Postimees 26 08 2014 by Postimees

JÄRVELOENDUS MAAILMAS ON JÄRVI SENI ARVATUST KOLM KORDA VÄHEM, KUID NENDE KOGUPIND ON ARVATUST SUUREM. EESTI LK 6

EL OTSIB SUPERSTAARI

SUVINE KOMÖÖDIA

Kellest saab Herman Van Rompuy järel ülemkogu eesistuja ja kellest pärast Catherine Ashtonit välis- ja julgeolekupoliitika esindaja?

«Armastus ei hüüa tulles» näitab sugudevahelist sõda, äratundmisrõõmu määr sõltub vaataja soost ja vanusest.

VÄLISMAA LK 8–9

KULTUUR LK 13

TEHNIKA Hübriidkaameras on ühendatud digipeegel- ja kompaktkaamera tugevad küljed. LK 17

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee LHV panga analüütik

HEIDO VITSUR Rahvusliku eufooria laine aitab venelastel raskustest üle saada – Leningrad elas üle blokaadi.

MAJANDUS LK 7

TEISIPÄEV, 26. AUGUST 2014 • NR 197 (7188) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 680 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

LAHKUJAD

Õige eestlase otsimine Ettevõtja Tõnu Runnel lisab oma panuse mugavuspaguluse vaidlusse, leides, et need eestlased, kellega koos luurele võib minna, ei suru oma identiteeti jõuga peale. Risti vastupidi, mida rohkem on rahvuse hulgas haukujaid ja neile kuulekaid lambaid, seda enam jahtub ärksamate huvi end selle maailmaga siduda. LK 10 VENEMAA

Religioosne müsteerium Postimehe püsiautor Hardo Pajula kirjutab oma sajandas kommentaaris, et nostalgiat Stalini ajastu suhtes toidab Venemaal uskumus, et toona valitses kord ja võim polnud hingetu mehhanism, vaid müstiline saladus. LK 10

Igaveseks kahtlusalune Antidopinguagentuur hakkab taas testima kasvuhormooni ja kinnitas uue piirnormi. Sportlane, kes annaks täna proovi, mille näidud oleksid võrdsed Andrus Veerpalu omadega, jääks süüdi.

Andrus Veerpalu see aga otseselt ei puuduta, kuna spordiarbitraaži kohtu otsust, mis põrmustas vana piirnormi usaldusväärsuse, edasi ei kaevata ja vanu analüüse ei kasutata.

Noblessneris algasid «Aadama passiooni» proovid

Tallinnas Noblessneri valukojas algas Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni muusikateatrilavastuse «Aadama passioon» esimene prooviperiood, mida tutvustasid eile sündmuskohal produtsent Madis Kolk (vasakult), lavastaja Robert Wilson, dirigent Tõnu Kaljuste ja Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten. Suurlavastus jõuab vaatajate ette tuleval aastal 12.–15. maini. Lavastuse muusikaks on Arvo Pärdi teosed «Aadama itk», «Tabula rasa» ja «Miserere», mis põimuvad spetsiaalselt selleks lavastuseks loodud uue teosega «Sequentiae». See on kahe maailmanimega kunstniku esimene koostöö. «Aadama passioon» tähistab Arvo Pärdi 80. sünnipäeva ning muusikaaastat Eestis. foto: erik prozes

LOE INTERVJUUD LAVASTAJA ROBERT WILSONIGA HOMME POSTIMEHEST.

SPORT LK 15

arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 26. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Minski gambiit

kadri hansalu

Kohtumise taust on kõike muud kui rahulikku majandusteemade arutamist soosiv

Torm tööturul ei näi vaibuvat. Samal ajal kui suur osa ettevõtjatest ei suuda vabu töökohti täita, ennustavad mitmed analüütikud lähiajal hoopis töötuse kasvu. Kuidas need kaks nähtust koos eksisteerida saavad? Sellepärast, et Eestit kummitab keerulise nimega tont – struktuurne tööpuudus. See tähendab sisuliselt, et tööjõu kvalifikatsioon ja asukoht ei kattu tööpakkumistega. Kusjuures probleem on juba aastaid teada, tagajärjed kohal, aga abinõudega alles hakatakse tegelema. Selle tondiga on tungivalt ja korduvalt soovitanud Eestil tegeleda ka eri institutsioonid Euroopa Komisjonist Rahvusvahelise Valuutafondini. Kuid endiselt oli mullu Võrumaal töötus 17,2 protsenti, kuigi Eesti keskmine oli 8,6 protsenti. Töötud märkisid mullu oma viimaseks ametikohaks kõige tihedamini (13 300 inimest) oskustöötaja või käsitöölise, lihttöölise (8900) ning teenindus- ja müügitöötaja (7600). Samas kinnitavad suured tehased üle Eesti, et neil on just oskustöölisi puudu ja klienditeenindajaid otsitakse kauplustesse tikutulega taga. Ilmselt on aga tööturu pilt avalikkuses väga keskuste- ja eelkõige Harjumaa-keskne. Pealegi on igal töötul kindlasti omad põhjused, miks ta ei saa teise Eesti otsa tööle sõita, olgu see siis näiteks liiga väike palk, mis ei õigusta transpordikulusid. Fakt on aga see, et probleemid tööturul on kohal ja ei paista lähiajal kuhugi kaduvat. Isegi hõivatute hulk on hakanud vähenema ning laienemisplaanid või tööjõumahukad ettevõtmised lükatakse edasi. Kui juba ei ole, siis hakkab see kindlasti lähiajal Eesti majandust pärssima.

ui uskuda varasemaid teateid, peaks täna Valgevene pealinnas Minskis Iseseisvuse palees aset leidma kolmepoolne kohtumine, kus osalevad Ukraina, Euroopa Liidu ja Venemaa ümber koondunud tolliliidu kõrged esindajad. Teiste seas Venemaa president Putin ja Ukraina president Porošenko. Kui üritus päris viimasel hetkel ära ei jää, oleks see esimene kokkusaamine, kus kahe sisuliselt sõda pidava Euroopa suurriigi juhid Porošenko ja Putin vähemasti ühes ruumis viibivad, kui mitte arvestada nende põgusat kokkupuudet suvel Normandia dessandi aastapäeva üritusel Prantsusmaal. Seal kestis nende koridorikõnelus Angela Merkeli osalusel umbes ühe minuti. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles eile, et ei välista ka PutiniPorošenko omavahelist kohtumist selle ürituse käigus, kuid Ukraina presidendilt selleks ajaks samasugust sõ-

numit ei laekunud – isegi mitte värsket kinnitust, et ta üldse Minskisse sõidab. Arvestades eilseid ärevaid uudiseid, kuidas Venemaalt kümned soomukid üle lõunapoolse piirilõigu Ukrainasse tungisid ning Novoazovski-Mariupoli piirkonnas Ukraina piirivalve ja siseministeeriumi üksustega lahingusse astusid, on Minski kohtumise taust kõike muud kui rahulikku majandusteemade arutamist soosiv. Ukraina meedia teadetel olid uued sissetungijad Vene armee dessantväelased, kes mõned Ukraina võitlejad eile ka vangi võtnud. Minski kohtumist on ette valmistatud juba mõnda aega. Selle algne idee oli käsitleda puhtalt majandusküsimusi, mis tulenevad Ukraina allkirjastatud assotsiatsioonileppest Euroopa Liiduga. ELi poolt on Minskisse tulekust teatanud välissuhete kõrge esindaja Catherine Ashton, kaubandusvolinik belglane Karel De Gucht ja energeetikavolinik, sakslane Günther Oettinger. Soome ajakirjanik Heikki Hakala kirjutab tänases lehes, et just Minski kohtumise ettevalmistamine olnud ka

Soome presidendi Sauli Niinistö peamine mõte hiljutistel kohtumistel Putiniga Sotšis ja Porošenkoga Kiievis. Seega on hulk Euroopa riike kulutanud oma poliitilist kapitali selleks, et Putinit ja Porošenkot ühte ruumi mahutada.

JUHTMÕTE Hulk Euroopa riike on kulutanud oma poliitilist kapitali selleks, et Putinit ja Porošenkot ühte ruumi mahutada. Kui Minski kokkusaamine presidentide osalusel ka toimub, ei sisenda see siiski erilist optimismi.

LK 8, 10

KÕVA SÕNA Mind haarab alati õud, kui näen, olgu Ungaris või Eestis, üha uusi purskkaeve, mida omavalitsusjuhid püstitavad valimiste eel oma linnade peaväljakutele, selle asemel et tugevdada kohalikke kogukondi avalike teenustega.

PÄEVA KOMM Eesti ettevõtjad pole harjunud, et iga töötaja pärast peab võitlema, kuid nüüd tuleb ümber harjuda. Ma ei taha üldse hurjutada ainult riiki, mis pole probleemiga juba tegelenud. Mulle tundub, et ka ettevõtjad alles ärkavad ja hakkavad mõtlema välistööjõule, tihedamale koostööle kutsekoolidega või töötajate järelkasvule. Pikaajalise strateegia asemel tegeletakse kriisijuhtimisega. Tõenäoliselt peab iga ettevõte võitlema iseenda eest. Võidavad need, kes suudavad pakkuda töötajatele parimaid töötingimusi. Nagu paljudest küsitlustest selgub, palk ei ole kaugeltki ainus võimalus inimeste motiveerimiseks. Juba praegu on mitmeid suurettevõtteid, kes ütlevad, et neil ei ole töötajate leidmisega probleeme. Struktuurset tööpuudust ravivad mööda Eestit vuravad töötajaid täis bussid, mille on pannud liinile ettevõtjad, ning aktiivsemad tööandjad, kes on saavutanud kokkulepped kutsekoolidega või õpetavad ise lihttöölisi spetsialistideks. Minister Anne Sulling on nentinud, et selles pole midagi halba, kui ühed investeeringud asendavad teisi ehk luuakse kõrgema lisandväärtusega töökohti. Eesti ettevõtjad pole harjunud, et iga töötaja pärast peab võitlema, kuid nüüd tuleb ümber harjuda. Loodetavasti viib just see võitlus paremate töötingimuste ja kõrgema tootlikkuseni, mitte lihtsalt järjest uksi sulgevate firmade ja töötuse kasvuni.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kui Minski kokkusaamine tõepoolest presidentide osalusel toimub, ei sisenda see siiski erilist optimismi, et Ukraina-Vene piirisõjas saabub lahendus. Väärib märkimist, et kui Ukraina pühapäeval iseseisvuse 23. aastapäeva tähistas, saatis hulk riigijuhte sel puhul Kiievisse õnnitlusi. Õnnitlemata jätmisega torkas aga silma Vladimir Putin, kes aasta varem ei kõhelnud tervitamast toonast president Janukovõtšit.

urmas nemvalts

Töö ja puudus

Zsolt Bugarszki TLÜ sotsiaalpoliitika lektor, PM 25.08

Postimees 1892. aastal Inimeste vanadus. Daanlane Draksenberg teenis 91 aastat madrusena Daani sõjalaeva väes, ja 15 aastat oli ta Türgimaal vangis; 111 eluaastal hakkas ta oma õigusega teenitud pajukit sööma ja heitis siis ühe 60 aastase naesterahvaga abielusse, kes aga 19 aastase paaris elamise järele juba ära suri. Nüüd 130 aastane «noor lesk» otsis omale uut naist, aga see oli ilma asjata. Ta elas pääle selle veel 16 aastat ja suri 1773 aastal alles täies mehejõus. Aastal 1757 suri Cornwallis üks mees, kelle nimi oli J. Effingham, 144 aasta vanuses. Tema oli 8 päeva enne oma surma veel 3 penikoormat teed ära marssinud.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Ka Preisimaal on palju vanu inimesi. Meie ei taha siin mitte hiljuti surnud keiser Willemist, kes 91 aastat vanaks elas, mis kroonikandjatest aruldane vanadus on, rääkida, vaid koguni ühest Peeter Albrechtist, kes 1793 aastal alles elas ja siis juba 123 aastat vana. See inimene oli 1701 aastal Freidrich I. kroonimise juures olnud ja kuni 75 eluaastani soldat. Kui ta 80 aastat vana oli, heitis ta abielusse, kust temale 7 last sündisivad. Jürgen Douglas, sündinud 1680 aastal, oli 17 aastast saadik väeteenistuses. Tal oli 4 last, kõige noorem 103 aastat noorem oli kui tema isa. Ta oli 120 aastat vana, kui ära suri. 26.08.1892

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 26. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tallinn tahab keelata avaliku joomise meribel sinikalda meribel.sinikalda@postimees.ee

Sel nädalal kavatseb linnavalitsus heaks kiita määruse eelnõu, mis keelab avaliku alkoholijoomise pea kogu Tallinna linnas. Purjutamine linna avalikes kohtades häirib selgelt kaaslinlasi, vahendas Pealinn. «Kui me avalikes kohtades joomist ei piira, siis varsti näeme, kuidas kasvab tänavakuritegevus, kasvab perevägivald, sest suure osa vägivallakuritegude taga on alkohol,» selgitas Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf Tallinna plaani keelata pea kogu linna avalikes kohtades alkoholi tarvitamine. «Teistele linnakodanikele ei või panna kohustust häiriva

käitumisega leppida,» on eelnõus kirjas. Pealinn kirjutas, et uuringute tulemused näitavad, et linnakodanikud on läbi aastate pidanud alkoholi tarvitamist avalikes kohtades üheks normaalset elukorraldust enam häirivaks nähtuseks. Linnapea Edgar Savisaare sõnul on liigne alkoholitarbimine Eestis niigi probleem ning Tallinn teeb kõik endast oleneva, et väärtustada alkoholivaba linnaruumi. «Kui me tahame olla Põhjamaad ja oma rahvast hoida, siis peame avaliku joomise muutma taas taunitavaks,» lausus Savisaar. «Omal ajal oli Tallinn esimene, kes keelas ära ka öise alkoholimüügi, mispeale ka valitsus oli sunnitud Tallinna teed järgima.»

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on pärast valitsuse otsust lubada avalikus kohas alkoholi tarvitada linnapilt muutunud halvemaks. «Olen vestelnud noortega, kellel on lapsed, samuti vanaemade-vanaisadega – nad ütlevad, et see on košmaar, kohutav, mida nad peavad nägema, kui lastega tänaval jalutavad,» rääkis Klandorf. «Mõned aastad tagasi käi-

Euroopa Liidus saavad saadikud taluvusraha. Miks meie ei saa taluvusraha selle eest, et peame tänaval jauravaid joodikuid taluma? Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf

Tartus avati uus füüsikahoone sin Pihkvas, kus ööbisin linna parimas hotellis ühe pargi serval. Juba hommikust peale tulid emad-isad väikeste lastega, vanaemad-vanaisad parki ja kukkusid viina viskama. See tundus tõeliselt õõvastav. Ja nüüd on meil sama olukord! Euroopa Liidus saavad saadikud taluvusraha. Miks meie ei saa taluvusraha selle eest, et peame tänaval jauravaid joodikuid taluma? Miks me siis ei lase kõike uhkelt vabaks?!» Lausliberaalne alkoholipoliitika suurendab abilinnapea sõnul ka kuritegevusriski. «Suure osa vägivallakuritegude taga on alkohol,» nentis Klandorf. «75 protsenti perevägivallast on seotud alkoholiga,» lisas ta.

ARS LONGA. Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurikonkursi võitjaks tunnistati arhitektuuribüroo Kuu lahendus.

Selgus EKA õppehoone arhitektuurikonkursi võitja reporter

Võitjatöö selged otsused «Esikohatöö, julgen öelda, sai kõige paremini sellest aru. Keeruka olemasoleva tööstushoone juures on üks olulisemaid küsimusi see, kuidas see toimima panna nii, et kõik oskavad seda hästi kasutada ja seal sees liigelda.» Samas tõi ta esile, et EKA on oma olemuselt ja institutsio-

Juhan Lepassaar lahkub riigikantselei direktori kohalt Riigikantselei kuulutas eile välja avaliku konkursi Euroopa Liidu asjade direktori ametikoha täitmiseks, kuna seni ametis olnud Juhan Lepassaar (pildil) otsustas lahkuda. Europarlamendi liige Andrus Ansip ütles juulis, et tegi Lepassaarele ettepaneku asuda tema volinikuks saamisel kabinetiülemaks, kuna tegemist on Euroopa Liidu asjades väga tugeva spetsialistiga. postimees.ee

355 000 inimesele jääks IRLi maksureformi idee järgi rohkem raha kätte.

Eestlased lõpetasid teenistuse Kesk-Aafrika Vabariigis Ligi neli kuud Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis teeninud Eesti kontingent lõpetas seal oma teenistuse ja saabub lähipäevil koju. «Olen tänulik teie teenistuse eest siin, olete teinud väga head tööd ja olen uhke, et olen saanud teiega koos teenida,» ütles EUFORi Kesk-Aafrika vägede ülem, Prantsuse brigaadikindral Thierry Lion eestlastele eile EUFORi rivistusel Ucatexi baasis. Eesti kaitseväelased alustasid teenistust Kesk-Aafrika Vabariigis mai algusest ning nende ülesanne oli teha julgestus- ja toetusoperatsioone. postimees.ee

meribel sinikalda

onkursi eesmärk oli luua Eesti Kunstiakadeemiale (EKA) tänapäevane, kunstikultuuri arengut ja õpetuse sünergiat toetav ning üliõpilasi ja õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones. Parima lahenduse pakkusid projekti «Linea» autorid, EKA vilistlased Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann, kes pälvisid preemia 15 000 eurot. Üks võitjatest Koit Ojaliiv nentis, et võidutöö ei valminud kergelt. «Keskendusime pigem tulevasele tudengile ja sellele, et hoone toimiks sünergiliselt. Oleme kunstiakadeemia vilistlased ja meie jaoks on olulised juhuslikud kohtumised erialade vahel kooli sees. Püüdsime arhitektuuriliste võtetega juhuslikele kokkupõrkamistele kaasa aidata,» ütles Ojaliiv. Kavandeid hinnanud žüriisse kuulusid kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liidu, Tallinna linnaplaneerimise ameti ja Riigi Kinnisvara ASi esindajad. Arhitektide liidu liige Toomas Tammis ütles, et kõigi töödega oli tore tutvuda ning tööde autorid olid ülesandest aru saanud: millised olid piirangud ja kui suure bravuuriga tasub toimetama hakata.

Maarjamõisa teaduslinnakus avati eile IdaEuroopa moodsaim füüsikahoone Physicum. Uues majas asub tipptasemel materjaliuuringute keskus, mis loob kõrgetasemelised võimalused nanotehnolooga uuringuteks. Tartu Ülikooli füüsikainstituudi direktori Jaak Kikase sõnul toob umbes 13 000 ruutmeetri suurune uus maja ühise katuse alla siiani eri hoonetes tegutsenud õppe- ja teadustöö. «Selle asjaga on tegelenud viis viimast füüsikainstituudi direktorit ja kuigi ehitamine läks ruttu, on maja plaanimine kestnud üle kümne aasta,» sõnas Kikas. tartupostimees.ee

Obama visiidi ajal viibib piiriületus Seoses USA presidendi Barack Obama visiidiga taastab Eesti ajutiselt piirikontrolli sisepiiril. 31. augustist 3. septembrini tuleb reisijatel lennujaamades ning sadamates läbida piirikontroll ning Eesti-Läti maismaapiiri tohib ületada ainult läbi ajutiste piiripunktide. Sel ajavahemikul tuleb lennujaamades ja sadamates läbida passikontroll ka Euroopa Liidu piires reisijatel, seda üldjuhul ainult Eestisse sisenedes. tarbija24.ee

EKA hoone arhitektuurikonkursi võidutöö autorid (vasakult) Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv ja Joel Kopli.

naalselt äärmiselt paindlik, seetõttu peab arhitekt leidma täpsed piirid, mis on maja juures oluline, ja otsustama, mida pole mõtet teha. «Võitjatöö otsused olid väga selged – mida ta ei tee, seda oli suhteliselt palju. Aga see, mida ta teeb, oli üsna täpne ja konkreetne ja kõigile arusaadav. Väga kvaliteetne sekkumine,» arvas Tammis. «Mulle on see maja ja asukoht alati meeldinud ja tuletan meelde, et Rauaniidi vabrik oli ka aastal 2007 meie esimeste valikute hulgas ja lausa 3. kohal. Kui meie esimene idee oli ehitada nüüdisaegne, moodne, suur maja keset Tallinna, siis see hoone pakub hoopis teisi võimalusi,» rääkis kunstiakadeemia rektor Signe Kivi uuest õppehoonest. Kivile valmistas rõõmu, et konkursi võitjad olid ühed nooremad osavõtjad ja EKA vilistlased. «Nad oskasid kindlasti panna oma projekti kõike seda,

mida nad üliõpilastena soovisid: et see maja oleks avatud, et ta lubaks muutusi ja poleks suletud süsteem,» kirjeldas rektor.

foto: mihkel maripuu

Konkursi 2. ja 3. koht

Kivi usub peatset valmimist Et arhitektuurikonkursi võitjad on selgunud, kuulutatakse järgmiseks välja hankemenetluse teine etapp hoonekompleksi projekteerimiseks. Projekti rahastamiseks on kavas kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi raha ja EKA omavahendeid. Suurim osa EKA oma rahadest tuleb kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse kolm kinnistut. Tulevases õppehoones aadressil Kotzebue tänav 1 / Põhja puiestee 7 saab olema ligikaudu 12 000 ruutmeetrit suletud pinda. Rektor lubab, et uues õppehoones alustatakse tegevust juba 2016. aasta lõpus.

Kuritegevus on tänavu pisut vähenenud

Piirivalvurid päästsid merest purjus mehe

Justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel kuritegevus ajavahemikul tänavu jaanuarist juulini veidi vähenes. Kokku pandi toime 22 522 kuritegu, mis on kaks protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal. BNS

Pühapäeva õhtul päästsid piirivalvurid Tallinna linnahalli kailt vette hüpanud purjus mehe, kes ujus vastu tiiburlaevale. Sadakond meetrit ujuda jõudnud mees tõsteti päästevõrguga piirivalvekaatrisse ja anti üle kiirabile. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kuidas suhtute IRLi ideesse vabastada kõik kuni 500 eurot teenivad inimesed tulumaksust?

EKA õppehoone tuleb 1932. aastal valminud vabrikuhoonesse, mis on muinsuskaitse all. • II koht: DAGOpen OÜ ja Amhold ASi ühine töö pealkirjaga «Aletheia» (autorid Jaan Kuusmets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis Lykouras). Preemia 10 000 eurot. • III koht: Salto AB OÜ töö pealkirjaga «Akadeemia» (autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Helin Kukk ja Martin McLean). Preemia 7000 eurot.

Ei oska veel öelda

10% Toetan

5489 vastajat

16% Olen vastu

74%

4 || EESTI || POSTIMEES, 26. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

tavad üle õ v id r t h o d. sti t ATLS. Ee e esmaabi põhitõe ad USA sõpr

s u t i l o o k a m u a r T e l e d n a tuh e l i t ars

meditsiini arstidega, kirurgidega, anestesioloogidega ning teiste erialade arstide ja residentidega, kes traumahaiget esimesena näevad,» selgitas Talving. Seejärel kaasatakse koolitusse väikehaiglate tohtrid.

liis velsker reporter

i k a lt Eestist eemal praktiseerinud traumakirurg ja teadlane Peep Talving (48) toob kodumaale seni suurima doktorite diplomijärgse kursuse: sihiks on aastatega anda 1000 siinsele arstile Ameerika traumakoolitust. Üheksa kuu pärast algab eeldatavasti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes Tartus arstidele esmaabikoolitus ATLS (Advanced Trauma Life Support). Kuus aastat ühes USA suurimas raviasutuses, Los Angelese maakonna ja Lõuna-California ülikooli (USC) haiglas traumakirurgide grupis töötanud ning enne seda kaks kümnendit Rootsis elanud Talving on viimase aasta kestel aktiivselt tegelenud täiendkoolitusprogrammi Eestisee toomisega. Möödunud neljapäeval Tartus allkirjastatud ühiste arusaamade lepe annab alust uskuda, et kursus tõepoolest jõuab Eestisse. «See on kahtlemata parim rahvusvaheline meditsiiniline õppeprogramm,» kinnitas ATLSi Euroopa juht, ortopeed Andrew R. Baker Tallinnas viibides.

Rootsis töötades õppis Talving ATLSi instruktoriks ja oli aastaid koolituse direktor Karolinska ülikooli haiglas. «Eks ta mõistis, kuivõrd oluline on see programm, ja tegi avalduse, et Eesti saaks liituda,» lausus Baker.

Elupäästvad protseduurid Talvingu sõnul on paljudes riikides ATLSi kasutusele võtmiseks kasutatud sõjaväe raha. Eesti kaitsevägi panustab koolituse toimumisse eeskätt oma klassiruumide ja vahendite andmisega. «Teatavasti kasutavad kaitseväe arstid lahinguväljal täpselt samu ATLSi printsiipe. Eesti seaduse järgi on kõik tsiviilarstid sõjaolukorras kohe sõjaväearstid. See tähendab, et me räägiksime nüüd hädaolukorras ühte keelt,» rääkis Talving. «Eesti kuulub mitmesse rahvusvahelisse ühendusse – NATOsse, Euroopa Liitu. Kommunikatsioon muutub selle abil väga lihtsaks,» lisas Baker. ATLS on Ameerika Kirurgide Liidu 1970. aastatel välja töötatud õppeprogramm meedikutele, kes tegelevad traumahaigetega. Koolituse eesmärk on vähendada patsientide suremust ja tüsistusi pärast raskeid vigastusi. «Kursuse keskmes on pakkuda parimat ravi raskelt vigastatud haigele esimese tunni või paari jooksul. Need on elupääst-

vad protseduurid, mis on sageli väga lihtsad, kui neid teada ning rakendada õigel hetkel ja õiges järjekorras,» selgitas Baker. Talvingu sõnul on Eesti arstid kahtlemata kuulnud ja teadlikud ATLSist. «Nad teavad, mis on ABCDE-printsiibid, aga kui seda ei ole süsteemselt õpetatud ja pidevalt praktikas korratud, siis kipuvad prioriteedid rasketes olukordades veidi hägunema,» ütles kirurg. «Mõnikord ei teadvustata, et kui midagi läheb valesti, siis peab arst minema algusesse tagasi ja tegema kõike samm-sammult uuesti, kuni haige näitajad hakkavad paremuse poole minema.» Baker ja Talving rääkisid, et meedikud satuvad sageli segadusse, kui näevad suure verekaotusega patsienti. «Kursus õpetabki, et arst ei tohi isegi üksinda abi andes lasta end prioriteetidest kõrvale juhtida. A vajab sekkumist nüüd ja kohe, sest kui õhuteed ei ole avatud, on patsient surnud minutiga, kuid sul on palju aega, et tegeleda verevarustusega,» selgitasid nad innustunult.

Hästivarustatud haiglad

Ameerika Kirurgide Liidu esindajad professor Inger B. Schipper (vasakul) ja ortopeediakirurg Andrew R. Baker (paremal) ning Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst-nõunik professor Peep Talving (keskel). foto: martin ilustrumm

Koolitus õpetab ka hulgitraumaga patsiendi ravimist ja massivigastuste raviprintsiipe, kus on oluline paljude erialade arstide kiire koostöö. «Suurim mõtteviisi muutus, mis koolitusega tekib, on see, et arst ei otsi enam esmalt diagnoosi. Meditsiiniline õpe lähtub diagnoosi määramisest. Trauma puhul ei ole tegelik diagnoos üldjuhul oluline. Sa otsid üles probleemi, mis võib patsiendi tappa, ja parandad selle kiiresti,» arutles Baker. Erialakirjandus näitab, et ATLS parandab ellujäämise või-

Mõtteviisi muutus Talving tõdes, et tegelikult on olemas mitu viisi, kuidas traumapatsienti ravida. «Arstid mõtlevad näiteks ise moodi, kuidas tagada õhuteed. ATLS õpetab ühte ja turvalist, teaduspõhist lähenemist,» lausus arst.

Üle maailma on ATLSiga liitunud 60 riiki, neist Euroopas 22. Eestist saab 23. riik.

malusi, kuid seda on teaduslikult siiski keeruline hinnata. «Igal juhul annab ATLS arstidele palju enesekindlust ja nad toimivad stressiolukordades paremini,» tõdes Baker. Esimese praktilise koolituseni loodetakse Eestis jõuda üheksa kuuga. Kolme kuu pärast kogunevad arvatavasti Inglismaal meie haiglatest välja valitud 16 arsti. Nendest saavad pärast instruktorikoolitust ATLSi instruktorid, kes hakkavad ise teisi kolleege edasi õpetama. «Kui meil on Eestis 16 instruktorit ja teeme kolm kursust igal aastal, koolitame 50 arsti aastas. Seega kümne aastaga umbes 500 arsti,» teatas Talving ja nentis, et sihtgrupi, 1000 arsti koolitamiseks läheks praeguseid ressursse arvestades väga kaua aega. «Alustame koolitust Eesti traumakeskuste erakorralise

Ameerika Kirurgide Liit ei anna litsentsi kunagi ülikoolidele, haiglatele ega sõjaväele, vaid partner peab olema erialaorganisatsioon, ja siin on selleks Eesti Kirurgide Assotsiatsioon. Pika protsessi käigus hinnatakse, kas vastuvõttev maa on suuteline koolitust edaspidi ise tegema. «Tingimused, mida Tartu Ülikooli kliinikumis võimaldatakse, on suurepärased. Arstide hulk, kes tahab osaleda, on fantastiline,» kiitis Baker pärast haigla külastust. «Kui vaadata Põhja-Eesti regionaalhaigla uut korpust, siis on see väga moodne – ultrahelimasinad igal pool, kompuutertomograafid traumahaige ümber, magnetkaamerad. Igasuguseid asju on võimalik teha. Mis aga paraku puudub täielikult, on diplomijärgne koolitus ja väljaõpe arstidele, kes tegelevad traumahaigetega,» rääkis Talving. Kursuse kasutusele võtt maksab umbes 100 000 eurot, millest 70 000 eurot eraldas sotsiaalministeerium. Ülejäänu tuleb Tartu Ülikooli kliinikumilt ja Põhja-Eesti regionaalhaiglalt. «Koolituse tulemusena saavad tohtrid rahvusvaheliselt aktsepteeritud sertifikaadi, mis kindlasti tõstab meie tervishoiu taset,» märkis sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 26. AUGUST 2014 || EESTI || 5

Traumad tapavad noori Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst-nõunik erakorralise kirurgia alal Peep Talving selgitas, et traumahaiget kiputakse sageli vaatama halvas valguses, mis ei peaks aga nii olema – trauma on kirurgiline haigus, millesse surevad noored inimesed. «Trauma on Eestis olnud seni natuke paha maiguga, justkui oleks see joobes eluheidik, kes on veel ka trauma saanud. Kuid me kõik teeme elus erinevaid asju, mille käigus võime viga saada. Seetõttu peame vaatama kõiki ühiskonnaliikmeid ühtemoodi ja ravima õigesti,» mõtiskles Talving. Trauma on 1–45-aastaste puhul esimene surma põhjus. «Noored sõidavad kiirete masinatega, ronivad kõrgustesse ja võtavad riske. Kui need vigastatud noored inimesed tuuakse tervise juurde tagasi õige raviga, siis on see rahvale ja majandusele väga suur väärtus,» märkis kirurg. Talving tõdes, et Eesti on suhteliselt turvaline keskkond, kuid Eurostati andmetel on Eestis traumasurmasid ohustavalt palju. «Tegime hiljuti ülevaate suurte haiglate traumajuhtudest 2013. aastal ja leidsime 256 raskesti vigastatute haigusjuhtu. Nendest haigetest oli teravaid traumasid, st noa- ja kuulivigastusi, ainult 5,1 protsenti, mis on muu maailmaga võrreldes väga väike osa. 94,5 protsenti esines tömptraumat,» lausus kirurg. Ent tömptrauma toob kaasa väga palju vigastusi ning hulgivigastused vajavad Talvingu sõnul hästi struktureeritud ravi. Traumaravi d ATLSi kvaliteeti saab tõsta valia v u d n e k te uma, kes a a m tr u e ik deeritud koolitus nagu ATis tl s h tada tõ veelgi o õib põhjus ndmisele canpix v a i /s e LS, mis praegu Eestis veel b is in a b r m e o u s c k a esm t kuk ul. foto: kursused eppredelil puudub. Liis Velsker adele puh m u ra it Kuigi ka tr lg hu

Mis on ATLS?

KOMMENTAAR

Mõisted • ATLS on Ameerika Kirurgide Liidu traumakomitee väljatöötatud ja akrediteeritud kursus arstidele, kes tegelevad traumapatsientidega. • Esmaabi andmine toetub kindlalt struktureeritud vertikaalsele algoritmile ABCDE. A tähendab õhuteede avamist koos kaela-lülisamba fikseerimisega (airway maintenance with cervical spine protection), B on hingamise ja ventilatsiooni tagamine (breathing and ventilation), C on vereringe kontrollimine (circulation with hemorrhage control), D tähendab närvisüsteemi hindamist (disability/ neurologic assessment) ning E väliste vigastuste hindamist (exposure and environmental control). • ABCDE toimib range struktuuri järgi: kui B ei toimi, siis ei saa enne minna C juurde või ei saa B-st hüpata edasi D juurde jne. Kui esmane algoritm on läbitud, järgneb juba edasine patsiendi ülevaatus.

Ajalugu • ATLSi kursuse lõi Ameerika ortopeediakirurg James K. Styner pärast 1976. aastal juhtunud traagilist lennuõnnetust, kui ta kukkus oma eralennukiga alla Nebraska tühermaale. Tema abikaasa Charlene suri silmapilkselt, kolm last neljast said kriitilisi vigastusi. • Styner viis põllul laste peal läbi esialgse triaaži. Seejärel pidas ta kinni auto, mis transportis ta lähimasse haiglasse. Kohale jõudes selgus, et maakonna haigla on suletud. Isegi kui haigla avati ja sealne arst kohale kutsuti, nägi Styner, et esmaabi, mida raviasutus pakkus, ei olnud piisav ega sobiv. Igal sammul tehti vigu. • Pärast intsidenti teatas Styner: «Kui mina suudan põllulapil piiratud ressurssidega pakkuda paremat esmaabi kui minu lapsed said regiooni suurimas haiglas, on süsteemis midagi viga ja seda tuleb parandada.» allikas: postgraduate medical journal, andrew r. baker

ahti varblane

major, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülem

Oleme kaitseväega olnud ATLSi kursuse maaletoomise juures ja osaliselt ka seda protsessi algatanud. Peep Talving on juhtimise enda peale võtnud, ta on muutunud ettevõtmise veduriks ja see on väga tore. Kuna kaitsevägi valmistub riigikaitseks, teisisõnu sõjaks, siis sõjas on ikkagi põhiline trauma. Oleme väga huvitatud sellest, et Eestis oleks selgelt ühtne rahvusvaheliselt aktsepteeritud traumahaigete käsitlemise süsteem. Seega on meie huvi, et kõik arstid käsitleksid traumapatsiente ühtemoodi ja räägiksid sama keelt nagu tohtrid teistes Euroopa Liidu riikides. Praeguste plaanide järgi toimub õpe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes Tartus. Meie poolt on ruumid ja õppevahendid, nt mannekeenid, samuti on meil kogemusi, kuidas koolitusi läbi viia. Kui räägime sõjaväearstidest, kes on meil igapäevaselt teenistuses, siis nemad on tõesti ATLSi printsiipe õppinud. Meil endal on kasutusel Ühendkuningriigi sõjaväe litsentseeritud kursus BATLS, mis on ATLSi n-ö sõjaväe analoog. Kuid meie sõjavägi on reservsõjavägi, mis tähendab, et tegelikult kõik arstid, kes töötavad haiglates, ongi meie reserv ehk nemad peavad katastroofi korral ka haigetega tegelema. Nendeni pole õpe paraku veel jõudnud.

6 || EESTI || POSTIMEES, 26. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE UUDISE

AVASTUS. Rootslaste kokkupandud töögrupp selgitas välja, et järvi on maailmas seniarvatust kolm korda vähem.

Iga veesilm pole veel järv intervjuu nils niitra reporter

artu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika osakonna juhataja Tiit Kutseri (50) osalusel läbi viidud maailma järvede loendus tõi nende arvu kohta jahmatava tulemuse. Tiit Kutser, kuidas on üldse võimalik, et seni arvatud 304 miljoni järve asemel on maailmas tegelikult 117 miljonit järve?

Senine arvamus põhines tegelikult statistilisel hinnangul – võeti aluseks loendused mõnes maailma piirkonnas, mille kohta on korralikud kaardid. Niisiis analüüsiti neis piirkondades järvede suurusjaotust ja eeldati, et sarnane jaotus esineb üle maakera. Enamiku maailma piirkondade kohta puudusid aga sellised usaldusväärsed kaardid, millel oleks ka kõik väikesed järved. Varasem hindamismeetod tegi tohutult suure vea just väikeste järvede hindamisel. Millised olid teie loendusel järveks olemise kriteeriumid?

Meie loenduse aluseks olid satelliidipildid. Lugesime miinimumsuurusega järveks üheksa pikselit – see on ligi 1800 ruutmeetrit ehk umbes poolteist olümpiaujulat. Satelliidipildid ei võimaldanud väiksemate järvede olemasolu kontrollida. Tegelikult pole selget kokkulepet, mis asi see järv on. Kogu Amazonase delta on märjal ajal üks suur järv ning kuival ajal üks suur jõgi ja palju järvesid. Lõin siin praegu ingliskeelse Wikipedia lahti ja seal seisab, et ühe definitsiooni järgi on järv vähemalt kaks hektarit ehk 20 000 ruutmeetrit, mõne arvates vähemalt viis hektarit ja nii edasi ülespoole. Teie võtsite arvesse ka oluliselt väiksemad järved.

Meie loendusel oli miinimumiks 0,002 ruutkilomeetrit, aga varasemas puhtalt statistilises hinnangus olid kõi-ge väiksemad 0,001-ruutkiloomeetrised järved. Aga isegi kui ui võtta varasema statistilise hininnangu alampiiriks meie kriteeteeriumiks olnud 0,002 ruutkilokilomeetrit, siis oleks tulemuseks useks ikkagi 46 miljoni järve suurune eksimus. Ma saan aru, et järvede loendamimine oli rahvusvaheline projekt.

Tegelikult oli see Rootsi riigi rahastatud projekt. Rootsi kolleegid kutsusid mind sinna appi. Leidsime ülemaailmse konkursiga ühe prantslase, kes loenduse sisuliselt läbi viis. Võtsi-

me hiljem abiks ka Ameerika statistiku. Minu ülesanne oli töötada välja meetod, kuidas neid järvi ikkagi tuvastada. Pealtnäha tundub see väga elementaarne ja järved peaks ilusasti satelliidipildilt näha olema, aga tegelikkuses võivad järvi meenutada ka tumedad metsad, mägede orud või pilvede varjud. Samal ajal näevad väga sogased, madalad või rohke kaldataimestikuga järved sageli välja nagu maa.

süsinikuringluses. ikuringluses. Väikesed järved ärved on tegelikult ses mõttes tes olulisemad kui suured – väikesed järved on tihti madalad, valgust on põhjani ani ja need sisaldavad rohkesti toitaineid. Süsinikku settib mudana põhja ja samas lendub atmosfääri palju metaani ja süsihappegaasi – need vood on väga suured. Siiani räägiti sellest, kuidas metsad neelavad süsinikku ja kogu lugu, aga tegelikult on seal metsades järved, kust lendub suur osa süsinikust atmosfääri tagasi.

Nii et vaene prantslane pidi siis kõik need järved üle lugema?

(Naerab.) Jah, tema tegi selle hirmsa töö ära ja ajas selle käigus ka Uppsala ülikooli superarvuti lolliks – geeniteadlased juba pahandasid, et võtame oma järvedega kogu arvuti võimsuse nende käest ära. Prantslane töötas minu juhendamisel välja metoodika,, kuidas loendamine automatiiseerida – seda on mõeldamatu tu käsitsi teha. Kasutasime lisaks aks satelliidipiltidele ka kogu maakera 3D digitaalset kõrgusmusmudelit, GIS-tööriistu ja eri matemaatilisi meetodeid – ka see aitas hinnata, kas kahtlane ane objekt on või ei ole järv. Kogu projekt ise on n praeguseks kestnud neli aastat. tat.

Nüüd saame kasutada palju täpsemaid andmeid ja loodame lähiaastatel üle hinnata ka järvede vees leiduva süsiniku koguse.

Eeldan, et avaldate nüüd mõnes tippteadusajakirjas publikatsiooni. ublikatsiooni.

Valisime esialgu ajakirja Geophysical Research Letters. Praegu on meil siiski valminud andmebaas, mille põhjal õhjal valmivad järgmised uuringud, ingud, mida tahaksime ehk avaldada ka ajakirjas Nature. Kas Eestis on n võrreldes maailma keskmisega rohkem järvi?

Kogu meie e laiuskraadil – Soome, Rootsi, tsi, Eesti, Ameerika Ühendriigid, igid, Kanada. Selles metsavööndis ööndis on ikkagi suur enamuss kogu maailma järvedest. Siin ka sajab rohkem, aurustumine mine on väiksem ja sestap on vett päris palju. Enamik maailma ailma järvesid jääb 55 ja 75 laiuskraadi uskraadi vahele.

Vaatamata sellele, et saime seniarvatust oluliselt väiksema järvede hulga, on järvede üldpindala jällegi suurem kui siiani väideti. Muide, vaatamata sellele, et saime seniarvatust oluliselt väiksema järvede hulga, on järvede üldpindala jällegi suurem kui siiani väideti. Meie saime järvede pindalaks kokku viis miljonit ruutkilomeetrit, sellal kui varasem hinnang piirdus 4,2 miljoni ruutkilomeetriga. Niisiis ei ole le midagi traagilist ses mõttes juhtunud, ett järvi on küll vähem, aga pindala suurem?

Tegelikult on meie projekti oluline eesmärk teada saada, milline on järvede osa globaalses

Eelmine Rahvusvaheline Kliimapaneeli (IPCC) aruanne sisuliselt ignoreeris järvesid ja jõgesid, käsitledes neid lihtsalt «torudena», mis transpordivad süsinikku maismaalt ookeanidesse. Värskem aruanne tunnistab aga juba muuhulgas meie paari aasta tagust uurimistööd ja arvestab järvede suurt rolli globaalses süsinikuringes. Samas tugines meie varasem uuring sellelesamale oletatavale järvede hulgale. Nüüd saame kasutada palju täpsemaid andmeid ja loodame lähiaastatel üle hinnata ka järvede vees leiduva süsiniku koguse. Mäletan koolitunnist, et magevett on kogu maakeral ringlevast veest kokku umbes protsent (värskemad andmed räägivad siiski 2,5–2,75 protsendist – N. N.).

Jah, ja sellestki on suurem osa tegelikult jääna. Tahame lähikuudel hinnata ära ka maailma järvede hinnangulise ruumala ja seega ka vee hulga. Siis on võimalik ümber hinnata ka seda, palju on meil järvevett tegelikult. Ka selle kohta on praegused teadmised väga ümmargused. Lisaks kasutavad meie uuringu tulemusi edaspidi paljud teisedki maailma teadlased, kellel on nüüd järvede kohta täpsemad lähteandmed. Kuidas on ikkagi võimalik, et tavainimese jaoks täiesti hoomatavad viktoriiniküsimused on tegelikult teaduses siiani nii puudulikult vastatud? Oleksin arvanud, et järved on ammuilma üle loetud.

Mõned olulised valdkonnad jäävad mitme teadusdistsipliini vahele ja selleks, et asi ära teha, peab lihtsalt kokku sattuma õige kamp inimesi. Samal ajal limnoloogid kurdavad juba pikka aega, et neil on seda järvede hulka vaja oma teadustöö tarbeks. Kui mina selle teemaga esimest korda kokku puutusin, siis küsisin samuti, et miks pole nii elementaarset asja ära tehtud.

Kui 3555-ruutkilomeetrine PeipsiPihkva järv sobib okeanoloog Tiit Kutseri ja tema kolleegide hinnangul ka edaspidi järve nime kandma, siis vähem kui 1800 ruutmeetri suurused veesilmad jäävad nende arvesfoto: jaanus lensment tusest välja.

POSTIMEES, 26. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

DEFITSIIDI NAASMINE. Majandussanktsioonid kuhjavad venelaste õlgadele raske koorma, kuid 1990. aastate kriisiga sarnanevat viletsust pole idanaabritel karta.

Venelased hakkavad taas dollareid madratsisse peitma andres reimer majandusajakirjanik

Uutes majandustingimustes peab riik hakkama püksirihma pingutama,» teatas Venemaa majandusarengu minister Aleksei Uljukajev eile intervjuus majanduslehele Vedomosti. Ukraina-vastase agressiooniga mängis Venemaa ennast olukorda, kus halvad ajad ootavad ees nii ettevõtjaid kui ka tavainimesi. Lääneriigid lõikasid Venemaalt ära ligipääsu finantsidele ja tehnoloogiatele ja president Vladimir Putin keelas rahvale kvaliteetse ja suhteliselt odava lääne toidu. Nafta, mis hoiab koos maagaasiga püsti Venemaa eelarvet, on hakanud odavnema. Kuigi prognoosid pole seni välja pakkunud nii dramaatilisi arve, mis iseloomustasid 1998. aastat, kui Vene kriisi haripunktis maksis naftabarrel 14 dollarit, võib ka langus 110 dollarilt 90 dollarile valusalt mõjuda. Venelastele süngeid prognoose toetab näiteks Saksamaa valitsuse otsus garanteerida riigi mõjukaima energeetikafirma E.ON osalusega gaasiprojekti Kanadas. Kahe miljardi euro suurune riiklik programm näeb ette igal aastal 1,5 miljoni tonni veeldatud maagaasi (LNG) importimist, et vähendada Saksamaa sõltuvust Vene gaasist. Nii Krimmi annekteerimine kui ka Gruusialt 2008. aastal vallutatud alad nõuavad jätkuvalt rahasüste, riigipalgalistele ja pensionäridele antud heaolulubadused võtavad oma. Samas on järsult vähenenud Venemaa eksport, ajalehe Kommersant andmetel kahanes eksport mai 44,3 miljardilt dollarilt juunis 40,7 miljardile. See seab Kremli ette vaid ebameeldivaid lahendusi, millest esimene on maksude tõstmine. «Lääne finantssanktsioonid, mis lubavad Vene ärile vaid kuni kolmekuulisi krediite, sunnivad valitsust pumpama raha suurtesse infrastruktuuriprojektidesse, väikesed ja keskmised ettevõtted saavad aga kingituseks maksutõusu,» rääkis ettevõtja Raivo Vare. «Maksutõus viib osa majandust tagasi halli tsooni, määravaks muutuvad sularahatehingud. Rahvas hakkab üha defitsiitsemaks muutuvaid sularahadollareid madratsitesse peitma, ehkki vihkab oma patriootilise meelestatuse tõttu neid kupüüre.» Kremli propaganda räägib meelsasti sellest, et toiduembargo abil hakkavad kodumaised põllumajandusettevõtted senisest rohkem toiduaineid tootma ja eurooplaste asemel tulevad teised importijad. Kuid põllumajanduse ülesehitamine võtab aastaid ja nõuab laene, mida lääne toel enam ei saa. «Kui nad ei suut-

EKP on mures madala inflatsiooni pärast Euroopa Keskpank (EKP) on mures madala inflatsiooni pärast ja kavatseb reageerida inflatsiooniootuste kiirele langusele, ütles EKP president Mario Draghi (pildil) eelmise nädala lõpus, kirjutas Financial Times. EKP tahab hoida euroala inflatsioon kahe protsendi ligidal, kuid juulis langes see juba 0,4 protsendile, mis on 4,5 aasta väikseim inflatsioon. Inflatsiooni hääbumine lisab hirme, et euroala võib oodata sama saatus, mis Jaapanit 1990. aasta lõpus, mil riik vajus aastakümneks deflatsiooni. BNS

Augustis elanike majanduslik kindlustunne nõrgenes Eesti konjunktuuri instituudi tarbijabaromeetri andmetel elanike kindlustunne augustis nõrgenes. Augustis prognoosis 23 protsenti vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 51 protsendi vastanute hinnangul on pere majandusolukord sama ja 16 protsenti pelgab halvenemist. Tarbijate kindlustunde indikaator augustis oli –4. See on 3 punkti halvem kui eelmisel kuul, kuid püsib parem pikaajalisest keskmisest (–10). Kuuga vähenesid eelkõige inimeste ootused riigi majandusarengu väljavaadete suhtes. majandus24.ee

OMX TALLINN

785,47 ▲ +0,83%

1000 800 600

Kreml loodab majanduse käsijuhtimisega toidukaupade hindu kontrolli all hoida – 2009. aasta juunis käis Venemaa tollafoto: ria novosti / scanpix ne peaminister Vladimir Putin Moskva toidupoes hindu kontrollimas.

nud majandust moderniseerida Dmitri Medvedevi presidendiks oleku ajal, kui tingimused olid soodsad, siis nüüd on väljavaated palju kesisemad,» ütles tuleviku-uuringute instituudi juht Erik Terk. Türgi, Makedoonia, Serbia, Valgevene ja Iisraeli kaubapakkujad jõudsid Venemaa kaubanduskettidele juba valmistada kibeda pettumuse, sest nad nõuav ad sajaprotsendilist ettemaksu. Uudisteagentuur Rosbalt kirjeldas ilmekalt olukorda Kaliningradis, kus varem näiteks Leedust ja Poolast toodud aed- ja puuviljade varud lõppesid, uute tarnijate kaup aga jäi tollipunkti kinni, sest ei vastanud fütosanitaarteenistuse seatud tingimustele. Üksnes oblasti tööstusministri telefonikõne pani koormad liikuma. Sellegi poolest võivad poodides puududa õunad, pirnid, viinamarjad, virsikud, aprikoosid, nektariinid, ananassid ja palju muud. Selleks et täita poelette, keelduvad kaubandusketid defitsiitset kaupa suurklientidele hulgi müümast.

10 5,6

3,4 1,4 ?

1998 2002

2004

2006

2008

2010

2012

2013

2014

Allikas: Roskomstat

-5,3

Nii Krimmi annekteerimine kui ka Gruusialt 2008. aastal vallutatud alad nõuavad jätkuvalt rahasüste. Venemaa statistikaamet täheldas kõigest nädalaga märkimisväärset toiduainete kallinemist. Näiteks linnuliha kallines 0,9 ja sealiha 0,5 protsenti. Hinnatõus saabus hoolimata sellest, et kaupmehi ähvardatakse karmide sanktsioonidega. Peaprokuratuur asus juhtima siseministeeriumi ja föderaalse julgeolekuteenistuse FSB osalusega töögruppi, mille eesmärk on hinnatõstjate karistamine. Defitsiidist, hinnatõusust ja viletsast kvaliteedist toidupoodides venelased ei pääse, kuid stabiilsusvaru hoiab ära halvima ja Terki kinnitusel puudust ja nälga nad tundma ei pea.

7,1 6,7

Venemaa SKT kasv protsentides möödunud aasta suhtes

LHV panga analüütik

Venelase kui jõuka kliendi kuvand on maailmas juba purunenud, sest paljudes luksuskaupade müügikohtades neid enam klientidena ei oodata – sellepärast nad enam ei osta, kui ka raha veel on. Venelaste arvele langes ligi viiendik maailma luksuskaupade läbimüügist. Nägin just Tallinna vanalinnas ülemeelikuid noori inimesi Venemaalt, keda nähes tulin mõttele, et rahvusliku eufooria laine aitab neil eelseisvatest raskustest üle saada. Tasub meenutada, et Leningrad elas üle blokaadi. Venemaa majandus on kerges retsessioonis, mille poolest sarnaneb Euroopa Liidu liikmesriikidest näiteks Prantsusmaaga. Alla-

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

15 12 9 6 3 0

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,11 ▲ +0,07%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,040 0 Baltika 0,485 0 Ekspress Grupp 1,100 3,77 Harju Elekter 2,700 1,89 Järvevana 0,831 0,12 Merko Ehitus 7,150 0,56 Nordecon 1,040 1,96 Olympic Group 1,920 0 Premia Foods 0,687 1,03 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,710 0 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,713 2,30 Tln Kaubamaja 5,100 0 Tallinna Vesi 12,90 0 Trigon Property 0,480 0

25.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,418 -0,51 Hiina jüaan 8,124 -0,47 Jaapani jeen 137,130 -0,41 Kanada dollar 1,446 -0,55 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,152 0,02 Poola zlott 4,179 -0,19 Rootsi kroon 9,149 -0,05 Rumeenia leu 4,395 -0,35 Šveitsi frank 1,209 -0,11 Briti naelsterling 0,796 -0,58 Taani kroon 7,455 0 Tšehhi kroon 27,833 -0,02 Ungari forint 312,960 -0,17 USA dollar 1,320 -0,51 Venemaa rubla 47,727 -0,67

bns

KOMMENTAAR

heido vitsur

XII 2013

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh

X 2013

4,7

2000

X 2013

käiku toetab dollari kallinemine rubla suhtes ja teiselt poolt nafta odavnemine, mis viimasel kuul on olnud neli-viis protsenti. Toiduturul valitseb Venemaa eri piirkondades erinev olukord, näiteks provintsid on niikuinii praeguseni ilma hea vorstita läbi ajama pidanud ja sealsed inimesed ei saa Kremli enda kehtestatud sanktsioonide mõjust aru. Keerulisemad probleemid ootavad suurlinnu just kiiresti riknevate toidukaupadega. Kriitiline olukord saabub paar-kolm kuud säilivate toodetega, nagu piimatooted ja liha. Logistika ja hinna poolest on suur vahe, kas tuua kaupa Eestist või maakera teisest otsast Argentinast. Kui nüüd uued tarnijad seavad Venemaa kaubanduskettidele tingimuseks sajaprotsendilise ettemaksu, siis see ettevõtetele suuremat häda kaasa ei tohiks tuua, sest küllap annab Vene riik omapoolsed garantiid ning ettemaksu katteks on võimalik saada krediidiliini.

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 26. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Ukraina süüdistab Venemaad uue rinde avamises Tolliliidu, Ukraina ja lääneriikide tänase tippkohtumise Minskis muudab veelgi keerulisemaks Kiievi väide, et Venemaa püüdis eile Kagu-Ukrainas veel üht rinnet avada. «Vene armee püüdis Donbassi separatistide maski taha varjudes avada Donetski oblasti lõunaosas uut sõjatandrit,» rääkis armee pressiesindaja Andri Lõssenko. Tema sõnul sisenesid Azovi mere ääres paikneva Mariupoli lähistel Ukrainasse «Donetski Rahvavabariigi» värvides tankid ja soomukid. Piirivalvurid asusid Vene vägedega võitlusse, neile saabusid appi nii Azovi pataljon kui ka pataljon Dnepr-1. Ukraina allikate teatel tungis riigi kaguosas Novoazovski asula lähistel üle piiri kümme tanki ja kaks soomustransportööri, teiste allikate sõnul oli soomustatud masinaid kokku 30. Sõjalis-poliitiliste uuringute keskuse juhil Dmõtro Tõmtšukil on andmeid Venemaalt tulnud kümne soomustransportööri, kahe tanki ja kahe Kamaz-veoki kohta. Pataljoni Donbass komandör Semen Sementšenko teatas, et hommikul tungis Ukrainasse koguni 50 soomustatud sõidukit. Ukraina riikliku kaitse- ja julgeolekunõukogu teatel peatati suurem osa sissetungijaid Štšerbaki-Markine joonel. Eile õhtul oli valitsusvägede käes endiselt ka juunis separatistidelt tagasi võetud Mariupoli linn. Kohaliku võrguväljaan-

EL. Laupäevase tippkohtumise eel valmistutakse kuluaarides

Merkel tegi «palv evelyn kaldoja oja välistoimetuse juhataja, taja,

Vene liikursuurtükid olid Rostovi oblastis Kamensk-Šahtinskis, mis jääb foto: reuters/scanpix Ukraina piiri lähistele, ootel juba 23. augustil.

de 0629.com.ua teatel soovitati naistel ja lastel Mariupolist ning Novoazovskist lahkuda, kõiki võitlusvalmeid kodanikke kutsuti aga linnu kaitsma, ning ehkki pataljon Dnepr-1 teatas, et valitsusvägedel õnnestus rünnak tagasi lüüa, ei olnud lahingud õhtuks veel lõppenud. Vene välisminister Sergei Lavrov kinnitas, et ei ole tankide sisenemisest midagi kuulnud. «Levib väga palju igasugust valeinformatsiooni,» lisas ta. Ta lubas, et kuna humanitaarolukord aina halveneb, saadab Venemaa Ukrainasse peagi uue abikolonni. Minister kinnitas, et Venemaa tahab täna Minskis aidata ukrainlastel omavahel kokkuleppele jõuda. Lavrov jõudis eile kommenteerida ka pühapäeval separatistide kantsis Donetskis aset leidnud nn paraadi, kus

sõjavange sunniti mõnituste saatel mööda tänavaid kõndima. Ministri sõnul ei olnud seal ühtegi märki kellegi väärkohtlemisest ning Ukraina sõdurite endi teod kuuluvad sageli sõjakuritegude valda. Kui separatistid ja Vene väed saavutaksid kontrolli Ukraina kagupiirkonna üle, oleks neil võimalus viia sealtkaudu abivägesid ja varustust endiselt Kremli-meelsete jõudude käes olevasse Donetskisse. Venemeelsete tugipunktideks saanud Donetski ja Luganski linna ümbruses jätkuvad samuti lahingud. Lisaks süüdistab Ukraina Venemaad valitsusvägede regulaarses pommitamises piiri tagant. Lõssenko sõnul käib Donetski oblasti keskuse äärealadel positsioonisõda, linnas on palju soomustehnikat ja separatistide üksusi. Liisa Tagel

Uus inverterkeevitusseade ESABilt

Vastupidav ja töökindel Lihtne kasutada Energiasäästlik

Lisainfo: Tel: 56 636 235 E-mail: andres.metsmaker@alas-kuul.ee

äitamaks solidaarsust majanduskriisi ja kärbete tõttu ränga tee läbinud hispaanlastega, kõndis Saksa liidukantsler Angela Merkel üleeile õhtul viimased kuus kilomeetrit enda ja peaminister Mariano Rajoy kohtumispaika Santiago de Compostelas jalgsi mööda tuntud palverännuteed. Veelgi suurema tunnustusega Hispaania konservatiivsele kärpevalitsusele tuli Merkel välja eile pärast kohtumist Rajoyga. Nimelt teatas ta, et toetab Hispaania majandusministri Luis de Guindose kandidatuuri eurotsooni rahandusministreid ühendava Eurogrupi juhi kohale. «Meie toetame Luis de Guindose kandidatuuri,» lubas Merkel pressikonverentsil Santiago de Compostelas. «Luis de Guindos oli Hispaaniale rasketel aegadel suurepärane majandusminister.» Merkeli visiit Hispaaniasse oli osa laupäeval Brüsselis toimuva ELi valitsusjuhtide ja riigipeade tippkohtumise ettevalmistustest. Seal peaks sel-

guma, kellest saab Herman Van Rompuy järel ELi Ülemkogu uus eesistuja ja kellest pärast Catherine Ashtonit välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kui nende kahe koha täitmine möödunudkuisel ülemkogul kompromissi puudumise tõttu edasi lükati, said liikmesriigid kodutööks ka ülesandeleida Jean Claude Junckeri juhitavasse uude Euroopa Komisjoni rohkem naissoost volinikukandidaate. Eestit viimatimainitud palve otseselt ei puudutanud. Brüsseli allikate kohaselt on oma kabinetile kõrged ambitsioonid seadnud Juncker väga rahul, et tema meeskonnas asub tööle mitu endist peaministrit – lisaks Andrus Ansipile ka näiteks Jyrki Katainen Soomest ja Valdis Dombrovskis Lätist. Samuti kehtivat naiskandidaate otsivatele riikidele klausel, et soost ei piisa: tegu peab olema tugeva poliitikuga. Palvele nimetada naiskandidaat tuli juba juuli lõpuks ametlikult vastu 28 ELi riigist vaid neli: Bulgaaria, Itaalia, Rootsi ja Tšehhi. Mitu riiki pole aga oma kandidaate välja käinud või ei välista nende asendamist pärast kahe kõrgeima koha jagamist laupäeval. Naise nimetanutest kaks riiki – Bulgaaria lahkuva Euroopa Komisjoni humanitaarabivoliniku Kristalina Georgi-

Põhipretenden Euroopa Ülemkogu eesistuja

Valdis Dombrovskis Vanus: 43 Riik: Läti Parteipere: Euroopa Rahvapartei (EPP)

+ Esindab n-ö uusliiget, tuntud kui Läti edukas välja juhtija kriisist.

- Hispaanial on raske andestada tema sõnu, et Läti võiks tunnistada Kataloonia iseseisvust.

Hel Thorning-

Vanu Riik: T Parteipere demokra Demokraa

+ Võiks aidata

ja sotside «kvoo Komisjoni eesot

- Tema positsi

tema partei pos sese nõrgenemi kahanevad, kui k peaks tulema so

jeva ja Itaalia praeguse välisministri Federica Mogheriniga – pretendeerivad kõrge välisesindaja portfellile. Praegu teadaolevalt ainsa meeskandidaadi on sellesse ametisse esitanud Poola, kes pakkus välja välisminister Radosław Sikorski. Arvestades, et Sikorski on

POSTIMEES, 26. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

s 28 riiki rahuldavaks ametikohtade jaotuseks.

verännaku» Hispaanias

ndid Euroopa uutele juhtkohtadele PRAEGU

Herman Van Rompuy Vanus: 66 Riik: Belgia Parteipere: Euroopa Rahvapartei (EPP)

lle - Schmidt

s: 47 Taani : Sotsiaalaadid ja adid (S&D)

täita naiste oti» Euroopa tsas.

oon on nõrgem itsiooni riigisiise tõttu, šansid kõrge esindaja otside ridadest.

Donald Tusk

Federica Mogherini

Vanus: 57 Riik: Poola Parteipere: Euroopa Rahvapartei (EPP)

Vanus: 41 Riik: Itaalia Parteipere: S&D

+ Esindab n-ö uusliiget ja riiki, millel võiks juba suuruse tõttu olla ambitsiooni nõuda positsioone Euroopa juhtkonnas

Piiratud keeleoskus.

mees ja konservatiivse Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteipere esindaja, oleks tema valimise korral üsna selge, kellest saab järgmine ülemkogu eesistuja. See oleks praegune Taani peaminister Helle ThorningSchmidt, kes täidab tasakaaluks kriteeriumid «sots» ja «naine».

PRAEGU

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

+ Võiks aidata täita naiste ja sotside «kvooti», tema koduerakond on europarlamendis suurima saadikute arvuga esindatud partei.

Catherine Ashton Vanus: 58 Riik: Ühendkuningriik Parteipere: Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR)

Kristalina Georgijeva Vanus: 61 Riik: Bulgaaria Parteipere: parteitu

+ Täidaks nii naiste kui ka nn uusliikmete kvooti. - Parteitu.

Vähene diplomaatiline kogemus, venemeelsus.

Kuigi Georgijeva on parteitu, seostatakse teda siiani pigem konservatiividega. See tähendab, et ka tema nimetamine võib liidunõukogu juhi kohal anda eelise ThorningSchmidtile. Juhul kui välispoliitikajuhiks peaks pääsema aga siis-

Radosław Sikorski Vanus: 51 Riik: Poola Parteipere: Euroopa Rahvapartei (EPP)

+ Esindab n-ö uusliiget

ja riiki, millel võiks juba suuruse tõttu olla ambitsiooni nõuda positsioone Euroopa juhtkonnas.

Terav keel, ülikriitiline hoiak Venemaa suhtes

ki Mogherini, kelle mitu riiki möödunud kuul liigse venelembuse tõttu vetostasid, nähakse tõenäolise liidunõukogu juhina kas praegust Poola peaministrit Donald Tuski või Läti endist peaministrit Valdis Dombrovskist, kes mõlemad kuuluvad EPPsse.

Dombrovskise saatus võis kaalul olla ka eilsel Merkeli ja Rajoy kohtumisel. Nimelt on siiani lätlase tuliseim vastane olnud just Madrid, kes ei suuda andestada tema veel peaministrina antud vastust Kataloonia uudisteagentuuri küsimusele, kas tema riik võiks tunnustada Kataloonia iseseisvust. «Kui protsess on seaduspärane, siis ma ütleksin teoreetiliselt, et miks mitte?» kõlasid mullu septembris Dombrovskise sõnad. Hispaania kutsus seepärast välja Läti suursaadiku Madridis ning on hoolimata Dombrovskise ja lõunanaabrite diplomaatide katsetest olukorda siluda olnud vastu tema tõusule kõrgesse euroametisse. Võimalusena, mille puhul on ära mainitud Dombrovskis, Katainen ja Ansip kui valitsemiskogemusega kandidaadid, nähakse neile Junckeri kabinetis Euroopa Komisjoni asepresidentide kohtade andmist. Värskelt Austria väljaandele Der Kurier antud intervjuus lubas Juncker, et pärast laupäevasel tippkohtumisel kõrge välisesindaja ja liidunõukogu juhi kinnitamist läheb tal ülejäänud komisjoni kohtade lõplikuks jagamiseks nädal või kaks. Seejärel tulevad volinikukandidaatide kuulamised europarlamendis. Tööle peaks uus komisjon asuma 1. novembril.

Der Spiegel: NATO kaalub raketikilpi Vene-ohu vastu NATOs on arutlusel Lähis-Idast lähtuvate rünnakute vastu planeeritava raketikaitsekilbi rakendamine ka Venemaalt lähtuva ohu tõrjumiseks, kirjutab Saksa ajakirja Der Spiegel netiväljaanne. Nõudmised, mida toetab ka USA, lähtuvad ajakirja andmeil Balti riikidest ja Poolast. Ajakirja väitel soovisid Baltimaad ja Poola tuleval nädalal toimuva NATO tippkohtumise eel koostada avaldue, kuna tunnevad end Venemaa sekkumise tõttu Ukrainas ohustatuna. Enamik NATO liikmesriikidest, eelkõige Saksamaa, väljendasid avalduse suhtes vastuseisu, sest Venemaad ei tohiks ilma vajaduseta provotseerida, eriti kuna NATO on aastaid kinnitanud, et raketikilp ei ole suunatud Vene vastu. Teemat arutatakse edasi pärast tippkohtumist. BNS

ÜRO: lennukeelud takistavad võitlust ebolaga Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) uus esindaja ütles võitluses ebolapuhangugaga, et võitlus epideemiaga on sõda, mida ei ole veel võidetud ja mis võib võtta veel kuus kuud. «Loodan, et see saab tehtud kuue kuuga, kuid seda tuleb teha, kuni võitlus on lõppenud,» ütles Briti arst David Nabarro eile Sierra Leone pealinnas Freetownis pressikonverentsil. Navarro sõnul muudab lendude peatamine epideemiast haaratud Lääne-Aafrika riikidesse ÜRO pingutused palju keerulisemaks. AFP/BNS

Rasmussen: NATO ei tunnusta Abhaasia presidendivalimisi NATO ei tunnusta Gruusiast lahku löönud Abhaasias toimunud ennetähtaegseid presidendivalimisi, ütles peasekretär Anders Fogh Rasmussen. «Need valimised ei võimalda olukorra rahumeelset lahendamist Gruusias. NATO liitlased ei tunnusta Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia regioone iseseisvate riikidena,» ütles ta. «Allianss kinnitab taas oma täielikku toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.» Interfax/BNS

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 26. AUGUST 2014 MAJANDUSKOMMENTAAR ENTAAR

Hardo Pajula Õpetlaste jumalariik

atvei Pavlitšenko oli seakarjus. Revolutsioonisegadikus punaseks kindraliks tõusnud loomakasvataja ei pidanud 1918. aastal paljuks teha visiit oma endisele mõisahärrale. Kohale jõudes lööb komandör lahti oma päevakäskude raamatu ja loeb härrale ette Lenini väidetava kirja («ehkki ise ei tea lugemisest ööd-päevagi»): «Rahva nimel… ja et tuleviku helgele elule põhja panna, käsin Matvei Rodionõtš Pavlitšenkot mitmesuguste inimeste eluküünal kustutada iseenda heaksarvamisel.» Kui selles loos midagi iseäralikku on, siis ainult hukkamise meetod: kindral tallab rahvavaenlase surnuks. «Kui pauk anda,» räägib seakarjus, «võib inimese ainult kaelast ära saada: mahalaskmisega on talle armugi heidetud ning iseendale asi näruselt kergeks tehtud, mahalaskmisega inimese hinge sisse ei pääse, kuskohas see tal on ja kuda ennast välja näitab. Kuid mina, teate, endale armu ei heida, mina, teate, tambin vaenlase otsas tund aega või enamgi veel, mina tahan maiku saada, mis elu on ja kuda ta meil on…» Vene dissident Andrei Sinjavski ilmestab oma perestroika ajal läänes ilmunud mõtlemapanevas raamatus «Nõukogude tsivilisatsioon: Kultuuriline ajalugu» selle Isaak Babeli «Ratsaarmeest» pärit jutustusega oktoobrirevolutsiooni kirglikku faasi. Ekspluataatorite surnuks trampimisega kinnitab Pavlitšenko seakarjustele antud piiramatut võimu ning annab sellele lisaks veel ka religioosse mõõtme: mõisahärra jaoks on kindrali visiit viimseks kohtupäevaks, timuka jaoks uue maailma sündi kuulutavaks apokalüpsiseks. Babeli 1926. aastal ilmunud jutukogumikus vaatab punakindral 1918. aastale juba heldimusega tagasi; ajad on muutunud ja apokalüptiliste ratsanike asemel on võimu haaranud «kirjatsurad». Revolutsiooni järgmises faasis üritaski Lenini juhitud bolševike ratsionalistlik tiib pärast ekstaatilist plahvatust jälle korra maksma panna. «Õpetlaste riigis» üritati Sinjavski sõnul nõukogude võimu paaritada lääne distsipliini ja tehnoloogiaga, ja siin oli seakarjuste millenaristlik joovastus juba ülearune. Peale Pavlitšenko pettusid tollal revolutsioonis ka mitmed seda esialgu kogu hingega toetanud intellektuaalid: kirjatsurade pakutud diktatuuri ja tehnoloogia kombinatsioon oli alguspäevade utopistlike visioonide kõrval lihtsalt liiga argine.

talin annab kollektiviseerimise ja industrialiseerimise õuduste all kannatavatele venelastele tagasi nõukogude tsivilisatsiooni tekkeks ja püsiks vajaliku irratsionaalsuse. Sinjavski arvates oli Bulgakov see, kes oma «Meistris ja Margaritas» näitas, et Nõukogude ajalugu oli 1930. aastatel jõudnud inimmõistusega hoomamatutesse deemonlike jõudude sfääridesse. Kui Lenin rajas ühe mehe võimu alusmüüri, siis Stalin immutas seda Sinjavski sõnul religioosse, isegi müstilise lahusega. Nii ei olnud Stalini isikukultuse taga sugugi üksnes riigi sunnijõud, tema võimu ümbritsev saladuslikkus andis mahatallatud massidele osadustunde ühises kommunistlikus müsteeriumis. «See kõik kõneleb nõukogude tsivilisatsiooni religioossest vundamendist,» kirjutab Sinjavski ning lisab, et alates Gorbatšovist on usk kommunismi kõvasti vähenenud, «kuid riik säilitab oma kirikliku eksterjööri. Usk on läinud, kuid elutu koorik on alles, tugev ja tihke nagu soomusrüü. Muutusi välistava Stalini ajastu suhtes tuntakse nostalgiat, sest siis valitses kord ja võim ei olnud mitte hingetu mehhanism, vaid müstiline saladus.» Meie piiride seisukohast on ülioluline, millise müstilise lahusega see elutu koorik nüüd jälle läbi immutatakse.

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2261, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

President Niinistö kõmuline sõit Sotši Soome ja Eesti peavad eriti praegu olema teineteisele lähedased partnerid

oome president Sauli Niinistö sõitis ülemöödunud neljapäeval (14.08) Sotši ja reedel edasi Kiievisse, kohtudes presidentide Vladimir Putini ja Petro Porošenkoga. Eesti ühiskonna järjekindla jälgijana jäi mulle tahes-tahtmata silma, et mõnedki väga silmapaistvad kommentaarid härra Niinistö sõidu ja üldse Soome poliitika kohta seoses Ukraina kriisiga olid üpris negatiivsed, lausa vihased. On kurvastav, et kõige teravam kriitika tundus valdavalt tuginevat ebatäpsele või pealiskaudsele informatsioonile ning vääradele eeldustele: see paljastab üldisema umbusalduse Eesti põhjanaabri välis- ja julgeolekupoliitika suhtes. Ehkki ma ei ole teatavasti kursis presidendi nelja silma all peetud aruteludega, võtan siiski endale voli selgitada mõningaid kõige ilmsemaid erinevusi faktide ja väljamõeldiste vahel. Võib-olla kõige levinum väärarusaam oli see, nagu olnuks president Niinistö Sotši-visiidi salakaval eesmärk tugevdada Soome ja Venemaa «erisuhteid» praegusel äärmiselt kriitilisel hetkel, millega ühtlasi õõnestati ELi ühist poliitikat, sealhulgas kehtestatud sanktsioone. Selline arvamus peegeldab rohkem eelarvamusi kui tegelikkust. Ma ei hakka neist eelarvamustest põhjalikumalt kõnelema, kuid möönan, et minevikukogemuste põhjal ei pruugi need olla tingimata päris põhjendamatud. Pidades silmas tänaseks teadaolevat, on kõige usutavam, et härra Niinistö peamine eesmärk kokkusaamistel Putini ja Prošenkoga oli siluda teed kahe riigipea otsekohtumisele ühes ELi juhtide ning Valgevene ja Kasahstani presidendiga. See kohtumine peaks aset leidma sel nädalal Minskis. Niinistö missioon oli põhimõt-

Neil, kes kipuvad otsima «kasulikke idioote» ja «uusi Chamberlaine», tuleks pöörata pilk eemale Soome praeguselt poliitiliselt juhtkonnalt, sest sealt neid otsida oleks puhas ajaraisk, kirjutab Soome ajakirjanik Heikki Hakala.

teliselt diplomaatilist laadi, tema päevakavva ei kuulunud ühtegi tõsisemat teemat, mis puudutanuks kahepoolseid suhteid või ELi kehtestatud sanktsioone, nagu ta korduvalt rõhutas avaldustes enne sõitu ja selle ajal. Tasub meelde tuletada, et vahetult enne sõitu toonitasid president Niinistö ja valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika komitee Venemaale, et äärmiselt oluline on peatada Ida-Ukraina separatistlike rühmituste toetamine. See vastas täpselt sellele, mida EL õhutab Venemaad tegema. Lisaks sõnasid president ja komitee: «Soome on Ukraina kriisi puhkemisest alates rõhutanud, et Venemaa on oma tegevusega Ukrainas rikkunud rahvusvahelise õiguse tähtsaimaid põhimõtteid ja arvukaid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Helsingi lõppakti. Rikutud on Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Venemaa tegevust ei saa aktsepteerida.» Otseselt märgiti, et Venemaa ei ole lõpetanud separatistide toetamist.

H SAMAL TEEMAL «Soome sild Sotši», juhtkiri PM 15.08

iljem, kui president Niinistö väljendas samu seisukohti pressikonverentsil Sotšis, pidi tema kõrval seisvale härra Putinile olema selge, et ees ei seisa järjekordne armastusväärne vanade sõprade lobisemine, millega ta ehk oli harjunud oma varasema Soome partneri, president Tarja Haloneni puhul. Polnud üllatav, et Venemaa riiklik ajakirjandus toonitas kohtumisest kõneldes kahepoolseid suhteid, kuid ka seal ei õnnestunud vältida Niinistö Ukrainat puudutava sõnumi maini-

Kõige levinum väärarusaam oli, nagu olnuks president Niinistö Sotši-visiidi salakaval eesmärk tugevdada Soome ja Venemaa «erisuhteid» praegusel äärmiselt kriitilisel hetkel, millega ühtlasi õõnestati ELi ühist poliitikat.

mist. Moskva ärileht Kommersant kirjutas lausa Soome «ultimaatumist», kuigi esitas seda iroonilises toonis. Niisuguse sündmuste käigu puhul nõuab erakordselt head kujutlusvõimet või kaldumist vandenõuteooriate poole, et pidada kõike hoopis Soome ELi ühisrindest tegeliku loobumise kinnimätsimiseks.

ui härra Niinistö oleks soovinud Kremlilt plusspunkte teenida, miks oleks pidanud ta siis Sotšist lahkuma kohe pärast Putiniga kohtumist ja kiirustama Kiievisse, kus teda ootas ees president Porošenko palju soojem vastuvõtt? Enne ärasõitu Sotši sõnas härra Niinistö, et kavatseb teha seda, mida peab oma kohuseks. Ma arvan, et see võtab tema missiooni väga hästi kokku. Ma soovitaksin neil, kes kipuvad otsima «kasulikke idioote» ja «uusi Chamberlaine», pöörata pilgu eemale Soome praeguselt poliitiliselt juhtkonnalt, sest sealt neid otsida oleks puhas ajaraisk. Nii Eestis kui ka Soomes leidub poliitikuid, kes armastavad rõhutada Putini «legitiimseid» õigusi rohkemgi kui oma riigi omi. Kuid mõlema maa kõrgem juhtkond toetab täielikult ELi ühtsust Venemaa ja viimase tegevuse suhtes. Ajal, mil me võime elada «uue külma sõja lävel», kui kasutada president Niinistö sõnu, tahan loota, et Soome ja Eesti suudavad aina rohkem käsikäes tegutseda, olla teineteisele nii lähedased partnerid kui vähegi võimalik. Me võime vaadata mitmelegi asjale erinevalt, kuid peame ometi tunnistama, et lõppude lõpuks on meie kõige põhilisemad huvid ühesugused. Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

Kõige õigem eestlane tõnu runnel ettevõtja

õukogude okupatsiooni ajal vaidlesid kojujäänud pagulastega, kummad on «õigemad» eestlased. Koduseid süüdistati kollaboratsionismis, minejaid desertöörluses. Eestlaseks olemine oli nagu elukestev ajateenistus, sünnipärane raske kohustus. Ilmselgelt pidi kõige õigem eestlane enim vaevas olema, mistõttu jõutigi ühele meelele vaid surnute osas – vat need olid kindlasti õiged. Tänaseks on kogu maailm vähem kui päevateekonna kaugusel ning piiritaguste eestlaste read kasvavad taas. Koduste read ei kasva, pigem annab kahanevate arvudega kütta väljasuremishüsteeriat: noorsugu on vabaduse tulles unustanud oma ainsa kohustuse – uusi eestlasi juurde treida. Hullem veel, vahel kolivad nad sootuks minema ja sünnitavad kusagil

teises riigis tõupaberiteta pooleestlasi. See kõik oleks väga naljakas, kui nii mitmed meie seas seda narratiivi 19. sajandi olmeprahist tõsiusklikult kokku ei teibiks. Isekeskis vaidlevad nad veel ainult selle üle, kas patt on juba riigipiiri ületamine või algab isamaa reetmine alles välismaal korteri üürimisest. Need ei ole aatemehed, pealesunnitud armastus on koosseis karistusseadustikust. Väliseestlased on seekord rahvuslikus süüpingis üksi ja peavad end seal sertifitseeritud kodueestlaste komisjoni ees kaitsma. Komisjoni tuleb veenda, et nad on võõrsil vaid ajutised asjurid, et nad tutvustavad seal Eestit, selle edulugu, et nad töötavad nii mis hirmus ja et neil on – ilmtingimata – tegelikult väga raske. Siis antakse neile luba veel üheks aastaks jääda, mille järel nad uuesti komisjoni ette hindamisele peavad tulema ning vahepealseid vaevu ja saavutusi ette näitama. Saan muretsejatest aru. Mulle läheb ju ka Eesti riik ja eestlaseks olemine sügavalt korda. Võtan siin elamist, selle rahvakillu hulka kuulumist, siinse keele ja kultuuri

sees kasvamist privileegi, mitte kohustusena. Uhkustunne selle kuuluvuse üle on aga isiklik ja mitte keegi ei ole kohustatud seda jagama, samamoodi tundma. Ometi nii paljud jagavad ja tunnevad – ilma et nad peaksid. Tihti ka siis, kui nad elavad kaugel. Need eestlased, kellega koos luurele võib minna, ei suru oma identiteeti jõuga teistele peale ega pea meid äravalituks. Nad ei taha olla osa rahvusest, mida hoiab koos karjakoera ja lambakarja dünaamika. Risti vastupidi, mida rohkem on haukujaid ja neile kuulekaid hapraid lambaid, seda enam jahtub arukate, võimekate ja mittehabraste inimeste huvi end selle maailmaga siduda.

uba «rahvus» kõlab sõnana õõnsalt. «Rahvuslase» ees haigutab tänaseks «maru»-kujuline tühimik ning kui seda sõna kasutada, hakkab toas levima halba lõhna, sellist, mida interneti kommentaarium ja sotsiaalmeedia radikaalide töötundidel välja õhkavad. Rahvuslus kipub olema radikaalne. Radikaalsus on aga iga riigi ja ühiskonna suurim sisevaenlane, peletades eemale võimekaid

ja väärtuslikke inimesi, laastates kultuuri. See lühinägelikkus on mind tõsiste rahvuslaste juures alati imestama pannud – ühelt poolt valutavad nad oma kogukonna pärast justkui enim südant, teisalt aga taastoodavad ise põhjust südant valutada. Aktsepteeritav rahvuskaaslane eksisteerib radikaali jaoks vaid udusel peegelpildil, päriselt kohtub ta pidevalt selliste inimestega, kes on tema nõudmistega konfliktis. Küsi vähem, saad rohkem. Kasvõi puhtpragmaatiliselt vaadates oleks nii meie riigil kui ka kultuuril elujõulisest eestlaste diasporaast üksnes kasu, seda tuleks riiklikult kaitsta, hõlmata ja kasvatada. Minejaid ja ärakäijaid arvustades, noomides, tõrjudes ei hoita kedagi väärtuslikku paigal, küll aga lõhutakse nende tahet panustada, ehitada, tagasi anda ja paljudel juhtudel ka tagasi tulla – või oma lapsed, lapselapsed siia lähetada. Ärge alahinnake juurte sügavust. Kastke neid, kuid ärge uputage – ise samal ajal hüsteeriliselt näppu viibutades. Põhiline oht, mida ma Eesti edasikestmisel ja kasvamisel näen, on liigne entusiasm.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || vaba aeg || postimees, 26. august 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12–17

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta

5.09 kl 21

BALLETIGALA VÄLILAVAL Tasuta

6.09 kl 12–17

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta

6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL Tasuta

7.09 kl 12–15

ESTONIA TEATRILAAT Tasuta

10.09 kl 19 Hooaja avaetendus! Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Cataldo Caputo (Itaalia), Tatiana Lisnic (Moldova), René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt

11.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 12.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 12.09 kl 19

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Aare Saal, Juuli Lill jt 13.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Helen Lokuta, Tõnu Kilgas, René Soom, Kristina Vähi-Matesen jt 17.09 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Rauno Elp jt

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

18.09 kl 19 Esietendus

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen 19.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 19.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 20.09 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen 21.09 kl 17

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Alena Shkatula, Denis Klimuk, Ekaterina Oleynik, Viatli Nikolajev jt

Rakvere Teater

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

17.09 kl 11 28.09 kl 12

Kose Kultuurikeskuses

Estonia kontserdisaal

Lastelavastus

29.09 kl 13

Vanemuise Kontserdimaja

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

17.09 kl 15 Kontserdisari “Lõunamuusika”

KULDVÕTMEKESE LUGU

19.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT (koostöös Vanemuise Kontserdimajaga)

SUUREs saalis

Sadamateater

27., 28., 29., 30.08 kl 19

31.08 kl 19 11., 13.09 kl 19

Eesti Draamateater

H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa)

Paide kultuurikeskus

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 27., 28.08 kl 19

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Teater Vanemuine

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

HALDJAKUNINGANNA

7.09 kl 12 9., 17., 24.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! (Draamafestival) A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia) 12.09 kl 19

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie jt. Lavastus Merle Jääger 16., 18., 19.09 kl 19 28.09 kl 16

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 23.09 kl 19

PAANIKA

M. Myllyaho tragikomöödia Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, Ain Mäeots 26.09 kl 19

ELLING

Endla teatri suures saalis

A. Hellsteniuse näidend

26.08 kl 19

H. Lee / U. Lennuk Liina Olmaru, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liisa Pulk, Maria Soomets

HÄVITUSE INGEL Yasmina Reza Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

Endla teatri Küünis 26.08 kl 19

KÜLALINE Éric-Emmanuel Schmitt Lav. Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos.

Ugala Teater

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–17, tel 433 0777, e-post kassa@ugala.ee. Piletid on müügil ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA AED 28., 29., 30.08 kl 18 29., 30.08 kl 14

Tuul pajuokstes koguperelavastus Autor Kenneth Grahame. Lavastaja, dramatiseerija ja kunstnik Oleg Titov. Osades: Janek Vadi, Lauri Kink (Endla Teater), Aarne Soro, Peeter Jürgens, Luule Komissarov jt

30.09 kl 19

TAPPA LAULURÄSTAST

väike maja 6., 30.09 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa (Draamafestival) T. Stoppardi draama Lavastaja Heiti Pakk. Indrek Taalmaa (Endla), Meelis Rämmeld (Ugala), Margus Jaanovits, Külliki Saldre jt. 14.09 kl 19 Viimast korda!

CASANOVA

D. Sonnenblucki ballett Lavastus, koreograafia, lavaja muusikaline kujundus David Sonnenbluck (Belgia) 19.09 kl 19 Esietendus! 21.09 kl 16 27.09 kl 19

DEEMONID

L. Noréni draama. Lavastaja Andres Noormets.Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov 24.09 kl 12

TOTU KUUL

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Ragne Pekarev, Rein Pakk, Ott Sepp jt. 25., 26.09 kl 19

PAPLID TUULES

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste

Teatri Kodu 10.09 kl 18 14.09 kl 12 18., 23.09 kl 11

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

1.09 kl 19

2.09 kl 19

Viljandi Ugala 3.09 kl 19

Pärnu Endla 4.09 kl 19

Võru Kannel 5.09 kl 19

Rakvere Teater 7.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Vene teater 8.09 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa T. Stoppardi draama

Jõhvi Kontserdimaja 20.09 kl 19

Kirjaklambritest vöö

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 8., 10., 11.09 kl 19

NO50 Lenni & Kizoo 13.09 kl 19 Esietendus! 15.,16., 17., 18.09 kl 19

NO49 Harala elulood 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

Näitus haus galerii

Uus tn 17, Tallinn 12.08–19.09.2014

Rainer Kurm / elementide järgnevus

HOOAJA AVAKONTSERT

kontsert

Eesti Draamateater

Eesti Kontsert

29.09 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

“Rikaste linnade rikas kultuur”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Metropolid on olnud ka kultuuri- ja vaimuelu keskused. Muusika XVI-XVII sajandi Pariisist, Londonist, Veneziast, Madridist.

Mooste folgikoda 19.09 kl 19

Kontserdisarja “Muusika Eestimaale” hooaja avakontsert TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Klassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja Pipilota Neostus (flööt) Dirigent Risto Joost Rääts, Reinecke, Tšaikovski, Vivaldi, Sumera, Dvořák

Pärnu kontserdimaja 19.09 kl 19

Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert Peeter Laul (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Feliks Korobov (Venemaa) Beethoven. Avamäng “Kuningas Stefan”; Klaverikontsert nr 1 Jacques Ibert. Divertisment; Sümfooniline poeem “Pariis” Maurice Ravel. “Pavaan surnud printsessile”

Vanemuise kontserdimaja 19.09 kl 19

www.concert.ee

Väravatorn 6.09 kl 16

“Hullud päevad”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Folia muusikas: Encina, Ortis, Corelli, A. Scarlatti jt

Vigala kirik 6.09 kl 18

675 aastat Vigala koguduse esmanimetamisest

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Tormis jt

Paide Püha Risti kirik

Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER JA OOPERIKOOR TARTU NOORTEKOOR Aile Asszonyi (sopran, Rahvusooper Estonia) Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper) Dirigent Paul Mägi César Franck. Sümfoonia d-moll Charles Gounod. “Püha Cecilia missa”

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

14.09 kl 16

Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsert VOX CLAMANTIS Festivali “Kolmkõla” raames

Kadrioru loss 14.09 kl 17 Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kontsert tutvustab D. Louveli maali “Stseen peolauas” (1873)

HORTUS MUSICUS

Kõlab pidulik ja tseremoniaalne barokkajastu heliloojate muusika. Kontserdi pilet sisaldab muuseumipiletit.

Tallinnas 23.–28.09

EMTA 95 esitleb: Värske heli festival Sügisfest Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga või piletiga 2 eur / tudengitele ja õpilastele tasuta (v-a muuseumides) Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

POSTIMEES, 26. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TEATER. Roman Baskini viimases lavastuses käib sugudevaheline lahing.

Armastuse särtsakas äratuskell

Armastus ei hüüa tulles. Linda Vaher ja Priit Pius aktsioonis.

arvustus pille-riin purje teatrikriitik

John Patrick

«Armastus ei hüüa tulles» Lavastaja Roman Baskin. Kunstnik Ann Lumiste Osades Linda Vaher ja Priit Pius Projektiteatri Kell Kümme esietendus 14. augustil Ohtu mõisa tallisaalis

undus juba, et tänavu ajab Roman Bask ini projektiteater Kell Kümme läbi varasemate suvede menulavastustega. Ent võta näpust: päev pärast «Hamleti» viimast etendust Rakvere linnuses esietendus Ohtu mõisa tallisaalis «Armastus ei hüüa tulles» – nii voolas peievein veel esietenduse pidulaualgi.

John Patricku komöödia «Armastus ei hüüa tulles» («Love is a Time of Day», 1969) võiks ümber jutustada ühe lausega: poiss tahab tüdrukut ära sebida, aga tüdruk paneb hoolega vastu. See banaalne lause ütleks justkui kõik, ent õnneks ka mitte midagi: näidendi dialoog ja süžeekäigud on sedavõrd nutikad ja vaimukad, et pakuvad näitlejatele mängurõõmu ja hoiavad publikut lõa otsas. Kuigi vaataja on algusest peale veendunud turvalises, üsnagi ootuspärases happy end’is, peidab autor varrukas trumpässa: üks prognoosimatu süžeepööre annab finaalile hoopis vastuolulisema tundetooni. Roman Baskin on nii näitleja kui ka lavastajana ikka adunud ja vahendanud komöödiažanri intelligentsust, pelgamata vajadusel ka varjatumat, tõsinukramat teist plaani. Projektiteatris Kell Kümme lavastab ta järjekindlalt vääristekste, (taas)-

Hüvasti, lord Attenborough! Nädalavahetusel näitas televiisor taas «Juuraajastu parki» ja eile tuli uudis, et lord Richard Attenborough (pildil), kes mängib seal ekstsentrilisest miljardärist sauruste pargi rajajat, on viis päeva enne oma 91. sünnipäeva surnud. Oma suurima kõrguseni jõudis see armastatud briti näitleja hoopis filmilavastajana. Ta ise tavatses öelda, et hakkas filme tegema üksnes selleks, et tuua ekraanile India suurmehe Mahatma Gandhi elu, mida ta imetles.

LÜHIDALT postimees

20 aastat tuli tal oma unistuse eest võidelda, kuni see 1982. aastal lõpuks teoks sai. Suur tuli film igas mõttes, näiteks olevat Gandhi matusestseenis rakendatud koguni 400 000 statisti. «Gandhi» võitis ka kaheksa Oscarit, sh parima filmi ja režissööri oma. Hiljem tegi Attenborough veel mitu eluloo- või suurmeeste eluloolistel seikadel põhinevat linateost, näiteks Charlie Chaplinist ja Ernest Hemingwayst. PM

Sügisjazz toob Bill Friselli

Vallo Järvist ilmus raamat

Jazzkaare Sügisjazzi hooaja peaesineja on Grammydega pärjatud kitarrist Bill Frisell. Tema uus kontserdikava «Guitar in the Space Age» on kummardus läinud sajandi elektrikitarri meistritele, nagu Charlie Christian või Chet Atkins. Kontsert on 31. oktoobril Tallinnas vene kultuurikeskuses.

Kirjastus Tänapäev andis välja kroonika- ja mälestusteraamatu «Dirigeerib maestro Vallo Järvi», mille pani kirja muusikateadlane Priit Kuusk. Vallo Järvi (1923–1994) tegutses pikka aega Estonia teatri dirigendi ja muusikajuhina, pannes ühtlasi aluse Järvide muusikute dünastiale.

foto: kris moor

avastab sõna- ja mõtteosavaid komödiante, nagu Shaw, Maugham, Ayckbourn... John Patricku loomingust on Baskin lavastanud «Augustikuu teemaja» (2009) ning oma loometee alguses Vanalinnastuudios «Grupipildi» (1983) – neis näidendites ilmutas end sõja vari.

Tulvil mängurõõmu «Armastus ei hüüa tulles» tegeleb sugudevahelise igikestva lahinguga ning sõltub vaataja noorusest, loomulikult ka soost, mis laadi äratundmisrõõmuga ta tegelastele parasjagu kaasa elab või tunneb. Ka kõige rängemad armupiinad juba õnnetult või õnnelikult üle või läbi elanud vaatajal on teatris tore olla. Esietendusel igatahes ei võimutsenud saalis ükski vanusegrupp, teatriõhtu möödus elavate naerupahvakute ja tuliste vaheaplauside saatel. Kahe noore näitleja rollid pole nii hõlpsasti paotuvad,

kui pealispinnal näib, aga tulvil mängurõõmu ja võimaldavad vilkaid registrivahetusi, seega nõudlikud ja tänuväärsed partneri- ja žanritunnetuse proovikivid. Esmamuljes tundus April McGregori roll isegi raskem pähkel, küllap ka Linda Vaheri napima lavakogemuse tõttu. Ses võluvas, tänu lehvivatele kostüümidele sulgkerge lendleva liblikana mõjuvas tüdrukus on põhimõtted ja ambitsioonid, elukauge naiivsus ja naiselikult salvav sarkasm nii peenelt kokku sulandatud, et pole alati lihtne temas siirust ja õrritavat mängurlust eristada. April näikse tõemeeli uskuvat, et suudab armutundmusi omatahtsi reguleerida nagu äratuskella. Aga see kell ei allu. Linda Vaheri lavaelu oli esietendusel väheke staatiliselt närvlik, õnneks andis ta suunurgas tukslev muie märku Aprili mänguriverest, iseendagi eest hoolikalt salatud tundmustest.

Priit Piusil on juba omajagu kogemusi koomiku ampluaas, mõelgem kas või «Lantimiskunstnikke». Seda sümpaatsem, et Pius Skipper Alleni rollis saaliga ei flirdi, see ilmeka liikuva füüsisega nooruk jääb pigem sissepoole pööratud natuuriks, kelle parim omadus huumorimeel, oskus iseenda üle naerda. Tänu sellele suudab Skipper neid üpris halastamatuid vopse, mida April tema egole jagab, nõnda andekalt ja nõtkelt pareerida, minetamata haavatavust. Oluline on partnerluse sisuline areng ja etenduste käigus lisanduvad nüansid.

Näitlejate konkurent Kolmas tähtis tegelane, väike valge kutsu, näeb välja niivõrd nunnu karvakerake, et tundub esmapilgul peaaegu ebatõeline, justkui üleskeeratav lelu. Nagu ikka, on ehe loom laval näitlejatele tugev konkurent ja suht-

lemine koeraga avab mõlema rolli hingeelus mõndagi. Ann Lumiste kujundus liigendab tallisaali piklikku, omajagu tänamatut näitelava tinglikkuse ja elulisuse osavas kooskõlas, võimaldades kärmeid misanstseene ja sujuvaid üleminekuid ühest eluruumist teise. Üks pisike olmeline detail häiris esietendusel, nimelt söömine pärast mõnusalt ehtsat söögitegemist: isegi kui noored on nõnda armunud ja/või nii totaalses seksinäljas, et toit ei paku pinget, pole kohe üldse usutav, et säästlikud tudengid, kel raha lõpukorral, lõviosa oma portsjonitest nii ükskõikselt prügiämbrisse viskaksid. Eks sellegi apsukese võib ajada esietenduse kraesse. «Armastus ei hüüa tulles» pani uskuma, et kümnendal etendusel mängitakse nii nälga kui ka selle kustutamist, igas tähenduses, kümme korda särtsakamalt ja varjundirikkamalt.

14 || SPORT || POSTIMEES, 26. AUGUST 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KORVPALL. Eesti koondise abitreener Alar Varrak leiab, et psühholoogiline ettevalmist

Varrak: iga võistkond vajab intervjuu mariel gregor

Tennis ei ole minu jaoks enam prioriteet number üks. Maailma esireket Novak Djokovic muudab isaks saades väärtushinnanguid.

RATTASPORT

Kangert tegi Vueltal tõusu Hispaania velotuuri Vuelta kolmandal etapil sai Tanel Kangert 30. koha, kerkides üldarvestuses 29. kohale. Etapi võitnud Michael Matthewsile kaotas Kangert seitse sekundit. Matthews kerkis ka üldliidriks, Kangert kaotab Matthewsile üldarvestuses 41 sekundit. Teine tuuril osalev eestlane Gert Jõeäär sai eilsel etapil 147. koha, kaotades võitjale 3.37. Kokkuvõttes on Jõeäär 141. kohal, kaotust liidrile on 4.53.

POKS

Klitško sai treeningul vigastada Vladimir Klitško ja Kubrat Pulevi vaheline poksi raskekaalu tiitlimatš lükkub ukrainlase vigastuse tõttu edasi. Klitško ja Pulev pidanuks kohtuma 6. septembril Hamburgis, kuid Austrias treeniv Klitško tegi treeningul viga reielihasele. Promootori Tom Loeffleri sõnul võib kohtumine toimuda oktoobri lõpus. Klitško kaitseb 33-aastase Puleviga kohtudes WBA, IBFi ja IBO tiitleid.

kohtumist

peab kohtuniku lükkamise eest vahele jätma Madridi Atletico peatreener Diego Simeone. KERGEJÕUSTIK

Suusataja Steira võitis jooksukulla Kergejõustiku Norra meistrivõistlustel võitis naiste 10 000 meetri jooksu Kristin Steira (pildil), kes on murdmaasuusatajana tulnud olümpiavõitjaks ja kolmekordseks maailmameistriks. Steira võiduaeg oli 33.40,75, teisena lõpetanud Fride Vullum-Brueri edestas ta minuti ja 46 sekundiga. Steira tuli 2009. aastal Norra meistriks ka 5000 m jooksus.

TENNIS

Eestlannad loovutasid kohti Värskelt avaldatud maailma edetabelis langes Kaia Kanepi ühe koha võrra ja asetseb nüüd 50. positsioonil. Anett Kontaveit loovutas kaks kohta ja hoiab nüüd 143. kohta. Tabeli tipus püsib Serena Williams. Meeste tabelis kerkis Jürgen Zopp ühe koha võrra, 305. kohale. Vladimir Ivanov tõusis kahe koha võrra ja on maailma 496. number. Meeste tabeli tipus on Novak Djokovic.

Pärnu VK võitis Võru turniiri

Loo sai MK-etapil 66. koha

Võrus peetud 56. Jaan Gutmanni mälestusturniiri võitis Pärnu VK meeskond, kes kaotas viimasel päeval üllatuslikult 1:2 U-18 vanuseklassi Eesti noortekoondisele. Teise koha sai Soome klubi Korson Veto ja kolmas oli Rakvere VK, kes oli viimases mängus 2:1 üle Danpower/Võru VKst, jättes korraldajad neljandaks. Eesti noortekoondis oli viies ja Soome meeskond Team Leomuovi/Akaa kuues.

Eesti parim mägirattur Martin Loo sai MK-etapil Meribelis 66. koha. Merida Italia Teamis pedaaliv sportlane pidi enne finišit sõidu pooleli jätma, sest kaotas liidritele ringiga. Esikoha pälvis šveitslane Nino Schurter (ScottOdlo), kes edestas 13 sekundiga prantslast Julien Absaloni (BMC) ja 37 sekundiga sakslast Manuel Fumicit (Cannondale). MK-sarja üldliidrina jätkab Absalon.

reporter, Guadalajara

ihti tõdevad treenerid või ka sportlased ise pärast ebaõnnestunud võistlust, et «mänguks poldud valmis» või ei suudetud piisavalt keskenduda või et «saadi psühholoogiline kaotus». Vahel aga öeldakse pärast kohtumist: «Ei teagi, miks täna nii hästi välja tuli, sain seekord kohe hea enesekindluse kätte ja kõik õnnestus.» Miks ei suuda sportlane iga kord endast või ei suuda treenerid oma hoolealustest maksimumi kätte saada? Praegu Eesti koondisega Hispaanias Guadalajaras turniiril viibiv Alar Varrak rääkis, et tunneb treenerina aeg-ajalt puudust spordipsühholoogi nõuannetest. Alar, kui oluliseks pead sa treenerina psühholoogilist ettevalmistust? Kas tunned, et sellele pööratakse piisavalt tähelepanu?

Psühholoogilisel ettevalmistusel on spordis väga suur roll. Seda eriti tihedas konkurentsis, kus on palju võrdseid võistkondi ja mängijaid. Kui füüsis ja muu pool on enam-vähem võrdsed, siis saabki määravaks, kuidas sa mänguks valmis oled ja mis kahe kõrva vahel toimub. Samas, ainult sellest ei piisa, et pead kõva motivatsioonikõne ja pumpad sellega mehed üles, kui füüsis ei luba seda väljakul realiseerida või mõnele lihtsalt ei mõju selline lähenemine. Eraldi pole ka psühholoogilisest poolest kasu, kõik peaks moodustama terviku. Kui kindlalt sa ennast selles valdkonnas tunned? Kas oled treenerina kogenud, et ei suuda mõne mängijani jõuda ja tema potentsiaal jääb realiseerimata?

Olen selles vallas targematelt inimestelt nõu küsinud, ka koolitustel käin. Olen isegi paaril individuaalsel nõustamisel käinud, nii enda kui ka võistkonna psühholoogilise ettevalmistamise jaoks. Kindlasti on mul ses vallas juurdeõppimist küll ja küll, hea treener on alati võimeline edasi arenema.

Samas usun, et niisugust asja ei saa kellelegi kunstlikult peale suruda, igal treeneril on oma käekiri ja meetodid. Näiteks pika ja väsitava klubihooaja jooksul peab treener leidma need hetked, mil mentaalsele poolele rohkem tähelepanu pöörata. Võtame näiteks Kalev/ Cramo: kui iga mängu eel sellele väga palju rõhuda, siis lõpuks võidakse su jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta. See on peen kunst, millal seda rohkem ja millal vähem rõhutada. Eesti profitiimide juures väga tihti oma ala spetsialisti abi ei kasutata. Üks Eesti pallimängu meistriliiga meeskonna peatreener kurtis kunagi finaalmängude ajal, kuidas tunneb, et endal mõistus otsas, ja kaalus, kas saata mängijad spordipsühholoogi juurde. Kuid pelgas, et sellest võib tulla rohkem kahju – mängijad võivad hakata mõtlema, et on eriti saamatud. Seda peetakse meil justkui häbiasjaks.

Mina kindlasti ei pea seda häbiasjaks. Näen ideaalis, et igas klubis oleks oma spordipsühholoog. Ka selles vallas peaks toimuma süstemaatiline töö, nii nagu on meeskondadel füsioterapeudid ja treenerid. Oma meeskonna spordipsühholoog tunneb mängijaid, on nende eraelu ja muuga kursis ja suudab vajadusel aidata. Ühel FIBA koolitusel toodi näiteks Türgi, kus klubidel ongi oma spordipsühholoog, kes on kogu aeg nende käsutuses ja meeskonna osa. Ta töötab nii individuaalselt mängijatega kui ka kogu võistkonnaga. Mina arvan, et selles pole mitte midagi häbiväärset, vaid see toob kasu. Samas, klubi jaoks pole see sugugi mitte väike lisakulutus, meie siin Eestis ajame läbi paari treeneri ja ühe füsioterapeudiga, meil pole selliseid võimalusi.

Alar Varrak BC Kalev/Cramo peatreenerina jagamas õpetussõnu kolm hooaega võistkonnas

On siiski võistkondi, kes on mingil hetkel tulemuste parandamiseks kellegi poole pöördunud.

Ma sellist lähenemist ei poolda, et kord hooaja jooksul tuleb üks vend ja ühekorraga teeb kõik korda ning kõik on muutunud. Nii see ei toimi, see peaks olema

Kui füüsis ja muu pool on enam-vähem võrdsed, siis saabki määravaks, kuidas sa mänguks valmis oled. Alar Varrak

süstemaatiline, igale mängijale sobib ju erinev lähenemine. Individuaalaladel on lihtsam – kui näiteks aasta otsa kasvõi korra kuus nõustamisel käia, siis on sellest ikka mingi kasu. Korvpalli puhul on psühholoogil 12 mängijat ning ka treenereid tuleb tundma õppida. Kui kunagi oma profiklubidega Eestis niikaugele jõuame, et endale sellist asja lubada, siis ma usun, et see on ainult kasuks. Oled sina Kalev/Cramos mõne mängija puhul selles vallas abi küsinud?

Mul on üks tuttav selle ameti

esindaja, temaga olen paaril korral neil teemadel vestelnud. Viisin ka Bamba (Kalev/Cramo endine keskmängija Bamba Fall – toim) eelmisel hooajal tema juurde, sest meil olid Bambaga probleemid. Kokkuvõttes sellest küll kasu polnud, aga väärt katsetamist ikka. Eks inimene peab ise tahtma ja sellesse ka uskuma. Muidu ei saa kedagi aidata. Ka Kalle (koondise arst Kalle Põder – toim) on rääkinud, et vigastuste puhul ja meditsiinis üldse on tervenemine vahel nii-öelda psühholoogiline – palju oleneb sellest, kas sa usud konkreetsesse ravisse või meetodisse.

Sergei Pareiko olukord muutus segasemaks JALGPALL. Eesti jalgpalli-

koondise väravavaht Sergei Pareiko ei ole käimasoleval hooajal Venemaa esiliigas Nižni Novgorodi Volgas seni veel mänguaega teeninud. Alates eilsest on ta üks kümnest mängumehest, kes harjutab esindusmeeskonnast eraldi. Volga senine hooaeg ei ole kõige edukamalt kulgenud ja kaheksa kohtumisega on teenitud kaheksa punkti, mis annab tabelis 13. koha. Suurim tagasilöök oli 17. augustil toimunud matš, kui võõrsil jäädi Orenburgi Gazovikile alla koguni 0:5. Seejärel tuldi ka Pareiko juurde jutuga, et mullune tiimi esiväravavaht paneks en-

nast järgmiseks liigamänguks valmis, platsile Eesti koondislane aga siiski ei jõudnud. «Kolmapäeval tuli väravavahtide treener minu juurde ja rääkis, et oleksin järgmiseks mänguks valmis ja peatreener tahab mind kasutada,» rääkis Pareiko viimasel nädalal aset leidnud sündmustest. «Neljapäeval kutsus klubi juhtkond meid aga enda juurde ja soovis mängijate palku alandada. Mehed ei olnud sellega nõus ja alates tänases (eilsest) on meiega selline lugu, et kümme meest treenib esindusmeeskonnast eraldi, mina olen nendega koos.» See tähendab, et pühapäeval toimunud kohtumises Peterburi

Dinamoga oli meeskonna nimekirjas 15 meest. «Nendest kolm olid noored, 19-aastased mängijad. Seega on olukord klubis keeruline,» sõnas väravavaht. Pareiko loodab ise siiski, et sel nädalal õnnestub tuleviku suhtes midagi selgemaks saada. «Natuke on veel aega, augusti lõpus läheb üleminekuaken kinni. Minu jaoks oleks praegu kõige parem lahendus minna kuhugi laenule,» märkis Eesti koon-

Minu jaoks oleks praegu kõige parem lahendus minna kuhugi laenule. Sergei Pareiko

dislane, keda seob Volgaga veel kahe aasta pikkune leping. Järgmisel nädalal koguneb juba ka Eesti koondis: 4. septembril ootab ees maavõistlusmäng Rootsiga ja 8. septembril EM-valikmäng Sloveeniaga. «Eestisse saabun laupäeval või pühapäeval. Olen ka varem samasuguses olukorras olnud, paar korda olen saanud sõpruskohtumistes mängida ja vorm on korralik. Moraalselt on nii ja naa, kuid kõik on kontrolli all,» lisas ta. «Kui sel nädalal klubis asju selgeks ei saa, siis tuleb vaadata pärast koondise mänge, milline lahendus võiks olukorrale olla.» Madis Kalvet

POSTIMEES, 26. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

tus võiks Eesti tippspordis olla tunduvalt parem.

spordipsühholoogi Eesti alistas Senegali väsimuse ja kuumuse kiuste

s mänginud keskmängijale Bamba Fallile. Mäletad sa, kas ise mängumehena tundsid sellisest toetusest puudust?

Mängijana ma pole tipptasemeni jõudnud ja lõpetasin üsna noorelt, seetõttu pole päris õige inimene sellele vastama. Noorena on seda uljust rohkem ja ei mõtle nii palju tagajärgedele, kui mängu kaotad. Elu läheb järgmisel päeval edasi. Mida vanemaks saad, seda enam hakkad mõtlema, kuidas sinu tegutsemine väljakul mõjutab klubi, su karjääri. Ja pabistad rohkem kui noorena. Mina pole päris suuri mänge mänginud, aga juuniorina euroopa-

foto: margus ansu

katel käisin ikka. Et olin enamasti kapten, siis mul ei olnud sellega suurt probleemi. Aga päris tipus on pinged ka suuremad, see kogemus mul mängijana puudub. Kas usud, et meeskonna mäng paraneks, kui sinu käsutuses oleks psühholoog?

Kalev/Cramol oleks kindlasti vaja sellist inimest appi. Kui ka üks mängija 12st saab tänu sellele oma sooritust viie protsendi võrra parandada, siis on sellest kasu ja tulemus teine. Ja kui neid mängijaid on mitu, on kasutegur ju veel suurem. Võib-

Hispaanias Guadalajaras peetaval turniiril avas Eesti korvpallikoondis võiduarve pühapäeval, kui jagu saadi MMiks valmistuvast Senegalist, kellele turniiri avamängus jäädi alla 70:74. Korduskohtumises kaotas Eesti küll poolaja 29:35, ent mäng võideti 74:61. Suurima panuse andsid Reinar Hallik, kes tõi 21 punkti, ja Gert Dorbek, kelle arvele jäi punkte 13. «Poolajapausil rääkisime oma vigadest – mida me peame teisiti tegema,» rääkis Hallik. «Rahulikumalt tuli veidi võtta. Visked läksid ka sisse, eelmises mängus ju viskasime nagu sedasamust vastu seina. Nende pikad välja väga ei tulnud ja saime hästi visata,» lisas Hallik, tunnistades, et on pärast kolme kohtumist üsna väsinud. «Päris tühi tunne on, aga eks emotsiooni pealt ka panime teisel poolajal,» lisas ta. Pärast poolaega tundus, et kuum saal ning kolmas mäng turniiril ei luba võitu jahtida. Ent pärast riietusruumist tulemist haarati mänguohjad enda kätte. Senegal suutis kolmandal veerandajal visata kaheksa, Eesti 26 punkti. «Ei oskagi öelda, kust need jõuvarud tulid,» kommenteeris Dorbek. «Tegutsesime võrreldes eelmise Senegali mänguga taktikaliselt paremini. Avakohtumise eel ei teadnud ju vastasest suurt midagi, nüüd oli nendest mingi pilt ees ja veidi lihtsam mängida.» Turniiri viimases kohtumises alistas Eesti samuti MM-finaalturniiril osaleva Egiptuse 61:54. PM

olla mõni mees on algul skeptiline, aga siis käib mõned korrad ja hakkab teisiti mõtlema. Kalev/Cramoga on ses osas alati keeruline. Saame sügisel normaalse tiimi kokku, teeme häid mänge, aga saame paari punktiga tappa ja kõik ikka mõtlevad, et näe, ei oska mängida. Talvel vajume ära, saame peamiselt kaotusi, enesekindlus kaob ja mõnikord ei luba ka mahatambitud enesekindlus head mängu võiduks realiseerida. Eri treenerid on klubis olnud, välismaalt ja Eestist, aga kokkuvõttes on kõik hooajad ikka samamoodi kulgenud.

Meeste kahepaat alustas MMi Amsterdamis tagasihoidlikult SÕUDMINE. Amsterdamis jät-

kuval sõudmise MMil tegid eile avastardi Eesti kahepaadid. Meeste duo Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä ning naiste kahepaat Kaisa Pajusalu ja Mariliis Reinkort lõpetasid mõlemad oma eelsõidu viienda kohaga ja jätkavad vahesõidus. Endrekson ja Jämsä tulid veele kolmandas eelsõidus, kus kuue paatkonna konkurentsis edestati vaid Lätit. Otse poolfinaali pääsenud Itaaliale (aeg 6.21,22) kaotasid eestlased 15,60 sekundiga. «1500 m peal läksid ikka teised eest ära ja juurde ei olnud midagi pan-

na,» kommenteeris Eesti koondise peatreener Jaan Tults kahepaadi sõitu. «Võiks öelda, et lootused olid suuremad, kuna viimased treeningud ja muud näitajad olid liikunud paremuse poole. Praegu tundus, et toorest jõust jäi puudu.» Naiste kahepaatide konkurentsis said Kaisa Pajusalu ja Mariliis Reinkort oma eelsõidus samuti viienda koha ja jätkavad võistlust vahesõidus. Eestlannad suutsid tihedas heitluses lõpuks edestada Norrat. Otse poolfinaali pääsenud Hiinale jäid eestlannad alla 40,33 sekundiga. «Sõitsin neil

rattaga kõrval ja võib öelda, et tüdrukud jätsid suhteliselt hea mulje,» oli Tults rahul. Kahepaatide vahesõidud on kavas kolmapäeval. Nii meestel kui ka naistel on kavas neli vahesõitu, kust igast pääseb edasi poolfinaali kaks paremat. «Endreksonil ja Jämsäl tuleks ikkagi kuidagi 12 parema sekka (poolfinaali) välja pingutada. Selline eesmärk sai enne MMi seatud,» sõnas Tults. «Pajusalul ja Reinkortil on iga korraga sõit paranenud, kui nad kokkuvõttes paari paatkonda edestavad, siis võiks võistluse lugeda kordaläinuks.» Madis Kalvet

Veerpalu tõttu ootele pandud test sai kindlad piirnormid peep pahv peep.pahv@postimees.ee

Maailma Antidopinguagentuur WADA jätkab pärast aastast pausi kasvuhormooni testide tegemisega. Paus oli tingitud Andrus Veerpalu õigeksmõistmisest Rahvusvahelises Spordiarbitraažis, mille käigus seati kahtluse alla dopinguküttide kasutatud testi piirmäärade usaldusväärsus. Nüüd on põhjalikud uuringud lõpetatud ja uued – veidike muudetud – piirnormid kinnitatud. Nendegi normide järgi oleks Veerpalu süüdi. «Tegemist on sama testiga, mis jäi Veerpalu puudutanud otsuse tõttu ootele ning mis nüüd sai uuendatud tõendustega piirmäärad,» selgitas Eesti Antidopingu juhatuse liige Kristjan Port. 2011. aasta jaanuaris Veerpalult võetud ja kasvuhormooni kasutamist näitavate proovide näidud (Kit 1 ja Kit 2) olid 2.62 ja 3.07. Uued piirnormid on aga 1.84 ja 1.91. Võrreldes vanade piirnormidega on rohkem kergitatud just Kit 2 näitajat – eelmine norm oli 1.68. Veerpalult võetud saatusliku proovi näitajad puhtust kinnitavate piiride sisse siiski ei mahu. Esialgu dopingu tarvitamise eest karistuse saanud Veerpalu kaitsetiim seadis toona kahtluse alla testi piirmäärade usaldusväärsuse. Spordikohus mõistiski Veerpalu õi-

Andrus Veerpalu õigeksmõistmine spordiabritraažis sundis dopingufoto: margus ansu kütte testi piirnorme üle vaatama.

geks ja vabastas ta rahvusvahelise alaliidu FISi määratud võistluskeelust. See sundis aga WADA eksperte tegema uusi laiapõhjalisi uuringuid. Kuna uued piirnormid said paika ja WADA hinnangul on need teaduslikult tõestatud, saab uuesti alustada kasvuhormooni kasutamise testimist. «WADA saatis sõnumi, et nüüd tuleb kasvuhormooni testimist jätkata ja kindlasti lähevad töösse ka seni ootel olnud proovid,» rääkis Port. Kuigi Veerpalu kaitsemeeskonda kuulunud teadlased on väitnud, et seda testi pole võimalik usaldusväärseks muuta, on WADA ilmselt oma tegevuses kindel. Teistkordse nende suhtes häbista-

va otsusega poleks nad riskeerima hakanud. Kui mõni sportlane annaks nüüd proovi, mille näidud oleksid võrdsed Veerpalu omadega, jääks ta kinnitatud piirnormide valguses süüdi. Sama kehtib ka varem võetud ja nüüd uuesti testimisele minevate proovidega. Veerpalu see aga otseselt ei puuduta, kuna spordiarbitraaži kohtu otsust edasi ei kaevata. «Vaidlusi tekitanud Veerpalu proove ei hakata enam uuesti testima,» teadis Port. «Kohtu otsust edasi ei kaevata ja analüüsitud tulemused on ju tegelikult kehtivad ega vaja uut kontrolli. Veerpalu mõne muu vana proovi avamise tõenäosus on umbes pooleks.»

16 || REKLAAM || POSTIMEES, 26. AUGUST 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

Meediapartner:

Meeleolukas pühapäevane rulluisusõit. Täname kõiki osalejaid ja toetajaid!

Fotod: Margus Ansu, Tarmo Haud, Kaimo Puniste

Ramirent Baltic AS on suurim ehitusseadmete rendi- ja müügifirma Balti riikides.

KLUBI RESTORAN

KONVERENTSISAALID

CATERING

TOETAME RULLUISUMARATONI

www.ramirent.ee

Tartu suurim meelelahutuskeskus! WWW.ATLANTIS.EE

POSTIMEES, 26. AUGUST 2014 || TEHNIKA || 17

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

FOTOGRAAFIA. Nn seebikarpide kõrvale on tekkinud teised väiksed kaamerad.

Hübriidkaamerad on aina populaarsemad kuldar kullasepp eriprojektide vastutav toimetaja

otoapa ra at ide müük on maailmas aina väheneb. Veebilehe lensvid.com andmetest selgub, et kui 2010. aastal toodeti maailmas 121 miljonit fotoaparaati, siis mullu oli see näitaja vaid 61 miljonit. Suurt rolli selles mängisid väiksed digikaamerad, mida ka seebikateks kutsutakse. Professionaalsemate digipeegelkaamerate müük kasvas kuni 2012. aastani, kuid 2013. aastal hakkas järsult kahanema. Üks seebikate müügi vähenemise põhjusi on nutitelefonide paremaks muutunud kaamerad, digipeegelkaameratele astuvad aga kandadele niinimetatud hübriidkaamerad. Kuigi 2014. aasta kohta andmed veel puuduvad, on lensvid. com optimistlik – aasta kahe esimese kuuga kasvas hübriidbriidkaamerate müük mullu sama ajavahemikuga võrreldess pea veerandi võrra. Väikesed, ent väga head pildikvaliteeti pakkuvad hübriidkaamerad võivad kaameratootjate jaoks olla valgus tunneli lõpus. Nii nagu fotoapaaraatidega ikka, on ka hübübriidkaameraid mitmes hinnainnaklassis ning erinevate võimaõimalustega. Hübriidkaamerate eeliseks kompaktkaamerate ees on suurem sensor ja vahetatavad ob-

jektiivid. Need kaks asjaolu teevadki hübriidkaameratest aina tõsisemad konkurendid digipeegelkaameratele. Näiteks Fujifilm X, Samsung NX ja Sony Alpha hübriidkaamerad kasutavad 370-ruutmillimeetrist ehk APS-C-sensorit. Sensor on omamoodi digitaalne film ja mida suurem see on, seda rohkem valgust kasutab see pildi salvestamiseks. Seepärast on ka ühesuguse megapikslite arvuga kaamerate puhul pildikvaliteet erinev – suurema sensoriga kaamera teeb paremat pilti kui megapikslite arvu poolest samasuguse, ent väiksema sensoriga kaamera. Teine oluline eelis kompaktkaamerate ees on võimalus vahetada objektiivi. Hea pildi jaoks on kvaliteetne ja konkreetsetele vajadustele vastav objektiiv võtmetähtsusega ja siin saab hübriidkaamera seista nagu võrdne digipeegelkaamerate kõrval – nad kasutavad olenevalt bajonettühendusest samu objektiive. Tänu väiksele mõõdule, aga laialdastele võimalustele on hübriidkaamerast

Üks parimaid hübriidkaameraid, mis praegu saada – professionaalide vajadusi rahuldav Fujifilm foto: fujifilm X-T1.

saanud hea valik nii pühapäehapäevapildistajatele, amatööridedele kui ka professionaalidele. le. Fotograafide ringis öeldakkse isegi huumoriga pooleks, ks, et kliendi juurde peab kaasa sa võtma ikka suure kaamera, ra, sest kui teeks hübriidiga, a, siis keegi ei usuks, et te-gemist on professionaaliga – kuigi pildikvaliteet on igati võrreldav. Et hübriidkaameraid leiab poelettidelt aina roh-kem, peab olema valmiss tegema omajagu kodutööd, d, leidmaks sobivat kaamerat. rat. Parima valimine on muidugi dugi väga subjektiivne, kuid paljude aljude edetabelite tipus on praegu gu Fujifilm X-T1. See pole sugugi odav kaamera, ilma objektiivideta kere maksab Eestis 1000 euro ringis. Lisaks tuleb soetada ka Fujifilm Xi bajonetiga objektiiv, mille hinnad ulatuvad samuti sadadesse eurodesse. Nõudlik fotograaf saab aga endale tipptasemel kaamera. Hübriidkaamerate hinnad algavad palju madalamalt. Odavamad hübriidkaamerad maksavad 30 300 euro ringis, kusjuures neil on tavaliselt juure juba kaasas ka univerjub saalne objektiiv, mis sa rahuldab igapäevased pildistamisvajadused. Hübriidkaameraid leidub nii Nikonil, Samsungil kui ka Canonil. g Hinna ja kvaliteedi suhte poolest peab pea fotoaparaate arvustav por portaal digitalversus. com parimaks i hübriidkaamerat Sony Alpha 5000, mille eest tuleb Eestis rahakotti kergendada 450 euro võrra (kuigi leiab ka

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Hübriidkaamera Voorused • Kompaktne kere • Suur sensor • Vahetatavad objektiivid • Lai hinnavahemik

Puudused odavamaid pakkumisi). Varem hübriidkaameraid NEX-sarjana turustanud Sony kaotas selle märgistuse mõni aeg tagasi ja kasutab nüüd kõikide vahetatavate objektiividega kaamerate puhul Alpha-seeria märgistusi. Alpha 5000 vahetab välja NEXi 3N-kaamera, mis oli ülimalt populaarne just algajatele pakutavate kaamerate hulgas. Enamik hübriidkaameraid salvestab sarnaselt digipeegelkaameratega ka igati kvaliteetset videot. Kel aga videohuvi keskmisest suurem, peab vaatama ilmselt Panasonicu poole. Lumix DMC-GH4 salvestab videot isegi 4K-resolutsioonis. Panasonicu kaamera ongi suuresti mõeldud filmimiseks, sest salvestab Full-HD-videot näiteks 100 mbps ning pakub nii heli sisendit kui ka väljundit. Loomulikult tuleb sellise kaamera eest välja käia palju raha. Ainuüksi kere ilma objektiivideta maksab 1500 eurot.

Pühapäevapiltnikule sobiv Sony Alpha 5000 pakub tänu 180 kraadi pööratavale ekraanile võimalust endast mugavalt pilte tefoto: sony ha.

• Puudub optiline pildiotsija • Odavamatel mudelitel on fookustamine aeglane • Lisatarvikute valik võib olla piiratud

Mida pidada silmas hübriidkaamerat ostes? • Sensor – peaks vastama digipeegelkaamerate omale. • Objektiivid – olenevalt tootjast on objektiivide valik erinev. • Lisatarvikud – mõtle, milliseid lisatarvikuid vajad ning kui lihtne on neid paigaldada.

18 || kuulutused || postimees, 26. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738. Viimne vaenlane, kellele ots tehakse, on surm! (Pauluse 1. kiri korintlastele 15:26)

Mälestus sinust elab igavesti, meie mõtetes püsid sa ikka, oled edasi meie seas.

Lahkus igavikku

Nils Bernhard Sachris

Aino Allik

9. XII 1923 – 21. VIII 2014

25. VIII 1914 – 1. I 1986

Vaipade ja pehme mööbli puhastus sinu kodus või kontoris. Küsi hinda vanastuueks@gmail.com või tel 5666 0428, 5666 0365.

Kallist ema, vanaema ja vanavanaema mälestavad 100. sünniaastapäeval tütred Milvi, Viive ja Lea peredega.

Hotell Tallinna kesklinnas otsib toateenijaid. Tel 631 5680 E–R kl 8.30–17.

Hüvastijätt lahkunuga 31. skp. kell 15 Tartus EÜS-i majas J. Tõnissoni 1. Lilli ja pärgi palume mitte tuua. Soovi korral võimalus teha väike annetus Eesti Üliõpilasseltsile. Leinavad tütred Kristiina Renter ja Ingrid Raadom peredega.

Mälestus on kustumatu viis, mis heliseb igavesti ...

Lõppenud on sinu raske elutee ja saabunud on vaikus, pime öö.

Olev Vestmann

Teatame unustamatult kalli

Tartu Maarja kool vajab meditsiinitöötajat ja abiõpetajat. Info tel 5664 3697.

26. VIII 1944 – 17. X 2004

Saveli Šmakovi 25. XII 1926 – 22. VIII 2014

Kallist abikaasat, isa ja vanaisa mälestavad tema 70. sünniaastapäeval lesk ja tütar perega.

surmast. Poeg perega Ärasaatmine 27. skp. kell 13 Tartu Rahumäe krematooriumis.

Vajatakse rahvusvaheliste vedude autojuhti. Töö gaafiku alusel. Tel 517 4720.

Maga vaikselt, puhka rahus, südamed on sinuga.

Müüa taliküüslauku toiduks ja seemneks. Helista tel 5391 6337.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Fassaadikiviplaatide tootmine, müük, paigaldus. Hind augustis 16 €/m². Tel 5604 7389.

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb ... Teatame kurbusega, et on lahkunud meie ema, vanaema ja vanavanaema

Erna Viira

25. XI 1927 – 23. VIII 2014

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

ADR- ja veoautojuhi ameti koolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Heiti Hurt

Kustus elu, vaikis valu, puhkama jäi emake nüüd ...

Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Armilda Jürgens 3. IX 1913 – 22. VIII 2014

Tiit, Roland ja Alar

Mari (Amanda) Voika 11. IX 1932 – 25. VIII 2014

Leinavad tütar ja tütretütred peredega. Ärasaatmine 28. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Leinab perekond.

Lahkunud on kursusekaaslane

Rein Kaaret Mälestavad Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi osakonna 1971. a. lõpetanud.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 28. skp. kell 12 Elva kalmistu kabelis.

Avaldame kaastunnet Rein Lindsaarele armsa vanaema

Armilda Kase

30. V 1912 – 18. VIII 2014

surma puhul. Lux Express Grupi töötajad

Ostan ordeneid, medaleid, münte, maale, aukirju. Tel 5688 5375.

Mis tulema peab, see tuleb. Kel otsa saab aeg, see läheb. Minnes võtab ta kambrist tule ja süütab taevasse tähe ... Uinus igavesele unele meie ema, vanaema, vanavanaema ja õde

Müüa loaga ostjale heas korras sileraudne jahipüss Simson, kaliiber 16 mm, 1955. a. Tel 5647 3443.

Airiki Maramaa

Omaksed Hüvastijätt 27. skp. kell 15 Tartu krematooriumis.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 28. skp. kell 13 Tartu Raadi kalmistu kabelis.

Suurepärast muusikut ja head õpetajat

Viiva Väinmaad 25. IX 1928 – 20. VIII 2014

mälestavad kolleegid G. Otsa nimelisest Tallinna Muusikakoolist. Avaldame kaastunnet omastele. Ärasaatmine 27. skp. kell 14 Metsakalmistu kabelis.

Lõhutud küttepuud:

· must lepp Ostan kellaripatseid parema hinnaga (150 €/tk). Tel 5450 7799.

Lahkus meie kallis õde, tädi, vanatädi ja vanavanatädi

Otilie Lätti

2. IV 1927 – 23. VIII 2014

Igasuguste kooli- ja spordi märkide ost. E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Me südames sa ikka elad, jääd mõttes meie keskele ...

50 cm, 29 € · kask 50 cm, 32 € Tel 5392 5280. Tasuta kojuvedu Tartu lähiümbruses.

3. III 1927 – 22. VIII 2014

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Lia Mõtte

2. V 1925 – 22. VIII 2014

Leinavad omaksed.

Mälestus jääb. Sügav kaastunne Aarele venna

Ülo Rähni kaotuse puhul.

Ärasaatmine 28. skp. kell 12 Pärnamäe krematooriumis.

Sinu meeskond

Südamlik kaastunne Jaagule, Üllele ja Avole ema

Südamlik kaastunne Meritile kalli isa

Mälestame lahkunud

Endla Alla

Vello Karise

surma puhul. Lembit, Kaupo, perekonnad Loorits, Paas, Paap

surma puhul. Tartu Kunstikooli pere

Avaldame kaastunnet Sirjele ja Kristile kalli ema ja vanaema

Mälestame head sõpra ja avaldame südamlikku kaastunnet Kalli Karisele tütardega

Lydia Ariko

Helmi Melki ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. KÜ Sõpruse 3 elanikud

Avaldame südamest kaastunnet Kalev Pullonenile kalli ema

10. VIII 1922 – 22. VIII 2014

Leinavad poeg ning lapselapsed peredega. Ärasaatmine 30. skp. kell 13 Ahja kalmistul.

Armas Toomas, südamlik kaastunne isa

Endel Virro surma puhul. Toomas, Marjana, Kalev, Mari

Südamlik kaastunne Katrinile laste ja lastelastega ning Aarele perega kalli

Ülo Rähni surma puhul. Ene, Evi ja Enn peredega

Nils Bernhard Sachris Täname vana sõpra eluteel koos veedetud eredate hetkede eest. Raimond, Tiina, Valentin, Külli, Heino

surma puhul. Anti ja Daily

Vello Karise

surma puhul. Pille, Virve, Merike, Marja ja Georg

kaotuse puhul. Kolleegid linnavalitsusest

Sügav kaastunne lähedastele ja Overalli kollektiivile

Mälestame naabrimeest

Südamlik kaastunne Kalev Pullonenile ema

Mälestame sügavas leinas oma unustamatut liiget

Andres Haameri

Meinhard Käru

Laine Pulloneni

Nils Bernhard Sachrist

kaotuse puhul. Hewlett-Packard OY Eesti filiaal

Tunneme kaasa Maimule, Katrele, Janekile. Perekond Allikvee

kaotuse puhul. Tartu Linnavalitsuse haridusosakond

ja avaldame kaastunnet omastele. Mustametsa sporditare veteranid

Südamlik kaastunne Raimo Jaaksoole kalli ema

Südamlik kaastunne Rihole perega ema, vanaema ja vanavanaema

Südamlik kaastunne Milvile armsa ema

Tunneme kaasa lähedastele

Maimu Jaaksoo

Ottilie Lätti

Laine Pulloneni

kaotuse puhul. Kolleegid Keskkonnaministeeriumist

kaotuse puhul. Reisalu perekonnad

surma puhul. Koidu ja Veera

Laine Pulloneni surma puhul. Töökaaslased Tartu linnakantselei infotehnoloogia teenistusest

Meie kaastunne Heljele

Argo Pundi Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Novella Loderaud

Laine Pulloneni

Sügav kaastunne Kalevile kalli ema

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara E–R kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Teatame kurbusega, et lahkunud on meie armastatud ema, vanaema ja vanavanaema

kaotuse puhul. Raul ja Anne

Saveli Šmakovi kaotuse puhul. Aurelie, Aksel ja Arvo peredega

Südamlik kaastunne lesele ja pojale perega kalli

Saveli Šmakovi surma puhul. Mahta, Elli ja Kalju perega

Kallist ema ja vanaema

Viiva Väinmaad 25. IX 1928 – 20. VIII 2014

leinab poeg perega. Ärasaatmine 27. skp. kell 14 Metsakalmistu kabelis.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Vajad rohkem tähelepanu ja seetõttu käitud veidi bravuurikalt. Ära tunnustuse otsimisega liiale mine, sest siis võidakse sind võltsiks pidada.

SÕNN Tunned end vastassooga suheldes nagu kala vees. See kehtib enamikul juhtudel, kuid sinu teele võib sattuda ka pujään, kellega tunned end nagu kala kuival. KAKSIKUD

Sinu särav külg on hea huumorisoon. Tead, mida mingis olukorras öelda. Õige nali õigel ajal päästab nii sinu kui ka kellegi teise päeva.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 26. AUGUST 2014 || VARIA || 19

ERNIE

Vojko Bartolović – Problem, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rg6!

VÄHK Tunned ennast ebatavalisena ja tegelikult oledki seda nii geneetiliselt kui ka iseloomujoontelt. Kui koged praegu midagi negatiivset, siis viib see edasi kõrgemale vaimsele tasemele. LÕVI

Suhterägastikes rassimine on kurnav. Tahad selgeid ja arusaadavaid suhteid, mitte armukolm-, neli- ja viisnurki. Kui astud ühest suhtest välja, siis võivad ka teised kokku variseda.

NEITSI Püüad elurütmidega kooskõlas elada. Kas elu lükkab sind katsumustesse või annab pärituule? Tegelikkuses koged mõlemat, kuid üksteise järel, mitte korraga. KAALUD Armastad väga seda elu, mida praegu elad. Ootad, mida annab tänane päev, sest tunned end väga erilisena. Uudishimu sul juba jätkub.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT SÕIN TERVE KILO ŠOKOLAADI JA NÜÜD MU AJU TÖÖTAB PAREMINI.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Kui üks asi teeb elu kergemaks, siis teine on nii raske, et võib sind pikali lüüa. Näed, et heaolukarussellilt tuleb vahel maha astuda ja oma tervisele mõelda.

KALJUKITS Omandad uued arusaamad ja uued tõekspidamised. Osa neist haakub sinuga, osa aga tekitab vastuseisu. Kellegi silmis võid olla patune, kuid sa ei ole midagi valesti teinud.

MIDA MA PEAKS TEGEMA?

ÄRA ENAM ŠOKOLAADI SÖÖ.

Vastused: 1. Soome linnas Kuusamos. Hoone valmimiseks kulub 3000 m³ palke. 2. Gallid ehk keldid. 3. Nad on kahekordsed Juhan Liivi luuleauhinna laureaadid. 4. Nicosia (Küpros) ja Valletta (Malta). 5. Hiireviu (Buteo buteo), herilaseviu (Pernis apivorus) ja karvasjalg-viu ehk taliviu (Buteo lagopus).

AMBUR Oled elumängur ja naudid iga astutavat käiku. Mõni käik läheb täkkesse, teine aga mitte. Mingi õppetunni äraõppimisega saad sellest lõpuks vabaks.

AVASTASIN ÄKITSELT, ET OLEN KOGU OMA KARJÄÄRI TEGELENUD SOOVMÕTLEMISE JA MÕTTETUTE MOETEOORIATE NÄMMUTAMISEGA.

1. Euroopa suurim puidust korrusmaja tuleb seitsmekorruseline, hoones on 186 korterit. Hoone valmib järgmisel aastal. Mis linnas? 2. On üldtuntud legend, kuidas haned päästsid Rooma linna, äratades vaenuvägede lähenedes valju kisaga valvemeeskonna. Kes ründasid Roomat? Selle rahva järeltulijad on näiteks belglased, šveitslased, aga ka britid. 3. Mis ühendab tuntud eesti kirjanikke Betti Alverit, Jaan Kaplinskit, Kalju Lepikut, Ene Mihkelsoni, Triin Soometsa ja Mari Vallisood peale selle, et nad on kirjanikud? 4. Nimetage Euroopa Liidu liikmesriikide kaks kõige lõunapoolsemat pealinna. 5. Eesti Ornitoloogiaühing valis juba 21. korda aasta lindu: 2015. aasta linnuks valiti viu. Eestis elab kolme liiki viusid. Nimetage need.

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

VEEVALAJA Sa ei pruugi hüsteerilist kaaslast muud moodi maa peale tagasi saada kui vaid karmide sõnadega. Võimalik, et pead isegi häält tõstma. KALAD Arendad endas võimet võtta muutusi lihtsamalt omaks. See, mis peab muutuma, muutub. Looda iseendale, kuid ära sulge ust, kui sulle õigel hetkel abi pakutakse.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Elutõde: kes on armees teeninud, see ei naera tsirkuses enam kunagi! ••• Kirurg ütleb pärast operatsiooni ärganud mehele: «Olge rahulik, operatsioon läks edukalt.» «Tänan, doktor. Kuid ma tulin operatsioonisaali ainult selleks, et parandada tilkuvat veekraani.» ••• Noor naine kurdab arstile imelikku enesetunnet. Teda põhjalikult uurinud, ütleb arst: «Ma ei leia mingeid haiguse tundemärke. Ilmselt on see kerge gripp. Või ootate hoopis last?» «Küllap on tegemist viimasega,» vastab neiu punastades. «Kogu kevade pole ma läbi käinud kellegagi, kes oleks grippi põdenud.»

RISTSÕNA Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 26. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: ILMATAR, ILMA, ILME, ILMI, HILMA

VAHENDAB KAHE SUUREMA PANGA PROGNOOSI EESTI MAJANDUSE KOHTA.

Ene Üleoja 77, koorijuht ja pedagoog Katrin Etverk 68, arhitekt ja restauraator Priit Pärn (pildil) 68, animafilmilavastaja Jüri Okas 64, arhitekt ja kunstnik Kalev Kudu 53, teatrijuht, näitleja ja lavastaja Villu Kõve 43, riigikohtunik Olle Mirme 41, teletegija

foto: marko saarm / sakala

VIIMANE VEERG

Rongide populaarsus tekitab surve bussifirmadele Nii Sebe tütarfirma Eesti Buss kui ka Taisto on otsustanud Elroni pakutava tugeva konkurentsi tõttu võtta käigust ära busse, mis viivad Viljandist teistesse linnadesse. Maanteeamet kinnitas reedel Taisto taotluse kahe bussi ärajätmise kohta Tallinna–Viljandi ja Viljandi–Tallinna liinil. Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Ingmar Roos ütles «Vikerhommikule», et Taisto on sulgenud juba neli kaugbussiliini. OÜ Eesti Buss juht Gunnar Obolenski kinnitas, et Elroni uute rongide tulekust alates on huvi bussisõidu vastu tunduvalt kahanenud ning üle Eesti on viimase poole aasta jooksul käigust ära võetud juba ligi 20 bussi. Sakala

Kuusakoski kutsub õpilasi küünlaümbriseid koguma Seoses sügisel algava alumiiniumist küünlaümbriste kogumise aktsiooniga «Küünlaümbriste jaht» kutsub Kuusakoski 1.–6. klassi õpilasi korjama muinastulede ööl tühjaks põlenud teeküünlaümbriseid. Küünlakesti võib enim leida avalike lõkkeürituste toimumiskohtadest 31. augustil, muinastulede ööle järgneval hommikul. Eelmisel aastal Eestis esimest korda toimunud «Küünlaümbriste jahi» käigus kogusid 3699 õpilast üle Eesti kokku 766 255 põlenud alumiiniumist teeküünlaümbrist kogukaaluga rohkem kui üks tonn. Pärnu Postimees

HOMME POSTIMEHES:

POSTIMEES ÕNNITLEB:

TERVISEKÜLJEL JAGATAKSE NÕUANDEID, KUIDAS VABANEDA TÄIDEST.

Gerry Sulp 36, Eesti Meedia kontroller

Saadik kaugetest Balkani maadest

EUROOPA TALLINN +14

KÄRDLA +15 HAAPSALU +16

taimi paljak

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +14

RAKVERE +13

PAIDE +15

m/s 5–12

Nädalavahetusel 50. laiuskraadi ümber võimsaks paisunud pilvemassi tõi madalrõhkTARTU PÄRNU kond ka Balti riikide kohale. VILJANDI +16 +17 +16 Edasi pole sel enam kiiret – KURESSAARE nihkub Soome kohale ja +16 keerutab pilvemasse ümbruskonnas ringi. Üle Eesti läheb aina uusi vihmahooge ja selVÕRU VALGA get taevast näeb lähipäevil vaid +16 +16 põgusalt. Täna on pilves ilm. Aeg-ajalt saKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR jab vihma. Puhub edela- ja lääneAnne kanal +16 tuul, Lääne-Eesti saartel loodetuul Kolmapäev, 27.08 Neljapäev, 28.08 Reede, 29.08 Emajõe vabaujula +15 5–12 m/s, puhanguti 14 m/s, ran+12/+16 +10/+16 Tallinn +11/+17 nikul 17 m/s. Sooja on 13–17 °C. Kakumäe rand +12 Tartu +10/+17 +10/+18 +9/+17 Kuressaare +16 Narva +10/+16 +10/+17 +10/+16 Pirita rand +13 Pärnu +11/+17 +10/+17 +8/+17 Pärnu rand +15 PÄIKE Pühajärv +17 Kuressaare +12/+17 +13/+17 +12/+17 tõuseb loojub Tallinnas 6.03 20.41 Tartus 5.58 20.30 Kärdlas 6.13 20.48

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +29,6 kraadi (1892, 1997) +4,2 kraadi (1966) Tartus +29,5 kraadi (1977) +2,6 kraadi (1984)

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

KUUFAASID 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+18 +32 +28 +28 +17 +15 +22 +16 +23 +28 +16 +17 +22 +17 +26 +22 +16 +34 +17 +24 +19 +18 +22 +16 +15 +13 +17 +28 +27 +13 +15 +22 +15 +24 +32 +13 +31 +39 +19 +25 +29 +27 +30 +34 +26 +27

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 26. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Kodutiigid 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2013) 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria: Võti 09 45 Holby City haigla* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Kolmainsus* 45 Lauluga maale: Suure-Jaani kodukandipäevad ja järvepidu* 12 30 Tippkohtumine, 6* 13 00 Hiina sissetung Euroopasse 55 Kui puu langeb – Maa Vabastusrinde lugu 15 15 Vaalasaarte Maria* 16 05 Holby City haigla: Usaldus 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Veronika 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: La Laguna linn, El Teide vulkaan 19 10 ENSV: Märgiga mees 40 Isa Brown, 7/10: Saatana tolm 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm. Sport 35 Ringvaade 22 15 Suvefilm: Submariin (Inglise 2010). Tragikomöödia 23 50 Isa Brown, 7/10* 00 40 Lauluga maale: Suure-Jaani kodukandipäevad ja järvepidu* 01 32 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Näite mäng: Ülo Vihma 30 Peegelmaastikus. Ain Kaalep* 10 10 Lance Armstrongi tõde? 55 SEB 8. Tartu Rulluisumaraton* 11 25 Viimane Romeo* 12 04 ERR uudised 17 00 Ööülikooli rännakud, 8/8: Teoloog Vello Salo* 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood: Tarkpea 20 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt kõrbes 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Ploomisuvi 45 Stella ja Sam: Reis Kuule 55 Tinga Tinga lood: Miks rästik nahka vahetab 19 10 Ruff tegutseb (Inglise 1999) 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Metsapeatus, 10 20 15 Viha alltekst (India 2011)* 21 15 AegRuum. Alateadvuse alkeemia 22 05 Teaduspalavik: Laborist väljas 35 Lobotoomia (EestiValgevene 2010) 23 30 Lilyhammer, 7/8 (Norra-USA 2011)* 00 23 ERR uudised

06 00 Matsakas beib: Kodus ja võõrsil 50 Taltsutamatu süda, 44* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 55* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5830 35 Neli aastaaega, 1/4: Suvi (SaksaInglise 2008) 13 30 Saladused: Ilus elu* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Tutvumiskuulutused. Nokaut 16 05 Küladetektiivid, 66: Ka pühapäeviti tapetakse 17 05 Taltsutamatu süda, 45 18 05 Armastus ja karistus, 56 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi 30 Kriminaalne Venemaa: Verine jaht 22 25 NCIS Los Angeles, 74: Kadett 23 25 Kalailm 55 Saladuste kütid: Minevik, olevik ja tulevik 00 50 Jahtunud jälg: Ämblikud 01 40 Pärapõrgu perekond: Sild* 02 05 Nikita: Tüdruku parimad sõbrad 45 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga 03 30 Suvereporter* 04 20 Kojutulek, 2/2 (Saksa-Inglise 1998)*. Romantiline draama

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 66* 08 55 Südameasi 1, 1* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 30 Top Shop 45 Valge maja 1, 8 12 20 Ootamatult isaks 2, 8: Semujogurt 45 Suvesangarid, 45* 13 15 Ameeriklased 1, 13: Kolonel* 14 15 Selline on elu!: Abiellu minuga lõpuks ometi 15 15 Vaprad ja ilusad 45 Armastuse pisarad, 67 16 45 Kirgede torm 17 50 Südameasi 1, 2: Maa viljad 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 11: Peata ratsanik 1 21 00 Kupli all 1, 13: Kardinad 22 00 Suvesangarid, 46 30 Dredd (Dredd, USA-Inglise-India 2012). Ulmemärul 00 30 CSI New York 9, 8: Hilised tulijad 01 25 Jutustus tõelisest Jörbergist 02 20 Õigluse nimel 2, 1 03 05 Suvesangarid, 46* 30 Balti passioon* 04 20 Võimalik vaid Venemaal* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 46* 50 Võimalik vaid Venemaal*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 145 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 702 09 10 Emmerdale, 256* 40 Eluteed, 32 10 05 Küladetektiivid, 250: Surma kaja 55 Süütu süüdlane, 36 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Armid kaovad 25 Poissmees, 11/13: Naised räägivad kõik ära* 14 05 Poissmees (USA 1999)*. Romantiline komöödia 16 00 Hawthorne: Öine vahetus 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Mürkidest vabanemine 19 00 Donna Hay kerged eined: Kiired maitsed 30 Emmerdale, 257 20 00 Saare sosinad 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad: Mõrv farmimajas 23 00 Poissmees, 12/13: Finaal 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Südamevalu 02 20 Saare sosinad* 03 10 Staariminutid: Catherine Zeta Jones 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 36/153* 45 Suvereporter*

06 30 Merevaade* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 157: Huntide seas* 09 20 Conan, 278* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 60* 14 35 Knight Rider, 65: Kümnerattaline peavalu* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Zimbabwe ja Zambia 16 20 Komissar Rex, 158: Letialused mängud 17 10 Supermani uued seiklused, 61: Oidipuse häving 18 05 Knight Rider, 66: Puhkekeskus 19 00 Galileo 30 Peitusemeistrid 20 00 Tuvikesed, 53-54: Abielus kuningannaga, 2*; Pruudita sõber* 21 00 Kaks ja pool meest: See ei lõpe hästi* 30 Jälle 17 (17 Again, USA 2009). Komöödia 23 30 Conan, 279: Damon Wayans jr, Ali Larter, Lake Street Dive 00 20 Kaks ja pool meest: Kolm tüdrukut ja keegi Bud 45 Tuvikesed, 55-56: Arvuti; Bundyd rannas 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 6, 17: Hüvastijätt* 11 00 Lähikontakt (USASaksa 2009)*. Märul 12 50 Suvesangarid* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 6, 17: Hüvastijätt* 15 00 Kälimehed 3, 1: Ka maal on elu 16 00 Kutsuge Cobra 11 6, 18: Tuleristsed 17 00 NCIS kriminalistid 5, 12: Varitsus 18 00 Perepea 9, 1* 30 Simpsonid 5, 9* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 19-20: Kindlus; Ajarändurid 20 00 Perepea 9, 2: Kristlasest perepea 30 Simpsonid 5, 10: Springfield 21 00 Suvesangarid, 41 30 Euroopa jalgpalli meistrite liiga 23 40 Puhkus Mehhikos 2, 74; ekstra 2, 74 00 55 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 19-20* 01 55 Kälimehed 3, 1: Ka maal on elu* 02 45 Suvesangarid, 41* 03 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse 110/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 45 Noor Montalbano 6/6 12 45 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek 245/304* 17 00 Armuleek 246/304* 45 Armuleek 247/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse 111/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Peterburi-Tallinn* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Mõtleme taas 22 45 Dekker & Adi Pidurid on luuseritele! (Saksa 2008) 00 25 TÄNA. Uudised* 40 Suvemiks* 01 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Margit Kilumets 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Lemmikkuninganna, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Riigita rahvas. Sindhid. Andrus Mölder, Marje Lenk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Maian Kärmas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Jaan Leppik 09 30 Jutujärg Mis teha, Ann?, 7 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas. Esinev Zürichi Tonhalle orkester ja Julia Fischer (viiul) David Zinmani juhatusel. 11 05 Album. Hilary Hahn – In 27 Pieces. 12 02 Delta. Tõnn Adermann 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. BBC PROMS. Esinevad BBC Wales’i Rahvusorkester, koor ja noortekoor ning solistid Ruby Hughes (sopran) ja Gerald Finley (bariton) Thierry Fischeri juhatusel. Maurice Ravel – Elegantsed ja sentimentaalsed valsid, Simon Holt– Morpheus Wakes (esmaettekanne), Maurice Ravel – Valss, Maurice Durufle – Reekviem. 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Andres Noormets 00 05 Nokturn