Postimees 22 07 2014

SURM TAEVAS EESTI EKSPERDID PAKUVAD HOLLANDLASTELE ABI HUKKUNUTE TUVASTAMISEL. JUHTKIRI LK 2, UUDISED LK 4–5 ARVAMUS LK 11

NÄHA MOLEKULI

TOUR DE FRANCE

Eesti teadlased aitavad luua omamoodi hiigmikroskoopi, mis suudab «näha» seninägematut – biomolekulide struktuuri muutumist.

Astana esisõitja Nibali kinnitab, et on alati olnud dopingu vastu, kuid mõistab, miks teda ikka ja jälle rünnatakse.

EESTI LK 6

TEHNIKA Microsoft loobub Nokia Asha tootmisest ja püüdest Androidi Nokiasse sobitada.

LK 17

SPORT LK 15

USAs töötav kitarrist

LAUR JOAMETS Nashville’i kantritööstuse toodetud lood räägivad kõik kastiautodest, õllest, viskist, naistest ja kanast.

KULTUUR LK 12–13

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

TARKUSESAMBAD

Tõhusus pole peamine Eestit ei liideta Prantsusmaaga ja Inglismaa ei loobu kuningannast, kuigi Eesti on liiga väike ja kuninganna liiga kallis, et olla efektiivne, kirjutab õigusteadlane Priidu Pärna. Ka Tartu Ülikool ei peaks pelgama põhjendatud erisusi ega loobuma iseseisvast õigusteaduskonnast.LK 10 FESTIVAL

Positiivselt Positivusest Kas tõesti saab lätlaste festival Positivus olla üdini positiivne, nagu jäi mulje peol käinud Triin Tammertile, kes kuulis Salacgrīvas võrdselt eesti ja läti keelt? Üks probleem Positivust vist siiski kummitab – see on ruumiprobleem. LK 2

TEISIPÄEV, 22. JUULI 2014 • NR 168 (7159) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 996 • LUGEJAID 201 000

Sõnakaim on Ansip Euroopa Parlamendi uue koosseisu Eestist saadikutest on täiskogul seni kõige rohkem sõna võtnud Andrus Ansip.

Seni Strasbourgis toimunud kahel täiskogul pole Eesti kuuest saadikust veel kordagi suud lahti teinud Yana Toom.

Patti Smith kohtus Tallinnas fännidega Eile õhtul Nordea kontserdimajas esinenud Ameerika poeet ja rokilegend Patti Smith kohtus kontserdieelsel pärastlõunal Viru keskuse Rahva Raamatus teda aplausiga tervitanud fännidega.

Smith andis avaliku intervjuu Postimehe ajakirjanikule Janar Alale, jagas autogramme raamatutesse ja albumitele ning vastas fännide küsimustele.

Loe Patti Smithi eilse kontserdi arvustust homme Postimehest. foto: tairo lutter

Vaata fotosid kohtumiselt.

VÄLISMAA LK 9

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 22. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Lääne avalik arvamus pöördub Putini vastu

Positiivne Positivus Möödunud nädalavahetusel Lätis Salacgrīvas toimunud kaheksandal Positivuse festivalil kuulis üsna võrdselt nii läti kui ka eesti keelt. Eelmise aastaga võrreldes suurenes nii festivalikülastajate koguarv kui ka eestlaste osakaal – selle aasta iga päeva umbkaudu 25 000 külastajast ligi 7000 olid eestlased. Korraldajatel on selle üle ilmselt ainult hea meel, nagu ka mõlema rahvuse esindajatel, kes said osa lihtsalt suurepäraselt korraldatud festivalist.

On see siis nutikus või hea õnn, aga Salacgrīva on tõeliselt hästi valitud peokoht. Lisaks sellele, et loodus on seal kaunis ja inimsõbralik – pikka ilusat ujumisranda lahutavad hõreda männimetsa sisse peidetud lavadest ja söögikohtadest kõrged liivaluited, mis peavad meretuule kinni –, asub see nii mugavalt kahe riigi piiril, et kummaltki poolt pole kauge tulla. Tallinnast 200 km, Pärnust 75 km, Riiast 100 km…

Kahe riigi puhul, mille mõlema mure on väike rahvaarv, annab see vabamad käed kohale tuua järjest suuremaid staare ja professionaalsemaid bände. Selleaastased peaesinejad Elbow, Ellie Goulding ja Kraftwerk olid maailmatasemel, puhas nauding kuulmis- ja nägemisorganitele. Lisaks kõik vähem tuntud, aga seda suuremat avastamisrõõmu pakkuvad nimed. Ja samas oli võimalik vahepeal lipsata Marten Kuninga ja hulga teiste põnevate Eesti artistide kontsertidele – võimalus, mida Lääne-Euroopa suurtel festivalidel pole. Veel, võiks muidugi lisada, uskudes Eesti muusikute suurde tulevikku.

S

ee, millised järelmid saavad olema Malaysia Airlinesi lennuga MH17 juhtunud tragöödiale ja selle kaudu kogu Ukraina konfliktile, sõltub suuresti lääne avalikust arvamusest. Teisisõnu sellest, kuidas juhtunu jõuab tavakodanikuni, kelle üks roll demokraatlikus ühiskonnas on käia aeg-ajalt valimiskasti juures. Viimastel päevadel on siin aset leidnud muutused, mida peegeldavad nii väljaannete juhtkirjad kui uudised ja ka sotsiaalmeedia.

Oleks vale hakata rääkima lääne inimeste silmade avanemisest või seniste illusioonide purunemisest. See oleks lihtsalt liialt pealiskaudne lähenemine tunduvalt keerukamale küsimusele, millele vastuseid tuleks otsida ajaloost, kultuurist, majandussidemetest ja nii edasi. Pigem tuleks silmas pidada konkreetse juhtumi asjaolusid, mis ilmselgelt jätavad jälje kõigisse valdkondadesse, ka neisse, mida varem suunas igapäevane pragmatism.

Meil võib olla seda raske mõista,

aga keskmine lääneeurooplane on seni Ukraina sündmusi võtnud kui kuskil kaugel toimuvat rahutust. Õieti peetakse teatud joonest ida pool toimuvat sageli mingiks abstraktseks «Venemaa asjaks». Ja Venemaa teadupärast on juba läbi ajaloo olnud iseäralik ja müstiline maa…

Kuid siit lähtubki juba nähtavalt kujunev muudatus avalikus arvamuses. Kui see, mis toimub, on mingi «Venemaa asi», siis kellelt oodatakse vastuseid? Muidugi Kremli peremehelt Vladimir Putinilt. Kui aga Moskvast kostab keerutusi ja süüdistusi, selmet retoorikas jõuliselt rõhutada kaastunnet, igakülgse uurimise vajadust jne (nagu oleks tüüpilise lääneliku liidri normaalne reaktsioon), lisaks näidatakse inimestele šokeerivaid pilte ja videokaadreid lääne kodanikule täiesti mõeldamatust ümberkäimisest tragöödia ohvritega ning viidatakse, et uurijad ei saa vabalt tegutseda, hakkavadki Putinit tabama järjest teravamad kriitikanooled.

Rahva suhtumist tunnetab ajakirjandus. Juhtkirjade pealkirjad «Putin muutub rahvusvaheliseks paariaks», «President Putin on süüdi kuriteos», «Euroopa Venemaa vastu» (eri-

ti teravad on Austraalia ja Briti lehed) pole juhuslikud. See selgitab ka kodanike valitud esindajate järjest teravamaid reaktsioone. Kriitikat Putini aadressil kuuleb isegi nende poliitikute suust, kes seni on hoidnud isegi pärast Krimmi annekteerimist võrdlemisi hillitsetud joont. Omamoodi tõestus on ka Putini närvilik-süüdistav kaitsereaktsioon eilsel pressikonverentsil, mis võis küll olla suunatud sisetarbimiseks, kuid mis läänes mõjub pigem õli tulle valamisena.

JUHTMÕTE Kui Moskvast kostab keerutusi ja süüdistusi, selmet retoorikas jõuliselt rõhutada kaastunnet, igakülgse uurimise vajadust jne, hakkavadki Putinit tabama järjest teravamad kriitikanooled.

LK 4–5, 11

KÕVA SÕNA Poliitiliselt ei tohiks sel [kes reisilennuki katastroofi põhjustas] väga suurt tähtsust olla, sest Venemaa üldine seotus selle sõjaga on kõigile nagunii enam-vähem selge.

PÄEVA KOMM Positivus oli ka selles mõttes positiivne elamus, et ühtegi end päris käpuli joonud inimest ma ei näinudki.

Kolumnist Jüri Vendik, PM 21.07

Ja ehkki sel suvel on märgata huvitavat trendi alkoholivabade festivalide näol (laulupidu oma piiratud õllealaga, pärimusmuusikafestival Hiiu Folk, tantrafestival, labürindifestival ja joogafestival), siis on tore, et jätkub ikkagi ka neid festivale, kus inimesele on jäetud vabadus võtta hea muusika nautimise kõrvale üks õlu või kokteil – või rohkem, aga see on juba igaühe enda südametunnistuse küsimus. Samas oli Positivus ka selles mõttes positiivne elamus, et ühtegi end päris käpuli joonud inimest ma ei näinudki, aga võimalik muidugi, et võlgnen selle eest tänu õigesti valitud liikumistrajektooridele ja mul lihtsalt vedas.

Kas tõesti saab kõik olla nii positiivne? Üks probleem Positivust vist siiski kummitab ja see on ruumiprobleem. Laupäeva õhtupoolikul võis lugeda sotsiaalmeediast mitme inimese nördimusavaldusi, kes värava taha jäid – festival oli välja müüdud.

Ka väikesed olmelised ebamugavused on suurtesse massiüritustesse paraku eos sisse kodeeritud. Positivuse puhul jääb aga õnneks nendest rohkem meelde hoopis selline üllatav detail, et see festival isegi lõhnas hästi – suve ja sooja männivaigu, mere ja rõõmu järele.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Meie võtame oma kogemuste pinnal Venemaaga seotut vastu teisiti.

Just seepärast on väga oluline jälgida tendentse lääne avalikus arvamuses.

Selle kaudu saame jõuda ühtse mõistmise pinnale, mis meie enda julgeoleku seisukohast on kirjeldamatult suure tähtsusega.

urmas nemvalts

triin tammert

Postimees 1928. aastal «Berl. Tageblatt» avaldab laulupeo puhul Eestis viibinud Saksa ajakirjanik dr.

Engeli pikema kirjutuse oma reisimuljetest. Kirjutus, mis järgneb, on oma esimeses osas meeleoluline, imetletakse põhjamaa ilusaid valgeid öid, alles hilissuvel õitsevat loodust jne. Rohke kiituse osaliseks saab Eesti omapärane pealinn Tallinn.

Reval, vana sadamalinn, kirjutab leht, selle möödunud aja tunnismärgiga, kuid ida eeskujul ka jälle suurejooneliseks ülesehitatud, laiade tänavate ja hiigla turuga, kus muinasjutuliselt odavate hindadega pakutakse kõike, mis maa toodab. Luksusehitus «Estonia», noore Eesti rahva Agora, selle kõrval Saksa teater sünges kastis. /…/ Edasi puudutatakse kir-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

jutises kergelt Eesti suhteid Venega. «Nad (eestlased) on, mis Venemaasse puutub, veel ikka alalises ärevuses. Iga kõnelus, mingu see välja milles tahes, läheb kinnitusega, et Vene hädaoht veel lõppenud pole.

Sellevastu ei saa midagi.

Tähelepanu sellele juhtida, et Euroopa suhted ju teataval määral konsolideerunud, ei aita midagi, – ikka jälle osutatakse asjaolule, et enamlased sellel maal julmilt talitanud.

Reis läbi maa näitab meile küllaldaselt jälgi, varemeid siin ja seal, mis ei kõnele vähem elavat keelt kui inimesed, ja riigikaitse, mis alati suundunud ida poole, on peamureks niihästi vanal kui noorel. Läände saadetakse ainult abiotsiv pilk.»

22.07.1928

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 22. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Parvlaevakonkursil saavad osaleda kõik firmad Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teatel on Väinamere parvlaevakonkursil võimalik osaleda kõikidel huvilistel. Lääne Elu kirjutas varem, et kuigi MKM saatis 12 laevafirmale kutsed osaleda Väinamere parvlaevakonkursil, pole enamik neist kutset saanud.

Kutse kättesaamist kinnitasid TT-Line Saksamaalt, OÜ Kihnu Veeteed ja Lindaliini AS. Viking Line’i tegevjuhi asetäitja Andreas Remmeri sõnul on info hanke kohta firmas liikunud, kuid kutse kättesaamist ta kinnitada ei saa.

Saaremaa Laevakompanii (SLK) tegevdirektor Tõnis Rihvk märkis, et ka tema pole

oma silmaga näinud ministeeriumi kutset hankel osaleda.

Teiste seas ei olnud infot hanke kohta saanud Läänemere suurimad reisilaevafirmad Tallink ja Stena Line. Kolmas suur vedaja, DFDS, puudus adressaatide nimekirjast üldse.

Majandusministeerium kuulutas rahvusvahelise hanke Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinide teenindamiseks välja 30. juunil.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 15. september.

Ministeeriumi avalike suhete peaspetsialisti Maarja Gavronski sõnul saadeti ettevõtjaile teave konkursi kohta e-kirjaga 3. ja 4. juulil. Ometigi ütles näiteks Tallinki esindaja Ind-

rek Raudjalg, et 14. juuli seisuga polnud firma kutset saanud.

Gavronski täpsustas Lääne Elule, et ettevõtjaile e-kirjaga saadetud kutse konkursil osaleda pole kutse riigihangete seaduse mõistes, vaid info konkursi väljakuulutamise kohta.

«Hankel osaleda on võimalik kõigil huvilistel,» märkis ta.

«Info saatsime laevandusettevõtjaile, kellel on vähemalt Virtsu-Kuivastu ja Rohukü-

Info saatsime laevandusettevõtjaile, kellel on vajaliku suurusega laevade käitamise kogemus.

Majandusministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Maarja Gav ronski

la-Heltermaa liini teenindamiseks vajaliku suurusega laevade käitamise kogemus või reisijateveo kogemus. Info saanud laevaehitusettevõtete osas oli kriteerium potentsiaalne huvi ja võimekus hankele vastavate reisiparvlaevade ehitamiseks,» teatas Gavronski.

Nimekirjas märgitud parvlaevafirmade huvi Saaremaa ja Hiiumaa liine käitada on üsna kesine. Kindlalt tulevad osalema vaid riigifirma Tallinna Sadam ja praegune operaator, SLK-le kuuluv OÜ Väinamere Liinid. Hanketeade on lisaks riigihangete registri e-keskkonnale avaldatud Euroopa Liidu riigihangete andmebaasis ted. europa.eu. majandus24

Pärnu maantee liiklusummik kasvas pikemaks

Füüsikaolümpiaadilt tõid Eesti noored neli medalit Viis Eesti noort sai 13.–21. juulini Kasahstanis Astanas toimunud rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil neli medalit. Hõbemedali pälvis Rasmus Kisel Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumist. Pronksmedalid said Tallinna reaalkooli õpilased Kristjan Kongas, Joonas Kalda ja Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane Taavet Kalda. Aukirjaga tunnustati Tallinna reaalkooli õpilast Oliver Nisumaad. BNS

Päästeameti ekspert sõitis Süüria piirialadele missioonile Päästeameti ekspert Gert Teder sõitis eile ÜRO hindamis- ja koordineerimismeeskonna liikmena missioonile Süüria piirile humanitaarabi saadetisi kontrollima. Tederi sõnul selgub tema töökoht lähipäevil, kuid tõenäoliselt saab see olema Türgi ja Süüria piiril. postimees.ee

3,1

protsenti vähenes Eestis kirjade saatmine mullu võrreldes 2012. aastaga.

Sõiduteel liikunud autot tulistati jahipüssist Laupäeval lasti Ridala vallas Kabrametsa külas sõiduteel liikunud sõiduauto pihta jahipüssist üks lask, mis tabas auto tagumist vasakpoolset ust, ilukilpi ja poritiiba. Autos viibijad viga ei saanud. Politsei pidas teo toimepanemises kahtlustatavana kinni 55-aastase mehe. postimees.ee

Parteijuhatused mõjutavad riigikogu soolist tasakaalu Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hinnangul mõjutavad erakondade juhatuste otsused valimisnimekirjade koostamisel meeste ja naiste osakaalu riigikogus. «Tuleva aasta riigikogu valimiste nimekirju koostades peaksid erakonnad lähtuma demokraatliku valitsemise aluspõhimõttest, milleks on naiste ja meeste võrdne osalemine poliitilises otsustusprotsessis,» ütles ta. BNS

Postimees.ee küsitlus Milliseid kaupu eelistad osta teise ringi poodidest?

Ma ei osta kasutatud asju üldse

Riideid

39%

39%

4436 vastajat Mööblit

Eile hommikul sai Tallinnas Pärnu maanteel liikuda vaid ühel suunal, mistõttu tekkis viadukti lähedale senisest veelgi suurem ummik. Liikluskorraldust muudeti viaduktil seoses Pärnu maantee trammitee ehitustöödega ja Pärnu

Andrus Ansipi tütar hakkab juhtima valitsusbürood Valitsuse kommunikatsiooni bürood hakkab lapse hoolduspuhkusele suundunud Inga Bowdeni asemel ajutiselt juhtima endise peaministri Andrus Ansipi tütar Tiina Ansip (pildil).

Tiina Ansip on varem töötanud meedia nõunikuna sotsiaal ministeeriumis ja suhtekorraldusfirmas META. Valitsuse kommunikatsioonibüroo direktori asendaja leidmiseks korraldas tippjuhtide valikukomisjon (nende ülesanne on ka kantslerite ja erinevate riigiametite juhtide hindamine) avaliku konkursi, kus osa-

lenud kolmest inimesest kaks pääses lõppvooru, kuid sobivat inimest siiski ei leitud.

A nsipi k a su k s otsustati seetõttu, et koha täitmisega läks kiireks ja kuna tegemist on asendustööpostiga, siis paljudele tipptegijatele polnud konkurss kuigi atraktiivne.

«Tiina A nsip paistis sotsiaalministeeriumi meedianõunikuna väga positiivselt silma. Kuna konkurss nurjus, siis seadus lubab ametisse nimetada juhi asendaja,» selgitas peaministri büroo juht Liina Kersna. Tuuli Koch

maantee ning Tehnika tänava viadukti remondiga. Pärnu maantee linnast väljuval suunal alates Liivalaia tänavast kuni Paide tänavani jääb kummaski suufoto: tairo lutter nas liiklusele avatuks üks sõidurada.

15% Ostan kasutatuna paljusid asju

4% 3%

Tehnikat

4 || LENNUKATASTROOF || POSTIMEES, 22. JUULI 2014

Raketisüsteem Buk Ukraina ametnike ja rahvusvaheliste ekspertide sõnul võis Malaisia lennuki, mille pardal oli 298 reisijat, alla lasta Moskva-meelsete separatistide käsutuses olnud Vene Buki raketisüsteem.

9K37 Buki raketisüsteem (NATO koodnimi Sa 11 Gadfly)

Lõhkepea 70 kg lõhkeainet, distantssütik

Keskmaa maa-õhk-tüüpi raketisüsteem võeti Nõukogude Liidus kasutusele 1979. aastal.

Raketid: neli raketti paikneb kõrvuti alusel, mida saab 360 kraadi pöörata.

Süsteemi saab laskevalmis seada viie minutiga.

9M38 rakett Selle juhivad sihtmärgini maismaaradarilt saadavad signaalid Pikkus: 5,5 m

Läbimõõt: 0,4 m

Kaal: 55 kg

Kiirus: u 1000 m/s

Maksimaalne tegutsemisraadius: 32 km Radar (NATO koodnimi Fire Dome) Suudab tuvastada sihtmärke 15 m kuni 22 km kõrgusel

Liikuv alus Pikkus: 10 m

Meeskond: kolm inimest

Allikas: Graphic News

Venemaa eitas seotust katastroofiga Venemaa kaitseministeerium eitas eile väiteid, nagu andnuks Venemaa Ida-Ukraina separatistidele õhutõrje raketikomplekse Buk, mida Kiievi ja USA luureallikate andmetel kasutati möödunud neljapäeval Malaisia reisilennuki allatulistamisel.

«Vene Föderatsioon ei andnud omakaitsejõududele üle raketisüsteeme Buk ega muid relvi või sõjavarustust,» kinnitas kindralstaabi operatsioonide peavalitsuse ülem kindralleitnant Andrei Kartopolov eilsel pressikonverentsil, nõudes USA-lt satelliidifotode avaldamist, mis väidetavalt kinnitavad, et reisilennuk tulistati alla raketiga. Ohvitser nimetas võltsinguteks pilte ja videoid, millel väidetavalt kujutatakse õhutõrjesüsteemi Buk viimist Venemaale.

Kartopolovi sõnul on Venemaa kaitseministeerium koostanud raporti katastroofi

asjaolude kohta, mis antakse üle Euroopa ja Malaisia ekspertidele. «See aitab kujundada objektiivset pilti,» lisas kindralleitnant.

Kartopolovi väitel on Venemaal ka satelliidifotod Ukraina õhutõrjepositsioonidest piirkonnas, kus Malaisia reisilennuk alla kukkus, ning ühel fotol on tema sõnul jäädvustatud Ukraina õhutõrjesüsteemi Buk raketiheitjad kaheksa kilomeetrit Luganskist loodes.

Lisaks väitis Kartopolov, et reisilennuk kaldus plaanitud marsruudist kõrvale ning enne allakukkumist lendas selle läheduses Ukraina hävitaja Su-25. «Mis eesmärgil lendas sõjaväelennuk mööda tsiviillennunduses kasutatavat marsruuti reisilennukiga praktiliselt samal ajal ja samal lennukõrgusel? Me tahaksime sellele küsimusele vastust.»

Jürgen Tamme

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

HUKKUNUTE TUVASTAMINE. Eesti eksperdid on valmis aitama tuvastada möö tulistatud Malaysia Airlinesi lennukis hukkunud reisijaid, kellest 193 on Hollandi k

Eestlased on valmis osale kaspar jõgeva reporter

E

ilseks olid Hollandi asjatundjad jõudnud Ukrainasse, separatistide kontrolli all olevasse Donetski oblastis asuvasse Torezi linna, kus lennukatastroofi ohvrite jäänused hoiti külmutusvagunites. Ukraina asepeaminister Volodõmõr Groisman ütles eile, et kõik hukkunud toimetatakse rongiga Harkivisse ja sealt Hollandisse.

Eesti eksperdid võivad saada tegutsemisloa, kuna igas riigis on vastavaid spetsialiste piiratud hulgal. Teade eestlaste abipakkumisest saadeti Interpolile laupäeval. Vastus peaks selguma lähipäevil.

Valmis kohe välja sõitma «Fifty-fifty,» pakkus kriminalistikateenistuse ülem Aimar Allandi tõenäosust, kas eestlased saadetakse kohale või mitte. Jaatava vastuse korral sõidavad Hollandisse nii Allandi kui ka Jaan Sild. Sild on loodusõnnetuse ja katastroofiohvrite identifitseerimise üksuse juht. Nad on valmis startima.

Eesti tahab läkitada seitsmeliikmelise üksuse. Minek sõltub sellest, kas Holland koostab eksperdiüksuse oma kodanikest või kaasatakse välisriikide abi.

Miks peaks Holland keelduma? Kindluse mõttes võivad nad soovida rühma moodustada oma ekspertidest. Seda vigade vältimiseks.

Meeskond, kelle Eesti läkitada tahab, koosneb eri vald-

konna spetsialistidest. «Kaks inimest töötavad hambaarstina erasektoris,» tõi Sild näite.

Ta rääkis, et piltlikult öeldes on tegu liinitööga. Hukkunud pannakse laborisse. Üks pildistab, teine tegeleb surnukehade lahti riietamisega, kolmas võtab sõrmejälgi, neljas viib vastavusse hambakaardid ja nimed, viies teeb hambaröntgenit ning kuues võib olla isik, kes suhtleb omastega. Kindel tööjaotus selgub kohapeal.

Kogemus on olemas Eestis on üks katastroofiohvrite tuvastamisega tegelev üksus.

Päeva jooksul suudab üksus tuvastada kolm kuni neli surnukeha. Nimede ja nägude kokkuviimine nõuab rohkelt tööjõudu, kuna hukkunuid on ligi 300. «Surnukehadega seonduv paberitöö on ülimalt ajamahukas,» rääkis Allandi. Pole selge, kas hollandlaste endi seas jagub kogemustega eksperte piisavalt või mitte. Lennuõnnetusi iga päev ei juhtu, seega on vastavad kogemused rariteetsed.

Eestlastel on põgus kogemus olemas – 2005. aasta Copterline’i õnnetuse näol.

Allandi seletas, miks on ekspertide asjatundlikkus tähtis.

Kui mõni nimi ja nägu valesti seostatakse, tekitab see palju segadust. Eksimisruum on väike.

Ta tõi näite 2005. aasta kopteriõnnetusest. Surnute dokumente kontrolliti esmalt merel laeva peal. Siis kui laibad maale toodi, ei osatud passe õigete inimeste juurde tagasi panna. Passipiltidepõhine hinnang võib olla vale.

«Vaadates passipilti ja vaadates inimesele otsa, siis nad olid sarnased – seal aga polnud võimalik vahet teha,» rääkis ta. Õnneks tehti lae-

val piisavalt topeltmärkmeid ja seetõttu õnnestus äpardust vältida.

Välismaiste ekspertide kaasamisel vähendab eestlaste võimalusi tõik, et Saksamaal on selliseid spetsialiste rohkelt.

Neil on ka hea renomee ja kõrgtasemel tehnika. «Sakslaste varustus sisaldab kahte komplekti,» ütles Sild. Kui ühega peaks midagi juhtuma, on kohe varuvariant olemas.

Milleks sinna üldse eestlasi saata? Kogemuste pärast.

Allandi ja Sild kinnitavad, et Eesti eksperdid kibelevad kogemuste järele. Kui eestlastega peaks midagi samasugust juhtuma, siis on vajalikud spetsialistid kohe võtta.

Külmutus ei töötanud Mis eksperte ees ootab? Teadmatus. Eile selgus, et ekspertiis tehakse Hollandi laborites.

Laipade transpordi korraldamise ümber valitseb segadus.

Eile keskpäeval näidati Hollandi ekspertidele ronge, mille abil ohvreid transporditakse. Lehk andis aimu, et surnukehasid külmutusvagunites ei hoita. Seetõttu pole sugugi selge, millises konditsioonis hukkunud laboritesse jõuavad. Sild rääkis, et surnukehadele tekkivad moondused juba paari päevaga.

Allandi iseloomustas inimjäänuste olukorda lennuõnnetuste puhul. «Ainult skelett võib järel olla,» ütles ta.

Kas pooleldi lagunenud kehasid üldse annab tuvastada?

Annab. Allandi ja Sild tõdevad, et kõrge temperatuur kahjustab surnukehasid ja nimede kokkuviimine võib osutuda keerukaks. See pikendab analüüsiks vajaminevat perioodi, kuid lõppeks saab info siiski kätte. Viimast luuüdi abil, kust võetakse DNA proov.

Loodusõnnetuse ja katastroofi ohvrite ide

Lahing Donetski pärast hoogustub

Separatistid hoiavad leitud pardasalve

Ida-Ukrainas Donetski raudteejaama ja lennujaama ümbruses puhkenud lahingute tõttu, kus kasutatakse ka raskerelvastust, otsustasid paljud tsiviilelanikud separatistide kontrollitavast linnast põgeneda. BBC andmetel oli eilseks Donetski ümbruses toimunud lahingutes hukkunud vähemalt kolm tsiviilisikut.

Miljonilinnas toimus separatistide väitel eile plahvatus, milles nad süüdistasid valitsusvägesid. Ukraina riiklik julgeolekunõukogu lükkas väite ümber. «Käib töö linna sissepääsuteede puhastamisel ja terroristide kontrollpunktide purustamisel. Kui südalinnas käivad plahvatused, siis Ukraina sõdurid ei ole sellega seotud,» ütles Ukraina julgeolekunõukogu kõneisik Andri Lõssenko.

«Meil on range korraldus mitte kasutada linnas õhulööke ja suurtükke. Kui lin-

jyrgen.tamme@postimees.ee

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

nas on puhkenud kokkupõrked, siis meil on andmed väikesest vabatahtlike rühmitusest, kes võitleb terroristidega,» lisas Lõssenko, täpsustamata rühmituse nime.

298 inimelu nõudnud lennukatastroof Hrabovo asula lähistel pole peatanud Ukraina relvajõudude nn terrorismivastast operatsiooni, mille käigus püüavad valitsusväed tagasi võtta separatistide kontrolli alla langenud alasid. Poolesaja kilomeetri kaugusel katastroofipaigast asuv Donetsk on seejuures separatistide üks tugevam tugipunkt.

Viimastel päevadel on kõige tõsisemad lahingud käinud Donetski ja Luganski lennuvälja üle, mis on Ukraina vägede kontrolli all. Ukraina võimude teatel jätkab Venemaa sõdurite ja tehnika koondamist piirile ning mineerib Aasovi merd. Jürgen Tamme

LOE KA ARVAMUST LK 11

jürgen tamme

Möödunud nädala neljapäeval Ida-Ukrainas Hrabovo asula lähedal alla kukkunud Malaysia Airlinesi reisilennuki Boeing 777-200ER mõlemad pardasalvestid on separatistide käes ning väidetavalt viidud mässuliste peamisse tugipunkti Donetskisse.

Andmed selle kohta, millal mustad kastid leiti, on vastukäivad. Esimesed teated nende leidmisest ilmusid meedias juba vahetult pärast katastroofi, kuid «Donetski rahvavabariigi» isehakanud peaminister Aleksandr Borodai kinnitusel leiti pardasalvestid pühapäeval.

Borodai eitas süüdistusi, nagu takistaksid separatistid uurimist ja rahvusvaheliste ekspertide pääsemist mässuliste kontrollitavale katastroofipaigale. Samuti lubas Borodai, et lennuki mustad kastid antakse üle rahvusvahelisele tsiviillennunduse organisatsioonile (ICAO). Eile õhtul teatas aga Malaisia peaminister Najib Razak, et Borodai lubas

pardasalvestid üle anda hoopis Malaisia võimudele.

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) avaldas pühapäeval järjekordse salvestise, milles väidetavalt separatistid arutavad omavahel lennuki mustade kastide peitmist rahvusvaheliste vaatlejate eest. Viimase salvestise autentsust pole sõltumatud allikad kinnitanud, kuid Ameerika Ühendriikide luure on kinnitanud SBU varem avaldatud lindistuste ehtsust. Muu hulgas viitavad need salvestised sellele, et separatistid said Vene luurelt käsu leida kiiremas korras pardasalvestised, mis viitavad nende osalusele lennukatastroofis.

Eile jätkusid tragöödia ohvrite säilmete otsingud. Ukraina võimude andmetel oli leitud 282 surnukeha, millest 251 viidi katastroofipaigast 15 kilomeetri kaugusel paiknevatesse, Torezi jaamas seisvatesse külmutusvagunitesse.

Eesti aja järgi kella poole kaheksa paiku õhtul asus rong teele, kuid polnud selge, kuhu.

Kui BBC andmetel oli sihtpunktiks 300 kilomeetri kaugusel asuv ja valitsusvägede

kontrollitav Harkiv, siis uudisteagentuuri AP andmetel hoopis Donetski oblastis asuv Ilovaisk. Viimase põhjuseks võib olla asjaolu, et kuna Donetski lähistel käivad lahingud, on surnukehade toimetamine Harkivisse raudteed mööda keeruline.

Eilseks oli Ukrainasse saabunud kümneid eksperte Hollandist, Saksamaalt, Austraaliast, Ühendriikidest, Ühendkuningriigist ja Malaisiast. Osa neist pääses ka Torezi, kus nad nägid sinna viidud surnukehi.

Uudisteagentuuri AFP ajakirjanik kirjeldas, kuidas vagunite avades tõusis kohutavat lehka ning miski ei näinud viitavat, et mustades laibakottides olevad surnukehad oleksid olnud külmutatud. Üks ukrainlasest rongimehaanik ütles uudisteagentuuri AP ajakirjanikele, et jahutussüsteeme tabas ööl vastu esmaspäeva voolukatkestus ning nende töö peatus mitmeks tunniks. Tema sõnul polnud voolukatkestuse põhjus selge, kuid jahutussüsteemid saadi uuesti tööle hommi-

kuks. Samas tunnistas Hollandi ekspertide gruppi juhtiv Peter van Vliet, et tingimused, kus ohvrite surnukehasid hoitakse, on head.

Hollandi prokuratuur alustas 193 kodaniku elu nõudnud

POSTIMEES, 22. JUULI 2014 || LENNUKATASTROOF || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

dunud neljapäeval Ukrainas alla kodanikud.

ema õnnetuse ekspertiisis

Vene meedia süüdistab enamasti Ukrainat liisa tagel

liisa.tagel@postimees.ee

Venemaa Kremli-meelsed meediakanalid hüüdsid eile kooris, et tõde Ukrainas Malaisia lennukiga juhtunu kohta ei tule ilmselt kunagi päevavalgele, sest lääs süüdistab ilma uurimisetagi ainult Venemaad. Opositsioonimeelsemad ajalehed võtsid ettevaatlikuma või separatiste suisa süüdistava seisukoha. Ühel meelel olid aga kõik selles, et juhtunu ja selle uurimine muudab oluliselt Venemaa suhteid läänega.

Kapital «Lennuki alla laskmine Donbassi piirkonnas muudab piirkondliku konflikti rahvusvaheliseks. Rahu ei tule niipea.»

Komsomolskaja Pravda «Lääne meedia teab juba, keda süüdistada lennuki kaotuses – muidugi Venemaad,» kirjutas Kremli-meelne tabloid, nentides, et uurimist pole läänel nähtavasti ära oodata vajagi.

Moskovski Komsomolets «Süüdlased on juba paika pandud,» nentis Kremli-meelne ajaleht, mis võrdles Venemaa suunas saadetud sajatusi USA käitumisega Iraagis, kus sõja õigustuseks kinnitati, et Saddam Husseini käsutuses on massihävitusrelvad. «Pole selge, kas selles suurepärases nüüdisaegses informatsiooniajastus saab tõde valest üldse eristada.»

Rossiiskaja Gazeta «Kiiev ei kiirusta vastama kümnele Boeingu kohta esitatud küsimusele,» kirjutas riiklik ajaleht, viidates Vene asekaitseministri Anatoli Antonovi (pildil) nädalavahetusel esitatud küsimustele juhtunu kohta ja süüdistades Kiievit suutmatuses teha Moskvaga koostööd.

Nezavissimaja Gazeta

entifitseerimise üksuse juht Jaan Sild ja kriminalistikateenistuse vanem Aimar Allandi tahavad aidata lennukatastroofis hukkunute isikuid tuvastada.

esteid enda käes

katastroofi asjus eeluurimist.

Riigi peaminister Mark Rutte ütles aga, et säilmed tuleb nii kiiresti kui võimalik Hollandisse toimetada. «Me tahame oma inimesi tagasi saada,» ütles valitsusjuht.

OSCE missiooni asejuht Alexander Hug (vasakul) ja Hollandi ekspertide grupi juht Peter van Vliet uurisid eile Torezis surnukehi. foto: afp/scanpix

foto: erik prozes

Euroliit kaalub uusi sanktsioone

«Koletis Putin, sa lõhkusid meie elu»

Euroopa Liidu välisministrid kogunevad täna Brüsselisse, kus tuleb arutlusele Venemaa sanktsioonide karmistamine.

Karmimate sanktsioonide kehtestamist soovib ELilt USA, kelle andmetel kasutasid Ida-Ukraina separatistid Malaisia reisilennuki allatulistamisel Venemaalt saadud õhutõrje raketikompleksi Buk. «Me püüame oma Euroopa sõpru julgustada mõistma, et see on äratuskõne, ja loodetavasti nad liituvad meiega karmimate sanktsioonide kehtestamisel,» ütles USA välisminister John Kerry pühapäeval Fox Newsile.

Samuti sanktsioonide tugevdamist toetava Ühendkuningriigi uue välisministri Philip Hammondi sõnul ei suhtu aga kõik ELi liikmesriigid sanktsioonidesse nii entusiastlikult. «Osa meie Euroopa liitlasi on vähem entusiastlikud, ma loodan, et selle intsidendi põhjustatud šoki taustal on nad nüüd rohkem kaasatud ja valmis astuma vajalikke samme näitamaks venelastele, et sellistel asjadel on tagajärjed,» ütles Hammond BBC-le.

EL on seni kehtestanud viisakeelu ja külmutanud Vene ja Ukraina kümnete ametiisikute varad, ent ei ole veel rakendanud Moskva vastu kolmanda faasi sanktsioone, mis oleksid suunatud Venemaa majandussektorite vastu.

Jürgen Tamme

Mitmed Malaysia Airlinesi lennukatastroofis hukkunu lähedased pöördusid Venemaa presidendi Vladimir Putini poole. 23-aastase poja Bryce Fredrikszi ja tema 20-aastase tüdruksõbra Daisy Oehlersi kaotanud hollandlasest abielupaar Silene ja Robbert Fredriksz kirjutasid Vene riigijuhile avaliku kirja, milles nad avaldasid soovi lähedaste surnukehad tagasi saada.

«Nad on kuskil seal põllul. Tahame nende surnukehi, et nad korralikult maha matta. Härra Putin, palume teid, et te meie laste säilmed tagasi annaksite,» kirjutasid vanemad.

Pere palus, et separatistid kohtleksid ohvrite säilmeid austusega, lisades, et nad ei taha ette kujutada, mida separatistid võivad nende lähedaste surnukehadega teha. Lähedased nimetasid šokeerivaks teateid, et kohe pärast õnnetust hakati sündmuspaigal marodööritsema ja surnute asju varastama. «Koletis Putin, sa lõhkusid meie elu,» lisas lennuõnnetuses oma Malaisiasse puhkusele teel olnud abikaasa ja ainsa lapse, 17-aastase tütre Elsemiek de Borsti kaotanud Hans de Borst. «Härra Putin. «Palju tänu» teile ja Ida-Ukraina separatistidele, kes mõrvasid mu ainsa lapse, tütar Elsemieki,» kirjutas de Borst. «Härrad riigijuhid, te vist lisate ta uhkelt oma tapetute nimekirja.

«Tänan» veel kord.» postimees.ee

«See ei ole katastroof mitte ainult taevas, vaid ka Venemaa ja lääne suhetes.» Ajaleht tsiteeris analüütik Aleksandr Goltsi, kes sõnas, et kui uurimistulemused näitavad Moskva süüd, kuulutab lääs Venemaa taas kurjuse impeeriumiks, Ukraina süü korral kaotab Kiiev aga lääne toetuse.

Kommersant «Boeingi raskus on kukkunud Venemaale,» nentis päevaleht, leides, et katastroofi uurimine määrab selle, missugused on Venemaa suhted läänega tulevikus.

Vedomosti «Venemaa peaks alustama usalduse taastamist Euroopaga,» kirjutas liberaalne kvaliteetleht Vedomosti. «Palju on tagasipööramatut, ent täpsed ja vastustundlikud sammud võivad endiselt aidata jõuda vastastikuse mõistmiseni.»

Novaja Gazeta «Ei ole praktiliselt mingit kahtlust, et lennuki lasid alla separatistid,» kinnitas liberaalne opositsioonimeelne ajaleht artiklis, mille pealkirjaks oli «Viga, mida mitte keegi ei tunnista».

Novõje Izvestija Vladimir Putinit (pildil) kogu tema presidendiameti täitmise ajal teravalt kritiseerinud ajaleht avaldas esiküljel Jevgeni Jevtušenko luuletuse, mis rääkis laiemast süüst, mida kannavad kõik agressorid. «Teie kakssada kaheksakümmend viis / mispärast te tagasi maale ei jõua? Ja ma nutan, teie nimetu vend.»

6 || EESTI || POSTIMEES, 22. JUULI 2014

Ülijuhtiv lineaarne kiirendi, kus prootoneid kiirendatakse

Sihtmärk, kust neutronid väljuvad ja suunatakse neutronite juhtavadesse

2

3

Euroopa Neutronkiirguse Allikas

4

Lund d

5

ESSi andmehalduse ja tarkvara keskus, Niels Bohri instituut Kopenhaageni ülikoolis

7 Andmete haldamise keskus, kus katseandmed kogutakse, analüüsitakse ja jagatakse laiali.

Üks mõõtejaam, kus neutronid hajuvad proovilt, põrkuvad detektoriga ja genereerivad eksperimentaalseid andmeid

6

ne ut ro nk iir gu se pil t

Mida saab neutronkiirgusega teha?

Mõõtejaam, kus on erinevateks mõõtmisteks mitmesuguseid instrumente

ip ilt

Euroopa Neutronkiirguse Allikas ehk TAANI ESS on teaKopenhaagen dus- ja äriotstarbeline materjaliteaduse keskus, mis raSAKSAMAA jatakse Lundi ja Kopenhaagenisse. Selle esimesed mõõtejaamad peaksid alustama tööd 2020. aastal.

ESSist saab maailma võimsaim uuringuteks mõeldud neutronkiirgusallikas. Neutronkiirgus võimaldab «näha» kergetel aatomitel põhinevate materjalide mikro- ja makrostruktuuri.

Labor proovide ettevalmistamiseks

rö nt ge n

Tartu Ülikooli senati uus koosseis võttis eile 17 poolthääle ja kahe erapooletu häälega teist korda vastu ülikooli uue põhikirja koos parandustega. Senat toetas kompromissi, kus 1. jaanuarist 2016 on ülikoolis neli valdkonda: humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodus ja täppisteaduste valdkond.

Senat leidis akadeemiliste üksuste nimetamiseks lahenduse, mis parimal viisil arvestab üksuste soove ja vajadusi. Nelja suure valdkonna alla koonduvad teise tasandi üksustena instituudid ja kolledžid ning ülikooli valdkonnavälised asutused. Senat otsustas kompromissina, et instituudi nimes võib kasutada sõna «teaduskond».

«Kasutasime nõukogu viivitava veto-otsusega saadud lisaaega maksimaalselt ära ning senat leppis täna (eile – toim) kokku kompromissis, mis sündis akadeemiliste üksuste ettepanekute alusel, ja rahuldab võimalikult paljude eri osapoolte huve,» lausus Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm (pildil).

Kalm lisas, et ülikooli uue põhikirja vastuvõtmisega saab läbi järjekordne etapp seitse aastat tagasi alanud reformis, ning edasi on võimalik jätkata arutelusid valdkonnasisese akadeemilise struktuuri moodustamise ja allüksuste põhikirjade koostamise teemal. Ülikooli nõukogu peab põhikirja kinnitama 30 päeva jooksul. Nõukogu kinnitatud põhikiri jõustub 1. jaanuaril 2016. Tartu Postimees LOE KA LK 10

Klüstrtonid ja modulaatorid annavad võimsuse, millega kiirendatakse prootoneid

1

ROOTSI

Tartu Ülikool lubab instituutidel kasutada teaduskonna nime

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

«Näha» kergetel aatomitel põhinevate materjalide mikro- ja makrostruktuuri (s.h. ruumilist isotoopkoostise pilti).

Allikas: ESS

MOLEKULID PILDILE. Tartu Ülikooli füüsikud on Eestis esimesed, kes teevad koostööd Euroopa neutronkiirguse allika keskusega.

Eesti teadlased ehitavad hiiglaslikku mikroskoopi Lusitaania teetigu.

foto: elmo riig / sakala

Võõrpäritolu tigu levib Eestis üha enam Aianduskaupade sisseveoga Euroopa vaheladudest Eestisse jõudnud lusitaania teetigu hõivab siin iga aastaga üha uusi elupaiku.

Keskkonnaagentuurile on tulnud teateid tigude uutest levialadest lisaks varem teada olnud Pärnumaale ja Kakumäele Tallinnas nüüd ka Tartu kandist, Võrumaalt, Viljandi linnast ja Viljandi lähistelt, samuti Harjumaalt Viimsist ja Keila-Joalt.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timmi sõnul levivad lusitaania teeteod Eestis esialgu veel vaid istikute ja aiakaupu vahendavate ketikaupluste ja uuselamurajoonide vahel, kuhu elanikud ilutaimi ja -puid ostavad.

Möödunud aasta näitel teab Timm juhte, mil poes võis lilleistikute pottide seest leida tigude mune või loomi endidki. «Kuna munad paistavad ilusad pärlitetaolised välja, võidakse ekslikult uskuda, et tegemist on väetisega,» ütles Timm. Tõenäoliselt välismaalt pärit istiku mullapall tuleks kodus enne mahaistutamist korralikult läbi katsuda ja võimalikest munadest puhtaks teha, soovitas Timm.

Seda, et teetigu kogu Eesti enda alla haaranud oleks, veel öelda ei saa. «Praegu püsib tigu veel vaid aedades ja istanduste lähiümbruses. Vabas looduses, metsa- või niidukoosluses teda otseselt ei esine. Samas, ega tigu mõistakski, kus on aiamaapiir ja kust algab metsik loodus. Kui aia taga on mets või sobivalt niiske ala, siis loomulikult levivad nad ka sinna. Kindlasti võib mõnede uuselamurajoonide lähiümbruses asuvates metsades neid juba kohata, aga päris looduslikus keskkonnas teda ei esine,» kinnitas Timm.

Teo leviku ohjeldamiseks kutsub Timm inimesi üles keskkonnaagentuuri uutest leiukohtadest teavitama ning ka ise tigusid hävitama. Rivo Veski

merilyn säde reporter

T

artu Ülikooli füüsika instituudi teadlased on Eestist esimesed, kes on sõlminud ametliku kokkuleppe, et osaleda Euroopa neutronkiirguse allika keskuse tegevuses. Teadlased hakkavad välja töötama uut seadet, mis võib tulevikus aidata efektiivsemalt taimi kasvatada ning ehitada paremaid tuule- ja päikeseenergia seadmeid.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi bioloogilise füüsika professori Jörg Pieperi juhitud töörühm ehitab oma mõõteseadme just Euroopa neutronkiirguse allika (ESS) tarbeks. «Peatselt ehitatava ESSi seninägematult suur neutronite hulk ajaühikus võimaldab esmakordselt saada piisavalt kiiresti ja täpse pildi biomolekulide struktuuri muutumisest ajas,» rääkis füüsika instituudi tööstussuhete ekspert Ott Rebane.

Enneolematu võimekus Rebane selgitas, et ESSi uurimiskeskust võiks tervikuna kirjeldada kui «hiiglaslikku mikroskoopi» materjalide uurimiseks.

«Professor Pieperi kavandatav mõõteseade saab olema üks paljudest eriilmelistest mõõteseadmetest seal teaduskeskuses,» rääkis Rebane. Ta selgitas, et kui kõrvutada seda näiteks fotograafiaga, siis erinevad mõõteseadmed võimaldavad üles võt-

ta eri suurendusastmega kahemõõtmelisi või kolmemõõtmelisi «pilte». «Eespool mainitud analoogiat jätkates mõõdaks Pieperi seade pärast välklambiga materjali ergastamist kolmemõõtmelist ülisuure suurendusega videot molekulide kuju muutumisest,» rääkis Rebane.

Kuna kõne all olev niinimetatud mikroskoop kasutab ülesvõtte tegemiseks valguse asemel neutronkiirgust, siis on sellega võimalik näha ka seni kõige kehvemini näha olnud vesiniku aatomite liikumist molekuli struktuurimuutuse käigus. «Oluline on see kogu maailma teadusele seetõttu, et sellist mõõtmisvõimekust pole varem praktiliselt olnud,» ütles Rebane ja lisas, et eelmiste «mikroskoopide» niinimetatud lambivalgus ehk neutronkiirguse intensiivsus on olnud liiga nõrk, et selliseid kiireid protsesse mõõta.

Elektrokeemia teadur Heisi Kurig ütles, et inimestele võiks sellest seadmest kasu olla näiteks põllumajanduses. «On võimalik uurida, kuidas taimed mullast vett imavad, ja see aitab mõista, kuidas taimed reageerivad erinevatele keskkonna- ja mullastikutingimustele,» ütles Kurig. Ta lisas, et selle põhjal on võimalik teha järeldusi, kuidas on kõige õigem taimi hooldada, et saavutada optimaalne saagikus.

Samuti on sellest seadmest kasu erinevate metallisulamite ja metalldetailide liitmisvõtete, näiteks keevitamise uurimisel. «Uuritavad meetodid võimaldavad näha, kuivõrd mõjutavad ühe või teise metalli liitmisvõtte tingimused liitmisko-

has tekkiva struktuuri kvaliteeti,» ütles Kurig.

Samuti on võimalik uurida luude struktuurilisi muutusi. «See meetod võimaldab analüüsida luude struktuuri ja luus toimunud muutusi, selle põhjal saab teha järeldusi, kuidas näiteks teha osteoporoosi ehk luuhõrenemise taastusravi,» ütles Kurig.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Marco Kirm ütles, et iga riigi konkurentsivõime seisukohalt on oluline olla teadustegevuses maailmas esirinnas.

«Eesti võimalus on läbi lüüa tavalisest intelligentsemate toodete, teenuste ja tehnoloogiatega, sest meil ei ole maavarasid, nagu näiteks gaas või nafta,» ütles Kirm. Samuti ei ole Eesti võimeline üksi rajama väga suuri uurimiskeskusi, mistõttu tehakse seda üheskoos teiste Euroopa riikidega.

Seadmest on kasu erinevate metallisulamite ja metalldetailide liitmisvõtete, näiteks keevitamise uurimisel.

«Selle töö käigus omandame ka vajalikud tipptaseme oskused, mis meil puuduvad, ja viime sinna oma kompetentsi, mida teistel ei ole,» lisas teadusprorektor.

Keemia instituudi töörühma juhtiv akadeemik Enn Lust ütles, et ESS annab suurepärase võimaluse edasi arendada biomeditsiini, biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia ja taastuvenergeetika seadmeid ja neis kasutatavaid materjale. «Meil tuleb asuda otsustavalt kaas-

ajastama oma elektrienergia genereerimise süsteeme, sest vastasel juhul võib Eestis elektri tootmisel tekkida probleeme, kuna Euroopa Liit ei kavatse CO2-kvootide poliitikat leevendada,» rääkis Lust.

«Seega tuleb meil osaleda koos ülejäänud maailmaga tuule- ja päikeseenergia muundamise seadmete ja elektrienergia salvestamise seadmete arendamises,» ütles Lust.

Nimetatud seadmete materjalide uurimine ongi võimalik rajatavas ESSis.

Ettevõtted huvitatud Erinevate neutronkiirgusel baseeruvate meetodite väljaarendamine võimaldab vahetult analüüsida kütuseelementide, superkondensaatorite ja teiste kütuseid salvestavate süsteemide kahjustumise põhjuseid.

Lusti sõnul pole Eesti tööstusettevõtetel lähiaastatel muud võimalust kui osaleda ülemaailmses võidujooksus kõrgtehnoloogiliste seadmete arendamisel. «Momendil on selleks valmisolekut avaldanud näiteks AS Elcogen, AS Elering, AS 4 Energia,» ütles Lust. Uute huviliste liitumist projektiga oodatakse väga.

Euroopa neutronkiirguse allikas on üks suuremaid käimasolevaid teadustaristu objekte, mille ehitamist alustatakse tänavu septembris Rootsis Lundis. Projektist võtab osa 17 riiki, nende seas ka Eesti. 2014. aasta aprillist pärineva otsuse kohaselt panustab Eesti 0,25 protsenti projekti maksumusest, millest omakorda kuni 70 protsenti võib olla kaudne panus.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

RISKIGA LEPING. Elektrileviga liitudes tuleb maksta pool liitumistasu ette. Hiljem võib selguda, et elektrivõrgu rajamiseks luba ei saagi, kuid raha ka ei tagastata.

Elektrilevi klient jäi ilma rahast ja teenusest anette parksepp reporter

E

lektrileviga liitudes võib tekkida olukord, kus naabrite või omavalitsuse vastuseisu tõttu pole võimalik ehitusluba saada, kuid võrguettevõte ei maksa tagasi ka ette makstud mitmesajaeurost liitumistasu – seega jääb klient ilma nii rahast kui ka teenusest.

Mustvee linna elanik Margus rääkis, et tema on Elektrileviga üritanud liituda kahel korral, ja kuna mõlemal korral selgus, et tal pole võimalik saada ehitusluba, jäi ta kokkuvõttes ilma enam kui tuhandest eurost.

Esimesel juhul sõlmis Margus Elektrileviga lepingu, sest tema kinnistul polnud vooluühendust. Pärast lepingu sõlmimist pidi ta kohe maksma poole liitumistasust ehk 513 eurot.

Hiljem selgus, et Marguse naabrid olid elektrivõrguga liitumise vastu, kuna selleks tuli elektriliin vedada üle nende maa. Vastu olid nad ka maa-alusele kaablile. Margus märkis, et esialgu oli vald tema poolt, kuid võttis hiljem vastupidise seisukoha. Kui ta küsis Elektrilevilt makstud raha tagasi, keeldus ettevõte seda tegemast, sest oli enda selgitusel juba teinud võrgu ehitamiseks kulukaid ettevalmistusi.

Teisel korral üritas Margus liituda elektrivõrguga teises vallas. Mees maksis jällegi ära poole liitumistasust, pärast mida selgus, et vald ei anna ehitusluba. Jälle ei maksnud Elektrilevi raha lepingu sõlmijale tagasi. Seega jäi Margus ilma rohkem kui tuhandest eurost ega saanud selle eest vastu midagi.

«Miks tehakse nii mahukaid kulutusi, kui pole veel teada, kas ehitusluba saab? Ja miks need kulutused jäetakse kliendi ehk nõrgema poole kanda?» pahandas Margus.

Elektrilevi liitumiste peaspetsialist Meelis Kaps selgitas, et elektrivõrguga liitumisühenduse ehitamisel algab töö ja tekivad kulutused kohe: võrguettevõte hakkab konkreetset liitumislahendust ja tehnilisi tingimusi välja töötama, tellib töövõtjalt projekti ja koostab kliendi jaoks kõige otstarbekama trassi ja tehnilise lahendusega projekti. Alles seejärel saab alustada läbirääkimisi maaomanikega kooskõlastuste saamiseks ja taotleda ehitusluba.

Kaps nentis, et kui klient sõlmib lepingu ja maksab poole liitumistasust, võtavad teatud riski mõlemad lepinguosalised. «Kui peaks tekkima võrguettevõtjast ja kliendist sõltumatu tõrge, nii et lepingut ei ole võimalik täita, siis maksab klient ainult seni reaalselt tekkinud kulutuste eest, ja ülejäänu maksab võrguettevõte tagasi. Kui võrguettevõttel on tekkinud kulusid enam kui klient on esimese osamaksena tasunud, jäävad need kulud võrguettevõtte kanda,» selgitas Kaps.

«Selliselt on protseduur korraldatud oludes, kus töid ja kulusid tuleb teha kohe, kuid kogu projekti elluviimine sõltub asjaoludest, mida tegelikult lõpuni ei ole kummalgi poolel võimalik kontrollida,» möönis Kaps. «Poolte vastutus on selliselt ka lepingus kirjas ja pole seega liitujale üllatuseks.»

Kapsi sõnul tuleb selliseid olukordi, kus maaomanikega kokkuleppele ei jõuta, praktikas ette harva: «Pikaajalise kogemuse pinnalt vaid kolm-neli protsenti kõikidest liitumislepingutest.»

Marguse juhtumi puhul üritas võrguettevõte samuti kokkuleppele jõuda. Nelja aasta

kalev.aasmae@postimees.ee

Eesti äriettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele on aastatel 2008–2012 kasvanud vaadeldavast 143 riigist kõige rohkem, selgub hiljuti avalikustatud maailma juhtivate äriülikoolide WIPO, INSEAD ja Johnson Cornell University tänavusest innovaatilisusindeksist.

Eesti ettevõtted kulutasid tunamullu teadus- ja arendustegevusele 2008. aastaga võrreldes 127 protsenti rohkem, teisel kohal oli selle näitaja poolest Slovakkia 74 protsendiga. Järgnesid Holland ja Tšehhi, mille ettevõtted panustasid 2012. aastal teadus- ja arendus-

tegevusse võrreldes 2008. aastaga vastavalt 34 ja 31 protsenti rohkem.

Seejuures 2011. aastal kasvas vastav näitaja Eestis 2008. aastaga võrreldes lausa 161 protsenti. Statistikaameti andmetel oli toona paranenud tulemuse oluline mõjutaja õlitööstus ja seal tehtud investeeringud tehnoloogiliseks arenduseks.

Võrdluses riikidega, kus sisemajanduse kulutused teadus- ja arendustegevusele majanduslanguse ajal vähenesid, on Eesti samuti kõige kiiremini taastunud. Kui 2009. aastal vähenesid kulutused teadus- ja arendustegevusse 98 protsendile 2008. aastaga võrreldes, siis 2010. aastal oli vastavaks näi-

Baltika sai teises kvartalis kasumit Moerõivaste müüja Baltika sai teises kvartalis 0,65 miljoni euro suuruse kasumi, poolaasta kokkuvõttes saadi 1,8 miljonit eurot kahjumit, mis oli seotud tegevuse lõpetamisega Ukrainas.

Kontserni käive kasvas eelmises kvartalis kaks protsenti 12,97 miljoni euroni. majandus24.ee

Tallink prahib Silja Europa Austraaliasse AS Tallink Grupp ja Bridgemans Services Ltd. sõlmisid prahilepingu, mille kohaselt läheb reisilaev Silja Europa alates augustist Austraaliasse, kus laeva kasutatakse majutuslaevana. Muudatus toob kaasa mitme laeva ümberpaigutamise Tallinki eri liinidel ja töötajate hulga vähendamise. majandus24.ee

OMX TALLINN

795,21 ▼ -0,68%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

Enne kui Elektrilevi saab hakata kaablit maha panema, tuleb saada kooskõlastus foto: elektrilevi kohalikult omavalitsuselt ja leppida kokku ka naabritega.

jooksul pidasid nad läbirääkimisi naabritega, käisid kohtus ja otsisid trassile alternatiive.

Kapsi sõnul olid selleks tehtud kulutused 800–900 eurot ehk ületasid kliendi makstud summat ja jäävad seega teatud osas Elektrilevi kanda.

«Kui küsimus oli selles, kas tõrke tekkimise ajaks tekkinud kulud peaks hüvitama konkreetne klient või võrgutasu näol solidaarselt kõik teised kliendid, siis liitumistasude rahastamine on paika pandud võrgueeskirjaga,» teatas liitumiste peaspetsialist. «Selle kohaselt kannab täna liitumiseks vajalikud kulud just liituja ja mitte teised võrguteenuse kasutajad.»

Eesti teadus- ja arendustegevus on majanduslangusest toibunud kalev aasmäe

POSTIMEES, 22. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7

tajaks 111 protsenti, 2011. aastal 179 protsenti ning tunamullu oli selleks esialgsetel andmetel 171 protsenti.

Samas on maailmas hakanud kulutused teadus- ja arendustegevusele vähenema – nii oli see mullu ja suund jätkub ilmselt tänavugi.

Maailma innovatsiooniindeksi järgi kerkis Eesti maailma 143 riiki hõlmavas edetabelis ühe koha võrra, 24. kohale Belgia järele ja Malta ette. Esikohal oli Šveits, teisel Suurbritannia, kolmandal Rootsi ning neljandale kohale ehk mulluse tabeliga võrreldes, koha võrra, on tõusnud Soome. Teistest lähiriikidest asus Läti käesoleva aasta tabelis 34. kohal, Leedu 39. kohal ja Venemaa 49. kohal.

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

3,79 ▼ –2,14%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,100 -5,98 Baltika 0,476 0,00 Ekspress Grupp 1,000 -3,85 Harju Elekter 2,730 1,11 Merko Ehitus 7,240 0,56 Nordecon 1,030 0,00 Olympic Group 1,960 0,00 Premia Foods 0,700 0,00 Silvano Fashion 1,870 -1,58 Skano Group 1,020 0,00 Tallink Grupp 0,729 -0,95 Tln Kaubamaja 5,090 -0,97 Tallinna Vesi 13,100 -1,50 Järvevana 0,751 0,00 Pro Kapital Grupp 2,450 0,00 Trigon Property 0,478 0,00

21.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,440 0,00 Hiina jüaan 8,395 -0,02 Jaapani jeen 136,970 -0,07 Kanada dollar 1,452 -0,06 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,397 0,48 Poola zlott 4,151 0,08 Rootsi kroon 9,259 0,34 Rumeenia leu 4,444 0,11 Šveitsi frank 1,214 0,00 Briti naelsterling 0,791 -0,01 Taani kroon 7,456 -0,00 Tšehhi kroon 27,468 0,13 Ungari forint 309,560 -0,16 USA dollar 1,351 -0,05 Venemaa rubla 47,468 0,14

bns

8 || TÖÖ/KOOLITUS || POSTIMEES, 22. JUULI 2014

TEL 666 2327, KRISTJAN.KOKK@POSTIMEES.EE

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 22. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

EUROPARLAMENT. Eesti vastsetest eurosaadikutest on siiani Strasbourgis maha peetud kahel täiskogul aktiivseim olnud Andrus Ansip, Yana Toomi nime taga seisab Europarlamendi kodulehel aga lakooniline «Tegevust ei ole». Postimees avaldab katkendid Eesti saadikute senistest sõnavõttudest.

Sõnakaim eurosaadik on Ansip Andrus Ansip

Reformierakond, ALDE

• Homme võime me hääletada demokraatlikuma Euroopa poolt, mille juhtkond määratakse rahva hääletusega. Me võime selle heaks kiita või tagasi lükata ja tagatoa tehingute juurde naasta. Meil on vaid üks võimalus muuta Euroopa valitsemist. Ärme jäta seda kasutamata.

• Ma kutsun kõiki oma kolleege toetama Jean-Claude Junckerit järgmise Euroopa Komisjoni presidendi kohale.

(14.07, eelseisvast euroopa komisjoni presidendi hääletusest)

• Ma tervitan joont, mille võttis juunis Ukraina osas Euroopa liidunõukogu. Samas ootan, et Euroopa liidunõukogu astuks sel nädalal edasisi samme Venemaa küsimuses. Venemaa teod on drastiliselt muutnud Euroopa julgeolekukeskkonda.

Europarlamendi valimiste ajal oli see põhiline mureallikas nii minu valimispiirkonnas kui mujal. Venemaaga ei saa jätkata tavapärast asjaajamist, sest Venemaa ei aja Euroopaga asju tavapärasel moel.

(15.07, arutelu ukraina olukorra üle)

• Euro kasutulevõtt Leedus on märkimisväärne saavutus nii selle ilusa riigi kui meie liidu jaoks. See näitab, et rahaliidu alused on tugevad, et kõigi osaliste töö kriisi ajal on kandnud vilja. See näitab, et euroalasse kuulumist nähakse eeltingimusena kasvule ja majanduslikule jõukusele.

(15.07, arutelu euro kasutuselevõtu üle leedus)

• Ma olen veendunud, et iga liikmesriik saab ise kõige paremini otsustada, milline süsteem teenib tema huve. Liikmesriigid on silmitsi erinevate demograafiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tingimustega. Isegi kui ELi tegevust saab mõnes aspektis õigustada, tuleb ikkagi austada neid erinevusi. Meie seadusandlik tegevus peaks keskenduma digitaalse ühisturu ja energialiidu üle arutamisele.

(15.07, arutelu rasedus- ja sünnituspuhkuste üle eli maades)

• Euro oli ja on kasulik tavakodanikele. Eesti krooni ajal võeti 90 protsenti laenudest eurodes: nüüd ei pea need inimesed enam muretsema valuutariskide pärast.

(16.07, arutelu euro kasutuselevõtu üle leedus, kirjalik seisukohavõtt)

• Usun kindlalt, et parim vahend tööpuuduse vastu võitlemiseks on haridus. Eestis on tugev korrelatsioon tööpuuduse ja haridustaseme vahel – kõrgema haridustaseme omandanud inimeste seas on töötuse määr madalam. See kinnitab, et peaksime veelgi enam soodustama Euroopa Liidu haridusprogramme.

(16.07, arutelu noorte tööhõive üle, kirjalik seisukohavõtt)

Saadikute sõnavõttudest tegi väljavõtted Evelyn Kaldoja

Tunne Kelam

Isamaa ja Respublica Liit, EPP

• Me ei saa tegeleda Ukrainaga, ilma et me võtaksime ausalt ette oma suhte Venemaaga. Venemaa sooritas agressiooni Ukraina vastu. See agressioon jätkub käsilaste läbi sõja pidamisega, et destabiliseerida mitte ainult Ukraina, vaid kõiki meie idanaabruse poliitikaid.

(2.07, arutelu euroopa ülemkogu kohtumise järelduste üle)

• Põhitähtsus on tõsiasjas, et TTIP ei edendaks mitte ainult majandusi, vaid annaks olulise uue hoo poliitilistele suhetele. EL ja USA on rahvusvahelise demokraatia selgrooks ning vaba ja liberaalse maailmaareeni juhtivad jõud.

(15.07, arutelu atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (ttip) üle)

• Minu arvates on vastutus ka Iraagi valitsusel. Viimase kaheksa aasta jooksul pole al-Maliki valitsus suutnud moodustada koalitsiooni, mis hõlmaks kõiki Iraagi ühiskonna sektoreid. Selle asemel on sunniidid marginaliseeritud, kurdidelt võetud mõtestatud osalemine ja järjest enam toetutud Iraanile.

vaja poliitilist tahet ja pühendumust eurointegratsioonile, et viia läbi struktuurireforme, tagada eelarvetasakaal ja vältida nende ressursside kulutamist, mida pole.

(16.07, arutelu iraagi olukorra üle)

• Minu arvates me jagame sama muret ning kristlaste saatus Lähis-Idas pole veel otsustatud.

(16.07, arutelu olukorra üle iraagis, nn sinise kaardi vastus)

• Leedu oli kolmas eurotsooniga liitunud Balti riik, meenutades Euroopale, et läheb

Marju Lauristin

(16.07, arutelu euro kasutuselevõtu üle leedus, kirjalik seisukohavõtt)

Lisaks seisab Kelami nimi seitsmel välispoliitikat puudutaval resolutsiooniettepanekul, mis puudutavad vastavalt Ukrainat, Iraaki, Sudaani ja Meriam Ibrahimi ning Nigeeriat ja Boko Harami.

Indrek Tarand Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon

SDE, S&D • Seal toimuv on humanitaarkriis ja provokatsioon, mis võib olla ettekääne Vene invasiooniks. Me kõik teame, kuidas see muster töötab. Minu arvates pole praegu aeg rääkida sellest, mida me varem valesti tegime, vaid aeg rääkida, mida me saame kiiremas korras teha selleks, et aidata Ukrainal olukorda stabiliseerida ja provokatsioonid peatada.

• Euroopa Liit võiks viimaks ometi hakata looma ühist julja kaitsepoliitikat, mille keskne missioon Atalanta Aafrijuures vajaks just Prantsuse Mistral-platvorme. Ostkem riisi valitsuse käest ära ja rakendagem neid korralikus Euroopa vaimus, kuid, jumala pärast, ärgem lubagem nende müüki agressiivsele Venemaale, mida juhib autokraatlikult endine KGB ohvitser.

geolekuka Sarve need Pa-

(2.07, arutelu euroopa ülemkogu kohtumise järelduste üle)

• Ceterum censeo, prantslased kahetsevad veel kibedasti oma otsust müüa Mistrale agressioone armastavale autoritaarsele Venemaale.

(15.07, euroopa komisjoni presidendi kandidaadi sõnavõtu järgne arutelu)

(15.07, arutelu ukraina olukorra üle)

• Mul on eriti hea meel, et see juhtub nüüd, kus me tuleval kuul tähistame Balti keti 25. aastapäeva.

Mul on hea meel, et Balti kett on taas ühendatud, ning nüüd oleme me ühendatud uuel moel, uues Euroopas ja et me kõik oleme valmis liikuma edasi, koos, ühises Balti- ja Põhjamaade majanduslikus, poliitilises ja väärtuste ruumis.

(15.07, arutelu euro kasutuselevõtu üle Leedus) Lisaks seisab Lauristini nimi kahel Ukraina-teemalise resolutsiooni ettepanekul.

Kaja Kallas Reformierakond, ALDE • Kuivõrd Leedu on avatud majandusega riik nagu ka Eesti ja Läti, kes juba on euroalaga liitunud, siis toob ühise valuutaruumiga liitumine majandusele kasu. Esiteks kaob investorite jaoks ära valuutarisk ja suureneb kindlus ning teiseks suurendab see raha sissevoolu kohalikku majandusse.

(16.07, arutelu euro kasutuselevõtu üle leedus, kirjalik seisukohavõtt)

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 22. JUULI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eestit ei muudeta väiksuse tõttu Prantsusmaa osaks või Inglismaa ei loobu oma kuningannast, kuigi see on nii ebaefektiivne, kirjutab õigusteadlane Priidu Pärna. Ka ülikool ei peaks tema hinnangul pelgama põhjendatud erisusi.

Rahvusülikool – meie kõigi avalik asi

R

ahvusülikool ja laulupidu on asjad, millest kõigil on oma arvamus.

Igasugused muudatused nendes eesti kultuuri ja identiteedi tuumaks saanud nähtustes kutsuvad esile tormilist arutelu. Kasutades sõna «ülikool», mõeldakse selle all ju alateadlikult Tartu alma mater’it. Ka vilistlastel on säilinud tugev side oma ülikooliga. Seetõttu on «kuue samba reformid» osutunud ootamatult laia ühiskondliku arutelu tulipunktiks, mitte kitsalt autonoomse ülikooli organite (senati ja nõukogu) akadeemiliseks siseteemaks. Kui peahoone ees olevad ketistatud postid tähistasid kunagi ülikooli võimupiire, kus linnavõim kehtis piiratult, siis praegu on ülikool avalik asi (res publica). Sest see on meie ülikool.

Juristidele tuli õigusteaduskonna iseseisvuse kaotamise plaan täieliku üllatusena. Tuleb nõustuda rektoriga, et selles kommunikatsioonikatkes on oma süü ka õigusteaduskonnal endal. Nüüd peab rektor tagantjärele käima selgitamas muudatuste vajadust ning vähemalt pressiteadete kohaselt toimuvad need kohtumised «üksteise mõistmise õhkkonnas».

Traditsioon tuleneb ladinakeelsest sõnast traditio, mis tähistab millegi üleandmist. Juristidele Rooma õigusest tuntud termin tähistab millegi kandumist põlvest põlve. Tartu Ülikooli õigusteaduskond on kandunud läbi sajandite aastast 1632 tänapäeva ja alati on seal õpetatud juurat. Erinevalt näiteks filosoofiateaduskonnast, mille sisu on ajas oluliselt muutunud, nagu viitab ka Margit Sutrop. Õigusteaduskonna eriline roll on olnud Eesti iseseisvuse alusepanijate, riigivanemate, ministrite jne harimine ja nende mõtte voolimine. Väga paljud neist olid juristid (Päts, Tõnisson, Uluots, Tief jne). Rahvusvahelise õiguse professor Ants Piip oli näiteks samal ajal ka pikaajaline välisminister ja suursaadik USAs, kuid ta ei teinud endale ega üliõpilastele hinnaalandust õigusteaduse põldu kündes.

K

a praegu on Tartu õigusteaduskonna õppejõudude panus riigi ja selle vundamendiks oleva õiguskorra ülesehitamisse ning õiguse rakendamisse asendamatu. Toome näiteks eraõiguse reformid, kirjutatud seaduste kommentaarid, juristide täienduskoolitused või kasvõi käimasoleva karistusõiguse revisjoni. Tuletagem meelde, et põhiseaduse ko-

haselt on Eesti seadustel rajanev ühiskond. Sajanditepikkused traditsioonid ja ametiväärikus ei luba meil heaks kiita õigusteaduskonna degradeerimist ülikooli instituudiks. See oleks nagu justiitsministeeriumi muutmine sotsiaalministeeriumi osakonnaks. Sellest võivad muidugi võita teised avalikõiguslikud ja eraülikoolid, kelle õigusõpe selles valguses «paremini välja paistab». Kannataks ka rahvusvaheline koostöö, kus õigusteaduskondade dekaanidega pole meil enam võrdväärset söögilaua taha istuma saata. Õigushariduse laiemat pilti vaadates oleme jõudnud ringiga faasi, kus laiapõhjalist õigusteadust saab õppida vaid avalik-õiguslikes ülikoolides. Kahekümne aasta pikkuse eksperimendi võimaldamine kümnete eraõigusteaduskondadega jääb turumajanduse liberaalsusest kannustatud riigijuhtide südametunnistusele. Eestil ei ole piisavalt õppejõude ja raha sellisteks inimkatseteks.

T

ööturuameti andmetel on juristide tööpuudus veel küll minimaalne, kuid seal annavad tooni erakoolide lõpetanud, kellest paljude diplom pole akrediteeritud. Eelmisel sügisel algatasid advokaadid diskussiooni haridussüsteemi poolt juristide ületootmisest, millele järgnes terav vaidlus Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna juhtide vahel. Et kus siis kvaliteetseid juriste koolitatakse ja tõelise õigusteadusega tegeletakse. Nüüd, kus õigusõpe on koondunud riigi finantseeritavatesse ülikoolidesse, peaks olema võimalik teha otsused, kus ja mis valdkonnas ning mahus õigusõppega jätkata. Populaarse ja edeva juristiameti kandjate asemel oleks tulevikus vaja rohkem insenere.

On ebanormaalne, et 400 000 elanikuga Tallinnas saab õigust õppida kolmes avalik-õiguslikus õigusteaduskonnas! Kokkuleppimise asemel kuuleme uudiseid, et Tartu Ülikool alustab infotehnoloogiaõiguse õppega, kuigi seda on peetud just TTÜ õigusinstituudi spetsialiseerumisvaldkonnaks. Soomes on neli korda rohkem rahvast ja nende neli õigusteaduskonda paiknevad geograafiliselt hajutatult. Soome haridusministeerium korraldab riigi kulul toimuvat õigusõppe vastuvõttu regulaarsete tööturu-uuringute alusel. Meil sellist metoodilist lähenemist kahjuks pole. Eesti õigusteaduskondi ootab 2014.–2015. aastal ees rahvusvaheline teadusevalveerimine ning seejärel peavad üli-

koolid ja haridusministeerium langetama tõsiseid otsuseid õigushariduse tuleviku kohta.

Selle taustal võib mõista Tartu Ülikooli soovi eesootava üliõpilaste arvu kahanemise ja kõrgharidusreformi tulemina tulutoova tasulise õppe vähenemise tingimustes säilitada ülikooli konkurentsi ja majandusliku toimetuleku võimet. Õigusteaduskond on varem, valdavalt tasulise õppe näol, oluliselt panustanud ülikooli kassasse, kuid tänase hariduskorralduse juures on muutunud rahaküsijaks. Vaadates viimastel aastatel kerkinud ilmutuslikke õppehooneid ja moodsat sisseseadet, on alati tekkinud küsimus, kas ei peaks selle asemel vähemalt osaliselt panema rohkem raha inimestesse. Õigusteaduskonnale on ette heidetud, et nende õppejõududest peaaegu kaks kolmandikku ei ole põhikohaga õppejõud, vaid praktiseerivad advokaadid, notarid, kohtunikud jne. Selline kaadribalanss ei soosi igapäevast teadustöö tegemist, mis on ülikooli teine põhiline ülesanne tudengite harimise kõrval.

Statistikaameti andmetel on Eesti absoluutselt kõige kõrgemapalgalisem haridusgrupp õigusteaduse doktorikraadiga juristid. Ülikool ei ole suletud oma ketistatud postide taha ja õigusteaduskond võitleb järelkasvu nimel era- ja avaliku sektoriga eelnimetatud juuradoktorite pärast. Midagi ei ole teha – kõigis teaduskondades ei ole ülikooliväline palgasurve ja kiusatus nii suur kui õigusteaduskonnas. Õigusteaduskonda aitab vee peal hoida hoopis riigikohus, kes on palganud teaduskonna õppejõude osalise töökoormusega konsultantideks. Senine palgasüsteem ei ole õpetlastele väärikas ega jätkusuutlik ja ei võimaldagi põhitähelepanu teadustööle suunata.

sisus. Superteaduskonna nõukogu nimetab dotsendid, algatab õppekavad, määrab eelarve ja palgakulud jne. Akadeemilised juristid ei otsusta enam oma asju iseseisvalt. Me pole kindlad, kas sotsiaalteaduskonna üliõpilasi ühiskond ikka peab sobilikuks kandma tulevikus kohtunikutalaari. Rektor küll rahustab koosviibimistel, et praktikas jääb õigusteaduse korraldus ikka juristide pärusmaaks, kuid uus põhikiri seda sel moel ei sätesta. Me oleme harjunud uskuma kirjutatud sõnasse, mitte lubadustesse.

Viimaste päevade uudised näitavad, et tõenäoliselt suudetakse säilitada kompromissina õigusteaduskonna identiteet tema nime säilitamise kaudu. Selles nimemaagias ei maksa avalikkusel siiski uinuda.

Õigusteaduskond on varasemalt valdavalt tasulise õppe näol oluliselt panustanud ülikooli kassasse, kuid tänase hariduskorralduse juures on muutunud rahaküsijaks.

Viimaste päevade uudised näitavad, et tõenäoliselt suudetakse säilitada kompromissina õigusteaduskonna identiteet tema nime säilitamise kaudu (eile võttis ülikooli senat vastava otsuse ka vastu – toim). Selles nimemaagias ei maksa avalikkusel siiski uinuda.

ENSV oli ka vabariik. Asi on ka

Nii on üles kerkinud teema, kas ei pea rahvusülikooli kaitsma tema enda eest seadusandja. Kui Tartu Ülikool võitles 1995. aastal välja oma seaduse, siis kas parlament ei peaks ka määrama, mida ühiskonnale vajalikku rahvusülikool minimaalselt peab õpetama või uurima? Õigemini on riigikogu seda juba teinud, kui ta on vähemalt kolmes seaduses esile toonud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu pädevuse. Kuis saab siis ülikool enam ise oma struktuuri seadusevastaseks muuta või käskida seadusandjal kohendada seadusi vastavalt ülikooli siseaktile!

Ü

likooli juhtimisreform lähtub vajadusest olla efektiivne. Seda tõhususe argumenti kohtab tänapäeva Eestis kõikjal – pangakontorite sulgemisel, riigiasutuste koondumisel, haldusreformi kaartide joonistamisel jne. Pelgame erandeid ja erisusi. Selles osas on erihuvide ja tavade arvestamise hea näide Euroopa Liit. Tervik toimib, kuigi osa kasutab eurot, osa ei ole Schengeni liidus jne. Eestit ei muudeta väiksuse tõttu Prantsusmaa osaks või Inglismaa ei loobu oma kuningannast, kuigi see on nii ebaefektiivne. Euroopa ülikooliharidus teeb sageli erandeid just arstide ja juristide väljaõppe korraldamisel.

Ka ülikool ei peaks pelgama põhjendatud erisusi ning jätkama humaniora, socialia, medecinia ja realia et naturalia kõrval ka iseseisva juridica’ga. Sel juhul vääriks ta oma kuut sammast ja saaks kitse, hundi ja kapsapea ilusasti üle vee.

POSTIMEES, 22. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ukraina õppetunnid Venemaa on teinud kõik, et Ukrainast kujuneks «uus Süüria»

V

enemaa lähinaabrid on viimased pool aastat jälginud ärevusega olukorda Ukrainas, mis möödunud nädala sündmuste valguses on küll drastiliselt muutunud.

Kuni lennuki allatulistamiseni on Eestis olnud reaktsioon pigem rahulik, seevastu näiteks Läti ühiskonnas on viimastel kuudel tunda pingeid, mis lähtuvad suuresti segarahvastikuga Latgalest, mille «separatismitraditsioonid» ulatuvad juba Läti riigi sünniaegadesse, kui katoliku Latgale esindajad nõudsid 1920–1922 tegutsenud Asutavas Kogus regioonile häälekalt autonoomiat. Nüüd on Latgale autonoomianõude «üles korjanud» väike osa regiooni venekeelsest elanikkonnast, kevadel Riias Vene saatkonna ees peetud miitingul nõuti juba sootuks Latgale liitmist Venemaaga.

Leedus on suudetud Ukraina kriisi ajal isegi nalja visata, meenutades, et 16. sajandi põhiseaduslike aktide (nn Leedu statuutide, leedu k Lietuvos Statutai) järgi on praegune Kaliningradi oblast Leedu riigi legitiimne osa.

«Lepingukõlbmatu» Venemaa Venemaal algas 2014. aasta pompoossete ja aegade kalleimate olümpiamängude ootusärevuses, mis Putini režiimile halva üllatusena jäid siiski Kiievis toimunu varju. Janukovõtš ja tema kaaskondlased suutsid küll balansseerida erinevatel regionaalsetel huvidel, kuid mõõdutundetu varastamine päädis siiski sellega, et põgenemisel ei olnud mahti kullast pätsikest kaasa haarata.

Korrumpeerunud Ukraina presidendi kukutamine tõi kaasa Venemaa kättemaksu Krimmi annekteerimise näol, milleks tegelikult otsene vajadus puudus. Autonoomse vabariigina Ukraina koosseisu kuulunud venekeelse ja -meelse Krimmi kohta oli seni nalja heidetud, et see on Venemaa osa, kus rahaühikuna kehtib grivna. On võimalik, et Krimmi ühendamine oleks saavutatud ka rahumeelsel teel, kuid Krimmi avantüüri eesmärk oli eelkõige Kiievi uute võimumeeste karistamine ja oma kodusele publikule oma sõjalise vägevuse ning «allakäinud lääne» nõrkuse demonstreerimine.

Kui veel Maidani meeleavalduste ajal maalis Vene meedia oma tarbijate silme ette hirmutavad perspektiivid Süüria konflikti kordumisest Ukrainas, siis tänaseks tuleb möönda, et iseenesest on Venemaa teinud kõik, et Ukrainast kujuneks «uus Süüria». Luganski ja Donetski oblastis on sel kevadel imetabasel kombel välja ilmunud suur kogus relvi ning suur hulk vormides mehi, kes käivad relvadega ümber sõjaväelasele omase vilumusega. Ironiseerides võib tõdeda, et tegu on tõepoolest «imega», kuna teadaolevalt Ida-Ukraina kauplustes ja turgudel Kalašnikovi automaate ning erinevaid raketikomplekse müügil polnud.

Olukord on suvekuudel veelgi kummalisema ilme võtnud, kuna muidu igati valvas Vene Föderatsiooni piirivalve ei märka piiriületuspunktidest läbi sõitvaid tanke, soomukeid ega muud raskerelvastust, muuhulgas ühe kõigi aegade ohvriterohkeima lennukatastroofi kaasa toonud keskmaa raketikomplekse Buk.

Venemaa praeguste esindajate allkiri dokumentidel on kaotanud oma senise usaldusväärsuse, seetõttu on ka piirilepingu sõlmimine küsitava väärtusega, kirjutab ajaloolane Taavi Minnik.

Aprillis tegi Vene meedia kannapöörde, asudes õigustama haldushoonete hõivamist, võimuesindajatele vastu hakkamist jne, mida Maidanil negatiivsetes toonides oldi kajastatud. Maskides meestest ja nendega liitunud lumpenproletariaadi esindajatest Venemaalt ja Ida-Ukrainast on Vene meedia vorminud müüdi kui kangelaslikust relva haaranud rahvast (vn k ополченцы), kes võitlevad Kiievi hunta ja Paremsektori kõrilõikajatega.

Kuid mitte ainult. Kui mu abikaasa sõitis mõni nädal tagasi Moskvasse, rääkisid mitmed tuttavad talle õudusega sellest, et kui Ameerika pealetungi praegu Ukrainas seisma ei panda, on USA musta nahavärviga sõdurid peagi Moskva all. Õieti on Kremli kontrollitav meedia oma töö teinud.

Teles läbisegi vahelduva hüsteerilise sõjapropaganda ja labase meelelahutuse tulemuseks on see, et selle meedia auditoorium on kaotanud võime ümbritsevas orienteeruda, muutudes kaunis paranoiliseks, olles valmis uskuma igasuguse loogika vastaseid vandenõuteooriaid. Näiteks viimaste sündmuste valguses lennuga MH 17 reisinud laipadest ning Kiievi Borispoli lennujaamas töötavast Hispaania kodanikust lennujuhist «Carlosest» (kes muide kirjutab internetikommentaarides oma «emakeeles» vigadega, mis paljudele hispaania keele valdajatele silma hakkavad), kes Kiievi hunta käsul juhtis lennukis viibijad kindlasse surma. Või ukrainlaste katsest alla tulistada Putini IL-96, mille pähe kogemata Malaisia lennuk alla lasti.

Vene meediast on saanud endise Nõukogude Liidu suurte venekeelsete enamusega riikide peade kohal rippuv mõõk, mis oma valede ja sildistustega suudab destabiliseerida naaberriike.

Ehkki kodumaal (aga ka nn kaasmaalaste hulgas nn lähivälismaal) võeti Putini jõupoliitika vastu vaimustustormiga, siis Ukraina terviklikkust garanteeriva 1994. aasta Budapesti leppe jalge alla tallamisega on Putini režiim näidanud välisriikidele (sh naabritele), et ei pea allkirjastatud lepinguid endale siduvaks ning on valmis neist ka tulevikus taganema. Teisisõnu on Venemaa praeguste esindajate allkiri dokumentidel kaotanud oma senise usaldusväärsuse. Selles kontekstis muutub küsitavaks ka veebruaris Moskvas välisministrite alla kirjutatud piirileping.

Piibel kirjaoskamatutele Ärevaks peaksid tegema Putini meedia metamorfoosid, mis on aset leidnud viimase poole aasta jooksul. Venemaa massimeedia on lülitunud lausvaledele, venekeelse meediaruumi tarbijale (viimaste uuringute järgi saab 80 protsenti venekeelsetest meediatarbijatest põhilise info teleri vahendusel) on loodud paralleelne reaalsus.

Siinkohal meenub iseloomuliku näitena Ukraina presidendivalimiste järgne päev, mil Moskva tuttavad olid õuduses «Jaroši valimisvõidust» ning seletasid õhinal, kuidas Ukrainas vene naistel ja lastel päid otsast lõigatakse, kuna esimese asjana olevat Jaroš presidendina välja pannud preemiaraha venelaste tapmise eest.

Hitleri haridus- ja propagandaminister Joseph Goebbels on öelnud, et kui suurt valet pidevalt korrata, siis inimesed seda lõpuks ka usuvad. Muide, kohtumisel rabidega 10. juulil lausus Putin Goebbelsi aadressil komplimente, nimetades teda «andekaks inimeseks». Viimase poole aasta sündmuste põhjal tuleb tõdeda, et ka Kremli propagandaaparaadil jätkub samasuguseid talente.

Putini propagandaaparaat on Goebbelsi vaimus eesotsas suuremate ja väiksemate «kisseljovidega» demonstreerinud venekeelsele meediaauditooriumile Ukraina sündmuste pähe foto- ja filmikaadreid Süüria, Tšetšeenia ja Iraagi sõjakoledustest. On iseloomulik, et pärast Krimmi operatsiooni said sõjaväelaste järel säravad aurahad rinda ka meediategelased.

Kahtlemata on meedia muutunud Ukraina kriisi ajal üheks tähtsamaks võitlustandriks, kus oluliseks relvaks on kujunenud «pildikeel», mis tänases küllastunud meediaruumis on masside hulgas mõjusam kui sõna. Siin tekivad assotsiatsioonid keskaegsete «rahvapiiblitega» ehk kirjaoskamatule rahvahulgale suunatud piiblistseene arusaadavalt kujutavate maalingute ja skulptuurigruppidega.

Pilt võib edukalt edasi anda ka seda, mida inimesed verbaalselt edasi anda ei oska või lihtsalt ei mõista. Ukraina kriis on näidanud, et Vene meediast on saanud endise Nõukogude Liidu suurte venekeelsete enamusega riikide peade kohal rippuv mõõk, mis oma valede ja sildistustega suudab destabiliseerida naaberriike.

Vene rahvusriigi idee Kui veel paarkümmend aastat tagasi spekuleeriti Eestis Venemaa edasise lagunemise ja Venemaa islamiseerumise üle, siis 2014. aastal on olukord vastupidine. Regioonid, mis võiksid Venemaast lahku lüüa (Tatarstan, Tšetšeenia jt) pole sellest absoluutselt huvitatud, kuna majanduslikus mõttes pole see kasulik. Viimaste rahvaloenduste (2002, 2010) põhjal on venelaste osakaal kasvanud ning mittevenelaste osakaal vähenenud.

Mitmed Venemaa soomeugrilastega suhtlevad inimesed on kurtnud, et vähemusrahvuste esindajad on asunud end venelastena identifitseerima, mida lisaks dotatsioonidele toetab ka ametlik retoorika. Olen ka ise nendele nähtustele viimastel aastatel Venemaal tunnistajaks olnud.

Viimase aja soovunelmad Venemaa majandusele eluliselt oluliste tooraine müügist saadavate tulude kokkukuivamise kohta on aga ebareaalsed, kuniks lääneturule on olemas alternatiiv kasvavate, toorainenäljas (loe: Hiina) turgude näol. Kui praeguses olukorras soovitakse reaalselt Venemaad ja Putini režiimi karistada, tuleb siiski karistada Putini selja taga seisvat oligarhide «perekonda».

Impeeriumid ei ole püsima jäänud, näitab ajalugu. Siinkohal võiks küsida, kas tänane «Putini projekt» on impeeriumi muutmine rahvusriigiks ehk see, mis jäi saavutamata tsaari- ning Nõukogude impeeriumi lõpuaegadel?

Ei tohi unustada, et Venemaa ajaloos on positiivsed hinnangud valitseja tegevusele olnud võrdelises seoses sellega, kui palju on ta suutnud uusi territooriumeid liidendada.

JUHTKIRJADEST ÜLE MAAILMA New Strait Times (Malaisia). 21.07

Turvaline juurdepääs kukkumispaigale Kui Malaysia Airlinesi lend MH17 Amsterdamist Kuala Lumpurisse tulistati alla Ida-Ukraina kohal ja see kukkus sõjast räsitud Donetskisse, läks lahti tõeline põrgu, ning on vähe märki sellest, et seal lähiajal saaks mingit korda kehtima panna.

Poliitika selle taga, mis on põhimõtteliselt vahendajate kaudu peetud sõda, teeb asja üksnes keerulisemaks, samas kui mõlemad pooled – nii toetajad kui sõdivad osapooled – süüdistavad teineteist selles, mis kõige tõenäolisemalt on traagiline eksitus.

Jakarta Globe (Indoneesia). 19.07

MH17 tragöödia nõuab tõsist vastust Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamine Ukrainas on kohutav tragöödia, mida oleks tulnud vältida. Mis täpselt juhtus, on veel ebaselge, sest ametivõimud ei tea, kes tulistas ilmselt maa-õhk-raketi lennuki pihta.

On aga selge, et toime pandi vaenuakt ja nüüd tuleb tegutseda.

President Susilo Bambang Yudhoyono kutsus üles korraldama rahvusvahelist uurimist, ent sellest ei peaks piisama – rahvusvaheline kogukond peab nõudma sõjategevuse lõpetamist, mis ühe hoobiga nõudis 298 mitte milleski süüdi oleva tsiviilisiku elu.

Probleemi juured on Venemaa järeleandmatus jõutaktikas Ukrainas. President Vladimir Putin pani vastutuse mässuks tingimuste loomise eest Ukraina valitsusele, kuid see on Putini režiim, kes on mässu julgustanud ja toetanud.

The Australian (Austraalia). 21.07

Putin muutub rahvusvaheliseks paariaks Tony Abbotti kindel seisukoht Venemaa sekkumise vastu Ida-Ukrainas ja tema vastutus asjaolude eest, mis viisid lennu MH17 vägivallani, pidid algusest peale Moskvat vihastama.

Peaministril oli õigus läheneda karmilt, see on seadnud ta rahvusvahelise vastureaktsiooni eesliinile selle hirmuteo suhtes. Venemaa president Vladimir Putin, olles põiklev ja otseselt ebaaus, on sellega alla kriipsutanud omaenda osalust Venemaa usaldusväärsuse kõige rängemas proovilepanekus pärast külma sõja lõppu. Venemaa ametiisikud Moskvas on Abbotti seisukohta maha teinud kui «vastuvõetamatut», süüdistades teda «süü omistamises… vaevumata tõendeid endale selgeks tegema». Neil pole õigus. Venemaa rolli kohta on ülekaalukad tõendid. Ja sellist kuritegu inimsuse vastu tuleb uurida ÜRO Julgeolekunõukogu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt.

Herald Sun (Austraalia). 20.07

President Putin on süüdi kuriteos Austraalial tuleb kasutada oma liikmesust ÜRO Julgeolekunõukogus, kutsumaks üles saatma ÜRO rahuvalvejõud Ukrainasse, kus austraallaste ja teiste Malaysia Airlinesi lennu MH17 ohvrid on pillutud laiali ühes vrakiga.

Hukkunute vastu pole üles näidatud lugupidamist, nende kehasid on rüüstanud Venemaa toetatud bandiidid, kes tulistasid välja raketi, mis lennuki hävitas.

Peaminister Abbott kõneleb kõigi austraallaste nimel, kui ta ütleb, et Venemaal ei tohi lubada «käsi puhtaks pesta» 36 Austraalia kodaniku ja alalise elaniku valimatust mõrvast nende 298 inimese seas, kes surma said.

The Times (Suurbritannia) 21.07

Euroopa Venemaa vastu Vladimir Putin käis eile kirikus. Kas ta läks sinna otsima patukustutust või üksnes selleks, et pakkuda Vene meediale pildivõimalust, pole selge, sest mingit avaldust ta seal ei teinud. Tema avalik vaikimine seejärel, kui ta süüdistas Ukrainat Malaysia Airlinesi lennu MH17 kaotuse puhul neli päeva tagasi, on loonud vaakumi.

See vaakum on täis viha, ahastust ja nõudmisi, et pea 300 surma eest peab keegi täielikult vastutama.

Härra Putin on edev, tõrges ja ehedalt veendunud, et Venemaa nõrgestamiseks eksisteerib lääne vandenõu. Tema propagandamasin on veennud enamikku venelasi, et tema maailmanägemus on täielikult ratsionaalne. Tema toetajad kodus võib-olla ei tea, kuid mees, kelle teeneks nad loevad Venemaa ülesehitamist 1990ndate varemeist, võib nüüd minna ajalukku koos kolonel Muammar Gaddafiga, kelleta poleks olnud plahvatust Pan Ami lennu 103 pardal Lockerbie’ kohal. Vene liider võib veel sellest nurgast välja tulla, kuid üksnes juhul, kui Euroopa juhid eesotsas Angela Merkeliga veenavad teda selles, et muud valikut ei ole.

Maailma ajalehti sirvis Argo Ideon

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 22. JUULI 2014

TOIMETAJA KAAREL ARB, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

IMED JÄNEDAL. «Imede aasta» lavastus Jänedal tuletab me

Inimesed sa arvustus margus mikomägi teatrikriitik

«Imede aasta» («Annus mirabilis») Autor Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Kunstnik Jaanus Laagriküll Muusikaline kujundus Peeter Konovalov (Ugala) Valguskujundus Priidu Adlas Näitlejad Mari-Liis Lill (Eesti Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Helgur Rosenthal , Tarvo Sõmer (Rakvere teater), Hans Kaldoja Esietendus 5. juuli Jäneda Pullitallis

T

iit Aleksejevi näidend «Imede aasta» on neljas lavastus Jänedal Pullitalli teatris.

Kõi k nel i näidendit ja lavastust on sündinud just seda mängukohta silmas pidades. Kõik neli on publiku ette jõudnud Märt Meose eestvõtmisel teatris R.A.A.A.M. Tuletan meelde: 2010. aasta suvel mängiti Jäneda Pullitallis Uku Uusbergi kirjutatud ja lavastatud eneseleidmise lugu «Jõud». Lavastus naeris delikaatsel moel välja kauboikapitalismi ja macho-kultuuri.

Peaosas Ivo Uukkivi ja meeskoor. Tänagi tiksub peas seal kõlanud Juhan Liivi luuletus, kus read «sa võta ilust viimne ilu... ».

2011: «Pärast surma Jen-

dalis», autor Urmas Lennuk.

Jänedal peegeldub kadunud maailm. Vene kirjaniku Maksim Gorki kaabult pudeneb lavastuse alguses veel valguseta ruumis vaid tolmu. Meenub, et tolm, mis tõuseb taevani, jääb tolmuks, ja kalliskivi poris on kalliskivi ikka.

2012: Selle suve lavastaja on Marco Layera Tšiilist. «Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma.» On lavastus maailmast eraldunud maailmaparandajatest. Tambet Kaugemaa kirjutas viimases Sirbis, et tänavuse Avignoni teatrifestivali üks peaesineja on just seesama lavastaja. Festivalil mängitakse tema lavastust «Tulevikukujutlus». Tšiillane katkestas siis just selle lavastuse proovid, et sõita Eestisse. Lisaks suvelavastusele näitas mees samal aastal Tallinna Linnateatri talvemuinasjutu festivalil sama maailmamuutmise lavastuse hispaaniakeelset versiooni La Resintida trupi esituses.

Kõigis neis lavastustes ja materjalides on sees omamoodi imed. Uues Jäneda lavastuses on see ime autorite tahtel juba pealkirjaski.

Imede aasta, 1944–2014 Uues näidendis ja lavastuses on olemas kõigi kolme eelneva lavastuse mingid kihid. On ajaloolist tolmupühkimist, on poeetilise alatooniga kirgi, on maailma muutmise soovid.

«Imede aasta» on muu hulgas eriline näidend ja lavastus sellepärast, et puudutab, ja ma ei liialda, kõiki eestlasi. Jah, just, nii vanemaid kui nooremaid.

Ime on seegi, et meist, sõja jalgu jäänud rahvakillust, kahe suurriigi hullude juhtide maa-

Näitlejad mängivad ajaloo elusaks: Henrik

ilmavalitsemise käpiknukkudeks sattunud inimestest on saanud vaba riik ja rahvas. No nii, nüüd olen komistanud sõna «ime» otsa taas teatrist rääkides. Ennast parandades tahan öelda, et imede sündimine on mu jaoks enamasti täiesti reaalsel põhjal. Õnne, jah, peab selles sünnis ka olema.

Jänedal mängitakse praegu hea kirjaniku väga head näidendit. Lavastab tippvormis ja ainult ennast puudutavaid tekste lavastav Madis Kalmet. Lavastaja ei vääna mater-

Nashville Laur Joametsa i intervjuu silvia urgas suvereporter

14. juulil esines Dramamamast tuntud kitarrist Laur Joamets esimese eestlasena David Lettermani jutusaates.

Joamets mängib kantrilaulja Sturgill Simpsoni bändis, kelle viimane album «Metamodern Sounds in Country Music» on kiita saanud nii Rolling Stone’is kui Pitchforkis.

Päev pärast mitmele miljonile televaatajale esinemist helistas Postimees Joametsa sobilikult Nashville’i suunakoodiga telefoninumbril ning küsis mõne küsimuse elu ja kantri kohta.

Kuidas sattus eesti poiss USA kantrimeestega bändi tegema?

Eestis elab üks trummar (Michael Miley – toim), kes on USAst pärit ja mängib bändis Rival Sons. Dramamama, kus ma asutajaliikmena mängin, on neid kaks korda soojendanud.

Saime sõpradeks ja ta soovitas

mulle, et äkki tahad USA poole ka vaadata. Mis oli muidugi tore nõuanne, aga ma olin väga skeptiline, sest ma ju ei tunne sealt kedagi. Miley andis mulle siis paar kontakti. Kantrilaulja Sturgill Simpsonil, kellega ma «Lettermanis» esinesin, juhtus olema sama produtsent kui Rival Sonsil – Dave Cobb.

Kas sa pidid tegema ka prooviesinemise?

Saatsin vaid pika kirja koos helifailidega oma mängust, sellest piisas.

Varem on sind pigem bluusimuusikuna teatud, kas kantri on loogiline edasiminek ja südamelähedane valik? On sulle kantrimuusika alati meeldinud?

Ei ole alati meeldinud. Ma olen siit-sealt natukene kuulanud, aga mitte vabatahtlikult.

Rokk, bluus, kantri – kõik on tegelikult omavahel ühenduses. See, mida ma juba varem teadsin, on kergesti ülekantav kantrimuusikasse. Mu isa on aastaid tagasi seda stiili päris palju mänginud, arvan, et ka sealt on mulle midagi kõrva taha jäänud.

Laur Joamets esines esimese eestlasena D Eestis on raske aru saada, kui tähtis on USAs kantri. Kas Nashville’is elades on kantritööstus sind kuidagi imestama ka pannud?

Ei ole, ma olen alati arvanud, et see tööstus toodab totaalset paska, ja olen siiamaani sellel arvamusel. Suur vahe on, et muusika, mida meie teeme, on traditsionaalne kantrimuusika,

POSTIMEES, 22. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA KAAREL ARB, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

eelde, et ellujäämiseks on vahel vaja isiklikku ja ainuomast ringikujulist ruumi.

aatuse söeringis

võtta lisaks pisikestele karakterist lähtuvatele detailitäpsustele ka kui me rahva koondkujusid, on selge. Mari-Liis Lill mängib naist, noort naist nagu ta ise. Sellist, kes on võimeline armuma ja armastama. Ja kusagil on ta mängitud naises olemas see jõud, mis kahtlusteta on päästev. Naiselik esiemade tarkus, mis kriisiolukordades ellu jääda aitab, endal, naistel ja rahval. Ja see kõik on tehtud, ma vist eespool juba ütlesin seda, aga kordan meelega, maitsekalt ja elusalt. Näitlejad mängivad ajaloo elusaks. Ja eraldi märgitav on ka tegelaste räägitav ilus keel.

Vahest kõige rohkem kahju on, et Hans Kaldoja mängitud vanaperemehi enam pole. Või on ja me ei oska neid märgata?

Laulupeorahva alusmüür

Kalmet, Tarvo Sõmer, Hans Kaldoja, Mari-Liis Lill ja Helgur Rosenthal.

jali ja näitlejaid välja, vaid annab nappide värvidega sündivale väge juurde. Ja sisuliselt on samas energiavoos lavastuse valguskunstnik Priidu Adlas ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Eriti kihvtiks teeb lavastuse see, et keegi meeskonnast ei kasuta oma töös pakse värve, napp ja täpne vormistus laseb igavikulistel asjadel publiku peadesse pärale jõuda.

Ses loos ja lavastuses puudub loosunglikkus. Üks tahk loo paljudest kihtidest, üle me-

re minemine – on see väljapääs või põgenemine... kas ja millal tullakse tagasi? Mis on õigem, minna, jääda, võidelda? Nagu praegugi. Ja siis seisab üks tegelastest, Liina keset söega joonistatud ringi, et teha õige valik.

Minu arvates teevad kolm noort meest Jänedal oma seni parimad näitlejatööd teatris.

Helgur Rosenthal avab vaesusest välja ihkava kommunistipoisi elu, vihkamised ja ellusuhtumise nii, et tema ja teiste selliste poiste elule kaasa mõt-

foto: siim vahur

lema ja tundma hakkad. Henrik Kalmet teeb rolli, kus rikkamast keskkonnast pärit kunstnik sõjas oma talendis ja kunsti ülimuslikkuses kahtleb. Suure rolli teeb ka Tarvo Sõmer, ta loodud kujus on seda lihtsameelsust, elujanu ja eluusku, mis tänagi annab lootust me ellujäämiseks.

Ja siis muidugi Mari-Liis Lill. Ma olen meelega vältinud näitlejatöödest rääkides sõna arhetüübid, ei leia eestikeelset vastet. Aga seda, et kõiki osalisi ses näidendis ja laval saab

imestama ei pane kist, naistest ja kanast. See on läbiv teema.

Kas Sturgill Simpsoni muusikale on siis üldse turgu või olete pigem kriitikute lemmikud?

David Lettermani jutusaates.

foto: repro

mis on rohkem inspireeritud 40ndatest, 50ndatest, 60ndatest ja võib-olla ka 70ndatest.

Mida see tohutu monstrum – Nashville’i kantritööstus – toodab, on põhimõtteliselt popmuusika, laiatarbekaup inimestele, kes väga mõelda ei viitsi. Kõik need lood räägivad kastiautodest, õlust, vis-

Lettermani saates esinemine aitas kindlasti kaasa. (Naerab) Arutasime mänedžeriga just teemadel, kuidas fännibaas töötab ja turg toimib. Inimesed, kes käivad Lady Gaga ja Madonna kontsertidel, üldiselt väga plaate ei osta. Nad kuulavad muusikat internetist ja loevad siis kollasest portaalist küsitava väärtusega informatsiooni ning käivad kontserdil selleks, et oma nägu näidata ja et oleks, millest teistega rääkida. Inimesed, kes on tegelikult muusikaga kursis ja teavad, mida otsida ja kes otsivad muusikast hinge või kvaliteeti – see klientuur on palju ustavam. Kui neile midagi meeldima hakkab, siis nad võib-olla ostavad rohkem kui ühe plaadi ja ühe särgi. Kui selle osa publikust ära veenad, võib su karjäär olla jätkusuutlikum.

Mida üks bänd peab tegema, et Lettermani saatesse pääseda?

Ma olen kuulnud, et David

Ses loos on üks Liina monoloog, Mari-Liis Lill mängib seda nii, et monoloog on osalt eneseõigustus ja suurelt osalt alateadvuse toele tekkinud veendumus: «Te olete kõik katki.

Puruks murtud. Üks ühest, teine teisest küljest. Te valetate endale ja teil on valus. Aga te ei taha oma valu välja näidata. Ainult krigistate hambaid. (Paus.)

Ja see kõik pöörab vihaks. Vaadake, et see teid maha ei tapa.

Veel enne kui venelased kohale jõuavad.»

«Imede aasta» esietendus oli laulupeo avakontserdiga ühel ajal. Mul on tunne, et Jänedal ja laulukaare all kõneldi ühes keeles.

Ka pääsukesed on Jäneda lavastuses kohal nagu kõigil eelnevatelgi kordadel, mis siis, et seekord pisut teatraalsemal moel.

Sturgill Simpson – Letterman on suur muusikaaustaja, kes otsib bände ka ise, tema käest küsitakse kindlasti üle, kas mõni bänd sobib. Kindlasti peab olema mingisugust juttu sinu kohta meedias, koopabände väga sinna võtta ei taheta.

Millised Sturgill Simpsoni bändi edasised plaanid on?

Vist on plaanis selle aasta jooksul teha järgmine plaat, aga enamik ajast oleme ratastel. USAs mängime suvel, sügisel on plaan minna Suurbritanniasse, Saksamaale ja Hollandisse.

Mitte Eestisse?

Seda vaatab hiljem… (Naerab) On sul mõni suur unistus ka, mida sa USAs või mujal laias maailmas tahaksid teoks teha? Lava, kus mängida, või muusik, kellega koostööd teha?

Ma ei oleks kunagi unistanud, et jõuaks pooltki teha, mida ma viimase aasta jooksul teinud olen. Aga ma oleksin väga rahul, kui saaksin samal pildil olla Keith Richardsiga. Sellest täitsa piisaks.

Metamodern Sounds in Country Music (Loose Music)

Hingestatud sisekosmos Hiljaaegu korraldasid sõbrad Tartus võrdlemisi riskantse ettevõtmise – kantrimuusika peo. Kaks peopaika sattunud võõrast komberdasid välja ja üks ütles teisele: «Kantrimuusika on ainus stiil, millest ma ikka veel aru ei saa.» Mis seal ikka aru saada, oma parimal kujul on tegu ausa ja hingestatud muusikaga, mitte kommertskitšiga, mida inimestele kaabutäite kaupa ette kantakse. Õnneks on Laur Joamets liitunud USAs Sturgill Simpsoniga, kes on igati väärt, et ka lihtsalt kaasmaalase edu üle rõõmustajad muusikakogusse uue artisti avastaksid. Juba albumi pealkiri lubab enamat kui lugulaulusid maaelust ning Simpson on sõnades ja helides suundunud avastama inimese sisekosmost.

Laulusõnades kohtab nii reptiiltulnukaid kui teadvust avardavaid meelemürke. Muusika ise võiks pärineda eelmisest sajandist, aga seda pigem ajatuse kui tagurlikkuse tõttu. Silvia Urgas

14 || SPORT || POSTIMEES, 22. JUULI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Mu südametunnistus on puhas ja ma ei karda võistluskeeldu.

Itaalia korvpallikoondise mängija Daniel Hackett lahkus vigastusele viidates omavoliliselt koondise laagrist ja teda ähvardab seetõttu kuni 12 kuu pikkune võistluskeeld.

KERGEJÕUSTIK

Haas hüppas Eesti kõigi aegade teise tulemuse Kõrgushüppaja Eleriin Haas (pildil) võitis pühapäeval Soomes Eliittikisati võistlussarja Lapinlahti etapil kõrgushüppe tulemusega 1.93, püstitades selle tippmargiga isikliku rekordi, mis on ühtlasi Eesti kõigi aegade teine tulemus. Eesti rekord on 1.96 ja see kuulub Anna Iljuštšenkole.

VÕRKPALL

USA alistas Maailmaliiga finaalis Brasiilia Võrkpalli Maailmaliiga finaalturniiri võitis USA meeskond, alistades soosikuks peetud maailmameistri Brasiilia 3:1 (29, –21, 20, 23). Kolmanda koha sai Itaalia 3:0 (22, 18, 22) võidu eest Iraani üle. Viiendaks jäi olümpiavõitja Venemaa. Turniiri sümboolsesse meeskonda valiti sidemängija Said Marouflakrani (Iraan), temporündajad David Lee (USA) ja Lucas Saatkamp (Brasiilia), nurgaründajad Taylor Sander (USA) ja Filippo Lucarelli (Brasiilia), diagonaal Wallace De Souza (Brasiilia) ja libero Salvatore Rossini (Itaalia). Kõige kasulikuma mängija (MVP) auhind rõõmustas Taylor Sanderit.

15

koha võrra

kerkis tennisist Anett Kontaveit uues maailma edetabelis, tõustes 161. kohalt 146. positsioonile. Kaia Kanepi parandas oma positsiooni kahe koha võrra ja asetseb nüüd 52. tabelireal.

JALGPALL

Gerrard lõpetas koondisekarjääri Inglismaa jalgpallikoondise 34-aastane kapten Steven Gerrard (pildil) teatas eile ametlikult, et lõppenud MM jäi tema koondisekarjääri viimaseks suurturniiriks ja Inglismaad ta enam ei esinda. Gerrard on Inglismaa eest osalenud 114 kohtumises ja löönud 21 väravat, tema koondisekarjäär kestis 14 aastat. «Olen oma kodumaa esindamist alati nautinud ja seetõttu on minu jaoks täna kurb päev,» sõnas jalgpallur BBC vahendusel.

«Otsus ei tulnud kergelt, olen seda juba mõnda aega kaalunud ja arutasin teemat kõigi minu jaoks oluliste inimestega.» Klubikarjääri jätkab Gerrard Liverpoolis.

Linas Kleiza liitus Milano klubiga

Brasiilia peatreeneriks saab Dunga

Eesti korvpallikoondise liidri Kristjan Kanguri eelmise hooaja koduklubi Milano Emporio Armani sõlmis lepingu leedulase Linas Kleizaga. Möödunud hooajal pallis Kleiza Türgis Fenerbache Ülkeris ja enne seda NBAs Toronto Raptorsis.

Brasiilia jalgpallikoondist hakkab juhendama Dunga ehk Carlos Bledorn Verri, kes oli Brasiilia koondise eesotsas ka aastatel 2006– 2010. Endine Brasiilia koondise kapten viis 1994. aastal Brasiilia jalgpalli MMil neljandat korda võidule.

Rally Estonia võitjate Ott Tänaku ja Raigo Mõlderi auto on sukeldunud fännimerre – oma tippude kaasalöömine on vägeva ürituse sünni alus.

foto: karli saul

RALLI. Rally Estonia korraldusega tõsteti latt väga kõrgele – isegi MM-sarjas on paremat raske leida.

Rally Estonia – laia maailma saadetud visiitkaart kommentaar taa ar peep pahv sporditoimetuse juhataja

Meil ei ole vaja korraldada MM-rallit, hoopis selle võistluse – ERC-ralli – korraldamisel tuleb astuda samm edasi,» sõnas Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava laupäeva õhtul pärast seda, kui olin soovitanud tal hakata mõtlema autoralli MM-etapi korraldamisele.

Aava teab, millised on tema ja ta meeskonna võimalused, ning vaatab tulevikku realistlikult. Kuigi tase ja oskused lubaksid ilmselt kas või järgmisel aastal asuda MM-ralli organiseerimise kallale, on ilmselge, et pisikeses Eestis, ei ole lähiajal võimalik nii suure ürituse jaoks raha leida.

Seega on mõistlik jääda oma võimete piiridesse ja teha oma asja võimalikult hästi või isegi veel natuke paremini. Seepärast mõtleski Aava ajal, mil tänavuse aasta Eesti spordi suursündmuse lõpetamine alles kestis, juba sellele, kuidas kindlustada leping ERC-sarja korraldajatega järgmiseks kolmeks aastaks.

Aava ja tema meeskond tõstsid ERC-sarja etapi korraldustaseme lati väga kõrgele.

Markko Märtini ja Aava enda rallisõitja karjääri tippaastatel

olen külastanud paarikümmet MM-rallit. Pärast pikka vaheaega värskendasin oma emotsioone tänavu juuni viimastel päevadel Poolas ning seepärast võin, tahtmata kiitusega üle pakkuda, täie veendumisega väita, et korralduse poolest oli tänavune Rally Estonia absoluutne maailma tipptase – mõnus ajakava, suurejooneline rallipark otse Tartu kesklinnas, õhtune show-programm. Korraldajad tabasid ära, et see peab olema pidu kogu perele.

Rally Estonia on midagi enamat, kui tavaline võistlus – sellest sai Eesti kui riigi visiitkaart. Mõlemast rallipäevast tehti Eurospordi kanalil pooletunnised kokkuvõttesaated, kus autode kihutamise vahele oli põimitud hingematvalt kauneid vaateid Lõuna-Eesti kuppelmaastikust, küladest ja Tartu linnast. Peab olema väga tuim inimeseloom, kui ka sellised kaadrid ei tekita soovi näha neid paiku oma silmaga.

Just selles peitubki Rally Estonia laiem tähendus Eesti riigile. Kaunid kaadrid ülipopulaarses rahvusvahelises telekanalis on Eesti jaoks sada korda parem reklaam, kui kõige andekamgi mainekujunduskampaania.

Koos võistluse ülimalt ladusa korraldusega – pole vaja kahelda, et jutud sellest levivad laia maailma üsna kiiresti – moodustab see komplekti, mis kutsub siia üha uusi rallimehi võistlema ja fänne raja äärde kaasa elama. See kõik tä-

hendab aga kasvavat turismi ja meie majandusse tulevat raha.

Seepärast ongi oluline, et riigijuhid mõistaksid Rally Estonia tähtsust laiemalt. Seekord olid peaminister Taavi Rõivas (kindlasti üle keskmise spordisõber) ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling rallit kohapeal jälgimas ning usutavasti said kinnitust, et vähemalt seekord läks EASi toetus õigesse kohta ja projekt väärib jätkamist.

Riigi ja kohalike võimude tugi on vajalik, sest ainult sponsorite toel on kas või tänavuse ralli eelarveks olnud 890 000 euro suuruse summa leidmine üsna lootusetu.

Kaunid kaadrid ülipopulaarses rahvusvahelises telekanalis on Eestile sada korda parem reklaam, kui kõige andekamgi mainekujunduskampaania.

Mõistagi ei saa ka ralli korraldajad jääda loorberitele puhkama, sest alati saab teha kõike veel paremini. Näiteks linnakatse Tartu südalinna toomine oli väga hea idee, kuid ilmselt tuleks linnas kulgevat trassi pikendada, et kõik huvilised leiaksid endale vaatamiskoha.

Võib-olla oleks mõistlik korraldada linnakatse võistluse alguses, sest võimalus rallimasinaid tasuta vaadata, meelitab kohale tuhandeid pealtvaatajaid, ning sellisel juhul näeksid need inimesed, kes metsade vahele ei kipu, kõiki startijaid.

Kuigi publikut oli Tartu ja Otepää ümbruses palju, on siingi veel varu – sugugi kõigil pole võimalik reede hommikul end raja äärde sättida. Ehk oleks pealtvaatajate seisukohalt mõistlikum alustada reede õhtul, kas või sellesama linnakatsega, ja lõpetada pühapäeva lõunal.

Oluline on ka see, et pileti hinda ei keritaks liiga kõrgele. Aava ise on märkinud vajadust tulevikus suurendada rallireklaamide hulka lähivälismaal.

Kõige olulisem on aga sportlik pool, mis vähemalt seekord ei küündinud korraldusega samale tasemele. Sekundite mäng pakkus küll põnevat kaasaelamist, kuid tulemusi vaadates võiks Rally Estoniat pidada suvaliseks koduste meistrivõistluste etapiks. Liiga vähe oli stardis tugevaid välismaalasi ja need kes olid, polnud kaugeltki nii tugevad kui võis arvata. See ongi ERC-sarja kõige suurem miinus – vähe on neid rallimehi, kes panustaksid kogu hooaja just selle tiitli võitmisele.

Seepärast sõltubki stardinimekirja tugevus eelkõige Aava võimest kutsuda siia tugevate tiimide sõitjaid. Tänavu kasutas Ott Tänak Rally Estoniat ettevalmistusena Soome MM-ralliks. Just selles võtmes võiks see ju sobida ka teistele MM-sarja sõitjatele – tingimused on kahel rallil väga sarnased. Korralduse kõrge tase on asjade sellise käigu aluseks.

POSTIMEES, 22. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

PUHAS VÕIT. Tanel Kangert: «Vincenzo Nibali sõitis suurima vahe sisse munakivietapil, mitte mägedes.»

Nibalit ei seostatagi dopinguga dada usaldusväärsust ja muuta kogu süsteemi.»

Pärast pressikonverentsi soovisid Norra ajakirjanikud teada, kuivõrd peavad paika Itaalia rattatiimi bossi Ivano Fanini süüdistused, mille järgi treeninud Nibali aastal 2009 kurikuulsa dopingudoktori Michele Ferrari juhendamisel – olevat fotogi, kus tohter jälgib mootorpaadist harjutamist, stopper peos.

«See teema klaariti ammu,» selgitas Nibali. «Ma pole iial Ferrarit kohanud. Andsin Fanini ja ajalehe, kes temaga intervjuu tegi, kohtusse, kuid peagi paluti asi tagasi võtta, sest mul oli õigus.»

Ajaleht La Repubblica pidi Nibali alusetu süüdistamise eest trahviks annetama heategevuseks 4000 eurot.

jaan martinson

spordiajakirjanik

T

änavune Tour de France on eriline. Kui viimastel aastatel pommitati kollase liidrisärgi kandjat dopinguküsimustega algusest peale, siis nüüd kulus tosin etappi, kuni Astana esisõitjalt Vincenzo Nibalilt päriti, kas ta pilli ikka paneb. Nibali abimees Tanel Kangert saab aru, et rattasõidu ajaloost tulenevalt on kahtlused ikka üleval, kuid iga mõtlev inimene peaks mõistma: Nibali võidab Touri puhtalt.

Rattasõidueksperdid imestasid, miks meedia seekord nii leebe on. Sky meeskonnal pole minevikust kaelas mingit taaka, kuid mullu pommitati tiimi liidrit ja Touri võitnud Chris Froome’i vahetpidamata küsimustega keelatud ainete kohta. Nõuti isegi rattakompuutri näitusid, sest Froome ronis mäkke nagu ajaloo suurim dopingupatune Lance Armstrong parimail päevil. Olgu öeldud, et Sky avaldas vaid teisejärguliste abimeeste näidud, aga Froomi omi mitte.

Edu tuli munakividel

Inimene, mitte mutant Astana spordidirektor Jaan Kirsipuu muigab: «Froome vunkiski mäkke Armstrongi tasemel, pani gaasi tõusu alguses põhja ja läks. Nibali, kui ründab, siis viimastel kilomeetritel.»

Kangert lisas, et on Nibali andmeid näinud ja võib kinnitada, et need kuuluvad inimesele, mitte mutandile. Froome’i võimet mägesid vallutada, muide, pidasid asjatundjad mutandile omaseks.

Olgu Froome’iga kuidas on, aga asjatundjad imestasid, miks ajakirjanikud ei torgi Nibalit, kuigi Astana minevik pole just maailma puhtaim: tiimi boss Aleksandr Vinokurov on omal ajal vahele jäänud ning mänedžer Giuseppe Martinelli aitas kunagi Marco Pantanit, kes samuti keelatud aineid pruukis.

Lõpuks torgitigi.

«Rattasport on muutunud – sellele ei saa keegi vastu vaielda. Muutunud on Astanagi,»

Vincenzo Nibali - hingelt valge, särgilt kollane.

selgitas Nibali pressikonverentsil rahulikult ning andis mõista, et selleteemalised küsimused on teretulnud. «Doping jäi minevikku. Praegu on meil bioloogilised passid, meid kontrollitakse võistlustel ja võistlusevälisel ajal, käiakse kodudes...

Ma ei väida, et keegi enam ei patusta, kuid need on süsteemivälised üksikjuhtumid, idioote leidub ikka.»

Astana valis Nibali enda sõnul seetõttu, et klubi palkas usaldusväärse seltskonna, mis võimaldab edukalt osaleda suurtuuridel, Touril, Girol ja Vueltal. «Martinelliga on mul väga head suhted, just tänu temale tulingi Astanasse. Klubi on itaallastesse palju investeerinud, sest nad tahavad suuren-

foto: ap/scanpix

Tanel Kangert valutab põlve Tanel Kangerti tervisega on pisut kehvasti. Ta põrutas Tour de France’il kukkudes põlve ja valu on endiselt sees. Sadulast Astana meeskonna proff siiski ei roni.

Tour de France’il jääb pärast eilset puhkepäeva sõita kuus etappi. Esmalt turnitakse kolm päeva mägedes, siis pedaalitakse tasamaal, misjärel on pikk ja ränkraske temposõit ning pühapäeval loksutakse Pariisis finišisse.

Kangert on Vincenzo Nibali kenasti liidriks aidanud ja veab teda mägedes, lastes ise pärast töö lõppu jala sirgeks. Ometi paikneb Kangert kokkuvõttes 24. kohal.

«Hommikul oli põlv pisut parem, kuid puhkepäeva-eelse etapi eel tegi kõvasti piina. Kui lihased soojaks sain ja adrenaliin verre voolas, läks leebemaks,» rääkis Kangert. «Põlv on lihtsalt ära põrutatud, paranemiseks pole

vaja muud kui aega.

Ent katkestama ma mõistagi ei hakka, kuigi võidu sõita on ebamugav.»

Seni ravib Kangert põlve jää ja põletikuvastaste salvidega.

Valuvaigisteid ta ei võta, sest need vigastust terveks ei tee.

Samas pole tal pärast pühapäeval lõppevat Touri pikka puhkust loota, sest juba viis päeva hiljem tuleb olla San Sebastiani klassiku stardis. «Tulen Eestisse vaid kolmeks päevaks.» PM

Nibali kinnitas, et on alati olnud dopinguvastase võitluse esirinnas, kuid mõistab, miks teda ikka ja jälle rünnatakse: «Inimesed tahavad kuulda mu minevikust ja mõista, kuidas tõusin võitjaks – olen seda teinud samm-sammult.»

Kangert ei imesta, et Nibali – nüüd, kus pearivaalid Froome ja Alberto Contador on katkestanud – Touri võidu poole tüürib, pigem seda, et paar noort prantslast äkki nõnda tugevaks said ja paljusid tuntud tegijaid edestavad: Romain Bardet ja Thibaut Pinot on kolmas-neljas.

«Nibali on järelejäänutest selgelt parim mitmepäevasõitja,» selgitas Kangert. «Teiseks tuleb märkida, et suurima vahe – kaks ja pool minutit – sõitis Nibali sisse munakivietapil, mitte mägedes, ja seda eelkõige tänu oskusele ratast valitseda. Ülejäänud tuuri jooksul on lähimad jälitajad kaotanud Nibalile vähem kui tol viiendal etapil.»

Kirsipuu pole sinisilmne ega arva, et doping rattaspordist kadunud on, kuid staarid vaevalt aineid pruugivad. Kui, siis teisejärgulised ratturid.

«Vaikselt hakkab dopinguteema sumbuma. Mõni lapsesuuga rattur ehk ütleb midagi rivaalide kohta ja enne Touri tõusevad vanad teemad üles – nagu seekord avaldati Roman Kreuzigeri ammused verenäidud, mis on kahtlased –, ent üldiselt liigub rattasport õiges suunas.»

Kalju kustutas Sillamäe lootused JALGPALL. Eesti meistri-

liiga 20. voorus alistas Nõmme Kalju dramaatilises kohtumises võõrsil 3:2 Sillamäe Kalevi ning jätkab FC Flora ja Tallinna Levadia kannul, Sillamäe medalilootustele andis kaotus aga valusa hoobi.

Jevgeni Kabajevi iluvärav viis Sillamäe juhtima, kuid avapoolaja lõpus viigistas Martin Vunk sama kauni löögiga oma endise koduklubi vastu seisu ja Hidetoshi Wakui tabamusest pääses omakorda ette Kalju. Ehkki Mindaugas Bagužis saatis veel korra palli Kalju väravasse, jäi viimane sõna tallinlastele, kui 86. minutil oli õigel hetkel õiges kohas Felipe Nunes.

«Mõlemal meeskonnal oli raske, endal polnud ka üldse purakat,» viitas Kalju kaitsja Alo Bärengrub nii Kalju kui ka Kalevi rasketele euromängudele.

«Ise eksisin teise värava olukorras, aga läks õnneks ja saime võidu kätte. Juba homme (täna – toim) sõidame Poola, eks peame selleks mänguks viimased energiavarud välja panema. Läheme, pea püsti, ja loodame ka pea püsti tagasi tulla,» pööras Bärengrub pilgu neljapäevasele mängule Poznani Lechiga, mida Kalju alustab 1:0 eduseisust.

Kalju pikk vigastatud mängijate nimekiri sai eile paraku veelgi täiendust, kui reielihasele tegi liiga Martin Vunk.

Esikolmikust nüüd juba 11 punktiga maha jääva Kalevi kaitsja Andrei Sidorenkov nentis, et sel hooajal mitte kordagi Levadiast, Kaljust ja Florast jagu saanud Sillamäe peab tegutsema hoolikamalt. «Kõik väravad lasime lüüa oma vigadest... Väsimusele me ei mõelnud, läksime mängu nagu lahingusse, aga tundub, et esikolmik on nüüd kaotatud,» tunnistas ta.

Liigatabelit juhtival Floral on 20 vooru järel 49 punkti, Levadia jääb neist maha kahe ja Kalju nelja punktiga. Neljandal kohal on Infonet 38 punktiga, Sillamäe jääb omakorda neist nelja punkti kaugusele.

Kristjan Jaak Kangur

Sergei Zenjov lükkas ümber kuulujutud Blackpooli raskustest JALGPALL. Eesti jalgpallikoondise ründaja Sergei Zenjov (pildil) avas nädalavahetusel uue koduklubi Blackpooli eest väravaarve. Ta kinnitas, et kuigi praegu kuulub meeskonna ridadesse vaid kaheksa mängijat, pole olukord sugugi nii hull, kui välismeedias kirjutatakse.

Zenjov liitus Inglismaa esiliigas mängiva Blackpooliga juuli alguses. Nädalavahetusel pidas meeskond hooajaeelse kohtumise, kus 4:0 võideti Inglismaa tugevuselt üheksandas liigas mängivat Penrithi. Eesti koondise ründaja tõi kohtumise 25. mänguminutil tabloo-

le seisu 3:0 ja oli väravaga igati rahul.

«Väravat lüüa on ju alati positiivne emotsioon ja ikka on hea meel, et uues meeskonnas esimene värav kirjas, see annab enesekindlust,» muljetas Zenjov.

Hoolimata kindlast võidust on Blackpooli meeskonna hooajaeelne ettevalmistus kulgenud üle kivide ja kändude, sest meeskonna ametlikus nimekirjas on seni vaid kaheksa mängijat. Penrithiga mängides kuulus algkoosseisu koguni viis katsetel viibivat meest, varumeeste pingile mahtus veel

kaks proovilolijat. Kuigi hooaeg algab juba 9. augustil, ei ole Zenjovi sõnul muretsemiseks veel põhjust.

«Praegu on aja küsimus, millal meestega lepingud allkirjastatakse. Mina sellega ei tegele ja selle kohta ma eriti täpsemalt ei tea, sest mina treenin ja teen oma tööd, aga arvan, et need inimesed, kes mängijate lepingutega tegelevad, teevad head tööd. Meil on ju uus meeskond ja uus treener, meeskonda alles ehitatakse üles ja see võtab aega,» andis Zenjov mõista, et juuni alguses meeskonna tüü-

ri juurde saanud Jose Riga vajab tiimi kokkupanekuks aega.

Kuigi mängijate hetkeline vähesus ei ole Zenjovi sõnul probleem, pidi Blackpool siiski just liiga väikese koosseisu tõttu ära jätma hooajaeelse Hispaania tuuri. See pole aga ainuke intsident, millega Blackpool viimastel nädalatel Inglismaa väljaannete külgedele on jõudnud: eelmisel nädalal lõi laineid klubi endise mängumehe Michael Chopra sõnavõtt, milles Newcastle Unitedi kasvandik kirjeldab klubis valitsevat olukorda.

«Blackpoolis toimuv on hullumeelsus, tunnen fännide-

le kaasa,» kirjutas Chopra, kellega klubi lõpetas pärast lõppenud hooaega lepingu. «Pese ise oma särki, puhasta ise oma putsasid ja võta ise trenni vesi kaasa – see võib juhtuda ainult Blackpoolis,» seisis Chopra järgmises Twitteri postituses.

Zenjovi sõnul pole aga olukord klubis sugugi nii kohutav, kui Chopra mõista annab.

«Ma ei tea, kus ta varem mängis – kas Manchester Unitedis või sellises kohas –, seal võibolla pesti putsad tema eest ära, aga minu varasemates klubides pole kunagi sellist asja olnud,» rääkis Zenjov.

«Minu arust pole meil mi-

dagi hullu, sest see on normaalne, kui pead ise trenni vee kaasa võtma – mitte muidugi poest ostma, aga lihtsalt kaasa võtma. Ei tea, kas tal (Chopral – toim) on staarikompleks või milles asi, aga minu arust ei ole meil seis üldse hull,» lisas Zenjov.

Negatiivsetest kuulujuttudest hoolimata on Eesti koondise ründaja uue klubiga rahul ja ootab huviga uut hooaega.

«Inglismaa on Inglismaa, see ei ole nõrk koht. Usun, et tuleb tugev liiga-aasta, ja ootan juba, et saaks ennast siinsetel väljakutel proovile panna,» teatas Zenjov. Kadi Parts

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || VABA AEG || POSTIMEES, 22. JUULI 2014

TEATER

TEATER VANEMUINE

TALLINNA RAEKOJAS 22.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia).

25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere.

29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti).

Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

EESTI DRAAMATEATER

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUURES SAALIS 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

LAITSE GRANIITVILLAS 3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer MaibaumVihmar jt.

VALGES SAALIS 24.07 kl 19

DUSSAERT´I KAASUS

RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

Loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

KASSITOOME ORG 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

SADAMATEATRIS 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

SUURES SAALIS 25.07 kl 19 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 26.07 kl 19 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt 30.07 kl 19

BOYBAND

Muusikal P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov.

Osades: Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa jt

KÜÜNIS 23., 31.07 kl 16

PÕRRR…!!!

Mudilastele mutukate elust.

Autor ja lavastaja Kaili Viidas 24.07 kl 19

EESTI MEES JA TEMA POEG Monokomöödia P. Pedmanson. Lav. T. Palu Mängib Sepo Seeman

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕIS 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga.

Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00.

Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar

Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

TAPA RAUDTEEJAAMAS 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

JÄNEDA PULLI TALUS 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

EESTI MAANTEEMUUSEUMIS

PÜHA JAKOBI KIRIK

NIGULISTE

23.07 kl 18

22.07 kl 19

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

Kaia Urb (sopran) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel) Cherubini, Donizetti, Schubert, Saint-Saëns jt

KURESSAARE LOSSI OOPERIMAJA

HAAPSALU MARIAMAGDALEENA ÕIGEUSU KIRIK PROMENAADIL

Hommikutäht

23.07 kl 20

Verdi “DON CARLOS”

Ukraina rahvusooperi etendus

NASVA KULTUURIKESKUS 24.07 kl 18

Trio Contemp

(Ukraina) Kontserdil kõlab ukraina rahvamuusika.

KARJA KATARIINA KIRIK 24.07 kl 18

Hommikutäht

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Kavas: Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

KURESSAARE LOSSI OOPERIMAJA 24.07 kl 20

NATALKA POLTAAVAST

Pühendus Mariale

26.07 kl 20

Haapsalu suvemuusika “Inspiratsioon” Arvo Leibur (viiul) Aare Tammesalu (tšello) Bachi teosed sooloviiulile ja soolotšellole ning duod

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL

31. juuli – 10. august 2014 Kunstiline juht prof Andres Uibo

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal.

Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

Lisenko. Ukraina rahvusooperi etendus

HÄÄDEMEESTE MIIKAELI KIRIKUS

1.08 kl 20 Esietendus!

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20

MUHU KATARIINA KIRIK

22.07 kl 20

R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

Hommikutäht

Varbuse

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee Saaremaa ooperipäevad 20.-27. juuli 2014

KURESSAARE LAURENTIUSE KIRIK 22.07 kl 16 ja 20

REEKVIEM

W. A. Mozart.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Risto Joost

KURESSAARE KULTUURIVARA 23.07 kl 18

Mustlaslaulud

ANNELY PEEBO (metsosopran, Viin), Christian Koch (klaver, Viin)

25.07 kl 18

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Kavas: Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

KURESSAARE LOSSI OOPERIMAJA 25.07 kl 20

OOPERIGALA

Lilli Paasikivi (metsosopran, Soome rahvusooper), Annely Peebo (metsosopran, Viin), Ain Anger (bass, Viini rahvusooper), Koit Soasepp (bass, Soome rahvusooper) Ukraina rahvusooperi solistid, koor ja orkester Dirigendid Mihkel Kütson ja Mikola Djadjura (Ukraina)

KURESSAARE LAURENTIUSE KIRIK 26.07 kl 18 Pavlo Balakin (bass, Rahvusooper Estonia) Jana Boiko (metsosopran, Ukraina) Sten Lassmann (klaver)

KURESSAARE LOSSI OOPERIMAJA 26.07 kl 20

Bellini “NORMA”

Ukraina rahvusooperi etendus

ÕHTUMUUSIKA Heigo Rosin marimbal

KOSMONAUTIKA PUHKEKESKUSES

VAHASTU KIRIKUS

25.07 kl 19 Raivo Tafenau (saksofonid), Virgo Sillamaa (kitarr), Heikko Remmel (kontrabass) Kavas: Tafenau, Jarrett, Ellington jt. (5€, 3€)

ESKU KABEL Vihula vald 22.07 kl 18

Kirikuklassika

Kristina Kriit (viiul) Kirill Boev (orel) Kavas: Bach, Händel, Ysaye jt.

KOERU KIRIK 22.07 kl 19

Kirikuklassika

Atlan Karp (bass-bariton) Tiit Kiik (orel) Kavas: A Kapp, Unt, Rheinberger jt.

II Eivere Klaverifestival 1.-3. august 2014

NARGENFESTIVAL Omari küün, Naissaar

TUISULIIVA PUHKEMAJA ÕUEL 24.07 kl 20

Lauri Saatpalu ”Isa tuli koju”

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014

RAPLA KIRIKUS

22.07 kl 19 Oreliduod Denis Kasparovitch, Kristina Vilotseva (Eesti) Denis Makhankov, Dina Ikhina (Venemaa) Kavas: Lepnurm, Merkel, Glazunov, Ochs jt. (5€, 3€)

VELISE KIRIKUS 24.07 kl 19

Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Kavas: Tüür, Tobias, Tavener, Pärt jt. (5€, 3€)

JASSI ZAHHAROV 60

Ambla Maarja kirik 26.07, kell 19:00 Tartu Salemi kirik 28.07, kell 19:00 Viljandi Pauluse kirik 29.07, kell 19:00 Urvaste Püha Urbanuse kirik 30.07, kell 19:00 Halliste Püha Anna kirik 31.07, kell 19:00 Rõuge Püha Neitsi Maarja kirik 1.08, kell 19:00 Pärnu Ammende Villa aed 2.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 3.08, kell 19:00

LENNA KUURMAA & KARL-ERIK TAUKAR

Tartu Antoniuse õu 27.07, kell 17:00 Pärnu Ammende Villa aed 29.07, kell 19:00 Tallinna Linnateatri lavaauk 31.07, kell 19:00

SMILERS - MOJITO Piletid Piletilevist Lisainfo nargenfestival.ee Transport Naissaarele laevaga MONICA Lennusadamast!

23., 24., 25., 27.07 kl 20

Kompanii NII ja Renate Valme lavastus PUNG 26.07 kl 19 Omari küüni 119. aastapäev

SINGER-VINGER

TARTU KONTSERT

23.07 kl 20

KOSMOSE KOLMAPÄEV Svjata Vatra

Käsmu Meremuuseum 2.08, kell 19:00

Lisainfo: kontsert.ee

RUJA LAULUD Eile nägin ma Eestimaad

Tallinna Linnateatri lavaauk 22.07 kell 20:00 Mooste Mõisa Folgikoda 23.07 kell 20:00 Saue, Vanamõisa Vabaõhukeskus 24.07 kell 20:00 Haapsalu, Veskiviigi sadam Jahta 25.07 kell 20:00 Kärdla Laululava 27.07 kell 19:00 Tartu Laululava 21.08 kell 19:00

TÕNIS MÄGI

Pärnu Ammende Villa aed 23.07, kell 20:00 Elva, Verevi Motell 24.07, kell 20:00 Lohusalu sadam 25.07, kell 20:00 Padise, Kallaste talu Kalju Lava 26.07, kell 20:00 Luke mõisa aed 30.07, kell 19:00 Haapsalu Veskiviigi sadam Jahta 31.07, kell 19:00 Saue, Vanamõisa Vabaõhukeskus 1.08, kell 19:00

Pärnu Ammende Villa aed 30.07, kell 20:00 Mooste Mõisa Folgikoda 31.07, kell 20:00 Padise, Kallaste talu Kalju Lava 3.08, kell 19:00 Haapsalu, Veskiviigi sadam Jahta 6.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 7.08, kell 19:00 Tallinna Linnateatri lavaauk 10.08, kell 19:00

KOIT TOOME & UNPLUGGED LIVE BAND

Pärnu Ammende Villa aed 13.08, kell 19:00 Saue, Vanamõisa Vabaõhukeskus 15.08, kell 19:00 Pühajärve laululava 16.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 21.08, kell 19:00 Luke mõisa aed 22.08, kell 19:00 Haapsalu, Veskiviigi sadam Jahta 23.08, kell 19:00

MARKO MATVERE & OOPER KVARTETT

Kõue mõisa aed 6.08, kell 19:00 Tallinna Linnateatri lavaauk 7.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 14.08, kell 19:00 Viljandi, Sakala Keskuse õu 15.08, kell 19:00 Padise, Kallaste talu Kalju Lava 16.08, kell 19:00 Pärnu Ammende Villa 17.08, kell 19:00

TARTU LAULULAVA 14.08 kl 20

TARTU LAULULAVA 20

Smilers, Fix, Ott Lepland, Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Maarja-Liis Ilus,Jassi Zahhaorv. Õhtut juhib Genka.

POSTIMEES, 22. JUULI 2014 || TEHNIKA || 17

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

TULEVIK. Ettevõtte ajaloo teine suurkoondamine toob kaasa Microsofti strateegia muutumise. Firma tegevjuht Satya Nadella distantseerib end eelmise juhi nägemusest.

Microsoft otsib oma tugevusi kuldar kullasepp

eriprojektide vastutav toimetaja

E

elmisel nädalal teatas tarkvarahiid Microsoft oma ajaloo suurimast koondamisest. Lähema aasta jooksul kaotab Microsoftis töö 18 000 inimest, kellest 12 500 on seotud suhteliselt hiljuti omandatud Nokiaga. Soomes jääb tööta näiteks 1100 inimest, Ungaris 1800 ja USAs Seattle’is 1350.

Majandusajakiri Forbes juhib tähelepanu sellele, et lisaks nimetatud 18 000 töökohale, mis moodustab 14 protsenti ettevõtte töötajaskonnast, mõjutavad kärped ka teatud hulka tähtajaliste lepingutega hõivatutest. Viimaseid on Microsoftis töötamas kuni 80 000.

Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella tööleasumisel eeldati peatset koondamislainet, kuid selle niivõrd suur haare üllatas paljusid. Pigem oodati kaks korda väiksemat arvu.

Kõigile töötajatele saadetud kirjas ütles tegevjuht, et muutused on vajalikud tagamaks, et Microsoft oleks kiire ja dünaamiline ettevõte, mis vastaks paremini tänastele, aga eelkõige homsetele väljakutsetele.

Loomulikult toovad koondamised kaasa ka konkreetsed muudatused ettevõtte teenuste ja toodete valikus. Koondamised lähevad ettevõttele maksma kuni 1,6 miljardit dollarit.

Kuna suur osa koondamistest puudutab mobiiltelefoniüksust, ongi esimesed uudised just mobiiltelefonide ja Nokia kohta. Suuresti loobub ettevõ-

te odavate Asha-seeria telefonide tootmisest, samuti lõpetati eksperimentaalprojekt Nokia X. Viimane oli katsetus tuua rivaali Google’i platvorm Android Nokia telefonidesse. Arusaadavalt keskendub Microsoft edaspidi ainult Windows Phone’i operatsioonisüsteemi edendamisele, püüdes seejuures edukamalt tegutseda ka tulutoovas kallite telefonide segmendis. Selle kõrval jääb aga alles eesmärk võita turgu odavamate telefonide vallas.

Nokiaga seotud otsused võivad uut strateegiat arvestades tunduda ehk veidi ootamatud, kuid tegelikkuses on need igati asjakohased. Nimelt rõhutab Nadella vajadust muuta ettevõttes valitsevat töökultuuri, milles ta ilmselt nägi puudujääke.

Kui Microsofti eelmine juht Steve Ballmer propageeris väga jõuliselt Windowsi operatsioonisüsteemi kui Microsofti universumi keskpunkti, siis Nadella distantseerib end sellest strateegiast. Ballmeri strateegia keskmeks oli tooted ja teenused, Nadella on selle ümber sõnastanud «tootlikkuseks ja platvormideks».

Praktikas tähendab see, et Microsofti uue juhi eesmärk on luua teenuseid, sealhulgas tarkvara, mille kõige paremaks nautimiseks on vaja kasutada Microsofti seadmeid, olgu nendeks siis nutitelefonid, tahvelarvutid või ka Windowsi operatsioonisüsteem laiemalt.

Uue juhi eesmärk on luua teenuseid, mille kõige paremaks nautimiseks on vaja kasutada Microsofti seadmeid.

Kuid erinevalt Ballmerist ei soovi Nadella panustada ainult Windowsile. Seda tõestab

ka hiljuti iPadile toodud kontoritarkvara Office, mis õige pea jõuab ka Android-seadmetesse.

Nadella toob TechCrunchile antud intervjuus välja just Microsofti tarkvaraarenduse tugevuse, mida peab tema sõnul kasutama unikaalsete eeliste pakkumiseks. Loogika seisneb selles, et kui kasutaja pruugib oma iPadi tahvelarvutis näiteks Microsofti kontoritarkvara, siis tõenäoliselt võib ta positiivse kogemuse najal olla avatud ka ettevõtte teiste toodete ja teenuste kasutamisele.

Ligi 130 000 töötajaga ettevõte on aga palju sügavam, kui pealtnäha paistab ning pakub tooteid ja teenuseid väga erinevates valdkondades, millest

nii mõnigi on minetamas oma tähtsust.

BBC kirjutab, et näiteks sulgeb ettevõte telesaadete tootmise üksuse. Laiemale üldsusele suhteliselt tundmatu ärisuund loodi alles hiljuti, eesmärgiga pakkuda konkurentsi Netflixile ja Amazonile, mis loovad eksklusiivset sisu oma video voogesitusteenustele.

Xbox Entertainment Studios sulgeb uksed aasta lõpuks, kuid enne seda tehakse siiski valmis Halo videomängul põhinev telesari, mille produtsendiks on Steven Spielberg.

2012. aastal asutatud stuudio toodab enne sulgemist veel kuni 16 telesarja. Seni on ettevõttel valminud vaid üks telesa-

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

ri, suvel linastanud tänavajalgpallist rääkiv tõsielusugemetega «Every Street United».

Siiski jääb alles Xboxi mängukonsooli ja platvormi äri, mille kohal eelmise juhi ajal aegajalt mustad pilved tiirlesid. Nadella nimetab Xboxi üheks parimaks meelelahutustooteks, millel on Microsoftile väga oluline truu tarbijaskond. Kuigi Xbox ei sobitu otseselt Nadella uude strateegiasse, on ettevõtte juhi sõnul Microsoft väga suur organisatsioon, mis peab tegema tarku otsuseid ka «väiksemates» valdkondades. Tema sõnul on Xboxi raames arendatud tehnoloogiaid – näiteks kõnetuvastus –, millest on kasu ka Microsofti teistele toodetele.

Microsofti tegevjuht Satya Nadella teatas möödunud nädalal 18 000 inimese koondamisest. foto: reuters/scanpix

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Ära süüdista end, kui asjad viltu kisuvad. Just nii peabki praegu olema, sest sul on käsil uus ja huvitav, kuid samas ka raske elu õppeperiood.

SÕNN Segamini suhted ja rahapuudus? Kaugel sellest, sest see kõik on nüüdseks minevik.

Oled sellest juba üle saanud!

Tead, et igaühele oma mõõdupuu järgi.

KAKSIKUD

Vaatad mingid arusaamad uuesti üle, sest praeguses olukorras ei saa sa valesamme teha. Tuled kriisist välja terve nahaga ja jääd endaga rahule.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 22. JUULI 2014 || VARIA || 19

î

8

ê à

7 6

ò â à ô ì â à

à

ì ê æ à è æ 3 ä 2 5 4

ERNIE

à

1 a

b

c

d

e

f

g

h

David Hjelle – Chess Life, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Le4! (ähvardab 2. Ld3:+) 1. ... Of8 2. b4 ~ 3. Le1++; 1. ... e5 2. b3 ~ 3. Le1++; 1. ...

Ka1 2. Va5+ Kb1 3. Le1++.

VÄHK Mitte ükski asi ei kesta igavesti. Kõik muutub ja teiseneb ning sina koos sellega.

Kui oskad elu iga hetke nautida, siis ei ole raskusi.

LÕVI

Oled veendunud, et väärid parimat, ja nii lähebki. Sa ei võrdle end enam mitte kellegagi. Eriti veel nüüd, mil oled endaga viimse piirini rahul.

NEITSI

Sinu õppetund ei sarnane mitte kellegi teise omaga. Tõmbad külge just seda, missugune sisemuselt oled.

Kui midagi ei meeldi, siis vaata enda sisse ja muuda seda.

MÄLUMÄNG

DILBERT KAS MA VÕIN JÄRGMISEL NÄDALAL OMA PUHKUSE VÄLJA VÕTTA?

mtü liivimaa mälu IKKA. LIHTSALT TEE SEE NÄDAL KAKS KORDA ROHKEM TÖÖD, ET ASJAD OLEKSID ENNE LAHKUMIST KORRAS

SEL JUHUL MA PIGEM JÄTAN PUHKUSELE MINEMATA.

MULLE TUNDUB, ET SA POLE KUNAGI RAHUL.

KAALUD Kelle ootusi sa täidad? Kas ikka enda või kellegi teise omi? Püüad jõuda selgusele ja kõrvale lükata kõik selle, mis pole sulle vastuvõetav.

Kellegi teise pilli järgi tantsimine toob kaasa vaid rahulolematuse iseendaga. Kui aga jääd iseendaks, võidakse sind küll kuskilt välja arvata, kuid see-eest oled endaga rahul.

HAGAR HIRMUS

Vastused: 1. Gaur (Bos gaurus). 2. Õpetaja Laur. 3. PP – Polizeipistole, PPK – Polizeipistole Kriminalmodell.

4. Vastavalt: Vällamägi (304 meetrit, ühtlasi Eesti teine tipp), Kõrgemägi (214 meetrit), Kellavere (154 meetrit), Kärstna mägi (136 meetrit), Essemägi ehk Marjamägi (124 meetrit). 5. 630 kilogrammi. Kelk ise kaalub 210 kilogrammi.

SKORPION

AMBUR Naudid elu pakutavaid hiilgavaid võimalusi. Neis leidub ka pingeid ja vastuolusid, kuid just need annavad kogemusele sügavuse.

KALJUKITS Sul võib olla tahtmine kelleltki pea otsast hammustada, sest oled jõudnud viimse piirini. Kui saad viha kõrgpunktist üle, tuleb pinge langus ja rahunemine. Oota see hetk ära!

1. Nimetage imetaja, kes on maailma suurim sõraline.

2. Millise auväärse tiitli esimesteks kandjateks said 1994. aastal Arno Vorsman, Rein Maasild ja Elle Palmpuu?

3. Waltheri kaubamärki kandvatest toodetest on tuntumad 1929. aastal tootma hakatud püstolid PP ja kaks aastat hiljem tootmisse läinud püstolid PPK. Mida tähendavad PP ja PPK? 4. Eestis on viis kõrgustikku: Haanja, Otepää, Pandivere, Sakala ja Karula. Nende kõrgeimad tipud (künkad, oosid, kõrgendikud, mõhnad) on vastavalt Suur Munamägi (318 meetrit), Kuutse mägi (217 meetrit), Emumägi (166 meetrit), Rutu mägi (144 meetrit), Tornimägi (137 meetrit). Nimetage nende kõrgustike teisel kohal olevad tipud.

5. Kui raske võib maksimaalselt olla neljane võistlusbobikelk koos võistlejatega?

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Hakkad end rohkem väärtustama ja näed üsna kiiresti oma elus muutust.

Ka teised väärtustavad sind varasemast enam.

KALAD Oled oma käitumise ja ütlemistega teinud katseid, et teada saada, kes on sinu tõelised sõbrad. Näed, kes on jäänud sinu juurde ja kes on lahkunud.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Naised omavahel.

«Huvitav, kas sinu mees mäletab teie pulma-aastapäeva?» «Õnneks mitte.»

«Miks «õnneks»?»

«Ma ütlen talle seda mitu korda aastas ja saan iga kord kingituse.»

••• Seisavad naabrid õues, vestlevad, ühel on suur koer. Ilm on tuuline, miinuskraadid. Koeraomanik küsib: «Noh, külm on?»

«Jah ...»

«Tahad ehk sooja saada?»

«Tahan.»

«Reku, hass, võta!»

••• Tänaval on suur rahvahulk.

«Mis juhtus? Mis juhtus?»

«Midagi pole juhtunud.»

«Aga miks on siis siin selline rüselemine?»

«Igaüks tahab ise veenduda, et midagi pole juhtunud.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on MUINASMAA Eelmise nädala võitja: MAIRE KANGUR

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 22. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

NIMEPÄEV: MAGDA, MADE, MADLI, MALLE, MALL, LEEN, LEENA, LEENI Arvi Altmäe 72, haldusjuht Toomas Velmet 72, tšellist ja pedagoog Marika Rajamäe 62, ajakirjanik Piret Kriivan 53, raadioajakirjanik Aile Asszonyi-Braun (pildil) 39, laulja Janek Tombak 38, jalgrattur Irina Kikkas-Nõomaa 30, iluvõimleja ja treener

foto: aavo kreem

VIIMANE VEERG

TÄNA: POSTIMEES.EE UURIB, MILLISTE OTSUSTENI JÕUAVAD LENNUKATASTROOFI JÄREL EL-I VÄLISMINISTRID.

HOMME POSTIMEHES: TERVISERUBRIIK ÕPETAB, KUIDAS RULLUISKUDEL TERVEKS JÄÄDA. EUROOPA

Imeilus südasuvi

TALLINN +23

NARVA +25

RAKVERE +25

taimi paljak

ilmateenistuse sünoptik k

KÄRDLA +20 HAAPSALU +25

PAIDE

2– 8

m

/s

Lähiaeg tõotab kaunist südasuve. +25 Valgetel pilverünkadel pole jõudu vihmapilvedeks kasvada ja saju tõenäosus jääb alla 25 protsendi. TemperatuuTARTU PÄRNU ri keskmine näit on juuliVILJANDI +25 +26 +25 kuu viimases kolmandikus KURESSAARE 17 kraadi ringis – tänane +25 päev annab just selle mõõdu välja. Homsest alates on sooja lisaks tulemas ja ilm tavapäraVÕRU VALGA sest palavam. +25 +26 Täna on vähese ja vahelduva EMHI pilvisusega sajuta ilm. Puhub kirdetuul 2–8 m/s. ÕhutemperaKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR tuur on 23–26 kraadi, meretuu+22 Kolmapäev, 23.07 Neljapäev, 24.07 Reede, 25.07 Anne kanal lega rannikul aga 20 kraadi Emajõe vabaujula +21 Tallinn +15/+23 +16/+24 +15/+25 kandis.

Kakumäe rand +16 Tartu +12/+27 +14/+28 +15/+28 Kuressaare +23 Narva +13/+28 +16/+27 +16/+28 Pirita rand +16 Pärnu +12/+28 +15/+28 +16/+29 Pärnu rand +19 PÄIKE Kuressaare +17/+27 +17/+29 +18/+27 Pelgurand/Stroomi +13 tõuseb loojub Tallinnas 4.43 22.11 Tartus 4.43 21.55 Kärdlas 4.55 22.15

Pärnut kaunistas topeltvikerkaar

foto: andres pulver

Pärnus sai pühapäeva õhtul näha topeltvikerkaart ja nautida imelist päikse ja pilvede mängu. «Kella 20 ja 21 vahel said pärnakad nautida jõest algavat topeltvikerkaart, mida sai jõe ääres peaaegu käega katsuda,» kirjeldas loodusnähtust pildistanud Aavo Kreem.

«Hiljem sai rannas nautida imelist päikse ja pilvede mängu.» Pärnu Postimees

Uhtnas mürgeldas äikesetorm Ööl vastu pühapäeva möllas mitmel pool Virumaal äikesetorm, eriti palju pahandust tegi see Uhtnas. Marutuulele ja enam kui tunni möllanud äikesele lisandus rahe, mis põldudele ja lillepeenardele palju kahju tegi.

Suuremad raheterad olid pöidlaotsa-suurused. Rahe peksis puruks suuremate taimede lehed, mitmel pool tegi aga kõvasti kurja kartuli-, paadi- ja sibulapealsetele ning laastas lillepeenraid. Osa alevikku jäi pärast tormi mitmeks tunniks elektrita. Virumaa Teataja

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

+33,1 kraadi (1958) +7,7 kraadi (1928) +30,5 kraadi (1992) +6,5 kraadi (1956)

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

KUUFAASID

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

  19. juuli 5.08   27. juuli 1.42   4. august 3.50   10. august 21.09

+25 +32 +27 +28 +27 +27 +25 +26 +23 +31 +20 +24 +24 +25 +26 +21 +23 +33 +24 +25 +23 +26 +25 +24 +27 +14 +24 +24 +25 +25 +25 +25 +24 +24 +31 +14 +32 +37 +19 +27 +29 +26 +30 +30 +25 +31

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 22. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Nutikad taimed 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed 09 40 Holby City haigla: Tsirkusemäng* 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: Surm ja maraton* 40 Normanni vallutused: Abu Dhabi* 12 05 Lauluga maale: Mäetaguse mõisapäev* 13 05 Tippkohtumine, 2/7* 35 Minuscule 40 Sõbrad ja konkurendid: Kaks riiki, üks turg 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Muutuste eel 16 00 Tour de France: 16. etapp Carcassone – Bagneres-de-Luchon 237,5 km 18 30 AK 45 Reisile minuga: Amman, Jordaania 19 15 ENSV: Vale päev 45 Dallas: Mürgimaod 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Paraadi lõpp, 1/3 (Inglise 2012) 23 45 Dallas* 00 30 Lauluga maale: Mäetaguse mõisapäev* 01 31 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Näite mäng: 18. sajandi Prantsusmaa teater 30 Maa ja taeva vahel 55 Kirjandusfestival HeadRead: Antony Beevor* 10 40 Lo väike kuningriik 11 35 Hummeri jälgedes* 12 19 ERR uudised 16 00 Alpimaja, 1/5* 17 00 Ööülikooli rännakud, 4/8: Valdur Mikita* 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood: Peaosas – Geronimo 25 Piknikutort: Kassiproua 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Jänesesaba 40 Stella ja Sam: Rõõmusupp 50 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Vihmavarjutants 19 05 Ruff tegutseb: Ruff ja kurg 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Metsapeatus, 5 20 15 Kuubas koos Simon Reeve’iga* 21 10 AegRuum Kõiksus ja tühjus, 1/2: Kõiksus (Inglise 2011) 22 10 Teaduspalavik, 1/9: Laborist väljas 35 Margaret (Inglise 2008). Dokudraama 00 20 Lilyhammer, 2/8 (Norra/USA 2011)* 01 11 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised 50 Taltsutamatu süda, 19* 07 40 Garfield: Õnnetu postiljon. Garfieldi jõululaul. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 30* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5805 35 Äratundmise aeg (Saksa 1999).

Romantiline draama 13 30 Peitusemeistrid* 14 00 Heeringaminutid 05 Lindprii: Talisman.

Paarimees 16 00 Küladetektiivid, 41: Tappev lõhn 17 00 Taltsutamatu süda, 20 18 00 Armastus ja karistus, 31 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi 30 Nuuskija 22 40 NCIS Los Angeles: Tappev puudutus 23 35 Kalailm 00 05 Saladuste kütid: Veereva kivi needus 01 00 Jahtunud jälg: Ränk töö 45 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014 02 10 Mentalist: Punane rapsoodia 50 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kuuba 03 35 Suvereporter* 04 25 Suvi Long Islandil*.

Romantiline draama

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 41* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 2 11 10 Kättemaksukontor: Libahunt, 2* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 9-10 13 05 Suvesangarid, 26* 35 Ameeriklased 1, 8* 14 30 Selline on elu!

15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 42 16 55 Midsomeri mõrvad 8, 2: Läinud jõulude vaimud 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Lahutus Eesti moodi, 1 21 00 Kupli all 1, 8: Paksem kui vesi 22 00 Suvesangarid, 27 30 Padjaklubi 1, 8: Šantaaž 23 30 X-meeste algus: Wolverine (USAAustraalia-Kanada 2009). Ulmemärul 01 35 CSI kriminalistid 13, 21 02 25 Kahjutasu 4, 1: On vaid üks viis kohtus käia 03 25 Wilfred 1, 10 50 Padjaklubi:1, 8* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 27* 50 Reisijaht

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 120 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 231* 40 Eluteed, 7/45 10 05 Küladetektiivid 55 Süütu süüdlane, 11 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Al Pacino; Catherine Zeta-Jones; Demi Moore; Dustin Hoffman 20 Poissmees, 10/12: Naised räägivad kõik ära* 14 00 Vestlused teiste naistega (USA-Inglise 2005).* Romantiline draama 15 45 Staariminutid: Hugh Grant, Harrison Ford; Renee Zellweger 16 00 Ainult Essexis!

17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Randy Jacksoni üllatav tervisesaladus 19 00 Kodus ja võõrsil, 5806 30 Emmerdale, 232 20 00 Meie aasta Siberis: Mida sööme?; Maailmalõpp 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad 23 00 Poissmees, 11 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232 02 30 Meie aasta Siberis: Mida sööme?*; Maailmalõpp* 03 20 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane* 45 Suvereporter*

06 30 Merevaade* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 132: Ohtlik elu* 09 20 Conan, 233* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Zimbabwe ja Zambia* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 35/86: Trikitaja tagasitulek* 14 35 Knight Rider, 40: Koljati tagasitulek, 1* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kenya 16 20 Komissar Rex, 133: Surm delfiinide seas 17 10 Supermani uued seiklused, 36/86: Õnneseen Leon 18 05 Knight Rider, 41: Koljati tagasitulek, 2 19 00 Galileo 30 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014 20 00 Tuvikesed, 3-4: Ma ei tapnud šerifit*; Kelle tuba, kelle luba?* 21 00 Kaks ja pool meest: Ülalpool kükloope* 30 Võlukivi (USA 2009). Perefilm 23 05 Merevaade* 30 Conan, 234 00 20 Kaks ja pool meest 45 Tuvikesed, 5-6: Fordi võlud; Pulmaaastapäev 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 11: Vennad vaenujalal* 11 00 Ajasõlm (USA 2012)*. Ulmemärul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 12 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 12: Must lesk 17 00 NCIS kriminalistid 4, 11: Sõidus 18 00 Perepea 7, 6: Stewie tapab Loisi* 30 Simpsonid 3, 21: Koloner Homer* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 1718: Prügisaar; Meelemuutus 20 00 Perepea 7, 7: Lois tapab Stewie 30 Simpsonid 3, 22: Must leskmees 21 00 Suvesangarid, 15 30 Chupacabra (USA 2013). Märuliõudukas 23 30 Puhkus Mehhikos 2, 54; ekstra 2, 54 00 45 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 17-18* 01 45 Kohver, 12* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 85/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Noor Montalbano, 1/6* 13 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 142/304* 17 00 Armuleek, 143/304* 45 Armuleek, 144/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 86/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Hiina – suurte võimaluste maa, 1/2* 21 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Õrn on öö (2010).

Dokfilm 22 25 Kaup: Ela visalt, müü visalt (USA, 2009) 23 55 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 10 Suvemiks* 55 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Margit Kilumets 09 45 Laste lood.

Rahvamuusikute radadel, 1 10 05 Huvitaja. Piret Suurväli 11 30 Järjejutt.

Imetabane Cosima, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Rokipeerid 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Arno Tamm 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Maian Kärmas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater Puhastus, 2 10 05 Muusikatuba.

Tiina Kuningas.

Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid. Esineb La Sfera Armoniosa ja Mike Fentross chiarronel.

11 05 Album. Quatuor Modigliani – Haydn (Mirare 2014).

12 02 Delta. Kristiina Kiis.

Kultuurisündmused ja muusika 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Eesti interpreedid.

Els Roode* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Nyyd-muusika: Mariliis Valkonen.

20 00 Kontserdisaalis.

Richard Straussi sümfoonilised poeemid “Macbeth” ja “Till Eulenspiegeli lustakad vembud”, Johannes Brahms Sümfoonia nr 2 D-duur. Mängib Hollandi Kuninglik Concertgebouw orkester Andriss Nelsonsi juhatusel.

Kontsert toimus 8. mail Amsterdami Concertgebouw’s.

22 05 Fantaasia. Tarmo Tabas 00 05 Nokturn