Postimees 29 07 2014

MÕÕT TÄIS

SAKSLASED POOLDAVAD KARMIMAT SUHTUMIST VENEMAASSE.

MAJANDUS LK 8

KEHV TASE

INIMRÖÖVID

Peaaegu pooled autokoolide lõpetajaist ei saa sõidueksamiga hakkama, enamasti on põrumise põhjus napp sõiduõpe.

Ida-Ukrainas on valitsusvastased relvastatud jõugud alates aprillist korraldanud inimrööve ja võtnud pantvangi ka lapsi. Teada on 812 sellist juhtumit.

EESTI LK 4

TEHNIKA Nutikad rakendused aitavad ilusamaid pilte teha.

LK 17

VÄLISMAA LK 9

www.postimees.ee

Vormelisõitja

NICO ROSBERG: Halb, kui sõitja käsku ei täida.

SPORT LK 15

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

LÄÄNEMAAILM

Lõa otsas Psühholoogias on universaalne reegel: teatud käitumist jätkatakse, kuni see on kasulik. Kui käitumise tagajärjed on kahjulikud või ebameeldivate tagajärgede hulk ületab meeldivaid, muudetakse käitumist, kirjutab psühholoog Kätlin Konstabel.

Miks ei käi Euroopa ja Putini Venemaa suhted selle loogika järgi? LK 11

TEISIPÄEV, 29. JUULI 2014 • NR 174 (7165) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 913 • LUGEJAID 201 000

Venemaa näitab jõudu 2015. aastaks saab Venemaa endale Valgevenes lennuväebaasi, võib-olla isegi kaks, kuhu paigutatakse ründelennukid.

Baasid asuvad üsna Leedu külje all ja sealt startivad hävitajad jõuaks Šiauliai NATO lennubaasini enne, kui liitlaste hävitajad startida jõuaks.

Moslemid tähistasid paastukuu lõppu Eile lõppes islamiusuliste paastukuu ehk ramadaan, mille jooksul hoiduvad moslemid koidust ehani söömisest, joomisest ja suitsetamisest. Lisaks oodatakse moslemilt paastu ajal tavapärasest rangemat islami õpetuse järgmist ning ebasündsate ja mittereligioossete helide ja piltide vältimist.

Pildil loevad ramadaani lõpupalvet moslemid Moskvas, kus kogunes ühispalvusele rohkem kui 200 000 usklikku.

Islamiusuliste arv Venemaal kasvab kiiresti, praegu on neid arvatavasti umbes 16–20 miljonit ja seetõttu kasutab Venemaa ka välispoliitikas üha julgemalt «islami kaarti».

ARVAMUS LK 10–11

Asjatundjate hinnangul tekitavad uued baasid lääneriikide ja Venemaa vahel uusi pingeid.

EESTI LK 4–5

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 29. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

arko olesk

Eesti siga on väärt kaitset

See vist ongi see ideaalne rannailm, mida pea kõik meist nagu Godot’d ootavad ja mille võimalikkus Eestis ülejäänud 11 kuud ja kaks nädalat pea uskumatuna näib. Nüüd on see siis käes. Paljud vist naudivad seda.

Ent paljud ka mitte. Olgu nad lihtsalt loomu poolest jahedama eelistajad või hakkab kuumus otseselt tervise peale.

See pole ilma üle virisemine, see on tõsine rahvatervise-alane küsimus. On teada, et mis tahes äärmuslik ilm võimendab inimeste terviseprobleeme. Kuumus eriti, ja näiteks hinnatakse, et 2003. aasta Euroopa kuumalaine aitas kaasa 70 000 inimese enneaegsele surmale. Ka Eesti viimase aja kuumalaineid uurides on meie teadlased esialgsetes tulemustes näinud sellega kaasnevat suremuskõvera jõnksu ülespoole.

Seega, päevitajad andestagu mulle, meile kõigile oleks siiski parem, kui kraadiklaasinäit nii kõrgele ei roniks. Kuid neil päevadel ronib ja kliimaprognoosid ennustavad, et teeb seda järgnevatel aastatel ja aastakümnetel aina sagedamini. Jahedamaks seda enam kuidagi ei keera.

Nii räägitakse viimasel ajal kliimamuutustega võitlemise asemel aina enam nende leevendamisest või nendega kohanemisest.

Püüdes samal ajal küll enda mõju planeedile vähendada, peame õppima elama keskkonnatingimuste poolest uute oludega maailmas, mille üks tahk on äärmuslikumad ilmad.

See tähendab muu hulgas, et kuumalaine lähenedes teab iga asjassepuutuv asutus, kuidas toimida. Näiteks kuidas korraldada haiglate töö, et puhkuste tõttu vähenenud töötajate arvust hoolimata tulla toime, kui kuumus sunnib rohkem inimesi arstiabi nõutama. Või kuidas pakkuda laulu- ja tantsupeol osalejatele leevendust, kui ilm on samasugune nagu praegu.

K

esk kuuma suve on meie seakasvatajate kohale kerkinud suur mure.

Ohtlik loomataud, aafrika seakatk, oli juba möödunud nädalal jõudnud Põhja-Lätti, peaaegu Eesti piirile. Hoolimata kõigist juba tarvitusele võetud ja ka tulevastest ettevaatusabinõudest on kahjuks väheusutav, et Eesti sellest tõvest puutumata jääb. Seda ei looda tegelikult ka seakasvatajad ise. Ometi tasub teha kõik asjaosalistest ning riigi- ja kohalikust võimust olenev, et seakatku eelseisvat levikut võimalikult tõkestada ja piirata, ning kus vähegi võimalik, seda ka vältida.

Algselt võib see loomataud ju Aafrikast pärinedagi, kuid ka meie piirkonnas on katk liikunud juba mõned aastad: Ukrainast edasi Valgevenesse ja sealt juba Leetu, nüüd ka Lätti, ja ilmselt on üksnes (suhteliselt lühikese) aja küsimus, mil tuleb teade nakatunud metssea leidmisest ka Eestis.

Väga palju oleneb nüüd just neist

inimestest, kes seakasvatusega igapäevaselt kokku puutuvad – nad ise teavad kõige paremini, millised on vajalikud desinfektsioonimeetmed ja ettevaatusabinõud. Neisse meetmetesse ei saa hooletult suhtuda. Oluline on muidugi ka riigi ehk veterinaar- ja toiduameti vastav poliitika, sest võimud peavad nägema ohtude hindamisel ühest seafarmist või omavalitsusest kaugemale.

Taudile pole vaktsiini ega ravi ning põhimõtteliselt saab sellega võitlusse asuda leviku tõkestamise teel – see tähendab nakkuskolletes sigade tapmist.

Mingeid hõlpsaid lahendusi siin ei ole.

Esimesed piirangud on ka Eestis juba paigas. Piiriäärsel alal ei tohi kodusigu õues pidada. Lätis avastatud haiguskoldele on kehtestatud puhvertsoon, kuhu võib elussigu küll sisse viia, nende väljatoimetamine on aga seotud täiendavate nõuetega. Pole sugugi välistatud, et kuuleme lähiajal piirangutest veel. Need võivad olla ka sellele seakasvatajale, kelle loomade hulgas nakkust esinenud pole, äärmiselt ebamugavad. Kui taud Eestisse juba kohale on jõudnud, võib meie sigadele olla tõenäoline sisseveopiirangute keh-

testamine teistesse riikidesse ning see lööks tugevalt eksportijaid. Eestis on töötamas ka suuri, tuhandete sigadega farme, kuhu taudi jõudmine tooks kaasa väga tuntava majandusliku kahju. Eesti riik võib küll midagi kompenseerida, aga see oleks võrreldes tegeliku kahjuga siiski tilk meres.

JUHTMÕTE Hoolimata kõigist juba tarvitusele võetud ja ka tulevastest ettevaatusabinõudest on kahjuks väheusutav, et Eesti aafrika seakatkust puutumata jääb.

LK 3

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Vast kõige suuremaks muutuseks, mille ilmasõda kaasa tõi, oli Eestis ja Lätis seni juhtivat rolli mänginud baltisakslaste sisuline minemapühkimine ajaloo näitelavalt.

Peame õppima elama keskkonnatingimuste poolest uute oludega maailmas, mille üks tahk on äärmuslikumad ilmad.

Ajaloolane Aadu Must, PM 28.07

Rootsis valmis kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegia juba hea mitme aasta eest. Selle ühe tulemina alustas eelmisel aastal tööd ka kuumahoiatuste süsteem, mis andis mõne päeva eest esimest korda esimese järgu hoiatuse. See tähendab, et kolmeks päeva vähemalt 30-kraadist maksimumtemperatuuri lubanud ilmaennustuse peale läks liikvele nii kohalikku kui riiklikku tasandit ühendav masinavärk, mis hakkas teavitama elanikke jne.

Eestiski jagavad ametiasutused hoiatusi ja nõuandeid, kuidas end, lähedasi ja oma vara kuumuse eest kaitsta, ent paistab, et mitte nii organiseeritult. Meie riigi kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegiat, mille üks osa on ka inimeste tervist puudutav, alles hakatakse sel aastal välja töötama.

Kisub sinnapoole, et troopikamaiguga leitsak meie mail ei ole enam ilmaime, vaid üsna tavapärane külaline. Sellega seoses tasub endale teadvustada, et pole see nii paradiislik midagi.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Sestap on põhjust kõigil suhtuda seakatku ohtu tõsiselt. Kui piiranguid kehtestatakse, tuleks neid ka järgida.

Oma roll on ka tavainimesel – ilmselt on mõistlikum loobuda lihtsalt niisama, huvi pärast seafarmide külastusest ka seal, kus piiranguid praegu ei ole. Ka tarbijale võib tekkinud olukord tähendada segadust, sest näiteks Leedu sealiha sissetoomisele jõuti piiranguid Eesti poolt juba nii kehtestada kui ka tühistada.

urmas nemvalts

Kuumaks valmis

Postimees 1899. aastal Alaska küsimus. Kanada ajalehed teatawad, et kui Ühisriigid wahekohut wastu ei wõta, siis Kanada walitsus selle seaduse makswaks tunnistab, et Briti Kolumbias ainult Kanada ja Briti alamatel kullakaewanduste pidamise õigus on.

Selle tagajärg oleks, et 8000 Ühisriikide alamat oma kullakaewanduste õigused kaotaksiwad. Kanada nõuab Alaskast pääle muu sadamat. Kuida kuulda, on Ühisriigid nüüd sadamat andma walmis, aga selle tingimisega, et selle ülemwalitsus Ühisriikide

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

kätte jääb. Kuid sellega ei leppiwat Kanada.

Kõpust. 23. ja 24. juulil s.a. oli meil öö külma 3–4 kraadi. Selle tagajärg oli, et iseäranis madalamate, aga ka paiguti kõrgemate kohtade pääl kartuli päälised, herned, kurgid ja nisud on ära rikutud.

Toris ja ümberkaudu oli möödaläinud nädalil paar ööd metsasema maade pääl rohi külmetanud. Kas see külm ka wiljadele põllu pääl kahju teinud on, pole mitte kuulnud, aga suurt paha ei ole wististi sündinud, sest et maa alt kuiw ja soe oli. 29.07.1899

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 29. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tüdruku surnuks sõitnud juht pääseb vabadusse andres einmann

andres.einmann@postimees.ee

Lääne ringkonnaprokuratuur ei taotle kohtult nädalavahetusel Pärnumaal tüdruku surnuks sõitnud mehe vahistamist ning ta pääseb pärast menetlustoiminguid vabadusse.

Prokuratuuril ei ole põhjust arvata, et mees hakkaks uurimisest kõrvale hoidma, ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm. Ta märkis, et inimese vahi alla võtmiseks on kindlad alused, muu hulgas võetakse arvesse ka tema varasemat

käitumist. «Tal ei ole varasemaid kehtivaid karistusi,» lausus Erm. Pärnumaal Tõstamaa vallas Kastna külas juhtunud liiklusõnnetuses hukkus laupäeva õhtul 14-aastane neiu, kelle jalgrattale sõitis otsa maastur, mille juht põgenes.

Politsei sai laupäeval kell 23.32 teate, et Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa tee esimesel kilomeetril sõitis Mitsubishi L 200 maastur tagant otsa samas suunas paremal pool sõidutee ääres sõitnud jalgratturile.

Jalgrattur hukkus sündmuskohal. Auto lahkus sündmuskohalt, kuid teele oli kuk-

kunud selle registreerimismärk.

Tüdrukuga koos liikunud teine jalgrattur jõudis kokkupõrkest hoiduda.

Selgus, et sama auto oli paar kilomeetrit õnnetuse toimumise kohast eemal teelt välja sõitnud ning juht oli lahkunud teadmata suunas. Politseil õnnestus 35-aastane mees pühapäeval tabada ja ta peeti kahtlustatavana kinni. Esialgse

Kastna külas juhtunud liiklusõnnetuses hukkus laupäeva õhtul 14-aastane neiu, kelle jalgrattale sõitis otsa maastur, mille juht põgenes.

info kohaselt oli ta enne sõitma asumist viibinud üritusel, kus oli alkoholi tarvitanud.

Ermi sõnul ei ole uurimise huvides praegu võimalik juhtunu kohta rohkem detaile avalikustada.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb liiklusnõuete ja sõiduki käitlusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud raske tervisekahjustus või inimese surm. Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada kuni viieaastase vangistusega.

Narva elektrijaam on Euroopa saastajate seas 15. kohal Eesti Elektrijaam Narvas on raporti «Europe’s Dirty 30» kohaselt 15. kohal kolmekümne Euroopa kõige enam keskkonda saastava energiajaama hulgas. Kui raporti järgi on suurimate saastajate seas Poola, Saksamaa ja Suurbritannia, siis Eesti põlevkivielektrijaam Narvas on Euroopa Liidu kõige mustemate elektrijaamade seas 15. kohal, paisates aastas õhku 10,67 megatonni süsihappegaasi, olles ühtlasi ainus elektrijaam, mis Põhja- ja Balti riikidest sellesse negatiivsesse tabelisse sattus, teatas Eesti Taastuvenergia Koja pressiesindaja. BNS

Vitsuti sõnul oli Onksion innukas informaator Harju maakohtus eile jätkunud protsessil keskerakondlaste Priit Toobali ja Lauri Laasi ning Ivor Oksioni kriminaalasjas astus tunnistajapinki Tallinna linnavolikogu esimees, keskerakondlane Toomas Vitsut (pildil), kelle kinnitusel informeeris kunagine linnavolikogu nõunik Onksion teda sotsiaaldemokraatide fraktsiooni tegemistest omal initsiatiivil. «Härra Onksion vaatas, millal mul on vaba hetk, ja astus läbi ning rääkis päris põhjalikult, mida SDE fraktsioonis tehakse, ja see info pidas paika, Onksion oli avameelne, üksikasjalik ja innukas,» märkis Vitsut. tallinncity.ee

16

inimest

vajas möödunud nädalavahetusel Tallinnas kuuma tõttu kiirabi.

Inimeste arvates vajaks meri ja mets rohkem tähelepanu

Seakatku ohu tõttu on Viljandi lähedal asuva seakasvataja Ekseko väravas desinfitseerimisvann, millest peavad läbi sõitma kõik sõidukid. foto: elmo riig / sakala

Kallas paneb meeskonna kokku septembriks

LOOMATAUD. Poodide õnneks tühistati eile veterinaarameti otsus keelata Leedust sealiha sissevedu.

Seakatk ähvardas Eestis lihalette tühjendada hanneli rudi Tarbija24 juhataja

V

eterinaaramet keelas alates 24. juulist sigade aafrika katku tõttu sealiha ja selle toodete sisseveo Leedust. «Me ootasime Euroopa Komisjoni rakendusotsust Leedu piirangu kohta, aga komisjonil võtavad need asjad aega,» selgitas veterinaar- ja toiduameti juht Ago Pärtel, miks sisseveokeeld kehtestati.

«Kuna tegu oli suure farmiga, kus on 20 000 siga, ei saanud me surmkindlad olla, enne kui Leedu kinnitas, et Eestisse ei ole elussigu ega sealiha sealt jõudnud,» ütles ta. Pärtel toonitas, et praegu võivad poed Leedu sealiha ja sellest tehtud tooteid rahulikult edasi müüa.

«Rimi kaupluste sortimendis on tõesti üksikuid Leedu päritolu sealihatooteid,» rääkis Rimi pressiesindaja Katrin Bats.

Tema sõnul on poel kõikide hankijatega lepingud, millega kaasneb vastutus, et tooted on kontrollitud ja kvaliteetsed.

Kuna esialgne sisseveokeeld tühistati, Rimi praegu midagi müügilt eemaldama ei hakka.

Küsimusele, miks seda siiski ei tehtud, kuigi hoiatus anti välja juba neljapäeval, vastas Bats, et info jõudis poeni eile hommikul ja seepärast ei olnud varem võimalik tegutseda.

Maxima pressiesindaja Erkki Erilaid ütles, et Leedust pärit värsket sealiha ei ole nad viimasel kuul müünud. «Erinevatest lihatoodetest, näiteks vorstid, viinerid jne, müüme ainult nende Leedu tootjate toodangut, kes ei valmista oma tooteid Leedus kasvanud sigade lihast ja jälgivad toiduainete käitlemisel kõiki eri riikide veterinaar- ja toiduametite käskkirju,» rääkis ta.

Prisma värskete kaupade ostujuhi Tiia Karu sõnul nemad Leedu päritolu jahutatud sealihatooteid ei müü, küll on neil müügil mõned seal toodetud täissuitsusealihatooted. «Hetkel ei ole meile laekunud infot, et oleks vajadust mõni Leedus toodetud sealihatoode müügilt kõrvaldada,» kinnitas Karu.

Küll aga kehtestas veterinaar- ja toiduamet alates eilsest Läti haiguskoldest 40 kilomeetri kaugusele ulatuva puhvertsooni. Sellesse tsooni jääb terve Valgamaa, Karksi vald Viljandimaal ja veel neli Võrumaa valda, mis piirnevad Valgamaaga.

«Puhvertsoon tähendab, et tsoonist välja liikuvatele siga-

Kui seakatk peaks Eestisse jõudma, siis hävitamisele läinud sead hüvitatakse, kuid hüvitamisele ei kuulu erinevatest piirangutest tekkinud kahju.

Põllumajandusminister Ivari Padar

Keskkonnaministeeriumi tellitud Turu-uuringute ASi uuring näitab, et Eesti elanike arvates tuleks merele ja metsadele rohkem tähelepanu pöörata. «Mida nad detailselt silmas pidasid, seda selle uuringu põhjal öelda ei saa,» kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. postimees.ee

dele on teatud lisatingimused,» rääkis Pärtel. Nii võib sealt välja viia vaid sigu, kes on kas kasvanud samas farmis, viibinud seal vähemalt 30 päeva ja 15 päeva jooksul enne välja viimist tuleb teatud valimile teha laboriuuring.

«Sinna tsooni võib sigu viia nii palju kui kulub ning lihale ja lihatoodetele ei ole mitte mingeid kitsendusi,» kinnitas Pärtel.

Põllumajandusminister Ivari Padar ütles eile Vikerraadiole, et kui aafrika seakatk peaks Eestisse jõudma, siis hävitamisele läinud sead hüvitatakse, kuid hüvitamisele ei kuulu erinevatest piirangutest tekkinud kahju. «Üks asi on sigade hävitamine, aga loomataud lööb tootmistsükli katki ja klassikalised turud segi. Meie ei suuda kõiki kahjusid kompenseerida,» rääkis ta.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Reformierakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti valitud Kaja Kallas paneb oma Brüsseli meeskonna kokku septembri keskpaigaks.

Kallas kogus Euroopa Parlamendi valimistel 21 498 häält ja kuulub koos oma erakonnakaaslase Andrus Ansipi ja keskerakondlase Yana Toomiga Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni. BNS

Lääne-Virumaal hukkus tööõnnetuses mees

Roolijoodikul tuleb veeta kuu arestikambris

Lääne-Virumaal Rägavere vallas Ulvi külas juhtus reede pärastlõunal tööõnnetus, milles hukkus 58-aastane mees. Õnnetuse hetkel käis sõnnikuvedu põllule. Ülestõstetud kallurauto kast puutus vastu elektriliini, autojuht sai elektrilöögi ja hukkus. BNS

Politsei taotles möödunud reedel aresti 27-aastasele Raidole, kes juhtimisõiguseta ning joobesolekus Tartus autorooli asus.

Kohus mõistis talle 30 arestipäeva. Politsei teatel on tegu mehega, kes aastaid on eiranud liiklusreegleid. Tartu Postimees

Postimees.ee küsitlus Kas kinnitad autos sõites turvavöö?

2% Ei kinnita kunagi

1% Kinnitan turvavöö vaid esiistmel istudes

5% Vahetevahel jätan kinnitamata

4500 vastajat

92% Jah, alati

4 || EESTI || POSTIMEES, 29. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Riiklik teooriaeksam

KOKKU

KOKKU

11 613 inimest

10 021 inimest

SOORITAS

SOORITAS

55,4%

75,9%

Esimesel katsel

Esimesel katsel

6700 inimest

59,1%

7823 inimest

79,5%

Kolmandal või enamal katsel

Kolmandal või enamal katsel

2397 inimest

47%

790 inimest

54%

Ligi pooled kukuvad sõidueksamil läbi merilyn säde

merilyn.sade@postimees.ee

Sõidueksamite statistika näitab, et ligi pooled juhikandidaatidest ei saa sõidueksami sooritamisega esimesel korral hakkama ning nii mõnelgi tuleb sõidueksamil käia mitu korda.

Esimesel poolaastal tegi maanteeameti andmetel üle Eesti sõidueksamit 11 613 inimest, kellest 6442 selle ka sooritas. Teooriaeksamit tegi aga 10 021 inimest ja neist enamik ka sooritas selle: 7607 inimest sai eksamil läbi.

Eesti autokoolide liidu presidendi Enn Saardi arvates peitub põhjus selles, et teooriaeksam ongi konkreetsem ning selle tegemisel ei sõltu närveerimisest suurt midagi.

«Liikluses sõidueksamit tehes ei sõltu kõik aga ainult sinust endast, kõrvalisi asju on palju rohkem,» ütles Saard. «Sõidueksamil võib väga palju mõjutada kasvõi see, et eksamineerija nägu on karm või keegi teine teeb liigeldes mingisuguse vea.»

Korduseksamiks ununeb Saardi sõnul teevad kolmandat või enamat korda eksamit need, kes on teinud erinevaid vigu ning uuele eksamile saamine lükkub edasi. «Et eksamit uuesti teha, tuleb jälle järjekorras oodata ja tihti ei harjutata vahepeal sõitu,» ütles Saard ja lisas, et nii tehakse korduseksamil taas mõni viga ja ring hakkab otsast peale. «Mõnikord juhtubki nii, et viimasest sõidutunnist on palju möödas, ja ega keegi ei saa sundida lisatunde juurde ka võtma,» selgitas ta.

Ka autokooli eksami sooritamisel võib ette tulla probleeme. Praeguseks suletud Tartu Raatuse autokoolis eelmisel aastal õppinud ja seal kaks korda autokooli sõidueksamit teinud Riin (perekonnanimi toimetusele teada) arvas, et tema pealt taheti lihtsalt raha teenida.

«Ma kukkusin autokooli eksamil kaks korda läbi ja mulle üritati selgeks teha, et ma ei oska üldse sõita,» rääkis Riin. Seejärel võttis neiu koolist paberid välja ja läks teise

Venemaa viib ründelennukid Valgevenesse

autokooli. «Kuu ajaga olid mul juba ARKis eksamid tehtud ja luba ka käes,» ütles Riin.

Enn Saardi sõnul võib mõnes koolis selliseid juhtumeid ette tulla, kus inimene kukutatakse meelega läbi. «Kahjuks ei saa seda välistada jah, sest alati on võimalik eksamil mõni viga leida,» arvas Saard.

Tema kinnitusel tuleb heades autokoolides seda siiski vaid harva ette. «Autokoolis, kus on palju tööd, vaevalt et midagi sellist tehakse,» ütles ta.

Vähe sõidupraktikat Saardi sõnul võiks inimene kooli vahetada, kui ta tunneb, et oskab autoga sõita, kuid koolieksamil väidetakse midagi muud. Saard ütles ka, et sõidueksami hind autokoolides peaks jääma 18 euro kanti.

Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Rutt Riiberg ütles, et suurimaks puudujäägiks on noortel juhtidel siiski vähene sõidupraktika.

«Sõidupraktikat on teatud tingimustel võimalik saada koos mootorsõidukijuhist juhendajaga,» soovitas Riiberg. Juhendajaks võib olla isa, ema või sõber, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba olnud vähemalt viis aastat.

Juhendajal ei tohi olla tõsiste liiklusrikkumiste eest kehtivaid karistusi ning tal peab olema maanteeameti tunnistus selle kohta, et ta vastab juhendaja kriteeriumitele.

Enn Saard ütles, et nemad ongi soovitanud sõiduõppijatel juhendajaga sõita. «Seda võimalust kasutatakse ka üha enam, sest lisatunnid maksavad ja kõigil ei pruugi selleks võimalust olla.»

Maanteeameti andmetel on sõiduõppijatele liikluses kõige raskemad erinevad manöövrid ja pöörded. «Vasakpöörde sooritamisel peab jälgima vastutulevaid sõidukeid, peab läbi laskma teed ületavad jalakäijad ja jalgratturid,» ütles Rutt Riiberg, lisades et samuti tuleb teel paikneda õigesti ning ka liiklust ei tohi oluliselt takistada. «Kõik see on noorele juhile väga palju taluda ja seetõttu on see ka üks riikliku sõidueksami komistuskividest.»

kaspar jõgeva reporter

V

enemaa saab enda kasutusse Baranovitši või Lida lennuvälja Valgevene lääneosas, võibolla ka mõlemad. Ühte baasidest viiakse lennuväe polk, mis koosneb 24 hävitajast. Lida asub seejuures kõigest 35 kilomeetri kaugusel Leedu piirist. «Ühe polgu viimine on kindel, võib-olla viiakse mitu,» ütles kaitseuuringute keskuse analüütik Kaarel Kaas. Lennubaasid varustatakse Suhhoi SU27SM3 tüüpi hävitajatega. Liide SM3 viitab moderniseeritud versioonile. Muuhulgas on need varustatud õhk-maa-tüüpi rakettidega, mille abil maismaal või merel asuvaid sihtmärke pommitada.

«Tegu on rindejoone maavägede toetuslennukitega,» ütles erubrigaadikindral Urmas Roosimägi. Lihtsustatult, need pole püüdurhävitajad, vaid ründelennukid.

Ohutase piirkonnas tõuseb Ühise õhutõrjesüsteemi lepingu Valgevenega kiitis Venemaa heaks 2009. aastal. Valgevene president Aleksandr Lukašenka ei tormanud allkirja andma.

Ta ootas ning kinnitas lepingu 2012. aastal. Esialgu polnud juttu ka Vene õhuväebaasidest Valgevene territooriumil, kuid Venemaa jätkas surve avaldamist – Lukašenka tahtis lennukeid Vene pilootideta, Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu tahtis hävitajaid koos Vene pilootide ja lennubaasiga.

Vastutasuks baasi andmisele peaks Valgevene saama S-300 tüüpi õhutõrjekompleksid. Veel pole selge, kas Kreml oma osa lubadusest täidab. Hiljemalt 2015. aastaks on aga vähemalt üks lennubaas Vene sõjaväe kasutuses, kirjutas Economist.

Kaasi hinnangul tõstab see Venemaa valmisoleku taset Baltikumis. Ta märkis, et kaitseotstarbel ei peaks Venemaa Leedu piiride lähedusse eskadrone viima. Sel juhul oleks mõistlik lennukid just piirist kaugemale paigutada, sest vaenlasel on neid siis keerukam pommitada. Reeglina kasutatakse piirilähedasi lennuvälju pealetungiks, mitte kaitseoperatsioonideks.

«Jagan seda arvamust,» ütles Roosimägi. Tema hinnangul

tõstab Vene õhuväebaaside olemasolu Leedu piirialadel ohutaset. Miks?

«Reageerimisaeg väheneb,» sõnas ta. Ta selgitas lühidalt, mida see inimkeeli tähendab.

Hävitajat näeb radaril pärast õhkutõusmist, aga sedagi mitte kohe, sest igal radaril on pimetsoon. Leedu kasutab radarit P-18. «See on hea radar, aga 1000 meetri piirist allapoole sellega ei näe,» rääkis ta. Kui radar hävitaja tuvastab, informeeritakse sellest Šiauliais asuvaid NATO hävitajate piloote.

Linnulennult on Šiauliai ja Lida vaheline distants 256 kilomeetrit. Soovi korral on venelased kümne minutiga kohal.

Sellisel juhul on võimalik Pearl Harbori stsenaarium, kus ükski NATO hävitaja ei stardi, kuna need pommitatakse maismaa sihtmärkidena puruks.

Seejärel saaksid venelased karistamatult Lidasse tagasi lennata. Poola hävitajad appi ei jõuaks, kuna nende lennubaasid paiknevad liiga kaugel. Samamoodi jääksid hiljaks Ämarist startivad lennukid. Leedu ainus võimalus oleks maismaa õhutõrjerakettide edukas kasutamine, mis võimaldaks Suhhoi SU-27d alla lasta.

Leedu õhutõrjel on kolme tüüpi relvi: Stinger, RBS 70 ja Bofors. Viimased kaks on rootslaste toodetud relvad, mida üritati kunagi ka Eestile müüa.

«Lükkasime pakkumise tagasi,» ütles Roosimägi. Miks?

RBSi ja Boforsi rakettide juhtimisel kasutatakse laserit. «Võimekus langeb kõvasti uduse ja vihmase ilma puhul,» selgitas Roosimägi.

Ta lisas, et leedukatel on praktikas kasu eelkõige ameeriklaste Stingeritest. Samas Stingerid ei lase kõrgemale kui 4800 meetrit. Seega, kui Vene hävitajad tõusevad 4800 meetri kõrgusele, pole õhutõrjest tolku. Suhhoi SU-27 tõuseb sellest piirist kõrgemale vähem kui kahe minutiga.

Lähim baas asub 15 kilomeetri kaugusel Venemaa lennubaasid paiknevad Baltikumi piiride lähedal. Stardiks vajab hävitaja vähemalt 10–12 minutit.

Selle ajaga jõuavad Vene hävitajad oma baasidest nii Šiauliaisse kui ka Ämarisse.

Eestile lähim Vene sõjalennuväli asub Smuravjevos.

See paikneb 15 kilomeetri kaugusel Eesti piirist ning on varustatud Suhhoi SU-24 tüüpi pommituslennukitega.

Distants Šiauliai ja Lida vahel on 256 kilomeetrit.

Soovi korral on venelased kümne minutiga kohal.

Roosimägi rääkis, et baaside rajamine NATO piiri lähedale kruvib läänemaailma ja Venemaa vahelisi pingeid veelgi. Kas Venemaa toob hävitajad sinna lihtsalt hammaste näitamiseks? «Muidugi,» ütles ta. Erubrigaadikindrali sõnul peaks NATO saatma selge vastuse ning õhutõrjevõimekust tõstma.

Püüdurhävitajad on Šiau-

m

Riiklik sõidueksam

liais ja Ämaris olemas. Samas oleks tarvis luua keskmaa õhutõrje võimekus. Roosimägi tunnistas, et tegemist on kuluka lahendusega, kuid teisiti ei saa Baltikumi õhuruumi turvata.

8k

Selle aasta esimesel poolel sooritati üle Eesti 21 634 B-kategooria eksamit. Sõidueksamil kukkusid läbi ligi pooled, teooriaeksamiga saadi samas oluliselt paremini hakkama.

ÄHVARDUS. Üsna Leedu külje alt jõuaksid Vene lennukid enne Šiauliai lennuväebaasini, kui seal olevad NATO hävitajad suudaks õhku tõusta.

29

Teooriaeksamiga on vähem muret

V

Ei maksa üle tähtsustada Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles, et hävitajate viimist Baranovitši alustas Venemaa aasta alguses. «Arvestades, et Läänemere piirkond on üks maailma rahumeelsemaid, on Venemaa sõjalise võimsuse suurendamine põhjendamatu ja arusaamatu,» lausus ta. Samas lisas Kuimet, et Vene lennubaaside Valgevenesse viimist ei maksa üle tähtsustada, sest see on vaid osa Venemaa läänesuunalise sõjalise võimekuse kasvatamisest. Tema arvamust jagas ka Kaarel Kaas.

Kuimeti sõnul on keskmaa õhutõrje vajalik, kuid puudujääk tuleb lahendada koos liitlastega. «Ei saa ka välistada, et keskmaa õhutõrjevõime arendamine tuleb kõne alla järgmise riigikaitse kümneaastase arengukava väljatöötamisel, kuid sel aastakümnel on Eesti jaoks prioriteetne ja ka rahaga kaetud jalaväe lahingumasinate, uute tankitõrjeraketisüsteemide ja iseliikuvate suurtükkide ostmine,» rääkis Kuimet.

Kuimet lisas, et Venemaa sammud loovad vajaduse suurendada NATO kohalolekut ja tõsta reageerimiskiirust. «See tuleb kindlasti arutlusele ka septembris toimuval NATO tippkohtumisel Walesis,» ütles ta.

MALBORK M MAL LBO BORK

P

POSTIMEES, 29. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tallinn T lli ÄMARII

247 km

SM SMURAVJEVO

448 km

EESTI

VENEMAA

Suhhoi-tüüpi pommituslennuk

LÄTI

Riia

m

6k

25

Vilnius

VENEMAA

Minsk LIDA LID

4k

28 m

VALGEVENE

LEEDU

BARANOVITŠ BA Allikas: nimi

KOMMENTAAR

ahto lobjakas

Eesti välispoliitika instituudi analüütik

Venemaa ründelennukite viimine Valgevenesse, kuigi otsustatud mitme aasta eest, saab Ukraina sündmuste valguses uue värvingu.

Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes ei muuda see fakt iseenesest midagi – suhted on Ukraina tõttu nagunii allakäiguspiraalis. Lisaks pole Euroopa Liidul otsest sõjalist kompetentsi, rääkimata sõjalisest suhtlusest Venemaaga. Geopoliitilises plaanis kahtlemata märgitakse ära Venemaa hiiliv ekspansionism ruumis, mida Euroopa Liit loeb oma naabruseks.

Kuritegelik liider tuli aresti kandma koos teleriga risto berendson reporter

ŠIAULIAI ŠIA Š

OOLA

Fragment Valeri Mihhailovi kriminaaltoimikust, mis käsitles tema süüd seoses jalgpalli kokkuleppemängude organiseerifoto: politsei misega.

Samas on Venemaal juba praegu baas Armeenias, väed Moldovas, sõda peetud Gruusiaga ja varisõda käimas Ukrainaga. Kõik see on Euroopa Liidu jaoks kahetsemisväärne, kuna destabiliseerib naabrust ja viib veelgi kaugemasse tulevikku suhete normaliseerimise perspektiivi Venemaa ja tema naabrite ning Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Alles siis saaks toimima hakata Euroopa Liidu tegelik kompetents ja võimekus. Enim, mis praegu juhtuda võib, on Euroopa Liidu avaldus, mis taunib asjade käiku.

NATO puhul on probleem teravam. Jällegi, tegemist ei ole tühjast tulnud eskalatsiooniga, otsused on varem tehtud ja pinged pikaaegsed.

Ründelennukite dislokatsiooni tuleb ajalooliselt näha raketikilbi teema kontekstis – nagu ka Iskander-rakettide paigutamist Kaliningradi kahe aasta eest.

Praeguses olukorras on aga tegemist agressiivsema signaaliga, sammuga regionaalse võidurelvastumise spiraalis. Reageerides valusalt Ukraina sündmustele, on Balti riigid saanud lisatuge ja garantiisid NATO-lt.

Nende väärtus on nüüd vastavalt kahanemas – sõjalise inflatsiooni all kannatavad ka senised investeeringud õhuturbesse. Tekib vajadus kompenseerida, mis toimib kahel tasandil. Esimene on riigisisene, tähendades suuremaid kulusid ja/või vajadust ümber profileerida senine panustamine. Teine on välispoliitiline: NATO kui Balti riikide julgeoleku ja iseseisvuse garant peab nüüd astuma samme Venemaa ründelennukite tekitatud ohu neutraliseerimiseks. Kui seda kiiresti ei tehta, kasvab psühholoogiline surve Balti riikidele. Kui tehakse, kasutab Venemaa seda ettekäändena järgmisteks sammudeks.

Aastase puiklemise järel liiklushuligaansuse tõttu arestimajja läinud Ida-Virumaa tuntud kurjategija Valeri Mihhailov jääb vanglasse koguni kolmeks aastaks – tal on vaja ära kanda ka politseiniku löömise eest mõistetud kriminaalkaristus.

Jõhvi arestimaja ees avanes 17. juuli hommikul omapärane vaatepilt. Arestimaja ukse taga nõudis sisselaskmist kuritegelikus maailmas hüüdnimega Golova tuntud Valeri Mihhailov (48). Golova arestimajja tulek oli ootuspärane, sest ta peab ära kandma 25 päeva pikkuse liiklusaresti.

Omapäraseks muutis olukorra see, et allilmategelane oli kaasa võtnud esemeid ja toiduaineid, mida seaduse järgi ei tohi arestimajas kuidagi omada.

Uhkeim neist oli LCD-televiisor.

Arestikambrisse Golova loomulikult pääses, ent kaasa võetud asjad pidi arestant jätma politseisse hoiule.

Rikkumine, mille pärast Ida-Virumaa organiseeritud kuritegevuse üks juhtfiguure, 1990. aastate keskel kohtus prokuröri nõutud surmanuhtlusest napilt pääsenud Golova arestimajja üldse saabus, oli markantne.

2013. aasta 12. aprillil veidi pärast keskööd, kell 00.17 oli ta jäänud Illuka vallas JõhviVasknarva tee 35. kilomeetril politseile asulavälisel teel vahele sõidukiirusega 184 km/h.

Maanteeraketi – Toyota Corolla – roolis olnud Mihhailov eiras

politseinike peatumismärguannet ja püüdis põgeneda.

Lühikese tagaajamise järel selgus ka mittepeatumise põhjus: Golova oli purjus (väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,5 mg/l kohta) ja tema uriinist tuvastati kokaiini kasutamisele viitavaid aineid.

Golova polnud talle süüks pandud rikkumise asjaoludega nõus ning asus politseiga protsessima. Asja vaaginud kohus leidis tänavu 23. aprillil, et mees on siiski süüdi ja mõistis talle karistusena 25 päeva pikkuse aresti koos juhtimisõiguse peatamisega seitsmeks kuuks.

Otsus jõustus 18. juunil ja kohustas Golovad ilmuma karistust kandma vähemalt kuu aja jooksul.

Kui arest kantud, peab Valeri Mihhailov Jõhvi arestimajast liikuma üle samal aadressil asuva Viru vangla ruumidesse.

Tähtaja eelviimasel päeval arestimajja ilmunud mees niipea vabadusse siiski ei pääse.

7. augustil, mil 25 arestipäeva lõpuks kantud saavad, ei pääse Golova arestikambrist tänavale, vaid peab Jõhvi arestimaja ruumidest liikuma hoopis üle samal aadressil asuva Viru vangla ruumidesse.

Riigikohus jättis nimelt hiljuti lõplikult jõusse Golova politseiniku ähvardamises ja löömises süüdi mõistnud kohtuotsuse, millega mõisteti mehele kolme aasta pikkune reaalne vangistus. Et selle karistuse kandmise viimane tärmin on juuli lõpus, tulebki mehel arestipäevade lõppedes asuda kandma seda karistust.

Valeri Mihhailovi karistusregister • 1995. aastal mõisteti Valeri Mihhailovile kahe mõrva, mõrvakatse ja väljapressimise eest 15 aastane vangistus. Prokurör nõudis IdaVirumaa kuritegelikus maailmas juhtival positsioonil olnud süüdistatavale surmanuhtlust.

• 2007. aastal vabanes Mihhailov ennetähtaegselt vanglast.

• 2011. aastal hakati uurima Mihhailovi väidetavaid kuritegusid, seoses kahe ähvardamisega 2009. aastal ning politseiniku löömise ja politseinike ähvardamise ja solvamisega 2011. aastal. Koos Mihhailoviga anti kohtu alla ka endine kõrge kaitsepolitseinik ja Sillamäe sadama turvaülem Dmitri Antonov.

• 2013. aasta jaanuaris loobus Mihhailov ootamatult Viru ringkonnaprokuratuuriga sõlmitud kokkuleppekaristusest. Tänavu kevadel mõisteti talle kuritegude eest kolmeaastane vangistus.

• 2014. aasta 22. aprillil mõisteti Valeri Mihhailov kriminaalkorras süüdi jalgpalli Eesti ja Leedu meistriliigas korraldatud kokkuleppemängude eest. Kohus karistas Mihhailovit kelmuse ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest kolme ja poole aastase tingimisi vangistusega.

• Vaid päev hiljem, 2014. aasta 23. aprillil mõisteti Mihhailovile liiklusrikkumise eest 25 päeva pikkune arest.

Ametnik: musta nädalalõppu võis ennustada Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Priit Laaniste sõnul võis uppumis- ja õnnetussurmade osas rasket nädalavahetust ette näha.

«Suve kõige ilusamad nädalavahetused on ka varasematel aastatel õnnetussurmade rohkuselt silma paistnud. Varasematel aastatel on olnud kõige soojematel nädalavahetustel isegi viis uppunut, seekord oli kaks pluss üks ehk kaks uppus sel nädala-

vahetusel ja leiti üks varasemalt uppunud isik,» ütles Laaniste.

«Kindlasti oli ette näha, et raske nädalavahetus võib tulla uppumiste poolelt, aga siia juurde tulid nüüd veel liiklussurmad, mida oli keskmisest rohkem,» lisas ta.

Laaniste sõnul ei saa siiski kõiki õnnetussurmasid otseselt kuuma ilmaga seostada. «Kindlasti on uppumised ja kuumad ilmad omavahel seotud, ilmselgelt oli ka ujujaid mitu korda

rohkem kui tavaliselt,» rääkis ta, lisades, et nädalavahetused on alati ohtlikumad, sest inimestel on rohkem vaba aega ja tarbitakse palju alkoholi.

Laaniste sõnul on nädala sees tavaliselt natuke rahulikum, kuid praegu on ka puhkuste aeg ja ujujaid on palju.

«See kindlasti ei ole ainult Eesti probleem, välismeediast võib lugeda, et ka meie naaberriikides on uppumisi olnud rohkem kui tavaliselt,» sõnas ta. BNS

6 || TALLINN || POSTIMEES, 29. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Noori ja kodutuid tõmbab vanasse polikliinikusse meribel sinikalda

meribel.sinikalda@postimees.ee

Sikupilli kaubanduskeskuse taga on aastaid tühjalt seisnud endine Tallinna Mäekalda polikliinik, mida sageli seestpoolt põlema pannakse.

Kinnistu omanikul aga kindlat lammutamisplaani ei ole.

Hoone asukoht kesklinna lähedal on hea: piirkonnas asuvad mitmed koolid ja lasteaiad ning sealne ühistranspordiliiklus on tihe. Planeeringulahendus võimaldab sinna kavandada kortereid, nii et igast korterist avaneb vaade merele ja vanalinnale.

Ometigi on lammutamisele kuuluv hoone pea seitse aastat tühjana seisnud. 2011. aastal kinnitatud detailplaneering lubab sinna rajada kolm väikese põhjapindalaga tornhoonet maksimaalse kõrgusega 14 korrust, mis on omavahel ühendatud kuni neljakorruselise hooneplokiga.

Kinnistu kuulub Mident OÜ-le, mille juhatuse liige Priit Põld ütles, et endise polikliiniku hoone lammutamisplaanid on endiselt jõus. «Me ei ostnud seda kinnistut selleks, et polikliinikut pidama hakata, vaid et hoone lammutada ja selle asemele kolm maja ehitada, all büroohooned ja üleval korterid,» ütles Põld.

Tema sõnul ei ole veel olnud otstarbekas maju ehitama hakata. Küll aga on korraldatud kaks arhitektuurikonkurssi, kus on olnud neile enam-vähem sobivaid lahendusi, kuid ühegi arhitektiga pole siiski midagi kindlat kokku lepitud.

Nii on venima jäänud lammutus ja soiku jäänud uute majade ehitamine. See on

aga omakorda tekitanud palju tööd päästeametile, kes on seal tihti käinud tulekahjusid kustutamas, viimati eelmisel kolmapäeval. Päästeameti esindaja Ksenia Isakova sõnul on viimaste põlengute põhjuseks just lahtise tule kasutamine. Mahajäetud majadesse asuvad tihtipeale elama eluheidikud, kes teevad seal lõket.

Juhatuse liige ei eita, et olukord pole roosiline, ning neilegi ei meeldi seal iga natukese aja tagant alumise korruse akendele vineeritahvleid ette lüüa. «Teeme ja jälle tulevad lõhuvad lahti,» rääkis Põld.

Ka eile pärastlõunal käis kamp noori hoone ülemisel korrusel aega veetmas. Raske on öelda, mis noori sinna tõmbab, sest maja tundub ohtlik, ümbruses on tunda veel tugevat suitsuvinet eelmisest kolmapäevast, kõnniteed on täis klaasikilde ja pudeleid. Osa vineeriplaate on akende eest ära tõmmatud, nii et sissepääs hoonesse on kõigile avatud.

«Me oleme tõepoolest üritanud kogu aeg neid akna- ja ukseavasid sulgeda, isegi peaukse müürisime kinni,» rääkis Põld. Tema sõnul pole neil aga veel kindlat kava hoone maha lammutada.

Siiski on ettevõte paar aastat tagasi vastu võtnud lammutuspakkumisi, kuid need tundusid liiga kallid. Niisiis mõeldi, et ehk saab lappimistega asjad ära klaarida. «Praegu lammutada ei kavatse, vaid hoida selliselt, et poleks elu- ja tuleohtu. Ja ehitama sellel aastal ei hakka, võib-olla järgmisel,» kirjeldas Põld endise polikliiniku hoone tulevikku.

Vesse jaama juures olev linnale kuuluv jalakäijate sild jääb alles, kuigi esmapilgul paistab see olevat palju hullemas seisukorras kui Ülemiste sild. fotod: mihkel maripuu

ÜLEKÄIK. Eesti Raudtee tahab lammutada Ülemiste jaama juures üle raudtee kulgeva jalakäijate silla.

Ohtlik Ülemiste jalakäijate sild on kavas lammutada uwe gnadenteich reporter

Endise Mäekalda polikliiniku kõikidel akendel ei ole vineeritahvleid ees. Akna kaudu pääseb aga iga soovija majja. foto: jaanus lensment

K

una Suur-Sõjamäe tänava ja Peterburi tee vahel asuv jalakäijate sild kuulub Eesti Raudteele, ei saa linnaametnikud lammutamist takistada, küll aga peab ettevõte enne lammutustöödega alustamist täitma terve rea tingimusi. Ülemiste raudteejaama juurde on ehitatud jalakäijate tunnel, kuid selle üks väljapääs viib Peterburi tee ja raudtee vahele jäävale tühermaale, kus pole ei tänavavalgustust ega korralikku teed.

«Kahjuks näitas ekspertiis, et see sild võib pikapeale inimestele ohtlikuks muutuda ja lammutamisele alternatiivi ei ole,» tõdes kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

«Mõne inimese jaoks on see kindlasti probleem. Kui inimesed peavad jalakäijate silla asemel tunnelit kasutama, teeb see nende teekonna vähemalt 500 meetri võrra pikemaks,» lisas ta.

Sule sõnul peaks tulevikus kusagilt sealt üks trammiliin raudtee alt läbi minema ja küllap läheb siis jalakäijate elu jälle mugavamaks. Praegu menetletakse lammutusluba ja kui sellega kõik korda saab, kaobki sild maapinnalt.

Enne seda nõuab linn aga raudteefirmalt Ülemiste jalakäijate tunneli ümbruse korrastamist. Lasnamäe linnaosa valitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Ain Orava sõnul tuleb tunneli ja Peterburi tee vahelisel alal korda teha tänavavalgustus ja jalakäijate tee.

«Eesti Raudtee väitis, et jalakäijate silda keegi ei kasuta.

Aga käisin ühel hommikul töölemineku ajal seal ja poole tunni jooksul kasutas seda silda 70 inimest. Kui kõik need inimesed peavad hakkama tunneli kaudu käima, peavad neile selle kasutamiseks normaalsed tingimused olema,» lausus Orav.

Kuigi silla lammutamisest pole veel avalikult räägitud, saab linnaosavalitsus juba nördinud kirju inimestelt, kes iga päev seda silda kasutavad. Väga jõulise protestiga olevat esinenud näiteks üks hiljuti Ülemiste Citysse kolinud maksuja tolliameti esindaja.

Ülemiste jaama juures üle raudtee kulgev jalakäijate sild lammutatakse, sest seda pole enam võimalik remontida.

TEL 666 2327, KRISTJAN.KOKK@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 29. JUULI 2014 || TÖÖ/KOOLITUS || 7

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 29. JUULI 2014

ÄRILAUSE Sularahateenusel on hind ja nii tuleb nõudluse vähenedes leida lahendus ka kulude vähendamisele.

FinanceEstonia tegevjuht Krõõt Kilvet põhjendab sularahateenuste kättesaadavuse vähenemist. Äripäev, 28.07

Parvlaevade hankel tahab osaleda neli firmat Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad OÜ korraldatud parvlaevade soetamise hankel osalemiseks esitati tähtajaks neli taotlust. Tallinna Sadam teatas, et hankekomisjon tutvub esitatud taotlustega ja edastab lähipäevil kvalifitseerunud taotlejatele hankedokumendid. Pakkumused peaksid olema esitatud septembri esimeses pooles. Laevad hakkavad korraldama reisijate ja sõidukite vedu Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu liinil. ERR Uudised

1,1

miljonit eurot

tulumaksu on riigile maksmata füüsilistel isikutel.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

OHVRITEKS VALMIS. Küsitluse kohaselt pooldab Venemaavastaseid sanktsioone 52 protsenti sakslastest, ehkki need võivad kaasa tuua töökohtade kadumise.

Saksamaa nõustub karmimate sanktsioonidega tõnis oja majandusajakirjanik

Peretalusid toetatakse 18 miljoni euroga Tulevast aastast plaanib Eesti otsetoetustena maksta tootmiskohustusega seotud eritoetusi piima- ja ammlehmade, uttede ja kitsede kasvatamise eest. Eritoetus on mõeldud toetamaks peretalude säilimist Eestis, teatas põllumajandusministeerium. Kokku on tootmisega seotud toetusteks aastatel 2015–2020 ette nähtud ligi 24,4 miljonit eurot, millest umbes 18,4 miljonit on ette nähtud väiketaludele. majandus24.ee

Gamefounders ei pruugi Eestis jätkata Tallinnas tegutsev mänguvaldkonna ettevõtete ärikiirendi Gamefounders ei plaani sel aastal uue kiirenditsükliga alustada, soovides selle asemel keskenduda olemasolevatele firmadele. Gamefoundersi asutajaliikme Kadri Ugandi sõnul on võimalik, et ettevõte ei jätka järgmisel aastal Eestis. BNS

Tele2 levi võib Tallinnas kõikuda

KredExi käendusega anti viiendiku võrra enam laene

Tele2 vahetab käesoleval ja järgmisel nädalal Tallinnas välja kõik 2G tugijaamad uute ja võimsamate vastu, mis võib tuua ajutisi levikõikumisi.

Suuremaid katkestusi siiski plaanis ei ole. majandus24.ee

Teises kvartalis väljastasid pangad 474 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 27,9 miljonit eurot, mis on 21,4 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil. majandus24.ee

OMX TALLINN

790,22 ▼ –0,54%

1000 800 600 VIII 2013 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

T

äna jätkuvad Euroopa diplomaatide läbirääkimised Venemaale kehtestatavate sanktsioonide üle. Saksamaa, kes on seni pooldanud Venemaa suhtes pigem tagasihoidlikke sanktsioone, on muutunud karmikäelisemaks, olgugi et sanktsioonid võivad tuua kaasa tagasilöögi nende majandusele ja töökohtade kaotuse.

Valitsuse liikmed eesotsas liidukantsleri Angela Merkeliga veensid rahvast terve nädalavahetuse, et Venemaa-vastased sanktsioonid on vajalikud rahu tagamiseks Ukrainas, ja seda isegi juhul, kui need maksavad kodus töökohti.

«Majanduslikud huvid ei saa olla riigi tipp-prioriteediks.

Tipp-prioriteediks on stabiilsuse hoidmine ja rahu,» ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble pühapäeval ajalehele Bild am Sonntag. «Rahu ja stabiilsuse lõhkumine on majandusele kõige suurem risk,» lisas ta.

Saksamaa majandusminister Sigmar Gabriel, kes on ühtlasi ka asekantsler, ütles ajakirjale Der Spiegel, et nii Saksamaa kui ka Euroopa majandused hakkavad tundma sanktsioonide mõju, aga alternatiiv on veel hullem. «Millised tagajärjed oleksid Euroopale, kui me

seisaksime ja vaataksime kodusõda ning süütute inimeste surma kõrvalt pealt, sest me kardame majanduslikke tagajärgi?» küsis Gabriel.

Alates Krimmi annekteerimisest Venemaa poolt on Saksamaa olnud pigem nn pistrike, kes pooldavad tugevamaid sanktsioone, ning tuvide, kes sooviksid pigem pehmemaid samme, vahel, kirjutas Financial Times. Pistrike eesotsas on seni olnud Suurbritannia ja Poola, mõjukaimad tuvid on Itaalia ja Prantsusmaa.

Ka Eesti valitsus, kes otsustas uued sanktsioonid heaks kiita reedel toimunud valitsuse erakorralisel istungil, paistab tundvat muret sanktsioonide mõju pärast meie majandusele. Nimelt postitas Taavi Rõivas oma Facebooki kontole kohe pärast valitsuse otsuse kohta käivat uudist ka peaministri majandusnõuniku Maris Lauri hinnangu, mille kohaselt on Venemaa suhtes kehtestatavate sanktsioonide mõjud Eesti majandusele eelkõige kaudsed.

«Rubla odavnemine ja venelaste vaesumine teiste riikidega võrreldes mõjutab importi ja turistide kulusid,» kirjutas Lauri.

«Eesti ettevõtjail on Lauri sõnul mõistlik praegu ja lähiajal Venemaaga majandussuhetesse astudes olla ettevaatlik,» lisas peaminister oma kommentaaris.

Sanktsioonid on seni olnud Saksamaa jaoks tundlik teema, sest Venemaa on sealse ekspordile orienteeritud majanduse jaoks suur turg.

Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamine on muutnud Saksamaa suhtumist. The Wall

24% 19%

Street Journal kirjutas, et mõned prominentsed tööstuslobistid on viimastel päevadel asunud toetama tugevamaid sanktsioone. Lisaks on suuremad väljaanded kritiseerinud Euroopa poliitikuid karmimate sanktsioonide liiga aeglase rakendamise eest.

Ka rahvas on karmimate sanktsioonide poolt. Der Spiegeli värske küsitluse kohaselt pooldab 52 protsenti sakslastest Venemaa suhtes karme sanktsioone, isegi kui see läheb neile maksma palju töökohti. Varasemate küsitluste kohaselt uskusid vähesed, et majandussanktsioonid võiksid aidata Ukraina kriisi lahendada.

Majanduslikud huvid ei saa olla riigi tipp-prioriteediks.

Tipp-prioriteediks on stabiilsuse hoidmine ja rahu.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble

Nagu öeldud, jätkavad diplomaadid täna eelmisel neljapäeval alustatud läbirääkimisi.

Suurema osa kavandatavatest sanktsioonidest on 28 euroliidu liikmesriiki heaks kiitnud: takistatakse Venemaale kuuluvate pankade, aga mitte riigi ligipääs kapitaliturgudele, keelatakse tehnoloogia müük energeetikasektorile, aga mitte gaasisektorile, kehtestatakse embargo sõjatööstussektorile, aga mitte tagasiulatuvalt.

Eesti nimel läbirääkimisi pidav suursaadik Matti Maasikas kirjutas oma blogis, et saatan on peidus üksikasjades, aga need tulevad välja alles juriidilistes tekstides – kas keeld kehtib ka

11%

10% 6%

6%

vanade laenude refinantseerimisele jne.

Bloombergi andmetel tuleb neljal pangal, mida sanktsioonid puudutavad – VTB Grupp, Sberbank, Gazprombanki ja Vnešekonombank –, aastatel 2015– 2017 refinantseerida 15 miljardi dollari väärtuses eurodes, dollarites ja Šveitsi frankides võetud võlakirju, võrrelduna 9,7 miljardi dollari väärtuses rublades võetud võlaga. Järgneva 30 aasta jooksul tuleb neil pankadel refinantseerida 50 miljardi dollari eest võlgu (rublades vaid 15,9 miljardi dollari eest).

Tundub, et tagaukse on jätnud lahti ka Saksamaa. Välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles pühapäeval Saksamaa raadiole, et Euroopa Liit on loonud tingimused Venemaale suurema surve avaldamiseks, aga lisas samas, et kavandatud meetmed peavad jagunema kõikide liikmesriikide vahel.

«Kui tulevad negatiivsed tagajärjed, tuleb need üle kanda kogu Euroopale tervikuna,» ütles Steinmeier.

Reede õhtul kuulutati välja reiside piiramine ja varade külmutamine 15 isikule ja 18 ettevõttele. Viimaste hulka kuulusid peamiselt Krimmi ettevõtted, mille omandilist kuuluvust muudeti vägivaldselt.

Täna hakkavad diplomaadid arutama juba uut isikuteringi.

Matti Maasika sõnul on nendeks Venemaa otsustajate toetajad või neist kasusaajad ehk siis võimuga seotud oligarhid.

VI 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014

24%

IV 2014

3,55 ▼ –4,83%

Joogi- ja jäätisetootjad teevad kuumaga rekordeid anette parksepp anette.parksepp@postimees.ee e

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,130 -0,01 Baltika 0,496 -0,03 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,700 0 Järvevana 0,751 -0,01 Merko Ehitus 7,150 -0,01 Nordecon 1,050 -0,02 Olympic Group 1,950 0 Premia Foods 0,690 -0,01 Pro Kapital Grupp 2,520 +0,01 Silvano Fashion 1,840 -0,03 Skano Group 1,020 0 Tallink Grupp 0,713 0 Tln Kaubamaja 5,080 -0,01 Tallinna Vesi 13,100 -0,02 Trigon Property 0,444 +0,01

28.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,428 -0,10 Hiina jüaan 8,311 -0,19 Jaapani jeen 136,740 -0,17 Kanada dollar 1,452 +0,33 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,337 -0,04 Poola zlott 4,144 0 Rootsi kroon 9,152 -0,15 Rumeenia leu 4,389 -0,19 Šveitsi frank 1,215 -0,02 Suurbritannia nael 0,791 -0,08 Taani kroon 7,457 0 Tšehhi kroon 27,481 0 Ungari forint 308,200 +0,05 USA dollar 1,343 -0,05 Venemaa rubla 47,551 +0,77

bns

Juuli kuumalaine on mõjunud hästi õlle- ja jäätisetoottootjatele, kelle müük on võrrelõrreldes jaheda juuniga ja eelmise aasta sama ajaga ga kasvanud umbes poole võrra.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et kuumade ilmadega ostavad d inimesed erakordselt palalju vett ja karastusjooke. «Me teeme selle aasta juulis kindlasti kõigi aegade veemüügi ügi rekordi,» sõnas Noop.

J Juuli müük tervikuna on võrr võrreldes mullusega kümme protsenti suurem, lausus Noop.

N Kui vaadata kogu suve, siis juunis oli müük aga suve languses. «Juuni iseenesest oli langu Eestis erakordselt kehv,» tõdes Noop.

N «Ei vaja vist väga pikka m mõtlemist, kuidas mõjub jookide müügile see, kui juunis kolmel päeval sajab lund – loomulikult mõjub halvasti.» muliku Juulis saabunud soe suJu vi on o Saku õlletehase juhi Margus Kasteini hinnanMa gul joogitootja jaoks kergu gendus pärast väga külma ge juunit, mil karastusjooju

gid kippusid kauplustesse seisma jääma. Kokkuvõttes liigub Saku müük eelmise aasta suvega võrreldaval tasemel, kuid üle 40 protsendi on juulis tõusnud karastusjookide müük.

«Saku pudelivee müük ületab juba praeguseks eelmise aasta juulit rohkem kui 50 protsendi võrra,» rääkis Kastein.

Jäätisetootja Balbiino turundus- ja kommunikatsioonijuht Enel Kolk ütles, et juulis on Balbiino jäätisemüük kasvanud juuniga võrreldes peaaegu poole võrra. Kolk rääkis, et enim on kliendid kuumadel päevadel ostnud Balbiino uudistooteid.

Balbiino müüb oma jäätiseid lisaks poodidele Jätsiabis ehk kaubaautos, mis sõidab Tallinnas, Pärnus, Harjumaal ja Tartus ning mida saavad soovijad ka koju tellida. Kolgi sõnul müüb Balbiino Jätsiabis päevas kuni 1500 jäätist.

«Kuum ilm ja päikesepaiste on jäätisele alati parimad müügimehed – nii ka sel suvel,» sõnas jäätisetootja Premia Foods juhatuse esimees Katre Kõvask.

Kõvaski sõnul toodab Premia jäätisevabrik iga päev l40 tonni jäätist. «Väravatest välja sõidab jäätist ligi 70 tonni päevas,» märkis ta.

POSTIMEES, 29. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

UKRAINA. ÜRO inimõiguste kõrge volinik tunnistas, et Malaisia lennuki allatulistamine võib klassifitseeruda sõjakuritööks.

Vene separatistid on korraldanud lapserööve evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

L

apsed – täpsemalt öeldes lastekodulapsed ja puuetega lapsed – on Donetskis ja Luganskis korduvalt võetud geopoliitilise mängu pantvangideks, tõdeb ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo eile tutvustatud raportis Ida-Ukraina olukorrast.

«Näiteks Donetskis kirjeldas juhtiv meditsiiniametnik raskusi Kramatorski lastekodu evakueerimisega, sest relvarühmitused ei tahtnud saata Donbassi lapsi «vaenlasriiki Ukrainasse» ning soovisid, et nad viidaks Vene Föderatsiooni,» kirjeldab ÜRO raport, kuidas lastekodulapsed jäid sõjategevuse keskele lõksu.

«Kõik 32 last evakueeriti lõpuks 28.–29. juunil turvaliselt Harkivi piirkonda tänu Moskvas baseeruva MTÜ sekkumisele,» jätkab raport. «Seda tehes sattus üks nende töötaja isiklikult ohtu, kohalikud relvarühmitused pidasid teda 25. juunil lühidalt kinnigi.»

Raport toob välja ka 12. juuni intsidendi, kus vene võitlejad röövisid 16 Ida-Ukraina last ja kaks neid saatnud täiskasvanut ning viisid nad Venemaale. Lastel õnnestus päev hiljem kodumaale naasta tänu sellele, et ka kriisi ajal suutsid Ukraina ja Vene laste ombudsmanid omavahel tihedalt koostööd teha.

7. juulil palus Ukraina valitsus ÜRO sekkumist, sest väidetavalt üritasid separatistid viia 206 Donetski kandi lastekodulast Venemaale. ÜRO võttis ühendust Venemaa saatkonnaga Ukrainas ja palus neil tagada rahvusvaheliste laste õiguste austamine.

«Pärast seda kui katsed viia lapsed Vene Föderatsiooni osutusid edutuks, viisid relvastatud jõugud 13. juulil 54 Marõinka lastekodu last Donetskisse,» jätkab raport. «Lapsed on endiselt Donetskis.»

Mure Krimmi pärast ÜRO esindajate käsutuses on ühtekokku 812 näidet selle kohta, kuidas Donetski ja Luganski piirkonnas tegutsevad relvastatud rühmitused on aprilli keskpaigast inimesi röövinud ja ebaseaduslikult kinni pidanud.

Röövitute hulgas on näiteks ühe Soledari ettevõtte ametiühinguliider, Dužkivka protestandipastor ja tema abikaasa, Luganski ülikooli professor, firmajuht Malarovost ning Severodonetski miilitsaülem. «Mõned inimröövid tunduvad olevat totaalselt juhuslikud,» tõdevad ÜRO esindajad.

«Donetskis rööviti kaks tudengit, kes väidetavalt rikkusid komandanditundi, ning neile teatati, et nad mobiliseeritakse Donetski Rahvavabariigi ar-

Neil pole kohta Euroopas.

Euroopa peaks Ukraina kriisi taustal avaldama rohkem survet Vene oligarhidele, kellel on pangaarved Euroopa pankades, ütles Saksa majandusministrist asekantsler Sigmar Gabriel.

Läti justiitsminister astus tagasi Läti justiitsminister Baiba Broka teatas eile otsusest ametist tagasi astuda. Broka tegi avalduse pärast seda, kui peaprokuratuur jättis jõusse põhiseaduslikkuse kaitse büroo (SAB) otsuse mitte anda justiitsministrile ligipääsu riigisaladusele. Samuti alustas kaitsepolitsei ministri tegevuse suhtes seoses riigisaladuse küsimusega täiendavat kontrolli.

SAB ei ole avalikustanud põhjusi, miks seitse kuud ametis olnud justiitsminister ei saa ligipääsu riigisaladusele. Broka sõnul langetas ta otsuse tagasi astuda pärast olukorra arutamist oma erakonnakaaslastega valitsusse kuuluvast rahvuslaste ühendusest. BNS

Iisrael teatas tsiviilohvritest Iisraeli teatel sai vähemalt neli tsiviilisikut surma, kui Gaza sektorist tulistatud mürsk tabas juudiriigi lõunaosas asuvat Eshkoli linna. Iisrael omakorda tulistas objekte Gaza sektoris, kohalike allikate teatel sai tabamuse ka Shati põgenikelaagris asuv mänguväljak, kus sai surma seitse last. Iisraeli armee eitas aga Shifa haiglakompleksi tulistamist. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kutsus pooli üles näitama oma rahvaste kannatuste lõpetamiseks poliitilist tahet ja kaastundlikkust. AFP/PM

9

Los Angeleses välgulöögist viga saanud ameeriklast sattus haiglasse.

Käputäis Donetski 1. lastekodu 130 kasvandikust, keda separatistid tahtsid paar nädalat tagasi ebaseaduslikult Venemaale viia. foto: ap/scanpix

meesse,» jätkab raport. «Hiljem leiti nad [separatistide poolt] okupeeritud majast ja neid oli pandud sunnitööle.» Inimõiguste voliniku büroo lisab, et on teateid, et separatistide kätte langenud Ukraina kodanikke on ka Venemaale viidud. ÜRO-l on rohkelt andmeid valitsusvastaste kätte langenud kinnipeetute väärkohtlemise, piinamiste ja ka tapmiste kohta. Nagu raport välja toob, leiti 7. juulil Slovjanskist kirjalikke hukkamiskäske, millel seisab separatistide isehakanud vägede ülemjuhataja Igor Girkini, teise nimega Strelkovi, allkiri.

Nagu inimõiguste volinik oma eilses pressiteates sedastas, on relvastatud rühmitused Ida-Ukrainast viinud korra ja õigusemõistmise ning kehtestanud selle asemel hirmu ja terrori. Inimõiguste volinik märgib, et 26. juuli seisuga on Ida-Ukraina võitluste käigus tapetud vähemalt 1129 ja haavata saanud vähemalt 3442 inimest.

Raport avaldab sügavat muret ka Krimmi olukorra pärast. «Ukraina kodanike, krimmitatarlaste, usuvähemuste ja üldisemalt vähemuste ning 16. märtsi «referendumi» vastaste ahistamine ja diskrimineerimine on intensiivistunud,» märgitakse seal.

Mitmed organisatsioonid ennustavad, et lähikuudel võib Krimmist Ukrainasse valguda uus sisepagulaste laine. «Nende seas on äriinimesed, kel on tõsiseid raskusi oma äri ajamise jätkamisega Krimmis, õppejõud ja õpetajad, kes kardavad uue õppeaasta alguses vallandamist seetõttu, et nad on ukrainlased või krimmitatarlased, ning ajateenistusealiste poegadega pe-

red, kes ei taha, et poeg kutsutaks Vene Föderatsiooni armeesse,» loetleb ÜRO ülevaade.

Eile tutvustatud raport on ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ametile alates märtsi keskpaigast järjekorras juba neljas IdaUkraina olukorda puudutav ülevaade. Sel korral on kirjeldatud perioodi 8. juunist 15. juulini.

Selge viide Venemaale Kuigi Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamine juhtus kaks päeva pärast ametliku raporteerimisperioodi lõppu, mainis pagulaste ülemvolinik Navi Pillay selle eile siiski ära. «Malaysia Airlinesi lennuki kohutav allatulistamine 17. juulil tuli täpselt pärast selle raporti lõputärminit,» märkis ta. «See rahvusvahelise õiguse rikkumine, arvestades valitsevaid asjaolusid, võib tähendada sõjakuritegu.»

«Ma tahaksin rõhutada kõigile selles konfliktis osalejatele, sealhulgas võõrvõitlejaile, et antakse endast kõik tagamaks, et igaüks, kes sooritab tõsise rahvusvahelise õiguse rikkumise, sealhulgas sõjakuritöö, toodaks kohtu ette, sõltumata sellest, kes nad on,» lubas inimõiguste kõrge volinik.

Ka selle osas, keda sõna «võõrvõitlejad» all mõeldakse, polnud erimissiooniga Ukrainas inimõiguste olukorda vaatlev ÜRO allorganisatsioon tagasihoidlik. «Raport teatab ka relvastatud rühmituste professionaliseerumisest,» ütles ÜRO inimõiguste voliniku büroo esindaja Gianni Magazzeni eile Genfis ajakirjanikele, «aina paremini organiseeritud ja paremini varustatud võitlejaid juhivad nii poliitiliselt kui sõjaliselt Vene Föderatsiooni kodanikud.»

Uurijad ei pääsenud katastroofipaika Ida-Ukraina lennukatastroofi sündmuspaika saadetud rahvusvahelised vaatlejad ning Hollandi ja Austraalia kohtueksperdid ja politseinikud olid eile teist päeva järjest sunnitud piirkonnas käivate lahingute tõttu tagasi pöörduma. Konvoi jõudis Malaysia Airlinesi reisilennuki Boeing 777-200 ER allakukkumiskohast umbes 20 kilomeetri kaugusele Šahtarskisse, kuid pöördus seejärel tagasi. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlusmissiooni asejuhi Alexander Hugi sõnul loobuti plaanist katastroofipaika jõuda läheduses käinud lahingute tõttu.

«Katastroofipaigas on endiselt kadunuks jäänute kehaosi, surnukehi ja rususid ning töö tuleb lõpetada.

See on võimalik juhul, kui relvad maha pannakse ja teel sinna ei teki meie jaoks mingeid riske. Me oleme tüdinud ja väsinud meid segavast tulevahetusest, kuigi me oleme kokku leppinud relvarahus,» ütles Hug Reutersi vahendusel, viidates asjaolule, et katastroofipaiga lähe-

dal on välja kuulutatud relvarahu.

Ukraina armee teatas eile, et valitsusväed on sisenenud Šahtarskisse ja Torezi ning lahingud jätkuvad Pervomaiski ja Snižne pärast. Teateid tsiviilohvritest tuli Horlivkast, Donetskist ja Luganskist.

Mässulised on hoidnud reisilennuki allakukkumispaika seni range valve all, kuid eile ütles separatistide üks sõjalisi liidreid Igor Ivanov RIA Novostile, et valitsusväed on vallutanud tagasi Rozsõpne asula, kus väidetavalt on endiselt lennuki rususid.

Nn Donetski rahvavabariigi esimene asepeaminister Vladimir Antjufejev väitis aga eile AFP vahendusel, et valitsusvägede tulistamine hävitab osa piirkonnast, kus asuvad lennuki rusud.

Antjufejev tunnistas, et sõjaline olukord on separatistide jaoks väga keeruline.

Lisaks teatas Antjufejev, et isehakanud Donetski rahvavabariigi peaminister Aleksandr Borodai on lahkunud Moskvasse, kuid ei täpsustanud millal ta naaseb.

Jürgen Tamme

Kohus andis õiguse Jukose eksomanikele Haagi alaline arbitraaž rahuldas Venemaa naftafirma Jukos endise omaniku Group Menatep Limitedi (GML) nõude Vene riigi vastu. Arbitraaž leidis üksmeelses otsuses, et Venemaa sundis Jukose pankrotti ja müüs firma varad poliitilistel eesmärkidel riigifirmadele, ning peab maksma hagejatele 2015. aasta 15. jaanuariks 50 miljardit dollarit. Venemaal on kümme päeva aega kohtuotsus vaidlustada. Välisminister Sergei Lavrov ütles, et Venemaa kasutab kõiki juriidilisi võimalusi oma huvide kaitsmiseks. Interfax/AFP/BNS

Saakašvilile esitati süüdistus Gruusia ekspresidendile Mihheil Saakašvilile (pildil) ja teistele endistele kõrgetele ametiisikutele esitati süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises, teatas Gruusia peaprokuratuur. Süüdistus esitati ka endisele pea- ja siseministrile Vano Merabišvilile, endisele justiitsministrile Zurab Adeišvilile, endisele kaitseministrile David Kezerašvilile ja Thbilisi endisele linnapeale Giorgi Ugulavale. Süüdistused on seotud valitsusvastaste protestide vägivaldse laialiajamisega 2007. aastal ja Imedi telekanali ülevõtmisega 2009. aastal. Riigist lahkunud Saakašvili nimetas süüdistusi farsiks, mille taga on Gruusia endine peaminister Bidzina Ivanišvili. AFP/Interfax/BNS/PM

Mustad kastid jõudsid Prantsusmaale Eelmise nädala neljapäeval Mali põhjaosas teel Burkina Fasost Alžeeriasse alla kukkunud Alžeeria reisilennuki pardasalvestid jõudsid Prantsusmaale ekspertiisi. Prantsuse lennuohutuse uurimisbüroo kõneisik Martine Del Bono ütles, et Air Algerie reisilennuki hääleja andmesalvestid jõudsid Prantsusmaale eile hommikul ja on ekspertide käes. Del Bono ei osanud öelda, millises seisus mustad kastid on.

Lennuki allakukkumist seostatakse sündmuskohal valitsenud raskete ilmaoludega. Õnnetuses hukkus 118 inimest, nende seas 54 Prantsuse ja 26 Burkina Faso kodanikku. AP/BNS

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 29. JUULI 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Islamiusuliste arv Venemaal kasvab ning usku vahetavad ka etnilised venelased.

Moslemid on Venemaal justkui omad ja vaenlased samaaegselt, nendib etnoloog Aimar Ventsel, kirjeldades Venemaa mitmekesist islami kogukonda.

Islam Venemaal

M

öödunud aasta juuli alguses olin ma Moskvas suurel vene etnoloogide ja antropoloogide aastakonverentsil. Päris spontaanselt otsustasin minna islamiuurijate sektsiooni ja astusin sisse just hetkel, kui turbanit kandev rohelises halatis kõneleja lõpetas oma kõne lausega: «Minu koguduses on umbes 40 protsenti venelasi.» Ma ei suutnudki välja selgitada, kellega täpselt on tegemist, sest kõneleja lahkus kohe, ent selge oli, et ta on Moskva kõrge islamivaimulik.

Islam on Venemaal väga vastuoluline nähtus ja pealinnas toimuv on ere näide selle kinnitamiseks. Ühelt poolt on islam Moskvas probleem, mida viimastel linnapea valimistel ekspluateerisid kõik kandidaadid. Moslem tähendab migranti ja demonstratiivselt tänavaid ummistavad massilised ühispalvused tekitavad vene elanikes vaenulikku reaktsiooni. Teisalt leiab hulgaliselt venelasi islami, ja seda järjest kasvava õigeusu propaganda kiuste. Sinna vahele jääb oluline osa Venemaa elanikkonnast, kelle traditsiooniline usk on kogu aeg olnud islam.

Omad moslemid Islam on Vene Föderatsioonis suuruselt teine religioon domineeriva õigeusu järel, mida statistika järgi peaks järgima umbes 80 protsenti elanikkonnast. Ma rõhutan siin meelega väljendit «statistika järgi». Asi on selles, et Venemaal pole olemas usaldusväärseid meetodeid inimeste religioosse kuuluvuse või mittekuuluvuse määramiseks. Põhimõtteliselt on kokku lepitud, millised rahvad on mis usku ning rahvaloenduse andmetel määratakse neile ka niimoodi usuline kuuluvus. Nii lähevad venelased automaatselt õigeusklike alla, samas kui kirgiisid on sama automaatselt moslemid.

Johtuvalt sellest on võimalik leida ka erinevaid andmeid Venemaa ummah ehk moslemikogukonna kohta. Rahvaloenduse andmeil on moslemeid Venemaal 13 miljonit, hinnanguliselt aga 16–20 miljonit Venemaa 140-miljonilisest elanikkonnast. Suurim moslemirahvas on tatarlased (6 miljonit) ja Tatarstan on ka kõige rikkam mitte-vene regioon Vene Föderatsioonis. Islam on kuulutatud koos õigeusu, budismi ja judaismiga ka Venemaa traditsiooniliseks religiooniks.

Ilmalikust usklikuks Suur osa Venemaa moslemeid – on nad siis sunniidid või šiiidid – kuulub sufismi järgijate hulka. Kõige muu kõrval – müstika, rahvalähedus, omapärane muusika – on sufismil paar omadust, mis selgitavad ka Venemaa islami kogukon-

rim Venemaa moslemirahvas peab ennast teistest paremaks ja apelleerib liidrirollile. On ka jagunemine suhtumises religiooni.

Kogu see jaotamine on muidugi tinglik, ent Venemaal võib laias laastus leida kolme vaadet islamile.

Niinimetatud traditsiooniline või ka matuseislam ühendab endas peamiselt vanema põlvkonna inimesi, kes täidavad islami rituaale vaid teatud juhtudel, nagu matustel või pulmades, ja muidu suhtuvad religiooni leigelt. Modernistid on noorem põlvkond, kes oleks Venemaa vaste nn euroislamile ehk islami «valgustatud» vormile, sidudes religiooni ka liberaalseid ideid. Viimane grupp on radikaalid ehk siis järjest kasvav islamifundamentalistide grupp.

Võõrad

Eile, 28. juulil kogunesid kümned ja kümned tuhanded moslemid Moskva peamošee juurde tänavatele palvusele, et tähistada paastukuule ramadaanile järgnevat püha päeva Eid al-Fitr. foto: afp/scanpix

na jätkusuutlikust läbi nõukogude aja. Kesk-Aasias ja Venemaal levinud sufismi vorm on eriti levinud rändrahvaste seas. Kuna rändrahvad eriti tihti asustatud kohta ja mošeesse ei sattunud, oli neil koguduseks perekond-suguvõsa ja usuliseks liidriks perepea, kes enamasti viis läbi ka usulisi rituaale.

Selle nomaadi-sufismi kaanonite järgi õpetas just perepea pereliikmetele islami kaanoneid. Sufismi tegi eriti vastuvõetavaks ka see, et ta adopteeris kohalikke, sageli šamanistlikke kombeid ja kombineeris neid islamiusuga. Endises Nõukogude Liidus eksisteerinud sufism oli ka tolerantne ega nõudnud inimestelt fanaatiliselt kõigi kommete järgimist (erand oli Taga-Kaukaasia sufismi vorm, mis oli palju struktureeritum ja militantsem). Seega eksisteeris islam põranda all kogu nõukogude perioodil perekondliku religiooniga. Avalikkuse ette tuli islam 90ndate alguses, kui mošeede hulk kasvas Venemaal 1991. aastal 300-lt 10 000-le.

Tänapäeval on regioone, kus moslemid moodustavad enamiku või olulise osa elanikkonnast: Tatarstanis ligi 50 protsenti, KabardiBalkaarias kuni 60 protsenti, Ingušeetias ja Dagestanis kuni 90 protsenti, Baškortostanis 60 protsenti.

Moslemite arv regioonis kajastub üldjuhul ka kohalikes valitsemisorganites ning Venemaa juhtkond peab kuidagi toime tulema olukorraga, kus osa regioone juhivad kas täielikult või osaliselt moslemid.

Lojaalsus ja religioon Küsimus on, kes juhib Venemaa moslemi kogukonda. Praegu tegutseb rida isikuid ja nende organisatsioone, kes sellele positsioonile pretendeerivad. Baškortostani pea-

linnas eksisteerib Venemaa Moslemite Vaimulik Keskvalitsus eesotsas Talgat Tadzhuddiniga. Venemaa Muftide Nõukogu Ravil Gainutdiniga eesotsas resideerib aga nii Tatarstani pealinnas kui Moskvas. Peale selle asub Tatarstanis Moslemite Vaimne Juhatus (DUM) ja liidri rollile pretendeerib veel hulgaliselt väiksemaid usuliikumisi. Selles rivaalitsemise põhjus on Venemaa moslemite järjest tõusev eneseteadvus, mistõttu riik on jälle huvitatud selle grupi juhtimisest. Pole saladus, et eelistatakse neid islamiliidreid, kes suudavad tagada maksimaalselt suure lojaalsuse Vene riigi suhtes.

Moslemite kasvav eneseteadvus väljendub ka nende suurenevas nähtavuses just rahvusvabariikides.

Uskliku muhameedlase tunneb ära juba välimuse järgi: meestel habemed ja naistel pearätik hijab, sageli ka spetsiifilised riided. Erinevates Venemaa linnades avatakse poode, kus müüakse moslemitele vajaminevaid rõivaid, kirjandust, muusikat ja filme. Sageli saab seda kõike osta ka mošeedest. Moslemid sekkuvad ka avalikku ellu, näiteks kasvõi möödunud aasta Kaasani vaimulike protestiaktsioon Elton Johni kontserdi vastu. Kõigest hoolimata ei ole Venemaa ummah koherentne kogukond. Lõhed on näiteks etnilisel pinnal. Näiteks tatarlased kui suu-

Peale põliselanike on Venemaal veel teine järjest kasvav moslemite grupp. Need on peamiselt KeskAasia immigrandid, keda on tänapäeval vähemalt neli miljonit.

Need inimesed tulevad Usbekistanist, Tadžikistanist ja Kirgiisiast ning moodustavad üldiselt ühiskonna alama astme, tehes mitte alati ainult kõige odavamaid töid (kirgiiside seas on palju ehitajaid), kuid kellesse suhtutakse Venemaal üldjuhul vaenulikult ja põlastavalt.

Islamifundamentalism on tõusujoones ka nendes Venemaa ringkondades, kus on kõrge iive, ent suur tööpuudus, nagu Dagestan.

See tõmbab ligi etnilisi venelasi, kes leiavad tihti just islamis lihtsa, selgete normidega mustvalge maailma. Ka detsembrikuiste Volgogradi terroriaktide taga oli islami usku pöördunud venelane.

Just ksenofoobia on see, mis aitab paljudel nendest migrantidest leida islami. Uurijate arvates on praegu Kesk-Aasias käimas nn äraspidine islamiseerumine, kus Venemaale tööle läinud, ususse leigelt suhtuvad inimesed (eriti mehed) muutuvad usklikuks ja toovad koju tagasi fundamentalistlikke ideid.

Põhjusi on mitu. Olles ühiskonnast välja tõugatud, loovad usbekid, kirgiisid ja tadžikid vastukaaluks oma etnilisi kogukondi, kus levivad kergesti Saudi Araabia toetatud salafistlikud ideed. Otsides kinnitust oma identiteedile, hakkavad migrandid vaatama venelastele kui amoraalsele rahvale, kel pole ei kombekust ega usku. Kohalike moslemitega migrandid üldjuhul läbi ei käi, neil on reeglina oma mošeed ning Venemaa riigile lojaalsed islamiorganisatsioonid nendega ei tegele, kartes süüdistusi radikalismi toetamises.

Islamifundamentalism Islamiradikaalsus on juba ammu Venemaa ühiskonna valukoht.

Detsembris Volgogradis toimunud topeltpommiplahvatused lõid üle ilma laineid, ent vähe oli juttu,

POSTIMEES, 29. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Naised, triibud ja eneseusk Naiste kõhklusi, kahtlusi ja hirme ei tea ükski mees sama hästi kui naised

E et enne seda toimusid plahvatused samas linnas juba oktoobris ja veel varemalt tehti atentaat Kaasani imaamile. Islamifundamentalism on tõusujoones ka nendes Venemaa ringkondades, kus on kõrge iive, ent suur tööpuudus, nagu Dagestan. Sõjakust lisas vene islamile ka teine Tšetšeenia sõda, millele tšetšeeni välikomandörid andsid religioosse värvingu. Üks mu kolleegidest ütles, et vene islamifundamentalism on venestunud, mõeldes selle all seda, et erinevad inimesed suhtlevad omavahel vene keeles, ka on propagandamaterjalid vene keeles. See jälle tõmbab ligi etnilisi venelasi, kes leiavad tihti just islamis lihtsa, selgete normidega mustvalge maailma. Ka detsembrikuiste Volgogradi terroriaktide taga oli islami usku pöördunud venelane.

Välispoliitiline peegeldus Seega on moslemid Venemaal justkui omad ja vaenlased samaaegselt. See kõik asetab Vene valitsuse välispoliitiliselt delikaatsesse positsiooni. Lähis-Ida eksperdid nendivad juba pikemat aega, et Venemaa üritab islamimaailmas läbi lüüa, mängides sellele, et Venemaal elab 20 miljonit moslemit.

2009. aastal teatas Medvedev Kairos, et Venemaa on «islamimaailma loomulik osa», ka Putin propageerib ajaloolisi sidemeid islamiga. Sellega seletatakse ka Venemaa vangerdamist Süürias ja mujalgi.

Ning paistab, et edu on tulemas.

Iraak ostis hiljuti Venemaalt lennukeid ja väidetavalt on soojenemas ka suhted Saudi Araabiaga.

Võib-olla see on ka põhjus, miks Vene võimud otsivad meeleheitlikult koostööd Krimmi tatarlastega. Veel hiljaaegu krimmitatarlased Vene võimuga koostööd ei teinud ja nende esindusorgan Medžlis on otseselt tõrjuval positsioonil. Hoolimata sellest, et nii Baškortostani kui Tatarstani usuliidrid tervitasid Krimmi annekteerimist ja Ramzan Kadõrov ehitas krimmitatarlastele suisa mošeesid, hoiavad krimmitatarlased distantsi. Veel enne Krimmi referendumit külastas krimmitatarlasi suurejooneline delegatsioon Tatarstanist eesotsas mufti Kamil Samigulliniga. Krimmitatarlaste üks liidreid Refat Tšubarov teatas neile, et Krimmi puhul on tegemist analoogilise sündmusega nagu oli Läti okupeerimine 1940. aastal. Siiamaani pole andmeid, et Tatarstan oleks suutnud sisse seada eriti sooje suhteid Krimmi usuvendadega. Etnoloogide kinnitusel on põhjuseks ka see, et krimmitatarlased on nii keelelt, kultuurilt kui kommetelt vaid tinglikult seotud Tatarstani nimekaimudega. Selle eest elab aga Türgis mitu korda rohkem krimmitatarlasi kui Krimmis, kus neil on ka tugev lobitöö.

estis osaleb ühiskonna asjade kujundamises ja otsustamises vähe naisi. Palju vähem, kui demograafiline jaotus seda eeldaks. Miks? Ja kas midagi ikkagi üldse on valesti?

Nii nagu kõik mehed ei taha olla peaministrid või suusaässad, ei pea seda tahtma ka kõik naised. Aga. Nii nagu ühegi mehe jaoks ei tohi olla ühiskonnaelus kaasarääkimisel takistuseks meheks olek, nii ei tohi ühegi naise võimalusi ühiskonnaelu suunamisel piirata tema sugu.

Kõik ei peagi tahtma üht ja sama. Mõne inimese valik on pühenduda 100 protsenti karjäärile. Mõne valik on pühenduda laste kasvatamisele. Mõne jaoks mõlemat korraga. Ükski neist pole parem või halvem kui teine, kui see pakub inimesele rahuldust, eneseteostust ja on olnud tema teadlik valik ja soov. Probleem tekib, kui valik on pealesurutud.

Olen olnud alati seda meelt, et otsustajate selekteerimine ei saa käia kunstlike kvootide alusel – nii palju vasaku- ja naa palju paremakäelisi –, vaid peab selguma parimate ideede ja nende teoks tegijate võrdluses. Aga ainuüksi meheks sündimine ei too automaatselt kaasa parimaid ideid.

guvad tasapisi paremuse poole.

Aga on veel midagi, millele mingil põhjusel otsitakse lahendust palju vähem kui peaks.

Mida teha, et naistel oleks rohkem eneseusku ja julgust ühiskonnaelu juhtimises kaasa lüüa, arutleb keskkonnaminister ja Reformierakonna aseesimees Keit PentusRosimannus.

O

len näinud küll ja veel mehi, kes on hullemad intrigaanid ja klatšimoorid kui kõik nende naiskolleegid kokku. Ja tean naisi, kes on suuremad võitlejad, resoluutsemad otsustajad ja suutlikumad tulemusteni jõudjad kui samal positsioonil olnud mehed kunagi olnud on. Ainuüksi sooline kuuluvus ei ütle inimeste eelduste kohta midagi.

Ja ikkagi – miks siis on meil võrreldes teiste Põhjamaadega naiste osakaal otsustajate hulgas endiselt nääpsuke? On palju väliseid eeldusi, mis peavad olema tagatud ja mille osas Eestis asjad lii-

V

iimastel kohalikel valimistel oli Reformierakonnas mitmeid piirkondi, kus oli kindel soov panna kokku n-ö triibuline nimekiri: võrdselt mehi ja naisi nimekirjas üle ühe. Oli piirkondi, kus see õnnestus. Teate, mis sai enamikus kohtades takistuseks?

Mitte tahtmatus seda teha, vaid naiskandidaatide leidmine. Nende veenmine, et neil on head eeldused, ideed ja oskused juhtida omavalitsuses toimuvat.

Puudus ei ole mitte kvootidest, vaid endasse ja oma võimetesse uskumisest, julgusest tõusta esile. Eesti naistel pole põrmugi vähem eeldusi ühiskonna juhtimises kaasa lüüa. Aga meis on kõhklusi ja ebakindlust. Mõtleme, et keegi teine (noh, näiteks mõni mees) on parem. Tugevam. Sobivam. Ega hakka proovimagi. Lohutuseks võib öelda, et see pole ainult Eesti probleem. 2012. aastal USAs läbi viidud uuring näitas, et sarnaste eeldustega kandidaatide hulgast hindas 60 protsenti mehi oma sobivust poliitilisele ametikohale kõrgemalt (nimetades ennast «väga kvalifitseerituks») kui naised. Kõigi feministide suur sõber Jürgen Ligi kirjutas Eesti olukorra kohta oma Facebooki lehel, et naiste potentsiaali alahinnatakse, sealhulgas nende endi poolt.

Tal on õigus. Sel korral.

Sheryl Sandberg, Facebooki tegevjuht ja ühtlasi esimene Facebooki naissoost juhatuse liige, kirjeldab raamatus «Lean in», kui-

Olen näinud küll ja veel mehi, kes on hullemad intrigaanid ja klatšimoorid, kui kõik nende naiskolleegid kokku. Ja tean naisi, kes on suuremad võitlejad, resoluutsemad otsustajad ja suutlikumad tulemusteni jõudjad, kui samal positsioonil olnud mehed kunagi olnud on.

das enamik naisi võitleb pidevalt sisemiste barjääride ja nende ületamisega. Kõhklusega, et on vale olla sõnakas, jõuline, ambitsioonikas. Et naistele sobilik roll eeldab vaikset ja tasast käitumist, vaidluses «targem annab järele» suhtumist, tagaplaanile hoidmist.

Aga kuidas pürgida liidriks (ja riigijuhtimises kaasa rääkimine viimast eeldab) neid malle järgides? Ja kas üldse peaks, sest mis saab, kui ma pole piisavalt hea? Kui ebaõnnestun? Võib-olla oleks parem lasta kellelgi teisel proovida, sest eks nad ju väärivad/sobivad rohkem?

Harvardi ülikoolis tuhande õigusteaduskonna üliõpilasega tehtud katse näitas, et samade tulemustega üliõpilastest hindasid mehed oma erinevaid vajalikke oskusi oluliselt kõrgemalt kui samade tulemustega naised. See ei ole kahe või nelja või saja naise probleem. Nii oleme me ühel või teisel hetkel mõelnud ilmselt kõik.

J

ärgmisel korral kõiki neid küsimusi oma peas veeretades tasub meeles hoida, et te pole kaugeltki ainus, kes samade kõhkluste käes vaevleb. Rohkem eneseusku on see, mis sellisel hetkel päästab. Mida teha, et seda eneseusku oleks rohkem ka nendel naistel, kellel on potentsiaali ühiskonnaelu juhtida?

Toetada. Anda nõu. Julgustada. Julgustada. Julgustada. Mitte ainult kord aastas. Pidevalt. Või täpsemalt öeldes – igal võimalusel.

Igas vanuses. Sest rohkem võimekaid, heade ideede ja tugeva selgrooga naisi riigijuhtimises tähendab mitmekesisemat ja sestap ka paremat riiki.

Seda tuleb eelkõige teha meil endil, sest neid kõhklusi, kahtlusi ja hirme, mis meil ületada tuleb, ei tea ükski mees sama hästi. Suur osa sisemistest barjääridest on sellised, millest on võimalik lihtsamalt üle saada siis, kui ühiskonnas laiemalt on üksteise hoidmist rohkem. Ka naiste endi poolt.

Euroopa – Venemaa kaassõltlane

P

sühholoogias on universaalne reegel: mis iganes käitumist jätkatakse seni, kuni see on kasulik. Kui käitumise tagajärjed on kahjulikud või ebameeldivate tagajärgede hulk ületab meeldivaid, siis käitumine lõpetatakse.

Vaadates Euroopa senist suhtumist Putini Venemaasse, tekkib küsimus, miks sellist lihtsat tõde ei järgita. Jah, vastus on teada – siin-ja-praegu-sõltuvus Vene gaasist on olulisem käitumise mõjutaja kui fakt, et enamiku riikide kollektiivses mälus on pilt vene sõjaväelasest oluliselt erinev sellest heade kommetega ja perfektset prantsuse keelt kõnelevast ohvitserist, kellest vaimustus 1814. aasta Pariis.

Psühholoogia vaatepunktist sarnaneb Euroopa gaasi-sõltuvus Venemaast hoopis kaassõltuvuse nime kandva nähtusega. Keegi on millestki sõltuv ja tema ümber on teised, kaassõltlased, kelle elu keerleb sõltlase tahtmiste ja tujude ümber, kuna nende enda tajutud heaolu või harjumus ei luba näha võimalusi iseseisvalt toimida. Venemaa on sõltuvuses soovist omada võimu, paista tugev – Euroopal on harjunud energiatrbimine, unistused Ve-

kätlin konstabel psühholoog, pereterapeut

nemaast kui potentsiaalsest hiiglaslikust turust.

Sõltlane käitub tihti teisi kahjustavalt ja need üritavad midagi ette võtta, et mitte viga saada. Tulemuslik on teha selgeks tagajärjed, kui olukord ei muutu, ja käitudagi vastavalt. Kui käitumist – näiteks suhete olulist muutust või lõpetamist – ei järgne, annab eelnev rahulolematuse väljendamine hoopis vastupidise efekti. Probleemne isik või riik ei näe loomulikult põhjust oma käitumist muuta, kui teistele ei tundu see piisavalt taunimisväärne, et midagi reaalset ette võtta.

Ukraina kriisi ajal kõlanud üha suureneva mure väljendamine, analüüsid vene hinge ja ajaloo teemal (mistõttu Venemaaga peabki eriliselt käituma), suhete teravnemisel tekkivate probleemide rõhutamine – need on äravahetamiseni sarnased kaassõltlaste väljavabandavate argumentidega. Arutelud Putini täpse psühhiaatrilise diagnoosi üle tunduvad eriti naeruväärsed – just Putin ja ta kaaslased on väga selgelt suutnud ette näha lääne reaktsioonide laadi, oskavad proovile panna ja oma soovil edasi nihutada rahvusvahelise üldsuse taluvuspiire.

Kuigi kaassõltlane arutleb, et otsesed kahjud probleemsele käitumi-

sele vastu astudes on liiga suured, on tema arutluskäik juba eos vigane – loetakse ette kulud, mis sõltlasest lahutamisel kaasnevad, arvestamata jäetakse pikaajalised rahalised ja moraalsed kulud. Kaassõltlase enesehinnang langeb, abitus ja probleemide tõsiduse eitamine mõjutavad võimet edasistes olukordades adekvaatselt tegutseda. Me võime vaid ennustada, milleni see võib viia Euroopa puhul. Kas ainult gaasi- ja rahapõhine Realpolitik jätab üldse midagi järele ühistest väärtustest ja koostööst? Kui gaasi hind on jõukatele riikidele tähtsam inimeludest, siis mida ütleb see väärtuste kohta? Kas relvatarneid jätkatakse edaspidi ka riigile, kes ründab mõnda Euroopa Liidu liikmesmaad – sest leping on sõlmitud, raha on makstud?

Need on jõhkrad küsimused, aga soov küsida ainult viisakaid küsimusi pole kriitilistes olukordades eriti efektiivne. Samas on kriitiline olukord alati võimalus muutuseks.

Ka Euroopal on praegu võimalus muutuda – muuta energiatarbimist, õppida kiiret ja samas ühist otsustamist, vaadata üle väärtused ja ühisosa ning lähtuda tegutsemisel sellest, mitte jääda tagantjärele reageerima teiste riikide sammudele.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 29. JUULI 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

OOPER. Ukraina rahvusooper pakkus Kuressaares kolme kvaliteetset ooperilavastust.

Puudutus Karepalt

Kõrgkultuuri ja glamuuri kombinatsioon

arvustus

arvustus

«Instinkt I»

ants juske kunstikriitik

Katrin Karu

«Puudutus» Avatud 31. augustini Karepal Richard Sagritsa majamuuseumis

K

arepa on jõuliselt kinnistunud meie kultuuripilti. LääneVirumaad külastades tasub valida marsruut Viinistu-KarepaRakvere. Lisaks kunstinäitustele saab Karepal osa ka teatrist. Juba Sagritsa loomingu püsinäitus pakub elamust, millele sekundeerivad vahelduvad näitused. Kuraator Teet Veispak on siia toonud laiemalt vähem tuntud kunstnikke.

Katrin Karu maalib naisi, püüdes tungida nende algupärasesse naiselikkusesse.

Siit ka seeria maale pealkirja «Ürgoru naine» all, kus maalis number kaks aimuvad ka autoportreelised elemendid.

Need naisaktid on huvitavates poosides, maaliliselt looritatuna. Aimub erootikat. Eriliselt võimendub see maalides «Instinkt I-II».

Samas on kohati tunda teatud maneristlikkust, mille

«Tunnete puu»

reprod

aga päästab maaliline lähenemine figuurile. Tema läbimaalitud pindu on põnev vaadata.

Siit pole kauge maa ka puhta abstraktsioonini, millest kõnelevad maalid «Armastuse puu» ja «Tunnete puu». Kohati võiks Karu maale nimetada ka ekspressiivseteks. Kuid tema loomingusse kuuluvad ka arvukad portreed.

Otse tuubist värvi pigistamine lõuendile on Karule tuttav võte. Kõik see tekitabki tunde sellest puudutusest.

Just sellisest maalist olemegi hakanud puudust tundma.

Kindlasti vajaks Karu tööd ka kogenenud feministliku kriitiku pilku. Piirduksin siinkohal ühe Kandinsky mõttega, mida feministlikud uurijad on kasutanud: «Nõnda ma õppisin võitlema lõuendiga, õppisin teda tundma minu soovile (unelmale) vastu seisva olendina ja teda jõuga oma soovile allutama. Alguses seisab ta seal nagu puhas karske neitsi... ja siis tuleb tahtejõuline pintsel – esiteks siin ja seal vallutab ta oma iseäraliku energiaga järk-järgult lõuendi nagu Euroopa kolonist.»

Ka Karu võitleb materjali vastupanuga, kuid tuleb sealt enamasti võitjana välja, andes siiski ruumi ka puhtale värvile ja faktuurile.

alvar loog ooperikriitik

Saaremaa ooperipäevad 20.–27. juulini

S

aaremaa ooperipäevad, mis toimusid juba seitsmendat korda, on võidelnud omale Eesti Kontserdi oskusliku korraldus- ja turundustöö tulemusena meie suviste kultuuriürituste hulgas välja selge identiteedi, kõrgeteks piletihindadeks konverteeritud positiivse aura ja prestiiži ning lojaalse ja maksujõulise publiku.

Kui ooperipäevade eelkäijal (1999–2006 kohalike entusiastide eestvõttel toimunud ning lõpuks külastajate nappusest tingitult pankrotti läinud Kuressaare ooperipäevadel) oli kunstilises mõttes peaaegu samavõrd väärikas programm, siis praeguse Eesti Kontserdi ürituse menu põhjus peitub eelkõige korraldaja soovis ja suutlikkuses ühendada omavahel kaks erinevat elitistliku staatusega nähtust: kõrgkultuuri pitserit kandev ooper ja kõrgseltskondlik glamuur.

See aristokraatlike konnotatsioonidega kombinatsioon on paeluv ja taskukohane peamiselt Soome suvitajatele ning Eesti ärieliidile ja avaliku seltskondliku elu koorekihile.

Ooperifriikide asemel moodustavad just nemad ooperipäevade püsipubliku. Viimaste aastatega on lossihoovi püstitatud 1824-kohalisest ooperitelgist koos seda ümbritsevate punaste vaipade ja pop-up-veinikohvikutega kujunenud üks Kuressaare kui kuurortlinna sümboleid.

Tänavuse festivali programmi kuulusid ooperilavastuste kõrval ka suur gala, kontsert lastele ning Mozarti «Reekviemi» ettekanne, lisaks kammerkontserdid Kuressaares ja mitmetes Saaremaa väikekohtades. Kahjuks puudus teist korda seitsme festivali jooksul kavast kammerooper.

Uue ja pealtnäha eduka täiendusena oli lisandunud öine õhtusöök ja tants svingorkestri saatel kuursaali ette püstitatud salongiliku atmosfääriga telgis. Esmakordselt peeti ooperipäevade raames laulmise meistrikursusi.

Programmi selgroo moodustasid seekord Vanemuise teatri «Jevgeni Onegin» ja kolm gastrollina sisseostetud ooperilavastust 1867. aastal asutatud Ukraina rahvusooperilt:

Lõssenko «Natalka Poltavka», Verdi «Don Carlos» ja Bellini «Norma».

Kahe viimase näol on tegu totaalsete tragöödiatega, kus publiku katarsise nimel kaotavad peategelased sündmuste käigus kõik, mis neil kaotada annab, sealhulgas elu. Olgugi, et need teosed räägivad lisaks armastusele ka võitlusest türanliku ja agressiivse ülemvõimu vastu, ei olnud ukrainlased oma riigi praegust poliitilist olukorda isegi mitte läbi kaudsete vihjete lavale tõlkinud. Küll aga tehti poliitikat saalis ja kohvikutes, sest Ukraina saatkonna kutsel viibis ooperipäevadel hulgaliselt rahvusvahelise diplomaatilise korpuse esindajaid.

«Don Carlose» (lavastuse esietendus 2012) puhul ei saanudki saali tagumisest otsast vaadates aru, kas lavastuslik nüansivaesus oli tingitud tegijate ideepuudusest või hiigeltelgi mastaabist, mis kõik režii kammerlikumad kvaliteedid lihtsalt endasse neelas. Lisaks kannatas etendus ülemistel kohtadel istuvat publikut silmas pidades kuni teise vaatuse keskpaigani helivõimendusliku balansi puudumise all (kuuldavasti ei tinginud seda kohalike helimeeste kehv töö, vaid külaliste soovimatus eelnevalt lavaproove teha).

Orkester (dirigent Mõkola Djadjura) kõlas täpselt, võimsalt ja nüansirikkalt. Kõrgetasemelisest solistide ansamblist tõusid esile bassid Sergei Magera (kuningas Filipp II) ja eriti Tarass Štonda (Suurinkvisiitor), ooperiõhtu kõrghetkeks kujunes nende maailmatasemel esitatud duett kolmanda vaatuse alguses.

«Norma» (lavastuse esietendus 2007), mille sisuline ja muusikaline dramaturgia tingib üldist välist staatilisust, oli ooperina suure saali ja lavaga Kuressaare ooperipäevade telgi etenduskeskkonda arvestades hoopis sobivam teos.

Lavastus oli üles ehitatud

POSTIMEES, 29. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ran, laitmatu vokaaltehnika ja lavaline sarm osutusid etenduse peamiseks vedruks. Solistide ansamblist kukkus ainsana välja võimsa hääle ja meeldiva tämbri, ent seni omandamata või garderoobi unustatud vokaaltehnikaga Dmõtro Kuzmin, kes kehastas Natalka armastatut Petrot.

Viimaste aastatega on ooperitelgist koos punaste vaipade ja popup-veinikohvikutega kujunenud üks Kuressaare kui kuurortlinna sümboleid.

«Natalka Poltavka»: Tamara Kalinkina.

«Don Carlos»: Tetjana Piminova (keskel) aktsioonis. fotod: gunnar laak

skulptuursetele misanstseenidele, solistid vedasid ilusti välja. Minu silmis oli kõige parem Andri Romanenko (Pollione), kuid teises vaatuses kippus ta selgelt väsima. Tetjana Piminova (Adalgisa) tundus võim-

sam ja veenvam kui nimitegelast kehastanud Viktoria Tšenska (Norma).

Mõkola Lõssenko «Natalka Poltavka» (esmaettekanne 1889, lavastuse esietendus 2012) on seevastu teos, kus fi-

naalis on kõik tegelased elus ning pealegi veel õnnelikud.

Tundub tähelepanuväärne, et senise seitsme festivali jooksul on «Natalka» Jay Reise’i «Rasputini» kõrval alles teine Saaremaa ooperipäevade suurel laval etenduv muusikadraama, mis ei kuulu ooperikunsti standardrepertuaari.

Ehkki Lõssenkot peetakse Ukraina rahvusliku ooperi rajajaks, pole arvukate ja pikkade kõnedialoogidega «Natalka Poltavka» žanrimääratluselt siiski ooper. Pigem mingi ukraina rahvuslik vaste sakslaste ja austerlaste Singspiel’ile, hispaanlaste Zarzuela’le või eestlaste laulumängule.

Ehkki sisult on «Natalka» rahvalik romantilise alatooni-

ga pastoraalne jant, mis räägib igavesest vastasseisust mõistuse ja tunnete vahel, olid tegijad koomika või lüürika asemel rõhunud eelkõige ukraina rahvusliku koloriidi edastamisele, tabades päris täpselt pooltoone piinlikuna mõjuva anakronismi ja teose tegelikku sisu eirava eneseiroonilise camp’i vahel. Esitusest õhkus rahvuslikku uhkust, etenduse kulminatsioonideks kujunesid tantsunumbrid, mida võinuks olla oluliselt rohkem.

Sõnalise osa rohkus suretas «Natalka» puhul muusikadraama rütmi, ent vaatuste avamängud ja laulunumbrid kõlasid hästi. Eriti vaimustav oli nimiosas laulnud Tamara Kalinkina, kelle sädelev sop-

Tuleval aastal gastroleerib Saaremaa ooperipäevadel 2013. aastal asutatud Teatro di Milano, kes kannab ette ooperid «Sevilla habemeajaja», «Rigoletto» ja «Madama Butterfly». Repertuaaripoliitilises mõttes on kurb tõdeda, et selle valikuga on korraldajad otsustanud variatiivsuse asemel majandusliku turvalisuse kasuks, kuna kõik need teosed on viimase kahe aasta jooksul juba festivali kavas olnud.

Saaremaa ooperipäevad lähenevad punktile, kus on tegu rohkem turismi ja seltskonnaelu kui kultuuri tippsündmusega. Milles pole iseenesest midagi halba ning üks ei välista mõistagi teist.

Kood avab Saaremaa ooperipäevade fotogalerii

14 || SPORT || POSTIMEES, 29. JUULI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Cofidis hülgab Taaramäe?

RATTASPORT. Ajal, mil Cofidise palgal olev Rein Taaramäe (pildil) Tour de France’i sõitis ja üritas peagrupist meeleheitlikult põgenedes klubi särki telepilti saada, ilmus Prantsusmaa spordilehes L’Equipe artikkel, kus väideti, et eestlane sunnitakse meeskonnast lahkuma.

Uut lepingut talle ei pakutavat.

Väidetavalt olla Cofidis jõudnud kokkuleppele 26-aastase prantslase Alexander Geniez’ga ning leping sõlmitakse kohe, kui üleminekuaken 1. augustil avaneb. Et uuele mehele korralikku palka maksta, saadetakse Taaramäe minema. Praegu FDJ meeskonda kuuluv Geniez on mägedemees, võitis mullu Hispaania velotuuril etapi ja sai tänavu Girol 13. koha. Meedia andmetel oli Cofidis pettunud, et seitse hooaega tiimi kuulunud Taaramäe kaks viimast aastat läksid untsu, kuid siiski pidavat eestlane läbirääkimisi World Touri meeskondadega.

«Nii nad seal Prantsusmaal kirjutavad jah, et Cofidis minuga lepingut pikendada ei taha,» vastas koduteel olnud Taaramäe Postimehe sõnumile, et mis toimub. «Endalegi oli see uudis. Praegu ei oska tuleviku kohta midagi öelda. Pakkumisi pole klubid mulle veel teinud.» Jaan Martinson

SPORT. POSTIMEES.EE Üks külgvankriga krossiratas on Are Kauritil siiani alles, kuid see pole medali toonud masin.

KORVPALL

Kajupank tõsiselt vigastatud Eesti meeste korvpallikoondise mängumees Indrek Kajupank (pildil) sai sõprusmängus Taaniga vigastada ja uuringute järel on selge, et Kajupanga vigastus on oodatust tõsisem ning ees ootab pikk mängupaus. «Magnetuuringud näitasid, et tal on parema põlve külgsidemete täielik rebend ja meniski vigastus,» rääkis koondise arst Kalle Põder Postimehele. «Kolmeksneljaks kuuks tuleb tal igal juhul eemale jääda,» nentis Põder.

JALGPALL

Levadia lõpetas Kulinitšiga lepingu FC Levadia jalgpallimeeskond teatas, et lõpetab poolte omavahelisel nõusolekul koostöö Aleksandr Kulinitšiga. Klubi pressiesindaja Indrek Petersoo sõnul olid lepingu lõpetamise aluseks nii kahtlused Kulinitši osalemises kokkuleppemängude sõlmimisel kui ka mehe mänguvorm.

JALGPALL

Ahjupera lõi kuue minutiga kolm väravat Nõmme Kalju, kes langes neljapäeval eurosarjast, naasis Poolast ning võõrustas koduses Premium liigas Tallinna Kalevit. Jarmo Ahjupera (pildil) lõi juba avapoolajal kuue minuti jooksul kolm väravat (26., 28., 32.) ning ühe tabamuse said Kalju poolel kirja ka Ken Kallaste ja Felipe Nunes. Kaljule seega 5:0 võit. Sillamäe Kalev sai teises eilses kohtumises tänu lisaminutitel löödud väravale 3:2 jagu Paide Linnameeskonnast.

Vollenaised noppisid Türgis etapivõidu

Kontaveit rühib esisaja suunas

Eesti rannavõrkpallurid Kristel Kiens ja Kadri Puri saavutasid Istanbulis peetud Türgi meistrivõistluste etapil taas esikoha. Eestlannad kohtusid kolmandat etappi järjest finaalis kohaliku paari Burcu Atasoy – Fatma Yżldżrżmiga ning seekord võtsid Puri-Kiens 2:0 võidu.

Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit tõusid WTA edetabelis ühe koha võrra. Kanepi kerkis 51. kohale ning Kontaveit tõusis oma karjääri parimale, 145. positsioonile. Eva Paalma kerkis 978. kohale. Maailma esireketina jätkab Serena Williams. Talle järgnevad Na Li ja Simona Halep.

foto: tairo lutter

MOTOKROSS. Nädalavahetusel peetakse Kiviõlis külgvankritega motokrossi MM-etapp, kuid eestlased pole juba aastaid selle ala tippseltskonda kuulunud.

Eestlased kadusid Kauriti medali järel tippude seast peep pahv sporditoimetuse juhataja

Minu karjäär oli õnnelik – suutsin vältida raskeid traumasid ja medal on nüüd käes! Olen oma latini välja rabelenud ja saanud tehtud töö eest väärilise palga.»

Nii rääkis Are Kaurit 2004. aasta septembri esimestel päevadel Tallinna lennujaamas. Koos Jürgen Jakiga olid nad just naasnud külgvankritega motokrossi MM-hooaja viimaselt etapilt, kaelas kogu hooaja kokkuvõtte pronksmedalid. Esimesed ja seni viimased, mis sellel alal MMsarjast Maarjamaale toodud. Ükski eestlane pole järgmise kümne aastaga küündinud Kauriti ja Jaki saavutuse lähedalegi, õigupoolest pole juba aastaid ühtegi eestlast, kes leidnuks endas jõudu ja võimalust külgvankritega krossi MM-sarjas osaleda. Kuigi Kaurit ise oli karjääri lõpetades hasarti täis, aitamaks noori mehi tippseltskonda sõitma.

Kümme aastat tagasi oli uutele tulijatele ettevalmistatud ideaalne pinnas – uue aastatuhande esimestel aastatel olid eestlased selle atraktiivse spordiala harrastajate seltskonnas kõvad ja hinnatud tegijad. 2001. aastal võideti meeskondlik Euroopa meistri tiitel, kolm aas-

tat hiljem saadi pronks. Lisaks Kauritile, kelle korvipoisteks olid erinevatel aastatel ka Arvo Laksberg ja belglane Sven Verbrugge, sõitis tippkonkurentsis poodiumikohtade eest Aivar Korjus – korvipoisiks seesama Jakk –, kohati jõudsid tipule üsna lähedale ka Andrus Vaks ja Raimo Kaul. Valgas Jaanikeses või Männiku liivarajal peetud MM-etapid kujunesid aga alati suurteks rahvapidudeks.

Praeguseks on sellest kõigest alles vaid helge mälestus juba pisut vanemate krossisõprade meenutustes ning Eestis korraldatav MM-etapp. Maapinda värisema panevat külgvankritega mootorrataste starti, kus joonel kõik maailma parimad, saab taas nautida eeloleval nädalavahetusel Kiviõlis.

«Tegelikult ei läinud asjad sugugi nii ladusalt, kui pärast oma karjääri lõppu arvasin,» tõdes Kaurit, kes tegi suurima panuse toona noore tulevikumehena paistnud Kert Varikule. Kodukandis ongi Varikust ja Erkki Kõivust saanud külgvankrite krossi valitsejad, kuid maailma tipptasemele pole nad end murdnud. Kaurit näeb siiski neis häid eeldusi tänaseni.

«Eelmisel nädalal tegime nendega Kiviõli rajal treeningpäeva ja nad näitasid head minekut. Olen alati olnud optimist, seega usun, et nad võivad Kiviõli MM-etapil jõuda esikümnesse.» Mullu leppisid Varik ja Kõiv kodusel MM-etapil 12. kohaga. «Näen, et lõpuks hakkavad asjad, millest kümme

aastat tagasi rääkisime, kohale jõudma. Tegemist on väga keerulise spordialaga, kus asjade omandamine võtab palju aega.»

Aastaid ise sõitjana ka ratta ehitamise ja sponsoritelt raha hankimisega tegelenud Kaurit mõistab, miks uus põlvkond pole esile kerkinud – hooaeg on pikk, etappe palju ja niisama töö kõrvalt nendel osalemine raske. Tippu jõudmiseks tuleb alaga tegeleda professionaalsel tasemel. «Praegu MMil paremate hulka kuuluvad mehed tegelevadki selle alaga professionaalsel tasemel,» teab ta.

Praeguseks on sellest kõigest alles vaid helge mälestus juba pisut vanemate krossisõprade meenutustes ning Eestis korraldatav MM-etapp.

Kaurit ise jõudis osaleda MM-sarjas 12 hooaega. Seepärast on ka mõistetav, et 37-aastaselt karjäärile joont alla tõmmates tegi ta enda jaoks lõpliku loobumisotsuse. Vaid korra on ta seda murdnud, kui 2007. aastal andis järele Soomest tulnud palvele minna üheks võistluseks asendama vigastada saanud sõitjat. «Tase polnud seal kuigi kõva ja võistlus õnnestus ära võita,» meenutas ta ja lisas, et seni pole ta tundnud tõmmet liituda Eestis üsna populaarseks saanud vanade külgvankrimeeste sarjaga.

Mõistagi pole Kaurit suutnud end motokrossist eemal hoida. Lisaks juba sportlaskar-

jääri ajal asutatud firmas tegutsemisele mööduvad tema päevad oma poegi juhendades. Tõsi, nii juba täismees Ardo kui ka alles sirguv Aron istuvad soolotsiklite seljas ja nii on ka algusaastatel Kauriti firmatoodanguks olnud külgvankriga ratta raamid jäänud tagaplaanile ja suurem tähelepanu on soolotsiklitel ja kõiksugu mootorite timmimisel.

Mõistagi on Kauriti garaažis ka hulk poegade tehnikat, kuid viimaseks jäänud medalihooaja tsiklit Kauritil enam alles ei ole.

Kõigepealt laenas ta ühte kohta mootori, siis teise kohta raami ning nii need asjad jäidki. Kahju, sest vaevalt saab Eesti endale lähiajal uue nii vägeva saavutusega seotud tsikli.

Kui külgvankrite krossi MM-etapp ei toimu Eestis, satub Kaurit neile harva. Selles maailmas toimuvaga hoiab ta aga end hästi kursis. Nii nagu ta peab sidet ka karjääri aastatel tema kõrval olnud korvipoistega. Mõlemad tema eestlastest paarimehed on vahepeal veetnud aega karistusasutustes, kuid praegu tegeleb Jakk Kosel autoremondiäriga, Laksberg elutseb aga Kauriti teada Pärnus.

«Aastaid on võistlustel aetud ühte rasket asja, suhtlemine on loomulik,» tõdes Kaurit, kes aeg-ajalt trehvab ka oma koduse suurima konkurendi Korjusega. «Tema liigub nüüd rohkem küll kartide maailmas,» viitas ta vormelisõitja Kevin Korjuse isale.

POSTIMEES, 29. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

TIGEDAD. Lewis Hamilton solvus, et sai käsu tiimikaaslane mööda lasta. Nico Rosberg solvus, et käsk jäi täitmata.

Mercedese sõitjad alustasid kodusõda jaan martinson spordiajakirjanik

M

ercedese F1-sõitjad Nico Ro sb e r g ja Lewis Hamilton läksid Ungari GP-l põhjalikult tülli. Õigemini põhjustas konflikti meeskond, käskides Hamiltonil hoog maha võtta ja Rosberg endast mööda lubada. Hamilton keeldus, mistõttu nõudis MM-sarjas liidrikohta hoidev tiimikaaslane, nutuvõru suu ümber, Mercedese bossidelt asja arutamist ja karmi kohtuotsust.

Ajal, mil F1-sarja pealtvaatajaskond väheneb katastroofilise kiirusega, üritas Mercedes hooaega veelgi igavamaks muuta ja Rosbergi edumaad Hamiltoni ees pikemaks venitada. Seni on hõbetiimi pilootide omavaheline kanakitkumine ainus, mis põnevust üleval hoiab.

Rosberg startis esireast, kuid langes turvaautode tõttu ja kolme rattavahetuse tulemusena tahapoole, boksist teele läinud Hamilton seevastu kerkis etteotsa. Jäi sõita kümmekond ringi, kui tiim ühtäkki teatas Hamiltonile, et too takistavat Rosbergi ning võtku nüüd hoog

maha, et teine mööda saaks.

Paraku kumas Rosberg samal ajal kauguses, mitte ei kihutanud sabas, mistap teatas britt raadioside kaudu: «Ma ei takista Nicot. Ta peaks tulema lähemale ja ise minust mööduma.»

Rosberg oli meeskonnakaaslase häbematusest hämmingus ning küsis tiimilt kaks korda, mis toimub, miks Hamilton endiselt kihutab? Tiim vastu, et me andsime talle käsu sind ette lubada.

Viimastel ringidel sai Mercedese duo lõpuks kokku, Rosberg üritas Hamiltonilt kolmandat kohta endale saada, kuid ebaõnnestunult. Meeste vahe vähenes ja Rosbergi edumaa on kaheksa etappi enne lõppu vaid 11 punkti.

Finiši järel oli Hamilton tige: «Mõistetamatu, kuidas tiim minult üldse säärast asja nõudis.

Sõitsime ju võidu. See, et Rosberg ühe boksipeatuse rohkem tegi, ei tähenda midagi. Võtnuks ma jala gaasipedaalilt, saanuks Daniel Ricciardo ja Fernando Alonso mind varem kätte.»

Ja üleüldse, teatas Hamilton, kihutab ta enda, mitte Rosbergi nimel ja oma punktide pärast: «Teda mööda lubades poleks saanud punktivahet kärpida, seetõttu tundub meeskonna käitumine kummaline. Õnneks tegin õige otsuse ja jätsin Rosbergi selja taha.»

Rosbergi arvates eksis Hamilton rängalt: «Halb, kui sõit-

Hamilton nõuab Rosbergist kõvemat palka

Lewis Hamilton uhab Nico Rosbergile šampanjaga vastu lõugu.

ja käsku ei täida. Mina ei nõudnud temalt hoo mahavõtmist, tiim nõudis. Peame juhtunut meeskonnas tõsiselt arutama.»

Küsimusi ei tekiks, kui konkurendid hingaks Mercedese pilootidele kuklasse, aga ei hinga. Meeskondlik tiitel on sisuliselt käes ning mõne teise tiimi võidusõitja kroonitaks tšempioniks vaid juhul, kui mõlemal, Rosbergil ja Hamiltonil, kolm etappi täielikult untsu läheks.

Mercedese pealike hulka kuuluv kolmekordne maailmameister Niki Lauda andis tõelise sõidumehe kombel õiguse Hamiltonile: «Tiim eksis, nõudes temalt Rosbergi möödalubamist. Sõit oli keeruline, tekkis paanika ning käsuandjatel jooksis pinge all juhe kokku.

Tagantjärele on selge, et tiim eksis, ning õnneks ignoreeris Hamilton korraldust.»

Sellegipoolest istutakse

foto: sipa/scanpix

Mercedeses üheskoos maha ja pannakse mängureeglid tulevikuks paika. Mercedese motospordi juht Toto Wolff selgitas, et võrreldes hooaja algusega on olukord muutunud, tiim rebis rivaalidest pikalt ette ning nüüd tuleks rihma lõdvemale lasta: «Aasta alguses on lihtne öelda, et mängime selliste reeglite alusel. Praegu võitlevad Rosberg ja Hamilton meistritiitli eest ning senised reeg-

Nico Rosberg ja Lewis Hamilton ei võitle teineteisega pelgalt MM-tiitli nimel, vaid ka miljonite nimel. Äsja sõlmis Rosberg Mercedese meeskonnaga uue lepingu ning sai märgatava palgatõusu, Hamilton tahab aga kolleegi üle lüüa.

Mercedes maksab järgmisel kolmel aastal Rosbergile kokku 55 miljonit eurot. Saksamaa ajalehe Bild väitel soovib Hamilton aga enamat. Briti kontraht kehtib tuleva aasta lõpuni, kuid juba tahetakse seda pikendada. Esindajad olevat esitanud Mercedesele nõudmise – kirjutada valmis uus leping aastateks 2016–2018 ning määrata Hamiltoni töötasuks mitte tühised 55, vaid pisut rohkem – 90 miljonit eurot. Seni kasseeris ta Mercedeselt sisse 25 miljonit hooaja kohta. PM

lid enam ei kehti. On vale nõuda ühelt või teiselt koha loovutamist keset sõitu.»

Wolffi sõnul võisid sõitjad ka seni võidelda, ent võrdsetel alustel – siis, kui kasutasid ühesugust taktikat. Ungaris käis Rosberg aga kolm, Hamilton kaks korda rattaid vahetamas. «Nüüdsest, kui kokkuleppele jõuame, võib kumbki ise valida, millise taktikaga võidu sõitma läheb.»

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 29. juuli 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Tallinna raekojas 29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti).

Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL Tennessee Williams

Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER

Teatrikassa on suletud kuni 4. aug.

Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

ÕISU MÕIS 6., 7., 8., 9., 10.08 kl 19

Valged ööd

NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18.

Autor Fjodor Dostojevski.

Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

SAUEAUGU TEATRITALU

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

ENDLA TEATER

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 30.07 kl 19

BOYBAND

Muusikal P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov.

Osades: Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa jt 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 5., 6., 10.08 kl 19

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd.

Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel 3., 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov.

Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt

Küünis

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

31.07 kl 16

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets.

Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep

Mere märgid

PÕRRR…!!!

Mudilastele mutukate elust.

Autor ja lavastaja Kaili Viidas 2.08 kl 19

EEDENI AED

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu 2., 6.10 kl 18

Andromeda saar

27., 28., 29., 30.08 kl 19

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

(lav. Üllar Saaremäe)

Faust

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla

Üks pealuu Connemaras

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga.

Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00.

Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer

7., 8.10 kl 18 Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 16., 17.10 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

Jõgeva Kultuurikeskus

Tartu Jaani kirik

15.10 kl 19

16.08 kl 20

Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

Karin ja Pearu

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Tapa Raudteejaamas

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Tartu Jaani kirik 30.07 kl 20

Pühendus Mariale

Kaia Urb (sopran) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel) Cherubini, Donizetti, Schubert, Saint-Saëns jt

Mustvee kirik 31.08 kl 20

“Muusika Eestimaale” Heili Rosin (flööt) Heigo Rosin (löökpillid)

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL

31. juuli – 10. august 2014 Kunstiline juht prof Andres Uibo

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

kl 22.00

Andres Uibo, Edouard Oganessian (peaorel)

kl 01.00

Peter van Dijk (Holland, kooriorel) kl 02.00

kl 03.00

kl 04.00

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, faks 666 2301, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

«Kui su hing on noor».

Voldemar Kuslap (vokaal) ja Henn Rebane (akordion)

2.08 kl 22

KABLI RANNAPIDU Anne Veski

Uue-Jaani talus Ikla külas

Piret Aidulo, Kadri Ploompuu (peaorel)

Ines Maidre (Eesti/ Norra, kooriorel)

VABA AEG

31.07 kl 20

kl 24.00

EESTI KONTSERT

29.07 kl 19

Häädemeeste seltsimajas

Kontserdile sõidab Pärnust festivalibuss. Piletid Piletilevist

Guy Bovet (Šveits, kooriorel)

KONTSERT

Niguliste Antoniuse kabel

Leelo Tungal, Indrek Hirv, Kaupo Meiel

kl 23.00

Denis Kasparovitch, Kristina Vilotševa (peaorel)

www.concert.ee

Kirjandusõhtu

Kabli ranna laval

PRAELUDIUM / SUUR ORELIÖÖ NIGULISTES

Varbuse 1.08 kl 20 Esietendus!

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

KOSMOSE KOLMAPÄEV

Seitse kontserti orelil.

“Orel neljal käel”

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Eesti Maanteemuuseumis

30.07 kl 20

31.07 kl 21.59 – 1.08 kl 04.59

Niguliste

Titanicu orkester

Kosmonautika Puhkekeskuses

esitavad laule operettidest ja muusikalidest ning popmuusika kullafondist

29., 30.07 kl 19.30 3.08 kl 15

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

“Õhtu ilu”

Tõnu Liiberg (kontrabass).

Kontsert toob teieni lood armastatud filmist „Helisev muusika“. Uutel ja vanadel instrumentidel esitusele tulevad lood kõlavad väga üllatuslikus seades.

Tiit Kiik, Pille Metsson (peaorel)

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal.

Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

Häädemeeste Miikaeli kirikus 29.07 kl 20

ÕHTUMUUSIKA «Helisev muusika» Kersti Ala-Murr (sopran), Tõnu Jõesaar (tšello), Lilian Jõesaar (klavessiin), Jaak Lutsoja (akordion),

3.08 kl 19

HINGEKOSUTUSÕHTU Dr. Helena Lassi loeng-vestlustuba «Ärksameelsus kui uks teadlikkuse kasutamise juurde.

Kuidas avastada omaenda teadlikkus, seda juhtida ja olla käesoleva hetkega tõetruus kontaktis?»

20. KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD 29.07–2.08.2014

Täpsem kava: www.kammerfest.ee

Kultuurikeskus 29.07 kl 19

AVAKONTSERT Klaaspärlimäng Sinfonietta.

Solistid: Andres Paas (klaver), Julia Igonina (viiul, Venemaa), Rustam Komatškov (tšello, Venemaa) Dirigent: Toomas Vavilov Kavas: Mozart, Haydn, Beethoven

POSTIMEES, 29. JUULI 2014 || TEHNIKA || 17

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

FOTO. Nutitelefonidele on loodud sadu programme, mis püüavad telefoniga tehtud pildid ilusamaks teha. Paljud neist on suhteliselt sarnased, kuid on ka säravaid erandeid.

Rakendused, mis teevad nutitelefoni kaamera paremaks

TEHNIKA

kuldar kullasepp

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

eriprojektide juht

Ö

eldakse, et parim kaamera on see, mis parasjagu kaasas on. Seega on paljude jaoks parim kaamera taskus olev telefon. Kuid nagu nutikate seadmete puhul ikka, saab ka kaamera võimalusi tarkvara abil laiendada – sugugi ei pea piirduma nii-öelda tootja rakendusega piltide tegemiseks. Internetis leidub kümneid ja sadu rakendusi, mis kõik proovivad nutitelefoniga tehtud pilte veelgi paremaks, või kui mitte just paremaks, siis huvitavamaks teha.

Kiirpildistamine

Fototöötlusprogramm Popkunsti tarkvara Just viimaste hulka kuulub iOS-seadmetele pakutav Popkick, mille filtrid lubavad teha n-ö Andy Warholi stiilis popkunsti. Väga modernse kasutajaliidesega rakenduse eest tuleb välja käia küll paar eurot, kuid sellist stiili fotode austajatele on see kindlasti väärt kulutus, arvestades, et tehtavad fotod ei ole pelgalt veebis jagamiseks, vaid on piisava resolutsiooniga, et neid ka suurelt välja trükkida.

Tulles tagasi fotode redigeerimisrakenduste juurde, ei saa endiselt üle ega ümber Snapseedist. Endiselt sellepärast, et rakendus on juba hea mitu aastat vana. Esialgu iOS platvormile loodud tasuline rakendus on praegu tasuta ja saadaval ka Androidile. Seda seepärast, et Google võttis selle oma tiiva alla.

Snapseed on üks paremaid fotode töötlemise programme, pakkudes funktsionaalsust, mis on sarnane isegi fototöötlusega lauaarvutis. Muuta saab kontrastsust, heledust, udutada ja lisada filtreid ja teha palju muud. Kui fotode töötlemine on oluline, tuleb Snapseed kindlasti nutiseadmesse paigaldada.

Igati kasulikuks võib osutuda ka SnappyCam Pro, mis loodud selleks, et pildistada kiiresti toimuvaid liikumisi. Sarnaselt päris fotoaparaadiga tuleb rakenduse päästikunuppu all hoida ja programm teeb kuni 60 pilti sekundis.

Seejärel tuleb valida endale meelepärane ja ülejäänud kustutatakse. Selliseid võimalusi pakuvad ka paljudesse (Androidi) telefonidesse eelpaigaldatud tehaserakendused. Ka iPhone 5S kaamerarakendus pakub järjestikust pildistamist (burst), kuid vanemate seadmete omanikud peavad lisarakenduse poole vaatama. SnappyCam Pro on ainult iOS platvormile.

Retušeerija Tänases selfide maailmas on ülimalt oluline, et pilt ei oleks mitte ainult meeleolukas, vaid jätaks igaühest ka võimalikult hea mulje.

Siin tuleb appi iOS platvormile loodud Facetune, mille ainuke eesmärk on teha veidi korrektiive. Näiteks lubab see naeratused veelgi enam särama lüüa ja pakub võimalust hambaid valgendada.

Või ehk mõned kortsud kipuvad juba tulema – pole probleemi.

Facetune aitab end vaat et täiuslikuks sättida ja siis pilti sotsiaalmeedias mugavalt jagada.

Retropildi tegija

Amatöörid ja profid

Pildijagamisvõrk

Foto redigeerimine

Fotorakendustes on suureks hitiks retrohõngulised fotod. Instagram on selle «maaletooja» ja nüüd püüab iga edu taotlev programm seda pakkuda.

Sammukese kaugemale läheb iOS platvormile loodud Retromatic, mis pakub 1950. aastate stiilis fotode loomise võimalust. Õigupoolest on see fotode redigeerimise rakendus, sest lubab varem tehtud fotod programmis avada, lõigata fotodelt välja näiteks inimene või ülimalt lahe retrostiilis roller ning lisada ajastule omaseid efekte ja tekste. Tulemuseks ongi pigem ajastule omased plakatid. Mõneti selle sarnane on Vintage Deco, mis ei piirdu ainult 1950. aastate stiiliga, vaid võimaldab lisada fotodele tekste, n-ö templeid ja erinevaid raame.

Kui FxCamera on suunatud pigem tavatarbijale, siis VSCO on võtnud eesmärgiks koondata kokku tõsised amatöörid ja professionaalid. Nende VSCO Cam on rakendus, mis lubab pilte teha, neid redigeerida ja jagada keskkonnas VSCO Grid, kus lisaks fotodele võib leida ka huvitavaid artikleid ja fotograafide tutvustusi. Suund professionaalile on näha juba kasutajaliidesest, mis nõuab keskmisest rohkem süvenemist, kuid seda ainult heas mõttes. Kuigi VSCO keskkonnas on võimalik vaadata teiste fotograafide pilte, siis tüüpilised võimalused nagu fotode laikimine ja kommenteerimine puuduvad. Seda seepärast, et pilt ise räägib tuhat sõna. Kuigi rakendus ja VSCO Grid on tasuta, on uusi filtreid võimalik juurde osta.

Kuigi Instagrami polnud selles ülevaates plaanis mainida, viib paraku selleni igati tähelepanuväärne FxCamera. See rakendus koosneb kahest osast – ühest küljest on tegemist pildistamise rakendusega, mis lubab kiiresti ka fotosid töödelda. Teisalt on see aga ka omamoodi võrgustik, kus fotosid jagada. Sel pole küll ligilähedaseltki sama palju kasutajaid kui Instagramil, kuid omad võlud on sellelgi – näiteks on fotod väga kenasti ja arusaadavalt erinevatesse kategooriatesse paigutatud. Ehk siis midagi neile, kes küll tahavad pilte jagada, kuid kelle jaoks Instagram liiga peavool.

Nii Androidi kui iOS seadmetele on saadaval Piclab, mis on eelkõige fotode redigeerimise programm. Ka selliseid on sadu, kuid Piclab püüab esile tõusta, keskendudes eelkõige tekstide lisamisele. Viimasel ajal internetis laineid löövad retrolike filtritega fotod, millele lisatud paar sõna inspireerivat teksti – just nende tegemiseks Piclab ongi. Valida on suure hulga fontide vahel, lisada saab ornamente ja teisi graafikaelemente ning loomulikult ka erinevaid filtreid.

Suhteliselt põhjalik rakendus on eriti hea suuremal ekraanil, sest funktsioone on tõesti palju. Rakendust saab tasuta proovida, kuid kiiresti tekib vajadus veidi rahakotti kergendada, et kõik rakenduse pakutavad võimalused ikka kasutada oleks.

18 || kuulutused || postimees, 29. juuli 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Jaan Arder

Kasutatud riiete pood Tartus võtab tööle müüja.

Tel 5192 9611.

Teatame kurbusega, et lahkunud on meie kallis

Jaan Arder

26. II 1952 - 24. VII 2014

Leinab perekond. Ärasaatmine 31. skp. kell 12 Oleviste kirikus.

26. II 1952 - 24. VII 2014

Kallist sõpra, ereda tähena paljudele säranud muusikut, Hortus Musicuse pikaaegset liiget Jaani mälestavad kolleegid.

Tunneme südamest kaasa omastele.

On kõrvus veel su häälekõla ja meeles valusalt see päev, kui maha jätsid valud, vaevad ja lahkusid meilt jäädavalt.

Langebrauni portselani (kohavaated) ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Mauno Põhjala

Head sõpra

1. XI 1930 - 26. VII 2014

Jaan Arderit

Lesk ja tütar perega Ärasaatmine 2. augustil kell 12.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Ostan igasugust merevaiku.

Tel 5801 7103.

Guido Fiveger

Muld ei mälestust matta suuda.

17. IX 1969 - 25. VII 2014

Mälestame armast ema.

Tütred Gaisa, Kersti ja Küllike peredega

Leinavad omaksed.

26. VII 1914 - 13. XI 1998

Ärasaatmine 31. skp. kell 15.30 Pärnamäe krematooriumi suures saalis.

Kallist isa mälestab 100. sünniaastapäeval poeg laste ja lastelastega.

Hüvastijätt 1. augustil kell 11 Tartu krematooriumi suures saalis.

Aeg mure ja leina kord kergemaks muudab, kuid mälestust isast aeg võtta ei suuda.

Daniel Kalla

29. VII 1914 - 3. VII 2000

ADR- ja veoautojuhtide ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www. abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Kaardid ennustavad.

Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Kaevumeister: kaevude kaevamine, salv- ja puurkaevude puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljaku rajamine.

Tel 5873 9451.

Katuste süvapesu.

Tel 5638 8994.

Puhastusfirma pakub Tallinnas osalise ja täiskohaga tööd kaubanduspindadel Mustamäe, Kristiine ja Sikupilli piirkonnas.

Info E–R tel 5552 2164 või 671 1040.

Sügav kaastunne Ivar Miinale kalli ema

Siiri Arandi kaotuse puhul.

AS Lasita Aken

Mälestame endist kolleegi ning ansambli asutajaliiget

Jaan Arderit

26. II 1952 - 24. VII 2014

Ansambel Apelsin

Mälestame head inimest ja sõpra

Jaan Arderit Avaldame südamlikku kaastunnet lähedastele.

Jaan Poska Mälestusfond

Silvia Arend Vaipade ja pehme mööbli puhastus. Kui kvaliteet ja hind loeb. Tel 5666 0428 või 5666 0365. www.vanastuueks.ee

Mälestavad lapsed ja lapselapsed.

Kasutatud hambakroonide ost.

Ostame igasuguseid märke E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Südamlik kaastunne tütardele peredega. Mälestavad endised töökaaslased Elviire, Aili, Aino, Heidi, Maie, Sirje SanitaarEpidemioloogiajaama päevilt.

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 1. augustil kell 12.30 Pärnamäe tee 36.

15. XI 1920 - 26. VII 2014

Silvia Arend

Ostan selliseid medaleid.

Maksan 500 €. Tel 5450 7799.

Liidia Elken

14. X 1924 - 25. VII 2014

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Nüüd päev ajab ööga juttu ...

Kaks tudengit soovivad üürida kolmeks aastaks elamispinda Tallinnas hinnaga kuni 190 € + kommunaalkulud. Tel 5824 9882.

mälestavad Joel ja Paul peredega.

Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud metallikunstnik ja kauaaegne Tallinna Juveelitehase peakunstnik

Kas kuuled, kuis nutab su kodu su puudumist leinates sääl.

Talle kaaslaseks vihmade sadu, kus piiskadel pisara hääl ...

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Andres Vimb

Südamlik kaastunne Kerstile perega kalli ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Silvia Arendi

Anne, Ene, Ester ja Pille

Andres Vimb Mälestame alati rõõmsameelset ja toredat sõpra.

Siiras kaastunne omastele.

Naabrid Tiit, Tõnu, Indrek ja Nikolai peredega

Laine Miralda Lillepi

kaotuse puhul.

Helle, Piret, Eve, Andres

surma puhul.

Naabrid Kangur ja Roosimäe

kaotuse puhul. Töökaaslased TÜK radioloogiakliiniku nukleaarmeditsiini osakonnast

Igavene mälestus

Kalju Lääne

Avaldame kaastunnet Thomas Ojassalule isa

Kallist isa ja vanaisa mälestavad 80. sünniaastapäeval tütred ja lapselapsed.

surma puhul. Endised töökaaslased Annika, Viiu, Tiina ja Priit

Viktor Gerassimov 12. X 1948 - 25. VII 2014

Sügav kaastunne Helenile armsa ema

Silvi Arendit

Signe, Ingrid, Allan, Kalle

kaotuse puhul.

Guido Fivegeri

Sügav kaastunne Kersti Toodele perega kalli ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Mälestame kallist

Südamlik kaastunne Marisele, Märdile ja lastele peredega kalli poja ja venna

Marti Viilebergi

Avaldame kaastunnet abikaasale, tütrele ja venna perele kalli

Jagame lähedaste leina.

Pari talu pere

Silvia Arendi

Siseministeerium

Siiras kaastunne Marisele, Märdile, Marjule ja Margusele

Tunneme südamest kaasa Hilja Miksoni perele poja ja venna

surma puhul.

Katrin, Marina peredega ja Vilma

surma puhul. K salong

kaotuse puhul.

surma puhul.

Sügavas leinas lesk, ema, lapsed ja lapselapsed Hüvastijätt 30. skp. kell 13 Matusekeskuse kabelis Maardus.

(Palume kimpe ja pärgi mitte tuua).

Silvia Arend

Elvi Siimoni

Marti Viilebergi

21. IX 1958 - 23. VII 2014

Südamlik kaastunne Küllikesele, Kerstile, Kaisale peredega kalli ema, vanaema, vanavanaema, kaotuse puhul. Marika, Meelis, Marianne, Urve, Ly, Raivo

Avaldame sügavat kaastunnet Jalmar Siimonile ema

Joann Oidram

Sirje Kereme kaotuse puhul.

Kangrote pered

Nõmme muusikakool avaldab sügavat kaastunnet Aigar Kostabile isa

29. VII 1934 - 7. VI 2001

Aivi Meristo

Tunneme kaasa Annele kalli abikaasa

Arno Oja

Kaljo Ojassalu

Mälestame kursusekaaslast

Mälestame kolleegi ja kallist sõbrannat.

Sügav kaastunne isale, abikaasale, pojale ja tütrele perega. Sveta, Silvi, Valli, Linda, Tiina, Ülle

Avaldame kaastunnet lahkunu omastele. 1963. a. TRÜ matemaatikaosakonna lõpetanud

Avaldame kaastunnet Aarele abikaasa

Südamlik kaastunne Maarikale ema ja teistele lähedastele kalli

Aivi Meristo

Anna Uibonurme kaotuse puhul.

Naabrid Põllu talust

Jaak Tamme

Avaldame kaastunnet laste ja lastelaste perekondadele.

Maire, Tõnu ja Marge perekonnaga

Helmut Kostabi kaotuse puhul.

kaotuse puhul.

OÜ Same

Mälestame kauaaegset naabrimemme

Silvia Arendit

Siiras kaastunne onutütardele Ulvile, Heilile ja Ehale perekondadega armsa ema ja vanaema

Avaldame kaastunnet Matile ja Toomasele perekondadega armsa isa, äia ja vanaisa

Sügav kaastunne Gaisale, Kerstile, Küllikesele peredega. Naabrid Nelgi, Tulbi, Sangla tänavalt ja Marju Butlers

kaotuse puhul.

Rita, Aimeli ja Ailen perekondadega

surma puhul. Töökaaslased

Sügav kaastunne Marisele ja Märdile perega poja ja venna surma puhul.

Maive ja Jüri ning Jaanika ja Tiit peredega

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, ema ja vanaema

Mälestame kauaaegset naabrit

Mälestame kallist klassivenda

Laine Lillep

Jaan Mällot

Lesk ja tütar Ärasaatmine 2. augustil kell 10 Männi tn 10. Matus Puhja kalmistul.

Avaldame kaastunnet poeg Svenile perega. Perekonnad Kirsch, Vaskma, Part, Aomets

Eevart Arrak Avaldame sügavat kaastunnet Andres Arrakule isa koatuse puhul.

Eesti Rahva Muuseum

Helje Kuke

7. VII 1930 - 25. VII 2014

Oskar Miili

Marti Viileberg

Marti Viilebergi Avaldame kaastunnet omastele.

Klassikaaslased Ääsmäe põhikoolist

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

MALE

2014, postimees, urmas nemvalts

JÄÄR Annad kellelegi õppetunni, et sina ei aktsepteeri petmist. Jääd iseendaks ka tugeva surve all ega ole nõus kokkukeeratud jamasid varjama.

SÕNN Tunned end mingis asjas turvalisemalt ja selle tõttu oled valmis julge sammu astuma. Sa ei tea, kas see lükatakse tagasi või mitte, kuid oled kõigeks valmis.

koostaja margus sööt

ERNIE

KAKSIKUD Puutud kokku isikuga, kellest lausa õhkub seksuaalsust ja erootikat. See äratab ka sinus midagi ebatavalist. Uurid, millises seisus on sinu erootika.

Hugo Knuppert & Lars Larsen – Nederlandse Bond van Probleemvrienden, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Le6! (ähvardab 2. Og7 ja 3. Lg4++) 1. ... Re3 2. Of4 (ähvardab 3. Lh6++) 2. ...

Og6/Rg4/Rf5 3. Lh3:++/Lg4:++/Lf7++; 1. ... Og5 2.

Lf7+ Kh6: 3. Rg4++.

VÄHK Tunnetad vaistlikult, milline on sinu kaaslase iseloom ja erinevad küljed. Märkad ka puudusi, kuid lükkad need tagaplaanile ja keskendud positiivsetele joontele.

LÕVI

Oled romantiliselt mitmekülgne ja võlud ära nii mõnegi kaaslase. Oled ka hea kuulaja, kuid samas oskad esitada väga intrigeerivaid küsimusi.

NEITSI Tervis on hea ja tunned end oma kehas väga hästi. Tahad veelgi parem välja näha ning selle tõttu kujundad endale mõnusa ja lõbusa treeningplaani.

KAALUD Sinu ellu saabub nii head kui ka põnevat. Oled juba ammu midagi sarnast oodanud. Avameelse ja avatud suhtumisega saad uusi sõpru.

DILBERT MIKS PETUKIRJAD TOIMIVAD SISESTA OMA PANGAKONTO NUMBER.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Püüad sissetulekuid ja väljaminekuid kontrolli all hoida. See võib olla raske, kuna oled mingi idee küüsis ja tahad seda kohe ellu viia.

AMBUR Võid olla tige nagu herilane, kuid see läheb kiiresti üle. Kellegi võhiklik käitumine võis sulle üle mõistuse käia, kuid oled valmis andestama.

KALJUKITS Sind ahvatleb midagi põnevat ja eksklusiivset. Oled valmis selle nimel nii mõndagi tegema. Oled seikluslik ja see paneb lausa vere keema.

AKNE

SISESTA OMA PANGAKONTO NUMBER.

PETTUS.

JA SIIN TA ON. SISESTA OMA PANGAKONTO NUMBER.

TEEME ÄRA.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

1. 1952. aastal (eesti keeles 1979. aastal) ilmunud Elwyn Brooks «E. B.» White’i (1899–1985) raamatu põhjal on loodud mitmeid filme, Alo Mattiisen (1961–1996) on selle põhjal kirjutanud muusikali. Mattiiseni hauakivile Tallinna Metsakalmistul raiutud tsitaat «uinu ja maga» koos jupikese noodikirjaga on pärit selle muusikali «Unelaulust». Mis muusikal?

2. Millises Euroopa linnas liiguvad pikimad trammid?

Pikkust on neil 54 meetrit.

3. 1844. aastal sai rootslane Gustaf Erik Pasch (1788– 1862) patendi millelegi, mida kõik inimesed teavad ja ilmselt enamik ka kasutanud on. Mis need on?

4. 1982. aasta surnud kirjandusnobelist ja maagilise realismi juhtkuju Gabriel José de la Concordia García Márquez (1927–2014) on öelnud ühele tuntud eestlasele: «Inimene ei vali aega, millal ta sünnib, ega oma vanemaid, kellest ta sünnib, aga ometi annab juba loodus talle armastuse oma maa, selle keele ja nende inimeste vastu.» Kes on see eestlane, kellele kirjanik oma sõnad pühendas?

5. Keraamik Priit Allas on disaininud Eesti ühe ainulaadsema joogi pudeli. Taara on üsna menukas turistide seas. Mis jook?

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA

Hindad oma elus väga seda, mis on püsiv.

Ootad, et ka partner seda hindaks. Oma üllatuseks võid märgata, et tal on mõnes asjas teised arusaamad.

KALAD Armastuse nimel pead pingutama, sest suhe kulgeb üle kivide ja kändude.

Uurid, mis teeb rõõmu sulle ja mis sinu partnerile.

PETTUS.

OOTA NATUKE.

Vastused: 1. «Charlotte koob võrku» (1984).

2. Budapestis. 3. Ohutud tuletikud (punane fosfor on karbi või toosi välisküljel). 4. Vaino Väljas.

5. Vaid Tallinna Raeapteegis müüdav klarett.

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 29. JUULI 2014 || VARIA || 19

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Arst soovitab daamile: «Peaksite tegelema kehakultuuriga.»

«Missuguseid liigutusi peaksin tegema?»

«Raputage pead vasakule ja paremale.»

«Kas hommikul või õhtul?»

«Siis, kui teile süüa pakutakse.»

••• «Doktor, tänud, et minu isa nii hästi opereerisite! Võtke palun see.»

«Ei, ei, mis te nüüd ...»

«Võtke, võtke.»

«Pole vaja, kuhu ma selle panen?»

«Aga kuhu mina selle jala panema pean?!»

••• Naised omavahel.

«Huvitav, kas sinu mees mäletab teie pulma-aastapäeva?» «Õnneks mitte.»

«Miks «õnneks»?»

«Ma ütlen talle seda mitu korda aastas ja saan iga kord kingituse.»

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 29. JUULI 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

JÄLGIB, MIDA OTSUSTAVAD EL-I SUURSAADIKUD VENEMAA-VASTASTE UUTE PIIRANGUTE KOHTA.

NIMEPÄEV: OLEV, OLAV, OLAVI, OLAF Jaak Peetre 79, matemaatik, akadeemik Leili Tammel 71, metsosopran Aleksei Tammiste 68, korvpallur Paul Laasik 65, näitleja Jaak Tarien 40, kolonel, õhuväe ülem Reiu Tüür 40, kunstnik Grit Šadeiko (pildil) 25, kergejõustiklane

Purjus ujuja keeldus veest välja tulemast Pühapäeva õhtul poole üheksa paiku sai päästeamet teate, et Pärnus ujub jões mees, kes on nii purjus, et ei saa ise ka aru, mida ta teeb. Kohale tõttasid päästeametnikud, politsei ja kiirabi. Päästjad keelitasid meest veest välja tulema, too aga keeldus ja teatas hoopis, et kavatseb üle jõe ujuda. Päästjatel ei jäänudki muud üle kui lasta kuraasikal mehel omapäi talitada ja teda kaldalejõudmiseni julgestada. Sündmuskohal käinud Pärnu Postimehe fotograafi Ants Liiguse sõnul alustas napsine veesõber retke kesklinna poolt Decora kaupluse tagant ja jõudis kaldale Räämal Pärnu sõudeklubi juures. Sealt viis kiirabi purjutaja tervisekontrolli. Pärnu Postimees

Harku järves vohavad vetikad 22. juulil Harku järvest võetud ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi laboris uuritud suplusvee tulemused näitasid, et Harku järve vees on vetikad, mis võivad olla mürgised.

Terviseameti seisukohast ei ole suplemine «õitsvas» veekogus soovitatav allergilistele inimestele, samuti väikestele lastele ja vanemas eas inimestele. Suplemisel tuleb vältida vee neelamist. Pärast suplemist vetikarohkes veekogus tuleb end kohe duši all pesta ja vahetada riided. Vetikate vohamist soosib nii soojem ilm kui ka näiteks paadisõit, mis vetikad põhjast üles raputab. tallinncity.ee

Kuumus teeb järjest enam liiga

EUROOPA TALLINN +29

KÄRDLA +27 HAAPSALU +29

taimi paljak ilmateenistuse sünoptik tik

NARVA +29

RAKVERE +29

PAIDE +30

1–7 m/s

foto: ants liigus / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

TERVISEKÜLJEL RÄÄGITAKSE RULLUISUTAJATE TERVISEHÄDADEST.

Päev-päevalt üle 30 kraadi tõusev temperatuur ei suuda ka öösiti enam maha TARTU jahtuda. Palavusest häiriPÄRNU VILJANDI +31 +29 tud uni ei paku aga kosu+30 KURESSAARE tust ja üleväsimus võib ter+27 visele halvasti mõjuda. Kuid lõunakaarest lisanduvas kuumuses on enam niiskust, mis varVÕRU jutab kõrvetava päikese vaheteVALGA +31 +30 vahel pilverünkadega. Laiguti tuleb neist lühiajalist värskendust KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR toovat äikesevihma.

Täna on vähese või vahelduva Anne kanal +26 Kolmapäev, 30.07 Neljapäev, 31.07 Reede, 1.08 pilvisusega ilm. Paljudes kohtades Emajõe vabaujula +24 Tallinn +17/+30 +19/+24 +15/+23 sajab äikesevihma. Tuul on muutliKakumäe rand +19 Tartu +19/+31 +19/+30 +15/+26 ku suunaga, puhudes 1–7 m/s, äiKuressaare +25 +17/+30 +18/+31 +15/+26 kese ajal on tuul puhanguline. Soo- Narva Pirita rand +17 ja on 26–32 kraadi.

Pärnu +18/+30 +20/+25 +14/+25 Pärnu rand +20 Kuressaare +19/+28 +21/+23 +16/+24 Pühajärv +26

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.58 4.57 5.09

loojub 21.55 21.40 22.00

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +30,7 kraadi (1994) +5,7 kraadi (1950) Tartus +30,0 kraadi (2003) +6,7 kraadi (1984)

KUUFAASID

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

27. juuli 1.42 4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+24 +34 +23 +28 +28 +27 +27 +25 +26 +30 +19 +26 +29 +25 +30 +23 +24 +30 +29 +25 +31 +25 +24 +28 +27 +14 +31 +28 +26 +28 +30 +27 +29 +26 +33 +16 +31 +39 +21 +27 +29 +26 +27 +36 +18 +31

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 29. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Thuni kalender. Tiiu Nõmm 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2012) 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria, 3/12: Tige-tädi 09 45 Holby City haigla* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV* 45 Normanni vallutused: Araabia Ühendemiraadid* 12 10 Lauluga maale: Kuusalu valla merepidu* 13 10 Tippkohtumine, 3* 40 Barack Obama ja suured ootused, 1/2 14 30 Ahvatluste tund 15 00 Minuscule: Riuklik kärbes 10 Vaalasaarte Maria, 3/12: Tige-tädi* 16 05 Holby City haigla: Tagantjärele lein 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Marek (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Tripoli, Liibanon 19 15 ENSV: Veteranide puhkekodu 45 Dallas: Raevukad ja kiired (USA 2013) 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Paraadi lõpp, 2/3 23 45 Dallas* 00 30 Lauluga maale* 01 31 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Näite mäng: Helle Laas 30 Maa ja taeva vahel, 7/10* 10 00 Minu väärtus oli 50 lammast* 55 Hummeri jälgedes, 4/6 (Eesti 2012)* 11 38 ERR uudised 16 00 Alpimaja, 2/5: Kristalselt aus* 17 00 Ööülikooli rännakud, 5/8: Mari Tarand* 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 20 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt ja vihmavari 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Kuhu jõgi läheb?

45 Stella ja Sam: Nõmmekontsert 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Võlur Brian 10 Ruff tegutseb: Merehädalised 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Metsapeatus, 6 20 15 Green (Inglise 2009)* 21 05 Minuscule 10 AegRuum Kõiksus ja tühjus, 2/2: Tühjus 22 10 Teaduspalavik: Laborist väljas 40 Viis lõhutud kaamerat (IisraeliPalestiina-Prantsuse 2011) 23 35 Lilyhammer, 3/8* 00 25 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Alati kontrolli all 50 Taltsutamatu süda, 24* 07 40 Garfield: Ülimina. Üligeenius. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 35* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Rosamunde Pilcher – Unistuste rannik (Saksa 2001) 13 30 Peitusemeistrid* 14 00 Heeringaminutid 05 Lindprii: Peresuhted 15 00 Lindprii: Armuvalu 16 00 Küladetektiivid, 46: Mõrv paradiisis 17 00 Taltsutamatu süda, 25 18 00 Armastus ja karistus, 36 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi 30 Kriminaalne Venemaa: Alasti surnud 22 25 NCIS Los Angeles: Naabrivalve 23 20 Kalailm 50 Saladuste kütid: Saladuste kütid 00 50 Jahtunud jälg: Hull poiste järele 01 35 Pärapõrgu perekond: Pärand* 02 00 Nikita: Tapke Jill 45 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Jaapan 03 35 Suvereporter* 04 25 Suvi Marrakechis (Saksa 2010)*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 46* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 7 11 10 Kättemaksukontor* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 18-19: Baxter ja pojad; Killkõll ja jalad selga 13 05 Suvesangarid, 30* 35 Ameeriklased 1, 9* 14 30 Selline on elu!: Ma vihkan ema roosat maailma 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 47 16 55 Midsomeri mõrvad 8, 7: Mis on hea ühele, kõlbab ka teisele 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Varjud minevikust, 1 21 00 Kupli all:1, 9: Neljas käsi 22 00 Suvesangarid, 31 30 Padjaklubi 1, 9: Ahistamine 23 30 KINO3: Aeg ei anna armu (USA 2003).

Krimidraama 01 35 CSI New York 9, 1 02 30 Kahjutasu 4, 3 03 20 Wilfred 1, 11 45 Padjaklubi 1. 9* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 31* 50 Reisijaht

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 125 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 682 09 10 Emmerdale, 236* 40 Eluteed, 12 10 05 Küladetektiivid, 230: Täpne lask 55 Süütu süüdlane, 16 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Rokime aja tagasi 25 Poissmees, 3* 14 05 Salajane nimekiri (USA 2010)*. Draama 15 55 Staariminutid: Sigourny Weaver 16 00 Ainult Essexis!, 55 30 Ainult Essexis!, 56 17 00 Superlapsehoidja 55 Beebiminutid: Kõigest hoolimata rasedaks 18 00 Doktor Oz: Dr Oz kutsub saatesse kuuikutest põnnid 19 00 Kodus ja võõrsil, 5811 30 Emmerdale, 237 20 00 Saare sosinad 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad: Pettusering 23 00 Poissmees, 4 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Geeniteraapia 02 30 Allilma emandad, 2/13: Karmid võtted 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 16/153* 45 Suvereporter*

06 30 Merevaade* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 137/167: Maskeraad* 09 20 Conan, 266* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Senegal & GuineaBissau* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 40/86* 14 35 Knight Rider, 45/90: Vali mind* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kuuba 16 20 Komissar Rex, 138: Viimane kihlvedu 17 10 Supermani uued seiklused, 41/86 18 05 Knight Rider, 46/90: Suur raud 19 00 Galileo 30 Peitusemeistrid 20 00 Tuvikesed, 1314: Hüvasti, Johnny*; Motell Poppy, 1* 21 00 Kaks ja pool meest: Kolmandat põlve tuhvlialune* 30 Elukas (USA 2001). Komöödia 23 00 Merevaade* 30 Conan, 267: Michael Sheen, Joe Manganiello, Marsha Ambrosius 00 20 Kaks ja pool meest: Nämma kala 45 Tuvikesed, 15-16: Motell Poppy, 2; Kui oleksin rikas mees 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 16: Auasi* 11 00 Stop-loss – sõjaseadus (USA 2008)*. Sõjadraama 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 16: Auasi* 15 00 Kälimehed 1, 5 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 17: Ralligaraaž 17 00 NCIS kriminalistid 4, 16: Surnud mees kõnnib 18 00 Perepea 7, 11: Woods on tagasi* 30 Simpsonid 4, 4: Iluduskuninganna Lisa* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 3-4: Pardilips; Stinsoni raketikriis 20 00 Perepea 7, 12: Mängi uuesti, Brian 30 Simpsonid 4, 5: Itchy ja Scratchy film 21 00 Suvesangarid, 21 30 Viimane patrull (USA 2000). Põnevik 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 58; ekstra 2, 58 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 3-4* 01 30 Kälimehed 1, 5* 02 15 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 90/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Noor Montalbano, 2/6* 13 25 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 163/304* 17 00 Armuleek, 164/304* 45 Armuleek, 165/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 91/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Hiina – suurte võimaluste maa, 2/2* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kalevite kanged pojad (2010). Dokfilm 22 45 Pillimeeste klubi laulud* 23 45 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 00 Suvemiks* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik Margit Kilumets 09 45 Presidendilood 2. osa 10 05 Huvitaja Silver Kuusik 11 30 Järjejutt Unenägu, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+ Arp Müller 14 05 Nii nad tapsidki meie Ferdinandi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Presidendilood 19 05 Mulle meeldib see muusika Maian Kärmas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater.

Niinimetatud isiklik elu, 2. Kuuldemäng Konstantin Simonovi romaanist.

10 05 Muusikatuba.

Tiina Kuningas Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid Esineb ansambel I Barocchisti.

11 05 Album. Masaaki Suzuki Masaaki 12 02 Delta. Anne Prommik 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Eesti interpreedid.

Matti Reimann. Saate autor on Nele–Eva Steinfeld. Kersti Inno.

17 05 Da Capo 18 20 Kella–6–džäss 19 05 Nyyd–muusika.

Arazh Yazdani 20 00 Kontserdisaalis Esinevad Berliini Filharmoonikud Sir Simon Rattle´i juhatusel, soleerib Frank Peter Zimmermann (viiul). Ettekandel Franz Schuberti Andantino näidendist “Rosamunde”, Wolfgang Amadeus Mozarti Viiulikontsert nr. 3 G–duur ja Anton Bruckneri Sümfoonia nr. 7 E–duur.

22 05 Fantaasia. Johanna Mängel 00 05 Nokturn