Postimees 22 09 2014 by Postimees

TAGASILÖÖK INDIAS VAEVLEVAD EESTI LAEVAKAITSJAD PEAVAD RINDA PISTMA KA TÖÖANDJAGA. EESTI LK 3

KASUTUD

UKRAINA MÕJU

Aina rohkem on kõikjal Eestis endisi koolimaju, millega kohalikul omavalitsusel pole mitte midagi peale hakata. Mõne neist võiks osta peenraha eest.

Oktoobri alguses valivad lätlased parlamendi. Kõikide märkide järgi saavad nn lätimeelsed erakonnad seekord varasemast suurema häältesaagi.

EESTI LK 6–7

KASU

Kütmisega viivitamine säästab veidi raha, aga lõhub maja. LK 20–21

VÄLISMAA LK 10–11

www.postimees.ee Libeerias töötav arst

ARGO PARTS: Esmatasandi arstiabi on kokku varisenud – parameedikud on ise nakatunud.

EESTI LK 5

ESMASPÄEV, 22. SEPTEMBER 2014 • NR 220 (7211) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 592 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

PARALLEELID

Venemaa sai Eestis endale kantsi

Vändati lusti ja võidu nimel

Ususõda Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar näeb aina rohkem ühisjooni praeguse Venemaa ja klassikalise islamiriigi käitumises. Nii EerikNiiles Krossi, Punaarmees teeninud leedulaste kui ka Eston Kohvri röövimisega seotud otsused on läänelike õiguspõhimõtete järgi absurdsed. LK 13

Lisaks saatkonnale Tallinna vanalinnas Pikal tänaval kuulub Venemaale ka 17 000-ruutmeetrine kinnistu Pirital – endine piirivalvekordon, kust Venemaa võimuesindajad pole kunagi lahkunud.

ISESEISVUS

Lootus jääb Iseseisvust pooldavad šotlased ei lasknud pärast lüüasaamist hääletusel pead longu ja pingutavad edasi selle nimel, et igatsetud iseseisvus kunagi siiski saabuks, kirjutab referendumit kohapeal jälginud Liisa Tagel. LK 2

Pirita kinnistu sai Venemaa enda valdusse diplomaatilise maadevahetusega – Venemaa lausa nõudis endist kordonit endale, vastasel juhul ähvardati Eesti saatkond Moskvas üürimajast välja tõsta.

Tänavusel Tartu rattamaratonil lõid rekordi lapsed – lastesõitudel väntas pedaale ühtekokku 2879 last. «Nähes peaaegu 3000 kohale tulnud last, kelle silmad särasid ja kes tundsid rõõmu üheskoos rattaga sõitmisest, tekkis minus tõeliselt fantastiline tunne, mille nimel tasub tööd teha,» rõõmustas rattamaratoni korraldaja Indrek Kelk. Pühapäevase põhisõidu, mille stardis oli ümmarguselt 5500 ratturit, võitsid

seekord lätlased Andzs Flaksis (alumisel vasakpoolsel pildil paremal) ja Andris Smirnovs. Flaksis läbis 89-kilomeetrise raja uue rekordajaga 2:29.11, Smirnovs oli sekundi võrra aeglasem. Eestlased jagasid omavahel järgmised kohad: Algis Maasikmets (all paremal mustas) oli kolmas, Erki Pütsep (punases) neljas ja Caspar Austa (kollases) viies. Tänase Postimehe vahel on rattamaratoni finišiprotokoll. PM

Ühtekokku on Eestis Venemaa võimude käsutuses umbes 20 000 ruutmeetrit, millel toimuvat on Eesti ameti- ja julgeolekuasutustel keeruline kontrollida.

Kood avab galerii rattamaratoni finišist.

EESTI LK 4–5

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Kui välispoliitikast saab sisepoliitika

Unenäost ärkamine Ma ei tea, milline paistab Šotimaal tänane hommik, ma olen juba tagasi kodus, ent referendumile järgnenud päevad paistsid, nagu oleks ärgatud pikast unenägusid täis unest. Eriti paistis see sedamoodi Glasgow’s, Šotimaa suurimas linnas, mis sealjuures oli üks neljast piirkonnast, kus iseseisvusele öeldi «jah». Veel referendumipäeval oli linn täis iseseisvuskampaania siniseid märke ja loosungeid, poolte tänavamuusikute asemel paistsid olevat «jah»-kampaania eest seisjad ning õhus oli tohutu elevus, «nagu uusaastapidu», leidsid paljud. Öö veedeti unetult tulemusi oodates ja seda suurem võis olla iseseisvuse eest seisnute pettumus, kui oli teada, et nende linn hääletas «jah», ent Šotimaa ütles «ei». Hommikuks olid plakatid, peod ja elevil rahvahulgad kadunud, vaid mõned üksikud sinised plakatid paistsid akendel, ja seal, kuhu koristajad veel jõudnud polnud, võis näha siniste loosungite räbalaid, punaste ka. Hall ilm ja unetu öö aitasid kaasa tundele, et astusin ühte hoopis teise maailma, kus tuleb tõepoolest pöörduda tagasi tavapärase elu juurde, ent miski kuskil siiski veel kripeldab. Uni oli magus ja ahvatlev – 1,6 miljonile šotimaalasele tundus, et ehk on tõepoolest võimalik Ühendkuningriigist eralduda. Kuna kaks miljonit seda ei tahtnud ning arvasid, et Šotimaal on siiski parem jääda sinna, kus ta on, on enamus rääkinud.

enemaa lähinaabrid tunnevad omal nahal, mida tähendab elada vulkaani jalamil. See ei too kaasa mitte üksnes vajadust teada kõike vulkaanidest, vaid ka vajadust olla valmis, et maavärin mõnd tara kõigutab. Pärast NATO tippkohtumist – see tähendab, napi aja jooksul – on selliseid kõigutamisi tulnud ette pea kõigis Venemaa lähiriikides. Kaitsepolitseiniku Eston Kohvri röövimine Eestis; Leedu kalalaeva kinnipidamine rahvusvahelistes vetes Murmanski lähedal; Konstantin Dolgov kõne Lätis, kus kutsuti rahvusvahelist üldsust vastu seisma venekeelse elanikkonna õiguste kitsendamisele Balti riikides; Läti, Soome ja Rootsi õhupiiride rikkumine. On loomulik, et reaktsioon sellistele tegudele kajab vastu riikide sisepoliitikas. Just nagu Lätis, kus seisavad ees valimised. Seda, kuidas välispoliitika on muutunud sisepoliitiliseks küsimuseks, võis tegelikult märgata juba kevadiste europarlamendi valimiste eel. Nagu ka Eestis, kus peamiseks sai julgeolekuküsi-

mus, mobiliseeris Vene-oht Lätis valima minema enam neid inimesi, kes ei andnud oma häält mitte Koosmeele, vaid nn läti partei Ühtsuse poolt. Läti kaotas Euroopa Parlamendis ühe saadikukoha ja arvati, et see tuleb Ühtsuse arvelt. Selle asemel aga sai Ühtsus hoopis ühe koha lisaks. Kohakaotajaks oli aga just Koosmeel, kes esindab peamiselt venekeelset elanikkonda. Samasugust reaktsiooni ennustatakse ka oktoobri alguses toimuvatel valimistel. Arvatakse, et Ukraina sündmused mobiliseerivad inimesi ka seimi valimistel häält nn läti parteidele andma. Samas on ka muukeelses elanikkonnas märgata arvamuste lahknevust: hiljutise uuringu järgi on 38 protsenti Läti rahvusvähemustest Ukraina konfliktis Vene poolel, 15 protsenti Ukraina poolel ja 40 protsenti ei oska seisukohta võtta. Koosmeelele, kes teeb koostööd Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa, võib see tähendada, et osa nende valijatest jääb valimispäeval koju, kuid on kindlasti ka neid, kes otsustavad veelgi venemeelsemate jõudude kasuks. Mida tasub meeles pidada kõigis Balti riikides, on see, et hirmutamisstrateegia ja seeläbi konflikti õhutamine eesti-, läti- või leedukeelse enamuse

ja vene vähemuse vahel kuulub Kremli plaanidesse. On selge, et see ei tule kuidagi kasuks Vene vähemuse olukorrale Balti riikides, kuid selle parandamine ei ole ka kunagi olnud Putini eesmärk.

JUHTMÕTE On üsna loomulik, et reaktsioon Venemaa tegudele kajab vastu ka riikide sisepoliitikas. Just nagu Lätis, kus seisavad ees uue seimi valimised.

LK 10–11

PÄEVA KOMM Mõlemal pool on neid, kelle ellu jäi kampaania lõppedes tühimik. Osa sellest jõust on alles. Nüüd on küsimus, mida selle impulsiga argises maailmas teha, et selle hoog ei tooks kaasa vaid kahtlusi ja lõhestumist.

KÕVA SÕNA Tahaks loota, et vähemalt üks uutest jõududest osutub valituks uude riigikokku. Kahjuks on seesuguseks optimismiks vähe alust. TLÜ politoloogialektor Tõnis Saarts, PM 20.09

Mõlemal pool on palju neid, kes hingavad kergendatult – olgu tulemus milline tahes, nüüd saab naasta tavalisse maailma, kus ehk ei täida päevi nii palju kirglikku poliitikat. Samamoodi on mõlemal pool neid, kelle ellu jäi kampaania lõppedes tühimik – tohutu impulss lihtsalt peatati kuskil. Hetkelisest uimasusest hoolimata on osa sellest jõust aga alles. Nüüd on küsimus, mida selle impulsiga argises maailmas teha, et selle hoog ei tooks kaasa vaid kahtlusi ja lõhestumist. Juba on tekkinud sotsiaalmeedias «liikumine 45» – see protsent rahvast, kes hääletas iseseisvuse poolt – ja levivad 10 nõuannet, kuidas jah-liikumise potentsiaali mitte raisku lasta. Nende hulka kuuluvad soovitused liituda mõne iseseisvust toetanud erakonnaga, hoida nähtaval referendumi eel tõstatunud teemasid, rääkida neist ja igal juhul osaleda – kas siis erakonnas, mõnes organisatsioonis või lihtsalt kogukonna elus, toetades näiteks mõnd heategevusprojekti, tehes šotlaste elu selle läbi paremaks ja hoides alles ideed iseseisvuse võimalikkusest. Mõlemal poolel on praegu käes märkimisväärne jõud ning kui osakegi sellest kandub edasi ja leiab rakendust konstruktiivsel moel, ei pea unenäo lõpule järgnev argipäev olema sugugi hall.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Selle asemel, et lõhet laieneda lasta, tuleks püüda seda vähendada. Arusaam, nagu toetaks Balti riikide venekeelne elanikkond üksmeelselt Putini poliitikat või oleks valinud infosõjas Venemaa poole, ei ole tõsi. Sama kehtib ka Venemaa elanike kohta. Parim tõestus sellele on eilsed Ukraina sõja vastased meeleavaldused Moskvas ja Peterburis, millest võttis osa tuhandeid inimesi. Mis puutub aga Venemaa hirmutamisstrateegiasse, siis paistab see andvat sootuks vastupidiseid tulemusi. Soome, kes varem NATO liikmesusse üsna leigelt suhtus, osales eile esimest korda NATO õppustel. Hirmutamiseta poleks seda ilmselt niipea juhtunud.

urmas nemvalts

liisa tagel

Postimees 1921. aastal Meie seisukord muutus kindlamaks. Eesti vastuvõtmine rahvasteliitu on viimaste sõnumite järele kindlama põhja saanud. Kõikide riikide asemikkude pooltolemine, peale kahe erapooletu, on heaks tunnistuseks, et meie iseseisvus rahvusvahelise kaalu peal ei ole mitte leitud kerge olevat. Meie oleme juba selle peale tähelepanekut juhtinud, et rahvasteliidu otsus tugevaks vastukaaluks on mitmesugustele vaenulikkudele püüetele meie iseolemist kahtlaseks teha. Vahekord teiste riikidega saab rahvasteliidu liikmeks olles kindlama aluse, mida nõnda kergesti enam kõigutada ei saa. Eesti välispoliitikal on uutel tingimistel hõlpsam oma sihtisid rajada. Tähtis on teade rahvasteliidu kommisjoni ühemeel-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

sest otsusest veel sellepoolest, et tema kahtlevat arvamist meie riiklise iseseisvuse kohta kaotada aitab nende juures, kes meie oma inimeste hulgas nõrgema usuga on. Meie teame väga hästi, et iga ärevam liigutus võõraste poolt mitmeid küsima paneb, kas Eesti riigi olemine küllalt kestev jaksab olla, kui poliitiline olukord meie idapoolse naabri juures muutuma peaks ja püüd endise suuruse järele seal kerkib. Need kahtlused peavad nüüd kaduma. Rahvasteliidu täisõigusliseks liikmeks saades on meil võimalik otsekoheselt rahvaste vahekordade lahendamisest osa võtta ja meie enese loomuliku õiguse eest mõjuvalt seista. Ja see on tugevaks pandiks kõiksuguste ootamatuste vastu. 22.09.1921

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Vene saatkonna ees avaldati Putini vastu meelt

Piiri rikkunud mehed avaldasid vastupanu Piirivalvurid pidasid laupäeva lõuna paiku Narva jõel kinni kaks kalapaadiga ebaseaduslikult piiri ületanud Venemaa kodanikku, kes eirasid piiripolitseinike korraldusi ning osutasid füüsilist vastupanu. Mehed üritasid põgeneda tagasi Venemaa territooriumile, lõigates kolmel korral noaga läbi köie, millega nende paat oli piirivalvekaatri külge kinnitatud, teatas Ida prefektuur. Mehed peeti kahtlustatavana kinni ja viidi Jõhvi arestimajja. postimees.ee

Vabaerakond valis esimeheks Andres Herkeli Eesti Vabaerakonna asutajad kinnitasid laupäeval erakonna põhikirja, programmi ja sümboolika ning valisid erakonna esimeheks riigikokku kuuluva Andres Herkeli (pildil). Herkel sai esimehe valimistel 162 ning tema vastaskandidaat Alger Tammiste 11 häält. Juhatuse kümnele kohale kandideeris 27 erakonna liiget. postimees.ee

40 000 Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Rahvuslaste ühendus, Ants Erm ja Uudised Ukrainast korraldasid eile Tallinnas Vene saatkonna ees piketi «Peatagem Putin!». Saatkonna juurde kogunes meelt avaldama paarkümmend inimest, kes hüüdsid loosungeid «Vabastage Ukraina», «Vabastage Eston Kohver» ja «Maha Putin». «Me peame endale tunnistama, et Ukraina peab täna

võitlust kogu Euroopa eest – nii Soome kui Rootsi eest ja loomulikult Eesti, Läti ja Leedu eest,» selgitas piketi peakorraldaja, IRLi Rahvuslaste esimees Tarmo Kruusimäe. «Meie moraalne kohus on seista ühiselt agressori vastu ja pakkuda igakülgset abi Ukrainale.» Ta toonitas, et piketi eesmärk on avaldada toetust ka Venemaal vangistatud Eesti kaitsepolitseinikule Eston Kohvrile. postimees.ee foto: tairo lutter

eurot annab Eesti juurde Ebola viiruse puhangu tõkestamiseks Lääne-Aafrikas.

Kood avab galerii ja video meeleavalduselt.

TAGASILÖÖK. Ligi aasta otsa Indias viibinud Eesti laevakaitsja Raigo Kustmanni väitel takistab nende koju naasmist muuhulgas ka tööandja AdvanFort.

Laevakaitsjad jagavad tuba prussakate ja gekodega toomas randlo reporter

ohkem kui 11 kuud Indias viibinud laevakaitsja Raigo Kustmann kirjeldas eestlaste viletsaid elamistingimusi Chennai linnas, kus hotellituba jagatakse putukate ja sisalikega, ning lisas, et tema arvates on üks meeste kodumaale naasmise takistajaid nende tööandja AdvanFort. India kaguosas Chennais elavad 14 eestlast on nelja väiksema grupina mööda linna laiali paisatud. Aprillist juuli lõpuni olid nad hotellis, milles elamise korraldas AdvanFort, kuid firma ei tasunud arveid ning laevakaitsjad olid sunnitud ise endale elukoha leidma. Osa meestest elab odavates hotellides, teised on leidnud endale üürikorterid. «Mina ja minuga veel kaks saatusekaaslast elame hotellis. «Hotell» on selle kohta muidugi hästi öeldud, pigem võõrastemaja. Üüri maksame 19 500 ruupiat (250 eurot) inimese kohta kuus,» rääkis Kustmann. «Hotelli puhtus jätab soovida. Igapäevasteks kaaslasteks on sipelgad, prussakad ja moskiitod. Vahel ärkad öösel üles, kuna sinu peale on potsatanud mõni geko või prussakas.»

Võimalus ise süüa teha on Kustmanni sõnul vaid nendel laevakaitsjatel, kes üürivad korterit. «Kuna söögitegemisvõimalused puuduvad, siis on söögiks meil kõik sellised toidud, mida kannatab veekeetjaga teha,» kirjeldas ta. Valdav osa laeva meeskonnast pääses aprillis vanglast välja ning juulis vabastati nad ka neile esitatud süüdistustest, kuid reedel tabas laevakaitsjaid tagasilöök. Juulist alates on toimunud kohtuistungid, kus on arutatud meeste passide ja isiklike asjade tagastamist, aga siiani pole edusamme olnud. Reedel teatas Tamil Nadu osariigi politseiülem Eesti konsulile, et mõni nädal tagasi kaebas prokuratuur meeste süüdistustest vabastamise otsuse edasi India ülemkohtusse. Ülemkohus

teeb otsuse, kas kaasus võetakse arutlusele, tõenäoliselt kahe kuni kuue nädala jooksul. «AdvanFortile on kasulik, et me siin viibime, kuni käib menetlus laeva ja relvade vabastamiseks, sest taotlus on esitatud kohtule ja kõik on pandud ühte patta – laev, relvad, passid, isiklikud asjad ja väljasõiduload,» rääkis Kustmann. «Kui relvad ja laev sellest nimekirjast välja jätta, oleksime vist juba ammu kodus olnud. Oleme oma kahtlusi ja kõhklusi maininud nii konsulile kui ka suursaadikule. Meile on advokaat otse öelnud, et klient AdvanFort on keelanud tal meiega suhtlemise ja info jagamise.» Ta lisas, et AdvanFort lõikab kasu Eesti, Suurbritannia ja Ukraina välisministeeriumi tööst, kes üritavad kiirendada

Lähedane: peredel on raske Ühe Indias viibiva laevakaitsja elukaaslane Kersti Eenok rääkis, et 14 eestlase varsti juba aasta kestnud saaga on lähedastele olnud väga raske. «Pered peavad mehi toetama, aga keegi ei küsi, kust peaks see raha tulema, kui peredel endilgi on raske. Mehed pole palka saanud pea aasta ja osa polnud ju üldse palka saanud, sest nad võeti kinni, kui olid alles tööle läinud,» lausus Eenok.

«Ka peredel on raske, isegi väga raske. Maksud vajavad maksmist ja toetav mees või siis isa – ükskõik, kes ta on, aga ikkagi toetaja – on pidanud taluma India väntsutusi pea aasta varsti.» Naise sõnul ei taha mehed seda ilmselt ise tunnistada, aga nad vajaks läbielatu tõttu ka psühholoogilist abi. «Kahjuks on nii, et kui suhtled, siis saad aru, et sellist meest, nagu ma eelmise aasta juunikuus tööle saatsin, ma

enam küll tagasi ei saa,» lausus ta. «Seda, mida meie oleme pidanud siin üle elama, ei oska sõnadesse panna. See on olnud väga närvesööv ja stressirohke. Vahel on täiesti lootusetuse tunne, kas ma üldse kunagi veel oma meest näen. Paraku ei oska mitte keegi mõista ega tunda seda tunnet,» lisas ta. «Ma elan lootuses, et varsti saab see õudne aeg läbi ja kallistan oma meest, omas kodus.» PM

oma kodanike naasmist kodumaale ning aitavad seeläbi firmal laeva ja relvi kiiremini tagasi saada. «Meie konsul on avaldanud soovi osaleda kohtuistungil ja firma advokaat on valetanud, et istung on edasi lükatud, aga tegelikkuses on istungid toimunud,» rääkis Kustmann. Päevi saadavad laevakaitsjad mööda internetis surfates, teisi meeskonnaliikmeid külastades ning jõusaalis ja ujumas käies. «Vaba aega on meil palju. Enamiku ajast istume internetis suheldes või loeme uudiseid. Muud siin lihtsalt internet ei võimalda. Käime basseinis ujumas kaks-kolm korda nädalas. Miks basseinis? Sest rannas võib «miini» sisse astuda. Kohalikel on nimelt komme hädasid liivale teha,» kirjeldas laevakaitsja meeste elu Indias. «Väljas käimegi ainult sisseoste tegemas või teistel meestel külas. Välja ei kipugi minema juba sel põhjusel, et on räpane, palju tüütuid kerjuseid, palju hulkuvaid, haigeid koeri ning liikluskultuur on olematu. Kui ajas tagasi minna, siis esimesel päeval, kui vabanesime vanglast, sai üks brittidest penilt pureda ja üks eestlastest jäi politseijaoskonna juures rolleri ette,» meenutas Kustmann. Tema sõnul loodavad mehed kodumaale pääseda veel selle aasta sees. «Elame päev korraga ja ei usu lubadustesse. Tuleb olla realist, muidu sõidab katus täitsa ära ja saab veel mõne lollusega hakkama,» naljatas ta.

IRL kinnitas Juhan Partsi peaministrikandidaadiks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu kinnitas eile erakonna riigikogu valimiste esinumbriks ja peaministrikandidaadiks partei aseesimehe Juhan Partsi. Ettepaneku nimetada Parts peaministrikandidaadiks tegi eelmise nädala algul IRLi esimees Urmas Reinsalu. Parts peab peamiseks lahendamist vajavaks küsimuseks Eesti kui rahvusriigi tulevikku. «On selge, et ei ole rahvusriiki, kui pole kriitilist rahvaarvu, kes eesti kultuuri ja keelt edasi kannaks,» lausus ta. postimees.ee

Suri näitleja Peeter Jakobi Pärast rasket haigust suri eile hommikul teatri- ja filminäitleja Peeter Jakobi (sündindud 15. oktoobril 1940). Jakobi ilmselt tuntuim roll on Ivo Schenkenbergi osa filmis «Viimne reliikvia», mehe viimaseks filmirolliks jäi parun von Dellingshausen linateoses «Elavad pildid». 1968. aastal lõpetas Jakobi Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 1973–2008 töötas ta Rakvere teatris. Jakobi ärasaatmine toimub 26. septembril Tallinna Jaani kirikus. ERR Uudised

Maaelu edendamise sihtasutus kolis Viljandisse

Kaardiandmeid kopeerida üritanud ungarlane pandi vangi

Maaelu edendamise sihtasutus kolis Tallinnast Viljandisse ning kolimisega loodi maakonnakeskusesse 15 töökohta. «Täna on meil tööl põhiliselt Viljandi inimesed. Viljandi on saanud ka uusi linnakodanikke Tallinna inimeste arvelt,» rääkis sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg «Aktuaalsele kaamerale». ERR Uudised

Harju maakohus saatis üheksaks kuuks vangi 35-aastase Ungari kodaniku Krisztiani Raczi, kes tabati Tallinnas ja Sauel sularahaautomaatidele kaardiandmeid kopeerivate skimmerite paigaldamiselt. Racz saadetakse pärast karistuse kandmist Eestist välja ja ta ei tohi siia naasta kümne aasta jooksul. ERR Uudised

Postimees.ee küsitlus Kas valmistute valijana juba kevadisteks riigikogu valimisteks? Ei, asun valmistuma siis, kui nimekirjad/ programmid on lõplikult paigas

51%

Jah, hoian end jooksvalt kursis parteide programmide ja valimisnimekirjade valmimise protsessiga

1533 vastajat

6% Ei, teen otsuse viimasel hetkel hetkeemotsioonide ajel

37% Mul on oma valik juba teada

4 || EESTI || POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Magus tükk

17 000 ruutmeetril laiuv Pirita piirivalvekordon oli 20 aastat tagasi kinnisvara, mille endale saamiseks Vene diplomaadid Eestile ultimaatumi esitasid. Kahe riigi vaidlus saatkondade omandiküsimuse üle on nüüd lõpusirgel ja veel tänavu võib Venemaa saada kordonis tegutsemiseks vabad käed. Kordoni asukoht

PADRIKU TEE

Kordoni teenindusala 4953 m2 Garaažid

PIRITA PÕHJATALLINN

Pumpla

LASNAMÄE

LAU RI T

KESKLINN

Alajaam

Laod

Korterelamu

Võrkaiaga ümbritsetud ala

Kordonihoone

Töökoda ja garaažid Kordoni ala Kord 2

25 m

DIPLOMAATILINE MAADEVAHETUS. Eesti ja Venemaa 20 aastat kestnud vaidlus saatkonnahoonete üle päädis tänavu Eesti endale sümboolse hinnaga rentida Moskva saatkonna alust maad ja Venemaa saab kasutada muuhulgas kunagist

Kordon, kust venelased pole oliver kund reporter

tse Tallinna külje all asub Nõu kogude piirivalvekordon, mida venelased pole tänini, ehk siis 20 aasta jooksul Eestile loovutanud. Kummastava loo taga on kümneid aastaid kestnud diplomaatiline käteväänamine Venemaaga, milles idanaaber tänavu lõplikult oma tahtmise sai. «See oli taganemine. Taganemine Tallinna all,» kirjeldab 73-aastane erukolonel Henn Karits. Kunagisel Eesti piirivalve peadirektori asetäitjal oli hämmelduseks põhjust. 1990. aastate alguses oli tal taskus Eesti valitsuse otsus, mis pani tema meeskonnale kohustuse kõik siinsed enam kui 40 Nõukogude Liidu piirivalvekordonit Eesti riigi valdusesse võtta. Nende hulgas oli ka 6. piirivalvekordon: 17 000-ruutmeetrine, aiaga ümbritsetud ja rel-

vastatud valvega maalahmakas Pirital Lauri teel, linnulennult umbes 600 meetri kaugusel mererannast. «Täiesti korras kordonihoone, ohvitseride elumaja, mehaanikabaas, töökojad ja garaažid, meeskonnaruumid, relvaruum, sideruumid, jõusaal, söökla ja köök,» meenutab Karits. Kompleks polnud põhjuseta magus tükk. Toona KGB alla kuulunud Nõukogude piirivalve oli lasknud hoonestu ehitada 1980. aasta Moskva suveolümpiamängude Tallinnas peetud purjeregatiks, et tõsta oma võimekust hoida silma peal siia saabuvatel välisturistidel. Kui Karitsa meeskond 1992. aasta sügisel kordonit üle võtma läks, paistis kõik kena. Kordonihoone anti üle, ent selle kõrval seisvast eluhoonest keeldusid endised punaohvitserid lahkumast. «Nad olid juba muutunud tsiviilisikuteks, aga endiselt siin paigal. Meile öeldi, et nad on nüüd Vene saatkonna teenistuses,» meenutab Karits asjade käiku. Mõnda aega elasidki kordonit relvadega valvanud eestlased endiste punaohvitseridega õlg õla kõrval, sest kogu

kompleks pidi peagi minema Eesti kaitsejõudude käsutusse. Pööre asjade käiku saabus 1993. aasta sügisel. «Tollane Venemaa suursaadik Aleksandr Trofimov tuli kohale ja ütles, et olgu me siit kiiresti kadunud, muidu tulevad probleemid Moskvaga.» Asjale ametliku käigu andnud Karits küsis välisministeeriumilt otse: kas tõesti jätame Tallinnas nii suure kordoni Vene saatkonnale, kuigi teame, et neil on hooned vanalinnas juba olemas? Toonane kaitseminister Jüri Luik pidigi hapult tunnistama: kordonist oli üleöö saanud vahetuskaup, sest Venemaa oli hakanud Eestit Moskvas asuvatest saatkonnahoonetest ilmajätmisega šantažeerima. «Mäletan, et asi oli siiski väga tõsine. Põhjus oli, et meie saatkond Moskvas koos oma juurdeehitusega võib muidu ohtu sattuda,» räägib Karits.

Eestlased pakkisid mõne tunniga asjad ja lahkusid. Pirita kordon jäigi ainukeseks, mida riik pole Nõukogude Liidult ega selle õigusjärglaselt kunagi kätte saanud.

Idanaabrite saatkond laiub Tallinnas ligi 20 000 ruutmeetril, mis on suurim Eesti riigi kinnisvaral asuv välisesindus.

Eesti riik oleks minu arvates pidanud 1994. aastal kanna maha panema. Kahjuks seda siis ei tehtud. Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross

Vaidlus kordoni üle võikski jääda veidraks episoodiks ajaloos, kui see poleks osa väljapressimistaktikaga saavutatud diplomaatilisest maadevahetusest, mille lõppmäng on just praegu. Tänavu 18. veebruaril kirjutasid välisministrid Urmas Paet ja Sergei Lavrov Moskvas alla saatkondade paiknemise kokkuleppele. Selle kohaselt saab Eesti endale saatkonnahoone Moskvas Malõi Kislovski põiktänavas ning võimaluse rentida 99 aastaks sümboolse hinnaga majaalust maad. Venemaa omakorda saab 99 aastaks hoonestusõiguse alusel enda omandisse seitsmest aadressist koosneva hoonekompleksi Tallinna vanalin-

nas Pikal tänaval ning kordoni Pirital. Kui hoonestusõigus sel sügistalvel kinnitatakse, võib Venemaa lisaks maade kasutamisele sinna ka maju ehitada. Ühtekokku laiub idanaabrite saatkond Tallinnas ligi 20 000 ruutmeetril, mis on suurim Eesti riigi kinnisvaral asuv välisesindus. Välisministeeriumi asekantsleri Tõnis Saare sõnul püüti lepingus järgida pariteetsuse põhimõtet, et mõlemad pooled saaksid võrdselt kasu. 20 aasta pikkuseks venis protsess seetõttu, et vaieldi, kuidas ja mis tingimustel maad ja hooned üksteisele vormistatakse. Valitsuse otsustest taganemine on praegu aga võimatu. «Kuna me oleme valitsuse otsusega kordoni nende käsutusse andnud, siis on väga keeruline seda nüüd muuta ja öelda, et lahkuge,» kirjeldab Saar. Julgeolekuekspert EerikNiiles Krossi paneb eelkõige imestama see, kuidas Venemaal üldse lasti sellised tingimused välja kaubelda. Enne okupatsiooni kuulus Nõukogude Liidule vaid üks Pika tänava hoone, ent taasiseseisvunud Eestis on neid Venemaa käsutuses

Venemaa saatkond Eestis loo ilmumise ajaks Postimehe küsimustele Pirital asuva krundi kasutamise kohta ei vastanud.

Kood avab video Vene saatkonna hoonestu juurest.

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Arst: Ebola jõudmine meile pole võimatu rivo veski rivo.veski@postimees.ee

Infektsioonihaiguste arst Argo Parts osaleb ÜRO kriiside ja katastroofide koordineerimise- ja hindamise meeskonna (UNDAC) liikmena neljanädalasel missioonil Libeeria pealinnas Monrovias, et aidata seal tõkestada Ebola viiruse puhangu levikut. Teil on pikaaegne kogemus välismissioonidelt. Kuidas erineb alanud neljanädalane missioon Ebola viireuse puhangu leviku tõkestamiseks varasematest?

Endine Eesti piirivalve peadirektori asetäitja Henn Karits võttis 1992. aastal Pirital asuva kordoni valvamise Nõukogude vägedelt üle, kuid aasta hiljem oli see jälle venelaste käsutuses. fotod: erik prozes

Julgeolekueksperdi Eerik-Niiles Krossi arvates polnud Eestil lihtsalt valikut ja krunt Pirital tuli anda Vene saatkonnale, et tagada Eesti saatkonnahoone kasutusõigus Moskvas.

Võrdväärne tehing? Välisministrite Urmas Paeti ja Sergei Lavrovi 18.02.2014 Moskvas sõlmitud kokkulepe Venemaa annab Eestile:

Eesti annab Venemaale:

• Hoone Malõi Kislovski põiktänav 5/8a Moskvas, üldpinnaga 5254 m2. Selle alune 2243 m2 suurune maatükk antakse 99 aastaks rendile hinnaga 1 rubla aastas.

Hoonestusõiguse alusel hooned ja rajatised: • Tallinn, Pikk 19 ja 21, Hobusepea 3, Lai 18, üldpinnaga 3410 m2 • Tallinn, Pikk 23 ja 25, Hobusepea 1, üldpinnaga 880 m2 • Tallinn, Mähe tee 9, Lauri tee 2, üldpinnaga 2127 m2 • Tallinn, Lauri tee 4, üldpinnaga 128 m2 99 aastaks hoonestusõiguse tasuga üks euro aastas: • Tallinn, Pikk 19 ja 21, Hobusepea 3, Lai 18, pindalaga 1571 m2 • Tallinn, Pikk 23 ja 25, Hobusepea 1, pindalaga 272 m2 • Tallinn, Mähe tee 9, Lauri tee 2, pindalaga 12 839 m2 • Tallinn, Lauri tee 4, pindalaga 4953 m2

kunagi lahkunud le võimalikult palju kinnisvara, lootuses, et nii jääb äraütlemiste kõrval ka midagi kätte. Idanaabrite argument oli alati üks: hooneid on vaja diplomaatide majutamiseks. Pika ja Laia tänava vahelised majad Tallinnas antigi venelastele tervikuna, sest need olid ENSV siseministeeriumi tegutsemise ajal juba omavahel ühendatud. «Muidugi võib tagantjärele vaielda, kas see oli Eesti Vabariigi poolt liiga suuremeelne. Oleks võinud ju need uksed vahepealt kinni müürida, aga küsimus on lõpuks selles, kui väiklaseks sellistes läbirääkimistes minna?» arutleb Velliste. Ta ei eita, et Eesti vastu kasutati survemeetodeid. Taasiseseisvunud riigil polnud Moskva saatkonnahoonele mingeid õigusi, sest kuigi seal tegutseti juba enne Teist maailmasõda, ei lasknud Nõukogude Liit välisriikidel toona kinnisvara omandada. See andis Venemaale 1990. aastate alguses võimaluse ähvardada Eestit kui lihtlabast rentnikku saatkonnahoonest välja viskamisega. «Venemaa tahtis vastu iga-

sugust muud kinnisvara. Me rõhutasime, et kusagil on mingisugune piir. Neil oli palju nõudmisi, mida me tagasi lükkasime,» kinnitab Velliste. Üks, mis lõpuks sõelale jäi, oligi Pirita kordon. «Kvantitatiivselt võis see meile tunduda ebamõistlik – neil ei ole ju nii palju töötajaid! Aga kuhugi oli neil elamist vaja ja see asukoht on elamiseks mugav,» möönab ta. Toonase välisministri sõnul kaaluti läbi ka see, kas kordoni jätmine Venemaale võiks ohustada Eesti julgeolekut. Sellist ohtu, millest meie teenistused jagu ei saaks, aga ei nähtud. Eerik-Niiles Krossi sõnul on saatkonnale kinnisvara taotlemine tuntud võte, mille tegelik eesmärk on saada juurde diplomaatilise puutumatusega kaetud pinda. Sellistes hoonetes on Eesti ametiasutustel juriidiliselt keeruline avastada riigivastast või luuretegevust. Kross tõi välja, et Vene saatkonna jõuline surve langes kokku Vene vägede, sealhulgas sõjaväeluure GRU signaalluure üksuste lahkumisega Eestist 1994. aastal. «Võib arvata, et venelastel oli tarvidus teatud funktsioonid üle kolida.

Kellega koos te töötate?

Meeskonnas on kolm MapActioni (Suurbritannia humanitaarkatastroofide kaardistamise organisatsioon – toim) inglasest liiget, kes tegelevad kaartide joonistamisega. Belgiast on kohal üks logistik. Ülejäänud ekspertidest on üks leedulanna, prantslane ning üks Soome ekspert. Lisaks on meiega kolmeliikmeline taanlastest koosnev toetusmeeskond. Teie töötingimused on seega head?

u 99 aastaks sõlmitud lepinguga, mille kohaselt saab t Nõukogude piirivalvekordonit Pirital.

seitse. Osal neist pindadest olid õigusjärgsed omanikud, kellega Eesti Vabariik pidi Venemaa kasuks vaidlusi lahendama. «Eesti riik oleks minu arvates pidanud 1994. aastal kanna maha panema. Kahjuks seda siis ei tehtud,» analüüsib Kross. «Muidugi olid ka tähtsamad probleemid – saada Vene vägedest lahti ja hakata oma riiki üles ehitama.» Kokkuvõttes taandubki asi küsimusele, kas kaup oli aus või jäid 1990. aastatel sageli vahetunud valitsused ja välisministrid Vene karu survele lihtsalt alla. Krossi sõnul on tõenäoline, et Eestil polnud valikut ja ohvreid tuli tuua. «Eesti huvides oli lõpuks ometi maandada riskid Moskvas: näiteks see risk, et kui ühel päeval on Vene valitsusel paha tuju, siis nad võtavad meilt saatkonna ära. Venelased ei ole kunagi kõhelnud mölaklikke vahendeid kasutamast.» Aastatel 1992–1994 välisministriks olnud Trivimi Velliste sõnul olid läbirääkimised venelastega algusest peale äärmiselt keerulised. Eestlased said kohe aru, et Vene diplomaatide taktika on küsida enda-

Varasemaga võrreldes erineb see, et tegemist on sõjast laastatud maaga. Siin puudub esmatasandi arstiabi ja orbude sotsiaalabi, esineb turvaprobleeme. Samuti on praegu siin vihmaperiood, mis tähendab, et lisaks Ebolale on probleemiks malaaria, koolera ja kõhutüüfus. Probleemiks on logistika, kuna teed on paljudes piirkondades läbimatud. ÜRO poole pealt on see tavaline missioon, kuna reeglid ja toimimisprotseduurid on kõigile selged. UNDACi meeskond on selles mõttes väga kogenud.

Ma ei taha öelda, et ma tean, et venelased signaalluuret Pikalt tänavalt või kusagilt mujalt teevad, aga ma oleksin üllatunud, kui nad ei teeks,» ütleb Kross. Kordonit vaatamas käinud Postimees tuvastas, et kahekorruselise eluhoone kõik aknad on trellitatud ja lisaks ööbimisele tegutsevad diplomaadid majas ka päeval. Kodusest elust annavad aimu lilled aknal ja isevalmistatud grill maja tagaküljel. Aiaga ümbritsetud kordon ise on pealtnäha küll võsastunud, kuid sinna viivad teed reedavad mõõdukat kasutamist. Kordoni töökojale on paigaldatud uued uksed ja peahoone katusel on kaks satelliiditaldrikut. Seda, kas kordon oli strateegiline valik või pelk ihalus Pirita idülli järele, saame ilmselt teada mõne aja pärast, kui venelastel tekib võimalus see oma käe järgi ümber ehitada. Senikaua on ilmselt põhjust muret tunda sama vähe, kui tunneb Ameerika Ühendriikide saatkonna töötaja, kes rentis hiljuti endale maja täpselt venelaste vastas.

Tingimused on ideaalsed. Olemas on elekter ja täielik valmisolek sidepidamiseks – internet, satelliittelefon. Töötame Libeeria telekomi hoone võimlas, mis on meile lahkesti loovutatud. Kuidas on Ebola-puhang sealset eluolu mõjutanud?

Pealtnäha ei saagi linnapiirkonnas aru, et midagi teistmoodi oleks. Hotelliaknast vaadates Aafrika nagu ikka – inimesed autodes tuututavad, kõnnitakse rahulikult tänavatel. Probleem avaldub aga poodides – hinnad tõusevad iga päevaga, toitu on järjest vähem. Igal sammul kontrollitakse sul palavikku. Igal pool näeb punavalgeid ämbreid klooriveega, kasutusel on mitmed desinfektandid. Palju on plakateid, mis teatavad tavainimesele, kuidas haigus levib ja kuidas selle suhtes toimida tuleb. Mis teeb Ebola leviku tõkestamise keeruliseks?

See, et tänavatel on palju orbusid. Kui orvud meeletutes hulkades kogunevad, siis kes veel ei ole nakatunud, seisavad mõne aja möödudes silmitsi haiguspuhanguga. Esmatasandi arstiabi on täielikult kokku varisenud – parameedikud on ise nakatunud ja järgmised on nakatumise vältimiseks haiglatest ja kliinikutest massiliselt lahkunud. Kardetakse oma tervise pärast.

Infektsioonihaiguste arst Ago Parts. foto: peeter langovits

Patsientide hulk on nii tohutu, et meditsiinitöötajad ei suuda neid teenindada, samuti on puudus ravimitest. Paljud haiged jäävad seetõttu värava taha, tekib frustratsioon, mille tõttu rünnatakse haiglaid, humanitaarabitöötajaid, süüdistatakse valitsust. Kuidas haiguskoldes üksteist inimlikul tasandil aidatakse?

Igaüks, kes haigust kahtlustab, peidab end ära. Pereliikmed varjavad haigeid, et info jumala eest naabriteni ei jõuaks. See on häbiasi ja kardetakse ka konflikte naabritega. Kui keegi on jäänud haigla ukse taha n-ö ootejärjekorda ja oksendab seal juba verd, ei lähe keegi talle appi, sest kõik kardavad oma tervise pärast. Väiksemates linnades ei saada ka matmisega hakkama, sest ei ole krematooriume. Öö varjus tuuakse surnud tänavale ja sinna need ka jäetakse. Kujutage ette: laibad roiskuvad tänaval ja koerad näksivad neid. Samas on siin ka matmiskombed erilised. Surnut pestakse, antakse suud, kuid Ebola viirus levib laibalt veel päevi edasi. Kuidas haigus ilmneb ja kui tõenäoline on, et see jõuab ühel hetkel ka Euroopasse, Eestisse?

Iga inimene, kes tuleb Aafrikast või Kagu-Aasiast ning kellel on palavik, ei pea esimese hooga kahtlustama Ebolat. Tõenäolisem on malaaria, mis kiiresti levib. Palavik seejuures ei pea olema kõrge. Ebolaga on jällegi sama asi – see algab nagu gripp. On halb enesetunne, palavik, kõhu- ja kurguvalu, haavandid limaskestadel, iiveldus, oksendus ja kõhulahtisus. Alles siis, kui tekib maksapuudlikkus, seesmised ja välimised verejooksud, annab Ebola endast märku. Sellel Ebola viirusel, mis praegu levib, ei ole peiteperiood mitte kaks-kolm päeva, vaid koguni 21 päeva. Inimene võib olla haige, aga ei pruugi sellest kuni kolm nädalat ise midagi teada. Teoreetiliselt on see tänapäeval võimalik, et Ebola jõuab nii Euroopasse kui ka Eestisse seoses aktiivse lennuliiklusega. Millised on väljavaated haigus kontrolli alla saada?

Tingimused selleks on loodud. Haigus on hakanud väsima. Mingil hetkel oli haigusesse suremus 90 protsenti, praegu on keskmine suremus 70 protsenti.

6 || EESTI || POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

HARIDUSTEMPLITE SAATUS. Üle Eestimaa tekib muudkui juurde suletud koolihooneid, millega pole väikestes kohtade

Müüa suur maakoolimaja. priit pullerits vanemtoimetaja

as poleks ahvatlev kuulutus? «Müüa 1980. aastate lõpus Lõuna-Eestis valminud kahekorruseline hoone, mille juurde kuulub täismõõdus spordisaal, kõrval laiub 20 hektari suurune park ning kolme saarega järv, hoone eest möödub valgustatud kergliiklustee. Hind üks euro.» Nii madalale on langenud seoses koolide sulgemisega koolimajade hinnad. Sest kohalikud omavalitsused on hädas ja murravad pead, mida lastest tühjaks jooksnud hoonetega peale hakata. Sedasi väidabki Põlvamaa Valgjärve vallavolikogu esimees Hegri Narusk, et kui keegi ostaks Valgjärve suure, H-kujulise koolihoone kas või üheainsa euro eest ning soostuks selle kahe aastaga korda tegema ja hoonele uue rakenduse leidma, oleks see supertehing nii müüja kui ka ostja vaatevinklist. Viimased kolm aastat, kui Valgjärve endises koolimajas koolitunde enam toimunud pole, on tulnud seal suured summad sõna otseses mõttes korstnasse kirjutada: kütmisest pole ju pääsu, et niiskus seinte vahele ei tungiks. «Kulu on päris märkimisväärne,» tõdeb Narusk. «Oleks me erafirma, ei tasuks sellise hoone pidamine absoluutselt ära.»

Sümboolne hind Kuna enamik suletud koole asub väikestes kohtades, kus elu tikub niigi kokku kuivama, on omavalitsustel uksed sulgenud koolihooneile keeruline uusi omanikke või rentnikke leida. Näiteks Järvamaal, kus on viimase pooleteise kümnendiga õpilastest tühjaks jäänud üheksa koolimaja, seisavad isegi nood kolm, mis on õnnestunud eraomanikele maha müüa, elutult ja lagunevad. Vähem kui pooled, neli hoonet, on leidnud uued kasutajad. Uurisin, mis on saanud käesoleval kümnendil ehk viimase nelja aastaga Eestimaal suletud koolimajadest, ning leidsin, et enamiku saatus on pehmelt öeldes lahtine, ent otse öeldes tume, täpselt nagu endisel Valgjärve põhikooli hoonel. Ent see ei tähenda, et suured tükid kinnisvara oleks kõikjal saadavad vaid euro eest. Pärnumaal pani Häädemeeste vald vastu sügist viimase aasta tegevusetult seisnud Massiaru funktsionalistlikus stiilis koolimaja koos kõrvalhoonete, mänguvälja ja kooliaiaga müüki 40 000 euro eest. «Hind on muidugi sümboolne,» lausub Häädemeeste vallavanem Magnus Mõttus. «Mõnes suurlinnas küsitaks analoogse kinnistu eest miljoneid.» Tema kinnitusel pole eesmärk müügiga vallale niivõrd raha teenida kui tagada, et tüh-

jaks jäänud hoones hakataks tegema midagi asjalikku, mis tuleks kasuks nii koolimajale kui ka kohalikule külaelule. Varem korraldatud enampakkumisel koolile, mille kuulsaim lõpetaja on tõstmise olümpiavõitja Jaan Talts, vallal ostjat leida ei õnnestunud. Ka Rakke valla juhid LääneVirumaal on otsustanud tänavu suletud Salla põhikooli hoone müüki panna. Vallavanem Andrus Bloki sõnul jääb üksnes loota, et kuskilt ilmub investor, kes on valmis omaaegse mõisahoone, nüüdse kultuurimälestise korda tegema, seda enam, et läheduses kõrgub Emumägi, mis loodetavasti pakub võimalusi turismi edendamiseks. «Aga lihtne see ei ole,» tõdeb ta, «sest mõisakomplekse on Eestis müügil küllaga.» Seni on hiljuti suletud koolimajadest läinud ilmselt kõige paremini Pärnumaa Tihemetsa põhikooli hoonel, mille Saarde vald müüs enampakkumisel alghinnast, 32 000 eurost veidi suurema summa eest perekond Heinale Tallinnast. (Täpset summat ei soovinud tehingu kumbki pool avaldada.) Pealinnas kontoritööd tegev Raili Hein oli mitu aastat otsinud Eestimaal inglise kirjaniku Rosamunde Pilcheri romantiliste romaanide teleekraniseeringute õhustikku pakkuvat paika, kus tegelda oma kauase unistuse, veinide väiketootmisega. Paar-kolm mõisahoonet, mis silma jäid, maksid aga liiga soolast hinda. Kuni naine leidis koos abikaasaga mullu selleks ajaks aasta tühjalt seisnud Tihemetsa põhikooli muinsuskaitsealuse hoone, mis oli ehitatud üle-eelmise sajandi keskel sealse riidevabriku direktorile. «Eks see emotsiooniost oli,» möönab Hein, ent ei kahetse, olgugi et keldrid, mis on veini tootmiseks ääretult olulised, olid vett täis, kümme korstnat on vajanud tugevat toestamist ning küllap pakub vana maja veelgi ootamatusi. Sedasi ei oska ta ka ennustada, millal võiks tegemistega niikaugele jõuda, et saaks esimese veinilaari vaatidest pudelitesse villida. Ehkki Saarde abivallavanem Ave Kallo tunnistab, et Tihemetsa põhikooli ilusat hoonet oli kahju maha müüa, annab ta endale aru, et omavalitsusele tähendanuks selle ülalpidamine üksnes kulu, seda enam, et head ideed, mida majaga pihta hakata, vallal endal polnud.

ne lasteaed, endises kooli osas on nüüd avatud noortekeskus ning toimetab maanaiste selts, uuel aastal on plaanis sinna kolida ka raamatukogu. Saaremaal Kaarma endises koolimajas on lisaks raamatukogule koha leidnud ka velskripunkt, vanas sööklaosas tegutseb aga väikeettevõte GoodKaarma, mis toodab ökoseepi. Põdrala vald Valgamaal andis Väike-Emajõe ääres paikneva Pikasilla koolimaja, endise kõrtsihoone, pärast külarahvaga nõu pidamist ületuleva aasta lõpuni külaseltsi kätte; algul kaaluti ka, kas mitte rajada kinnipandud koolihoonesse majutusasutus või pansionaat.

Müüdud! Tiheme aastal. Hoonesse

Õhus on variandid Mõistagi hellitavad vallajuhid lootust ja näevad vaeva, et hingusele läinud koolimajad võimalikult pikaks ajaks taas rakendust leiaks. Aga kerge see pole. Sedasi, kuni miski pole lõpuni kindel, ei soovigi Raplamaa Kaiu vallavanem Erika Reinumägi avalikult kuulutada, kes on see potentsiaalne rentnik, kes on ilmutanud huvi Kuimetsa suletud algkooli ja sealse täismõõdus võimla vastu.

Kohalikud omavalitsused on hädas ja murravad pead, mida lastest tühjaks jooksnud hoonetega peale hakata.

Viis kooli on Põlva vallas ilmselgelt liiga palju, eriti veel arvestades, et ületuleval aastal valmib 254 õpilasele mõeldud riigigümnaasium. Suuremale osale suletud koolimajadest on kohalike omavalitsuste juhid pidanud leidma n-ö käepärase lahenduse. Tuudi algkooli hoonesse kolis Lihula vallavalitsus Läänemaal seni ühes korteris asunud raamatukogu ning andis kaks ruumi külaseltsi käsutusse. Jõgevamaal Puurmani vallas jätkab Saduküla lasteaia-algkooli hoones tegevust kümnekohali-

Raamatukogu. Tuudi algkool (Lihula vald, Läänemaa). Lõpetas tegevuse 2012. aasfoto: ain saare tal. Raamatukogu ja seltsiruumid.

Tori vallal Pärnumaal tuleb lahendada kahe endise koolimaja saatus. Tänavu suletud Viira kooli paaris ruumis toimetab kohalik arenguselts, aga vallavanem Kaie Toobali sõnul on lähiajal kavas pakkuda koolikompleksi, millesse kuulub ka kümme aastat tagasi renoveeritud õpilaskodu, kõigepealt ministeeriumidele, ja kui see neile huvi ei paku, siis otsida rentnikku lehekuulutuste kaudu. Tori valla teise tühjalt seisva koolimaja, Selja algkooli hoone ostmiseks on näidanud soovi noorsootööga ja laagrite korraldamisega tegelev MTÜ. Põlva vallal läks mullu uksed sulgenud Himmaste algkooliga võrdlemisi kiiresti õnneks. Algul kaalusid vallajuhid võimalust avada selles Jakob Hurda muuseum, seejärel vaagisid isegi müügimõtet, kui eelmise aasta lõpul avaldas Rosma külas asuv Waldorfi kool seoses õpilaste arvu suurenemisega soovi laieneda Himmaste koolimajja. Rosma Haridusselts saigi selle oma käsutusse 14 aastaks, tasuta. Ent sellega pole Põlva vallavanema, endise riigikogu liikme Georg Pelisaare mured kaugeltki murtud. Mees annab aru, et viis kooli tema juhitavas vallas on ilmselgelt liiga palju, eriti veel arvestades, et ületuleval aastal valmib 254 õpilasele mõeldud riigigümnaasium. Siis, ennustab Pelisaar, kerkib ilmselt küsimus, mida teha kolm kümnendit tagasi 660 õpilasele ehitatud Põlva keskkooli, nüüdse Põlva põhikooli hoonega, kus praegu õpib vaid neljandik ettenähtud arvust, 180 last. «Ei julge välja öeldagi, mis sest saab,» tunnistab ta. «Üks variant oleks hooldekodu.»

Põlvamaa Valgjärve vallavolikogu esimehe Hegri Naruski sõnul on õpilasteta jäänud Valgjärve põhikooli

Külakeskuseks. Saduküla lasteaed-algkool (Puurmani vald, Jõgevamaa). Kool lõpetas tegevuse 2013. Lasteaed tegutseb edasi, lisaks noortekeskus ja seltsiruumid, kavas avada raamatukogu; plaan kujundada hoonest külakeskus. foto: priit pullerits

Müüa. Salla põhik Müüki paisatud v

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

s sageli mitte midagi peale hakata.

Hind üks euro Müüa. Massiaru algkool (Häädemeeste vald, Pärnumaa). Lõpetas tegevuse 2014. aastal. Kogu koolikompleks on müügis 40 000 euro eest. foto: urmas luik / pärnu postimees

etsa põhikool (Saarde vald, Pärnumaa). Lõpetas tegevuse 2012. foto: henn soodla / pärnu postimees tuleb väike veinitööstus.

Rendile anda. Viira kool (Tori vald, Pärnumaa). Lõpetas tegevuse 2014. aastal. Enamik hoonest tühi, mõnes ruumis tegutseb külaselts. foto: ants liigus / pärnu postimees

Müüa? Valgjärve põhikool (Valgjärve vald, Põlvamaa). Lõpetas tegevuse 2011. aastal. Kaks kolmandikku hoonest tühi, kolmandik käigus: raafoto: kalev saar matukogu, võimla, külaselts.

Uus kasutaja. Himmaste algkool (Põlva vald, Põlvamaa). Lõpetas tegevuse 2013. aastal. Rosma Haridusseltsi kasutuses (tasuta), hoones foto: kalev saar tegutseb Johannese kool.

Hooldekoduks? Kaarma kool (Kaarma vald, Saaremaa). Lõpetas tegevuse 2012. aastal. Kaks kolmandikku hoonest tühi, kolmandik käigus: foto: kaarma vallavalitsus raamatukogu, velskripunkt, seltsiruumid.

foto: kalev saar

Rendile anda. Kuimetsa algkool (Kaiu vald, Raplamaa). Lõpetas tegevuse 2014. aastal. Valla esindajate kinnitusel on tekkinud lootus leida foto: kaiu vallavalitsus / arno saar hoonele rentnik.

Külaseltsi käes. Pikasilla kool (Põdrala vald, Valgamaa). Lõpetas tegevuse 2014. aastal. Külaseltsil tasuta kasutuses aastani 2016, edaspidi võimalik rajada hoonesse foto: arvo meeks / valgamaalane majutusasutus või pansionaat.

Müüa. Selja algkool (Tori vald, Pärnumaa). Lõpetas tegevuse 2011. aastal. Kolm aastat seisnud tühjalt, nüüd tekkinud vallal lootus, et hoone ostab MTÜ, kes korraldab noortelaagreid. foto: urmas luik / pärnu postimees

suurim miinus selle liiga hea asukoht ning liiga hea väljanägemine, mistõttu hoone saatuse kohta ei saa liiga järske ja kardinaalseid otsuseid vastu võtta.

kool (Rakke vald, Lääne-Virumaa). Lõpetas tegevuse 2014. aastal. vanas mõisakompleksis tegutseb vaid raamatukogu. foto: arvet mägi / virumaa teataja

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014

USA ootab Euroopalt majanduskasvu edendamist USA rahandusminister Jack Lew kutsus pühapäeval eurotsooni üles tegema struktuurimuudatusi paigaltammuva majanduse hoogustamiseks. «Euroopa peab rohkem ära tegema, et majandus vajalikule tasemele viia,» ütles Lew Austraalias Cairnsis G20 rahandusministrite kohtumise järel. «USA kogemused näitavad, et tähtis on kombinatsioon nõudmise suurendamisest lühiajalises perspektiivis ja struktuurimuudatustest pikas perspektiivis, ja ei tohiks valida neist ühte, vaid võtta eesmärgiks mõlemad,» soovitas ta. BNS

1179

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KEEMIATÖÖSTUS. Molycorp Silmet annab umbes viis protsenti haruldaste metallide maailmatoodangust.

Hea pärand nõukogude ajast tõnis oja majandusajakirjanik

töötamisregistrisse kandmata töötajat – enamasti ehituse ja toitlustuse vallast – on maksu- ja tolliamet kahe kuuga tuvastanud.

Eesti Pank selgitab sularaha kättesaadavust Eesti Panga president Ardo Hansson vastab täna riigikogus sotsiaaldemokraatide esitatud arupärimisele ja peab selgitama, kuidas kavatseb keskpank seista selle eest, et inimestel oleks kõikjal Eestis sularaha kättesaadav. Õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure sõnul ajendas sotsiaaldemokraate küsimusi esitama kommertspankade üha süvenev soov minna üle nii sularahavabale asjaajamisele kui ka sularahavabadele kontoritele, mis kahjustab eeskätt maapiirkondade ja väikelinnade elanike huvisid. BNS

EG Võrguteenus kinnitab gaasi varustuskindlust

Vene turiste Leedus poole vähem

Maagaasi üle kandva AS EG Võrguteenuse kinnitusel suudetakse Eestis tagada gaasi varustuskindlus ka kõige kriitilisematel hetkedel. Näiteks kui Estlink 1 ja Estlink 2 elektriühendused samal ajal rivist välja langesid, ei jäänud Eesti tarbijad elektrita, sest elektri varustuskindluse tagas Elering just nimelt gaasiga. BNS

Võrreldes eelmise aastaga on Leedut sel aastal külastanud Vene turiste üle 50 protsendi vähem, mis on tekitanud Leedu turismifirmadele kahju, ütles turismifirma Baltic Blues direktor Marius Mauragas reedel Verslo Žiniosele. Leetu nädalalõpureisidele tulevate Vene turistide arv on vähenenud 30 protsenti. BNS

ea veerandsada aastat pärast taasiseseisvumist ei ole Eestis eriti järele jäänud nõukogudeaegseid ettevõtteid, kes on samas tegevusvaldkonnas jätkanud. Üks vähestest eranditest on haruldaste muldmetallide ja haruldaste metallide tootja Molycorp Silmet. Nõukogudeaegne pole mitte üksnes ettevõte ise, vaid ka enamik seadmeid ja töötajaid. «Töötajad on meil üsna kõrges vanuses,» tunnistab ettevõtte juht David O’Brock. Molycorpi Sillamäel asuva kolme tehase toodang on unikaalne ja oma kitsas valdkonnas on ettevõte maailmas tuntud tegija. «Kui sa räägid maailmas kellegagi, kes teab midagi nioobiumist, siis teab ta kindlasti ka meid,» kinnitab O’Brock. Molycorpi toodangu osakaalu maailmaturul on keeruline hinnata, aga O’Brocki sõnul võib see olla kuni viis protsenti. Ta ise hindab turuosa väikeseks, aga millise teise Eestis toodetud kauba või teenuse globaalne turuosa ulatub ühe kahekümnendikuni, samal ajal kui meie rahvastiku ja majanduse osakaal maailmas on murdosa promilli? Puhast nioobiumi toodetakse Sillamäel 40 protsenti maailmatoodangust. Tõsi, suurem osa nioobiumist toodetakse maailmas siiski sulamina, ja selles äris on Sillamäe turuosa üsna väike.

O’Brock lisab, et Eestis on vähe ettevõtteid, kes ostaksid sisse kogu tooraine ning müüksid välja kogu toodangu. Molycorp Silmetis toodetakse kahte elementide gruppi. Haruldaste muldmetallide hulka kuuluvad lantaniidid (need on Mendelejevi tabeli kõige alumises reas asuvad elemendid), teine grupp on haruldased metallid nioobium ja tantaal. Tegemist on väga erinevate metallidega ja põhjus, miks ettevõte nendega tegeleb, on mineraal, kust need kätte saadakse. See mineraal on lopariit.

Eestis on vähe ettevõtteid, kes ostaksid sisse kogu tooraine ning müüksid välja kogu toodangu. Sillamäe tehas alustas kohe pärast Teist maailmasõda uraani tootmisega algul kohalikust toorainest diktüoneemaargilliidist (diktüoneemakildast), aga peagi hakati toorainet sisse tooma Venemaalt, Ida-Saksamaalt ja Ungarist. Sillamäe oli suuruselt kolmas uraanitootja Nõukogude Liidus, aastatel 1946–1990 toodeti siin umbes 100 000 tonni tuumakütust, mida kasutati nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel. Pärast Eesti taasiseseisvumist uraani rikastamine lõpetati, aga haruldaste metallide ja muldmetallide tootmine jätkus. 1997. aastal ettevõte erastati ning see läks ekspeaminister Tiit Vähi kontrolli alla, kes müüs kontrollomanduse vahepeal ära ja ostis taas tagasi. Lõplikult müüdi ettevõte 2011. aastal USA börsifirmale Molycorp,

kes on nüüd Sillamäe tehaste ainuomanik. O’Brocki sõnul jätkub tooraine import Venemaalt tänini. Tõsi, kaks viimast kuud on seda sisse veetud vaid USAst, aga suhted venelastega on jätkunud ning aeg-ajalt nad oma toorainet Sillamäele saadavad. Venemaa toorainest loobumise põhjus pole siiski otseselt seotud poliitilise olukorraga. «Soovisime teha oma seadmetele omamoodi stressitesti – kuidas reageerivad seadmed ainult Ameerika toorainele,» selgitab O’Brock. Keemilised protsessid on igasuguste hälvete suhtes väga tundlikud ning elementide mõneprotsendilise suhte muutuse jaoks tuleb süsteemi ette valmistada. «Peab ütlema, et katsed on läinud väga edukalt ning me suudame töötada väga edukalt ka ainult Ameerika toorainel,» toonitab O’Brock. Sillamäel toodetakse vaid nelja puhast muldmetalli: lantaani, tseeriumi, praseodüümi ning neodüümi. Teiste haruldaste muldmetallide segu saadetakse Molycorpi teistele ettevõtetele Hiinas.

Sillamäe toodangut kasutab nii lennukitööstus kui ka Euroopa tuumaosakeste kiirendi. Haruldaste metallide tantaali ja nioobiumiga on olukord lihtsam, sest toorainet saadakse vabaturult. Sillamäe tehas saab tooraine peamiselt Brasiiliast, kus neil on pikaajaline koostöö tinatootjaga, nioobium ja tantaal on aga tinamaagi lisand. Molycorp Silmetis töötab pool tuhat inimest, ja nagu öel-

Kui räägid maailmas kellegagi, kes teab mi

dud, on osa töötajaid juba eakamad, ent on uute oludega väga hästi kohanenud. O’Brock kiidab, et ei suuda ära imestada, kui õppimisvõimelised nende töötajad on. «Tihti tuntakse selles eas vastumeelsust isegi arvuti õppimise vastu, meil on nad õppinud selgeks täppisanalüüsiseadmed,» nendib O’Brock. Uute töötajate haridustase ei ole kõrge. Uute töötajate peamine kasvulava on kohalik kutsekool, pärast mille lõpetamist alustatakse seadmeoperaatorina, aga kvalifikatsiooni tõstetakse peamiselt sisekoolitusel. «Tippspetsialistiks saamine võtab tavaliselt 15 aastat,» sõ-

Sinu varustaja Pärnus

Pärnu, Suur-Jõe 58, 80042 info@kanpol.ee tel: 4479111

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Uusi töötajaid leitakse kohalikust kutsekoolist, kvalifikatsiooni tõstetakse sisekoolitusel, tippspetsialistiks saamine võtab tavaliselt 15 aastat.

idagi nioobiumist, siis teab ta kindlasti ka meid, ütleb Molycorp Silmeti juht David O’Brock.

nab ettevõtte juht ja kinnitab, et kaader on üsna stabiilne. Sillamäel toodetud metallide kasutusala on mitmesugused tööstus- ja majandusharud, nende nimekiri on pikk – alates lennukitööstusest, lõpetades Šveitsi ja Prantsusmaa piiril asuva Euroopa Tuumauuringute Keskuse tuumaosakeste kiirendiga, mille magnetite valmistamisel on kasutatud Sillamäel toodetud nioobiumi. Näiteks lantaani kasutatakse nafta töötlemisel bensiiniks, diislikütuseks, petrooleumiks ja teisteks naftasaadusteks ehk krakkimisel. Lantaani ja savi segu on nendes protsessides katalüsaator. Väga puhast lantaani kasutatakse optilise klaasi

valmistamiseks, see suurendab optiliste läätsede läbipaistvust. Tseeriumi kasutatakse autosummutites heitegaaside eraldamiseks. Tseerium on metall, mida saab teha väga õhukesena – ühe grammiga võib katta sada ruutmeetrit. Tseerium ongi siinse Molycorpi jaoks kõige olulisem, moodustades poole toodangu koguhulgast. Kui 25 hektari suurusel territooriumil asuva kolme tehase sisseseade on üsna vana, siis hiljuti renoveeritud kahekorruselises laborihoones on uusim analüüsitehnoloogia. Kuna Molycorpi toodang on puhas või ülipuhas metall, peab toodangu kvaliteedi kontroll olema tipptasemel.

Kuna haruldaste muldmetallide ja metallide hinnad on väga kõikuvad, kõiguvad ka Molycorp Silmeti majandustulemused. Väga hea oli 2011. aasta, mil muldmetallide hinnad kerkisid hullumeelselt kõrgele. Praegu pole hinnad eriti kõrged, aga siiski kõrgemad kui 2009. aastal. «Mina ei kurda,» ütleb O’Brock. «Ei ole küll 130 dollarit kilo, nagu 2011. aastal, aga see oli ebarealistlik hind niikuinii. Olen läbi elanud ka väga halvad ajad, nagu 1999. aastal ja 2000. aasta alguses, mil müüsin tseeriumi umbes 90 sendiga kilo,» lisas O’Brock, kelle sõnul on tseeriumi hind praegu üle kuue dollari kilo.

fotod: sander ilvest

Molycorpi Sillamäel asuva kolme tehase sisseseade on üsna vana, aga hiljuti renoveeritud kahekorruselises laborihoones on uusim analüüsitehnoloogia.

Molycorpi emafirmal rasked ajad Kui ekspeaminister Tiit Vähi 2011. aasta kevadel Silmeti Molycorpile müüs, oli USA börsifirma aktsia hind 59,25 dollarit. Tänaseks on sellest hinnast järele jäänud vaid riismed. Neljapäeval langes Molycorpi aktsia hind 14 protsenti, 1,31 dollarini. Sillamäe tehing toimus ajal, mil haruldaste muldmetallide hinnad olid Hiina ekspordikeelu tõttu kerkinud seninägematutesse kõrgus-

tesse. Molycorpi aktsia hind kerkis varsti pärast Sillamäe ja kaks nädalat hiljem USAs Arizona osariigis asuva haruldaste sulamite ja puhaste metallide tootja, praeguse nimega Molycorp Tollesoni omandamist rekordilisele 77 dollarile. Aga seejärel lõhkes haruldaste muldmetallide hinnamull ja vedas kaasa Molycorpi aktsia. Juba sama aasta lõpuks oli aktsia hind kahanenud poole võrra. Sealt

alates on langus vääramatult jätkunud. Molycorp on kahjumis olnud juba kümme järjestikust kvartalit ning raha voolab ettevõttest välja. Viimase 18 kuu jooksul on ettevõte pöördunud investorite poole lisaraha saamiseks juba kolm korda. Värskeim rahasüst, 400 miljonit dollarit tuli kahe nädala eest riskikapitalifondilt Oaktree Capital, kes on kokku ostnud ka varem emi-

teeritud võlakirju. 250 miljonit sellest rahast saab Molycorp kohe, ülejäänud 150 miljonit saadakse alles siis, kui ettevõte on saavutanud kindlad finantseesmärgid. Analüütikud usuvad, et juhul kui haruldaste muldmetallide hind lähiaastatel tõusma ei hakka, jookseb Molycorp rahast tühjaks 2016. aasta esimeses kvartalis. Ajakiri Forbes usub siiski, et Molycorpi aktsia on ülemüüdud. PM

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

LÄTI VALIMISED. Lõunanaabrid valivad 4. oktoobril endale uue seimi, peamiseks võimalikuks üllatajaks peetakse endise riigikontrolöri parteid.

Meie jaoks pole siin midagi kommenteerida. Kremli pressisekretär Dmitri Peskov vanglast vabastatud endise suurärimehe Mihhail Hodorkovski kavatsuse kohta kandideerida Venemaa presidendiks.

Saksa pered kaebavad Ukraina kohtusse 17. juulil Ida-Ukraina lennukatastroofis hukkunud Saksa kodanike lähedased kaebavad Ukraina hooletuse eest Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Advokaat Elmar M. Giemulla sõnul esitab ta hagi lähinädalatel. Giemulla hinnangul pidanuks Ukraina oma õhuruumi sulgema, kui ei suutnud seda läbivate lennukite ohutust tagada. Giemulla lisas, et hagiga võivad ühineda teistegi ohvrite omaksed. Hiljem on kavas esitada eraldi hagi Venemaa vastu. Saksa ajalehe Bild am Sonntag andmetel loodab Giemulla saada iga ohvri kohta miljoni euro suuruse hüvitise. AP/BNS

Venelased avaldasid meelt Tuhanded venelased avaldasid eile Moskvas meelt Kremli agressiooni vastu Ukrainas, juhtides tähelepanu Venemaa otsesele sekkumisele konflikti. Paljud kandsid Ukraina lippe ja plakateid kirjadega «Ei sõjale!» ja «Putin, lõpeta valetamine!» ning skandeerisid: «Ukraina, me oleme sinuga!» Sanktsioneerimata meeleavaldus toimus ka Peterburis. Minskis üleeile kokku lepitud uue rahuplaani järgi kohustusid nii Ukraina väed kui ka Kremli-meelsed mässajad rindejoonelt tagasi tõmbuma ja moodustama 30-kilomeetrise puhvertsooni. Sellele vaatamata kostis Donetski lennujaama lähedalt eile ägedat tulevahetust. Ukraina presidendi Petro Porošenko sõnul on alates relvarahu kehtima hakkamisest riigi idaosas surma saanud vähemalt 17 Ukraina sõjaväelast. AFP/BNS

türklasest pantvangi vabastas laupäeval rühmitus Islamiriik.

Äärmuslased plaanisid rünnakuid Brüsselis Euroopa Komisjoni hoone Brüsselis oli üks võimalikest sihtmärkidest Süüriast naasnud islamiäärmuslastele, teatas kohalik meedia pärast seda, kui Belgia võimud olid üleeile nurjanud plaani korraldada ekstremistlikke rünnakuid ning vahistanud mitu Süürias ja Iraagis tegutseva sunniidi äärmusrühmitusega Islamiriik seotud isikut. Hollandi meedia andmetel vahistati Belgias operatsioonide käigus vähemalt kaks Haagist pärit isikut. AFP/BNS

Tšehhi kindralist sai NATO sõjalise komitee uus juht NATO sõjaline komitee valis üleeile Leedu pealinnas Vilniuses oma uueks esimeheks Tšehhi kindralstaabi ülema Petr Paveli (pildil), kes vahetab välja Taani kindrali Knud Bartelsi. Pavel, kes on olnud Tšehhi kindralstaabi ülem alates 2012. aasta juulist, alustab ametiaega järgmisel aastal. BNS

Vene relvajõud katsetasid rakette Venemaa katsetas üleeile esimest korda ballistilisi rakette Iskander-M, teatas raketi- ja suurtükivägede komandör kindralmajor Mihhail Matvijevski. Raketid tulistati välja Ida sõjaväeringkonnas jätkuvatel õppustel «Vostok 2014». «Iskander raketisüsteem on maailma parim, see on hirmuäratav relv, meie julgeoleku garant, ning rünnakud, nagu te võisite näha, olid ilusad, täpsed ja elegantsed, kui nii võib öelda,» kommenteeris Matvijevski. Iskander on mobiilne süsteem, mille laskevalmis seadmiseks kulub 20 minutit ning mille raketid võivad tabada mitmesaja kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke. Interfax/BNS

Ukraina varjus kipub evelyn kaldoja Riia-Tallinn

aid Läti ajakirjandus meenutab veel iga järgmist Maxima t ragöö diast mööduvat kuud, poliitikute teemade ringis on ikka veel uurimise all olev, 54 hukkunu ja 41 vigasaanuga Riia poevaring üsna Ukraina sündmuste taha lükkunud. Esimese maigu sellest, kuidas mõjutab Ukraina kriis Läti sisepoliitikat, said lõunanaabrid kevadise eurohääletuse ajal. Läti oli üks neid riike, kes kaotas Euroopa Parlamendis saadikukohti: kui eelmises koosseisus oli neil üheksa, siis uues on kaheksa esindajat. Arvati, et selle äravõetava koha kaotab pikalt võimul olnud Ühtsus. Üllatus tuli aga valimisõhtul, kui avastati, et Ühtsus pole mitte saanud kolme mandaadi asemel kõigest kaks, vaid hoopis neli. Kohakaotajaks oli aga venekeelset elanikkonda esindav Koosmeel. «Tundub, et europarlamendi valimised mobiliseerisid selle osa Läti valijaist, kes tundis end kõige ohustatumana,» märgib uurimiskeskuse Providus politoloog Iveta Kažoka. «Nn läti parteid said rohkem hääli kui Koosmeel, kellele anti vaid 14–16 protsenti häältest.» Kažoka oletab, et Ukraina võib mobiliseerida samu murelikke inimesi ka parlamendivalimistel osalema ja nn läti parteisid hääletama. «Koosmeele jaoks on praegune olukord problemaatiline,

sest nende valijaskond on lõhestatud,» leiab Kažoka. «Nende valijaskonna seas on ukrainlasi, kel on asjadele selgelt teine vaade, ning siis on palju neid, kes ei oska seisukohta võtta,» kirjeldab politoloog nn vene partei dilemmat. «Hiljuti avaldati uuring, mis näitas, et 38 protsenti Läti rahvusvähemustest oli selles konfliktis Vene poolel, 15 protsenti Ukraina poolel ja 40 protsenti ei osanud seisukohta võtta.» «Koosmeelele võib see tähendada, et nende valijad kas ei tule välja või siis hääletavad veelgi venemeelsemate jõudude või Ukrainat toetavate jõudude poolt,» ennustab Kažoka. Riias tegutseva Ida-Euroopa Poliitikate Uurimise Keskuse tegevdirektor Andis Kudors meenutab, et Koosmeel pole siiani katkestanud koostöölepet Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa. «Ušakovs (Koosmeele liider Nilš Ušakovs – toim) käis hiljuti Venemaal, et paluda, et Moskva supermarketid ei sulgeks Läti nurgakesi. Läti televisioonis oma tegevust kirjeldades kasutas ta sõna «kerjama»,» meenutab Kudors. «Ta oskab läti keelt hästi, aga mitte emakeele tasemel. Ilmselt ajas ta sõna «kerjama» segi läti keeles sarnase sõnaga «paluma». Lätlaste reaktsioon oli: kerjus Venemaal – see sa oledki.» Kudors näeb Ušakovsi reisi juures ka sisult problemaatilist aspekti. «Ušakovs ei kohtunud seal mitte ainult Moskva linnavalitsuse esindajatega, vaid

Lätis juba mitu aastat võimul oleva Ühtsuse kampaania Riias, kus jagati erakonna tunnusvä

Ukraina võib mobiliseerida inimesi ka parlamendivalimistel osalema ja nn läti parteisid hääletama.

ka peaminister Dmitri Medvedeviga – see on alternatiivse välispoliitika ajamine, sest Läti seaduste järgi peaks sellist asja korraldama välisministeerium,» selgitab ta. Ka Kudors usub, et lisaks osa valijate võõrandumisele peab Koosmeel toime tulema radikaalsema konkurentsiga. «Ušakovs tõenäoliselt teab, et lätlased teda ei vali, kuid ta kardab kaotada venelasi, sest on olemas Tatjana Ždanoka, kelle partei tegi koostöö- ja sõprusleppe [annekteeritud] Krimmi omavalitsusega,» arvab ta. Sama kinnitasid kevadised eurovalimised. Ždanoka ju-

hitav Läti Vene Liit saavutas seal tulemuse, mis andis talle ühe mandaadi, täpselt nagu ka Koosmeelele. Uk raina ja Koosmeele Moskva-lembuse valguses paistab üsna selge ka see, et 2014. aasta sügisest ei saa esimest korda, kui n-ö venekeelsete erakond Läti valitsusse kaasatakse. «Kõige suurem tõenäosus on, et mitte midagi ei muutu,» ütleb Kažoka järgmise seimi ja valitsuse kohta. Suurim võimalus mängu muuta on nii tema kui ka Läti raadio poliitikaajakirjaniku Ivo Leitānsi hinnangul romantilise nimega uuel parteil Südamest Lätile. Selle asutajaks

Afganistan saab lõpuks uue presidendi, aga jürgen tamme jyrgen.tamme@postimees.ee

«Sõltumatu valimiskomisjon kuulutab doktor Ashraf Ghani presidendiks ja ühtlasi valimisprotsessi lõppenuks,» ütles komisjoni juht Ahmad Yousaf Nuristani BBC vahendusel eile, kui pooled olid jõudnud kokkuleppele ühtsusvalitsuse moodustamises. Siiski ei täpsustanud Nuristani valimiste lõplikke tulemusi ega ka valimisosalust. Afgaanid käisid praegusele presidendile Hamid Karzaile mantlipärijat valimas juba juunis. Kumbki teise valimisvooru pääsenud pretendentidest – Ghani ja Abdullah Abdullah – uskus aga kuni eilseni, et just tema kasuks anti enim hääli ja temast peaks saama järgmine riigipea. Seesugune olukord sai võimalikuks valimistulemuste väidetava võltsimise tõttu. Esialgsete valimistulemuste järgi võitis presidendivalimised teises voorus endine rahandusminister Ghani, kes kogus 56,4 protsenti häältest. Endine välismi-

nister Abdullah, keda toetas väidetavalt 43,6 protsenti valijatest, ei tunnistanud aga valimistulemusi, nõudes selle kohta auditit. Hääli hakkas üle lugema keskvalimiskomisjon, kes aga viivitas lõplike tulemuste avaldamisega. Nii möödus ka 2. september, mil Karzai järglane oleks esialgse plaani järgi tulnud ametisse vannutada. Seejuures ähvardas Abdullah, et talle kaotust tähendavat auditi tulemust ta ei aktsepteeri, lubades sellisel juhul moodustada paralleelvalitsuse. Esialgu seda siiski ei sünni, sest pooled jõudsid omavahel kokkuleppele, allkirjastades eile Karzai pilgu all Kabuli presidendipalees võimujagamisleppe, mis muu hulgas näeb ette ühtsusvalitsuse moodustamist. Lepingu järgi saab lähipäevil riigipeaks Ghani, kes enne president Karzai nõunikuna töötamist oli teadlane Ühendriikides ning töötas ka Maailmapangas. Tema põhirivaal Abdullah, kes jäi teiseks ka 2009. aasta presidendivalimistel, säilitab aga mõjuka positsiooni seeläbi, et

Abdullah Abdullah ja Ashraf Ghani eile pärast võimuvaidluse lõpetanud kokkuleppe sõlmimist.

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Maxima tragöödia ununema Praegused parlamendierakonnad Vējonis (kaitseminister)

• Orientatsioon: liberaalne

• Kohti praeguses seimis: 13

Ühtsus

• Kohti praeguses valitsuses: 3

• Liider: Solvita Āboltiņa (seimi spiiker) • Kohti praeguses seimis: 17 • Kohti praeguses valitsuses: 4 (sh peaminister) • Orientatsioon: konservatiivne

• Liidrid: Gaidis Bērziņš ja Raivis Dzintars • Kohti praeguses seimis: 13 • Kohti praeguses valitsuses: 3

Koosmeel

• Orientatsioon: rahvuskonservatiivne

• Liider: Nils Ušakovs (Riia linnapea)

Reformierakond

• Kohti praeguses seimis: 28

• Liider: Vjatšeslavs Dombrovskis (majandusminister) • Kohti praeguses seimis: 14

rvi neoonrohelisi õhupalle.

foto: evelyn kaldoja

on endine riigikontrolör Inguna Sudraba ning alates asutamisest tänavu kevadel on mainitud partei püsinud ülalpool lõunanaabrite viieprotsendilist valimiskünnist. «Kui Sudraba partei parlamenti pääseb, muutub häälte jaotus senisest erinevaks ja kõike võib juhtuda,» usub politoloog Kažoka. Omal ajal riigi raha efektiivsemat kasutamist nõudes populaarseks saanud Sudraba komistuskiviks võib aga osutuda tema rahastus. Juba suve alguses oli äsja asutatud «Südamest Lätile» annetuste poolest parteide seas kolmandal kohal, aastaid võimul olnud Ühtsuse

ning samuti valitsusse kuuluva Roheliste ja Põllumeeste Liidu järel. «Nad on saanud üle 300 000 euro,» märgib Leitāns. Läti seadused lubavad ühel eraisikul aasta jooksul parteile annetada kuni 16 000 eurot. «Kriitikud ütlesid, et te olete endine riigikontrolör, te peaksite ise huvi tundma – kuidas suudavad mingid pensionärid teile 16 000 eurot annetada,» kirjeldab ajakirjanik. «Sudraba vastas, et me vaatasime seda ning meil pole mingeid kahtlusi, et nad poleks seda suutnud. Seepärast seisabki selle partei valimisnimekirjas ka inimesi, kes paluvad enda poolt mitte hääletada ja lahku-

• Kohti praeguses valitsuses: 3

• Orientatsioon: ebamäärane tsenter

Rahvuslaste Liit

• Opositsioonis Roheliste ja Põllumeeste Liit • Liider: Raimonds

sid parteist juba augustis,» selgitab Leitāns. Isegi juhul, kui uue seimi koosseis jääks tõesti enam-vähem samaks kui praegu, püsib peaministri-probleem. Tõenäoliselt läheb see koht taas Ühtsusele, küsimus on isikus. Erakonna liider Solvita Āboltiņa valitsusjuhi kohta ei himusta. «Tema tahab saada mais seimis toimuvatel valimistel presidendiks,» ütleb Leitāns. Kažoka arvab, et pärast valimisi jäetakse samuti Ühtsusesse kuuluv Laimdote Straujuma edasi peaministriks, aga ainult stabiilsuse hoidmise mõttes ja tuleva suveni, kui lõpeb Läti eesistumine ELis. «Läti

• Orientatsioon: sotsiaaldemokraatlik, suunatud venekeelsetele

rahvas hindab Straujumat kõrgelt, aga tema osas pole entusiasmi,» iseloomustab politoloog. «Kui talt küsitakse midagi, ei anna ta konkreetseid vastuseid. Ta mängib vanaema, naeratab ja on sõbralik,» jätkab ajakirjanik. «Aga ehk on see vaid näitlemine ja vanaemana käitumine sihilik – ajakirjandus suhtub temasse selle võrra pehmemalt, sest kes tahaks rünnata vanaema.» «Väga aktiivne on välisminister Edgars Rinkēvičs,» pakub aga Leitāns välja tõenäolise uue valitsusjuhi.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

habras võimutasakaal ei pruugi püsida Ashraf Ghani • Sündinud 1949. aastal Pakistani piiri lähedal asuvas Logari provintsis. • Rahvuselt puštu, kuulub Aḥmadzai hõimu, usutunnistuselt sunnimoslem. • Lubanud asepresidendi kohta sõjakuritegudes süüdistatud Abdul Rashid Dostumile. • Columbia ülikooli kultuuriantropoloogia doktor. Olnud õppejõud mitmes Ühendriikide ülikoolis. • 1991–2001 töötas erinevatel ametikohtadel Maailmapangas. • 2001. aastal naasis kodumaale, kus asus tööle president Hamid Karzai nõunikuna. • 2002–2004 Karzai valitsuskabineti rahandusminister. • 2004–2008 Kabuli ülikooli kantsler. • Kandideeris ka 2009. aasta presidendivalimistel, kogus kolm protsenti häältest. • Abielus, kaks last. foto: ap/scanpix

saab nimetada oma kandidaadi nn kõrgeimaks täidesaatvaks ametnikuks, mis sisuliselt tähendab peaministri ametikohta. Milliseks kujunevad uued võimupiirid, on ebaselge, sest uue ametikoha loomine tähendab muudatusi senises, pea täielikult presidendi kontrollitavas võimusüsteemis. Nii peaks ametnik hakkama alluma presidendile, kuid samas juhtima ministrite tööd. Samuti ei anna leping vastust küsimusele, kas juhtivaid ametikohti suudetakse omavahel niimoodi jagada, et võimalikuks saab mõlemat poolt rahuldav võimutasakaal. Kahe mehe tüli jälgiti maailmas pinevusega. Esiteks seetõttu, et mõlema mehe taga seisis tugev toetajaskond, kes 1990ndatel peetud kodusõjas olid vaenujalal. Ghanit toetavad tema rahvuskaaslastest puštud. Kuigi ka Abdullah on rahvuselt poolenisti puštu, pole tal nende seas suurt menu ning tema taha on asunud hoopis tadžikid, kelle verd Abdullah’ soontes samuti voolab.

Teiseks valmistas lääneriikidele – nende seas ka Eestile – muret see, mis saab Afganistanist edasi pärast seda, kui sealne ISAFi missioon tänavu lõpeb. NATO on juba ette valmistanud jätkumissiooni «Resolute Support», kuid viimase alustamine vajab allkirja ka Afganistani riigipealt, millest praegune president Karzai aga keeldus. Kuigi nii Ghani kui ka Abdullah lubasid ametisse astudes vastava lepingu sõlmida, ei võimaldanud valimistüli allkirjastamist lõpetada. Afganistani allkirja puudumine lepingul tähendanuks aga seda, et riik jäänuks ilma suurest osast praegu sinna voolavast arenguabist, millest suuresti sõltutakse. Ghani presidendiks saades peaks ka see küsimus olema lahendatud. Milliseid arengukoostööprojekte Eesti Afganistaniga tegema hakkab, pole veel selge. Samas on välisminister Urmas Paet varem lubanud, et Eesti jaoks on jätkuvalt olulised valdkonnad haridus, tervishoid ja valitsemise arendamine.

Mõjukad figuurid Solvita Āboltiņa

Inguna Sudraba

2010. aastast Läti seimi spiikrina juhtiv Āboltiņa (51) on nii ametlikult kui ka sisuliselt praeguse valitsuse juhterakonna Ühtsus liider. On tõenäoline, et Ühtsus võidab ka järgmised valimised. Āboltiņast kui võimalikust järgmisest peaministrist aga eriti ei räägita. Varem oli tema ambitsioon pääseda Läti esindajana uude Euroopa Komisjoni. Valdis Dombrovskise tagasiastumine ja üle Euroopa tunnustatud kriisipeaministri staatus lõid aga parteikaaslasest spiikri mängust välja. Nüüd usuvad vaatlejad, et Āboltiņa tahaks tuleval kevadel kandideerida presidendiks. Kui tal see aga ei õnnestu, paistab Āboltiņale istuvat ka spiikrina jätkamine.

Aastatel 2004– 2013 Läti riigikontrolörina töötanud Sudrabat (49) peetakse seekordsetel seimivalimistel tõenäolisimaks üllatajaks. Sudraba tänavu rajatud erakond «Südamest Lätile» on ainus uus partei, mis on seekordse kampaania ajal püsinud üleval pool viieprotsendilist valimiskünnist. Samas võib selle partei ametlikult registreeritud saadikukandidaatide seas näha isikuid, kes paluvad enda poolt mitte hääletada. Need on inimesed, kes partei ümber tekkinud tõsiste rahastamisküsimuste tõttu sealt lahkusid, kuid ei saanud enam oma kandidatuuri tagasi võtta, sest valimisnimekirjad olid juba lukus.

Nils Ušakovs Riia linnapea Ušakovs (38) seimi ei kandideeri, küll aga on oma partei, nüüdseks lühema nimega Koosmeele peaministrikandidaat. Nagu näitasid kevadised eurovalimised, on Ukraina kriis suurimaks komistuskiviks just sellele Ühtse Venemaaga koostööleppes olevale parteile – osa valijaid on neist võõrandunud, teine osa eelistab nüüd veelgi radikaalsemat venemeelsust, enamik on aga lihtsalt kimbatuses ja võib seetõttu sootuks valimata jätta.

Aivars Lembergs Kuigi Roheliste ja Põllumeeste Liitu seostatakse alatasa Lembergsi (60) nimega, ei kuulu ta tegelikult mitte sellesse parteisse, vaid hoopiski kohalikku erakonda «Lätile ja Ventspilsile». Tihti oligarhiks nimetatud Ventspilsi linnapea protsess on ikka alles esimeses kohtuastmes. Arvatakse, et kohtusaaga kestab veel vähemasti paar aastat. Märksa värskem uudis on aga see, et liit võib oma olulisest rahastajast ja «ristiisast» tüdinema hakata – Lembergs on teinud mitu NATO ja Venemaa-sanktsioonide vastast avaldust, mis ei meeldi aga lätikeelsele valijale.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

vambola paavo aavo ajakirjanik

Kolumnist Jüri Vendik kirjutab, et ei ole Ukrainas kohanud ühtegi inimest, kes usuks tõsimeeli, et sõda ongi nüüd lõppenud.

Ukraina relvarahu – kaotavad kõik Aitab halamisest! Pole me midagi kaotanud» – nii kirjutas Ukraina presidendi Petro Porošenko erakonna juht Juri Lutsenko, vastates arvukatele Minski vaherahu ja ülemraadas vastu võetud Donbassi eristaatuse seaduse kritiseerijatele. Lutsenko seletab, et Ukraina ei ole tegelikult mingeid järeleandmisi teinud, ei tunnista «rahvavabariike» ja seega on riigi territoriaalne terviklikkus ja poliitiline väärikus säilitatud. Ehk oleks otsekohene ja opositsionäärina võimude suhtes alati sõjakalt meelestatud Lutsenko rääkinud otse vastupidist, kui ta poleks president Porošenko partei valimisnimekirjas number kaks. Ning ülemraada valimisteni on teadagi pisut üle kuu aega. Tegelikult näib olukord pärast Minski 5. ja 20. septembri vaherahu leppeid ja 16. septembril ülemraadas Donbassi eristaatust ja amnestiat käsitlevate seaduste vastuvõtmist selline, et kaotajarolli jäävad kõik osalised. Ukraina riik sai (praeguse vahepealse seisuga) sõjaliselt lüüa ning sisuliselt kaotab kontrolli tüki oma territooriumi üle. Paljud arutlevad, et strateegiliselt võib see Ukrainale isegi kasulik olla: ei pea Donbassi peale raha raiskama, pealegi ei osale suur osa seni järjekindlalt venemeelsete korruptantide poolt hääletanud valijaskonnast uue parlamendi valimistel. Kuid poliitiliselt on see ikkagi lüüasaamine. Ukrainakeelne inforuum on täis hüüatusi nagu «Porošenko – zradnik» (reetur). Praegu on veel raske ütelda, kuidas mõjutavad need meeleolud valimiste tulemust, ent kui Porošenko partei koos liitlastega ei saa ülemraadas kindlat enamust, võib see veelgi pärssida Ukraina niigi toppavaid, samas hädavajalikke reforme.

aotaja on ka Venemaa. Sanktsioonid ja poolametlik heidikustaatus rahvusvahelistes suhetes, pealegi pole Moskva saanud seda, mida arvatavasti tahtis: kontrolli kogu venekeelse Ida- ja Lõuna-Ukraina ehk «Novorossija» üle. Tõsi küll, paljud analüütikud arvavad, et külmutatud või lõpmatult hõõguv konflikt ongi see, mida Moskva tahtis ja vajas selleks, et Ukrainat pidevalt šantažeerida ja destabiliseerida. Jääb küsimus, kas ta tõesti kavatses seda teha vaid 13 rajooni, isegi

mitte kogu Luganski ja Donetski oblastite baasil. Kaotajateks on ka separatistid: nad ei ole üldse rahul sellega, mida neile pakutakse, kuigi panid kuulekalt oma allkirja Minski protokollidele. Ja muidugi on kaotajate rollis separatistide kontrolli all oleva Donbassi osa elanikud. Need, kes on kaotanud oma lähedased ja vara, aga ka kõik ülejäänud. Väga paljud neist tahtsid küll Ukrainast eralduda ja Venemaa koosseisu sattuda – nii et, nagu paljud ukrainlased arvavad, ise on süüdi. Kuid kindlasti ei unistanud nad elust «hallis tsoonis» gopnikute võimu all.

tatud ja ülemraadas 16. septembril vastu võetud seadustes pakutakse. Ennekõike ei taha Donetski ja Luganski «rahvavabariik» mingit eristaatust ega autonoomiat Ukraina koosseisus. Nad tahavad olla iseseisvad riigid. Iseseisvad riigid, kes juba valmistuvad rubla käibele laskmiseks grivna asemel.

Kui ei täideta üht või kaht olulist punkti, on see osalistele hea ettekääne kuulutada, et kogu dokument enam ei kehti – vastaspoole süül, muidugi mõista.

rutledes relvarahu pikemaajaliste tulemuste üle, tuleb muidugi arvestada väga suure tõenäosusega, et see relvarahu ei kesta kuigi kaua. Siinkirjutaja ei ole Ukrainas septembri algul kohanud ühtegi inimest, kes usuks tõsimeeli, et sõda ongi nüüd lõppenud. Ehkki ühe reporteri suhtlusringkond ei ole representatiivne, seda küll. Ukrainal oli seda relvarahu hädasti vaja, et oma sõjalist võimekust taastada ja oluliselt suurendada. Raske on öelda, kuivõrd suuteline ta selleks on, kuid Ukraina sõjatehased töötavad kolmes vahetuses ja oma relvastust on vaatamata suurtele kaotustele väidetavalt veel kuhjaga, tuleb see vaid töökorda saada. Probleeme on pigem väljaõpetatud sõduritega, kes oskaksid selle tehnikaga ümber käia. Aga ka see on aja (ja muidugi raha) küsimus. Nii et Ukraina valmistub uuteks lahinguteks. Tundub, et rünnata ta lähiajal ei saa ega kavatse, küll aga üritab olla valmis uueks separatistide/venelaste pealetungiks.

Kaotaja on ka Venemaa: Moskva pole saanud kontrolli kogu venekeelse Ida- ja Lõuna-Ukraina üle, mida arvatavasti tahtis. Separatistid aga ei ole kindlasti rahul praeguse rindejoonega, mis jookseb otse Donetski ja Luganski külje all, ning teevad sedasama: valmistuvad uuteks lahinguteks. Samas ei ole «rahvavabariigid», nagu ülalpool juba mainitud, rahul sellega, mida neile Minski 5. ja 20. septembri protokollides ning president Porošenko alga-

«Meil on oma ülemnõukogu ja me otsustame ise, mis valimisi me korraldame. Mingeid Ukraina poolt korraldatud valimisi meil ei toimu,» ütles end DRV peaministriks nimetav Aleksandr Zahhartšenko. Donbassi eristaatuse seaduse järgi pidid seal 7. detsembril toimuma kohalikud valimised.

iievi pakutud amnestia ei laiene neile relvastatud separatistidele, kes on süüdi inimeste tapmises või röövimises, ja mis kõige tähtsam, «sõjaväelase elu kallale kippumises». Iseenesestmõistetav, et ka seda rahuinitsiatiivi ei võta aktiivsed separatistid rõõmuga vastu. 20. septembri Minski relvarahu protokollis, mis näeb ette 30-kilomeetrist raskerelvastusest vaba puhvertsooni loomist, on ka punkt, mis nõuab kõikide välisriikide väeüksuste ja välismaalastest palgasõdurite lahkumist Ukrainast. Arvestades sellega, et Venemaa vabatahtlikud on väidetavalt ammu juba «Donbassi rahvaväe» peamine löögijõud, Vene üksusi aga, nagu Moskva meile seletab, pole Ukrainas kunagi olnud, on ka see vaherahuleppe punkt määratud täitmata jätmisele. Kui ei täideta üht või kaht olulist punkti, on see osaliste jaoks hea ettekääne kuulutada, et kogu dokument enam ei kehti – vastaspoole süül, muidugi mõista. Võib juhtuda ka nii, et valmistumine uuteks lahinguteks kindlustab paradoksaalsel kombel rahu – seda juhul, kui mõlemad pooled näevad, et uus pealetung toob kaasa «vastuvõetamatud kaotused». Kuid praeguse seisuga ei ole vähetõenäoline, et lahingud Ida-Ukrainas algavad taas, seejuures veel enne 26. oktoobri parlamendivalimisi.

Vajame piirile uut Kersnat

iigipiiril tööülesandeid täitnud kaitsepolitseiniku röövimine Venemaa eriteenistuse poolt on jõhker rahvusvaheline kuritegu. Piir ei pea nagu kord ja kohus ning midagi on väga valesti. Kuidas saab röövida inimese päise päeva ajal Euroopa Liitu ja NATOsse kuuluva riigi territooriumilt? Mäletame, kuidas Brüsseli ametnikud meid omal ajal õpetasid ja milliseid tingimusi esitati enne Schengeni ruumiga ühinemist. Pidime idapiirile paigaldama öised kaugnägemisseadmed, infrapunakaamerad ja termoandurid. Kus olid seadmed ja miks nad ei töötanud 5. septembril? 2003. aastal osutas ajakirjanik Vahur Kersna ETV saates «Pealtnägija» puudustele idapiiril. Kersna hüppas toona ühele ja teisele poole kontrolljoont ning keegi ei märganud. Pahandust oli palju. Toona me ei olnud ELis ja Schengenis. Kersnat ähvardati kriminaalasjaga, süüdistati kontrolljoone ebaseaduslikus ületamises, kuid rahvas sai ülevaate tegelikust olukorrast. Kui toona lendasid piirivalveametis mõnedki pead, siis praegu valitseb vaikus. Siseminister räägib telekaamera ees ümmargust juttu. Kas reaalsus on see, et «rohemehikesed» võivad hiilida vargsi Eestisse ja kasvõi kümme seenelist Venemaale toimetada, nii et ükski piirivalvekoer ei haugata? See võtab kõhedaks. Hiljutisel käigul Pihkvasse tunnetasin, kuidas venelased vaatasid umbusuga teistmoodi riietatud inimesi ja vaenuliku riigi numbriga autosid. Lisaks veel lakkamatu suurtükikõmin Pihkva lääneserval asuval polügoonil, seal toimus militaarõppus. Lennukitelt heideti alla langevarjureid. Kõik see sündis 50–60 kilomeetri kaugusel meie piirist.

agasiteel tabas mind, šokk kui Luhamaa-Võru-Tallinna teel silmasin teeviita Miikse. Just seal Eston Kohver rööviti. Ametniku röövimise kohani on Vastseliinast viis-kuus kilomeetrit... Piirivalvamise iseärasusi teavad elukutselised piirivalvurid. Need mehed on nüüdseks kas koondatud või pensionil, paljud läinud teisele tööle. Ometi olid paljud neist piirivalve taasloomise juures 1991. aastal ja tegid tööd südamega. Lõuna prefekt Tarmo Kohv, kelle haldusalasse kuulub kagupiir, võib olla hea politseijuht, kuid piirivalvest jäävad tema teadmised napiks. Ütleme otse: politsei ja piirivalve reformimine on läbi kukkunud. Soome piirivalve kõrge ametnik Kimmo Elomaa kinnitas hiljuti, et Soomel on Venemaaga 1300-kilomeetrine piir ja see on kogu ulatuses mitme kilomeetri laiuse vööndina puhtaks raiutud. Eesti ei suuda oma 300-kilomeetrist idapiiri lõiku hallata. Kuigi ametlikult maha märgitud riigipiiri veel pole, on ka ajutine kontrolljoon NATO ja ELi välispiir ja seda tuleb valvata nagu kord ja kohus.

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kohvri oluline sõnum Eestile

ahto lobjakas

Venemaa lähtub üha enam džihaadi ehk ususõja põhimõtetest

Eesti riik on jätnud tubli ja lojaalse ametniku kaitseta ning vähendanud olulisel määral enda tõsiseltvõetavust, kirjutab TÜ kriminoloogia professor Jüri Saar (Vabaerakond).

enemaa ilmalik kohus andis Krossi kohta välja usulise kohtuotsuse-korralduse, fatvaa. Fatvaad saab välja kuulutada iga vastava tasemega islami vaimulik, sest nii islami vaimulike hulgas kui ka õigusemõistmises puudub hierarhia. Ameerika presidendi võib süüdi mõista islami vaimulik kauges külas Indoneesias, sest Allah näeb kõike ja tema tahe ulatub kõikjale. Fatvaa on sõnum kõigile usklikele, kes peavad kaasa aitama selle otsuse täitmisele.

si pole aga absurdne, kui pidada Nõukogude Liidu aegset kodakondsust islamilaadseks usutunnistuseks, millest pole võimalik kunagi vabaneda. See on niisuguse ühiskonna tavapärane vasalli ja valitseja suhe, kus vasallil pole õigust öelda, et ta enam ei allu valitsejale. Mitteallumine on mäss ja vastuhakk, mis tuleb halastamatult maha suruda. Sedalaadi suhte jaoks puuduvad maapealses elus kehtivad ajalised raamid. Mitte ainult need inimesed, kes olid kunagi Nõukogude Liidu kodanikud, vaid ka nende lapsed ja lapselapsed, kõik kuuluvad alluvate hulka. Nii omandab ka Eston Kohvrile esitatud spionaažisüüdistus teistsuguse tähenduse. See kapo ametnik tegeles väidetavalt spionaažiga Venemaa vastu, ükskõik, kus ta füüsiliselt seda tehes asus. Pole vahet, oli see Eesti Vabariik või Venemaa, sest tegelikult tema töötamine kaitsepolitseis ongi spionaaž Venemaa vastu. Tuletagem siinkohal meelde omaaegseid kohtuotsuseid, mille alusel hukati inimesi pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastatel. Nad osalesid sõjas töörahva riigi vastu, mida Eesti poolelt vaadatuna nimetati Vabadussõjaks. Tegelikult on Venemaa võtnud nüüdseks endale õiguse käsitleda kõiki endiseid Nõukogude Liidu kodanikke oma alamatena. Venemaa lähtub üha enam džihaadi ehk ususõja põhimõtetest nii Ukrainas kui ka mujal. Islami sõjapidamistavade juurde kuulub mõis-

Täpselt samade asjadega tegeles stalinlik Nõukogude Liit 1920.–1930. aastatel, kui röövis Eesti-Vene piiril inimesi ja tappis piirivalvureid. See oli razzia enne põlistavat vallutust, mis võeti ette 1940. aastal.

Rändhõim

LUGEJATE KIRJAD

Umbes nädal tagasi teatati menetluse taasalustamisest nende leedulaste suhtes (kokku ca 1500 inimest), kes NSVLi lõpuaastatel keeldusid teenimast Punaarmees. Läänelike õiguspõhimõtete järgi täiesti absurdne otsus, kus sedalaadi tagasiulatuvaid, olematu riigi nimel tehtud seaduste rikkumisi menetletakse tõsise näoga.

Keel, kultuur, rahvus on seotud tavaliselt kindla territooriumiga, mida oleme harjunud kodumaaks nimetama ja pidama. Aga millised keel, kultuur, kodumaa on rändhõimudel? Ka meie kodumaa ja kodupaigaga seotud rahvast on kujunenud välja rändavad harud: riikidevahelised rändehitajad ja rändmeedikud, paljud neist on rändvanemad, kelle lapsed on heal juhul poolkeelsed, halvemal juhul võõrkeelsed; nüüd kujundatakse välja siseriiklikke rändõpetajaid, kes pendeldavad mitme kooli vahel ja pole mitte ühegagi kindlalt seotud. Kui ka veel rändõpilased tekivad, võime põhiseaduses seatud eesmärgid maha kanda. aime kuum Viljandimaa.

Valimiseast Kui anname 16-aastastele valimisõiguse, saame tulemuseks umbes 20 000 uut valijat, kellest valima võib reaalselt tulla umbes 90 protsenti, aga seda ainult esimesel korral – noorus on uudishimulik ja tänu sellele protsent paraneb. Kas järgmisteks valimisteks alandame valimisiga veel kahe aasta võrra?

Ilmselt ei ole lahendiks mitte valimisea langetamine, vaid midagi muud. Valimised ei peaks olema atraktiivsed mitte protsessi kui niisuguse pärast, vaid hoopis eesmärgistatud läbi valituks osutute – valijate tõeliste ootuste täitumise. Ja veel – demokraatia on muidugi küllaltki huvitav, aga miks valimiste tulem on niisugune, nagu on? Äkki peaks hakkama hoopis tegelema valijate kasvatamisega ja demokraatia on siiski midagi muud kui ainult meeldiva näolapi poolt oma hääle andmine. Eelkõige peab see olema valija vastutus oma kogukonna ja riigi eest ja siis ilmselt ei ole ka «riigikogujate» palganumbrid ja toimetamised enam pilapiltide aineseks.

jaan tedder

Topeltrööptõlkest pildiraadios ETVd on viimastel kuudel tabanud isepärane tõbi. Millegipärast varustatakse võõrkeelsed filmid, puhuti koguni saatejupid valdavalt topelttõlkega. Tavakohaste ja läbi aastasaja kinoski ennast õigustanud subtiitritele lisaks pakutakse nüüd täpipealt sama eestikeelset tõlketeksti ka pealeloetuna. Samas tehakse seda helitugevuseti enamjaolt nii mannetult, et tõlge mattub originaalhe-

te razzia, mis tähendab piirialade ärevuses, ebakindluses hoidmist, regulaarseid sõjaretki vaenlase maadele. Kõige sellega tegeldakse suurte sõdade vaheaegadel, enne põlistavat vallutust. Täpselt samade asjadega tegeles stalinlik Nõukogude Liit 1920.–1930. aastatel, kui röövis Eesti-Vene piiril inimesi ja tappis piirivalvureid ning ahistas Eesti diplomaate Moskvas. See oli razzia enne põlistavat vallutust, mis võeti ette 1940. aastal. Tuleme tagasi tänapäeva ja kujutame ette hüpoteetilist olukorda, et Eesti riigi delegatsioon läheb Moskvasse allkirjastama Eesti-Venemaa piirilepingut, millega loobutakse Tartu rahuga kehtestatud piirist. Pärast lepingu allkirjastamist võetakse kõik delegatsiooni liikmed FSB poolt kinni ja neile esitatakse erinevad süüdistused. Enamikule spioneerimises, kuid välisministri puhul lisandub veel narkootikumide omamine, «liputamine» avalikus kohas ja alaealise ahvatlemine sugulisele kõlvatusele.

as sellise absurdsuse peale palkaks Eesti riik Venemaalt karja advokaate, kes hakkaksid Venemaa kohtus tõestama välisministri ja teiste delegatsiooni liikmete süütust? Ja seletaks sinna juurde suure häälega, et teeb kõik oma riigiametnike vabastamiseks? Kallid Eesti poliitikud ja riigimehed, kellele teile meeldib teha tähtsat nägu ja näidelda riigimehelikkuse teemadel. Alles kriisiolukordades tuleb välja riigivõimu esindajate tegelik sisu. Venemaa, röövides Eesti territooriumilt inimese ja esitades talle absurdseid süüdistusi spionaažis, on astunud üle sellest piirist, kus toimub normaalne diplomaatiline riikidevaheline suhtlus. Eesti riigi kohus on kaitsta oma inimest kõigi vahenditega. Eesti riiklikul tasemel tehtavad sammud peavad olema samavõrd radikaalsed ning võiksid ulatuda näiteks diplomaatiliste suhete peatamiseni kuni sellele räigele riikliku suveräänsuse rikkumisele rahuldava lahenduse leidmiseni. Püüd teha head nägu sedavõrd halva mängu juures on ehtne lödipükslus, mis ei vii mingite heade tulemusteni.

lisse ja õieti kuuldav pole ei üks ega teine. Tekib absurd: kõneldavat tõlget ei õnnestu jälgida teisiti kui neidsamu subtiitreid kaasa lugedes! Näitlejate intonatsioon läheb totaalselt kaduma, asendudes mulinaga, mis nullistab filmi jälgimise rõõmu. Näidatagu ainult subtiitreid nagu igiammusest tavaks, sest eesti rahvas kuulub teadupärast kirjaoskajate kilda! Või siis loetagu tõlge valjult originaaldialoogile! Mõlemat korraga pole tõesti vaja. Samas ei saa kuidagi rahule jääda kaadritaguse anonüümseks jäetud tõlkdiktoriga. Näib, et ta kas ei vaevu saadet piisavalt ette valmistama (teabekirjanduse kasutamine, muus maailmas toimuva hoolikas jälgimine) või osutub totaalseks ignorandiks. Sellist prantsuse nimede vankumatut ja järjekindlalt kirjapildijärgset (!) väärhääldust, nagu 15. skp Marlene Dietrichi ja Cary Granti klassikalise kelmikomöödia puhul, pole ammu kohanud. Samas võiks ETV toimetaja (kui selline ametipulk filmisaadetel üldse silma peal hoiab) tollelesamale tõlkelugejast kuldsuule lõpuks ometi selgeks teha, et näiteks ütlus «sõidame kakskümmend kilomeetri kaugusele» ei paku tema keeleoskusest kuigi soodsat kuvandit. ed. sarapu

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

aitsepolitsei ametniku Eston Kohvri loobumine Vene advokaatide teenustest on väga oluline sõnum Eesti riigile ja kogu maailmale. See näitab, et meie mees on tugev ega kavatse anda järele vaenulikele katsetele teda psühholoogiliselt murda. Teiseks, et ta saab aru tavapäraste õiguslike protseduuride mõttetusest olukorras, kus üks pool on valinud käitumisviisi, mis kuulub anomaalsesse diskursusse. Senised arutelud kapo ametniku juhtumi teemal lähevad n-ö lati alt läbi. Eesti riik ei ole provokatiivses olukorras käitunud tõsiseltvõetava riigina, on jätnud tubli ja lojaalse ametniku kaitseta ning vähendanud olulisel määral enda tõsiseltvõetavust. Küsimus on Venemaas, mitte läänes ega Eestis. Praeguseks võib väga selgelt näha Venemaa riikliku poliitika tasandil märke selle muutumisest islamiriigi-laadseks, kus õigusemõistmises kehtivad šariaadi ja sõjapidamises džihaadi põhimõtted. Veel mõni aastakümme tagasi räägiti Nõukogude Liidust kui modernismi sünnitisest, mis liikus üha lähemale läänelikule arenguteele. Täna paraku on suurriikliku ideoloogia religiooniks muutumise märgid liiga ilmsed, et neid mitte näha. Mõni aeg tagasi kuulutas Venemaa mingi rajooni kohus välja otsuse Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodaniku Krossi vahistamiseks ja ülekuulamisele kutsumiseks. Läänemaise õigusliku mõtlemise seisukohalt oli tegemist absurdse nõudega, kuid mitte islami õigusemõistmise poolelt vaadatuna.

kolumnist

Hundijutt

ndine NATO sõjalise komitee juht, Saksa erukindral Harald Kujat andis eelmisel nädalal ekstrasüstoli närvilisse olekusse, mis asendab Eestis realistlikku arutelu ühiskonna ees seisvate ohtude üle. Uudisnupp Poolas toimunud tippsõjaväelaste seminarilt sai ERRilt pealkirjaks «Balti ja Poola pealinnad pole ohus». Optimistid jagasid uudist: kõik on korras, NATO kaitseb. Need, kes uudist lugesid, leidsid Kujati täpsustuse: «Aga kui see peakski nii minema (et Venemaa ikkagi vallutab mõne pealinna – A. L.), siis jääb see neile ühe otsa reisiks.» NATO kindrali lausejupp visandas sõja võimalikkuse Eestis. See ei ole meeldiv mõte, aga väljakäiduna – ja mõtlevate inimeste poolt ammu tajutuna, kui ka harva tunnistatuna – nõuab ta arutamist. Küsimus on palju enamas kui rutiinses NATO kaitseplaneerimises. Küsimus on Tallinna muutumises Groznõiks või Kramatorskiks. Küsimus on Tartus. Küsimus on kultuuris, arhitektuuris, Lennart Meri kuulsaks tehtud tavas panna nimed kõigele püsivale looduses. Küsimus on inimeste eludes. Lõpuks, küsimus on vabaduse ja inimeste elude suhtes. Sama Meri ütles 1990. aastail, et järgmine kord kaitstakse Eestit põlvepikkuse poisikeseni. Ajalooliselt on paralleel äpardunud, kuna samade sõnadega välistasid sakalased 1223. aastal võimaluse naasta ristiusku. Paar kuud hiljem tõotati Viljandis enam mitte kunagi ristiusust taganeda. Küll asetab ajalooline paralleel reljeefi panused. Panusteks on ühiskonna kestmine, nagu meie seda teame. Põlvepikkused poisikesed on meie jaoks juba ajaloo horisondi taga. Sellise mastaabi valikute ees pea liiva alla peitmine ei aita kedagi. Küsimustele vastamine on nende töö, kellele ühiskond on demokraatlikult delegeerinud võimu. Palju oleks tahta, et meil leiduks Winston Churchilli mantlipärija, aga vähim, mida poliitikutelt nõuda, on faktidele otsa vaatamine ja selge jutt. Selle asemel pakutakse meile rahvusromantilist häma kaitsetahtest ja muust sellisest, mis tuimestab isiklikku vastutust emotsioonide ja grupitundega. Kusjuures siingi jäädakse poolele teele. Mitte keegi pole seni suutnud anda mõistlikku sisu psühholoogilise kaitse mõistele. Pillatud vihjetest võime järeldada, et jutt ei käi indiviididest ega üksikkodanikest – kes on tänagi vabad ise enda eest otsustama. Jutt käib neile peale surutavast ähmasest meiekuvandist, mis samas ei hõlma kogu Eestit. Venelased on maha kantud. Sellest annab lisatunnistust keerutamine selle palava pudru ümber, mis on Eestisse jõudev venekeelne infovoog. Katse pakkuda alternatiivi toimkonna abil, kuhu kuulub kapo esindaja, on juba üksi lüüasaamise tunnistamine.

is jätab meile küsimuse, mida tähendab eestlaste «psühholoogiline kaitsmine». Nagu osutatud, pole selles mõistes ruumi realistlikule debatile ega analüüsile. Puudub ka koht demokraatiale. Demokraatias on valija suveräänne otsustaja – keegi ei saa talt häält võtta teadlikkuse, patriootlikkuse või tahte puudumise eest. Mõelgem Šotimaale: referendumil ei osalenud õigete ja valede šotlaste kogukonnad, vaid individuaalsed šotlased, kellest igaüks ütles oma läbimõeldud arvamuse oma maa tuleviku kohta. Meil aga kostab Toompealt, Kadriorust ja vahepealsetest suhtekorraldussfääridest hundijuttu, millel ei tohiks demokraatias kohta olla. Juttu, mis tegelikult teeb meid pigem pisemaks versiooniks Venemaast. Juttu, mis vaikimisi eeldab, et sõda juba käib ning demokraatia reeglid enam ei kehti. Juttu, millel on ühiskonna ees seisvate väljakutsete sisu ja tähenduse kohta sama palju öelda kui Riikliku Propaganda Talituse kodukaunistamise aktsioonidel 1930ndate lõpul.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

14 || vaba aeg || postimees, 22. september 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 24.09 kl 19

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, Raivo E. Tamm, Riina Airenne, Andres Köster jt 26.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 26.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt 27.09 kl 19

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Rauno Elp jt

Estonia teatrisaalis

25.09 kl 19 Külalissolistid Dmitri Galihin (Venemaa) ja Kurt Rydl (Austria)

VANA TALLINN GALA

Dirigent: Vello Pähn Solistid: Dmitri Galihin (Venemaa), Kurt Rydl (Austria), Rauno Elp, Juuli Lill, Kristel Pärtna, Heli Veskus jt.

Talveaias

22.09 kl 10 ja 11.30 KONTSERT KÕIGE PISEMATELE Beebikontsert väikelastele vanuses 0–3. Korraldaja: Rahvusooper Estonia 23.09 kl 19

PRANTSUSE ŠANSOONI TÄHED: JACQUES BRELI LAULUD J. Breli laulud ja mõtted. Erkki Otsman (laul), Jaak Lutsoja (akordion), Andranik Kechek (klaver), Tanel Liiberg (kontrabass), Külli Mariste (video, foto). Korraldaja: Erkki Otsman

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 23.09 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

Väikses saalis 23.09 kl 19

Saatuse heidikute kuu

Eugene O´Neill. Lav Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja. 24., 30.09 kl 19

Teatri kodu 23.09 kl 11

Maalisaalis 23.09 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateater 23.09 kl 19

PAANIKA

M. Myllyaho tragikomöödia Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, Ain Mäeots 24.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia)

Salme Kultuurikeskus

PETTSON JA FINDUS

29.09 kl 19

Väike maja

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

24.09 kl 12

TOTU KUUL

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Ragne Pekarev, Rein Pakk, Ott Sepp jt. 25.09 kl 19

PAPLID TUULES

Eesriie avaneb!

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste

Suures saalis

26.09 kl 19

WOYZECK

PAPLID TUULES

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste

UGALA TEATER

26.09 kl 19 27.09 kl 19

KVARTETT

Küünis 25.09 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI 26.09 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU 27.09 kl 19

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan.

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 23.09 kl 13; 18

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt. 24.,25.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Väike saal 27.09 kl 14

Lovesong. Ühe armastuse lugu

Autor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill.

EEDENI AED

Eesti Draamateatris 22.09 kl 19

TESTOSTEROON

Paide Kultuurikeskuses 24.09 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 24.09 kl 19

TESTOSTEROON

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Rakvere Teatri suur maja 23.09 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi Lav Toomas Suuman

Rakvere Teatri väike maja 23., 24.09 kl 19

Viimase öö õigus Lav Raivo Trass 25.09 kl 19

Leenane´i kaunitar Lav Üllar Saaremäe

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Sadala rahvamaja

tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

TEATER NO99

Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-R 10-20, L 12-19) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 644 6889, theatrum@theatrum.ee

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

Katariina kirikus

22., 23., 24., 25.09 kl 19

22.09 kl 20

27.09 kl 24

Theatrumi KUULAMISED «Kristjan Jaak Peterson. Laulud. Päevaraamat.» Esinevad Jaak Johanson, Henri Otsing, Johanna Aus, Magdaleena Maasik, Elisabeth Peterson, Sebastian Talmar, Karl-Joosep Ilves, Lembit Peterson, Johannes Sarapuu.

Püha Katariina kirikus 2., 3.10 kl 19

Ma olen tuul

Jon Fosse. Lavastaja Lembit Peterson. Osades Marius Peterson ja Ott Aardam. Pilet 14.-/11.-

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal

NO51 Mu naine vihastas NO99 Tantsulaager

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

TARTU UUS TEATER

Lai 37 Tartu uusteater.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 28., 29., 30.09 kl 19

TÕDE EI ANTA KELLELEGI ANDEKS

lavastaja Tormi Torop Laval Kaisa Selde (NUKU), Veiko Porkanen (Vanemuine) ja Madis Mäeorg

Telliskivi 60A vabalava.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 22., 23.09 kl 19

MIKIVERI TAGI

Lav Kalju Komissarov

Rävala pst 8

Põlva kultuurikeskus

poly.ee

lavastaja Ivar Põllu kunstnik Kristiina Põllu laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma

Piletid Piletilevist

24., 27.09 kl 19

Armastus tööpostil

Araabia öö

26.09 kl 19

24., 25.09 kl 19

Lav Peeter Tammearu

lavastaja Tamur Tohver

Salme Kultuurikeskus

Kavas: Richard Strauss “Pidulik prelüüd”, Amy Beach Sümfoonia “Gaeli” Alma Mahler Orkestrilaulud Richard Strauss Helipoeem “Till Eulenspiegeli lõbusad vembud” Lilli Paasikivi (metsosopran) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent NEEME JÄRVI

4.10 kl 19

Südamesõbrad

Kunda Linna Klubi 13.10 kl 19

Meie esimene miljon

Tamsalu Kultuurimaja 14.10 kl 19

Meie esimene miljon

EESTI INTERPREETIDE LIIT

Toila Seltsimaja

Piletid Piletilevist ja kohapeal (4–10€) www.interpreet.ee

17.10 kl 19

Meie esimene miljon

www.concert.ee

Viljandi Pärimusmuusika Ait 22.09 kl 19

Vanemuise kontserdimaja 23.09 kl 19

VABA LAVA

Polygoni amfiteatris

TILL EULENSPIEGEL: Hooaja avakontsert II

26.09 kl 19

5.10 kl 19

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Albu rahvamaja

Südamesõbrad

2.10 kl 19

EESTI KONTSERT

6.10 kl 19

Fine5 Tantsuteater “Faasid-Remake”

Koreograafia: Tiina Ollesk, Renee Nõmmik, laval Tiina Ollesk, Helen Reitsnik, Tatjana Romanova, Olga Privis, Endro Roosimäe, Simo Kruusement

www.erso.ee

Estonia kontserdisaal

Viimsi Kooli aulas Märjamaa Rahvamajas

ERSO

Haljala Rahvamaja

KONTSERT

POLYGON TEATER

Lahuselu

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

4.10 kl 19

23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

VANA BASKINI TEATER

Laagri City Kontserdimajas

22.09 kl 19

24.09 kl 19

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo,

THEATRUM

“Lips on Fire” – virtuooside brasstrio mängib Jimi Hendrixit

JOURNAL INTIME (Prantsusmaa) Fred Gastard (bass-saksofon) Mahler Matthias (tromboon) Sylvain Bardiau (trompet)

Estonia kontserdisaal

TÜ Ajaloo Muuseum 3.10 kl 19

Mustpeade maja 9.10 kl 19

JONATHAN HENDERSON (flööt) & ANNELI TOHVER (klaver) Kavas: P. Stanhope, E. Tubin, C. Vine, L. Sumera, J. Henderson

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Nissi kirik 23.09 kl 19

Kirikuklassika

Andreas Lend (tšello) Tiia Tenno (orel) Kavas: Bach, Händel, Widor jt. (2€, müügil kohapeal)

Jõgeva Kultuurikeskus 24.09 kl 18

23.09 kl 19 Kontserdisari “Eliitkontserdid”

Sügise alguse kontsert

Felix Mendelssohn-Bartholdy. Avamäng «Suveöö unenägu» Johannes Brahms. Variatsioonid Haydni teemale op. 56b Sergei Prokofjev / Mihhail Pletnjov. Süit balletist «Tuhkatriinu» Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Klaveriduo KAI RATASSEPP – MATI MIKALAI

Vastseliina muusikakool

24.09 kl 18 Kontserdisari “Muusika Eestimaale”

AGE JUURIKAS (klaver) Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev

Tšellokvartett C-Jam Kavas kaunist klassikat (Piletid: 5€, 3€, müügil kohapeal)

Tallinnas 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

OOPER. Inglastest lavastusbrigaad võitleb Eesti rahvusooperi laval oma rahvuslike deemonitega.

Kangelaslugu veavad pahad arvustus alvar loog kriitik

«Rinaldo» Georg Friedrich Händeli ooper kahes vaatuses Giacomo Rossi libreto Aaron Hilli ja Torquato Tasso järgi Dirigendid: Andres Mustonen, Risto Joost Lavastaja: William Relton (Inglismaa) Esietendus 18. septembril Estonias

ändeli «Rinaldo» (1711) sisu, mis kujutab enesest romantismi ja militarismi paatoselt tuge laenavat kristluse ning kolonialismi apoteoosi, on lapsikult lihtne ja skemaatiline isegi ooperi standardite järgi. Selle barokiajastu muusikadraama lavaletoomise esmaseks ning suurimaks väljakutseks on edastada teatri vahenditega füüsiliselt seda kerguse vaimu, elurõõmsat mängulisust ja puhast ilu, mida on täis 25-aastase Händeli kirjutatud partituuri nootidevaheline ruum. Kuna libreto on hajus ja tegevus toimub nappides retsitatiivides, eeldab lavastus Händeli muusika haprale vundamendile täiesti uue visuaalse maailma loomist. Inglismaalt pärit loominguline brigaad eesotsas lavastaja William Reltoniga on Estonias sellega vormiliselt hakkama saanud, sealjuures veel päris stiilselt. Kuid paraku puudub nende loodud lavaruumis sisemine loogika ja järjekindlus ning – mis peaasi – orgaaniliselt toimiv väljendussuutlik suhe ooperi dramaturgilise sisuga. Britid on püüdnud anda «Rinaldole» teist plaani ning välist monumentaalsust, sidudes nii ooperi süžee kui ka lavalise tegevuse jõudumööda meil eelkõige «Tsirkuse» nime all tuntud lauamängu metafooriga (kunstnik Cordelia Chisholm).

Paraku elavad pilt ja raam laval kumbki oma elu. Sealjuures teineteist suuremat segamata – mis kujutab enesest tänapäeva ooperis juba voorust. Lavastuse visuaalseks leitmotiiviks tõstetud redel hakkab allikteose dramaturgia foonil kontseptuaalselt toimiva ning emotsionaalselt mõjuva dünaamilise kujundina minu meelest tööle kõigest ühes aarias («Cara sposa»). Täring, see juhuse visuaalne metafoor, millest on müüri- ja kavalehe kujunduses tehtud peaaegu Estonia «Rinaldo» peategelane, liigub tähistusüksusena läbi lavastuse täielikul tühikäigul. «Rinaldo» režiis leidub nii dramaatilisuse, lüürilisuse, heroilisuse kui ka koomilisuse algeid, kuid need kõik on viidud üksteist otsapidi tasalülitaval moel pooltoonidesse, ilma et oleks asemele pakutud midagi uut. Kuna Relton on samas hoidunud jämekoomikast, fantastikast ja groteskist – mis viimastel aastakümnetel barokkooperite lavastusi maailma lavadel eelkõige on kandnud –, puudub Estonia versioonil õige lavastuslik vedru ning tunnetuslik ja semiootiline tasakaalupunkt.

teatraalne parukas (ja ka selle kohatine puudumine) ning märkimisväärne koreograafiline mõõde, on selle lavastuse konkurentsitult kõige teravam ja terviklikum tegelaskuju. Kui Estonia «Rinaldo» muusikalised kõrghetked on ettearvatult Rinaldo ja Almirena lüürilised aariad, siis lavastus leiab korraliku karakteriloome, tantsuseade (liikumisjuht Kati Kivitar) ning mõjusa valgusrežii (valguskunstnik Johanna Town) toel tõelise hoo ja elu üksnes neis piltides, mis kujutavad Armida töid ja tegemisi. Meeldejäävalt õnnestunud oli ka sireenide stseen.

Võitlus partituuriga

Sõjakäik mundri vastu Relton on tõstnud «Rinaldo» tegevuse 19. sajandisse, esitades ristisõdijate asemel Inglise koloniaalarmee juhte, keda on kujutatud halenaljakalt juhmidena. Seega ei naeruvääristata lavastuses mitte niivõrd sõda kui nähtust, vaid peamiselt üht kindlat mundrit. Laval toimunud sagedase teejoomise kujund ning selle taga suure tõenäosusega peituv pilge jäi mulle hoomamatuks. Tundub, et inglastest lavastusbrigaad võitleb Eesti rahvusooperi laval omaenese rahvuslike deemonitega. Aga mida peaks see meile ütlema? Estonia «Rinaldo» on lavastuslikus plaanis otsekui muinasjutt, mille vestja ei suuda kuidagi otsustada, kes on selle loo tegelikud peategelased ja kangelased ning milles seisneb selle mõte või moraal. Lavastuse niigi vähene realistlik mõõde

Dominatrix’iks tehtud nõid Armida (Helen Lepalaan) on Estonia «Rinalfoto: harri rospu do» kõige teravam ja terviklikum tegelaskuju.

kaob läbi tinglikuks muudetud aegruumi ning tahtmatut travestiat sünnitava otsuse kasutada nimiosas kontratenori asemel naissolisti. Üllaid mõtteid, tundeid või tegusid kujutava kunstiteose teevad enamasti paeluvaks mitte kangelased, vaid kahjurid. Nii on see ka Estonia «Ri-

naldoga». Kui positiivsete tegelaste aariad on lavastatud valdavalt staatiliselt (solist istub või seisab ja laulab) või taustal toimuva tegevuse läbi, siis Armida ja Argante etteastes on rohkem värve ja liikumist. Dominatrix’iks tehtud nõid Armida, kelle rollijoonist toetavad elegantsed kostüümid,

Orkester kõlas paremini kui kolm hooaega tagasi välja tulnud «Julius Caesari» esietenduse ajal, ehkki dirigent Andres Mustoneni mustalt mängitud viiulisoolode eeskujul ning tempodega rokkiva taktikepi all hiilis esitusse eelkõige rütmilistes partiides stiihiline (ning sellisena eelkõige rahvamuusikale omane) element, mis on kliiniliselt puhast kõla fetišeerivale barokile Euroopas võõras. Ka solistide ansambel oli hoopis ühtlasem kui eelmisel korral, eriti esimese esietenduse oma. Paraku ei saa Estonias etenduva barokkooperi puhul mõistetavatel põhjustel veel ikka rääkida meisterlikust ja allikmaterjali väärivast vokaalsest interpretatsioonist, pigem võitlusest partituuriga. Meie suurooperlikult laia hääle ning romantismipärase vokaalkoolitusega lauljatele tulevad barokiajastul kirjutatud noodid raskelt kätte – justkui püüaks tankitõrjemürsuga varblast. Esituses puudub sageli õige laulvus, enamasti ka koloratuur. Kahel esietendusel kuuldud solistidest suutsid mind vaimustada üksnes MonikaEvelin Liiv, Olga Zaitseva, Helen Lepalaan ning Kristel Pärtna. Meestest oli parim Mati Turi, ent Goffredo rollis ei õnnestunud tal minu silmis täita ootusi, mis loodud eelmiste ooperirollide ning kontsertesinemistega.

Juudiriigi sümfoonikud lummasid meisterlikkusega arvustus rein veidemann

TLÜ EHI professor / Postimees

Hooaja avakontsert Iisraeli Filharmoonikud Dirigent Zubin Mehta Viiulisoolo Ilja Konovalov Pjotr Tšaikovski (1840–1893), sümfoonia nr 6 h-moll op 74 «Pateetiline» (1893) Ricahrd Strauss (1864–1949), sümfooniline poeem «Kangelaselu», op 40 (1898) Estonia kontserdisaal, 20. september

Võis ju eeldada, et selle aasta kontserdihooaja avatakt kujuneb muusikaliseks sündmuseks.

Nii läkski, sest kokku said heliloojad-geeniused, legendaarne orkestrijuht ja üks maailma tipporkestreid, võimsa koosseisuga Iisraeli Filharmoonikud. Juba esimese poole lõpus tänas kuulajaskond umbtulvil saalis jalgade müdinal, aplausi ja braavohüüetega Zubin Mehtat (pildil). Kolm korda telliti ta tagasi tänuosutuseks, kontserdi lõpus kordus see püsti seistes viiel korral. Maestro vastas omakorda väärika kummardusega. Oli tunda mingit väsimust – iga ikkagi juba 78 aastat. Ent mitte muusika toomisel rahvani. Mehta seisis orkestri ees poodiumil sirge seljaga, ilma dirigendipuldita, juhatades mõlemat sümfooniat peast äärmiselt ökonoomsete liigutustega

n-ö ülalt alla, enamasti rinna kõrguselt. Harva tõusid käed õlavööst kõrgemale. Nagu ta lavale tuli, oli kohe selge – tema on Valitseja. Ta usaldab orkestrit, seda igiliikurit, kelle liikmetest tõenäoliselt igaüks võiks olla solist. Ehk tema ülesandeks on valitseda muusikat, selle jutustust ja meeleolusid, kogu tehniline meisterlikkus on enesestmõistetav. Repertuaar näis olevat sihitud nii, et kuulajad leiaksid end ära tundmas, kuidas Tšaikovski kuuendas vilksatab eesti rahvalaulu «Kallis Mari» motiiv. Kummardus ka Eestile ja Haapsalule, millel on koht Tšaikovski biograafias. Ja siis Strauss, see giganto-

maanlik poeem, kirjutatudki ülisuurele orkestrile, mis pidi demonstreerima mitte ainult juudiriigi esindusorkestri filigraanset tehnikat, vaid kõigis registrites ka täiuslikku intensiivsust! Mõlema teose lõpp – pikad hääbuvad fraasid – oli uskumatult väljapeetud piano’s, gradatiivselt aina kaugenevana, kuni lõpuks helist saab vaikuse heli. Orkestri paigutus laval lõi algul dissonantsi. Tšellorühm oli keskel, kui ERSOga oled harjunud, et neid «katavad» selja taga kontrabassid, kes nüüd olid hoopis vasakul, viiulite taga. Muhelesin endamisi, sest eks heebreatki loeta paremal vasakule.

Kontserdi vaheajal sai muljeid vahetatud Eesti kunagise esitšellisti, õppejõu ja muusikakriitiku Toomas Velmetiga. Teda tuleb usaldada. Ta ütles olevat end siiamaani arvanud, et maailma parim kõlapilt on Berliini Filharmoonikute keelpillirühmadel, aga nüüd on ta sunnitud oma hinnangut korrigeerima: «Milline sound!» Jah, kui palju kordi on legendaarset Mehtat nähtud teleekraanil juhatamas Viini uusaasta- ja kolme tenori kontserte. Nüüd on maailmamees ihus ja hinges siin, ühes Euroopa perifeeriariigi pealinnas. Meie silmad on teda näinud. Temagi on nüüd osa eesti muusikaajaloost, mis ei ole ainult looming, vaid ka selle vastuvõtt, kontserdielu.

16 || SPORT || POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

KORVPALL. Kalev/Cramo ja Tartu Rocki koosseis on paigas, Tarvas veel katsetab ja manööverdab.

Pole probleemi, kõigest väike iluviga.

Tuttav Rock, otsiv Kalev ja ettearvamatu Tarvas

Naiste jäähokis korduvalt maailma parimaks väravavahiks tunnistatud Noora Räty tegi eduka debüüdi meeste mängus, lastes Soome tugevuselt kolmandas liigas Bewe Tuuski väravat kaitstes oma selja taha vaid ühe litri.

te algatajana Machado end veel eriliselt ei näidanud. Viimasena Kaleviga liitunud E. J. Singleri võimed kahe esimese mänguga veel ei avanenud, kuid Varraku sõnul on ta treeningutel jätnud hea mulje. Tegemist olevat mängijaga, keda meeskond peab viskele viima ning kes sellisel juhul on võimeline tabama. Mängudes Kotka ja Rockiga tal aga asjad nii hästi ei õnnestunud. Kalevi juba vana kaardivägi – Elegar, Rain Veideman, Armands Škele ja Gregor Arbet – teeb oma tasemel töö kindlasti ära, uustulnukad Erik Keedus ja Sten Olmre peavad esialgu leppima «klubi» rolliga. Tarval on kasutada igati väärikas koosseis ning peatreener Andres Sõber saab mängijatega hästi manööverdada. Puudu on vaid üks lüli – Kaspars Cipruss vajab enda kõrvale teist korralikku keskmängijat. Cipruss on küll kvaliteetne mängija, kuid tervet hooaega ta üksinda vastu ei pea.

ülevaade de peep pahv sporditoimetuse juhataja

KERGEJÕUSTIK

Pahapill võitis Talence’i kümnevõistluse Mikk Pahapill (pildil) sai nädalavahetusel Prantsusmaal Talence’is toimuval kümnevõistlusel esimese koha. Esimesed alad Pahapillil kõige paremini ei kulgenud, kuid kõrgushüppes saavutatud alavõit tõstis eestlase teisele kohale. Avapäeva viimase ala ehk 400 m jooksuga langes Pahapill kokkuvõttes neljandaks. Teisel päeval parandas Pahapill järjest oma kohta ja oli enne viimast ala liider. Lõpuks kogus ta 8077 punkti. Teine oli ukrainlane Oleksi Kasjanov 8062 punktiga ja kolmas kuubalane Yordani Garcia 7945 silmaga. Pahapilli tulemused alade kaupa: 100 m jooks 11,34, kaugushüpe 6.96, kuulitõuge 14.80, kõrgushüpe 2.11, 400 m 51,56, 110 m tõkkejooks 14,68, kettaheide 48.44, teivashüpe 4.90, odavise 60.64, 1500 m 4.35,91.

66.26

peale viis oma tänavuse hooaja tippmargi kettaheitja Gerd Kanter. JALGRATAS

Kangert ja Astana said MMil temposõidus 12. koha Profirattur Tanel Kangert osales eile Hispaanias Ponferradas alanud jalgratta maanteesõidu MMil Astana tiimi koosseisus meeskondlikus temposõidus. Astana kõrgete kohtade jagamisel kaasa rääkida ei suutnud, 18 meeskonna konkurentsis saadi 12. koht. Võitis BMC Racing Team, Astana kaotas võitjale 2.12,38. Hõbedale sõitsid end OricaGreenEdge’i ratturid (+31,84) ja pronksid riputati kaela Omega Pharma-QuickStep Cyclingu meestele (+35,22).

MAADLUS

MM-pronks Nabi jäi vanale rivaalile Bundesligas alla Saksamaal maadluse Bundesligas tehti algust uue hooajaga. Kahekordne maailmameister ja hiljutine Taškendi MMi pronks Heiki Nabi (pildil) esindab KSV Köllerbachi ning Anar Zeinalov 1. Luckenwalder SC klubi. Avavoorus võitis KSV Köllerbachi klubi RWG Mömbris-Königshofenit 13:8, Nabi (130 kg) maadles vana rivaali rootslase Johan Magnus Eureniga. Tasavägises kohtumises oli vastane seekord punktidega 2:1 parem. Zeinalov (61 kg) võitis oma kohtumise Dennis Nowka (Saksamaa) vastu punktidega 4:1, klubid 1. Luckenwalder SC ja KAV Mansfelder Land tegid viigi 12:12.

Purjetajad OMpääset ei teeninud

Kehra alistas Põlva Serviti

Purjetamise olümpiaklasside MM Hispaanias Santanderis lõppes Deniss Karpakile 18., Lauri Väinsalule 52., Kätlin Tammistele ja Anna Maria Sepale 38. ning Tõnis Haavelile ja Lenart Kivistikule 60. kohaga. Rio olümpiapääset seega keegi ei teeninud.

Käsipalli Balti liiga avanädalavahetusel alistas Kehra Horizon Pulp&Paper Põlva Serviti. 27:25. Kehralased on kogunud kolm punkti ning hoiavad Riihimäe Cocksi järel teist kohta, mullune Balti liiga hõbe Serviti on punktita.

esti kolm tugevaimat korvpalliklubi osalesid nädalavahetusel sõprusturniiril Rakveres. Tartu Rock alistas finaalis 73:63 Kalev/Cramo, kolmas koht kuulus Tarvale, kes sai 93:87 jagu Kotkast. Kuigi meeskonnad teevad kokkumängus alles esimesi samme, andsid need mängud tiimidest esialgse pildi. Rock ei ole võrreldes mullusega kuigi palju muutunud ning vähemalt hooaja alguses annab see neile Kalevi ja Tarvaga võrreldes väikese eelise. Kõik liinid on paigas ja nüüd pole muud kui treeningutele pihta anda. Leedulase Augustas Peciukeviciuse ja Tanel Soku tasemes mängujuhina pole kahtlust. Gert Dorbek ja Tanel Kurbas number kahtedena on ka teada tasemega. Kui lisada uskumatu vanameister Valmo Kriisa – reedel tabas 40-aastane mees kuus (!) kolmest –, ongi minutid jagatud. Korvi all on samuti soliidne kolmik: Janar Talts, Joosep Toome ja Karolis Petrukonis. Leedulane on pisut aeglane ja kohmakas ning teeb liiga kergelt vigu, kuid eurosarjale mõeldes on selline kuju tartlastele väga vajalik. Oma roll on pikkade rotatsioonis ka Timo Eichfussil, kuid paistab, et sellega ka kõik piirdub. Saimon Sutt, Kent-Kaarel Vene ja Kristen Meister paistavad olevat enam-vähem samasuguses rollis nagu mullugi. Kui keegi neist üldse esile kerkib, siis võiks see olla Sutt. Alatihti vigastatud Marek Doroninile koidavad samuti üsna juhuslikud mänguminutid. Rocki probleemiks võib tänavu saada vähene mängude arv. Balti liigas saadi otse kohamängudele, koduliigas lähevad kodumängud kirja topelt ning eurosari algab alles novembris. Peatreener Gert Kullamäele teeb see natuke muret, kuid midagi katastroofilist ta selles ei näe. Pealegi – meeskonnas on palju selliseid mängijaid, kelle tervisele ongi kasulikum harvem mängida.

Soodne pinnas areneda Kalev on täies koosseisus jõudnud harjutada kõigest viis päeva. Rakveres korraldatud treeningulaagris keskenduti pallitreeningute kõrval ka üldfüüsilisele ettevalmistusele ning mõistagi polnud nädalavahetuse turniiri tulemus nende jaoks kõige olulisem. Pealegi on meeskonnas tänavu seitse uut mängijat ning selle seltskonna kokkusulatamine võtab aega. Varraku sõnul on tal üsna kindel tunne tagaliini suhtes, mis võrreldes mulluse hooajaga polevat kindlasti nõrgenenud, hoopis suurem küsimärk

Jurtom kerkib esile

Lauapalli eest võitlevad tartlane Janar Talts ja Tarva noor lätlane Roberts Stumbris. foto: tairo lutter Olukorda jälgivad Kaspars Cipruss ja Tanel Kurbas.

on treeneri jaoks suure ääre ehk number nelja positsioon. Mullu seda kohta täitnud Vlad Moldoveanu masti meest pole suudetud tänavu värvata ning seda rolli peavad täitma Reinar Hallik ja Kristjan Kitsing. «Nendel meestel on arengus sammu astumiseks soodne pinnas ning loodan, et nad suudavad selle ka ära kasutada,» sõnas Varrak. Kumbki mängija pole varem nii kõrgel tasemel sellist rolli kandnud. Rakveres eelistas Varrak algkoosseisus ja mänguminutite poolest Kitsingut, erilist sära polnud veel kummagi esitustes. Tsentrite osakonna stiil on Kalevis tublisti muutunud. Mullu olid Frank Elegar ja Bamba Fall suhteliselt sarnase stiiliga, tänavu on aga Elegari vahetusmeheks suur ja pealtnäha pisut kohmakas leedulane Mindaugas Kupsas ning see oli Varraku teadlik valik. «Mullu jäid Elegar ja Fall suurte tsentrite vastu hätta, nüüd on meil omal sama tüüpi mängija olemas. Meeskondade vastu, kus suur keskmängija puudub, on teda muidugi raskem kasutada,» arutles Varrak.

Mängujuht Scott Machado on tänavu Kalevis selles valdkonnas selge esinumber ning tähtsates mängudes jäävad Martin Dorbekule teda asendades vaid vähesed minutid. Rakveres hoidis Machado palli väga palju oma käes – isegi liiga palju. Varrak põhjendas seda sellega, et meeskonnal oli kasutada alles kaks liikumist.

Samas suutis Machado meeletu põrgatamise juures hoiduda pallikaotustest ja see olevatki üks tema trumpe. Samas suutis Machado meeletu põrgatamise juures hoiduda pallikaotustest ja see olevatki üks tema trumpe. Varrak meenutas, et mullu oli liiga suur pallikaotuste arv Kalevi jaoks suur probleem ja seepärast otsiti tänavu meest, kes selle mänguelemendiga liiga tihti ei patustaks. «Tegemist on puhtalt euroopaliku mängujuhiga, kes rohkem otsib söötu, kui ise viskab. Aga oleme talle öelnud, et päris ise viskamata ei saa,» märkis Varrak. Sööta oskab ta tõesti hästi, rünnaku-

Meeldivalt palju on hooaja eel saanud minuteid Martin Jurtom ning noor mängumees pole neid niisama raisanud. Kui vaim vastu peab, ootab seni Raplas ja Itaalias pinki nühkinud meest ees läbimurdehooaeg. Vastuolulise mulje jättis ameeriklasest ääremängija David Haughton. Reedel mängus Tartu Rockiga oli ta väga kahvatu ning näis, et sellel mehel pole Tarvas kohta, laupäeval suutis ta aga Kotkaga mängides särada ja Sõber nentis, et ameeriklane astus Rakverre jäädes sammu edasi. Laupäeval saabus Tarvasse end näitama ka teine ameeriklane, tagamees Denarius Darby, kelle trumbiks peaksid olema läbimurded. Sarnaselt Haughtoniga tuuritas ta Eestis Oklahoma meeskonnaga. Isegi ameeriklasest täienduseta peaks Tarva trump olema tagaliin. Eesti koondise põhimängujuhi Sten-Timmu Soku tasemes pole põhjust kahelda ning Tarvas avaneb tal ilmselt hea võimalus särada nii palju, kui soovib. Sander Saare on küll stiililt Sokuga sarnane ja mängupilti nende vahetus eriti ei muuda, kuid puhkuseminutite andjana veab ta välja. Rakvere turniir andis kinnitust ka sellele, et Tallinna Kalevist tulnud Mario Paistele Sõbra stiil sobib ning mullu tugeva arenguhüppe teinud mees võib tänavu olla veelgi kasulikum. Jätkuvalt suudab kasulik olla vanameister Juris Umbraško. Täistabamuseks võib aga lugeda lätlase Roberts Stumbrise leidmist. Kontrollmängud on näidanud, et Sõbra stiil on tallegi väga sobiv. Reedeses mängus väänas Stumbris hüppeliigest, ent kõva võitlejana otsustas jätkata ja muutis sellega asja hullemaks. Noore mängumehe vigastuse tõsidus peaks selguma täna või homme, kuid olenemata tulemusest jäetakse ta meeskonda ja antakse paranemiseks aega.

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Lampard kurvastas endist koduklubi JALGPALL. Inglismaa jalg-

Lewis Hamilton võib rõõmustada: Singapuris tuli etapivõit ja hooaja punktiarvestuses möödus ta tiimikaaslasest Nico Rosbergist.

foto: ap/scanpix

VORMEL-1. Viis etappi enne hooaja lõppu tõusis MM-sarja liidriks 2008. aasta maailmameister Lewis Hamilton.

Pinge tõuseb haripunkti madis kalvet reporter

änavust vormel-1 hooaega on isel o o mu s t a nu d kahe Mercedese sõitja Lewis Hamiltoni ja Nico Rosbergi heitlus meistritiitli eest. Viis etappi enne hooaja lõppu on pinge tõusnud haripunkti ning kahte parimat lahutab nüüd vaid kolm punkti. Nädalavahetusel kavas olnud Singapuri etapiga tõusis sarja liidriks Hamilton. Kahe viimase etapiga ongi pinge punktiheitluses aina kasvanud. Augusti lõpus kavas olnud Belgia etapi järel oli Rosbergi edumaa juba 29 punkti. Toonane võistlus pakkus kõvasti kõneainet, kui kaks Mercedese sõitjat Rosbergi süül kokku põrkasid (hiljem saksla-

ne seda ka tunnistas) ja Hamilton oli sunnitud katkestama. Eelmine etapp Itaalias lõppes aga Hamiltoni võidu ja Rosbergi teise kohaga. Seejuures käisid sahinad, et sakslane lasi tiimikaaslase endast meelega mööda. Lõppenud nädalavahetusel oli Rosberg aga sunnitud elektroonikaprobleemide tõttu katkestama ja nüüd algabki kõik justkui otsast peale. «Unistasin eelmisel õhtul võidust, kuid alati on kahtlused. Ootasin probleemivaba nädalavahetust ja just niimoodi läkski. Meeskonna jaoks ei olnud jah olukord ideaalne, kuna Nico ei jõudnud finišisse. Tahame ikka alati mõlema masinaga finišisse jõuda,» rääkis Hamilton poodiumiintervjuus. Hooaja lõpu lähenemist oli tunda juba laupäeval, kui kvalifikatsioon kujunes äärmiselt pingeliseks. Esikohta hoidnud Rosberg pidi alla neelama eriti mõru pilli, kui temast hiljem otsustavale ringile läinud Hamilton suutis teda edesta-

Singapuri etapi tulemused 1. Lewis Hamilton (Mercedes) 2. Sebastian Vettel (Red Bull) 3. Daniel Ricciardo (Red Bull) 4. Fernando Alonso (Ferrari) 5. Felipe Massa (Williams) 6. JeanEric Vergne (Toro Rosso) 7. Sergio Perez (Force India) 8. Kimi Raikkonen (Ferrari).

MM-sarja üldseis: 1. Lewis Hamilton (Mercedes) 241 punkti, 2. Nico Rosberg (Mercedes) 238, 3. Daniel Ricciardo (Red Bull) 181, 4. Fernando Alonso (Ferrari) 133, 5. Sebastian Vettel (Red Bull) 124, 6. Valtteri Bottas (Wil-

da vaid 0,007 sekundiga. Raadio teel tulemust kuulnud Rosbergi reaktsioon oli lakooniline: «Kurat küll.» Pühapäeval ei olnud sakslasel midagi rõõmsamat lisada. «Stardirivis seistes ja nähes, et kõik teised lähevad rajale, oli kohutav tunne. Minu vormelil ei töötanud mitte ükski asi,» kirjeldas Rosberg, kes ei saanud minna isegi soojendusringile. Hiljem sõitis ta küll boksist rajale, kuid peagi tuli võistluspäev lõppenuks kuulutada. «Lootsin,

liams) 122, 7. Jenson Button (McLaren) 72, 8. Nico Hülkenberg (Force India) 72. Võistkondlik arvestus: 1. Mercedes 479 punkti, 2. Red Bull 305, 3. Williams 187, 4. Ferrari 178, 5. Force India 117, 6. McLaren 111.

et tiim suudab probleemi lahendada, kuid mingil hetkel ei olnud mõtet enam üritadagi. Vastupidavus oli taas probleemiks ja selle kallal tuleb tööd teha,» teatas MM-sarjaks teiseks langenud mees, kellel see oli hooaja teine katkestamine. Kui Hamilton teenis Singapuris esikoha, siis talle järgnesid kaks Red Bulli. Teise koha saavutas neljakordne maailmameister Sebastian Vettel, kellel see oli tänavuse hooaja parim tulemus. Kolmandana tuli üle

lõpujoone tänavu kolm etapivõitu teeninud Daniel Ricciardo. Ricciardo on tänavusel hooajal küll ainuke mees, kes lisaks Mercedese pilootidele võiduni on jõudnud, ja lisaks on ta nende lähim ohustaja ka MM-sarja üldarvestuses (Ricciardo kaotab liidrikohal olevale Hamiltonile 60 punktiga). Ometi ei käskinud Red Bull Vettelil eile oma nooremat tiimikaaslast endast mööda lasta. «Ma naudin väga sellel rajal sõitmist. Siiski ei tekkinud mul kordagi tunnet, et võiksin võistluse võita,» kommenteeris Singapuris viiendat aastat järjest poodiumile jõudnud Vettel võistlust. Tänavuse hooaja lõpuni jääb vormel-1 sarjas veel vaid viis etappi. Järgmisena kihutatakse Jaapanis, siis võetakse ette teekond Venemaale, USAsse, Brasiiliasse ja lõpuks Araabia Ühendemiraatidesse. Seejuures tuleb meeles pidada, et hooaja viimasel etapil on tänavu põnevuse huvides mängus topeltpunktid.

Flora muutis oma seisu tiitliheitluse lõpu eel keerulisemaks JALGPALL. Eesti jalgpalli-

meistrivõistluste 30. voor suuremaid üllatusi ei pakkunud, kuid alates sellest nädalast alustavad tiitlipretendendid omavaheliste heitlustega. Esimese olulise lahingu eel pani FC Flora ennast aga juba raskesse seisu. Tänavu mitmel puhul Tartu Tammekaga hädas olnud FC Flora oli lõppenud nädalavahetusel tunduvalt kindlam. Võõrsil asuti isegi 4:0 juhtima, ja kui lõpus lubati tartlastel kaks väravat tagasi lüüa, siis valusamaks löögiks on nende jaoks kindlasti kahe poolkaitsja punased kaardid. Laupäevase matši 81. mi-

nutil teenis teise kollase kaardi Sergei Mošnikov ja seetõttu saadeti ta väljakult ära. Teisel lisaminutil nägi aga jõhkra vea eest otse punast kaarti Karl-Erik Luigend. Kuna tabeli liidril Floral on järgmise matšina kavas duell Nõmme Kaljuga, peavad nad selles olulises lahingus hakkama saama kahe tugeva mängumeheta. «Tammekaga on meil sel hooajal olnud raskusi, kuid sel korral suutsime end kehtestada. Viimasel ajal tehtud töö on liikunud õiges suunas,» oli Flora juhendaja Norbert Hurt mängupildiga rahul, kuid tunnistas, et rumalalt teenitud

kaardid on neile valus löök. «Olukorras, kus mäng oli juba tehtud, kaotasime pea. Meestes oli palju tahtmist ja mängiti liiga agressiivselt,» kahetses Hurt. Kas kahe poolkaitsja puudumisel võiks Flora laupäevases matšis Kaljuga poolkaitses kasutada koondises sellel kohal tegutsevat Karol Metsa? «Täpsemalt korrigeerime koosseisu nädala jooksul. Alates esmaspäevast hakkame koosseisu küsimusega detailsemalt tegutsema,» vastas Hurt. Kuigi Tammeka pidi kohtumisel vastu võtma kaotuse, tuli veidike rõõmu ka nende õue-

le: keskkaitsja Rauno Tutk lõi kauglöögist tõelise iluvärava. «Mis ta ikka, läks sisse! Panin jala paika, ja väga ilusasti, tundus vähemalt nii,» kommenteeris suvel Paidest Tammekasse siirdunud Tutk ise oma selle hooaja esimest väravat. Raske võidu sai laupäeval kirja Flora järgmine vastane Kalju, kes alistas Paide linnameeskonna küll 3:1, kuid 2:1 eduseis saavutati alles 90. minutil ja lõppseis vormistati neljandal üleminutil. Järgmised kolm vooru saavadki tiitliheitluses tõenäoliselt otsustavaks. 27. septembril mängivad omavahel Flora –

Kalju, 4. oktoobril kohtuvad Levadia – Kalju ning pärast koondisemänge heitlevad 18. oktoobril Flora – Levadia. Seejärel jääb pidada veel kolm vooru, kuid pinget jätkub ka sinna, kui esikolmikule kuklasse hingav Sillamäe Kalev kohtub eelviimases voorus võõrsil Kaljuga ja viimases voorus koduväljakul Floraga. Madis Kalvet

Kood avab video Rauno Tutki iluväravast.

pallimeistrivõistluste nädalavahetuse keskses kohtumises mängisid 1:1 viiki tänavune tabelijuht Londoni Chelsea ja tiitlikaitsja Manchester City. Koduväljakul mänginud Cityle tõi viigipunkti Chelsea legend Frank Lampard (pildil). Eilse matši põnevaimad sündmused leidsid aset teisel poolajal, kui esmalt sai Pablo Zabaleta 66. minutil teise kollase kaardi ja City jäi seega arvulisse vähemusse. Chelsea kasutas selle olukorra oskuslikult ära, vahetusest sekkunud Andre Schürrle viis Londoni klubi juhtima. Seejärel saatis City väljakule Chelsea legendi Lampardi, kes viigistas kohtumise seisu 85. minutil. James Milnerilt hea söödu saanud Lampard edestas karistusalas endist võistluskaaslast John Terryt, ja 1:1 oli tõsiasi. Manchester United kaotas nädalavahetusel võõrsil 3:5 Leicester Cityle. Liverpool jäi 1:3 alla West Ham Unitedile, Tottenham 0:1 West Bromwich Albionile. Kolm võidupunkti teenis aga Londoni arsenal, kes oli võõrsil 3:0 parem Aston Villast. Chelsea jätkab turniiritabelis 13 punktiga liidrina. Teisel kohal on Southampton kümne ja kolmandal Aston Villa samuti kümne punktiga. Arsenal on üheksaga 4., ManCity kaheksaga 6., Tottenham seitsmega 9., Liverpool kuuega 11. ja ManU 5ga 12. Bundesligas teenis nädalavahetusel kolm võidupunkti Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani tööandja FC Augsburg, kes alistas koduväljakul 4:2 Bremeni Werderi. Klavan tegi kohtumises nagu tavaliselt kaasa kõik 90 minutit. Teise järjestikuse võidu saanud Augsburg on nelja kohtumisega kogunud nüüd kuus punkti, mis annab tabelis 9. koha. Kahe viimase aasta Saksamaa meister Müncheni Bayern kaotas taas punkte, kui võõrsil viigistati 0:0 Hamburger SVga. Madis Kalvet

Jalgpall Eesti meistrivõistluste 30. voor Nõmme Kalju – Paide linnameeskond 3:1 (41., 90.+4. Nunes, 90. Kallaste – 7. Ustaal), Jõhvi Lokomotiv – Narva Trans 3:2 (57. Iablokov, 80. Jõgi, 85. Naveriani – 60. Jakovlev, 71. Škinjov), Tartu Tammeka – FC Flora 2:4 (66., 90.+4. pen. Tutk – 26. Prosa, 36. Logua, 39. Beglarišvili, 62. pen. Jürgenson). Tabeliseis 30. vooru järel: 1. FC Flora 70 punkti, 2. FC Levadia 69, 3. Nõmme Kalju 66, 4. Sillamäe Kalev 61, 5. FC Infonet 51, 6. Paide linnameeskond 28, 7. Narva Trans 27, 8. Tartu Tammeka 22, 9. Tallinna Kalev 12, 10. Jõhvi Lokomotiv 12.

18 || SPORT || POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

Tallinna Selveri mehed (punastes särkides) võisid eile rõõmustada, Pärnu klubi mängijad olid kaotusmängus nõutud.

foto: tairo lutter

VÕRKPALL. Pärnu VK pidi Tallinn Cupi turniiril leppima viimase kohaga, Tallinna Selver sai kindla mänguga esikoha.

Pärnu on uue hooaja eel hädas otsustavusega kadi parts reporter

Kui varem on räägitud Pärnu tohutust võitlusvaimust, siis mina küll praegu ei tea, kus see on,» nentis Pärnu Võrkpalliklubi peatreener Avo Keel nädalavahetusel peetud Tallinn Cupi turniiri järel. Viimases mängus turniirivõitjaks tulnud Tallinna Selverile kaotanud ja viimaseks jäänud Pärnu meeskond ei osalenud turniiril küll täiskoosseisus, aga Keel tunnistas, et uue hooaja eel on põhjust muretseda. Pärnu meeskond alustas Kalevi spordihallis toimunud turniiri edukalt: soomlaste Loimaa Hurrikaani võideti 2:1. Teises mängus kaotati aga 1:2 Jelgava Biolarsile ning eil-

ses viimases mängus jäädi 0:3 (22, 21, 26) alla Selverile. «Mind ei huvita tulemus, vaid see, miks me järjest selliseid seeriaid ära anname,» oli Keel pärast turniiri pettunud. «Näiteks esimeses geimis on seis 7:3 ja neist punktidest kuus on lihtsalt pallingud, aga me ei suuda mitte ühtegi enda kasuks kallutada. Mind ei huvita, kuidas meie mehed mängivad Selveri põhikoosseisu või Bigbank Tartu vastu, sest selliste meeskondade vastu mängid niikuinii täiega, kuigi ka seal võid end täis lasta ja ilmselt mõned lasevadki. Mind huvitab, kuidas antakse endast maksimum meeskondade vastu, kus mängivad mehed, kellel habe veel ei kasva,» ütles Keel. Treener oli pettunud Pärnu meeste mängus eilses viimases geimis, kus Selver saatis platsile mitu noormängijat, aga Pärnu ei suutnud siiski viiepunktilist eduseisu enda kasuks kallutada. «Näiteks viimases geimis oleme ees 20:16 ja visuaalne pilt

on selline, et mehed ootavad juba geimi lõppu ja arvavad, et on võidetud. Aga sellise mänguga ei pruugi seda geimi lõppu ju üldse tulla. Meil nii ongi, et kui 20 punkti saab täis, siis on nagu kõik. Meil ei ole otsustajat, pole meest, kes ära lööks,» tunnistas Keel. Pärnu mängis turniiril mitme põhimeheta, sest vigastuste tõttu jäävad praegu eemale nii Hindrek Pulk, Timo Tammemaa kui ka Kardo Kõresaar. Keele sõnul ei ole mängijate puudumine aga vabandus. «Me ei saa suhtuda nii, et küll need kolm meest tulevad veel ja siis oleme päästetud. Mentaalne pool on ikka hapu.»

Meil ei ole otsustajat, pole meest, kes ära lööks. Pärnu Võrkpalliklubi peatreener Avo Keel

Vastupidiselt Pärnule võis Selveri peatreener Rainer Vassiljev oma hoolealustega igati rahule jääda. «Turniiriga saab igas mõttes rahule jääda, nii tulemuse kui mängupildiga,» rääkis Vassiljev. «Eks meil oli mitmeid eksimusi sidemängija ja ründajate vahel ja ründefaasis ei olnud mäng eriti ilus, aga seda rohkem oli võimalust kaitses mängida ja toodi ikka igasuguseid palle üles. Mõlemal meeskonnal oli tahtmine olemas,» kiitis Vassiljev peale Selveri ka Pärnu mehi. Tallinna meeskonna juhendaja lisas, et eilne kindel võit Pärnu üle näitab siiski vaid hetkeolukorda, ent oktoobris algav hooaeg peaks tulema tasavägine. «Pärnul on mehi veel lisandumas ja kindlasti on neil käike küll ja küll. See kõik annab tunnistust, et ees on ootamas põnev hooaeg,» ennustas Vassiljev. Lisaks Tallinnale võisteldi sel nädalavahetusel ka Tartus, kus turniiri «Premium7 Cup 2014» võitis Tartu Bigbank.

Zopp teeb koostööd nimeka rootslasega TENNIS. Eesti meeste tenni-

se esinumber Jürgen Zopp, kes sel nädalal võitis Rootsis Danderydis toimunud 15 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga turniiri, jätkab endiselt kindla treenerita, kuid teeb koostööd nimeka rootslase Peter Carlssoniga. Zopi koostöö soomlasest treeneri Pasi Virtaneniga sai juulikuus läbi ja Zopp otsustas jätkata ilma konkreetse juhendajata. «See on teadlikult võetud paus, et vaadata, kuidas selg vastu peab,» rääkis Zopp. «See, et Pasit praegu enam ei ole, on tingitud minu seljavigastustest. Keeruline on koostööd teha, kui vahe-

peal on kuus-seitse kuud pausi ja siis peab taas koostööd jätkama. Seetõttu otsustasin need kuus kuud hooaja lõpuni rohkem omapead olla. Praegu keskendun sellele, et füüsis oleks korras, ja siis saab edasi mõelda treeneri palkamisele,» rääkis Zopp. Eesti esinumber selgitas, et praegu saab ta Rootsis Good to Greati nimelises akadeemias treenides kasutada nimeka treeneri Peter Carlssoni teeneid, kuid otseselt rootslane tema juhendaja ei ole. «Ta on sealse akadeemia treener ja juhendab mind oma teise mängija kõrvalt,» rääkis Zopp ning lisas, et rootslane oli teda toe-

tamas ka sel nädalal võidukalt lõppenud turniiril. Pärast praeguse hooaja lõppu on Zopil plaanis siiski võtta taas lepinguline treener: «See on fakt, et mul on tulevikus treenerit vaja, aga selle hooaja mängin omapäi ära ja siis hooaja lõpus vaatame, mis seisud on.» Pikalt seljaga hädas olnud Zopp kinnitas, et praegu on tervis korras ja selg pidas vastu isegi pingelise turniiri. «Eks selg vajab ikka hoolt, pean harjutusi tegema ja vahepeal annab ikka tunda, aga tegelikult on praegu olnud väga okei. Rootsis oli näiteks viis mängu järjest ja selg üldse ei seganud,» rääkis Zopp. Kadi Parts

Jürgen Zopp

foto: tairo lutter

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

MALE

JÄÄR

Voorused ja puudused? Meil kõigil on need olemas, sõltub vaid, kuidas neid välja mängida või varjata. Oled leidnud nutika viisi oma tugevuste demonstreerimiseks.

SÕNN

Vajad praegu anonüümsust, et kellestki ja tema kaasatoodust vabaneda. Kui alguses olid nõus sulle antu vastu võtma, siis nüüd tunned, et see ei kuulu sulle.

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 19

4 3

Sa näed ja kuuled praegu vaid südamega. Teed seda oma vaimse heaolu nimel, sest vastaspool ei taha sind kuulda võtta. Tema jalust jooksmine ei aita vastuolu lahendada.

KAALUD Oled valmis kasvõi metsikut hobust taltsutama, et saada see, mida soovid. Pead nii mõnestki kadalipust läbi käima, enne kui kõik kulgema hakkab.

Nenad Petrović – Magyar Sakkélet, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Kf7!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MIS LAADI INSENER SA OLED?

OLEN ELUSTIILIINSENER.

MA NIVELLEERIN OMA KARJÄÄRI TÖÖ JA PUHKUSE IDEAALSE TASAKAALU SUUNAS.

MITU TUNDI NÄDALAS SA TÖÖTAD?

SA VIST EI MÕISTA SÕNA «IDEAALNE» TÄHENDUST.

HAGAR HIRMUS

Kas hindad kõike oma elus ego tasandilt? Kuid nõnda võid ära lõigata nii mõnegi hea asja. Kuidas oleks natukeseks egost lahti laskmine?

1. Kes on see Euroopa poliitik, kes tänavu augustis kustutati Oxfordi ülikooli (Pembroke College’i) tunnustatud vilistlaste nimekirjast? Kunagi varem pole sellest ühtki tegevpoliitikut eemaldatud. 2. Eesti tulemuslikem kergejõustiklane on kettaheitja Gerd Kanter, kellele praegu kuulub maailma kõigi aegade edetabelis kolmas koht tulemusega 73.38. Kes on sellises arvestuses Eesti parim naiskergejõustiklane? 3. Trümmelbach – üks Šveitsi vaatamisväärsusi – on Euroopa suurim. Mis see on? 4. Balti keti pikkuse ja terviklikkuse kohta on eri arvamusi, kuid ametlikuks pikkuseks loetakse siiski 675,5 kilomeetrit, millest Lätis 262 kilomeetrit, Eestis 211,5 kilomeetrit ja Leedus 202 kilomeetrit. Leedus olid veel haruketid 64 kilomeetri ulatuses. Maailma tõenäoliselt pikim inimkett tekitati aga 1986. aasta mais, kui 6682 kilomeetri pikkuses rivis seisis umbes 6,5 miljonit inimest. Mis riigis see kett oli? 5. Millega on Eesti karskusliikumise ajalukku läinud aastatel 1865–1929 elanud Yrjö Virola? Vastused: 1. Viktor Mihály Orbán, Ungari peaminister. 2. Odaviskaja Liina Laasma (66. koht tulemusega 63.17). 3. Maa-alune kosk, asub mäe sees. 4. Hands Across America Ameerika Ühendriikides. Kett oli aktsioon näljas olevatele inimestele abi kogumiseks. Kett läbis 15 osariiki. 5. Asutas 125 aastat tagasi Toris Eesti esimese karskusseltsi Täht. Siis oli mehe nimi Jüri Tilk.

KALJUKITS Hoiad mingit visiooni kalevi all ja hästi peidetult, kuid sellegipoolest võib see avalikkusesse lekkida. Vaatad, et see ei satuks valedesse kätesse.

à ô ì

SKORPION

AMBUR Teed kergemaks nende elu, kes on sinust sammu võrra tagapool. Läbid samas mingi õppetunni, mis muudab sind kaaslaste vigade suhtes tolerantsemaks.

ERNIE

VÄHK Uurid, mis on poliitilise korrektsuse vaatevinklist sobilik ja mis mitte. Mida enam liigud edasi, seda enam mõistad, et sa ei saa lasta reeglitel oma elu väga kitsaks muuta.

NEITSI

Kas sinu missiooniga ikka peab kaasnema kuulsus? Mingil määral ihkad tähelepanu, kuid mitte lämmatavat. Pigem tahad mõnda asja teha inkognito.

Sina ja ohver? Võid mõnda aega seda rolli mängida, kuid see tüütab sind üsna kiiresti ära. Tõused ja särad, nagu sa seda varem teinud ei ole.

KAKSIKUD

LÕVI

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Fantaseerid millestki, kuid see võib teoks saada. Ole siiski oma soovidega ettevaatlik, sest võid saada ka midagi sellist, mille naljaviluks välja ütlesid. KALAD Tegeled oma mõtete kontrollimisega, sest negatiivsed mõtted vaid kulutavad energiat. Mõistad, et oled endasse tõmmanud midagi sellist, mis sulle ei kuulu.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mees läheb tsirkusesse tööd küsima, endal kaks suurt kohvrit kaasas. Tsirkuseomanik küsib, mida ta teha oskab. Mees võtab ühest kohvrist telliskivi ja lööb vastu pead puruks. «Suurepärane,» ütleb tsirkuseomanik. «Olete tööle võetud. Aga mis on teil selles teises kohvris?» «Peavalutabletid.» ••• Arst: «Keel välja, väike sõber! Veel rohkem! Päris välja!» Poiss: «Ei saa, ta on tagumist otsa pidi suus kinni.» ••• Mees tuleb ootamatult koju ja leiab oma abieluvoodist armukese. «Mida teie siin teete?» «No näed,» ütleb naine armukesele. «Ma ju ütlesin sulle, et ta on loll!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on LOOMAARST

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || KASU || POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

KAUGKÜTE. Enamik kortermaju alustab kütmisega septembri lõpus, kui välistemperatuur ei suuda enam tubasid soojana hoida.

Kokkuhoid soojuse pealt on halb mõte rivo veski reporter

üt te p e r io o d pole veel enamikus kortermajades alanud ning mõnes viivitatakse sellega kuni viimase hetkeni, et võimalikult palju raha säästa. Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi soojusenergeetika õppetooli teadur Ülo Kask leiab, et selline teguviis võib anda lühiajalist kasu, kuid pikemas perspektiivis pole rahaline kokkuhoid sugugi kindel, pigem tehakse kogu majale kahju.

Automaatika otsustada «Kui sisekliima ei vasta enam sellele, mida inimesed ootaksid – 21–22 kraadi on optimaalne toasoe –, põhjustab see ebamugavust. Kui ei köeta või hoitakse radiaatorite temperatuur madal, hakkab kõigis ruumides temperatuur langema ning langeb alla nimetatud inimese mugavuse piiri. Põhjus, miks kortermajades kütteperioodi algus võimalikult viimasele piirile viiakse, seisneb loomulikult

soovis küttekuludelt kokku hoida,» selgitab teadlane. Paraku ei mõtle inimesed Kase sõnul sellele, et kokkuhoiuga kaasneb niiskustaseme tõus, mistõttu võivad hoones tekkida kahjustused, mille likvideerimine hiljem on palju suurem kuluallikas. «Mida madalam on temperatuur majas, seda suuremaks läheb niiskus. See kipub jääma hoone piiretesse – seintesse. Veeaur ruumis liigub madalama temperatuuri poole ehk õue ning jääb liikumisteel seintesse pidama. Selline protsess toimub konstantselt ajal, mil hoonet ei köeta,» räägib Kask. «Hiljem, kui küte sisse lülitatakse, kulub oluliselt rohkem soojusenergiat selleks, et niiskus seintest välja saada. Seega, kokkuhoid soojuse pealt on halb mõte, sest hiljem tuleb rohkem kütta, et maja soojaks saaks,» lisab ta. Kõige õigemaks lahenduseks peaks Kask seda, kui maju ei ühendatakski kaugküttesüsteemist välja, vaid jäetaks kogu aastaks sisse, nii et süsteemi automaatika otsustaks ise, millal maja kütta ja millal mitte. «Kui normaalne sisekliima ja elanikule mugavuse tagav temperatuur on jälle saavutatud, lülitab automaatika süsteemi välja. Tänavu jaanipäe-

va paiku pidanuks juba majades kütma,» toob soojusenergeetik näiteks. Halvim, mis kütteperioodi algusega viivitavaid maju ees ootab, on Kase sõnul hoone konstruktsioone kahjustavad protsessid. «Niiskus hakkab piiretes kondenseeruma, paneelides on metallkonstruktsioonid, mis võivad hakata korrodeeruma – löövad seejärel betoonist lahti ja betoon hakkab murenema. See on muidugi pikaaegne protsess, kuid pideva niiskuskahjustuse korral tõenäoline stsenaarium,» hoiatab ta.

Küttesüsteem kui ühisvara Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva sõnul leidub näiteid majadest, mis on automaatsüsteemi abil aasta ringi köetud.

Kokkuhoiuga kaasneb niiskustaseme tõus, mistõttu võivad hoones tekkida kahjustused, mille likvideerimine hiljem on palju suurem kuluallikas.

«Võimalus sellele üle minna on praktiliselt kõigis kortermajades, mis on ühendatud kaugküttesüsteemi ning millel on automaatne soojussõlm – kui temperatuur langeb teatud kraadini, mis on eelnevalt korteriühistus kokku lepitud, käivitub küttesüsteem,» teab ta. Sellegipoolest ei usu Jõgeva, et see oleks rahaliselt kõige mõistlikum lahendus. «Soovitus sellisele küttele üle minna on väga hea, aga kui näiteks suvel toimub ajutine järsk temperatuuri langus ning automaatne küttesüsteem seepeale käivitub, nõuab see lisaenergiat, et kogu süsteemi ühendatud külmad torud soojaks kütta. Taibukad ühistujuhid püüavad seda mitte lubada,» räägib ta. Ometigi on Jõgeva igati nõus Kase öelduga, et kütteperioodi viimase piirini lükkamine on halb mõte. «Kui välistemperatuur on kolmel järjestikusel ööl juba alla viie kraadi ja päevatemperatuuri maksimum kümme kraadi, siis peab küte juba kindlasti sees olema. Lihtsamalt öeldes – kui toas tekib ebamugav tunne, tuleb küte sisse lülitada. Arvestama peaks siin ka teiste elanike soove, leidma kompromissi, mis rahuldaks kõiki,» soovitab ta. Levinud tava on alustada

kütmist oktoobris, kuid üldiselt jääb see korteriühistu otsustada. «Septembris võivad veel päevased temperatuurid maja soojaks kütta. Kui inimesed tulevad töölt koju, hakkavad nad ise oma kehasoojusega ruumi kütma, koduelektroonika sisse lülitudes eraldub ka sealt soojust, mis võib tuppa lisada paar-kolm kraadi. Septembris võib seetõttu püsiva kütteta veel üsna valutu olla, aga kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla kaheksa kraadi, tuleks küte kindlasti sisse lülitada,» lisab Kask. Kui küttevabal perioodil ilm liiga külmaks läheb ja korteriühistuga ei saavutata kokkulepet küttesüsteem sisse lülitada, võib majale kahju teha ka see, et ühes maja osas köetakse, teises mitte. «Kui iga korter kütab isemoodi, ei too see lõppkokkuvõttes kellelegi kasu. Sellega hävitatakse vaikselt maja – kes kütab rohkem, kes üldse mitte, kes kütab oma korteri seinte kaudu naabri tube,» räägib teadlane. «Meeles tuleks pidada, et küttesüsteem on ühisvara ja kui majale on ette nähtud üks küttesüsteem, siis tasuks seda ka kasutada. Mitte nii, et ühel on ahjud, mõni korter sei-

sab tühjalt ja on kütmata, ata, mõni trepikoda kasutab oma iseseisvat katelt. Maapiirkondarkondades võib selliseid maju ju palju näha,» lisab ta.

Koonerdamine ei too kasu Kui hoone on kaugküttest test välja lülitatud või pole ka keskkütet ning külm aeg tahetakse akse üle elada elektriküttekehadega, dega, tuleks Kase sõnul olla valmis almis ka selleks, et maja peakaitsmed tsmed ja elektripaigaldis ei ole selleks kohased. «1990. aastatel tuli ette olukordi, kus sellistel perioodidel ioodidel ei pidanud peakaitsmed d vastu, sest kortermajades ei ole üldiselt ette nähtud elektrikütet, rikütet, mistõttu juhtus isegi õnnetusi,» tõi teadur näiteks, s, nentides, et nüüdisaegsete e kütteseadmetega selliseid probleeme tekkima ei peaks. «Korteriühistu peaks ks jõudma ikkagi arusaamisele, sele, et hoonet peab hoidma, mitte ainult raha. Sageli ei osata ta pikalt ette näha ja mõeldakse e ainult ühe kuu kokkuhoiule, mis rahas tähendab palju väiksemat iksemat summat, võrreldes võimalike imalike kahjude likvideerimisega, ega, mis on majale aastaid kestnud nud hüpliku kütmisega tehtud. d. Need summad küündivad juba uba tuhandete, kui mitte kümnete ümnete tuhandete eurode kanti,» ti,» räägib ta.

Eestlaste lemmikäpid on seotud suhtlemisega rivo veski

rivo.veski@postimees.ee

Palusin tehnoloogiaajakirjanikul Henrik Roonemaal kommenteerida portaalis Tarbija24 esitatud üleskutset, et lugejad avaldaksid oma lemmikäpid. Koostatud tabelist ilmnes, et kõige populaarsem mobiilirakendus on Google Maps, mida on populaarse GPS-seadme TomTom asemel kasutama hakatud. «Kui inimesed nii ütlesid, siis järelikult nii ka on. Ise olen oma peaga mõelnud, et kõige populaarsem on ikka Facebook, aga kuna paljud ei pea seda äpiks ja leiavad, et see on n-ö sisseehitatud vidin, siis ei leia see võib-olla ühest äramärkimist,» kommenteeris Roonemaa. Kuid Facebook ei jäänud sugugi mitte viimaste sekka, vaid platseerus lugejate tabelis teisele kohale; järgnesid kõik muud tuntumad sotsiaalmeedia rakendused. «Ilmselt on eestlaste seas popimad äpid kõiksugu sõnumiprogrammid ning kuna neid on nii palju, killustuvad need ära ja seetõttu ei tule üht ja kõige populaarsemat välja. Eestis kasutatavatest peaks ära märkima kindlasti Viberi, WhatsAppi ja Skype’i,» lausus asjatundja. Et Google Maps esikoha saavutas, on Roonemaa sõnul mõneti isegi loogiline.

Popimad äpid 1. Google Maps 2. Facebook 3.–4. Waze, Taxify 5.–7. TuneIn Radio, Instagram, rakendus Taskulamp 8.–11. Dropbox, Gmail, Facebook Messenger, Youtube 12.–15. Google+, e-post, Google Hangouts, M-parkimine 16.–25. Twitter, Call Recorder, Endomondo, Chrome, Shazam, Swedbank, TeamViewer, ES File Explorer, Spotify, WhatsApp 26.–36. Pinterest, Google Translate, Soundhound, MyPillbox, QuickPic, MoPa, Snapchat, Postimees, Uudishimu, Skype, Yr.no allikas: tarbija24 lugejad

«Kui telefonis on see olemas ja võimaldab korraliku navigaatori kasutamist, siis miks veel eraldi osta ja kaasas kanda GPSi. Paljud kasutavad mobiilseid rakendusi ka kiiruskaamerate asukoha teadasaamiseks, nii et eraldi GPS-seade on võib-olla et tülikaski,» arutles ta. Äppide edetabeli alumise otsa kohta lausus Roonemaa, et saba on väga pikk. «Äppe on nii Apple’i kui ka Google’i poes üle miljoni erine-

va. Põhimõtteliselt on nii, et kui tuleb pähe mõte, et mingi kindla asja jaoks võiks olla olemas rakendus, siis tõenäoliselt ongi see juba olemas,» rääkis ta. Viimase väite kinnituseks kirjeldas Roonemaa oma kogemust. «Mõtlesin, kuidas endale meelde tuletada, et pean hommikuti vitamiine võtma. Leidsin, et selleks on äpp olemas, ja mitte üks, vaid terve loetelu,» sõnas ta. Rakenduste valdkonnas on populaarsed ka spordi ja liikumisega seotud äpid. «See on väga suur valdkond. Aga ka kokaraamatud, nipirakendused ja paljud teised,» märkis tehnoloogiaajakirjanik. «Omaette kategooria on ka mängud. Enim kasutatavad ja tabelite tipus on sellised universaalsed, mida peaaegu iga nutitelefoni omanik kasutab.» Eesti populaarsetest äppidest tõi asjatundja esile M-parkimise ja Taxify. «Kohalike teenustega seotud äpid on ka väga populaarsed. Hiljuti tuli välja Tuulelaevade äpp, kust saab osta praamipileteid. Elion tuli välja neti. ee rakendusega, mis otsib sulle vajalikke asutusi ja firmasid. Sellised äpid on näide sellest, et kohalikud teenused on üha enam mobiilselt kättesaadavad ja kolivad äppide näol üha enam meie telefonidesse,» rääkis ta.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || KASU || 21

Elektroonikapoodide hinnavõrdlus Kütteseadme mudel

Euronics

ON/OFF Nordelectronics

• Soojapuhur Electrolux EFH/C-5115

35,90

27,00

–

• Ventilaator Nordy DF13012

19,90

16,00

17,90

• Elektriradiaator Electrolux ECH/AG2-1500MF 89,00

65,00

79,50

• Elektriradiaator Electrolux ECH/G-1500E

129,00

78,00

119,00

• Õliradiaator Vido NSD-200-E-7F

39,90

–

35,50

• Õliradiaator Nordy OR-107

41,90

–

36,90 allikas: pm

KASU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Lisakütteseadmeid tuleb kasutada targalt Kui kütteperioodi algus tundub väljas valitseva külma tõttu veel kauges tulevikus, võib toas temperatuuri tõsta ökonoomsete lisakütteseadmetega. «Elektriküttekehad on tegelikult väga ökonoomsed, sest see elekter, mida nad kasutavad, muundub sajaprotsendiliselt soojuseks. Ehk on õliradiaatorid neist kõige paremad, eriti need, millel on lisaks ventilaator,» soovitab Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi soojusenergeejusteh teadur Ülo Kask. tika õppetooli õp Õliradiaatorite plussina nimetab ta Õlira sedagi, et need püsivad teiste konsedag kureerivate elektriküttekehade kõrkureer pikemalt soojad ka pärast väljaval pik lülitamist. lülitam «Kõige olulisem elektriküttekeha«Kõ puhul on nende ohutus. Kui ikka de puh silmaga on näha hõõguvat küttekeha silmag traati, on tegemist ohtliku seadvõi tra mega. Ka need kehad, mis pinnalt lähevad, pole kasulikud liialt tuliseks tu – nende nend peale langev tolm hakkab kuumenedes eraldama mürkaineid,» kuume hoiatab Kask. hoiata Õliradiaatorid on teaduri hinnangul Õlira kõige kiiremini reguleeritavad ka kõig alla vaid õhksoojuspumning jäävad jä bale. «Ka pump kasutab elektrit, aga vähem kui tavaline elektriküttekeha. on neid paigaldaKa korterelamusse kor Nende kasuks otsustamise teeb tud. N keeruliseks see, et paigaldusel tuleb keerul veenduda, et väline korpus ei riivaks veend fassaadil kellegi silma. Rõdudega fassaa kortermaja puhul saab kasti peita rõkorter dupiirde varju. Pluss on õhksoodupiird juspumbal see, et talvel annab see juspum sooja, aga suvel saab ruume jahutamärgib Kask. PM da,» m

22 || kuulutused || postimees, 22. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Vilma Suits

4-toal korralik mug korter Anne 32, 3-k, 70 m². Vahetada 2-toalise vastu samas piirkonnas. Tel 5618 7325.

Südamlik kaastunne Viljo Ilvesele isa

Vello Ilvese kaotuse puhul. Kolleegid aktsiaseltsist Baltic Marine Group

Mälestame endist ERSO direktorit

Ville-Markus Kella Sügav kaastunne lähedastele. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Professor

Erich Kuus

Kallist õde ja tädi mälestavad 10. surma-aastapäeval õde ja õelapsed.

jääb tervishoiu ajalukku läbi meie erialaste saavutuste ja tänulike meenutuste. Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogid

Ostan Langebrauni töökoja portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/ tk. Tel 5558 8070. Tulen Eesti piires ise kohale.

Eha Talvik Meie südamlik kaastunne Heljule ja Kajale kalli õe ja tädi kaotuse puhul. Agathe, Kaie ja Reet peredega

Süütame küünla, mälestades, sind, kallis sõber

Erik Teugijas

Avaldame kaastunnet Peebule õemehe ja tema lähedastele

Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837. Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162.

Järve Aiand müüb toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas. Tel 509 1117.

Heikki Leesmendi kaotuse puhul. Ostan erinevaid EPA-rombe. Maksan 30 €/tk. Tel 5595 8057.

Töökaaslased

kaotuse puhul. Kolleegid TÜ kehakultuuriteaduskonnast Maksan parema hinna: ostan jätkuvalt Eesti sõjalisi märke kuni 1944. a (ka vahetusfondi). Pildiloleva märgi eest maksin 200 €. Tel 5450 7799.

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min. Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste pesu. Tel 5638 8994. Võlgade sissenõudmine. Tel 730 0818.

Tel 740 5038, 800 9955 (24 h) Tartus Mäe 46a

Klubi Unic

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

kaotuse puhul. Kolleegid Siseministeeriumist

Seal, kus sulgub eluraamat, algab mälestustemaa.

Langetame sügavas leinas pea, avaldame kaastunnet Eivorile ja Asrale perega isa ja vanaisa

17. XII 1920 – 16. IX 2014

Raul Torro

kaotuse puhul. Arneli, Uve, Andres, Arvo, Inge, Mario, Martin, Kati

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Suurest valikust laminaatidest: aknalauad mööbliuksed lauaplaadid erikujulised tooted

Erich Kuus

Avaldame kaastunnet emale, perele ja vendadele perega. Lell Akseli lapsed

Mälestame 1980.-90. aastate tunnustatud radioloogiaõppejõudu. Avaldame siirast kaastunnet Katrin Langile. AS Ida-Tallinna Keskhaigla töökaaslased

Südamlik kaastunne Ingridile perega kalli

Sügav kaastunne Maiele, Harrile, Heidile, Merlile, Helarile kalli ema, ämma, vanaema

Ago Kasemäe

Maria Külvja

Boris Valdek

Mälestame unustamatut töökaaslast ja avaldame sügavat kaastunnet omastele. Riigi Teataja pere

Südamlik kaastunne Eivor Torrole isa

Raul Torro

Mälestame head kolleegi

Ragnar Nõva Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Kaitseministeerium

Sügav kaastunne Asta Trummelile ema

Agda Oksa

kaotuse puhul. Helmut, Urve, Malle, Kalju, Ülla, Kaire, Mait ja Piret

surma puhul. Kultuuriministeeriumi kollektiiv

Südamlik kaastunne Virvele perekonnaga kalli

Südamlik kaastunne Hans Margusele perega

Avaldame sügavat kaastunnet Marju Kulole kalli vanaema

Ago Kasemäe

Heikki Leesmenti

Leida Otsa

surma puhul. Töökaaslased ortopeedia osakonnast

kaotuse puhul. FC Helios jalgpallipere

lahkumise puhul. Kirsika ja Raini

Ago Kasemägi

Südameapteek avaldab kaastunnet Anu Kõivule ema

Tunneme südamest kaasa Ingridile armsa isa kaotuse puhul. Portselaniklubi tüdrukud

Südamlik kaastunne Oliver Robertile vanematega kalli vanaisa surma puhul. Pardikeste rühma lapsed ja õpetajad

Südamlik kaastunne Tiiu Tähele isa

Heiti Heldur Kasepuu surma puhul. Hambalabor Dentes

Helga Liiase

Mälestame kauaaegset naabripapat ning avaldame sügavat kaastunnet Asrale ja Eivorile kalli isa

Raul Torro

surma puhul. Perekond Sõmermaa

Südamlik kaastunne Eivor Torrole isa

Raul Torro kaotuse puhul. Tõrvandi Päästekomando

surma puhul. Imbi ja perekonnad Veide, Juhkam, Mölder, Rätsep, Värnomasing, Verev ja Kool

Ago Kasemägi

ostab

7. surma- ja läheneval 50. sünniaastapäeval. Ilmar, Eve ja Mare

Endel Porsi

Nii vaikseks kõik on jäänud mu hinges ja mu sees, mis oli, see on läinud, mis tuleb, see on alles ees ...

Prof.

Vello Ilves

HAIGETE TRANSPORT üle Eesti ja Euroopa

Avaldame kaastunnet lahkunu omastele.

Avaldame sügavat kaastunnet Merje Porsile isa

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Elfriede Siioni

Ostan hambakroone ja vanavara tööpäevadel kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Enno Poldret

30. X 1964 – 21. IX 2007

kaotuse puhul. Tõrvandi IV vahetus

Südamlik kaastunne Piretile armsa ema

Märgid ja Langebrauni ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Mälestame oma asutajaliiget

Südamlik kaastunne Aivar Ruukelile perekonnaga

Ain Ruukeli

Südamlik kaastunne Asrale, Eivorile peredega kalli isa, vanaisa, äia

Raul Torro kaotuse puhul. Elvi, Valter, Maire ja Malle peredega

Mälestame head kolleegi

Katrin Tuudet Avaldame kaastunnet omastele ja kolleegidele Pärnu haiglast. SA TÜ Kliinikumi radioloogiakliinik

Mälestame head naabrit

Boris Valdekut Avaldame kaastunnet lähedastele. Perekond Polli

Agnes Vulp Südamlik kaastunne Urmasele ja Meelisele armsa ema kaotuse puhul. Helle ja Raimund perekondadega

surma puhul.

surma puhul. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Mälestame head kolleegi, dr.

Avaldame sügavat kaastunnet Elvi Uusile kalli isa

Avaldame siirast kaastunnet Eelale ema

Galina Linkovat

Johannes Saviku

Hilja Väärsi

Avaldame kaastunnet lähedastele. Eesti Perearstide Selts

kaotuse puhul. Kaaslased kammerkoorist Studium Vocale

kaotuse puhul. Elvi Kerner, Tiiu ja Enn perekondadega

Meie siiras kaastunne klassijuhataja Astrid Salumetsale ema

Avaldame kaastunnet Rihole kalli ema

Avaldame südamlikku kaastunnet Kadile ja Kirsile peredega ema ja vanaema

Helga Neemlaiu surma puhul. Tartu Veeriku kooli 9.a klassi õpilased

Katrin Sormuneni surma puhul. Klassikaaslased PMG päevilt

Janne Õige kaotuse puhul. Maie ja Albert

POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Youtube investeerib oma staaridesse kaarel arb

kaarel.arb@postimees.ee

Üks uue meedia olulisi platvorme, videokeskkond Youtube teatas eelmisel reedel, et plaanib peatselt suuremat investeeringut, mille eesmärk on aidata keskkonna populaarseimatel tähtedel eksperimenteerida uute programmide ja formaatidega. Google’ile kuuluv videokeskkond on tänavu juba investeerinud Youtube’i originaalloomingu kanalite arendusse ning laiaulatuslikesse reklaamikampaaniatesse, et tuua platvormi edukaimatele kanalitele uut publikut. Originaalloominguga tegeleva programmi Youtube Originals juht Alex Carloss ütles oma avalduses, et suurfirma tunneb, et on õige aeg teha järjekordne investeering omaprogrammi tootjatele suurema tähelepanu tagamiseks. «Just sellepärast otsustasime finantseerida uut loomingut meie kõige olulisematelt loojatelt, et aidata neil mitte ainult täita oma loomingulisi ambitsioone, vaid ka aidata nende uuel materjalil jõuda miljonite fännideni,» selgitas ta. Elu ajab kõrtsi. Kolm neljast «Keskea rõõmude» peategelasest: Arno (Meelis Rämmeld, vasakult), Karl Gustav (Lauri-Kare Laos) ja Roland (Riho Kütsar). foto: tv 3

VÄRSKE SERIAAL. Kodumaine komöödiaseriaal «Keskea rõõmud» pakub pealispinna all pelgast naerutamisest rohkemat.

Neli vananevat musketäri arvustus kaarel arb reporter

Uus komöödiasari

«Keskea rõõmud» Reedeti kell 21.30 TV 3s

ügisene telehooaeg kogub tuure ning reedel tõi TV 3 publiku ette verivärske komöödiasarja «Keskea rõõmud». Et sarja kulisside taga on sama meeskond, kes on toonud ekraanile hittseriaali «Padjaklubi», võib julgelt eeldada, et TV 3 ootab tõelist menukit ka «Keskea rõõmudest». Esimese osa põhjal võib oletada, et küllap ei tule neil pettuda. «Keskea rõõmud» on hoogne ja lustakas, kuigi vahele on pikitud ka pisut vaoshoitumaid ja kurblikumaid hetki. Niisiis, rohkem «dramöödia» kui puhas komöödia – just nii nagu aina rohkem kombeks kõikjal üle ilma. Komöödia ja draama piirid hägustuvad ning edu toob kahe žanri tasakaalukas ja maitsekas sulandamine. Täiuslikku tasakaalu «Keskea rõõmud» oma esimese osaga aga veel leidnud ei ole ja küllap püsib ka edaspidi esiplaa-

nil siiski komöödia. Draamaelemendid aitavad küll algavale loole narratiivi luua, nende sügavusse aga vähemalt esialgu ei laskuta. Oma poolautobiograafilises teoses «Ajavärin» («Timequake») meenutab Kurt Vonnegut hetke, mil ta istus koos kirjanik William Styroniga Hiina restoranis ning küsis viimaselt, kui palju võiks maailmas olla inimesi, kellel on olemas see, mis neil kahel – elu, mis on väärt elamist. Kahe peale tulid kaks kirjanikku välja üllatavalt täpse vastusega: 17 protsenti. «Keskea rõõmude» neli peategelast – Mihkel (Ago Anderson), Karl Gustav (Lauri-Kare Laos), Arno (Meelis Rämmeld) ja Roland (Riho Kütsar) – on või vähemalt arvavad end olevat selle 17 protsendi seast välja kukkunud. Kõik olid kunagi omal alal väljapaistvad ja lootustandvad, neljakümnendates eluaastates aga kipub väljapaistvus kaduma ja lootus hajuma. Korraks veel «Ajavärinaga» paralleeli tõmmates võib ehk öelda, et kõigi elu kulgeb autopiloodil, mis aga neid juba ammu raba poole tüürib. See mülkaid täis raba visatakse sarja avaosa esimestel minutitel vaatajale lausa vägivaldselt näkku. Sisevaade Ago Andersoni kehastatava Mihkli

(sõpradele Mike) kodusesse ellu on lausa liigeluliselt toores ja väljakannatamatult piinlik. Teiste peategelaste puhul suudab «Keskea rõõmud» olla juba vähem silmikratsiv ning leiab endas jaksu mängida tõsielulisusest eemale ja absurdile lähemale. Ka siin on aga edasiantav sõnum üks ja jõuab ka sajaprotsendiliselt kohale: need neli meest on oma elu tühjaks elanud, kõik päevad on argipäevad ja liiga pikad veel pealegi.

Sõnum on selge: need neli meest on oma elu tühjaks elanud, kõik päevad on argipäevad ja liiga pikad veel pealegi. Selle tõdemusega on «Keskea rõõmud» juba poole oma pealkirjast välja teeninud, karmi irooniaga lausa terve, aga see seriaal pole õnneks ühe triki poni. Eesti komöödiasarjadele üsna haruldaselt viitsitakse ja suudetakse mõelda ja püüelda kaugemale. Ühest küljest põrkuvad «Keskea rõõmudes» väärtushinnangud ja ühiskonnaklassid. Just see võltsglamuur, mida liitsõna esimest poolt unustades meie teleekraanidel tihti oksendamiseni demonstreeritakse, saab avaosas nii mõnegi kolaka õrna piirkonda. Mehed, kelle elu tühimikud

on täidetud paberõhukeste teleekraanide ja nutigrillidega; perekonnad, kes on sõprade ees õõvatekitavalt pealetükkivad oma näiva idülli demonstreerimisel; keskkooliaegsed klassi klounid, kes pole oma rollist välja tulnud ka kaks kümnendit hiljem – kõik saavad siin oma osa, mõned otsekohesemalt, mõned ümberöelduna. Ning just see on see, mille pärast «Keskea rõõmud» on midagi veidi enamat kui järjekordne kooliteatri lavastus teleekraanil. Ja veel – stseenis, kus poeg oma vanemate pereprobleemid sõnatult sekunditega lahti harutab ning neid mõistes tagasi raamatusse süveneb, jätab selja taha kogu komöödiaosa «Keskea rõõmudest» ja lööb vaatajat nii ootamatult ja valusalt, et see tundub lausa veidi ebaaus. Siit aga paistab juba see üsna haruldane tasakaal, kus draama toidab komöödiat ja vastupidi. Kui avaosa finaaliks viimaks ka nende rõõmude juurde jõutakse ja neli sõpra pärast viitteist aastat taas päriselt koos on, tundub see pullimine ja trallimine juba veidi kohatunagi. Samas annavad sellele lihtsa õigustuse peategelaste pilgud, millest peegeldub emotsioon, mis ütleb, et pärast pooltteist kümnendit on lõpuks hea olla. Mis siis, et esialgu vaid korraks.

Kaebus nr 528. Pressinõukogu otsus 11.09.2014

Postimees rikkus head ajakirjandustava Pressinõukogu arutas Martin Vaheri kaebust Postimehes 13. augustil 2014 ilmunud artikli «Laps elu ja surma üle otsustamas» peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava. Martin Vaher kaebas Pressinõukogule, et rõhutas oma artiklit Postimehele saates, et muudatusi artikli tekstis võib teha üksnes tema nõusolekul.

Kaebaja hakkas Postimehe toimetaja palvel artiklit paberlehe jaoks kärpima ja sai ka aru, et veebis ilmub lugu täismahus. Toimetus sai kärbitud teksti 11. juulil kaaskirjaga, milles Martin Vaher rõhutas, et muudatusi võib teha vaid tema nõusolekul. Kaebaja ei ole rahul, et ilmudes oli artiklit toimetuse poolt oluliselt kärbitud.

Toimetus ei avaldanud ka veebis artiklit täismahus, nagu algselt lubas. Kaebaja ei ole ka rahul, et artikli avaldamisega viivitati 37 päeva. Postimees tunnistas oma eksimust ja lubas kaebaja ees vabandada. Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.12., mis näeb ette, et vä-

lisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisaega ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud toimetus kooskõlastama autoriga teksti enne avaldamist ja avaldama loo veebis täismahus, nagu algselt lubati. Pressinõukogu ei pea heaks seda, et sama vea

Reklaami tehakse tavameedias Youtube peab originaalloomingut üheks oma prioriteediks, kinnitas Carloss, kuid ei soostunud veel täpsemalt avaldama, kui suur on finantseering ning milliste tootjatega Youtube plaanib koostööd teha. Youtube tegi oma esimese suure investeeringu originaalloomingu tootmiseks ja levitamiseks Ameerika Ühendriikides 2011. aasta lõpus, panustades 100 miljonit dollarit nii Youtube’i tavakasutajate kui ka traditsiooniliste produtsentide programmidesse. «86 nendest programmidest, millesse me investeerisime, kuuluvad praeguseks ühe protsendi hulka, mis on Youtube’i kõige populaarsemad kanalid, kuid peamiseks edu märgiks peame ulatuslikku fännibaasi, mis need kanalid on kogunud,» kirjutas Carloss. Ameerika turul on osa neist kanalitest pälvinud Youtube’i finantseeritud laiaulatusliku reklaamikampaania traditsioonilises meedias. Carloss kinnitas, et samasugune turunduskampaania laieneb veel tänavu ka Suurbritanniasse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Brasiiliasse.

Parem produktsioonikvaliteet Youtube asub sellise tegevusega aina rohkem konkureerima nn mitmekanalivõrgustikega (multi-channel network ehk MCN), mis samamoodi oma staaride loomingut finantseerivad ja reklaamivad. Lõviosa Youtube’i kõige suurematest staaridest on sõlminud lepingu mõne mitmekanalivõrgustikuga, näiteks Fullscreeni või Maker Studiosega. Võimalus saada samasugune või soodsam pakkumine Youtube’ilt võib neid aga ahvatleda lepinguid lõpetama. «Uut ja haaravat sisu toota ei ole lihtne, ning me usume, et õpime sellest protsessist palju,» kirjutas Carloss Youtube’i avalduses. «Me oleme valmis eksperimenteerima uute formaatide ja uute ideedega, teeme oma käed mustaks ja teeme mõningaid vigu, aga me loome ka fantastilist uut sisu Youtube’i publikule.» Tehnoloogiaportaal Recode märkis avaldust kommenteerides, et tõenäoliselt suurendab Youtube uute programmide eelarvet, parandades nii produktsioonikvaliteeti ning viies videoportaali staarid kokku traditsiooniliste Hollywoodi produtsentidega. Recode tsiteeris oma artiklis üht anonüümseks jäänud produtsenti, kellele väidetavalt on juba pakutud miljoneid dollareid, et produtseerida üks kümneosaline veebiseriaal. Analüüsifirma OpenSlate korraldatud uuringu järgi on Youtube’i saja edukaima kanali vaadatavus viimase aasta jooksul kasvanud 80,5 protsenti: 2013. aasta juulis vaadati kanaleid 5,2 miljardit korda, 2014. aasta juulis juba 9,5 miljardit korda.

teeb Postimees lühikese aja jooksul juba teist korda. Pressinõukogu juhib Postimehe arvamustoimetuse tähelepanu sellele, et kui välisautor soovib, et tema teksti muudetaks vaid temaga kooskõlastatult, siis tuleb seda teha või lugu üldse avaldamata jätta.

andrus saar

Pressinõukogu aseesimees

Youtube’i omaprogrammide projekti juht Alex Carloss. foto: google

24 || TÄNA || POSTIMEES, 22. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: MAURITS, MAURI, MAUR, MARVO

Sirje Toomla 45, Tartu Postimehe keeletoimetaja-korrektor (21.09)

TALLINN +14

KÄRDLA +13 HAAPSALU +13

helve meitern

ilmateenistuse sünoptik

Eestis tähistatakse vastupanuvõitluse päeva Tallinnas tähistatakse täna mitmesuguste üritustega vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päeva. Kell 7.05 heiskab Pika Hermanni torni Eesti lipu 21. kooli liputoimkond. Kell 9 asetatakse Vabadussõja võidusamba jalamile pärjad. Kell 10 avaldavad akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid Metsakalmistul austust Tiefi valitsuse liikmetele. Kell 18.30 toimub akadeemiliste organisatsioonide rongkäik, mis lõpeb kell 19 kõnekoosolekuga Vabaduse väljakul. Vastupanuvõitluse päeva tähistamisega teadvustatakse Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist 22. septembril 1944. postimees.ee

NARVA +16

RAKVERE +15

PAIDE +14

Lääne poolt vallutab meid madalrõhuala, mis toob kaasa ilmamuutuse. Läheb pilviseks TARTU ja vihmaseks ning alates lääPÄRNU VILJANDI +17 +14 ne poolt tugevneb tuul me+16 KURESSAARE rel tormiks. Sisemaal pöör+14 dub tuul kirdesse ja põhja alles täna õhtupoolikul. Kõige tuulisem ja kõledam ilm koos vihVÕRU mahoogudega on homme. VALGA +17 +16 Täna on pilves ilm. Hooti sajab vihma. Ida-Eestis puhub idakaare KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS tuul 3–8 m/s, Lääne-Eestis pöördub kirdesse ja põhja, puhudes Teisipäev, 23.09 Kolmapäev, 24.09 Neljapäev, 25.09 5–10 m/s. Pärastlõunal tugevneb Tallinn +6/+7 +5/+10 +2/+12 tuul saartel ja rannikul kiiresti 10– Tartu +6/+8 +3/+10 +3/+10 15 m/s, puhanguti 20 m/s. Sooja Narva +6/+8 +1/+9 0/+10 on 14–17 kraadi. Pärnu +5/+8 +3/+12 +2/+12 Kuressaare +9/+10 +6/+12 +6/+13

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: erakogu / pärnu postimees

Pärnu Postimehe lugeja saatis toimetusele fotod Pärnus koduaias kõrgusse küündivast päevalillest (pildil). «Pärnu pikim päevalill, pikkus 4,42 meetrit, asub Rohu 114,» kirjutas päevalilli pildistanud linnakodanik. Tänavu augusti lõpus mõõtis pärnakas Mati Põldme oma koduaias sirguva päevalille kõrguseks 4 meetrit ja 60 sentimeetrit. Tunamullu kasvatas viljandlane Eduard Leemet seni teadaolevalt Eesti kõige kõrgema päevalille. Rekordtaime varre pikkus õisikuni oli 5 meetrit ja 50 sentimeetrit. parnupostimees.ee

TEHNIKAKÜLJEL UURITAKSE, MIS ON VIRTUAALREAALSUSE PRILLID JA MIKS ME NEID VAJAME. EUROOPA

Ilm muutub järsult

Pärnus sirgub järjekordne hiigelpäevalill

HOMME POSTIMEHES:

m/ s

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

TEEB OTSEÜLEKANDE VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE KONVERENTSILT.

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

5– 15

Hellar Grabbi 85, ajakirjanik ja kirjastaja Helga Nõu 80, kirjanik Mart-Olav Niklus (pildil) 80, vabadusvõitleja Rein Saluri 75, kirjanik Raimo Pass 53, näitleja Tõnu-Andrus Tannberg 53, ajaloolane, akadeemik Evi Raudkell 80, ajakirjanik (21.09)

tõuseb 7.05 6.57 7.13

loojub 19.21 19.13 19.29

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+20,3 kraadi (1938) –1,0 kraadi (1999) +23,0 kraadi (1909) –3,2 kraadi (1969)

KUUFAASID 16. september 5.05 24. september 9.14 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51

+16 +31 +23 +21 +14 +15 +17 +15 +17 +26 +16 +14 +16 +12 +22 +18 +18 +21 +16 +23 +18 +13 +18 +15 +15 +9 +14 +27 +23 +11 +16 +17 +15 +17 +35 +21 +31 +35 +27 +28 +28 +30 +21 +26 +19 +25

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 22. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin, 2/2: Ärevad ajad 09 45 Ilus maa: Mõisameeste kompost 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 45 Reisile minuga: Põhja Küprose antiiklinnad* 13 05 Jamie Oliveri 30 minuti road: Kiiksuga makaronid* 30 Kahekõne* 14 25 Inspektor Banks: Paha poiss* 16 00 Holby City haigla: Kojutulek (Inglise 2002) 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin, 2/2: Ärevad ajad* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade. „Saatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu. 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Tarmo 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Välisilm 22 10 Välisilma dokk: Saudi Araabia salakevad (Inglise 2014) 23 00 ENSV: Tutvuse poolest* 30 Ringvaade* 00 35 Holby City haigla* 01 35 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 35 Tagatargemad 10 05 Ellujäämise kunst: Kangas (tekstiil) 30 Siin ja praegu: Kersti Kreismann 11 10 Eesti TOP 7* 54 ERR uudised 15 30 Kadekops, 3/20 16 00 Lastetuba* 10 Tom ja Fluffy 20 Joona jutud* 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm: Lauake, kata end! 30 Buratino tegutseb jälle: Õuna- ja seeneuputus 18 00 Peeter Paani uued seiklused: Pika John Pepperi saladus 20 Mily murrab pead: Kabuhirm 30 Lastetuba: Kalamehejutud 45 Džungliraamat: Haugas Cheel 19 00 Mukk ja Tšavapa: Papagoisulg 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Riiginõunik, 3/4 50 Miliza (Eesti 1992)* 21 20 Minuscule 30 Plekktrumm 22 15 Kinoklassika: Läänerindel muutuseta (USA 1930). Draama 00 20 Liivi rannal (Eesti Telefilm 1966) 46 ERR uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Lucky Luke seiklused 07 05 Uudishimulik George 35 Rotid 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 9* 10 00 Taltsutamatu süda, 63* 11 00 Sajandi armastus, 56* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 48 15 25 Lastega kodus: Tõsine lugu 16 00 Küladetektiivid, 85: Väljapressijad elavad ohtlikult 17 00 Taltsutamatu süda, 64 18 00 Keelatud armastus, 10 19 00 Reporter 20 00 Köök 30 Kodutunne 21 30 Naabriplika: Laiali on... 22 30 Mentalist: Kannikesed 23 25 Mõrvaennetajad: Maskeraad 00 20 Gaasikontroll 01 25 Draakoni suudlus (USA-Prantsuse 2001). Märul 03 00 Reporter* 50 Mentalist: Kannikesed* 04 40 Küladetektiivid, 85: Väljapressijad elavad ohtlikult* 05 25 Doktor Oz: Kui vana on su nahk tegelikult?

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 85* 08 55 Südameasi 2, 10: Kadunud lapsed* 09 55 Kirgede torm, 1934* 10 55 Vaprad ja ilusad, 6818* 11 25 BOND: 007: Skyfall (Inglise-USA 2012)*. Märul 14 15 Selline on elu!: Olen oma eluga puntras 15 15 Vaprad ja ilusad, 6819 50 Armastuse pisarad, 86 16 50 Kirgede torm, 1935 17 55 Südameasi 3, 1: Kiirus tapab 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Volgadega ümber Musta mere, 3 30 Kartulid ja apelsinid 2, 3 21 30 NCIS kriminalistid 8, 22: Baltimore 22 30 Ahvide planeedi sünd (USA 2011). Ulmemärul 00 35 CSI New York 9, 15: Seth ja Apep 01 30 Õigluse nimel 2, 8: Surma ingel 02 20 Volgadega ümber Musta mere, 3* 50 Kartulid ja apelsinid 2, 3* 03 40 Kolmedok: Looduslapsed: Teerajajad 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu*

05 30 Taltsutamatu süda, 1/162: Uus sari! 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 721 09 05 Emmerdale, 21 35 Emmerdale, 22 10 05 Küladetektiivid, 269: Kõik jäi selja taha 55 Süütu süüdlane, 55 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 29* 30 Uus võimalus, 30* 13 00 Doktor Oz: Kogu tõde antioksüdantide kohta* 14 00 Kolm uut võimalust (USA 2011). Komöödia 15 50 Soovitused iseendale, 4 16 00 Saladused* 30 Köök* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Tunnine stressipuhastus 19 00 Uus võimalus, 31 30 Uus võimalus, 32 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Hotell Adlon, 2/3 23 00 Näpud põhjas, 16: Murtud südamed 30 Sõbrad, 16: Kahe otsaga lugu, 1 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid, 269: Kõik jäi selja taha* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 55* 45 Reporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Reporter+ 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 9: Esimene auhind* 09 20 Hr. Päiksekiir, 8-9* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 79* 14 20 Knight Rider, 84* 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 10/167: Tooge mulle Beethoveni pea 17 10 Supermani uued seiklused, 80 18 05 Knight Rider, 85: Rüütel ja tuhat kuradit 19 00 Tuvikesed, 91: Beebi teenib raha* 30 Tuvikesed, 92: Abielus tundmatuga* 20 00 Rooli võim 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 3/224: Teel põrguväravasse* 30 Kriminaalne Venemaa, 241-242: Kuul inkassaatorile; Öine voorimees 22 30 Valged hundid 23 30 Conan, 289: Mel Brooks, Adam DeVine, alt-J. 00 20 Kaks ja pool meest, 4/224: Šokolaadilaul 45 Tuvikesed, 9394: Ristiisa; Vaat, kes haugub 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp* 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 7, 18: Igavesti* 11 00 Tee kuulsusele (USA 2006)*. Spordifilm 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 7, 18: Igavesti* 15 00 Kälimehed 4, 8 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 19: Iga hinna eest 17 00 NCIS kriminalistid 6, 12: Puuris 18 00 Perepea 9, 21* 30 Simpsonid 6, 14* 19 00 Suure paugu teooria 2, 12-13: Tapjaroboti tasakaalutus; Sõpruse algoritm 20 00 Perepea 9, 22: Midagi pimeda poole kohta, 2 30 Simpsonid 6, 15: Kloun Homie 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Ilmateadustaja (USA 2005). Komöödia 23 30 Puhkus Mehhikos 2, 84; ekstra 2, 84 00 45 Suure paugu teooria 2, 12-13* 01 45 Kälimehed 4, 8* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Nädal +* 30 Pühapäevatee* 09 15 Keskkonnanädal* 45 Heeroldi jutud* 10 15 Nädal +* 45 Arvutitark* 11 15 Inimese mõõde* 12 00 Ameerika eestlased. Idarannik, 9/13* 30 Nädal Pealinnas* 55 Pillimeeste klubi* 13 55 Kinnisvaraveeb 15 00 Otse: Ülekanne Riigikogust 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 129/142 19 00 Täna. Uudised 30 Terve tervis 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Inimeste lood 45 Ameerika tüdruk, 2/2. Itaalia lühisari 23 30 Terve tervis* 00 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Säde 10 05 Ökoskoop. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Carnarvoni krahvinna – Leedi Almina ja tõeline Downton Abbey, I. Katkendeid raamatust loeb Kersti Kreismann 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Reporteritund. Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Kaunid suvepäevad, 1. Jüri Tuulikut mäletades. Jüri Tuuliku proosaloomingus põimuvad muhe huumor ja helge nukrus. Loo “Kaunid suvepäevad” esitab Aksel Orav. Helisalvestatud 1969. 10 05 Muusikatuba. Liina Vainumetsa. Esineb Clevelandi Orkester, dirigent on Ton Koopman. 11 05 Album. Kammermuusika puhkpillidele. Prantsuse helilooja Thierry Escaich kasutab oma värvipaletil erinevaid puhkpille. 12 02 Delta. Anne Prommik 13 05 Kunstiministeerium 15 02 Lõunakontsert Londonist. Otseülekannet vahendab Nele-Eva Steinfeld. 16 05 Kultuuriuudised 15 Helileid. Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist. Muusika, mis hoiab endas elamusi 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. Faust. Charles Gounod – Faust. Pr 22 05 Fantaasia. Lauri Leis 00 05 Nokturn