Postimees 27 08 2014 by Postimees

VANGERDUS

JÜRI RATAS VÕIB ÜHINEDA VÕIMULIIDUGA. JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 3

METSAÜLIKOOL Sadakond metsaüliõpilast arutles möödunud nädalal Käärikul kultuuri ja kunsti vajalikkuse üle. KULTUUR LK 13

KLUBI LEITUD Eesti jalgpallikoondise mängujuht Konstantin Vassiljev liitub esialgu aastaks Poola kõrgliigas mängiva Gliwice Piastiga.

TERVIS Lapsed võivad koolist või lasteaiast koju tuua täitõve. LK 16–17

SPORT LK 14

www.postimees.ee

EESTI LK 4

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

UKRAINA

Sõduri saatus Esmaspäeval maeti Pihkva oblastis, u 30 km kaugusel Eesti piirist Võbutõ kalmistule kaks Vene sõjaväelast, kes tõenäoliselt langesid Ukraina sõjas. Ukraina ajakirjanik Roman Botškala kirjutab, kuidas tuli avalikuks Pihkvas asuva Venemaa 76. dessantdiviisi meeste sõdimine Donbassis. LK 10

TEELINE JA TÄHED

Ardu triibuline Kuna politsei maanteel on enamasti surnud, tuleb liiklejatel usaldada oma elu ilmselt homunkuluse kätte, järeldab Ardu uue kiiruskaamera kohta Mart Raudsaar. Raudsaar mõtiskleb uues rubriigis ristikivilikus vaimus teelolemisel kogetud seikade, aegade ja inimeste üle. LK 11

KOLMAPÄEV, 27. AUGUST 2014 • NR 198 (7189) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 735 • LUGEJAID 201 000

Eesti loob digisaatkonnad Mõnes Eesti saatkonnas on juba praegu serverid, kus hoitakse riigi olulisemate andmekogude koopiaid. Nüüd tahab riik lisaks rentida serveriruumi mõnes sõbralikus turvalises riigis ja luua nii Eesti digisaatkonnad.

Mitmed registrid ja teenused on olemas ainult digitaalsel kujul, riik ei saa lubada, et need pole küberrünnaku alla sattudes kättesaadavad. Digisaatkonnad tagavad, et Eesti toimib isegi juhul, kui territoorium on vallutatud.

Putin ja Porošenko kohtusid Minskis Venemaa president Vladimir Putin ja Ukraina president Petro Porošenko kohtusid eile Minskis teist korda elus silmast silma. Esimene kohtumine juunis vältas vaid minuti, eilne peaaegu terve tunni. «Minski kohtumisel otsustatakse Euroopa ja maailma tulevik – nii näen seda mina,» sõnas Porošenko pärast kätlemist Putiniga. Presidendid olid ühte meelt, et sõjalise jõu abil ei saa Ida-Ukrainas olukorda stabiliseerida. Nende ilmed ja kehakeel rääkisid aga erimeelsustest. Porošenko ja Putin osalevad Minskis Tolliliidu ja Ukraina tippkohtumisel, millest võtavad osa ka Valgevene ja Kasahstani president ning lääneriikide esindajatena kolm kõrget Euroopa Liidu ametnikku. foto: reuters/scanpix

VÄLISMAA LK 8–9

Vaata videost, kuidas muutuvad kätlejate ilmed.

MAJANDUS LK 7

MARTIN MEDAR: Lastega peab arvestama. Lastega tuleb rääkida kui võrdsetega. Lastekaitseliidus on füüsilise karistamise suhtes nulltolerants.

Vaata uuenenud Ilmajaama

Lastekaitseliidu uus juht

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 27. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Meid ootab erakordselt kuum sügis – seda näitavad märgid

Täpselt sihitud heategevus Kui jää-ämbri väljakutse mulle kaela sadas, siis ma väga rõõmus just ei olnud. Ma polnud sellesse teemasse eriti süvenenud, see tundus mingi sotsiaalmeediapalagan ja üleüldse kahtlane värk. Mulle antud 24 tunni jooksul viisin end kurssi ja sain teada, et ice bucket challenge ehk jää-ämbri väljakutse on alguse saanud soovist tõmmata rohkem tähelepanu haigusele nimega amüotroofiline lateraalskleroos ehk ALS ning aidata seda põdevaid inimesi. Selgus aga ka, et kui tahan toetada just Eesti ALS-ihaigeid, siis see polegi nii lihtne – on küll üks arst, dr Rallmann Tartu Ülikooli kliinikumist, kes kirjutab sellest haigusest doktoritööd, aga patsientidel oma esindusorganisatsiooni pole. Ilmselt põhjusega – tegemist olevat nii raske haigusega, et kogu energia minevat toimetulemise peale. Kui pole otsekontakti mõne haigega, siis kõige lähem on kõikide lihashaigustega patsiente ühendav Eesti Lihasehaigete Selts, kellele minu annetus ka läks. Mitmed tuntud inimesed annetasid – ilmselt samal põhjusel, et ei leidnud sobivat organisatsiooni – SOS Lastekülale ja teistele heategevusorganisatsioonidele. Miks me otsustasime Tanel Talvega lisaks annetamisele Kanal 2 otse-eetris sellest teemast rääkida ja endale jäävett pähe valada – eesmärk oligi suunata annetused võimalikult õigesse kohta. Ehkki tegelikult ma leian, et valesti ei teinud ka need inimesed, kes annetasid teistele organisatsioonidele – iga aktsioon, mis tõmbab tähelepanu abivajajatele ja ärgitab head tegema, on hea. Kas just läbinisti, aga millekski küll.

olmed valimised mahuvad Eestis pooleteise aasta sisse – kohalike volikogude omad eelmisel sügisel, europarlamendi omad sel kevadel ning riigikogu valime järgmise aasta talve lõpus. Kui järgmisel kevadel sündiv koalitsioon lepib muuhulgas põhimõtteliselt kokku järgmise presidendi valimistes, jääb meie poliitikutele kaks ja pool aastat valimisteta aega. Kõigis demokraatlikes maades kurdavad ju poliitikud, et sisukaid ja ühiskonnale hädavajalikke reforme on raske läbi viia seepärast, et valimisi on liialt sageli. Kogu riiki puudutavad muutused lükatakse edasi, kartes tühisemaidki avalikke tülisid, mis võivad tuua kasvõi väikese kaotuse näiteks kohalike volikogude valimistel. See poliitikute hirm on ka mõistetav, sest igas muutuses ilmnevad kaotajad kiiresti, ent reformide kasulikud efektid jõuavad tavaliselt kohale pikema aja jooksul.

Järgmisel kevadel sündival koalitsioonil puudub selline õigustus muutustest hoidumiseks. Kui sündival valitsusel on Eestis reformide tegemiseks aega kaks ja pool aastat, siis ei saa pugeda selle taha, et osa nende kolleege-erakonnakaaslasi muutub kõigi valimiste eel märtsijänesteks, kelle mõte keskendub vaid kolmele asjale: püüda meeldida kõigile, püüda meeldida kõigile, püüda meeldida kõigile. Lihtsaim tee sellele eesmärgile lähenemiseks on paraku mitte midagi muuta. Teisalt tähendab valimiste nüüdne ajaline jaotumine, et järgmised parlamendivalimised on dramaatilise tähtsusega ja panevad jõuvahekorrad selgelt paika mitmeks aastaks. Kui mõelda meie sisepoliitika sügisele, siis torkab esimese asjana silma, et praeguse koalitsiooni kevadel sõnastatud lootused ja järgmise aasta eelarve võimalused on pehmelt öeldes nihkes. Sellel taustal oleks ime, kui oravad ja sotsid suudaksid lõpuni veenvalt suurt sõprust etendada. Lisaks on üle hulga aja opositsioonis erakond, millel on värske valitsemiskogemus – IRL. Nad tunnevad peensusteni nii oma oponente kui ka

praktilist valitsemist – seega kindlasti ka täpseid kohti, kust rünnata, skandaali otsida. Keskerakonna üha selgem putiniseerumine, vaimne eemaldumine Eestist ja Euroopast ning üksiti iga inimese vabadust tähtsustavatest väärtustest annab põhjust sellest leerist üle tulla nii osale poliitikutele kui ka arvestatavale hulgale vene emakeelega Eesti inimestele. Ühe poliitiku hale sõltuvus inimeste vabadust vaenavast režiimist on üha läbinähtavam kõigile.

JUHTMÕTE Tulemas on vägagi kuum poliitikasügis. Seda nii erakondade sees kui ka erakondade vahel. Järgmisel kevadtalvel anname valimiskastide juures väga tõsise mandaadi.

LK 3

KÕVA SÕNA Minejaid ja ärakäijaid arvustades, noomides, tõrjudes ei hoita kedagi väärtuslikku paigal, küll aga lõhutakse nende tahet panustada, ehitada, tagasi anda ja paljudel juhtudel ka tagasi tulla – või oma lapsed, lapselapsed siia lähetada.

PÄEVA KOMM Iga aktsioon, mis tõmbab tähelepanu abivajajatele ja head tegema, on hea. Kui algusest peale olnuks ära märgitud, millist teed pidi toetus abivajajateni jõuab, oleks tulemus veel parem.

Ettevõtja Tõnu Runnel, PM 26.08

Postimees 1920. aastal

Üks kasulik õppetund siit nii abivajajatele kui ka aitajatele on aga see, et mingit aktsiooni alustades (või ka üle võttes) tasub see teha kõigile osalistele võimalikult lihtsaks ja läbipaistvaks. Eriti sotsiaalmeedias, kus igasugust müra on eriti palju. Kui jää-ämbri väljakutses oleks algusest peale olnud märgitud ka see, millist teed pidi toetus abivajajateni jõuab, ja kontonumber, oleksid tulemused olnud ilmselt veel paremad. Heategevus ei ole kunagi sada protsenti omakasupüüdmatu – isegi vaikselt omaette annetades saab hea tunde vastu ikka, sageli sünnib sellest ootamatult veel head. Ja kui jää-ämbri väljakutsest on ilmselt paljudel juba üledoos ning kriitikud on selle kohta igasuguseid sõnu kasutanud ja liigset meelelahutuslikkust ette heitnud, siis… kui eestlased selle tulemusena rohkem teisi aitavad, on see igati positiivne. Nii et mina arvan endalegi üllatuseks sellest algatusest paremini kui enne. Hoolimata kraesse saadud pangetäiest jääveest. Ja ma pole päris kindel, kas seda eestlasena sobib tunnistada, aga jah, seiklus, elamus ja lõbus oli ikkagi ka.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kokkuvõttes näitavad aga kõik märgid tõesti, et tulemas on vägagi kuum poliitikasügis. Seda nii erakondade sees kui ka erakondade vahel. Järgmisel kevadtalvel anname valimiskastide juures väga tõsise mandaadi ning ongi hea, kui erakonnad selle võitmiseks tõsiselt pingutavad.

urmas nemvalts

triin tammert

Mis oleks Eestil Euroopa poliitilisest uuesti orienteerimisest oodata? Euroopa suurriikides näitab poliitiline võimuolude ümberpaigutamine teoksil olevat, kusjuures vast Itaalia-Inglismaa tihedamalt koos sammudes Saksamaale liginevad ja Prantsusmaa enam üksi jääb. Siin paistavad mitu asja silma, mis rahutust võivad kinnitada. Esimene asi oleks Saksa mõju tõusmine. Meil on instinktiivselt veel okkupatsiooni ajast kontidesse jäänud, et Saksamaa üks suurematest meie iseseisvuse vastastest on. Seda oli ja on küll Prantsusmaa ka, kuid teistel põhjustel. Saksa vastuseismine omal ajal Saksamaa otsekohestest

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

huvidest Eesti vastu on dikteeritud. Eesti on õige poliitilise instinktiga oma välispoliitikas suurriikide suhtes omale Inglise orientatsiooni valinud. Mitte sellepärast, et meie veel nüüd poliitikas nii naiivsed oleks, kui tol ajal, kus meie BaltiSaksa mõju vastu võideldes Vene valitsust kui heatahtlikku ette kujutasime. Meie teame, et Inglismaa meie hea näo peale vähe rõhku paneb, teame ka, et Inglise poliitika üks kõige hoolimatatest on teiste vastu, kus Inglise kasud seda nõuavad. Aga meie arvame õigesti, et Inglise kasud Balti meres ja tulevase Venemaa juures kategooriliselt Eesti iseseisvust nõuavad. 27.08.1920

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 27. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Politsei: ihukaitsjad teavad, kus on president

Lipuvabrikus valmisid tähetriibulipud

Meedias on viimase nädala jooksul mitmel korral vihjatud, et president Toomas Hendrik Ilvesel õnnestub aeg-ajalt ihukaitsjate silme alt minema lipsata, politsei aga eitab seda võimalust. «Tema asukoht on pidevalt teada nii ihukaitsjatele kui ka presidendi kantseleile,» selgitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. «Samuti tagavad isikukaitse büroo ametnikud presidendi abikaasa turvalisust.» postimees.ee

Asjatundjad otsivad võimalusi palgatõusuks Eestis Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) kutsel arutavad tunnustatud majandusasjatundjad täna Tallinnas rahvusraamatukogus avalikul arutelul, kas ja kuidas oleks võimalik palgatõusu kiirendada ning mida teha, et see tõus oleks püsiv. Arutelu on inspireeritud Indrek Neivelti (pildil) 1000-eurose alampalga ideest. Arutelul osalevad Neivelti kõrval ka Maris Lauri, Meelis Mandel, Meelis Virkebau, Heido Vitsur, Marika Priske ja Ülo Kaasik. BNS

52,7 Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama peatse Eesti-visiidi puhuks valmistas Tallinnas tegutsev ettevõte Lipuvabrik äsja hulgaliselt USA

rium, väikesed käsilipud lähevad aga müügiks. Eile tehtud pildil on Sirje Tetsmann ametis suure lipu õmblusjärgse triikimisega. PM fotod: liis treimann

lippe, mille 50 tähte sümboliseerivad Ühendriikide pooltsadat osariiki ning 13 punast ja valget triipu 13 algset osariiki. Suured lipud tellis välisministee-

VAHETUS. Tuleva aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel kandideerib Jüri Ratas suure tõenäosusega Reformierakonna ridades.

Suurte vangerduste ootel tuuli koch reporter

eagi taas kokku tulev riigikogu annab hoo sisse järjekordsele valimiseelsele tsüklile, kus annavad tooni riigieelarve, julgeolekuküsimused, kooseluseaduse saatus riigikogus, aga ka võimalikud isikute ümberpaigutamised. Üks praegu põnevamaid isikuid puudutav võimalik tulevikustsenaarium räägib Reformierakonna valikutest. Et kui europarlamendi saadikust Andrus Ansipist saab eurovolinik, siis asub tema asemel europarlamenti praegune välisminister Urmas Paet. Aga selle üsna kaua õhus olnud käiguga vahetused veel ei lõppe. Räägitakse, et uueks välisministriks saab praegune keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, nii et tema koht jääb vabaks. Reformierakonna paigutustesse sekkub ka nimi ühe teise erakonna esiotsast: järjest valjemini räägitakse, et Keskerakonda kuuluv riigikogu aseesimees Jüri Ratas kandideerib riigikogu valimistel oravapartei ridades. Reformierakonna Tallinna piirkonna juht ja erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kristen Michal ütles, et tal pole Ratasega sel teemal vestlust olnud, aga ehk seisab see nüüd ees. «Jüri Ratas on hea maine-

ga ja töökas noor mees. Tema ja noorema põlvkonna keskerakondlaste jaoks on ilmselt üsna keeruline olla erakonnas, mida juhttuumik veab järjekindlalt Eestist ära Ühtse Venemaa poole. Küllap sellest tulevad ka eneseotsingud,» pakkus Michal. «Mina näeks teda hea meelega meil tööd tegemas.» Loomulikult on Reformierakond Ratasest huvitatud. Ta on kogu aeg saavutanud Tallinnas väga hea valimistulemuse ja kui vaadata 2017. aasta kohalike valimiste perspektiivi, siis võiks just temast saada oravate Tallinna linnapea kandidaat. Sellest, et Ratas on ebakeskerakondlikult heades suhetes praeguse võimuliidu mõlema erakonnaga, on räägitud üsna pikalt. Vastastikust sümpaatiat võib välja lugeda kevadistest teledebattidest, aga ka lihtsalt headest inimlikest suhetest Toompea koridorides. Ratase valiku võisid teha lihtsamaks maikuised europarlamendi valimised, mil parteijuht Edgar Savisaar panustas uutele tegijatele ja riigikogusse pääsenud Mihhail Kõlvarti kõrval on tal võimalusi headele parteipositsioonidele järjest vähem. Ratas ei kuulu juba pikemat aega Savisaare lähiringi, ning kui seni on ta riigikokku kandideerinud Tallinnas Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas, siis praegu näeb Savisaar seal esinumbrina pigem just Kõlvartit. Eesti Korvpalliliidu presidendina korvpallikoondisega Hispaanias viibiv Ratas ütles eile, et hetkel pole erakonnavahetuse juttudel tugevat tõepõhja all. «Aga poliitikas ei ole kuna-

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. foto: tairo lutter

ÜKS KÜSIMUS JÜRI RATASELE Kuivõrd on alust poliitringkondades üsna laialt levival jutul, et riigikogu valimistel kandideerite Reformierakonna ridades? Või teisiti – kui suurt võimalust näete jätkata praegu selgelt teist värvi lipu poole kiikava Keskerakonna ridades? Mul täitus hiljuti Keskerakonnas 14 aastat. See on piisavalt pikk ajavahemik, mil see ühendus on andnud mulle võimalusi kasvada ning teha tööd, mis on mind rõõmustanud ja loodetavasti olnud kasulik ka minu isamaale. Olen seega näinud nii paremaid kui ka raskemaid aegu. Loomulikult ei ole ükski erakond eksimatu, ning paraku on ka Keskerakond teinud valikuid, mille

õigsuses võib tõsiselt kahelda. Oluline on aga vigadest õppida ja erakonna poliitilist tegevust senisest hoopis põhjalikumalt liikmeskonna sees läbi arutada. Ma ei ole inimene, kes kergekäeliselt oma erakonnast lahkuks. Samas oleks lühinägelik seda ka täielikult välistada. Minu tulevik Keskerakonnas sõltub ennekõike erakonna edasistest otsustest ja arengutest.

gi ülearu mõistlik tulevikku ennustada. Senikaua, kui Keskerakond suudab ühendada eesti ja vene keelt rääkivaid inimesi, pole vahetuseks põhjust. Kui ühendamist ei soovita enam teha, siis on seis teine,» lausus ta. Ratase sõnul on Keskerakonnas Ukraina teemal erimeelsusi. «Seda ei saa eitada,» ütles ta. «Aga täna pole kindlasti õige aeg rääkida erakonna vahetamisest.» Septembri teisel nädalal uuesti kogunev riigikogu annab kuuma suve järel poliitikaelule eeldatavasti sama kuuma jätku. Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliit toimib üsna hästi, inimlik läbisaamine on hea, valitsusvastutuse jagamisel on väikesed nügimised paratamatud. Proovikiviks saab traditsiooniliselt tuleva aasta riigieelarve koostamine. Michal nõustus, et eelarve arutelud on riigikogus esikohal. «Eelarve juures tuleb kindlasti vaidlusi valitsusliidu soovi üle tulumaksuvaba miinimumi suurendamiseks ja lastetoetuste tõstmiseks ning tulumaksu ja töötuskindlustusmakse alandamiseks,» tõdes ta. «Tööpuudust igatahes ei paista, tundub tulevat üsna pingeline hooaeg.» Esikohale jääb kindlasti jätkuvalt Eesti laiem julgeolek ning ka arutelu, kas peaksime senisest enam panustama riigi sisejulgeolekusse või ka ümberkorraldusi tegema. Julgeoleku kõrval saavad valimiseelseteks teemadeks Eesti majandus, Euroopa majandus ja palgad. Riigikogus pakub põnevust kooseluseadusega edasiminek, aga ka arutelu valimisea langetamise üle.

miljoni euro ulatuses laekus 840 taotlust, saamaks toetusraha SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi selle aasta teisest taotlusvoorust.

Maskides mehed maksid sõbra eest kätte Seitse näomaskiga noormeest vanuses 19–22 aastat korraldasid 24. augusti õhtul Kuressaares vägivaldse omakohtuaktsiooni kättemaksuks eelmisel päeval peksa saanud sõbra eest, kirjutas Saarte Hääl. Omakohtuni viinud sündmused algasid päev varem, kui Niidu tänaval tungiti omavaheliste arvete klaarimiseks kallale 40-aastasele mehele ja tekitati talle peksmisega tervisekahjustusi. BNS

Tartu tahab seadustada jõelipu Tartu linnavalitsus saatis volikogule Tartu linna jõelipu määruse eelnõu, millega linn soovib anda sellele ametliku staatuse. See sümboliseerib Tartut kui vee- ja jõelinna ning võimaldab kohalikel veeliiklejatel rõhutada oma kuuluvust. Jõelipp on küll sümbolina juba kasutusse võetud, kuid linn soovib anda sellele ametliku staatuse ja määrata kasutuskorra. Lippu esitleti esmakordselt Emajõe festivalil 2012. aasta augustis. BNS

Eksperdid vaevad kooseluseaduse tahke

Lihatoodete smugeldaja võeti piiril vahele

Riigikogu õiguskomisjon korraldab täna arvamusseminari «Kooseluseaduse tahud ja teravikud», kus eksperdid lahkavad kõnealust seadust ja räägivad perekonna rollist. Postimees.ee toob arutelu videoülekande vahendusel lugejateni. postimees.ee

Venemaa piirivalve pidas Ivangorodi piiripunktis kinni vene rahvusest meesturisti, kes üritas autoga 275 kilogrammi liha- ja kalatooteid Eestist Venemaale smugeldada, teatas esmaspäeval Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalve. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Mida arvate jäävee väljakutsest? Ma ei arva sellest midagi

Lihtsalt naljakas ettevõtmine

30%

5646 vastajat

16% 52% Pean seda odava tähelepanu otsimiseks

Kuna see toimub heategevuse nimel, siis toetan

4 || EESTI || POSTIMEES, 27. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Vastne lastekaitseliidu juht Martin Medar peab tähtsaks, et lastega räägitaks nagu võrdne võrdsega. fotod: mihkel maripuu

Martin Medarile ameti üle andnud Alar Tamm, kes juhtis lastekaitseliitu kakskümmend aastat, jääb lastekaitseliitu ja hakkab arendama Remniku ja Pivarootsi lastelaagrit.

IDEAAL. Lastekaitseliidu uue juhi Martin Medari arvates peaks ideaalses peres olema isa ja ema, kellel on koos huvitav ja mõnus olla, ning siis on ka lastel hea kasvada.

Laps peab olema võrdne pereliige anneli ammas reporter

esti vanemaid lastekaitsega tegelevaid organisatsioone, kohe 26-aastaseks saav lastekaitseliit vahetas 20 aastat organisatsiooni juhtinud ja ise sellelt kohalt lahkuda soovinud Alar Tamme (51) välja uue mehe, viimased kaks aastat Eesti rahvatantsu- ja rahvamuusikaseltsi direktorina töötanud Martin Medari (34) vastu. Martin Medar on õppinud majandust ja turundust, kuid tööd alustas 2000. aastate algul Ida-Virumaal sotsiaaltöö alal nii maavalitsuses kui ka kohalikus omavalitsuses. Oma teisel tööpäeval lastekaitseliidus ei kiirustanud ta intervjuus tegema suuri sõnu, kuidas ta lastekaitseliitu muutma hakkab. Mille eest eelkõige tahate teie lapsi kaitsta?

Laste vaesus on kindlasti üks – võime rääkida, et meil on selles sihtgrupis 49 000 last. Arvan, et olen head tööd teinud, kui lastekaitseliit saab panustada perede ja laste omavahelisse mõistmisse. Laps on kõige turvalisemas keskkonnas, kui tal on pere, kes teda hoiab, kes suudab tagada ka näiteks huvihariduse. Halb on, kui pere on lõhki. Kui vaadata lahutuste ja

abiellujate statistikat, siis need arvud on sarnased. See mõjutab last. Tuleb mõista, et laps on võrdväärne pereliige, teda ei tohi kohelda karistades, tema peale kisades. Teil endal on lapsed, kas võite öelda, et nemad on tõesti kaitstud?

Mul on viieaastane tütar Elis ja kolmeaastane poeg Mihkel ja nad on kaitstud, neil on väga vahva pere. Kõik külalapsed meie kodus Luigel käivad nende juures mängimas ja neil on koos vahva. Iga päev käib meie hoovis mängimas kümmekond last. Kõlab ilusana – kas sellisest elust võiks kõigi laste jaoks unistada?

Arvan küll. See on nagu Bullerby külas. Ideaalses peremudelis peaks olema isa ja ema, kes tahavad koos olla, neil on koos huvitav ja mõnus. Kui vanematel pole koos hea, siis pole nendega hea ka lastel. Lastega peab arvestama, neil on tohutult palju soove, nad teevad pahandust, aga pead suutma lastele selgitada, mis on viisakas või mida ei või teha, sest siis võib haiget saada. Lastega tuleb rääkida kui võrdsetega. Lastekaitseliidus on füüsilise karistamise suhtes nulltolerants. Kui lapsel on sind vaja, siis annab ta ise märku – ronib sulle sülle, jonnib või nutab –, ja see ongi tema märguanne sulle ja sa saad vastavalt reageerida. Kõigil lastel ei ole nii tore, kõigi vanemad ei käitu nii targalt. Mida kavatsete ette võtta nende laste heaks, kes elavad vaesuses või

kelle vanemad on ise oma eluga väga hädas?

Vaesust on erinevat. On sellist, mis on põhjustatud vanemate alkoholismist, kui vanemad ei saa end jalule. See on kõige halvem näide, kus lapsed on unarusse jäänud. Kindlasti ei tohiks juhtuda, et klassiga minnakse ekskursioonile ja mõnel lapsel jääb osalemata, sest vanematel pole raha, et väljasõidu eest maksta. Siis on õpetaja või lastekaitsetöötaja ülesanne raha leida, et keegi vaesuse tõttu kõrvale ei jääks. Laps ei tohi millestki ilma jääda, kui tema vanemad on ajutiselt või pikemalt raskes olukorras. Või teine väljakutse: kuidas aidata lapsi oma perekonna kehvast keskkonnast välja tulla. Ida-Virumaal töötades kohtusin ühe lastekodus kasvanud tütarlapsega, kes sai täiskasvanuks ja kellele kohalik omavalitsus pidi elukoha leidma. See olnuks tema vanemate naabruses, kelle juures tal polnud võimalik kasvada. Kas see on õige lähenemine, et laps peab naasma sinna, kus tal oli halb elada? Lisaks see, et lastekodulaps saab iseseisvasse ellu astudes riigilt väikese ühekordse toetuse ja see ongi kõik. Kui vaatame tänapäeval, kui kaua lapsed oma perede toetust saavad – ja see jääb nei-

Martin Medar • Sündinud 11. novembril 1979 Tartus • Haridus: 1998 Kanepi gümnaasium, 2002 akadeemia Nord, turunduse ja reklaami bakalaureus, Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, Euroopa õpingute magister. • Töö: 2000–2003 Ida-Viru maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialist, 2003–2006 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse direktor, 2006–2012 Tartu infoja karjäärinõustamiskeskuse juhataja, 2012–2014 Eesti rahvatantsu- ja rahvamuusikaseltsi direktor. • Abielus Kedy Medariga, tütar Elis ja poeg Mihkel.

Meist igaühe kohus on märgata hädasolevat last ja temast spetsialistidele teada anda. Muidu ei tule ju need lood enne välja ja me tegeleme tagajärgedega.

le alati –, siis lastekodulaps peab üksi hakkama saama. Kas lastekaitseliit ei ole organisatsioon, kes lastekodulaste elu korraldama hakkab?

Meie asi on töötada selle nimel, et läbi võrgustike need probleemid lahendatud saaksid. Meie ülesanne on olulistest teemadest rääkida, oma seisukohta väljendada. Ka seda, et meist igaühe kohus on märgata hädasolevat last ja temast spetsialistidele teada anda. Muidu ei tule ju need lood enne välja ja me tegeleme tagajärgedega, kui lapsed on vigastatud või on keegi neid pantvangistanud. Lastekaitseliidu eestvõttel on käivitumas noorteparlament, mis on tõhus moodus, kuidas anda lastele võimalus ühiskonna asjades kaasa rääkida. Lastekaitseliit on pika ajalooga organisatsioon ja sellega üsna mõju-

ka positsiooni saavutanud. Samas on lastekaitseliidu kõrvale aastatega tekkinud palju teisi laste huvide eest seisvaid organisatsioone. Millisena näete lastekaitseliidu rolli nende kõrval? Identiteedi küsimus on ilmselt üks, millega tegelema peate.

Ma ei ütleks, et me pabistaksime identiteedi pärast. Meie identiteet on meie töö tulemus ja selle taga, et lastekaitseliit välja paistab, on kogu siinne meeskond. Kui alguses oli lastekaitseliit tõesti ainuke organisatsioon, mis laste õiguste eest seisis, siis ajaga on teisi juurde tulnud, kuni laste ombudsmani institutsioonini välja. Väga hea, et laste ombudsmanil on järelevaataja roll. Meie lastekaitseliidus tegeleme pigem teavituse, koostöö korraldamisega. Mis on peale teavitamise lastekaitseliidu ülesanne?

Me viime ellu väga palju projekte, mida laste ombudsman riigiinstitutsioonina ei saa teha. Oleme algatanud näiteks kiusamisvaba kooli ja lasteaia projekti, aastaid on meie eestvõttel 1. septembril koolirahu kuulutatud, Ida-Virumaal on projekt «Lapse Hääl» (kuues Ida-Virumaa koolis õpivad lapsed oma arvamust kujundama ja seda väljendama – A. A.), meil on lastelaagrid Remnikul ja Pivarootsis. Remniku laager on mõeldud vähekindlustatud lastele – sel suvel käis seal üle 1000 lapse. Projekte on nii palju, et paari päevaga pole neid kõiki meeldegi suutnud jätta. Kui siia tulin, teadsin, et tegu on tugeva organisatsiooniga.

POSTIMEES, 27. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

RAHA EI AHVATLE. Tänavu hakati teatud erialade tudengeile maksma 160-eurost stipendiumi, erialad aga populaarsemaks ei muutunud.

Stipendium üliõpilaste tormijooksu ei tekitanud tiina kaukvere reporter

Tallinna Linnavaraamet

TEATAB

Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2014 otsusega nr 129 otsustati: Müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel Tallinna linnas Kristiine linnaosas asuv Seebi tn 36c kinnistu (kinnistusregistriosa nr 19313701, katastritunnus 78407:702:2570, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2352 m2, hoonestamata) alghinnaga 346 000 eurot. Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2014 otsusega nr 130 otsustati:

Avalduste ste arv magistriõppe erialastipendiumitega erialadele (TTÜ)

Müüa ühtse müügiobjektina avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinnaga kokku 616 000 eurot Tallinna linnas Haabersti linnaosas asuvad järgmised kinnistud: 1.1 Abara tn 4 (registriosa nr 25105501, katastritunnus 78406:610:0223, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 395 m2);

Ei saa öelda, et erialastipendiumi taotlemise võimalus oleks sisseastujaid avalduste arvude põhjal vaadatuna suuresti mõjutanud, eriti just magistriõppes,» nentis Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) vastuvõtu- ja õppenõustamistalituse juhataja Anne Urbla. Just TTÜs on kõige rohkem õppekavasid (30), kus stipendiumi saab taotleda. Kokku on loetelus 51 õppekava. «Kuna info erialastipendiumite kohta jõudis ülikoolideni ja seega ka sisseastujateni vahetult enne vastuvõtuperioodi algust, siis jäi ka teavitusperiood napiks,» nentis Urbla, kes aga märkis, et nüüd saab terve aasta võimalikele sisseastujatele erialastipendiumite võimalust tutvustada. «Siis on näha, kas järgmise suve avalduste ja vastuvõetute arvud kajastavad suuremat huvi just nende erialade vastu,» lisas ta. Eesti Maaülikooli kommunikatsioonispetsialist Marge Kohtla ütles, et vaid toiduainete tehnoloogia bakalaureuseõppekava ning liha- ja piimatehnoloogia magistriõppekava puhul oli tänavu näha suuremat huvi kui varasematel aastatel. «Teiste õppekavade puhul, millel on võimalik saada erialastipendiumi, on avalduste hulk samas suurusjärgus kui varem,» nentis Kohtla. Ta kinnitas samuti, et info uue stipendiumi kohta tuli hilja, mistõttu ei saanud seda tudengikandidaatidele levitada haridusmessidel, lahtiste uste päevadel ja muudel informeerivatel üritustel. Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo hinnangul on raske hinnata, kas just stipendiumid on mõjutanud erialade populaarsust, kus eristipendiume välja makstakse. «Kuna vastuvõtutingimu-

1.2 Abara tn 6 (registriosa nr 25105401, katastritunnus 78406:610:0224, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 558 m2); 1.3 Abara tn 8 (registriosa nr 25105301, katastritunnus 78406:610:0225, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 461 m2); 1.4 Abara tn 10 (registriosa nr 25105201, katastritunnus 78406:610:0226, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.5 Abara tn 12 (registriosa nr 25105101, katastritunnus 78406:610:0227, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 558 m2); 1.6 Abara tn 14 (registriosa nr 25105001, katastritunnus 78406:610:0228, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 558 m2);

2013 20 2014 avaldusi vastuvõtt avaldusi vastuvõtt

õppekava pekava nimetuss Geotehnoloogia eotehnol

Hajaenergeetika

Hoonete energiatõhusus

Äriinfotehnoloogia

132

147

Informaatika

Arvutisüsteemid

Küberkaitse

Elektroonika ja kommunikatsioon

E-riigi tehnoloogiad ja teenused

Toidutehnika ja tootearendus

Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas

Puidu- ja plastitehnoloogia

Disain ja tootearendus

Mehhatroonika

Tootearendus ja tootmistehnika

109

117

Kütuste keemia ja tehnoloogia

Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika

Tehniline füüsika

Rakenduskeemia ja biotehnoloogia

Tervishoiutehnoloogia

Kokku

sed on viimastel aastatel muutunud, siis ei saa üheselt välja tuua, et stipendium on see, mis on mõju avaldanud,» nentis Karo. Tartu Ülikoolis on vaid ka-

797

hel õppekaval vastuvõetute hulk suurem kui eelmisel aastal: geenitehnoloogia ja füüsika magistriastmes. «Oludes, kus gümnaasiumi lõpetab igal aastal aina vähem gümnasiste, on-

796

gi kõrghariduses praegu tavaline, et sisseastujate hulk väheneb. Õppekohti vähendatakse ülikoolis järk-järgult, ent abiturientide arv väheneb sellest veidi kiiremini,» rääkis Karo.

Tallinnas liiklejatel hakkab kannatus katkema Teetööde tõttu olid esmaspäeval Tallinnas suured liiklusummikud Järvevana teel, Veerenni tänaval, Tehnika tänaval ja Pärnu maanteel. Osa bussiliinide töö oli tugevasti häiritud. Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimees Enno Tamm ütles, et teetööde tõttu ei sõitnud kõik bussid graafiku järgi, ning soovitas inimestel liikumiseks varuda tavapärasest rohkem aega. «Antud olukorras, mil nii paljud tööremondid on lõpetamisfaasis ja me kõik töötame ühe eesmärgi nimel, et need võimalikult ruttu valmis saaksid, tuleb lihtsalt varuda rohkem kannatust. Minul paremat

soovitust ei ole,» lausus ta. Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul on aga pealinnas liiklusummikud augusti lõpus ja septembris paratamatus. «Kui me vaatame üleüldist liikluspilti, siis augusti viimane nädal ja september, kui ka üldse sulgemisi ei oleks, on tegelikult sellised nädalad, kus igal aastal tuleb autosid hästi palju juurde, inimesed tulevad puhkustelt ja läheb mingi aeg, kuni autoliiklusvoog ühtlustub,» ütles Rüütelmaa. «Kuskil oktoobri keskpaigast hakkab see liikluskoormus vähenema,» lisas ta. PM/BNS

1.7 Abara tn 16 (registriosa nr 25104901, katastritunnus 78406:610:0229, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.8 Abara tn 18 (registriosa nr 25104801, katastritunnus 78406:610:0231, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.9 Abara tn 20 (registriosa nr 25104701, katastritunnus 78406:610:0232, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.10 Abara tn 22 (registriosa nr 25104601, katastritunnus 78406:610:0233, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 459 m2); 1.11 Abara tn 26 (registriosa nr 25104501, katastritunnus 78406:610:0234, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 430 m2); 1.12 Abara tn 28 (registriosa nr 25102001, katastritunnus 78406:610:0264, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 558 m2); 1.13 Abara tn 30 (registriosa nr 25104401, katastritunnus 78406:610:0235, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 558 m2); 1.14 Abara tn 32 (registriosa nr 25104301, katastritunnus 78406:610:0236, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.15 Abara tn 34 (registriosa nr 25104201, katastritunnus 78406:610:0237, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.16 Abara tn 36 (registriosa nr 25104101, katastritunnus 78406:610:0238, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.17 Abara tn 38 (registriosa nr 25104001, katastritunnus 78406:610:0239, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.18 Abara tn 40 (registriosa nr 25103901, katastritunnus 78406:610:0241, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.19 Abara tn 42 (registriosa nr 25103801, katastritunnus 78406:610:0242, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.20 Abara tn 44 (registriosa nr 25103701, katastritunnus 78406:610:0243, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.21 Abara tn 48 (registriosa nr 25103601, katastritunnus 78406:610:0244, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 508 m2); 1.22 Abara tn 50 (registriosa nr 25103501, katastritunnus 78406:610:0245, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 558 m2); 1.23 Abara tn 52 (registriosa nr 25103401, katastritunnus 78406:610:0246, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.24 Abara tn 54 (registriosa nr 25103301, katastritunnus 78406:610:0247, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 558 m2); 1.25 Abara tn 56 (registriosa nr 25103201, katastritunnus 78406:610:0248, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 558 m2); 1.26 Abara tn 58 (registriosa nr 25103101, katastritunnus 78406:610:0249, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.27 Abara tn 60 (registriosa nr 25103001, katastritunnus 78406:610:0251, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 463 m2); 1.28 Abara tn 62 (registriosa nr 25102901, katastritunnus 78406:610:0252, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 450 m2); 1.29 Vähi tn 6 (registriosa nr 2336801, katastritunnus 78406:610:0253, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 6034 m2); 1.30 Põlde tn 14 (registriosa nr 2337501, katastritunnus 78406:610:0269, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3123 m2). Ostuhind tuleb tasuda täies ulatuses enne müügilepingu sõlmimist. Objekti notariaalse müügilepingu sõlmimisega seotud kulud (sealhulgas notaritasu, riigilõiv ning notariaalakti ärakirjade maksumus) tasub ostja.

Veebis levitatakse Tallinna liikluse olukorra kohta pilapilti makaroonilise tekstiga «Vabandust, Barack, meil on korralagedus». foto: facebook

Otsuseid on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuste teatavakstegemisest.

6 || EESTI || POSTIMEES, 27. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Õpetajad rassivad mitmel rindel Miks õpilaste arv väheneb, aga õpetajate arv on jäänud samaks? Sest aina rohkem õpetajaid ei tee enam ühte asja ja samas koolis, vaid panevad mitmest tööotsast kokku täiskoha. Timo Nikitin töötab kolmes koolis – 0,8, 0,6 ja 0,2 kohaga. Saku vallas Kurtna koolis on ta ainus tööõpetuse õpetaja. Sellegipoolest on mees seal vaid 0,6 kohaga. Enamik Eesti õpetajatest töötab osakoormusega. Isegi kui mitu osakoormust teevad kokku ühe täiskoha. See selgitab, kuidas on võimalik, et õpilaste arv koolides langeb kiiresti, aga õpetajate oma mitte. Nikitinile nii sobib, mis sest, et ta peab koolide vahet rändama. «Ma võtan selle, mis jääb üle,» räägib ta. Üheksa aastat tagasi oli Eestis iga õpetaja kohta 12 õpilast, nüüd aga vaid 9,9. Veelgi kiiremini kukub õpilaste arv aga suurlinnadest kaugemates piirkondades. Näiteks Hiiumaal Kärdla ühisgümnaasiumis on poole vähem õpilasi kui kümme aastat tagasi.

Õpetajaid ei ole selle aja jooksul aga pea üldse lahti lastud – vaid kolm-neli. Nii nagu ka paljud teised koolid, lahendas kooli direktor Ivo Eesmaa õpilaste vähenemise mure kavalamalt: õpetajad enam mitte ainult ei õpeta, vaid teevad ka muid asju, et täiskoormus kokku saada. Näiteks võib õpetaja anda 15 tundi nädalas – varem oli täiskoha normiks 18–24 tundi nädalas –, aga peale selle olla ka klassijuhataja ja juhendada teadustöid. Või töötavad õpetajad mitmes koolis korraga. Väiksemates paikades seda võimalust aga ei ole. «Väga raske on leida paariks tunniks päevas õpetajat,» kurtis Vohnja lasteaia-algkooli direktor Õnne Kiviperk. «Kui õpetaja peaks selleks kaugemalt tulema, siis ta sõidaks palga maha,» põhjendas Kadrina vallas asuva kooli juht. «Täiskoormusega oleksid kõik nõus kohe tulema.» Vohnja koolis on kolm õpetajat ning tunde annab ka direktor ise. Marian Männi

Põhja-Tallinna Valitsus

TEATAB

Põhja-Tallinna Valitsus teatab, et 15.–22.09.2014 toimub Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis, Niine tn 2, Neeme tn 29 kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek. Detailplaneeringu eesmärk on ühe elamumaa kinnistu jagamine kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe 2 maapealse korrusega üksikelamu ning ühekorruselise abihoone rajamiseks ning olemasoleva elamu ja abihoone laiendamiseks. Avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimub 23.09.2014 kell 15.00 Põhja-Tallinna Valitsuse saalis (ruum 209). Eskiislahenduse põhijoonise ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil www.tpr.ee. Lisainfo telefonil 6457003.

Doktorant Jaanus Suurväljale ja tema kolleegidele tuli üllatusena Inimese ja naastlooma immuungeenide sarnasus.

GEENITEADUS. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased selgitasid välja, et meie immuunsüsteemi alged olid olemas juba väga ürgsetel loomadel.

Ürgsete geenide jälil

Põhja-Tallinna Valitsus korraldab Kotzebue tn 14 eskiislahenduse ja projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku Kotzebue tn 14 ärimaa krundil paikneva administratiivhoone rekonstrueerimiseks ja lahendamiseks äripindadega korterelamuks, millega kaasneb maakasutuse sihtotstarbe muutmine senisest 100% ärimaast 80% elamu- ja 20% ärimaaks. Projekteerimistingimuste koostamise aluseks olevate dokumentidega on võimalik tutvuda 01.–15.09.2014, tööaja jooksul, Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis ja Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee. Avalik arutelu lahenduse tutvustamiseks toimub 16.09.2014 kell 15.00 Põhja-Tallinna Valitsuse saalis (ruum 209). Lisainfo telefonil 6457003.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

TEATAB

Teade detailplaneeringutest Tallinnas: Tallinna Linnavolikogu otsustas 21. augusti 2014 istungil: 1. otsusega nr 123: tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 25. novembri 2009 korraldusega nr 1933-k kehtestatud „Paldiski mnt, Järveotsa tee ja raudtee vahelise ala detailplaneering“ Paldiski mnt 225a kinnistu osas (krunt pos 4) kehtetuks. 2. otsusega nr 124: kehtestada Paldiski mnt 241, 241d, 243a kinnistute ja lähiala detailplaneering. 2.1 Paldiski mnt 241, 241d, 243a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 4. aprilli 1996 otsusega nr 33 kehtestatud „Kotermaa-1 eramurajooni detailplaneering“ planeeritud maa-ala osas kehtetuks. 3. otsusega nr 125: kehtestada Tartu mnt 56 kinnistu ja lähiala detailplaneering. 3.1 Tartu mnt 56 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 1998 otsusega nr 83 kehtestatud „Tartu maantee detailplaneering lõigus Kaubamaja tn kuni Vaskjala-Ülemiste kanal” ning Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004 otsusega nr 96 kehtestatud „Tartu mnt 63 ning Laulupeo tn 6 ja 8 kruntide detailplaneering” planeeritud maa-ala osas kehtetuks. Detailplaneeringutega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

foto: mihkel maripuu

arko olesk TLÜ/Postimees

smapilgul ei tohiks olevusel nimega naastloom ja inimesel midagi ühist olla. Naastloom on vaevalt paarimillimeetrine, vaid paari rakukihi paksune algeline olevus, hall laiguke troopikamerede rannikupõhjas. Ent nagu Tallinna Tehnikaülikooli geeniteadlased äsja näitasid, on immuunsusega seotud geenide tõttu inimese ja naastlooma vahel ootamatult suur sarnasus. See on esimene kord, kui inimesega sarnase immuungeenide piirkonna olemasolu näidatakse nii ürgsel loomal, võimaldades saada paremat pilti, kuidas arenesid meid kõiki haigustekitajate eest kaitsvad geenid. Õigupoolest ei näidanud doktorant Jaanus Suurväli kõrgetasemelises ajakirjas The Journal of Immunology avaldatud töös mitte ainult geenide sarnasust, vaid ka seda, et mõlemal organismil koonduvad needsamad geenid ühte genoomipiirkonda. Inimesel tuntakse seda piirkonda nimega MHC (eesti keeles peamine koesobivuskompleks) ning seal asub suur osa meie immuunsüsteemiga seonduvatest geenidest, teiste seas kõik geenid, mille vahendusel tekitatakse spetsiifilised antikehad.

«Eelmisel aastal ilmus meil artikkel, kus näitasime, et need geenid, mida enne ei peetud MHC eelkäijateks, võiksid seda siiski olla,» selgitab Suurväli. «Näitasime seda organismis nagu süstikkala, mis on selgroogsetele märksa lähemal kui naastloom.» Edasi hakkasid teadlased uurima, kas mõnes organismis võiks nende geenidega seoses veel midagi põnevat olla. «Vaatasin kõikvõimalikke organisme, läksin järjest ürgsemaks, kuni jõudsin lõpuks naastloomani. Leidsin, et ohhoo!, seal on kõik need geenid ilusasti ühes kohas koos, lisaks on seal ümber veel kõiksuguseid immuunfunktsiooniga geene. Sealt see töö alguse saigi,» räägib Suurväli. Naastloomal olevad geenid ei ole küll inimese omadega identsed, kuid struktuurilt ja funktsioonidelt siiski piisavalt sarnased, et järeldada sadade miljonite aastate taha ulatuvat sugulust. Kinnituse saamiseks tehti koostööd ka Prantsuse teadlastega, kelle läbi viidud keerukad arvutianalüüsid kinnitasid Suurvälja ja tema juhendaja, dotsent Sirje Rüütel Boudinot’ järeldusi. Töö põhjal võib järeldada, et meie immuunsüsteem arenes välja geenidest, mille üks algseid funktsioone oli stressile reageerimine. «Need naastlooma geenid, mis on ka meis olemas, on põhiliselt seotud vastusega keskkonnastressile,» märgib Suurväli. «Lisaks on seal sellised, mis on seotud valkude, kaasa

Algeline olend NAASTLOOM (Trichoplax adhaerens) on troopikamerede rannikupõhjas elav paari millimeetri pikkune loom, üks algelisemaid hulkrakseid organisme. Ta koosneb vaid paarist rakukihist, toitub mikroobidest ja paljuneb pooldudes. Samuti on tal väga hea kudede taastamise võime. Naastloom on mudelorganism, kelle abil uuritakse, kuidas suudavad ilma lihaste ja närvisüsteemita organismid oma elutegevust juhtida. Tal on ligi 12 000 geeni ehk umbes kaks kolmandikku inimese geenide arvust. Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadlased näitasid, et tal on mit-

arvatud võõrvalkude, lagundamisega ning leidsime ka ridamisi geene, mis osalevad üldiselt viirusvastases vastuses.» Doktorandi sõnul on need kaitsemehhanismid läbi evolutsiooni sel moel säilinud, kuna ilmselt on olnud funktsionaalselt oluline, et need oleksid ühes regioonis koos. Ent see avastus tõstatab ka uue huvitava küsimuse: nimelt pole mitte kõigis organismides need geenid jäänud ühtsesse piirkonda. Näiteks populaarsel mudelorganismil äädikakärbsel on vastavad geenid kõikjal genoomis laiali. Samamoodi on täiesti teistsugune käsn, mida teinekord loetakse naastlooma üheks lähemaks sugulaseks. «Millegipärast on naastloo-

Mikroskoobipilt naastloomast. foto: internet

meid geene ja geenipiirkondi, mis on inimese immuunsüsteemile oluliste geenide eellased. allikas: pm, wikipedia

mas ja inimeses olnud väga oluline, et kõik need geenid oleksid koos, kärbsel ja käsnal mitte. Praegu on veel vara kindlalt öelda, kas naastloom võiks olla rohkem meie ürgsete esivanemate moodi kui käsn või isegi kärbes,» arutleb Suurväli. «Selles osas jätkub veel tööd aastateks, ehk isegi aastakümneteks.» Uuringu käigus leidis doktorant veel ühe huvipakkuva geenipiirkonna, mida kavatseb samuti asuda põhjalikumalt uurima. Ka see piirkond on seotud immuunsüsteemiga, ent inimesel asuvad seal ka närvirakkude kasvufaktoritega seotud geenid. «Meil on alust arvata, et ka sealt võiks midagi põnevat tulla,» ütleb Suurväli.

POSTIMEES, 27. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ANDMESAATKONNAD. Isegi siis, kui Eesti peaks vallutatama, saaksime jätkata tegevust.

Suurpangad alandasid majanduskasvu prognoose

Riik kindlustab digitaalset kestvust

SEB jättis selle aasta majanduskasvu prognoosi maikuu omaga võrreldes – 0,5 protsenti – samaks, kuid alandas järgmise aasta väljavaateid 0,5 protsendipunkti võrra, 2,3 protsendilt 1,8 protsendile. 2016. aastaks prognoosib SEB Eestile kolmeprotsendilist majanduskasvu. Kui kevadel ennustas Swedbank Eestile selleks aastaks 1,8-protsendist majanduskasvu, siis eile langetas pank selle näitaja 0,8 protsendile. «Maailma ja meie kaubanduspartnerite majandusolukorra aeglane paranemine järgmisel aastal annab aga võimaluse ekspordikäibe kasvatamiseks /.../. See kiirendab järgmisel aastal Eesti majanduskasvu 2,3 protsendini ja 2016. aastal kolme protsendini,» lausus Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. majandus24.ee

OMX TALLINN

785,83 ▲ +0,05%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

kalev aasmäe reporter

iigi küberkaitsestrateegia loomise käigus küpses plaan dubleerida hulk riigi toimimiseks vajalikke andmeid ja teenuseid Eestiga sõbralikes suhetes olevates riikides asuvatesse serveritesse. Juba praegu on teatud Eesti saatkondades olemas serverid, kus hoitakse koopiaid riiklikult olulistest andmekeskkondadest ja -registritest. Asjaolu, et need serverid nõuavad tihti niigi kitsastes oludes tegutsevatelt saatkondadelt spetsiaalsetele nõuetele vastavaid ruume, oli üks põhjus, miks riiklikku küberkaitsekava luues jõuti ideede põrgatamise käigus uue ja ambitsioonika kavani. Nimelt plaanib Eesti oluliste andmebaaside dubleerimise tarbeks luua peale füüsiliste saatkondade veel eraldi digitaalsed andmesaatkonnad ehk hakata rentima pinda sõbralikes riikides asuvates ja kõrgetele turvastandarditele vastavates serveriparkides. Eile toimunud e-Eesti nõukogu nõupidamisel sai andmesaatkondade idee rohelise tule, mis tähendab, et programmiga minnakse edasi ja esimesed katseprojektid koostöös välisriikidega võivad ilmselt juba lähitulevikus tööd alustada.

Tähtsamad tasub dubleerida Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Taavi Kotka sõnul aitavad andmesaatkonnad kindlustada riigi digitaalset järjepidevust ning samuti selle toimimist võimalikes kriisiolukordades, nagu küberrünnakud või äärmusliku teoreetilise näitena ka riigi territooriumi okupeerimine. «Mitmed registrid ja teenused eksisteerivadki ainult digitaalsel kujul, mistõttu peame olema kindlad, et ei teki olukorda, mil need teenused ei toimi või mingid andmed ei ole kättesaadavad,» põhjendas ta vajadust dubleerimise järele. «Algne idee on see, et olek-

sime võimelised jätkama riigi toimimist ka siis, kui Eesti füüsiline territoorium on vallutatud,» lisas Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Jaan Priisalu. Samuti on läbi räägitud välisriikide tehnikutega; riike Priisalu veel nimetada veel ei soovinud. «Neid võimalusi saab kasutusele võtta eri tasemetel. Esimene, kõige lihtsam on see, et sul on varukoopiad kuskil mujal; teine on see, et sul on andmebaasid teistes kohtades ehk et oled võimeline seda asja (riiklikke andmesüsteeme – toim) kuskil mujal käima panema, ning kolmas see, et kogu süsteem toimibki mujalt ja on pidevalt teistest kohtadest kättesaadav,» rääkis ta. Dubleerida võiks näiteks rahvastikuregistrit, kinnisturegistrit, äriregistrit ja teisi riiklikult tähtsaid andmebaase.

Kes tagab turvalisuse? Tänu NATO ühiskaitsele on Eesti territooriumi okupeerimine ebatõenäoline stsenaarium, andmesaatkonnad muudaks selle teoreetilisele vaenlasele aga veelgi keerulisemaks. «Teoreetilise okupandi sõjaliste planeerijate üheks ülesandeks on riigi institutsioonide mahasurumine ja enda omadega asendamine. Kui riik jätkab pärast selle territooriumi okupeerimist oma tegevust, siis see eesmärk jääb saavutamata ning poliitiline hind selle territooriumi vallutamise puhul kasvab,» selgitas Priisalu. N-ö riiklikud monumendid ehk teenused, mis riigi toimimiseks nii tähtsad ei ole – näiteks peamiselt teabekeskkonnana toimiv president.ee –, saaks plaani järgi kolida ka tavalistesse kommertspilvedesse, mida pakuvad näiteks Amazon ja Microsoft. Seda, et teenusepakkuja või keegi kolmas osaline ei saaks hoiustatavaid andmeid muuta, saab RIA juhi sõnul kindlustada digiallkirjade ja ajatemplite abil. Suures kommertspilves olemine muudaks need teenused immuunseks ka DDoS-tüüpi ehk servereid üle koormavate rünnakute suhtes, mida kasutati Eesti vastu seni suurima, 2007. aastal toimunud küberründekampaania ajal. Digitaalsete saatkondade puhul, kus hoiustataks riiklikult

sid nad vastutada ka võrgus virtuaalsaatkonna turbe eest,» ütles Priisalu. Priisalu sõnul on teatud turvalisusstandardile vastavates serveriparkides olemas vastavad spetsialistid, kes oskavad kiirelt ja adekvaatselt küberrünnakutele reageerida.

Töötlus krüpteeritud kujul

Jaan Priisalu foto: peeter langovits

tähtsate andmebaaside ja registrite koopiaid, võiks turvalisuse eest, nagu füüsilistegi saatkondade puhul, teoorias vastutada riik, kus vastav saatkond asub. «Üks tehniline pool asjast, mida peame teiste riikidega arutama, ongi see, et samamoodi nagu nad vastutavad saatkonna turvalisuse eest, võik-

Teenused, mis riigi toimimiseks nii tähtsad ei ole, saaks plaani järgi kolida ka tavalistesse kommertspilvedesse.

Kas kunagi tulevikus võiks riigi registrid ja andmebaasid ise asuda hajutatult välisriikide serverites, mitte ainult nende dubleerivad süsteemid, nagu näeb ette praegune plaan? «See oleks tore, kui jõuaksime niikaugele, et meil on kõik asjad hajutatud, see oleks andmesaatkondadest veel järgmine samm edasi. See tähendaks seda, et kasutataks ühisarvutusi. Andmeid tuleks töödelda krüpteeritud kujul, nii, et andmetöötlejad ise ei saa sekkuda ega näha, mis nendes andmetes sisaldub. Seda edasi arendades oleks võimalik välja arendada süsteem, mis oleks n-ö laiali määritud ehk ei oleks ühtegi teenusepakkujat, kes omaks kontrolli,» selgitas RIA juht tulevikuvõimalusi. «Kas me praegu selleks valmis oleme – kindlasti mitte. Tuleks teha rakendusuuringuid ja lahendada hulk probleeme,» lisas ta.

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,72 ▼ –9,44%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,020 -1,92 Baltika 0,481 -0,82 Ekspress Grupp 1,100 0 Harju Elekter 2,660 -1,48 Järvevana 0,831 0 Merko Ehitus 7,200 0,70 Nordecon 1,020 -1,92 Olympic Group 1,920 0 Premia Foods 0,686 -0,15 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,710 0 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,716 0,42 Tln Kaubamaja 5,090 -0,20 Tallinna Vesi 12,90 0 Trigon Property 0,484 0,83

26.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,416 -0,13 Hiina jüaan 8,127 0,03 Jaapani jeen 137,150 0,01 Kanada dollar 1,447 0,06 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,146 -0,07 Poola zlott 4,183 0,1 Rootsi kroon 9,156 0,08 Rumeenia leu 4,400 0,11 Šveitsi frank 1,209 -0,01 Briti naelsterling 0,796 0,05 Taani kroon 7,455 -0,01 Tšehhi kroon 27,841 0,03 Ungari forint 313,160 0,06 USA dollar 1,319 -0,06 Venemaa rubla 47,684 -0,09

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 27. AUGUST 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

UKRAINA KRIIS. Eelkõige valmistasid Minski kõnelused head meelt Valgevene presidendile Aleksandr Lukašenkale, kes sai end näidata rahuvahendaja rollis. Kosovo serblaste juhtiv poliitik Oliver Ivanović ei tunnistanud end eile ELi tribunali ees süüdi 1999. ja 2000. aasta sõjaroimades albaanlaste suhtes.

Iisrael ja Hamas sõlmisid vaherahu Iisraeli kõrge ametnik teatas täna juudiriigi nõustumisest Egiptuse vaherahuplaaniga seitse nädalat kestnud Iisraeli ja Gaza äärmuslaste konflikti lõpetamiseks. Anonüümsust palunud ametiisiku sõnul vastas Iisrael positiivselt Egiptuse üleskutsele püsiva vaherahu kehtestamiseks. Vaherahu jõustus kell 19 kohaliku aja järgi. Ametnik kinnitas, et Iisrael leevendab Gaza sektori blokaadi ja lubab toimetada enklaavi humanitaarabi ja ehitusmaterjale. Ta lisas, et kaudsed kõnelused sisulisemate küsimuste üle algavad Kairos lähema kuu jooksul. Tõenäoliselt on nende teemade seas Hamasi nõudmine blokaadi lõpetamiseks ja Iisraeli üleskutse Hamasi desarmeerimiseks. BNS

Hollande nimetas uue Prantsuse valitsuse Prantsusmaa president François Hollande nimetas eile ametisse uue valitsuse, olles eemaldanud sealt kärbete vastu mässu tõstnud ministrid. Peaministriks jääb Manuel Valls. Üleeile lahkumisavalduse esitanud majandusminister Arnaud Montebourg asendatakse Emmanuel Macroniga. Haridusministriks saab Benoit Hamoni asemel endine naisõiguste minister Najat Vallaud-Belkacem. Uueks kultuuriministriks saab Aurelie Filippetti asemel Fleur Pellerin. Võtmetähtsusega ministrid nagu väliminister Laurent Fabius, kaitseminister Jean-Yves Le Drian ja rahandusminister Michel Sapin säilitasid oma ameti. BBC/PM

Berliini linnapea lahkub aasta lõpus ametist Berliini linnapea Klaus Wowereit, kelle maine on saanud viimastel aastatel seoses pealinna uue rahvusvahelise lennujaama kasvavate kulude ning valmimise pideva edasilükkumisega kannatada, teatas eile, et lahkub aasta lõpus ametist. Kolmteist aastat Berliini juhtinud Wowereit lahkub ametist 13. detsembril. Berliini karismaatiline ja esimene avalikult homoseksuaalne linnapea Wowereit aitas suurendada Berliini populaarsust turistide sihtkohana, reklaamides seda kuulsaks saanud hüüdlausega «Vaene, kuid seksikas». BNS

Porošenko ja Putin ühist keelt ei leidnud kadri veermäe välisuudiste toimetaja

algevene pealinnas kohtusid eile teist korda näost näkku Ukraina president Petro Porošenko ja Venemaa president Vladimir Putin, et arutada Ukraina kriisi võimalikke lahendusstsenaariume, kuid mõlema riigipea avasõnad andsid tunnistust, et ühise meele leidmine on äärmiselt ebatõenäoline. «Minski kohtumisel otsustatakse Euroopa ja maailma tulevik, nii näen seda mina,» ütles Porošenko pärast Putiniga kätlemist. Oma kõnes jäi Porošenko üllatavalt vaoshoituks ega maininud nagu tavaliselt Moskva igakülgset sekkumist Ukraina asjadesse. Siiski rõhutas ta, et Ukraina ei kavatse millegi vastu vahetada oma iseseisvust ja territoriaalset ühtsust. Eilsetel mitmepoolsetel läbirääkimistel istusid Porošenko ja Putin teineteisest kaugel. Viimane pühendas enamiku oma sõnavõtust Ukraina integratsioonile Euroopaga ning selle mõjule Tolliliidule – ametlikult oligi tegu Ukraina ja Tolliliidu tippkohtumisega, millest võtsid osa ka Kasahstani ja Valgevene president ning Euroopa Liidu esindajad. Probleemsele Donbassi piirkonnale viitas Putin vaid kõne lõpulõigus. «Me rõhutame, et oleme

valmis arutama suhtlemisvõimalusi, mis põhinevad meie vastastikel huvidel. Oleme valmis vahendama arvamusi praeguse terava Ukraina kriisi küsimustes. Ma olen kindel, et seda ei ole võimalik lahendada sõjalise stsenaariumi edasise laiendamisega, arvestamata riigi kaguregiooni parimaid huvisid ja pidamata nende esindajatega rahumeelset dialoogi,» sõnas Putin eile Minskis.

Minski kohtumisel otsustatakse Euroopa ja maailma tulevik, nii näen seda mina. Ukraina president Petro Porošenko

Putini sõnul kaotaks Vene majandus ligi sada miljardit rubla (umbes 2,1 miljardit eurot), kui Euroopa kaubad jõuaksid Vene turule läbi Ukraina. «Kui see peaks juhtuma, kavatseb Moskva rakendada kaubanduslikke vastumeetmeid,» lisas Putin. Kiiev allkirjastas ELiga kaubandusleppe juunis ja ratifitseerib selle eeldatavasti järgmisel kuul. Porošenko kaitses eile ka oma juunis välja pakutud rahuplaani, mis toona kukkus läbi, kuna Donbassi separatistid keeldusid relvi maha panemast ja loodava humanitaarkoridori kaudu piirkonnast lahkumast. «Peamine eeltingimus Donbassi olukorra stabiliseerimiseks on luua toimiv kontroll Ukraina-Vene piiri üle. Vaja on teha kõik, et takistada võitlejatele relvade ja varustuse saatmist,» sõnas Porošenko. Aprillist alates on Ukraina

LOE KA ARVAMUST LK 10

Ma ei ole päris kindlasti süüdi.

lahingutes surma saanud üle 2000 inimese. Praeguseks on Ukraina armee suutnud sundida mässulised taanduma nende kahte idaosa kantsi. Porošenkol on raske ka Putinile midagi pakkuda, sest pärast kuude kaupa kestnud terrorit ja möllu ei lepiks Ukraina avalikkus mingite järeleandmistega Putinile. Väljaanne Wall Street Journal kirjutas aga hiljuti, et kuigi praegu paistavad sündmused töötavat Ukraina kasuks, võib sõjaväsimuse tekkides ja talve lähenedes Vene haare tugevamaks muutuda. Valgevene president Aleksandr Lukašenka ärgitas mõlemat poolt loobuma poliitilistest ambitsioonidest ja mitte üritama võita poliitilisi dividende. Kuigi nädalavahetusel Kiievit külastanud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel nimetas eilset kohtumist sündmuseks, kus pole kindlasti läbimurret oodata, on üks isik, kes loodab läbirääkimistest kasu saada – Lukašenka. Sel suvel täitus Euroopa viimase diktaatori hüüdnime kandval mehel 20. ametiaasta ning eilsed sündmused andsid talle võimaluse esineda rahuvahendaja rollis. «Tänane geopoliitiline olukord on muutunud ning Lukašenka ei paista praegu enam nii kohutav kui näiteks aasta eest,» sõnas ajakirja Russia in Global Affairs peatoimetaja Fjodor Lukjanov Briti väljaandele Guardian. Valgevene suhtub nii Venemaasse kui ka Ukrainasse võrdlemisi neutraalselt ning on muutunud ainsaks kohaks, kus mõlema poole juhid

Venemaa president Vladimir Putin, Euroop

saavad kohtuda, ilma et see viitaks järeleandmisele. Minski võib see omakorda isolatsioonist välja aidata. Hetk on hästi valitud: oktoobris arutab EL aeguma hakkavaid sanktsioone, mis kehtestati pärast 2010. aasta meeleavaluste julma mahasurumist Lukašenkale ja teistele Valgevene tippametnikele.

POSTIMEES, 27. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

pa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton, Valgevene president Aleksandr Lukašenka ja Ukraina president Petro Porošenko eile Minskis. foto: afp/scanpix

USA senaator: Putin ilma karistuseta ei muutu liisa tagel

liisa.tagel@postimees.ee

Eestit külastas eile USA senati välisasjade komitee esimees Robert Menendez, kelle sõnul pole Venemaa presidendil Vladimir Putinil põhjust kurssi muuta, kui ta karistatud ei saa. Kas Minski tippkohtumiselt, kus vestlesid silmast silma ka Venemaa president Vladimir Putin ja Ukraina president Petro Porošenko, võib oodata ka sellist tulemust, mis muudaks kuidagi praeguste sündmuste kulgu Ukrainas?

Me oleme lootusrikkad, et kui juhid räägivad, on sellel ka tulemusi. Selleks peaks aga Putin oma tegutsemise aluseid muutma. President Putin on rahvusvahelise korra pea peale pööranud, ta tungis Krimmi ja annekteeris selle, ta saatis irregulaarjõud Ida-Ukrainasse, ta on varustanud separatiste Vene relvadega ja pakub neile endiselt tuge Ukraina destabiliseerimisel, et Venemaa säilitaks oma mõjuvõimu ja saaks määrata Ukraina tulevikku. Ukraina rahvas tahab oma tulevikku ise määrata, nad said juba hakkama suurte muutustega oma riigis ja neil on teistsugune nägemus sellest, milline on nende riigi tulevik. Ma olen lootusrikas selles osas, et sellisel kohtumisel võib midagi saavutada, ent ma ei ole optimistlik, kui Putin jätkab sel teel, kus ta praegu liigub. Kas praegu saab veel rääkida min-

Robert Menendez foto: ap/scanpix gist partnerlusest Venemaaga või tuleks see sõna mõneks ajaks unustada?

Ma arvan, et me ei tohiks seda kunagi päriselt hüljata. Ent on selge – oleme suurema osa külma sõja järgsest ajast veetnud sellega, et tuua Venemaa kehtivate rahvusvaheliste normide maailma, et Venemaa järgiks rahvusvahelise suhtlemise norme ja seadusi, lahendaks tüliküsimusi neid austavalt. Paratamatult tuleb riikide vahel ette tüliküsimusi, sest kõigil on oma huvid, aga nad lahendavad neid küsimusi rahvusvahelise õiguse raamistikus, mitte jõudu kasutades ja teistesse riikidesse tungides ning nende territooriumi enda omaks kuulutades. Kui Venemaa naaseks sellise rahvusvahelise õiguse raamistiku juurde, millesse me teda haarata oleme tahtnud, võtaks me ta muidugi vastu. Kuni nad sellise tegevusraamistiku juurde ei naase, peavad nad aga silmitsi seisma tagajärgedega, sest kui ei ole tagajärgi, ei ole Putinil ka põhjust oma käitumist muuta.

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 27. AUGUST 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Esmaspäeval maeti Pihkva oblastis, u 30 km kaugusel Eesti piirist Võbutõ kalmistule kaks Vene sõjaväelast, kes tõenäoliselt langesid Ukraina sõjas. Ukraina ajakirjanik Roman Botškala kirjutab, kuidas tuli avalikuks Pihkvas asuva Venemaa 76. dessantdiviisi meeste sõdimine Donbassis.

Pihkva sõdurite karm saatus

äinud nädalal, 20. augusti hilisõhtul, nagu seda tihtilugu juhtub, hakkasin saama kirju sõjaväelastelt Ukraina terrorivastase operatsiooni piirkonnast. Nad usaldavad mind kui ajakirjanikku, ilmselt ka lihtsalt kui inimest. Seekord võttis otse möllu keskelt ühendust Ukraina relvajõudude 24. Lvovi brigaadi võitleja. Noormees kirjeldas värvikalt päeval üle elatud lahingut. See oli meeleheitlik ja verine, suurte kaotustega mõlemal pool. Juba harjunud sellega, et sõdida tuleb Vene kaadriarmee vastu, märkis mu vestluskaaslane nagu muuseas: «On paar fotot. Kui huvitab – saadan.» Muidugi! Järgmisel hommikul avaldasin need ülesvõtted. Tulid kõned BBC-lt, CNNilt, SkyNewsilt… See oli ka varem ilmselge, kuid ei olnud käegakatsutavaid tõendeid, mis nüüd ilmnesid. Sai selgeks: Ukrainas ei käi sõda mitte enam terroristidega, vaid Vene okupantidega. Lahing, millest Lvovist pärit võitleja mulle jutustas, toimus Heorhiivka (Georgijevka) küla juures Luganski lähedal. Vene dessantväelased ründasid kaht ukrainlaste tugipunkti. Terrorivastasel operatsioonil osalevad jõud lõid suurtüki- ja lennuväe abiga ründe tagasi ja asusid vastupealetungile. Läks korda hõivata kaks Vene dessantlahingumasinat ja lüüa rivist välja üks tank. Mitu vastast sattusid vangi. Fotodel on näha üks soomukeist: БМД-2, pardanumbriga 275 (pildil), mis kuulus Pihkva dessantdiviisi 1. langevarjurite roodu koosseisu, sõjaväeosa number 74268. Samuti jõudis minu valdusse foto ühe tolle väeosa sõjamehe passist, teise mehe juhilubadest, komandörimapist, kuulipildujast ПКТ ühes laskuri-reamehe nimega. Ning kõige tähtsam: õhtuse rivistuse päevik – kogu üksuse koosseisu nimekiri perekonnanimede kaupa (pildil). Vene väejuhatus teatas muidugi ootuspäraselt: «Kiievi fašistliku hunta järjekordne odav provokatsioon.»

nt peale klišeesarnase solvava sildistamise pole venelastel midagi vastu kosta. Ajakirjanikud, blogijad ja lihtsalt uudishimulikud hakkasid kättesaadud nimekirjas märgituid taga otsima. Nad ei osutunud mitte väljamõeldud, vaid tegelikeks Vene dessantväelasteks. Pihkvast ja mitte ainult. Ajateenijad ning lepingulised. Ning kellegagi neist pole telefoniühendust. Igaüks neist külastas oma kontot ühismeedias 16.–17. augustil. Selline detektiivitöö… Selgus, et neid poisse ei otsi taga mitte ainult ajakirjanike vennaskond, vaid ka lähedased. Ühe Pihkva dessantväelase naine kirjutas mulle Facebookis: «Meie mehed saadeti veidi aja eest Ukrainasse. Õppustele. Nad ei teadnud ise ka, kuhu täpselt neid saadetakse. Sellest saadik

pole neist kippu ega kõppu. Me istume ja nutame nende pärast!» Muide, Vene sõduri hõivatud päevikust selgub, et Pihkva sõjaväelased andsid oma tegevusest hästi aru: «Olime Valgevenes paraadil, peale seda kirjutasime lepingud alla. Sõitsime Ukrainasse sõdima.» Kuigi nende sugulased ei pruukinud tõesti sellest teada. Sõjaväelased, kes täidavad salajasi ülesandeid, kohustuvad hoidma seda varjul isegi kõige lähedasemate eest. Kuid lähedastel siginevad mõtted. Pole ka ime – Pihkvas on hakatud sõjaväelasi matma, kinnitab mu Moskva kolleeg Dmitri Jelovski. Ta lisab: «Kohalikud ajakirjanikud kardavad sellest avalikult kõnelda.» (Esmaspäeval ja teisipäeval avaldas mitu Vene internetilehte, näiteks slon.ru, fotod kahe Pihkva sõjaväelase, Leonid Kitšatkini ja Aleksandr Ossipovi värsketest haudadest Võbutõ kalmistul – toim.)

iks just Pihkva diviis? Ühese vastuse saaks anda vaid Kreml. Minu arvamus on järgmine. Pihkva üksus, nagu ka ükskõik milline muu dessantväeosa, on ette nähtud täitma ülesandeid luure-, rünnaku- ja petteoperatsioonide alal. See on see, mida vajavad Vene agressorid Donbassis. Ja need on noodsamad «rohelised mehikesed» – Krimmi annekteerimise osalised. Neil on, niiöelda, Ukraina vallutamise kogemus olemas… Krimmi kampaania ajal suhtlesin ma isiklikult sõjaväelastega Pihkva diviisist. Meenub, et toona blokeerisid nad üht Ukraina sõjaväeosa Bahtšisarais. Väljaspool kaamerasilma tunnistasid: me saabusime Venemaalt. Pihkva, Petseri, Voronež, Kursk, Belgorod… Putin eitas tol ajal Vene kaadrisõjaväelaste kohalolekut Krimmis. Kuid see oli vale. Jultunud ja küüniline. Ning Venemaa ise kinnitas seda just äsja – 22. augustil, Vene riigilipu päeval. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu andis Pihkva diviisi võitlejatele üle Suvorovi ordeni selle eest, et nad «täitsid auga eriülesanded Krimmi vabariigi taasühendamiseks Vene Föderatsiooni koosseisu». Kas ei oota Pihkva vägilasi mitte autasud Donbassi «taasühendamise» eest? Jumal hoidku… Muide, Suvorovi ordenit pole Teisest maailmasõjast saati saanud mitte ükski Vene armee väeosa. Kas on juhus, et koos Šoiguga külastas Pihkvat ka Venemaa sotsiaalküsimustega tegelev asepeaminister Olga Golodets? Kas ta lubas mingeid tagatisi «kadunud» sõjaväelaste perekondadele, pole kindlalt teada. Kuid minu allikad võrdlevad Šoigu ja Golodetsi ootamatut «dessanti» Pihkvasse tuletõrjekomando saabumisega. Oli vaja kiiresti kustutada kohaliku elanikkonna seas tekkinud pinge. Mitte lubada, et see väljuks avalikule tasandile. Kuid need on nende probleemid… Mind erutab hoopis muu. Mina, nagu miljonid ukrain-

Luganski lähedal lahingus hõivatud Vene soomuk. fotod: autori arhiiv

lased, olen kindel: Vene okupandid sõdivad meie vastu meie maal. Ning on vaid üks viis seda peatada – selles peavad veenduma ka miljonid venemaalased. Lahingusse on heidetud juba isegi ajateenijad. Ilmselt on vabatahtlike vool kokku kuivanud. Üks Peterburi ajakirjanik ütles mulle: «Usu mind, Putinil on väga raske põhjendada sõda vennasrahva vastu, niisamasuguste õigeusklike slaavlaste vastu nagu meie, kui surma hakkavad saama mitte ilma näota «õnnekütid», vaid isamaa nooremad pojad.» Kui omaenda lapsed, vennad ja mehed saabuvad tsinkkirstudes, siis teeb see ühe hetkega kaineks Kremli lorast. Palgasõduritega on kõik selge – nemad hukkuvad raha eest. Teine asi on regulaarväed. Nende valik on piiratud kuiva, alternatiivideta käsuandmisega. Olukorda seoses Pihkva dessantväelaste kadumisega on juba sekkunud Venemaal mõjukas ühiskondlik organisatsioon, sõduriemade komitee. Linnalähedase Tšerjoha küla, kus Pihkva diviis baseerub, on üle ujutanud Moskva reporterid. Küsimus on üks: kui Pihkva dessantväelased ei ole Ukrainas, siis kus nad on ja miks nad ühendust ei võta?

Vene dessantväelaste nimekiri, mille ukrainlased kätte said.

Pihkvas on hakatud sõjaväelasi matma, kinnitab mu Moskva kolleeg Dmitri Jelovski. Ta lisab: «Kohalikud ajakirjanikud kardavad sellest avalikult kõnelda.» Õhkuhaihtunud sõjaväelasi ei otsi taga sugugi ainult pihkvalased. Vene reamehe Andrei Balobanovi vanemad ei suuda juba kuu aega poega üles leida. 19-aastane Omski oblastist pärit sõdur läks kaduma 22. juunil sõjaväeosast number 65349, mis asub Krjaže külas Samara oblastis. Noormees teenis raadiotelefonistina seitsmendas motolaskurroodus. Juuli keskel teatas Ukraina meedia, et Balobanov on koos teiste Vene sõjaväelastega vangi langenud. Tõenduseks avaldati Balobanovi isikuandmed, tema sõjaväepileti ja sõ-

durižetooni number. Ent kaugel Uuralites asuva sõjaväeosa juhtkond kinnitab Andrei vanematele ikka veel, et ei tea, kus nende poeg asub. Samal ajal toimusid Moskvas enneolematu saladuskatte all 14 sõjaväelase auavaldustega matused, kes teenisid 45. erivägede õhudessantpolgus. Ametliku versiooni järgi olid nad surmahetkel «puhkusele sõitnud» ning «ei osalenud sõjalistes kokkupõrgetes Ukraina pinnal». Muide, iga päev saab Ukraina pool üha uusi ja uusi tõendeid Venemaa vägede sissetungi kohta. 25. augustil võtsid terrorismivastasel operatsioonil osalevad jõud vangi rühma Vene 98. kaardiväediviisi 331. õhudessantpolgu sõjaväelasi. Üks neist, Joškar-Olast teenistusse kutsutud juht-mehhaanik Artjom Kuzmin, viibib praegu põletushaavadega haiglas. Kuid Venemaa juhtkond jätkab vaikimist. Kõige üllatavam, et praktiliselt sõnatu on ka Ukraina juhtkond. Kui vaenlase interventsioonist teavad sõdurid, ohvitserid, ajakirjanikud ja vabatahtlikud, siis miks ei ole siiamaani demonstreeritud hõivatud tehnikat, vangivõetud sõjaväelasi? Ukraina pool ajab läbi üksnes faktide konstateerimisega, fotode avaldamisega ja pealtnägijate tunnistustega. Sellel on aga seletus. Ukraina president Petro Porošenko on diplomaat nii hariduselt kui ka tegelikus elus. Ta ei taha sildu põletada, kuni pole ammendatud kõik võimalused kokkulepet saavutada. Kui Ukraina tunnistab ametlikult Vene agressiooni fakti, siis aheneb läbirääkimisteks avatud aken väikseimate mõõtmeteni. Venemaaga tuleb siis katkestada kõik suhted, sulgeda piir täielikult ning kuulutada sõda. Tagajärg oleks jätkuvalt suurima kaubanduspartneri kaotusest tingitud auk riigieelarves, segane olukord kümnete, aga võimalik, et sadade tuhandete ukrainlastest «võõrtöölistega». Ning muidugi gaas. See on põhiküsimus, mis erutab nii Ukrainat, Euroopat kui ka Venemaad.

a ei heida meie presidendile midagi ette. Kõik sõjad lõpevad läbirääkimistega. Mida kiiremini need algavad, seda parem. Seda vähem on ohvreid ja purustusi. Vormiliselt läbirääkimised juba käivad. Kuid Karabahhi, Abhaasia ja Dnestri-äärsete konfliktide näide ütleb: üks ei välista teist. «Külmunud» konfliktide spetsiifika on selline, et läbirääkimised ja sõjaline agressioon võivad venida pikki aastaid, püsides elus paralleelselt. Tahaks väga, et selline konflikt minu maale ei saabuks. Kuid nii kurb kui see ka pole, see ei ole veel kõige hullem võimalik stsenaarium. Rahustab üksnes see, et ka Putin näib midagi kartvat. Vastasel korral ei etendaks ta komöödiat, üritades, nagu ka Krimmi juhtumil, kogu maailma ninapidi vedada.

POSTIMEES, 27. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

TEELINE JA TÄHED

Läbi nõelasilma Meie liitlased peaksid otsustaval hetkel nägema meis iseend

ga ühiskond kujutab endast tasakaaluakti kahe printsiibi vahel: koondumine ja hajumine. Ideaalis ei ole tasakaalu leidmine ühiskonna jaoks suurem probleem. Lääne-Euroopa vanades ja turvalistes ühiskondades on saavutatud tasakaalul oma nimi: vabadus. Ida-Euroopas pole kehvemad alusmüürid ja järjestikused kriisid lasknud sellisel tasakaalul tekkida. Koondumist ja hajumist ei nähta mitte skaala eri otstena, vaid vastanditena. Stabiilsust otsivad valitsused usuvad kiiretesse valikutesse: koondumist nähakse soovitavana, hajumist taunitavana. Tähendab see võltskonservatismi pealetungi (alalhoitav tuleb leiutada) ning liberaalsete väärtuste taganemist. Ülalt poolt vaadates näib, et need nõrgendavad ühiskonda. Muidugi, suurtes kriisides on ühtehoidmine vajalik, et neist paremini välja tulla. Küsimus on juhtide enesedistsipliinis ja ühiskonna küpsuses. Normaalsus ei tohi kunagi silme eest kaduda, muidu saabki kriisist uus normaalsus ja koondumisest uus vabadus. Ühest äärmusest kriisihalduses leiame praeguse Venemaa (kus Putini toetus on ligi 90 protsenti) ja teisest Suurbritannia Teise maailmasõja aastail (mis lõppesid opositsioonilise Tööpartei valimisvõiduga).

Kriisiriigi koondumisrefleks on mõistetav, kuid demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ei tohi mingil juhul seejuures ohvriks tuua, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

estis on koondumisrefleksi närvilistest tõmblustest märke olnud mõnda aega, aga see impulss on seni rahuldunud aastapäevakõnede ja -paraadidega. Seda kuni Ukraina kriisini, millest kõigi märkide järgi kujuneb Eesti jaoks määrav katsumus. Reljeefseid näiteid kuhjub päevadega. Trivimi Velliste kasutas taasiseseisvumise 23. aastapäeva tagasivaateks 1939. aasta sündmustele, õigustamaks toonaseid valikuid («Pätsi ja Tõnissoni aujärg», PM 22.08). Jutt sellest, et äärmuseni koondunud – diktaatorlikul – Eestil läks nii nagu läks ja demokraatlikul Soomel läks teisiti riigikorralisil põhjusil, on müüt, kirjutas Velliste. Võib-olla, ehkki kaldun nõustuma ajaloolase Magnus Ilmjärve vastulausega, mille järgi ei kummuta Velliste «müüti» enama kui «sisemise veendumusega». Mis aga jääb sellise paralleeli tõmbamisel teravalt silma mitteajaloolasele, on tõmbaja totaalne huvipuu-

eine näide tuleb Tõnis Lukaselt, kes otsustas ajalukku minna sõnausega, sõna «lodevuspagulus» leiutajana. Lukas võrdles praeguseid Eestist lahkujaid 1944. aastal põgenenutega. Ajalooliselt olid olud toona muidugi võrreldamatud, aga Lukas – nagu enamik meist – teab 1944. aasta kohta vaid ajalooraamatutest. Võrdluse mõte ja toetuspunkt on olevikus, 1944. aasta kannatused vaid koondamise tömp instrument tänases poliitikas – sihtmärgiks hajumine ja nende kümnete tuhandete vabade kodanike individuaalsed otsused, kel pole ei sinekuurset riigipalgalist töökohta ega midagi ligilähedastki. Kolmas näide on isiklikum, aga aitab koondumisprintsiipi avada teravamalt, kuna puudutab NATOt – kõikide koondumispingutuste võluvitsalist lunastajat. Angela Merkeli Riias pillatud lausejupp alaliste NATO vägede mittetulemisest Baltimaadesse puudutas Eestis valusat närvi. Veel valusamat, kui vaagisin ühes meediakommentaaris Eesti Välispoliitika Instituudi analüütikuna NATO garantii toimimise realiteete. Reaktsioonid ulatusid vee segamisest (kaitseministeerium) ebakompetentsuseni (riigikogu liige, kes jäägu nimetuks). Mis ei muuda tõsiasja, et kuni ühiskaitse päästiku, NATO leppe artikli 5 väljakuulutamiseni ei ole ühelgi Eestis viibival NATO väeosal (muudest rääkimata) mandaati sekkuda meie poolel, kui Eestisse peaks tungima vaenlane. Artikkel 5 hakkab kehtima siis, kui kõik NATO liikmed selle heaks kiidavad. Heakskiit otsustatakse liitlaste valitsustes ja parlamentides. Ka positiivse otsuse korral otsustab iga valitsus ise, millega meid abistada. Mingit automatismi ei ole.

Liitlaskohuse pühadusest rääkides endale rinnale tagudes võtame liitlaste valitsustelt ja parlamentidelt vaikimisi nende suveräänse ja demokraatliku õiguse otsustada, kas ja kelle vastu sõtta minna.

Üpsiloni monoloog kebabikioskis

LUGEJA KIRI

dus probleemi olemuse vastu. Vellistele ei näi kerkivatki seda äärmiselt keerulist, meie jaoks eksistentsiaalse tähtsusega ja koondajate jaoks sümptomaatiliselt nähtamatut küsimust: kas igasugune Eesti on hea? Kas olemasolu väärt oleks ka ebademokraatlik Eesti? Ja kui jah, siis milliste olude sunnil ja milleks?

On moes rääkida Y-põlvkonnast. Kes me siis oleme ? 15–30-aastased, vabaduses eostatud ja vabaduses sündinud ja vabaduses elanud. Ja nüüd on vaja teha revolutsiooni, nii me unistame, teha maailma paremaks. Aga kuidas sa teed, kui vanad ees ja need ätid on lausa koleda ühiskonna teinud, kus meil, üpsilonidel, pole muud teha kui ennast teostada? Kas aga keegi küsib ka, kes on see ise? Kes ma olen? Mida ma tahan? Mis on mu ülesanne siin elus? Kord olen ma vana, tean seda, ennast on vaja teostada nüüd ja kohe. Aga kuidas ? Poliitika on s…ne, ei taha käsi määrida, raha on s…ne, ei taha edukas olla. Olen parem luuser, las vaatavad need iksid mu peale põlglikult. Ma sülitan iksidele, neile perekonnalojustele. Jah, keegi ütles, et kui on lapsed, siis mõtled ka rahateenimisest, järelikult ei tohi lapsi teha, et olla tõeliselt vaba. Ja ma ei

teegi! Jään omaette ja harin ennast, kuulan mussi ja mängin internetis mänge. Ei huvita mind see lollidemaa, korjan kodinad kokku ja panen välismaale, tuulutan ennast, otsin ennast ja ehk lõpuks leian. Eesti on kuradima igav koht, lausa konnatiik, igaüks lõugab teise peale, rabab tööd teha ja saab 35-aastaselt infarkti. Ma ei kavatse veel alla anda ja ahvikarja järel joosta. Igal pool on parem kui siin. Lähen Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse, teostan ennast seal ja ei tule kunagi tagasi. Mulle pole rahvus tähtis, ei ole tähtis, et olen eestlane, olen vaba kosmopoliit ja räägin inglise keelt ja selle keelega saan igal pool hakkama. Võtan täie rinnaga. Küll ma veel näitan, mida ma võin. Saan kuulsaks ja elan nagu kõuts. Ei vaja ma lapsi, ei vaja ma naist, mul on vaja ainult korralikku kaasaskantavat arvutit ja mobiili, sellega suhtlen kogu maailmaga ja ei vaja silmast silma tõtt vaatamist. Ega ma hästi kedagi ei salli, kuid peab tegema näo, et oled veel inimene. Ei, ma ei ole

Mingit absoluutset garantiid ei ole. Suure tõenäosusega tähendaks artikkel 5 olukord NATO jaoks vajadust Eesti tagasi vallutada, nagu on märkinud tõsiseltvõetavad välismaiseid vaatlejaid. See kõik on aksiomaatiline. Mis ei tähenda, et kaitseministeeriumi mure poleks mõistetav. Eesti kaitsmine oleks äärmiselt keeruline ülesanne. Küsimus, mis tekib, on: kuidas leevendab meie olukorda keeldumine tõele näkku vaadata? «Kui vaatad kuristikku, vaatab kuristik vastu,» sõnastas probleemi üks mu sõber. Aga kuhu kaob kuristik, kui me silmad kinni paneme?

üsimusest, miks me tõde kardame, on tõsisemaid küsimusi. Need on küsimused sellest, mida hirm meiega teeb. Kuidas ta meie valikuid piirab ja meid meie endi kätega kägistab. Nii ei pane me tähelegi, et liitlaskohuse pühadusest rääkides endale rinnale tagudes võtame liitlaste valitsustelt ja parlamentidelt vaikimisi nende suveräänse ja demokraatliku õiguse otsustada, kas ja kelle vastu sõtta minna. Tähtsamat otsust pole aga ühegi ühiskonna jaoks. Samamoodi ei pannud näotud kaitseministeeriumi ametnikud hiljem Eesti Välispoliitika Instituudilt analüütiku vallandamist või vaigistamist nõudes tähele, et kasutasid sedasama telefoniõigust, mis oli üks Nõukogude Liidu tunnusjooni. Vaevalt pandi tähele, et maksumaksja rahastatud mõttekojale arvamuspiiranguid ette kirjutades ületati ametnike võimupiirid ja tungiti kaitseministri poliitilise vastutuse alasse. Kriisiriigi koondumisrefleks on mõistetav. Aga ta on ennastõgiv, kui vanniveega koos visatakse välja laps – demokraatia ja õigusriigi põhimõtted. Ta näitab ühtlasi totaalset mittearusaamist läänemaailmast. NATO artikkel 5 on nõelasilm, millega peame kõik lootma, et meil ei tule kunagi sellest läbi minna. Aga selleks, et sealt läbi pääseda, ei piisa kahest protsendist ega relvaostudest (millega saaks hakkama iga Ruritaania). Mida on vaja, on, et liitlaste parlamendid ja valitsused tunneksid meis otsustaval hetkel ära iseendid. See, mis meid päästab – kui päästab –, pole mitte allkiri koltunud paberil, vaid elav solidaarsus. Võimetus öelda «ei» meie demokraatiale, õigusriigile, vabadusele.

inimene, olen üliinimene, kes sülitab selle maailma peale. Mul pole vaja, et keegi õpetaks või juhiks mind, olen iseenda juht ja õpetaja. Ja vanadus ei saa minust võitu, olen ajatu ja kui kortsud näos, siis olen ikka veel naiivne noor, kes elab nii, nagu tahab. Ma ei karda midagi, ei taha midagi, ei oota midagi, ma ainult unistan. Ja unistan, kuni elan. Juhhei! jaan tooming

Täpsustus Eksikombel ilmus eilses lehes oma aega Tallinna ja Helsingi vahel jagava Soome kommunikatsioonikonsultandi ja ajakirjaniku Heikki Hakala artikli «President Niinistö kõmuline sõit Sotši» juures tema nimekaimu, teise Soome ajakirjaniku Heikki Hakala foto. Palume asjaosalistelt ja lugejatelt vabandust.

Mart Raudsaar Peatsest kohtumissest kohtumisest Terminaa atoriga Terminaatoriga

ärast Ardut, suunaga Tallinna poole, hirmutab ka kogenud maanteehunte üks uus objekt. Samuti kui mu koeral tõusevad karvad turri, kui ta hämaras koridoris prügikotti näeb, aeglustavad juhid sõitu enne kummalist triibulist tulpa, mis on tavalisest kiiruskaamerast märkimisväärselt kõrgem. Tõttöelda sarnaneb see kiiruskaameraga, mille Tallinna linnavalitsus paigaldas ristmikule Kristiine keskuse juurde ja mille suhtes on mul kahtlus, et see endiselt ei tööta. Ardu uus kaamera aga midagi teeb, millest annab aimu ka hoiatussilt «kontrollmõõtmised», aga mida täpselt, on selgusetu. Esiteks on kahtlane kaameratulba kõrgus. Kas ta suudab autode kiirust mõõta kaugemalt? Tundub loogiline. Maanteel sageli sõitjatele on üldteada fakt, et olemasolevad kaamerad on kaunis lühinägelikud ja teevad klõpsu vaid siis, kui jätkata kihutamist üsna kaamera perimeetrini. Teiseks, vanade kaamerate nägemissektor on piiratud veel teisel moel. Jätan selle täpsustamata, säästmaks süsteemi väärikust ja hoidmaks liiklusohutust, ent uuest kaamerast möödasõitja näeb – nagu mulle tundub – 360-kraadist ringjoont, mille taga võib oletada andureid. Ja üsna mitut. Seetõttu autojuhid, kes on sõitnud Ardust äsja läbi 70-kilomeetrise tunnikiirusega, mööduvad tulbast ettevaatlikult. Võimalik, et nii mõnigi mõtleb murelikult kiiruskaamerate võrgustikule, mis suudab mõõta liikleja keskmist kiirust. See oleks kahtlemata edasiminek, justkui Euroopa Liidu ühisest välispoliitikast saaks korraga jõuline instrument. Kindlasti aga tekiks individualistlike väärtustega ühiskonnas filosoofiline diskussioon isikuvabaduste piiramise üle. Kas inimesel on õigus käituda valesti ja saada seejärel karistatud? Kui vanad kaamerad jäädvustavad vaid rikkumisi, siis uued kaamerad jäädvustavad võib-olla inimese liikumist punktist A punkti B (teatud kiirusega) ning kes kontrollib kujuneva andmebaasi turvalisust?

raegused kaamerad distsiplineerivad vaid välismaalasi ja neid liiklejaid, kes on üle aastate linnatee rataste alla võtnud. Jah, nende mõjuväljas ei tehta möödasõite, aga see mõjuväli on piiratud. Jah, riigieelarve saab trahviraha, kuid seda võiks võrrelda kohaliku omavalitsuse kontekstis paadimaksust laekuvate summadega. Kui eesmärk on liiklust rahustada – kasutades politsei kõnepruuki –, ei ole praegustest kaameratest palju kasu. Samas võivad uued kaamerad riivata isikuvabadusi. Hüva, kui kõnelda jumalikust karistusest fundametalismita, ka siis eksisteerib alati inimese vaba valik. Või enamgi veel: enamiku inimeste sisemine moraalne kompass, tahe käituda õigesti, olenemata sunnist või võimalikust karistusest. Paraku ei jõua kõik moraalse kompassi järgi juhindujad aga jumalikku karistust ära oodata ning see tekitab liiklusviha. Seiske Järvevana teel suunaga Mustamäe poole ummikus kohas, kus kaks sõidurada saavad üheks, ning loendage neid kavalpäid, kes kihutavad teises sõidureas ja pressivad end suubumiskohani jõudes ootajatele vahele. Liiklusseaduse järgi saaksid ootajad neid takistada vaid siis, kui lülitaksid sisse vasaku suunatule… Kuna politsei maanteel on enamasti surnud (parafraseerides Nietzschet), ilmselt rahanappuse tõttu, siis tulebki meil ilmselt oma elu usaldada homunkuluse kätte. Ja selles pole meil süüdistada kedagi peale iseenda.

«Teeline ja tähed» on rubriik, kus Mart Raudsaar mõtiskleb ristikivilikus vaimus teelolemisel kogetud seikade, aegade ja inimeste üle.

POSTIMEES, 27. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

METSAÜLIKOOL. Eesti haridussüsteemi võimetus käia kaasas senise tekstil põhineva kultuuritaju muutumisega audiovisuaalseks ja tehnoloogiliseks ähvardab meid kultuurikatkestusega.

Kultuur ja kunstid, milleks? ülevaade helena tamm reporter

ee küsimus sai juba tänavuse Kääriku metsaülikooli esimestel päevadel ammendava vastuse. Sellest hoolimata jätkus sisuline arutelu veel tervelt nelja päeva vältel, arutlejaks sadakond metsaüliõpilast, kelle seas on nii praktikuid kui ka teoreetikuid, eraja avalikus sektoris tegutsejaid. Võrdluses teada-tuntud Paide Arvamusfestivaliga on metsaülikool pikema ajalooga, osalejate arvult pisem, kestuselt pikem ja iga teemat sügavuti käsitlev. Tänavu oli luubi all kunstisfäär kogu oma mitmetahulisuses. Avaloengus tõdes kunstiteadlane Jaak Kangilaski, et kunsti mõiste on praegu suuremate muutuste ees kui viimase 200 aasta jooksul. Kokkuvõtvalt võib tema hinnangul öelda, et kaunite kunstide ehk fine arts’i süsteem on nüüdseks muutunud tunduvalt tolerantsemaks erinevuste suhtes, samal ajal aga toimub kõrg- ja popkultuuri lähenemine.

Kultuurikatkestuse oht «Kultuur ja kunstid – milleks?» küsivad kõige julgemad meie endi seast. Riigipoliitika, kus kultuur seisab vaeslapsekingades, soodustab samuti selliste küsimuste tekkimist. Ülevaate sellest, kuidas on Eestis lood kultuuritarbimisega, andis metsaülikooli kolmandal päeval sotsiaalteadlasest poliitik Marju Lauristin. Tema ettekande aluseks oli mõne aasta tagune uuring «Mina. Maailm. Meedia». Välja joonistus viis kultuuritarbimise tüüpi, kellest aktiivsemaid mitmekülgseid kultuuritarbijaid on 24 protsenti ning sama palju on ka murettekitavalt passiivseid ja kultuurihuvita inimesi, valdavalt noori. Loengule järgnenud arutelus leiti ühiselt, et Eesti haridussüsteemi võimetus käia kaasas senise tekstil põhineva kultuuritaju muutumisega audiovisuaalseks ning tehnoloogiliseks ähvardab meid kultuurikatkestusega. Ühe võimaliku lahendusena tuli jutuks haridussüsteemi transformatsioon. Lauristin rõhutas, et hariduse roll kultuu-

ritarbimisel on ülioluline. «Kultuuriõpetus koolis ei ole kohanenud uue keskkonnaga, kus raamatu juhtiv roll ei ole koolis enam endastmõistetav. Pigem on uuele põlvkonnale endastmõistetav puutetundlik tehnoloogia. Võimetus selle muutusega kaasas käia ähvardab meid väga tõsise kultuurikatkestusega, mida saab ehk vältida hariduse muutuse kaudu,» rääkis ta. Kultuuriminister Urve Tiidus rõhutas laiemalt loovuse arendamise tähtsust varajasest east saadik, viidates dokumendile «Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020». Selle järgi on kultuuripoliitika eesmärk kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoida ja edendada eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks. Uue publiku ja loomingulise elanikkonna kasvatamine ei lahenda veel olukorda, kus täiesti või üsna ebaoluliseks peab kultuuri üle poole keskhariduseta inimestest ja 41 protsenti meestest, samuti umbes 40 protsenti alla 30-aastastest. Miks peaksime selle probleemiga tegelema? Kunsti eesmärgi käsitluse võttis oma loengus ette filosoofiadoktor Tõnu Viik, kes tõdes, et mõnevõrra raske on kunsti mõtestada olukorras, kus idaregioonis käib sõda ja märksa aktuaalsemad on küsimused jõulisemast militaarpoliitikast ja relvastuse suurendamisest. Eestlaslik talupojamõistus ei tunne puudust lilledest laual, kui seal pole süüa. Kust ikkagi tuleb meie vajadus kunstimõju kogeda ja kas see on omane kõigile? Kooliharidus justkui eeldaks seda nagu riigieelarvegi, millest loometöö rahastamiseks eraldatakse üks protsent SKTst, mis teeb kokku umbes 1,6 miljardit eurot aastas (koos spordiga). Võrdluseks: sama palju saavad teadus ja kõrgharidus, kaks korda rohkem kaitsekulutused ja teede korrashoid. Poliitikud toovad põhjenduseks väljakujunenud tava, teiste riikide eelarved ja ka seda, et rohkem ei jää üle. «Miks me üldse peame selle peale raha panema? Mittekunstnikule ei ole piisav põhjendus, et riigieelarvest tuleb kunsti ja kultuuri rahastada üksnes kunstnike endi jaoks. Tuleb tuua ka muid põhjendusi,» kõneles Viik.

«Talupojatarkusega on lihtsam mõista kunsti, mis muutub progressiivse elustiili väljendajaks, muudab midagi ilusamaks või mugavamaks. Mõttetuna tundub kunst, millega midagi teha ei saa. Seetõttu on arhitektuuri ja disaini eesmärk arusaadavamad kui kirjanduse ja kujutava kunsti puhul,» rääkis Viik.

Miks teeb kunst rikkaks? «Kui kunst meid rikkamaks ei tee, kas seda on siis millekski vaja? Juba antiikajast pärineb vastus, et kunsti on vaja tänu mõjule, mis ta tekitab kuulajas-vaatajas-lugejas. Kunsti mõju inimesele omab sellist väärtust, et aega ja ressurssi tuleb sellele aeg-ajalt leida. Üks positiivsetest mõjudest, mis toetab kunsti rahastamist, on kollektiivsete emotsioonide tekitamine – õhutada ühtekuuluvustunnet, süvendada riigitruudust jm. Selleks on katkematu poliitiline tellimus: selline kunst kuulub rahvale, sest see loob rahvast juurde. Seda on tehtud aegade algusest peale ning näiteks on siinkohal laulupeod, vabariigi aastapäev ja olümpiamängude avamine. Poliitiline kunst peab olema rahvalik, ulatuma massideni. Demokraatlikes ühiskondades on poliitiline tellimus loomerahvale olemas enamgi kui autoritaarsetes ning see võetakse ka tänuga vastu. Mitteideoloogilise mõjuga tegelev poliitiline tellimus on ka riiki brändivale, positiivselt kuvavale kunstile,» rääkis ta. «Eestis ei ole väga levinud usk, et kunst teeb meid eetiliselt paremaks, mõistvamaks teistsuguse suhtes. Pigem usuvad kunstnikud, et neil õnnestub luua teadlikkust, poliitilist läbinägelikkust. Pedagoogiline funktsioon väljendub õppekavades, kuid tuleb vältida

kiusatust selle sisu ideoloogiliselt vormida. Tahaksin omalt poolt kunstile lisada veel elule tähenduslikkust loova funktsiooni. Kultuur on tähenduste abil lisaväärtust tootev süsteem. Mida asjad meile tähendavad, selle järgi kujundame oma tegevust. Mingite kunstiteoste olemasolu rikastab kommunikatsiooni ning võimalike tähenduste diapasoon on laiem kunsti kogenud inimesel,» lõpetas Viik. Järgnenud arutelust käis läbi mõte, et Eestis on kunst veel väga autonoomne, puhas ja rahast rikkumata valdkond, sest keegi ei ela sellest ära. Meil on hulk institutsioone (sh riikliku toetusega galeriid), mis toetavad veel kunsti kunsti pärast ehk autonoomset valdkonda. Muutusi mõtteviisis on märgata ja tajuda võib mõningast ohtu, kui hakkame taandama kunsti mõnda teise, nt majanduslikku mõttesfääri. Isegi asjad on meile olulised tähenduse kaudu, mitte vastupidi. Metsaülikooli eelviimasel päeval arutleti kultuuri rahastamise lisavõimaluste ja -mooduste üle. Ettekande teemal «Kunst ja kapital» pidas Swedbanki ettevõtete panganduse juht, füüsikadoktor Robert Kitt. Ta kutsus nii avalikkust, raha- kui ka kunstiilma üles suuremale tolerantsusele, mis tema hinnangul aitaks kaasata kultuuri rohkem erasektori raha. Aruteluks liitusid Kitiga ettevõtja, kirjanik ja kultuurimetseen Armin Kõomägi, kultuurkapitali juhatuse esimees Olavi Laido ja investeerimispankur ning mitme heategevusorganisatsiooni liige ja asutaja Gert Tiivas. Publiku aktiivsel osalusel tuli jutuks nii riigi roll kultuuri hoidjana kui ka kultuuri rahastamine. Kiti sõnul on riigi

mõtet

• Kultuuriõpetus koolis ei ole kohanenud uue keskkonnaga, kus raamatu juhtiv roll ei ole koolis enam endastmõistetav. • Eestis ei ole väga levinud usk, et kunst teeb meid eetiliselt paremaks, mõistvamaks teistsuguse suhtes. • Kunstnikud peaksid ise pakkuma lahendusi, kuidas kunstivaldkondade rahastamist korraldada, mitte ootama lahendusi riigilt.

panus viimase puhul sõltuvalt valdkonnast 60–70 protsenti. «Riik on suurim tellija, kes saab ühtlasi ka suunata kultuuri kõige rohkem, täites keele ja kultuuri hoidjana oma rolli. 30– 40 protsenti on kultuuris eraraha, valdavalt piletimüügitulu ja muu säärane. Vaid 1–2 protsenti kultuuri eelarvest moodustab erasektori toetustegevus,» ütles ta. «Riigi rahakotis on alati raha puudu. Siin on arutatud, et on liiga palju loomeliite, ja küsitud, kuidas nende vahel raha jagada. Tegelikult ei tohiks kultuurirahvas otsustamist ära delegeerida, märtrit mängida. Kunstimaailm muutub aina keerukamaks, uusi valdkondi tuleb juurde ja selle tulemusena muutub supp lahjemaks. Pakkuge parem ise konstruktiivseid lahendusi, kuidas kunstivaldkondade rahastamist reorganiseerida, mitte ärge oodake neid riigilt,» kutsus ta loomerahvast üles aktiivsusele.

Kuidas kultuuri panustada Üheskoos leiti, et ettevõtete ja erakapitali senisest suurem kaasatus kultuuri on hädavajalik, kuid projektide ja ettevõtmiste paljususe tõttu erasektori firmadele keerukas ettevõtmine. Ettevõtjatena innustasid Gert Tiivas ja Armin Kõomägi kunstiinimesi leidma loovaid mooduseid, kuidas mõlemad pooled lõpplahendusega rahule jääksid. Ammugi ei ole asi enam logode reklaammaterjalile paigutamises, vaid sisulises koostöös, mis loob ettevõttele lisaväärtust. Sama rääkis oma ettekandes ka Kitt. «Ettevõtjad tahavad tegelikult sisuliselt kaasa mõelda, otsitakse initsiatiive, kus ettevõte saab panustada ka midagi muud kui raha: vabatahtlikuna kaasa lüüa, oma teadmisi ja oskusi jagada. Vastu oodatakse minimaalselt mittetaunivat suhtumist avalikkuse poolt. Oluline on ka ettevõtte juhtkonna ja töötajate isiklik seos toetatavaga, näiteks panga tippjuhid, kes algatuse «Tagasi kooli» raames käivad koolides tunde andmas. Kunstnike poolelt vaadates peaks loomingu nautijate heaolu olema looja huvides ja viima loomingu nautijatele lähemale. Tuleks otsida uusi viise, kuidas kasvatada publikut, leida uusi sihtrühmi. Aru peame saama ka tõsiasjast, et see, et kunstnik oma töid müüb, ei ole patt, see ei tee temast vähem «päris» kunstnikku.»

14 || SPORT || POSTIMEES, 27. AUGUST 2014

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Mul on hea meel Inglismaal tagasi olla, sest siit lahkumine oli viga. Liverpooli jalgpallimeeskonnaga liitunud Mario Balotelli on õnnelik, et saab taas Inglismaal mängida.

TENNIS

Kanepi pääses US Openil teise ringi Kaia Kanepi (WTA 50., pildil) pääses US Openi tenniseturniiril teise ringi, kui ta alistas avaringis 7:6, 3:6, 6:1 prantslanna Pauline Parmentier’ (WTA 74.). Kanepi lõi kohtumise jooksul neli serviässa ning Parmentier kaks, topeltvigu tegid mõlemad kaheksa. Kohtumine kestis veidi üle kahe tunni. Kanepi läheb teises ringis vastamisi austraallanna Samantha Stosuriga (WTA 25.), kes alistas avaringis 6:1, 6:4 ameeriklanna Lauren Davise.

JALGPALL

Manchester City alistas Liverpooli Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste teise vooru põnevuskohtumises alistas mullune meister Manchester City koduväljakul 3:1 eelmisel hooajal teise koha saanud Liverpooli. Täiseduga jätkava ManCity poolel lõi kaks väravat Stevan Jovetic.

miljonit

eurot maksis Manchester United argentiinlase Angel Di Maria eest ja püstitas sellega Premier League’i rekordi. JALGRATTASÕIT

Kangert tõusis Vueltal 23. kohale Jalgratturite mitmepäevasõidul Vueltal tegi neljanda etapiga kokkuvõttes korraliku tõusu Astana tiimis sõitev Tanel Kangert (pildil), kes kerkis üldarvestuses 23. kohale. Tänase päeva eel hoidis Kangert 29. positsiooni. Eilsel etapil teenis esikoha Saksamaad esindav John Degenkolb, kes edestas Vicente Reyensit Hispaaniast ja Michael Matthewsi Austraaliast. Kangert tuli eile üle finišijoone peagrupis ja sai 46. koha. 186. koha saanud Gert Jõeäär kaotas võitjale 16.55. Matthews jätkab üldarvestuses liidrina ning tema edumaa teisel kohal oleva Kolumbia ratturi Nairo Quintana ees on 8 sekundit. Kolmas on hispaanlane Alejandro Valverde, kes kaotab liidrile 15 sekundiga. 23. kohal olev Kangert kaotab liidrile 45 sekundiga. Cofidise rattur Gert Jõeäär hoiab kokkuvõttes 163. positsiooni, kaotust liidrile on kogunenud 21.50.

Lampard lõpetas koondisekarjääri

FIA Rosbergi ei karista

Inglismaa jalgpallikoondises 106 kohtumist pidanud ja 29 väravat löönud 36-aastane poolkaitsja Frank Lampard teatas, et tema koondisekarjäär on läbi. Seega ei näe suvisel MMil Inglismaa koondise ridadesse kuulunud Lampardi ka Eesti fännid, kui eestlased oktoobris EM-valikmängus Inglismaad võõrustavad.

Belgia vormel-1 etapil põrkasid Mercedese piloodid Nico Rosberg ja Lewis Hamilton omavahel kokku. Kaaslasest mööduda üritanud Rosberg teenis lõpuks teise koha, Hamilton pidi aga punktidest suu puhtaks pühkima. Nüüd teatas Rahvusvaheline Autoliit FIA, et nemad asja rohkem uurima ei hakka ja Rosbergi mingi lisakaristus ei oota.

Rõõmsameelne Konstantin Vassiljev loodab Gliwice Piasti särgis taas tippvormi tõusta ning klubi tabeli põhjast ülespoole aidata.

foto: gliwice piast

JALGPALL. Eesti koondise mängujuht Konstantin Vassiljev liitub Poola kõrgliigas mängiva Gliwice Piastiga.

Vassiljev läks vajalikku mänguaega koguma kaarel täll spordireporter

aljudel jalgpalluritel on paralleelselt käsil kaks karjääri, mis tihtipeale üldse sarnaselt ei kulge – koondise- ja klubikarjäär. Mõni mees särab rahvuskoondise eest, kuid klubides ei pääse pildile, samas kui mõni suurepärane jalgpallur ei pääse elu sees koondise piirimailegi. Kaks omasoodu kulgevat rada on jalge all ka Eesti koondise asendamatul mängujuhil Konstantin Vassiljevil. Eile jõudis Vassiljevi segane, klubiotsingute tähe all kulgenud suvi siiski lõpuks üsna positiivse lõpplahenduseni. 30-aastane poolkaitsja sõlmis aastase lepingu Poola kõrgliigas mängiva Gliwice Piastiga. Tegemist on mitme kraadi võrra kehvema meeskonnaga, kui oli eestlase endine tööandja Permi Amkar. Samal ajal peab aga tunnistama, et Permis ei õnnestunudki Vassiljevil oma parimaid omadusi välja tuua. Poolas peaks ta aga kerkima klubi liidriks ning kui pidada silmas Eesti koondise käekäiku, siis ei olegi selle klubivahetuse puhul tegemist üldse paha stsenaariumiga – stabiilne mänguaeg Poolas peaks parandama ka esitusi rahvuskoondise särgis. Kuigi Vassiljev on viimastel aastatel teinud sinisärkide eest säravaid esitusi, on ta mänguvorm olnud veidi kõikuvam kui varem. Vassiljevi sõnul leidis ta

praeguse klubi EM-valikturniiri arvestades suhteliselt viimasel hetkel. «Koondise mängudeni on õnneks veel veidi aega. Loodan selle ajaga ennast füüsiliselt taas vormi saada,» rääkis Vassiljev, kelle sõnul pole ta hetkeseis siiski kuigi kehv. «Midagi katastroofilist ei ole, kuid tippvormist ei saa ka rääkida.» Eesti jalgpallikoondise rootslasest peatreener Magnus Pehrsson tundis hoolealuse üle head meelt. «Olen väga rahul, et klubiotsingud lõpuks läbi said ja Vassiljev normaalselt treenima saab hakata. Loodetavasti saab ta juba sellel nädalavahetusel ka mänguaega,» arutles Pehrsson. Koondise esimene valikmäng peetakse 8. septembril Sloveeniaga, neli päeva varem kohtutakse sõprusmängus Rootsiga. «Üks nädal pole vormi saavutamiseks ilmselt piisav, kuid loodetavasti on ta siiski piisavalt värske. Samas, kuu aja pärast on ta ilmselt juba sajaprotsendiliselt valmis.» Esimese mängu teeb Vassiljev uue meeskonna eest ilmselt

reedel, kui vastaseks on Bydgoszczi Zawisza. Praegu hoiab Piast Poola kõrgliigas kuue vooru järel eelviimast ehk 15. kohta ning võidetud ei ole ühtegi mängu. «Ilmselt pole klubi oma hooaja algusega rahul, kuid usun, et suudan neid aidata. Reedel tahan juba väljakule tulla. Paberimajandusega tegeleb klubi ning reedeks peaks see korras olema,» rääkis Vassiljev.

Sain kohe aru, et klubi juhid on minust väga huvitatud, ja läbirääkimised kaua ei kestnud. Konstantin Vassiljev

Poolkaitsja ei osanud veel öelda, millisel positsioonil klubi hispaanlasest peatreener Angel Perez Garcia teda kasutama hakkab. «Sellest on veel vara rääkida. Tulevik näitab, kuidas ta mind kasutama hakkab. Trennides on aga näha, et talle meeldib tehniline jalgpall,» selgitas Vassiljev. Garcia on endine jalgpallur, kes 1980. aastal

Madridi Reali ridades Hispaania meistriks krooniti. Lisaks on ta kahel korral võitnud ka Hispaania karika. Augusti alguses käis Vassiljev Iisraeli meeskonna Petah-Tikva Maccabi juures, kuid sealse klubiga ta kokkuleppele ei jõudnud. «Otseselt ma Iisraeli ja Poola klubide vahel valima ei pidanud, kuna esimene kukkus juba veidi enne ära,» selgitas ta. Küll aga on jalgpallur rahul Gliwice meeskonna esmamuljega. «Esialgu on ainult positiivsed emotsioonid,» ütles Vassiljev. «Sain kohe aru, et klubi juhid on minust väga huvitatud, ja läbirääkimised kaua ei kestnud. Töö tehti siin ära kiiresti ja kvaliteeselt.» Pikka lepingut Eesti koondise liider Poola klubiga esialgu siiski ei sõlminud. «Mängin ühe aasta ära ja siis vaatame, mis edasi saab. Õpime üksteist veel tundma,» rääkis Vassiljev, kes ei välistanud, et järgmisel suvel sama meeskonnaga lepingut pikendab. Kõik oleneb sellest, kuidas eelseisev aasta kulgeb.

Magnus Pehrsson saadab Rootsiga mängima 17 meest Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson avaldas eile 23 mängija nimed, kes said koondisekutse eelseisvateks mängudeks Rootsi ja Sloveeniaga. Pehsson kinnitas, et kasutab sõpruskohtumises rootslaste vastu ära kõik kuus vahetust, kuna tahab esimeseks valikmänguks sloveenidega saada võimalikult hea pildi

mängijate hetkevormist. Väikese üllatusena jäi seekord koondisest välja Tarmo Kink, kes pole endale suve jooksul koduklubi leidnud ning ei jätnud ka mängus Tadžikistaniga endast kuigi head muljet. «Kutsusin meeskonda 23 meest, kes on minu meelest praegu parimas vormis,» rääkis Pehrsson. «Tarmo on küll

kogenud mängija, kuid ta on üks nendest, kes pole endale koduklubi leidnud. Lisaks ei jätnud ta kevadel endast väga head muljet. Tema positsioonil on meil praegu ka paremaid mehi kasutada.» 8. septembril mängib Eesti esimeses EM-valikmängus kodus Sloveeniaga, neli päeva varem kohtutakse kontrollmängus Rootsiga. «Kasu-

tame esimest mängu viimase lihvina enne väga tähtsaid kohtumisi. Lähme mängima võimalikult tugeva meeskonnaga, kuid kinnitan, et kasutan ära kõik kuus vahetust,» selgitas Pehrsson. «Pean kasutama seda võimalust, et saada mängijatest võimalikult hea ülevaade.» Koondisekutse eelseisvateks mängudeks said Mihkel Ak-

salu, Sergei Pareiko, Pavel Londak, Artjom Artjunin, Alo Bärengrub, Enar Jääger, Ken Kallaste, Ragnar Klavan, Igor Morozov, Artur Pikk, Taijo Teniste, Ilja Antonov, Aleksandr Dmitrijev, Gert Kams, Joel Lindpere, Karol Mets, Konstantin Vassiljev, Martin Vunk , Henri Anier, Rimo Hunt, Henrik Ojamaa, Ats Purje ja Sergei Zenjov. Kaarel Täll

POSTIMEES, 27. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KORVPALL. Eesti rahvusmeeskonnas tõusid vaheaastal esile uued mehed.

Koondis kasutas oma võimalust mariel gregor reporter, Guadalajara

orvpallikoondis sai tänu vahesuvele hea võimaluse tugevate vastastega jõudu katsuda ja treenerid uusi mängijaid katsetada. Et suvel jäi koondise tegemistest eemale mitu põhiviisiklast, said võimaluse end tõestada teised, eelkõige jäid silma eesliinimehed Rain Raadik ja Joosep Toome. Ja mõlemad tõestasid, et suudavad Kristjan Kanguri ja Janar Taltsi puududes korvi all mürada küll. Koondisesuvi lõppes turniiriga MMiks valmistuvate meeskondadega (Senegal, Argentina ja Egiptus) Hispaanias Guadalajaras. Raadik kogus näiteks mängus Argentinaga peaaegu kaksikduubli, läks julgelt ka ründelauda ega tundnud nimekate vastaste ees mingisugust aukartust. Kroonilise põlvevalu tõttu mitu aastat koondisest eemal olnud Toome oli stabiilselt hea. Mängudes paistis välja veel mitu meest, ent enim jäi silma eesliin, sest just sealt võis enne turniiri karta kõige suuremat vajakajäämist. Oma punktid tõi pikkadest ära ka Reinar Hallik, seda peamiselt kolmepunktijoone tagant, nagu ka eelmisel ja ilmselt järgmiselgi suvel. Tema kolmeste sadu ei saa enam üllatuseks nimetada.

Kasulik B-koondis Uutest tulijatest sai hea kogemuse 21-aastane mängujuht Rait-Riivo Laane, kes Sten-Timmu Soku kõrval kenasti hakkama sai. Tema lõikas koos Tanel Kurbase ja Raadikuga B-koondisest põhimeeskonda pääsemise näol enim kasu (ja mänguaega). Neljamänguline turniir oli eriti vajalik seetõttu, et EMil mängitakse samuti mitmel päeval järjest. Lisaks näitasid mehed, et ka meeletus kuumuses suudetakse väsimust trotsida. Termomeeter mängupaigas näitas 40 kraadi, saalis õhku peaaegu ei olnud. Ometi suudeti

NFL. Ameerika jalgpallurile,

sellistes tingimustes jagu saada kahest Aafrika meeskonnast – Senegalist ja Egiptusest. «Tuleb rahule jääda, ei saa kurta,» ütles tagamängija Rain Veideman turniiri kokku võttes. «Neli päeva järjest mängida oli minul täitsa okei, ei tea, kuidas siin vanematel meestel on, võib-olla natuke hullem. Väike väsimus ikka on, aga noored jalad, peavad vastu. Väljas oli 41 kraadi, eks seda oli mängust näha ka, et tegime täpselt nii palju kui võiduks vaja. Järgmiseks suveks on selline turniir väga hea karastus,» rääkis Veideman pärast Egiptuse alistamist. Tõsi, Egiptuse tase jättis üsna kehva mulje. «Kolm kohtumist oleks normaalne olnud selle aja peale, neli läks vähe paljuks, aga pidasime vastu. Tuli väsimust eirata ja mängida,» lisas peatreener Tiit Sokk. Turniiri suurimaks saavutuseks hindas juhendaja Senegali alistamist. «See oli meie poolt eriti tubli esitus. Kuigi pärast Argentinat oli väsimus, saime sellest enesekindlust – mõisteti, et kedagi ei pea kartma.»

Toome ja Raadiku esiletõus Sokk jäi koondise vaheaastaga arusaadavalt rahule. «Poisid olid tublid, sain endalegi väga palju harivat siit – kellega alustada, kuidas vahetada – ja sain mängijaid katsetada. Kui puudujad ka end korda saavad, on valik päris hea ja tuleb enesekindlust veel juurde. Arvan, et tänu sellele suvele on järgmisele palju kergem ja kindlam vastu minna.» Soku sõnul keegi teda eriliselt ei üllatanud, ent ta mainis siiski samuti Toomet ja Raadikut. «Joss oli eriti tubli, teda pole vigastuste tõttu koondises tükk aega olnud, nüüd sain ka temast hea pildi. Ja Raadik on ka kõva sammu edasi teinud, suudaks ta veidi liha ka luudele kasvatada, siis võiks juba kõigiga möllata,» lisas Sokk. Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi sai kontrollmänge otsides kasulikke kontakte Hispaania tippagentuuriga, kelle kaudu tekkis lõpuks võimalus mängida ka tõelise maailmaklassi meeskonna Argentinaga. Neist kontaktidest võib kasu tõusta ka tuleval suvel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks valmistumisel, sest

Kahe õlle hind: pool miljonit eurot

Sten-Timmu Sokk sai Hispaanias oma võimeid proovida ka Madridi Reali argentiinlasest mängumehe Facunfoto: nuevaalcarria do Campazzo vastu.

siis on korralike kontrollkohtumiste saamine eriti oluline. Eeldused selleks on loodud, sest Guadalajaras näidati head mängu – MMi meeskondade üle saavutati kaks kindlat võitu ning hävitavalt lüüa ei saadud

ka Argentinalt, kellega mängides oldi veel neljandal veerandajal viie punkti kaugusel. Tänu sellele turniirile jõudis ka pooliku koosseisuga mängides meesteni tõdemus, et karta pole vaja isegi Luis Sco-

lat ega Senegali võimsa füüsisega NBA-mehi. Lisaks on koondises hea sisekliima, vajadusel räägitakse asjad platsil selgeks, ent keegi ei jonni. Sellises seisus on hea järgmisele suvele vastu minna.

NFLi klubi Denver Broncos lööjale – sellele, kes ovaalset palli jalaga läbi väravaharude lennutab – Matt Praterile läks kahe õlle joomine maksma nelja nädala palga 705 882 dollarit (534 846 eurot), sest ta peab vahele jätma hooaja neli esimest mängu. Võib arvata, et nõnda kallist õlut juuakse harva. Kusjuures Prater kuukas kesvamärga kevadel, puhkuse ajal. Ainult et eelneva tegevusega oli ta seadnud end olukorda, mis keelas alkoholi, ka õlle tarvitamise sootuks. NFL peab end vastutavaks mängijate eest ning nõuab, et nood käituks korralikult. Kui pallur mingisse jamasse satub, võtab liiga juhtkond ta ette. Välja on töötatud kindel süsteem, mille järgi karistusi jagatakse. Tegelikult tuldi Praterile vastugi – ju oli õlu lahja –, sest vastavalt reeglitele pidanuks ta saama aastase võistluskeelu ja kaotama aastase põhipalga ehk 2 999 998 dollarit. Esimene narkootikumide või alkoholiga patustamine toob kaasa trahvi 1/17 palga ulatuses ja rehabilitatsiooniprogrammi, millel on kolm astet. Prater sattus alkoholi tõttu mitmel korral sekeldustesse ja jõudis programmi viimase astmeni 2011. aastal, mil istus purjuspäi autorooli ning sattus soolaputkasse. Sealtmaalt olid joovastavad joogid Praterile täielikult keelatud ning meest käidi aegajalt testimas. Kevadel avastati proovist alkoholi jälgi. «Võtsin kohe pärast hooaja lõppu paar õlut,» selgitas Prater juhtunut. «Miks ma riskisin, kuigi teadsin, et vahelejäämine tähendab aastast võistluskeeldu? Sest olin rumal. Nüüdsest teen elus muutuse ja hakkan karsklaseks.» Broncosel on peavalu piisavalt, sest tal tuleb leida neljaks kohtumiseks uus lööja. Ainult sel põhjusel, et Prater oli mullu oma mängupositsioonil NFLi parim, jäi ta vallandamata. Nagu nähtub, on NFLi reeglid ülikarmid ning ilmselt pole teist võimalust, et noori mehi vaos hoida. Jaan Martinson

Korvpallikoondises on vähem kohti kui sinna ihkavaid mehi kommentaar taa ar peep pahv

sporditoimetuse juhataja

esti korvpallikoondise huvitav ja kasulik suvi näitas, et tuleva suve EM-finaalturniiriks valmistudes on üle pika aja tekkimas meeskonnasisene konkurents ning treeneritel tuleb peamurdmist, keda 11. ja 12. mehena eelistada. Tiheda mängugraafikuga finaalturniiril pole sugugi ükskõik, kes meeskonna pingi tagumisel otsal istuvad. Meeskonnasisene konkurents

on aga ainult hea ning meeste valimine tähendab treenerite jaoks mõnusat peavalu. Kui Eesti koondis on täisrivistuses, näeme korvi all müttamas Janar Taltsi, Kristjan Kangurit, Siim-Sander Venet ja Reinar Hallikut. Tänavu suvel jäid kolm esimest meest kõrvale, kuid kardetud lagunemist ei toimunud. Hallik, Joosep Toome, Rain Raadik ja episoodilisemat rolli mänginud Timo Eichfuss said hästi hakkama ka kardetud koljatitega. Argentina eesliin oli kõrge klassiga, Senegali oma lihtsalt füüsiliselt võimas ning mõlemal oli kasutada NBA kogemusi, kuid platsil polnudki vahe nii suur.

Üksmeelselt on märkinud kõik vaatlejad, aga ka peatreener Tiit Sokk, et kõige positiivsem üllataja oli Toome. Viimastel aastatel Tartu Rockis pallinud mees tõestas, et on võimeline jagama tuleval suvel Taltsiga koondise tsentri positsiooni ja viibima väljakul rohkem kui neli-viis hädaabiminutit. Kui ta suudab järgmisel suvel olla üle teda tihti seganud põlvevaevusest, annab see treeneritele hoopis laialdasemaid valikuvõimalusi. Hallik saaks sellisel juhul mängida oma armastatud number nelja positsioonil ega peaks vägisi korvi alla topituna vastaste hiiglastega maadlema. Va-

bamad käed oleksid ka Kanguri – temagi on vahel häda korral ju mõned minutid tsentris mänginud – ja Vene kasutamisel. Ning kui Raadik teeks terve hooaja tõsist – rõhutan, tõsist – tööd, oleks temagi näiteks pika turniiri jooksul üheks varukäiguks. Seega oleks eesliinis võtta juba kuus meest ning kui kellegagi neist peaks midagi juhtuma, on Eichfuss oma vasaku käega veel tagataskus. Sarnane seis – mehi on rohkem kui koondises kohti – tekib ka tagaliinis. Peatreener Tiit Soku eelistus põhimängujuhina on ilmselt tema enda noorem poeg Sten-Timmu Sokk. Kindlasti on mängujuhina tõsine roll ka tä-

navu vigastuse tõttu eemale jäänud vanemal pojal Tanel Sokul. Kuid sellel suvel kerkis ju mängumehena esile Rait-Riivo Laane, ka mängujuht. Viskavate tagameeste osakonnas on üsna kindlad mehed Rain Veideman ja Gert Dorbek ning väikse ääre ja tagamehe positsioone täitvad Gregor Arbet ja Tanel Kurbas. Neist viimane oli tänavu suvel heas hoos just siis, kui niinimetatud A-koondise mehi veel juures polnud. Pärast mitme senise põhimehe lisandumist vajus Kurbase roll veidike teisejärgulisemaks, kuid kindlasti on ta mees, kellega saab koondises arvestada. Raskem on rolli leida koge-

nud Kristo Saagele. See, kuidas Sokk kasutas mängijaid Hispaanias, viitas samuti, et Saage peaks tuleval suvel EMile pääsemiseks tegema esmalt koduliigas väga tugeva hooaja ja seejärel üllatama juhendajaid ka suvises ettevalmistuslaagris ning kontrollmängudel. Hoopis huvitavam küsimus on aga, kas Laane mängis end treenerite silmis nii selgelt pildile, et tema pärast lükatakse mõni seni põhimeheks olnud pallur kõrvale. Laane oli ainus, kes täiesti uue põlvkonna meestest esile kerkis ja sai soliidselt mänguminuteid ka Hispaanias. Tundub, et teatud usalduse teenis ta Soku silmis välja.

16 || TERVIS || POSTIMEES, 27. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

TÄITÕBI. Kuigi täisid seostatakse räpasusega, võib need pähe saada igaüks. Eriti suur tõenäosus on selleks varasügisel, kui lapsed võivad koolist parasiidid koju tuua.

Täide vastu aitab elektrikamm või triin ärm reporter

iisa (nimi muudetud) kuueaastane tütar Mari (nimi muudetud) sai eelmise aasta varakevadel lasteaiast täid. Tõenäoliselt olid täitõppe nakatunud ka Mari rühmakaaslased, sest lapsed mängisid koos ja nende õueriidedki rippusid samas kohas. «Sõitsime maale ja nägin juhuslikult, kuidas tüdrukul ronivad mingisugused putukad peas. Alguses mõtlesin, et kärbsed,» rääkis ema, kes vaatas pärast seda tütre pikad juuksed salk salgu haaval läbi ja leidis sealt kaks täiskasvanud täid. Kui aga lapse pea nädala pärast ikka kiheles ja kõrvade ümber tekkis punane lööve, mindi perearsti juurde. Pärast arstilkäiku osteti apteegist täitõvevastast ravimit, millega oli kaasas ka täikamm. Kui ema lapse pead kammima hakkas, ei suutnud ta ära imestada, kui palju imepisikesi tinge ta tüdruku pikkadest juustest välja kammis. Apotheka proviisori Kristiina Sepa sõnul saabki täidest

lahti nii šampooni, lahuse kui ka aerosoolina müüdavate ravivahenditega, mis maksavad olenevalt pudeli suurusest umbes 15 eurot. Lisaks on täitõrje jaoks olemas uus abivahend – elektriline täikamm, mida kasutada on täiesti ohutu ja valutu ning mis maksab umbes 20 eurot. «Kammipiidest tulev elektripinge sada volti hävitab täid ja nende munad elektrišokiga,» kirjeldas Sepp abivahendi tööpõhimõtet ning lisas, et kammi võib kasutada nii palju kui tarvis, sest see ei kahjusta juukseid. Parima ravimi leidmiseks soovitab Sepp pöörduda aga apteekri poole, sest vahendit soovitades on oluline teada juuste pikkust. «On suur vahe, kas inimesel on siilisoeng või puusadeni ulatuvad juuksed,» rääkis Sepp. Tema sõnul võib poisipea korral ravimist isegi pool järele jääda, samal ajal kui pikkade juuste peale kulub mitu pudelit. «Iga toote pakendil on kirjas täpne kasutusviis, mida tuleb punkt-punktilt jälgida, et vältida ravi luhtumist,» rääkis Sepp. Ravimite valesti kasutamine on aga üks peamisi põhjusi, miks peatäidest lahti ei saada. Enamasti tuleb täivastast vahendit peas hoida umbes kümme minutit, seejärel juuksed salk salgu järel täikammi-

ga läbi kammida ning pakendil kirjas olnud ajavahemiku järel juuksed puhtaks loputada. Täisid võib olla üsna keeruline avastada, sest sügelus esineb sümptomina vaid ühel juhul viiest. Seega saab täisid ja tingusid avastada pead järjepidevalt kontrollides. Kui inimene täid avastab, tuleks pöörduda apteeki ja küsida nõu spetsialistidelt. Täitõbi ehk pedikuloos on nakkushaigus, mis vajab ravi. Eelkõige levivad täid otsese kontaktiga või kasutades ühist kammi, harja, mütsi, salli või ka juuksekummi. «Enim ollakse täidega hädas lastekollektiivides, kus nakkus levib väga kiiresti, sest lapsed on omavahel mürades ja mängides kõige rohkem peadpidi koos,» rääkis Sepp. Ta rõhutas, et täidega nakatumise põhjus ei ole puudulik hügieen. «Peatäid levivad nii puhastes kui ka mustades juustes, sõltumata juuste pikkusest.» Haigega kontaktis olnud riideesemed, näiteks mütsid, sallid, kraega riided ja voodipesu tuleks pesta pesumasinaga

Iga ravimi pakendil on kirjas täpne kasutusviis, mida tuleb punkt-punktilt jälgida, et vältida ravi luhtumist. Apotheka proviisor Kristiina Sepp

Täide vastu aitab šampoon, lahus või aerosool.

ja veetemperatuur peaks olema vähemalt 60 kraadi. Masinpesuks mitte sobivaid esemeid tuleks aga hoida vähemalt kaks nädalat suletud kilekotis või viia need keemilisse puhastusse. Lisaks soovitab apteeker puhastada tolmuimejaga nii vaibad kui ka auto istmekatted. «Unustada ei tohi ka juukseharju, kamme ja patsikumme, mis tuleks samuti kõrgel temperatuuril töödelda või ära visata,» lisas Sepp. Mari sai uhkes juuksepahmakas pesitsenud tingudest ravimi abil lahti, kuid hirm uuesti nakatuda saatis peret veel vähemalt kuu. Täikartuse tõttu vahetati ja pesti linu iga päev.

foto: mihkel maripuu

«Iga kord, kui tekkis kihelus, tekkis hirm, et nüüd on uuesti täid. Kohe haarasime jälle kammi pihku,» meenutas ema. Laps käis täitõrje järel samas lasteaias edasi. «Leppisime lapsevanematega kokku, et oleme täiskasvanud ega tee sellest häbiasja, kui kellegi lapsel on täid,» rääkis Liisa, kelle sõnul otsustasid vanemad üksteisele teada anda, kui keegi oma lapse peast täid või tingud leiab. «Puukidest räägitakse igal pool, täide puhul aga arvatakse, et see on piinlik teema. Ei ole!» ütles ka apteeker, kelle sõnul võib vastutustundlik käitumine ehk täitõvest rääkimine ära hoida lähedaste ja sõprade nakatumise.

KOMMENTAAR

valetina hazinskaja Tallinna koolitervishoiu sihtasutuse juhatuse liige

Spetsiaalset täikontrolli koolides ei tehta, aga kui

tuleb märguanne või kui leitakse laps, kellel on täid, kontrollib kooli meditsiiniõde üle kogu klassi. Lisaks kontrollitakse paralleelklasside õpilasi, kellega nakatunud õpilane võis riietehoius või spordisaalis kokku puutuda. Pärast esimest täikontrolli vaatab õde laste pead uuesti üle küm-

ne päeva pärast. Lapsi võidakse kontrollida aga ka siis, kui õpetaja arvab, et kellelegi klassist on täid. Kui õpilase peast leitakse täid või tingud, teatatakse sellest lapsevanemale. Nii vanemale kui ka lapsele räägitakse haigusest ja selle ravivõimalustest

ning palutakse vanemal laps koju viia ja raviga alustada. Täidega nakatunutesse suhtutakse üha sallivamalt, kuid see haigus on ikka veel tundlik teema. Koolidesse on välja pandud postrid ja õdede käes on infomaterjal, mida õpilastele ja lapsevanematele jagada.

Ennevanasti olid täid elu loomulik osa Täidega on eestlased ajast aega kimpus olnud ja kuigi vanarahval oli nende tõrjumiseks mitmesuguseid võtteid, ei tegeletud folklorist Marju Kõivupuu sõnul nende tõrjumisega tänapäevases mõttes. «Kui tänapäeval on parasiidid häbistav ja niinimetatud halbade hügieeniharjumuste tunnus, siis vanasti nendega väga ei võideldud, need olid elu loomulik osa nagu kirbudki,» rääkis Tallinna Ülikooli õppejõud, folklorist Marju Kõivupuu. Pea otsimine ehk täide otsimine juustest (karvadest) on nii inimahvidel kui ka inimestel olnud rituaalne tegevus. Täide otsimise sagedusest annab ka tunnistust tõik, et pöidla rahvapärane nimi on eesti keeles täitapp. Folkloristi sõnul puudub Eestis terviklik üle-

Marju Kõivupuu.

foto: arvo meeks / valgamaalane

vaadet täietõve kohta rahvameditsiinis. «Igal ajastul on olnud omad arusaamad, kuidas täidega toime tulla,» tõdes ta. Täide nagu teistegi söödikute tõrje on olnud naiste ülesanne. 1892. aastal on Tarvastust pärit ütlemine: «Naisil ei ole pühäpääväl kedägi tööd ollu, sõs palunu na Jumalat, et see neile midägi

pühäpäävätööd annas, ja temä oli sõs neile andan täi ja tingu tappa.» Täide puhul on öeldud, et need on nõialt tulnud ning tuleb nõiale tagasi saata. Selleks tuli minna kolme tee ristile, panna kolm täid tubakalehele ja öelda: «Minge sinna tagasi, kost te tullu olete!» Usuti, et kui täid saadakse haiguse ajal,

siis viitab see surmale. Nagu teistegi parasiitide puhul peetakse ka täide tõrjumiseks parimaks ajaks kaduneljapäeva, mis on vana kuu viimase veerandi neljas päev. Mida lähemal on kaduneljapäev uue kuu loomisele, seda tugevama mõjuga see on. Muuseumides on juba 19. sajandist pärit seaharjastest täikammid, millega parasiite juustest välja kammiti. Täikamm tuli enne ja pärast kammimist panna kas ahjusuhu või kusagile mujale kuuma. Lähiajaloos on täide tõrjumiseks kasutatud radikaalseid vahendeid: pea on paljaks aetud, juukseid on pestud petrooleumiga, väga levinud on olnud ka kammimine tiheda kammiga, et lahti saada tingudest. Ka ei kannatavat täid uskumuse kohaselt kuuma sauna. Hanneli Rudi

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

i apteegiravim

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Elektriline täikamm ei tee kammimisel valu ega lõhu juukseid. Kammides hävitab sajavoldine pinge nii täid kui ka nende munad foto: erik prozes elektrišokiga.

POSTIMEES, 27. AUGUST 2014 || TERVIS || 17

18 || kuulutused || postimees, 27. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ostan maja või majaosa Tartus Jakobi tänaval. Tel 516 8210.

Linda Kibena

Fassaadikiviplaatide tootmine, müük, paigaldus. Hind augustis 16 €/m². Tel 5604 7389.

(sünd. Vaabel) 27. VIII 1914 – 30. III 2003

Müüa põllutehnika USAst. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Veokijuhi täienduskoolitus 6., 7. ja 13., 14. septembril Tallinnas, Pärnu mnt 28. Tel 648 8080, www.autosoit.ee

Ostan selliseid medaleid. Maksan 500 €. Tel 5450 7799.

Kasutatud hambakroonide ja märkide ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217. Müüa karpkala ühe- ja kahe suvised maimud. Neeme, tel 521 0351.

Töökaaslased aktsiaseltsist Nordmet ja osaühingust NM InterServ Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb …

Ärasaatmine täna kell 13 Raadi kalmistul.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Maimu-Marie Laidna 15. V 1926 – 24. VIII 2014

Leinavad tütar ja poeg peredega. Ärasaatmine 30. skp. kell 13 Tartu Rahumäe krematooriumi suures saalis.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Kambja vallavolikogu 14. VIII 2014 otsusega nr 35 algatati detail planeering Kambja vallas Aakaru, Tatra ja Madise külades ning Kambja alevikus Tallinna-TartuVõru-Luhamaa tee ja Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 320 ha, planeeringuga soovitakse muuta kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga määratud perspektiivseid teekoridore. Tähtvere vallavalitsus teatab Rahinge küla Haukatiiva maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisest Tähtvere vallavolikogu 15. VIII 2014 otsusega nr 1–2/17. Otsusega saab tutvuda Tähtvere vallamajas Järve tee 8, Ilmatsalu tööpäevadel kl 8–16, samuti elektroonse dokumendiregistri kaudu valla veebilehel www.ilmatsalu.ee

Mälestust sa hella pälvid, pälvid austust, sõnu häid. Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis

Linda Narusson

Laulge õrnad õhutuuled leinaviisi lahkunule.

23. I 1926 – 25. VIII 2014

Heino Eomõis Leinavad omaksed. Ärasaatmine 29. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Hüvastijätt 29. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Ärasaatmine 30. skp. kell 11 Mustvee Baptisti palvelas Tähe 5.

Leinates Ermo ja Tuuli lastega. Ärasaatmine 30. skp. kell 11 Mustvee Betaania koguduse palvemajas.

Kustus elu, vaikis valu ...

Töökas ja sõbralik oli su hing, puhkama, puhkama kutsuti sind.

5. XII 1941 – 22. VIII 2014

Sügav kaastunne Heljele ja omastele

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis isa, vend ja suurepärane sõber

Argo Pundi

Argo Punt

kaotuse puhul.

Leinavad sügavas kurbuses abikaasa ja tütar. Ärasaatmine 28. skp. kell 14 kodus Vasara 13.

Raivo, Mirel, Aivar, Sveta, Aire

Avaldame kaastunnet Kaiale ja poegadele peredega armsa

Teatame kurbusega meie kalli

Andres Haameri

Leida Kruusi

lahkumise puhul. Helle, Endel ning Jaak ja Mikk peredega

surmast. Lapsed peredega Ärasaatmine 28. skp. kell 16 Tartu Pauluse kalmistul.

Elu on kui tundmatu tee – iial ei tea, millal lõpeb see ...

Armast sugulast

Ene Kala

Vladimir Boltruško

20. VI 1923 – 24. VIII 2014

Feodot Kapajev Leinavad omaksed. Ärasaatmine 29. skp. kell 14 Raadi kalmistu leinamajas.

Südamlik kaastunne lähedastele

Leida Kruus

Andres Haameri

Mälestame ning avaldame sügavat kaastunnet Virvele ja teistele lähedastele. Eha, Helvi, Juta ja Lia

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Peedu Kattago

22. IX 1941 – 25. VIII 2014

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie isa ja vanaisa

metsakinnistuid ja põllumaid

Lahkus meie unustamatu isa ja vanaisa

Perekond

5. XI 1931 – 24. VIII 2014

Südamlik kaastunne Tamarale abikaasa

ostab

Teatame kurbusega, et lahkunud on kallis abikaasa, isa ja vanaisa

22. IX 1941 – 25. VIII 2014

Avaldame kaastunnet Jüri Tomsonile õe surma puhul. Adelante Tellingud OÜ meeskond

kaotuse puhul. Advokaadibüroo Aivar Pilv

Kaljo Kask

Vanaisa, kallis, juba sa läksid ... pisaraid pühivad väikesed käed.

Peedu Kattago

surma puhul. Café Shakespeare kollektiiv. Ärasaatmine 28. skp. kell 8 Kolkja kirikus.

kaotuse puhul. Töökaaslased hambaproteesikeskusest

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa, vanaisa, vanavanaisa

14. II 1929 – 24. VIII 2014

Meinhard Käru

Ksenia Belova

Omaksed Ärasaatmine 29. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis. Palume pärgi ja potililli mitte tuua.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Aino Kängsep

Avaldame kaastunnet Leonidale ema

Aino Priks

19. VI 1927 – 25. VIII 2014

Leinavad õed peredega. Ärasaatmine 30. skp. kell 13 Elva kalmistu kabelis.

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

21. I 1924 – 25. VIII 2014

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis õde, tädi, vanatädi ja vanavanatädi

20. IV 1924 – 25. VIII 2014

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis õde ja tädi

Südamlik kaastunne Monikale isa surma puhul. KÜ Kaunase pst. 20

Koguja ostab spordi-, kooli- jne märke 28. VIII kl 11–18 Viljandis Grand Hotel Viljandi konverentsisaalis ja 29. VIII Pärnus hotell Pärnu konverentsisaalis. Tel 655 0040.

Avaldame kaastunnet Artur ja Juri Veismanile peredega kalli isa, äia ja vanaisa kaotuse puhul.

Pakun tööd valvurile ehitusel. Tel 5681 5758.

Stanislav Adamovitš

Suur vanavara ost Viljandis. Ootame teid 28. VIII aadressil Tartu tn 11, Grand Hotel Viljandi konverentsisaalis. Tel 655 0040.

Vladimir Veisman

Florist-müüja Tartusse. Tel 528 6462.

Vanda, Ene ja Ants Ärasaatmine 30. skp. kell 11.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis. Pärgi ja kimpe palume mitte tuua.

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara ja märke kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Kallist ema mälestavad 100. sünniaastapäeval pojad peredega.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Leida Kruusi

Leinavad lapsed peredega, elukaaslane, sõbrad. Ärasaatmine 29. skp. kell 13 Tartu Salemi kirikus.

Südamlik kaastunne Kalev Pullonenile perega armsa ema, ämma ja vanaema

Laine Pulloneni kaotuse puhul. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond

Südamlik kaastunne Heljele kalli

Argo Pundi

mälestab Elvi.

kaotuse puhul. Aime, Üllar, Kaarel, Esta ja Lii peredega, Mamma ja Vello

Mälestame aktiivset asutajaliiget

Sügav kaastunne lähedastele

Otilie Lättit

Argo Pundi

Siiras kaastunne pojale perega. KÜ Emajõe

kaotuse puhul. Aimo ja Jüri peredega

On vendadest meil lahkund üks siit ilmast ... vil!em

Nils Bernhard Sachris c! 1960-I 9. XII 1923 – 21. VIII 2014

Leinab Eesti Üliõpilaste Selts. Ärasaatmine 31. skp. kell 15 EÜS-i majas Tartus Tõnissoni 1.

Sõnad liigsed kõik, ainult vaikida võib.

Ülo Rähn Mälestame head sõpra. Siiras kaastunne lähedastele. Maie ja Tarmo

Ülo Rähn Südamlik kaastunne Katrinile, Meelikesele ja teistele lähedastele kalli abikaasa ja isa kaotuse puhul. Õie, Kaja ja Aarne peredega

Dominus illuminatio mea.

Nils Bernhard Sachris

Tänumeeles mälestame unustamatut sõpra ja kolleegi ning avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Kalle ja Ragne Kepler

Jüri Takjas

Eha-Mall Part

Argo Punt

Südamlik kaastunne Terjele kalli ema surma puhul. OÜ Infoone Finland kollektiiv

Südamlik kaastunne Aivar Pundile venna surma puhul. Hambalabor Dentes

Mälestame head pillimeest ja Uhtna Pasunakoori dirigenti. Südamlik kaastunne lähedastele. Pühajärve-Rõngu Puhkpilliorkester

Südamlik kaastunne Reinule ema

Kaasa ta võttis vaid valu, mida kanda ei suutnud.

Endla Pärteli

Erna Viira

surma puhul. Sõbrad EHA-st

Mälestame head sõpra. Sügav kaastunne omastele. Perekonnad Koger, Lipping, Parts ning Endla ja Mae

Sügav kaastunne Katrinile kalli kaasa

Südamlik kaastunne Meelisele, Elinale ja Toomasele isa

Andres Raukase

Endel Virro

kaotuse puhul. Tiina perega Tartust

kaotuse puhul. Erki, Allan, Argo ja Jaanus peredega

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Kui loobud liigsest nõudlikkusest, siis muutub sinu elu kergemaks. Lase elul voolata just sellesse sängi, mis sinu jaoks kõige mugavam tundub.

SÕNN Kellelegi on ülekohut tehtud ning tunned, et just sina pead õigluse jalule seadma. Näed, et sinu tõeotsingud kannavad vilja. KAKSIKUD

Sinu ellu võib saabuda väga palju vastutust. Seda just kellegi eest hoolitsemise ja toetamise näol. Tegu võib olla nii emotsionaalse kui ka majandusliku panustamisega.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 27. AUGUST 2014 || VARIA || 19

à 5 î

Korraga saabub edu mitmes asjas. Millega olid selle õnne ära teeninud? Võimalik, et sinust on saanud uue ja parema ajastu ettekuulutaja.

NEITSI

Inspiratsioonipuhang on nii võimas, et pead endale korrutama, et oled ikka täie mõistuse juures. See, mis varem tundus utoopiline, on nüüd arvutis täismahus olemas.

KAALUD Hävitad vana nii moraalses kui ka materiaalses mõttes. Lähed kaasa sinuga praegu haakuva liikumisega ja leiad sealt muutuste protsessis tuge.

ô â è

4 3

ì ê

ERNIE

1 a

æ g

Felix Sonnenfeld – Postsjakk, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vd8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KONSULTANT DOGBERT SOOVITAS ELLU VIIA PÕHJALIKKE REFORME, ET OLEKSIME KONKURENTSIVÕIMELISEMAD.

KAS SEE ON JUHUS, ET KONSULTANDID SOOVITAVAD ALATI SELLISEID LAHENDUSI, MIS NENDE FIRMALE KÕIGE ROHKEM TULU TOOB?

KUST MINA TEAN?

MA VÕIN SEDA TEIE EEST UURIDA.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Pöörad detailidele rohkem tähelepanu, sest sul ei ole tahtmist vanu vigu korrata. Kui keegi on sind varem sellepärast materdanud, siis nüüd pöörab ta tähelepanu omaenda vigadele.

AMBUR Elu pakub nüüd küllaldaselt muutusi ja reise. Ei saa välistada ka armuseiklusi. Samas teed mingis asjas kokkuvõtte ja otsid uut suunda.

1. 1997. aasta juulis keelas ühe Eesti linna volikogu linnas ropendamise ja määras kõlvatu sõnavara tarvitamise eest trahviks 1400 krooni. Sügisel rõvetsemiskeeld tühistati, sest õiguskantsleri arvates oli tegemist sõnavabaduse piiramisega. Mis linn? 2. Millistel olümpiamängudel ületas naissportlaste arv esimest korda tuhande piiri? 3. Nordea panga ajalugu on alguse saanud 1820. aastal, üks esimesi kliente oli kuulus kirjanik Hans Christian Andersen (1805–1875). Mis oli esimese Nordeast väljastatud laenu tagatiseks Taanis? 4. RTL Group on Euroopa suurim tele- ja raadiosaateid tootev ning edastav ettevõte, kes kontrollib 54 telekanalit ja 32 raadiojaama 11 maailma riigis. Üle 90 protsendi aktsiatest on Saksa meediakontserni Bertelsmann omanduses. R ja T firma nimes on Radio ja TV. Mida tähendab nimes täht L? 5. Leedulased kutsuvad oma püha looma žaltys. Kes ta on? Elab ta meilgi ning kuulub kaitsealuste liikide hulka. Inimesele ta ohtlik pole, hammustab harva, kuid peaga lüüa võib. Vastused: 1. Sindi. 2. 1972. aastal Münchenis toimunud 20. suveolümpiamängudel. 3. 3800 liitrit viina. 4. Luxembourg. Firma peakorter asub Luxembourg City Kirchbergi linnaosas. 5. Nastik.

KALJUKITS Oled alati materiaalselt edukas olnud. Saatus võib sulle veel midagi üllatavat teele paisata. Võid selle üle rõõmus olla, kuid kohe tabad ka ära, et tasuta lõunaid ei ole.

VÄHK Liigne nõudlikkus, seda eriti teiste suhtes, toob konfliktid majja. Pead arvestama, et sinu lähikonnas on palju boheemlashingi, kes vajavad vaimset vabadust. LÕVI

æ ò

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Fanatismiga võid endale vaid augu kaevata. Keskaeg on ammu möödas, kuigi pead tõstab islamiäärmuslus. Sina ei pea oma elu elama äärmusluse vaimus. KALAD Oled energiline ja julge, samas alistud olukordadele ega tee tühjast tüli. Oskad olla väärikas igas olukorras ja igat liiki inimeste seas.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Lavastaja dramaturgile: «Ma lugesin teie töö läbi, aga lavastama ma seda ei hakka. Mulle ei meeldi, kui teatris ropendatakse.» «Ropendatakse?! Kuskohas?» «Saalis.» ••• Arst õpetab patsienti. «Teil on vaja rohkem liikuda.» «Aga doktor, ma olen ju Eesti meister 10 kilomeetri jooksus!» «No näete nüüd! Kui võtaksite minu nõu kuulda, võiksite olla maailmameister!» ••• Jänes lesib puu all. Tuleb rebane ja küsib: «Mis teed?» «Molutan,» vastab jänes. Rebane võtab kätte ja sööb jänese ära. Selle peale kostab puu otsast varese kommentaar: «Molutada võivad need, kes istuvad kõrgel kohal!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ANATOOMIA

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 27. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: MAIMU, MAIME, MAIMI, MAIMO

POSTIMEES ÕNNITLEB:

Valeeria Villandi 90, luuletaja ja tõlkija Tiia Järg 71, muusikateadlane ja pedagoog Maimu Berg (pildil) 69, poliitik ja kirjanik Urmas Muru 53, arhitekt ja kunstnik Juhan Parts 48, poliitik Erni Kask 35, näitleja Hannes Koppel 33, arhitekt

foto: urmas luik / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

Pensionäri koduõuel kõrgub hiiglaslik päevalill Pärnaka Mati Põldme aias Lina tänaval naaldub tema eramule hiigelpäevalill. Mõõtmistulemused andsid päevalille pikkuseks neli meetrit ja 50 sentimeetrit. Ajakirjanike silme all mõõtmist korrates sai Põldme taime kõrguseks kümme sentimeetrit enam. Ametlikult fikseeritud Eesti rekordini annab Pärnu hiigeltaimel samuti veel kosuda. Tunamullu kasvatas viljandlane Eduard Leemet päevalille, mille varre pikkus kuni õisikuni oli viis meetrit ja 50 sentimeetrit. Pärnu Postimees

Pärnusse tuleb neljal päeval tasuta ühistransport Pärnu linnavalitsus otsustas anda 1. ja 2. septembril ning 6. ja 7. septembril linna bussiliinidel tasuta sõidu õiguse kõigile ühistranspordi kasutajatele. Möödunud aastal rakendati tasuta sõiduõiguse andmist esimesel koolipäeval, Jüri Jaansoni kahe silla jooksude toimumise päeval ja propageerimaks autovaba päeva. Tänavu on tasuta sõidu aega pikendatud neljale päevale, hõlmates nii koolialguse aega kui ka sellele järgneval nädalavahetusel toimuvaid spordisündmusi. Pärnu Postimees

Hendrik Alla 50, postimees.ee esikülje toimetaja Grete Teearu 29, teostusgrupi küljendaja Kadri Veermäe 29, välisuudistetoimetuse toimetaja

TEEB ÜLEKANDE ARUTELUST – KUI SUURT PALGATÕUSU EESTI VÄLJA KANNATAB?

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» KIRJUTAB N-Ö LAISKADE AIAPIDAJATE KASVUHOONEST. EUROOPA

Ilm püsib sajune

TALLINN +15

RAKVERE +16

NARVA +16

silve grabbi-kaiv ilmateenistuse sünoptik

KÄRDLA

+15 HAAPSALU Soome lahe äärde kanda kinnitaPAIDE +15 4–10 m/s +17 nud tsüklon ei tee täna lahkumisplaane. Ilm on jätkuvalt sajune, kuid on lootust, et üksteise järel saabuvad vihmapilved veidigi pikemaid vahesid TARTU PÄRNU VILJANDI peavad. Kuigi sisemaal kan+14 +16 +17 KURESSAARE nab läänekaare tuul täna +16 nõrgenemise märki, peavad mereäärsed elanikud arvestama tugeva loodetuulega. Päevased temperatuurid jäävad taas VÕRU VALGA +14 kasinaks, tõustes mõnel pool siis+15 ki 17 kraadini. Täna on pilves selgimistega ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Hooti sajab vihma, kohati on sadu Anne kanal +17 Neljapäev, 28.08 Reede, 29.08 Laupäev, 30.08 tugev. Puhub läänekaare tuul Emajõe vabaujula +15 +9/+16 +8/+16 +12/+16 4–10 m/s, saartel ja läänerannikul Tallinn Kakumäe rand +13 loode- ja põhjatuul 7–12 m/s, puTartu +10/+17 +8/+17 +7/+16 Kuressaare +16 hanguti 15–18 m/s. ÕhutemperaNarva +9/+15 +7/+16 +8/+15 Pirita rand +14 tuur on 13–17 °C. Pärnu +10/+17 +8/+17 +7/+17 Pärnu rand +15 Pühajärv +17 Kuressaare +13/+16 +12/+17 +11/+17

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 6.05 6.01 6.15

loojub 20.39 20.28 20.45

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dubtlin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,9 kraadi (1997) +4,2 kraadi (1971) Tartus +29,7 kraadi (1997) +3,2 kraadi (1970)

KUUFAASID 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05

+19 +33 +26 +26 +19 +18 +21 +19 +22 +31 +16 +18 +21 +19 +27 +22 +20 +34 +17 +27 +14 +19 +21 +16 +18 +13 +17 +30 +29 +19 +18 +21 +17 +22 +32 +16 +30 +37 +17 +27 +31 +34 +32 +34 +21 +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 27. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Tiigitaimede istutamine, tiikide korrashoid 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2013) 08 15 Ringvaade*. 55 Vaalasaarte Maria: Kahtlus 09 45 Holby City haigla: Usaldus* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Märgiga mees* 45 Balti tee (EestiLeedu-Läti 1989)* 12 15 Valge 1988, 3/3* 13 00 Täär treenib triatloniks, 8/9 15 Uskumatu, et keegi võib seal elada, 2* 45 August 1991* 15 15 Vaalasaarte Maria: Kahtlus* 16 05 Holby City haigla: Tere ja head aega 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Anatoli 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Mohacsi karneval 19 10 ENSV: Uued tuuled 40 Isa Brown, 8/10: Surma pale 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Maailma ajalugu, 4/8: Teadmiste valgus 23 10 Hakkab jälle pihta 40 Isa Brown, 8/10* 00 25 Kontakti laulud 01 25 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Rakett 69: Soolomäng algab* 30 Püramiidi tipus: Sulev Kõks 10 00 Alateadvuse alkeemia* 50 Klassikatähed 2014: Finalistide lõppkontsert 12 08 ERR uudised. 17 00 Eesti muusikavideod 30 Töötuba: Kangastelgede valmistamine 18 00 SimsalaGrimm 25 Väikese Muti seiklused 30 Beni ja Holly väike kuningriik: Tädi Ploomi koolitund 45 Stella ja Sam: Fredi sünnipäev 55 Tinga Tinga lood: Miks kotkas taevast valitseb 19 05 Ruff tegutseb 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi 20 10 Kirstie retrokodu – vana saab uue elu, 4/5: Iman ja Heather 21 00 Uue aja asjad: Korterid ja majad 10 Surma õukond, 3/3: Henry Viies 22 00 Eesti lood: Kelly 30 4x4. Taimõr ja Jamal, 9/9* 23 00 Eesti TOP 7. 35 Üksteise kõrval* 00 25 Duett-duell (Eesti Telefilm 1970) 56 ERR uudised

06 00 Matsakas beib: Poolvaimne teekond 50 Taltsutamatu süda* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 56* 11 05 A ja B, 1/3 35 Neli aastaaega, 2/4: Sügis (SaksaInglise 2008). Romantiline draama 13 30 Krimi*. Politseisaade 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Seks, valed ja moekas pesu. Verejahil vampiirid 16 05 Küladetektiivid, 67: Liigne ülestunnistus 17 05 Taltsutamatu süda, 46 18 05 Armastus ja karistus, 57 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Naabriplika: Valimised 23 00 Keda ma küll armastasin?! 30 A ja B, 3/3 00 00 V: Sinises kleidis saatan 55 Vahelevõtja: Elav tõestus, 2 01 40 Vampiiripäevikud: Kõik on natuke hullud 02 20 Jahtunud jälg: Teekond 03 05 Krimi* 30 Suvereporter* 04 20 Nikita: Klaasmaja 05 00 Küladetektiivid, 67: Liigne ülestunnistus*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 67* 08 55 Südameasi 1, 2* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 30 Top Shop 45 Valge maja 1, 9 12 20 Valge maja 1, 10 45 Suvesangarid, 46* 13 15 Kupli all 1, 13* 14 15 Selline on elu!: Ema on liiga nõrk 15 15 Vaprad ja ilusad, 6801 45 Armastuse pisarad, 68 16 45 Kirgede torm, 1917 17 50 Südameasi 1, 3: Kõlakad 19 00 Seitsmesed suvesadamas 30 Eesti sõdurid Aafrikas 20 00 Kättemaksukontor: 9, 12 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 39 22 00 Suvesangarid, 47 30 Suletud uste taga 5, 11: Ema lööb tütrelt noormehe üle 23 30 Top Gear USA 2, 12: Suur Veelahe 00 30 Firma 1, 11 01 25 Anarhia pojad 4 02 15 Louie 2, 1 40 Top Gear USA 2* 03 30 Suvesangarid, 47* 55 Suletud uste taga* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 47* 50 Võimalik vaid Venemaal*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 146 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 257* 40 Eluteed, 33 10 05 Küladetektiivid, 251: Väljasõit lõppes teispoolsuses 55 Süütu süüdlane, 37 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA 25 Poissmees, 12* 14 05 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Mõrv farmimajas* 16 00 Hawthorne: Julge hundi rind on rasvane 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Lahtistite kuritarvitamine 19 00 Donna Hay kerged eined: Maitsvad pirukad ja koogikesed 30 Emmerdale, 258 20 00 Saare sosinad 21 00 Hiireke nimega Stuart Little 2 (USA 2002). Perekomöödia 22 35 10 aastat nooremaks USA: Oma tee leidmine* 23 00 Poissmees, 13 50 Kuidas alasti hea välja näha? 5 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Pimedad põiktänavad 02 20 Saare sosinad* 03 10 Staariminutid: Demi Moore 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 37* 45 Suvereporter*

06 30 Peitusemeistrid* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex* 09 20 Conan, 279* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 61: Oidipuse häving* 14 35 Knight Rider, 66: Puhkekeskus* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kenya 16 20 Komissar Rex, 159: Lubadus minevikust 17 10 Supermani uued seiklused, 62: Maailm on väike 18 05 Knight Rider, 67: Ründav rüütel 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed, 5556: Arvuti*; Bundyd rannas* 21 00 Kaks ja pool meest: Kolm tüdrukut ja keegi Bud* 30 Suvepunker+, 3 22 00 Seal, kus elavad metsakollid (USASaksa-Austraalia 2009). Seiklusfilm 23 50 Conan, 280 00 40 Kaks ja pool meest: Pudel veini ja suruõhuhaamer 01 05 Tuvikesed, 5758: Ta jälgib mind; Grilliõhtu 55 Südamelt ära, 31 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kalamehejutud 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 3, 2 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 1: Valed märguanded 17 00 NCIS kriminalistid 5, 13 18 00 Perepea 9, 2* 30 Simpsonid 5, 10: Springfield* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 2122: Rooma poole teel; Vennasepidu 20 00 Perepea 9, 3: Meie moodi spioonid 30 Simpsonid 5, 11: Korravalvur Homer 21 00 Suvesangarid, 42 30 Euroopa jalgpalli meistrite liiga . Kohtuvad: Madriidi Atletico – Napoli. 23 40 Euroopa Pokkeriturnee. Kommenteerivad Tiit Loo ja Sten Kramer. 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 21-22* 01 40 Kälimehed 3, 2* 02 30 Suvesangarid, 42* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse 111/142* 45 Peterburi-Tallinn* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 Lõõtspillipidu Harmoonika 2013 parimad palad* 11 15 Mina, tallinlane* 12 00 OTSE: LV Pressikonverents 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek 248/304* 17 00 Armuleek 249/304* 45 Armuleek 250/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Meedia keskpunkt 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 LV Pressikonverents* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Kultuurimeeter* 22 15 Peaminister 11/14 23 10 Pillimeeste klubi* 00 10 TÄNA. Uudised* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Lemmikkuninganna, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Riigita rahvas. Monid. Andrus Mölder, Marje Lenk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Märt Treier 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Jutujärg Mis teha, Ann?, 8 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Esineb Prantsuse Rahvusorkester, dirigeerib Daniele Gatti. Tšellol soleerib Anne Castinel. 11 05 Album.The Best of Jonas Kaufmann. Tenor Jonas Kaufmann tähistas Wagneri ja Verdi aastat armastatud ooperiheliloojate loominguga. 12 02 Delta. Nele-Eva Steinfeld 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. BBC PROMS. Esineb Liverpooli Filharmoonia Orkester Vasily Petrenko juhatusel. Kavas Richard Straussi helilooming. 21 00 Muusikaline tund, 50*. Kõne all on kaasaja kultuuriprobleemide kajastamine Muusikalistes tundides. 22 05 Fantaasia. Karlo Funk 00 05 Nokturn