Urbo Vaarmann astus kohtu ette risto mets risto.mets@postimees.ee

Eile pärastlõunal Tartu kohtumajja saabunud parlamendisaadik ja endine Tartu linnavolinik Urbo Vaarmann (37, pildil) sattus otsekohe piiramisrõngasse. «Mind süüdistatakse asjas, mida pole olnud,» tõrjus Keskerakonda kuuluv poliitik ajakirjanike küsimusi.

«Kui ma oleksin milleski süüdi, oleksin end juba ammu süüdi tunnistanud.»

Riigikogu liikmele süüdistuse esitanud prokuratuur näeb tema tegevuses aga sellist seadusrikkumist, mille eest otsustati ta kohtu ette tuua. Lisaks soodustuskelmuses ja pistise andmises süüdistatavale Vaarmannile astusid kohtu ette ka sama süüdistuse saanud OÜ

Puhkepesa juhatuse liige Anatoli Karetin ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) turukorralduse büroo peaspetsialist Ülle Märss, kellele pannakse süüks pistise võtmist.

Veel neljandatki süüdistatavat, OÜ Avicia juhatuse liiget Oleg Kuzmini oodati eile kohtupinki, kuid haiguse tõttu ei saanud ta istungil osaleda.

Tema firmale paneb prokuratuur süüks soodustuskelmust.

Kohus otsustas, et inimese haigus on mõjuv põhjus istungilt puudumiseks ja kogu protsessi algus lükkus 27. oktoobrile. Nii jäi pidamata ka prokuröri avakõne, mis andnuks avalikkusele rohkem selgust väidetava kuriteo olemuse kohta.

Esialgu on avaldatud üks-

nes seda, et ajavahemikus september 2010 – mai 2012 taotleti PRIAst pettuse teel toetust Jõgevamaal asuva hoone rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks.

Väidetav pettus seisnes omafinantseeringu mittetasumises ja ehituskulude kõrgemana näitamises. Taotlus sai positiivse lahenduse ja PRIA määras toetuse summas ligi 600 000 eurot.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo uurimisandmeil nõustas taotlejat PRIA-le esitatud taotluse küsimustes Märss. Süüdistuse kohaselt üritas ametnik taotleja palvel kiirendada toetuse osamakse väljamaksmist ning väljastas talle ametiseisundi tõttu teatavaks saanud infot toetuse menetlemise seisu ja väljamaksete tegemise tähtaja kohta.

Summast jõuti 2011. aasta novembris välja maksta ligi 100 000 eurot. Ülejäänud toetus jäi aga välja maksmata, sest süüdistatavate tegevuse suhtes alustati kriminaalmenetlust.

Vaarmanni kaitsja, vandeadvokaat Kaspar Lind esitas kohtule ka Keskerakonna fraktsiooni pöördumise palvega arvestada kohtuistungite planeerimisel riigikogu liikme töögraafikut. Kohus ei aktsepteerinud seda soovi ning kohtunik Anneli Tanum leidis, et kohtupidamine peab olema võrdne hoolimata süüaluse ühiskondlikust staatusest.

Menetlust ei sega ka saadikupuutumatus, mille riigikogu võttis õiguskantsleri ettepanekul Vaarmannilt ära tänavu märtsis.

Põlvamaal Matsuri külas üritasid kaks Mali kodanikku laupäeval üle tara Venemaalt Eestisse ronida, kuid jäid Koidula raudteepiiripunkti piirivalvuritele vahele. Tartu halduskohtu otsusel paigutati isikud Harku kinnipidamiskeskusesse, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Samal ajal tabasid Vene piirivalvurid Pihkva oblastis Petseri rajoonis Piusa jões ujudes piiri ületama asunud kaks malilast, kellest üks oli alajahtunud ja toimetati Petseri rajoonihaiglasse. BNS

Kloorimürgituse veekeskuses põhjustas ventilatsioonirike

Sõidukijuhid mõelgu talverehvide panemisele

Tallinnas Meritoni veeja saunakeskuses said pühapäeval kloorimürgituse kolm inimest, kuna ventilatsioonisüsteemis tekkis ülekoormuse tõttu rike.

BNS

Alates homsest võib Eestis õhutemperatuur langeda miinuskraadidesse. Maanteeinfokeskus soovitab autojuhtidel mõelda talverehvide panemisele. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas käite sügisel või talvel soojal maal akusid laadimas?

Ei, sest pole raha

76%

2261 vastajat

Ei, pole vajadust

11%

Jah

13%

Kronoloogia

4 || ROOTSI || POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

13.–17. oktoober

Neljapäev, 16. oktoober

Reede, 17. oktoober

Laupäev, 18. oktoober

Seitse sõjalaeva Madalmaadest, sealhulgas allveelaev Bruinvis, pidasid koos Rootsi vägedega õppusi «Northern Archer». Allveelaeva nähti viimati möödunud nädalal mitmes paigas Rootsi vetes, sealjuures Skeppenskolmeni, Lidingö ja Kankolmsfjärdeni lähistel. Nädalavahetusel oli see ankrus Tallinnas.

Rootsi ajalehe Svenska Dagbladet teatel püüdis Rootsi kinni hädaabisagedusel toimunud sideseansi Kaliningradiga, teine seansi osapool asus Rootsi vetes. Rootsi kaitsevägi pole siiani kinnitanud, kas tegemist oli tõepoolest ka hädakutsungiga.

• Hommikul nähti Stockholmi saarestikus Kanholmsfjärdenis märke võimalikust võõrriigi veealusest operatsioonist. Pärastlõunal nähti märke tõenäolisest allveetegevusest Nämndöfjärdeni lähistel.

• Kaitsejõud teatavad, et on saanud usaldusväärset infot võõrriigi allveelaeva operatsiooni kohta ning on alustanud Stockholmi ümbruse saarestikus otsinguid, kus osaleb üle 200 inimese.

• Kell 22 tabati Svenska Dagbladeti teatel krüpteeritud raadioside seanss Kaliningradi ja Kanholmsfjärdeni saare lähistel paikneva jaama vahel.

• Kell 17 teatavad Rootsi kaitsejõud operatsiooni laiendamisest, sellega liituvad veel mitmed mereväe alused.

• Svenska Dagbladeti vahendusel saab teatavaks info, et 9. oktoobrist Stockholmi saarestiku lähistel rahvusvahelistes vetes paiknenud Libeeria lipu all sõitev, Vene omanikega tanker NS Concord võib olla allveelaeva saatealus ja Rootsi vetes võib asuda vigastatud Vene allveelaev. Varsti pärast teadet liigub laev itta, võimalik, et lihtsalt triivib.

• Rootsi kaitsepolitsei (Säpo) ja sõjaväe luureteenistus (Must) otsivad musta riietatud meest, keda nähti Sandöni

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || ROOTSI || 5

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

lähedal vees kahlamas. Rootsi meedia teatel võis tegemist olla Vene eriüksuslasega. Foto jõudis esialgu internetti, ent kadus sealt peagi. Foto autor kuulati ööl vastu pühapäeva üle.

• Õhtul lahkub Peterburist Vene uurimislaev Akadeemik Logatšev, mis on muuhulgas võimeline teostama veealuseid otsinguid ja kaardistama merepõhja. Laev suundub rahvusvahelistesse vetesse Rootsi piiri lähistel.

Rootsi sõjavägi ei ole kinnitanud, et kaks rahvusvahelistes vetes viibivat Vene alust oleks saarestikus toimuvaga seotud.

Pühapäev, 19. oktoober

Esmaspäev, 20. oktoober

• Hommikul tuleb Venemaa valitsuselt teade, kus väidetakse, et Rootsi vetes pole ühtegi nende vigastatud allveelaeva ja aset pole leidnud ka mingit ebatavalist tegevust.

Dagens Nyheteri välispoliitikaanalüütiku Michael Winiarski sõnul oli sõnastus ebamäärane ning ei sisaldanud otsest kinnitust, et Vene allveelaevu Rootsi vetes olnud pole.

• Jungfrufjärdenis pildistab pealtnägija vees midagi, mis kohe pärast seda kaob ja võis olla allveelaev.

• Kell 19.00 kaitsejõudude pressikonverentsil avalikustatakse eelmainitud foto ning teatatakse, et tõenäoliselt tegutseb Stockholmi saarestikus võõrriigi allveelaev. Kaitsejõudude kinnitusel tuginetakse mitmele usaldusväärsele tähelepanekule, sealjuures ka varasematel aastatel Kanholmsfjärdeni lähistel toimunule.

• Arvatava allveelaeva otsingud jätkuvad alal, mis ulatub Möja saarest Ornöni. Akadeemik Logatšev paikneb Gotlandist ida pool ja liigub lõunasse.

• Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist kutsus kokku Rootsi kaitsekomitee erakorralise koosoleku.

• Kõik tsiviillaevad pidid esialgsete teadete kohaseltlahkuma 10 000 meetri raadiusest tsoonist Stockholmi saarestikus Danziger Gatti ja Nåttarö vahel.

Piiranguid kehtestati ka lennuliiklusele. Hiljem lükkasid võimud väited igasuguste tsoonide kehtestamisest ümber.

Miniallveelaev Triton NN (vasakul) ja nõukogude allveelaev Projekt 865 «Piranja». fotod: livejournal.com

SUUROPERATSIOON. Ehkki Rootsi peaminister Stefan Löfven rõhutab, et sõjavägi tegeleb eelkõige objekti tuvastamisega, räägivad Rootsi meedia ja eksperdid siiski allveelaevaotsinguist.

liisa tagel toimetaja

R

ootsi peaministri Stefan Löfveni sõnul ei ole Stockholmi saarestikus käimas allveelaevajahti, vaid eelkõige toimub seal luureoperatsioon, kus alles püütakse välja selgitada, mis seal aset leidis. Sellest hoolimata levivad erinevad teooriad just nimelt allveesõiduki tegevuse kohta.

«Me alles uurime, milliste leidudega tegemist on,» ütles Löfven eile ühisel pressikonverentsil Soome valitsusjuhi Alexander Stubbiga. Ta lisas, et alles pärast selle väljaselgitamist saab otsustada täiendava operatsiooni vajaduse üle. Peaminister keeldus spekuleerimast, mis järgneb, kui selgub, et tegemist on tõepoolest Vene allveelaevaga.

Palju kriitikat saanud Rootsi kaitsevõimekuse kohta kinnitas peaminister, et praegu toimuva operatsiooni jaoks on neil piisavalt võimekust. Löfvenit toetas selles ka Stubb, kes rõhutas, et mõlemad NATOsse mitte kuuluvad riigid panustavad kaitsesse enam-vähem võrdselt.

Rootsi parlamendi kaitsekomisjoni esimees Allan Widman kommenteeris eile toimunud kriisikohtumise järel, et praegune juhtum peaks mõjutama Rootsi kaitsekulutusi ning sundima neid enam panustama intsidendivalmidusse.

«Minu hinnangul on kaitsejõud aina enam veendunud, et tegemist on võõra veealuse tegevusega Rootsi territoriaalvetes,» sõnas Widman.

Rootsi tabloid Aftonbladet rääkis mehega, kes teatas kaitsejõududele vees nähtud objektist. Tema sõnul on kindel, et tegemist on allveelaevaga, sest see läks tasaselt ja pikkamööda vee alla.

Rootsi kaitsejõud ei ole kommenteerinud, millist võimekust reedest saadik kestnud ulatuslikul operatsioonil kasutatakse. Küll selgus eile õhtul, et otsingud keskendusid Danziger Gatti ja Nåttarö saare vahelisele alale, kust paluti lahkuda kõigil tsiviilalustel, samuti kehtestati ala kohal lennukeelutsoon, mis Rootsi ajalehe Dagens Nyheter andmetel laieneb osaliselt ka maismaa kohale. Stefan Ring Rootsi Kõrgemast Sõjakoolist kommenteeris, et tsoon on loodud ilmselt seetõttu, et leiti midagi, mida ei taheta avalikkusele näidata.

Juhul kui on tegemist Vene allveelaevaga, võib see olla tema sõnul ettevalmistus sõjaks.

Esialgu teatas Rootsi meedia, et kõigi operatsioonis osalevate sõjalaevade ümber kehtib tsiviilalustele lähenemiskeeld 10 000 meetri raadiuses, kuid hiljem lükkas kaitsejõudude esindaja igasuguse keelutsooni väidetava kehtestamise ümber.

Tundmatuks jääda soovinud Vene kaitseministeeriumi ametnik andis eile mõista, et Rootsi vetes võib liikuda hoopis Hollandi allveelaev Bruinvis, mis osales nädal tagasi Rootsi mereväega koos õppustel. Hollandi kaitseministeeriumi esindaja Marnoes Visser kinnitas aga, et Bruinvis ei viibi enam piirkonnas, kus salapärast alust on väidetavalt nähtud.

Laev oli nädalavahetusel

koos veel kolme Hollandi alusega teadaolevalt Tallinna sadamas ning asus siit pühapäeval koduteele. Ministeeriumi esindaja sõnul ei osale Holland praegu ka Rootsi mereväe operatsioonis.

Teadaolevalt viibib Rootsi lähistel rahvusvahelistes vetes aga endiselt kaks Venemaaga seotud alust. Vene lipu all sõitev uurimislaev Akadeemik Logatšev, mis suudab teostada veealuseid otsinguid ja kaardistada veepõhja, võttis Peterburist suuna Stockholmile laupäeva õhtul ning väidetavalt on selle sihtkohaks Las Palmas Kanaari saartel.

LOE KA LK 14

Rootsi otsib endiselt tundmatut objekti

Rootsi peaminister keeldus spekuleerimast, mis järgneb, kui selgub, et tegemist on tõepoolest Vene allveelaevaga.

Eileõhtuse seisuga asus Akadeemik Logatšev seiresüsteemide andmeil Gotlandi saarest lõuna pool. Teine laev, Libeeria lipu all, ent Vene omanikega tanker NS Concord on piirkonnas viibinud juba pea kaks nädalat.

Rootsi ajakirjandus hoiab toimuvat terava tähelepanu all. Üks põhjustest on kindlasti ka varasem kogemus seni kindlate vastusteta allveelaevaintsidendiga. 32 aasta eest oktoobris jahiti Rootsi vetes ligi kaks näda-

lat võõramaist allveelaeva, mille päritolu ei ole siiani selgunud.

Hårsfjärdeni intsidendina tuntud juhtumi järel spekuleeriti, et kaitsejõud lasid uppuval laeval lahkuda, sest kõige kõrgemalt poliitiliselt tasemelt või sõjaväest anti käsk mitte nõuda laeva pinnaletõusu ning tegemist võis olla ka tsiviilaluse või NATO allveelaevaga. Samuti oli siis sarnaselt praegusega tegemist valitsuse vahetumise ajaga – võimule tõusid sotsiaaldemokraadid. Vasakpoolne meedia nägi juhtunut toona kui trikki sõjaväele raha juurde saamiseks.

Külma sõja ajal eksis Nõukogude allveelaevu sageli Rootsi lähedusse, seejärel muutus olukord rahulikumaks. 2007. aastast alates on Venemaa Läänemere piirkonnas taas aktiivsemaks muutunud. Kevadel kirjutas Dagens Nyheter, et aastaga on Venemaa oma mereõppusi kolmekordistanud.

Kevadel teatas ka Rootsi kaitsepolitsei Säpo, et Vene eriteenistus FSB on muutunud Rootsi territooriumil aktiivsemaks. Muu hulgas värvatakse enam spioone, korraldatakse IT-rünnakuid, signaalijälitust või katseid tungida Rootsi kaitsejõududesse. Endise kaitsejõudude ülema Bengt Gustafssoni hinnangul on Venemaa aktiivsem NATO pärast ja soovib veenduda, et Rootsi vetes pole alliansi tegevust.

Eesti suudab veealust tegevust jälgida vaid NATO toel Eesti politsei- ja piirivalveametil (PPA) ning mereväel puuduvad vahendid veealuse tegevuse jälgimiseks, ent koostöös NATO partneritega saab kaitsevägi seda siiski teha. Vee all toimuv kuulub PPA kinnitusel vaid kaitseväe pädevusse – piirivalve jälgib vaid vee peal toimuvat.

PPA kinnitas, et jälgib seoses Stockholmi saarestikus toimuva luureoperatsiooniga Eesti merealal toimuvat kõrgendatud tähele-

panuga, kuid lisajõude selleks ei kaasa. PPA peadirektori asetäitja Priit Pärkna kinnitas, et suurendatud pole ka vaatluslendude hulka, ent need on nüüd enam keskendunud Hiiumaa ja Saaremaa merealadele.

Pärkna sõnul on PPA tuvastanud küll teiste riikide sõjalaevade läbisõite Eesti majandusvööndist, samuti näinud seal nõuetekohaselt pinnal sõitnud allveelaevu, ent territoriaalvetes neid viimastel aastatel tuvasta-

tud ei ole. Piirivalveameti kunagise peadirektori ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul on Eesti piirivalve vähemalt 1990. aastate lõpus küll avastanud Eesti vetest märke võõraste allveelaevade liikumise kohta, kuid ühtegi neist ei ole õnnestunud füüsiliselt tabada.

Rootsi mereseire süsteemid on tema hinnangul aga selliste intsidentidega tegelemiseks maailma parimad.

Siseminister Hanno Pev-

kur rääkis eile riigikogus, et paari aasta jooksul on Eestil plaanis hulk radaripositsioone nüüdisaegse süsteemi vastu välja vahetada ja osta PPA-le kaks laeva.

PPA-l on võimalik mereseireks kasutada nelja helikopterit ja kolme lennukit ning viit piirivalvelaeva, samuti on neil kolm hõljukit ja piirkondlikud allüksused on varustatud väiksemate kaatrite ja mootorpaatidega. PM

Spekulatsioonid • Stockholmi saarestikus liigub Vene miniallveelaev.

Euroopa sõjaajaloo dotsent Markku Salomaa kommenteeris Soome Iltalehtile, et peab seda usutavaks.

«Seal on kindlasti midagi, mida nad üritavad kätte saada, kuid siiani pole see õnnestunud.» Tema oletusel võis neid olla liikvel mitu. Rootsi julgeolekuekspert Joakim von Braum ütles Svenska Dagbladetile, et tegemist võis olla Triton NN miniallveelaevaga, mis võis transportida eriväelasi.

• Allveelaev sai viga. Svenska Dagbladet kirjutas laupäeval, et kaitsejõud otsivad viga saanud Vene allveelaeva, kuna luureseadmed püüdsid kinni venekeelse abikutsungi. Salomaa sõnul on võimalik, et miniallveelaev jäi kinni võrkudesse ja see jäeti põhja või õhiti ning meeskond põgenes mõne teise allveelaevaga.

• Allveelaev pani miine või signaale püüdvaid luureseadmeid. Rootsi riigikaitsekõrgkooli dotsent Thomas Ries rääkis Svenska Dagbladetile, et kui venelased rikuvad õhupiiri, on tegemist poliitilise sõnumiga. «Kui selline asi leiab aset Rootsi territoriaalvetes, siis järelikult valimistavad nad midagi ette,» rääkis ta. Salomaa oletusel võisid venelased uurida Rootsi veealust pealtkuulamissüsteemi või seada paika oma süsteeme.

• Külma sõja aegsete seadmete hooldamine. Dotsent Ries peab võimalikuks, et saarestikus on alles külma sõja aegseid seadmeid, mis vajavad hooldamist. «Laevale anti käsk oma identiteeti mitte mingil juhul avaldada ega vangi langeda. See kas varjab end ja põgeneb või jääb hoopis n-ö surema.»

• Libeeria lipu all sõitev Vene tanker NS Concord püsib 9. oktoobrist saadik rahvusvahelistes vetes Stockholmi saarestiku juures. On võimalik, et tanker on miniallveelaeva saatelaev. Laupäeval tanker eemaldus, kuid ilmus järgmisel päeval tagasi. Naftatanker NS Concord kuulub Vene riigifirmale Sovcomflot, mille tegevjuhiks on 2004. aastast Sergei Frank. Ta oli Vene transpordiministri asetäitja aastatel 1996–1997 ja transpordiminister aastatel 1998–2004.

• Pöörasemate spekulatsioonide hulka kuulub teooria, et Rootsi ranniku lähistel uppus tuumaallveelaev Dmitri Donskoi. Sellest kirjutas veebikeskkonnas Twitter tuntud kodanikuaktivist Pavel Šehtman, kes varem on rääkinud näiteks Putini plaanist tungida Oslosse. «Äsja helistas Venemaa Põhjalaevastiku staabis töötav tuttav. Rootsi rannikul uppus Dmitri Donskoi. Putin ei aita. Juhtus nii, nagu Kurskiga,» kirjutas ta.

• Meediast on läbi käinud ka infokillud umbes 20 meetri pikkusest objektist – see on liiga väike, et olla tavapärane allveelaev, aga liiga suur, et olla veealune mehitamata aparaat. Üheks kandidaadiks võib olla näiteks kunagine Nõukogude Piranja-klass või selle kaasaegne edasiarendus. Sarnaseid aluseid tellis mõningate allikate põhjal Vene kaitseministeerium Peterburis asuvalt konstruktoribüroolt Malahhiit. allikas: iltalehti / svenska dagbladet / interfax / pm

6 || EESTI || POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Merit Ventonen tosin päeva tagasi Viljandis Toyota Highlanderi taustal, millele kindlustamisega oli tal üksjagu segadust. foto: marko saarm / sakala

JANT KINDLUSTUSEGA. Postkastist kaduma läinud teatis tõi sõidukiomanikule inkassonõude.

Ookeanitaguse auto käänuline tee Eestisse rivo veski reporter

A

bikaasa liikuva töö tõttu välismaalt ringiga tagasi Eestisse jõudnud naisele läks Ameerikast ostetud auto kaasatoomine kalliks maksma.

Rohkem kui 15 aastat Ameerika Ühendriikides ja Kanadas elanud Merit Ventonen pöördus 2011. aastal abikaasa töö tõttu tagasi Euroopasse – Soome. Paar tuli oma uude kodusse kogu varaga, mille hulgas ka Meriti truu neljarattaline kaaslane Toyota Highlander.

Esmane liiklusregistri sissekanne ja liikluskindlustus Euroopa pinnal tehtigi Soomes.

Kuna juba vähem kui aasta pärast tuli Ventoneni abikaasal töö asjus Kanadasse kolida, tõi naine juba kord Euroopasse transporditud auto Eestisse garaaži seisma. Naine tüdines peagi ühest riigist teise kolimisest ja otsustas tänavu viimaks Eestisse jääda. Siin tuli aga maid jagada Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF), inkassofirma ja maanteeametiga.

Teatis jäi toppama «Siinne sündmuste käik tekitas tunde, et Eestis on inimlikkusest ja bürokraatia hammasrataste vahele jäänud inimesele asjade selgitamisest olulisem raha teenimine, noomimine ja näpuga näitamine,» võttis ta kokku autole Eesti registritunnuse saamise saaga.

Ventoneni sõnul aidati teda Soomes kõiksugustes ametites igakülgselt, et auto vastaks

kohalikele nõuetele. «Auto oli Soomes arvel, aga seisis Eestis garaažis kokku kaks aastat.

Alles möödunud aasta sügisel mõtlesime, et miks mitte tuua auto üle Eesti liiklusregistrisse,» rääkis ta.

Maanteeametist öeldi Ventonenile, et kuna tegemist on Ameerika autoga, tuleb teha esmane Euroopa liiklusregistri sissekanne.

«Olin tõeliselt hämmingus.

Küsisin ka, et mispärast esmane. Kas Soome polegi siis Euroopa? Tegin ka järelepärimise Soome vastavasse ametisse ja sealt väljendati vaid imestust, miks Eestis uuesti esmakordne registrikanne tehti,» rääkis ta.

Ventonen kaalus viimaks juba auto müüki, kuid Soome registris oli auto selleks hetkeks olnud vaid kaks aastat.

Reeglid sealpool lahte näevad aga ette, et Ühendriikidest toodud autot saab müüa alles registrisse kandmisest kolme aasta möödumisel.

Nii pöördus Ventonen tagasi idee juurde auto Eesti liiklus-

registrisse kanda. Kuna möödunud aasta suve veetis naine Eestis veel n-ö külalisena, lahkus ta sügise saabudes Kanadasse. Et auto Eesti registritunnuse saaks, volitas ta maanteeametiga suhtlema oma sõbranna.

Mullu oktoobris saigi Ventoneni Toyota sõbranna abiga Eesti numbrimärgi. Tänavu veebruaris võttis Kanadas viibiva naisega ühendust sõbranna, kes juhuslikult tema korteri postkasti (millel muuseas seisis kiri, et korteriomanik ei ela Eestis – R. V.) vaatamas käis.

«Ta ütles, et mind ajab taga inkassofirma,» rääkis Ventonen.

Kindlustuseta seisnud päevade eest võlga sisse nõudvale inkassofirma kirjale pidanuks eelnema aga LKFi teatis, mis võinuks teda edasisest säästa.

Naise kinnitusel ei jõudnud tema postkasti (ega ka e-posti aadressile) ühtegi sellist teatist.

LKFi juhi Mart Jesse sõnul on nende tööpraktika näidanud, et kliendid ei pea esmast

Ametnik: autoomanikule jäi millegipärast vale mulje Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra (pildil) edastusel registreeriti Ameerika Ühendriikidest Soome viidud auto ümberasuja varana Soome siseriiklike tingimuste alusel.

«Eestisse on sõiduk toodud 2013. aasta septembris ja registreeritud samuti ümberasuja varana.

Sõiduk ise ei vasta Euroopa nõuetele, kuid kuna on täidetud

tolli paberite alusel ümberasuja nõuded, siis seda arvestades on rakendatud leebemaid nõudeid registreerimisel liiklusregistris,» selgitas ta.

«Antud juhul ei oleks olnud vahet, kas sõiduk oleks toodud Soomest või Ühendriikidest. Mõlemal juhul oleks re-

gistreerimine täpselt samamoodi välja näinud, kuna tegemist on USA turule toodetud sõidukiga ja Soomes on see arvele võetud siseriiklike tingimuste alusel. Selle tõttu võis jääda mulje, et Eestis tehti sõidukile Euroopas esimene registreerimine,» lisas Vahtra. PM

teatist millekski ja jätavad selle tähelepanuta ning reageerivad alles inkassofirma nõuete peale.

«Antud olukorras on meie poolt näha, et teatis on saadetud, aga kuna paberkandjal posti ei vahetata allkirja vastu, siis tõepoolest puudub kinnitus selle kohta, et klient on kirja kätte saanud. Postitöötaja poolt on igal juhul kanne postkasti tehtud ja kirja tagasi meieni jõudnud pole,» selgitas ta.

Oktoobrini mitu varianti Ventoneni autoga tegelema volitatud sõbranna klaaris veebruaris avastatud inkassonõuete peale ära selle, mis auto registrissekandmisel tegemata jäi – liikluskindlustusfirma lepingu vormistamise. Enne käesoleva aasta oktoobrit võis registris olev auto omada nn nullkindlustust ehk lihtsalt liikluskindlustusfirma lepingut ilma sinna juurde kuuluva poliisita. Selline variant oli mõeldud autoomanikele, kes autot ei kasuta. Teine ja jätkuvalt kehtiv variant olnuks auto registrist ajutine kustutamine.

Miks Ventonen seda ei teadnud, seisnes postkastist kaduma läinud teatises. Jesse sõnul oli naine autoomanikuna pärast Soomes tehtud registrikandeid kahtlemata teadlik, et sõiduki kindlustamine on kohustuslik ka Eestis.

«Ei tasu nii üleolevalt Eesti riiki suhtuda, ei ole see mingi koopariik,» märkis Jesse. «Tõsi, on riike, kus registrisse ei saa ilma auto eelneva kindlustuslepingu sõlmimiseta kandagi.

Eestis on see vabam, kuid see ei tähenda, et siin saaks seadusest mööda vaadata – liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus tuleb seadusest, lepingu sõlmimise kohustus ei sõltu LKFi saadetavast teatisest.»

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PEREVÄGIVALD. Last ootava elukaaslase kallal väidetavalt vägivallatsenud mees kinnitas kohtule, et ei mäleta juhtunust midagi.

Väidetav rasedapeksja astus kohtu ette Eesti uudiste päevatoimetaja

E

ile astus Harju maakohtu ette Rasmus Vesiloo (30), keda süüdistatakse Triin Tulevi (28) kehalises väärkohtlemises, mille eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

Süüdistuse kohaselt peksis Vesiloo oma toona rasedat elukaaslast mullu ööl vastu 25. augustit tunni aja vältel näopiirkonda, tagus kannatanut vastu seina, istus kõhule ja lõi naist jalaga kahe jala vahele. Kannatanu hinnangul võis mees teda lüüa vähemalt 60 korda.

Tulev on esitanud 20 000 euro suuruse tsiviilhagi. «Minu usk pereellu on hävitatud,» põhjendas ta. Noor naine ei kujuta ette, et võiks kunagi saada lapse või hakata taas kord kellegagi koos elama.

Vesiloo kinnitas eile, et ei plaani taotleda kohtuasja kinniseks kuulutamist, kuna tema kohta esitatud süüdistused on ETV saates «Pealtnägija» juba päevavalgele toodud. «Mind on aasta aega selle asjaga survestatud,» ütles ta.

Kahtlustatava tervist uurinud arst Viktor Sergejev kinnitas kohtule, et mees oli väidetava peksmise ajal alkoholijoobes, ent andis oma tegudest aru.

«Ma ei tunnista end süüdi, aga kui kannatanu väidab, et see on tõene, siis ma vabandan tema ees ja olen teinud seda ka varem,» ütles Vesiloo kohtu ees.

Nimelt selgus, et tal on diagnoositud somnambulism ehk unehäire, mille ajal on magaja suuteline nägema ja kõndima, kuid hiljem ei mäleta juhtunut.

Vesiloo kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg nõudis uut ekspertiisi, kuna «Pealtnägijas» näidatu põhjal järeldas ta, et pole selge, milline oli Vesiloo seisund väidetava peksmise ajal. Kohtunik Anne Rebane kinnitas, et kui selgub, et see on vajalik, siis seda ka tehakse.

Vesilooga pool aastat koos

Somnambulismi ehk unehäire ajal on magaja suuteline nägema ja kõndima, kuid hiljem ei mäleta juhtunut.

Paar käis eelnevalt sugulase sünnipäeval, kus mees alkoholi tarbis. Õhtul koju jõudes tekkis tüli, mille edenedes Tulev end magamistuppa lukustas.

«Tegin ukse lahti, tahtsin tualetti minna ja siis ta võttis mu peast kinni ja peksis vastu seda uksepiita. Siis peksis vastu maad, istus kõhu peale, peksis rusikaga vastu nägu,» rääkis Tulev, kelle kinnitusel viskas mees ta lõpuks ise välja.

Eilsel kohtuistungil ilmnes aga, et ka Vesiloo telefonis olid sõnumid tütarlastelt, mille kohta Tulev aru pärima hakkas. «Triin esitas küsimuse, mida see tüdruk tähendab Rasmusele, mispeale hakkas Rasmus teda peksma,» rääkis kohtus juhtunust naise tuttav, kes ta haiglasse aitas toimetada.

Haiglast sai naine välja mullu 25. augusti varahommikul, misjärel sai peavarju oma töökaaslase ja selle elukaaslase juures.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

tiina kaukvere

elanud Tulev sai enda sõnul mehe diagnoosist teada pärast peksmist Vesiloo sõbralt, kes veenis naist süüdistust tagasi võtma, väites, et mees ei ole muidu vägivaldne, aga on haiguse tõttu ka varem une pealt inimesele kallale läinud.

«Sellisel juhul ma ei saa aru, miks elukaaslane ei öelnud, et tal selline ohtlik haigus on diagnoositud, et ta võib oma rasedat naist peksma hakata,» ei pidanud Tulev seda adekvaatseks.

Samuti palus Vesiloo kaitsja, et tõendina arvestataks ka saate «Pealtnägija» materjale, kus Tulev oma kogemusest rääkis. Kohtunik kinnitas, et arvestab saadet.

Tulev rääkis nimelt 8. oktoobri «Pealtnägijas» oma kogemusest. Sealt selgus, et esimest korda tõukas naise kirjeldusel mees teda, kui ta oli kaks nädalat lapseootel. Sündmused, mille pärast Vesiloo kohtu all on, said Tulevi kinnitusel alguse 24. augustil ühest sõnumist, milles Tulevi sõber kutsus teda õhtusöögile.

Kolleeg kirjeldas, kuidas Vesiloo oli peksmisele järgnenud hommikul toonud naisele riideid, vitamiine ja lilli. «Ta nuttis ja oli väga meeleheitel. Ta ütles, et ei saa aru, mis toimub, ei saa aru, mida ta on teinud,» rääkis kolleeg, kellele näis Vesiloo jutt usutav.

Tulev läks uuesti haiglasse 26. augustil ning jäi sinna 29. foto: err peksmist. augustini, kuna lapse st väidetavat ra pä gu nä vi südamelöögid olid aeg- Triin Tule lustunud.

Mullu septembri keskel soovis Tulev ka Vesilooga ära leppida. Selleks ajaks oli ta juba oma raseduse katkestanud.

Raseduse katkestas naine Inglismaal, kust pidi edasi sõitma Ameerika Ühendriikidesse.

Reisil tekkisid komplikatsioonid ja ta oli sunnitud pöörduma arstide poole.

«Oli risk, et võin sünnitada surnud lapse, ma ei oleks seda üle elanud,» rääkis Tulev.

Kui kohtunik küsis Tulevilt, kas ta ei tundnud Vesiloo juurde tagasi minnes hirmu, siis vastas naine, et perekonna ja suhte taastamise soov oli suur.

Siis aga selgus, et Vesiloo ei plaanigi oma tegu avalikult tunnistada, ja naine otsustas lõplikult lahkuda. Samuti on Vesiloo teda naise väitel ka ähvardanud, et kui Tulev süüdistusi tagasi ei võta, siis saadab Vesiloo hoopis tema väljapressimise eest vangi ja rikub tema maine.

Tulev kinnitas, et tal on pärast peksmist vasaku kõrva kuulmine jäädavalt kahjustatud ning ta on pidanud vahetama töökohta. Lisaks võitleb ta posttraumaatilise stressiga ja tunneb pidevalt hirmu.

Peksmises süüdistatav mees Rasmus Vesiloo eile on äriregistri andmeil Keila Harju maakohtus. haiglas hooldusraviteenuseid Meest süüdistatakse pakkuva PJV Hooldusravi ju- teise inimese tervise hatusest välja arvatud. Vesiloo kahjustamises, löökinnitas kohtus, et on 1. ok- mises, peksmises, valu tekitamises. toobri seisuga töötu. foto: mihkel maripuu Arutelu jätkub täna, mil tunnistusi annavad Vesiloo ja tema tunnistajad.

Kinosaalitäis inimesi ootas 45 minutit kiirabi marian männi

marian.manni@postimees.ee

Tallinnas Sõpruse kino trepil kukkunud vanem naine pidi läinud reedel kannatama kolmveerand tundi, kuni kiirabi tuli ja ta haiglasse viis. Põrandal lebanud naisega koos ootas kiirabi ka sadakond kinokülastajat, keda enne saali ei lastud.

«Hästi õnnetu astumine oli ühest astmest,» meenutas 17. oktoobril juhtunut Sõpruse programmijuht Tiina Savi, kes samuti sel õhtul kinosaalis viibis. Tegemist oli erilise õhtuga, mil umbes sada kutsetega vaatajat kogunes kinno filmi «Sils Maria pilved» esilinastusele. Üle 60-aastane naine kukkus aga eelmiselt seansilt lah-

kudes ega saanud enam püsti, mistõttu kutsuti kohale kiirabi.

Kell 18.18 helistati numbril 112. Häirekeskus registreeris info: abivajaja kukkus põrandale, põrutas selga ja kurdab nimmepiirkonnas valu, ei saanud püsti. Kirja pandi ka, et tegu ei ole eluohtliku seisundiga, sest naine on teadvusel ja vastab küsimustele adekvaatselt.

Saalitäis rahvast jäi kiirabi ootama. Savi sõnul helistasid nad pidevalt häirekeskusesse.

«Kiirabist öeldi meile kogu aeg, et kohe tuleb. Samas nad ei tulnud ega tulnud,» rääkis ta.

Kiirabi Kopli brigaad saabus täpselt 42 minuti pärast. «Tahaks loota, et see on erakorraline juhus, kui kiirabi nii aeglaselt tuleb,» lausus Savi.

Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul jõudsid meedikud kohale 11 minutit pärast väljakutset. Keskmine kiirabi saabumise kiirus on vähem kui 10 minutit, nii et kiirabi tegutses nii, nagu ette nähtud.

Adlas näitas kaude näpuga häirekeskuse poole, sest kiirabisse jõudnud info järgi tehti kõik õigesti. Kiirabi sai väljakutse kell 18.49. «Aeg-ajalt on olnud juhtumeid, kus väljakutse on mingitel põhjustel «ära kadunud»,» märkis ta.

Häirekeskuse pressiesindaja sõnul saabus esimene kõne tõesti kell 18.18. Kaheksa minuti pärast andis päästekorraldaja väljasõidukorralduse kesklinna kiirabibrigaadile.

Brigaad alustas väljasõitu.

Kell 18.41 suunati nad aga teisele, eluohtlikule väljakutsele. Kolme minuti pärast andis häirekeskus väljasõidukorralduse järgmisele vabale kiirabibrigaadile, mis oli Kopli brigaad.

See oli 26 minutit pärast esimest kõnet.

Häirekeskuse pressiesindaja nõustub, et valus kannatava inimese jaoks võib kolmveerandtunnine ootamine tõesti väga pikk tunduda. Aga häirekeskus tugineb valitsuse määruses seatud nõuetele. Selle juhtumi puhul tähendab see, et kiirabi tuleb välja saata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

Kokku saab häirekeskus numbritel 110 ja 112 ööpäevas umbes 4000 kõnet.

8 || EESTI || POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POLITSEILE ABIKS. Postimees uuris, mis on Tallinnas tänu nüüd juba 11 aasta vanusele munitsipaalpolitseile parem kui teistes Eesti linnades. Päris selget vastust aga küsimusele ei leidnudki.

Kümnendi jagu mupot. Mis selles nils niitra reporter

K

una töötan Tartus ja siin ei ole munitsipa a lp ol itseid, tekkis küsimus, mis on meil halvemini kui Tallinnas, kus mupo tegutseb juba 11 aastat. Kui Tartus oleks mupo, siis võib-olla kannaksid need ametnikud glamuurseid, punavalgeid linna lipuvärvides vorme. Kas poleks tore? Kui lähtuda aga Tallinna mupo mundrite loogikast, siis oleks Tartu linnapolitseinike rõivad pigem sinikollased – valitseb siin ju Reformierakond.

Tartu linnasekretärile Jüri Möldrile allub menetlusteenistus, kus töötab 12 inimest.

Nemad teevad Tartus sarnaseid asju, mida Tallinnas 107 töötajaga mupo. «Tallinna ja Tartu erinevus seisneb suuresti selles, et Tallinnas on mupo moodustatud korrakaitseüksusena,» selgitas Mölder. «Meil siin on ametnikud, kellele on antud teatud küsimustes väärteomenetluse läbiviimise õigus.»

Kui Tartus oleks mupo, kas siis oleks linnas asjad paremas korras? «Ei usu,» vastas Mölder. «Kindlasti on asju, mida nad (mupo – toim) teevad väga hästi. Aga kui Tartu linnas Rüütli tänaval kõnniks vormis ametnik, kes ei saa isikut kinni pidada ega tuvastada nagu politseinik, siis kas sellise kontrolli tegemisest oleks kasu?

Või oleks nad rohkem esindusisikud turistidele, kes vaatavad toredaid punaseid rüüsid?»

Ka Pärnus oli keskerakondliku Mart Viisitamme linnapeaks oleku aegadel mupo, aga kui kadus Viisitamm, kadus ka mupo.

Abilinnepea Romek Kosenkraniuse sõnul oli Pärnu mupos selle hiilgeaegadel paarkümmend töötajat, nüüd saab linna korrakaitseteenistus hakkama kuue inimesega. «Esiteks leidsime, et kohalik omavalitsus ei pea dubleerima riigi politseid,» lausus ta. «Kohalik politsei oli muidugi mupoga väga rahul, sest mupo tegi osa tööst nende eest ära. Teiseks paisus mupo koosseis.»

Ambitsioonika nimega organisatsioonidega kipubki kaasnema kulude kasv. «Vormid tähendavad ka mingit hierarhiat,» rääkis Kosenkranius. «Tekivad direktorid ja muu säärane.

Pagunitel olid kupud ja puha.»

Anarhiast lahti Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Raik Saarti sõnul on 11 aasta eest kuue inimesega alustanud mupo suutnud linnas üht-teist vaos hoida. «Näiteks parkimise osas valitses varem täielik anarhia ja keegi ei suutnud autojuhte korrale kutsuda,» lausus Saart.

«Täna võib küll öelda, et Tallinnas enam seda probleemi pole.»

Mupo astus tugevalt kandadele ka bussijänestele, nüüdse tasuta

sõidu puhul pole see enam nii tõsine mure.

Ka heakorra vallas on mupo suutnud Saarti hinnangul mõndagi korda saata. «Vahepealsetele isetekkelistele prügimägedele on hammas peale hakanud,» väitis ta.

Vaatasin ka inimeste kohtukaebusi mupo tegevuse suhtes ja peab tunnistama, et mupo on kaotanud väga suure osa sellistest lugudest, kiirpilgu järgi tublisti üle poole. Miks? «Mullu läksime üle tasuta ühistranspordi kasutamisele tingimusel, et valideeritakse ühiskaart,» lausus Saart. «Osa inimesi ei soovinud valideerida, me karistasime neid ja nad pöördusid kohtusse, mis lahendasid asja inimeste kasuks. Lugu jõudis lõpuks riigikohtusse, kes ütles, et Tallinn käitus õigesti. Pärast seda kadusid ka need kohtuasjad.»

Politsei on mupo olemasolu üle rõõmus – nende töö on kergem ja kõigi pisirikkumistega ei pea enam jändama.

Linn on kaotanud ka terve hulga kiirmenetlusi, kui näiteks parklas otsustatakse, et vaidlust pole, aga hiljem on linn kohtusse kaevatud. Saarti sõnul on mupol juura vallas veel tõepoolest omajagu arenguruumi.

Mupo on üks Tallinna linnapea Edgar Savisaare paljudest lastest. Samas on ka üsna tõenäoline, et isegi Keskerakonna võimult kukutamise korral ei kaotata mupot. Kui, siis ehk muutuks munitsipaalpolitseinike vormi värvid, võib-olla oleks neid ka vähem.

Tallinlased paistavad olevat oma mupoga üsna ära harjunud ja helistavad korrapidaja telefo-

nile keskmiselt 350 korda nädalas. Mupo vormistab iga nädal 550–650 trahviotsust.

Korrakaitseüksusel on Tartu linnasekretäri Möldri sõnul teoreetiliselt küll veidi rohkem õigusi kui linnaametnikel, aga tegelikult on töö väga sarnane. Pigem paneb korrakaitseüksuse staatus mupole lausa seadusega kohustuse kanda vormi, mis on iseenesest linnale lisakulu.

Oht topelttööks Möldri hinnangul erineb ka Tartu menetlusteenistuse karistuspraktika mõne teise omavalitsuse lähenemisest. «Püüame inimestega esmalt rääkida, näiteks heakorraküsimustes on väga lihtne trahvid välja kirjutada,» ütles linnasekretär.

«Sageli ei lahenda trahv probleemi. Meie esimene samm on püüda selgitada ja läbi rääkida ning reeglina kannab see vilja ning puudub vajadus karistamiseks.»

Koguni 23 seadust annavad kohalikele omavalitsustele väärtegudega tegelemise õiguse. Sageli on väärteomenetluse läbiviimise pädevus dubleeritud mõne riigiorganiga, peamiselt politseiga. Siin näebki Mölder ohte. «Tartu linnavalitsus on väljendanud jäika seisukohta, et meie ei taha politseiga konkureerida,» lausus Mölder. «Püüame hoiduda politseitöö dubleerimisest, sest avaliku korra kaitse peaks olema eelkõige politsei ülesanne.»

Möldri sõnul tundub talle, et Tallinn on valinud veidi teistsuguse lähenemise ja võtab politseilt üle ka neid kohustusi, mida seaduse järgi võiks lahendada mõlemad. Nüüd tegeleb nende asjadega linn ja kulutusi teeb samuti linn, mitte enam riik.

Saarti väitel ei tegele linnavalitsus politsei töö dubleerimisega – tööjaotus on paika loksunud. Tõsi, mupo on võtnud Tallinnas enda mureks asjad, mis on Tartus endiselt suuresti politsei rida. Kui näiteks avalikus kohas lärmavad joodikud, läheb kohale mupo, ja kui nende sõnast jääb väheks, kutsutakse politsei.

Mullu vähenes munitsipaalpolitsei personal Saarti sõnul 173 inimeselt 110 inimeseni, kadus näiteks sisevalveteenistus, kes tegeles igasugu objektide valvamisega. Saarti sõnul olid enne mupot Tallinna ametite juures oma ametnikud, kes pidid kontrollima heakorda ja palju muudki. «Hakkas tekkima küsimus, mis on tähtsam, kas ameti igapäevane jooksev töö või kontrollimine teiste tööde arvelt,» lisas Saart. «Nii oligi kontroll tegelikkuses suuresti puudulik.»

Tartu linnajuhtidele valmistab Möldri sõnul muret, et politsei kaugeneb järjest enam avaliku korra tagamisest. Ühest küljest on see arusaadav, sest politsei koosseisu tõmmatakse koomale. «Kui see lõputult jätkub, siis jõuame küsimuseni, et millega politsei tegeleb,» küsis Mölder. «Politsei ütleb, et neil on prioriteetide küsimus ja esimeses järjekorras on rasked isikuvastased kuriteod, mitte kellegi avalikus kohas lärmamine.

Samas ei ole see vastus konkreetsele inimesele, keda see lärmamine häirib.»

Põhja prefekt Kristian Jaani on mupo olemasolu üle Tallinnas igal juhul rõõmus – politsei töö on kergem ja kõigi pisirikkumistega ei pea enam jändama. «Meil on mupoga väga hea koostöö,» ütles Jaani. «Dubleerimist tegelikult ei ole: riigipolitsei tegeleb riigipolitsei üles-

annetega ja linna korrakaitseüksus oma ülesannetega.»

Jaani kinnitusel tohivad paljusid rikkumisi lahendada nii mupo kui politsei. «Oleme küll Tallinna linnaga kokku leppinud, milliste rikkumistega tegeleb mupo,» lausus ta. «Need on jäätmeseaduse mõned paragrahvid, parkimiskorraldus, alaealiste suitsetamine ja nii edasi. Kui nii mupol kui politseil on teatud paragrahvide osas mõlemal pädevus, siis olemegi kokku leppinud, et mõnedes küsimustes on mupo esmane menetleja.»

Samas jäävad politseile siiski Jaani sõnul selgelt nende ülesanded, olgu see kasvõi kiiruse ületajate kinnipidamine või tänavakaklused.

Munitsipaalpolitsei loodi pealinnas paljuski linnapea Edgar Savisaare südameasjana. Kui vaja, aitavad rohelises vormis ametnikud nüüd meeri ka üle tänava. foto: raigo pajula

Tallinna munitsipaalpolitsei • Mupos töötab 107 inimest.

• Nädalas helistatakse mupo korrapidaja telefonile keskmiselt 350 korda.

• Valdavalt tehakse väljakutsed valesti parkijate korralekutsumiseks. Samuti sõltuvalt aastaajast heakorraprobleemide (sügisel ja kevadel koristamata kinnistud, talvel libe tee ja jääpurikad) pärast. Helistajad teavitavad ka peremeheta koertest, korteris haukuvatest ja naabreid segavatest koertest, teedel hukkunud loomadest, avalikus kohas alkoholi tarvitavatest inimestest, ühissõidukis kodanikke häirivatest asotsiaalidest jne.

• Nädalas vormistatakse keskmiselt 550–650 trahviotsust.

• Trahvidest moodustavad lõviosa hoiatustrahvid parkimisrikkumiste eest, teisel kohal on ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest määratavad trahvid, kolmandal trahvid alaealistele suitsetajatele, neljandal heakorramenetluste trahvid.

• Väärteomenetlustest laekunud trahvisumma oli 2013. aastal üle 600 000 euro.

• Mupo 2014. aasta kulude eelarve on 2,7 miljonit eurot.

• Töötajate keskmine palk on 984 eurot. allikas: mupo

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

st kasu on?

KÜSITLUS TALLINNAS

KÜSITLUS TARTUS

Kuidas tajute mupo olemasolu Tallinnas?

Kuidas tajute mupo puudumist Tartus?

Taavo: «Kui aus olla, siis ma pole munitsipaalpolitseid kordagi näinud.

Ei ühistranspordis, linnapildis ega kuskil. Ma arvan, et nad on kuskil oma kontoris ja istuvad seal lihtsalt.»

Anti Konsap: «Ma ei tunneta nende puudumist siin Tartus. Ei tunne puudust ka nendest vormidest, mis Tallinnas on. Ma ei ole isegi kursis, kes Tartus bussis inimeste sõiduõigust kontrollib, aga ju keegi ikka teeb seda. Võib-olla prügi on Tartus palju maas, eriti nädalavahetustel.

Muu heakorra ja turvalisusega olen küll rahul. Tundub, et saame mupota hakkama.»

Mihkel: «Munitsipaalpolitsei on politseile Tallinna linnas abiks. Lihtsamad juhtumid on võimalik munitsipaalpolitsei abil ära lahendada. Põhiliselt puutun munitsipaalpolitseiga kokku siis, kui nad tulevad piletit kontrollima.»

Liivia: «Ülesanne on, et koerte väljaheited ära koristatakse. Munitsipaalpolitseiga olen kokku puutunud oma maja juures, kui nad kontrollivad, et inimesed oma autosid õigesti pargiksid.»

Sirje Roosimaa: «Ei tunne puudust.

Kas Tartus on nad ilma vormita?

Vormis oleks muidugi parem, inimene oleks nähtav. (Selgitan, et Tartus pole ei mupot ega vormi. – N. N.) Ma siiski arvan, et meil ei ole väga selliseid probleeme, mida mupo peaks lahendama.»

Aleksander: «Mupo ülesanne on minu arvates jälgida korda parklates ja teedel. Enda kokkupuude munitsipaalpolitseiga on trahvi saamine.»

Viiu Maimik: «Võib-olla küll, et puudub, sest mina üldse ei näe neid.

Võib-olla nad tegutsevad rohkem äärelinnas. (Selgitan, et Tartus polegi munitsipaalpolitseid. – N. N.). Aitäh! Ei teadnud!

Ega vormis mupo ole paha mõte – on kena vaadata. Vorm sobib meestele ja teiseks on tugevam tunne, sest pätte liigub alati, mind on ka kaks korda rünnatud. Aga linna heakorraga on kõik korras – Tartu on kena linn.»

Küsitles Jonatan Karjus

Küsitles Nils Niitra

Eeri: «Üldse pole Tallinnas mupot vaja. Enda kokkupuuted nendega on väga halvad – sain trahvi.»

Kärt: «Munitsipaalpolitsei ülesanne on aidata politseid. Eks kõige rohkem ikka puutub mupoga kokku bussis.»

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || EESTI || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || EESTI || 11

VÕRDNE KOHTLEMINE. Sõjakuritegudes süüdi mõistetud serblane Milan Martić kurtis, et Eesti vanglas on kehv arstiabi, hooned ei vasta tingimustele ning puudub rehabiliteerimisprogramm.

Sõjaroimarile ei meeldi Tartu vangla toomas randlo reporter

T

u n nu sta mata Serbia Krajina Vabariigi viimane president ning rahvusvahelise kriminaaltribunali otsusega süüdi mõistetud sõjaroimar Milan Martić pole rahul Tartu vangla tingimustega ning tahab oma karistust kanda Kesk-Euroopas.

2009. aasta juunis Tartu vanglasse toodud Martićile mõisteti 2007. aastal 35-aastane vangistus. Ta mõisteti süüdi tapmistes, tagakiusamistes, küüditamistes ning Horvaatia sõja ajal külade hävitamises ja tsiviilisikute ründamises.

Lisaks süüdistati teda ka käsu andmises Horvaatia pealinna Zagrebi pommitamiseks 1995. aasta mais, mille tagajärjel hukkus seitse ja sai vigastada 214 inimest, kirjutas veebileht Balkan Transitional Justice.

Esitas palve tribunalile Martići advokaat esitas möödunud nädalal Haagi sõjakuritegude tribunali presidendile taotluse viia kurjategija kohe üle Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali (ICTY) kinnipidamisasutusse Haagis, kuni talle leitakse uus vangla.

Advokaat Predrag Milovančevići sõnul kurtis Martić väidetavalt kehva arstiabi, tingimustele mittevastavate hoonete ja rehabiliteerimisprogrammi puudumise üle. Martić soovib ümber asuda mõnda Austria või Taani vanglasse.

«Tingimused, milles Martić oma karistust kannab, on märkimisväärselt halvemad kui ICTY kinnipidamisasutuses Haagis või teiste riikide vanglates, mis teevad ICTYga koostööd,» seisis Milovančevići esitatud taotluses.

Ta lisas, et Martićil on terviseprobleemid ning sõjaroimar kannatab väidetavalt vangidele mõeldud kohutava tervishoiusüsteemi all.

Nimelt olevat avalduse kohaselt Martić hambaravi vajanud, kuid vangla ametnikud ütlesid, et seda võimaldatakse talle kahe-kolme aasta pärast.

Alles pärast Serbia konsulaadi sekkumist olevat tal õnnestunud hambaarsti juurde pääseda. Samuti on Martić väidetavalt diabeetik, mistõttu vajab ta sageli arstide hoolt.

Justiitsministeeriumi kinnitusel andis Eesti juba enne vangide paigutamise lepingu sõlmimist Jugoslaavia sõjakuritegu-

Milan Martić (paremal) viibib Tartu vanglas alates 2009. aasta suvest. Üks põhjus, miks ta soovib ümberpaigutamist kas Austria või Taani vanglasse, on see, et tema arvates asub Eesti Serbiast liiga kaugel ja seepärast ei saa sugulased teda külastada. fotod: arvo meeks / valgamaalane, repro

de tribunaliga teada, et seal süüdi mõistetud vange hakatakse siin kohtlema samamoodi nagu Eesti enda kurjategijaid. «Seoses Martićiga on kõne all olnud tema paiknemine kahekohalises kambris ja muud olmeküsimused, mis osas teda koheldakse sarnaselt teiste Eesti vanglates olevate vangidega. Mingeid muudatusi meil selles osas plaanis ei ole,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Sõjaroimari advokaadi Haagi tribunali presidendile saadetud kirjas kurdeti ka selle üle, et Martići pere ei saa teda külastada, sest Eesti on Serbiast kaugel. Viimati külastasid pereliikmed teda väidetavalt kaks aastat tagasi.

Uus kohtuasi ootab Tänavu juulis taotles Horvaatia Eestilt Martići väljaandmist, et saata ta kohtu ette süüdistatuna Karlovaci ja Jastrebarsko linna pommitamises 1995. aasta mais. Horvaatia ootab Eesti vastust, kuid isegi kui Eesti ei peaks Martićit välja andma, toimub kohtuprotsess tema üle sellegipoolest.

«Horvaatia on tõepoolest esitanud Eestile Euroopa vahistamismääruse, mis on praegu justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse menetluses,» ütles ministeeriumi pressiesindaja.

59-aastane Martić töötas aastatel 1991–1995 Horvaatiast eralduda püüdnud Krajina piirkonna erinevates valitsusametites. 1994. aastal võitis ta tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi presidendivalimised ning oli selles ametis kuni Horvaatia väed 1995. aastal Krajina enda kontrolli alla võtsid. Martić andis end vabatahtlikult tribunali kätte 15. mail 2002, elades enne seda seitse aastat valenime all.

12 || MAJANDUS || POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KAUBANDUS. Hiljuti Pirita keskuses uksed sulgenud Kauperi juhtum näitab, et suurte kaubakettide kõrval on väikestel kauplustel väga raske konkurentsis püsida.

Suured jaekaubaketid tõ

Kas nõudlus on vähenenud või USA manööverdab?

Prantsuse panga Societe Generale uuringute juhi Patrick Leglandi sõnul on huvitav, et USA ja Venemaa vastasseis ja nafta hinna langus toimuvad ühel ajal. majandus24.ee, 20.10

sirje niitra

Tallinna börsi languse taga oli peamiselt Tallinki nõrkus

majandusajakirjanik

Tallinna börsi eelmise nädala languse põhjus oli peamiselt globaalsete turgude nõrkus, aga selle aasta 9-protsendilise languse taga on eelkõige Tallinki aktsia nõrkus. «Välisinvestorite käitumises võis täheldada eelmisel nädalal küll teatavaid närvilisuse märke, kuid pigem oli see tingitud börside globaalsest langusest kui nn rinderiigi staatusest,» ütles LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. majandus24.ee

Estlink 2 hakkas taas tööle Eile kell 11 alustas taas tööd Eesti ja Soome vaheline elektriühendus Estlink 2. Ühenduse ehitanud Nexans vahetas hooldustööde käigus välja kõik 11 ühenduse tagasivoolukaabli jätkumuhvi. majandus24.ee

OMX TALLINN

737,19 ▼ –0,04%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

4,02 ▼ –3,37%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,900 -4,46 Baltika 0,451 0 Ekspress Grupp 0,980 -2,00 Harju Elekter 2,540 +0,40 Järvevana 0,815 0 Merko Ehitus 6,900 -0,86 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,800 0 Premia Foods 0,701 -0,57 Pro Kapital Grupp 2,550 0 Silvano Fashion 1,800 -1,10 Skano Group 0,941 0 Tallink Grupp 0,610 +0,99 Tln Kaubamaja 4,950 -1,00 Tallinna Vesi 12,600 0 Trigon Property 0,411 0

20.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,456 -0,25 Hiina jüaan 7,821 -0,43 Jaapani jeen 136,620 +0,12 Kanada dollar 1,438 -0,24 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,390 +0,10 Poola zlott 4,223 -0,22 Rootsi kroon 9,197 +0,48 Rumeenia leu 4,417 -0,05 Šveitsi frank 1,206 -0,08 Suurbritannia nael 0,791 -0,52 Taani kroon 7,447 +0,01 Tšehhi kroon 27,562 +0,25 Ungari forint 306,370 -0,34 USA dollar 1,277 -0,39 Venemaa rubla 52,420 +0,21

bns

N

eli aastat tagasi, 2010. aasta lõpus rääkis OÜ Toom Kauplused juhatuse liige ja Kauperi ärijuht Aimar Kasak uuest kauplusest uhkustundega: «Oleme püüdnud luua kauplusesse nii inimsõbraliku õhkkonna kui vähegi võimalik, nii ei leia siit suuri metallriiuleid, vaid sisekujunduses on kasutatud rohkelt hubasemat olustikku loovat puitu.»

«Meie eeliseks on suurte poekettide kõrval see, et suudame nii oma hinnakujundamise kui tootevaliku poolest olla paindlikumad. Kui ikka tarbija leiab, et meil võiks üks või teine toode poes müügil olla, siis püüame selle oma kaubanimistusse lisada,» lausus ta.

OÜ Toom Kauplused soovis toona Eestis avada veel teisigi poode, et vastu astuda suurte kaubakettide üheülbalisusele.

«Usume, et lööme läbi,» oli Kasak toona optimistlik.

pidevalt. Kliendikaart ei hakanud kunagi toimima ja vahel tõrkus kaarditerminal. Ainult sealsamas küpsetatud leivadsaiad olid lõunani maitsvad. Ühel septembrikuu päeval jäid Kauperi uksed suletuks.

Ei mingit selgitust töötajaile ega ka ostjaile, peale lakoonilise teate ukse peal. Sellest ajast peale ei vastanud enam ükski Kauperi telefon ega toiminud koduleht. Selgitust ei õnnestunud saada ka Viimsi Marketist, mis teise poena kuulub OÜ-le Toom Kauplused ja millel samuti tundub pärast asukohavahetust ostjaid nappivat.

Pärast pikka otsimist õnnestus Inforegistris toodud Kauperi mobiiltelefoni numbril tabada Raul Mäe, kes ütles, et pole küll asjaga otseselt seotud, kuid teab, mis juhtus.

«Kuna maja läheb aasta lõpus nagunii renoveerimisele ja müük langes, siis otsustati tegevus lõpetada. Suvel polnud viga, aga sügisel tuli madalseis,» rääkis ta.

Mäe möönis sedagi, et väikesel poel on suurte kaubakettidega raske konkureerida ja et ega Viimsi Marketilgi

Ostjaid ei tulnud piisavalt Ometi ei läinud kõik nii, nagu planeeritud. Ehkki neile, kel Pirita linnavalitsuse hoones asunud Kauper jäi koduteele, samuti ümbruskonna elanikele ja suvel rannalistele uus pood meeldis, sest sealt sai soovitu märksa kiiremini kätte kui mõnest suures kaubasaalist, ei olnud ostjaid just üleliia palju.

Peagi jäid algul rikkalikud kala- ja lihaletid järjest lühemaks ning müüjad vahetusid

Seda pinda on mullegi pakutud. Kui Pirita linnaosa valitsus pakub korralikku pikka lepingut, siis kaalun asja, sest koht on päris hea.

Ettevõtja Oleg Gross

kuigi hästi lähe. Ta ei välistanud aga võimalust, et Kauper pärast maja remonti samasse kohta tagasi tuleb. «Eks näis, mis saab,» kostis ta.

Omanimelise kaubaketi omaniku Oleg Grossi sõnul peab selleks, et Eestis uue kaubaketiga alustada, tohutu väliskapital taga olema. «Ainult suure raha ja jõuga peale tulles saab läbi lüüa,» ütleb ta. Üle Eesti kauplusi omav mees tunnistab, et temalgi on raske suurte välismaiste kettide võimule vastu seista, sest toimib «suurte kettide monopoolsus ja tarnijatele jõuga hinna peale pressimine».

Ühinemisestki pole kasu Gross lisab, et tema ei saa ühtki tootjat välja visata, kui pakutud hind ei sobi, aga mõni suur kett just nõnda toimib. Ta mainib seejuures eraldi Maximat. Ka hulgimüüjatel läheb praegu tema sõnul halvasti, sest suured ketid toovad ise kaupa maale.

«Siin tuleb veel kõva pankrotilaine,» ennustab ta.

Grossi sõnul ei ole kasu ka väikeste kaupluste ühinemisest, sest kui nõrgukesed amortiseerunud pindadel tegutsevad poekesed leivad ühte kappi panevad, ei sünni sellest uut väärtust. Kauperi kohta arvab ta, et linnaosavalitsuse pinnal tegutsedes tuli sel maksta kõrget rendihinda ja ka muud lepingutingimused polnud kiita.

«Seda pinda on mullegi pakutud, aga nende soovitud kolm kuud etteteatamisaega lepingu lõpetamisel ei sobi mulle ega kindlasti ka kellelegi teisele. Toidupoodi alla kümne aasta teha pole mõtet, sest ainuüksi külmaseadmed on väga kallid. Kui Pirita linnaosa valitsus pakub korralik-

Neli aastat tagasi Pirita linnaosa valitsuse hoones tööd kiita ning kaardimakse ei töötanud korralikult.

MAJANDUS24.EE

ÄRILAUSE

ku pikka lepingut, siis kaalun asja, sest koht on päris hea,» lausub Gross.

Asukoht on tema sõnul poe rajamisel üldse määrava tähtsusega. Sel põhjusel peab Gross ka Viimsi haigla kõrval väga amortiseerunud hoones oma poodi, sest suur kasvav elupiirkond on lähedal.

Comarketi kaupluseketti omava ABC Supermarkets ASi ostu- ja turundusdirektori Marge Kikase sõnul näitab äsja ilmunud jaekaubandusettevõtete edetabel, et just kohalikud ettevõtjad on edukamad.

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 13

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

õrjuvad väikesed välja

Kauperi uksel rippus oktoobri alguses silt «Kauplus suletud».

KOMMENTAAR

raul vatsar

TTÜ ettevõtluse lektor

alustanud Kauperi poe sortiment polnud kohalike elanike sõnul ajapikku enam fotod: liis treimann

Comarketi eeliseks peabki ta kohalikku juhtimist.

Temagi tõdeb, et jaekaubanduses on konkurents väga tihe ja klientide ootuste ületamiseks tuleb igapäevaselt tööd teha. «Välismaised ketid pakuvad suurt konkurentsi, aga samas ei ole vaja nende mõju ka üle tähtsustada,» lisab ta.

Statistikaameti andmetel suurenes 2014. aasta augustis toidukaupade kaupluste jaemüük võrreldes eelmise aasta augustiga võrreldes kuus protsenti. Peamiselt on selle kasvu taga suuremad kaupluseketid,

kuid ka väiksemate kaupluste hulgas on neid, kes küll veidi väiksema sammuga, aga siiski kasvatavad oma müügimahtu.

«Samas on paratamatult ka neid, kes kas asukohast või hinnapoliitikast tulenevalt ei suuda suurte jaekettide kampaaniatega võistelda ja seetõttu kaotavad käibes. Kalevi toodete müügis on 2014. aastal võrrelduna möödunud aasta sama perioodiga väiksemate kaupluste käive vähenenud üks-kaks protsenti,» ütles Kalevi juhatuse esimees Kaido Kaare.

Kaubakette iseloomustab see, et neil on ühesugune valik ja äri on üles ehitatud tootja rahale.

Väike või üksik pood ei saa reeglina tooteid krediiti, vaid tal tuleb tihti teha ettemaks, kaup saadakse raha vastu või väga lühikese makseajaga. Seega on väikesel poel püsiv rahapuudus.

Uue poeketi rajamiseks on praegu kolm võimalust.

Ketistumata kauplused ühinevad ja

loovad oma ühistu, mille kaudu hakkab toimuma sisseost, kampaaniate organiseerimine ja turundus. Ilmselt ei ole see reaalne, sest kui nad pole seni suutnud kokku leppida, siis ei suuda nad seda ka tulevikus. Teine võimalus oleks, et tuleb keegi suur ja ehitab Eesti poode täis – nn Lidli kunagine variant. See on aga väga vähe tõenäoline Eesti turu väiksuse tõttu.

Kolmas võimalus oleks, et tuleb keegi suur ja ostab Eestis mõne tegutseva keti ära. Selle erivariandiks võib pidada seda, et keegi juba siin te-

gutsevatest ostab kellegi ära. See on kõige tõenäolisem.

Selle variandi erijuhuseks võib pidada seda, kui keegi suurtest pankrotistub ja konkurendid kisuvad tema osa tükkideks.

Seega kurb uudis – toidukaubanduses ei ole oodata meil muutusi ja paranemist ning pigem võib olukord isegi halveneda.

Kuidas ellu jääda, kui on ikkagi soov turule tulla? Ainuke väljapääs on spetsialiseerumine ja positsioneerumine.

Ettevõte peab suutma jääda ellu oma piiratud sortimendiga ja väheste klientidega.

Pangad: Eesti Panga kriitika sisaldab valeväiteid rivo veski

rivo.veski@postimees.ee

Kommertspankade hinnangul rahuldab praegune pankadevaheliste ülekannete kiirus kliente ning Eesti Panga kriitik pole asjakohane.

Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, et pankadevahelised maksed Eestis ei ole piisavalt kiired, tuues välja Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri näited riikidest, kus maksete kiirendamiseks on kasutusele võetud uusi lahendusi.

Mülleri sõnul on mitmes Euroopa riigis kasutusel reaalajas ülekandeid toetavad lahendused, tuues näiteks Suurbritanniat, Rootsit ja Taanit, millest ükski pole aga eurotsooni liige.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul pole Eesti Panga näited teemakohased, kuna need puudutavad riike, kus pole käibel eurot, mis seega ei kuulu eurotsooni ega ole kohustatud järgima ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) reegleid.

«Eurotsoonis saab selline lahendus olla vaid liikmesriikide ülene ja sellist süsteemi pole hetkel lihtsalt olemas,» ütles Siilivask.

Ka märkis Siilivask, et Rootsis kasutatav mobiilimakseteenus Swish, mida Müller näitena reklaamis, on sarnasel kujul Eestis olemas ja reaalajas toimiv.

«See teenus toimib Swedbanki ja SEB klientide vahel,» märkis Siilivask.

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela hinnangul on teenus tõepoolest esiletõstmist väärt, kuid paraku Eesti jaoks poolik lahendus.

«See toimib ainult kahe panga vahel ja maksete piirmäär on 200 eurot päevas. Näiteks Rootsi Swish toimib ettevõtete vahel, katab ära kõik pangad ja limiidid on suuremad,» ütles Nõmmela.

SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika

Enne ja pärast SEPAt Kui Eesti Panga jaemaksesüsteemis liikus päeva esimesel maksete liikumiskorral (kella 8.15–8.59) 33 protsenti päevasest maksete mahust, oli üks põhjus see, et pangad said maksefaili saata veel kell 8.59. Uues kommertspankade valitud jaemaksesüsteemis EBA Clearing tuleb maksefail otseliikmest SEB pangal teele panna hiljemalt kell 3 hommikul ja kaudsetel liikmetel veelgi varem. Seetõttu liigub esimese maksete liikumiskorraga ainult 20 protsenti päevasest maksete arvust. allikas: eesti pank

Vaikmäe-Koit leidis, et pankadevaheliste maksete kiirus ongi hetkel kõne all vaid Põhjamaades, mujal peetakse aeglaseid makseid tavapäraseks. «Euroopas toimuvatel arengutel hoiame siiski silma peal,» kinnitas Vaikmäe-Koit viitega Soome initsiatiivile.

Praeguses ülekandesüsteemis on kasutusel viis ajahetke päevas, mil ülekandeid pankade vahel tehakse. SEBs ja Swedbankis on kõik viis ka kasutusel.

Mihkel Nõmmela sõnul on eurotsoonis kiiremad lahendused olemas Hollandis ja Kreekas ning ka Soome astub selles suunas samme. Tema selgitusel seisnevad «kiiremad lahendused» selles, et riigis poleks kasutusel ainult üks süsteem, mille vahendusel pankadevahelisi makseid tehakse.

«Selleks võib kasutada erinevaid lahendusi. Soome initsiatiiv võiks olla eeskujuks ja võimaluseks ka Eestis tegutsevatele pankadele,» märkis Nõmmela.

Swedbanki SEPA projektijuhi Olavi Lepa kinnitusel jälgitakse Soome initsiatiivi huviga, kuid ta lisas, et hetkel on see soomlaste endigi jaoks alles informatsiooni kogumise faasis.

14 || ARVAMUS || POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Venemaa allveesõiduki ilmumine Rootsi sisevetesse on Läänemere julgeolekukaardid segi löönud rohkem kui miski muu külma sõja lõpust alates, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

Põhjala äratuskell või hingekell?

V

enemaa allveelaev Stockholmi saarestikus on Põhjalale mõjunud kui tiiki heidetud kivi. Laineid on näha kogu regioonis.

Enim on ärevust mõistetavalt Rootsis endas, kuid silma hoitakse sündmustel peal ka Taanis ja Norras, rääkimata Soomest. Reaktsioonid on suuresti olnud äraootavad – Taani ja Norra on NATO liikmed, Soomel on iseseisev (või «eksistentsiaalne», nagu kirjutas eile Svenska Dagbladet (SvD)) kaitsevõime. Võib siiski arvata, et piirkondlik luige-haugi-vähi-mäng saab sellega ümber – ning see on midagi, mis mõjutab otseselt Eestitki. Hädas olevate rootslaste kõrval näeb vajadust uue piirkondliku asjakorralduse järele kõige selgemini Taani välispoliitika grand old man Uffe Ellemann-Jensen (välisminister 1982–1993), kelle eilsest arvamusloost leiate mõned väljatõsted lisaloos.

Venemaa allveesõiduki ilmumine Rootsi sisevetesse on Läänemere julgeolekukaardid segi löönud rohkem kui miski muu külma sõja lõpust alates. Selles, et Stockholmi skääride vahel liikles Venemaa sõjatehnikat, ei ole põhjust kahelda pärast neljapäeval Rootsi poolt salvestatud venekeelset vestlust hädaabikanalil ning reedest juba krüpteeritud sidesessiooni – mõlemad sihtpunktiga Kaliningradis, kus asub suur Venemaa mereväebaas ning eriüksus.

Rootsi kommentaatorid osutavad üksmeelselt, et tegemist pole palja naasmisega külma sõja mängude maale. Nõukogude allveelaevu on Rootsi vetes nähtud mitmel korral, kõige kuulsam juhtum oli 1981. aastal, mil tuumarelva kandnud Whiskey-tüüpi sõiduk sõitis karile Rootsi suurima merebaasi Karlskrona väravate ees. Aga on mitu olulist erinevust.

K

ülma sõja aegne Venemaa oli toonase globaalse vastasseisu iseärasustest tulenevalt üsna ratsionaalne faktor.

Praegu tuleb kalkulatsioonide tegijail võrrandisse kirjutada «Putini enesekuvand ning Venemaa rahvuslikud huvid», nagu osutab eilse Dagens Nyheteri (DN) juhtkiri. Ja lisab, et mõlemad on ettearvamatud ning vähemalt pealtnäha tulemustest ei hooli.

Teiseks pole Rootsigi enam sama riik, mis külma sõja ajal. Pühapäeval lugejatega veebidialoogi pidanud SvD julgeolekukorrespondent Mikael Holmström luges üles peamised erinevused: kaitsekulutused on langenud 1980. lõpuaastate 2,9 protsendilt SKTst 1,1–1,2 prot-

sendile. Sõjaväe isikkoosseisu on kärbitud. Mõned üksused on tasemel, teised jälle komplekteerimata.

Reformide lõpptähtaeg langeb aastatesse 2022–2023 ning sedagi küsitavalt, kuna sotsiaaldemokraatide ja keskkonnapartei valitsus pole seni tahtnud kulutusi tõsta. Kunagise 40 merealuse asemel on Rootsil neid nüüd 11. Laevad on küll uuemad, aga nagu näitab klaperjahikogemus, on neid liiga vähe. Spetsiaalsed helikopterid, millest oleks olnud reaalset abi pühapäeval korra pinnale tõusnud allveesõiduki kiireks jälitamiseks (laevad on selleks liiga aeglased), olid Rootsil kunagi olemas – aga müüdi USAsse erafirmale, mis nendega nüüd metsatulekahjusid kustutab.

«Isegi kui me kohe alustaksime laiahaardelise sõjaväelise hankeprogrammiga, kuluks vähemalt kümme aastat, enne kui meil oleks oma nime väärt kaitsevõime. Ja selleks ajaks on praegune kriis kulmineerunud kas sõja või Venemaa kokkukukkumisega,» kirjutas 19. oktoobri DNi arvamusküljel Uppsala ülikooli idauuringute professor Stefan Hedlund.

Kolmandaks on muutunud strateegiline kontekst. Külma sõja aegne ideoloogiate konflikti kahepoolsus on kadunud, aga Venemaa on endiselt üks kahest maailma tuumasuurjõust. See tähendab, et kunagised kahepoolsed mänguteoreetilised stsenaariumid kuuluvad ajaloo prügimäele. Kehtib vaid üdini halvaendeline eeldus, et soovi korral võivad nii USA kui Venemaa üksteist täielikult hävitada. Teisisõnu, ka konventsionaalse sõja kalkulatsioonidesse tuleb sisse arvestada võimalus, et Venemaa võib kusagil naabruses kasutada taktikalist tuumarelva. Viimased on kergesti transporditavad ja piiratud hävitusjõuga, kuid mõistetavalt psühholoogiliselt halvava mõjuga.

Venemaal on selliseid lõhkepäid paar-kolm tuhat ning nende kasutamise võimalus on sisse kirjutatud kaitsedoktriini. Pühapäevases DNis osutavad Rootsi endine kaitseminister Sten Tolgfors ja kuningliku sõjateadusakadeemia juhataja Mike Winnerstig, et Putin šantažeerib nendega varjamatult läänt.

«Venemaa tahab, et läänemaailm esitaks endale NATO kaitsetagatises kahtlemiseks küsimuse: kas USA ja Euroopa suurriigid on üldse valmis kandma märkimisväärseid kaotusi liitlaste või partnerriikide kaitsmiseks Venemaa naabruses?» Selle küsimuse taga paistab pealtnäha uskumatu, aga analüütikutele Stockholmis, Varssavis ja veel mõnes linnas nüüdseks liigagi reaalseks muutunud vajadus kaalu-

da, milline on tõenäosus, et Putini võimaliku tuumagambiidi ohvreiks langevad just nemad.

Nii ollakse paradoksi ees. Ühelt poolt kehtib kõik see, millest kirjutab Hedlund: Ukraina vallutamiseks ei jätkunuks 40 000 mehest, mis Venemaa suve hakul riigi piirile tõi, sest lõviosa neist polnuks kasutatav ründejõuna, vaid pidanuks hoidma tagalat.

Venemaa eliitväed on Ukrainas juba kandnud suuri kaotusi ning praegused relvastusprogrammid pole majanduse allakäigu tõttu jätkusuutlikud. Itaalia merevägi üksi tuleks toime Musta mere laevastikuga ning õhu- või maasõda NATO ja Venemaa vahel lõpeks viimasele kiirelt kehvasti.

A

ga, parafraseerides üht metsiku lääne mõttetera: tuumarelv teeb riigid võrdseks. Kas ja kui võrdseks, otsustab lõppkokkuvõttes keegi USA presidentidest. Millest Tolgfors ja Winnerstig järeldavad: «Eriliselt oluline Rootsi jaoks on hea transatlantiline läbisaamine USAga, kuna sellest sõltub nii meie endi kui meie lähinaabruse julgeolek. Sellise läbisaamiseta puuduvad Euroopal tööriistad selle ohuga toimetulekuks, mis Euroopa ees praegu seisab. Me loodame, et sellest saab aru kogu Rootsi valitsus.»

Ning eilne DNi juhtkiri lisab: «Aeg on lõplikult loobuda külma sõja neutraliteedist. Suured sõnad «Rootsi rollist maailmas» kaaluvad vähe, kui me ei osale täie rauaga ainsas sõjalises koostöövormis oma naabruses, mis üksi suudab garanteerida, et Putin ei raba seda, mida süda ihaldab.»

Esmapilgul paistab see üleskutsena liituda NATOga. Pikas plaanis võib see nii minnagi, aga tänastes tingimustes ja ettenähtavas tulevikus tahab Rootsi pigem võimalikult laia koostööd alliansiga. Liituda saaks Rootsi mõistlikult vaid koos Soomega, aga Soome on skeptiline. Kiire liitumine võiks lisaks kiirendada asjade halvenemist Venemaa rindel. Aga Rootsi vajab tuge ning regioonil ja NATO väetimatel liikmetel on vaja Rootsit.

Niipea kui Venemaa saab enda võimusesse praegu demilitariseeritud, kuid strateegilise Ojamaa, läheks NATO vägedel mõne päeva asemel Eestisse jõudmiseks tunduvalt kauem aega.

Professor Hedlund polnud esimene ega jää ka viimaseks, kes osutab, et Balti riikide NATO garantii maksab reaalselt midagi vaid siis, kui Rootsi kontrollib Läänemerd ja oma õhuruumi. Niipea kui Venemaa saab enda võimusesse praegu demilitariseeritud, kuid strateegilise Ojamaa, läheks NATO vägedel mõne päeva asemel Eestisse jõudmiseks tunduvalt kauem aega.

Teisisõnu: vaja on kiiret ja paindlikku Läänemere kaitsekoostööd. Sellele vihjab ka Uffe Ellemann-Jensen. Põhjalas on kaks mitte-NATO riiki, kes samas on Põhjala tugevaimad.

LOE KA LK 4–5

Et déjà vu: Whisky on the Rocks * • See, mis Rootsi skäärides praegu toimub, tuleb asetada suuremasse pilti. Vene ründelennukite lähenemine Rootsi (ja Norra, ja Soome, ja Islandi, ja Taani) õhuruumile on saanud nii igapäevaseks asjaks, et me ei tee sellest enam numbrit. Meie lennukid käivad rutiinselt ära ajamas lennukeid, mis harjutavad rünnakuid meie sõjalistele uffe rajatistele. Ning seegi on osa harjutuellemann-jensen sest: mitte üksnes näha, kas me oleme Taani välisminister valmis, aga meile väikse surve avalda1982–1993 miseks – ja meie harjutamiseks sellega, et on normaalne, et nad seda teevad.

• Tuleb tõmmata piir. Meie enda piiridel – ning meie liitlaste piiridel. Väga hea on demonstreerida solidaarsust Lähis-Idaga, aga meie F-16 lennukeid on rohkem vaja kodus ja naabruses – nii et panus välismaal ei tuleks koduse valmiduse arvelt. allikas: berlingske 19.10 (http://uffeellemann.blogs.berlingske.dk) *) e.k Ja taas kord: Whiskey karil. See on viide 1981. aastale, mil Nõukogude allveelaev W-137 sõitis Rootsi Karlskrona mereväebaasi läheduses karile. NATO kasutas seda tüüpi allveelaevade kohta koondnime Whiskey. Tegu on sõnamänguga, sest tavatähenduses on «Whiskey on the Rocks» lihtsalt viski jääga.

Ü

helt poolt on vaja kiiret lähenemist NATO ning Soome ja Rootsi vahel praktilisel tasandil. Teiselt poolt peavad NATO Ida-Euroopa liitlased, nende seas esmajoones Eesti, kiirelt mõistma, et sõnad «kõige lõimunum riik» piirkonnas ei ole väärt selle väljendi tähemärke ekraanil niipea, kui meie taga ei seisa Rootsi ega Soome.

Teisisõnu: Eesti juhid Kadriorus ja osaliselt ka Toompeal peavad läbima kiirkursused omandamaks respekti Soome ja Rootsi valikute ja valitsuste suhtes lisaks sellele, et me peame igati toetama (ja nõudma) Rootsi ja Soome võimalikult sügavat lõimimist Läänemere kaitsekoostöösse sõltumata nende formaalsest lähedusest NATO-le (midagi, millele oleme seni vastu punninud).

Nendega läbisaamine on vähim, mida saame teha selleks, et meil oleks põhjust loota, et Helsingi ja Stockholm on raskel hetkel meiega.

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 15

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Valed inimesed

T

olle ajastu reeglite kohaselt saadeti 1968. aasta sügisel üliõpilasi kolhoosi.

Ka Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna omi. Meie kursus oli kuu aega kusagil Aravete lähedal võsa vahel ja me valasime tulevase sigala betoonpõrandat. Tüdinesin habeme ajamisest ja kui ma linna tagasi jõudsin, oli mu väljanägemine järsult muutunud. Kohe selgus, et see oli paljudele liig. Elasin vanemate juures Kivimäel ja elektrirongi oodates hakkasin igal hommikul tajuma pilke, mis olid teravad kui nõelad. Ma olin muutunud teistsuguseks, habe polnud väikekodanlikkusega segatud nõukogude äärelinnaõhkkonnas kombeks. Ma olin äkitselt vale inimene.

Aasta hiljem lasin kodust jalga ja hakkasin hulkuma. Raha lõppes ruttu otsa, vähesed riided ja ainsad jalanõud kulusid mõne ajaga salongikõlbmatuks, juuksed kasvasid iseenesest pikaks. See oli liig ka Tallinna kesklinnas ning üldse tolleaegses Eestis. Pikajuukselisi oli veel vähe, habeme pluss pikkade juustega inimesi veel vähem. Instituudist sain algul tänu suuremeelsetele õppejõududele (eesotsas hilisema akadeemiku Uno Merestega) akadeemilise puhkuse, aga pärast lasin end ülbelt eksmatrikuleerida. Olin muutunud nii väljanägemiselt kui eluviisilt väga valeks inimeseks väga paljude arvates.

Ühtegi institutsiooni, ka perekonda (seaduse mõttes), ei maksa pühaks pidada. Inimese eluviis on tema isiklik valik, leiab kirjanik Jaak Jõerüüt.

P

raeguses Eestis on jälle kired möllamas teistsuguste inimeste ümber ja see puudutab mind ka isiklikult. Ei, ma ei kuulu vikerkaarerahva sekka, kuid sõpru mul nende hulgas on. Kuid mind puudutab isiklikult kuri rünnak teistsuguste inimeste pihta, keda mõned kaas-homo-sapiens’id nimetavad valedeks inimesteks, mistahes põhjusel.

Tollest ammusest ajast on mul hulk teravaid kogemusi. Päris kallale ei tuldud nagu mõnele sarnasele karvasele, kes sattus valel ajal valesse kohta, nii et nõndanimetatud

MAJANDUSKOMMENTAAR AR

Hardo Pajula korralikud kaasmaalased pärast läbiklobimist nende juuksed vägivaldselt lühemaks lõikasid. Aga verbaalseid ja nõelavaid kokkupõrkeid oli.

Ka ametiisikutega. Mõned lõikajad ja torkajad kaitsesid enda meelest avalikult nõukogude võimu, mõned aga vastupidi, salaja eestlase isamaalist väärikust. Vihkamine ühendas pahaaimamatuid isamaalasi okupantidega. Aga tegelikult nad lihtsalt vihkasid ja põlgasid teistsugust inimest. Kas neist keegi iseendale tunnistas, et viha põhjuseks ei ole pikad juuksed või vanast tikitud tekist tehtud rüü karvase poisi seljas, vaid teistsugusus, seda ma ei tea.

V

eidrad isetehtud ürbid ja kaelas rippuvad ehted olid lapsemäng kõige selle kõrval, mis vallutas maailmapildi järgmistel aastakümnetel ja millega ka Eestis ollakse juba ammu nii harjunud, et mis sellest üldse rääkida. Ka sovetiaja lõpul Eestis nähtud stiilsed punkarid olid väljapeetumad ja efektsemad kui minusugused esimesed kohalikud hipid. Praegu vaatan muiates klantsajakirjade fotosid, kus maailma kuulsamad moefirmad pakuvad globaalsele eliidile igal hooajal midagi sarnast sellega, mis alles mõnekümne aasta eest ühe Euroopa okupeeritud väikeriigi vaikselt nohisevaid elanikke nii kohutavalt häiris.

Tasub ka meenutada, et tolsamal kuuekümnendate lõpul oli alles käega katsuda aeg, mil Ameerikas ei lastud mustanahalisi valgetega samasse bussi ega kooli ega baari. Ning sedagi, et siis, kui me Pegasuse kohvikus oma päevi veetsime ja kusagil võimukoridorides pesitsevatele tegelastele pinnuks silmas olime, ei osanud ei meie ega nemad uneski näha, et vaid mõni aastakümme hiljem saabub USA mustanahaline president NATO riigi pea-

Alati on kellelgi, kes teisi ei salli, taskust võtta sõna «püha». Ja selle nimelt tahavad nad torgata, lõigata, tümitada, tõrjuda, sõimata, ähvardada.

linna Tallinna ja tsiteerib oma kõnes Rootsi eksiilis elanud luuletajat Marie Underit ja tol ajal enamasti Kuku klubis oma nalju loopivat Heinz Valku.

Aga kogu mu jutu üks tuum on selles, et alati on kellelgi, kes teisi ei salli, taskust võtta sõna «püha». Ja selle nimelt tahavad nad torgata, lõigata, tümitada, tõrjuda, sõimata, ähvardada. Ning tappa. Ei ole omand ega ükski maksusüsteem ega ükski ideoloogia püha, ehkki ka nii on väidetud. Selle sõnaga tuleks väga ettevaatlikult ringi käia. Ühtegi institutsiooni, ka perekonda (seaduse mõttes), ei maksa pühaks pidada. Inimese eluviis on tema isiklik valik, eluviis iseenesest ei ole püha, kuid elu on püha. Ja oma elule on igal inimesel õigus. Nii lihtsad need asjad ongi.

Kui aga näha lehmi üksnes laudas rivis seisvate piimamasinatena, sigu seavabrikus plaani järgi paisuvate lihakehadena, inimest maksumaksjana ja perekonda rahvuse taastootjana, siis on sõnale «elu» antud äärmiselt eksitav sisu.

Kirglikus vaidluses kooseluseaduse üle olevat vahel kasutatud sümboolse nuiana ka religiooni. Mina kuulun sellisesse Eesti vähemusse nagu katoliiklased. Aga mulle oli äärmiselt ebameeldiv märgata, et ka end kristlasteks pidavad inimesed kasutasid oma inimesearmastusele toetuvat usku nüüd teiste inimeste valedeks tembeldamise vundamendina.

Ja veel.

Ü

ks mõte, mis sellest valede inimeste vastaseks paisunud seadusevaidlusest tõuseb, on seotud poliitika tänase päeva ja tulevikuga. Loodan väga, et Eesti poliitikud oskavad nüüd senisest enam vahet teha, millal on tegemist erakondade programmiliste erinevustega, kus eriarvamused jäävad kehtima, ja millal libiseb mistahes poliitiline vaidlus ohtlikku tsooni, kus teisitimõtlejaid hakatakse mistahes põhjusel valestimõtlejateks ehk valedeks inimesteks tembeldama.

Miks peaksime aitama Ukraina sisepõgenikke

U

kraina kriis on sundinud sadu tuhandeid inimesi oma kodudest lahkuma ning valdava osa neist moodustavad naised, lapsed, vanurid ja puuetega inimesed. Kodudest lahkunud inimeste esmasteks vajadusteks on peavari, toit, vesi ja hügieenivahendid. Tulemas on talv, mis raskendab sisepõgenike olukorda veelgi, sest muuhulgas kasvab ka vajadus soojade riiete ja sooja peavarju järele.

Keerulisest olukorrast ajendatuna viivad kolm Eesti vabaühendust – MTÜ Mondo, MTÜ Eesti Pagulasabi ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskus – läbi ühiskampaaniat «Ukraina heaks!», mille raames kogutakse annetusi Ukraina sisepõgenike ja konfliktis kannatanute abistamiseks.

MTÜ Mondo suunab «Ukraina heaks!» kampaania abil kogutud annetused toidu- ja meditsiiniabiks. Mondo partneriks Ukrainas on Luganski piirkonda hästi tundev kodanikualgatus Vostok SOS, kes toimetab oma kontakte ja sidemeid kasutades humanitaarabi otse kriisipiirkonda. Ukraina kriisis vajavad erilist tähelepanu ja tuge konfliktipiirkonnaäärsed alad,

veronika svištš MTÜ Mondo projektijuht

sest seal toimub ka praegu sõjalisi kokkupõrkeid. Rahvusvahelised organisatsioonid seal töötada ei julge ning elanikud sõltuvad sellest vähesest abist, mis kohale jõuab. Loodame heatahtlike eestlaste abil toimetada õige mitu toidupakki Luganski oblasti sisepõgenikele ning arstimeid kohalikesse haiglatesse. 14 euroga saab kokku panna toidupaki, millest jätkub ühele inimesele pooleks kuuks.

Miks raha, mitte kampsunid?

Paljud meist tahaksid jagada abivajajatega oma vanu riideid. Aastate kogemus on siiski näidanud, et kasutatud asjade kriisipiirkonda kohale saatmine pole kõige efektiivsem viis abivajajate aitamiseks. Harva ühtivad abivajajate tegelikud vajadused ja meie annetatud asjad.

A

bi on seda efektiivsem, mida kiiremini see kohale jõuab ja mida rohkemaid inimesi suudab korraga aidata. Asju saates peab arvestama suurte lisakuludega logistika, aja, transpordi ja tollimaksude näol. Seevastu kriisipiirkonnas vastutustundlikult realiseeritud rahaline toetus toetab kohalikke tootjaid, vastab paremini abivajajate vajadustele, jõuab kiiremini kohale ning kogu

toetusraha saab kasutatud vajalikeks asjadeks, mitte kütuseks, autorendiks või tollimaksudeks.

Kuidas olla kindel, et raha kohale jõuab? Selleks et abi jõuaks kohale, peavad kõik osapooled vaeva nägema. Kohapealsetel inimestel ja organisatsioonidel on olukorrast tihtipeale parem ülevaade, mis soodustab abi jõudmist kõige haavatavamate ühiskonnagruppideni. Abiorganisatsioonid peavad veenduma, et neil on kriisipiirkonnas usaldusväärsed ja võimekad partnerid – olgu nendeks siis eraisikud, ametnikud või suuremad organisatsioonid. Äkki jõuab abi valele poolele?

On ka neid, kes arvavad, et eestlaste tugi peaks kindlasti minema ainult Ukraina-meelsetele inimestele.

Isegi kui selline arvamus on võibolla arusaadav ja pragmaatiline, on see vastuolus humanitaarabi põhiprintsiipidega, milleks on erapooletus ja humaansus. Humanitaarabi ei tohiks kasutada auhinnana, vaid ainult hädasolijate abistamiseks, hoolimata nende poliitilistest tõekspidamistest.

Ka Eesti on saanud keerulistes olukordades abi teistelt riikidelt.

Nüüd on meie aeg aidata! Vaata lisainfot annetuskampaania kohta www.ukrainaheaks.ee.

Saatuslik tähendusnihe Igal juhul tuleb rõhutada, et DDRis oli ülekohut, isegi ränka ülekohut,» kinnitas hiljuti Saksamaa vasakpartei liider Gregor Gysi, «aga me oleme ühel meelel, et seda ei saa nimetada ebaõigusriigiks.» Saksakeelse Unrechtstaat’i sõnasõnaline vaste on muidugi kohmakas, aga suupärasema «diktatuuri» puhul pole jälle millegi üle vaielda: kõik Ida-Euroopa stalinistlikud vasallriigid olid enesemääratluse järgi proletariaadi ainuvalitsused.

Küsimus Saksa Demokraatliku Vabariigi olemusest püsib jätkuvalt päevakorras.

2009. aastal jäi Tüüringi liidumaal roheliste, vasakpartei ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon ära tüli tõttu just selles punktis. Pärast sel sügisel toimunud valimisi tunnistasid Tüüringi vasakerakondlased DDRi siiski Unrechtstaat’iks, millele järgneski Gysi eeltoodud vastulause.

Vasakparteilaste jaoks on siin paljuski tegemist nende poliitilise identiteedi ja tulevikuga. Rõhutades SDV laiahaardelist hoolekannet ja täishõivet ning Lääne-Saksamaa kapitalistlikku pahupoolt, toovad Gysi ja tema Parteigenosse’d pildile pooltoonid ja vahevarjundid. Mida sogasem on aga vesi, seda suurem on ekskommunistide võimalus sealt hääli püüda.

Mingis mõttes rajanes kogu sotsialistlik maailmasüsteem ühel saatuslikul tähendusnihkel. Kui John Stuart Milli ja teiste kodanliku sajandi suurte mõtlejate jaoks tähendas sõna «vabadus» isikliku sõltuvuse ja valitsejate omavoli puudumist, siis marksism pani aktsendi «majanduslikule vabadusele». 19. sajandi teisel poolel võtsid edumeelsed inimesed omaks arvamuse, et emantsipatsiooniliikumises tähendas poliitiline priius vaid esimest sammu, millele alles majanduslik vabadus tõelise sisu pidi andma.

Majandusliku vabaduse tagaajamise stalinlikus faasis ei jätnud äkkindustrialiseerimise ja totalitarismi arenguloogika kodanliku õigusriigi «hingetule formalismile» loomulikult üldse ruumi. Ent tõhususe ülimaks kriteeriumiks kuulutanud punabürokraatide klass lubas oma õigusetutele massidele külluslikku tulevikku ja asendas suhteliselt kiiresti hirmu töökaotuse ees hirmuga sunnitöö ees.

Me teame, kuidas see lugu edasi läks.

End oma suure võistleja kõrval põhjalikult reforminud lääs suutis 20. sajandi viimasel veerandil pakkuda oma kodanikele ajaloos enneolematut materiaalset kindlustatust, samal ajal kui miljonite ohvrite hinnaga kokkuklopsitud stalinlik tööstusmasin täistuuridel kinni jooksis ja kommunistlikele luuludele kriipsu peale tõmbas.

Kuid poliitilised unenäod on sitkest materjalist ning ka praegu leidub kõikjal intellektuaale, kelle arvates «kommunism on ju iseenesest üllas ideaal».

H

uvitav on küsida, mis moodi oleks kõik läinud veel siis, kui bolševike unistus Vene revolutsioonilise vaimustuse ja Ameerika tõhususe kombinatsioonist olekski ellu viidud. Stalinliku Poola õhku oma kopsudega hinganud poeet Czesław Miłosz visandab vastuseks sellise pildi: «Ent ometigi on «rahvademokraatiamaade» pealinnades, näiteks Varssavis või Prahas, õhus midagi seletamatut. Üksikauradest koosnev kollektiivne aura on haige.

Selles domineerivad jõusuhted ja kannatused, see on sisemise halvatuse ja välise liikuvuse õhkkond. Kuidas seda ka ei nimetataks, on selge, et kui Põrgu kindlustaks oma asukatele luksuslikud korterid, kaunid rõivad, hõrgutavad road ja esmaklassilise meelelahutuse, ent sunniks neid hingama niisugust õhku, siis oleks seegi juba piisav karistus.»

Aga ju peavad oma lõhnataju minetanud inimesed seda õhku ikka ja jälle uuesti hingama. Sinna polegi vist midagi parata.

16 || KULTUUR || POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

MUUSIKAL. Kes hakkab veebruaris lavale jõudvas muusikalis Edgar Savisaart mängima, veel ei avalikustata.

«Savisaare» viimane etendus kattub valimistega

Muusikali «Savisaar» pressiteatega kaasas olnud fotot tähelepanelikult uurides selgub, et linnavalitsuse vastas oleval majal rippuv plakat on fototöötlus.

heili sibrits heili.sibrits@postimees.ee

T

eater NO99 mängib veebruaris viiel korral Nordea kontserdimajas muusikali «Savisaar», mille autoriteks on dramaturg Eero Epner ning lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Kes on helilooja, seda ei soostunud teater veel avalikustama.

Postimehele teadaolevalt olid mõni kuu tagasi projektiga seotud ka muusik Vaiko Eplik, kirjanik Aare Pilv ja kodanikuaktivist Tarmo Jüristo, kuid kuna algne idee töö käigus muutus, muutus ka tegijate ring.

Eile kinnitasid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, et «Savisaares» mängib NO99 trupp, kuhu kuuluvad Rasmus Kaljujärv, Eva Klemets, Gert Raudsep, Marika Vaarik ning sügisel teatriga liitunud Rea Lest, Jörgen Liik, Simeoni Sundja, Helena Pruuli, Jarmo Reha ja Ragnar Uustal. Kaasa teevad ka koor Vox Populi ning mõned külalised, kelle nimed avalikustatakse järgneva reklaamikampaania käigus.

«Savisaar» esietendub 6. veebruaril, kuid Keskerakonna esimehe perekonnanime kandva muusikali viimane etendus on planeeritud 1. märtsile. See on päev, kui toimuvad riigikogu valimised.

«Inimeste soov suhestuda sääraste teemadega on sel perioodil ilmselt kusagil tülgastuse ja erootilise tõmbe vahepeal. Muidu ollakse lihtsalt leiged,» vastasid Semper ja Ojasoo küsimusele, miks esietendub muusikal just vahetult enne valimisi.

Sponsor on ministeerium Semper ja Ojasoo eelistasid Postimehe küsimustele vastata kirjalikult. Teater NO99 loomingulised juhid nentisid, et kuna proovid pole veel alanud, on vara kommenteerida sündimata kunstiteose täpset sisu. Seetõttu on Semperi-Ojasoo meiliintervjuu vastused vägagi ümmargused, näiteks küsimusele,

keda poliitikutest peale Savisaare veel võib laval näha, vastasid nad: «Võimalik, et Ronald Reaganit ja anonüümset vallavanemat.»

Teater NO99 ja seega ka lavastuse «Savisaar» suursponsorina nimetasid Ojasoo ja Semper aga kultuuriministeeriumi.

Kümme aastat tagasi asutatud teater NO99 on endine riigiteater. Eelmisest aastast riigi osalusega sihtasutusena tegutseva teatri tegevust rahastab riigieelarvest kultuuriministeerium.

Ka Ojasoo-Semperi-Epneri eelmise suurprojekti, neli aastat tagasi esietendunud «Ühtse Eesti suurkogu» rahastajaks oli kultuuriministeerium.

Igati töökorras inimlikkus vana hea arvustus janar ala toimetaja

John Steinbeck

«Hiirtest ja inimestest» Dramatiseerijad Vallo Kirs ja Tõnis Parksepp. Lavastaja Vallo Kirs.

Kunstnik Jaanus Laagriküll. Valguskujundaja Emil Kallas. Muusikaline kujundaja Loore Martma Tallinna Linnateatri esietendus 4. oktoobril Hobuveskis

S

ee on John Steinbecki kuulus tekst, mida isegi siin-seal gümnaasiumi kohustusliku kirjanduse programmis kohtab. Lugu on lihtne, ent üllas. Kaks sõpra – George

(Mikk Jürjens) ja Lennie (Indrek Ojari) – otsivad 1930ndate suure depressiooni aegses Ameerikas farmitööd. Sellised ringirändavad tüübid, nagu näidend meile jutustab, olid tol ajal Ameerikas tavalised ja farmide tööjõurotatsioon sage.

Nutikas George on paaris see tüüp, kes teeb ära mõtlemise osa, vaimse puudega, ent füüsiliselt tugeva Lennie’ ülesanne on aga avaldada muljet siis, kui on tarvis näidata jõudu. Nende omavaheline psühholoogiline dünaamika on nüansirikas ja kaastundlik.

George’i ja Lennie’ teekond viib nad California suurfarmi, mille boss kannab lihtsalt nime Boss, ja seal hakkavad hargnema ka sündmused. Tegelasteks Boss (Mart Toome), tema poeg

Curly (Märt Pius), Curly pruut (Maiken Schmidt) ja terve hulk sulaseid. Erinevad tüübid, erinevad lood, erinevad karakterid, erinevad intriigid – selles osas töötab kõik nagu korralik reality-show, igaühes vastav funktsioon ja intriigitäpike.

«Hiirtest ja inimestest» on noore lavastaja Vallo Kirsi (teame teda ka filmi «Klass» ühe peategelasena) esimene töö Tallinna Linnateatris ja seda võib lugeda kordaminekuks.

Steinbecki tekst pakub põhimõtteliselt kõike, mida üks tekst võib pakkuda – siin on lugu, intriig, huumor, pisut sentimentaalsust, kulminatsioon jne.

Lisaks täidavad rolle juba rahva seas armastatuks saanud peamiselt noorema põlvkonna näitlejad (kasvõi Henrik Kalmet ja

Märt Pius), vanemast põlvkonnast lööb kaasa Aleksander Eelmaa ühekäelise sulase Candyna, kelle funktsioon ja roll on isegi pisut sarnane «Õnne 13» Üloga.

Ma pakun, et sellises natuke country-western-lavastuses on naistegelase põhifunktsioone olla ilus, eriti kui teda on ainult üks ja tema roll on olla universaalne ihaobjekt. Olla lihtsalt nii ilus, et kogu muu draama jääb lihtsalt selle taha, tardub mõneks ajaks, jääb aegluupi kinni. Maiken Schmidtil on igati võime olla nii ilus. Näitlejatest ei oskagi tegelikult kedagi eraldi esile tuua, sest lavastus töötab tervikuna.

«Hiirtest ja inimestest» on seega korralikult tehtud laiatarbetöö, milliseid on hädasti vaja.

Loe ka: pole labane, pole klišee-

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 17

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ja emotsioonidest lahutatud poliitikat. Poliitika on üks võimalus, kuidas uurida inimest. Ja inimlik tragöödia võib olla väga poliitiline,» selgitasid Semper ja Ojasoo Postimehele antud intervjuus.

NO99 levitas eile fotot, kus oli näha Tallinna linnavalitsuse vastas asuva maja fassaadile tõmmatud «Savisaare» suur punamust ja deemonlik palakat.

Semper ja Ojasoo nõustuvad, et punane ja must on jõuline ning emotsionaalne värvikontrast, mis sageli tõepoolest assotsieerub deemoniga. Ent kas see seos on tõene või väär, jätavad autorid täpsustamata.

NO99 saadetud fotot tähelepanelikult uurides selgub, et arvatavasti on tegemist fototöötlusega. Ka teatri pressiesindaja kinnitas, et pressiteate väljasaatmise päeval selline pilt Vabaduse väljakult ei avanenud.

Kes hakkab liigutama masse

foto: no99

NO99 andmetel oli salapärase ja mastaapse reklaamikampaaniaga alustanud ning 44 päeva kestnud etenduse «Ühtne Eesti suurkogu» eelarve 2 238 000 krooni ehk 143 461 eurot. Kui suur on «Savisaare» eelarve, pole veel selge.

Eile avalikustatud pressiteate kohaselt on muusikal «Savisaar» eepiline suurvorm, mis käsitleb kõiki ajastu aktuaalseid probleeme. Traagiliselt lahtirulluvate sündmuste keskmes on kirglik konflikt üksikisiku ja ühiskonna vahel.

«Oleme kõikides oma poliitilistes lavastustes lähtunud veendumusest, et poliitika on inimlik. Ei ole olemas inimtegevusest, inimlikest soovidest

Nagu muusikali helilooja nime, eelistasid Semper-Ojasoo ka koreograafi nime enda teada jätta. «Aga masside liigutamist saab meie muusikalis näha küll. NO99s on inimesed alati olnud nii mitmekülgsed, et masside liigutaja tuleb samuti omade seast,» nõustusid nad pisut saladuseloori kergitama.

Lisaks NO99 trupile osaleb lavastuses segakoor Vox Populi. Dirigent Janne Fridolini käe all tegutsev koor on varemgi teatrilavastustes esinenud: Veljo Tormise loomingul põhinevas Anne Türnpu ja Eva Klemetsi lavastuses «Pariisi linnas Londonis», «Ingerimaa õhtutel» osaleti Rappolova küla ingerlaste ansambliga Röntyskä ning samuti kuulis koori Anija mõisas mängitud lavastuses «Tokerjad».

Nordea saal on Eesti suurim saal, kus kokku on 1829 istekohta. Esmaspäeva õhtul oli veel kõikidele etendustele võimalik osta nii halvema kui parema nähtavusega istekohtade pileteid, mille hind jääb 10 ja 35 euro vahele.

Semper ja Ojasoo tunnistavad, et veel esietendumata muusikali vastu on tuntud juba huvi ka väljaspool Eestit.

Viimane NO99 suurprojekt oli 2011. aasta märtsil endises Nokia, praeguses Nordea kontserdisaalis esietendunud lavastus «The Rise and Fall of Estonia», mida mängiti 14 korda ja mida käis vaatamas 17 126 inimest.

Steinbecki näitel

Mikk Jürjens (vasakul) ja Indrek foto: siim vahur Ojari.

sid, pole nilbe, ei pea silmi peitma. See on eelkõige teater inimesele, kes astub aastas paar korda teatri kodanlikesse interjööridesse ja tunneb end seal hästi. (Ehkki Hobuveski on pigem selline linnateatri blackbox ja ehk ei paku nii head «promeneerimise» võimalust.) See on lavastus, millest saab veel koduteel rääkida, kiita näitlejaid ja lasta sel vaikselt mälu ulatusest ajapikku välja libiseda.

Jälgisin aeg-ajalt ka publikut, sest ühe lavastuse kogemus tähendab ikkagi ka osalemist ühes vastuvõturuumis. Ühine ruum määrab ju palju. Inimesed olid huvitatud, ei igavlenud, elasid kaasa, naersid, kui vaja, tundsid kaasa, kui vaja. Kõike seda oli vaja ja kõike seda tuli ette.

Aksessuaaridisaini konkurss sai läbi

Jelena Skulskaja on Vene Bookeri finalist

E

1000-eurose «Kaamose» noore aksessuaaridisaineri stipendiumi pälvis Mirja Pitkäärt, kes esitas konkursile oma London College of Fashioni lõputööna sündinud 8-esemelise kollektsiooni, mille žürii tõstis esile rafineeritud, pea erootilise disainikeele pärast.

Pitkäärt töötab Pariisis, maailma ühes võimsamas luksuskaupade firmas Louis Vuitton disainerina.

Konkursile saabus 47 tööd, millest rahvusvaheline žürii valis välja 20. Viimaseid saab praegu näha ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatud näitusel. «Konkurss tõestas, et noor Eesti aksessuaaridisain on saamas uut hingamist: peale on kasvamas põlvkond andekaid, pühendunud ja tänapäeva maailmas osavalt navigeerivaid tegijaid,» teatasid korraldajad.

Noore aksessuaaridisaineri konkurss leidis aset Eesti moe foto: «kaamos» suurprojekti «Kaamos» raames. PM

esti kirjaniku Jelena Skulskaja (pildil) romaan «Marmorluik» jõudis koos viie teise autori teosega Venemaa mainekaima kirjandusauhinna Vene Booker finaali. Võitja kuulutatakse välja 5. detsembril.

«Selle romaani tellis minult kirjastus Petrone Print, neil on sari, kus kuulsad inimesed räägivad oma elust,» ütles Skulskaja, kes ka ise viibib praegu Venemaal nädalasel loenguturneel, kus tutvustab eesti kirjandust.

«Ma olin väga õnnelik ja hakkasin kirjutama, aga romaan kujunes natuke teistsuguseks, kui oli plaanis.»

«Marmorluik» räägib kirjaniku lapsepõlvest ja õpingutest Tartu Ülikoolis. Eluloolisele osale liituvad tollasest ühiskondlikust korrast tõukunud absurdinovellid ja Skulskaja mõtisklused teda mõjutanud

maailmakirjanduse autoritest.

Nende hulgas nimetas ta Franz Kafkat ja Elias Canettit.

Eesti keeles tuleb «Marmorluik» välja järgmisel aastal Ingrid Velbaum-Staubi tõlkes. Venemaal on see ilmunud ajakirjas Zvezda.

Vene Bookeri teised finalistid on Anatoli Višnevski, Natalja Gromova, Zahhar Prilepin, Viktor Remizov ja Vladimir Šarov. Igaüks neist saab 150 000 rubla ehk umbes 2800 eurot.

«Finalistidest on mõned minu tuttavad, aga neid kõiki olen ma lugenud ja kõik nad on seda väärt, et võivad saada peaauhinna. Konkurents tuleb tihe,» ütles Skulskaja.

Kokku kvalifitseeris žürii konkursile 78 tööd, millest edasi teise vooru pääses 24, teiste seas selline moodsa vene kirjanduse suurkuju nagu Vladimir Sorokin. Hendrik Alla

18 || SPORT || POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Olen aasta saanud profikarussellis kohaneda ning nüüd sooviks juba ise midagi ilusat korda saata.

Jalgrattur Alo Jakin teatas, et jätkab karjääri Prantsusmaa profiklubis BigMat-Auber 93.

AMEERIKA JALGPALL

Bengals sai kuiva kaotuse Margus Hundi (pildil) koduklubi Cincinnati Bengalsi kehv vorm jätkus, kui ameerika jalgpalli liigas (NFL) kaotati Indianapolis Coltsile kuivalt 0:27. Oli teada, et Bengalsi mängujuht Andy Dalton on võõrsil hädas, eriti kui puudub parim püüdja A. J. Green. Lisaks sellele ei saanud Bengals käima jooksumängu, õigupoolest ei mingit rünnakut. Bengalsil on kuue vooruga kirjas kolm võitu, kaks kaotust ja viik.

52.

kohta

hoiab maailma naiste edetabelis Eesti esireket Kaia Kanepi.

RALLI

M-Sport loob maailma võimsaima rallikeskuse Rallimaailma võimsamaid meeskondasid M-Sport plaanib astuda arengus suure sammu edasi ning rajada hiiglasliku keskuse, kus masinaid arendada, testida ja valmistada. Hiigelsuur baas peaks valmima 2016. aasta suveks. Ülisuure projekti raames arendatakse oma Cumbrias asuvat baasi, kuid sinna lisanduks testirada, uus tehas ja hotell. Kõige keskmeks on 32 000 ruutmeetri suurune M-Spordi evolutsioonikeskus. Rallitiim ise oleks valmis kohe ehitusega alustama, kuid hetkel oodatakse kohaliku omavalitsuse luba.

«See on M-Spordi jaoks samm edasi,» kommenteeris rallimeeskonna boss Malcolm Wilson. «Me oleme aastaid selle projekti kallal töötanud ning nüüd on väga põnev jälgida, milline on asja tegelik potentsiaal.»

Wilson selgitas, et keskus on koht, kus saab ralliauto algusest peale valmis ehitada. Kui praegu on neil olemas tehas, siis koos evolutsioonikeskusega saavad nad masinaid ka disainida, arendada ja testida.

KERGEJÕUSTIK

Kanter valiti kuu parimaks Kettaheitja Gerd Kanter (pildil) nimetati septembri Euroopa parimaks kergejõustiklaseks.

Kanter võttis tulemusega 64.46 võidu Marokos toimunud kontinentide karikavõistlustel ja heitis 24. septembril Pärnus toimunud võistlusel oma hooaja parima tulemuse – 66.28. Kokku kandideeris septembri parima meeskergejõustiklase tiitlile 12 meest, teiste seas ka näiteks olümpiavõitjad Renaud Lavillenie (teivashüpe) ja Bogdan Bondarenko (kõrgushüpe) ning 400 m tõkkejooksu Euroopa meister Kariem Hussein. Kanterile järgnesidki fännide ja meedia ühishääletuses Bondarenko ja Hussein. Naistest nimetati kuu parimaks Tšehhi odaviskaja Barbora Spotakova.

Lehis võitis Soomes

Williams alustas võiduga

Katrina Lehis võitis Soomes Turus toimunud naiste epee MK-satelliitturniiri. Juunioride maailmameister Lehis oli finaalis torgetega 15:10 parem rootslannast Sophie Haarlemist.

Singapuris alanud tennise WTA sarja hooaja finaalturniiril alistas ameeriklanna Serena Williams punase alagrupi avakohtumises serblanna Ana Ivanovici 6:4, 6:4.

FC Levadia on viimaste mängude eel saanud konkurentide ees turvalise edumaa. Hooaja lõpus on levadialaste edusse andnud suure panuse ka 92 korda Eesti foto: sander ilvest koondist esindanud Dmitri Kruglov.

JALGPALL. FC Levadia teine järjestikune Eesti meistri tiitel on veel vaid vormistamise küsimus ning nende tiitlita jäämine oleks juba tõeline ime.

Viis eeldust, mis sillutavad teed Levadia tiitlivõidule madis kalvet t reporter

T

änavused Eesti jalgpallimeistrivõistlused on jõudnud lõpusirgele. Viimase kolme aasta meistrid – FC Levadia, Nõmme Kalju ja FC Flora – on kõik omavahelised kohtumised ära pidanud ja kolm vooru enne hooaja lõppu on teine järjestikune tiitel samahästi kui käes Levadial. Lähimatest konkurentidest edestatakse Florat viie ja Kaljut kuue punktiga.

Aastatel 2006–2009 Eesti liigat valitsenud Levadia loovutas seejärel kolmeks hooajaks ohjad Florale ja Kaljule, kuid tänavu ollakse väga lähedal meeskonna ajaloo üheksandale meistritiitlile. Postimees heitis pilgu faktidele, mis on tänavu rääkinud Levadia kasuks.

Parem närvikava Levadia suutis end tähtsateks heitlusteks lähikonkurentidega kokku võtta ning kätte saada vajalikud punktid. Mängudest Floraga jäi nende kontosse üks võit ja kolm viiki, Kaljuga oli vastav saldo koguni kolm võitu ja üks viik. Esikolmikule tihedalt kuklasse hingava Sillamäe Kaleviga sai Levadia neljast mängust kirja kaks võitu, ühe viigi ja ühe kaotuse.

Vaadates Levadia heitlusi kolme lähima jälitajaga, võib öelda, et tegelikult tegid hoo-

aja lõpuks tabeliseisu hoopis huvitavaks nende enda mõningad varasemad libastumised. Kui üks kaotus saadi Sillamäe käest, siis hooaja avamängus jäädi veel alla Paidele ning korra kaotati ka FC Infonetile. Lisaks tuli kevadel sisse üks 0:0 viigimäng Narva Transiga.

Eriti efektiivselt tegutses Levadia seejuures viimases voorus, kui lähikonkurentidest alistati 1:0 Sillamäe, 3:2 Kalju ja lõpetuseks 2:1 Flora.

Oskus lahendada probleeme Hooaja alguses oli Levadial probleem, nimelt oli klubist lahkunud mullune meistriliiga parim mängija Rimo Hunt, kes jätkas karjääri Kasahstanis. Seega oli neil puudu mees, kes suudaks rünnakud väravaga lõpetada. Lisaks sai vigastada Artur Rättel.

Praeguseks võib öelda, et hooajal senise seisuga 24 väravat löönud Igor Subbotin on teinud karjääri kõige resultatiivsema hooaja, vahepeal kõmmutas klubi eest väravaid Vladislav Ivanov (19 väravat) ning hooaja lõpu tähtsates mängudes mitmel puhul täpne olnud Ingemar Teeveri kontol on praeguseks 14 tabamust. Ehk leiti väärikad asendajad ja 24-aastase Subbotini näol on tulevikuks veel kõvasti reservi.

Hindamatud kogemused Kevadel pidi Levadia tõdema, et talvega oli lisaks Hundile nende ridadest lahkunud Aleksandr Dmitrijev ja Dmitri Kruglov. Vigastuse tõttu ei saanud Dmitrijevi siirdumisest Valgevenesse asja ning kevadel sai Kruglov Aserbaidžaani kõrglii-

gas tõsiselt vigastada. Nii on tänavuse hooaja lõpuks mõlemad mehed taas vedamas Levadia mänguvankrit ning seda tehakse edukalt.

Vastavalt 92 ja 86 koondisemänguga on Kruglov ja Dmitrijev praegu Eesti liigas kõige suurema rahvusesinduses pallimise kogemusega jalgpallurid.

Pikki aastaid koondises tegusid teinud mehed on Levadiale juurde andnud nii võimu keskvälja kontrollimisel (Dmitrijev) kui ka tsenderduste ja rünnakute lõpetamisel (Kruglov).

Lisades siia omal ajal 24 koondisemängu pidanud 31-aastase Teeveri, saab juba kokku korraliku seltskonna, kelle kogemustele saab olulistel hetkedel loota.

Raudkindel väravavaht Alates 2011. aastast Levadias palliv 31-aastane ukrainlasest väravavaht Roman Smiško kuulub kindlalt meeskonna raudvara hulka ning tänavuse hooajaga kirjutas ta end ka Eesti liiga ajalukku.

Kokku hoidis Roman Smiško oma värava järjest puhtana 1281 minutit, mis tähistab ka Eesti liiga rekordit.

Kui aasta ei alanud Levadiale kõige paremini ning esimese kuue mänguga oli neil kirjas vaid kaks võitu, kolm viiki ja üks kaotus, siis 5. aprilli 1:1 viigimängust Flora vastu sai alguse Smiško vägev seeria, mis lõppes alles 25. juulil 2:3 kaotusega Infonetile. Vahepealse aja sisse jäi ukrainlasel 13 järjestikust nullimängu

ning kokku hoidis ta oma värava järjest puhtana 1281 minutit, mis tähistab ka Eesti liiga rekordit.

Loomulikult ei saa nende numbrite juures unustada Levadia kaitseliini, mis on teinud Artjom Artjunini juhtimisel head tööd. Kiita tuleb ka Austria passiga keskkaitsjat Toni Tipurici, kes toodi hooaja keskel asendama kihlveopettustes osalemise ees mängukeelu saanud Aleksei Jahhimovitšit.

Uued koondislased Levadiast on aastate jooksul tulnud Eesti koondisesse mitmeid põhimehi, tänavu tegi rahvusesinduse tasemel läbimurde järgmine levadialane.

21-aastaselt Ilja Antonovilt osati esiletõusu oodata juba varem ning tänavu see ka tuli. Kasutades koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni sõnu, ei ole Antonov Eesti liigas domineeriv mängija, kuid ta kohaneb väga kiiresti pakutava tasemega ja mängib oma koha alati välja. Inglismaaga peetud matšiga jõudis laiema üldsuse teadvusesse 21-aastane äärekaitsja Artur Pikk, kes samuti teinud klubi särgis väga korraliku aasta. Kiidusõnu on pälvinud ka 20-aastane poolkaitsja Andreas Raudsepp.

Eestis on kindlasti omamoodi tasemenäitajaks ka see, kui palju koondislasi klubisse kuulub. Võtame siinkohal aluseks viimase koondisemänguga Inglismaaga. Selleks matšiks üles antud nimekirjast võime leida koguni viis Levadia mängijat. Samas Kalju ridadest oli koosseisus kolm ning Florast üks mees.

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

VORMEL-1. Neli aastat Ferrari F1 meeskonnas sõitnud Fernando Alonso on tulevaks aastaks ilma meeskonnata, spekulatsioonide järgi on laual mitu huvitavt valikut.

Maailmameister võib töötuks jääda kadi parts reporter

Arvan, et võime kõik nõustuda, et (Fernando) Alonso on praegu parim sõitja. F1 sarjas tuleb aga osata ka kaadri taga niite tõmmata ja seda ta alati kõige paremini ei tee.»

Nii nentis vormel-1 sarjas hetkel kõige kuumema teema keskel oleva Ferrari sõitja Fernando Alonso kohta 1997. aastal maailmameistriks tulnud Jacques Villeneuve. Kui selle hooaja lõpuni on jäänud vaid kolm etappi, valitseb hispaanlase tuleviku suhtes segadus ja kuna suurematel tiimidel on järgmiseks aastaks juba sõitjad olemas, võib kahekordne maailmameister 2015. aastaks tööta jääda.

F1 sari jõuab järgmisena Ameerika Ühendriikidesse Austini ringrajale ning kuulujuttude kohaselt kavatseb Ferrari just vahetult enne USA etappi teatada, kes hakkavad 2015. aastal kuulsa Itaalia autotootja masinate rooli keerama.

Mainekate väljaannete ja vormel-1 portaalide info kohaselt plaanib Ferrari järgmisel hooajal jätkata Kimi Räikköneniga ning tuua soomlase kõrvale neljakordse maailmameistri Sebastian Vetteli, kes ütles hiljuti, et tahab lahkuda oma praegusest meeskonnast Red Bullist.

Tahab Mercedesesse?

Asjade selline käik tähendaks, et viimased neli aastat Ferraris sõitnud Alonso peab endale otsima uue kodu, aga see ei ole praeguses seisus enam üldse lihtne ülesanne. Nimelt on suuremad meeskonnad oma uue hooaja sõitjad juba ära kinnitanud: Vettelist ilma jäänud Red Bull panustab noortele ning jätkab Daniel Ricciardo ja lisanduva Daniil Kvjatiga, Williams kinnitas Felipe Massa ja Valtteri Bottase jätkamise ning kuulujuttudest hoolimata plaanib Mercedes jätkata sel hooajal sarja valitsevate Nico Rosbergi ja Lewis Hamiltoniga.

Alonso ja McLareni teel seisab vana tüli

«Meil on mõlema oma sõitjaga leping 2015. aastaks olemas ja tahame jätkata praeguse koosseisuga. Meeskonna toimimisele oleks kahjulik tuua tiimi keegi teine, seega on meie prioriteediks jätkata 2015. aastal Nico ja Lewisega,» andis Mercedese tiimi boss Toto Wolff mõista, et kuigi Alonsot on seostatud nende meeskonnaga, ei plaani nad nimekale hispaanlasele ruumi teha.

Kuulujutud Mercedese ja mitmel aastal nii tiimibosside kui kaassõitjate poolt parimaks valitud Alonso koostööst ei pruugi aga olla täiesti alusetud, sest BBC hinnangul võib hispaanlane noolida kohta tiimis juba 2016. aastaks, sest järgmise hooaja järel lõpeb meeskonnal leping Hamiltoniga ning siis oleks hispaanlasel võimalik briti koht endale kaubelda.

McLaren versus vaheaasta Kui Alonso Mercedese rooli istumine näib praegu veel olevat siiski tulevikumuusika, siis märksa tõsisemalt seostatakse temperamentset sõitjat McLareni meeskonnaga, kuhu ta kuulus ka 2007. aastal. BBC väitel proovib Alonso endine meeskond meelitada meest järgmisest hooajast kasutusele võetavate Honda mootoritega, mis peaksid muutma McLareni oluliselt konkurentsivõimelisemaks.

Kuigi McLareni esindajad pole otseselt kinnitanud, et nad Alonsoga läbirääkimisi peavad, ei ole samas kommenteeritud ka tiimi praeguste sõitjate Jenson Buttoni ja Kevin Magnusseni tulevikku. «Tõsi ta on, et see (2015. aasta sõitjate kinnitamine – toim) on võtnud veidi rohkem aega, aga meil on kavas seda teha siiski enne hooaja lõppu,» jäi McLareni tiimi võidusõidudirektori Eric Boullieri sõnavõtt üsna napiks.

F1 asjatundjate hinnangul võib Alonso ja McLareni koostöö puhul saada aga takistuseks lepingu pikkus: võimalikku Mercedesega liitumist ootav

Fernando Alonsol on mõtlemisainet piisavalt: kui Ferrarist lahkuda, tuleb üsna kiiresti leida uus tiim.

Alonso ise on jäänud kuulujuttude kommenteerimisel tagasihoidlikuks ega ole oma tulevikuplaane avalikustanud.

33-aastane Alonso tahab vaid ühe aasta, meeskond aga mitme aasta pikkust kontrahti.

«McLaren on hea meeskond, aga tean Hondat hästi ja arvan, et nad ei suuda nii kiiresti edu saavutada,» avaldas arvamust omaaegne vormelisõitja Jacques Villeneuve.

Neljal korral maailmameistriks tulnud vormelilegend Alain Prost teatas samuti, et Alonsot võib McLarenis edu oodata vaid pikema aja jooksul. «Mulle tundub, et tema suurimaks motivatsiooniks oleks liituda Mercede-

sega. Kui ta valib aga McLaren-Honda, saab võitmine olema esimesel aastal väga raske ning tundub vähetõenäoline, et nad kutsuvad ta meeskonda vaid üheks aastaks,» andis Prost mõista, et Alonso ja meeskonna soovid võivad lahku minna.

Veel ühe võimalusena võib 2001. aastast vormel-1 sarjas osalev Alonso võtta vaheaasta ning jätta ühe hooaja sõitmata. «Tehnilisest vaatepunktist ei kaota ta liiga palju, võib-olla natuke tunnetust. Samas, kui ta on Mercedesega 2016. aas-

foto: afp/scanpix

taks juba lepingu alla kirjutanud, on vaheaasta loomulikult võimalik,» spekuleeris Prost.

Alonso ise on jäänud kuulujuttude kommenteerimisel tagasihoidlikuks ega ole oma tulevikuplaane avalikustanud. «Hindan kõrgelt teie huvi, aga ükskõik, mis kuulujutte te kuulete, teadke siiski, et minu prioriteet on praegu ringrajal. Nautige ja usaldage, parim on veel tulekul,» teatas Alonso oma Twitteri kontol.

Kolm etappi enne hooaja lõppu on Alonso 141 punktiga sõitjate arvestuses 6. kohal.

Kuigi Alonsot seostatakse eelkõige McLareniga, peavad mitmed asjatundjad seda vähetõenäoliseks vana tüli tõttu.

Nimelt sõitis Alonso McLarenis ka 2007. aastal, aga hooaja lõpus avalikustas Rahvusvaheline Autoliit (FIA), et Alonso ja McLareni testsõitja Pedro de la Rosa olid kasutanud ühe meeskonna mehaaniku jagatud andmeid, mida oli aga lekitanud Ferrari tiimi töötaja. Nii Alonso kui de la Rosa pääsesid karistusest, kuna nõustusid tööstusspionaaži kohta tõendeid esitama, McLarenile määrati aga 100 miljoni dollari suurune trahv ning hooaja lõpus tühistati nende punktid konstruktorite karika arvestuses.

Lisaks oli Alonso varasemalt tüli üles kiskunud meeskonnakaaslase Lewis Hamiltoniga. Ungari etapi kvalifikatsioonis leidis aset intsident, kui boksist väljumise märguande saanud Alonso otsustas kümme sekundit veel seista.

Boksi sisenemist ootas samal ajal aga Hamilton, kes ei jõudnud Alonso viivituse tõttu enam viimasele kiiremale ringile minna. Alonsole määrati trahv ja ta tõsteti etapi stardirivis viis kohta tahapoole. Pärast kvalifikatsiooni keeldus Alonso Hamiltoniga rääkimast ja toona meeskonda juhtinud Ron Dennis nentis, et olukord tiimis on pingeline.

Kõige kulminatsiooniks lõpetati Alonsoga vaid ühe hooaja järel leping ning ta siirdus Renault’ tiimi. PM

ManCity tõehetk Meistrite liigas ja rekordijaht JALGPALL. Pärast koondi-

sepausi jätkatakse sel nädalal taas mängudega jalgpalli Meistrite liigas, kui kavas on alagrupiturniiri kolmanda vooru matšid. Eesti aja järgi täna kell 19 seisab ees valitseva Inglismaa meistri Manchester City tõehetk, kes läheb Moskvas tühjade tribüünide ees vastamisi sealse CSKAga. Senise kahe vooruga on City suutnud koguda vaid ühe punkti ning Müncheni Bayerni ja AS Romaga sammu pidamiseks on kindlasti vaja noppida Venemaalt kolm punkti. Meistrite liigas endale ebaõnnestuja maine külge saanud City läheb tänasele mängule vastu positiivsete emotsioonidega, ku-

na nädalavahetusel alistati Premier League’is Sergio Agüero nelja värava toel 4:1 Tottenham.

«Läheme iga aastaga paremaks, kuid selles sarjas on raske edu saavutada. Loomulikult tahaksime seda liigat võita, kuid selleks on vaja teha kõvasti tööd ja õppida eelmiste aastate vigadest,» rääkis City kaitsja Pablo Zabaleta The Guardiani veergudel enne tänast olulist matši.

Samas soovib edasipääsukonkurentsi sekkuda ka senised mõlemad kohtumised kaotanud CSKA, kes peab rassistlike fännide tõttu taas tühjade tribüünide ees mängima. «Teame, et City kaitse on nõrk, ja soovime seda ära kasutada. Teame nen-

de kohta kõike, kuna mängisime ka mullu samas alagrupis.

Peame andma endast parima, kuna edasipääsulootuste säilitamiseks vajame head tulemust,» on moskvalaste ründaja Ahmed Musa matši eel enesekindel.

E-alagrupi teises kohtumises võõrustab Roma täna seni mõlemad mängud võitnud Bayernit. F-alagrupis seisab aga tähtis kohtumine ees FC Barcelonal. Viimati Meistrite liigas PSG-le kaotanud Barcelona vajab oma positsioonide kindlustamiseks täna kindlasti kodus Amsterdami Ajaxi vastu positiivset tulemust ehk loomulikult võitu.

Kolmapäevases keskses kohtumises võõrustab Liver-

pool tiitlikaitsjat Madridi Reali. Kui Real on alustanud hooaega kahe võiduga, siis Liverpool pidi eelmises voorus veidike ootamatult tunnistama Baseli paremust.

Lisaks jälgitakse Barcelona ja Reali matše sel nädalal eriti hoolsalt, kuna õhus on Meistrite liiga kõigi aegade väravalöömisrekord. Esikohal on selles arvestuses endiselt 71 tabamusega Reali legend Raul, kuid talle hingavad juba kuklasse Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi. Ronaldo arvel on praeguse seisuga 69 ja Messil 68 väravat ning meeste viimase aja vormi arvestades on Rauli rekord sel nädalal juba püütav.

Madis Kalvet

Manchester City loodab, et Sergio Agüero (paremalt kolmas) suudab foto: reuters/scanpix ka Meistrite liigas kastanid tulest tuua.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

20 || vaba aeg || postimees, 21. oktoober 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 22.10 kl 19

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Janne Ševtšenko, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Märt Avandi (Eesti Draamateater) jt 23.10 kl 19

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Oliver Kuusik, Kadri Kipper, René Soom, Rauno Elp, Olga Zaitseva jt 24.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 24.10 kl 19

COPPÉLIA

L. Delibes’i ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Vitali Nikolajev jt 25.10 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 25.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin jt 26.10 kl 17

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt

Talveaias

27.10 kl 9.30 ja 11 Välja müüdud!

HUNT JA SEITSE KITSETALLE

Õppeprojekt 5-10aastastele lastele. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 22., 31.10 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

23., 29.10 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

24.10 kl 19

Eesti matus

Andrus Kivirähk. Lav Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa (Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt.

25.10 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla. Lav Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja.

Väikses saalis 21.10 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

22., 24., 28.10 kl 19

Vennas

25.10 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

Teatri Kodu 22.10 kl 11

PETTSON JA FINDUS

Maalisaalis

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Tund aega, et hinge minna

22.10 kl 18

23.10 kl 19

Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

24., 29.10 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja 23.10 kl 19

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt.

25.10 kl 12

DETEKTIIV LOTTE

H. Ernitsa / J. Põldma / P. Pajusaare lastemuusikal Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets jt.

26.10 kl 16

HELISEV MUUSIKA

R. Rodgersi muusikal Birgit Õigemeel, Raivo E. Tamm.

Dir. Lauri Sirp

Väike maja 25.10 kl 19 Esietendus!

GO - mäng kahele

T. Kase tantsulavastus

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

23.10 kl 19

28.10 kl 19

Eugene O´Neill. Lav Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja.

TOTU KUUL

Saatuse heidikute kuu

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar 29.10 kl 12

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp jt.

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 23.10 kl 18

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

Jõhvi kontserdimaja 20.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

Aruküla rahvamaja 24.10 kl 19

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu.

Osades Meelis Rämmeld, Kadri Adamson (külaline).

Paide Kultuurikeskus 29.10 kl 19

LOVESONG. Ühe armastuse lugu

Autor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

Salme kultuurikeskus

Võru Kannel

31.10 kl 19

27.10 kl 19

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

UGALA TEATER

Kahe isanda teener

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777.

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 23.10 kl 19 Esietendus!

24., 30.10 kl 19

Hirm sööb hinge seest

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 23.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID 24.10 kl 19

BOYBAND

Autor Rainer Werner Fassbinder. Lavastaja Taago Tubin. Osades Ene Järvis (külaline), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill jt.

25.10 kl 12

27.10 kl 19

WOYZECK

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Küünis

Eesriie avaneb!

Väike saal 21.10 kl 19

Mere märgid

HIIRED PÖÖNINGUL

MANDEL JA MERIHOBU 24.10 kl 19

EESTI MEES JA TEMA POEG 25.10 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Sadamateater

25.10 kl 17

21.10 kl 19

Autor ja lavastaja Ott Aardam.

Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

Rapla Kultuurikeskuses

ÜKSILDANE LÄÄS

M. McDonaghi draama Andres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, KristiinaHortensia Port 22.10 kl 19

ELLING

A. Hellsteniuse näidend Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Markus Luik, Ragne Pekarev 24.10 kl 19

TAPPA LAULURÄSTAST

H. Lee / U. Lennuk Liina Olmaru, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liisa Pulk, Maria Soomets 25.10 kl 19

KAKS VANA NAIST

R. J. Walleri draama Anne Veesaar, Terje Pennie jt.

Lavastus Merle Jääger 26.10 kl 16

ÜKSILDANE LÄÄS

M. McDonaghi draama Andres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, KristiinaHortensia Port

28.10 kl 19

Y-generatsioon

Lavastaja Adeele Sepp.

Osades Marika Palm, Klaudia Tiitsmaa, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Vallo Kirs.

31.10 kl 19

Vana õngitseja

27.10 kl 19

30.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Autor William Douglas Home.

Lavastaja Peeter Tammearu (külaline).

Osades Peeter Jürgens, Arvo Raimo, Luule Komissarov.

suur maja

Vanemuise suur maja

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi

22.10 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

23., 31.10. kl 19

Leegionärid

(lav. Madis Kalmet) 24.10. kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale (lav. Üllar Saaremäe) 25.10 kl 19

Viimase öö õigus (lav. Raivo Trass) 30.10. kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

Saue huvikeskus 22.10. kl 19

Algused

(lav. Nils Riess)

Iisaku rahvamaja 24.10 kl 19

Armastus tööpostil (lav. Peeter Tammearu)

Vanemuise väike maja 27.10 kl 19

Uno Bossa

24.10 kl 19

Meie, mehed

(lav. Toomas Suuman) 25.10 kl 19

(lav. Toomas Suuman)

lisaetendused:

Võru Kultuurimajas Kannel 23.10 kl 19

29.10. kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

Viimsi huvikeskus 31.10 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

M. Põdersoo ja M. Kõiv Lav Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv. Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 22., 23., 24.10 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 25.10 kl 23

31.10. kl 19

27., 28., 29.10 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

Karksi valla kultuurikeskus 22.10 kl 19

Tšellokvartett C-JAM

Abja kultuurimaja 22.10 kl 18

Märjamaa rahvamaja 25.10 kl 18

“Klassikatähed”

Pipilota Neostus (flööt) Taavi Orro (klarnet) Jakob Teppo (klaver)

Antsla kultuurija spordikeskus

Jõgeva Kultuurikeskuses

22.10 kl 19

Viljandi Pärimusmuusika Aidas

23.10 kl 19

25.10 kl 19

26.10 kl 19

CLUB FACTORY Madara 22a Piletid Piletilevis

John Godber, komöödia Lavastaja Sander Pukk Osades: Kait Kall, Tõnis Niinemets, Karl-Andreas Kalmet, Veiko Tubin

(lav. Hardi Volmer)

(lav. Eili Neuhaus)

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA

Jõhvi kontserdimaja

Uno Bossa

8 armastavat naist

www.point.ee

21.10 kl 19

NO99 Tantsulaager: Hiiumaa Tantsufestivali-eri

30.10 kl 19

Piletid Piletilevist ja kohapealt

(lav. Hardi Volmer)

31.10 kl 19

23.10 kl 19

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

(lav. Elili Neuhaus)

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

TOPELTELU

GO - mäng kahele

Mee hind

Kaasavaratu

VAT TEATER

Salme Kultuurikeskus

T. Kase tantsulavastus

21.10. kl 19

25.10 kl 19

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu.

Osades Meelis Rämmeld, Kadri Adamson (külaline).

29.10 kl 19

väike maja

(T)öö klubis

TALLINNA TANTSUTEATER Piletid müügil Piletimaailmas www.tantsuteater. blogspot.com

Vaba Lava Teatrisaalis 25.10 kl 19

«Klapp»

lavastaja Ruslan Stepanov tantsijad Sigrid Savi, Arolin Raudva, Raho Aadla

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu

Järva-Jaani kultuurimaja Keila muusikakool 24.10 kl 19

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje”

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Kavas Saebelmann, Härma, Läte, Saar, Kreek, Aav, A. Kapp, Tubin, Türnpu, E. Mägi, Ernesaks, Vettik, Uusberg

Vastseliina rahvamaja 24.10 kl 19

Vokaalansambel MIINUS SEITSE

Kavas Eesti rahvamuusika ja swingirütmid.

Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind 24.10 kl 19

«Kaks tenorit»

Lembit Saarsalu (saksofon) Raivo Tafenau (saksofon) Rahvusvaheline pianistide festival “KLAVER 2014” 24. oktoober - 2. november Festivali kunstiline juht Lauri Väinmaa

Estonia kontserdisaal

uusteater.ee

24.10 kl 19

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas

Lukas Geniušas (klaver, Leedu) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Andris Poga (Läti) Tšaikovski. Klaverikontsert nr. 2 Rahmaninov. Sümfoonilised tantsud 25.10 kl 15

24.10 kl 19 Esietendus!

25.10 kl 19

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits valguskunstnik Ivar Piterskihh

KONTSERT EESTI KONTSERT

Festivali “Klaver” avakontsert

kontserdisari “Lõunamuusika”

Lauri Väinmaa (klaver) Jüri Aarma (lugeja) Chopini, Schumanni, Liszti palad ja kirjad 25.10 kell 19

Benjamin Grosvenor (klaver, Suurbritannia)

Rameau, Bach-Busoni, Franck, Chopin, Granados

CORELLI MUSIC Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

www.concert.ee

Põltsamaa muusikakool 21.10 kl 17

Lauri Väinmaa (klaver) Jüri Aarma (lugeja) Chopin, Schumann, Vihmand, Liszt

Vanemuise kontserdimaja 21.10 kl 19

Estonia kontserdisaal 22.10 kl 19

Pärnu kontserdimaja 23.10 kl 19

Peterburi Jaani kirik 25.10 kl 19

Kontserdisari “Baltic Concert Express” Vokaalansambel JAZZ ISLAND (Leedu)

Alatskivi lossis 1.11 kl 18

Kõltsu mõisas 2.11 kl 18

«Mõisaromantika» – HINGEDEAEG ISADEGA Ansambel RONDELLUS ning renessansi ja keskaja imeline muusika.

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

EMTA Kammersaal (Tatari 13)

25.10 kl 18

NÜÜDIS

Scott L. Miller (akusmaatiline helikunst) Sissepääs tasuta

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || TEHNIKA || 21

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Proovitud aktiivsusmonitoridest ei ole kasu sportimise tulemuste hindamisel, kuid need aitavad motiveerida liikuma.

foto: toomas huik

TERVIS. Poest leiab hulga eri hinnaklassis aktiivsusmonitore, mis mõõdavad samme, läbitud vahemaad ja isegi toitumist. Kuid mis kasu neist on?

Aktiivsusmonitor hoiab sul silma peal rem ning jämedama rihmaga, siis öösel ei pruugi see olla si nii mugav kui näiteks Fitbit Flex.

Garmin Vivofit ei ole kuigi stiilse disainiga, kuid täidab oma eesmärki siiski hästi. Selle ekraan on prakh

kuldar kullasepp

eriprojektide juht

I

nimese tervise ja heaaolu parandamisekss mõeldud toodete ja teeenuste osas on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne areng. Üha kättesaadavamad on seadmed, mis jälgivad liikumist, une kvaliteeti, toitumist, aga ka näiteks veresuhkrut, keha rasvasisaldust ja muud. Kõik ikka selleks, et inimesed oma tervisele rohkem tähelepanu pööraks.

Kahtlemata üllas eesmärk.

Et paremini aru saada, mida aktiivsusmonitorid ja nendega seotud teenused pakuvad, otsustasime Postimehes omal käel ära proovida valiku neist seadmetest. Katsetasime aktiivsusmonitore Polar Loop, Garmin Vivofit, Fitbug Orb, Fitbit Flex ja Prestigio Smart Pedometer.

Seadmed laenas Elion.

Me kõik teame, et keskmisel päeval on kasulik teha 10 000 sammu, toituda tervislikult ja juua piisavalt vedelikke. Häda on aga selles, et ise samme kokku lugeda on võimatu. Ja kuna me seda ei tee, siis me ei liigu ka piisavalt. Nii võibki kontoriinimene vabalt liikuda päevas vaid 2000–3000 sammu, mida on ilmselgelt liiga vähe.

Kas on mugav kanda?

Aktiivsusmonitoridel ongi lihtne eesmärk – see väike seade on sul pidevalt küljes ja tänu erinevatele sensoritele jälgib see inimese liikumist 24 tundi ööpäevas. Kogutud andmed sünkroniseeritakse nutitelefoniga või arvutiga, kust need omakorda veebipõhistesse teenustesse levivad. Tulemuseks ongi täpsem pilt sellest, kui palju inimene liigub. Üldistavalt võibki öelda, et aktiivsusmonitorid on uue põlvkonna sammulugejad, millele on lisatud teatavat funktsionaal-

Fitbit Flex

sust suuresti läbi nutitelefoni rakenduse ja veebiplatvormi pakutavate võimaluste.

Nii püüavad need hinnata une kvaliteeti ja aidata isegi toitumist jälgida. Eriti viimaase puhul tuleb aga tähelepanelik ik olla – randmel olev võru ei mõõõda toitumist. Seda pole mõtet visata prae sisse ja loota, et see saab aru, millega tegemist ning kuipalju kilokaloreid tarbitakse.

Esimene ja vaat et kõige olulisem nüanss, millega inimene aktiivsusmonitori kasutades kokku puutub, on selle kandmismugavus. Kuna seade on mõeldud randmel olema 24 tundi ööpäevas, peab see sinna istuma kui valatud.

Enamik seadmete rihmu on silikooni ja kummi meenutavast pehmest materjalist ning kinnitusmehhanism on üldiselt kahte tüüpi: kas vana hea aukudega kellarihm või lahendus, kus rihm tuleb oma käe järgi parajaks lõigata.

Mõlemad lahendused on piisavalt mugavad. Testitud seadmetest oli kõige mugavam kanda Fitbit Flexi, mis mõjus piisavalt pehmelt ja samas ka diskreetselt. Seda võib kanda väga erineva riietusega, sealhulgas ülikonnaga, kuna jätab tagasihoidliku mulje.

Mugavuse poolest ei jäänud alla ka oluliselt sportlikuma ja futuristlikuma välimusega Polar Loop, millel on sarnaselt Garmin Vivofitiga ekraan, kus kuvatakse näiteks kellaaega. Polar on tuntud kui spordiseadmete valmistaja ja seda käekirja kannab kindlasti ka Loop, kuigi on samas piisavalt stiilne. Kuna ta on aga veidi raskem ja suu-

ju peaks sörkima või mitu trepiastet astuma. Polar Loop on selgelt sportlikuma suunitlusega.

Kõik seadmed loevad kokku sammud, kuid nende täpsus on erinev. Keskmiselt jääb viga 5–10 protsendi vahele. Sammude lugemise täpsus sõltub palju ka seadistamisel määratud kandja sammu pikkusest. ja tema te Une jälgimisel kasutavad kõik tooteid sama sensorit, kõ mida sammude lugemisel. m Seade tuleb panna unerežiiSe mi peale, misjärel jälgib see m

Fitbug Orb

tiliselt alati sisse lülitatud, kuid tulenevalt väga madalast energiatarbimisest tuleb b seadmes olevat patareid vahehetada vaid kord aastas – teised katsetatud seadmed sellise näitajaga uhkeldada ei saa.

Polar Loopi tuleb üle paari päeva laadida ja selle jaoks on sel oma kaabel ja suhteliselt nõrga magnetiga kinnitus. Laadimine võiks mugavam olla.

Kandmismugavuselt oli kõige kehvem aga Fitbug Orb. Selle rihm on küll samuti pehme, kuid näeb välja suhteliselt kole. Ümar seade surutakse rihma sisse ja tulemuseks on näotu ümar muna peenel rihmal.

Ehk just seepärast ongi karbis kaasas ka näiteks tasku külge mõeldud kinnitus.

Välimuse ja kandmismugavuse eest lähevad võidupunktid Fitbit Flexile, teiseks jääb Polar Loop.

Edasi funktsionaalsus. Kuigi põhimõtteliselt on seadmed sarnased, leidub ka teatavaid erinevusi. Näiteks tuletab Garmini seade ekraanil meelde, kui on liiga kaua paigal oldud ja peaks liikuma. Ka Polar annab märku, kui palju päevasest aktiivsusest on tegemata. Seejuures ei ütle see, mitu sammu tuleb teha, vaid pakub ka alternatiivseid tegevusi, näiteks ütleb, pal-

bipõhiseid teenuseid. Kuigi rakendused näevad välja veidi erinevad, on kandev idee neil kõigil sama – esmalt anda edasi peamine info konkreetse päeva kohta ning seejärel vaadata tendentse. Infot saab nii läbitud distantsi, põletatud kalorite kui ka toitumisel omandatud energia kohta.

Toitumise jälgimine ongi kõigi seadmete puhul tegelikult seadmest täiesti sõltumatu – tarbitud toit tuleb sisestada mobiilirakenduse või veebiliidese kaudu käsitsi. Näiteks Garmin ongi otsustanud, et kum na see funktsioon pole seotud tegelikult seadme endaga, siis sünkroniseerib Garmin Connect toitumisalased andmed teenusega MyFitnessPal.com.

Garmin Vivofit

voodis vähkremist ja teeb järeldused – kui vähkred vähe, on uni järelikult sügav. Testitud seadmetest pakub kub äratusfunktsiooni ainult Fitbit Flex, mis hakkab määratud kellaajal vaikselt vibreerima.

Tulemusi näitab arvuti Kuigi nimetatud funktsioon on teiste ees oluline eelis, on ekraani puudumine Flexil teistega võrreldes siiski teatav miinus.

Võib vaielda, kas Flexil peaks üldse ekraan olema, kuid Polar Loop ja Garmin Vivofit on kasutatavad ka käekellana.

Võidupunktid Polarile, sest andmed on Vivofitist nägusamalt esitatud. Prestigio seade on aga funktsionaalsuse poolest kõige tagasihoidlikum. Tõsi, sellele vihjab ka nimi Smart Pedomeeter ehk nutikas sammulugeja.

Ja nüüd jõuame oma ülevaates kõige põhilisema juurde – kasutajaliides. Seade ise on mõeldud ainult kandmiseks, tulemuste vaatamine ja analüüsimine käib kas nutitelefonis või arvutis, kasutades selleks vee-

tada. Rolli mängib vaid kandmise mugavus, tehniliselt ja funktsionaalsuselt on seadmed väga sarnased.

Aktiivsusmonitoride puhul on kõige suurem kasutegur hoopis teadmine, et see on sul randmel. Teadmine, et see loeb tehtud sammud kokku, sunnib juba iseenesest rohkem liigutama.

Tekib mõneti sportlik soov saavutada iga päev häid tulemusi. Seadme enda, rakenduse või veebiliidese funktsionaalsus on pigem boonus.

Une jälgimisest on aga eelkõige kasu neil, kel mingil põhjusel on sellega probleeme.

Kui aga on soov jälgida sportimist, siis nimetatud seadmed selleks kuigi sobivad ei ole. Väikese erandina ehk Polar, mis pakub võimalust osta pulsivöö, mis töötab koos Polar Loopiga, aga siis ongi tulemuseks juba a tõsisem tööriist hobisportlasele.

Garmin Vivofit saab küll iseseisvalt aru, kui oled jooksma hakanud, aga kindlasti ei ole see nii

Polar Loop

See on igati mõistlik, sest kõnealusel teenusel on suurim toiduainete ja roogade andmebaas, mida ka Fitbitiga liita saab. Kuigi suuresti on road ja toiduained pärit Põhja-Ameerika tootja-telt, leidub ka Eesti tootjate ate andmeid, mida tublid kasutajad sutajad on ise lisanud.

Lisaks võib neid muidugi käsitsi sisestada. Kuigi toitumise jälgimine on välja toodud kui üks peamisi funktsioone (on see tervisliku eluviisi puhul ju võtmetähtsusega), siis tegelikult pole see randmel oleva seadmega kuidagi seotud. Polar eristub siin teistest levinud aktiivsusmonitoridest, kuna ei paku toitumisega seonduvat funktsionaalsust.

Võttes paarinädalase katsetamise tulemused kokku, võib öelda, et tegelikult pole väga suurt vahet, millist seadet eelis-

Prestigio Smart Pedometer

täpne kui näiteks nutitelefonis paiknev rakendus Endomondo. Ükski testitud seadmetest ei peida endas GPSi, mis oluline vahemaade ja kiiruste mõõtmisel.

Sportlastele pakuvad ilmselt huvi pigem paari nädala pärast esitletav Fitbit Surge (mis sisaldab GPSi), samuti paari nädala jooksul esitletavad Microsofti seadmed või tuleval aastal müügile jõudev Apple Watch. Samuti on sportimist jälgivad tooted Adidasel.

22 || kuulutused || postimees, 21. oktoober 2014

Ostan 1-2toalise korteri Tartu kesklinna piirkonnas. Kiire. Tel 504 2254.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Tähtede taga koidab sul taevas, vaikne lootus sul täide seal läeb ...

Kõik, mis sa kandnud ja kannatand vaeva, seal kõik sust igavest maha siis jääb ...

Ehitus- ja remondimees otsib tööd. Tel 501 6542.

Soodsa hinnaga puidust trepid koos paigaldusega üle Eesti. www.trepimeister.ee, tel 5668 5317.

Pakume koolitusi TIG/MMA keevitamiserialadel. Ööbimisvõimalus kursuse kestel. Abi tööleasumisel. Info MTÜ AEEWI tel 631 3111, 5626 6202, info@ aeewi.ee; Pikk 38 Tallinn. www. aeewi.ee

Leiger Lambing

Andres Korotkov

13. XI 1951 – 17. X 2014

19. IV 1956 – 18. X 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 24. skp. kell 12 Tartu krematooriumis.

Leinav ema

Ostan hambakroone ja märke kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Seal, kus sulgub eluraamat, algab mälestuste maa ...

Lahkus meie armas vend

Allar Oras

7. XII 1942 - 17. X 2014

Mälestame kallist töökaaslast.

Avaldame kaastunnet omastele.

Leinavad vennad peredega ja Janek. Ärasaatmine 24. skp. kell 12.30 Pärnamäe krematooriumis.

GIAB Eesti OÜ Tooma Põllumajanduse OÜ

Anti Ainumäe

2. XII 1940 – 16. X 2014

Mälestame isa ja vanaisa.

Tiiu Oras koos poegade ja nende peredega

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Seal, kus sulgub eluraamat, algab mälestustemaa.

Teen tellimustöid. Maalin õlivärvidega foto järgi portreesid. kairimaalid@gmail.com Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Koguja ostab erinevaid EW aegseid Kaitseliidu käiselinte.

Maksan 100 €/tk. Tel 5895 1925.

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemispingi operaatorile. Tel 5845 5548.

Firma võtab tööle geoinformaatiku (PHP, JavaScript, OpenLayers, PostgreSQL). Tel 511 1666, aarne@maad.ee Firma võtab tööle metsameistri.

Takseerimisoskus on vajalik. Tel 511 1666, aarne@maad.ee Pakume tööd harvesterioperaatorile Rootsis. Tel 5354 2824.

Ostan erinevaid NSVL spordimärke (klubide ja linnade meistrid).

Maksan 30 €/tk. Tel 5595 8057.

Ostan km-kohuslase firma. Tel 5800 9939.

Teatame kurbusega armsa ema, vanaema ja ämma

Siiras kaastunne Margusele kalli õe

Ester Kado

Ann Kõiva

2. V 1925 – 20. X 2014

surmast.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 24. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikselt leinas langetame pea ...

Teatame, et meie hulgast on lahkunud

Vambola Orb

2. Aardla külas Sepa katastriüksuste 18501:001:0156 ja 18501:001:0114 vahel asuvad biotiigid (2 tk), millel omanik puudub; 3. Koke külas Kuuste alajaama maaüksuse kõrval asuv kivihoone, mille viimane teadaolev omanik oli Lõuna Kõrgepingevõrgud. Kõigil, kellel on infot või vastuväiteid ehitiste peremehetuse või hõivamise kohta, teatada sellest kirjalikult Haaslava vallavalitsusele Tartu maakond, Haaslava vald, Kurepalu küla, Vallamaja 62113 või e-postiga vald@haaslava.ee

Ei see tänu tuhaks kustu Ei see aitäh ajas jahtu Sügavale sisemusse Silmadesse, südamesse Jäävad sädemed särama Täname kõiki hindamatuid abilisi Vanemuise teatrist, Kultuuriministeeriumist, Riigikogust, sõprusringkonnast, matuse- ja politseiteenistustest.

Täname Shakespeare’i teatrikohvikut.

Täname kõiki armsaid esinejaid-muusikuid-soliste ja kõiki sõpru-sugulasi-kolleege.

Täname kõiki teid, kes said puudutatud Tarmo Leinatamme ärasaatmisel valguse teele.

Omaksed

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Töökaaslased advokaadibüroost Raidla Lejins & Norcous

Aeg möödub, mälestus jääb ...

Lahkus kallis isa, vanaisa, vanavanaisa

Väino Parind

Anton Laul

Leinavad omaksed.

Laine Märtinit

12. V 1924 – 19. X 2014

Ärasaatmine 23. skp. kell 13 Liiva kalmistu kabelis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Rein Valgma

23. IX 1945 – 17. X 2014

Leinab perekond.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 22. skp. kell 11 Pärnamäe krematooriumis.

Mälestab tütar Maire perega. Ärasaatmine 21. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Ärasaatmine 22. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumi kabelis.

Südamlik kaastunne lesele ja poegadele peredega kalli

Mälestame head sõpra ja endist ansamblikaaslast

15. V 1921 – 17. X 2014

Tarmo Leinatamme

surma puhul.

Mälestavad Ly ja Olev.

Avaldame siirast kaastunnet lähedastele.

Ansambel Rosta Aknad

Väga töökat, abivalmit, laulu- ja pillimeest, abikaasat, isa ja vanaisa

Südamlik kaastunne Jaan Metsaveerile kalli abikaasa

Ivan Dubolazovit

Aino Metsaveeri

mälestavad sügavas leinas Virve, Anneli ja Ülari peredega ning Külli perega.

kaotuse puhul.

MEC Insenerilahendused kollektiiv

Südamlik kaastunne Marekile armsa isa

Avaldame kaastunnet Jukko Noonile vanaema

Aare Helinurme

Leili-Marianne Noni

Kallid Margus ja Kerstin perega, armsad vanemad. Siiras kaastunne

Unustamatut õemeest

kaotuse puhul.

Aivar, Riina, Meelis, Ulvi, Andrus ja Veronika

Ann Kõiva kaotuse puhul.

Kandlad ja Laurid

Südamlik kaastunne Marilile kalli venna

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

surma puhul.

Rannel Kösteri 28. IX 1983 – 14. X 2014

kaotuse puhul.

Kursusekaaslased Avaldame südamlikku kaastunnet Matile ja Reinule peredega ema, vanaema ja vanavanaema

surma puhul.

Kolleegid Nõmme Linnaosa Valitsusest

Allar Orast

Aili Vihula

22. III 1947 – 15. X 2014

Leinavad pojad peredega. Ärasaatmine 23. skp. kell 14 Metsakalmistu kabelis.

Kaupo Pollisinski

Lembit Susi

Meie sügav kaastunne Õnnele, Urmole ja Triinule peredega.

Perekond Leedu

Avaldame sügavat kaastunnet Urvele armsa venna surma puhul.

Novekan-PT töökaaslased

Edgars Potseps

Südamlik kaastunne Ennule kalli elukaaslase

Mälestame lahkunud seltsiliiget.

Südamlik kaastunne abikaasale ja teistele lähedastele.

Vanemuise Selts

Maie Raag Südamlik kaastunne Margele.

Rühmakaaslased arstiteaduskonna päevilt

Maie Raag

Liis Tomsoni kaotuse puhul.

Atria Eesti AS kollektiiv

Ene Tääker Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet armsa ema surma puhul Kärdile ja Triinule peredega.

Laine, Toomas ja Andres perekondadega

Leiname kallist kursusekaaslast

Ene Tääkerit

Avaldame kaastunnet Üllele perega isa, äia ja vanaisa

Sügav kaastunne emale, isale, õele, tädile ja teistele lähedastele

Sügav kaastunne Evi Tõnissaarele lähedastega.

Endised kolleegid Kadrioru Saksa gümnaasiumist

Raimo Riivese

Mai Valgmäe

surma puhul.

Lea ja Kaili

surma puhul.

Sügavas leinas Ester ja Heiki

Avaldame kaastunnet Helgi Rõõsile

Avaldame kaastunnet isale, emale, õele ja tädile

16. V 1966 – 11. X 2014

Enno Paikre

24. IV 1937 – 10. X 2014

Kauaaegset sõpra

Olga Laagust

Enno Paikret

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Perekonnad Vares, Raja, Tasane, Sõber, Zahharov ja Helga Soosalu

mälestavad Majana, Aare, Peep, Rein ja Irene.

Sügav kaastunne omastele.

Olga Laagust

Lahkus meie kallis ema ja vanaema

Katri Org

mälestab Ain perekonnaga.

Mälestame kauaaegset head naabrit

Südamlik kaastunne Reinu ja Mati peredele.

Ants, Heldur, Kalle, Loreida, Liivi, Raili, Riho, Tatjana, Tiiu, Toomas

jäävad igatsema lesk, lapsed, lapselapsed ja lapselapselaps.

Avaldame kaastunnet omastele.

1964. aastal lõpetanud hambaarstid

surma puhul.

Luunja pensionärid

Mälestame kauaaegset töökaaslast

25. IX 1940 – 16. X 2014

Mälestame oma endist õpetajat.

Sügav kaastunne perekonnale.

Tartu Veeriku kooli pere

Mälestame. Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Töökaaslased Transpordi Infokeskusest

Olga Laaguse

Iris Ilves

Sa puhka, emake armas – kõik mured ja valud kustusid ära.

Nüüd oled me kaitseingel – taevatähtedes näeme su silmade sära.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

5. I 1933 - 16. X 2014

Ivo Dubolazovi Haaslava vallavalitsus teatab, et on peremehetute ehitistena arvele võtnud järgmised ehitised: 1. Aardla külas Keskuse väikekoht 1, 2, 3 ja 4 maaüksustel ning juurdepääsuteedel paiknevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, millel omanik puudub;

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie armas abikaasa, isa ja vanaisa

Sügav kaastunne lähedastele

Kaupo Pollisinski kaotuse puhul.

Kristi ja Siim Kallas

Oolu Rõõsi surma puhul.

Kolleegid Scania Eestist

Mai Valgmäe surma puhul. Sügavas leinas Helja, Ene, Eva, Ilona, Dorothea ja Mare

Südamlik kaastunne Mare Lutsule abikaasa

Avaldame kaastunnet Õie Sikkarile kalli õe

Valerii Semeniaki

14. IV 1924 Eesti – 16. X 2014 Uus-Meremaa

surma puhul.

Advokaadibüroo Hansa Law Offices

Avaldame südamlikku kaastunnet Viktorile perega kalli

Linda Sidorova surma puhul. Ülle, Anneli, Vilja ja Eda peredega

Erna Varese

surma puhul. Lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed Tuul unustab küsida, jäljed tasandab liiv, kuid meie mälestustest iialgi sind aastad ei vii.

Ain Vissel

3. VII 1954 – 21. X 2004

Mälestavad lesk ja tütar perega.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD 2014, postimees, urmas nemvalts

JÄÄR

Näed selgemalt oma elus olevaid konnasilmasid, mis nõuavad eemaldamist. Oled nendega tegelemist edasi lükanud, aga enam ei saa, sest need teevad aina enam haiget.

SÕNN Süüvid oma tunnetesse ja soovidesse. Kui oled end liigselt teiste heaks rakkesse pannud, siis nüüd on õige aeg mõelda oma vajadustele. Anna endale puhkepause.

MALE

koostaja margus sööt

ERNIE

KAKSIKUD Kas unistused ikka peavad alati olema realistlikud? Oled kogenud, et sul on varem läinud korda ka ebarealistlikud unistused. Selle tõttu ei karda sa unistada suurelt.

Barry Barnes – The Problemist, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re6!

VÄHK Kui näed kuskil positiivsuse puudumist, püüad anda sinna oma positiivset meeleolu.

Hiljem jõuab see positiivsus sulle ringiga tagasi, ja mitte samast allikast.

LÕVI

Tunned end millestki tiivustatuna ja see nakatab ka ümbruskonna. Kaod oma tegevuse ja mõtete sisse nii ära, et ei pane aja lendamist tähele.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KAS MA VÕIN TEIEGA SUHELDA, ET EDENDADA OMA KARJÄÄRI?

NEITSI Kui probleemi ei saa lõpuni lahendada, siis las olla nii, nagu on. Kohanemisvõimet sul juba jätkub. Isegi mingil määral nurka surutuna näitad vaba tahet.

KAALUD Austa raha ja raha austab sind!? Nii lihtne see siiski ei ole. Küll aga hakkab raha juurde voolama, kuid on head ideed ning oskad neid realiseerida.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Kui märkad, et tegemist on ebaterve käitumismustriga, püüad sellest vabaneda. Võid jõuda selle algallikani, mis asub lapsepõlves.

AMBUR Koostöö ja sallivus või konkurents ja kaigaste kodaratesse loopimine? Elu pakub nii ühte kui ka teist. Pead hoidma tasakaalu, et sa ei liialdaks.

KALJUKITS Oled täis lootust ja indu, et siin maailmas veel midagi põnevat avastada.

Võimalik, et sul on juba silmapiiril midagi sellist, millesse tahaksid sügavuti sukelduda.

AKNE

VEEVALAJA Uurid, millises maailmas elad ja millises tahaksid elada. Välist on raske muuta, lihtsam on muuta oma suhtumist. Koos sellega hakkavad muutuma ka välised asjaolud.

KALAD Naudid sügismaastikku ja tunned, isegi sügisesel jahedusel on omad võlud. Tahad loodusesse, kuna nii saavad vaim ja keha korraga puhata.

MA MUIDU OLEKS NÕUS OLNUD, AGA SA VÄLJENDASID SEDA KUIDAGI IMELIKULT JA VASTIKULT.

ÄKKI SAADAKSID MULLE MINGI MEILI, MIDA MA EI LOE? SIIS ME OLEME JU PARIMAD SÕPSID!

1. Hiinlased on uurinud eestlaste elu ja leiavad, et me pole väga terved. Nad pakuvad välja, et kolmainus, mis meid veel päästa võiks, on ingver, kaneel ja tooršokolaad. Kui viimast süüa hommikul vara, ei tee see ka paksuks. Samas nimetavad nad aga meie haiguste kindraliks üht loodusnähtust, mida siin sageli esineb. Just selle abil tungivad haigustekitajad meie organismi. Mis see on?

2. USB ehk Uisge Beatha Club on Eesti vanim tegutsev viskiklubi, asutatud 1989. aastal. Klubil on oma hümn, logo, aga ka vapitaim, mis on kenasti klubi lipulgi näha. Selle valikul oli oluline, et seda oleks hea viskile peale hammustada. Mis taim on viskiklubi vapitaim?

3. Ludwig van Beethoven pühendas klaverisonaadi nr 14 oma 19-aastasele õpilasele krahvinna Giulietta Guicciardile, kellesse ta armunud oli. Mis nime all tunneme seda teost rohkem?

4. 1979. aasta augustis 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku koostatud Balti apell oli oluline dokument, milles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist. Dokumendil on suur tähendus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamises õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti poolt kirjutasid apellile alla neli vabadusvõitlejat-mõtlejat. Kes? 5. Millise maailmakuulsa kirjandusteose juhatab autor sisse järgmiste sõnadega: «Pühendan kõigile, kelle elu sellest rääkimiseks napiks jäi. Ja andku nad mulle andeks, et ma kõike pole näinud, et mul kõik pole meelde tulnud, et ma kõike pole taibanud.»?

Vastused: 1. Tuul. 2. Redis. 3. «Kuupaistesonaat».

4. Mart Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto ja Erik Udam.

5. Aleksandr Solženitsõn, «Gulagi arhipelaagi» I osa.

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014 || VARIA || 23

SUDOKU www.sudoku.ee

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Narkomaan siseneb Kopli trammi. Võtab käe taskust välja, et valideerida roheline kaart. Koos viimasega kukub aga taskust põrandale üks sihvka.

«Tule siia!» käratab ta ja osutab sihvkale näpuga.

«Tule siia, ütlen ma!» käratab ta kõvemini. Midagi ei juhtu.

Siis paneb narkar uuesti käe taskusse, võtab peotäie sihvkasid ja viskab bussi põrandale: «Tooge ta ära!»

••• Kuulus teadlane ütleb oma naisele: «Mul on sulle sünnipäevaks suur üllatus!»

«Kas tõesti? Mis sa siis välja mõtlesid?»

«Noh, kui sa seda tingimata teada tahad, siis panin ma äsja avastatud ohtlikule viirusele sinu nime!»

••• Kalmistu, kaks kõrvuti hauda.

Kiri ühel hauaplaadil: «Siin puhkab Suur Houdini, linna tuntuim mustkunstnik.»

Kiri teisel plaadil: «Või siin ...»

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 21. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB STOCKHOLMIST ARENGUID SALAPÄRASE ALLVEELAEVA OTSINGUTES.

NIMEPÄEV: URSULA, ULLA, ULRIKA Väino Viilup 86, majandustegelane Eve Vetemaa 72, nahakunstnik Ene Mihkelson (pildil) 70, kirjanik Alar Rästa 60, ajakirjanik ja suhtekorraldaja Anneli Sihvart 50, ajakirjanik Igor Prins 48, jalgpallur ja treener Katrin Šmigun 35, suusataja

Šokolavka jõudis Eestisse Tänavuse õiglase kaubanduse nädalaga seoses saabus Eestisse üleeuroopalise kampaania «Make Chocolate Fair!» sõiduk, mis oma 10 000 kilomeetri pikkusel teekonnal teavitab inimesi šokolaaditootmise varjupooltest ja kutsub üles andma allkirju šokolaaditööstusele suunatud nõudmistele. Pühapäeval oli šokobuss Valgamaal Tõrvas (pildil) esimesel dokumentaalfilmide festivalil. Šokotuuri järgmine peatus oli eile Tartu kaubamaja juures, ülehomme peatub šokolavka Tallinnas Rocca al Mare keskuses. Iga-aastast õiglase kaubanduse nädalat ja «Make Chocolate Fair!» kampaaniat Eestis koordineerib MTÜ Mondo. Valgamaalane

Pärnus sadas ööpäevaga üle kolmandiku kuu normist Pühapäeval kella kaheksast hommikul kuni esmaspäeva kella kaheksani hommikul mõõdeti Pärnu lennujaama juures asuvas Pärnu ilmajaamas ööpäevaseks sademete hulgaks 29,4 millimeetrit, mis on üle kolmandiku kuu normist. Pärnu-Sauga meteoroloogiajaama ilmavaatleja Lea Köstri hinnangul on selline sademete hulk Pärnus üpris haruldane. Oktoobri sademete ööpäevane keskmine sademete hulk on ilmateenistuse normi järgi Pärnus 71 millimeetrit. Sademete ööpäevane keskmine maksimum on Pärnus oktoobris normi järgi 31,5 millimeetrit. Pärnu Postimees

HOMME POSTIMEHES:

Arthur Barsegjan 49, Soov Kirjastus OÜ juhatuse liige

TERVISEKÜLG KIRJUTAB TÄISKASVANUTE AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIREST.

Läheb kuivemaks ja külmemaks

EUROOPA TALLINN +4

KÄRDLA +6 HAAPSALU +5

eva-maria sula

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +2

RAKVERE +3

PAIDE +3

Koola poolsaarelt lähenev ja tugevnev kõrgrõhkkond tõrjub saju toonud madalTARTU rõhulohu enam kagusse.

PÄRNU VILJANDI +3 +5 Pööriste kokkupuutealal +4 KURESSAARE sajuvõimalus tasapisi vä+7 heneb, kuid tuul on rannikul puhanguline. Antitsüklon vahetab sooja õhu tunduvalt külVÕRU mema vastu ja ööl vastu homset VALGA +3 +3 on taas oodata miinuskraade.

Täna on peamiselt pilves ilm.

Rannikualadel võib paiguti sadada KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS vähest vihma. Puhub kirde- ja Kolmapäev, 22.10 Neljapäev, 23.10 Reede, 24.10 idatuul 4–9 m/s, saartel ja ranniTallinn –2/+2 –4/0 –5/+1 kul puhanguti 12–16 m/s. Sooja Tartu –3/0 –6/–1 –7/0 on 2–7 kraadi.

Narva –5/0 –7/–1 –8/0 Pärnu –3/+1 –5/0 –6/+1 Kuressaare –1/+3 –3/+2 –2/+3

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

9m 4–

/s

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: hanno valdmann / valgamaalane

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

tõuseb 8.13 8.02 8.20

loojub 17.57 17.52 18.06

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+13,3 kraadi (1872) –10,2 kraadi (1894) +16,1 kraadi (1909) –10,5 kraadi (1976)

KUUFAASID 15. oktoober 22.12 24. oktoober 00.57 13. oktoober 4.48 7. november 00.23

+13 +23 +26 +21 +14 +17 +18 +14 +16 +21 +11 +2 +14 +13 +28 +19 +14 +27 +11 +21 +6 +7 +15 +2 +17 +2 +7 +22 +21 +9 +14 +18 +11 +18 +32 +19 +29 +27 +28 +30 +25 +37 +19 +16 +20 +23

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 21. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Ära anna alla 09 45 Üks tegu: Heinategu 55 Terevisioon* 11 55 Prillitoos* 13 00 Osoon (subtiitritega)* 30 Välisilm* 14 00 Välisilma dokk: Gaasirelv (Rootsi 2014)* 55 Meie inimesed: Eduard ja Julia* 15 20 Rebasenaine (Eesti 2002) 30 Mehed ja mõrrad, 5/8* 16 00 Holby City haigla: Tõele näkku vaadates 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Vabariigi kodanikud 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Heategevuskontsert Eestist Ukrainale 23 05 Broadchurch, 8/8 (Inglise 2013) 55 Hyacinth Bucket (Inglise 1995)* 00 25 Ringvaade* 01 35 Holby City haigla: Tõele näkku vaadates* 02 34 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Hakan ja kõnelev kilpkonn (Rootsi 2004) 10 20 Ringvaade* 11 25 8 mm ELU, 2/12* 55 Elmer Gantry (USA 1960)*. Draama 14 15 Luuletus: Ene Mihkelson 20 Viktor ja krokodillide maja saladus* 15 55 Lotte (Eesti 2000) 16 00 Lastetuba* 30 Cedric: Uus õpilane 40 Lastetuba* 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Sõbrapäev 18 00 Peeter Paani uued seiklused 20 Mily murrab pead: Öelda või mitte öelda?

30 Lastetuba: Hüppa hirmust üle 45 Džungliraamat 55 Kosmoselendurid: Tore töö, kui hakkama saad (USA 2014) 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Pealtnägija* 45 Bluestone 42 21 15 TEDx Tartu: Marju Unt (ETV 2010) 30 AegRuum. Viimase põlvkonna Maa, 3/3: Toit, tuli ja vesi 22 20 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 8/10 50 dokkaader: Laager nr 14 – täielik kontrolltsoon* 23 50 Plekktrumm* 00 39 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Kampsunipood* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 30* 10 00 Taltsutamatu süda, 84* 11 00 Kodutunne* 12 00 Köök* 30 Naabriplika: Pulmad* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 72-73 15 25 Lastega kodus: Sõber Joey 16 00 Küladetektiivid, 106: Surnud pruut 17 00 Taltsutamatu süda, 85 18 00 Keelatud armastus, 31 19 00 Reporter 20 00 Krimi 30 Radar 21 30 Viimane võmm 22 30 Must nimekiri: Kindral Ludd 23 25 Operatsioon «Lõppmäng» (Operation: Endgame, USA 2010).

Märulikomöödia 01 05 Sissemurdjad: Kontraklubi 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Suur järvistu 02 15 Kalailm* 40 Eesti kõige-kõige 03 05 Reporter* 55 Aia- ja kodusaade* 04 40 Küladetektiivid, 106: Surnud pruut* 05 25 Doktor Oz: Raevukad naised

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 106* 08 55 Südameasi 4, 11* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Nägude kontroll* 12 10 Kartulid ja apelsinid 2, 7* 13 15 KolmeDok: Kui homme algaks sõda* 14 15 Seitsmes taevas 1, 16: Julge maailm 15 15 Vaprad ja ilusad, 6840 50 Armastuse pisarad, 107 16 50 Kirgede torm, 1956 17 55 Südameasi 4, 12: Vimm 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kaua võib!

30 Suletud uste taga 6, 8: Tütar nagu hulluks läinud 21 30 Padjaklubi 2, 6 22 30 Sherlock New Yorgis 1, 6: Ohtlik lend 23 30 Merejalaväelane 2 (USA 2009). Märul 01 25 Valgekrae 3, 7: Arveteõiendamine 02 15 Ärkvel 1, 4: Kate’ist piisab 03 05 Suletud uste taga 6, 8* 50 Kaua võib!* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Võlad, lohakus ja parasiitlus. Välja nõiaringist!, 2

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 22 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 742 09 05 Emmerdale, 63-64 10 05 Küladetektiivid: Suur ohver 55 Süütu süüdlane, 76 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 71-72* 13 00 Doktor Oz, 687: Uusim tervisetoit* 14 00 100 naist (USA 2002)*. Romantiline komöödia 16 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz, 688/841: Takso alla jäänud turisti lugu 19 00 Uus võimalus, 73 30 Uus võimalus, 74 20 00 Kodutunne 21 00 Kadunud: Tim Carney 22 00 Ebatavalised kahtlusalused, 5: Armastajad ja valetajad 23 00 Näpud põhjas, 37/48: Karune tõde 30 Sõbrad, 37: Musklinäljas 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Karibuu numbritoas 02 30 Küladetektiivid: Suur ohver* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 76/153* 45 Reporter*

06 30 Rooli võim* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 29: Viini katuste kohal* 09 20 Conan, 274* 10 10 Näljased meremehed, 25: Cremyll* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 13* 14 25 Knight Rider, 14* 15 15 Näljased meremehed, 26: Guersney, I 16 15 Komissar Rex, 30: Stocki viimane juurdlus 17 10 Supermani uued seiklused, 14/86: Metropolise iidid 18 05 Knight Rider, 15/18: Võitlusrüütel 19 00 Tuvikesed, 133: Jalgsimatk* 30 Tuvikesed, 134: Igal Bundyl on mihklipäev* 20 00 Kuldvillak 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest, 24: Kas sa tunned mu sõrme?* 30 Kõigele jah (Yes Man, USA-Austraalia 2008). Komöödia 23 30 Conan, 275: Ethan Hawke, Mary Lynn Rajskub, Jamie Scott 00 20 Kaks ja pool meest, 25: Hoia eemale, Mary Poppins 45 Tuvikesed, 135136: Al omadega põhjas; Suur armastus 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Punane Kotkas (Hispaania 2011)*.

Seikluspõnevik 13 30 Kõige naljakamad koduvideod* 45 Top Shop 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 5 16 00 Kutsuge Cobra 11 9, 10: Kodanikujulgus 17 00 NCIS kriminalistid 8, 8: Võõrad vaenlased 18 00 Perepea 10, 20* 30 Simpsonid 7, 17* 19 00 Suure paugu teooria 4, 8-9: 21 sekundi ergutus; Kavaleri keerukus 20 00 Perepea 10, 21: 10, 20: See on lõks!, 2 30 Simpsonid 7, 18: Päev, mil vägivald suri 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 OTSE: Euroopa jalgpalli Meistrite liiga.

Kohtuvad: AS Roma – FC Bayern München 23 40 Puhkus Mehhikos 3, 11; ekstra 3, 11 00 55 Suure paugu teooria 4, 8-9* 01 55 Tenerife, 5* 02 45 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 6/33* 45 Terve tervis* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Peterburi – Tallinn* 11 00 Tuhkatriinu, 2/2* 12 45 Ülekanne Riigikogust* 16 30 Terve tervis* 17 00 Peterburi – Tallinn* 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 7/33 19 00 Täna. Uudised 30 Arvutitark 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Kas tohib?* 45 Mõtleme taas 22 15 Poolkuu Igor Gräziniga 45 Pillimeeste klubi* 23 45 Täna. Uudised* 00 15 Täna +* 45 Arvutitark* 01 15 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Margit Kilumets 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Ööliblikas, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Reporteritund.

Aarne Rannamäe 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Nostalgia* 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Ma elan siin* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg.

Hommikueine Tiffany juures, 2 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas. Esinevad Kiievi Solistide Kammerorkester, Vadym Rudenko ja Maria Kalugina (klaver) Volodymyr Sirenko juhatusel.

11 05 Album. Valentin Silvestrov.

12 02 Delta. Jaan Leppik 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Järjehoidja* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Kiievi Kammerkoor.

Ukraina päeval esineb Kiievi Kammerkoor Mõkola Hobdõtsi juhatusel. Kuulame kontserti Ukraina 19. ja 20. sajandi koorimuusikast.

Kavas on Ukraina nüüdishelilooja Viktoria Polevaja tsükkel “Valguse laulud”, Valentin Silvestrovi Taras Sevtšenko laulud ning Mõkola Lõssenko “Kyrie eleison”.

21 00 Delta 22 05 Fantaasia. Karlo Funk 00 05 Nokturn