Postimees 25 08 2014

SUUR KOLIMINE KAITSEVÄGI JÄTAB LAGUNEVAD KASARMUD NING SUUNDUB TAPALE, JÕHVI JA ÄMARISSE. EESTI LK 6–7

KINNISVARA

KÕHE TUNNE?

Hillar Teder ja teised ärimehed ehitavad tühermaale Tallinna Vanasadama ja vanalinna vahel üüribürood ja luksuskorterid.

Vaataja tajude loksutamine oleks kiiduväärt ka asjana iseeneses, ent see näitus on toeks ja aluseks millelegi tähelepanuväärsele.

MAJANDUS LK 8

KASU

Küttepuu on odavam kui mullu, ent ostja võib ikka petta saada.

LK 20–21

KULTUUR LK 13

www.postimees.ee STEN-TIMMU SOKK: Kõik on inimesed, vahet pole, kas mängid TTÜs või Tartu Rockis.

Saab ka Madridi Reali ja NBA-meeste vastu hakkama.

Vaata uuenenud Ilmajaama

Eesti korvpallikoondise mängujuht

ESMASPÄEV, 25. AUGUST 2014 • NR 196 (7187) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 724 • LUGEJAID 201 000

SPORT LK 14–15

JULGEOLEK

Valitsus ei julge tahta?

Peaministri kaitsenõuniku jutust jääb mulje, et Eesti on võtnud seisukoha, et võtab seisukoha siis, kui Brüssel on otsustanud, milline on õige seisukoht, kirjutab julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross.

Eesti peaks söandama ise otsustada, mida ta NATO-lt ootab ja millist kaitset küsib. LK 11

Väikesed kuivavad kokku Hoolimata sellest, et Viljandis alustab riigigümnaasium juba kolmandat õppeaastat, ei ole Viljandimaa vallagümnaasiumid veel õpilastest tühjaks jäänud.

Põhikooliõpilasi on aga vähem kui gümnasiste ja väikekoolide lootus edaspidigi 10. klass avada kuivab kokku. Abi pole isegi arvukamast emapalgapõlvkonnast.

Vallad tunnevad järjest innukamalt huvi riigigümnaasiumi avamise vastu, haridusministeerium on valmis pakkuma gümnaasiumiharidust maal ja linnas.

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 4

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Valitsusvastased alandasid Donetskis vange

TÖÖVÕIMEREFORM

Õppigem Ungari vigadest Zsolt Bugarszki jutustab, kuidas Ungari töövõimereformist sai õudusunenägu ja miks ta arvab, et Eesti ei peaks samu vigu kordama. LK 10

PRESIDENDIPAAR

Vaja on väärikust Teleajakirjanik Vahur Kersna vaeb Kadriorgu tabanud skandaali. Ta leiab, et selles ametis võivad lennukad kostüümid olla, kuid väärikus peab olema. Mitte ainult kätlemistseremoonial ja dineedel, vaid ka kohvikuterrassil kell viis hommikul. LK 11

Sellal kui Ukraina tähistas eile iseseisvuspäeva sõjaväeparaadiga Kiievis, sundisid venemeelsed üksused Donetski kesklinnas marssima vangistatud valitsusvägede sõdureid. Sadakonnast vangist moodustatud kolonn liikus keskväljakul relvastatud valve ja tänava äärde kogunenud donetskilaste

mõnituste saatel. Vihasemad saatsid vangide poole teele sajatusi ja tooreid mune. Kolonni sabas sõitsid tänavapesemisautod. «Paraadi» lõpuks sõidutati vangid bussides minema. Isehakanud rahvavabariigi esindajad olevat soovinud matkida 60 000 Saksa sõjavangi konvoeerimist läbi Moskva 1944.

aastal. Ka tõid mässulised Lenini väljakule Ukraina vägede purustatud sõjatehnikat: tanke, soomukeid, suurtükke ja raketiheitja Grad.

Ukraina idaosas on riigi kaitsenõukogu andmetel hukkunud 722 ja saanud haavata 2625 Ukraina sõdurit. AFP/Reuters foto: ap/scanpix

VÄLISMAA LK 9

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 25. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Sakslaste pärispatt Saksa liidukantsler Angela Merkel on esimesi Saksamaa juhtide pikas reas, kes üritab tugeva kodumaise vastulobi kiuste vähemasti näida suhetes Venemaaga põhimõttekindel. Äsja teatas ta siiski Riias, et Ida-Euroopasse ei saa NATO baase luua, kuna see läheks vastuollu 1997. aasta NATO-Venemaa kokkuleppega. Merkel jättis lisamata, et suhetes praeguse Venemaaga ei saa sellised kokkulepped olla enam kehtivad. Juba varem jõudsid meediasse teated Merkeli salaläbirääkimistest Venemaaga, mille sisuks on muuhulgas Krimmi anneksiooni tunnustamine teatud tingimustel.

Venemaa ja Saksamaa on meie seisukohast olnud alati kaks riiki, mis on Baltikumi kurnanud ja jaganud. Saksamaa ja Venemaa tippjuhtkonna vaheline soe või vähemasti silmakirjalik side on alati olnud tugev, alates Saksamaalt Venemaale saadetud keisrinnadest kuni Molotovi-Ribbentropi pakti ja eelmise liidukantsleri Gerhard Schröderini välja.

Praegu oleks vist korrektne öelda, et Teist maailmasõda alustasid mingid natsid, rahvusest ei räägita. Ent korrektsusest kõrvale kaldudes julgen siiski väita, et sõda alustasid sakslased, kes olid natsid.

Ka suhtumises juutidesse võib leida Venemaa ja Saksamaa vahel paralleele – kui Esimese maailmasõja ajal tervitasid venelaste räigete pogrommide all kannatanud juudid sakslasi kui vabastajaid, siis Teise maailmasõja ajal oli lihtsalt vastupidi.

Sakslaste suhtumine väikerahvastesse on olnud üleolev ja sageli äärmiselt jõhker – meenutagem kasvõi nende hirmutegusid belglaste vastu Esimeses maailmasõjas. Vabadussõjas ei pidanud nad meie iseseisvust millekski ning vabaks saime sakslaste ja venelaste kiuste.

Mulle tundub kohati, et nüüdisaja poliitikas ei peeta vanadele konnasilmadele tampimist enam kuigi korrektseks, aga meie poliitikud peaks seda aeg-ajalt tegema.

Riigigümnaasiumide loomine on õige suund

P

ikkade vaidlusi täis aastate vältel on koolivõrgu reforme eest vedanud poliitikuid tembeldatud mitmesuguste halvustavate nimedega. Tegu oleks olnud justkui nendega, kes väikeste kohtade inimestelt viimsegi lootuse võtavad – tahavad väikekoole käsukorras kinni panna nagu okupandid. Nüüd loeme, et neist, kes tahavad oma kodukohta riigigümnaasiumi, on ministeeriumi ukse taha moodustunud piltlikult öeldes juba tubli järjekord.

Rahvaarv, see, kui palju ühel või teisel aastal igas maakonnas õpilasi gümnaasiumiikka jõuda võiks, on olnud kõigile teada. Madal sündimus koostoimes (sise)migratsiooniga ei oleks tohtinud jätta ruumi illusioonidele, et kõik saavad jätkata midagi muutmata, et keegi ei pea tegema valusaid otsuseid. Samas on mõistetav olnud ka omavalitsuste võitlus gümnaasiumi allesjäämise eest oma vallas. Kokkuvõttes tähendaks aga valdade omavaheline iga hinna eest konkureerimine se-

da, et ühel hetkel oleksime avastanud, et mõnes suures piirkonnas polegi enam elujõulist ja head haridust pakkuvat gümnaasiumi. Tunnistagem, et uhkus on sageli ahvatlenud valdu sellele, et oma kooli gümnaasiumiosa peetakse üleval põhikooli arvelt – järeleandmisi tehakse siis ju põhikooli õpilaste hariduse kvaliteedis ja heaolus.

Riigigümnaasiumide loomine on nagu turvavõrk puhuks, kui omavalitsused enam ei jaksa oma gümnaasiume üleval pidada. Arvud räägivad selget keelt ning küllap näeme järgnevatel aastatel ridamisi omavalitsusi, mis gümnaasiumiosa sulgevad, ja kohalik maasoolakeskus jätkab põhikoolina. Seda ministeeriumi sunnita.

Kui Eesti haridust teiste riikidega võrreldakse, siis tuleb ühe meie tugevusena esile see, et tulemustes pole suuri piirkondlikke erinevusi. Teame oma puudusi, ent saame siiski öelda: ühtlaselt hea haridus on olnud kättesaadav kogu Eestis. See on väga tähtis esiteks meie noortele inimestele ja teiseks ühiskonnale kui tervikule õige mitmes plaanis. Ei tasu siiski luua illusioone, et mitte midagi tehes ja otsuseid edasi lükates õnnestuks senist suhteliselt head olukorda säilitada.

Tunnistagem, et senise taseme säilitamisest meile, meie lastele ei piisa. Nõrgemaid põhikoole on vaja järjele aidata. Teame, õpilastel napib koolirõõmu ja õpetajatel rahulolu.

JUHTMÕTE Enamikule omavalitsustele jagub küllaga sisukat tööd kodulähedaste põhikoolide pidajatena, et meie lastel oleks seal hea olla ja nad saaksid targaks tänapäeva maailma mõttes.

LK 4

KÕVA SÕNA Balti keti suurus seisneb selles, et see väljus korraldajate haardeulatusest.

Balti keti kordaminek aitas meid vabaduse saavutamise usule päris suure sammu lähemale.

PÄEVA KOMM Venelastega tehingute tegemise asemel peaks sakslased olema väikerahvaste kaitsel praegu enneolematult innukad, sest patud antakse andeks ainult siis, kui neid kahetsetakse.

Andrus Öövel, PM 23.08

Postimees 1939. aastal

Sakslased ja venelased jagasid oma paktiga küüniliselt ära Poola, Bessaraabia, Soome ja Balti riigid. Nende tegevus tõi kaasa korvamatuid kannatusi sadade tuhandete eestlaste füüsilise või kaudse kaotamise näol – me lihtsalt ei näe nende kadunud inimeste järeltulijaid enda kõrval.

Eestlased ei tohi oma poliitkorrektsuses unustada, et Saksamaa vastutus siin 1940. aastatel juhtunu eest pole põrmugi väiksem kui Venemaal. Ning veel – Hitler tõusis 1933. aastal võimule 43,9 protsendi sakslaste häälte toel, edasi kindlustas ta oma diktaatori staatuse koalitsionääride abiga. Stalinit ei valinud vähemasti rahvas, rahvas lihtsalt kuuletus.

Niisiis ei ole Merkelil vähimatki moraalset õigust tulla Venemaale vastu Baltikumi arvelt. Me ei võlgne neile midagi – nemad on meile võlgu. Venelastega tehingute tegemise asemel peaks sakslased olema väikerahvaste kaitsel praegu enneolematult innukad, sest patud antakse andeks ainult siis, kui neid kahetsetakse.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

PISA võrdlusuuringu üldiselt headele tulemustele lisaks teame sedagi, et meie koolides ei suudeta piisavalt hästi arendada teistest võimekamaid õpilasi. Ootusi haridussüsteemile on ühiskonnas oi-oi kui palju. Kõik need asjad vajavad lisaks rahale mõtestatud, eesmärgile keskendunud korraldamist. Omavalitsustele jagub küllaga sisukat tööd kodulähedaste põhikoolide pidajatena, et meie lastel oleks seal hea olla ja nad saaksid targaks tänapäeva maailma mõttes.

Küllap on hea teada, et pärast 9. klassi saab loota lisaks muudele koolidele ka tublidele riigigümnaasiumidele.

urmas nemvalts

nils niitra

1 8 5 7

Berliini seletus Läänemere riikide kohta.

«Uusi Suomi» avaldab Soome teadetebüroo kaudu järgmise telegrammi Berliinist.

Välismaa ajalehtedele on antud järgmisesisuline teadaanne: Berliini poliitilistes ringkondades tembeldatakse naeruväärseiks Inglismaa ja Prantsusmaa propagandaüritused – esitada Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungileping ähvarduseks Balti ja isegi Skandinaavia riikide vastu. Siin ollakse vastupidiselt veendunud selles, et Saksamaa ja Nõukogude Liidu suhetes toimunud pööre ka poliitiliselt võib

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

mõjutada vaid soodsalt mainitud riikide julgeolekule, sest neil aladel teatavaid pinevusi, mis on esinenud mõlemate maade seniste suhete valitsemise ajal ja mille kaudu ka ülalmainitud riikidel on tulnud kannatada, võidakse varsti pidada lahendatuks.

Muide viidatakse sellele, et niihästi Saksamaal kui Nõukogude Liidul on mõningate nende riikidega lepingulisi suhteid, mille otstarbeks ei ole mitte üksnes toetada Skandinaavia ja piiririikide erapooletuspoliitikat, vaid mis ka väljastpoolt pakuvad kaitset nende riikide iseseisvusele ja puutumatusele.

25.08.1939

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 25. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

IRLi rahvakogu toetas enim maksuvabastuse ideed helen mihelson helen.mihelson@postimees.ee

Eilsel Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) rahvakogul sai 12 ideest kõige positiivsema tagasiside ettepanek kaotada alla 500-euroselt sissetulekult tulumaks.

Selleks et madalama palgaga inimeste sissetulek ja motivatsioon tööd teha kasvaks, plaanib erakond maksureformi, mis vähendaks tööjõumakse ja suurendaks perede sissetulekut üle saja euro kuus. Erakond on seisukohal, et reformi tulemusena vähenevad madalapalgaliste tööjõumaksud ja madalapalgalisele perele jääb aastas kätte kuni 1200 eurot enam.

Pärast tunde kestnud arutelu tunnistas IRLi esimees Urmas Reinsalu, et see idee

kõnetas tema lauas istunud erakonnakaaslasi enim. «Mitte just sellepärast, et inimesed ütleksid, et nad ise võidavad sellest, vaid see on vajalik selleks, et Eestis oleks sidusam ühiskond ja et parandada ühiskonnas inimeste toimetulekut,» ütles Reinsalu Postimehele.

Ehkki reformi elluviimine on küllaltki kulukas – kuni 120 miljonit eurot –, ütles Reinsalu, et «see maksumus on reaalne raha ja reaalne valik». «Inimestel, kes saavad kuus 500 eurot, kasvab tegelik efektiivne sissetulek 15 protsenti. See ei ole jutt mitte ühest, kahest või viiest eurost. See on reaalne toimetulekuolukorra muutus,» rääkis Reinsalu.

Lisaks maksuvabaduseideele leidsid rahvakogul osalejad, et valimiste eel on oluli-

sed teemad ka NATO liitlaste püsiv sõjaline kohalolek Eestis ja haldusreform – nimelt leiti, et Eesti vajab tugevaid ja iseseisvad omavalitsusi. Viimase puhul said osalejad muuhulgas öelda sõna sekka, kas haldusreform peaks olema radikaalne ehk maakonnapõhine, konservatiivne ehk tõmbekeskustepõhine või evolutsiooniline ehk vabatahtlik.

Seevastu suurt toetust leidnud NATO liitlaste püsiva kohaloleku idee tutvustuses selgitatakse, et Eesti võiks olla baasiks väljaõppele, kui-

See on vajalik selleks, et Eestis oleks sidusam ühiskond ja et parandada ühiskonnas inimeste toimetulekut.

IRLi esimees Urmas Reinsalu

das sõjaliselt tõrjuda «roheliste mehikeste» stsenaariumi.

Samas aga rõhutas Reinsalu, et erakond ei tohi jääda üksnes loosungite tasandile. Küsimusele, kuidas sellest hoiduda, vastas ta, et arutluse all olnud probleemide põhjal tahetakse jõuda debatini ja sealt juba edasi lahenduste väljapakkumiseni.

«Mis on hästi tähtis, on see karbist-välja-mõtlemine. Seda vaimu oli siin saalis väga palju.

Inimesed ei mõtle ühe skeemi järgi, et meil on sama poliitika, sama tee, sama Eesti olukord, kus asetseme. Ja liigume edasi vana rasva pealt. Kui tahame kindlamat elu, peame olema valmis muutusteks,» sõnas ta.

IRLi rahvakogul osales üle 350 inimese ning moodustati 36 arutelulaudkonda.

Selgusid kauni kodu konkursi võitjad President Toomas Hendrik Ilves tunnustas eile Paide kultuurikeskuses Eesti kauni kodu konkursi võitjaid, märkides, et kaunitest kodudest saab alguse kogu Eesti parem väljanägemine ja sõbralikum olemine. «Iga puhas ja korras kodu on osa kogu Eesti hoidmisest.

See on hoolimine ning teistega arvestamine, see on tulevikku vaatamine ning arupidamine oma lähimate teekaaslastega,» ütles president. tarbija24.ee

Balti parlamendijuhid avasid Leedus Balti keti monumendi Riigikogu esimees Eiki Nestor, Leedu seimi spiiker Loreta Graužinienė ja Läti seimi spiiker Solvita Āboltiņa avasid laupäeval Leedus Saločiais Balti keti monumendi. Nestor (pildil) sõnas avamisel, et Balti kett oli kui äratuskell Balti riike anastanud impeeriumile ning ka vabadust nautivatele riikidele ja rahvastele. «Ajal, mil Euroopa riigipiire üritatakse relvade jõul ümber kujundada, on vabaduse sõnum olulisem kui kunagi varem,» ütles ta. postimees.ee

11

väliseesti noort alustab tänavu riigi toel kõrgkooliõpinguid Eestis.

Reformierakond jätkab populaarseima parteina Populaarseim erakond oli augustis Reformierakond 29-protsendise toetusega, selgus rahvusringhäälingu tellitud TNS Emori küsitlusest. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle Reformierakonnale 29 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 26 protsenti, Keskerakonnale 25 protsenti ning Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) 15 protsenti valimisealistest kodanikest. Reformierakonna toetus vähenes kuuga kahe protsendipunkti, sotside toetus kasvas kahe protsendipunkti, Keskerakonna toetus suurenes kahe protsendipunkti ning IRLi toetus vähenes ühe protsendipunkti võrra. postimees.ee

Silja Europa sõitis Tallinnast Turusse Kuus aastat tagasi avatud Vaida sild juba laguneb.

fotod: liis treimann

Kuus aastat tagasi valminud Vaida sild juba mädaneb tiina kaukvere tiina.kaukvere@postimees.ee

Ü

le Tallinna-Tartu maantee kulgev Vaida jalakäijate sild suleti, sest mõned aastad tagasi rajatud liimpuidust sild mädaneb. Põhjused peab selgitama ekspertiis.

124 meetri pikkune liimpuidust innovaatiline jalakäijate sild valmis alles 2008. aastal, ent on nüüd juba liikluseks suletud. Kõnnitee osa on ühest otsast kaldasamba juures ära vajunud. Sild ei ole maanteeameti kinnitusel varisemisohtlik ning silla all autoliiklust piirama ei pea.

Jalakäijad peavad seetõttu kasutama maantee ületamiseks Vaida liiklussõlme. See omakorda pikendab jalakäijate teekonda ligikaudu kolme kilomeetri võrra.

Maanteeameti ehitusosakonna projektijuht Taivo Kurg ütles, et 5. augustil lagunes osa

Silla kõnnitee osa on ühest otsast sisse vajunud.

Vaida jalakäijate silla kõnniteest. Sellest ajast on amet tegelenud kahjustuste väljaselgitamise ja likvideerimisega. Kohapeal on käinud maanteeameti spetsialistid, kes jõudsid otsusele, et lagunenud kõnnitee parandamisest ei ole kasu, sest ei ole teada lagunemise põhjus.

«Selleks on vaja teha põhjalik uuring, mille tulemusel valmib ekspertiis. Praegu on käimas hankeprotsess, tellimaks ekspertiisi koos viaduk-

ti remondiprojekti koostamisega,» rääkis Kurg.

Silla konstruktsioonid on tootnud Peetri Puit OÜ. Ettevõte ei ole silda projekteerinud ega ehitanud. Selle juhatuse liige Peeter Peedomaa ütles, et tegemist on ehitus- või projekteerimisveaga, mille tagajärjel on sild hakanud mädanema.

Kurg selgitas, et kuna silla talad on fikseeritud ainult alumises vöös asuvate terasdiagonaalidega, siis sillateki sisse-

kukkumise põhjustas kandvate talade ülemise osa väljakumerdumine kuumaga, mille tõttu sillatekki kandvad prussiotsad murdusid tugedelt. Murdumisele aitasid kaasa sillateki prussi olulised veekahjustused, mis on mädandanud kandvate prusside otsi. Eelnevatel silla ülevaatustel aastatel 2009–2013 ei olnud võimalik neid tuvastada, sest konstruktsioon oli asfaldi all.

Ekspertiisi tulemused loodetakse saada ühe kuu jooksul pärast hanke väljakuulutamist.

Jalakäijatele loodetakse liiklus taastada oktoobri lõpuks või novembri alguseks.

Pärast liikluse taastamist on kavas alustada remondiga 2015. aasta kevadel. «Võimalik, et järgmisel aastal tuleb välja vahetada kogu silla käigutee,» nentis Kurg.

Kood avab fotogalerii katkisest sillast.

Tallink Grupi suurim laev Silja Europa sõitis eile Tallinnast Turusse, kust alustab septembri alguses teekonda Austraaliasse. Plaanide järgi väljub Silja Europa Turust 6. septembril ja peaks jõudma Austraaliasse 10. oktoobril. AS Tallink Grupp ja Bridgemans Services Ltd. sõlmisid juuli lõpus prahilepingu, mille järgi prahitakse reisilaev Silja Europa alates augustist Austraaliasse, kus laeva kasutatakse majutuslaevana. BNS

Tartumaal päästeti kaevust inimene Laupäeval kell 17.57 sai häirekeskus teate, et Peipsiääre valla Kasepää alevikus läks 76-aastane mees kaevu puhastama ega saanud sealt enam välja.

Päästjad tõid mehe kaevust välja kell 19.57 ja kiirabi toimetas ta tervisekontrolli. BNS

Kopli trammid alustavad täna taas liiklust Tallinnas trammitee remondi tõttu seisatud Kopli trammiliinid number 1 (Kopli-Kadriorg) ja number 2 (Kopli-Ülemiste) alustavad täna taas liiklust. Trammide asendaja bussiliin number 42 (Kopli-Vesse) suletakse. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas Eesti võidab sõudmise MMil medali?

Ei

Jah

20%

80% 1369 vastajat

4 || EESTI || POSTIMEES, 25. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Gümnaasiumiõpilaste kadu ja valikud

11 400

18 484

Õpilasi maakondades kooliastmete järgi 2013.-2014. õppeaastal 1.-3. kl

4.-6. kl

7.-9. kl

Pärast põhikooli teise omavalitsusse või teise maakonda haridusteed jätkama läinud.

10.-12. kl

2011. aasta andmed

Lähimal paaril aastal võib väikestes maagümnaasiumides paarikümne õpilasega klassi gümnaasiumiõpilasi kokku saada, edasi ei anna lootust ka nn emapalga aastakäigud, kellest esimesed praegu algkoolis.

1206

Harjumaa

1823

2152

4221

kodumaakonna teine kool teise maakonna kool

1996

IdaVirumaa

1839

Harjumaa

4

Hiiumaa

2

Ida-Virumaa

8

Jõgevamaa

4

12

Lääne-Virumaa 14 106

15 396 3928

161

220

237

250

Hiiumaa

644

782

715

681

Läänemaa

694

1073

912

960

961

608

860

1059

883

852

Järvamaa

Raplamaa

1875 729

644

1092

4117

Jõgevamaa

2430

4173

5000

913 855

890

1373

Tartumaa

836

Saaremaa

2590

2366

Pärnumaa

1479

1324 4514

Viljandimaa

524

4463 465

759

763

713

898

Põlvamaa 972

908

Valgamaa

Järvamaa

19

Lääne-Virumaa

13

16 25 13 20 19

Läänemaa

7

Põlvamaa

6

Pärnumaa

9

Raplamaa

6

Saaremaa

9

Tartumaa

4

16

Valgamaa

9

16

727

976

Viljandimaa

16

1046

950

Võrumaa

12

Võrumaa

24 10 25 16 26

20 26 Allikas: portaal Haridussilm

KOOLIVÕRK. Esimesed riigigümnaasiumid alles püüavad tõestada, et pakuvad mitmekesisemat akadeemilist haridust kui väiksed vallagümnaasiumid.

Õpilased eelistavad kodugümnaasiumi

H reporetr

Hoolimata sellest, et Viljandis alustab riigigümnaasium juba kolmandat õppeaastat, ei ole Viljandimaa vallagümnaasiumid viimastest õpilastest tühjaks jäänud ja pole ka otsustatud neid väikegümnaasiume sulgeda.

Tarvastu gümnaasiumi õppealajuhataja Anne Põldsaare sõnul elab selle kooli gümnaasiumiosa veel rõõmsalt kaks aastat – põhikooli viimastest klassidest on tulemas nii palju noori, et 20 õpilasega 10. klassi saab avada.

Eelmise nädala lõpu seisuga oli Tarvastu gümnaasiumi 10. klassi nimekirjas 19 õpilast, kusjuures mitmed tublid käisid nii Viljandis kui ka Tartus ja Nõos edukalt katsetel, kuid lõpuks otsustasid ikka kodukooli kasuks.

Põldsaar arutles, et kui gümnaasiumiklassis on veel 20 õpilast, siis on võimalik klassi pidada. «Aga kui langeb juba alla kümne õpilase, siis pole mõtet vinduma jääda,» arutles õppealajuhataja.

«Järgmisel aastal saame veel 10. klassi kokku, aga edaspidi on meie kooli tulevik põhikool,» tõdes Põldsaar parata-

mi 10. klassi astub sel sügisel praeguse seisuga vaid 13 õpilast ja seni 60 õpilasega gümnaasiumisse jääb alla 50 õpilase. «Olukord on keeruline, muudatused on emotsionaalselt rasked, aga gümnaasium peaks olema ettevalmistus ülikooliks, mitte lapsepõlve pikendus. Kui vaatame hiljutist Praxise analüüsi, siis pole midagi teha, kui lapsi igale poole ei jätku,» tõdes Välba.

Kuni väikegümnaasiumid jätkavad, jäävad osaliselt tühjaks ka uued riigigümnaasiumid, mille haridusministeerium on ehitanud nii suure varuga, et väiksemas maakonnas võikski edaspidi tegutseda üks gümnaasium ja kõigile akadeemilisema suunaga õpilastele oleks seal koht.

Jõgeva riigigümnaasiumisse võiks mahtuda 300 õpilast, aga praegu on seal 200 gümnasisti.

Kui sel kevadel lõpetas Jõgevamaal põhikooli ligi 350 õpilast, siis viie aasta pärast väheneb see arv ligi saja võrra. Gümnaasiume on Jõgevamaal aga lisaks riigigümnaasiumile neli, kusjuures Mustvees lausa kaks – eesti ja vene õppekeelega.

«Loogiline, et Jõgevamaasuguses maakonnas oleks edaspidi üks gümnaasium,» lausus riigigümnaasiumi direktor Alo Savi. Ta tõdes, et värskel riigigümnaasiumil on eesmärk tõestada uue kooli piisavat headust, et edaspidi valiksid põhikooli lõpetajaid kogu maakonnas mugava koduse gümnaasiumi asemel mõnikümmend kilomeetrit kaugemal asuva maakonnakeskuse kooli. Savi sõnul näitas kevadel koolis teh-

tud rahuloluküsitlus, et õpilased on uue kooliga rahul. «Tõsisemaid kokkuvõtteid, kui hästi meil on läinud, saame teha alles kahe aasta pärast, kui lõpetavad need, kes juba astusid uude kooli,» lausus Savi.

See on juba teada, et siia õppima asudes ei saa nalja teha.

Viljandi riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk

Viljandis on kool ehitatud 600 õpilasele, kuid praegu õpib seal veidi alla 500. Sadakond õpilaskohta on tühjad ka Läänemaa ühisgümnaasiumis, kus sel õppeaastal on nimekirjas üle 260 õpilase.

Viljandi riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk ütles, et juba kolmandat kooliaastat alustava gümnaasiumi õpilaste arv

ei kasva tõenäoliselt ka ainukese maakonnagümnaasiumina tulevikus 600 õpilaseni, vaid jääb kusagile 550 kanti. Üldise väheneva õpilaste arvu ja jätkuvalt laia gümnaasiumivõrgu juures on ka riigigümnaasiumidel valiku koht: kas võtta vastu kõik soovijad või jätta osa ukse taha.

Nii Jõgeva, Viljandi kui ka Haapsalu riigigümnaasiumi juhid kinnitavad, et kehvade õpitulemustega gümnaasiumisse ei võeta, osale sisseastujaile on ka ära öeldud. «See on juba teada, et siia õppima asudes ei saa nalja teha,» lausus Luisk.

2015. aastal alustavad riigigümnaasiumid Jõhvis, Tartus, Pärnus ja Võrus, 2016. aastal Põlvas, Valgas ja Kärdlas. Ministeerium on sõlminud leppe riigigümnaasiumi loomiseks ka Viimsi ja Kohtla-Järvega.

Riigigümnaasiumi soovijaist tekib järjekord Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna asejuhataja Ruth Opmanni sõnul ei pea riigigümnaaasium olema maakonna keskuses, kuid peab olema õpilastele hästi kättesaadav.

Ministeerium on enamiku maakondadega riigigümnaasiumide loomises kokku leppinud. Vaid Rakvere, Rapla ja Saaremaa ei ole kaasa tulnud.

Rakvere ja Saaremaa on praegu pigem seda

meelt, et nad jätkavad ise, aga Raplaga sõlmime sel nädalal esimese kokkuleppe. Harjumaal on pea kõik rõngasvallad ümber Tallinna avaldanud soovi riigigümnaasiumiks.

See on analüüsimise koht, kuidas seal riigigümnaasiumi võrgustik peaks kujunema, ja need valikud sõltuvad ka Tallinna koolivõrgust. Kui võtaksime kõigi soovijate taotlused ette, siis tuleks pea iga

kümne kilomeetri taha riigigümnaasium.

Ministeerium on oma pakkumisega nii populaarne?!

Just. Ka Lääne-Virumaal, kus Rakvere pole soovi avaldanud, on mitmed kohalikud omavalitsused valmis sel teemal rääkima. Riigigümnaasium ei pea olema maakonnakeskuses, aga ta peab logistiliselt olema maakonna õpilastele kättesaadav.

Anneli Ammas

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

anneli ammas

matust. Haridusstatistika näitab, et enamikus maakondades on põhikooli kolmandas astmes ehk 7.–9. klassis veel nii palju õpilasi, et väikestes koolides hädapärast gümnaasiumiklasse avada, kuid edasi langeb õpilaste arv väiksemates maakondades juba sadakonna võrra.

See tähendab, et väikegümnaasiumide «saak» uue, vähemalt 20 õpilasega 10. klassi avamiseks kuivab kokku. Isegi suuremate nn emapalga aastakäikude lapsed, kellest esimesed on algkooli jõudnud, ei ole enamikus maakondades laste arvu kasvatanud.

See jutt ei käi muidugi Harjumaa ega Tartumaa kohta, kus altpoolt tulevad suuremad aastakäigud ning pigem tuleb koolides senisest rohkem esimesi klasse avada ja kuue-seitsme aasta pärast on vaja ka rohkem gümnaasiumiklasse.

Nagu Tarvastu vald, ei ole ka Viljandimaal Suure-Jaani vald otsustanud kohalikku gümnaasiumi sulgeda, aga seal on lähenetud koolivõrgu korrastamisele teisest otsast.

Gümnaasiumiosa on sellest aastast põhikoolist eraldatud ning üheks kooliks on Suure-Jaanis ühendatud neli valla põhikooli, mis asuvad neljas külas.

«Meie valla eesmärk on tugeva põhikooli arendamine,» ütles Suure-Jaani ühendkooli direktor Epp Välba. Sel aastal on veel kõigis neljas koolis üheksa klassi, kuid edaspidi jäävad kolm kooli nelja- või kuueklassiliseks ning põhikooli viimased klassid vaid SuureJaani. Suure-Jaani gümnaasiu-

6 || EESTI || POSTIMEES, 25. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

RIIGIKAITSE. Reformi käigus pidi töökohta vahetama umbes 300 kaitseväelast ja tsiviilpersonali liiget, kellest enamik liikus Paldiskist Tapale.

Kaitsevägi alustas suurkolimisega Miinisadam T Tallinnas Detsembris ehitatakse ümber kasarmuks mereväebaasi ajalooline miinilao hoone.

Sinna kolib Vahipataljon, mille ülesandeks jääb vaid ajateenijatest sõjaväepolitsei üksuste tootmine ja presidendilossi vahtkond.

Augustis alanud kaitseväe ümberorganiseerumine on viimase viie aasta suurim ning mitu üksust kolib lähiajal uude asukohta. Kaitseväe nimistust kaovad Vahipataljoni ja Logistikapataljoni sõjaväelinnakud Tallinnas ja Lahingukool Meegomäel. Töökohta vahetab üle 300 tegevväelase ja ametniku. Reform ei jäta puudutamata ka ajateenijaid, sest teenistuskohad koonduvad Tallinnast suuresti ümber Jõhvi, Tapale ja Ämarisse, kus luuakse juurde 1400 kasarmukohta.

V Vahip ataljon l Tallinnas Kaitsevägi loobub Rahumäe teel asuvast kinnistust Riigi Kinnisvara ASi kasuks pärast seda, kui lähiaastatel kinnitatakse MIIN N IS ISAD ADAM DAM M ala detailplaneering.

JÕHV JÕH JÕHVI

TAPA

ÄMARI

EAMETSA

VÕRU

Pärnu Eametsa linnak 2015. aasta sügisel paigutatakse Eametsa linnakusse Toetuse väejuhatuse staap ja suur osa kaitseväe ladusid.

oliver kund reporter

A

ugustis alanud ümberorganiseerumine annab kaitseväele uue näo: amortiseerunud sõjaväelinnakud Tallinnas jäetakse maha ning põhiosa tulejõust koondub Tapale, Jõhvi ja Paldiskisse.

Kolm tühjaks jäävat kompleksi, neli valmivat kasarmut, 1440 uut kasarmukohta ja üle 300 teenistuspaika vahetava

kaitseväelase või töötaja – see on lühikokkuvõte muutustest, mida kaitseväe reform ehk kahe jalaväebrigaadi loomine lähikuudel kaasa toob.

Harjumuspärastesse teenistuskohtadesse Vahipataljonis ja Logistikapataljonis pole ajateenijatel peagi enam asja. Aasta lõpuks kolivad logistikud Ämari lennubaasi linnakusse. Vahipataljon jääb aga jalaväekompanii võrra väiksemaks, sest viimane kolib Jõhvi. Alles jäänud Vahipataljoni üksused kolivad mereväebaasi Koplis ja hakkavad ette valmistama vaid sõjaväepolitsei üksusi. Lahingukool Meegomäel liitub Kuperjanovi sõjaväelinnakuga Võrus.

Kaitseväe juhataja asetäitja

kolonel Artur Tiganiku sõnul on praegune reform suurim pärast 2009. aastat, mil Eestis moodustati neli kaitseringkonda.

«Toona oli see pirukas, mis me ette võtsime, lihtsalt liiga suur: eri tasemeid oli liiga palju ja raha ei olnud. Isegi Soome nõunikud ütlesid selle kohta tol ajal, et «mis te teete, neli on teile liiga palju»,» meenutas ta. «2013. aastal jõudsimegi selleni, et on sisuliselt kaks ringkonda ehk brigaadi.»

Kogu kolimise tuum on sõjaline aspekt: Eesti saab kaks mehitatud jalaväebrigaadi, Kirde- ja Kagu-Eestis, ning tugevad tagalajõud läänes. See läheb hästi kokku NATO kaitseplaanidega, sest brigaadisuuru-

Viru pa V ataljoni linnak Jõhvis Detsembris kolib Jõhvi linnaku uude kasarmuhoonesse üks Vahipataljoni jalaväekompanii.

Järgmise paari aasta jooksul ehitatakse Jõhvi lisaks tehnikapark, lasketiir ja varustuse hoidla.

Ämari lennub n aas Seni Tallinnas Marja tänaval asunud Toetuse väejuhatuse logistikapataljon ja logistikakool kolivad Ämari lennubaasi aasta lõpuks, mil seal valmivad vajalikud kaks kasarmut.

Tallinna Marja tänava kinnistu jääb tühjaks ja antakse Riigi Kinnisvara ASile.

Tapa sõjaväelinnak Kujundati alates augustist 1. jalaväebrigaadi keskuseks.

Paldiskist kolisid Tapale brigaadi staap, staabikompanii ja luurekompanii.

Paldiskisse jäänud Scoutspataljoni ja Kalevi pataljoni ümberasumine on veel otsustamata.

Tapa kasarmukohtade arvu suurendati 240 võrra, 960ni.

Samuti on seal valminud ajutised elamud NATO liitlaste majutamiseks.

Kuperjanovi sõjaväe K v linnak Võrus Augustis kolib linnakus valminud uude hoonesse Lahingukool. Senine Meegomäe kinnistu Võru külje all jäetakse maha ja antakse aasta lõpuks Riigi Kinnisvara AS-ile.

sed üksused sobivad paremini liitlastega koos töötama. Eelpositsioneerimisladude LääneEestisse viimine on turvalisem kui nende hoidmine Võrus.

Sisuliselt tähendab reform seda, et kriisi või sõja puhkedes peab Eestil olema kaks 6000–8000-mehelist brigaadi.

Need on kiirreageerimisüksu-

Kolimiste käigus paisuvad tunduvalt võimsamaks Tapa, Jõhvi ja Ämari sõjaväelinnak.

sed, mis peavad olema võimelised mõne päevaga omal käel mobiliseerima, varustama ja lahingusse saatma 21 000 meest.

Sealjuures saab Tapa, Jõhvi ja Paldiski väeosadel põhinevast 1. jalaväebrigaadist kogu Eesti piires liikuv mehhaniseeritud kiirreageerimisüksus, millele ostetakse jalaväe lahingumasinad CV9035 ja liikursuurtükid.

Võrus asuv 2. jalaväebrigaad tuleb samuti liikuva iseloomuga. Kava kohaselt varustatakse see soomustransportööride ja 1. jalaväebrigaadist üle jäävate haubitsatega.

«Esimesed sammud on tehtud. Kui keegi räägib, et laseme reformiga midagi põhja, siis

on see absurdne jutt. Kontrollime süsteemi tõhusust järgmisel aastal suurõppusel «Siil». Siis näeme, mis on kitsaskohad,» ütles Tiganik.

Tema sõnul on praegu peamine eesmärk muuta üksuste lahinguvalmidusse viimine kiiremaks, sest Ukraina kogemused näitavad, et tänapäevane kriis palju ettevalmistusaega ei anna. Uue süsteemi eelis on see, et brigaadid on iseseisvad ning võimelised riiki kaitsma ka siis, kui juhtimisahelast mõni lüli ära kukub. Selleks on brigaadi rahuaja struktuur sõjaaja omaga võimalikult sarnane.

Reformi teine põhijoon ongi väeosade kokkukoondamine, et neid oleks odavam ülal pidada.

POSTIMEES, 25. AUGUST 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Lähiaja a relvaostud

Erilised elamused!

SEBE Tellimusreis

Tankitõrjeraketisüsteemid T Jave a lin Läbirääkimised umbes 80 relva soetamiseks Ameerika Ühendriikidelt käivad.

Tehing läheb eeldatavasti maksma alla 50 miljoni euro ja esimesed relvad peaks Eestisse jõudma 2015. aasta lõpus. Javelinidega varustatakse nii kaitseväe kui ka Kaitseliidu üksused.

Jalavä a e lahingumasinad CV9035 Jõuavad Hollandist 1. jalaväebrigaadi käsutusse aastatel 2016-2018.

Väljaõppega alustatakse juba 2015. aasta sügisel koostöös Soome maaväega.

MBER SEPTE

2016 MBER SEPTE

11 lahingumasinat + 1 erimasin

2017

16 lahingumasinat + 3 erimasinat

2018

17 lahingumasinat + 2 erimasinat

Iseliikuva u d suurtüki u d Kaitseministeerium on saanud tootjatelt pakkumised. Neis märgitud relvade lahinguvõimet analüüsib kaitsevägi, misjärel tehakse otsus, millised suurtükid hankida.

Kolimiste käigus paisuvad tunduvalt võimsamaks Tapa, Jõhvi ja Ämari sõjaväelinnak. Neisse rajatud uued kasarmud valmivad aasta lõpuks. Ühes sellega lõpeb ajastu, mil suur osa kaitse-eelarvest kulus elutingimuste parandamiseks, sest tulevikus läheb raha vaid relvastuseks või väljaõppeks vajalikku taristusse.

«Meil on plaan viia kogu soomusmanöövervõimekus tulevikus Tapale. Seal on hästi mugav reageerida, seal on raudteeühendus ja teed, harjutusalad on lähedal,» kirjeldas Tiganik.

Ka oktoobris jalaväe lahingumasinate ja tankidega Eestisse saabuvad Ameerika Ühendriikide sõdurid hakkavad

Scoutspataljonile Tapal väljaõpet tegema. Kui ostetavad jalaväe lahingumasinad järgmistel aastatel Eestisse jõuavad, tuleb Tapa linnakut veelgi laiendada, et ehitada lähiharjutusala, kus saab korraldada laskmisi.

Kolmas reformi lüli on koostöö tihendamine Kaitseliiduga. Kaitseringkondade kaotamisel sai laiapõhjaline riigikaitse Kaitseliidu ülesandeks ning Tiganiku sõnul ongi nende koostöö omavalitsuste ja politseiga juba praegu parem, kui oli kaitseväel.

Kehvemas seisus on aga territoriaalkaitse, sest selleks vajalikud viis pataljoni on Kaitseliidul seni poolikult mehitatud.

Olukorra parandamiseks saadab kaitsevägi Kaitseliitu tööle aastas viis ohvitseri, pärast suurõppust «Siil» peaks nende arv aga oluliselt kasvama.

Rotatsioon Kaitseliidus peaks muutuma osaks kaitseväe ohvitseri karjäärimudelist.

Mis saab kolimise järel tühjaks jäävatest väeosadest, on alles otsustamisel. Riigi Kinnisvara ASist öeldi, et nii Vahipataljoni kui ka Logistikakeskuse puhul kehtestatakse detailplaneering ning muudetakse ära ala sihtotstarve riigikaitsemaana. Osa Vahipataljoni krundist jääb tulevikus teabeametile, ülejäänu on plaanis jagada lasteaiaks, pargialaks ja elamute ehitamiseks.

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal!

Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 25. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KINNISVARA. Arendajad kujundavad Tallinna Vanasadamas Admiraliteedi basseini kõrval laiuvast tühermaast mõne aastaga esindusliku linnasüdame.

Vanasadama arendus

Põhja pst

Kai

Ca p i nar Kuu

Admiraliteedi bassein

ill

tsi Loo

va Lae

Jõe

M ital

st re p Me tee äe

nam Ran

Vanasadam ehitatakse büroopindasid täis

Hillar Teder

andres reimer

majandusajakirjanik

E

esti juhtivad kinnisvaraarendajad kavatsevad investeerida Tallinna kõige hinnatumaks peetavatesse kruntidesse lähiaastatel ühtekokku ligi 200 miljonit eurot, et rajada 200 000 ruutmeetrit elu- ja äripindasid.

OÜ Capital Mill alustas korterite müüki Admiraliteedi basseini ja vanalinna vahelisele tühermaale kerkivas 25 000 ruutmeetrises hoonekompleksis. Tegemist on kuni kuuekordsete majadega, kus esimestel korrustel asuvad 4000 ruutmeetril kohvikud, teenindusasutused ja bürood, üleval aga kokku 120 korterit.

«Täna peame läbirääkimisi ehituslepingu sõlmimiseks ja septembris-oktoobris tahame kopa maasse lüüa,» ütles Capital Milli partner Tanel Samuel. «Ehitame hoonekompleksi ühekorraga 2016. aasta sügiseks valmis.»

Luksuslike korterite ostjatena ligi 25 miljonit eurot maksvas hoonekompleksis näeb Samuel inimesi, kes on äärelinna eramus lapsed suureks kasvatanud ja tahavad nüüd kesklinna melus elu nautida. Üks majadest seevastu ehitatakse lastega peredele, kelle jaoks rajatakse sisehoovi mänguväljakud.

Capital Mill on ärikinnisvara arendaja, kes äsja avas Vanasadamas Laeva tänaval Navigatori ärimaja. Ettevõte kaasab oma arenduste elluviimiseks väliskapitali samuti Venemaalt.

Samal ajal viimistleb rahvusvaheline arhitektuuri- ja inseneribüroo teist Admiraliteedi basseini äärset projekti. «2015. aastal tahaks ehitama hakata,» ütles ligi 31 000-ruutmeetrise kinnistute kogumi omanikfirma DeltaMax Group juht, vandeadvokaat Raul Talts. Tegemist on kruntidega, mis tegelikult kuuluvad rahvusvahelise kaliibriga ärikinnisvara ettevõtjale Hillar Tedrele.

«Oleme terve selle aasta tegelenud Admiraliteedi projekti lubadega ning seetõttu pole täpsed kuupäevad veel paigas. Tahame enne ehitamise algust ehitise maa-aluse osa ja sisse-välja sõidud paika panna, mis on veninud seoses naaberkruntide omanike muutumisega,» rääkis Teder.

«Kui võtsime projekti Skanskalt üle, siis muutus meie käsitlus. Skanska idee oli odavalt ja kiiresti ehitada ning seejärel kallilt maha müüa. Meie kavatseme valmis ehitada ja välja rentida.»

Tedre juhitava arenduse mahuks kujuneb üle 150 000 ruutmeetri ning investeeringu suuruseks 120–150 miljonit eurot. Ehitatakse peamiselt A-klassi bürood, kuid tõenäoliselt valmib ka hulk luksuslikke üürikortereid.

«Tootluse mõttes ei ole see

Capital Mill kavatseb ehitada Rotermanni kvartali ja Admiraliteedi basseini vahele neljast hoonest koosneva kompleksi, mille esimesel korrusel on kohvikud, teenindusasutused ja büeskiis: promenaadimaja.ee rood, üleval aga korterid.

projekt mulle esmatähtis, sest mujal saan teenida paremini. Minu arenduste maht algab tavaliselt 100 000 ruutmeetrist, mis langeb kokku Admiraliteedi projektiga,» selgitas Teder.

«Rahastamisskeemiga tegeleme praegu, asutame selleks otstarbeks investeerimisfirma. Kaasame tõenäoliselt Eesti ja Soome investoreid alates viie miljoni euro suurusest osalusest. Lahenduseks võib kujuneda, et osaleb paar tuumikinvestorit, kes panevad kokku 50 protsenti, ning ülejäänud osa kaetakse väikeinvestoritega. Oleme valmis, et kaasame raha börsi kaudu.»

Soovist alustada lähiajal Rotermanni keskuse teise etapi arendusega teatas ka Urma Sõõrumaa. «Sinna ümbrusesse, kus asub Rotermanni keskuse korsten, ehitame 20 000 ruutmeetrit elu- ja äripindu,» teatas Sõõrumaa. «Üldine kontseptsioon on samasugune nagu Rotermanni keskuse esimeses järgus, kus korterid müüme, äripinnad aga anname rendile.» Rotermanni keskuse teise etapi arendus võib maksta kuni 30 miljonit eurot.

Samal ajal, kui Capital Milli arendatav Promenaadi majade projekt kopeerib Rotermanni keskuse arhitekti Ott Kadariku hinnangul Sõõrumaa tellimusel tema loodud keskkonda, võib Tedre arendatav ärilinnak kujuneda suletumaks, sest ärimehe varasemal hinnangul sobib see Eesti kliimasse paremini.

KOMMENTAAR

viljar arakas Eften Capitali juht

Pean märkimisväärseks, et 23 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist me lõpuks avame Tallinna Admiraliteedi basseini juures merele. Samuti nagu Helsingis või Oslos, nii kuulub ka Tallinnas jahisadam linna kõige kallimate kinnisvara asukohtade hulka.

Tõenäoliselt ehitatakse see piirkond täis etappide kaupa, sest kogu sealset mahtu oleks väga raske korraga turule tuua. Kui ka ehitamise loogikat silmas pidades rajatakse näiteks kõikide hoonete vundamendid ühe korraga, siis majad kerkivad mitme aasta jooksul.

Tallinna büroopindade turg on väga õhuke ja siin hinnad praegu ei tõuse ega lange. Samal ajal Admiraliteedi piirkonnaga valmib ka Olav Miili 20 000-ruutmeetrine tornmaja. Kõikide nende pindade täitmine võtab kaua aega, ning üürnikeks tasub loota esmalt ettevõtteid, kes on B-klassi äripinnast välja kasvanud ning soovivad nüüd paremat kvaliteeti ja prestiižsemat asukohta.

Hillar Tedrele kuuluvatele Admiraliteedi basseini kruntidele kavandab hooneid rahvusvaheline arhitektuurieskiisid: chapman taylor ja inseneribüroo Chapman Taylor.

POSTIMEES, 25. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

PARAAD SÕJA AJAL. 23. korda iseseisvuspäeva tähistanud Ukraina president tunnistas, et riigi lähituleviku kohal püsivad sõjapilved.

Ukraina väed läksid paraadilt sõtta evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

E

ile Kiievis iseseisvuspäeva paraadil marssinud 1500 Ukraina sõduri seas oli nii Luganski ja Donetski lahingutest naasnuid kui ka neid, kellel tee itta kohe ees seisab. Publiku esireas olid vene üksustega võideldes viga saanud sõdurid – mõned neist sidemeis ja ratastoolides.

Tuhandetest paraadi vaatajatest kandsid paljud rahvariideid või nende elemente ja sinikollaseid lippe. Wall Street Journali kirjelduste järgi ronisid mõned kohaletulnud koguni tänavavalgustuspostide ja avalike käimlate otsa, et paremat vaadet näha. Sama kirjelduse järgi olid publiku reaktsioonid sõjaväetehnika möödumisele erinevad. Näiteks Grad raketiheitja pani mõned juubeldama. «Sa tuled siia ja tead, et sa võidad,» ütles lehele 53-aastane Sergei Masõna. «Sa näed, et sul on, millega võidelda.»

Koos pojaga Luganskist lahingute eest Kiievisse pagenud 56-aastane Ljudmila sõnas aga, et ei suuda sõjatehnikale plaksutada, kuigi loodab, et Ukrainal õnnestub venemeelsed alistada ja rahu tuua.

Samal ajal näidati 20 Ukraina mereväe alust Odessa sadamas. Varasematel aastatel on mereväetseremooniad toimunud Sevastopolis, kuid Krimmi anneksioon sundis neid kolima.

Kiievis paraadi vastu võtnud president Petro Porošenko tunnistas oma kõnes, et kui seda ka ametlikult kuulutatud

Kodanik, kes kasutas eile Donetskis võimalust trampida Ukfoto: ap/scanpix raina lipul.

Donetskis mõnitati Ukraina sõjavange

Paljud Kiievis iseseisvuspäeva tähistama tulnud kandsid rahvariideid, mõnel jagus neid kassilegi.

pole, on Ukraina sõjas. Ta lubas, et Ukraina suurendab aastaks 2017 oma kaitsekulutusi kolme miljardi USA dollari võrra. «On selge, et lähitulevikus jääb Ukraina kahjuks püsivalt sõjaohu alla,» tõdes ta. «Peame olema alati valmis oma iseseisvust kaitsma.»

«Sammud rahu poole ei saa olla juhuslikud ega ühepoolsed,» jätkas Porošenko. «Neid ei saa astuda Ukraina suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ega iseseisvuse arvel.»

Päev enne käis Kiievis Saksa kantsler Angela Merkel. Na-

«Sa tuled siia ja tead, et sa võidad,» ütles lehele 53-aastane Sergei Masõna. «Sa näed, et sul on, millega võidelda.»

Britid otsivad USA ajakirjaniku tapjat Briti luureteenistused MI5 ja MI6 on tuvastanud Ameerika ajakirjaniku James Foley tapja isiku, kirjutas ajaleht Sunday Times viitega anonüümsele kõrgele valitsusallikale.

Suurbritannia suursaadik Ameerika Ühendriikides Peter Westmacott väljendus eile CNNile intervjuud andes aga mõõdukamalt, öeldes, et Foley mõrvari tuvastamisele ollakse väga lähedal. «Ma ei saa rohkem öelda, kuid ma tean oma kolleegidelt kodumaal, et oleme sellele lähedal,» lausus ta. «Me panustame sellesse palju ning on peeneid tehnoloogiaid, hääle tuvastamine ja nii edasi, millega saab kontrollida, kes need inimesed on.»

Briti välisminister Philip Hammond nimetas Sunday Timesi veergudel asjaolu, et 2012. aastal Süürias islamistide kätte langenud Foley tappis äratuntavalt inglise aktsendiga inimene, äärmuslikuks reetmiseks.

«On õõvastav mõelda, et sellise kohutava teo kordasaatja võis üles kasvada Suurbritannias,» kirjutas Hammond. «See

on meie riigi, meie väärtuste ja kõige selle, mille eest Briti rahvas seisab, äärmuslik reetmine.»

Hammond hoiatas ka selle eest, et Foley võikalt videokaamera ees tapnud terrorirühmitus Islamiriik üritab muuta Iraaki ja Süüriat baasiks, kust rünnata ka läänt. «Kui neid ei peatata, üritavad nad varem või hiljem rünnata meid Briti pinnal,» märkis ta.

Omal ajal Iraagi sõjas ameeriklaste peamise liitlasena osalenud Suurbritannia on välistanud Iraaki islamistide vastu sõdurite saatmise. Küll aga on London lubanud varustust Islamiriigi vastu võitlevatele kurdidele ning humanitaarabi Iraagile.

Brittidele valmistab suurt muret osa noorte moslemite radikaliseerumine, mille tagajärjel neist osa sõidab välismaale islamistlikes organisatsioonides võitlema. Briti luureteenistuste hinnangul on viimase paari aasta jooksul sellise eesmärgiga Süüriasse ja Iraaki suundunud üle 500 nende kodaniku.

AFP/BBC/PM

gu märkis Raadio Vaba Euroopa analüüsis Daisy Sindelair, on aprillist Ukrainas käinud terve hulk lääne tipp-poliitikuid, nende seas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Kanada peaminister Stephen Harper ja USA asepresident Joe Biden.

Merkelit võib Sindelairi hinnangul pidada neist kaalukaimaks – ta mitte ainult ei juhi Euroopa suurima majandusega riiki ja ei domineeri ELi välispoliitika debatis, vaid informeeritum on ka tema töösuhe Vene presidendi Vladimir Putiniga.

Homme peaks Porošenkol esimest korda pärast Normandia dessandi 70. aastapäeva tähistamist juunis tekkima võimalus Vene kolleegile silma vaadata. Seda Minskis, kuhu peale Ukraina ja Vene liidri-

foto: afp/scanpix

te tulevad ka ELi välispoliitika juht Catherine Ashton, Valgevene president Aleksandr Lukašenka ja Kasahstani liider Nursultan Nazarbajev.

Ametlikult on päevakorras energeetika, humanitaarküsimused ja laiemad poliitilised mured. Et Porošenko ja Putin silmast silma kohtuvad, ei ole kindel, küll aga viitas Vaba Euroopa Porošenko abi Valerõi Tšalõi sõnadele, et diplomaatiline teekaart, mis võimaldab rääkida sõja juurest rahu juurde liikumisest, on vormumas.

Sindelairi hinnangul võivad Putinit sammu tagasi astuma veenda mitu asja: ukrainlaste sõjaline edu, Moskvale osutamine MH17 allatulistamise juures ja Putini sanktsioonide mõju Vene toiduhindadele.

Donetskis võimutsevad vene jõud korraldasid sealsel Lenini väljakul ukrainlaste rahvuspüha mõnitusaktsiooni, mille käigus trambiti sinikollasel lipul ja sunniti marssima ukrainlastest sõjavange – habetunud ja näruse välimusega mehi.

«Nüüd saame näha möödumas inimesi, kes saadeti meid tapma,» kõlas valjuhääldist, kui Ukraina sõdurid longuspäi mööda kõndisid. «Me oleme venelased.»

Tänavaservale kogunenud seltskond karjus neile «Fašistid!» ja «Põlvili!». Mõned kodanikud loopisid asju ja üritasid sõjavange lüüa.

Demonstratiivselt sõitsid vangistatud Ukraina valitsusvägede sõdurite taga tänavapuhastusmasinad.

Lisaks oli tekitatud ekspositsioon Ukraina purustatud sõjatehnikast, mille taustal pildi tegemine oli kohaletulnutele lisaatraktsioon vangide sõimamisele

ja Ukraina lipul trampimisele. Eelreklaamis nimetasid venemeelsed kogu üritust antifašistlikuks meeleavalduseks ja lubasid, et sunnivad sõjavange marssima samamoodi, nagu kunagi sunniti Moskvas sakslasi.

Samal ajal jätkus Donetskis ja selle ümbruses sõda.

Muuhulgas sai eile hommikul kella 6.30 ajal mürsulöögi üks linna haiglaist. Mitukümmend seal ravil viibinud patsienti evakueeriti keldrisse. Üleeile nägi aga linnas viibiv uudisteagentuuri AFP korrespondent kuue mürsulöögist surma saanud inimese, nende seas ühe lapse surnukeha. Mürsud tabasid ka «Euro 2012» tarbeks ehitatud uut Donbass Arena jalgpallistaadioni, mille koduklubi Šahtar Donetski mängud juba mõnda aega sõja eest tagasi Lääne-Ukrainasse koliti.

Reuters/AFP/WSJ/PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 25. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Sotsiaalpoliitika asjatundja Zsolt Bugarszki jutustab, kuidas Ungari töövõimereformist sai õudusunenägu ja miks ta arvab, et Eesti ei peaks samu vigu kordama.

Töövõimereform. Ärge korrake teiste maade vigu!

S

otsiaalpoliitika spetsialistina jälgin huviga Eestis toimuvat arutelu töövõimereformi teemal. Mida rohkem selle kohta kuulen ja loen, seda sügavam on mu déjà vu. Samu fraase, täpselt samasuguseid põhjendusi ja argumente kuulsin mõned head aastad tagasi ka oma kodumaal Ungaris.

Ungari valitsus seadis vastavalt strateegiale «Euroopa 2020» eesmärgiks tõsta kümnendi lõpuks 20–64-aastaste inimeste tööhõive häbiväärselt 54 protsendilt 75-le. Üks selle plaani prioriteete oli tervisekahjustustega inimeste toomine tööturule.

Postsovetlikud maad kasutasid erinevaid strateegiaid, leevendamaks poliitilise süsteemi järsu muutumisega kaasnenud tagasilööke sotsiaalsfääris. Ungari valis omapärase tee, kus valitsus panustas riigi ülesehitamisel küll turujõududele ja liberaalsele majandusmudelile, kuid sotsiaalsfääris püüdis hoida ühiskonda vaos vaikivate kokkulepetega.

Ungari rahvaarv on ligi kümme miljonit. 1990ndate alguses, kui kommunismiblokk kokku kukkus, jäi 1,5 miljonit ungarlast töötuks.

Need olid kaevurid ja vabrikutöölised, valdavalt kehva haridusega inimesed riigi laostunud tööstuspiirkondadest. Uus, liberaalne turumajandus ei suutnud pakkuda neile mingit alternatiivi ja nii sillutati sotsiaalsete pingete maandamiseks suurele osale neist roheline tee riiklikku töövõimetuspensionide süsteemi. Polnud ju kuigi raske leida tervisehädasid, kui inimene oli töötanud 10, 20 või 30 aastat maa all või omaaegses vabrikus liinitöölisena.

Sissetuleku tagamine töövõimetushüvitise näol muutus 90ndate Ungaris lausa omamoodi rahvuslikuks spordiks. Pension polnud küll suur, kuid inimesed suutsid nii komplekteerida endale «ellujäämispaketi», kus pensionile lisandusid sümboolsed sotsiaaltoetused ja aeg-ajalt ka mõni legaalselt või «mustalt» saadud töötasu.

90ndate lõpuks oli riik olukorras, kus kahe miljoni vanaduspensionäri kõrval oli vaikimisi riigi pajukile võetud veel 900 000 inimest, kes said pensioni oma puude või muu «eritingimuse» alusel. Tuleb ka mainida, et puuetega inimestele pakuti üldjuhul töötamisvõimalust suurtes, riigi rahastatavates kaitstud töökombinaatides.

Oli päris selge, et olukord ei saanud niimoodi jätkuda.

Aastal 2010 otsustas Ungari valitsus töövõimetuspensionide süsteemi likvideerida. Põhjendati, et see on mäda, kuna võimaldab (veel hiljutise vaikiva kokkuleppe järgi) toetuse väljapetmist, ei mobiliseeri «tegelikke» puudega inimesi aktiivsusele ja soosib sellega rahva sõltuvust sotsiaalsüsteemist.

Uus plaan nägi ette 200 000 töövõimetuspensionäri staatuse ümberhindamist kahe aasta jooksul, eesmärgiga saata võimalikult paljud neist avatud tööturule tagasi. Valitsus lõi senise pensioni asemele kaks toetust. Esimene oli mõeldud neile, kes tõesti töötada ei suuda ja keda tööturule suunata pole mõeldav – neile hakati maksma puudetoetust, kuid see ei olnud enam pension, vaid n-ö abiraha. Selle suurus jäi varasema pensioniga umbes samaks.

Neile, kes ümberhindamise käigus leiti mingilgi määral töövõimelised olevat, hakati maksma ajutist hüvitist rehabilitatsioonitoetuse nime all. See määrati maksimaalselt kolmeks aastaks ja seda kombineeriti tööalase rehabilitatsiooni meetmetega.

Paberil oli kõik selge, põhjendatud ja ilus.

Ja nüüd ma jutustan, kuidas reformist sai õudusunenägu. Ja miks ma arvan, et Eesti ei peaks samu vigu kordama.

E

siteks inimväärikus. Niinimetatud ümberhindamistest kujunes Ungaris üks julmemaid ja alandavamaid protseduure, mida ma oma erialases töös näinud olen. Tuhanded inimesed, sealhulgas juba aastakümneid töövõimetuspensionil olnud tõsiste puuetega inimesed, said võimudelt kirjaliku korralduse ilmuda uue hindamiskomisjoni ette. Komisjoni ülesanne oli filtreerida puuetega inimeste seast välja toetuse «väljapetjad» ja need, kes puudest hoolimata suudaksid teha mingitki tööd, kuid seda millegipärast ei tee.

Hindamisprotseduur oli inimeste jaoks tülgastav. Spetsialistid, kes seni olid kuulunud puuetega inimeste abistajate hulka, võtsid nüüd üle jälitusorganite töömaneeri. Komisjoni kuuluvad arstid esitasid hinnatavatele küsimusi, nagu oleksid nood politseijaoskonnas uurimise all. Eestkostjaid sageli hindamisruumi ei lubatudki. Internetti tekkisid lood, kus hindamisel käinud inimesed kaebasid, et nende endi arvamust ei küsitud ega arvestatud. Budapestis näiteks kasutas komisjon masinat, mis andis

hinnangu inimese füüsilisele võimekusele töötada, mille alusel fikseeritigi tema töövõime.

Teiseks reformi kandvaks talaks hindamise kõrval oli töötukassa osakondade jõustamine, et nad suudaksid pakkuda terviseprobleemidega inimestele abi ja tuge avatud tööturule sisenemisel. Töötukassasse võeti tööle hulgaliselt uusi inimesi, euroraha eest ehitati uusi kontoreid, mis särasid nagu pühademunad ja olid täidetud tuttuue büroomööbli ning moodsaimate arvutitega.

R

eformi läbi viiv valitsus näis arvavat, et puuetega inimeste tööturule toomine tähendabki üksnes võimsat administreerimist. Et kui nimetada pensionid ümber toetusteks, tõsta riigieelarves raha ühest taskust teise, luua juurde hulk mugavaid ja hästi tasustatud keskklassi töökohti «abistajatele» ning võtta kasutusele piisavalt karm hindamissüsteem, õnnestubki «ohtlikku nakkust põdev» puuetega inimeste sotsiaalkaitsesüsteem desinfitseerida ja kõik, kel mingigi jääkvõimekus, tööle saata.

Mida aga ei märgatud, oli see, et reformil puudus sisu.

Mind haarab alati õud, kui näen, olgu Ungaris või Eestis, üha uusi purskkaeve, mida omavalitsusjuhid püstitavad järjekordsete valimiste eel Euroopa Liidu toetusraha eest oma linnade peaväljakutele, selle asemel et tugevdada kohalikke kogukondi avalike teenustega, luues kõigile kättesaadavaid võimalusi elukestvaks õppeks ja kaasatuseks.

Mis siis Ungaris töövõimereformist sai? Alandati inimesi ja paisutati süsteemi. Aga reformiga seatud eesmärke pole siiani saavutatud.

Pelgalt siltide vahetamine või uute büroode avamine, kus linnainimestest nõustajad sihtgrupi hulgast saabuvaid kliente ootavad, ei aita eriti millegagi ammu ühiskonna poolt mahajäetud, puuetega inimeste peresid, kes võitlevad ellujäämise eest kusagil maapiirkonnas, kus ligimestki näeb haruharva.

R

Hubert Kahn «Töövõimereformi küsimärgid», PM 06.05

eformimist tuleb alustada eelduste loomisest. Transport ja tugiteenused puuetega inimestele, paindlikud ja loova lähenemisega sotsiaalsed ettevõtted, mobiilsed töönõustamist pakkuvad tugimeeskonnad, ettevõtted, kes pakuvad mitmesuguseid toetatud töö vorme – need on nüüdisaegse, tööhõivet soosiva rehabilitatsiooni märksõnad. Ungaris tehtud uuringute põhjal annavad need 30–50 korda paremaid tulemusi kui traditsioonilised kaitstud töökombinaadid. Päris kindlasti pole aga nende teenusteta mõeldav, et puuetega inimesed leiaksid tee avatud tööturule, olgu või riigi kehtestatud repressioonide hirmus.

Nüüd aga ilmselt küsite, mis siis Ungaris töövõimereformist sai.

Kõikidest pingutustest hoolimata leiti väga vähe pettureid – selgus, et enamik puudega inimesi oli nii tervise kui ka toimetuleku poolest väga kehvas seisus. Kuna reform ei suutnud efektiivseid teenuseid luua, ei tulnud ka oodatud muutust, endiselt puudub kahjustatud tervisega inimestel ligipääs tööturule. Niisiis alandati inimesi ja paisutati süsteemi. Aga reformiga seatud eesmärke pole siiani saavutatud.

Margus Tsahkna «Puude taga ongi inimene», PM 07.06.2013

Zsolt Bugarszki (PhD) on rahvusvahelise sotsiaalse rehabilitatsiooni ühingu CARe Europe direktor, Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor

Kõikidest pingutustest hoolimata leiti väga vähe pettureid – selgus, et enamik puudega inimesi oli nii tervise kui ka toimetuleku poolest väga kehvas seisus.

Puuetega inimeste ühiskonda kaasamine ja töökäitumine on tihedalt seotud. Võimalus inimväärseks ja iseseisvaks eluks, mida toetavad kogukonnas osutatavad (sh erihoolekande) teenused, juriidiline tugi, õppimisvõimalused ja efektiivne rehabilitatsioon – need on alustalad, millelt seda sihtgruppi on üldse võimalik hakata «ellu» tagasi tooma.

Ungaris oli enamik ülal loetletud teenustest pandud seadusega kohalike omavalitsuste õlgadele, kuid sellest hoolimata «ei soovinud» enamik omavalitsusi neid osutada (olen aru saanud, et umbes samasugune on olukord ka Eestis). Omavalitsustel oli lihtsam jätta inimesed abita ja suunata nad lõpuks riiklikesse hooldusasutustesse, kui et luua kohaliku rahaga inimesi kogukonnaellu kaasavaid teenuseid ja tugisüsteeme.

SAMAL TEEMAL Maris Lauri «Milleks meile töövõimereform?», PM 11.06 Tiina Kangro «Riik nagu luik, haug ja vähk», PM 29.05

POSTIMEES, 25. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Valitsuse kapitulatsioon enne tippkohtumist?

Praegu ei oota NATO meilt, et oleksime kuulekas noorliige, kes võtab vastu Brüsseli tarkuse

K

ummalisel kombel on Eesti julgeolekus toimunud murrangulised sündmused kümneaastaste vahedega. 1994. aastal saavutasime strateegilise võidu, saades lahti Vene vägedest. Nimelt see sündmus muutis võimalikuks tegeliku väljamurdmise Vene mõjusfäärist.

Kümme aastat visa tööd, ja 2004. aastal saime tänu ajaloolisele õnnele, nõrgale Venemaale ja George Bushile NATOsse. Sellega sai Eesti lepingulise liitlassuhte läänega ning NATO artikli 5 julgeolekugarantii. Sellest saati on Eesti pingutanud, et sisustada see garantii iseseisva kaitsevõimega ja muuta sissetungi puhul NATO abi saabumine reaalseks.

Praegu on Eestil võimalus astuda kolmas kriitilise tähtsusega samm julgeoleku kindlustamiseks. NATO ja lääneriigid on Ukraina kriisi tõukel mõistnud, et Venemaa agressiivsus võib Eestile ja tema naabritele olla reaalne oht. Eestil on nüüd võimaluse aken, mille kasutamata jätmine ei tohiks tulla kõne allagi. Eesti võib NATO abi korras hüppeliselt tõsta siinse heidutuse taset, täiustada siia paigutatud relvastust ning luua olukorra, kus meie ründamise hind oleks isegi Venemaale liiga kõrge. Otsused, mil määral ja kui kiiresti Eesti kaitstust kasvatatakse, langetavad NATO riigid septembri alguses tippkohtumisel Walesis. See kohtumine on Eestile potentsiaalselt sama oluline, kui oli Vene vägede lahkumine ja NATOsse saamine.

Peaministri kaitsenõunik Kadri Peeters esitas 21. augusti intervjuus Eesti Päevalehele seisukohti, mida

NATO tippkohtumine septembris on Eestile potentsiaalselt sama oluline, kui oli Vene vägede lahkumine ja NATOsse saamine. Kas valitsuse seisukoht on tõesti, et me ise ei tahagi liitlastelt eriti midagi, nagu võib aru saada peaministri kaitsenõuniku sõnadest, küsib Eerik-Niiles Kross (IRL).

ilmselt tuleb lugeda valitsuse positsiooniks enne tippkohtumist. Tippkohtumist, mille edu või ebaedu võib olla meile fataalse tähtsusega.

Sel taustal on kummastav avastada, et mitme NATO suurriigi mure meie julgeoleku pärast tundub olevat suurem kui Stenbocki majas. Näiteks tippkohtumise võõrustaja Briti peaminister David Cameron kirjutas äsja NATO riigipeadele kirja, kus tõi esile Suurbritannia seisukohad. Esimeses järjekorras rõhutas ta nimelt Vene-ohule tõhusa heidutuse loomist NATO idapiiril: «Me peame kokku leppima pikaajalistes meetmetes, et tugevdada oma võimekust igale ohule kiiresti reageerida, et kindlustada neid liitlasi, kes kardavad omaenda riikide julgeoleku pärast, ja heidutada igasugust Vene agressiooni.»

C

ameron esitas kirjas ka NATOs kavandatava Vene-ohu tõrjumise kava neli põhikomponenti: «Peame kokku leppima konkreetsetes tegevustes, sealhulgas uues õppuste kavas, mis on kohandatud uuele julgeolekuolukorrale, vajaliku infrastruktuuri loomises, varustuse ja relvastuse eelpositsioneerimises ning tugevdatud NATO reageerimisjõududes.

See peaks olema osa meie laiemast tegevuskavast, mis võimaldab meil kiiremini reageerida ükskõik millisele ohule ükskõik millise liikmesriigi vastu, kaasa arvatud siis, kui meil on lühike hoiatusaeg.»

Ajakirjanik küsib otsesõnu, et

NATO küsib meilt täna täitsa otse, mida meil vaja on. Eesti ülesanne on kasutada ajaloo pakutud uus kümne aasta võimalus täielikult ära.

mida me siis tahame. Kaitsenõunik vastab, et «oleme tahtnud, et NATO kohalolek siin regioonis suureneks», ja kirjeldab siis, mida kõike on juba saadud. Jääb peaaegu mulje, et oleme juba saanud kõik, mis vaja. Siis lisab, et «NATOs käivad veel arutelud pikaajaliste meetmete üle». Edasi tuleb aga intervjuust välja, et Eesti ei vajagi eelpositsioneeritud relvastust ja varustust, sest «Norra kontekst pole üks ühele Eestile ülekantav» ja «meil pole ka nii palju ruumi kui Norras». Ämeizing, ütleks selle peale üks mu väliseestlasest sõber.

Tõepoolest, Eesti-Vene maismaapiir on 294 kilomeetrit ja Norra-Vene oma on 100 kilomeetrit lühem. Norra kaitse-eelarve 20 korda suurem kui Eesti kaitse-eelarve. Territooriumi suurus, ka merepiiri pikkus ei ole oluline. Kui küsida, kas eelpositsioneeritud relvastust on rohkem vaja Eestil kui Norral, siis kas tõesti arvab Eesti valitsus, et Norral? Kas tõesti on Eesti seisukoht varustuse eelpositsioneerimise suhtes, et «see pole midagi, mida me ise tahaksime».

Seda olukorras, kus meil puudub korralik õhutõrje, soomusvõimekus, moodne suurtükivägi, rannakaitse ja veel tohutul hulgal varustust, mida isegi Ida-Ukraina bandiitidele praegu Venemaalt kasutada antakse.

Peaministri nõuniku intervjuust ilmneb, et Eesti on taas võtnud seisukoha, et võtab seisukoha siis, kui Brüssel on ära otsustanud, mis õige seisukoht on. «NATOs käivad veel arutelud» ei ole vastus küsimusele «Mida me tahame?».

Nõunik möönab, et Eesti soovib NATO suuremat kohalolekut ja «nähtavust» Eestis. See on tore,

sest veel aasta alguses pidas valitsus sedagi ebavajalikuks. Aga kui palju suuremat, las ütleb Brüssel.

Seda, kas meil on vaja uut infrastruktuuri, «ütleb SACEUR» (s.o NATO Euroopa vägede ülemjuhataja), milliseid meetmeid NATO rakendab, tuleb lugeda Rasmusseni kõnest, ja Merkelist tuleb aru saada, sest «me ei taha käituda nagu Venemaa» (ehk 1997. aasta lepingut «rikkuda»), ja NATO «märkimisväärsetel lahingüksustel» poleks mingit «praktilist väärtust».

P

raegu ei oota NATO meilt, et me oleksime kuulekas noorliige, kes võtab vastu Brüsseli tarkuse. Seesama SACEUR, kindral Breedlove, avaldab murelikke arvamusi Vene-ohu tõsiduse kohta ja kutsub NATO idapoolseid partnereid üles selleks tõsiselt valmistuma. «Kuidas me täna õpetame, korraldame ja varustame liitlasriikide sõjavägesid ja politseijõude, et (Vene-ohuga) toime tulla?» küsib ta äsjases intervjuus ajalehele Die Welt ja kutsub meid üles asja tõsiselt võtma. NATO küsib meilt täna täitsa otse, mida meil vaja on. Eesti ülesanne on kasutada ajaloo pakutud uus kümne aasta võimalus täielikult ära.

Võimalik, et valitsusel on tekkinud kartus, et Eesti ei saavuta Walesis erilist edu, ja kaitsenõunik pandi tanki, et avalikkuse ootusi jahutada. Võimalik, et tegemist on mingi läbirääkimiskavalusega, näiteks Lääne-Euroopa kõhklejate rahustamisega. Ent kui see on tõesti Eesti seisukoht, siis oleks võinud jätta vähemalt enne Walesi tippkohtumist selle enda teada ja vast oleksid Cameron ja Breedlove meie huve kaitsnud.

Suudlus baaris – Eesti uus kindaheiterekord

M

äletate Savisaarte abielumuinasjutu lõppu? Paar oli juba tükk aega sissepoole keeratud silmadega tuianud, kui Kroonika kirjutas, kuidas Viljat nähti Suure-Jaani baaris suudlemas kellegi noorukese Priit Toobaliga. Europarlamendi valimisteni jäi viis kuud. Savisaarte ametliku lahutuseni kümme.

Presidendi ametiaeg kestab veel kaks aastat. Võime vaid oletada, miks see nüüd siis niimoodi läks.

Oli süüdlane alkohol, mis aktiveeris teadmise, et kaks aastat inimese elust on ikkagi väga pikk aeg?

Tean seda, olles ise piinelnud õnnetus suhtes. Tagantjärele kahetsen igat selles vaeveldud sekundit.

Sulev Vedler rääkis Vikerraadio «Rahva teenrites», kuidas president Ilvesel olla kombeks ihukaitsjaid maha raputades aeg-ajalt kuhugi kaduda. Keegi ei tea, kuhu. Samal ajal viitavad mitmed hiljutised avalikud koosesinemised rängemate tormide vaibumisele. Ilmselt said muretut pensionipõlve käsitlevad kokkulepped ühel hetkel sõlmitud ning mõlemat poolt rahuldav fassaadimiraaž loodud. Et dekoratsioonid nüüd nii suure kolinaga kokku kukkusid, viitab kas kellegi erilisele ebaprofessionaalsusele, hooletusele või lihtsalt arrogantsusele.

Inimvõimetel on piir ja loomulikult ei saa eeldada, et Toomas Sildam jõuaks ööpäev ringi kahel inimesel korraga vahukustutiga kannul käia. Ning kui ihukaitsja juhtub hetkeks minema WCsse, jättes

Vahur Kersna, ajakirjanik

konfiskeerimata tundliku videomaterjali – siis «prahvatab vimm, mis kogunes salaja». Või mis salaja.

Polnud see ju teab mis uudis ühelegi Eesti meediadžunglis lahtiste silmadega ringi jalutavale kodanikule. Hoolimata sellest, et ajakirjandus on presidendipaari suhte teemal väljendanud seni end väljapeetult, et mitte öelda chihuahua’liku jõulisusega. Kuigi sajad vihjed oleksid juba tükimat aega andnud ainet mõtisklusteks. Mis seal salata, kõik teadsid, aga ootasid kannatlikult, mismoodi ja millal see etendus lõpeb.

Me ei tea ega tahagi teada, mis sai kunagi viimaseks piisaks. Kes alustas või kes on süüdi. Usutavasti loeme sellest 50 aasta parast mõne Kadrioru koka või turvamehe mahlastest memuaaridest. Las ta seni olla, peresisene traagika, mille puhul jääb eriti lapsele mõeldes ainult kaasa tunda.

Naaberõuedesse kiigates näeme, et riigitüüri kõrvalt õnnelikku abielu viljeleda tundub lihast ja luust pooljumalatel olevat enamasti keeruline. Ole sa siis Venemaa president Vladimir, Prantsusmaa president, Soome president või isegi Rootsi kuningas. Mõistetav, pinged on suured, samas ka võimalused ja ahvatlused. Ükskõik kui kõrgetel aujärgedel inimesed kipuvad Issanda ki-

Kui uskuda iidseid tarkusi, siis võibolla oleks tõesti abi Kadrioru lossi ette hiiglasliku peegli paigutamisest?

reeksperimentides enamasti kaotama nii tervet mõistust kui ka kindlat jalgealust. See kõik on inimlik ja tuttav aegade algusest saadik. Kuid riigijuhtidelt ei oota rahvas mitte niipalju inimlikku pehmust kui selget, igapäevast ja tõestatud üliinimlikkust. Aga kui mees (või naine) ei suuda aastate jooksul isegi köögilaua taga selga sirgeks ajada, siis miks peaksin uskuma, et ta samal ajal saab hakkama riigi juhtimisega?

P

ideva, teinekord halastamatu tähelepanu all elamise paineid leevendatakse riigi jõukusest sõltuvate privileegidega. Erinevalt näiteks Läti presidendi abikaasast on meie presidendiproual õigus autole, ihukaitsjale ning erasekretärile. Tõenäoliselt on ta ainus inimene Eestis, kes saab esinduskulude nime all riigikassast abielus olemise eest palka. Ja mida proualt selle eest nõutakse, või oleks õigem öelda, oodatakse? Tegelikult vaid ühte asja. Väärikust. Lennukad kostüümid võivad olla, kuid väärikus peab olema. Mitte ainult kätlemistseremoonial ja pidulikel vastuvõttudel, vaid selle ameti puhul ka kohvikuterrassil kell viis hommikul.

Sõbrannadest suhtekorraldajad võivad meedia täis vahutada hellusevajadusest, alkoholi kurjast mõjust või vajadusest mõista inimlikke nõrkusi, kuid lõpuks jõuame ikka selle ühe sõnani – väärikus.

Meie kultuuris ei peeta abielus olles seesugust käitumist täiskasvanulikuks. Nii esinevad meeleheit-

likult partneri tähelepanu janunevad teismelised. Selles loos helgivad tegelastel aga kõigele lisaks peas veel kuldsed kroonid. Seetõttu saab formaalsest vallatusest tõsine kindaheide rahva moraalitundele ja institutsiooni väärikusele.

Paljude arvates võiks mõnel pärast juhtunut olla üsnagi raske inimestele selge silmaga otsa vaadata. Esipaar on tahes-tahtmata igas oma püksiviigis, sõnas ja teos suurim eeskuju riigis, väljendades ja kehastades ideaali, seda, mida me kõik tahaks olla oma parimas. Võib ju teha nägu, et midagi pole juhtunud. Aga kui lapsed sel sügisel joonistamistunnis kujutavad presidenti sarvilisena, siis kuidas peaksid õpetajad sellesse suhtuma?

Kui otsida lõpuks veel toimunu metafüüsilisi põhjusi, siis mäletan, kuidas 2005. aasta suvel näitasin oma tulevasele abikaasale pargis jalutades kohe-kohe valmiva Kumu nõelteravat, otse Kadrioru lossi peatrepile suunatud nurka. 3000 aasta vanuses hiina loodusfilosoofias feng shui’s kutsutakse selliseid asju «mürginoolteks».

«Lennart Meril vedas, et Kumu varem valmis ei saanud,» ütlesin tookord Liinale. «Ja pane tähele, selle maja peremehi ootavad nüüd ees tõsised ebameeldivused.» Avalikkust vapustanud Kadriorgiani oli jäänud veel viis kuud.

Kui uskuda iidseid tarkusi, siis võibolla oleks tõesti abi Kadrioru lossi ette hiiglasliku peegli paigutamisest?

POSTIMEES, 25. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Kadi Estlandi «Kurbuse koridor» on osa installatsioonist «Alasti ja hirmul» (2014).

fotod: kulla laas, mari-leen kiipli

PINGESTATUD. Vaataja tajude loksutamine oleks kiiduväärt ka asjana iseeneses, ent see näitus on toeks ja aluseks millelegi tähelepanuväärsele.

Veidi kvasar, veidi sfäär arvustus martin luiga kriitik

«FEELING QUEEZY?! / KÕHE TUNNE?!»

Avatud 7. septembrini Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum

M

o o d s a kunsti muuseumi näitus «Feeling queezy?! / Kõhe tunne?!» on mitmeti tähelepanuväärne. See seab eesmärgiks inimeses mingi teatava emotsiooni või seisundi saavutamise – spetsiifilisema ning harvemini esineva kui millegi jubeduse, ilu või armsuse tajumine – ning saabki tõepoolest hakkama. Näitus loob laia valiku vahendite abil säärase kerge pöörituse või tasakaalutuse õhkkonna, mis on niihästi ebakindel kui ka põnev ja lõbustav. Võiks öelda, et ülespanek on seikluslik. See hoiab vaatajas pinget. Vaataja ei suuda ette arvata, mis liiki objektidega ta järgmise nurga taga silmitsi satub.

Inimese tajude loksutamine oleks kiiduväärt ka asjana iseeneses, ent see siin pole juhus, vaid toeks ja aluseks millelegi tähelepanuväärsele. Homoseksuaalist / muuliigilisest seksuaalveidrikust (näituse tutvustustekst eestindab ingliskeelse queer’i «kvääriks» – väga hea, kuivalt vaimukas, ent samas meeldivalt ametlik ja teh-

Ariel Schlesingeri «Mullitaja» teeb välku ja pauku.

niline neologism) on suudetud luua positiivne ja emotsionaalselt mõistetav kuvand.

Hariliku meediakuvandi järgi on seksuaalvähemlane üleseksualiseeritud vingukott – keegi, kes kasutab oma traumeeritud staatust domineerimise atribuudina. Näitus aga jätab temast mulje kui kangelasest, kellestki, kes elab elu äärel, ning teeb seda sellepärast, et tal ei jää midagi muud üle – seda mitte teha oleks veelgi halvem mõte, seda mitte teha võimatu. Kuna näitusel on töid, mida esimese hooga soodiskursusega ei seostakski, muutub

Neeme Külma «Maja» võimaldab olla ühel ajal nii sees kui ka väljas.

mõistetavaks, et inimene, kes kuulub seksuaalvähemusse, ei koosne teps mitte pelgalt seksuaalsusest.

Tutvustustekst ütleb, et näitus on peaasjalikult vaprusest. Nimelt läbi vapruse muutub kväär üldinimlikult mõistetavaks, partikulaarsed kiiksud libisevad tagaplaanile, ühtäkki on seksuaalsus «lihtsalt mingisugune seksuaalsus». Läbi sa-eimõista-kunagi-mu-valu-diskursuse poleks selline asi võimalik.

Kas soovitav isegi?

Peale terviku on näitusel osad. Iga osa erineb millegi poolest tervikust, iga osa oleks min-

gis muus koosluses võimeline millekski hoopis muuks. Võiks isegi öelda, et tervik tõmbab tähelepanu osadelt kõrvale – minu jaoks ei ole see probleem, aga mõne jaoks võiks olla. Alati saaks muidugi ka uuesti minna ja proovida teistmoodi vaadata. Igal juhul pulli saab kõvasti.

Alumisel korrusel on Kadi Estland väga lustliku asja ehitanud! («Alasti ja hirmul», 2014, installatsioon.) See on nagu tudengitöö, selline konstrui-kompositsioon mitmetest asjadest, ainult et hästi palju kvaliteetsem, kui sellised asjad tavaliselt on.

Kavaleht ütleb, et töö käsitleb keskealise naise vaesust.

Tuleb tunnistada, et reageerisin sellele, nagu päriseluski. Ma ei saanud aru, et ta on keskealine… ja ma ei saanud aru, et ta on vaene. Kõik näis olevat üliheas korras ning põhjust võis leida vaid rõõmustamiseks.

Teisel korrusel võib aga näha ülivahvat põrgumasinat (Berliinist pärit Ariel Schlesingeri «Mullitaja», 2006). «Mullitaja» on eriline selle poolest, et see on päriselt tule- ja eluohtlik! Tekitab gaasiplahvatusi. Käima lüüakse täistundidel 15 minutiks, muul ajal võib valvurile närvidele käia. Absoluutse kunstnikuvabaduse rakendamine masinaehituses on ülepea auväärt traditsiooniline kunstivorm, pikka iga sellele.

Teiselt korruselt nimetaksin veel Adam Christenseni homoerootilisi jutukesi seinal – need annavad vaatajale kogemuse avalikus kohas homoerootiliste jutukeste lugemisest. See on näituse ainus selgelt homoerootiline osa.

Kolmandalt korruselt tooksin esile Neeme Külma «Maja». See on sinna juba eelmisest näitusest jäänud majakujuline raudpuur, mis võimaldab vaatajal olla samal ajal nii sees kui ka väljas. Inimestele meeldib see efekt.

Kaasaegse Kunsti Muuseumile peab pöialt pidama. Kaks viimast näitust on nii kõvad olnud, et kui järgmine tuleb vähemalt normaalne, on olnud väga tugev aasta. Vähe on asju, mis omal jõul pidevalt paremaks läheks. Viimasel ajal on hakanud tunduma, et käesolev aastasada kuulutab moodsa kunsti võitu.

14 || SPORT || POSTIMEES, 25. AUGUST 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KORVPALL. Eesti koondis sai Hispaanias peetaval kontrollturniiril tunda olümpiavõitja Argentina taset.

Argentina andis Eestile Tänavusel hooajal meistritiitli võitmine oleks ime. kommenteeris Manchester Unitedi peatreener Louis van Gaal oma juhendatava jalgpalliklubi sooritusi käesoleval hooajal.

KERGEJÕUSTIK

Kanter jäi Birminghami Teemantliigal poodiumilt välja Eile jätkus Birminghamis kergejõustiku Teemantliiga etapp, kus Gerd Kanter saavutas kettaheites tulemusega 64.21 neljanda koha.

Võistluse võitis sakslane Robert Harting, kelle ketas lendas 67.57 meetri kaugusele. Teiseks tuli 64.98ga poolakas Piotr Malachowski ning kolmas oli 64.27ga poolakas Robert Urbanek.

Esimesel katsel lennutas Kanter ketta 59.87 meetri kaugusele. Teisel katsel parandas ta tulemust ja sai kirja 64.21 meetrit. Kolmas ja neljas katse Kanteril ebaõnnestusid ning viienda katsega eestlane tulemust ei parandanud.

70

miljonit

eurot on Manchester Unitedi jalgpalliklubi nõus välja käima Madridi Reali väravaküti Angel Di Maria eest.

JALGRATAS

Kangert ja Jõeäär lõpetasid Vuelta teise etapi peagrupis Eile sõideti Hispaanias Vuelta velotuuril teine 174,4-kilomeetrine etapp Algecirasest San Fernandoni, kus Eesti jalgratturid Tanel Kangert (Astana) ja Gert Jõeäär (Cofidis) lõpetasid sõidu peagrupis, vastavalt 52. ja 96. kohal.

Mõlemad mehed said võitjaga sama aja kirja.

Grupifiniši võitis 4.01,30ga prantsuse rattur Nacer Bohuanni. Üldliidriks kerkis 4.15,43ga hispaanlane Alejandro Valverde. Kangert asub üldarvestuses 64. kohal, kaotades liidrile 30 sekundit. Jõeäär on 145. positsioonil, kaotades Valverdele ühe minuti ja 12 sekundit.

KERGEJÕUSTIK

Rasmus Mägi edestas 400 m jooksus napilt Marek Niitu Kuressaares toimuval kergejõustikuvõistlusel Saaremaa Gala 2014 võitis meeste 400 meetri jooksu Rasmus Mägi (pildil), kes alistas põnevas heitluses Eesti rekordimehe Marek Niidu.

Mäe ajaks märgiti 46,50 ning Niit kaotas talle kõigest ühe kümnendiku. Kolmas oli Volodymyr Burakov 47,60ga, neljanda koha sai JaakHeinrich Jagor, kelle ajaks märgiti 48,99.

KERGEJÕUSTIK

Kupper alistas Saaremaal Alekna ja Tammerti Kuressaares toimuval kergejõustikuvõistlusel Saaremaa Gala 2014 võitis meeste kettaheite Martin Kupper, kelle parima katse pikkuseks mõõdeti 62.21 meetrit.

Teise koha sai 61.70ga Leedu vanameister Virgilijus Alekna ning kolmas oli Eesti kettaheitelegend Aleksander Tammert 58.01ga.

Klavan ja Augsburg alustasid Bundesligat kaotusega Hiljuti ootamatult Saksamaa jalgpalli karikasarjast välja langenud Ragnar Klavani koduklubi Augsburgi ei saatnud edu ka hooaja esimeses liigamängus, kui seisuga 0:2 jäädi alla Hoffenheimile.

USA ujuja püstitas maailmarekordi 17-aastane Katie Ledecky püstitas vähem kui 24 tunni jooksul juba teise maailmarekordi, kui parandas Austraalias Vaikse ookeani mängudel oma juunis saavutatud rekordit peaaegu kuue sekundi võrra ning ujus nüüd aja 15.28,36.

mariel gregor, Guadalajara reporter

A

teena olümpial kulla ja Pekingis pron k si võitnud Argentina korvpallikoondis alistas Hispaanias Guadalajaras peetaval turniiril Eesti 89:72. Eesti poolel kerkisid esile eesliinimehed Joosep Toome ja Rain Raadik, kes said nimekate vastastega kenasti hakkama. Raadik tõi 11 punkti ja üheksa lauapalli, Toome arvele jäi 14 punkti.

Peaaegu kaksikduublini jõudnud Raadik leidis, et midagi ulmelist maailma edetabelis USA ja Hispaania järel 3. kohta hoidev Argentina endast ei kujutanud. «Natuke ikka oli pinevus sees, ikkagi Argentina.

Aga väljakul mängitakse viis viie vastu ja midagi utoopilist nad ei olnud,» sõnas Raadik.

Keskmängija tunnistas, et esialgu vaatas ta maailmatasemel meeste poole siiski väikese aukartusega. «Kui Luis Scola saali tuli, siis vaatasin üle õla, et mis ta teeb seal, kolm meest söötis talle soojenduse ajal palli tagasi ja kaaskond oli suurem kui tervel meie koondisel. Aga väljakul läks see meelest ära, hea enesekindlus tuli ka kohe sisse ning ei mõelnud enam, kes vastas on.»

17-punktilise kaotuse pani Raadik suuresti kehva visketabavuse arvele – Eesti protsent oli 35,2 argentiinlaste 48,1 vastu. «Oleks mõne vajalikul hetkel ära sopsanud, oleks ehk teisiti läinud,» ütles ta.

Eesti võitis küll avaveerandi 18:14, ent poolajaks oli LõunaAmeerika riigi koondis 40:28 eduseisus. Neljandal veerandajal jõuti veel viie punkti kaugusele, 70:75, ent lõpuks võttis tugevam oma. Argentina parimana viskas Andres Nocioni 17 punkti, Walter Herrmann lisas 15 silma.

Peatreener Tiit Sokk mängupildiga päris rahule ei jäänud. «Läks ikkagi pahasti, ei

Joosep Toome Argentina koondise uuema põlvkonna tähe Marcos Delia vastu.

tea, kas mängude vähesuse tõttu või miks, aga tegime liiga palju kiirustatud viskeid,» sõnas Sokk. «Sama nagu avamängus Senegaliga – läksime oma rütmist välja. Vastane on kogemustega ja kõik meie eksimused karistati kohe ära. Kui tahame nendega võrdselt mängida, peame 40 minutit abso-

Saime teada, et maailmatasemel meeskonna vastu ei tohi nii palju eksida, see ongi kogemus.

Sten-Timmu Sokk

luutselt oma plaanist kinni pidama,» ütles juhendaja.

Sokk leidis, et Toome ja Raadiku tegevus jäi enim silma.

«Nad ei jäänud Argentina mängijatele milleski alla – võitlesid lauas ja olid tublid, kogu võistkond võitles hästi,» leidis Sokk positiivset. Lauavõitlus suudeti kontrolli all hoida – selle võitsid argentiinlased 42:38. Eesti sai tavatult suurema osa punkte korvi alt – 28 Argentina 22 vastu. Allajäämine oli aga kiirrünnakutes, millest vastased said 16, eestlased seitse punkti.

Eesti põhimängujuhi StenTimmu Soku sõnul olnuks Argentinaga võimalik mängida kui võrdne võrdsega, ent selleks tulnuks rumalaid vigu vältida.

«Hullu polnud midagi, mängu oli ju küll. Kokkuvõttes taandus kõik sellele, et tegime kohtumise jooksul kolm-neli valet viset ja andsime initsiatiivi ära ning tuli vahe sisse,» rääkis 11 punkti, kuus lauapalli ja viis resultatiivset söötu kogunud Sokk.

«Kui sellise klassiga meeskond saab kümnepunktilise

Neljapaat sai tähtsa eelsõiduvõidu SÕUDMINE. Eesti neljapaat –

Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Kaur Kuslap – pidas Amsterdami MMil eelsõidus maha tigeda lahingu Uus-Meremaaga ning saavutas tähtsa võidu. «Ilmaolud on siin ebamäärased, sestap oli vaja hädasti sõit esimesena lõpetada – see annab poolfinaalis parema raja,» selgitas treener Matti Killing.

Kui polnuks heitlikku ilma, võinuks eelsõitu rahulikumalt võtta, sest otse poolfinaali pääsesid kaks paremat. Ent Amsterdami sõudekanalis keerutas tuul kaldast kaldasse nii hullult, et ühel hetkel kaaluti isegi eraldistarte. Õnneks pöörasid iilid siiski ühte suunda ning sõidud sai ära teha.

Ainus, kes Eestile vastu hakkas, oli Uus-Meremaa. 500 meetri järel juhtis küll Šveits, ent esisõudja Kaspar Taimsoo püsis rahulik: «Nägin ära, et nende tempo on liiast, mehed kustuvad varsti. Kustusidki.»

Peagi võttis Eesti liidrirolli ega andnud seda lõpuni käest.

«Vahe jäi lõpuks 0,33 sekun-

dit, kuid sõit oli meie kontrolli all,» kinnitas Taimsoo. «Otsustasime, et täiega ei pinguta, ka magasin ma uusmeremaalaste rünnaku pisut maha.»

Killingu sõnul käis see sooritus lahtisõitmiseks küll.

«Krambist saadi lahti, nüüd tuleb enne neljapäevast poolfinaali veetunnetust hoida.»

Neljapaat Kaspar Taimsoo juhtimisel. foto: fred killing

Taimsoo tõdes, et kõik soosikud sõitsid sama hästi kui ühe ajaga. Nelja eelsõidu kiireim oli Ukraina (5.38,46), järgnesid Saksamaa (5.39,34), Hiina (5.39,68) ja Eesti (5.39,90). Meie selja taha jäid edasipääsejatest Uus-Meremaa, Suurbritannia, Venemaa ja Poola.

Järgmise stardini on kolm vaba päeva. Taimsoo sõnul tehakse esmaspäeval-teisipäeva kaks trenni, ka kiirendusi, sest muidu läheb lihas paksuks ja tuimaks. «Eks me omavahel aruta, kuidas kõige õigem käituda oleks. Praegu on tuju igatahes hea ja tunne tugev.»

Täna alustavad MMil eelsõitudega Eesti naiste ja meeste kahepaat. Jaan Martinson

POSTIMEES, 25. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

väärt õppetunni Koondisekarjääri lõpetav Prigioni usub MMil Hispaania edusse

edu, on sealt raske tagasi tulla. Et nendega võrdselt mängida, peab tasa ja targu oma asja ajama, et lõpus mitte väga palju taha jääda,» arutles mängujuht.

Soku sõnul tuli vastaste klass ilmsiks selles, et nad kasutasid kõik eestlaste vead ära.

«Kui nende vastu ühe lolluse teed, siis võib kindel olla, et see tuleb kohe tagasi,» ütles ta.

Sokk kinnitas, et aukartust nimeka vastase ees ei tuntud.

«Oleme Argentina staare NBAs ja Euroliigas mängimas ju näi-

foto: nuevaalcarria

Üks Argentina korvpallikoondise liidreid, mängujuht Pablo Prigioni sõitis pärast mängu Eestiga koos meeskonnaga Madridi, kus täna peetakse Hispaania koondisega viimane MMi-eelne kontrollkohtumine.

Algav MM jääb klubikorvpalli New York Knicksis mängiva mehe jaoks viimaseks suurturniiriks, edasi keskendub ta klubikarjäärile. «NBA on suurepärane kogemus, mida ma karjääri lõpul oodatagi ei osanud, tahan edaspidi sellele keskenduda,» sõnas Prigioni. Ülikogenud 37-aastane mängumees usub, et MMil on parimad võimalused tiitlit võita just võõrustajatel hispaanlastel. «Et USA-l jäid suured staarid tulemata, on teistel võimalus. Eriti Hispaanial, kes mängib kodus ja on oma parimas rivistuses,» sõnas Prigioni.

Argentina koondisest rääkides tunnistas mängumees, et Manu Ginobilist ja Carlos Delfinost tuntakse puudust. «Peame nendeta hakkama saama ja oma noortele lootma.» Koondises on peale kasvamas mitu noorema põlvkonna tähte, nagu andekas mängujuht Facundo Campazzo (mängus Eestiga andis kaheksa söötu), kes äsja liitus Madridi Realiga, ja eesliinimees Marcos Delia.

Võidumängus Eestiga viskas Prigioni kolm punkti ja andis viis söötu. PM

nud, aga kõik on inimesed ja meil polnud karta ega kaotada midagi. See oli meil alles kolmas mäng selle seltskonnaga.

Pole halb tulemus, aga oleks tahtnud paremini. Pikkadele au ja kiitus – nad võitlesid korvi all mitme mehe eest,» tunnustas ka tema Eesti korvialuseid jõude.

Paljuräägitud kogemuste ammutamise kohta sõnas mängujuht: «Saime teada, et maailmatasemel meeskonna vastu ei tohi nii palju eksida, see ongi kogemus. Samas mehed näe-

vad, et tasemevahe nii megasuur ei olegi, kõik on inimesed, vahet pole, kas mängid TTÜs või Tartu Rockis. Saab ka Madridi Reali ja NBA-meeste vastu hakkama. Pole väga suurt vahet.»

Sokk lisas, et koondise sisekliima on hea. «Võistkond on kihvt, keegi risti ette ei löö ja ollakse lõpuni positiivsed. Kui kõik annavad endast parima, ei saagi midagi halvasti öelda.»

Pühapäeval kohtus Eesti teist korda Senegaliga ja sai 74:61 võidu.

Musting: tahan luua meeskonda, kus mängijatel silmad säravad KÄSIPALL. Põlva Serviti kä-

sipallimeeskond sai kodusel tugeva koosseisuga turniiril 3. koha. Pronksimängus alistati soomlaste HC West 29:20. Põhipommitaja Ardo Puna viskas selles kohtumises 11 väravat. Poolfinaalis kaotas Serviti turniiri hilisemale võitjale Minski SKA-le 26:32. Minsk alistas finaalis Peterburi meeskonna 30:27.

«Poolfinaalis püsisime esimesel poolajal hästi mängus, kuid teise poolaja alguses ei saanud me oma rünnakuid kuidagi jooksma,» rääkis Serviti peatreener Kalmer Musting. Kevadel kohtuti sama meeskonnaga Balti liiga fi-

naalis ja toona anti initsiatiiv kohe vastastele, kuid seekord võideti esimene poolaeg 15:14.

«Lõpus hakkasime juba koosseisuga kombineerima, et hoida jõudu pronksimänguks,» lisas Musting.

Kolmanda koha otsustanud mängus ei tekkinud Põlval vastasega suuri probleeme. Sama selgelt saadi vastastest jagu ka alagrupimängudes. Turniiri kokkuvõttes tõstis Musting esile kogenud Kristjan Muuga panust. Samas ei saanud Serviti treenerid selget ülevaadet testimisel olnud kahe ukrainlase võimetest.

«Me ei hakanud nende pärast oma mängu päris ümber

muutma ja seepärast olid rohkem väljakul meie Põlva oma poisid ja juba varasemast tuttav leegionär Pavel Turajev,» selgitas Musting. «Noored said väga hästi hakkama. Tegelikult ongi meie eesmärk luua paari aastaga meeskond, kus mängijatel silmad säravad ja kõik on tahtmist täis.»

Valitsev Eesti meister HC Kehra alistas 5.–6. koha mängus karistusvisete järel lätlaste Jurmala. Normaalaeg lõppes viigiga 31:31. HC Viljandi võitis 7.–8. koha mängus Helsingi IFK 37:25. Turniiri käigus kohtusid Kehra ja Viljandi korra ka omavahel ning selle mängu võitis Kehra 29:35. Peep Pahv

Ott Tänak ja Raigo Mõlder Saksamaal kihutamas.

foto: timo anis

Tänak: puhta sõiduga oli raske võita peep pahv peep.pahv@postimees.ee

Kruusateedel on Ott Tänak tõestanud end WRC2-sarja kõige kiirema sõitjana. Asfaldil on asjad teistmoodi – rehvitootja DMAC meeskonna liikmena peab ta mõistagi kasutama ka selle tehase toodangut, kuid rallimaailmas pole saladus, et asfaldirallide jaoks sobivat rehvi pole see firma suutnud veel valmistada. Töö rehvide arenduse nimel käib, kuid seni tuleb leppida teadmisega, et Tänak peab sellise kattega teedel võitmiseks lootma konkurentide ebaõnnele või eksimustele.

Just nii juhtus eile lõppenud Saksamaa MM-rallil. Avapäeva järel oma klassis viiendal kohal asunud Tänaku ees olnud sõitjad hakkasid ükshaaval ära langema. Kümnendal kiiruskatsel katkestas seni liidrikohal olnud Bernardo Souza, 14. kiiruskatsel sai suure ajalise kaotuse Pontus Tidemand, kiiruskaste võit tõstis aga Tänaku mööda ka Armin Kremerist.

Seega alustas koos kaardilugeja Raigo Mõlderiga sõitev Tänak eile hommikul Saksamaa ralli viimast päeva juba teiselt kohalt. Eelviimasel kiiruskatsel lõhkus aga rehvi liidrikohta hoidnud Julien Maurin ning nii tekkiski enne viimast kiiruskatset olukord, kus Tänak oli ilmselt eneselegi ootamatult kerkinud oma klassi liidriks. Eile kõik kiiruskatsed võitnud Tidemand oli aga jõudnud kõigest kuue sekundi kaugusele… Viimase kiiruskatsega suutiski rootslane pöörata tekkinud seisu enda 1,8-sekundiliseks võiduks.

«Puhta sõiduga olnuks meil keeruline teisele kohale tulla, kuid autorallis võib juhtuda kõike,» tunnistas Tänak. «Tegelikult kulges kogu ralli meie jaoks probleemivabalt ning tulemus on kindlasti enam, kui oskasime siit loota.»

Seda, et Saksamaa teedel ei jäänud Tänakul kiiruses va-

Autoralli Saksamaa ralli 1. Thierry Neuville (Belgia), 2. Daniel Sordo (Hispaania) +40,7, 3. Andreas Mikkelsen (Norra) +58,0, 4. Elfyn Evans (Suurbritannia) +1.03,6, 5. Mikko Hirvonen (Soome) +1.10,5, 6. Mads Østberg (Norra) +1.22,7, 7. Martin Prokop (Tšehhi) +4.52,8, 8. Dennis Kuipers (Holland) +9.18,1, 9. (WRC2 1.)

Pontus Tidemand (Rootsi) +11.35,4, 10. (WRC2 2.) Ott Tänak (Eesti) +11.37,2.

ru, kinnitas ta juba laupäeva õhtul: «Meil pole midagi juurde panna, sõidame üsna maksimumi peal – puhta sõiduga oleme kiiruskatsetel esikolmiku lähedal.» Ralli avapäeval proovis Tänak mõnel lõigul rohkem suruda, kuid sai üsna kiiresti aru, et kiiremini liikumine on nendes oludes keeruline ning targem on keskenduda puhtale sõidule ja heale rütmile. Paremaid tulemusi saavutas Tänak just keerulisemates oludes, kus teed olid märjad ja porised. Ühena vähestest õnnestuski Tänakul Saksamaal suuremaid probleeme vältida ja see võimaldas tal lõpetada kokkuvõttes kõrgel kohal. Paraku ei piisanud teise koha punktidest selleks, et tõusta WRC2 arves-

tuses liidriks. Selleks pidanuks ta kihutamise võitma.

Mõistagi ei öelnud Tänak ühegi rallipäeva kokkuvõtvas kommentaaris ühtegi halba sõna oma rehvivaliku kohta.

Kuid juba alanud nädalal jätkatakse DMAC asfaldirehvide arendustööga, mis viib Tänaku ja Mõlderi Tšehhis sõidetava ERC-sarja etapile. «Tegemist on asfaldiralliga ja meie tiimi jaoks on see hea test, kus saame proovida erinevaid asfaldirehve, millega DMAC tahab hooaja lõpus rallidele tulla,» selgitas Tänak.

WRC2 arvestuses juhib endiselt itaallane Lorenzo Bertelli, kes on startinud viiel rallil. Tänak on sõitnud konkurendist ühe ralli rohkem, kuid kaotab talle kolme punktiga.

Tänakust omakorda kolme silma kaugusel on ukrainlane Juri Protassov ning temagi on osalenud juba kuuel rallil. Ukrainlasele kaotab ühe punktiga Karl Kruuda, kel seni kirjas viis rallit. Hooaja kokkuvõttes saavad WRC2 arvestuse sõitjad valida seitse rallit, millest arvesse läheb kuue parema tulemus.

DMAC Fiesta Trophy arvestuses said Sander Pärn ja James Morgan samuti teise koha. Klassis, mille hooaja kokkuvõtte võitja saab järgmiseks aastaks võimaluse sõita WRC2-sarjas, jätkavad nad aga liidritena.

Liidrite needus – kolm pilooti katkestasid esikohalt Saksamaa MM-ralli pakkus esikoha konkurentsis põneva heitluse, mille märksõnaks sai katkestamine.

Kuuendal kiiruskatsel sõitis rajalt välja liidrikohta hoidnud valitsev maailmameister Sebastien Ogier. Järgmisel päeval tuli ta küll superralli abil uuesti starti, kuid kaheksandal kiiruskatsel

sõitis ta suurel kiirusel läbi teepiirde.

Löök oli nii tugev, et sõitjad viidi haiglasse kontrolli, kus õnneks midagi hullu ei tuvastatud.

Ogier’ langemise järel haaras liidriohjad tema meeskonnakaaslane Jari-Matti Latvala, kellele sai saatuslikuks viimase päeva esimene ehk kokkuvõttes 15. kiiruskatse. Soomlane

sõitis rajalt välja ja katkestas. Uueks liidriks tõusis britt Kris Meeke, kuid oma karjääri esimest võitu ta ei saanud.

Juba järgmisel kiiruskatsel eksis ka tema ning oli sunnitud katkestama.

Seepeale haaras liidriohjad belglane Thierry Neuville, kes tõi Hyundai meeskonnale väga väärt võidu. PM

16 || SPORT || POSTIMEES, 25. AUGUST 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Sillamäe sekkus taas kullamängu kristjan jaak kangur reporter

E

esti ja lgpa l l i meistriliiga tänavune hooaeg muutus 26. vooru järel veelgi põnevamaks – pärast tiitlikaitsja Levadia ootamatult kindlat 0:3 kaotust Sillamäe Kalevile mahub esikolmik kahe ja esinelik – Flora, Levadia, Kalju ja Sillamäe – vaid kuue punkti sisse. Nende selja taga luurab liidrist üheksa punkti kaugusel oma medalivõimalust veel ka Tallinna Infonet.

Sillamäelased korraldasid pealinlastele Kadriorus külma duši juba mängu 35. sekundil, kui meistriliiga suurim väravakütt Jevgeni Kabajev palli Levadia võrku saatis.

See lõi tiitlikaitsjad niivõrd rivist välja, et oma mängu enam ei leitudki. «Kes rohkem tahtis, see täna võitis,» võttis Levadia peatreener Marko Kristal toimunu kokku. «Meil oli häälestumisega suuri probleeme – mitte ainult esimesel, vaid ka teisel poolajal. Muidu on nagu tahtmist olnud, täna mitte... Hea küll, lasime endale kiire värava lüüa, kõik eksivad, aga peame ka niisuguses olukorras mängu tagasi tulema,» leidis Kristal.

Levadia suutis vastaste vä-

ravat ohustama hakata alles mängu lõpupoole, kuid seda tehes unustati kaitsetöö ja ridamisi häid vasturünnakuid korraldanud Sillamäe realiseeris neist kaks – täpsed olid vahetusmehed Jaroslav Kvassov ja Aleksandr Dubõkin. «Teadsime, kuidas nad mängivad, midagi üllatavat meie jaoks ei olnud, aga nad olid individuaalselt paremad, palliga enesekindlamad, kaitses tugevad. Kas meil üldse häid momente oligi... Vist mitte. Vaimne väsimus? Eelmises mängus lõime seitse väravat, millest me siin nädalaga ikka ära väsisime. Kui tahad meistriks tulla, siis niimoodi mängida ei saa!» kirus Kristal.

Sillamäe peatreener Sergei Frantsev ei soovinud pärast mängu tiitlijahist rääkida, vaid keskendus oma hoolealuste kiitmisele. «Ma ütleksin siinkohal nii: valmistuda tuleb lahinguks, aga võit sõltub juba jumala abist!» võttis juhendaja appi vene rahvatarkused.

«Poisid mängisid oma potentsiaali täielikult välja. See võit on tunnustus neile, nad on niivõrd professionaalid, et valmistuvad ise hästi, minul pole siin palju teha. Pärast eurosarja olime raskustes, aga nüüd on seis taas hea,» lisas ta.

Levadia libastumise kasutas ära neljas viimases mängus võiduta jäänud Flora, kes sai Albert Prosa kübaratriki toel 3:0 jagu Paide Linnameeskonnast ja tõusis taas tabelijuhiks. «Meie kolm punkti on tähtsamad kui

Meistriliiga 26. voor • Levadia – Sillamäe Kalev 0:3 (1. Kabajev, 78. Kvassov, 83.

Dubõkin) • Flora – Paide 3:0 (4., 66., 88.

Prosa) • Narva Trans – Tallinna Kalev 4:1 (32., 63. Škinjov, 79. Plotnikov, 85. Sinicins – 14. Omanidze) Tabeliseis: 1. Flora 58 p, 2. Levadia 57, 3. Kalju 56, 4. Sillamäe 52, 5. Infonet 49, 6. Paide 28, 7.

Trans 21, 8. Tammeka 18, 9. Tallinna Kalev 12, 10. Jõhvi 9

Levadia peatreeneril Marko Kristalil oli põhjust hoolealuste peale kuri olla.

foto: tairo lutter

minu kolm väravat,» lausus Flora tänavune suurim täpsuskütt Prosa pärast kohtumist tagasihoidlikult. «Vahepealsed kehvad tulemused meie vaimule ei mõjunud – ega kõiki mänge ka võita ei saa. Nüüd on taas kõik võimalik,» kinnitas ta.

Tabeli tagumise poole seisukohalt olulises mängus oli Narva Trans kodus 4:1 parem Tallinna Kalevist, kusjuures Transi väravat kaitses Nikita Tokaitšuki vigastuse tõttu kurioossel moel terve kohtumise vältel väljakumängija Vitali Andrejev. Seejuures lõpetas ka Kalev mängu ilma väravavahita, kui Artem Levizi sai punase kaardi.

Et kõik vahetused olid tallinlastel selleks hetkeks juba tehtud, asus postide vahele poolkaitsja Edwin Stüf.

Mercedesed kisklesid omavahel, Ricciardo võitis VORMEL 1. Kui sulle võitu

pakutakse, siis tuleb see vastu võtta. Red Bulli mehele Daniel Ricciardole pakuti ja ta võttis. F1 sarja Belgia võidukihutamisel ei tohtinuks keegi kirjade järgi Mercedestele vastu saada, aga, nagu ütles elav klassik, rallisõitja Urmo Aava: asjad juhtuvad.

Pärast ajasõitu oli selge, et pärast kuupikkust pausi pole jõuvahekorrad muutunud – Mercedesed olid endiselt ülivõimsalt kiiremad. Nico Rosberg edestas kolmanda stardikoha saanud Sebastian Vettelit veidi enam, Lewis Hamilton veidi vähem kui kahe sekundiga. Kahe sekundiga!

Selle asemel et ülejäänud seltskonnalt pikalt eest ära sõita ja siis kuskil kaugemal omavahelisi arveid klaarima asuda, läks Rosbergi ja Hamiltoni vahel kohe kisklemiseks. Hamilton sai parema stardi ja tõusis liidriks, millega Rosberg mõistagi ei leppinud. Ta läks teisel ringil rünnakule, kuid riivas esitiivaga õrnalt tiimikaaslase tagaratast. Sellest piisas, et mõlema sõit lõplikult rikkuda. Hamiltoni rehv purunes, britt pidi kolmel rattal pea terve ringi boksi veerema, millega kogunes kaotust sedavõrd palju, et punktikohtki kadus kaugusse.

«Arusaamatu,» oli Hamilton hämmingus, kuid Rosbergi väga ei süüdistanud. «Tegin talle ruumi ja ühtäkki tundsin

Daniel Ricciardo

foto: ap/scanpix

Belgia GP 1. Daniel Ricciardo 1:24.36,556, 2. Nico Rosberg +3,383, 3. Valtteri Bottas +28,032, 4. Kimi Räikkönen +36,815, 5. Sebastian Vettel +52,196, 6. Kevin Magnussen +54,262, 7. Jenson Button +54,580, 8. Fernando Alonso +1.01,162, 9. Sergio Perez +1.04,293, 10. Daniil Kvjat +1.05,34.

Seis pärast 12 etappi: 1. Rosberg 220, 2. Hamilton 191, 3.

Ricciardo 156, 4. Alonso 119, 5.

Bottas 110, 6. Vettel 98.

kerget tõuget. Kahju, võtnuksime lihtsa kaksikvõidu.»

Rosberg pääses kergemini – esitiib sai kahjustada, mistap vähenes auto surujõud ja stabiilsus. Ent sellest jamast MMsarja liidrile veel ei piisanud – Vettelist möödudes pidurdas ta rattad blokki ja kandiliseks ning seetõttu tuli teha liigne boksipeatus.

Autasustamisel vilistas publik Rosbergi välja selle eest, et ta Hamiltoni sõidu rikkus. «Ma vaid üritasin mööduda, pahatahtlikkust polnud,» vabandas Rosberg.

Ricciardo kihutas samal ajal probleemivabalt, Red Bulli taktika toimis ning Rosberg üritas viimastel ringidel, mis üritas, austraallane ületas lõpujoone esimesena.

«Unelmate võit,» kommenteeris Ricciardo. «Tegin paar head möödasõitu ning kui Rosberg läks esitiiba vahetama, läks lihtsamaks. Lõpus, tõsi, oli tegu, et täielikult sõidule keskenduda.»

Vaatamata kolmandale võidule sel hooajal pole Ricciardol ilmselt meistritiitlit püüda, küll aga teist kohta: Rosbergist jääb ta maha 64, Hamiltonist 35 punktiga. Polnuks Ricciardo diskvalifitseerimist bensiini liigse pealejooksu tõttu aasta esimesel võidusõidul Austraalias, kus Ricciardo sai teise koha, olnuks seis põnevam, ta kaotanuks Rosbergile vaid 34 punkti. Jaan Martinson

postimees, 25. august 2014 || reklaam || 17

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Kodupanga kliendina võidad alati.

Meediapartner:

42 km | finišiprotokoll koht n_koht nr

nimi

elukoht

aeg

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 1 30 31 2 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 3 56 57 4 58 59 60 61 62 63 64 65 5 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 6 77 78 79 7 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 8 92 93 94 95 96 97 98 9 99 100 101

Keskpaik Kert Baran Wojciech Yugay Nikolay Chojnacki Bartosz Luik Aleks Liiv Marten Moreno Alfredo Kaljuvee Kaspar Markus Mart Koort Lauri Znotins Reinis Ruusu Danila Valvas Vahur Savelyev Amper Vysotsky Maksim Ceplis Krisjanis Mäestu Jarek Bitenieks Lauris Lokk Sulev Karnatsky Vasiliy Ryzhikov Pavel Predtechenskiy Andrey Cesulis Viktoras Renter Margo Eljasans Ansis Lehes Jaagup Aasla Meelis Haljak Antti Kaufina Laima Oks Ahti Zueva Marina Koppel Kuido Abalakin Egor Kuusk Andrus Rungi Kert Pundurs Oskars Snore Sandris Aarna Indrek Minin Sergei Prangli Toomas Nigul Alar Sarmulis Dzintars Kallais Ats Zhilin Mikhail Luik Janno Cinks Ronalds Hirmo Aivar Undrest Andrus Tammre Meelis Ritson Jaanus Pedaste Margus Gutsalov Maxim Kuus Märt Kasprzyk Mateusz Kõrva Enel Andersons Aris Kaareste Diana Voitka Kermo Shkliarov Mikhail Mazurs Ainars Soo Aivar Tomp Lauri Teesaar Toomas Koppel Tõnu Kalev Kristiine Shishov Vladimir Malinovskis Janeks Int Argen Köhler Torbjörn Marrandi Rain Roosimaa Mart Kaljas Frid Kaljuvee Kaupo Tsypin Vladimir Zyulkov Sergey Kilvits Merle Vasjagin Aleksandr Kask Heinz Alusalu Sandra Villo Raul Künnap Janis Pukk Mairo Tomberg Raul Tilba Aleksander Žebers Ainars Kaasik Priit Kamenjuk Rauno Veemees Ain Maisa Arbo Tomingas Toivo Roomet Hannes Vaher Tuuli Lemsalu Marek Tars Sander Roomet Heiki Gaidamaka Vyacneslav Nirgi Robin Jõgi Elizabeth Pals Paavo Maiseyeu Aleh Vain Ermet

Tallinn Poola Venemaa Poola Jõgeva Jõgeva Venetsuela Harju Jõgeva Tallinn Läti Tallinn Tartu Venemaa Venemaa Läti Tartu Läti Tallinn Venemaa Venemaa Venemaa Leedu Tartu Läti Valga Tallinn Tallinn Läti Tallinn Valgevene Saaremaa Venemaa Tallinn Rapla Läti Läti Tallinn Valgevene Tallinn Tallinn Läti Tallinn Venemaa Saaremaa Läti Põlva Tartu Tallinn Harju Tartu Venemaa Võru Poola Tallinn Läti Harju Jõgeva Venemaa Läti Tallinn Tartu Tallinn Tallinn Tallinn Venemaa Läti Lääne-Viru Rootsi Harju Tartu Harju Tallinn Venemaa Venemaa Tallinn Ida-Viru Tallinn Jõgeva Harju Soome Viljandi Harju Tallinn Läti Ida-Viru Jõgeva Valga Harju Pärnu Rapla Jõgeva Tallinn Tartu Tallinn Venemaa Lääne-Viru Harju Tallinn Valgevene Harju

1:07:43.24 M21 1:07:45.75 M21 1:07:59.48 M21 1:10:37.93 M21 1:10:53.97 M20 1:11:05.65 M20 1:11:05.76 M21 1:11:05.86 M17 1:11:05.93 M21 1:11:06.11 M21 1:11:06.13 M17 1:11:06.27 M21 1:11:06.96 M21 1:11:07.06 M50 1:11:07.99 M21 1:11:08.05 M17 1:11:08.30 M35 1:11:08.43 M21 1:11:09.51 M45 1:11:12.89 M35 1:11:13.48 M21 1:11:17.34 M21 1:11:41.72 M21 1:11:46.74 M40 1:12:10.44 M21 1:12:29.98 M20 1:12:30.53 M21 1:12:31.00 M35 1:12:31.09 N20 1:12:31.15 M40 1:12:31.18 N21 1:12:31.19 M45 1:12:31.31 M40 1:12:31.57 M21 1:12:31.79 M35 1:12:32.17 M21 1:12:32.22 M17 1:12:32.62 M45 1:12:32.75 M21 1:12:33.13 M35 1:12:33.16 M45 1:12:35.47 M40 1:12:35.68 M40 1:12:35.76 M35 1:12:36.12 M40 1:12:36.93 M21 1:12:39.30 M50 1:12:41.83 M35 1:13:25.57 M35 1:13:42.61 M40 1:14:13.98 M35 1:14:16.44 M21 1:14:53.72 M35 1:17:58.15 M21 1:17:59.19 N35 1:17:59.84 M21 1:18:00.22 N35 1:18:00.49 M17 1:18:00.70 M50 1:18:01.59 M45 1:18:03.75 M45 1:18:04.59 M21 1:18:10.94 M35 1:18:12.91 M45 1:18:30.32 N17 1:18:30.73 M21 1:18:31.45 M21 1:18:31.55 M17 1:18:31.81 M60 1:18:32.08 M21 1:18:32.19 M21 1:18:32.45 M40 1:18:32.47 M40 1:18:32.68 M40 1:18:32.77 M40 1:18:32.94 N35 1:18:32.98 M35 1:18:33.14 M45 1:18:33.39 N21 1:18:33.50 M35 1:18:33.70 M21 1:18:33.92 M40 1:18:34.12 M40 1:18:34.24 M55 1:18:34.60 M50 1:18:34.61 M45 1:18:34.68 M21 1:18:34.97 M35 1:18:35.18 M40 1:18:35.47 M50 1:18:35.66 M60 1:18:35.86 N17 1:18:37.02 M40 1:20:16.66 M20 1:21:31.64 M35 1:21:52.89 M35 1:21:55.86 M17 1:21:56.02 N17 1:21:56.43 M50 1:21:57.32 M21 1:21:57.86 M35

9 3 10 2 53 17 1 16 12 15 8 4 6 78 77 5 13 7 22 24 83 38 32 20 11 21 23 26 88 47 85 30 27 18 34 19 98 48 25 28 36 33 46 55 35 84 57 31 29 14 42 82 45 537 86 96 87 137 81 80 64 51 76 37 113 54 154 200 44 79 71 59 70 199 65 89 127 124 90 67 52 105 60 100 103 121 43 68 49 74 72 151 50 161 69 549 115 114 106 99 136

Peasponsor:

v_kl kl_koht kordi

Esitleja:

1 2 3 4 1 2 5 1 6 7 2 8 9 1 10 3 1 11 1 2 12 13 14 1 15 3 16 3 1 2 1 2 3 17 4 18 4 3 19 5 4 4 5 6 6 20 2 7 8 7 9 21 10 22 1 23 2 5 3 5 6 24 11 7 1 25 26 6 1 27 28 8 9 10 11 3 12 8 2 13 29 12 13 1 4 9 30 14 14 5 2 2 15 4 15 16 7 3 6 31 17

8 2 3 3 7 7 4 3 6 8 6 8 7 2 4 5 7 7 8 6 1 6 5 7 2 7 7 8 3 3 3 6 6 6 4 2 2 7 3 6 3 6 6 4 6 1 7 7 3 8 6 1 8 1 8 1 8 2 4 6 6 5 4 8 3 2 6 1 6 8 5 8 3 5 4 7 2 3 8 5 6 6 8 6 3 7 7 4 8 8 3 2 5 8 4 1 3 3 5 2 3

koht n_koht nr

nimi

elukoht

aeg

102 103 10 104 11 105 106 107 108 109 110 111 12 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 13 125 14 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 15 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 16 150 151 152 17 153 154 155 156 157 158 159 160 18 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 19 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 20 188 189 190 191 192 193 194 195 196 21 197 198 199 22 200 201 202

Nuut Viljar Toots Kersti Purola Annika Milyutin Igor Votiakov Andrei Soonets Art Rätte Toivo Liikvart Magnus Ilves Marek Nurmsaar Reelika Lehtla Ingvar Valter Urmo Baskakov Vladimir Chekryhin Mikhail Päärson Taivo Toots Valdis Jurs Hassar Meinart Magnar Tobreluts Rainer Mäoma Villu Krull Rene Rammul Rainer Zemite Antra Parksepp Kaisa Tempel Jako Zimmermann Uno Taim Elmer Oolo Marek Hütt Petri Elbing Einar Virro Sten-Mark Lepik Anti Klesment Martti Anton Arvi Rebo Raimo Chumovitckaia Svetlana Oder Jaan Ärm Olavi Meinart Ainar Sevastjanov Anatoli Metstak Mikk Sipkovs Agris Mägi Holger Uuemäe Kalle Tammetalu Tõnis Sarap Markus Lood Illar Kivi Liina Petersons Peteris Toomik Siim Kruusmann Geidi Sollo Timo Ibragimov Andrey Vingris Ivars Laht Tarmo Lepiksaar Indrek Kivi Vladimir Parve Ain Nemilostiva Ekaterina Tali Tõnis Erala Koit Kõnnusaar Raivo Vana Janek Kuchkov Aleksander Kuntu Kristjan Valksaar Ülar Lepik Leigor Ivanov Alar Kugenieks Kristers Seskens Leons Pärna Ott Vuorinen Kari Hendrikson Ants Laur Ivar Kruutmann Anti Sarap Mariin Ulla Marko Verteshin Aleksandr Zukovits Heiti Timur Ibragimov Mägi Siim Lillsoo Indrek Järve Alo Petaks Armands Nõmmik Kaidu Kokk Aniita Liivandi Eero Zarins Ugis Kalela Timo Tomingas Argo Kroon Olev Karatseyeu Vitali Germann Veiko Kaljuste Helari Usin Janika Fedorchuk Sergey Oidjärv Tarmo Žebere Sandra Luuk Raido Zasmoujets Alexey Väljaots Valev

Saaremaa Tartu Harju Venemaa Ida-Viru Tartu Soome Tartu Tartu Lääne-Viru Ida-Viru Tallinn Tallinn Valgevene Tallinn Tartu Tartu Tallinn Tartu Lääne-Viru Tartu Tartu Läti Tartu Tallinn Valga Harju Tartu Tallinn Pärnu Tallinn Tallinn Tallinn Tartu Tallinn Venemaa Tartu Tartu Lääne-Viru Tartu Tallinn Läti Harju Tartu Tartu Jõgeva Tartu Hiiumaa Läti Harju Lääne-Viru Soome Venemaa Läti Tartu Lääne-Viru Tartu Tallinn Venemaa Tallinn Harju Pärnu Tartu Venemaa Soome Tallinn Valga Lääne-Viru Läti Läti Tallinn Soome Viljandi Rapla Tallinn Jõgeva Läänemaa Venemaa Harju Venemaa Järvamaa Harju Tartu Läti Lääne-Viru Harju Tallinn Läti Soome Ida-Viru Harju Valgevene Harju Tartu Põlva Venemaa Tallinn Läti Võru Valgevene Järvamaa

1:21:57.97 M45 1:21:58.03 N40 1:21:58.10 N45 1:21:58.43 M35 1:21:58.49 M35 1:21:58.54 M45 1:21:58.71 M55 1:21:58.92 M21 1:21:59.13 M35 1:21:59.14 N21 1:21:59.97 M35 1:22:00.03 M40 1:22:00.48 M55 1:22:00.56 M35 1:22:00.57 M40 1:22:00.61 M40 1:22:48.59 M40 1:22:48.79 M21 1:22:52.35 M45 1:22:54.13 M35 1:22:56.62 M35 1:22:57.01 M35 1:22:57.69 N40 1:23:03.30 N40 1:23:03.46 M35 1:23:03.54 M50 1:23:04.69 M35 1:23:31.91 M35 1:23:32.70 M21 1:23:33.94 M21 1:23:35.10 M17 1:23:35.22 M35 1:23:35.37 M21 1:23:36.04 M21 1:23:38.29 M21 1:23:40.82 N21 1:23:43.06 M35 1:24:05.43 M35 1:24:36.15 M21 1:24:37.29 M65 1:24:37.44 M21 1:24:37.58 M40 1:24:37.69 M40 1:24:37.73 M35 1:24:38.13 M50 1:24:38.22 M17 1:24:38.41 M21 1:24:38.57 N21 1:24:38.58 M35 1:24:39.14 M35 1:24:39.95 N21 1:24:41.13 M55 1:24:42.16 M35 1:24:48.25 M50 1:24:50.45 M45 1:24:53.00 M40 1:24:55.19 M50 1:25:10.41 M65 1:25:27.50 N21 1:25:27.90 M21 1:25:39.44 M21 1:25:42.31 M35 1:26:00.44 M40 1:26:17.86 M45 1:26:33.70 M40 1:26:34.78 M50 1:26:35.85 M35 1:27:19.94 M40 1:27:28.70 M17 1:27:49.43 M55 1:27:59.53 M35 1:28:04.51 M45 1:28:21.90 M45 1:28:35.67 M21 1:28:41.48 M21 1:28:46.77 N20 1:28:48.63 M45 1:28:49.15 M45 1:28:49.63 M35 1:28:49.66 M21 1:28:49.93 M21 1:28:50.04 M40 1:28:50.23 M35 1:28:50.66 M45 1:28:51.64 M40 1:28:52.06 N40 1:28:53.01 M35 1:28:53.42 M40 1:28:53.56 M55 1:28:55.29 M21 1:28:56.31 M55 1:28:57.45 M35 1:29:19.41 M35 1:29:41.36 M21 1:29:55.38 N40 1:30:00.17 M35 1:30:00.42 M40 1:30:00.46 N21 1:30:01.46 M21 1:30:01.47 M45 1:30:02.63 M45

128 125 145 109 198 75 171 111 152 142 361 66 153 130 129 126 40 150 56 118 62 58 143 144 140 132 122 138 149 578 116 168 166 658 146 92 232 61 654 117 216 676 157 156 173 214 202 223 300 191 108 657 258 661 176 172 164 160 94 217 175 170 165 660 193 210 147 141 102 192 110 238 196 248 182 131 598 582 123 583 556 204 203 622 158 624 228 245 257 180 190 571 183 295 107 565 220 586 635 544 134

Autopartner:

v_kl kl_koht kordi 10 1 1 18 19 11 2 32 20 3 21 16 3 22 17 18 19 33 12 23 24 25 2 3 26 7 27 28 34 35 8 29 36 37 38 4 30 31 39 1 40 20 21 32 8 9 41 5 33 34 6 4 35 9 13 22 10 2 7 42 43 36 23 14 24 11 37 25 10 5 38 15 16 44 45 2 17 18 39 46 47 26 40 19 27 4 41 28 6 48 7 42 43 49 5 44 29 8 50 20 21

7 8 5 6 4 8 4 7 5 3 2 8 4 4 4 4 6 3 5 5 4 5 5 6 3 7 7 6 6 1 8 3 2 1 5 3 5 8 1 5 4 3 8 8 6 2 2 3 1 7 8 1 2 1 8 2 6 8 1 5 2 4 8 2 7 7 6 3 2 7 8 2 5 5 5 7 1 1 7 1 2 2 8 1 6 4 5 3 2 4 3 1 4 5 7 1 5 1 1 2 8

Tutvu teenuse tingimustega www.seb.ee ja vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 665 5100.

koht n_koht nr

nimi

elukoht

aeg

23 203 204 205 206 207 208 24 209 210 25 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 26 230 27 231 232 233 28 234 235 236 237 29 238 239 240 30 241 242 31 243 244 245 246 32 247 248 249 33 250 251 252 253 254

Ristimägi Kristiina Peterson Jaak Bachaus Arno Viitkin Ain Danilchik Pavel Siidra Ann Külm Kristjan Holland Katre Etverk Jüri Oras Ülari Rammul Arto Zirk Kunnar Trofimuk Valentin Noormets Hannes Sõõru Argo Nikitin Dmitry Kotkas Priit Mooses Martin Kvalsoeren Hans Sklyadnev Evgeniy Lepik Jano Zalais Ilmars Hanski Dmitry Kupper Marius Saart Lembit Kiisk Veikko Kõrvel Evelin Leipalu Getter Teder Koit Kainel Mart Savina Tatiana Uus Rauno Pääsik Priit Müür Maik Bertelsone-Uuemäe Triinu Leps Madis Sahtel Kristjan Ventsel Signe Mahla Indrek Gapejeva Olga Männik Jaak Parts Margo Silvet Jaan Kinks Reet Meitus Raivo Õllek Kaur Kiisk Katrin Pencis Juris Rannik Mikk Kustavson Kert Muru Rain Vahter Tõnu

Harju Tallinn Tartu Võru Valgevene Tartu Tartu Tartu Tallinn Tartu Tartu Tartu Valgevene Jõgeva Tartu Venemaa Tallinn Tartu Norra Venemaa Harju Läti Venemaa Harju Lääne-Viru Tartu Valga Tartu Viljandi Tartu Venemaa Järvamaa Tartu Tartu Tartu Harju Tartu Tallinn Tartu Tartu Harju Tartu Tallinn Tartu Jõgeva Tallinn Tartu Läti Harju Harju Tallinn Harju

1:30:02.84 N21 1:30:03.63 M45 1:30:06.28 M35 1:30:09.35 M45 1:30:10.37 M40 1:30:10.56 N21 1:30:10.69 M21 1:30:12.38 N35 1:30:13.61 M35 1:30:17.89 M50 1:30:22.20 M35 1:30:29.23 M35 1:31:07.34 M40 1:31:18.53 M21 1:32:36.21 M45 1:32:36.60 M21 1:32:37.50 M35 1:32:37.89 M21 1:32:38.01 M70 1:32:38.10 M45 1:32:38.24 M40 1:32:38.27 M70 1:32:38.40 M21 1:32:38.57 M35 1:32:38.58 M55 1:32:38.97 M40 1:32:39.10 N35 1:32:39.37 N21 1:32:39.58 M55 1:32:39.64 M65 1:32:39.74 N35 1:32:39.90 M35 1:32:40.85 M40 1:32:41.42 M21 1:32:41.52 N35 1:32:41.60 M21 1:32:42.41 M21 1:32:42.72 N35 1:32:43.54 M35 1:32:44.37 N21 1:32:44.85 M60 1:32:46.17 M21 1:32:46.42 M35 1:32:47.95 N50 1:32:48.27 M45 1:32:52.07 M21 1:32:58.02 N40 1:33:28.54 M40 1:33:30.31 M40 1:33:32.36 M20 1:33:32.67 M21 1:33:33.63 M35

365 282 259 155 271 331 332 237 275 231 184 244 696 293 112 316 342 632 564 614 221 212 415 243 265 179 252 305 159 206 229 222 340 230 213 575 341 185 218 276 333 315 297 281 215 148 177 653 263 317 289 235

Rulluisupartner:

v_kl kl_koht kordi

Ametlik spordijook:

9 22 45 23 30 10 51 4 46 12 47 48 31 52 24 53 49 54 1 25 32 2 55 50 8 33 5 11 9 3 6 51 34 56 7 57 58 8 52 12 3 59 53 1 26 60 6 35 36 5 61 54

2 3 2 7 2 4 4 5 4 5 7 5 2 5 6 2 2 1 1 1 2 7 2 5 5 7 4 2 5 8 2 3 8 3 8 5 2 8 4 4 5 7 4 5 3 5 6 1 2 2 2 5

18 || REKLAAM || POSTIMEES, 25. AUGUST 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

42 km | finišiprotokoll koht n_koht nr

nimi

elukoht

aeg

255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342

Kallas Mati Ots Riho Ojala Tanel Kiissa Glein Lamp Enn Pae Andres Koplus Kaupo Jaagomäe Ilmar Linnik Kiryl Nõlvak Neeme Raagmaa Raido Kutser Taivo Oras Kadi Karolin Indrek Mesi Meelis Tühane Andre Põlluste Priit Laugal Emil Tomingas Marin Kahar Kaido Kivima Herlet Keernik Toomas Käärmann-Liive Kaimo Õispuu Janne Grinbergs Ilgvars Klaos Heigo Kukk Kalle Belova Olga Allaste Marju Nikolaevski Evgeni Randma Jaanus Normak Argo Madissoon Ülo Jõeloo Anneli Arula Martin Raidla Ott Ivanov Veronica Kikkas Anette Teder Boriss Kure Mati Metsaorg Maria Eltermaa Gerli Tars Tõnis Soerensen Jan Bjoern Yugay Alexander Veskimeister Jaak Rõõmus Rene Sing Kaido Dobrus Marti Sikka Andrek Kaukis Tõnu Sõmer Kadi Kriiva Urmas Aun Verdo Kingo Margo Arm Jaanika Pappel Jaanus Talvik Martin Kapp Riho Täht Meelis Raidvee Allar Kurg Eke Matson Raido Kütt Johan Rätsep Meelis Maasik Jaanus Küünal Jaan Keskküla Pärtel Tali Oliver Leet Margus Kolgurin Aleksei Porn Jaanika Rahumägi Kristi Kainel Killu Ivanov Liivika Kallaste Koit Peterson Birgit Nukki Meelis Adamenkov Anton Sooläte Fred Tamm Hando Piir Tarvo Loo Lille Pärn Triin Aasmaa Kätlin Ikkonen Andi Kattai Roman Pukk Marko

Viljandi Viljandi Tallinn Tartu Harju Tartu Pärnu Võru Valgevene Lääne-Viru Tartu Tallinn Tartu Põlva Lääne-Viru Harju Tartu Harju Tallinn Tallinn Tallinn Tartu Harju Pärnu Läti Tartu Lääne-Viru Venemaa Tallinn Tallinn Tartu Tartu Harju Tartu Tartu Läänemaa Lääne-Viru Valga Rapla Põlva Tallinn Lääne-Viru Tartu Norra Venemaa Tallinn Läänemaa Põlva Tartu Tallinn Tallinn Võru Tartu Tartu Tartu Ida-Viru Harju Tallinn Järvamaa Harju Tartu Tartu Tartu Tallinn Tartu Tartu Pärnu Tallinn Tallinn Tallinn Venemaa Tallinn Tallinn Tartu Lääne-Viru Tartu Pärnu Tallinn Tartu Tartu Pärnu Tartu Tartu Jõgeva Tartu Tallinn Tartu Viljandi

1:33:33.64 M50 1:33:34.18 M45 1:33:34.20 M21 1:33:34.78 M21 1:33:36.85 M35 1:33:38.03 M40 1:33:39.11 M50 1:33:41.37 M60 1:34:21.94 M35 1:34:57.86 M40 1:35:01.62 M21 1:35:15.30 M40 1:35:22.65 N45 1:35:22.93 M40 1:35:27.07 M35 1:35:27.19 M35 1:35:32.05 M40 1:35:33.93 M35 1:35:34.83 N21 1:35:35.52 M35 1:35:35.82 M21 1:35:36.09 M40 1:35:36.69 M35 1:35:37.62 N35 1:35:38.26 M65 1:35:38.68 M21 1:35:39.56 M40 1:35:39.56 N21 1:35:39.78 N40 1:35:39.84 M21 1:35:41.09 M50 1:35:43.34 M40 1:35:44.06 M50 1:36:15.62 N35 1:36:15.79 M40 1:36:22.02 M21 1:36:23.88 N17 1:36:24.66 N21 1:36:25.51 M60 1:36:27.88 M21 1:36:28.44 N21 1:36:30.00 N20 1:36:30.51 M21 1:36:30.99 M60 1:36:36.62 M55 1:36:40.56 M35 1:37:22.49 M35 1:37:22.51 M35 1:37:25.25 M45 1:37:28.03 M21 1:37:28.33 M55 1:37:30.30 N21 1:37:30.53 M45 1:37:30.83 M21 1:37:31.71 M21 1:37:35.40 N20 1:37:41.69 M40 1:37:44.77 M20 1:37:46.22 M65 1:37:55.85 M50 1:37:59.65 M45 1:38:15.27 M45 1:38:20.48 M40 1:38:24.09 M21 1:38:31.84 M21 1:38:32.95 M45 1:38:34.30 M50 1:38:36.27 M35 1:38:46.59 M21 1:38:47.60 M35 1:38:56.85 M50 1:38:58.82 N21 1:38:59.35 N35 1:39:00.11 N40 1:39:03.09 N40 1:39:04.33 M35 1:39:11.78 N21 1:39:17.88 M21 1:39:27.42 M21 1:39:31.08 M35 1:39:36.65 M21 1:39:38.41 M40 1:39:56.28 N40 1:39:56.47 N21 1:40:02.76 N21 1:40:37.58 M35 1:40:51.94 M45 1:41:15.89 M35

34

35

36

37 38

39 40 41 42 43

44

45

46 47 48 49 50

51 52 53

269 242 285 226 698 261 211 207 347 585 201 266 241 283 532 279 139 376 690 292 550 260 288 234 247 303 225 93 381 294 272 312 346 309 308 302 162 616 557 626 188 174 278 298 589 313 650 355 674 209 366 408 379 253 318 306 256 268 270 422 322 251 307 351 568 325 324 334 395 224 570 377 357 311 189 382 369 284 385 327 236 541 330 378 344 659 304 135

v_kl kl_koht kordi 13 27 62 63 55 37 14 4 56 38 64 39 2 40 57 58 41 59 13 60 65 42 61 9 4 66 43 14 7 67 15 44 16 10 45 68 4 15 5 69 16 3 70 6 10 62 63 64 28 71 11 17 29 72 73 4 46 6 5 17 30 31 47 74 75 32 18 65 76 66 19 18 11 8 9 67 19 77 78 68 79 48 10 20 21 69 33 70

3 4 4 3 1 8 6 7 3 1 7 5 5 6 1 6 6 2 1 3 2 4 8 2 4 2 8 1 3 2 3 4 8 4 3 5 2 2 1 3 3 2 5 1 1 3 3 5 1 6 4 5 2 3 3 2 3 3 6 2 6 8 6 5 2 7 3 4 3 6 1 2 2 8 4 6 3 7 4 5 5 1 5 2 5 2 8 5

koht n_koht nr nimi 343 386 Tänav Taavi 344 636 Kala Elar 345 195 Rukhovets Alexey 346 54 227 Soonberg Kertu 347 352 Noormägi Margus 348 412 Pööra Rain 349 337 Uiboaid Margus 350 353 Raivo Jaak 351 55 336 Loomann Reelika 352 301 Keem Vallo 353 370 Lusikas Kristjan 354 310 Busch Veiko 355 392 Vals Riho 356 321 Maasen Kaido 357 326 Soidla Janno 358 56 620 Tähe Tagne 359 509 Vink Ahto 360 319 Pärn Alvar 361 57 679 Martin Elina 362 58 409 Nurgamaa Sirje 363 671 Bulatovskii Evgenii 364 604 Knope Agris 365 59 95 Aniskevich Nadezda 366 60 546 Härma Pille 367 61 339 Kivi Kristel 368 358 Tarbe Riho 369 264 Variksoo Alo 370 374 Tanilsoo Tambet-Telvis 371 345 Puna Björn 372 194 Luks Lenno 373 62 545 Uibo Kristina 374 694 Tammaru Bruno 375 63 561 Priks Katrin 376 599 Moltsar Tarmo 377 610 Kivi Toivo 378 64 523 Panksepp Birgit 379 554 Mõttus Mait 380 547 Aus Eiko 381 664 Fomotshkin Rainis 382 371 Poska Erko 383 178 Pill Joosep 384 375 Pais Erkko 385 391 Prants Arvi 386 655 Klaassen Märt 387 640 Roomet Martti 388 65 645 Sang Marina 389 66 619 Sarap Marleen 390 595 Kukk Erkki 391 320 Parts Veiko 392 67 372 Muni Pille 393 432 Paas Raigo 394 68 562 Danilova Larisa 395 394 Suun Ahti 396 69 354 Voogne Tiina 397 682 Kuusmann Tanel 398 413 Jürgens Toomas 399 70 410 Lepp Merle 400 71 362 Lõhmus Silja 401 404 Tamsalu Heigo 402 72 590 Murov Annika 403 246 Kallas Krister 404 73 356 Randoja Renda 405 606 Parrol Vahur 406 74 542 Tiisler Tiina 407 384 Türkson Arne 408 656 Mägi Tuulis 409 368 Kalle Rein 410 666 Vidzus Uldis 411 538 Tali Tiit 412 686 Junson Jaano 413 359 Kabral Iljar 414 75 277 Sau Mari-Liis 415 328 Toru Priit 416 406 Plaas Mario 417 665 Saloste Gunnar 418 612 Rindberg Romet 419 592 Heldus Edvin 420 363 Kesperi Rain 421 76 398 Tomberg Janne 422 399 Kirsipuu Avo 423 594 Tääker Reiko 424 383 Tühane Enn 425 457 Sarik Madis 426 618 Täht Madis 427 675 Kiisk Urmas 428 77 631 Loorents Katriin 429 433 Kraam Sulev 430 78 600 Russak Kaidi

elukoht Harju Võru Venemaa Tartu Tallinn Võru Põlva Harju Tallinn Tartu Tartu Harju Tartu Tartu Võru Harju Võru Pärnu Võru Ida-Viru Venemaa Läti Venemaa Jõgeva Tartu Tallinn Tallinn Tartu Tartu Pärnu Harju Tallinn Viljandi Tallinn Harju Tallinn Pärnu Tallinn Tartu Tartu Viljandi Harju Võru Tartu Harju Tallinn Jõgeva Tartu Harju Tallinn Harju Venemaa Valga Tallinn Läänemaa Tartu Ida-Viru Tartu Järvamaa Tartu Viljandi Tartu Põlva Põlva Tartu Tartu Põlva Läti Tartu Põlva Valga Tallinn Tartu Tartu Tallinn Lääne-Viru Tartu Tartu Harju Läänemaa Tallinn Harju Harju Tallinn Tartu Tallinn Tallinn Võru

aeg v_kl kl_koht kordi 1:41:32.22 M21 80 7 1:41:36.85 M21 81 1 1:41:37.04 M21 82 7 1:41:37.56 N21 22 7 1:41:38.42 M40 49 2 1:41:39.06 M40 50 3 1:41:43.78 M40 51 6 1:41:46.26 M40 52 6 1:41:48.55 N21 23 5 1:41:48.70 M35 71 3 1:41:49.49 M21 83 2 1:41:49.88 M35 72 6 1:41:52.22 M40 53 5 1:41:53.35 M40 54 6 1:42:03.40 M35 73 8 1:42:04.62 N21 24 1 1:42:07.47 M45 34 2 1:42:07.70 M45 35 3 1:42:07.80 N21 25 1 1:42:22.72 N40 11 2 1:42:30.17 M35 74 1 1:42:30.97 M60 7 8 1:42:31.02 N21 26 1 1:42:31.58 N40 12 2 1:42:33.70 N40 13 7 1:42:41.88 M35 75 4 1:42:54.46 M75 1 4 1:43:23.11 M20 7 7 1:43:26.57 M35 76 2 1:43:33.63 M21 84 2 1:43:37.06 N40 14 2 1:43:37.07 M40 55 1 1:43:46.54 N50 2 1 1:43:49.93 M21 85 1 1:43:58.79 M50 20 4 1:43:58.87 N21 27 1 1:43:59.40 M35 77 5 1:43:59.65 M35 78 2 1:44:01.46 M21 86 1 1:44:01.69 M21 87 2 1:44:04.96 M17 11 2 1:44:13.53 M45 36 2 1:44:22.24 M50 21 6 1:44:28.15 M21 88 6 1:44:31.20 M21 89 1 1:44:35.98 N21 28 1 1:44:40.40 N21 29 5 1:44:41.83 M35 79 1 1:44:42.60 M40 56 8 1:44:43.91 N21 30 7 1:44:46.24 M35 80 2 1:45:01.21 N45 3 1 1:45:12.87 M45 37 7 1:45:14.55 N40 15 5 1:45:15.10 M35 81 1 1:45:17.49 M50 22 2 1:45:17.82 N40 16 5 1:45:23.71 N50 3 7 1:45:26.93 M21 90 6 1:45:29.90 N21 31 3 1:45:30.24 M21 91 3 1:45:33.18 N40 17 6 1:45:35.47 M35 82 1 1:45:36.44 N35 12 1 1:45:37.88 M45 38 8 1:45:44.22 M40 57 6 1:45:46.86 M35 83 5 1:45:48.52 M55 12 1 1:45:48.62 M50 23 1 1:45:49.36 M40 58 3 1:46:18.16 M35 84 8 1:46:27.11 N40 18 5 1:46:27.56 M21 92 6 1:46:35.71 M21 93 6 1:46:41.15 M40 59 3 1:46:41.89 M40 60 1 1:46:46.52 M40 61 2 1:46:49.15 M21 94 2 1:46:54.30 N35 13 6 1:46:54.49 M45 39 7 1:47:25.99 M35 85 1 1:48:14.26 M60 8 6 1:48:15.83 M45 40 2 1:48:35.16 M21 95 1 1:48:40.38 M35 86 1 1:48:53.37 N21 32 1 1:49:05.83 M21 96 8 1:49:17.23 N21 33 2

koht n_koht nr nimi 431 621 Pedask Janek 432 678 Pirn Indrek 433 435 Keba Andres 434 419 Parkala Oliver 435 348 Tamm Raimond 436 593 Seedre Mart 437 79 597 Tähe Teele 438 451 Lepasild Raul 439 424 Liias Tiit 440 555 Lükk Andi 441 80 460 Ahu Laila 442 652 Miilmann Rauno 443 684 Nigul Hendrik 444 648 Vähi Sven 445 335 Leek Tarmo 446 388 Mitt Risto 447 81 405 Riitsalu Enna-Liisa 448 683 Tafenau Mait 449 82 390 Tamm Kaia 450 414 Tänavsuu Taavi 451 567 Nikitin Gennaiy 452 396 Laidre Marti 453 274 Parve Marko 454 83 430 Mugra Liisa 455 431 Mugra Mairo 456 373 Tammik Kalev 457 429 Keskikuru Tapani 458 393 Kõrgesaar Kristjan 459 416 Romet Aivar 460 84 477 Metslang Mirjam 461 85 559 Klaus Kristi 462 387 Salusaar Margus 463 350 Kask Kalle 464 86 668 Talvistu Siiri 465 418 Männasoo Toomas 466 87 343 Soonberg Maria 467 687 Palubinskas Anton 468 423 Uustalu Arvi 469 364 Solna Janno 470 88 484 Laaspere Liisi 471 89 489 Kruusmann Reet 472 90 458 Piik Mirjam 473 613 Unt Raivo 474 91 639 Truu Elizabeth 475 443 Ilves Priit 476 92 628 Arro Riin 477 548 Mertsina Heiko 478 93 448 Hints Kairi 479 94 588 Murov Liis 480 577 Änilane Juhan 481 456 Paas Tõnu 482 501 Tammik Silver 483 95 693 Mägi Katre 484 446 Roihu Riku 485 360 Rääk Tarmo 486 667 Paal Märt 487 96 428 Soom Pärja 488 97 440 Peebo Margit 489 98 439 Jentson Tuuli 490 702 Nerman Margus 491 99 651 Lukk Kadri 492 100 426 Sarapuu Kerli 493 389 Parksepp Marko 494 397 Trasberg Aivar 495 454 Lepik Arvo 496 101 563 Lõoke Eeva-Laura 497 700 Annamaa Aarne 498 102 186 Krokhina Sviatlana 499 464 Kikerman Ardi 500 103 449 Kukk Siiri 501 633 Sagim Janar 502 680 Karotam Mario 503 634 Ainlo Sulev 504 697 Pokkinen Margus 505 485 Riismaa Tiit 506 104 437 Tars Maali 507 638 Kraam Sten 508 581 Mägi Marko 509 105 441 Vaino Tiia 510 463 Rao Kaido 511 106 470 Rauk Kristiine 512 608 Paabo Tiit 513 519 Adosson Ivo 514 438 Press Jüri 515 107 576 Puusepp Kristel 516 108 487 Reinfeld Piret 517 338 Veisman Aivo 518 109 471 Lusikas Karin

elukoht Harju Viljandi Harju Tartu Tartu Tallinn Tartu Tartu Tartu Tallinn Ida-Viru Tartu Tartu Tartu Tallinn Tartu Tartu Tallinn Põlva Harju Venemaa Tartu Harju Tartu Tartu Pärnu Tartu Tartu Tartu Tartu Tallinn Tartu Tallinn Tallinn Tallinn Tartu Tartu Tartu Põlva Lääne-Viru Lääne-Viru Harju Tartu Tallinn Harju Tallinn Tartu Tallinn Tartu Viljandi Tartu Tartu Jõgeva Tallinn Tartu Tartu Tartu Tallinn Järvamaa Läänemaa Läänemaa Tallinn Tartu Lääne-Viru Tallinn Tallinn Pärnu Valgevene Põlva Pärnu Tartu Pärnu Lääne-Viru Tartu Tallinn Tartu Võru Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tallinn Tartu Järvamaa Tartu Tartu

aeg v_kl kl_koht kordi 1:49:23.35 M21 97 1 1:49:34.72 M40 62 2 1:49:44.44 M40 63 6 1:50:48.61 M35 87 3 1:50:56.85 M35 88 8 1:50:57.24 M21 98 1 1:50:58.17 N21 34 1 1:50:58.84 M21 99 8 1:51:01.38 M35 89 6 1:51:28.47 M45 41 1 1:52:06.77 N21 35 2 1:52:13.84 M21 100 1 1:52:32.66 M21 101 1 1:52:37.28 M21 102 5 1:52:39.41 M55 13 5 1:52:49.76 M35 90 8 1:52:52.47 N21 36 4 1:52:53.91 M21 103 1 1:52:54.01 N50 4 6 1:52:54.98 M35 91 8 1:52:57.18 M65 6 1 1:53:09.26 M35 92 2 1:53:22.66 M35 93 4 1:53:23.80 N17 5 6 1:53:23.83 M45 42 5 1:53:31.43 M55 14 8 1:53:32.39 M60 9 5 1:53:32.44 M40 64 2 1:53:45.83 M50 24 2 1:54:11.52 N21 37 3 1:54:46.32 N21 38 1 1:54:46.41 M35 94 3 1:55:09.83 M40 65 3 1:55:16.57 N21 39 1 1:55:18.34 M40 66 5 1:55:23.28 N21 40 5 1:55:25.64 M55 15 3 1:55:32.35 M35 95 5 1:55:46.93 M21 104 2 1:55:47.77 N21 41 2 1:55:48.75 N21 42 2 1:55:50.57 N35 14 4 1:55:50.99 M45 43 1 1:55:53.33 N21 43 1 1:55:54.65 M40 67 4 1:55:55.23 N20 5 1 1:55:56.28 M21 105 1 1:55:57.15 N35 15 3 1:55:57.72 N21 44 1 1:56:01.23 M60 10 3 1:56:10.04 M40 68 2 1:56:17.74 M35 96 2 1:56:38.05 N21 45 2 1:56:43.48 M55 16 2 1:56:48.47 M40 69 8 1:57:01.40 M21 106 1 1:57:20.94 N60 1 7 1:57:45.26 N40 19 3 1:58:00.71 N21 46 4 1:58:58.12 M40 70 1 1:59:01.80 N21 47 1 1:59:05.70 N21 48 6 1:59:08.53 M21 107 6 1:59:38.01 M45 44 3 1:59:46.02 M55 17 6 1:59:46.98 N17 6 1 1:59:48.24 M40 71 2 1:59:48.30 N40 20 3 1:59:49.00 M21 108 2 1:59:49.94 N40 21 3 1:59:50.27 M21 109 1 1:59:50.65 M21 110 2 1:59:51.04 M45 45 1 1:59:51.05 M50 25 8 1:59:52.14 M65 7 7 1:59:53.03 N17 7 7 1:59:53.21 M21 111 2 1:59:54.57 M35 97 1 2:00:06.94 N45 4 6 2:00:12.02 M21 112 2 2:00:13.15 N40 22 2 2:00:14.79 M35 98 3 2:00:15.03 M40 72 1 2:00:15.15 M40 73 8 2:00:32.39 N21 49 1 2:00:48.87 N40 23 2 2:01:34.94 M45 46 8 2:01:37.48 N21 50 7

Suurtoetajad:

AMETLIK UISUPARTNER

www.hawaii.ee

Mitsubishi crossover ASX Silberautost.

www.hawaii.ee

POWERBAR ANNAB HOOGU!

AMETLIK ENERGIAPARTNER

HAWAII EXPRESS HAWAII EXPRESS

postimees, 25. august 2014 || reklaam || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

42 km | finišiprotokoll koht n_koht nr

nimi

elukoht

aeg

519 520 521 522 523 524 110 525 526 527 528 529 111 530 531 112 532 113 533 534 535 536 537 114 538 539 540 541 542 115 543

Normak Margus Tammjärv Toomas Edala Indrek Lahe Allan Andersson Anton Pärtel Valli Kasela Robert Rannus Sander Tühane Rene Solna Timo Timofeeva Aleksandra Kozlov Nikita Tühane Ketrud Šefer-Müller Erika Kerbo Meelis Tars Märt Rast Henn Ustav Urmo Edala Anne-Mai Dzondzua Mihails Kaeval Hillar Sinijärv Raivo Pall Imre Pall Irmeli Sellin Tõnu

Ida-Viru Tallinn Tartu Tallinn Rootsi Tallinn Tartu Tallinn Harju Tartu Venemaa Venemaa Harju Rapla Tallinn Tartu Tartu Tartu Rapla Läti Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn Tallinn

2:02:12.29 M45 2:02:28.36 M45 2:02:44.21 M21 2:04:07.91 M45 2:04:17.30 M55 2:04:24.90 N21 2:05:06.66 M21 2:05:26.16 M21 2:06:21.57 M40 2:06:28.36 M21 2:06:32.28 N21 2:06:32.31 M21 2:06:39.03 N35 2:06:53.65 N50 2:06:55.24 M35 2:07:59.98 M45 2:08:25.10 M40 2:08:29.73 M21 2:08:31.95 N21 2:08:33.96 M45 2:08:34.88 M55 2:08:35.23 M21 2:08:47.65 M60 2:08:47.81 N35 2:08:54.77 M50

560 591 625 401 573 403 670 611 287 646 436 400 479 647 574 701 407 427 467 572 434 699 453 417 609

v_kl kl_koht kordi 47 48 113 49 18 51 114 115 74 116 52 117 16 5 99 50 75 118 53 51 19 119 11 17 26

2 1 1 5 2 8 1 1 5 1 2 2 3 1 1 4 6 2 3 2 7 1 7 2 2

koht n_koht nr

nimi

elukoht

aeg

544 545 546 547 116 548 117 549 118 550 119 551 552 120 553 121 554 555 122 556 557 558 559 560 561 123 562 563 564 565 124 566 567 125 568

Kaasik Toomas Leola Alvar Rauam Viktor Onno Inga Luhamaa Liina Klemmer Mari Parik Ilme Toming Neeme Toming Kristel Rabi Ingrid Irves Hillar Taaber Tuuli Maerov Roman Sabul Indrek Eller Jaan Parmas Aalo Edala Jaanus Porrassalmi Mirka Valksaar Erich Kalda Meelis Veberson Gunnar Palm Tiia Liiser Siim Kuusik Kadiliina Säde Eero

Tartu Harju Ida-Viru Võru Tartu Tallinn Tallinn Harju Tallinn Tartu Võru Võru Venemaa Harju Tallinn Tallinn Tallinn Tartu Jõgeva Tallinn Tartu Tartu Tartu Tartu Harju

2:08:56.21 M40 2:09:07.05 M35 2:09:13.64 M45 2:09:14.47 N45 2:09:27.97 N35 2:09:56.56 N21 2:10:12.14 N50 2:10:42.27 M21 2:10:42.45 N35 2:10:45.11 N21 2:11:56.28 M45 2:11:56.31 N40 2:12:56.64 M21 2:13:08.02 M45 2:13:16.99 M35 2:13:21.46 M55 2:13:49.22 M21 2:14:11.23 N40 2:14:12.90 M80 2:15:13.69 M35 2:15:44.57 M35 2:15:55.61 N45 2:16:15.04 M21 2:16:45.79 N21 2:16:45.97 M35

507 603 476 704 551 569 462 380 492 695 637 685 472 450 691 444 474 465 442 623 627 469 681 515 494

v_kl kl_koht kordi 76 100 52 5 18 54 6 120 19 55 53 24 121 54 101 20 122 25 1 102 103 6 123 56 104

3 1 2 4 1 1 4 4 5 1 2 1 2 3 1 8 2 2 8 1 1 4 1 3 2

koht n_koht nr

nimi

elukoht

aeg

569 126 570 571 127 572 128 573 129 574 130 575 576 577 578 131 579 132 580 133 581 134 582 135 583 584 136 585 137 586 138 587 139 588 140 589 141 590 142 591 143 592 144

Piir Evelin Jaeski Aivar Silm Gerli Davydkina Liliia Haabpiht Liisa Kruus Krista Ainsoo Meelis Laanisto Glenn Luhakivi Ardo Roosimaa Anneli Truus Margit Punak Maarja Steinberg Anneli Loodus Katrin Väljari Marek Lepik Berli Lumberg Kalli Noormets Liliane Pettai Katri Pettai Maarja-Liisa Johanson Heili Inno Anniki Õun Merike Luuka Esta

Tartu Tallinn Tallinn Venemaa Tartu Tartu Põlva Tallinn Tallinn Tallinn Tartu Tartu Saaremaa Tallinn Tallinn Pärnu Tartu Tallinn Jõgeva Tartu Tallinn Tartu Võru Harju

2:16:55.88 N21 57 2:17:01.81 M45 55 2:17:11.99 N21 58 2:17:38.34 N21 59 2:20:01.32 N21 60 2:20:03.34 N21 61 2:20:27.69 M35 105 2:22:42.48 M21 124 2:23:40.94 M21 125 2:26:06.47 N40 26 2:26:59.71 N21 62 2:27:10.71 N21 63 2:27:44.98 N35 20 2:29:42.93 N21 64 2:33:44.55 M40 77 2:33:58.11 N21 65 2:35:13.25 N21 66 2:37:08.90 N21 67 2:40:33.77 N21 68 2:40:37.56 N21 69 2:43:46.42 N21 70 2:43:47.09 N21 71 2:43:48.39 N45 7 2:48:43.56 N50 7

703 672 630 605 488 425 466 649 601 490 468 692 689 445 580 480 543 584 644 478 602 233 481 482

v_kl kl_koht kordi 6 1 1 2 2 3 2 1 1 2 2 3 1 2 1 3 1 1 1 2 1 8 8 5

21 km | tähestikuline finišiprotokoll nr 2259 2252 2213 2108 2101 2216 2207 2021 2223 2365 2225 2188 2103 2139 2110 2231 2190 2312 2246 2343 2367 2285 2324 2297 2187 2104 2072 2133 2314 2131 2047 2284 2096 2361 2115 2347 2214 2041 2119 2016 2019 2296 2142 2348 2089 2358 2107 2233 2292 2125 2013 2288 2325 2057 2148 2068 2106 2122 2337 2217 2084 2161 2237 2238 2059 2095

nimi Aarna Kristel Aarna Merlin Aavik Merje Aben Katrin Abramov Jüri Alasoo Kert Alep Merili Allabert Rasmus Almre Marge Antalainen Lauri Aoveer Sirle Arak Eve Arrak Antti Aru Sirli Arvi Stella Bakhoff Priit Bebre Sigita Bergmann Joosep Brutus Erich Chistov Dmitry Chojnacki Jaroslaw Damaratski Yahor Daub Ingmar Daub Taivo Ding Wei Elhi Anne-Ly Erens Tomi Ernits Kristina Filippov Aleksandr Floren Annela Floren Kristel Gapon Vladislav Goldberg Martin Gribinets Olga Grishina Anna Hallap Triin Hanschmidt Kelli Haube Veljo Heinam Anett Heinam Elela Hiiesalu Taago Hollo Mihkel Hunt Kalev Hurt Varje Ilves Laura Inno Natalja Jaagant Liis Jaagant Risto Jaason Karli Jakovlevs Vitalijs Jaks Indrek Johanson Kristina Jurevics Janis Juvakka Kai Tapani Jõgi Miree Järv Kadri Järv Merike Jüriado Rille Kaasik Kermo Kabral Anneli Kajak Kristiina Kalda Rain Kaljurand Annika Kaljurand Kadi Kallis Joel Kalve Terje

Toetajad:

Meediumid:

elukoht Tallinn Tallinn Tartu Tartu Tallinn Tartu Tartu Tartu Viljandi Tartu Tartu Tallinn Tartu Tallinn Tartu Tartu Läti Tartu Tartu Venemaa Poola Valgevene Tallinn Tallinn Hiina Tartu Soome Ida-Viru Tartu Lääne-Viru Lääne-Viru Valgevene Tartu Tallinn Tallinn Tallinn Tartu Tallinn Pärnu Pärnu Tartu Tallinn Pärnu Tartu Tartu Harju Tartu Tartu Tallinn Läti Tartu Tartu Läti Tallinn Tartu Tartu Tallinn Tartu Ida-Viru Jõgeva Tartu Tartu Tallinn Tallinn Valga Tartu

aeg kordi 1:09:13.28 2 1:09:12.80 1 1:05:27.44 1 1:05:50.16 6 1:04:51.06 3 1:11:31.29 1 1:20:49.11 1 0:53:17.34 4 1:11:56.33 1 0:50:01.66 3 1:14:59.40 3 1:09:19.65 1 1:07:37.46 4 1:01:46.36 2 1:07:27.73 8 1:25:44.13 1 1:22:19.85 1 1:16:26.09 1 0:59:41.60 1 1:13:16.25 1 0:43:11.10 1 0:43:11.64 1 0:53:37.47 1 0:53:33.30 2 1:06:53.21 1 1:07:37.60 4 0:55:37.81 3 1:12:41.54 5 0:59:21.13 1 1:13:11.52 4 0:56:52.87 5 0:43:11.88 1 1:05:24.31 2 1:12:06.76 4 1:09:01.10 3 1:23:15.20 1 1:03:54.69 2 0:58:10.42 8 1:11:02.66 2 0:52:40.38 4 0:53:41.62 6 1:09:08.59 1 0:55:36.57 2 1:57:03.50 1 0:49:44.60 2 1:09:02.79 4 1:08:10.10 2 0:49:41.89 1 0:51:51.16 1 1:07:21.77 3 0:49:56.92 3 1:04:59.52 1 0:49:38.83 1 0:58:13.44 2 1:14:58.70 6 1:23:45.30 2 1:12:22.92 5 1:08:57.36 2 1:02:18.45 1 1:09:28.59 1 1:03:18.80 7 1:09:07.08 2 1:11:11.53 1 1:09:14.87 1 1:03:55.24 5 1:11:27.52 7

nr 2328 2357 2071 2206 2086 2087 2260 2253 2111 2192 2234 2031 2043 2100 2082 2331 2076 2176 2241 2317 2264 2141 2224 2054 2014 2172 2160 2134 2092 2136 2349 2099 2120 2077 2073 2005 2247 2335 2289 2048 2329 2140 2157 2222 2311 2090 2153 2322 2010 2113 2130 2152 2145 2085 2227 2293 2200 2263 2290 2179 2321 2219 2302 2350 2146 2265

nimi Kalvik Aare Kangro Merike Kannel Martin Kartau Katy Kase Kadri Kase Pilvi Kask Kristofer Keizars Kelli Kerner Urve Kibur Piret Kiigemägi Silvia Kiigemägi Veljo Kiik Aare Kimmel Jüri Kirsimäe Rein Kiveste Harti Kivistik Leho Klement Kristo Koemets Tiidrek Kokk Annelin Kokka Kristi Kotov Anne Mari Kreivald Varvara Kristerson Lii Krokhin Andrei Krõlov Aarne Kubjas Annagreta Kubjas Arlina Kukk Grete Kukk Heli Kukk Jana Kukk Maris Kukk Triin Kuldmäe Ain Kutman Karolin Kuuse Asti Kuusik Martin Kuusik Rauno Kuusma Piret Kuustik Kristi Kõiv Eili Kõnd Karin Kägu Birgit Käsik Kaupo Köhler Leif Kütt Karin Kütt Leo Kütt-Orb Monika Labi Egne Laigna Urmas Laineste Sten Laumets Hele-Mall Lemsalu Katrin Lemsalu Tiit Leola Anna-Liisa Lepasaar Mati Lepik Kaidi Lepik Kirke Maria Lepik Külli Liba Kristjan Liebert Kertu Lilla Ivar Linde Marelle Lindemann Andres Linsi Mart Luhakooder Agnes

elukoht Tallinn Tartu Tartu Tartu Pärnu Pärnu Tallinn Tallinn Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tallinn Viljandi Tartu Tartu Harju Viljandi Jõgeva Jõgeva Tartu Tallinn Jõgeva Valgevene Tartu Lääne-Viru Lääne-Viru Jõgeva Lääne-Viru Tallinn Jõgeva Jõgeva Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tallinn Tartu Tartu Tartu Tallinn Rootsi Tartu Lääne-Viru Jõgeva Võru Harju Põlva Tallinn Tartu Tartu Tallinn Valga Tartu Tartu Tartu Harju Jõgeva Tartu Tallinn Tallinn Tartu Tartu

aeg kordi 1:03:06.06 1 0:48:58.34 6 0:56:37.39 8 1:06:08.46 1 1:02:12.27 2 1:01:02.96 6 1:03:09.12 1 1:01:36.54 1 1:12:45.11 7 1:18:07.93 2 1:07:52.76 1 1:07:53.05 7 0:58:18.37 5 1:01:17.13 3 0:59:26.90 8 1:09:05.42 1 1:01:46.32 6 1:09:07.36 1 0:55:35.78 1 1:04:10.56 1 0:58:09.99 1 1:13:42.51 3 0:58:31.31 1 0:56:38.26 2 0:51:12.49 2 0:59:16.93 3 1:10:52.10 4 1:10:28.28 5 1:02:03.15 2 1:12:33.56 2 0:58:07.59 1 1:05:54.95 2 0:59:18.02 2 1:10:22.12 5 1:06:00.67 5 0:53:39.35 2 0:58:10.64 2 0:51:56.51 1 1:11:10.75 1 1:04:25.33 4 1:11:14.75 1 1:06:16.88 7 1:18:24.06 2 0:58:36.83 1 0:53:35.12 2 1:05:27.32 8 1:07:11.74 8 1:26:32.45 1 0:52:23.21 7 1:09:15.80 6 0:56:17.64 8 1:02:04.54 3 0:53:52.96 3 0:59:21.67 2 1:20:04.05 1 1:24:05.46 1 1:01:49.63 1 1:09:08.60 1 1:10:22.04 1 1:21:15.10 1 1:26:32.51 1 0:55:21.50 1 1:09:33.63 1 0:56:43.24 1 0:59:28.41 4 1:10:25.53 1

nr

nimi

2360 2283 2065 2042 2326 2336 2109 2169 2301 2173 2276 2291 2127 2033 2346 2015 2341 2171 2189 2132 2245 2282 2363 2049 2208 2352 2304 2028 2030 2044 2210 2009 2359 2046 2079 2235 2052 2020 2124 2149 2112 2249 2198 2212 2004 2342 2261 2026 2035 2354 2356 2306 2117 2307 2193 2045 2150 2330 2278 2186 2083 2355 2061 2075 2257 2056

Luht Meelis Tartu Lukashevich Matvey Valgevene Lukason Anneli Tartu Lumiste Virve Rapla Lumpre Pille Pärnu Luts Arvi Tartu Luts Ingrid Tartu Lõo Aune Tartu Lõo Marin Tartu Lättemägi Leena Tartu Lätting Ülar Tartu Maalmann Meelis Tallinn Mae Kartrin Tartu Magerin Margus Tartu Makarenko Vadims Denis Läti Makarevics Sergejs Läti Martihhin Kaupo Tallinn Martins Marek Tallinn Martinsons Martins Läti Masing Kristel Tartu Matiisen Mikk Pärnu Matsesha Kseniya Valgevene Matvejev Toomas Tartu Meriloo Urmas Tartu Metsaluik Maili Tartu Metsaorg Beatrice Marelene Tallinn Michaels Helen Harju Migliniece Jana Läti Mooses Maryte Lääne-Viru Mooses Veronika Tartu Must Mariliis Tallinn Mutli Andrus Tartu Mäeots Anna-Liisa Lääne-Viru Mägi Heli Harju Mägi Markus Tartu Mäll Margit Tartu Mällo Mati Tartu Männiste Valdur Tartu Nagel Anneli Tartu Nagel Aveli Tartu Nagel Piret Tartu Namsing Mart Tartu Neemsalu Rommi Tartu Nigul Kirsten Tallinn Niilits Ilmar Valga Nozdrenko Janek Tallinn Nurmeots Eveli Harju Ojalaid Silver Tartu Ojamaa Imre Tallinn Ormisson Mattias Villem Harju Ormisson Niil Harju Ost Jaanika Tallinn Ots Anne Tartu Otsus Markus Tartu Ott Aivo Tartu Paas Sten Tallinn Pai Toomas Valga Pajo Kristi Pärnu Pajo Tanel Tartu Pastak Kaidi Tallinn Peiker Kaido Tartu Pencis Artis Ivo Läti Penner Anneli Tartu Penner Annika Tartu Petaks Rodžers Läti Petersone Santa Läti

elukoht

aeg

kordi

0:51:51.83 0:43:11.82 0:59:26.84 0:53:39.30 1:04:50.58 1:01:01.50 1:09:11.09 1:35:05.50 1:33:02.06 1:12:50.69 1:07:30.73 0:55:34.35 1:08:35.77 0:53:37.70 0:43:12.23 0:53:36.80 1:00:29.84 0:58:19.29 1:22:19.68 1:01:31.50 1:07:47.87 0:50:17.91 1:00:36.18 0:59:19.29 1:25:28.83 1:01:28.88 1:20:31.22 0:55:33.66 0:49:38.33 0:55:28.16 1:25:07.76 0:53:12.71 1:14:28.31 1:00:56.98 0:53:36.59 1:05:46.07 0:53:46.86 0:55:13.79 1:11:47.97 1:12:02.18 1:12:11.43 1:01:29.66 1:01:30.91 0:46:31.34 0:49:54.68 1:21:11.45 1:04:54.03 0:53:39.16 0:56:29.71 1:11:44.91 1:11:44.92 1:23:57.51 1:03:24.94 1:05:45.65 1:01:45.31 0:59:21.67 1:01:51.39 1:03:48.70 0:56:51.42 1:07:27.78 0:59:35.89 0:46:15.82 1:08:40.67 1:04:53.24 0:43:10.55 0:55:09.76

4 1 5 8 1 1 2 5 1 7 1 1 2 7 3 4 5 6 1 2 1 1 1 4 1 1 1 3 2 4 1 8 1 8 2 1 5 8 2 2 5 1 1 2 7 2 1 5 7 1 2 1 3 1 1 2 2 1 1 1 2 1 6 2 1 2

nr

nimi

2232 Petoffer Sigrid 2256 Pettai Martin 2126 Polovnikov Dmitry 2081 Polovnikov Maxim 2250 Poola Airi 2315 Poom Kaido 2123 Poopuu Gilje 2286 Porkveli Marge 2039 Pukk Marje 2362 Puks Kea 2151 Puus Uuno 2116 Põldoja Ülle 2074 Põlgast Annika 2128 Pärnapuu Aire 2144 Pärnoja Age 2040 Pärtelpoeg Jüri 2001 Päärson Kaspar 2230 Püvi Evi 2154 Raid Harald 2205 Raie Kahro 2097 Raja Sirje 2323 Raud Margus 2006 Rebina Annely 2255 Refelds Juris 2339 Reimand Indrek 2203 Reimets Aleksander 2121 Reimets Margit 2221 Reinsalu Mihkel 2078 Reinson Jaan 2309 Reinsons Sandis 2167 Reitalu Arvo 2168 Reitalu Kadri 2299 Rekand Katrin 2298 Rekand Tiina 2273 Remmelg Ene 2135 Remmelg Kalmer 2022 Riitsalu Kert 2034 Rohtla Maiu 2036 Rohtla Malle 2060 Rosenberg Janno 2351 Rosin Margus 2340 Ruut Rivo 2239 Rõlkov Ragne 2025 Saal Helen 2218 Saar Andrus 2166 Saaremets Taago 2029 Saaristu Steven 2156 Sabalisk Karin 2129 Sadam Eeva 2220 Sadam Liina 2258 Sall Kaili 2366 Salumets Taavi 2345 Sarik Marie 2316 Sarv Siiri 2353 Sass Elise 2194 Savrucka Alina 2310 Seim Märit 2236 Semenas Anna 2334 Sepp Raigo 2007 Sevastjanova Liana 2364 Shokman Vladimir 2251 Simson Eneli 2163 Sirenev Kerlyn 2088 Siseykina Irina 2204 Soidla Janar 2294 Soo Rauno

elukoht

aeg

Harju Viljandi Venemaa Venemaa Valga Jõgeva Tallinn Järvamaa Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tallinn Viljandi Harju Tartu Tartu Tartu Tartu Läti Tartu Pärnu Tartu Tallinn Tartu Läti Tallinn Tallinn Tartu Tallinn Tartu Tartu Valga Tartu Lääne-Viru Tartu Põlva Tallinn Jõgeva Tartu Jõgeva Tartu Tartu Põlva Järvamaa Tallinn Tallinn Tartu Tallinn Tartu Tallinn Läti Tartu Tartu Tallinn Tartu Tartu Tartu Tartu Venemaa Tallinn Viljandi

1:20:32.19 2 2:07:10.90 3 1:05:54.40 3 1:06:13.16 3 0:59:27.40 1 0:55:32.13 1 1:12:49.86 3 1:06:11.97 1 0:58:10.75 8 0:50:00.78 2 1:09:14.16 7 1:01:53.26 8 0:57:09.66 4 1:21:18.12 4 1:10:33.00 2 0:53:38.97 2 0:43:11.81 2 1:11:58.20 1 1:12:58.81 4 1:03:10.87 1 1:07:24.79 2 0:53:38.03 3 0:51:19.21 4 0:49:59.09 1 0:58:23.66 6 1:20:46.28 2 1:11:20.41 2 1:25:07.66 1 1:03:10.80 4 0:45:40.39 1 1:25:49.28 2 1:33:15.45 2 1:22:59.46 1 1:25:10.85 1 1:07:25.55 1 1:13:43.77 3 0:51:49.63 2 0:50:03.33 3 0:56:39.02 6 1:07:13.73 2 1:14:27.24 4 1:02:56.69 1 1:18:02.50 1 0:53:38.72 2 0:56:50.74 1 1:11:20.54 2 0:51:54.38 6 1:16:04.73 2 1:10:25.71 2 1:18:26.71 1 1:11:10.70 1 0:56:45.27 1 1:19:07.22 1 1:09:09.28 1 0:55:10.24 1 0:48:54.40 1 1:13:40.98 1 1:07:47.83 1 0:53:16.51 1 0:53:34.35 3 1:02:38.58 6 0:59:23.68 6 1:17:55.37 2 1:08:54.95 5 1:31:41.07 1 1:03:55.86 4

kordi

nr

nimi

elukoht

aeg

2038 2094 2070 2368 2170 2018 2333 2215 2281 2143 2062 2327 2248 2069 2228 2229 2254 2093 2027 2308 2226 2064 2195 2275 2262 2199 2271 2012 2138 2023 2066 2051 2318 2063 2174 2080 2055 2295 2344 2211 2338 2105 2002 2053 2303 2319 2032 2050 2114 2272 2320 2091 2024 2332 2147 2183 2277 2011 2201 2158 2287 2098

Stsenov Gleb Suhhova Irina Suun Merle Suurpere Arvi Sõro Triin Sõõru Marko Zereen Andreas Talvik Mari Talvik Markus Talvik Merle Tamm Erki Tamm Helje Tamm Katrin Tamm Priit Tanilsoo Paul-Bryan Tanilsoo Viivi-Maria Tassara Silvia Teder Katrin Tereshin Vladimir Tiisler Toomas Tiits Tarmo Tiivoja Martti Tnnuri Peep Toit Kadri Tombu Katre Tomingas Tõnu Toom Kuido Toom Ragnar Tooming Maris Tooming Taso Tragel Armin Tuvik Jüri Tähnas Andor Urbala Ergo Urvet Sirli Uusaed Liis Vaagen Oliver Vader Jarmo Vaher Indrek Vallas Vaiko Vallimäe Kristjan Varblane Ragne Varik Magnus Vasemägi Arne Veetamm Keili Veevel Ego Veldemann Janno Veldemann Veiko Veske Kaili Vestmann Merike Viibus Hannaliis Viljasaar Ivika Villems Meelis Vilskersts Gatis Viner Ago Vink Raimond Vislapuu Maarja Visse Tea Vitkovsky Victor Võhmar Kristi Väljur Robert Õis Meili

Tartu Tallinn Valga Tartu Tartu Tallinn Tallinn Tartu Tallinn Tallinn Tartu Tallinn Tartu Tartu Tartu Tartu Itaalia Tartu Venemaa Tallinn Tartu Tartu Tallinn Tartu Tartu Jõgeva Tartu Tartu Tartu Tartu Valga Tartu Jõgeva Tallinn Tartu Tartu Tartu Tallinn Tartu Tartu Tartu Tartu Tallinn Tartu Tallinn Tallinn Tartu Tartu Tallinn Tartu Rapla Tartu Tartu Läti Tartu Võru Tartu Jõgeva Venemaa Ida-Viru Tartu Valga

1:05:06.72 1:05:14.84 0:59:28.14 0:43:21.23 1:05:57.95 0:49:59.43 1:02:59.69 1:10:37.60 1:07:46.90 1:09:09.34 1:00:20.81 1:03:15.97 1:12:38.78 0:59:27.81 1:02:38.47 1:18:55.15 0:51:53.72 1:00:41.53 1:05:12.45 1:13:08.63 1:06:46.84 1:01:30.23 1:06:20.44 1:23:14.95 1:08:56.04 1:11:32.71 0:57:38.25 0:49:56.72 1:07:45.98 0:55:34.75 1:02:13.91 0:51:59.21 0:55:09.85 0:57:47.83 1:24:38.77 1:01:29.37 0:52:01.57 0:57:58.20 0:53:33.08 0:55:37.09 1:04:45.76 1:01:28.69 0:46:16.04 0:58:10.43 1:09:33.63 0:46:20.22 0:53:45.14 0:51:59.22 1:09:16.14 1:17:17.81 1:13:48.35 1:05:02.26 0:57:27.56 0:48:10.77 1:02:59.59 1:06:43.49 1:05:55.67 0:51:56.50 0:58:13.36 0:59:10.21 1:06:44.73 0:53:35.04

kordi 2 2 4 6 3 2 1 1 1 3 2 1 1 3 1 1 1 6 3 1 3 6 1 1 1 1 1 4 3 2 2 2 1 3 2 2 3 1 3 3 1 2 6 4 1 1 7 2 7 1 1 4 5 1 8 1 1 5 1 4 1 1

20 || KASU || POSTIMEES, 25. AUGUST 2014

KASU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

TOASOE. Ahju-, pliidi- ja kaminapuid müüvad ettevõtted on pahased tegelaste peale, ke

Küttepuud maksavad sirje niitra toimetaja

Koolikotti pese hoolikalt Enne 1. septembrit tasuks heita pilk peale ka lapse vanale koolikotile, mis pärast korralikku puhastust teenib omanikku kku eduedu kalt ka uuel õppeaastal.

«Alustada tuleks ennekõike õike koolikoti tervisliku seisundii hindamisest, kui seda nii võib õib nimetada,» rääkis Pesupanda keemilise puhastuse toottmis- ja klienditeenindusjuhtt Marge Iidel.

Esimese asjana tuleks vaadata, kas kotilukud, san-gad, rihmad ja kangas on terrved. «Läheb ju nii puhastusele ele kodus kui ka keemilises puhastuses siiski mingi kulu ning kui tegelikult hiljem selgub, et kott on katki, siis mõnel juhul on juba kasulikum soetada uus koolikott,» tõdes asjatundja.

Iideli sõnul tuleks kotti kodus puhastades teha läbi samad protseduurid nagu keemilises puhastuses. Esmalt soovitab ta vaadata, kas koti sees leidub pesemisjuhend, mis näitab, kuidas ranitsat hooldada.

«Kui pesujuhendit ei ole, tuleks teha visuaalne vaatlus ehk kui kotil on küljes plastikust või papist tugevdused, mis võivad masinas puruneda, siis tuleks puhastus teha käsitsi. Parim moodus sellisel juhul on sooja seebiveega, õrnalt harjates,» rääkis asjatundja.

Iideli sõnul pestakse neil koolikotte ainult masinates, mis teevad kottidele õrna vesipesu, ning kuivatamiseks kasutatakse kuivatit või kuivatuskappi. Käsitsi harjaga neil koolikotte ei puhastata. Seetõttu pole mõistlik purunevate osadega või vormi hoidva ranitsat keemilisse puhastusse viia. Triin Ärm

K

una möödunud talv oli tavapärasest tunduvalt soojem, siis jäi inimestel kütet rohkem kätte ja tänavu on küttepuude müük mõnevõrra vähenenud. See omakorda langetab pakutava toormepalgi hinda ja kajastub küttepuude lõpphinnas.

«Mullu oli talve vaid kaks– kolm nädalat ja inimestel kulus kütet vähem. Sellevõrra on meil nüüd ka tellimusi vähem ja hind olenevalt puust kaks– kolm eurot madalam,» räägib OÜ Eesti Puu juhatuse liige Raimond Parko.

Näiteks maksab sanglepa ehk musta lepa ruumimeeter tänavu kolm eurot ja kasepuu oma kaks eurot mullusest vähem. Enim müüdava halli lepa hind on jäänud samaks.

Eesti Puu toodab küttepuud algusest lõpuni ise: ostab kokku raielanke, langetab puud ja veab need metsast välja ning teeb seejärel küttepuuks. Seetõttu on firma suutnud omadega välja tulla ka olukorras, kus paljud on pidanud poe kinni panema.

Näiteks teatas Tartumaal tegutsenud OÜ Atko Küttepuud oma kodulehel tegevuse lõpetamisest järgmise teatega: «Jätkame tegevust siis, kui Eesti ühiskond on küps küttepuid ka ametlikult ostma.»

Osa küttepuid tootvaid ettevõtteid on koduturul tegevuse lõpetanud ja viivad kogu toodangu välja. Nende hulka kuulub näiteks OÜ Polarson. Selle juhatuse liige Indrek Elhi tõ-

deb, et kui kõik Eestis nõutud maksud ära tasuda, siis pole võimalik siin äri ajada, mistõttu lähebki neil kogu kaup praegu Soome ja Rootsi.

Parko hinnangul on eksporti tootes võimalik teenida mahu pealt, aga sellel on ka oma halvad küljed.

«Teenindades üht või kaht suuremat klienti, kulub kogu energia nende peale ja kui üks neist peaks lepingu üles ütlema, siis võib see halvemal juhul tähendada ka kohaliku ettevõtte sulgemist,» räägib ta.

Parko sõnul on halb see, et osa klientidest valib kaupa üksnes hinna põhjal.

«Näiteks valib ta ajalehekuulutuse peale tundmatu pakkuja, saab sealt lepa ruumimeetri 39 euro asemel 36 euroga, aga 15 ruumimeetri asemel tuuakse 13. Kahe ruumimeetri pealt hoiab tooja kokku 15 protsenti. Kusagilt peab ju ka väiketootja oma kasumi saama,» viitab ta pettasaamise võimalusele. «Väiketootja ostab meilt puidu väljaveo, metsatranspordi ja töötlemise teenust. Kuidas saab ta küttepuid meist odavamalt müüa?»

Teiseks kinnitab Parko, et nende ettevõtte autodel pole lubatud enne koormaid maha kallutada, kui kliendi või tema esindaja juuresolekul on need koos autojuhiga üle mõõdetud ja kõik vastab tellimusele. Eritellimusel valmistatud autokastid on kindlat mõõtu ning alati pannakse neisse veidi rohkem küttepuid, nii et klient saab neid komakoha võrra rohkem ja mitte kunagi vähem.

«Mina võrdleks seda järgmise olukorraga: kui mul on tore naine, kellega rahul olen, aga tänaval tuleb vastu veidi peenema pihaga näitsik, siis kas vahetan kohe enda oma selle vastu välja?

Ei vaheta ju,» toob mees näite.

Nõndasamuti võiks Parko sõnul olla ka puude ostmisega – kui korralik ja usaldusväärne p partner on leitud,, siis jjääda selle juurde kindlaks. Eesti Puu klientidest tuleb 80 protsenti tema sõnul aasta pärast tagasi.

Osa küttepuid tootvaid ettevõtteid on koduturul tegevuse lõpetanud ja viivad kogu toodangu välja.

Parko kummutab ka müüdi, justkui küttepuude hinnad pidevalt tõuseks. Halli lepa ruumimeeter on näiteks maksnud ka 43 eurot, aga praegu maksab juba kolmandat aastat järjest 39 eurot. Samas on kulud kütusele ja muule tõusnud. Kase küttepuu hind sõltub olukorrast paberiturul ning on näiteks paari aasta eest maksnud ka 55 eurot praeguse 47 euro asemel ruumimeetri eest. Üks oht varitseb küttepuu tellijaid veel – halli lepa asemel tuuakse sageli kohale segupuud, mille hulgast võib leida nii toomingat, remmelgat, haaba kui ka mändi. Ehkki neist mõne kütteväärtus võib olla le-

pa omast isegi suurem, ei ole see kliendi suhtes aus.

«Meile ju ei meeldiks, kui ostame viilutatud saia,, aga g selle kõrval on pakis ka teraleiba ja kaerapätsi,» leiab Parko.

Hinnatõusu pole selle talve kütuse varumisel karta ka neil, kes soojendavad oma elamist turbabriketiga. Tallinnas Männikul asuva Küttekeskuse töötaja Robert Laatsaruse sõnul on hinnad püsinud samal tasemel – alus ehk 950 kilogrammi briketti maksab endiselt 110 eurot, 11-kilogrammise pakendi saab pooleteist euroga. «Sel aastal oli ju ilus suvi, mis võimaldas turvast varuda,» kinnitas ta.

Laatsarus lisas, et turbabriketi müük väheneb iga aastaga, sest inimesi, kes seda tarbivad, jääb järjest vähemaks. «Sellega on ju igavene mässamine, tuleb tuhka välja viia ja noored ei taha seda musta tööd teha. Vaid vanem generatsioon, kes aastatega harjunud, viitsib sellega jännata,» rääkis ta.

Eestis toodetakse turbabriketti veel ainult Tartumaal asuvas ettevõttes Sangla Turvas.

Sügiseks ja talveks küttepuid ostes tasub lisaks hinnale võrrelda ka puuliikide

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 25. AUGUST 2014 || KASU || 21

s madala hinnaga müües turgu solgivad.

vähem kui mullu Terve ruum puudu

Tasub teada • Tihumeeter (tm) – kuupmeeter puitu ilma õhuvahedeta ehk puidust kuubik meeter korda meeter korda meeter • Ruumimeeter (rm) – kuupmeeter puitu koos halgude vahel oleva õhuvahega • Riidaruum – riita laotud halud • Puisteruum – ebakorrapäraselt kuhjatud halud • 1 tihumeeter = 1,5 riidaruumi = 2,5 puisteruumi • 1 riidaruum = 0,67 tihumeetrit = 1,68 puisteruumi • 1 puisteruum = 0,4 tihumeetrit = 0,6 riidaruumi allikas: polar heat

kütteväärtust.

foto: meelis meilbaum / virumaa teataja

Üks hiljutine juhtum Tarbija24 toimetusele tulnud kirjast.

«Tellisin 10 ruumimeetrit puid ja lugesin sõnad peale, et tooge ikka õige kogus, kuna mul on olnud varem sellega probleeme. Ta oli seal toru otsas peaaegu pahane, kinnitas, et tal on 10-ruumine autokast. Aga sinna annab ju erinevalt laduda – kas lõdvalt või tihedalt.

Ilmselt oli seekord lõdvalt. Varem on olnud 0,3–0,4 ruumi puudu, aga nüüd selgus üle mõõtes, et lausa ruum oli vähem.

Peremees käis minu protesti peale kohal ja nõustus, et puid poldud autokasti tihedalt laotud.

Ta oli tubli, tõi juurde, ja isegi rohkem. Tal oli piinlik, aga ma saan aru, et töötaja ladus selle koorma – mingi noor kutt oli. Nüüd kavatsen neli ruumi juurde tellida just temalt. Aga kui maksan 32 eurot, siis see lihtsalt maha visata on ka veidi nadi.» PM

22 || kuulutused || postimees, 25. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Hoiused kuni 8% aastas.

Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu.

Tel 623 0230. Ahtri 12, Tallinn. www.eestihoius.ee

Päike kui tõuseb, siis kustuvad tähed.

Ei see veel sure, kes elust ära läheb.

Täht, maga päikese rüpes. (E. Leino)

Kaardid ennustavad.

Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Tiiu Rimmi

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Mälestame endist ettevõtte nõukogu esimeest. Avaldame siirast kaastunnet lesele ja poegadele peredega.

Kiire õigusabi: juristid.com/V.php

Valga I keskkooli 1966. a. XIb klass

Aktsiaselts Gennet Lab

Mälestame kallist klassiõde

Andres Haamer

Avaldame siirast kaastunnet perekonnale

Andres Haameri kaotuse puhul.

Igor Pihela ja Eesti Näituste AS

Raamatupidamisteenus.

Tel 505 4665, info@kliiring.ee Uus ööpäevaringne ennustusliin, hind 1.08 €/min. Tel 900 9889.

Võlgade sissenõudmine.

Tel 730 0818.

Aitan müüa teie kinnisvara soodsama hinna ja kiirema ajaga.

Tanel Laide, britt.kv@mail.ee, tel 502 3213.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Tööd saab ehitusmees, töökoht Tartus. Tel 516 8210.

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

Andres Haameri surma puhul.

Silberauto ja Silberauto Eesti kollektiivid

Mälestame tunnustatud ettevõtjat ja visionääri

Andres Haamerit ning avaldame kaastunnet lähedastele.

AS Levira

Mälestame kunstisõpra

Andres Haamerit Avaldame kaastunnet Märt Haamerile isa kaotuse puhul.

Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade selts

Tööd saab veoauto remondilukksepp Tartus. Töötasu väga hea.

Tel 510 4037.

surmkübar ja õelapadi nutku nutku õelakene nutku õelasilmakene (Andres Ehin) Head sõpra ja muhedat kaaslast füüsika sektori päevilt

Andres Haamerit 7. IX 1942 – 20. VIII 2014

mälestab Indrek Tart ning avaldab sügavat kaastunnet kogu perele.

Su mälestus me hinges elab igavesti ...

Kurbusega teatame, et lahkus meie armas ema

Eha-Mall Part Ostan Eesti teenetemärkide tähti (enne 1941. a), maksan 1000 €/tk, tel 504 2210.

Tartu linnavalitsus algatas Heki tn 13 krundi detailplaneeringu koostamise. Planeeritav krunt pindalaga 2722 m² asub Ropka linnaosas. Eesmärk on kaaluda ehitusõiguse määramise võimalusi ridaelamu rajamiseks.

Südamlik kaastunne Toomas Annile perega kalli ema ja vanaema

Kõik kord leiavad oma taeva ...

Ilse Niine

Meie kaastunne Milvi Sepale kalli ema kaotuse puhul.

Puhja valla raamatukogudest: Elga, Leini, Ljudmilla ja Sirje

Vello Kariset

surma puhul.

Eesti Tööandjate Keskliit

Tunneme kaasa Kallile ja tütardele.

KÜ Trummi 23 elanikud

Südamlik kaastunne perekonnale

Hillar Kinguste

Andres Haameri kaotuse puhul.

Igor Päss

Mälestame toredat, abivalmis naabrimeest.

Meie kaastunne Helvile lastega.

Retsia, Vilma, Lea, Arnold ja Eino

Avaldame siirast kaastunnet Sirje Kreele kalli ema kaotuse puhul.

Kolleegid linnavalitsusest

Südamlik kaastunne Kaiale, Tõnisele ja Märdile

Marta Kivirand

Avaldame sügavat kaastunnet Ahtile armsa venna

Meie sügav kaastunne Ülo ja Leida Kivirannale ema ja ämma surma puhul.

Kolleegid Tartu Observatooriumist

Aino Koor

surma puhul.

Nõmme gümnaasiumi pere

Laine Pollonen

Südamlik kaastunne Silvile

Laine Pullonen

Elmar Ojaranna

Südamlik kaastunne Kalev Pullonenile ema kaotuse puhul.

Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond

kaotuse puhul.

Endised töökaaslased Võhmast

Eha-Mall Part

Anti Pederi kaotuse puhul. Kolleegid Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudist

Ida Pett

Ei leia lohutust, ei leia sõnu ...

Laine Pullonen Sügav kaastunne Milvile, Margusele ja Sanderile.

Tantsuselts Opsal

Andres Raukas Avaldame kaastunnet dr. Reet Raukasele venna kaotuse puhul.

Qvalitas Arstikeskus

Avaldame sügavat kaastunnet Hansule isa

kaotuse puhul.

Indrek perega

Ülo Rähn Südamlik kaastunne Katrinile, Meelikesele ja Svenile peredega.

Perekonnad Hanioja ja Külaots

Ülo Rähn Mälestame head töökaaslast ja avaldame sügavat kaastunnet lahkunu lähedastele.

Ringtee 25 autoaed, Margus, Imre ja Sulev

Ülo Rähn Sügav kaastunne Aarele venna surma puhul.

Perekonnad Parv ja Roosaar

Ülo Rähn Avaldame kaastunnet Meelike Krusenvaldile isa surma puhul.

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi toitlustusteenistus

Mälestame head naabrimeest

Ülo Rähni

Südamlik kaastunne Laine Needritile armsa õe surma puhul.

Kolleegid aktsiaseltsist Paip

Avaldame sügavat kaastunnet Pillele ja Jaagule perekonnaga ema ja vanaema kaotuse puhul.

Perekond Bluum

kaotuse puhul.

Rahvatantsurühm Tuulispastel

Südamlik kaastunne Katile ja lastele peredega.

Piret ja Kalev

Mälestame

Aavo Mansberg

Südamlik kaastunne Mardile kalli isa

Mälestame kurbusega endist kauaaegset ühingu liiget

Andres Haamerit

Mälestame Lauri-Jaani talu peremeest. Südamlik kaastunne Margole perega.

Lilia, Veeve, Helle ja Karin

Ida Pett

ning avaldame südamlikku kaastunnet abikaasale ja poegadele peredega. Eesti Kunstimuuseum

Müüa põllutehnika USAst. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Avaldame kaastunnet õpetaja Ilme Tagole õe

Andres Haameri

Andres Haamerit

Ülo Rähni

Vello Karise

Mälestame head naabrit ja suurepärast inimest

Mälestame head kunstisõpra ja kauaaegset koostööpartnerit

Kallid Katrin ja Meelike, oleme teiega nii raskel hetkel, kui jätate hüvasti oma kalli abikaasa ja isaga.

Tütred Sirje ja Terje

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

kaotuse puhul.

Kalle, Allan ja Silja

Südamlik kaastunne omastele

Leinavad sõbrad Külli ja Erik, Merle ja Rein, Kristel ja Ain, Made ja Jüri ning Siiri.

kaotuse puhul.

Tiiu ja Harri, Lii ja Margos

Andres Haameri Pakkuda võib kõike, vanavara ost.

Kl 10–16 Kadaka tee 36.

Tel 655 0040.

Eha-Mall Part

Ülo Rähn

Avaldame kaastunnet Sirjele ema kaotuse puhul. Ülle, Piret, Ronald

Mälestame armast klassivenda.

Südamlik kaastunne omastele.

Haapsalu I keskkooli 1952. a. lõpetanud

Milvi Anni

Ostan neid koolimärke 30 €/tk E–R Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Ärasaatmine 29. skp. kell 12 Kaarli kirikus ja muldasängitamine Rahumäe kalmistul.

Põski õrnalt mul tähekiir silub, temast hinge viib helisev tee.

Täna tunnen, kuis valutab ilu – hell ja imelik tunne on see.

(Viivi Luik)

Südamlik kaastunne lähedastele.

Jajaa OÜ

Südamlik kaastunne Heljule kalli õe kaotuse puhul.

Ilme, Aino, Valve ning Org, Mats ja Tartes perega

Andres Raukase

Andres Raukase

Ülo Rähni

kaotuse puhul.

Töökaaslased

ning avaldame kaastunnet omastele.

Eesti Bernhardiini Tõuühing

Nils Sachris

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

JALGRATTAMEHAANIK

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

KALLE KIRSIAED OOTAB VANU JA UUSI KLIENTE

NÜÜD UUEL AADRESSIL

Näituse 26, Tartu.

Tel 740 6116, www.velotandem.eu

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Mälestame head sõpra ja õpetajat.

Südamlik kaastunne perele.

Kadri ja Rein Kermes

Vaike Tamm Sügav kaastunne kolleeg Ilme Kroonbergile õe lahkumise puhul.

MTÜ Tartu Koidu Keskus

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Sa ei lähe kogukonnas mängitavate suhtemängudega kaasa, kuna sinu silmis on need lapsikud ja aega raiskavad. Samas annavad need mängukesed hea pildi, mis kellegi sees toimub.

SÕNN Püüad oma tunnetega kooskõlas olla. Kui sa ei suuda kellegi kohta midagi positiivset öelda, siis ole parem vait. Kui sa aga ütled, siis saadakse aru, et sa ei ole siiras.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 25. AUGUST 2014 || VARIA || 23

7

LÕVI

Tunnetad, kui palju oled valmis vastu võtma. Uurid, kui palju sinult oodatakse ja mida oodatakse. Kui mingit sinu tegevust ei ole hinnatud, siis nüüd on aeg sellest loobuda.

à î ì

ê

4 3 2

æ

ì

1 a

b

c

è

ä d

e

f

g

h

Comins Mansfield – Magyar Sakkélet, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rb8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT NÄE, VÕTA TUMEDAT ŠOKOLAADI. UURINGUD KINNITAVAD, ET SEE TÕSTAB TUJU.

MIKS SA ÄKITSELT TEADUSLIKKE VÄITEID USUD, MITTE OMA TAVALIST MULA?

MA SÕIN PRAEGU JUBA KILO ŠOKOLAADI.

VAU. KÜLL MÕJUB KIIRELT!

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Kas sinu maailma on saabunud täiesti väärastunud tegelased? Sõltub, millise nurga alt vaadata. Kui sinu ja nende arusaamad ei klapi, ei ole veel mõtet sõnasõda algatada.

1. 1950. aastal oli neid maailmas 83, 2005. aastal üle 400. Eestis pole neid ühtegi, lähim asub Tallinnast linnulennul umbes 310 kilomeetri kaugusel. Millest jutt?

2. Mis riigis avati esimene Disneyland väljaspool Ameerika Ühendriike?

3. Mida katab regoliit – kivimite purdainetest koosnev tsementeerumata kiht?

4. Ragnar Klavan on esimene ja seni ainus eestlane, kes on pääsenud väljakule jalgpalli Meistrite liiga mängijana. Ta on ka suurima pealtvaatajate arvu ees klubijalgpalli mänginud eestlane. 2013. aastal vaatas FC Augsburgi mängu Dortmundi Borussia vastu 80 400 inimest. 2012. aastal Eesti stiilseima jalgpalluri tiitli saanud Klavan on Eesti koondise kapten ja löönud koondislasena ka kolm väravat, iga värav ise riigi vastu. Kelle vastu on Klavan väravavõrku sahistanud?

5. Õlu ei tohi olla kunagi lurr. Ennemuiste kontrollisid õlle kvaliteeti vastavad ametimehed – õlleproovijad. Test kestis tund aega ja siis oli selge, kas kesvamärg oli lurr või mitte. Selleks kasutasid õlleproovijad üht ihukatet. Mida?

Vastused: 1. Miljonilinnad. 2. Jaapanis. Tokyo Disneyland avati 15. aprillil 1983 Urayasu linnas. 3. Kuu pinda.

4. Uus-Meremaa, El Salvador, Gibraltar. 5. Nahkpükse.

Kui tunni pärast tõusti õlleselt pingilt koos pingiga, oli õlu super.

AMBUR Otsustusvõimetud võivad sulle närvidele käia. Kui aga leiad end lõhkise küna eest, siis saad neist paremini aru.

Praegu ei ole sul kindlat teadmist mitte kuskilt võtta.

à

5

ERNIE

NEITSI Oled mingit suhet pidanud tähtsaks ja tervendavaks, kuid tegelikult ei olnud see seda. Otsid viise, kuidas sellest lahti lasta ja oma haavad kinni kasvatada.

KAALUD Tegutsed vastavalt sellele, mida kuuled ja näed. Püüad hoiduda hinnangute andmisest, sest nii või teisiti tuleb iga asi endale tagasi.

ê

6

KAKSIKUD Mõtled oma varasematele kordaminekutele, eriti aga sellistele, mis siiani sinu näole naeratuse toovad. Kui oled end mõne eksisammu eest kritiseerinud, siis nüüd saabub lõpp.

VÄHK Tahad astuda kasvõi korraks välja lõputust võidujooksust raha nimel. Suunad energia kõigesse sellesse, mis rõõmu pakub.

ò è â â ô à

8

AKNE

KALJUKITS

Kui sinu sees on tigedus, siis tõmbad ligi samasuguseid inimesi. Vaatad väga sügavale ja võid leida lapsepõlvehaava, mis siiani endast märku annab.

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kas sa ei salli seda, mis on sinu sees? Siis tee see ümber sobivamaks ja tuju paraneb mitme kraadi võrra.

Paistad hiljem välja märgatavalt enesekindlam.

KALAD Käid ringi, naeratad ja lood uusi suhteid. Flirt võib olla mõnus, kuid samas võib sellest alguse saada midagi väga püsivat ja põhjapanevat.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Jaapanlane, inglane ja eestlane satuvad inimsööjate kätte vangi.

Pealik teatab: «Kohe sööme teid ära ja teie nahkadest teeme kanuud. Hea uudis on, et võite ise valida oma surma viisi.»

Jaapanlane valib mõõga ja teeb harakiri.

Inglane valib püstoli ja tulistab endale pähe.

Eestlane palub kahvlit ja hakkab ennast sellega raevukalt torkima. Veri lendab, pealik küsib hämmeldunult: «Miks sa nii teed?»

«Niipalju teile kanuud!» vastab eestlane vihaselt.

••• Zooloogiatunnis.

«Juku, kuidas paljunevad vihmaussid?»

«Pooldumisega.»

«Aga täpsemalt?»

«Labidaga!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on VEOTIISEL

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 25. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: TAUNO, TUNNE

foto: marko saarm / sakala

VIIMANE VEERG

Huligaanid saagisid sõdurikalmistul puu maha Kui Viljandi Saksa sõdurite kalmistu hooldaja Elle Lõhmus päev pärast taasiseseisvumispäeva surnuaeda läks, nägi ta, et matmispaigas on meetri kõrguselt maha saetud suur ja tugev lehis. Tema sõnul pole Teise maailmasõja ajal rajatud kalmistul varem selliseid juhtumeid ette tulnud.

Juhtunust teatati Viljandi muuseumi direktorile Jaak Pihlakule, kes tegi politseile avalduse. Viljandi politseijaoskonna juht Alvar Pähkel sõnas, et puusaagimist uuritakse, kuigi see pole kõige tõsisem kuritegu. Sakala

Üha enam autosid kannab Soomes Eesti numbrimärki Helsingi linnapildis hakkab silma Eesti numbrimärkidega autode arvu suurenemine, mõningatel juhtudel on selle nähtuse taga soov vältida Soome kõrgeid automakse, kirjutas Helsingin Sanomat. Näiteks Mellunkylä linnaosas Kontula asumis Tanhuantiel seisab tööpäeva õhtul paarkümmend Eesti numbrimärgiga autot. Selle põhjuseks on tõsiasi, et suures üürimajas elab palju eestlastest töölisi.

Politseinikud ja tolliametnikud korraldasid eelmisel nädalal Helsingis ja selle lähiümbruses kontrollreidi. Selle tulemuste järgi on iga neljas Eestis või mõnes teises välisriigis registreeritud auto seotud võimaliku maksupettusega. postimees.ee

TUTVUSTAB, MILLINE HAKKAB TULEVIKUS VÄLJA NÄGEMA KUNSTIAKADEEMIA.

POSTIMEES ÕNNITLEB:

Jüri Ennet 71, psühhiaater Inga Raud 62, arhitekt Kirill Teiter 62, ajakirjanik ja poliitik Uku Toom 61, raadioajakirjanik Kersti Arulaid 59, arhitekt Ülo Valk (pildil) 52, folklorist ja usundiloolane Laila Põdra 47, arhitekt

Merike Tikkar 41, leviosakonna müügiesindaja Ester Põldma 47, uudistetoimetuse toimetaja-korrektor (24.08) Merike Teder 37, uudistetoimetuse reporter (24.08)

HOMME POSTIMEHES: TEHNIKAKÜLJEL KIRJUTAME, MIS ON HÜBRIIDKAAMERAD JA MIKS NAD HEAD ON. EUROOPA

Laussadu tulekul

TALLINN +14

KÄRDLA +15 HAAPSALU +14

merike merilain ilmateenistuse sünoptik

NARVA +12

RAKVERE +12

PAIDE +12

5–10

m/s

Uus nädal kujuneb väga sajuseks, sest tulekul on tsüklon lõunapoolsetelt laiustelt. TäTARTU PÄRNU na liigub süveneva tsükloni VILJANDI +14 +14 +12 kese Peipsi järve tagant KURESSAARE põhja poole. Homme on ke+16 se Soome lahe idaosa kohal ja sajud jätkuvad.

Täna on pilves ilm. Sajab lausVÕRU VALGA vihma, sadu on mitmel pool tu+12 +13 gev. Tuul pöördub kirdest loodesse ja läände, puhudes 5–10 m/s, KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR puhanguti 14 m/s. ÕhutemperaAnne kanal +17 tuur on 11–16 °C. Teisipäev, 26.08 Kolmapäev, 27.08 Neljapäev, 28.08 Emajõe vabaujula +16 +10/+15 +10/+16 Tallinn +11/+14 Kakumäe rand +12 Tartu +9/+12 +9/+17 +10/+17 Kuressaare +16 Narva +10/+12 +10/+15 +10/+13 Pirita rand +14 Pärnu +12/+15 +12/+16 +10/+17 Pärnu rand +15 PÄIKE Pühajärv +18 Kuressaare +13/+16 +14/+17 +14/+17 tõuseb loojub Tallinnas 6.01 20.44 Tartus 5.56 20.33 Kärdlas 6.10 20.51

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+28,7 kraadi (1951) +4,0 kraadi (1921) +30,6 kraadi (1900) +1,6 kraadi (1899)

KUUFAASID 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05

+16 +33 +26 +21 +18 +19 +20 +15 +20 +25 +14 +13 +19 +16 +26 +20 +16 +34 +14 +22 +19 +15 +15 +18 +19 +12 +15 +28 +23 +17 +18 +20 +15 +21 +33 +16 +31 +41 +22 +27 +26 +28 +29 +32 +30 +32

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 25. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 50 Aia elu: Sügislillede istutamine 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2013) 08 15 Terve Eesti, 10* 45 Ilus maa: Vibusangarid 55 Vaalasaarte Maria: Läbimurre 09 45 Holby City haigla* 10 50 Uskumatu, et keegi võib seal elada, 2* 11 20 ENSV: Punased nelgid* 50 Jamie Oliveri 30 minuti road* 12 15 Jänki jälgedes Hiiumaal 13 15 Minuscule: Võrgud 25 Loomariigi arhitektid*. Dokfilm 14 20 Robbie Williams: Live in Tallinn* 15 15 Vaalasaarte Maria* 16 05 Holby City haigla: Kahtluse vari. 2. jagu 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Oksana 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Tenerife 19 10 ENSV: Kolmainsus 40 Isa Brown, 6/10: Kristuse mõrsja 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm. Sport 35 Ringvaade 22 15 Väljaspool kahtlust, 2/2 23 20 Hyacinth Bucket* 50 Isa Brown, 6/10* 00 40 So So Memory’s 01 04 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 30 Tagatargemad 55 Ellujäämise kunst: Maja (arhitektuur) 10 20 Siin ja praegu: Madis Kalmet 11 20 Eesti muusikavideod 53 ERR uudised 16 25 Suursaadik* 18 00 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt ja kell 25 Pingviin Jasper 35 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Suur torm 45 Stella ja Sam: Sõbrad sulelised 55 Tinga Tinga lood: Miks pühvlil on sarved 19 10 Ruff tegutseb 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Minuscule: Hirmul on suured silmad 55 Eesti korvpallikoondise maavõistlus. Eesti - Egiptus.

Otseülekanne Hispaaniast 21 45 SEB 8. Tartu Rulluisumaraton 22 15 4x4. Taimõr ja Jamal, 9/9 45 Üksteise kõrval 23 35 Wikmani poisid, 12 00 20 Wikmani poisid – mitte ainult ühe kooli lugu 45 Teater laulab: Salong Teater 01 00 ERR uudised

06 05 Matsakas beib: Pikk tee Napasse 50 Taltsutamatu süda, 43* 07 40 Garfield: Kaasahaarav lugu.

Penny Henny 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 54* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5829 35 Sajandi armastus, 52* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Paduvihm.

Top-10 ja kuulid 16 05 Küladetektiivid, 65: Vormis kuni lõpuni 17 05 Taltsutamatu süda, 44 18 05 Armastus ja karistus, 55 20 00 Suvereporter 21 00 Saladused: Ilus elu. Peiu hukk. Ema pahnahobi 22 30 Mentalist: Kuldne haamer 23 25 Pärapõrgu perekond: Sild 50 Lunaraha (Ransom, USA 1996).

R: Ron Howard. O: Mel Gibson, Rene Russo.

Märul 02 00 Vahelevõtja: Suured kuritööd 45 Merevaade* 03 10 Suvereporter* 04 00 Saladused: Peiu hukk* 20 Utta Danella – Tants vikerkaarel (Saksa 2007)*.

Romantiline draama

06 15 Kirgede torm, 1465 07 05 Joonissarjad 55 Armastuse pisarad, 65* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Valge maja 1, 7: Lähme rantšosse 11 10 Padjaklubi 1, 12: Pesaheitmine* 12 20 Ootamatult isaks 2, 7: Burti vanemad 50 Hullumeelsed perekonnad, 12* 14 00 Võimalik vaid Venemaal 15 Selline on elu!

15 15 Vaprad ja ilusad 45 Armastuse pisarad, 66 16 45 Kirgede torm 17 50 Südameasi 1, 1: Kolimine 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 10: Dopingukütid 2 21 00 Võimalik vaid Venemaal 22 00 Suvesangarid, 45 30 Räpane amet (USA 2012). Krimipõnevik 00 30 Ameeriklased 1, 13: Kolonel 01 25 CSI New York 9, 7: Vihjemäng 02 15 Kahjutasu 4, 10 03 00 Suvesangarid, 45* 25 Võta või jäta 04 30 Seitsmesed suvesadamas 05 20 Suvesangarid, 45* 50 Võimalik vaid Venemaal*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 144 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 701 09 10 Emmerdale, 255* 40 Eluteed, 31 10 05 Küladetektiivid, 249: Surnud luuletajate klubi 55 Süütu süüdlane, 35 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Kodukanast kuumaks emaks 25 Poissmees, 10* 14 05 Kesklava (USA– Kanada 2008).

Romantiline muusikafilm 16 00 Hawthorne: Usalda mind 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Kuues meel 19 00 Kodus ja võõrsil, 5830 30 Emmerdale, 256 20 00 Saare sosinad 21 00 Poissmees (USA 1999) Romantiline komöödia 23 00 Poissmees, 11/13: Naised räägivad kõik ära 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Järgnev meri 02 20 Saare sosinad* 03 10 Staariminutid: Al Pacino 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 35/153* 45 Suvereporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Suvereporter+ 30 Suvereporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 156: Varjud 09 20 Sissemurdjad, 20* 45 Hr Päiksekiir, 1* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 59* 14 35 Knight Rider, 64* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Alaska 16 20 Komissar Rex, 157: Huntide seas 17 10 Supermani uued seiklused, 60 18 05 Knight Rider, 65: Kümnerattaline peavalu 19 00 Galileo 30 Merevaade 20 00 Tuvikesed, 51-52: Peg kaotas maja*; Abielus kuningannaga, 1* 21 00 Kaks ja pool meest: Gumby* 30 Kriminaalne Venemaa, 302-303: Professionaalid, 2; Mineeritud linn 22 30 Putini varjatud varandus. Dokfilm 23 30 Conan, 278 00 20 Kaks ja pool meest: See ei lõpe hästi 45 Tuvikesed, 53-54: Abielus kuningannaga, 2; Pruudita sõber 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp* 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 6, 16* 11 00 Fantastiline nelik (USA-Saksa 2005)*.

Ulmemärul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 6, 16* 15 00 Kälimehed 2, 12: Kuidas tehti „Kälimehi“ 16 00 Kutsuge Cobra 11 6, 17: Hüvastijätt 17 00 NCIS kriminalistid 5, 11: Hõimud 18 00 Perepea 8, 16* 30 Simpsonid 5, 8* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 17-18: Tuhatoos; Nädalalõpp Barney juures 20 00 Perepea 9, 1 30 Simpsonid 5, 9 21 00 Suvesangarid, 40 30 Lähikontakt (USASaksa 2009). Märul 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 73; ekstra 2, 73 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 17-18* 01 40 Kälimehed 2, 12: Kuidas tehti „Kälimehi“* 02 30 Suvesangarid, 40* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Pühapäevatee* 09 00 Balti passioon*.

Dokfilm 10 00TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 10 15 Ameerika eestlased. Idarannik 5/13* 45 Jõgeva suupilli- ja lõõtsafestival 2012, 2/2 11 45 Ühistegevuse pooltund* 12 15 Aja puudutus* 45 Kultuurimeetri arhiivist. Energiakeskus* 13 00 Itaalia miniseriaal.

Daami tagasitulek 4* 14 35 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek 242/304* 17 00 Armuleek 243* 45 Armuleek 244* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse 110/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Terve tervis 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Noor Montalbano 6/6 00 00 TÄNA. Uudised* 15 Suvemiks* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Lauri Varik 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt.

Carolly Erickson Lemmikkuninganna.

Katkendeid romaanist loeb Külli Reinumägi 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Riigita rahvasl.

Miskiitod. Andrus Mölder, Marje Lenk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Andres Ammas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Jazzkaar 25. Immo Mihkelson 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Maailmapilt* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Huvitaja* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg Mis teha, Ann?, 6. Aidi Vallik – Mis teha, Ann? 10 05 Muusikatuba.

Johanna Mängel.

Esineb Sydney Sümfooniaorkester dirigent James Gaffigani juhatusel.

Solist on pianist Jean– Yves Thibaudet.

11 05 Album. Eleni Karaindrou. Eleni Karaindrou – Concert in Athens.

12 02 Delta. Liina Vainumetsa 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 02 Lõunakontsert Londonist. Esineb Royal String Quartet: Louis Schwizgebel (klaver), Katarzyna Budnik-Galazka (vioola), Marcin Zdunik (tšello), Tomasz Januchta (kontrabass).

16 15 Helileid. Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist.

Muusika, mis hoiab endas elamusi.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu.

BBC PROMS. Richard Strauss – Roosikavaler.

22 05 Fantaasia. Hedvig Hanson 00 05 Nokturn