Postimees 22 10 2014

POLIITIK

KAS EERIK NIILES KROSS TEGUTSEB RIIGI VÕI ERAHUVIDES?

EESTI LK 4–5

AJUPESU VENEMAAL

IDA ASEMEL LÕUNASSE

2011/2012 talve Moskva protestimeeleavalduste järel sai Kreml aru, et tuleb haarata kontroll interneti üle.

Rooma kuldajal läks üks põhilisi kaubateesid Läänemere Balti randadest kuni Aadria mereni. Ühe sellise kaubatee taaselustamine on Eestis praegu käsil.

VÄLISMAA LK 10–11

TERVIS

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire saab alguse lapseeas, kuid vaevab täiskasvanuidki.

ARVAMUS LK 13

www.postimees.ee Riigikogu liige

REIN LANG: Üle hulga aja on mul väga hea meel hääletada asja poolt, mis on epohhi loov, millel on potentsiaali viia Eesti asja edasi.

MAJANDUS LK 9

KOLMAPÄEV, 22. OKTOOBER 2014 • NR 246 (7237) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 924 • LUGEJAID 198 000

LK 20–21

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Tuult tiibadesse, e-eestlased

Poliitiline sularaha Suurte süsteemide puhul peetakse tähtsaks dubleerimist. Kohati tehakse seda koguni mitmekordselt, näiteks lennunduses. Avalik huvi ja ärihuvi on siin põimunud. Kui kompanii lakkab mõtlemast reisija turvalisusele või selle arvelt kokku hoidma, on varem või hiljem kuri karjas. Ja see võib ühtlasi tähendada ettevõtte luigelaulu.

Kuid üldiselt püütakse erasektoris olla efektiivsed ja vähendada kulusid, mis tulupoolde lisaväärtust tooma ei kipu. Mõnes valdkonnas satuvad mainitud huvid siis paraku konflikti. Näiteks panganduses sularahatehingud.

Kaardimaksete arv ja käive on viimastel aastatel tublisti kasvanud. Aasta tagasi teatas näiteks Swedbank, et euro kasutuselevõtust on igakuine kaardimaksete summa kasvanud 75 miljoni euro võrra, 200 miljoni euroni kuus. Sularahaautomaate kasutatakse vähem. Ning pangad annavad trendile lisahoogu – automaate jääb vähemaks, sularahaga seotud teenused muutuvad kallimaks. Suuremates pankades on sularaha tasuta väljavõtmisele kehtestatud piirmäärad. Vaikselt õhutatakse läbi ajakirjanduse (mobiilseid) kaarditerminale kasutama. Üldiselt on inimeste hoiak kujunenudki pigem selliseks, et kui keegi kuskil sularaha teema tõstatab, siis öeldakse, et «mul küll probleemi ei ole». Kuid probleemi ei ole täpselt senikaua, kui seistakse näiteks kaubanduskeskuse järjekorras, ostukäru täis ja vinguv laps käeotsas, ning selgub, et kaardimaksed on miskipärast häiritud. Olen selliseid olukordi näinud päris sageli ning ei pea end seda kommentaari kirjutades ka tagurlaseks ega üleilmsele progressile vastanduvaks don Quijoteks.

R

iigikogu võttis eile vastu paljuräägitud nn e-residendi seaduse (ametliku nimega mitme varasema seaduse muutmise seadus), mille mõte on Eesti digitaalse isikutunnistuse väljastamise võimaldamine välismaalastele.

Seadus sai heakskiidu harukordses üksmeeles – poolt 80, vastu ei kedagi. Suur toetus on üks tunnismärk, et ootused on aetud üpris kõrgele. Nn e-eestlaste projektist loodavad selle korraldajad edulugu, mis aitaks maailmas müüa Eesti kui innovaatilise, avatud ja edumeelse väikeriigi kuvandit.

Teatud eeldusi selleks ilmselt ka on. Eesti ID-kaardi abil töötavad võimalused digitaalseid teenuseid kasutada võivad tunduda meile suhteliselt elementaarsed, kuid igal pool maailmas ei ole see kaugeltki nii. Suur osa põhjustest, et sarnased projektid ei ole kõikjal käima läinud, algavad lihtsalt sellest, et puudub vahend, mille abil internetis digitaalselt piisava

usaldusväärsusega tuvastada, et kasutaja on tõepoolest see, kellena ta esineb. Eestis on digitaalse ID-kaardi näol selline vidin olemas ning selle kasutus üleriigiline. Digiallkiri, autentimine erinevatesse keskkondadesse sisenemisel, näiteks oma ettevõttega seonduvate õiguslike toimingute vormistamine – kõike seda saab pakkuda ikkagi siis, kui on teada, kes on teenuse kasutaja.

Kuna Eestis on vastav infrastruktuur aastaid toiminud ja osutunud töökõlblikuks, ei ole üldsegi halb mõte pakkuda selle taristu toel sarnaseid teenuseid ka inimestele, kel ei pruugi olla Eestiga tegelikult vähimatki seost.

On ka täiesti mõeldav, et selline seos just läbi e-residentsuse projekti ka tekib. Näiteks saab välismaine ettevõtja selle toel aimu siinsest majanduskeskkonnast ning otsustab Eestis ettevõtte luua ja investeerida.

Soomest on juba olnud kuulda kommentaare, et e-residentsuse projekt aitab ettevõtjatel Eestis tegevust alustada, ning küsimusi, miks Soome ise midagi sarnast ei paku. Tõsiasi on see, et mida suurem riik ja mida juurdunumad on praeguseks moraalselt

Mida juurdunumad on praeguseks moraalselt vananenud viisid asjaajamiseks, seda visam on ka erinevate uuenduste käimasaamine.

LK 9

Probleemi ei ole täpselt senikaua, kui seistakse näiteks kaubanduskeskuse järjekorras, ostukäru täis ja vinguv laps käeotsas, ning selgub, et kaardimaksed on miskipärast häiritud.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

VAHETUND POSTIMEHEGA

Täna kell 13 Kuku raadios

Postimees 1901. aastal

Linnainimesed tajuvad, et dubleeriv osa süsteemist ehk sularaha on alati kuskil olemas. Väiksemates kohtades, maapiirkondadest kõnelemata, on olukord juba praegu teine. Seal on sularahal arveldustes endiselt keskne roll.

Pangabussi puudumine suurtelt laatadelt (nt Türi, Luige) on olnud paljudele kauplejatele tagasilöök. Valijate kaudu tunnetavad avaliku ja erahuvi konflikti ka poliitikud. «Sularaha on ametlik makseviis ja seetõttu peaks Eesti Panga hinnangul olema kättesaadav paindlike lahendustena igal pool Eestis,» ütles keskpanga president Ardo Hansson septembri lõpus riigikogus. Hansson tõdes probleemi olemasolu ning pakkus ka välja lahendused, mis nõuavad teemaga tegelemist nii riigilt, omavalitsustelt kui ka kommertspankadelt.

Kui ei aita riik, siis linn tingimata. Omal moel. Tallinna ühistupanka palgatakse juba kõlava nimega tegelasi. Võib aimata poliitilist aktsiooni à la linnapood. Jah, ilgume küll, aga järjekordne konks, mille külge riigile vastandumise loosung riputada, ulatatakse ise kampaaniameistritele kätte. Ma ei kahtle hetkekski, et see sobival hetkel võimsa aplombiga välja mängitakse. Poliitika ja sularaha, kes neid jõuaks lahuta!

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Siiski on raske ennustada, kui edukaks detsembris algav projekt kujuneb. Esialgne huvi tundub olevat piisavalt suur, aga ilmselt jahutab võimalikku entusiasmi kasvõi see, et esimeses etapis on tulevasel e-residendil tarvis vajalike formaalsuste vormistamiseks Eestisse kohale tulla. Edaspidi on kavas pakkuda kõike seda ka saatkondade vahendusel, mis lihtsustab asja. Ning kui ettevõtmisega kaasneb edu, leidub kindlasti peagi ka teisi riike, kes sarnase paketiga lagedale tulevad. Niisiis on Eestil just nüüd võimalus tõendada, et meie teenus toimib ja on kasutajasõbralik – see võimalus tuleks parimal viisil ära kasutada.

Rootsi jahib välismaist allveelaeva otse Stockholmi väravas? Mida see sündmus tähendab kaitsepoliitikale? Postimehe reporter Oliver Kund on sündmuskohal.

Juttu jätkavad äsjane kaitseminister Urmas Reinsalu (IRLi esimees) ning Põhjamaade arenguid ja kaitsepoliitikat jälgiv politoloogiaüliõpilane Illimar Lepik von Wirén. Saadet juhib Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

vananenud viisid asjaajamiseks, seda visam on ka erinevate uuenduste käimasaamine. Suurt laeva on ikka tülikam pöörata kui väikest.

JUHTMÕTE

urmas nemvalts

neeme korv

Laiuselt. Jõgewa walla täiskogu on ühel häälel otsuseks teinud ülemale poole palwet saata, et ühendatud Jõgewa walla piirkonna olewad Jõgewa ja Paiuküla kõrtsid kinni pandaks.

Arwatakse, et see rahwa elukorra ja rahu tõstmiseks wäga tähtjas oleks, kuna seda juba sääl ligikonnas selgesti olla märgata, kus mõisaomanik waremalt mõned kõrtsid wabatahtlikult juba kinni on pannud.

Tähelepanemise wäärt on siin kõne, mis ühe wana auuwäärt Jõgewa walla peremehe ja ühe kõrtside pooltolija wahel hiljuti ette tulnud.

Pääle selle, kui ülemal kirjeldatud tähtjas otsus walla poolt tehtud, saawad nad kokku.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Kõrtside sõber lausub peremehele: «Noh peremees, teie olla ju wallakoosolekul kõrtside kinnipaneku pärast kõne pidanud ja noorematele selles asjas hoogu andnud!»

«Mis ma n’d sääl kõnel pidasin wõi hoogu andsin,» wastas peremees, «aga niipalju ma küll ütlesin, et pojad, katsuge nad kaelast ära saada!»

«Aga miks teie siis kõrtside kinnipanekut üleüldse nõuate? Ega nad teile kurja tee!»

«Minule,» tähendas peremees, «ei ole nad suuremat kurja teinud, aga Teile on nad küll seda ju teinud! Tuletage wähe meelde!»

Ta mõtles tükike aega ja jättis siis waidlemise järele – tal oli ainus poeg ja see oli – joodik... 22.10.1901

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Professor Rein Veidemann esitles romaani

Sahharovi preemia anti Kongo DV günekoloogile Strasbourgis europarlamendis anti eile õhtul teada, et vahepeal edasi lükatud otsus selle kohta, kellele antakse tänavune Sahharovi preemia, sai viimaks langetatud. Selle saab Kongo Demokraatlikus Vabariigis tuhandeid vägistamisohvreid aidanud günekoloog Denis Mukwege (56), keda on korduvalt esitatud ka Nobeli rahupreemiale. postimees.ee

700 000 eurot läheb riigimetsa majandamise keskuse hinnangul maksma piiriala puhastamine.

Selle kulu katab aga puidu müügist saadav tulu.

Haiglate liit soovib lisaaega Arstide liit, õdede liit ja tervishoiutöötajate kutseliit saatsid riiklikule lepitajale Henn Pärnale (pildil) ühise vastuse, milles tunnistasid vastuvõetavaks viimase kompromissettepaneku meditsiinitöötajate palgakomponentide osas. Haiglate liidu juht Urmas Sule ütles, et liit palus riikliku lepitaja pakkumise osas seisukoha kujundamiseks lisaaega. BNS/tervis.postimees.ee

«Mälestused on meie varjud, mis ainsana ulatuvad kaugemale meist endist. Ja kirjandus on lihtsalt üks mäletamisviis,» lausus Postimehe kolumnist ja Tallinna Ülikooli kirjandusprofessor Rein Veidemann eile Kadriorus Tammsaare majamuuseumis oma raamatut «Arkaadia öö» tutvustades. Kolmest novellist ja ühest lühiromaanist koosneva teose keskmes on eesti haritlase lugu muutuvas ajas ning tema ja talle lähedaste inimeste elu- ja

hingedraama. Nagu Veidemanni eelmistes romaanides, nii raamib ka «Arkaadia öös» sündmustikku armastuse igatsus.

Esitlusel kõneles uudisteose autor Rein Veidemann (suurel pildil paremalt) muuhulgas kahe soomlase, Postimehe kauaaegse kolumnisti Jarmo Virmavirta ja Soome uue suursaadikuga Eestis Kirsti Narineniga. Katkendeid «Arkaadia ööst» luges ette Tallinna Linnateatri näitleja Anu Lamp

(ülal vasakul) ja loomulikult tuli autoril trükivärvist lõhnavatesse raamatutesse pühendusi kirjutada (all vasakul).

Postimehe perel on tänavu viljakas raamatuaasta, sest lisaks Rein Veidemannile on oktoobris ilmunud veel kultuuritoimetaja Janar Ala raamat «Ekraanirituaalid» ning Mart Kadastiku ja Katariina Tammerti ühiselt kirjutatud romaan «Paarismäng». Heili Sibrits fotod: sander ilvest

Vello Lõugas jäi lõplikult süüdi

Narvat tabas petukõnede laine

Riigikohus otsustas eile mitte võtta menetlusse Tallinna transpordiameti endise ametniku Vello Lõugase kassatsioonkaebust. Sellega jõustus ringkonnakohtu otsus, millega ta mõisteti süüdi pistise võtmises. tallinncity.ee

Möödunud nädalavahetusel ja esmaspäeval tuli Ida prefektuuri ligikaudu 50 teadet Narva elanikelt, kellele olid helistanud nn libapolitseinikud ja üritanud olematutest õnnetustest rääkides raha välja petta. BNS

4 || EESTI || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 66 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

AATE- VÕI ÄRIMEES. IRLi aseesimehe Eerik-Niiles Krossi firma on vahendusäri kaudu seotud Vene kütusefirmaga, mille vastu on kehtestatud majandussanktsioonid.

Rahvusliku iidoli peidus pool tuuli koch

K reporter

uidas ikkagi sattus Eerik-Niiles Kross Interpoli musta nimekirja? Veel enam – kui Venemaa jõumuskleid võib mõista, siis miks ei luba Krossi üle piiri USA? Millist nõu ja millistel eesmärkidel andis Kross lühiajaliselt endisele kaitseministrile, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juhile Urmas Reinsalule? Küsimusi ja salapära on jamesbondilikult Mercedese musta sportautoga ringi sõitva Krossi ümber olnud alati.

Liialdamata Eesti rahvusliku iidoli ja aatemehe kuvandit kandva Krossi seni varjatud külg võib isegi jahmatada: veel sel kevadel, mil Ukraina kriis hoidis maailma pingul ja Eesti hindas (Krossiga eesotsas) oma julgeolekuohte, vahendas Kross läbi oma firma Trustcorp nüüdseks lääne sanktsioonide alla sattunud, Kremli kontrollitava Venemaa naftahiiu Rosneft ärihuve. Ei ole usutav, et Kross Vene firma taga olevatest jõududest ei teadnud. Rahvusriigi poliitika või business as usual?

Nädala eest tuli teade, kuidas Kremli lõa otsas olev Rosneft otsib pingsalt kontakte ja võimalusi Suurbritannia advokaatide seas, et hakata võitlema sanktsioonide vastu, mida lääs on ettevõttele kehtestanud. Nad panid oma kodulehele üles 28 miljoni USA dollari väärtusega hanketeate, mille käimalükkamiseks oleks just tarvis Suurbritannia litsentsiga advokaate.

Krossile kuuluvast Trustcorpist on erinevatel aegadel läbi käinud mitmete Eesti jõuametite endisi töötajaid, ja mitte kõige sõbralikumalt lahkunud. Eri-

meelsusi on tekitanud nii ebakorrektsed rahasuhted, aga vahest enamgi ehk see, et neile pole firma tegevus sobinud ja nad on pidanud seetõttu targemaks lahkuda.

Trustcorpi kontor asub Tallinna südalinnas, otse välisministeeriumi kõrval Rävala puiesteel. Firma teatab oma võimalikele klientidele, et nad pakuvad luurealast abi, samuti abi IT-lahenduste otsimisel ja poliitilises lobitöös. Aga mitte ainult.

Trustcorp on Moskvas olnud sidemetes Rosnefti esindaja Viktor Smeritševskiga.

Kross ütleb: «Rosneftiga Trustcorpil suhted puuduvad.»

(Vt kõrval intervjuud) Mõned ütleksid, et see on osav häma.

Et seda võib võtta ka nii: kui otsest seost saab eitada, ei tähenda see, et tehingud Rosneftiga ei toimu läbi teiste temaga seotud isikute.

Postimehe usaldusväärsetel andmetel teevad Krossi juhtimisel äri- ja lobitööd kaks tema kontori töötajat. Äriplaan on lihtne: tuleb vahendada Rosnefti naftatoodete ostu-müügilepinguid Suurbritannia firmale Blue Oil, et teenida soliidset vahendustasu. Sama tehingu või-

malust – lepingu vahendamine Rosneftiga – on otsitud ka ühe Hollandi firmaga.

Blue Oiliga on Kross asju ajanud päris pikalt. Kõnekas vahejuhtum on see, et mõni aasta tagasi sõitis Kross Eesti kütuseärimehe Heiti Hääle eralennukiga Londonisse, et pidada läbirääkimisi Blue Oiliga.

Äriplaan on lihtne: tuleb vahendada Rosnefti naftatoodete ostu-müügilepinguid Suurbritannia firmale Blue Oil. Lennukiluksust on jagunud teistekski kordadeks. Ehk on ka Häälel seos ja võimalik mõju Krossile pikemat aega. Ja Krossi-sarnane mees on abiks igale ettevõtjale: tema varasemad teadmised, kogemused, info luurekoordinaatorina on hindamatu vara. Samuti praegused poliitilised kontaktid, millega Kross püüdis enne valitsuse vahetumist oma huvides veel maksimumi võtta.

Selle aasta poliitpingeline kevad. Valitsus vahetus

Siim Kallase kukutanud «Hõbekuul» Teine märtsikuu nädal.

Euroopast Eestisse saabunud Siim Kallas oli jõudnud sotsiaaldemokraatidega valitsusliidu loomisel lõpusirgele. Ja siis juhtus midagi täiesti mõistetamatut: Kallas teatas oma erakonnalegi ootamatult, et loobub valitsuse juhtimisest ja sõitis sirgjoones Euroopasse tagasi.

Selleks hetkeks oli üks päevaleht pea kaks nädalat avaldanud mahukaid lugusid Eesti Panga poolt antud 100 miljoni dollari

garantiikirjade ja Kallase rollist neis. Kõik näis hästi läbimõeldud meediaplaanina, kus iga päev tilkus midagi juurde. Rünnak oli massiivne ja paljud imestasid, miks on tarvis 20 aasta tagustes asjades nii põhjalikult tuhnida? Ja see kõik polnudki juhuslik.

Sel ettevõtmisel oli oma nimi: missioon «Hõbekuul». Selle taga oli IRLi tuumik – Urmas Reinsalu, Juhan Parts, Margus Tsahkna ja Gerrit Mäesalu – eesotsas Krossiga,

kes aitas materjalid ajakirjandusse. Samas leidus IRLi tagatoas väga mõjukaid inimesi, keda sooviti operatsiooni kaasata, aga kes selle ettevõtmisega oma eetiliste veendumuste tõttu ei nõustunud.

Avalikkus ja poliitilised konkurendid kahtlustasid juba siis Krossi «toimikukätt», aga erinimelisest ettevõtmisest ei teadnud peale asjaosaliste suurt keegi. Hõbekuulil on müütiline taust: nimelt mõjub hõbe-

kuul neile, kelle peale tavaline kuul ei hakka.

Ja Kross pani operatsiooni nimega täkkesse – Kallas lahkus.

Läinud nädalal riigikogus toimud julgeolekuolukorra arutelul kutsus Juhan Parts Kallast aga Eestisse tagasi. Ta leidis, et Reformierakond võiks välisminister Urmas Paeti välja vahetada.

«Reformierakonnast ma peale Siim Kallase eriti kedagi ei näe,» pakkus Parts välja sobiva vahetuskandidaadi. Tuuli Koch

26. märtsil. Majandusminister nister Juhan Partsil, Krossi poliitililiitilisel kaasteelisel, oli veebruari ari lõpus, märtsi alguses oma kabinetis otsustada veel viimased mased otsused. 1. märtsil teatas Parts, et tema esimene eelistus regionaalse LNG terminali puhul hul on Heiti Hääle arendatav projekt rojekt Paldiskis. Sellele eelnes aga ga tihe sebimine ühe dokumendiga, ndiga, mis oli Hääle ärihuvides. Väidetavalt aitas Kross selle asja a «ära korraldada» ja majandusminisministeeriumist allkiri tuli.

Läinud aasta lõpus erakonakonnajuhi, kaitseminister Urmas Reinsalu nõunikuks hakates tes oli Krossil sealgi majas väidetavalt tavalt oma asi ajada. USA firma a General Dynamics Eesti esindaja ndaja palus Krossil Reinsalu mõjutaõjutada, et Eestisse ostetaks nende firma Bradley soomukid. Reinsalu käiski jaanuari alguses es visiidil Ameerika Ühendriikides des ja kuigi uudistesse see ei jõudnud, dnud, räägiti külaskäigul ka lahinguhingumasinate ostust.

Valitsuskriisi kõrghetkel, etkel, märtsi alguses seisud muutusid utusid sootuks. (Kross lahkus nõuniõuniku kohalt jaanuari lõpus.) Reinsalu kohtus Brüsselis toimunud munud NATO kaitseministrite nõupidamisel eraviisiliselt Hollandi landi kolleegiga.

Teemaks oli soov osta a Hollandi riigi käest jalaväe lahinahingumasinad CV90 ja liikursuurrsuurtükke PzH 2000. Seega a jäid Bradley soomukid kõrvale, e, sest esiteks on need vanemad d kui CV90 ja teiseks võtaks nende hankimine kauem aega. Ja a olulisim toonane Reinsalu põhjenõhjendus: «Hinnatase ei olnud meile vastuvõetav.»Neid kilde kokku okku seades tekib küsimus – palju on Krossi rõhutatult rahvususlikus asjaajamises olnud riiigi- või erahuve? Postimees es püüdis mitmete usaldussväärsete allikate, nii endiste te kui praeguste äripartnerite e ja parteikaaslaste info abil näidata avalikkust teeniva Krossi seni varjatud poolt.

Kas IRLi aseesimees Eerik-Niiles Kross hoiab silma peal enese või riigi huvidel? foto: peeter langovits

Väidetav vägivallatseja Rasmus Vesiloo ei mäleta peksmist tiina kaukvere

tiina.kaukvere@postimees.ee

Eile jätkus Harju maakohtus meedias laia kõlapinda leidnud väidetava perevägivallajuhtumi arutamine, kus sõna sai ka Rasmus Vesiloo (30), keda süüdistatakse oma raseda elukaaslase Triin Tulevi (28) peksmises mullu ööl vastu 25. augustit.

Vesiloo ja tema kaitsja Aadu Luberg on lagedale tulnud üllatava kaitsetaktikaga – nimelt väidetakse, et Vesiloo oma elukaaslase peksmist ise ei mäleta, kuna tal on diagnoositud somnambulism ehk unehäire. Diagnoosi sai Vesi-

loo väidetavalt kaitseväes, kus tal paluti psühhiaatri poole pöörduda.

Vesilooga pool aastat koos olnud Tulev on väitnud kohtule, et tema ei olnud diagnoosist teadlik ega märganud ka midagi tavatut mehe käitumises magamise ajal.

Sõbrad rääkisid unehäirest Eilsel istungil olid kohal aga kaks Vesiloo sõpra, kes kinnitasid, et teadsid häirest. «See oli avalik saladus, mida kõik sõbrad teadsid,» väitis Vesilood 2010. aastast tundev Anders Tsahkna. Ta rääkis kohtule, kuidas Vesiloo 2012. aastal tema sünnipäevapeol rün-

das oma sõpra, kui viimane läks magavat Vesilood äratama.

Tunnistajapinki astus ka Vesiloo kauaaegne sõber Timo Vaarmann, keda Vesiloo väidetavalt ründas. «Nii kui ma teda puudutasin, hüppas ta püsti, võttis kratist kinni ja viskas mu eemale tugeva jõuga. Siis jäi uuesti kohe magama,» rääkis Vaarmann kohtus. «Hommikul läksin küsima, miks ta niimoodi reageeris. Ta ei suutnud isegi meenutada,» lisas Vaarmann. Sõprade väitel oli Vesiloo peol küll õlut joonud, kuid mitte purjus.

Samas nentis Vaarmann, et on Vesilooga korduvalt ühes ruumis maganud, ent ei ole roh-

kem mehe uneprobleeme täheldanud.

Kohtunik Anne Rebane nõustus eilsel istungil rahuldama Lubergi taotluse, Vesiloole tehakse uus terviseekspertiis. Varem on psühhiaater Viktor Sergejev kinnitanud kohtule, et mees oli väidetava peksmise ajal küll joobes, ent andis oma tegudest aru. Lubergi väitel ei anna praegune ekspertiis vastust küsimusele, kas Vesiloo võis oma naise kallal vägivallatseda ajal, mil teda tabas unehäire. Kui selgub, et see võib nii olla, siis on Lubergi sõnul küsitav, kas Vesiloo vastutab oma tegude eest õiguslikult.

Vesiloo rääkis, et mäletab, et 24. augusti õhtul tekkis tal sugulase sünnipäevalt koju jõudes Tuleviga sõnelus seetõttu, et Tulev leidis tema telefonist sõnumid, mis teda armukadedaks muutsid. «Triin läks ise endast välja, sest ma ei suutnud kohe reageerida.

Hakkas mind sõimama,» selgitas ta. Vesiloo oli püüdnud naist rahustada. «Ta lukustas end magamistuppa ja käskis mul diivanil magada.»

Järgmiseks mäletab Vesiloo enda väitel, kuidas ta hommikul ärkas üksi voodis. Korter ei olnud segamini, kuid välisuks oli lahti. Samuti oli kraanikausi kõrval naise kih-

lasõrmus. Tulevi telefon oli väljas, tema kott oli kadunud.

Vesiloo endal ühtegi vigastust esialgu ei avastanud.

Seejuures jõuti eelmisel õhtul sünnipäevalt koju umbes kell 23.20 ja Tulev helistas juba 00.20 ajal dispetšerile, et taksoga haiglasse sõita. Seega pidi nii vaidlemine, magama jäämine kui peksmine toimuma tunni vältel.

Mees süüdi end ei tunnista Kui Tulev väitis kohtule, et Vesiloo ei ole teda pärast intsidenti aidanud ega tema ees ka vabandanud, siis Vesiloo versioon on teine. «Aitasin teda igal sammul, nagu see oli võimalik,» rää-

POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kross: rõõm kuulda, et ikka huvi pakun tuuli koch

tuuli.koch@postimees.ee

J

ust sellise lausela ga tervitas hetkel h Prantsusmaal v viibiv Eerik-Niiles K Kross Postimehe poolt poo talle kirjalikul teel tee saadetud küsimusi. Kross kinn kinnitab, et tema firmal puuduvad suhted su Venemaa naftafirmaga Ros Rosneft, sõber Heiti Hääl saab hakkama hakk ka ilma tema abita ab ja soomukitest on ta rääkinud värske vä erakonnakaaserakonnak lase Aivar Riisaluga.

Millega teie firma Trustcorp üldjoontes tegeleb?

Trustcorp tegeleb või on pigem tegelenud konsultatsioonidega rahvusvaheliselt. Eestis ei ole Trustcorpil ärihuve, välja arvatud investeeringud Kõue mõisa ehk viimaste aastate tulu olen paigutanud mõisa arendamisse.

Viimastel aastatel olen Trustcorpi tegevust koomale tõmmanud ja võimalik, et võtan veel mõned praegu pakutavad lepingud, aga see sõltub koormusest koduses poliitikas. Nõustamisäri vajab isiklikku aja panustamist ning korraga Eestis poliitikat teha ja samas rahvusvaheliselt nõustada on praktiliselt võimatu. Üldiselt proovin Eestis mitte äri teha, [Eestis ollakse] liiga kiuslik, liiga kade, liiga piiratud.

Seni. Aga küll me muudame ka neid hoiakuid. IRLi ja Eesti huvidega langeb aga kindlasti kokku eestlaste rahvusvaheline õnnestumine.

Kuidas on seotud omavahel Eesti Trustcorp, Venemaa Rosneft ja Suurbritannia Blue Oil?

Blue Oiliga on mul olnud paar nõustamislepingut, mis puudutavad küberturvet ja muud taolist. Blue Oilile olen aegajalt edastanud turul liikuvaid pakkumisi, ühtegi lepingut Trustcorpil nendega hetkel ei ole. Rosneftiga Trustcorpil suhted puuduvad. Mis puutub kütuseärisse laiemalt, siis mulle saadetakse umbes korra nädalas mingisuguseid kütusepakkumisi, osa neist on ilmsed Nigeeria kirjade laadsed pakkumised, osa usutavad.

Mis puutub kütuseärisse laiemalt, siis viimase aasta jooksul olen kaalunud isiklikku aega nõudva nõustamisäri asemel luua põhiliselt vaid laialdasi rahvusvahelisi suhteid ja projektide õnnestumise korral oluliselt vähem aega vajavat toorainete vahendamise ettevõtet. Silmas pean mitte ainult kütuseid, aga ka muutusi gaasiturul, eriti USA kildagaasi saabumist, mis muudab radikaalselt globaalset energiaturgu. Samuti pöörame tähelepanu joogiveele, mis on muutumas kõige olulisemaks strateegiliseks ressursiks maailmas.

Ettevõtet kui sellist veel ei ole, valmimas on plaanid ja strateegiad. Planeerimise ja turu uurimise käigus olen kasutanud Trustcorpi nime, kuid ühtki tehingut Trustcorp selles vallas teinud ei ole.

Esialgu on sellesse plaani kaasatud Soome, Briti, Hispaa-

kis mees, kes kutsus enda väitel naist korduvalt koju tagasi, pöördus abi saamiseks psühholoogi poole kui ka unearsti poole.

Küll aga ei tunnista Vesiloo end naise löömises süüdi, kuna tal puuduvat sellest igasugused mälestused.

«30. augustil saabus meil Triin Tulevi esindajatelt, kus oli kokku võetud, mis ma teinud olen,» meenutas Vesiloo, kelle kinnitusel teatati, et Tulev on nõus loobuma kaebusest, kui Vesiloo hüvitab talle 65 000 eurot. Tulev oli nõudmisi põhjendanud, et oli šokis, ei tunne end mehega turvaliselt ja vajab endale ja lapsele

korterit. Mullu 12. septembril läks ta ülekuulamisele, kus selgus tema üllatuseks, et teda süüdistatakse Tulevi peksmises ka 1. juulil. «Varem ma pole teda kordagi löönud, siis ma sain aru, et Triinul olid muud kavatsused…» rääkis Vesiloo.

Paar proovis kooselu ka septembri keskel, pärast seda, kui Tulev oli Suurbritannias raseduse katkestanud. «Pidime suhet võtma vaikselt ja rahulikult. Minu soov oli, et me peaksime minema teraapiasse,» väitis Vesiloo.

Suhtlus kestis 7. oktoobrini, mil paar pidi minema pereteraapiasse, ent Tulev oli sellest

keeldunud ja käskinud mehel psühhiaatrilt abi otsida.

Vesiloo teada ei olnud Tulevil mingit meditsiinilist põhjust rasedust katkestada. Tulevi väitel tekkisid tal reisil aga komplikatsioonid ning Londonis arstile pöördudes selgus, et ta võib sünnitada surnud lapse.

Tulev ütles pärast istungit, et ta ei kahetse, et juhtunu avalikustas. «Ma loodan, et see saab kedagi aidata. Äkki jääb keegi löömata, äkki mõni naine käitub targemini,» põhjendas ta. Järgmine istung toimub 8. detsembril.

LOE KA LK 6–7

nia ja Hollandi ettevõtjad. Minu eesmärk on lisaks tulu teenimisele tõestada, et Eestist on võimalik arendada rahvusvaheline ettevõte, mis ei jää alla suurtele «lääne» omadele.

Kui seotud siiski Eesti poliitikud ja ärimehed on? Teie isiklikult, teie lobiäri, kütus, Heiti Hääl ja teie erakonnakaaslane Juhan Parts. On siin peidetud karisid, ärihuvide eest seismist olnud?

Peaaegu kõik Eesti poliitikud ja ärimehed tunnevad üksteist isiklikult. See ei tähenda, et nad oleksid ilmtingimata kahtlasel viisil seotud. Mõned tõenäoliselt on, aga valdavalt on nii ettevõtjad kui poliitikud korralikud ja tõsimeeles Eesti elu edendamise eest seisvad inimesed.

Heiti Häält tunnen ma hästi ja olen tema energeetikaäri ambitsioonide üle rõõmus. On julgustav, et põhiliselt Eesti kapitalil tegutsev ettevõte on suutnud selles vallas turul püsida ja on saanud rahvusvaheliselt tõsiseltvõetavaks tegijaks. Samas, Heiti Hääl ei vaja minu vahendamist ühegi majandusministri juurde.

Blue Oilile olen aeg-ajalt edastanud pakkumisi, ühtegi lepingut Trustcorpil nendega hetkel ei ole. Rosneftiga Trustcorpil suhted puuduvad.

Mind huvitab siiski üks veebruari lõppu jäänud Häälele sobinud dokument, millele väidetavalt teie toe ja abiga jõudis majandusministeeriumi toetav allkiri. Käis allkirja vahendamine teine kaudu?

Soovitan allikate usaldusväärsust kontrollida. Arvatavasti on vihje Euroopa Komisjoni, meie valitsuse ja LNG terminali rajavate ettevõtete neljapoolsest eelkokkuleppest LNG terminali rajamise kohta. Sõin Partsiga õhtust, kui talle helistati majandusministeeriumist ja öeldi, et nad on läbirääkimistega valmis ja kas Parts kirjutab alla. Parts helistas sama laua tagant Ansipile ja küsis, kas Ansip annab nõusoleku alla kirjutada.

Teadupärast oli Ansip selles asjas üliettevaatlik. Ansip ütles «jah» ja Parts ütles mulle, et «sa oled nüüd tunnistaja, et Ansip oli nõus». Nii et seda võin tunnistada. Aga seda paberit, millest jutt, ma näinud ei ole ja Partsiga rääkisime õhtusöögil hoopis valitsusest väljakukkumise teemadel. Muide, mis puu-

Heiki Valnerit süüdistatakse peksmises Prokuratuur esitas teleajakirjanikule ja loomakaitse liidu esimehele Heiki Valnerile (pildil) süüdistuse elukaaslase kehalises väärkohtlemises ja saatis ta kohtu ette. Ajakiri Naised kirjutas märtsis, et Valner lahkus TV 3st ning töösuhte katkemise taga on katkenud suhe teletoimetaja Tiina-Laura Kimmeliga. «Päris nii need lood nagu vastaspool väga värvikalt kirjeldab siiski ei ole ja pole ma «julmalt peksnud» ei teda ega ka ühtki teist naist,» kirjutas Valner oma Facebooki kontol. PM

tub Partsi, siis kõik, kes temaga asju on ajanud, peaksid teadma, et Parts viskab kõik veidrad vahendajad enne ukse taha, kui need midagi rääkidagi jõuavad.

Kas ma olen seisnud Hääle ärihuvide eest? Ma olen tema ettevõtmisi avalikult toetanud, sest minu arvates on need Eesti majandusele head. Mingit salakaupa kellegagi teinud ei ole.

Teie Urmas Reinsalu nõunikuks olemise aja kohta on versioon, et ka seal oli teil n-ö oma asi ajada. Nimelt Bradley soomukite eelistamine, kus vahendasite väidetavalt üht selle firma Eesti esindajat. Asjast asja ei saanud ja Reinsalu pöördus hollandlaste poole. Olid teil nõunikuks olles omad huvid?

Kaitseministeeriumis ei olnud mul mitte ühtegi «oma asja» ajada. Reinsaluga olen soomukitest rääkinud ühe korra, ja seda pärast hollandlastega lepingu sõlmimist.

Bradley soomukitest ei tea ma absoluutselt mitte midagi, kuigi ma olen nendega mõnikord Iraagis patrullis käinud, aga see pole ilmselt küsimuse sisu. Nende müümiskatsetest Eestile ei tea ma midagi. Aivar Riisalu küll rääkis mulle umbes samal ajal, et keegi on talle kui riigikaitse nõukogu liikmele käinud sosistamas umbes sama juttu, et mul olevat suur tahtmine kellegi soomukiäri nurjata.

Miks oli teile tarvis operatsiooni «Hõbekuul»?

Mis on operatsioon «Hõbekuul»?

Värskenduseks – tegemist oli Eestisse peaministriks tulnud Siim Kallase kukutamisoperatsiooniga.

Mingis operatsioonis ma osalenud ei ole. Öeldakse, et nii kehv mees ei saa olla, et vaenlasi poleks. Minu info pärineb väga mitmest allikast: nii endised töötajad Trustcorpist, teie partnerid, väike tükk erakonnast samuti. Peate te kartma, et ilmub veel inimesi, kes tunnevad, et teie ärihuvid ei sobi Eesti või IRLi huvidega?

Mis puutub kõiki neisse sosistajatesse, siis ma vaatlen juba aastaid muigega, kuidas tullakse ja sosistatakse mõned poolikud mõtted. Siis lastakse kuulajal ise mõte lõpuni mõelda.

Kas ma kardan koputajaid? Pigem on mul neist kahju, aga nagu ütles kunagi üks suur õpetaja: õndsad on need, kes on vaimust vaesed.

6 || EESTI || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES ROOTSIS. Allveelaevajaht osutab valusalt Rootsi riigikaitse konnasilmale, mis pakitseb juba poolteist aastat.

Kohalikud ei usu allveelaeva oliver kund

reporter, Stockholm, Dalarö

Ü

k skõik , k as viiendat päeva vältav luureoperatsioon Stock holmi saarestikus lõpeb rootslastele triumfi või tühjade pihkudega, muutused kaitseväe rahastamises peavad tulema, usuvad rootslased.

Väliseesti proua otsib õhtul vastu esmaspäeva Stockholmi suunduval parvlaeval Victoria paaniliselt internetiühendust. Äsja on laevatelerist teatatud, et luureoperatsiooni käigus keelas Rootsi merevägi tsiviilaluste liikumise kümmekonna kilomeetri suurusel alal Stockholmi saarestikus.

Asi on naljast kaugel, sest näiteks Vaxholmi või väikesaarte tuhandete elanike jaoks ei tähendaks selline keeld mitte pelgalt mõne hea kalailma raiskuminekut, vaid lõikaks ära pääsu poodi, arstile või omaenda koju. Pilt, mis prouale ametlikest internetikanalitest vastu vaatab, iseloomustab ilmekalt Rootsi riigi valitud lähenemist: pole teadet, pole probleemi.

Väike, umbes 1200 elanikuga Rootsi idaranniku rannaküla Dalarö hingab esmaspäeva pärastlõunal kergendatult. Paaril eelmisel ööl oli siinne skääridevaheline veetee allveeotsingute tulipunkt.

«Ma nägin oma koduaknast, kuidas mereväe laevade tuled vee peal vilkusid,» meenutas Dalarö elanik Robert ööl vastu esmaspäeva skääride vahel avanenud pilti. Ta polnud

jaanus lensment

fotograaf, Stockholm, Dalarö

ainus, sest Dalarö kailt tegid ööhämaruses otseülekandeid nii Rootsi kui ka Norra telekanalid. Kohalike jaoks, kelle elamud tikumajakestena graniitkaljudelt otse merepiirini ulatuvad, oli aga õhtupimeduses toimunu nagu vaatemäng esireast.

Rootsi mereväe luureoperatsioon algas reede hommikul umbes samalt laiuskraadilt Stockholmiga. Päeval ja ööl vahet tegemata on merevägi aeglaselt merepõhja kammides liikunud piki rannikut kirdest edelasse. Nädalavahetuse vältel kasvas osalevate mereväelaste arv paarisajani ja aluste hulk tosinkonnani.

Robert meenutab, et kui pseudonüümi Erik taha peituva 27-aastase mehe tehtud foto skääride vahel veepinnale tõusnud allveelaevast eelmisel nädalal ilmus, mõistis ta kohe, et see on tõenäoliselt tehtud Dalaröst mõni kilomeeter põhja pool.

Dalarö linnakese elanik Robert on näinud Rootsi mereväe aluseid otsimas väidetavat allveelaeva. Tema sõnul on rootslaste suhtumine riigikaitsesse viimasel ajal muutunud.

Merevägi on merepõhja kammides liikunud piki rannikut kirdest edelasse.

Nädalavahetuse vältel kasvas osalevate mereväelaste arv paarisajani.

Robert võtab taskust nutitelefoni ja avab väikelaevnikele mõeldud navigatsioonirakenduse. Tema sõnul ei pea eile meediasse jõudnud teade 10-kilomeetrisest liikumiskeelutsoonist paika, sest tegelikult keelas merevägi pühapäeva pärast-

lõunal mõneks tunniks liikluse vaid kahe saare, Ornö ja Utö vahelises väikeses väinas.

Pärast seda liikus luureoperatsioon edasi lõuna suunas ja selle tulipunkt on nüüd väikese Nåttarö saare ning Nynäshamnist Poola Gdanskisse viiva laevatee vahel. Just asjaolu, et enne sellesse paika jõudmist pole merevägi teatanud ühestki märkimisväärsest leiust, muudab Roberti skeptiliseks.

«See on väga suur ja üsna suletud ala. Minevikukogemused näitavad, et sellel alal on väga raske allveelaeva leida – eriti sellist, mis püsib hääletult põhjas paigal,» ütleb Robert. Olukord on allveelaevade jaoks skääride vahel soodne, sest kuigi veesügavus on valdavalt 30–40 meetrit, on küllalt ka 100-meetriseid süvikuid.

Rootslastele pole allveelae-

vajaht midagi uut. Riigi idarannikul skääride varjus asuv Berga mereväebaas on olnud välisluure maiuspala juba 1980. aastatest saadik. Allveelaevade silmamised Stockholmi saarestikus on sagedased ning viimase kolme kümnendi vältel on kuningriigi merevägi korduvalt kuumadel jälgedel olnud. Vahe praegusega seisneb vaid selles, et seis on Rootsi kahjuks – kuningriigil on 1980. aastate tippajaga võrreldes vähem sonari-

tega aluseid ja kopteritel pole enam võimekust vee alla näha.

Viimane tulutult lõppenud allveelaevajaht jääb 2011. aastasse.

«Ma ei usu, et nad seekordki midagi leiavad. Praeguseks oleme seda objekti neli päeva jälitanud ja midagi pole juhtunud. Kui merevägi lähiajal midagi uut märkab, siis nad ilmselt jätkavad operatsioon, kui aga mitte, annavad peagi alla,» ennustas Robert. Üleeile õhtul käis Eesti kait-

Rootsi mereväe alus otsimas väidetavat allveelaeva Dalarö linna lähistel, Stockholmist 40 kilomeetri kaugusel.

Arstid jäävad lähisuhtevägivalla ohvrite marina lohk reporter

E

esti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidud küsitlus näitas, et enamik pere- ja naistearste ning ka ämmaemandaid on kokku puutunud lähisuhtevägivalla ohvritega. Ent vastava väljaõppe ja ka tugivõrgustiku puudumisel jäädakse abistamisel sageli hätta.

Suurema osa lähisuhtevägivalla ohvritest moodustavad naised. Kõige sagedasemad traumad, mida arstid on naispatsientidel perevägivalla tagajärjel täheldanud, on verevalumid, luumurrud ja torkehaavad, harvemini ka sisemised verejooksud löögi või kukkumise tagajärjel ja katkenud rasedused.

Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli professor Ruth Kalda, kes töötab perearstina osalise koormusega, tõdes, et ka tema patsientide seas on ol-

nud päris mitu perevägivalla ohvrit. «Üks juhtum oli selline, kus vanemat abielupaari terroriseeris nende narkomaanist pojapoeg. Ta oli vägivaldne, kui talle ei antud raha, et osta aineid, mida ta vajas. Vanaisa oli voodihaige ja vanaema oli kõbus, aga ta ei suutnud tõesti selle täisjõus noore mehe vastu midagi peale hakata. Minu vastuvõtule ta pöörduski, kui oli sõna otseses mõttes siniseks klopitud,» meenutas Kalda.

Perearsti hämmastas toona politsei suhtumine, kelle poole ta ise pöördus – et tegemist oli väikese kogukonnaga, oldi pere probleemidega juba kursis, ent samas öeldi, et ilma ohvri avalduseta ei saa midagi ette võtta.

Lõpuks sai ta siiski sotsiaaltöötaja kaudu peret aidata.

Veel tõi Kalda näite olukorrast, mis võib selgitada ka seda, miks arstid alati perevägivalda ei sekku.

«Tegemist oli natuke kontrollimatu patsiendiga. Tema oli olnud elukaaslase suhtes pikemat aega pigem vist vaimselt

Lähedane vägivald • Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2013. aastal 86 riigis läbiviidud ülemaailmse uuringu järgi on füüsilist või seksuaalset vägivalda kogenud 35 protsenti naistest.

• 92 protsenti vägivallatsejatest olid mehed ja 84 protsenti ohvritest naised. Enamik juhtumitest leiab aset praeguste või endiste abikaasade või elukaaslaste vahel.

• 2013. aastal registreeriti Eestis 2752 lähisuhtevägivalla juhtumit (veel aasta tagasi 2231 ja üle-eelmisel aastal 1939 juhtumit). Politseile teatatakse iga päev 25–30 juhtumist, 2013. aastal oli teavitamisi kokku 8124 (2011 oli 5146 teavitamist).

• Füüsiline vägivald moodustab 78 protsenti kõigist perevägivalla juhtumitest. Iga viies on korduvvägivalla juhtum. 2013. aastal toimus 19 perevägivallast tingitud tapmist ja mõrva.

vägivaldne, aga ma arvan, et ka füüsiliselt, kuigi naine seda mulle ei tunnistanud. Saades teada, et seda teemat on käsitletud, lajatas mees vastuvõtul olles järsku hästi jõuliselt oma kepiga vastu lauda. Hirm hakkas,» tunnistas arst.

Samuti on ta kokku puutunud eakate patsientidega, kelle käsivartel ja roietel on sini-

allikas: iris pettai, eesti avatud ühiskonna instituut

seid plekke, mis viitavad võimalikule füüsilisele vägivallale.

Kuid raske on selliseid patsiente aidata, kui nad ise seejuures probleemi ei tunnista.

Kui arstide käest uuringus küsiti, milliste vigastuste korral nad ise või nende kolleegid on teatanud juhtunust politseile, siis tulirelva vigastuste puhul vastas jaatavalt pool pere-

POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Rootsi teatas veel kahest veealust tegevust puudutavast vihjest

tabamisse

seatašee Raul Tõnnov Rootsi kaitseväe peastaabi briifingul, kuid midagi enamat ei öeldud ka temale. Alust luureoperatsiooniks olla rootslastel piisavalt, kuid seni pole kinnitatud seost ei venelaste ega juba teist nädalat Rootsi ranniku lähedal triiviva tankeriga NS Concord.

Kõik pinnale kerkinu on seni olnud pigem Rootsi meedia töövõit, mitte valitsuse avameelsuse tulemus.

Stockholmi Eesti saatkon-

na asejuhi Jana Vanaveski sõnul paigutub luureoperatsioon laiemasse konteksti.

Vanaveski meenutas, et riigikaitse tõusis Rootsis tulipunkti 2013. aasta kevadiste lihavõttepühade ajal, kui riigi õhupiiri ähvardasid rikkuda mitu Venemaa sõjalennukit. Rootsi polnud võimeline oma hävitajaid õhku tõstma ja idanaabri lennukeid pidid eskortima NATO hävitajad.

«Toona ei öelnud valitsus

seda otse välja, vaid sellest kirjutas kuu hiljem Svenska Tagbladet. Nüüd ütlevad rootslased, et see oli šokk ja ärkamine,» kirjeldas Vanaveski.

Kui tippajal 1980. aastatel moodustasid Rootsi kaitsekulutused 2,5 protsenti SKT-st, siis alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest on need olnud pidevas languses. Praeguseks on sama näitaja vaid 1,17 protsenti, mis paneb pitseri kogu kaitsevõimele.

Otsuse, et kaitsekulutused peavad tõusma, võttis vastu juba eelmine valitsus. Praegu on küsimus vaid selles, millises summas seda teha. Kuu aega ametis olnud peaminister Stefan Löfven esitab uue kaitseeelarve sel neljapäeval. Ükskõik, kas allveelaeva otsinguid kroonib edu või mitte, seisavad valulisemad protsessid alles ees. Seni pole Rootsi võimudel olnud kommet riigipiiri rikkumisi või välisriikide luureoperatsioone avalikustada ning seda on tehtud vaid juhul, kui Rootsi armee vastutegevus hakkab liialt küsimusi tekitama. Ka Postimehega suhelnud rootslaste jutust selgub, et neil pole piisavalt infot, et langetada riigikaitselisi otsuseid või valida riigikaitselistes otsustes poolt.

Rootsi peaministri Stefan Löfveni Soomes öeldud tees, et tegu pole allveelaevajahi, vaid info kogumiseks mõeldud luureoperatsiooniga, jätabki mereväele soodsa võimaluse säilitada oma nägu ka juhul, kui Stockholmi saarestikust lahkutakse tühjade pihkudega.

Kood avab fotogalerii ja video sellest, kuidas rootslased allveelaeva otsivad.

välja selgitamisega hätta Perevägivald Naiste- Protsent tervishoiutöötajatest, kelle patsientide hulgas on olnud perevägivalla ohvreid. arstid/ ämmaemandad 2014 Arstid 2003 Perearstid 2014 94%

95%

56%

80%

47%

25%

ohvriteks naised

ohvriteks naised

ohvriteks mehed

ohvriteks lapsed

ohvriteks naised

ohvriteks mehed

Allikas: Uuring «Lähisuhte- ja seksuaalvägivald pere- ja naistearstide vaatenurgast»

arstidest, muudel juhtudel isegi alla poole.

Enamikul juhtudel on vägivalla ohvril soovitatud pöörduda psühholoogi või perenõustaja ning ka politsei ja sotsiaaltöötaja poole. Tegelik pöördumiste arv jääb samas napiks.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja, sotsioloog Iris Pettai märkis, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel ei pöördu viiest lähisuhtevägivalla all kannatavast Euroopa naisest neli abi saamiseks ei meedikute, politseinike ega

sotsiaaltöötajate poole, sest nad häbenevad ning pole kindlad, et neid ei süüdistata ega mõisteta hukka. Hukkamõist on sageli tingitud vääruskumustest ja teadmiste puudulikkusest.

Siin tõigi Pettai välja ühe suure murekoha – meie tervishoiutöötajad on lähisuhtevägivalla alal koolitamata. Ka Kalda märkis, et kui naistearstide diplomieelses õppes käsitletakse eraldi seksuaalvägivalda, siis perearstid vajaksid koolitust lähisuhtevägivalla kohta üldiselt, kuid seda praegu peaaegu ei ole.

«Peremeditsiini õppes oleme seoses perekonna teemaga sellest rääkinud, kuid see on üsna põgus – et on olemas selline asi, kuidas see väljendub, kuidas ära tunda. Lastega seotud vägivalla kohta on residentuuris koolitus olemas, aga ega muud väga ole,» tõdes Kalda.

Tema hinnangul tuleks tulevaste arstide kõrval kindlasti koolitada ka perearste, kes juba töötavad.

Samuti oleks Kalda sõnul väga oluline perevägivalla võrgustiku loomine, kus sotsiaaltöötajad, politsei, lastekaitse ja arstid teeksid tihedalt koostööd. Tartu Ülikooli kliinikumi naistearst ja õppejõud Kai Part lisas, et abi oleks sellestki, kui kohtutes hakataks asitõendina kasutama psühhoterapeudi eksperthinnangut, kui otseseid tõendeid vägivalla kohta pole. «Nagu üks psühhoterapeut ütles: traumajärgseid stressireaktsioone ei saa näidelda.»

LOE KA LK 4–5

Rootsi kontradmiral Anders Grenstad rääkis eile õhtul korraldatud pressikonverentsil, et Rootsi suveräänsust on ohustatud ja olemasoleva informatsiooni järgi on midagi võõrast tõepoolest merevees.

Ta märkis, et lisaks kolmele varasemale tähelepanekule on kaitsejõududeni jõudnud kaks uut vihjet võimaliku allveelaeva kohta. Stockholmi saarestikus toimuva operatsiooni ülema asetäitja Grenstadi sõnul on need piisavalt huvitavad, et otsinguid jätkata.

Kõik viis tähelepanekut veealuse tegevuse kohta on saadud avalikkuselt. «See, et otsime kedagi, kes on rikkunud Rootsi territoriaalset puutumatust, on väga tõsine asi,» lisas ta.

Kontradmiral tõdes, et niisuguseid rikkumisi pole võimalik aktsepteerida. «Andmeid analüüsitakse ja täiendav teave avalikustatakse kohe, kui saab midagi kindlat öelda,» selgitas ta. «Peame neid tähelepanekuid väga usutavaks.»

Rootsi relvajõudude ülemjuhataja Sverker Göranson andis eile parlamendi kaitsekomisjonile ülevaate nn allveelaevajahist. Ta kinnitas, et töö on tulemusrikas. «Rootsi ja selle kaitsejõud näitavad väga selgelt ja jõuliselt, et reageerime ja tegutseme nende ressursside abil, mis meil on võtta kohe, kui seesugune info laekub.»

Pärast ülevaate tegemist rääkis ta ajakirjanikele, et kait-

Rootsi kontradmiral Anders Grenstad.

sevägi on saanud avalikkuselt kahtlase tegevuse kohta sadu vihjeid, õhutades tsiviilisikuid info edastamist jätkama. «Saame endiselt teateid. Tahan rõhutada, et see meeldib meile.

Me ei saa abi üksnes sõjaväelastelt, vaid ka paljudelt tsiviilisikutelt,» ütles Göranson. Ta lisas, et kaitsevägi vajab kõigi teadete hindamiseks aega.

Göranson rõhutas, et territoriaalvett jälgivad laevad on valmis võõra veealuse tegevuse märkamisel minema lõpuni välja. Tema sõnul tähendab see vajadusel ka relvade kasutamist. «Olukord on väga tõsine. Ma ei kasuta Skåne murret, kuid see on lihtsalt kuratlik, et keegi või miski viibib Rootsi territooriumil sellisel moel,» lausus ta.

Rootsi päevalehe Dagens Nyheter teatel saavutas sõjavägi eile Ingarö lahel millega-

foto: reuters/scanpix

gi kontakti, mis see aga oli, ei täpsustatud ning ametlikke teateid sellest ei edastatud. Lehe teatel viibisid paigas tunde mitu Rootsi alust ning sündmuskohal viibinud reporteri sõnul näis, nagu püütaks midagi kuulata.

Ajaleht Aftonbladet spekuleeris varem, et otsinguoperatsioon Stockholmi saarestikus algas pärast seda, kui mereväe alus põrkas reedel kokku pinnale tõusnud saatjaga ja merevägi otsib nüüd seda. Göranson lükkas teate ümber, öeldes, et alus põrkas kokku valguspoiga.

Uudisteagentuuri TT andmeil on otsingud keskendunud saarestiku lõunaossa Ingarö lahe piirkonda. Otsingupiirkonna lähedal on Rootsi mereväe Muskö baas.

YLE / Dagens Nyheter / Aftonbladet / TT / PM

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

UUSUS. Füüsilisest isikutest ettevõtjatest tasuvad enam makse põllumehed, selgus sel kuul esmakordselt välja pandud kõigi ettevõtjate maksuandmete koondtabelist.

ÄRILAUSE Näen suurima ohuna Euroopa Liidu väga aeglast majanduskasvu või koguni stagnatsiooni.

Euroopa Komisjoni asepresidendikandidaat Valdis Dombrovskis. BNS, 21.10

andres reimer

Swedbank koondab sadu inimesi

majandusajakirjanik

Rootsi suurim pank Swedbank AB teatas eile, et koondab kahe aasta jooksul 600–800 töötajat, mis moodustab 5,5 protsenti kontserni tööjõust, kirjutas Bloomberg. Swedbank Eesti teatel kavandatav koondamine siinset panka ei puuduta. majandus24.ee

Väinamere Liinide kaebus jäi rahuldamata Rahandusministeeriumi juures asuv riigihangete vaidlustuskomisjon ei rahuldanud OÜ Väinamere Liinid kaebust ettevõtte mittekvalifitseerimise kohta avalikul riigihankel vedaja leidmiseks parvlaevaliinidele mandri ja suuremate saarte vahel. majandus24.ee

OMX TALLINN

739,14 ▲ +0,26%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

FIEde maksupanuse suurus

5,02 ▲ +24,88%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,939 +4,33 Baltika 0,451 0 Ekspress Grupp 1,000 +2,04 Harju Elekter 2,540 0 Järvevana 0,815 0 Merko Ehitus 7,020 +1,74 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,800 0 Premia Foods 0,700 -0,14 Pro Kapital Grupp 2,580 +1,18 Silvano Fashion 1,800 0 Skano Group 0,941 0 Tallink Grupp 0,609 -0,16 Tln Kaubamaja 4,960 +0,20 Tallinna Vesi 12,600 0 Trigon Property 0,425 +3,41

21.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,448 -0,58 Hiina jüaan 7,815 -0,08 Jaapani jeen 136,200 -0,31 Kanada dollar 1,436 -0,17 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,367 -0,27 Poola zlott 4,218 -0,10 Rootsi kroon 9,200 +0,04 Rumeenia leu 4,417 -0,01 Šveitsi frank 1,207 +0,03 Suurbritannia nael 0,790 -0,18 Taani kroon 7,447 0 Tšehhi kroon 27,613 +0,19 Ungari forint 306,380 0 USA dollar 1,276 -0,09 Venemaa rubla 52,362 -0,11

bns

E

esti Maksumaksjate Liit leiab õiguskantsler Indrek Tederile saadetud kirjas, et füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) maksude avaldamine maksuameti kodulehel on põhiseaduse vastane.

«Tegemist on lubamatu riigivõimu omavoliga, mis ilma legitiimse põhjuseta riivab füüsilisest isikust ettevõtja eraelu,» kirjutas liidu juhatuse esimees Jüri Allikalt. «Füüsilise isiku varalise seisundi kohta info avalik kättesaadavaks tegemine võib tekitada turvariske ja seada ohtu vara säilimise.»

FIEde seas tekitas maksuandmete avalikustamine vastandlikke arvamusi, kuid ettevõtjad ei näinud selles sammus oma tegevusele mingisugust käegakatsutavat mõju.

«Maksude avalikustamine ei muuda midagi, sest minu tegevuses on niikuinii kõik avalik,» ütles Eesti suurim FIEst maksumaksja Aare Kannik, kes tegeleb Võrumaal teraviljakasvatusega. Tänavu augustis ja septembris tasus mees riiklikke makse rohkem kui 37 000 eurot. Kannik peab oma FIE-tegevusega samasisulise tegevusega osaühingut ja pole üksikisiku ettevõtlusest loobunud üksnes seepärast, et osaleda riigihangetel. «Riigihangetel nõutakse pikaajalist kogemust samas valdkonnas ning FIEna on see nõue minu puhul täidetud,» selgitas ta.

Eesti kümne suurima FIEst maksumaksja hulka kuuluv Võ-

rumaa juurviljakasvataja Mart Timmi, kes annab aasta ringi tööd 80 inimesele, kaalub tulevikus oma ettevõtluse registreerimist osaühinguna.

«FIEd töötavad nagu ka teised ettevõtjad ning maksude avalikustamisel pole mingisugust mõju,» rääkis ta. «Kuid ettevõtluse üleandmiseks järglastele kavatsen küll teha osaühingu.» Viis aastat tagasi aasta põllumeheks nimetatud Timmi maksis kahel eelneval kuul riiklikke makse kokku üle 31 000 euro. Samas tuli Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Ain Ahlbergi jaoks tema tasutud maksude avalikustamine ebameeldiva üllatusena.

«Ma ei saa avalikustamise mõttest aru, sest maksuametile on need andmed niigi teada, kuid minule kui üksikisikule võib seetõttu osaks saada soovimatu tähelepanu,» lausus ta.

«Olen ebameeldivalt üllatunud, sest arvasin, et avalikustatakse vaid äriühingute andmed.»

Ahlberg maksis augustis ja septembris riiklikke makse kokku üle 31 000 euro.

Taksojuhtide liidu eestvedaja Lembit Poolak nimetas taksojuhtide seas enim levinud ettevõtlusvormi – FIEks olemise – maksude avaldamist sammuks, millega ei kaasne ühtegi positiivset tagajärge.

Lembit Poolak nimetas imetas evinud taksojuhtide seas enim levinud aksude ettevõtlusvormi maksude avaldamist sammuks, millega gajärgi. ei kaasne positiivseid tagajärgi.

«Avalikustamine toob kaasa näpuga näitamise ja kiibitsemise, kuid riik ei hakka rohkem maksutulu teenima ja taksojuhid ei saa rikkamaks,» sõnas ta. «Maksumaksjate liit on oma kriitikaga õigel teel, sest oleme liikumas ühiskonda, kus eraisikule enam ei jää mingisugust privaatsust: esmalt tehakse avalikuks meie maksud ja võlad ning seejärel tõenäoliselt ka kõik meie tehtud ostud.»

Poolak maksis eelmise kahe kuu jooksul FIEna kokku ligi 22 eurot riiklikke makse.

Kaubandus-tööstuskoda soo-

vitas ettevõtjate maksuandmed avalikustada äri läbipaistvuse ja aususe suurendamiseks ning ei näinud ette FIEdele tekkivaid väidetavaid ebameeldivusi.

«Maksumaksjate liidu rahulolematus tuleb mulle üllatusena, sest avalikustamise eelnõu oli pikka aega kõigile arutamiseks kättesaadav,» ütles koja peadirektor Mait Palts. «Kui FIE konkureerib äris teiste ettevõtlusvormidega, siis mina ei näe probleemi, miks ei võiks tema maksuandmeid võrdselt teistega avalikustada.»

Samas meenutas üks teine kaubandus-tööstuskojaga seotud allikas, et FIEde tegevuses on suurimaks probleemiks isiklike kulutuste ja ettevõtluskulude lahus hoidmine maksustatavate tulude deklareerimisel.

Esikaheksas enamasti põllumehed FIEdest maaettevõtjad maksavad riigile kopsakaid summasid: enim makse maksnute riiklike maksude summad (eurodes) 2014. aasta augustis ja septembris kokku.

Riiklikud Nimi maksud Maakond Tegevusala Aare Kannik

37 391,41

Võrumaa

teraviljakasvatus

Andrus Nõmmisto 35 577,52 Jõgevamaa

segapõllumajandus

Anton Peek

35 058,54 Viljandimaa

metsandus, põllundus

Rein Rosenberg

33 286,64 Jõgevamaa

põllumajandus

Kalev Tera

31 882,93 Ida-Virumaa

kaubavedu

Ain Ahlberg

31 158,09

Lääne-Virumaa teraviljakasvatus

Mart Timmi

31 101,68

Võrumaa

Leino Tammann

30 261,65 Ida-Virumaa

segapõllumajandus teraviljakasvatus allikas: maksu- ja tolliamet

Lembit Poolaku sõnul teenivad taksojuhid sageli elatus

POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Eesti asub otsima e-residente kadri hansalu

sai avalikuks

kadri.hansalu@postimees.ee

Sobib üksiküritajatele 2002. aastal ületas FIEde arv Eestis 60 000 piiri, kuid tänavu tegutseb neid ligi 12 000. Suurem osa FIEdest on mehed – neid on ligi 7000. Enamasti tegutsevad FIEd teenindajatena, millest levinuimad on taksojuhi ja juuksuri amet. Majandusbuumi ajal olid FIEd Eestis suurettevõtjatele pinnuks silmas, sest eriti ehituses kasutati seda ettevõtlusvormi maksudest kõrvale hoidmiseks.

FIE-l puudub kapitali nõue, registree-

rimine toimub lihtsalt ja pole vaja põhikirja. Kuna FIE ei pea esitama iga-aastast aruannet, puudub vältimatu vajadus raamatupidaja palkamiseks, sest oma igakuise arvepidamisega on ise lihtne toime tulla. PM

smiinimumile lähedast sissetulekut, sest turg on teenusepakkujatest küllastunud.

foto: toomas huik

Riigikogu võttis eile suisa 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse, millega anti roheline tuli Eesti e-residentsuse jagamiseks välismaalastele. E-residentsus võimaldab isikule, kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti välismaalasest elanik, anda isikut tõendava dokumendina välja digitaalse isikutunnistuse.

Siseministri käskkirjaga võib kaaluka avaliku huvi korral e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja anda ka isiku taotluseta. E-residendi digi-ID loomine aitab kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, muutes Eesti maailmas unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks majandus-, teadus- ja hariduskeskkonnaks. Seadus jõustub 1. detsembril.

Eile võttis riigikogus eelnõu kolmandal lugemisel sõna ka põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang, kes käis idee anda ID-kaardi võimalused välismaalastele välja juba 2008. aastal Reformierakonna majandusmõtte konverentsil «Restart».

«On äraütlemata hea meel, kui kuus aastat tagasi välja käidud idee saab lõpuks teoks. Tegemist on maailmas üsna ainulaadse asjaga ja üle hulga aja on mul riigikogu liikmena väga hea meel hääletada asja poolt, mis on epohhi loov, millel on potentsiaal saada rahvusvahelist tähelepanu ja sellega viia Eesti asja edasi,» lausus ta.

Seaduseelnõuks vormus idee aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka abiga, kes esitas oma vaatenurga «10 miljonit e-eestlast aastaks 2025» Arengufondi arenguidee konkursile ning oli üks kolmest konkursi võitjast.

Kes on e-resident?

• E-resident on välismaalane, kellele Eesti on hüvena loonud isiku kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja digitaalse isikutunnistuse – e-residendi digi-ID.

kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteem, mis eeldatavalt toimub 2015. aasta teisel poolaastal.

Otsuse digi-ID väljaandmise või sellest keeldumise kohta, samuti otsuse digi-ID kehtivus peatada või see kehtetuks tunnistada teeb ainult PPA, kaasates vajadusel isiku tausta ja tehingute kontrollimiseks teisi asutusi.

• Digi-IDsid hakatakse välja andma kahes etapis – esmalt hakkab neid väljastama PPA ning edaspidi kaalutakse teeninduskohtade laiendamist ka • Teadaolevalt ei ole kavandatavale Eesti välisesindusse. Selleks, et digie-residentsusele sarnaseid võimalusi IDd saaksid väljastada ka välisesinteised riigid kas üldse loonud või pole dused, on vaja kasutusele võtta uus seni aktiivselt kasutusse võtnud.

allikas: siseministeerium

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

USA presidendile Barack Obamale tehti Eesti ID-kaardi näidis kingituseks, kuid uue seaduse jõustumisel võiks maailma mõjukaim mees selle endale ka päriselt taotleda. foto: sander retel

E-residentsuse peamised sihtrühmad on välisinvestorid ja nende asutatud ettevõtete välistöötajad, välismaalased, kes osalevad ettevõtete juhtorganites (juhatuses või

Rein Langi idee vormus seaduseelnõuks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka abiga.

nõukogus) või omavad ettevõtetes osalust, välisspetsialistid ja -töötajad Eesti ettevõtetes, Eesti ettevõtete väliskliendid ja partnerid, välisteadlased, -õppejõud ja -tudengid, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide (nt NATO küberkaitsekeskus ja Euroopa ITagentuur) esindajad Eesti Vabariigis ning kõigi eespool nimetatute pereliikmed.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

HUVISFÄÄR LAIENEB. Kremli tegutsemisvõtete ampluaa ula kuulekate töötajate palkamiseni ning ülistavaid kommentaar

Televiisoriinimes Kremli rõõmuks jaanus piirsalu Moskva

K

remlit ei huvitanud palju aastaid meedias muu kui kontroll televisiooni üle. 2011/2012 talve Moskva protestimeeleavalduste järel sai Kreml aru, et tuleb haarata kontroll ka interneti üle. Selleks hakkas Kreml šantažeerima mõjukate internetiväljaannete omanikke, sulges sõnakuulmatuid portaale ja blogisid ning hakkas ülal pidama tuhandeid kommenteerijaid. Kui edukas on tegelikult olnud Kremli massiline rünnak Venemaa internetikasutajate vastu?

Venemaa ühe tuntuma internetiasjatundja, paljude tuntud uudisteportaalide nagu Lenta.ru, Gazeta.ru ja Newsru.com loomises osalenud Anton Nosik väidab, et kuigi võimud on muidugi kõvasti suurendanud oma propagandistlikku tegevust internetis, pole oma põhieesmärki nad suutnud saavutada – konkreetsete autorite, väljaannete ja blogide mõju ning auditoorium pole sellest vähenenud.

«Mina ei näe sellist protsessi, et seni võimude suhtes üldiselt opositsiooniline internetikeskkond tervikuna oleks Venemaal muutunud kuidagi võimudemeelseks,» lausub Nosik intervjuus Postimehele. «Need, kes kritiseerisid võime, jätkavad endiselt kritiseerimist. Jah, me näeme poliitilise spämmi ja trollingu kasvu, aga ma ei ole nõus, et sellega oleks saavutatud mingit silmanähtavat edu.»

Kreml ostab lojaalsust Nosikule vaidleb vastu tuntud vene ajakirjanik Oleg Kašin, kes tunneb hästi Runeti toimemehhanisme ja jälgib seda teemat pidevalt. Kreml on Kašini sõnul teinud viimastel aastatel suuri jõupingutusi Venemaal interneti auditooriumi lojaalsuse ostmiseks. «Praegu võib juba öelda küll, et sellist vaba internetikeskkonda nagu kolm aastat tagasi, Venemaal enam pole,» väidab Kašin Postimehele. «On jäänud veel üle võtta kontrolli alla või blokeerida kuidagi Twitter ja Facebook – ja ongi kõik, tere tulemast Hiinasse!» Facebooki kasutajaid on Venemaal 20 miljonit.

Runetis toimunud muutusi põhjalikult uurinud internetija kodanikuühiskonna spetsialist, Jekaterinburgis asuva ühiskondlike suhete moderniseerimise instituudi juht Fjodor Krašenennikov ütleb, et üldiselt on ta Kašiniga nõus. Tema uurimiste järeldus on, et kui veel 2010.– 2012. aastani domineerisid Runetis võimudevastased meeleolud, siis nüüd on see muutunud võimudemeelseks ja opositsioon on oma mõju internetis peaaegu täielikult kaotanud.

Tuntud ajakirjanik Oleg Kašin.

Lisaks Kremli otsestele jõupingutustele olukorra muutmiseks Runetis peab Krašenennikov oluliseks põhjuseks ka seda, et Runeti auditooriumiga on viimastel aastatel liitunud miljonid eilsed televaatajad. Need on aga äärmiselt Kremli-lojaalsed inimesed.

«Viimastel aastatel on internetile ligipääs muutunud Venemaal tõesti massiliseks ning nüüd on seal kohal elanikkonnakihid, kes veel kolm aastat tagasi polnud sotsiaalvõrgustikest midagi kuulnudki. Ja need inimesed tõid endaga internetikeskkonda kaasa oma ettekujutused maailmast, elust ja sellest, keda tuleb uskuda,» räägib ekspert Jekaterinburgist, Venemaa südames asuvast suurlinnast. «Nad on harjunud uskuma võimude juttu ning seetõttu nad vabatahtlikult vahendavad internetis edasi seda juttu, mida riik neile peale surub, nad on juba ära mürgitatud propagandast traditsioonilise meedia kaudu.»

Nosik viitas samale fenomenile, et internetti on ilmunud tuhandeid uusi inimesi, kes varem ei esinenud avalikult, aga nüüd on hakanud kommenteerima ja kritiseerima Kremli peavoolust teisiti mõtlevaid inimesi. «Kui vaadata seda (kriitika)

fotod: itar-tass/scanpix

aktiivsust, on selge, et opositsioon pole internetist kuhugi kadunud,» märgib ta.

Krašenennikov on Nosikuga nõus, et opositsiooniliselt mõtlev inimhulk pole Runetist kuhugi kadunud, vaid nende suurusjärk on võimumeelsete inimeste lisandumise tagajärjel suhteliselt vähenenud.

«Teisest küljest ma konstateerin auditooriumi lõhestamist.

Kui pidevalt keelustada mingeid uudistesaite või takistada neile ligipääsu, siis see lõpuks viib paratamatult osa auditooriumi kaotamiseni,» räägib Krašenennikov. «No ja muidugi tuleb arvestada üldist informatsioonilist fooni Venemaal – paljud on tõepoolest muutunud võimudele senisest lojaalsemaks, võimude pingutused pole selles mõttes olnud tulemusteta.»

Kreml kasutab Runetis oma arvamuse pealesurumiseks sisuliselt samu võtteid nagu televisiooni ülevõtmisel või ajalehtede tooni muutmisel. Oli kunagi Vene vaba ajakirjanduse lipulaev telekanal NTV, Kreml tegi sellest praeguse Venemaa kõige jubedama propagandakanali. Sama toimus mõned aastad tagasi mitme suure ajalehega. Kõige iseloomulikumad näited on Izvestija ja Kommersant, mis uute,

POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

atub netiportaalide omanike šantažeerimisest kuni e treivate tuhandete inimrobotite tööle võtmiseni.

Garaažiuksed ja välisuksed

Garaažiukse- ja väravaajamid

Tööstushoonete uksed

Laadimistehnika

sed kolisid internetti üle Kremlile lojaalsete omanike käe all muutusid väga võimutruuks.

Täpselt sama skeemi järgi toimetab Kreml internetimeedias. Kremli survel blokeeritakse saitidele ligipääsu Venemaa-siseselt (näiteks grani.ru) või muudavad uudisteportaalid omanikke (näiteks ridus.ru) või siis sunnib Kreml portaali senist omanikku vallandama kogu sõltumatu toimetuse, mille järel uus, «õigesti mõtlev» toimetus asub tootma juba vajaliku tonaalsusega uudiseid.

Lenta.ru kaotas sõltumatuse

Lenta.ru ja Gazeta.ru loomises osalenud Anton Nosik.

Putini õnnitlemise tööstus Kui Oleg Kašin viitas internetiauditooriumi lojaalsuse ostmisele, siis tuleb sellest aru saada sõna-sõnalt – Venemaal tegutseb terve tööstus, mis raha eest postitab võimumeelseid kommentaare sotsiaalvõrgustikes, populaarsetes blogides ja uudisteportaalides.

Tööstusharu sai alguse sellest, et Kreml hakkas ära ostma populaarseid blogijaid, kes hakkasid korraliku tasu eest vajalikke tekste tootma. Seejärel lasi Kreml luua spetsiaalsed robotid, mis kordasid ühte ja sama teksti, et võtmesõnad satuksid kõikvõimalike internetitekstide reitingute tippu.

«Näiteks Venemaa presidendi Vladimir Putini hiljutise sünnipäeva puhul juhtisid paljud tähelepanu sellele, et tuhanded kasutajad õnnitlesid äkitselt Putinit täpselt ühesuguste sõnadega,» toob Kašin kurioosse näite.

Robotitega sarnast tööd teevad Venemaal aga ka luust ja lihast inimesed, kelle ainuke ülesanne on

kõikvõimalikesse internetikanalitesse kirjutada võime kiitvaid kommentaare.

Pikka aega arvati Vene meedias, et tegemist on nn internetiaktivistidega, kes elavad üle riigi, kuni tuntud uuriva ajakirjanduse üks lipulaevu Venemaal Novaja Gazeta kirjutas, et tegutsevad täiesti omaette firmad, kus töötavadki sellised «inimrobotid», kelle igapäevaseks tööks on kiidukommentaaride treimine. Näiteks üks tuntumaid selliseid kontoreid asub Peterburi külje all Olginos ja Novaja Gazeta andmetel peab seda üleval Putinile lähedane ärimees Jevgeni Prigožin, kes muuhulgas juhatab sellist tähtsat asja nagu Kremli toitlustamine.

Avalikkuse ette jõudnud meilivahetuste ja ajakirjanduslike uurimuste põhjal võib väita, et täiskohaga töötavad kirjutajad ise teenivad umbes tuhat dollarit kuus ning nende norm on kirjutada sada kommentaari päevas.

Jaanus Piirsalu

Kõige karmim juhtum viimasest näitest oli portaal Lenta. ru, mis oli veel kevadel Venemaa üks kõige loetumaid uudisteportaale. Tegemist oli tõepoolest väga sõltumatu toimetusega, mille omanik, seni üsnagi liberaalsete vaadete poolest tuntud miljardär Aleksandr Mamut Krimmi-sündmuste haripunktis lihtsalt laiali saatis ning pani nende asemele tööle uued inimesed.

«Mamutile anti Kremlist lihtsalt mõista, et Lenta.ru toimetuse poliitika ähvardab tema muid ärisid Venemaal, ja sellepärast ta vallandaski toimetuse,» selgitab Anton Nosik.

Nüüd on löögi all väga loetavad uudistesaidid vedomosti. ru ja forbes.ru, mis kuuluvad samanimeliste pressiväljaannete juurde. Põhjuseks, et uus Venemaa seadus sunnib meedias välisomanikke oma osalused maha müüma või äri kinni panema.

«Riigil on tänapäeva Venemaal olemas kõik vahendid, et hävitada ükskõik kelle ükskõik milline äri. Tuleb aru saada, et reaalne olukord on selles osas Venemaal palju hullem, kui tundub väljastpoolt,» lausub Fjodor Krašenennikov.

President Putin laseb tugevalt survestada ärimehi, kes on nõus rahastama ükskõik millist opositsioonilist tegevust.

Venemaa president Vladimir Putin laseb tugevalt survestada neid ärimehi, kes on nõus rahastama ükskõik millist opositsioonilist tegevust või võimudevastast projekti. Iga rikas inimene, keda Kreml kahtlustab ebalojaalsuses, saab tungiva soovituse: kas sa hakkad tegema seda, mida Kreml tahab, või sult võetakse lihtsalt kõik ära.

«Kahjuks on selle vastu Venemaal elades võimatu võidelda,» nendib Krašenennikov.

«VKontakte (venekeelne suhtlusvõrgustik, mis konkureerib edukalt Facebookiga – J. P.) looja (Pavel Durov) oli sunnitud kõik ära andma ja lahkuma. Kui Mamut poleks käsku kuulanud, oleks talle tekitatud ikka tõsiseid probleeme. Nii lihtne ja kurb see kõik ongi.»

Sama teema jätkuna ilmub lähipäevil Postimehes intervjuu Moskva netimeedia ühe legendaarsema kuju Ivan Zassurskiga.

Tõstuksed ja uksed Euroopa turuliidrilt www.hormann.ee

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Paindlikkus suurendaks Euroopa Liidu legitiimsust, kaitseks liikmesriikide suveräänseid otsustusõigusi ning võiks isegi tagada Suurbritannia jäämise ELi koosseisu, kirjutab euroskeptikust majandusteadlane Ivar Raig.

Mida oodata uuelt Euroopa Komisjonilt?

E

uroopa Parlament kiidab 22. oktoobril tõenäoliselt heaks uue Euroopa Komisjoni ning 1. novembrist saab Euroopa Liit (EL) uued juhid.

Luksemburgi endise peaministri Jean-Claude Junckeri juhtimisel kokku pandud 27-liikmeliselt kabinetilt oodatakse palju, alates majanduskasvust ja konkurentsivõime tõstmisest kuni Euroopa rolli suurendamiseni globaalses julgeolekus ja regionaalsete kriiside lahendamisel. Mõistagi sõltub Euroopa Komisjoni tegevus paljuski selle liikmetest ehk koosseisust ja mõjujõust nii Euroopas kui ka maailmas.

Ilmselt ei saa ka Junckerist sellist komisjoni juhti, kellele maailma suurriikide juhid vajadusel esimesena Euroopas helistavad. Esimesteks jäävad ikka suurriikide juhid. Juncker on järjekordne kompromiss Euroopa suurriikide omavahelistes suhetes. Väärib mainimist, et ta oli komisjoni presidendi kandidaat ka juba kümme aastat tagasi. Nüüd toetasid teda eelkõige Euroopa Parlamendi suurimate fraktsioonide, Euroopa Rahvapartei ja sotsiaaldemokraatide liikmed.

Mitmete riikide juhid eesotsas Suurbritanniaga on pidanud teda aga vanameelseks juhiks, kellel on raske ennast maksma panna, eriti väljaspool Euroopat. Jagan nende seisukohta, kes peavad praegu parimaks Euroopa juhiks Angela Merkelit, samuti nagu varem võinuks Euroopat senisest edukamalt juhtida näiteks Tony Blair.

V

iimaste Euroopa Parlamendi valimiste üheks keskseks teemaks oli Euroopa Liidu majanduse reformimine ja erinevate tulevikuvisioonide kujundamine edasiseks koostööks. Komisjoni presidendi ja liikmekandidaatide äsjastel kuulamistel uuest ELi alusleppest ning põhimõttelistest uutest tulevikuvalikutest enam ei räägitud. Tõenäoliselt jätkatakse alalhoidlikult, uuendustega ei riskita ning püütakse eelkõige kindlustada Euroopa koostöös seni saavutatut, vältida suuremaid majanduskriise, rahaliidu ja ELi lagunemist.

Konservatiivne, kuid Euroopa föderaliseerumist toetav Juncker

võib mitmetes valdkondades piirduda vaid ühisturu tugevdamise meetmetega. Ta on realist, kes on omal nahal tunda saanud, et föderatsiooni ei saa rajada kiiresti ning liikmesriikide rahvaste enamuse tahte vastaselt. Seda saab aga teha väikeste, märkamatute ning hästi varjatud sammukestega.

Kuna ELi ambitsioonikas laienemine viimasel kümnel aastal on tekitanud liikmesriikide vahel päris suuri pingeid ning samas pole rikkamate ja vaesemate liikmesriikide elatustasemete vahe enam märkimisväärselt vähenenud, nihkub kurss ELi laienemiselt integratsiooni süvendamisele.

B

alkani kandidaatriikide, Ukraina, Gruusia ja Moldovaga arenevad suhted väga aeglaselt. Vaid Türgiga on vaja pisut kiiremini edasi minna ning avada mõned uued peatükid niigi venivates liitumiskõnelustes, et Türgi ei pööraks Euroopale selga.

Mõistagi ei meeldi integratsiooni süvendamine Suurbritanniale, kuid kindlasti ei soovi Juncker saada kuulsaks sellega, et tema võimuloleku ajal Suurbritannia sootuks EList lahkub.

Vastupidi, Mandri-Euroopa tihedamat integreerumist Suurbritanniaga peab ta enda üheks suurimaks väljakutseks.

Sellepärast pole välistatud, et mingil ajal algatab ta siiski ELi institutsioonide ja poliitikate reformimiseks uue ELi aluslepingu koostamise uutel alustel moodustatud Euroopa Tuleviku Konvendis ning toetab SaksamaaSuurbritannia tihedamat koostööd Euroopa veduritena.

Selleks et peatada Euroopa tähtsuse langus maailma julgeolekus ja majanduses, peab uus komisjon senisest oluliselt suuremat rõhku panema ühise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamisele, sealhulgas saama üle otsustusvõimetusest Ukraina ja Venemaa küsimustes.

Välispoliitika uus itaallannast juht Federica Mogherini on saanud lahti oma varasemast Kremli-meelsuse mainest ning asunud Moskvale hambaid näitama, ähvardades uute sanktsioonidega.

Ta lähtub tõsiasjast, et Euroopas on julgeoleku tagamisel suurim võimekus Suurbritannia armeel ja samas on britid teiste liikmesriikidega võrreldes kõige kriitilisemad Venemaa tegude suhtes.

Raske saab Junckeril olema Euroopa majanduse suhtelise paigalseisu ületamisel ning tööpuudusega võitlemisel, sest ELi majanduspoliitikaid kujundada püüdvad volinikud on eri meelt majanduse stimuleerimise ja eelarve tasakaalu jaoks vajalike kasinusmeetmete küsimustes.

Euroopa Parlamendi kuulamiste ajal sattusid kriitika alla nii lõtva eelarvepoliitikat pooldanud Prantsusmaa endine eurominister ja rahandusminister Pierre Moscovici kui ka suhteliselt jäiga eelarvepoliitika järgija, endine Soome peaminister Jyrki Katainen.

Junckeri enda teeneks peetakse, et tema juhtimisel õnnestus ELi eurogrupil koostöös Euroopa Keskpanga ja IMFiga hoida napilt ära eurotsooni lagunemine.

Nii mõnedki eurotsooni loomisel tehtud vead said parandatud. Paraku ei õnnestunud Barrosol ja Junckeril viimasel aastakümnel tõsta Euroopa riikide konkurentsivõimet maailma majanduses, kuigi eeldused selleks olid loodud maailma suurima, üle 500 miljoni tarbija ühisturu loomisega.

Lootus, et Junckerist ei saaks «Euroopa haige mees», on nüüd pandud teiste hulgas ka Andrus Ansipile, kes peaks digimajanduse turu arendamise kaudu Euroopa majandusele uuenduskursiga elu sisse puhuma. Samas on majandusega tegelevaid komisjoni liikmeid varasemast rohkem ning nende tegevusvaldkondade ebamäärased piirid ja osaline kattuvus võivad tekitada probleeme nendevahelises tööjaotuses.

lutamine Brüsseli ja Frankfurdi kontrollile võib aga anda soovitule vastupidise tulemuse. Jäigad kokkuhoiunõuded on toonud kaasa kulude külmutamise ja mitmete riikide majanduse hangumise koos elanike elatustaseme langusega. Laenude kollektiviseerimine ja tulude suurem ümberjagamine riikide vahel vähendaks aga veelgi mõnede riikide valitsuste vastutust ja soovi viia läbi vajalikke struktuurseid majandusreforme.

Selleks et peatada Euroopa tähtsuse langus maailma julgeolekus ja majanduses, peab uus komisjon panema suuremat rõhku ühise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamisele.

Mõistagi ei meeldi integratsiooni süvendamine Suurbritanniale, kuid kindlasti ei soovi Juncker saada kuulsaks sellega, et tema võimuloleku ajal Suurbritannia sootuks EList lahkub.

Euroopa majanduse tulevik sõltub paljuski hoopis LõunaEuroopa riikide valitsuste ning Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi tegevusest, et ära hoida võlakriisi uut süvenemist, liigset rahatrükki ja uut eurokriisi.

Eelarveliidu ja pangaliidu tugevdamine, mõnede LõunaEuroopa riikide, sealhulgas Prantsusmaa eelarvete ja pankade al-

Ühtseid lahendusi on väga raske, kui mitte võimatu välja töötada üha enam eripalgeliste liikmesriikide majanduste jaoks.

Mitmetes majandussfäärides, eelkõige põllumajanduses ja regionaalpoliitikas, võib Junckeri juhitav komisjon tulla aga vastu tarbijatele ja paljudele kodanikuühendustele ning kärpida ELi institutsioonide võimu. Nii suurendataks liikmesriikide rolli ja vastutust nende suhteliselt ebaefektiivsete ja kallite ELi poliitikate edasisel reformimisel. Uue komisjoni liikmete tegusid ootavad kodanikud kannatamatult ka illegaalse migratsiooni piiramisel, energiajulgeoleku tagamisel ning nakkushaiguste (Ebola) leviku tõkestamisel.

R

eformida on vaja ka ELi institutsioone ja koostöö mehhanisme.

Suurbritannia, Taani, Rootsi, Eesti ja enamiku teiste ELi väikeriikide huvides võidakse arendada sellist koostööd, mille käigus riigid loovutavad küll teatud osa suveräänsusest ühistele institutsioonidele, kuid säilitavad kontrolli ELi poliitiliste protsesside ja olulisemate rahvuslike huvide üle, nii et saavad ise otsustada liitumise või lahkumise ühe või teise ühise poliitikavaldkonnaga à la carte menüü põhimõttel. Selline paindlikkus suurendaks ELi legitiimsust, kaitseks liikmesriikide suveräänseid otsustusõigusi ning võiks isegi tagada Suurbritannia jäämise ELi koosseisu.

POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Merevaigutee taastamine

philip hammond

Põhja-lõuna-suunaline transiit on strateegiline arendusprojekt sest kaubatransport merel muutub kallimaks. Teiseks räägitakse palju küll Rail Balticust, ent ka olemasoleval raudteel oleks võimalik palju enam vedada ka P-L suunal.

Kuidas arendada Eestis transiiti ja logistikat, mis pole seotud ainult Venemaa turuga, kirjutab Erik Laidvee, Transiidikeskuse ASi juhatuse esimees.

S

LUGEJATE KIRI

amavõrd selge on, et ärevad ajad annavad põhjust oma sihtturge tasakaalustada. See on nii ka transiidis ja logistikas, kus paljude jaoks stagneerunud, aga mõnede jaoks – nagu meie – stabiilselt, ent aeglaselt kasvav idalääne suund on kaubamahte oluliselt vähendanud. Kogu sektorile oleks üks täiendavate kaubavoogude allikas kliendisuhete arendamine põhja-lõuna (P-L) suunal.

Selleks on juba sobivaid eeldusi ja mitmete ülejäänute osas on võimalik sektori ja riigi (ja P-L-suunalisest kaubavahetusest huvitatud riikide!) koostöös palju ära teha.

Kuna meie ettevõttes – käitame Eesti suurimat konteiner- ja üldkaubaterminali Muuga sadamas – on investeeringud suured, peame tegevust enam kui kümnendi jagu ette planeerima. Seetõttu oleme P-L-suunalise kaubavahetuse perspektiive analüüsinud koostöös Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute instituudi, nõustamisettevõtete ja oma klientidega.

Esmalt mõjutab siinse regiooni transiidiahelate konkurentsivõimet järgmise aasta 1. jaanuarist rakenduv väävlidirektiiv, mis suunab eelistama lühemaid merevedusid,

R

ail Balticu töölehakkamine kümnendi pärast ja Euroopa (nn TEN-T) transpordikoridoride väljaarendamine tõstab hüppeliselt nii Muuga sadama konkurentsivõimet kui muudab meie riigi asetuse P-L-suunalise transiidi edendamiseks äärmiselt atraktiivseks. Kui alustame kaubavedudega juba praegu, on meil Rail Balticu olemasolu korral olemas sissetöötatud logistikaahelad koos reaalselt liikuva kaubavooga.

Konkreetselt toetab Muuga sadamat selles perspektiivis Vuosaari-Muuga ro-ro laevaliin, mis pärast Rail Balticu rajamist kujuneb põhiliseks kaubateeks üle Soome lahe. Turuuuringute põhjal on eeldatav kaubavedu ainuüksi TEN-T (transpordivõrgustik, mille arendamist EL finantseerib) põhi-lõuna koridoris 2,5–3,5 miljonit tonni aastas.

Lisaks on Transiidikeskus ja Tallinna Sadam koostöös teinud investeeringud konteinerterminali laiendusse, mille tulemusena on võimalik vastu võtta kuni 10 000-TEUseid (1 TEU on 20-jalane standardkonteiner) ookeanilaevu.

Sellega on loodud eeldused Muuga sadama konteinerterminali baasil regionaalse jaotuskeskuse loomiseks, mis loob sünergiat ka Rail Balticule ja võimaldab Transiidikeskusel saada regiooni keskseks käitajaks konteinerkaubanduses.

Rahvusvahelise logistika areng toetab P-L-suunalist transiiti. Algecirase sadam Hispaanias kujuneb ülemaailmsete Euroopa-suunaliste feeder- ja raudteevedude sõlmpunktiks ja see punkt on PL-suunalise transiidi jaoks optimaalseim ka meie seisukohast. Pikas perspektiivis võib tasakaalustada seda trendi Põhja meretee kasutuselevõtt, mis muudab maailmajagudevahelist transporti taas täielikult.

Eestist lähtuv või seda läbiv PL-suunaline kaubavahetus omab suurimaid võimalusi Ida- ja Kagu-Euroopas. Nende riikide hul-

Rooma kuldajal läks üks põhilisi kaubateesid Läänemere Balti randadest kuni Aadria mereni. Ühe sellise kaubatee taaselustamine on meil tegelikult praegu käsil.

Miks ministeerium tahab sõita üle riikliku kultuurimälestise?

Raikküla mõisa algse hiilguse taastamise sooviga omanikud sulgesid Raikküla kooli juurde viiva tee, et taastada Raikküla mõisa ajalooline auring, aga kahjuks on sellest saanud poksiring.

Omanikele tuli üllatusena haridus- ja teadusministeeriumi meelemuutus. Ministeerium andis aastaid tagasi kirjas lubaduse, et loobub auringi kasutamisest ja korrastab kooli ligipääsuks teise tee.

Ministeerium pöördus augustis hoopis kohtusse esialgse õiguskaitse taotlusega, milles nõudis mõisa auringi kaudu kohest läbisõidu võimaldamist. Pärnu maakohus rahuldas ministeeriumi taotluse ja kohustas Raikküla mõisa omanikke viivitamatult taastama mõisa kinnistul tee Raikküla kooli kinnistule pääsemiseks. Kohus rahuldas ministeeriumi esialgse õiguskaitse taotluse, kuulamata mõlema osapoole argumente, ning andis

loa ajalooliselt ühesuunalisele auringile kahesuunalise sõidutee ehitamiseks.

Kohtu kiirustav otsus ei arvestanud, et tegemist on riikliku mälestisega – mõisa park on samaväärne muinsuskaitse objekt kui auringi raamivad hooned.

Ministeeriumi ainsaks põhjenduseks on, et auringi on kasutatud kogu aeg.

Harjumuse jõud on ületanud mõistlikkuse piiri, ja seda isegi ajaloopärandi ees.

Alternatiive koolini pääsemiseks on tegelikult kolm ja auringi nn läbimurre tekitati nõukogude perioodil «rahva raja» põhimõttel. Teede rajamisel ei arvestatud toona ajalooliste teede kulgu.

Mis on auring? Mõisa külalised sõitsid peaukse ette vasakult ja lahkusid paremalt. Auring kulgeb ühel suunal ja läbimurdeid pole kunagi ajalooliselt olnud, isegi parki viiva jalgtee vormis mitte.

Tundub, et haridus- ja teadusministeerium on rikkunud nii haldusmenetluseseadust, andes omanikele asjatuid lubadusi, põhiseadust, sekkudes eraomandisse, ja loomulikult on rikutud ka muinsuskaitseseadust. Asjaõigusseaduse jär-

ka kuuluvad näiteks Türgi, mis on Soome jaoks tähtis eksporditurg, ja Ukraina, kes Euroopa Liidu tollimaksude kaotamisele tuginedes otsib oma kaupadele Vene turu kõrval alternatiive. Samuti areneb lähiaastatel üleeuroopaline taristu, mis võimaldab efektiivsemat kaubavahetust Saksamaa ja Beneluxi riikidega ning ookeanilainereid teenindava Algecirase sadamaga.

Kõige lähemat perspektiivi selles osas omab aga Muuga ja Sloveenia ainukese sadama Koperi vabatsoonides asuvate konteinerja ro-ro-terminalide vahelise raudteeühenduse käivitamine. Põhjalõuna-suunaline kaubavahetus hõlmab väga paljusid sektoreid. Eraldi esiletoomist väärivad puidu-, paberi-, tekstiili-, toiduaine-, ehitusmaterjali- ja keemiatööstus.

I

da-lääne kaubavahetuse kasvu aeglustumisest ja geopoliitilistest riskidest tingitud majanduslikele mõjudele on olemas leevendusmeetmeid. Põhja-lõunasuunalise transiidi soodustamine – ja seda mitte ainult ELi raha jaotamise näol, vaid ka puhtalt meie võimuses olevate majanduslike ja poliitiliste hoobade abil.

Riik on oma suure negatiivse panuse juba andnud – veeteetasu tõsteti möödunud aastal hüppeliselt, mille tagajärjel on meie sadamatasud konkurentidega võrreldes kallimad. See viga tuleb võimalikult kiiresti parandada! Samas näitavad uuringud, et põhja-lõuna-suunalise koridori loomine võib sellele raudteele tuua idalääne-suunalisest koridorist ca 4–5 miljonit tonni kaupa aastas.

See kõik on parimal juhul keskmiselt tugev hüpotees. Näeme enda ümber, iseäranis ettevõtjate seas, kahtlejaid ja kriitikuid, kes ei usu Rail Balticu võimalust teenindada suuri kaubavooge.

Hüpoteesi ümberlükkamiseks või sellele kinnituse saamiseks oleme alustanud konkreetsete põhjalõuna-suunaliste toodete kokkupanekut, mida hakkame kaubasaatjatele ja -saajatele pakkuma. Loodame hiljemalt kuue kuu pärast esimese graafiku järgi liikuva rongi käima saada. Peamiselt mõjutavad tarneahela valiku juures klienti veohind ja -aeg. Kui me ei suuda praeguste kaubaveoteedega, sealhulgas meritsi toimivaga, nende osas enam konkureerida, siis seda kaupa sellel suunal raudteele ei saa.

gi avalikult teelt kinnisasjale ligipääsuõiguse nõude esitamise eelduseks on kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine. Seega on kummaline kohtumäärus, millega tagati koolile ligipääs läbi mõisa auringi, kuigi avalikult teelt on kolm ligipääsu ja mõisa omanikud on teinud mitmeid kompromissettepanekuid.

Muinsuskaitseseaduse järgi on kinnismälestisel muinsuskaitseameti kirjaliku loata keelatud ehitamine ja teede rajamine. Ainuüksi seetõttu pole kohtumäärus täidetav. Ükski kompromiss, mis pikendaks jalavaeva vaid meetrit paar, pole mõisa sõnakale naabrile sobilik. Dialoog on muutunud ülerääkivaks monoloogiks, kus mõisakompleksi süda tunneb, et teda ei toeta enam keegi. Ajalooline mälu ja järjepidevus Raikkülast ei lahku, isegi kui realiseeritakse vägivaldselt soov trampida otse ja uhkelt üle muru!

sigrid keskküla jurist ja muinsuskaitsja

viljar vissel

muinsuskaitsja

Ebola – globaalne probleem

E

bola on suur oht, mis ei tunne riigipiire. Nakatujate arv Sierra Leones kahekordistub iga 15–20 päeva tagant.

Praeguseni on neil, kes asuvad väljaspool kontinenti, olnud lihtne pidada Ebolat vaid Aafrika probleemiks. Aga haigusjuhtude ilmnemisega USAs ja Hispaanias on risk kogu maailmale erakordselt selge: kui levikut kontrolli alla saada ei õnnestu, võivad haigusel olla katastroofilised tagajärjed ka väljaspool Lääne-Aafrikat.

Sierra Leone, Libeeria ja Guinea jaoks on Ebola tragöödia, mis puudutab igaüht. Tuhanded on näinud oma pereliikmeid võitluses haigusega alla andmas ning inimesed on seal hädas sellega, et oma peret ära toita nüüd, kus toiduainete hinnad on enam kui kahekordistunud. Rahvusvahelised ettevõtted on seal oma tegevuse lõpetanud, turism on hääbunud, haiglad on ülekoormatud.

Tänu neile vapratele ja pühendunud meditsiinitöötajatele, kes praegu on rakkes Ebola-haigete diagnoosimise ja raviga, võetakse ette murrangulisi samme, et haiguse levikule piir panna ja epideemia seljatada. Briti meditsiinitöötaja William Pooley, kes nakatus Sierra Leones patsiente ravides, on kõnelenud liigutavalt õudustest ja viletsusest, mida ta on näinud. Tema kui pealtnägija sõnum oli võimas üleskutse rahvusvahelise kogukonna esindajatele, kes kogunesid hiljuti Londonisse konverentsile, mis keskendus Ebola-vastasele võitlusele ja koostööle ekspertide, inimressursi ja finantside kaasamisele kriisi seljatamiseks.

Briti valitsus on eraldanud 125 miljonit naela Ebola-vastaseks võitluseks Sierra Leones, olles suurim annetaja nimetatud sihtriiki. Toetame 700 voodikoha loomist ravikeskustes, mis võimaldab kuni 8800 patsiendi ravi kuue kuu vältel. Meie abi hõlmab sõjaväemeedikute ja inseneride panust, kiirabibusside, telkide jm varustuse ja esmatarbekaupade tarnimist. Eelmisel nädalal teatasime abi hüppelisest suurendamisest. Saadame Sierra Leonesse lisaks sadu Briti kaitseväe töötajaid, kolm Merlin-tüüpi helikopterit ja ühe lennukikandja RFA Argus. Ühtekokku on Suurbritannia panustanud sellesse võitlusesse enam kui 750 sõjaväelasega, toetades kohalikke Ebola ravikeskuste ja tervishoiutöötajatele ja logistikutele mõeldud väljaõppekeskuse loomist.

Kuid palju rohkem on vaja ära teha. Vajame innovaatilisi lahendusi. Seetõttu loome eksperimentaalsed kogukonna hooldekeskused, eesmärgiga isoleerida Ebola-haiged operatiivsemalt ja samuti aidata matmisviiside juurutamisel, mis vähendaksid nakkuse riski. Samuti töötame, et kiirendada vaktsiinide loomist.

A

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

H

iljutised geopoliitilised arengud on senise ida-lääne-suunalise kaubavahetuse tugeva löögi alla seadnud. Keskajal oli Liivimaa hansalinnade jaoks ida-lääne kaubavahetus peamine ja see suund on püsinud tänase päevani. Ligi 150 miljoni elanikuga Venemaa turg on ettevõtetele endiselt ahvatlev, kuid sama selge on, et ettevõtjatest mittesõltuvatel põhjustel on ligipääs sellele turule ettearvamatult kõikuv. Eitada Venemaa olemasolu oleks samuti ebamõistlik. Moskva regioonis on keskmine sissetulek suurem kui Eestis ja Venemaa on juba praegu eksporditurg ka kõrget lisandväärtust loovatele Eesti majandussektoritele.

Ida-lääne suund pole ainus võimalus. Antiikajast on teada Merevaigutee, mida mööda veeti Läänemere äärest kaupu lõunasse. Siinse kandi merevaiku on leitud antiiksetest hauakambritest. Rooma kuldajal läks üks põhilisi kaubateid Läänemere randadelt Aadria mereni. Ühe sellise kaubatee taaselustamine on meil tegelikult praegu käsil.

Briti välisminister

meerika Ühendriigid ja Prantsusmaa on lubanud suuri annetusi, et toetada Ebola-vastast võitlust Libeerias ja Guineas. Londonis 2. oktoobril toimunud Ebola-vastase võitluse konverentsil tegid paljud maailma riigid, sh ka uus MTÜde, ettevõtete, filantroopide ja valitsuste koalitsioon, teatavaks oma abi suuruse.

Ebola-vastase võitlusega ühinesid ka Kuuba ja El Salvador. Ühtekokku anti lubadus toetada rohkem kui 100 miljoni Inglise naela väärtuses. Tegeleme praegu ka pakkumistega saata kriisipiirkonda sadu tervishoiutöötajaid. Ma tervitan Eesti tugevat bilateraalset toetust Ebola-vastases võitluses, nagu ka meie ühist osalust Euroopa Liidu raames, sh Eesti panust meditsiinilise personali ja -tarvikute osas kriisikolletes.

See on alles algus. Teised peavad samuti rohkem panustama. Iga kuuga tõusevad nii rahalised kui ka inimressursi-alased vajadused Ebolaga võitlemisel. Meil on vaja, et kõik, kes lubasid aidata, viivad oma lubadused ellu, sest olukord on ülimalt pakiline.

See pole Aafrika probleem, see on globaalne probleem ja vajab globaalset lahendust enne, kui on liiga hilja.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

14 || VABA AEG || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014

TEATER

Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt

RAHVUSOOPER ESTONIA

29.10 kl 18

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 22.10 kl 19

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Janne Ševtšenko, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Märt Avandi (Eesti Draamateater) jt 23.10 kl 19

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Oliver Kuusik, Kadri Kipper, René Soom, Rauno Elp, Olga Zaitseva jt 24.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 24.10 kl 19

COPPÉLIA

L. Delibes’i ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Vitali Nikolajev jt 25.10 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 25.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin jt 26.10 kl 17

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt

VILJANDI UGALA TEATRIS 29.10 kl 13

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Urmas Põldma, Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 31.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 31.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin, René Soom jt 1.11 kl 12

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt 1.11 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Risto Joost Osades: Pirjo Püvi, René Soom, Maris Liloson, Urmas Põldma, Merle Palmiste, Tõnu Kilgas jt 2.11 kl 17

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Olga Zaitseva, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt

TALLINNA JAANI KIRIKUS 2.11 kl 17

HINGEDEPÄEVA KONTSERT

TALVEAIAS 27.10 kl 9.30 ja 11 Välja müüdud!

HUNT JA SEITSE KITSETALLE

Õppeprojekt 5-10aastastele lastele. Korraldaja: Rahvusooper Estonia 28.10 kl 19

JA KLAASIDES SÄDELEB VEIN

Operetikavaga astuvad üles Janne Ševtšenko (sopran), Urmas Põldma (tenor), René Soom (bariton) ja Tarmo Eespere (klaver).

Korraldaja: MTÜ Musicante

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUURES SAALIS 22., 31.10 kl 19

28.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar 29.10 kl 12

TOTU KUUL

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp jt.

Eesti matus

Andrus Kivirähk. Lav Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa (Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt.

25.10 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla. Lav Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja.

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

IISAKU RAHVAMAJA

SADAMATEATER

Tund aega, et hinge minna

SUUR SAAL 23.10 kl 19 Esietendus!

24., 30.10 kl 19

Hirm sööb hinge seest

Eesriie avaneb!

VÄIKE SAAL

22.10 kl 19

25.10 kl 17

A. Hellsteniuse näidend Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Markus Luik, Ragne Pekarev

Autor ja lavastaja Ott Aardam.

Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

ELLING

24.10 kl 19

TAPPA LAULURÄSTAST

H. Lee / U. Lennuk Liina Olmaru, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liisa Pulk, Maria Soomets 25.10 kl 19

KAKS VANA NAIST

29.10 kl 19

23.10 kl 19

M. McDonaghi draama Andres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, KristiinaHortensia Port

PAANIKA

M. Myllyaho tragikomöödia Riho Kütsar, Raivo E.Tamm, Ain Mäeots 30.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

Mee hind

28.10 kl 19

Y-generatsioon

Lavastaja Adeele Sepp.

Osades Marika Palm, Klaudia Tiitsmaa, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Vallo Kirs.

VANEMUISE SUUR MAJA 22.10 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

ARUKÜLA RAHVAMAJA 24.10 kl 19

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu.

Osades Meelis Rämmeld, Kadri Adamson (külaline).

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

ENDLA TEATER

31.10 kl 19

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

MADISONI MAAKONNA SILLAD

Kassa tel 442 0666

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

SUURES SAALIS

24., 29.10 kl 19

TEATRI KODU

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

22.10 kl 11

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

Kristel Leesmend.

Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

Aabitsa kukk

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUR MAJA 23.10 kl 19

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt.

25.10 kl 12

DETEKTIIV LOTTE

H. Ernitsa / J. Põldma / P. Pajusaare lastemuusikal Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets jt.

26.10 kl 16

HELISEV MUUSIKA

R. Rodgersi muusikal Birgit Õigemeel, Raivo E. Tamm.

Dir. Lauri Sirp

VÄIKE MAJA 25.10 kl 19 Esietendus!

GO - mäng kahele

T. Kase tantsulavastus

KIHNU RAHVAMAJA

I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

FANNY JA ALEXANDER

23.10 kl 19

MAALISAALIS

(lav. Üllar Saaremäe)

(lav. Nils Riess)

ÜKSILDANE LÄÄS

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

24.10. kl 19

24.10 kl 19

27.10 kl 19

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

Kõik on täis

(lav. Madis Kalmet)

KERNU VALLA RAHVAMAJA

31.10 kl 19

Vennas

25.10 kl 19

Leegionärid

PÕLVA KULTUURIKESKUS

26.10 kl 16

Eugene O´Neill. Lav Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja.

23., 31.10. kl 19

(lav. Raivo Trass)

VÄIKSES SAALIS

Saatuse heidikute kuu

VÄIKE MAJA

Autor Rainer Werner Fassbinder. Lavastaja Taago Tubin. Osades Ene Järvis (külaline), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill jt.

FANNY JA ALEXANDER

R. J. Walleri draama Anne Veesaar, Terje Pennie jt.

Lavastus Merle Jääger

22., 24., 28.10 kl 19

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

25.10 kl 19

T. Kase tantsulavastus

23., 29.10 kl 19

24.10 kl 19

(lav. Toomas Suuman)

25.10 kl 19

GO - mäng kahele

I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

VANA BASKINI TEATER

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale

29.10 kl 19

30.10 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777.

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

25.10 kl 19

Ootamatu ettepanek

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

UGALA TEATER

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 22.10 kl 18

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 23.10 kl 18

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus 28.10 kl 11

ARMUNUD KASTIS

L. Aškenazy lastelavastus Katrin Kalma, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees

VÕRU KANNEL 27.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

23.10 kl 19

OOPERIFANTOOM

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv jt.

Dirigent Martin Sildos

24.10 kl 19

Armastus tööpostil (lav. Peeter Tammearu)

VANEMUISE VÄIKE MAJA 27.10 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

M. Põdersoo ja M. Kõiv Lav Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv. Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 22., 23., 24.10 kl 19

Kanuusõit algajatele

SALME KULTUURIKESKUS 28.10 kl 19

Kanuusõit algajatele

TALLINNA TANTSUTEATER Piletid müügil Piletimaailmas www.tantsuteater. blogspot.com

VABA LAVA TEATRISAALIS 25.10 kl 19

«Klapp»

lavastaja Ruslan Stepanov tantsijad Sigrid Savi, Arolin Raudva, Raho Aadla

SÕLTUMATU TANTSU LAVA

22.10 kl 18

“Klassikatähed”

Pipilota Neostus (flööt) Taavi Orro (klarnet) Jakob Teppo (klaver)

ANTSLA KULTUURIJA SPORDIKESKUS 22.10 kl 19

JÄRVA-JAANI KULTUURIMAJA 23.10 kl 19

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje”

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Kavas Saebelmann, Härma, Läte, Saar, Kreek, Aav, A. Kapp, Tubin, Türnpu, E. Mägi, Ernesaks, Vettik, Uusberg

VASTSELIINA RAHVAMAJA 24.10 kl 19

Vokaalansambel MIINUS SEITSE

Kavas Eesti rahvamuusika ja swingirütmid.

ELVA HUVIALA- JA KULTUURIKESKUS SINILIND 24.10 kl 19

«Kaks tenorit»

Lembit Saarsalu (saksofon) Raivo Tafenau (saksofon)

NARVA KONTSERT Telliskivi 60A 22., 23.10 kl 19 Sõltumatu Tantsu Lava avamisprogramm:

Kiri maalt / Kaja Lindal + Blood Music / Külli Roosna & Kenneth Flak

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 24.10 kl 19 Esietendus!

25.10 kl 19

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits valguskunstnik Ivar Piterskihh

www.narvakontsert.eu

TARTU JAANI KIRIKUS 23.10 kl 19

KODUMAINE VIIS

Leena Laas (viiul), Tuuliki Jürjo (orel). Kavas: Kapp, Eller, Arro, Mägi, Pärt. Piletid 5/3

CORELLI MUSIC Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

ALATSKIVI LOSSIS 1.11 kl 18

KÕLTSU MÕISAS 2.11 kl 18

«Mõisaromantika» – HINGEDEAEG ISADEGA Ansambel RONDELLUS ning renessansi ja keskaja imeline muusika.

25.10 kl 23

VABA LAVA

PLMF

Telliskivi 60a, C-hoone vabalava.ee

(Pille Lille Muusikute Fond)

27., 28., 29.10 kl 19

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas

HIIRED PÖÖNINGUL 25.10 kl 19

TOPELTELU

KÜÜNIS 23.10 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU 24.10 kl 19

EESTI MEES JA TEMA POEG

NO99 Tantsulaager: Hiiumaa Tantsufestivali-eri NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

25.10 kl 19

SALME KULTUURIKESKUS 27.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

SUUR MAJA 24.10 kl 19

Meie, mehed

(lav. Toomas Suuman)

Piletid Piletilevist ja kohapealt

TARTU LINNAMUUSEUM

lavastaja Ivar Põllu laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma

Meistrite Akadeemia

MIKIVERI TAGI

EESTI KONTSERT

www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

VÕRU KULTUURIMAJAS KANNEL 23.10 kl 19

JÕGEVA KULTUURIKESKUSES 25.10 kl 19

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS 26.10 kl 19

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

26.10 kl 19 27.10 kl 19 Tartu Uus Teater

KONTSERT

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

30.10 kl 19

31.10 kl 19

Algused

27.10 kl 19

ABJA KULTUURIMAJA

25.10 kl 12

NORDEA KONTSERDIMAJA A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra, Koit Toome, Lauri Liiv jt.

Dirigent Martin Sildos

22.10. kl 19

Tšellokvartett C-JAM

NO53 Kadunud sõbra juhtum

RAPLA KULTUURIKESKUSES

OOPERIFANTOOM

SAUE HUVIKESKUS

Ootamatu ettepanek

22.10 kl 19

BOYBAND

24.10 kl 19

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

30.10 kl 19

Viimase öö õigus

KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS

(Narva mnt. 23) 22.10 kl 18

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Ralf Taal (klaver) Kavas: Beethoven, Debussy (5€, 3€)

KEILA MIIKAELI KIRIK 26.10 kl 16

Kirikuklassika www.concert.ee

ESTONIA KONTSERDISAAL 22.10 kl 19

PÄRNU KONTSERDIMAJA 23.10 kl 19

Kristina Vähi (sopran) Kadri Ploompuu (orel) Kavas: Dvorak, Luzzi, Elgar, Wolf jt. Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

PETERBURI JAANI KIRIK

SUURGILDI HOONE

Kontserdisari “Baltic Concert Express” Vokaalansambel JAZZ ISLAND (Leedu)

28.10 kl 19 Kristjan Veermäe (klaver) Sissepääs muuseumipiletiga 3 eur / 5 eur

25.10 kl 19

(Pikk 17)

VABA AEG

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Karin Hallas-Murula lahkub Kunstihoonest Lahkumise põhjuseks on tema asumine teisele tööle. «Olen valitud Tallinna Tehnikaülikooli professoriks, juhin seal [arhitektuuri] õppetooli ja kahte kohta ei ole võimalik väga kaua pidada,» rääkis Hallas-Murula (pildil) töökoha vahetamise tagamaadest.

Professoriks valiti ta juba

tänavu kevadel, aga sügisel oli Kunstihoones vaja läbi viia juubelipidustused, raamat välja anda ja näitus teha. «Nüüd on see kõik tehtud ja ongi aeg minna.»

Hallas-Murula sõnul on Kunstihoones valmis järgmise aasta näituseprogramm ja seda hakatakse ellu viima. Uus juht saab kohe hakata 2016. aasta

Asutati uus kultuuriauhind

näituseprogrammi koostama.

«Leian, et kõik, mis ma Kunstihoonesse tegema tulin, olen ma ära teinud ja asutus on väga heal järjel. Järgmisel juhil on hea edasi minna.»

Uue juhi valib sihtasutuse Kunstihoone nõukogu. Avatud konkurss kuulutatakse välja lähemal ajal. Hendrik Alla

Tegeliku elu ja teatri vahepeal: Juliette Binoche (paremal) ja Kirsten Stewart.

Eesti Kultuuri Koda ja kultuuriministeerium hakkavad välja andma auhinda Kultuuri Tegu, et tunnustada ühiskonda kõnetanud ja kultuuriga seotud tegusid.

Kultuuri Tegu on auhind, millega tunnustatakse kultuuritegusid kõige laiemas mõttes.

«Tunnustust vääriv tegu võib väljenduda sõna-, mõtte-, kunsti- või erinevaid kunste ühendava kultuuriprojektina,» rääkis Eesti Kultuuri Koja tegevjuht Jana Karilaid.

«Oleme seadnud seitse tingimust, millele auhinnavääriline tegu vastama peaks: hoidma ja tugevdama Eesti kultuuri sisemist jõudu, kõnetama ühiskonda, olema seotud kultuuri ja loominguga, ühendama

foto: kaader filmist

FILM. Režissöör Olivier Assayas’ «Sils Maria pilved» on üks kerge nukrusega kaduvikku vaatlev eleegia.

Kuulab aja voolamist, pilk pilvedes arvustus joonas

filmijutt. blogspot.com

«Sils Maria pilved» Režissöör Olivier Assayas Saksamaa-PrantsusmaaŠveits 2014 Alates 17. oktoobrist Tallinna ja Tartu kinodes

E

uroopa filmide linastumist toetavad meil riik ja euroraha. See on mitme otsaga asi nagu iga teine. Ühelt poolt ei pruugiks Euroopa filmikunst tolle toeta naljalt Eesti ekraanidele jõudagi, mille tõttu meie filmidieet piirduks enam-vähem Hollywoodi kassahittidega.

Tore, et see nõnda pole. Tore, et valik on laiem. Päris nii tore pole aga see, et suur osa Euroopa filmidest, mida nende toetuste abil linale tuuakse, ei paku Ameerika kommertstoodangule mingit sisulist alternatiivi. Pahatihti on tegu Vana Maailma kommertsiga, mis pole kuidagi lombitagustest konkurentidest kaalukam ega väärtuslikum, vaid on lihtsalt lähemal valmis vändatud, seejuu-

res valdavalt odavamalt ja kehvemini.

See, et neid promotakse siin väärtfilmidena, pigem langetab kui tõstab nii Euroopa filmi kui väärtfilmi mainet, pigem peletab kui peibutab publikut.

Kogenud prantsuse kineasti Olivier Assayas’ «Sils Maria pilved» pole õnneks sedasorti film, vaid esindab üht paremat ehteuroopalikku traditsiooni.

Ei, mitte Euroopa filmikunstiga ehk esmajärjekorras seostuvat kompromissitut, vaatajat proovile panevat autorifilmi nagu Lars von Trier, Leos Carax või Bruno Dumont.

Intelligentne draama Assayas’ film on publikut leebelt pärikarva paitav, hoolikalt läbi kirjutatud ja komponeeritud, tugevate näitlejatega intelligentne dialoogipõhine draama. Tõsisem kui näiteks Roger Michelli «Nädalalõpp Pariisis», ent kergem, kui, ütleme Cristian Mungiu «Teispool mägesid». Kultuurse klaaspärlimängu poolest nagu Abbas Kiarostami «Kinnitatud koopia», kuid seejuures konventsionaalsem, ligipääsetavam lugu, mis ei mängi nii palju vaataja ootuste ja mõistmisvõimega.

«Sils Maria pilvede» vast olulisemad võtmesõnad ongi «näitlejad», «kultuursus» ja

«kirjanduslikkus». Peaosas astub samuti nagu Kiarostamil üles Euroopa autorifilmi ja siinse filmilevi lemmik, tänavu viiekümneseks saanud Juliette Binoche. Talle sekundeerivad kolm kümnendit hiljem sündinud Kristen Stewart ja Chloë Grace Moretz.

Binoche ja Moretz mängivad mõlemad endale eluliselt lähedasi tegelaskujusid – eri põlvkondade filmistaare –, ja teevad seda ootuspäraselt tublisti. Nii filmi kui oma senise karjääri vast huvitavaima ja lootustandvaima rolliga esineb aga hoopis siiani eeskätt tiinivampiiriseeriast «Videvik» tuntud Stewart.

Mehe kirjutatud ja lavastatud kolme kangelannaga filmis pole mehed just lausa statistid, küll aga kõrvaltegelased. «Sils Maria pilved» läbiks edukalt patriarhaalset seksismi tõrjuva Bechdeli testi: naised räägivad siin omavahel omajagu, ning sugugi mitte ainult või eelkõige meestest või meessuhetest.

Nad kõnelevad ka enda määratlemisest, aegade muutumisest, põlvkondlikest eripäradest, ellusuhtumisest ja kultuurist. Nad arutlevad teiste tekstide, sealhulgas näidendi üle, milles Binoche’i tegelane on neiupõlves mänginud ning mille uuslavastusse teda nüüd, mi-

tukümmend aastat vanema ja kogenumana tagasi kutsutakse.

Eesti ühiskonna tänavust huvifookust arvestades ei raatsi mainimata jätta, et too näidend ise räägib armastusest kahe naise vahel. Ja kogu selle iginaiseliku sära, kultuursuse, kirjandusliku mitmekihilisuse ja kerge teatraalsuse taustaks on majesteetlikud Alpid. Mis sa hing veel ihkad.

Rohkem teravust, üllatusi No kui tahta kriitiline olla, siis üht-teist ehk ikka. Veidi rohkem teravust, veidi rohkem üllatusi. Veidi vähem igituttavat ilm-läeb-hukka-passeismi, rutiinset minevikuihalust. Veidi vähem eneseteadlikku käsitööd, kindla peale minekut ja patentnippe nii autorilt kui peaosatäitjalt. Sest ega siin ju midagi teab mis uut ei näe ega teada ei saa.

Samas, mis vapustavat uudist peakski pakkuma üks kerge nukrusega kaduvikku vaatlev eleegia? Paistab, et film püüab kehastada just nii sisult kui vormilt head näidet Vana Maailma vaikselt murenevast kvaliteeditraditsioonist, ja küllap pakub seeläbi toda traditsiooni kõrgelt hindavale täisealisele, kultuurihuvilisele vaatajale ka väärt ja nauditavat elamust.

innovaatiliselt ja terviklikult erinevaid kunsti-, kultuuri- ja muid eluvaldkondi, panustama avalikkuses toimuvasse arutelukultuuri, aitama väärtustada siinse kultuurikeskkonna erinevaid tahke ning soodustama loomingulise õhkkonna säilimist Eesti ühiskonna meelelaadi olulise osana,» loetles ta.

Kandidaate võivad esitada kõik Eesti Vabariigi kodanikud.

Aeg kandidaatide ülesseadmiseks lõpeb 15. novembril kell 19. Kõikide esitatud kandidaatide hulgast valib žürii viis tegu, mis pannakse lõplikule hääletamisele Eesti Kultuuri Koja liikmete hulgas.

Auhind antakse üle 21. novembril Haapsalu kultuurikeskuses. PM

16 || SPORT || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Usun, et Kimi probleem on psühholoogiline. Ka mina kannatasin palju, kui Alonso meeskonda saabus. Alonsoga samas meeskonnas olles on Räikkönen pisut pea kaotanud ega sõida tulemusi, milleks ta võimeline oleks.

Vormel-1 sarjas sõitev Felipe Massa kommenteeris olukorda Ferrari meeskonnas.

JALGPALL

ManCity viigistas Moskva CSKAga Jalgpalli Meistrite liigas tõestas Manchester City taas, et Euroopa tugevaim klubisari ei ole nende jaoks just kõige õnnelikum paik. Eile tuli neil Moskva CSKA vastu leppida 2:2 viigiga ning nüüd on neil kolme vooru järel tabelis vaid kaks punkti. CSKA jaoks oli see tänavu esimene punkt. City asus võõrsil toimunud kohtumist juhtima 29. minutil, kui täpne oli Sergio Agüero (pildil) ja 38. minutil suurendas James Milner külaliste eduseisu. Teine poolaeg oli õnnelikum aga CSKA jaoks – esmalt lõi 65. minutil Seydou Doumbia ühe värava tagasi ja 86. minut tõi Natcho penaltist tabloole viiginumbrid.

1,5

miljonit

USA dollarit võitis maailma rikkaim sportlane Floyd Mayweather spordiennustusega.

Iga väiksemgi liigutus paiskab kunstmuruväljakult õhku kantserogeensete kummitükkide pilve.

PAANIKA. Ameerikas kardetakse, et kunstmurul treenimine on ohtlik.

Kõige suurem risk vähki haigestuda olevat väravavahtidel.

Kas kunstmuruväljak võib sportlasel põhjustada vähki? jaan martinson

KORVPALL

Rock alistas kindlalt Pärnu Eesti korvpallimeistrivõistluste eilses ainsas kohtumises alistas Tartu Rock koduväljakul 90:63 KK Pärnu. Rocki poolel viskasid Tanel Kurbas 18 ja Tanel Sokk 14 punkti. Kuna tegemist oli Rocki kodumänguga, läks kohtumine tabelisse kirja kahekordselt. Rock on nüüd võiduprotsendi alusel viie võidu ja nelja kaotusega tabelis viies, Pärnu aga kolme võidu ja kahe kaotusega neljas.

KRIMI

Pistoriusele määrati vanglakaristus Eile selgus Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus kuulsa paraolümplase Oscar Pistoriuse (pildil) saatus, kui oma tüdruksõbra Reeva Steenkampi tapmises süüdistatu mõisteti viieks aastaks vangi. Istungi järel kommenteeris karistust Pistoriuse kaitsemeeskonda kuulunud Roxanne Adams, kes väitis Sky Sportsile, et kohalike seaduste järgi tuleb sellises kuriteos ning sellistel tingimustel süüdimõistetul ära kanda kuuendik karistusest – see tähendab, et Pistorius peab vanglas veetma kümme kuud. Ülejäänud ajal viiest aastast kehtib talle koduarest.

Must jäi põhiturniirilt kõrvale

Sillamäe alistas penaltiseerias Infoneti

Pariisis toimuval sulgpalliturniiril püüdis Raul Must pääsu kvalifikatsioonist põhiturniirile 32 parema sekka. Otsustavas kohtumises jäi Must tulemusega 13:21, 21:10, 7:21 alla ukrainlasele Dmõtro Zavadskile.

Eesti jalgpallikarikavõistluste 1/8-finaalis alistas Sillamäe Kalev penaltiseeria järel FC Infoneti. Lisaaja järel oli seis endiselt 0:0 ning penaltiseerias oli Kalev parem 4:2. FC Flora alistas 11:0 aga Saue JK Laagri.

foto: ap/scanpix

reporter

A

meerika lapsevanemad on ärevil. Paar nädalat tagasi avaldas telekanal NBC loo, milles visati õhku kahtlus, et sünteetilised kunstmuruväljakud võivad põhjustada sportlastel vähki. Kindlaid tõendeid siiski ei ole, kuid teema vajab tõsisemat uurimist. Spordiarst Mihkel Mardna sõnul võib kunstmuru olla üks vähiriski suurendavatest arvukatest teguritest, kuid otseselt kindlasti haigust ei põhjusta.

Oktoobri alguses tekitas telekanali NBC saade kunstmuru ja vähi seostes USAs väikese tormi. Faktid, mis lauale löödi, olid kurjakuulutavad. Endine USA koondislane, praegune treener Amy Griffin teatas, et tal on nimekiri 38 vähki haigestunud jalgpallurist, kellest suisa 34 olid väravavahid. Mõistagi, sest kollkiprid on kõige enam murupinnaga kontaktis.

«Olen teinud treeneritööd üle veerandsaja aasta,» rääkis Griffin. «Esialgu oli kõik rahulik, kuid viimasel kümnendil on ühtäkki liiga paljudel noortel jalgpalluritel diagnoositud vähk.» Ükski uuring vähi ja kunstmuru seost ei näita, kuid Griffini arvates tuleks teemat väga tõsiselt uurida. Äkki põhjustavad haigust siiski organismi sattunud sünteetilised murukiud

ja vanadest rehvidest valmistatud graanulitest täitepinnas.

Paar päeva pärast telesaadet andis endast teada 22-aastane Jordan Swarthout, lapsest saati jalgpalli mänginud endine väravavaht, kes põdes haruldast verevähi vormi, Hodgkini lümfoomi, kuid paranes.

«Vaatasime saadet ja ema ütles: jutt käib justkui sinust. Mäletan siiani, kuidas väljak lõhnas kõrbenud autorehvide järele. Pärast iga treeningut olid nina, kõrvad ja suu kummigraanuleid täis,» meenutas Swarthout. «Graanulid olid kõikjal – riiete vahel, kinnastes, sattusid autosse ja seljakotti.»

Teisedki väravavahid kinnitasid, et eriti treeningul on nad suurema osa ajast pikali, neelavad graanuleid ja kummi-

tükid tungivad teinekord isegi naha alla.

Kunstmurutootjate ühenduse (Synthetic Turf Council) üks juhte doktor Davis Lee palus vaadata nende kodulehte, kus on viited 14 uurimusele, mis kinnitavad, et tehisväljakud ei kahjusta tervist mingilgi moel, sest neis sisalduvate kemikaalide määr on väga-väga väike.

Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni (IACR) kinnitusel on rehvides, mida kunstmuru täiteks kasutatakse, küll kantserogeenseid aineid, nagu arseen, nikkel, benseen, kaadmium, kuid turvalisel määral.

«Inimesed märkavad rehvide tootmisel tarvitatavaid kemikaale ja pööravad need hoobilt terviseriskiks, arvestamata, et vulkaniseerimisprotsess

muudab ained kahjutuks,» sõnas firma FieldTurf üks juhte Darren Gill.

Paraku vähki haigestunuid ja nende lapsevanemaid need uurimused ei lohuta.

Treener Amy Griffin teatas, et tal on nimekiri 38 vähki haigestunud jalgpallurist, kellest suisa 34 olid väravavahid.

KOMMENTAAR

mihkel uiboleht EJLi pressiesindaja

Kõigis meie piirkonna riikides – Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra – on kunstmuruväljakute osakaal üldisest umbes kolmandik. Meie piirkonnas on kunstmuruväljaku eelis eelkõige aastaringne kasutatavus ja vähene sõltumine muutlikust ilmast, samuti suurem kasutustundide arv.

Kõik uued kunstmuruväljakud on nn uusima põlvkonna omad, tipp-

jalgpallis ei lubata vanemaid enam kasutada. Vanema põlvkonna väljakud on peamiselt kooliväljakutena kasutusel.

Oleme kursis USAs avaldatud uuringutega vähi ja kunstmuruväljakute seostest. Saame selle kohta öelda, et kunstmuruväljakute tehnoloogia on kinnitatud Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) ja Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) poolt. Kunstmuruväljakute suhtes on uuringuid läbi viinud ka näiteks Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Need uuringud on kinnitanud, et kunstmuruväljakute kasutamine praegusel moel ei ole ohtlik. Konkreetsed

uuringud on läbi viinud ka Euroopa Komisjon, riikidest Soome, Taani, Norra, Saksamaa, Inglismaa, Šveits, Prantsusmaa ja Rootsi. Konkreetselt Soomes tehti uuring kunstmuruväljakute kasutamisest sisehallis – tuvastati, et õhusaaste sisehallis ei erine õhusaastest mujal.

USAs avaldatud ühe uuringu põhjal on analoogset teemat käsitletud ka Soome, Rootsi ja Norra ajakirjanduses. Vastused on olnud sarnased, kuna terve Euroopa lähtub samadest põhimõtetest, ja mitte ühest uuringust, vaid kümnetest uuringutest.

Hetkeseisuga tundub, et teema on ülepaisutatud.

Mittetulundusliku terviseorganisatsiooni Environment and Human Health direktor David Brown viitab seitsme aasta tagusele raportile, mis väidab, et kunstmuruväljakud suurendavad vähiriski ning võivad põhjustada naha- ja hingamisteede haigusi. «Meie uurimus oli väga limiteeritud, sest monitoorisime vaid üksikuid väljakul sisalduvaid keemilisi aineid, ent ometi võin kinnitada: nende seas on kantserogeene.»

Browni arvates tasuks igal juhul ettevaatlik olla: «Väravavahid peaksid harjutama loomulikul murul, isegi kui võistlused toimuvad tehiskattel, ning kindlasti tuleks pärast treeningut või mängu end põhjalikult puhtaks küürida. Samas... Kuidas saab nii olla, et me lubame lastel mängida väljakul, mis sisaldab vähkitekitavaid kemikaale?»

Mardna seisukoht on kindel ja selge: «Kunstmuruväljakud võivad sisaldada kantserogeenseid aineid, kuid neid leidub kõikjal, ka koduses majapidamises. Iseenesest need ained vähki ei põhjusta, kuid võivad olla üheks kaasaaitavaks kaudseks faktoriks väga paljudest.»

POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

VÕRKPALL. Esmakordselt välisklubis mängiv diagonaalründaja Mart Tiisaar on oma valikuga rahul.

Tiisaar elust profina, koondisest ja soomlastest Võrkpalli jaoks liiga intelligentne

mariel gregor reporter

V

iimased aastad TTÜ võrkpalliklubis liidrirolli kandnud Mart Tiisaar otsustas sel hooajal Soome meistriliigaklubi LEKA Volley ridades esmakordselt täisprofi elu proovida. 23-aastane diagonaalründaja on põhjanaabrite juures korralikult alustanud – hetkel on ta Soome meistriliiga suurim skooritegija ja meeskond asub liidrikohal.

Muide, ka punktitabeli teine ja kolmas mees on Eesti võrkpallisõpradele tuttavad – vastavalt soomlane Toni Kankaanpää, kes pallinud Tallinna Selveris ja Tartus, ning lapsena Soome kolinud eestlane Karl Külaots.

«Hooaja alguse kohta võib öelda, et olen kenasti sisse elanud, ent oleme pidanud vaid kuus kohtumist ja pikk hooaeg seisab ees, seetõttu väga neid punkte veel ei loe.,» räägib Raplamaalt pärit Tiisaar, kes jõudis ala juurde alles 13-14-aastaselt.

Tiisaar oli eelmisel hooajal Eesti meistrivõistluste resultatiivseim ja suurimat kasutegurit näidanud mängija. Schenkeri liigas oli ta skooritegijate lõpptabelis kolmas ja efektiivsusnäitaja poolest teine.

Võrkpallur ütleb, et tekkis soov end teises keskkonnas proovile panna. «Tahtsin näha, kas arenen mujal rohkem ja kuidas ainult võrkpallile keskendumine mõjub. Siiani võin öelda, et olen otsusega rahul.»

Eestis mängides õppis Tiisaar ka TTÜs füüsikat. Nüüd harjub rohkema vaba ajaga. «See on täiesti uus kogemus, et treeningute kõrvalt üle jäävat vaba aega on nii palju. Saan seda lisaks puhkamisele kasutada täpselt selleks, mida ise teha tahan – lugeda seda, mis mind huvitab, ja interneti vahendusel end täiendada,» kirjeldab ta.

Meeskonna peatreener Lauri Hakala on pikka aega Soomest eemal olnud ja esindab sisuliselt USA koolkonda, mistõttu on ka treeningud võrreldes Eestis kogetuga üsna teistsugused.

«Ta pöörab väga palju tähelepa-

TTÜ võrkpalliklubi peatreener Janis Sirelpuu suhtleb Soome liigasse siirdunud Mart Tiisaarega siiani. «Oleme ühendust hoidnud, eks mind noore treenerina huvitab ka see, kuidas mujal asju tehakse ja tema käekäigul hoian ikka silma peal,» ütleb Sirelpuu.

Tiisaarest peab treener lugu nii mängija kui inimesena. «Mängijana hästi treenitav, kuulab ja mõtleb kaasa. Võrkpalluri jaoks ehk isegi liiga intelligentne, kui nii võib öelda. Tahab väga palju analüüsida, aga vahel tuleb enne lüüa ja hiljem mõelda. Tal on väga head füüsilised eeldused, ent päris tippu jõudmiseks tuleb teatud tehnilisi elemente arendada ja mitmekülgsemaks saada. Sportlikku viha ja nahaalsust võiks ka rohkem olla,» räägib treener. «Inimesena on Mart meeldiv, suhtleb vabalt kõigiga, olenemata kellegi pagunitest,» lisab ta. PM

Mart Tiisaar on Soomes alustanud resultatiivselt.

nu detailidele, mitte just löömisel, aga eeltööle – sammud, keha asend jms. Olen aru saanud, et on võimalik küll mingeid asju ümber õppida,» ütleb eestlane.

Soome meistriliiga tase on tema sõnul tugevam kui Eesti-Läti ühisliigas. «Siin on tugevaid keskmikke rohkem. Kaks meeskonda on ülejäänutest suurema eelarvega ja teistest üle, aga ülejäänud on võimelised kõik kõiki võitma,» sõnab ta.

Kuopios asuv klubi on sealses võrkpallis täiesti uus, loodud sel aastal. «Meie saal mahutab tuhatkond pealtvaatajat ja ligi 800 on neid mängudel käinud. Klubis tehakse väga palju tööd, et inimesi saali tuua ja klubi promoda. Selleks on palju vabatahtlikke. Selge see, et jäähokiga me ei võistle, aga fänne jagub ka võrkpalli-

foto: lekavolley

le,» selgitab sportlane, kes käinud vaatamas ka kohaliku hokiklubi mängu. «See oli päris suur elamus,» sõnab ta.

Soomlaste kohta ütleb mängumees järgmist: «Inimesed on väga sõbralikud. Esiti arvasin, et kuna olen meeskonnas uus, siis ollakse lihtsalt viisakad.

Aga nüüd saan aru, et siin ollakse tõesti äärmiselt siirad ja sõbralikud, see üllatas.»

Klubi asjaajamine on tasemel, iga väiksem mure lahendatakse väga kiirelt. «See on klubi juhtidele tähtis, et mingid pisiasjad mängijaid ei häiriks,» selgitab Tiisaar. Elamiseks on mängumehel suur korter, mida ta jagab ameeriklasest meeskonnakaaslase Kristopher Johnsoniga. Ringi liigub ta peamiselt jalgrattaga. «Saal on pooleteise kilomeetri kaugusel, va-

hel läheme rattaga, vahel võtab abitreener meid auto peale.

Korter on väga mõnus ja millegi üle pole põhjust kurta.»

Tiisaar pole vaatamata korralikele klubihooaegadele Eesti koondisesse murda suutnud.

Ta jäi välja nii Avo Keele viimasest tsüklist MM-valikmängudeks kui uue juhendaja Gheorghe Cretu valikust EM-valiksarjas. «See mind väga ei morjendanud. Mõistsin, miks Renee Teppan minu asemel võeti. Loodan, et suudan tulevikus siiski koosseisu murda, ja kui saan abiks olla, siis kindlasti olen selleks valmis,» kommenteerib ta rahvusmeeskonna esindamist.

Sel suvel mängis Tiisaar koos Martti Rosenblattiga rannavõrkpalli, Eesti meistrivõistlustel ja Premium 7 GP karikasarjas saavutati 2. koht, üliõpilaste MMil oldi seitsmendad.

«Olen rahul, et sain palju liival treenida, see on füüsisele kasuks. Tunnen, et sain klubihooajaks hea põhja,» usub võrkpallur.

Kodusel võrkpallil hoiab mängumees samuti silma peal.

«TTÜ on siiani väga südamelähedane ja jälgin ikka Eestis toimuvat, kõik sõbrad ju Schenkeri liigas mängimas,» ütleb ta.

Eesti mängib tuleval aastal EMil Läti alagrupis KORVPALL. Läti Korvpalliliit

kinnitas eile ametlikult eelmisel nädalal kokku lepitud plaani, et Eesti koondisest saab järgmise aasta EMil Läti alagrupikaaslane. Eelmisel reedel nõustus Eesti Korvpalliliit otsusega, et Eestile broneeritakse alagrupiturniiriks 17 500 piletit ning Läti koondise alagrupikaaslaseks saanud Eesti rahvusmeeskond peab oma mängud Riias. Eile kinnitas vastavat otsust ka Läti Korvpalliliit.

«Eesti kasuks rääkis aritmeetika. Võimalus, et saame esimese asetusega grupist vastaseks Leedu, on väga suur – 50 protsenti. Ülejäänud 50 protsenti on võimalus saada vastaseks Hispaania, sest teised kaks tugevaima asetuse saanud riiki – Prantsusmaa ja Horvaatia – on korraldajamaad. Kuuenda asetusega grupist Eesti saamine oma alagruppi oleks olnud vaid 25-protsendilise tõenäosusega,» selgitas Läti Korv-

palliliidu kodulehel otsuse tagamaid Läti Korvpalliliidu juht Valdis Voins.

«Eestil ja Leedul on palju sarnast: korvpalli populaarsus, fännitraditsioonid, lähedus Riiale, huvi eduka koostöö vastu. Põhjanaabrite kasuks otsustasime seetõttu, et seal põhjustas EMi alagrupiturniir oluliselt suuremat vastukaja kui Leedus, kus fännid on harjunud, et nende meeskond osaleb suurturniiridel ja tähtsatel mängudel

ning nemad on valmis sõitma ka Lille’i, et meeskonda toetada. Eesti pole seevastu 14 aastat EMi finaalturniiril mänginud ja fännid ootavad pikisilmi sellist turniiri,» lisas Voins.

Läti Korvpalliliidu juht avaldas lisaks lootust, et siiski saadakse loosiga vastaseks Leedu ning kõik Balti riigid mängivad ühes alagrupis. Eesti ja Läti ülejäänud alagrupikaaslased selguvad 8. detsembril toimuval loosimisel. PM

18 || VARIA || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Puutud kokku mingite illusioonidega, mis ei ole krossigi väärt. Miks ja kelle jaoks on need loodud? Massidega manipuleerimiseks, kuid see on läbinähtav.

SÕNN

Võid soovida enamat, kui sul hetkel vaja läheb. Võimalik, et oled vale kütkes, et kõigile ei jätku piisavalt. Jätkub küll, ja ka sulle jätkub. Ära loo ise puudusolukorda.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

8 6 4 2

ERNIE

1

KAALUD Kui oled rõõmus seesmiselt, siis on ka rõõm väljaspool sind olemas. Oled õppinud end hindama ja austama just sellisena, nagu oled.

ê ô ä ê b

c

d

æ e

f

g

h

Michael Lipton & John Rice – Die Schwalbe, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rc8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT TRADITSIOON EELDAB, ET TEED MAHA KÕIK INFOTEHNOLOOGILISED OTSUSED, MIS ON LANGETATUD ENNE SINU AEGA.

AGA OLE MINU TARKVARA KRITISEERIDES HELL – SEE ON MULLE NAGU OMA LAPSE EEST.

KUI PEAD SILMAS, ET SINU TARKVARA ON KASUTU TOMP, MIS AINULT TARBIB SISENDIT JA ENNAST TÄIS TEEB, SIIS OLEN MA NÕUS.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Saad inspiratsiooni võtta ette midagi hulljulget. Mida ebatavalisem plaan, seda enam oled kindel, et saavutad edu. Kuid ole valmis ka peadpööritavaks kuulsuseks.

1. Mis nime kandis Eesti Ekspressi 2007. aasta septembris ilmunud ühekordne lisa, mida tutvustati kui ajakirja «meestele, kelle eest otsustavad teised»?

2. Millise meditsiiniharu ja -teraapia rajajaks on aastatel 1903–1984 elanud ungarlane Endre Mester?

3. Majandusmõtleja Hardo Pajula on üht oma kolumni alustanud tsitaadiga ühe riigipea kirjast teisele: «Iga eelarvamusteta inimene on sunnitud tunnistama, et Korea peab kuuluma ja saab kuuluma Venemaale.»

Kes kellele kirjutas?

4. Tänavune Zürichi EM kergejõustikus oli eestlastele üldkokkuvõttes edukas. Rasmus Mägi ja Gerd Kanteri medalid, lisaks veel häid kohti. Oli, mida ja keda vaadata. Võitjaid tervitas alati esimesena maskott Cooly. Kes ta oli?

5. Keda kuulsustest on USA president Barack Obama iseloomustanud järgmiselt: «Ta oli lendur, arst, kummitus, lapsehoidja, president, professor, Peeter Paan ning mida kõike veel.»?

Vastused: 1. Jobu. 2. Lasermeditsiini ja vägagi inimsõbralikuna tunduva laserteraapia rajaja. 3. Saksa keiser Wilhelm II Vene tsaarile Nikolai II-le. 4. Lehm.

5. Robin Williams.

AMBUR Kustutad vaimus mingi lubaduse, mis sind enam ei teeni ja mis võib olla takistuseks. Pärast seda hakkavad asjad liikuma ja ebameeldivad tegelased kaovad.

KALJUKITS Kinnitad endale, et oled terve ja tugev ning haigus ei hakka sulle siis sappa.

Näed, et nii ongi. Kui aga keskendud haigustele, siis võid neid üksteise järel läbi põdeda.

â a

VÄHK Hirm ebaõnnestumise ja hukkamõistu ees võib sind tagasi hoida. Kui aga selle ületad, on sinu jaoks valla väga paljud uued võimalused. Midagi tuuakse aga lausa kandikul kätte.

NEITSI Tahad elada aeglasemalt, sügavamalt ja lõdvemalt ning teed seda täie naudinguga.

Elu ei sõida sinust üle ning sa ei jää nii elades ka elu hammasrataste vahele.

ä

3

Raputad end mingist manipulatsioonist lahti ja näed, milline illusioon see oli.

Tunned järsku vabanemisest ja koorma maha panemisest tingitud kergendustunnet.

Tunnistad ausalt oma vigu. Võid panna sellega veel teisi oma iseloomuvigu leidma ja tunnistama. Sa ei võta elu nende pärast siiski traagiliselt.

â

5

KAKSIKUD

LÕVI

æ ò à

7

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Kas tõesti on piiriks vaid ilmaruum? Uurid, mida tahaksid veel kogeda ja milliseid kohti külastada. Kui kujutad, et oled kõikvõimas, siis seda oledki.

KALAD Kas oled milleski pettunud? Oled, sest asjad ei ole kulgenud sulle soodsas suunas. Kui tunned end ohvrina, siis on aeg oma mõtteid ja tundeid muuta.

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kupeesse astub maskis mees ja käratab: «Raha või elu!»

«Mul on kahju, aga mul pole pennigi,» vastab reisija.

«Miks te siis värisete?»

«Ma mõtlesin, et konduktor tuleb.»

••• Taktikaõppusel räägib lipnik kaitseväelastele: «Kui te otse üles vaatate, siis näete oma pea kohal Suurt Vankrit.»

«Me ei saa vaadata, mütsid kukuvad peast ära,» kaebab üks sõdur.

«Ah soo,» pomiseb lipnik. «Tähendab, nurk on liiga suur. Jagu, viis sammu tagasi, marss!»

••• Mis saab inglasest, kellel on puudu vasak silm, vasak ajupoolkera, vasak kõrv, vasak suupool, vasak õlg, vasak käsi, vasak munand ja vasak jalg?

«He’s all right!»

Eelmise ristsõna õige vastus on LAPSELAPS

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TERVIS || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

ATH. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire saab alguse alati lapseeas, kuid jääb umbes pooltel juhtudel täiskasvanueas püsima.

Keskendumise talumatu raskus marina lohk reporter

K

uidas tunneb end inimene, kellele on tavalise ajaleheloo läbilugemine tõeline katsumus, rääkimata pikemasttõsisemast kirjatükist? Kes peab loengut lindistama, et seda hiljem üha uuesti kuulata, ja loeb raamatut lõikude kaupa, lastes neist silmadel üle käia kuni viiel korral?

Just sellised võivad olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ilmingud täiskasvanul, kui põhjuseks pole just tõeline väsimus. Sekka ka hajameelsus ja unustamine igapäevaelu pisiasjades, samuti kärsitus. Sageli ka riskikäitumine ja sõltuvushäired.

Ehkki oleme harjunud rääkima hüperaktiivsetest lastest, kes ei püsi tundides pudeliski paigal, puu-

foto: age/scanpix

dutab see keerulise nimega häire päris paljusid ka täiskasvanueas.

Saksamaa Würzburgi ülikooli psühhiaatriakliiniku professori Klaus-Peter Leschi sõnul varjutavad täiskasvanu ATH ilminguid sageli kaasuvad psüühikahäired.

«Täiskasvanute (kellel lapsena pole häiret diagnoositud – M. L.) puhul on ATH diagnoosimine olnud tõeline väljakutse, kuna varem peeti seda eranditult lapsi ja noorukeid puudutavaks neuroarenguliseks häireks. Kuid aastate jooksul tuvastasid psühhiaatrid, et paljudel täiskasvanutel, kes kuritarvitavad sõltuvusaineid, on tegelikult probleemi all peidus ATH. Ka läbipõlemise puhul tehti kindlaks, et sageli on tegelikuks põhjuseks ATH,» rääkis ta.

Stress teeb asjad hullemaks Ehkki seisundi ingliskeelne nimetus hõlmab endas ka hüperaktiivsust (ADHD – Attention Deficit and Hyperactivity Dis-

order ehk tähelepanupuudusja hüperaktiivsushäire – M. L.), võib paljudel juhtudel olla tegemist ka ainult tähelepanu puudulikkusega.

Professori kinnitusel sünnib inimene ATHga, põhjused on geneetilised. Erinevaid ATH riskile viitavaid geene on praeguseks leitud umbes 500–1000. Sageli on vähemalt ühel vanemal ATH ning pole üldsegi ebatavaline, et ka mõlemal – tegemist on positiivse paarivalikuga, kus eelistatakse endasarnaseid, sest sel juhul saadakse teineteisest paremini aru isegi siis, kui ei olda oma häirest teadlikud.

Kuigi häire on kaasa sündinud, võivad tugev stress ja sotsiaalne tõrjutus selle märksa hullemaks teha. «Haigust põhjustab alati teistmoodi käitumise tagajärg – kui laps segab koolis õpetajat, päädib see sotsiaalse tõrjutusega, ta muutub ärevaks, tal on kehv enesetaju, tekib depressioon,» rääkis Lesch.

Ka enesetappude esinemissagedus on ATHga inimeste seas mitu korda kõrgem.

«Nad on teistsugused ning neil on sageli raskusi sõprade leidmise ja ka stabiilsete suhete säilitamisega. Pered, kes saavad hakkama tugevalt väljendunud ATHga, on väga huvitavad – sageli tülitsevad nad palju, kuid lepivad kergelt ära,» märkis Lesch, lisades, et ka lahutuste protsent

on selle häirega inimeste puhul väga kõrge.

Paljud ATHga inimestele omased iseloomujooned kujunevad välja eelkõige sümptomitega hakkama saamiseks. Näiteks võivad keskendumisraskused viia inimese hüperkeskendumiseni mingile ühele asjale, mida ollakse võimeline tegema tundide kaupa.

Paljud ATHga inimestele omased iseloomujooned kujunevad välja eelkõige sümptomitega hakkama saamiseks.

Kalduvus kokkulepitud kohtumisi unustada ja võtmeid kaotada võib aga muuta inimese hoopis kompulsiivseks – ta hakkab kõike liigselt kontrollima, seab endale väga range päevakava, muutub perfektsionistlikuks korraarmastajaks. Ka kärsitus, kannatlikkuse puudumine areneb sageli välja koos eelnevaga.

«Kui põllumehed võivad aasta aega oma saaki oodata, siis ATHga inimesed on nagu kütid, kes vajavad alati stimulatsiooni,» märkis Lesch.

Samas on ATHga inimeste positiivsemateks joonteks avatus ning huvi kõige uue ja põneva vastu, samuti kõrge loomingulisuse tase, positiivsus ja emotsionaalsus.

«Me näeme neid jooni näiteks paljude komöödianäitlejate, poliitikute, sõja-

reporterite ja teadlaste puhul.

Loomingulisus, kõrge pingetaluvus, pidev vaimustumine uute leidude üle. Paljudel neist võivad olla teatud omadused, mis on osa ATH spektrist,» rääkis professor.

Tablettravi mõjub hästi Lesch märkis, et kui inimene teab, milliseid oma eripäradest ta saab kasutada ressurssidena, saab ta sageli paremini hakkama ka oma puudujääkidega.

«ATH ei ole häire a priorii – see on hulk iseloomujooni, mis on olulised meie ellujäämiseks,» rääkis professor. Tema sõnul on immigrantide ühiskondades, nagu Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, ATH esinemissagedus kõrgem kui mujal, sest sellele häirele omaste iseloomujoontega inimesed kipuvad ka rohkem n-ö piire nihutama.

ATH ravi on Leschi sõnul sama keeruline nagu diagnoos.

Ta rõhutas, et kindlasti peab see alati olema kompleksne ravi, mis hõlmab endas kombinatsiooni tablettravist ja häirespetsiifilisest käitumisteraapiast või psühhoteraapiast; täiskasvanute puhul ka nõustamist ja psühhoharidust. Tablettravi on professori sõnul väga efektiivne. Stimulandid nagu metüülfenidaat (Ritalin) hakkavad toimima juba mõne minuti kuni poole tunniga ja keskendumisvõime paraneb kohe. Samuti võimaldab tablettravi inimesel õppida oma häirega paremini hakkama saama.

«Mõnel juhul on ilma ravimita võimatu alustada ka teraapiat, sest inimese tähelepanuvõime on lihtsalt niivõrd piiratud. Ravimitega leevendatakse sümptomeid ja siis saab käitumisteraapiaga edasi minna,» selgitas professor.

Samas võib tablettraviga

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

Leschi sõnul kaasneda huvitav probleem, kui inimene on ATHga terve elu elanud ja tema lähedased on sellega juba harjunud.

«Näiteks kui inimene alustab raviga alles 35–40-aastaselt, siis ta muutub: hüperaktiivsus väheneb, võime kiiresti otsuväh seid langetada väheneb. Inimene suudab paremini keskenduda, kuid lähedased ütlevad, et sa oled muutunud, sa ei ole enam see inimene, kes sa olid enne!

Sa ei ole enam nii särav!» märkis saksa teadlane.

Just see saab täiskasvanu puhul puh sageli põhjuseks, miks ta lõpetab l tablettravi. Kuid ravi ajal a on inimene tavaliselt õppinud oma ressursse paremini pin tundma, saanud selgema pildi tun oma isiksusest ja mõistab oma om puudujääkide põhjuseid. See puu kõik võimaldab tal edaspidi vakõi rasemast paremini toime tulla. rase ATH puhul kasutatavad ravimid töötavad Leschi sõnul vim haiguse sümptomite, mitte põhhaig jusega, sest põhjus on geneetijuse listele leidudele tuginedes välist ga kompleksne. k Ravimid mõjutavad dopamiinisüsteemi ajus. tav Dopamiin on üks neurotransDop mitteritest ehk virgatsainetest, mit mis reguleerivad aktiivsuse taset, tähelepanu ja rahulduse saamisega seotud käitumist. mis «See on ka põhjus, miks sõltuvusainete kuritarvitamine on tuv nende seas levinud – nikotiin, nen amfetamiin, kokaiin mõjutavad am dopamiinisüsteemi ajus. Ja medop tüülfenidaat on samuti amfetatüü miinisarnase stimulandi nõrk mii vorm,» rääkis professor. vor

KlausPeter Lesch

foto: erakogu

Stimulantravi ohutus on tekitanud palju küsimusi, eriti laste puhul. Ent Lesch on selle koha pealt väga konkreetne.

«See on teatud määral vahetuskaup: kas tahetakse, et laps ebaõnnestub elus või et temast võiks saada näiteks edukas teadlane? Sest kujutlege kõiki raskekujulise ATH tagajärgi, nagu suurenenud impulsiivsus, seadusega pahuksisse sattumine, liiklusreeglite rikkumine – see on risk, mis võetakse, kui tehakse otsus, et ei, ma ei taha lapsele rohtu anda. Ja mida hiljem ravi alustatakse, seda suurem risk, et laps ei naase normaalse elu juurde,» lausus ta.

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Õpetussõnad patsientidele Lesch tõdes, et kõigil ravimitel on kõrvaltoimeid, kuid plussid kaaluvad need siiski üles. «Ma olen näinud patsiente, kellel ei ole mingeid pikaajalisi kõrvaltoimeid. Isegi mitte 20 aasta jooksul,» ütles ta. «Sageli õpivad patsiendid ravimit ka paremini doseerima. Näiteks suurendavad ravimiannust, kui neil seisab ees väga raske ja pingutust nõudev ülesanne, ning puhkusel olles vähendavad annust või jätavad ravimi üldse võtmata.»

Kõige tähtsam, mida professor oma patsientidele õpetada püüab, on aga see, et nad uurik s ise võimalikult palju oma häire kohta ja õpiks seda kontrollima, selmet lasta häirel enda üle võimust võtta.

Tablettravi on väga efektiivne.

Stimulandid hakkavad toimima juba mõne minuti kuni poole tunniga ja keskendumisvõime paraneb kohe.

Professor Lesch viibis septembris käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikooli kutsel Tartu Ülikoolis ning pidas loengu aktiivsus- ja tähelepanuhäire geneetiliste uuringute uuematest arengutest. Ta on aastaid uurinud aju serotoniinisüsteemi tähendust psühhiaatriliste haiguste tekkes ning on praegu maailmas juhtiv täiskasvanuea aktiivsus- ja tähelepanuhäire uurija.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire • Sarnaselt teis- • Psühhiaatri kasvanute ATH te Euroopa riipoole tasub raviks atomokkidega võib pöörduda puhsetiini, kuid ATH levimus kudel, kui inimitmel pool Eesti lastemene ATH mujal on üsna noorukite hulsümptomite laialdaselt kagas olla hintõttu oma töö sutusel ka menanguliselt ja/või eraelutüülfenidaat.

4–5 protsenti. liste ülesanneRavimid paranUmbes koltega enam toidavad ATHga mandikul kuni me ei tule. patsientidel pooltel ATHga • ATH diagnoos keskendumislastest jäävad võimet ning põhineb patsümptomid vävähendavad siendi arenguhemalt osaliimpulsiivset ja loo ning tema selt püsima ka mõtlematut vahetu käitutäiskasvareageerimist. mise ja suhtlenueas. mise uurimisel, • Lastel on ATH • Kõigil diagnooabiks on psühravimid soositud ATHga holoogiliste dustusega, täiskasvanutel uuringute ja täiskasvanutel ei ole tingimalapsepõlves ka seni mitte. Küll ta olulisi toilogopeedilise/ aga on Eestis metulekuraseripedagoogilijuba käimas kusi – häire ilse hindamiste arutelu ATH ramingud võivad tulemused. vimite soodusolla ka üsna tuse laiendami• Eestis registheas kompense vajalikkuse reeritud ravisatsioonis. ja võimalikkumitest kasutase üle. takse ka täisallikas: tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku arst-õppejõud ja psühhiaater madis parksepp

POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014 || TERVIS || 21

22 || kuulutused || postimees, 22. oktoober 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Aeg annab teist mul tagasi, ei ema südant iialgi ...

Leida Kuldmaa 22. X 1914 – 27. IV 1979

Johannes Kuldmaa 1. V 1908 – 18. V 1973

Armast ema 100. sünniaastapäeval ja isa mälestab tütar Aurelia laste ja lastelastega.

Maga vaikselt, puhka rahus, südamed on sinuga.

Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Teatame kurbusega kalli isa, vanaisa ja abikaasa

Tean, midagi maailmas pole kaduv, kõik naaseb kaudu kummalisi radu, surm ainult olemisest teise retk. (A. Alliksaar)

Ivan Dubolazovi

Südamlik kaastunne Marko Haruojale perega ema, vanaema

lahkumisest.

Eve Hackeri

23. III 1934 – 17. X 2014

Leinavad pojad peredega ja lesk. Ärasaatmine 23. skp. kell 11 kodus.

Aitan müüa või üürile anda teie kinnisvara. Tanel Laide tel 502 3213; britt.kv@mail.ee, Britt Kinnisvara OÜ.

Tasa meelespead liiguvad tuules ...

(sünd. Amisep) 24. X 1952 – 19. X 2014

Aili Aavametsa surma puhul.

Nagel, Markus, Pentsa, Hanson, Kortspärn, Gorelašvili, Juhani, Välk, Toom, Lõhmus, Säde, Kalbe

Teatame kurbusega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Sinu mälestus me hinges elab, sinu hääl me kõrvus kõlab.

Alma Kadastiku 26. I 1925 – 20. X 2014

Anti Ainumäe

22. X 1934 – 17. II 2004

surmast.

7. XII 1942 – 17. X 2014

Mälestame sõbralikku, abivalmis venda, onu, ristiisa 80. sünniaastapäeval.

Tiit ja Mart peredega

Sügav kaastunne lähedastele.

Ärasaatmine 27. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Sõpruskond Kaitseliidu segakoori päevilt

Helve perega

Ehitus- ja remondimees otsib tööd.

Tel 501 6542.

Südamlik kaastunne Maigale perega armsa ema ja vanaema

surma puhul.

Sigrid, Indrek, Marek, Andres, Sander perekondadega

Mihhail Hade

Ahjude paigaldus üle Eesti. www. ahjukeskus.ee

Aega kestnud elutee jõudis vaikselt lõpule.

Siiras kaastunne Mart Kadastikule perega kalli

Südamlik kaastunne Mart Kadastikule armsa ema

Elu on laul, on lihtne ta viis, heliseb ja vaibubki siis.

Alma Kadastiku

Alma Kadastiku

surma puhul.

surma puhul.

Anti Ainumäe

AS Eesti Meedia

AS Postimees

Ehitusmeeskond. Tel 5820 2040.

Maalritööd. Pikaaegne töökogemus.

Tel 5901 7727.

7. XII 1942 – 17. X 2014

Mälestame kunagist töökaaslast ja head sõpra.

Endised töökaaslased Autobaasi päevilt

Soodsa hinnaga puidust trepid koos paigaldusega üle Eesti. www. trepimeister.ee, tel 5668 5317.

Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ... ja katkeb siis.

Maailmas miski pole kaduv, kõik naaseb kaudu kummalisi radu, surm ainult olemisest teise retk. (A. Alliksaar)

Lahkunud on meie hulgast kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Hedvig Leol

Agu Keemu

9. VI 1953 – 18. X 2014

Leinavad lesk ja lapsed peredega. Ärasaatmine 24. skp. kell 14 Tartu krematooriumis.

Ostan hambakroone ja märke tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Kaseokstes leinasahin tasane kui tuuleke.

Koduõues vaikne valu – ema suikus unele.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

1971 – 2014

Mälestame sügava kurbusega kallist õetütart, sooja ja südamlikku inimest.

Südamlik kaastunne Hannale, Maretile ja Arvile.

Perekond Nõulik

Elu on kui päike, mis tõusis ja loojus.

Elu on kui küünal, mis säras ja kustus.

Mälestame 100. sünniaastapäeval.

Järeltulevad põlved

Teatame kurbusega, et lahkus kallis isa

Südamlik kaastunne Aleksander Kingerile perega armsa ema, ämma ja vanaema

Raimo Riives

Maret Dementjeva

Aino Naar

26. VIII 1933 – 19. X 2014

(sünd. Ojasalu) 14. VII 1927 – 18. X 2014

Leinavad tütred Ene ja Merike perekondadega.

Hüvastijätt 25. skp. kell 12 Metsakalmistu kabelis.

Salme Alla

22. X 1914 – 2. VI 2006

Leinab tütar Ülle perega. Ärasaatmine 24. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

(sünd. Kinger) 18. IX 1931 – 16. X 2014

kaotuse puhul.

Onunaine ja onulapsed peredega

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Koguja ostab erinevaid EW aegseid Kaitseliidu käiselinte. Maksan 100 €/tk. Tel 5895 1925.

Kollektsionäär ostab merevaigust tooteid (prossid, keed, kivid), vanaaegseid asju (mündid jm). Tel 5801 7103.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Ostan postkaarte, fotosid (kuni 1940. a) 5 €/tk. Ka kasutatuid.

Kollektsioonid kokkuleppel. Tel 528 2330.

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Tartus 3. nov ekskavaatorijuhi kursus. T-kat kursus (traktorid). Tel 523 0167.

Veo- ja tõsteteenus kraanaga autoga. Veokasti pikkus 6,3 m + haagise võimalus 7,3 m. Kraana noole pikkus 21,8 m, maksimaalne tõstevõime 4,5 t. Tel 5345 6476. Õmblusmasinate remont. Tel 551 6633.

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemispingi operaatorile. Tel 5845 5548.

Pakume tööd harvesterioperaatorile Rootsis. Tel 5354 2824.

Autode keretööd. Tel 504 0334.

Ostan erinevaid NSVL spordimärke (klubide ja linnade meistrid). Maksan 30 €/tk. Tel 5595 8057.

Autode keretööd ja värvimine Tartus. Tel 5604 7389.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus.

Tel 516 8210.

Tööd saab veoauto remondilukksepp Tartus. Töötasu väga hea. Tel 516 8210.

Tartu linnavolikogu kehtestas Pikk tn 56 krundi detailplaneeringu.

Tartu linnavolikogu suunas korduvale avalikule väljapanekule Staadioni tn 61 krundi detailplaneeringu. Planeeritav krunt pindalaga 3114 m² paikneb Ülejõe linnaosas.

Planeeringuala asub Ujula ja Staadioni tänavate miljööväärtusega hoonestusalal. Planeeringuga on ette nähtud krundi jagamine kaheks. Positsioonil 1 asub olemasolev korterelamu, millele on lubatud väiksemad juurdeehitused, nt kinnised verandad. Positsioonile 2 on ette nähtud ehitusõigus 2-korruselise kuni 5 korteriga elamu ehitamiseks. Avalik väljapanek on 4.–18. XI Tartu infokeskuses raekojas.

Tartu linnavolikogu suunas korduvale avalikule väljapanekule Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu. Planeeritav krunt pindalaga 43 293 m² asub Ihaste linnaosas Emajõe ääres Tartu linna ja Luunja valla piiril.

Planeeringuga nähakse ette ala jagamine 8 elamumaa krundiks, jõeäärsele haljasalale moodustatakse üldkasutatava maa krunt. Elamukruntidele on määratud ehitusõigus 2-k üksikelamute ehitamiseks. Igale krundile on lubatud lisaks põhihoonele ehitada ka abihoone. Juurdepääs Ranna pst äärsetele elamukruntidele on ette nähtud otse Ranna pst-lt, ülejäänud elamukruntidele planeeringualale kavandatud uue teekoridori kaudu. Planeeringu kohta on koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemustega on planeeringus arvestatud. Avalik väljapanek toimub 4. XI – 2. XII Tartu infokeskuses raekojas.

Tartu linnavolikogu võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule Kitsas tn 5 krundi detailplaneeringu. Planeeritav krunt pindalaga 1418 m² asub kesklinnas vanalinna muinsuskaitsealal. Planeeringuga on määratud ehitusõigus äripinnaga korterelamu rajamiseks. Avalik väljapanek toimub 4.–18. XI Tartu infokeskuses raekojas.

Täname südamest kõiki, kes meiega kaotusvalu jagavad ning olid toeks armsa abikaasa, ema ja vanaema Eve Viilupi viimsele teekonnale saatmisel.

Perekond

postimees, 22. oktoober 2014 || kuulutused || 23

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljudki käest.

Aja õigus on võtta ja anda, kuid mälestus sinust on jääv.

Mälestuseks kauneid päevi meie hinge sinust jäi.

Ivan Dubolazov

Ivan Dubolazov

Avaldame kaastunnet abikaasale ja poegadele peredega.

Mälestavad Helju, Aivo, Valdur, Silvi, Valentina, Milde, Leida, Maria, Helga.

Avaldame kaastunnet Mart Kadastikule perega kalli

Alma Kadastiku surma puhul.

OÜ Scanpix Baltics

Sügav kaastunne Annelile, Signele, Siimule ja Valvele kalli

Endel Matsi surma puhul.

Ilmar, Virve ja Heino peredega

Südamlik kaastunne Liidele, Ervinile ja Ivarile peredega kalli abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul.

Elmar, Raul ja Kersti peredega

Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge sinust jäi ...

Ivan Dubolazov Meie siiras kaastunne Eliidele, Ervinile ja Ivarile perega kalli abikaasa, isa, äia ja vanaisa surma puhul.

Külli, Maarit peredega ja Lembit

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Ester Kado

Heino Karvak

19. XII 1951 – 19. X 2014

Südamlik kaastunne Tarmo Kado perele.

Leinavad omaksed.

PUKO OÜ kollektiiv

Ärasaatmine 25. skp. kell 15 Pärnamäe krematooriumi kabelis.

Aino Metsaveer Südamlik kaastunne Margele kalli ema kaotuse puhul.

AS Fifaa

Sellest, kelle aeg su kõrvalt viis, on taevas saanud sinu kaitseingel, ta on su kõrval alati ...

Kui headus silitab, kui õelus salvab.

Ta ikka valvab. (V. Osila) Südamlik kaastunne Piretile perega armsa isa ja vanaisa

Allar Orase

Rahu ja vaikus on sinuga, mälestused jäävad meiega.

Sügav kaastunne lesele ja poegadele kalli

Ivan Dubolazovi Taivo, Natalja, Aivo, Tiima, Hille, Valter, Tiiu, Ülle, Mihkel, Heino

Tallinna psühhiaatriahaigla lastepsühhiaatrid

Südamlik kaastunne Urve Piksarile kalli ema

Südamlik kaastunne Aarnele perega kalli isa, vanaisa, äia ja abikaasa

Ta oli sulle päike, ta oli sulle maa, ta oli sulle kõik ...

Su ema oli ta.

Avaldame kaastunnet perekond Piksarile kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Vilma Kobli kaotuse puhul.

Ado Ots Südamlik kaastunne Kajale perega.

Advokaadibüroo Sirje Must

Mälestame unustamatut

Täname, et Sa olid.

Puhka rahus.

1918 – 2014

surma puhul.

Endel Sookruus

Perekonnad Annama, Viira, Suuban, Kajak ja Liiv

Mälestame ja austame 90. sünniaastapäeval head abikaasat, isa, vanaisa ja vanavanaisa. Lesk, pojad ja pojatütred peredega

Siiras kaastunne Marju Rauale kalli ema

Avaldame sügavat kaastunnet Ivarile perega kalli isa, äia ja vanaisa

Mälestan endist kolleegi, Külitse algkooli viimast juhatajat

Endla Alla

Ivan Dubolazovi

Otto Kasemetsa

kaotuse puhul.

Meeri seltsimaja Elurõõm

kaotuse puhul.

Kolleegid Jõgeva politseijaoskonnast

Siiras kaastunne tütardele peredega.

Aime Osjamets lastega

Avaldame kaastunnet lesele ja lastele peredega.

AS Tartu Agro

Ivan Dubolazov

Me südames sa elad, jääd alati me keskele Mälestame päikeselist ja alati abivalmis

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Tunneme kaasa Siirile, Krisile ja Kirkele abikaasa ja isa

Agu Keemu

Tarmo Leinatamme

Südamlik kaastunne lähedastele.

Perekonnad Napp ja Ojamaa

kaotuse puhul.

Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon

Leiname rõõmsameelset ja töökat naabrimeest

Avaldame sügavat kaastunnet Ivari perele ja tema lähedastele kalli

Ivo Dubolazovi

Ivan Dubolazovit

Ivan Dubolazovit

surma puhul.

Leeni, Lembit ja Helgi peredega

Avaldame kaastunnet omastele.

Tõnu Soomre ning Tiiu ja Peeter Mansberg

Südamlik kaastunne Ivarile ja Küllile lastega isa, äia ja vanaisa

Südamlik kaastunne Ene ja Erko peredele kalli isa, vanaisa ja vanavanaisa

Ivan Dubolazovi

kaotuse puhul.

Anton Lauli

Kolleegid TTÜ infotehnoloogia osakonnast

Töökaaslased Ronex-ist

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga-väga valus. (J. Tätte) Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis

Haida Pihel

25. III 1927 – 18. X 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 24. skp. kell 14 Tallinna Pärnamäe krematooriumis.

Avaldame kaastunnet Junele perega kalli ema, vanaema

Mälestame kallist õemeest ja ristiisa.

Sügav kaastunne Liidele, Ervini ja Ivari perele.

Volli ja Valli perega

Vilma Kobli

kaotuse puhul.

Kolleegid aktsiaseltsist Uninaks

Avaldame kaastunnet Üllele perega isa, äia ja vanaisa

surma puhul.

Sõbrad Konguta Kapellist, Pihlakobarast ja Kavalikust

Leiname ja mälestame head kolleegi.

Südamlik kaastunne omastele.

Ivo Dubolazovile

Kõik elav siin ilmas muutub ja kaob, kuid mälestus jääb meiega.

22. X 1924 – 5. V 2011

Alma Kadastik

Kaastunne lesele ja poegadele peredega.

Liina ja Jaanus

Mis tulema peab – see tuleb.

Kellel saab otsa aeg – see läheb.

Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Elve Reitsniku

Sügav kummardus alati rõõmsameelsele ja sõbralikule

surma puhul.

kaotuse puhul.

Rühmakaaslased Savid

Raimo Riivese

Nii tühjaks jäi kodu, nii kurvaks sai hing ...

Harriet Tanki Avaldame sügavat kaastunnet poeg Kaarlile abikaasaga. Õde Aime ja Aarne perega

Mälestame oma kauaaegset töötajat

Leiger Lambingut

Südamlik kaastunne Triinule ja Heikole armsa isa ja äia

Rein Valgma surma puhul.

Perekonnad Paatsi ja Tapfer

Avaldame kaastunnet Andrusele perega kalli

Annelii Pintmanni

Soe sügistuul võttis sul käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda.

Elve Reitsnik

(neiuna Viiar) 17. X 1945 – 18. X 2014

Mälestavad Räpina kursusekaaslased ja kursusejuhendaja.

Avaldame kaastunnet omastele.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Ina Vares

8. IV 1931 – 18. X 2014

Leinab perekond. Ärasaatmine 25. skp. kell 12 Raadi kalmistul perekonna hauaplatsil.

Avaldame sügavat kaastunnet Riho Saarele kalli isa

Andres Saare

surma puhul. Perekonnad Hallik, Liblik, Kariler, Ostra

surma puhul.

Tallinna Ühisgümnaasiumi 6.a klass ja klassijuhataja

Mälestuste päiksekullas jääb ta ikka teiega ...

Avaldame sügavat kaastunnet Artur Suzikule ema

Elve Reitsnik

Ella Suziku

surma puhul.

Naruskbergide suguvõsa

Avaldame kaastunnet kolleeg June Kaaverile armsa ema lahkumise puhul. Konguta kooli pere

surma puhul.

NATO CCD COE meeskond

Andres Korotkov

Südamlik kaastunne Maretile, Arvile ning Hannale tütre ja ema

Raimo Riives

Südamlik kaastunne Leidale kalli poja kaotuse puhul.

Tiina ja Priit lastega

Hedvig Leoli kaotuse puhul.

Naabrid Meeri ja Arno lastega

Südamlik kaastunne Üllele, Ülole, Raunole ja Reiole isa, äia ja vanaisa kaotuse puhul. Ülle ja Tenno

Siiras kaastunne Kärdile ja Triinule peredega kalli ema ja vanaema

Avaldame kaastunnet Leida Korotkovale poja

Avaldame kaastunnet Hellele ja Üllele peredega kalli ema, ämma ja vanaema

Südamlik kaastunne Üllele perega armsa isa, vanaisa ja äia

Kallid Kärt ja Triin perekondadega.

Sügav kaastunne ema

19. IV 1956 – 18. X 2014

Ene Tääkeri kaotuse puhul.

Reet ja Tõnu Kauba perega

Alfred Eksi

Andres Korotkovi

Hilda Lepassalu

Raimo Riivese

Ene Tääkeri

surma puhul.

Tiit, Urmas, Gilbert, Birgit peredega

surma puhul.

Neeme ja Ilmar peredega

surma puhul.

Jaan ja Karin peredega

surma puhul.

Enela, Lea, Jüri peredega ja Aino

surma puhul.

Ahti, Aili ja Anne

kaotuse puhul.

Toomas ja Ülle Sildmäe

Mälestame ja avaldame kaastunnet Eliidele abikaasa, Ivarile ja Ervinile isa

Sügav kaastunne Rita Riisenbergile ema

Sügav kaastunne Endole ja Erkile isa

Mälestame kauaaegset majaelanikku

Sügav kaastunne Üllele perega kalli isa, äia ja vanaisa

Südamlik kaastunne Eve Vadile isa

Ivan Dubolazovi

Ester Kado

Hugo Vadi

surma puhul.

Kaubamaja AS Kodu- ja Lastemaailm

Südamlik kaastunne lastele peredega.

Majanaabrid Pärna 4

Raimo Riivese

surma puhul.

Maie, Marje, Gunnar, Tanel ja Jesper

surma puhul.

Töökaaslased AS-ist Kiirkandur Ärasaatmine 25. skp. kell 14 kodus Kõo külas Viljandimaal.

kaotuse puhul.

OÜ Primus Eesti kollektiiv

surma puhul. Ülikoolikaaslased Kaunase päevilt

Südamlik kaastunne Ivarile kalli isa

Kauaaegset kaastöötajat

Aleksander Kärkkänen

Südamlik kaastunne kolleeg Jaan Metsaveerule ja tema perele kali

Südamlik kaastunne Ülle Kiisale isa

Südamlik kaastunne perekond Valgmäele kalli tütrekese ja õe

Ivan Dubolazovi 23. III 1934 – 18. X 2014

surma puhul.

Lõuna prefektuur

Ester Kado

mälestavad ja avaldavad kaastunnet omastele Mall, Salme, Aino, Evi, Diana ja Linda Tartu rajooni San-epid. Jaama päevilt

Lembit Kuke

23. IX 1926 – 22. X 2013

Mälestame kallist abikaasat, isa ja vanaisa 88. sünniaastapäeval ja esimesel surma-aastapäeval.

Lesk ja lapsed peredega

Lembit Luike

Aino Metsaveeru kaotuse puhul.

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikainstituudi pere

Avaldame kaastunnet Väino Miilile kalli ema

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Laine Miili kaotuse puhul.

Marama farmi kollektiiv Südamlik kaastunne Svetlanale ja Niinale peredega kalli isa, äia ja vanaisa

Leonid Petžnikovski surma puhul. Kolleegid EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudist

Raimo Riivese

Mai Valgmäe

kaotuse puhul.

AS Munkfors Saed

surma puhul. Perekond Ruus, Helgi, Valli, Marta, Kalle, Aili, Leonid

Märt Saar

Avaldame siirast kaastunnet kolleegile Eerika Zirgile armsa isa

Avaldame sügavat kaastunnet Meelisele isa kaotuse puhul.

Valdek, Sirje, Heli, Heiki, Raimond ja Ülle

Sügav kaastunne Mairele kalli isa

Märt Saare kaotuse puhul.

Elleri muusikakooli pere

Enn Vijari kaotuse puhul.

Omniva

Mälestame kallist tädi

Linda Voolarit Avaldame kaastunnet lastele ema surma puhul.

Vaike ja Virve peredega

24 || TÄNA || POSTIMEES, 22. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB, MILLISTE SÕNADEGA RAHANDUSMINISTER PARLAMENDILE TULEVA AASTA EELARVE ÜLE ANNAB.

NIMEPÄEV: JAANUS, JAANO, HANNUS, HANNO, ANNUS, DELIA Joosep Toim 89, endine korvpallur Helle-Reet Paris 75, maalikunstnik Piret Saluri 71, tõlkija ja ajakirjanik Tiit Nuudi 65, majandus- ja sporditegelane Arno Almann 64, EBSi rektor Rein Toomla (pildil) 63, politoloog Enn Lust 58, keemik, akadeemik

Raske pinnasetihendusrull lõhkus teepiirded Esmaspäeva pärastlõunal paiskus Pärnus Papiniidu tänava ja Liivi tee ristmikul haagiselt maha 11 tonni kaaluv pinnasetihendusrull, lõhkudes teepiiret ja liiklusmärke (pildil). Õnnetus juhtus, kui haagisega veok tegi pööret Papiniidu tänavalt Papiniidu sillale ja pöörde tegemisel murdus teetöömasina kinnituskett, mistõttu see haagiselt maha paiskus.

OÜ Nurme Teedeehitus transpordijuhataja Kaido Kivi sõnul õnnetuses keegi kannatada ei saanud. «Teepiirded ja liiklusmärgid lähevad taastamisele, pinnasetihendusrullil tuleb remontida rehv,» ütles ta. Pärnu Postimees

Tarvastu on suurim seakatku leiupaik Sigade Aafrika katku veebilehe www.seakatk.ee andmetel on Eestis avastatud 25 nakatunud siga, neist 19 Viljandimaal Tarvastu vallas.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul on katkuleiud jäänud taudistunud alale, mis on kaheksa kilomeetri raadiusega ring seakatku leiukohast. Kui varem võisid jahimehed pidada aju- ja koerajahti Mustlast põhja pool, siis 11. oktoobril avaldati Euroopa Komisjoni rakendusotsus, millega keelati ulukite ajujaht ja jaht koertega kogu Tarvastu, Karksi, Halliste, Abja ja endise Paistu valla maal. Sakala

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» KIRJUTAB, KUIDAS MOOD MÕJUTAB VOODIPESU MÜÜKI.

Marian Männi 29, uudistetoimetuse reporter

EUROOPA

Kõrgrõhuala servaalal

TALLINN +2

KÄRDLA +2 HAAPSALU +2

helve meitern

ilmateenistuse sünoptik

NARVA 0

RAKVERE 0

PAIDE 0

Lähipäeviks jääme kõrgrõhuala servaalale, kus puhub üsna tugev idakaare tuul. Ilm on enaTARTU masti sajuta, kuid hoolimata PÄRNU VILJANDI +1 +2 kõrgrõhkkonnast võib põhja+1 KURESSAARE rannikul siiski esineda kohati +3 lörtsi ja lumehooge. Õhutemperatuur on languses. Kui täna päeval tõuseb õhutemperatuur veel VÕRU veidi nullist kõrgemale, siis homVALGA 0 +2 me näitab kraadiklaas sisemaal mitmel pool väheseid miinuskraaKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS de ka päevasel ajal.

Täna on vähese ja vahelduva pilNeljapäev, 23.10 Reede, 24.10 Laupäev, 25.10 visusega olulise sajuta ilm. Puhub Tallinn –4/0 –5/+1 –1/+4 kirde- ja idatuul 5–12 m/s, rannikul Tartu –5/–1 –7/0 –4/+2 puhanguti 16 m/s, saartel ida- ja Narva –7/–1 –8/0 –2/+2 kagutuul 7–13, puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur on 0–3 kraadi.

Pärnu –4/0 –6/+1 –2/+4 Kuressaare 0/+2 0/+3 +1/+4

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

2m 5–1

/s

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: ants liigus / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

tõuseb 8.16 8.05 8.23

loojub 17.54 17.50 18.04

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

+13,9 kraadi (1989) –8,8 kraadi (1882) +14,2 kraadi (1909) –13,8 kraadi (2002)

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

KUUFAASID 15. oktoober 22.12 24. oktoober 00.57 13. oktoober 4.48 7. november 00.23

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+12 +22 +21 +19 +11 +8 +9 +12 +8 +20 +13 +1 +13 +14 +27 +12 +13 +23 +3 +19 –4 +6 +14 –1 +8 +4 +2 +19 +20 +5 +13 +9 +3 +9 +32 +25 +31 +28 +23 +29 +27 +37 +14 +18 +20 +20

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 22. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Kassid ja haid (Inglise 2011) 09 45 Üks tegu: Kuulamine 55 Terevisioon* 11 55 Mehed ja mõrrad, 5/8* 12 25 Tummahammas keset toomepuid.

Andres Ehin (ETV 1990) 50 NO99 Kunstikool* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 7* 30 Isa Brown: Tapalava vari (Inglise 2014)* 15 15 Maahommik* 16 00 Holby City haigla: Tagajärjed 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin: Kassid ja haid (Inglise 2011)* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Foorum 22 30 Võimu kants, 4/10: Sada päeva (Taani 2010) 23 30 Ringvaade* 00 35 Holby City haigla: Tagajärjed* 01 38 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Saxana ja imede leksikon. Film 10 35 Ringvaade* 11 40 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 8/10* 12 05 AegRuum. Viimase põlvkonna Maa, 3/3: Toit, tuli ja vesi* 55 Heategevuskontsert Eestist Ukrainale* 14 30 Hakan ja kõnelev kilpkonn.* Film 15 45 Tiiger Engelbert 55 Lotte (Eesti 2000) 16 00 Lastetuba* 15 Cedric 25 Indiaanipoiss Yakari 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Tulnukad 18 00 Väike prints 20 Maša ja karu 30 Lastetuba 45 Džungliraamat 55 Kosmoselendurid 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Meie inimesed 25 Kapital* 50 Minuscule 21 00 BFM esitleb. lyhikas: Sellouts 20 BFM esitleb. lyhikas: Kitsas on 30 Maailma kino: Armastus (Amour, Austria-PrantsuseSaksa 2012). Draama 23 30 Võitluse otsustav aasta (Saksa 2011) 01 25 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Sõber Joey* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 31* 10 00 Taltsutamatu süda, 85* 11 00 Viimane võmm* 12 00 Radar* 13 00 Krimi* 30 Tuhat ja üks ööd, 74-75 15 25 Lastega kodus: Beebiarmastus 16 00 Küladetektiivid, 107: Fissleri põgenemine 17 00 Taltsutamatu süda, 86 18 00 Keelatud armastus, 32 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Saladused 30 Pilvede all 22 30 C-Komando 23 00 Rizzoli ja Isles: Külm kui jää 00 00 Charlie inglid: Kuninglikud inglid 55 Pan Am: Ootamatu väljalend 01 40 Vampiiripäevikud: Jäneseurg 02 25 Krimi* 50 Rooli võim* 03 15 Reporter* 04 05 Lemmikretseptid* 40 Küladetektiivid, 107: Fissleri põgenemine* 05 25 Doktor Oz: Doktor Ozi soovitatud alternatiivravi

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 107* 08 55 Südameasi 4, 12* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Kaua võib! * 12 10 Suletud uste taga 6, 8: Tütar nagu hulluks läinud* 13 15 Padjaklubi 2, 6: Hõbekõri* 14 15 Seitsmes taevas 1, 17: Valikud 15 15 Vaprad ja ilusad, 6841 50 Armastuse pisarad, 108 16 50 Kirgede torm, 1957 17 55 Südameasi 4, 13: Kallaletung 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Naistevahetus, 8 21 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 44 22 30 Kättemaks 3, 8: Saladuskate 23 30 Top Gear 19, 4 00 35 Firma 1, 19 01 30 Uus normaalsus 1, 4: Obama mamma 02 00 Louie 2, 9 30 Naistevahetus, 8* 03 20 Võimalik vaid Venemaal* 45 Top Gear 19, 4* 04 40 Seitsmesed uudised 05 30 Selline on elu!: Ema, ole ometi minu üle uhke!

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 23 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 743 09 05 Emmerdale, 65-66 10 05 Küladetektiivid: Surm tuleb lennates 55 Süütu süüdlane, 77 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 73* 30 Uus võimalus, 74* 13 00 Doktor Oz, 688: Takso alla jäänud turisti lugu* 14 00 Kadunud: Tim Carney* 15 00 Ebatavalised kahtlusalused, 5: Armastajad ja valetajad* 16 00 Kodutunne* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz, 689: Mida peab teadma südamehaiguste kohta?

19 00 Uus võimalus, 75 30 Uus võimalus, 76 20 00 Naabriplika: Pulmad 21 00 Vanapiigad (USA 2012). Komöödia 22 50 Soovitused iseendale, 11/15 23 00 Näpud põhjas, 38/48: Liiga vähe und 30 Sõbrad, 38 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada 02 30 Küladetektiivid* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane* 45 Reporter*

06 30 Kuldvillak* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 30: Stocki viimane juurdlus* 09 20 Conan, 275* 10 10 Näljased meremehed, 26/50: Guersney, I* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 14/86: Metropolise iidid* 14 25 Knight Rider, 15/18: Võitlusrüütel* 15 15 Näljased meremehed, 27/50: Guersney, 2 16 15 Komissar Rex, 31: Surmasõit 17 10 Supermani uued seiklused, 15: Leidlaps 18 05 Knight Rider, 16/18: Lendav rüütel 19 00 Tuvikesed, 135: Al omadega põhjas* 30 Tuvikesed, 136: Suur armastus* 20 00 Krimi 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest, 25* 30 Elav märklaud: Viimane töö 22 30 Punker 23 30 Conan, 276 00 20 Kaks ja pool meest, 26: Naudi küüslaugupalle 45 Tuvikesed, 137: Naistejahil 01 10 Tuvikesed, 138: Chicago veinipidu 35 Südamelt ära, 47 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kalamehejutud 5 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 6 16 00 Kutsuge Cobra 11 9, 11: Jahil 17 00 NCIS kriminalistid: 8, 9: Kodused vaenlased 18 00 Perepea 10, 21: 10, 20: See on lõks!* 30 Simpsonid 7, 18* 19 00 Suure paugu teooria 4, 10-11: Tulnukaparasiidi hüpotees; Superkangelaste taasühendus 20 00 Perepea 11, 1: Lotopalavik 30 Simpsonid 7, 19: Kala nimega Selma 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 OTSE: Euroopa jalgpalli Meistrite liiga.

Kohtuvad: Liverpool FC – Real Madrid CF 23 30 Euroopa pokkeriturnee 00 30 Suure paugu teooria 4, 10-11* 01 30 Tenerife, 6* 02 20 Kõige naljakamad koduvideod* 45 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 7/33* 45 Kas tohib?* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Mõtleme taas* 11 00 Poolkuu Igor Gräziniga* 30 Arvutitark* 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Pillimeeste klubi* 13 30 Kinnisvaraveeb 16 00 Mõtleme taas* 30 Poolkuu Igor Gräziniga* 17 00 LV pressikonverents* 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 8/33 19 00 Täna. Uudised 30 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Liivakell 22 00 Inimese mõõde 45 Kuulivest (USASaksa-Austria 2007).

Mängufilm 00 15 Meedia keskpunkt* 45 Täna. Uudised* 01 15 Täna +* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Margit Kilumets 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Ööliblikas, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Reporteritund.

Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Beethoveni sõber 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Ahjualune* 01 00 Huvitaja* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Joosep Sang 09 30 Jutujärg.

Hommikueine Tiffany juures, 3 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik.

11 05 Album. Anna Prohaska. Deutsche Grammophoni debütant, sopran Anna Prohaska on mullu ilmunud albumile “Enchanted Forest” kogunud müütidel ja muinasjuttudel põhineva laiaulatusliku barokkkava, mida ta esitab koos ansambliga Arcangelo Jonathan Coheni juhatusel.

12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla.

Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Teatriluup.

Teatrijuttudega on stuudios Keiu Virro.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Simon Rattle.

Esinevad Berliini Filharmoonikud Sir Simon Rattle juhatusel.

21 00 Eesti interpreedid.

Hugo Lepnurm 100, 2* 22 05 Fantaasia. Tiit Kusnets 00 05 Nokturn