Postimees 29 09 2014 by Postimees

LIIGA KALLIS

ÕIGUSABI ON ENAMIKU JAOKS LIIGA KALLIS, LEIAB RIIGIKOHTU ESIMEES PRIIT PIKAMÄE. EESTI LK 4–5

TOPELTMÄNG Kui Eston Kohver FSB töötajat värvata püüdis, langes ta hoolikalt seatud lõksu, oletab FSB meetodeid tundev Andrei Soldatov. EESTI LK 4

JUUBELIJUTT 50. sünnipäeva tähistav Mart Juur võrdleb end kojanarri või külaullikesega – neile on lubatud natuke rohkem kui teistele. KULTUUR LK 14–15

www.postimees.ee Politoloog

STANISLAV BELKOVSKI: Vladimir Putin elab praegu üle teist noorust ja talle tundub, et ta on läänel kõrist haaranud.

ARVAMUS LK 12–13

ESMASPÄEV, 29. SEPTEMBER 2014 • NR 226 (7217) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 064 • LUGEJAID 201 000

KASU Tanklad pakuvad hommikueineks rasvapomme.

LK 20–21

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Õigus kõigile

marian männi

Tasuta õigusabi aitab kohtusse pöörduda neil, kel muidu jaksu väheks jääks

Estonia vrakile kehtib hauarahu. Selle juurde ei tohi sukelduda eestlased, rootslased ega soomlased. Kõik ülejäänud rahvad tohivad, kuigi see ei ole muidugi eetiline. Nii panid kolm riiki paika üsna pea pärast reisilaeva uppumist. Kuus aastat hiljem kutsus Saksa ajakirjanik Jutta Rabe kokku sukeldumismeeskonna – teda aitas 72-aastane Ameerika ärimees Gregg Bemis –, et vraki juurde sukelduda. Laeva meeskond ei sisenenud, tiirutas vaid väljas, et näha, kas laeval on plahvatus- või kiirgusjälgi. Rootsi valitsus keelas seepeale Rabel vraki juurde naasmast ning ähvardas naist, kes kirjutas Estonia teemal ka raamatu, milles ta kahtlustab, et kolme riigi valitsused üritavad tõde kinni mätsida, kohtusse kaevata, kui ta vraki juurde tagasi üritab laskuda. Bemis ja Rabe on peale uurijate ainsad, kelle kohta on teada, et nad on vraki juures käinud. Nemad olid viisakad, laeva ei sisenenud ja nende soov oli selgitada välja tõde. Aga kui palju on neid, kelle kohta ei tea me midagi? Kui Ida-Ukrainas kukkus alla Malaisia lennuk, ilmusid šokeerivad fotod õnnetuspaika esimesena jõudnud separatistidest, kes hukkunute asjades sobrasid. Eriti sööbis mällu foto sõjaväerõivas mehest, kelle ühes käes oli koni ja relv ning teises pehme ahvikujuline mänguasi. See tundus nii suure pühaduseteotusena, et Hollandi ministrid teatasid: lennuki hukkumispaika tuleb valvama saata sajad – siiski relvastamata – Hollandi sõdurid! Lõpuks seda siiski ei tehtud, aga see on üks näide valitsuse reaktsioonist, kui selgub, et ühe riigi tragöödia on teise jaoks sama hirmus kui hommikul vara ärkamine.

äna algab õigusemõistmise nädal, mille jooksul saavad Eesti inimesed tasuta nõu ja abi, kui neil juhtub olema küsimusi seaduste, kohtusse pöördumise ja kõige sellega seonduva kohta. Tänases lehes räägib riigikohtu esimees Priit Pikamäe, kui väga sellist abi vaja on: Eesti inimestele ei ole õigusabi nii kättesaadav, kui see olema peaks. Seda mitmel põhjusel. Ehkki kohtu poole abi otsimiseks peaks saama pöörduda ka inimesed, kellel ei ole oskust lugeda keerukas juriidilises keelepruugis kirja pandud seadusi, pole see ometi nii lihtne. Kui sellealaseid teadmisi ei ole ja kui end seadustest läbi närida ei jaksa, on valida, kas loobuda või leida professionaalne esindaja, kes selle töö ära teeks. Kui aga vaadata advokaatide tunnihindu, ei ole see sugugi mitte kõigile jõukohane. Tõsi, on võimalik küsida riigipoolset õigusabi. Aga ka see ei tähenda, et maksta ei tuleks. Kuid see on vaid nähtavam osa probleemist. Küsimuse teine pool

seondub arusaamaga kohtuvõimust üldisemalt. Paari aasta tagune küsitlus, mis uuris Eesti elanike suhtumist kohtusse, tõi välja need assotsiatsioonid, mis inimesele kohtusüsteemiga seonduvad. Sõnapilv, mis moodustus, oli selline: «karistus», «trahv», «vangla» ja «kriminaalmenetlus», «õigusrikkumine», «kurjategija», «kuritegevus», «pettus». Märksõnad «õiglus» ja «õigus» seostusid kohtuga esimesena vaid 17 protsendi vastanute puhul. Selle põhjal näib, et kohus ei ole inimeste mõtetes seotud mitte niivõrd õigusemõistmisega, kuivõrd karistamisega. Kohus peaks olema paik, kuhu minna ülekohtu vastu abi otsima. Selle asemel on osal inimestest aga miskipärast arusaam kohtust kui karistusasutusest. Muidugi on siin ka oma kultuuriajalooline taust. Umbusk kohtu vastu ei ole kasvanud tühjalt kohalt, vaid on osaliselt ilmselt pärit neist tekstidest, mida me oma kultuuri juurde kuuluvaks peame. Läti Henriku järgi teame, et süüdlase otsustas juhus ja argumentidele polnud 13. sajandi kohtumõistmises siinmail kohta, vaidlusküsimusi lahendati liisuheitmise teel. Teine tekst, mis meile kõigile kontidesse kas-

vanud – Tammsaare «Tõde ja õigus» –, ei aidanud samuti kohtu maine kasvamisele just kaasa. Andresele ja Pearule tõi kohtumajas käimine lahenduse asemel kaasa suurema tüli.

JUHTMÕTE Kohus peaks olema paik, kuhu minna ülekohtu vastu abi otsima. Selle asemel on osal inimestest aga miskipärast arusaam kohtust kui karistusasutusest.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Keegi ei saa otse öelda, et Estonia katastroofi põhjustas hooletus, küll oli aga tegemist loodusjõudude alahindamisega.

PÄEVA KOMM See on üks näide valitsuse reaktsioonist, kui selgub, et ühe riigi tragöödia on teise jaoks sama hirmus kui hommikul vara ärkamine.

Toonane keskkonnaminister Andres Tarand, PM AK 27.09

Postimees 1900. aastal

Meremuuseumi allveearheoloogia teadur Vello Mäss ütles Postimehele eelmisel nädalal, et vraki juures ei saa käia, sest Soome rannavalve valvab seda radarite abil. Nad saadaksid rannavalve sinna kohe kontrollima, kui mingit liikumist märkaksid. Sama vestluse käigus ütles ta ka, et Estonia vrakil on veel varandust. Ohoo. Kui hea uudis! Nüüdsest võib rahakoti vabalt vedelema jätta. Kõik ju teavad, et varastada ei tohi. Küll see ettekandja märkab, kui mingi liikumine toimub. Sukeldumiskoolitaja Tago Moldau sõnul on talle isiklikult öeldud – ta palus avalikult mitte kirjutada, mis riigi inimesed, aga ütleme, et need olid naaberriigi kodanikud –, et nad on vraki juures käinud. Eestis on umbes 15–20 inimest, kes suudaksid 70 meetri sügavusele sukelduda, laeva siseneda ja sealt midagi ka üles tuua. Kujutage ette, kui palju neid teistes riikides siis veel võiks olla! Tegelikult ei ole isegi Moldau kinnitust vaja. Tõestus on igaühe silme all. Tasub vaid toksida Youtube’i märksõnad «Estonia sinking» («Estonia uppumine»). Seal elab meie riigi nimeline laev hoopis teist elu, samal ajal kui me süütame küünlad, mälestame ja selle peale isegi ei tule, et maailmas on veel rahvuseid peale eestlaste, soomlaste ja rootslaste. Nende jaoks on Estonia üks Euroopa versioon Titanicust.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kui kohus seondub pigem karistava asutusena, kui selle keel on inimestele arusaamatu, kui seda seetõttu tajutakse kõrgemalt, ülalt alla positsioonilt inimesega suhtlevat, ning kui õiguse taganõudmine on kättesaadav vaid jõukamatele, on midagi ilmselt korrast ära. Nii see ei peaks olema. Kuid arusaam, et kel enam vara, sel ka kohtus suurem õigus, on visa kaduma. Seetõttu on õigusemõistmise nädal üks hea algatus. Kel mure, saab küsida ja tasuta abi. Küllap nii muutub ka arusaam kohtust. Ilmselt küll aeglaselt, nagu enamik selliseid arusaamu, aga siiski.

urmas nemvalts

Meie oma Titanic

Eestlased ja sakslased on meie maal kordas üleaedseteks saanud. Sel ajal, kui eestlased sakslaste all olivad, ei võinud mõlemate vahel kodanliselt üksteise vastu olemisest õieti juttugi olla. Sest saadik aga, kui Eesti rahvas meie maa Saksa ringkondadega ühesugusele kodanlise elu õigus-järele tõusis, asusivad Saksa ja Eesti ringkonnad üksteise vastu: kumbalgi poolel on teise vastu oma piirid valvata, oma õigused hoida, oma kasud kaitsta, oma nõuded täita. Halbid oleksid eestlased kahtlemata, kui nemad tahaksivad nõuda, et sakslased oma kapsaaia neile ära annaks, ja mõistmatad oleksivad sakslased, kui nemad oma naerid vaeste eestlase õue-aeda katsuksivad istutada. Seesugust «sõprust», mis Saksa võimsatele ringkondadele luba annaks oma

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

nisu vaese Eesti rahva marjaaeda külvata, ei või eestlaste ja sakslaste vahel olla: see eestlane, kes sarnase «sõpruse» poolt kõneleks, oleks oma rahva äraandja. Niikaugele oleme meie «Olevikuga», keda meie maa Saksa ringkonnad sugugi ei või kannatada, selles asjas täiesti ühes nõus. Kuid ainult ka niikaugele! Sest «Olevik» järeldab sellest, et eestlased ja sakslased üksteise vastu on, nagu peaks eestlaste ja sakslaste vahel alaline vihavaen, vihkamine ja põlgus valitsema. Seda ei või meie mitte õigeks kiita, vaid loeme seda kõlbelise põhjusmõtte vastaseks mõtteviisiks. Sest kõlbeline põhjusmõte ütleb, et inimesed oma õiguste kaitsmiseks üksteise vastu võivad olla, aga nemad ei tohi mitte üksteist hävitada. 29.09.1900

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Estonia uppumist mälestati kontsert-mantraga

Kihnlased võivad saada hülgejahi õiguse Keskkonnaametis ettevalmistatav hallhüljeste küttimise lubamine ei pruugi rannakalureid rõõmustada, sest soovitud tuhandete loomade tapmise asemel saavad Lääne-Eesti saartel elavad kütid tõenäoliselt vaid võimaluse lasta aastas paarsada hüljest kunagiste kultuuritraditsioonide elushoidmiseks. «Eestis tuleks hülgeküttimine kõne alla Kihnu saarel ja siis ka mingis väga väikeses numbris, et säilitada saare identiteet ja kultuuriline eripära,» ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. BNS

Õiguskantsler hindab korrakaitseseadust Õiguskantsler Indrek Teder (pildil) annab hiljemalt oktoobri alguseks hinnangu korrakaitseseaduses sätestatud alkoholi tarvitamise lubamise kohta. «Avaldused on laekunud Elva linna ja Tallinna vastavate määruste kontrollimiseks. Õiguskantsler kujundab kõnealuses küsimuses oma seisukoha oktoobri alguses,» teatas õiguskantsleri pressiesindaja. Uus korrakaitseseadus lubab avalikus kohas alkoholi tarvitada, samas on mitmed omavalitsused selle keelanud, nende hulgas Tallinn. BNS

1100

noormeest ja kaheksa neidu asuvad sel nädalal ajateenistuskohustust täitma. Tallinnas Estonia huku mälestusmärgi juures toimus laupäeval enam kui kuue ja poole tunni pikkune kontsert-mantra, millega mälestati 20 aastat tagasi toimunud tragöödias hukkunuid. Rannamäe tee ääres asuva mälestusmärgi juures algas kont-

sert kell 19 ning see lõppes kell 1.33. Mälestuskontsert kestis sama kaua kui parvlaev Estonia viimne teekond. «20 aastat on üsna pikk aeg. Samas on see ka väga üürike aeg nende jaoks, kes kaotasid lähedase inimese. 20 aastat on aeg, mil on üles kasva-

nud terve põlvkond. Nendest mõtetest inspireerituna on tänased sündmused siin mälestusmärgi juures ja kontsert Jaani kirikus kantud lootuse, lepituse ja hingerahu motiividest,» ütles kontserdi produtsent Lehari foto: liis treimann Kaustel. PM

Kood avab mälestusürituse fotogalerii ja video.

VÕIMUMÄNGUD. Viimase aja ühes märgilisemas õigusvaidluses peaks selguma riigi õigusabi tulevik.

oliver kund postimees.ee päevatoimetaja

iike murtakse maailmavaatelises küsimuses: kas riigi õigusabi osutamine peaks olema advokaadi ametiga kaasnev kohustus või temalt turuhinnaga ostetav teenus. Kui kaalul poleks riigi õigusabi teenuse katkemine, oleks praegu tekkinud olukord üsna kentsakas. Juulis teatas advokatuur, et riigi õigusabi andmiseks tänavu eraldatud 3,83 miljonist eurost oli poolaastaga ära kulunud juba 2,55 miljonit. Kui rahastus 2015. aastal oluliselt ei kasva, tekib järgmiseks suveks enam kui miljoni euro suurune puudujääk ja teenust ähvardab katkemine. Justiitsministeerium tuvastas aga, et miinuse põhjuseks oli suuresti advokatuuri selle aasta algusest määratud kord, millega tõsteti kaitsjate tunnitasu enamikus õigusliikides

mitu korda madalamad, on riik oma kohustuse täitmata jätnud. Justiitsministeerium aga leiab, et advokatuuri käitumine oli ebaseaduslik, sest neil polnud õigust Anvelti käskkirja lihtsalt eirata. Kohus otsustas, et esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata ja advokatuur kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse.

Riigi õigusabi andmine on justiitsministeeriumi meelest iga advokaadi avalik-õiguslik kohustus. Advokatuuri kantsleri Kristel Voltenbergi hinnangul on minister vääranud advokatuuri autonoomiat. «2014. aasta tasumäärade kehtetuks tunnistamine oli ennatlik ja läbimõtlemata samm,» lausus ta. Voltenberg selgitas, et organisatsioon on viimastel aastatel pingutatud selle nimel, et meelitada riigi õigusabi andma uusi noori advokaate ja tagada nende olemasolu üle Eesti. Kui Anvelti käskkiri rakenduks, saaks kogu süsteem tagasilöögi ja riigi õigusabi kvaliteet oleks ohus. Advokatuur näeb kaht

Tšehhi ettevõte Sans Souci on Vabadussõja võidusamba ehitamisel tegemata jäänud tööde eest määratud trahvist tagasi maksnud ligi 250 000 eurot. Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles, et Sans Souci on tagasi maksnud 243 000 eurot ning 51 563 eurot intressi. Sans Soucil on tasuda veel 453 828 eurot. BNS

Karusloomafarmide vastu anti üle tuhande allkirja

Advokatuur läks Anvelti otsuse vastu kohtusse kolmandiku võrra: 40 eurolt 60-le. Minister Andres Anvelt tühistaski miinusesse viinud hinnakirja ja käskis kehtestada sellise, mis arvestaks alles jäänud rahaga. Ent kolm päeva hiljem kehtestas advokatuuri juhatus vana korra sisuliselt muutmata kujul uuesti. Anvelt tühistas järgmise käskkirjaga ka selle otsuse ja ütles seekord juba otse, et keelab üldse selliste tasude kehtestamise, mille puhul riigi õigusabi tänavuse eelarveaasta lõpuks miinusesse jääks. Seepeale vaidlustas advokatuur septembri alguses mõlemad ministri käskkirjad halduskohtus ning taotles vaidluse ajaks nende kehtivuse peatamist. Nende tees oli lihtne: käskkirjad rikuvad advokaatide ja klientide õigustatud ootusi ja madalama hinnakirja kehtestamine ilma analüüsita võib tuua kahju. Samamoodi, nagu seadus kohustab advokatuuri korraldama riigi õigusabi andmise, kohustab see riiki tagama selleks vajaliku raha. Kuna riigi õigusabi eelarve pole aastaid kasvanud ja riigi õigusabi advokaatide tasud on turuhinnast

Sans Souci on tagasi maksnud ligi 250 000 eurot

lahendust: kas suurendada oluliselt riigi õigusabiks eraldatava raha hulka või vähendada õigusabi mahtu. Viimast saaks teha juhul, kui seadusandja kriipsutaks seadustes maha osa küsitavaid aluseid, mille puhul on seni olnud kohustus inimesele advokaat tagada. «Oleme teinud omalt poolt ettepanekuid, esitanud statistikat ja analüüse, aga kahjuks on vastuseks administratiivses korras käskkirjade andmine. Minu hinnangul näitab see tahtmatust või suutmatust tegelike probleemidega tegeleda,» leidis Voltenberg. Justiitsminister Anvelti sõnul lahendaks probleemi töökorralduse muudatus. Riigi õigusabi andmine on ministeeriumi meelest iga advokaadi avalik-õiguslik kohustus. Seda kompenseerib riik erinevate eelistega, nagu kuulumine advokatuuri ja kutsestandardite süsteemi, mis võimaldavad advokaatidel küsida praegusi turuhindu. «Kui iga advokaat tegeleks selle kõrvalt riigi õigusabi osutamisega, moodustaks see tema tegevusest üsna väikese osa ega oleks kellelegi ülemäära koormav,» leidis Anvelt.

Laupäeval ületas MTÜ Loomus karusloomafarmide keelustamist pooldav petitsioon tuhande allkirja künnise ning novembris antakse petitsioon riigikogule üle. Digiallkirjade kogumine on osa MTÜ Loomus kampaaniast «Olen loomade poolt!», mille eesmärk on teiste Euroopa riikide eeskujul piisava üleminekuaja järel keelustada karusloomafarmid Eestis. err.ee

Romeo Kalda soovib vana kohtuloo uut arutamist

Lasketiir vajab ameeriklaste treeningu järel remonti

Politseiniku tapmise eest eluaegset vangistust kandev Romeo Kalda soovib, et kohus vaataks uuesti läbi kriminaalasja, mille alusel ta 1997. aastal mõisteti süüdi röövimistes ja vargustes, ning muuhulgas mõistis kohus temalt autoregistrikeskuse kasuks välja 146 833 krooni. BNS

Paldiskis baseeruvad USA 173. õhudessantbrigaadi liikmed harjutasid Kaitseliidu Väluste lasketiirus laskmist augusti lõpul kolm päeva, misjärel oli tiir rivist väljas. Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Ahto Alas ütles, et Kaitseliit uurib, mis täpselt juhtus. Sakala

Postimees.ee küsitlus Kas riigikaitseõpetus peaks olema koolis kohustuslik? Ei

Jah, juba põhikoolis

17%

16%

2212 vastajat

68% Jah, gümnaasiumiastmes

4 || EESTI || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

VÄHESTELE TASKUKOHANE. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe sõnul on aidanud õigusemõistmise kiiremaks muutumisele kaasa kohtujuristide palkamine, kuid otsuste kvaliteet on kahjuks ebaühtlane.

Õigusemõistmine pole tavainimesele kättesaadav intervjuu nils niitra reporter

äna alanud õigusemõistmise nädalal kõneleb riigikohtu esimees Priit Pikamäe muuhulgas nii õigusabi kättesaamatusest tavainimesele kui sellest, et haldusja maakohtute kaebuste lahendamise tempo on küll kasvanud, ent sageli kvaliteedi arvelt. Kui kättesaadav on õigusemõistmine Eestis praegu lihtsale inimesele? Mulle tundub, et ei ole kuigi kättesaadav?

Teile tundub õigesti. Ei olegi eriti kättesaadav. Tsiviilkohtumenetlus on küll põhimõtteliselt üles ehitatud selliselt, et kohtusse saaks pöörduda ka õigusteadmisteta inimesed, aga kui me vaatame tegelikkust, siis praktikas ei ole tavalisel inimesel väga lihtne tulla kaebusega kohtusse. See eeldab mingisuguseid minimaalseidki õigusteadmisi. Niisiis on alati lihtsam ja võib-olla on ka õigused paremini kaitstud, kui võtta endale professionaalne esindaja. Kui me nüüd aga vaatame advokaatide tunnihindu (Postimehe hinnangul jäävad advokaatide tunnitasud üldiselt 100–200 euro vahele, aga leidub nii odavamaid kui kallimaid büroosid. – N. N.), siis see ei ole kaugeltki igaühele taskukohane. Vahepeal olid suureks takistuseks ka liiga kõrged kohtulõivud. Kui kohtulõiv on juba selline, et kipub sisuliselt välja suretama kohtusse pöördumise õigust üldse, siis on see kaugel normaalsest. Lõive on nüüd seadusandja tuntavalt alandanud ja siin on olukord paranenud. Aga ikkagi on õigusabi hinnad Eestis kõrged. Ja kuigi on võimalik taotleda riigi õigusabi, ei tähenda see alati, et üldse ei tule kellelegi maksta – ik-

ka tuleb tagantjärele hüvitada kulud.

Kuidas hindate riigi õigusabi kvaliteeti – on see kehvem kui inimese enda palgatud esindaja puhul?

Ma ei julge sellist üldistust teha, kõik sõltub ikkagi sellest, kes õigusabi osutab, tema südametunnistusest ja eetikast. Ei saa öelda, et riigi õigusabi tähendab alati järeleandmisi kvaliteedis. Kui me räägime kriminaalmenetlustest, siis seal on riigi kehtestatud tunnitariifid muidugi kordades madalamad turuhinnast. Sellele on advokatuur ka korduvalt tähelepanu juhtinud ja selgitanud, et ei pea enam võimalikuks osutada sellise hinnaga teenust. Samas on ka riigi võimalused piiratud. Täna algab õigusemõistmise nädal, mille üks hitte on tasuta osutatav õigusabi. See näitabki, et Eesti inimestel on õigusabi kättesaamisel tõsised vajakajäämised. Ja ometi on poliitikud rääkinud kogu aeg selle probleemi lahendamisest, samas probleem ei lahene.

Ei lahene jah. Raske isegi öelda, kuhu koer on maetud. Tudengid räägivad, et tasuta nõustamise käigus nende ette toodavad probleemid on sageli väga keerulised, ja selge, et inimesel on vaja professionaalset nõustamist. Paraku ei anna majanduslik seis võimalust. Ja samas on see tegelikult paradoksaalne, arvestades, kui palju meil koolitati 1990. ja 2000. aastatel juriste. Vaatamata sellele on ikkagi raskusi õigusabi kättesaamisel. Kas võib öelda, et probleem pole mitte juristide puudus, vaid õigusabi maksumus?

Ilmselt see küsimus lõppkokkuvõttes sinna välja jõuab. Teistpidi tundub, et juristi elukutse on nii universaalne, et meil pole erinevalt Lääne-Euroopast ka juristide tööpuudust. Sirvin siin seda teie antud kirjalikku ülevaadet riigikohtu tööst ja näen,

et teie töökoormus on aina kasvanud.

Riigikohtusse saadetud menetlustaotlused

See on erinevate kolleegiumide lõikes erinev, aga laias laastus on kasvanud tõesti. Kõige siksakilisem on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi koormus. Eelmine aasta oli rekordaasta, tervelt 66 asja. See oli seotud vahetult kohtulõivude põhiseaduspärasuse kontrolliga. 2009. aastal kergitas riigikogu drastiliselt kohtulõive, ja mitte protsentides, vaid kordades. Meile hakati esitama järjepanu taotlusi, et kontrolliksime, kas kohtusse pöördumise lõivud vastavad põhiseadusele. Valdavalt riigikohus vastaski, et need on põhiseaduse vastased. Alles tänavu jaanipäeva eel otsustas parlament tagasiulatuvalt, et neid kõrgeid lõive ei rakendata enam pooleliolevates kohtuasjades. Nüüd tundub, et see kaebuste laviin on lõppenud. Mis puutub tsiviil- ja kriminaalkolleegiumidesse, siis nende töökoormus on järjest kasvanud. Ka tänavu esimese kvartali võrdlus eelmise aasta sama ajaga kinnitab, et menetlustaotluste hulk kasvas kiiresti nii tsiviil-, aga ka kriminaalasjades.

2912

Riigikohtu koormus kasvab 2014. aasta I kvartali andmed ennustavad menetlustaotluste hulga kasvu ka käesolevaks aastaks.

Riigikohtus läbi vaadatud menetlustaotlused

23%

22%

20%

2011

2012

2013

Allikas: riigikohus

tsiviilasjade hulk uuesti kasvama. Keeruline öelda, millest see on tingitud. Samas on üldise tendentsina kriminaalasjade hulk esimeses astmes siiski mõnevõrra vähenenud, mis on seotud üldise kuritegevuse kahanemisega. Teisalt on jällegi kasvanud väärteoasjade hulk, need on põhiliselt kodanike kaebused kohtuvälise menetleja – näiteks politsei – otsuste peale.

Miks see on ikkagi kasvanud?

Niisiis meeldib eestlastele järjest rohkem vaielda?

Eks see tuleneb kohtusüsteemi toimimise loogikast – kohtuastmed on omavahel seotud ühendatud anumate põhimõttel. Mida suurem koormus esimeses ja teises astmes, seda suurem on see ka meil.

Tundub nii, aga eks see iseloomustabki eestlase arhetüüpi ... Oma õiguse taganõudmine. Et paneme selle maade piiri ikka paika?

Selge, et inimesel on vaja professionaalset nõustamist. Paraku ei anna majanduslik seis võimalust. Ehk oskate siis öelda, miks on haldusja maakohtute koormus kasvanud?

Seda ei oskagi päris täpselt öelda. Kui me vaatame tsiviilasju, siis oli suur kasv kriisiaegadel. See on arusaadav. Pärast seda toimus paar aastat langust, aga möödunud aastal hakkas

3350

3124

Ja kohtusse pöördumine on selle loogiline jätk. On siiski hea, et inimesed ajavad asju kohtus vaieldes, mitte omavoli korras. Õigusemõistmine on muutunud haldusja maakohtutes kiiremaks, miks see nii on?

Sellel on otsene seos eelmisel aastal rakendunud kohtujuristi projektiga. Hiljuti võeti vastu seadusemuudatus, mis näeb ette, et esimese ja teise astme kohtunikud saavad endale abiks kohtujuristid. See on üldse suurim taasiseseisvumise järgne in-

vesteering kohtusüsteemi inimvarasse. 2013. aastal said kohtujuristid kõik Harju maakohtu kohtunikud. Varem oli kohtunikul abiks istungisekretär ja mõnel juhul ka konsultant. Kohtujuristide abi teeb asjade menetlemise loomulikult kiiremaks – Tallinna ringkonnakohtu töökoormus kasvas seepeale lausa plahvatuslikult, circa poole tuhande asja võrra aastas. Ja kui juba kasvab ringkonnakohtu töökoormus, siis kandub see varem või hiljem üle ka riigikohtule. Ka Tartu maakohus on juba osaliselt kohtujuristidega kaetud, see töö saab tehtud järgmisel aastal. Plaan on katta kohtujuristidega kõik esimese ja teise astme kohtud. Kohtujuristide abil suudeti kiiremini lahendada ka n-ö vanu jääke, mis pärinesid otsapidi kriisiaastatest. Kriisi ajal kahanes ju ka kohtunike hulk – polnud raha vabanenud kohtade täitmiseks. Kuidas on teie hinnangul ajas muutunud haldusja maakohtute otsuste kvaliteet?

Eks ta on võrdlemisi erinev, tunnistan ausalt. Kui rääkida siin meie majas kolleegidega, siis on mõnedki neist mures, et esimese astme kohtute asjade la-

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe arvates ei tasu kohtuasjade hulga kasvamises näha probleemi – on hea, et inimesed ajavad asju kohtus vaieldes, mitte omavoli korras. foto: margus ansu

Ekspert: ilmselt söötis FSB Kohvrile ette topeltagendi jaanus piirsalu, moskva jaanus.piirsalu@postimees.ee

Kui lähtuda Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) versioonist kaitsepolitseinik Eston Kohvri kinnipidamise kohta, siis tõenäoliselt langes Kohver hästi seatud lõksu, arvab Moskvas tunnustatud ekspert Venemaa eriteenistuste alal Andrei Soldatov. Laupäevases Postimehes avaldatud FSB süüdistuse üksikasjaliku kirjelduse põhjal pakkus Soldatov, et FSB Pihkva osakonna töötaja koostööle meelitamiseks tegi Kohver ilmselt värbamiskatse. «Ivanov (FSB töötaja, keda

Kohver väidetavalt värbas – J. P.) kandis sellest ette oma ülemustele ning seepeale nad lavastasid värbamise ja raha üleandmise, et kõike seda dokumenteerida,» esitas Soldatov eile oma versiooni pärast tutvumist Moskva Lefortovo rajooni kohtu määrusega 6. septembrist, millega Kohver võeti kaheks kuus vahi alla. Määrus kirjeldab detailselt, milles FSB 43-aastast Eston Kohvrit süüdistab. «Kui neil on kriminaalasjas mitu sellist episoodi (Kohvri väidetavat kohtumist FSB töötajaga – J. P.), siis see muidugi tähendab, et tuleb täisväärtuslik kohtuprotsess,» lisas Soldatov.

Andrei Soldatov on Moskvas kõige tuntum noorema põlvkonna uuriv ajakirjanik, kes tegeleb sügavuti Venemaa eriteenistuse teemaga, eriti FSBga seotud lugude uurimisega. Eston Kohvrit Moskvas esin-

dav Vene riigi määratud advokaat Jevgeni Aksjonov kinnitas Postimehele, et temale teadaolevalt jälgis FSB Kohvrit pikka aega. «Kinni võeti ta siis, kui FSB oli kindel, et teda sai spionaažis süüdistada. Kuni selleni pol-

nud kuriteo koosseisu,» sõnastas Aksjonov oma kahe ülekuulamise põhjal kujundatud mulje, kuidas FSB versiooni järgi Kohvrile lõks seati. «Kohver oli kinnivõtmise hetkel olnud täielikus spioonivarustuses – kell, video-

Miks Kohver vahistamisega nõustus? Moskva Lefortovo rajooni kohtu määrus 6. septembrist, millega Kohver võeti kaheks kuuks vahi alla, sisaldab Andrei Soldatovi väitel tähelepanuväärset lauset. Nimelt pärast seda, kui Kohvri juhtumiga tegeleva FSB uurimisvalitsuse vanem-

uurija Mikrjumov esitas oma argumendid, miks Kohver peab jääma kindlasti kaheks kuuks vahi alla, ning nendega nõustus ka Venemaa peaprokuratuuri prokurör Zdorenko, küsis kohtunik Galimova Kohvri ja tema advokaadi arvamust. «Koh-

tualune Kohver ja tema advokaat Aksjonov jätsid antud taotluse (võtta Kohver vahi alla – J. P.) lahendamise kohtu otsustada,» seisab määruses. «Otsustades selle fraasi järgi, on Kohver otsustanud teha uurimisega koostööd,» väitis Solda-

tov eile. Kohvri advokaadi Jevgeni Aksjonovi väitel ei olnud mõtet vahistamisele vastu vaielda, kuna Kohvril polnud Moskvas alalist elu- ja töökohta, mis oleks saanud olla ainuke reaalne argument uurimise ajal vabadusse jäämiseks. Jaanus Piirsalu

ja audioaparatuur, millelt on selgelt näha ja kuulda, kellega ta suhtles ja mida nad rääkisid.» Aksjonov kordas juba varem Postimehele öeldut, et otseseid tõendeid väidetava värbamise kohta pole FSB ülekuulamistel Kohvrile veel esitanud. FSB versiooni järgi kohtus Kohver enne vahistamist 5. septembril vähemalt kolm korda Venemaa pinnal FSB töötaja V. V. Ivanoviga, kelle ta värbas koostööle. Kaitsepolitsei on korduvalt kinnitanud, et Kohver viis Eesti-Vene kontrolljoone läheduses läbi operatsiooni, mis oli seotud salakaubandust puudutava kriminaalasja uurimisega.

POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Õigusemõistmise nädal • Õigusemõistmise nädala raames pakub sihtasutus Õigusteenuste Büroo tasuta õigusnõustamist. • Tallinnas saab nõu Tartu maantee kohtumajas, Tartus sealses kohtumajas Kalevi 1 ja Jõhvis Kooli 1 kohtumajas. Neljapäeval pakuvad tudengid tasuta õigusabi Pärnu kohtumajas ja Narva kohtumajas ning reedel Paide kohtumajas. Nõustamine toimub kella 11–15. • Muul ajal saab tasuta õigusnõu silmast silma nõustamise käigus Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Rakveres ja Paides ning internetis www.juristaitab.ee veebilehel. Lisainfot saab ka Õigusteenuste Büroo veebilehelt www.otb.ee. • Vähekindlustatud inimeste tasuta õigusnõustamist toetab justiitsministeerium.

leida Tartu linnas teist krunti, kuhu kolida, aga jõudsime järeldusele, et pole paremat kohta kui see, kus me oleme. Otsustasime, et me ei lähe siit kuhugi. Aga see maja tuleb korda teha. Häda pole niivõrd selles, et meil oleks ruumi juurde vaja. Häda on pigem selles, et see maja ei vasta nüüdisaja ühiskondlike hoonete nõuetele. Kui te tulite alt sisse, siis te kindlasti märkasite seda mõrtsukalikku treppi. Kujutame nüüd ette, et siia majja soovib tulla mõni ratastoolis inimene. Ma ei tea, kuidas me ta siia majja saame.

Vahepeal tundus, et oluline oli ainult jääkide menetlemine ja asjade lahendamine, aga mitte otsuse kvaliteet. Meil ei ole siiani lifti – toimikuid tassitakse kolmandale korrusele seljas. Hoone renoveeriti praegusele kujule 1990. aastate algul. Näiteks on selgunud, et tollal ei vahetatud täielikult välja ka elektrijuhtmeid ja möödunud sügisel jäi pool maja vooluta – müüri seest tulid välja tsaariaegsed juhtmed, mis endiselt kandsid voolu. Ja lisaks puudub siin ka ventilatsioon, ainult üks ruum on ventileeritav. Kolmandal korrusel pole lihtsalt õhku. line oli ainult jääkide menetlemine ja asjade lahendamine, aga mitte otsuse kvaliteet. Teie eelkäija Märt Rask kavandas riigikohtule uut maja, mille peale kirjutasin ühe küünilise kommentaari. Kui täidetud see maja siin Tartus Toomemäel ikkagi on?

Riigikohtunike hulk ei ole kas-

vanud 2002. aastast – see on 19 kohtunikku, kokku töötab meil pisut üle saja inimese. Mis puutub sellesse majja, siis seda teie – nagu te ütlete, küünilist – kommentaari mäletatakse siin majas väga hästi. Aga ega see minu eelkäija maja küsimusega tegelemine polnud päris asjatu. Püüdsime

Aga lifti ja ventilatsiooni saab ka vanasse hoonesse sisse ehitada?

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

hendamise kiirus on küll kasvanud, aga seejuures makstakse teinekord lõivu ka kvaliteedile. Tundub, et lahendi saab võrreldes varasemaga kätte küll kiiremini, aga paraku on kasvanud ka lahenditesse sisse lipsanud vigade hulk, mida ringkonnakohus ja riigikohus peavad parandama. Vahepeal tundus, et olu-

Jah, aga see on ikkagi kapitaalne ehitus. Esitasime maja renoveerimise taotluse ka käesoleva aasta riigieelarvesse, aga jäime lõppkokkuvõttes ikkagi välja, sest riigis on hullemas seisus hooneid. Eks me jätkame küsimist ja loodame, et ükskord saabub õnn ka meie õuele.

Advokaadid väga ei kurda Tuntud vandeadvokaatidel Allar Jõksil ja Paul Varulil pole Eesti kohtutele tõsiseid etteheiteid, ent siitsealt leiab ikka parandamisruumi. Õigusteadlase ja vandeadvokaadi Paul Varuli sõnul ei ole kohtuotsuseni jõudmise tähtajad Eestis võrreldes paljude teiste riikidega ülemäära suur probleem. «Alati tundub muidugi, et võiks ju saada kiiremini,» lausus ta. «Kohtuotsuse kvaliteet on siiski kiirusest tähtsam ja kiirus ei saa olla eesmärk omaette.» Esimese astme kohtutes otsusteni jõudmine on muutunud Varuli hinnangul siiski viimastel aastatel pigem kiiremaks. Eestis kulub kõigi kolme kohtuastme läbikäimiseks Varuli hinnangul umbes paar aastat. «Näeme sellega võrdluses teiste Euroopa riikidega täitsa normaalsed välja. Näiteks Itaalias võib see võtta rahumeeli ka kümme aastat,» lisas õigusteadlane. Endise õiguskantsleri ja praeguse vandeadvokaadi Jõksi kinnitusel on esimese astme kohtute menetlused läinud tõepoolest kiiremaks. «Kui esimese astme kohtust saab otsuse kätte poole aastaga, siis on see väga hea,» lausus ta. «Kui aga aastaga, siis on ka see veel hea.» Mis puutub esimese ja teise astme kohtute õigusemõistmise kvaliteeti, siis on see Jõksi hinnangul heitlik, ebaühtlane. «Ringkonnakohtu menetlusajad on jäänud laias laastuks samaks,» lisas Jõks. «Minu positiivse kogemuse kohaselt on jõutud ringkonnakohtus istungiteni kahekolme kuu jooksul, samas seisab üks haldusasi Tallinna ringkonnakohtus juba eelmise aasta aprillist ja praegu pole istungist veel kippu ega kõppu.» Riigikohtu menetlustaotluste läbivaatamise aegu hindab Jõks üldiselt mõistlikuks. Seda kinnitab ka riigikohtu esimees Priit Pikamäe, kelle sõnul kulub riigikohtu tsiviilkolleegiumil «jah» või «ei» ütlemiseks kõige rohkem ehk kolm kuud. Samas ei peeta Jõksi sõnul teinekord tähtaegadest kinni riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kollee-

Allar Jõks

Paul Varul giumis, kus on paika pandud ka konkreetne tähtaeg. «Seal on nõue, et asja peab otsustama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul korrektse taotluse saamisest,» lausus Jõks. «Kui kohus ise ei järgi tähtaegu, siis on ebaõiglane nõuda seda teistelt.» Mis puutub õigusabi kõrgesse hinda, siis Jõksi sõnul ongi hea õigusabi kallis ja see on paratamatu. «Selle lünga peaks suutma täita riigi õigusabiga,» lausus Jõks. «Kui riik leiab, et õigusabi pole piisavalt kättesaadav, siis peaks riik ka midagi ette võtma.» Varuli hinnangul on õigusabi kättesaadavus tõepoolest jätkuvalt suur probleem. «Kui ma olin 1990. aastatel justiitsminister, tegime ühe uurimuse selle kohta, kui suurele osale elanikkonnast on advokaaditeenus jõukohane, ja mäletan, et see oli alla 15 protsendi,» meenutas ta. Praegu võiks see osa olla seoses elatustaseme paranemisega suurem, samas on kallinenud ka advokaaditeenus. Varuli hinnangul jääb jõukamate klientide ja riigi õigusabi saajate vahele endiselt päris palju inimesi, kellel on küll sissetulek, aga kellele käib advokaaditeenus üle jõu. Nils Niitra

6 || EESTI || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

TÖÖ KODUMAA HEAKS. Koos teiste Ukraina tudengitega möödunud aastal Maidanil esireas sammunud Julia Krišeminska kohaneb Eesti eluga.

Kiievi aktivist õpib lõimumist Eesti toetab noori õppijaid

marian männi reporter

raegu õpib Eestis üle 60 Ukraina tudengi, kellest üks, Julia Krišeminska, arvab, et Eestis on nii rahulik ja ilus, et siin oleks lausa patt poliitikast mõelda. Eesti välisministeerium on pidevalt rõhutanud, et toetab ukrainlasi. 22-aastane Krišeminska sai stipendiumi magistriõpinguteks Tartu Ülikoolis. Kuigi iga teine uudis Eestis räägib NATOst või kaitsekulutustest, on noore naise arvates siinne elu väga aeglane ja rahulik. Nii rahulik ja aeglane, et siin muutub ta ka ise rahulikuks ja aeglaseks. Kogu selle ilusa looduse ja rahulikkuse juures ei saakski siin poliitikast mõelda, arvab Krišeminska, kes on Eestis olnud alles kuu aega. Veel eelmisel aastal jagas ta Kiievi keskväljaku lähedal teistele tudengitele suppi, veelgi varem marssis ise Maidanil.

Perekonnast eemal Krišeminska õppis rahvusülikoolis Kiievi-Mogõljanska akadeemias (NaUKMA), mille rektor on praegune haridus- ja teadusminister Sergi Kvit. Viimane kritiseeris teravalt toonast presidenti Viktor Janukovõtšit ja lubas tudengitel loengute ajal Maidanile minna – teistes ülikoolides võidi üliõpilasi puudumise tõttu välja visata. «Aitasime teisi tudengeid, kogusime nad kokku ja korraldasime suure liikumise üle terve Ukraina,» meenutab ta. «Va-

Tartu Ülikooli õppima tulnud Julia Krišeminska sügiseses Emajõelinnas. Poliitilist filosoofiat õppiv noor ukrainlanna lausa naudib Eesti elu rahulikkust. foto: kristjan teedema

nemad inimesed plaksutasid meile, kui me saabusime, sest me oleme tulevik ja me jäime [Maidanile].» Aga nüüd on see vapper Ukraina tulevik hoopis Eestis, kaugel perekonnast ja Maidanist. Krišeminska sõnul saab ta praegu Ukraina jaoks Eestis rohkem ära teha kui kodumaal olles. «Mul on siin rohkem võimalusi sidemeid luua ja toetajaid otsida,» põhjendab ta. «Paljud tee-

Eestist saadud teadmised, loodab noor naine, aitavad tal lõimumisküsimustega ka Ukrainas tegelda.

vad seda Ukrainas, aga meil on veelgi enam abi vaja. Meil on rohkem raha, meditsiinilisi abivahendeid ja riideid vaja näiteks sõduritele.» Eesti rahuliku eluga harjumine võttis Krišeminskal veidi aega. «Kui [Tartus] esimestel päevadel helikopterit lendamas kuulsin, olin väga hirmul,» meenutab ta, «sest Kiievis on praegu pommitamise oht.» Krišeminska õpib poliitilist filosoofiat. Teda huvitavad multikultuursus ja vähemusküsimused. Eestist saadud teadmised, loodab noor naine, aitavad tal lõimumisküsimustega ka Ukrainas tegelda.

Kui olukord kodumaal peaks aga päris hulluks minema, toob Krišeminska ka perekonna – ehk ema ja vanaisa, kellega ta Kiievis elas – Eestisse. «Minu pere on selleks valmis, et kui midagi juhtub, tulevad ka nemad siia,» tunnistab ta.

Saab hästi hakkama Kuigi neil on ka Venemaal sugulasi, on noore naise arvates Eesti turvalisem. «Nad oleksid siin koos minuga kaitstud.» Pealegi tunneb ukrainlanna end siin kui kodus. «Kõik küsivad Ukraina kohta. Ja kui ütlen, et olen Ukrainast, vastavad nad, et oo, suurepärane! Kee-

gi ei arva, et see on Venemaa. Keegi ei küsi, kus see asub.» Enamik Krišeminska sõpru õpib välismaal. Juliat toetab Eesti riik 400 euroga kuus ja õppemaksu ta maksma ei pea. Küll aga tuleb tal maksta üür. «Ma saan suurepäraselt hakkama,» ütleb Krišeminska, mõistmata, millest üldse selline küsimus. Nüüdne toetusraha on kümme korda suurem kui ta Ukraina valitsuselt sai. Seda on noore naise kinnitusel rohkem kui küll! Inimesele, kes on keskväljakul oma õiguste eest marssinud, on rahal ilmselt hoopis teine tähendus.

Tallinna Ülikooli astus tänavu Kiievist pärit 22-aastane Oleksi Sankujev (pildil). Tema õpib magistritasemel poola keelt. Lisaks püüab ka eesti keelest sotti saada. «Eesti haridus võib üle terve maailma väga kasulik olla,» usub noormees. Sankujevi sõnul ei võiks Tallinnas ringi jalutades aimatagi, et ka Eesti, nii nagu Ukraina, kunagi Nõukogude režiimi alla kannatas. Sel suvel teatas välisministeerium, et toetab Ukraina, Valgevene, Gruusia ja teiste Eesti prioriteetsete arengukoostöö riikide tudengite õppimist Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tänavu aasta algusest kuni 21. septembrini on Eesti andnud tähtajalise elamisloa 661 Ukraina kodanikule, nende seast õppimiseks 35 inimesele. PM

Eesti Energia on palju enamat kui lihtsalt elektrimüüja. Iga päev pingutab 7000 Eesti Energia töötajat selle nimel, et Sinu kodu oleks valge ja soe. Eesti eelistatuima ja suurima tööandjana hoolitseme koos õppeasutustega selle eest, et meie põlevkivitööstuse eduloost saaks osa järeltulevad põlved ja kogu maailm. Sinu elektrileping teeb Eesti paremaks. Tänu Sulle jätkub Eesti edulugu.

Võida tasuta elekter terveks aastaks!

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

AKTSIAD. Nordea ülevõetud Ergo pensionifondis olid nelja Tallinna börsil noteeritud ette

ÄRILAUSE Me oleme juba ilma sekkumata väga keskkonnasõbralikud.

Nordea pensionifond müü

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on keskkonnasõbralikkuse vallas Eestis asjad paremini kui KeskEuroopas. ERR, 28.09

punktid

1000 tõnis oja

Ametiühingud soovivad kahjusid kanda solidaarselt Ukraina sõjaga seotud majanduskahjusid tuleb Eesti ühiskonnal kanda solidaarselt, teatas ametiühingute keskliit. Ametiühingud soovitavad valitsusel olukorda täpsemalt uurida ja kutsuda kokku nõupidamine, kuidas olukorraga toime tulla. «Venemaa on Euroopale suuruselt kolmas äripartner ja sellepärast pole ka üllatav, et vastastikused sanktsioonid jätavad jälje ettevõtete tulemustesse. Selle läbi kannatavad aga ka töötajad,» sõnas ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson. Petersoni sõnul on põllumeeste ja toidutööstuste kõrval suurtes raskustes ka raudteelased. majandus24.ee

Sester: rahandusministeerium ei täida avaliku teabe seadust Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri (IRL) sõnul ei täida Jürgen Ligi (Ref) juhitav rahandusministeerium avaliku teabe seadust, jättes vastamata tema teabenõudele, millega ta soovib saada rahandusministeeriumi kuluarvutusi IRLi välja käidud madalapalgaliste maksuvabastuse reformi kohta. Sesteri sõnul on nii peaminister Taavi Rõivas kui rahandusminister öelnud, et IRLi väljapakutud madalapalgaliste maksuvabastuse kulud on rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 250 miljonit eurot. IRLi hinnangul on summa poole väiksem. majandus24.ee

2. jaan 2013

majandusajakirjanik

u na Nordea võttis üle Ergo pensionifondid, võib mõningaid Tallinna börsi aktsiaid tabada täiendav müügisurve, sest Nordea pensionifondid müüvad kohalikke aktsiaid. Samal ajal kui maailma aktsiaturgudel on viimastel aastatel läinud üsna hästi, on Tallinna börs juba poolteist aastat stagneerunud ning viimasel aastal on toimunud kerge langus. Alates aasta algusest on börsiindeks OMXT langenud seitse protsenti. Selliseid börse, mis on sel aastal miinuses, on üsna vähe – lähipiirkonnas Läti, Venemaa ja Austria börs. Praegu pole küll mitte kusagilt paistmas mootorit, mis meie börsi käima tõmbaks – tulemas ei ole ei uusi börsiettevõtteid ega ka uusi kodumaiseid või välisinvestoreid. Pigem on karta, et vähemalt kolme börsiettevõtte aktsiad võivad saada täiendava müügisurve,

752,86

Tallinki ja Tallinna Vee aktsia hind eurodes ja indeks OMXT punktides

punkti

800

OMXT

600

Tallina Vesi 9,22 eurot 2. jaan 2013

400

Aktsiate hinnad on viimasel ajal langenud ja ilmselt langevad edasi

2. jaan 2013

200

0,89 eurot

Tallink 0

2013 JAAN

VEEBR

eriti Tallinna Vesi. Müügisurve põhjuseks on Nordea pensionifondid, kes on juba hakanud müüma ülevõetud Ergo pensionifondide portfellis olevaid Eesti börsiettevõtete aktsiaid. Teatavasti müüs Ergo oma pensionifondide äri Nordea pangale. Äritegevuse ülevõtmine viidi lõpule 1. septembriks ning kahe fondivalitseja sarnase strateegiaga fondid ühendatakse kolmapäeval, 1. oktoobril.

Tehniliselt on kõik lihtne «Fondide ühendamise ehk liitmise käigus saab ühendatava fondi osakuomanik oma osakute väärtuses ühendava fondi osakuid. Seega kliendile kuuluvate fondiosakute koguväärtus liitmise käigus ei muutu. Pensionifondide varad liidetakse samuti – liidetud fondi maht jääb samaks, mis oli vahetult

MÄRTS

APR

MAI

JUUNI

enne ühinemist fondidel eraldiseisvatena kokku,» selgitas ASi Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel. «Osakuomanike jaoks toimuvad muudatused automaatselt ning ise midagi ei pea tegema,» lausus ta. Tehniliselt on kahe fondi liitmine lihtne, kuid investeerimise poole pealt on olukord mõnevõrra keerukam. Nimelt on Ergo ja Nordea fondid väga erineva strateegiaga. Ergo pensionifondide investeeringuid juhtis Joakim Heleniusele kuuluv Trigon Capital, kelle investeerimisstrateegia keskendus peamiselt Ida- ja Kesk-Euroopa turgudele, ning pensionifondides oli ka Tallinna börsil noteeritud aktsiaid. Ergo kohustuslike pensionifondide portfellides oli Harju Elektri, Nordeconi, Tallinki ja Tallinna Vee aktsiaid. Nordea pensionifondide

JUULI

AUG

SEPT

OKT

portfellides on väärtpaberid hajutatud globaalselt ning nendes pole mitte ühtegi Eesti ettevõtete aktsiat ega võlakirja. Tõsi, Balti riikide turgudel on Nordea pensionifondid Rootsi investeerimisfondi East Capital kaudu. Küsimusele, kas Nordea hakkab või on juba alustanud Ergo fondide varade müüki, vastas Tagel, et pensionifondide varad ühendamise käigus liidetakse, mistõttu otseselt ühendamise tõttu endiste Ergo fondide varasid müüma ei pea. «Ülevõetud fondid on Nordea Pensions Estonia valitsemise all alates septembrist ning meie fondijuht Olli Enqvist juhib portfelle, arvestades fondide tingimusi, turusituatsiooni, riskitasemeid, likviidsust ja teisi tavapäraseid aspekte investeerimisotsuste tegemisel,» selgitas Tagel.

Teadusasutuste baasfinantseerimine suureneb kümme protsenti Järgmisel aastal suureneb Eesti teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise maht kümnendiku võrra ning riigieelarves on baasfinantseerimiseks ette nähtud kokku 9,26 miljonit eurot. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnas, et baasfinantseerimine aitab suurendada teadus- ja arendusasutuste finantseerimise stabiilsust ning selle kasv suurendab teadusasutuste kindlustunnet. «Eesti teadusele on olnud iseloomulik valdavalt projektipõhine finantseerimine ning lisaraha suunamine rahastuse stabiilsuse suurendamisse aitab tasakaalustada projektipõhise finantseerimise kõikumist, mis on teadlaskonnas omajagu

pingeid tekitanud,» ütles Ossinovski. Haridus- ja teadusministeerium on suurendanud teaduse baasfinantseerimist ka-

Mõistagi on mul hea meel, et leidsime võimaluse suurendada baasfinantseerimise mahtu. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

hel aastal järjest – 2014. aastal tõusis baasfinantseerimine 17,5 protsenti, ulatudes 8,4 miljoni euroni. «Mõistagi on mul hea meel, et leidsime võimaluse suurendada baasfinantseerimise mahtu, ent on selge, et praeguse olukorraga ei saa veel kaugeltki rahule jääda,» märkis Ossinovski. Samuti suureneb järgmisel aastal riigieelarveline toetus teaduskollektsioonide ülalpidamiseks ning kümnendiku võrra rohkem rahastust saab ka riiklik programm «Eesti keel ja kultuurimälu», mis toetab eesti keele ja kultuuri uurimist. Lisaks riigieelarvelisele põhirahastusele on teaduse oluline finantseerimisallikas ka tõukefondid, milles uuel perioodil

POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

evõtte aktsiad.

üb Eesti aktsiaid 12. nov 2013

15. mai 2014

855,25

13,6

eurod 26. sept 2014

eurot

punkti

12,8 eurot

761,47 punkti

26. sept 2014

12. nov 2013

26. sept 2014

0,995

0,635

eurot

2014 NOV

DETS

eurot

JAAN

VEEBR

MÄRTS

«Lähtume ka edaspidi oma senisest ideoloogiast – fondi varad peavad olema võimalikult suurel määral likviidsed ning igapäevase turuhinnaga,» lisas ta ja toonitas, et kõik muudatused tehakse lähtuvalt fondi ehk osakuomanike huvidest.

Müük on loogiline Kui vaadata Tallinna börsiettevõtete aktsiaraamatuid, on näha, et tegelikult on Nordea pensionifondid Eesti aktsiaid juba müümas. Ära on müüdud kõik Nordeconi aktsiad, peaaegu pooled Ergo pensionifondis olnud Harju Elektri aktsiad. Veidi on müüdud ka Tallinki ja Tallinna Vee aktsiaid. Tegelikult on Eesti börsiettevõtete müük üsna loogiline. Tagel ütles aasta tagasi Postimehele antud intervjuus, et Nordea pensionifondide jaoks on väärtpaberite lik-

APR

MAI

JUUNI

JUULI

viidsus väga oluline, aga Tallinna börsi likviidsus on peaaegu olematu, mis tähendab, et suuremaid koguseid aktsiaid osta või müüa on meie börsil väga keeruline. Pealegi juhib Olli Enqvist Nordea pensionifonde Soomest ja neil pole mitte ühtegi Balti riikide aktsiatele spetsialiseerunud analüütikut. 30. augusti seisuga oli Ergo pensionifondide portfellides kokku 1,4 miljonit Tallinki ja 181 000 Tallinna Vee aktsiat. Praeguseks on vabatahtlikest pensionifondidest ja ühest kohustusliku fondi portfellist kõik müüdud, aga järele on jäänud suurem osa kohustuslikus pensionifondis 2P2 olevad Tallinki ja Tallinna Vee aktsiaid, kus neid oli ka kõige rohkem. Selge on see, et nende aktsiate müümine ei ole kerge ning ilmselt võtab see aega. Eriti

AUG

SEPT

keeruline on Tallinna Vee aktsiate müük. Nimelt on pensionifondi käes olevate Tallinki aktsiate hulk võrdne umbes 11 päeva aktsia kauplemismahuga Tallinna börsil, aga Tallinna Vee aktsiaid on tervelt 34 päeva kauplemismahu jagu. Teisisõnu, isegi kui teisi müüjaid turul ei oleks, kuluks Nordeal (õigemini maaklerfirmal) kõikide Tallinna Vee aktsiate müümiseks vähemalt poolteist kuud. Pea olematu likviidsus tähendab, et maaklerfirma peab leidma vastaspoole, kes ostaks suurema paki aktsiaid, või tilgutama neid turule väga väikeste kogustena, sest vastasel juhul kaoks aktsia hinnal põhi alt. See aga tähendab hinnasurvet kogu börsile ning selle kaudu ka teiste ettevõtete aktsiatele.

Ukraina distantseeris end gaasileppest Venemaaga on teaduse valdkonnale suunatud kokku 359 miljonit eurot. Uuel perioodil on taristu arendamise asemel suurem osakaal teaduse sisu ja järelkasvu toetamisel. «Oleme uue tõukefondide perioodi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga lõpusirgel ning kokkuleppe saavutamisel on meil kindel alus uue perioodi meetmete ettevalmistamiseks ja käivitamiseks,» ütles Ossinovski. «Kuid samal ajal peavad teadusasutused pöörama tähelepanu ka eelmise perioodi vahendite tõhusale ärakasutamisele ja lubatud tulemuste saavutamisele.» Eelmise perioodi raha kasutusaeg lõpeb järgmise aasta jooksul. majandus24.ee

Ukraina distantseeris end laupäeval Euroopa Liidu vahendusel saavutatud gaasileppest Venemaaga, mis oleks taastanud gaasitarned talveperioodil. Ukraina energeetikajuhid lubasid jätkata võitlust nii gaasihinna eest kui ka Moskva väidete vastu, et Kiiev on Venemaale gaasi eest võlgu miljardeid dollareid. «Mingit lõplikku otsust eile ei langetatud. Ühtki dokumenti ei allkirjastatud,» kirjutas Ukraina riigifirma Naftogaz juht Andri Kobolev. Euroopa Liidu energeetikavolinik Günther Oettinger teatas reedel, et Vene energeetikaminister Aleksandr Novak ja Ukraina energeetikaminister Juri Prodan saavutasid talviste gaasitarnete osas kokku-

leppe, mis tagab ka Euroopa gaasiga varustamise. Gazprom lubas Oettingeri sõnul tarnida Ukrainale kuni märtsini vähemalt viis miljardit kuupmeetrit gaasi hinnaga 385 dollarit 1000 kuupmeetri kohta. Kuid Ukrainale on seatud tingimus, et ta peab enne oktoobri lõppu maksma Venemaale kaks miljardit dollarit ja enne aasta lõppu 1,1 miljardit. Prodan ütles, et Kiiev ei pea seda tasuks 2013. aastal ja 2014. aasta algul tarnitud gaasi eest, vaid ettemaksuks talviste tarnete eest. Minister kinnitas, et Venemaa on niikuinii Ukrainale kuus miljardit võlgu selle eest, mis Ukraina on gaasi eest rohkem maksnud. AFP/BNS

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ISLAMIRIIK. Ühendriikide sekkumine Süürias ja Iraagis võib seni vaenujalal olnud äärm

Kriitika õõnestab usaldust võimude vastu.

Üksnes õhurünnakute

Tadžikistani kõrgeim islamivaimulik Saidmukarram Abdulkodirzoda keelustas riigi valitsuse kritiseerimise.

Hongkongi politsei kasutas pisargaasi Hongkongi üliõpilased jätkasid eile proteste linnavalitsuse juures, kuhu erinevatel andmetel kogunes 10 000 – 60 000 inimest ja kus protestiti Hiina valitsuse hiljutise otsuse vastu keelduda poolautonoomsele Hongkongile täieliku demokraatia andmisest. Meeleavaldajate ja politsei vahel puhkesid kokkupõrked, mille käigus kasutas politsei tänavatele kogunenud meeleavaldajate vastu pisargaasi ning pidas kinni kümneid protestijaid. AFP/BNS

inimest hukkus USAs kahe väikelennuki kokkupõrkes.

Briti minister pani ameti maha Briti kodanikuühiskonna minister Brooks Newmark teatas oma tagasiastumisest seoses tabloidlehes Sunday Mirror ilmunud artikliga. Ajalehe andmetel saatis 56-aastane abielus ja viie lapse isaks olev minister endast sotsiaalmeedia vahendusel seksuaalse alatooniga pilte meesajakirjanikule, kes teeskles naisaktivisti. AFP/BNS

Kataloonia kuulutas välja hääletuse Hispaania Kataloonia piirkonna president Artur Mas kuulutas laupäeval ametlikult välja mittesiduva hääletuse Hispaaniast lahkulöömise üle. «Kataloonia tahab end väljendada, kuuldavaks teha ja hääletada,» ütles Mas pärast vastava seadluse allkirjastamist Barcelonas. Hispaania valitsuse hinnangul on 9. novembriks kavandatud referendum ebaseaduslik ega toimu. Valitsus koguneb referendumi küsimuses täna erakorralisele nõupidamisele, kus kavatsetakse Kataloonia hiljuti vastu võetud referendumit lubav seadus kaevata konstitutsioonikohtusse. AFP/AP/BNS

peeter raudsik Doha

meerika Ühendriikide eestvedamisel on alguse saanud ulatuslik sõjaline kampaania Islamiriigi (IS) sunnimässuliste vastu Iraagis ja Süürias. Õhulöökidest mässuliste positsioonide vastu võtavad osa nii USA ja Prantsusmaa kui ka Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia. Pentagoni kõneisik kontradmiral John Kirby märkis lakooniliselt: «See kõik on alles algus!» Niinimetatud suur allianss korraldas Süürias möödunud nädala jooksul kolm õhurünnakute lainet. Umbes 40 Tomahawk-raketi abil hävitati mässuliste paiknemisalad Ar-Raqqa ja Aleppo lähistel. Teise laine eesmärgiks oli sidesõlmede ja logistiliste toetuselementide hävitamine – tabamuse said kontrollpunktid, sõidukid ja väljaõppelaagrid. Viimaste öiste reidide jooksul hävitati 12 ISi kontroll all olnud nafta rafineerimise tehast. USA juhitava koalitsiooni eesmärk on ISi tegevuse halvamine ja häirimine. Viimane omakorda peaks looma pinnase Iraagi julgeolekujõudude vastupealetungiks. Mõõduka toetuse ja maismaa-operatsioonide ärajätmisega soovivad ameeriklased vältida sektide – sunniitide ja šiiitide – vaheliste pingete õhutamist. USA jaoks on oluline jätkata praeguse toetava ja neutraalse joonega sõjategevuses. Samas on oht, et Ühendrii-

kide sekkumine toob teineteisele lähemale seni Süürias vaenujalal olnud terrorirühmitused. Nii näiteks teatas ISi tegevusest seni end distantseerinud An-Nusra rinne, et õhurünnakud, mille käigus ka nende liikmed hukkusid, on suunatud otseselt islami vastu. USA-vastasus võib erinevad äärmusliikumised kokku tuua. Sellises liidus jääks domineerima ISi jõhker ideoloogia. Eelnevast tulenevalt annavad ameeriklased endale aru, et äärmuslaste lõplik lüüasaamine eeldab enamat kui õhulöökide andmine. Iraagi armee ja mõõdukate Süüria mässuliste relvastamine ja väljaõpe on seetõttu samuti plaanidesse kaasatud. «Iraak sai peaministri New Yorgi visiidi käigus kinnituse suure rahvusvahelise abi kohta, alistamaks terroriorganisatsioon IS. Lisaks saadi toetus Iraagi julgeolekujõudude väljaõpetamiseks ja relvastamiseks terrorismivastase võitluse tarbeks,» teatas Iraagi peaministri Haider AlAbadi büroo tehtud avalduses Bagdadis. USA ja Saudi Araabia omakorda on kinnitanud valmisolekut relvastada ja välja õpetada rühmitusi Süürias, kes võitlevad nii president Bashar AlAssadi režiimi kui ka ISi vastu. Saudi Araabia tegelik valmisolek selle abi andmiseks on siiski küsimärgi all. Kriitikute sõnul soovib Ar-Ryadh tegelikult Al-Assadi võimul püsimist Damaskuses, vältimaks kogu Süüria langemist kaosesse. Loomulikult on siinkohal õigustatud

Islamiriigi pealetungi tõttu Süürias põgenes nädalapäevade jooksul naaberriiki Türki vähemalt

Ameeriklased annavad endale aru, et äärmuslaste lõplik lüüasaamine eeldab enamat kui õhulöökide andmine.

küsimus, kes need mõõdukad mässulised ikkagi on. Iraagi värskel peaministril on küll liitlaste kindel toetus, kuid edasiminekuks peab ta lahendama kaks olulist küsimust. Esiteks on vaja lõplikult kinnitada Iraagi uus valitsus. Šiiitide ja sunniitide suutmatuse tõttu kokku leppida, ei kinnitanud Iraagi parlament esimesel korral uut sise- ja kaitseministrit. Al-Abadi ülesanne on see poliitiline patiseis kiirelt lahendada.

Uued juhid peavad sobima nii poliitilistele gruppidele kui ka olema võimelised kiiresti taastama Iraagi julgeolekujõudude võitlusvõime, kirjutab Iraagi ekspert Mustafa AlKhadimi väljaandes Al-Monitor. Laupäeval vabastas Al-Abadi ametist ka kaks Iraagi armee juhtivat kindralit, keda süüdistati armee ebaedus äärmuslaste tõrjumisel. Niisiis pole praeguse seisuga Iraagi armeel peale kahe võtmeministri ka maaväge-

POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

musliikumised teineteisele lähemale tuua.

est ei piisa Võitlus ISiga

160 000 inimest. Pildil põgenikekolonn Suruçi linna lähistel. foto: reuters/scanpix

de ja peastaabi ülemat. Koordineeritud vastutegevuse korraldamine on väga keeruline. Teiseks peab Al-Abadi proovima enda poolele võita sunniidi hõime, kellest paljud on seni avaldanud toetust ISi tegevusele. Iraagi eelmine peaminister Nuri Al-Maliki ei andnud sunniitidele lubatud võimu riigijuhtimises ning usaldamatus sunniitide ja šiiitide vahel on jätkuvalt suur. Kaitse- või siseministri koha andmine näitaks

Al-Abadi tahet kaasata senisest enam riigi suuruselt teist islamisekti. Alanud sõjalise kampaania ja Iraagi julgeolekujõudude vaevalise kosumise taustal on IS lubanud kätte maksta kõigile. Eriti oluliseks saab siin Iraagi pealinn Bagdad, mille ründamisel on IS lisaks autopommidele ja enesetaputerroristidele korra juba kasutanud ka miinipildujaid. Mässuliste väljajuurimisel Süüria põhjaosast, kus seni on

• USA alustas augusti algul Iraagis õhurünnakuid sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu ning laiendas neid ööl vastu 23. septembrit Süüriasse. • Ühendriike toetab rahvusvaheline koalitsioon. Süürias toetavad USAd praegu Saudi Araabia, Katar, Bahrein, Jordaania ja Araabia Ühendemiraadid, Iraagis aga Austraalia, Prantsusmaa, Holland, Kanada, Belgia, Taani ja Ühendkuningriik. • ISi vastu võitlevad ka Iraagi ja Süüria valitsusväed ning neile lojaalsed relvarühmitused, kurdide pešmergaväed Iraagis ning üksused Süürias. Toetust võitluses ISi vastu on avaldanud ka Iraan, Liibanoni šiiitlik äärmusrühmitus Hezbollah. Paljud riigid, sh ka Eesti, on lubanud või andnud Iraagile humanitaarabi. • USA Luure Keskagentuuri (CIA) andmetel kuulub ISi ridadesse kuni 31 000 võitlejat, teistel andmetel võib võitlejaid olla kuni 50 000. Euroopa Liidu terroritõrjekoordinaatori andmetel võitleb Iraagis ja Süürias ka ligikaudu 3000 Euroopa riikide kodanikku.

asunud nende tagala, võib vaja minna aga maavägesid. «Terroriorganisatsiooni ei ole võimalik hävitada ainult õhurünnakutega. Maaväed täiendavad neid. Seda kõike tuleb vaadata tervikuna,» tõdes Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ajalehele Hürriyet. Taaskordne vägede sisseviimine jääb praegu siiski viimaseks valikuks. Praegu loodetakse iraaklaste võitlusvõime peale.

Ontake tulemägi näitas võimu

Jaapani päästjad olid eilseks Ontake vulkaani tipu lähedalt leidnud vähemalt 31 matkaja surnukehad. Ligi poolsada matkajat oli eile endiselt kadunud, kuid päästetööd katkestati, kuna õhk muutus väga mürgiseks. 3067 meetri kõrgune tulemägi hakkas ootamatult purskama lau-

päeva keskpäeval ning mattis vulkaani lähedal asuvad piirkonnad kuni 20 sentimeetri paksuse tuhakihi alla. Purske tõttu jäi vulkaani nõlvadele lõksu umbes 250 matkajat, teiste seas ka lapsi, kellest suuremal osal õnnestus laupäeva õhtuks alla laskufoto: reuters/scanpix da. BNS/PM

Kood avab galerii ja video õnnetuspaigalt

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Venemaa president Vladimir Putin on pärast Ukraina mitmeid järeleandmisi silmanähtavalt oma sõiduvees ning loodab vahetada toetuse Islamiriigi hävitamisele USA lubaduse vastu mitte enam sekkuda endise NSV Liidu alal toimuvasse, hoiatab Moskvas tuntud politoloog Stanislav Belkovski.

Putin šantažeerib läänt Su Putini sellist seisukohta?

intervjuu

Enamik.

jaanus piirsalu

Kust tuleb Putini selline enesekindlus, et lääs on varsti põlvili? Võib-olla tema abid-nõunikud valetavad talle, teevad asju ilusamaks, kui need on?

M Moskva

Ei, sest Putin usub ainult iseendasse, ning ta usub, et ta toetub kõigis oma tegemistes rahva kolossaalsele toetusele (85 protsenti – J. P.), ja sellest on talle küll. Kuid mulle tundub, et vaatamata oma enesekindlusele ta siiski arvestab eliidi vastuseisuga ning isegi paleepöörde võimalusega. Viimase kahe aasta jooksul on ta näiteks oluliselt suurendanud oma ihukaitset ning vahetas välja oma ihukaitseteenistuse juhtkonna. Ta koristas sealt ära kõik, kes olid kuidagi seotud äriringkondadega, ning pani asemele nooremad mehed, kes on kõik ainult talle isiklikult ustavad.

iks Kreml loobus seekord vastusanktsioonidest vastuseks viimastele, eelkõige Vene naftafirmade ja riigipankade vastu suunatud USA ja Euroopa Liidu meetmetele, kuigi Vene kõrgetel ametnikel oli mitmeid häid mõtteid?

Esiteks pole Kremlil selget kontseptsiooni ja nad saavad Kremlis aru, et mingit reaalset kahju nad lääne majandusele teha ei saa. Teiseks loeb Putin ennast praegu nagunii võitjaks (konfliktis läänega – J. P.), tema meelest läheb kõik hästi. Putinil on kaks psühholoogilist seisundit. Üks seisund, kus ta tunneb ennast solvatuna, ta on agressiivne, sest ta tunneb, et asjad ei kulge nii, nagu peaks. Sellises olukorras kaldub ta kättemaksule. Toiduainete impordi keelu otsuse võttis ta vastu just sellises seisundis.

Miks pole lääs oma sanktsioonidega läinud Venemaa naftatulude kallale?

Aga praegu on Putin siis heas ja armulikus tujus?

Praegu on ta seisundis, kus tunneb, et ta võidab. Ta tunneb, et sai sõjalise võidu Ukraina armee üle Ilovaiski all, mille tulemusena oli Porošenko (Ukraina president – J. P.) sunnitud nõustuma Minski protokolliga, mida kõik võtsid järeleandmisena. Ukraina lükkas assotsieerumisleppe rakendamise ELiga edasi aasta võrra, ja lõpuks – mis minu meelest demonstreerib Putinile kõige paremini tema jõupingutuste edukust ja efektiivsust – Porošenko 18. septembri Washingtoni-visiidi tulemused, kus Obama keeldus Ukraina presidendile kahest olulisest asjast: keeldus letaalse relvastuse tarnimisest ning Ukraina ei saanud USA-lt erilise sõjalise liitlase staatust. Putnile tundub praegu, et kõik läheb tema plaanide järgi ning ei ole vaja teha liigseid liigutusi. Kui Putin tunneb ennast hästi, kui ta on omadega mäel, siis ta ei tegele väiklaste sigadustega, nagu ta hakkab neid tegema siis, kui ta tunneb, et hakkab kaotama. Nii et vastusanktsioonidest loobumine pole seletatav sellega, justkui Kreml oleks aru saanud, et toiduainete impordikeeld oli tegelikult viga ja suunatud rohkem oma rahva vastu?

Ei. Paljud arvavad nii, näiteks on sellisel seisukohal minu andmetel peaminister Medvedev. Putin nii ei arva ja otsuseid võtab vastu tema. Ta lähtub ka sellest, et lääne sanktsioonid pole seni tekitanud Venemaale märkimisväärset kahju. Teiseks usub Putin, et ta suudab läänelt saavutada vähemalt osalist sanktsioonide tühistamist tänu oma jõupingutuste efektiivsusele Ukrainas ning ka teistes kohtades.

Mis kohtades?

Putini peamine kontseptsioon praegu on osalemine Islamiriigi (IS) mahasurumises vahetuskaubana endise NSV Liidu ala vastu. Putin on nõus lülituma ISi-vastasesse võitlusse koos USAga vastutasuks sellele, et USA lõpetab Venemaa «terroriseerimise» endisel NSV Liidu alal. Seetõttu ei loe ta lääne sanktsioone tõsiseks teemaks. Putin võib ju praegu olla optimistlik, aga kui ta näiteks G20 tippkohtumisel ei saa enda meelest väärika kohtlemise osaliseks ja solvub taas, mis siis juhtub?

Kui ta tunneb seal demonstratiivselt alandavat suhtumist enda suhtes, siis pole, jah, välistatud, et ta hakkab jälle käituma maksimaalselt agressiivselt. Või kui Putinit keeldutakse viimasel hetkel sinna kutsumast, siis tuleb kindlasti uus pingete eskaleerimine. Kuid veel kord, praegu on ta täis optimismi. Ja peab tunnistama, et selleks optimismiks on Putinil alust, sest lääs ja Ukraina on teinud talle viimasel ajal rida järeleandmisi. Mis tulemuse lääne sanktsioonid Venemaa vastu on ikkagi andnud või on need seni olnud suhteliselt mõttetud?

Kõige tähtsam tulemus on see, et sanktsioonid näitasid Venemaa eliidile, et Putini poliitika ei ole enam produktiivne ja et Putin pole enam eliidile nende majanduslike huvide garant. Venemaa majandus on tegelikult ju väga sõltuv lääne kapitalist ja lääne tehnoloogiast. Erinevalt Putinist leiab Medvedev, et pikemaajalised sanktsioonid on Vene

majandusele väga kahjulikud. Putin aga elab praegu üle teist noorust ja talle tundub, et ta on läänel kõrist haaranud.

Politoloog Stanislav Belkovski. foto: jaanus piirsalu

Tekib mulje, et Putin elab kuskil teises reaalsuses.

Saage aru, Putinil tuli palju aastaid kõik välja, kõik õnnestus. Viimane näide oli Sotši olümpia, mille eel peaaegu kõik eksperdid ennustasid Venemaale suuri tehnilisi probleeme ja et Venemaa saab umbes seitsmenda koha medalite üldarvestuses. Tegelikult sai Venemaa aga üldesikoha, mida keegi ei ennustanud – ja elekter ei lülitunud kusagil välja.

Ma arvan, et kõige pingelisem on veel ees. Putin ju ei saavutanud veel oma eesmärki Ukrainas, vaid ainult osaliselt. Mihhail Kasjanov (Venemaa peaminister 2000ndate algul, praegu Putini terav kriitik – J. P.) kirjutab oma mälestusteraamatus, et kui ta pani peaministriameti 2004. aastal maha, siis Putin ähvardas, et ma surun teid nurka. Täna on see ähvardus suunatud läänele. Jah, tulevad ebamugavused riigile, aga lõppkokkuvõttes, ta arvab nii, võidan ma nagunii. Selline on praegu Putini lähenemine maailma asjadele, mida paljud Venemaa eliidist ei jaga. Kui suur osa Venemaa eliidist ei jaga

Aeg pole veel käes. Lääs pelgab siiski Venemaad. Venemaa pole mingi Iraan, Venemaa on tuumarelvaga riik, muidugi mitte nii võimas, nagu seda näitab Venemaa ametlik propaganda, aga siiski. Putin ikkagi väga efektiivselt šantažeerib praegu läänt Suure Sõja võimalusega. Putini sõnum on selge: teie, lääs, ei ole valmis mingil juhul sõdima, kuna inimelud on teile selleks liiga väärtuslikud, aga mina olen valmis sõdima! Sest minu rahvas on valmis minu eest surema, erinevalt teist. Siit ka kõik need Putini kelkimised, et kui tahan, siis võtan paari päevaga Kiievi, Bukaresti ja Riia?

Jah, muidugi, ja nagu näha, see šantaaž toimib. Mis te arvate, kas ta teadlikult blufib või ta päriselt ka mõtleb nii?

Seda ma ei tea. Vähemalt see vastab tema tänase päeva meeleoludele. Kas lääne ja Venemaa vaheliste pingete terav faas on tänu Minski viimasele kokkuleppele praeguseks möödas?

Ei, ma arvan, et kõige pingelisem on veel ees. Putin ju ei saavutanud veel oma eesmärki Ukrainas, vaid ainult osaliselt. Üks oluline detail. Porošenko ütles Washingtoni-visiidi järel, et ta saavutas Obama osalemise kriisi lahendamisel. See aga oli ju Putini üks peamisi nõudmisi, et USA tuleb kaasata – ja sellele on pööratud väga vähe tähelepanu. Putin tahab pidada Obamaga otseläbirääkimisi endise NSV Liidu territooriumi üle. Alates veebruarist on see olnud tema jõupingutuste üks peamisi eesmärke. Just USA keeldumine sellistest läbirääkimistest sunnib Putinit pidevalt eskaleerima konflikti. Aga Putini eesmärgid konkreetselt Ukrainas olid ja on, et saada garantii Ukraina mitteastumisest NATOsse – mida tema meelest saab edukalt teha ainult mitteformaalselt, kontrollides osa Ukraina territooriumist, sest Minskis allakirjutatud paberitesse ta ei usu,

POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Miski ei näi enam võimatu

uure Sõjaga sest kardab, et need võidakse tühistada suvalisel hetkel – lääs tunnustaks faktiliselt – de iure tunnustamist lähitulevikus ei unista isegi tema – Krimmi Venemaa osana, et seal poleks mingeid kaubanduspiiranguid ning oleks tagatud tõrgeteta maismaaühendus, ja kolmandaks sama asi Dnepri-äärse vabariigiga. Lääne seisukoht on, et nad on juba teinud maksimaalse hulga järeleandmisi Venemaale. Porošenkole Washingtonis osaks saanud keeldumine anda relvi mõjus Kiievile näiteks väga demoraliseerivalt, see oli Kiievile selge kaotus. Millised valikud on Putinil lähiajal sisepoliitikas?

Ta hävitas Venemaal sisepoliitika Krimmi hõivamisega. Kogu legaalne opositsioon on maksimaalselt konsolideeritud tema selja taha. Venemaal saab ametlikult opositsioonis olla vaid see, kes jagab Putini välispoliitikat. Venemaal on peale Putini poliitilises mõttes ainult kaks huvitavat tegelast: koduarestis viibiv Aleksei Navalnõi ja Euroopas viibiv Mihhail Hodorkovski, kuid neil pole mingit võimalust reaalselt sisepoliitikat mõjutada. Seetõttu Putin ei huvitu praegu üldse sisepoliitikast. Mida arvate Hodorkovski viimastest avaldustest?

Hodorkovskil on väga suured ambitsioonid, tal on kahtlemata soov kätte maksta Venemaa kõrgemale poliitilisele eliidile selle kümne aasta eest, mis ta kaotas. Seejuures mõtleb ta väga realistlikult. Ta ei mõtle osalemisest presidendivalimistel, vaid peab silmas, et kui praegune režiim kukub mingil põhjusel kokku, siis objektiivsetel põhjustel on ta üks peamisi kandidaate riigi juhtimiseks. See on tõepoolest nii. Venemaal on praegu ainult kaks persooni, kes reaalselt on võimelised ühendama Putinivastast opositsiooni: Hodorkovski ja Navalnõi. Kuna aga Hodorkovski on vanem, kogenum, rikkam ja paremate sidemetega läänes, siis loomulikult on tal eelis, ja sellele ta viitaski. Mais kirjutasite The New Timesis, et viimase kolme kuu jooksul on Venemaa väga oluliselt muutunud, aga pole kindel, et need muutused olid Putinile pikemas perspektiivis kasuks.

Putini enda käitumine, mis tekitab rahulolematust eliidis. Mis oleks ikkagi see punane liin eliidi jaoks?

Minu meelest on see juba ületatud. Aga ei juhtunud ju midagi!

Ei juhtunud, sest tehnoloogiliselt on seda raske korraldada. Kõik eliidi esindajad on pideva eriteenistuste jälgimise all. Kõiki telefonikõnesid kuulatakse pealt, kogu elektroonilist posti loetakse samuti, ihukaitset tugevdatakse. Putin mõtleb sellele (paleepöörde võimalusele – J. P.) ja teeb kõik, et seda minimeerida. Väga palju Vene eliidi lastest elab, õpib ja juba ka töötab läänes. Kas eliidi seas pole märke põlvkondade konfliktist, sest lapsed on saanud hoopis teistsuguse kasvatuse ja nad elavad ikkagi lääne elufilosoofia tugeva mõju all?

Lapsed muidugi, siin pole midagi rääkidagi. Näiteks kui keegi eliidist satub sanktsioonide alla, siis ta on ära lõigatud oma lastest, ta ei saa nende juurde sõita. Kõik räägivad Vene eliidi kinnisvarast ja lastest läänes, aga väga oluline on nende jaoks ka lääne meditsiin. Suurem osa Vene eliidist ravib end läänes, see on neile elu ja surma küsimus. Näiteks kasvõi Gennadi Timtšenkole. (Kolmapäeval ilmus uudis, et valitsus laseb Moskva külje alla ehitada spetsiaalse kliinikumide kompleksi neile, kes ei saa piirangute tõttu sõita välismaale ravile – J. P.) Nii et kui lääs teeks sellise sanktsiooni, et me nüüd enam ei luba ravile võtta inimesi Venemaalt, siis see tekitaks eliidis ikka korraliku pahameele.

Jah, kui kehtestatakse üle piiri liikumise piirangud, siis see muutubki reaalsuseks. Absoluutselt. Paljud ei saa juba praegu välja sõita. Ma tean, et arutluse all (Kremlis – J. P.) on väljasõiduviisade kehtestamine teatud kategooria Vene kodanike jaoks. Ametlik põhjendus on, et hoida neid USA terrori eest välismaal. Praegu on olulised väljasõidupiirangud Venemaal kõigil jõuametkondade töötajatel?

Jah, paljud on oma välispassid ära andnud ja need on nende ülemuste seifides. Kes veel võivad sattuda n-ö välismaalesõidu keelu alla?

Jah, sest ta läks konflikti enamikuga eliidist.

See võidakse kehtestada kõigile riigiametnikele.

Kas järgmised kolm kuud kuni tänaseni on midagi teie seisukohtades muutnud?

Tõsiselt räägite?

Ei, olukord on sama. Kui kaua Venemaa eliit talub veel siis Putinit või vastupidi, kui kaua talub Putin sellist Venemaa eliiti?

Eliiti põhimõtteliselt siiski rahuldab praegu selline olukord, sest vaatamata nende majandushuvide ründamisele on nad ametlikult siiski lojaalsed. Suurt puhatust ei tule. Aga ma kordan, et Putin arvestab ühe ohuna oma võimule paleepöörde võimalust. Mis impulssi paleepöördeks vaja oleks?

Jah, kusjuures seda arutatakse juba seadusandlikul tasemel. Kui veel rääkida Vene eliidi läänes elavatest lastest, siis kas Putinil ei või olla sisemist tõrget selles suhtes, et näe, ma sõdin läänega, aga mu tütar elab Hollandis.

Mõningatel andmetel on tema tütar koos mehega Hollandist ära sõitnud. Nad sõitsid ära kohe pärast Boeingu alla kukkumist. Sõitsid Venemaale?

Ma ei tea, kuhu. Jumal seda teab, miks mitte ka Venemaale.

See, mis tundus Venemaal paljudele võimatu alles paar aastat tagasi, on nüüd teoks saanud ja Kremlil seadustes või plaanides kirjas, kirjutab kolumnist Jüri Vendik.

riti ajakirjanduse vana hai, ajalehe The Observer Moskva, Saigoni, Washingtoni ja siis jälle Moskva korrespondent Mark Frankland rääkis 22 aastat tagasi ühele noorele kõhnale reporterile, kuidas ta 60ndatel pidi oma lugusid saatma Londoni toimetusse Moskva kesktelegraafist. Kõik teised väliskorrespondendid pidid tegema sedasama. Lähed kohale, Gorki tänava algusesse, tellid kõne, loed loo ette. Või siis saadad hirmkalli telegrammi. Asi oli selles, et «kapitalistlikku maailma» sai tollases Nõukogude Moskvas helistada just nimelt üksnes kesktelegraafist. Seltsimeestel, nii erariietes kui ka pagunitega, oli nõnda mugav jälgida, kes ja mis teemadel selle õela välismaailmaga suhtleb. Nüüd on see reporter kasvanud mitte küll vanaks haiks, aga lihtsalt suhteliselt vanaks, paksuks ja mugavaks Moskvas töötavaks välisajakirjanikuks ja mõtleb loiu huvi ja naljaga pooleks, et kas ei pea varsti kuidagi umbes samamoodi oma lugusid toimetusele edastama. Päris samamoodi muidugi ei pea, aeg ja tehnika on edasi läinud. Aga välisajakirjanikele näiteks kirjutatakse ette suhelda maailmaga vaid mingi Roskomnadzori sertifitseeritud, FSB kontrollitud erikanali kaudu. Tänapäeva Venemaa areneb peadpööritava kiirusega. Kõik «erapooletud vaatlejad» aina imetlevad, kuivõrd kiiresti nihkuvad võimalikkuse piirid. Läinud nädalal võttis riigiduuma vastu seaduse, mille järgi ei tohi välismaalastele kuuluda rohkem kui 20 protsenti Vene massiteabevahendite aktsiatest. Seadus läks läbi imetlusväärse kiirusega: vaid mõni päev algatamisest kolmanda lugemiseni, mis annab põhjust arvata, et see kirjutati valmis presidendi administratsioonis, kuigi ametlikult on seaduse autoriteks kolm duumasaadikut.

ks neist, Vadim Dengin Žirinovski parteist, rääkis plenaaristungil, et «Venemaale peale surutud infosõda dikteerib uued reeglid» ja et väljaannete välisomanikud muudkui sokutavad lehekülgedele venevastaseid artikleid. Nii Dengini argumentatsioon (millega olid tuliselt päri kõik duumasaadikud, välja arvatud parlamendi ainuke opositsionäär Dmitri Gudkov ja üks ta fraktsioonikaaslane) kui ka seadus ise on absurdne – terve mõistusega inimeste arusaamade järgi muidugi. Seadus tabab ennekõike mitte poliitikast kirjutavaid väljaandeid, mis justkui peaksid huvitama «külma infosõja» kindraleid, vaid meelelahutuslikke ajakirju ja telekanaleid.

Nüüd mõtlevad väljaanded, mida teha: kas anda kontroll mõnele Vene ostjale (ja nad kõik on kindlasti ühel või teisel moel võimude poolt mõjutatavad) või panna ajaleht-ajakiri hoopis kinni. Kogu «tõsine» Vene meedia on niigi juba kas otsese kontrolli või tugeva surve all. Erandeid on käputäis. Nende seas näiteks kvaliteetne ajaleht Vedomosti, mis kuulub Soome Sanomale. Nüüd mõtlevad kümned väljaanded, mida ometi teha: kas anda tõepoolest kontroll üle mõnele Vene ostjale (ja nad kõik on kind-

lasti ühel või teisel moel võimude poolt mõjutatavad) või panna ajaleht-ajakiri hoopis kinni. Aega on meedia välisomanikele antud kuni 2017. aasta alguseni, aga tähtaega saab ju soovi korral hõlpsalt nihutada, nagu seda on juba tehtud – samuti läänega konfrontatsiooni raames – internetti puudutava isiklike andmete hoidmise seadusega. Mõned Vene vaatlejad oletavad, et selle seaduse puhul on tegemist mõne meedia suuromaniku lihtlabase lobitööga: ta olevat lihtsalt ära kasutanud selle Vene poliitika uue paranoidsevõitu trendi. Võib olla, aga need oletatavad tagamaad ei oma enam mingit tähtsust. Tähtis on trend ise, meediavastane seadus on aga vaid üks näidetest, mida see kaasa toob.

enemaal töötavaid väliskorrespondente selline uus seadus ei puuduta. Küll aga on suurtel rahvusvahelistel meediafirmadel, ennekõike Briti ja Ameerika omadel, Moskvas suured – mitukümmend inimest, sh palju Vene kodanikke – bürood ja kohalikule turule mõeldud tooted. Kas ka need peavad nüüd kinni minema või 80 protsenti Vene «investoritele» müüma, on konkreetsete juriidiliste isikute seisundi ja juriidilise sõnakeerutuse küsimus, kuid üldise trendi raames on nendega kõik selge. Vaenlased. Teevad venevastast propagandat. Annavad sõna opositsionääridele, kes on kõik teadagi riigidepartemangu palgal. Ei ülista Donbassi rahvast, kes võitleb fašistidega. Teevad intervjuusid Ukrainas hukkunud Vene sõdurite omastega, samas kui Vene sõdureid seal ei ole ega saanudki olla, president ju ütles. Muide, ei pea ka presidendist lugu. Ja üleüldse, nad on ju Washingtoni ja Londoni käepikendus, mis siis muidu see nõndanimetatud vaba press saab olla. Ebasoovitavate välisajakirjanike väljatõrjumiseks polegi vaja seadust. On olemas välisministeerium, kes neid akrediteerib. See võib sisuliselt oma suva järgi ajakirjanikku riiki mitte lasta või akrediteeringut mitte pikendada. Peab tunnistama, et seni on Vene välisministeerium käitunud selles osas üsna rahulikult. Normaalselt, mis praegust õhkkonda arvesse võttes on lausa ebanormaalne. Kedagi pole akrediteeringu mittepikendamise tõttu maalt välja saadetud. Tõsi küll, riigi televisiooni vaatajaskond ei loe väljamaa lehte, nii pole välisajakirjanikud Vene ametivõime kunagi eriti huvitanud. Välja arvatud jällegi need, kes töötavad vene keeles vene auditooriumi jaoks.

ldine olukord Vene poliitikas on aga selline, et see, mis tundus paljudele võimatu alles paar aastat tagasi, on nüüd teoks saanud, see, mis paistis mõeldamatu idiootsusena alles pool aastat tagasi, on nüüd Kremlil seadustes või plaanides kirjas, ja nüüd enam ei tundu võimatu sisuliselt miski. Nii et ei saa välistada, kui ka ei tahaks, et peagi on endised nn hääled sunnitud Moskvast jälle kolima kuhugi lääne poole – Prahasse, Varssavisse, Riiga – ning nende juurdepääsu sihtauditooriumile piiratakse kõikvõimalike vahenditega. Moskvasse aga jäävad üksikud korrespondendid väikestes esindustes, erariietes seltsimeeste tiheda kontrolli all. Hea seegi, et ei pea lugude saatmiseks kesktelegraafis käima.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

50 TÄIS. Täna juubeldav Mart Juur eelistab kirjutada lühidalt, mis on palju lõbusam.

Lugeja on eksootiline loom intervjuu rein veidemann TLÜ EHI professor / Postimees

umorist, kirja ndus- ja muusikakriitik, luuletaja, stsenarist, meelelahutaja, Postimehe «Juurika» toimetaja, kommentaator – seda kõike on Mart Juur. Võtsin kolleegi sel puhul intervjueerida, kasutades ühtlasi luba teda sinatada. Vestlus temaga sujus sama vaimukalt, nagu tunneme meest ennastki. Kõlab muidugi klišeelikult, aga pean sinugi puhul ütlema: mees nagu orkester. Kuidas küll jõuad? Ja kui jõuad, siis mis sulle nendes jõudmistes kõige meelepärasem on olnud?

Meid eestlasi on nii vähe, et igaüks peab vähemalt kolme mehe eest väljas olema. Kõik rabavad mitmel rindel ja seetõttu paistabki Eesti palju suurem välja, kui ta on. Aga võibolla olen lihtsalt ahne ega raatsi millestki loobuda. Ühte asja tehes puhkan teisest. Lehte te-

hes puhkan televisioonist, diskot tehes lehest jne. Ning muidugi on mul vedanud, et saan tegelda asjadega, mis mulle päriselt meeldivad. See on suur privileeg ja olen selle eest tänulik – põhiliselt loomulikult iseendale, aga ka kõigile neile, kes lubavad mul seda privileegi nautida. Kui küsitakse, kes sa oled, siis ma vastan, et olen ajakirjanik. Teine klišee: me kõik tuleme lapsepõlvest. Mida sina sealt oled saanud, kaasa võtnud?

Mida aasta edasi, seda selgemalt hakkab kohale jõudma, kui palju head on vanemad ja kodu mulle andnud. Aga kui hakata nüüd tõsiselt seda teemat lahkama, läheks vastus juba kirjanduseks kätte. Aga meie siin tegeleme ajakirjandusega, eks ole. Kolmandat klišeed ei tule. Räägime sinust kui humoristist. Huvitaval kombel peetakse mõlemaid, nii luuletajaid kui ka humoriste, olevaks «linnukesega». Mis sa arvad, millest niisugune suhtumine?

Sellepärast, et humorist täidab ühiskonnas – kas just metsasanitari – pigem kojanarri või külaullikese rolli. Humorist võib teinekord rääkida ebameeldivatest või päris koledatest asjadest. Siis see teadmine, et ta teeb lihtsalt nalja, natuke nagu trööstib kuulajaid. Ja annab hea vabandu-

se, miks ei pea veel kohe ojasse jooksma. Ise pean küll nii luuletamist kui ka naljategemist nõudlikuks ja väga paljudele kättesaamatuks tegevuseks. See on kogu aeg nagu köielkõnd. Kui libastud labasusse, oled kadunud mees. Vähemalt selleks korraks. Kuidas on selle piiri tunnetusega? Oled ka ise ehk vääratanud?

Muidugi olen, korduvalt. Ja muidugi tunnen selle kohe ära. Kui niisugune asi juhtub, on väga piinlik. Ma kahjuks nii kaugele pole veel jõudnud nagu Arvo Pärt, kes ütles, et elada tuleb pidevalt kahetsedes. Aga mida siis teha? Ütled lihtsalt endale, et kuradi lollakas, ära enam niimoodi tee. Ja katsud õppust võtta. Kuni see juhtub jälle.

ma. Mingis mõttes oli see nagu punkbänd ning mingil ajal oli seal ametis pool Röövel Ööbikut ja osa J.M.K.E.st ja Psychoterrorist, lisaks kunstnikke, kirjanikke, näitlejaid ja kuningriiklasi.

Saan tegelda asjadega, mis mulle päriselt meeldivad. See on suur privileeg ja olen selle eest tänulik – põhiliselt loomulikult iseendale.

Rahateenimiseks on palju lihtsamaid viise. Ja kuulus olen ma niigi. Hoopis lõbusam on kirjutada lühidalt. Kümmekond aastat peatoimetasid ajalehte Nelli Teataja. Kõlab umbes nii, nagu nõukogude ajal tegid kirjanikud Andres Ehin ja Henn-Kaarel Hellat ajakirja Küsimused ja Vastused. Kuidas iseloomustaksid seda peatükki oma elust?

Väga ilus aeg oli. Omanikke ei huvitanud üldse, mida me seal kokku kirjutasime, ja me ajasime seal siis rõõmsalt ja-

Ma ise lehetegemisse ei sekkunud, lugesin huviga, mida kolleegid kirjutavad. Kui keegi kippus toimetusse istuma jääma, palusin inimesel koju minna, et ta ei segaks neid, kes tahavad «Doomi» ja «Wolfensteini» mängida. Mõnikord istusime toimetuses Andrus Kivirähkiga ja kirjutasime «Wremja» kauge eelkäija «Wigla Show» stsenaariume. Nelli Teataja oli tõesti ajaleht, mis tegi ennast ise. Tänapäeval ei tule siuke asi kõne allagi. Turundus ja arendus ja paanikaosakond möllab kogu aeg. Postimehe «Juurikas» tähendab igal nädalal ühte täismõõdus följetoni, lisaks kõrvalveerud humoreskide või – kuidas peaks neid nimetama – tükikestega. Räägi pisut selle köögipoolest.

Ma üksi olen seal nagu toi-

metus ja teen seda täpselt nii, nagu ajalehte tehakse. Katsun välja selgitada nädala teemad ja üritan leida vormi, milles neist asjadest kirjutada. Isegi koosolekut pean ma, ainult

POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

peab olema motiiv. Enamasti on selleks lugu või idee, mis lihtsalt nõuab romaanivormi valamist. Või siis ajendab autorit soov teenida raha või saada kuulsaks. Minul need ajendid täielikult puuduvad. Suurt eepilist lugu ei ole. Rahateenimiseks on palju lihtsamaid viise. Ja kuulus olen ma niigi. Hoopis lõbusam on kirjutada lühidalt. Olen tähele pannud, et suudad ka enda üle naerda. Meenuta mõnd kentsakamat juhtumit.

Ma ei tea, miks inimesed alati naerma hakkavad, kui räägin oma äpardustest ja läbikukkumistest. Ma tahan, et nad tunneksid kaasa ja lohutaks, mitte ei naeraks. Ärapanemist on Eestis liiga palju, võib-olla isegi rohkem kui rehepaplust. Teiselt poolt, humoristid olevat enamasti parandamatud melanhoolikud. Näiteks juba kõneks olnud Oskar Luts. Mis sind kurvastab, paneb heldima?

Minu meelest pole humoristid keskmisest melanhoolsemad. Kui näiteks Lionel Richie’ «Love, Oh Love» või Donna Summeri «I’m a Rainbow» või film «Frozen» kuulajal-vaatajal silma märjaks võtavad, ütleb see rohkem nende laulude või selle filmi headuse kui kuulaja-vaataja hingeelu kohta. Olen täitsa tavaline eestlane, mind rõõmustavad ja kurvastavad samad asjad mis kõiki teisi. Vaimuinimesena kuulud «Mnemoturniiri» «tarkade klubisse». Tänapäeva erudiit ei pea vist tähendama paljude faktide teadmist, vaid pigem seoste kaudu tulemuseni jõudmist. Kuidas hoiad end vormis teadja/mäletajana?

et sellel koosolekul pole kedagi peale minu enese ja see toimub minu enese peas. Võrdlemisi skisofreeniliselt kõlab kogu see värk ühesõnaga. Karikaturist Allan Hmelnitskiga on meil kolmapäeviti telefonikonverents, kus me arutame, mis pildi me teeme. Siis kuulen vähemalt ühe päris inimese häält. Satiirikunagi kaldud olema «pastelne». Ka kõige hullemate jaburuste puhul püüad leida teravmeelse kujundi. «Objekt» jääb elama, aga teab, et on naerualuseks saanud või hukkamõistu väärt. Kas on ka juhtumeid, kus sulle «tere» pole öeldud või tuldud õiendama?

Vastupidi, võrdlemisi sageli tuleb ette juhtumeid, kus tögamise objektiks sattunud isikud tulevad muiates tänama või teevad nalja vastu. See kõneleb heast huumorimeelest ja suuremeelsusest. See «pastelne» juhib mind (pop) muusika kõrval sinu teise kire, kirjanduse juurde. Oled vist esindamas viimast põlvkonda, kust leida kirglikke lugejaid. Friedebert Tuglas on just lõunaeesti kirjandust nimetanud, erinevalt põhjaeesti paepealsest kalkusest, pastelseks. Missugune suhe on sul lõunaeesti kirjandusega. Kirjutajana on sul Lutsu-preemia taskus, aga sinu oma lemmikud?

Kohavaim on kirjanduses kindlasti olemas. Lõuna-Eesti on isegi liiga lai mõiste. Ma pean ennast otepäälaseks ja otepäälase maailmataju on ikkagi teistsugune kui Võrus,

Urvastes või Räpinas elaval isikul. Otepää kirjanduse suurkuju on loomulikult Mats Traat. Jõgiromaan «Minge üles mägedele», nagu ka teised tema Otepää-ainelised ja mõnikord ka Otepää murdes kõnelevad teosed peegeldavad seda Otepää vaimu imeselgelt. Otepää kirjanduse kahjuks praegu teenimatult unustatud tüvitekst on Oskar Kruusi ajalooline romaan «Aeg atra seada», mille tegevus toimub ärkamisajal Nuustakul, Kanepis, Savernas, Tartus, Krimmis ja Peterburis. Väga põnev lugemine.

Kui ikka hakkab tekkima tunne, et tean ja mäletan kõike, siis «Mnemoturniiri» salvestus toob jälle maa peale tagasi. Kirjutasime lähestikku kahte raamatut, sina «101 Eesti popmuusika albumit», mina «101 Eesti kirjandusteost», esitlesimegi neid vastastikku. Mida niisugune kirjutamine sulle tähendas?

See oli üks suur õppimine ja nautisin seda väga. Kirjutasin raamatut aasta otsa, kuulasin läbi tohutu hulga muusikat, lugesin ja tuhnisin ja mõtlesin ja meenutasin ning rääkisin sõpradega ja avastasin asju, millest ma varem mitte midagi ei teadnud või olin need unustanud. Töö käigus komistasin pidevalt teemadele, millest igaüks vääriks omaette raamatut.

Nüüd on sinust endast saanud «kirjandusminister». Õige mees, kellelt küsida – missugune on eesti kirjanduse tervis?

Jah, ma olen nagu mingisugune Eesti teeneline valvelugeja. Eks kirjandus ole samamoodi killunenud ja niššidesse jagunenud nagu popmuusika. On mitu erinevat eesti kirjandust ja on võimalik lugeda ainult ühte neist, puutumata kokku mõne teisega. Mõned suured üldrahvalikud autorid on ikka olemas, keda kõik loevad, ehkki võib-olla kõik neid ühtemoodi ei armasta. Kirjanikke on meil palju, õnneks hetkel mitte veel rohkem kui lugejaid. Mingis mõttes on lugeja tõesti juba eksootiline loom, võiks hakata korraldama lugeja kohtumisi kirjanikega, nii nagu vanasti korraldati kirjaniku kohtumisi lugejatega. Kus siis lugeja vastaks kirjanike küsimustele, kuidas ta loeb ja kas ta tunneb ka mõnikord hirmu või hoopis põletavat inspiratsiooni uut raamatut lugema hakates ning kas ta on ka midagi sahtlisse lugenud. Kirjutad lühižanrides, aga ehk on kavas ka mõnda pikemat teksti paberile panna, romaani või näidendit?

Näidendi kirjutamine eeldab erilisi oskusi, mida paraku pole paljudel näitekirjanikelgi. Mingisugusel tasemel romaani kirjutamisega saaksin oma võimete piires ilmselt hakkama, aga mis mõte sellisel asjal oleks. Romaani kirjutamiseks

Mart Juur on raamatukogude kirglik püsikunde. Neist kõige kodusemaks nimetab ta Gonsiori tänaval asuvat Torupilli raamatukogu, mille riiulite vahel kõndis ta ka läinud neljapäeval. foto: mihkel maripuu

Pühajärve pardid paterdavad vees. Rohkem suplejaid ei ole lainetes. Üksik vetelpäästja kõnnib sillale. Kalamehe lootsik triivib kaldale. Rannabaari uksel ripub raske taba. Pargis uitab ringi viimne suvitaja. Pilveserval kustub kuldne sära. Tõuseb tuul ja puhub suve ära.

mart juur 21. august 2014

Ilmselt olen «Mnemoturniiri» kõige rumalam liige läbi aegade. Ja mul on selles asjas suured kasud sees. Kui ikka hakkab tekkima tunne, et tean ja mäletan kõike, siis «Mnemoturniiri» salvestus toob jälle maa peale tagasi. Salvestused toimuvad korra kuus ja pärast salvestust ma lausa pakatan teadmistest. Kuna teadmiste kinnistamise faasi kahjuks ei järgne, siis ununeb kuuldu peagi. Siiski mõned asjad on meelde jäänud. Näiteks see, kust on pärit muhulaste kalapüügivarustusse kuuluv asjandus nimega kakuaam. Tuleb välja, et Jaapanist. Viiskümmend on inimese esimene ja ainus tõeline juubel. Nüüd muudkui loed, et ka 25, 30 ja 40 on juubelid. On see üks osa laiutavast noorusekultusest või kiirustavast elamisest, et vuhh! ja ongi kõik möödas? Mida sulle tähendab see, tegelikult «elu keskpäev»? Mida ootad endalt, Eestilt, maailmalt? Vabanda, et sattusin pateetikasse.

Sünnipäev annab võimaluse sõbrad kokku kutsuda nagu Onu Bella laulus. Parem ikka kohtuda juubelil kui matustel. Ja muidugi võib sel puhul korraks selja taha vaadata, kõike meenutada, võib-olla isegi kedagi rooli taha kupatada. Mulle tundub, et asjaolusid arvestades oleme siin Eestis päris kenasti hakkama saanud. Muidugi on tehtud üksikuid vigu, kuid on ka palju head. Katsume siis isekeskis natuke paremini läbi saada ja oleme tulbid edasi. Jah, see kõlab korraga tõsiselt ja naljakalt: olgem tulbid! Palju õnne!

16 || SPORT || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Ta on eriline talent, kellesarnaseid sünnib kord aastakümnete jooksul. Red Bulli vormelimeeskonna boss Helmut Marko kiitis 16-aastast hollandi talenti Max Verstappenit.

TENNIS

Kanepi kaotas Hiinas Šarapovale Pekingis alanud nelja miljoni dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril kohtus Kaia Kanepi (WTA 46., pildil) juba avaringis väga tugev vastasega, kui vastamisi tuli minna venelanna Maria Šarapovaga (WTA 4.). Eestlanna tunnistas vastase paremust tulemusega 4:6, 1:6. «Esimeses setis tundsin ennast väga hästi ja mäng oli ka tasavägine. Lihtsaid punkte ma ei saanud. Kui mul pall ootamatult ees on, siis tahaks kohe sellega midagi erilist teha ja siis tulevad vead,» kommenteeris Kanepi. «Kui headele mängijatele esimene sett kaotada, siis peab teises suutma ise veelgi paremini mängida, see on väga raske ja täna mul ei õnnestunud.»

MOTOKROSS

Eesti sai Rahvuste motokrossil 9. koha Eesti koondis koosseisus Tanel Leok, Gert Krestinov ja Harri Kullas sai Rahvuste motokrossil 9. koha. Krossi võitis veenva ülekaaluga Prantsusmaa, kes kogus 17 punkti. Poodiumi teisele astmele tõusid belglased (27 p) ja 3. koha saavutasid ühed suursoosikud, ameeriklased, kes jäid belglastest 6 punkti kaugusele.

2.02.57

on meeste maratoni uus maailmarekord. Just sellise tulemuse jooksis keenialane Dennis Kimetto pühapäeval Berliinis. JALGPALL

Klavan teenis Saksamaal väärt võidu Saksamaa jalgpallimeistrivõistlustel teenis tähtsa võidu Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani (pildil) koduklubi FC Augsburg, kes alistas koduväljakul 1:0 Berliini Hertha. Kohtumise ainsa värava lõi 27. minutil hollandlasest paremkaitsja Paul Verhaegh, kes realiseeris penalti. Klavan tegi traditsiooniliselt kaasa terve kohtumise. Augsburg kerkis kuue vooru järel nüüd üheksa punktiga turniiritabelis kaheksandaks.

TENNIS

Kontaveit treenib nimeka austraallase juhendamisel Tänavusel hooajal järjepidevalt tennise maailma edetabelis karjääri parimat kohta parandanud ja 150 parema sekka tõusnud Anett Kontaveidi uus juhendaja on austraallane Paul McNamee. Novembris 60. sünnipäeva tähistav McNamee jõudis karjääri jooksul üksikmängus maailma edetabelis 24. kohale ja võitis kaks turniiri, suurem edu saatis teda aga paarismängus – ühtekokku pälvis McNamee esikoha 23 paarismänguturniiril, teiste seas võitis ta neli suure slämmi turniiri.

Nisu leidis uue tööandja

Tolmoff kaotas veerandfinaalis

Tänavune U-23 vanusegrupi grupisõidu Eesti rattasõidumeister Oskar Nisu sõlmis kokkuleppe VC Rouen 76 amatöörklubiga, kellest saab tema järgmine tööandja.

Euroopa sulgpalli karikaetapil Prahas jäi Kati Tolmoffi tulemuseks 5.– 8. koht. Veerandfinaalis kaotas Tolmoff maailma edetabelis 15. kohal olevale Li Michelle’ile 21:17, 15:21, 21:12.

Karl Kruuda ja Martin Järveoja Soome meistritiitli poole kihutamas.

foto: janne pieviläinen

RALLI. Eesti rallimehed tegid ajalugu – neist said esimesed välismaalased, kes võitsid Soome autoralli meistritiitli.

Kruuda ja Koitla võtsid soomlastelt hinnatud tiitlid peep pahv peep.pahv@postimees.ee

oome autora lli meistrivõistlusi peetakse alates 1959. aastast ning enne tänavust hooaega polnud ükski välismaalane selle tiitlini küündinud. Nüüd on aga meistrite nimistus kaks välismaalast, kaks eestlast: Karl Kruuda ja Kaspar Koitla. Kruuda on koos kaardilugeja Martin Järveojaga värske meister SM1-klassis, Koitla aga koos kaardilugeja Mait Laidveega tšempion SM2-klassis. Kruudale oli see karjääri esimene meistritiitel ning ta tundis heameelt, et see juhtus just Soomes. «Tase oli kindlasti kõvem ja ühtlasem kui Eesti meistrivõistlustel,» leidis ta. «Igal rallil oli erinev võitja ja minu masinaklassis on isegi igal hooajal olnud erinev meister. Enda tiitlivõimalusse hakkasin tegelikult uskuma alles poole hooaja pealt, kui vaatasin punktitabelit ja mõistsin, et mul on võimalus.» See, et seni vaid soomlastele kuulunud meistritiitlid see-

kord Eestisse rändasid, ei mõjunud soomlastele šokeerivalt. Enne viimast etappi, Tampere rallit, reklaamiti võistlust plakatitel juba Kruuda piltidega ning ka Soome meedia kirjutas, et tiitlid võivad eestlaste kätte libiseda. Tamperes ei sõitnud Kruuda enam ralli võidu peale, vaid tegutses üldvõidu kindlustamise nimel. Üldarvestuse kolmas ja oma klassi teine koht olid selleks piisavad. «Jälgisime pidevalt, mida peakonkurent teeb,» märkis Kruuda, kes hoidis end otse peakonkurendi Ari Vihavineni taha. Mitsubishi Lancer WRCga sõitnud Vihavainen noppis oma klassi võidu, kuid Ford Fiesta S-2000 masinat roolinud Kruudale piisas teisest kohast. Kruuda ei kavatse aga ühe tiitliga rahulduda. WRC 2 arvestuses on tal sõita veel kaks rallit – Hispaania ja Suurbritannia – ning punktitabel lubab tal loota veel üldvõitu. Selleks peavad kaks viimast rallit õnnestuma ideaalilähedaselt. MM-rallidel stardib Kruuda sama S-2000 autoga, mida kasutas ka Soomes. «See masin sobib meile ja kogu hoolde-

tiim teeb meie heaks väga head tööd,» nentis ta. Koitla oli meistritiitlist rääkides ilmselgelt rahulolev. «Hooaja alguses püstitatud eesmärk sai täidetud, Soome ralli meistritiitel on ju üks hinnatumaid,» lausus ta. «Soome meistrivõistlustel osalemise mõte seisnes selles, et iga võistlus toimub tundmatutel ja väga keerulistel teedel ning kiiruslegendi koostamine ja paika saamine on raske.»

Soomes on väga tugev konkurents ja kohalikud sõitjad alati väga kiired. Kaspar Koitla, rallisõitja

Võõrastel teedel sõitmine annab hea kogemuse. Koitla, kes varasemalt on sõitnud tihti ka Venemaa, Läti ja Leedu rallidel, tõstis esile Soome teede keerukust – palju trampliine ja tehnilisi kurve. «Ma ei saa öelda, et kiired ja rohkete hüpetega teed on minu lemmikud, kuid igasugustes oludes tuleb kiiresti sõita.» Sarnaselt Kruudaga tõstis ka Koitla Soomes võistlemise

väärtusena esile sealset ühtlast taset. «Soomes on väga tugev konkurents ja kohalikud sõitjad kodus alati väga kiired. Hooaja jooksul sai selgeks, et saame neile osutada tugevat vastupanu,» rääkis ta. Viimasel etapil Tamperes oli Koitla ja kaardilugeja Mait Laidvee ülesanne hoida suurimat konkurenti Jouni Nikkot oma selja taga. Nikko sõitis teisel kiiruskatsel välja, autol purunes rehv ja ta kaotas palju aega. Seejärel oli Koitlal vaja vaid auto tervena finišisse tuua. Tegelikult tekkis tal endalgi korraks ohtlik hetk – ta sõitis rajalt välja samas kohas, kus Nikkogi. «Rütm kadus ja edaspidi ei võidelnud me kiiruskatsete võitude eest, vaid jälgisime Nikko aegu. Aeglasem sõit polnud kerge, kuid saime sellega hakkama,» märkis ta. Tampere etapil lõpetas N-rühma Mitsubishiga sõitnud Koitla Juha Salo järel teisena ning sellega oli eesmärk täidetud. Soome meistritiitel on küll vägev saavutus, kuid mis saab edasi? Koitla tänas kõiki oma toetajaid ja kinnitas, et tegeleb juba uue hooaja plaanidega.

Kullamäe: finaal oli kehv, vaatame suuremat pilti KORVPALL. Tartu Rocki

korvpallimeeskond kaotas Balti liiga karikaturniiri finaalis Liepajale 61:74 ning meeskonna peatreener Gert Kullamäe tunnistas pettumust. «Võtsime vastu valesid otsuseid ka lihtsates olukordades, rääkimata surve all olekust,» nentis Kullamäe. «Vastane surus meid kõvasti ja jäime sellega hätta kogu mängu. Rünnak jooksis umbe ja me ei leidnud häid käike.» Rock oli sisuliselt kogu kohtumise tagaajaja osas. Esimese poolajal järel oli kaotusseis neljapunktiline, kuid kolmandal ja neljandal veerandajal kärises see suuremaks.

Liepaja oli pisut parem igas mänguelemendis – nende visked olid täpsemad, nad tegid rohkem vaheltlõikeid ja vähem pallikaotusi. «Finaal oli meie jaoks küll kehv mäng, aga kontrollmängudena saime kaks väga head päeva ja mängida vastastega, kes näitasid meie nõrgad kohad ära,» rääkis Kullamäe. «Kui karikas on mängus, siis tahaks ikka võita, aga eks peame vaatama ka suuremat pilti.» Laupäeval, pärast poolfinaalis Šiauliai alistamist, oli Kullamäe märksa rahulolevam. Ka selles kohtumises oli Rock alguses tagaajaja, kuid viimasel veerandajal suudeti leedulasest

Balti liiga karikaturniir Poolfinaal Rock – Šiauliai 62:59 Rock: Peciukevicius 17, Talts 13, Kurbas 12, Petrukonis 9, Dorbek 7, Eichfuss 4

Finaal Rock – Liepaja 61:74 Rock: Peciukevicius 13, Toome 13, Petrukonis 10, Kriisa 9, Talts 8, Eichfuss 6, Sutt 2

mängujuhi Augustas Peciukeviciuse juhtimisel võit napsata. «Esimesel poolajal hakkasid meie kaitse eksimused rünnakust. Viskasime palju mööda

ja siis ei jõudnud kaitsesse tagasi. Pall liikus küll õigetesse kohtadesse, aga realiseerisime oma võimalusi halvasti,» selgitas Kullamäe. «Teisel poolajal kukkusid pallid juba paremini sisse ja nii oli kaitses lihtsam. Mängisime ilma vastaseid skautimata ja proovisime igaühe vastu individuaalselt mängida. Kokkuvõttes meile hea ja võitluslik võit!» jätkas ta. Tartlastel jäi laupäevasest mängust perekondlikel põhjustel eemale Joosep Toome, ent pühapäevaseks finaaliks sõitis ta kohale. Jätkuvalt on vigastuse tõttu palliplatsilt eemal Tanel Sokk. Peep Pahv

POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

MUREKOBARAD. Judos toimuv peegeldab Eesti tippspordi hetkeseisu – pole raha, pole profisportlasi, pole korralikku alajuhti.

Eesti judo vajab kiiret restart’i jaan martinson

spordiajakirjanik

odu ne tu rniir, Euroopa karika etapp, kus teise koha saanud raskekaallane Juhan Mettis ainsana poodiumile tõusis, näitas kenasti ära Eesti judo halli hetkeseisu: lootus Rio de Janeiro olümpiale pääseda on sisuliselt ühel mehel, ülejäänud koondislased seisavad parimal juhul paigal, küll aga on kolm-neli noort, kellest võiks asja saada, ent nende tuunimiseks on vaja raha, mida ei ole. Kui Mettis Tallinna turniiril kenade ipponite toel esmalt poolfinaali ja siis ka finaali murdis, tuli judorahvas, muie näos, siinkirjutajalt küsima: «Noh, kas Eesti judo on ikka veel surnud?» Millega vihjati mõne aasta tagusele artiklile, kus sai kuulutatud ala kohalikku koolemist. Hea küll, judo elab, aga mis elu see on? Pigem hingitsemine. Vindumine. Elu on see, kui enne tiitlivõistlusi käib arutelu, mitu medalit Eesti võidab ja mis värvi need on. Praegu ennustatakse, mitu vastast kamba peale võidetakse, ühe või kaks. Enam ei räägita olümpiamedaleist, vaid sellest, kas keegi üleüldse Riosse pääseb.

Kust saada olümpiapunkte? Tallinna turniir on tasemelt madalaim, (olümpia)reitingupunkte jagatakse näpuotsaga – kolmanda koha eest sama palju (või vähe) kui MMil võidu eest avaringis. Osalejad olid riikide kolmandad-neljandad numbrid, kuid ometi ei saatnud Eesti judokad peale Mettise suurt midagi korda. Paar seitsmendat kohta küll tuli, ent nende nappide punktidega pole midagi peale hakata. Mettis kirjeldas Eesti tippjudoka eksistentsi viimase aasta jooksul nõnda: «Õppisin ülikoolis, töötasin õpetajana – väikse koormusega siiski –, et haigekassakaarti saada, treeni-

Juhan Mettisest saab sõjaväelane

sin taskuraha teenimiseks lapsi...» Ning nüüd mine ja pista proffidega rinda. Aga mida teeb alaliit? «Alaliidule ei looda ma juba ammu,» lõi Mettise treener Andres Põhjala käega. «Meil pole korralikku presidentigi.» Karmid sõnad, härra judoliidu president Eerik-Niiles Kross, või mis? Koondise veteran Künter Rothberg meenutas eelmist olümpiatsüklit. «Sain käia 15 turniiril ja teist sama palju laagrites. Mõistagi võitlesin nõndaviisi olümpiakoha nimel, mõni punkt jäi Londonisse pääsust puudu. Nüüd maadlesin Helsingis, Tallinnas, järgmine nädal lähen Portugali ja siis on raha otsas. Alaliidust öeldi, et puhka uue aastani, siis laekuvad uued summad, mida jätkub tõenäoliselt kõigest aprillini.» Rothberg, kunagine EMi pronks, muide, töötab samuti treenerina, et hinge sees hoida.

Investeerida noortesse Küsimus pole pelgalt alaliidus, vaid Eesti spordipoliitikas tervikuna, tõdesid judotreenerid, kelle jutu võib kokku võtta järgmiselt: meil on materjal olemas, Mettis, veel üks-kaks nooremat judokat võivad tõsitegijaiks kasvada, aga selleks peaksid nad viibima 120 päeva aastas laagrites, enamasti piiri taga, ja maadlema tosinal turniiril. Paraku vanemate rahakoti toel olümpiavõitjat ei kasvata. Ka klubid, kes võitlevad ellujäämise nimel, ei suuda koondislase vajadusi katta. «Eesti spordis on midagi valesti – raha hakkad saama siis, kui tippu jõuad, aga kuidas tippu jõuda, see ei huvita kedagi. Ehk siis: õpi esmalt ratsutama, siis saad hobuse,» torises üks treenereist. «Riik võiks otse välja öelda, et tipptasemel olümpiasporti pole vaja. Siis paneksime klubide uksed kinni ja jääkski ainult profisport – jalgpall, jalgrattasõit ja korvpall.» Enamiku arvates pole nappi raha suudetud mõistlikult ka-

Juhan Mettis, Eesti judokoondise selge liider.

Vanemate rahakoti toel olümpiavõitjat ei kasvata. Ka klubid ei suuda koondislase vajadusi katta.

sutada. Põhjala leidis, et peatreener Aleksei Budõlini strateegia – võtame koondisse kaheksa meest ja viime nad Riosse – oli vale. «Meil on kaks meest, kel mingigi võimalus olümpiale jõuda, Mettis ja Grigori Minaškin. Panustame neile ja hakkame kasvatama järgmist põlvkonda.» Budõlin möönis, et kui ra-

foto: liis treimann

halaeva ei saabu, siis jätkataksegi olümpiale pürgimist nende kahe mehega. «Tuleb vist tõesti teha restart, investeerida noortesse, aga seegi nõuab palju raha,» tõdes Budõlin. «Peaks võtma neli-viis noort andekat meest – Oscar Pertelsoni, Kristjan Tõniste, Andre Seppa, veel mõne – ja tagama neile tipptasemel ette-

valmistuse, siis ehk jõuab neist üks-kaks medalivõitjaks, kuigi garantiid pole. Ainult et kust see raha? Ühe mehe kohta oleks vaja minimaalselt 20 000 eurot aastas. Praegu on mul kogu koondise eelarve kõigest 40 000 eurot.» Ja tulemust, õigemini selle puudumist, näeb siin, Tallinna turniiril? Budõlin: «Nii kahjuks on.»

Raskekaallane Juhan Mettis oli Tallinn Openi teise kohaga igati rahul: «Head vormi pole, võidud tulid emotsiooni pealt. Poolfinaalis olin juba kustumas, silme eest kiskus mustaks, aga suutsin võtte ära teha.» Turniirijärgsel hommikul kell 9 asus Mettis Eesti kaitseväes aega teenima. «Esmalt kümme nädalat noorsõduri baasõpet – loodan selle jooksul linnaloa saada ja mõnel kodusel võistlusel kaasa teha – siis algab ettevalmistus turniirideks ja olümpiapunktide kogumine. Kui Rio de Janeirosse ei pääse, olen väga pettunud,» kommenteeris Mettis. Kui kohustuslik kaitseväeteenistus läbi, võib Mettisest saada üleajateenija. Kindla kuupalgaga armeesportlane. «Ei oska veel täpselt öelda, aga lootust armeesportlaseks saada on,» rääkis Mettis. «See annaks võimaluse tippspordiga jätkata. Vastasel korral läheks raskeks. Kui tahad midagi saavutada, pead olema proff. Samas tuleb kuidagi leib lauale saada.» Seitsmenda kohaga lõpetasid Tallinna Openi Iliar Avir ja Oscar Pertelson, üheksanda kohaga Kristjan Tõniste, Tevol Tamm, Taavi Bekker ja Aleksander Marmeljuk. PM

Maanteesõidu MM: Taaramäe katkestas kõhuhäda tõttu, poolakas võitis RATTASPORT. Hispaanias toimunud maanteesõidu MMi meeste grupisõidus püsis Rein Taaramäe pildil, kuni läbida jäi kaks ringi. Ta oli tosina jooksiku seas, kuid siis läks kõhuhäda sedavõrd hulluks, et tuli katkestada. Maailmameistriks krooniti 24-aastane poolakas Michal Kwiatkowski. Esmalt Taaramäest. Viis ringi enne lõppu, kui ta oli vahetanud esmalt tagumise jooksu ja seejärel kogu jalgratta – õli, mis enne sõitu ketile valati, osutus selle ilma jaoks valeks –, trügis ta peagrupi ette ja läks kohe ka äraminekuga kaasa. Tosin meest asusid jälitama hetk varem rünnanud Tony Martinit.

Suurt vahet jooksikud peagrupiga sisse ei sõitnud, kuid Taaramäel näis jõudu jätkuvat. «Mul polnud mingit muret jooksikute grupis püsida. Ühel hetkel mõtlesin, et pühiks äkki Martinile järele,» rääkis Taaramäe. Kui sõita jäi kaks ringi, ronis Taaramäe ootamatult sadulast. «Kõhus hakkas nii keerama, et ei kannatanud enam võidu sõita,» kommenteeris pettunud mees. «Ei oskagi öelda, millest kõhuhäda. Eesti koondise toit oli kvaliteetne. Arvan, et võisin räpast vihmavett, mis kummide alt pritsis, sisse ahmida. Nägin teisigi, kes oksendasid.

Kahju. Juhtunuks see sõidu alguses, võinuks ehk midagi parandada. Tegelikult olen rahul, sest tundsin end nagu parimail päevil. Kahjuks enam võidusõite pole, hooaeg on lõppenud ja algab puhkus.» Enne Taaramäed olid katkestanud ka kaks ülejäänud eestlast, Alo Jakin ja Gert Jõeäär. Nendegi rattaõli oli vale, seda tuli juurde piserdada, kuid peagruppi nad pärast remonditööd kahjuks enam ei jõudnud ning keerasid boksi. Otsustavad sündmused toimusid viimasel tõusul. Kwiatkowski püüdis tõusu all neli jooksikut kinni, ründas tipus ning läks oma teed. Jälitajad

mõnesekundilist vahet laskumisel enam tagasi teha ei suutnud. Nii võitiski Kwiatkowski Poolale esimese MM-kulla proffide seas. Hõbeda sai austraallane Simon Gerrans ja pronksi hispaanlane Alejandro Valverde. «Tundsin viimasel ringil end suurepäraselt ning tänan tiimikaaslasi, kes minu heaks tööd tegi,» sõnas Kwiatkowski. «Läksingi võitma, riskisin palju. Vaatasin kaks päeva varem U-23 võidusõitu ning nägin, et viimasel tõusul on võimalik rünnata. Andsin endast parima ega tahtnud kuidagi uskuda, et läks õnneks.» Jaan Martinson

Kullamees Michal Kwiatkowski.

foto: ap/scanpix

18 || SPORT || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

TTÜ võitis leegionäride toel esimese karika VÕRKPALL. Sel nä-

dalavahetusel selgitati Lätis Schenkeri liiga superkarika võitja, Eesti klubidest osalesid valitsev meister Tartu Bigbank ja karikavõitja TTÜ. Eesti klubid olid vastamisi poolfinaalis, kus 0:2 kaotusseisust suutis TTÜ 3:2 (25:27, 19:25, 25:15, 25:18, 15:10) võidu võtta. Finaalis oli eelmise hooaja Eesti karikavõitja TTÜ vastaseks Läti karikavõitja Jelgava Biolars. Tallinna klubi sai 3:1 (25:22, 29:27, 19:25, 25:23) võidu. «Oli selline hooajaeelne turniir. Finaalis oli väljakul kaks väsinud meeskonda,» sõnas TTÜ peatreener Janis Sirelpuu. «Finaalis oli vastuvõtt kahes geimis hea, siis tekkisid raskused. Muutsime juba mängus Tartu vastu vastuvõttu kolme mehe pealt kahele ja Tartu seda lahti ei hammustanudki. Lätlaste vastu olid meestel jalad raskemad ja siis tuli tagasi vahetada,» rääkis Sirelpuu.

TTÜ-l hea koosseis Sirelpuu on leidnud hea koosseisu, leegionärid on hästi sisse sulandunud. Soome lahkunud Mart Tiisaare asemele toodud brasiillasest diagonaalründaja Daniel de Souza Maciel (pildil) on võimsa servi ja võimsa rünnakuga. Valgevenelane Kirill Krasnevski eksib vähe ja on stabiilne. «Seni võib küll leegionäridega rahule jääda, ei saa kurta,» kommenteeris juhendaja. «Usun, et nad lähevad veel paremaks.» Finaalis tõi brasiillane 30 ja valgevenelane 13 punkti. Oluline on TTÜ jaoks see, et eelmisel hooajal selga vigastanud ja seejärel kaks korda operatsioonil käinud sidemängija Kusti Nõlvak on tagasi. «Sellest hädast on ta lahti saanud, et valu enam seljast

jalga ei kiirga, kuid eks see jääb talle nõrgaks kohaks ka edaspidi. Ent ta hoolitseb selle eest väga korralikult, et selg vastu peaks. Mängimist hetkel ei sega ja tema tagasituleku üle on hea meel,» ütles Sirelpuu. Eesti klubide poolfinaalis olid tartlased hädas vigastuste ja sidemängijate esitusega. Kaasa ei teinud Denis Sintov ja eelmisel hooajal saadud vigastuse tõttu pikalt eemal olnud Argo Meresaar oli platsil kahes geimis.

Tartu hädas vigastustega «Argole tegi valu teine põlv, mitte lõigatud põlv. Pärast pikka vigastuspausi on vahel nii, et teine kehapool saab suurema koormuse ja annab tunda,» rääkis peatreener Andrei Ojamets. «Aga Taavi Nõmmistu sai tema asendamisega päris hästi hakkama,» hindas juhendaja. Sintov hakkab tema sõnul täisjõuga treenima sel nädalal, et nädalavahetusel algavateks liigamängudeks platsil olla. «TTÜ sidemängija Kusti Nõlvak mängis meie sided üle, jäime ses vallas nõrgaks,» viitas juhendaja väheste kogemustega 21-aastase bulgaarlase Georgi Topalovi ja 17-aastase Robert Viiberi esitusele. «TTÜ rabas ka kaitses kõvasti ja nende leegionärid olid tasemel. Eriti hea mulje jättis mulle valgevenelane. Samas pronksimängus toimisid ka meil asjad paremini, nutma ei pea. Meie nurgamehed pole veel oma parimas hoos. Seniseid kontrollmänge ja meeskondade koosseise vaadates tuleb väga tihe ja tige hooaeg,» usub Ojamets. Pronksilahingus alistas Tartu Läti valitseva meistri RTU/Robežsardze 3:0 (26:24, 25:19, 25:23:). Mariel Gregor

Raadikule hakkas eksootilisel saarel jõusaal meeldima KORVPALL. Ees-

ti korvpallikoondise keskmängija Rain Raadik (pildil) liitus hiljuti Kariibide saarestikus asuva, Prantsusmaale kuuluva Guadeloupe’i saare klubiga l’EDO. Korvpallur avalikustas nüüd, miks ta otsustas nii eksootilisse kohta mängima minna. «Peamine põhjus, miks ma siia mängima tulin, on see, et saaksin eemale igasugustest ahvatlustest ja sõpradest. Mitte halvas mõttes, mul ei ole halvad sõbrad, aga lihtsalt tundsin, et Eestisse jäädes edasi ei liigu, ja oli muutust vaja. Põhirõhu tahangi panna siin jõusaalitreeningutele ja erinevatele harjutustele, mis aitaks mu füüsist parandada,» rääkis mängumees, kelle aitas eksootilisele saarele mängima Kokkuta Management. «Olles siin kaks nädalat olnud, tunnen, et tegin ainuõige otsuse, kuna läbi ime on jõusaalis käimine mulle meeldima hakanud. Siin ma

saan rahulikult omad asjad ära teha, ilma et keegi mind kuhugi kutsuks või peaksin kohe kuhugi tormama.» Raadiku sõnul on liiga tase korralik, palju rõhku pannakse individuaalsele meisterlikkusele. «Taseme kohta hetkel suurt hinnangut ei oska anda, kuna olen mänginud kõigest ühe mängu. Selle põhjal võin öelda, et nõrga liigaga tegu pole. Oskasid mängida väga hästi. Siinne liiga on rajatud üsna palju üks-üksmängule ja on väga atleetlik ja jõuline. Usun, et see mööda külge mul maha ei jookse, kuna saangi üks-üks-mängu nii kaitses kui rünnakul parandada,» kirjeldas ta sealset taset. Ainsas peetud kohtumises viskas eestlane Coupe du Conseili karikaturniiril üheksa punkti ja aitas meeskonna 80:70 võidule USRi üle. Sellega oli eestlane meeskonna paremuselt kolmas skooritegija. Madis Kalvet

Hidetoshi Wakui on saatnud tänavuse hooaja Eesti liiga publikurekordit tähistanud 2610 inimese silme all palli väravasse.

fotod: martin ilustrumm

JALGPALL. Viis vooru enne Eesti jalgpallimeistrivõistluste lõppu mahub esikolmik vaid kolme punkti sisse.

Kalju muutis tiitliheitluse veelgi pingelisemaks madis kalvet madis.kalvet@postimees.ee

Kuus vooru enne Eesti jalgpallimeistrivõistluste lõppu mahtus esikolmik nelja punkti sisse, nüüd on hooaja lõpuni jäänud kõikidel meeskondadel pidada veel viis matši ja kolm paremat on kolme silma sees. Liidriks on kerkinud mullu meistritiitli võitnud FC Levadia, teiseks langes viimati 2011 meistriks kroonitud FC Flora ja kolmas on 2012. aastal oma esimese tiitli võitnud Nõmme Kalju. Tabeliseisu muutis pingelisemaks laupäevane Flora ja Kalju duell, mis lõppes Nõmme meeskonna 2:0 võiduga. Viigisadamasse liikunud kohtumise otsustavad hetked leidsid aset viimastel minutitel, kui esmalt tegi Roman Sobtšenko trahvikastis küllaltki rumala vea Ken Kallaste vastu, millele järgnes Hidetoshi Wakui täpne penalti 86. minutil. Kolm minutit hiljem lükkas Tarmo Neemelo palli veel ka tühja väravasse. «Lahing jätkub. Väga tähtis võit, et medaliheitluses püsida. Oleme vahepeal punktidega maha jäänud. Tegime korraliku mängu ning suutsime need

ülitähtsad kolm punkti ära võtta,» tõdes Kalju juhendaja Igor Prins pärast kohtumist. «Õnneks lõpuks võtsid kutid end kokku ja tegid ära.» «Tegime rumala olukorra kastis ja läksime liiga innukalt pressingusse. Jooksime mängijale otsa sealtpoolt, kus polnud vaja pressida. See moment rikkus meie mängu ära,» meenutas Flora juhendaja Norbert Hurt kahetsusega mängus otsustavaks saanud momenti. Turniiritabelis on Levadial nüüd 72, Floral 70 ja Kaljul 69 punkti. Seega oleks Kalju isegi viigi korral teinud oma seisu küllaltki keeruliseks ja kaotuse puhul oleks seis olnud juba üsna lootusetu. «Oleksime siis kuue punktiga Levadiast maas olnud. Nüüd oleme aga taas tagasi (tiitli)võitluses,» oli Prins pärast võitu lootusrikas. Eesti liigas pinge aga aina tõuseb, kuna tabeli liider Levadia kohtub nüüd järgmises voorus Kaljuga ja seejärel ootab levadialasi ees lahing Floraga. Seega on florakatel ja kaljukatel kõik veel enda kätes ja kellegi teise ebaõnne peale nad lootma ei pea. «Teame, et mingid mängud

Eesti liiga 31. voor: FC Flora – Nõmme Kalju 0:2 (86. pen. Wakui, 89. Neemelo), Narva Trans – Sillamäe Kalev 0:1 (86. Sidorenkov), Tallinna Kalev – Jõhvi Lokomotiv 0:5 (24., 63. Nikulin, 34. Jõgi, 54. Zahharenkov, 78. ov. Stüf), Paide linnameeskond – FC Infonet 0:1 (36. Kouadio). Tabeliseis: 1. FC Levadia 72 punkti, 2. FC Flora 70, 3. Nõmme Kalju 69, 4. Sillamäe Kalev 64, 5. FC Infonet 54, 6. Paide linnameeskond 28, 7. Narva Trans 27, 8. Tartu Tammeka 22, 9. Jõhvi Lokomotiv, 10. Tallinna Kalev 12.

põhikonkurentide vastu on vaja võita. Seekord Nõmmet ei õnnestunud alistada ning siis tuleb võtta ette järgmine meeskond. Ega teiste edule ja ebaedule loota ei saa. Peame ise igast mängust võimalikult palju punkte võtma,» lisas Hurt tabeliseisu kohta. Flora ja Kalju kohtumisel püstitati ka tänavuse hooaja

publikurekord Eesti meistrivõistlustel, kui florakate kodumängu oli Lilleküla staadionile vaatama tulnud 2610 inimest. Olulise võidu sai ka esikolmiku lähim jälitaja Sillamäe Kalev, kes alistas võõrsil 1:0 Narva Transi. Kolm punkti tuli Kalevi kontosse paljuski tänu Transi väravavahi Nikita Tokaitšuki jämedale eksimusele, kes üritas püüda Andrei Sidorenkovi pehmet tsenderdust, kuid lasi selle hoopis läbi käte väravasse. «Raske mäng, aga saime kolm punkti. See on kõige tähtsam. Võimalusi oli ja kuskilt pidi värav tulema. Mängisime hästi, kuid me ei realiseerinud oma võimalusi,» võttis matši ainsa värava löönud Sidorenkov mängu kokku. Hooaja lõpuni jääb nüüd veel viis vooru ning enne koondisemängude pausi on kavas üks voor. Tiitliheitluse seisukohast on kindlasti olulisim laupäevane Levadia–Kalju duell. Teisel kohal olev Flora sõidab reedel külla viiendal positsioonil olevale FC Infonetile ning esikolmiku kannul püsiv Sillamäe võõrustab laupäeval Jõhvi Lokomotivi.

Mängu võtmemoment oli matši lõpus, kui florakas Roman Sobtšenko jooksis selja tagant otsa Ken Kallastele ning kohtunik määras penalti.

20 || KASU || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

PALJU RASVA. Toitumisspetsialistid aina levinumat igapäevast einestamist tanklapoodides müüdava toiduga heaks ei kiida, sest see on üldjuhul liiga kaloririkas.

Hommikusöök bensiini kõrvale liis velsker reporter

hes k iireneva elutempoga haaravad inimesed hommikueinet aina sagedamini bensiinijaamast või tänavakioskist – kui tervislik selline valik pikas perspektiivis on, andsid nõu toitumisspetsialistid. Tanklakettide kasum ei tule enam ammu kütusest, vaid hoopis singi-juustuvõileibadest. Et üha hoogustuv ärisuund on edukas ja inimeste söömisharjumused ajas muutuvad, vaatles Postimees kolmes suuremas tanklaketis ja Nestega koostööd tegevas R-kioskis müüdavaid võileibu ning valis välja neist kolm sorti, et võileibu omavahel pisut võrrelda ja tuua lugejateni toitumisalane info. «Kindlasti ei ole soovitatav iga päeva alustada tanklakettides või kioskites pakutavate võileibade ning muude hommikusöögi pakkumistega. Toitumises on oluline mitmekesisus, tasakaalustatus ning see, et toit oleks valmistatud võimalikult vähetöödeldud toiduainetest,» andis võileibadele karmi hinnangu Tervise Arengu Instituudi (TAI) analüütik Marge Eha, lisades, et hommikueine peaks varieeruma. Eha sõnul on paljud bensiinijaamades pakutavad võileivad väga energia- ja rasvarikkad. Näiteks 200-grammine võileib peekoni ja munaga annab keskmiselt umbes 500 kcal ja sisaldab 25 g rasvu, mis on peaaegu pool päevasest soovitatavast rasvade kogusest. Toitumissoovituste järgi peaksid kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast süsivesikud katma 50–60, rasvad 25–35 ja valgud 10–20 protsenti. See tähendab, et näiteks täiskasvanu, kelle päevane soovitatav energiahulk on 2000 kcal, me-

nüüst peaksid valgud moodustama 50–100, rasvad 55–77 ja süsivesikud 250–300 grammi. Kui võrrelda võileibade kalorisisaldust, siis kõigub see kordades – näiteks Alexela lõhesai annab 151 kilokalorit, aga Statoili oma 517, esimese netomass on aga ka 90 g võrra väiksem. Suuresti kõigub ka võileibade süsivesikute ja valkude sisaldus. Pea sama palju kaaluv rukkileib muna ja peekoniga sisaldab Olerexis 59,2 grammi süsivesikuid, ent Alexelas 7 grammi. Toitumisnõustaja ja portaali Minutoit.ee perenaine Angelika Erin selgitas, et tervislikkust võib võrrelda mitme nurga alt – toitainete sisalduse, koostise, värskuse-säilivuse jpm poolest. «Mõni inimene hindaks toodet rasvasisalduse järgi, teisele on tähtsad süsivesikud. Koostise kohalt jääb võrdlus kahjuks või õnneks suhteliselt ühtlaseks,» leidis Erin. «Pisikesi E-numbreid pole mõtet kokku lugeda, sest nimetatud toodetes sisalduvad need ühes koostisaines tootes ja need jäävad sel juhul väga väikeseks,» arvas Erin ja kinnitas, et midagi väga eriskummalist nendes tanklakettide toodetes kasutatud pole, näiteks asovärve vms.

sisaldab värsket köögivilja, ei tilgu rasvast ning mis oleks tehtud seemneterikkast saiast või täisterajahu sisaldavast leivast, lisaks koosneks komponentidest, mida hing hetkel ihaldab. «Valiksin valikust suuruselt väikseima, ja mis ülioluline – selle maitse. Võimalik, et selline toode on bensiinijaamas müügil, kahjuks pole olnud vajadust jaama külastada,» lisas Erin.

Eelistada tasuks võileiba, mis sisaldab värsket köögivilja, ei tilgu rasvast ning on tehtud seemneterikkast saiast.

Kioskist või tanklast kaasaostetud võileib on igal juhul parem kui hommikusöögi söömata jätmine. Tervise Arengu Instituudi analüütik Marge Eha

Erin selgitas, et kui kõrvale jätta isevalmistatud hommikusöök, samuti kohvikueine ning ei jää üle muud, kui hüpata läbi bensiinijaamast, siis valiks ta toote eelkõige selle värskuse, välimuse ja koostisainete järgi. «Kui toode on täna valmistatud ja säilivusajaks pole n-ö viis päeva ning see näeb hea välja, siis vaatan kiirelt toiteväärtust ja sisaldust, misjärel selgub kiire otsus – kas valiksin bensiinijaamast võileiva või pigem jogurti, kohupiima,» rääkis ta. Toitumisnõustaja märkis, et eelistaks kindlasti võileiba, mis

Ka TAI analüütik Marge Eha arvas, et võileiva ostmisel tuleks parima valiku tegemiseks leida toode, mis on valmistatud leivaga või täisterasaiaga ning mille vahele oleks lisatud võimalikult palju köögivilju (tomatit, kurki, lehtsalatit vm) ning lisaks sinki, juustu või kala. Samuti tuleks lugeda toote koostist, et leida infot selle kohta, mida on kasutatud võileivamäärde või -kastmena. Eelistada võiks neid võileibu, mille koostises ei ole majoneesi. «Kahjuks peab tõdema, et selliseid võileibu on üsna raske leida,» märkis Eha. «Kui tõesti mõnel päeval kodus hommikusöögi valmistamiseks aega ei ole, siis kioskist või tanklast kaasaostetud võileib on igal juhul parem kui hommikusöögi söömata jätmine. Oluline on, et hommikusöögi kaasaostmine kioskist ei muutuks igapäevaseks harjumuseks ning enamikul päevadel leitakse ikkagi aega kodus hommikusöögi valmistamiseks ja söömiseks,» arvas Eha. «Hommikusöök peaks olema päeva üks põhitoidukordadest, millest saadakse piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Öö jooksul on glükoositagavarad tublisti ära kulutatud, aju ainsaks energiaallikaks on aga glükoos – seetõttu võiks hommikusöök olla süsivesikuterikas. Samas ei tohi aga unustada, et tavalise suhkru tarbimist tuleks piirata,» selgitas Eha. Korralik hommiku-

söök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Soovituslikult võiks hommikueine anda 20–30, lõunasöök 25–35 ning õhtusöök 15–25 protsenti päevasest energiast, lisaks võiks päevas olla ka mõned ooted. Eha sõnul võiks hommikusöögiks eelistada putru, mis on valmistatud täisterahelvestest, kuid selleks, et ei tekiks tüdimust, võiks aeg-ajalt oma hommikusööke varieerida, näiteks süüa munaroogi, võileibu, müslit või helbeid piimaga jm. «Putrude sisse või peale sobivad hästi marjad. Kindlasti sobib hommikusöögi juurde mõni puuvili. Võileiva puhul tuleks valida kiudainerikas leib, katteks näiteks väherasvane toorjuust, õhuke singiviil, väherasvane juust või makra, lisaks rohkesti lehtsalatit, tomatit, kurki, maitserohelist,» jagas ta soovitusi.

Majoneesiga ja nisujahusaiast võileiba toitumisspetsialistid tervislikuks hommikueineks ei pea. foto: liis treimann

Tanklad mee Pea kõik bensiinijaamad üritavad Eesti turul hommikusöögiäris rohkemal või vähemal määral läbi lüüa «eestimaisuse» hüüdlausega, ostjaid jätkub seni igaühele. Tänavu on jõuliselt oma värskeid toitlustusbrände Teeline ja Paus turundanud Olerex ja Alexela. R-kiosk panustab R-kaubamärgi toodete arendamisele ning Statoili hommikumenüü laieneb pidevalt. «Kui kütusemarginaalid on väga väikesed, siis toidumüügi marginaalid on üsna muljetavaldavad,» ütles Olerexi tegevjuht Piret Miller. Võileibade hinnad kõiguvad kettides pooleteisest eurost nelja euroni. Olerexi turundusjuht Liina Kivimägi lisas, et söökjook on äärmiselt oluline ka elektriautode juhtide jaoks –

Keskpäeval ei sõida lääne suunal ükski reisirong hanneli rudi hanneli.rudi@postimees.ee

Sõiduplaani vaadates näib kõik väga kena, sest tipptunnil väljuvad elektrirongid mõnekümneminutiliste vahedega. Samas keset päeva on raudteel rahu ja vaikus – rongid lihtsalt ei käi. «Soovin sõita Urda peatusest Tallinna, aga kella 11 ja 13.30 vahel tööpäevadel rongi ei lähe,» imestas Pille, üks paljudest sel teemal Tarbija24 poole pöördunud lugejatest. Varem pääses Tallinna ka keskpäeval väljuva rongiga, kuid nüüd seda enam käigus pole. Küll aga liiguvad hilisemal ajal rongid paarikümneminutiliste vahedega. Noore ema sõnul tuleb samas ka keset päeva ette olukordi, kus on vaja Tallinna sõita.

«Kuna ma liigun lapsevankriga, siis eelistan rongi, sest bussi puhul ei tea kunagi, kas saab peale või mitte,» rääkis naine. Ta lisas, et ilmselt veelgi keerulisemas olukorras on Sauel ja kaugemal elavad inimesed. Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Mai Vahtriku sõnul on lõuna paiku rongiliikluses väike paus. «Seda pausi, mis on planeeritud ajale, mil sõita soovijaid on kõige vähem, vajab taristuettevõte (Eesti Raudtee – toim) raudtee seisukorra kontrollimiseks ööpäeva valgel ajal ning kriitilisemate puuduste operatiivseks kõrvaldamiseks,» selgitas ta. Eesti Raudtee pressiesindaja Liina Halliku sõnul on päevane paus ette nähtud lähtuvalt ohutusnõuetest ning sellist

pausi nõuab tehnilise järelevalve amet. Seda aega kasutatakse raudtee tehniliseks ülevaatuseks ja remondiks. «Meil on auto, mis saab sõita nii raudteel kui ka maanteel, sellega sõidab teemeister liini läbi – kas tee on puhas, ega seal ole mingeid mõrasid, kas kõik kruvid on korralikult kinni keeratud,» selgitas Hallik. Samal ajal kontrollitakse ka elektrivõrke. Mainitud tööd on Halliku kinnitusel vältimatud raudteeliikluse nõuetekohaseks toimimiseks ja ohutuse tagamiseks. Hallik rõhutas, et kuna raud-

Päevane paus on ette nähtud lähtuvalt ohutusnõuetest ning sellist pausi nõuab tehnilise järelevalve amet.

teel ei ole möödasõit võimalik, saab ühel lõigul liikuda üks sõiduk korraga. «Paus on sätitud ajale, mis ei sega tipptunniaegset liiklust,» ütles raudteefirma esindaja. Kuigi reisijatele on jäänud mulje, et n-ö tehniline paus on vaid lääne suunal, on remonttöödeks ettenähtud aeg ka teistel liinidel. «Lihtsalt lääne suunal on rongiliiklus nii tihe, et see jääb silma,» selgitas Hallik. Ta tõi näiteks, et Narva suunal sõidab kaks rongi päevas. Pressiesindaja sõnul saab hooldus- ja remonditöid teha ainult päevasel ajal, kuna öösel on nii pime, et paljusid töid ei saa teha. «Kontroll raudteeäärseid elanikke ei segaks, aga kui hakata mingeid töid tegema, siis me saaksime hulgaliselt kaebusi,» rääkis Hallik. Ta lisas,

et kaubaronge on küll vähe, aga mõned siiski sõidavad ja ka neile tuleb sõitmiseks aega jätta. Kuna raudtee liiklusgraafikute koostamisel on eelisseisus reisirongid, siis kaubarongidele jääbki sõitmiseks suuresti öine aeg. Kuigi inimestele võib jääda mulje, et rongid lihtsalt ei sõida, aga raudteel samal ajal midagi ka ei tehta, ei pea see Halliku kinnitusel paika. «Kuna tööd toimuvad valdavalt jaamade vahel, jäävad need reisijaile märkamatuks,» selgitas ta. Hallik tõi näiteks, et augustis oli remont Keila ja Klooga jaama vahel ning Valingu-Pääsküla raudteeliinil. Septembris on juba tehtud töid Vasalemma-Riisipere ja Keila-Pääsküla raudteeliinil.

Tööpäevadel kella 11 ja 13.30 v

POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014 || KASU || 21

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, 394, KASU@POSTIMEES.EE

KASU

Võileibade e toitaineline info

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Toiteväärtus ning ng toitained on toodud hta. 100 grammi kohta.

Muudatus peatab ajutiselt liikluskindlustuse müügi

Lõhesai (munaga või ilma) Tanklakett või kiosk

Olerex

Alexela

Statoil

R-kiosk (*)

Rukkileib muna ja peekoniga Olerex

Alexela

Statoil

R-kiosk (*)

Singisai (juustuga või õi ilma) Olerex

Alexela

Statoil 210 g

R-kiosk

Netomass

110 g

120 g

210 g

80 g

170 g

160 g

200 g

165 g

160 g

Toiteväärtus

178 kcal

126,1 kcal

246 kcal

271 kcal

295 kcal

218,1 kcal

225 kcal

194 kcal

178 kcal

135,1 kcal 213 kcal

226 kcal

165 g

Valgud

11,4 g

1,9 g

11 g

7,3 g

9,1 g

10,7 g

11,4 g

2,1 g

10 g

Süsivesikud

16,3 g

4,6 g

23 g

17 g

34,8 g

4,4 g

18,5 g

20 g

16,3 g

4,7 g

23 g

17 g

Rasvad

7,5 g

11,2 g

12 g

18 g

14,1 g

17,7 g

12 g

7,5 g

11,9 g

10 g

13 g

* R-kioskis on lõhesaia asemel müügil suitsukala sai (valge kala on merluus või hõbeheik) ning muna ja peekoni rukkileiva asemel rukkipala suitsulihaga.

elitavad eestimaise toorainega tanklas veedetakse aina rohkem aega. Statoili tootejuht Perbi Võsumägi tõdes, et hommikud on bensiinijaama jaoks kõige kiiremad ajad, mil tihedam töö algab juba kell kuus. Alexela turundusjuht Kadri Ambos teatas, et poole päevas müüdavast kohvist ja võileibadest müüvad nemad hommikupoolikul. «Meie majonees, sink, leib, muna ja kala on kodumaised ning võimalusel eelistame alati eestimaist. Tuginedes toodete müügil ja klientide tagasisidele, ootab meie klient tugevamat ja toitvat hommikueinet, et alustada oma päeva,» märkis Võsumägi. Populaarsemad tooted on Statoilis hommikuti erinevad soojendatavad võileivad ja saiakesed, klientide lemmik on

kohv ja all day breakfast baguette, mida pakutakse komplektina. «Meie toitlustusbrändi eelis on eestimaisus, eelistame eestimaist kõiges, kus see on vähegi võimalik. Jälgime, et ka tooraine oleks Eesti tootjatelt. Praegu ei saa me seda sada protsenti garanteerida, aga maksimeerime seda iga päevaga üha enam,» ütles Olerexi turundusjuht Liina Kivimägi. Võileibu valmistab Olerexile Eesti Leivatööstus. Säilitusaineid nad enda sõnul toodetesse ei pane. «Kuna me ei kasuta üldse säilitusaineid, siis meie toodete säilivusaeg ei ole väga pikk, aga kindlasti see kajastub maitses,» märkis Kivimägi. R-kiosk püüab oma võileivad ära müüa kahe päevaga,

vahel Tallinnast Keilasse aga Paldiskisse või vastupidi liikuda ei saa.

nende säilivusaeg on 72 tundi, Alexelas näiteks 108 tundi. Alexelale võileibu tegeva OÜ Freshfood juhatuse liige Martti Arnek leidis, et mida lihtsam võileib on, seda paremini müügiks läheb. «Põhiline, mida ostetakse, on singi-juustu pikuke ja nisujahu baasil tehtud saiad. Kõik räägivad, kui tervislikud on teraviljasaiad, aga lõppkokkuvõttes maitseb kõige paremini kõige lihtsam sai,» nentis Arnek. Ka nende firma üritab kasutada eestimaist toorainet, tellides saiu Eesti Pagarilt ning lihatooteid Rakvere lihakombinaadilt. R-kioski ostu- ja turundusjuhi Evelyn Hinto sõnul on firma tegelenud palju sobiva koostise ja kodumaise tooraine leidmisega, palgates retsep-

tide koostajaks isegi tippkoka Indrek Kivisalu. «Tema aitas meil välja töötada pikkpoisivõikut,» rääkis Hinto. Tooteid valmistab R-kioskile Osvald Catering. Oluline on taas Eesti päritolu tooraine – kala saabub M.V.Woolist, terasai Leiburist, musta leiba küpsetab Fazer, suitsukana ja suitsusink tuleb Luha lihameistritelt. «Suitsukanavõiku on meie toodetest klientidele number üks,» ütles Hinto ja lisas: «Müüjate sõnul võetakse külmal ajal hommikuti isegi hot dog’i.» «Vahel on mul endal õhtul nii kiire, et võtan paarkolm võileiba ning teeme kodus võileibade õhtu. Need on nii maitsvad, et saame kogu õhtusöögi teha nendega,» kiitis Hinto. Liis Velsker

foto: sander ilvest

Seoses uue liikluskindlustusseaduse jõustumisega pole Eestis lühiajaliselt võimalik sõlmida, muuta ja lõpetada liikluskindlustuse lepinguid. Alates 30. septembri õhtul kella 20st kuni 1. oktoobri hommikul kella 8ni ei ole Eestis võimalik sõlmida, muuta ja lõpetada liikluskindlustuse lepinguid, samuti ei toimi liikluskindlustuse kalkulaator liikluskindlustuse fondi kodulehel, teatas Eesti Liikluskindlustuse Fond. Sel ajal seadistatakse liikluskindlustuse register, kindlustusandjate infosüsteemid ja maanteeameti liiklusregister ümber töötamaks vastavuses 1. oktoobril jõustuva uue liikluskindlustuse seadusega. Sealhulgas tuvastatakse liikluskindlustuse- ja liiklusregistri andmete võrdluse kaudu sõidukid, mille liiklusregistri kande kehtivuse maanteeamet peatab. Fond palub klientidelt mõistvat suhtumist ja palub vabandust võimalike ebameeldivuste pärast. Samuti soovitab fond sõidukiomanikel vaadata üle ja vajadusel uuendada oma liikluskindlustuse kehtivus enne kõnealust teenuse katkestust. tarbija24.ee

22 || kuulutused || postimees, 29. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Nõuandeliin tel 900 5020. Töö-, tervise-, armastuse- ja suhteprobleemidele abi 24 h. Kaardid. Kõne hind 0,97 €/min. Need armsad, kellest äkki jäime ilma, on tegelikult alles – meie sees. Nad on me ligi, ei torka silma, nii nagu valgus tolmukübemes ... (Leelo Tungal)

Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837. Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162.

Printer, tahm, tint, paber. Müük, hooldus. Kiire kasseti täitmine. E–R kl 9–17 Raekoja 13, Tartu. Tel 744 1100, www.futari.ee

Margus Kaldoja 27. IV 1963 – 29. IX 2013

Pakume tööd CE-kat veoautojuhile (25-meetrised autod, täispära). Töö vahetustega: 2 nädalat tööl, 1 nädal kodus. Abiks on töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tuleb kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome–Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065.

Vajame operaatorit harvesterile John Deere 1070D. OÜ Formforest, Sulev Oras tel 503 4300. Südamlik kaastunne Andres Alandile kalli isa

Johannes Alandi

kaotuse puhul. Kolleegid EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudist

Südamlik kaastunne Jevgenile kalli isa

Albert Bersi Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara kl 10–16 Kadaka tee 36. Kojukutsed tel 655 0040.

surma puhul. Mekanotjänst Baltic AS kollektiiv

Uku Hämarik

Järve Aiand müüb hea kvaliteediga toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas. Tel 509 1117. Toon koju talvekartulid (sõnnikuga väetatud). Tel 5553 7933.

Autode keretööd. Tel 504 0334.

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min. Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Töökaaslased Boreniusest

Madis Kõiv

5. XII 1929 – 24. IX 2014

Mälestame ja tunneme kaasa perekonnale. Pekri talu Kiislerite järeltulijad

Madis Kõiv Mälestame unustamatute maailmade loojat. Avaldame kaastunnet lähedastele. Teater Vanemuine

Mälestame Tartu linna aukodanikku

Madis Kõivu

5. XII 1929 – 24. IX 2014

Avaldame kaastunnet lähedastele. Tartu linnavolikogu Tartu linnavalitsus

Mälestame tänumeeles andekat teadlast, kirjanikku, kunstnikku, originaalset filosoofi ja vabade kunstide professorit

Mälestame ülikooli audoktorit

Madis Kõivu

5. XII 1929 – 24. IX 2014

Tunneme sügavalt kaasa lahkunu omastele.

Madis Kõivu

Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Tartu Ülikool

Jaan Noppeli surma puhul. Eesti Piimaliit

TÜ filosoofiateaduskond

Mälestame meie head autorit

Sügav kaastunne omastele

Sügav kaastunne Merike Käisile venna

Harri Jõgisalu

Madis Kõivu

Harvei Jüri Pehlaku

Ühineme omastega leinas. Ilmamaa pere

surma puhul. TRÜ 1953. a. füüsika lõpetanud

kaotuse puhul. Tartu Hansa kooli kollektiiv

Mälestame armastatud lastekirjanikku

Meie sügav kaastunne perekonnale mitmekülgse mõtleja

Südamlik kaastunne Kira ja Marianne perele poja, venna ja onu

Harri Jõgisalu

Avaldame siirast kaastunnet Valdisele isa

Madis Kõivu

Mart Pikkuri

Sügav kaastunne kolleeg Olev Salumile ema

Leida Salumi surma puhul. TÜ stomatoloogia kliinik

Avaldame kaastunnet Kadrile kalli isa

Alar Säde

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Eesti Lastekirjanduse Keskus

lahkumise puhul. Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut Analüütilise filosoofia seminar

kaotuse puhul. Virve, Ene, Ester ja Eneli

Avaldame kaastunnet Krista Uudlale armsa venna ja tema perekonnale

Sügav kaastunne Raja Kirschile ema

Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge sinust jäi.

Avaldame kaastunnet Margus Tepaskendile isa

Irene Montikova

kaotuse puhul. Kursusekaaslased Tartu Ülikoolist

Mare Puusepp

Avaldame sügavat kaastunnet tütrele ja abikaasale. Tallinna Nõmme põhikooli 51. lend

Aleksander Tepaskendi

surma puhul. Eesti Krediidipanga tööpere

kaotuse puhul. Kolleegid SA TÜ Kliinikumi patoloogiateenistusest

Mälestame

Lempi Kirss

Avaldame sügavat kaastunnet Rajale ja Allanile ema ja vanaema

Avaldame kaastunnet Kalev Rahele

Uku Hämarikku

surma puhul. Helga, Jaakob, Ingrid, Risto-Tanel, Neeme perega

Laine Rahe

Toomas Uudelti

Avaldame kaastunnet omastele. TÜ immunoloogia õppetool

Südamlik kaastunne Fred Kirsile perega armsa ema, ämma ja vanaema kaotuse puhul. SA TÜ Kliinikum naistekliinik

Irene Montikova

Südamlik kaastunne kallile Anule abikaasa

Avaldame südamlikku kaastunnet Laurile venna

Südamlik kaastunne Zoja Klochile abikaasa

Südamlik kaastunne Urmasele kalli ema

Uku Hämariku

Raivo Klochi

surma puhul. Kolleegid TÜ füüsika instituudist

kaotuse puhul. Kolleegid Ristiku põhikoolist

kaotuse puhul. Marika, Merje, Kadri ja Siiri peredega, Õie ja Ants

Sügav kaastunne Lauri Hämarikule venna

Armast sõpra ja oma autorit

Südamlik kaastunne Valdis Noppelile isa

Madis Kõivu

Jaan Noppeli

Mälestame sõbralikku kolleegi ja avaldame kaastunnet omastele. RNA bioloogia töörühm

Põllutehnika USA-st. Müük, rent. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

kaotuse puhul.

Mu meelen kuldne kodukotus, ma sagedast näen und veel sest ...

Võlgade sissenõudmine. Tel 730 0818.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Kasutatud hambakroonide, märkide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

Anton Krüsbani

Esimesel surma-aastapäeval mälestavad omaksed.

Ehitusmeeskond. Tel 5820 2040.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu. Tel 734 1901.

Südamlik kaastunne Karin Luigale isa

Uku Hämariku surma puhul. TÜ füüsika instituudi gaaslahenduslabor

Andres Kasemaa

Vaike Männiku

surma puhul. Tartu Variku kool

Leida Salumi

Ilmar Vaabeli

kaotuse puhul. Tädi Asta, Merike ja Asta peredega

surma puhul. Kaitseministeerium

Südamlik kaastunne Olev Salumile kalli ema

Avaldame sügavat kaastunnet prof. Mihkel Veidermale abikaasa

Leida Salumi kaotuse puhul. SA TÜK Stomatoloogia kliinik

Südamlik kaastunne Ernale abikaasa ning Marile ja Viiale peredega isa, vanaisa ja vanavanaisa

Siiras kaastunne Epule ja Raulile

Avaldame kaastunnet Olev Salumile perega kalli

surma puhul. Klara ja Rosaalia peredega Mälestame Eesti kirjakultuuri suurt meistrit, Akadeemia kaasautorit ja endist kolleegiumi liiget

Madis Kõivu

Avaldame kaastunnet omastele. Akadeemia toimetus

kaotuse puhul. Helve, Valter, Tiina ja Kunnar

Avaldame kaastunnet Merike Käisile venna

Harvei Jüri Pehlaku

kaotuse puhul. Perekond Brett

Avaldame kaastunnet Anne Vaabelile isa

kaotuse puhul. Maag Piimatööstus AS müügimeeskond

Madis Kõivu

15. IV 1950 – 17. IX 2014

Südamlik kaastunne Olev Salumile perega kalli ema, ämma ja vanaema

mälestab ja leina omastega jagab Ilmamaa pere.

Kaia Osolini

kaotuse puhul. Töökaaslased A. Le Coqi villimisliinidelt

Leida Salumi surma puhul. Ortodontiakeskus ja Dental Design

Silvia Veiderma

surma puhul. Endised kolleegid TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna keemiainstituudist

Lembit Värav Siiras kaastunne Helle-Maiale armsa venna lahkumise puhul. Meeri seltsimaja Elurõõm

Südamlik kaastunne Olev Salumile kalli ema

Kallis Margus, avaldame kaastunnet sinu perele isa, vanaisa

surma puhul. Tartu Hansa kooli algklasside õpetajad ja õppejuht

Leida Salumi

Lembit Värava

kaotuse puhul. SA TÜK Stomatoloogia kliiniku hambaproteesikeskus

surma puhul. Töökaaslased osaühingust Exmet

ostab

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Eemaldud neist, kes ei ole sind austanud ning on sulle haiget teinud. See aitab sul end taastada ning jätkata teed sulle sobivas suunas.

SÕNN Oled tundlik mingi ebamugavuse suhtes. Kui oled seda pikka aega talunud, siis nüüd on õige aeg öelda, mis sind häirib ja kuidas olukorda muuta. KAKSIKUD

Oled uhkuse, ülbuse ja enesekeskuse ringis. Tead, et orkaani keskel on vaikus. Ootad negatiivsete tunnete lahtumise ära ja ütled siis oma arvamuse välja.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 23

3 2 1

æ b

Werner Issler – British Chess Federation, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re3!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KUI SA TEENIKSID MILJARD DOLLARIT, KAS LOOBUKSID TÖÖLKÄIMISEST?

KUIDAS MA SELLE MILJARDI TEENIKSIN?

ILMSELT PEAKSID TÖÖLE HAKKAMA.

SEE VARIANT ON JUBA EOS VÄLISTATUD.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Oled oma mõtetesse ja tunnetesse uppunud. Need ei ole tegelik sina, vaid teiste suhtumine toimuvasse, mis on sinus reaktsioone esile kutsunud. Tule keskme juurde tagasi.

1. Selle saare avastas 1774. aastal James Cook ja nimetas selle Metslaste saareks. 1901. aastast on 260 ruutkilomeetri suurune saar Uus-Meremaa omavalitsuslik valdus. Saar on tuntud kui müntide vermimise keskus, muu hulgas on seal vermitud ka Balti keti 25. aastapäevale pühendatud münt. Mis saar? 2. Läbi aegade ühe kõige loetuma eesti kirjaniku teosed olid omal ajal tõesti väga populaarsed ja tema teoste tiraažid väga suured. Enam kui paarikümne romaani ja viie jutukogu kõrval leidub loomingu hulgas ka näidendeid. Üks näidenditest – «Oma saar» – lavastati isegi Moskva kuulsas Taganka teatris ning tükis mängis ja laulis ka legendaarne Vladimir Võssotski. Kes on see eesti kirjanik? 3. Vaid üks Eestis sündinud baltisakslane on saanud vürstitiitli. Kes oli see kindralfeldmarssal, 1814. aastal ka Pariisi kindralkuberneri ametis olnud Vene sõjaväelane? 4. Mille järgi olevat sarapuu saanud endale eestikeelse nime? 5. See 1874. aastal asutatud ajaleht ilmub kaks korda päevas ning on oma 14,5-miljonilise eksemplaride arvuga maailma suurim päevaleht. Mis ajaleht? Vastused: 1. Niue, keskus Alofi. 2. Raimond Kaugver. 3. Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken. 4. Põldu ümbritseva aia järgi. 5. Yomiuri Shimbun, peakontoriga Tokyos. Kaasväljaandena üllitab ajaleht ka Jaapani suurimat ingliskeelset lehte – The Daily Yomiuri.

KALJUKITS Tunned end mõnes mõttes kapseldunud ja lukus olekus. Eriti võivad muret tekitada rahalised suhted. Kas oled olukorda ikka adekvaatselt suhtunud?

è a

Kas oled hakanud elu liiga tõsiselt võtma? Otsi üles oma mänguline pool. Mine eluvooluga kaasa. Keerutad küll ka põhjamuda üles, kuid see settib kiiresti ja pilt on uuesti selge.

Vaatad, mida oled enda ellu tõmmanud ja tahad veel tõmmata. Sa ei pruugi minevikuga rahul olla, kuid usud, et tulevikus saad rohkem paremat.

ô æ ê

ERNIE

NEITSI

SKORPION

LÕVI

KAALUD Kui sa oma meelt ei vaigista, ei näe sa ka reaalsust adekvaatselt. Läbi filtri vaadates tekivad moonutused ja võid pettuse lõksu langeda.

VÄHK Virisemine ja näägutamine ei istu sulle, sest need tekitavad vaid probleeme juurde. Võid kaasa tunda, aga ei hakka kätt hoidma. Pigem lükkad virisejat lahenduse poole. Segased ja hägused asjaolud teevad elu veelgi keerulisemaks. Üks inimsuhe võib sind panna lausa hambaid kiristama. Kui suudad lahti lasta, siis vabastad end üleliigsest.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kus on ausus ja ka aus konkurents? Tunned, et oled petturite maailmas, kus reeglid ei kehti. Püüad olla paindlik, kuid samas nii kaval kui võimalik. KALAD Küsid, mis on sinu jaoks finantsiline vabadus. Pangas on sul juba piisavalt raha. Tunned, et tegelikult annab sulle vabaduse igakuine kindel sissetulek.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Istub mees naisega restoranis, mees lõikab liha, nuga läheb veidi viltu ja kaste lendab naise pluusile. «Oh sind küll!» hüüatab naine. «Ma näen välja nagu siga!» «Jah, ma tean ... Muide, sul on pluus millegagi koos.» ••• Sõidab mees autoga, teepervel seisab naine ülestõstetud käega. Mees peab kinni, naine küsib: «Kas Tartu on kaugel?» «Ei ole.» Naine istub autosse, sõidavad, mõne aja pärast küsib ta: «Kas Tartu on veel kaugel?» «Mitte veel, vaid juba.» ••• Naine: «Ma tahaksin sinuga tõsistest asjadest rääkida, aga ei saa – sa oled kogu aeg purjus.» Mees: «Ma ei saa sellest aru. Purjus olen mina, aga rääkida ei saa sina. Tõepoolest imelik ...»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on EESTLASED

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 29. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KIRJUTAB, KUIDAS EDENEB VÕITLUS BORDELLIÄRIGA.

NIMEPÄEV: MIIKAEL, MIHKEL, MIKK, MIKO, MIKU Udo Tiirmaa 86, arhitekt Guido Mätlik 85, ajakirjanik Ene-Mall Lõhmus 75, raadioajakirjanik Jüri Martin 74, ökoloog, akadeemik Mats Õun 50, kunstnik, teatridekoraator ja fotograaf Sven Začek (pildil) 34, loodusfotograaf Lembit Saarts 90, maalikunstnik (28.09)

Oore kärestikul lasti Pärnu jõkke lõhemaime Pärnumaal Tori vallas Oore külas lasid vabatahtlikud laupäeval Pärnu jõkke lõhemaime. Keskkonnaameti eestvõtmisel lastakse tänavu Pärnu jõkke 70 000 lõhemaimu. Üritusel räägiti Pärnu kui lõhejõe tulevikust ja tutvustati lendõngesid, millega lõhesid püütakse. Sindi paisu lammutamise algatusrühm kogus allkirju valitsusele saadetavale deklaratsioonile, mille kohaselt pais tuleb riigistada, lammutada ja selle asemele rajada lõhede liikumist võimaldav kärestik. Pärnu Postimees

Taevaskoja matkatrepp jääb varisemisohu tõttu suletuks Mullu suvel seoses Põlvamaal Taevaskojas Emalätte juures toimunud varinguga külastajate turvalisuse huvides suletud matkatrepp on endiselt varisemisohtlik. «Trepi avamine külastaja ohutust tagades pole võimalik,» lausus Riigimetsa Majandamise Keskuse loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denks. «Augusti algusest suunasime ühe võimalusena külastajate liikumise üle mäe alla platsile. Selle suunaviitadega tähistatud rajalõigu läbimine on järskude nõlvade tõttu külastajale aga paraku keerukam, kuid samas matkaja jaoks kindlasti põnevam,» lisas ta. BNS

Mart Juur 50, meedia- ja meelelahutustoimetaja

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLG UURIB, MIKS TEHNOLOOGIA ETTEVÕTTED SULGEVAD VÕÕRASTE SILMADE EES UKSI. EUROOPA

Saame nautida sooja sügisilma

TALLINN +15

KÄRDLA +15 HAAPSALU +15

silve grabbi-kaiv ilmateenistuse sünoptik

NARVA +16

RAKVERE +15

PAIDE +16

Uus nädal algab meist kaugelt põhjast mööduva tsükloni mõjul mõõduka tuule ning kohatise TARTU hoovihma võimalusega. Täna PÄRNU VILJANDI +17 +16 veel meie kohal püsiv soojem +15 KURESSAARE õhumass lubab päevasedki tem+16 peratuurid 14–17 kraadini tõusta. Järgnevatel päevadel kandub meie kohale aga tuntavalt jahedamat VÕRU õhku, mistõttu isegi päikeseliseVALGA +14 +15 matel päevadel õhutemperatuur enam üle 13 kraadi ei küündi. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab vähest hoovihTeisipäev, 30.09 Kolmapäev, 1.10 Neljapäev, 2.10 ma. Puhub edela- ja läänetuul Tallinn +8/+11 +1/+10 0/+11 5–10 m/s, puhanguti 13 m/s; päTartu +6/+12 +2/+10 +1/+10 rastlõunal põhjarannikul lääne- ja Narva +7/+11 +4/+9 –2/+10 loodetuul 7–12 m/s, puhanguti 15 m/s. Sooja on 14–17 kraadi. Pärnu +7/+13 +1/+12 –1/+11 Kuressaare +10/+12 +6/+11 +5/+12

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

10 5–

s m/

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: ants liigus / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

tõuseb 7.21 7.12 7.29

loojub 19.01 18.53 19.09

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+21,9 kraadi (1981) –1,2 kraadi (1968) +22,9 kraadi (1866) –4,0 kraadi (1968)

KUUFAASID 24. september 9.14 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51 15. oktoober 5.05

+21 +22 +23 +21 +22 +21 +20 +21 +20 +20 +16 +15 +17 +16 +23 +22 +18 +22 +16 +23 +14 +14 +22 +14 +21 +10 +17 +25 +18 +15 +20 +20 +16 +20 +31 +23 +31 +31 +18 +28 +26 +36 +26 +22 +29 +28

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 29. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Lahkuminek on raske 09 45 Ilus maa: Noored maale tagasi 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 40 Reisile minuga: Küprose leivategu* 13 05 Jamie Oliveri 30 minuti road: Täidetud kana Küprose moodi* 30 Mõistlik või mõttetu* 14 00 Minuscule: Näts 05 Kahekõne (subtiitritega)* 15 00 Allveelennud, 4/10: Lugu õhukoletisest järvekese kohal 10 Dicte, 1/10* 16 00 Holby City haigla: Suur risk 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin: Lahkuminek on raske* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Erelin 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Välisilm 22 10 Välisilma dokk: Ostes maailma kokku (Šveitsi 2014) 23 05 ENSV: Hüvasti, kool!* 35 Ringvaade* 00 40 Holby City haigla* 01 43 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 35 Tagatargemad 10 00 Ellujäämise kunst: Näitusekunst (maal, graafika) (ETV 2005) 30 Siin ja praegu: Inna Taarna (ETV 2000) 11 10 Eesti TOP 7* 55 ERR.ee uudised 15 30 Kadekops, 8/20 16 00 Lastetuba* 10 Tom ja Fluffy 20 Joona jutud* 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Muistsed eestlased I 18 00 Peeter Paani uued seiklused 20 Mily murrab pead 30 Lastetuba 45 Džungliraamat 55 Mukk ja Tšavapa 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Riiginõunik, 4/4 (Vene 2005) 50 Minuscule: Ämblik 21 00 Eesti lood: Armastus käib kõhu kaudu (Eesti 2013) 30 Plekktrumm 22 15 Metafüüsiline luul. Madis Kõiv (ETV 1993) 23 00 Kinoklassika: Tahan elada! (USA 1958). Draama 01 00 Teise looduse tegijad (Eesti Telefilm 1976) 01 19 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Lucky Luke seiklused 07 05 Uudishimulik George: Filmipärdik. Pärdikuga kokkamine 35 Rotid: Jäneste mäss. Paanikas hiir. Joonissari 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 14* 10 00 Taltsutamatu süda, 68* 11 00 Sajandi armastus, 57* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 53 15 25 Lastega kodus: Hull raha 16 00 Küladetektiivid, 90: Kättemaksutuli 17 00 Taltsutamatu süda, 69 18 00 Keelatud armastus, 15 19 00 Reporter 20 00 Köök* 30 Kodutunne 21 30 Naabriplika: Muutuste aeg 22 30 Mentalist: Aja hõbedased tiivad 23 30 Mõrvaennetajad: Tapja 00 25 Gaasikontroll 01 25 Saadetis (USA 2012). Põnevik 03 00 Reporter* 50 Mentalist: Aja hõbedased tiivad* 04 40 Küladetektiivid, 90: Kättemaksutuli* 05 25 Doktor Oz: Kosuta oma keha viie päevaga

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 90* 08 55 Südameasi 3, 5: Jahe vastuvõtt* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Nagu kaks tilka vett (USA 1998)*. Komöödia 14 15 Selline on elu!: Olen itaallasest laulja Nevio järele hull 15 15 Vaprad ja ilusad 50 Armastuse pisarad, 91 16 50 Kirgede torm, 1940 17 55 Südameasi 3, 6: Hirmutajad 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Volgadega ümber Musta mere, 4 30 Kartulid ja apelsinid 2, 4 21 30 Erisaade: Eesti rikaste TOP 22 30 Olen number neli (USA 2011). Põnevik 00 40 CSI New York 9, 17: Täna on elu 01 35 Õigluse nimel 2, 10: Eluohtlik tehing 02 25 Volgadega ümber Musta mere, 4* 50 Kartulid ja apelsinid 2, 4* 03 40 Erisaade: Eesti rikaste TOP* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Olen itaallasest laulja Nevio järele hull*

05 30 Taltsutamatu süda, 6 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 726 09 05 Emmerdale, 31 35 Emmerdale, 32 10 05 Küladetektiivid: Üks alibi kõigi jaoks 55 Süütu süüdlane, 60 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 39* 30 Uus võimalus, 40* 13 00 Doktor Oz: Kas olete pidevalt kurnatud?* 14 00 Sügis New Yorgis (USA 2000)*. Romantiline draama 16 00 Saladused* 30 Köök* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Dr Ozi pikaealisuse retsept 19 00 Uus võimalus, 41 30 Uus võimalus, 42 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Hotell Adlon, 3 23 00 Näpud põhjas, 21: Kotivõitlus 30 Sõbrad, 21: Vale Monica 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid: Üks alibi kõigi jaoks* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 60/153* 45 Reporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Reporter+ 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 14: Viini tänavate all* 09 20 Hr. Päiksekiir* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 84/86* 14 20 Knight Rider, 89: Tõusva päikese rüütel 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 15: Lasud Rexi pihta 17 10 Supermani uued seiklused, 85/86: Lelulugu 18 05 Knight Rider, 90/90: Voodoo rüütel 19 00 Tuvikesed, 101102: Šoppamine, 1-2* 20 00 Rooli võim 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 8: 25 pubekat* 30 Kriminaalne Venemaa, 243-244: Oopium tohtrile; Rotijaht 22 30 Valged hundid 23 30 Conan, 293: Timothy Olyphant, Nasim Pedrad, Passenger 00 20 Kaks ja pool meest, 9: Esimene etapp 45 Tuvikesed, 103: Route 666, 1 01 10 Tuvikesed, 104: Route 666, 2 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 California koopamees (USA 1992)*. Komöödia 12 40 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Malaisia, 1 16 00 Kutsuge Cobra 11 8, 10: Emadepäev 17 00 NCIS kriminalistid 6, 17: Lõunasse edela kaudu 18 00 Perepea 10, 4* 30 Simpsonid 6, 20* 19 00 Suure paugu teooria 2, 22-23: Salastatud materjali turbulents; Monopolaarne tõhusus 20 00 Perepea 10, 5 30 Simpsonid 6, 21 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Ohtlik ilu (USA 1998). Draama 23 40 Puhkus Mehhikos 2, 88; ekstra 2, 88 00 55 Suure paugu teooria 2, 22-23* 01 55 Malaisia, 1* 02 45 Kõige naljakamad koduvideod* 03 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Nädal +* 30 Pühapäevatee* 09 15 Loomaaia looduskool* 45 Knopka* 10 15 Nädal +* 45 Arvutitark* 11 15 Kultuurimeeter* 45 Ameerika eestlased. Idarannik, 10/13* 12 15 Nädal pealinnas* 40 Vello Orumetsa meenutuskontsert. Selle suve suveniir 2012, 1/2* 14 10 Kinnisvaraveeb 16 15 Kaameraga Ukrainas* 45 Maatriks* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 134/142 19 00 Täna. Uudised 30 Terve tervis 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Heeroldi jutud* 45 Kodu täis peegleid, 1/2. Itaalia lühisari 23 35 Terve tervis* 00 05 Täna. Uudised* 35 Täna +* 01 05 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Säde 10 05 Ökoskoop. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Arthur Conan Doyle – Tühi maja, I. Jutustust loeb Hans Kaldoja 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Meediatund. Tarmu Tammerk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Meediatund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Järjejutt * 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Aadu Hint “Tuli Jeesus”. Arvi Halliku mälestuseks... 10 05 Muusikatuba. Johanna Mängel. Esineb Ensemble LPR dirigent Christopher Rountree juhatusel. Solist on pianist Timo Andres. 11 05 Album. SaintSaens: La Muse et le Poete. Saint-Saens: La Muse et le Poete (Erato, 2013) Albumil kõlab prantsuse helilooja Camille SaintSaensi looming. 12 02 Delta. Liina Vainumetsa 13 05 Kunstiministeerium 15 15 Amadeus + 16 15 Helileid. Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist. Muusika, mis hoiab endas elamusi 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. JeanPhilippe Rameau„Hippolytos ja Aricia” („Hippolyte et ricie” 1733) Esitavad Mark Padmore (Hippolytos), AnneMaria Panzarella (Aricia), Lorraine Hunt (Phaedra), Laurent Naouri (Theseus) ja Eirian James (Diana). 22 05 Fantaasia. Mathura 00 05 Nokturn