Postimees 27 10 2014

SELGE SIHT LÄVEPAKUKÜSITLUSTE JÄRGI VÕITSID UKRAINA VALIMISED EUROOPA-MEELSED JÕUD.

KASVATUS VÕI VÄGIVALD

EESTLASED HIINAS

Lapse löömine on kuritegu. Ometi käsitleb politsei iga juhtumit – ja neid on aastas sadu – erinevalt, sest juhtumid ongi erinevad.

Postimees teeb kaasa eesti muusikute ringreisi Hiinas. Algus on paljutõotav – esimeselt kontserdilt lahkuja ümises viisi «Ei saa mitte vaiki olla».

VÄLISMAA LK 10

EESTI LK 4

KASU

Puhkusereisist võib saada kannatuste rada.

LK 20–21

KULTUUR LK 15

www.postimees.ee ajakirjanik

VAHUR KERSNA: Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu.

KULTUUR LK 15

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

UUS OLUKORD

ESMASPÄEV, 27. OKTOOBER 2014 • NR 250 (7241) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 51 049 • LUGEJAID 198 000

ÜLLATUS VIMMAMEESTELE. Valjuhäälselt ja üksmeelselt rahandusminister Jürgen Ligi tagasiastumist nõudnud sotsiaaldemokraatidele tuli Ligi otsus ikkagi üllatusena.

Ligi päästis võimuliidu

Varjuküljed Eestlaste e-meelsus on meile teinud palju head, aga võib teha ka palju kurja, hoiatab psühholoog Kätlin Konstabel.

Mida avalikum on meie suhtlus, seda suurem on tõenäosus, et keegi kahe inimese keskustelust midagi välja rebib. Aga kuidas seda ohtu arvestades käituda? LK 12–13 ALLVEELAEVAJAHT

Tegelik mure Allveelaevajaht Rootsi vetes tõi kuningriigis päevavalgele probleemi, mis on märksa suurem ühe laeva leidmisest – 200 aastat rahus ja leppimises elanud riigis pole riigikaitse enam ammu üldrahvaliku arutelu küsimus, vaid kaitseministeeriumi ja sõjaväe eraasi, võtab Oliver Kund asja kokku. LK 2

ROOTSI VALIKUD

Ohtlik uus ilm Viimase nädala sündmused Stockholmi skäärides on Rootsi seadnud uude olukorda, leiab Rootsi ajakirjanik Mats Hallgren. Rootsi ei ole enam kõrvaltvaataja, vaid osaline. LK 13

Haridusminister Jevgeni Ossinovski (SDE) kohta suhtlusportaalis Facebook suure skandaali tekitanud sissekande teinud rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) teatas eile tagasiastumisest.

Eile märkis peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond), et tunnustab Ligi riigimehelikku otsust, kuid tegi samas võimuliitlastest sotsidele etteheiteid ühe ebaõnnestunud sõnumi võimendamise pärast.

Poleks Ligi tagasi astunud, ähvardanuks teda riigikogus Keskerakonna algatatud umbusaldushääletus, mis võinuks olukorda arvestades läbi minna ja tekitada pool aastat enne valimisi valitsuskriisi.

JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 3, ARVAMUS LK 12–13

Noh, ole tugev: pärast eile tavatult lühikese etteteatamisajaga korraldatud pressikonverentsi, kus Jürgen Ligi (vasakul) teatas oma tagasiastumisest, sai ta karmiilmeliselt peaministrilt Taavi Rõivaselt kaasa trööstiva patsutuse. foto: sander ilvest

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Solvanguskandaali mitmekesised õppetunnid

Allveeviirastus Endine sõjakorrespondent ja praegune Rootsi Sõjateaduste Akadeemia õppejõud Johanne Hildebrandt seisis allveelaevajahi kuuendal päeval kodus televiisori ees ja karjus ahastusest. «Kuidas on võimalik, et nad ei küsi õigeid küsimusi?» Ekraanil paistis reporteritest ümbritsetud admiral Anders Grenstad, kes oli äsja jutu sees puistanud, et võõraste allveelaevade kohta on Stockholmi saarestikus tõendeid leitud juba aastaid. Uudis kukkus maha nagu sangpomm kurtide jõusaalis – mitte keegi ei märganud.

Hildebrandti ahastus iseloomustab hästi kogu Rootsi ühiskonna fundamentaalset probleemi. Riigikaitse pole 200-aastases rahuajas elanud maal juba pikka aega olnud avaliku arutelu küsimus, vaid ministeeriumi ja kaitseväe eraasi. Riigipiiri rikkumise intsidentidest on tasahilju saanud samasugused majasisesed probleemid nagu see, kas kinnitada detailplaneering või kellele anda kalastusluba.

Ainult et esimesest võib sõltuda riigi ja rahva turvalisus, teistest mitte.

Kõik, mis otsingute alustamise järel toimuma hakkas, oli üks kommunikatsioonifopaade jada. Õige pea pärast seda, kui kaitsevägi avalikustas ülesvõtte skääride vahel liikuvast allveelaevast, tuli ilmsiks, et foto tegemise tegeliku asukoha kohta on valetatud. Kaitsevägi lubas edaspidi info edastamisel «hoolikam olla», ent leidis oma õigustuseks hiljem, et väärteave oli mõeldud vaenlase eksitamiseks. Ka avalikkuse kursis hoidmiseks ööl ja päeval paatidega veel olnud ajakirjanikud said oma jao, kui sõdurid võtsid Berga mereväebaasi pildistada julgenud kahelt reporterilt ära mälukaardid ja nende suhtes alustati uurimist.

R

ahandusminister Jürgen Ligi tagasiastumine sotsiaalmeedias tehtud postituse tõttu lisas Eesti poliitilisse kultuuri uue kihi. Milline saab pikemas perspektiivis olema selle kihi mõju väärtustele, näitab aeg. Otsus kõneleb riigimehelikust vastutusest ja oli õigustatud, kuigi ministrit ennast, peaminister Taavi Rõivast ja Reformierakonda suunas seda langetama ka valitsev sisepoliitiline olukord.

Valitsuse liige kannab igas oma väljaütlemises vastutust mitte ainult iseenda ja oma erakonna ees, vaid ka riigi ees. Ligi sõnavõtt sotsiaalvõrgustikus Facebook ületas suurele osale avalikkusest lubatavuse piiri. Haridusminister Jevgeni Ossinovski kohta kasutatud väljendile «sisserändaja poeg» omistatud tõlgendus võis kirjutaja meelest olla ebaõiglane, kuid oli siiski eksimus, mida kinnitas ka Ligi enda avalik vabanduse palumine.

Ka tavainimesi hoiatatakse, et nende sotsiaalmeedia postituste järgi saab

teha teatud järeldusi, millel võib olla mõju näiteks nende töösuhtele. Minister on minister 24 tundi ööpäevas. Kui saunalaval lähedase sõbraga vesteldes võib temagi end vabamalt tunda, siis sotsiaalmeedia on päris kindlasti avalik ruum.

Kirja pandud sõnumid on kirja pandud sõnumid, kus kustutamisest pole abi. Käsikirjad teadagi ei põle. Kirjalikus väljenduses tuleb olla erakordselt täpne ja tähelepanelik, sest auditoorium ei pruugi mõista näiteks irooniat ega muidki kõnekujundeid isegi sõnaosavaima kirjutaja puhul. Nii võibki tõlgendus erineda algsest mõttest.

Reformierakonnal polnud ministri tagasikutsumisele poliitilist mängulauda vaadates erilisi alternatiive. Parlamendivalimised koputavad uksele, küsitluste järgi ollakse populaarseim erakond. On näha, et Silvergate’ist, kus justiitsminister Kristen Michal liiga kauaks ametisse jäeti, tehti omad järeldused. Pigem lasta mehel minna ja valitsusel töötada, selmet valmistuda võimaluseks, et puhkeb ettenägematute tagajärgedega valitsuskriis, veel hullem opositsiooni algatatud umbusaldusavalduse tõttu. Pealegi saab omal soovil lahkuv minister edastada ava-

likkusele tugeva sõnumi, millele leidub alati tänuväärt publik, praegusel juhul näiteks rahvuskonservatiivses valijarühmas.

JUHTMÕTE Minister on minister 24 tundi ööpäevas. Kui saunalaval lähedase sõbraga vesteldes võib temagi end vabamalt tunda, siis sotsiaalmeedia on päris kindlasti avalik ruum.

LK 3, 12–13

KÕVA SÕNA Ukrainas on toimunud tagasivõtmatu pööre demokraatia, poliitilise eetika ja eneseväärikuse poole. Kui selle tõe mõistmine ükskord Kremlisse jõuab, ei päästa sealseid valitsejaid ei allveelaevad, Iskander-raketid ega kuulipildujatega varustatud jääkarud.

PÄEVA KOMM Allveesaaga tuumküsimus on see, mida teha mugandunud riigiaparaadiga, kellelt allveeviirastus mugava teki pealt tõmbas.

Need olid vaid mõned näited sellest, miks Rootsi inimestel napib informatsiooni langetamaks riigikaitselisi otsuseid või valimaks poolt. Kui Eesti saatkond ennustas septembri üldvalimiste eel rootslaste jaoks olulisemaid teemasid, arvasid meie diplomaadid, et riigikaitse lihtsalt peab nende hulka kuuluma.

Suur oli nende üllatus, kui esimese 20 hulgas olid küll immigratsioon ja töötus, aga mitte ühtki riigikaitselist probleemi.

Pole kuigi keeruline näha, mis valesti läks.

Väärotsusteni on viinud kas kaitseväe, ametkonna või poliitikute sisemine sulgumine. Demokraatlikus riigis pidanuks kaitsevägi briifima kõigist juhtumitest poliitikuid, nemad omakorda teavitama rahvast ohu tasemest ja pakkuma aruteluks poliitilisi lahendusi. Kui selline debatt toimunuks, võinuks kaitsekulude kokkukuivamisele juba mõne aasta eest piiri panna.

Eelmisel nädalal kulutas merevägi otsingutele 20 miljonit krooni ja loodab nüüd, et sonariga merepõhjast saadud infokillud võimaldavad mõne nädala pärast öelda, milline alus Rootsi vetes viibis.

Juba praegu pole see aga enam allveesaaga tuumküsimus. Küsida tuleks hoopis seda, mida teha mugandunud riigiaparaadiga, kellelt allveeviirastus mugava teki pealt tõmbas.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Igal otsusel on mõju ja vastasmõju. Üks osa lisandunud poliitilisest kultuurikihist märgib sedagi, et solvavate või salvavate märkuste pärast kedagi ametist tagandada võiks nüüd justkui olla kergem. Sotsiaalmeedia võimaldab samas poliitikuil rahvaga (nii oma valijate kui kõigi teistega) vahetult suhelda, ideid tutvustada, vaielda, argumenteerida. Oleks halb, kui see 21. sajandi demokraatiale üha enam omane tendents saaks Eestis, e-riigis, tagasilöögi. Ei tohi ka unustada, et poliitiline korrektsus võib olla nii positiivse kui negatiivse märgiga. Viimast juhul, kui püüd olla korrektne sunnib olulisi teemasid vältima.

urmas nemvalts

oliver kund

Ajaloolane Vahur Made, PM AK 25.10

Postimees 1910. aastal Ikka suurenevas rahvaste võitluses olemise eest ei aita ei haridus ega majandusline tõus rahva edu- ja eluküsimuses üksi midagi, kui mitte karskusemõte kui eluküsimus rahvast läbi ei tungi, sest joomataud teeb kõik muu tühjaks. Sellepärast on meie kohus karskuse võiduleviimiseks kõik teha, mis me suudame. Üheks kõige tähtsamaks joomise vastu võitlemise abinõuuks peame küll alkoholiliste jookide müügikohtade kinnipanemise õigust tunnistama ja nende avamise keeluõigust. Mida vähem lõtkusid, seda vähem hädaohtu.

Sellest on ka küllalt aru saadud. Küllalt on kogukon-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

dade otsusi joogikohtade kinnisulgumise palvetega tehtud, mõni jagu nendest on ka täitmist leidnud.

Seda kurvastavam on nüüd teade, mis hiljuti lehtedest läbi käis, nagu oleks sisemiste asjade ministerium kubermangu-ülemusele seletuse andnud, et kogukondade palveid joogikohtade kinnipanemise asjus üksnes siis täita tuleb, kui kõik kogukonna liikmed sellekohasele valla otsuse protokollile alla on kirjutanud, nii et üksainus kõrtsisõber terve kogukonna tahtmise tühjaks võib teha. [---] Igal tingimisel peaks meie kogukonnad just nüüd [---] selle vastu välja astuma. 27.10.1910

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Nii Jürgen Ligi (ülemisel fotol) kui Taavi Rõivas kinnitasid eile ajakirjanike ees, et nad peavad kohatuks, kuidas Ligi sõnavõtt pöörati rahvusfotod: sander ilvest tepõhise konflikti õhutamiseks.

Jürgen Ligi lehvitas eile õhtuhämaruses pärast rahandusministri ameti mahapanemist valitsuse töökohale Stenbocki majale Toompeal ja hõikas: foto: erik prozes «Ma tulen veel tagasi!» Esialgu asub ta siiski tööle riigikogus.

LAHKUMINE. Rahandusminister Jürgen Ligi tagasiastumine lõpetas kolm päeva kestnud patiseisu, mis võinuks jätkudes muutuda valitsuskriisiks. Uus rahandusminister pole veel teada.

karin kangro tuuli koch toomas randlo uudised@postimees.ee

E

ile õhtul teatas oma Facebooki lehel postitatud kommentaari pärast skandaali keskmesse sattunud Reformierakonna aseesimees, rahandusminister Jürgen Ligi tagasiastumisest.

Uut rahandusministrit peaminister Taavi Rõivasel veel välja valitud pole.

Ligi ütles eile õhtul Stenbocki majas ajakirjanikele, et on käitunud selles osas ettevaatamatult, et on andnud ettekäände enda ründamiseks ja oma sõnade tõlgendamiseks, kuid ei võta omaks süüdistusi, mis tema vastu on esitatud.

«Ma ei lepi ka sellega, et minu mõttevahetuse üks katkend on tehtud suureks rahvustevahelise vaenu õhutamiseks,» lausus ta.

Küsimusele, kas ka sotsiaaldemokraadist haridusminister Jevgeni Ossinovski peaks ametist tagasi astuma, vastas Ligi, et see oleks väga elegantne, kuid avaldas samas veendumust, et Ossinovski seda ei tee.

«Ma kardan, et tema natuuris on astuda ainult edasi jõhkral moel ja oma agendaga, ma olen seda näinud,» ütles Ligi.

Ta kinnitas, et naaseb riigikokku ja teeb tööd edasi, kuid on pettunud reaktsioonides ning ka ühiskonna vastupa-

nuvõimes «sellistele näotutele kampaaniatele».

Kuigi reede hilisõhtul lubas Brüsselist naasnud Rõivas esimesel võimalusel hakata konflikti lahendamisega tegelema, ei toonud nädalavahetus kuni eile õhtuni peaministri sammude kohta ühtki uudist. Teadaolevalt konsulteeris Rõivas nii oma erakonnakaaslaste kui sotsiaaldemokraatide juhi Sven Mikseriga, samuti Jürgen Ligiga. Ühtlasi jättis Rõivas ära tänasele planeeritud visiidid Leetu ja Rootsi.

Uue rahandusministri nime eile veel välja ei käidud, kuid plaan on sobilik kandidaat lähipäevil kiiresti leida. Võimalike variantidena räägitakse riigikogu liikmetest Remo Holsmerist, kes oli kandidaat sellele kohale juba kevadise valitsusvahetuse ajal, ja Kristen Michalist, aga ka Arto Aasast ja Aivar Sõerdist.

Viimane oli aastatel 2005–2007 rahandusminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses. Samas on ka arvestatav võimalus, et uus rahandusminister tuleb hoopis väljastpoolt Reformierakonna riigikogu fraktsiooni.

Ligi ütles vastuseks Postimehe küsimusele, keda tema rahandusministri kohal näeks, et seda peavad otsustama teised. «Kui ise ei saa, siis tuleb otsustamine anda teistele.

Taavi Rõivas oleks olnud minu järgmine valik,» lausus ta.

Peaminister nimetas Ligi otsust ametist taanduda riigimehelikuks, kuid nii Ligi kui Rõivas kritiseerisid eile õhtul oma

koalitsioonipartneri käitumist.

«Rahvustepõhise konflikti õhutamiseks ühe ebaõnnestunud sõnumi suuremaks puhumine, et koguda Facebookis like’e või lühikest poliitilist profiiti, ei ole õige suhtumine, ja ma väga loodan, et seda mõistavad kõik Eesti poliitikud,» ütles Rõivas. Üllatusena tuli Ligi eileõhtune avaldus aga Reformierakonna koalitsioonipartnerile sotsiaaldemokraatidele. Mitmed sotside tuumikliikmed said Ligi tagasiastumisest teada alles meedia vahendusel. Eile pärastlõunal ootas sotside juht Sven Mikser järjekordset kohtumist Taavi Rõivasega, kuid see toimus alles pärast Ligi pressikonverentsi.

Umbes tund väldanud kohtumise järel ütles Mikser, et Ligi tagasiastumine kinnitas, et ta oli oma vabanduses siiras. «See on kindlasti eelduseks, et valitsus saaks võimalikult väikeste pingetega edasi minna,» ütles ta.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Ligi tagasiastumine päästis valitsuse

Ministrikandidaatidena räägitakse Remo Holsmerist, Kristen Michalist, Arto Aasast ja Aivar Sõerdist.

Mikseri hinnangul on kogu see juhtum õppetunniks kõigile Eesti poliitikutele, et on teemasid, millega ei tohi kergekäeliselt ümber käia: «Usun, et pärast valimisi tuleb moodustada koalitsioon, mis suudaks koostööd teha ning saaks ühtmoodi aru poliitilisest kultuurist ja käitumisnormidest.» Toimunu ei muuda tulevikus võimatuks praeguste

koalitsioonipartnerite jätkamist ühises võimuliidus, kinnitas ta.

Haridusminister Jevgeni Ossinovski ütles Postimehele antud telefoniintervjuus, et tunnustab Jürgen Ligi otsust tagasi astuda. «Ma arvan, et teist lahendust sellele ei oleks saanud tulla,» sõnas ta.

Ossinovski ütles Ligi juttu kommenteerides, et skandaali puhkemise põhjus polnud ainult nende tüli, vaid see oli laiem.

«Jürgen on veendunud, et tema ei rääkinud rahvusest, vaid mõtles midagi muud, aga samas on tema sõnavõtust selge see, et teise päritoluga inimesed Eestis peaksid oma suu kinni hoidma.

On see rahvus või midagi muud, aga selline argument on minu jaoks vastuvõetamatu,» rõhutas haridusminister.

«Ta kindlasti ei oodanud, et sellisest kommentaarist nii suur arutelu lahti läheb, aga siiski mina pole selle põhjustaja. Pigem on see siiski tema ja mina olen öelnud, et olen valmis temaga ära leppima,» lausus Ossinovski.

Ossinovski sõnul on ta skandaali tõttu saanud viimastel päevadel mitukümmend sõimukirja. «Ma olen saanud sõimukirju viimase kolme päeva jooksul ning nendes on mind sõimatud palju räigemalt, kui Jürgen Ligi seda tegi,» kirjeldas minister. «Facebooki seinale tehtud postituste lugemise lõpetasin ka. Sinna on ilmunud igasugused inimesed, kes selgitavad mulle, kuidas olla päris eestlane.»

KOMMENTAAR

kadri simson Keskerakonna fraktsiooni esimees

Ligi otsus on ainuõige, sest juhul kui ta poleks tagasi astunud, oleks see pannud surve kogu valitsusele, justkui oleksid sellised väljaütlemised ja nendega leppimine sobivad. Sellega oleksid nad kollektiivse vastutuse võtnud selles osas, et võibki öelda teata-

vat ühisnimetust kandvatele Eesti inimestele, et neil pole õigust oma arvamust välja käia samasuguse iseenesestmõistetavusega, nagu on sellistel inimestel, keda Jürgen Ligi kehastab.

See oleks olnud negatiivne sõnum suurele osale ühiskonnast.

Sotsiaaldemokraadid oleks kaotanud oma näo, kui nad oleksid pärast sellist solvangut öelnud, et lepivad sellises õhkkonnas jätkamisega. Ei ole põhjust kahelda, et kui Ligi poleks ise vastutust võtnud, oleks Reformierakond umbusaldushääletusel üksi jäänud.

KOMMENTAAR

urmas reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu esimees

See käik oli Reformierakonna poolt sundkäik, sest Ligi asus koos Rõivasega selgelt ka neljapäeval seisukohale, et puudub igasugune vajadus [tagasi astuda]. Ja

ka tänases (eilses – toim) avalduses ei toodud põhjusena välja kriitika tuumaks olnud avaldust, vaid põhjus oli ilmselgelt parteipoliitiline.

Küllap püüdsid Reformierakonna poliitikud sotsiaaldemokraate survestada, et nad oma nõudmisest taganeksid, ent seda ei juhtunud. Selleks et valitsust mitte lõhki lüüa, tuligi selline samm astuda. Ma ei mäleta lähiaja poliitikast, et valitsuspartei poliitikud oleksid omavahel sellist sõnasõda pidanud.

4 || EESTI || POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

VÄGIVALD. Laps saab vanematelt matelt peksa nii nutmise kui ka papagoi mikrolaineahjus grillimise eest.

Sajad lapsed saavad kodus peksa risto berendson reporter

K

aheksa-aastane Alla (nimi muudetud) on tragi ja tubli tüdruk. Oma vanuse kohta ebaharilikult väikest kasvu, kuid sellevõrra hakkajam.

Ei oskaks arvatagi, et Alla on ühe viimase aja jõhkrama lapsepeksu ohver. Tema kasuisa istub toimepandu tõttu juba kolmandat aastat vangis ja peaks sinna jääma veel aastaks ajaks.

Loodetavasti ei vii tema, Alla ema ja väikese tüdruku elutee neid uuesti kokku.

See, mis selles peres veel mõni aasta tagasi toimus, tundub uskumatu. Kasuisa peksis Allat igal väiksemalgi ettekäändel. Näiteid? Rusikate ja jalgadega löömine oli lausa igapäevane.

2012. aasta mais juhtus ühel päeval nii, et väike tüdruk istus voodi peal kasuisal ees ning ärritunud mees tõukas last nii tugevasti, et see näoga vastu seina kukkus ja peapõrutuse sai.

Järgnes sõit haiglasse ja meedikud teatasid koduvägivalla kahtlusest politseile.

Alustati uurimist. Kasuisa oli küll üks kord kriminaalkorras karistatud, kuid mitte vägivallatsemise eest. Ta oli purjuspäi autot juhtinud. Nii suhtusid uurijad kasuisasse esialgu leebelt ja lasid end talitseda lubanud mehe vabadusse.

Õõvastav äratus Koduse vägivalla tõeline ulatus selgus alles neli kuud hiljem, kui politsei sai Alla Lasnamäe koju väljakutse. Kogenud politseipatrull avastas eest õõvastava vaatepildi: üleni siniseks pekstud ja peast rebitud juustega, pooleldi kiilaspäise väikese tüdruku.

Selgus, et hoolimata kriminaalasjast polnud alkoholiga kimpus olnud kasuisa väikese lapse kallal jõhkrutsemist lõpetanud. Vähe sellest, sageli sai peksa ka ema, kes meest enda sõnul armastas ja talle kõik andestas. See kõik võinuks aina jätkuda, kui polnuks ema sõbrannasid, kes naisele külla minnes leidsid eest läbipekstud lapse ja tolle toas teki all lamanud hirmunud sõbranna. Samas kõrval pahmakas Alla juukseid.

Vaatepilt ei andnud võimalustki kahetimõistmiseks. Sõbrannad põgenesid jooksujalu korterist ja helistasid politseisse. Mis oli juhtunud?

Eelmisel ööl olid ema ja isa taas tülitsenud. Kisa peale hakkas Alla oma toas nutma, mille

peale pöördus kasuisa asuisa viha lapse vastu. Mees läks äks lapse tuppa, tiris ta juukseidpidi pidi voodist välja ja hakkas peksma. ksma. Peksa sai ka last kaitsta üritanud ema.

Paraku oli see ka kõik, mis ta teha püüdis – politseisse teatama polnud armastav rmastav naine suuteline.

Lapsepeksu uurivate politseinike jaoks on see tavapärane.

Rääkima julges naine hakata alles siis, kui oli selge, et mehel pole vanglast pääsu. äsu. Ema kirjeldas, kuidas väike ke Alla oli enamasti päev läbi rõõmsameelne, kuid mida lähemale male jõudis kasuisa töölt kojujõudmise ujõudmise aeg, seda endassetõmbunumaks mbunumaks laps muutus. Puhkepäevauhkepäevadest ei tasu rääkidagi, kidagi, neil päevil sulgus Alla a oma tuppa, üritades purjakil akil kasuisale mitte silma alla la sattuda.

Kohus mõistis tis kasuisale kolme aasta ja a nelja kuu pikkuse reaalse vangistuse.

See on lapsepeksmise ksmise eest selgelt üle keskmise kmise rangusega karistus. Kuid kirjeldatud juhtum ise on samuti üle keskmise jõhker. hker.

Tõsi, vanglaseinte einte vahele võib sattuda ka pealtnäha vähemate asjade ade eest. Nii juhtus äsja 27-aastase aastase emaga, kes saadeti šokivangistusena kivangistusena kuuks ajaks trellide llide taha selle eest, et ta oli aasta asta tagasi oma nelja-aastast lastt käega näkku peksnud, kaelastt pigistanud ja juustest tirinud, ühel teisel korral teda aga kõrvadest rvadest tõstes eemale tõuganud. d.

Vähe sellest, t, et naine pidi kuu aega vangis ngis istuma, lisaks võeti alkoholiprobleemiholiprobleemiga maadlevalt emalt malt kahe lapse hooldusõigus..

Sellegi loo ilmsikstulek msikstulek on pigem ebatavaline. ne. Nimelt sattus politsei toimunule juhuslikult peale, kui naise õde ja sõber ei pääsenud tolle juurde sisse ja kutsusid paanikas appi politsei. Korterisse sisse murdnud politseinikud leidsid eest silmanähtavate peksujälgedega lapse.

Edasist te juba teate.

Iga päev seesuguste juhtumitega tegelev Põhja ringkonna prokurör Arika Almann ütleb, et ehkki sagedamini löövad vanemad nn raskeid lapsi, kellega nad hästi toime ei tule, leidub teistsuguseidki näiteid. «Sageli ei saa laps ise täpselt arugi, mille eest ta siis nüüd peksa sai,» ütleb Almann.

Muidugi pekstakse lapsi ka «asja eest». Võtame näiteks isa, kes lubas pojale, et kolmandale märkusele koolist järgneb karistuseks rihmutamine. Nii läkski. Oli esimene märkus ja hoiatus, teine ja hoiatus. Ning kolmas ja karistus, mis tõi kaasa kriminaaluurimise.

Lapsele rihma andmine, vitsaga löömine või tema muul

viisil füüsiline karistamine on kuritegu. Ent politsei käsitleb iga juhtumit eraldi. Nii koheldakse leebemalt vanemaid, kes on last löönud karistuseks tõeliselt halva käitumise eest ning kes pole muidu vägivaldsed.

Mille eest lapsi lüüakse?

• Kasuema lõi last selle eest, et too sõi šokolaadikreemisaia, kuid vanema valmistatud soolast toitu ei puutunud.

• Koolipoiss sai emalt peksa selle eest, et oli viinud vanema teadmata ja loata kooli ema tehtud käsitööd.

• Laps sai rihma selle eest, et oli keelust hoolimata kutsunud külla sõbrad. Varem oli vanem avastanud, et pärast lapse külalisi on mõni asi kadunud.

• Kasuisa lõi poissi selle eest, et too segas vanemaid ega lasknud neil hommikul magada.

• 1. klassi poiss sai rihma iga koolis saadud märkuse eest. (Selliseid näiteid on mitu.)

• Laps sai peksa, sest rääkis talle kasutatud riided andnud õpetajale, et vanemad andsid need edasi järgmisele lapsele. allikas: politsei

Perevägivald kasvab Perevägivald

«Nendele kohaldame oportuniteeti ja sellega kaasnevaid mõjutusvahendeid,» ütleb prokurör Almann.

Kohtusse satuvad vanemad, kelle füüsiline vägivald lapse vastu läheb selgelt üle piiri, on täiesti põhjendamatu, sage ja korduv või jõuline. «Samuti need juhtumid, kus vanematele on juba oportuniteedivõimalus antud, aga kes vigadest ei õpi ja jätkavad oma pereliikmete vastu vägivalla kasutamist.»

Nädalavahetus rihmaga Üks viimaseid lugusid pärineb 7. oktoobrist, kui kohus karistas kümnekuuse tingimisi vangistusega 26-aastast ema, kes veebruaris oma kaheksa-aastasele tütrele kodus rihma andis. Iseenesest oli see tüüpiline juhtum, kus üle käte kasvanud laps saab hädas olevalt lapsevanemalt karistada. Anekdootlikuks muudab selle juhtumi viis, kuidas asi välja tuli.

Nimelt hakkas õpetaja koolis lastelt uurima, kuidas kellelgi nädalavahetus läks. Kui tüdruk teatas, et temal küll midagi ilusat meenutada pole, sest tema sai ema käest rihma, ei jäänud õpetajal üle muud, kui politseisse pöörduda.

Kuivõrd uurimisel selgus, et ema on varemgi last füüsi-

• 1939 juhtumit registreeriti 2011. aastal • 2231 juhtumit registreeriti 2012. aastal • 2752 juhtumit registreeriti 2013. aastal

Millega lapsi lüüakse?

• Üldjuhul saavad kodus peksa viie- kuni kümneaastased lapsed.

• Kõige levinum karistusvahend on püksirihm.

• Eramajades, kus puud-põõsad on oma aiast võtta, kraamitakse sageli välja vits.

• Viimase aja «trend» on peksmine elektroonikaseadme juhtmetega. Näiteks mobiiltelefoni laadijaga.

• Harvemini lüüakse last näiteks mänguklotsi või mõne sööginõuga.

• Igasugune lapse kehaline karistamine on kriminaalkuritegu.

Tänavu registreeritud perevägivald laste vastu • 271 alaealist on kannatanud perevägivalla all (kuriteo toimepanija oli pereliige: isa, ema, kasuisa, vanaisa, vend jne) Neist 3 juhtu lõppes raske tervisekahjustusega Neist 228 juhtumit on registreeritud kehalise väärkohtlemisena Neist 40 juhtumit on registreeritud piinamisena

Mullu registreeritud perevägivald laste vastu 358 alaealist kannatas perevägivalla all • 1% juhtumitest §118: raske tervisekahjustuse tekitamine • 5% §120: ähvardamine • 65% §121: kehaline väärkohtlemine • 13% §122: piinamine • 13% §141–146: seksuaalse enesemääramise vastased süüteod • 3%: muud kuriteod 2013. aastal ohustasid lapsi 93% juhtudest lapsevanemad 77% juhtudest mehed allikad: politsei, justiitsministeerium, karistusseadustik

allikas: politsei

liselt karistanud, pidas prokurör paremaks tal kriminaalhoolduse abil silm peal hoida ning kohustada ema lastekaitsega koostööd tegema. Vabatahtlikult paljud lapsevanemad paraku lastekaitsega koostööd ei tee, kuigi viimasel on aitamiseks päris palju võimalusi. Üldjuhul üritatakse last löövate vanemate mõjutamiseks kasutada kriminaalkaristuse asemel muid mõjutusvahendeid. Näiteks oportuniteeti ehk kriminaaluurimise lõpetamist avaliku huvi puudumise tõttu, kui on näha, et täiskasvanu pole ohtlik.

Nii tehti näiteks emaga, kes andis lapsele karistuseks rihma erakordse teo eest. Nimelt avastas naine koju tulles, et laps on pere papagoi mikrolaineahju pistnud. Idee oli mõistagi võigas, papagoi suri ning vanema äkkviha võis mõista.

Oportuniteediga kaasneb enamasti mõni kohustus. Lapse vastu kätt tõstnud vanemale määrab prokurör tavaliselt üldkasuliku töö, kuivõrd rahalise kohustuse korral kannataks terve pere. Vaid mõnel juhul

jäetakse kohustus üldse määramata. Uuest aastast saab lapsevanema saata sotsiaalprogrammidesse, sh lastekaitsekoolitustele ja pereteraapiasse.

Lapsepeksmise juhtumeid uuriva Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse uurijad kuulevad peksjatelt õigustuseks kõiksugu põhjendusi. Mõni neist tundub pehmelt öelda arusaamatu.

Näiteks see, kui kasuisa annab lapsele rihma selle eest, et too segas teda ja ema magamast.

Ning ehkki lapse väitel tahtnud ta ema lihtsalt kallistada, ei päästnud see kümmekonna aasta vanust poissi keretäiest.

See on juhtum, mille eest kohus mõistis kasuisale kopsaka rahalise karistuse.

Põhja politseis lastekaitsetalitust juhtiva Reimo Raiveti sõnul on iga juhtumi puhul alati kaks arusaama: lapse ja tema vanema oma. Nii sai üks laps kodus hobusepiitsaga peksa selle eest, et oli ema tehtud käsitöö kooli viinud. Ema arvas, et lapsel oli plaan need tööd maha müüa, lapse väitel tahtnud ta ema töid teistele näidata. Võta kinni, kummal on õigus.

POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

TERAVA NINAGA. Kuigi politseil on mitmesugustele ülesannetele spetsialiseerunud teenistuskoeri, on metsa eksinud inimeste leidmiseks sobivad koerad vaid vabatahtlikel päästjatel.

Otsingul vajab politsei vabatahtlikke tiina kaukvere

postimees.ee päevatoimetaja

K

ui mõni marjuline-seeneline metsa ära eksib, ei saa politsei tavaliselt ilma vabatahtlike otsijateta abita läbi, kuna erinevalt politseist on neil sellisteks puhkudeks olemas spetsiaalsed koerad.

Vabatahtliku reservpäästerühma liige Ene Sikk on metsa eksinud inimeste otsimisel politseid aidanud juba kümmekond aastat. Ta ei suuda meenutada, mitu inimest on ta selle aja jooksul metsast välja aidanud. «Seda võin öelda, et kui meid on välja kutsutud, ei ole ükski inimene meie otsingutel metsa jäänud,» ütles Sikk.

Viimati otsis Sikk oma saksa lambakoera Sallyga oktoobri alguses Klooga metsast 65-aastast meest, kes oli 2. oktoobri õhtul seenele läinud, ära eksinud ja sellest telefonitsi ka politseile teatanud. Vastu ööd side mehega aga katkes, kuna telefoni aku sai tühjaks. Nii kutsus politsei appi reservpäästerühma vabatahtlikud, kes kulutasid mehe otsimisele ööpäeva.

Hiljem selgus, et mees oli ise metsast 3. oktoobri hommikul välja saanud, ent teatas sellest politseile alles õhtul.

«See mees andis isegi ruttu teada, et temaga on kõik korras. Kurb muidugi, et ta ei soovinud politseile kommenteerida, mis temaga siis tegelikult juhtus,» ütles Ene Sikk ja toonitas, et metsa minnes peaks telefoniaku kindlasti laetud olema. Samuti tuleks lähedastele oma plaanidest teada anda.

Kokku on Põhja-Eestis tegutseval vabatahtlikul reservpäästerühmal üle 160 liikme, kes võimalusel on politseile abiks. Meeskonnas on ka umbes 20 päästekoera, kes on treenitud ning inimestega sõbralikud.

Päästekoeri kasutatakse inimeste otsimiseks metsaaladelt, tühjadest hoonetest ja varemetest. Koer suudab avastada inimese lõhna 150–200 meetri kauguselt. Kui koer on leidnud kannatanu, annab ta koerajuhile sellest märku haukudes või juhatab peremehe leiu juurde.

Tänavu on politsei 15 korral kutsunud vabatahtlikke päästjaid ja nende koeri appi eksinud inimesi otsima. Sikk nentis, et seda on keskmisest rohkem.

«Vabatahtlikest on väga suur abi – kui neid ei oleks, oleks väga keeruline. Massi leiaks küll, keda metsa saata, aga nende

Aastaid päästekoertega tegelenud Jaakko Vaahtoniemi oli oma kahe saksa lambakoeraga politseil abis ka foto: sander ilvest oktoobri alguses Kloogal, kui otsiti metsa eksinud meest.

professionaalsus, teadmised, kogemus ja vahendid on asendamatud. See on super töö, mida nad teevad,» rääkis Põhja prefekt Kristian Jaani.

Lisaks Põhja-Eestis tegutsevale rühmale on reservpäästjad ka Lõuna-Eestis ja Lääne-Eestis. «Reageerimiskiirus on oluline. Kui tuleb väljakutse keset tööpäeva, pean esmalt saama

loa tööandjalt, oma töö ümber korraldama, pean jõudma laost varustuse võtta ja metsa minna. Kui mets asub kaugel, siis võib olla juba hilja kedagi aidata,» rääkis Sikk ning lisas, et vabatahtlikuna tegutsemine on tema jaoks hobi, mis on välja kasvanud huvist koerte ja koeraspordi vastu.

Siku sõnul on vabatahtlikud

asendamatud, sest politsei saab otsingutel küll kasutada kopterit, kuid neil puuduvad sellise väljaõppega koerad, kes otsiksid eksinud inimest.

«Meie koerad ei otsi jällegi surnukehasid. Universaalkoerad nagu Rex on ainult filmis.

Inimestel on ka erinevad spordialad – kaugushüpe, kõrgushüpe, sprint. Nii ka koertel, isegi

päästekoera erialasid on viis.

Meie eeldame, et inimene tahab, et teda päästetaks, me ei otsi kurjategijat,» rääkis Sikk.

Tema sõnul eeldab politseikoera väljaõpe, et inimese puhul, keda otsitakse, on tegu pahatahtliku kurjategijaga, ent vabatahtlike koerad on sõbralikud ega ründa metsa eksinud inimest.

«Meil on olemas laibakoerad, kui on teada, et otsime surnukeha. Meil on narkokoerad, patrullkoerad ja jäljekoerad,» rääkis Jaani ning selgitas, et politseikoer otsib konkreetse inimese jälge. «Ta peab inimese lõhna tundma, et teda otsima hakata. Vabatahtlike koerad otsivad lihtsalt elusolendit metsast,» rääkis Jaani.

Vabatahtlikud teevad koertega trenni kaks-kolm korda nädalas. Ühe koera väljaõpetamiseks kulub aga paar-kolm aastat. Koerad kuuluvad Eesti Otsingukoerte Klubisse ja on saanud spetsiaalse väljaõppe.

«Me käime kuni kolm korda nädalas koertega metsas harjutamas. Selleks on kokkulepped RMKga,» rääkis Sikk.

Päästekoeri hakati Eestis treenima kümmekond aastat tagasi ning alates sellest on see koeraspordiala muutunud üha populaarsemaks. Samas on Siku kinnitusel alaga tegelejaid siiski üsna vähe.

6 || EESTI || POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tuleva aasta võidupüha paraadi pärjad võidakse asetada Kärdla kiriku ette, kus pühakoda silmitsev sõdur foto: helen mihelson tuletab meelde Teises maailmasõjas langenud hiidlasi.

VÕIDUPÜHA. Suvel võidupüha paraadi võõrustaval Hiiumaal on mure, kuhu asetada pärjad.

Hiiumaa ainsana vabadussambata helen mihelson reporter

V

õidupüha paraadi lahutamatu osa on pärgade asetamine Vabadussõjas langenutele pühendatud mälestussamba juurde. Hiidlased käsitlevad võidupüha paraadi võõrustamist tuleval suvel suure auna, kuid on mures. Vabadussõja mälestussambaid, -tahvleid ja -kivisid on Eestis üle 200, kuid neist ükski ei asu Hiiumaal.

«Vastab tõele, et Hiiumaal pole mälestusmärki Vabadussõjas langenutele. Küll aga on Kärdla kiriku juures mälestusmärk kõigis sõdades langenud hiidlastele, mis on väärikas ja ilus,» sõnas Kaitseliidu pressiesindaja Neeme Brus. Ehkki otsust ei ole veel tehtud, on tema hinnangul üks võimalus panna paraadi pärjad sinna ja jagada seal laiali ka võidutuli.

Saare ajalooga kursis olevad inimesed laidavad selle mõtte maha, sest kõnealune mälestusmärk on pühendatud üksnes Teises maailmasõjas langenutele.

«Hiiumaal ei ole Vabadussõja sammast, sest enne sõda kuulus Hiiumaa Läänemaa koosseisu ja Hiiumaa mehed märgiti ära sealsel ausambal. Meil on küll mõned nimetahvlid kirikutes,» märkis Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo. Nimelt on Pühalepa kirikus mälestustahvlil kirjas kaks nime, Kärdla kirikus on mälestustahvel, millel pole ühtegi nime, ning 32 langenud hiidlase nimed on kirjas Haapsalu mälestusmärgil.

Hiiu maavanem Riho Rahu-

oja nendib pärast lühikest mõtlemist mõnevõrra üllatunult, et Hiiumaal tõepoolest pole Vabadussõja mälestusmärki. Ta toob samuti välja Kärdla pargis asuva mõne aasta vanuse monumendi, ent nõustub siis, et see on pühendatud Teises maailmasõjas hukkunutele.

«Eks me peame Kaitseliidu ja presidendi kantseleiga nuputama, kuhu see pärg panna.

Praegu ma ei oska lahendust pakkuda. Suure tõenäosusega ei jõua me selleks ajaks mälestusmärki ka paigaldada,» ütles Rahuoja.

Mälestusmärk, millele Brus ja Rahuoja viitavad, valmis 2012. aastal. Selle idee autor on hiidlane Otto Mägi ja skulptor Elo Liiv. Mälestusmärgile on raiutud ligi 700 Teises maailmasõjas langenud hiidlase nimed, olenemata sellest, millist mundrit nad kandsid.

Hiiumaa militaarajalooseltsi asutajaliige Mart Mõniste ei näe selles probleemi, kui võidupüha paraadi ajal pannakse pärjad just selle skulptuuri juurde. Tema sõnul on saarel läbi aja olnud vähe ajaloosündmustele pühendatud monumente. «Nendega on hiidlastel natuke kitsas jah, aga kuidagi on toime tulnud. Kui ei ole teist mälestusmärki, siis pole midagi teha,» sõnas ta.

Kaitseliidu esindaja leidis, et Vabadussõjas langenud hiidlastele mälestusmärgi rajamine on eelkõige hiidlaste endi otsustada.

Hiiumaa kuulus tollal Läänemaa alla ning oli suhteliselt vaene kant, kus iseseisvus ei olnud kõige tähtsam teema.

Hiiu maavanem Riho Rahuoja tunnistas aga, et mälestusmärgi vajalikkusest ei ole Hiiumaal juttu olnud. Ta märkis, et plaanitud on muid ajalooga seonduvaid mälestusmärke ja skulptuure, ent Vabadussõja mälestusmärk ei ole jutuks tulnud ei omavalitsuste ega MTÜdega.

Ka ajalugu lähemalt uurinud Mart Mõnistele ei meenunud ühtegi seesugust ettepanekut. Ta leidis, et mälestusmärk oleks ajaloo hoidmise seisukohast oluline, ent kõigepealt on vaja koostada Vabadussõjas võidelnud ja seal hukkunud hiidlaste nimekiri. Praegu sellist nimistut pole.

Vabadussõjas langenud hiidlaste nimekirja kokkupanemisel on tänuväärse töö teinud Vabadussõja Ajaloo Selts – ühing, mille eesmärk on sõjaajaloo uurimine ja populariseerimine, sealhulgas sõjas langenud ja nende kangelasteo jäädvustanud mälestusmärgid.

«Võit selles sõjas andis meile võimaluse rajada oma iseseisev riik. See oli vundament, millele taastasime Eesti iseseisvuse,» rääkis seltsi esimees Jaak Pihlak. Seetõttu vajavad selles sõjas langenud tema sõnul erilist austust ja mäletamist.

Pihlak nentis samuti, et monumenti pole Hiiumaal seepärast, et saar kuulus Läänemaa alla, ent uskus oma osa olevat sellel, et Hiiumaa oli tollal suhteliselt vaene kant, kus Eesti iseseisvus ei olnud kõige tähtsam teema.

«Kas praegu oleks vaja keskset mälestusmärki Vabadussõjas langenud hiidlastele?

Kindlasti. See aitaks inimestele meelde tuletada, et priius ei tule taevaväega, vaid suurte kaotuste hinnaga,» sõnas ta. «Loodan, et hiidlased teevad oma Vabadussõja monumendi ära.»

POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

TÜLI. Nimeta baar nõuab, et nende majanaaber võtaks tagasi oma ajakirjanduses avaldatud väited kõrtsist kostva liigse müra kohta.

Nimeta baar kaebas vanalinna elaniku kohtusse meribel sinikalda reporter

N

imeta baar esitas augustis Harju maakohtule hagi Vanalinna Seltsi liikme ja SuurKarja 4 elaniku Annika Madissoni vastu, nõudes väidetavalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Nüüdseks on asi jõudnud juba ringkonnakohtusse.

Hagis väidetakse, et mullu novembri lõpus ilmunud Eesti Ekspressi artiklis «Eesti kõige kuritegelikum tänav» on Madisson esitanud Nimeta baari omanike kohta ebatõeseid väiteid.

Artikkel, mis rääkis vanalinna elanike suurest müraprobleemist, sisaldas järgmisi Madissoni tsitaate: «Asutuselt, mis on elukorteritega samas majas ja ei täida seadusi, tuleks litsents ära võtta.»; «Kui ma ütlen, et Nimeta baar teeb müra ja teeb seda praegu, siis mida siin on keeruline tõestada? Kellele? Mul on politseile avaldus tehtud. Politsei on kohal käinud, see rikkumine on fikseeritud, ja Teniste (Tallinna ettevõtlusameti juht Kairi Teniste – toim) väidab, et on tohutult keeruline tõestada. Halloo!»; «Kesklinna valitsuse ettevõtlusosakonna juhatajal Marika Pärnal on reaalne võim neid lahtiolekuaegu lühendada, väljaantud tegevuslube piirata või tühistada. Miks seda tehtud pole, on arusaamatu.».

Harju maakohus jättis baari omanike hagi rahuldamata, kuid

Nimeta baar leiab, et nende majanaaber on levitanud valeväiteid. foto: toomas huik

hagejad on esimese astme kohtu otsuse edasi kaevanud Tallinna ringkonnakohtusse. Lisaks ebaõigete väidete ümberlükkamisele nõuab Nimeta baar Madissonilt ka mittevaralise kahju hüvitamist, kuid see ei ole lõbustusasutust kohtus kaitsva vandeadvokaadi Merle Järvala sõnul esmatähtis.

«Mittevaralise kahju ning võimaliku hüvitise osas saab kohus võtta seisukoha vastavalt tuvastatud asjaoludele, aga see ei ole Nimeta baari ja sellega seo-

Tänavu 5. septembril tehtud müra mõõtmise tulemused näitasid ikka, et müra on liiga vali.

Ettevõtja: alkoholipiirang suretaks väikepoed välja Tallinna sadamas asuva alkoholipoe WineStore tegevjuhi Tõnu Krausi arvates teeb Tallinna linna plaan keelata alkoholi müük pühapäeviti elu keeruliseks eelkõige väikepoodnikele ning ühtlasi annab elujõudu mustale turule.

«Eelkõige mõjub see väiksematele poodidele, kuna enamik nende sissetulekust tuleb alkoholi müügist. Ma ei usu, et pulgakommidega tehakse nii palju raha, et suudetaks ennast ülal pidada. Mõned väiksed poed kindlasti lõpetavad selle tagajärjel tegevuse,» ütles Kraus.

Must turg ei lööks tema hinnangul seesuguse keelu pä-

rast õitsele kohe, kuid mõne aja jooksul avaldaks see siiski mõju. Kraus tõi näiteks Rootsi.

«Pühapäeval on kõik poed kinni, aga ma olen väga palju Rootsis olnud ja tean, et pühapäeval on seal mammid, kes pakuvad kodus valmistatud alkoholi. Alati saab alkoholi kätte, kuigi pood on pühapäeviti kinni,» rääkis ta. «Ilmselt tuleb meil samasugune asi, kui lõpetame pühapäeviti alkoholimüügi. Turg toimib edasi.»

Ta lisas, et kui ka lasteasutuste läheduses keelataks alkoholi müük, ei aitaks see ilmselt vähendada noorte alkoholitarbimist. Jonatan Karjus

tud isikute peamine soov,» selgitas jurist.

Nimeta baari juhatuse liikme Vallo Palvadre sõnul soovivad nad kohtus Madissoni valeväited ümber lükata või leida temaga mõistlik kompromiss. Tema sõnul on korduvalt Madissoniga maha istutud, et asju sõbralikult sirgeks rääkida, kuid tulutult. «Tal on püha viha Nimeta baari vastu, ma ei tea, millest,» lausus Palvadre.

Samal ajal olla Madisson tema sõnul regulaarne Nimeta baari külaline: «Meil on pildid, kus ta ise käib pidutsemas ja veedab Nimeta baaris väga meeldivat aega.»

Palvadre tunnistas, et meedias tümitamine on rumal tege-

vus ning neil on soov hästi läbi saada, kuid kahjuks on Madisson nende vastu sõjakirve välja kaevanud.

Annika Madisson lükkas Palvadre jutu ümber ning lisas, et temaga pole keegi üritanud asju sirgeks rääkida. «Küll aga kohtusin ma juhuslikult Andrew’ga (Andrew Gleeson – toim), kes on üks Nimeta baari austraallasest omanik. Ta palus vabandust, et kõik on nii kaugele läinud, ning ütles, tema on väikeosanik ja edasikaebamist nõudsid teised,» rääkis Madisson.

Et ta ise on öölokaali tihe külastaja, on Madissoni sõnul samuti vale jutt. «See pilt on üks kümne aasta tagune pilt, kui baaril oli sünnipäev ja eriüritus, kuhu kõik majaelanikud olid kutsutud, loomulikult käisime seal,» selgitas Madisson, kuid lisas, et ei suuda seal enam käia.

«Seal käib selline kontingent, see on nagu katastroof,» kirjeldas Madisson.

Madissoni sõnul on Ekspressi artiklis väljaöeldu tõde, kuid baari omanikud soovivad, et avaldataks uus, neile sobiliku sisuga artikkel. Et müraga on ikkagi tõsiseid probleeme, ei tule see Madissoni kinnitusel aga kõne alla.

Madissoni sõnul väitsid omanikud, et hakkavad kevadel heliisolatsioone tegema, kuid 5. septembril tehtud müra mõõtmise tulemused näitasid ikka, et müra on liiga vali. «Aasta tagasi polnud isolatsiooni ka veel tehtud, mis see müra siis võis olla?» viskas Madisson küsimuse õhku.

Leppimisest on tema sõnul vara rääkida: «Viigu oma ettevõte seisu, kus nad ei pea apelleerima ega öösel müra tegema.»

Vajuv pinnas võib Stroomi rannas tekitada reostuse Tallinna Vesi on tuvastanud Tallinnas Stroomi ranna piirkonnas asuva Tihase heitveekollektori kohal pinnase vajumise, mis võib kaasa tuua keskkonnareostuse tekkimise.

«Olukorra lahendamise eest vastutab AS Tallinna Vesi kui elutähtsa teenuse osutaja.

Seetõttu on AS Tallinna Vesi reovee ning sademevee ärajuhtimise nii palju kui võimalik ümber suunanud teistesse ümberkaudsetesse kollektoritesse. Samuti on AS Tallinna Vesi paigaldanud pumba, et võimaldada juhtida reovesi ja sademevesi Tihase kollektorist paralleel-kollektorisse,» teatas keskkonnainspektsioon.

Keskkonnaministeerium koos keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaametiga jälgivad olukorda ja vajadusel jagavad rohkem infot. tallinncity.ee

Avalikustati Pääsküla raba kaitsekorralduskava Kuni 6. novembrini on avalikul väljapanekul Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024. Kavaga saab tutvuda Tallinna keskkonnaameti kontoris, Tallinna linna kodulehel ning Nõmme linnaosa valitsuses. Vastuväiteid ja parandusettepanekuid kaitsekorralduskava kohta saab esitada kirjalikult Tallinna keskkonnaametile. Kaitsekorralduskava avalik arutelu toimub 4. novembril kell 17 Nõmme muuseumis. tallinncity.ee

Vene noortele tutvustatakse Eesti kultuurimeediat Tallinna keskraamatukogu hinnangul pole Eestis piisavalt väljaandeid venekeelse kogukonna noortele, mistõttu algatas raamatukogu Eesti kultuuriajakirjandust tutvustava lõimumisprojekti «Kultuuriajakirjandus noortele – kas, miks, kuidas?».

Tänavu oktoobrist kuni järgmise aasta aprillini kestva projekti raames korraldatakse keskraamatukogu harukogudes Tallinna vene õppekeelega koolide õpilastele kohtumisi Eesti kultuuriväljaannete toimetuste liikmetega, kes räägivad oma väljaandest, vastavad küsimustele ning tutvustavad noortele võimalusi ja kriteeriume oma loomingu avaldamiseks.

Projekti ellukutsuja, keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja Mari Sieberki sõnul võimaldavad seesugused kokkupuuted noortel näha ühiskonda avarama pilguga. «Püüame projekti kaasata võimalikult erinevate väljaannete esinejaid, ehkki tuleb tõdeda, et projekti ette valmistades olen tundunud teravalt, et Eestis on vähe noortele suunatud atraktiivseid ja huvitavaid meediaväljaandeid,» lausus ta. BNS

POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KAITSETÖÖSTUS. Mis ühendab USA, Lõuna-Aafrika ja Eesti sõjaväge?

Neis kõigis kasutatakse Pirital asuva OÜ Eli relvamatkureid.

Eli tegevjuht Tõnu Vaher näitab mitme rootoriga lennuseadet, mis on piisavalt väike, et mahtuda seljakotti, kuid piisavalt võimekas piiriületaja leidmiseks.

foto: liis treimann

Eli arendab mehitamata lennuseadet marge tubalkain reporter

A

astal 1995, kui OÜ Eli hakkas arendama Eesti riigi jaoks kaitsevahendeid, oli kaitsevägi veel lapsekingades. Üks ohvitseridest, Meelis Säre oli suurte plaanidega mees. Just tema algatusel hakati kaitseministeeriumi kaudu arendama Eli käsituli- ja tankitõrjerelvade matkeseadmeid.

«Ilma Säreta me ilmselt ei oleks neid asju teinud,» ütles Eli tegevjuht Tõnu Vaher.

Praegu toodab Eli mitmesuguseid matkeseadmeid. Ettevõtte suurima mahuga müügiartikkel, tagasilöögimatkur, sai välja arendatud 19 aastat tagasi.

Neid müüakse aastas paar tuhat. Relvast võetakse lukk välja ning asendatakse see seadmega, mis tekitab samasuguse tagasilöögi kui pärisrelval. Eesmärk on nihutada ära sihikupilt, mistõttu ei pea sõdur mitte lihtsalt tulistama, vaid iga lasku uuesti sihtima.

Relvamudeleid on ettevõttel 30 ringis. Uue mudeli väljatöötamine ja valikusse lisamine võtab aega umbes kolm kuud.

«Meie lahendused on ainulaadsed,» ütles Eli müügidirektor Gerry Saarep tagasilöögimatkurist rääkides. Selle hind on tuhatkond eurot. See annab sõduritele võimaluse turvalises keskkonnas relva käsitsemist harjutada – kõikide relvaosade funktsioonid jäävad samaks.

«Igal juhul peavad nad ka pärispüssiga laskma minema, sest

üks ei asenda kuidagi teist,» märkis Saarep.

Muu hulgas on neil valikus taktikaline matkur Alfons, mille abil saab kuni 12 sõduriga läbi mängida lahinguolukordi erinevatel maastikel. «Alfonsi simulaatori põhiline eesmärk on välja õpetada jao- ja rühmaülemaid, mitte sõdureid tulistama,» selgitas Saarep. Ta tõi näiteks võimaliku stsenaariumi, kus vastase kolonn liigub mööda teed ning rühmaülemal on vaja otsustada, kas lahing vastu võtta või kolonn läbi lasta.

Kokkuhoid võib olla suur Suur majanduslik efekt tekib tankitõrjerelvamatkuri kasutamisel – selle mürsk võib maksta kümneid tuhandeid eurosid.

Elil on olemas ka miinipildujamatkureid, mille laskeulatus on täpselt kümme korda väiksem päris miinipilduja omast. See tähendab, et väljas viibiv sõdur peab ikka arvesse võtma tuule suunda ning õpib kasutama sihikuid, ent treeninguala on väiksem – jalgpalliväljakust võib küllalt olla.

«Miini» sees on mehhanism, mis maaga põrkudes vabastab kriidikapsli. «See võimaldab ka eemalt vaadata, kuhu tabamus läks,» selgitas Saarep. Pärast harjutamist saab need uuesti kokku korjata. Miinipildujamatkureid on müüdud palju Gruusiasse.

Eli toodab ka kahte tüüpi sihtmärke laskuri väljaõppeks: liikuvaid ja liikumatuid. Ühed on sellised, mis maast üles kerkivad, kuid ei liigu, ja teised liiguvad monorelsside peal. Märklehti tulistatakse päris lahingumoonaga. Instruktor saab lasketabamusi puldist kontrollida. Eesti kaitseväes on neid komplekte kümmekond ja igas 30 seadet. Neid kasutab ka näi-

teks Gruusia sõjavägi ja Soome kaitseliit.

Umbes kord aastas käib Eli uute klientide saamiseks näitustel. «Näitusel osalemine maksab umbes 30 000 eurot,» selgitab Vaher. Neil ja kaitsetööstuse liidu liikmetel on ühisboks, ent kuna Eli ruumivajadus on palju suurem, võtavad nad lisaks eraldi boksi. Messile tulevad inimesed, kes teevad hankeid ning võiksid huvi tunda Eli komponentide või vahendamise vastu.

«Välishangetega on alati nii, et see toimub läbi vahendajate.

Erandeid juhtub imeharva, vahest Gruusiasse ja veel mõnda kohta, aga põhimõtteliselt on alati keegi vahendamas,» selgitas Vaher. Igas riigis on nn usaldusfirma.

Riigihanked välismaal on üsna tihti suunatud. «Tuleb dokumentatsioon, aga kokku moodustab see mingi koguse informatsiooni ja me võime öelda, et see hange on tehtud ühe riigi ühe konkreetse toote hankeks,» ütles Vaher.

Eesti kaitsevägi pole Elile juba aastaid suuremaid hankeid teinud. Ainus toode, mida nad Eesti jaoks praegu teevad, on «koolitiirud» – lasketiirumatkur koolide sõjalise algõpetuse tarbeks. Kaitseministeeriumi rahastuse abil on neid koolidele müüdud sadakond.

«Praktiliselt ei ole ühtegi hanget toimunud meie toodete peale viimase seitsme aasta jooksul. Kõik, mis me hetkel

Eli OÜ • Asutatud 1995. aastal • Omanikud: Tõnu Vaher, Toomas Haggi, Jaan Palm, Priit Leomar • Töötajaid: 15 • Käive: 706 508, kasum 26 172 eurot

Suur majanduslik efekt tekib tankitõrjerelvamatkuri kasutamisel – selle mürsk võib maksta kümneid tuhandeid eurosid.

allikas: äriregister

toodame ja arendame, müümegi välja,» ütles Vaher.

Hanke puhul võiks võimaluse korral eelistada omamaist toodet. Üks oluline põhjus on hooldekulud ja -aeg. «Üks kaitseväe välismaalt tellitud simulaator läks katki, vajas hooldust. Selle vidina parandamiseks küsiti tootjafirma poolt ümmargune miljon krooni.

Lõppes asi aga sellega, et me tegime seadme korda ja riik sai kümme korda odavamalt hakkama,» rääkis Vaher.

Droonid on perspektiivsed Teine põhjus on, et sõjalise kauba väljavedu nõuab kõvasti paberitööd ja aega. Mõni aasta tagasi tellisid grusiinid Elilt kogu väljaõppevarustuse. Vaher küsis viimases vestluses grusiinidega, kuidas vahendid toimivad. Nood vastasid, et hästi.

«Kindlasti midagi ei tööta, mõni on kindlasti rikkis. Aga eks nad siis tõstavad neid osasid seal omavahel ümber,» kirjeldas tegevjuht. Gruusia kaitsevägi pole hoolduse raha lihtsalt eelarvesse planeerinud. Tema hinnangul enamik vahendeist ilmselt siiski töötab.

Eli müüb vahendajale tehnilist tuge ja saadab tagavaraosasid. Kui mõni asi täiesti ära laguneb, saavad nad selle Pirital ära parandada. «Suuremat ei ole siia midagi tagasi tul-

nud, tagasilöögisimulaatoreid on, jah, käinud küll,» ütles Saarep. Peaaegu kogu kasumi suunab Eli mehitamata lennukite arendusse. «Lootuses, et ühel päeval hakkab see tagasi tootma,» märkis Vaher. Tema sõnul on tegu väga perspektiivse tehnoloogiaga. Nende uusim toode on multirootor ELIX-XXL, mis on piisavalt väike, et mahtuda ühte seljakotti.

«Oleme tegelenud just põhiliselt kontseptsiooniga. Teadagi, sõdur on lihtne inimene ja kõik, mis talle kätte anname, peab lihtne olema,» märkis Vaher. Just tänu kontseptsioonile on multirootorid läinud juba nii USAsse kui ka Hispaaniasse.

Droon koosneb kolmest komponendist: droon ise, kontrollkeskus ehk arvuti ning antenniseade. Kuigi seade on väike, sobib ta Vaheri kinnitusel kasutamiseks rasketes tingimustes, kus külm ja tuul avaldavad mõju nii droonile kui ka selle juhtijale. Õhus suudab seade püsida kuni 40 minutit, mille jooksul saab 50–100 meetri kõrgusel maa kohal lennates olukorrast hea ülevaate. Seadet võivad kasutada nii eriüksuslased, politsei kui ka piirivalve. «Piiriületaja tabamine võiks sellega suhteliselt lihtne olla, kui on enamvähem teada, kus piiri rikuti,» ütles Vaher.

Drooni väljatöötamine võtab mõned aastad – kontseptsioon, osade tellimine ja sobitamine. Juhtub ka, et tellitud osa ei sobi ning jääb paremaid aegu ootama. See võib arenduse üsna kalliks teha, ent droon maksab 30 000 euro ringis. Ja kuigi politsei- ja piirivalveameti hange tuleb alles kevadel, loodab Vaher, et just need väikesed lennumasinad hakkavad piiri jälgima.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Ungari internetimaksu plaan põhjustas pahameelt Ungarlasi on pahandanud valitsuse kava kehtestada riigikassa täitmiseks internetimaks. Seesuguse ettepaneku tegi läinud nädalal majandusminister Mihály Varga. Kava nägi ette 150 forindi (0,5 euro) suurust maksu ühe gigabiti mahus saadetud andmete eest. Hiljem tegi võimupartei Fidesz uue ettepaneku kehtestada kuupõhine internetikasutuse maksulagi eraisikutele 700 forintit (2,3 eurot) ja ettevõtetele 5000 forintit.

Kava vastased peavad maksuplaani valitsuse järjekordseks ebademokraatlikuks sammuks, millega tahetakse ohjeldada valitsusvas-

taseid, kes kasutavad oma tegevuseks ja protestide organiseerimiseks peamiselt internetimeediat. Plaani kritiseeris ka Euroopa Komisjon.

Digitaalarengu volinik Nellie Kroes nimetas maksu internetikasutajate häbistamiseks ja häbiplekiks Ungari valitsuse rinnaesisel.

A l ate s juu n i s t on Ungari võimud uurinud umbes 60 vabaühendust, kellele pannakse süüks poliitikasse sekkumist ning kuritegusid. Juulis väitis Ungari peaminister Viktor Orbán, et kodanikuühendused on välisriikide poolt kinnimakstud.

AFP/BNS/PM

Ida-Ukrainas vigastada saanud Ukraina sõdur Kiievi haiglas valimas.

Ülemraadasse kandideerinute kohta info saamiseks läks vanematel valijatel vaja ka luupi.

fotod: reuters/itar-tass/sander ilvest/scanpix

Darth Vaderiks kehastunud Internetipartei liider Viktor Ševtšenko.

Valijad eile Tallinnas Ukraina saatkonnas.

RAHVA TAHE. Eilsetel Ukraina erakorralistel parlamendivalimistel võidutsesid oodatult Euroopa-meelsed jõud.

Ukraina valijad näevad riigi tulevikku Euroopas jürgen tamme toimetaja

P

ärast valimisjaoskondade sulgemist avaldatud üleriigilise lävepa ku küsitluse tulemuste järgi võitis valimised ootuspäraselt Ukraina presidendi Petro Porošenko erakonna Solidaarsus ja Kiievi linnapea Vitali Klitško UDARi ühine valimisblokk, mis kogus 23 protsenti häältest.

Esialgsetel andmetel pääsesid valimistel kandideerinud 29 erakonnast ülemraadasse veel kuus. Teise tulemuse saavutas praeguse peaministri Arseni Jatsenjuki Rahvarinne (21,3 protsenti häältest), millele järgnes valimiste suurim üllataja, Lvivi linnapea Andri Sadovõi erakond Samopomitš ehk Eneseabi (13,2 protsenti).

Opositsiooniline blokk eesotsas Ukrainast Venemaale põgenenud endise presidendi Viktor

Janukovõtši endise staabiülema Serhi Ljovotškiniga saavutas 7,6 protsendiga neljanda tulemuse.

Viies oli Oleh Ljaško juhitav populistlik Radikaalne Partei (6,4 protsenti), millele järgnesid paremäärmuslikuks peetav Svoboda ehk Vabadus (6,3 protsenti) ja endise peaministri Julia Tõmošenko Batkivštšina ehk Isamaa (5,6 protsenti). Ülejäänud erakonnad lävepakuküsitluste järgi parlamenti ei pääsenud. Ülemraadast väljajäämine terendas nii Regioonide Parteist lahku löönud endise asepeaministri Serhi Tigipko Tugevale Ukrainale kui ka kommunistidele.

Neli tundi enne valimisjaoskondade sulgemist oli valimas käinud 40 protsenti valijaist. Võrdluseks, tänavustel presidendivalimistel oli see 60 ja 2012. aasta parlamendivalimistel 58 protsenti.

Valimised ei toimunud märtsis Venemaa poolt annekteeritud Krimmis ja nendes Donbassi piirkondades, mida kontrollivad separatistid, kes on lubanud 2. novembril korraldada oma nn valimi-

sed. Häält ei saanud anda ka tuhanded Donbassis Ukraina iseseisvust kaitsvad sõdurid ja vabatahtlikud.

Vabatahtlikest koosneva pataljoni Azov komandör Serhi Melnõtšuk ütles uudisteportaalile Kyiv Post, et ükski tema pataljoni võitleja ei saanud Luganski lähedal Štšastja asulas valida, kuna valimisjaoskonda lihtsalt ei avatud. Ka jäi suletuks mitu teist riigi idaosas asuvat valimisjaoskonda, mis esialgu oli plaanis avada.

Kuna umbes viis miljonit kodanikku Krimmis ja Donbassis valida ei saanud, jääb 27 kohta 450-liikmelises parlamendis täitmata. Üllatuslikult saabus Porošenko valimispäeval helikopteriga aga just rahutusse riigi idaosas asuvasse Kramatorskisse, mille separatistid on lubanud tagasi vallutada.

«Mul oli hea meel näha, et kuuldused sellest, et suurt osa valimisjaoskondadest Donbassis ei avata, ei vasta tegelikkusele,» ütles uudisteagentuuri AFP vahendusel Porošenko, kelle sõnul kulgesid valimised suuremate rikkumisteta.

Siiski tuli Ida-Ukrainast teateid ulatuslikest rikkumistest ja probleemidest, peamiselt häälteostmistest ja «karussellist» – nõnda nimetas kohalik meedia seda, kui bussitäis rahvast mööda valimisjaoskondi ringi sõitma pandi.

Teateid saabus ka hirmunud valimiskomisjonide liikmete kohta, kes ähvarduste tõttu lihtsalt jaoskonda ei ilmunud. Ukraina siseministeeriumi teatel tehti eile pommiähvardus vähemalt 12 valimisjaoskonnale, osa neist asus väljaspool riigi rahutut idaosa. Ähvarduse saanud jaoskondade töö ajutiselt peatati, kuid lõhkekeha ühestki ei leitud. Samas võis Ukraina meediast leida väiteid, et segadust kasutati ära valimispettuse korraldamiseks.

Vaatamata rikkumistele tunnistas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) valimised seaduslikuks.

Seejuures ei tegutsenud OSCE vaatlejad üksnes Ukrainas, vaid näiteks ka Moskvas. Venemaal elavad ukrainlased said valida veel Peterburis, Rostovis Doni ääres, Jekaterinburgis, Nižni Novgorodis ja Novosibirskis.

POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ELU VENEMAAL. Viimastel nädalatel on muutunud massiliseks sõltumatult tegutsevate inimeste ja organisatsioonide tagakiusamine.

Vene teisitimõtlejate elu muutub üha kibedamaks line sõltumatu telekanal Moskvas. Juba ammu võimudele pinnuks silmas olnud ja katsumusest katsumusse elava Kremlikriitilise telekanali praegustes ruumides otsustas omanik ootamatult remonti tegema hakata ja andis välja kolimiseks aega ühe kuu. Võib kindel olla, et see pole Doždi katsumuste lõpp.

jaanus piirsalu Moskva

P

resident Vladimir Putin on korduvalt avalikult öelnud, et ühiskonna sisemised vastuolud toovad kaasa Venemaa lõhenemise ning loovad soodsa pinnase «värviliseks revolutsiooniks», järelikult peab kodanikuühiskond olema riigi kontrolli all.

Ametnikud võtavad seda kui korraldust, kodanikuühiskonna jaoks läheb olukord järjest ainult hullemaks.

Venemaa viimaseid suuri sõltumatuid ajalehti ja väga Kremli-kriitiline Novaja Gazeta sai Vene meedia järelevalveorganilt hoiatuse «ekstremistliku tegevuse eest». Põhjuseks, et üks nende tuntumaid ajakirjanikke Julia Latõnina võrdles «Vene kultuuri erakordsuse» eest võitlejaid Hitleriga. Kui Novaja Gazeta saab aasta jooksul veel ühe sellise hoiatuse, võib seaduse järgi algatada ajalehe sulgemise. Latõnina suhtes saaks aga algatada kriminaalasja.

«Mitte sattuda paanikasse»

Võime vihastanud teater Venemaa justiitsministeerium tahab kohtu kaudu likvideerida üht Venemaa tuntuimat kodanikuühendust Memorial. Memoriali juhtkond on kindel, et nõudmised on seadusvastased, kuid hoiatavalt mõjub nendevastase tegevuse pikaajalisus ja põhjalikkus. Raske on uskuda, et kohus ei arvesta riigi soovi Memorial sulgeda.

Portaali closedsociety.org andmetel on juba ligi sada MTÜd Venemaal saanud otsaette templi «välisagent», mis sisuliselt tähendab surmaotsust.

Seejuures on tähelepanuväärne, et veerand neist nn välisagentidest tegelevad keskkonnakaitse alal. «Keskkonnakaitsja tähendab vaenlast,» võttis Kremli suhtumise kokku ajakiri Profil.

Lavastuses «BerlusPutin» siirdatakse Putinile Silvio Berlusconi aju, mis foto: itar-tass/scanpix muudab ta «Harry Potterist» tuntud Dobbyks.

Moskvas tõstetakse oma ruumidest välja unikaalne dokumentaalseid näidendeid lavastav Teatr.doc. Võime on nad tõsiselt vihastanud selliste lavastustega nagu «September. doc», mis rääkis Beslani sündmustest ametlikule versiooni-

le vastandudes. Näidend «1.18» rääkis aga vanglas surnud juristi Sergei Magnistki ebainimlikust loost, «BerlusPutin» aga terava satiiriga kahest poliitikust ühe inimese kehas.

Senistest ruumidest peab lahkuma ka Dožd, ainuke olu-

Üks Venemaa tuntumaid muusikuid Andrei Makarevitš käis augustis Slovjanskis, kui see oli just läinud Ukraina kontrolli alla, ning andis sealsetele, Moskva silmis valedele põgenikele lühikese kontserdi. Kättemaksuks tühistatakse nüüd üle Venemaa otsitud põhjustel tema kontserte. Veel hiljuti istus ta avalikult kõrvuti Putiniga.

Aga on ka palju karmimaid lugusid. Hiljuti pisteti kolmeks päevaks eeluurimisvanglasse 73-aastane ja diabeeti põdev Ludmilla Bogatenkova, keda süüdistatakse kelmuses. Bogatenkova oli Venemaa sõduriemasid ühendava komitee ühe regionaalse osakonna juhina üks esimesi, kes avalikustas Vene sõdurite hukkumise sõdivas Ida-Ukrainas, kuigi ametlikult pidid nad olema oma riigis õppustel. Praegu lamab see vana naine haiglas.

Opositsiooniliikumise Solidarnost Krasnodari krai aktivistile Viktor Tširikovile astusid läinud nädalavahetusel juurde kaks tursket selli ja pärisid ähvardavalt, miks on tema auto tagaklaasile kirjutatud «Putin, lahku!». Tširikovi vastus, et tal on selliseks arvamuseks põhiseaduslik õigus, oli praegustes Vene oludes silmanähtavalt vale, sest talle löödi noaga kätte.

Kui ühenduse Memorial juhatuse liikmelt Arseni Roginskilt küsiti hiljuti, mis niimoodi edasi saab, vastas ta: «Meie riigi arengut võib kinni pidada 10– 20 aastat, kuid varem või hiljem muutume vabadust ja õiglust hindavaks ühiskonnaks.

Peamine – mitte sattuda paanikasse ega nina norgu lasta.»

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2261, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eile tagasiastumisest teatanud rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) tunnistab, et valis ettevaatlikkusest rääkides ettevaatamatu viisi, mistõttu ta ka vabandust palus. Reaktsioon räägib paraku rohkem haridusministri hoiakutest, milles apelleeritakse objektiivsete ja ajalooliste tõsiasjade asemel rahvuslikule solvumisele ja tõrjutusele ning eelmiste valitsuste tegematajätmisele.

Solvumine kui poliitili

V

eebruaris vaidlesime telesaates esimest korda Jevgeni Ossinovskiga. Ta väitis, et Eesti iive on madal seetõttu, et valitsus ei eralda raha. Minu jaoks on selline lihtsustamine mõeldamatu nii akadeemilise tausta kui isiklike kogemuste pärast kitsastest aegadest, mistõttu õhutasin teda pärast saadet sisukamale debatile.

Näib see kellelegi upsakas või mitte, aga olen võtnud seda missioonina, et Eestis areneks sisulisema vaidlemise ning täpsema, mitte lihtsalt kulutamise kultuur.

Noor kolleeg nimetas mind selle katse eest suures Facebooki-postituses «ebaadekvaatseks Napoleoni kompleksiga teismeliseks tatikaks, kes pole küps olema minister».

See ei olnud vaimselt juurdunud, töö- ja elukogemusega täiskasvanu tekst, keegi ei solvunud ega järgnenud sellele avalikku pahameelt.

Pärast meie järgmist telesaadet korraldas Jevgeni Ossinovski müügikampaania, kus eksponee-

ris igati oma solvumist, süüdistas mind rahvustevahelises halvustamises ning debati asemel inimese ründamises. Olin lühikommentaaris Facebooki sõbrale väljendanud, et sisserändaja pojana roosast erakonnast peaks ta olema tundlikel teemadel üliettevaatlik. Neist sõpradevahelistest fraasidest, mis kuidagi ei ava teema sisu, lasti omakorda ringlusse vaid üksikud sõnad ja õhutati maksimaalset pahameelt nende ümber.

Kindlasti oli see minust ettevaatamatu viis rääkida ettevaatlikkusest, mispärast ma avalikult vabandust palusin. Aga selles kõiges ei olnud mul midagi juttu rahvustest, samas peegeldus selles palju rohkem haridusministri hoiakutest, milles ta apelleerib objektiivsete ja ajalooliste tõsiasjade asemel rahvuslikule solvumisele ja tõrjutusele ning eelmiste valitsuste tegematajätmisele.

Ei sellest saatest, Facebookist ega ajalehtedest leia tervikpilti, mis kokkuvõttes on hakanud solvama mind. Jevgeni Ossinovski häiriv väide, et nõukogude ajaga ei sobi meil enam seletada oma

elatustaseme mahajäämust, mis sünnitab emigratsiooni, on majandusteaduse vaatevinklist rumalus, sest rahvaste rikkuste erinevused muutuvad reeglina palju aeglasemalt kui oleme meie jõukuselt lähenenud unistuste ja väljarännumaadele. Aga pidev hoiak, et teod ja teadmised said alguse praeguse haridusministriga, on ka lugupidamatuseavaldus kõigi seniste valitsuste ja majanduse edendajate vastu. Siiski kinnitasin ma isegi saates, et ei hoidu vastutusest ega ekspluateeri ajalugu üle.

Solvumisaktsioone, ajaloo eitamist ja Eesti maine rikkumist pole lõpetatud. Mina käituksin nii siis, kui oleksin Eesti riigi vaenlane.

Mu sõnad ja tunded ei piirdunud tolle seosega. Sisserännanute järeltulijatesse tõrjutuse ja alandatuse sisendamist olen paraku tajunud rohkem kui korra. Olukorras näiteks, kus suurima tööpuuduse ja palgaga piirkond on eesti-

keelne, ei tõrgu ta rääkimast ainult venelastest ja põhjusena tõrjutusest.

Ma ei alahinda rahvuste hingesoppides peituvaid tunderiske ja olen pealt näinud nende muutumist ajas mõneti tagurpidiseks peegelpildiks minevikust. Aga ka antud juhul on rahvuse asemel tegu suuresti ajaloolise pärandiga: millisele tööle siia pärast sõda saabuti, mis sai neist töökohtadest avatud majanduses, millistesse peredesse sünniti ja kuidas sõltub sellest keeleoskus, haridus, töövalikud, väärtushinnangud, sotsiaalsed võrgustikud jne.

Kõike seda saab käsitleda vastavalt ka riiklikes programmides, kedagi solvamata. Samuti saab olla liitvam avalikes sõnavõttudes IdaVirus, rääkida vähem isiklikust solvumisest ning jätta näiteks protesteerimata, kui kakskeelsed sildid tuleb vahetada riigikeelseteks.

Võõrvõimu all elamise kogemuse olemasolu või puudumist ei tohiks samuti viia rahvusküsimuseks. Tõsiasi on, et sotsiaaldemokraatide liidrite seas on mitu tublit eestlast, kelle ilusad nimed lange-

E-rahva suhtlemisdraamad Kas sa kuuled! Tüdrukud, kuulete! Vana rebane hüüdnud kilpkonnaonule padakonn!» Nii kilkas Tõnu Aav mägraemandana legendaarsel onu Remuse juttude plaadil. Sellele hüüatusele eelnes mäletatavasti kilpkonnaonu tõdemus, et rebaseonu on siin kõiki ära tüüdanud, ja järgnes üleüldine seltskondlik arutelu, kus kõigil oli rebaseonu kohta midagi häirivat meenutada.

Miskipärast meenus see lapsepõlves nii tihti kuuldud ja nüüd koos oma lapsega korduvalt üle kuulatud klassikapala pärast eelmist kolmapäeva ikka ja jälle. Kui keegi on mingi jamaga silma jäänud, tulevad meelde kõik tema varasemalt halvas mõttes silma jäänud teod ja ütlemised, neist hakatakse rääkima, need pannakse «laulu sisse».

Pole praeguseks inimesed vanade onu Remuse aegadega võrreldes muutunud, ainult «laulu sisse» sattumise võimalusi on juurde tulnud. On sotsiaalmeedia, kuhu lahtilastud mitte kõige arukamat mõtet või toorevõitu emotsiooni enam kinni ei püüa. Kustutamine ei aita, andeks palumisestki ei kipu abi olema, sest inimesed teavad: vabanduse palumine on alati teadlikum, konstrueeritum, kunstlikum kui eelnenud emotsioon.

Me oleme edevad oma e-arengu üle ja paljud ka eesti rahvusest digivoliniku üle. Eestlased loovad uusi viise e-suhtlemiseks ja raha lii-

Virtuaalsed suhtlemisdraamad on üha suuremat rolli mängimas mitte ainult meist paljude eraelus, vaid üha rohkem ka riiklikul tasemel, kirjutab psühholoog Kätlin Konstabel.

gutamiseks, eestlased on mures laste e-kiusamise pärast ja on rõõmsad, et abiks on e-politseinikud.

Eestlastel on president, kes e-tülitseb majandusnobelistiga ja teeb rahva suurpeol endleid. Meil on e-valitsus ja nüüd tundub, et ka võimalus e-valitsuskriisiks, kus põhjuseks mitte ootamatult ilmsiks tulnud lepitamatud maailmavaatelised vastuolud, vaid suhtlemisapsakas sotsiaalmeedias. Mõtlematu ütlemine, mis teeb osale tõsiselt haiget, osale sobib solvumise etendamiseks, aga millele justkui on kohustuslik kõigil reageerida – sest reageerimata jätmist kardetakse kajastuvat valimistulemustes.

Tundlikuma närvikavaga inimestel meie seast hakkab pea valutama, kui neile tuleb pähe mõte, kuidas välismaised sõbrad ja «sõbrad» saavad kujunenud olukorras heita vähem või rohkem heatahtlikku nalja Eesti kui e-riigi mitte enam nii toredate eripärade üle. Huumorimeelega kaasmaalased leiavad võimaluse lükata ümber kuvandi eestlasest kui tuima ja vaikse meelelaadiga rahvast, sest kuidas ometi saab üks rahvas olla tundetu, kui virtuaalmaailmas kogemata visatud ja natuke hiljem tagasi võetud sõnad ei vii mitte Alexander Dumas’ laadis kindavis-

Pole mingit põhjust arvata, et koduja välismaise suure kõlapinnaga suhtlemisintsidente rohkem ei tule.

kamise ja duellini, vaid lausa valitsuskriisini?

Jah, Eesti kui e-riigi eripära tundub olevat ka see, et virtuaalsed suhtlemisdraamad on üha suuremat rolli mängimas mitte ainult meist paljude eraelus, vaid üha rohkem ka riiklikul tasemel.

Me räägime digitaalsest lõhest põlvkondade vahel, kui toome näiteid nooremate inimeste mina-pildi seotusest virtuaalelus toimuvaga ja eneseväljendamise uutest vormidest, või imestame selle üle, kuidas lapsed ja noored lausa tülli lähevad «laikimiste» vähesuse või ebakohasuse tõttu; meist paljudel on keeruline mõista digipõlvkonna traagikat, mis kaasneb suhtestaatuse muutmisega või kellestki mitte kõige atraktiivsema pildi postitamisega.

K

ui jälgime natuke terasema pilguga enda, oma sõprade ja «sõprade» tegemisi virtuaalmaailmas, siis näeme, et tegelikult lõhet ei ole. Olgu kõrgetes koolides käinud või vähema haridusega, elu ja inimesi näinud või alles kutsikaohtu – emotsionaalsetele ja alati mitte kõige läbimõeldumatele ütlemistele ja tegudele altid ollakse võrgus suheldes ühtemoodi.

Poliitikuid kogu maailmas ergutatakse sotsiaalmeediat kasutama, rõhutatakse selle rolli demokraatia edendamisel ja kodanike kaasamisel. Sotsiaalmeedia pakkuvat oivalisi võimalusi mainekujunduseks, ja seda väga väikeste kulu-

dega. See kõik on tõsi, aga tõsi on ka see, mida on leidnud nii mitmed uuringud internetipsühholoogia vallas: veebis muutuvad inimesed oluliselt impulsiivsemaks, kui nad on päriselus. Põhjuseid on siin mitmeid. Ekslikult tajutud anonüümsus ja nähtamatuse tunne, suhtlemistuhinas vähenenud teadlikkus mitte ainult iseenda seesmistest väärtustest, normidest, eesmärkidest; raskused teiste tunnete ja reaktsioonide tajumisel, sest ekraani ees ollakse nii tihti ju üksi – kõik see viib digimaailmas tihti pidurdamatuseni ja enesekontrolli nõrgenemiseni, nii et mainekujundusest ei tule just liiga palju välja.

Pole üllatav, et seda kõike on taibanud eelkõige kollane meedia ja seetõttu saame väga tihti lugeda kohalike ja välismaiste kuulsuste uutest säutsudest, piltidest, mõtteavaldustest. Neist kumab ehedust ja põhjalikust PR-tööst puutumatust – ja see ehedus müüb. Kui mõne tuntuma inimese elus on keeruline periood, siis tehakse uudis ka sellest, kuidas rasked ajad sotsiaalmeedias ei kajastu – ja tõlgendatakse seda. Mõtteainet annab inimhingede analüüsijatele seegi, mida keegi on avaldanud ja siis eemaldanud, sest nii saame teada, kuidas inimene on enda mingit tegu kahetsema hakanud ja üritab seda ümber pöörata.

Eelnenut arvesse võttes on tegelikult ülimalt kiiduväärne, kui poliitikud julgevad oma näo ja olekuga astuda sotsiaalmeedias muu-

POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

mats hallgren

ajakirjanik, Stockholm

Rootsil pole enam kolmandat teed

T

ne kaup nagu poleks vabandus argument, nagu ma oleksin kelleltki ära võtnud ühiskonnas kaasa rääkimise õiguse, jaganud inimesi omadeks ja võõrasteks, solvanud kolmandikku rahvast.

Solvumisaktsioone, ajaloo eitamist ja Eesti maine rikkumist pole lõpetatud. Mina käituksin nii siis, kui oleksin Eesti riigi vaenlane.

Ma kasutaksin samu sõnaväänded ja mõttepöörded, näitamaks meid tigeda natsistliku rahvana. Mitte ettevaatamatusest, vaid oma poliitilise profiidi nimel on mu kriitikud nõukogude võimu, rände ja põlvkondade küsimuse ühesuguse sõnastusega pööranud just selleks.

Ja kuigi olen Jevgeni Ossinovskile sõnades vastu tulnud rohkem, kui väärinuks mu kommentaar, uskunud ka meie jutuajamise inimlikkust, olen hiljem uudistest saanud kinnituse tundele, et neis sisalduvad sõnastused on en-

Võõrvõimu all elamise kogemuse olemasolu või puudumist ei tohiks samuti viia rahvusküsimuseks.

le rahvale lähemale ning postitada mitte ainult pressiteateid ja statistikat, vaid olla inimlikud. Võrrelgem korraks sedasama Facebooki klassikaliste «valijatega kohtumistega» või pressikonverentsidega, hoolikalt komponeeritud pidupäevakõnedest rääkimata. Erinevus on tohutu.

M

is oleks siis lahendus?

Kas oleks mõistlik tavainimestel ja poliitikutel ilmutada end virtuaalmaailmas vaid plakatlikul ja verevaesel moel?

Vajaksime me oma aega musketäre segama kippunud kardinal Richelieud, kes keelaks seadusega ära virtuaalplõksimisest alguse saanud kismad? Või on siiski võimalik olla inimlik, emotsionaalne, värvikas – aga seda läbimõeldult? Ütlemine «uus aeg vajab uusi inimesi» kõlab banaalselt ja kulunult, aga asi on ju tõsine. Pole mingit põhjust arvata, et kodu- ja välismaise suure kõlapinnaga suhtlemisintsidente rohkem ei tule. Pole mingit põhjust arvata sedagi, et Eestil ei teki vajadust reageerida mõne teise riigi poliitikute virtuaalemotsioonidele.

Kulunud diskussioon «isiku osast ajaloos» saab uue mõõtme, kui mõtlematute digiemotsioonide ja nendest tulnud digisolvumiste tõttu on mitmeks päevaks peamised poliitikauudised ajendatud virtuaalsetest suhtlemisdraamadest, riigiametitest lahkuvad väärt inimesed, vahetuvad valitsused ja vaibale kutsutakse suursaadikud.

LUGEJATE KIRJAD

Värvilisest mustvalgeks Minister Jürgen Ligi nimetas minister Jevgeni Ossinovskit sisserändaja pojaks ja roosa erakonna esindajaks, kutsudes teda sellega seoses ettevaatusele. Ossinovski solvus, arvates, et Ligi oleks pidanud ise ettevaatlik olema.

Kui «sisserändaja poeg» on solvav, kas siis ka «põliselaniku poeg» ja «talupoeg»? Kui pidada «sisserändaja poega» muudest variantidest halvemaks, siis sellega antakse hinnang sisserändele.

On kutsutud üles ütlema «neegri» asemel «mustanahaline», aga nüüd tekitas ühe värvinime kasutamine pahameelt. Ometi on parteisid varemgi värvidega seostatud. Eesti sotsiaaldemokraatia alusepanijaid Mihkel Martna on kirjutanud raamatu «Punased aastad Eestis». Saksa lehed erakonnast sõltumata nimetavad pidevalt oma sotsiaaldemokraate ja kommuniste punasteks, kristlikke demokraate mustadeks, vabasid demokraate kollasteks, neonatse pruunideks ja rohelisi rohelisteks.

Eestis võidakse punast värvi praegu seostada nõukogude-meelsusega. Kas siis roosaks nimetamine ei ole viisakam kui kommunismi ja sotsialismi vahel vahe tegemine? simo runnel ajaloolane

Tõde on valus kuulata Jürgen Ligi on aus ja sirgjooneline inimene, kes julges välja öelda tõe, mida mõnel poliitikul on raske taluda.

Tema väljendis «sisserändaja poeg roosast erakonnast» ei ole sisuliselt midagi valesti. Eesti keeles öeldakse inimese kohta, kes on sisse rännanud, sõitnud või tulnud, sisserändaja, sisse-

ne kokku lepitud ning minuga on rääkinud kalk hoolimatus. Kes juhib tema erakonda, on seepärast päris murettekitav küsimus, sest Sven Mikser ega Eiki Nestor, parimad, ei paista enam üldse välja.

Ilusaim tagasiside on olnud toetusavalduse ja sõbrakutsete laviin, juurdetulemised ja kinnitamised, et ajan õiget asja ja et mu mõtted on väga arusaadavad. On olnud ka süüdistusi vabanduse palumise enda pärast. Aga see sõda on asümmeetriline, euroopalikkuse retoorikaga on tapetud sisu ja alandatud selgitajat uute kontekstivabade argumentidega.

Juhin tähelepanu, et isegi euroopalikkus ei tähenda täiuslikkust: rahanduses ja majanduses kipub ta viimastel aegadel tähistama kriisi, demograafias süvenevat suutmatust, ajaloo, ideoloogia ja poliitkorrektsuse teemal aga silmakirjalikkust, et nõukogude võimu kuriteod või sümbolid ei ole sama ausalt hukkamõistu all, kui on fašismi omad.

Mina Eesti selliseks muutumist ei taha ja kavatsen selle nimel töötada.

sõitnu. See on tavapärane konstateering.

Kujundlikud väljendid, nagu «punaste leer», «valgete hoiak», «roheline mõtteviis», «roosa partei», «kollane ajakirjandus» jt on metafoorid, mille kasutamine sõltub kasutaja keeletasandi valikust.

Kujundliku keele kasutajana ei ole Jürgen Ligi ei esimene ega viimane. Sobimatu emotsionaalse tooni pärast on Ligi korduvalt vabandust palunud. Ma ei hakka siinkohal ümber jutustama haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski elulugu ja erakondlikku kuuluvust, seda võib igaüks ise teha.

Enne lähenevaid valimisi püüab opositsioon Ligi väljendist maksimaalselt kasu lõigata, unustades oma erakonnaja mõttekaaslaste varasemad mahlakad sõnavõtud.

Hoopis mina kui nõukogude aja üleelanu ja ellujäänu tunnen ennast solvatuna Ossinovski mõtteavaldusest «Foorumi» saates. Millegipärast ei ole Ossinovski vabandanud minu ega paljude teiste eestlaste ees oma süüdistava sõnakasutuse pärast. reet vääri filoloog

SAMAL TEEMAL Neeme Korv «Tule välja, kui meess oled», PM 25.10 Juhtkiri «Valitsuse liikme kaotatud vastutustunne», PM 24.10 Loe ka Andres Tarandi, Mihhail Lotmani, Tõnis Saartsi, Rein Langi ja paljude teiste hinnanguid solvanguskandaalile Postimees.ee-st.

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

vad sedavõrd kokku Eesti riigi kukutajate omadega, et rünnatavusega arvestamine on asjakohane, mida enamik asjaosalisi teab valulikult ja täpselt.

Sotside endi soovis distantseeruda kommunismi kuritegudest ei ole ka mingit kahtlust. Ometi on erandeid. Jaak Allik, haridusministri lähim nõuandja ja partner Ida-Virus, on öelnud nii seda, et «kunagi ei ole olnud mingit võõrriigi kallaletungi Eestile» kui minu mõtteid süüdimatuks nimetanud.

Miks «sisserändaja» solvav peab olema, paljud muide ei tea: ei mu erakonnakaaslane Deniss Boroditš ega lähimad kolleegid – venelane, sisserändaja abikaasa, sisserändaja poeg ja nõnda edasi. Sergei Metlev on väga tabavalt sõnastanud samu tundeid: kahju, et vene poliitikud kasutavad pidevalt häälte püüdmiseks alandatud venelase imagot – sama juhtumiga seoses.

Reaktsioonid toimuvale on väga vastandlikud, mis ainult kinnitab teema rahvuslikuks moonutamise ja eskaleerimise lubamatust.

Lõhestavamad neist on käitumine,

õsiasi, et suure tõenäosusega tungis üks Vene allveelaev Rootsi skääridesse, ei ole probleem üksnes Rootsi jaoks. Rootsi territoriaalpiiri rikkumine puudutab kogu Läänemere piirkonda. 1990. aastate lootused pidevast pingelangusest on asendunud suurenenud vastandumisega. Rootsi, Soome, Eesti ja teised Läänemere maad peavad langetama uusi strateegilisi ja julgeolekupoliitilisi otsuseid uues olukorras.

Ametlikult kinnitatud tõendeid, et tegu on Vene allveelaeva sissetungiga Rootsi vetesse, praegu pole. Kuid Rootsi kaitseväe juhtkonna väljaütlemised viitavad, et Rootsi skäärides on aset leidnud võõrriigi tegevus – ning välistamismeetod näitab üheselt Venemaale. Paljud Rootsis ei uskunud, et midagi sellist võib taas juhtuda. Teated Nõukogude või teiste Varssavi pakti riikide allveelaevade piiririkkumisest olid nõukogude ajal tavalised. Praegu ollakse Rootsis šokis, et selline räige rikkumine võib aset leida 2014. aastal. Samal ajal soovib Rootsi hoida dialoogi Venemaaga ning ehitada vastastikust usaldust.

Rootsis küsivad paljud, mis küll võiks olla Venemaa motiiv vastandumaks alliansivaba Rootsiga. Loomulikult on teada, et president Putinil oli juba 2005. aastal ambitsioon taastada staatus ja austus Venemaa kui sõjalise suurjõu vastu. Ta ütles ju avalikult, et Nõukogude Liidu lagunemine oli julgeolekupoliitiline nurjumine.

Pärast seda on mitmed märgid viidanud, et president Putin liigub oma eesmärgi poole. Rootsi on märganud, et Venemaa on sõjalist võimekust jõudsalt suurendanud.

Muidugi märkasime Rootsis Eesti ja Venemaa vahelist kriisi, kui Tallinna kesklinnas koliti üks Teise maailmasõja mälestusmärk kõrvalisemale surnuaiale. Me märkasime ka Venemaa sõjalist sissetungi Gruusiasse 2008. aastal. Tänavusi sündmusi Ida-Ukrainas ja Krimmis on Rootsis tõlgendatud kui kinnitust Kremli uuele ekspansionistlikule poliitikale.

Vaatamata neile murettekitavatele signaalidele on Rootsi tundnud end kõrvaltvaatajana. Rootsi õhuruumi rikkumisi Venemaa poolt on selgitatud kui eksimusi või tahtmatuid navigeerimisvigu.

Viimase nädala sündmused Stockholmi skäärides on hoobiga muutnud Rootsi olukorda. Rootsi ei ole enam kõrvaltvaataja, vaid on osa suurenevast pingest kogu Läänemere piirkonnas. Venemaa Soome õhuruumi rikkumised ja Soome uurimislaevade segamine näitab, et alliansivaba Soomegi ole kõrvaltvaataja.

R

ootsil on juba mõni nädal uus sotsiaaldemokraatlik valitsuskoalitsioon rohelistega. Uus valitsus analüüsib praegu, mis võiks olla Venemaa motiiv vastanduda ka Rootsiga. Soovib Venemaa hirmutada Rootsit, et see ei plaaniks veelgi läheneda NATO-le või taotleda NATO liikmeks saamist? Rootsi on viimastel aastatel mitu sammu NATO-le lähemale astunud. Seni ei ole uuel valitsusel vastuseid ning seetõttu puuduvad ka järeldused.

Valitsus on siiski öelnud, et küsimus NATO liikmeks saamisest ei ole päevakorras.

Nüüd peaks aga küsima, milline Rootsi (ja Soome) julgeolekupoliitiline tee aitaks enim kaasa julgeolekupoliitilise stabiilsuse saavutamisele Läänemere piirkonnas. Otsuse langetamisel tuleks ka kaaluda, kuidas Rootsi (ja Soome) saavad kõige paremini aidata Eestit, Lätit ja Leedut oma suveräänsuse kaitsmisel. Jätkuv demokraatia Eestis, Lätis ja Leedus annab Rootsilegi suurema julgeoleku.

Rootsil on pikk traditsioon mitte valida poolt välis- ja julgeolekupoliitikas, püüda leida «kolmandat teed». Sündmused Stockholmi skäärides võivad näidata, et seda kolmandat teed enam pole.

Tõlkinud Triin Oppi

POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Vahur Kersna sulest ilmub uus raamat tiit tuumalu tiit.tuumalu@postimees.ee

Ajakirjanik Vahur Kersna aasta lõpus ilmuv raamat räägib sellest, kuidas ja miks ta elus on.

«Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks korraga avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu,» ütles Kersna. «Aga nii ei juhtunud. See tuli mul endal kirjutada.» Raamatu sisu võttis autor kokku ühe lausega: miks ja kuidas ta ikkagi elus on.

Oma eelmist raamatut pealkirjaga «7x7» kirjutades mõtles Kersna pojale. Uus raamat on pühendatud ja mõeldud kõigi-

le neile inimestele, kes on saatuse tahtel sattunud raskesse olukorda. «See raamat on nendeks hetkedeks, kui sa ei tea, kuhu joosta, mida teha, keda uskuda ja on sellel kõigel mõtet,» sõnastas autor raamatu idee ja sihtgrupi.

Raamatu pealkirja hoidub Kersna praegu nimetamast, sest see ei ole veel otsustatud.

Küll on teada kaanekujunduse autor, kunstnik Asko Künnap.

«Asko maalis kaaned, mis võtavad hinge kinni. Sellised, nagu ma unistasin. Ainult palju paremad.»

2011. aasta lõpus ilmunud «7x7» osutus suureks menu-

Fännid Baltimaade muusikafestivali plakati ees.

Vahur Kersna «7x7» valmis 2011. foto: kristjan teedema aastal.

kiks, pool tiraaži müüdi läbi vaid kolme päevaga. Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein võrdles siis selle populaarsust Mihkel Raua kurikuulsa raamatuga «Musta pori näkku» ja «Harry Potteriga».

«Need raamatud lähevad väga hästi müügiks. Aga Kersna on fenomen,» ütles Vagenstein.

«Läbimüük ei sõltu minust ega olegi tähtis,» arvas Kersna ise. «Mina üritan oma tagasihoidlike võimete piires anda endast parima – maailm otsustab, kui hea või huvitav see tema jaoks parasjagu on. Raamatut lihvides ja kujundades mõtlesin küll, et see võiks olla na-

gu nooruses kogetud uus ABBA plaat, et esimestest nootidest tunned ära vana hea ABBA, aga – pagan võtaks – nad on vahepeal veel paremaks küpsenud!»

Raamatut võib Kersna meelest lõpmatuseni viimistleda, kuid ühel hetkel tuleb käsikiri ikkagi trükikojale loovutada. Ta tsiteerib teleajakirjanik Mati Talvikut: «Ükski telesaade ei saa kunagi valmis. Ta läheb lihtsalt eetrisse. Sama lugu on raamatuga. Ühel hetkel tuleb sügavalt välja hingata ja müksata nagu suurekskasvanud lapsele põlvega tagumikku – maailm ootab, hakka astuma!»

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja dirigent Kaspars Putninš võeti Pekingis vastu rõõmuhõisetega.

fotod: heili sibrits

FESTIVAL. Eestlaste esimene kontsert Hiinas võeti vastu tunnustavate hüüetega.

Ei saa mitte vaiki olla ülevaade heili sibrits Peking

Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert

Balti muusika festival Hiinas Laupäeval, 25. oktoobril rahvusraamatukogu kontserdisaalis Pekingis

V

õimatu on pooleteisetunnise jalutuskäiguga saada aimu linnaosast, kus asub National Library (rahvusraamatukogu) kontserdisaal, sest kõik on ümberringi hall – Peking on mattunud sudupilve.

Ei saa öelda, et inimesed pole värvilised, sest neid on igasuguseid: viimse detailini sätitud nukukesi, popstaare kopeerivaid noormehi ning lihtsates kontorikostüümides naisi ja spordirõivastes või tumedas pintsakus vanamehi.

Turismikaartidelt jääb Pekingi loomaaia läheduses asuv kontserdipaik napilt välja. Aga see ei näita, et tegemist oleks kõrvalise kohaga. Hiina pealin-

na keskust ei mahuta ühelegi turismikaardile.

Laupäeva õhtu on kontserdimaja läheduses rahulik, publik hajub argikäike tegevate inimeste sekka. 40 minutit enne kontserti käib rahvusraamatukogu kontserdisaali fuajees vilgas sebimine. Kuigi piletitel on kohad märgitud, näib, nagu oleks kõigil saali pääsemisega kiire (paremate kohtade hind küündis 50 euroni). Enne antakse suuremad kotid hoiule, kuid ülerõivaid pole kuskile jätta, sest garderoobi pole. Lisaks kotile antakse ära veepudelid, mille võib spetsiaalselt lauakeselt hiljem tagasi saada.

Mõni minut enne kontserti on saalis kõva laste kisa – kontserti, mis algab Arvo Pärdi teostega «Solfeggio», «Magnificat», «Dopo la vittoria» ja «Nunc dimittis», on kuulama toodud mõnikümmend, kui mitte sadakond eelkooli-põhikooli eas last.

«See on tavaline, hiinlased armastavad kontserte ja võtavad väikesedki lapsed kaasa,» selgitab mulle üks proua, kui uurin talt laste kohta. Eesti koorist ei ole ta kuulnud ja esitamisele tulevatest autoritest on talle tuttav vaid Claude Debussy nimi, kuid tulla otsustas ta just uudishimust.

Vahetult enne koori lavale

astumist liiguvad saaliteenindajad ringi elektrooniliste tabloodega, mis manitsevad publikut vaikusele ja keelavad pildistamise. Viimasest pole kasu, sest kontserdi ajal uudistakse mobiilidest maailma ning vahelduseks tehakse mõni klõps.

Aktiivsemaid pildistajaid käivad saaliteenindajad keelamas isegi keset laulu.

Kui osa publikust – rohkem kui tuhandet inimest mahutavas, umbes 90 protsenti täis saalis on esindatud kõik vanuserühmad – püüab pühendunult muusikat kuulata, siis need, kes pole saanud, mida lootsid, lihtsalt lahkuvad. Neid on rohkem kontserdi teises pooles, kui ettekandmisele tuleb Veljo Tormise «Jaanilaulude seeria». Kokku lahkub saalist kümmekond inimest, mis pole ju palju. Hoopis harjumatum on pidev sebimine kontserdi ajal –

Nääpsuke hiina neiu astub kontserdisaalist Pekingi hämarusse, ümisedes Miina Härma viisi «Ei saa mitte vaiki olla».

lapsed on küll tasa, kuid siiski peab paar neist esimestes ridades pidevalt kohta vahetama.

Koor ja dirigent Kaspars Putninš ei tee õnneks sellest kõigest välja, nemad annavad oma parima, teenides ära aplausi iga loo järel (hiinlastele meeldib plaksutada) ja vaimustusehüüded kontserdi lõpus.

«Publikule väga meeldis, hea kontsert oli,» kinnitab mulle silmade särades dressipluusis vanem mees, kellega tutvusin enne kontserti. Selgub, et minu kõrvale istuma sattunud pensionipõlve pidav härra on töötanud Eestis Hiina saatkonnas. Eestlaste kohta jätkub tal vaid häid sõnu, ta nautis ka kontserti. Vaheajal uurib ta, kas ma tunnen laval olevaid inimesi, ning noogutab tunnustavalt.

Järgmistele Eesti kontsertidele ei plaani härra minna, sest tal pole aega. Kuid ta selgitab, et hiinlastele väga meeldib kontsertidel käia, neile üldse meeldib asju koos teha, ning jagab soovitusi, millisesse parki minna, kui soovin kuulata esinemas lauluharrastajaid hiinlasi. Tibukollases kampsunis ja pärlitega kaunistatud nääpsuke neiu, kelle musta seelikut kaunistavad valged pärlid, astub kontserdisaalist õhtuhämarusse, ümisedes Miina Härma viisi «Ei saa mitte vaiki olla»…

See laul on mõni minut varem kõlanud lisaloona Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses. Kui metroopeatuses sama neiut näen, saab mobiiltelefoni tõlkeprogrammi abil selgeks, et ta plaanib muusikat õppida ning äsja lõppenud kontsert meeldis talle väga. Ka tema väidab, et tunnustavad hüüded polnud hiinlaste viisakus, vaid siiras rahulolu.

Kui kontserdi eel olid Eesti Filharmoonia Kammerkoori inimesed murelikud (eriti arvestades saalist kostnud laste kisa), kuidas nendekava vastu võetakse, siis pühapäeva hommikul sõideti järgmisse linna juba rahuliku südamega. Teisipäeval astub koor lavale Jinanis Lishani teatris, reedel esinetakse Xuzhou kontserdisaalis, laupäeval Shanghai linnateatris ning 3. novembril Guangzhous Xinghai kontserdisaalis.

Lisaks Eesti Filharmoonia Kammerkoorile osalevad 22. novembrini kestval Baltimaade muusikafestivalil Eestist Arsis, C-JAM ja Rein Rannap. Eesti poolt korraldab kontserdid Eesti Kontsert, Hiina poolt China Association of Performing Arts ja Shanghai linnateater.

Ajakirjaniku sõitu Pekingisse toetab Eesti Kontsert.

16 || SPORT || POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Täielik hullumeelsus!

Dortmundi Borussia jalgpalliklubi kapten Mats Hummels kommenteeris klubi kehva vormi. Viimasest kuuest mängust on Saksamaa kõrgliigas teenitud vaid üks punkt.

JALGPALL

Flora ja Kalju võidukad Eesti jalgpalli meistrivõistlustel said nädalavahetusel võidurõõmu tunda Nõmme Kalju, Sillamäe Kalev, Jõhvi Lokomotiv ja Tallinna Flora. Kalju oli võõrsil 7:0 üle Tallinna Kalevist, Sillamäe võitis kodus 4:0 Paidet ning Flora oli 5:2 parem Narva Transist. Tabeli eelviimane Jõhvi oli aga 2:0 üle Tammekast. Kaks vooru enne lõppu juhib Levadia 78 punktiga. Flora kaotab liidrile kahe, Kalju kolme ja Sillamäe viie punktiga.

TENNIS

Williams võitis WTA finaalturniiri Tennisist Serena Williams (pildil) võitis WTA finaalturniiri finaalis kindlalt 6:3, 6:0 Simona Halepit.

Naised läksid omavahel vastamisi ka alagrupiturniiril ning siis sai Williams ootamatu 0:6, 2:6 kaotuse. Finaalis näitas maailma esireket Williams aga selgelt, kes on praegu parim naistennisist. Williams krooniti finaalturniiri võitjaks juba viiendat korda ning ta tõusis selles arvestuses legendaarse Steffi Grafi kõrvale. Martina Navratilova arvel on aga kaheksa võitu.

1:1

viigiga lõppes Inglismaa jalgpalli kõrgliiga põnev mäng Manchester Unitedi ja Chelsea vahel.

KORVPALL

Kangurile valus kaotus Eesti korvpallikoondise tugitala Kristjan Kanguri (pildil) koduklubi Varese pidas laupäeval Itaalia liigas põnevusmängu, kui alles kolmandal lisaajal tuli tunnistada Reggio Emilia meeskonna 112:118 paremust.

Kangur sai mänguaega 53 minutit, mis oli mõlema meeskonna peale kõige rohkem, viskas 15 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Varese resultatiivseim oli 27 punktiga Yakhouba Diawara, võitjate poolt panustas 32 silmaga Amedeo Della Valle.

JALGPALL

Katrina Lehis (paremal), juunioride maailmameister, lööb läbi ka täiskasvanute seas.

foto: fie

VÕIMAS. Katrina Lehis jõudis elu teisel MK-etapil Leganos kaheksa sekka, alistades Londoni olümpia kullanaise, ning asus juhtima Eesti edetabelit.

Katrina Lehis kerkis Eesti uueks epeekuningannaks jaan martinson spordiajakirjanik

F

akt on fakt. Eesti epeenaiste edetabelit asus pärast MK-etappi Leganos juhtima esimest aastat täiskasvanute seas vehklev juunioride maailmameister Katrina Lehis, kes sai 7. koha.

Ilmselt ei jää valitsejasau Lehise kätte kauaks – või mine tea –, sest vaevalt tiitlimedaleid võitnud kodused rivaalid sellega lepivad. Ent nüüd pole ainsatki põhjust, miks peaks Lehise epeenaiskonnast välja jätma.

Lehis sai alagrupis viie võidu kõrval vaid ühe kaotuse ning pääses otse põhitabelisse. Seejärel polnud hiinlannast Xiang Yixuanist erilist vastast, siis tuli vastu medalimasin ukrainlanna Jana Šemjakina, Londoni olümpiavõitja ja hiljutise MMi pronks.

Vehklemises on asjad lihtsad, võidab tugevam. Lehis domineeris viimase minutini, juh-

tis 14:11, kuid siis tõi Šemjakina kogemuste pagasist salatrumbid välja ning viigistas. 14:14. «Šemjakinaga oli ikka korralik madin,» muigas Lehis.

«Põrgulik matš, võttis närvid läbi. Tunnen teda küllaltki hästi, olime koos laagris. Teadsin, kuidas Šemjakina vehkleb, mida teeb, aga lõpus suutis ta üllatada, kui taktikat muutis. Säilitasin siiski rahu, sest kui lähed endast välja, lagunedki ära.»

Niisiis viik. Viimase, otsustava torke tegi Lehis. «Olime teineteisele väga lähedal ja mina osutusin lihtsalt kiiremaks,» kommenteeris ta toimunut.

Järgmises ringis langes itaallanna Francesca Boscarelli, matšis pääsu eest poolfinaa-

li tuli Lehisel aga vastu võtta 12:15 kaotus ukrainlannalt Anfisa Potškalovalt, kes hiljem kogu turniiri võitis.

Epeenaiskonna peatreeneri Kaido Kaaberma arvates sai Lehisele saatuslikuks kogemuste vähesus. Lehis nõustus Kaabermaga. «Ma polnud Potškalovat iial näinud ega teadnud temast midagi. Teadnuks, vehelnuks teisiti. Kahju, ta oli täiesti võidetav vastane. Samas... Mis olnud, see olnud. Õppimiseks peab mul samuti ruumi jääma.»

Teistel Eesti epeenaistel individuaalturniiril nõnda hästi ei läinud. Kristina Kuusk ja Nelli Paju põhiturniirile ei pääsenud, Irina Embrich ja Erika Kirpu kaotasid avaringis, Ju-

Naiskond võitis Legano MK-etapi Eesti epeenaiskond, hiljutise MMi hõbe – Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk – näitas, et on endiselt kõva ning võitis Legano MK-etapi.

Kuni finaalini oli Eesti tee sujuv ja muretu. Venezuela alistati 45:33, Iisrael 34:29 ja Prantsus-

maa 35:23. Siis langes ka Rumeenia 33:29.

«Nii lilleline see asi ei olnud, nagu numbrid näitavad,» rääkis naiskonna peatreener Kaido Kaaberma. «Tüdrukud on heas vormis. Vehklesid küll kõikuvalt, aga tõid vajalikud võidud ära.»

Kuidas edasi? Naiskond

on vägev, aga Katrina Lehis soovib seda lõhkuda.

Kaaberma: «Arutame, vaatame, kuidas Lehis treeningutel vehkleb, ja ilmselt järgmisel MK-etapil Hiinas lülitan ta naiskonda. Täpsemalt ei taha ma emotsioonide ajel ajakirjandusele midagi kinnitada.» PM

lia Beljajeva võitis esimese vastase, kuid komistas siis maailma esimõõga, ungarlanna Emese Szaszi otsa.

Eesti edetabel näeb välja järgmine: 1. Lehis, 139, 2. Beljajeva, 100, 3. Embrich, 87, 4. Kirpu, 82, 5. Kuusk, 60, 6. Paju, 50.

Kaabermat Lehise edu üllatas, aga samas ei üllatanud ka. «Ühest küljes... Ta osales elu teisel MK-etapil ja jõudis juba kaheksa sekka. Teisalt... Lehis ei teinud imet. Ta vehkles normaalselt, nagu pidigi. Ikkagi juunioride maailmameister.»

Lehist Eesti esivehkleja staatus ei erutanud ega häirinud. «Punkte ma väga ei loe.

Kui olen esimene, siis tore.»

Samas on reglemendis kirjas, et Eesti edetabeli kaks esimest peavad pääsema vehklema naiskondlikul turniiril. Lehis tunnistas, et prooviks naiskonnavõistlust meeleldi, aga sealsamas Leganos ta rajale minna ei ihanud, kui, siis kuu aja pärast Hiinas. «Eks ta hirmutav ole, sest Eesti naiskond on väga kõva ning mul lasub suur vastutus. Arvan siiski, et olen võitluseks valmis. Edasine sõltub juba kõrgemate võimude otsustest.»

Klavan aitas Augsburgil võita Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Augsburg teenis Bundesligas taas võidupunkte, kui kodumurul alistati tulemusega 2:0 Freiburg.

Eestlase klubile tõid võidupunktid Paul Verhaeghi realiseeritud penalti ja Halil Altintopi värav. Klavan tegi nagu tavaliselt keskkaitses kaasa kõik 90 minutit ning just temale tehtud veast teenis Augsburg ka penalti.

Tabelis tõstis võit üheksast mängust 12 punkti kogunud Augsburgi üheksandale kohale.

Padar kaotas teises ringis

Välk ja Viking võidukad

Kazakh kuresi Föderatsiooni kutsel võistles Martin Padar tugevakoosseisulisel rahvusvahelisel kasahhi rahvusmaadluse turniiril, kus eestlane jõudis teise ringi, kuid tunnistas seal Aibek Nugõmarovi paremust.

Nädalavahetusel toimunud jäähoki Eesti meistriliiga kohtumistes said võidurõõmu maitsta Tartu KalevVälk, kes võitis 7:4 Kohtla-Järve Viru Sputnikut, ja HC Viking, kes oli kindlalt 5:0 üle Narva PSKst.

Madridi Reali võimsus sai veelgi kinnitust EL CLASICO. Maailma kõi-

ge vaadatum jalgpalliduell ehk Madridi Reali ja FC Barcelona kohtumine koduses liigas lõppes sel korral Reali kindla üleolekuga. Kui viimastel aastatel on El Clasicos olnud edukam Kataloonia suurtiim, siis tänavu on Real saavutanud nii hea hoo, et nende pidurdamine käis Barcelonale üle jõu. Real jäi koduplatsil alguses kaotusseisu, kuid lõpuks võeti kindel 3:1 võit.

Hooaja alguses paar ootamatut kaotust saanud Real on alates 16. septembril Meistrite liigas Baseli üle saadud 5:1 võidust olnud suurepärases hoos ja palle on vastaste väravasse saadetud

hulgi. Paljud eksperdid avaldasid eelmise nädala eel arvamust, et kohtumised Liverpooliga ja FC Barcelonaga näitavad ära, kas Realis on ikka piisavalt sisu.

Meistrite liigas pandi Liverpool kindlalt paika juba esimese poolajaga ning ka Barcelonaga kohtudes näidati, et nende viimaste aegade tulemustes pole midagi juhuslikku. Tänu võidule tõusis Real nüüd Hispaania liiga turniiritabelis Barcelona kannule. Üheksa kohtumisega on katalaanidel 22 ja Madridi tiimil 21 silma.

«Suutsime teisel poolajal mängu enda kasuks pöörata, kuna tahtsime rohkem võita.

Olen oma mängijate üle uhke,

kuna nende professionaalsus ja valmisolek on unikaalsed,» sõnas Reali juhendaja Carlo Ancelotti mängujärgsel pressikonverentsil. «Meie eesmärk oli punktivahet vähendada ja saime sellega hakkama.»

Veel septembris räägiti, kas Reali puhul oli õige Xabi Alonso ja Angel Di Maria müük, kuid viimase aja tulemused näitavad, et Toni Kroos ja James Rodriguez on suutnud nende

Aina enam kiidusõnu on teeninud aga 22-aastane Isco, kes on suutnud Gareth Bale’i vigastuspausi enda kasuks pöörata.

kohad väärikalt täita ning nende osa Reali edus on olnud märkimisväärne. Aina enam kiidusõnu on teeninud aga 22-aastane Isco, kes on suutnud Gareth Bale’i vigastuspausi enda kasuks pöörata.

Reali poolel sai laupäeval taas värava kirja ka Cristiano Ronaldo, kellel on Hispaania liigas nüüd kaheksa mänguga kirjas uskumatuna näivad 16 tabamust. Barcelona poolel sai El Clasico järel kriitikat aga Lionel Messi, kes ei suutnud midagi erilist korda saata. Samas tunnustati pika mängukeelu alt vabanenud Luis Suarezt, kes andis juba mängu 4. minutil väravasöödu Neymarile. Madis Kalvet

POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTORALLI. Targalt sõitnud Sander Pärn ja James Morgan kindlustasid Hispaanias lisaks Fiesta Trophy tiitlile oma tuleviku rallimaailmas.

Pärn võitis elu tähtsaima tiitli kristjan jaak kangur reporter

E

hkki Sander Pärn juhtis enne Hispaania ralli algust Drive Dmack Fiesta Trophy sarja peakonkurendi Tom Cave’i ees märkimisväärse punktieduga, olid kolm Salou lähistel veedetud päeva tema jaoks elu närvesöövaimad. Pärn teadis: tiitli mahamängimise korral võib ta unistuse rallisõitja karjäärist peast pühkida.

«Teadsin tegelikult juba enne hooaja algust, et see on mu viimane võimalus. Eelarve ei olnud parimas seisus ning ilma tiitlita jäänuks mu karjäär ilmselt vähemalt mingiks ajaks pooleli,» tõdes 22-aastane Pärn. Eestlane teadis, et Cave võib võita Hispaanias lisaks rallile kasvõi kõik kiiruskatsed – ka nende eest jagatakse selles võistlusklassis punkte –, kuid isegi sel juhul piisanuks Pärnale tiitli kindlustamiseks 3. kohast. Seega tuli sõita mitte võidu peale, vaid jälgida pidevalt Cave’i tempot.

See õnnestus koos aasta va-

nema waleslase James Morganiga kihutaval Pärnal suurepäraselt ning 5. kohast piisas, et tiitel kindlustada. «Võimas tunne! Ega mulle olegi võit veel päriselt kohale jõudnud,» rõõmustas ta veel mitu tundi pärast ralli lõppu. «Üritasin terve ralli jooksul külma pead hoida ja seisule mitte mõelda, kuid samas pidin kogu aeg kalkuleerima, mida Cave teeb. Ja tegelikult oligi meil terve ralli kontrolli all, sest me ei sattunud kordagi olukorda, kus tiitel poleks meie käes olnud,» lausus Pärn.

Tiitel tiitliks, kuid kõige tähtsam on Pärna jaoks sellega kaasnev auhind – järgmisel aastal saab ta garanteeritult sõita WRC2 sarjas seitse etappi Dmacki tiimi Fordiga ehk sama autoga, millega kihutas sel hooajal samas klassis Ott Tänak.

«See on vist viimaste aastakümnete, kui mitte kogu ralli MM-sarja kõige vingem auhind,» leidis teiste seas ka MSpordi tiimibossilt Malcolm Wilsonilt õnnitlused vastu võtnud Pärn, kui oli saanud koos Morganiga oma tuleva hooaja töövahendi kõrval poseerida ning seda esimest korda oma käega katsuda.

Fiesta Trophy sarjas jagati tiitel tänavu välja esmakord-

selt ning ehkki Pärna võit selgus viimasel etapil, valitses ta viiest etapist koosnenud hooaega lõppkokkuvõttes ülikindlalt. «Ütleksin, et oli perfektne hooaeg! Lõpetasime kõik viis etappi, neist kolm võitsime ja korra olime Saksamaa asfaldirallil teised, mis oli mulle isiklikult ka väga suur ja meeldiv üllatus. Ning nüüd Hispaanias sõitsime vastavalt olukorrale samuti täiuslikult,» analüüsis Pärn lõppenud aastat.

Juba enne Hispaania rallit lausus Pärn, et kavatseb seal liikuda vaid ühe taktikaga. «Eelmistel rallidel olime ise seisus, kus teadsime, et peame riskima. Nüüd pidime aga olema kaitsvad ja seega valisime kiiruse, mis lubas kindla peale lõpuni sõita. Olnuks ju suur lollus välja sõita, kui olime terve hooaja nii kõvasti pingutanud.

Päris raske oli sellise tempoga liikuda, aga tuli ära!» rõõmustas Pärn.

Pärast augustis peetud Saksamaa rallit kodustel rallidel kätt soojas hoidnud Pärn lõikas sellest ootamatut kasu Salou linnakatsel, kus tuli talle endalegi üllatuseks kiireim aeg ja tabelisse plaaniväline lisapunkt. «See katse oli pisut eriline, sest osa lõike sõideti seal ranna ääres ja mereäärne promenaad oli õhtul ootama-

Kalev/Cramole ja Tarvale magus nädalavahetus KORVPALL. Valitsev Ees-

ti korvpallimeister BC Kalev/ Cramo saavutas Ühisliigas Venemaa klubide üle teise järjestikuse võidu, kui eile alistati koduväljakul 75:71 Samara Krasnõje Krõlja. Kolmanda veerandaja alguses võis oodata isegi ligi 30-punktilist võitu, ent matši lõpp vajus kalevlastel päris ära.

«32 minutit kontrollisime mängu ja tegime selle hooaja parima esituse,» rääkis Kalevi peatreener Alar Varrak. Kohtumise lõpus tegi vastane Kalevi 72:46 eduseisult 21:0 vahespurdi. «Teist mängu järjest on viimane veerandaeg visatud meile 30 punkti. Me ei saanud korve ja mängu tempo kadus ära. See oleks ülim pauk olnud, kui see mäng oleks ära läinud.»

Kalevlastel on nüüd turniiritabelis kirjas kaks võitu ja kaks kaotust ning järgmisena ootab ees matš soomlaste Loimaa Bisonsiga, kellel on tabelis üks võit ja kolm kaotust. «Selge on see, et kurb ei saa tabeliseisu üle olla. Volgogradi üle saadud võit oli siiski üllatavam kui tänane (eilne – toim),» märkis Varrak, kes avaldas, et talle teeb viimaste heade esituste juures muret Frank Elegari suur mängukoormus. Eile viibis ameeriklane platsil 35 minutit ning pingile saadetigi ta alles viie vea peale.

Pärast viimaseid võite kalevlased siiski pilvedes ei hõlju. «Väga selgelt on meeles, kuidas eelmisel pärast Banviti ja

Korvpall Ühisliiga Kalev/Cramo – Samara Krasnõje Krõlja 75:71 Kalev/Cramo: Arbet 24, Veideman 13, Machado 13, Škele 9, Keedus 8, Elegar 3+11 lp, Kitsing 3, Hallik 2.

Tabeliseis (kokku 16 meeskonda): 1. Nižni Novgorod 3 võitu/0 kaotust, 1. Kaasani Unics 3/0... 8. Kalev/Cramo 2/2.

Eesti liiga Valga/Maks&Moorits – TLÜ/Kalev 73:66, Rakvere Tarvas – Tartu Rock 75:71, Tyco Rapla – TTÜ 89:71.

Tabeliseis (võiduprotsendi järgi): 1. Kalev/Cramo 2 võitu / 0 kaotust, 2. Tyco Rapla 4/1, 3. Rakvere Tarvas 3/1, 4. KK Pärnu 3/2, 5.

Tartu Rock 5/5, 6. Valga/Maks& Moorits 1/2, 7. TTÜ 1/4, 8. TLÜ/ Kalev 0/4.

[Kaasani] Unicsi üle saadud võite [Indrek] Kajupank ütles, et nüüd hakkabki nii olema,» sõnas Varrak, viidates sellele, et mullu säravatele esitustele loodetud edu ei järgnenud. «Siiski on hooajale olnud üllatavalt hea algus. Samas, palju situatsioone on veel läbi mängimata ning taktikaliselt tuleb mitmeid asju juurde võtta.»

Külaliste juhendaja Boriss Sokolovski andis pärast matši toimunud pressikonverentsi teada, et klubi omanikud ei olnud nende seekordse esitusega üldse rahul ja kodus tuleb juhtunu kohta aru anda. «Kalev ei

ole lihtne vastane, kuid ilmselt olime enne mängu liiga enesekindlad ja arvasime, et võidame,» arutles Sokolovski. «Kalevil on iseloomu ja nad näitasid seda ka Volgogradis. Minu arvamus mängu kohta on, et näitasime halba taset. Meie ülemused andsid juba teada, et tulemusega ei olda rahul. Samarasse tagasi jõudes istume maha ja arutame asja.»

Nädalavahetusel toimus põnev kohtumine ka Eesti liigas, kui Rakvere Tarvas alistas koduplatsil 75:71 Tartu Rocki.

«Kokkuvõtvalt võiks öelda nii, et neil ei olnud kõige parem päev ning meie tegime oma selle hooaja parima mängu. Kui nad omad asjad ära teevad, siis meil võimalust poleks,» arvas Tarva peatreener Anders Sõber laupäevasest võidust. «Meie poisid võitlesid ikka kõvasti!»

«Hooaja algus on meie jaoks vaevaliselt kulgenud. Fakt on see, et tulemused pole olnud loodetud tasemel. Peaksime praeguseks olema juba paremad,» tunnistas aga Rocki juhendaja Gert Kullamäe.

Rocki ootavad peagi ees aga tähtsad mängud, kui 4. novembril alustatakse Eurochallenge’i sarjaga. «Selline ebakindlus on sees ning loovus ja sujuvus puudub. Oleme väljakul nagu robotid,» rääkis Kullamäe. «Meeskonna keemia on vaja paika saada. Üks hea õnnestumine võib panna asjad sujuma. See on minu lootus.» Madis Kalvet

Võidukad Sander Pärn ja James Morgan teenisid õiguse osaleda MMsarjas järgmisel hooajal seitsmel WRC2-klassi etapil. foto: timo anis

tult libedaks muutunud – nagu jää peal oleks sõitnud. Ilmselt minu eelis oligi see, et oskasin sellistes oludes meelitada,» kirjeldas Pärn.

Kolme nädala pärast Walesis sõidetaval hooaja viimasel MM-rallil on lahtine veel vaid WRC2-klassi tiitli saatus, sest WRC sarjas kindlustasid tänu Hispaanias saadud võidule teise järjestikuse MM-tiitli Volkswagenil kihutavad Sebastien Ogier ja Julien Ingrassia.

Tiimikaaslast Jari-Matti Latvalat edestati lõpuks 11,3 sekundiga. «Ühe tiitli võitmine on suurepärane saavutus, ent teine on veelgi parem. See tõestab ja kinnitab, et esimene võit polnud juhus,» lausus Ogier. «Oli fantastiline, kuid keeruline nädalavahetus, sest pidin asfaldil sõidetud kahel viimasel päeval nägema, kuidas Jari-Matti aina lähemale tuli. Pidin nutikalt tegutsema ja kogu aeg teda jälgima,» lisas prantslane, kes tõi Volkswagenile hooaja 11. võidu, korrates sellega ühtlasi Citroëni rekordit 2005. ja 2008. aastast.

WRC2-klassis kaotas Karl Kruuda reedel 20 minutit ning lõpetas ralli 7. kohaga, võitja Nasser Al-Attiyah tõusis viimase ralli eel ühtlasi ka klassi liidriks.

18 || SPORT || POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014

Keel: loodan, et Pärnu hakkab sama oskuslikult mängima kui Selver VÕRKPALL. Üheksa aastat Tallinna Selveri võrkpallimeeskonna peatreenerina töötanud Avo Keel vahetas selle hooaja eel Selveri Pärnu klubi vastu. Esimeses Schenkeri liiga kohtumises endise tööandjaga ei suutnud Keel Pärnut võidule juhtida ja vastu tuli võtta 1:3 kaotus.

«Parandamisruumi jagub meil igas elemendis. Võtame kasvõi individuaalsed oskused, kuigi teeme selle kallal iga päev tööd. Meil jäi ka niiöelda spordimeeste punktidest puudu ehk otsustavatel hetkedel tegime lubamatult palju sundimatuid vigu,» loetles Keel kaotuse põhjuseid.

Juhendaja sõnul mängis Selver palju paremini lahtiseid palle, nende koostöö toimis.

«Loodan, et ka Pärnu hakkab kunagi sama oskuslikult mängima,» lisas Keel.

Tõenäoliselt peab Pärnu meeskond sel hooajal läbi ajama ilma Kardo Kõresaareta, kes polegi veel väljakul käinud. «Tal on käel veresoon trombe täis ja veri ei liigu. Pigem ei saa me temaga sel hooajal arvestada.»

Selveri peatreener Rainer Vassiljev on oma meeskonna seisuga rahul. Meeskonna kokkusulatamine on kulgenud valutult. «Lincoln (Lincoln Williams – toim) saab oma asjadega hästi hakkama, lahendab ka raskeid palle, mis ongi diagonaali ülesanne. Helar Jalg sekkus Pärnu vastu vahetusest hästi ning andis rünnakul ja vastuvõtus palju juurde. Üldiselt on sidemängija Andres Toobal kaaslastega hea klapi leidnud. Leegionärid on samuti intelligentsed mängijad ja Andrese käekirjaga juba harjunud.

Meeskonna kokkuklappimine on seni tõesti üsna valutult läinud.» Williams oli nagu tavaliselt Selveri resultatiivseim, tuues 26 punkti, Hindrek Pulk kogus oma endise koduklubi vastu mängides 20 punkti.

Tartu Bigbank alistas laupäeval 3:0 Rakvere, TTÜ sai sama skooriga jagu Järvamaast. Eile sai TTÜ põnevusmängus 3:2 jagu Pärnust, Selver alistas 3:1 Järvamaa ning Rakvere 3:0 Võru. Ühisliiga liidriks kerkis heas hoos olev Selver, kel on koos 15 punkti, järgnevad Tartu 13 ja TTÜ 11 punktiga. Mariel Gregor

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

Uinak Kalevi halli toolidel ja tütar aitasid Nabi võidule mariel gregor

mariel.gregor@postimees.ee

K

ahekordne maailmameister Heiki Nabi ja Ardo Arusaar jätsid Kristjan Palusalu mälestusvõistlustel kreekarooma maadluses esikohad koju.

130 kg kaaluvate meeste seas maadlev Nabi oli finaalis 1:0 üle bulgaarlasest Ljubomir Dimitrovist, kellest eestlane oli jagu saanud ka tänavuse MMi pronksimatšis. Eelringis alistas Nabi lätlase Igors Kostinsi ja poolfinaalis venelase Sergei Tšesnokovi.

Finaal oli Nabi jaoks raske katsumus, millest aitasid võitjana väljuda võistluste vaheajal tehtud uinak, kodupublik, tahtejõud ja kolmeaastane tütar Renata. «Tore, et tema ka kaasas oli, andis jõudu juurde.

Ta ise teatas, et tahab vaatama tulla, ja pidas ilusti vastu, mu vend kantseldas teda siin,» rääkis Nabi.

Pärast poolfinaali põgenes maadlustšempion Kalevi spordihalli riietusruumide juurde koridori, kus tegi toolidel lõunauinaku. «Võtsin tõesti selle aja ja magasin vahepeal tunnikese.

Seda oli väga vaja, pikk päev, tihe suhtlemine, ootamine. Kodusel turniiril on väga palju toe-

tajaid ja tuleb rohkem inimestega rääkida. See pole halb, aga on väsitav ja tundsin, et kui ma ei maga, siis finaalis pole must üldse vastast. Vähe külm hakkas seal all, sest Kalevi hall on suhteliselt jahe koht, aga ärgates oli hoopis teine tunne ja pidasin ka finaalis vastu,» kirjeldas Nabi.

«Turniiri esikohaga olen väga rahul, see oli puhas tahtejõu proov ja endast viimase välja võtmine. Mul pole kiirust, särtsu, vorm on väga all. Finaal oli puhtalt tahtejõu pealt ja kodupubliku toetuse najal,» ütles sportlane, kes pääseb pärast pikka hooaega viimaks kauaoodatud puhkusele.

Mõneks ajaks ta treeningugraafikut ei tee ja võtab vabalt. Samas tegeleb teiste spordialadega ja päris jalad seinal ei ole. «Saan rohkem perega aega veeta. Kuu võtan päris rahulikult, siis hakkan vaikselt uueks hooajaks valmistuma,» rääkis Nabi.

Esikoha jättis koju ka Ardo Arusaar (–98 kg), kes alistas finaalis venelase Maksim Safarjani. Kolmanda koha tõid Eestile Alo Toom (–85 kg) ja Silver Tõgen (–75 kg).

Arusaar tunnistas samuti suurt väsimust. «Turniir kulges loogiliselt – matšid läksid järjest tugevamaks. Finaal oli kõige raskem ja poolfinaal ka

Heiki Nabi (punases) Palusalu turniiril lätlase Igors Kostinsi vastu. foto: albert truuväärt

kerge polnud, seal vastaseks olnud poolakas on väga nahaalne ja ebameeldiv tüüp,» vaatas Arusaar võistlusele tagasi. Poolfinaalivastane Radoslaw Grzybicki tahtis muudkui eestlasega pead kokku lüüa, lõpuks sekkus ka kohtunik. «Ta kasutab alati ebameeldivaid võtteid, lööb peaga ja topib sõrmi sinna, kuhu ei tohi.»

Finaalivastane Maksim Safarjan Venemaalt on Arusaare sõnul vahepeal arenguhüppe teinud. «See teebki maadluse põnevaks – kunagi ei tea, mida keegi on vahepeal juurde õppinud.»

Arusaar teeb võib-olla veel ühe turniiri Soomes, ent hooaeg on sisuliselt lõppenud.

«Nüüd teeme Tallinnas viiepäevase laagri, sest pärast turniiri jäävad siia Ukraina ja Poola maadlejad. Hea võimalus korralike vastastega sparrida,» rääkis Arusaar.

Hooajale tagasi vaadates jäi maadleja rahule, kuid MM jäi kripeldama. «Enne MMi tekkis käele põletik, käsi läks mädanema ja tuli antibiootikume süüa. See tõmbas mu auku ning pärssis ettevalmistust, mine sa tea, ehk oleks ilma selle jamata ka medalini küündinud. Samas tegin siiski enda parima MMi,» rääkis sportlane, kes sai Taškendis peetud jõuproovil 8. koha.

postimees, 27. oktoober 2014 || vaba aeg || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Viljandi Ugala Teatris 29.10 kl 13

PRINTS JA KERJUS

29.10 kl 18

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Urmas Põldma, Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 31.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 31.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin, René Soom jt 1.11 kl 12

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt

Tallinna Jaani kirikus 2.11 kl 17

HINGEDEPÄEVA KONTSERT

Talveaias 27.10 kl 9.30 ja 11 Välja müüdud!

HUNT JA SEITSE KITSETALLE

Õppeprojekt 5-10aastastele lastele. Korraldaja: Rahvusooper Estonia 28.10 kl 19

JA KLAASIDES SÄDELEB VEIN

Operetikavaga astuvad üles Janne Ševtšenko (sopran), Urmas Põldma (tenor), René Soom (bariton) ja Tarmo Eespere (klaver). Korraldaja: MTÜ Musicante

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 28.10 kl 19

Aiamajas

Jane Bowles.

Lav Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill.

30.10 kl 19

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Tuhk ja akvaviit

30.10 kl 19 Viimaseid kordi!

Kollaborandid

John Hodge. Lav Merle Karusoo, osades Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Roland Laos, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan Rekkor, Indrek Sammul, Sulev Teppart (külalisena), Johannes Tammsalu.

31.10 kl 19

Teed juuakse kell viis

MADISONI MAAKONNA SILLAD

31.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Teatri Kodu 28.10 kl 11

ARMUNUD KASTIS

L. Aškenazy lastelavastus Katrin Kalma, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees

Võru Kannel

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

27.10 kl 19

Väikses saalis

Nordea kontserdimaja

28.10 kl 19

Vennas

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

30.10 kl 19

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

OOPERIFANTOOM

30., 31.10 kl 19

31.10 kl 19

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan.

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv jt.

Dirigent Martin Sildos

Hõimud

Maalisaalis 29.10 kl 19

Aabitsa kukk

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra, Koit Toome, Lauri Liiv jt.

Dirigent Martin Sildos

OOPERIFANTOOM

UGALA TEATER

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Väike maja 28.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar 29.10 kl 12

TOTU KUUL

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp jt.

29.10 kl 19

GO - mäng kahele

T. Kase tantsulavastus 30.10 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

31.10 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Sadamateater 29.10 kl 19

PAANIKA

M. Myllyaho tragikomöödia Riho Kütsar, Raivo E.Tamm, Ain Mäeots

Salme kultuurikeskus 31.10 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 31.10 kl 19

WOYZECK

Salme Kultuurikeskus 27.10 kl 19

Rapla Kultuurikeskuses 30.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 30.10 kl 19

Uno Bossa

Leping

(lav. Indrek Apinis) 31.10. kl 19

Leegionärid

(lav. Madis Kalmet)

Vanemuise väike maja (lav. Hardi Volmer)

30.10 kl 19

(lav. Eili Neuhaus)

Väike saal

Uno Bossa

Jõhvi kontserdimaja 29.10. kl 19

8 armastavat naist

Viimsi huvikeskus 31.10 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

TEATER NO99

28.10 kl 19

Y-generatsioon

Lavastaja Adeele Sepp.

Osades Marika Palm, Klaudia Tiitsmaa, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Vallo Kirs.

31.10 kl 19

Vana õngitseja

Autor William Douglas Home.

Lavastaja Peeter Tammearu (külaline).

Osades Peeter Jürgens, Arvo Raimo, Luule Komissarov.

Paide Kultuurikeskus 29.10 kl 19

LOVESONG. Ühe armastuse lugu

Autor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill

Meie esimene miljon

Rae Kultuurikeskus 31.10 kl 19

Meie esimene miljon

VABA LAVA Telliskivi 60a, C-hoone vabalava.ee Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 27.10 kl 19 Tartu Uus Teater

MIKIVERI TAGI

lavastaja Ivar Põllu laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma 31.10 kl 19 1.11 kl 19 Tartu Uus Teater

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Ivar Piterskihh

Madara 22a

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Autor Rainer Werner Fassbinder. Lavastaja Taago Tubin. Osades Ene Järvis (külaline), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill jt.

29.10 kl 19

(lav. Eili Neuhaus)

27.10 kl 19

Hirm sööb hinge seest

Keila Kultuurikeskus

8 armastavat naist

27.10 kl 19

Eesriie avaneb!

Kanuusõit algajatele

CLUB FACTORY

30.10. kl 19

Suur saal

28.10 kl 19

(lav. Hardi Volmer) 31.10. kl 19

väike maja Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777.

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Salme Kultuurikeskus

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 27., 28., 29.10 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Põlva Kultuurikeskus 27.10 kl 19

Kanuusõit algajatele

Piletid Piletilevis 2., 9., 16., 28., 29.11 kl 19

Komöödialavastus «(T)öö klubis»

Lavastaja Sander Pukk Mängivad Tõnis Niinemets, Kait Kall, Veiko Tubin ja Karl-Andreas Kalmet

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 27.10 kl 18

BRAND

H. Ibseni.

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi ( Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 28.10 kl 18

Karin ja Pearu

A. Kivirähk Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo 29.10 kl 19

Faust

A. Toikka.

Lavastaja: Aare Toikka.

Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 30., 31.10 kl 16

Andromeda saar

I. Hargla Lavastaja: Leino Rei. Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

3., 4.11 kl 16

Kirjaklambritest vöö

M. Sabolotny/ R. Agur Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 5.11 kl 14 ja 18 6.11 kl 14

Kas sulle meeldib porno?

Estonia kontserdisaal 1.11 kl 19

Vanemuise kontserdimaja 2.11 kl 16

Festivali “Klaver” lõppkontsert

K. Abrahammson Lavastaja: Margo Teder Osades: Tanel Saar ja Kaia Skoblov

ERSO, Paul Lewis (klaver, Suurbritannia) Dirigent Olari Elts Brahms. Klaverikontsert nr. 1 d-moll, Brahms / Holloway.

Sümfoonia f-moll

Tallinna Linnateatri Hobuveskis

Põlva muusikakool

6.11 kl 18 Esietendus!

7.11 kl 18

“Klassikatähed”

Torm

W. Shakespeare Lavastajad: Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja Laura Kalle Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremets, Risto Vaidla, Karl Koppelmaa, Mehis Pihla

28.10 kl 18

Pipilota Neostus (flööt) Taavi Orro (klarnet) Henri Zibo (akordion) Jakob Teppo (klaver)

Räpina muusikakool 29.10 kl 18

Keila muusikakool 7.11 kl 19

“Klassikatähed”

KONTSERT

Anni Ruugla-Toompere (flööt) Henri Zibo (akordion) Jakob Teppo (klaver)

EESTI KONTSERT

Jõgeva kultuurikeskus 31.10 kl 19

www.concert.ee Rahvusvaheline pianistide festival “KLAVER 2014” 24. oktoober - 2. november Festivali kunstiline juht Lauri Väinmaa

Estonia kontserdisaal 27.10 kl 19

Daniel Kramer (klaver, Venemaa)

Džäss ja improvisatsioon 28.10 kl 16

Denis Ždanov (klaver, Ukraina)

Bach, Schubert, Prokofjev, Stravinski, de Falla 28.10 kl 19

Age Juurikas (klaver)

Bach, Bach/Siloti, Rahmaninov, Mompou, Balakirjev 29.10 kl 16

Aleksandr Sandleri klass Peterburist

Aleksandr Bolotin, Ilja Domnins, Rustam Zejnalov J. S. Bach, Skrjabin, Mozart, Chopin, Brahms 29.10 kl 19

Jean-Efflam Bavouzet (klaver, Prantsusmaa) Haydn, Beethoven, Ravel, Bartók 30.10 kl 16

Lembit Orgse (klavessiin, klavikord, haamerklaver) Carl Philipp Emmanuel Bach 300 30.10 kl 19

Joseph Moog (klaver, Saksamaa)

Beethoven, Liszt, Rahmaninov, Fauré, Rubinstein 31.10 kl 19

Klaveriduo Greg Anderson & Elizabeth Joy Roe (USA)

Brahms, Stravinski, Villa-Lobos/Anderson & Roe, Piazzolla/Anderson & Roe

Andreas Lend (tšello) Lea Leiten (klaver) Kavas: Kuhlau, Enescu, Pärt, Vähi jt.

(Piletid 10€, 5€) 9.11 kl 17

„Kammermuusika Hopneris“

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Petr Nouzovsky (tšello, Tšehhi) Andreas Lend (tšello) Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Haas, Dvořák, jt.

(Piletid 10€, 5€)

Viimsi päevakeskus (Kesk tee 1) 31.10 kl 14

Hingemuusika

Kitarriduo Jelena Ossipova Daniel Julle Kavas: Sviridov,de Luzia, Albéniz jt.

Vaba sissepääs

Otepää Palveränduri kirik 31.10 kl 18

Hingemuusika

Alla Popova (sopran) Eino Keningi (kitarr) Kavas: Scarlatti, Stradella, Vivaldi jt.

Vaba sissepääs

Riisipere Kultuurimaja 2.11 kl 13.30

Kontserdisari «Muusika Eestimaale»

„Hingedepäeva kontsert“

Pärnu kontserdimaja

Põltsamaa Kultuurikeskus

Riho Sibul (vokaal, kitarr) Raul Vaigla (bass) Toomas Rull (lööpillid)

31.10 kl 19

Jõhvi kontserdimaja 2.11 kl 17

Kontserdisari “Oratorio” Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale Johan Randvere (klaver) Dirigent Endrik Üksvärav Tüür. «Missa brevis» (esiettekanne Eestis) Tüür. Klaverisonaat Palestrina. «Missa Papae Marcelli»

CORELLI MUSIC

Geraldine Casanova-Kuusik (sopran), Jaak Lutsoja (akordion) Kavas: Bach, Schubert, Poulenc jt.

(Piletid 2€, müügil kohapeal)

2.11 kl 17

„Hingedepäeva kontsert“ Geraldine Casanova-Kuusik (sopran), Jaak Lutsoja (akordion) Kavas: Bach, Schubert, Poulenc jt.

(Piletid 3€, müügil kohapeal)

Tamsalu kultuurimaja 2.11 kl 18

„Hingedepäeva kontsert“ Alla Popova (sopran) Eino Keningi (kitarr) Kavas: Scarlatti, Stradella, Vivaldi jt.

Vaba sissepääs

Rootsi-Mihkli kirik 11.11 kl 15

Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

Alatskivi lossis 1.11 kl 18

Kõltsu mõisas 2.11 kl 18

«Mõisaromantika» – HINGEDEAEG ISADEGA Ansambel RONDELLUS ning renessansi ja keskaja imeline muusika.

Hingemuusika RootsiMihkli kirikus

Professor Mari TampereBezrodny viiuliklassi õpilased G. Ilves, M-L. Urb, M. Goršenina, E. Ballaz, J. Teppo, P. Margus, J. J. Restrepo jt.

Kavas: Tšaikovski, Ysaye, Wieniawski, Ravel jt.

Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

ema.edu.ee/kontsert

Hopneri Maja

Suurgildi Hoone

1.11 kl 17

28.10 kl 19 Kristjan Veermäe (klaver) Sissepääs muuseumipiletiga 3 eur / 5 eur

(Raekoja plats 18)

„Kammermuusika Hopneris“ Oksana Sinkova (flööt)

(Pikk 17)

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt

29.10 kl 19

20 || KASU || POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014

KASU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Riik maksab politseinike rongisõidu kinni Elroni rongides saavad tasuta sõita politsei- ja piirivalveameti (PPA) eriteenistujad, et tagada klientidele ja klienditeenindajatele suurem turvalisus.

Tarbija24 poole pöördunud lugeja küsis, miks saavad mõned ametnikud rongiga tasuta sõita, kui isegi pensionärid peavad pileti eest maksma. «Sõidan juba kümme aastat iga päev rongiga pealinna tööle ja tagasi. Olen ammu täheldanud, et teatud reisijad omavad mingi paberi alusel tasuta sõidu õigust. Antud juhul räägin täiskasvanutest, kellel ei ole puuet ja kes sõidavad iga päev tööle ja tagasi,» rääkis mees.

Elroni teenindusjuhi Ingrid Plutuse sõnul on rongides lisaks kodulehel loetletud isikutele tasuta sõidu õigus ametitõendi alusel osal politsei- ja piirivalveameti töötajatel ning Elroni töötajatel, kui nad täidavad tööülesandeid.

Politsei- ja piirivalveameti töötajate tasuta sõit tuleneb ühistranspordiseadusest, mis sätestab riikliku järelevalve erisused ning ütleb, et korrakaitseorganil on õigus riikliku järelevalve meetme kohaldamise ajal kasutada ühissõidukit selle liikumisteel tasuta. Ent vedajal on võimalik teha lisaks omalt poolt ka täiendavaid sõidusoodustusi.

«Oleme selle võimaluse loonud kokkuleppel PPAga ning selle peamiseks põhjuseks on soov pakkuda klientidele ja meie klienditeenindajatele rongides suuremat turvalisust,» selgitas Plutus, kelle sõnul saab vormis või ka vormita PPA töötaja vajadusel olla abiks avaliku korra hoidmisel rongis. Teistel ametnikel tasuta sõidu õigust ei ole. Piret Lakson

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

RIKUTUD PUHKUS. Nii mõnigi kord tuleb reisijatel loodetud puhkamise asemel hoopis hotellilt normaalseid tingimusi nõutada.

Mõnus puhkus võib osutuda pettumuseks rivo veski reporter

P

u h k u s e r e i si le sõites puutuvad Eesti inimesed üsna sageli kokku kehva teenusega, mis erineb oluliselt reisifirma reklaamitust.

Oktoobris reisikorraldaja Go Adventure soodsast pakkumisest kinni haaranud ja Türgi kuurordi Side viietärnihotelli Nashira Resort Hotel & Spa välja valinud Martin (nimi Postimehele teada) sõitis reisile koos tüdruksõbraga.

«Kuna me kumbki polnud pikka aega niisugusel puhkusereisil käinud, ootasime viietärnihotellilt rohkemat. Küllap olid ootused liialt üles kruvitud, sest kohale jõudes nägime igal sammul vaid mustust, hoolimatut suhtumist ja laisavõitu teenindust. Ka jagati hoogsalt lubadusi, mida ei täidetud,» andis Martin põgusa ülevaate reisil kogetust.

Esimene ebameeldivus ootas paari, kellest kumbki ei suitseta, juba hotellituppa sisenemisel – reisijaid tervitas tu-

gev suitsuhais. «Küllap oli suits tuppa jõudnud mõnest teisest toast ventilatsiooniteid pidi,» arutles Martin.

Kuid tähelepanekud ei piirdunud vaid ebameeldivate lõhnadega. Koristamata toas kleepus põrand, põrandalt vaatas vastu surnud putukas ning voodis vedeles määrdunud padi. «Üllatuseks oli see, et tuba oli justkui poolikult ette valmistatud – tekkidel polnud tekikotte ümber. Üks patjadest oli kaetud valgete plekkidega.

Padja viisime vastuvõtulauda, kust see lubati uue vastu välja vahetada, kuid lubaduseks see jäigi,» jutustas Martin.

30-kraadisesse palavusse saabunud Kristiinat hämmastas enim see, et hotelli kliimaseade ei töötanud üheski toas.

Kõige lõpuks lubati paarile ka toa väljavahetamist, aga seda ei tehtud. Martin ei pöördunud oma muredega reisifirma, ammugi tarbijakaitseameti poole. Usutavasti on selliseid käegalöömisi teisigi, mistõttu pole teada, kui suur hulk kliente tegelikult oma reisisihtkoha majutustingimustes pettub.

Oma õigust eest otsustas

seista aga Kemeri kuurordi viietärnihotelli Meder Resort koos mehe ja emaga puhkama läinud Kristiina (nimi toimetusele teada). Oma pettumusest andis ta teada nii hotelli vastuvõtulauda, juhatajale kui ka talle Türgi-reisi müünud firmale.

Hotellitoas oli voodikate puruks rebitud.

Konditsioneer on teenus 30-kraadisesse palavusse saabunud Kristiinat hämmastas enim see, et hotelli kliimaseade ei töötanud üheski toas. «Viietärnihotelli numbritoas ei olnud töökorras ka külmkapp, vannituba lagunes ja oli räpane. Samuti ei töötanud dušš – polnud sooja vett,» loetles naine.

Oma probleemidega pöördus ta esmajoones hotelli valvelauda. Kaebustele reageeriti sel puhul kiirelt – naise videosse võetud pöördumise peale vahetati tuba teise vastu.

«Keskkliimaseadme kohta anti pooleteise päeva jooksul erinevaid vastuseid – kord öeldi, et see töötab (mürises, aga külmaks ei läinud), siis jälle, et selle töölepanek on juhtkonna otsus,» rääkis Kristiina Postimehele.

Kohapealne Go Adventure reisiesindaja kohalikust partnerfirmast Prince olevat reisijate kaebuste peale öelnud, et

Määrdunud padi.

kui keegi soovib hotelli vahetada, tuleb maksta trahvi.

«Konditsioneeri kohta ütles ta, et see ei peagi töötama, kuna on hooaja lõpp. Hotellivahetamise soovi kohta märkis, et kõik hotellid on täis, kuna on usupüha. Hirmutas meid vaid kõikvõimalike sanktsioonide-

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014 || KASU || 21

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

Puhkaja ei ole rahul • Augustis kirjutas Den za Dnjom juhtumist, kus reisija sai samuti viietärnihotellis petta pakutava toidu kvaliteedi, toa olukorra ja klienditeenindusega. Natalja, kes pöördus seepeale reisifirma Novatours poole, abi ei saanudki, kuna pidi reisi algul allkirjastama dokumendi, millega kinnitas, et tal kaebusi pole.

• Reisivaidlused on jõudnud ka kohtusse, kui reisifirma ega klient ei nõustu vaidluse lahendiga. Näiteks tuli Novatoursil alla vanduda kliendi kaebusele 12 tundi hilinenud lennu, lubatust väiksema toa ja asendustoa räpasuse tõttu. Tarbijakaebuste komisjon leidis siis, et kliendi kaebus on põhjendatud. Reisifirma aga keeldus komisjoni otsusega nõustumast ning tahtis, et õigus selguks kohtus.

• Mullu jaanuaris sõitis paar Go Adventure’iga Türki. Saabudes sihtkohta, selgus, et lubatud kesklinna asemel majutati kliendid äärelinna. Hotell oli tühi ja bassein veeta. Samuti puudusid mitmed lubatud teenused. allikas: tarbija24, den za dnjom

ole 2014. aasta Türgi reisihooajal Side kuurordis asuva Nashira Resort & Spa hotelli kohta nende kontorisse ühtegi pretensiooni laekunud.

«Tegemist on madala hinnatasemega tagasihoidliku viietärnihotelliga, mida meie reisikonsultandid on isiklikult külastanud nagu paljusid teisi olulisemaid ja suuremaid hotelle,» selgitas Moesaar.

Moesaare sõnul selgitavad reisikonsultandid lõunamaa hotellide tärnisüsteemi ka paketireisi ostu planeerivatele klientidele. «Meie senised kogemused on näidanud, et lõunamaa viietärnihotellid on oma teeninduse ja taseme poolest väga erinevad ning seetõttu ka väga kõikuva hinnaga. Kindlasti ei ole nende tärnisüsteem võrreldav Euroopa sama kategooria hotellidega,» ütles Moesaar.

Eesti puhkajad kurtsid Türgi Side viie tärni hotellis kehva ehituskvaliteedi üle.

Reisikorraldaja vastutab Pesemata põrandal vedeles surnud putukas.

ga ja ennustas, et niikuinii ei saavuta me oma jutuga midagi,» kirjeldas Kristiina kohtumist reisiesindajaga.

Puhkamise asemel otsustas Kristiina tekkinud probleemidega edasi tegeleda ning helistas reisikorraldaja Go Adventure kontorisse. «Sealt vasta-

nud töötaja teatas, et konditsioneer on nende arvates teenus ega peagi hooaja lõpul töötama,» laiutas naine hämmastusest käsi.

Kristiinaga samas hotellis ööbinud kümmekond Novatoursi klienti pöördusid samuti hotelli valvelauda pretensioo-

nidega, mis puudutasid tubade räpasust, konditsioneeri ja vannitoa kanalisatsiooni.

«Tagasisõidul kuulsin, et ühed reisijad olid saabumise öösel majutatud mitte broneeritud majutuskohta, vaid sellest kilomeetreid eemal, teises külas asuvasse hotelli, kuhu

fotod: erakogu

nad viidi keset ööd ilma mingi hoiatuseta. Nii et meil läks sellega võrreldes isegi hästi,» rääkis Kristiina. Ta lisas, et kokkuvõttes jättis reisifirma tema hinnangul oma kohustused täitmata.

Reisikorraldaja Go Adventure juristi Ulvi Moesaare sõnul ei

Reisikorraldaja Go Adventure teenindab hooaja jooksul ligikaudu 10 000 Türki reisivat klienti, avaldusi ja pretensioone laekub selle aja jooksul sadakond, millest viietärnihotelle puudutavad üksikud, rääkis Moesaar. «Rahulolematust tuleb viietärnihotellidega harva ette ning alati on reisikorraldaja leidnud klienti rahuldava lahenduse, pakkudes

näiteks paremat hotelli,» lisas Moesaar.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on reisisihtkohtadena ametile enim teadaolevalt probleeme valmistanud Türgi, Bulgaaria ja Egiptus.

«Tüüpprobleemideks on peamiselt hotellide kvaliteet, mis ei vasta tärnidele, on halvas seisukorras ja koristamata või toas puudub konditsioneer. On esinenud olukordi, kus reisija majutatakse teise hotelli, kui algselt lubati, ning mõnikord on jäänud saamata teenused, mis pidid kuuluma paketi sisse – näiteks ekskursioonid,» ütles Turetski.

Turetski märkis veel, et reisikorraldaja vastutab eelkõige selle eest, mida on tarbijale eelnevalt lubanud.

«Reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. See tähendab, et reisikorraldaja vastutab kõigi rikkumiste eest ka hotellides, mis ei vasta pakettreisilepingule. Reisikorraldajatel on õigus ise valida oma koostööpartnereid. Kontrollimisega seoses tuleks korraldajatel kontrollida, et hotell vastaks tingimustele, mida tarbijatele välja reklaamitakse,» selgitas Turetski.

22 || kuulutused || postimees, 27. oktoober 2014

Üürile anda ridaelamu Tartus Raadil (180 m²). Tel 551 1411.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Autode keretööd. Tel 504 0334.

Kustus elu, vaikis valu – mälestus jääb alati.

Urvel Tipp

Ahjude paigaldus üle Eesti. www. ahjukeskus.ee

29. novembril 2014 tähistab Rannu kool oma 325. aastapäeva. Osalema on oodatud endised ja praegused töötajad, vilistlased ning kõik, kes Rannu kooli omaks peavad. Osavõtutasu on 12 eurot (kohapeal 15 eurot). Raha saab kanda Rannu vallavalitsuse arvelduskontole EE871010102020795005 kuni 26. novembrini. Märksõna: kooli aastapäev, oma nimi ja lõpetamise aasta. Täpsem info kooli kodulehel www.rannu.tartu.ee või tel 745 4239, 510 3291.

5. XI 1933 – 22. X 2014

Mälestame kauaaegset head kolleegi, mäemeest ja laulumeest.

Avaldame sügavat kaastunnet lesele ja lähedastele.

Mäeinsenerid Väino Viilup, Nikolai Varb, Ülo Tambet, Vello Tohver, Uno Liik, Mati Rannus, Lembit Veermets, Voldemar Tsernak, Viktor Nikolai, Vennis Järvet

Uksele koputab musta linnu tiib ja kedagi kallist kaasa viib.

Georgi Larionov

Ehitus- ja remondimees otsib tööd.

Tel 501 6542.

Meie siiras kaastunne Annelile isa kaotuse puhul.

Ehitusmeeskond. Tel 5820 2040.

Töökaaslased allergiakeskusest

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas, Tartus, Jõhvis. www. sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Avatud uus vaibapesula Tartus Ilmatsalu 34. Puhastame vaipu ning pehmet mööblit ka sinu kodus või kontoris üle kogu Eesti. Info www. vanastuueks.ee või 5666 0428, 5666 0365.

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min.

Juriidilised konsultatsioonid internetis http://veebikodu.eu/v.php Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Soe sügistuul kinni võttis su käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda.

Leinas langetame pea armsa

Olga Salumetsa lahkumise puhul.

Rein Altermanni

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994, KPE OÜ.

Ostan EW hõbemünte. 1. «Toompea» 10 €; 2. «Ülikool» 40 €; 3.

«Laulupidu» 80 €. Tulen ise järele.

Tel 5558 9066.

Spordimärgid. Ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Veo- ja tõsteteenus kraanaautoga.

Veokasti pikkus 6,3 m + haagise võimalus 7,3 m. Kraana noole pikkus 21,8 m, maksimaalne tõstevõime 4,5 t. Tel 5345 6476.

Võlgade sissenõudmine. Tel 520 4306.

Kaevumeister: kaevude kaevamine, salv- ja puurkaevude puhastamine, süvendamine, pumpade paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

Pakume tööd CE-kat veoautojuhile (25-meetrised autod, täispära). Töö vahetustega: 2 nädalat tööl, 1 nädal kodus. Abiks on töökogemus poolvõi täishaakel ja eesti keele oskus.

Kasuks tuleb kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome–Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd.

Tel 528 2617, Marek.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus.

Tel 516 8210.

Tööd saab veoauto remondilukksepp Tartus. Töötasu väga hea. Tel 516 8210.

26. III 1934 – 27. X 2013

Mälestame kallist ema, vanaema ja vanavanaema 1. surma-aastapäeval.

Lapsed Heli, Sirje ja Harry peredega

Avaldame sügavat kaastunnet Einar Vilemile isa

surma puhul.

Linda ja Toivo

Südamlik kaastunne Toomasele perega kalli ema, ämma ja vanaema

Silvia Amose

kaotuse puhul.

Kolleegid Siseministeeriumist

Mõni hetk on elus valusam kui teine.

Mõni hetk on kohe väga-väga valus. (J. Tätte)

Südamlik kaastunne Anneli Kadajale perega kalli

Avaldame sügavat kaastunnet Karin Tannile kalli tütre

kaotuse puhul.

Janely Maripuu

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Jekaterina Hannolainen Avaldame südamlikku kaastunnet Albert Hannolainenile ema surma puhul. OÜ Kruviks

Mälestame kauaaegset naabrit

Alma Kadastikku Südamlik kaastunne omastele.

Perekond Lepik

kaotuse puhul.

Rõngu Pagar

Laine Rumvolt

kaotuse puhul. Kolleegid SA TÜK Transplantatsioonikeskusest

Lõuna-Eesti Ökokeskuse pere

Südamlik kaastunne Annelile isa

On lahkunud

Südamlik kaastunne Imbi Larionovile abikaasa

Südamlik kaastunne lähedastele kalli

Alma Kadastiku

Georgi Larionovi

Rando Tartu

surma puhul.

Hele, Erlend, Tiiu, Imbi ja Eero

surma puhul.

Elva Tarbijate Ühistu

kaotuse puhul.

Klassikaaslased Sindi keskkoolist

Mälestame endist töötajat ning avaldame kaastunnet Helen Kadastikule vanaema

Sügav kaastunne Luulele kalli poja

Alma Kadastiku

Vladimir Mälli

Liidia Ungur

19. VIII 1925 – 21. X 2014

kaotuse puhul.

Aino, Anu ja Anne

Südamlik kaastunne Heinole, Loorele, Maiele, Tiinale, Riinale ema kaotuse puhul. Sulev ja Toomas peredega

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

Südamlik kaastunne Maiele, Jürile, Andrele ja Reimole kalli ema, ämma ja vanaema

Riho Kallase

Elve Reitsniku

lahkumise puhul.

Hele Everaus

surma puhul.

KÜ Nooruse 16 Puhjas

Avaldame kaastunnet Leida Korotkovale kalli poja

Raimo Riives

Liidia Unguri

surma puhul. Lõuna-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm Iga lahkumine on raske.

Avaldame kaastunnet Ellule ja tema lastele ema ja vanaema

surma puhul.

Andres perega

Südamlik kaastunne Üllele isa surma puhul.

Töökaaslased osaühingust Parem Käsi

Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu ...

Südamlik kaastunne Üllele perega isa, äia ja vanaisa

Südamlik kaastunne Alole kalli vanaema

Andres Korotkovi

Helju Laidvee

Vaike Vahtramäe

kaotuse puhul. Folkloristid Eesti Kirjandusmuuseumist

Raimo Riivese

Ina Varese

KÜ UKU elanikud avaldavad kaastunnet tütrele.

surma puhul. Ülle ja Astrid peredega ning Signe

kaotuse puhul.

Restorani Ülikooli Kohvik pere

Südamlik kaastunne kallile Janikale perega armsa isa, äia ja vanaisa

Laine Rumvold

Mälestame ja mäletame

5. XII 1913 – 21. X 2014

Georgi Larionovi kaotuse puhul.

Naabrid Enn ja Koidu

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Järve Aiand müüb hea kvaliteediga toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas. Tel 509 1117.

Georgi Larionovi

Avaldame kaastunnet Moonikale ja Karolinile, kuna lahkus ema

Südamlik kaastunne Tiidule perega kalli ema, ämma ja vanaema

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

Pakkuda võib kõike, vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

AS Tartumaa Maamees ja OÜ Forevi töötajad

Pärtel Rõõs

Sügav kaastunne Eesti hemofiilia diagnostika arendajale Ade Kallasele venna

Elsa Gretškinat

Endel Matsi

Sügav kaastunne Helgile ja Neemele poja ja venna kaotuse puhul.

Perekonnad Ennusted

Avaldame sügavat kaastunnet omastele

Mustamäe Linnaosa Valitsus mälestab

SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliiniku lasteosakond

kaotuse puhul.

Kolleegid SA TÜK Lastekliinikust ja TÜ pediaatria õppetoolist

surma puhul.

SA TÜK psühhiaatriakliinik

surma puhul.

Maardu linnavolikogu Maardu linnavalitsus

Südamlik kaastunne lähedastele.

Georgi Larionovi

surma puhul.

Sulev ja Heino peredega

Elsa Gretškina

Alma Kadastikku

Paul Vilemi

Anne perega

Avaldame kaastunnet lahkunu lähedastele.

PL TRANS AS

Printer, tahm, tint, paber. Müük, hooldus. Kiire kasseti täitmine. E–R kl 9–17 Raekoja 13, Tartu. Tel 744 1100, www.futari.ee

Juta-Marie Lemberg

Ivan Dubolazovi

Südamlik kaastunne Janikale perega kalli isa, vanaisa ja äia

Mälestame

Koguja ostab erinevaid EW aegseid Kaitseliidu pagunimärke. Maksan 35 €/tk. Tel 5895 1925.

Kõikjal on jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas.

Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas ...

Südamlik kaastunne lesele ja poegadele peredega kalli

Jääme mäletama südamlikku ja hoolivat endist kolleegi, lastepsühhiaater

Sügav kaastunne lähedastele.

1971. aastal Treffneri gümnaasiumi lõpetanud klassikaaslased ja klassijuhataja Karmen Alber

Ina Varest Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale.

Enn, Ants ja Helle perega

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

OÜ Ortumäe – Oru Põllud ja Metsad

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

METSA-, PÕLLU-, ROH UM AA ning RAIEÕIGUSE OST PÕLLUMAA – 3300 €/HA

Tel 5595 2906

E-post marek.ujuk@gmail.com

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

MALE

JÄÄR

Võidad midagi ja see võib lausa harjumuseks saada, sest varsti ootab sind järgmine võit. Võidulainel liikudes on elu ainult positiivne.

SÕNN Sa ei peida kurbust, kui kurb oled. Tead, et sind on see emotsioon vallanud, ja sa lased tal olla, niikaua kui on. Pärast seda tuleb meeleolu tõus.

KAKSIKUD

Tead, et kuigi su ressursid võivad praegu piiratud olla, ei jää olukord selliseks. Saad juba nüüd vihjeid, et tulevikus on sul kõik vajalik olemas.

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014 || VARIA || 23

8

Mõtted ja tunded vormivad nii su praegust elu kui ka tulevikku. Püüad mõelda hästi positiivseid mõtteid, et tulevik oleks helge.

Võid sattuda kellegi väga võimsasse energiavälja. Tunned seda nii vaimu kui ka kehaga. Oled juba pikka aega soovinud teada, kas sel inimesel on üleloomulikke võimeid.

è à ê

4

à

3

î

2

ERNIE

1 a

b

c

d

e

f

g

h

Michael Lipton – Probleemblad, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re4:!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MUL OLI EILE VÕRRATU PÄEV.

EI OLNUD.

PÄEVAD ON HEAD JA HALVAD AINULT SINU PEAS. ÜMBRITSEV KESKKOND TEGELIKULT SUURT EI MUUTU.

SA AJAD MUL JUHTME KOKKU.

KAS IKKA AJAN?

HAGAR HIRMUS

AMBUR Sinu intelligentsus on lausa legendaarne. Sa ei lase end liigsest mürast-kärast häirida, vaid liigud stoilise rahuga just sulle sobivas suunas.

1. 2013. aastal oli Eestis kolm teatrit, kus vaatajate arv ületas 100 000 piiri: Vanemuine, Estonia ja Eesti Draamateater. Milline oli 2013. aasta populaarseim lavastus?

2. See Vahemere maadelt pärit taim oli antiikajal dekoratiivtaim, neid lisati roosikimpudesse. Pidulikule lõunale kutsutuile punuti neist uhked pärjad.

Vana-Rooma ülikuile olevat taim taganud pikaaegse mõjuvõimu, alkoholisõpradele andvat taime manustamine võime suuremaid koguseid taluda. Poetess Sappho ei olevat suutnud oma värsse luua, ilma et oleks selle taime lõhna sisse hinganud.

Mis taim?

3. Kuningas Taaveti sünnilinna nime on tõlgitud kui «Liha maja», aga ka «Leiva maja». Linnas kulgeb ka Vladimir Putini nimeline tänav. Mis tänav?

4. Eesti kuulsaima viskiklubi USB hümni viisi on kirjutanud Alo Mattiisen. Hümni kaasa siiski ei laulda, kuigi hümnil on sõnad olemas. Kes on hümni sõnade autor?

5. Selle kuu lõpus peaks Eiki Nestorist saama Eesti kõige staažikam riigikogu liige. Kellest ta möödub?

Vastused: 1. Muusikal «Shrek» Eesti Nuku- ja Noorsooteatris (34 950 vaatajat). 2. Aedtill (Anethum graveolens). 3. Petlemm. 4. Sõnad koosnevad klubi liikmete poolt ärajoodud viskimarkide nimedest.

5. Mart Nutist.

KALJUKITS Keegi võib armukadeduseks põhjust anda.

Pead analüüsima, kas sa ikka tahad seda, mis su ees lahti laotus.

Või on tegu hoopis kellegi tunnete komplekti matkimisega.

ê

5

KAALUD Head asjad tulevad lausa lademetes sinu juurde.

Tagasilööke sa ei karda, sest hea kaalub kõik halva mitmekordselt üles.

SKORPION

ò

ô

6

LÕVI

NEITSI

â

7

VÄHK Ärkad nagu pikaajalisest koomast. Märkad asju, mis kogu aeg su silma all on olnud, nagu esimest korda. Ka inimesed tunduvad varasemast huvitavamad.

Tead, et pead ühe õppetunni ära õppima, et vana asi enam ei korduks. Lahkad oma elus pikka aega eksisteerinud probleemi, leiad lahenduse ja lased lahti.

â

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Võrdled otsuse langetamist raske mäkketõusuga. Mõlemad võtavad palju energiat ja aega. Kui aga oled otsuseni jõudnud, läheb kõik kiiresti.

KALAD Teed midagi ülisuure hoole ja armastusega. See võib võtta sul lausa pool päeva aega. Samas sa ei märka aja lendamist, kuna naudid tegevust.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mees kõnnib Pärnu rannas ja plaanib vette minna. Eemal paadisillal märkab ta kena neidu, kes istub, jalad vees. Mees astub ligi ning küsib: «Ei tea, kui soe see vesi võiks olla?»

Neiu vastu: «Kust mina tean?

Ma olen juuksur, mitte termomeeter!»

••• Õpetaja: «Juku, kas sa võid meile seletada, mis on bumerang?»

Juku: «Bumerang on asi, mida visatakse, ja kui see tagasi ei tule, siis pole see bumerang.»

••• Juku on esimese klassi õpilane.

Hiljuti käis ta esimest korda kooliarsti kabinetis.

«Tee suu lahti ja ütle hästi selgesti «Aa!»,» palus arst.

«Kas suur või väike?»

••• «Juku, mitu maailmajagu on olemas?»

«Viis.»

«Loetle neid palun.» «Üks, kaks, kolm, neli, viis.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on IMELIHTNE

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 27. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

JÄLGIB, KUIDAS VALITSUS UUT RAHANDUSMINISTRIT OTSIB.

NIMEPÄEV: EILA, EILI, HEILI, HÄILI, HÄLLI Mihkel Leppik 82, sõudmistreener Peeter Kaldre 60, ajakirjanik Ain Agan (pildil) 55, muusik Gunnar Klettenberg 47, ratsasportlane Mart Siimer 47, helilooja Tanel Padar 34, muusik ja laulja Airi Värnik 75, psühhiaater (26.10)

Paide kesklinnas avanes jälk vaatepilt Paide kesklinnas Konsumi kaupluse ja restorani esisel platsil oli laupäeva õhtupoolikul hiiglaslik vereloik. Verine oli ka pink.

Asjast teatanud paidelane oli pahane, et arvatavasti öise kakluse tagajärgi pole keegi isegi pärastlõunaks ära koristanud. «Täna on laupäev, pered käivad kesklinnas sisseoste tegema ja söömas, ja siis ootab neid ees selline jube vaatepilt,» pahandas ta. Järva Teataja

Järvevana teel sõideti 124 km/h Tallinnas Järvevana tee raudteeülesõidukohal, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h, mõõdeti rekordkiiruseks 124 kilomeetrit tunnis, lubatud kiirusega sõitis vaid umbes 16 protsenti juhtidest.

Tallinna transpordiamet mõõtis ülesõidukohal kiirust 2.–15. oktoobrini. «Tipptunde arvestamata sõitis lubatud kiirusega 15,81 protsenti sõidukijuhtidest,» ütles Talvo Rüütelmaa transpordiametist, lisades, et needki juhid valmistusid parempöördeks Pärnu maanteele.

Kiirusemõõtmise tulemused näitavad Rüütelmaa sõnul vajadust karmima kontrolli järele. Ta meenutas, et kuigi Tallinn paigaldas juba kaks ja pool aastat tagasi Kristiine ristmikule kiiruskaamerad, seisavad need kasutult, sest seadus lubab automaatset liiklusjärelevalvet vaid maanteedel. tallinncity.ee

FACEBOOK TAHAB TAASELUSTADA INTERNETIFOORUMID. EUROOPA TALLINN +11

KÄRDLA +11 HAAPSALU +11

PAIDE +10

/s

Ilmateenistuse sünoptik

m

ülle jõemaa

NARVA +8

RAKVERE +10

Hiiglasliku õhupöörise südamik on täna Norra merel. See on tsüklon ehk madalrõhkTARTU kond, mille vägi ja võim ulaPÄRNU VILJANDI +8 +11 tub Teravmägedelt Lääne+9 KURESSAARE mere maadele. Atlandi +12 ookeani soojusest energiat ammutanud võimsad pilvekuhilad suunatakse üle Briti saarte VÕRU ja Läänemere maade kiiresti itta.

VALGA +7 +8 Ühes sajupilvedega aga saabub ka soojem õhk.

Täna on pilves selgimistega ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Mitmel pool sajab vihma. Puhub Teisipäev, 28.10 Kolmapäev, 29.10 Neljapäev, 30.10 edelatuul 7–12, puhanguti 15 m/s, +7/+10 +3/+8 Tallinn +9/+13 saartel ja rannikul 10–15, puhanTartu +8/+13 +5/+9 +4/+8 guti kuni 21 m/s, õhtul veidi nõrNarva +7/+13 +4/+9 +5/+8 geneb. Sooja on 6–12 kraadi.

Pärnu +9/+12 +7/+9 +3/+9 Kuressaare +10/+12 +8/+11 +4/+10

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

7– 12

Soe ja tuuline

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: tiit reinberg / järva teataja

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

tõuseb 7.28 7.17 7.35

loojub 16.41 16.37 16.50

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+13,7 kraadi (1863) –11,6 kraadi (1811) +17,9 kraadi (1949) –12,4 kraadi (1912)

KUUFAASID 24. oktoober 00.57 13. oktoober 4.48 7. november 00.23 14. november 17.16

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 27. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Arva, kes tuleb õhtusöögile 09 45 Üks tegu: Mehetegu 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 40 Reisile minuga: Saar nimega Brac, Horvaatia* 13 05 Jamie Oliveri 30 minuti road: Tursk krõbedas koorikus* 30 Saada sõber Euroopasse, 2/13* 14 00 Kahekõne* 55 Allveelennud, 8/10: Lugu eesti laste suurest ostust 15 00 Ahvatlev ettepanek: Ain Agan 15 Dicte, 5/10* 16 00 Holby City haigla: Vanad sõbrad 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Jorgen 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Välisilm 22 10 Välisilma dokk: Ebola – ravimatu või ravitav?

23 05 ENSV: Kirjasõber* 35 Ringvaade* 00 40 Holby City haigla* 01 45 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 35 Tagatargemad 10 05 Ela sajani: Albert Beljakov – kunstnik 30 Siin ja praegu: Elmo Nüganen 11 15 Eesti TOP 7* 12 01 ERR.ee uudised 15 30 Pailapsiin, 1/11 16 00 Lastetuba* 10 Lotte (Eesti 2000) 20 Operaator Kõps marjametsas* 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Kalamehed 18 00 Peeter Paani uued seiklused 20 Mily murrab pead 30 Lastetuba: Riidekapitalgud 45 Džungliraamat: Kummipall 55 Kosmoselendurid: Karjäär kursilt väljas 19 10 Muumide maailm 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Valge kaardivägi, 4/10 (Vene 2012) 45 Eestimaa kuulsad inimesed: Jannsen 21 00 Eesti lood: Päikeselill 30 Plekktrumm 22 15 Maastiku mustrid 45 Kinoklassika: Kesköine kauboi (USA 1969). Draama 00 39 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Hüvasti, karuott* 40 Lucky Luke seiklused: Elusad tondid Daltonid 07 05 Uudishimulik George: Koristajapärdik. Soojendus 35 Imeline võlukunst: Kui suured hambad sul on! Joonissari 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 34* 10 00 Taltsutamatu süda, 88* 11 00 Sajandi armastus, 61* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 80-81 15 25 Lastega kodus: Mats minevikust 16 00 Küladetektiivid, 110: Mõrvarsõnn 17 00 Taltsutamatu süda, 89 18 00 Keelatud armastus, 35 19 00 Reporter 20 00 Köök 30 Kodutunne 21 30 Naabriplika: Eratee 22 30 Mentalist: Mustad südamed 23 25 Mõrvaennetajad: Surmani 00 25 Gaasikontroll.

Viimane!

02 00 Bernie (USA 2011). Komöödia 03 40 Reporter* 04 40 Küladetektiivid, 110: Mõrvarsõnn* 05 25 Doktor Oz: Õnnelikuks saamise plaan

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 110* 08 55 Südameasi 4, 15: Lind peos* 09 55 Kirgede torm, 1959* 10 55 Vaprad ja ilusad, 6843* 11 25 Su nägu kõlab tuttavalt, 4* 14 15 Seitsmes taevas 1, 20: Hüvastijätt 15 15 Vaprad ja ilusad, 6844 50 Armastuse pisarad, 111 16 50 Kirgede torm, 1960 17 55 Südameasi 4, 16: Talvemuinasjutt 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Nägude kontroll 30 Kartulid ja apelsinid 2, 8 21 30 KolmeDok: Tundmatu Putin.

Erisaade!

22 30 Teine Maa (USA 2011). Põnevik 00 25 Valgekrae 3, 8: Vabalt, rivitult 01 25 Ärkvel 1, 5: Oregon 02 15 Nägude kontroll* 45 Kartulid ja apelsinid 2, 8* 03 35 Võimalik vaid Venemaal* 04 10 Stop! * 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Idasakslane kohtub läänesakslasega, 1/1

05 30 Taltsutamatu süda, 26 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 746 09 05 Emmerdale, 71 35 Emmerdale, 72 10 05 Aafrika südames.

Taas ekraanil!

55 Süütu süüdlane, 80 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 79* 30 Uus võimalus, 80* 13 00 Doktor Oz, 691: Wendy Williams – tõed tervise kohta* 14 00 Miss Marple: Teatame mõrvast* 16 00 Saladused* 30 Köök* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz, 692: Robin Quiversi võitlus vähiga 19 00 Uus võimalus, 81 30 Uus võimalus, 82 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Armastuse maik (USA 2012). Romantiline draama 22 52 Soovitused iseendale, 11 23 00 Näpud põhjas, 41: Puusaluumurd 30 Sõbrad, 41: Eddie kolib sisse 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Tagasi koju 02 30 Emmerdale, 71* 52 Emmerdale, 72* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 80* 45 Reporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Reporter+ 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 33* 09 20 Hullult armunud, 5* 45 Hullult armunud, 6* 10 10 Näljased meremehed, 29: Jersey, 1* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 17* 14 25 Knight Rider, 18* 15 15 Näljased meremehed, 30: Jersey, 2 16 15 Komissar Rex, 34: Tappev kirg 17 10 Supermani uued seiklused, 18: Supervisa hing 18 05 Chuck, 1/91 19 00 Tuvikesed, 141: Kingamüüja surm* 30 Tuvikesed, 142: Vanamoodne võte* 20 00 Rooli võim 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest, 28: Too ema rinnahoidja* 30 Kriminaalne Venemaa, 251-252: Tappev sõprus; Mõrtsukas 22 30 Valged hundid 23 30 Conan, 305: Dax Shepard, Rosemarie DeWitt, Dan St. Germain 00 20 Kaks ja pool meest, 29: Halvad uudised kliinikust?

45 Tuvikesed, 143: Jõulud 01 10 Tuvikesed, 144: Pulmashow 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp* 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 9, 13: Kahtluse all* 11 00 Kõva laks (USA 2013)*. Märul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 9, 13: Kahtluse all* 15 00 Tenerife, 9 16 00 Kutsuge Cobra 11 9, 14: Kuristiku serval 17 00 NCIS kriminalistid 8, 12: Uuesti värvatud 18 00 Perepea 11, 3: Vaikuse karjed: Brenda Q lugu* 30 Simpsonid 8, 2* 19 00 Suure paugu teooria 4, 16-17: Kooselu formulatsioon; Toosti tuletus 20 00 Perepea 11, 4: Stewie läheb sõitma 30 Simpsonid 8, 3: Poksija Homer 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Kaotus võidu nimel (USA 2012).

Spordimärul 23 20 Puhkus Mehhikos 3, 14; ekstra 3, 14 00 35 Suure paugu teooria 4, 16-17* 01 35 Tenerife, 9* 02 25 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Nädal +* 30 Pühapäevatee* 09 15 Loomaaia looduskool* 45 Knopka* 10 15 Nädal +* 45 Arvutitark* 11 15 Inimese mõõde* 12 00 Nädal pealinnas* 25 Korvpall. BC Kalev/Cramo – Krasnõje Krõlja* 14 10 Kinnisvaraveeb 16 05 Aja puudutus* 45 HeadRead 2014.

Pärimusmaastikud* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 11/33 19 00 Täna. Uudised 30 Terve tervis 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Linnaosa lood 45 Pall korvi 22 15 Kaunitar ja poksija, 1/2. Itaalia lühisari 00 05 Terve tervis* 35 Täna. Uudised* 01 05 Täna +* 35 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Lauri Varik 09 45 Laste lood.

Kolmanda A kriminalistid 10 05 Ökoskoop. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Äratus.

Sel nädalal loeb Mehis Heinsaare jutte Argo Aadli 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Meediatund.

Tarmu Tammerk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Meediatund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

+17 +16 +19 +10 +15 +12 +11 +16 +11 +5 +16 +11 +5 +14 +21 +11 +17 +23 +5 +18 +4 +13 +16 +10 +12 +3 +12 +17 +2 +15 +11 +11 +7 +11 +32 +24 +30 +30 +26 +28 +25 +29 +17 +14 +24 +24

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Tuled, 1.

Anton Tšehhov.

10 05 Muusikatuba.

Johanna Mängel.

Muusikatoas esineb Royal String Quartet Poolast.

11 05 Album. Beethoven: Piano Sonatas Vol 2.

Jean-Efflam Bavouzet.

12 02 Delta. Liina Vainumetsa 13 05 Sallitallaja.

Berk Vaher. Tartu kultuurielust 14 05 Kooskõla. Ludwig van Beethoveni Viiulikontserdi esitavad Vadim Repin ja Viini Filharmoonikud, dirigent on Riccardo Muti.

15 15 Amadeus + 16 15 Helileid. John Adams. Shaker Loops.

John Adams kirjutas keelpillitoese “Shaker Loops” esialgu seitsmele mängijale aastal 1978. Teose algimpulss oli jäljendada muusikas vee sillerdamist. 1983. aastal tegi helilooja teose ümber kammerorkestrile.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. JeanPhilippe Rameau muusikaline tragöödia “Castor ja Pollux”.

22 05 Fantaasia. Lauri Leis 00 05 Nokturn