Postimees 28 07 2014

LOTTEBUUM

KOERAPLIKA FÄNNE LEIDUB IGAS VANUSES INIMESTE SEAS. EESTI LK 6

LÄTIS SÕDA MEEDIAGA Lätis käib mitu uurimist, kus venekeelseid meediakanaleid kahtlustatakse Ukraina sündmuste kallutatud kajastamises.

KASU

Õuemängud teevad grilliõhtu lõbusaks.

LK 17

VÄLISMAA LK 8–9 JUHTKIRI LK 2

Korvpallitreener

TIIT SOKK: Taanit me ikkagi tulime võitma ja tahtsime võita.

SPORT LK 16

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

ESMASPÄEV, 28. JUULI 2014 • NR 173 (7164) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 981 • LUGEJAID 201 000

PILK AJALUKKU

Sada aastat tagasi algas Esimene maailmasõda, mis tähendas Vana Maailma lõppu. Aadu Must kirjutab, milliseid pööraseid, ent teostamata jäänud plaane sepitseti seoses Eestiga. LK 10–11 NIMEVAIDLUS

Suine Stenbock Meist paari tuhande kilomeetri kaugusel käib sõda, kuid Stenbockis pannakse rindu kokku ühe Saaremaa omavalitsuse nimevaliku teemal, kirjutab Raul Vinni. LK 11

Ohtlik seakatk läheneb Läti veterinaaramet piirab elussigade väljavedu Valga piirkonnast, sest katk hingab kuklasse. Katku surnud metssigade leidmiskoht jääb Eesti piirist kümne kilomeetri kaugusele.

Paadiparaad päikeselõõsas Eile toimus Tallinna lahel paatide paraad, sedapuhku kolmandat korda. Seekord seilati loosungi all «Merereis minevikku» marsruudil Lennusadam – Pirita jahisadam – Viimsi vabaõhumuuseum. Kokku osales 40 laeva, Viimsis ootasid merelt tulijaid kuuma päikese käes külarahvas ja pereliikmed, kokku mitusada inimest. Saabujad võeti vääriliselt vastu ja koos ansambliga Nukker Kukeke peeti maha lõbus simman. foto: mihkel maripuu

Kood avab fotogalerii.

Leedus nakatus läinud nädalal hoolimata ettevaatusabinõudest juba tervelt 20 000-pealine seafarm – siin ei jäänud üle muud, kui kõik loomad hukata ja matta farmi territooriumile.

EESTI LK 4–5, KOMMENTAAR LK 2

100 aasta eest

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 28. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

eesti siga

Kremli valede keelamine

Sigade planeet

Kremli propagandakanalite keelamise mõju Lätis pole ühemõtteline

L

äti ja ka Leedu kogemused Kremli propaganda tõkestamisel väärivad kahtlemata tähelepanu ka Eestis. Meilgi näidatakse ju samu sõjapropagandast kubisevaid kanaleid, ent meie Balti naabrite valikud on ses osas olnud teistsugused kui Eestis. Nii Lätis kui Leedus keelustati aprilli alguses kolmeks kuuks telekanali RTR Rossija edastamine ning Kremli propagandat tõkestavaid samme on olnud teisigi.

Näiteks Leedu kohus keelas kolmeks kuuks telekanali Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) edastamise juba eelmise aasta oktoobris pärast seda, kui PBK saates eitati nõukogude sõjaväelaste tapatööd Vilniuses 1991. aasta 13. jaanuaril.

On selge, et Venemaa telekanalid on Kremli kontrolli all ning edastavad sõjapropagandat ning äärmiselt kallutatud ja kohati lihtsalt fabritseeritud lõike sündmustest Ukrainas, mida on võimatu nimetada uudisteks vaba aja-

kirjanduse mõttes. Kui Eesti on meediavabaduse pingeridade tipus, siis Venemaa on juba palju aastaid olnud nende rahvusvaheliste pingeridade lõpus koos teiste autoritaarsete ja diktatuuririikidega kui mittevaba. Viimase aasta jooksul on ajakirjandusvabaduse olukord Venemaal ühemõtteliselt halvemaks muudetud ning pärast Krimmi okupeerimist edastatakse veelgi räigemat propagandat, milles luuakse vaenlase kuju mitte ainult ukrainlastest, vaid vabast maailmast. Eesti hinnangud propagandakanalitele ei erine Läti ja Leedu omadest. Küll on aga erinevus selles, mida on otsustatud teha.

Eestis pole kanalite keelustamise teed mindud peamiselt argumentidega, et keelamine ei anna tulemust, kuna keelatud kanaleid hakataks vaatama satelliidi vahendusel või üle interneti ning keeld võivat anda lausa vastupidise efekti. Viimast seetõttu, et keelud kipuvad üldiselt pigem huvi kasvatama ning keelamise fakt ise võib saada uute propagandistlike rünnakute ajendiks. Tõepoolest, Kreml, mis ise on ajakirjandusvabaduse oma

riigis täielikult jalge alla tallanud, on varmas apelleerima vaba maailma väärtustele puhkudel, kui nende propagandarünnakuid piiratakse. See on üldisemaltki nende välispoliitika tööriist: süüdista teisi selles, mida ise teed või teha plaanid.

JUHTMÕTE Eesti hinnangud Kremli propagandakanalitele ei erine Läti ja Leedu omadest. Küll on aga erinevus selles, mida on otsustatud teha.

LK 8–9

KÕVA SÕNA Läänel on valik, kas agressori tegevust vaikides pealt vaadata või tulla mugavustsoonist välja ja muuta agressorriigi toimimine rahvusvahelises kogukonnas järjest keerulisemaks.

PÄEVA KOMM Viimaste nädalate arengud lõunapiiril on sundinud esmakordselt kärssa murelikult kipra tõmbama ja küsima, mis ikkagi on sea elu mõte.

Peaminister Taavi Rõivas, PM 26.07

Postimees 1934. aastal

Edasi ei ole siiski pikk tee mõtteni, et mida me siin farmis surma ootame. Ka sigadel võiks õigused olla. Lõppude lõpuks kasvab Eestis igal aastal üles pool miljonit siga, ja see on tõsiseltvõetav jõud. Linnainimene satub paanikasse juba siis, kui siga tema suunas jookseb.

«Pealtnägijas» näitas ükskord, millistes oludes mõned meist elavad. Samal ajal lastakse sigadele välismaa farmides kuulu järgi kõlaritest Beethoveni üheksandat sümfooniat, et meeleolu ülal hoida.

Mul on peaaegu meelest läinud, kuidas käib värskes kevadmullas juurikate tuhnimine, aga kunagi minu esiemad tegid seda. Seakasvatus ei ole enam ammu sigade kasvatamine, vaid see on sigade tootmine. Meid toodetakse samamoodi nagu autosid või laste kummirõngaid.

Niisiis ühinege, eesti sead! Visake endalt kombinaadi ike ja jookske vabadusse, kohtugem seal kasvõi sigade aafrika katkuga, aga me sureme vähemalt vabade sigadena!

Saksamaa tõotab Austria rahule jätta.

Hitleri muutunud toon pärast suurriikide ähvardavat suhtumist. Itaalia sõjavägi jääb löögivalmis. Suurriigid äraootaval seisukohal. Võitlus mässajatega nõudis hulga inimohvreid.

Viinist, 28.juulil (Saksa allikate kaudu). Austria poolametlik «Reichspost» teatab pealkirja all «Hitler teeb rahu Austriaga. Papen saadikuna Viini» Hitleri kirjast Papenile tema saadikuks nimetamise puhul. Selles kirjas, nagu juba teatatud, Hitler mõistab teravalt hukka Austria mässajate tegevuse, ja ütleb, et tema soov on võimalikult kaasa aidata rahvusvahelise seisukorra pinevuse vähendamiseks ning eriti juba ammu tumestatud Austria-Saksa

Sea mõtted pani kirja ajakirjanik Nils Niitra.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kuidas on aga lood huvi kasvuga keelatud kanalite vastu? Vastus pole ühemõtteline. Lätis kasvatas RTRi keelamine kohe Pervõi Baltiiski Kanali vaadatavust. See on aga Lätis toodetav kanal, mida Läti kohtuvõim saab seaduserikkumiste korral mõjutada. Tänase lehe loost saate lugeda, et keeld kasvatas ka satelliitkanalite vastuvõtuseadmete ostmist, ent kui massiline see tegelikult on, on raske hinnata.

urmas nemvalts

Siga on ärasöömiseks ja pattalöömiseks, eks ta ole, kallis eesti rahvas. Olen üks üsna tavaline suurfarmi kesik ja tean väga hästi, mis minust saab. Me siin sulunaabriga ikka vahepeal naljatame omavahel, et kes kõlbab vorstiks ja kellest saab korralik suitsusink.

Ses mõttes on sea elu lihtne, et meil pole vaja püstitada küsimusi, mis on elu mõte. Sea elu mõte on saada ära söödud. Inimesed mõtisklevad pidevalt elu mõtte üle, söövad antidepressante ja muudkui halisevad.

Farmitööline Vello tuleb näiteks sageli tööle kergelt vindise peaga, silmavad vilavad ja tuju on tal kehv.

Viimaste nädalate arengud lõunapiiril on sundinud esmakordselt kärssa murelikult kipra tõmbama ja küsima, mis ikkagi on sea elu mõte. Meid on aretatud steriilsetes oludes ja sestap oleme tegelikult üsna tundlikud igasugu haigustele. Kui Vello toob meile täiesti juhuslikult selle eksootilise aafrika katku, siis ei saa minust sinki ega naabrimutist vorsti.

Meid maetakse maha või pannakse põlema, ja see tekitab ausalt öeldes teatavat rahutust. Te ju teate, kuidas kodusiga kisab, kui teda veristatakse? Olen esmakordselt muutunud oma saatuse suhtes valivaks ja ka mina kavatsen seekord kisada.

Me oleme läbi ja lõhki eesti rahvustoit ja sulandume nõnda vapiloomadena siinsesse identiteeti. Ilma korraliku seapraeta ei ole ka õiget eestlast. Meie valikud on ahtakesed, aga veel ahtamad on eestlaste valikud – kes see ikka jõuab osta poest kallist lihaveist ja kellel on tuttav farmer, kellelt saab head lambaliha? Alles jäävad kanad, aga hea sealiha vastu ei saa nemadki.

Sestap kutsun üles kõiki Eesti veterinaarametnikke andma endast parima rahvustoidu kaitseks. Kõik farmid tuleb ümbritseda okastraadiga ja servadesse püstitada lasketornid. Metssead tuleb maha nottida.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

vahekorra tagasijuhtimiseks normaalsetesse sõbralikkudesse roobastesse.

Viini poliitilistes ringkondades hinnatakse Hitleri otsust kui otsustavat sammu, millel kaugeulatuslik tähtsus mitte ainult vahekorras Saksamaa ja Austria vahel, vaid ka seisukorrale kogu Euroopas.

Viinist, 28. juulil. «Heimwehri» pressibüroo teatas eile õhtul, et Steiermarki puhastamine mässajatest on üldjoontes lõpule viidud, pärast seda kui tugevad «Heimwehri» väeosad kohale toodi Salzburgist ja Alam-Austriast. Peaaegu kõikjal on normaalne liiklemine võidud jalule seada.

Kõikjal nõudsid võitlused mässajatega palju inimohvreid. 28.07.1934

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 28. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Euroopa küpsetab ühist rahuleiba

Sinimägedel kogunesid veteranid

Ida-Virumaal Grenaderimäel peetud järjekordne Sinimägede kokkutulek oli sedapuhku tavapärasest pidulikum, kuna lahingutest möödub 70 aastat. Aastapäeva tähistamiseks oli mäe otsa viiv trepp palistatud 70 sinimustvalge lipuga. 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühingu juhatuse esimehe Mauri Kiudsoo sõnul oli kohal ka paar provokaatorit, kellel aga ei õnnestunud üritust segada.

Sinimägede lahingud on ohvriterohkeimad Eesti pinnal peetud lahingud. Veteranide kokkutulekut on Sinimägedel peetud juuli viimasel näfoto: martin ilustrumm dalal alates 1994. aastast. postimees.ee

Kood avab videointervjuu veteran Väino Tiimusega.

Tähistamaks Berliini müüri langemise 25. aastapäeva, on euroriikidel kavas küpsetada ühine rahuleib.

Ettevõtmine sai alguse sellest, et Berliini müüri langemise järel sai üks väike Berliini kiriku kogudus tagasi maad nn surmajoonel ja on sinna külvanud alates 2005. aastast rukist.

2012. aasta saagist jagati osa rukkist Berliini müüri tagustele, nüüdseks uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes selle läinud aastal omal maal sõja ja rahuga seotud paikade lähedale maha külvasid.

Sel suvel koristatavast viljast ongi plaan küpsetada rahuleib.

Küpsetamisega tähistatakse, küll pisut etteruttavalt novembri asemel juba septembris, 25 aasta möödumist Berliini müüri langemisest. 30. septembril toimub kõigi euroriikide Berliini konverents ning järgmisel päeval mälestusteenistus ja rahuleiva küpsetamine.

Eestis on rahurukis külvatud Jõgeva instituudi maadele, viitega lähedal asuvatele Põhjasõjaga seotud lahinguja rahupaikadele. Jõgeva lähedal Kärdes asuvas «rahumajakeses» sõlmiti 1661. aastal rahu nn väikeses Põhjasõjas Venemaa ja Rootsi vahel.

Eesti rahurukis on plaanis lõigata sel reedel, 1. augustil. Tuuli Koch

Õnnetustes hukkus nädalavahetusel viis inimest Eestis hukkus nädalavahetusel liiklusõnnetustes ja uppus kokku viis inimest.

Laupäeva hilisõhtul sõitis Pärnumaal Tõstamaa vallas Kastna külas maastur otsa samas suunas paremal pool sõidutee ääres jalgrattaga sõitnud 14-aastasele neiule. Tütarlaps hukkus sündmuskohal, temaga koos liikunud teine jalgrattur jõudis kokkupõrkest hoiduda. Auto lahkus sündmuskohalt, kuid teele oli kukkunud selle numbrimärk. Sama auto sõitis paar kilomeetrit eemal teelt välja ja juht põgenes. Pühapäeval õnnestus politseil 35-aastane mees tabada ja ta on kahtlustatavana kinni peetud. Esialgse info kohaselt oli mees enne sõitma asumist tarvitanud alkoholi.

Eile pärastlõunal hukkus Pärnumaal veel teinegi inimene, kui Tahkuranna vallas Reiu külas hukkus teed ületades sõiduautolt löögi saanud 68-aastane naine. Autot juhtinud mees oli kaine.

Raplamaal Märjamaa vallas sõitis laupäeva õhtul purjus 39-aastane mees autoga teelt välja ja rullus küljele. Juhi kõrval istunud 38-aastane naine paiskus autost välja ja jäi sõiduki külje alla, naine hukkus sündmuskohal. Nii juhil kui ka kaasreisijal oli turvavöö kinnitamata.

Veeõnnetused nõudsid laupäeval kaks elu.

Lääne-Virumaal Tamsalu vallas uppus Porkuni järve ujuma läinud 18-aastane noormees ning Järvamaalt Türi tehisjärvest leiti uppununa 29-aastane mees. postimees.ee

12 500

külastajat käis tänavu Saaremaa ooperipäevadel.

Eesti parimad talud tegutsevad Võrumaal

Kloonvasika loode areneb plaanipäraselt Maaülikoolis aretatava ja augustis sündima pidava kloonvasika loode areneb plaanipäraselt. «Tiinus areneb normaalselt ja me jälgime looma iga päev. Sündi prognoosime augusti keskele, aga täpsemalt me seda praegu ei avalda ja ei tea ka,» rääkis ülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma. Ta on varem öelnud, et kogu protsess on ettearvamatu, sest tüsistusi esineb kloontiinuste puhul sageli. Kloonvasika piimast saab eraldada inimese folliikuleid stimuleerivat hormooni. Folliikul on munasarjas asuv vedelikuga täidetud ümar struktuur, milles lisaks munarakule on ka hormoone tootvate rakkude kihid. Transgeenne lehmvasikas on loodud maaülikooli, Tartu Ülikooli ja reproduktiivmeditsiini tehnoloogiate arenduskeskuse teadlaste koostöös. BNS

Kuumus võib hakata lagundama teekatet Maanteeamet hoiatab, et lähipäevade kuumalaine võib põhjustada teekatete lagunemist. Kuumuse püsides hakkab teekatte pinnale eralduma bituumen. Enamasti avaldub see vanade katetega kohtades, kiirendus- ja aeglustusradadel ning kohtades, kus liigub rasketransport. BNS

Helsingist Tallinnasse parvetanud noored jäid merehätta Neli Soome noort püüdis ise ehitatud parvega Helsingist Tallinna tulla, kuid jäid peagi merehätta, teatas Helsingi rannavalvepunkt.

Noored olid asunud teele laupäeva keskpäeva paiku ning jõudnud paarikümne kilomeetri kaugusele rannikust, kui parve mootor üles ütles. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas oled osalenud Sinimägede lahingute mälestusüritusel?

Võrumaa talupidajad võitsid sel aastal kõik kõige kõrgemad kohad taluliidu korraldatud Eesti parima talu konkursil. Aasta taluks ja parimaks traditsiooniliseks tootmistaluks sai Varstu vallas Kõrgepalu külas asuv Tuuma talu, mida peavad Ants ja Sirje Schmidt ja kus kasvatatakse mahedal moel lambaid. Tipphooajal kasvab selles talus tuhat lammast ja igal aastal sõidab sealt Prantsusmaale, Saksamaale ja mujale Euroopasse 500–600 talle.

Tuuma talu on taastatud perenaise vanavanemate talukohale ja eeskujulikuks lambakasvatustaluks on see kasvanud ligi 20 aasta jooksul. Maad

on 2014. aasta parimal talul 161 hektarit.

Alternatiivset suunda arendavatest taludest valis taluliidu, põllumajandusministeeriumi ja esimest korda ka Postimehe esindajast koosnev žürii parimaks Sõmerpalu vallas Hänikese külas mõne aastaga üles töötatud Paadi talu. Seda peavad endine krossisõitja Avo Leok koos kaasa Gerliga ning nad kasvatavad aafrika angersäga. Nende tundlike, väga sooja kliimat vajavate kalade kasvatuse on Leokid rajanud endistesse tsikligaraažidesse.

Parimaks noortalunikuks kuulutas žürii Vastseliina vallas Heinasoo külas asuva Pütsepa-Gotlibi

talu oma vanematelt üle võtnud Martin Aimi.

Noorperemehe lüpsikarjas on 30 lehma, lisaks veerandsada mullikat-vasikat. Lehmade piimaand on tema käe all oluliselt kasvanud.

Kui konkursižürii juuli keskel Tuuma talus käis, olid parasjagu kodus ja jäid oma koduõues pildile Tuuma talu peremees ja perenaine, Ants ja Sirje Schmidt, nende noorem tütar Kaisa ja vanavanemate juures suve veetvad ja ka talutöös jõudumööda kaasa aitavad vanema tütre Kristina kolmest lapsest kaks, Karl ja Astrid. Anneli Ammas foto: kaul nurm

Jah

Ei ole ja ei kavatse ka osaleda

8%

61% 2790 vastajat

31% Ei ole, kuid kavatsen seda tulevikus teha

4 || EESTI || POSTIMEES, 28. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

LOOMATAUD. Sellest nädalast piirab toidu- ja veterinaaramet elussigade väljavedu Valga piirkonnast, sest katk hingab kuklasse.

Aafrika seatapja levib kiirusega 300 kilomeetrit aastas nils niitra

K reporter

üsimus ei ole enam «kas?», v a id pigem «millal?». Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul võib arvata, et millalgi leitakse ka Eesti territooriumil mõni sigade aafrika katku surnud metssiga, nii nagu see juhtus alles äsja Lätis Ērģeme vallas.

«Rabeleme selle nimel, et katk ei jõuaks kodusigadeni.»

Katku surnud metssigade leidmiskoht jääb Eesti piirist kümmekonna kilomeetri kaugusele, nii lähedale, et eestlased nimetavad Ērģeme piirkonda ammustest aegadest Härgmäeks. Sigadelt levis katk kiiresti samas asuvasse 60-pealisse seafarmi. Sigade hävitamiseks kasutati muinasajast tuttavat meetodit – laoti kaks vägevat puuriita ja põletati loomad nende peal ära. Leedus nakatus aga läinud nädalal hoolimata kõigist ettevaa-

tusabinõudest juba tervelt 20 000-pealine seafarm – siin ei jäänud üle muud, kui kõik loomad hukata ja matta farmi territooriumile.

Läti toidu- ja veterinaarameti põhja piirkonna juhi Mārcis Ulmanisel on kibedad tööpäevad. «Suvel on hea töötada, sest päike tõuseb vara ja loojub hilja,» ironiseeris ta.

«Kui taudi ei peatata, on Eestis ja Lätis peagi alles väga vähe sigu.»

Politseinikud patrullivad Aafrika seakatk on kõigist sigade taudidest kõige hullem, sest see tapab kiiresti pea kõik loomad. Ehkki haigus ei nakka inimestele ega teistele liikidele peale kodu- ja metssea, mõjutab see juba praegu Lätis otseselt inimeste elu. Nii näiteks patrullivad Härgmäe valla karantiinitsoonist väljuvatel teedel ööpäev läbi politseinikud, kes viskavad pilgu ka kõige väiksemate sõiduautode pagasiruumi – ega keegi ei ürita ometi salaja piirkonnast sealiha või elussiga välja smugeldada.

Nakatunud Härgmäe farmi minek on rangelt keelatud.

Kõigepealt leiti Härgmäe kandis paari nädala eest paar surnud metssiga ja seejärel naka-

tus kohe ka kilomeetri-paari kaugusel asuv farm. «Metssead sõid põllul kaera ja seejärel otsustas farmer äratambitud vilja oma kodusigadele sööta,» seletas Ulmanis.

Kagu-Lätis nakatus paarkümmend farmi, aga need on üldiselt ühe-kahe sea kasvatajad. Esimene nakatunud kodusiga leiti Kagu-Lätis 21. juunil ja juba 17. juuliks oli taud jõudnud Härgmäe kanti Põhja-Lätis. «Sigade aafrika katk jõudis 2007. aastal Aafrikast Gruusiasse, seejärel juba Venemaale, Valgevenesse, Poola, Leetu ja Lätti. See haigus levib kiirusega 300 kilomeetrit aastas,» ütles Ulmanis. Niisiis ütleb loogika, et Eesti on järgmine.

Ulmanise sõnul on Lätis tõepoolest veel terve hulk väikseid seakasvatajaid – ainuüksi kümnekilomeetrises Härgmäe tsoonis on registreeritud seakasvatajaid 71. «Sellele lisaks veel inimesed, kes võtavad ilma registreerimata naabrilt kevadel üks-kaks siga ja tapavad need sügisel.»

Lisaks kolmekilomeetrisele ohustatud tsoonile ümbritseb nakatunud farmi veel kümnekilomeetrine järelevalvetsoon ja just selle piiril kontrollivadki politseinikud väljuvaid autosid. Praegu käivad Läti veteri-

naarinspektorid läbi kõik piirkonna seakasvatajad, mõõdavad sigade kehatemperatuuri ja võtavad vajadusel vereproove.

Ulmanise sõnul võis sigade aafrika katk jõuda Lätti metssigade kaudu Venemaalt.

«Probleem on ka selles, et inimesed toovad Venemaalt ja Lätist salaja sisse nakatunud liha, mis on seal odav,» lausus ta.

«Venemaal ja Valgevenes on sigade aafrika katk levinud mitmes piirkonnas. Seal kasvatatakse palju sigu kodudes ja kui loom haigestub, siis tehakse ta lihaks.»

Ulmanis tunnistab, et Läti veterinaar- ja toiduamet pole midagi säärast tükk aega üle elanud ja sestap on keeruline leida ametnikke, kes oleks võimelised sigu tapma. Selleks otstarbeks kasutatakse spetsiaalseid püstoleid.

Vaktsiin puudub Veterinaar- ja toiduameti juhi Ago Pärteli sõnul ei ole sigade aafrika katku vastu erinevalt klassikalisest sigade katkust vaktsiini. Loom saab veremürgituse ja sureb kiiresti.

Veterinaar- ja toiduamet on rakendanud terve hulga erinevaid piiranguid ja alanud nädalast tuleb uusi juurde.

Euroopa Liidul on haigus-

Niimoodi muinasaja kombel põletavad lätlased nakatunud sigu. Alternatiiviks on loomade matmine. foto: mĀrcis ulmanis

Aafrika seakatku tõttu kontrollib Läti politsei autosid, et taudipiirkonnast ei veetaks sigu välja. foto: kalev saar

kolletele rida piiranguid, aga lisaks sellele on Eesti pannud paika täiendavad nõuded. Nii näiteks teeb veterinaar- ja toiduamet koostööd jahimeestega, kes võtavad surnud metssigadelt proovid. Iga seakasvatajani on

POSTIMEES, 28. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Seakasvatajad muretsevad

jõudnud ka infovoldikud. «Eriti idapiiril vaadatakse üle reisijate pagas, et siia ei toodaks keelatud loomseid tooteid,» lisas Pärtel.

«Kitsendustega piirkondadest ei tohi tuua maale ka töötlemata sigade sööta. Sigade transpordiks kasutatavad veokid peavad seisma enne koorma pealelaadimist 48 tundi Eesti territooriumil, sellele lisaks peab olema dokumentaalselt tõestatud desinfektsioonipesu.» Ülemöödunud nädalast keelati kümnekilomeetrises tsoonis riigi maismaapiirist kodusigade õuespidamine.

Läinud nädala lõpus sai veterinaar- ja toiduamet Euroopa Komisjonilt loa kehtestada Läti haiguskoldest 40 kilomeetri kaugusele ulatuv puhvertsoon – piirang jõustub alanud nädalast. Sellesse tsooni jääb terve Valgamaa, Karksi vald Viljandimaal ja veel neli Võrumaa val-

da, mis piirnevad Valgamaaga.

Elussigu võib tsooni tuua, küll aga on piiratud sigade viimine tsoonist välja.

«Sead peavad olema sündinud samas farmis või siis viibinud seal vähemalt 30 päeva, teiseks tuleb kõiki tsoonist väljaviidavaid sigu uurida laboratoorselt ja analüüsitulemus sigade aafrika katkule peab olema negatiivne,» seletas Pärtel.

Kui viirus levib Eestisse, moodustatakse riiklikud ja kohalikud loomatauditõrje komisjonid. Nakatunud piirkonnale kehtestatakse karantiin ja tõve küüsis farmi ümber on kolmekilomeetrine ohustatud tsoon ja veel kümnekilomeetrine järelevalvetsoon, kus kontrollitakse üle kõik farmid.

Siin-seal kõlanud üleskutsed metssigade massiliseks mahalaskmiseks ei ole lahendus, pigem võib see tuua Pärteli hinnangul kahju.

Tõrva Ruhja (Rūjiena)

EESTI Tsirguliina

Valga Asti järv

Härgmäe (Ērģeme)

L ÄT I

Valka

Valgevenes korraldati sigade aafrika katku tõrjumiseks terve kampaania metssigade hävitamiseks. «Tulemus oli see, et metssead aeti liikvele ja sealt siis ka Poola ja Läti esimesed leiud,» lausus Pärtel. «Arutu lausküttimine ei anna niikuinii sajaprotsendilist tulemust.» Juhul kui katk jõuab Eestisse, kompenseeritakse tootjate kahjud Pärteli kinnitusel liha kokkuostuhinna alusel. Seejuures on eeltingimuseks, et farmer täidab kõiki bioohutusmeetmeid.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul on Läti jäägrid juba teada andnud, et Põhja-Lätist on metssead sisuliselt kadunud.

«Mehed ütlevad, et nad ei näegi metssiga,» lausus ta. «Ilmselt on see katk Valka piirkonnas juba paar kuud levinud.»

Ka Lillemäe ütleb, et Läti jahimehed piiravad pigem loomade ajujahti, et jahi tulemusena liikuvad metssead ei viiks haigust järgmistesse piirkondadesse. «Arvukuse reguleerimine on mõistlik, aga kindlasti mitte laustapmine.»

Matmine või põletamine Mārcis Ulmanise sõnul ei ole Lätis loomsete jäätmete käitlemise keskust ja seni on surnud loomadega tegelenud Leedu vastav firma. «Aga sigade aafrika katku puhkedes on neil lihtne keelduda surnud loomade vastuvõtmisest, sest taudipiirkondadest on ju teadagi surnud sigade väljavedu keelatud,» lausus Ulmanis. Niisiis ongi lätlased seni surnud sigu põletanud. Nüüd eraldas Läti valitsus raha liikuva loomsete jäätmete kahjutustamise seadeldise ostmiseks.

Eesti riigile kuuluva loomsete jäätmete käitlemise keskus AS Vireen suudab käidelda 40 tonni päevas, aga mitte korraga 1500 tonni, nagu tapeti näiteks Leedu 20 000-pealises farmis.

Vireeni juhataja Rait Persidski kinnitusel on oma käitlemiskeskus ka Rakvere lihatööstusel ja Atria Eestil, aga tegelikult pole meie keskused loodud erakorralisteks olukordadeks.

«Taudi püütakse lokaliseerida eelkõige kohapeal, sest see levibki suuresti transpordi abil,» lausus Persidski. «Kui farm nakatub meie lähistel, siis on loogiline, et loomad tuuakse meile, aga lõppkokkuvõttes on see

veterinaar- ja toiduameti otsustada, mida selliste sigadega peale hakata.»

Ago Pärteli sõnul sõltub haigestunud loomade puhul kõik konkreetsest juhtumist. «Küsimus on selles, kui mõistlik on selliseid haigeid loomi üldse risti-põiki üle riigi vedada,» lausus ta. «Kõige mõistlikum on need loomad kohapeal matta ja kui keskkonna seisukohast – näiteks põhjavee olukord – pole mõistlik matta, siis tuleb põletada.»

Atria Eesti juht Olle Horm hindab sigade aafrika katku Eestisse jõudmist pigem tõenäoliseks kui sellest puutumata jäämist. Atria Eestil on kuus seafarmi, ettevõte kasvatab aastas lihaks 75 000 siga.

Baltikumi suurim seavabrik asub aga Viljandimaal, kus Rakvere Farmid kasvatab aastas üle veerand miljoni sea. Atria suurimas farmis on 7000 looma ja lähim Lätile asub Põlvamaal. Eesti ja Skandinaavia maad on olnud juba väga pikka aega vabad tõsisematest seataudidest.

Hormi sõnul oleks ta taudi levikuvõimalust Eestisse hinnanud veel ülemöödunud nädalal 10–20 protsendile, sigade aafrika katku 200-kilomeetrine hüpe Kagu-Lätist Põhja-Lätti sunnib teda aga nüüd Matti Nykäneni tsiteerima ja tunnistama, et võimalus on fiftysixty (50:60). «See on aastatega kogu aeg edasi liikunud.»

Hormi sõnul lähevad töölised tavapäraselt enne farmi sisenemist kõigepealt sauna või duširuumi.

«Enne tsooni minekut vahetatakse kõik

riided kuni aluspesuni välja,» seletas Horm.

Seoses katkuhirmuga lisandus desinfektsioon kõigile farmi territooriumile sisenevatele sõidukitele. Seakasvanduste ette paigaldatakse desomatid ja veoki rattad peavad tegema vähemalt poolteist ringi desomatil.

Taudi vältimiseks tehtavaid kulutusi riik ei kompenseeri, küll aga maksab kinni tapetud loomad, kui taud peaks Eestis puhkema. «Meie mure on aga see, et Atria kuus farmi moodustavad tegelikult ühe terviku – Jõgevamaal Palamusel kasvatatakse põrsad seitsmekiloseks, seejärel kasvatatakse need Viljandimaal 28-kilosteks nuumikuteks ja ülejäänud farmid nuumikud omakorda nuumsigadeks. Kui võtta sellest ketist üks lüli välja, on tulemuseks nelja jalaga laud, millel on üks jalg ära saetud.»

Horm pelgab hirmsasti seda, et Eestis kehtestatakse piirangud elusloomade liikumisele ühest piirkonnast teise.

«Siis muutuks olukord meile ülikeeruliseks,» selgitas ta.

«Kui näiteks Põlva-

maal kuulutatakse välja karantiin, siis kuidas me sead siia Valga tapamajja saame? Ei saagi.»

Eestis kasvatatakse aastas umbes pool miljonit siga ja neist 100 000 – 140 000 eluslooma viiakse riigist välja. Kui piirid pannakse sigade aafrika katku tõttu kinni, võib Hormi sõnul juhtuda, et neid sigu ei saa eksportida. Niisiis ei korvaks sigade tapmise kulude katmine Hormi hinnangul märkimisväärselt tootjate tegelikke kahjusid. «See on sama hea kui teha autoga kapitaalne avarii ja teile kompenseeritakse rehvid.»

Kas tõesti pole ühtki muud võimalust, kui taudi leviku korral kõigi sigade tapmine? «Kui sellist protseduuri läbi ei vii, siis ei ole võimalik farmi hoonetest ja seal töötavate inimeste küljest haigustekitajat kunagi välja saada,» tunnistab Horm. «Taudi korral on vaja hooned teha hetkeks täiesti puhtaks ja tühjaks, seejärel desinfektsioon, lasta veel seista ja siis veel kord desinfektsioon. Muidu see ei lõppegi kunagi ära.» Nils Niitra

6 || EESTI || POSTIMEES, 28. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Sõbralik koeraplika Lotte saab terve päeva agaralt koos pisikeste ja pisut suuremate fännidega poseerida.

Lotte isa Oskari seltsis on lastel võimalik puidust juppidest ehitada kõikvõimalikke elukaid ja esemeid.

fotod: tairo lutter

Kui Lottemaa imetlemisest ära väsida, saab oma lemmiku kodus jalga puhata.

Külastajaid sõidutab parkla ja Lottemaa värava vahel mõnus roheline rong.

AVASTAMISRÕÕMU KÕIGILE. Äsja avatud Lottemaal jalutades selgub, et koeraplika ja tema sõprade fänne leidub igas vanuses inimeste seas.

Meeleolukas rännak lapsepõlve triin ärm reporter

K

ui oleksin neljane, sikutaksin ema seelikusabast ja hüüaksin: «Emme, kus Lotte on?», nagu sajad poisipõnnid ja tüdrukutirtsud, kes Lottemaa avamispäeval piletijärjekorras seistes kärsitult oma lemmikute kodude poole piilusid, et veenduda, kas kõik ikka on nagu filmis või raamatus. Aga on siis?

Peagi seitsmeaastaseks saav Annabel noogutab selle küsimuse peale veidi häbelikult. Pisike heledapäine preili istub Lotte isa Oskari kõrval pingil ning paneb Lottemaa parima leiutaja abiga puidust juppidest kokku vahvat automudelit. «Neil läks sellega vaid mõni sekund,» kommenteerib Annabeli ema Ethel lõbusalt ja teeb leiutamishimulisest tütrest paar pilti.

Tallinnas elav Ethel arvab, et Lottemaa annab isegi Soome Muumimaale silmad ette. «See on parem variant kui Muumimaa, sest siin saab igale poole sisse ja lapsed saavad kõike ise

katsuda,» selgitab ta. Etheli sõnul on ka täiskasvanutel mõnus mängumaal jalutada, kuigi rohkem avastamisrõõmu pakub see siiski lastele.

Uhiuut mängumaad oli oma silmaga kaema tulnud ka palju lõunanaabreid. Lottemaa turundusjuhi Jorgen Sumina sõnul näitas esimene päev, et neil tuleb nüüd lausa läti keelt kõnelevaid giide otsima hakata.

Pill kõigile pihku Läti keskosast Iecava piirkonnast sõitis Tahkuranna männimetsade vahele Lottemaad uudistama ka Ineta Malinovska koos tütre Meldraga. Keskpäeval pole ema ja tütar jõudnud veel kõigi mängumaa atraktsioonidega tutvuda, kuid nad kinnitavad kui ühest suust, et seni on kõik olnud super.

Kõige toredama mulje jättis pisitüdrukule Lotte sõbra Bruno maja, kus ta sai proovida igasugu pille plagistitest lõõtsadeni. Varem olid lätlased külastanud ka näiteks Stockholmis asuvat Astrid Lindgreni muuseumi, mis erineb küll Lottemaast, kuid on nende arvates samuti avastamist väärt.

Bruno majast kostab lõbusaid helisid aga kogu päeva. Sisseastujad kipuvad mänguriistu märgates esmalt ohhetama ja

ahhetama, kuid haaravad seejärel kohe paar pilli kätte ning rõõmsate kilgete saatel lüüakse omaalgatuslikule orkestrile hääled sisse.

Pärnumaal elav Relika Grünberg kiidab samuti Bruno maja, kus sai oma muusikaande proovile panna ka tema aastane väikevend. Relika arvates vastab Lottemaa majade paigutus enam-vähem filmides nähtule. «Ja väga mugav, et on ringkäimine ja saab ühe maja juurest teise juurde,» tõdes ta ning lisas, et põnevat avastamist leiab ka Lotte kodust.

Laste teine lemmikpaik paistabki olevat Lotte maja.

Kuigi värske värvi lõhn tungib veel ninna, võluvad mindki selle maja kõrged laed ja uskumatult armsad detailid, näiteks porgandimustrilised kardinad või karikakardega riidepuud.

Lotte maja köök on võõbatud roosaks. Isegi külmkapp ja kubu, mis muide paistavad täitsa ehtsad, on nagu osa suurest nukumajast. Nii tekibki köögitoolile istudes tunne, justkui oleksin hoopis Imedemaalt põgenenud Alice, kes nüüd kogemata teise muinasjuttu sattus.

Pühin siiski kähku lapsepõlveradadele eksinud mõtted peast, lootes ka mängumaa peategelase majast üles leida.

See aga ei olegi nii lihtne, sest Lotte mängib parasjagu vähemalt paarikümne lapsega peitust. Kui aga kärbes Jaak oma tiiva alla peitu poeb, hakkavad lapsed rõõmust lausa kilkama ja hääle suunas liikudes paistabki peitust mängiva koeratüdruku punane kleidike.

«Kui laps naeratab, siis naeratame meie ka,» ütleb kärbes Jaak suminat meenutaval häälel ning räägib, et lastega tegelemises pole midagi rasket.

Põngerjatele paistavad Lottemaa tegelased samuti meeldivat, sest sageli joostakse kambakesi oma lemmiku juurde ning lüüakse patsu, tehakse pilti või räägitakse lihtsalt juttu. Osa pisemaid lapsi küll alguses veidi pelgab, kuid varsti nende suust enam muud sõna kui «Lotte» ei kuulegi.

Majade vahel ringi jalutades selgub aga, et Lottemaa tegelased polegi vaid laste lemmikud.

«Aga kes see vana koer on?»

Kui aga kärbes Jaak oma tiiva alla peitu poeb, hakkavad lapsed rõõmust lausa kilkama.

Audru

Sindi Paikuse

PÄRNU

LOTTEMAA Reiu küla, Tahkuranna vald

Võiste

uurib Giovanni maja ees seisev ema oma nokkmütsi keerutavalt pojalt. Enne kui poisipõnn jõuab suugi avada, ütleb nende kõrval seisev neljakümnendates meesterahvas muiates: «Tema on onu Klaus, ta ongi selline.»

Aplaus ajab une pealt Vana rännukoer Klaus toob naeratuse näole ka teistele Lottemaa külastajatele. Osana mängumaa programmist räägib ta väikest amfiteatrit meenutaval jutuplatsil muhedaid lugusid oma rännakutest ning lubab pärast pajatusi kohe magama jääda.

«Pean unetuku tegema, mitte metsatuka,» arutleb ta lõbusalt ning küsib publikult, kumba kaisukaru, Puhhi või Pahhi, küll unetuku ajaks kaissu võtta. Ei lapsed ega täiskasvanud ei suuda aga itsitamist ega

aplodeerimist jätta. «Ärge nii valjusti plaksutage, te ajate mul une ära,» üritab Klaus ulakat publikut sõbralikult noomida.

Kel aga pärast pajatusi kõht tühjalt korisema hakkab, saab keha kinnitada näiteks Mamma pannkoogimajas või Lotte kohvikus. Jäätise eest tuleb välja käia keskmiselt paar eurot. Ainult Lottemaal müüdavad eksklusiivsed Karumsi kohukesed maksavad 70 senti ning ka tugevama kehakinnituse otsijate peale on mõeldud, sest menüüs leidub suppe, salateid ja praade.

Kui aga pisematel Lottemaa avastamisest onuklausilik unetukk peale tuleb, saab jalutada rongijaama. Seal seisavad rohelised rongid, mis viivad koeratüdruk Lotte fännid pärast seiklemist ligi kilomeetri kaugusele parkimisplatsile, kuhu pered oma sõiduriista saavad jätta.

Enne kui rongi peale astun, kuulen huvitavat vestlust. «Mitu auku linnupuuril on?» uurib ema oma viieaastaselt pojalt. «Üüüks, kaks, kolllm, nelii, viiiiis, kuuuus, seitse, ka-heksa, ü-heksa, kümme, (paar sekundit vaikust), üüüksteist, kakssteist,» hüüab laps ja lööb käsi kokku. «Jah, täpselt nagu raamatus,» ütleb ema rahulolevalt naeratades.

POSTIMEES, 28. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

UUTMOODI TAKSOTURG. Noore ettevõtja Markus Villigi loodud rakenduse abil on Tallinnas juba 300 000 korda taksot tellitud

Taxify tahab päästa taksofirmasid kalev aasmäe reporter

K

õigest 20-aastane Taxify asutaja ja tegevjuht Markus Villig on tarkvara loomisega tegelenud viimased kolm ja pool aastat. Tallinna reaalkooli lõpetas ta just programmeerimise eriklassis. Et tundides õpitule kasutust leida, võttis ta osa mitmest iduettevõtjatele mõeldud Garage48 üritusest.

«Koolist tulid oskused ning Garage48 üritustel sai neid oskusi juba rakendada,» selgitas ta.

Tänavu Eesti parima nutirakenduse tiitliga pärjatud taksoteenuse ideeni ei jõudnud ta sugugi kohe, vaid – nagu alustavad start-up-ettevõtjad ikka –, katsetas mõnda aega erinevate projektidega.

«Näiteks tegelesin pool aastat e-kooli süsteemist mobiilse versiooni ehk m-kooli loomisega, kuid esimeseks tõsisemaks projektiks, kuhu olen täiskohaga pühendunud, on siiski Taxify,» ütles ta.

Rakendus ise toimib üsna lihtsalt. Sõiduhuvilisele kuvatakse nutitelefonis tema läheduses asuvate teenusega liitunud taksode de nimekiri koos nende hinnakirjaga, kirjaga, kaugusega tellijast ning ng kasutajate antud hinnetel põhineva reitinguga. Pärast valiku liku tegemist saab taksojuht oma ma nutiseadmesse kutsungi. Kuii juht nõustub tellimusega, näeb eb tellija kinnitust takso tuleku u kohta, lisaks on tal võimalik kaardil jälgida takso lähenemist. t. Esimesel korral registreerib kasutaja ennast telefoninumbri abil ning edaspidi tuvastab Taxify ify tema asukoha juba automaatselt. atselt.

Vaid lisavõimalus malus

Kuigi rakenduse kasutamisel minnakse mööda dispetšerist ehk takso tellimine toimib ilma taksofirma vahenduseta, näevad kohalikud taksoettevõtted seda pigem lisavõimalusena oma juhtidele ning on rakenduse kasutamise jätnud nende enda valikuks.

«Ma ei usu, et kaubamärgi alt taksoteenust pakkuva firma juures dispetšeripoolne juhtimine päris ära kaob. On palju elulisi olukordi, mida rakenduse kaudu ei saa lahendada, samuti on lepingulised kliendid, kellega on erinevad protsessid keerukamad,» ütles Tulika Takso juhatuse liige Anne Rebane, kes ise Taxifyd ei kasuta, sest tema Nokia telefonile pole sobivat rakendust veel loodud.

Nagu taksofirmad, näevad ka taksojuhid Taxifyd pigem lisavõimalusena.

«Kui viid kliendi näiteks Viimsisse, võid samasse piirkonda dispetšeri kaudu tellimust ootama jäädagi, Taxify kaudu võib aga vahel sellises olukorras hästi näkata,» rääkis Postimehele ühe Eesti suurima taksoettevõtte anonüümseks jääda soovinud taksojuht. «Aga eks taksofirmadele on need rakendused jah paras pähkel. Ideaalses maailmas ei oleks neid (taksofirmasid – toim) ju vaja – juba tasud logo kasutamise eest on viimastel aastatel üle mõistuse kasvanud, rääkimata muust.»

Villig usub, et kuigi lähema 15–20 aasta jooksul tak-

sodispetšerid päris ära ei kao, kahaneb nende vahendatavate sõitude turuosa praeguselt 90 protsendilt umbes 10 peale.

Praegu saab Taxify teenust kasutada Eesti suuremates linnades ja Riias. Eestis on firmas tööl kümmekond inimest. Välismaal on ettevõttel lisaks Riiale oma inimesed ka Helsingis, Vilniuses ja Minskis, samuti sihitakse Stockholmi, Amsterdami ning mõnda USA linna.

Õige hetk turuletulekuks «Ettevalmistus on tegelikult üsna pikk protsess. Kõigepealt tuleb teha kohapeal turu-uuringud, siis värvata inimesed ning sõlmida kokkulepped kohalike taksofirmadega. Kui lepingud on olemas, taksojuhid «treenitud» rakendust kasutama, saab hakata tegelema kliendibaasi turundusega,» selgitas Villig, kelle sõnul on mitmes paigas juba jõutud viimasesse ehk juhtide treenimise faasi.

Taxify looja sõnul on taksofirmad mõistnud, et turg on muutumas, ja kui tahetakse konkurentsis püsida, siis vanamoodi edasi minna ei saa. «Kui me oleks sama ideega kahe aasta eest välja tulnud, poleks ükski firma meid jutule võtnud. Kuid praeguses olukorras, kus rakendused nagu Uber ja Hailo (inimesi sõiduteenust pakkuvate autodega ühendavad rakendused – toim) võidavad maailmas kiiresti populaarsust, on firmad aru saanud, et kui nad praegu meiega ei liitu, siis paari aasta pärast võivad nad juba turult välja söödud olla,» arvas Villig.

Tema sõnul on Taxify eeliseks välismaiste konkurentide ees keskendumine mitte üksikutele taksojuhtidele, vaid firmadele.

Aasta lõpuks võiks tegevjuhi hinnangul olla ettevõttel igas linnas, kuhu on plaanis tänavu laieneda, 10 000 – 15 000 kasutajat, lisaks võiks olla ettevalmistamisel veel laienemine seitsmesse-kaheksasse linna. Ettevõtte käibeks prognoosib Villig umbes 100 000 – 150 000 eurot.

Taksoteenus on muutumas

Mõni aasta tagasi alguse saanud nutiseadmete ja -rakenduste buum on segi pööranud mitmed traditsioonilised ärivaldkonnad.

Ka taksondust mõjutavad üha rohkem uudsed lahendused, millest nimekaimad on Uber, Lyft ja Hailo.

Viis aastat tagasi San Franciscos asutatud Uberil on oma sõidukipark ning huvilised ühendatakse juhtidega nutirakenduse abil. Samuti San Franciscos pesitseva Lyfti võrgustikuga saavad ühineda kõik autojuhid, kes tahavad oma autodes tühjade istmete asemel inimesi sõidutada, ettevõttel endal autopark puudub. Suurbritannias loodud Hailo erineb oma konkurentidest aga selle poolest, et palkab oma teenuse abil sõidutama litsentseeritud taksojuhte.

Kõik kolm teenust toimivad läbi nutirakenduse, kus on lisaks autode tellimisele, nende asukoha jälgimisele ja teenuse hindamisele võimalik ka selle kasutamise eest maksta. See võimalus peaks Markus Villigi sõnul tulevikus lisanduma ka Taxifyle.

Suurlinnades traditsioonilist taksoteenust pakkuvad firmad on rakenduste ilmumisele reageerinud üsna valulikult. Tänavu juunis toimusid üle Euroopa kümnete tuhandete taksojuhtide osalusel ulatuslikud meeleavaldused ja liiklusseisakud, millega protesteeriti Uberi rakenduse vastu. Mitmes riigis, näiteks USAs ja Suurbritannias, on taksojuhtide esindusorganisatsioonid alustanud rakenduste vastu ka kohtuvaidlusi ning mõned linnad on seadnud nende kasutamisele piiranguid.

Samas ei ole Euroopa võimud suutnud ühest seisukohta muutunud turusituatsiooni kohta võtta – kui Brüsseli kohtus langetati aprillis otsus, mis keelas 10 000 euroni küündiva trahvi ähvardusel erajuhtidel Uberi kasutamise, siis Londoni transpordiamet leidis oma juuli alguse otsuses, et Uberi abil transporditeenuse osutamine on täiesti legaalne tegevus. Kalev Aasmäe

Takso tellijale le on Taxify kasutautamine tasuta, raha teenib ettetevõte taksoteeenuse osuta-jatelt kuu- ja a tellimuspõhiste tasude näol.

Seda, et Taxify teenus on mugavam ja kiirem kui erineevatele taksoonumbritele heelistamine, tõesestab selle popupulaarsus – veidi idi rohkem kui aastase tegutsemise emise jooksul on Taxify xify kaudu taksot tellitud ud ainuüksi Tallinnas üle le 300 000 korra.

Markus Villig loodab, et aasta lõpuks on Taxify tuntud ka Eestist ja Lätist kaugemal.

foto: martin ilustrumm

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 28. JUULI 2014

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

MEEDIA. Lõunanaabrite juures käib mitu uurimist, kus Vene tele- ja raadiokanaleid kah

Ma mõtlen lastele, kellelt röövitakse lootus väärikale elule, tulevikule. Surnud lastele, haavatud lastele, sandistatud lastele, orbudele, lastele, kelle mänguasjadeks on sõjaprügi. Lastele, kes ei tea, kuidas naeratada.

Paavst Franciscus eilses üleskutses lõpetada Lähis-Ida, Iraagi ja Ukraina konfliktid.

Sakslased toetavad Vene sanktsioonide karmistamist Enamik sakslasi pooldab Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamist, isegi kui selle tagajärjel jääks Saksamaa ilma paljudest töökohtadest. Tõsisemaid sanktsioone pooldab 52 ja vastu on 39 protsenti küsitletuist, selgus ajakirja Spiegel tellitud TNS-Infratesti gallupist. BNS

Filipiinide rahvaarv ületas sada miljonit Filipiinid ületasid eile ametlikult saja miljoni elaniku piiri. Võimud kuulutasid sajamiljondaks lapseks kell 12.06 pealinnas Manilas sündinud Chonalyni. Ametnikud tõid maimukesele tordi ja titeriideid. Tervishoiuminister Enrique Ona sõnul seisab nende valitsuse ees ülesanne võimaldada igale lapsele kvaliteetne elu. AFP/BNS

3

inimest

hukkus eile ootamatult leekidesse lahvatanud ja teelt välja sõitnud Istanbuli linnaliinibussis.

Kadõrov pani Obama musta nimekirja Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov (pildil), kelle EL on kandnud Ukraina kriisiga seoses oma musta nimekirja, teatas üleeile, et koostas oma nimekirja.

«Täna otsustasin ma luua sanktsioonide nimekirja ning kanda sinna USA presidendi Barack Obama, Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso, Euroopa Ülemkogu juhi Herman Van Rompuy, Euroopa Liidu välisja julgeolekupoliitika juhi Catherine Ashtoni ning Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi,» kirjutas Kadõrov oma Instagrami kontol. «Ma andsin korraldused külmutada nende pangakontod ja kõik nende varad.

27. juulist on ülalnimetatud poliitikutel keelatud siseneda Tšetšeenia Vabariiki.» Interfax/ AP/BNS

Costa Concordia teekond jõudis lõpule Itaalia kruiisilaeva Costa Concordia vrakk jõudis neljapäevase mereretke järel eile Genova sadamasse, kus see tehakse vanarauaks.

Kruiisilaeva veeti õnnetuspaigast väikese Giglio saare lähedalt Genovasse mitme puksiirlaevaga.

Costa Concordia sõitis 13. jaanuaril 2012 Türreeni meres Giglio saare lähedal madalikule ja vajus kreeni. Laeva pardal oli 4229 reisijat ja meeskonnaliiget 70 riigist, hukkus 32 inimest. AFP/BNS

Kim Jong-un osales raketikatsetustel Põhja-Korea liider Kim Jong-un võttis üleeile osa Pyongyangi viimasest lühimaaraketi katsetusest. «[Kim] uuris laskeplaani, mis oli koostatud arvestades USA imperialistidest agressorite sõjaväebaaside asukohti ja simuleeritud lahingutingimusi,» teatas riigimeedia KCNA. ÜRO resolutsioonid keelavad Pyongyangil ballistiliste rakettide katsetused. AFP/BNS

Vene propaganda Lätis p toms ancĪtis Riia

K

olmekuine telekanali RTR Rossija edastamise keeld, mille kehtestas Läti rahvuslik raadio- ja telenõukogu, on nüüd läbi. Vaatajad saavad seda kanalit taas näha. Nõukogu hinnangul oli nende otsus õige. Selle kasulikkuse kohta leidub aga erinevaid hinnanguid.

Pervõi Baltiiski Kanali (PBK) kümnendal korrusel asuva stuudio aknast avaneb imeline vaade. Otse all voolab Daugava jõgi, mille taga näeb Riia südalinna majade ja tänavatega panoraami.

Kui astuda lifti ja sõita seitse korrust allapoole, satub Läti rahvustelevisiooni uudistestuudiosse. 22-korruseline maja Zaķusala saarel keset Daugava jõge kuulub Läti rahvustelevisioonile. Et hoone on nende oma vajadusteks liiga suur, on hulk ruume teistele ettevõtetele välja üüritud, rentnike seas on ka PBK. Paradoksaalselt läheb sel «väikesel üürnikul» paremini kui «suurel majaperemehel».

Vaatajaarvude poolest on PBK Läti Televisioonist ees olnud aastaid. Kevadel jõudis PBK uue rekordini, tõustes Läti vaadatuimaks telekanaliks. Meediaeksperdid peavad selle edu põhjuseks raadio- ja telenõukogu otsust.

Kolmekuine edastamiskeeld kehtestati RTR Rossijale seoses sellega, et nende Ukraina sündmuste kajastus rikkus mitmeid Läti elektroonilist meediat puudutavate seaduste paragrahve.

«Nad edastavad sõjapropagandat,» põhjendas nõukogu juht Ainars Dimants otsust selle langetamise ajal.

Varem RTR Rossijat jälginud publik hakkas pärast oma lemmikkanali keelamist otsima alternatiive ning leidis asendust teistes vene kanalites, ennekõike PBKs. PBK uudisteprodutsent

Natālija Vasiljeva annab intervjuu laua taga, kus teleajakirjanikud tavaliselt eetrisse lähevad.

Mõned siin töötanud inimesed on selle laua tagant liikunud edasi poliitikasse. Näiteks skandaalne ajakirjanik Andrejs Mamikins valiti just europarlamenti. Siinsamas töötas ajakirjanikuna ka praegune Riia linnapea Nils Ušakovs (mõlemad kuuluvad Vladimir Putini Ühtse Venemaaga koostööd tegevasse Läti n-ö vene erakonda Koosmeele Keskus – toim).

Venelaste edu saladus Põhjus, miks PBK-l läheb programmi tootmiseks vaja vaid üht korrust ehk märksa vähem ruumi kui Läti rahvustelevisioonil, peitub selles, et venekeelsel kanalil pole vaja nii palju töötajaid ega ressursse.

PBK toodab vaid 20 protsenti oma saadetest. Ülejäänud 80 protsenti – filmid, telemängud, uudistesaated – ostetakse Vene telekompaniidelt.

«Kahtlemata on emakeelsed saated oluline põhjus, miks meie vaatajad meid eelistavad,» lausub Vasiljeva. «Kuid sisu on isegi veel olulisem kui vene keel. Suure osa Venemaal valminud teletoodete kvaliteet on märksa kõrgem kui Lätis toodetu oma, sest Vene telekompaniid on palju suuremad ja neil on rohkem raha.»

Viha ja nördimus libisevad üle Vasiļjeva näo, kui jutuks tuleb RTR Rossija keeld. Ta ütleb, et pärast seda ei tea ta enam, mida ta võib oma vaatajatele näidata ja mida mitte. «Keegi ei oska mulle seda selgelt selgitada,» räägib ta ning ütleb end kartvat päeva, kui tema kanali edastamine keelatakse samamoodi.

Mõne nädala eest teatas tele- ja raadionõukogu PBK-le, et nad on rikkunud Läti elektroonilise meedia seadusi ja peavad selle eest 3600 eurot trahvi maksma. Nagu nõukogu selgitas, oli põhjuseks uudisteprogramm «Vremja», kus arvamusi esitasid vaid inime-

Võimalik Ida-Ukraina separatistide tegevuse ja sündmuste üheselt ja kuritahtlikult venemee

Vasiljeva möönab, et Vene riigile kuuluvad telekanalid pakuvad teistsugust vaatenurka kui Läti telekanalid.

sed, kes pidasid võimuvahetust Ukrainas põhiseadusvastaseks ja õigustasid Vene agressiooni, teisele arvamusele sõna aga ei antud.

Vastavalt seadusele võib nõukogu võtta kaalumisele sellise kanali sulgemise, kes on saanud aasta jooksul kolm korda trahvi. PBK sai mullu kaks trahvi ja kaht võimalikku rikkumist uuritakse praegu. Vasiljeva nimetab nõukogu tegevust tsensuuriks.

Vasiljeva möönab, et Vene riigile kuuluvad telekanalid pa-

kuvad teistsugust vaatenurka kui Läti telekanalid, kuid ei näe selles midagi halba. «Kui ma panen käima näiteks RTR Rossija, on sisust täiesti selge, et see on riigitelevisioon,» räägib ta. «Ja ma mõistan, et see, mida ma seal näen, on riigi ametlik positsioon, mida edastatakse selle kanali kaudu. Miks ma ei peaks seda teadma?»

Läti raadio- ja telenõukogu esindaja Ivars Zviedrise sõnul pole küsimus aga mitte tsensuuris, vaid vabaduse punastes joontes: «Miks ei või keset päe-

USA ebolaarst nakatus ise samasse tõppe Lääne-Aafrikas möllava ebolaepideemia vastu võitlev USA arst Kent Brantly nakatus nüüd Libeerias ka ise sellesse haigusesse, teatas tema Mustale Mandrile läkitanud kristlik heategevusorganisatsioon Samaritan’s Purse.

Organisatsiooni teatel ravitakse Brantlyt nende oma ebolaravikeskuses Monrovia ELWA haiglas. «Samaritan’s Purse annab endast kõik, et aidata doktor Brantlyt praeguses kriisis.

Me palume kõigil tema eest palvetada,» teatas organisatsioon oma veebilehel, lisades, et Brantly on abielus ja kahe lapse isa. Organisatsioon tõi välja ka selle, et nende ebolakeskus jätkab inimeste ravi.

Ebola on raske viirushaigus, millesse nakatunutest suur osa

Monrovia ebolakeskuse töötajad. foto: afp/ scanpix

sureb. Juba mõnda aega on selle haiguse varasemast laialdasema levikuga kimpus olnud Libeeria, Sierra Leone ja Guinea.

Möödunud nädalal registreeriti ajaloo esimene ebolasurm Nigeerias – pealinn Lagoses, mis on ühtlasi Aafrika suurim linn.

Ka Sierra Leone puhul rõhutati eile uudisena, et esimest

korda on haigus jõudnud nende pealinna Freetowni. Nakatunu, 32-aastane juuksuriõpilane Saudatu Koroma võeti haiglasse kolmapäeval ja sai diagnoosi, mis on tema riigis hauda viinud üle 200 inimese.

Reedel tulid haiglasse aga naise isa ja ema, kes viisid ta vägisi sealt minema. Koroma kadumise tõttu esitasid Sierra Leone võimud üle riigi televisiooni ja raadio vahendusel talle üleskutse haiglasse naasta.

Koroma suri laupäeval, teel riigi idaosas asuvasse ebolakeskusse. Nüüd uuritakse naise ema ja isa vereproove, samuti pandi 21 päevaks karantiini kõik Freetownis temaga samas majas elanud inimesed.

20. juulist pärineva Maailma Terviseorganisatsiooni

(WHO) statistika kohaselt on mitu kuud väldanud ebolaepideemia käigus registreeritud 1093 nakatunut, kellest üle 660 on haigusesse ka surnud.

Viirus toob mõne päeva jooksul kõrge palaviku ja lihasvalu, oksendamise ja kõhulahtisuse, mõnel juhul ka pidurdamatu verejooksu ja siseelundite ülesütlemise.

Arvatakse, et ebolat kannavad edasi liha pärast jahitavad loomad, nende seast eriti nahkhiired. Inimeselt inimesele kandub nakkus kehavedelikega, sealhulgas higiga. Vaktsiini selle haiguse vastu pole.

Esimest korda ilmus ebola 1976. aastal piirkonnas, kus tänapäeval asub Kongo Demokraatlik Vabariik. Haigus sai nime ühe kohaliku jõe järgi. AFP/PM

POSTIMEES, 28. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

htlustatakse Ukraina sündmuste erapoolikus kajastamises.

püsib keelu kiuste

elne kajastus on toonud Läti ringhäälingunõukogule mitu uuritavat juhtumit.

va näidata pornograafiat? Miks ei sea me kahtluse alla ka sellist «tsensuurireeglit»?»

Zviedris rõhutab, et keeluotsus polnud tuju, vaid kohustus reageerida, sest seadust oli rikutud.

Satelliidiantennide buum Raadio- ja telenõukogu juhi Ainars Dimantsi sõnul oli keelul kindlasti häid tagajärgi. Esimesena toob ta välja selle, et RTR Rossija jäi kolmeks kuuks eemale reklaamiturult. «Teiseks anti väga selge signaal, et Vene

sõjapropaganda pole Lätis teretulnud,» lisab ta.

Samas oli keelu üks kõrvalmõjusid ka see, et pettunud RTR Rossija vaatajad hakkasid kaabeltelevisiooni vaatamise asemel endale satelliittelevisiooni antenne soetama.

Odavamad variandid maksavad vaid 50 eurot ja nende abil saab näha 22 Vene kanalit.

Läti Elektroonilise Kommunikatsiooni Liidu juhi Ilmars Muulsi arvates oli RTR Rossija keeld suur viga. Tema arvates olnuks keelust efektiivsem

foto: reuters/scanpix

häirimise strateegia – ülekande mitmeks päevaks peatamine iga kord, kui nende eetrist tuleb valetavat sõjapropagandat.

Praegu uurib Läti raadio ja telenõukogu võimalikke rikkumisi, mida telekanalid PBK ja Pro 100TV ja raadiojaam Autoradio Rezekne võisid toime panna Ida-Ukraina separatistide kohta liialt ühekülgset infot edastades.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Ukraina väed piirasid Horlivkat Ukraina ametnike eileõhtuste teadete kohaselt olid valitsusväed piiranud ümber Donetski lähedal mässuliste käes oleva Horlivka linna.

Julgeoleku- ja kaitsenõukogu informatsioonikeskuse juhi Andri Lõssenko sõnade järgi õnnestus valitsusvägedel neutraliseerida kaheksa lahingumasinat ja 20 terroristi. Viimase 24 tunni jooksul on operatsioonides tapetud üks sõdur ja saanud haavata 35 sõdurit, lisas Lõssenko. Tema sõnul käib lahingutegevus ka Donetski oblasti Debaltseve linna suunal ja Luganski oblasti Pervomaiski piirkonnas.

Vene uudisteagentuuri RIA Novosti andmetel olid Ukraina relvajõudude soomusmasinad sisenenud strateegilisse

Šahtarskisse. Linn asub 15 kilomeetri kaugusel Malaisia reisilennuki allakukkumispaigast ja linna vallutamine lõikaks ära mässuliste olulised varustusteed.

Kohaliku meedia sõnul käivad lahingud ka Snižne ja Torezi linnas.

Vaenupooled süüdistasid teineteist elumajade raketiheitjaist tulistamises. Kohalike võimude sõnul on lahinguis saanud surma 13 inimest, nende seas kaks last.

Umbes 250 000 elanikuga Horlivka asub mässuliste peamisest kantsist Donetskist umbes 30 kilomeetrit põhjas.

USA välisministeerium avaldas eile luurefotod, mis tõendavad Venemaa piiriülest raketituld Ukraina territooriu-

mile. Neljaleheküljeline memo sisaldab tulistamist ajavahemikus 21.–26. juulini. USA ametnike sõnul on ühel fotol näha, et raketid lendasid rohkem kui 11 kilomeetrit üle Vene-Ukraina piiri.

USA välisministeeriumi esindaja Marie Harf ütles möödunudnädalasel briifingul, et Venemaa on tulistanud mässulistega võitlevate Ukraina valitsusvägede positsioone.

USA kaitseametnikud aga teatasid, et Moskva varustab venemeelseid separatiste relvastuse, muuhulgas raketiseadeldistega.

Venemaa välisministeerium nimetas USA süüdistusi alusetuks laimukampaaniaks ning pani Ühendriikidele vastutuse verevalamise eest. Interfax/ AP/BNS

Uurijad tegelevad korraga nelja värske lennukatastroofiga Karumõmmik, lilled, küünlad ja hukkunute fotod seisid eile Ouagadougou lennujaamas Burkina Fasos, meenutamaks kaheksa päeva jooksul juhtunud reisilennukikatastroofidest viimast – 118 inimesele surma toonud Air Algerie lennuki allakukkumist neljapäeval Malis.

Lennuki stardiriigis Burkina Fasos mälestati ohvreid jumalateenistustega paljudes selle riigi kirikutes. Riigi president Blaise Compaore kohtus eile hukkunute peredega ja avas nende maa poolse uurimise.

Juba eile tegutsesid õnnetuspaigal Mali kõrbes ka Prantsuse uurijad. Päev varem teatas president François Hollande, et võimalusel tuuakse kõik 118 ohvrite surnukeha Prantsusmaale. Kõige suurem osa surmasaanuist – 54 inimest – olid Prantsuse kodanikud. Lisaks prantslastele oli ohvrite hulgas veel Alžeeria, Burkina Faso, Hispaania, Kanada, Liibanoni, Luksemburgi ja Saksamaa kodanikke.

Viimastel andmetel peetakse Air Algerie lennuki allakukkumise põhjuseks jätkuvalt halbu ilmastikuolusid. Ilma peetakse ka möödunud kolmapäeval Taiwanil alla kukkunud TransAsia õnnetuse põhjuseks. Seal hukkus 54 inimest, kuid oli ka kümme ellujäänut. Et ohvrite seas oli kaks Prantsuse meditsiinitudengit,

2014. aasta lennundustragöödiad Hoolimata kolmest lühikese aja jooksul reisilennukitega juhtunud õnnetusest, mis on juba praeguseks tõstnud õhukatastroofides hukkunute arvu mullusega võrreldes rohkem kui kahekordseks, on lennuõnnetuste arv aasta-aastalt kahanenud. õnnetused Hukkunuid alates 17. juulist 24.07: Air Algerie MD-83, Mali 23.07: TransAsia ATR 72, Taiwan 17.07: Malaysia Airlines lend MH17, Ukraina

hukkunud 1463 1299

1108

462 116 48 298

1130 991

981 886

828

800

453 194

192

168

188

160

162

154

155

137

68

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Allikas: Graphic News

tegutsesid sealgi sündmuspaigal ka Prantsuse eksperdid.

Jätkuvalt problemaatiline oli olukord aga vene mässuliste poolt Ida-Ukrainas alla tulistatud Malaisia reisilennukiga. Holland ja Austraalia plaanisid eile saata katastroofipaigale oma inimesed, kes tooksid ära ka need ohvrite surnukehad, mis seal veel poolteist

nädalat hiljem lebavad. Ümbruskonnas käiva suurtükitule ja jätkuva võitluse tõttu ei riskinud relvitud eksperdid sinna aga siiski minna.

Lisaks sai must lennundusstatistika eile Venemaalt ka lisa. Astrahani piirkonnas kukkus alla sõjaväe MiG-29 hävitaja, piloot sai surma.

AFP/PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES,, 28. JUULI 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Täpselt sada aastat tagasi algas Esimene maailmasõda, mis tähendas Vana Maailma lõppu. Ajaloolane Aadu Must kirjutab, milliseid pööraseid, ent õnneks teostamata jäänud plaane sepitseti seoses Eestiga.

Vana Maailma lõpp

T

änane päev sada aastat tagasi, 28. juuli, on maailma ajaloo üks olulisemaid verstaposte. Algas Esimene maailmasõda, eestlaste tollases kõnepruugis suur ilmasõda. Selles sõjas osales 38 riiki, kus elas üle kolme neljandiku tolleaegsest maailma rahvastikust.

Sõjategevus haaras ligi nelja miljonit ruutkilomeetrit. Sõjas hukkus kümmekond miljonit inimest, ligi kaks korda rohkem said haavata, neist üle kolme miljoni sandistati. Hävisid impeeriumid, sündisid uued rahvusriigid. Ei, see ei olnud senistest küll ohvriterohkeim sõda – taipingi ülestõusu käigus (1850– 64 – mille taustal Venemaa haaras Amuurimaa, kuhu hiljem eestlasigi asustati) oli rohkem ohvreid.

Aga ilmasõda oli meie, st valgete inimeste maailma seni ohvriterohkeim sõda.

Erinevatel kontinentidel peetakse täna mälestusjumalateenistusi, helisevad kirikute kellad. Tõenäoliselt on Esimene maailmasõda täna maailma ajalehtede pealkirjade pingerea tipus. Ajaloolaste maailmas algas juba mõni aeg tagasi omalaadne ilmasõja-palavik. Ilmuvad raamatud. Näiteks Briti Rahvusarhiivi raamatupoes täidab ilmasõja-teemaline uudiskirjandus tervet maast laeni riiulit. Toimuvad teaduskonverentsid. Täna lõpeb üks neist Sarajevos – linnas, kus 1914. aasta juunis mõrvati Austria-Ungari troonipärija (ja reaalselt raugastunud keisrilt Franz Josephilt riigiohjad juba üle võtnud) Franz Ferdinand. Teatavasti said need saatuslikud lasud sõja ajendiks. Ja juba täna algab järgmine konverents PõhjaInglismaal. Juba on toimunud või tulemas suured teadusfoorumid Belgias, Ameerika Ühendriikides, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, Kanadas. Aga ka näiteks Türgis, Austraalias, Malaisias. Samuti Riias ja Tallinnas.

Nagu selgub, oli väga suur osa ilmasõja ajaloo allikatest siiani veel leidmata, salastatud või läbi uurimata, fakte asendasid müüdid, ajalooraamatutes on vohanud poliitiliselt «õigeks keeratud» kontseptsioonid.

Eestis mäletatakse esimest ilmasõda hoopis vähem kui Ameerikas või Lääne-Euroopas. Meie kollektiivset mälu varjutavad hilisemad sündmused – Vabadussõda, Teine maailmasõda, küüditamised. Ja Nõukogude anneksiooni aastatel polnud kombeks seda sõda eriti mäletada, sest maailma ajaloo verstapostiks pidi olema ju 1917. aasta Oktoobrirevolutsioon. Usun, et maagiline number 100 aitab meiegi mälulünki suure

ilmasõja osas oluliselt täita. Juba on toimunud Eesti Sõjamuuseumi korraldatud konverents, ajalooarhiivis nägime mõjusat näitust «Vanast maailmast» – elust Eestist enne maailmasõda. Jaan Ross tõi Berliini heliarhiivist ära salvestised eestlastest sõjavangide laulude ja lugudega ning koostas huvitava temaatilise kogumiku, Rahvusarhiiv on Tõnu Tannbergi juhtimisel avaldamas ilmasõjateemalist koguteost. Tulemas on

monograafiad, artiklid. Rahvusarhiiv avab vabaõhunäituse «Esimene maailmasõda ja Tartu». Juba on üht-teist ilmunud ajalehtedes, nt Tannbergi väga huvitav ülevaade 24. juuli Maalehes.

Mis on peidus arhiivides?

Lehitsesin esmalt ilmasõja-eelseid arhiivitoimikuid. Nii suurt sõda ei osanud keegi oodata. Eesti külas valitsesid pigem optimistlikud meeleolud. Hoogsalt loodi

Veel 1914. aasta juunis ei osatud sõjajutte eriti karta – alles see oli, kui Vene tsaar ja Saksa keiser sõbralikult Paldiskis patseerisid. Aga juba tuli mobilisatsioon.

seltse, ühistuid. 1905. aasta rahutused olid seljataga, juba toibuti ka 1908. aasta suurest väljarändamisbuumist ja sellega kaasnenud sulastepõuast. Taludes osteti uut tehnikat. Siberisse rännanud sulast asendas karjalauta joogiveega varustamisel katusele pandud tuulemootor, muudes töödes uus hobu-looreha ja muu tehnika. Tööd ja leiba jätkus.

Sindi vabrikus oli ilmasõja eel tööd liigagi palju – Sise-Venemaa talupoegadel olnud väga hea viljasaak, mis edukalt realiseeritud, rahva ostujõud kasvanud, ja nõudlus riidekauba järele seetõttu enneolematult suur. Pärnu Waldhofist oli saanud Vene impeeriumi suurim ja kaasaegseim tselluloosivabrik. Kroonu otsis inimesi, keda Peeter Suure merekindluse ehitusele palgata... Veel 1914. aasta juunis ei osatud sõjajutte eriti karta – alles see oli, kui Vene tsaar ja Saksa keiser sõbralikult Paldiskis patseerisid. Aga juba tuli mobilisatsioon. Linnu ja vabrikuasulaid täitsid pisarad ja marsimuusika. Peeti patriootilisi kõnesid. Mobiliseeritud uskusid varsti koju tagasi jõuda. Nii oli see nii Eestis kui mujal Euroopas.

Eesti arhiivid lubavad ilmasõja-aegset elu uurida lausa rohujuure tasandil. On andmeid majandusest, olmest, mentaliteedist, keeleuuendustest. Lugesin oma koduküla materjale. Kellel langes mees või isa, kes tuli ilma käeta, kellel mürsuplahvatus jala puusani ära rebinud. Tudengid-magistrandid tegid arhiivipraktikal väikese leiu – eestlastest noorsõdurite jaoks sai populaarseks ütluseks «Jänes neiu». Kes aru ei saanud, öelgu samu sõnu kolm korda ja hästi kiiresti. Hiljem tuli veel väljend «Ratsa ratsa» (mida tuli öelda siis, kui ülemused kiitsid ja pidi asendama venekeelset ütlust «rad staratsa»). Andmeid on rekvireerimistest, purustustest.

Ent seegi on vaid jäämäe veepealne osa. Eesti omapäraks on see, et suur osa meie kirjalikust mälust asub Eestit valitsenud riikide arhiivides. Ilmasõja saladused on kirjas Venemaa arhiivides.

Nagu selgub, oli juba sada aastat tagasi poliitilises süsteemis olemas (ehkki tagasihoidlikumas mahus) kõik see, mida oleme harjunud pidama nõukogude korra saavutusteks. Oli näiteks «nimekirjade süsteem», mis võimaldas kiiresti läbi viia küüditamisoperatsioone, oli salakaebuste ja nuhkimise süsteem, olid ametkondlikud huvid, korruptsioon, vaenlaste ja patuoinaste otsimise hullus, ideoloogiliste huvide domineerimine üldriiklike huvide üle, riigi-

POSTIMEES, 28. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Appi, nimi kaaperdatakse!

alamate lahterdamine rahvuse ja usutunnistuse järgi. Oli salakaebuste ja seeläbi isiklike vaenlaste võõraste kätega karistamise hiilgeaeg. Sõjaväeline diktatuur tegi lõpu õigusriigile ning patriootiliste loosungite varjus suleti teisitimõtlejate suu.

Arhiivides on peidus lood, mis igaüks vääriks eraldi käsitlust.

On dokumendid 33 luterliku pastori Eestist väljasaatmise põhjuste ja ettekäänete kohta – luterlik kirik oli ju apostliku õigeusu konkurent. On sõjaväeametkonna suurejooneline plaan Eesti elanikkonna evakueerimisest PõhjaVenemaale, Vologda piirkonda ja mujale. Või juba täitmist oodanud käsk Pärnumaalt kõigi kariloomade (sh rakmeloomade) «evakueerimiseks või rekvireerimiseks». Otsuse nurjas vaid Liivimaa rüütelkonna maamarssali Adolf Pilar von Pilchau tegevus (keda tsaar sõjaväevõimude üllatuseks ja meelepahaks millegipärast Siberisse ei lubanud küüditada). Otsuse täitmine toonuks kaasa kõikide selle piirkonna talude täieliku laostumise.

Loeme ka Vene võimuladvikule lähedal seisnud äriringkondade püüdlusest kasutada sõda konkurentide hävitamiseks. Selle näiteks oli Pärnu Waldhofi tehase jt Pärnu tööstusobjektide õhkulaskmine Vene riigiduuma spiikri Mihhail Rodzjanko venna, polkovnik Pavel Rodzjanko korraldusel. See, isegi Peeter Suure merekindluse komandandi kontradmiral Gerassimovi hinnangul sõjalises mõttes täiesti põhjendamatu tegu põhjustas riigiduumas tormilise aplausi.

Kirjas on ka üksikute kindralite roll erinevate repressioonide läbiviimisel (nende hulka kuuluvad nt hilisem punakindral, V. Lenini lähedase kaastöölise Vladimir Bontš-Brujevitši vend Mihhail, samuti kindral Nikolai Ruzski, kelle nime kandis mõnda aega Esna vald Järvamaal). Barnauli arhiivist (Altai krai) leidsin toimiku, kus seletati, kelle seast tuli vaenlasi otsida: lisaks nii välisriigi kui Vene alamatest sakslastele kuulusid Siberis nende hulka eestlased ja lätlased.

Aga mis seal imestada – Tartu Ülikooli lõpetanud tuntud Siberi haritlase Aleksandr Sedelnikovi sõnutsi jagunesidki Siberi sakslased kaheks – eestlasteks ja lätlasteks.

Baltisakslaste saatus Vast kõige suuremaks muutuseks, mille ilmasõda kaasa tõi, oli Eestis ja Lätis seni juhtivat rolli mänginud baltisakslaste sisuline minemapühkimine ajaloo näitelavalt.

Sõja algperioodil ei vihjanud sellele

veel miski. Baltisaksa noormehed saabusid välismaalt kodumaale, et astuda sõjaväeteenistusse. Suur ja tõenäoliselt võimekas osa Vene armee ohvitserikorpusest ja kindralitest olid päritolult baltisakslased.

Ent just Vene armee sõjalised lüüasaamised sundisid armee juhtkonda patuoinaid otsima ning selleks sobisid baltisakslased (ikkagi sakslased!) lausa suurepäraselt. Üheks esimeseks ohvriks sai ratsaväekindral Paul von Rennenkampf, keda süüdistati Ida-Preisimaa operatsiooni luhtumises. Kuigi juurdlus näitas vastupidist, ei saanud teda ametisse ennistada – ajakirjandus oli ta ju vaenlaseks kuulutanud!

Kui kindralstaabi ülem Nikolai Januškevitš kutsus rahvast vaevatasu eest spioone otsima, järgnes ajakirjanduses kampaania, kus püüdlikult hoiatati rahvast vaenlaste eest. Kirjutati varjatud korjandustest vaenlase heaks, vaenlase dirižaablitest, signaliseerijatest ja tagatipuks Tartu Ülikoolist, kus on liiga palju saksa nimega teadlasi. Või Raadi mõisast, kuhu tenniseväljak ehitatud. Iga lugeja pidi aru saama, et sinna hakkavad kohe-kohe vaenlase lennumasinad maanduma.

Ja juba järgnes kaebekirjade vool – kohalikud inimesed olid oma silmaga neid lennumasinaid ja nende vastuvõtjaid näinud. Propagandasõda haaras ka ajalookirjandust – just maailmasõja ajal sai kombeks süüdistada baltisakslasi ka kõiges selles, milles nad tegelikult süüdi ei olnud. See traditsioon püsis eesti (aga veelgi võimsamalt ja kauem vene ja läti) ajalookirjanduses veel vähemalt kolmveerand sajandit.

Kas baltisakslaste represseerimise näol oli tegemist ülekohtuga? Õigusriigi seisukohast kindlasti. Ent me ei saa eitada, et lõppkokkuvõttes sillutasid need repressioonid teed iseseisva Eesti riigi tekkele.

Esimene maailmasõda tähendas Vana Maailma lõppu. Muutusid ka need, kes selle katsumuse üle elasid. Minu vanavanaisa Hans Gross kirjutab oma mälestustes, et miski ei olnud enam endine. «Peale sõda, kui pojad koju jõudsid, märkasin esiotsa kibedusega, et meite vaated olid niivõrd lahku läinud, et hulgal ajal üksteisest aru ei suutnud saada.» Ümmarguse saja aasta möödumine annab lootust, et lähemal ajal saame ilmasõjast ja tema saladustest teada palju uut.

Aadu Must on Tartu Ülikooli arhiivinduse professor ning Tartu linnavolikogu esimees (Keskerakond).

Samal ajal kui meist paari tuhande kilomeetri kaugusel käib sisuliselt sõda ning arutlusteemasid peaks valitsusel jätkuma, istutakse Stenbockis laua taga ja pannakse mõttetult kaua rindu kokku ühe Saaremaa omavalitsuse nimevaliku teemal, kirjutab Saarte Hääle ajakirjanik Raul Vinni.

K

evadel tulid kolm Saaremaa omavalitsust kokku ja otsustasid leivad ühte kappi panna.

Tulemusena pidanuks tekkima omavalitsus, mis hõlmaks 25 protsenti elanikke kogu maakonnast. Nimeks valiti Saaremaa vald. Saaremaa Omavalitsuste Liit tõusis tagajalgadele. «Kaaperdatakse!» kõlas kohe hüüe. Tegelikult pole asi üldse nimes. Vaidlus Saaremaa valla nime üle on võitlus poliitilise positsiooni, riigikogu valimiste ja lihtsalt ärategemise pärast.

Saaremaa üheks omavalitsuseks ühendamise teema on väga vana. Paljud räägivad selle vajadusest, kuid ära pole tehtud midagi. Pole ka ime, sest vallad ei suuda ühiselt isegi Saaremaa Omavalitsuste Liitu (SOL) koonduda. Samas on see organisatsioon ka selline «mehed läheme sauna ja räägime juttu»laadne. Seetõttu pole ka ühinevad Kaarma, Kärla ja Lümanda vald sinna ammu juba kuulunud. Vähetähtis pole ka see, et kolmest ühinemisplaane pidavast vallast kahes on võimul reformierakondlased, SOLis on juhtohjad aga sotside käes.

Ei saa eitada, et endale Saaremaa valla nime võtmine on ühinejate poolt ambitsioonikas samm. Teisalt toimus ka nimekonkurss ja just seda varianti esitati kõige rohkem.

Samas pole see ka midagi ebatavalist – Tartu maakonnas on Tartu vald ja Tartu linn. Veel aastaid tagasi oli Kuressaare linna ümber Kuressaare vald. Näiteid on veelgi.

Iroonilisel kombel andsid Saaremaa valla nime panekuks aluse sotsid ise, kes nüüd sellele vastu vaidlevad. Ajal, mil kolm valda ühinemisläbirääkimisi pidasid, käis sotside valitsetav Kuressaare välja kutse kõigile Saaremaa omavalitsustele ühinemisläbirääkimiste pidamiseks. Peamiselt nähti selles linnapea Hannes Hanso soovi seoses europarlamendi valimistega pildile saada. Segadust tekitas see käik omajagu. Kolme valla ühinemise rahvakoosolekutel küsisid inimesed: miks me peame kolmekesi ühinema? Kõik hakkavad varsti ju ühinema. Ja kuigi kohanimenõukogu oli soovitanud Saaremaa valla nime mitte kasutada, otsustati eelseisvat võimalikku kogu saare ühinemist silmas pidades võtta kohe nimeks Saaremaa. Kui hiljem läheb kogu Saaremaa ühendamiseks, siis oleks see ju ka loogiline nimi. Ilma Hanso käiguta oleks olnud valla nimi hoopis midagi muud. Puhas omavärav.

Nimi nimeks. Selles polegi ju tegelikult asi.

Saaremaal on asjad nii, et enamik omavalitsuste juhte ei taha ühest omavalitsusest kuuldagi, veel vähem tahavad nad seda, et nende kõrvale tekiks üks suurem omavalitsus.

Saaremaa Omavalitsuste Liidu ehk siis sotside põhiline argument ongi nime «kaaperdamine» ühinejate poolt. Saarlastelt võetakse nende nimi, kõik ülejäänud saarlased jäävad sellest nimest ilma. Väga oskuslik mäng valijate emotsioonidel. Sealjuures ei pöördunud nad esmalt ühendvalla poole, vaid hoopiski partei peakontorisse, misjärel mandrimehed valitsuses vaidlema hakkasidki, et mida saarlased endale nimeks võtta tohivad.

Vaidluse teeb absurdseks ka see, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus nimetab omavalitsuse põhimõtetes esimese punktina: kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine. Selle järgi poleks kellelgi midagi kobiseda, kui vallad endale sellist nime tahavad. Saaremaa nimi pole kelle-

gi poolt autoriõigusega või teab mis muu õigusega kaitstud.

Nimi nimeks. Selles polegi ju tegelikult asi. Saaremaal on asjad nii, et enamik omavalitsuste juhte ei taha ühest omavalitsusest kuuldagi, veel vähem tahavad nad seda, et nende kõrvale tekiks üks suurem omavalitsus. Pidurdamiseks on seega kõik hoovad head. Ka nime üle vaidlemine. Usutavasti oleks nimevaidlus tekkinud ka siis, kui lauda oleks käidud variandid Südasaare või Lääne-Saare. Kuidas tohib võtta valla nimeks Südasaare, kui keset Saaremaad on veel valdasid.

Tõsi, nüüd on Kuressaare linn saanud enamiku valdade käest jahsõna ühise laua taha istumiseks – «võimaliku ühisosa leidmiseks».

Millal kokku istutakse, pole teada. Enne hilissügist kindlasti mitte.

Kahtlasel kombel liigub võimalik läbirääkimiste n-ö tipphetk kevadiste riigikogu valimiste aja poole.

Selles valguses ollakse valmis oma vastalisus hetkeks maha salgama ja vähemalt näiliselt üksteist kompama. Pole näiteks saladus, et Kuressaare linnapea tahab siit minema saada. On ka vallavanemaid, kelle senised riigikogusse pürgimise katsed on jäänud tulemita. Nüüd on õnnestunud katse võimalused hulga suuremad. Mis saaks olla veel parem hüüdlause plakatil kui «Meie päästsime teile Saaremaa nime!».

N

üüd ongi tekkinud imelik olukord, kus kõik hakkavad ühisosa otsima. Igasuguste läbirääkimiste eelduseks peaks olema osapoolte valmisolek jõuda lõppeesmärgini. Aga mida sellest arvata, kui vähemalt üks vald on ametlikult öelnud, et nad võivad ühisosa otsida, aga ühineda ei taha.

Vaevalt leidub mõni ärimees, kes hakkaks oma aega raiskama müügitehingu üle arutlemisele, kui ta teab, et asi polegi tegelikult müüa.

Poliitikas on igal kokkuleppel hind. Ka nimevaidlusel. Selge on see, et valitsus ei saa jääda lõpmatuseni ühe valla nime üle vaidlema. Praegu tundub küll, et sotsidel on nimevaidluses tegelikult rohkem kaotada kui võita. Seevastu pole Reformierakonnal mitte midagi kaotada. Ühendvalla rahakott vajaks kindlasti lisasüsti. Investeeringuid on vaja teha. Ilmselgelt tuleks see raha Reformierakonna poolt Saaremaa valla nimest loobumise korral sellest rahakotist, kuhu punane roos peale tikitud.

Võimalik, et praegu linna kutsele ühisosa leidmiseks jaatavalt vastanud ühinevad vallad seda salapärast osa ikkagi otsima ei lähe. Need ainsad vallad, kes ühinemislepingu ühe punkti näol on ka öelnud, et nende eesmärk on üks suur omavalitsus Saare maakonnas. See omakorda võtaks kogu tegevuselt üleüldse mõtte. Laua taga oleks linn ja vallad, kelle jaoks ühinemine pole just unistus. Pole päris utoopiline ka see, et nimevaidluse hinnaks on võimuvahetus Kuressaares. Oravad lükati seal pärast viimaseid valimisi pildilt ning valitsema hakkasid sotsid ja IRL. Ehk on see just koht, kus IRL üle parda lükatakse ja reformierakondlased tagasi tuuakse. Tingimusel, et linn ühineks teda peaaegu rõngana ümbritsema hakkava ühendvallaga. Sellise stsenaariumi korral poleks ühinemisvastalisel tõesti enam midagi teha.

Kogu Eestis võib väikeste omavalitsuste ellujäämisponnistusi vaadata kui filmi «Lõputu õudus».

Kahjuks paistab Saaremaal nii mõnelegi juhile see film meeldivat.

Kord ei sobi ühinemisviis, siis nimi, siis see ja siis teine. Midagi ikka leiab, mis ei sobi.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || vaba aeg || postimees, 28. juuli 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Tallinna raekojas 29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti).

Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

Eesti Draamateater

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Endla Teater Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 30.07 kl 19

BOYBAND

Muusikal P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov.

Osades: Koit Toome,

Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa jt 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 5., 6., 10.08 kl 19

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd.

Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel 3., 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov.

Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt

Küünis 31.07 kl 16

PÕRRR…!!!

Mudilastele mutukate elust.

Autor ja lavastaja Kaili Viidas 2.08 kl 19

EEDENI AED

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets.

Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep

Teater Vanemuine

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Ugala Teater Teatrikassa on suletud kuni 4. augustini. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

ÕISU MÕIS

25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

R.A.A.A.M.

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas

Masohhisti pihtimus

6., 7., 8., 9., 10.08 kl 19

2., 6.10 kl 18

NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18.

Autor Fjodor Dostojevski.

Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

Valged ööd

SAUEAUGU TEATRITALU 12.08 esietendus! (välja müüdud) 13. (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga.

Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00.

Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

Andromeda saar

7., 8.10 kl 18

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 16., 17.10 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Tapa Raudteejaamas 29., 30.07 kl 19.30 3.08 kl 15

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

faks 666 2301, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

Kadrina

Kanuusõit algajatele

Lavastaja Eero Spriit.

Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

kontsert Eesti Kontsert

www.concert.ee

29.07 kl 19

16.08 kl 20

1.08 kl 20 Esietendus!

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20

Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

Vana Baskini Teater Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Lohusalu sadam 3., 4.08 kl 20

Põltsamaa Lossihoov 11.08 kl 20

18.08 kl 20

25.08 kl 20 Lavastaja Eero Spriit.

Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

Viimsi Rannarahva muuseumi õu 28.07 kl 20

LOHUSALU SADAM

“Õhtu ilu”

Tartu Jaani kirik 30.07 kl 20

Pühendus Mariale

Kaia Urb (sopran) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel) Cherubini, Donizetti, Schubert, Saint-Saëns jt

Mustvee kirik 31.08 kl 20

“Muusika Eestimaale” Heili Rosin (flööt) Heigo Rosin (löökpillid)

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL

31. juuli – 10. august 2014 Kunstiline juht prof Andres Uibo

Niguliste 31.07 kl 21.59 – 1.08 kl 04.59

PRAELUDIUM / SUUR ORELIÖÖ NIGULISTES Seitse kontserti orelil.

“Orel neljal käel” kl 22.00

Andres Uibo, Edouard Oganessian (peaorel) kl 23.00

Guy Bovet (Šveits, kooriorel) kl 24.00

Piret Aidulo, Kadri Ploompuu (peaorel) kl 01.00

Peter van Dijk (Holland, kooriorel) kl 02.00

29., 30., 31.07 kl 20 6., 7.08 kl 20

Denis Kasparovitch, Kristina Vilotševa (peaorel)

Kasepää Laululava

kl 03.00

(Peipsi ääres)

Ines Maidre (Eesti/ Norra, kooriorel)

01.08 kl 20

kl 04.00

Padise Kaljulava, Kallaste talu 02.08 kl 20

Viljandi Kaevumäe lava

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329,

Mustpeade maja

Varbuse

Nädal aega kolmekesi

Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

29.07 kl 19

14.08 kl 20

Tartu Jaani kirik

29.09 kl 13

Karin ja Pearu

Tartu Hansahoov

Eesti Maanteemuuseumis

Tartu Hansahoov

15.10 kl 19

Pärnu Kunstide Maja

Bastioni Aed

Niguliste Antoniuse kabel

Kose Kultuurikeskuses

Jõgeva Kultuurikeskus

12., 13.08 kl 20

Yuko Yoshioka (Jaapan) Izumi Tateno (Jaapan) Irina Zahharenkova Johan Randvere Kavas: Chopin, Grieg, Liszt, Sumera, Põldmäe (15€, 10€)

10.08 kl 20

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Suure-Jaani Laululava

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

Kirjaklambritest vöö

AGE JUURIKAS (klaver)

Suure Munamäe vabaõhulava

05.08 kl 20

Pärnu Reiu Puhkekeskus 09.08 kl 20

Tiit Kiik, Pille Metsson (peaorel)

Kavas: E. Bloch, D. Shostakovich, X. Montsalvatge, K. Szymanowsky

31.07 kl 19

HELI ERNITS (oboe), AVE KRUUP (klaver)

Kavas: H. Eller, E. Mägi, L. Jõeleht, R. Lätte, U. Sisask (esiettekanne)

Kabli Päikeseloojangu Festival Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal.

Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

Kammermuusika Raekojas Neeme Ots (trompet) Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Bach, Vivaldi, Scarlatti, Rameau jt. (8.€, 5€)

hitivabrik www.hitivabrik.ee

Viljandi Lauluväljak 29.07 kl 20

29.07 kl 20

Marko Matvere ja VLÜ juubelituur, külalised Jalmar Vabarna ja ansambel Zetod

ÕHTUMUUSIKA «Helisev muusika»

Kersti Ala-Murr (sopran), Tõnu Jõesaar (tšello), Lilian Jõesaar (klavessiin), Jaak Lutsoja (akordion), Tõnu Liiberg (kontrabass). Kontsert toob teieni lood armastatud filmist „Helisev muusika“. Uutel ja vanadel instrumentidel esitusele tulevad lood kõlavad väga üllatuslikus seades.

Kosmonautika Puhkekeskuses

30.07 kl 20

Lohusalu sadam 5.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 13.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers 21.08 kl 21

KOSMOSE KOLMAPÄEV

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

Leelo Tungal, Indrek Hirv, Kaupo Meiel

Tartu Hansa Hoov

30.07 kl 20

Kirjandusõhtu

Häädemeeste seltsimajas 31.07 kl 20

«Kui su hing on noor».

Voldemar Kuslap (vokaal) ja Henn Rebane (akordion)

15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

esitavad laule operettidest ja muusikalidest ning popmuusika kullafondist

28.08 kl 21

Kabli ranna laval

Aruküla Laululava park

2.08 kl 22

KABLI RANNAPIDU Anne Veski

Hendrik Sal-Saller & Smilers

06.08 kl 19

Kontserdile sõidab Pärnust festivalibuss. Piletid Piletilevist

Rõuge Ööbikuorg

Uue-Jaani talus Ikla külas

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

3.08 kl 19

HINGEKOSUTUSÕHTU Dr. Helena Lassi loeng-vestlustuba

«Ärksameelsus kui uks teadlikkuse kasutamise juurde.

Kuidas avastada omaenda teadlikkus, seda juhtida ja olla käesoleva hetkega tõetruus kontaktis?»

PlMF

07.08 kl 19

20. KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD 29.07–2.08.2014 Täpsem kava: www.kammerfest.ee

(Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Piletid Piletilevist ja kohapeal (3-8€) www.interpreet.ee

Irina Zahharenkova

IVI OTS (viiul),

5.08 kl 19

Tartu Laululava

II Eivere Klaverifestival 1.-3. august 2014

28.07 kl 19

Tallinna Raekoda

Häädemeeste Miikaeli kirikus

Eesti Interpreetide Liit

Mustpeade maja

GALAKONTSERT

1.08 kl 19

Kavas: Bach, Beethoven, Chopin (10€, 7€) 2.08 kl 19

Yuko Yoshioka (Jaapan) Kavas: Sisask (10€, 7€)

Kultuurikeskus 29.07 kl 19

AVAKONTSERT Klaaspärlimäng Sinfonietta.

Solistid: Andres Paas (klaver), Julia Igonina (viiul, Venemaa), Rustam Komatškov (tšello, Venemaa) Dirigent: Toomas Vavilov Kavas: Mozart, Haydn, Beethoven

POSTIMEES, 28. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Festivalil ei tundnud end keegi kõrvalejäetuna, ka lapsed elasid kartmatult esinejatele lauldes ja tantsides kaasa.

Etran Finatawa laulud ja metsikud huiked juhatasid kuulajad Sahara kõrbesse, kutsudes neid samal ajal endaga kaasa laulma.

Kes pikast päevast ja kuumast ilmast ära väsisid, said mõnusalt murule puude varju pikali heita ning pärimusmuljeid jagada.

foto: joel urbel / sakala

fotod: elmo riig / sakala

MUUSIKAPIDU. XII Viljandi pärimusmuusika festival haaras kaasa, viis maailma eri paikadesse rändama ja tõi kokku sõbrad nii pärimeetri sees kui väljas.

Pärimus-süda lõi ühes rütmis merilyn säde de reporter

K

õrb ja pimedus.

Tähed ja kuu.

Lõputu liivaväli ning selle keskel lõke.

See paistab juba kaugelt kätte ja annab lootust neile, kes on eksinud. Kui hakkad lõkkele lähemale jõudma, kuuled midagi. See on laul.

Mehed, kes on pilkases pimeduses tule üles teinud ja selle äärde istunud, laulavad midagi, millest esmapilgul üldse aru ei saa, kuid see lummab ja tõmbab enda poole.

Need on tuareegi ja wodaabe hõimu liikmed, kes on kombineerinud traditsioonilised instrumendid ja elektrikitarrid.

Need mehed laulsid Viljandis Kaevumäel ning viisid publiku eriskummalisele retkele igaühe endi peas. Kindlasti üks Viljandi folgi eksootilisemaid kollektiive, kes suvekuumuses inimesi kaasa elama ärgitas ning laval olemisest ja muusikast üksnes mõnu ja rõõmu tundis.

«Too siidrit ka!» Nigerist pärit Etran Finatawa rahuliku kõrbemuusika lõhestas korraks kellegi suur soov muusika kõrvale jahutavat märjukest juua. Kes nautis muusikat tantsides, kes istudes, kes pikutades, kes raamatut lugedes, kes juues, kes ringi hüpates ja karates – kuid see ongi folk, koguperepidu, kuhu on oodatud kõik ja kus pahaks ei panda midagi. Folki on võimalik nautida ükskõik mis asendis, isegi pea peal olles, ja keegi ei vaata viltu, sest see ongi folk.

Muusika haaras kaasa Eelmisel õhtul samuti Kaevumäel kõlanud Svjata Vatra pakkus inimestele veidi teistsugust elamust. Kõrvalseisev neiu elas Svjata Vatrale niivõrd tulihingeliselt kaasa, et unustas vahepeal tema kõrval olevad inimesed ja kiljus nii kõvasti, et kõrv jäi kõrvalseisjal lukku.

Aga üsna pea mõistis ta oma ekstaasisolekut ja kõrget häält, mis kõrvale liiga tegi, ning vabandas: «Nad on ju lihtsalt nii head!» Sellega tuli nõustuda ja samuti kiljumisega alustada. Sest see on folk ja üksteise peale ei olda kurjad.

Isegi kui sulle varba peale astutakse, kõrva karjutakse või sinu

ees nii suure hooga hüpatakse ja karatakse, et terve maailm saab juukseid ja hüppavaid inimesi täis.

Laupäeval tõi Zetode kontsert Kirsimäele väga palju nii noori kui vanu. Kaasakiskuv muusika pani üsna pea inimesed tekkidelt püsti tõusma ja puusi liigutama. Või lihtsalt ühes rütmis õõtsuma. Igal juhul oli näha, et muusika liigutas kõiki, ja seekord eriti kehaliselt – ükski varvas ega pea ei jäänud lihtsalt niisama passima, vaid liikus muusika taktis kaasa.

Laupäeva õhtul oli Untsakaid tulnud vaatama mitusada inimest. Ja nagu eestlastele ikka kombeks, alguses ei saanud vedama ja hiljem ei saanud pidama. Esialgu tatsutati muusika rütmis niisama, kuid üsna pea ilmusid nagu eikusagilt välja paarikesed, kes kergel sammul jalgu viskasid ja tantsida vihtusid. Lava ette tekkis samuti varsti tantsijate meri, kes ühes taktis ringi liikusid ning taas ühes rütmis lööva pärimus-südame moodustasid.

Tõelise tantsu- ja folgipeo tunde tekitas aga see, kui Untsakad kaerajaani laulma ja mängima hakkasid ning kui rahvas justkui kokkulepitult

üheskoos hiljuti renoveeritud lauluväljakul tantsima hakkas.

Keerutati ja hüpitati, mitte ükski plaks ei kõlanud valel ajal.

Ka lapsed kaasati ning nii mõnigi pere liikus ja hüppas koos käest kinni hoides ja ringiratast liikudes.

Viljandi muuseumi hoovis mängis samal õhtul teiste DJde seas ka Ringo Ringvee, kes annab Tartu Ülikoolis loenguid.

Kaasakiskuvaid ja mõtlemapanevaid «Üldise usundiloo» loenguid pidav rastapatsidega õppejõud oskab suurepäraselt mitusada inimest mõnusas dance halli’i rütmis puusi nõksutama panna.

Pidu kahel pool aeda Ja mis oleks folk ilma soojade magusate mandlite, patsijuustu, tänavamuusikute, siidri ja õlle, esinejate ja toidutänavata – mitte midagi! Toidutänaval kees elu ükskõik mis kellaajal, sest süüa on ju inimestel samuti vaja. Muusika kosutab hinge, kuid kõhtu see täis ei tee. Mistõttu juhtuski, et sinna oli kokku tulnud rahvaste paabel, kus sõpradeks saadi ruttu. Kui endale aeti kogemata toitu peale, siis ei pidanud kaua ootama, sest salvrätik ulatati jalamaid.

Pärimeetergi ei lahutanud tõelisi sõpru – kes olid alapääsme ostnud, istus ühel pool aeda, ja kes seda teinud polnud, istus teisel pool piiret. Aga kedagi ei paistnud see häirivat, juttu oli võimalik ajada ning võreaed ei takistanud inimestel ka plastmassist klaase kokku löömast ja melu nautimast.

Kuid nii mõnigi oli natukene pettunud, sest folk oli sel aastal veidi oma kuju muutnud. Just nimelt kuju, sest pärimeeter oli Vabaduse väljakult veidi rohkem lossimägede poole tõmbunud ning festivalialale ei lastud festivalipassita inimesi pärast kella kahtteist öösel enam sisse. Mõni oli kurb, mõni vihane, kuid ega siis pidu seepärast katki jäänud, see liikus lihtsalt kusagile mujale edasi.

Eilseks õhtuks jäi Viljandi linna folgimuusika asemel laiutama esialgu imelikuna tunduv tühjus. Tuhanded folgisõbrad pakkisid taas oma kotid ja pillid kokku ning sõitsid minema.

Linn loksus oma tavapärasesse rütmi tagasi. Alles jäi vaikne, kuid rahulolev linn. Rahulik, ühes rütmis hingav ja järgmise folgi poole vaatav nagu kõrbes eksinud sihitu hing.

UUED PLAADID

Jennifer Lopez A. K. A. (Capitol)

Viimne diiva Diivasid on maailmas väheseks jäänud – aktiivsetest popstaaridest meenuvad vaid Mariah Carey ja Beyoncé ning viimane esindab sealjuures midagi rohkemat.

Uuemad popstaarid, nagu Katy Perry ja Rihanna, on rohkem ulakad naabritüdrukud, rääkimata Miley Cyrusest. Seega esindab J. Lo mõneti väljasuremise äärel

vankuvat tõugu. Märkamatult on Lopez saanud 45-aastaseks, aga tunneb ikka vajadust teha koostööd selliste talendivaeste tüütustega, nagu Iggy Azalea ja vana sõber Pitbull. Negatiivne: plaadil kohtab ka ballaade, mille suureks puuduseks on, et Lopezi hääl ei kanna kohe üldse mitte. Positiivne: «A. K. A.» sisaldab täpselt kolme head laulu – rootsi popigeeniuse Max Martini loodud «First Love», heatujuline throwback-singel «I Luh Ya Papi» ning püstihull boonusträkk «TENS», kus J. Lo karjub: «Eat the runaway!» Kõik see tõestab taas, et diivad on vajalikud väikestes kogustes ja üle võlli. Silvia Urgas

Mastodon Once More Round The Sun (Reprise Records)

Vasaraheitja Kui Atlantast pärit proge-metal-gruppi Mastodoni mõne kergejõustikualaga võrrelda, on see kindlasti vasaraheitja. Vasaraheitja astub ringi, ajab jalad harki, sätib toe paika ning hakkab vasarat õõtsutama. Natuke jõudu juba vasaras sees, tõstab vasaraheitja vasara pea kohale ja nüüd keerutatakse seda juba seal. Pinge kasvab. Järgmise faasina

pöörleb vasaraheitja koos vasaraga juba nagu derviš ja paiskab selle lõpuks staadioni poole valla. Vasar siis lendab parimatel meestel üle 80 meetri. Mastodon niiviisi toimibki – arendab, arendab ja lõpuks tuleb purakas. Kuues stuudioalbum tundub Mastodoni jaoks olevat nende karjääri kõige kriitilisem. Nagu vasaraheitja, kes on esimesed kaks katset võrku lennutanud ning on nüüd kõik lootused jätnud kolmandale katsele, tundub ka «Once More Round The Sun» alguses olevat midagi sellist, mida Mastodon teeb vanast rasvast ja kuhu midagi uut ei lisa. Selline tunne osutub õnneks siiski ennatlikuks ja kolmandal katsel lendab vasar ikkagi ootuspäraselt kaugele. Janar Ala

14 || SPORT || POSTIMEES, 28. JUULI 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SUURTUUR SELJATAGA. Tanel Kangertist sai Jaanus Kuuma kõrval teine jalgrattur, ke

Kangert: peagi hakkan jaan martinson

jaan.martinson@postimees.ee

Kui oleksime maksnud 19-aastasele nädalas seda, mida ta küsis, oleksime tapnud riietusruumis valitseva stabiilsuse.

Londoni Chelsea jalgpalliklubi peatreener Jose Mourinho selgitas noore äärekaitsja Luke Shaw’ palkamisest loobumist.

VORMEL-1

Ricciardo võitis Ungari GP-etapi Vormel-1 sarjas sõideti eile Ungaris Hungaroringil hooaja üheteistkümnes etapp, mille võitis Daniel Ricciardo. Teisele kohale sõitis end Fernando Alonso ja kolmandale Lewis Hamilton. Poodiumikohast jäi ilma parimalt kohalt startinud Nico Rosberg. Üldarvestuses on liider Rosberg, kellele järgnevad Hamilton ja Ricciardo.

Pärast Ungari osavõistlust läheb vormel-1 sari kuu aega vältavale suvepuhkusele, uuesti kihutatakse 24. augustil Belgias Spa ringrajal.

KERGEJÕUSTIK

Galeta püstitas Eesti hooaja tippmargi Ida-Virumaal toimusid kuuendat korda Heino Lipu mälestusvõistlused. Kristo Galeta püstitas kuulitõukes Eesti hooaja tippmargi 19.15, millega ta ühtlasi sai teise koha. Galeta kordas tõugatud tippmargiga möödunud aastal püstitatud isiklikku rekordit. Võistluse võitis Andrei Borodkin 19.37ga. Kolmandaks tuli 19 meetriga venelane Anatoli Garmašov.

11

hooaega

on Los Angeles Lakersi korvpallimeeskonna uueks peatreeneriks määratud Byron Scott Lakersi ridades mänginud.

JALGPALL

FC Flora purustas Narva Transi Eesti jalgpalli meistriliiga 21. voorus alistas tabelijuht Tallinna FC Flora Narva JK Transi koguni 6:0. Seitsmendal mänguminutil viis Taavi Rähn FC Flora kohtumist juhtima.

17. minutil sahistas Albert Prosa Narva Transi väravavõrku. 50. minutil lõi värava Iraklii Logua, 58. minutil Rauno Alliku ja 73. minutil Markus Jürgenson. 79. minutil lõi kohtumise kuuenda värava Sander Post.

AUTOSPORT

Korjuse tiim katkestas Spa 24 tunni sõidu Kevin Korjuse debüüt Blancpaini sarja kuuluvas Spa 24 tunni sõidus lõppes varakult, kui ART Grand Prix meeskonna tiim oli sunnitud tehnilistel põhjustel katkestama. Kaheksandalt kohalt startinud võistkond, kus peale Korjuse sõitsid veel Kevin Estre ja Andy Soucek, sattus probleemide küüsi juba ööpäevasõidu algfaasis, kui roolis olnud Estre pidi auto elektrihädade tõttu boksi tooma. Üheksandal sõidutunnil tabasid autot tehnilised probleemid ning Estre oli sunnitud McLareni 136 ringi järel raja äärde jätma.

Noot võitis Taanis pronksi

Nabi sai Bakuus kolmanda koha

Andi Noot võitis eile Kopenhaagenis Østerbro staadionil jätkunud Põhjamaade ja Baltimaade U-23 meistrivõistlustel 1500 meetri jooksus kolmanda koha ajaga 3.54,18. Jooksu võitis norrakas Filip Ingebritsen 3.52,42-ga.

Bakuus toimunud maadluse Golden Grand Prix Finalil sai kahekordne maailmameister Heiki Nabi kreekarooma maadluse raskekaalus kolmanda koha.

Poolfinaalis kaotas Nabi esikoha võitnud grusiinile Iakobi Kajaiale punktidega 0:2.

A

eg, mil Tanel Kangert saab mõnel suurtuuril omaette tegutseda – kas Astana meeskonna esimese või teise liidrina – polevat kaugel. Nii kinnitas Kangert ise. Seekord Tour de France’il täitis ta veel abilise rolli. Hästi täitis – tema hoolealune, itaallane Vincenzo Nibali võitis Touri ilmse ülekaaluga.

Tour on selleks korraks läbi. Nibali triumfeeris, Kangert sai 20. koha, ent võitjad on mõlemad. Mida kaugemale velotuur edenes, seda suuremaks kasvas Kangerti väärtus. Viimastel mägistel etappidel oli just tema see, kes jõudis Nibaliga koos poolde lõputõusu vunkida ja andis itaallasele viimase hoo. Jacob Fuglsang ja teised astanakad, kes pidid olema maru tugevad ja peamised abimehed, on küll toredad poisid, ent kui asi karmiks läks, tõi just Kangert kastanid tulest.

Jutuajamine Kangertiga toimus pühapäeva hommikul, kui ta bussiga Pariisi lennukile kiirustas. «Praegu veel ei ole seda õiget võidutunnet,» tunnistas ta. «Ei suuda aduda, mida Astanaga korda saatsime. Ehk Pariisis, või paari päeva pärast, saan asjast paremini aru.»

Kangertist sai Jaanus Kuuma, Janek Tombaku, Rein Taaramäe ja Lauri Ausi kõrval viies eestlane, kes Touri lõpetanud, ning teine kõigil kolmel suurtuuril finišeerinu. Esimene oli Kuum. Ent ajalugu tegi Kangert sellega, et suutis tiimi liidri võidule aidata – ükski teine Eesti rattur pole seda suutnud.

«Tour on suurim velotuur, pole kahtlust, kuid Giro, mis on selgelt alahinnatud, seevastu ilusaim võidusõit maailmas,» avaldab vastne kolme-tuurimees arvamust. «Ehk näen ma asju teistviisi kui publik, aga Giro etapid ja rajaprofiil raskemad ning ilm – külm ja lumi – lisavad karmust.»

Niisiis oli Kangert Touri kokkuvõttes 20., Astana meestest teine. «Ootasin kohta 50.– 60. kandis. Samas nägin ära,

Astana meeskond alustas Tour de France’i viimast etappi traditsioonilise šampanjajoomisega. Kollases särgis Touri võitja Vincenzo

et poleks mingit muret 15 sekka sõita, esitosinassegi, kui poleks hakanud jõudu hoidma ja pingutanuks iga päev lõpuni.

Aga see olnuks äärmiselt rumal käitumine, mul oli oma ülesanne täita. Paljud neist, kes Touri eespool lõpetasid, jäid minust mägedes maha ja läksid mööda alles siis, kui olin jala sirgeks lasknud.»

Kangert poetab, et aeg, mil ta ise mõnel suurel tuuril Astana liidrina sõitma hakkab, pole kaugel.

Aeg, mil saan mõnel suurtuuril sõita esimese või teise liidrina, pole kaugel.

Astana proff Tanel Kangert

«Ei, tänavu Hispaania velotuuril seda veel ei juhtu,» kinnitas Kangert. «Ma pole Vueltaks lihtsalt valmis. Start antakse veidi enam kui kolme nädala pärast, paraku olen hetkel Tourist väsinud, end ribadeks sõitnud. Vueltale tahaksin minna vaid siis, kui suudan tükid kokku õmmelda, taastuda, jalad alla saada, aga kokkuvõtte peale sõitma ei hakka siiski. Viie päeva pärast stardin San Sebastiani klassikul, seejärel selgub, mis Vueltast saab.»

Nibali ülekaal Touril oli mäekõrgune. Nüüd on ta kuues rattur, kes võitnud kõik kolm suurtuuri. Varem said sellega hakkama prantslased Bernard Hinault ja Jacques Anquetil,

itaallane Felice Gimondi, belglane Eddy Merckx ja hispaanlane Alberto Contador.

«Me ei saa kunagi teada, kuidas võidusõit kulgenuks, kui Chris Froome ja Contador poleks katkestanud,» arutles Kangert, kuid uskus, et Nibali võitnuks ikkagi. «Kas peamiste rivaalide meeskonnad, Saxo ja Sky, olnuks sama tugevad kui Astana? Saxo ehk küll, kuid Sky tundus olevat lahja.»

Vaatamata sellele, et üldvõit oli juba sisuliselt käes, ei jätnud Nibali etapivõite noppimata, neid kogunes tal kokku neli. «Sellised ongi suured meistrid, neil pole päevi, kus ei viitsiks,» kiitis Kangert itaallast. «Kui Nibali näeb võiduvõi-

Golfi EM Jõelähtmel: ilus, kuid karm turniir kommentaar taar r jaan martinson reporter

Jõelähtmel lõppenud naisamatööride EM golfis oli ilus võistlus. Esikoha nimel käis armutu lahing, mis lõppes alles kaheksandal lisarajal hispaanlanna Luna Sobroni võiduga. Samas oli see kurb võistlus, mis näitas ära Eesti mängijate lahja taseme, mis, tuleb kahjuks tunnistada, niipea ei parane.

Golfi mõistes oli Jõelähtme EM piisavalt suur võistlus, kus võis näha tulevasi staare. Just tulevasi, sest Euroopa meister pole maailma golfis veel mitte

keegi – sel alal teevad ilma profid. Ent tippamatööridki suudavad profiturniiridel puhuti saja paremagi sekka jõuda.

Eestlannad EMil tegusid ei teinud, nagu oligi arvata. Meie golfikultuur pole jõudnud sinnamaale, et kasvaks välja mõni tipp. Golf on sedavõrd karm ja keeruline ala, et riiklik tee marjamaale ei võta aega mitte aastaid, vaid aastakümneid. Tuleb lihtsalt olla kannatlik.

Hea näide on kõrvalt võtta. Soomes mängitakse golfi sadakond aastat, väljakuid on 130 ringis, mängijaid 115 000, aga alles tänavu saadi esimene meesgolfar, Mikko Ilonen, maailma edetabelis poolesaja sisse. Sada aastat ja üks golfar 50 seas!

Ent äkki on Soome mehed lihtsalt andetud? Ehk tasuks vaadata, kuidas on läinud endiste sotsmaade golfimängijail, kes asusid ala arendama küll veidi varem kui Eestis, ent ikkagi parimal juhul 30–40 aastat tagasi. Pilt on hull: mitte ükski – ei tšehh, venelane, ungarlane, slovakk ega sloveen, rääkimata eestlasest või ukrainlasest – pole praeguses edetabelis saanud ainsatki punkti, mida jagatakse tulemuste eest tugevatel profituuridel. 1555 punktisaajat, aga ei ainustki

Hullumeelsete treenijate eliidist jõuab profiks üks protsent, heal juhul kaks.

Nii golfis lihtsalt on.

ekssotsmaade esindajat. Või õigemini – paar hiinlast siiski nimekirjas on, nemad löövad massiga, aga eurooplasi mitte.

Naiste seas on pilt rõõmsam, üks tšehhitar paikneb maailmas 175. kohal.

Jõelähtmel sai näha, miks nemad on tipus ja meie ei ole.

Pea kõik mängijad tegid tunnikese sooja, siis läbisid viie tunniga võistlusringi ja seejärel läksid ... Ei-ei, mitte duši alla, vaid harjutusväljakule, kus treenisid kolm-neli tundi, päike lagipähe paistmas. Kokku seega kümme tundi golfi, ja nii iga päev, aastate kaupa. Sellest hullumeelsete treenijate eliidist, kes tulevad EMile, jõuab profiks üks protsent, heal juhul kaks. Nii golfis asjad juba kord on.

POSTIMEES, 28. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

es lõpetanud nii Touri, Giro kui Vuelta.

n sõitma liidrina Nibali: looduslaps, keda tuleb tööle sundida

o Nibali, parempoolsem Tanel Kangert.

malust, paneb täiega. Touri etapivõitu ei jäta keegi võtmata.»

Kui kokku lüüa Astana meeskonna teenistus Touril – peamiselt korjas raha Nibali – ja teades, et see jagatakse kõigi sõitjate vahel, peaks igaüks saama 40 000 euro kanti.

Kangert pole preemiasummat välja arvutanud, kuid suurusjärku peab õigeks. «Paraku lõikavad käärid sealt kolmandiku maksudeks ja see, mis kätte jääb, polegi teab mis suur summa, arvestades, kui mitu kuud tuli selle raha nimel vaeva näha. Ja millist vaeva! Võrreldes sellega, millised on meelelahutustööstuses makstavad honorarid ja esinemistasud, on paarkümmend tuhat köömes.»

foto: afp/scanpix

Tour de France 1. Vincenzo Nibali (Itaalia, Astana) 89:59.06, 2. Jean-Christophe Peraud (Prantsusmaa, Ag2r) +7.37 3. Thibaut Pinot (Prantsusmaa, FDJ) +8.15 4. Alejandro Valverde (Hispaania, Movistar) +9.40 5. Tejay Van Garderen (USA, BMC) +11.24 6. Romain Bardet (Prantsusmaa, Ag2r) +11.26 20. Tanel Kangert (Eesti, Astana) +52.11 88. Rein Taaramäe (Eesti, Cofidis) +3:35.01

Astana meeskonna liider ja eilsest ka Tour de France’i võitja itaallane Vincenzo Nibali olla kummaline tüüp, aga geeniustele on kummalisus lubatud. «Ta on paras friik, hoiab omaette, suhtleb vähestega, tööle tuleb teda sundida, aga võidu sõidab kõvasti. Asi toimib,» selgitas Astana üks spordidirektoreist Jaan Kirsipuu.

Nibali elavat omas maailmas, kuid staarikompleksi ei põe. Tal pole probleemi, kui enda vorm nadi, abimehe rolli astuda ja teistele vett kanda. Paraku on itaallase ümber säärane aura, et vähesed julgevad temalt abi paluda.

«Särav talent,» räägib Kirsipuu itaallasest. «Oskab kõike peale finišispurdi. Looduslaps. Sõidab nagu juunior, võtab otsuseid vastu instinktiivselt ega mõtle palju. Samas suudab Nibali võidusõitu küllaltki kenasti lugeda, kuulab raadioside kaudu bosside soovitusi, kuid käitub ikka emotsioonide ja intuitsiooni toel. Võib öelda, et mees on vana kooli võidusõitja.»

Trennifanaatikuks Nibalit pidada ei saavat. Ja kehakaaluga on tal aeg-ajalt probleeme, sest armastab head sööki, ning palju.

«Vaimult ei ole Nibali kaugeltki täisproff, ent ta saab lõpuks aru, kuidas tuleb käituda ja tegutseda ning suudab end sundida,» muigab Kirsipuu. «Bossid seletavad, et näe, sa ei jõudnud sõita, sest trenni tuleks teha rohkem – seda ja toda – ning ka kehakaalu peaks langetama, sest rasva on organismis liiast. Eks ta teeb kõik vajaliku ära, kuid treenerid peavad silma peal hoidma. Teda tuleb raames pidada, siis saab asjast asja.»

Kirsipuu sõnul on Nibali suurim pluss kehaliste eelduste kõrval kõigutamatu psüühika: «Kui võidusõit saab läbi, tõmbab ta kohe stepsli seinast välja ning vajub oma maailma. Nibali võib võita Tour de France’i etapi ja saada selga liidrisärgi, kuid see teda ei häiri – tund hiljem laseb ta bussis juba silma looja.»

Touri võiduga pistab Nibali vastavalt lepingule taskusse miljon eurot preemiat, lisaks neljamiljonilisele aastapalgale. PM

Harku järvel kihutati tippkiirustel Harku järvel peetud veemoto Nordic Cupil said eestlased viis esikohta. Koduvetel noppisid võidud Rasmus Haugasmägi klassis OSY-400, Georg Eevardi klassides GT 15 ja JT-250, Jüri Jõul klassis GT 30 ja Erko Abramas klassis O-500. foto: heiki rebane

Tüdrukud päästsid Eesti noortekorvpalli tuhmuva au peep pahv peep.pahv@postimees.ee

See, et mõni Eesti noorte korvpallikoondis mängiks omavanuste EMi A-divisjonis, on üsna harv juhus – näiteks tänavu pole kõrgemas seltskonnas ühtegi Eesti võistkonda. Maarjamaa korvpalli au päästsid U-18 koondise neiud – Rumeenias toimunud B-divisjoni turniiril jõuti finaali ja koos sellega kindlustati järgmiseks aastaks koht A-divisjonis.

«Tegelikult oli meil hullult tugev alagrupp. Kuid saime Läti üle võidu kätte ja süües kasvas isu,» rääkis naiskonna peatreener Jaanus Levkoi. «Adivisjoni tõusmine pole Eesti korvpalli jaoks tavaline – julgen öelda, et A-divisjoni tõusmine on isegi keerulisem, kui seal püsimine.»

Eesti tüdrukute EM-teekond oli täis omapäraseid seiku, ent olulistel hetkedel suudeti noppida väärt võite.

Avamängu ärevuses saadi vaid punktiga jagu alagrupi autsaiderist Iirimaast. Seejärel alistati kahe silmaga Läti ning Saksamaaga peetud kohtumises peeti targemaks punktiga kaotada, kui lasta mäng lisaajale – nii kindlustati surnud ringiga edasipääs kaheksa parema hulka. Kuna kaaslaseks tuli Läti, võeti võit kaasa.

Vahegrupis saadi väga olulises mängus jagu Soomest

Võidurõõmus Eesti U-18 naiskond.

ning enam mitte midagi otsustanud kohtumises saadi lüüa vahegrupis viimaseks jäänud Bulgaarialt. Seejuures jäädi viimasel veerandajal nullile.

Poolfinaalis oldi viie punktiga üle Iisraelist ja see võit tagaski koos Ungariga pääsu järgmiseks aastaks kõrgemasse seltskonda.

Aastaid naiste korvpalli vedanud Levkoi hinnangul on naiste korvpalli tõusule pannud aluse noortel tüdrukutel avanenud võimalus mängida läbi hooaja tugevaid mänge.

«Audentese naiskond ei mängi ju Eesti ja Läti ühisliigas sugugi halvasti, viimase paari aasta jooksul on sealt saadud väga häid kogemusi,» leidis ta. «Tuleb tunnistada, et naiskond polnud seekord päris ühtlane, kuid see-eest olid selged liidrid, kes kogu võistkonda vedasid.»

foto: basket.ee

Naiskonna selge liider oli juba naistekoondise piirile kuuluv Kadri-Ann Lass, kes statistiliste näitajate poolest oli seekord igas mõttes eestlannade parim.

Neli tüdrukut – lisaks Lassile ka Kadri Uiga, Marie Roosalu ja Tatjana Razguljaeva – kandsid väga suurt mängukoormust. Levkoi oli siiski rahul, et leidis turniiri käigus ka mõned head vahetused. «Põhiliselt kaheksa-üheksa tüdrukuga mängisime selle turniiri ära,» tõdes Levkoi.

«Tunnistan, et turniiri eel ma sellist tulemust ei oodanud, aga tüdrukud võtsid absoluutselt maksimumi,» õhkas Levkoi õnnelikult. Naiskonna saavutuse muudab vääruslikumaks seegi, et koguni seitse tüdrukut ehk rohkem kui pool naiskonda saab samas vanuseklassis mängida ka tuleval hooajal.

16 || SPORT || POSTIMEES, 28. JUULI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Tanel Kurbas (palliga) oli eile Eesti täpseim, kuid päev varem jäi tema arvele kaks silma. foto: kristjan teedma

KORVPALL. Koondise peatreeneri Tiit Soku sõnul on kontrollmängudes kerkinud esile erinevad mängijad.

Taani sai löödud, ees ootab Venemaa kadi parts reporter

E

esti korvpalli Bkoondis pidas südasuvise kuumuse kiuste nädalavahetusel kaks sõpr usmä ngu Taaniga, põhimeeskonda pääsemise eest võitlevad noored mehed said kaks väärt võitu.

Tartu Ülikooli lämbes spordihoones jäädi eile peale koguni 94:67 ning koondise peatreener Tiit Sokk võis hoolealuste esitusega rahule jääda: «Nagu ma enne mänge ütlesin, siis Taanit me ikkagi tulime võitma ja tahtsime võita.»

Kui laupäeval Viljandis peetud kohtumise võitis Eesti vaid 10 punktiga, 75:65, siis eile haarati ohjad juba esimesel poolajal, kui väljakuperemehed pääsesid juhtima 52:34. Sokk tunnistas, et Tartus peetud kordusmäng oli meeskonnale kergem.

«Kui eile (laupäeval – toim) oli veidike raskem, sest meid pandi surve alla, siis nüüd suutsime ise survet avaldada,» rääkis Sokk. «Ka psühholoogiline pool oli kergem, sest vastane oli juba

tuttav, ja eks meie saime kergeid korve ka, aga nemad nii kergeid viskeid ei saanud.»

Teisele poolajale tulid eestlased ilma Indrek Kajupangata, kes vigastas vahetult enne avapoolaja lõppu paremat põlve, hüppas ühel jalal riietusruumi ega naasnudki sealt enam.

Taanlased suutsid ilma olulise lülita jäänud eestlasi üllatada siiski vaid korra, kui kolmandal veerandajal oli tablool korraks 64:52. Siis võttis aga Sokk minutilise mõtlemisajaga ja Eesti läks taas oma teed.

«Kolmandal veerandajal nad korraks tulid mängu, kui me tegime seitse-kaheksa pallikaotust, aga see oli rohkem meie enda viga ja hooletus. Nad nägid iga viske saamiseks vaeva ja lõpuks viimasel veerandajal siis murdusid,» lisas Sokk.

Eilses suureskoorilises võidumängus kerkis eestlaste resultatiivseimaks Tanel Kurbas, kes laupäeval viskas Viljandis vaid kaks punkti, kuid jagas seitse korvisöötu. Eile jäi Kurbase arvele omakorda 18 punkti, aga mitte ühtegi korvisöötu.

«Eile (laupäeval – toim) sain ma rohkem sööta, aga täna jooksid nad rohkem korvi alla kokku ja mina jäin just eemale ning sain visata. Eks neli aastat on siin saalis juba harjutatud ka, ei

tohi eksida,» rääkis Kurbas, kes vähemalt kevadeni teenis klubileiba Tartu Rockis, mille koduhalliks on just eilne mängupaik.

Kuigi võidud taanlaste üle olid magusad, ei tasu üleliia kõrgustesse Kurbase sõnul sellest tõusta. «Ka neil on nooremapoolne meeskond, aga Eesti on ikkagi kõvem korvpalliriik ja kaotus poleks tulnud kõne allagi,» ütles Kurbas.

Mängud Taaniga ei olnud Eesti B-koondisele esimene jõukatsumine, sest üle-eelmisel nädalal mängiti kaks korda ka Lätiga ning saadi kirja võit ja kaotus. Peatreener Sokk tunnistas, et kuna neljas mängus on esile kerkinud erinevad mehed, on raske kedagi otseselt esile tõsta.

«See on väga raske, sest terve võistkond on sama asja eest väljas ja kõik tahavad sama asja.

Meil ei ole individuaalala, vaid meeskonnamäng. Eks on erinevaid esitusi ka tehtud, aga oluline on see, kui meeskond võidab,» ei hakanud Sokk kedagi eraldi kiitma ega laitma.

Uuel nädalal ootab Eestit ees kõva Venemaa koondis. Soku arvates on kolme järjestikuse võidu pealt väga hea nii tugeva vastasega kohtuda. «Ongi paras aeg Venemaaga mängida, muidu hakatakse endast veel liiga hästi mõtlema,» muheles Sokk.

Kajupanka ootab ees sunnitud võistluspaus Eile Taani korvpallimeeskonna üle saadud suurt võitu jäi tumestama asjaolu, et 1.34 enne avapoolaja lõppu sai Indrek Kajupank (pildil) vastu põlve löögi ja jäi karjudes maha lamama. Selleks hetkeks viis punkti visanud Kajupanga põlve turgutati külma spreiga ja seejärel hüppas ta tiimikaaslaste toel otse riietusruumi. Koondise arsti Kalle Põdra

sõnul on olukord üsna tõsine.

«Tal on sidemete venitus ja osaline rebend,» rääkis Põder.

«See oli üsna tavaline külje pealt löök, põlv käis pesast väljas ja sellisel puhul on isegi seda raksatust kuulda,» lisas Põder. Kajupank läheb uuringutele täna hommikul ja siis selgub, mis teda lähikuudel ees ootab.

«Eks täna (eile – toim) ole näha, kui

tursesse jalg läheb ja kui palju ta liikuda saab, aga sellisel puhul lihtsat lahendust pole. Kui on täielik rebend, siis tuleb minna operatsioonile, kui osaline rebend, siis ootab ees taastusravi. Üks-kaks kuud on ta kindlasti audis ja mängumeest temast pole, aga kui on vaja operatsioonile minna, siis võib minna isegi kauem,» prognoosis Põder. PM

POSTIMEES, 28. JUULI 2014 || KASU || 17

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, KASU@POSTIMEES.EE

AKTIIVNE PUHKUS. Kui päikese käes lebamisest küllalt saab, tasuks välja otsida suvised õuemängud, mis võivad põnevamaks muuta nii grilliõhtu kui ka rannaskäigu.

KASU

Suvi on parim aeg õuemängudeks

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

triin ärm reporter

Õ

uemängudest ostetakse veebipoe Seltskonnahing juhatuse liikme Marek Tammise sõnul enim rõngaste ja lendava taldriku täpsusviset.

«Inimesed teavad, mis need on ja mida tegema peab, ning need on võimalik saada mõistliku hinnaga,» tõdes Tammine.

Tema sõnul sobivad õues mängimiseks veel hästi «Mölkky» ja «Kyykkä», kuid need on kallimad ja nende mängimiseks on tarvis rohkem ruumi.

Tammine soovitas värskes õhus aja veetmiseks torniladumist ehk «Jenga» õuevarianti. «Aga asjad tuleb alati eest ära korjata. Sünnipäeval kipuvad tornid ikka torditüki sisse või morsiklaasi kukkuma,» tõi Tammine näiteks.

Rannas mängimiseks sobib hästi ka petank ning lastele meeldib tema sõnul eriti kroketit mängida.

«Kyykkä» Hind: 41,90 eurot (Apollo), 38,55 eurot (Apollo klubi veebihind), 39,90 eurot (seltskonnahing.ee) Samuti nagu «Mölkky», on ka «Kyykkä» puidust taktikamäng. Seda saab mängida nii üksikute võistlejate kui ka meeskondadena. «Kyykkä» puhul tuleb märkida maha mänguväljade piirjooned ning mängu eesmärk on lüüa

kurikaga vastase mänguväljalt välja kõik kurnid, mis sinna ritta on seatud.

«Kyykkät» mängides tuleks olla ettevaatlik, sest hoogsa mängu käigus võivad võistlejad kogemata kurikaga kedagi tabada.

Eriti tuleks seda tähele panna lastega koos mängides.

«Kyykkät» on hea mängida näiteks kruusatee peal, kuid sobib ka aiamuru

Petank või asfalt.

Rannamõnusid nautima minnes ei tasu «Kyykät» aga kaasa võtta. «Päris liiva sees on raske mängida, sest kurnid ei taha liiva seest välja lennata,» tõdes Tammine.

Võrreldes «Mölkkyga» on «Kyykkä» tema hinnangul keerulisem. «Mölkky» on väiksemal alal ja jooni ei pea maha tõmbama,» lisas ta selgituseks.

Hind: 9,99 eurot (Jysk), 18 eurot (yessport.ee) Petangi komplekti kuulub kuus metallist kuuli, mis moodustavad kolm paari. Komplektis on veel väike puust kuulike ehk snadi, mis visatakse kindla joone taga seistes endast kaugemale. Seda saab mängida nii üksinda, mitmekesi kui ka võistkondadega.

Eesmärk on saada

Laste kroket Hind: 25 eurot (seltskonnahing.ee) Kroketis lüüakse nuialaadsete keppidega palle läbi muruplatsile paigutatud väravate.

Raja saab endale ise koostada ning mängu eesmärk on jõuda alguspunktist lõpp-punkti. Igal võistlejal on erinevat värvi lööginui ja pall. Viimast lüüakse kordamööda ja mängu võidab see, kes jõuab oma palli esimesena läbi kõigi väravate lüüa. «Kui lööd väravast mööda,

pead värava ette tagasi minema, oma mängukorda ootama ja uuesti lööma,» kirjeldas Tammine.

Lastele mäng keeruline ei ole. «Nad ei ole küll nii kannatlikud kui täis-

kasvanud, vaid tahaksid kogu aeg lüüa, lüüa ja lüüa, aga nad saavad hakkama küll,» kinnitas ta. Aiamängu saab põnevamaks muuta, kui löömiskohti varieerida. «Kes

lööb näiteks jalgade vahelt,» ütles Tammine.

Veel soovitab ta lastele rõngaste või purkide täpsusviset või lastegolfi.

üha keerulisemaks,» tõdes Tammine. Võitja on see, kes saab täpselt 50 punkti täis. Kui aga punktisumma ületab 50, langeb võistleja skoor taas 25 peale.

«Kui viskad kolm kor-

da järjest järjes kurnidest kurnides täiesti mööd mööda, oled taas nullis ning mängust väljas,» lisas lisa Tammine. Mängu kestus oleneb mängijate arvust.

«Kahekesi võib isegi 15 minutiga läbi mängida,» tõi mees näiteks. Kõige mugavam on mängida «Mölkkyt» muru peal, kuid seda võib teha näiteks ka rannaliival.

«Mölkky» Hind: 45,95 eurot (Apollo), 42,27 eurot (Apollo klubi veebihind), 35,50 eurot (seltskonnahing. ee) «Mölkky» on puidust viskamismäng, mis paneb proovile täpsuse ja taktikalise mõtlemise.

Seda saab mängida nii üksinda, mitmekesi kui ka meeskondades. Mäng koosneb 12 kurnist ehk puust pakust, mille peal on numbrid 1–12ni. Kurnid tõstetakse mängu alguses kindlas järjekorras kokku ning mölkky ehk puidust pulgaga hakatakse kurne viskama kolme kuni nelja meetri kauguselt.

Kui mängija saab ühele kurnile pihta, kuuluvad talle kurnil kirjas olnud punktid. Kui aga mitu kurni kukuvad maha, tu-

leb arvutada kokku puupakkude arv, mitte nende peal olevad numbrid. Lisaks tuleb tähele panna, et kurnid pannakse pärast viset taas püsti selles kohas, kus nad maha kukkusid.

«Mäng läheb järjest rohkem laiali ning ehk nende tabamine võib muutuda

«Lendav taldrik» metallist kuul snadile kõige lähemale.

«Kui saad ühe kuuli lähemale, saad ühe punkti, kui kaks kuuli, saad kaks punkti,» kirjeldas Tammine mängu käiku. Petangi võidab meeskond või võistleja, kes kogub esimesena 13 punkti. Petanki on mugav mängida nii rannas kui ka murul.

«Seda võib isegi asfaldi peal mängida, kuigi see teeb kuuli-

dele veidi haiget,» lisas mees.

Kuule peaks viskama küll ühest ja samast kohast, kuid Tammine soovitas vaheldusrikkama ja huvitama mängu nimel viskamiskohti vastavalt snadi asukohale vahetada.

Ka petanki mängides tuleks jälgida, et inimesed seisaksid kuulide viskamise ajal viskaja külje peal, mitte ees või taga.

Hind: 18 eurot (seltskonnahing.ee) «Lendav taldrik» on mäng, mille võitmine nõuab täpsust. Enne kui taldrikute lennutamiseks läheb, tuleb asetada maapinnale 200-sentimeetrise läbimõõduga riidest mängulaud, mille peal on kirjas punktisummad. Kõige magusamad punktid asuvad mängulaua keskel. Mida ääre poole taldrik lendab,

seda väiksem punktisaak mängijat ootab. «Väiksemad lapsed seisavad riidele lähemal, täiskasvanud võivad 20 meetri kauguselt ka lennutada,» ütles Tammine mängu raskusastme kohta. Täpsusviskeks on kolm taldrikut, millest üks annab topeltpunktid.

Seda mängu võib samuti mängida nii aias kui ka rannaliival.

18 || kuulutused || postimees, 28. juuli 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Müüa Põltsamaal keskküttega 3-toaline korter. Tel 5333 4413.

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

Rendile anda 15 h heinamaad Nõuni külas Palupera vallas.

Tel 5645 1910.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa ja vanaisa

Jaan Arder

Ants Aasmaa

Langetame kurbuses pea andeka muusiku ja hea sõbra, kunagise kaaslase surma puhul.

21. VIII 1943 - 24. VII 2014

Leinavad omaksed.

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost E–R Pärnu mnt 38, Tallinn.

Me ootame sind ka siis, kui sa ei tule.

Meil hinges salakamber sinu jaoks.

Kõik mälestused sinust sinna jäävad ja sealt nad enam iial ei kao.

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Pakume tööd CE-kat veoautojuhile (25-meetrised autod, täispära). Töö vahetustega: 2 nädalat tööl, 1 nädal kodus. Abiks on töökogemus poolja/või täishaakel ja eesti keele oskus.

Kasuks tuleb kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome–Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd.

Tel 5340 0065.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus.

Tel 523 3666.

Tööd saab ehitusmees, töökoht Tartus. Tel 516 8210.

Tööd saab veoauto remondilukksepp Tartus. Töötasu väga hea.

Tel 510 4037.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Mis tulema peab – see tuleb.

Kellel saab otsa aeg – see läheb.

Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Janek Maltsev

Südamlik kaastunne Annele ema

10. XI 1973 - 28. VII 2013

Millu Renbergi

1. surma-aastapäeval mälestavad ema, isa ja vend perega.

surma puhul.

Pakkuda võib kõike. Ostame vana­vara E–R kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

AS Viimsi Vesi kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise AS Viimsi Vesi omandis oleva 233 m² kinnistu: Viimsi vald, Haabneeme alevik, Haabneeme pumbajaam 3 (katastritunnusega 89001:010:2898) müügiks alghinnaks on 3850 eurot.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 18.

VIII kell 9. Lisainfo www.viimsivesi.ee või tel 606 6848.

KukerPillid

Ärasaatmine 30. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Kolleegid osaühingust Selteret

Mälestame head kolleegi dr.

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Eva Sepret Südamlik kaastunne Märdile poeg

Marti Viilebergi

Tallinn Viimsi Spa

surma puhul.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Rahvusvaheline Lions Klubide Organisatsiooni Eesti piirkond

Maarja Sukk Meie siiras kaastunne Marjule perega armsa õe, tädi kaotuse puhul.

Anneli, Ülle, Margus, Vello ja Laine

Südamlik kaastunne Aimarile perega kalli isa ja äia

Südamlik kaastunne Andrus Miilastele lastega isa ja vanaisa

Südamlik kaastunne Illar Tammistule kalli isa

Ants Aasmaa

Hillar Miilaste

Erich Tammistu

kaotuse puhul.

Perekonnad Asper ja Kruusmann

kaotuse puhul.

Karniolid

kaotuse puhul.

Töökaaslased aktsiaseltsist Transmix

Meie hulgast lahkus kallis vend ja onu

Avaldame sügavat kaastunnet Annale armsa ema

Ants Aasmaa

Sügav kaastunne Sotsiaalministeeriumi asekantslerile Ivi Normetile venna

Langetame leinas pea koos poja, tütre ja teiste omastega.

Liivi, Arle ja Aivar peredega

surma puhul.

Tartu Ülikooli Kliinikum

kaotuse puhul. SA Tartu Sport

Lembit Kivistik

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Südamlik kaastunne perekond Viilebergile

Mälestame toredat naabrimeest.

Sügav kaastunne abikaasa Ruthile ja poja perele.

Perekond Rahu

Südamlik kaastunne Aare Meristole laste ja lastelastega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Aivi Meristo kaotuse puhul.

Saima ja Urmas

Aivar Normeti

Genuefa Tšepulkovskaja

Reet Randese

Marti Viilebergi

kaotuse puhul. Endised töökaaslased AS Kalev kesklaboratooriumist

kaotuse puhul. Endised kolleegid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast

Meie südamlik kaastunne Annele armsa ema

Mälestame heategevusklubi asutajaliiget, veli

Millu Rehbergi kaotuse puhul.

Rändmeistri mehed

Igas päevas on momente, kus ma midagi ootan.

Olgu see buss, mõni sündmus, inimene...

Need ootamise hetked on minu hetked.

Siis ma võtan oma mobiili ja loen uudiseid.

Alati leian ma midagi mõttekat, vajalikku või head. Nii saab igast ootamisest minu jaoks mõtestatud sündmus.

Marti Viilebergi

Avaldame kaastunnet isale Märt Viilebergile ja lähedastele.

Lions klubi Tallinn Rocca al Mare

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Mingis asjas oled juba mõnda aega ringiratast liikunud. Ärkad järsku nagu unest ja tead, kus asub väljapääs. Väljas olles on pilt hoopis teine.

SÕNN Meeled on teravnenud ja tunnetad kõike selgemalt.

Võimalik, et tead juba ette, mida keegi sulle öelda tahab. Mingi ettevõtmine areneb uues suunas.

KAKSIKUD Mingi suur tüli, mis mõnda aega on tuure kogunud, jõuab nüüd tippu. Lahvatab midagi filmilikku. Lahendus saabub ja sellest võidakse väljuda sõpradena.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 28. JUULI 2014 || VARIA || 19

8

ò à

7

î

6

æ ô

à

5 4

à â

3

ä è è

2

ERNIE

1 a

b

c

d

e

f

g

h

Joralf Grande – Olympic Tourney, 1950 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lf2! (ähvardab 2. Lf3+ Kc4: 3. Rd6++) 1. ... Kc4: 2. Le2+ Kb3/Kd5 3. R6c5++/ Rf6++; 1. ... Fe4: 2. Vc2 e3 3. Lf5++; 1. ... b3 2. Ld2+ Kc4: 3. Rd6++.

VÄHK Aeg soosib vabaõhuüritusi ja uute tutvuste loomist.

Seltskondlikkust sul jätkub, kuid sa ei lobise tühjast-tähjast.

Naudid intelligentseid vestlusi.

LÕVI

Pühid halva õnne oma elust minema, et uus ja parem saaks ruumi. Koos uue algusega vahetad välja mitmed asjad ja uuendad ka garderoobi.

NEITSI

Loobud kellegagi pidevalt koos liikumast. Vajad aega iseenda ja oma hobide jaoks. See võib küll kaasa tuua kaaslase solvumise, kuid oled sellega arvestanud.

KAALUD Oled tegus ja sinu aju töötab täistuuridel. Asjad kulgevad etteseatud suunas ja suuremaid muutusi ette näha ei ole. Ära unusta suvist kirge ja tundeid.

SKORPION

Suvised suured kulutused võivad pisut meelehärmi tekitada. Sa ei pea end kulutamise suurmeistriks, kuid praegu võid küll sellise tiitli saada.

MÄLUMÄNG

DILBERT ASJATUNDJAD ÜTLEVAD, ET INIMESED TÖÖTAVAD ROHKEM SÜDAMEGA, KUI NEIL ON TÖÖL SÕPRU.

mtü liivimaa mälu JA KUI TE TÖÖTATE SÜDAMEGA, SIIS SAAN TEILE MAKSTA VÄHEM JA TE EI PANE AMETIT MAHA.

NII ET TEMA PÄRAST SAAN MA VÄHEM PALKA?

ÄRA IMETLE ENNAST, HÄDAVAEVU TEAN SU NIME.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Keegi ilmutab sinu suhtes heldust just õigel ajal. Õpid samas midagi uut seoses rahaga. Summade kulutamises püüad olla keskteel.

Vastused: 1. Lisas värvimuldadele jahvatatud köömneseemneid. 2. Ado Birk (1883–1942).

3. Šaurma. 4. Taani pealinnas Kopenhaagenis, tänav kannab nime Strøget. 5. Barkarool.

KALJUKITS Kellegi käitumise tõttu poeb sulle hinge kahtluseuss. Otsid infot ja saad vastuseid. Need aga ei pruugi tegelikkusele vastata. Jälgi veel selle inimese käitumist.

1. Kuulsa flaami kunstniku Jan van Eycki (1390–1441) maalid on erilise sära ja säilivusega. Oma loometöös kasutas kunstnik ühe taime seemneid, tänu millele värvid kuivasid kiiremini ning kunstnik sai tööd teha kiiremini ja paindlikumalt. Mis taime abil van Eyck oma šedöövreid tegi?

2. Poliitikas on omapärane nähtus hämamine. Nii on ka kodumaises poliitikas ja seda läbi aegade. Üks Eesti Vabariigi omaaegseid valitsusjuhte on selgitanud oma salapärast aastast kadumist saadikuametis olles, et teda olla röövinud KGB eelkäija OGPU. Kes oli see muuski omalaadne rekordimehest valitsusjuht?

3. Olerexi tanklakettides ja mitmel pool mujalgi pakutakse kõhutäiteks vrappe, mis kujutavad endast lavaši sisse keeratult varda otsas küpsetatud liha koos salati ja kastmega. Kuidas on sellise roa tegelik nimi?

4. Mis linnas asub maailma vanim ja Euroopa pikim jalakäijate tänav?

5. Mis nime all tuntakse Veneetsia gondoljeeride laulu või selle stiilis kirjutatud muusikapala? Oma nime on saanud see itaaliakeelsest sõnast, mis eesti keeles tähendab «paat».

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Võid jätta tagasihoidliku ja naiivse mulje, kuid tegelikkus on hoopis midagi muud. Paljastub, et oled kellegi muusa ja tema on sinu oma.

KALAD Sinu meeles mõlguvad väikesed ja suuremad suvised vallatused. Nende kaudu kogud tuntust, kuid näitad ka organiseerimisvõimet.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Millised peamised õigused on tarbijatel turumajanduse viljastavates tingimustes? Iga õigus annab ühe hindepalli,» küsib professor eksamil. «Õigus hinda alla kaubelda, õigus kaevata, õigus oodata, õigus kannatada ja õigus käega lüüa.»

«Aga mis kohustused müüjal on?»

«Kohustus hinda juurde panna, raha vastu võtta, tänada kaebuse eest, järgmine tärmin öelda ja raha mitte tagastada.»

••• Nõukogude armee, sügis, kartulivõtuaeg. Komandör astub rivi ette ja küsib: «Kes sõidavad kartuleid võtma?»

Vaikus.

«Kes sõidavad kartuleid võtma!?»

Kaks arglikku astuvad ette.

«Nii, teie sõidate autoga, teised lähevad jalgsi!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on VANNISOOL

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 28. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE NIMEPÄEV: MAASIKA, VAARIKA Vive Tolli 86, graafik Urmas Vahe 60, ajakirjanik Aarne Saluveer 55, koorijuht, koolijuht ja muusik Helmen Kütt (pildil) 53, poliitik Ando Kiviberg 45, pärimusmuusikategelane Juku-Kalle Raid 40, ajakirjanik ja poliitik Imat Suumann 50, maalikunstnik (27.07)

Kiirendusvõistlusel osaleja veeres autoga üle katuse Laupäeval Pärnu lennuväljal toimunud kiirendusvõistlus Speedest Glassdrive Nightrace 2014 päädis õnnetusega, kui võistluse viimases sõidus kaotas üks juht oma Plymouth Valianti marki auto üle kontrolli, sõitis rajalt välja ja veeres masinaga üle katuse. Võistluse peakorraldaja Aivo Halanurme sõnul oli tegu tavalise autospordile omase võistlusintsidendiga.

«Midagi tal juhtus seal, sest auto hakkas vibreerima ja kaotas juhitavuse,» kirjeldas Halanurm. Ta lisas, et keegi õnnetuse tõttu ohus polnud, kuna kiirendusvõistlusel ei lubata raja äärde publikut. Meedikud juhil ühtegi tõsist vigastust ei tuvastanud. Pärnu Postimees

Margit Rajando 43, raamatupidaja (27.07) Kerti Kulper 27, naine24 reporter (27.07) Kadri Inselberg 26, majandustoimetuse juhataja (27.07)

UURIB, KUI KESKKONNATEADLIKUKS EESTIMAALASED ENNAST PEAVAD.

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLG ANNAB ÜLEVAATE PARIMATEST NUTITELEFONIDE KAAMERARAKENDUSTEST. EUROOPA

Palav suveilm kestab

TALLINN +29

KÄRDLA +29 HAAPSALU +29

ülle jõemaa ilmateenistuse sünoptik

NARVA +30

RAKVERE +30

PAIDE +30

1–7 m/s

foto: ants liigus / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

TÄNA: POSTIMEES.EE

POSTIMEES ÕNNITLEB:

Venemaa lääneservas asuva kõrgrõhuala loodeserv ulatub täna Eesti kohale. LõuTARTU navool kannab siia endistPÄRNU VILJANDI +31 +30 viisi väga sooja õhku ja nii +32 KURESSAARE püsib lõõskava päikese all +26 kõrvetav kuumus. Leevendust pakuvad pärastlõunal taevaveerele kerkivad pilved, mis VÕRU võivad anda mõnele poole kosuVALGA +32 +33 tava sõõmu vihmavett.

Täna on vahelduva pilvisusega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR ilm. Mitmel pool võib hoovihma sadada. Puhub lõunakaaretuul Anne kanal +26 Teisipäev, 29.07 Kolmapäev, 30.07 Neljapäev, 31.07 1–7 m/s. Õhutemperatuur on Emajõe vabaujula +23 Tallinn +18/+28 +18/+30 +20/+24 28–33 kraadi, rannikualadel 25 Kakumäe rand +22 Tartu +18/+30 +19/+31 +20/+30 kraadi ringis.

Kuressaare +26 Narva +18/+30 +18/+30 +19/+31 Pirita rand +18 Pärnu +19/+30 +19/+32 +20/+25 Pärnu rand +21 Kuressaare +20/+28 +20/+28 +20/+24 Pühajärv +28

Kohe jõuab kätte vähipüügihooaja tipphetk

PÄIKE

Vähipüügilube hakati internetis väljastama 1. juulil ning limiit Saaremaal sai otsa vähem kui tunniga. Kogu Eestis on vähipüügi ametlik limiit 1011 kalastuskaarti. Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialisti Märt Kesküla sõnul on püügilimiit tänavu sama, mis mullugi. «Vähi arvukus Saaremaal on hetkel suhteliselt hea.

Kas limiit lähiaastatel tõuseb, mida tulevik toob, seda mina öelda ei oska,» lausus ta.

Vähipüügi tipphetk jõuab kätte pärast koorumist, enamasti juuli lõpus, kuid oluline on ka veetemperatuur. Kui Karujärves on see näiteks praegu 22 kraadi, siis peaks kestumiseks olema paras hetk enam-vähem käes. Vähihooaeg algab ametlikult 1. augustil. Meie Maa

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.56 4.55 5.07

loojub 21.57 21.43 22.03

20 aastat kogemust

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +31,7 kraadi (1994) +7,1 kraadi (1977) Tartus +32,0 kraadi (1901) +5,6 kraadi (2000)

KUUFAASID 27. juuli 1.42 4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26

+22 +33 +27 +26 +28 +29 +26 +19 +26 +30 +19 +27 +29 +24 +27 +23 +21 +36 +29 +25 +31 +25 +23 +28 +29 +12 +30 +28 +24 +28 +30 +25 +29 +25 +30 +14 +30 +37 +21 +27 +30 +27 +28 +37 +17 +29

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 28. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 50 Aia elu: Toalillede ümberistutamine. Tiiu Nõmm 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Terve Eesti, 7/10* 45 Ilus maa: Kärdla kohvikutepäev 55 Vaalasaarte Maria, 2/12: Tinasõdur 09 45 Holby City haigla: Ma pole armunud* 10 45 Mahemaa, 3/4* 11 15 ENSV: Võit on võõra oma!* 45 Jamie Oliveri 30 minuti road* 12 10 Kaugekõned* 13 05 Hakkab jälle pihta* 35 Kontakti laulud* 14 35 Vaarao sõjavägi 15 10 Vaalasaarte Maria, 2/12: Tinasõdur* 16 05 Holby City haigla: Tasategemine 17 05 Mõistlik või mõttetu (Eesti 2013) 35 Meie inimesed: Külli (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Beirut, Liibanon 19 15 ENSV: Operaator Ats 45 Dallas: Süüdistamismäng 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Väljaspool kahtlust (Inglise 2010) 00 15 Hyacinth Bucket* 50 Dallas* 01 34 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 30 Tagatargemad (ETV 2010) 55 Ellujäämise kunst: Infokunst (ETV 2005) 10 20 Siin ja praegu: Andres Ots (ETV 1999) 11 25 Idioot, 8/10* 12 15 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 44 ERR uudised 16 35 Libahundi needus* 18 00 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt ja vaip (Tšehhi 1992) 25 Pingviin Jasper 35 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Lemmikasjad 45 Stella ja Sam: Sam ja lutsukivi 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Pilvelaul 19 05 Professor Saarma harivad seiklused (Prantsuse 2010) 10 Ruff tegutseb: Käsi peseb kätt (Inglise 1999) 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 4x4. Taimõr ja Jamal, 5/9 20 15 Minu väärtus oli 50 lammast 21 10 Pildipüüdjad (Eesti 2013). Dokfilm 22 05 Woody Allen: dokumentaalfilm, 1/2 (USA 2010) 23 50 Wikmani poisid, 8 00 20 Teater laulab: Jaak ja Mart Johanson 38 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Nõiajaht 50 Taltsutamatu süda, 23* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 34* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5809 35 Sajandi armastus, 48* 13 45 Heeringaminutid 14 05 Lindprii: Trumbid käes; Elav legend 16 00 Küladetektiivid, 45: Rosenheimi võmm 17 00 Taltsutamatu süda, 24 18 00 Armastus ja karistus, 35 19 30 Mõrv taevas: lend MH 17. Dokfilm 20 00 Suvereporter 21 00 Peitusemeistrid 30 Saladused: Surmasüüdlane 22 00 Saladused: Jõulud perega 30 Mentalist: Red John 23 25 Pärapõrgu perekond: Pärand 55 Nikita: Lunaraha 00 50 Vahelevõtja: Sõjatsoon 01 35 Rizzoli ja Isles: Ma olen sinu kollionu 02 20 Hawthorne: Julge hundi rind on rasvane 03 05 Merevaade* 30 Suvereporter* 04 20 Utta Danella: Perekonnasaladus, 2* 05 00 Mõrv taevas: lend MH 17. Dokfilm

06 15 Kirgede torm, 1441 07 05 Joonissarjad 55 Armastuse pisarad, 45* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 6 11 10 Kättemaksukontor* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 17: Adrenaliin 40 Hullumeelsed perekonnad, 8* 14 30 Selline on elu!: Ikka ilma suudluseta 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 46 16 55 Midsomeri mõrvad 8, 6: Peidetud sügavused 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Maastik laibaga 2 21 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Võimalik vaid Venemaal 22 00 Suvesangarid, 30 30 Lennuplaan (USA 2005). Põnevik 00 30 Ameeriklased 1, 9: Turvamaja 01 30 CSI kriminalistid 13, 22: Kõik mängus 02 30 Kahjutasu 4, 2 03 30 Võta või jäta 6, 4 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 30* 50 Reisijaht

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 124 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 681 09 10 Emmerdale, 235* 40 Eluteed, 11 10 05 Küladetektiivid, 229: Sport on mõrv 55 Süütu süüdlane, 15 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Piltilus 25 Poissmees, 2* 14 05 Pulmasõda (USAKanada 2006).

Romantiline komöödia 15 55 Staariminutid: Pierce Brosnan 16 00 Ainult Essexis!, 53 30 Ainult Essexis!, 54 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Uusimad meditsiinilised läbimurded 19 00 Kodus ja võõrsil, 5810 30 Emmerdale, 236 20 00 Saare sosinad 21 00 Salajane nimekiri (The Client List, USA 2010). Draama 22 55 Staariminutid 23 00 Poissmees, 3 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Hüvastijätt 02 30 Allilma emandad, 1/13 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 15/153* 45 Suvereporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex* 09 20 Sissemurdjad, 12* 45 Sissemurdjad, 13* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 39* 14 35 Knight Rider, 44/90: Ussipesas, 2* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga 16 20 Komissar Rex, 137/167: Maskeraad 17 10 Supermani uued seiklused, 40/86 18 05 Knight Rider, 45/90: Vali mind 19 00 Galileo 30 Merevaade 20 00 Tuvikesed, 11-12: Õudusunenägu*; Kes on siin boss?* 21 00 Kaks ja pool meest: 818-jklpuzo* 30 Kriminaalne Venemaa, 294: Kadunud autoomanikud, 2 22 00 Kriminaalne Venemaa, 295: Arhivaari bande, 1 30 Jõugud, 10 23 30 Conan, 266: Jason Biggs, Omar Gonzalez, Ellie Kemper 00 20 Kaks ja pool meest: Kolmandat põlve tuhvlialune 45 Tuvikesed, 1314: Hüvasti, Johnny; Motell Poppy, 1 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Lasteaiapolitseinik (USA 1990)*.

Põnevuskomöödia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 1, 4 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 16: Auasi 17 00 NCIS kriminalistid 4, 15: Sõbrad ja armukesed 18 00 Perepea 7, 10* 30 Simpsonid 4, 3* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 1-2: Isamees; Alasti tõde 20 00 Perepea 7, 11: Woods on tagasi 30 Simpsonid 4, 4: Iluduskuninganna Lisa 21 00 Suvesangarid, 20 30 Stop-loss – sõjaseadus (USA 2008). Sõjadraama 23 35 Puhkus Mehhikos 2, 57; ekstra 2, 57 00 50 Teismeliste seksielu 2, 4 01 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 1-2: Isamees*; Alasti tõde* 02 30 Kälimehed 1, 4* 03 20 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Pühapäevatee* 09 00 Inimese mõõde* 40 Aleksei Turovski lood* 10 10 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 25 Ameerika eestlased. Idarannik, 1/13* 55 EMV ladinaameerika tantsudes 2014, 2/2 11 55 Aja puudutus* 12 35 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 160/304* 17 00 Armuleek, 161/304* 45 Armuleek, 162/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 90/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Noor Montalbano, 2/6 23 55 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 10 Suvemiks* 55 TeleChat

05 30 Vikerhommik Rain Kooli 09 45 Presidendilood 1. osa. Lugusid loeb Ain Lutsepp 10 05 Huvitaja Krista Taim 11 30 Järjejutt Agatha Christie - Unenägu, I. Jutustust loeb Jüri Aarma 12 00 Keskpäevased uudised 12 15 Uudis+ Kaja Kärner 14 05 Nii nad tapsidki meie Ferdinandi 100 aastat I maailmasõja algusest. Sarja autor on Peeter Helme 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Silver Kuusik 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Presidendilood 19 05 Mulle meeldib see muusika Andres Ammas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Jazzkaar 25 Immo Mihkelson 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Maailmapilt* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater.

Niinimetatud isiklik elu, 1. Kuuldemäng Konstantin Simonovi romaanist.

10 05 Muusikatuba.

Johanna Mängel Esineb Sydney Sümfooniaorkester John Adamsi juhatusel. Solist on saksofonimängija Tim McAllister.

11 05 Album. M. K. Čiurlionis M. K. Čiurlionis – Works for piano 1896–1899 (Lietuvos Muzikų Sąjunga, 2005).

12 02 Delta. Miina Pärn Kultuurisündmused ja muusika 14 05 Kooskõla 15 02 Lõunakontsert Londonist. BBC Proms Esinevad Rachel Podger (viiul), Katy Bircher (flööt), Bojan Cicic (viiul), Tomasz Pokrzywinski (tšello), Kristian Bezuidenhout (klaver). Ettekandel on Carl Philipp Emmanuel Bachi Triosonaadid 16 05 Helileid Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist.

Muusika, mis hoiab endas elamusi.

17 05 Da Capo 18 20 Kella–6–džäss 19 05 Ooperiõhtu. G. F. Händel – Agrippina.

22 05 Fantaasia 00 05 Nokturn