Postimees 29 08 2014

TUNNUSTUS PÖFF ON NÜÜDSEST ÜHEL PULGAL MAAILMA KÕIGE MAINEKAMATE FILMIFESTIVALIDEGA. EESTI LK 3

TEIL POLE SIIA ENAM ASJA Kalvi mõisa välismaised omanikud teevad endisest hotellist eramu, mille aedagi enam ei pääse.

Aseri vald aga lootis mõisast turismimagnetit.

MAJANDUS LK 6–7

UUS VÕIMALUS Rallisõitjale Ott Tänakule terendab koht Fordi tehasemeeskonnas, sest võistkonna senine esinumber Mikko Hirvonen kaalub sportlasekarjääri lõpetamist.

REIS

Kavastus käib üle Emajõe Eesti ainus parv.

LK 17

SPORT LK 14

www.postimees.ee Vaata uuenenud Ilmajaama

EOK president

NEINAR SELI: Bernatski süüdistuste edasine uurimine pole võimalik ega mõistlik.

SPORT LK 15

ARVAMUS

REEDE, 29. AUGUST 2014 • NR 200 (7191) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 705 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

Sihik paigast Arvamusfestival parandab kahtlemata eesti väitluskultuuri, kuid kas see on meie suurim probleem, et suunata sinna nii paljude tuntud kodanike mõttetöö, mõtiskleb festivalil osalenud ettevõtja Jaak Nigul. LK 11

Anvelt: keeld pole lahendus Justiitsminister Andres Anvelti sõnul tõi avalikus kohas napsitamise lubamine ühe probleemi päevavalgele, mitte ei tekitanud uut probleemi. «Kui enne joodi poe taga, siis nüüd tehakse seda poe ees,» sedastab Anvelt intervjuus.

Omavalitsused, kes on otsustanud avalikus kohas napsitamise keelata, rikuvad Anvelti hinnangul seadust.

Samas on justiitsministeerium otsustanud korrakaitseseaduse üle vaadata ja kutsunud selleks kokku ümarlaua.

EESTI LK 4–5

ARVAMUSFESTIVAL

Eesti sõdurid naasid Aafrikast KUHU KAOB RAHA

Elu 500 euro eest Mis elu see on – käia iga päev usinasti tööl ja teenida 500 eurot miinus maksud? Ega see olegi mingi elu, leiab Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau. Selle raha eest ei saa lapsi kasvatada, midagi säästa või endale midagi toredat lubada.

Aga niimoodi elab umbes 200 000 Eesti inimest ehk iga kolmas tööeas ja -võimeline inimene. LK 11

Mai algusest Kesk-Aafrika Vabariigis teeninud poolsada Eesti sõdurit jõudsid eile õhtul tagasi kodumaale. Lennujaamas said isad, mehed ja pojad taas peredega kokku ning rõõmu oli palju.

Ligi nelja kuu jooksul tegi Eesti jalaväerühm Aafrika pealinnas Banguis üle saja patrulli, neist ligi pooled

öösel, kümmekond konvoi julgestamist ja osales paarikümnel operatsioonil, lisaks valvati EUFORi baasi Ucatexi. Viimastel kuudel hoidsid eestlased korda pealinna Bangui 3. ja 5. linnaosas, mis on linna kõige ohtlikumad kohad, kuna seal elab nii moslemeid kui ka kristlasi.

Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis peaks kestma aasta lõpuni. Operatsioonil osalevad Prantsusmaa, Eesti, Hispaania, Holland, Luksemburg, Itaalia, Soome, Rumeenia, Poola, Saksamaa, Läti, Leedu, Ühendkuningriik ja Gruusia. PM fotod: sander ilvest

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 29. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Vene invasiooni eitamine muutub üha raskemaks

Kibestunud pagulased Tegelikult on mugavuspagulased need, kes lähevad igaveseks ja asuvad siis eemal olles kodumaad maha tegema. Need kibestunud lahkujad. Nii ütles mulle Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas. Selles mõttes nõustun ma küll endise haridusministriga.

Hästi, mine, aga kui sa ise oma kodumaa jaoks midagi ära teha ei viitsi ega oska, siis sul pole õigust ka kusagil teisel pool ookeani kiruda. Ja selliseid tunnen ma üksjagu. Nad tulevad kord aastas Eestisse, et meile meelde tuletada – olete vales kohas sündinud.

«Miks ometi?!» imestasid paljud, kui ma ise pool aastat tagasi otsustasin tulla. Paljude jaoks ei ole siin millegi üle arutadagi: lääs on parem, lõuna on parem, põhi on parem. Samas näitas siseministeeriumi uuring märtsis, et kibestumise pärast minnakse Eestist aina vähem. Esimeseks põhjuseks on siiski raha.

Vahet ei ole. Teame, et minnakse. Ja me teame, et maailm muutub. Pidevalt ja peatumata. Narr on imestada rändamiste üle ajal, mil lennupilet maksab sama palju kui talvesaapad. Kui passikontrolli läbimine on nostalgiline mälestus lapsepõlvest. Kui vanaemad ei saa lastelastest aru, sest iga kolmas sõna on võõrkeelne. Okei. Mis mu point oligi? Ahjaa. Mida me siis mõtlesime? Et oleme ainus paik maailmas, kuhu igasugused e- ja im-migratsioonid ei jõua? Samal ajal kui kogu riik on kaetud väikeste veebiakendega igasse maailmanurka?

Sulandumine, segunemine toimub kõikjal.

Ja see on alles algus. Muutuste eiramise tulemus võib olla palju valusam kui praegune pisike lahkujate šokisüst. Siis ei ole meil vaid pagulased kibestunud, vaid ka need üksikud jääjad.

E

ilset päeva võib pidada Ukraina-Venemaa konfliktis mõneti murranguliseks. Ehkki ka varem oli suurele osale Euroopast selge, et Venemaa on vastutav nii separatistidele osutatud sõjalise abi kui ka oma vägede viibimise eest Ukraina territooriumil, toimus sõjaline tegevus Ukraina pinnal siiski vaid poolavalikult. Pärast eilset on Venemaa kohalolek IdaUkrainas oluliselt avalikum ja agressiivsem. Ehkki Moskva koordineeritud süstemaatilist sekkumist endiselt eitab, on märgata muutust sõjaliste jõudude suuruses ja nende käitumises.

Ukrainas sõdivad Venemaa sõjaväelased ei pinguta enam, et oma päritolu varjata, ja see on kogu konflikti iseloomu arvestades olulise tähtsusega.

Kui Minskis aset leidnud Venemaa ja Ukraina presidendi kohtumisel ka oli konflikti jaoks mingisugune tulemus, siis ei toonud Vladimir Putini ja Petro Porošenko ühes ruumis veedetud poolteist tundi mitte leeven-

dust, vaid andis pigem vastupidise tulemuse. Ajal, mil poliitikavaatlejad olid ametis kohtumise tulemuste analüüsimisega, avas Venemaa massilise sissetungiga uue rinde Ida-Ukrainas.

Diplomaatilisi lahendusi ei ole võimalik leida enne, kui mõlemad pooled on kas või üksnes toimuva kirjeldamisel kokkuleppele jõudnud. Lääneriikide surve mõjutamaks Venemaad tunnistama vägede kohalolekut Ukrainas on seni olnud üsna viljatu. Uut tüüpi sõda, nagu seda kirjeldas Interpreteri ajakirjanik Pierre Vaux Postimehes ilmunud loos, defineerib ümber ka agressiivsema poole eesmärgid: võitlus ei käi selle üle, kellel on õigus, vaid eesmärgiks on tekitada võimalikult palju segadust, millega lääneriikide reaktsiooni pärssida. Kuni püsib väiksemgi kahtlus, et kogu operatsiooni kontrollib Venemaa, on Putinil voli edasi tegutseda. Seni on see vähemalt osaliselt ka korda läinud.

See annab ka muutusele, mis tõi kaasa Venemaa väejõudude üsna varjamatu tegutsemise, laiema konteksti. Peamine küsimus on nüüd, kas Venemaa järgmine samm on massiivne varjamatu sissetung ja milline on lääne liidrite reaktsioon sellele. Ukraina vaatab lootusrikkalt ÜRO Julgeolekunõu-

kogu poole, kes eile hilisõhtul kogunes erakorralisele istungile, kuid arvata on, et sama teema tuleb arutlusele ka laupäeval toimuval ELi tippkohtumisel ja nädala pärast aset leidval NATO tippkohtumisel Walesis.

JUHTMÕTE Sel hetkel, kui lääs tunnistab, et Venemaa on alustanud Ukraina vastu sõda, loob see uue olukorra rahvusvahelise õiguse seisukohalt, mis seab Euroopa liidrid veelgi raskemate valikute ette.

LK 9, 10

KÕVA SÕNA Deklareeritud mure on pool muret ja ka see on üks hea läbipaistva valitsemise praktika.

PÄEVA KOMM Narr on imestada rändamiste üle ajal, mil lennupilet maksab sama palju kui talvesaapad.

Kui passikontrolli läbimine on nostalgiline mälestus lapsepõlvest.

Memokraadi asutaja Daniel Vaarik, PM 28.08

Postimees 1934. aastal

Mõtleks, kuidas me sellest hoopis kasu saaksime lõigata. Nii paljud analüütikud on rõhutanud, et immigrandid toovad majandusele ainult kasu. Lukas ütles väitlusseltsi debatil kolm aastat tagasi: «Noored, te võite minna välismaale, kuid te peate arvestama, et need kohad täidetakse. Kui te tagasi tulete, on murjanid juba teie asemel.»

Mind need murjanid küll muretsema ei pane. Ootan rõõmuga seda aega, mil Tallinnas saaks kohtuda ja arutleda näiteks ajakirjanduse üle inimestega kõikjalt. Mil maailm tuleks koju kätte. Ja noored mõistaksid, et nad ei peagi väga kaugele kolima, et seigelda ja mõtteid vahetada. Et siingi on põnev. Ja et Eesti polegi vaid pikk rannariba. Et siin on ka elu.

Mis küll niiviisi eesti kultuurist saab? Veel 18. sajandi algul oli eestlasi vaid paarsada tuhat. Sajandeid püüdsid suurrahvad seda keelt ja kultuuri välja juurida. Ma ei usu, et mõned «murjanid» seda nüüdki suudaks. Me oleme põikpäine rahvas.

Aga lendaks põikpäiselt muutustega kaasa? Niigi on kogu aeg nii halb. Las siis see üks asi olla hea – piiride kadumine ja võimalus jagada mõtteid, meie kogemusi, meie lugu ja meie maad. Pealegi, öeldakse ju, et andmine teeb õnnelikuks.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Ukraina suursaadik Euroopa Liidu juures on juba kutsunud allianssi üles osutama Kiievile ulatuslikku sõjalist abi. Nii NATO kui EL seisavad raskete valikute ees: majanduslikud ja diplomaatilised hoovad ei ole andnud kiireid tulemusi, ulatuslikku konflikti aga ei taha keegi.

Mitte üksnes Moskva, vaid ka lääneriigid tõrguvad invasioonist rääkimast. Sel hetkel, kui lääs tunnistab, et Venemaa on alustanud Ukraina vastu sõda, loob see uue olukorra rahvusvahelise õiguse seisukohalt. Ja see seab lääne veelgi raskemate valikute ette.

urmas nemvalts

marian männi

Segipaisatud kool. Koolikorraldusega ühelt äärmuselt teisele minek on segi paisanud lastevanemate ja õppiva noorsoo kavatsused. Seni ei ole veel selget pilti sellest, missugused õigused on ühel või teisel koolil ja missuguseid võimalusi teatud kooli lõpetamine pakub. Muidugi näitab elu ise, missugust teed noorsool tulevikus koolivalikul tuleb käia. Peale selle on esile tulnud puht-praktilised takistused: koolides ei jatku kõikidele õpilastele ruumi. Nii on näiteks Valga lastevanemad mures laste pärast, sest seal on avatud keskkooli ainult üks kolmas klass, kuhu pääseb 50 õpilast. Soovijaid on üle saja.

Kas teine osa õpilastest on andetud, et nad kõrvale peavad jääma? Nüüd käivad lastevanemad juba teistes linnades, et leida seal laste-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

le õppimisvõimalusi. Arusaadavalt on teises linnas laste koolitamine seotud suurte kuludega, kuid seda valusam, et oma linnas on kool, kuid sinna ei mahu!

Peaks arvama, et koolireformiga ei taheta tõkestada hariduse andmist, vaid taheti parandada koolikorraldust elule vastavalt.

Mees ja naine kahevõitlusel. Napoli läheduses asuvas väikses linnas leidis teisipäeval aset täiesti harukordne kahevõitlus. Mees ja naine, kes kaua aega olid elanud õnnelikult koos, kuid viimastel kuudel alaliselt tülitsesid, otsustasid oma õnnetusele teha lõpp kahevõitlusega. Relvadeks valiti revolvrid. Paremaks laskjaks osutus naine, kes oma sõpra haavas raskesti, kuid ise pääses ainult kerge kriimustusega.

29.08.1934

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 29. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Pimedate Ööde filmifestivalist sai A-klassi festival tiit tuumalu tiit.tuumalu@postimees.ee

See kõlab uhkemalt kui tegelikult on, aga ei väära fakti – nüüdsest seisab Tallinna Pimedate Ööde filmifestival paberi samal real maailma kõige tuntumate filmifestivalidega, sealhulgas Cannes’i ja Veneetsiaga.

PÖFF on järjekorras 15. festival, kelle mõjuvõimas rahvusvaheline filmiprodutsentide liitude föderatsioon (FIAPF) pärast sertifitseerimist sellesse nimekirja – mittespetsialiseeritud rahvusvahelise võistlusprogrammiga festivalid – võttis.

Varasemast kuuluvad sinna juba Veneetsia, Cannes, Berliin, Shanghai, Moskva, Karlovy Vary, Locarno, San Sebastián, Varssavi, Tokyo, Kairo, Goa

(India), Mar del Plata ja Montréal. Mitteametlikult on neid nimetatud ka A-klassi festivalideks.

«Eesti oleks nagu jalgpalli MMi finaalturniirile pääsenud,» ei varjanud PÖFFi juht Tiina Lokk oma rõõmu ning lisas, et selle tähendus ei piirdu üksnes PÖFFi maine kasvuga filmimaailmas, vaid on hea reklaam kogu Eestile, mõjutades teisigi valdkondi, nagu näiteks turism.

Enne seda paiknes PÖFF FIAPFi spetsialiseeritud rahvusvahelise võistlusprogrammiga festivalide kategoorias – kokku on neid seal 29 –, keskendudes Euraasiast pärit filmidele. Edaspidi laieneb võistlusprogramm kogu maailma filmidele.

Sertifitseerimisel arvestati PÖFFi üldist korraldust, programmi kvaliteeti ja tehnilist valmisolekut, aga ka regionaalset tähtsust ja filmitööstuse kaasatust – viimasega seotud üritustel osales 2013. aastal näiteks ligikaudu 450 produtsenti ja levitajat kogu maailmast.

«PÖFF on end viimastel aastatel tõestanud kui oma regiooni kõige kiiremini arenev filmitööstuse kohtumispaik,» ütles ka FIAPFi juht Benoît Ginisty.

Muutus ei tähenda, et PÖFF võiks end tulevikus kõrvutada Cannes’i või Veneetsiaga, kuhu

Tiina Lokk kinnitas, et PÖFF jääb ka edaspidi oma liistude juurde – puhtaks autorifilmide festivaliks.

kogunevad traditsiooniliselt filmimaailma superstaarid ja kus esilinastuvad kõige nimekamate lavastajate filmid.

«Seda ei ole me kunagi eesmärgiks seadnud ja sellel poleks ka mõtet,» ütles Lokk ja kinnitas, et PÖFF jääb ka edaspidi oma liistude juurde – puhtaks autorifilmide festivaliks. Küll peaks see vaatajale avama uusi võimalusi, näiteks veel laiema filmivaliku või külaliste näol.

«Aga enne tuleks Euroopa keskustega otselennuliinid avada, millega neid külalisi siia tuua – ja miks ei võiks PÖFFi staatus selleks veel üht põhjust anda?» lausus ta.

Kokku on maailmas üle 3000 filmifestivali, millest FIAPF on sertifitseerinud veidi üle 50.

Mitme riigiasutuse koduleht oli mitu tundi maas Eile pärastlõunal selgus, et paljude riigiasutuste koduleheküljed töötavad tõrgetega või ei avane üldse. Näiteks ei avanenud mitu tundi valitsuse kodulehekülg, mis pärast kella 17 taas tööle hakkas. Ka riigiportaali eesti.ee, riigi infosüsteemide ameti (RIA), politsei- ja piirivalveameti, majandusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi kodulehed olid maas. RIA esialgsel hinnangul põhjustas katkestuse häire võrguseadmete töös ning puudub alus arvata, et katkestuse oleks põhjustanud küberrünne. postimees.ee

Magistrantuuri võib pääseda ka bakalaureusekraadita Täiskasvanuhariduse arengukavas on kirjas, et aastaks 2013 võiks olla loodud võimalus, et inimene saaks astuda magistrantuuri ilma eelmist haridusastet lõpetamata, kui selleks loovad eelduse varasemad õpingud ja pikk töökogemus.

Tartu Ülikool (TÜ) loodab, et selline võimalus peagi realiseerub, haridusministeerium selleks lootust ei anna. TÜ õppeprorektor Martin Hallik (pildil) kinnitas, et selles idees pole midagi erakordset. postimees.ee

203

inimesele kavatseb eile mitmele korralduse eelnõule heakskiidu andnud valitsus anda Eesti kodakondsuse.

Pronksöö peategelased Krimmis konverentsil 2007. aasta aprillirahutustes aktiivselt osalenud Kremli-meelsed aktivistid Dmitri Linter ja Maksim Reva osalevad täna annekteeritud Krimmis algaval konverentsil «Venemaa, Ukraina, Uus-Venemaa». Osalejate nimekirjas on ka isehakanud Donetski rahvavabariigi eelmine valitsusjuht Aleksandr Borodai ja endine kaitseminister Igor Strelkov, kirjutas Ukrainskaja Pravda. Kokku on konverentsile kutsutute nimekirjas 81 nime. postimees.ee II kardioloogia osakonna juhataja Riina Vettus on uue intensiivravipalatiga väga rahul, sest arstidel on seal ruumi tegutsemiseks.

foto: martin ilustrumm

UUENEV HAIGLA. Arstide hinnangul on neil nüüdsest paremad töötingimused kui üle lahe põhjanaabrite juures.

PERH värskendas palet hanneli rudi Tarbija24 juhataja

K

uigi eile avatud Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) uuendatud osas töötavad arstid näitasid uhkusega ainulaadset meditsiinitehnikat, on nende kinnitusel kõige olulisem see, et nüüd on nii patsientidele kui ka arstidele haiglas korralikud tingimused.

«Vana osaga pole seda (uusi ruume – toim) mõtet võrreldagi, see oli nagu kaheksakümnendad,» tunnistas sisehaiguste kliiniku kardioloogiakeskuse II kardioloogia osakonna juhataja Riina Vettus oma uusi tööruume näidates.

Märgatavalt on paranenud nii patsientide olme- kui ka arstide töötingimused. «Töötame nüüd normaalsetes tingimustes ja see on kõige olulisem,» sõnas arst.

Vettuse sõnul võib öelda, et temal on Eestis praegu isegi paremad töötingimused kui üle lahe töötavatel kolleegidel.

«Eks see ole ka sõnum noortele arstidele, et ärge jookske piiri taha,» lisas ta.

Kuigi kardioloogiakeskuse juhataja Jaanus Laanoja käsutuses on Eesti ainus magnetnavigatsiooniseade Stereotaxis kiirete südamerütmihäirete raviks, on ta veendunud, et uue korpuse puhul on kõige olulisem siiski patsientide olmetingimuste paranemine.

«Kui vaatame oma vanu palateid, siis seal oli ikka sügav nõukogude aja lõpp, see oli suisa masendav,» sõnas tohter.

«Haiglas olemine ei saa olla meeldiv, aga nüüd on see vähemalt meeldivam.»

Uuendatud korpuses asub ka Baltimaades ainulaadne analüüsiliin, millega saab teha väga suures koguses analüüse senisest palju väiksema tööjõukuluga.

«Meditsiin läheb ju selles suunas, et kuigi inimeste arv ei suurene, siis järjest rohkem tuleb laboris teha proove,» sel-

gitas PERHi laboratooriumi juhataja Marge Kütt.

Analüüsiliiniga tehakse n-ö tavalise kliinilise vere analüüse, näiteks määratakse veresuhkru ja kolesterooli taset ning kasvaja- ja infarktimarkereid.

«Tehakse neid väikeseid analüüse, mida palju vaja läheb,» sõnas laborijuht.

Haigete jaoks vähem nähtavam, kuid samas väga oluline on ka köögi remont. Esialgu tegutseb köögis küll erafirma, kuid sügisel hakkavad seal süüa tegema haigla palgal olevad inimesed. Osaliselt on uuendatud ka polikliinik, mille täielik renoveerimine peaks lõppema 2015. aasta lõpus.

Pärast C-korpuse remonti saab Põhja-Eesti regionaalhaigla juurde ka voodikohti, sest praegu on osa palatiruumidest polikliiniku käsutuses.

Kui praegu tuleb patsientidel minna suurde üldisesse registratuuri, siis edaspidi on igal osakonnal oma registratuur – PERHi juhatuse esi-

mees Tõnis Allik usub, et see peaks haigete liikumist kiirendama. Pärast C-korpuse täielikku remonti saab haigla juurde ka voodikohti, sest praegu on osa palatiruumidest polikliiniku käsutuses.

Haigla tulevikust rääkides sõnas Allik, et praeguste plaanide kohaselt jäävad Hiiu korpused alles ning sinna peaks kolima praegu Paldiski maanteel asuv psühhiaatriakliinik, mille hoonetest on haigla pärast kolimist valmis loobuma. Kui C-korpuse remont 2015. aastal lõppeb, siis asutakse uuendama B-osa.

«Aastaks 2020 peaks meil B-korpuse katusel olema ka oma kopteriplats,» kinnitas haiglajuht.

Põhja-Eesti regionaalhaigla C-korpuse I ja II etapi rekonstrueerimine läheb maksma 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) toetus on 26 miljonit eurot. Lisaks eurotoetustele rahastatakse ehitust Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust ning haigla omavahenditest.

Valitsus andis heakskiidu Lääne-Saare valla loomisele Pärast kuid kestnud nimevaidlusi moodustub Saaremaal uus haldusüksus nimega LääneSaare vald, mille alla liituvad senised Kaarma, Kärla ja Lümanda vald. Valitsuse reservist eraldatakse ühinemistoetuseks 535 000 eurot. Uue valla pindala on kokku 807 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 7200. Pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb Saare maakonda üks linn ja 13 valda. Lääne-Saare vald peaks hakkama toimima alates 1. jaanuarist. ERR Uudised

Amet palub laternate lendudest teada anda

Teadus- ja arendustegevus saab sadu miljoneid

Taevalaternate lennutamise plaanist lennuväljade ja kopteriväljakute läheduses peab teavitama lennuametit, sest nende lennutamine võib mõjutada lennuohutust. BNS

Valitsus kiitis heaks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia rakendusplaani aastateks 2014–2017, mille kogumaksumus on 639 miljonit eurot. BNS

Postimees.ee küsitlus Kuidas käitute, kui jäävee väljakutse teid tabab (või on juba tabanud)?

Valan end veega üle ja teen annetuse

Ei tee midagi

80%

8% 2667 vastajat

1% Valan end veega üle, aga ei anneta

12% Teen annetuse, aga veega end üle ei vala

4 || EESTI || POSTIMEES, 29. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POO POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

UUELE KATSELE. Justii Justiitsminister Andres Anvelt ootab

Vabadus ju tuuli koch reporter

Ü

hiskondlikus vastutuu les purjetav avalikus kohas alkoholi pruukimise uus kord läheb ülevaatamisele ülevaat ja üks võimalus on anda igale linnale õigus oma linna reeglid luua. re

JJustiitsminister Andres Anvelt, A viimasel ajal kõlab vi aina rohkem küsiselline seamus, miks m dus üldse vastu võeti. Kust praealguse sai? gune segadus al

Korrakaitses Korrakaitseseadus hakkas elama oma elu juba 2007. aastal ning 2011.

2 aastal, vahetult enne eelmise riigikogu [ametiaja [ametiaja] lõppu, päris päevadel see ka viimastel pä vastu võeti. Seadus jõustus selle aasta 1. juulil. Aga tuleb teha oluline oluli vahe – korrakaitseseadus tervikuna on rakaitseseadu ääretult mahuk mahukas ja see säte, mis on praegu probleemi tekitanud, on n-ö ainult a nööp pintsaku küljes.

Korrakaitseseaduse mõte Korrakaitse iseenesest on lliikuda nõukogude avaliku korrakaitse k süsteemilt üle läänelikule lää korrakaitsesüsteemile, kus esikohal kaitsesüsteemil on inimese subjektiivne sub õigus ja selle kaitse. Selle alla käib alkoholi tarbimine ka see, et alko on inimese õigu õigus. Kui ta sellega kedagi häirib, häiri siis on teiste õigus häirimine lõpetada. Kutsuda politsei, kutsuda k ise häirijad korrale.

Lääneliku mõtlemise mõtlem järgi pole meil see seadus toimi toimima hakanud.

Meil tekkis olu olukord, kus üks väike osa ühiskonnast ühisk tundis ennast justkui kammitsatest vabastatud. En Enamik kindlasti mitte. Tegemist Tegemi on tõesti käja enamik putäie inimestega inimes kiida praalivat avameist ei kiid

likku joomist heaks. Aga usun, et väga paljud meist on näiteks metsa ääres, mis on ka avalik koht, pärast metsa- või heinategu lubanud enesele külma õlle...

Seda on ikka tehtud, ka enne seadust.

Jah, mis sisuliselt tähendas, et me tegelikult rikkusime seadust. Tuleb sellest aru saada, et me kõik rikkusime varem seadust, ka korralikud inimesed.

Käputäie lärmakate pidutsejate tõttu on tekkinud kogu seadusele vastakas taustafoon.

Julgen öelda, et väga väike osa ühiskonnast tõlgendas seadust nii, et nüüd peab avalikus kohas alkoholi tarbima.

Et see pole vabadus, vaid kohustus?

Just. Vaadates praegust pilti, ütlen elupõlise demokraadina, et mina usun inimeste korrektsusesse ja sellesse, et enamiku asju reguleerivad inimesed ise ilma seadustetagi oma käitumises, oma lugupidamises teiste vastu.

Aga see reaktsioon, mis ühiskonnas tekkis, noh... See ei olnud ettearvamatu, aga see on läinud kindlasti üle võlli. Oma roll oli meedial, mis on ühtpidi hea, et ta tõi vabadust kohustusena võtnud inimesed teravalt esile. Ja ma annan enesele aru, et mina justiitsministrina kannan vastutust selle eest, et kui sel teemal on tekkinud ühiskonnas konflikt, siis tuleb see maandada.

Iseenesest mulle sugugi ei meeldi see, et väga väikese osa vastutustundetute inimeste pärast tuleb piirata enamiku inimeste õigusi, aga midagi ei ole teha. Me peame mõtlema, kuidas luua olukord, kus ühiskonna enamus oleks rahul.

Seitse aastat tagasi lustisid toona Rein Langi juhitud justiitsministeeriumi ametnikud eelnõu seletuskirjas: «Laialt levinud arusaam, et avalikus kohas alkoholi tarvitamine või koguni joobes viibimine on keelatud, on silmakirjalik ja täiesti kokkusobimatu õhtumaise tsivilisatsiooniga, kus mõõdukas alkoholitarbimine on sotsiaaladekvaatne

foto: corbis/scanpix

Eesti kingib Iraagi kurdidele miljon padrunit evelyn kaldoja evelyn.kaldoja@postimees.ee

T

oetamaks Iraagi kurdide võitlust vägivaldse islamistliku rühmitusega Islamiriik annetab Eesti neile miljon Nõukogude päritolu relvadele toodetud kuulipildujapadrunit.

«Kõnealune laskemoon on soetatud aastatel 1993–1995.

NATO standarditele vastavat laskemoona kasutavale Eesti kaitseväele nimetatud padrunid ei sobi,» selgitas kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Peeter Tali.

Tema sõnul põhineb Eesti otsus toetada Kurdistani julgeolekujõude Euroopa Liidu välis-

asjade nõukogu suunisel, mis toetas 15. augustil liikmesriikide valmisolekut anda vastusena Kurdi regionaalvalitsuse palvele lisaks humanitaarabile ka relvastusabi.

«Eesti mõistab karmilt hukka rühmituse Islamiriik juhitavate äärmuslaste vägivalla Iraagis ning sellega kaasnevad massilised inimõigusrikkumised,» jätkas Tali.

«Islamiriik on seadnud ohtu terve piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse. Iraagi sõjavägi ja nende koosseisus olevad Kurdistani julgeolekujõud ehk pešmerga püüavad äärmuslaste edasitungi peatada,» lisas ta.

Tali sõnul on lisaks Eestile kurdidele relvaabi valmis

andma Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Kanada, Saksamaa, Tšehhi, Itaalia, Prantsusmaa ja Horvaatia.

Eesti abisaadetis kaalub ligi 28 tonni ja seisab 29 euroalusel. Padrunid viivad kurdidele kätte liitlasriikide relvajõud oma õhutranspordiga.

«Eesti on ka varasemalt toetanud globaalse julgeoleku saavutamise eesmärgil aren-

Eesti abisaadetis Iraagi kurdidele kaalub ligi 28 tonni ja seisab 29 euroalusel.

Padrunid viivad kurdidele kätte liitlasriikide relvajõud oma õhutranspordiga.

gujärgus riikide relvajõudude ülesehitamist,» meenutas kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja. «2005. aastal toetas Eesti Iraagi julgeolekujõudude ülesehitamist 2400 automaattulirelva ning suure koguse laskemoonaga (2,7 miljonit padrunit). 2007. aastal annetas Eesti Afganistani julgeolekujõududele 4000 Kalašnikovi tüüpi automaattulirelva ja 4,6 miljonit padrunit.»

Möödunud nädalal teatas välisministeerium Eesti abist praegu Iraagis valitseva humanitaarkatastroofi leevendamiseks. Selleks otstarbeks eraldas välisministeerium ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile (UNHCR) 70 000 eurot.

Pešmerga võitleja Kurdistani lipu taustal.

foto: afp/scanpix

POSTIMEES, 29. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

kõigi inimeste ettepanekuid avalikus kohas napsitajate korralekutsumiseks.

uua tuli kohustusena teguviis.» Me ei ole selleks ikka veel valmis.

Jah, paraku on näha, et me ei ole valmis. Aga me tahame olla valmis. Ja suur osa ühiskonnast ongi valmis. Arvan, et siin on ka nõukogude taaka. Mäletame ju, et Mihhail Gorbatšov proovis hirmsasti keelata alkoholi tarbimist, aga tegelikult hakkas joomine hoopis kasvama.

Teine asi on see, et me pole harjunud joomist kui probleemi märkama. Et kui enne joodi poe taga, siis nüüd tehakse seda poe ees. Tegelikult pole ju neid inimesi juurde tulnud, lihtsalt nad on tulnud, paha sõna, urgudest välja.

Ning ajada nad nüüd teistpidi tagasi urgu ja kaotada probleem silme eest? See pole lahendus. See on sotsiaalne, mitte juriidiline probleem. Ühegi seadusega joomist ära ei keela.

Pikka aega on koostatud riiklikku alkoholipoliitikat, nn rohelist raamatut, mis viitab kõigele muule kui avalikule pummelungile.

Roheline raamat võitleb sotsiaalse probleemiga. Juriidikaga seda ei lahenda. Juriidiliselt seaduse tagasipööramisest pole selles võitluses kasu. Aga me peame tegema kõik, et saavutada ühiskonnas tasakaal.

Seadusloome tegi väga suure murrangu just 2011. aastal, kui võeti vastu hea õigusloome tava. Tekkis kohustus avalikult seadusi kooskõlastada, avalikult suhelda kõigi huvigruppidega.

Olen vaadanud meie ministeeriumi andmebaasis sellele seadusloole tagasi ning on näha, et vastuseis oli omal ajal väga suur. Linnade liit oli vastu, Tallinn ja Tartu olid vastu, põllumajandusministeerium oli näiteks vastu.

Vastasseis oli tõesti suur.

Aga kas me mäletame sellest midagi? Ei. Kuna suurt diskussiooni ei olnud. Tegelikult tehti aruteluga algust alles nüüd, pärast 1. juulit.

Nüüdseks on arutelu muutunud iga linna või valla omapoolseks tõlgen-

da. Siis vaatame, mis edasi teha. Kas täielikult tagasi pöörata või on teisi lahendusi.

duseks: Elva keelaks üldse joomise, Tallinn ja Pärnu lubaks alkoholi tarbida vaid teatud kohtades.

Kõik need lahendused on ebaseaduslikud, sest seadus on olemas ja see on ülimuslik ka kohalikele omavalitsustele. Seadus paneb paika absoluutkeelu näiteks ühistranspordis, lasteasutuste läheduses. Seaduses on kirjas ka kaalutlusõigus, kus kohalik omavalitsus saab ise otsustada. See puudutab terviseradu ja näiteks laste mänguplatse.

Paika on pandud selge määratlus, kus võib kaaluda keeldu. Kusjuures see klausel toodi sisse alles tänavu veebruaris, kui riigikogu hääletas enne seaduse jõustumist veel rakendussätteid. Alles siis! Sest 2011. aasta kooskõlastusringil, mil ka kohalikud omavalitsused pakkusid need piirangud välja, ütles justiitsministeerium, et seda pole vaja.

Näiteks milliseid?

Näiteks kas anda kohalikele omavalitsustele täielik luba ise reguleerida. Või siis riik kitsendab veelgi seda ringi, kus tohib avalikult alkoholi tarbida.

Või maailma näide: alkoholi võib tarbida avalikus kohas, aga pudel peaks olema paberkotis. Või lubatud on ainult lahja alkohol. Või alkoholi võib avalikus kohas tarbida ainult teatud kellaaegadel.

Need on lihtsalt mõned näited.

Seda seadust on nimetatud ka silmakirjalikkuse etaloniks, kuna keegi ei jaksa niikuinii kontrollida või tuvastada, kas inimene on häirivalt purjus või mitte.

Kas keegi ei osanud ka veebruaris probleemi ette näha?

Ei. Tundus, et mõistlikud piirangud on paika pandud. Aga olukord muutus.

Mind panid praegu tegutsema ja seadust üle hindama kaks asja: esiteks see, et võib hakata vohama seadusetus.

Sest kui täna ütleb üks kohalik omavalitsus, et talle ei meeldi üks või teine seadus, siis ühel hetkel võivad Tallinna või Võru inimesed öelda, et neile ei meeldi ka makse maksta.

Tallinn elab anarhias – linnavõim otsustas, et juua võib ainult Kadriorus ja Toompeal. Ehk järjekordne poliitiline võitlus riigiga.

Iseenesest mulle sugugi ei meeldi see, et väga väikese osa vastutustundetute inimeste pärast tuleb piirata enamiku inimeste õigusi, aga midagi ei ole teha.

See seadus ülepolitiseeriti. Seadus on aktiivse poliitika osa siis, kui on tegemist eelnõuga, kus opositsioon ja koalitsioon saavad vaielda. Kui seadus on vastu võetud, siis tuleb seadust täita. Me ei ela anarhias, kus igaüks saab öelda, et «see seadus mulle lihtsalt ei meeldi».

Tallinn käitub ebaseaduslikult ja loomulikult on see osa poliitilisest võitlusest. Nad ütlesid, et las Toompeal ja Kadriorus joovad need, kes selle seaduse vastu võtsid.

Tuleb arvestada sellega, et meil on pealinn täis vabaõhukohvikuid, kus juuakse samuti alkoholi. Ärimees Nossov võib ju viieeurost õlut endale lubada, aga vaene tudeng Juhan ei tohi posti taga odavamat poest ostetud õlu juua.

Tallinna puhul on väga suur osa äril: need kesklinna suurte tänavate ääres asuvad müügikohad maksavad linnale renti. See on linna maa. Seal on ka hoopis teised huvid mängus.

soovin teha midagi nüüd ja kohe. Seepärast ootan kuni 10. septembrini justiitsministeeriumi aadressile info@just.ee kõigi inimeste arvamusi, et need enne ümarlauda läbi analüüsi-

Justiitsminister Andres Anvelt vaatab avalikku napsutamist lubava seaduse üle. foto: liis treimann

Reageeringud uue seaduse jõustumisel järel • Peaminister Taavi Rõivas: seadus ei tolereeri avalikus kohas lausjoomist • Elva linn otsustas keelata avalikus ruumis alkoholi tarbimise • Pärnu: avaliku alkoholitarbimise lauskeeluga kaasnegu piknikualad • Seadus ei keela ka avalikult odekolonni juua • Riigikogu saadik Tõnis Kõivu soovitus: rääkige joodikuga!

• Politseiameti Lääne politseiprefekt Priit Suve: lauskeelu asemel võimu juurde meile kõigile

Mis te edasi teete?

• Karskusliit: seadus tuleks tagasi võtta

Võtame selle konkreetse osa seadusest uuesti ette. Meil oli 16. septembriks välja kuulutatud ümarlaud, aga omalt poolt

• Tallinn saadab avalikus kohas joojad Toompeale ja Kadriorgu allikas: postimees.ee

Aga see ongi euroopaliku ühiskonna mõte, milleks me vist kahjuks pole veel valmis, et kodanikud on esimesed, kes kontrollivad avalikku korda. Ehk nad kutsuvad vajadusel politsei välja. Muide, kui suurele osale Eestist tuli see seadus üllatusena, siis politseid on sel teemal aastaid ette valmistatud.

Aga peamine mõte ongi anda inimestele endile reaalne kontroll igapäevaelu ja ümbritseva üle. Vabaneda nõukogude aja raamidest, mil pidi teada olema, kuidas ärkad, kus elad ja kuidas tööle lähed. Inimesed peavad olema vabad. Ütlen veel kord: seadusel on hea, demokraatlik eesmärk, aga kehv teostus. Konflikt tuleb maandada. Kuulan ära kõik osapooled ja kui enamik soovib muutusi, siis edasine on riigikogu otsustada. Üks on kindel – me ei tohi laskuda paanikasse ja emotsiooni, et seadusi võetakse sõrmenipsuga vastu ja sõrmenipsuga ka tagasi.

Kutsun üles inimesi järgima seda ja teisi seadusi. Aga kui tarvitate alkoholi, siis ärge tehke seda väljakutsuvalt. Ja häirimise või ohu korral ei tohi karta ega häbeneda pöörduda politsei poole.

Eestil kulub Ühendriikide riigipea visiidi korraldamisele sadu tuhandeid eurosid

Annus, Tuiksoo ja Kangur pole teenetemärke presidendi kantseleile endiselt tagastanud

Praegu pole veel teada, kui palju kulub Eestil Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama 3. septembri visiidi korraldamiseks, siseminister Hanno Pevkuri sõnul võivad kulud ületada poolt miljonit eurot.

«Visiidi rahalist mahtu praegu täpselt veel teada ei ole, aga teeme kõik selleks, et kulud oleksid võimalikult väikesed,» rääkis siseminister eile valitsuse pressikonverentsil. «Näiteks kasutame sisekaitseakadeemia majutusvõimalust teistest piirkondadest tulevatele politseinikele, samuti toitlustusvõimalust. Ehk püüame kasutada seda olemasolevat riigiressurssi, mis meil on, maksimaalselt.»

Pevkur ütles, et summa sõl-

President Toomas Hendrik Ilves otsustas juuli alguses võtta maadevahetuse protsessil süüdi jäänud Toomas Annuselt, Ester Tuiksoolt ja Kalev Kangurilt ära neile antud teenetemärgi. Annus ja Tuiksoo peavad loovutama Valgetähe III klassi teenetemärgi (vasakpoolsel pildil), Kangur aga Valgetähe IV klassi teenetemärgi (parempoolsel pildil). Riigipea avalike suhete nõunik Toomas Sildam ütles, et nimetatud isikud pole teenetemärke tagastanud.

Ilves on teenetemärgi ära võtnud kokku kaheksalt ini-

tub näiteks ka ületundidest, mis politseinikel tuleb teha.

«Põhja prefekt Kristian Jaani, kes on visiidi turvalisuse peavastutaja, on öelnud, et politseinikke kasutame 1500–1700.

Juba ainuüksi paarisajainimeseline erinevus mõjutab ületundide osas väga palju hinda,» sõnas siseminister. «Kindel on see, et summa jääb sadadesse tuhandetesse eurodesse. Pigem läheb summa suuremaks kui pool miljonit eurot.»

Ka katteallikat ei osanud Pevkur eile veel öelda. «Osa kulu tuleb siseministeeriumi vahenditest, osa on vaja leida koostöös rahandusministeeriumiga teistest valitsemisaladest,» lausus ta.

Peaminister Taavi Rõivase kinnitusel on loomulik, et Obama visiit tähendab ümberkorraldusi liikluses ja rahalisi kulutusi, kuid sellest olulisem on rääkida visiidi sisulisest tähendusest.

«Ma oleksin kurb, kui kõik see tehniline info varjutaks visiidi sisu. Rohkem on põhjust rääkida teemadest, mida me Ameerika Ühendriikide presidendiga räägime, mida visiidilt ootame.

Mõistagi on see seotud julgeolekuga,» lausus valitsusjuht.

Ka Pevkur kutsus debateerima rohkem selle üle, mis on see sõnum, mis selle visiidiga saavutatakse. «Usun, et see sõnum Eesti julgeolekule on palju väärtuslikum kui need kulud,» sõnas ta. Merike Teder

meselt, kellest vaid Aivar Otsalt on teenetemägi presidendi kantseleile tagasi andnud.

2009. aastal otsustas riigipea võtta Valgetähe IV klassi teenetemärgi Herman Simmilt, Kotkaristi IV klassi teenetemägi Aivar Otsaltilt ja Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi Risto Mikael Teinonenilt. 2010. aastal otsustas riigipea võtta Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja Valgetähe II klassi teenetemärgi Villu Reiljanilt ning 2013. aastal Valgetähe medaliklassi teenetemärgi Jaan Aitajalt.

Inimene, kellelt riigipea on oma otsusega teenetemärgi ära võtnud, peab teenetemärgi tagastama presidendi kantseleile.

Teenetemärkide seaduse kohaselt võib president otsustada teenetemärgi äravõtmise, kui on jõustunud kohtuotsus, millega inimene on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises või saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud või isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise. BNS

6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 29. AUGUST 2014

Euroopa Komisjon toetab erakorraliselt ka piimasektorit Euroopa Komisjon teatas eile, et toetab Venemaa sanktsioonidest kannatanud Euroopa Liidu piimatootjaid eraladustamismeetmega – nii aitab komisjon tasuda toodangu 3–7 kuu pikkuse laos hoidmise kulude eest. Sekkumiskokkuostu perioodi pikendatakse või ja lõssipulbri puhul aasta lõpuni. Toetuse suurusest komisjoni pressiteates veel juttu pole. Õigusakti eelnõu, mis annaks rohkem infot, lubab Euroopa Komisjon järgmise nädala teisipäevaks, mis tähendab, et praegu põllumajandusministeerium veel täpsemalt kommenteerida ei oska. «Praeguses olukorras on tähtsam kui kunagi varem hoida seljad koos ja kasutada euroliidu ühise põllumajanduspoliitika võimalusi,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar. Majandus24

OMX TALLINN

784,05 ▼ -0,79%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,68 ▼ +0,62%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,030 0,98 Baltika 0,460 -2,34 Ekspress Grupp 1,080 -1,82 Harju Elekter 2,610 -1,51 Merko Ehitus 7,120 -1,11 Nordecon 1,020 0,00 Olympic Group 1,920 0,52 Premia Foods 0,661 -1,34 Silvano Fashion 1,720 0,00 Skano Group 1,000 0,00 Tallink Grupp 0,724 -1,50 Tln Kaubamaja 5,060 -0,20 Tallinna Vesi 12,900 0,00 Järvevana 0,833 0,24 Pro Kapital Grupp 2,420 -3,20 Trigon Property 0,484 0,00

28.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,407 -0,16 Hiina jüaan 8,093 -0,02 Jaapani jeen 136,680 -0,15 Kanada dollar 1,429 -0,57 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,152 -0,04 Poola zlott 4,214 0,42 Rootsi kroon 9,199 0,42 Rumeenia leu 4,402 0,11 Šveitsi frank 1,206 -0,07 Suurbritannia nael 0,794 0,06 Taani kroon 7,451 -0,03 Tšehhi kroon 27,775 0,09 Ungari forint 313,910 0,44 USA dollar 1,317 0,01 Venemaa rubla 48,447 2,00

bns

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

AVALIKKUSELE SULETUD. Kalvi mõisa sulgenud Venemaa ühe mõjukaima poliitiku, fö Matvijenko lähedased ettevõtjad napsasid väikeselt Aseri vallalt võimaluse turismiäri a

Aseri valla turismiraha sõ andres reimer majandusajakirjanik

N

eli aastat tagasi Kalvi mõisa luksushotelli ostnud Peterburi ettevõtjad remondivad muinsuskaitsealuse kompleksi eraresidentsiks, mida kohalikud ja turistid saavad vaadata läbi raudaia pulkade. Selline lahendus jätab Aseri valla ilma arengukavas kesksel kohal seisvast turismiärist ning Ida-Virumaa ühest olulisest kultuuriürituste toimumise kohast.

«Meie jaoks on see suur probleem, sest paljud turismigrupid loobuvad meie valda külastamast, kuuldes, et Kalvi mõisapark on suletud,» rääkis Aseri vallavanem Arthur Seppern.

«Soovime mõisa peremeestega kohtuda, et paluda neilt luba pargi külastamiseks kasvõi mingitel kindlatel nädalapäevadel, kui neid endid mõisas ei ole.»

Valla ametnikel pole õnnestunud mõisaomanike esindaja Aleksandr Lariniga seni läbirääkimisi pidada. Larin lubas Aserit külastada juba tänavu juulis, kuid põhjendas tulema-

ta jätmist liiga pikkade järjekordadega Jaanilinna piiripunktis.

Kalvi mõis seisab 2015. aastani kehtivas valla arengukavas turismi arendamisel kesksel kohal. Enne mõisa müümist panustas Aseri sellele, et viit tärni kandnud hotelli ehk ajaloomälestise juurde rajatakse väikelaevade sadam, golfiväljak ning eeldas, et turistidevool hakkab tööd andma käsitöökojale.

Nüüd on soiku jäänud ka Aseri-Kalvi kergliiklustee ehitamine, sest lukus mõisavärava taha pole mõtet teed rajada. Kalvi mõisa all asub samuti Aseri valla tähtsuselt teine supelrand.

Postimehele saadetud kirjas teatas Larin, et mõisa rekonstrueerimistööd algavad 2015. aastal, kui lõppeb muinsuskaitse seaduse järgi tehtav projekteerimine.

«Praegu on raske määrata rekonstrueerimistööde lõpptähtaega, mis sõltub mitmetest ekspertiisidest ja projektiotsusest,» selgitas Larin. «Kuid lubage teile kinnitada, et pärast rekonstrueerimist omandab Kalvi mõisakompleks endise hiilguse ja hakkab rõõmustama külalisi oma unustamatu atmosfääriga.»

Soiku jäi ka kergliiklustee ehitus, sest lukus mõisavärava taha pole mõtet teed rajada.

Kalvi mõisa valitseja Erkki Stüff ei osanud öelda, kas nn külaliste rõõmustamine tähendab turistide ja vallarahva lubamist mõisaparki. «Ma ei tea omanike lõplikku tahet, kuid eeldan, et peame mõisapargi mõnel päeval nädalas külastajatele avama,» lausus Stüff.

Muinsuskaitseamet peab mõisa sulgemist külastajatele mõistlikuks ja ka seaduslikuks.

«Muinsuskaitseseadus kohustab omanikku tagama ligipääsu mälestisele päikesetõusust kuni päikeseloojanguni, kuid samas on õiguspärane, et keegi ei pea võõraid igal ajal oma koduõuele lubama,» ütles muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai. «Valdaja on õigustatud ligipääsu üle ise otsustama ja soovi korral selle eest ka tasu võtma.»

Kalvi mõis oli Merilai kinnitusel eelmise omaniku ajal tehtud ehitusvigade tõttu sattunud raskesse seisu: katused lasksid läbi ning terrasside valede lahenduste tõttu voolas sadevesi majja sisse.

«Kalvi on väga väärtuslik objekt ja mul on hea meel, et ta tänu uutele omanikele säilib,» tõdes Merilai. «Uus omanik on seni tegutsenud väga heaperemehelikult ning piinliku täpsusega kinni pidanud ka kõikidest seadustest.»

Praegu saavad külalised Kalvi mõisaga tut

POSTIMEES, 29. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

öderatsiooninõukogu esimehe Valentina abil tulu teenida.

õltub suletud mõisast

tvuda läbi raudaia pulkade piiludes, pärast rekonstrueerimist on lootust jälle ka territooriumile pääseda.

Kalvi mõisnikku ähvardavad Vene sanktsioonid Varem Eesti põhjarannikul eksklusiivse hotellina tegutsenud Kalvi mõisa ostis 2010. aastal Peterburi farmaatsiafirma Imperia-Pharma juht Omar Gurtskaja, teised omanikud on Tamara Gurtskaja, Georgi Gurtskaja ja Šorena Gugutšija.

Kui lääs peaks süvendama sanktsioone Ukraina-vastast sõda alustanud Venemaa vastu, tabavad vastumeetmed ka ravimimüüjaid, kes hinnanguliselt 70–90 protsenti ravimitest impordivad. Tööstuskaubandusminister Sergei Tsõb lubas kehtestada ravimitele impordipiirangud, et vähendada välismaalt ostetava kauba osatähtsust 50–60

protsendini.

Kalvi mõisnike näol on tegemist Eesti arvamusliidri Indrek Neivelti suhtevõrgustikuga seotud seltskonnaga. Vene meedia on nimetanud Imperia-Pharma omanikuks Venemaa föderatsiooninõukogu esimehe, Peterburi endise kuberneri poega Sergei Matvijenkot. Mees töötas asepresidendina pangas Sankt-Peterburg, mille järelevalvenõukogu esimehe kohalt Indrek Neivelt tänavu lahkus.

Panga Sankt-Peterburg suuraktsionär ja kauaaegne president Aleksandr Saveljev ostis koos Matvijenkoga 2005. aastal Jõelähtme vallas Lagedil Pirita jõe

saare. Selles tehingus aitas pankureid Lukoil Eesti endine juht Jevgeni Bolšakov, kes pani samuti oma õla alla, kui Gurtskaja viis aastat hiljem Kalvi mõisa ostis.

Praegu Venemaa 15 suurema ravimimüüja hulka kuuluva ImperiaPharma tähelend algas just 2005. aastal, kui president Vladimir Putini lemmikkuberneriks peetud Valentina Matvijenko valitses Peterburi linna.

Keset suve ja avalikkusele suure üllatusena sai teatavaks, et praegu riigi suuruselt teine ravimifirma Protek kaotas õiguse tarnida Peterburi linnale nn soodusravimeid – varem aastas ligi

20 miljonit dollarit käivet teeninud ImperiaPharmale kukkus justkui taevakingitusena sülle 200 miljoni dollari suurune riigitellimus.

Kui Imperia-Pharma ostis 2012. aastal Gruusia rikkaimalt mehelt ja toonaselt peaministrilt Bidzina Ivanišvililt apteekide ülevenemaalise keti Doktor Stoletov, tõid ka selle tehinguga kaudselt seotud jäljed Eestisse. Nimelt osutus endisele keskkonnaministrile Villu Reiljanile sõiduauto rentimisega tuntuks saanud jahimees ja ettevõtja Hannes Kuusmik osanikuks Ivanišvili finantshaldusettevõttes Cartu Group.

Andres Reimer

Konkurentsiamet andis Apollole loa Solarise kino ostmiseks

Ministeeriumi prognoos: majandus kasvab 0,5 protsenti

Konkurentsiamet kiitis heaks Apollo kontserni kuuluva Apollo Kino OÜ augusti alguses sõlmitud lepingu, ostmaks Solaris Kino OÜ Solaris Property Partnersilt. Solarise keskuses tegutsevat kino proovis selle omanik suvel maha müüa Eesti suurimale kinoketile Forum Cinemas, kuid konkurentsiameti nõusoleku puudumise tõttu jäi tehing katki.

Apollo Kino asutati 2012. aastal ning see alustas 2013. aastal kinode ehitusega seotud arendustöid. 2014. aastal avati esimene kino Pärnus, millel on kolm saali kokku 420 kohaga.

Apollo Kino kuulub valdusühingule Apollo Cinemas OÜ, mis omakorda kuulub Apollo Holding OÜ-le, mis alustas tegevust samuti 2012. aastal, kui omandati Rautakirja Oy-lt Apollo ka.

Solarise emaettevõtjale kuulub lisaks kinole ka teine tütarühing Solaris Keskus AS. Majandus24

Rahandusministeeriumi värske prognoos ennustab tänavuseks majanduskasvuks 0,5 protsenti ning 2015. aastaks 2,5 protsenti, järgmisel aastal riigieelarve kasvab peaminister Taavi Rõivase sõnul aga 4,5–5 protsenti.

«Kõige olulisemad sõnumid on need, et vaatamata esialgsele ehmatusele, mida esimese kvartali esialgsed andmed meile tõid ja majanduslangust näitasid, siis vaatamata sellele ootab rahandusministeerium käesoleval aastal ikkagi majandusele väikest kasvu ja järgmisel aastal on oodata kasvu kiirenemist,» ütles peaminister Rõivas valitsuse eilsel pressikonverentsil.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnas, et riigieelarve kasvab majandusprognoosist veidi enam. «Eelarvest on asi siiski veel kaugel, teisipäeval alles pidasin viimased läbirääkimised ministritega,» selgitas minister Ligi. PM

foto: tairo lutter / õhtuleht

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 29. AUGUST 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

RAHUOTSINGUD. Malis, kus eestlased osalevad koguni kahel sõjalisel missioonil, paistavad konflikti lahenemise lootused kauged.

Vene lennukite sisenemisel Soome õhuruumi ei ole esialgu olnud vähemalt meile mingit erilist poliitilist sõnumit.

Soome välisminister Erkki Tuomioja ütles, et Vene sõjalennukite sisenemine Soome õhuruumi eile ja esmaspäeval ei ole seni tekitanud riigile julgeolekuohtu.

Erdoğan vannutati Türgi presidendiks Türgi senine üle kümne aasta riigi poliitikas domineerinud peaminister Recep Tayyip Erdoğan vannutati eile presidendiks.

Erdoğani põhiseaduse rikkumises süüdistava opositsioonilise Vabariikliku Rahvapartei (CHP) saadikud lahkusid ametivande eel protestiks istungilt. Erdoğan kavatseb läbi suruda uue põhiseaduse ning arendada riiki mitme suurprojektiga. AFP/BNS

160

Süüria sõdurit hukkas eile äärmusrühmitus Islamiriik.

Afganistani presidendi ametisse asumine viibib ÜRO teatas eile, et Afganistani presidendivalimiste teise vooru häälteauditi venimise tõttu 10. septembril lükkub edasi presidendi ametissekinnitamine. Esialgsete valimistulemuste kohaselt võitis teise vooru Ashraf Ghani, kogudes 56,4 protsenti häältest Abdullah Abdullah 43,6 protsendi vastu. Mõlemad kuulutasid end võitjaks. AFP/BNS

Nigeerias suri arst Ebolasse Nigeeria võimud teatasid Ebola-patsienti ravinud arsti surmast riigi kaguosas Port Harcourtis, mis on esimene juhtum väljaspool Lagost. Arst suri pärast Ebola Nigeeriasse toonud LibeeriaUSA päritolu mehe ravimist. AFP/BNS

Hävitajad eskortisid reisilennuki tagasi Kanadasse Hävitajad eskortisid kolmapäeval kahe joobnud ja taltsutamatu reisija tõttu Kanadasse tagasi Kuubale teel olnud reisilennuki, teatas lennufirma eile.

Lennuk naasis Torontosse. AFP/BNS

Mali kõnelusi tumestab põud Mali missioonid evelyn kaldoja oja

1. septembril asuvad Mali keskvalitsus ja kuus nende vastu sõdivat riigi põhjaosa mässuliste rühmitust taas rahukõnelusi pidama. Kardetavasti üsna tulutult ning neli erinevat sõjalist missiooni, mis selles riigis käivad ja millest kahel Eestigi osaleb, kestavad ilmselt kaua.

Nagu märgib Economist, on praegused kõnelused viimatised aastakümneid kestnud hootise vägivalla ja läbikukkuvate kõneluste jadas.

Ka ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA teeniv Eesti kaitseväelane, kes töö tõttu oma nimega rääkida ei saa, ei usu kiiresse lahendusse. «Mis on ka väga loomulik, kuna Mali valitsusel suuresti puudub tahe olukord lahendada,» nendib ta.

«Riigi majandus toetub suuresti abirahale, Mali on valdavalt agraarriik äärmiselt vähese tööstusega ja siinne rahvusvaheline kogukond on ülioluline tööandja,» jätkab ta. «Seetõttu nähakse ka, et MINUSMA ja teised ÜRO organisatsioonid toetavad riigi ja riikluse arengut veel üsna pikalt.»

Pealinnas Bamakos teeniv eestlane märgib, et seal pole riigi põhjaosas toimuvat konflikti otseselt tunda. Seal ollakse ka üsna üksmeelsed arvamuses, et rahutu Põhja-Mali ei tohiks suuremat autonoomiat saada. «Üldine vastasseis riigis valitseb lõuna- ja põhjaosa vahel,» selgitab ta. «Osalt on see tingitud etnilisest olukorrast, sest põhjaosas elavad n-ö valged – araablased ja tuareegid –, keda nähakse neegrite orjastajatena ja sajandeid tagasi see oligi nii.»

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

EUTM Mali: ELi väljaõppemissioon, millel osaleb praegu seitse Eesti instruktorit.

välistoimetuse juhataja, taja,

MINUSMA: ÜRO rahuvalvemissioon, kus Eesti osaleb ühe kaitseväelasega.

«Barkhane»: 2013. aasta talvel alanud ja tänavu 15. juulil lõppenud Prantsuse lahingmissiooni «Serval» järglane.

Erinevalt eelkäijast hõlmab ka Burkina Fasot, Mauritaaniat, Nigerit ja Tšaadi.

AFISMA: Lääne-Aafrika majandusühenduse missioon.

Tuareegi isa ja tütar. foto: reuters/ scanpix

«Alates iseseisvuse saavutamisest 1960. aastal on olukord pöördunud – kui varem valitsesid riiki araablased ja tuareegid, siis iseseisvudes läks suurem osa juhikohtadest n-ö mustadele aafriklastele, mis Aafrika traditsioone järgides tähendas, et endistest võimulolijatest said uued ohvrid,» jätkab ta.

«Seetõttu on põhjaosa pärast iseseisvuse saavutamist jäetud vaeslapse rolli, kuhu pole investeeritud suurt midagi.»

«Seetõttu on ehk ka loomulik, et tuareegid – kui sõjakas ja uhke kõrberahvas – hakkasid juba üsna algusest peale mässama,» arutleb ta. «Suurim vastuhakulaine leidis aset 1990ndatel, kuid ka see ei ole pannud siinset riigivõimu põhjaosale erilist tähelepanu pöörama, nähes sealsetes elanikes vaid probleemi, kuid ei muud.»

Bamakos teeniva eestlase sõnul on eelmainitud põh-

Et tänavune põllusaak jääb põua tõttu tõenäoliselt kasinaks, kasvab ka Mali vajadus toiduabi järele.

jusel Põhja-Malis ka inimeste haridustase madalam, riigivõimu kohalolek pea olematu ning «kuritegelik» elulaad levinud.

Economist märgib, et tuareegide mässud on sama vana nähtus kui Mali riik. Praegu tavaline muster sai alguse 1992. aasta rahust, millega tuareegid loobusid autonoomia eest iseseisvuse taotlemisest. Sellest ajast on kordunud tsükkel, mis algab rahulepetest, jätkub selle mõlemapoolse rikkumisega ja paisub uueks konfliktiks.

Et tänavune põllusaak jääb põua tõttu tõenäoliselt kasinaks, kasvab ka Mali vajadus toiduabi järele. «Probleemiks ei ole toiduainete nappus, sest Alžeeriast ja muudest naaberriikidest tuleb importtoitu piisavalt, vaid väga madal elatustase, kuna enamik inimesi on seotud põllumajandusega ja hetkeline põuaperiood ei hävita mitte ainult nende toitu, vaid ka võimaluse toitu osta,» selgitab eestlane.

«Sama lugu on karjakasvatajatega, kes on kohati sunnitud kogu oma karja hukkama, kuna veetase on madal ning ro-

humaad vähe,» lisab ta. «Lisaks tekivad karjakasvatajatel konfliktid kohalike põllumeestega, kelle põllud asuvad viljakamatel aladel ja enamasti veekogude ääres ning karja liikumine veekogu äärde tähendaks tahes-tahtmata liikumist üle põldude, mis omakorda tähendaks põllusaagi hävimist.»

«Lihaküllus turgudel tähendab aga hinnalangust ja seetõttu on kahju loomakarjapidajatele veelgi suurem, sest niimoodi on uut karja tuleval aastal keerukam rajada, kuna eeldatavasti on eluslooma hind nõudluse tõttu kõrgem kui praegu,» kirjeldab ta kurba ringi.

«Kõik need stressifaktorid – põud, valitsev halduslik suutmatus ja eri gruppide omavaheline konflikt – suurendavad kohalike elanike niigi rasket olukorda,» tõdeb Postimehele olukorda kirjeldanud kaitseväelane. «See on toonud kaasa rohkem kuritegevust, just raha ja karjade röövimised, inimesed on rohkem meeleheitel, kuna võimalused baasvajaduste rahuldamiseks on üha ahtamad.»

POSTIMEES, 29. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Vene sõdurite naised nõuavad selgitusi

Teated hukkunud Vene sõduritest ajasid eile ärevuses emad ja naised Kostroma baasi juurde selgitusi nõudma.

foto: afp/scanpix

liisa tagel toimetaja

Ukraina teatas eile riigi kaguosas asuva Novoazovski ja teiste ümbruskonna linnade langemisest Vene regulaarvägede kätte, süüdistades Venemaad avalikult sissetungis. Vene vägede osalust Ukraina kriisis kinnitasid nii NATO kui mitmed selle liikmesriigid.

Ukrainas tegutseb kõvasti üle 1000 Vene sõduri, kinnitas eile NATO kõrge ametnik uudisteagentuurile AFP. Olukorra teeb aga eriti murettekitavaks asjaolu, et Kremli-meelsed väed on ära lõiganud tee Donetskist Aasovi mere ääres Vene piiri lähedal asuvasse Novoazovski linna. See tähendab, et ära on lõigatud Ukraina armee varustustee.

Venemaa tegevus Ida-Ukrainas on viimastel nädalatel plahvatuslikult aktiviseerunud, piirkonda saadetakse relvi ja laskemoona, võitlejatele antakse väljaõpet, luure- ja logistikatoetust. «Kõike seda eitatakse süstemaatiliselt, mis teeb asja segasemaks,» ütles NATO ametnik.

«Selle taga olev käsi muutub üha nähtavamaks,» kommenteeris brigaadikindral Nico Tak NATO sõjalisest peakorterist ja lisas, et Venemaa eesmärk on separatistide kaotus ära hoida ja saavutada Ida-Ukrainas külmunud konflikt, mis jääks alatiseks riiki destabiliseerima.

Taki sõnul on 1000 Vene sõdurit tagasihoidlik hinnang ning otse üle piiri Venemaal ootab veel 20 000 sõdurit. «Venemaa täiendab ja varustab separatistide vägesid, püüdes varjamatult muuta võitluse suunda, mis on praegu Ukraina vägede kasuks.»

NATO esitas oma väidete tõestuseks satelliidifotod, mis kinnitavad, et raskerelvadega varustatud Vene sõdurid tegutsevad Ukraina territooriumil.

«Need on tehniliselt kõrgetasemelised relvad, mis nõuavad hea väljaõppega meeskonda, koolitatud juhtimis- ja kontrollielemente, ja on äärmiselt ebatõenäoline, et niisugust varustust kasutavad vabatahtlikud,» naeruvääristas NATO kindral Venemaa jätkuvaid väiteid, et Ukraina konfliktis Vene armee ei osale. NATO on tuvastanud Ida-Ukraina nn separatistide käes suurtes kogustes õhutõrjesüsteeme, suurtükke, tanke ja soomukeid.

«Olukord on äärmiselt raske, ent piisava kontrolli all, et

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

NATO kinnitas Vene vägede osalust Ukraina konfliktis

1000 Vene sõduri viibimine Ukrainas on NATO teatel tagasihoidlik hinnang ning piiri taga ootab veel 20 000 sõdurit.

mitte anda teed paanikale, säilitada kaine pea, terve mõistus ja planeerida järgmist käiku,» ütles president Kiievis riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu istungit avades. Kiievi teatel juhivad Vene väed separatistide vastupealetungi Donetski ja Luganski oblastites ning separatistid on ähvardanud järgmisena üle võtta strateegilise sadamalinna Mariupoli. ÜRO Julgeolekunõukogu kogunes eile Eesti aja järgi kell 21 ajutise liikme Leedu nõudel Ukraina kriisiistungile.

«Venemaalt nõutakse selgitust, miks on tema sõdurid Ukrainas,» ütles praeguse eesistujamaa Ühendkuningriigi suursaadik julgeolekunõukogus Mark Lyall Grant. «On täiesti selge, et Vene regulaarväed on praegu Ukrainas.

Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitas, et laupäeval arutatakse täiendavate sanktsioonide kehtestamist.

Mitukümmend naist kogunes eile Kesk-Venemaal Kostroma sõjaväebaasi juurde, et nõuda selgitusi oma sõduritest abikaasade ja poegade saatuse kohta. Naisi – neist suurem osa alles kahekümnendates eluaastates ja mõned väikeste lastega – ajendasid seda tegema teated Vene sõdurite matustest.

Naiste sõnul saadeti Moskvast põhjas Kostroma baasis teeninud dessantväelased väidetavalt õppusele, seejärel katkes nendega ühendus, kuid mõned abikaasad ja pojad toodi tagasi kirstudes. Sel nädalal saabus ka 15 haavatut. Ühe dessantväelase naine Valeria Sokolova ütles, et kolmapäeval saabusid Kostromasse laibakotid, kuid Vene komandörid keelduvad kinnitamast, et hukkunud sõdurid olid saadetud Ukrainasse võitlema. «Nad soostusid meile ütlema vaid seda, et nad ei ole Venemaal.»

Väidetavalt saadeti samadele õppustele ka 50 sõdurit läheduses asuvast Ivanovo linnast.

Viimati kuulis Sokolova oma mehest laupäeval, mil too teatas, et neile anti käsk liikuda. Sokolova 25-aastane abikaasa ütles, et mõned neist liiguvad tankides ja teised Kamazi veokites, ta ei täpsustanud, kuhu nad lähevad, ent lõpetas kõne väga südamlikult. «Ma tulen tagasi, ma armastan sind,» ütles ta Sokolova sõnul. Naine rääkis ka, et sõduritel kästi kaasa võtta talveriided. Üks teine baasi ukse taha tulnud naine, Olga Garina, rääkis, et tema poeg Jego Poštojev on üks neist, kelle Ukraina võimud kinni pidasid. «Ta on nüüd Kiievis,» rääkis naine. Poeg osales õppustel, ent jõudis välja hoopis Ukrainasse.

Ljudmila Kotšerena nentis, et usaldas varem presidenti, ent nüüd, kuigi ta on oma riigi patrioot, usub ta, et Vene sõdurid on tõepoolest Ukrainas.

Esmaspäeval nägi ta Ukraina julgeolekuteenistuse avaldatud fotodel oma õepoega.

Sõjaväebaasi teise värava juures rääkis tsiviilriietes mees sinna kogunenud naistele, et sõdurid osalevad õppustel. «Teie lapsed saavad oma isade üle uhked olema, nad on ausad Vene sõdurid,» rääkis mees, kes nimetas end Albert Ahmetoviks.

Vene sõltumatus meedias on viimastel päevadel levinud teated kahe Vene dessantväelase matustest riigi loodeosas. Leinajaid tsiteerinud artiklite andmeil hukkusid sõdurid lahingutegevuses Ukrainas. Moskva tunnistas sel nädalal, et Vene sõdurid on Ukrainas viibinud, kuid seda eksikombel. Donetski separatistide juhi Aleksandr Zahhartšenko väitel olid Vene sõdurid seal puhkusel.

Ukraina relvakonflikt on nõudnud viimase nelja nädala jooksul vähemalt 1200 inimese elu, alates aprillist on surma saanud üle 2200 inimese, nende seas vähemalt 23 last. Moskva telekanal Dožd teatas sel nädalal, et sõduriemade komitee piirkondliku haru koostatud nimekirjas on 400 Ukrainas hukkunud või haavata saanud sõduri nimed.

AFP/PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 29. AUGUST 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Mis on ühist Vana-Kreeka hõimukuningal Pyrrhosel (maakeeli «Pürros»), USA jalgratturil Lance Armstrongil, Eesti spordiarstil Vitali Bernatskil, Vene presidendil Vladimir Putinil ja käimasoleval Ukraina sõjal? Filosoofiadoktor Kaupo Känd leiab, et neid kõiki seob sama «Pürrose mentaliteet».

Pürrose mängud geopoliitikas

V

iimased aastad lähevad spordiajalukku lisaks võitudele kahjuks ka mitmete dopinguskandaalidega, millest kurikuulsaim on ilmselt Ameerika jalgratturi Lance Armstrongi ülestunnistus, et ta tarvitas kogu oma karjääri jooksul keelatud aineid. Armstrongilt võeti ära Tour de France’i tiitlid, kuid saaga pole lõppenud, sest kohtuprotsess auhinnaraha üle jätkub.

Ka Eestis on päevavalgele tulnud mitu kodukootud dopingujuhtumit, millest Vitali Bernatski oma jõudis hiljuti lõppvaatuseni.

Teadusfilosoofia keeles ei suutnud EOK ja Eesti Antidopingu loodud komisjon Bernatski väiteid ei tõendada ega ümber lükata.

Nii selle komisjoni agnostiline järeldus kui doktor Peeter Mardna avaldus harrastussportlaste võimaliku dopingukasutamise kohta jätavad paljud küsimused endiselt lahtiseks. EOK juht Neinar Seli märkis, et järgmisel aastal jõustuv Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) dopinguvastane koodeks keskendub mitte ainult konkreetsele sportlasele, vaid ka tema kaaskonnale.

Eesti komisjon märkis, et meie senine seadusandlus on «dopinguvastaste reeglite rakendamisel ebapiisav ja järelvalve nõrk». Mistõttu on igati tervitatav uue justiitsministri Andres Anvelti hiljuti kokkukutsutud ümarlaud, et seda olukorda parandada.

M

ulle näib, et kasvuhormoonid, erütropoetiinid jt keelatud ained on tulnud spordimaailma selleks, et jääda, sest uute keelatud ainete loomine on alati sammukese võrra ees nende tuvastamise tehnoloogiatest. Ka Sotši dopingujuhtumid polnud selles mõttes erand, vaid pigem kinnitasid reeglit. Seetõttu on oluline jätkata vastava seadusandluse väljatöötamist ja tagada selle tõhus rakendamine nii Eestis kui maailmas.

Samas ei üllatuks, kui mõni «spordilibertariaan» pole juba välja tulnud pierredecoubertinliku ettepanekuga teha olümpiamängude kõrvale teised võistlused, mida võiks kutsuda «pürrosemängudeks» Kreeka hõimukuninga Pyrrhose järgi, kes pärast hävingulist võitu ütles: «Kui me võidame veel ühe sellise lahingu roomlaste üle, saame me täielikult hävitatud.»

Pürrosemängud oleksid vastandiks olümpiamängudele ning toimuksid Austria teadusfilosoofi Paul Feyerabendi printsiibi «anything goes» järgi, st kõik, kes neil mängudel osalevad, võivad võtta ükskõik milliseid ained, sh kasvuhormoone jne. Loomulikult võib «võit» sellistel mängudel tuua kaasa traagilise lõpu.

Osalejaid, näiteks Lance Armstrongi, ei peaks kutsuma

mitte «sportlasteks», vaid «pürroslasteks», kuna nad võistlevad keelatud aineid kasutades ja oma eluga riskides. Paradoksaalselt juhul, kui kõik «pürroslased» kasutavad määramatus koguses keelatud aineid, siis poleks ükski neist eelisolukorras ning võistlused oleksid selles mõttes «võrdsed».

Selline tänapäeva «surmaminejate» show ning potentsiaalsed inimvõimete piiril olevad «rekordid» leiaks ilmselt vaatajaid üle maailma. Kas inimene, tarvitanud keelatud aineid, on suuteline jooksma sada meetrit viie sekundiga? Või hüppama kaugust üle kümne meetri?

Vahest poleks need mängud erinevad Antiik-Kreeka mängudest, sest praegu ei tea keegi päris täpselt, milliseid aineid tarvitasid või ei tarvitanud helleni atleedid antiikolümpial. Mõned teadlased on näiteks väitnud, et nad tarvitasid eri taimi, seeni ja võimalik, et isegi oopiumit, ilmselt varjatult hellanodikai (kohtunike) ja preestrite eest.

Pürrose võit on seotud kohutava kaotusega, seega on problemaatiline seda võiduks nimetada. Kosmiliste kulutuste seisukohalt olid ka Sotši olümpiamängud pürrosemängud, sest korraldajatele oli esmatähtis teha üliedukad mängud, ükskõik mis hinnaga.

Seetõttu lähevad need mängud ajalukku nii võimsa tehnilise saavutuse kui ka Pürrose mentaliteedi vahetu avaldumise vormina. Sellise mentaliteediga on raske võistelda, sest pürroslik juht, nagu dopingusõltlasest sportlane, võib «ohverdada» pea kõik selleks, et ainult «võita».

Kas geopoliitikas on nii nagu spordis, et võidab see, kes tahtis rohkem võitu, nagu Levadia peatreener Marko Kristal hiljuti ütles?

Või võidab see, kes kasutab keelatud võtteid? Mulle näib, et lisaks spordile saab ka käimasolevaid geopoliitilisi protsesse adekvaatsemalt lahti mõtestada just Pürrose metafooriga.

R

ein Taagepera märkis juunis EPLi artiklis, et «Putin on Ukraina afääriga kaotanud märksa rohkem kui võitnud».

Ka etnoloogiadoktor Aimar Ventsel jõudis oma maikuises Postimehe loos «Kas Venemaa-vastased sanktsioonid töötavad?» järeldusele, et töötavad küll.

Samas tuleks märkida, et pürrosliku mentaliteediga riigijuht ei löö lääneliku lühiperspektiivi utilitaristina abakusel plusse ja miinuseid kokku, vaid võib pikaajaliste eesmärkide ning globaalsete võitude nimel võtta vastu kaotusi. «Võit» Krimmis või Ida-Ukrainas võib olla «hinnalisem» kui majanduslik kaotus kodus. Juhul kui telos on globaalsem kui Ukrainas toimuv, näiteks Euraasia Liidu või Vene Maailma loomine, siis on keeruline arvutada, milline osa-

pool on protsessi lõpuks enim või vähem võitnud või kaotanud.

Pärast Malaysia Airlinesi reisilennuki alla tulistamist viisid EL ja USA sisse kolmanda faasi sanktsioonid. Venemaa vastas vastusanktsioonidega. Mulle näib, et pea võimatu on hinnata, kes sellises hammurabilikus võistluses pikaajalises perspektiivis enim kaotab või võidab, sest nii «kaotused» kui «võidud» on asümmeetrilised.

Olulisem on vastata küsimusele, milline osapool on nõus potentsiaalse «võidu» nimel kõige enam «kannatama»?

S

eetõttu pole küsimus selles, kas lääne sanktsioonid lõikavad Vene majanduse küljest sellel aastal 100 või 500 miljardi dollari suuruse tüki ning Venemaa vastusanktsioonid 10 või 50 miljardilise tüki lääne majanduse küljest. Juhul kui lääneriikide valulävi on kümme korda väiksem kui Venemaa valulävi, pole piisavat vahet, et lääs on suuteline oma piiravate meetmetega kahjustama Vene majandust kümneid kordi enam selleks, et viimane muudaks oma Ukraina-poliitikat.

Kui eeldame, et Venemaa valmistas Ukraina-plaani aastaid ette, siis tuleks ilmselt ka eeldada, et ta võttis arvesse potentsiaalseid lääne samme. Loogiline on oletada, et Venemaa planeeris «varuväljapääse» (näiteks diil Hiinaga) majanduskriisi ületamiseks ja/või pehmendamiseks.

Samas lugedes ELi 2014–2020 finantsraamistikku või ka ELi riikide selle aasta eelarveid, on selge, et ükski ELi liikmesriik ega EL tervikuna pole ette valmistunud võimalikeks kahjudeks, mille toovad kaasa Venemaa vastumeetmed. Veel hiljuti väitsid mitmed kõrged ELi ametnikud, et assotsiatsioonileppe ja vabakaubandusleppe (AA/DCFTA) allakirjutamine toob endaga automaatselt kaasa tuntava majanduskasvu idapartnerluse riikides.

Praegu tuleb reaalpoliitikas kahjuks tõdeda pigem vastupidist – idapartnerluse riikide eurointegratsiooni pidurdamise ja Euraasia Liidu loomise katsega seotud arengud mõjuvad negatiivselt mitte ainult idapartnerluse riikide majandustele, vaid ka paljudele teistele riikide, sh Eestile.

Mitmed Euroopa Komisjoni raportid on välja toonud AA/DCFTA positiivse mõju idapartnerluse riikide majandusele, kuid eiranud võimalikke negatiivseid tagajärgi, mis johtuvad Venemaa ja/või Euraa-

sia Liidu võimalikest vastumeetmetest, sh sõjalistest, mille tunnistajateks me nüüd Ukrainas oleme. EBRD ja The Economist Intelligence Uniti realistlikumad hinnangud on pigem erandid. Seetõttu tuleks ELis tuntavalt tõhustada Venemaa-suunalist analüütilist võimekust, sest ilmnes, et ELi institutsioonid on jäänud käimasolevate geopoliitiliste protsesside mõistmisel ja õigeaegselt arvesse võtmisel nõrgaks.

Pürrosliku mentaliteediga riigijuht ei löö lääneliku lühiperspektiivi utilitaristina plusse ja miinuseid kokku, vaid võib globaalsete võitude nimel võtta vastu kaotusi.

Kui eeldame, et Venemaa valmistas Ukraina-plaani aastaid ette, siis tuleks ilmselt ka eeldada, et ta võttis arvesse potentsiaalseid lääne samme.

Mulle näib, et Pürrose metafoor aitab adekvaatsemalt lahti mõtestada käimasolevaid geopoliitilisi protsesse, mille teljeks näib olevat pürroslik mentaliteet. Selleks, et teha adekvaatseid ja tõhusaid vastusamme, tuleks esmalt hinnata, mis on sellise mentaliteediga oponendi jaoks see kaotus, mis ületab isegi tema ülikõrge valuläve? Esimese, teise või ka kolmanda faasi sanktsioonid ei pruugi osutuda tõhusaks.

N

äiteks võiks hinnata, kas Kreml on Krimmi nimel nõus kaotama lootuse luua tõhus ja toimiv Euraasia Liit, mis näib olevat Putini välispoliitiline telos juba viimased tosinkond aastat.

Seega mitte Euraasia Liidu esmakordne sümboolne tunnustamine hiljutisel Minski kohtumisel ELi volinikelt, vaid Euraasia Liidu projekti läbikukkumine võib osutuda meetmeks, mis sunniks president Putinit oma praegust Ukraina-poliitikat muutma? Selle «piirava» meetme võti on lisaks liikmesriikidele suuresti ELi institutsioonide, eriti komisjoni taskus ning pole selge, kas on piisavat poliitilist tahet, et seda rakendada.

Mänguteoreetikud võivad analüüsida, milline osapool võidaks Pürrose stiilis mängud lühi-, keskpikas ja pikas perspektiivis. Lääne liidritel tuleks ilmselt arvesse võtta, et president Putini jaoks (nagu Lance Armstrongi või teiste dopingut tarvitanud sportlaste jaoks) on ka Pürrose võit võit, seega pole oponendil lihtne sellistel geopoliitilistel mängudel võita.

Lõpetuseks võiks Aet Süvari (EPL, 25.08) või ka Andrei Piontkovski («Духом мы возьмем. Духом и наглостью», http://www1. kasparov.org, 8 august 2014) moodi küsida: kellel on praegu rohkem võidutahet – kas Putinil või tänastel Euroopa liidritel?

LOE KA LK 9 LOE JUHTKIRJA LK 2

POSTIMEES, 29. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Rohkem lapsi maksumuutuse ja võõrtööliste toel

K

uu aega tagasi väisas Eestit ühe Pärsia lahe riigi majandusminister, et tutvuda meie majanduse ja riigikorraldusega. Õhtusöögilauas läks jutt iibele ja mõlema riigi demograafilisele olukorrale, mis on u 180 kraadi erinevad – neil on demograafiline plahvatus. Ekskursioonil oli ministrile näidatud Lahemaal puud, kuhu abielluv pruut peab oksa külge siduma lindi, et lapseõnne oleks.

Minister teatas kavalalt naeratades, et tegelikult on laste saamise saladus hoopis muus, ja kutsus meid enda riiki õppereisile.

Nali naljaks, aga meil on tõesti sealt piirkonnast õppida. Nendes riikides on vähe peresid, kellel pole täiskohaga koduabilist-lapsehoidjat.

Süsteem on väga lihtne. Enamik koduabilistest tuuakse sisse kas Filipiinidelt, Indoneesiast või Indiast.

Perekond maksab reisikulud, annab elamise ja toidu, ostab mõnikord riideid ja muud vajalikku ning maksab 100 kuni 150 eurot kuus.

Enamiku sellest rahast saadab lapsehoidja kodumaale oma perele.

Lepingud on tähtajalised ja tähtaja lõppedes lepingut kas pikendatakse või sõidab inimene koju tagasi.

Olen rääkinud paari sellise lapsehoidjaga. Nende lood on väga sarnased. Tavaliselt on nad oma pere suurimad toitjad. Üks tüdruk rääkis, et nende perekonnal on Filipiinidel banaaniistandus, kust nad teenivad pere peale kaheksa dollarit kuus. Välismaal teenitud rahaga kindlustatakse perele äraelamine, õed-vennad saavad hariduse ja peale kümneaastast välismaal töötamist saab teenitu eest kodukülas veel uue maja ehitada.

Kahe lapse isana näen, kui õudne ja kallis on (vähemalt Tallinnas) lastelogistika. Lasteaiakohti ei ole või kui on, siis teises linna otsas.

Sõimekohtadega on olukord veel hullem. Lapsehoidjate standardhind on viis eurot tunnis. Kui tahta palgata täiskohaga lapsehoidjatkoduabilist, et mõlemad vanemad saaksid täiskohaga tööd teha, siis koos kõikide maksude tasumisega on kulu ilmselt vahemikus 800 kuni 1200 eurot kuus. Ja selle raha eest sa saad lapsehoidja kaheksaks tunniks päevas. Täiskohaga koduabilise palkamise kulu on suurem kui Eesti keskmine netopalk.

Ja nõudlus on juba praegu oluliselt suurem kui pakkumine ning head lapsehoidjad on kulla hinnaga.

Vabastagem koduabilisedlapsehoidjad kõigist maksudest ja avagem oma tööturg ses osas ka aasialastele, kirjutab ettevõtja Priit Alamäe ning selgitab, milleks see hea on ja kuidas süsteem toimida võiks.

Vaadates kaugetes riikides töötavat lapsehoidjate süsteemi, ei suuda ma ka parima tahtmise juures selles negatiivseid külgi leida.

Hommikul saab väljapuhanuna tööle minna, õhtul koju tulles on lapsed hoitud, kodu puhas ja söök valmis. Elukvaliteet tõuseb oluliselt, inimestel tekib nii üksteise jaoks kui ka ühiskondliku väärtuse loomiseks oluliselt rohkem aega. Ja suured pered muutuvad üksiti töölkäivatele vanematele ka rahaliselt jõukohaseks.

Saab küll, kui me ainult tahame! Vast unustaks korraks ära praegused migratsiooni- ja maksudogmad ning vabastaks kõigile lapsehoidjatele ja koduabilistele makstava palga kõigist maksudest ja legaliseeriks koduabiliste ja/või lapsehoidjate sissetoomise väljastpoolt Euroopa Liitu. Tervisekindlustuse ostmine jääks inimese enda või palkava pere ülesandeks.

Olen suhteliselt kindel, mis artikli kommentaariumis hakkab toimuma. Kapitalist! Orjapidaja! Ühetaolise maksusüsteemi vihkaja! Aga analüüsime seda nüüd natuke kaine mõistusega.

Esimene vastuargument: solgime Eesti tööturgu. Ei solgi. Neid töökohti pole praegu olemas, sest Eestis ei ole mõistlikul hulgal inimesi, kes oleksid nõus 150 (või ka 500) euro eest kuus kellegi juurde kolima ja 24 tundi päevas ennast võõrale perele pühendama. Samas Aasia on täis inimesi, kes seda tööd hea meelega teeksid. Suisa vastupidi: me tooksime Eestis tööjõuturule tagasi inimesed, kes praegu ei saa tööd teha seetõttu, et neil ei ole lapsehoidjat või lasteaiakohta.

T

eine vastuargument: peame hoidma ühetaolist maksusüsteemi. Ei tohi olla töökohti, mis on maksudest vabastatud. Ei pea. Mõni aeg tagasi oli vist Norras juhtum, kus ametiühingud tahtsid maksustada IKEA tooteid, sest inimesed panevad neid ise kodus kokku ja sellega võetakse potentsiaalne töö spetsialistilt, kelle võiks tellida mööblit kokku panema. Kusagil peavad olema riiklikud prioriteedid ja mõistuse hääl.

Maksuvabastus oleks puhtalt seotud perekonda kellegi palkamisega. Inimesed on oma palgalt kõik

Elukvaliteet tõuseb hüppeliselt, inimestel tekib üksteise jaoks ja väärtuse loomiseks rohkem aega.

maksud niigi tasunud. Me ei ürita ju erisoodustusmaksuga maksustada näiteks lasteaiakoha tasu?!

Kolmas vastuargument: me tahame riiki tuua ainult kõrgepalgalisi, kes ei võta Eesti kodanikelt töökohti ära. Praegu kehtiv välismaalase palkamise süsteem on endiselt väga keeruline. Kehtivate reeglite järgi tuleks sellisele inimesele minimaalselt maksta 1,24-kordset Eesti eelmise aasta keskmist palka, mis koos kõigi maksudega teeb 1576 eurot kuus. See argument kehtiks olukorras, kus tõesti on Eestis inimesi, kellelt töökoht ära võetaks.

Nagu öeldud, neid töökohti praegu pole. Ja need inimesed, kes siia ajutiselt tööle tulevad, ei jää meie pensionisüsteemi koormama.

M

a olen kindel, et väga paljud vanemahüvitist saavad inimesed oleksid hea meelega nõus varem tööle minema, kui neil oleks kodus asjad korras ja lapsed hoitud. Sellest lisaks laekuv maksutulu ja vähemkulunud summad vanemahüvitiseks kompenseerivad lapsehoidjate palkamiselt teoreetiliselt kogutava maksutulu ilmselt sadu, kui mitte tuhandeid kordi.

2013. aasta vanemahüvitise kulu oli 170 miljonit eurot ja saajaid on suurusjärgus 19 000. Kui eeldame tagasihoidlikult, et pooled vanemahüvitise saajatest oleks valmis minema tööle peale üheksandat kuud (sest neil on olemas täiskohaga lapsehoidja), siis oleks kokkuhoid riigieelarvele juba selle arvelt üle 40 miljoni euro aastas. Arvestame siia juurde ligi 5000 töötava inimese loodava lisaväärtuse ning sellest tekkiva maksutulu ja summad lähevad juba väga arvestatavaks.

Vähem oluline pole ka noorte emade (või isade) varem tööjõuturule naasmine teadmisega, et nad ei pea iga kord koju jääma, kui laps haigeks jääb. See sisendab kindlust nii tööandjatele kui töövõtjatele.

Meie rahvuse ja riigi tumedast tulevikust on räägitud juba väga pikalt. Nagu näitab Euroopa kogemus, siis seda ei pööra ümber kosmeetiliste muudatuste ja motivatsioonikõnedega. Inimesi julgustab rohkem lapsi saama teadmine, et neil on võimalik mõistlike kuludega tagada endale infrastruktuur, mis võimaldab tööl käia ja peret toita selliselt, et lapsed on hoitud ja kodus kõik korras. Äkki suudame sel teemal algatada dogma- ja emotsioonivaba arutelu?

Arvamus Arvamusfestivalist jaak nigul ettevõtja

O

salesin Arvamusfestivalil vestlusringis «Väike ja kallis riik – kas nii oli, on ja jääb?».

Mida ma seal kuulsin. Järjekordselt sai kinnitust laialt levinud eksiarvamus, et ka valitsussektor (avalik sektor ilma oma äriühinguteta) maksab makse.

Nägin, et paljud ei tunnista, et vastutasuks riigi tagatud õigustele ja vabadustele võiks neil ol-

la ka kohustus aidata neid õigusi kinni maksta. Kuulsin noorelt juhtimisspetsialistilt, et vahetustega töö on ainult robotitele, tänapäeva noored ei huvitu tööst tootmissektoris ja just sotsiaalsed äriideed viivad elu edasi.

Mida ma seal ütlesin. Kui kõigis riigieelarve valdkondades on rahapuudus, siis oleks ju loogiline suunata oluliselt rohkem töötajaid lisandväärtust looma, et ümberjagatav summa saaks olla suurem. Ka siis, kui me kõik siin Eestis oleksime sama andekad nagu Jaan Kross või Arvo Pärt, peaks 99,9% meist tegelema ühiskonna käigushoidmisega. Ülikoolid võivad

toota kuitahes palju sotsiolooge, sotsiaalselt ei lähe sellest elu ikkagi paremaks. Iga makse maksev ettevõtja on sotsiaalsem kui ükskõik milline sots, sest ettevõtjad teevad seda, millest sotsid vaid räägivad.

Mis selle festivali tõttu muutub? Mitte midagi. Mingi osa rahulolematutest sai auru välja lasta ja poliitikud said valimiste eel end näidata. Osalejatele jäi vähemalt õigus tunda, et nad olid kaasatud. Eriarvamused jäävad ja see on täiesti okei. Mind häirib vaid see, et päris suur osa ühiskonnast arvab endal olevat vaid õigused ja vabadused, aga mitte kohustusi riigi ees.

Arvamusfestival parandab kahtlemata eesti väitluskultuuri, kuid kas see on meie suurim probleem, et suunata sinna nii paljude tuntud kodanike mõttetöö? Väitluskultuur on kindlasti vähem oluline kui näiteks joomiskultuur, kuid seda parandavat festivali pole seni keegi korraldanud. Pakun, et meie suurim probleem on valitsemiskultuur ehk see, et meie enda juhtima valitud ja palgatud isikud juhivad riiki ja kohalikke omavalitsusi peamiselt erakondade juhtivliikmete ja mitte ühiskonna huvides. Siit küsimus: kes võtaks organiseerida Valitsemisfestivali?

KUHU KAOB RAHA

Andrus Karnau 500-eurone elu

S

elvehallide ja õmblusvabrikute omanikel on põhjust valimiste eel IRLile pöialt hoida, nende kampaaniaks raha annetada ja ka oma hääl anda. Kui IRLi maksuplaan teostuks, oleks just odavat tööjõudu vajavad töösturid kõige suuremad võitjad. Milleks tõsta palka, kui riik teeb selle ettevõtja eest ära.

Mis elu see üldse on, kui käia iga päev korralikult tööl ja teenida 500 eurot, miinus maksud? Ei olegi. Kui uskuda statistikat, siis see on ligi 200 000 inimese elu. Tööjõudu on meil umbes 600 000 kätepaari terves riigis. Nii et see on iga kolmanda tööinimese elu. Kui elamispind on oma, nõukogudeaegne korter või veel vanem maja, laene pole, siis ilmselt elab ära. Aga kuidas kasvatada lapsi? Või säästa vanaduspõlveks? Või kuidas üldse elust rõõmu tunda? Keeruline, väga keeruline. Pigem võimatu.

Iga südametunnistusega poliitik, kui lähtuda arusaamast, et poliitik tähendab ühiskonna juhti ja suunajat, mõtleb pingsalt, kuidas sellest olukorrast välja tulla.

Kuidas 200 000 kaasmaalast pisutki parema elu peale aidata? Valitsuse käes on maksuhoovad. Nii polegi imestada, et kõige lihtsam viis on vähendada makse. IRL käis selle lauale. Nende suurimal konkurendil Reformierakonnal võttis see hinge kinni, hapnik sai otsa. Ilmselt haistsid poliittehnoloogid siin valimislubadust, mis võib saada populaarseks. Võib-olla saab sellest koguni valimiste põhiteema. See ei ole hea, sest põhiteema väljakäijal on oht koguda hulgaliselt hääli. Valimisea langetamine, samasooliste kooselu ega kaitseväeteenistuse ümberkorraldamine ei kanna seda välja. Need pole tähtsad teemad, kui vastukaaluks on kümnete tuhandete kaasmaalaste igapäevane toimetulek.

Vaesus sunnib kummaliselt käituma.

Sellest on juba kirjutatud, kuidas 500-eurose palga täielik maksuvabastus sunnib pettusele, maksude optimeerimisele. Näiteks võib maksta 500 eurot ametlikult ja ülejäänu mustalt ümbrikus. Raamatupidajad suudaksid sellekohase nimekirja väga pikaks venitada. Võib ka näiteks tuua üliharva esineva olukorra, kus inimene saab aasta keskel suure palgatõusu ja seetõttu peab aasta lõpus tulusid deklareerides hoopis tulumaksu juurde maksma. Seda põhjusel, et aastane sissetulek kasvas üle maksuvabastuse piiri.

E

ks see kummaline ja arusaamatu ole, miks peab palgatöölised jagama kahte klassi, kusjuures piiriks on 846 eurot. Me lihtsalt oleme harjunud sellega, et kõigile mõõdetakse ühe mõõdupuuga. Aga äkki oleks aeg harjuda uute mõõdupuudega? Nagu ettevõtete tulumaks või ülisuurte sissetulekute keskmisest kõrgem tulumaks. Ääremärkusena kordan üle, et IRLi ettepaneku järgi on kuni 500-eurone brutotulu tulumaksuvaba. Kuni 846-eurone brutotulu on aga vähendatud maksumääraga. Ideoloogiliselt sobiks IRLi kuvandiga ju rohkem, kui nad ütleks, et nii vähe teenivate inimeste murede jaoks on vallavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Kui see plaan teostub, on see kingitus odavat tööjõudu otsivale tööstusele. Ilmselt aitab see taolist tüüpi vabrikuid mõni aasta kauem lahti hoida. Ühelt poolt toetaks riik sellega madalat lisandväärtust, teisalt on töötav vabrik igal juhul parem kui tühi angaar. Kuigi IRL seda tunnistada ei taha, siis oleks selline maksukorraldus astmelise tulumaksu sisseviimine. Tõsi, ülirikaste ülemine maksuaste puudub, kuid ilmselt pole kaugel seegi. Samas astmelisel või astmeteta tulumaksul ei ole mõju majanduse käekäigule. See on ainult maailmavaate küsimus. Valimisvõit saabki tulla vaid siis, kui tekib partei, mis pakub uut maailmavaadet.

POSTIMEES, 29. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Vanemuise väike maja sai nii seest kui väljast uueks

Vanemuise väike maja on läbinud arhitekt Raul Vaiksoo juhendamisel uhke uuenduskuuri – renoveerimistöödel on eeskujuks võetud juugendstiil ning rahvuslik värvivalik.

Tegelikult tehti suuremad ehitustööd juba kaks aastat tagasi.

Riigi süsihappegaasikvootide müügist teenitud summade eest vahetati majal katus, see soojustati, remonditi nii kütte- kui ventilatsioonisüsteem. Välja ehitati ka tuletõkkealad, et need vastaks päästeameti nõuetele.

Sel suvel tehti viimase etapina korda publikualad. Kunagine Vanemuise juht Paavo Nõgene põhjendas aastaid tagasi remondi sellist kulgu nii: «Kui alustada publikualadega, siis ei jõuta re-

mondiga lava tagumistesse ruumidesse kunagi.» Üks suurem muutus publikualadel on ringiehitatud koridorid, mis on nüüd valgusküllasemad.

Ka saali toolid on saanud uue sisu ja katte, lisaks on saalis ka uued põrandakatted.

Publik saab uuenenud maja näha juba järgmisel nädalal, mil seal mängitakse teatrifestivali «Draama 2014» etendused. Vanemuise lavastusi näeb väikeses majas aga alates 14. septembrist, siis etendub viimast korda ballett «Casanova» ning 19. septembril esietendub Andres Noormetsa lavastatud «Deemonid».

Väiksel fotol tutvustab uuenenud maja teatrijuht Toomas Pefotod: margus ansu terson.

ÕNNESTUMINE. Vanemuise 145. hooaja avalavastus toob publiku ette seitse uut näitlejat.

Kui armastus kaotab valikud arvustus heili sibrits kultuuritoimetuse juhataja

Armastan! Armastan!

Armastan!

Autor ja lavastaja Avtandil Varsimašvili Tõlge gruusia keelest Natali Lohk Kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Avtandil Varsimašvili Osades Jaanika Arum, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Markus Dvinjaninov, Tanel Jonas Esietendus 25. august

V

ahitornilikult ülepaisutatud paradiislik lava kujundus tõmbab Sadamateatri saali sisenedes hinge kinni – papile maalitud imalat ilu on liiga palju. Kui laval hakkavad püüdlikult silmi pööritades rääkima Hernehirmutis (Markus Dvinjaninov) ja flirtivalt naeratav lehm (Kärt Tammjärv), siis hakkab aju paaniliselt otsima vastust küsimustele, et mida ma siin teen, kas see on lastelavastus, kui kaua see veel kestab…

Vanemuise 145. hooaja avalavastus «Armastan! Armastan! Armastan!» vajab sisseelamiseks aega. Grusiinist lavastaja lüüriline armastuslugu kasu-

tab esteetilist keelt, mis eesti teatris on harjumatu või pigem näide kehvast lastelavastusest.

Kui end lubada loo meelevalda, siis asetub kõik õigetele kohtadele. Saalist väljudes võib südamerahuga väita, et kunstnik Silver Vahtre lavakujunduseta ning lehma ammuu-ammuudeta poleks «Armastan!...» sugugi õnnestunud, kuid õnnestunud see lavastus on.

Vanemuine nimetab Avtandil Varsimašvili kirjutatud ja lavastatud «Armastan!...» Gruusia «Romeoks ja Juliaks». Nii ongi, loo käivitavaks jõuks on armastus – 20-aastane Nikala (Reimo Sagor) sebib ära aasta noorema Tamta (Jaanika Arum).

Muinasjutud lõppevad lausega, et «kui nad veel surnud ei ole, siis elavad nad õnnelikult koos veel praegugi», ent «Armastan!...» pole muinasjutt. Venemaa väed tungivad LõunaOsseetiasse ja Gruusia paradiisliku küla idüll laguneb.

Aega, mil Tamta ja Nikala ainsaks mureks oli leida teineteise hellitamiseks sobiv paigake, noorte muretust, rõõmu ning elukergust võimendataksegi vahitornilikult magusa maailmaga. Teiseks vaatuseks on ilus elu jäädavalt möödas ning lilli katavad sõjaväe maskeerimiskangad.

Lisaks mehe-naise armastusele on «Armastan!...» teema kodumaa-armastus ning kohustus vastutada, andestada ja leppida.

Kas sõdur, kes täidab käsku, on süüdi ja kuidas ta saab süü (iseenda ees) lunastada?

Millised valikud on raseda kallima juurest sõtta mineval poisil? Mida tunneb naine, kes pole tahtnud saada abikaasaks ega emaks? Kas sõjas armsama kaotanud naine saab andestada venelasele, kes on olnud sõdur ja võib-olla tema mehe mõrvar?

Vanemuise uuslavastus annab neile küsimustele vastused. Võib-olla on välja pakutud vastused liialt lihtsustatud ning tõukunud materiaalsetest valikutest, kuid ehk on need vastused siirad. Arvestades, et näidendi autori-lavastaja poeg osales 2008. aasta sõjas.

Sümboolne, et 2004. aastal teatriga liitunud näitleja mängib tolmunud kuju, noored on aga värvilistes kostüümides.

Ukraina sõja tõttu veelgi olulisemaks tõusnud poliitilistele teemadele lisaks on «Armastan!...» lavastus eriline ka näitlejate tõttu – laval on Jaanika Arum, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor ja Markus Dvinjaninov ehk seitse kevadel lavakooli lõpetanud noort, kes sidusid oma tuleviku Tartu teatriga.

Lavastuses mängib ka «vana» vanemuislane Tanel Jonas, kelle kehastada on Stali-

ni välimusega vanaisa. Vaevalt, et Gruusia lavastaja teab eesti teatris ja Vanemuises toimuvat, kuid eks ole sümboolne, et 2004. aastal Vanemuise teatriga liitunud näitleja mängib tolmunud kuju – kui vanaisa end laval patsutab või liigub, siis saadab teda jahupilv – noorte, kes peaksid Vanemuisesse tooma uue hingamise ning Eesti vanima teatri taas ka tänasel päeval oluliseks muutma, rollid on elusad ja värvilistes kostüümides. Potentsiaali uutes vanemuislastes on, seda näitab ka «Armastan!...».

Armastajatest oli rohkem mänguruumi Jaanika Arumil Tamtana, sest lisaks õrnalt õhkavale noorele neiule sai ta näidata ka väsinud, hirmunud ning vihast naist (just naist, mitte enam neiut). Reimo Sagori Nikala jäi teises vaatuses peaaegu, et vaid tumma vaatleja rolli.

Lisaks esimesele armastajale on juba praegu Arumis sügavust mängida küpseid naisrol-

Armastajaid mängivad Vanemuise uuslavastuses Reimo Sagor ja Jaanika Arum. foto: andres keil.

le ning tuleb loota, et teater talle selliseid võimalusi ka pakub ega jää kinni tema tütarlapselikku välimusse.

Sagoriga näib ühte tüüpi näitleja olevat Veiko Porkanen (koer, Badri, Vitali), nende kehalist sarnasust kasutas kavalalt ära ka Gruusia lavastaja. Mõlemad on suure lavalise energiaga noormehed, jõulised näitlejad, kes suudavad mängida nii väärikat täiskasvanud meest kui ka lustlikku poisikest.

Milliseks kujuneb näitlejana Markus Dvinjaninov, seda on pisut üle mängitud Hernehirmutise rolli põhjal raske ennustada. Paistab, et noores Dvinjaninovis on kiirelikku koomilisust.

Vanemuise lavastus ei avanud veel Marian Heinati (Kilpkonn, Ni, Naabrinaine) ja Linda Kolde (Part ja Kala) võimeid, nad peavad oma tugevad küljed publikule veel meeldejäävaks mängima.

Ka Kärt Tammjärvel oli lavastuses «Armastan!...» mängida mitu rolli (Lehm, Jõgi, Liblikas, Lammas), ent ta tõusis teistest esile sügava ja kohati karedalt, ent samas laulvalt kõlava häälega. Usun, et tema kohta saab tulevikus kirjutada «iseloomuga näitleja, kes magnetina tõmbab publiku pilku».

Jaanika Arum, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor ja Markus Dvinjaninov läksid lavakooli õppima seepärast, et nad armastasid teatrit ega saanud teisti. «Rohkem kui kunagi varem,» nii vastatakse «Armastan!...» etenduses Hernehirmutise esitatud küsimusele, kas ikka veel armastad.

Olla repertuaariteatris näitleja ajal, mil kunstilise õnnestumise kõrval on jumalaks piletitulu, on proovikivi. Aga vaataja ja kriitikuna ootan lavale näitlejaid, kes kogu hingest hüüavad: «Armastan! Armastan! Armastan!». Tartus Sadamateatris mängitavas lavastuses nad seda teevad.

14 || SPORT || POSTIMEES, 29. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

RATTASPORT. Tanel Kan-

gerti lootused kõrgele kohale Hispaania velotuuril said tagasilöögi, kui esimesel mäefinišiga etapil jäi ta parimatest maha üle viie minuti. Tema tiimikaaslane Astanas, itaallane Fabio Aru seevastu sai kuuenda koha.

Vuelta eel olid lootused kõrged. Astana meeskonna spordidirektori Jaan Kirsipuu arvates võiks Kangert seada sihiks jõuda kokkuvõttes kümne sekka. Kangert nõustus. Talle anti vabad käed ning alles pärast esimesi mägiseid etappe pidi Astana lõpliku taktika paika panema, sest kevadisel Itaalia velo-

tuuril kolmandaks tulnud Aru vormi kohta puudus kindlus.

Tasamaal, kuni eilse kuuenda etapini, pedaalisid Kangert ja Aru võrdselt, kuid esimesel künkal – teise kategooria lõputõusu ei saa veel mäeks nimetada – tegi itaallane sotid selgeks. Vähemalt esialgu. Ta ei jõudnud küll viimasel kilomeetril rünnanud viisikuga sammu pidada, kuid kaotas neile napilt. Kokkuvõttes on Aru kaheksas, jäädes etapi võitnud ja liidriks tõusnud Alejandro Valverdest maha 58 sekundit. Kangert kaotas etapil 5.30 ning kokkuvõttes on ta 36. (+6.10). Jaan Martinson

Neljapaat pärast MMil finaalikoha tagamist.

foto: fred killing

Taimsoo: finaalis läheme oma asja ajama SÕUDMINE. Amsterdamis

toimuvatel sõudmise maailmameistrivõistlustel peeti eile poolfinaale. Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo oli esimeses sõidus, mis lõpetati kolmandana ning tagati koht finaalis.

«Kindel ja kontrollitud sõit meilt, ilma liigse kulutamiseta,» kommenteeris treener Mati Killing eestlaste etteastet. «Hästi ja targalt sõitsid poisid, samas kerge ei olnud.

Esimeses pooles otsisime rütmi ja väga hullult ei rapsinud.»

Eesti alustas poolfinaali rahulikult, 500 meetri peal oli liider Venemaa, Eesti oli viies. Poole maa peal oli Eesti paatkond ikka viies, sekundiga liidrist Venemaast taga.

1500 meetri peal Venemaa edu sulas ja teised möödusid neist. Eesti oli 500 meetrit enne lõppu kolmas, kaotades 0,7 sekundit esimeseks tõusnud Suurbritanniale.

Finišisse jõudsidki eestlased kolmandana ja tagasid seega koha laupäevases finaalis.

Esimesena sai edasi Suurbritannia (5.46,040), teine oli 2012.

aasta olümpiavõitja Saksamaa paatkond (5.46,940). Eesti aeg oli 5.48,590. Teisest poolfinaalist said edasi Ukraina (5.47,85), Hiina (5.49,62) ja Šveits (5.50,11).

«Finaalis algab kõik nullist, seal kergeid vastaseid pole, kõik on head. Kui Ukraina suudab sama võimsalt esineda, on nemad ehk peamised soosikud. Ent ka meie teeme kõik endast oleneva, et võita,» vaatas Killing eelseisvale finaalile.

Kaspar Taimsoo sõnas pärast poolfinaali, et eestlased said peamise ülesandega hakkama. «Tegime nii-öelda oma sõidu, kuigi parandamisruumi on alati. Lõpus oli olulisem, et suudaksime oma positsiooni hoida, sellega saime hakkama ja see on põhiline,» sõnas Taimsoo. «Endal oli lõpus päris raske, ent mehed tagant toetasid hästi.»

Finaali eel Taimsoo suuri sõnu ei tee. «Meie läheme oma asja ajama ja vastastele nii palju ei mõtle. Peamine on, et keegi pikalt eest ei pääseks, sellistes tingimustes on hiljem väga raske kaotust tasa teha,» lisas Eesti paatkonna liige. Finaal peetakse laupäeval kell 16.03. Mariel Gregor

Madridi Real kohtub Meistrite liigas Liverpooliga JALGPALL. Eile õhtul toimus

jalgpalli Meistrite liiga loosimine, kus 32 põhiturniirile pääsenud tiimi jagati alagruppidesse.

Valitsev meister Madridi Real Hispaaniast läheb vastamisi Inglismaa hiiu Liverpooliga.

Alagrupid: A-grupp: Madridi Atletico (Hispaania), Juventus (Itaalia), Olympiacos (Kreeka), Malmö (Rootsi).

B-grupp: Madridi Real (Hispaania), Basel (Šveits), Liverpool (Inglismaa), Ludogorents (Bulgaaria).

C-grupp: Benfica (Portugal), Zenit (Venemaa), Leverkusen (Saksamaa), Monaco (Prantsusmaa). D-grupp: Ar-

senal (Inglismaa), Dortmundi Borussia (Saksamaa), Galatasaray (Türgi), Anderlecht (Belgia).

E-grupp: Müncheni Bayern (Saksamaa), Manchester City (Inglismaa), CSKA Moskva (Venemaa), Roma (Itaalia).

F-grupp: Barcelona (Hispaania), PSG (Prantsusmaa), Ajax (Holland), Apoel Nicosia (Küpros).

G-grupp: Chelsea (Inglismaa), Schalke (Saksamaa), Sporting Clube de Portugal (Portugal), Maribor (Sloveenia). H-grupp: Porto (Portugal), Shakhtar Donetsk (Ukraina), Athletic (Hispaania), Bate Borisov (Valgevene). PM

AUTORALLI. M-Spordi rallitiim jälgib tähelepanelikult Ott Tänaku tegemisi ja poleks sugugi üllatav, kui temast saaks uuel hooajal Fordi tiimi piloot.

Tänak võib saada Fordis vabaneva koha likult avada. Nii nagu Tänak on ka Östberg M-Spordi jaoks juba tuttav variant.

Lisaks on veel 23-aastane rootslane Pontus Tidemand, kes tänavu heitleb koos Tänakuga WRC 2 klassis ning kes viimati Saksamaa rallil röövis eestlaselt esikoha viimase kiiruskatsega.

Väidetavalt on ka Tidemandil M-Spordiga mingit sorti leping.

peep pahv sporditoimetuse juhataja

S

oome meedias ilmunud uudis, et autoralli MM-sarjas M-Spordi meeskonna esisõitjaks olev Mikko Hirvonen kavatseb pärast hooaja lõppu tipptasemel kihutamisest loobuda, on tekitanud rohkelt spekulatsioone ka Eesti parima rallimehe Ott Tänaku tuleviku kohta. Just temas nähakse ühte tõenäolisemat kandidaati Ford Fiesta WRC autodega sõitvasse meeskonda.

Täna õhtul Tšehhis startivaks ERC-sarja ralliks valmistuva Tänakuga ei õnnestunud Postimehel sellel teemal rääkida. Seepärast saab tugineda tema varasematele ütlustele ja rahvusvahelises meedias ilmunud uudisekildudele.

M-Spordi meeskonna pealik Malcolm Wilson rääkis Saksamaa väljaandele rallye-magazin.de, et tuleval hooajal on meeskonna üheks sõitjaks Elfyn Evans. Britt kuulub Fordi tiimi juba tänavu ja Wilson on tema seniste esitustega rahul.

«Evansi meil jätkamises pole sisuliselt kahtlust,» kinnitas Wilson. «Ta on jätnud meeskonnale väga hea mulje ning me ootame huviga, mida ta suudab saavutada järgmisel hooajal.

Teise sõitja suhtes on meil aga veel otsustamiseks aega.»

Wilsoniga head suhted Wilson rõhutas, et M-Spordil on head suhted paljude pilootidega ning nende hulka kuuluvad ka Hirvonen ja Tänak, kuid viitas ka sellele, et käimasoleva hooajaga saavad läbi näiteks Citroëni meeskonna sõitjate lepingud. «Otsin alati nooremaid juhte, kellel on arenguks palju potentsiaali ja annet.»

26-aastast Tänakut seob MSpordiga juba pikaaegne koostöö. Meeskond sõlmis temaga 2011. aasta alguses viieaastase lepingu, mis viis ta 2012. hoo-

Hirvonen lõpetab?

Ott Tänak Rally Estonial kihutamas.

ajaks Fordiga WRC-sarja. Järgmine hooaeg jäi Tänakul tipprallis vahele, kuid tänavu kihutab ta DMACK meeskonnas WRC 2 meistrivõistlustel. Meeskond kasutab Forde ja Tänaku just selle tiimiga liitumise taga seisid kuuldavasti Markko Märtin ja Wilson. Lisaks on talle leitud võimalus sõita seni kaks rallit ka WRCautoga ja poleks ime, kui selline võimalus avaneks tänavu veel kord.

Olenemata sellest, mis sarjas Tänak koos oma kaardilugeja Raigo Mõlderiga parajasti sõidab, hoiab M-Spordi juhtkond tema tegemistel silma peal. Tänak rääkis juuni lõpus Poolas MM-rallil olles, et võistluse ajal käib tal Wilsoniga tihe suhtlus. Pole kahtlust, et eestlase tegemisi jälgitakse eriti tihedalt just soovist tuua ta tagasi WRC-sarjas osalevasse tiimi.

Tänavune aasta oli seepärast

Mägi saavutas Teemantliiga etapil kuuenda koha

SPORT.POSTIMEES.EE

Tanel Kangert kustus Vueltal

Eile jätkus Zürichis kergejõustiku Teemantliiga, kus meeste 400 meetri tõkkejooksus asus võistlustulle Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali võitnud Rasmus Mägi, kes saavutas ajaga 49,30 kuuenda koha.

Jooksu võitis hooaja tippmargi püstitanud lõuna-aafriklane Cornel Fredericks, kelle ajaks märgiti 48,25. Talle järgnes 48,31ga ameeriklane Michael Tinsley. Kolmas oli 48,53ga Puerto Rico esindaja Javier Culson. Hiljuti samal staadionil Euroopa meistriks troonitud Šveitsi esindaja Kariem Hussein tuli 48,70ga neljandaks.

foto: karli saul

mõeldud taaskohanemiseks ja stabiilsuse leidmiseks.

Tänak peaks siiski olema M-Spordi jaoks kõige tõenäolisem kandidaat, sest sõitjate turul napib häid ja seejuures vabu rallimehi.

Tänavusel hooajal valitsevad Sebastien Ogier ja Jari-Matti Latvala on kindlalt seotud Volkswageniga ning vähemalt mõned rallid on tulevaks hooajaks lubatud ka Andreas Mikkelsenile. Hyundai meeskonnas on ennast heast küljest näidanud Thierry Neuville ja teise numbri kohal ka kogenud Daniel Sordo ja Juho Hänninen ning sellest seltskonnast vaevalt keegi Fordi ruttaks. Suuremad küsimärgid seisavad tänavu Citroënis sõitvate meeste kohal. Mads Östbergi on aastaid peetud nooreks ja andekaks, Kris Meek on aga kogenud rallimees, kes pole suutnud end tippseltskonnas täie-

Ujumistalent püstitas Hawaiil 200 m liblikujumises Eesti rekordi Hawaiil Mauis alanud juunioride Pan Pacifici meistrivõistluste esimesel päeval püstitas Osvald Nitski Eesti rekordi 200 meetri liblikujumises ajaga 2.02,14, mis tagas talle edasipääsu õhtusesse finaali.

A-finaalis läbis Nitski 200 meetrit liblikat 2.02,42 ning saavutas sellega seitsmenda koha. Eelmine Eesti rekord 2.02,99 kuulus samuti Nitski nimele.

Kogu loo juures on oluline ka see, kas Hirvonen üldse lõpetab ja millised on M-Spordi rahalised võimalused.

«Lõplik otsus pole veel langenud, aga Mikkol ei ole enam suurt soovi võistelda. Oleme juba praktiliselt kokku leppinud, et ei otsi enam uut töökohta,» vahendas YLE soomlase mänedžeri Timo Jouhki sõnu. 12 hooaega MM-sarjas osalenud piloodi ümber tekkinud kõmu sundis ka meest ennast Facebooki vahendusel sõna võtma. «Minu tuleviku kohta liigub palju kuuldusi, aga tegelikult pole veel midagi otsustatud ning kindlasti vaatan ma üle kõik võimalused. Kui ma olen otsustanud, siis annan kindlasti kõigile teada, mida ma lähiaastatel teen,» kirjutas Hirvonen.

Tegelikult ei välistanud karjääri jooksul 15 MM-rallit võitnud, kuid hooaja kokkuvõttes seni tiitlita jäänud mehe jätkamist ka tema mänedžer, kuid sellisel juhul teeks ta seda mõnes teises tiimis. «Mikko eeldas, et Ford on näiteks Citroëniga võrreldes konkurentsivõimelisem,» nentis Jouhki. «Oleme Malcolm Wilsoniga terve suve jooksul läbirääkimisi pidanud, aga temagi ei saa eriti midagi ette võtta, sest peasponsori puudumisel on võistkonna eelarve piiratud ja auto arendustöö jääb tagaplaanile.»

Rahanappusest tekkinud probleeme ei eita ka Wilson ise ja seepärast on tema jaoks sõitjate valikust olulisemgi uute toetajate leidmine. «Praegu on kõik meie jõupingutused suunatud sponsorite otsimisele, et meil oleks üldse võimalik tuleval hooajal MM-sarjas jätkata,» lausus ta.

Zopp pääses Itaalias veerandfinaali

Ronaldo valiti parimaks Euroopa jalgpalluriks

Eesti meeste esireket Jürgen Zopp (ATP 305.) alistas eile Itaalias Comos toimunud 35 000 euro suuruse auhinnafondiga ATP Challengeri sarja turniiril teises ringis itaallase Filippo Volandri (ATP 148.)

6:3 ja 6:1 ning pääses veerandfinaali.

Zopp servis kohtumises itaallase vastu neli ässa ja tegi kaks topeltviga. Volandri ei servinud ühtegi ässa ja tegi neli topeltviga. Zopp murdis viis Volandri servigeimi, itaallane murdis ühe eestlase pallingu.

Veerandfinaalis kohtub Zopp itaallaste Potito Starace (ATP 156.) ja Salvatore Caruso (ATP 554.) mängu võitjaga.

Eile õhtul loositi välja Meistrite liiga alagrupid, ühtlasi nimetas ka Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) tänavuse hooaja parimaks Euroopa klubis pallivaks jalgpalluriks Madridi Reali väravaküti Cristiano Ronaldo.

Otsuse langetasid 54 spordiajakirjanikku UEFA liikmesriikidest. Oma hääle Eestist andis Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi kapten Andres Must.

Ronaldo edestas finaalhääletusel Saksa jalgpallikoondise väravavahti Manuel Neuerit ja Hollandi koondise väravakütti Arjen Robbenit.

POSTIMEES, 29. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

EOK täitevkomitee arutas eile, kuidas dopinguvastase võitlusega edasi minna.

foto: erik prozes

START! Eestis algab tõsine dopinguvastane võitlus.

EOK saatis Bernatski juhtumi ajalukku jaan martinson reporter

E

esti Olümpiakomitee täitevkomitee võttis seisukoha juhtumi kohta, kus endine spordiarst Vitali Bernatski süüdistas mitmeid treenereid ja sportlasi keelatud ainete vahendamises ja tarvitamises. Seisukoht kõlas: juhtum on lõpetatud, kedagi süüdi ei mõistetud, otsus edasikaebamisele ei kuulu.

Nüüd aga algab Bernatski loo valguses tõsine dopinguvastane võitlus. Kui algab.

Nagu arvata oligi, sidus EOK täitevkomitee Bernatski juhtumi otsa umbsõlme ja saatis selle ajaloo prügikasti. Nagu selgitas sportlaskomisjoni president, atleetvõimleja Ott Kiivikas, polnud täitevkomitee pädevuses kedagi karistada ega õigeks mõista. Kuna seda ei suutnud teha ka võimuorganid eri põhjusil, on teema lõpetatud.

«Kogusime viielt asjaga seo-

tud organisatsioonilt hinnangud ning kokkuvõtteks võiks tuua Eesti Antidopingu arvamuse: Bernatski süüdistuste edasine uurimine pole võimalik ega mõistlik,» pani EOK president Neinar Seli loole ametliku punkti.

Selgituste käigus tõdes Seli, et juhtum ja selle lahkamine mõjus valusalt nii paljudele alaliitudele kui EOK-le; et õhku visati tõsiseid personaalseid süüdistusi paljude sportlaste ja treenerite pihta; et õhku süüdistused jäidki, sest põhjalikum uurimine polnud toimunu aegumise tõttu võimalik; tõde – olgu see milline tahes – jäi välja selgitamata; ja EOK seisab kindlalt puhta spordi eest ning valemängijatel pole Eestis kohta.

Medalil aga on aga kaks poolt – avers ja revers –, millest teine on positiivne, arvas Seli.

Sai selgeks, et dopinguvastane võitlus on siinmail ajale jalgu jäänud. Tuleks oluliselt suurendada Antidopingu eelarvet ning palgata juurde inimesi, sest Eesti pole valge laik maailma kaardil, kus keelatud aineid ei tarvitata. Appi tulevad ka võimuorganid, sest uuest aastast lapib justiitsministeerium seadusau-

gud ning dopingu vahendamine saab kuriteoks.

Siiani on kõik tore, kuid kas uus seadus midagi muudab?

Kas politsei hakkab keelatud ainetega hangeldajaid püüdma?

«Ma ei ole sinisilmne ega arva, et jõusaalid saavad uue aasta esimesest päevast dopinguvabaks – narkokuritegude eest saab ju pika vanglakaristuse, aga uimastid pole Eestist kadunud – kuid ehk hakkab mõnigi mõtlema: tegu on kriminaalne, ma parem hoidun sellest,» rääkis Kiivikas. «Tihtipuhku on sportlane kannataja, kes tõugati halvale teele. Seega tuleb maha raiuda juured – karistada soovitajaid ja vahendajaid.»

Politsei tegutsemise kohta ei osanud Kiivikas midagi öelda, kuid lootis, et leitakse inimesed – luuakse antidopingurühm – kes teema käsile võtab. Küll aga muigas Kiivikas, et eelkõige peavad võimuorganid ise dopinguvabaks muutuma. «Eesti viimane dopingujuhtum oli sel kevadel, kui sisekaitseakadeemia õpilane ja spordistipendiaat, jõutõstja Eli Viielo keeldus kontrollist ja talle määrati kaheaastane võistluskeeld.»

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

REIS

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Eesti ainus parv Kavastus transpordib soovijaid üle jõe.

foto: priit simson

KUIVA JALAGA. Mati Uuk on Eesti viimane parvemees.

Üks ja ainumas Eestis – Kavastu parv hanneli rudi di tarbija24.ee toimetaja

E

majõele lähenedes jääb mulje, et tegu on suuremat sorti metallist kaiga.

Ometigi kinnitas maantee ääres olev silt, et just seal asub Eesti ainus parv, millega regulaarselt inimesi üle jõe sõidutatakse.

«Teie autoga küll praegu üle jõe ei saa, sest praegu on veeseis madal. Oleks džiip, siis oleks teine asi,» teatab parvemees Mati Uuk, kui on sõiduautole pilgu peale heitnud. Mehe sõnul jääks auto parvele sõites lihtsalt põhjapidi kinni.

Lumevaene talv jättis Emajõe suursoo, mis Eesti suurimat jõge toidab, kuivale – just seetõttu oligi sel suvel parvetamine keeruline, sest ainult vihmast jõe veetaseme kergitamiseks ei piisa.

Eesti avastamata pärle Lähte

Kavastu parv

TARTU Emajõgi

Luunja Ülenurme

Võnnu

Kambja

«Tegelikult ma isegi ootan seda aega, kui vesi on nii madal, et viskan kolm kivi sisse ja naised lähevad vudinal ise üle jõe,» räägib mees. Praegu aga veab ta jalakäijaid paadiga üle.

Esimesed sõidud tuleb parvemehel teha juba hommikul pool seitse, kui Mäksa valla naised üle jõe tööle lähevad. Kella nelja paiku on teine kindel sõit, kui koju tullakse. Parvemehe asi on ka koolilapsed üle jõe aidata.

«Aga suviti käivad üle jõe peamiselt turistid, eriti rattamatkajad, sest oleme RMK matkaraja ääres,» tõdes mees.

Kuigi lähima sillani pole pikka maad, tuleb aeg-ajalt ette, et mõni veokijuht soovib ringisõitmise asemel kohe üle jõe saada. Parvemehe kinnitusel on täislastis küttepuudega veokit isegi kergem üle jõe viia kui üksikut sõidukit. Parvemehe kinnitusel kehtib rusikareegel, et sõidusoovija on alati vastaskaldal. «See on nagu mingi seadus kohe,» tõdes ta.

Mehe päevane rekord on olnud 27 sõitu üle jõe. Kui parvetamise hooaeg läbi saab, käib Uuk enda sõnul kastmas jääteed, mida mööda rahvas üle saaks. «Kui kevadel on jõgi lahti, siis on meil ikka jääsild üle,» kinnitas parvemees.

Praegu on Kavastu parvemees Eestis ainus selle ameti pidaja, aga aastakümnete eest oli seal kandis ka teisi parvi.

«Eks siia ole silla tegemine keerulisem ja sellepärast ongi parv jäänud,» arvas Uuk.

Mitmenäolise Muhu eriline tuulik

M

uhu on ammu nimetatud saareks, kus aeg puhkab. Kui välja arvata Kuivastust Väinatammini kulgev tuiksoon, leiabki saarelt uskumatult vaikseid kohti.

Luksuslik Pädaste mõis ja Koguva muuseumküla eeldavad pikemaid kõrvalepõikeid, aga ka päris suure tee ääres on avastamis- ja kogemisväärset.

1980. aastast järjepidevalt külastajatele avatud Eemu pukktuulik asub Linnuse külas, umbes kilomeeter enne Väinatammi vasakul pool teed päris maantee ääres. Pikka aega oli tegemist ainsa töötava tuuleveskiga, kus reaalselt vilja jahvatati.

Veski juures saab praegugi proovida arhailise käsikiviga viljaterade jahuks jahvatamist ning osta hästi lõhnavaid Muhu kadakatest voolitud võinuge, pannilabidaid ja muid suveniire.

Eemu veski kuulus kunagi kõrvalasuva Eemu talu juurde.

Pärast sõda lagunenuna seisnud tuuliku ehitas üles sama

Eesti avastamata pärle Eemu Tuulik Liiva

MUHU Orissaare

SAAREMAA Jüri Ling

foto: triin tammert

küla mees Jüri Ling. Ta on meenutanud, et Eemu talu perenaine Eriina Väljaots andis talle loa ehitada tuulik üles.

Hiljem tunnistanud naine, et oli kindel, et mees nagunii tegudeni ei jõua. Aga jõudis ja hoolitseb veski eest ka praegu.

Kaua aega Saaremaa Muuseumi alla kuulunud veski on praegu Muhu Muuseumi noorim filiaal.

Lääne-Eesti ja saarte väikesed talutuulikud on omanäoline nähtus talurahvaarhitektuuris – sarnaseid objekte leidub vaid Skandinaavias ja Lääne-Soomes.

Tuulikule üsna lähedal asub muistne maalinn, mille vallid pole küll enam muljetavaldavalt kõrged: Väinatammi ehitamise ajal veeti sealt hulk kive tammi täiteks. Triin Tammert

POSTIMEES, 29. AUGUST 2014 || REIS || 17

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

MALE

JÄÄR

Oled praegu kaastundlik, kuid samas jahedavõitu. Sa ei võta enda kanda rohkem, kui on sinu kohustus ja vastutus.

SÕNN

Oled kütkestav ja sensuaalne ning võid jätta pisut boheemlasliku mulje. Mingis asjas ei suuda sa selle tõttu iseseisvalt tegutseda. Kes ütles, et sa ei või abi paluda?

KAKSIKUD

Mingid võimalused ilmnevad nii kiiresti, et sa ei pruugi saada neist kinni haarata. Pärast lühiajalist musta masendust võib ilmneda, et tegelikult ei jäänud sa mitte millestki ilma.

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 29. AUGUST 2014 || VARIA || 19

Mingis ettevõtmises algab meeletu tempo just siis, kui sina sellega liitud. Esmalt ei tea sa, kus on saba ja kus sarved. Teed üsna kiiresti selgeks, mis on mis ja kes on kes.

6

â à ä ê è ä î

4 3 2

è

1 a

b

c

d

ì e

æ f

g

h

Nils G. G. van Dijk – III FIDE Tourney, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rd8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT JAANUS EI OLE KUNAGI KELLEGAGI NÕUS. SEE VARIANT EI TÖÖTA.

Negatiivsus ja kurjus? Kui ei oleks neid, ei oleks ka vastaspooluse positiivsust ja headust. Üks täiendab teist.

Leiad iseendas üles oma yin’i ja yang’i.

SEE OLI NAGU REFLEKS, TA EI SAANUD PIDAMA. MA POLE MIDAGI LOLLIMAT KUNAGI KUULNUD.

SEE JÄI TEMA VIIMASEKS ELUPÄEVAKS. SA EI SUUDA KATUSELT ALLA HÜPATA.

OIOI.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Rahaahnus? Sa ei ole ainus: meil kõigil on mingil hetkel sellised hood olnud. Võimalik, et nüüd on käes sinu kord ning saad just sellise summa, mis teeb meele rõõmsaks.

1. Millisel olümpiamängude kavas oleval alal kuulub praegu kehtiv Eesti rekord isale, teine tulemus samal alal aga pojale?

2. Kes on kombatant?

3. Kaerajaan on eesti rahvatants, mida tantsitakse eesti rahvalauluks peetava «Kaera-Jaani» saatel.

Millises Eesti mõisas sündis Lääniste külasepa Jaan Matsoni (1858–1921) teo järel loodud pilalugu «Kaera-Jaan»?

4. Seda astronautide toidusedelis olevat taime peetakse surematuse sümboliks. Taime nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab algselt «nähtamatut».

Perekonnas on ligi 70 liiki. Eestis kasvab neid umbes kümme liiki tulnuktaimedena. Mis taim?

5. SI on rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Mõõtühikuid võib igas keeles kirjutada isemoodi. Näiteks kilomeeter on itaalia keeles chilometro. Kuidas kirjutatakse selle lühend Itaalias?

Vastused: 1. Kolmikhüppes: Jaak Uudmäe (17.35) ja Jaanus Uudmäe (17.06). 2. Isik, kellel on seaduslik õigus sõjategevusest osa võtta ja kellel on vangilangemise korral õigus sõjavangi staatusele. 3. Ahja mõisas Võnnu kihelkonnas. 4. Rebashein (Amaranthus).

5. Km. Lühendid peavad kõikides keeltes olema ühtemoodi.

AMBUR Käid ringi nagu võlur ja muigad. Loomulikult on sul lihtne võluda, kui sul on kodutöö tehtud. Kõik, mis vaja teha, otsekui lendab sinu käes.

KALJUKITS Keegi tühikargaja võib sulle nii mõndagi nina alla hõõruda. Sa ei lase end mõjutada, kuid mingis asjas annad järele. Igal asjal on piir.

ô à ì

5

ERNIE

NEITSI

KAALUD Kas keegi püüab manipuleerida sinu psüühikaga?

Tunned, et kõik ei ole korras ja võtad sisse kaitseasendi. Teed kõike, mis murrab viha ja toob rahulikkuse.

ò æ

7

VÄHK Haarad mingis asjas suurema hulga detaile. Just neid, mida sa varem ei märganud. Tunned, et sinu vaim on selge ja vaba just kellegi eemalviibimise tõttu.

LÕVI

ê

8

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Keegi võib sind rünnata ja seda mitte üksnes verbaalselt, vaid ka füüsiliselt. Eriti veel siis, kui tegemist on sinu lähedastega. Ära topi praegu oma nina liigselt partneri asjadesse.

KALAD Kas on ka tööd, mis sulle liiga raske ei tundu? Praegu vist mitte, sest iseenda tegemised on sulle praegu mokkamööda. Samuti lasevad need sind uues valguses paista.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kaks meest lähevad maffiabossi juurde.

«Kuulsime, et vajate turvamehi?»

«Kas olete endised sportlased?» küsib boss.

«Oleme. Mina olin iluuisutaja, tema on linna malemeister.»

••• Sõbrad omavahel.

«Tead, tänu naisele jätsin maha joomise, suitsetamise ja kaardimängu.» «Õnnitlen. Ma loodan, et sinu naine on nüüd täiesti õnnelik?»

«Mis sa nüüd! Iga kord, kui ta suu lahti teeb, saab ta vihaseks, et tal mulle enam midagi halba öelda pole!»

••• Mees küsib möödujalt: «Vabandage, kui kaugel asub siit lähim baar?»

«Siit sinna viis minutit, aga tagasi umbes tunnike ...»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on OLETUSLIK

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 29. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TÕNIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: ÕNNE, ÕNNELA

AVALDAB, KUI PALJU EESTI TÖÖTAJAD TEISES KVARTALIS PALKA SAID.

Ülo Vooglaid 79, sotsiaal- ja haridusteadlane Ülar Ploom 59, kirjandusteadlane ja luuletaja Viire Valdma (pildil) 54, näitleja Vahur Lauri 50, teleajakirjanik Toomas Uibo 43, laulja ja ettevõtja Kristjan Rahnu 35, kümnevõistleja Jim Ashilevi 30, lavastaja, näitleja ja kirjanik

Pärnu Rääma kooli taga viljapuuaias olevad õuntest lookas puud on koolile pigem nuhtlus kui õnnistus, sest koolil pole õuntega midagi teha. Ubinad mekivad hapult ega ole just kõige mõnusamad söögiõunad. Lapsed kasutavad õunu ja õunasüdameid laskemoonana. Loobivad üksteist ja staadioni jooksurajad on neid täis. Oma koosa saavad koolimaja seinadki.

Ennetamaks täpsusviskeid õuntega, kutsub koolijuht Elmo Joa linnarahvast Rääma koolist enne 1. septembrit õunu ära viima. Olgugi et ubinad ei ole suurem asi nosimiskraam, passivad need hästi mahlaks. Pärnu Postimees

Linnavalitsus võitleb Venemaa Föderatsiooniga Pärnu linnaaednik tellis Noorteväljakule eksikombel ja oma suureks ehmatuseks Venemaa Föderatsiooni eriolukordade ministeeriumi kirju kandva puidust päästeauto ning on nüüd näinud kurja vaeva, et neid kirju sealt maha saada. Linnaametnikud hindasid punasel taustal ilutseva valget värvi tähekombinatsiooni linnapilti sobimatuks. Kõne all oli koguni tüki väljasaagimine mänguasja küljest, siiski loobuti sellest pintsli ja värvi kasuks. Suur maalritöö aga ei andnud soovitud tulemust, kuna need tähed paistavad ikka välja. Pärnu Postimees

EUROOPA

Silmapiir on päikeselisem

TALLINN +15

KÄRDLA +16 HAAPSALU +17

taimi paljak

ilmateenistuse sünoptik

RAKVERE +15

NARVA +15

PAIDE +17

/s

Rääma kooli tabas õunauputus

SUHETEKÜLG ANNAB NÕU, MILLAL JA KUIDAS PEAKSID VANEMAD ÕPETAMA LAPSI RAHA KASUTAMA.

10m 5–

foto: ardi truija / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

Vesine madalrõhkkond on end järjest enam koomale tõmbamas. Täna päeval suudab TARTU PÄRNU VILJANDI see aga veel taevasse +18 +18 +18 rünksajupilvi kergitada ja KURESSAARE +17 sajuhooge alla saata. Homseks õhurõhk tõuseb ja tugevnev kõrgrõhuhari piirab pilvede arengut, õnneks on sajuVÕRU VALGA +18 hooge juba hõredamalt. +18 Täna on pilves selgimistega ilm.

Mitmel pool sajab hoovihma, on KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR äikeseoht. Puhub loode- ja põhjaAnne kanal +16 Laupäev, 30.08 Pühapäev, 31.08 Esmaspäev, 01.09 tuul 5–10 m/s, rannikul 7–12 m/s, Emajõe vabaujula +15 põhjarannikul puhanguti 15 m/s. +8/+16 +9/+17 Tallinn +9/+16 Kakumäe rand +13 Õhutemperatuur on 14–18 °C. Tartu +7/+17 +7/+17 +8/+18 Kuressaare +16 Narva +7/+16 +7/+16 +7/+17 Pirita rand +12 Pärnu +7/+18 +7/+17 +8/+18 Pärnu rand +15 PÄIKE Pühajärv +16 Kuressaare +10/+17 +7/+17 +10/+18 tõuseb loojub Tallinnas 6.10 20.33 Tartus 6.05 20.22 Kärdlas 6.19 20.40

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+27,1 kraadi (1997) +1,7 kraadi (1966) +28,9 kraadi (1968) +2,1 kraadi (1966)

KUUFAASID 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05

+20 +30 +27 +24 +20 +22 +23 +21 +23 +25 +17 +16 +20 +18 +25 +22 +20 +33 +17 +25 +18 +19 +22 +16 +22 +12 +18 +31 +23 +18 +21 +24 +17 +23 +31 +18 +32 +37 +16 +26 +31 +28 +27 +28 +19 +28

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 29. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Ravimtaimed Lilleorus 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2013) 08 15 Ringvaade*.

55 Odav spetsialist 09 45 Holby City haigla: Elu läheb edasi* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Mai ja mai* 45 Terve Eesti, 10* 12 15 Peterburi Maria teatri uue hoone avamine.

Galakontsert 14 20 Alo Mattiisen.

Tšellosonaat 30 Laulev revolutsioon* 16 05 Holby City haigla: Kõik mu patud 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Arnika 18 00 Õnne 13 30 Aktuaalne kaamera.

45 Reisile minuga: Teistmoodi Agadir 19 10 ENSV: Vana Vokk 40 Isa Brown, 10/10: Sinine rist 20 30 Tippkohtumine, 7 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm. 30 Sport.

35 Kaadris: Vallatud kurvid 55 Vallatud kurvid (Eesti 1959).

Eksituskomöödia 23 25 Lilyhammer, 8/8 00 10 Isa Brown, 10* 01 00 ETV kuld: Rock, 3 33 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Teaduspalavik: Laborist väljas* 30 Smallville: Stileto* 10 10 Uhkus ja kirg (The Pride and The Passion, USA 1957).

R: Stanley Kramer.

O: Cary Grant, Frank Sinatra, Sophia Loren jt. Ajaloodraama 12 20 Usain Bolt – maailma kiireim mees (Prantsuse 2012)* 13 18 ERR uudised 17 10 Leemuri bluus* 18 00 Rula ja Ratas, 14/14: Finaal 30 Võlukarussell: Trilla-Milla sinine 40 Fiksikud: Millest tehakse paberit?

45 Pingviin Jasper 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Võlujook 55 Tinga Tinga lood: Miks kilk siristab 19 10 Minu lemmikloom: Geko ja maisimadu 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Abajas – mere verine saladus (Inglise 2009) 21 15 Kuritegu, 5/20 (Taani 2007)* 22 10 Lõputa maailm, 8/8: Matt (KanadaSaksa-Inglise 2012) 23 00 High Tech Soul (USA 2006) 00 05 Eesti TOP 7* 44 ERR uudised

06 00 Matsakas beib: Ema saladus 50 Taltsutamatu süda, 47* 07 40 Garfield: Detektiiv Odie. Varastatud kodu 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 58* 11 05 A ja B, 3/3 35 Rosamunde Pilcher – Neli aastaaega (SaksaInglise 2008). 4/4: Kevad 13 30 Kalailm* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Malta indiaanlane. Kurja juur 16 05 Küladetektiivid, 69: Enne surm, siis pärandus 17 05 Taltsutamatu süda, 48 18 05 Armastus ja karistus, 59 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Eesti arstid Mongoolias. Dokfilm 23 05 Narri aare (USA 2008). Seiklusfilm 01 20 Kummituslaev (USA-Austraalia 2002). Efektne õuduspõnevik 02 50 Jahtunud jälg: Minu lapse vaim 03 30 Suvereporter* 04 20 Viimane võmm: Täht linna kohal* 05 05 Nikita: Pandora laegas 45 Heeringas Veenuse õlal*

TV3 06 15 Monsuno 40 Rähn Woody 07 05 Käsna-Kalle Kantpüks 30 Kung fu panda 55 Armastuse pisarad, 69* 08 55 Südameasi 1, 4: Mäng tulega* 09 55 Kirgede torm, 1918* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 30 Top Shop 45 Valge maja 1, 13: Abiellu minuga, kallis 12 45 Suvesangarid, 48* 13 15 Selgeltnägijate tuleproov 8, 13* 14 15 Selline on elu!: Olen 5aastane ja mu ema on suremas 15 15 Vaprad ja ilusad, 6803 45 Armastuse pisarad, 70 16 45 Kirgede torm, 1919 17 50 Südameasi 1, 5: Naljast kaugel 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Öö muuseumis 2 (USA 2009).

Seikluskomöödia 22 05 Euroretk (USA 2004). Komöödia 00 00 Kondid 7, 2: Terav võistlus 01 00 Bluusivennad (USA 1980). Komöödia 03 25 Suvesangarid, 48* 55 Võimalik vaid Venemaal* 04 25 Suvesangarid, 48* 50 Seitsmesed suvesadamas

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 148 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 259* 40 Eluteed, 35 10 05 Küladetektiivid, 253: Ortmanni juhtum 55 Süütu süüdlane, 39 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA 25 Poissmees: Seani pulmad* 14 05 Piinlikud kehad – kliinik, 3* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks* 16 00 Hawthorne: Tere ja head aega 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Looduslikud isupärssijad 19 00 Donna Hay kerged eined: Petukaup 30 Emmerdale, 260 20 00 Ussisoo mõistatus, 1/2 30 Ussisoo mõistatus, 2/2 21 00 Ta pole sinust eriti huvitatud (USA–Saksa 2009).

Komöödia 23 20 Poissmees: Jasoni pulmad 01 05 Suvereporter 02 00 Unustamatu: Sa oled siin 45 Aedniku aabits* 03 10 Staariminutid: Scarlett Johansson 15 Superlapsehoidja* 55 Süütu süüdlane* 04 45 Suvereporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 160: Vendeta* 09 20 Conan, 281* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 63/86* 14 35 Knight Rider, 68: Tsirkuserüütel* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Sri Lanka 16 20 Komissar Rex, 161: Sügav sina 17 10 Supermani uued seiklused, 64: Suured tüdrukud ei lenda 18 05 Knight Rider, 69: Jagannatha rüütel, 1 19 00 Galileo 30 Eesti kõige-kõige 20 00 Tuvikesed, 5960: Surnud mees aeroobikat ei tee*; Buck päästab päeva* 21 00 Kaks ja pool meest: Pudingit täis kaktus* 30 Tulnukate tornaadorünnak (USA 2012).

Ulmefilm 23 05 Kalailm* 30 Proovi järele enne surma, 2/8 00 20 Kaks ja pool meest: Libud, libud, libud 45 Tuvikesed, 61-62: Hambaarst; Tola, aga minu oma 01 35 Südamelt ära, 32 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 7, 2: Ajaga võidu* 11 00 Skorpionkuningas 2: sõdalase sünd (USA-Saksa-LAV 2008)*. Seikluspõnevik 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 7, 2: Ajaga võidu* 15 00 Kälimehed 3, 4 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 3: Perekonnasisene asi 17 00 NCIS kriminalistid 5, 15: Sõjatsoonis 18 00 Perepea 9, 4* 30 Simpsonid 5, 12: Bart saab kuulsaks* 19 00 Suure paugu teooria 1, 1-2: Esimene osa; Suur aganahüpotees 20 00 Perepea 9, 5 30 Simpsonid 5, 13 21 00 Suvesangarid, 44.

30 Püksid maha (Inglise 1997). Komöödia 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 76; ekstra 2, 76 00 40 Suure paugu teooria 1, 1-2* 01 40 Kälimehed 3, 4* 02 30 Suvesangarid, 44* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse 112/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Dokumentaalfilm.

Iidsed salatoimikud 3/3* 11 05 Maatriks* 50 Reetur (USA, 2008)* 13 45 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek 254/304* 17 00 Armuleek 255/304* 45 Armuleek 256/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse 113/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Valgust!* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Kas tohib?* 22 15 Nero Wolfe 4/8 23 55 TÄNA. Uudised* 00 10 Suvemiks* 55 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Andres Ammas 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Lemmikkuninganna, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Riigita rahvas.

Tšuktšid. Andrus Mölder, Marje Lenk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood.

Tiiger. Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Anu Välba 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 1982. Viktor Gurjev, Lembit Lauri 00 05 Huvitaja* 01 00 Kihnukeelsed uudised* 10 Aiatark* 30 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Joosep Sang 09 30 Jutujärg Mis teha, Ann?, 10 10 05 Muusikatuba, Nele-Eva Steinfeld.

Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid.

11 05 Album. Mati Lukk.

Contrabassisimo.

12 02 Delta. Johanna Mölder 14 05 Kooskõla.

Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Esineb West Eastern Divan Orchestra, dirigeerib Daniel Barenboim.

21 00 Tantsutund 22 05 Kontserdisaalis.

Resonabilis Moldovas.

Ansambel Resonabilis külastas sel kevadel Moldovas Chisinaus toimunud nüüdismuusikafestivali, kus nende kontsert oli väga menukas. Kavas olid Eesti heliloojate pärast 2006. aastat loodud teosed: Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver, MärtMatis Lill, Mirjam Tally, Jüri Reinvere, Galina Grigorjeva, Helena Tulve.

00 05 Nokturn