Postimees 23 07 2014 by Postimees

ÕNNIS ÕRU EESTI VAESEIMA VALLA ELANIKUD TUNNEVAD END RIKKANA. MAJANDUS LK 8–9

LENNUKATASTROOF Euroopa Liidu välisministrid peaksid Brüsselis kokku leppima vähemalt selles, et lõpetatakse relvade müük Venemaale. JUHTKIRI LK 2 VÄLISMAA LK 10

SPORT JA SÕDA Donetski jalgpalliklubi võõrmängijad põgenesid Ukrainast, korvpalliklubi ei tule Euroliigasse mängima ja hokiliiga peab kodumänge Slovakkias.

TERVIS

Laps ei tee hambaarsti juures suud lahti? Maksa 10 eurot! LK 17

SPORT LK 14

www.postimees.ee Hollandi ajakirjanik

ARVAMUS LK 11

Vaata uuenenud Ilmajaama

ARNOUT BROUWERS: Kreml loodab, et Euroopa poliitikud eiravad vastikut tõde: nende majanduspartner on valla päästnud sõja.

KOLMAPÄEV, 23. JUULI 2014 • NR 169 (7160) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 884 • LUGEJAID 201 000

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 23. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Euroopa peab end kokku võtma

Oodake realistlikult Käes on suurepärane hetk, vältimaks viie aasta pärast kahetsusväärset olukorda, kus kuus Eesti eurosaadikut on murdnud kogu aja kõvasti tööd ja avalikkus veendunud, et nad on vaid mõttetud mölakad, kes saavad hirmsat raha – arvestades ka lennupiletite hinda, mida saadik ei näe küll muul moel kui esmaspäeva hommikul kell kuus Läti õhuruumis plasttaldrikult halle palle järades ja neljapäeva õhtul kojujõudmise asemel ootamatult Frankfurti streigi- või tormilõksu jäädes. Esiteks tuleks seada realistlikud ootused sellele, mida meie nelja poliitilise jõu vahel jagatud kuuik 751 kolleegi seas suudab. Europarlamendi mõjukaimas fraktsioonis – Euroopa Rahvaerakonnas – ihuüksi Eesti rahvusdelegatsiooni moodustava Tunne Kelami koht väliskomisjonis on muljetavaldav. Selle ukse taha on jäetud ka suurte liikmesriikide endisi välisministreid. Isegi veel muljetavaldavam on europarlamendis debüteeriva Marju Lauristini valimine mõjukuselt teise, sotside fraktsiooni asepresidendiks. Eesti delegatsiooni kaks vanemat liiget on keeranud oma pika kogemuse ilmselgeks plussiks – nad mitte ainult ei tõesta, et korras tervisega inimese puhul pole iga probleem, vaid on tõenäoliselt kõige mõjukamad Eesti eurosaadikud. Samas näib ka ülejäänud nelja komisjonivalik suurepäraselt üksteist täiendavat ja loodetavasti suudavad nad Eesti hääle ja huvid kuuldavaks teha. Teiseks, tuleb anda aru, et suur osa heast tööst – mitte ainult kuluaarides, vaid ka komisjonides – pole avalikkusele märgatav. Ühe sõna mõnda resolutsiooni või raportisse, või sealt välja, saamine võib nõuda suuri pingutusi, tähendada sisuliselt palju, aga ühtlasi olla lehepealkirja seisukohast totaalselt ebaatraktiivne.

Kui Euroopa tegime me minimaalselt vajalikust palju vähem, et Venemaa käitumist igas selle kriisi faasis mõjutada,» ütles Poola välisminister Radek Sikorski ühes äsjases intervjuus. Tema sõnul pidanuks Euroopa näitama üles solidaarsust Ukrainaga juba eelmisel aastal, võib-olla oleks siis õnnestunud eskalatsiooni vältida. Eilne Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, üksikud päevad pärast Malaisia reisilennuki tragöödiat IdaUkrainas, ei andnud selgust, et isegi nüüd oleks Vana Maailm täielikult üles ärganud. Ametlik sõnum kohtumiselt oli see, et võeti suund Venemaa suhtes piirangute laiendamiseks. Konkreetseid otsuseid eile aga ei tulnud. Uusi ettepanekuid sanktsioonide laiendamiseks oodatakse homseks. Kuid meeleolud kogunemise ümber ei luba eeldada, et sõnadest palju kaugemale jõutakse. Arutatud on küll ka relvamüügipiiranguid, kuid sa-

mas on Prantsusmaa teadaolevalt valmis Mistrali laevatehinguga rõõmsalt edasi minema. Venemaa on esimese laeva eest juba rahagi ära maksnud, ning Prantsuse vasakpoolne president François Hollande ei näe varianti, et nüüd veel see kaup saaks katki jääda. Peaks olema üheselt selge, et igasugune lääne relvastuse või sõjaotstarbeliselt kasutust leidva tehnika müük ja üleandmine Venemaale tuleb seisata kohe, kui seda veel tehtud ei ole. Riik, kes ohustab oma rahumeelseid naabreid, kes toetab ja varustab teises Euroopa riigis seadusliku võimu vastu relva tõstnud bandiite, ei saa ju samal ajal olla kaitse- ja julgeolekukoostöö usaldusväärne partner. Vähim, mida Euroopa Liidu maad peaksid kiiremas korras kokku leppima, on Venemaale relvastuse eksportimise keeld. Prantsusmaa Mistrali tehing on selles olukorras mitte ainult kohatu, vaid ka täielikult moraalivaba. Ei ole mingisugust garantiid, et Venemaa ei kasuta neid laevu tulevikus Ukraina, Gruusia või mõne oma teise naaberriigi vastu, kus Putini režiim võib pida-

da vajalikuks jõudu kasutada. Sealhulgas ei paranda nüüdisaegsete sõjalaevade tarnimine Venemaale sugugi ka Eesti julgeolekut, kelle sõdurid praegu prantslastega õlg õla kõrval üritavad Kesk-Aafrika Vabariigis kohalikele elanikele rahulikku elu tagada.

JUHTMÕTE Vähim, mida Euroopa Liidu maad peaksid kiiremas korras kokku leppima, on Venemaale relvastuse eksportimise keeld.

LK 10

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Riigikogu liikmeks peaksid saama inimesed 35–40 pluss. Inimene peab saama enesele eelnevalt ka ettekujutuse, milline on reaalne elu. Reaalne elu pole poliitnõuniku elu.

Eesti delegatsiooni kaks vanemat liiget on keeranud oma pika kogemuse ilmselgeks plussiks – nad on tõenäoliselt kõige mõjukamad Eesti eurosaadikud.

Riigikogu liige Ene Ergma (IRL), PM 21.07

Kolmandaks, kogu see süsteem on siiski pisut bütsantslik, üksiku saadiku võimalusi midagi teha – näiteks kirjutada raportit – piiravad veel mitmed tema isikuvälised faktorid: näiteks tema parteipere tähtsus, sisemine dünaamika ja suhtestumine teistega. Arvestades et enamik meie saadikuist on Brüsseli-Strasbourgi elu saanud maitsta vaid kuu aega, on igati aus neile alguses jätta mõnevõrra aega kohaneda euromängu reeglite ja nüanssidega. Neljandaks, nähtavus siiski loeb. Prantsuse paremekstremist Marine Le Penile on ette heidetud, et ta ei osale üheski sisulises ettevõtmises ning käib kohal vaid siis, kui kaamerad töötavad. Aga kahjuks, mulje osas see töötab. Täiskogu ajal on ta alati platsis, Kremli-meelne hulljutt suus, ning ta on nähtav mitte ainult saalis, vaid ka veebiülekandes üle ilmamaa, ja tõlgituna kõigisse ELi ametlikesse keeltesse. Seda enam on iga täie aru juures oleva patrioodi püha kohus püüda samale püünele tuua võimalikult mõjusalt ka terve mõistuse hääl.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Samal ajal väitis president Putin eile Vene julgeolekunõukogu istungil, et «meie omalt poolt täidame rangelt rahvusvahelise õiguse reegleid». Putin oleks võinud eile hoopis öelda, kuidas ta kavatseb tegutseda selle nimel, et Venemaa, olles tänavu sõjaliselt okupeerinud ja endaga liitnud tüki suveräänset naaberriiki ning arendanud õõnestustööd Ida-Ukrainas, loobuks tulevikus ohustamast teiste riikide suveräänsust ja terviklikkust.

urmas nemvalts

evelyn kaldoja

Postimees 1925. aastal Seaduseelnõu ohwitseride abiellumise kohta. Sõjaminister esitas wabariigi walitsusele seaduseelnõu nooremate ohwitseride abiellumise korra kohta. Selle järgi peab abiellu astuja ohwitser aktiiw teenistuses, kes kompanii ülema ametikoha madalama palga astmelisel kohal seisab, kui ta noorem on kui 28 aastat, esitama tõendust selle kohta, et tema ise omab peale palga kindla sissetuleku wõi tema tulewane abikaasa omab waranduse, mis kindlustab sissetuleku wähemalt tema tegeliku palga ja

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

kompaniiülema palga suuruses. Ohwitser, kes eelpooltähendatud tõendusi ei suuda muretseda, wiiakse peale abiellumist reserwi. Reserwi wiimine sünnib aga ainult rahu ajal. Seaduseelnõu esitaja põhjendab tema tarwidust sellega, et tema wajaduse põhjuseks on püüe ära hoida noorte aktiiw teenistuses seiswate ohwitseride raskesse majanduslisesse kitsikusesse langemisi järelkaalumata abiellumise tagajärjel. Seaduseelnõu on wõetud walitsuse lähema koosoleku päewakorda. 23.07.1925

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 23. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eestis müüakse palju liha käest kätte

Sotsid kehtestasid valimisnimekirjale sookvoodi

Statistikaameti andmetel tarbivad eestlased liha aina vähem, mille peapõhjus on Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinnangul veiseliha kõrge hind, muutunud toitumisharjumused ja ebaseaduslik käest kätte lihamüük, mis statistikas ega maksudes ei kajastu. Liidu juhataja Sirje Potisepa (pildil) hinnangul on murettekitav, et inimesed niimoodi käest kätte liha ostavad, mõtlemata toiduohutusele. Potisepp prognoosib, et lähiajal jääb liha tarbimine suhteliselt samale tasemele, kuigi sealiha hakatakse rohkem sööma, sest see on inimestele taskukohane. majandus24.ee

Sotsiaaldemokraatide uue riigikogu valimiste korra kohaselt ei tohi ringkonnanimekirjas olla kummastki soost vähem kui 40 protsenti kandidaatidest ning erakonna esimene ja teine number peaksid olema eri soost. Üleriigilise valimisnimekirja moodustab Sotsiaaldemokraatlik Erakond selliselt, et iga kümne kandidaadi seas ei tohi kummagi soo osakaal olla alla 40 protsendi. «Ideaalis oleks muidugi täpselt pooleks, aga elus on ikka mingeid olukordi, kus täpselt pooleks välja ei mängi,» ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Indrek Saar. Iga kolmas riigikogu liige Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast on juba praegu tema sõnul naissoost.

Politoloog: Ukraina kriis vähendab Vene turistide arvu Politoloog Karmo Tüüri sõnul on Venemaalt Eestisse tulevate turistide arv seoses Ukraina sündmustega vähenemas. Esmalt takistab tema hinnangul turiste siia tulemast venemaalaste vähenenud ostujõud. «Seoses Ukraina kriisiga on Vene rubla odavnenud euro suhtes umbes 25 protsenti,» kirjutas Tüür oma blogis. Lisaks tõi ta esile, et Venemaa Eesti-lähedastel aladel elab palju jõuorganite esindajaid, kes ei saa enam siia sõita, ja esineb ka ideoloogilist vimma lääne suhtes. postimees.ee

Saare sõnul on nende erakond pakkunud välja võimaluse teha ühtse kokkuleppe alusel kõikide parteide valimisnimekirjad n-ö triibuliseks, aga koalitsioonipartner on selles küsimuses tema sõnul oluliselt konservatiivsem kui sotsid. Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke sõnul peab erakond õigeks tuua rohkem naisi poliitikasse, aga sookvootide mehaaniline kehtestamine ei ole nende arvates lahendus. «Kvootidega kaasneks naiste hulgas ebavõrdne konkurentsiolukord, kus vähendatakse nende naiste edu, kes on kvootideta palju saavutanud,» ütles Kukk ja lisas, et nõnda suurendatakse nende võimalusi, kel-

le edukust on tarvis kvootide tõttu tõsta. Samas ütles ta, et erakond kavatseb pingutada, et järgmistel riigikogu valimistel tuleks rohkem naisi nimekirjadesse kandideerima. Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu fraktsiooni aseesimees Kaia Iva ütles, et lisaks naiskandidaatide olemasolule mängib rolli ka kandidaatide asetus valimisnimekirjades, nii et «triibulised nimekirjad» on üks võimalus, kuidas naiste osakaalu riigikogus suurendada. «Nii valija kui ka meedia

Reformierakond kavatseb pingutada, et järgmistel valimistel tuleks rohkem naisi nimekirjadesse kandideerima.

pöörab üldjuhul rohkem tähelepanu nimekirja tipule,» nentis Iva. Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on nemad juba viimased neli korda moodustanud valimisteks sellised üldnimekirjad, kus naissoost ja meessoost kandidaadid vahelduvad. Seda põhimõtet kavatsetakse jätkata ka järgmise aasta riigikogu valimistel. «Vähemalt nimekirja esimene ots, esimesed 20 kindlasti,» täpsustas Toobal. Üleeile saatis võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper välja pressiteate, kus kutsus erakondi üles naiste osakaalu valimisnimekirjades suurendama ja nende positsiooni tõstma. postimees.ee

2100

tööõnnetust juhtus esimesel poolaastal, neist kümme lõppes surmaga.

Eestlane tuli teiseks üleilmsel informaatikaolümpiaadil Tänavu kevadel Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi lõpetanud Oliver-Matis Lill võitis Taiwanil Taipeis toimunud rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil hõbemedali. Olümpiaadil võtsid omavahel mõõtu 311 võistlejat 81 riigist, teatas Tartu Ülikool. Informaatikaolümpiaadil esindasid Eestit lisaks Oliver-Matis Lillele Tallinna reaalkooli õpilane Andres Unt ning Simmo Saan ja Siim Sammul Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumist. BNS

Vabaühendused tahavad loomatsirkuste keelamist Kokku 16 organisatsiooni ja vabaühendust on allkirjastanud loomade eestkoste organisatsiooni Loomuse algatatud manifesti, milles soovitakse keelata Eestis karusloomafarmid ja loomatsirkused. Karusnaha saamise eesmärgil peetavate loomade farmid tuleks keelata kõige rohkem kümneaastase üleminekuajaga. Loomade kasutamine tsirkustes tuleks keelustada aastase üleminekuajaga. BNS

Eestlased jäid piiril vahele varastatud autodega Saksa ja Poola politsei ühispatrull pidas nädalavahetusel Saksa Poola piiril kinni 31-aastase ja 43-aastase eestlase, kes olid kahe varastatud Hispaania numbrimärkidega BMW maasturiga teel Poola suunas, kirjutas Berliner Morgenpost. postimees.ee

Saksamaalt varastatud Mercedes tabati piiripunktis Luhamaa piiripunktis peeti esmaspäeva hommikul kinni Eestist Venemaale teel olnud sõiduauto MercedesBenz, mis oli varastatud Saksamaalt. Auto paigutati piiripunkti arestiplatsile ja selle juht läks Venemaale jalgsi. ERR Uudised

Postimees.ee küsitlus Kas oled käinud alkoholi tarvitanuna ujumas? Ei, mitte kunagi

Jah, sageli

50%

8147 vastajat

41% Jah, üksikutel kordadel

Kadunud laste ema (pildil kirjus kleidis) palvel kogunes eile hommikul rohkelt inimesi lapsi otsima. Õnneks leiti nad peagi tervena.

foto: sergei stepanov / npa

HARV SÜÜDISTUS. Naise suhtes, kelle juures terveks ööks kadunuks jäänud õde ja vend olid, on algatatud kriminaalmenetlus.

Lapsed leiti üles vihje peale marian männi reporter

de ja vend, kes e sm a s p äe v a õhtul KohtlaJärvel mänguväljakult koju ei jõudnud, leiti järgmisel hommikul kõrvalmajast, kus nad ööbisid ühe naisterahva korteris, kelle suhtes nüüd on algatatud kriminaalmenetlus paragrahvi järgi, mis käsitleb võõra lapse hõivamist. Viieaastane Anastassia ja tema seitsmeaastane vend Sergei leiti eile hommikul kell kümme vanema naise juurest, kellel varem pole politseiga kokkupuudet olnud. «Me ei saa praegu kahjuks välja öelda, kas ta hoidis lapsi jõuga kin-

ni – seda selgitab kriminaalmenetlus,» lausus Ida prefektuuri operatiivjuht Joel Alla ERRi raadiouudistele. Anastassia ja Sergei mängisid üleeile õhtul sadakonna meetri kaugusel kodust, majadevahelises hoovis asuval mänguväljakul. Laste ema muutus rahutuks pärast seda, kui õde ja vend polnud õhtul kella poole üheksaks koju tagasi tulnud, nagu oli kokku lepitud. Ta otsis neid kõigepealt sugulaste ja tuttavate juurest ning kui see tulemust ei andnud, teavitas seejärel politseid. Lapsed pole varem kunagi kaduma läinud. Öösel käis politsei lapsi ka lähedal asuvast metsast koertega otsimas. Samuti kaasas politsei otsingutesse kohalikud vabatahtlikud ning öö jooksul kontrolliti mahajäetud maju, pooleliolevaid ehitisi ja teisi kohti, kuhu lapsed oleksid võinud varjuda.

Eile hommikul palusid laste vanemad koguneda kõigil, kel võimalik, appi neid otsima. Umbes tund aega hiljem leiti nad aga naabermajast üles. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mari Riina Risti sõnul said nad vihje laste asukoha kohta. Politsei läks seda kontrollima ja lapsed olidki seal. Lapsed ööseks enda juurde viinud naine viidi ERRi andmeil politseisse ütlusi andma.

Võõra lapse hõivamise eest süüdi mõistmisel võib määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Võõra lapse hõivamise paragrahv, mille alusel naisterahva suhtes algatati kriminaalmenetlus, leiab Eestis üpris harva kasutust. Justiitsministeeriumi andmetel on alates 2009. aastast

algatatud selle paragrahvi järgi kriminaalmenetlus kaheksa inimese suhtes. Süüdi on selle alusel mõistetud kaks alaealist neidu, kes lühiajaliselt hõivasid vankris magava võõra lapse. Tütarlapsi karistati tingimisi üheaastase vangistusega. Eelmisel ja 2010. aastal registreeriti kaks sellist juhtu. Ülejäänud aastatel üks. 2010. ja 2011. aasta juhtumite puhul selgus uurimise käigus, et tegu polnud siiski kuriteoga. 2012. ja 2013. aastal registreeritud juhtumid on aga ikka veel uurimises. Võõra lapse hõivamist puudutav karistusseadustiku paragrahv näeb ette karistuse noorema kui 14-aastase võõra lapse salajase või avaliku äraviimise eest isiku juurest, kelle hoole all laps seaduslikul alusel viibis. Selle teo eest süüdi mõistmisel võib määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

POSTIMEES, 23. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Seakatk on jõudnud Eesti piirile

UUS RIIGIKAITSESEADUS. Eelnõu eesmärk on muuta Eesti riigikaitse tänapäevaseks ning tagada riigi juhtimine selgete käsuliinidega.

Peaminister hakkab sõjaajal riiki juhtima

Aprilli lõpus saabusid Ämari lennuväebaasi Taani hävitajad ja siis käis nendega tutvumas ka peaminister Taavi Rõivas.

kaspar jõgeva reporter

ooskõlastusele saadetud riigikaitseseaduse eelnõu koondab juhthoovad peaministri kätte. Praegu kehtivaid riigikaitse aluseid peetakse ajale jalgu jäänuks ja võrreldakse lausa Teise maailmasõja eelse korraldusega. Peaminister Taavi Rõivas juhtis eelnõust kõneledes tähelepanu sellele, et Venemaa tegevus 2007. aastal Gruusia ja nüüd Ukraina vastu näitab üht – kiire reageerimine on tähtis. Kas ta oleks valmis riiki juhtima ka sõjaolukorras? Rõivas jättis küsimusele praegu vastama, viidates sellele, et see pole praegu asjakohane, kuna uus seadus hakkab parimal juhul kehtima 2016. aastast, ja selleks ajaks on ametis juba uus valitsus. Rõivase hinnangul võimaldavad praegu kehtivad seadused viia küll mobilisatsiooni läbi, kuid õiguslik olukord vajab siiski täiustamist. Endine kaitseväe juhataja erukindral Ants Laaneots on teisel arvamusel. «De jure ei saa täna mobilisatsiooni läbi viia,» ütles ta. Erukindrali sõnul on võimu koondamine peaministri ja valitsuse kätte loogiline. Seaduses määratud juhisteta võiks peata olukord aga kergelt tekkida. Kaitseminister Sven Mik-

ser nimetab riigikaitseseaduse eelnõu Eesti riigi koospüsimise seaduseks. Viimast põhjusel, et praegune riigikaitsekorraldus pärineb 1990. aastate algusest ning kehtiv kord loodi ajal, mil Eesti ei kuulunud veel NATOsse. Juba 2010. aastal võeti vastu riigikaitsestrateegia, uus seaduseelnõu on jätk sellele dokumendile. Eelnõu eesmärk on tagada riigi juhtimine selgete käsuliinidega nii rahu- kui ka sõjaajal. Nähtavaid samme selleks astutakse ka praegu – augustist asub peaministri julgeolekunõunikuna tööle Kadri Peeters, kes on kogenud spetsialist, ja teenib praegu leiba NATO peamajas Brüsselis. Muu hulgas on Peeters end täiendanud NATO koolis Oberammergaus ning tal on reservohvitseri paberid. Eelnõu kohaselt toimuks riigijuhtimine sõjaajal järgmiselt: riiki juhib valitsus, keda nõustab julgeolekukomisjon; julgeolekukomisjoni omakorda juhib peaminister. Seega suureneb valitsusjuhi roll märgatavalt. Komisjoni teenindab riigikantselei, kes tegeleb ohuhinnangute kogumise ja riigikaitset puudutava teabe haldamisega. Riigikantselei peab informeerima presidenti, riigikogu esimeest, valitsusasutusi ja riigikogu komisjone. Laaneots juhtis tähelepanu sellele, et praegu kehtivate seaduste kohaselt on riigikaitse nõrgim lüli üleminek juhtimisele sõja ajal. Osalt leevendab uus eelnõu olukorda, sest üleminek riigi rahuaegselt juhtimiselt selle juhtimisele sõja ajal ei eelda enam võimu ümberjaotamist. Samas tuleks Laaneot-

sa hinnangul määrata detailselt ka erasektori kohustused. Näiteks Soomel on selleks üksikasjalik plaan, Eestil mitte. Kooskõlastamisele läinud riigikaitseseaduse eelnõu on samm Soome süsteemi poole, mis võimaldab ka tsiviilasutusi juhtida sõjaolukorrast lähtuvalt. Praegune eelnõu näeb ette, et ministeeriumid ja riigiasutused saavad sõjaajaks täpsema tegevuskava. Edaspidi tegeletakse ka erasektorisse kuuluvate organisatsioonide kohustuste määramisega – seda saab teha, toetudes eelnõu paragrahvile 49. Samale seadusepügalale tuginedes koostab valitsus riigikaitseliste ametikohtade loetelu, mis võib muu-

foto: mihkel maripuu

tuda suurema kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Peeter Kuimet selgitas, et reserv väelaste puhul tuleb arvestada nende kasutegurit. «Eesti Energia peaks ka sõjaajal energiavõrku töös hoidma. Seega võib võrguoperaatori ametikohal töötav isik olla riigikaitsele olulisem kui näiteks kuulipilduri abi,» rääkis ta. Sellest hinnangust tulenevalt ei peaks inimene rindele minema. Samas muudab eelnõu tavapärast töötamise korda, nii et harilikud puhkeajad sõja korral enam ei kehti – kui vaja, siis tuleb töötada nii päeval,

öösel kui ka riigipühadel, ületundidest ei saa kõrvale hiilida. Riigikaitseasutused saavad vajaduse korral palku ühepoolselt alandada. Muu hulgas võimaldab eelnõu määrata töökohustust. Kuimet selgitas, mida see tähendab: «Kui sõjaolukorras on vaja Maakri tänav kiiresti pommirünnaku ajal tekkinud rusudest puhastada, siis võib koristustööde juht astuda Postimehe toimetusse ja nõuda peatoimetajalt, et ta annaks 20 töötajat neljaks tunniks tema käsutusse tänavat koristama. Sellisel juhul määrab peatoimetaja inimesed ja annab nad neljaks tunniks koristustööde juhi käsutusse.»

Reinsalu: loodan riigikogu ladusale koostööle Eelmise valitsuse kaitseministri Urmas Reinsalu (pildil) initsiatiivist alguse saanud uus riigikaitseseadus peaks kriisi- või sõjaolukorras vähendama bürokraatiat ja aitama ohu korral senisest tõhusamalt tegutseda. Mida uus riigikaitseseadus reaalselt muudab? Mis on selle eelnõu peamine eesmärk?

Põhiline eesmärk on see, et rahuaja olukord ja kriisiolukord – olgu siis tegemist sõjalise kriisiga või erakorralisest olukorrast tingitud kriisiga –, et need

olukorrad oleks riigikaitse seisukohast võimalikult sarnased. Kui on üleminekufaas rahuolukorrast kriisi, siis tegelikult tänapäeval on aega väga vähe ja süsteem peab seetõttu olema üles ehitatud võimalikult sarnaselt. See on filosoofiliselt kõige olulisem muudatus: muuta olemasolevat rahuaja ja sõjaaja riigikaitseseadust, viia nad kokku. Ja teine keskne teemade ring annab vastuse reale küsimustele, kuidas toimub tõrgeteta riigikaitse juhtimine. Ennekõike koonda-

des valitsuskabinetis kogu riigikaitse vastutuse peaministrile. Vaadates praegust kriisis maailma ja Eestit selle sees – sobitub see seadus olukorraga, on ajakohane ja tarvilik?

Väga tarvilik. Kõik viimased kriisid, alustades Vene-Gruusia sõjast ja lõpetades Ukraina sõjaga, on näidanud seda, et kriisid arenevad väga kiiresti. Rahuaja üleminekufaas kriisi- või sõjaolukorda võib toimuda väga kiiresti. Täna on meie seadusandluses vahevormid, hallid tsoonid, aga uus seadus annabki võimaluse õiguslik määratlemine ja vastu-

tuse hetk väga kiiresti paika panna. Mida vähem on bürokraatiat, seda parem tänapäeva maailmale mõeldes. Tänases situatsioonis loodan, et meie parlament menetleb seda eelnõu konsensuslikus meeles ja võtab ta veel selle koosseisu ajal vastu.

Nii kodu- kui metssigadele ohtlik Aafrika seakatk jõudis Põhja-Lätti umbes 20 kilomeetri kaugusele Eesti piirist. Ohtliku haiguse puhanguga seoses kuulutas Läti välja eriolukorra mitmes piiriäärses tsoonis. Eestiga külgnevatest aladest on eriolukord kehtestatud Aloja, Mazsalaca, Rūjiena, Naukšēni, Valka, Ape ja Alūksne piirkonnas. Lisaks on eriolukord kehtestatud veel terves reas kaugemates piirkondades. Seakatku eritsoonis asuvates seafarmides rakendab Läti veterinaariaamet ennetavaid meetmeid kuni 2018. aastani. Nii ei tohi loomi ühest farmist teise üle viia ja veterinaarinspektorid võivad anda korralduse loomade viivitamatuks hukkamiseks. Üsna Valgamaa lähedal Ērģeme omavalitsuses hukati läinud nädalavahetusel pärast laborist saadud vastust ühe väiketootja farmis 60 siga. Samuti avastati katk kahel metsseal. «See paneb väga muretsema. Oleme rakendanud kõige karmimad bioohutusreeglid, mis süsteemis üldse on,» nentis Valgamaal kahte seafarmi pidava Rakvere Farmide tootmisjuht Mati Tuvi. Tema arvates on Läti seni haiguse ohjeldamisega hästi toime tulnud, mistõttu oli ka uus puhang ehmatav. «Kardetavasti ei liikunud viirus sinna metsseaga, vaid toodi kas nakatunud söögi, sööda või transpordiga,» lausus ta. Tuvi oletusega katku leviku kohta on päri ka veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Rakvere Farmid on seakatku vältimiseks keelanud võõraste masinate sõidu farmialale ning töötajatele on seatud karmid käitumisreeglid. Inimesed ega teised loomad peale sigade katku ei nakatu. Samuti ei tee haige sea liha söömine inimesele halba. Kui katk peaks Eestisse jõudma, tuleks mõelda, mida teha metssigadega. Praegu on kaks eri arvamust: ühed ütlevad, et metssead tuleb hävitada, teised seda ei poolda. Euroopa Komisjoni otsusega pandi Eestis paika puhvertsoon, mis kehtib kogu Valgamaal, Viljandimaal Karksi vallas ja Võrumaal Urvaste, Antsla, Mõniste ning Varstu vallas. Kitsendused tähendavad muuseas, et elussigu ei tohi tsoonist välja viia. Valgamaalane/BNS

On see võimalik?

Loodan küll. Eks põhimõttelistes küsimustes, näiteks just riigikaitse juhtimise valdkonnas, poleemikat tuleb ja küllap erinevaid nüansse hakatakse välja tooma, aga loodan, et üldiselt läheb arutelu ladusalt, ja IRL toetab seda kindlasti. Tuuli Koch

Seakatk ohustab nii kodu- kui metssigu. foto: elmo riig / sakala

6 || EESTI || POSTIMEES, 23. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

HINNALINE VESI. Lumevaese talve ja kuiva suve tõttu on mitmel pool Eestis salvkaevud kuivale jäänud, viimati oli selline probleem kümme aastat tagasi.

Madalates kaevudes on hakanud vett nappima piret lakson reporter

Põhjavee tase on madal, vett kaevus ei ole,» kurtis Veronika Teder (69) Põlvamaalt Krootuse külast. «Meil on siin suvilapiirkonnas ühistu kaev, mida kasutab peale minu veel neli peret.» Seitsme meetri sügavune salvkaev on 28 aastat vana ja selle aja jooksul on vesi ainult ühel korral ära kadunud, seda umbes kümme aastat tagasi. «Kaevust võtame joogivee, tarbevesi tuleb järvest. Praegu aga on kaev kuiv ja sogane, mistõttu peame joogivee poest tooma,» rääkis Teder, kes esialgu arvas, et viga on milleski muus. «Tekkis küsimus, et kui me kaevu nii vähe kasutame, miks siis vett kätte ei saa. Arvasin, et äkki on pumba tihend läbi,» lausus ta. Naabrimees tuli asja kaema ja siis selgus, et vett pole põhjas ollagi. «Algul ei võta üldse pumpa taha, alles pärast kümmet pumpamiskorda hakkab aegamööda midagi tulema, kuid vesi on sogane, mudaga segamini,» tõdes Teder. Nüüd ripub kaevul naabrimehe pandud humoorikas silt, mis palub naabritel kaevu mitte kasutada seni, kuni Jumal paduvihma annab. Teder on rääkinud ka ümberkaudsete ela ni kega, kelle sõnul on kaevude kuivamine sel aastal üldine probleem.

Samuti pidas ta nõu kaevupuhastusfirmaga, kes pakkus lahenduseks kaevu süvendamist. «Kuna me oleme 28 aastat ilma hakkama saanud, siis sellist kallist teenust me tellima ei hakka, lihtsalt püüame kuidagi hakkama saada,» ütles ta. Naise sõnul võivad taluomanikud, kellel kogu vesi tuleb kaevust, täitsa hädas olla. Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perens kinnitas, et praegu on veetase tõesti keskmisest madalam. «Selle aasta kevadine maksimaalne veetase põhjaveeseire vaatluskaevudes oli ligi meeter sügavamal kui mullu,» nentis ta. «Seepärast võib veeprobleeme ette tulla kogu suve kestel.» 2003. aasta oli Perensi sõnul siiski ebatavalisem, sest siis oli veetase praegusest veel mitu meetrit madalam. Kaevude veetase ja kuivaksjäämine sõltub kõige enam üldisest sademehulgast ja selle aastasest jaotusest. Perens märkis, et põhjavee seisukohalt on eriti oluline kevadisest lume sulamisest tingitud veetaseme tõus, mis kestab tavaliselt märtsi lõpust aprilli alguseni ja võib ulatuda kuni paari meetrini. «Kui lund on vähe, nagu sel aastalgi, siis on ka veetaseme tõus väike,» nentis Perens. Pärast kevadist veetaseme tõusu hakkab veetase langema, mis kestab üldiselt augusti lõpust septembri alguseni. «Sel perioodil on küll üksikuid suurest sajust põhjustatud ajutisi veetaseme tõuse, kuid üldjuhul kuluvad suvised sademed aurumisele ja taimede veevajaduse rahuldamiseks,» sõnas Perens. Sügisene veetaseme tõus

kestab püsivate külmade tulekuni. Talvised sulailmad küll toidavad ka põhjavett, kuid põhiline toitumine algab siiski kevadise lumesulamisega. Vaatamata praegusele keskmisest madalamale veetasemele ei ole siiski kõik kaevud kuivad. Nimelt sõltub veetase kaevus suuresti kaevu sügavusest ja veekihi iseloomust. Kergesti jäävad kuivaks madalad, kuni viie meetri sügavused salvkaevud. Seda eriti, kui nad saavad vee pinnakattest. «Tänapäeva üksik tarbija puurkaev on enamasti 20– 30 meetri sügavune ja seega nendega probleeme praegu ei ole,» tõdes Perens.

Kergesti jäävad kuivaks madalad, kuni viie meetri sügavused salvkaevud. Eriti siis, kui nad saavad vee pinnakattest. Kaevude kuivamine oleneb ka kaevu, eriti salvkaevu, paiknemisest reljeefis. Kõrgematel kohtadel on veetase üldjuhul sügavam ja ka kaevu kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib asjatundja kinnitusel rohkem probleeme ette tulla Lõuna-Eestis. Tartumaal tegutseva ettevõtte Kaevupuhastajad kaevumeister Armin Heinaste ütles, et tänavu on tõesti paljud kaevud kuivad, ning selle murega pöördutakse nende poole palju. Ta soovitab kas kaevu süvendada või lasta teha puurkaev, mõlemad nõuavad aga kopsakat rahakotti. Näiteks

süvendamistöö eest küsib ta 300–600 eurot. Heinaste kinnitusel on sellegipoolest pikk järjekord ukse taga. «Süvendamistöid on kindlasti rohkem kui varasematel aastatel,» märkis ta. Joogivee võib ju tema sõnul osta, kuid kellel ikka on vaja loomi joota ja pesuvett, siis nii suure koguse vee tassimine läheb keeruliseks. «Tahetakse ikka kaev korda saada.» Heinaste sõnul on salvkaevusid Eesti külades päris palju. On isegi saja-aastaseid kaevusid, mis veel toimivad. Üle Eesti tegutsev kaevumeister Margus Leidemaa meenutas, et viimati olid kaevud nii kuivad 2003. aastal. Kõige suurem probleem on tema sõnul Lõuna-Eestis, kuid probleeme esineb mujalgi. «Kes tassib vett naabri juurest, kes veab traktoriga kuskilt suure lauda puurkaevust,» tõdes Leidemaa, et kui vesi ära kaob, on probleem väga suur. Üheks võimaluseks nimetas temagi kaevu süvendamist, ehkki see on suur väljaminek. Teine võimalus oleks õuele lasta teha veel üks kaev, kuid sedagi saab tema sõnul teha vaid sinna, kus on korralik veesoon, mis kaevu ära toidab. Kellele üks või teine variant ei sobi, peab olukorraga leppima ja endale vett muudmoodi muretsema. Leidemaa tõi aga näite, et vahel on veepuuduse põhjuseks hoopis see, et kaev on aastaküm neid puhasta mata. Kui kaev ära puhastada, pääseb vesi uuesti liikuma. Puhastada võiks neid asjatundja kinnitusel iga viie aasta tagant. Puhastamise teenus maksab ilma käibemaksuta umbes 200–400 eurot.

Silt Põlvamaa Krootuse küla kaevu küljes palub naabritel vett mitte

e võtta.

POSTIMEES, 23. JUULI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kadrioru lossil ja pargiansamblil täitus 296 aastat Eile peeti pidulikult Kadrioru pargiansambli ja Kadrioru lossi 296. sünnipäeva. Üritused olid Kadrioru kunstimuuseumis, Eduard Vilde muuseumis, Peeter I majamuuseumis, Miiamilla lastemuuseumis ja Kadrioru pargis. Pidustused algasid keskpäeval lossiaiamängudega, mille teema oli seekord ajendatud Kadrioru kunstimuuseumi näitusest «Eveline von Maydell. Mustvalge maailm». Pärastlõunal sai näha tsirkuseetendust ja osa võtta tsirkuse õpitubadest, muusikat pakkus tsirkuseansambel Kriminaalne Elevant. Õhtul esines Karl-Erik Taukar, kuulata sai Corelli barokkorkestri kontserti. Peo lõpetas Tallinn Dollsi moeetendus. PM foto: tairo lutter

Kood avab fotogalerii Kadrioru pargist.

Ettevõte on nõuks võtnud rajada Koplisse veepark meribel sinikalda meribel.sinikalda@postimees.ee

foto: erakogu

Kuigi Kopli liinid on praegu trööstitus olukorras – liinide müümine on mitu korda nurjunud ja piirkonna kordategemine on edasi lükkunud –, tahab ettevõte Fond Control rajada sinna veeparki. Firma esindajate sõnul on selleks pealinna võimudelt saadud ka lootustandev vastus. Tallinna linn on välja kuulutanud Kopli liinide arendusprojekti konkursi, pakkumiste esitamise tähtaeg on aga alles novembris. ERE gruppi kuuluva Fond Controli juhatuse esimehe Dmitri Perepelitsõni sõnul on firma pealinna võimudelt selle algatusega seoses juba saanud lootustandva vastuse. «Meie

ettepanekut veepargi ehitamise kohta nimetati üldplaneeringute osakonnas uueks, kuid tähelepanuväärivaks ideeks. Pealinna linnaplaneerimise amet aga tunnistas, et toetab selliste objektide rajamist Kopli liinide piirkonda,» ütles Perepelitsõn. Tallinna linnaplaneerimise ameti linnaplaneerija Olari Kärmas ütles, et ametnikud kaaluvad ettepanekut, ning vara on veel nii uljalt mingeid signaale välja anda. «Ütleme nii, et on küsitud, kas selline teema läheks vastuollu Põhja-Tallinna üldplaneeringu tingimuste ja maakasutusega. Meie poolt oli signaal, et kuna üldplaneering on koostamisel, siis on võimalik veel muudatusi vajadusel sisse viia. Aga loomulikult tuleb esitada pakkumine, pärast hinna-

takse, kas nende pakutud kontseptsioon ja kõik asjad sobivad. Ideel on jumet ja me toetaks igat sisukat algatust, mis Kopli liinide osas edasi viiks. Loodetavasti pole nad ainsad, kes pakkumisi teevad,» andis Kärmas selgitusi, mis on Perepelitsõni ütlustega võrreldes tagasihoidlikud. Kärmas ütles, et ettevõte ei tohiks viidata nende ametile, justkui oleks nad juba midagi suurejooneliselt heaks kiitnud. Siiski toonitas ametnik, et konkursse on varem palju läbi kukkunud, ning seetõttu on hoonestamise ette antud lähtetingimusi muudetud palju leebemaks. Juhatuse esindaja sõnul on tegemist siiski kindla plaaniga, vaatamata sellele, et arendusprojekti konkursi tähtaeg on tõesti alles novembris.

«Viimasel ajal oleme tegelenud hoopis juriidiliste probleemidega. Selleks, et sinna rajada suuremaid äriotstarbega hooneid, on vajalikud detailplaneeringu muudatused, mis on iseenesest väga pikk protsess. Üldplaneeringute osakonna spetsialistide sõnul on pakkumisi leevendatud selles osas, et Tallinn arvab, et seal on liiga täpselt lahendused ette antud (nt uute hoonete kohta). Seetõttu on nõus ka detailplaneeringu muutmistega. Tõmbekeskuse panemine sinna on nende jaoks uus, kuigi pole üldse halb idee.»

Linnaplaneerija Olari Kärmas ütles, et ametnikud kaaluvad ettepanekut, ning vara on uljalt mingeid signaale välja anda.

Kopli liinide piirkonda veepargi rajamiseks tuleks muuta detailplaneeringut ja ühendada mitu väiksema pindalaga krunti. Lisaks rikuks suur arhitektuuriprojekt piirkonna ajaloolist ilmet. Seetõttu hakkavad veepargi eri osad tõenäoliselt asuma omavahel ühendatud väiksemates ehitistes. «Meie arhitektide hinnangul võib veekeskuse ehitamiseks kasutada neid krunte, mis on märgitud piirkonna arendamise üldplaanil kui D1, D2 ja G. Aga minu isikliku arvamuse kohaselt sobib selleks paremini krunt G, sest sealt avaneb suurepärane merevaade,» ütles Ford Controli juhatuse esimees Dmitri Perepelitsõn. Ettevõte teatel teeks veepargi avamine elamise Kopli liinidel atraktiivsemaks.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 23. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ELU MAAL. 485 elanikuga vallas on puudus nii tööst kui töötajatest, kuid kohalike sõnul hoolib vald oma elanikest väga.

Eesti vaeseim vald tunneb end rikkana reportaaž anette parksepp reporter

ru on juba aastaid olnud sis e m i n i s te e riumi tellitud omavalitsuste võimekuse uuringu järgi viimasel, 226. kohal, kuid Õru elanikud ega sügisel ametisse asunud värske vallavanem ei pea kohta vaeseks. Nõukogudeaegne korterelamu Valgamaal. Esimese trepikoja lahtisest aknast kostab trummi- ja bassihelisid. Keskmise trepikoja kohal on silt «Õru vallavalitsus». Elamu teisel korrusel koputame uksele ja astume neljatoalisse korterisse, kus asub tõepoolest Eesti kõige vaesema valla valitsus. Kohalikele seda tiitlit mainida ei tasu, sest kõigil on selle kuulmisest kõrini. Pealtnäha miski otseselt sellele ei viita, et tegu võiks olla väga vaese kohaga. Mööda Tartu-Valga maanteed Õru alevikku sisse sõites jääb tee äärde küll paar tühja korterelamut, aga samasuguseid maju näeb nii mõneski teises Eesti alevikus ja külas. Kui sõita aleviku sügavamatesse soppidesse, õitsvate rohumaade vahele, võib leida suurtel hoolitsetud maalappidel talumajasid, mille hoovis jooksevad ringi lapsed ja loomad. Sellist idülli vaadates tekib paratamatult küsimus – kus on vaesus? Kogu Õru valla asjaajamine paistab olevat korraldatud erinevates kortermajades. «Vallamaja» on ebamäärast beežikat värvi, hoone seinad on väsinud ja veidi plekilised. Lasteaed asub see-eest ilusas helekollases ja viisakalt viimistletud elamus. Lasteaia maja teises trepikojas tegutseb töökoolituse grupp. Laua ümber, sülearvutite taga istub kuus inimest ja laua kõrval grupijuht Valeri Talu, kes kõneleb arvutikasutajatega segamini eesti, inglise ja vene keeles.

Töötud saavad koolitust Pikaajalistest töötutest koosneva grupi pani kokku töötukassa, et aidata neid tagasi tööturule. Talu räägib, et grupis toimub samal ajal nii keele- kui arvutiõpe. Kolm inimest polnud enne kursuse algust arvutit kunagi näinud ja kartsid arvutiklahvidele vajutada – äkki juhtub midagi. Nüüd tõlgivad grupiliikmed interneti abiga sõnu ja üks neiu krutib arvutiekraanil isegi Facebooki. Lisaks õppimisele teevad grupiliikmed valla pakutud ajutisi töid – näiteks koristavad bussipaviljone, kuhu keegi järjepidevalt hunnikute viisi vanu riideid tassib. Ega töökohti Õrus lisaks vallavalitsu-

sele ja ühele puiduettevõttele rohkem saada olegi, kohalikud käivad enamjaolt tööl ümberkaudsetes valdades ja linnades, näiteks Valgas, mis asub Õrust umbes 20 kilomeetri kaugusel. Palkmaju tootva ettevõtte Estiske Laftehus tootmisjuht Margus Pidim räägib, et puiduettevõttes käivad tööl mõned kohalikud inimesed, aga ka lätlased ja Valga elanikud, seega on Õru vald logistika mõttes ettevõtte jaoks kehv koht. Tulevik pole tootmisjuhi kirjeldusel roosiline. Ettevõtte staažikad palkmajaehitajad hakkavad pensioniikka jõudma, samas kui noored lähevad järjest välismaale.

ainus märgatav probleem on see, et töötajaid on vähe, sest kõik tööinimesed on juba kuskil ametis. Rohkem puudusi ta vallas nimetada ei oska. «Meile tundub, et nii mõnigi ilusam ja parem vald on tunduvalt imelikum: ei ole lasteaiakohti, ei ole koolikohti, ei ole isetegevust,» arvas Rosenberg. «Ega me hästi aru ei saa, millest see viimane jutt tuleb. Ja kusjuures me ei saa enam sellest aru, mida siia veel juurde peaks tegema,» arutleb ta. Katrin Lannajärv tõdeb, et kuigi töökohti pole ja Valgamaa inimesed on enamjaolt vaesed, on näha, et väike Õru vald hoolib oma elanikest väga. Lannajärv toob näiteks, et kuna alevikus pole korteriühistuid, siis tegeleb probleemidega vallavalitsus.

Vallarahvas hoiab kokku Tõepoolest, suur osa Õru valla elanikkonnast on pensioniealised. Statistikaameti andmetel moodustavad 65-aastased ja vanemad valla elanikest 23 protsenti, samas kui tööealisi on 61 protsenti. Õru vallas elab palju rahvusi, mis teeb töötajate leidmise keeruliseks. Nõukogude ajal oli Valga sovhoosi keskus Õrus, seetõttu on rahvaarvult maakonna väikseima valla rahvastik väga kirev. Ka ühes kahest kohalikust külapoest, kus piima ja vorsti ulatab riiulilt poemüüja, võib kohata nii venelasi kui grusiine. Kuigi tööd vallas eriti pole, on kohalike kinnitusel küllalt viise vaba aja veetmiseks. Tartu-Valga maantee ääres asuvas kohvikus abikaasaga lõunatav Õru lasteaia-algkooli hoolekogu esimees Katrin Lannajärv ütleb, et vallas on mitu tantsuringi, koor, joogaring, raamatukogu ja mängida saab nii tennist kui kettagolfi. Hiljuti tehti korda kultuurimaja, mis kujutab endast avarat ja värvikirevaks remonditud saali koolimaja teisel korrusel. Esimesel korrusel asuv algkool koosneb kahest klassist (kokku 15 õpilast) ja kahest õpetajast. Kooli arvutiklassis on üks lauaarvuti. Valla maakorraldaja Andres Saarep räägib, et peagi on plaanis koolile sülearvuteid osta.

Meile tundub, et nii mõnigi ilusam ja parem vald on tunduvalt imelikum: ei ole lasteaiakohti, ei ole koolikohti, ei ole isetegevust. Ettevõtja Rein Rosenberg

Hoolitsetud taluhoovides jooksevad ringi lapsed ja loomad. Sellist idülli vaadates tekib paratamatult küsimus – kus on vaesus? Pea kõik Õru elanikud, kellega rääkida, mainivad, et nende vald oli sel aastal esimest korda laulu- ja tantsupeol. Jutust on aru saada, et sündmus oli nende jaoks väga oluline, olgugi et peo rongkäigu pealtvaatajad imestasid, et kuidas küll Võrust seekord nii vähe lauljaid-tantsijaid peole tuli. Kohvikus istuvad laua ümber neli põllumeest ja joovad lastešampust – ühe põllumehe, ettevõtja Rein Rosenbergi poeg tähistab 16. sünnipäeva. Rosenberg räägib, et valla

Õru hoovides on lastel ringijooksmiseks ja mängimiseks ruumi laialt – ema Kaiu Otto koos lastega: Kertu

Kohviku terrassil lõunatades räägib vallavolikogu esimees Kalmer Sarv, et see on täiesti igapäevane, et Õru elanikud paluvad temal või vallavanemal näiteks linnast ravimeid või muud vajaminevat kaasa haarata. Vajadusel viivad nad vallaelanikke autoga ära näiteks mõnda teise valda arsti juurde.

Viis aastat tagasi ehitas vallavalitsus põlenud talulauda müüride vahele spordiväljaku, kus saab mängida nii korvpalli, võrkpalli kui tennist. fotod: liis treimann

Vallavolikogu e renaise Eveli S

Perearsti oleks hädasti vaja Perearsti puudumist Õrus näeb vallavanem Agu Kabrits siiski suure probleemina. Praegu on vallaelanikud endale ise ümberkaudsetest linnadest ja valdadest sobivad arstid leidnud. Vallavanem räägib, et on plaaninud tuua perearsti näiteks kahel päeval nädalas valda. Kui seda ei saa, tuleks tema arvates muuta Õru elanike perearstisüsteemi ühtsemaks, et kõik käiksid arstil näiteks Valgas. Ka aleviku väljanägemine on vallavanemal pidevalt mõtteis. Kuigi Õru on üldiselt väga hoolitsetud, niidetud ja näeb kena välja, jäävad alevikku sisse sõites esimese asjana silma tühjad kortermajad. «Need pole küll nüüd visiitkaart,» naerab Kabrits, ja selgitab, et majad on kunagi ära ostnud investorid, kes on seda pidanud heaks kinnisvaraprojektiks, kuid on hiljem plaanist loobunud. Nüüd majad seisavad ja vald ei saa midagi ette võtta. Pole midagi teha, tuleb loota, et Tartu-Valga maanteel sõitjad teevad autoga paar lisapööret vanade kortermajade taha ja näevad Õru peidetumaid ja kaunimaid külgi, suuri hoove kõrgete tammepuude ja rõõmsate lastega. Inimesed on külalislahked ja vahetavad kindlasti möödasõitjatega paar rõõmsat lauset. Ärge ainult öelge, et nende vald on vaene.

Kitsesid peab ehitusettevõtja Erlend Jablonski toreduse pärast – süüa ega juua neilt ei saa.

Siidikanad, paabulinnud ja faa Markuses rohkem elevust ku

Ehitusettevõtja pea

Õru pikaajaliste töötute grupp õpib Valeri Talu juhendamisel keelt, arvutioskusi ja käib tegemas heakorratöid.

Hindamisalused Omavalitsuse võimekuse määravad tegurid: • elanike arv, ülalpeetavate hulk • majandusüksuste arv tööealiste kohta • keskmised tulud elaniku kohta, töökohtade arv • omavalitsuse rahaline olukord • haridusasutused, tervishoiuteenused, vaba aja kulud • kohalikel valimistel osalemise ja kandideerimise aktiivsus jne

Kohaliku ettevõtte Erleks Ehituse juht Erlend Jablonski jalutab oma suures koduhoovis, kus seisab mitu hoonet – mõni vana ja lagunenud, mõni uhiuus. Hoovi tagumises osas on väike tiik, kust Erlendi paariaastane poeg püüab kala. Teisel pool hoovi on herefordi veised, kitsed, ponid, pesukarud, paabulinnud, mitut liiki tuvid, faasanid ning kõikvõimalikud traditsioonilised koduloomad ja -linnud. Viis aastat tagasi vahetas Erlend koos abikaa-

sa Gerdyga oma Valga korteri Õru kodu vastu, sest tundis end linnakorteris ahistatuna. Pere on pidanud end Õru vallas üles töötama, mistõttu ärritub Erlend kohe, kui viidata uuringule, mille järgi Õru on juba peaaegu kümme aastat Eesti vaeseim vald. «Aga kes seda ütleb, et me oleme kõige vaesemad? Mina ei ole andnud kellelegi õigust seda öelda. Palju Viimsil on laene? Aga mitu laenu meil on? Meil puuduvad laenud!

POSTIMEES, 23. JUULI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Ruum, õhk ja loodus anette parksepp anette.parksepp@postimees.ee

ru valda 17 aastat juhtinud vallavanema vahetas sügisel välja varem Tõrva linna juhtinud Agu Kabrits (pildil), kes on praeguseks olnud ametis veidi üle poole aasta. Küsin otse, miks te soovisite Õru vallavanemaks tulla?

u (heledas), Kessu (punase pluusiga), Jorma ja Keidy.

esimees ja poe peremees Kalmer Sarv koos poe peSarvega.

asanid tekitavad Erlend Jablonski pojas ui tavalised kodukanad.

b kodu-loomaaeda Ma leian, et ma olen juba rikkam kui Viimsi,» pahandab Erlend. Erlend räägib, et väikeettevõtjana on Õrus ja Valgamaal laiemalt siiski raske ehitusalal töötada. «Suvest kuni novembrini pole probleemi, aga siis hakkab jama pihta. Siis tuleb minna TallinnaTartusse betooniobjektidele, ja sealsed suured firmad teavad, et väikeettevõtetel pole tööd, nii et teenitud raha eest saab leiva lauale, aga roh-

kem mitte,» jutustab ta. Ehitusettevõttes töötab koos Erlendiga kuus inimest, kes on kõik ta perekonnaliikmed või tuttavad. Järgmisel aastal plaanib ettevõtja palgata töötajaid Õru alevikust, sest töö tegijaid oleks tema sõnul küll. Põhiline probleem on mehe jaoks see, et noored inimesed tahavad minna välismaale. Igal aastal lahkub ta ettevõttest vähemalt kolm noort inimest. Anette Parksepp

Siin on palju juhuslikku. Ma sattusin lugema Valga maakonna ajalehte, kus oli kirjas, et Tõrva linnapea, kes on kaheksa aastat ametis olnud, lahkub töölt, ja teine artikkel oli samas esilehel, et Andres Palloson, kes oli pikaajaline Õru vallavanem, lahkub ka töölt. Ma panin need kaks asja kokku ja mõtlesin, et miks mitte proovida ja ärritada ja irriteerida – ma kasutan sellist Karlssoni väljendit – paljusid inimesi, keda ma tunnen ja kes siiamaani ei saa sellest aru. Paraku mõeldakse, et kuidas võib selline allakäik toimuda. See oli ka väike sisemine katsumus, et proovida ametit mujal ja just nimelt selles väikeses Õru vallas, mis on kogu aeg saanud tümitada ja oma olekuga kutsunud alati esile sellist… mitte pahatahtlikkust, aga irooniat ja valesti arusaamist. Kas Õru inimesed näevad seda probleemina, et pidevalt räägitakse, et tegu on Eesti kõige vaesema vallaga?

Loomulikult. Neid täiesti traumeerib see. Nad ise tunnevad end hästi, nad on oma eluga suhteliselt rahul, nagu igal pool mujalgi, ja eks olmeprobleeme on ju kõigil. Sellel on tilgaefekt: vesi tilgub, tilgub kivi pinnale ja lõpuks see suudabki kivi ära murendada. Ilmaasjata inimesi stressi viia ei ole mõtet. Ega Õru vallas midagi erakordselt hullem pole, aga lihtsalt see Geomedia uuring nimetab meid kõige vaesemaks. Selles uuringus ei ole positiivseid asju sees. Vaadake, kui palju räägitakse praegu Tallinnas lasteaiakohtade puudusest. Meil LõunaEestis on igas omavalitsuses lasteaiakohad olemas. Teine asi on turvalisus, mis on ka oluline. Ma ei tea praegu näiteks, kas mul on autouksed lahti või kinni. Teie kindlasti, olles linnainimesed, kontrollisite, et teil on autouksed kinni. Mina pole kindel, ja ma tean, et kui ma tagasi lähen, siis midagi juhtunud ei ole. See on suur väärtus ja määrab inimese elus palju, aga seda ei ole kuskil tabelis. Tõrva linn ja Õru vald asuvad kõrvuti, aga nende võimekus on Geomedia uuringu järgi väga erinev. Tõrva linn on tabelis 32. kohal. Mille poolest need nii tugevalt erinevad?

Geomedia hinnangul oli Valgamaal Otepää number üks ja Tõrva number kaks. Nimekirja lõpupoole olid riburada kõik Valgamaa omavalitsused. Eks seal on investeeringutes suur eri-

nevus. Tõrva investeeris viimastel aastatel väga palju, näiteks ehitati terves linnas valmis vee- ja kanalisatsioonisüsteem. See maksis 9,6 miljonit eurot, mis on väga suur raha. Gümnaasium ja lasteaiad said kõik Tõrvas remonditud. Väga palju sai tehtud. Kas Õru valla plaanite viia samamoodi tabelis ülespoole?

Neid asju me püüame teha, aga siin on väiksemad võimalused: elanike arv, sissetulekute arv. Kui jälgida sellist omavalitsuste pingerida, kus on tulumaksu laekumine, siis me oleme jätkuvalt esimeste hulgas, aga arvukus määrab ikkagi väga palju. Midagi me ikkagi püüame teha: ehitada ja laiendada. Hakkame tegema sotsiaalkorterit ja lammutame vanu kasutuseta hooneid. Praegu käib lasteaiaehitus. See on vist kõikide väikeste kohtade probleem, et noored lähevad ära ja neid ei saa pärast enam kuidagi tagasi. Kas te üritate siia noori tagasi ka meelitada?

Siia on juba tulnud inimesi, kes on endale talukoha leidnud, näiteks Valga haigla üks tublimaid arste, peaarst Feliks Rõivassepp on kodukohaks leidnud siin vallas ühe talu, selle korda teinud ja käib iga päev Valka tööle. Ja selliseid inimesi on palju, kes käivad mujale tööle, aga oma kodukohaks peavad seda siin. Siin on ruumi hingamiseks, omaette olemiseks ja privaatsuseks.

Ümbrikupalgad on Eestis endiselt üpris levinud Kuigi juulis avatud töötajate registrisse on kantud enam kui 51 700 töölepinguga «uut töötajat», on Eesti kaubandus-tööstuskoja uuringu järgi ümbrikupalgad ikka veel levinud. Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul said ettevõtjad juuni lõpus ja juuli alguses korraldatud küsitluses valida kolm majandusharu, kus ümbrikupalk on levinud. «Mitte kõige üllatuslikumalt ei olnud esikohal ehitus ning majutus ja toitlustus.» Kõige riskantsemateks valdkondadeks on Paltsi sõnul need, kus liigub kõige rohkem sularaha. Üle 40 protsendi ehitusettevõtjatest leidis, et nende ehituse alal on ümbrikupalga osakaal 11–20 protsenti. 30 protsenti vastajast arvas, et ehituses on ümbrikupalga osakaal koguni pool. majandus24.ee

OMX TALLINN

792,65 ▼ –0,32%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

4,01 ▼ +5,80%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,100 0 Baltika 0,488 +2,52 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,720 -0,37 Järvevana 0,750 -0,13 Merko Ehitus 7,270 +0,41 Nordecon 1,030 0 Olympic Group 1,950 -0,51 Premia Foods 0,703 +0,43 Pro Kapital Grupp 2,450 0 Silvano Fashion 1,870 0 Skano Group 1,020 0 Tallink Grupp 0,721 -1,10 Tln Kaubamaja 5,100 +0,20 Tallinna Vesi 13,100 0 Trigon Property 0,440 -7,95

18.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,437 -0,27 Hiina jüaan 8,366 -0,36 Jaapani jeen 136,930 -0,03 Kanada dollar 1,450 -0,15 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,344 -0,64 Poola zlott 4,147 -0,09 Rootsi kroon 9,241 -0,19 Rumeenia leu 4,440 -0,11 Šveitsi frank 1,215 +0,06 Suurbritannia nael 0,791 -0,13 Taani kroon 7,457 0 Tšehhi kroon 27,485 +0,06 Ungari forint 309,630 +0,02 USA dollar 1,348 -0,27 Venemaa rubla 47,083 -0,81

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 23. JUULI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KUIDAS KARISTADA? Kuigi lennukatastroofi jäljed viitavad Venemaa rollile, tuleb Euroopa Liidu karmimaid sanktsioone veel oodata.

Läti vete läheduses nähti Vene sõjalaeva Läti mereväe laev KA-06 tuvastas riigi territoriaalvete läheduses Liepaja vastas Vene sõjalaeva Syzran, teatasid Läti relvajõud eile. Vene laev asus Läti territoriaalvete piirist 6,5 meremiili kaugusel. Varem on Läti territoriaalvete läheduses korduvalt nähtud Vene sõjalennukeid. Läti kaitseminister Raimonds Vējonis ütles eile LNT saatele «900 sekundit», et viimase kaheksa nädala jooksul on Vene sõjalennukid sooritanud Balti riikide piiride läheduses poolsada lendu. Valdavalt on tegu olnud luure- ja transpordilennukitega. BNS

Norra mälestas massimõrva ohvreid Norra peaminister Erna Solberg ütles eile 2011. aasta Utøya saare ja Oslo massimõrva ohvreid mälestades, et parim viis seda teha on võidelda avatuse, sallivuse ja mitmekesisuse eest ning vägivaldsele äärmuslusele ei ole vabandust. 77 inimese elu nõudnud veretöö eest vangi mõistetud 35-aastase Anders Behring Breiviki advokaadi sõnul on Breivik nüüdseks vägivallast lahti öelnud. Breivik kannab Norras maksimaalset, 21-aastast vanglakaristust, mida võidakse määramatu ajani pikendada, kui teda peetakse ühiskonnale endiselt ohtlikuks. AFP/BNS

last

ja bussijuht hukkusid Prantsusmaal liiklusõnnetuses.

ÜRO peasekretär kutsus lõpetama Gaza konflikti ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kutsus eile Iisraeli ja palestiinlasi lõpetama verevalamine Gazas ja alustama läbirääkimisi. Alates Iisraeli sõjalise kampaania algusest 8. juulil oli eilseks Gazas surma saanud ligi 600 palestiinlast ja 30 iisraellast, neist 28 sõdurid. Eile jätkas Iisrael sõjalisi operatsioone, millele islamivõitlejad vastasid raketitulega juudiriigi pihta. Seejuures kukkus üks Gazast tulistatud rakett Iisraeli rahvusvahelise lennuvälja lähedale, tekitades ühele hoonele purustusi ja vigastas kergelt üht inimest, teatas Iisraeli politsei. Raketirünnaku järel teatas USA lennufirma Delta Air Lines, et tühistab kõik lennud Iisraeli, US Airways tühistas lennud Philadelphia ja Tel Avivi vahel. AP/AFP/BNS/PM

Täpsustus Nagu eile selgus, on Euroopa Parlamendi kodulehel olev info Eesti saadikute sõnavõttude, kommentaaride ja muude tegevuste kohta, mis oli kasutatud artikli «Sõnakaim on Ansip» aluseks, osaliselt puudulik ning osa Eesti eurosaadikuid on sõna võtnud ja oma otsuseid kirjalikult selgitanud sagedamini, kui see avalikes dokumentides kirjas on.

toimetaja

simest korda pärast möödunud nädala neljapäeval Ida-Ukrainas toimunud lennukatastroofi kohtunud Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid alustasid kohtumist leinaseisakuga, mälestamaks 298 tragöödias hukkunut. Kõneluste käigus jõuti üksmeelsele seisukohale, et Venemaa pole täitnud talle seatud tingimusi vene separatistide ja Ukraina sõjaväe vahel käiva võitluse maharahustamiseks, mistõttu tuleb Moskvale kehtestada uued piirangud. «Otsustati täiendada senist piirangute nimekirja nii üksikisikute kui ettevõtetega, kes on kaasa aidanud Venemaa sekkumisele Ukraina asjadesse,» ütles Postimehele Eesti välisminister Urmas Paet. Hollandi välisminister Frans Timmermans lisas uudisteagentuurile AFP, et uued sanktsioonid – viisakeeld ja varade külmutamine – kehtestatakse Vene ametiisikutele, kuid sarnaselt Paetiga ei nimetanud ka Timmermans konkreetseid nimesid ega seda, kui palju isikuid ja ettevõtteid karistusnimekirja kantakse. Uute vastumeetmete täpne sisu selgub ilmselt homme, kui Euroopa Komisjon ja välisteenistus peaksid esitama konkreetsed ettepanekud. Samuti leppisid välisministrid kokku selles, et kui Venemaa ei lõpeta Ukraina destabiliseerimist, kehtestatakse uued piirangud, mis puudutavad ka kaitsevaldkonda, sealhulgas relvamüügipiiranguid, ning sihikule võetakse ka energia- ja rahandussektor. Mitu välisministrit tõdes seejuures pärast kohtumist, et sanktsioonid mõjutavad nii Venemaad kui ka riike, kes sanktsioone rakendavad. Eilses ühisavalduses viidati ka Venemaa rollile lennukatastroofis. «Venemaa peab lõpetama niinimetatud separatistide varustamise relvadega ja lennukatastroofi asitõendite rikkumise ning tagama Ida-Ukrainas viibivatele uurijatele täieliku ja takistamatu juurdepääsu katastroofipaigale,» märgiti avalduses, milles rõhutati läbipaistva ja sõltumatu rahvusvahelise uurimise vajalikkust. Kohtumise eel teatas Prantsusmaa president François Hollande, et vaatamata Venemaa üleastumisele antakse esimene Prantsusmaal valmistatud Mistral-klassi sõjalaev Venemaale üle plaani järgi oktoobris. Kuigi Prantsuse päevalehe Le Monde teatel valmistab tehing Pariisile piinlikkust, märkis Hollande, et senised sanktsioonid sõjalaevade üleandmist ei takis-

Malaysia Airlines Boeing 777 VENEMAA Kiiev UKRAINA

Katastrooﬁpaik

Peamine katastrooﬁpaik

Põlenud ala

LUGANSKI OBLAST

Krimm

Krasnodon Krasnõi Lutš

Donetsk 25 km

Lugansk

D O N E T S K I O B L A S T

Raketisüsteem Buk

Hrabove

VENEMAA

Snižne: 17. juulil märkavad ajakirjanikud Sa-11-le sarnanevat raketisüsteemi. (NATO koodnimi Sa-11)

Rozsõpne

Umbkaudne ala, kus leiti rususid

Ala rusudega: Hajali paisatud rusud viitavad, et lennuk purunes kõrgel ja plahvatuse tõttu.

Hrabove

Pelagijivka Keemilised jäljed: Plahvatus jätab kindlad tõendid ning võimalik on ka tuvastada, kas plahvatus toimus lennukis sees või väljaspool seda. Samuti saab eristada, kas tegu oli radari abil juhitava raketiga või mitte.

Šrapnell: Augumustrid ja põletusjäljed kokpiti ümbruses võivad viidata purustustele, mis tekivad Sa-11 tabamuse korral. Allikas: Graphic News

LOE KA LK 14

ta, kuid teise tellitud laeva üleandmine sõltub Venemaa edasistest sammudest. Balti riigid ja mitmed teised liikmesriigid on tehingut kritiseerinud. Näiteks kinnitas Briti peaminister David Cameron üleeile, et Mistralide müümine Venemaale on praeguses olukorras mõeldamatu. Ka Paet ütles, et Eesti toetab Venemaale relvaembargo kehtestamist, kuid lisas samas, et selle kehtestamiseks on vajalik konsensus. Hollande’i avaldusele reageeris valulikult ka Leedu president Dalia Grybauskaitė. «Seni oleme olnud tunnistajaks Euroopa poliitika mistraliseerumisele, kus väärtused ja julgeolek tallatakse kasumi nimel jalge alla,» ütles Grybauskaitė BNSi vahendusel usutluses Leedu riigiraadiole LRT. «Kui Euroopa riigid käituvad ka edaspidi niisama otsustamatult kui seni, on see otsene kutse agressorile olla veelgi agressiivsem.»

Lennuki sabaosa

Indoneesia presidendivalimised võitis pealinna Jakarta kuberner Joko Widodo (pildil), keda toetas 53 protsenti valijatest, selgus eile ajakirjanduses avaldatud ametlikest tulemustest. Jokowina tuntud poliitiku vastaskandidaat erukindral Prabowo Subianto kogus umbes 47 protsenti häältest. Valimistulemused avalikustati paar tundi pärast seda, kui Prabowo teatas, et lahkub valimisprotsessist ja vaidlustab tulemused konstitutsioonikohtus. Kohtunikel on kaebuse laekumise järel otsuse langetamiseks aega kaks nädalat. AFP/BNS

jürgen tamme

Satelliidipildid: USA rahvusliku luureameti ja õhuvägede kosmosejõudude käsutuses on kaks infrapunaanduritega varustatud SBIRSsüsteemi satelliiti, mis suudavad tuvastada ka maa-õhk-tüüpi raketisüsteemide kasutamist. Satelliidipildid ja pardasalvestites sisalduv info võivad kinnitada raketirünnakut.

Widodo võitis Indoneesia presidendivalimised

Asitõendid lennu MH17 kohta

JÄLGI VÄRSKEID ARENGUID POSTIMEES.EE-ST

Poola president Bronisław Komorowski pärast Varssavis toimunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigijuhtide kohtumist.

ELi välisministrid andsid Venemaale ajapikendust

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

NATO idatiiva tugevdamine on ülimalt oluline.

Pardasalvestid: Võivad välistada piloodi eksimuse või mehaanilise rikke. Andmed näitavad lennuki täpset kõrgust, asukohta, kiirust ja kokkupõrkehetke ning võivad kinnitada satelliidipiltidelt saadud infot.

Postitus internetis: Donetski separatistide liider Igor Girkin (pildil), rahvapärase nimega Strelkov, kes Ukraina kinnitusel on Vene sõjaväeluure agent, kiitles väidetavalt oma sotsiaalvõrgustiku kontol, et tema väed tulistasid alla Ukraina sõjaväe transpordilennuki. Samal ajal kadus radariekraanidelt MH17. Postitus eemaldati.

Venemaal maetakse eriväelasi Sel kuul on Venemaal maetud vähemalt 14 eriväelast, kuid ometi kinnitab Venemaa, et ei osale Ukraina sõjategevuses, kirjutas Poola veebileht Gazeta. 21-aastane Aleksandr Jurin ja tema 20-aastane kaaslane Aleksandr Jefremov olid mõlemad Venemaa 45. jalaväerügemendi eriüksuslased. Nad maeti 6. juulil ilma suurema kärata, kuna nad surid kuskil, kus neid president Vladimir Putini sõnul ei olnud – Donetski lennujaama lähedal Ida-Ukrainas. Samal päeval maeti kokku 14 Vene sõdurit, kusjuures tegemist polnud esimese

seesuguse sõjaväelaste matustega. Sõdurite lähedased ei taha nende surmast avalikult meediale rääkida, kuid üks sugulane tunnistas anonüümsust paludes, et tema lähedane toodi Moskvasse Ukrainast anonüümselt koodnime all «200». Vene sõjaväe kõnepruugis tähendab see surnut. Ukrainas võideldes kasutavad Vene sõdurid sageli hüüdnimesid ning ka kõigi perekonnad ei pruugi teada, kuhu nende lähedased on saadetud. Kui nad surma saavad, ei ole neid lihtne tuvastada. Kõik surnukehad ei jõua ka kodumaale,

paljud neist jäävadki tundmatu sõdurina Ukrainasse. Ukraina meedia teatel on selliseid haudu palju. Raadio Vabadusele rääkis üks Krasnõi Limanist pärit Ukraina sõdur, et leidis mehe surnukeha, kellele oli tätoveeritud Vene 45. rügemendi embleemiga tätoveering, ent mingeid dokumente tal polnud. Kohalikud matsid ta maha ja panid hauale risti, ent nime nad sinna lisada ei osanud. «Kui keegi kaotas sellise kirjeldusega pereliikme, tahaksin neile edasi öelda, et ma tean, kuhu ta maetud on,» rääkis Ukraina sõdur. postimees.ee

POSTIMEES, 23. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti riigi koospüsimise seadus Riigikaitseseaduse eelnõu uuendab ja liidab rahu- ja sõjaaja riigikaitse seadused

n vaieldamatu tõsiasi, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda ning see muutus on põhimõtteline ja pikaajaline. Eesti on selles julgeolekuolukorras keskendunud riigikaitse arengukava järjekindlale elluviimisele. Selle kava eesmärkideks on sõjaluure ja eelhoiatussüsteemi arendamine, kahe täielikult mehitatud ja varustatud jalaväebrigaadi loomine ning kaitseväe soomusmanööver- ja tankitõrjevõime arendamine. Just kahte viimast eesmärki silmas pidades on vabariigi valitsus langetanud otsuse hankida Hollandist jalaväe lahingumasinaid CV90 ning Ameerika Ühendriikidest kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketikomplekse Javelin. Samuti oleme mitte ainult hoidnud Eesti kaitse-eelarvet tasemel kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, vaid eraldanud täiendavalt miljoneid eurosid valitsuse reservist, et võtta Eestis vastu liitlaste üksusi, tugevdada sisejulgeolekut ning parandada kriisiolukorras tähtsaid turvalisi sideühendusi.

isaks nendele, tavainimesele üsna nähtavatele, tajutavatele ja mõõdetavatele meetmetele oleme valmis astuma sammu, mis nüüdisajastab oluliselt meie riigi kaitsmiseks valmistumist ja riigikaitse juhtimist. Kaitseministeeriumi juhtimisel ning teiste ministeeriumide ja asutuste kaastööl on valminud riigikaitseseaduse eelnõu, mis uuendab ja ühendab senised rahu- ja sõjaaja riigikaitse seadused ning rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse. Mitu riigikaitset käsitlevat senist seadust on praeguseks vananenud. Nii on kehtiv sõjaaja riigikaitse seadus pärit 1990. aastate algupoolest ja peegeldab sisult oma Teise maailmasõja eelset eelkäijat. Valdav osa riigikaitse kohta käivatest õigusaktidest on pärit NATOga liitumise eelsest ajast ning lähtuvad julgeolekukäsitlusest, kus välist ohtu Eesti riigile nähti üksnes traditsioonilise sõjalise ohuna. Ukrainas toimuv aga osutab sel-

Laiapindsesse riigikaitsesse panustamiseks ei piisa üksnes kõlavatest sõnadest, vaid see eeldab pikaajalist rahuaegset planeerimist ning vajaduse korral ka poliitilist tahet panustada riigikaitsega seotud valdkondadesse lisaressursse, kirjutab kaitseminister Sven Mikser (SDE). LOE KA LK 5

lega antakse riigikaitse ülesanded kõigile riigikaitsega kokkupuutuvatele asutustele. Eelnõu kohaselt on nii riigikaitseks valmistumisel kui ka ohtudele reageerimisel keskne organ vabariigi valitsuse julgeolekukomisjon, mis koondab riigikaitse eest vastutavaid ministreid. Riigikaitse juhtimisel on senisest suurem roll ka peaministril ja valitsusel, mille tööd toetavaks asutuseks on riigikantselei. Peaministri roll kasvab eelkõige olukordades, mis kujutavad Eesti julgeolekule vahetut ohtu, ning samuti juhul, kui kehtestatakse suurem valmisolek, erakorraline või sõjaseisukord. Selliste stsenaariumite puhul saaks peaministrist olukorra lahendamise juht, just niisamuti nagu ta praegu kehtiva õigusruumi puhul on vastutav erakorralise seisukorra lahendamise eest.

gelt, et lisaks traditsioonilistele sõjalistele ohtudele tuleb oma riiki tänapäeval kaitsta ka teiste mõjutusvahendite vastu, olgu nendeks väljastpoolt initsieeritud sisepinged, infosõda või diplomaatiline mõjutustegevus. Ukraina sündmused näitavad ilmekalt, millist mõju on võimalik saavutada erinevaid sõjalisi ja mitte-sõjalisi vahendeid kombineerides.

ellisele kombineeritud ohule vastu asumiseks tuleb rakendada ka kombineeritud vastumeetmeid. Eestis kutsutakse sellist lähenemist riigikaitse laiaks käsitluseks. Praeguseks olemegi vastu võtnud riigikaitse laiapindse arengukava, kuid selle rakendamine takerdub juhtimissüsteemi ja seadustesse, mis suuresti on endiselt pärit ajast, mil riigikaitset nähti vaid puht sõjalise tegevusena. Uus riigikaitseseadus teenib seega kahte olulist eesmärki: esiteks määratakse kindlaks see, kuidas riigikaitset ministeeriumiteüleselt rahuajal kavandatakse ja sõjaajal juhitakse, teiseks aga parandatakse riigi valmidust tõhusamalt reageerida ootamatult tekkinud ohtudele. Nende kuivalt ja bürokraatlikult kõlavate sõnade taga peitub karm tõdemus, laiapindsesse riigikaitsesse panustamiseks ei piisa üksnes kõlavatest sõnadest, vaid see eeldab pikaajalist rahuaegset planeerimist ja vajaduse korral ka poliitilist tahet panustada riigikaitsega seotud valdkondadesse ka lisaressursse. Et Eesti riik oleks valmis vastu astuma laiale ohtude spektrile, näeb eelnõu uudsena ette riikliku kaitsetegevuskava koostamise. Kui seni koostati riigi kaitseks ainult sõjalise kaitsetegevuse operatiivkava, siis riigikaitseseaduse eelnõu kohaselt kinnitab vabariigi valitsus ka teiste, asümmeetriliste ohtude vastu valmistumise kava, mil-

Uus riigikaitseseadus teenib kahte olulist eesmärki: esiteks määratakse kindlaks see, kuidas riigikaitset rahuajal kavandatakse ja sõjaajal juhitakse, teiseks aga parandatakse riigi valmidust ohtudele senisest tõhusamalt reageerida.

t tagada riigi parem valmisolek reageerida tänapäevastele julgeolekuohtudele, laiendatakse senine kaitseväele suunatud sõjalise valmisoleku suurendamine kogu riiki hõlmavaks suurema kaitsevalmiduse astmeks. See võimaldab ohu korral võtta riigi kaitseks kasutusele lisaressursse ja muuta otsustusprotsess tõhusamaks. Riigi kaitseks välise ohu vastu on oluline roll kaitseväel, mis Eestis on üles ehitatud reservarmee põhimõttel. Meie sõjaaja kaitsevägi tekib mobilisatsiooni teel, kuid tänapäevases julgeolekukeskkonnas võib tekkida ka olukordi, kus sisuline mobilisatsioon on vaja läbi viia, või vähemalt selle läbiviimist kontrollida, veel enne kaitsevalmidustaseme suurendamist. Seetõttu annab riigikaitseseadus võimaluse korraldada ka rahuajal täiendavaid reservväelaste õppekogunemisi. Kindlasti ei lahenda riigikaitseseaduse eelnõu absoluutselt kõiki lahendamist vajavaid ülesandeid, mis Eesti riigikaitse ees praegu seisavad. Ent seaduseks saades annab see selgema aluse liikuda selles suunas, et Eesti riik püsiks koos ka siis, kui tänapäevane kõikehõlmav sõda peaks ühel päeval meie iseseisvust, sõltumatust ja heaolu ohustama.

arnout brouwers de Volkskranti arvamustoimetaja

Siinne kirjutis ilmus Hollandi päevalehes de Volkskrant, Postimees avaldab selle autori ja väljaande loal. Autor töötas aastatel 2006–2013 lehe Moskva korrespondendina. Hollandi keelest tõlkinud Riina Luik.

mingute taasilmumise eest Euroopas ja see mõjub kui Euroopa ühe kõige süngema ajalooperioodi järelkaja. Kuni siiamaani on Euroopa püüdnud hoiduda ennatlikust käitumisest, kuid ometi võinuks nende hääl eespool nimetatud ilmingute leviku juba peatada. Õnneks nüüd seda siiski juba tehakse. Kindel ja kestev rahu Euroopas, mida lääneeurooplased on harjunud pidama iseenesestmõistetavaks, võib aga häiritud saada üheainsa maailmas aset leidva terava sündmuse tõttu, eriti kui see juhtub meile nii lähedal, nagu seda on Ukraina.

uid möödunud neljapäevast on Holland koos paljude teiste riikidega maailma eri paigust kõige julmemal moel seisnud silmitsi vana tõdemusega: rahu sellel kontinendil on jagamatu ja niinimetatud kõrvalisi-kaugeid konflikte pole enam olemas.

TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni ning riigiteaduste üliõpilane

Ohvrite omaksed jäävad õigluseta

kraina lennukatastroofi uurimise juures on suurim küsimus, kuidas panna selle põhjustajad oma tegude eest vastutama. Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamine, mis tõi endaga kaasa 298 hukkunut, on Ukraina pinnal toimuva konflikti suurim tsiviilohvrite kaotus. Ehkki kõik konflikti osalised, venemeelsetest separatistidest Ukraina legitiimse valitsuseni, on lubanud juhtumit objektiivselt uurida, on katastroofijärgsed päevad möödunud eelkõige teineteise süüdistamisega. Tõsiasi, et lennuõnnetuses enim kaotusi kandnud Holland pääses oma spetsialistidega lennukirusude ja hukkunute juurde neli päeva pärast katastroofi toimumist, näitab pigem Ida-Ukrainas ajutiselt väega võimu haaranute tahtmist juhtunut kinni mätsida. Just separatistid näitasid lennuki allakukkumise järel suurt initsiatiivi hukkunute kokkukorjamisel ja lennuki mustade kastide otsimisel. Eri osaliste käitumist võib võrrelda Ukraina kriisi eelmise suure veresaunaga, mis toimus 18.–20. veebruarini Kiievi tänavatel Maidani väljaku lähistel, kui snaiprikuulidega tapeti enam kui 100 inimest. Venelaste meediakanal Russia Today oli toona kärme avaldama Ukraina julgeolekuteenistuse Berkut endise kõrge juhi Vladimir Kraševski kommentaare selle kohta, kuidas sisejulgeolekuteenistused pole selles tapmises kindlasti osalised olnud. Pigem olevat ohvriks olnud Berkuti töötajad, kuigi snaiprikuulidest tapetuist oli suurem osa siiski Maidani aktivistid. Ukraina ülemraada avalikustas juuli alguses oma ajutise komisjoni raporti, milles kinnitatakse raadioluure andmetele tuginedes, et tapmised panid toime julgeolekuteenistuse eriüksuse Alfa snaiprid, kes tegid seda pagendatud presidendi Viktor Janukovõtši käsul. Samale seisukohale on jõudnud ka kõik sõltumatud uurijad. Samas pidi ülemraada uurimiskomisjon tõdema, et tapmisjuhtumite kohtumenetlust tagantjärele teha on võimatu, sest asitõendid on hävitatud ja relvad, mis eriüksuslastele laost välja jagati, samuti kaduma läinud. Ukrainas rahumeelsetest meeleavaldustest alanud revolutsioonist on tänaseks päevaks saanud kodusõda – selle sõna vältimisel või eufemismide otsimisel ei ole enam mõtet.

Rakett, mis tabas meid kõiki

ärast MH17 hukkumist ei saa Euroopa enam kauem mööda vaadata sõjast, mis Venemaa Ukrainas valla päästis. Märtsis, mil Venemaa Krimmi annekteeris, tõdes seesama leht (de Volkskrant), et Vene president Vladimir Putin on pannud sellega ühtlasi pommi alla ka Euroopa senistele julgeolekureeglitele. Sada aastat pärast Esimese maailmasõja puhkemist pole siinkohal üleliigne meenutada, et Euroopa tänane rahu on üles ehitatud miljonite natsionalismi, sõjavägivalla ja rassismi tõttu hukkunute luudele. Sestap ei talu Euroopa mitte mingisuguseid piirinägelusi, väljapoole oma riigi piire ulatuvaid etniliste gruppide nõudmisi ega ka riigi tasemel tehtavat propagandat, eesmärgiga lõkkele puhuda uut tapahimu. Vladimir Putin on aga vastutav kõikide nende il-

kristjan lukk

Sel ajal, kui kõik asjast huvitatud pooled tegelevad süüdlase otsimisega, on uurimises jõutud tagasi algsündmuse juurde: tänavu veebruaris aset leidnud toonase Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši riigist põgenemine. Toona ei takistanud mitte miski läänt ja Venemaad koos leidma olukorrale head lahendust. Selle asemel aga annekteeris Venemaa Krimmi ja tegi seda süüdates Ida-Ukrainas «rahvaülestõusu» ning tahab nüüd üksi selle tagajärgede üle valvata, rääkides vahepeal vaoshoitud toonil ja libekeelselt «rahukõnelustest». Kremlis panustatakse sellele, et Euroopa poliitikud püüavad iga hinna eest mitte panna oma riiki tõtt vaatama äärmiselt ebameeldiva reaalsusega: nende majanduspartner on Euroopas valla päästnud sõja. Euroopal on käes viimane aeg Putinile selgeks teha, et tema küünilised kalkulatsioonid ei lähe enam läbi.

õjas tsiviilisikuid tapnud on sõjakurjategijad ning sõjakurjategijatega peab tegelema Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus. Praegu ei tundu aga kurjategijate vastutusele võtmine lähiajal reaalsena. Nii võib Ukraina kriis lõpplahenduse saada alles kümnendite pärast. Mäletate, mis juhtus Serbia sõjaroimaritega? Bosnia serblaste sõjaline liider Ratko Mladic sai pärast oma kuritegusid veel 15 aastat redus olla, Serbia ekspresident Slobodan Milosevic jõudis aga sõjakuritegude pärast neli aastat kohut käia, kuid suri enne otsuseni jõudmist. Ukraina ekspresident Viktor Janukovõtš resideeris hiljutiste andmete kohaselt veel Venemaa presidendi Vladimir Putini puhkusepaigas Sotšis, samas kui Putin ise saab Ukrainas toimuvale keskendumata veeta nädala Ladina-Ameerikas. Nende vastutusele võtmine sõjakuritegude või nendele kaasaaitamise eest nõuab sõltumatutelt uurijatelt tõsist tööd ja nutikust, muidu jäävadki süütute ohvrite omased igaveseks õiglusest ilma.

SAMAL TEEMAL Kaire van der Toorn-Guthan «See kõik pole veel faktidega kinnitatud!», PM 19.07 Oleg Kašin «Pärast Lockerbie’t», PM 19.07 Jüri Vendik «Reisi MH17 väljakutse», PM 21.07 Taavi Minnik «Ukraina õppetunnid», PM 22.07

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || VABA AEG || POSTIMEES, 23. JUULI 2014

TEATER

EESTI DRAAMATEATER

RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

TALLINNA RAEKOJAS 25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere. 29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti). Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

LAITSE GRANIITVILLAS

3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

SUURES SAALIS

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

RAKVERE TEATER

THEATRUM Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

KASSITOOME ORG 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

SADAMATEATRIS 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

KÜÜNIS

23., 31.07 kl 16

PÕRRR…!!!

Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕIS

1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 16.09 kl 18 Esietendus

BRAND

Mudilastele mutukate elust. Autor ja lavastaja Kaili Viidas 24.07 kl 19

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

Monokomöödia P. Pedmanson. Lav. T. Palu Mängib Sepo Seeman

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL

EESTI MEES JA TEMA POEG

VALGES SAALIS 24.07 kl 19

DUSSAERT´I KAASUS

Loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas

23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

TAPA RAUDTEEJAAMAS 23., 29., 30.07 kl 19.30 3.08 kl 15

LOHUSALU SADAM

PÄRNU KUNSTIDE MAJA

RANNAKODU PUHKEKÜLAS

ELVA LAULULAVA

MUSTPEADE MAJA

RANNAKODU TEATER Peeter Kaljumäe ja Meelis Sarv

Kanuusõit algajatele

HELI ERNITS (oboe), AVE KRUUP (klaver)

23., 24., 29., 30., 31.07 kl 20 6., 7.08 kl 20

25.07 kl 20

Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

JÄNEDA PULLI TALUS 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

EESTI MAANTEEMUUSEUMIS Varbuse

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee Saaremaa ooperipäevad 20.-27. juuli 2014

KURESSAARE KULTUURIVARA 23.07 kl 18

Mustlaslaulud

ANNELY PEEBO (metsosopran, Viin), Christian Koch (klaver, Viin)

PÜHA JAKOBI KIRIK 23.07 kl 18

Hommikutäht

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

KURESSAARE LOSSI OOPERIMAJA

Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

LOHUSALU SADAM

23.07 kl 20

Verdi “DON CARLOS”

Ukraina rahvusooperi etendus

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (3-8€) www.interpreet.ee

TARTU ÜLIKOOLI AULA

3., 4.08 kl 20

25.07 kl 19

PÕLTSAMAA LOSSIHOOV

MUSTPEADE MAJA

11.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

31.07 kl 19

Kavas: H. Eller, E. Mägi, L. Jõeleht, R. Lätte, U. Sisask (esiettekanne)

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014

1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20

VAGA VEND VAHINDRA

29.07 kl 19

28.07 kl 19

IVI OTS (viiul), AGE JUURIKAS (klaver) Kavas: E. Bloch, D. Shostakovich, X. Montsalvatge, K. Szymanowsky

VELISE KIRIKUS

25.07 kl 21

uue estraadietendusega

NARGENFESTIVAL Omari küün, Naissaar Piletid Piletilevist. Lisainfo nargenfestival.ee. Transport Naissaarele laevaga MONICA Lennusadamast! 23., 24., 25., 27.07 kl 20

Kompanii NII ja Renate Valme lavastus PUNG 26.07 kl 19 Omari küüni 119. aastapäev

SINGER-VINGER

HITIVABRIK

24.07 kl 19

Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Kavas: Tüür, Tobias, Tavener, Pärt jt. (5€, 3€)

II Eivere Klaverifestival 1.-3. august 2014

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal. Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

KOSMONAUTIKA PUHKEKESKUSES 23.07 kl 20

KOSMOSE KOLMAPÄEV Svjata Vatra

TUISULIIVA PUHKEMAJA ÕUEL

www.hitivabrik.ee

PAIDE LAULULAVA 23.07 kl 20

RAKVERE LAULULAVA 24.07 kl 20

Marko Matvere ja VLÜ juubelituur, külalised Jalmar Vabarna ja ansambel Zetod

LOHUSALU SADAM 5.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 13.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers 21.08 kl 21

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

TARTU HANSA HOOV 15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit

24.07 kl 20

22.08 kl 20.30

RMK KABLI LOODUSKESKUSE ÕUEL

28.08 kl 21

Lauri Saatpalu ”Isa tuli koju”

25.07 kl 19

Forestalia meeskoori kontsert

TASUTA Avatud on looduskeskuse uksed. Pärast kontserti ühine jalutuskäik läbi metsa Rannakodu teatrisse giidi saatel

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid Hendrik Sal-Saller & Smilers

ARUKÜLA LAULULAVA PARK 06.08 kl 19

RÕUGE ÖÖBIKUORG 07.08 kl 19

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

TUMEROMANTIKA ÕHTUD Piletid ja lisainfo Piletilevist facebook.com/ festivalDF/events

MUUGA MÕISAS 25.07 kl 19

SIEBEN

/viiul, vokaal/ Suurbitannia

ROME

/akustiline kitarr, vokaal/ Luksemburg

RAKVERE PANGAMAJAS 27.07 kl 18

SIEBEN / VALENDIK

/akustilised kitarrid, sopran/ Tartu

KÄRDLA KULTUURIKESKUSES 02.08 kl 18.30

SIEBEN / ROMA AMOR

/akordion, kitarr, vokaal/ Itaalia

SALAJASES KOHAS HIIUMAAL 03.08 kl 19

SIEBEN ROMA AMOR

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 23. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

PLAADIARVUSTUS

Morrissey «World Peace Is None Of Your Business» Virgin EMI

See õige Morrissey

Patti Smith pühendas pea pooled kontserdi lood kellelegi või millelegi, näiteks allatulistatud Malaisia lennukis hukkunutele, muusik Lou Reedile ja hiljuti surnud bluusikitarristile, oma heale sõbrale Johnny Winterile. foto: jelena rudi

KONTSERT. Punk pole päris surnud, ta on vaid 68-aastane ja esines just Tallinnas

Patti Smith korraldas punkrokipalvuse arvustus hendrik alla postimees.ee esikülje toimetaja

õimas, uskumatult võimas oli Patti Smithi kontserdi lõpp esmaspäeval Solarise suures saalis. Läksin teda kuulama kui kultuuriikooni, naist, kes omal ajal võimsaid asju teinud, suuri inimesi tundnud ja mitu olulist teksti kirjutanud. Ootamatult sain sellise emotsionaalse laksu, nagu oleks eesti rahvas ennast jälle vabaks laulnud. Esimest korda sain Patti Smithist teadlikuks kuskil 1980. aastate keskel, kui ühest intelligendiperekonnast pärit tütarlaps mulle tema luulekogu lugeda andis. Läppunud stagnas oli see kui valguskiir pimeduseriigis – ah vaat kuidas võib kirjutada! Et autor ka (punk)muusikaga tegeleb, sain teada alles kümmekond aastat hiljem. Siiamaani on Patti Smith mu jaoks eeskätt luuletaja, mitte muusik olnud. Tema enda meelest ka. Esmaspäeva keskpäeval ütles ta Rahva Raamatus: «Ma olen kirjanik, mitte muusik. Aga

esineda on mulle alati meeldinud.» Kontsert algaski nagu muusikasaatega luulekava. Saatebänd, kus kitarre mängis artisti poeg ja klahvpille tütar, pole eriti kõneväärt. Selle lava kohta masendavalt keskpärane komplekt muusikuid. Aga heli oli Solarise saali traditsioone arvestades (viienda rea täitsa äärmine ots) väga ilusti tasakaalus, iga viimane kui sõna selgelt kuulda. See ongi selle artisti puhul peamine. Luuletaja ja esseist Igor Kotjuh märkis pärast kontserti: «Ma pole selles saalis iial nii palju kirjanikke näinud.» Esmaspäeval esitatud neliteist lugu haarasid ühtlaselt popu laarsemad laulud Patti pikast karjäärist. Rokilikumaid tuure hakkas see luulekava võtma üheksanda loo, «Banga» juures (Smithi viimase, 2012. aasta albumi nimilugu ja minu arvates selle plaadi kõige kõvem lugu üldse). Enne laulu seletas Patti, et laulu kirjutama inspireeris teda Mihhail Bulgakovi «Meistri ja Margarita» lugemine. Selgus, et Banga oli Pontius Pilatuse truu koer. Vat mis tema sealt leidis, Peemot on ju üldiselt palju pungim tegelane. Katarsis puhkes kahe viimase loo ajal («People Have the Power» ja «Babelogue/Rock’n

Roll Nigger»). Kümme esimest rida tõusis nagu üks mees püsti, tagantpoolt tormasid inimesed lava ette näppu viskama ja tantsima. Pikkade hallide juustega Patti soigus lavaserval nagu šamaan: «Te olete vabad, te olete vabad … Teie olete tulevik!» Kogu stseen tuletas meelde mõne ekstaatilisema sekti äratuskoosolekut või Jim Morrisoni «American Prayerit». Tundus, et kohe-kohe läheb lahti käte pealepanemisega ravimine, pimedad saavad nägijaks ja jalutud hakkavad kõndima. Selle asemel, et Steven Seagali ees kollektiivsesse paanikasse sattuda, oleks võinud ta Pattiga vastastikku panna ja siis vaadata, kuidas pungivanaema märulinäitleja nagu Väinamöise lihtsalt kõrvuni maa sisse laulab. Kui NO99 mälestusväärne «Ühtne Eesti» lõppes samuti Tiit Ojasoo lunastajaliku kuulutusega «Te olete vabad!», siis mõjus see irooniana. Patti samasugune kuulutus nõretas ameerikalikust siirusest, mis küünilisema eestlase jaoks võõraks jäi. Kontserdi lõpus kiskus artist demonstratiivselt oma kitarrikeeled katki. Vaevalt see protestilauljalik žest nüüd edasist vaikimist tähendab. Hea, et põlema ei pannud, nagu tema kuulsad kaasaegsed teha tavatsesid.

Naabriplika ja rokkstaar Loo «Banga» eel kutsus Patti lavale kedagi, kes oskaks kitarri mängida. Kümnete kandidaatide seast jõudis esimesena lavale ja sai akustilise kitarri kätte Von Krahli teatri muusika-

juht ja telesarja «Naabriplika» peaosatäitja Loore Martma (pildil). «Minu jaoks oli see ühel teekonnal teatud punkti jõudmine,» ütles Martma Eesti kaasaegse kunsti muuseumis toimunud järelpeol.

«Ma just jagasin sõpradele lugusid, millised on olnud need sõlmpunktid mu elus, kus ja läbi mille on Patti minu jaoks nii oluliseks saanud. Ja täna õhtul

selline sündmus. See on uskumatu! Esimesena lavale viisid mind suursuur soov ja kiired jalad. Minu jaoks uskumatu au, mille eest olen väga tänulik.»

Morrissey soolokarjääri parimad hetked sünnivad siis, kui teda miski tugevasti häirib. Ühemehearmeega terve maailma ebaõigluse vastu astumine on paatoslik, kuid ei õnnestu mitte iga kord, ja draamast võib saada komöödia. Tundliku loojanatuuri kümnes sooloalbum on üle hulga aja taas see õige Morrissey, keda viimati sai kuulda vast tubli kümme aastat tagasi 2004. aasta plaadil «You Are The Quarry». Ja enne seda ehk plaadil «Kill Uncle», aastal 1991. Sõnumilt jaguneb materjal laias laastus kaheks: ühiskonnakriitilisteks ja keskkonnateadlikeks sõnumiteks ning konkreetsete karakteritega enamasti fiktiivseteks lühilugudeks. Album salvestati Prantsusmaal produtsent Joe Chiccarelli käe all. Kitarrihümnidele on lisatud maitsekas peenelektroonika, kuid mitte ainult. On latiino ja Idamaa otseseid mõjusid. Hispaaniapärane mariach’i-soolo annab suurepärase aktsendi

reipale, kuid süngesisulisele palale «Staircase at the University». Järgmise pala «The Bullfighter Dies» algus kõlab täpselt nii, nagu oleks Moz endale saateansambliks võtnud parimas vormis Vennaskonna koos akordioniga ning naudib täiel rinnal sõnademängu: «Gaga in Malaga / no mercy in Murcia / mental in Valencia». Latiinomõjusid on hoomata ka temperamentses loos «Kiss Me a Lot», kus Moz haarab roosi hammaste vahele ning põrutab kontsaklõbinal armastust otsima. Kindlasti tasub eelistada albumi deluxe-versiooni, kus on mitu suurepärast boonuspala, akordioni kuuleb ka veel. Tabavalt võttis Morrissey olemuse kokku muusikakriitik Barry Walters: Madonnalt kiskus mantli endale Lady Gaga, U2st sõitis üle Coldplay, kuid kolmkümmend aastat tagasi alustanud Morrissey on säilitanud vanad fännid ja kogub igast uuest põlvkonnast neid juurde. Margus Haav

14 || SPORT || POSTIMEES, 23. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Tean, et ma olen nüüd jumala kätes, ja olen õnnelik, et mu haigus diagnoositi nii varakult. Viiel korral korvpalliliiga NBA meistriks tulnud Michael Cooper pärast keelevähi avastamist.

JALGRATAS

Tour de France’i pikima etapi võitis Rogers Eile sõideti Prantsusmaa velotuuril 237-kilomeetrine etapp marsruudil Carcassonne – Bagneres de Luchon, mille võitis austraallane Michael Rogers. Tanel Kangert lõpetas 43. ja Rein Taaramäe 90. kohal. Rogers võitis Tour de France’i pikima etapi ajaga 6.07,10. Talle järgnes prantslane Thomas Voeckler, kes kaotas liidrile üheksa sekundit. Kolmandaks sõitis end bulgaarlane Vasili Kiryienka, kes kaotas Rogersile samuti üheksa sekundit. Kangert kaotas liidrile 12 minutit ja kaheksa sekundit ning Taaramäe omakorda 20 minutit ja 44 sekundit.

JALGPALL

Rodriguez siirdus Real Madridi Real Madridi jalgpalliklubi kinnitas jalgpalli MMilt Kuldse Saapa auhinna võitnud James Rodriguezi siirdumist AS Monacost Real Madridi. 23-aastane Kolumbia koondislane Rodriguez sõlmis Real Madridiga kuue aasta pikkuse lepingu. Teatavasti pidi Real Madrid Rodriguezi eest välja käima 80 miljonit eurot. Ametlik info jalgpalluri ülemineku summa kohta ilmub lähipäevil.

Donetski Donbassi klubi jäähokiareen on pärast süütamist nukker vaatepilt.

SÕDA JA SPORT. Ukrainas ja Iisraelis toimuvad ärevad sündmused ei jäta puutumata ka tippsporti.

Sõda ajab sportlased pakku

miljonit

eurot aastas soovib Itaalia ründaja Mario Balotelli võimalikus uues klubis Arsenalis teenida. VORMEL-1

Schumacher viiakse kodusele ravile Pikalt koomas viibinud seitsmekordne vormel-1 sarja maailmameister Michael Schumacher (pildil) suudab juba oma silmalauge ja ripsmeid liigutada ning peagi võib kuulus sakslane kolida haiglast koju. Eelmise aasta lõpus raske suusaõnnetuse üle elanud ja pikalt koomas viibinud Schumacher on alates juunikuust viibinud Lausanne’is asuvas taastusravikeskuses.

VEHKLEMINE

Eesti naiskond jõudis MMil kaheksandikfinaali Kaasanis toimuval vehklemise MMil alistas Eesti naiskond eelringis Iisraeli 22:14 ja pääses edasi kaheksandikfinaali. Eesti naiskonnas vehklesid Erika Kirpu, Irina Embrich, Julia Beljajeva ja Kristina Kuusk. Järgmisena kohtuvad eestlased rootslastega.

Siena läks pankrotti Itaalia jalgpalliliiga Serie B klubi Siena kuulutas välja pankroti. «Hoolimata mitmetest ja korduvatest üritustest meeskond uueks hooajaks üles anda, peame tunnistama, et see polnud võimalik,» vahendas Siena veebisait.

Kolm eestlast pääses Estonian Openi teise ringi Tallinna Kalevi väljakutel jätkunud ITFi 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril pääsesid Eesti mängijatest üksikmängu teise ringi Vladimir Ivanov, Markus Kerner ja Julia Matojan.

foto: afp

mariel gregor reporter

ahvusvaheline Korvpalliliit FIBA otsustas ebastabiilse olukorra tõttu riigis Ukrainalt ära võtta järgmisel suvel peetavate korvpalli Euroopa meistrivõistluste korraldusõiguse. Paar päeva tagasi levis maailma meedias aga uudis, et kuus Donetski Šahtari jalgpalliklubi mängijat ei naasnud pärast sõprusmängu Prantsusmaal enam Ukrainasse. Sõda puudutab valusalt ka sporti. Donetski klubi brasiillastest tippmängijad Douglas Costa, Fred, Dentinho, Alex Teixiera ja Ismaily ning argentiinlane Facundo Ferreyra kartsid oma elu pärast ja otsustasid Lyoni jääda. Klubiomanik Rinat Ahmetov oli maruvihane. «Kui jalgpallurid meeskonna juurde tagasi ei tule, peavad nad arvestama karmide tagajärgedega. Neil on meiega kehtivad lepingud ja selline käitumine on lubamatu,» sõnas ta klubi kodulehe vahendusel. «Neil pole midagi karta ja loodan, et nad saavad oma hirmust üle ning austavad lepingut ja klubi.» Costa sõnul on sportlastel põhjust kartmiseks küll ja veel. «Kohapeal olles riskisime oma eluga, olles pidevalt hirmul,» ütles ta sotsiaalmeedia vahendusel. «Ma ei taha klubist lahkuda, ent soovime kuni konflikti lahenemiseni Šveitsis treenida. Ma

kardan oma elu pärast. Me ei tea, kuidas me mängudele hakkame reisima, kui olukord riigis on selline,» lisas Costa. Neljapäeva õhtul leidis Ida-Ukrainas aset lennukatastroof, kui Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysian Airlinesi lennuk kukkus alla ja hukkusid kõik pardal viibinud 298 inimest. Donetski linn asub samuti Ukraina idaosas ja on venemeelsete separistide käes ning Ukraina armee üritab seda enda kontrolli alla saada, mis ongi viinud veriste sündmusteni. Hetkel on kindel, et Donetski jalgpalliklubi ei saa oma kodumänge enda staadionil pidada. Peatreener Mircea Lucescu süüdistas mängijate põgenemises nende agenti Kia Joorabchiani. «Juhtunus on süüdi Kia Joorabchian, kes loodab jalgpallurite pealt veelgi rohkem raha teenida, ja mõjutas neid mitte naasma,» sõnas Lucescu. «Agent ilmus Lyonis peetud sõpruskohtumisele ja pärast seda võttis mängijad endaga kaasa.» Ka tipptasemel Donetski korvpalliklubi ja mitme teise spordiklubi olukord on ülimalt keeruline ning nende jätkamine suure küsimärgi all. Juba eelmi-

sel hooajal jättis Donetski klubi Ühisliiga pooleli ning algaval hooajal neid ega teisi Ukraina klubisid Ühisliigas ja Euroliigas mängimas ei näe. Jäähokiliigas KHL mänginud Donetski Donbassi meeskond pidas juba eelmisel hooajal oma kodumänge Slovakkias. Suve algul süütasid separatistid klubi koduhalli põlema ja viisid minema kogu selles olnud tehnika.

Liibüa on samuti koht, kuhu iga profisportlane mängima ei läheks, sest ka sealne olukord püsib ärev. Viimastel nädalatel on konflikt taas eskaleerunud ka Iisraelis, mis teeb ärevaks sealsetes klubides pallivad välismängijad. Kui iisraellaste ja palestiinlaste vastasseis kaks aastat tagasi ärevamaks muutus, oli korvpalli klubihooaeg täies hoos. Välismaalastest korvpallurid tunnetasid ohtu ning mitu neist otsustas poole hooaja pealt kodumaale naasta. «Kell kolm öösel hakkas õhuhäiresireen tööle, see hoiatab pommitamise eest, ja siis on sul kolm minutit aega, et

UEFA ei luba Venemaa ja Ukraina klubidel eurosarjas kohtuda Euroopa Jalgpalli Liit UEFA otsustas kriisikoosolekul, et sel hooajal ei loosita Ukraina ja Venemaa klubisid eurosarjades kokku. UEFA otsus kehtib kõikide algava hooaja loosimiste kohta. «Arvestades praegust poliitilist olukorda,

siis avaldasid Venemaa ja Ukraina jalgpalliliidud muret turvalisuse suhtes, kui nende riikide meeskonnad peaksid loosimise tulemusel vastamisi minema. Seetõttu otsustati, et Venemaa ja Ukraina klubid eurosarjades omavahel

loosiga kokku minna ei tohi,» teatas UEFA. Lisaks teatas UEFA, et Iisraeli klubid ei saa samuti Iisraelis valitseva ohtliku olukorra tõttu euromänge kodumaal pidada ja peavad leidma uued võistluspaigad. PM

varjendisse jõuda. Meie oma asus otse maja all,» meenutas Tel Avivis Ramat Hasharoni klubis mänginud ameeriklanna Alexis Gary-Lawson ärevaid hetki. «Kõik ameeriklased olid hirmul.» Mängud jäeti ära või lükati teadmata ajaks edasi. «Ka kohalikud olid mures, trenni ajal oli kuulda õhuhäiresireene ja pommitamist, see oli ebareaalne,» lisas Gary-Lawson, kelle sõnul peaks mängijad hooaja eel pikalt mõtlema, kui Iisraeli siirduvad. Liibüa on samuti koht, kuhu iga profisportlane mängima ei läheks, sest ka sealne olukord püsib jätkuvalt ärev. Ameeriklane Shane Burrell veetis eelmise hooaja just Liibüa pealinnas Tripolis. «Neljandal või viiendal seal veedetud päeval kuulsin tänaval korralikku tulistamist. Olin mõistagi hirmul. Helistasin oma agendile ja ütlesin, et tahan siit kohe pääseda,» meenutas Burrell. «Ent agent vastas, et see on siin normaalne, palus mul rahulikuks jääda ja edasi magada. Siis rääkisin sellest oma ameeriklasest meeskonnakaaslasega, kes oli Tripolis juba mõnda aega olnud ja ta kinnitas sama.» Burrell ei kujutanud enda sõnul ette, et olukord nii palju Metsikut Läänt meenutab. «Meeskonnakaaslased kannavad relvi, tänaval on küll näha politseinikke, kuid tundub, et mingit mõjuvõimu neil pole. Nad tegelevad kohvijoomise ja suitsetamisega. Räägin kodustele, et siin võib igaüks teha mida iganes, ja mingit karistust ei järgne,» sõnas korvpallur.

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2229, SPORT@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 23. JUULI 2014 || SPORT || 15

Eestil nappis meeste mängu kogemust peep pahv

sporditoimetuse juhataja

ks võit ja seitse kaotust – selline oli Eesti U20 korvpallikoondise saldo EMi B-divisjoni turniiril Bosnias. Mõned korvpalliinimesed on nimetanud seda häbiväärseks, teised jälle asjade loomulikuks käiguks, kolmandad aga lihtsalt saatuse vingerpussiks… Mullu kritiseerisid kõik peatreener Andres Sõbra tegutsemist ja nurisesid, et meeskond ei jäänud A-divisjoni püsima, Sõbrast saadi lahti, kuid meeskond on mitu korda hullemas seisus.

Jõu ja agressiivsuse vahe Tänavu U20 koondise peatreeneri toolil istunud Indrek Ruut tõdes, et ei soovi vähemalt enne treenerite ringis tehtud põhjalikku analüüsi kedagi süüdistada ega avalikkuse ees musta pesu pesta. Ühe väga olulise punkti tõi ta siiski esile. «Suurel osal tänavusest U20 koondisest puudub kokkupuude meeste korvpalliga! Selle vanuseklassi meeskonnas on mängijad, kes peaksid mängima koos meestega, mitte aga A-klassi meistrivõistlustel. Jõu ja agressiivsuse vahe on lihtsalt

niivõrd suur – meie poisid pole harjunud nii mängima,» viitas Ruut ühele kehva tulemuse põhjusele. Ruudu väitele on raske vastu vaielda. Tänavusest koondisest said Eesti meistriliigas enam-vähem stabiilselt mänguaega Rakvere Tarvasse kuulunud Sander Saare ja Raplas pallinud Hendrik Ruut. Episoodilist rolli täitis Pärnu meeskonnas Brett Nõmm, Itaalias treenis, kuid ei mänginud Martin Jurtom. Ruut avaldas lootust, et tema juhitud koondise ebaedust tehakse õiged järeldused ja noorte korvpallis viiakse läbi vajalikud muudatused. «Oluline küsimus on see, kus ja kui palju noored treenivad ja mängivad,» sõnas ta, andes sellega ilmselgelt mõista, et Eesti noorte korvpallis on noortel liiga palju mänge ja liiga vähe treeninguid. U20 koondise abitreeneri rolli täitnud Üllar Kerde suhtus meeskonna altminekusse kui asjade loomulikku käiku. «Me ei saa juba ammu ütelda,

Ruut avaldas lootust, et tema juhitud koondise ebaedust tehakse õiged järeldused ja noorte korvpallis viiakse läbi vajalikud muudatused.

et oleme korvpalliriik. Teised riigid liiguvad edasi, meie tammume paigal,» nentis suurte kogemustega treener.

Vajadus muutusteks Ka Kerde rõhutas muutuste vajadust. «Kõige olulisem on see, et Eestis hakataks treenima tänapäeva metoodika järgi ning noorteklassis muutuksid mängugraafikud süsteemseks – see annaks võimaluse ka treeninguid paremini planeerida,» arutles ta. «Kui aga Eesti noortekoondise mängija osaleb maakonnaliigas 30 kohtumises ja viibib neist väljakul 40 minutit, siis see on täiesti absurd.» Ruudu sõnul olid Bosnias mänginud meeskondadest kolm esimest – lisaks väljakuperemeestele ka Belgia ja Ukraina – tasemelt teistest selgelt üle. Näiteks Bosnia alistas kontrollkohtumises Horvaatia, kes jõudis A-divisjonis poolfinaali, Belgia meeskonda vedas aga mängija, kes sai möödunud hooajal rohkelt minuteid EuroChallenge’i sarjas. «Usun, et parimal juhul oleksime võinud mängida seitsmenda koha peale, näiteks Portugal ja Holland on meist tugevamad,» nentis Ruut. «Tegelikult ei saa ütelda, et ka Luksemburgis, Küprosel või Austrias ei osata korvpalli mängida… osatakse küll! Kui ma oleksin veel Rapla klubi peatreener, teeksin EMil mänginud Küprose koondise suurele äärele pakkumise.»

Indrek Ruudu sõnul uskus ta, et U20 koondis on parem, kui mängud näitasid.

foto: liis treimann

Müürsepp ja Sõber asuvad ühise vankri ette KORVPALL. Juba pikka aega on olnud õhus võimalus, et viimastel aastatel Kalev/Cramo abitreenerina tegutsenud Martin Müürsepp liitub uuel hooajal Rakvere Tarvaga. Suure tõenäosusega saabki see käik tegelikkuseks ning aastate jooksul varemgi ühist vankrit vedanud Müürsepp ja Andres Sõber saavad taas kokku. Müürsepp andis juba suve hakul mõista, et soovib ilmselt Kalevi tegemistest taanduda ja võtta vähemalt ühe hooaja pisut rahulikumalt. Tarva peatreener Andres Sõber on aga korduvalt tunnistanud, et püüab Müürseppa endale appi

meelitada. Mehed on põhimõtteliselt kokkuleppele jõudnud, kuid ametlikult pole veel käsi löödud. Nädalapäevad tagasi rääkis Müürsepp Postimehele, et soovib enne asja avalikustamist rääkida ka Kalevi juhtkonnaga. Uueks hooajaks meeskonna komplekteerimisega Sõber veel ei kiirusta. «Olen rääkinud Juris Umbraško ja Kaspars Ciprussiga ning nendega oleme asjad põhimõtteliselt kokku leppinud. Tallinna Kalevist tuleb meile Mario Paiste ja Hitost Siim Laur,» tutvustas Tarva peatreener vahepealseid kokkuleppeid. Peep Pahv

Ida-Virumaa kaob meistriliiga kaardilt KORVPALL. Kahel viimasel hooajal korvpalli meistriliigasse kuulunud Kohtla-Järve Hito loobub oma kohast. «Loobume ka esiliigas mängimisest ja alustame täiesti uut tsüklit – 1997. aastal sündinud poistest moodustame 2. liiga meeskonna ja hakkame sealt uuesti üles ronima,» rääkis klubi president Raul Rõõmus. Klubi juhi sõnul polnud meeskonna jätkamisel mõtet, kuna paar juhtmängijat olid siirdunud parematesse klubidesse ning leidus ka neid, kes ei jõua enam töö kõrvalt meistriliigas mängida. Need, kes soo-

vivad veel mängida, piirduvad kohaliku maakonnaliigaga. «Eks meile tehti natuke ära… panustasin noortele meestele, kuid mullu meelitati meilt ära Sander Saare, tänavu Siim Laur,» nentis Rõõmus. Meistriliiga meeskondade arv siiski ei vähene. Teadupärast liitub kõrgema seltskonnaga Audentese meeskond, kuhu kuulub Eesti korvpalli lähim järelkasv ning neid kutsutakse toetama paar kogenumat pallurit. Audentes mängib meistriliigas kaks ringi, ülejäänud meeskonnad kohtuvad omavahel neljal korral. Peep Pahv

KÜSI APOTHEKA JA ÜLIKOOLI APTEEKIDEST, STOCKMANNIST, KAUBAMAJAST, R-KIOSKIST, LUKOILI JA OLEREXI TANKLATEST.

16 || TERVIS || POSTIMEES, 23. JUULI 2014

REISIDES RAVIMITEGA, MIS EI OLE NARKOOTILISED EGA PSÜHHOTROOPSED

Võtad reisile kaasa rohkem kui kümme nimetust ravimeid Võtad reisile kaasa ühte ravimit rohkem kui 5 pakendit Mõne kaasavõetava ravimi pakend on suurem kui 200 tabletti või kapslit 500 g pulbrit lahuse valmistamiseks 500 ml suukaudset või infusioonilahust 30 ampulli või viaali süstitavat ravimit 200 ml / 200 g välispidist ravimit 200 annust inhaleeritavat ravimit 10 ühikut ravimplaastrit

JAH

Ravimiameti luba ei ole vaja, kui märgitud kogus ei ole ületatud

Vajad ravimiameti luba, kui märgitud kogused on ületatud

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE

Millal tuleb enne reisi taotleda ravimiameti luba?

REISIDES NARKOOTILISTE JA/ VÕI PSÜHHOTROOPSETE RAVIMITEGA

Viibid reisi ajal Schengeni ruumi kuuluvas riigis

Ei viibi Schengeni ruumi kuuluvas riigis, kuid võtad kaasa narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid

Vajad alati ravimiametilt Schengeni tunnistust

Võtad kaasa rohkem kui ühe pakendi narkootilist või psühhotroopset ravimit või pakendi suurus on üle 30 ühiku või 25 ml

Täida Schengeni tunnistusetaotlus (vorm allalaaditav ravimiameti kodulehelt või küsi prinditud vorm oma arstilt või apteegist) Allkirjasta taotlus digitaalselt või prindi ja allkirjasta käsitsi

Võtad kaasa vaid ühe pakendi narkootilist või psühhotroopset ravimit ja pakendi suurus on kuni 30 ühikut või 25 ml

Ravimiameti luba ei ole vaja, kuid võta koos ravimitega kaasa arsti teatis ravimi kasutamise vajaduse kohta või retsepti koopia

Saada taotlus Ravimiameti e-postile schengen@ravimiamet.ee või aadressil Ravimiamet, Nooruse 1, Tartu 50411

763 673 Koosta vabas vormis taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid: sinu ees-ja perekonnanimi; isikukood; kontaktandmed; reisi algus, kestus ja sihtriik; kõigi kaasavõetavate ravimite nimekiri Allkirjasta taotlus digitaalselt või prindi ja allkirjasta käsitsi Saada taotlus Ravimiameti e-postile reisimine@ravimiamet.ee või aadressil Ravimiamet, Nooruse 1, Tartu 50411

Välja antud load ravimitega reisimiseks Schengeni tunnistused Teised load ravimite kaasavõtmiseks

181

Allikas: ravimiamet

612

336 178

143 72

66 65

2008

2009

2010

119

133 50

2011

2012

2013

Erilised elamused! SEBE Tellimusreis

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal! Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee

2014 (I pa)

POSTIMEES, 23. JUULI 2014 || TERVIS || 17

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2194, TERVIS@POSTIMEES.EE

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Põletuse puhul eelista vett hapukoorele Päikesepõletuse korral tuleb viivitamata päikese käest ära tulla ja juua rohkelt, soovitatavalt jahedat vett. Esmaabina tuleks nahka mitu korda jaheda, umbes 18-kraadise veega loputada või kasutada mähisena külma veega niisutatud rätikuid, soovitab Pärnu haigla. Mähist tuleb vahetada, kui rätik on muutunud soojaks. Jahutamiseks sobivad ka spetsiaalsed põletusvastased ehk esmaabigeelid geelid, mis jahuta-

Lapsel on julgem hambaarstitoolis olla, kui ta on enne näinud, kuidas arst toimetab tema ema-isa või õe-venna kallal.

foto: elmo riig / sakala

VEENMISTASU. Hambaarsti kinnitusel on lapse hirmus üldjuhul süüdi vanem, kes toob ta arsti juurde esimest korda siis, kui hammas juba valutab.

Hambaarstipelguse eest tuleb vanematel maksta liis velsker reporter

ui mõni pelglikum laps keeldub hambaarsti juures suud lahti tegemast, siis esitatakse Lääne-Tallinna keskhaiglas tema vanematele arve «lapse veenmise» eest, sest haigekassa selliseid tühivisiite kinni ei maksa. Hambaraviteenusena märgitud «lapse veenmine hambaravi protseduuridega nõustumiseks kuni 15 minutit» hinnaga kümme eurot on LääneTallinna keskhaigla hinnakirjas olnud juba mitu aastat. Lääne-Tallinna keskhaigla hambaravikliiniku juhataja Krista Vapper nentis, et tegu pole niivõrd eraldi teenusega, pigem on see kehtestatud olukorra sunnil. «Me ei kutsu siia kedagi kohale selleks, et hakata teda veenma ravi saama. Pigem on tegu olukorraga, kus tullakse visiidile lapsega, kes ei ole hambaraviga nõus, ja lapsevanem loodab, et hambaarst päästab olukorra ja suudab poole tunniga ära teha selle, mis neil endal on eelnenud aastatel tegemata jäänud,» selgitas Vapper.

Haigekassa maksab kliinikule ainult raviteenuste eest ja kui raviteenust ei ole vastuvõtu ajal osutatud, siis on tühivisiit kliinikule ilma igasuguse tasuta. Vapper tõdes, et haigla ei saa neid endale lõpmatuseni lubada.

Jonni esineb sageli Seega on kliinikul võimalik otsustada, et kui lapsevanem tõesti soovib, et arst mudilasega pikemalt tegeleb, räägib ja seletab, käib see ema-isa rahakoti arvelt. «Neid olukordi on tegelikult ikka väga sageli, kus laps ei allu kabinetis korraldustele,» möönis arst. Siiski pole teenust väga palju kasutatud. «Kui lapsevanem ei ole koostöövalmis, siis ta pigem leiab teise koha,» ütles Vapper, kes uskus, et vahel see ka aitab, sest põngerjal võib järgmisel päeval olla parem tuju. Paraku on võimalik, et ülejärgmisel korral tekib taas mingi probleem. Kliiniku juhataja sõnul on vanemate reaktsioon teenusest kuulmisel üsna erinev, sõltudes sellest, kuidas info neile serveeritakse. «Kui seda esitletakse kui karistust ehk «kuna teie laps käitus halvasti, siis peate selle eest maksma», siis loomulikult suhtutakse sellesse halvasti. Kui seda näidatakse võimalusena probleemist üle saa-

da, on see juba mõistetavam,» selgitas ta. Jonnivaid pisipõnne leidub kahe-kolmeaastastest kuni koolieelikuteni. Kõige suurem probleem on nende lastega, kelle vanemad toovad hambaarsti juurde esimest korda alles siis, kui neil hammas valutab. «Kui esimese korraga suudetakse toimingud kuidagi isegi tehtud saada, siis lapsel tekib hirm, ja järgmisel korral tekivad probleemid,» sõnas arst. Vapperi sõnul vajab lapse n-ö veenmine, et ta ravile alluks, aega. «Me saame selle 10–20 minuti jooksul last mõjutada, kui ta kabinetis on, aga ülejäänud aja on ta lapsevanemaga. Tegelikult sõltub see ainult lapsevanemast, kuidas laps kabinetis käitub. Eelkõige tuleb arstil seega rääkida lapsevanemale, mis on seni tehtud valesti või miks on selline olukord tekkinud,» ütles ta.

Vanemate sõna maksab Vapper soovitab vanematel enne arsti juurde minekut jälgida oma käitumist. «Meil on päris palju lapsevanemaid põlvkonnast, kus kasutatakse väljendeid «oh, kui kole», «oh, kui hirmus» ja «oi, kuidas ma kartsin». Seda tuleks mõistagi vältida. Laps saab aru, et seal on midagi, mida peab kartma,» rääkis arst. Näiteks ütlevad vanemad

lapsi justkui lohutada püüdes: «Ära karda, seal ei tehta haiget». «Miks peab üldse haiget tegemine jutuks tulema? Öeldakse ka, et «ära karda, arst ei tee mitte midagi». Selliseid väljendeid ei saa kasutada, sest ei saa olla nii, et arst ei tee mitte midagi, loomulikult teeb,» õpetas Vapper. Hirmutunne saab alguse ka sellest, et väikeste lastega ei käida piisavalt sageli hambaarsti juures. «Tulema peaks kindlasti ka siis, kui midagi viga ei ole, et käia oma suud arstile näitamas. Haigekassa maksab Eesti lapse puhul nn kontrollvisiidi hambaarsti juurde kinni kaks korda aastas,» rääkis Vapper. Seda võimalust paraku ei kasutata. Samuti soovitab kliiniku juhataja emal-isal käia kahekolmeaastase lapsega koos hambaarsti kabinetis või võtta ta vanema õe-venna visiidile kaasa, et talle kohta tutvustada. «Väga hästi mõjub olukord, kus lapsevanem ise või mõni teine tubli laps patsiendi rollis on,» soovitas Vapper. Ta nentis, et kokkuvõttes saab hambaarstihirmu lahendada ainult lapsevanem. «See, kui laps hambaravikabinetis halvasti käitub või ei lase end ravida, ei ole lapse probleem, vaid on tema vanema mure,» toonitas ta.

vad nahka, vähendavad valu ja turset. Naha jahutamise järel võib kasutada päevitusjärgseid apteegisarja tooteid, samuti aaloed. Esmaabiks ei sobi pantenool, õlid, vaseliin, rasvased kreemid ega hapukoor. Samuti ei tohi pruukida vahendeid, mis takistavad kuumuse alanemist, ega määrida viinaga. Päikesepõletusele järgnevatel päevadel tuleb vältida uut päevitamist. tarbija24.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Pead mingi dilemma läbi mõtlema, sest see on sinu elu keeruliseks teinud. Oled millegi nimel vaeva näinud ja nüüd annab see põhjust rahuloluks.

SÕNN

Sinus on olemas kõik visaduse ja distsipliini elemendid, kuid praegu ei tundu need toimivat. Kui üks asi ei anna tulemusi, tuleb võtta kasutusele vastupidine tegevus.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 23. JUULI 2014 || VARIA || 19

KAALUD Sa ei pea end ohverdama, et saaksid kõike seda, mida süda ihaldab. Piisab vaid paarist sammust, mis ei ole küll meeldivad, kuid mis toovad sinuni kõik vajaliku.

ô à ä æ

î 2 æ 1 ò

â à ì

ERNIE

è b

Pieter ten Cate – Vida Rotaria TT, 1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rf8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT UURINGUD NÄITAVAD, ET ERINEVATE DIGITAALSE LOOMUGA SEGAVATE TEGURITE TÕTTU EI SUUDA INIMESED ENAM KESKENDUDA.

KUIDAS PALUN?

OOTA KORRA ...

MIS SA ÜTLESID?

EI TEA. VIST EI OLNUD OLULINE.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Pead õppima kellegi teise arvamusest mitte välja tegema. Tead oma väärtust ja talitad selle järgi, mida endale parimaks pead.

1. 1860. aastal avastasid saksa teadlased Robert Bunsen ja Gustav Kirchhoff uue elemendi, millele panid nimeks «helesinine», elemendi kahe eresinise triibu järgi selle spektris. Mis element? See on üks vähestest metallidest, mis toatemperatuuril on vedel. 2. Inglise näitleja Sir Reginald Carey «Rex» Harrison (1908–1990) sai peaaegu kõik tähtsamad filmiauhinnad – Oscar, Kuldne Gloobus, Briti Akadeemia auhind, New Yorgi filmikriitikute auhind – ühe ja sama rolli eest. Mis roll? 3. Inspiração embleemi valis välja komisjon koosseisus Oscar Ribeiro Teomar de Almeida Niemeyer Soares Filho, Hans Donner, Gisele Caroline Bündchen, Paulo Coelho, Ivete Maria Dias de Sangalo Cady, Ricardo Terra Teixeira jt. Mis embleem? 4. Milliste Euroopa riikide rahvusloom on ilves? 5. Eesti Vabariigi põhiseaduslik parlament taasmoodustati 1992. aastal, 20. septembril toimusid VII riigikogu valimised. Kes olid nende valimiste kolm suurimat häältemagnetit? Vastused: 1. Tseesium (Cs), ladina keeles caesius tähendab helesinist. 2. Professor Henry Higgins «Minu veetlevas leedis» («My Fair Lady», 1957). 3. Jalgpalli 2014. aasta MMi embleem. 4. Makedoonia ja Rumeenia. 5. Jüri Toomepuu, Matti Päts ja Juhan Aare.

AMBUR Kas asjad peavad alati toimima mingil kindlal viisil? Kui nii mõtled, siis võib elu paisata sinu teele ootamatusi, millest tuleb hakata välja rabelema. KALJUKITS Oled sõnadega ettevaatlik, et sa kedagi ei haavaks. Püüad olla võimalikult aus, kuid mitte brutaalselt aus. Õiges aususes on tervendavat julgust.

VÄHK Näed, et sul on rohkem jõuvarusid ja iseloomu, kui alguses arvasid. Vaevanägemine ei ole enam raskus, vaid mõnus ja seiklusterohke, uusi asju pakkuv teekond.

NEITSI Mingid kõrgemad jõud paneksid sind nagu kogu aeg proovile. Iga natukese aja tagant komistad millegi sellise otsa, mis nõuab jõuvarude koondamist.

Sa ei hooli minevikust ega kõlgu selle küljes. Raputad endalt selle viimased negatiivsed riismed ja liigud edasi helge tuleviku suunas.

Kui elu pakub praegu kriise, siis tegele eelkõige sellega, mis on sulle südamelähedane. Nende asjadega hoiad enda võnked positiivsed ja oled vaimselt selge.

KAKSIKUD

LÕVI

ä ì

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Kui oled millegagi liialdanud, siis nüüd on aeg tagasi tõmbuda. Vaata, mis on sulle kasulik. Ära pisenda oma varasemaid saavutusi. KALAD Võid tunda kritiseerimistungi. Siis aga ilmuvad sinu silme ette pildid, milles sind kritiseeritakse. Praeguses olukorras ei ole kriitika konstruktiivne.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Jurist: «Doktor, kas te enne seda, kui alustasite lahkamisega, ikka kontrollisite pulssi?» Tunnistaja: «Ei.» «Kas kontrollisite vererõhku?» «Ei.» «Kas veendusite, et puudub hingamine?» «Ei.» «Sel juhul: kas on võimalik, et patsient oli elus, kui alustasite lahkamist?» «Ei.» «Miks olete selles siis veendunud, doktor?» «Sellepärast, et tema ajud olid minu kirjutuslaual purgis.» «Arusaadav ... Aga siiski – kas patsient võis veel elus olla?» «Jah. Võimalik, et ta oli veel elus ja praktiseeris juuravaldkonnas.» ••• «Öelge, kas skleroos ei sega teid töötamast?» «Ei, tavaliselt unustan ka oma haiguse.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on TOATÜDRUK

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 23. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KIRJUTAB, KUIDAS EDENEB IDA-UKRAINAS TOIMUNUD LENNUKATASTROOFI UURIMINE.

NIMEPÄEV: SENTA, SAIDA, SEIDA, SIINA Kuno Areng (pildil) 85, koorijuht ja pedagoog Els Roode 80, kandlemängija ja pedagoog Raine Karp 75, arhitekt Ago Künnap 73, keeleteadlane Viesturs Jansons 56, tantsija Pia Ehasalu 50, kunstiteadlane Janne Fridolin 38, koorijuht

Nedremal peeti heinateotalguid Nedrema puisniidule kogunes nädalavahetusel poolsada talgulist, kes tegid heina äraproovitud viisil vikati ja rehaga, tähistades Eestimaa Looduse Fondi loodustalgute 15. järjepidevat toimumisaastat. Heina tehti varahommikul kolm-neli tundi ja pärastlõunal, järgnes lindude-liblikate-taimede tundmaõppimise suvekool ning Kalevi Kulli Ööülikooli loeng elurikkusest. Heinatööd ja vikatite hooldust õpetas Avo Rosenvald, kohalikku kultuurilugu ja Nedrema puisniitu tutvustas Urmas Vahur, kes aitas kohapeal talguliste eluolu korraldada. Pärnu Postimees

Lääne-Virumaa tamm Suure Tõllu päästepaadi emapuuks RMK Lääne-Virumaa metskonnas Triigi kandis veebruaris langetatud saja-aastasest tammest on saanud Haapsalu raudteejaama kõrval töökojas ehitatava Suure Tõllu päästepaadi emapuu. Projekti eestvedaja, MTÜ Raudlaeva Maja esindaja Ilmar Tamme sõnul mindi tamme järele Lääne-Virumaale seetõttu, et mujal Eestis laevaehituseks sirgeid, oksakohtadeta ja sobiva diameetriga tammesid eriti ei leidugi. Emapuu on puupaadi põhitala, mille külge kinnitatakse ülejäänud osad. Märtsist saadik on paati ehitatud ja selle valmimiseks kulub veel poolteist kuud. Virumaa Teataja

HOMME POSTIMEHES:

Lii Bergström 28, reklaamiosakonna reklaamvõrgustiku haldur

«AED JA KODU» PROOVIB ROBOTNIIDUKIT JA ANNAB NÕU. EUROOPA

Südasuvine soojus püsib

TALLINN +25

KÄRDLA +24 HAAPSALU +26

ülle jõemaa ilmateenistuse sünoptik

NARVA +28

RAKVERE +28

1–7 m/s

foto: ants liigus / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

PAIDE +27

Norra mere kohal laiub kõrgrõhuala, mis hoiab Läänemere piirkonna enda mõju TARTU all. Ilm püsib enamasti kuiv PÄRNU VILJANDI +26 +27 ning on väga soe. Põhja+26 KURESSAARE kaare tuulega kandub seda+27 puhku meilegi soojemat õhku juurde. Täna aga liigub Karjala kohalt lõuna poole madalrõVÕRU hulohk, milles tõusvad õhuvoolud VALGA +25 +26 soodustavad pilvede arengut. Õhtupoolikul võib ka Eestis mõnel pool hoovihma tulla, kuid on süKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR dasuviselt soe. Anne kanal +23 Neljapäev, 24.07 Reede, 25.07 Laupäev, 26.07 Täna on vähese ja vahelduva Emajõe vabaujula +21 Tallinn +16/+25 +15/+26 +16/+27 pilvisusega ilm. Kohati võib sadaKakumäe rand +14 Tartu +15/+27 +16/+28 +17/+29 da hoovihma. Puhub põhjakaare Kuressaare +23 +16/+29 +13/+30 +17/+29 tuul 1–7 m/s. Õhusooja on 23–28 Narva Pirita rand +13 kraadi. Pärnu +15/+28 +16/+29 +16/+29 Pärnu rand +18 Kuressaare +17/+25 +19/+26 +18/+27 Stroomi rand +15

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.45 4.45 4.57

loojub 22.08 21.53 22.13

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +31,3 kraadi (1858) +8,2 kraadi (1978) Tartus +31,6 kraadi (1914) +5,8 kraadi (1964)

KUUFAASID 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42 4. august 3.50 10. august 21.09

+26 +31 +29 +24 +27 +26 +25 +26 +24 +28 +19 +27 +23 +24 +24 +23 +26 +35 +23 +25 +24 +28 +27 +27 +26 +13 +24 +28 +23 +27 +25 +25 +23 +26 +32 +13 +32 +38 +20 +27 +32 +26 +32 +33 +26 +32

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 23. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Grüne Woche. Mahekanala, kahjurid ja kasurid 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed 09 40 Holby City haigla: Muutuste eel* 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: Vale päev* 40 Terveks eluks, 2/4: Mis on reuma?* 12 10 11 000 aastat hiljem: Tasane tulek* 50 Täär treenib triatloniks, 4/9 13 10 Elu kui vanasõna. Arvo Krikmann 40 Minuscule: Teistsugune 45 Mahemaa, 2/4* 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Vaoshoitult 16 00 Tour de France: 17.etapp SaintGaudens – Saint-Lary Pla d` Adet 124,5 km 18 30 AK 45 Reisile minuga: Petra, Jordaania 19 15 ENSV: Õhumüük 45 Dallas: Isade patud (USA 2013) 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Maailma ajalugu, 1/8: Jääda ellu 23 10 Hakkab jälle pihta 40 Dallas: Isade patud* 00 20 Kontakti laulud 01 27 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Rakett 69* 30 Püramiidi tipus: Kliimamuutuste mõju taimedele 10 00 Kõiksus ja tühjus, 1/2: Kõiksus* 11 00 Klassika koos Klasiga: Prantsuse muusika 55 Klassikatähed 2014: Unustamatu meloodia 13 15 ERR uudised 16 15 Eesti muusikavideod 45 Kirjandusfestival HeadRead: Antony Beevor* 17 30 Töötuba: Puunõud 18 00 SimsalaGrimm 25 Piknikutort 30 Beni ja Holly väike kuningriik 45 Stella ja Sam 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Ruff tegutseb: Abivalmis Ruff 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi 20 15 Ameerika telesarja lugu, 4/4: Telesarjade sangarid 21 10 Surma õukond, 4/5: Henry Neljas 22 00 Eesti lood: Lihast ja luust 30 4x4. Taimõr ja Jamal, 4/9* 23 00 Eesti TOP 7 35 Liv ja Ingmar* 00 55 Rock Summer 25: Marya Roxx 01 30 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised 50 Taltsutamatu süda, 20* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 31* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5806 35 Murtud südamed (Saksa 2000). Romantiline draama 13 30 Krimi* 14 00 Heeringaminutid 05 Lindprii: Lõvi möire. Valerie laul 16 00 Küladetektiivid, 42: Kuningas Ludwigi uus ohver 17 00 Taltsutamatu süda, 21 18 00 Armastus ja karistus, 32 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Naabriplika: Topeltagent 23 00 Elav märklaud: Kes kutsus Harry? 55 V: Alasti 00 45 Seadusesilm: Kaabuta kauboi 01 30 Vampiiripäevikud: Kasvuvalud 02 15 Mentalist: Maasikad ja vahukoor, 1 55 Krimi* 03 20 Kalailm* 45 Suvereporter* 04 35 Nikita: Lavastus* 05 15 Küladetektiivid, 42: Kuningas Ludwigi uus ohver*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 42 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 3 11 10 Kättemaksukontor: Lahutus Eesti moodi, 1* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 11-12: Mandy passioon; Kuu Keenia kohal 13 05 Suvesangarid, 27* 35 Kupli all 1, 8* 14 30 Selline on elu! 15 25 Vaprad ja ilusad, 6776 55 Armastuse pisarad, 43 16 55 Midsomeri mõrvad 8, 3: Surmav orhidee 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Lahutus Eesti moodi, 2 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 20 22 00 Suvesangarid, 28 30 Suletud uste taga 5, 1: Põrgulapsuke 23 30 Top Gear USA 2, 8 00 30 Firma 1, 6 01 25 Anarhia pojad 4, 5 02 15 Louie 3, 9 40 Võta või jäta 6, 3 03 45 Suvesangarid* 04 10 Kodumäng 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 28* 50 Reisijaht

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 121 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 232* 40 Eluteed, 8 10 05 Küladetektiivid, 226: Testament tuleb harva üksi 10 55 Süütu süüdlane 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Scarlett Johansson; Jackie Chan; Jeff Bridges; Robert De Niro 20 Poissmees, 11* 14 00 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Taksojuhtide mõrvar* 16 00 Ainult Essexis! 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz 19 00 Kodus ja võõrsil 30 Emmerdale, 233 20 00 Meie aasta Siberis: Kolime; Alistuv naine 21 00 Gnomeo ja Julia (USA-Inglise 2011). Animafilm 22 50 Staariminutid: Sarah Jessica Parker; Sean Penn 23 00 Poissmees, 12/12: Pärast viimast roosi 55 Poiss, kes ei suuda unustada 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Seksimängud 02 30 Meie aasta Siberis: Kolime* 55 Meie aasta Siberis: Alistuv naine* 03 20 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane* 45 Suvereporter*

06 30 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 133* 09 20 Conan, 234* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 36* 14 35 Knight Rider, 41: Koljati tagasitulek, 2* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Hiina 16 20 Komissar Rex, 134: Hirmu kool 17 10 Supermani uued seiklused, 37/86 18 05 Knight Rider, 42/90: Pingelised ööd 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed, 5-6: Fordi võlud*; Pulmaaastapäev* 21 00 Kaks ja pool meest: Sir Lanceloti liivakast* 30 Reaktiivtuuled (Kanada-USA 2013). Põnevik 23 05 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014* 30 Conan, 235: Tracy Morgan, Judy Greer, Broken Bells 00 20 Kaks ja pool meest 45 Tuvikesed, 7-8: Abielus lasteta; Pokkeriõhtu 01 35 Südamelt ära, 21 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 12: Must lesk* 11 00 Chupacabra (USA 2013)*. Märuliõudukas 13 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kälimehed 1, 1 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 13: Truckstop 17 00 NCIS kriminalistid 4, 12: Kahtlus 18 00 Perepea 7, 7* 30 Simpsonid 3, 22* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 1920: Legendaarne issi; Plahvatava lihapalli leib 20 00 Perepea 7, 8 30 Simpsonid 3, 23 21 00 Suvesangarid, 16 30 Notorious (USA 2009). Draama 23 45 Euroopa pokkeriturnee 00 45 Auto24 Rally Estonia 2014, 3-4 01 45 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 19-20* 02 35 Kälimehed 1, 1* 03 15 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 86/142* 45 Hiina – suurte võimaluste maa, 1/2* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Õrn on öö (2010)*. Dokfilm 55 Kaup: Ela visalt, müü visalt (USA 2009)*. Mängufilm 13 25 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 145/304* 17 00 Armuleek, 146/304* 45 Armuleek, 147/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 87/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ühistegevuse pooltund* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Inimese mõõde* 22 25 Peaminister, 6/14 23 20 Pillimeeste klubi* 00 20 Täna. Uudised (subtiitritega)* 35 Suvemiks* 01 20 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 09 45 Laste lood. Rahvamuusikute radadel, 2 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Imetabane Cosima, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Rokipeerid 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Vikerraadio Saaremaal 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Märt Treier 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater Puhastus, 3 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. 11 05 Album. Voces 8 – Eventide. Aasta alguses ilmus Inglise vokaalokteti Voces 8 album “Eventide”. Lisaks musitseerivad plaadil Christian Forshaw (saksofon), Matthew Sharp (tšello) ja Lavinia Meijer (harf). 12 02 Delta. Hedvig Lätt. Kultuurisündmused ja muusika 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. Tarkuse allikas. Voces Musicales esitab armastuslaule ja vaimulikku muusikat. Dirigent Sander Tamm. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Kontserdisaalis. Esineb Sao Paulo Sümfooniaorkester Celso Antunesi juhatusel. Lera Auerbach – Post Silentium, Pjotr Tšaikovski – Sümfooniline fantaasia “Torm”, Lera Auerbach – Sümfoonia nr 2. 22 05 Fantaasia. Lauri Leis 00 05 Nokturn