Postimees 28 08 2014 by Postimees

VÕTAB ILMET

POSTIMEES TEGI SARIKAPEO EEL RINGKÄIGU EESTI RAHVA MUUSEUMIS. EESTI LK 4–5

KÕRGE KÜLALINE USA presidendi Barack Obama külaskäik keerab pea peale Tallinna liikluse, valmis tuleb olla muudekski ebamugavusteks. EESTI LK 3

KAHE KATKU VAHEL Seakasvatajaid kimbutavad ühelt poolt Venemaa sisseveopiirangud ja teiselt poolt Aafrika seakatk.

AED JA KODU

Kohupiimal ja kohupiimal on suur vahe. LK 17

MAJANDUS LK 7

www.postimees.ee ajaloolane

Vaata uuenenud Ilmajaama

MART LAAR Ukrainas käivad lahingud näitavad, et Eesti valitud tee on tunduvalt praktilisem. ARVAMUS LK 11 NELJAPÄEV, 28. AUGUST 2014 • NR 199 (7190) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 357 • LUGEJAID 201 000

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 28. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Kes hoolib Venemaa sõduriemade murest?

Konkreetne vastane Möödunud nädalal jõudis Iraagis toimuv lääneriikidele senisest veel lähemale. Ehkki kogu Süüria sõja vältel on räägitud lääneriikide kodanikest, kes pühasõdalaste ridadesse võitlema lähevad, rabas USA kodaniku äärmiselt julm tapmine arvatava Briti kuningriigi alama käe läbi sedavõrd, et Ühendriikide kaitseminister Chuck Hagel kuulutas Iraagi Islamiriigi (IS) viimaste aastate kõige suuremaks ohuks Ameerika Ühendriikidele. Ta nentis ka, et USA õhurünnakud on aidanud peatada Islamiriigi edasitungi Iraagis, aga üsna tõenäoliselt suudavad hästi relvastatud, juhitud ja rahastatud terroristid end peagu koguda. Ameerika staabiülemate ühendkomitee esimees Martin Dempsey aga rõhutas, et IS ei pruugi alistuda, kui USA ei ründa nende baasi Süüria territooriumil. Islamiriik on väljendanud küll tugevat USA ja lääneriikide vastasust ning suunanud oma ähvardusi praegusest tegevuspaigast tunduvalt kaugemale, ent ründab otseselt siiski Süüriat ja Põhja-Iraaki, kus kannatajateks on nii sealsed moslemid, kristlased kui ka teiste uskude esindajad. Lisaks sõjale peavad inimesed silmitsi seisma ka vägivaldse islamiseaduste kehtestamisega. Pisut irooniline on, et kõige efektiivsema lahendusena Iraagi riigi säilitamiseks nähakse praegu kurdide toetamist – just nende iseseisvuspüüdlusi on varem peetud eelkõige ohuks Iraagi terviklikkusele. 2005. aastal autonoomia saavutanud kurdide iseseisvusele seisab muuhulgas vastu ka Türgiga häid suhteid hoidev USA. Praegu on kurdidest saanud aga need, kelle toel loodetakse ära hoida vajadus tuua Iraaki taas sõdureid, kes sealt, mitte kuigi ammu alles lahkusid.

ui 2007. aasta kevadel leidis Tallinnas aset nn pronksöö, oli üks Venemaa põhilisi etteheiteid meile, et sõjas langenud sõdurite põrmud ja mälestus ei pälvivat Eestis kohast austust. Olukorda saabus siia uurima muuhulgas Vene riigiduuma delegatsioon. Viimased päevad on maailmale aga näidanud, kuidas käitub Venemaa ise oma sõduritega ja nende lähedastega. Sõjaväelased saadetakse vargsi naaberriiki võitlema, jättes nad teadmatusse, kelle või mille nimel, igal juhul aga suveräänse Ukraina riigi vastu. Venemaa regulaararmee üksuste osalusest konfliktis on avaldatud ümberlükkamatud tõendid: neilt äravõetud tehnika, dokumendid, lõpuks on Ukraina väed võtnud ka vange, kes on nimeliselt identifitseeritud ning kes on end videointervjuudes kogu maailmale tutvustanud. Rääkimata sellest, kuidas üle piiri Ukrainasse veereb muudkui uut lahingutehnikat ja kahuriliha. See, mis toimub aga Ukrainas kadunud Vene sõdurite ja nende alles mures

või juba leinavate lähedaste ümber Venemaal, ületab igasugused terve mõistuse piirid. Kui nädala algul leidsid Pihkva lähedal aset dessantväelaste matused, üritasid Vene enda ajakirjanikud kohapeal selgitada, mis toimub. Tundmatud isikud ähvardasid, et kui nad kohe Pihkvast ei lahku, siis «siin on palju soid» ja «teid ei pruugi üles leida», lisaks üritati ajakirjanikke kalmistul füüsiliselt rünnata. Fotod värsketest kalmuküngastest ilmusid aga Venemaa veebiväljaannetes – pärast seda saabusid teated, et kalmistul on korjatud ära nimesildid, langenute fotod ja sõjaväelaste pandud pärjad. Nagu märkis tuntud Vene ajakirjanik Oleg Kašin, on nüüd tegu nimetute kalmudega. Pihkvasse jõudnud «saadetis 200» on aga selle jäämäe veepealne osa. Terve hulk Venemaa emasid lihtsalt ei tea, mis nende poegadest on saanud. Mõned neist on juba korraldanud pressikonverentsi, et kaasata poiste otsimisse avalikkust. Teised on salvestanud südantlõhestava videopöördumise president Putinile ja kaitseminister Šoigule. Ning selles lootuses, et Vene sõjaväelased, kellest pole kuulda, on siiski elus ja ukrainlaste käes vangis, küsitakse isegi vastaselt abi. «Me kõik peame paluma Uk-

raina võime ja ukraina rahvast: palun mõistke, millisesse olukorda pandi meie sõjaväelased. Palun jätke nad ellu!» kirjutas Moskva professor Igor Tšubais. Kuid oma sõdurite osalust võitlustes Venemaa endiselt omaks ei võta. Ukraina poolt hiljuti vangivõetud Vene regulaararmee sõjaväelased olevat lihtsalt «eksikombel» piiri ületanud.

JUHTMÕTE Oma sõdurite osalust võitlustes Venemaa endiselt omaks ei võta. Ukraina poolt hiljuti vangivõetud Vene regulaararmee sõjaväelased olevat lihtsalt «eksikombel» piiri ületanud. «Ametivõimude vaikimine või arusaamatud kommentaarid ainult kasvatavad kahtlustavat õhkkonda ja sunnivad meenutama ebameeldivaid näiteid Vene ja Nõukogude ajaloost,» kirjutas eile Vene majandusväljaanne Vedomosti. Viidati näiteks Afganistani sõjale, kus langenud sõdurite matmist nõukogudemaal tasahilju toimetati. Eile aga saabusid jälle uued teated Ukrainas piirialadel käivatest vihastest ja veristest kokkupõrgetest.

urmas nemvalts

liisa tagel

KÕVA SÕNA «Kedagi pole unustatud…». Miks siis Pihkva diviisi võitlejaid, kes tapeti «väljaselgitamata asjaoludel» võitluses väidetavalt «fašistliku huntaga», maeti salaja ning ilma austusavaldusteta??!! Noh, aitab valetamisest!

PÄEVA KOMM Julmale, kõiki erinevalt mõtlevaid alla suruvale ja äärmiselt vägivaldsele rühmitusele vastu seismiseks on palju lihtsam üksmeelt saavutada.

Filosoofiadoktor Igor Tšubais, echo.msk.ru, 26.08

Postimees 1900. aastal

Võib-olla õnnestub maailmal tegutseda Iraagis toimuva peatamiseks otsustavamalt kui Süürias ning aidata kaasa tasakaalu loomisele. Ehkki Islamiriigi ridades võitlevad lääneriikide kodanikud hägustavad piiri meie ja nende vahel, mõjuvad nad ka stiimulina, et tegutseda on vaja. Samuti on Islamiriik oma äärmuslikkuses pakkunud lääneriikidele edasise tegevuse kavandamiseks selgemalt eristuva aluse kui ükski jõud Süüria sõja algusfaasis – julmale, endast erinevalt mõtlevaid alla suruvale ja äärmiselt vägivaldsele rühmitusele vastu seismiseks on palju lihtsam üksmeelt saavutada. Kuidas seda teha, on muidugi keerulisem teema, ent algus on tehtud. Kurdide armee Pešmerga on suutnud USA õhulöökide toel panna piiri Islamiriigi laienemisele ja nii Euroopa Liidu liikmesriigid kui ka USA on avalikult lubanud Iraagi kurdidele sõjalist abi. Võib-olla sünnib konfliktist lõpuks aga ka uus võimalus kurdide iseseisvuspüüdluste teostamiseks.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Peterburist. 25. augustil pääsis tuli «Arkadia» lõbuaia majas lahti. Põlema hakkas elektrikoda ja säält lagunes tuli kiiresti laiali, nii et warsti kõik ehitused Neewa kaldal leekides oliwad. Korraga lõi «talwe aed» põlema ja tuli nähtus, mida wõimata kirjeldada: leek lõi mitme kümne sülla kõrgusele, õhus kuuldus nagu kiunumist, terwe sädemete pilw tõusis taewa poole. Oli, nagu oleks midagi lõhkenud. Hulk kunstlikka palmisid, lillesid, mitmed koopad, mis kuiwast õhukestest laudadest tehtud ja lubja kiwidega paigatud, palju muid drapist ehteid – kõik see süttis nagu püssi-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

rohi. Et näite- ja ooperimajadele tuli külge lüüa ähwardas ja mereäärse raudtee waksal ja teised lähedal olewad puumajad hädaohus oliwad, siis kutsuti kõik kümme tuletõrjujate osakonda kokku. Pääle nende tuliwad weel ümberkaudsete alewite wabatahtlikud tuletõrjujad kohale. Ka terwe pataljon sõjawäge ilmus kaitseks. Wiis auruwirtsa ja tulekahju aurulaew «Palundra» oliwad tööl. Suure waewaga jõuti tule laialilagunemise tõket teha, kuna terwe talwe aed wõõrastetubade ja eineruumidega mani maha põlesiwad. 28.08.1900

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 28. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Sotsiaalministeerium koondab, et tõsta palka Sotsiaalministeerium otsib koondamiskõlblikke ametikohti, et tõsta ülejäänud töötajate palka. «Oleme üle vaadanud ministeeriumi struktuuri, teinud mõned muudatused ja mõned teeme veel. Hindame seda, kas tööülesannete jaoks on ressursse piisavalt ning kuidas need on jaotunud,» ütles sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Kristel Abel. Sotsiaalministeeriumi palgad on oluliselt madalamad kui teistes ministeeriumides. BNS

Kohus mõistis Andrus Värniku tingimisi vangi Harju maakohus mõistis eile endise odaviskaja Andrus Värniku (pildil) süüdi korduvas ja suurt valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises ning karistas teda kokkuleppemenetluses kahe aasta ja ühe kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Lisakohustustena peab Värnik katseajal osalema sotsiaalprogrammis ega tohi tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti mõistis kohus Värnikult välja kannatanu tsiviilhagi 4100 eurot. postimees.ee

935 Päästeameti töötajad inspekteerisid eile ennelõunal USA presidendi tõenäolist ööbimiskohta Tallinna Swissôtelit ja sulgesid selleks liikluse Tartu maantee kolfoto: andres einmann mel sõidurajal.

miljonit eurot kulus mullu rahvastiku tervise arengukava täitmiseks.

LIIKLUS. Tuleval kolmapäeval on targem Tallinna kesklinna sõidukiga mitte sattuda.

Häkker ründas siseministri ja politseijuhi e-postkasti

Obama visiidi ajal pääseb kõige kiiremini edasi jalgsi

Pahatahtlik arvutikasutaja ründas eelmisel nädalal siseminister Hanno Pevkuri, politseija piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse SMIT ja veel kümmekonna inimese e-postkasti, muutes need ajutiselt kasutuskõlbmatuks, kui sisestas korduvalt vale kasutajanime. E-kirjadele ta ligi ei pääsenud. Riigiprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust. postimees.ee

andres einmann toomas randlo uudised@postimees.ee

meerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal kehtestatakse Tallinna kesklinnas igapäevaelu häirivad liikluspiirangud, kuid politsei kinnitusel suuremaid alasid sulgema ei hakata ja kui inimesel visiidi ajal mõnda piirkonda asja on, ta sinna ka pääseb. Praegu on teada, et suuremad liikluspiirangud saavad olema Toompeal, Kadriorus, südalinnas ja Tartu maanteel kesklinnast kuni lennujaamani. «Mida lähemale visiit jõuab, seda rohkem infot saab politsei liikluspiirangute kohta avaldada. Ühtegi trassi ei suleta liiklusele kauemaks kui 15 minutit,» kinnitas Põhja prefekt Kristian Jaani.

Koolid otsustavad hiljem Jalakäijate liikumist on politseil plaanis piirata nii vähe kui võimalik. «Südalinnas selliseid kohti peaaegu polegi. Kui mingi kvartal jääb visiidi mõttes olulise objekti lähedusse, on seal politseikontroll kindlasti suurem. Kuid võin kinnitada, et igal inimesel, kellel on kuhugi asja, sinna ka saab,» lubas Jaani. Jaani soovitab inimestel 3. septembril Tallinna kesklinnas asju ajada enne kella 9 või pärast kella 18. Enamik piiranguid jääb kella 9.30 ja 17.30 vahele. Politseijuhi hinnangul peaksid südalinna koolide juhid kaa-

luma võimalust kolmapäeval tunnid ära jätta. Laste koolisaamisel ei teki probleemi, sest koolides algab õppetöö kell 8 või 8.30. Probleeme võib tekkida aga koolipäeva lõpus nende õpilastega, kellele lapsevanem järele peab tulema. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula kinnitusel selgub vahetult visiidi eel, kas mõne kooli töö korraldatakse kolmapäeval ümber. Autojuhtidel soovitab politsei jälgida liiklusmärke ja reguleerijaid. Peatumist, parkimist või sissesõitu keelavad ajutised liiklusmärgid pannakse välja võimalikult varakult, juba mitu päeva enne visiiti. Jaani lisas, et mõnda kohta võidaks visiidipäeval paigaldada edasisõitu takistavad tarad. «Suhtleme kõigi autoomanikega, kes pargivad autot parkimiskeelu alla jäävates piirkondades. Kui auto on parkimiskeelu kehtimise ajal ikka tänava ääres ja me omanikuga ühendust ei saa, siis on viimane meede auto teisaldamine. Kui auto on teisaldatud, peab omanik helistama politseisse, kust ta saab teada auto asukoha,» juhendas Jaani. Visiidipäeval südalinnas liikuvatel inimestel soovitab politsei käituda igapäevaselt. «Tavapärane ei tekita politseinikes mingeid küsimusi. Tõele ei vasta kuulujutud, et visiidipäeval on südalinna majade akende avamine keelatud. See on täiesti normaalne, et inimene vaatab aknast välja. Kui miski väljub normaalsuse piiridest, reageerib politsei kindlasti,» ütles Jaani.

Pane tähele! • USA presidendi Barack Obama visiit Eestisse Tallinna 3. septembril. • Kesklinna liikluses tuleb arvestada kuni 15-minutiliste seisakutega. • Visiidi ajal tuleb tähelepanelikult järgida ajutisi liiklusmärke. • Enamik liikluspiiranguid jääb visiidipäeval vahemikku kella 9.30–17.30. • Teisaldatud auto kohta saab infot numbritelt 110 või 612 3000. • Isikudokumenti tuleb kindlasti kaasas kanda. • Jalgsi liikudes üldjuhul piiranguid pole. • Lennujaama jõudmisel tuleb arvestada suurema ajakuluga. • Visiit võib tuua kaasa muudatused südalinna koolide õppetöös. • Eestisse sisenemisel tuleb igal juhul läbida piirikontroll. • Sekelduste vältimiseks tuleb käituda rahulikult ja tavapäraselt.

Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov rääkis Kuku raadiole antud intervjuus, et lennukile minekul lisakontrolli ei ole, aga lennult tulles peab näitama passi või IDkaarti. «Meid teevad murelikuks suured liikluspiirangud Tartu maanteel, kust inimesed tulevad lennukile. Oskame vaid südamele panna, et tulgu kohale hästi vara,» soovitas Sakkov.

Tavapärane ei tekita politseinikes mingeid küsimusi, politsei reageerib, kui miski väljub normaalsuse piiridest. Põhja prefekt Kristian Jaani

President Obama saabumise ajal suletakse ka õhuruum ning seetõttu võivad hilineda mõned lennud. «Aga jutt ei ole tundidest ja see ei tohiks valmistada suurt peavalu,» lisas Sakkov. Praegu on veel lahtine, kus president Obama Eesti-visiidi ajal ööbib. Eile ennelõunal kontrollis päästeamet põhjalikult Swissôtelit. Põhja päästekeskuse pressiesindaja kinnitusel oli korvtõstukiga maja seina juures askeldamine seotud Obama visiidi ettevalmistustega, kuid kas Ameerika Ühendriikide president selles hotellis ööbib, ei ole veel teada.

Segavad mobiililevi Julgeolekukaalutlustel võidakse segada mobiililevi hotellis, kus Obama viibib. Seda tehakse lokaalse segajaga, mille kasutamisel ei pea mobiilioperaatoreid teavitama. «Kuuldavasti on see lokaalne segaja, mis ei tohiks hotellist väljapoole ulatuda ega teiste klientide levi häirida,» selgitas Elisa võrgujuht Andrus Kaarelson. «Tegemist on mingisuguse lairiba tüüpi sagedushäire seadmega. Lisaks mobiilisagedustele segab see ilmselt kõiki muid andmesidesagedusi, näiteks WiFit.» Politseijuhi kinnitusel ei koondu visiidi ajal kogu politseitöö Tallinna, turvalisus tagatakse ka ülejäänud Eestis. «Politsei ei jäta mujal Eestis väljakutsele reageerimata selle tõttu, et on käimas Obama visiit. Kohalolek ja reageerimine on tagatud kogu Eestis, selles ei ole mingit järeleandmist,» lubas ta.

Kirik ei välista samasooliste kooselu Kirik ei välista samasooliste kooselu, ütles Tartu Ülikooli dotsent Urmas Nõmmik (pildil) eile riigikogus toimunud kooseluseaduse seminaril. «Kirik ei saa väita midagi kogu kristlaskonna nimel,» sõnas Nõmmik. TLGBT ühingu president Helen Talalaev leidis, et pole vaja rääkida samasooliste perede lubamisest, sest need on juba olemas, vaid nende kaitsmisest. postimees.ee

Valitsus arutab ajateenija toetuste tõstmist Valitsuse arutab täna määruse eelnõu, millega tõstetakse 1. jaanuarist ajateenija toetuste määrasid. Ajateenijale makstakse edaspidi esimesel kümnel nädalal toetust 100 eurot kuus, senise 75 asemel. Kaprali toetus tõuseb 105 eurolt 125 euroni, nooremseersandi toetus 115 eurolt 175 euroni ning seersandi toetus 135 eurolt 200 euroni kuus. Ajateenija toetuse eesmärk on võimaldada katta ajateenija igapäevaseid kulusid, nagu kulud hügieenitarvetele, telefoni- või muud sidekulud lähedastega, vaba aja veetmise kulu väeosa sõdurikodus, kulu transpordile, kui ajateenija on lubatud väljaloale, ja muid kulusid, mida ei kata kaitsevägi. BNS

Saaremaa vallad võivad liituda

Taani lennusalk läheb, Saksa oma tuleb

Valitsus arutab täna eelnõu, mis lubab liituda Kaarma, Kärla ja Lümanda vallal. Ühendvalla nimeks saab Lääne-Saare vald. Pärast muutust jääb Saare maakonda üks linn ja 13 valda ning Eestisse 213 omavalitsust, sh 183 valda. BNS

Ämari lennubaasis toimub reedel NATO õhuturbe rotatsiooni üleandmistseremoonia, seni siin paiknenud Taani lennusalgalt võtab õhuturbemissiooni üle Saksa lennusalk nelja hävituslennukiga Eurofighter Typhoon. BNS

4 || EESTI || POSTIMEES, 28. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tallinn saadab avalikus kohas joojad Toompeale ja Kadriorgu Eile kehtestas Tallinna linnavalitsus määruse, mille järgi keelatakse pealinnas avalikus kohas alkoholi tarvitamine. Seda aga kahe erandiga – Toompea ja Kadriorg. «Tallinna linna haldusterritooriumil on alkoholi tarbimine keelatud. On lubatud alkoholi tarvitamine kahes rajoonis – teatud osa Toompeast ja teatud osa Kadrioru pargist,» ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf (pildil) eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil. «Piltlikult öeldes tulime alkohoolikute soovidele vastu,» selgitas Klandorf, kelle arvates peaksid avalikus kohas joojad minema just sinna, kus uut korrakaitseseadust soositakse. Justiitsminister Andres Anvelt ütles, et vältimaks konflikti süvenemist ühiskonnas, avati korrakaitseseaduse alkoholi pruukimist käsitleva sätete arutelu ja ettepanekute voor. «Kahe konkreetse piirkonna esiletoomine Tallinnas näitab jätkuvalt, et linnavalitsust ei huvita mitte linnakodanik, vaid poliitiline vastandumine. Argielu politiseerimise asemel kutsun üles linnavalitsust samuti esitama oma sisulised ettepanekud 10. septembriks,» lisas Anvelt. Vanalinnas on alkoholi joomiseks planeeritud ala Falgi tee, Toompea tänava, Toom-Kooli tänava, Kiriku tänava ja Rahukohtu tänava vahelisel alal. Kadriorus Mäekalda tänava, A. Weizenbergi tänava, J. Poska tänava ja Narva maantee vaheline ala. Avalikku alkoholi tarvitamist lubavatele aladele paigaldatakse vastavad märgid. Uus määrus peaks kümne päeva jooksul ilmuma Riigi Teatajas, kehtima hakkab määrus kolm päeva pärast seda. Meribel Sinikalda

Selline nägi täismõõdud saanud ERMi hoone õhust välja vihmasel teisipäeval.

ERMi ehitajad peavad ho Tallinnas Marja poe juures pummeldas juulis lõbus seltskond kodanikke, üks mees oli aga pingil magafoto: toomas tatar ma jäänud.

Pevkur käskis erakorraliselt SMITi auditeerida Siseminister Hanno Pevkur (pildil) andis eile pärastlõunal ministeeriumi siseauditi osakonnale korralduse teha erakorraline audit, kontrollimaks väiteid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) toimuva pealtkuulamise ja korruptsiooni kohta. SMITi endine töötaja väitis siseministrile saadetud kirjas, et SMITis kuritarvitatakse nuhkvara, operatiivraadiosidevõrgul on olemas niinimetatud tagauks ning et Schengeni infosüsteemi valve tehnilist poolt ei tagatud ja see asendati inimvalvega, kirjutas eile Eesti Päevaleht. «Tõe väljaselgitamise huvides peaks isik olema valmis oma väiteid auditeerijatele ka selgitama. Infosüsteemidega ja eriti veel inimeste turvalisust tagavate süsteemidega manipuleerimine on väga tõsine süüdistus ja kui esitatud väited peaksid tõele vastama, peavad manipuleerimisega tegelenud inimesed oma tegude eest ka vastutama,» lausus Pevkur. Siseministri allkirjastatud käskkirja järgi teeb erakorralise auditi siseministeeriumi siseauditi osakond, kaasates Riigi Infosüsteemi Ameti ning politseija piirivalveameti teabeturbebüroo eksperte ning vajadusel teisigi selle valdkonna eksperte. Auditi tähtaeg on 25. september. postimees.ee

SUUREHITIS. Homme toimub Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi hoone sarikapidu, Postimees lasi sel puhul droonil maja üles pildistada. ERMi uus hoone • pikkus 355,8 meetrit • laius 71,7 meetrit • kõrgus 2,4 kuni 15,3 meetrit • ehitusalune pind 21 973 m² • üldpind 39 124 m² • netopind 33 876 m² • kasutusiga 100 aastat • eesti püsinäitus 3781 m² • soome-ugri püsinäitus 1038 m² • ajutiste näituste ala 900 m² • kunstigalerii 417 m² • hoidlad 8139 m² • konverentsisaal 254 kohta • teatri- ja muusikasaal 120 kohta • vastuvõtuala 900 m² • auditooriumid ja õpperuumid (8) 485 m² • raamatukogu ja uurijate ruumid 563 m²

• restoran 444 m², kohvik 323 m², pood 250 m² • lisaks filmifestivali ruumid, rahvakultuuri nõuandekeskus, pere- ja lasteruumid jms allikas: erm

nils niitra reporter

ust ülalt vaadatuna paistabki täismõõtmed saanud hoonekarp iseäranis võimas. Sellal kui droon taevas pilte klõpsutas, tegi ERMi direktor Tõnis Lukas Postimehele majas põhjaliku ja mõningast fantaasiat nõudva jalutuskäigu. Hoone ei ole iseenesest kuigi kõrge, see-eest aga ilmatu pikk – 356 meetrit. Ehitusalust pinda on 2,2 hektarit ehk 22 000 ruutmeetrit. Samas ei jää hoones jalutades seda hirmu, et meie riiki on tabanud jälle gigantomaania – tundub, et ruumi on parasjagu. Küllalt suure osa võtavad enda alla külastajatele suletud töötajate tsoonid, sest ERM on ju lisaks muuseumile ka tõsine teadusasutus. Hoone alumine, kohati maa alla jääv tasand on suures osas mõeldud hoidlate tarbeks. Teisipäeval polnud veel päris selge, kuhu ehitajad pärja panevad, variante oli kaks. «Ehitajad panevad pärja kõige kõrgema koha peale ja peremees peab selle alla tooma,» lausus Lukas. «Kui peremees ei too alla, siis olid ehitajad vähemasti vanasti nõus pärja ise

alla tooma, kui peremees laua katab.» Lukas üritas mu silme alla manada röögatut varikatust, mis alles tuleb peasissekäigu kohale. «Selle varikatusega kaetud ala laius on suurem kui Tartu laulukaarel,» seletas ta. Majja sisenedes jääb paremale muuseumi kauplus ja kahel korrusel hariduskeskus auditooriumide ja nõuandepunktiga. Vasakul on aga 250-kohaline konverentsi-, filmi- ja kontserdisaal. Kõrvale tuleb ka restoran.

Tagasi kiviaega Edasi jõuab suurele vastuvõtualale, mille vasakusse serva jäävast klaasgaleriist avaneb edaspidi vaade otse all õues asuvatele (tulevastele) tiikidele, mis on omakorda ühendatud aknast paistva Raadi järvega. Kõrval sahiseb praegu täitsa korralik lehtpuumets. «Teeme selle asemele edaspidi teemapargi,» lausus Lukas. «Ka õue tulevad igasugu tegevused, olgu siis savikoda, kiigeplats või eksperimentaalarheoloogia ala, aga praegu selleks veel raha pole. Vabaõhumuuseumiga me siiski konkureerima ei hakka ja talutaresid ei tule.» Vastuvõtualalt on külastajal võimalik edasi valida kolm avaust, millest siseneda kolmele näitusele – suurim neist on muidugi eesti püsinäitus 3800 ruutmeetril, mis on keskmi-

se hüpermarketi maht. Teine võimalus on minna soome-ugri püsinäitusele ning kolmanda valikuna ajutisele väljapanekule. Võib osta igale ekspositsioonile eraldi pileti või ka pileti kõigile kolmele näitusele. «Eesti kultuuri püsinäitus kujutab endast ajatelge, mis näitab meie kultuuri arenguid kiviajast kuni nüüdisajani,» selgitas Lukas. Omalaadse veidrusena on hoonel tegelikult kaks sissepääsu mõlemas otsas. Tagumise otsa sissekäigust alustades jõuab inimene kiviajast tänapäeva, eestpoolt tulles aga tänapäevast kiviaega. Nii on täiesti võimalik, et hoones liiguvad grupid vastupidistes suundades – eks näis, kuidas see tegelikkuses toimima hakkab. Ent meie liikusime Lukasega siiski kiviaja suunas. Nüüdismuuseumide juurde käivad kahtlemata ka kõikvõimalikud puutetundlikud ekraanid ja telefonirakendused, ei saa nendeta ka ERM. «Inimene võib lüüa sisse näiteks «Kanepi kihelkond» ja vaadata, kus on muuseumis tema kodukohaga seotud esemed,» tõi Lukas näite. «Kindlasti tulevad ka rakendused, sest me avame ju 2016. aasta 1. oktoobril – juba praegune areng näeb ette kõikvõimalikke rakendusi, rääkimata aastast 2016.» Lukas ei kavatse siiski interaktiivsete vidinatega üle pin-

POSTIMEES, 28. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

foto: taevakaamera oü

omme sarikapidu gutada. «Multimeedia on huvitav teatud piirini – kui inimene on juba ERMis kohal, siis ütleb kogemus, et tegelikult vaimustuvad ka noored sageli just originaalidest, pärisasjadest,» lausus Lukas. «Püüame neid esemeid huvitavalt esitada ja leida tasakaalu multimeedialahenduste ja originaalesemete vahel.»

Erinevad teemad Eesti püsiekspositsiooni sisse mahuvad omakorda paljud väiksemad teemaekspositsioonid. «Meie eesmärk on näidata inimeste argielu kui ka kultuure dialoogis, nii et baltisaksa, vene või rootsi mõjud põimitakse samuti eesti ekspositsiooni,» seletas Lukas. Nii on talukultuuri eluolule pühendatud üks näitus, aga esindatud on ka linna- ja laadakultuur ning ka riigi sümbolitele, toidukultuurile ja vaipadele pühendatud näitused. Aga tuleb ka nn osalusnäituste saal. «Anname võimaluse inimestele pakkuda välja ideid, milliseid näituseid nad tahavad näha – valime parimad mõtted välja ja esitame neid.» Tuleb ka tegevussaal, kus saab harrastada rahvakultuuriga seotud tegevusi, meisterdada näiteks kasvõi vurri. Avatud fondi saalil on klaaspõrand, millelt avanebki vaade fondikorrusel leiduvale ja seal askeldavatele inimestele. «Lisaks hakkame saalis kordamööda

ERMi direktori Tõnis Lukase sõnul käib uue ekspositsiooni ettevalmistamine juba mõnda aega.

näitama põhjalikke läbilõikeid mõnest meie kollektsioonist – esialgu paneme välja suure valiku meie õllekannudest,» selgitas Lukas. Lisaks restoranile tuleb ERMi majja ka kohvik, kunstigalerii ja 120-kohaline blackboxteater. «Püüame sellega pakkuda esinemisvõimalust väiksematele teatritruppidele,» lisas Lukas. Selge see, et tegu on suurima taasiseseisvumise järel rajatava kultuuriobjektiga, kui jätta mängust välja nõukogude ajal alustatud rahvusraamatukogu. Muuseum loodab pärast avamist näha aastas 200 000

külastajat. «Esimese paari aasta jooksul ei ole see sugugi utoopiline, pigem on küsimus, kuidas hoida seda taset, kui esimene huviliste laine on juba majast läbi käinud,» lausus Lukas. Uue ERMi näituste ettevalmistamine käib juba mõnda aega. «Järgmisel aastal läheb kinni ka meie praegune näitusemaja, sest töötajad suunavad kõik oma tegevused uude hoonesse,» ütles muuseumidirektor. «Uus maja annab võimaluse näidata palju rohkem ja tuua esile pikka aega fondides peidus olnud esemed.» Tänavu sügisel kuulutatak-

foto: margus ansu

se välja ERMi ümbritseva haljastuse korrastamise riigihange. Hoone üldehitajad peavad selle ümbruse vabastama tuleva aasta märtsiks, siis läheb teatepulk üle siseviimistlejatele. Järgmise aasta detsembris annab ehitaja hoone üle Riigi Kinnisvara ASile ja kevadtalvel hakkab ERM tegelema ekspositsioonide sisustamisega. Avamine tuleb 2016. aasta oktoobris. Riigi Kinnisvara poolne projektidirektor kinnitas, et ehitustööd on praegu graafikus. Muuseumihoone läheb maksma 75 miljonit eurot.

6 || EESTI || POSTIMEES, 28. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Laulu- ja tantsupeo juhid tantsisid Toompeal Laulu- ja tantsupeo «Aja puudutus. Puudutuse aeg» korraldajad olid eile kutsutud Toompeale Stenbocki majja. Pärast ühispildi tegemist lauldi ja tantsiti «Tuljakut». Tantsivad tantsupeo produtsent Kadri Tiis ja liigijuht Andre Laine, takti lööb laulupeo üldjuht Hirvo Surva. Peojuhte võõrustasid peaminister Taavi Rõivas ja kultuuriminister Urve Tiidus. foto: mihkel maripuu

Vaata fotosid peojuhtide tantsust.

TASU INFO EEST. Väheneb võimalus, et politseinik võtab informaatorile maksmise asemel raha endale ja muutub šantažeeritavaks.

Kriminaalpolitsei reformib «koputajapalka» risto berendson reporter

asta aega politsei juhtkonnas küpsenud «koputamisraha» reform hakkab valmis saama. Selle idee on lihtne: kui praegu võib iga kriminaalpolitseinik oma informaatorile ülemuse teadmisel raha maksta, siis edaspidi jääb see õigus vähestele. Piltlikult: kui seni sai Narva korterivaras oma kriminaalpolitseinikust kontaktisikult kohtumise lõppedes tänutäheks info eest 10–15 eurot, siis edaspidi jääb tal raha pigem saamata. Politsei juhtkond on nõus maksma ainult olulise info eest, aga see-eest suuremate summa-

de kaupa, mis peaks politseid huvitava info toojaid tõhusamalt motiveerima. Politsei võimalused kaastöötajatele maksta on kasinad. Kui välisluures tuuakse olulise operatsiooni alustamiseks lauale kohver 100 000 ja vastuluures 10 000 euroga, siis kriminaalpolitseis on erakordne juba mõnesajaeurone tasu. Suuremad summad võivad politseinikku ahvatleda raha endale võtma. Seda kinnitab praegu välisluures pooleli olev kriminaaluurimine, mis käsitleb mitmesaja tuhande euro omastamist. Kriminaalpolitsei kõnekaim näide oli mullune Lõuna narkopolitsei juhi Jarek Pavlihhini kriminaalasi. See juhtum viitas lisaks ohule, et politseinik muutub informaatori poolt šantažeeritavaks. Politsei- ja piirivalveamet keeldub uut süsteemi kommenteerimast, viidates salastatusele.

Postimehele on väidetud, et maksmine plaanitakse viia ühe spetsiaalse üksuse pädevusse. Väidetavalt võeti eeskuju Suurbritanniast, kus politsei maksab raha vaid olulise info eest ning maksjad on selleks koolitatud inimesed. Vältimaks omastamist või hilisemaid süüdistusi, peab teine politseinik olema tunnistajana raha üleandmise juures. Tõenäoliselt viibivad edaspidi raha üleandmisel nii «koputaja» politseikontakt kui ka politsei salajases rahaüksuses koolitatud spetsialist. Postimehe andmeil tehakse «koputajapalga» tõstmisel erand narkopolitseile. Uimastitarvitajast informaatori jaoks on motiveeriv ka 15 eurot, mille eest ta uue doosi saab. Hea ülevaate politseile olulistele informaatorite maksmise senisest süsteemist ja raha suurusest annab Jarek Pavlihhini kriminaalasi. Süüdimõistva kohtuotsuse järgi maksis Lõuna prefektuuri narkopolitsei juht oma informaatorile igal kohtumisel keskmiselt sada eurot. See on suur tasu. Väidetavalt troonis Pavlihhin selles arvestuses kriminaalpolitsei edetabeli tipus. Politsei aruannete järgi sai

Pavlihhini informaator 2006. aasta aprillist 2012. aasta veebruarini politseiniku käest 15 316 eurot. Raha andmisega lõppenud kohtumisi oli sagedasti ja palju – paberite järgi 141. Seda kõike sai põhjendada info olulisusega – sellel põhinesid Lõuna narkogrupi silmapaistvad töötulemused. Kohtus väitis informaator, et ta küll kohtus Pavlihhiniga, kuid info eest raha ei saanud. Politseinik olevat kinni maksnud üksnes tema kulutused. Allkirjad olevat ta aruandluslehtedele andnud tagantjärele või kirjutanud Pavlihhin alla tema eest. Kohus uskus informaatorit. Informaatori eest allakirjutamine on kriminaalpolitsei kitsamas ringis juba aastaid tavaline, sest sageli ei soovi informaatorid end allkirja andes politseiga siduda. Kohus mõistis Pavlihhini raha omastamises süüdi ja karistas teda lühiajalise vangistusega. Kohut veenis Pavlihhini süüs see, et «koputajapalga» maksmise aruannete järgi andis narkopolitsei juht arestimajas istunud informaatorile raha üle kuuel korral, kuid informaatoriga kambris vestlemas käis ta samal ajal vaid kaks korda.

KOMMENTAAR

indrek tibar keskkriminaalpolitsei juht

Kriminaalpolitsei töös on informatsioon väga oluline, teavet on vaja nii kuritegude lahendamiseks kui ka elude päästmiseks.

Ajakohastame töökorraldust, et olla tulemuslikud ning vältida kuritarvitusi, võtame muudatuste tegemisel eeskujuks maailma parimad praktikad. Info eest maksmine on üks võimalus info toojaid motiveerida ning saada kvaliteetset teavet. Politseinikele, kes töötavad salajast koostööd tegevate ini-

mestega, kehtivad ranged kontrollnõuded ning neile tagatakse väljaõpe. Riske maandame täpsete tööprotseduuridega ning põhjaliku sisemise järelevalvega. Informatsiooni kogumise ja töötlemisega seonduvast ei saa ma täpsemalt rääkida, sest see raskendaks kriminaalpolitsei tööd.

POSTIMEES, 28. 2 AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE @POSTIMEES.EE

PÕLLUMAJANDUS. OÜ Rey Seakasvatus atus esitas riigile abipalve, kuna praeguse seisuga ei ole ettevõttel raha loomasöödaks. öödaks.

ÄRILAUSE ÄRILA Idee on ssee, et oleksime võimelis võimelised jätkama riigi toimimist ka siis, k kui Eesti füüsiline territoor territoorium on vallutatud.

Sanktsioonid ja katkuoht tõid seafarmi kriisiolukorra

RIA peadirekto peadirektor Jaan Priisalu kavast hakata sõbralikes riikides hoidma elutähtsaid elutäh andmebaase. Postimees, 27.08

Eesti et ettevõtete maksekäitumine on hea makse Krediidiin ASi koostatud Eesti ettevõteKrediidiinfo maksekäitumise 2014. aasta esimese poote maksek selgub, et võlgadega ettevõtete le statistikast statistik osakaal on läbi aegade väikseim – riigile võlgu on 4,6 protsenti ja teisehk maksuvõlgadega maksu võlgu ehk maksehäiretega tele ettevõtetele ettevõ aktiivselt tegutsevatest etvaid 3,3 protsenti pr tevõtetest. Aasta jooksul on ühtlaselt vähenekui ka maksuvõlgadenud nii maksehäirete ma ettevõtete arv – mõlemad kolmandiku võrga ettevõte ra. Kokku on aktiivselt tegutsevate ettevõtete maksehäiretega 2233 ja maksuvõlgadega seas maks majandus24.ee 3117 ettevõtet. ettevõ foto: dmitri kotjuh / järva teataja

anette parksepp reporter

aplamaal asuva Rey Seakasvatuse direktor Valentin Kütt, kes oli konkursi «Aasta põllumees 2010» kandidaat, kirjutas teisipäeval oma pöördumises põllumajandusministeeriumile, et nende sigalas sünnib aastas umbes 32 000 põrsast ning tootmisnäitajate poolest on ettevõte üle Euroopa keskmise taseme. Kui kaks aastat tagasi suleti Vene turg, hakkas Rey Seakasvatus müüma põrsaid Poola – igal kuul 1800– 2400 looma. Pärast Vene turu sulgemist Euroopa Liidu kaupadele augustikuu alguses ei ole ettevõttel õnnestunud müüa ühtegi põrsast, kuna puudub nõudlus. Selle olukorra on Rey omaniku sõnul tinginud Aafrika seakatk Balti riikides ja sealiha madal hind. «Kuna põrsaste müük on meie peamine sissetulekuallikas, on katkenud ettevõtte rahavood,» seisab abipalves. Kuna ettevõttel pole põllumaad, on oht, et sead jäävad lähipäevil nälga. «Täna oleme olukorras, kus puudub raha söötade ja medikamentide ostmiseks,» kirjutas Kütt. «Seda

me lubada ei tohi ja lahendustt ise ei leia.» Põllumajandus- ja maaelu-poliitika asekantsler Illar Le-metti tunnistas, et seakasvatajad on praegu keerulises olukorras, mistõttu taotles põllumajandusministeerium mais Euroopa Komisjonilt luba maksta seakasvatajatele eritoetust, et parandada tootmisfarmides sigade heaolu ja muuta farme turvalisemaks. Toetus makstakse Lemetti sõnul välja tänavu detsembris. Lisaks saavad seafarmerid, sealhulgas Rey Seakasvatus, taotleda abi maaelu edendamise sihtasutusest, kellega ettevõte eile ka kohtus. Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg ütles enne eilset kohtumist, et nad ei kommenteeri konkreetsete kriiside lahendamist. Palju võimalusi Rosenbergi sõnul aga sihtasutusel olukorra lahendamiseks polegi. Põhiline toetusvõimalus on sihtasutuse täiendav garantii seafarmile. See tähendab, et kui Rey Seakasvatus leiab laenaja, kes aitab ettevõttel raske aja üle elada, siis maaelu edendamise sihtasutus on valmis pangale andma garantii, et kui ettevõte ei jaksa laenu tagasi maksta, siis teeb seda sihtasutus. Tulevikus võib Rosenbergi sõnul olla rohkem võimalusi ettevõtet toetada, aga praegu on sellest liiga vara rääkida. «Eks me nädala või paari pärast oleme targemad kui praegu,» sõ-

Rey Seakasvatuse direktor Valentin Kütt. foto: mihkel maripuu

nas ta. «See ei saa olla lahendus, et Rey kirjutas eile kirja põllumajandusministeeriumile ja täna saadetakse ettevõtte pangakontole miljon eurot.» «Me oleme Reyga teinud 15 aastat koostööd ja oleme alati mingi lahenduse leidnud, aga täna ei saa öelda, mis see lõpplahendus võiks olla,» tõdes Rosenberg. Tema sõnul tuleb kõigepealt analüüsida, millisest toetusest on ettevõttel üldse kasu. «Väga paljud ettevõtted Eestis võivad raskustesse sattuda ja tegelikult ongi juba sattunud,» märkis ta, lisades, et rii-

Oleme alati mingi lahenduse leidnud, aga täna ei saa öelda, mis see lõpplahendus võiks olla. Maaelu edendamise sihtasutuse juht Raul Rosenberg

gil ei pruugi nii palju raha olla, et kõiki ettevõtteid sellises mahus toetada, nagu nad vajavad. Tõepoolest, praegu on rasked ajad kõigil Eesti seakasvatajatel. Mõnevõrra paremas olukorras on need, kel on lisaks loomakasvatusele ka põllumaad, et sead ei peaks nälga jääma ning müük ei seiskuks. Ettevõtte Mahetooted OÜ omanik Andres Alev ütles, et kuna maheseakasvatuses toimub töö veidi teistmoodi kui näiteks Rey Seakasvatuses, pole nende ettevõtte olukord kriitiline, kuid tootmine seisab siiski paigal. Kuna mahetootmises väljast sisseostetavat sööta kasutada ei saa, siis kasvatab Mahetooted OÜ ise kogu sööda ja sigade toitmisega tänu sellele probleemi pole, selgitas Alev. Lisaks keskendub ettevõte praegu rohkem viljamüügile. Küll aga on seakatkuoht pannud piiri ka tootmise kasvatamisele. Kuigi Alevil oli plaanis sigade müüki suurendada, siis praegu seda teha ei saa. Kuna katkuohu tõttu ei tohi loomi enam väljas pidada, pole uute sigade jaoks ka ruumi, selgitas Alev. Seakasvataja möönis, et mahesealihal pole väga tugevat väljakujunenud turgu, mistõttu lähevad nende loomad tavasigadena läbi Grossi lihatööstuse. «Seal on hinnad küll langenud ja turg on suhteliselt täis,» kinnitas Alev.

0,5

-protsendilist

majand majanduskasvu prognoosib tänavu rahandusministeerium, see on 1,5 protsendipunkti vähem, kui loodeti aprillis.

Airbaltic teenis poole aastaga 14 miljonit eurot kasumit Läti lennufirma Airbaltic teatas eile, et nad teenisid selle aasta esimesel poolaastal 14 miljonit eurot kasumit. Aasta tagasi samal ajal oli ettevõte 12 miljoni euroga kahjumis. Airbalticu juht Martin Gauss ütles, et geopoliitiline olukord on küll vähendanud nende tulu idapoolsetest reisidest, kuid nad on saavutanud suure kokkuhoiu efektiivsuse suurendamisel. Airbalticul on 60 lennusihtkohta. majandus24.ee

Olerex investeerib viie aastaga 25 miljonit eurot

Üle miljoni euro teenis Eestis mullu kolm inimest

Kütuse jaemüüja Olerex kavatseb kasvada suurimaks kütuse jaemüüjaks Eestis ning investeerida viie aasta jooksul teenindusvõrku 25 miljonit eurot, kasvatades sealjuures müügipunktide arvu 49-lt 70-le. BNS

Maksuameti andmeist selgub, et mullu teenis üle miljoni euro Eestis kolm inimest, kokku 6 565 531 eurot. Tunamullu oli üle miljoni euro teenijaid kuus ning kokku teenisid nad 15 355 238 eurot. majandus24.ee

OMX TALLINN

790,32 ▲ +0,57%

1000 800 600

Võrdõigusvoliniku sõnul ei tohi ea tõttu diskrimineerida Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper esitas arvamuse vanuselise diskrimineerimise kohta, milles leidis, et tööandja peab suutma põhjendada oma valikuid töötajate värbamisel ning vajadusel tõendama, et kandidaati ei jäetud kõrvale tema vanuse pärast. Vastasel juhul on inimest vanuse tõttu diskrimineeritud. «Valik kellegi kasuks tuleb langetada selle järgi, kui hästi vastab inimene töökohal esitatud sisulistele nõudmistele. Seega peavad määravad olema inimese tööga seotud teadmised, oskused ja kogemused. Lubamatu on tugineda valiku tegemisel teistele kriteeriumidele,

näiteks inimese vanusele,» sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. «Igasuguste niinimetatud filtrite kasutamine värbamisel, kus juba dokumendivoorus jäetakse kõrvale teatud vanuses inimesed või ka näiteks väikelaste emad, on diskrimineeriv ja taunimisväärne,» rõhutas Sepper. Volinik soovitab tööandjatele panna töökuulutusse arusaadavalt kirja, millised on nõudmised kandidaadile, ning töölesoovijaid tuleb hinnata nendesamade nõudmiste alusel. Nii käitub tööandja õiglaselt ning tagab, et tema konkursil osaleb võimalikult palju häid kandidaate.

«Kui töölesoovija leiab, et teda on värbamisel vanuse tõttu diskrimineeritud, on tal õigus nõuda tööandjalt kirjalikku selgitust selle kohta, miks eelistati kedagi teist. Tööandja peab suutma oma valikuid põhjendada ja tooma selgelt välja, milles seisnes edu saavutanud kandidaadi paremus,» lisas Sepper. Voliniku arvamuse aluseks oli 61-aastase mehe pöördumine voliniku poole. Mehel oli 38 aastat töökogemust oma eri-

Igasuguste niinimetatud filtrite kasutamine värbamisel on diskrimineeriv. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper

alal ning ta kandideeris avaliku sektori tööandja konkursil peaspetsialisti ametisse. Ehkki mees vastas kõigile töökuulutuses esitatud nõudmistele, ei valitud teda pärast CVde ja motivatsioonikirjade hindamist järgmisse kandideerimisvooru. Talle teatati, et järgmisse vooru mittepääsenul pole õigust saada põhjalikumat tagasisidet väljajäämise põhjuste kohta. Seejuures selgus võrdõigusvoliniku järelepärimise käigus, et kõik teise vooru edasi pääsenud kandidaadid ei vastanud täielikult töökuulutuses nõutud tingimustele. majandus24.ee

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,66 ▼ –1,64%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,020 0 Baltika 0,471 -2,08 Ekspress Grupp 1,100 0 Harju Elekter 2,650 -0,38 Järvevana 0,831 0 Merko Ehitus 7,200 0 Nordecon 1,020 0 Olympic Group 1,910 -0,52 Premia Foods 0,670 -2,33 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,720 0,58 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,735 2,65 Tln Kaubamaja 5,070 -0,39 Tallinna Vesi 12,900 0 Trigon Property 0,484 0

27.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,410 -0,39 Hiina jüaan 8,095 -0,39 Jaapani jeen 136,880 -0,2 Kanada dollar 1,437 -0,64 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,156 0,12 Poola zlott 4,197 0,33 Rootsi kroon 9,161 0,05 Rumeenia leu 4,398 -0,05 Šveitsi frank 1,207 -0,15 Briti naelsterling 0,794 -0,26 Taani kroon 7,454 -0,01 Tšehhi kroon 27,750 -0,33 Ungari forint 312,550 -0,19 USA dollar 1,318 -0,11 Venemaa rubla 47,499 -0,39

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 28. AUGUST 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Keegi ei saa enam võtta tõsiselt juttu Ukraina separatistidest. Poola peaminister Donald Tusk kinnitas eile, et Poola luureteenistus on kinnitanud NATO andmeid Vene regulaarvägede tegutsemisest Ukrainas.

Pihkvasse maetud sõdurite haudadelt kadusid nimed Uudisteportaal Dožd kirjutas, et Venemaal Pihkva oblastis sõjaväepolügooni lähistel asuvale kalmistule 25. augustil salaja maetud kahe dessantväelase Leonid Kitšatkini (snd 1984) ja Aleksandr Ossipovi (snd 1993) hauda tähistavalt ristilt kadusid nimeplaadid, fotod ja vanikud. Nende hukkumise kuupäevaks oli märgitud vastavalt 19. ja 20. august. Mis asjaoludel mehed surma said, pole avalikustatud. Kuigi Kitšatkin ja Ossipov langesid ilmselt Donbassis, pole Venemaa seda tunnistanud. 25. augustil pidasid terrorismivastase operatsiooni üksused Donbassis kinni kümme Vene relvastatud dessantväelast. Oma sõnul olid nad pärit 98. õhudessantdiviisist. PM

283

inimese

DNAd on leitud Ida-Ukrainast Malaisia lennuki allakukkumispaigast, kõik ei kuulu katastroofi ohvritele.

Türgi võimupartei kinnitas uue peaministri ametisse Türgi valitsev Õigluse ja Arengu Partei (AKP) kinnitas eile välisminister Ahmet Davutoğlu peaminister Recep Tayyip Erdoğani mantlipärijaks valitsusjuhi ja parteiliidrina. Erdoğanist saab Türgi president. Davutoğlu oli ka ainus ülesseatud kandidaat. Eile peetud kõnes kinnitas ta, et seab Türgi sihiks Euroopa Liidu liikme staatuse. Davutoğlu on olnud Erdoğani ustav teener ja nõuandja alates 2009. aastast, kui ta välisministri ametikohale ülendati. Uuel valitsusjuhil on läänelik haridus ja ta räägib soravalt mitut keelt. Davutoğlu kureeritava välispoliitika eesmärk on olnud muuta Türgi maailmavõimuks, suurendades mõjuvõimu Lähis-Idas. AFP/BNS

Islamiriigil on äärmuslikest tegudest hoolimata ka palju toetajaid, kes tähistasid sel nädalal koos võitlejatega Tabqa baasi vallutamist.

foto: reuters/scanpix

ÜRO: Süüria pühasõdalaste aladel on hukkamine igapäevane liisa tagel toimetaja

valikud hukkamised, jäsemete amputeerimine, peks ja ristilöömise imiteerimine on islamistlike pühasõdalaste valdusse läinud Süüria aladel saanud igapäevaseks, ütles ÜRO eile avaldatud raportis, milles muu hulgas süüdistatakse Damaskuse režiimi keemiarelva kasutamises tsiviilelanike vastu. «Islamiriigi kontrolli all olevatel Süüria aladel, eriti riigi põhja- ja idaosas tähistatakse reedet regulaarselt hukkamis-

te, amputeerimiste ja piitsutamisega avalikel väljakutel,» ütles Süüria inimõigusolukorda analüüsinud uurimiskomisjon. End Islamiriigiks (IS) nimetav sunniidi äärmusrühmitus sunnib elanikke, sealhulgas lapsi avalikest hukkamistest, piitsutamistest ja jäsemete maharaiumisest osa võtma. Hiljuti lasti Ar-Raqqah’ linnas aga rahvahulgal kividega surnuks loopida kaks naist. Vägivallaraporti 45 leheküljel mainitakse peade mahalöömist 15-aastastel poistel, meeste nüpeldamist suitsetamise või «ebasobivalt riietatud» naissugulase saatmise eest ja naiste piitsutamist šariaadiseadusi eirava riietuse eest. Komisjoni juhi Paulo Pinheiro sõnul püüab IS hävitada ja alla suruda inimlikkust ning vormida seda enda näo järgi, te-

kitades kaost ja hirmu ning piirates kõige põhilisemaid inimõigusi. «Tapetute laibad jäetakse mitmeks päevaks vaatamiseks välja, millega hirmutatakse kohalikke elanikke,» rääkis ta. Põhja-Iraagis ja Ida-Süürias kalifaadi välja kuulutanud IS värbab lapsi alates kümnendast eluaastast ning kasutab teismelisi aktiivses võitluses ja suitsiidimissioonidel. Hiljuti USA ajakirjaniku James Foley hukkamise video internetti pannud islamistid on süüdi ulatuslikes sõjaroimades ja inimsusvastastes kuritegudes, võtab komisjon rapor-

Islamiriik püüab hävitada ja alla suruda inimlikkust, tekitades kaost ja hirmu ning piirates inimõigusi.

ti kokku. Samas rõhutas Pinheiro, et ISil ei ole kohutavalt julmas Süüria konfliktis sugugi vägivalla monopoli. Raportis, kus vaadeldi ajavahemikku selle aasta 20. jaanuarist 15. juulini, kirjeldas komisjon ka Süüria valitsusvägede ja relvastatud opositsioonirühmituste inimsusvastaseid ja sõjakuritegusid. Süüria valitsusvägesid süüdistas ÜRO lõpuks ka avalikult ja otseselt keemiarünnaku korraldamises – raporti andmetel visati aprillis tsiviilpiirkondadele tõenäoliselt just klooripomme. Pinheiro süüdistas rahvusvahelist kogukonda apaatsuses, mis aitab kaasa ekstremistide tegutsemisele. ÜRO Julgeolekunõukogu ärgitati aga 200 000 inimese elu nõudnud Süüria sõja kuritegusid rahvusvahelise kriminaalkohtu ette tooma.

POSTIMEES, 28. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KOOSTÖÖ. Soome kinnitas, et kirjutab järgmisel nädalal Walesis alla leppele, mis hõlbustab koostööd NATOga, ent see ei tähenda, et riik liiguks alliansi liikme staatuse poole.

Soome allkirjastab NATOga uue leppe mari kamps reporter

oome allkirjastab järgmisel nädalal Walesis toimuval Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel vastuvõtva riigi toetuse lepingu. Selle alusel võivad alliansi üksused Soomes õppusi korraldada ning Soome territooriumi saaks kasutada ka kriisi ajal. Otsus leping allkirjastada langetati eelmisel nädalal president Sauli Niinistö ning valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika komisjoni nõupidamisel. Samasuguse lepingu plaanib NATO tippkohtumisel allkirjastada ka Rootsi. Soome ja NATO vahelist vastuvõtva riigi toetuse lepingut on Soome algatusel ette valmistatud juba 2001. aastast saadik, rääkis kaitseminister Carl Haglund Helsingin Sanomatele. Tema selgitusel on tegemist tehnilise dokumendiga, mis riigi kulutusi ei mõjuta. Haglund rõhutas, et kõnealune leping ei anna NATOle võimalust tuua Soomesse oma väeüksusi ilma riigi enda palveta. «See pole mingi carte blanche. See leping ei tähenda, et NATO liikmesriik nõustub Soome palvega, kui Soome peaks abi paluma.» Leping ei tähenda ka seda, et NATO pakuks välja võimaluse tuua oma väeüksused Soome. «Rahuajal, mis loodetavasti kestab edasi, on küsimus ühisõppustest. Teoorias võib see puudutada ka hädaolukor-

da, nagu näiteks looduskatastroof,» selgitas Haglund. Vastuvõtva riigi toetuse leping on pole midagi dramaatilist, vaid paber, kus lepitakse kokku ühistes mängureeglites. «Selle vastu on praegu muidugi huvi ja seda ilmselt Ukraina kriisi pärast,» nentis Haglund. Välisminister Erkki Tuomioja soovis vaigistada NATOst vaimustuses olevate kaasmaalaste rõõmu lepingu allkirjastamise üle Soome ja NATO vahel. «See ei ole samm NATO poole,» kinnitas ta eile valitsuse eelarveläbirääkimiste vaheajal Säätytalos. «Oluline on see, et leping ei kohusta Soomet ega NATOt andma ega vastu võtma abi või võimaldama transiiti.» Tuomioja ütles, et tema isikliku arvamuse järgi ei parandaks võimalik NATO-liikmesus Soome julgeolekut, vaid pigem nõrgendaks seda. Vasakliidu parlamendifraktsiooni juht Annika Lapintie suhtub lepingusse kõhklevalt. Tema arvates ei peaks lepet Ukraina kriisi tõttu praegu allkirjastama. «Leping on selge lähenemine NATO-le. Millegi muuga seda ei seleta.» Valitsus tekitas veel kevadel sellise mulje, et asjaga pole kiiret ja seda hakatakse arutama alles mõne aasta pärast. «Nüüd on NATO-paanikaks vale hetk,» kinnitas Lapintie ja lisas, et praegu tuleks keskenduda diplomaatiale ning kontaktidele loomisele Venemaa ja lääne vahel. Minister Tuomioja ei oota Soomes mingeid sõjalisi kriise, vaid kavatseb neist ka tulevikus eemale hoida, kuid looduskatastroofi puhul võib abi vaja minna. Põhiline, kus lepingut võiks rakendada, on mitut tüüpi õppused. «Teiste riikide esindajad

USA ja Venemaa pidasid Soomes salakõnelusi

Soome president Sauli Niinistö (vasakul) ja Ukraina presidendi Petro Porošenko surusid kahe nädala eest foto: afp/scanpix Kiievis tseremoniaalselt kätt.

võivad siis tulla Soome territoriaalvetesse või Soome pinnale, ilma et selleks läheks vaja eraldi lepingut. Praegu tuleb neis asjus leppida kokku iga kord eraldi.» Välisminister tuletas meelde, et peatselt sõlmitav leping sisaldab NATO-partnerlust. «Leppe üle on peetud läbirääkimisi kümmekond aastat ja sel pole Ukraina sündmustega mingi tegemist.» President Niinistö rääkis üleeile, välisministeeriumi suursaadikute päeval peetud kõnes, et koostöö NATOga aitab kaasa Soome kaitsevõime

arendamisele. Kodumaa julgeoleku eest peab aga ise vastutama – seda ei saa teistele delegeerida, lisas ta. Soome praegused suhted NATOga vastavad Niinistö sõnul Soome huvidele. Riigipea märkis, et Soomel on tegutsemisvabadust, valikuvõimalust ning ruumi näha ja tegutseda mitmes suunas. Ukraina kriis on veidi suurendanud NATO poolehoidjate arvu Soomes. Võimalikku alliansiga liitumist toetab praegu 26 protsenti soomlastest, märtsis oli see protsent 22. Enamik ehk 57 protsenti on liitumise

vastu. Kindel seisukoht puudub 17 protsendil soomlastest. NATO toetajate arvu väike suurenemine pole üllatav, nentis Välispoliitika Instituudi programmijuht Mika Aaltola Helsingin Sanomatele. Näiteks pärast Venemaa agressiooni Gruusia vastu 2008. aasta augustis suurenes Soomes alliansi populaarsus. «Maailmas toimunud muutused on kajastunud NATO toetajate arvu suurenemisena, kuid midagi dramaatilist sellega seoses juhtunud ei ole.»

Soome välisministeeriumi andmeil pidasid USA ja Venemaa juuni lõpu poole Soomes salajasi läbirääkimisi Ukraina kriisi üle. Välisministeerium aitas korraldada kõnelusi Loviisa ja Kotka lähistel asuval Boistö saarel, ütles üleeile üksikasju täpsustamata ministeeriumi pressiesindaja Vesa Häkkinen. Varem sel kuul külastas Soome president Sauli Niinistö esimese Euroopa Liidu liidrina pärast kriisi puhkemist Venemaa presidenti Vladimir Putinit. Hiljem sõitis ta Kiievisse kõnelema Ukraina riigipea Petro Porošenkoga. Niinistö kantselei teatas, et president USAVene läbirääkimistel ei osalenud. Venemaa välisministeerium lükkas eile ümber väite, nagu oleks nad USAga pidanud salaläbirääkimisi. «See ei olnud kahe riigi ametlike esindajate konsultatsioon, vaid kokku said Venemaa ja Ameerika MTÜde ja akadeemiliste ringkondade esindajad.» Ministeeriumi sõnul koostati selle kohtumise alusel 24-punktise rahuplaan, mis sisaldab muuhulgas ka ÜRO egiidi all tegutseva rahuvalvemissiooni saatmist Donbassi regiooni ja armuandmist neile sõjas osalenutele, kes pole süüdi sõjakuritegudes. Kirjas oli ka vene keele positsiooni kaitsmine Ukrainas ja riigipiiri laiaulatusliku valve korraldamine. Olulisemate punktide hulka kuulub Ukraina ja Vene armee eemaldumine konfliktitsoonist ja separatistide üksuste laiali saatmine. Soome suursaadik Moskvas Hannu Himanen sõnas MTV uudistesaatele, et selliseid teise astme kohtumisi peetakse juhul, kui riigid ei suuda või ei taha olla otseses kontaktis. AP/Kommersant/PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 28. AUGUST 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eestis on juba üle kahekümne aasta liigutud kokkuleppe poole, et riik võiks olla avatud, kirjutab Memokraadi asutaja Daniel Vaarik. Tegelikus elus aga võib kohmakalt saavutatud avatus lüüa vallavanemat jalaga.

Miks kolida läbipaistvasse omavalitsusse

uigi hümn Pika Hermanni tornist kostab vaiksemal õhtul Lasnamäe servani välja, kujundab enamiku inimeste jaoks riigi näo siiski kohalik omavalitsus. On tore, kui peaministri büroo Toompeal on skandinaavialikult avatud, ent kui all-linna poliitika on suletud ja hämar, siis puuduvad selles linnas elavatel inimestel paljud vabadused ja eelised, mida läbipaistvus neile võiks anda. Eestis on juba üle kahekümne aasta liigutud kokkuleppe poole, et riik võiks üldiselt olla avatud. Me usume, et avatud valitsemine on kasulik samal põhjusel, miks avatakse uksi – uksed viivad kuhugi. Seinad ei vii. See usk on andnud meie valitsemisele ühe tähtsa telje, see on andnud Eestile identiteedi ning muutunud isetäituvaks ootuseks, tänu millele meil ongi lihtsam asju ajada. Avatud koha elanikud peavad vähem vaeva nägema info kättesaamiseks. Kui me kõik nii kokku lepime, siis nende ettevõtmised lähevadki ladusamalt. Ei ole ilmselt kahtlust, et suletud omavalitsuses on ka korruptsioonirisk suurem, korruptsioon tähendab aga seda, et rahva ühine raha võib liikuda selliste inimeste taskusse, kes ei loo selle eest sugugi ühiseid hüvesid. Kui liikuda emotsionaalsemate mõõdikute poole, siis mitte ilmaasjata ei sisalda OECD parema elu indeks kogukonna ja osalemise mõõdikuid. Inimesed, kes tunnevad, et neil on võimalik oma kogukonnaelu juhtimises osaleda, on väidetavalt õnnelikumad. Igal inimesel, kes valib endale elukohta Eestis, soovitan seepärast kaaluda ka omavalitsuse avatuse taset.

amas on mõistetav, et paljud omavalitsused, mis praegu pole piisavalt avatud, ei ole seda mitte sellepärast, et seal töötavad inimesed üldiselt ei usu avatusse, vaid põhjus võib olla hoopis hirmudes ning oskuste puudumises. Kerge on ju olla prožektorivalguse evangelist, kes käib mööda seminare innustava sõnumiga, et omavalitsuse avamine on sama lihtne kui jalutuskäik vastvalminud kergliiklusteel ning sellest sünnib vaid meeldivaid emotsioone. Tegelikus elus käib omavalitsuste tegevuse avanemisega kaasas vähemalt teatud hulk segadust ning kohmakalt saavutatud avatus võib lüüa vallavanemat jalaga. Palju võib valesti minna uute läbipaistvate süsteemide rakendamisega. Need ei pruugi esialgu hästi töötada. Ja isegi kui töötavad, ei järgne sellele kohest avalikkuse kiitust, vaid hakatakse

hoopis kiuslikult kaevama asjades, mis nüüd päevavalgusele on tulnud. Rahvas küsib, miks näeme alles nüüd asju, millest oleksime pidanud kuulma juba aastaid tagasi, ning tihti sünnib sellest tükiks ajaks lihtsalt hulk uusi kahtlustusi. Olen sel suvel siseministeeriumil aidanud tutvustada üsna ainulaadset kohaliku e-omavalitsuse süsteemi Volis. Volise loojad ning varajased rakendajad on aga aastate jooksul näinud tõsist vaeva, arvutid on kinni jooksnud ja võrgud on maha kukkunud rohkem, kui keegi julgeb tunnistada. Nüüd on tööriist valmis ja toob meieni näiteks Tartu kaasava eelarve, kuid ilmselt on mitme aasta jooksul kõigi asjaosaliste peast käinud läbi mõte, miks seda kõike tarvis on või miks just mina sellega tegelema pean.

ga tööriistad määravad tulemuse. Meenub, kuidas üks abivalmis praktikant proovis ühe firma väljasõidul punase veini pudelit avades sellel kaela maha lüüa ning sai sellega hakkama vaid mõni sekund enne, kui keegi seljakotist korgitseri üles leidis. Vein ei olnud joodav ning üldse nägi sündmuskoht välja, nagu oleks seal toimunud mõrv. Liiga rutakas ja rohmakas avanemine lõpeb sageli samamoodi. Üritades oma tegevust avada, mängivad mõned omavalitsused ideega korraldada volikogu istungitest videoülekandeid, kuid neist vähestest, kes selleni jõuavad, lõpetavad selle peagi, sest selgub, et keegi ei viitsi vaadata ja pildi kvaliteet pole ka suurem asi. Videoülekanne on parim näide näilisest avatusest, millega ei käi ilmtingimata kaasas sisulist läbipaistvust. Praktilises elus on videoülekanded kasulikud ajalooliselt olulistel hetkedel (näiteks Rein Langi tagasiastumiskõnet vaatas parlamendis videovoo vahendusel ühel hetkel üle 6000 inimese). Lisaks Volise-sarnastele süsteemidele algavad head avanemise tööriistad lihtsatest asjadest – et dokumendid ja määrused oleks korras ja leitavad, et nende sisu saaks otsida, et omavalitsuse andmed oleksid ühtses formaadis ja avatud. Tähtsuselt järgnevad sellele kaasavad lahendused, mis arvestavad elanike tagasisidega, samuti elanikele info edastamine sot-

siaalmeedias ning seal ka nende küsimustele vastamine. Ega ilmaasjata pole keskmiselt iga neljas päring internetis seotud kohaliku info otsimisega. Inimeste infovajadus on suur ning selle rahuldamine on üks kohaliku võimu ülesandeid. Avades omavalitsuse tegevusi ja andmeid, ei tohiks keskenduda ainult tehnoloogiale. Tehnoloogia ise ei tee avamise tööd kunagi ära, seepärast peaks iga lahenduse taga olema konkreetne inimene, kes vastutab selle eest, et see iga päev töötab. Samuti ei tee tehnoloogia ära omavalitsustegelaste rahvaga kohtumise tööd, vaid lihtsalt täiendab seda suurepäraselt.

Meenub, kuidas abivalmis praktikant proovis veinipudelit avades sellel kaela maha lüüa. Liiga rutakas ja rohmakas avanemine lõpeb sageli samamoodi.

Avatud koha elanikud peavad vähem vaeva nägema info kättesaamiseks. Kui me kõik nii kokku lepime, siis nende ettevõtmised lähevadki ladusamalt.

Omavalitsuse avaja jaoks hea tööriist on ka läbipaistev protseduur. See tähendab eelkõige seda, et kõik inimesed teavad, kuidas infot saab, ning teavad ka seda, et ühte inimest ei eelistata alusetult teisele. Päriselt, mitte ainult paberil. Üks kinnisvaraarendaja ei saa infot kuskil saunas teisest varem ja ka malevakaaslane ei kuule lähenevast hankest enne kui teised. Nad kõik saavad infot samal ajal muu rahvaga.

äbipaistev protseduur tähendab ka seda, et kõik andmed on esitatud võimalikult hästi töödeldavas vormis. Et näiteks palgaandmed ei oleks välja trükitud ja seejärel uuesti skaneeritud häguseks PDFiks, vaid oleksid kohe esitatud mugavas tabeliformaadis, millest saavad aru nii inimesed kui ka arvutid. Mõned omavalitsused, eriti väiksemad, on avanemisele mõeldes mures aga sellepärast, et kuigi korruptsiooni pole, jääb väikeses vallas, kus kõik tunnevad kõiki, ikkagi mulje korruptiivsetest seostest. Ka siin tuleb appi protseduur, sest igasuguse huvide konflikti lahendamise esimene tingimus ongi selle deklareerimine. Deklareeritud mure on pool muret ja ka see on üks hea läbipaistva valitsemise praktika. Valitsemise avamise tõelised viljad valmivad alles siis, kui sellega on mõnda aega vaeva nähtud. Seega, kui kuskil on pikka aega avatust harjutatud, tasub sinna ka elama minna, sest esiteks on seal parem olla ja teiseks, see on hea tagasiside läbipaistva valitsemise raske töö tegijatele.

Kas energiast saab rabeda poliitika ohver? mihkel veiderma TTÜ emeriitprofessor

arvi hamburg TTÜ professor

andres siirde TTÜ professor

nergiakasutuses toimub maailmas tavapäraste muutuste kõrval ka uusi arenguid. Tavapäraste hulka võib lugeda energiakasutuse suurenemist (2013 2,3 protsendi võrra) ja taastuvate energiaallikate kasutuse kasvu. Uued on kildagaasi ja -õli massiivne kasutuselevõtt ning USA muutumine suurimast energia importijast selle eksportijaks, vedelgaasi (LNG) võimas kasv maagaasikaubanduses (ulatub 30 protsendini) ning mõnevõrra ootamatult kivisöe kerkimine esikohale fossiilkütuste tarbimise kasvus (kolm protsenti). Viimast mõjutas eelkõige Hiina ja India majanduse areng, aga ka kohaliku kivisöe tarbimise kasv mitmel Euroopa Liidu maal – Prantsusmaal seitse protsenti, Poolas ligi neli, Saksamaal kaks protsenti. Nende muutuste taga on eelkõige püüdlused mitmekesistada energiaallikaid ja saavutada energiasõltumatus poliitiliselt keerukamaks muutuvas maailmas. Olukorras, kus ligikaudu pool Euroopa Liidu maade energiavajadusest kaetakse impordiga, nähakse kivisütt kui suurima varuga kohalikku ressurssi energiajulgeoleku garandina.

robleemne tuumaenergia ja subsiidiumidega seotud taastuvenergia ei suuda fossiilkütuseid niipea märkimisväärselt asendada. Vaatamata kliimapoliitika eesmärkidele maailma energiamajanduses 2013. aastal CO2 emissioon ei vähenenud. Emissiooni piiramise põhjendused ja vahendid ärgitavad jätkuvalt diskussiooni, mille käigus tõuseb üha rohkem esile vajadus vastavad kriteeriumid ja koormav maksusüsteem üle vaadata. Energiajulgeoleku ja kliimapoliitika eesmärkide harmoniseerimine muutub raskemaks. Eestis on olukord samalaadne, energiajulgeoleku poolest paremgi, kuid kergemini haavatav. Põlevkivi katab üle poole riigi primaarenergia vajadusest. Põlevkivi kasutamise efektiivsus on kasvanud, põletamis- ja töötlemistehnoloogiad täiustunud, CO2 emissioon vähenenud ja muutunud energiaühiku kohta väiksemaks, kui see on kivisöe kasutamisel. Lisanduvad uued õli- ja keemiatooted. Ikkagi teeb keskkonnaminister ettepaneku mitmekordistada senist keskkonnatasude tõusu tempot. Põhjendamatult kõrged keskkonnatasud ja nende kiire kasv pärsivad investeeringuid põlevkivitööstusesse ja tõstavad elektri tootmise hinda. Tagajärjena kaotab põlevkivienergeetika, Eesti energiajulgeoleku garant, jätkusuutlikkuse, halveneb õlitoodete konkurentsivõime, võimenduvad majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Ülipüüdlikkus rabeda kliimapoliitika rakendamisel kõige selle foonil küll heakskiitu ei pälvi.

POSTIMEES, 28. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

«Oleks ikka tulnud vastu hakata...» Ajaloo eesmärk võiks olla mõistmine, mitte niipalju hukkamõistmine

leks ikka tulnud vastu hakata, ütlesid Narva ääres ja Sinimägedes võidelnud mehed 1981. aastal, tõdedes samas ühe hingetõmbega, et 1944. aastal sai ära tehtud see, mis 1939. aastal tegemata jäi. Tagantjärele tarkusest pole ajaloos paraku suuremat kasu, ajalugu «olekseid» lihtsalt ei tunnista. Nii ei saagi me kunagi teada, kas teisiti otsustamisel 1939. aastal oleks Eesti saatus olnud parem – või hoopis halvem. Olulisem on hoopis see, et taasiseseisvunud Eesti on 1939. aasta otsuste kohta oma otsuse langetanud. Eesti seadis kohe pärast iseseisvuse taastamist eesmärgiks 1939.–1940. aasta sündmuste vältimise, tunnistades sellega, et need otsused olid olnud siiski valed. Selleks hinnanguks polnud küll otsest teaduslikku mõõdupuud, kuid võõra võimu all üle elatud kannatused ning kantud kaotused, samuti rahva hinge löödud haavad andsid selleks piisavalt põhjust. Nii olemegi pürginud NATOsse, tõstnud kaitsekulutused kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust ning üheselt kinnitanud, et hakkame vastu igale sissetungijale, ka siis, kui lõpptulemus ei ole selge. Kui oleksime aga 1939. aasta otsused õigeks tunnistanud, siis pidanuks me hoopis teistmoodi käituma. Ukrainas käivad lahingud näitavad, et Eesti valitud tee on siiski tunduvalt praktilisem ning tõeks on osutunud vana mõttetera: võideldes säilitatakse vähemalt lootus, alla andes aga kaotatakse seegi.

esti hinges on 1939. aasta otsused siiani lahtine haav, mida iga iseseisvusaasta lisanduva enesekindluse kaudu küll kinni kasvatab, kuid mis ikka kipub iga natukese aja tagant lahti rebenema. Postimehes muidu rahulike inimeste vahel puhkenud emotsionaalne poleemika on selle kohta hea näide. Liialt kiputakse teise polemiseerijaga pahandama ja teda isegi isiklikult ründama, mis on kahtlemata kurb. Teema olulisuse kõrval viitab see aga ilmselt sellele, et 1939. aasta sündmused, eriti baaside leping, on veel tänaseni läbi tunnetamata. Viitaksin siinkohal kasvõi neljale teemale. Esiteks pole me tänaseni täp-

Taasiseseisvunud Eesti on 1939. aasta otsustele oma praktilise käitumisega hinnangu andnud, ent ajaloo mõistmiseks vajame veel vastuseid tervele reale küsimustele toonaste valikute eelduste kohta, kirjutab ajaloolane ja endine peaminister Mart Laar (IRL).

SAMAL TEEMAL Ahto Lobjakas «Läbi nõelasilma», PM 27.08 Magnus Ilmjärv «Trivimi Velliste väited on asjatundmatud», postimees.ee 22.08 Trivimi Velliste «Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni aujärg», PM 22.08 Allan Käro «Mis teeme siis meie?», PM 22.08

eljas küsimus: milline oli Eesti kaitsejõudude olukord 1939. aasta septembris võrreldes Soomega, kes kõigi ootuste kiuste suutis oma viletsale ettevalmistusele vaatamata Nõukogude Liidu rünnakud Talvesõjas tõrjuda, makstes selle eest kallist hinda? Alles nende ja paljude teiste küsimuste vastamise järel võiksime soovi korral hakata tegelema sellega, kas 1939. aasta sügisel langetatud otsused olid täielikult optimaalsed või mitte. See kipub, tõsi küll, minema tagantjärele tarkuse rubriiki. Eesti juhtkonna plaani iga hinna eest aega võita võib ju lugeda igati mõistlikuks, kuid mitmel põhjusel see ei töötanud. Tolle aja riigimehed olid langetanud otsused nende teadmiste tasemel, mis neil olid, meie aga teame ka seda, mis pärast tuli. Ajaloo eesmärk võiks

Eesti hinges on 1939. aasta otsused siiani lahtine haav, mida iga iseseisvusaasta lisanduva enesekindluse kaudu küll kinni kasvatab, kuid mis ikka kipub iga natukese aja tagant lahti rebenema.

Kuri tulumaks

LUGEJA KIRI

selt kursis, kuidas hinnati demokraatlike riikide saatkondades Eesti järeleandmisi Moskvale; näiteks Ühendriikide Moskva saatkonnale tuli Eesti selline järeleandlikkus ootamatusena. Teiseks ei tea me tänaseni, kui kaugel, või õigemini, kui lähedal seisis Eesti 1939. aasta septembri viimastel päevadel sõjale Nõukogude Liiduga. Rünnakukäsud olid ju alla kirjutatud. Kolmandaks on baaside lepingu sõlmimiseni viinud läbirääkimiste käik siiani läbi uurimata. Vaatamata vastupidisele arvamusele polnud selle sõlminud delegatsioonil tegelikult ju parlamendi volitusi. Riigikogu oli heaks kiitnud välisminister Selterile Moskvas esitatud nõudmised, Moskvas sõlmitud leping läks neist aga tunduvalt kaugemale. Riigikogu kiitis lepingu suuremate vaidlusteta küll heaks, kuid 1939. aasta 28. septembril poleks vormiliselt miski takistanud Eesti delegatsiooni Stalini uute nõudmiste peale Moskvast Eestisse uute instruktsioonide saamiseks tagasi pöördumast, täpselt nii nagu välisminister Selter mõned päevad varem oli teinud. Tulemuseks oleks tõenäoliselt olnud, tõsi küll, sõda.

Kui siiani on kogu tähelepanu maksudebattides läinud suurele vaidlusele, et kas astmeline tulumaks või ühtlase maksumääraga maksustamine, siis ei ole märgatud või tahetud märgata, et meil on kogu aeg olnud sujuvalt astmeline (lineaarne) maksumäär. Üldine tulumaksumäär on praegu 21 protsenti, kuid paljuräägitud 500-eurose palga puhul, kui sellest tulumaksu arvestamiseks veel maha arvestada töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksed ning praegune tulumaksuvaba miinimum (144 eurot), kujuneb tulumaksusummaks 71 eurot ehk 14,1 protsenti brutopalgast. Mitte 21 protsenti... Sama rida edasi vaadates on 1000-eurose brutopalga saaja reaalne maksumäär 17,1, 2000-eurose palga saajal 18,6 ja isegi 9000-eurose palga saajal vaid 19,8 protsenti. On lubatud ka üldist maksumäärade alandamist. Kui liberaalse maailmavaate eestkõnelejad räägivad vajaduspõhisest toetussüsteemidest, siis tulumaksumäära alandamistega kunagiselt 26 protsendilt praegusele 21-le on tegemist olnud kõige otsesema lennukilt raha külvamisega: kõigile natuke, aga summaarselt rohkem nei-

le, kellel selle järele karjuvat vajadust ei ole. Väikese palgaga tuleb teha karme valikuid. Väheldane palk kulub kõik elamiseks, esmaste vajaduste rahuldamiseks. See sissetulek, mis madalapalgalisel kas või väikesegi maksuleevenduse korral juurde tuleb, läheb ikkagi sisetarbimiseks ja on igal juhul parem kogu majandusele kui üleüldine rahakülvamine. Seega, üleskutse kuni 500-euroseid palkasid mitte maksustada on igati tervitatav, kuid tuleks ausalt ka edasi vaadata. 500 eurot võikski olla sihiks uuele tulumaksuvabale miinimumile kõikide tulusaajate jaoks. Kui suudaksime korragi üle olla oma isikliku kasusaamise nimel rahakülvamise mentaliteedist ja oleksime valmis, kas või ajutiselt, millestki loobuma, saaksime väga paljusid inimesi aidata, ja kuigi see kõlab küüniliselt, ka nende kaudu Eesti majandust turgutada. Ettepanek on, puhtalt solidaarsuspõhimõttest tulenevalt, järgmine. Ärgem alandagem enam tulumaksumäärasid, vaid vaadakem otsa võimalusele, et meil on hoopis kasulikum neid määrasid suurendada. Kuna astmeline tulumaks ei ole ühiskonna päästja, tuleks seda maksuvaba miini-

olla üldse mõista ning vähem hukka mõista. Nii oleme oma taasiseseisvust rohkem väärt. Mis aga puutub 1939. aasta õppetundidesse, siis neid oleme üsna järjekindlalt omandanud, Eesti pole enam üksi ning meie julgeolek on kõrgel tasemel. Kes seda ei usu, võib kuulata Ämarist üle Eesti tuhisevaid NATO hävitajaid. Eesti julgeolek on eeskätt heal tasemel aga ennekõike meie enda saadetud selge sõnumi tõttu, et Eesti astub vastu igale rünnakule, see sõnum peab olema selge ja ühene. Võimalik, et just heidutuse nõrkus oli üks põhjusi, miks 1939. aastal läks nagu läks.

elle taustal on lubamatu selle heidutusega mängida või seda kahtluse alla seada, nii nagu see paraku on juhtunud. Reformierakonna mäng ajateenistusega, koos sellega Eesti riigikaitse usutavusega, võib tunduda vähetähtsana, kuid eriti praeguses olukorras võib see olla Eestile ohtlik. Kujutan elavalt ette, kuidas selline mõte võis tekkida. Näen vaimusilmas, kuidas koos istub Reformierakonna juhtkond, lähenemas on erakonna suvepäevad, vaja oleks neile avalikkuse tähelepanu tõmmata. Michal nõjatub tooli seljatoele, ning küsib: «No nii, käige ideed välja!» Peasekretär pomiseb, et vahest paneks kõigile parukad pähe ja teeks Pevkurist Elvise, Michal ütleb, et pole paha. Siis teeb Pevkur suu lahti: «Tõmbaks Rõivale veekausi pähe?» «Juba parem,» ütleb Michal. Nüüd sekkub Rosimannus: «Sokutaks õige osa programmist ajakirjandusse ja tekitaks avalikkuses suure arutelu, lekitaks näiteks programmi julgeolekuosa, keegi seda nagunii ei usu, et meie programmis see leidub. Maksude maksmise vabatahtlikuks tegemist üritasime teemaks teha, see eriti ei lennanud, nüüd võiks proovida ajateenistust vabatahtlikuks teha, kuid poleemika algatamiseks käib küll.» «Hea idee, kogu ajakirjandus saab meid täis olema,» hüüab Michal ja tehtud see saabki. Kindlasti tõstab see Reformierakonna reitingut või hoiab seda vähemalt piisavalt kõrgel, Eesti julgeolekule on selline mäng aga enam kui riskantne. Seetõttu ei maksaks seda ette võtta, sest ilmselt ei taha me ju keegi, et 1939. ja 1940. aasta korduks.

mumi kõikide puhul rakendada, vaid siis saame päriselt rääkida solidaarsusest – ilma astmete ja kastideta. Kui maksuvaba miinimum tõsta 500 euroni ja tulumaksumäär 25 protsendini, jääks 500-eurose palga saajale kätte 71 eurot rohkem. 1000-eurose palga saaja senine tulumaks 171 eurot asenduks 115-eurose tulumaksuga ehk reaalne maksumäär langeks 17,1-lt 11,5-le. Alles 2500-eurose palga saaja maksaks endise 474 euro asemel 475 eurot ehk maksumäär oleks ümardatuna sama. 9000-eurose tulu saaja maksaks senise 1784 euro asemel 2035 eurot ehk 19,8 protsendi asemel 22,6 protsenti. Madalapalgaliste suurem kättesaadav tulu suurendab sisetarbimist ja elavdab majandust. Samas on tulumaksuvabastuse piiri nihutamine signaal ka tööandjatele, et vähemalt 2500-eurose brutopalgani summaarne tööjõu maksustamine väheneb. 2500 eurot keskmise palgana võikski olla see siht, kuhu tootlikkust kasvatades tahta jõuda. Võiks ka lõpuks loobuda miinimumpalga ümber lokkulöömisest. Miinimumpalk on pigem kui kivi uppuja jala küljes, mitte päästerõngas. vello väinsalu, ettevõtja

robert kitt

Swedbanki ettevõtetepanganduse juht

Väikeriigi nutikad valikud

esti strateegiline võimalus on ettevõtjad, kes konkureerivad maailmaturul teiste omalaadsetega. Riigina, ühiskonnana peaksime seda mõistma ja tunnustama, kuna sellest sõltub meie kõigi hea käekäik. Üldiselt läheb Eestil hästi. Kui kõrvutada meid maailma ülejäänud kahesaja riigiga, asetume peaaegu kõikide näitajate poolest teise veerandsaja hulka. Probleem on muidugi selles, et Euroopa sõbrad, kellega end kõrvutame, on valdavalt esiveerandisse kuuluvad riigid. Peame arvestama, et elame väga dünaamilises maailmas ning mitmedki eelised, mis meid praegusele positsioonile on toonud, ei võimalda isegi paigale jääda, kuna muu maailm kihutab lihtsalt mööda. Milline on parim plaan edasiliikumiseks? Ajalugu me tagantjärele muuta ei saa, loodusvaradest pole samuti võimalik kiirelt rikkust ammutada. Järelikult peame kogu strateegilise eelise ehitama inimvarale. Sellele, et Eesti inimene oleks uuele avatud, ettevõtlik, mõtleks välja nutikaid lahendusi ning tahaks ja suudaks neid maailmale pakkuda. Kliendid ootavad alati laitmatut kvaliteeti ja kiiret logistikat. Kuid võrreldes varasemaga oodatakse seda individuaalsetelt tellimustelt, mitte ainult suurtelt ühetaolistelt partiidelt. Põhja-Korea riigipea on ehk oma inimestele kehtestanud vaid teatud arvu lubatud soenguid, kuid vabas maailmas võivad tarbijate soovid erineda lõputult ning võimalusi piirab vaid ettevõtjate innovaatilisus ja võime kvaliteedi- ja tarnenõuetega sammu pidada. Paratamatult jäävad miljonipartiid hiinlaste toota. Seevastu miljonid väikepartiid sobivad hästi just väikeriigi tootjatele. Eestis saab toota paindlikult, efektiivselt ja väikestes kogustes asju, mis suurtele tegijatele huvi ei paku.

eie majandusliku sõltumatuse tagab see, kui hajutame tootmise ja ressursid tegevuste vahel nii laialdaselt, kui suudame; kui toodame laia spektriga kaupu ja teenuseid mitmesuguse keerukusastmega ja võimalikult erinevates sektorites. Väikesed kogused saab ühe ostja, kaubagrupi või tooteliini ära langedes hõlpsasti asendada teisega. Üksiku ettevõtte või tööstusharu läbikukkumise mõju kogu majandusele on sellisel juhul piiratud, samal ajal soodustab edukas ettevõtmine teisigi sektoreid. Nii haagime ennast pikaks ajaks lahti muu maailma hädadest ja teistpidi osaleme mitmekülgse riigina võimalikult paljudes arengutes. Tõsi, üleilmse kriisi korral, nagu 2009. aastal, ei anna täielikku immuunsust ka suurim hajutatus. Võti on paindlikkus. Üleilmsel turul on tooted ja paljud teenusedki avatud rahvusvahelisele konkurentsile. Täpselt siin avanebki meie võimalus: Eesti ettevõtjad konkureerivad just väikeste kogustega. Väikesed kogused võimaldavad katsetada paljusid ideid ja olla paindlik. See on meie tugev eelis, vaatamata asjaolule, et väikesed kogused võivad kaasa tuua kõrgema hinna, kuna mastaabisääst on väiksem. Eesti riik peaks soosima interdistsiplinaarsust ja arvamuste paljusust. Kui lubada ettevõtetel vabalt toimetada, paneb see neile ühtlasi ka vastutuse endaga hakkamasaamise eest. Abi võiks olla näiteks haridusvõi teadusmeetmetest, mis valikulist ning kõrgtehnoloogilist väiketootmist põhimõtteliselt ja mitte sektorispetsiifiliselt toetaks. Eesti strateegiline võimalus seisneb seega üldjoontes ettevõtjates, kes konkureerivad teiste omasugustega maailmaturul. Meie võimalus praeguses määramatuses on katsetada tootmiseks võimalikult palju ideid, et Eesti majandus oleks tagasilöökide korral kaitstud kontsentratsiooniriski eest. Ühegi üksiku majandussektori hättasattumine ei tohi ohtu seada rahvuse heaolu. Postimees avaldab Robert Kiti artiklite sarja Eesti eesmärkidest järgnevate nädalate jooksul.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 28. AUGUST 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KÜLALINE. Augusti tantsufestivalil tuleb ettekandele üks nüüdistantsuajaloo elavaid peatükke.

Kõnd, viibutus, pööre, hüpe – ülevaade tiit tuumalu toimetaja

aua lasi Anne Teresa De Keersmaeker (koos oma trupiga Rosas) ennast oodata. Vähemalt 20 aastat. Saatis vahepeal küll oma tantsukooli P.A.R.T.S. siia enesele tudengeid otsima (kahjuks tulemuseta: latt oli meile liiga kõrgel) ja «Drummingut» esitama, aga ise ei tulnud. Suu pidime puhtaks pühkima ka siis, kui Marius Peterson tantsis ja laulis tema lavastuses «Cesena» end ümber maailma. Kui hästi oleks see originaalis suvise päikesetõusu ajal esitatav töö passinud ka meie Pirita kloostri müüride vahele! Või – kas ikka lasi oodata? Äkki ei kutsutudki? Ei nähtud piisavalt vaeva? Teine legend Pina Bausch ei jõudnudki Eestisse, ja nüüd on ta surnud. (Kuigi Tanztheater Wuppertal esineb edasi.) See oli üks käest kätte käiv videokassett, millest 20 aastat tagasi kõik alguse sai, küll virvendava pildiga, ei tea kust lindistatud, aga siiski – «Faas. Ne-

li liikumist Steve Reichi muusikale». See pidi olema etenduse salvestus. Thierry De Mey tantsufilme – tänini oma žanri parimaid näiteid –, mille järgi me praegu De Keersmaekeri varasemat pärandit tunneme (võtke kas või Youtube lahti), siis veel polnud. Hämmastus, mida see tekitas, oli sügav. Ja see püsib ka nüüd, kui ma seda lõpuks ometi Eestisse jõudva De Keersmaekeri «Faasi» etenduste eel üle vaatan (tõsi, ma vaatan Thierry De Mey filmi). Esiteks, kui maksimaalselt on selles ära kasutatud minimaalne liikumismaterjal. Teiseks, kui sügavale minnakse Steve Reichi muusika sisse. Kolmandaks, kui täpseid geomeetrilisi mustreid ja kujundeid joonistatakse selle tulemusena õhku ja põrandale. Ja lõpuks, millise tohutu energiaga, pingestatult ja hüpnootiliselt seda kõike tantsitakse. Aga mis seal imestada. Juba rohkem kui kümme aastat enne seda (tagantjärele lugedes) oli Ameerika tantsukriitika legend Deborah Jowitt «Faasi» mõju kohta sealsele publikule kirjutanud: «Vaatajad said nagu puuga pähe – justkui oleks eikusagilt välja ilmunud senitundmatu koreograafiliik.» 32 aastat pärast «Faasi» esietendust teeme meie nüüd seda

sümboolselt tasa. Mitte et see enam teab kui üllatavalt mõjuks, mõjub pigem… ajatuna. Olgu või tolle minimalismi ja ekspressiivsuse (koguni dramaatilisust on siin natuke) kooseksistentsi pärast, mis eristab seda näiteks suurest osast Ameerika minimalistliku tantsu klassikast, millest De Keersmaeker omal ajal mõjutatud oli ja mis on tuntud oma esitusviisi neutraalsuse poolest. Proovige neid viimaseid vaadata – kohe saab selgeks, millel on museaalne tähendus ja millel mitte. Palju on nende 32 aasta jooksul juhtunud. Rosas on institutsionaliseerunud üheks Belgia kultuuri suuremaks ekspordiartikliks, De Keersmaekerist endast on aga tehtud paruness ja tema tantsudest maailma populaarkultuuri osa – Beyoncégi on neid kopeerinud, tõsi, autorile viitamata. Muide, viimase, kolm aastat tagasi aset leidnud skandaalse juhtumi kohta ütles De Keersmaeker tagantjärele ise, et see ei teinud teda vihaseks või vastupidi uhkeks, pani hoopis mõtlema, miks läheb 30 aastat aega, enne kui popkultuur on nõus tunnistama eksperimentaalse nüüdistantsu olemasolu. Kõige olulisem on aga jäänud, mis kordub tantsust tantsu – ja tantse on De Keersmae-

De Keersmaeker • Üks meie aja olulisemaid tantsuloojaid • Sündinud 1960. aastal Belgias, elab ja töötab Brüsselis • Trupi Rosas kunstiline juht • Ühe Euroopa nimekama tantsukõrgkooli P.A.R.T.S. asutaja • Töid üle 40, sh «Rosas tantsib Rosast», «Elena aaria», «Drumming», «Vihm», «Mikrokosmos», «Toccata», «En Atendant», «Cesena»

keri arvel juba üle 40 –: loominguline kompromissitus, otsingulisus, äärmiselt tõsine ja vastutustundlik suhe viimsesse kui ühte liigutusse, üha uute ja uute kompositsiooniprintsiipide leiutamine, jäägitu muusika sisse minek… Võtke või ette tema «A Choreographer’s Score’id» («Koreograafi partituurid»), mida viimastel aastatel on hoolega välja antud ja milles Keersmaeker harutab nii pildis kui sõnas lahti terve portsu oma tantse – ja te veendute, kui põhjendatud on tema puhul iga lavaline sekund. Jäänud on seegi, et siiani esitab De Keersmaeker «Faasi» ise, mis sest et eluaastaid

on tal nüüd 22 asemel 54, see on teda ka tantsijana vormis hoidnud. (Ta on seda esitanud aastail 1982–1985, 1994–2002 ja 2006–…, kaks korda on seda taastatud.) Ainult partner on vahetunud, praegu Tale Dolven, kes oli muide täpselt ühe-

«Faas. Neli liikumist Steve Reichi muusikale» on püsinud väikeste vaheaegadega laval 32 aastat. foto: herman sorgeloos

POSTIMEES, 28. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ja ongi tants

ne, kui teos esimest korda lavale jõudis. «Pean seda siiani oma loomingus viljastavaks teoseks, mille koreograafias sisaldub suurem osa nendest põhimõtetest, mille järgi ma olen hiljem oma tantse seadnud: kom-

positsiooni, sõnavara valikut, muusika ja tantsu suhet või geomeetriliste seaduspärasuste kasutamist puudutavalt. Aga siin avaldub ka üks minu peamisi tõekspidamisi: vähem on rohkem,» ütleb ta ise lühikeses telefoniintervjuus Brüsselist.

Toda «vähem on rohkem» printsiipi on ta arendanud ja varieerinud, tundub, et pea kogu oma loomingu vältel, ühes sellega liikunud järjekindlalt ka tantsiva keha üha suurema loomuliku lihtsuse poole. Küsinud pidevalt, mis on liigutus, kus see kehas kõigepealt tekib. Tegelenud taoismiga. Viimastel aastatel arendanud välja koguni meetodi «minu kõndimine on minu tantsimine», mille järgi kõndimine oma rikkalikes variatsioonides peaks olema kõige lihtsam tantsimise, aga ka aja ja ruumi organiseerimise viis. «Faasiski» on see äratuntav. «Paluge näiteks lapsel tantsida. Mida ta kõigepealt teeb? Astub, viibutab käsi, pöörab ja hüppab. Aga sellest ju «Faas» ongi. «Piano Phase» (loetleb «Faasi» nelja tantsu) on «minu kõndimine on minu tantsimine», «Come Out» kätega viibutamine, «Violin Phase» pööramine ja «Clapping Music» hüppamine, millele käed natuke kaasa aitavad,» räägib De Keersmaeker. Mis aga peamine: muusika on juhtinud tema loomingut «Faasist» peale. Just muusika on aidanud leida isikupärast väljenduskeelt, organiseerida aega, kohta ja ruumi. Ta ei ole seda illustreerinud, pigem tantsinud nähtavaks selle aluseks

KOMMENTAAR

marius peterson näitleja ja laulja

Muusika on ehk üks enim teiste kunstiliikide poolt väärkohtlemist leidev kunstiliik. Selle «otsetee emotsioonide juurde» järele haaratakse sageli juhuslikult ja rohmakalt, et varjata ideepuudust, laiskust või saamatust. «Play», ja atmosfäär on loodud. Kui seda enam vaja pole, siis «fade out». (Seda nii elava muusika kui ka lindilt tulevaga, mitte sellest ei käi siin jutt.) Me kohtame seda liiga tihti kinos, teatris, näitusesaalis... kahjuks ka kirikus. Anne Teresa ei «kasuta» muusikat. Ta ei nä-

perda seda, talle ei ole see tapeet ega kark. Muusika on tema loomingu üdi. «Cesena» juures töötasime üheskoos põneva ja ülimalt keerulise repertuaariga, mida muusikaloos tuntakse ars subtilior’i nime all. Polüfoonia oli kui värviline kudum, mille me tähelepanelikult lõngadeks lahti harutasime. Olles uurinud lauldes ja liikudes iga lõnga omadusi, kudusime algse kudumi uuesti kokku, lisades sellesse omalt poolt uusi lõngu, mis stuudios koos tantsijatega olime loonud. Läbipõimituses säilitasid laul ja tants siiski ka omal moel iseseisvuse. Imetlen, kuidas Anne Teresa ja tema tantsijad selleks aega võtavad, pühenduvad. Ja parematel hetkedel oli «Cesena» – vähemalt lavalolijale – tõesti kui üks häälepaelte tants ja ke-

hade laul. Aga saalisolijana... Loodan, et aasta pärast jõuab Tallinna ka «Partita 2». Selles Johann Sebastian Bachi, Amandine Beyeri, Boris Charmatzi ja Anne Teresa De Keersmaekeri kvartetis on kõige algsemal (ka lapselikumal) kujul näha tantsija ja muusiku, tantsu ja muusika elav interaktsioon. Seesama, mis on ühe hea külaviiuldaja ja tantsijate paari vahel, kus suhe on päris – ei ole tantsu ilma muusikata ja muusikat ilma tantsuta, tantsijat ilma muusikuta ja muusikut ilma tantsijata. Kes tahab seda näha keerulisemal (et mitte öelda keerulisimal...) kujul, sattugu mõnele praegu mööda ilma tuuritava «Vortex temporumi» etendusele. Gérard Grisey teos on muusikuile pähkel ka ilma koreograafiata. See, mida Ictuse muusikud ja

Rosase teatri tantsijad laval teevad, on omamoodi... ime. Anne Teresale meeldivad numbrid, geomeetria ja rütmid – eks ta üks omalaadne rütmiarhitekt ole. Üks detail veel: üks flamboyant-stiilsemaid koreograafiaid «Cesenas» oli Philipoctus de Caserta loole «Espoir dont tu m’a fayt partir» tehtu. See oli pimedusest valgusesse mineva lavastuse teine stseen ja toimus seega peaaegu pimedas. Seda koreograafiat on silmadega näinud vähesed – ühel etendusel Guimarãesis läks täisvalgus tehnilise rikke tõttu kohe alguses tahtmatult peale. Enamik inimesi on saanud seda vaid kuulda ja aimata. Nagu need vitraažid katedraalides, mis jäävad üles võlvide alla, kirikulise silmaulatusest välja...

Tundub, et nii De Keersmaekerit kui ka meid on inspireerinud sama helikeel ja vormiotsing. Otseselt meid tema looming mõjutanud ei ole, kuid meid köidab Keersmaekeri koreograafia detailitäpsus ja selgus. See viis liikuda ja ko-

reograafilisi kujundeid luua kõnetab praeguse maailma kontekstis. Väga hea meel, et just seda märgilist teost siin ja nüüd näha saab. (Täpsustuseks: tõesti on juhtunud sedasi, et De Keersmaekeril on «Faas» ja Fine 5-l on «Faasid».)

KOMMENTAAR

tiina ollesk

tantsuteater Fine 5

rene nõmmik tantsuteater Fine 5

olevad kompositsiooniprintsiibid, kasutanud neid sõltumatute liikumisjooniste väljamõtlemiseks. Algas see Steve Reichist, tema varasest faasinihketehnikast, mille juures võlus De Keersmaekerit kõigepealt tugeva pulsi ja rütmi olemasolu, selle n-ö tantsuline kvaliteet, mis polnud sugugi tavaline 20. sajandi moodsa muusika puhul. «See oli nagu kutse tantsule,» ütleb ta, tuues näiteks stehgeiger’id, juudi viiulimängijad, kes tantsitasid kunagi kohvikutes külastajaid ja kelle mängu Reichi muusika talle meenutas. «Teiseks meeldis mulle selle loogiline, koguni matemaatiline struktuur, mis toetas tantsu ja juhatas samal ajal otsima sellele koreograafilist vastet.» Reichki ei jäänud «Faasi» suhtes ükskõikseks. «Kõigist tantsudest, mis on minu muusika järgi tehtud (ja neid on oi kui palju – toim), oli see vaieldamatult parim, mida ma näinud olen. Tundsin, nagu oleksin omaenese muusika kohta teada saanud midagi uut,» tunnistas ta aastaid hiljem. Loodetavasti ei jää see külaskäik viimaseks. «Faas». Neli liikumist Steve Reichi muusikale» tuleb esitusele laupäeval ja pühapäeval teatris NO99

14 || SPORT || POSTIMEES, 28. AUGUST 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

Mulle öeldi palju asju ja valetati palju. Nad tahtsid jätta muljet, et mina soovin klubist lahkuda, kuid see polnud nii. Äsja Manchester Unitediga liitunud Angel Di Maria teatas avalikus kirjas, et ei soovinud Madridi Realist lahkuda.

TENNIS

Jürgen Zopp jõudis Itaalias teise ringi Eesti esireket Jürgen Zopp (ATP 305.) jõudis Itaalias Comos peetaval ATP Challengeri turniiril teise ringi. Kvalifikatsioonist põhiturniirile pääsenud Zopp alistas avaringis kindlalt 6:2, 6:2 prantslase Jonathan Eysserici (ATP 266.). Teises ringis läheb Zopp vastamisi 4. asetatud itaallase Filippo Volandriga (ATP 148.), kes oli 6:3, 6:2 parem kanadalasest Steven Diezist (ATP 261.).

JALGRATTASPORT

Kangert parandas Vueltal taas positsiooni Hispaania velotuuri 180 km pikkusel viiendal etapil sai Astana meeskonnas sõitev Tanel Kangert 39. koha ning kerkis kokkuvõttes ühe koha võrra, 22ndaks. Etapivõidu võttis GiantShimano värvides sõitev John Degenkolb, kes edestas lõpuspurdis Nacer Bouhanni (FDJ.fr) ja Moreno Hoflandi (Belkin). Kangert lõpetas grupis, mis kaotas võitjale viie sekundiga. Gert Jõeäär sai 137. koha. Vuelta liidrina jätkab Michael Matthews (Orica Greenedge), kes edestab Movistari ratturit Nairo Quintanat 13 sekundiga. 22. kohal olev Kangert kaotab liidrile 50 sekundiga, Jõeäär kaotab Matthwesile veidi üle 35 minuti ning on kokkuvõttes 165. kohal.

-aastane

USA tennisist CiCi Bellis võitis US Openi avaringis Dominika Cibulkovat 61:4:6, 6:4 JALGPALL

Manchester United sai kolmanda liiga klubilt sauna Pärast treenerivahetusi ja suuri muutusi koosseisus ei leia kuidagi oma mängu üle-eelmise hooaja Inglismaa jalgpallimeister Manchester United – kahest esimesest liigamängust on saadud vaid üks viigipunkt ning liigakarikasarjas kaotati avaringis kolmanda liiga klubile MK Dons koguni 0:4. Ehkki Unitedi peatreener Louis van Gaal (pildil) saatis Donsi vastu väljakule koosseisu, kuhu kuulus mitu noormängijat, jooksid platsile ka näiteks David de Gea, Jonny Evans, Shinji Kagawa, Danny Welbeck ja Javier Hernandez. Kokkumängu ei leitud ning Dons tegi Unitediga, mida ise tahtis – kaks väravat said kirja nii Will Grigg kui ka Benik Afobe.

Eestlane võitis veteranide maadluse MMil hõbemedali Serbias Belgradis toimuvatel veteranide maailmameistrivõistlustel võitis Tiit Tartlan 60–65-aastaste seas 76 kg kaalukategoorias vabamaadluses hõbemedali. Tartlan kaotas finaalis Bernd Kurt Radestockile hoiatustega, olles kaotusseisus 8:11.

Erm sai MMil viienda koha Poolas Bialystokis toimuvatel rattaorienteerumise maailmameistrivõistlustel sai Tõnis Erm lühiraja distantsil viienda koha, kaotades esikoha saanud Venemaa esindajale Ruslan Gritsanile ligi kahe minutiga. Lauri Malsroos lõpetas 21. positsioonil. Naiste arvestuses sai Daisy Kudre 31. koha.

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

VENNALIK ABI. Eesti on ehitanud konkurentidele vägeva treeningbaasi, sest meie spo

Tehvandi – utšebno-trenirov jaan martinson spordiajakirjanik

ehvandi spordikompleks on maailma tasemel treeningkeskus, kiidetakse. Kõik käejala juures: elamine ja söömine UFOt meenutavas majas ehk rahva keeli Pentagonis, treenimine rolleritrassil, metsarajal, staadionil, jõusaalis või laske(suusa)tiirus. Kiitjaks on välismaalased – Venemaa ja Ukraina suusatajad, poolakad, kasahhid – kuid mitte eestlased, sest nende rahakott ei võimalda Tehvandi mugavusi kasutada. Eesti sportlased, ka olümplased ja koondislased, vaatavad kadedusega, kuidas rivaalid nende koduõues tugevaks saavad. «Oleme ehitanud külalistele vägeva baasi,» teatas Eesti Suusaliidu peasekretär ja samal ajal ka sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus nõukogu liige Jaak Mae valulikult. «Kibe, kuidas meie otsesed konkurendid seal talveks valmistuvad. Meie seda endale lubada ei saa. Rajatisi kasutada küll, kuid juba mitu aastat pole meie sportlased laagrite ajal Tehvandil elanud.» Tehvandi, muide, on rajatud Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaga, aga seesama maksumaksja, kelle taskust summad tulid, või tema lapsed, on tõrjutu staatuses vaatamata sellele, et meie suusatajatelt ja laskesuusatajatelt küsitakse kolmandiku võrra väiksemat hinda.

Alaväärsustunne Talispordirahvas ei taha asja teravaks ajada, kuid omavahelises vestluses ollakse kurjad. Olukord tekitavat Eesti sportlastes alaväärsustunnet, kui nad näevad Venemaa koondise busse Pentagoni ees, räägitakse. Küsitakse, kas meie riigi ülesanne ongi rahva raha eest idanaabrite sportlastele tingimusi luua. Ja pakutakse välja, et Tehvandi kompleksile tuleks anda uus nimi: utšebno-trenirovotšnõi tsentr «Pobeda». Suusatreener Mati Alave-

Venemaa suusakoondise bussid on Tehvandi keskuse ees sama tavapärane nähtus kui eestlastest tühi Pentagon.

ri sõnul ei toimu kusagil mujal seesugust jama, et riik ehitab võõrastele kümnete miljonite eest treeningkeskuse ja jätab omad ilma. «Saksamaal, kui pääsed koondisse, on kohustus tulla talispordibaasi, kus sulle pakutakse täisväärtuslikku sööki, treening- ja taastumisvõimalusi. Mõistagi tasuta. Soomes on tippsportlastele ja noortele talentidele alati uks näiteks Vuokatti keskusse avatud.» Mae sõnul peavad suusatajad-kahevõistlejad Otepää laagrite ajal elamise ja toitlustamise eest ise hoolitsema. Kes on soetanud suusa-Mekasse elamise, kes üürib, kes elab tuttavate juures. Ka söök, kui ei toimu laager, tuleb põhiliselt en-

dal valmistada või võtta sööklast töömehe komplekslõuna, mis tippsportlaste vajadustega mõistagi ei arvesta. Laskesuusatajatega on sama lugu. «Laagrikohti otsime hinna järgi,» selgitab alaliidu peasekretär Kristjan Oja. «Enamasti elame spartalikes tingimustes, magame naridel, sööme, kuidas juhtub, teinekord valmistame toitu ise. Muidugi oleks mugavam elada Pentagonis, kus on kõik siinsamas kõrval, aga raha napib. Nii kulu-

Kas Eesti riigi ülesanne ongi rahva raha eest idanaabrite sportlastele häid treeningtingimusi luua?

tamegi väärtuslikku aega sõitmisele ja söögivalmistamisele. Tippspordiga on sääraste tingimuste juures vähe pistmist.» Heitjad-tõukajad valmistusid Balti matšiks just Otepääl, aga mõistagi ei peatunud nad Tehvandil. «Otepääl ja Käärikul on suurepärased treeningtingimused,» kinnitas alarühma peatreener Ants Kiisa. «Linnakärast eemal, jõusaalid ja staadionid head, järved – käi ujumas või kalal... Elame Madsa spordibaasis, meile tehti hea pakkumine. Tuleb küll mõni kilomeeter trenni sõita, aga ei hullu.» Alaveril pole Tehvandi kompleksi rahvale ühtki etteheidet. «Alar Arukuuse juhti-

Judost, medalitest, loosist ning tugevatest vastastest kommentaar jaan martinson spordiajakirjanik

Judost, alast, kus tosin aastat tagasi meie omad medaleid kokku kühveldasid, pole viimasel ajal põhjust rääkida. Pole nüüdki, kui Tšeljabinskis on käimas MM. Pooled Eesti judokoondislastest ehk kaks on tatamil käinud ja päeva enneaegselt õhtule saanud, kaotanud ipponiga. Tegelikult võis ette aimata, et Elnur Alijev Tšeljabinski MMi esimesel päeval ja Künter Rothberg eile piirduvad ühe matšiga, sest loos oli äärmiselt

ebasoodne. Alijev kohtus hollandlase Jeroen Mooreniga ja pidas vastu kolm minutit ja 21 sekundit. Rothberg sai vastaseks prantslase Pierre Duprat’ ja leidis end selili, kui stopper oli tiksunud 3.30. Paraku ongi seis Eesti judos selline, et tulemus sõltub loosist. Pääsed esimesest ringist vabaks, saad teises vastaseks Tonga saare maadleja, kolmandas taas nõrga ning ongi soliidne koht käes. Ainult et see koht ei näita midagi. Olid ajad, kui judokoondise praegune peatreener Aleksei Budõlin ning Indrek Pertelson olid rahul igaühega, kes vastu tuli. Kui medalit tahad, pole vahet, millal tugevat või-

ta, kas kohe, teises või kolmandas matšis. Teisest vinklist vaadates aga ongi ehk hea turniiril kohe tugevaga kokku minna. Säärast mõtteviisi lahkas Margus Hundi koduklubi Cincinnati Bengalsi kaitseliini treener Jay Hayes, kui temalt küsiti, kas see on probleem, kui hooaja alguses hoobilt kõvad vastu tulevad. «Tore ongi esmalt kõvadega mängida, sest siis saab teada, kas meist on asja või mitte,» vastas Hayes ja meenutas koo-

Kui medalit tahad, pole vahet, millal tugevat võita, kas kohe, teises või kolmandas matšis.

lipõlve, kui ta maadlusega tegeles. Turniiritabel koostati vastavalt aasta jooksul võidetud-kaotatud matšidele. «Läksin turniirile, ütlesin, et olen võitnud 22 matši ja kaotanud kaks. Sain teise asetuse ja vaevlesin kolm päeva nõrku loopides. Järgmisel võistlusel teatasin, et olen kaotanud kõik matšid, ning läksin kokku parimaga. Kui ta seljatasin, oli selge, et võin võita ka turniiri, ning selle nimel tasus aega kulutada.» Näis, kuidas läheb meie raskematel judokatel – Aleksandr Marmeljukil, kes astub tatamile homme, vastaseks hiinlane Xunzhao Cheng, ning Juhan Mettisel laupäeval hollandlase Roy Meyeriga kohtudes.

POSTIMEES, 28. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

rtlastel pole raha, et elada treeninglaagrite ajal Tehvandil.

votšnõi tsentr «Pobeda»* Seli: võtame teistelt, anname omadele

foto: karli saul

misel on välja arendatud maailmatasemel keskus ning nende asi on pakkuda teenust, mitte määrata Eesti spordipoliitikat.»

Spordipoliitika küsimus Uuendatav Kääriku spordikeskus tegi põhjaliku uuringu, küsitledes spordiklubisid üle Eesti. Selgus, et laagripaiga valikul oli esmatähtis hind, alles seejärel tulid treeningpaikade ja toitlustamise tase. Summasid kokku lüües arvutati mediaanhind, mida ollakse võimelised maksma: lastelaagrid 15, noortelaagrid 18 ning täiskasvanud 25 eurot ööpäevas täisteenuse (baaside kasutamine, elamine ja söök) eest. Niisiis on meil suurepärane baas, mida keegi ei kasu-

ta. Tõesti, miks elavad võõrad Tehvandil kui kuningad, baasi omanikud ehk Eesti sportlased elavad, kus juhtub ja kesistes tingimustes? Aga nüüd – seesama Tehvandi, mis on enda kätte saanud ka Kääriku kompleksi, plaanib seda renoveerida 12 miljoni euro eest, et sinna rajada Eesti spordi treeningkeskus. Hea plaan, aga kas sama ei soovitud kunagi Tehvandi keskust ehitades? Korrastame Kääriku majutuspaigad, vääname hinna kõrgeks ja siis tulevad sinna harjutama piiritagused kergejõustiklased ning korvpallurid? Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis kinnitas, et Käärikul ei soovita lüüa

mitte hinna, vaid massiga – täita kohad mõistliku hinna eest. Aga miks ei võiks sama teha Tehvandil Pentagonis? Miks ei võiks Eesti koondised ja parimad juuniorid laagris olla Tehvandil? «Eks see ole spordipoliitika küsimus,» arvas Mae. «Oleks tore, kui spordi juhtorganisatsioonide kaudu tagataks Tehvandil koondistele sihtfinantseeringuga vastuvõetav hind.» Oja palub vaadata, kuidas maailmas asjad käivad. «Olümpiakandidaadid, nende treenerid ja abimehed võiksid saada teatud arvu tasuta laagripäevi, kas siis 60 või 80. Mujal säärane süsteem toimib, Eestis paraku mitte. Kui me räägime, kuidas meie sportlaste taset tõs-

EOK president Neinar* Seli on teema ja probleemidega kursis, möönab, et Eesti spordis on vähe raha, ning tõdeb, et Eesti Olümpiakomitee ei saa siin midagi teha. «Meie liige pole isegi sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus nõukogus, küll aga peaks riik rohkem sporti toetama ja murele lahenduse leidma.» Seli nõustub, et tegelikult on Tehvandi baas rajatud Eesti spordi hüvanguks, kuid ei täida oma ülesannet. «Nüüd, kus teema on üles tõstetud, hakatakse sellele ehk ka tähelepanu pöörama.» Tekkinud on nokk-kinni-sabalahti-olukord. Tehvandi peab teenima, et kompleksi korras hoida ja arendada, lisaks tuleb valmis ehitada ka Kääriku keskus. «Äkki tuleks külalistelt küsida suuremat hinda ning selle arvelt meie koondislastele pakkuda sööki ja majutust kas tasuta või sümboolse summa eest? Paindlikkust võiks olla rohkem.» Suusaliidu peasekretär Jaak Mae tõrjub Seli ettepaneku eos. «Me ei saa välismaalastelt kõrget hinda küsida, sest nad lähevad lihtsalt minema ning siis ei suudeta baasi enam ülal pidada.» Samas ei näe Seli vaid negatiivset: «Esiteks toovad välismaalased Eestisse ja Otepääle raha, teiseks tulevad teadmised koju kätte – meie treenerid ja sportlased näevad, kuidas maailma tipud treenivad.» PM

ta, siis oleks see üks võimalus – maksimaalselt Tehvandi keskust omade jaoks ära kasutada. Muidu räägitakse, et näe, tipptasemel treeningkeskus, aga mis meil sest.» «Eesti sport on vaene,» lisab Mae. «Olen Tehvandi küsimuse tõstnud üles nii kultuuriministeeriumis kui EOKs. Nii siin kui seal kinnitatakse, et ajan õiget asja – Eesti sportlastel peaks olema tõesti teatud hulk laagripäevi tasuta. Ja siis küsitakse vastu: kes finantseerib? Raha on niigi vähe, kellegi või millegi arvelt võtta pole võimalik.» Ehk nimetaks tõesti Tehvandi ümber, oleks vähemalt aus Eesti sportlaste suhtes. * õppetreeningkeskus «Võit»

Martin Müürsepp lahkus Rakverest.

foto: peeter langovits

Korraks Tarvasse põiganud Müürsepp naasis Kalevisse KORVPALL. Martin Müür-

sepa töö Rakvere Tarvas peatreener Andres Sõbra abilisena jäi lühikeseks – tänaseks on tööleping vastastikusel kokkuleppel lõpetatud ja Müürsepp siirdub tagasi Kalev/Cramosse Alar Varraku kõrvale. «Andresel on omad väljakujunenud asjad ja palju tal neid abilisi üldse vaja ongi,» nentis Müürsepp ja lisas, et iga päev Rakveres töötamine osutus logistiliselt väga keerukaks. Mõlemad mehed kinnitasid, et mingit musta kassi pole nende vahelt läbi jooksnud ja koostöö lõpetati sõbralikult. «Martinil on need Kalevi asjad ikka väga südamelähedased,» lausus Sõber. «Kui tahad olla suuremas mängus ja teha asju tõsisemalt, siis selline võimalus on Eestis ainult Tartu Rockis ja Kalevis. Ülejäänud klubides on asjad teistmoodi,» arutles Müürsepp, kes enne tänavusuvist lahkumist jõudis Kalevis töötada kolm hooaega. Suve hakul rääkis ta aga soovist pisut tagasi tõmbuda ning nägi uut ja enda jaoks sobivat väljakutset just oma endise treeneri abilisena. Hooaja lähenedes sai aga suure klubi kutse hinges võitu.

Töö algab esmaspäeval Kalevi peatreener Alar Varrak otsis juba Müürsepale asendajat, kuid pärast Eesti ainsa NBAs pallinud mehe telefonikõnet oli rõõmuga nõus ta tagasi võtma. «Ega ma Kalevi asjadest veel väga palju tea…

lähipäevil saame Varrakuga kokku ja arutame asjad läbi. Tõsine töö läheb lahti esmaspäevast,» rääkis Müürsepp. Tarvas on juba nädalapäevad koos harjutanud ning komplekteerimine on täies hoos. Suure tõenäosusega hakkab uuel hooajal meeskonnas mängima koguni neli lätlast. Juba varem Tarvaga käed löönud Juris Umbraškole, Maris Laksale ja Kaspars Ciprussile lisandub 21-aastane ääremängija Roberts Stumbris. Testiperioodil jättis ta igatahes Sõbrale väga hea mulje.

Sõber loodab lätlastele Stumbris kuulus mullu Tallinnas U20 EMil hõbeda võitnud meeskonda, kogudes finaalturniiril keskmiselt 3,6 punkti ja 1,4 lauapalli. Möödunud hooaja veetis ta Läti meistriliigas poolfinaali jõudnud Jurmala meeskonnas, kus sai platsile keskmiselt 16,6 minutiks ning kogus selle ajaga 8,5 punkti ja 4,5 lauapalli. «Ta meenutab pisut meie Timo Eichfussi – füüsiliselt tugev ja korraliku viskega. Väga vahva tüüp,» iseloomustas Sõber Stumbrist. «Tegelikult võiks temaga teha isegi pikema lepingu aga… no hakkame ühe hooajaga pihta.» Noore lätlase palkamisega saab üha rohkem reaalsuseks Sõbra soov moodustada meeskond noortest ja energilistest mängijatest. Kolm vanemat lätlast lisavad aga samas hädavajalikku kogemust. Peep Pahv

Andrei Jämsä: hea tulemus jäi kehva vormi taha SÕUDMINE. Amsterdamis

toimuvatel sõudmise maailmameistrivõistlustel ei õnnestunud Eesti kahepaadil, koosseisus Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä (pildil), poolfinaali pääseda. Vaatamata ootustele mitte vastavale tulemusele tunnistas Jämsä, et MMilt on ka positiivset kaasa võtta. «Kuna pidime ettevalmistuse ajal palju koostöö lihvimisele keskenduma, siis ei jätkunud piisavalt aega, et füüsilist vormi paika saada. Kiiruslikust vastupidavusest jäi puudu. Tundsin, et lihased ei olnud vajalikus vormis,» tunnistas Jämsä pärast vahesõitu, kus jäädi Suurbritannia ja Serbia järel kolmandaks. Poolfinaali vii-

vast teisest kohast jäi lahutama neli sekundit. «Meestel jäi puudu kõigest – jõust, vastupidavusest, kiirusest jne,» kommenteeris koondise peatreener Jaan Tults. «On näha, et talvel tehti palju vigu ning hooajaks ei olnud õiget põhja all. Õnneks on nüüd muututud järjest paremaks ja eks näis, mis tulevik toob.» Vahesõidus oli eestlaste esitus siiski kraadi võrra parem kui eelsõidus. «Sõit kulges ühtlases tempos, kuid lõpus oleks pidanud me kiirust juurde vajutama, mida aga ei juhtunud. Libisesime samasuguse ühtlase hooga lõpuni,» kommenteeris

Jämsä sõidu käiku. «Iseenesest on praegu seis palju parem kui aasta alguses. Siis kihutasid konkurendid meil kohe stardis eest ära ja nende kätte saamine tundus pea võimatu. Nüüd olid meie kaotusnumbrid juba paremad.» Jämsä kinnitas, et kahepaadi kindel eesmärk oli jõuda vähemalt poolfinaali. Nüüd aga heideldakse reedel maksimaalselt 13. koha eest. «Kavatseme saada nii kõrge koha kui võimalik. Usun, et võime võistluse käigus veel paremasse vormi tõusta. Püüame jääda positiivseks.» Kas Jämsä ja Endrekso-

ni tandemit näeb ka järgmisel aastal paadis istumas? «Sellest on veel veidi vara rääkida. Mina olen loomulikult selle poolt, kuid ei tasu asjade käigust ette rutata. Siinne võistlus alles käib.» Tults lisas: «Võtame ühe võistluse korraga.» Naiste kahepaatide vahesõidus tegid kaasa Kaisa Pajusalu ja Mariliis Reinkort, kuid nemad jäid oma sõidus kindlalt viimaseks ning poolfinaali viiv koht jäi väga kaugele. Eestlannad kaotasid võitjale rohkem kui 30 sekundiga. «Selles tulemuses midagi üllatavat pole. Selline meie tase hetkel ongi. Minu meelest tegid tüdrukud enam-vähem võistluse,» arutles Tults. Kaarel Täll

JALGRATTAMEHAANIK

KALLE KIRSIAED OOTAB VANU JA UUSI KLIENTE

NÜÜD UUEL AADRESSIL

Näituse 26, Tartu. Tel 740 6116, www.velotandem.eu

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 28. august 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12–17

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta 5.09 kl 21

BALLETIGALA VÄLILAVAL Tasuta 6.09 kl 12–17

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta 6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL Tasuta 7.09 kl 12–15

ESTONIA TEATRILAAT Tasuta 10.09 kl 19 Hooaja avaetendus! Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Cataldo Caputo (Itaalia), Tatiana Lisnic (Moldova), René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt 11.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 12.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

12.09 kl 19

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Aare Saal, Juuli Lill jt 13.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Helen Lokuta, Tõnu Kilgas, René Soom, Kristina Vähi-Matesen jt 17.09 kl 19 Peaosades Andero Ermel ja Andres Köster Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Rauno Elp jt 18.09 kl 19 Esietendus 20.09 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen 19.09 kl 17.30

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 28., 29., 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Ugala Teater

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 21.09 kl 17 Uued esisolistid Denis Klimuk ja Ekaterina Oleynik

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Alena Shkatula, Denis Klimuk, Ekaterina Oleynik, Vitali Nikolajev jt

14.09 kl 19 Viimast korda!

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

19.09 kl 19 Esietendus! 21.09 kl 16 27.09 kl 19

Sadamateater 31.08 kl 19 11., 13.09 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa) 7.09 kl 12 9., 17., 24.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! (Draamafestival) A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia) 12.09 kl 19

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie jt. Lavastus Merle Jääger 16., 18., 19.09 kl 19 28.09 kl 16

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 23.09 kl 19

PAANIKA

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 19.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

Teater Vanemuine

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–17, tel 433 0777, e-post kassa@ugala.ee. Piletid on müügil ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA AED 28., 29., 30.08 kl 18 29., 30.08 kl 14

Tuul pajuokstes

koguperelavastus Autor Kenneth Grahame. Lavastaja, dramatiseerija ja kunstnik Oleg Titov. Osades: Janek Vadi, Lauri Kink (Endla Teater), Aarne Soro, Peeter Jürgens, Luule Komissarov jt

M. Myllyaho tragikomöödia Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, Ain Mäeots 26.09 kl 19

ELLING

A. Hellsteniuse näidend 30.09 kl 19

TAPPA LAULURÄSTAST

H. Lee / U. Lennuk Liina Olmaru, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liisa Pulk, Maria Soomets

väike maja 6., 30.09 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa (Draamafestival) T. Stoppardi draama Lavastaja Heiti Pakk. Indrek Taalmaa (Endla), Meelis Rämmeld (Ugala), Margus Jaanovits, Külliki Saldre jt.

Rakvere Teater

CASANOVA

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

D. Sonnenblucki ballett Lavastus, koreograafia, lavaja muusikaline kujundus David Sonnenbluck (Belgia)

DEEMONID

L. Noréni draama. Lavastaja Andres Noormets.Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov 24.09 kl 12

TOTU KUUL N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Ragne Pekarev, Rein Pakk, Ott Sepp jt. 25., 26.09 kl 19

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras Lav Üllar Saaremäe

Rakvere Teatri suur maja Seitsmeteistkümnenda nuku suvi Lav Toomas Suuman 20.09 kl 19

Lav Hardi Volmer

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste

Lav Üllar Saaremäe

Teatri Kodu 10.09 kl 18 14.09 kl 12 18., 23.09 kl 11

www.concert.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

Väravatorn

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Folia muusikas: Encina, Ortis, Corelli, A. Scarlatti jt

H. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Uno Bossa 26.09 kl 19

Eesti Kontsert

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

BRAND

19., 23.09 kl 19

PAPLID TUULES

VAT Teater

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Elu ja kuidas sellega toime tulla 27.09 kl 19

8 armastavat naist Lav Eili Neuhaus

Rahvusraamatukogu Tornisaal

Rakvere Teatri väike maja

PETTSON JA FINDUS

19., 23., 24.09 kl 19

23., 24.09 kl 18

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Viimase öö õigus Lav Raivo Trass

17.09 kl 11 28.09 kl 12

Algused

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

Vanemuise Kontserdimaja 19.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT (koostöös Vanemuise Kontserdimajaga)

Eesti Draamateater 1.09 kl 19

Paide kultuurikeskus 2.09 kl 19

Viljandi Ugala 3.09 kl 19

Pärnu Endla 4.09 kl 19

Võru Kannel 5.09 kl 19

Rakvere Teater

Tsaar Saltaan

20.09 kl 19 Lav Nils Riess 25.09 kl 19

Leenane´i kaunitar

Kose Kultuurikeskuses

Lav Üllar Saaremäe 26.09 kl 19

29.09 kl 13

Lahuselu

Kirjaklambritest vöö

Lav Kalju Komissarov

M. Sabolotny. Lav Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

27.09 kl 19

Leping

Lav Indrek Apinis 30.09 kl 19

Teater NO99

Kullervo

Lav Lauri Maijala

Kuressaare Linnateater

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

2., 3.09 kl 19

Rae kultuurikeskus 4.09 kl 19

Sadamateater

8., 10., 11.09 kl 19

NO50 Lenni & Kizoo

8.09 kl 19

13.09 kl 19 Esietendus! 15.,16., 17., 18.09 kl 19

Rapla kultuurikeskus

NO49 Harala elulood

12.09 kl 19

22., 23., 24., 25.09 kl 19

Lav Indrek Apinis

27.09 kl 24

NO51 Mu naine vihastas

Leping

NO99 Tantsulaager

MADISONI MAAKONNA SILLAD

Eesti Draamateatri suur saal

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

15.09 kl 19

Võru ”Kannel”

Vene teater

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale

7.09 kl 19

8.09 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa T. Stoppardi draama

Jõhvi Kontserdimaja 20.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT

Eesti Draamateater 29.09 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU D. Glattaueri netiromanss

17.09 kl 19

kontsert EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

Lav Üllar Saaremäe

Sadala rahvamaja 22.09 kl 19

Lahuselu

Lav Kalju Komissarov

Põlva kultuurikeskus 24.09 kl 19

Albu rahvamaja 26.09 kl 19

Armastus tööpostil Lav Peeter Tammearu

VABA AEG

Tallinnas 23.–28.09

EMTA 95 esitleb: Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga või piletiga 2 eur / tudengitele ja õpilastele tasuta (v-a muuseumides) Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

6.09 kl 16

“Hullud päevad”

Vigala kirik 6.09 kl 18

675 aastat Vigala koguduse esmanimetamisest EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Tormis jt

Paide Püha Risti kirik 14.09 kl 16

Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsert VOX CLAMANTIS Festivali “Kolmkõla” raames

Kadrioru loss 14.09 kl 17 Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kontsert tutvustab D. Louveli maali “Stseen peolauas” (1873)

HORTUS MUSICUS

Kõlab pidulik ja tseremoniaalne barokkajastu heliloojate muusika. Kontserdi pilet sisaldab muuseumipiletit.

PlMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014

Tallinna Raekoda 28.08 kl 19 Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Jan-Erik Gustavsson (tšello, Soome), Marko Martin (klaver) Kavas: Ravel, Debussy jt. (10€, 5€)

Tallinna Raekoda 29.08 kl 19 Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Oksana Sinkova (flööt), Madis Kari (klarnet), Ralf Taal (klaver) Kavas: Saint-Saens, Chausson, Debussy jt. (10€, 5€)

Hopneri Maja 30.08 kl 19 Agata Igras–Sawicka (flööt, Poola) Andreas Lend (tšello, Eesti) Mariusz Rutkowski (klaver, Poola), Kavas: Poulenc, Hüe, Martinu, Guiot, Herdzin (10€, 5€)

Rootsi-Mihkli kirik 31.08 kl 17 Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Ralf Taal (klaver) Kavas: Schumann, Brahms jt. (10€, 5€)

ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, REKLAAM: RE KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 28. AUGUST 2014 || AED & KODU || 17

KOHUPIIM. Mis vahe on kohupiimadel, hupiimadel, selgitab Kehtna majanduskooli toitlustamisõpetaja õpetaja Anne Kersna.

AED JA KODU

Lühike kohupiimamääraja hanneli rudi Tarbija24 juhataja

ohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk- ja IdaEuroopas. Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist (rasvata piim), mida hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega. Hapendatud piima kuumutatakse 40–50 kraadi juures, selle käigus kogunevad piimavalgud valgeteks tombukesteks, mis sadestuvad anu-ma põhja. Selline sade ehk kallgend ongi kohupiim. Kõrvalsaaadusena tekkiv rohekas vedelik ik on vadak. ane Kohupiim on suurepärane valgu, kaltsiumi ja fosfori allikas. Erineva rasvasisaldusega sega kohupiima saamiseks lisatakatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. t.

Kodujuust Kodujuust ehk teraline e kohupiim on traditsioonilisest st kohupiimast teralisema konsistentsiistentsiga. Seda valmistatakse pastöriseeritud rasvata piimast, mida hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega ning lisatakse piima kalgendavaid fermente. Mitmekordne tera pesemine kodujuustu valmistamise käigus vähendab happesust ja muudab kodujuustu mahedamaitseliseks. Koort lisades reguleeritakse kodujuustu rasvasisaldust. Kodujuust on väiksema laktoosisisaldusega toode, sest suur osa piimasuhkrust läheb valmistamisel vadaku koostisse ja osa kulub juuretise mikroobide toiduks. Kodujuust on suhteliselt valgurikas, valke on 14–18 protsenti. Tänu happelisele kesk-

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

konnale e on need valgud kergemini seeditavad eeditavad kui rõõsa piima valgud. lgud. Keskmise rasvasusega sajagrammine portsjon kodujuustu juustu katab 18–25 protsentii päevasest toiduvalgu u vajadusest. Seetõttu tõttu on k o d u ju u s t tähtsal htsal kohall mitmes dieedis, ieedis, sh sportlaste, portlaste, eriti kulturistide omas. Kodujuust sisaldab ohtralt kaseiini ja seepärast soovitatakse seda süüa hilisõhtuti enne magamaminekut.

Glasuurkohuke Glasuurkohukeste valmistamisel segatakse kohupiimale juurde suhkur ja maitselisandid, edasi läheb segu vormimisliinile. Liinil antakse kohukesele õige kuju, vastavalt liigile lisatakse täidis, kohuke glasuuritakse ja jahutatakse. Kohukesed pakitakse keevispakendisse. Uudne toode Eesti turul on küpsetatud kohuke, mis on nagu tükk kohupiimakooki. Selle koostises on li lisaks aks traditsioonilistele komponentidele muu namass ja manna. Võrreldes tavalise kohukesega on küpsetatud kohuke mõnevõrra kergem.

moodustub vadakukohupiim ehk ricotta. Tänu madalale happelisusele sobib ricotta ka neile inimestele, kellele teised piimatooted tekitavad kõrvetisi. i i Ricotta on kaltsiumirikas – sada grammi vadakukohupiima katab 42 protsenti täiskasvanu päevasest kaltsiumivajadusest. Ricotta on veidi teralise konsistentsiga, maheda ja magusapoolse maitsega kohupiim.

Ricotta Ricotta on Itaalia päritolu valmimata juust, mida tehakse vadakust. Kohupiima saamiseks kuumutatakse vadak 88 kraadini ja lisatakse piimhape. Eraldub vadakuvalk ja rasv, millest

Kohupiimakreem

Kohupiim on suurepärane valgu-, kaltsiumi- ja forforiallikas, mille rasvasust saab tõsta koort lisades.

Kohupiimakreemid ja desserdid on valmismagustoidud, mille põhiline koostisosa on kohupiim. Kohupiimakreemi rasvasust mõjutatakse koore lisamisega. Üht või teist teh-

noloogiat kasutades saab toota rasvavaba (alla 0,2 protsendi rasva), väherasvast (kuni neli protsenti rasva) ja rasvast (seitse protsenti või rohkem rasva) kreemi. Kohupiimapasta apasta osakesed on nii väikesed, et ka rasvavaene asvavaene pasta tundub suus pehme nagu rasas vasem kreem. Sõltuvalt tehnoloogiast on kreemid paksemad või vedelamad, teralised või ühtlased. Vaatamata konservantide puudumisele säilivad kohupiimakreemid hästi. Pikaajalise säilimise tagab kvaliteetne tooraine ja kinnine tootmistsükkel, mille käigus kohupiimapasta ei puutu kordagi kokku kätega. Kui rebite fooliumkatte

kreemitopsilt ja märkate pasta peal veekihti, siis ärge arvake, et kaup on riknenud. Seistes kohupiimakreem settib ja sellele võibki koguneda natuke vett.

Kohupiimapasta Kohupiimapasta (torupakendis) saadakse lõssikalgendist, kasutades tehnoloogiat, t hnoloogiat, mis võimaldab saada väga peeneteralise neteralise pasta. Kohupiimapasta on ühtlaselt kreemja konsistentsi ja hapuka maitsega piimatoode. Mida väiksem on selle rasvasisaldus, seda hapukam on maitse. Rasvasisalduse suurendamiseks lisatakse pastale rõõska koort. Kohupiimapasta on põhikoostisosa kohupiimakreemides ja marjatorudes.

Üht liiki kohupiimas on rohkem laktoosi, teises valku. Üks maitseb hapukamalt, teine sünnib süüa ka õrna maoga. Mõnele sööjale istub paremini tükjas kodujuust, mõnele kreemjas pasta. foto: liis treimann

Kasvuhoone mugavale aiapidajale piret lakson

piret.lakson@postimees.ee

Pisut kõdusõnnikut, peotäis sulgi, ajalehed, multš ja viis liitrit vett – see on võluretsept, mis päästab aiapidaja suvisest kastmisvaevast. «Venemaal muutub permaaiandus järjest populaarsemaks,» märkis kirjanik Aidi Vallik, kes otsustas sel aastal järgida vene aiandusautori Galina Kizima õpetussõnu. Tulemusega on ta rohkem kui rahul. «Uus kasvuhoone läks maikuus täiesti harimata maale, murumättale, kuhu kaevasin tomatite ja paprikate jaoks 40–50-sentimeetriste vahedega pooleteise kuni kahe labidalehe sügavused istutusaugud,» rääkis ta.

Tomati- ja paprikataimed istutas ta seega sügavamale, kui tavaliselt istutatakse. Istutusaukude põhja pani Vallik tomativäetist, õige natuke kõdusõnnikut ning peotäie vanu padjasulgi. Taimede vahelt kattis mätta kinni ajalehtedega ning peale vedas paksu multšikihi. Igale taimele läks enne istutamist veel alla viis liitrit vett. «Taimed said kohe alguses hea veevaru kaasa,» nentis Vallik. Hobiaedniku sõnul hoiab lõhkumata pinnas paremini struktuuri ja niiskust. Ka suled aitavad tema sõnul tublisti kaasa. Mitmekordsed ajalehed ja multšikiht seal peal aga takistab aurumist. Kui muidu peaks tomatitaimi kastma põhjalikult kord nädalas, väga palavate ilmadega

isegi kaks kuni kolm korda nädalas, siis Vallik kastis terve suve jooksul keskeltläbi vaid korra kuus. «Ja taimed kannavad ilusti, kasvavad nagu hullud,» rõõmustas Vallik. Ta ei piirdunud kasvuhoonega, vaid proovis head ja paremat mättas kasvatada ka avamaal. «Kaevasin kaks peenart läbi, ühele panin porgandid ja muid juurvilju ning teisele herned. Oad, kapsad, brokolid ja lillkapsad panin aga samamoodi mättasse uuristatud istutusaukudesse. Multši veda-

Lõhkumata pinnas hoiab paremini struktuuri ja niiskust ning taimed kasvavad nagu hullud! Hobiaednik Aidi Vallik

sin muidugi kogu aeg juurde,» rääkis ta. Pika põua ajal vajasid läbikaevamata maasse istutatud avamaataimed kastmist vaid korra, samas kui kahes kaevatud peenras kasvavad herned ja juurviljad pidevalt vett nõudsid. «Lõhkumata maa hoiab ikka väga hästi niiskust,» kiitis Vallik. Kõik üheaastased taimed paneks ta ka edaspidi julgelt mättasse. «Püsilillepeenarde puhul päris nii vist ei saaks, sest ajalehe- ja multšikatte alla jäävad juurumbrohud hakkaksid ilmselt püsikupuhmastesse kasvama ja neid on sealt puhma seest väga raske kätte saada,» tõdes ta. Vallik on veendunud, et ei hakka enam kunagi peenraid läbi kaevama.

Aidi Vallik pidi mätaste vahele istutatud tomateid kastma foto: erakogu vaid mõne korra terve suve jooksul.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Pead tekkinud pingetele üsna hästi vastu. Oskad selles keerulises suhete labürindis õige tee leida. Näitad ka, milleks on sinu aju võimeline.

SÕNN Pead endassetõmbumise faasist välja tulema, sest elu nõuab aktiivset sekkumist. Mida positiivsemaks ja rahulikumaks jääd, seda kiiremini saad ree peale. KAKSIKUD Nurjumised ja solvangud ei ole praegu sinu teema. Näitad oma pikselisemat poolt ja võid midagi plahvatama panna. Hiljem selgub, et seda just vaja oligi.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 28. AUGUST 2014 || VARIA || 19

Valid midagi, mis on salalik, vaimses mõttes isegi mõrtsukalik. Oled veetluse tipus ning see aitab tehtavaid vigu leevendada ja unustada.

SKORPION

Igal inimesel on tuhat maski ja tuhat nägu. Uurid enda omasid ja kõik ei pruugi meeldida. Õnneks on olemas huumor ja võimalus iseenda üle naerda.

Jah, head raamatupidajat on ikka väga raske leida. Majanduspolitsei otsib raamatupidaja Petersoni juba pool aastat taga ... ••• Mees läheb silmaarsti juurde. «Doktor, minu nägemine pole päris hea.» «Mis teile täpsemalt muret teeb?» uurib arst. «Ma nimelt ei näe probleeme.» ••• Zookauplusse tormab näost punane ja ülimalt ärritunud kuldses keskeas daam. «Ostsin teilt eile papagoi, et oleks vähemalt üks elav hing mulle seltsiks. Kui see lind aga oma noka lahti tegi, tuli sealt selliseid roppusi, milliseid ma pole seni elu sees kuulnud! Kuidas julgesite mulle sellist nurjatust kaela määrida?» «Olen sellega nõus, et tema sõnavara just kõige viisakam pole,» nõustub kaupluse müüja kliendiga. «Kuid samas ma pean ära märkima, et ta ei joo ega suitseta!»

1 a

ê e

Barry Barnes – The Problemist, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rd4!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MULLE RÄÄGITI, ET SA EI OLE MUUDATUSTEGA PÄRI.

MULLE EI MEELDI ÜKSNES NÕMEDAD PLAANID, AGA MA MUIDUGI SAAN ARU, ET SEE SULLE PÄHE EI MAHU.

MIDA SA KAS LÕPETAN KA NÜÜD IGASUGUSE EI TAHA MÕISTLIKU ÖELDA – TEGEVUSE VÕI JÄTA KOHE AINULT SIIN JÄRELE. JA PRAEGU?

HAGAR HIRMUS

1. Mis nime kannab Venemaa satelliitnavigeerimissüsteem, GPSi analoog? 2. Eesti ringteedel peab ringile tulev sõiduk teed andma ringil olijale. Suur erand on ühe linna üks ringtee, kus asi käib vastupidi. Mis linnas asub selline ring? 3. Ruslan Trochynskyi populaarne eesti-ukraina ansambel kannab nime Svjata Vatra. Mida see eesti keeles tähendab? 4. Ühe eesti kirjanduse suurteose algus: «VASTU ÕHTUT KERKIB TAEVAS KÕRGEMALE ja võtab oma tõelise kuju. Saab kupliks ja võlviks. Katab sõjakomissariaate, miilitsajaoskondi ning passilaudu imeliku ja ähvardava iseenesestmõistetavusega. Kes selle võlvi all viibib, sellel ei ole siit pääsu.» Ning sama teose lõpp: «Taevas võtab jälle oma tõelise kuju. Muutub kupliks ja võlviks. Kõik on alles ees. Ka tulevik ja selle ehmatav ilu.» Nimetage autor ja teos. 5. Mis riigi koondises mängis lõppenud jalgpalli MMil Yeltsin Ignacio Tejeda Valverde? Sünnikuupäev 17. märts 1992 viitab selgelt sellele, et nimi on valitud Boriss Jeltsini (1931–2007) auks. Vastused: 1. GLONASS. 2. Narva kesklinnas Peetri Platsil olev ringtee. 3. Püha Tuli. 4. Viivi Luik «Ajaloo ilu». 5. Costa Rica.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

ê î

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Elu võib pakkuda meeldivaid muutusi ja ka reise. Mured oleks sind nagu kartma hakanud. Inimesed keerlevad sinu ümber nagu mesilased. KALAD Keegi võib kaduda sinu elust, kuid sinu meelest ja südamest ta ei kao. Mõistad, et igaühel meist on oma tee: kellel kergem, kellel raskem.

AMBUR Mingis asjas saad võimaluse täiesti otsast alustada. Tähtis on siiski, et sa ei astuks üle teatud moraali ja eetika reeglitest. Tähtis on kõik võimalikult selge hoida. KALJUKITS Oled kirglik ja võid vihahoos öelda midagi, mida hiljem kahetsed. Õnneks on sinu ümber üsna arusaajad inimesed ja mitte kergelt solvujad.

ì ä

ERNIE

NEITSI Edu saabub nii armastuses, töös kui ka loomingus. Kuna kõik tuleb korraga, siis võib sul ööpäevast enam mitte piisata. Kui vaid aega saaks venitada... KAALUD Mõistatuslikule asjale on sinu arvates väga lihtne ja ratsionaalne selgitus. Võtad juhtunut nii, nagu see on, midagi lisamata või ära võtmata.

â ô

VÄHK Demonstreerid mingis olukorras tahtejõudu ja leiad, et argus on suurim pahe. Kui saatus paiskab sinu teele võimuvõimaluse, siis mida pead tegema? LÕVI

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on REUMAATIK

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 28. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2394, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: AUGUST, GUSTAV, KUSTAV, KUSTAS, KUSTI, KUSTO

AVALDAB EOK SEISUKOHA BERNATSKI JUHTUMI OSALISTE ASJUS.

Mati Hint 77, keeleteadlane ja poliitik Toomas Leius (pildil) 73, tennisist ja treener Tõnu Kaljuste 61, dirigent Kleer Maibaum-Vihmar 42, näitleja Markus Kasemaa 42, kunstnik Tiit Ojasoo 37, teatrilavastaja Marvi Vallaste 31, laulja

foto: jan kütt

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB: Margus Mihkels 36, tegevtoimetaja

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLJEL SOOVITUSED POOLASSE REISIJATELE. EUROOPA

Sajuhood harvenevad

TALLINN +15

RAKVERE +15

NARVA +17

helve meitern

ilmateenistuse sünoptik

Kadrina vabanes tüütutest varestest ja hakkidest Aastaid kestnud võitluses tüütute vareste ja hakkidega hakkab Kadrina valla võim peale jääma, sest uus linnupeleti on hakanud sulelistele mõju avaldama. Kadrina abivallavanem Jaan Stern rääkis, et kevadsuvel pesitsuse ajal hakkavad peamiselt vallakeskuse keskel kuusehekis pesitsevad varesed ja hakid valjult häälitsema, segades läheduses elavaid inimesi. Peamisteks kannatajateks on vallavõimude andmetel kahe viiekorruselise paneelmaja elanikud. Väidetavalt on linnud ka inimesi rünnanud. Tänavu juulis sai aga üles seatud 2500 eurot maksnud linnupeleti, mis iga paari minuti tagant kord hakkide, kord vareste hädakisa kuuldavale laseb ning Sterni väitel linde eemale peletab. Virumaa Teataja

PAIDE Tsükloni kese Soome lahelt +16 eemaldub Venemaale, kuid selle lääneserv jääb paariks päevaks veel Eesti kohale. Vihmahood jätkuvad, kuid võrreldes eelTARTU miste päevadega on neid PÄRNU VILJANDI +16 +18 harvemalt. Loodest ja põh+17 KURESSAARE jast puhuv tuul tasapisi tal+16 tub ning õhk tundub soojem, sest sellele aitavad kaasa nõrgenenud tuul ja vahetevahel pilVÕRU vede vahelt piiluv päike. VALGA +16 +17 Täna on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR on äikeseoht. Puhub loode- ja põhjatuul 4–9 m/s, rannikul Anne kanal +16 Reede, 29.08 Laupäev, 30.08 Pühapäev, 31.08 7–13 m/s, saartel puhanguti kuni Emajõe vabaujula +15 +9/+16 +8/+16 Tallinn +11/+16 17 m/s, pärastlõunal tuul järkKakumäe rand +11 Tartu +9/+17 +8/+16 +7/+16 järgult nõrgeneb. ÕhutemperaKuressaare +16 Narva +7/+16 +8/+15 +8/+15 tuur on 14–18 °C. Pirita rand +13 Pärnu +8/+17 +8/+17 +7/+17 Pärnu rand +15 Pühajärv +16 Kuressaare +11/+17 +11/+17 +10/+17

Pärnus Raeküla linnaosas Tormi tänaval võis teisipäeva õhtul näha kormorani, kes ei kartnud inimesi ega kasse. «Kormoran jalutas tänaval vähemalt pool tundi. Kahest kassist, kes temast paari meetri kaugusel istusid, ta välja ei teinud,» kirjeldas lindu jälginud mees. «Kassid tema vastu samuti erilist huvi üles ei näidanud, ju pidasid lindu saagina liiga suureks.» Pärnu Postimees

9m 4–

Pärnus jalutas ringi kuraasikas kormoran

KÄRDLA +16 HAAPSALU +16

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 6.08 6.03 6.17

loojub 20.36 20.25 20.42

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,5 kraadi (1997) +2,9 kraadi (1980) Tartus +28,8 kraadi (1968) +2,4 kraadi (1970)

KUUFAASID 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05

+22 +35 +28 +21 +21 +21 +21 +21 +22 +26 +18 +17 +17 +17 +25 +20 +21 +34 +16 +24 +18 +18 +22 +17 +21 +13 +16 +30 +24 +19 +20 +21 +18 +21 +31 +16 +30 +37 +13 +29 +31 +28 +28 +28 +18 +24

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 28. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Pügatud aed 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2013) 08 15 Ringvaade*. 55 Vaalasaarte Maria: Advent 09 45 Holby City haigla: Tere ja head aega* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Uued tuuled* 45 Iga pink räägib loo* 12 15 Tõuse ja sära! 13 30 Kuressaare linnus 50 Head isu! 14 45 Päikseline itaalia köök, 6* 15 15 Vaalasaarte Maria: Advent* 16 05 Holby City haigla: Elu läheb edasi 17 00 Ilus maa: Veematkarajal 10 Sõudmise MM: Poolfinaal 18 00 Õnne 13 30 Aktuaalne kaamera 45 Reisile minuga: Ungari buzod 19 10 ENSV: Mai ja mai 40 Isa Brown, 9: Linnapea ja mustkunstnik 20 30 Eesti mäng 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm. Sport 35 Ringvaade 22 15 Tähelaev: Mihkel Mutt 23 30 Meeletu orkaan. Rolling Stones, 2/2 00 25 Isa Brown, 9* 01 10 Untsakad, 2/2 31 ERR uudised

07 30 Lastesaated 08 55 Metsapeatus, 10* 09 25 Kirstie retrokodu – vana saab uue elu, 4/5: Iman ja Heather* 10 15 Surma õukond, 3/3: Henry Viies* 11 00 Submariin (Inglise 2010)*. Tragikomöödia 12 37 ERR uudised. 16 50 R2 Live: Vaiko Eplik ja Eliit* 17 15 Smallville: Stileto* 18 00 Vembu ja Tembu seiklused, 7/9 20 Pingviin Jasper 30 Võlukarussell 40 Maša ja karu: Maša keedab paraja pudru 45 Hiirelabor: Õhupall ja nõel 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Safari 55 Tinga Tinga lood: Miks skunk haiseb 19 10 Minu lemmikloom: Šoti mägiveise vasikas 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Rakett 69: Teadusteater 20 15 Leemuri bluus 21 05 Minuscule: Argpüks 15 Usain Bolt – maailma kiireim mees (Prantsuse 2012) 22 15 Maailma kino: Mammut (Prantsuse 2010). Tragikomöödia 23 40 Vincent, 1/4 00 50 Eesti muusikavideod 01 25 ERR uudised

06 00 Matsakas beib: Uus algus 50 Taltsutamatu süda, 46* 07 40 Garfield: Pitsa suur võidujooks. Ube täis 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 57* 11 05 A ja B, 2/3 35 Neli aastaaega, 3/4: Talv (SaksaInglise 2008). Romantiline draama 13 30 Galileo* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Aasta pearahakütt. Halb enne 16 05 Küladetektiivid, 68: Vargus – parim alibi 17 05 Taltsutamatu süda, 47 18 05 Armastus ja karistus, 58 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Viimane võmm: Täht linna kohal 22 30 Bourne’i ultimaatum (Saksa-USA 2007). Põnevik 00 45 Chuck: Chuck vs habemega bandiit 01 35 Vahelevõtja: Inetu mäng 02 15 Jahtunud jälg: Libisemine 03 00 Naabriplika: Valimised* 45 Suvereporter* 04 35 Nikita: Reeturid 05 15 Küladetektiivid, 68*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 68* 08 55 Südameasi 1, 3* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 30 Top Shop 45 Valge maja 1, 11 12 20 Valge maja 1, 12 45 Suvesangarid, 47* 13 15 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 39* 14 15 Selline on elu!: Ema on surnud, aga me peame edasi elama! 15 15 Vaprad ja ilusad 45 Armastuse pisarad, 69 16 45 Kirgede torm 17 50 Südameasi 1, 4: Mäng tulega 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 6, 1: Kaelakeeafäär 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 13 22 00 Suvesangarid, 48 30 Suletud uste taga 5, 12: Pätiplika 23 30 Dr House 7, 12: Ära unusta kunagi 00 25 Euroopa pokkeriturnee 01 30 Peamine kahtlusalune 1, 10 02 20 Suletud uste taga 5, 12: Pätiplika* 03 05 Euroopa pokkeriturnee* 55 Suvesangarid, 48* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 48* 50 Võimalik vaid Venemaal*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 147 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 258* 40 Eluteed, 34 10 05 Küladetektiivid, 252 55 Süütu süüdlane, 38 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA 25 Poissmees, 13* 13 10 Kuidas alasti hea välja näha? 5* 14 05 Hiireke nimega Stuart Little 2 (USA 2002)*. Perekomöödia 15 35 10 aastat nooremaks USA: Stiilne õpetaja* 16 00 Hawthorne: Emadepäev 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Mis sisaldub Ameerika toidus ja jookides? 19 00 Donna Hay kerged eined: Alati valmis 30 Emmerdale, 259 20 00 Saare sosinad 21 00 Süües saledaks 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad – kliinik, 3 23 00 Poissmees 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Tagasitulek 02 20 Saare sosinad* 03 10 Staariminutid: Dustin Hoffmann 15 Superlapsehoidja* 55 Süütu süüdlane* 04 45 Suvereporter*

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 159* 09 20 Conan, 280* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kenya* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 62* 14 35 Knight Rider, 67: Ründav rüütel* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Hiina 16 20 Komissar Rex, 160: Vendeta 17 10 Supermani uued seiklused, 63: Ähmaselt läbi klaasi 18 05 Knight Rider, 68: Tsirkuserüütel 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed, 57: Ta jälgib mind* 30 Tuvikesed, 58: Grilliõhtu* 21 00 Kaks ja pool meest: Pudel veini ja suruõhuhaamer* 30 Jälgi ja kanna ette (USA 2009). Komöödia 23 05 Suvepunker+, 3* 30 Conan, 281: Aubrey Plaza, Kesha 00 20 Kaks ja pool meest: Pudingit täis kaktus 45 Tuvikesed, 5960: Surnud mees aeroobikat ei tee; Buck päästab päeva 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 7, 1: Valed märguanded* 11 00 Kalamehejutud 2 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 7, 1: Valed märguanded* 15 00 Kälimehed 3, 3: Luuleõhtu 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 2: Ajaga võidu 17 00 NCIS kriminalistid 5, 14: Sisejuurdlus 18 00 Perepea 9, 3* 30 Simpsonid 5, 11* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 23-24: Midagi vana; Midagi uut 20 00 Perepea 9, 4 30 Simpsonid 5, 12: Bart saab kuulsaks 21 00 Suvesangarid, 43 30 Skorpionkuningas 2: sõdalase sünd (USA-Saksa-LAV 2008). Seiklusfilm 23 40 Puhkus Mehhikos 2, 75; ekstra 2, 75 00 55 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 23-24* 01 55 Kälimehed 3, 3* 02 45 Suvesangarid, 43* 03 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Meedia keskpunkt* 45 Kultuurimeeter* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 LV Pressikonverents* 11 00 Pillimeeste klubi* 12 00 Koolitants 2014, 13/19* 55 Ameerika eestlased. Idarannik 5/13* 13 25 Peaminister 11/14* 14 20 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek 251/304* 17 00 Armuleek 252/304* 45 Armuleek 253/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse 112/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Dokumentaalfilm. Iidsed salatoimikud 3/3 22 35 Reetur (USA, 2008) 00 30 TÄNA. Uudised* 45 Suvemiks* 01 30 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Lemmikkuninganna, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Riigita rahvas. Galeegid. Andrus Mölder, Marje Lenk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Arno Tamm 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Riigita rahvas. Nogaid. Andrus Mölder, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Jaan Leppik 09 30 Jutujärg Mis teha, Ann?, 9 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Esineb BBC Sümfooniaorkester Jiri Belohlaveki juhatusel. Kavas John Taveneri ja Bela Bartoki looming. 11 05 Album. Smetana. Bedrich Smetana klaveriloomingut esitab Tšehhi pianist Vera Repkova. 12 02 Delta. Kristiina Kiis 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Royal Albert Hallis kõlas maailmaesiettekandes John Taveneri Requiem Fragments. Samuti on kavas Taveneri Ikon of Light. Esinevad Heath Quartet, The Tallis Scholars ja Peter Philipps. 20 30 Ilmakaar. Tšaadi muusikat. Tšaadi ansambli H’Sao kontsert festivalil Festim 2013. 21 30 Vahemäng 22 05 Fantaasia. Jaak Johanson 00 05 Nokturn