Postimees 24 09 2014 by Postimees

PINGEREAD LÕPUEKSAMITE PÕHJAL KOOSTATUD KOOLIDE EDETABELITEL ON PALJU VASTASEID. TALLINN LK 8

TÜLIKAS INTERNET

PAUGUTA ALGUS

Julgeolekunõukogu arutab plaani, kuidas vajadusel internet Venemaal ajutiselt muust maailmas ära lõigata.

Vaba Lava teatrimajas esietendunud lavastus Mikk Mikiverist on kantud heast ideest, kuid lõpp vajub ära.

VÄLISMAA LK 9

TERVIS Plaaster ravib nii põletust kui ka arme.

LK 18–19

KULTUUR LK 14–15

www.postimees.ee Tartu Rocki peatreener

GERT KULLAMÄE: Pronksi ei tahaks, hõbedast on juba kopp ees, järele jääb kuld.

SPORT LK 16

PILK TULEVIKKU

Uued Skype’id Kui Skype’i loomine Eestis võis olla juhus, siis järgmised samasugused edulood pole seda enam mitte, kirjutab Arengufondi IKT valdkonnajuht Raul Ennus. Tema hinnangul on täiesti reaalne, et järgneva kümne aasta jooksul võrsub Eestist kaks uut Skype’i. LK 13

POSTITEENUS

KOLMAPÄEV, 24. SEPTEMBER 2014 • NR 222 (7213) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 534 • LUGEJAID 201 000

Eelarvest kõigile natuke Riigikogu valimiste aastaks koostatud riigieelarve on ootuspäraselt ettevaatlik ja tulvil võimalikult palju häid uudiseid. Täidetakse mõlema koalitsioonierakonna tähtsamad lubadused, nagu Reformierakonna tulumaksu määra langetamine ja sotsiaaldemokraatide lastetoetuste tõstmine.

Kui augusti lõpus ütlesid riigijuhid, et riigieelarve kulu kasvab järgmisel aastal 4,5 protsenti, siis pärast viimaseid täpsustusi lubatakse kulutada kuus protsenti rohkem. Eelarve tulu suureneb hea maksulaekumise lootuses eelnõu järgi aastaga suisa seitse protsenti, 8,45 miljardi euroni.

MAJANDUS LK 6–7

ARVAMUS arvamus.postimees.ee

Ministrid ja politseijuht tutvusid idapiiriga

Kallis kanne Postiettevõtted on kogu maailmas raskete valikute ees. Nad peavad muutuma või hääbuvad, kirjutab Eesti Posti postiteenuste juht Kaido Padar. Ajast, kui info kandis kohale postipoiss ja uudiseid loeti vaid ajalehest, on maailm palju muutunud. E-kirjadele marke ei kleebita ning internetis ei meeldi inimestele uudiste eest maksta. LK 13

Peaminister Taavi Rõivas (paremalt), siseminister Hanno Pevkur ning politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher käisid eile Eesti kagupiiril ning otsustasid, et piirijoone puhastamise ja piiri korrektse mahamärkimisega tuleb alustada otsekohe, sõltumata Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisest.

«Esmajärjekorras tuleb korda teha 48 kilomeetri pikkune lõik Piusa ja Luhamaa vahel, kus leiab aset enim illegaalse piiriületuse juhtumistest,» lausus peaminister. foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo

EESTI LK 4–5, JUHTKIRI LK 2

Kood avab fotogalerii.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Turvatunde küsimus

nils niitra

Riigipiir vajab senisest enam tähelepanu ja raha

Silmad krõllis, istuvad nad õhtuti oma läpaka ees ja avatud on järgmised lingid: Facebook, Postimees Online, Delfi, mõnel ka Õhtuleht või Twitter. Telerist vaatavad nad kindlasti «Foorumit», «Aktuaalset kaamerat» ja teisi probleemsaateid. Nädalavahetusel kuulatakse kõigepealt Vikerraadiost «Rahva teenreid», siis otsa Kukust «Keskpäevatundi» ning pühapäeval R2 «Olukorrast riigis». Kõvema näljaga meestelnaistel on igaks juhuks avatud ka BBC uudiste lint. Ja ega ma ise palju parem pole, mis siis, et uudiste jälgimine on osa minu tööst. Möödas on need ajad, kui võeti hommikul kätte leht, loeti sealt huvitavam läbi ja järgmine meediavoor oli juba õhtused tele- või raadiouudised. Meedia on nüüd kõikjal, uudiseid toodetakse aina juurde isegi siis, kui neid tegelikult pole. Kui rääkida uudismeediast, siis on üks meediasõltuvuse sümptomeid see, kui inimene hakkab lugema või vaatama ka sellist infot, mille ta veel mõne aasta eest kvalifitseeris rämpsuks. Ehk siis – kuna enam midagi olulist lugeda pole, hakkab ta lugema ka ebaolulist, selmet teha midagi hoopis muud, meediavälist. Slow food’i tarbija hakkab sööma ka friikartuleid ning hamburgereid ja läheb sellest lihtsalt paksuks. Mõnikord süüakse friikaid ja burksi ka lihtsalt selleks, et iga kord tõdeda, milline rämps see on – ja nii ikka ja jälle, hoomamata, et endast on saanud rämpsusõltlane. Igasugune tavainimeseni jõudev meediainfo on vahendatud informatsioon, mis tähendab seda, et tegu on kontsentraadiga tegelikkusest. Paraku on valdav osa sellest vahendatud infost negatiivse või vähemasti probleeme nägeva kallakuga. Piisab, kui võtta kätte ükskõik milline eilne ajaleht, ja on päevselge, et positiivseid uudiseid on seal vähe või siis on need tagaplaanil. Kui nüüd seesama vahendatud info omandab inimese elus juba liiga suure osa, siis tähendab see sisuliselt ka negativismi süvenemise riski. Paljudel inimestel ei teki kunagi sõltuvust, ent meie heas uues ilmas on loodud meediasõltuvuse tekkeks kõik tingimused neile, kel on selleks eeldused.

aitsepolitsei ametniku Eston Kohvri lugu tõstis Eestis avaliku tähelepanu alla küsimuse, kas (ida)piir ikka peab. Mõneti vastuoluliselt ei pruugi sündmus, mis kõigi märkide järgi oli Venemaa luure erioperatsioon, peegeldada seda, mida avalikkus seeläbi tunnetab. Ehk Kohvri juhtum ei paljastanud iseenesest piiri pidamatust, küll aga tõi see päevavalgele kitsaskohad: piir ning selle kaitsmine pole olnud aastaid piisavalt prioriteetne ning vajab senisest enam nii hoolt kui ka raha. Eesti piiri võib piltlikult võrrelda vana viljapuuaiaga, mille saagikuse üle pole seni olnud põhjust nuriseda. Kuid lähemal vaatlusel selgub, et puud on käest lastud – osa kahjuritest haigestunud, teisi ahistavad vesivõsud. On päris selge, et seesugune olukord pole kestlik ning edasine tegevusetus võib viia selleni, et ühel halval päeval puud enam ubinaid ei kanna. Ning siis ei piisa enam haigus-

te tõrjest ega lõikamisest. Siis on päriselt kuri karjas. Eesti piir oli piisavalt usaldusväärne, et viia meid NATOsse, Euroopa Liitu ja Schengeni viisaruumi. Ning paberite järgi on see usaldusväärsus alles. Kuus aastat Eesti ELi esinduses migratsiooni- ja piirivalveküsimustega tegelenud Uku Särekanno väidab tänase Postimehe arvamusküljel Euroopa piirivalveameti statistikale ja Schengeni hindamiste raportitele toetudes lausa, et Eesti piirilõik on üks Euroopa turvalisimaid. Tõepoolest, 21. sajandil pole vaja ehitada piirile kivimüüri ega panna igale meetrile piirivalvurit – piiril toimuva kontrollimiseks ja rikkumiste tõhusaks avastamiseks on vaja mõtestatud tegevust ja kõrgtehnoloogiat. Kuid samas ei eita ükski asjatundja, et piir vajab senisest suuremat hoolt, ning pugeda selle taha, et piirileping Venemaaga pole ikka veel jõustunud, on absurdne. Kui võsastumine, märgistuse ning töövahendite puudumine takistab reaalselt piirivalvurite igapäevast tööd ning ühe või teise lõigu riskianalüüsid on vananenud või pole olnud piisavad, siis on see vesi nende veskile, kes olukorda ära ka-

sutada tahavad. Poliitikud on viimastel päevadel asunud vastastikku süüdistusi loopima, selmet ühiselt möönda, et raha piirile lihtsalt tuleb leida – see on iseenesestmõistetav, kui tahame end oma riigis turvaliselt tunda.

JUHTMÕTE Kui usk piiri pidamisse on mingil põhjusel kõikuma löönud, tuleb inimestele turvatunne tagasi anda – isegi juhul, kui suuremaks paanikaks põhjust pole.

LK 4–5, 12

urmas nemvalts

Pühapäevad meediavabaks!

Möödunud reedel valitses Rahvasteliidu ringkondades Genfis kui ka Euroopa pealinnades lootus, et lõppude lõpuks siiski läheb korda rahu päästa. Selle põhjuseks said peamiselt Rooma teated, mille järgi Itaalia rahva laiemad hulgad nüüd on saanud umbkaudse ettekujutuse seisukorra tõsidusest ja arusaamise, et Itaalia seisab üksinda kogu maailma vastu. Mõjuvatest fascistlikest ringkondadest tuli ilmsiks kuuldavale tagasihoidlikkus, mis leidis osalt väljendust ka ajakirjanduses. Teati isegi kinnitada, et Itaalia valitsuses on tekkinud lahkhelid. Mõned ministrid, nagu kindralstaapki, püüdvat fascismi juhti tagasi hoida avantüürist, mis ei tõota tuua Itaaliale midagi head. Ühenduses sellega

Õnneks on minu tutvusringkonnas lisaks meediasõltlastele ka mõned inimesed, kes kas ei tarbi teadlikult üldse meediat või siis teevad seda harva ja juhuslikult. Nendega suhtlemine on alati tõeline puhkus. Nad elavad vahetut, mitte vahendatud elu. Ajakirjanikuna ei taha ma sellega kindlasti öelda, et lõpetage nüüd lehtede, online-uudiste ning teleri vaatamine ja raadio kuulamine ära. Julgen üksnes soovitada, et igas asjas on tarviline olla mõõdukas, vahendatu ja vahetu võiks olla tasakaalus. Ja kui te teete sisemise inventuuri ja kahtlustate, et teie meediatarbimine on hakanud tempokalt kasvama, siis soovitan Postimehe ajakirjanikule igati mugavalt kuulutada pühapäevad meediavabaks. Raskema meediasõltuvuse puhul soovitan konsulteerida arstiga, aga miks mitte teha endale üks kuu meediavabaks. Olgugi et olen ise ajakirjanik, lugejate tervis ikka ennekõike!

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Täna kell 13 Kuku raadios

Postimees 1935. aastal

Meie heas uues ilmas on loodud meediasõltuvuse tekkeks kõik tingimused neile, kel on selleks eeldused.

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA Saate esimeses pooles räägime Eesti majanduse väljavaadetest ning riigieelarvest Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasikuga. Teises pooltunnis teeme juttu Soome poliitikast. Stuudios on Postimehe ajakirjanikud Mari Kamps, Andres Reimer ja Marti Aavik.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Piir mitte ainult ei pea pidama, vaid riigi kodanikel peab olema kindlusetunne, et piir peab. Võib igasuguse kahtluseta öelda, et sisejulgeoleku seisukohalt on see üks võtmetähtsusega nõudeid. Ning kui usk piiri pidamisse on mingil põhjusel kõikuma löönud, tuleb inimestele turvatunne tagasi anda – isegi juhul, kui suuremaks paanikaks põhjust pole. Aeg-ajalt oleks kasulik ka meelde tuletada, et veendumus meie riigipiiri kindluses pole mitte ainult Eesti, vaid kõigi Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumi kodanike turvatunde küsimus.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

valitses kindel arvamine, et kui «Il Duce» viiekomitee ettepanekud täies ulatuses vastu ei võta, neid ka ei julge täielikult tagasi lükata. /…/ Väliselt näib Rooma vastus olevat igapidi kooskõlas Mussolini senise väitega, et teda ei rahulda muud kui Abessiinia täielik vallutamine. /…/ Varsti hakkas aga selguma, et Rooma oma jõus kaugeltki ei ole nii kindel, nagu seda uhke tagasilükkav shest lubab arvata. Nimelt tehti suurriikidele ja Rahvasteliidule teatavaks Itaalia valitsuse soov mitte ainult põhjendada lähemalt oma eitavat seisukohta, vaid näidata üksikasjalikult, millistes punktides 5-komitee ettepanekud ei ole vastuvõetavad Itaaliale. 24.09.1935

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

President laseb paraadid korraldada Narvas ja Hiiumaal Iseseisvuspäeva suuremad üritused koonduvad 2015. aastal Virumaale – riiklike teenetemärkide kätteandmine toimub 23. veebruaril Rakvere teatris, iseseisvuspäeva paraad 24. veebruaril Narvas Peetri platsil ja riigipea vastuvõtt samal õhtul Jõhvi kontserdimajas, teatas presidendi kantselei. President Toomas Hendrik Ilves otsustas korraldada järgmise aasta 23. juunil Kaitseliidu võidupüha paraadi Hiiumaal, mis on ainus maakond, kus iseseisvuse taastamise järel paraadi toimunud ei ole. postimees.ee

Alaealiste abordi piirang tühistatakse Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas algatada eelnõu, millega tühistatakse alaealise raseduse katkestamise piirangud, mis on vastuolus põhiseadusega. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse järgi ei tohi alaealine rasedust katkestada ilma lapsevanemate või eestkostja nõusolekuta. «Seaduse muutmisega soovime lahendada probleemi, kus vanem otsustab, et tema alaealine laps peab sünnitama, ja laps seda ei soovi,» ütles komisjoni esimees Heljo Pikhof (pildil). tervis.postimees.ee

25 653

kuritegu pandi justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel toime tänavu jaanuarist augustini.

Estonia hukku meenutab maratonkontsert

IDAPIIR UUEKS. Valitsusjuht Taavi Rõivas lubas eile pärast koos siseminister Hanno Pevkuri, politsei- ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri ning teiste politsei- ja piirivalveametnikega Eesti-Vene kontrolljoonel müttamist, et piiri väljaehitamine algab nüüd ja kohe.

Rõivas: hakkame aga kohe pihta! nils niitra reporter

Parvlaev Estonia huku 20. aastapäeval korraldatakse Tallinnas Rannavärava mäel mälestusmärgi «Katkenud liin» juures maratonkontsert-mõtisklus. Mälestusüritus kestab 27. septembril kella 19st kuni 28. septembril kella 2ni. Esitatav muusikaline valgus- ja videoinstallatsioon juhindub märksõnadest «vabanemine», «lepitus», «hingerahu». Vaikne mõtlik muusika kõlab täpselt nii kaua, kui kestis laeva teekond. postimees.ee

Kas olete valmis sõja tagajärjel kannatavate ukrainlaste heaks raha annetama?

ile Võrumaal asuvast Piusa kordonist välja astunud Taavi Rõivas meenutas oma roheliste kõrgete kummikute ja stiilse vestiga veidi oma valdusi takseerivat inglise aadlimeest, õigupoolest huvitasid peaministrit valduste piirid. Huvitav, kas eelmine peaminister oleks tulnud Kagu-Eesti piiriäärsesse võpsikusse ragistama, et veenduda kontrolljoone olukorras ja anda seejärel kohapeal pressikonverents? Küsisin Rõivaselt, kui lähedale ta julges ikkagi piirijoonele minna ja kas polnud ohtu, et meie valitsusjuht tinistatakse Venemaale sarnaselt kaitsepolitseinik Eston Kohvriga. «Oi-oi-oi,» reageeris Rõivas pisut noomival moel. «Eesti inimesed võivad tunda ennast Eesti pinnal turvaliselt ja nii ka peaminister. Käisime kontrolljoonele piisavalt lähedal, et saada olukorrast täispilt, ja piisavalt kaugel, et olla kindel – iga samm oli Eestimaa poolel. Seda, kas keegi jälgis ... Seda ma tean päris kindlasti, et Eesti piirivalvel oli väga hea ülevaade peaaegu igast meie sammust. Saime hiljem oma liikumistest ülevaate nii kohtadest, kus on näha videokaamerad, aga ka sealt, kust iga silm kaamerat ei leia.»

RMK hakkab raiuma

Estonia vrakk tühjeneb seal olnud esemetest Rootsi ajalehe Aftonbladet teatel on 1994. aastal uppunud reisiparvlaeva Estonia vrakist viidud minema mitmeid esemeid. Ajaloolase Claes-Göran Wetterholmi sõnul, kes on kirjutanud ka näiteks Titanicu õnnetusest, meelitab laevavrakk tulevikus üha enam ligi nii rüüstajaid kui ka sukeldujaid. Ta rääkis uudisteagentuurile TT, et vrakk tuleks hoolikalt dokumenteerida, kuni rüüstajad ja seiklejad pole seda päris ära rikkunud. postimees.ee

Riigiportaali tabas küberrünnak

Tuhanded juhiload kaotasid kehtivuse

Eile tabas riigi infosüsteemi ameti (RIA) majutatavaid veebiteenuseid teenustõkestusrünnak. Suure päringute hulgaga takistati ligipääsu teenustele kella 14.30–15.30. postimees.ee

15 000 juhiloa omanikul on juhtimisõigust tõendav dokument aegunud või kohe aegumas. 3000-l juhiloa omanikul tuleks juhtimisõiguse taastamiseks sooritada eksamid. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Jah, olen seda juba ka teinud

31% Ei

1883 vastajat

63% Jah, aga pole seni leidnud, kelle kaudu seda teha

Rõivase, siseministri Hanno Pevkuri ning politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekti Tarmo Kohvi olekust õhkus igal juhul nüüd seda kindlust, mida avalikkus sai vahetult pärast Kohvri röövimist liiga vähe. Valitsus otsustas piiri tõepoolest välja ehitada ja alustada mitte millalgi ülejärgmises riigieelarves, vaid kohe.

«Hiljemalt aasta pärast saab Piusa kordonist meie selja taga nüüdisaegne piirivalvekordon – siia investeerime 5,3 miljonit eurot,» teatas Rõivas. «Täna on siiski meie peaeesmärgiks ehitada kogu Eesti piir väga kaasaegse tehnoloogiaga selliselt välja, et meil oleks täielik tehnilise jälgimise võimekus, et meil oleks piir kogu ulatuses maha märgitud ja korralikult tähistatud. Töö on alanud ja ma usun, et ei lähe kaua, kui me näeme Eesti idapiiri kui üht kõige nüüdisaegsemat üldse,» rääkis peaminister. Valitsusjuhi kinnitusel kirjutati ka riigikogule saadetud järgmise aasta riigieelarve projekti sisse 900 000 eurot lisaraha idapiirile eelkõige tehniliste valveseadmete muretsemiseks. See on siiski alles algus, nii et kulutusi piiri kindlustamiseks tuleb jätkata ka järgmistel aastatel. Loodetavasti jõutakse Rõivase sõnul anda juba homsel valitsuse istungil Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) ülesanne raiuda piirijoon välja vähemalt kümne meetri laiuselt. Puhastamist vajavat piirijoont on umbes 83 kilomeetrit. Siseminister Pevkuri sõnul ei saa piiri postide või aiaga märgistada enne, kuni piirisiht pole puhas. See töö läheb maksma esialgsel hinnangul vähemalt viis miljonit eurot, aga teisalt teenib RMK osa kulust tasa saadava metsamaterjali müügist. Milline see piir siis ikkagi pärast väljaehitamist välja näeb? «Piirirajatised on rahvusvaheliselt üsna erinevad,» lausus Pevkur. «Lihtsustatult öeldes tähendab see kümne meetri laiust riba, mis on terve piiri ulatuses puhas. Iseasi, milliseid seadmeid me piiri valvamiseks kasutame – eksperdid otsustavad, kas me kasutame edaspidi kusagil aeda või hoopis erinevaid tehnilisi abiseadmeid. Meil ei ole kindlasti vaja täna öelda,

On lootust, et praegu üsna unarusse jäänud kontrolljoon saab millalgi ka korralikuks piiriks ja roostet kogunud plekksildidki vahetatakse välja. Sihva

Veriora

Prioriteetne lõik Kääriku Vidrike

Kanepi

Mikitamäe

Põlgaste

Värska Vardja Suurküla Enim illegaalse piiriületuse juhtumitest leiab aset Piusa ja Luhamaa kordoni vahel. Kooraste Leevi Urvaste Sangaste Parksepa Kuldre Väimela Orava Saatse Osula Lasva Koidula Järvere Otsa Piusa Sõmerpalu V-Antsla Kobela Tilsi

VÕRU

ANTSLA Lüllemäe

M A A N Nursi R U Puiga V Õ Sänna

Võmmorski Obinitsa

K Kose Tootsi

Rõuge

Tsooru

Haanja

Meremäe Vastseliina

VENEMAA

Vahtseliina Viitka

Ruusmäe

Laanemetsa

Varstu

Hargla

Mõniste Vastse-Roosa

Makarov Waltheri vastu Pevkuri sõnul oleks piiri iseenesest lihtsam maha märkida koostöös Venemaaga ja pärast piirilepingu ratifitseerimist. «Aga isegi kui piirileping lõpuks ratifitseeritakse, siis on piirijoone muutus väga minimaalne,» lausus siseminister. «See piirijoon jääb samaks ja on vaid mõned väga lühikesed piirilõigud, mis lähevad pärast lepingu ratifitseerimist Venemaale või tulevad Eestile. Isegi kui piiri kahepoolsel täpsemal mahamärkimisel toimub nihe üks-kaks meetrit, ei muuda see kuidagi Eesti poolel puhastatud ala.» Pevkur lisas, et juba kevadel eraldati piirivalvurite soistel aladel liikumisvõimaluste parandamiseks 200 000 eurot, seejärel veel ligi miljon eurot piirivalvuritele uute relvade, kuulivestide ning muu isikukaitsevarustuse parandamiseks. Narva piiripunkti ehitus juba käib ja see läheb maksma üheksa miljonit eurot. Siseminister andis eile Piusa kordoni juhile Valmar Hinnole üle ka esimese Waltheri püstoli, sellised saavad peagi ka ülejäänud piirivalvurid. Tõsi on paraku ka see, et seni on meestel kabuuris vanad Makarovi püstolid, mis on tõsises konfliktiolukorras naljanumber. Pevkuri kinnitusel on piirivalvuritel vajadusel käepärast ka automaatrelvad.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Murati

Krabi

Saru

et paneme piirile täies ulatuses kahemeetrise aia – kuskile tuleb võib-olla liivariba, kuskile väga hea kaamera või siis on kuskil pidevalt patrull.» Rõivase sõnul on väga erinevad tehnilised lahendused, mis on palju tõhusamad ükskõik kui kõrgest aiast. «Eesmärk on selge – kogu idapiir peab olema välja ehitatud ja varustatud kõige nüüdisaegsema tehnikaga,» lausus ta.

Luhamaa

Luutsniku

Esmatähtis piirilõik

Misso

LÄTI

Advokaat: Kohvrit vahi alt vabastada ei õnnestu Venemaa poolt Eston Kohvri advokaadiks määratud Jevgeni Aksjonov (pildil) ütles, et spionaažis süüdistatavat Eesti kaitsepolitseinikku ei ole vähemalt juurdluse lõpuni võimalik Lefortovo vanglast vabaks saada. Aksjonovi selgituse järgi võib uurimisalune Venemaa seaduste järgi vahi alt vabaneda vaid tingimusel, et teda saab mis tahes hetkel ülekuulamisele kutsuda. Kui tegemist on Venemaa kodanikuga ning ta elab näiteks Moskvas, siis võidakse talle määrata elukohast lahkumise keeld, koduarest või kautsjon. Ent Kohvri kui väliskodaniku puhul kohus niisugust otsust ei tee, arvas ta. «Kriteeriumideks on siin esiteks see, et isik jätkab tõenäoliselt Venemaa seadusandluse vaatenurgast õigusvastast tegevust, kuna ta on välismaise eriteenistuse töötaja. Teiseks puudub tal Venemaal, saati veel Moskvas, alaline elukoht ja sissetulekuallikas. Peale selle on Kohvril spetsiaalsed konspiratsioonioskused, seega, isegi kui oletada, et ta viibiks kogu aeg saatkonna territooriumil, siis leiaks ta Vene poole hinnangul võimaluse illegaalselt piiri ületada ja Eestisse naasta,» selgitas

Aksjonov kohtu seisukohta. Neid asjaolusid arvesse võttes polnud advokaadi sõnul kaitsel šanssi Kohvri vahistamist vaidlustada. «Me analüüsisime temaga kõiki poolt- ja vastuargumente, kõiki võimalusi pehmendada seda režiimi, kus ta praegu viibib, ja otsustasime aresti mitte vaidlustada,» lisas ta. Aksjonov ütles, et tema käsutuses olevate andmete järgi ei avaldata Kohvrile ei moraalset ega füüsilist survet. «Ma soovitan oma klientidele alati mitte suhelda uurijaga ilma advokaadi juuresolekuta, et inimene ei raskendaks oma olukorda tegude või avaldustega, mida hiljem võidakse kasutada tema vastu,» selgitas ta. «Ma olen Kohvri ülekuulamiste juures viibinud ja võin öelda, et survet pole. Millega tema eelmised advokaadid Feigin ja Polozov oma avaldusi Kohvri survestamisest motiveerisid, seda ma ei suuda seletada.» Aksjonovi hinnangul võib juhtumi uurimiseks kuluda kuni 18 kuud. BNS

POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Peaminister Taavi Rõivas müttas eile koos kaaskonnaga mööda Eesti piiri.

fotod: valitsuse kommunikatsioonibüroo

Pevkur lubab piirile korralikku videovalvet intervjuu tuuli koch reporter

Siseminister Hanno Pevkur, kohtusite piiril töötavate inimestega – milline on nende inimeste moraal ja töötahe pärast Eston Kohvri kinnivõtmist ning sellele järgnenud kriitikat piiri pidamise teemal?

Annan edasi kahe piirivalvuri emotsiooni otse sündmuskohalt – moraal on kõrge! Minule avanenud pilt oli selline nagu kevadel: piiril on head lõigud ja on lõigud, mis vajavad parandamist. Aga tõesti, meeste moraal on kõrge. Pärast 5. septembrit väitsite teie, peaminister ja politseijuht, et Eesti piir peab. Et sisuliselt võsasse kasvanud ja piirivalvuritest tühi piir peab, olge mureta! Millele teie veendumus tugineb?

Olen jätkuvalt seda meelt, et Eesti piir on valvatud ja Eesti riigi kaitse tagatud. Tervikuna oleme nii piiri kui ka riigi kaitse üles ehitanud pidevale jõustruktuuride omavahelisele koostööle. Kui lisada siia ka liitlaste valmisolek, siis olengi veendumusel, et Eesti piir on valvatud ja Eesti riik kaitstud. Piiri valvamine saab aga alati parem olla ja tõsi on see, et viimastel aastatel on piir ja selle valvamine olnud alarahastatud ning nii piiri olukord looduses kui ka piiri valvavate inimeste varustatus peaks olema parem. Tõsi, inimestel on hakanud ununema, et sel konkreetsel korral viidi

ühes konkreetses piirilõigus läbi erioperatsiooni, mil olid tavapärastest väga teistsugused tingimused. Aga kindlasti polnud see esimene seesugune operatsioon piiril. Kas see üks juhtum nõuab nüüd täiesti uut lähenemist piiri korrastamisele?

valveamet, kes vajadusel teeb koostööd ka kaitsestruktuuridega. Mida me täiendavalt saame piirivalvurite olukorra parandamiseks teha, on nende varustus ja töötingimused nii piiril kui ka kordonites ning sellega me praegu ka kiiresti tegeleme.

Kindlasti peab nii kaitsepolitseiamet kui ka politsei- ja piirivalveamet väga kriitiliselt oma käitumise üle vaatama ning tegema juhtunust järeldused. Oma tehtud või tegemata töö üle vaidlevad praegu eelmine siseminister Ken-Marti Vaher ning [eelmise ja nüüdse valitsuse] rahandusminister Jürgen Ligi, et kes omal ajal piirile raha küsis või kes raha ei andnud. Miks on kõigil alles nüüd neist asjadest nii selge arusaam?

Vaidlused ja süüdistamised ei vii meid edasi, olukord vajab lahendust ning sellega me tegeleme. Mida konkreetset saab see valitsus praegu teha? Olete raha juurde lubanud, aga mida see tähendab? Võetakse võsa maha, luuakse nn liivakoridorid?

Juba kevadel, pärast ametisse astumist, piiril koos piirivalvuritega patrullkäiku tehes sain veendumuse, et piirile on vaja suunata lisaraha, ning tollal andsime kiire otsusega piirijoone olukorra parandamiseks 200 000 eurot. Sellele järgnesid kevadsuvel otsused piirivalvurite isikukaitsevahendite parandamiseks ligi ühe miljoni euro ulatuses ning mõni aeg tagasi tegime otsuse kõikidele idapiiri piirivalvajatele uute relvade soetamiseks. Tänane (eilne – toim) valit-

Leitakse ka, et piirivalve ja politsei liitmine omal ajal oli absoluutselt vale samm. Ehk oleks mõistlik see väevõimuline liitmine üle vaadata?

Hanno Pevkur eile Piusa kordonis.

suse eelarve heakskiitmine tähendab, et ka tehnilise ehk eelkõige videovalve võimekuse parandamiseks eraldame täiendavalt järgmisel aastal pea miljon eurot, ning oleme Riigimetsa Majandamise Keskusega kokku leppinud piirijoone puhastamise. Kui siia lisada Piusa kordoni ehitus ligi 5,5 miljoni euroga ja Narva piiripunkti ehitus umbes üheksa miljoni euroga, siis mõistame, et selle ja järgmise aasta summad piiriturvalisuse tugevdamiseks on väga suured. Kui kaugele jääme praegu ja tulevikus nn Soome ideaalist, kus kogu piir on selgelt turvatud?

Meie praegune esmane ülesanne on piirijoon puhastada ja märgistada ning need tööd on juba käimas. On arvamusi, et piiri peal peaks töötama sõjalise väljaõppe ja kaitseväe relvastusega inimesed. Seda lisaks moodsale tehnikale. On see vajalik?

Oleme kokku leppinud, et Eesti piiri valvab politsei- ja piiri-

Kordan: Eesti piiri valvab nüüd ning edaspidi politsei- ja piirivalveamet. Peame ka aru andma, et tegemist ei ole ainult Eesti ja Venemaa kontrolljoonega, vaid ka Euroopa Liidu, Schengeni ja NATO idapiiriga. Piir ei pidanud ja vastutust pole keegi võtnud. Peab meil oma sõpradeliitlaste ees piinlik olema?

Sõprade-liitlaste ees tuleb olla aus ja öelda, mis seis on ning mida teeme olukorra parandamiseks. Eesti piirivalve on võrdväärne partner oma liitlastele. Olgu ka lisatud, et olen kutsunud järgmise aasta alguseks Eestisse Schengeni viisaruumi välismaismaapiiri omavate riikide ministrid. Milline on Eston Kohvri olukord? Venemaa määratud advokaadiga saab ta küll kohtuda, aga kui kaua lastakse kesta olukorral, et Eesti esindaja ei pääse tema juurde? Või ei olegi Eesti riigil enam midagi teha kui lihtsalt oodata?

Kindlasti kasutab välisministeerium kõiki võimalusi, et Eesti esindaja saaks Eston Kohvriga suhelda. Samuti tegeldakse asjaga muid kanaleid kasutades.

6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KULUD

812,7

1014,5

TEGEVUSALADE JÄRGI miljonites eurodes

+7,2%

1106,5

+2,1%

muutus võrreldes 2014. aastaga

Haridus

Majandus

+11%

Uued d 10-eurosed 10 d käib käibell

1447,9

Eilsest laseb Eesti Pank kommertspankade kaudu ringlusse uuendatud kujunduse ja turvaelementidega 10-eurosed pangatähed. Samal ajal väljastavad euroala keskpangad kuni varude lõppemiseni ka esimese seeria 10-euroseid pangatähti. Nii esimese kui ka teise seeria rahatähed kehtivad maksevahendina ühtmoodi. Rahatähe ehtsust saab kontrollida nelja peamise turvaelemendi abil: Europe portreed kujutav vesimärk ja hologrammriba, smaragdroheline number ja reljeefsed jooned rahatähe servadel. Majandus24

Parvlaevaühendus läbirääkimisele

+6%

2220 Sotsiaalmaks

766,04 ▲ –0,03%

1000 800 600 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,03 ▲ +1,13%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,980 -0,91 Baltika 0,487 1,25 Ekspress Grupp 1,040 -0,95 Harju Elekter 2,600 0 Järvevana 0,802 0,12 Merko Ehitus 7,290 0,97 Nordecon 1,010 0 Olympic Group 2,010 0,50 Premia Foods 0,623 -1,58 Pro Kapital Grupp 2,550 -0,39 Silvano Fashion 1,650 -1,20 Skano Group 1,010 0 Tallink Grupp 0,647 0,15 Tln Kaubamaja 5,000 0,20 Tallinna Vesi 12,700 -0,78 Trigon Property 0,479 0

23.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,448 0 Hiina jüaan 7,914 0,33 Jaapani jeen 139,870 -0,16 Kanada dollar 1,419 0,35 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,160 0,15 Poola zlott 4,175 -0,15 Rootsi kroon 9,173 0,01 Rumeenia leu 4,402 -0,06 Šveitsi frank 1,207 0 Briti naelsterling 0,786 -0,08 Taani kroon 7,444 0 Tšehhi kroon 27,517 -0,09 Ungari forint 310,900 -0,34 USA dollar 1,289 0,37 Venemaa rubla 49,735 0,42

bns

JJuriidilise isiku tulumaks

-1,6%

Juriidilise isiku tulumaks

Füüsilise isiku tulumaks

309

324,9

319,8

Valitsemissektori võlg 10,1% SKTst Valitsemissektori eelarve puudujääk mullu oli täpsustatud andmetel 0,5 protsenti ja võlatase 10,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, teatas statistikaamet. 2013. aasta lõpus ületasid valitsemissektori kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 89 miljoni euroga. Kohalike omavalitsuste defitsiit suurenes aastaga ligi kolm korda, 89 miljoni euroni. Majandus24

+6,8% +7,2%

Riia rahvusvahelises lennujaamas algas sel nädalal põhjatiiva esimese etapi ehitus. Laiendus võimaldab vastu võtta suuremaid lennukeid ning teenindada aastas praeguse 3,5 miljoni reisija asemel 4,7 miljonit reisijat. Aastal 2017 tahab lennujaam teenindada üle viie miljoni reisija, aga see nõuab lisalaiendust. BNS

OMX TALLINN

Sotsiaalmaks

2858,2

Riia lennujaam laieneb

Rahvamajanduse arvepidamise revideerimise järel tõstis Eesti Pank selle aasta majanduskasvu prognoosi 1,8 protsendipunkti võrra, 2,1 protsendini ning langetas järgmise aasta kasvuprognoosi 2,5 protsendini. Lisaks alandas keskpank selle aasta inflatsiooniprognoosi 0,1 protsendini ning 2015. aasta tarbijahinnaindeksi prognoosi 1,3 protsendini. Majandus24

2370

Üldised valitsussektori teenused

Sotsiaalkaitse

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hakkab suursaartega parvlaevaühenduse pidamiseks läbi rääkima ennekõike Tallinna Sadama ja praeguse vedaja Saaremaa Laevakompanii tütarfirma Väinamere Liinidega. Viimase pakkumus rahvusvahelisele hankele ei vastanud ministeeriumi hinnangul kvalifitseerumistingimustele. Saaremaa Laevakompanii on valmis läbi rääkima, riigiettevõte AS Tallinna Sadam loodab parvlaevaühenduse pidamiseks vajalikud laevad kokku saada septembri lõpuks. Majandus24

Eesti Pank pakub majanduskasvuks 2,1%

Tervishoid

-8,8% 2015**

MUUTUS

2014*

339 Füüsilise isiku tulumaks

RIIGIEELARVE. Valitsus kinnitas eile 2015. aasta riigieelarve projekti ning viib selle täna riigikokku.

Igaühele natukehaaval kadri hansalu kadri.hansalu@postimees.ee

iigikogu valimiste aastaks v a l m i s t at ud riigieelarve eelnõu on oodatult ettevaatlik ja tulvil võimalikult palju häid uudiseid. Täidetakse mõlema koalitsioonierakonna tähtsamad lubadused, nagu Reformierakonna tulumaksu määra langetamine ja sotsiaaldemokraatide lastetoetuste tõstmine. Kui augusti lõpus ütlesid riigijuhid, et riigieelarve kulud kasvavad järgmisel aastal 4,5 protsenti, siis pärast viimaseid täpsustusi lubatakse kulutada kuus protsenti rohkem. Riigieelarve tulud tõusevad hea maksulaekumise lootuses eelnõu järgi aastaga suisa seitse protsenti, 8,45 miljardi euroni. Peaminister Taavi Rõivas (RE) nimetas selle aasta riigieelarve eesmärgiks Eesti elanike kindlustunde suurendamist läbi tagatud julgeoleku, perede toimetuleku parandamise ja korras riigirahanduse. Rõivase sõnul oli tänavuse eelarvekõneluse fookus selgelt kaitsekulutustel, mida taheti hoida kahe protsendi tase-

mel SKTst ning millele lisandusid veel kulud liitlasvägede vastuvõtmisele. Kaitseminister Sven Mikser (SDE) loetles järgmise aasta suuremate kaitsekulutustena Eesti ajaloo suurima õppuse «Siil» jaoks varustuse hankimist, tankitõrjesüsteemi Javelin ja jalaväelahingumasinate CV 90 soetamist, Ämari lennubaasi ja radarivõrgu arendamist. Oluliselt kasvavad kulutused sisejulgeolekule, kusjuures märkimisväärselt kulutatakse piiri tugevdamiseks, sealhulgas piiri väljaehitamiseks ja kordonite investeeringuteks. Riigiasutuste palgafond kasvab vähemalt kolm protsenti ja 4,5-protsendilise palgatõusu saavad sisejulgeolekutöötajad, õpetajad, sotsiaal- ja kultuuritöötajad. Samas tuleks riigi palgal olevate inimeste hulka Rõivase sõnul pigem vähendada, mis annaks võimaluse allesjäänud töötajate palku rohkem tõsta. Rahaliselt üks suuremaid uusi kulusid on lastetoetuste kasv, mis viib esimese ja teise lapse toetuse 45 euroni ja kolmanda lapse toetuse 100 euroni. Küll aga ei õnnestunud näiteks põllumajandusministril

kaubelda Venemaa sanktsioonide tagajärgede leevendamiseks põllumeestele välja loodetud otsetoetuste lisaraha. Põllumajandusminister Ivari Padari (SDE) sõnul oli see otsus aga tehtud juba kevadistel koalitsioonikõnelustel. Kokkupandud riigieelarve näitab Padari hinnangul hästi tänast reaalsust. «Tulevad uued valimised ja uued koalitsioonid, siis tulevad ka uued ettepanekud,» rääkis Padar.

2015. aasta lõpuks jõuame olukorda, kus riigil on 320 miljonit eurot võlgu rohkem kui reserve. Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester (IRL)

Graafikust jääb mulje, et suurim kaotaja on keskkonnakaitse, kuid suur miinus tuleneb lõppenud eurotoetustest, mis taastuvad enamikus 2016. aastal. Lisaks kajastuvad keskkonnaministeeriumi eelarves kvoodirahaga tehtud tehingud, mis samuti tuleval aastal oluliselt vähenevad. Kultuuriministeeriumi eelarve kasvu panustab peamiselt palgatõus, noortetreeneritele makstava töötasu lisandumine ning mitmed suured in-

vesteeringud kultuuriobjektidesse, nagu Arvo Pärdi keskus. Opositsionäärid hindasid projekti tõeliseks valimiste aasta eelarveks, kuhu on püütud panna kõik head uudised. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson kiitis tulumaksuvaba miinimumi tõusu üle pika aja, kuid taunis tulumaksu määra langetamist. Simsoni sõnul viiakse sellega riigieelarvest välja üle 70 miljoni euro tulu, mis oleks võinud minna hoopis näiteks kohalike teede remondiks. IRLi kuuluv rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ütles BNSile, et küsimusi tekitab Eesti riigi reservide ja vara vähenemine, mis tähendab, et valitsus elab võlgu. «Kui varem oli eesmärk viia eelarve 2015. aastaks nominaalselt tasakaalu, siis eelarveprojekti vaadates on selge, et seda eesmärki ei täideta. 2015. aasta lõpuks jõuame olukorda, kus meil on 320 miljonit eurot võlgu rohkem kui reserve,» lausus Sester. Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) rõhutas aga, et strukturaalselt on eelarve 0,8 protsendi võrra ülejäägis ja raskematel konjunktuuriaastatel nominaalne puudujääk pigem stabiliseerib.

I E

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

424,8

POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 7

Riigieelarve fookuses on kaitsekulud ja sotsiaaltoetused

394,1

Sisejulgeolek

Riigikaitse

258,4 Keskkonnakaitse

+5,3%

2014. aasta võrdlusandmed põhinevad augustis vastavalt maksulaekumistele tehtud rahandusministeeriumi prognoosidel.

+7,9% -18,9%

Riigieelarve kulud valitsemisalade kaupa

226,2

4,3

miljonites eurodes

Kultuur

Raskeveokimaks Vabariigi valitsus

+19,6%

Riigikantselei

1865

E E L A

1690

V E

miljonites eurodes

Alkoholiaktsiis

411,9

27,9

7,3

Riigikogu kantselei

24,3

1,7

754,7

807,8

53,1

Tubakaaktsiis

0,08 Elektriaktsiis 32,6 Hasartmängumaks 23 Mittemaksulised tulud 29,2 Pakendiaktsiis

182 402

562,8

593,9

31,1

125

129,8

4,8

3,9

Riigikohus

5,1

5,2

0,2

3,5

Riigikontroll

4,8

0,2

3,4

61,8

62,1

0,3

Presidendi kantselei Keskkonnamin. ilma CO₂ kvoodita

424 Kütuseaktsiis

0,25 Pakendiaktsiis 33,1 Elektriaktsiis 22,7 Hasartmängumaks 30,2 Mittemaksulised tulud

+5,5%

Kütuseaktsiis

146,6 Kaupade ja teenuste müük

212,5% 1,5% -1,3% 3,4%

-3,5%

141,4

833

7 5,5

185

+1,6%

36,1 19,7

384

Tubakaaktsiis

221

2,7

Kaitseministeerium

Valitsemisalad kokku

TULUD

9,7

CO₂ kvoot

+8,6%

7,4

Põllumajandusministeerium

Käibemaks

302,1

Õiguskantsler

Alkoholiaktsiis

44,8

206,5

Rahandusministeerium

240

126,4

3412,20

Siseministeerium

4,2

81,6 172,5

Välisministeerium

Raskeveokimaks

Muutus (%)

3110,20

Justiitsministeerium

+10,4%

Muutus

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja kommunikatsioonimin.

+2,4%

2015

Kultuuriministeerium

Haridus- ja teadusministeerium

Käibemaks

2014

0,5 0,4

455,9

457,9

1810,20

1805,20

-5

-0,3

2,3

2,2

-1,5

336,4

328,8

-7,6

-2,3

4,4

4,1

-0,3

-6,9

210,3

189,1

-21,2

65,9

29,1

-36,8

8056,20 8543,30

487,2

Riigieelarve tulu kokku

-10,1 -55,9 6%

+7% KASV

miljardit

EUROT

miljardit

EUROT

2015

2014

Kaupade ja teenuste müük

Toetused

+20,8%

140,7 Finantstulud 175,7 1125,30

Muud tulud

1006,60

Toetused

Edasiantavad tulud

+4,8%

2014*

+3,6% 6

MUUTUS

+3,4%

147,5 Muud tulud

182 Finantstulud

miljardites eurodes

TULU KULU

2015** * rahandusministeeriumi prognoos ** riigieelarve eelnõu

Riigieelarve tulud ja kulud 2000-2015

1164,10 Edasiantavad tulud

Allikas: statistikaamet, rahandusministeerium

1 * rahandusministeeriumi prognoos ** riigieelarve eelnõu 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

2011

2012 2013 2014* 2015**

8 || TALLINN || POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Rocca al Mare kooli abiturientide Kristeri ja Oti sõnul on koolide pingeread vajalikud, kuid neid tähtsustatakse üle. fotod: mihkel maripuu

Kooli direktor Kaido Kreintaal tunnistas, et tema on pingeridade suhtes skeptiline.

OODATUD NUMBRID. Rocca al Mare kooli juht ei oska arvata, kust nende tubli tõus pingeridades täpselt on tulnud.

Koolide pingeread teevad skeptiliseks meribel sinikalda reporter

ü m n a a siu m i lõpueksamite põhjal koostatud pingeread p õhju s t av ad igal aastal palju furoori. Need on tavaliselt koostatud erinevatel meetoditel ja nii leitakse tihtipeale, et ühele või teisele koolile on liiga tehtud. Nõnda on pingeridade vastased kindlad, et neid pole üldse mõtet koostada ja neis sisalduv info on väär. Teised jälle nendivad, et mingit pingerida on võrdlusmomendiks vaja,

kuid neid ridu ei tohiks täiesti tõe pähe võtta. Rocca al Mare kool on üks nendest, mis on võrreldes eelmiste aastatega mitmes edetabelis tubli tõusu teinud – tänavu ollakse kaheksandal kohal. Kooli direktor Kaido Kreintaal tunnistas aga, et tema on pingeridade suhtes skeptiline. «Mulle kui koolijuhile annavad need analüüsimiseks piisavalt materjali küll, aga see, et need on kõigile arutamiseks, targutamiseks ja sõnavõtmiseks ... Ma leian, et see ei ole tänasel hetkel õige,» tunnistas koolijuht Kaido Kreintaal, kelle sõnul on erinevate meetodite kasutamisel tulemuseks, et üks kool asetseb erinevates pingeridades täiesti eri kohtadel. «See näitab, et asjad on kahtlased.» Kreintaal pakkus välja, et

ajakirjanduse asemel võiks pingeridu koostada hoopis haridusministeerium. Ta tõi heaks näiteks PISA testi, kus kool kantakse edetabelisse ilma teiste koolideta. «Nii me näeme, kus me oleme, aga me ei näe teisi koole, aga me teame võrrelda,» rääkis Rocca al Mare kooli direktor. Ta nentis, et nii lapsevanemad kui ka õpilased tahavad kooli seisu teada. «Oleme kõik need 14 aastat ajanud oma rida,» kinnitas ta. Tulemus pole tema sõnul kunagi olnud eesmärk omaette ning õpilastele antakse palju vaba-

Kaido Kreintaal pakkus välja, et ajakirjanduse asemel võiks pingeridu koostada hoopis haridusministeerium.

dust. «Meil on tublid õpetajad, kes ei valmistu valmis materjale õpilastele edastama, vaid oskavad neid mõtlema panna – analüüsima, kasutama südant.» Koolijuhi sõnul pole nad ka tundide arvu paisutanud. «Pigem on kõik ained riikliku miinimumi peal,» ütles ta ning tõi näiteks inglise keele, mida õpetatakse vaid kaks korda nädalas. Põhikoolis on inglise keele õpe väga heal tasemel ja gümnaasiumiastmes kasutatakse seda pigem vahendina. «Oleme viimastel aastatel palju rääkinud, et õpetaja peaks olema huvitav ja kõnetama õpilast ning rääkima sellest, et mis on elu üldse, mitte õpetama kuivi fakte, millega ei osata midagi peale hakata,» kirjeldas direktor. Rocca al Mare kooli abituriendid Krister ja Ott ütlesid, et

nemad 10. klassi astudes koolide pingeridu ei jälginud. «Käin siin 1. klassist saati. Kool oli mulle nii südamelähedaseks saanud, et pingeread ja eksamitulemused olid viimased, millele keskendusin,» lausus Krister. Ott lisas, et tema gümnaasiumivaliku tegid lihtsaks Rocca al Mare kooli väga head õpetajad. «Ju on pingerida just selle tulemus,» avaldas noormees arvamust. Noormehed kirjeldasid jaburat tendentsi, et gümnaasiumiastmes on õpetajatel ja õpilastel suhtumine, et kõike tehakse ainult eksamite nimel. «Et kui eksamid on kunagi läbi, siis elu on elatud,» iseloomustas Krister, kuid pidas tähtsaks toonitada, et see ei vasta kindlasti tõele.

POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

POTSATAJA-VÕRK. Venemaal valitsusestki mõjukam Julgeolekunõukogu arutab plaani, kuidas vajadusel internet Venemaal ajutiselt muust maailmast ära lõigata.

Kreml võib tülika veebi vajadusel välja lülitada jaanus piirsalu, Moskva valis@postimees.ee

rvestades, millised järeldused on Kreml teinud 2011/2012 talve ja kevade meeleavaldustest Moskvas, araabia kevadest ning praegusest konfliktist läänega Ukraina tõttu, on tõenäoline, et Kreml võtab seda ideed täiesti tõsiselt. Eelmisel reedel kirjutas Venemaa üks viimaseid sõltumatuid päevalehti Vedomosti (kuigi ka nende pidu ei kesta ilmselt enam kaua, kui võetakse vastu seadus, mis piirab Venemaal väliskapitali osalust massiteabevahendites), et Vene andmesideoperaatorid peavad seadistama oma tehnika selliselt, et erakorralise olukorra puhul oleks võimalik Venemaa-sisene internet operatiivselt globaalsest internetivõrgust välja lülitada. Selline erakorraline olukord oleks näiteks sõjaline sekkumine, aga ka tõsised riigisisesed protestimeeleavaldused. Eeskujuks on 2011. aasta Egiptuse massirahutused, kui võimud lülitasid kogu riigis välja interneti ja mobiilside, rääkis üks Vene ametnik Vedomostile. Põhjuseks pole muidugi mitte ainult Egiptuse sündmused, vaid väga olulise tõuke järjepidevale internetikeskkonna piiramisele Venemaal andsid 2011. aasta duumavalimised, mille järel puhkesid Putini Venemaal kõige suuremad protestimeeleavaldused. Kreml ei olnud nendeks valmis, nad silmanähtavalt alahin-

Kreml püüab piirata info liikumist internetis, et säiliksid ainult ametlikult heakskiifoto: itar-tass / scanpix detud infoedastajad.

dasid interneti kui vaba infovahetuse keskkonna ja inimeste eneseorganiseerimise vahendi tähendust. Kreml arvas, et internet ei suuda veel konkureerida traditsioonilise meedia ehk peamiselt televisiooniga, mida Kreml kontrollis juba ammu. Kreml sai veast aru ning tegi kiiresti õiged järeldused. Tulemuseks on, et Kremli käsul ei saa peagi Venemaal enam kasutada anonüümselt vabasid WiFi-võrke, vaid tuleb ennast iga kord registreeri-

Kreml arvas, et internet ei suuda veel konkureerida traditsioonilise meedia ehk peamiselt televisiooniga, mida Kreml kontrollis juba ammu.

da. Või siis anti veelgi karmim käik – alates uuest aastast ei tohi Venemaa elanike isikuandmeid hoida välismaistes serverites, kust eriteenistustel on neid raske kätte saada. Moskva politoloog Stanislav Belkovski ütles mulle eile Moskvas, et interneti eraldamine Venemaal muust maailmast on tehniliselt täiesti võimalik, aga lähiajal mingit reaalset interneti väljalülitamist Kreml siiski ilmselt ei plaani, sest see oleks ikkagi liiga radikaalne. «Aga kui Putin otsustab ühel hetkel, et lääs teostab otsest agressiooni Venemaa suhtes – näiteks ilmuvad NATO väed Ukrainasse või isegi Moldovasse –, siis ta jah muidugi võib otsustada interneti

muust maailmast välja lülitada,» kommenteeris Belkovski. «Putin on tõepoolest veendunud, et ameeriklased mõtlesid interneti välja selleks, et manipuleerida miljardite inimeste ajudega.» Endine oligarh, poliitvang ja Kremli kriitik Mihhail Hodorkovski avas just äsja uue venekeelse infoportaali, mille server asub Prahas. Ühelt poolt tahab Hodorkovski end kindlustada Vene võimude sekkumise vastu portaali töösse, aga teiselt poolt teeb ka Kreml kõik, et vajadusel piirata selliste kanalite levikut. Kuigi muidugi pole interneti välismaalt eraldamise võimalus mõeldud spetsiaalselt Hodorkovski vastu. Kevadel pakkus Vene parlamendi ülemkoja senaator Maksim Kavdžaradze, et tuleks luua oma, ainult Venemaal kasutatav internet, kust ei lähe midagi välja ega tule midagi sisse. Senaator mõtles Vene internetivõrgule välja ka nime – see pole nali! – Tšeburaška ehk eesti keeli Potsataja. Nagu me mäletame, oli Potsataja küll väga armas ja nunnu, aga mitte üleliia tark multifilmitegelane. Mida võib Kreml peale interneti otsustada järgmiseks piirata? Belkovski pakkus, et järgmine võib olla venemaalaste välismaale sõitmise piiramine. «Need piirangud, mis praegu kehtivad jõuametkondade töötajatele, võidakse seadusega laiendada kõigile riigiametnikele,» ütles politoloog. Jõuametnikel on sisuliselt keelatud sõidud välismaale, Venemaale ebasõbralikesse riikidesse, kelleks on enamikus lääneriigid.

Vene võimud ei lasknud põlisrahvaid ÜRO konverentsile Eile New Yorgis alanud ÜRO põlisrahvaste konverentsile teel olnud Vene kodanikel võeti Venemaal passid ära. Soome-ugri rahvaid käsitleva uudistelehe Fenno-Ugria teatel takistas Venemaa liiklusmiilits koolasaamide parlamendi esimehe Valentina Sovkina (pildil) ja tema kaaslaste jõudmist konverentsile. Kõigepealt torgati tema autokummid läbi, järgmise auto pidasid kolm korda kinni liiklusmiilitsad ja lõpuks püüti Sovkinalt ära võtta ka kotti, teatas Fenno-Ugria. Liiklusmiilits võttis laupäeval ära Sovkina ja tema kaaslaste passid. Kuigi need tagastati ööl vastu pühapäeva, oli naine lennukist juba maha jäänud. Tal õnnestus siiski Norra kaudu järgmisel päeval New Yorki sõita. Ka Põhjala põlisrahvaste keskuse juhatajalt Rodion Suljandzigalt võeti lennujaama piirikontrollis neljapäeval pass ära. Ta pidi konverentsil juhatama Arktika arengule ja sealsete loodusvarade kasutamisele pühendatud ümarlauda, milleks ta aastaid valmistunud oli. «Mis see on? Mida ametivõimud kardavad? See on hirmutamise ja represseerimise poliitika massipsühhoosi taustal,» kirjutas Rodion Suljandziga Facebookis. «Juristid on jõudnud järeldusele, et seda küsimust püütakse muuta tõsisemaks, kui on tavaline haldusmenetlus. Olen algatanud nii riigisisese kui ka rahvusvahelise teavituskampaania, et kaitsta oma õigusi, ja mitte ainult enda omi,» teatas Suljandziga. Teed konverentsile tõkestati ka krimmitatarlastel. Krimmi rahvusvahelise põlisrahvaste kaitse ja uurimisfondi direktori Nadir Bekirovi auto peeti maanteel kinni ja temalt võeti pass. Seejärel tundmatud kadusid. Kiievi lennujaama mees ei jõudnudki. Norra rahvusringhäälingu (NRK) uudisteportaal kirjutas, et Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Soome president Sauli Niinistö kritiseerisid Venemaa ametivõime, kes takistasid Venemaa põlisrahvaste esindajaid sõitmast põlisrahvaste maailmakonverentsi plenaarkohtumisele New Yorki. «Eesti president Toomas Hendrik Ilves toetas Soome kolleegi ja ütles, et on häbiväärne, et üksikud riigid takistavad põlisrahvaste esindajate osalemist ÜRO maailmakonverentsil,» kirjutas NRK artiklis «Venemaa kohutav olukord». PM/BNS

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014

NATO tegeleb hübriidsõja ohuga aktiivselt evelyn kaldoja

evelyn.kaldoja@postimees.ee

NATO mõtleb aktiivselt hübriidsõja ohule ning kahtlase olukorra tekkides saadab kohe sobivas suuruses heidutusjõu kohale, kinnitas NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral Adrian Bradshaw (pildil) eile Tallinnas. Vastuseks Postimehe küsimusele, kust lõpeb lihtsalt provokatsioon ja algab hübriidsõda, ütles Bradshaw, et NATO ei tee neil vastuse andmisel vahet. «Kui on midagi, mis võib areneda mingit sorti konfliktiks, peame reageerima äärmiselt kiiresti ning panema heidutusjõu paika, et vältida ükskõik millist vääritimõistmist,» lausus ta. Kindrali sõnul ei kuluta allianss kriitilise olukorra tekkides aega nuputamisele, kas üks või teine sündmus tähistas hübriidsõja algust või midagi spontaansemat. «Kui signaalid hakkavad tulema, peame olema kohal ja valmis,» leidis ta. NATO Euroopa vägede britist asejuht tõi esile ka selle, et kui inimeste mõtetes võib

hübriidsõda olla uus mõiste, siis sõjaväelased on seda ennegi näinud. «Põhimõtteliselt tähendab see erinevate riigijõu hoobade – mis kõik pole sõjalised – kombineerimist, et saavutada teatud destabiliseerivaid eesmärke, tegu on õõnestava elemendiga, mis käib koos riigi jõuelementidega.» «See on midagi, millest siinne rahvas on väga teadlik ning mis nõuab vastust nii sõjalises kui ka tsiviilvallas,» jätkas kindral. Ta kinnitas, et sõjalisel poolel vajaminevaid elemente pakub liitlastele NATO. «Me teeme aktiivselt tööd riikidega üle kogu alliansi idaserva, tagamaks, et abi, mida nad vajavad militaarses plaanis hübriidsõjaga toimetulekuks, on neile alliansi poolt tagatud,» lausus Bradshaw ning lisas, et hübriidsõjale vastu astumiseks läheb vaja meetmeid, millest osa pole sõjalised ja paljudega tuleb tegeleda kogu aeg. Eestis kohtus Bradshaw kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma ja kaitseminister Sven Mikseriga.

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

SELGE EESMÄRK. Gruusia eurointegratsiooni ministri sõnul peab riik mõtlema enda kaitsmisele, kuna Vene väed on pealinnast 40 kilomeetri kaugusel.

Gruusia saab oma pin kadri veermäe Riia–Tallinn

ile kirjutas väljaanne Foreign Policy, et kuu algul toimunud USA k a it s e m i n i s tri Chuck Hageli visiidi käigus Gruusia pealinna Thbilisisse pakkusid grusiinid muu hulgas välja, et võivad majutada Süüria mässuliste väljaõppekeskust. Paljud Gruusia pingutused täidavad üht eesmärki – lootus vastutasuks saada NATO liikmesus. Aktiivsuselt nad NATO liikmetest maha ei jää, olles suutnud saata märkimisväärseid vägesid Iraaki ja Afganistani ning rahuvalvajaid Malisse. Nüüd on siis uueks teemaks Süüria, mis oma Islamiriigi võitlejatega USA-le kõvasti peavalu valmistab. Ühendriigid on vastutasuks nende pingutuste eest saatnud USA mereväelasi Gruusia üksusi treenima ning järgmiseks loodab Thbilisi osta Black Hawki sõjaväehelikoptereid. «Meil on USAga strateegiline partnerlus ja me oleme mitmel kahepoolsel kohtumisel arutanud Gruusia kaitsevõimekuse suurendamist. Rõhutan, et tegu on puhtalt kaitsevõimekusega,» sõnas hiljuti Riias julgeolekukonverentsil esinenud Gruusia euroatlandi integratsiooni minister Aleksi Petriašvili intervjuus Postimehele. Petriašvili rõhutas, et olu-

korras, kus Gruusia territooriumist on 20 protsenti okupeeritud ning pealinnast Thbilisist 40 kilomeetri kaugusel asuvad Vene väed, peab riik mõtlema enda kaitsmise peale. Kindla julgeolekugarantii annaks Gruusiale NATO liikmesus, kuid Petriašvili sõnul on Thbilisi sellesuunalised püüdlused maratoni-, mitte spurdisarnane protsess. «Minu hinnangul oleme ettevalmistuste viimases faasis ja NATO-l jääb nüüd vaid üle teha poliitiline otsus. Ma usun, et varem või hiljem – ja mida varem, seda parem – see otsus ka tehakse,» ütles ta.

Uus reaalsus NATO Walesi tippkohtumisel sätestati lõppdeklaratsioonis Gruusia toetuspakett. Paketis on kaitsevõime suurendamine, õppused, tugevdatud kontakt ja täiustatud koostegutsemisvõimalused. Petriašvili sõnul tuuakse Gruusiasse NATO sõjaväeinstruktorid ja suurendatakse Gruusia relvajõudude võimalusi NATO struktuurides tegutseda. «See on suur samm edasi, et Gruusia sõdurid koos NATO sõjaväelastega treenida saavad,» ütles ta. NATO lubas väga sümboolse liigutusena avada Gruusias ka väikse väljaõppekeskuse, Gruusia on nõus selleks otstarbeks loovutama oma Vaziani baasi. Thbilisi alliansipüüdlused on osalt jäänud Saksamaa vastuseisu tõttu saavutama, kuid Walesi tippkohtumisel saadi oluline lohutusauhind, kui NATO juhid nimetasid Gruusia üheks viiest eristaatuses part-

Eesti Instituudi Ungari esinduse juht Móni Segesdi ja programmijuht foto: mihhail kolossok Virág Márkus.

Eesti Instituudi koormus Ungaris suureneb mihhail kolossok, Budapest mihhail.kolossok@postimees.ee

Eesti saatkonna sulgemine Budapestis septembri lõpus tähendab töökoormuse kasvu Eesti Instituudile Ungaris. «Me olimegi natuke vapustatud, kui saime teada, et Ungari valitsus paneb Ungari saatkonna Tallinnas kinni ja siis reaktsioonina sellele pannakse ka Eesti saatkond kinni,» ütleb Eestit tutvustava instituudi esinduse juht Ungaris Móni Segesdi. Seni on Eesti saatkond olnud instituudi esindusele väga suureks toeks, korraldades näiteks transporti. «Me oleme mõlemad ungarlased, me töötame siin, aga muidugi seisame täie südamega Eesti asja eest. Tegelikult on väga palju inimesi, keda saatkonna sulgemine samamoodi vapustas. Eravestlustes ei saa inimesed tihti aru, miks oli vaja saatkonna sulgemisega niiöelda solvata eesti rahvast ja Eestimaad,» täpsustab Segesdi. Diplomaatiliste ülesannetega instituut seni ei tegelenud ega hakka tegelema. Aga ilmselt hakatakse Eesti Instituudi Budapesti esinduse uksele saatkonna sulgemise järel tihedamini koputama. Ka

Segesdi sõnul oodatakse instituudis, kus praegu töötab kaks inimest, neist üks poole kohaga, töökoormuse kasvu. Ungari aukonsul Tartus ja Lõuna-Eestis István Bán põhjendas augustis Postimehe arvamusportaalis Tallinna saatkonna sulgemist Ungari suure riigivõlaga, kinnitades, et riikide suhetes pole midagi muutunud. See ajendas nimekaid Ungari teadlasi, ühiskondlike organisatsioonide ja ülikoolide esindajaid tegema avaldust, kus väljendati vastuseisu saatkonna sulgemisele Eestis. «Ungari diplomaatia eemalepöördumine ungari rahvale ja kultuurile alati erakordset tähelepanu osutanud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigist Eestist on Eesti poolele haavav, Ungari vaatepunktist aga läbimõtlemata samm,» seisab avalduses. «Ungari, Soome ja Eesti, kolm soome-ugri keeli kõnelevat riiki, kannavad ühiselt vastutust väikeste soomeugri rahvaste toetamise eest; suursaatkondade puudumine raskendab ka seda tööd.»

Kood avab videointervjuu

Noor grusiinlanna septembri algul Thbilisis avaldamas meelt Gruusia NATO

NATO uurimiskeskuse juht ei soovita intervjuu evelyn kaldoja

Riia–Tallinn

apsele võib selgitada, et kui sa tahad eluaeg põrandaid pesta, jäta kooli minemata, kui tahad aga elada huvitavat elu ja sõita korraliku autoga, kuluta veel 15 minutit ja loe see artikkel läbi, ütleb Jānis Kārkliņš, äsja NATO akrediteeringu saanud strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse direktor. Ta kasutab seda näidet põhjendamaks, miks riskide selgitamine ja kriitilise mõtlemise arendamine toimib paremini kui võimaliku vaenuliku info lauskeeld. Mida suudab teie keskus praegu pakkuda meie ühisele julgeolekule?

Usun, et suudame välja arendada teatud võtted, kuidas pehmendada vaenulike infokampaaniate mõju, mida näeme praegu oma maailmanurgas. Saame ka aidata mõista, milliseid võtteid vaenlane kasutab – eriti rääkides uutest tehnoloogiatest –, ning pakkuda tehnikaid nende leevendamiseks. Kõige elementaarsem vahend selleks on haridus. See

peab arendama kodanikuoskusi, mis aitaksid inimestel infos orienteeruda, ja arendama kriitilist mõtlemist. Kui vaadata tagasi internetieelsele ajale, võis kergesti öelda, et infole ligipääsu kalibreerimine on viis, kuidas autoritaarsed jõud kontrollivad rahvast. Sest nagu me teame, inimesed langetavad otsuseid vastavalt oma teadmistele ja kogemustele. Kui infole ligipääsu piirata või kalibreerida, on võimalik neid kontrollida. Internetiajastul võib teoorias väita, et piiranguid infole ligipääsul pole. Sellegipoolest näeme 20 aastat pärast interneti massideni jõudmist, et rahvaid saab kontrollida. Miks? Varasem info kalibreerimise selgitus enam ei kehti. Ilmselge vastus on, et haridussüsteem ei arenda inimestes sobivaid oskusi. Internet rajati avatud süsteemina. Me ei tea, mis mõju selle kõikvõimalikel rakendustel võib olla. Meie keskus võib nende mõju analüüsida, muu hulgas sõjalisest poolest, ning anda soovitusi, kuidas seda pehmendada. Samuti saame rääkida ründetaktikast, kuidas saaks uusi tehnoloogiaid kasutada oma sõnumi edasiandmise paranda-

miseks, näiteks rahuvalvemissioonil. Teie Riias asuv keskus on just saanud NATO akrediteeringud ja ära mainitud ka Walesi tippkohtumise lõppdeklaratsioonis. Mis taustaga spetsialistid teil töötavad?

Meil on inimesi sõjalise, diplomaatilise ja kommunikatsioonitaustaga. Me alles alustasime. Suurima tõenäosusega tuleb meie organisatsiooni veel palju teistsuguseid oskusi, millest allianss ja tema liikmed kasu saavad.

Analüüsime kõige populaarsemate Ukrainasse ja teistesse Venemaa naaberriikidesse edastatavate vene telekanalite sisu ning püüame teha järeldusi meetodite kohta, mida neis rahva mõjutamiseks kasutatakse. Kas teie arvates oleks teatud välisriigi rahastusega või tugeva mõju all olevate infokanalite leviku piiramine õigustatud?

Aasta lõpuks saab olema ligi 20, vastavalt sellele, kuidas keskusega liitunud maad spetsialiste läkitavad. Meie asutajaliikmed on Läti, Eesti, Leedu, Poola, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriik. Ilmselgelt on ka teistes riikides huvi keskust kas toetada või sellega isegi liituda.

Minu isiklik arvamus on, et piiramine pole kõige efektiivsem meetod. Me nägime Lätis, et kui kaabeltelevisiooni ettevõtetel keelati ühe telekanali edastamine (telekanalile RTR Rossija kehtestati tänavu kevadel kolmekuine edestamiskeeld, kuna nende Ukraina sündmuste kajastus oli vastuolus Läti seadustega – toim), ei andnud see oodatud tulemust. Minu arvates peaksime otsima teisi viise naaberriigi info olemasolu pehmendamiseks.

Mis teie töölaual praegu seisab?

Näiteks?

Esimene projekt, mille me saime, oli Venemaa Ukrainale suunatud infokampaania analüüs. Me peame lahti mõtestama sõnumid, mida on kasutatud 2013. aasta novembrist tänavu märtsini, kui annekteeriti Krimm.

Üht ma juba mainisin: koolides peaksid olema tunnid, mis arendavad kriitilist mõtlemist, arusaama sellest, kuidas meedia toimib, kuidas peaksid inimesed lähenema sellele, mida nad näevad ja loevad. Küsimus pole mitte ainult

Kui palju on teil töötajaid?

POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

nnale killukese NATOt nerriigist Soome, Rootsi, Austraalia ja Jordaania kõrval. Muu hulgas tähendab see, et Gruusia luureandmete jagamine läänega muutub tihedamaks. Petriašvili sõnul on Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide poliitikute suhtumine Gruusiasse Ukraina kriisi tõttu muutunud. «Kahjuks pean ma ütlema, et kui 2008. aastal oleks olnud Gruusia sündmuste puhul sarnane või tugevam rahvusvaheline reaktsioon, oleks me võinud praeguseid Ukraina arenguid vältida,» ütles ta ja lisas, et juba 2009. aastal, vaid mõni kuu pärast Vene-Gruusia sõda otsustasid lääne poliitikud anda Vene juhtkonnale võimaluse oma partnerlust demonstreerida. «Praeguseks on selge, et ELiVenemaa ja NATO-Venemaa vahel ei saa enam olla mingit partnerlust. See on uus reaalsus, me peame kõik sellega kohanema ja sellest johtuvalt otsuseid tegema,» ütles Petriašvili.

Haavatav Lõuna-Kaukaasia

liikmeks saamise poolt.

foto: ap/scanpix

Petriašvili sõnul pole Ukrainas toimunud midagi uut, see on vaid Vene Föderatsiooni poliitika jätkamine. «Kahjuks pole Venemaa valmis aktsepteerima, et inimestel ja iseseisvatel riikidel on õigus ise oma otsuseid teha ja valida, kuhu – kas itta või lääne – nad kuuluda tahavad,» ütles ta. Petriašviliga samast konverentsist osa võtnud Armeenia mõttekoja Regionaalsete Uuringute Keskuse (RSC) direktor Richard Giragosian sõnas intervjuus Postimehele, et tema riigis nähakse Ukraina konflik-

ti Vene enesemääratlemisvõiduna, kuigi USAs sündinud ja Armeeniasse tagasi kolinud ekspert seda arusaama ise ei jaga. «Küll on hea uudis see, et hoolimata Armeenia venemeelsusest ei tähenda see enam Putini-meelsust,» lisas ta. Giragosiani sõnul väljendub Venemaa ja lääne vastasseis ka sageli regionaalseks konfliktiks peetavas Armeenia-Aserbaidžaani vastasseisus. «Mägi-Karabahhi pisike konflikt on samuti Venemaale mõjutusinstrument,» sõnas Giragosian. Giragosian kirjeldas, kuidas pärast hiljutisi Mägi-Karabahhi kokkupõrkeid kutsus Vladimir Putin mõlema riigi presidendid Sotši. «Putin käitus seal nagu kooliõpetaja kahe halvasti käitunud poisiklutiga. USA tahtis aga omakorda Vene ühepoolsele initsiatiivile vastata ja üritas Walesi tippkohtumisel Armeenia ja Aserbaidžaani liidreid kokku tuua.» Kolm Lõuna-Kaukaasia riiki on Giragosiani hinnangul jätkuvalt väga haavatavad. «Nad pole õppinud Balti riikide eeskujul samm-sammult Vene orbiidilt põgenema,» ütles Giragosian. Küll möönis Giragosian, et pärast Vene-Gruusia sõda naasis Gruusia piirkondliku liidri positsioonile ning üritab oma ELi- ja NATO-püüdlustega eeskuju näidata. Petriašvili sõnul on Gruusia puhul oluline rõhutada, et suund läände pole suunatud kellegi, näiteks Venemaa vastu. «Me usume, et see tagab meile pikaajalise stabiilsuse, julgeoleku ja majandusliku õitsengu.»

vaenulikke kanaleid sulgeda

Vastloodud NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse direktor Jānis Kārkliņš. foto: evelyn kaldoja

Oivakeskus • Kogu NATO jaoks oli see juba 20. oivakeskus. Baltimaades tegutsesid juba varasemast Tallinna küberkaitse oivakeskus ja Vilniuse energiajulgeoleku oivakeskus. • Tänavu 1. jaanuaril Riias tegevust alustanud keskus, mille osalejariikideks on peale Läti praegu veel Eesti, Leedu, Itaalia, Poola, Saksamaa ja Ühendkuningriik, sai NATO-lt akrediteeringu 1. septembril. • Keskuse eesmärk on anda liitlastele nõu strateegilise kommunikatsiooni alal.

selles, et meil on suur naaber, vaid ka selles, et internetis leidub kõikvõimalikku kraami ning me peame suutma hinnata, kas see on õige või vale, tõsi või pettus. See on universaalne oskus, mida läheb uues infokeskkonnas elamiseks vaja. Teiseks peame välja arendama avalik-õigusliku ringhäälingu, mille kaudu anda infot kõigile rahvarühmadele, sealhulgas ka vähemuskeeltes. Kolmandaks peame mõtlema – ja see on pisut pikemat aega nõudev plaan –, kuidas suurendada professionaalsust ajakirjanduses, mis on internetiajastul märkimisväärselt vähenenud. Ajakirjandus ei ole eriala – see on ühiskondlik funktsioon ja sellega tegelevatel inimestel on eriline vastutus. Inimesed, kes võtavad raha ja kirjutavad asju, mis on vastuolus nende oma vaadetega, pole ajakirjanikud. Nad on propagandaagendid. Mõnes riigis näeme neid hulgaliselt. Me peame välja arendama ajakirjanike korpuse, kes on äärmiselt professionaalne ja näitab eeskujuna, mis on tõeline ajakirjandus. Ning lisaks peame juurutama meedia eneseregulatsiooni, sest ajakirja-

nikud ise peaksid seadma oma riigi meedia kvaliteedikriteeriumid. Nendel meetmetel võib olla mõju alles keskmises või pikas plaanis, kuid minu arvates on see ainus viis, kuidas demokraatlikus ühiskonnas saaks pehmendada välispropaganda mõju. Kuivõrd tuleks tegeleda võimaliku vaenlase ja tema avaliku arvamuse mõjutamisega?

Minu põlvkond kasvas üles Raadio Vaba Euroopat ja Ameerika Häält kuulates. Ja mitte ainult. Toona polnud ka popmuusika piisavalt lubatud, mistap kuulasime ka Raadio Luksemburgi. Me peame ka mõistma, mis tõmbab ligi uut põlvkonda, ning kasutama nende kommunikatsioonikanaleid ja -viise. Selle mõistma õppimises võiks ka meie keskusest mõnevõrra kasu olla.

Loomulikult tuleb sellega tegeleda, aga [tema enda omadest] erinevate võtetega. Levitades objektiivset infot, mis vastab hea ajakirjanduse kriteeriumitele ja eetikale. Infot, mis on kinnitatud, analüütiline ja mitmekülgne, mis annab täieliku pildi, mitte ühe poole loost.

Baltimaades arvas tõenäoliselt ka nõukogude ajal enamik rahvast, et nad elavad vales süsteemis. Venemaal aga tundub suur osa rahvast oma praegust liidrit ja tema poliitikat toetavat. Mis võiks neid meelitada «kurja lääne info» juurde?

Kuidas nende «südamesse ja mõtetesse» pääseda? Üle piiri lendlehti heita vist pole mõtet.

Internetil pole piire. Info liigub. Loomulikult on küsimus, kui atraktiivne saaks see olema ja kuidas suudaksime ühiskonnani jõuda. Võib olla mitu teed: tuntud isikute, spordimeeskondade kaudu jne. Kas n-ö Raadio Vaba Euroopa ja Ameerika Hääle mudel on teie arvates jätkuvalt pädev?

Ma ei oleks nii skeptiline. On jätkuvalt inimesi, kes teavad, kes nad on, kuidas nad tunnevad, ja kes küsivad küsimusi. On rohkelt inimestevahelisi kontakte, mida saab samuti kasutada. Väljaõppeprogrammid noortele, tudengivahetus, on samuti kanal meie sõnumi edastamiseks ja loo edastamiseks. Venemaa kasutab seda vahendit päris tugevalt, kutsudes noori oma suvelaagritesse. See on üks vahendeid, mida võiksime kasutada ka meie.

See ei ole ainuüksi Ameerika võitlus. Barack Obama sõnul pole Ühendriigid võitluses Islamiriigiga üksi

USA ründas äärmuslasi Ühendriigid ründasid ööl vastu eilset sunniidi äärmusrühmituse Islamiriik (IS) positsioone Süürias ja Iraagis. USA pommi- ja raketirünnakuid toetasid Saudi Araabia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Katar ja Jordaania. Vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus andmetel sai USA juhitud õhurünnakutes surma vähemalt 120 pühasõdalast, neist Süüria põhja- ja idaosas vähemalt 70 ja riigi lääneprovintsis Aleppos vähemalt 50 võitlejat. Iraagi armee teatel korraldas USA õhurünnakuid ka Süüriaga piirnevatele Iraagi aladele, kus sai surma mitukümmend ISi võitlejat. Pentagoni pressiesindaja kontradmiral John Kirby ütles, et esialgsetel hinnangutel olid rünnakud väga edukad, kuid see on alles algus. Rünnakutes kasutati esimest korda USA sõjaväe uut hävituslennukit F-22 Raptor. AFP/BNS

Osama bin Ladeni väimees mõisteti vangi New Yorgi kohtunik mõistis eile terrorivõrgustiku Al-Qaeda endise kõneisiku ja Osama bin Ladeni väimehe Sulaiman Abu Ghaithi terrorismis süüdistatuna eluks ajaks vangi. Abu Ghaith mõisteti märtsis süüdi Al-Qaeda kõneisikuna ameeriklaste tapmise vandenõus osalemises. Mees ise ütles kohtupingis tunnistust andes, et tema roll oli rangelt religioosne. AP/BNS

3543

inimest on ÜRO andmetel saanud surma Ukraina konfliktis.

Hispaania valitsus ei karmistanud abordiseadust Hispaania konservatiivne valitsus loobus vastuolulisest plaanist piirata naiste abordivõimalusi, kuna ei suutnud reformi ulatuses kokku leppida. Reformiga taheti võtta naistelt vabadus otsustada kuni 14. rasedusnädalani abordi kasuks. Hispaania justiitsminister Alberto Ruiz-Gallardón teatas valitsuse otsuse järel tagasiastumisest ning poliitikast loobumisest. AFP/BNS

Karzai kritiseeris USAd Afganistani ametist lahkuv president Hamid Karzai (pildil) süüdistas oma lahkumiskõnes USAd omakasupüüdlikel põhjustel sõdimises. «See ei ole sõda meie, vaid välismaalaste ning nende eesmärkide nimel,» ütles Karzai. «Ameerika ei tahtnud rahu ... Ameerika peaks olema Afganistaniga aus. Nende sõnad ja teod peaksid kokku minema.» Karzai keeldus allkirjastamast USAga kahepoolset julgeolekulepet (BSA), mille alusel jääks 2015. aasta lõpuni riiki umbes 10 000 Ühendriikide sõdurit, ent tulevane president Ashraf Ghani on sellele toetust avaldanud. AFP/BNS

Iisrael teatas mõrvarite tapmisest Iisraeli väed tapsid eile varahommikul kaks palestiinlast, kes arvatavalt mõrvasid juunis Jordani Läänekaldal kolm Iisraeli teismelist, teatasid relvajõud. Augustis esitasid Iisraeli võimud süüdistuse väidetavale inimröövi organiseerijale ning rahastajale Hossam Qawasmeh’le. Iisrael algatas seoses kolme teismelise röövimisega Läänekalda lõunaosas suuroperatsiooni nende leidmiseks, vahistades selle käigus 400 ja tappes vähemalt viis palestiinlast. Lisaks mõrvasid juudiäärmuslased kättemaksuks julmalt palestiina teismelise. Pinged viisid 50 päeva kestnud sõjani Iisraeli ja Gaza sektorit kontrolliva islamistliku Hamasi vahel, mis lõppes 26. augustil. AFP/BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eston Kohvri juhtumit tuleb vaadelda eraldiseisvana kogu piiriturvalisuse temaatikast. Tegemist oli FSB operatsiooniga, mis toimus piiril, ent mis ei anna alust hinnangute andmiseks Eesti piirivalve võimekusele, kirjutab piiri- ja migratsiooniekspert Uku Särekanno.

Piiri pidamine ning Venemaa

illist riski tähendab Eesti jaoks praegune kagupiir Venemaaga? Heidetakse ette, et kontrolljoon on võssa kasvanud, riisumata ning puudulikult tähistatud. Fakt on samas see, et tegemist on ühe Euroopa turvalisima piirilõiguga, kuhu eksitakse harva, ning kui see ka juhtub, siis suudetakse piiriületajad tabada ja välja saata. Markeeringust keerukam on küsimus, milliseks kujuneb lähiaastatel koostöö piirivalve küsimustes Venemaaga ning mida see võib rändevoogude seisukohalt tähendada meile.

Aiad ja seenelised Viga on rääkida, et me ei saa oma piiri valvata piirilepinguta, et me ei tea, kust see joon jookseb. Teame küll, sest me valvame seda joont juba üle 20 aasta ja tabame edukalt ka need tegelased, kes on suutnud üle piiri lipsata. Kinnituseks võtke ette Euroopa Piirivalveameti (FRONTEXi) statistika, Schengeni hindamiste raportid või rääkige piirivalvurite endiga. Vastus on ühene, Eesti piirilõik on üks Euroopa turvalisimaid. Möödunud aastal pandi Schengeni välispiiridel toime kokku 107 365 ebaseaduslikku piiriületust, neist Eesti-Vene piiril 208 (piiriületusel tabati kokku 264 isikut). Kõik piirilõigud on nii meil kui ka mujal Euroopas jaotatud riskiastmete alusel. Kõige punasemad alad on praegu Eestis kaetud moodsaimate valveseadmetega. Kas tuleks katta kogu piir sensorite, kaamerate ja muu tehnikaga? Ehitada välja üks massiivne aed nagu Arizona kõrbes? Kõik on valikute küsimus, ent mõistlik on neid valikuid teha lähtudes riskidest, eelarvest ning eesmärgist. Kui tegemist ei ole piirilõiguga, mida iga nädal üritaks ületada kümned inimesed, piisab ka sellest, et teatud intervalli tagant jalutab sealt läbi patrull ning lähedusse jäävad teesõlmed on varustatud tehniliste jälgimisseadmetega. Meedias on eeskujuna mainitud Kreeka Evrose regiooni ehitatud tara, mis katab üksnes 10,5 kilomeetrit Kreeka-Türgi piirist. Too kaitserajatis on paigaldatud kõige kriitilisemasse piirilõiku, see maksis üle viie miljoni euro ning pandi püsti tingimustes, kus iga päev toimus tuhandeid ebaseaduslikke piiriületusi. Puudub praktiline vajadus rajada midagi sarnast Eesti kagupiirile, kui eesmärk ei ole just seeneliste ehmatamine. Piirisihi puhtaks raiumine ja korrektne märgistus on igati vajalik, ent mõistkem, et inimkaubit-

sejaid ning illegaalseid immigrante traataed või hoiatussilt tagasi ei hoia. Märksa heidutavamalt mõjub neile teadmine, et Kagu-Eesti metsade kaudu on füüsiliselt raske Euroopasse liikuda, et väga suure tõenäosusega jäädakse juba esimesel suuremal teel kontrollile vahele, et Eestis pole neile sobivat kogukonda ning siinsed sotsiaaltoetused ei tee kedagi rõõmsaks. Valdav osa illegaalseid immigrante, spioone ning kurjategijaid ei tule Euroopasse läbi Kagu-Eesti padrikuid meenutavate piirilõikude. Nad kasutavad märksa lihtsamaid ja nutikamaid meetodeid, hajudes tavakodanike sekka. Ühel FRONTEXi koolitusel märkis hispaanlasest piirivalvemajor, et erinevalt meediakuvandist pole enamik ebaseaduslikest immigrantidest Hispaaniasse tulnud paadiga Põhja-Aafrikast, vaid sisenenud seaduslikult, kas viisa või elamisloa alusel, jäädes üle lubatud aja. Samasugune on olukord ka mujal Euroopas. Arvestus illegaalsete riigis viibijate kohta on puudulik, ent erinevate hinnangute järgi on neid Euroopa Liidus kokku 2,2–4,8 miljonit. Enamik neist on n-ö üleajaviibijad, kes saabunud siia täiesti seaduslikult ega soovi hiljem koju naasta.

Piir peab, kui huvi on mõlemal Kontroll Euroopa piiridel on praegu paremal tasemel kui kunagi varem. Euroopa riigid pole kunagi varem investeerinud nii palju piiriturvalisusse, siinsetel piiridel ei ole kunagi olnud sedavõrd head tehnikat ning sellistes mahtudes ühisoperatsioone. Mitmedki kriitikud süüdistavad Brüsselit, et keskendutaksegi üksnes piirivalvele ega pöörata tähelepanu migratsiooni lähtepõhjustele. Ehitatakse «kindlus-Euroopat», aga ei pakuta terviklikke lahendusi sisserändega seonduvatele probleemidele. Tulemus on, et peamine väljakutse pole enam piiri valvamine, vaid see, et tabatud illegaali ei ole tihtipeale kusagile saata. Ei taha teda riik, kust ta pärit on, ei taha riik, kust ta on tulnud. Nii algab lõputu bürokraatlik peavalu. Mida teha, kui naaberriik laiutab käsi ja ütleb, et pole meie mure, meie ei tea, kes ta on? Mida teha, kui isik nõuab varjupaika? Jõuamegi tõdemuseni, et piiri pidamisel sõltub väga palju sellest, milline on kahe riigi koostöö. Eesti-Vene piiril on koostöö seni toiminud, küll tagasilöökidega, ent siiski toiminud. Mis saab pärast 5. septembrit 2014, on märksa keerukam küsimus. Julgeolekupilt ning viimased sündmused ei anna alust eeldada, et koostöö operatiivtasandil jätkub nii nagu varem.

See risk on märkimisväärselt kaalukam kui asjaolu, et meil on kagupiiril jäänud mõni metsasiht puhastamata või piiripost püstitamata. Rändevood on ajas muutuvad ning praegune rahulik olukord võib muutuda.

sul ehitada turvavõrku, mis aitaks piirivalvega seonduvaid probleeme ennetada ja lahendada. Venemaaga on Euroopa Liidul sõlmitud tagasivõtuleping ning Eesti piiri Schengeni nõudmistega kooskõlla viimiseks on kulutatud vanas rahas peaaegu miljard krooni välisraha. Meie piirivalvurite kasutuses on hea tehnika, parimad riskianalüüsid, üleeuroopalised andmebaasid ning satelliidipilt. Kriisiolukordades on võimalik kaasata FRONTEXi kiirreageerimisüksused, teiste liikmesriikide tehnika ning varjupaigataotluste menetlejad.

Mida järeldada? Esiteks, tahame või mitte, Eston Kohvri juhtumit tuleb vaadelda eraldiseisvana kogu piiriturvalisuse temaatikast. Tegemist oli FSB operatsiooniga, mis toimus piiril, ent mis ei anna alust hinnangute andmiseks Eesti piirivalve võimekusele. Ei tasu siinkohal astuda reha peale, mida on Eesti-Vene piirile juba mõnda aega püütud sättida. Kõik meie partnerid on veendunud, et Eesti piir peab ka piirilepinguta. Piirilepingu puudumine pole meid takistanud ühinemast Euroopa Liidu ja Schengeniga ega takista meid ka teostamast järelevalvet välispiiril parimate Euroopa standardite kohaselt. Peame aga olema valmis selleks, et operatiivkoostöö Venemaaga ei pruugi jätkuda samal tasemel ning peame eraldama piiri- ja migratsioonikontrollile enam ressurssi. Teiseks, Eesti piiri peab jätkuvalt valvama professionaalne piirivalve. Seda ei saa Schengeni reeglitest tulenevalt teha ei sõjavägi ega turvafirmad. Schengeni normide põhieesmärk on illegaalse migratsiooni ja piiriülese kuritegevuse ennetamine, mitte riigikaitse tagamine. Seega on oluline, et meie Eestis vaataks asjadele laiemalt ning otsiks võimalusi turvafirmade, sõjaväe ja vabatahtlike (sh Kaitseliidu) kaasamiseks kriisiolukordades. Koostöö ametiasutuste vahel peab olema läbi harjutatud nii massilise põgenikevoolu kui ka roheliste mehikeste stsenaariumi jaoks. Valitsuskabineti möödunud nädala otsused käsitlesid just riigikaitse aspekti piirivalve tugevdamisel – enam varustust ja paremad relvad.

Valdav osa illegaalseid immigrante, spioone ning kurjategijaid ei tule Euroopasse läbi Kagu-Eesti padrikuid meenutavate piirilõikude. Nad kasutavad sisenemiseks märksa lihtsamaid meetodeid.

Koostöö ametiasutuste vahel peab olema läbi harjutatud nii massilise põgenikevoolu kui ka roheliste mehikeste stsenaariumi jaoks. Kolmandaks tuleb jätkuvalt panustada teiste Schengeni riikide abistamisse ning üleeuroopalistesse ühisoperatsioonidesse. Selleks et häda korral aidataks ka meid. See, et me vastutame nüüd ka Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi jt välispiiri eest, on eelis – see tähendab kõikide elulist huvi, et meil läheks hästi. Euroopa Liit on püüdnud viimase kümnendi jook-

Neljandaks, Euroopa tasandil tuleb töötada selle nimel, et niigi mitmekesine turvavõrk saaks täiendust. Sarnaselt ameeriklastega tuleks kasutusele võtta üleeuroopaline sisenemis- ja väljumisregister ning asuda töötlema reisijate broneeringuinfot. Need kaks meedet aitavad politseinikel, piirivalvuritel ning tolliametnikel efektiivsemalt tabada piiril kurjategijaid ja muid ebasoovitavaid isikuid. Eesti on riigisisese arvepidamise välja arendanud juba kümmekond aastat tagasi, ent keskse ülevaate tekitamine Euroopas on veninud. Ka broneeringuinfo töötlemisega on Eesti ühes mitmete teiste liikmesriikidega sunnitud liikuma edasi ennaktempos. Möödunud aastal eraldas Euroopa Komisjon meile vastavateks arendusteks 4,9 miljonit eurot, riigipiiri seaduse muudatused on riigikogule esitatud ning loodetavasti saab süsteem käivituda juba 2016. aastal. Viiendaks, tuleb edasi töötada piirijoone ajutise markeerimisega. Võsa maha võtta ning vajadusel üle vaadata ka senised riskihinnangud piirilõikudele, et panna sellest tulenevalt üles täiendavaid valveseadmeid. 93 protsendi ulatuses peaks piirijoon Venemaaga jääma paika ka piirilepingu jõustumise järel, mistõttu ei ole tegemist mahavisatud investeeringuga, varem või hiljem tuleks meil see siht nii ehk naa sisse ajada. Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.

LOE KA LK 2, 4–5

Uku Särekanno töötas aastatel 2007–2013 atašeena migratsiooni- ja piirivalveküsimustes Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures.

POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eestist võib kümne aastaga võrsuda kaks uut Skype’i – reaalne!

ee pole mitte ainult kättesaamatu unistus, vaid Eesti selge võimalus. Seda aga tingimusel, et IKT (infokommunikatsioonitehnoloogia – toim) arengusse panustatakse senisest palju tõhusamalt ja läbimõeldumalt. Ja tähelepanu ei tule siin pöörata ainult IKT-firmade arendamisele, vaid oluliste arengute esilekutsumiseks on vaja muutusi väga erinevates valdkondades alates haridusest, lõpetades ettevõtete juhtide suhtumisega. Eesti IKT-sektori võime luua lisandväärtust (väga lihtsustatult moodustavad lisandväärtuse ettevõtete kasum ja makstud palgad) on võrreldes meie teiste sektoritega küll suhteliselt hea – 36 000 eurot töötaja kohta. Pilt aga muutub kohe, kui võrdleme seda näitajat USA ja ELi sama keskmise näitajaga: USAs on see 152 000 ja ELis 78 000 eurot. Erinevus USA ja ELi vahel on ligi kahekordne ja seda põhjusel, et USAs on töötleva tööstuse osakaal IKT-sektoris kaks korda suurem kui ELis (vastavalt 18 ja 9 protsenti). Väljavaade muutub aina nukramaks, kui analüüsida Eesti IKTsektorit veel detailsemalt. Palju meil siis on neid ettevõtteid, kes toodavad umbes 2/3 ELi keskmisest lisandväärtusest? Vähemalt kolme töötajaga ettevõtetest on vaid seitse protsenti sellised, kus iga töötaja kohta tuleb aastas lisandväärtust üle 50 000 euro. Kui meile tundub, et Eesti IKT-ettevõtetes tehakse juba praegu väga ägedaid asju, on paraku selle valdkonna valdavaks majandusmudeliks väheste tublide eranditega rahvusvahelises mastaabis suhteliselt odava teenuse pakkumine. Samas on IKT-sektor üks suure potentsiaaliga valdkondadest, mille edukas areng aitab muuhulgas vältida Eesti ääremaastumist. See aga on Eesti elanike arvu vähenemise ja ettevõtete praeguse vähese teadusarendusvõimekuse taustal endiselt aktuaalne.

Kui Skype’i loomine Eestis võis olla juhus, siis järgmised samasugused edulood pole seda enam mitte, kirjutab Arengufondi IKT valdkonnajuht Raul Ennus. Tema hinnangul on täiesti reaalne, et järgneva kümne aasta jooksul võrsub Eestist kaks uut Skype’i.

Eesti võimalus IKT- (või isegi laiemalt võttes tehnoloogia-) sektori oluliseks kasvatamiseks ja suurema keskmise lisandväärtuse loomiseks on tootearenduse radikaalne edendamine ja toodete globaalne müük. Praegu takistab seda ühelt poolt tootearenduse suur kulukus ja kapitali vähene kättesaadavus, teiselt poolt ettevõtjate mentaliteet ning ehk ka vähene riskijulgus. Odava teenuse müüki alustada on lihtsam ja seotud suhteliselt väikese riskiga, globaalse tootearendusettevõtte loomine aga nõuab kapitali, oskusi ja ka rahvusvahelise võrgustiku olemasolu või lisainvesteeringuid selle väljaarendamiseks. Mida saaksime teha, et meil sünniks uusi Skype’i-laadseid üleilmseid edulugusid? Alustame algusest, koolist. Ei piisa vaid sellest, kui õpetame lapsi varakult arvutimänge mängima või Facebookis pilte jagama. Ei piisa ka kontoritarkvara heast tundmisest ülikooli lõpetamisel. Vaja on senisest palju põhjalikumat IKT-õpet, millega tuleks alustada juba põhikoolis. Rakendus- ja kõrgkoolides peaks IKT õpetamine kuuluma vältimatult iga eriala juurde.

a ma ei pea siin silmas tavapärast ladusat arvutikasutusoskust, vaid arusaama nüüdisaegsete infosüsteemide ja -võrkude ning seadmete tööpõhimõtetest. Oluline on panna inimesed mõistma, et arvutiasjandus ei ole vaid kitsalt ITspetsialistide rida, vaid IKT saab igas vallas ja igal alal aidata tööd efektiivsemalt teha ja uusi lahendusi luua. Tuleb parandada kõigi valdkondade inimeste teadmisi IKT rakendamise võimalustest, sest enamik uu-

Oluline on panna inimesed mõistma, et arvutiasjandus ei ole vaid kitsalt IT-spetsialistide rida, vaid IKT saab igas vallas ja igal ametialal aidata tööd efektiivsemalt teha ja uusi lahendusi luua.

test IKT-põhistest toodetest sünnib pigem IKT ja mõne teise valdkonna sümbioosis, mitte IKT-sektori sees ja sektori enda tarbijate jaoks. Teiseks peab riik seadma selge fookuse riiklike toetuste (nt tehnoloogiaarenduskeskused, klastrid, eksporditoetused) jagamises – eelistada ja arendada tuleb tehnoloogiapõhise tootearendusega tegelevaid ettevõtteid, idufirmasid ja projekte. Riik peab andma ettevõtjatele selge signaali: riiklikku tuge saab tootearendus.

olmandaks tuleb hakata intensiivsemalt välja õpetama tootejuhtimise ja -arenduse ning rahvusvahelise turunduse ja müügispetsialiste. Nii IKT-sektoris kui ka laiemalt on nendest inimestest Eestis väga suur puudus. Neid kompetentse tuleb hakata intensiivselt arendama ülikoolides ning kiirema majandusliku efekti saavutamiseks ettevõtlusinkubaatorites ja -kiirendites. Selge on ka see, et muudatuste läbiviimiseks napib Eestis inimesi. Seega, neljandaks tuleb väga erinevates valdkondades soodustada välismaiste kogemustega ekspertide kaasamist. Riik saab näiteks veelgi lihtsustada välismaise eksperttööjõu kasutamise reegleid ja toetada EASi ning teiste struktuuride (nt ettevõtlusinkubaatorid) kaudu ettevõtetel ekspertide kaasamist tootearenduseks ja rahvusvahelise müügi- ning turundussüsteemide loomiseks. Kui Eesti suudab läbi viia selge muudatuse eri valdkondade spetsialistide ja juhtide tehnoloogiateadlikkuse parandamises, suunata riiklikud tugimeetmed fookustatult suurema lisandväärtusega ettevõtluse tekkeks, teha muudatusi haridus- ja immigratsioonipoliitikas, on täiesti reaalne, et Eesti IKT-sektor möödub kümne aasta jooksul ELi tootlikkuse tasemest ning ühtlasi aitab see areng vältida ka Eesti ääremaastumist.

Mis kaitseb Leedu kalureid Venemaal?

enemaa võimud pidasid kinni Leedu kalalaeva Juros Vilkas, mis eskorditi Murmanski sadamasse. Arvatavasti kohtunik arestib laeva ja ees ootab pikk kohtumenetlus, kus peaasjalikult vaieldakse laeva sõidupiirkonna üle. Laevapere koosneb 28 kalurist, kellest kolm on Leedu kodanikud, laeva trümmides olevat 15 tonni krabi. Leedu konsul olevat sõitnud esmaspäeval Murmanskisse asju klaarima. Venemaa on esitanud Leedule diplomaatilise noodi kalalaeva kinnipidamise kohta, mis oli nende kohus. Rahvusvaheline mereõigus on seepärast eriline, et arvestades merealade kaasaegset jaotust ja erinevat õigusrežiimi nendes, on nii meresõitjate kui ka lipuriigi või rannikuriigi õiguste ja kohustuste kindlaks määramisel olulise tähtsusega asjaolu, kas ja millises merealas õigusrikkumises süüdistatav laev viibis ja millega tegeles. Külgnedes territoriaalmerega on Venemaa kehtestanud kuni 200 meremiili ulatuses alates lähtejoontest eksklusiivse majandusvööndi, kus omab suveräänseid õigusi kõikidele selle elus ja eluta loodusvaradele, mistõttu ka kalapüügiga võib välismaa laev tegeleda ainult Venemaa loal. Ka pelgalt läbisõit sellest

heiki lindpere TLÜ Õigusakadeemia lektor

majandusvööndist nõuab kalalaeva kaptenilt rannikuriigi asjaomastele võimudele teatamist, millal sisenetakse ja millal väljutakse majandusvööndist, koos koordinaatidega ning kuipalju tonne kalu või krabisid on laeva pardal. Vastasel juhul on kerged tulema süüdistused ilma loata kalapüügis rannikuriigi poolt. 1982. a ÜRO mereõiguse konventsioonis on mõeldud selliste süüdistuste ja võimu kuritarvitamiste peale, mis pikaleveniva kohtupidamise ning laeva ja laevapere kinnipidamise korral kahjustavad laevaomaniku majanduslikke huve ja põhjustavad laevaperele ka moraalseid kannatusi. Laeva lipuriigile on artikkel 292 lõike 2 alusel antud õigus nõuda Rahvusvaheliselt Mereõiguse Kohtult Hamburgis otsust laeva ja laevapere kohese vabastamise kohta koos mõistliku tagatise määramisega kinnipidava riigi kohtus menetletava tsiviilasja võimalike sanktsioonide täit-

Majandusvööndis loata kala või krabi püügi eest pole lubatud kohaldada välismaa laevapere liikmetele vangistust ega mingit muud kehalist karistust, neid võib karistada ainult rahatrahviga.

miseks. Seda muidugi juhul, kui kümne päeva jooksul alates kinnipidamisest ei leia riigid kokkulepet tagatise suuruse ja kohese vabastamise osas. Muidugi võetakse tagatise määramisel arvesse nii laeva, krabi (kiiresti rikneva kaubana kuulub kohesele müümisele) kui ka võimalike rahatrahvide suurust. Kohtu määratud tagatise üleandmisel kinnipidavale riigile peab viimane viivitamatult vabastama nii laeva kui ka meremehed/kalurid. Oluline on siinjuures olla teadlik, et selline õigus tuleneb otseselt mereõiguse konventsiooni artiklist 73 lõige 2 ning peale selle eksisteerivad nn kaluri privileegid: majandusvööndis loata kala või krabi püügi eest pole lubatud kohaldada välismaa laevapere liikmetele vangistust ega mingit muud kehalist karistust, neid võib karistada ainult rahatrahviga. Minu arvates kuulub tagatisraha või garantiikirja üleandmisega ka laev vabastamisele (see on kinnipidava riigi poolt konventsiooniga võetud rahvusvaheline kohustus), vaatamata sellele, et kinnipidava riigi kohus võiks määrata laeva kui kuriteo sooritamise vahendi konfiskeerimist.

kaido padar Eesti Posti postiteenuste juht

Postipoiss tahab ka leiba

jast, kui info kandis kohale postipoiss ja uudiseid loeti vaid ajalehest, on maailm palju muutunud. E-kirjadele marke ei kleebita ning internetis ei meeldi inimestele uudiste eest maksta. Hobusega postipoissi maanteedel enam ei näe. Postiettevõtted on kogu maailmas raskete valikute ees. Nad peavad muutuma või hääbuvad. Meie oleme valinud muutuste tee. Oleme kasvanud rahvuslikust postiettevõttest rahvusvaheliseks infologistika ettevõtteks – seda muutust tähistab ka meie uus rahvusvaheline nimi Omniva. Ilmselt seisavad ka ajalehed samalaadsete valikute ees. Senine ärimudel enam hästi ei tööta, ajalehetiraažid langevad ning ka reklaam kolib trükimeediast üha rohkem teistesse kanalitesse. Sellest hoolimata soovivad väljaanded omanikele kasumit teenida. Mille arvelt kasum tulla saab? Meie seisukoht on selge: see kasum ei saa tulla kõigi maksumaksjate ega ka meie kirjakandjate niigi kõhna leivakoti arvelt. Universaalse postiteenuse osutamine tõi Eesti Postile mullu 2,6 miljonit eurot kahjumit, mis tuli katta teiste tegevuste varal. Tulu toovad meile rahvusvahelised logistika- ja infologistikalahendused, näiteks pakiautomaadid ja e-teenused. Perioodika kojukanne ei kuulu Eesti Posti tulusate tegevuste nimistusse. Oleme tänavu pidanud läbirääkimisi perioodika kandeteenuse hindade üle. Kuigi Eesti Post on mitme väljaandega mõistvas ja konstruktiivses õhkkonnas hinnatõusu läbi arutanud, jätkuvad need Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevdirektori Mart Raudsaare eestvõttel nüüd hoopis ajalehtede veergudel. Selge on, et hinnatõusust pääsu pole. Tuleval aastal seisab ees kirjakandjate ja esmatasandi postitöötajate kauaoodatud palgatõus. Vähetähtis pole ka asjaolu, et väljaanded tasuvad meile laialikantud ajalehtede ja ajakirjade eest tükihinda. Tiraažid aga langevad ning seega väheneb ka tasutav üldsumma. Meie oma püsikulusid lõputult vähendada ei saa – üle-eestilise teenuse tagamiseks peame hoidma käigus suurt postiasutuste ja postitöötajate võrku.

esti Post on teadliku ja vastustundliku partnerina tulnud hinnas väljaannetele nii palju vastu kui võimalik. Me saame aru, et hinnatõus hammustab eriti valusalt just väiksemaid kohalikke ajalehti. Me ei soovi, et väljaanded, mis laupäeviti ei ilmu, peaksid kinni maksma laupäevaste ajalehtede kandekulud. Väiksematele kohalikele lehtedele vastutulekut Trooja hobuseks nimetada tundub suure tiraažiga Postimehe veergudel kummaline ja isegi solvav. Kui otsida sobivat võrdlust vanakreeka mütoloogiast, siis on postitöötaja igapäevane raske füüsiline töö meie kliimat arvestades võrreldav Augeiase tallide puhastamisega. Müüdis tegi seda kangelane Herakles, meil aga kirjakandja Hendrik. Laupäeviti meil kirjade ja postisaadetiste laialivedu ei toimu, Hendrik läheb tööle üksnes ajalehtede pärast. Perioodika kojukanne ei saa ka uute hindadega olema meie jaoks kasumlik, kuid seadus keelab meil osutada teenust alla omahinna. Ajakirjandusõppejõuna teab Mart Raudsaar ilmselt suurepäraselt, et meediaväljaande tegelik edu või ebaedu ei sõltu kandehinnas komale järgnevatest numbritest, vaid sisu kvaliteedist ja vastavusest lugejate ootustele. Soovingi Eesti Posti poolt väljaannetele jõudu keskenduda kvaliteetse ajakirjanduse loomisele, sest mida paremini läheb ajalehtedel, seda paremini läheb kirjakandjatel.

SAMAL TEEMAL Mart Raudsaar «Omniva Trooja hobune», PM 23.09

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Vaba Lava ei alusta pa TEATRILOO ÄÄREMÄRKUSI. Vaba Lava teatrimajas esietendunud Tartu Uue Teatri lavastuse «Mikiveri tagi» idee on tugev – idee katkemisest. Vaese teatrina vormistatud lavastus kannab pea–aegu lõpuni, siis vajub ära. arvustus janar ala toimetaja

Peeter Sauter

«Mikiveri tagi» Lavastaja Ivar Põllu Laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma Tartu Uus Teater Esietendus Tallinnas Vaba Lava teatrisaalis 21. septembril

uhused on sümpaatsed. Mu kunagine ülemus raamatupoes armastas ikka öelda, et elu koosneb juhustest, kui jäin talle vahele sellega, et istusin kassas. Lugesin millalgi Postimehe kultuuritoimetuse lillal diivanil jõudehetke veetes viimast Teater.Muusika.Kino numbrit. Juhuslikult jõudsin ma ajakirja sirvides Peeter Sauteri tekstini, mis koosnes tema lavaka ajal kirja pandud märkmetest oma õpetaja Mikk Mikiveri õpetustest. Et oleks väike ülevaade, millega oli tegu, tooksin mõne näite. «India Nāṭyaśāstra ütleb: silm läheb sinna, kuhu käsi läheb, mõte läheb sinna järgi, kuhu silm läheb, tunne läheb sinna järgi, kuhu mõte läheb... » Või: «Väga traagiline on alati koomilise piiril.» Oli huvitav lugeda, sest loomulikult tean ma Mikiveri kui näitlejat ja lavastajat, aga ei teadnud Mikiveri kui mõtlejat, vähemalt sellisel kontsentreeritud kujul. Miski Eesti teatriloos asetus minu jaoks natuke uude perspektiivi ja sellised asjad teevad rõõmu.

«Mikiveri tagi» on Peeter Sauteri näidend teatrist, teatrikoolist, meistritest ja kadunud epohhidest. Ivar Põllu lavastuses, mida mängitakse Tellisfotod: gabriela liivamägi kivi loomelinnakus avatud Vaba Lava teatrimajas, mängib ka lavaka lõpetanud Sauter.

Suhteliselt lühikese näidendi lõpp vajub ära nagu sigaretikoni, mille oled unustanud näpu otsa rippuma. Siis sattusin üsna juhuslikult vaatama Tartu Uue Teatri viimast lavastust «Mikiveri tagi», mille on kirjutanud Peeter Sauter, lavastanud Ivar Põllu ja mängivad Mikiveri õpilased

lavakunstikateedri 1984. aastal lõpetanud lennust – kirjanik Peeter Sauter ja koolitaja Ülo Vihma («mängivad» ei ole vist küll õige sõna, sest nad peaksid olema seal eelkõige nemad ise). Ootused olid sätitud kõrgele, kuna Sauteri märkmed olid avaldanud muljet. Kaks Mikiveri õpilast, kellest ei saanud kunagi näitlejat, kursuselt, kellest paljudest ei saanud kunagi näitlejat. Räägivad oma elust ja sellest, mis tunne on mitte saada näitlejaks. «Kas meie kursus on selles mõttes lavaka kõigi aegade viletsaim?» küsib Sauter Vihmalt. Nad tunduvad selles jõudvat üksmeelele, et vist jah. Nii et idee on väga hea. Idee katkemisest. Sauter alustab lavastust sellise jutuga: «Ma olin Mikiveri lemmikõpilane, Mikiver oli Panso lemmikõpila-

ne, Panso oli Maria Knebeli lemmikõpilane ja Knebel Stanislavski lemmikõpilane, nii et minuga lõpeb üks liin, epohh. Mis tunne on olla ühe epohhi lõpus? Pole mingit tunnet.» Suhteliselt zen seisund, kui tunnet pole. Siis peaks kõik tegelikult olema väga hästi, ja ega lavastuses ei tundugi, et ei ole. Sauter võtab vahepeal kapist õlut ja pakub seda teistelegi. Teostus märgib samuti teatavat juhuslikkust ja see sobib ju hästi. Sauter ja Vihma pole sätitud mängima mitte lavale, vaid tribüüni taha, sest nad on mingis mõttes juhuslikud karakterid, need, kellest ei saanud sellisel kujul asja, nemad kui eesti teatri ääremärkused, selle Rosencrantz ja Guildernstern. Ainus kord, räägib Sauter, kui ta suurele lavale oleks sat-

Mikk Mikiveri juhendatud 11. lennus õppis ka Ülo Vihma.

tunud, oli ta hiilimas läbi pimeduse ja astus kogemata Ita Everile selga. Lavaline kokkupuude eesti teatri suure narratiiviga oli siinkohal selline. Aga mis ma ikka väga jutte ümber jutustan, see on ebaprofessionaalsuse tunnus. Kuigi jutustada oleks palju, sest see on kõigepealt sõnateater, sõna on siin vägagi põhiline, sõna tühjuses... ja vahetevahel suitsus. Ehkki Sauter ütleb suhtelist lavastuse alguses vist Panso lause «Pole mõtet lavale minna, kui midagi pole öelda!», peab selle järel väikese pausi ja teeb fataalse kokkuvõtte: «Ja mul pole midagi öelda.» Tegelikult osutub see cool’iks romantiliseks poosiks, sest Sauteril on öelda küll. Jutud – monoloogid, dialoogid, lintidelt kostvad tekstid eesti teatriajaloost – on kõik huvitavad. Mõtlesingi kohe lavastuse alguses, et mulle ikka meeldib selline lihtne, vaene teater. Kaks meest räägivad, prožektor näitab neile vahepeal tugevamat, vahel vähem tugevat valgust, kõike on natuke, aga kõike on piisavalt. Niimoodi kuni ehk kahe kolmandiku peale välja. Selle ajani mõtlesin ka, et «Mikiveri tagi» meenutab omajagu Samuel Becketti «Krappi viimast linti», kus samuti vanem mees (Krapp) vaatab lintide kaudu oma elu erinevatele perioodidele ja selle ootustelelootustele tagasi ning tõdeb tagantjärele oma suurt rumalust ja naiivsust. Suurepärane kirjanduskriitik Harold Bloom ütles kunagi «Krappi» kohta, et see on tema arvates kõige lühema ajaga kõige paremini kokku võetud inimeksistentsi kõver. Ka «Mikiveri tagis» on sellist inimeksistentsi kõige lühema ajaga kõige paremini kokku võtva lavastuse potentsiaali, kuid viimases kolmandikus pinge millegipärast kaob ja lõpp üritab justkui publiku eest minema hiilida, nagu ei oleks enam midagi öelda. Suhteliselt lühikese näidendi lõpp vajub ära nagu sigaretikoni, mille oled unustanud näpu otsa rippuma.

VALE ETENDUS VALES KOHAS. Vaba Lava avanud «Alustame algusest» oli keskpärane lavastus. Etenduse ajal näppisid inimesed mobiiltelefone ja osa publikust ei tulnud teiseks vaatuseks saali! arvustus heili sibrits kultuuritoimetuse juhataja

R.A.A.A.M. Annie Baker

«Alustame algusest» Lavastaja Adrian Giurgea Esietendus Vaba Lava teatrisaalis 19. septembril

Telliskivi loomelinnakus asuv Vaba Lava valis avaetenduseks R.A.A.A.M.-i produktsiooni all valminud lavastuse «Alustame algusest» ja pani oma valikuga täielikult puusse. Teise vaatuse alguses loobus vähemalt

kümnendik publikust saali minekust. Saalist lahkunutele ei saa otsust pahaks panna. Sest «Alustame algusest» on keskpärane näitemäng, mis on ka lavastatud keskpäraselt – selliseid konkreetse näota, Vana Baskini Teatri laadis komöödia ja tõsise teatri piiril kohmetult seisvaid lavastusi võib näha repertuaariteatrite mängukavas. Kuid just repertuaariteatri mandumisele, keskpärasele repertuaarile peakski vastanduma vabatruppide looming ja just vabatruppidele mitmekülgse eneseteostamise võimaluste andmiseks loodigi Vaba Lava. Vaba Lava avaetendus näi-

tab aga suurepäraselt, et ebaõnnestumise eest pole kaitstud ka vabatrupid. Isegi siis, kui laval on suurepärased näitlejad – Elina Reinold, Külli Reinumägi Maarja Mitt, Egon Nuter ja Margus Prangel. Aga nende ponnistused, katse muuta laval toimuv elusamaks, ei õnnestunud. Või õigemini õnnestus mõneks harvaks hetkeks. Sest tükk «Alustame algusest» pakub kohati päris head nalja, kuid koomiliste repliikide/ stseenide vahel haigutab tükk tühja maad. No igav on. Ka minul tekkis tahtmine võtta vahepeal kätte mobiil ja vaadata uudiseid, saata meili, lugeda raamatut (nagu nii mõnigi teiseks

vaatuseks kohustuslikult istuma jäänud vaataja tegi). Üheks suurimaks ebaõnnestumise põhjuseks võib pidada valitud näitemängu, mis toob vaatajateni täiskasvanute näiteringi kogunenud inimeste saatused, nende unistused, igatsused, üksinduse. Loomulikult, erinevaid harjutusi tehes inimesed avanevad, armuvad, pettuvad. Kuid hiljem, tulevikus, kümne aasta möödudes on kõik taas õnnelikud. Kõik tegelased saavad laval pisut aega, neil on omad stseenid. Ent tulemuseks on inimsuhete pealiskaudsus. Sellist roosa raami peidetud realismi pakuvad teleseebid.

Kuna Vaba Lava kuraatoriprogrammi (mille kvaliteettempliga väärtustatult kõnealust tükki reklaamitakse) loosungiks on igasugune loominguline vabadus, siis see tähendab, et võidakse teha ka keskpärast ja igavat teatrit. Kindlasti leidub ka sellisele teatrile oma publik, sest ega muidu poleks meie ümber halli teatrit nii palju. Lõpetuseks ka kiitust: lavastuses mängib löökpille (sh ksülofoni) Madis Metsamart ja see on ilus, nii Ardo Ran Varrese muusikaline nägemus kui ka Madis Metsamardi keskendumine ja pühendumine oma tegevusele.

Vabakutselised näitlejad Marg

POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

auguga

Fine 5 esitab lavastust «Faasid – Remake».

foto: rünno lahesoo

TANTS VAATAB TAGASI. Vaba Lava teatrimajas näeb Fine 5 uusversiooni nende 2008. aasta tippteosest. Ka siinne nüüdistants vaatab üha sagedamini ajas tagasi. Taastatakse vanu lavastusi ja tehakse neist uusversioone. Järelikult on põhjust. Näiteks enam kui 20 aastat pikk ajalugu ja soov selle refleksiooni järele. Või uus põlvkond vaatajaid ja ka tegijaid, kes avastavad siin ja praegu jalgratast, mis on juba ammu leiutatud – ise seda teadmata. Või rikastab aastaid tagasi tehtu lihtsalt praegust etenduskonteksti, ka see võib põhjuseks olla. Mart Kangro retrospektiivi või Dmitri Harchenko «Undiini» uut versiooni peaks mõni veel mäletama. Nüüd aga tuleb peaaegu korraga välja terve hulk lavastusi, millest varaseima esietendus oli 2004. aastal. 2.–23. oktoobrini näitab Sõltumatu Tantsu Lava, mis tegutseb vastavatud Vaba Lava teatrimajas, eesti viimase kümnendi nüüdistantsu väikest retrospektiivi «Tants Reloaded» (Kaja Lindali «Kiri maalt», Raido Mäe «Meelega 2», Triin Reemanni «Hea kuudis» ja Karl Saksa «The Drone of Monk Nestor»).

Täna ja laupäeval esineb Vaba Lava teatrimajas aga tantsuteater Fine 5, kes tegi uusversiooni ühest oma tippteosest, 2008. aastal valminud «Faasidest», nüüd pealkirja «Faasid – Remake» all. Nagu see ütleb, pole tegu taastamise, vaid ümbertegemisega. Ümbertegemise enda ajendiks oli aga esinemiskutse Edmontonist, kus tegutsevas L’Unitheatre’is andis Fine 5 septembri keskel kaks etendust. «Edmonton nägi «Faaside» videot ja tahtis konkreetselt seda lavastust. Neile meeldisid füüsiline kohalolek ja liikumiskeel. Kuna enamik tantsijaid – viiest neli – on uued, otsustasime, et me ei kopeeri vana lavastust, vaid lähtume uue loomisel nendest isiksustest, kellega hetkel koos töötame. Sellega oldi nõus,» ütles Tiina Ollesk, kes koos Rene Nõmmikuga teatrit Fine 5 juhib. Vaatamata sellele, et samaks on jäänud nii teema – millised on jäljed, mida me endast maha jätame, ja kuidas need mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda – kui ka muusikalised impulsid (Steve Reichi «Triple Quartet» ja «Violin

Phase»), nimetab ta remake’i uueks nii kontseptuaalselt kui ka koreograafiliselt. Ent Edmontoni kutse on ainult asja üks pool. Sama oluline on ka teine, ja nimelt: see, kuidas sobitub «Faasid – Remake» praegusesse eesti nüüdistantsu konteksti. «Meile tundub, et selliseid töid on praegu väga vaja, sest inimkeha liikumist meediumina kasutavaid ja huvitava koreograafiaga tantsuteoseid (mis ei ole soolod või duetid või work-in-progress-ettenäitamised) on paraku väga vähe. Miks? Töö on topeltsuur: mahukas treeningprotsess, ruumide kallis rent, keeruline grupilogistika. Ühesõnaga, on vaja ressursse, mida on väga raske hankida,» ütleb Ollesk ise. Isiklikult ootan, millal kord võetaks ette pea unustatud 1990ndad. Ootan Fine 5 kuulsaid Luigetiigi lavastusi «Langevad lehed» ja «1994», ootan mõnd BOX RMi, Kristina Paškeviciuse ja Mari Mäe selle perioodi tööd. Pole kahtlustki, millist elevust need praegu tekitaks. Sulataks ehk mõne pessimistigi südame. Tiit Tuumalu

gus Prangel, Maarja Mitt, Elina Reinold, Egon Nuter ja Külli Reinumägi lavastuses «Alustame algusest».

foto: siim vahur

Garaažiuksed ja välisuksed

Garaažiukse- ja väravaajamid

Tööstushoonete uksed

Laadimistehnika

Tõstuksed ja uksed Euroopa turuliidrilt www.hormann.ee

16 || SPORT || POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KORVPALL. Kahe hooaja vahel on koduses korvpalli meistriliigas toimunud huvitavaid liikumisi, kuid tippmeeskondade positsioone need ilmselt ei kõiguta.

Uus hooaeg, medalinõudlejad endised peep pahv

sporditoimetuse juhataja

uleval nädalal algab mulluste finalistide Kalev/ Cramo ja Tartu Rocki heitlusega kodune meistriliiga. Postimees teeb ülevaate osalevatest meeskondadest ja annab hinnangu, millised on nende väljavaated hooaja kokkuvõttes.

Kalev/Cramo (mullu 1.) Võrreldes eelmise hooajaga on meeskonnas seitse uut mängijat, kuid päris nullist ei pea treenerid tiimi üles ehitama. Tagamehed Rain Veideman, Armands Škele ja Gregor Arbet ning korvialused jõud Frank Elegar ja Kristjan Kitsing pallisid samas ka mullu, poole hooaja pealt peaks lisanduma vigastust raviv Indrek Kajupank. Kalevi mängupilti peaks aga a muutma brasiillasest mängu-juht Scott Machado, kellele lan-geb ilmselt väga suur koormus.. Korvi alla on palgatud tõeline e kapp Mindaugas Kupšas ning g sellise mehe olemasolu annab b võimaluse teatud olukordadess senist mängupilti muuta. Uus-tulnukad on ka ameeriklasestt tagamees E. J. Singler ja Eestii koondise ebastandardne suurr e äär Reinar Hallik. Ühisliigale mõeldes pole koosseis parim,, kuid Eesti liiga kohta on see so-liidne. Alar Varrak: Nagu kõik tea-vad – hooaeg on pikk, mänge e palju ja igasuguseid asju võib b juhtuda. Me teeme oma iga-päevast tööd edasi ja valmistu-me raskeks hooajaks, iga nädall kaks-kolm mängu pluss sõidud d juurde, väga kurnav saab olema.. Postimehe hinnang: Vähemalt esialgu tundub, et keerulise rahalise olukorra tõttu on Kalevi koosseis kvaliteedis veidike kaotanud ning koduse valitseja troonile püsima jäämine pole nii enesestmõistetav kui paaril eelmisel aastal.

Tartu Rock (2.) Tartlased on kahe hooaja va-hel suutnud oma näo säilita-da – lahkunud on kaks põhi-meest ja neile on toodud enam-vähem sama klassi asendajad.. Hooaja lõpus mängimise asemell lollustega tegelenud tsentri Vil-mantas Dylise asemel on tema a kaasmaalane Karolis Petruko-nis. Suurem, tugevam, ent sama-võrra kohmakam mängumees.. Teise mängujuhi kohal vahetass Vincent Simpsoni välja aga Eestii koondise raudvara Tanel Sokk. Ülejäänud põhikoosseis jäii samaks ning kõige huvitavam m küsimus on see, kuidas suudab b peatreener Gert Kullamäe enda a jaoks tuttavat seltskonda mees-konnana edasi arendada. Või-malusi justkui oleks – meeskon-na liider Augustas Peciukeviciuss on muutunud küpsemaks, juba a mullu arengus sammu teinud d Tanel Kurbasel on selja taga töö-kas suvi koondises ning tervi-kuna on seltskond hästi kokku u

kadi parts reporter

mänginud. Meeskonnale oleks väga vajalik, et klubi juhid leiaksid võimaluse jätta meeskonda ka 40-aastane vanameister Valmo Kriisa. Gert Kullamäe: Pronksi ei tahaks, hõbedast on juba kopp ees, järele jääb kuld. Vaatame, proovime. Postimehe hinnang: Rocki trump peaks olema hea üksteise tundmine ja vähemalt hooaja alguses annab see teistega võrreldes parema stardiplatvormi. Meeskonnas on piisavalt kvaliteeti, et mõelda Kalevi pika valitsemisaja lõpetamisele. Koht allpool finaali oleks altminek, meistritiitel aga asjade loomulik käik.

Rakvere Tarvas (3.) Nagu Tarvale kombeks, on meeskond läbinud kahe hooaja vahel põhjaliku uuendus uuenduskuuri ning vähemalt esialgu paistavad muutused positiivsed. Näiteks Eesti koondise põhimängujuhist Sten-Timmu Sokust paremat eestlast on sellele kohale võimatu leida, kvaliteetne mängija on ka lätlasest tsenter Kaspars Cipruss. Hea leid paistab olevat noor lätlasest tagamees Roberts Stumbris ning peatreener Andres Sõbra stiil peaks hästi sobima ka Mario Paistele ja Martin Jurtomile. Just Jurtomist võib oodata selle hooaja suurimat avanejat. Kui siia lisada mullusest meeskonnast ülikogenud Juris Umbraško ja noor Sander Saare ning seni meeskonnas testimisel olevad üks-kaks ameeriklast – keegi palgatakse nagunii –, saab kokku Eesti mõistes vägagi arvestava koosluse. Andres Sõber: Muutunud ei ole mitte midagi: need, kes olid üleval eelmisel aastal – ja viimased viis aastat –, on ka sel aastal seal, need, kes tuterdavad seal 5.–6. koha peal, panevad seal edasi. Postimehe hinnang: Eelaimus selle meeskonna kohta on hea. Kogemustega mängijate ja noorte vahekord on paigas ning mehi, keda mängitada, paistab olevat rohkem kui eelmistel aastatel. Kindlasti on nad võimelised valmistama peavalu ka Kalevile ja Rockile, kuid pikas seerias, näiteks poolfinaalis, oleks nende alistamine korralik üllatus. Üllatustes aga peitubki spordi võlu ning kõige kindlam kolmanda koha soosik on Tarvas kindlasti.

TLÜ/Kalev (4.)

TTÜ (5.)

Mulluse hooaja lõpus positiivselt üllatanud meeskond on kaotanud mitu olulist meest ning aeg peab näitama, kas mängujuhiks toodud ameeriklane Thomas Dtoney ja tsentri kohal palliv leedulane Robertas Grabauskas suudavad tekkinud auke lappida. Kogenud eestlastest jätkavad Reimo Tamm ja Raido Roos – mõlemad tublid mehed, kuid samas on selge, et kvalitatiivset tõusu ei saa neilt nõuda ning pigem on küsimus selles, kui palju suudavad nad senisest tasemest säilitada. Usutavasti leitakse hooaja edenedes meeskonda täiendust. Kalle Klandorf: Alguses vaataks, et saaks play-off’i kaheksa hulka, siis vaatame edasi.

Meeskonna juhi Heino Lille idee pakkuda üliõpilastele korvpallimänguks väljundit on igati üllas, kuid konkurentsivõimelist meeskonda pole sellistel alustel suudetud luua. Tänavu liitus ainsa olulise täiendusena meeskonnaga Eesti B-koondise mees Toomas Raadik, kuid ainult sellest jääb kvalitatiivse hüppe tegemiseks väheks. Heino Lill: Meil midagi suurt muuta ei ole, meie filosoofia jääb samaks: mängime tudengitega, välistööjõudu ei kasuta ja püüame vastu saada neile, kes kasutavad. Ega meil kellelegi muule ei ole liigas jalga taha panna kui Sõbra pundile (Rakvere Tarvale – toim)

Postimehe hinnang: Vähemalt hooaja alguses on väikese Kalevi koosseis mullusest nõrgem. Kui nii jääb, pole seekord medalimängudele asja ning pigem heideldakse tabeli teises pooles 6.–7. koha eest.

Postimehe hinnang: Sellise koosseisuga pole TTÜ-l võimalust sekkuda medalimängudesse ning tõenäoliselt mängitakse kohtadele 6.–8.

KK Pärnu (6.) Meeskond on läbinud suured muutused. Mullustest liidritest on alles hulk rollimängijaid ning kaks põhimeest: Rannar Raap ja Janis Vahter. Uute jõududena on Pärnusse palgatud kogenud tagamees Silver Leppik, jõuline äär Renato Lindmets, ameeriklasest tsenter Aloysius Hen-

ry ja lätlasest tagamees Sandis Silavs. Värvi lisavad ka paar noort mängumeest, kellelt oodatakse peatselt esilekerkimist. Kõige huvitavam käik on aga veel mullu samas klubis pallinud mängujuhi Heiko Rannula peatreeneriks palkamine. 31-aastane mees eristub teistest treeneritest selle poolest, et tal puudub vastav treeneri kvalifikatsioon. Kas see avaldab mingitki mõju ka meeskonna mängupildile, näitab hooaeg. Esindaja Mait Käbin: Eesmärk on ikka nelja hulka saada, trumbiks peaksid olema hea noorteklass ja meie raudvara hulka kuuluvad mängijad. Postimehe hinnang: Hea õnne korral võivad nad küündida poolfinaali, kuid pigem oleks see ikkagi üllatus ning suure tõenäosusega kuuluvad nad seltskonda, kes jagavad kohti 5.–8.

Rapla TYCO (7.) Rapla meeskonna jaoks oluline tagapaar Rait-Riivo Laane ja Martin Paasoja jäid meeskonda ning nende ja mullusest tuttava sloveenist tsentri Ziga Fiolti ümber on peatreener Aivar Kuusmaal võimalik ehitada korralik meeskond. Oluline liituja on poolamatöörina jätkav kogenud Rait Keerles, suur küsimärk aga pikka aega vigastustega maadel-

nud Janar Soo võimekus tõusta tasemele, kuhu teda oodati juba mitu aastat tagasi. Suure tõenäosusega on meeskonda oodata veel mõnda leegionäri. Aivar Kuusmaa: Nelja hulka jõudmine oleks esimene eesmärk; kui reaalne see on – ebareaalne see ei ole, aga tuleb kõvasti tööd teha ja Sõbrale (Tarva juhendajale – toim) jala peale astuda. Postimehe hinnang: Rapla on kindlasti meeskond, kes ei tohiks endale seada madalamat eesmärki kui pääs poolfinaali. Kui aga olulist lisajõudu juurde ei saada, läheb medali püüdmine raskeks. Tõenäoliselt suurim pretendent 4. kohale.

Valga Maks & Moorits (8.) Piirilinna meeskonna tegemistest on hooaja eel vähe kuulda, kuid meeskond võib olla üllatusvõimeline. Seoses lätlase Varis Kruminši peatreeneriks palkamisega on meeskonnas tõeline Läti dessant: mängujuht Kalvis Kruminš, viskav tagamees Reinis Strupovics ja ääred Edgars Kruminš ja Jurijs Aleksejevs on Eesti mõistes korralikud mängumehed. Lisaks liitus Valgaga Eesti koondise tagamees Kristo Saage, mullustest põhimeestest jätkavad Viljar Veski ja Kristjan Evart. Meeskond on küll õhukesevõitu, kuid huvitav on jälgida, kuidas pooleldi Läti meeskond Eesti liigas hakkama saab. Esindaja Antti Vasar: Eesmärk on paremini esineda kui eelmine hooaeg, kõik tahavad nelja hulka saada ja nii meiegi. Postimehe hinnang: Valga võib üllatada mõne üksiku hea võiduga, kuid medalikonkurentsi ei sekku. Kordaminek oleks koht tagumise neliku esimeses pooles.

Audentes (9.) Meeskond koosneb Audentese spordikooli noortest . Indrek Visnapuu: Trumpideks oleksid noored poisid, noor hing ja agressiivsus. See on poistele hea väljavaade enda turuletoomiseks.

Rock loodab sel hooajal end korvi all maksma panna leedulase Karolis Petrukonise (mustas) abiga, Tarva mehed loodavad Tartut ja Cramot üllafoto: tairo lutter tada.

Postimehe hinnang: Noortele poistele võimaluse andmine on hea, kuid kasulikum olnuks täiendada meeskonda paari kogenuma mängijaga. Praeguse koosseisuga võivad kaotused olla liiga suured.

POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Taaramäe ja Kangert: kes keda temposõidus? RATTASPORT. Täna jaga-

Pühapäevasel Tartu rattamaratonil Eesti meistrivõistluste arvestuses medalikohad jaganud (vasakult) Alges Maasikmets (1.), Caspar Austa (3.) ja Erki Pütsep (2.) satuvad tuleval hooajal kohalikel maastikusõitudel dilemma ette: kas minna jahtima kõrgeid kohti Estonian Cupi või MTBesti sarjas? foto: margus ansu

RATTASPORT. Ühest sai kaks. Maastikusõitjate Estonian Cupi kuue etapi korraldajad lahkusid seniselt ühisrajalt.

Ratta menusari läks lõhki priit pullerits

vanemtoimetaja

SPORT. POSTIMEES.EE

esti maastikuratturite sarja viiekordset võitjat Caspar Austat ja kõiki neid sadu, kes temast vähem või rrohkem maha jäävad, ootab tuleval t suvel rohkelt mõttetö mõttetööd, kus ratas stardijoonele lük lükata. Sest lisaks Estonian Cupi sarjale, mis varem kandnud nii Elioni kui Samsungi nime, lisandub lisa veel üks sari, MTBest. «Tahaks ikka mõlemat sarlausub Austa. ja sõita,» lau Aga see paistab võimatu. Vähemasti esialgse kalendri järgi kattuvad kattuva mõlemas sarjas viie etapi toim toimumispäevad ning korra langeb toimumisaeg samale nädalavahetusele. nädalav Niisugune olukord, mis Niisugun ähvardab lüüa lü Eestis viimastel aastatel jjõudsalt kasvanud maastikusõi maastikusõitjate armee kahte leeri, tekkis tekk sellest, et seni Estonian Cu Cupi sarja kuulunud kuue etapi k korraldajad otsustasid minna tulevast hooajast oma teed. N Nad lõid uue sarja kaasasid kaks MTBest, kuhu ku uut võistlust võistlust, Rakvere ja Alutaguse ratta rattamaratoni. See tä-

hendab, et Estonian Cupi sarja korraldanud Pro Jalgratturite Klubi pidi kahele allesjäänud sõidule, Kalevipoja ja Jõulumäe rattamaratonile lisaks tooma äralangenute asemele viis uut võistlust. Mõlema leeri asjaosalised tunnistavad Postimehele, et maratonide korraldajaid ei oota uuel aastal kerged ajad, sest konkureerivad üritused kahandavad paratamatult kummaski sarjas osalejate arvu.

Võitlus tüdimuse vastu Estonian Cupi sarjast lahkunud ja uue, MTBesti sarja loonud maratonide peakorraldajad hoiduvad oma irdumisotsust põhjendades rahateemat puudutamast, sest see, nagu märgib Rõuge rattamaratoni peakorraldaja Ain-Ivar Tupp, annaks kogu protsessile paha maigu. Tema sõnul peitub põhiprobleem selles, et Estonian Cupi sarja vedanud Pro Jalgratturite Klubi surus maratone korraldavaile rattaklubidele liiga jõuliselt peale oma tahet ning soovis teha muudatusi, millega maratonide korraldajad nõusse ei jäänud. Ühe olulisema uuendusena on Pro Jalgratturite Klubi juhatuse liige Allar Tõnissaar püüdnud tuua Estonian Cupi sarja uusi etappe, sest pooleteise kümnendi jooksul on seniste toimumiskohtade rajad paljude-

le osalejaile juba pähe kulunud ning rahvas võib võistlustest väsida. Ta pakkus välja rotatsiooni: mõni vanem etapp kaob aastaks-kahest sarjast, et teha ruumi uuele toimumispaigale, ning tuleb seejärel sarja tagasi. Vanade etappide korraldajad sellise rotatsiooniga ei nõustunud. Viimased kaks hooaega, tunnistavad Postimehele kummagi leeri esindajad, toimetasid nad kõik Estonian Cupi sarjas, hambad ristis, tuli tuha alla hõõgumas. Kui Tõnissaar selle hooaja viimase, Jõulumäe etapi järel videokokkuvõttes teatas, et «tuleval aastal tuleb kindlasti päris mitu uut etappi», otsustasid Rõuge, Mulgi, Tallinna, Rakke, Elva ja Otepää rattamaratoni eestvedajad luua oma sarja.

Vaidlus päevade üle Ent Eesti rattasportlased, alates Austa-sugustest ässadest ning lõpetades nondega, kes kaotavad talle sportlaskeeli kalendriga, on kahe paralleelse sarja tekkest sattunud justkui kahvlisse. Estonian Cupi eestvedaja Tõnissaar oli enda kinnitusel saatnud juba 1. septembril Eesti Jalgratturite Liitu taotluse reserveerida talle tuleva aasta võistluskalendris traditsioonilised etappide toimumise kuupäevad, kuid seda ilma, et tal olnuks selgus, kus kõik etapid toimuvad.

Eelmise töönädala lõpus pani Rõuge maratoni peakorraldaja Tupp, kes on sattunud uue sarja kõneisikuks, nii Facebooki kui ka velo.clubbersi foorumisse üles MTBesti täpse võistluskalendri, päevad koos kohtadega. Need olid valdavalt samad päevad, mille oli reserveerinud Tõnissaar. Tupp põhjendab kokkulangevate võistluspäevade valikut sellega, et uude sarja kuuluvad maratonid on alati toimunud just neil nädalalõppudel. Tõnissaar jällegi väidab, et MTBesti väljakäidud võistluskalender on absurd, sest MTBest ei kuulu Eesti Jalgratturite Liitu. Selleks et võistluskalendrisse taotlusi läkitada, peab olema alaliidu liige. Tupp möönab, et MTBesti loomise vajadus tekkis ootamatult, ning lubab kiiremas korras vormistada dokumendid, et astuda Eesti Jalgratturite Liitu ning hakata võitlema maratonide korraldamise aegade eest, nii nagu need on kirjas tema esialgses kalendris. Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk nimetas mitme maratoni aja reserveerimist samale päevale tuumapommi lõhkamiseks. Kui kahe sarja korraldajad saavad viimaks kokkuleppele ja leiavad kalendris võistluspäevad, mis ei kattu, saavad Kelgu sõnul pommikildudega pihta nišivõistlused.

A Aabrams oli M MM-sarjas neljas

Virtue ja Moir teevad pausi

Juuniorid jäid parimatest kaugele

Aue viigistas, Anier platsil

Rist sai MMil 41. koha

It Itaalias peeti veemotoklassi F-500 MMi viito mane viies etapp. Ajam ssõidus seitsmes olnud Erko Aabrams lõpetas E esimese sõidu kuuene dana ja teise pärast d mõningaid muudatusi m paadi seadistuses nelp jandana. Kolmandas ja ssõidus oli Aabram kolm mas, mis andis talle MM-sarja üldarvestuM sses neljanda koha. Neljandat aastat järjest ja tuli maailmameistriks tu Itaalia etapil kõik kolm It ssõitu võitnud slovakk Marian Jung. M

Vancouveri jäätantsu olümpiavõitjad Tessa Virtue ja Scott Moir jätavad eeloleva hooaja vahele, aga ei välista naasmist tippsporti. Kanada uisuliidu teatel keskenduvad tänavu talvel Sotšis hõbeda võitnud uisutajad järgmistel kuudel jääšõudele. Tegemist on juba teise jäätantsu tipppaariga, kes viimasel ajal hooaja vahelejätmisest teatanud: juunis ütlesid sama Sotši olümpiavõitjad Meryl Davis ja Charlie White.

Hispaanias Ponferradas toimuvatel maanteeratturite maailmameistrivõistlustel sai Ekke-Kaur Vosman meesjuunioride eraldistardist sõidus 50. ja Norman Vahtra 57. koha. Võitis sakslane Lennard Kämna, kes läbis 29,5 km pikkuse distantsi ajaga 36.13,49. Hõbemedali pälvis ameeriklane Adrien Costa ja pronksi austraallane Michael Storer. Vosman kaotas Kämnale 3.54,03 ning Vahtra 4.34,99.

Eesti jalgpallikoondise ründaja Henri Anier pääses Saksamaa esiliigas Erzgebirge Aue koosseisu ja mängu lõpuminutil ka platsile, kui võõrsil viigistati 1:1 enne vooru liigatabelis teist kohta hoidnud Ingolstadtiga. Seni kuuest mängust ühe võidu teeninud Aue asus mängu 20. minutil juhtima, kui täpne oli Frank Löning, kaks minutit hiljem Lukas Hinterseer aga viigistas. Aue jätkab nelja punktiga viimasel tabelireal.

Hispaanias Ponferradas toimuvatel maanteeratturite maailmameistrivõistlustel sai Liisi Rist naiste eliidi eraldistardist sõidus 41. koha. MM-tiitli võitis sakslanna Lisa Brennauer, kes läbis 29,5 km pikkuse distantsi ajaga 38.48,16. Ukrainlanna Hanna Solovei sai 18,68-sekundilise kaotusega hõbeda ja ameeriklanna Evelyn Stevens 21,25-sekundilise kaotusega pronksi. Rist kaotas võitjale 5.03,62.

takse maanteesõidu MMil Hispaanias medaleid eraldistardiga sõidus. Eestlastest asuvad stardijoonele Rein Taaramäe ja Tanel Kangert. Eesmärki – kohta esikümnes – pole lihtne saavutada, kuid kus on kirjas, et elu peab lihtne olema? Hispaanias Eesti koondise õhtusöögi ajal tulnud jutuks, et kõik meie parimad ratturid on MMil tõesti vähemalt korra kümne sekka mahtunud. Taaramäe ja Kangert, kõvad mehed nemadki, peaksid sama suutma. Kas nüüd või kunagi hiljem. Tunamullu MMi temposõidus Eesti läbi aegade parima, 13. koha välja sõitnud Kangert arvas, et seekord tal suurt lootust pole. «Füüsis ja enesetunne optimismi ei sisenda. Väsimus on kuhjunud. Nagu Hispaania velotuurilgi – kui sõidan end ühel päeval nii-öelda punasesse, siis taastun aeglaselt. Ka täna, päev enne starti, oli üsna nadi olla.» Meeskonnasõidus sai Astana, kus pedaalis ka Kangert, 12. koha. «Rõõmsaks too võistlus mind ega teisi ei teinud. Medalit me poleks saanud, kuuendaks-seitsmendaks pidanuks tulema. Puudu jäi võimsusest. Astana meestel, kel suured mootorid, oli kehv päev.» Niisiis ootab eraldistardiga sõidus ees tund karmi kannatamist, arvas Kangert. «Liigun edasi bensiiniauru-

de pealt ning minu moto kõlab: on mis on ja tuleb mis tuleb. Loodetavasti saan temposõiduga hooaja ära lõpetada – MMi grupisõidus kaasa ei löö –, igatahes trenni ma lähiajal enam ei tee, vaid keskendun puhkamisele.» Taaramäe oli seevastu võitluseks valmis, kuid liigset ei looda: «Koht esitosinas oleks juba super, sest ma pole ju temposõidu spetsialist. Ei oska midagi oodata ega arvata. Tõmban pea õlgade vahele ja võtan üles tempo, millega võiks kulla võita. Ühel hetkel lasen hoo muidugi alla, sest ei soovi üle kuumeneda ega pilti taskusse sõita. Aga kui suudan tempo mingil määral ära kesta – tihtipeale paraku ei suuda –, võib oodata head tulemust. Näis. Sain MMiks mägedes valmistuda ja nüüd peaks vorm aina paremaks minema.» Ponferrada ümbrusse rajatud trass olla Eesti Jalgratturite Liidu peasekretäri Urmas Karlsoni sõnul lihtsam, kui paberil paistis. «Tõusud on lauged ja tehnilisi oskusi rada palju ei nõua. Vaid paarikilomeetrisel lõigul võivad julged mehed, kui riskivad, laskumisel ja kurvides sekundeid võita, kuid mitte otsustavalt palju. Ühesõnaga, tuleb stardist finišini täiega uhada. Kel jätkub jõudu kauemaks, see võidab.» Esimesed lähevad temposõidus rajale täna kell 14.30. Jaan Martinson

18 || TERVIS || POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394; TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM MARGE MARTJAN, TEL 666 2317

TARGU TALITA. Apteekides on lai valik plaastreid, mida eelistatakse mugavuse tõttu. Milliste tervisehädade leevendamiseks plaastreid pakutakse, käis Viru keskuse Apothekas uurimas reporter Piret Lakson.

Plaaster ravib nii põletust kui ka arme Konnasilmaplaaster Ciccarelli – kasutatakse konnasilmade kiireks ja valutuks eemaldamiseks. Hind 5,25 eurot.

Kümme haavatud ukrainlast toodi eile Eestisse rafoto: tairo lutter vile.

Ukraina haavatud jõudsid Tallinna Eile jõudsid erilennuga Eestisse kümme Ukraina sõjas viga saanud inimest, keda hakkavad ravima Põhja-Eesti regionaalhaigla arstid. Eesti välisministeerium katab haavatute Ukrainast Eestisse toomise ja tagasilennu kulud, samuti Eesti-sisese transpordi ja ravi ning taastusravikulud. Relvakonfliktis kannatada saanute ravi korraldamine Eestis toimub Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ukraina Dnipropetrovski haigla, siinse Ukraina kogukonna, sotsiaalministeeriumi ning välisministeeriumi koostöös. Pärast Venemaa agressiooni algust on Ukrainas hukkunud 3000 ja saanud vigastada 8000 inimest. Donbassi piirkonnas on 32 haiglat sõja tõttu töö katkestanud ning 18 haiglat on saanud kahjustada. Seetõttu on konfliktis viga saanud iniKood avab meste ravimine Ukrainas rasvideo lennujaamast. kendatud. postimees.ee

Vahthaavaside Aquacel – Hydrofiberi tehnoloogial põhinevaid silikooniga vahthaavasidemeid kasutatakse nii krooniliste kui ka värskete haavade hoolduseks. Hind 50,32 eurot (10 tk).

Ohatiseplaaster Compeed – õhuke läbipaistev plaaster, mis kaitseb kahjustatud piirkonda, leevendab kipitust ja soodustab selle paranemist. Hind Apothekas 11,70 eurot. Villiplaaster Compeed – kaitseb hõõrumise ja uute villide tekkimise eest, leevendab valu. Hind 6,65 eurot.

Ohatise vedelplaaster Herpatch Serum – ohatisele tekib läbipaistev kaitsev kile, mis kiirendab ohatise paranemist ning vähendab põletus- ja kipitustunnet. Hind 10,10 eurot.

Plaaster Urgo – kasutatakse pindmiste haavade puhul; mittekleepuv haavapadi on immutatud antiseptilise lahusega, mis kaitseb haava infektsioonide eest. Hind 2,85 eurot.

Pipraplaaster Kaigert – kasutatakse paikselt soojendava vahendina närvi-, lihas- ja liigestevalu puhul ning külmetuse korral. Hind 1,84 eurot.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394; TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM MARGE MARTJAN, TEL 666 2317

Ohatise kileplaaster Herpatch Remesense – lahustuv kile, mis võtab ära kipituse ja ravib ohatist. Hind 13,95 eurot.

Põletusplaaster Dermaplast – hüdrogeelplaaster, mida kasutatakse väiksemate pindmiste põletuste efektiivseks hooldamiseks. Hind 5,50 eurot.

Pihustatav haavaplaaster Hansaplast – kasutatakse pindmiste marrastuste ja haavade puhul; plaaster on läbipaistev, õhku läbilaskev ja veekindel. Hind 9,45 eurot. Kanna villiplaaster Urgo – hüdrokolloidplaaster, mis kaitseb villi surve ja hõõrdumise eest ning kiirendab paranemist. Hind 7,98 eurot.

Haavasulgemisplaaster Omnistrip – kasutatakse väiksemate kiiresti paranevate haavade sulgemiseks. Hind 1 euro.

Silikoonplaaster Mepiform – isekleepuv Safetaci tehnoloogiaga pehme silikoonplaaster, mida kasutatakse armide raviks. Hind 69,54 eurot (5 tk). Ravimplaaster Olfen – kasutatakse traumajärgse ägeda valu ja turse leevendamiseks väikestes või keskmise suurusega liigestes ja liigeseid ümbritsevates kudedes. Hind 5 eurot.

Looduslik sääsetõrjeplaaster – tõrjub sääski ja teisi putukaid; võib panna nii riietele kui ka nahale. Hind 0,75 eurot.

Plaaster Niquitin – kasutatakse tubakasõltuvuse raviks, sh võõrutusnähtude leevendamiseks ja suitsetamistungi vähendamiseks. Hind 15,94 eurot.

* Lisaks on olemas rasestumisvastased plaastrid, mida saab retseptiga. fotod: piret lakson

POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014 || TERVIS || 19

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

20 || vaba aeg || postimees, 24. september 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 24.09 kl 19

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, Raivo E. Tamm, Riina Airenne, Andres Köster jt 26.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 26.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt 27.09 kl 19

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Rauno Elp jt 28.09 kl 17 Viimast korda! Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 30.09 kl 12 Uued peaosatäitjad Andres Köster ja Andero Ermel (Tallinna Linnateater)

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Risto Joost Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Triin Ella, Aare Saal jt 2.10 kl 12

COPPÉLIA

L. Delibes’i ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Vitali Nikolajev jt 2.10 kl 19 Soodustus pensionäridele 40 %

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Väino Puura, Maris Liloson, Tõnu Kilgas jt

Estonia teatrisaalis 25.09 kl 19 Külalissolistid Dmitri Galihin (Venemaa) ja Kurt Rydl (Austria)

VANA TALLINN GALA

Dirigent: Vello Pähn Solistid: Dmitri Galihin (Venemaa), Kurt Rydl (Austria), Rauno Elp, Juuli Lill, Kristel Pärtna, Heli Veskus jt.

Talveaias 29.09 kl 11.00 ja 12.30

KA OOPER KÕLAB TUTTAVALT

Haridusprojekt põhikooli- ja gümnaasiumigruppidele. Tellimisel gruppidele: rahel.otsa@opera.ee. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

EESTI DRAAMATEATER

Väike maja 24.09 kl 12

TOTU KUUL Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 24.09 kl 19

Eesti matus

Andrus Kivirähk. Lav Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa (Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt. 25.09 kl 19

Aiamajas

Jane Bowles. Lav Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill. 26.09 kl 19

Leke

Jordi Galceran. Lav Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja.

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Ragne Pekarev, Rein Pakk, Ott Sepp jt. 25.09 kl 19

PAPLID TUULES

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste 26.09 kl 19

PAPLID TUULES

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan. 25.09 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi. 26.09 kl 19

Orvud

Lyle Kessler. Lav Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Endla), Ivo Uukkivi.

Maalisaalis 26.09 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateater 24.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia) 26.09 kl 19

ELLING

A. Hellsteniuse näidend 28.09 kl 16

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Teatri kodu 28.09 kl 12

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 26.09 kl 19

WOYZECK 27.09 kl 19

KVARTETT

Küünis 25.09 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

27.09 kl 19

26.09 kl 19

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets. Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

27.09 kl 19

DEEMONID

Eesti Draamateater 29.09 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss

UGALA TEATER

MANDEL JA MERIHOBU EEDENI AED

Paide Kultuurikeskuses 24.09 kl 12

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 24.,25.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik 26.09 kl 19 Viimast korda!

Rosencrantz ja Guildenstern on surnud

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Üllar Saaremäe (külaline). Osades Aarne Soro, Meelis Rämmeld. 29.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Väike saal 27.09 kl 14

Lovesong. Ühe armastuse lugu

Autor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill.

Salme Kultuurikeskus 29.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Vanemuise väike maja 30.09 kl 19

Utoopia rannik III osa. Kaldale heidetud

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline), Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt.

Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

M. Sabolotny. Lav Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

HIIRED PÖÖNINGUL

THEATRUM

24.09 kl 19

Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-R 10-20, L 12-19) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 644 6889, theatrum@theatrum.ee

TESTOSTEROON

Kuressaare Linnateatris 30.09 kl 11

HIIRED PÖÖNINGUL 30.09 kl 19

KVARTETT

RAKVERE TEATER

Väikses saalis 24., 30.09 kl 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Püha Katariina kirikus 2., 3.10 kl 19

Ma olen tuul

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Laagri City Kontserdimajas 4.10 kl 19

Viimsi Kooli aulas 5.10 kl 19

Märjamaa Rahvamajas 6.10 kl 19

Paide Kultuurikeskuses 7.10 kl 19

Kuressaare Kultuurikeskuses 9.10 kl 19

Haljala Rahvamajas

Jon Fosse. Lavastaja Lembit Peterson. Osades Marius Peterson ja Ott Aardam. Pilet 14.-/11.-

10.10 kl 19

26.09 kl 19

Theatrumis

11.10 kl 19

Lav Üllar Saaremäe

25., 26.10 kl 19 Esietendus! 6., 7., 8.11 kl 19 6.12 kl 22 Ööetendus! 11., 12., 13., 14.12 kl 19

Rakvere Teatri suur maja Elu ja kuidas sellega toime tulla 27.09 kl 19

8 armastavat naist Lav Eili Neuhaus

Rakvere Teatri väike maja 24.09 kl 19

Viimase öö õigus Lav Raivo Trass 25.09 kl 19

Leenane´i kaunitar Lav Üllar Saaremäe 26.09 kl 19

Lahuselu

Lav Kalju Komissarov 27.09 kl 19

Leping

Joobnud

Ivan Võrõpajev. Lavastaja Lembit Peterson. Kunstnik Lilja Blumenfeld. Osades Maria Peterson, Eva Eensaar, Liina Olmaru, Laura Peterson, Anneli Tuulik, Piret Krumm (Draamateater), Andri Luup, Marius Peterson, Leino Rei, Mart Aas (külalisena), Helvin Kaljula, Tarmo Song, Sulev Teppart, Rain Simmul (Linnateater) Pilet: eelmüügis 18.-/15.-

TEATER NO99

24.09 kl 19

Albu rahvamaja 26.09 kl 19

Armastus tööpostil Lav Peeter Tammearu

Vene Teater 29.09 kl 19

8 armastavat naist Lav Eili Neuhaus

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

POLYGON TEATER

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer

12.10 kl 19

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Haljala Rahvamaja 2.10 kl 19

Südamesõbrad

Salme Kultuurikeskus Südamesõbrad

Kunda Linna Klubi 13.10 kl 19

Meie esimene miljon

Tamsalu Kultuurimaja 14.10 kl 19

Meie esimene miljon

Toila Seltsimaja 17.10 kl 19

Meie esimene miljon

Pürksi Kultuurimaja

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Pärnus Endla Teatri suures saalis

4.10 kl 19

Lav Indrek Apinis

Põlva kultuurikeskus

Tartus Vanemuise Kontserdimajas

18.10 kl 19 Rävala pst 8 poly.ee Piletid Piletilevist

Polygoni amfiteatris

Meie esimene miljon

Rannu Rahvamaja 20.10 kl 19

Südamesõbrad

24., 25.09 kl 19

Kernu Valla Rahvamaja

lavastaja Tamur Tohver

Ootamatu ettepanek

Araabia öö

24.10 kl 19

TARTU UUS TEATER

Lai 37 Tartu uusteater.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas

“SAKSA REEKVIEM”

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR Elina Šimkus (sopran, Läti), Olari Viikholm (bariton) Diana Ketler, Konstantin Lifschitz (klaver) Dirigent Kaspars Putninš Johannes Brahms. “Saksa reekviem” (versioon kahe klaveriga)

28., 29., 30.09 kl 19

ERSO

lavastaja Tormi Torop Laval Kaisa Selde (NUKU), Veiko Porkanen (Vanemuine) ja Madis Mäeorg

www.erso.ee

TÕDE EI ANTA KELLELEGI ANDEKS

VABA LAVA Telliskivi 60A vabalava.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 24., 27.09 kl 19

Fine5 Tantsuteater “Faasid-Remake”

Koreograafia: Tiina Ollesk, Renee Nõmmik, laval Tiina Ollesk, Helen Reitsnik, Tatjana Romanova, Olga Privis, Endro Roosimäe, Simo Kruusement

CLUB FACTORY Madara 22a Piletid Piletilevis 28.09 kl 19 2., 4., 5., 19., 20., 21.10 kl 19

(T)öö klubis

John Godberi lavastaja Sander Pukk

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Von Krahli baar 24.09 kl 20

Jõhvi kontserdimaja 25.09 kl 19

“Lips on Fire” – virtuooside brasstrio mängib Jimi Hendrixit

JOURNAL INTIME (Prantsusmaa) Fred Gastard (bass-saksofon) Mahler Matthias (tromboon) Sylvain Bardiau (trompet)

Vastseliina muusikakool 24.09 kl 18

Elva raekoda 25.09 kl 19

Puurmani loss 26.09 kl 19 Kontserdisari “Muusika Eestimaale”

AGE JUURIKAS (klaver) Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev

Vanemuise kontserdimaja 25.09 kl 19

Pärnu kontserdimaja 26.09 kl 19

Estonia kontserdisaal 27.09 kl 19 Kontserdisari “Oratorio”

Estonia kontserdisaal 26.09 kl 19

TILL EULENSPIEGEL: Hooaja avakontsert II

Kavas: Richard Strauss “Pidulik prelüüd”, Amy Beach Sümfoonia “Gaeli” Alma Mahler Orkestrilaulud Richard Strauss Helipoeem “Till Eulenspiegeli lõbusad vembud” Lilli Paasikivi (metsosopran) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent NEEME JÄRVI

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (4–10€) www.interpreet.ee

TÜ Ajaloo Muuseum 3.10 kl 19

Mustpeade maja 9.10 kl 19

JONATHAN HENDERSON (flööt) & ANNELI TOHVER (klaver) Kavas: P. Stanhope, E. Tubin, C. Vine, L. Sumera, J. Henderson

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Jõgeva Kultuurikeskus 24.09 kl 18

Sügise alguse kontsert

Tšellokvartett C-Jam Kavas kaunist klassikat (Piletid: 5€, 3€, müügil kohapeal)

Tallinna Vanalinna Muusikamaja 24.09 kl 19

Meistrite Akadeemia

Kristina Kriit (viiul) Johanna Vahermägi (vioola) Andreas Lend (tšello) Kavas: Dohnanýi, Halvorsen, Ysaye. Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Tallinnas 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Pinged ja vastuolud on osa elust, kuid kas peab ikka kõike taluma? Ei pea. Kui sinu piiridest üle astutakse, on sul õigus end kaitsta.

SÕNN Osadest tekib tervik ja sina oled see üks osa, sinu partner teine. Näitad välja, kui palju temast hoolid ja teda armastad. Teie elus on praegu parimad ajad. KAKSIKUD

Näed, et sinu mõtted on lausa magnetilised. Jõuad vaevalt ühe mõtte lõpuni mõelda, kui kõik hakkab juba selles suunas liikuma. See muudab sind ka ettevaatlikuks.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 21

ERNIE

Werner Speckmann – Schach-Echo, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lh7! (ähvardab 2. Lb7+ Kd6: 3. Ld7++) 1. ... Oe7 2. Le4:+ Kd6: 3. Oe5++; 1. ... Rd6: 2. Ld7 (ähvardab 3. Ob7++) 2. ... Ke4 3. Lc6++; 1. ... Rc3: 2. Lf5+ K~ 3. Lc5++.

VÄHK Maailm võib praegu tunduda kurjakuulutavana ja sa nagu ei leia oma kohta. Võimalik, et oled jõudnud etappi, mis nõuab kõige ümberhindamist. LÕVI

Maailma mastaabis vaadates võib tunduda, et sinu mured on kübemed. Nii ongi. Kui vaatad elu laiemas perspektiivis, siis ei paisu probleemid suureks.

NEITSI Lendad naudinguga elu rütmis. Võtad omaks kõik elu pakutava – nii hea kui ka halva. Tegelikkuses ei ole asjad head ega halvad, vaid me sildistame neid niimoodi. KAALUD Esitad küsimuse, kes ikkagi niite tõmbavad. Sulle võib tunduda, nagu kulgeks sinu elu viimasel ajal ämblikuvõrgus. Koostad põgenemisplaani. SKORPION

Armuasjad ei ole olnud oodatud tasemel ja arvad, et oled paremat väärt. Seda eriti juhul, kui oled hiljuti lahku läinud. Suhtes olijad aga peavad oma suud puhtaks rääkima.

MÄLUMÄNG

DILBERT MULLE MEELDIB RIKKUSE JUURES TERVE RIDA ASJU, KUID PEAN NEIST PARIMAKS SIISKI EBAVÕRDSUST.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Lähtud vanast ütlusest, et tuleb olla tark nagu madu ja süütu nagu turteltuvi. Jätad niimoodi käitudes mõnevõrra skisoidse mulje, kuid kelle asi see on!? AKNE

VEEVALAJA Elu on hävitanud kõik läbikukkumised ja asendanud need läbimurretega. Toidad nüüd enam oma hinge, mitte keha, ja muutud lausa säravaks. KALAD Tervitad mingit tööalast muutust, sest oledki ühest vanast ülesandest tüdinenud. Uus üleanne võib panna sind pead murdma, sest oled esmalt sunnitud kõik liigse kõrvaldama.

MULLE TEEB RÕÕMU TEADMINE, ET MUL ON SINUST UMBES TUHAT KORDA ROHKEM RAHA.

TEGELIKULT ON SEE UMBES 800 KORDA.

SA RIKKUSID KÕIK ÄRA!!!

1. Suvel Zürichis toimunud Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus olid Eestile edukad, võideti kaks hõbemedalit. Lõunanaabritel lätlastel sel korral eriti hästi ei läinud: parima tulemuse saavutas Madara Palameika, kes sai neljanda koha. Mis alal? 2. Kui Saksa väed 1941. aasta suvel mööda Koidula tänavat sellesse Eesti linna marssisid, küsisid nad tänava ääres seisnud kohalikelt inimestelt, kus nad asuvad. Saanud vastuseks, et Turgelis, tabanud sõjamehi äratundmisrõõm. Linna nimi oli neile tuttav, sest Turgeli vesimärk oli sisse pressitud Saksamaalgi müüdavale kirjapaberile. Mis linn? 3. Kõige olulisem neljast läbi aegade säilinust on Saksamaal Dresdenis asuv 45-leheküljeline Dresdeni koodeks. Lisaks selle on veel Madridi, Pariisi ja Grolieri (Mehhiko) nimelised koodeksid. Mis need on? 4. Statistika väidab, et iga päev sooritab enesetapu umbes 3000 inimest maailmas, kasutades selleks eri meetodeid. Jaapanis on auväärseim enesetapp (tänapäeval siiski hukka mõistetud) läbi aegade olnud seppuku. Seppuku on tõsine rituaal, mis lihtsustatult kujutab enda kõhu lõhki lõikamist ja soolikate välja kiskumist. Seda peab tegema ise, timuka kasutamine on häbiväärne. Siiski on seppuku sooritajal ka abiline – kaishaku. Mis on tema ülesanne? 5. Ajakiri Forbes teeb mitmesugust statistikat. Nii tegi ta kindlaks maailma mõjukaima staari, võttes oma edetabeli koostamisel arvesse trükimeedias, televisioonis ja raadios mainimist, lisaks ka ülesastumisi ning kajastusi sotsiaalmeediaallikates nagu Twitter, Facebook ja Youtube. Kes on Forbesi andmetel maailma mõjukaim staar? Vastused: 1. Naiste kaugushüppes. 2. Türi (saksakeelne nimi Turgel). 3. Maiade kalendrid. 4. Lüüa maha enesetapja pea, kui too oli kõhu lõhki lõiganud. Tavaliselt oli kaishaku kas lähedane sõber või samuti põlu all olev isik. 5. Beyoncé Giselle Knowles-Carter, talle järgnevad LeBron James ja Dr. Dre.

KALJUKITS Oled juba elu eest ärajooksmist proovinud, kuid see ei ole andnud tulemusi. Pigem oled mätsinud end jamadesse, mis kasvasid lõpuks üle pea.

mtü liivimaa mälu

SUDOKU www.sudoku.ee RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Baaris. «Kuule, keegi rääkis, et sinu naine on väga ahvi moodi ...» «Ohh, eile käisin temaga ilukirurgi juures.» «Ja mis seal öeldi?» «Et kergem oleks saba külge õmmelda ...» ••• Blondiinid omavahel. «Peaks vist kohe mitu pudelit Fairyt ostma!» «Aga misjaoks?» «Dieedi jaoks – reklaamis lubati, et lahustab hästi rasva!» ••• «Tead, sõber,» räägib Peterson järjekordset pitsi kummutades, «nii kui ma ettenähtust natuke rohkem võtan, ilmuvad minu kehale sinised plekid.» «Tean,» vastab Svensson, «ka minu naisel on range iseloom.»

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

22 || kuulutused || postimees, 24. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Valge päeva on varjanud mure kivine sein. Tõde valus on uskuda, raske kaotuse lein.

Mälestame kallist unustamatut head sõpra ja korporatsioonivenda

Heikki Leesmenti

Vana talukoht Käreveres Tartust 16 km (vajab kap-rem, krunt 3793 m², kaev, elekter, 22 000 €). Usaldusväärne kinnisvarateenus, ost-müük-üürimine. Personaalne nõustamine tasuta. Kutseline maakler Veiko Tamm tel 513 8494, www.ader.ee

22. VIII 1944 – 14. IX 2014

Siiras kaastunne Dailele lähedastega kalli

Avaldame sügavat kaastunnet abikaasa Merikesele, poeg Hans Margusele, tütar Erika Amandale, vend Hendrikule perega ja õde Hele-Kristinile perega. Leinavad sõbrad Andrus ja Sirike Aasmaa lastega, Rein ja Katherine Aasmaa lastega ning Mati ja Silvi Otsmaa lastega USAst

Kaljo Pärnsalu

Ostan Langebrauni töökoja portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/ tk. Tel 5558 8070. Tulen Eesti piires ise kohale.

Ostan maja või majaosa Tartus Jakobi tänaval. Tel 516 8210.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa ja vanaisa

Raimond Green 14. II 1934 – 21. IX 2014

Lapsed peredega Ärasaatmine 25. skp. kell 11 Jõhvi tavandimajas.

Mida ta mõtles, ei tea. Mida ta tundis, ei taju. Kuid et ta elas, on hea. See, et ta oli, ei haju. (A. Alliksaar)

Uku Hämarik

21. III 1989 – 21. IX 2014

Mäletame ja mälestame silmapaistvat õpilast ja head sõpra. Lennukaaslased Miina Härma gümnaasiumist

kaotuse puhul. Arens-Mööbel

Seal, kus sulgub eluraamat, algab mälestustemaa. Meie hulgast lahkus armas vanaema, vanavanaema, vanavanavanaema

Maria Ilger

14. II 1922 – 20. IX 2014

Mälestab pojapoeg Rainer perega.

Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud

Õie Kalamees

24. V 1935 – 22. IX 2014

Leinama jääb tütar Aire perega. Ärasaatmine 27. skp. kell 13.30 Tallinna krematooriumis.

Ostan erinevaid EPA-rombe. Maksan 30 €/tk. Tel 5595 8057. Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837.

Vassili Kilin

5. III 1935 – 20. IX 2014

Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 25. skp. kell 12 Eesti Geoloogiakeskuses Kadaka tee 82.

Teen korterite ja majade remonti ning muid ehitustöid. Tel 501 6542.

Kasutatud hambakroonide ja märkide ost tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Veokijuhi täienduskoolitus 4., 5. ning 11., 12. oktoobril Tartus Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee Tartus 29. sept. ekskavaatorijuhi kursus. T-kat kursus (traktorid). Info tel 523 0167.

Nõuandeliin tel 900 5020. Töö-, tervise-, armastuse- ja suhteprobleemidele abi 24 h. Kaardid. Kõne hind 0,97 €/min.

Töö Soomes kahele Mic-Mac keevitajale. Tel 5845 5548. Harald Rentpower OÜ pakub Soomes pikaajalist tööd akende paigaldajatele. Nõutav on töökogemus, vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel 5567 5320 või harald@rentpower.ee Pakume tööd õmblejale-konstruktorile. OÜ Unicorn Disain Tehase 16, Tartu. Tel 511 2845, 734 4700. unicorn@ unicorn.ee Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Kujude ost kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Maksan parema hinna: ostan alaliselt koolilõpurombe. Pildiolevate (EPA jne) eest maksin 50 €/tk. Tel 5450 7799.

Vajame operaatorit harvesterile John Deere 1070D. OÜ Formforest, Sulev Oras tel 503 4300.

Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. Aja õigus on võtta ja anda, mälestus aga on jääv. Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud armastatud ema, vanaema, vanavanaema ja sõber

Mall Lillemägi

23. VII 1936 – 19. IX 2014

Südamlik kaastunne Annelile perega kalli isa, vanaisa ja äia

Eduard Antoni

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Kaia Osolin

20. IX 1953 – 20. IX 2014

Inna Gens-Katanjan

23. IX 1928 Tartu – 21. IX 2014 Moskva

HAIGETE TRANSPORT üle Eesti ja Euroopa

Mälestame armastatud lastekirjanikku

Lähedased

Mälestame

Vello Ilvest Avaldame kaastunnet lähedastele. Perekond Zirkel

Harri Jõgisalu Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Eesti Lastekirjanduse Keskus

Marta Kalbergi 2. XII 1930 – 21. IX 2014

Heli-Maret Voore 10. II 1931 – 24. IX 2013

Hermilde Lugna

Uuno Sirdla

surma puhul. Eesti Ajaloomuuseum

surma puhul. Tauve OÜ ja Best Decor OÜ

Jaan Lauga

Mälestame kauaaegset majaelanikku. Avaldame kaastunnet abikaasale ja tütrele perega. KÜ A. H. Tammsaare 8 majakaaslased

mälestavad 100. sünniaastapäeval tütar ja poeg perega.

Aeg sai paraku otsa, kuid mälestused jäävad. Avaldame sügavat kaastunnet Silvile perega kalli

Kallist ema mälestab 1. surmaaastapäeval tütar perega.

Heiki Tark

Hermilde Lugna

Avaldame kaastunnet Teet Targale venna kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Hevac

Jaan Lauk

Südamlik kaastunne Silvi Antonile armsa ema

Südamlik kaastunne Lyle, Kädile ja Helole kalli abikaasa, isa ja venna surma puhul. Viivi, Ülle, Karin, Janek peredega

Südamlik kaastunne Asrale ja Eivorile peredega isa ja vanaisa

kaotuse puhul. Tiina, Feliks, Eva, Angela, Merike, Zinaida

lahkumise puhul. Ave ja Janno peredega

Hermilde Lugna

Aeg peatus, jättes mälestused

Jaan Lauk Südamlik kaastunne Lyle ja Kädile kalli abikaasa ja isa kaotuse puhul. Maimu, Monika ja Madis peredega

Jaan Lauk Avaldame kaastunnet Ly Lauga perele kalli abikaasa ja isa surma puhul. Olga ja Hain

Ülas Masing

21. VIII 1944 – 21. IX 2014

Südamlik kaastunne lähedastele. Mälestavad Mare, Jüri, Peeter, Raul, Andres. Sügav kaastunne Asta Trummeli perekonnale

Agda Oksa lahkumise puhul. Maret ja Leo

Siiras kaastunne Merikesele ja lastele armsa abikaasa ja isa

Mälestame kallist sõpra

Heikki Leesmendi

Tunneme südamest kaasa Epule ja Raulile. Rita, Rein ning Juku, Kati ja Jens peredega

Avaldame sügavat kaastunnet Evile ja Peetrile peredega

Südamlik kaastunne Sirje Sammelsoole

Laine Kelti

Harri Loginovi

surma puhul. Madis ja Enn perega

kaotuse puhul. SA Tartu VTHK

kaotuse puhul. Riina, Silvia ja Tiit

Linda Tarieni

Avaldame kaastunnet Lennole ja Stennole isa ja vanaisa

kaotuse puhul. Jagame teie leina. Helena ja Elmet perega

Leida Kokuta

Armast ema, vanaema ja vanavanaema

Sügav kaastunne Silvi Antonile kalli ema

surma puhul. AS Liviko

Südamlik kaastunne Sirjele, Laurile ja Lassele kalli ema ja vanaema

19. X 1947 – 20. IX 2014

Südamlik kaastunne Lyle, Kädile ja Elole kalli

Jaan Lauk

Alatskivi vallavolikogu kehtestas 28. VIII 2014 otsusega nr 23 Alatskivi alevikus Staadioni, Spordi ja Koolimaja kinnistute ning lähiala detailplaneeringu. Vastuväiteid ja ettepanekuid avaliku väljapaneku kestel ei esitatud. Detailplaneerigu eesmärgiks on määrata kinnistute ehitusõigused õpilaskodu, staadioni, spordihoone ja nende teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks ning maa sihtotstarbe muutmine vastavalt maa kasutamise eesmärgile.

Mälestame endist kauaaegset kehalise kasvatuse õpetajat. Leinas on Hugo Treffneri gümnaasium.

24. IX 1914 – 18. VII 2007

Südamlik kaastunne Silvia Larionovale kalli ema

Linda Antsõzi

Rita Lenk

Jaan Lauka

Mälestame sügavas kaastundes. Tartu Ülikooli eesti filoloogid 1972–1977 ja kursusejuhendaja, ka teised GAG-st ja sõprade seast

kaotuse puhul. Tiina ja Andrus

kaotuse puhul. Töökaaslased SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sisehaiguste kliinikust ja pulmonoloogiakeskusest

Aknad avat tähtedele. Kuu on astund lävele. (Marie Under)

Kallist klassivenda

leinab 11 a. Sügav kaastunne Lyle, Kädile, Helole.

valusa kaotuse puhul. Malle, Helin ja Urmas peredega ning Malle

Avaldame kaastunnet Eha Kollinile armsa ema

ostab

Südamlik kaastunne Lyle ja Kädile kalli abikaasa ja isa kaotuse puhul. Ivi ja Merit perega

Omaksed Ärasaatmine 28. skp. kell 13 Nõmme Rahu kirikus.

Lahkus kallis

Tel 740 5038, 800 9955 (24 h) Tartus Mäe 46a

Jaan Lauk

Kord kõik leiavad oma taeva pealpool pilvi, valu ja vaeva. Nüüd sinagi sealpool lähed, kaaslaseks linnutee tähed.

Hermilde Lugna Avaldame sügavat kaastunnet Ellele ja Silvile kalli ema surma puhul. Maimu, Matti, Hillar ja Kulla

Kaia Osolini

Hilja Rand

Raul Torro kaotuse puhul. Ene ja Aimar perega

Südamlik kaastunne Alarile perega ema, ämma ja vanaema

Maimu Undi kaotuse puhul. Gerli, Triinu, Tiiu ja Margo

Toomas Uudelt Kallist klassivenda mälestavad 1966. aastal Halliste kooli lõpetanud klassikaaslased.

Sügav kaastunne Anule kalli abikaasa

Toomas Uudelti kaotuse puhul. Toomas ja Margus peredega

Südamlik kaastunne Anule kalli abikaasa

Südamlik kaastunne Ilmile ema surma puhul. Juhani puukooli pere

Toomas Uudelti

Südamlik kaastunne omastele armsa

Sügav kaastunne Märt Vagurile kalli isa

Elfriede Siioni kaotuse puhul. Mälestavad perekonnad Kiveste, Kamla ja Vardja.

surma puhul. Andres ja Laine

Jaan Vaguri kaotuse puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Sangar

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Püstijalakomöödia sügishooaja superstaar Jimmy Carr toob Eesti publiku ette ehtbritilikult kuiva ja karmi foto: comedy estonia huumori ning oma iseloomuliku hullumeelse naeru.

STAND-UP. Comedy Estonia ja «Komeediklubi» alustavad viiendat hooaega.

Püstijalakomöödia topeltjuubel kaarel arb reporter

äna õhtul alustab viiendat hooaega püstijalakomöödia sari «Komeediklubi». Kohvikus Sinilind astuvad stand-up-kavadega üles tunnustatud briti koomikud Nick Doody ja Dave Johns. Eesti komöödiaetenduste laval on tänavu aga topeltjuubeliaasta: viiendale hooajale lükkab hoogu sisse ka Comedy Estonia. Ülehomme algab Pärnu kohvikus Fookus piirkondlike huumoriõhtute sari «Comedy Night». Avaüritusel esinevad Sander Õigus, Stewart Johnson, Tigran Gevorkjan, Ardo Asperk, Lenno Kuurmaa ja Mikael Meema. 1. ja 2. oktoobril, vastavalt Vildes ja Hetkes, saavad hoo sisse Comedy Estonia Tartu ja Tallinna komöödiaõhtud. Kummagi linna hooaja avaesinejad on Ro Campbell Austraaliast ja Ben Van Der Velde Suurbritanniast. Oktoobri lõpus saab Comedy Estonia aga uue kodulava, kolides äsja avatud teatrisse Vaba Lava Telliskivi linnakus. Produtsent Marion Uuspõllu sõnul algab uus ajastu. Nimelt vahetub välja pool tandemist, kes komöödiaetendusi

korraldab: Louis Zezerani kõrval võtab õhtujuhina koha sisse noor Eesti koomik Elen Veenpere. Suve lõpus osales Veenpere mainekal Edinburghi komöödiafestivalil, ühel maailma olulisemal, kus andis seitsme päeva jooksul kaheksa etendust. Oma karmi ja otsekohese huumoriga on Veenpere võitnud juba palju fänne ka Eestis. Etenduste sarja «Stand-up comedy with Louis & Elen» esimene peaesineja on Suurbritannia noor, kuid kogenud superkoomik Daniel Sloss, kes alustas koomikukarjääri juba teismelisena ja on nüüd, 24-aastasena üks briti komöödialavade edukamaid koomikuid. Senise nelja tegusemisaasta kulminatsiooniks nimetab Uuspõld mullu TV3Play eetrisse jõudnud erisaadet «Comedy Estonia Live!», milles esinesid nii eesti kui ka inglise keeles ainult Eestis elavad koomikud. Eesti komöödiale elu sisse puhumise kõrval on Comedy Estonia toonud Eestisse esinema maailma tippesinejad Dylan Morani, Bill Bailey ja Eddie Izzardi. «Inglise keeles öeldakse, et aeg lendab, kui on lõbus. Nii ütlejatel on tuline õigus. Alles see oli, kui katsetuseks esimest korda mõned oma lemmikartistid Tallinna esinema kutsusin – ja nüüd on juba viienda hooaja algus!» õhkas Komeediklubi asutaja Andrus Purde. «Komeediklubi nelja esimese tegutsemisaasta jooksul on saanud palju elusat nalja, mis on Eesti

komöödiamaastikule veidi värvi lisanud.» Komeediklubi viienda hooaja avaürituse peaesineja Nick Doody on tuntud nii live-koomikuna kui ka telešõude naljakirjutajana. «Tema trump on tehniliselt meisterlikud naljad, mis ei vaja eriefekte ega tilu-lilu. Võibolla just sellepärast nõudis Bill Hicks oma kõige viimasel UK turneel, et just Nick Doody oleks tema soojendusesineja,» ütles Purde. «Dave Johns on multitalent, kes on ühtemoodi tugev nii stand-up- kui ka improlaval. Ta on üles astunud festivalidel ja komöödiaklubides üle maailma. Eestis nähti Dave’i veebruaris trupi Stephen Frost’s Improv Allstars liikmena, nüüd võib tutvuda tema stand-up’i oskustega,» rääkis Purde. Püstijalakomöödia sügishooaja põhietenduse korraldab aga Comedy Estonia. Novembris astub Nordea kontserdimaja lavale Jimmy Carr, keda võib julgelt nimetada Suurbritannia stand-up-komöödia kuningaks. 2000. aastal püstijalakomöödiaga alustanud Carr on Suurbritannias komöödia superstaar ja tuntud telenägu, tuntud süsimusta huumori ja tõsise näoga esitatavate üherealiste puäntide, aga ka iseloomulikult hullumeelse naeru poolest. Carr on avaldanud kuus live-DVDd ning tema etendused on juba kümmekond aastat olnud välja müüdud.

ERRi raadiouudised said uue helikuue Raadiouudised rahvusringhäälingu (ERR) programmides kõlavad esmaspäevast alates uutmoodi. Uuenenud saatekujundus on nii eesti- kui ka venekeelsetel raadiouudistel, samuti kultuuriuudistel. «Rahvusringhäälingu raadiouudiste signatuurid vajasid värskendamist. Teisipäeva hommikul alates kella 6st on raadiouudiste helikeel uus ning ma loodan, et kuulajatele

ka meelepärasem,» ütles ERRi raadiouudiste juht Indrek Kiisler. Uute signatuuride autor on muusik Sten-Kristian Saluveer. «Rahvusringhäälingu raadiouudiste helikujunduse loomine oli mulle kahtlemata suur väljakutse, kuna signatuurid, mida kuuleb suur osa Eesti raadiopublikust, peavad olema ühtaegu usaldusväärsed ning meeldejäävad, samas käima ajaga kaa-

sas,» rääkis Sten-Kristian Saluveer. «Minu nägemuses on signatuurid põhjamaised ning sestap selged, elektroonilist ning akustilist helikeelt ühendavad ja lihtsa meloodiaga. Loodan, et need jäävad kestma, võimaldades töötlust ja tuletusi – põhimõte, millest on lähtunud ka hea eeskuju, põhjanaabrite YLE,» sõnas ERRi raadiouudiste uue helikujunduse autor. PM

POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014 || MEELELAHUTUS || 23

24 || TÄNA || POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

ANNAB TEADA, MILLISEID PÕNEVAID KEELI EESTI KOOLIDES ÕPPIDA SAAB.

NIMEPÄEV: ALVAR, ALVER, ALVO Voldemar Kuslap 77, laulja ja näitleja Tõnu Kipper 75, astrofüüsik Enn Kasak 60, teadusfilosoof Marko Pomerants 50, poliitik Imre Tiidemann 44, viievõistleja Birgit Varjun 28, laulja Birgit Õigemeel (pildil) 26, laulja

foto: mihkel maripuu

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» VAHENDAB, MILLAL HAKATI EESTI KODUAEDADES LILLI KASVATAMA.

KÄRDLA +11 HAAPSALU +12

ilmateenistuse sünoptik

PAIDE +11

1 5–1 Täna päeval Eesti kohal lühiajaliselt tugevnev kõrgrõhuhari püüab meist suuremad sajud TARTU eemale hoida. Õhtuks jõuab PÄRNU VILJANDI +12 +11 aga üle Läänemere saartele +11 KURESSAARE madalrõhulohk, tuues endaga +13 kaasa uued tihedama sajuga pilved. Päeval raugemise märki näitav läänetuul pöördub lõunasse VÕRU ja hakkab taas tugevnema. VALGA +11 +11 Täna on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Õhtupoolikul KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS pilvisus tiheneb ja Lääne-Eesti saartele jõuab uus sajuala. Puhub Neljapäev, 25.09 Reede, 26.09 Laupäev, 27.09 lääne- ja edelatuul 5–11 m/s, õh+6/+15 +9/+14 Tallinn +7/+14 tul pöördub tuul lõunasse ning tuTartu +4/+13 +5/+14 +8/+15 gevneb saartel ja läänerannikul Narva +5/+13 +5/+14 +7/+15 9–14 m/s, puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur on 9–13 °C. Pärnu +7/+14 +6/+15 +9/+16 Kuressaare +11/+14 +10/+15 +12/+15

PÄIKE

Seagal jäi sanktsioonide tõttu reklaamilepinguta Tänavu jaanuaris avalikustatud eelläbirääkimised relvastuskontserni Kalašnikov ja Hollywoodi näitleja Steven Seagali vahel lepingu sõlmimiseni ei jõudnud, kirjutas Izvestija. Vene firma esindajad rääkisid ajalehele, et Vene-vastastele sanktsioonidele järgnenud relvamüügi peatumise tõttu Ameerika Ühendriikides pole lepingut otstarbekas sõlmida. Militaarkontsern Kalašnikov pidas legendaarse märulinäitleja Seagaliga koostööläbirääkimisi selle aasta algusest saadik. Tookord loodeti, et tema kasutamine reklaamikampaanias aitab kaasa positsiooni tugevdamisele Ühendriikides, mis siis oli ettevõtte toodangule peamiseks turuks. postimees.ee

NARVA +9

RAKVERE +10

Tallinnas Tartus Kärdlas

m/s

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Sügise algus tõi kaasa tormituule ja temperatuurilanguse, kuid ujujaid oli mere ääres näha sellest hoolimata. Tallinnas Pikakari rannas käisid eile vees Dea Roster ja Juhan Saar, kes kiitsid ilma ja mõnusat lainet. Nad rääkisid, et püüavad ka talvel suplemas käia, aga siis pikka vees solberdamist Kood avab polevat – kiiresti sisse ja kohe pildigalerii. jälle välja. tallinncity.ee

TALLINN +10

silve grabbi-kaiv

Sügis algas kehva rannailmaga

EUROOPA

Saabumas uus tihe sajuala

tõuseb 7.09 7.02 7.17

loojub 19.15 19.07 19.23

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+21,5 kraadi (1933) –4,7 kraadi (1973) +22,8 kraadi (1901) –3,6 kraadi (1978)

KUUFAASID 24. september 9.14 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51 15. oktoober 5.05

+15 +25 +23 +17 +16 +17 +17 +15 +16 +20 +14 +10 +10 +15 +23 +19 +17 +23 +11 +21 +11 +10 +18 +10 +17 +11 +12 +23 +16 +11 +13 +18 +11 +18 +33 +19 +29 +39 +18 +28 +29 +31 +23 +24 +31 +24

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 24. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Järgmisel hommikul 09 45 Ilus maa: Maheteraviljaterminal 55 Terevisioon* 11 55 Mehed ja mõrrad, 2* 12 25 OP! kunst* 55 NO99 Kunstikool* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 3* 30 Isa Brown: Kummitus masinas (Inglise 2014)* 15 15 Maahommik* 16 00 Holby City haigla: Arvestatud riskid 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin: Järgmisel hommikul* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade. Saatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu. 20 05 Pealtnägija. Saatejuhtide vahetus on jõudnud „Pealtnägijasse“! Tänast saadet juhib erakorraliselt Urmas Vaino. 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Foorum 22 30 Maailma ajalugu, 8/8: Äärmuste ajastu (Inglise 2012). Doksari 23 25 Ringvaade* 00 30 Holby City haigla: Arvestatud riskid* 01 32 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 4/10* 35 AegRuum* 11 25 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 12 00 SEB 17. Tartu Rattamaraton* 29 ERR uudised 15 30 Kadekops, 5/20 55 Tom ja Fluffy 16 00 Lastetuba* 15 Joonissarjad 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Keeled 18 00 Väike prints 20 Maša ja karu: Palun helista mulle! 30 Lastetuba 45 Džungliraamat 19 00 Mukk ja Tšavapa 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Meie inimesed: Anatoli 25 Kapital* 50 Minuscule BFM esitleb 21 00 lyhikas: Disainimajakas (Eesti 2013) 05 lyhikas: Tsoon 10 lyhikas: Õhuloss 15 lyhikas: Maja, mis peegeldab ajalugu 20 lyhikas: Kolmas 30 Järjekordne õnnelik päev (USA 2011). Draama 23 25 Saudi Araabia salakevad* 00 10 „Laine“ laulab laevalael 34 ERR uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 11* 10 00 Taltsutamatu süda, 65* 11 00 Viimane võmm* 12 00 Eesti aardekütid* 13 00 Krimi* 30 Tuhat ja üks ööd, 50 15 25 Lastega kodus: Üks poistest 16 00 Küladetektiivid, 87: Kalade mõju all 17 00 Taltsutamatu süda, 66 18 00 Keelatud armastus, 12 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Saladused 30 Pilvede all 22 30 Rizzoli ja Isles: Tikk-kontsadel tapja 23 25 Charlie inglid: Head reisi, inglid 00 20 Pan Am: Suunaga itta 01 10 Vampiiripäevikud: Pärast kooli 55 Kalailm* 02 20 Krimi* 45 Rooli võim* 03 10 Reporter* 04 00 Lemmikretseptid* 40 Küladetektiivid, 87: Kalade mõju all* 05 25 Doktor Oz: Puhastus: dr Ozi 48 tunni nädalalõpupuhastus

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 87* 08 55 Südameasi 3, 2: Tormiratsanikud* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Kaua võib!* 12 10 Suletud uste taga 6, 4: Isa omakohus* 13 15 Padjaklubi 2, 2: Suure juhi vari* 14 15 Selline on elu!: Isa on luuser 15 15 Vaprad ja ilusad 50 Armastuse pisarad, 88 16 50 Kirgede torm 17 55 Südameasi 3, 3: Surnud teisik 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Naistevahetus 5, 4 21 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 43 22 30 Kättemaks 3, 4: Halastus 23 30 Top Gear USA 2, 16: Halvimad autod 00 30 Firma 1, 15: 15. peatükk 01 25 Anarhia pojad 4, 14: Olla, 1. vaatus 02 10 Louie 2, 5: Sõit maakohas 35 Naistevahetus 5* 03 25 Võimalik vaid Venemaal* 50 Top Gear USA 2, 16: Halvimad autod* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 3 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 723 09 05 Emmerdale, 25-26 10 05 Küladetektiivid: Kaardid ei valeta 55 Süütu süüdlane, 57 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 33* 30 Uus võimalus, 34* 13 00 Doktor Oz: Toiduga seotud pettus* 14 00 Kadunud: Kristi Cornwell* 15 00 Ebatavalised kahtlusalused, 1/24: Põlenud* 16 00 Kodutunne* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Te suudate end ise tervendada! 19 00 Uus võimalus, 35 30 Uus võimalus, 36 20 00 Naabriplika: Laiali on... 21 00 Arthur ja nähtamatud (Prantsuse 2006). Täispikk animafilm 23 00 Näpud põhjas, 18: Üheöösuhted 30 Sõbrad, 18: Pokkeriõhtu 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid: Kaardid ei valeta* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 57* 45 Reporter*

06 30 Kuldvillak* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 11: Amokk* 09 20 Conan, 290* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 81/86* 14 20 Knight Rider, 86/90: Tulemäed* 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 12: Põgenemine põrgusse 17 10 Supermani uued seiklused, 82/86: Kahtluse vari 18 05 Knight Rider, 87/90: Vabadusse 19 00 Tuvikesed, 95: Mehe kindlus* 30 Tuvikesed, 96: Turvamees* 20 00 Krimi 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 5/224: Küüru pole vaja* 30 Batmani tagasitulek (USA-Inglise 1992). Põnevik 23 45 Conan, 291: Seth Green, Leslie Bibb, Sturgill Simpson 00 35 Kaks ja pool meest, 6/224: Lendahvide kuningas 01 00 Tuvikesed, 97: Kummituste laulud 25 Tuvikesed, 98: Miniviinerifännid 50 Südamelt ära, 39 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 7, 20: Sõbrad hädas* 11 00 Universaalne sõdur: Uus algus (USA 2010)*. Märul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 7, 20: Sõbrad hädas* 15 00 Kälimehed 4, 10 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 21: Vastasseis 17 00 NCIS kriminalistid 6, 14: Armastus ja sõda 18 00 Perepea 9, 22* 19 00 Suure paugu teooria 2, 16: Padja küllastus 30 Suure paugu teooria 2, 17: Terminaatori eraldumine 20 00 Perepea 10, 1: Ja neid jäi vähemaks, 1 30 Simpsonid 6, 16 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Joosua puu (USA 1993). Seiklusmärul 23 30 Euroopa pokkeriturnee 00 30 Suure paugu teooria 2, 16-17* 01 30 Kälimehed 4, 10* 02 20 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 130/142* 45 Kas tohib?* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Mõtleme taas* 11 30 Arvutitark* 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Pillimeeste klubi* 13 30 Kinnisvaraveeb 16 00 Mõtleme taas* 17 00 LV pressikonverents* 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 131/142 19 00 Täna. Uudised 30 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 21 15 Liivakell 22 00 Kultuurimeeter 30 Tadas Blinda. Legend on sündinud (Leedu 2011). Mängufilm 00 20 Meedia keskpunkt* 50 Täna. Uudised* 01 20 Täna +* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Meelis Süld 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Lauri Varik 11 30 Järjejutt. Leedi Almina ja tõeline Downton Abbey, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Reporteritund. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt * 23 03 Luuleruum 00 05 Ahjualune* 01 00 Huvitaja* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Jaan Leppik 09 30 Jutujärg. Kaunid suvepäevad, 3 10 05 Muusikatuba. Renaud Capucon. 11 05 Album. Joyce Didonato. Joyce Didonato duubelplaat “Rejoice!” sisaldab koloratuur-metsosoprani lemmikaariaid ja -ansambleid Monteverdist ja Vivaldist Mozarti ja Straussini, mida ta esitab koos dirigentide Fabio Biondi, Antonio Pappano, Emmanuelle Haimi ning lauljate Patricia Ciofi, Anna Netrebko ja Federica von Stade´iga. 12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Kultuuriuudised 15 Teatriluup. Keiu Virro. Teatrijutud 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Luxembourgi orkester. Esineb Luxembourgi Filharmoonia Orkester Emmanuel Krivine juhatusel. 21 00 Legend. Karl Böhm 120. Austria dirigendi Karl Böhmi sünnist möödus 120 aastat. 22 05 Fantaasia. Joosep Sang 00 05 Nokturn