Postimees 28 05 2014 by Postimees

TAAS TREENERITA

ENNE PRANTSUSMAA LAHTISI TENNISEMEISTRIVÕITLUSI KATKES KAIA KANEPI KOOSTÖÖ TREENERIGA. SPORT LK 16

Intress alates 15%

Preeklampsia – haigus, mis võib lõppeda ema või lapse surmaga. LK 18–19

Tähelepanu! 7HJHPLVW RQ ¿ QDQWVWHHQXVHJD (QQH WHHQXVH NDVXWDPLVW WXWYXJH WLQJLPXVWHJD Y}L NRQVXOWHHULJH DVMDWXQGMDJD

www.postimees.ee Vaata uuenenud Ilmajaama

SVEN MIKSER: Kui sotsid ministriportfellide jagamiseni jõudsid, olid europarlamendi kandidaadid juba esitatud. ARVAMUS LK 13

TERVIS

KOLMAPÄEV, 28. MAI 2014 • NR 123 (7114) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 224 • LUGEJAID 201 000

t a i g Ener tunned ? Eesti Energia on palju enamat kui lihtsalt elektrimüüja. Iga päev pingutab 7000 Eesti Energia töötajat selle nimel, et Sinu kodu oleks valge ja soe. Eesti eelistatuima ja suurima tööandjana hoolitseme koos õppeasutustega selle eest, et meie põlevkivitööstuse eduloost saaks osa järeltulevad põlved ja kogu maailm.

Ole osa Eesti eduloost, sõlmi leping omadega!

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

jürgen tamme

1 8 5 7

«Rahvavabariigid» näitavad tõelist palet

«Selline laev võimaldanuks Musta mere laevastikul viia oma missiooni lõpule 40 minutiga, mitte aga 26 tunniga, nagu see aega võttis,» ütles Vene mereväe endine komandör Vladimir Võssotski pärast Gruusia sõda kuraasikalt. Laev, millele admiral viitas, on Prantsuse Mistral-klassi dessantlaev. Helikopterikandjate ostu lepinguni jõudsid riigid 2011. aastal, kui Prantsusmaa riigipea oli Nicolas Sarkozy ja Venemaal keegi presidenditiitlit kandnud Dmitri Anatoljevitš. Tasub mainida, et Prantsuse toonane suursaadik Moskvas põhjendas lepingut nii: «Venemaa on meie jaoks partner. Seetõttu pole sõjalis-tehnilises koostöös mingeid tabusid ega keelde.» «Hüperpresident» Sarkozy kuulutas isegi, et tehing lõpetas lõplikult külma sõja. Sellised olid meeleolud Pariisis kaks aastat pärast Gruusia sõda, mis pidanuks purustama illusioonid KGB ekspolkovnikust Venemaa liidri suhtes. Naiivsus, et näivuse loomise spetsialist võiks olla partner, ei kadunud ja nüüd surub Kreml salakavala agressiooniga põlvili Ukrainat. Élysée palees on vahetunud küll president, kuid seisukoht partnerluse küsimuses ei näi olevat muutnud. Tabusid ja keelde ei eksisteeri, olgu sõda külm või kuum. Miks ei võiks François Hollande oma eelkäija ajal sõlmitud tehingust loobuda? See pole nii lihtne. Ükski varasem Prantsuse president pole olnud nii ebapopulaarne kui Hollande. Päevalehe Le Monde viimase küsitluse järgi on Hollande’i toetus langenud 61 protsendilt 18-le. «See on peatumatu erosioon,» resümeeris uuringufirma juht. Põhjuseks pole rolleril mööda Pariisi kihutava riigipea kuramaaž nägusa näitlejaga ja (järjekordne) lahkuminek, vaid presidendi suutmatus lahendada suuresti eelkäijalt päranduseks saadud majandusprobleeme. Lühidalt, Hollande pole toonud oodatud muutust.

ärjekordne Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) erimissiooni vaatlejate kinnipidamine Ida-Ukrainas näitab kujukalt, milleni viib isehakanud «rahvavabariikide» tahtlikult riiki destabiliseeriv tegevus. Nii-öelda rahvavabariikide «juhid», kel puudub tegutsemiseks igasugune alus ja voli, on vägivalda kasutades tekitanud olukorra, kus osal riigi territooriumist valitseb omakohus, pannakse toime rööve ning karistamatu marodöörluse tõttu on ohus rahumeelsete kodanike vara. Meie jaoks muudab Donetskis aset leidnud intsidendi lähedasemaks teadmine, et üks kinni peetud OSCE vaatlejaist lisaks türklasele, šveitslasele ja taanlasele on Eesti kodanik. Taani on ühe valitsusliikme kaudu kinnitanud, et vahistajaks olid separatistid. Põhimõtteliselt on tegemist sarnase juhtumiga nagu aprilli lõpus Slovjanskis, kus samuti peeti kinni rühm eri riikidest pärit OSCE vaatlejaid.

Toona teatas üks separatistide kõneisikuist, et OSCE vaatlejate näol on tegemist NATO spioonidega. Selline hinnang sõltumatult oma tööd tegevale rahvusvahelisele missioonile viitab «rahvavabariikide» soovile kasutada selliseid ettevõtmisi oma propagandas, et takistada faktipõhise informatsiooni kogumist ja levikut. Ühtlasi paljastavad «rahvavabariigid» niiviisi oma tõelise palge – nad ei tegele kellegi kaitsmisega, vaid on kuritegelikud moodustised, mis oma tegevuses vahendeid ei vali, olles valmis kasutama inimrööve ja elavaid kilpe. Juhtunut tuleb vaadelda viimaste päevade sündmuste kontekstis. Pühapäeval valis Ukraina rahvas endale erakorralistel valimistel juba esimeses voorus uue presidendi Petro Porošenko. Rahvusvaheline üldsus tervitas presidendivalimisi, nähes selles sammu riigi stabiliseerimise suunas. Ka Venemaa on välisminister Sergei Lavrovi sõnul valmis ametlikuks kontaktiks uue presidendiga. Korrektselt läbi viidud valimised kõrvaldasid sellega etteheited, nagu poleks tema eelkäija, veebruaris

ülemraadas riigipea kohusetäitjaks nimetatud Oleksandr Turtšõnov oma ametis legitiimne. Samasuunalisi väiteid aitasid õhutada ka Venemaa liidrid, mis omakorda peegeldab Kremli kahepalgelist nägu Ukraina konfliktis.

JUHTMÕTE «Rahvavabariigid» ei tegele kellegi kaitsmisega, vaid on kuritegelikud moodustised, mis oma tegevuses vahendeid ei vali, olles valmis kasutama inimrööve ja elavaid kilpe.

LK 3, 12

urmas nemvalts

Et voilà, Mistral!

Tabusid ja keelde ei eksisteeri, olgu sõda külm või kuum.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Täna kell 13 Kuku raadios

Postimees 1927. aastal

Hollande’i vaatevinklist on kaalukausil riikliku osalusega tehing, mille tühistamine tähendaks sissetuleku kaotust tuhatkonnale töölisele ja kajastuks langeva kõverana populaarsustabelis. Teisel kaalukausil on solidaarsus liitlastega. Olgugi et tore, aga raha sisse ei too ja populaarsust ei kasvata. Nii ongi tehing ebapopulaarsusrekordeid lööva Hollande’i jaoks olulisem, isegi kui sel moel relvastatakse riiki, mis praegu kimbutab Ukrainat ning kelle pikemaajalised ambitsioonid tekitavad muret. Tõsi, Prantsusmaa on lubanud oma lennukid Ida-Euroopa riike kaitsma, panustada luurelendudesse ja abistada küberrünnakute puhul. Kuid Pariisi loogika, et müüdavad laevad pole sõjalaevad, kui neid uusima tehnoloogiaga ei varustata, on pehmelt öeldes kaheldav. Me vajame midagi käegakatsutavat ja näitlikku, et protsessidest ja sündmustest aru saada. Pariisi tahtmatus tehingust loobuda ei näita, et Prantsuse presidendil on probleeme populaarsusega – mis on tõsi –, vaid seda, et tema juhitav riik pole valmis Vene rahale selga keerama, isegi kui too jõuga piire ümber korraldab ning oma naabreid ohustab. See aga ei jäta just parimat muljet.

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA

Saates kommenteerivad Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts, Postimehe poliitika- ja majandusanalüütik Argo Ideon ning Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Stabiilsuse saavutamiseks on vaja otsustavust. Vastvalitud president Porošenko teatas, et terroritõrje operatsioon Ida-Ukrainas ei saa jääda kuudeks venima, vaid peab muutuma tõhusamaks ning tuleb kiirendatud korras läbi viia. Ida- ja Lõuna-Ukrainas rahu ja stabiilsuse eest seisva OSCE vaatlusmissiooni töö takistamine näitab, et operatsioone viiakse läbi õigustatult ning korrektseid dialoogipartnereid isehakanud võimurite seast polegi põhjust otsida.

Tallinna linna tänavad teevad linnaisadele peavalu. Iga kevadine järelvaatus paljastab palju puudusi, mille kõrvaldamine suuremate kuludega seotud. Kuid mitte üksi linnavalitsus ei ole hädas halbade uulitsatega. Veel enam kaebavad autoomanikud – ja juhid ning teistegi sõiduriistade tarvitajad Tallinna tänavate halva seisukorra üle. Autojuhid leiavad, et sõidukiiruse piiramine täitsa asjata oli: ükski oma sõidukit hoidev isik ei kihutaks nii auklistel tänavatel kui seda Tallinna omad on. Pealegi söövat maakivid autokummisid ja raputuse all kannatab auto konstruktsioon. Sama häda kurdavad ka voorimehed ja erasõidukite omanikud. Ei või ütelda, et linnava-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

litsus asjasse passiivselt suhtuks. Iga aastaga asfalteeritakse mitmed tähtsamad tänavad. Asfalteerimiseks tarvitatakse harilikult kodumaa toodet: põlevkivi tõrva. Kahjuks aga ei osuta see aine vastupidavust. Kevadel põlevkivi tõrvaga kaetud tänav on juba ühe suve jooksul muutunud aukliseks ja nõuab tingimata parandamist. Eriti kahjulik on sarnasele tänava katteainele vihmasadu. Põlevkivitõrva pealmine kord pehmeneb ja iga sõiduki ratas vajutab sellesse augu, mis peagi sügavneb ja liikumist raskendab. Siin on aga palju süüd ka veoautodel, kes mitmesaja puudaliste koormatega isegi tänava munakivid maa sisse vajutavad. 28.05.1927

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 28. MAI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Notarite õigused abielu lahutamisel võivad laieneda Justiitsminister Andres Anvelti ja Notarite Koja esindajate kohtumisel leiti, et notaritel võiks tulevikus olla õigus lahutada ka neid abielusid, kus üks või mõlemad abikaasad elavad välismaal. «Praegu ei ole võimalik lahutada notari juures abikaasast, kes elab välismaal, seda saab teha üksnes kohtus. Justiitsministeeriumi hinnangul aga võiks anda notaritele õiguse selline abielu lahutada, juhul kui abikaasade vahel ei ole vaidlust,» ütles minister. ERR Uudised

Kadaka autoturu müüjate suhtes alustati menetlust Tarbijakaitseamet, maanteeamet, maksu- ja tolliamet ning politsei- ja piirivalveamet kontrollisid eile Tallinnas Kadaka müügipiirkonnas 16 automüügiplatsi ning kõigi kontrollitud automüüjate suhtes alustati menetlust. «Ametid kontrollisid näiteks seda, kas müügikoht on korrektselt tähistatud, kas auto kohta on esitatud nõuetekohane info, kas auto VIN-kood vastab tegelikkusele jms,» selgitas Hanna Turetski (pildil) tarbijakaitseametist. tarbija24.ee

1 255 537 eurot hasartmängumaksust laekuvat investeerimistoetust saavad 44 sotsiaal-, haridus- ja kultuuriobjekti. Donetskis on viimaste päevade ägedates kokkupõrgetes hukkunud separatistide sõnul vähemalt poolsada inimest. Ukraina võimude kinnitusel on neist vaid kaheksa olnud Donetski oblasti elanikud. Pildil Kalinina surnukuur Donetskis. Foto: AFP/Scanpix

ASUKOHT TEADMATA. Nelja Ukrainas patrullsõidul olnud OSCE vaatlejaga oldi kontaktis viimati esmaspäeva õhtul. Nende röövijad pole seni nõudmisi esitanud.

Ida-Ukrainas vangistati eestlasest OSCE vaatleja peeter raudsik suvereporter

lates esmaspäeva õhtul kella kuuest pole saadud kontakti Ida-Ukraina s r ut i i nsel patrullsõidul viibinud neljaliikmelise Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlusmeeskonnaga, kuhu kuuluvad Eesti, Taani, Türgi ja Šveitsi kodanik. OSCE erimissioonide pressiesindaja Michael Bociurkiwi sõnul lähenesid vaatlejad vahetult enne side kadumist Luganski ja Donetski oblasti piiri lähikonnas maanteele rajatud liikuvale kontrollpunktile. Ei ole täpselt teada, kes sõidukitest koosnenud teetõkke rajasid ja OSCE vaatlejad röövisid. Taani meedia sõnul oldi vaatlejatega pärast nende kinnipidamist veel 40 minutit tekstisõnumite vahendusel kontaktis. Taani valitsus, kelle vaatleja kuulus eestlasega samasse meeskonda, kinnitas, et inimröövi korraldasid Ida-Ukraina separatistid. «Ma võin kinnitada, et meie andmetel võtsid OSCE vaatlusmissioonil olnud Taani kodaniku koos kolme teise vaatlejaga Ukrainas kinni

relvastatud separatistid,» ütles Taani kaubandus- ja arenguminister Mogens Jensen. Uudistesaate «Aktuaalse kaamera» diplomaatiliste allikate sõnul sai OSCE separatistidega küll alguses kontakti, kuid röövijad ei ole seni veel mingisuguseid nõudmisi esitanud. OSCE esindaja sõnul pole neil infot kadunud vaatlejate täpse asukoha ja seisukorra kohta. Organisatsioon ütles oma avalduses, et nad kasutavad kohapealseid kontakte vaatlejate leidmiseks ning on kadumisest teavitanud nii Donetski ja Luganski kohalikke võime kui ka Ukraina keskvõimu esindajaid. Välisminister Urmas Paeti sõnul tuleb OSCE vaatlejad viivitamatult vabastada ning nende töötamist ei tohi takistada. Aprilli lõpus rööviti Donetski oblastis Slovjanski linnas seitse OSCE vaatlejat, keda separatistid kahtlustasid spionaažis. Vaatlejad vabastati pärast kaheksapäevast pantvangistust. Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) väitis toona, et inimröövi korraldasid Venemaa eriteenistused. Samas valitseb Donetski ja Luganski oblastis kaos, mida on kuritegelikud jõugud, kes ei pruugi üldse olla seotud separatistidega, varemgi kasutanud inimröövide korraldamiseks. Kiievi kontroll Donetskis ja Luganskis toimuva üle on kadumas.

Kadunud vaatlejad Vaatlejad rööviti kahe oblasti piiril. VENEMAA

VALGEVENE Kiiev

Lugansk

UKRA I NA Donetsk

MOLDOVA RUMEENIA Must meri

Ukrainas viibib OSCE vaatlusmissioonil 282 inimest 41 OSCE liikmesriigist. Erimissioonil Ida- ja Lõuna-Ukrainas osaleb välisministeeriumi teatel neli eestlast. OSCE erimissiooni eesmärgiks on kaasa aidata rahu ja stabiilsuse taastamisele Ukrainas. Vaatlejate röövimine leidis aset Donetski oblastis, kus jätkub terroritõrje operatsioon, milles hukkus kahe päeva jooksul separatistide sõnul vähemalt 50 võitlejat. Ukraina julgeolekujõudude sõnul olid hukkunud inimestest vaid kaheksa Donetski oblasti elanikud ning ülejäänud surma saanud separatistid olid pärit mujalt Ukrainast, Tšet-

Vaatlejad lähenesid vahetult enne side kadumist Luganski ja Donetski oblasti piiri lähikonnas kontrollpunktile.

šeeniast ja Venemaalt. Operatsiooni tulemusel suutis Ukraina sõjavägi tagasi võita vaid päev varem separatistide kätte langenud Donetski lennujaama. Pühapäeval Ukraina presidendivalimised võitnud Petro Porošenko ütles, et terroritõrje operatsiooni Ida-Ukrainas tuleb kiirendada. Ukraina sõjavägi lubas omakorda võtta peagi terroristide vastu võitlemiseks kasutusele täppislaskemoona (kaugjuhitavad raketid – P. R.), kui separatistid varsti relvi maha ei pane. Alates pühapäevast on kokkupõrked separatistide ja Ukraina sõjaväe vahel muutunud järjest verisemaks ning kasvanud on ka tsiviilohvrite arv. Kiiev on juba ammu lubanud tõhustada separatistidevastast operatsiooni ning valmistub andma Donetski ja Luganski piirkonna hõivanutele otsustavat vastulööki. Venemaa omakorda on kutsunud mitmes avalduses üles Ukrainat lõpetama sõjategevust Donetskis ja Luganskis. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et kui relvade tärin ei vaibu, pole võimalik Kiievil alustada läbirääkimisi idaoblastite esindajatega. Peeter Raudsik on Postimehe välistoimetuse suvereporter.

LOE KA LK 12

Ülemnõukogu saadikuid Metsakalmistule ei maeta Viimase ülemnõukogu 29 saadikut ühendav mittetulundusühing «Eesti vabaduse eest!» soovis oma liikmetele õigust kasutada Metsakalmistul asuvat riigikogu matmispaika, kuid riigikogu juhatus ei nõustunud sellega. Riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe ütles, et riigikogu matmisala on mõeldud eelkõige riigikogu liikmele ning soovi korral ka tema abikaasale. postimees.ee

Saaremaal maeti ümber 71 Saksa sõduri säilmed Eile maeti Saaremaal Kudjape kalmistule ümber 71 Saksa sõduri säilmed, mis on leitud Saare maakonnast kolme viimase aasta jooksul. Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliidu Kesk- ja Lõuna-Euroopa osakonna juhi Thomas Schocki sõnul pole leitud langenutest suudetud seni tuvastada mitte ühtki. Kokku on Saaremaal veel leidmata umbes 2500– 3000 Teise maailmasõja lahingutes langenud sõdurit. Saarte Hääl

Soome kohus karistas eestlasi pika vangistusega

Hiiumaal on sissemurdmiste laine

Espoo ringkonnakohus saatis vanglasse 20 inimest, kes olid seotud Helsingi Sörnäiste vanglast juhitud laiaulatusliku narkokaubanduse võrgustikuga. Neli eestlast said 13-aastase vangistuse ning kaks lähevad trellide taha 12,5 aastaks. postimees.ee

Veidi enam kui kuu jooksul on Hiiumaal toimunud üheksa omavolilist sissetungi. Viimased kaks sissemurdmist toimusid eelmisel nädalal Kärdlas. Osal juhtudel on sissetungijad ka asju varastanud, näiteks aiatööriistu, rolleri, kütust jne. Hiiu Leht

Postimees.ee küsitlus Mida arvad Euroopa Parlamendi valimiste tulemusest Eestis?

19% Jäin enamvähem rahule

6456 vastajat

24% Halvem, kui lootsin

57% Parem, kui oleks oodanud

4 || EESTI || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

UUS SIHT. Juba ööl vastu esmaspäeva alustasid kõik suuremad erakonnad valmistumist riigikogu valimisteks.

277 päeva tõsise jõu analüüs tuuli koch reporter

iks ei olnud europarla mend i valimistel ülekeevat kirge? Aga sellepärast, et neil valimistel ei olnud suurt midagi jagada. Hoopis vastupidine saab seis olema vähem kui 300 päeva pärast toimuvatel riigikogu valimistel, kus mängus raha ja valitsuskohad. Reformierakond peab end õigustatult valimiste suurimaks võitjaks – parteide üldtoetuse võrdluses edestavad nad Keskerakonda küll vaid kahe protsendiga –, aga neil ei olnud teistsuguseks tulemuseks ka väga palju võimalust. «Kui me poleks kahte kohta saanud, oleks see olnud katastroof,» ütles üks reformierakondlane pärast valimisi. Kui tulemused selgusid, oli rõõm ja kergendus oravate valimispeol suur. Rain Rosimannus ja Kristen Michal särasid. Meenutuseks – erakond valis europarlamendi esinumbriks esmalt Kaja Kallase. Siis astus Andrus Ansip aga peaministri kohalt tagasi ja Kallas lükati koha võrra kehvemale positsioonile. Kallas oleks esinimena ühe koha ikka võtnud. Kui nüüd osutunuks valituks ainult Ansip, oleks see tekitanud erakonna ühes seltskonnas pingeid ja pahameelt. Nüüd on lõplik võimuselgus käes ning Taavi Rõivase uueks erakonnajuhiks ja peaministriks sepistajad saavad segamatult keskenduda riigikogu valimistele. Kui Ansip peaks saama Euroopa Komisjoni volinikuks, saaks tema asemel europarlamenti Urmas Paet, tema loobumise korral aga Igor Gräzin.

Venekeelsete usaldusisik Valimiskampaania ajal püüdis Postimees jõuda kõigi erakondade esinumbrite kohtumistele rahvaga. Kuulasime Marju Lau-

ristini Väätsal, Tunne Kelamit Türil ja Andrus Ansipit Jõgeva kultuurimajas. Kõik osutusid oodatult ka europarlamenti valituks. Keskerakonna puhul pakkusid Postimehele põnevust eelkõige Mihhail Stalnuhhini ja Yana Toomi liikumised, kuna Edgar Savisaar oli öelnud, et tema Brüsselisse ei sõida, ja pole mõtet kajastada sellise inimese tegemisi, kes ise asjasse ei usu. Kui teised erakonnad jagasid lahkelt infot oma esinimede liikumise kohta, siis Keskerakond sõna otseses mõttes varjas Stalnuhhini ja Toomi plaane. Saades Toomi esinemistest 9. mail Ida-Virumaal siiski poolsalaja teada, sõitsime Ida-Virumaale Ahtmesse kohale. Nähes ajakirjanikku ja fotograafi lähenemas, tõttas Keskerakonna pressinoormees Toomi juurde ja hoiatas: «Ajakirjanik tuli!» «Miks te küll nii kaugele kohale sõitsite?» imestas Toom, kui end tutvustasime. «Aga selle pärast, et veidigi kõige vahetumal moel aimu saada sellest atmosfäärist, inimestest, teie mõjust vene rahvusest inimestele,» vastasime. Toom leebus, kui mõistis, et Postimees pole kohale tulnud soovist kuri ja vaenulik olla. Need talle antud 25 251 häält on Eesti kodanike, Euroopa Liidu kodanike hääled. Keskerakond võiks häbenemata tunnistada, et nende sõltuvus vene valijast ainult suureneb. Toom kogus neil valimistel protsentuaalselt kõige rohkem hääli Sillamäel, Maardus ja Kiviõlis – ta on neis piirkondades Eesti esindaja. Olles sel kampaaniapäeval tema kõrval, võib selgelt öelda, et väga suur hulk Ida-Virumaa inimesi on Toomiga

Yana Toom kogus protsentuaalselt kõige rohkem hääli Sillamäel, Maardus ja Kiviõlis – ta on neis piirkondades Eesti esindaja.

ülimalt rahul ja tänulikud talle riigikogus tehtud töö eest. Toom ei pelga inimesi kallistada, autogramme jagada, nende eest seista. Võib ju loota, et jäädes venekeelse elanikkonna eestkõnelejaks ja usaldusisikuks Eestis ka europarlamendi liikmena, suudab ta ka euroliidu neile inimestele lähemale tuua. Kui Toom oleks teinud Savisaarest parema tulemuse, aga europarlamenti siiski mitte pääsenud, olnuks tal Eesti poliitikas väga raske olla, kuna Keskerakond (s.o Savisaar) lootis, et Brüsselisse sõidab Jüri Ratas ning Toomi asemel Mihhail Stalnuhhin. Nüüd tuleb keskenduda Eesti riigikogu valimistele ja Savisaar ei kao kuhugi. Eesti valimistel oskab Keskerakond oma valija taas välja tuua. Siis ei ole vaja lubada abstraktset «rahu», vaid saab rahulikult lubada pensionitõusu, odavpoode, tasuta transporti, töökohti. Sellest saab Savisaare valija aru ja on talle truu.

Sotsid loodetud tulemuseta Praegune võimutandem – Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) – saab ka pärast europarlamendi valimisi aru, et kuigi sotsid jäid Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) veidi alla, on neil riigikogu valimiste järel võimalus kahekesi koos jätkata. Nad klapivad omavahel ja pärast aastast töökogemust ei jõua ehk veel tüdimus tekkida. Eriti kui sügisel tuleb koostada uus riigieelarve, mis on alati ülimalt keeruline protsess, aga vähemalt tehakse eelarve n-ö endale. See võib mõistmise ja kokkuleppekohad majanduslanguse ajast hoolimata veidi sujuvamakski teha. Küll aga peab SDE taas pead murdma, miks avaldatakse neile suurt toetust ainult telefonis, kui TNS Emori või Turu-uuringute uurijad inimeste eelistusi välja selgitavad, ning miks valimispäeval ei tule järjekordselt loodetud tulemust. Juba kohalikud valimised olid sotsidele valus tõehetk, kuid ka europarlamendi valimiste ajaks ei

Yana Toom 9. mail Kohtla-Järve Ahtme linn

suutnud nad vajalikke muutusi teha. IRL püüdis end samuti valimisvõitjaks nimetada, kuna suurimaks eurofraktsiooniks kujunes just konservatiivide oma, kuhu Tunne Kelam kuulus ja kuuluma hakkab. Kas ta teeb kaasa kõik viis aastat või toimub ühel hetkel vahetus Marko Mihkelsoni vastu? Kuidas ministrikohtade võlu ja tähelepanu kaotanud parteina edukalt jätkata? Kas ja millal saab Eerik-Niiles Krossist parteijuht? IRL võib aga äsjaste valimistega rahul olla – kui poliitposijad neile suurt valimisõnne ei ennusta, siis teevad nad oma tulemuse, loodetust pigem veidi paremagi, alati ära.

Kontorirottide jooksul nägi kirevaid kostüüme Tallinna vanalinna päevade raames viidi eile läbi kontoritöötajate meelelahutuslik heategevusjooks Rat Race. Võistluse osavõtutasudest toetatakse tänavu koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga suurperede andekate laste huvialaõpinguid. Rat Race’i võidud jagunesid järgmiselt: kiireim meesrott Uus Maa kinnisvarabüroost, kiireim naisrott G4Sist, kiireim võistkond Kindlalt Oravad (Reformierakonna noortekogu meeskond). tallinncity.ee foto: mihkel maripuu

Kood avab video meeleolukast võidujooksust.

POSTIMEES, 28. MAI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ukatsumiseni

naosas laadapäeval Euroopa Parlamendi valimiste propagandat tegemas.

Põhja-Tallinna linnaosa vanema Karin Tammemäe kepikõnnikampaania reklaam mullu augustis Stroomi ranna hoonel.

Mullu juulis peetud Tartu triatloni ainus reklaamnägu oli toonane linnapea Urmas Kruuse ja reklaamil kordus sõna «valima».

foto: mihkel maripuu

foto: facebook

Kood avab Edgar Savisaare reklaamklipi, milles kutsus osalema Tallinna Maratoni ettevalmistavatel treeningutel.

Poliitikud peavad keelatud valimisreklaami kulud tagastama

foto: peeter langovits

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon tegi ettekirjutuse Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, abilinnapea Arvo Sarapuule, Põhja-Tallinna linnaosa vanemale Karin Tammemäele ja tema asetäitjale Priit Kutserile, Tallinna ettevõtlusametis töötavale Jaanus Mutlile (eelnevalt loetletud poliitikud kuuluvad Keskerakonda) ning Tartu endisele linnapeale, praegu tervise- ja tööministri ametit pidavale Urmas Kruusele (Reformierakond). Kõik nad peavad tagastama mullustel kohalikel valimistel tehtud ja algselt teavituskampaaniaks nimetatud valimisreklaamide kulud. Järelevalvekomisjoni esimees Ardo Ojasalu (SDE) ütles, et komisjon kaalub ühtlasi ka võimalust pöörduda valdavalt samade juhtumite pärast pro-

kuratuuri. «Selles osas, kas uurimisasutuse poole pöörduda või mitte, on meil hetkel käimas kirjalik hääletus. Kui see lõpeb, siis selgub, millise seisukoha komisjon kujundab,» lausus ta ning lisas, et komisjoni otsus selgub täna. Poliitikutele eile saadetud ettekirjutuste kohaselt peavad valimistel kandideerinud keskerakondlased tagastama Tallinna maksumaksja raha eest tehtud reklaami kulud linnale ja Kruuse MTÜ-le TriSmile, kelle tellimusel tema reklaamplakat valmis. Raha tuleb tagastada 30 päeva jooksul, samas on võimalik ettekirjutus ka vaidlustada. Järelevalvekomisjoni hinnangul oli palju tähelepanu pälvinud reklaamide puhul tegu kohalike valimiste kandidaa-

tide valimisreklaamiga. Reklaami eest tasumist käsitletakse seetõttu juriidilise isiku annetusena, mis on aga keelatud. Erakonnaseaduse kohaselt tuleb keelatud annetus selle tegijale tagastada. Komisjon tugines oma seisukoha kujundamisel Tartu Ülikooli teadlastelt saadud eksperdihinnangule, mille komisjon tellis juba jaanuaris kandidaatide reklaamide ja teavituse tegelikult tajutava tähenduse hindamiseks. Samuti tutvus komisjon korruptsioonivastase erikomisjoni kogutud hinnangutega reklaamiasjatundjatelt. Riigikontrollis peaks veel selle aasta sees valmima audit, mis uurib, kas kohalike omavalitsuste kulud reklaami- ja teavitustegevusele on õiguspärased. postimees.ee

6 || EESTI || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

UIMASTITURG. Uued meelemürgid jõuavad tarvitajateni esmalt läbi interneti, kus mullu avastati 651 müügikohta.

Uimastid muutuvad üha kangemaks Lissabon

ile tutvustas Portugalis tegutsev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) värsket Euroopa uimastiprobleemide aruannet, millest selgus, et ehkki heroiini ja kokaiini tarbimine ning konfiskeerimiste arv väheneb järjepidevalt, tulevad turule uued, veelgi kangemad ained. «Olen väga mures, et tänapäeva Euroopas kasutatavad uimastid võivad tarvitaja tervisele olla veelgi kahjulikumad kui vanasti,» kommenteeris Euroopa Liidu siseasjade volinik Cecilia Malmström. Ta lisas, et Euroopa õiguskaitseasutused on ühe enam silmitsi asjaoluga, et väikesed ja kergesti transporditavad pulbriga pakikesed võivad sisaldada mitut tuhandet üksikut annust. Kõige levinum meelemürk on Euroopas endiselt kanep, ent uute tootmismeetodite abil muudetakse sedagi kangemaks. Viimaste aastate uuendused on seirekeskuse direktori Wolfgang Götzi sõnul kanepitootmises murettekitavad eelkõige seepärast, et kasvatama on hakatud väga kõrge THC-sisaldusega (kanepi psühhoaktiivne toimeaine) ja madala CBD-sisaldusega (antipsühhootiline toimeaine) taimi. Sellisele järeldusele on teadlased jõudnud Maroko istandusi uurides. Marokost jõuab Euroopasse enamasti kanepivaik ehk hašiš. Samal ajal toodetakse Euroopas üha rohkem ise marihuaanat ehk jahvatatud kanepiürti. Istandusi on leitud kõiki-

Pidevalt luuakse uusi aineid Kanepiturule on uue mõõtme andnud ka sünteetiliste kannabinoidide levik. Enamik pulbrina levinud sünteetilisi kannabinoide on toodetud Hiinas, kust neid eksporditakse suures koguses. Euroopa Liitu jõudnuna segatakse kemikaalid tavaliselt rohttaimepuruga või pihustatakse neid purule ja pakendatakse seaduslike uimastitena müügiks internetis. Näiteks teatasid mullu esimesel poolaastal 18 riiki sünteetiliste kannabinoidide konfiskeerimisest. Suuremas koguses konfiskeeriti neid Hispaanias (20 kg), aga ka Soomes (7 kg). Götz kinnitas, et sünteetilised kannabinoidid ürita-

vad turul oma kohta leida. Paljud uued uimastid on ka odavamad, ent Götzi hinnangul on tarvitaja jaoks pigem oluline uimasti efektiivsus. «Otsitakse uusi asju, mis on efektiivsemad,» lausus ta. Seirekeskuse kinnitusel on uimastiturgu viimasel ajal üha keerulisem analüüsida, sest turule ilmub üha uusi psühhoaktiivseid aineid, mis on looduslikud või sünteetilised. Uimasteid töötatakse välja Euroopa salajastes laborites ja müüakse otse turul. Osa aga imporditakse Hiinast või Indiast ning müüakse toidulisandite, teaduskemikaalide, ravimite või seaduslike uimastite pähe maha. Tegemist on küll psühhoaktiivsete ainetega ning nende mõju on sarnane narkootikumidega, aga need ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning nende keemiline koostis erineb algainest. Seega ei ole nad algselt keelatud. Selliseid aineid nimetatakse ka seaduslikeks narkootikumideks.

Turule jõuavad «legaalsed narkootikumid» enamasti interneti kaudu. Mullu leiti EMCDDA seire tulemusena 651 veebilehte, kus müüdi eurooplastele n-ö seaduslikke uimasteid. Samal ajal on paljude uute ainete toime järjest tugevam. Götz kinnitas, et paljud uued narkootikumid on nii tugevad,

Karfentanüül

2-metüülfentanüül

25I-NBOMe

marian männi marian.manni@postimees.ee

Siseministeeriumi tellitud uuringust selgub, et 33 protsenti Eesti elanikest peab liiklusõnnetusi endale või oma perele suurimaks ohuallikaks, 23 protsenti kardab narkokuritegevust ja 21 protsenti vargusi. Kõige turvalisemaks hindavad oma kodukohta kõrgema sissetulekuga inimesed ning Lääne-Eesti elanikud, ebaturvalisemalt tunnevad ennast Ida-Eesti elanikud ja eakad, selgus Turu-uuringute ASi sügisel läbiviidud uuringust «Eesti elanikud siseturvalisust toetavast vabatahtlikust tegevusest: teadlikkus ja usaldus». Oma elukohta peetakse

100

Uued narkootikumid on kangemad – väikesest kogusest saab rohkem doose

100 g Vanad uimastid

PB-22

ga on liitunud 5,8 protsenti elanikkonnast, 1,6 protsenti kuulub Kaitseliitu, 1,4 protsenti tegutseb vabatahtliku päästjana ning abipolitseinikuna tegutseb vaid 0,4 protsenti eestlastest, vabatahtlikus merepäästes osalenuid on aga kõigest 0,2 protsenti. «Selle teadmise pinnalt on hea algatada arutelu, mida teha edasi, et võimalikult palju elanikke vabatahtlikku tegevusse kaasata,» ütles siseminister Hanno Pevkur. Vabatahtlikku tööd on viimastel aastatel teinud vaid veidi alla kolmandiku elanikkonnast. Uuringule vastas 1002 Eesti alalist elanikku vanuses 15– 74 eluaastat.

200

200 g

Uued uimastid

Eestlased pelgavad liiklusõnnetusi ja narkomaane

750 g

Mullu teatati Euroopa Liidu varajase hoiatamise süsteemi kaudu 81 uuest psühhoaktiivsest ainest, mis tähendab, et nüüd jälgitakse enam kui 350 ainet. Kui leitakse, et aine võib tekitada kogu Euroopale kahju, siis hinnatakse eraldi selle riske. Eelmisel aastal hinnati kahe aine riske ning tänavu aprilliks valmis veel nelja uue aine riskihindamine. Eraldi toodi eilsel narkoraporti esitlusel välja murekohana ka Eestit, kus on endiselt suur uimastitega seotud surmajuhtumite (191 juhtu miljoni elaniku kohta) arv ning uute Allikas: Euroopa uimastiprobleemide HIV-nakkusjuhtumite arv. aruanne 2014 Euroopa keskmine üledoosidest tingitud suremus täiskasvanute seas (15–64-aastased) oli hinnanguliselt 17 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. Tervise Arengu Instituudi teaduri Katri Abel-Ollo sõnul on praeguseks olukord muutunud. «Enamasti on Eestis üledooside põhjustajaks äärmiselt tugevatoimeline sünteetiline opioid fentanüül, mis teistes riikides ei ole nii laialdaselt levinud. Üledooside langus 2013. Kui palju puhast uimastit aastal oli tingitud nii naloksoo- on vaja 10 000 annuse niprogrammiga alustamisest kui valmistamiseks? politsei efektiivsest tööst fentanüüli kaubitsejate vastu võitlemisel,» lisas Abel-Ollo.

100 g

2,5 g

juhtumeid miljoni täiskasvanu kohta

Eestis kõige enam surmi

Kanepiturule on uue mõõtme andnud sünteetiliste kannabinoidide levik, millest enamik on toodetud Hiinast.

0,1 g

siiski üldiselt küllaltki turvaliseks – positiivse hinnangu andis turvalisusele ligi kaks kolmandikku elanikkonnast. Uuringu eile avaldatud andmeil kuulub kolmandik Eesti elanikest ühendustesse ja seltsidesse – näiteks korteriühistusse, kultuuri- või spordiseltsi, noorteklubisse, vabatahtlikku päästeseltsi, ametiühingusse või erakonda. Samas oleksid pea pooled vastanutest nõus osalema naabrivalve töös, viiendik oleks valmis hakkama vabatahtlikuks päästjaks ja iga kümnes abipolitseinikuks. Tegelikud arvud siseturvalisuse valdkonnas vabatahtlikuna kaasalöömisel on aga oluliselt väiksemad: naabrivalve-

et juba väike kogus võib põhjustada üledoosi. Hiljuti ilmusid turule sünteetilised opioidid ning ka hallutsinogeenid, mille toime on nii tugev, et mitme annuse tootmiseks piisab väikesest kogusest.

t es tit ud as at us m st m Ui hju re põ su

tiina kaukvere

dest riikidest, ent kõige enam on leitud tarvitamisega seotud märke Hollandist ja Suurbritanniast, aga ka Belgiast ja Poolast. Euroopas tarvitatav marihuaana tuleb sageli Lõuna- ja Ida-Euroopast, näiteks Albaaniast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Montenegrost ja Serbiast. Kanep rändab liitu edasi Kreeka, Horvaatia ja Itaalia kaudu. Toodangu kvaliteet on kehv ning näiteks Kreekas segatakse sisseostetud kaupa sageli kodumaisega ja müüakse siis edasi. Aastas tarvitatakse kanepit hinnanguliselt 2000 tonni. Ligi 73,6 miljonit eurooplast on kanepit tarvitanud vähemalt korra elus ja 18,1 miljonit viimase aasta jooksul. Nii on suure konkurentsi tõttu Maroko kanepikasvatajad aretanud hübriidtaimi, mis annavad rohkem kanepivaiku ning sisaldavad enam psühhoaktiivset komponenti THCd. 2012. aastal oli THC sisaldus kanepis 3–14 protsenti. Maksimaalne avastatud THC sisaldus on olnud 46 protsenti.

Amfetamiin

Kokaiin

Mida kardavad Eesti elanikud? liiklusega seonduvat

33%

narkokuritegevust

23% 21%

vargusi loodusõnnetusi

16%

merereostust

15%

tulekahjusid

15%

tänavakuritegevust veeõnnetusi füüsilist vägivalda

14% 10% 9%

POLITSEI NIIKUINII EI TULE: Kuna arvatakse, et politsei tuleb lahendama raskeid isikuvastaseid kuritegusid, kuid mitte vargusi ja huligaansusi, millega puutuvad tavakodanikud kõige enam kokku, ei tasu politseid kutsuda, sest nad niikuinii ei tule ja ei aita.

MDMA

Väljavõtteid grupiintervjuus osalenute ütlustest: NARKOMAANID ON EBAMEELDIVAD: Narkomaane ja nende tegevuse nägemist peetakse ebameeldivaks ja hirmutavaks. Väga ebameeldivaks peetakse näha asotsiaale ja joobes inimesi, kuid otsese ohuna neid ei tajuta. NAABRIVALVET TEEVAD AKENDEL PIILUVAD MAMMAD: Narva osalejate sõnul on naabrivalve nende linnas laiali saadetud ja selle doteerimine lõpetatud. Naabrivalvega seostatakse ennekõike seda, mida teevad eakad akendest välja piiludes. Loodetakse, et nii keegi ikka midagi märkab. PÄÄSTEAMETIST SAAB PASTAKAID: Abikauget piirkonda, mida esindasid Aseri osalejad, iseloomustab see, et seal ei loodeta mitte kellelegi peale iseenda. Osalejate väitel nad ise organiseerivad, valvavad, jälitavad ning kustutavad. Ilma igasuguse irooniata ja siirast südamest kutsuvad nad päästeametit infotelgiga vallapäevadele. Päästeameti esindajatelt oodatakse helkurite ja pastakate jagamist.

Allikas: uuring «Eesti elanikud siseturvalisust toetavast vabatahtlikust tegevusest: teadlikkus ja usaldus»

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KAUBAVEOD. Eesti Raudtee nõukogu esimeheks tõusnud Raivo Vare püüab riigiisadele dramaatilist muutust – reisironge seni toitnud kaev, Venemaa transiidiäri, jäi Eestile loo

Ilma riigi rahasüstita

ÄRILAUSE Me ei saa endale lubada maksude tõstmist. Kui me seda teeme, kaotame sissetuleku. Läti president Andris Bērziņš Läti televisioonile. BNS, 27.05

intervjuu

Utilitas teeb suuri investeeringuid

andres reimer majandusajakirjanik

Eesti energeetikakontserni Utilitas kuuluvad Tallinna Küte ja Eraküte investeerivad aastatel 2014–2016 soojustrasside rekonstrueerimisse ligi 46 miljonit eurot. Samal ajal suurendab kontsern kohaliku taastuvkütuse osakaalu soojatootmises ning laiendab soojuse ja elektri koostootmist. 2016. aastal Väos valmiva jaama maksumus on ligi 65 miljonit eurot. e24.ee

MTA avalikustab maksuvõlglaste nimekirja Maksu- ja tolliamet (MTA) kuvab alates juunist enda kodulehel juriidilistest isikutest maksuvõlglaste nimekirja iga kuu 1. kuupäeva seisuga, et suurendada maksumaksjate motivatsiooni täita maksukohustused õigeaegselt. BNS

OMX TALLINN

783,28 ▲ +0,41%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014 IV 2014

4,11 ▼ –5,73%

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,050 0 Baltika 0,435 0 Ekspress Grupp 1,040 +4,00 Harju Elekter 2,740 +4,18 Järvevana 0,690 -1,43 Merko Ehitus 7,100 +0,14 Nordecon 1,010 +3,80 Olympic Group 1,800 -0,55 Premia Foods 0,655 -0,46 Pro Kapital Grupp 2,670 +5,12 Silvano Fashion 1,910 -2,05 Skano Group 0,950 -1,04 Tallink Grupp 0,778 -0,13 Tln Kaubamaja 4,910 0 Tallinna Vesi 13,500 0 Trigon Property 0,495 0

26.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,474 -0,16 Hiina jüaan 8,523 +0,18 Jaapani jeen 139,010 +0,03 Kanada dollar 1,480 -0,11 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,119 -0,07 Poola zlott 4,164 +0,21 Rootsi kroon 9,039 +0,02 Rumeenia leu 4,396 -0,26 Šveitsi frank 1,222 +0,09 Suurbritannia nael 0,811 +0,14 Taani kroon 7,463 0 Tšehhi kroon 27,433 +0,04 Ungari forint 303,580 +0,27 USA dollar 1,364 +0,02 Venemaa rubla 46,945 +0,70

bns

eisijateveo eelisarendamise poliitika pole majanduslikult läbi kalkuleeritud, sest infrastruktuuri kulutuste jaoks raha otsimiseni jõutakse alles praegu. Elroni uued porgandikarva reisirongid võiksid sõita 160 kilomeetrit tunnis, kuid Eesti Raudtee vastse nõukogu esimehe kinnitusel need 120 km/h-st kiiremini sõitma ei hakkagi – rohkemaks pole raha. Ilma täiendava iga-aastase kaheksa miljoni eurose rahasüstita suudavad reisirongid praeguste kiirustega sõita vaid järgmise aastani, siis võetaks hoog maha, leiab 1990. aastatel teedeministrina ja Eesti Raudtee eraettevõttena tegutsemise ajal selle firma arendusjuhina töötanud Raivo Vare. Mis on Eesti Raudteel muutunud seitsme aasta jooksul, kui olete ettevõtte juhtimise juurest eemal olnud?

Kaubaveo turg on dramaatiliselt langenud ja reisijateveo maht kasvab sama dramaatiliselt. Samal ajal muutus riigi poliitika reisijateveokeskseks, kuid muutusega kaasas käivat hinnalipikut ei taheta lugeda. Kas riik on valmis reisijateveo eest õiglast hinda maksma?

Olukord pole dramaatiline, aga keeruline, sest praegused mudelid pole uuele olukorrale adekvaatsed, kuid on veel ruumi reageerida.

Kogu raudteeasjandus keerleb rongide sõidu piirkiiruste ümber. Praegune infrastruktuuri rahastamise mudel põhineb kasvaval kaubaveol: mida rohkem veeti kaupa, seda rohkem sai teenitud raha kasutada reisijate vedamiseks. Kaubarong võib piltlikult öeldes sõita nii, et punase lipuga mees käib rongi ees ja tõstab käsitsi pööranguseadmeid ümber, mis nõuab suhteliselt vähe raha. Reisijatevedu nõuab suuremaid kulutusi, sest kiirused on suured. Selleks et hoida infrastruktuuri praegusel tasemel, läheb vaja kaheksa miljonit eurot lisaraha aastas. Kui soovime Eesti Raudteed arendada ka olukorras, kui meie laenuvõimekus kahaneb, on vajadus 23 miljonit eurot. Püsib lootus, et Euroopa finantsperspektiivist tulevad meile samuti mingid summad. Kõne all on 55 miljonit eurot, mida saaks reaalselt infra jaoks kasutada viie aasta jooksul. Samal ajal on Eestis väga hea maanteede võrgustik. 57 000 kilomeetrit teid kannatab välja võrdluse ükskõik millise riigiga, kus elab palju rohkem inimesi. Selline maanteede tihedus võimaldaks meil kõik reisitranspordi vajadused ilma raudteeta ära lahendada, kuid meil on võetud teistsugune, Euroopas toetatud ja soovitud suund. Kuidas selle Euroopas populaarse rongisõiduga siis toime tulla?

Nüüd, kui on ostetud nn porgandid – uued rongid, mis meelitavad reisijaid ligi –, tuleb vajalike sõidukiiruste jaoks kinni maksta infrastruktuuri kulud. Selleks et rongisõit näiks inimestele endiselt ahvatlev, tuleb pileti hind hoida konkurentsivõimelisena, milleks riik peab arvestama kop-

saka dotatsiooniga. Kui paneksime kõik rongisõidu kulud pileti hinna sisse, ei suudaks me bussidega konkureerida. Praegu kasutab reisijatevedu raudtee läbilaskevõimest 60 protsenti. Kaubarongide arv väheneb, reisirongide arv suureneb, kuid infrastruktuuri kulutustest kannab reisijatevedu vaid 4,2 protsenti. Kui asjad samamoodi edasi lähevad, ei suuda me reisirongide jaoks praegust kiirust hoida. Uskumatu. Kuidas selline tasakaalustamatus on võimalik?

Meil ei kehti kahjuks Euroopas enesestmõistetav suhtumine, et kasutaja maksab. Meil kehtib põhimõte, et maksab kaubavedu. Nüüd on keskkond muutunud ja nii mõnelgi otsustajal on sellest raske aru saada. Praegu seadustatud hinnakujundusega pakume langeval turul kaubaveo klientidele väga kõrget hinda, sest Eesti Raudtee ei saa ise hinda määrata. Halvendame sellega oma konkurentsivõimet.

ja kiiresti. Teede korrashoid ja kulude tõus näib neile võõra murena. Kes peab hakkama reisijateveo eest rohkem maksma?

Praegu on meie omanik vaadanud raudteeäri pilti suhteliselt fragmentaarselt. Kaubavedu vaadati negatiivsena ega seostatud esiplaanile tõstetud reisijateveoga.

Kaubarongide arv väheneb, reisirongide arv suureneb, kuid infrastruktuuri kulutustest kannab reisijatevedu vaid 4,2 protsenti.

Mõtteviisi, et transiitveod on ühe väikese kildkonna eralõbu, on Eestis pikka aega kultiveeritud, mida peegeldab ka ühe tipp-poliitiku ütlus. Kas raudteele uute klientide leidmisega on võimalik praegust olukorda vähemalt säilitada?

Ei ole. Saame vähendada kukkumise valulikkust. Peamine mahukaup – naftatooted – läks UstLuugasse. Kui asendame naftaveo palju kallima tonnihinnaga konteineritega, siis andkem aru, et konteinereid ei saa olema kunagi nii palju, kui oli naftatonne. Elron peab vedama reisijaid – palju

Mõtteviisi, et transiitveod on ühe väikese kildkonna eralõbu, on Eestis pikka aega kultiveeritud, mida peegeldab ühe tipppoliitiku ütlus. Sellest eralõbust loobumise hinnalipikul seisab vajadus teha riigieelarvest igal aastal 23 miljoni euro suurune väljamakse. Reisijateveo eelisarendamise poliitika pole majanduslikult läbi kalkuleeritud, kuid see pole ka läbinisti vale. Praegu elab üle 80 protsendi Eesti elanikkonnast raudteetrassist vähemalt 10 kilomeetri kaugusel. Elroni ülesanne pole infra eest muretseda, vaid sõita. Kuid meil on ühine omanik. Meil on reisirongid, mis võiksid sõita 160 kilomeetrit tunnis, kuid sõidavad 120 kilomeetrit tunnis ja tõenäoliselt kiiremini sõitma ei hakkagi. See, et Tartu ja Narva trassile kindlustada praegu võimalik suurim kiirus, nõuab riigi poolt täiendavat panust. Soome riik maksab umbes 85 protsenti infrastruktuuri kuludest otse riigieelarvest kinni ja nii on võimalik reisijatevedu majandada.

Sinu varustaja Pärnus

Pärnu, Suur-Jõe 58, 80042 info@kanpol.ee tel: 4479111

POSTIMEES, 28. MAI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

e selgitada tusetult kuivaks.

reisirongide hoog raugeb Millisena näete võimalust, et reisijateveo eest makstavad infrastruktuuri tasud praeguselt tasemelt ülespoole tõuseksid?

Riigi ees seisab strateegiline küsimus, sest infratasu peab suurenema kordades, mitte protsentides, ja raha tuleb riigieelarvest leida. Majandus on retsessioonis ja riigieelarve seis pingeline. Pileti hinda me tõsta ei saa, sest ostuvõime püsib madalal ja konkureeriva ratastranspordi piletihinnad püsivad madalal. Reisijatevedu mõnekümne kilomeetri peale ei võimalda väga palju teenida isegi siis, kui kõik rongid oleksid kogu aeg puupüsti täis. Riigiga sõlmitud pikaajalise lepinguga saab reisijatevedu otse rahastada ilma Euroopa reeglitega vastuollu minemata. Kuidas on võimalik kaubavedusid juurde leida olukorras, kui Ust-Luuga sadam mõjub saatusliku asjaoluna ja Läti transiidiäri õitseb?

Ust-Luugas valitseb sama fenomen, mille Eesti transiidifirmad elasid üle 1990. aastatel: sa ei taha tegelda väikeste partneritega, kellega asjaajamine viib efektiivsuse alla. Ust-Luugas tahetakse poliitiliste prioriteetide foonil saada suurte mahtudega voolujoonelisi kliente. Venemaa ei muutu kunagi selliseks, et seal on vaid kolm suurt Gennadi Timtšenkot ja keegi teine enam rohkem äri ei tee. Väiksem naftaärimeeste seltskond pole kuhugi kadunud, kuid Ust-Luugas ei võeta neid jutule, või kui, siis viimases järjekorras. Nendele teenust osutades peab rohkem tööd tegema ja leppima väiksema marginaaliga. Kas loodate kiireid otsuseid? Raivo Vare sõnul peaks Eesti Raudtee oma ärimudeliga minema tagasi selle juurde, mida tehti 1990. aastate alguses. «Koort me ei riisu, kuid päris ilma ka ei jää,» lausus ta eile. foto: liis treimann

Mingisuguseid kiireid otsuseid loota ei ole. Mina näen tähtsama ülesandena uue rahastamis-

mudeli paikasaamist, mitte kohe raha saamist, sest ühekordne süst ei lahenda probleemi. Tänavu ja järgmisel aastal suudame praeguse tasemega vastu pidada, kuid siis hakkavad rongid aeglasemalt sõitma. Ma ei saa öelda, et omaniku poolt pole üldse mingisugust valmisolekut kiireks lahenduseks, kuid konkreetsed mängureeglid ei võimalda tegutseda kiiremini kui pooleteise aasta pikkuse tsükliga. Majandusministeeriumis on arusaamine olemas, kuid selle elluviimine sõltub rahandusministeeriumist, mis vaatab asjale sootuks teise pilguga.

Näen tähtsama ülesandena uue rahastamismudeli paikasaamist, mitte kohe raha saamist, sest ühekordne süst ei lahenda probleemi. Rahandusministeerium peab hoolitsema võimalikult kõrge tulutaseme ja võimalikult madala kulutaseme eest. Olukorras, kui oodatakse hetke, millal üldine majanduslangus hakkab kajastuma riigieelarve laekumises, pole ka otstarbekate kulutuste planeerimine tõenäoline. Võib-olla tasuks erastada raudtee kaubaveoettevõte EVR Cargo ja samuti Elron?

EVR Cargo võiks olla erastatud, kuid poliitilist kalendrit arvestades ei pea ma seda lähiajal võimalikuks. Elroni erastamisesse ma hästi ei usu, sest siseriiklikus reisijateveos pole otstarbekas veel ka eraomanikule peale maksta. Kui peale makstakse riigile endale, annab tugevama tunde. Praegu juba makstakse Elronile rohkem kui varem Edelaraudteele.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EUROVALIMISED. Hispaanlaste usaldus nii enda kui ka Euroopa Liidu vastu on kõikum

Meil on selles küsimuses nulltolerants.

Hispaania seisab suurt

Paavst Franciscus kuulutas nulltolerantsi kõigile väärkohtlemises süüdi mõistetud vaimulikele.

Belgia valitsust asub moodustama De Wever Belgia kuningas Philippe tegi eile flaami rahvuslaste liidrile Bart De Weverile ülesandeks moodustada uus valitsus. De Weveri separatistlik Uus Flaami Liit (N-VA) võitis pühapäeval parlamendivalimised. De Weverile, kelle erakonna valimiskampaania keskne teema oli Flandria lahkulöömine ülejäänud Belgiast, anti selleks nädal aega ja 3. juunil tuleb tal kuningale tulemustest aru anda. AFP/BNS

Vene väeõppused häirisid laevaliiklust Esmaspäeval Läänemerel toimunud Vene raketivägede õppused takistasid Leedu erimajandustsoonis tsiviillaevade liikumist, teatas Leedu kaitseministeerium. Teates öeldakse, et kuna Leedu majandusvete kohal nähti kolme Vene sõjalennukit (Su-24 ja Su-27), pidid Ämarist õhku tõusma Balti õhuturbemissiooni teostavad Taani hävitajad F-16. BNS

Tai hunta vabastas Yingluck Shinawatra Tai sõjaväehunta teatas eile endise peaministri Yingluck Shinawatra vabastamisest. Yingluck tagandati vastuolulise kohtuotsuse järel mai alguses ning vangistati 23. mail. Ekspeaminister oli üks 155 inimesest, kelle hunta välja kutsus. Enamik neist on võimult kukutatud Puea Thai partei liikmed või toetajad. Neil on keelatud Taist lahkuda, et nad ei saaks moodustada pagulasvalitsust. AFP/BNS

elina viilup Barcelona

uroopas ja ka Hispaanias on tavaks saanud, et valijad annavad oma hääle rahvuslikus võtmes. Seega pole üllatav, et tänavuste Euroopa Parlamendi valimiste erakordselt elav valimiskampaania keskendus Hispaanias rahvuslikus kontekstis kõige olulisematele teemadele – majanduskasvule, poliitilisele korruptsioonile ja Hispaania ühtsuse küsimusele. 25. mai valimisi võib lugeda veelahkmeks, sest Hispaanias on löönud kõikuma mitte ainult poliitika käibetõed, vaid ka selle alustalad. Hispaania on alates 2009. aastast maadelnud ränga poliitilise ja majanduskriisiga, mis on kaasa toonud umbes veerandit tööjõust puudutava rekordilise töötuse ja nõrgestanud niigi õhukest heaoluriiki. Ebavõrdsuse kasv on olnud kiire ning ELi ametliku statistika järgi on vaeste ja rikaste vaheline lõhe laienenud enim just Hispaanias. Lisaks majandusmuredele on viimaste aastate jooksul päevavalgele tulnud ka mit-

meid suuri korruptsiooniskandaale, mis puudutavad pea kogu poliitilist eliiti parteiliidritest kuningakojani. Nende faktorite koosmõju on kaasa aidanud sellele, et hispaanlaste usaldus nii enda kui ka ELi poliitiliste institutsioonide vastu on kõikuma löönud. Kriisiga on saanud hoogu ka juba ammu tuha all hõõgunud regionaalsed pinged, mille peamiseks näiteks on autonoomse Kataloonia parlamendi otsus korraldada iseseisvusreferendum, mida Hispaania keskvalitsus aga ei luba.

Karistati suurerakondi Nende valimistega kaasnenud peamisi muutusi poliitikas on kaheparteisüsteemi – bipartidismo – murenemine. Hispaanias on küll mitmeparteisüsteem, kuid domineerivad kaks nn traditsioonilist parteid – keskmest paremal Rahvapartei (PP) ja keskmest vasakul asuv Sotsialistlik Töölispartei (PSOE). Koos on kaks jõudu harjunud koguma 70–80 protsenti häältest ning veel 2011. aasta lõpus pälvis konservatiivne PP üldvalimiste tulemusena parlamendis absoluutse häälteenamuse.

Euroopa Parlamendi valimistel suure kaotuse osaliseks saanud Hispaania opositsiooniliste s üleeile tagasiastumisest.

Kriisi tõttu on suurerakondade hääled läinud väiksematele parteidele, peamiselt vasakpoolsetele.

Kriisi tõttu on aga nende hääled läinud väiksematele parteidele, peamiselt vasakpoolsetele. Tõusnud on nii endisi kommuniste koondava erakonna Ühinenud Vasakpoolsed (IU), roheliste ja protestiliikumisega 15M seotud

erakonna Podemos toetus kui ka regionaalsete rahvuslaste populaarsus. Pühapäevased valimised võitis küll PP, kuid konservatiivide toetus langes võrreldes 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistega 16 protsenti, mis

Aktivistid hõivasid naftaplatvormi

Hollandi politsei vahistas eile kuus keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace aktivisti, kes olid aheldanud end Amsterdamist loodes IJmuideni sadamas asuva Vene gaasikontserni Gazprom naftaplatvormi sadamakai külge ning riputanud sellele loosungi «Päästke Arktika». «Jää sulades kiirustavad Gazprom ja Shell varem kättesaamatutesse naftaleiukohtadesse. Seda tuleb

takistada. Arktika äärmuslikes tingimustes oleks nafta lekkimine katastroof,» põhjendas Greenpeace tehtud avalduses aktsiooni vajalikkust. Gazprom kavatseb kõnealuse platvormi toimetada Venemaa põhjarannikule Petšora merele, kus Greenpeace korraldas septembris protestiaktsiooni, mille käigus vahistasid Vene võimud 30 inimest. foto: ap/scanpix PM/BNS

POSTIMEES, 28. MAI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ma löönud.

te muutuste lävel PP võitu ei peaks tõlgendama nende populaarsusena, vaid hoopis opositsiooni nõrkusena. Konservatiive on räsinud nii lugematud korruptsiooniskandaalid, ebapopulaarsed kärpemeetmed kui ka abordiseadus. PSOE suutmatus pakkuda PP-le vastukaalu ja valijatele usutavat alternatiivi tõi aga üllatava valimistulemuse. Politoloog Nacho Torreblanca säutsus selle kohta vaimukalt: «Kui teistes riikides karistavad valijad Euroopa Parlamendi valimistel valitsust, siis meie karistame opositsiooni.» Valimiste üllatajaks oli vaid nelja kuu eest loodud vasakplatvorm Podemos, mis kogus pea kaheksa protsenti häältest ning saab europarlamenti saata viis saadikut.

Märgatav nihe

sotsialistide juht Alfredo Rubalcaba teatas foto: reuters/scanpix

tähendas kaheksa koha kaotamist. Opositsioonilise PSOE toetus langes veidi vähem kui 16 protsenti ja erakond kaotas europarlamendis üheksa kohta. Koos kogusid kaks suurerakonda rekordiliselt vähe, 49 protsenti häältest.

Lisaks näitasid valimised avalikkuse tingimusteta toetuse lõppu Euroopa integratsioonile. Hispaania on ajalooliselt olnud üks Euroopa-meelsemaid ELi liikmesriike, seda hoolimata tõsise ELi-teemalise debati puudumisest ja üldiselt kesistest teadmistest liidu kohta. Kriis ja ELi poolt peale surutuna tajutud kärpemeetmed on sellele aga lõpu teinud. Kui 2008. aasta Eurobaromeetri uuring näitas, et 58 protsenti hispaanlastest usaldas ELi, siis 2013. aasta sügi-

Hispaania valimistulemused • Hispaania kaks suurparteid, valitsev Rahvapartei ja opositsioonilised sotsialistid, kaotasid pühapäevastel Euroopa Parlamendi valimistel oluliselt toetust, edu saatis väiksemaid vasakerakondi. • Peaminister Mariano Rajoy Rahvaparteid toetas 26 protsenti valijaist. Europarlamendi uues koosseisus saab Rahvapartei Hispaania 54 kohast 16 ehk kaheksa kohta vähem kui seni.

sel tunnistas vaid 20 protsenti küsitletutest, et ELi kuvand on nende arvates positiivne. Kuigi kõik Hispaania parlamendiparteid on euroopameelsed, iseloomustab vasakjõude ja eriti Podemost kriitilisus ELi suhtes. Süvenenud on ka regionaalsed pinged. Kataloonias keskendus valimiskampaania peamiselt hüpoteetiliselt iseseisva Kataloonia ELi liikmesuse teemale. Kataloonias võitsid valimised ülekaalukalt iseseisvusreferendumit toetavad jõud – Kataloonia Vabariikliku Vasakpoolsuse (ERC) juhitud valimisliit ning Kataloonia regionaalvalitsuse juhi Artur Masi Koondumine ja LiiT (CiU), kes kogusid kokku veidi üle 45 protsendi häältest.

• Sotsialistlikku Töölisparteid toetas 23 protsenti valijatest ning erakond saadab europarlamenti 14 saadikut ehk üheksa vähem kui pärast eelmisi valimisi. • Suurüllatus oli väikeerakondade, eriti säästumeetmete vastasest protestiliikumisest sündinud Podemose tugev toetus. Podemos sai europarlamendi uues koosseisus viis mandaati.

Kuigi valimised ei toonud veel kaasa poliitika põhjalikku muutust – traditsiooniliste parteide käes on ikka veel suur osa häältest –, on toimunud märgatav nihe. Nagu tõdes Torreblanca, on valijad saatnud selge sõnumi, et neil on bipartidismo’st ja valitsevast poliitilisest klassist villand. Nõnda võib praeguste muutuste mõju luua aluse uue poliitika tekkeks, kui mainitud trendid 2015. aasta üldvalimiste eel jätkuvad. Loo autor on CIDOBi (Barcelona Center for International Affairs) teadur.

TÄISVERSIOONI LOE PLUSS. POSTIMEES.EE

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Sõltumata sellest, kuidas areneb nüüd, pärast presidendivalimisi olukord Kagu-Ukrainas ning mis rolli parasjagu etendab Moskva, ei tohi teised Venemaa naabrid Krimmi küsimust ära unustada ega oma õppetunde õppimata jätta, kirjutab Postimehe Moskva kolumnist Jüri Vendik (Maloverjan).

Moskva väikeste sammude taktika

oskva avalduste järgi otsustades on üks Ukraina presidendivalimiste tagajärgedest see, et Venemaa Euroopapoolsetel naabritel tuleb endisest veel visamalt võidelda oma vana Euroopa liitlastega selle eest, et kogu Ukraina loo õppetunnid ei jääks Euroopal ära õppimata. Moskva mängib praegu välispoliitilist mängu, mida ei saa nimetada isegi salakavalaks, sest see pole ei salajane ega kaval. Nagu Hodža Nasreddin, kes rääkis naabrile, et esiteks ta ei laenanud talt pada, teiseks aga oli laenatud pada algusest peale katki, üritab Moskva näidata maailmale, et ta tõmbub Ukrainast tagasi, ent samas pole ta üldse Kagu-Ukraina «rahva ülestõusuga» seotud ning ta ei ole lubatud edasisi sanktsioone ära teeninud. See mäng algas juba enne 12. mai «Donetski rahvavabariigi» ja «Luganski rahvavabariigi» iseseisvusreferendumit, kui Venemaa president Putin palus seda avalikult edasi lükata. «Föderaliseerimise pooldajad» aga keeldusid seda tegemast, justkui oleksid nad Moskvast täiesti sõltumatud Ukraina rahva esindajad. Vahetult enne valimisi, 24. mail ütles president Putin ühtäkki: «Me suhtume austusega ükskõik millisesse Ukraina rahva valikusse.» Päris huvitav pööre oli: enne seda olid kolme kuu jooksul Kiievis võimu haaranud fašistid (tuleb tuttav ette, eks) ning nende välja kuulutatud valimised 100 protsenti ebaseaduslikud, sest seaduslik president on ju täitsa elus, ainult et temast mitteolenevatel põhjustel peab parasjagu viibima Venemaal, mitte Kiievis. Nüüd aga seisab sellesama presidendi, Viktor Janukovõtši nimel esmaspäeval Vene pressile saadetud avalduses: «Ma austan meie rahva sel raskel ajal tehtud valikut.»

agu samast suust kõlab ka välisminister Sergei Lavrovi samuti valimisjärgsel päeval tehtud avaldus jällegi sellest, et Venemaa «austab» Ukraina presidendivalimiste tulemusi. Seejuures seati kõikides neis avaldustes üks ja sama eeltingimus: et Ukraina uus võim lõpetaks sõjalise operatsiooni «oma rahva» vastu ning viiks oma väed Donets-

ki ja Luganski oblastist välja. Seda nõudmist kommenteerida pole vist erilist mõtet. Teoreetiliselt arutledes võib ütelda, et Venemaal oleks tema ressursside juures üsna lihtne piir Ukrainaga oma territooriumilt tulevate «vabatahtlike» jaoks sulgeda ning anda separatistidest märatsejatele selgelt märku: lõpetage ära. Aga see on muidugi puhas teooria. Selle asemel jätkub sõnamäng.

ee mäng on liiga lihtsameelne, et ükski terve mõistusega inimene seda usuks, kuid see ei olegi mõeldud päris normaalsetele inimestele. See on mõeldud ennekõike vana Euroopa poliitikutele, kes ootavadki ettekäänet, et saaks kaamerate ees kergendatult ohata: no näete, sanktsioonidega ähvardus on mõjunud! Rahu majas! Let’s make business as usual. Märku just sellisest ootusest annavad üsna mitmed tõsiasjad, aga muuseas ka esmaspäevane Brüsseli avaldus. Härrad Barroso ja Van Rompuy avaldavad heameelt Ukraina valimiste toimumise üle, aga ka Moskva ülalmainitud avalduste pärast, mida nad peavad Venemaa valmisolekuks pidada rahumeelseid läbirääkimisi uue presidendiga. «No business as usual anymore» – «ei enam asjaajamist, nagu poleks midagi juhtunud» – seda ütles teadagi Venemaa kohta kuus aastat tagasi, Gruusia sõja ajal, tollane Briti välisminister David Miliband. Järgnenud aastate jooksul on see väljend muutunud Inglismaal, Venemaal ja mujal sarkastiliseks ütluseks, tähistamaks lääneriikide suutmatust ja soovimatust Moskvale vajadusel tõsist survet avaldada. Me ei saa välistada, et Ukraina, sh uue presidendi Petro Porošenko, Venemaa võimude ja teiste osapoolte vahel käivad salajased läbirääkimised. Oleks isegi veider, kui selliseid läbirääkimisi poleks olnud. Nii või naa ei saa me Venemaa kavatsuste kohta midagi kindla peale öelda. Kuid sõltumata sellest, mis toimub Ukrainas ja selle ümber, ei tohi teised Venemaa naabrid oma koduülesandeid tegemata jätta vaid sellepärast, et Putini ja Lavrovi kõnepruuk on äkki mõnevõrra leplikumaks muutunud.

See väline rahumeelsus võib olla osa standardsest tšekistide, natside ja paljude muude nendetaoliste sellide taktikast. Üks Venemaa dissidentidest võttis selle kokku nii: «Algul on liiga vara, ja siis on liiga hilja.» See tähendab, algul tundub aktiivne vastupanu mõttetuna: okei, väikene vabaduste piiramine korra nimel, miks mitte. Ja siis tuleb paus, ja siis järgmine samm, mis tundub jällegi tühiasjana... See taktika toimis suurepäraselt Vene sisepoliitikas viimase 14 aasta jooksul. Algul oli NTV laialiajamine, mis oli ju puristide seisukohalt nagunii selgelt kallutatud ja kohati isegi valelik, ainult et «õige» poole kasuks. Siis tuli Hodorkovski saaga – ja tema oli jällegi meie, puristide jaoks liiga kahtlase taustaga tegelane... Ja nüüd arutatakse Venemaal tõsimeeli näiteks Facebooki ja Twitteri blokeerimise võimalust ja võimule ebameeldivate blogijate trellide taha pistmist, muudest «suveräänse demokraatia» mõnudest rääkimata. Välispoliitikas on lood keerulisemad, kuid üldine mudel võib küll olla umbes sama. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupatsioon läks ju läbi. Business as usual. Nüüd võib Moskval tekkida tunne, et KaguUkraina sündmuste varjus sai ta Krimmi küsimuse päevakorrast vaikselt maha tõmmata. Seega on põhjust oodata, et mõne aasta pärast, siis kui on jälle «business as usual», kuulutavad ühtäkki «nördinud rahumeel-

sed elanikud» ühtses sõjaväevormis ja viimase peal Vene käsirelvadega välja näiteks Daugavpilsi – vabandust, Dvinski – rahvavabariigi. Seejärel puhkeb mäss näiteks Narvas. Vabandust, Rugodivis. Ja enne kui Eesti, Läti ja NATO on üllatusest toibunud, saab Dvinski vabariigist «rahva tahte rahumeelse väljenduse» tagajärjel Venemaa osa.

Teised Venemaa naabrid ei tohi oma koduülesandeid tegemata jätta vaid sellepärast, et Putini ja Lavrovi kõnepruuk on äkki mõnevõrra leplikumaks muutunud.

mõtet

• Moskva mängib praegu välispoliitilist mängu, mida ei saa nimetada isegi salakavalaks, sest see pole ei salajane ega kaval. • Venemaal arutatakse tõsimeeli näiteks Facebooki ja Twitteri blokeerimise võimalust ja võimule ebameeldivate blogijate trellide taha pistmist, muudest «suveräänse demokraatia» mõnudest rääkimata. • Venemaal arutlevad üsna paljud geopoliitika harrastajad üsna tõsimeeli, et kas NATO tuleb appi, kui Venemaa peaks (mehikeste abil) Eestit või Lätit ründama. Ja vastus on üldjuhul «ei tule».

See on muidugi halva nalja piiril fantastiline stsenaarium, aga... Aga Venemaal arutlevad üsna paljud geopoliitika harrastajad üsna tõsimeeli, et kas NATO tuleb appi, kui Venemaa peaks (mehikeste abil) Eestit või Lätit ründama. Ja vastus on üldjuhul «ei tule». Ja Marx on meile õpetanud, et teooria muutub materiaalseks jõuks, kui ta vallutab juhmid rahvahulgad. Sõnaga, kõik mõistlikud ideed ja plaanid nii riigikaitse kui ka info vallas (Golos Jevropõ), mida on viimase kolme kuu jooksul Krimmi sündmuste ajel mõlgutatud, peavad teoks saama. Seda sõltumata sellest, kas Venemaa tõmbub vahepeal tõepoolest tagasi või mitte.

a kui rahuarmastavad liitlased Berliinist, Pariisist, Roomast jne tulevad jälle seletama, et näete, Venemaa on jälle muutunud, teeme bisnist nagu ikka, siis peavad Venemaa naabrid – Balti riigid ja Poola – seda kõike tegema koos nendega, kes neid paremini mõistavad: USAga, võibolla Suurbritanniaga, võibolla Norraga, Taaniga jne. Ääremärkus. See praegune Moskva mäng sõdivate Kagu-Ukraina separatistide tunnustamise-mittetunnustamise ja toetamise-mittetoetamise ümber võiks olla õppetunniks ka mõnede Baltikumi «elukutseliste venelaste» jaoks: Moskva on teid alati lihtsalt ära kasutanud ning müüb iga kell maha. Mitte et see midagi põhimõtteliselt muudaks, lihtsalt – tasub meeles pidada.

POSTIMEES, 28. MAI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MAJANDUSKOMMENTAAR MENTAAR

Pardid enam ei lenda

Hardo Pajula

Valija annab hääle sellele, kes tõesti tahab töötada kohal, kuhu kandideerib

Europarlamendi valimiste tulemusi analüüsitakse neil päevil kõikide erakondade peakorterites. Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser kirjutab, et õppida on kõigil parteidel ja järeldused tuleb teha kiiresti, sest riigikogu valimiste kampaania algab kohe pärast suvepuhkust.

smakordselt Eesti lähiajaloos töötas «pardijahi» sündroom sel korral ka Keskerakonna puhul. Minagi olen mitut puhku öelnud, et erinevalt teiste poliitikute toetajatest ei hooli Savisaare valijad sellest, kas nende iidol kavatseb valitavasse ametisse asuda või mitte ja et nende jaoks on mistahes valimised või-

isaks ei saa unustada, et Edgar Savisaar on erakonnasisese konkurentsi suhtes olnud alati ülitundlik ja iga kõrs, mis pisut kõrgemaks kasvab, lõigatakse ses erakonnas armutult ära. Kas Toom ja Stalnuhhin on Savisaare kahanevat rammu arvestades juba liiga kõrgeks kasvanud? Kas kodukamaralt Brüsselisse siirdumine säästab Toomi Savisaare kiivuse eest? See selgub ilmselt õige pea. Valimiste võitjad reformistid olid ainsad, kes suutsid valija mingil määral üle kavaldada. Ansipi peaministriametist lahkumise järel kandsid nad pausi kenasti välja, lasksid meedial pikaajalisele valitsusjuhile ülistuslaulud ära laulda ja andsid alles seejärel avalikkusele teada, et Ansip on jätkuvalt elus ja kandideerib koguni Euroopa Parlamenti. Ka argument, et volinikukohale asumine eeldabki eurovalimistel rahvalt saadud tugevat mandaati, töötas hästi. Oravapartei kuulsate poliittehnoloogide vahepeal kõikuma löönud maine sai tänu valimisedule kahtlemata turgutust. Ometi kummitas «pardijahi» sündroom ka reformiste. Selle kinnituseks on üldiselt kõrgelt hinnatud rahandusministri ja kultuuriministri vähem kui seitsesada häält. Mõlemad olid enne valimisi teatanud, et kandideerivad vaid erakonna toetuseks ega soovi te-

Sinna, kuhu liiguvad valijad, peab üsna pea suunduma ka erakonna eliit ja poliitika. See tõsiasi sunnib Keskerakonna lähiaja arenguid huviga jälgima.

Esivanemate pärandit tallates ja hirmutades

LUGEJA KIRI

maluseks iidolile oma truudust demonstreerida. Seekord pidin neid sõnu sööma, sest Keskerakonna püsivalija eelistas Savisaarele kandidaate, kes tegid kampaaniat sooviga tõepoolest europarlamenti minna. Et nii Yana Toom kui Mihhail Stalnuhhin suutsid edestada nimekirjas neist kõrgemal asunud ja juba Brüsseli-kohvri kokku pakkinud Jüri Ratast, oli muidugi selge indikatsioon sellest, kuhu on liikumas Keskerakonna toetusbaasi raskuskese. Lihtne ja absoluutne poliitiline tõde on aga see, et sinna, kuhu liiguvad valijad, peab üsna pea suunduma ka erakonna eliit ja poliitika. See tõsiasi sunnib Keskerakonna lähiaja arenguid huviga jälgima.

Kuulates emadepäeval meie riigi presidendi kõnet, algas see ootuspäraselt emade, vanaemade ja vanavanaemade tänumeelse kiitmisega. Aitäh heade sõnade eest! Seejärel toodi esile asju, mis emasid kurvaks teeb. Tundub, et põhimureks on meestest väiksem töötasu. Lugesin kõne teksti mitu korda üle, et õigesti aru saada. Ma ei suuda mõista, kuidas täpselt sama töö eest on võimalik meestele rohkem maksta kui naistele? Siiani tean, et meil on üsna palju madalapalgalisi ameteid, kus enamasti naised töötavad. Neid töid tehes saaksid ka mehed sama madalat töötasu. Riigi palgal mehed ja naised pidavat võrdset palka saama! Kui president küsis, miks Eesti mehed ei hooli tervisest (joovad, sõidavad end surnuks), peaks sama küsima ka tütarlastelt ja noortelt naistelt kui tulevastelt emadelt, eelkõige oma laste tervise huvides. Ja mitte ainult isad ei jäta lapsi

unarusse, vaid ka emad. Samas on palju häid isasid ja veelgi rohkem häid emasid. Üle hulga aja kirjutati sel teemal ja toodi välja põhjused Kaia Kapsta artiklis «Eesti riik ei väärtusta perekonda», mis avaldati 13. mail Postimehes. Kutsun kõiki üles seda lugema. Nüüd minu jaoks kõige vasturääkivamatest osadest kõnes: «Mida tehakse seadustega, otsustatakse riigikogu saalis. See on nende pädevuses. Mind teeb ärevaks see, kuidas neid asju arutatakse väljaspool seadusandliku võimu saali.» Mida nende lausetega öelda tahetakse? Kas kritiseeritakse riigikogulaste töökultuuri või paneb president pahaks näiteks üle 40 000 eestimaalase arvamusavaldust? Kas referendumi korraldamine nurjaks kavandatavaid seadusi? Ja nagu vastuseks: «Jah, meil on arvamuste vabadus. Meil on õigus välja öelda, kui miski ei meeldi. Aga meil ei ole õigust kedagi alandada ega hirmutada.» Küsin: «Kes keda hirmutab ja alandab?» Eestis on tekkinud olukord, et need, kes soovivad elada traditsioonilist mehe ja

gelikult europarlamenti minna. Pisukese erandi tegi valija vaid välisministrile, kelle jaoks oli europarlamendi puhul tegu selgelt «oma teemaga». Lisaks on Paet ka selgelt mõista andnud, et otsibki pärast pikka sisepoliitilist karjääri uut väljakutset välismaal. Reformistide hiilgavas valimistulemuses on ka üks tõsisem ohukoht. Kui uskuda, et Ansipi hääled olid Reformierakonna püsivalijate toetus oma lemmikerakonna esinumbrile, siis on kõik hästi. Ent kui eurovalimiste puhul oli tegu eelkõige persoonivalimistega ning Ansipi ja Kallase hääled ongi eelkõige üksnes Ansipi ja Kallase hääled, siis on oravaparteil põhjust murega kandidaatide tulemused üle vaadata. Nende ülejäänud üheksast kandidaadist ei küündinud mitte ükski neljakohalise häälesaagini. Euroopa Komisjoni volinikuks pürgiv Ansip riigikogu valimistel ilmselt enam ei kandideeri, europarlamenti siirduvad Kallas ja Paet teevad seda paremal juhul peibutuspartidena. Selle tühimiku täitmine, mis jääb järele suurest kolmikust, kes kogusid peaaegu 95 protsenti kõigist eurovalimistel Reformierakonnale antud häältest, on noorele peaministrile ja erakonna kampaaniameistritele kõva pähkel. IRLi valimisnimekirja esinumber jäi konkurentidest kahvatumaks, ent seda suutis mõnevõrra kompenseerida nimekirja tipuosa võrdlemisi ühtlane esitus. Tänu hiljutisele valitsusest väljakukkumisele oli IRLi nimekirjas ilmseid peibutusparte teistest vähem. Samas tasub märkida, et ainus IRLi kandidaat, kes mokaotsast möönis, et töökoht europarlamendis ei ole tema esimene valik, oli Eerik-Niiles Kross. Vaid sellest piisas, et kahandada tema mullusügisest häältesaaki paari tuhande võrra, ja seda olukorras, kus valimisringkonnaks oli Tallinna kesklinna asemel seekord kogu Eesti.

indlasti ei saa Euroopa Parlamendi valimiste põhjal teha ammendavaid järeldusi või kindlaid ennustusi järgmisel kevadel toimuvateks riigikogu valimisteks. Ent omad järeldused teevad kõik valimisteks valmistuvad erakonnad ning oma šansse hindavad kriitiliselt üle ka mitmed poliitikud. Parlamendivalimisteni on jäänud 277 päeva.

naise vahelist abielu ja kasvatada lapsi selles meelsuses, on ohustatud. Võrdõigusvolinik nõuab vaenu õhutamise keelu laiendamist, et selle abil saaks sundida vaikima kõik inimesed, kes homosuhteid moraalselt heaks ei kiida. Härra president võiks tuua konkreetseid näiteid samasooliste paaride kiusamistest ja hirmutamistest. Vastupidi. Neile pole seatud takistusi ei riigikogu liikmeks saada või mingis muus ametis nagu ajakirjanik, jurist jms olla. «Õigus teha oma eraelus vabu valikuid on meie vabaduse alus.» Täitsa õige! Meie riigis ei panda kedagi vägisi paari, ei tehta voodikontrolle ega reguleerita toiduportsjonite suurust. Kuid seadused peaksid kindlustama riigi ja rahva jätkusuutlikkuse ja püsimajäämise, rahva tervise. Oleks teretulnud presidendi toetus meie esivanemate pärandi jätkumiseks Eestis. Inimene ei saa endast jätta paremat pärandit kui traditsiooniline hästikasvatatud pere. valentine alvre ema, vanaema, vanavanaema

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

ui vaadata neid kandidaate, kelle tulemus oodatule alla jäi, siis näis kehtivat üks universaalne reegel: ükski «peibutuspart» imetulemust ei teinud. Nagu sõber Rainer Vakra valimisjärgsel ööl tabavalt ütles: meeldib see meile või mitte, valija saab iga järgmise valimisega järjest teadlikumaks ja annab hääle sellele, kes ikka tõesti tahab minna sinna, kuhu kandideerib. Sotsiaaldemokraatidel läks mõneti nagu Oskar Lutsu «Kevade» avapeatükis: kui sotsid märtsis valitsuskõnelustel ministriportfellide jagamiseni jõudsid, olid europarlamendi kandidaadid erakonna sisevalimistele juba esitatud. Minul esimehena tuli kandideerimisest loobuda, teised vastsed ministrid pidid jääma nimekirja ning vastama alatasa korduvale küsimusele, kas nad tõesti kavatsevad värske ministritooli juba enne saja päeva möödumist eurosaadiku ameti vastu vahetada. Aus kinnitus, et valitsusvastutus on plaanis lõpuni kanda, viis hääli nii Padarilt, Palolt kui Ossinovskilt. Meie ministrite mõnetuhandesi hääletulemusi ei ole muidugi põhjust eriliselt häbeneda, kui vaadata kasvõi reformierakondlastest rahandusja kultuuriministri hoopis tagasihoidlikumaid resultaate. Ent esinumber Marju Lauristinile väärilise tagalatoetuse pakkumiseks jäid teise-kolmanda numbri tulemused tagasihoidlikuks. Lauristin ise, kes mitmel varasemal riigikogu valimisel on kandideerinud ringkonnanimekirja ankruna kindla sõnumiga, et eelistab riigikokku minekule akadeemilist tööd, suutis Euroopa Parlamendi valimistel veenda valijat, et võtab seekordset väljakutset tõsiselt. See tõi selge võidu laulva revolutsiooni aegsete rahvajuhtide sümboolses duellis ja kolmanda tulemuse kõigi kandidaatide individuaalses pingereas Ansipi ja Tarandi selja taga.

Sipelgate vahelaager

rthur Koestler laseb oma romaanis «Saabumine ja lahkumine» Teise maailmasõja alguspäevil ühes neutraalses Euroopa riigis kohtuda Stalini terrori hammaste vahelt pakku pääsenud ekskommunistil ja Saksa saatkonna funktsionääril. «Mis on teie kahvatu ja ebamäärane klassideta ühiskond – majandusteadlase verevaene unistus – selle kõrval, mida meie taotleme?» küsib heledapäine natsionaalsotsialist. «Teie probleem on selles, et 19. sajandi materialismi peal üles kasvanutena suutsite te ka unistada üksnes poliitilise ökonoomia raamistikus, samal ajal kui meie tegutseme juba bioloogilise revolutsiooni tasandil.» Kuigi siin tehakse kommunistidele nende unistuste lennuvõimetuse osas pisut liiga, on tõsi, et natsid läksid elu teaduslikus uueks loomises enamlastest veel kaugemale. Nende eesmärgid ei piirdunud üksnes ühiskonna poliitilise ümberehitamisega, vaid nad püüdsid eugeenika jõul parandada inimest kui bioloogilist liiki. Lisaks usule teaduse ammendamatusse ümberkujundavasse võimesse iseloomustab natsionaalsotsialiste aga veel üks keskne idee: romantiline veendumus, et ühiskond on olnud kord orgaaniline tervik ning et seda seisundit on võimalik taastada. Kui natside arvates pidi maailma harmoonilise ühtsuse proletariaadi asemel taastama das Volk, siis ökonoomilise otstarbekuse osas olid totalitarismi kahe põhivormi taotlused äravahetamiseni sarnased. Nii visandab Koestleri innustunud nats oma vestluskaaslasele ulja pildi allutatud Euroopa tulevasest ülimalt ratsionaalsest majanduskorrast, kus tootlike jõudude optimaalset paigutust ei piira mingid filosoofilised, religioossed, eetilised või esteetilised kaalutlused. «Me usume tõesti, et ühes teaduse ja tehnika kiire arenguga on inimkond jõudnud oma murdeikka – radikaalsete, globaalsete eksperimentide ajajärku, kus pole mingit kohta ei indiviidil, tema niinimetatud õigustel ja privileegidel ega muul säärasel liberaalsel plämal … Me alustame tühjalt lehelt.»

eadliku eugeenilise tõuaretuse ja sellele järgneva sihipärase riikliku kasvatustöö tulemusena pidi lõpuks tekkima «kollektiivne teadlikkus selle mõiste bioloogilises tähenduses». Eeskuju otsingud viivad hitlerlase pisut ootamatusse kohta: «Loodus on andnud meile aafrika valge sipelga linnriikide kujul täiusliku mudeli. Igasse neist kuulub mitu miljonit ühe rassi liiget, nad katavad kuni 50 ruutmiili suurust pindala ning toimivad absoluutse otstarbekusega … Täpselt samuti läheb kunstlikult esilekutsutud bioloogiliste mutatsioonide abil kohandatud tulevase üliriigi alamatega; neist saavad tühipaljad rakud kõrgemat järku organismis – miljonijalgses ja -käelises kükloobist kolossis.» «Aga mis saab siis, kui selle sõja kaotate,» uurib nüüd enamasti kuulaja rollis olnud ekskommunist. «See hüpotees on väga ebatõenäoline,» ütleb nats kõigepealt eneserahustuseks, kuid lisab siis tähelepanuväärselt, «kuid isegi siis, kui me kaotame, on tulemus pikas perspektiivis sama.» Liitlaste võit tähendaks tema sõnul vaid «19. sajandi postskriptumit»; järjest väiksemaks jäävale planeedile ja kõikides riikides pead tõstvatele antiliberaalsetele jõududele on läänel vastu panna vaid «kõdunenud traditsioonide loosungid, sentimentaalne silmakirjalikkus ja õõnsad banaalsused». Kui veel 20 aastat tagasi oleks säärane prognoos tundunud sõgeda sonimisena, siis Lehmani-järgsel ängiajastul õhkub nendest sõnadest külma hingust. Aga mis siis, kui meie armas big mother on tõesti vaid sipelgate vahelaager nende ajaloolisel reisil kükloobist kolossi poole?

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

intervjuu esme kassak ajakirjanik

ärgmisel nädalal algab Tallinnas juba kaheksas Treff, mille juurde kuulub kindlamalt kui varem nimetus «visuaalteatri festival». Harjumuspärasest veidi teistsuguseid lavastusi, mis ka sõnadeta selged, leiab programmist nii lastele kui täiskasvanutele. Festivali kunstiline juht Vahur Keller, väljas on tohutu palavus (intervjuu on tehtud eelmisel reedel, kui Tallinnas ulatus termomeetrinäit 30 kraadi ligi – E. K.), kas selline ilm nagu täna tuleb festivalile kasuks või mitte?

Igal aastal olen ma tänanud kõige kõrgemaid jõude selle eest, et ilm on ilus olnud. Praegu muidugi ette veel ei tea. Samas sel aastal me ei sõltu ka nii väga ilmast, sest tänavaprogrammi ei

ole. Ma arvan, et kui oled päev otsa end päikese käes põletanud, siis õhtul on väga mõnus teatrisse jahedasse kohta tulla. Tundub, et eelmistel aastatel on Trefi programm tihedam olnud. Mis on muutunud?

kuteater ajalooliselt ja teisest küljest selle nüüdisaegsed vormid. Muutunud on see, et laste- ja täiskasvanute programm on nüüd enam-vähem võrdses mahus. Visuaalteater – mida see tähendab?

Me oleme kontsentreerunud. Eelmistel aastatel oli programmiraamat tõesti sõna otseses mõttes nagu väike raamat. See ei ole mitte kuidagi seotud majanduslike oludega. Esimene festival 2007. aastal oli üsna sarnane tänavusega, koos maailmatasemel tippesinejatega. See on sisuline suund, mida me juba mõne aasta oleme vaikselt ette valmistanud, et muutuda kõrgprofessionaalseks visuaalteatri festivaliks. Algselt olime etenduskunstide festival ja väga suures osas ka teatritudengitele suunatud festival. Teatrikunstifestivale on tekkinud aga juurde, näiteks teatrikoolide festival Sumin Viljandis, ja neid ei ole mõtet dubleerida. See kunst, mida meie näitame, on ikkagi visuaalteater: nu-

Seda on meeletult keeruline defineerida, sest see vormide mitmekesisus, mis sinna alla kuulub, on hästi lai. Kui siiski püüda, siis mina olen seda kokku võtnud Joan Baixase (Hispaania kunstnik, poeet ja lavastaja, kes on ka Trefil esinenud – E. K.) sõnadega: see on teater,

«Kilekotileedi»

«Pulcinella di Mare»

Lugu üksikust naisest, kes kõige lihtsamaid esemeid kasutades ehitab üles omaenda maailma. Vanusele 9+.

500 aasta vanusest Napoli nukuteatritraditsioonist lähtuv käpiknukulavastus kavalast talumehest Pulcinellast, kes kohtab oma teel vähem või rohkem ohtlikke tegelasi. Vanusele 7+.

mis jutustab lugu visuaalsete kujundite kaudu. Peamiselt. Sest tihti on helil väga oluline osa – mitte üksnes muusikal, vaid kogu helikujundusel –, ka atmosfääril. Isegi sõnal. Mingis mõttes vastandub see kõige enam näitlejateatrile, kuid ka see pole lõpuni õige. Fookus on näitlejast väljaspool. See on üks põhilisi asju, mida ma armastan selle teatrivormi juures ja miks ma olen ka Nukuteatrisse püsima jäänud. Kui vaadata, mis toimub mujal Euroopas ja ka laiemalt, siis on visuaalteater praegu selline hästi võimas suundumus. Nagu mingi revolutsioon oleks toimumas. Kui kaugel Nukuteater oma tegemistega visuaalteatrist on? Mõni hea näide palun?

Trefi maine, ma ütleksin, on väljaspool Eestit oluliselt tugevam kui Eestis. Festivali kunstiline juht Vahur Keller

Nukuteater tegeleb nende uute vormide avastamise ja leidmisega oma võimete piires. Viimane väga hea näide on «Lugu kahest vereliblest», mis on ka Trefi programmis. Selle lavastas Jaanika Juhanson. Hästi ilus, värske ja leidlik lavas-

Visuaalteatri festival Treff • 5.–8. juunini Tallinnas Nukuteatris, Vene Teatris, Von Krahli teatris, Kanuti Gildi saalis ja F-hoones • Esinejad on Sloveeniast, Hispaaniast, Venemaalt, Soomest, Tšehhist, Itaaliast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Norrast ja Eestist • Peaesineja on Compagnie Philippe Genty (Prantsusmaa/Norra) lavastusega «Ära unusta mind» • Treffi korraldab NUKU teater • Programm on väljas www.nuku.ee

Esitaja The Bag Lady Theatre (Hispaania)

Esitaja Gaspare Nasuto (Itaalia)

«Georges Méliés’ viimane trikk» Filmikunsti teerajaja Georges Méliés’ erakordne elu lavastuses, mis viib trikkide ja maagia maailma. Vanusele 7+. Esitaja Drak Teater (Tšehhi)

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

FESTIVAL. Vahur Keller toob Tallinna teatrid, kes jutustavad lugu visuaalsete kujundite kaudu.

Treff on osa visuaalteatri revolutsioonist foto: compagnie philippe genty

tus ka teiste Euroopa festivalide kontekstis. Meie probleem on lihtsalt selles, et oleme suhteliselt väike teater ja repertuaar on vaja hoida väga mitmekesine, teha lavastusi nii lastele kui täiskasvanutele, lavastada klassikat, Eesti dramaturgiat jne. Kui pidevalt ainult katsetada, on keeruline leida publikut. Treff ongi hea võimalus näidata, mida kõike on veel võimalik selle žanri teatris teha. Ainuüksi puhtfüüsiliselt ei suudaks me sellist variatiivsust ilmutada. Peaesinejat Compagnie Philippe Gentyt on üsna raske kuhugi liigitada, see on nagu sulam erinevatest kunsti- ja eneseväljendusvormidest. Kuidas kirjeldaksite tänavuse festivali pärli?

Genty on legend, kellest on paljud teatrikunstiga tegelevad inimesed inspiratsiooni saanud. Ka meie noored näitlejad on tema põhjal etüüde teinud… See on teater, kus kogu lavapilt mängib kaasa. Nagu dünaamiline, elav stsenograafia ja sinna juurde nukud, plastika, tants,

mis koos René Aubry muusikaga muutub üheks audiovisuaalseks kogemuseks. Väga keeruline on seda kõike kuidagi ühe sõnaga kokku võtta.

takse ja uuritakse, mida oodata on. Võetakse ka snitti. Tore on näha, mismoodi mõni etendus alustab just Trefil, enne kui laiema publiku ette jõuab.

Kui raske oli sellist oma ala tipptegijat festivalile tuua?

Kui on võimalik minna vaid ühele või kahele Trefi etendusele, siis mida soovitate?

Läbirääkimised ei läinud üllataval kombel üldse valulikult. Käisin seda lavastust («Ära unusta mind») Charleville’i nukufestivalil vaatamas eelmisel aastal. Rääkisin nende agendiga ja kõik sujus iseenesest. Nüüd tagantjärele olen kuulnud teistelt festivalikorraldajatelt, kellega tihedamalt suhtleme, et nad on üritanud Gentyt programmi saada ja see olevat täiesti võimatu. Kui oled ise kohapeal ja räägid silmast silma, saad sellise hea esimese kontakti, siis edasi läheb tihtipeale oluliselt lihtsamalt. Ehk on ka Trefi enda maine juba kaugemale ulatunud?

Jah, on. Trefi maine, ma ütleksin, on väljaspool Eestit oluliselt tugevam kui Eestis. Seda festivali juba teatakse, vaada-

«Kolliiiiiiiiid»

«Lugu kahest vereliblest»

Objektiteater sellest, kuidas kollide ja koletiste, oma hirmude ja ehmatustega toime tulla. Vanusele 3+.

Ebatavaline muinasjutt punastest ja valgetest verelibledest, mikroobidest ja viirustest, vereliistakutest, närvirakkudest – kõigist neist, keda palja silmaga näha pole. Vanusele 7+.

Esitaja Label Brut (Prantsusmaa)

Esitaja NUKU teater (Eesti)

See on hirmus raske küsimus. Ma olen andnud küll inimestele soovitusi, aga mõtlen tavaliselt siis konkreetselt ka nende inimeste peale, kes küsivad. Ma arvan, et Genty tuleb kindlasti ära vaadata. Programm pole ka nii meeletult suur: 13 välisesinejat, ja kõik on tasemel. Neist kõigist on võimalik saada elamus ilma eelneva suurema teatriteadmiseta. Valin lavastusi alati selle järgi, et see poleks mitte lihtsalt mõttekäiguna huvitav, vaid ka elamuslik, see peab liigutama, pöörama midagi teistpidi. Aga jah, inimeste maitse on tõesti erinev. Kui mina leian näiteks, et Akhe «Hr Carmen» on suurepärane lavastus, siis võibolla mõnele see nii väga jälle ei istu. Tasub enne ikka uurida!

«Hardboiled − viikingi armastuslugu» Kombinatsioon jutuvestmisest, objektiteatrist, näitlejatööst, Kantori bioobjekti meetodist, butoh-tantsust ja performance’ist. Täiskasvanutele. Esitaja Sixfingers Theatre (Soome)

POSTIMEES, 28. MAI 2014 || KULTUUR || 15

16 || SPORT || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Tõtt-öelda on tema käitumine olnud allpool igasugust arvestust. Mika Häkkinen ei kiida heaks Lewis Hamiltoni kriitikat meeskonnakaaslase Nico Rosbergi aadressil.

TENNIS

Zopp sai Haasilt loobumisvõidu Eesti esireket Jürgen Zopp sai Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste avaringis tugevalt sakslaselt Tommy Haasilt (ATP 18.) loobumisvõidu. Avasetis juhtis Haas 5:2, kuid tegi siis taas viga paremale õlale, mis on talle karjääri jooksul korduvalt muret valmistanud. Kohtumine jõudis kesta vaid 27 minutit. Teises ringis ootab Zoppi ees Dušan Lajovic (ATP 84.), kes alistas 6:3, 6:2, 6:3 Federico Delbonise (ATP 34.). Viimase paari aasta jooksul ise samuti korduvalt seljatrauma küüsis olnud Zopp, kes harjutab ja mängib praegu seetõttu osalise koormusega, kasutab Prantsusmaal kaasa tegemiseks viimast korda vigastuseelset reitingut. Tunamullu septembris elu parimale, 71. tabelikohale tõusnud eestlane on langenud nüüd ATP edetabelis 335. reale.

400

surus rinnalt sirgetele kätele uue maailmarekordi püstitanud soomlane Frederik Smulter. JALGPALL

Deco vabastati dopingusüüst Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) vabastas tagantjärele süüst Porto, Barcelona ja Chelsea ridades säranud portugallasest poolkaitsja Deco (pildil), kes oli tembeldatud dopingupatuseks. Tema uriiniproovide uued testid tõestasid CASi sõnul, et keelatud aineid seal polnud. Tänaseks karjääri lõpetanud 37-aastane portugallane on tulnud Inglismaa, Portugali, Brasiilia ja Hispaania meistriks ning võitnud kahel korral ka Euroopa Meistrite liiga.

KORVPALL

Miami taas finaali lävel Korvpalliliiga NBA idakonverentsi finaalseerias alistas tiitlikaitsja Miami Heat 102:90 Indiana Pacersi ning asus seeriat 3:1 juhtima, finaalist ollakse nüüd vaid võidu kaugusel. LeBron James ületas legendaarse Michael Jordani rekordi – Miami liider on nüüd 74 playoff-mängus visanud vähemalt 25 punkti, võtnud viis lauapalli ja jaganud viis söötu.

KORVPALL

Žalgiris võitis Vene abita Eesti korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris alistas Leedu meistrivõistluste finaalseeria teises mängus koduväljakul 92:83 Klaipeda Neptunase ja viigistas seeria 1:1. Ilma vigastatud eestlaseta mänginud Žalgirise parimana kogus Justin Dentmon 23 punkti.

Ennok Soomes parimate seas

Talvar võidutses Lätis

Soome võrkpallimeistriks tulnud Salo LP Viesti ja Eesti koondise nurgaründaja Anu Ennok valiti liiga sümboolsesse seitsmikusse koos diagonaali Roslandy Acosta, sidemängija Viktoria Polištšuki, temporündajate Dubravka Rakiči ja Kaisa Jokineni, teise nurgaründaja Anna Boritševa ja libero Roosa Koskeloga.

Lätis Kandavas peetud Rotaxi kardisõidu Balti karikavõistluste teisel etapil võttis Aavo Talvar klassis Rotax Senior kindla võidu ja on kahe etapi järel maksimumpunktidega sarja liider. Ron Donald sai Rotax Seniori finaalis 4. koha, Jüri Vips lõpetas Rotax Juniori finaali 3. ja Karl Leesmaa 8. kohaga. Rotax Masteris sai Priit Sei 3. koha.

Aasta tagasi olid Märten Tamla ja Kaia Kanepi rõõmsad, sest kõik sujus. Enam ei suju, sest Kanepit vaevavad vigastused.

foto: andres haabu

TRAUMA VIIS LAHKU. Märten Tamla: «Vigastus häirib Kanepit sedavõrd, et polnud enam mõtet tema kõrval järjepidevalt olla.»

Kanepi ja treener Tamla koostöö sai rahumeelse lõpu jaan martinson toimetaja

ahetult enne Prantsusmaa lahtisi tennisemeistrivõistlusi katkes Kaia Kanepi koostöö treener Märten Tamlaga. «Intriigi ega skandaale pole mõtet otsida, läksime lahku sõbralikult, vastastikusel kokkuleppel,» selgitas Tamla, kuid tõdes, et kui sportlane vigastuse tõttu täie jõuga harjutada ei saa, pole tipptasemel treeneritööl väga sügavat mõtet. Kanepi lendas Pariisi Tamlata. Aasta kestnud koostöö oli otsa saanud. Pariisis kaotas Kanepi avaringis pärast võidetud avasetti rumeenlanna Monica Niculescule 7:5, 3:6, 1:6. Kohtumist jälginud publik avaldas pettumust nii omavahelistes vestlustes kui foorumites. Kanepi poleks justkui tahtnud mängida. Kõik punktid, mille saamiseks tuli vähegi pingutada, lasi ta minna. 55 lihtviga räägib enda eest. Arutati, et Kanepi karjäär hakkab ilmselt lõppema. Tamla arvas, et mittemängimise põhjus ei olnud niivõrd tahtmatuses, kuivõrd jalavigastuses, mis Kanepit jätkuvalt häirib. Vahele tuli jätta ka Prantsusmaa lahtistele eelnenud Rooma turniir. «Kannavalu hakkasin uuesti tundma Miamis, pä-

rast esimese ringi mängu. Kui tavaliselt läheb kerge valu üle järgmiseks päevaks, siis sel korral jäi kand paariks nädalaks valutama,» selgitas Kanepi ja lisas, et arstid andsid nõu puhata. Aga jah, Kanepi on taas treenerita. Tamla otseselt ei öelnud, et initsiatiiv lahkuminekuks tuli tema poolt. «Ta ei treeni ligilähedaltki tipptennisistile vajalikul määral, parimal juhul poolteist tundi päevas, mida on ilmselgelt vähe. Polnud enam mõtet tema kõrval järjepidevalt olla.» Tamla, kes alustas koostööd Kanepiga mullu aprillis, ei pidanud aastat kindlasti raisatuks: «Minule oli see aeg meeldiv ja kasulik. Sain suurepärase kogemuse ja õppisin palju. Arvan, et suutsin Kanepile üht-teist anda, tulemused kuni eelmise aasta Wimbledoni turniirini, mil saime korralikult trenni teha, olid ju väga head.» Ka mängu ajal, kui Kanepi treeneri aeg-ajalt appi kutsus, suutis Tamla enda arvates leida parimad õpetussõnad: «Ega seal suurt olnudki teha, Kanepi on nii kogenud mängija, et mõistab ise, mis ja kuidas. Ta tuli lihtsalt maha rahustada, ja mäng hakkas taas kulgema.» Mis edasi? Tamla sai enda sõnul Kanepiga töötades juurde kõvasti enesekindlust ning kinnitust, et suudab treenida ja arendada ka tipptennisiste: «Treeningplaanid ja harjutused on üks, kuid veel olulisem peitub selles, kuidas mängija kohaneb treeneriga ja treener män-

gijaga. Tennisistid on ju isiksused, igal oma tugevused, igal oma kiiksud.» Ajal, mil Tamla Kanepit treenis, sai ta mitmeid häid ja huvitavaid tööpakkumisi, kuid vastu neid mõistagi ei võtnud. «Kuna läksime lahku üsna äkki, siis juhendan praegu noori Eesti tennisiste – meil andekaid leidub – ning ootan ja vaatan, mida tuuled toovad. Tuleviku pärast ma ei muretse.» Ent mis saab Kanepist? Järgmisel nädalal langeb ta maailma edetabelis viiendasse kümnesse. Kui Wibledonis ei õnnestu veerandfinaali jõuda ja mulluseid punkte kaitsta, jätkub langus – Kanepi võib kukkuda 80.–90. koha kanti, kuhu jääb mingiks ajaks pidama. Ent tõusmiseks on vaja hästi mängida, hästi mängimiseks aga tervist. Palju sõltub sellest, kas kannakõõluste kinnituskoha põletik, mis aastaid on häirinud, lõplikult paraneb või vähemalt leebub. Ja kas ta saab korralikult treenida või mitte. Ja kaua vaim jätkuvale võitlusele vigastustega vastu peab. Tamla: «Kui me viimati tulevikust rääkisime, ütles Kanepi, et soovib mängida veel ühel olümpial ja teeb selle nimel kõik endast oleneva. Seega loodame, et tema soov täitub.» Rio de Janeiro olümpiamängud toimuvad 2016. aasta augustis. Et sinna pääseda, tuleb olla maailma edetabelis 70 parima seas või loota lisakohale. Näis.

Kaia Kanepi treenerid läbi aegade • Tiit Kivistik (1993–2003): Kivistiku juhendamisel jõudis Kanepi juuniorina maailma tippu ning võitis 2001. aastal Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste noorteturniiri. Kivistikust loobus Kanepi väidetavalt isa initsiatiivil. • Andrei Luzgin (2003–2007): Kanepi murdis esimese Eesti profitennisistina maailma edetabelis 40 parema hulka ning ka ühe WTA turniiri finaali. • Magnus Larsson ja Fredrik Loven (september 2007 – veebruar 2008): lühikese koostöö lõpetamise põhjusena nimetas Kanepi iseloomude sobimatust. • Pablo Giacopelli (veebruar – september 2008): Kanepi Prantsusmaa lahtistel veerandfinaali ning Pekingi olümpial 16 parema sekka. Koostöö katkes Kanepi sõnul iseloomude sobimatuse tõttu. • Luca Appino (november 2008 – juuli 2009): Appino käe all jõudis Kanepi maailma edetabelis küll 18. kohale, ent seejärel algas suur langus. Kanepi nimetas koostöö lõpetamise põhjusena Appino pereprobleeme. • Mait Künnap (november 2009 – veebruar 2010): koostöö lõppes kiiresti erimeelsuste tõttu treeningmetoodikas. • Silver Karjus (aprill 2010 – märts 2012): Kanepi jõudis Wimbledonis ja US Openil veerandfinaali ning teenis kaks WTA turniirivõitu, lisaks kerkis maailma edetabelis karjääri kõrgeimale, 16. kohale. Lahku mindi tüliga. • Märten Tamla (aprill 2013 – mai 2014): Kanepi võitis Brüsseli turniiri ja jõudis Wimbledonis veerandfinaali, misjärel hakkasid taas vaevama vigastused.

POSTIMEES, 28. MAI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

VÕRKPALL. Kauaaegne Eesti koondise temporündaja Raimo Pajusalu paraneb põlvevigastusest visalt ja peab tervise nimel suurest võrkpallist taanduma.

Pajusalu: ilmselt on karjäär lõppenud mariel gregor reporter

33-aastane võrkpallikoondise raudvara Raimo Pajusalu käis pärast Prantsusmaa kõrgliigas Rennes’i Volley ridades mängitud klubihooaega põlvelõikusel, ent taastumine on kulgenud äärmiselt vaevaliselt ja mängumees usub, et profina ta enam pigem ei mängi. Eestlase leping Prantsusmaal sai samuti läbi. «Hetkel olen kõik tehtud pakkumised tagasi lükanud, tahaks jala niipalju korda saada, et normaalselt kõndidagi saaks,» sõnas Pajusalu. Mängija sõnul vigastas ta meniskit juba aastaid tagasi, ent sel hooajal hakkas põlv väga tugevalt tunda andma ja viimased kuu aega oli mängimine tõeline piin. «Tehti lõikus, millest enamasti taastutakse üsna kiirelt, nädalaga peaks kõndida saama, aga mina olin üle kuu aja karkudel, alles nüüd hakkab veidi paremaks minema, enne oli ikka päris hull. Pärast lõikust võeti kolm korda põlvest verd välja ja seetõttu tekkis seal sisemine verejooks ja seejärel põletik,» kirjeldas Pajusalu oma olukorda. «Arvan, et lõppenud hooaeg jäi minu jaoks professionaalsel

tasemel pigem viimaseks. Arst küll ütles, et saaksin veel ükskaks hooaega tipptasemel mängida, ent mis selle hind oleks? Ma tahan ka hiljem täisväärtuslikku elu elada, mitte põlveproteesidega olla,» ütles ta. Konkreetsemaid tulevikuplaane pole mängumees veel teinud. «Esmalt tahan jala niipalju korda saada, et normaalne elu saaks jätkuda, ja seejärel mõtlen, mis edasi,» sõnas võrkpallur. Pärnust pärit mängumees on Eesti rahvusmeeskonda kuulunud alates 2000. aastast, osaledes nii 2009. kui 2011. aasta EM-finaalturniiril.

Arst ütles, et saaksin veel paar hooaega tipptasemel mängida, ent mis selle hind oleks? Võrkpallur Raimo Pajusalu

Pajusalul on aastaid probleeme olnud seljaga, ent ta on sellele vaatamata tipptasemel mängida suutnud. «See on võimalik olnud vaid tänu meeletule tööle, sihikindlusele ja rutiinile, et ta on nii kaua tipus püsinud,» sõnas Pajusalu nii Pärnu meeskonnas kui Eesti koondises aastaid juhendanud ja ka Pajusaluga koos mänginud Avo Keel. «Ma nägin teda vist esmakordselt 18-aastasena ja ega ta kõige plastilisem kuju ei olnud juba siis, ega väga hea koordi-

natsiooniga. Looduse poolt pole ta väga palju kaasa saanud, ent Paju on hea näide sellest, et meeletu tööga on paljud asjad võimalikud. Selles osas on ta hea eeskuju kõigile sportlastele,» rääkis Keel. Keele sõnul olid Pajusalul ka sihid väga konkreetselt paigas, ja meenutab seepeale ammuseid aegu. «Mängisime 2002. aastal Pärnuga Euroopa karikasarja turniiri Slovakkias ja võitsime oma alagrupi ära, tuuseldades muuseas üht tugevat Kreeka klubi. Võitu tähistades ja peomeeleolus olles viis Paju peatreener Pasi Rautio tantsima ning teatas enesekindlalt, et läheb veel Itaaliasse mängima,» meenutas Keel. «Sihid ja ambitsioonid olid tal hästi paigas.» «Paju on olnud mu kauaaegne toakaaslane võistlusreisidel, ja ütleme nii, et olen suutnud temast toreda inimese kasvatada,» lisas Keel naerdes. Pajusalu on kuuekordne Eesti meister (ESS Pärnu ja Audentesega), lisaks krooniti ta 2006. aastas Innsbrucki Hypo Tiroli ridades Austria meistriks, 2007. aastal Roeselare Knacki meeskonnas Belgia meistriks ning võitis 2012. aastal Rennes’i Volleyga Prantsusmaa karikavõistlused. Ta valiti aastatel 2006 kuni 2008 Eesti parimaks meesvõrkpalluriks ja oli Eesti parima võistkonna liige aastal 2010.

Raimo Pajusalu kuulus aastaid Eesti võrkpallikoondise raudvara hulka.

Šadeiko alustab hooaega Götzises, Pahapill, Raja ja Jõeväli Kladnos Gerd Kanter parandas hooaja tippmarki

peep pahv peep.pahv@postimees.ee

Eesti parim seitsmevõistleja Grit Šadeiko alustab hooaega eeloleval nädalavahetusel Götzises, kümnevõistlejad Mikk Pahapill, Andres Raja ja Kaarel Jõeväli lähevad starti kaks nädalat hiljem Kladnos. Mullu Moskva MMil vigastuse tõttu katkestanud ja oktoobris jalalõikusel käinud Šadeiko kinnitas, et on hooajaks korralikult valmistunud ning mullu häda teinud jalast on valu kadunud. «Trenni olen teinud päris palju ja kui mul õnnestub võistluse ajaks end korralikult välja puhata, võib vorm olla päris hea,» sõnas ta, ent lisas, et eilseks polnud raskete treeningutega tekkinud väsimus veel lihastest kadunud. Šadeiko harjutas märtsist kuni mai alguseni Portugalis juba varasematest aastatest tuttavas paigas. «Treeningulaager oli väga pikk, aga tingimused väga head. Saime enne Eestit tabanud kuumalainet soojade ilmadega harjuda,» lausus ta naerdes. Kuna eile jõudis Eestisse tagasi tavapärane jahe kevadilm, kolis Šadeiko oma treeningutega tagasi sisehalli. Praegusele vormile ei osanud mullu seitsmevõistluse Eesti rekordi 6221 punktini viinud naine hinnangut anda. Treeningutel on ta saanud proovida kõiki seitsmevõistluse ala-

foto: liis treimann

Gerd Kanter sai Tšehhis Ludvig Daneki memoriaalil kettaheites 4. koha, heites parimal katsel oma tänavuse hooaja parima tulemuse 63.74. Oma senist hooaja tippmarki parandas ta 20 sentimeetriga. Kanteri parim tulemus sündis viiendal katsel, viimasel katsel sai eestlane kirja veel ka 63.43. Võitis poolakas Piotr Malachowski, kes heitis parimal katsel 67.26. Teine oli sakslane Martin Wierig 65.54ga ja kolmas poolakas Robert Urbanek 63.91ga. Viimasel nädalal seljavigastusega kimpus oleva Kanteri selja taha viiendaks jäi legendaarne leedulane Virgilijus Alekna, kelle parim tulemus oli 61.08. PM

ettevalmistus on planeeritud nii, et tippvorm peaks saabuma EMi ajaks.» Esialgu pidi Götzises võistlema ka Pahapill, kuid kogenud mitmevõistleja otsustas Kladno jõuproovi kasuks, kuna seal on stardis ka tema treeningukaaslased Raja ja Jõeväli. Ilmselgelt on treeningugrupile odavam ja mugavam võistelda ühes kohas. Eelolev nädalavahetus on

Eesti kergejõustiklastele võistluste mõttes tihe – Tanel Laanmäe viskab oda homme Soomes, laupäeval peetakse aga Tallinnas heitjate seeriavõistluse teine etapp. Esialgsetel andmetel osaleb seal odaviskes ka vahepeal vigastusega kimpus olnud Liina Laasma. Märtsi keskel visatud Eesti rekordiga 63.17 hoiab ta seni Euroopa hooaja edetabelis 3. kohta.

Viimati võistles Grit Šadeiko mullu Moskva MMil.

sid ning ühtegi tagasilööki pole olnud. «Ma ei sea endale Götzise võistluse jaoks suuri eesmärke ega oota sealt midagi. Minu jaoks on praegu tähtis, et saan kõiki alasid proovida võistluskiirusel,» rääkis Šadeiko. «Tänavuseks hooajaks olen planeerinud kolm mitmevõistlust – lisaks Götzisele ka Euroopa karikavõistlused ja Zürichi EM ning

foto: laura oks

18 || TERVIS || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

TEKIB EIMILLESTKI. Preeklampsiat esineb harva, kuid see-eest on tegu ka arstide jaoks keeruka haigusega, sest sel pole lihtsat põhjust ega kindlat ravi.

Eluohtlik haigus preeklampsia marina lohk reporter

reeklampsia on a rst itead la ste jaoks siiani paras pähkel, sest see harvaesinev raseduskomplikatsioon tekib justkui eimillestki ning võib lõppeda ema või lapse surmaga. «Preeklampsia on kompleksne haigus – sel ei ole lihtsat põhjust, lihtsat ravi ega lihtsat seletust,» tõdes möödunud nädalal Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi projekti «Happy Pregnancy» («Õnnelik rasedus») raames Eestit väisanud Oxfordi ülikooli sünnitusabi emeriitprofessor Christopher Redman. Preeklampsiat üle 40 aasta uurinud eksperdi sõnul ei ole ühtki teist rasedusaegset seisundit, mis oleks samaaegselt nii keeruline ja nii ohtlik korraga nii emale kui lapsele. Eklampsiat, millega tänapäeva teadmiste kohaselt preeklampsia kulmineerub, teadsid Redmani sõnul juba vanad kreeklased enne meie ajaarvamist. «Eklampsia põhjustab tõmblusi nagu epileptikul. See on väga ohtlik seisund ja naised surevad sellesse. Juba vanad kreeklased tuvastasid, et sellised tõmblused tekkisid naistel just sünnituse ajal,» sõnas Redman. Seejärel polnud tema sõnul ligi 2000 aasta jooksul haiguse uurimises mingeid arenguid, kuni 19. sajandi keskel avastati valk ning seejärel tehti kindlaks, kuidas mõõta selle sisaldust uriinis. Nii selguski, et eklampsia all kannatavatel nais-

tel on valk uriinis. «See oli uus avastus neeruhaiguse jaoks üldiselt ja siis arvati, et preeklampsia on neeruhaigus. Kuni umbes 60 aastat hiljem avastati, kuidas mõõta vererõhku. Siis avastati kõrge vererõhk – kõigepealt mitterasedatel – ja siis juba selgus, et eklampsiaga patsientidel on ka vererõhk kõrge.» Eklampsia ennustamiseks ettevõetud vererõhu mõõtmine ja valgu määramine uriinis viis arstid lõpuks ka preeklampsia avastamiseni, mis eelneb tõmbluste faasile ning mida iseloomustab kõrge vererõhk ja kõrge valgusisaldus uriinis naistel, kellel neid sümptomeid varem ei olnud. 1950ndate esimeses pooles avaldati Austraalias Redmani sõnul naljakas uurimus, mis ütles, et ühel mehel õnnestus eklampsia ehk tõmbluste osa ennetada, olles rasedate naistega lihtsalt väga tähelepanelik. «Ta tuvastas probleemi kliinikus, pani naised haiglasse, kutsus esile sünnituse (enne õiget aega – toim) ja probleem oli kadunud. Samuti näitas ta, et probleem kippus ilmnema siis, kui naised end hooletusse jätsid ega käinud arsti juures kontrollis,» selgitas professor.

Platsenta on süüdi Samamoodi toimitakse ka praegu – kui seisund on tuvastatud, kutsutakse esile sünnitus. See lahendab Redmani sõnul probleemi 95 protsendil juhtudest, kui välja arvata lapse enneaegsus, millega saadakse tänapäeva meditsiinis enamasti väga hästi hakkama. «Kuid vahel areneb preeklampsia välja väga varajases raseduse staadiumis ja siis sünnib laps liiga väiksena, et ellu jääda, nii et selle probleemi lahendamine on lapse tapmine, ja see on kohutav olukord,» li-

sas Redman, selgitades, et tegemist võib olla 22.–24. rasedusnädalaga, millele lisandub preeklampsia keskmine kestus kaks nädalat. Mis preeklampsiat täpselt põhjustab, pole Redmani sõnul siiani päris selge. «On teada, et selleks peab olema platsenta. Ei pea olema isegi last, sest on olemas üks väga haruldane rasedusanomaalia, kui platsenta kasvab väga suureks, aga last ei ole. Ja ka need naised saavad preeklampsia või eklampsia,» märkis ta, lisades, et seda on teatud juba 80 aastat. Samuti ei ole selle seisundi tekke eelduseks emaka olemasolu. «On ka väga harvaesinev raseduse vorm, kus laps kasvab väljaspool emakat, kuid kõhuõõnes – emakaväline rasedus. Nii et preeklampsial pole midagi pistmist ka emakaga.» Emakavälise raseduse puhul tekib Redmani sõnul eriti keeruline olukord – lapse saab kõhust keisrilõike abil kätte, kuid platsentat ei tohi kohe eemaldada, sest vastasel juhul veritseks naine surnuks. Professor teab siiani ühtainsat dokumenteeritud preeklampsia juhtu emakavälise raseduse puhul ning sellel patsiendil ei läinud haigusseisund üle enne, kui platsenta lõpuks kolme kuu pärast eemaldati. «Seda naist kontrolliti 30 aastat hiljem ja tal polnud midagi viga. Nii et see kõik oli seotud platsentaga,» tõdes Redman. «Nagu ma ütlen oma meditsiinitudengitele: platsenta on see paha poiss!» Ning mida rohkem «tülitekitajaid», nagu professor ise ütleb, seda suurema tõenäosusega võib naist tabada preeklampsia. Ehk siis mitmikute puhul on haigusseisundi esinemissagedus suurem. Kuid miks platsenta se-

andma. Sellisel juhul satub platsenta stressi ja ehkki keha tuleb bioloogilise stressiga teatud piirides toime, siis nende piiride ületamisel saabub organismi kahjustav distress.

Risk tuleneb ka mehest

Oxfordi professor Christopher foto: kristjan teedema Redman.

da seisundit põhjustab? «Laps püüab alati võtta emalt rohkem, kui ema on valmis andma ja on olukordi, kus jõutakse selle pingeseisundi piirini,» selgitas arst. Laps tahab emalt platsenta kaudu palju verd, et saada toitaineid ja hapnikku; ema vajab aga verd, et ise funktsioneerida, ega ole seetõttu valmis nii palju lapsele

Preeklampsia • Maailmas esineb preeklampsiat 3–8 protsendil rasedatest, Eestis 2–3 protsendil. • Riskitegurid: ema vanus alla 18 või üle 40 aasta, esimene rasedus, mitmikrasedus, ülekaal, rasedusaegne diabeet, kõrgvererõhktõbi, neeruhaigus, varem esinenud preeklampsia. • Põhjustab rasedal vererõhu tõusu, veresoonte ja neerukahjustust, rasketel juhtudel võivad tekkida krambid ja insult, mis halvimal juhul lõppevad ema surmaga. • Eestis ei ole paarkümmend aastat preeklampsia ühegi ema surma põhjustanud. allikas: tartu ülikool

Platsenta stressisignaalid võivadki Redmani sõnul põhjustada preeklampsiat. Seejuures on kaks varianti, kuidas see juhtuda võib. Üks on raseduse alguses, kui platsenta peab ümber kujundama ema vereringet. «Kui see täiesti ebaõnnestub, nii et arterid ei saa verd, tekib nurisünnitus. Kui see osaliselt õnnestub, jääb rasedus alles, kuid sellega võib kaasneda palju probleeme, kaasa arvatud preeklampsia.» Teine hetk, mil platsenta võib sattuda stressi, on sünnitustähtajale lähedal, kui laps võtab üha rohkem ruumi, emakas saab ruum otsa ja platsenta lõpetab kasvamise. «Sel juhul tekivad probleemid raseduse üsna hilises faasis ja sageli raskemalt kui raseduse varajases faasis,» tõdes Redman. See, kuidas platsenta stressireaktsioon kogu naise organismi mõjutab, on aga tihedalt seotud veresoonte sisepinda katva rakkude kihi endoteeliga. Endoteel reguleerib veresoonte kokkutõmbumist ja lõtvumist ning on seeläbi seotud ka vererõhumuutustega. Preeklampsia puhul on Redmani sõnul tõestatud, et endoteeli rakud on ühed sihtrakud, mille töö saab häiritud. «Endoteel on igal pool. Nii et kui endoteel on korrast ära, on terve organism korrast ära. Selles mõttes pole ime, et kui preeklampsia võib viia rivist välja endoteeli, võib ta rivist välja viia ka neerud, maksa, südame, mille iganes,» selgitas professor.

Ka liigse valgu sattumine uriini, mis on üheks peamiseks preeklampsia sümptomiks, on seotud endoteeliga. Kui endoteel on kahjustatud, on ta väga kahjustatud neerudes ja hakkab lekkima. Neerude kaudu filtreeritakse uriinist välja kõik üleliigne, kuid valk on see, mida meie organism vajab, ning seetõttu satub seda tavaliselt uriini minimaalselt. Kuid kahjustatud endoteel lekitab uriini liiga palju valku. Kui see juhtub, on Redmani sõnul tavaliselt aega vaid kaks nädalat, et reageerida ja sünnitus esile kutsuda. Vahel on preeklampsia puhul tegemist ka äratõukereaktsiooniga, sarnaselt sellega, mida esineb organite siirdamisel. Iga eostamine on ilmselt täiesti unikaalne, märkis Redman. «Enamik kombinatsioone töötab, mõned ei tööta, ja on teada, millised ei tööta,» ütles professor. Redman tõdes, et teoreetiliselt on ema ja isa teades võimalik tuvastada nende omavahelist kokkusobimatust ja sellega seonduvat preeklampsia riski, kuid seni pole seda tehtud. «See oleks väga väike osa preeklampsia juhtudest, enamikul juhtudel pole probleem selles,» lisas ta. Ehkki suurem osa riskist kaasneb naisega, tuleb osa riskist ka isalt. Enamasti ei saa preeklampsiat põdenud naised uue partneriga enam preeklampsiat, samas kui sama mehe uuel naisel võib avalduda sama seisund. Näiteks tõi professor välja ühe üliharuldase juhtumi, kus üks mees põhjustas väga raske preeklampsia tervelt kolmele naisele ja kõik lapsed surid. «See näitab, et kui naisel on soodumus preeklampsia tekkeks, siis teatud partneriga võib see avalduda. Nii et asi pole ainult naises, vaid ka partneris.»

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL TEL 666 666 2234, 66 223344, TERVIS@POSTIMEES.EE; 22 T ER TE RV VIS@ IISS@ @P POS O TIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

POSTIMEES, 28. MAI 2014 || TERVIS || 19

Tartu Ülikool otsib lahendusi rasedustüsistuste ennustamiseks marina lohk marina.lohk@postimees.ee

Tartu Ülikoolis uuritakse 2012. aastal alguse saanud projekti «Happy Pregnancy» raames uusi lahendusi inimese viljakuse hindamiseks ning rasedustüsistuste ennustamiseks ja varaseks avastamiseks. Üks osa projektist on seotud ka preeklampsiaga. TÜ inimese molekulaargeneetika professor Maris Laan, milliseid preeklampsiaga seotud biomarkereid «Happy Pregnancy» projekti raames uuritakse?

Oleme sihiks seadnud kaks tegevust. Esiteks uurime ja testime teaduskirjanduses avaldatud ja meie enda uurimisrühma avastatud preeklampsia riski ennustavaid biomarkereid. Meie lähenemise uudsus seisneb sellise meetodi kasutamises, mis võimaldab määrata samast vere- või uriiniproovist mitmeid biomarkereid. Molekulaardiagnostikas on sellel mitu eelist – odavam testi hind ühe markeri kohta ning kõrgem prognostiline väärtus, sest markerite andmete kombineerimine omavahel ja lisaks kliiniliste andmetega tõstab testi usaldusväärsust. Enamik seniseid uuringuid on läbi viidud retrospektiivselt, st preeklampsia patsientidel, kellel on haigus juba avaldunud. Prospektiivne «Happy Pregnancy» uuring võimaldab uurida, kui pikka aega enne tüsistuse teket iga konkreetne biomarker

foto: corbis/scanpix. foto on illustratiivne.

veres või uriinis avaldus, ja selle kaudu hinnata selle rakendatavust kliinilises praktikas. Teise tegevusena toimub Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis uute biomarkerite avastamine molekulaargeneetika- ja genoomikaalase teadustöö põhiselt. TÜ Kliinikumi naistekliiniku arstõppejõud, molekulaargeneetika teadur Kristiina Rull, milliseid võimalusi preeklampsia riski hindamiseks ja seisundi tuvastamiseks kasutatakse Eestis praegu?

Kõikide rasedate puhul hinnatakse preeklampsia tekkeriski ema üldise tervisliku seisundi, kaasnevate haiguste ja kliiniliste sümptomite alusel. Raseduse ajal mõõdetakse igal visiidil raseda vererõhku ning tehakse alates raseduse teisest poolest uriinianalüüsi, et tuvastada võimalikult varakult preeklampsia esimesi sümptomeid. Ohu märkide ilmnemisel tehakse täiendavalt vereanalüüse ja vajadusel ka ultraheliuuring loote ja ema seisundi täpsustamiseks. Seega juba praegu on tõhusalt toimiv süsteem. Kas on lisauuringuid, mida tehakse erakliinikus jälgimisel olevatele rasedatele?

Haigekassa maksab kõikidele rasedatele 11.–14. nädalal tehtava ultraheliuuringu ja vereseerumi testi eest, mis võimaldab hinnata sagedasemate loote kromosoomihaiguste, eelkõige Downi sündroomi riski. Mõnes kliini-

kus pakutakse võimalust mõõta verevoolukiirust emakaarterites ning määrata ema verest täiendavaid markereid, et hinnata preeklampsia tekketõenäosust. Kuigi viimastel aastatel avaldatud teadusuuringud on näidanud, et mitme markeri kombineerimisel saab ennustada enne 34. rasedusnädalat tekkivat preeklampsiat ideaaltingimustes ligi 90-protsendilise tõenäosusega, on testil ka puudusi. Esiteks ei võimalda test kuigi täpselt ennustada raseduse lõpupoole, pärast 36. rasedusnädalat tekkivat hilist preeklampsiat. Neid juhtusid on isegi rohkem kui varajase preeklampsia juhte. Teiseks probleemiks on testi suhteliselt sage valepositiivne tulemus, mis tähendab, et kuigi testi järgi on haiguse tekkerisk suur, tegelikult haigust ei tekigi ning rase on liigselt ära hirmutatud. Veel üks oluline aspekt on see, et testida on mõtet siis, kui on olemas viis, kuidas haiguse kulgu mõjutada. Aja jooksul on välja pakutud mitmeid raviviise, kuid ükski neist pole osutunud universaalseks. Intensiivne uurimistöö käib kõikjal maailmas. Seetõttu kogumegi tarkust eriala tippspetsialistidelt ning teeme koostööd, et välja töötada kõige paremini töötav mudel, mida on mõistlik juurutada tavapraktikasse. «Happy Pregnancy» projekti elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

20 || VABA AEG || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 28.05 kl 19

TUHKATRIINU

Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre, Aleksandr Prigorovski, Olga Rjabikova jt 29.05 kl 19 Jassi Zahharov 60! Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli, Jassi Zahharov jt 30.05 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 30.05 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett

Dirigent: Risto Joost Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Abigail Sheppard, Aleksandr Prigorovski jt 31.05 kl 19 Tannhäuseri osas Ivar Gilhuus (Norra), Wolframi osas Lauri Vasar (Hamburgi Riigiooper)

TANNHÄUSER

R. Wagneri ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Ivar Gilhuus, Heli Veskus, Lauri Vasar, Märt Jakobson, Mart Madiste, Jassi Zahharov jt 1.06 kl 12

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA 3.06 kl 19

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Maris Liloson, Urmas Põldma, Juuli Lill, Väino Puura jt 4.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre, Aleksandr Prigorovski, Olga Rjabikova jt

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

EESTI DRAAMATEATER

TEATER VANEMUINE

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUURES SAALIS

13.06 kl 19 Esietendus! 14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

MAALISAALIS 28.05 kl 19

Esimene lugemine: Peeter Sauter RIIDEPUUD

Loevad Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu, Piret Krumm ja Pääru Oja, juhendab Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater)

LAITSE GRANIITVILLAS

10.06 kl 19 Esietendus! 11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

SUUR MAJA

29.05 kl 19 Viimast korda!

KALENDRITÜDRUKUD

T. Firthi komöödia Külliki Saldre, Merle Jääger, Terje Pennie, Ene Järvis, Liina Tennosaar jt.

NOKIA KONTSERDIMAJA

30.05 kl 19 Lisaetendus!

EVITA

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt. 31.05 kl 19 Lisaetendus!

EVITA

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

TARTU ÜLIKOOLI VANAS KIRIKUS

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses. Lavastaja Tiit Palu. Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

UGALA TEATER Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

VARGAMÄE REHETARES

28., 29., 30.05 kl 14 29.05 kl 19 31.05 kl 19 Reserveeritud!

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

KURESSAARE LINNATEATRIS 3.06 kl 11 ja 13

SUUR MAALRITÖÖ

Ellen Niit, lastele Lavastaja ja kunstnik Oleg Titov, Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov.

KURESSAARE KULTUURIKESKUSES 3.06 kl 19

KALMISTUKLUBI

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

SUURES SAALIS 30.05 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman,

Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

KÜÜNIS

VON KRAHLI TEATER

29.05 kl 19 Viimane etendus!

ESIMESED SUUDLUSED

Armastuslugu J. Hanagan, Lav. Madis Kalmet. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA 28., 29., 30.05 kl 13 28.05 kl 16 2., 3., 4., 14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

KANUTI GILDI SAAL 28.05 kl 19.30

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

NOBLESSNERI KVARTALIS, JAHTKLUBI II-KORRUSEL 7.06 kl 19 Esietendus! 9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Solarise needus

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel. Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid. Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

Siseturism / Tähelaev

TEATER NO99

JÄRVAKANDI KULTUURIHALL

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

(lav. Kadri Noormets / Kertu Moppel)

30.05 kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕISAS 6.06 kl 19 Esietendus! 8., 9., 10., 11., 12. ja 13.06 kl 19

Kajakas

A. Tshehhov. Lavastaja: Maria Peterson. Kostüümikunstnik Kristiina-Hortensia Port. Muusikaline kujundus Eva Eensaar. Osades: VHK XVI teatrilennu õpilased: Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Hanna Aunin, Nils Mattias Steinberg, Ken Rüütel, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson, Priit Põldma (VHK teatrikooli vilistlane) Piletid (10/7)

KLOOSTRI AIDAS 1.06 kl 16

Keskaja muusika ja tants Tryzna Poolast, pilet 5/7

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

28.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO57 Enesetapja

29.05 kl 19 Viimane etendus!

POP, mida sooviksin jagada H. Hütt ja S. Põllu

1.06 kl 17 KÄDY PLAAS (sopran) & MARJE LOHUARU (klaver) Kavas: S.Barber, D.Argento, A. Copland, B.Britten, L.Bernstein Koostöös Loovüksus MTÜ-ga

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

LAAGNA VANATARE 14.06 kl 19

„Hingemuusika“ Pühendatud leinapäevale

Oksana Sinkova (flööt) Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: Saint-Saens, Massenet, Bach-Gounod, Schubert Vaba sissepääs XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.- 25. juuli 2014

MUSTPEADE MAJA

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem

KONTSERT EESTI KONTSERT

5.06 kl 19

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hooaja lõppkontsert «EMTA AASTA MUUSIKAS»

Kavas eri osakondade parimad palad. Piletid 5/3 eurot (müügil kohapeal) ema.edu.ee/kontsert

EESTI JAZZLIIT www.concert.ee

VALGA JAANI KIRIK 30.05 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Andrus Siimon Kunileid, Thomson, Läte

SUURE MUNAMÄE VAATETORN

Piletid kohapealt, Piletilevist ja Piletimaailmast. Info: www.jazz.ee

TELETORN 29.05 kl 21

Laura Junson & Band, Teletorni Jazz

CORELLI MUSIC

(Haanja)

30.05 kl 20 Vabaõhukontsert

“SUVÕ ALOSTUS SUURÕ MUNAMÄE PÄÄL” Ansambel BOMBILLAZ Kaastegev Jaak Lutsoja (akordion)

31.05 kl 19

5.06 kl 18.30

KADRIORU LOSS

31.05 kl 19 Viimane etendus!

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem

30.05 kl 18 Reserveeritud!

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAALIS

Piletid Piletilevist ja kohapeal (6€ - 10€) www.interpreet.ee

30.05 kl 19 Eelviimane etendus

VALKA LAULULAVA

A. Toikka

EESTI INTERPREETIDE LIIT

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

26. lennu finaalnädal: NO57 Enesetapja

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS FAUST

Dirigent PEETER SAAN Koostöös Valga ja Valka linnavalitsustega

(Läti)

Liivimaa laulupidu “CIMZE KOOD”

René Eespere oratooriumi “ANTE LUCEM” esiettekanne EESTI RAHVUSMEESKOOR, EESTI KAITSEVÄE ORKESTER Ilona Bagele (metsosopran, Läti Rahvusooper) René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia)

Vaata lisa: www.corelli.ee

PUURMANI LOSS (Jõgevamaa) 29.05 kl 19

TOOMPEA MUUSIKASALONG (Kiriku 6, Tallinn) 30.05 kl 20

Kevadkontserdid – OBOEHALDJAS

Esinejad: HELI ERNITS (oboe) ja keelpillikvartett KAVAS: Mozart, Bax, Eller, Tormis, Kõrvits Piletid Piletilevist soodsamad!

Ära peata lehetellimust puhkuse ajaks, vaid suuna see suvilasse või maakoju! Selleks helista 666 2525 ja vormista tellimus ümber ilma lisakuluta. Ilusat suve!

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD 2014, postimees, urmas nemvalts

JÄÄR

Kas oled liiga palju meelt lahutanud ja nüüd on vaim kusagile uitama jäänud? Mõtted ei tundu jooksvat ja sul on raske end väljendada.

SÕNN Seis on nii segane, nagu oleks tegemist maailma loomisega. Sinu maailm on korralikult paigas, kuid kellegi teise oma ei tundu see enam olevat. Kahjuks praegu sa aidata ei saa. KAKSIKUD

Kas lurjustel veab ja sinul mitte? Kõik ei ole nii üksühene ja mustvalge, vaid pigem sõltub kõik kellegi subjektiivsusest. Sina eelistad hoopis teisi asju.

MALE

koostaja margus sööt

ERNIE

Pjotr Petšenkin – Vsesojuznogo pervenstva SSSR, 1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vf2!

VÄHK Tunned end nagu väljaõppinud palgasõdur, kes on valmis kellegi käsul lahingusse sööstma. Siis aga hakkad vaatama, keda ja mida tegelikult teenid. LÕVI Kellegi kodusõda ja märul võivad sinu õuele kanduda. Nüüd on sinu otsustada, mida teed. Sekkudes ei pruugi see lõppeda ja sind lihtsalt tõmmatakse kaasa. NEITSI

Kõik sõltub nüüd sellest, kellele ja kuhu allkirja annad. Vaata dokument mitu korda üle. Kui miski on sinu silmis liiga õõvastav, lase see välja jätta.

KAALUD Kui oled ego nagu talismani kaelas kandnud, siis nüüd on aeg see sealt ära võtta. Mida vähem ego sa mängu tood, seda parem.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT ASJATUNDJAD ÜTLEVAD, ET JUHID PEAVAD PALKAMA HÄID TÖÖTAJAID NING SEADMA KONKREETSED EESMÄRGID.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Ühest küljest oled mossis, teisest aga naeratad. Mäletad vaid neid asju, mis on sulle hea enesetunde tekitanud, jamad ja läbikukkumised püüad peast pühkida.

AMBUR Uurid oma eetilist poolt ja kõlbluse väärtushinnanguid. Muutuvas ajas pead ka enda nägemusi kohendama, et rongist mitte maha jääda. KALJUKITS Püüad tõe välja selgitada ja võibolla see sul õnnestubki. Samas avad ka ukse, mille taha vaatamine võib sinu vanad haavad lahti kiskuda.

AKNE

VEEVALAJA Sind pommitatakse nutikate ja mitmekihiliste naljadega. Tunned, et nüüd on aeg naerda nii enda nõrkuste kui ka tugevuste üle.

PARAKU NAD EI ÜTLE, MIDA TEHA SIIS, KUI ESIMESE PUNKTIGA LÄHEB NIHU – KUID MA VALIN ILMSELT MIKROJUHTIMISE.

MINU KAASAMISE OSAKAAL PRAEGU LANGES.

POLE HULLU, SEE OLIGI ÜKS TÜHI JUTT.

1. See USA astronaudi peaaegu et nimekaim on lavastanud enim Bondi-filme, kokku viis ning oli kolme filmi juures veel toimetajana ametis. Mis on ta nimi? 2. Sunday Times pani hiljuti ritta Suurbritannia varakaimad sportlased, võttes arvesse ametlikku teavet nende kohta. Nimetage viis rikkaimat Briti sportlast. 3. Marille on ühe puuvilja nimi Austrias. Nii on õigus seda puuvilja Euroopa Liidus nimetada vaid Austrias. Mis puuvili? 4. 2008. aasta 9. oktoobril ilmus Maalehes intervjuu, milles küsitletav vastas küsimusele «Kuidas valetajat ära tunda?» järgmiselt: «Kui Mart Laar valetas, läksid ta silmad suureks ja ümmarguseks, kui Andrus Ansip valetab, ei pilguta silmagi.» Vastus kuulub mehele, kes 11 aastat varem lausus: «Ma ei rikkunud ühtegi seadust, järelikult käitusin ma eetiliselt.» Kelle mõtteavaldused? 5. Mis nime kannab Venemaa kõrgeim pilvelõhkuja väljaspool Moskvat, Jekaterinburgis asuv 188,3 meetri kõrgune hoone? Vastused: 1. John Glen. 2. Lewis Hamilton (68 miljonit naela), Jenson Button (63 miljonit naela), Wayne Rooney (60 miljonit naela), Steve Nash (58 miljonit naela) ja Rio Ferdinand (44 miljonit naela). Järgnesid tennisist Andy Murray, jalgpallurid Steven Gerrard, Frank Lampard ja Ryan Giggs ning korvpallur Luol Deng jt. 3. Aprikoos. 4. Tiit Vähi, ettevõtja ja poliitik, Eesti Vabariigi peaminister aastatel 1992 ja 1995– 1997. 5. Võssotski, nimetatud legendaarse laulja ja näitleja Vladimir Võssotski auks.

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 28. MAI 2014 || VARIA || 21

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Kellegi silmakirjalik pugemine võib sind endast välja viia. Sa ei mõista teda, sest sulle ei ole omane enda alandamine sellisel viisil. RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Arsti juures. «Pean teile ütlema, et kahjuks on teil marutaud.» «Lubage mulle siis paberit ja pliiatsit.» «Kas soovite testamendi kirjutada?» «Ei. Tahan kõik need kirja panna, keda hammustada.» ••• «Kas oled oma kollase autoga rahul?» «Enam-vähem. Aga tal on üks väike viga: kohe, kui küljeakna lahti teen, tuleb keegi ja pistab postkaardi sisse.» ••• Vana naine läks arsti juurde ja kaebas seljavalu üle. Tohter kirjutas rohtu ja keelas vanadaamil trepist käimise. Nädala pärast tuli naine tagasi. «Nüüd võite jälle trepist käia,» lubas arst pärast läbivaatust. «Kui hea! See igapäevane mööda vihmaveetoru ronimine, et üles tuppa saada, hakkaski mind juba ära väsitama!»

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

22 || kuulutused || postimees, 28. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Harald Rentpower OÜ pakub Soomes tööd kogenud maalrile ja plaatijale. Vajalik vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel +372 5567 5320 või harald@rentpower.ee

Lahkunud on meie kallis isa ja vanaisa

Luikede lennus on midagi kaeblikult kurba neile, kel tiibu ei ole või tiibadest lõppenud jaks. Midagi ilusat, ülevat, meeletut, kurba elul on näidata neile, kel lõppenud elamisjaks.

Toomas Etti

Timo Brauer

Leinavad Tiina ja Tarmo peredega. Ärasaatmine Tartu krematooriumi suures saalis 31. skp. kell 12.

Hea Age, oleme mõtetes sinuga. Töökaaslased TÜ bioinformaatika töögrupist

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ... Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

30. XII 1932 – 26. V 2014

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217. Tartu linnavolikogu algatas Filosoofi tn 9 krundi detailplaneeringu koostamise. Planeeritav krunt suurusega 1148 m² asub Filosoofi tänava miljööväärtuslikul hoonestusalal. Eesmärk on kaaluda olemasoleva elamu rekonstrueerimist 5 korteriga elamuks ning krundile uue 2 korteriga elamu püstitamise võimalusi.

Mälestame Eesti merehariduse väsimatut edendajat, III klassi Valgetähe ordeni kavaleri

Hillar Laurit

7. II 1928 – 26. V 2014

Lehta Kadakas

Sügav kaastunne omastele. Kollektsionäär ostab erinevaid NSVLi spordimärke. Maksan 15 €/tk. Tel 5595 8057. Tulen ise järele.

Müüa uus maja Valgamaal Tõrvas Oa 12 (ehit 2008, ü-p 128 m², krunt 1000 m², 4 tuba, garaaž, saun, 84 000 €). Aitame kinnisvara osta-müüa-üürida. Kutseline maakler Peeter Meus. Tel 506 2212, 786 8080. www.aadlivillakv.ee Ostan maja või majaosa Tartus Tähtvere linnaosas. Tel 516 8210.

Müüa mulda, liiva, killustikku kohaleveoga. Tel 5660 4607. Teen korterite, eramute ja suvilate remonti. Tel 501 6542.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

Südamlik kaastunne Lyle ema surma puhul. Oleme mõttes sinuga. Kaie, Margus, Andrus, Astrid

Eesti Mereakadeemia ja Merekool Tartu linnavolikogu võttis vastu Pikk tn 56 krundi detailplaneeringu. Planeeritav krunt suurusega 397 m² asub Ülejõe linnaosas. Planeering näeb ette krundile kuni 2-korruselise äripindadega korterelamu ehitamise võimaluse. Avalik väljapanek on 9.–25. VI 2014 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees Raekoja plats 3, III korrus. Tähtvere vallavolikogu võttis 23. V otsusega vastu Haage küla Haagemetsa, Haagemetsa tee, Haagemetsa tee 9 ja Haagemetsa tee 14 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (töö nr 1862/13, koostaja OÜ Hendrikson & Ko). Planeering on avalikul väljapanekul 4.–17. VI E–R kl 8–16 Tähtvere vallamajas (Järve tee 8, Ilmatsalu alevik) ja leitav veebilehelt www.ilmatsalu.ee

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Pea jälle õitsevad meelespead tasa kiiguvad tuules, sinust mälestus kaunis ja hea püsib ikka meil meeles.

Adolf Pastak

12. XII 1950 – 28. V 2004

Kallist isa, venda ja onu mälestavad 10. surma-aastapäeval pojad Meelis ja Kaupo peredega ning õed ja vennad peredega.

Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ... ja katkeb ta siis ...

Paul Plado

28. V 1914 – 28. VII 1940

Langebrauni portselan – ost parema hinnaga. Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Hooldusniidukite müük ja rent. Valmistatud USAs. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

100. sünniaastapäeval mälestavad õdede ja venna lapsed peredega.

Teatame sügava kurbusega armsa abikaasa, isa ja vanaisa

Rein Kasemaa 24. XII 1944 – 25. V 2014

surmast. Hüvastijätt 30. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis. Omaksed

Meist alati jääb keegi kuskil maha ja alati meid kuskil ootab keegi. Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Valve Leppik

7. XI 1919 – 26. V 2014

Ärasaatmine 31. skp. kell 12 Tartus Vana-Peetri kalmistul. Omaksed

Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

ostab

Endised Ülenurme lasteaia töötajad on oodatud lasteaia 60. sünnipäevale pühendatud kokkusaamisele 3. VI kl 16.

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Märkide ja antiigi ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel saab otsa aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min. Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Ostame ja hooldame teie metsa väga hea hinnaga! www.laaneteed.ee Info@laaneteed.ee tel 5682 2425

Me südametes sa elad, oled mõtteis me keskel.

Arnold Rästa

28. V 1914 – 15. I 1984

Mälestame 100. sünniaastapäeval. Pojad Heiki, Heino, Jaan ja õde Endla

www.zaal.ee Tel 502 4939.

Maido Sonn

28. V 1939 – 4. X 2013

Mälestame 75. sünniaastapäeval kallist abikaasat, isa, vanaisa, vanavanaisa ja äia. Omaksed

Aeg seda kaotust ei korva eal, süda sind ikka meeles peab.

Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks. Mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba hing leiab, ilma et ta üldse otsiks.

Marek Sutt

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis õde

Mälestavad ema, isa, vend perega.

Leinavad Riina ja Urmas peredega. Hüvastijätt 30. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis. Pärgi ja potililli mitte tuua.

12. III 1986 – 28. V 2011

Peielaud kuni 50 inimesele

Ikka mõtetes tuleme su juurde, meil on mälestusi kummaski käes ...

Lehta Kadakas 25. IX 1921 – 26. V 2014

Avaldame sügavat kaastunnet Sirje Orgelile ema kaotuse puhul. Kolleegid Lõuna prefektuurist

Tiiu Kiisk 1934–2014

Mälestame head rühmakaaslast ja kauaaegset sõpra. Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Leinavad 1958. a. TPI majandusharu lõpetanud.

Hillar Lauri

Kersti Teeäär 3. V 1954 – 26. V 2014

Mälestame kallist

Mia Ojaveri

30. IV 1926 – 25. V 2014

Avaldame kaastunnet poegadele perega. Perekond Ojaver ja Tamm Teatan kurbusega kalli ema

Helmi Päärti

16. VII 1945 – 24. V 2014

surmast. Leinab poeg. Leinatalitus 31. skp. kell 13 Põltsamaa kalmistu kabelis.

Raik Raudmäe

Igavikuteele on lahkunud unustamatu klassivend. Sügav kaastunne lähedastele. Mälestab Võru keskkooli 26. lend.

Mälestame kallist onupoega ja avaldame kaastunnet omastele. Anne perega

Leiname

Endla Ummik

Valve Leppikut 7. XI 1919 – 26. V 2014

Ärasaatmine 31. skp. kell 12 VanaPeetri kalmistul. Tütred peredega

22. IX 1936 – 19. V 2014

Teatame kurbusega kalli tädi surmast. Urni muldasängitamine 31. skp. kell 11 Rõngu kabelist samale kalmistule. Vennapojad peredega

POSTIMEES, 28. MAI 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MEEDIA@POSTIMEES.EE

SUVEPROGRAMM. Hilisema algusajaga ja lühemat «Ringvaadet» juhivad eeloleval suvel Hannes Hermaküla, Jüri Muttika ja Reimo Sildvee.

«Omad poisid» hoiavad saate nägu ja formaati Suvise näoga «Ringvaade» alustab ETV ekraanil juba tuleva nädala esmaspäeval kell 21.35 pärast uudistesaadet «Aktuaalne kaamera». Esialgu on eetris veel «Ringvaate» tavapärased saatejuhid Grete Lõbu ja Marko Reikop, kes peagi aga lähevad puhkama ja annavad ohjad üle Reimo Sildveele, Hannes Hermakülale ja Jüri Muttikale. «Ringvaate» vastutav toimetaja Kajar Kase ütles, et uued tegijad katsuvad saadet mitte muuta ning hoiavad armastatud formaati sama nägu. «Kõik kolm uut suvist saatejuhti on nii-öelda omad poisid, kes oskavad kindlasti hästi tabada, millega tegemist ja kuidas seda teha ning hoida samanäolisena. Olen kindel, et nad saavad asjaga ilusti hakkama,» lausus Kase. Tulemas on ka mõned suuremad muudatused. Eetris hakkab olema vaid üks saatejuht korraga ja nii nädala kaupa. «Esimesel kahel nädalal esmaspäevast alates näeb eetris Gretet ja Markot üksi. Nad näitavad selle aja jooksul õpipoistele kätte, kuidas miski toimib. 25. juunil on eetris juba esime-

Pildil on Hannes Hermaküla (vasakult), Jüri Muttika ja Reimo Sildvee koos, eetris aga üksi. foto: ülo josing / err

ne uus saatejuht üksinda, vahepeal on ka kaks nädalat pausi,» rääkis Kase. Saate uue eetriaja kohta ütles Kase, et kell seitse õhtul ei vaata suvel televiisorit ilmselt väga keegi ning seega nihutati aeg hilisemaks. Saade on ka natukene lühem ja kestab 40 minutit. elu24.ee

ETV suveprogrammi nael on jalgpalli MM ETV j a ETV 2 tänavusse suveprogrammi mahuvad muuhulgas Brasiilias toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused, saated festivalilt HeadRead, sari Wil

liam Shakespeare’i ajalooteoste põhjal ning auhinnatud dokumentaalfilmid. Juuli toob eetrisse laulu- ja tantsupeo ülekanded, augustis on plaanis vahenda-

da Balti keti 25. aastapäeva tähistamist. Seriaalisõpru rõõmustab mitmete uute sarjade kõrval «Downton Abbey» järjekordne hooaeg. BNS

24 || TÄNA || POSTIMEES, 28. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TÕNIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KAJASTAB TAAS EUROPARLAMENTI PÄÄSENUD INDREK TARANDI PRESSIKONVERENTSI.

NIMEPÄEV: ROMAN, ROOMET, ROOME, ROOMO Aarand Roos 74, kirjanik ja diplomaat Maie Orav 73, rahvatantsujuht ja pedagoog Tiit Saluveer 64, muusik Erik Terk 62, majandusteadlane Margus Leivo (pildil) 60, endine poliitik Riho Kütsar 44, näitleja Lauri Sild 24, orienteeruja

Paides sõidab ringi kunagine Londoni liinibuss Eile sõitis töökojast välja ja tegi pärast remonti Paides esimese sõidu punane kahekorruseline linnaliinibuss. MTÜ Leyland eestvedaja Veiko Tihemets (pildil) ütles, et buss on valminud 1959. aastal ja sõitis kuni 1974. aastani Londonis liinil 171A. MTÜ hakkab seda rentima pulmadeks, sünnipäevadeks, firmapidudeks ja teisteks üritusteks. Õige pea saavad ka paidelased bussiga lähemalt tutvuda. Järva Teataja

Eidekesena esinenud kerjus osutus meheks Tallinnas Viru keskuse juures kerjuseidena kaastundele rõhunud kodanik (pildil) osutus hoopis nooremapoolseks täies elujõus meheks. «Viru keskuse juures kerjas, nagu mulle alul tundus, silmanähtavalt haige vana naine. Rätik oli peas, värises, lausa vappus. Pilku ei tõstnud, käsi kaugel ees,» rääkis pealtnägija. «Siis märkasin, et kerjaja piilub räti alt ning et ta polegi naine. Et hoopis nooremapoolsem, õrnalt habetunud mees.» tallinncity.ee

EUROOPA TALLINN +9

KÄRDLA +10 HAAPSALU +10

PAIDE +10

ilmateenistuse sünoptik ptik

helve meitern n

NARVA +10

RAKVERE +7

7– 12

Paslik aeg soojalt riietuda

Täna on selle nädala kõige jahedam ilm. Meie kohal oleva õhumassi temperatuur TARTU on väga madal, lausa miiPÄRNU VILJANDI +11 +10 nuskraadides. Päikesekii+10 KURESSAARE red ei suuda seda õhku +11 soojendada ega pääse ka läbi paksu pilvkatte maapinnale. Lisaks sajab siin-seal vihVÕRU ma ning puhub tugev põhja- ja VALGA +11 +12 kirdetuul, mis muudab olemise väga ebamugavaks. Seda muidugi juhul, kui suvegarderoobi pole KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS sügiskevadise vastu vahetatud. Neljapäev, 29.05 Reede, 30.05 Laupäev, 31.05 Täna on enamasti pilves ilm. Tallinn +8/+10 +8/+14 +8/+17 Mitmel pool sajab vähest vihma, Tartu +7/+14 +7/+15 +6/+16 suurem on vihmavõimalus PõhjaNarva +7/+15 +9/+17 +7/+18 Eestis. Puhub kirdetuul 7–12 m/s, rannikul iiliti 15–17 m/s. Sooja on Pärnu +8/+12 +7/+15 +8/+19 7–12 kraadi. Kuressaare +8/+12 +8/+15 +9/+17

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: kristo kivisoo / järva teataja

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» UURIB, KAS VÕILILLE SAAB ÜLDSE PIDADA VAENLASEKS.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.22 4.23 4.34

loojub 22.16 21.59 22.20

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,0 kraadi (2007) 0,0 kraadi (1987) Tartus +27,7 kraadi (1985) –1,4 kraadi (1918)

KUUFAASID 28. mai 21.40 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39

+14 +31 +18 +24 +14 +18 +18 +17 +20 +27 +14 +8 +28 +15 +19 +21 +15 +21 +22 +19 +21 +18 +18 +10 +18 +10 +12 +22 +23 +11 +20 +17 +18 +21 +34 +14 +31 +36 +18 +29 +26 +32 +18 +38 +18 +25

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 28. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 8/24 (Norra 2008) 09 40 Ilus maa: Raplamaa parvematkad 55 Terevisioon* 11 55 Meie inimesed: Elle* 12 20 Kirjandusministeerium* 50 Hotell E (Eesti 1992) 13 20 Tõsise näoga mees* 50 Üks tegu: Aiategu 14 00 Osoon (subtiitritega)* 30 Maahommik* 15 15 Taevasina, 8/24* 16 00 Holby City haigla: Ellujäämine 1/2 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2011) 40 Minuscule (Prantsuse 2011) 45 Kodused mehed, 12 (Austraalia 2013) 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Foorum. Saatejuht Andres Kuusk. 22 30 37 päeva, 1/3: Üks suvekuu (Inglise 2014). Poliit-thriller 23 25 Ringvaade* 00 30 Kodused mehed, 12 (House Husbands, Austraalia 2013)* 01 21 ERR uudised

07 10 Joonissarjad 08 30 Püramiidi tipus: Taimede liigirikkus 09 00 Ringvaade* 10 05 Keskkonnakuu. Maailmapäev* 10 50 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 11 20 ERR uudised 15 55 Kinoklassika: Hädas preili (USA 1937)*. Muusikaline komöödia 17 35 Vahva mees, kes pilli teeb, 12/12 18 00 SimsalaGrimm: Sinine tuluke 30 Lastetuba: Timmu ujumislaager 45 Eddie ja karupätsu: Pätsu uus aasta 55 Lammas Shaun 19 05 Sõprade linn: Bobi liivaloss 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Meie inimesed (ETV 2013) 25 Minuscule 30 Ajavaod (ETV 2011) 21 00 lyhikas: Puhastus (Eesti 2012) 20 lyhikas: Slava (Eesti 2013) 21 30 Mis juhtuks, kui...?, 19/20 (Belgia 2011) 22 00 Maailma kino: Jahimehed 2 (Rootsi 2011). Thriller 00 05 Relvarahvas (USA 2008) 01 01 ERR uudised

06 00 Punased roosid, 764* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane, 145* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 146* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5766 30 Viimane võmm: Täht linna kohal* 12 30 Parim enne: Sotid sirgeks* 13 00 Meistervaraste saladused, 3/3* 14 00 Lindprii: Haihtunud 55 Punased roosid, 765 16 00 Küladetektiivid, 2: Vaikimisraha 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 147 18 00 Süütu süüdlane, 146 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Pilvede all 22 30 C-Komando 23 00 Elav märklaud: Vihavaenlane 00 00 Memphise detektiiv: Usust ja poksist 55 Seadusesilm: Plahvatus 01 55 Vampiiripäevikud: Kõik minu lapsed 02 35 Krimi* 03 00 Reporter* 50 Rooli võim* 04 15 Täna sa sured (USA 2005)*. Märul

TV3 06 15 Joonissarjad 08 00 Armastuse pisarad, 2* 09 00 Kirgede torm* 10 05 Vaprad ja ilusad* 35 Top Shop 55 Kaua võib!* 11 25 Viimane tõeline mees 1, 21-22: Miks sa selline oled, Mike Baxter?; See Bud on sulle 12 25 Kolmedok: Eestlased Austraalias: orjatööl ja paradiisis* 13 25 NCIS kriminalistid 8, 19: Suu puhtaks* 14 25 Seitsmes taevas 9, 2: Parimad plaanid 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 3 16 55 Kirgede torm 18 00 Suletud uste taga 3, 6: Noor ema sipleb võlgades 19 00 Uudised 20 00 Anna otsib meest, 7 21 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 12 22 30 Vaktsineerimine – saatuslik valik 23 30 Top Gear 00 35 Vabaduse hind 2, 8 01 30 Kondid 6, 20 02 20 Louie 2, 14 50 Louie 3, 1 03 15 Anna otsib meest, 7 04 05 Võimalik vaid Venemaal* 35 Uudised 05 25 Kaua võib!* 50 Võimalik vaid Venemaal*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 81 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 638 09 15 Emmerdale, 192* 45 Küladetektiivid, 188: Surm rikšas 10 45 Südametukse, 71 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Mida põrgut?* 13 00 Pan Am: Uued piirid 14 00 Häbimärk (USA 2010)*. Komöödia 15 55 Staariminutid: Jude Law 16 00 Mehi jalaga segada: Võta juhtimine üle 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Rick Springfieldi heitlus depressiooniga 19 00 Kodus ja võõrsil, 5767 30 Emmerdale, 193 20 00 Keda ma küll armastasin?! Doksari 30 Keda ma küll armastasin?! 21 00 Sünnitusvalud (Labor Pains, USA 2009). Komöödia 22 55 Käpardist kokaks, 7/8: Armas üllatus 23 50 Reporter 00 45 Ellen* 01 35 Kokakool 02 25 Kokakool 03 15 Mehi jalaga segada: Võta juhtimine üle* 04 00 Südametukse, 71* 45 Reporter*

06 30 Kuldvillak*. Hooaja viimane! 07 00 Reporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 93/167: Kättemaks* 09 20 Conan, 245* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 14 00 Pöörased spordiklipid 25 Knight Rider, 2/90: Fööniksi rüütlid, 2* 15 20 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 94/167: Politseinikku ei suudelda 17 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: India ja Maldiivid 18 05 Knight Rider, 3/90: Ohtlikud manöövrid 19 00 Tuvikesed: Paha ja pai*; Äri on jama, 1* 20 00 Krimi. Politseisaade 30 Galileo 21 00 Kaks ja pool meest: Suured linnud, ämblikud ja ema* 30 Ajajoon (Timeline, USA 2003). Põnevik 23 35 Conan, 211/483: Jonah Hill, Lupita Nyong’o, John Butler Trio 00 30 Kaks ja pool meest: Meediatuba/ katakomb 55 Tuvikesed: Äri on jama, 2; Neitsilugu 01 45 Südamelt ära, 5 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 15, 1: Kooma* 11 00 Kuum pirukas 3: Pulmad (USA-Saksa 2003)*. Komöödia 12 50 Ulakad vanurid 1, 10* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 15, 1: Kooma* 15 00 Kälimehed 4, 9 16 00 Kutsuge Cobra 11 15, 2: Kübertorm 17 00 A-Rühm 4,8: Veri, higi ja rõõmuhüüded 18 00 Perepea 5, 5: Stewie ja isa* 30 Simpsonid 1, 1: Kuulsad Simpsonid* 19 00 Alexela Korvpalli Meistriliiga. TÜ Spordihoones kohtuvad TÜ/Rock – BC Kalev/Cramo 21 00 Ulakad vanurid 1, 11 30 KINOÕHTU: Kuum pirukas 4: Uus generatsioon (USA 2005). Komöödia 23 20 Euroopa pokkeriturnee 00 20 A-Rühm: Viimne kohtupäev, 2/2* 01 10 Kälimehed 4, 9* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 47/142* 45 Nädal pealinnas* 10 00 Gordioni sõlm* 30 Täna. Uudised* 11 30 Linnaruumi arhiivist. Kalaranna 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Mõtleme taas* 13 00 Poolkuu. Igor Gräzin* 30 Heeroldi jutud, 4/4* 14 00 Kinnisvaraveeb 16 15 Nädal pealinnas* 30 Mõtleme taas* 17 00 Poolkuu. Igor Gräzin* 30 LV pressikonverents* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 48/142 19 00 Täna. Uudised 15 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 21 00 Päevakava* 15 Arvutitark 30 Kultuurimeeter 22 00 Varjud, 4/6 23 00 Spordiakadeemia* 00 00 Täna. Uudised* 01 00 Meedia keskpunkt* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Silver Kuusik 11 30 Walpurgi öö, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan, Lauri Hussar 14 05 Reporteritund. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Heliträkk Klassikaraadio saade 22 05 Sport 30 Walpurgi öö* 23 03 Luuleruum 00 05 Kohustuslik kirjandus* 01 00 Huvitaja* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang 09 30 Jutujärg. Selgeltnägev koer, 1. Gilbert Keith Chesterton “Selgeltnägev koer”. Loeb Kalju Orro. Helisalvestatud 2013. 10 05 Muusikatuba. Veronique Gens. 11 05 Album. Kaija Saariaho peegeldused Soome-Prantsuse nüüdishelilooja Kaija Saariaho autoriplaadile on salvestatud tema kuulsaima ooperi “L´amour de loin“ põhjal loodud laulutsükkel Cinq reflets (Viis peegeldust) 12 02 Delta. Markus Järvi 15 15 Amadeus + 16 05 Album* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Olari Elts. Esineb Läti Rahvusorkester Olari Eltsi juhatusel. Dmitri Šostakovitš – Džässisüit nr 2, Alfred Schnittke – Concerto grosso nr 2, Dmitri Šostakovitš – Sümfoonia nr 10 e-moll. Kontsert toimus 21. veebruaril 2014 Suure Gildi saalis Riias. 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Mathura 00 05 Nokturn