Postimees 30 06 2014

VÕIDUKAS SÕIT

OTT TÄNAK JA RAIGO MÕLDER OLID POOLAS KONKURENTIDEST MÄEKÕRGUSELT ÜLE. SPORT LK 15

KOGU HOOVIGA SUURPEOLE

BRASIILIA LOOTUS

Ühe Kadrioru tagahoovi majade elanikest lähevad peaaegu kõik laulu- ja tantsupeole, neist kuus kogunisti osalejatena.

Finaalturniiri eel oodati suuri tegusid brasiillaste staarilt Neymarilt ja seni on ta olnud ülesannete kõrgusel.

EESTI LK 4

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

SPORT LK 14

www.postimees.ee OSCE vaatleja

TÕNIS ASSON: Meid toitlustati hästi, meisse suhtuti hästi.

EESTI LK 3

ARVAMUS

ESMASPÄEV, 30. JUUNI 2014 • NR 149 (7140) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 674 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

LIBATEGELIKKUS

Kavalad arvud Statistikaga on lihtne mängida. Ükskõik, mida see ka näitaks, ei saa kokkukuhjatud arvud näidata absoluutset tõde, vaid kellegi arusaama sellest, tõdeb Marian Männi, kommenteerides Eesti positsiooni hea riigi indeksi edetabelis. LK 2

Kuigi 2012. aastal loodud Eesti äriinglite võrgustiku tegevus on tõstnud Eesti investeeringute ja sisemajanduse kogutoodangu suhte poolest Euroopa riikide seas esikohale, võib edu Euroopa äriinglite liidu presidendi Paulo Andreze sõnul kiirelt kaduda, kui riik ei hakka neile soodustusi pakkuma.

Finantsvaldkonna era- ja avaliku sektori huve ühendava mittetulundusühingu FinanceEstonia juhi Aare Tammemäe sõnul on Eesti maksusüsteemi muutmine seni olnud tabu, kuid asjasse puutuvad osalised võiks kokku saada ja maksusoodustuste teemat teiste riikide kogemusele toetudes arutada.

MAJANDUS LK 7

Äriinglid ootavad soodustusi

Bocelli ja Tanja südamlik kallistus

KOHTUPROTSESS

Rünnaku all Olen olnud meediarünnaku all kaks aastat samahästi kui kaitsetu, sest pooleliolev vaidlus on seadnud raamid ja advokaadi soovitus oli hoiduda üksnes meediakärast huvitatud vastaspoolele väljamõeldiste suureks puhumiseks uut ainest andmast, kirjutab Autorollo kohtuprotsessist Keit PentusRosimannus. LK 10 TERVISHOID

Inimese roll Oleme jõudnud oma ühiskonna jõukuse ja tehnoloogiliste võimaluste mõttes olukorda, kus lihtne ja odav lahendus ei ole enam kõige mõistlikum. Muutused on möödapääsmatud, leiab tervishoiuekspert Ain Aaviksoo. LK 11

Tallinna lauluväljakul olid laupäeval emotsioonid laes nii publikul kui ka esinejatel. Tallinn Star Weekendile pani vägeva punkti pimeda tenori Andrea Bocelli ja Tanja Mihhailova ühine kontsert, saatjaks ERSO. «Hästi soe ja sõbralik inimene. Ta julgustas mind palju,» üt-

les laval Bocellit kaelustanud Mihhailova. Tenori ettepanekul lisati esinemisse ka väike tantsunumber.

Kohe pärast esinemist suundus Andrea Bocelli lennuväljale, kus ootas eralennuk. foto: karli saul

Kood avab fotogalerii.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Las kulutan, küll lapitakse?

Ohtlikud mängud arvudega «Igaüks on geenius, aga kui sa hindad kala selle järgi, kui hästi ta puu otsa oskab ronida, elab ta terve elu, uskudes, et on rumal,» kõlab Albert Einsteini kuulus tsitaat. Good Country Index ehk hea riigi indeksi edetabel Eestit puu otsa ei ajanud, sest saime 34. koha.

See edetabel näitab, kui palju panustavad riigid ülemaailmsesse hüvangusse ehk kui suured maailmaparandajad nad on.

Näiteks kui vähe üks või teine riik – elanike arvu kohta – loodust reostab ja kui suur on liikumis- ja ajakirjandusvabadus.

Eestit teiste riikidega võrdleva statistika puhul võiks ingliskeelse väljendi «kas klaas on pooltühi või pooltäis», tõlkida järgmiselt: kas võrreldes Ida- või Põhja-Euroopaga.

Nii ka selle edetabeliga: idanaabritega võrreldes on 34. koht suurepärane – globaalseid probleeme aitavad meist rohkem lahendada vaid bulgaarlased ja sloveenid –, põhjanaabritega võrreldes aga nukker. Soome sai näiteks teise koha pärast Iirimaad. Üks edetabeli autoritest, Simon Anholt Suurbritanniast tunnistas, et loomulikult on igal riigil oma moraalimõõde ja ei saa vaielda selle üle, milline riik on hea ja milline halb. Indeksi lõppu jäänud riigid on tema sõnul pigem isekad kui halvad (kuigi arusaamatuks jääb, mille poolest on sõna «isekas» leebem kui «halb»).

Statistikaga on lihtne mängida. Ükskõik, mida see ka näitaks, ei saa kokkukuhjatud arvud näidata absoluutset tõde, vaid kellegi arusaama sellest. Nii on ükskõik millise infoga.

Statistikamängud on aga ohtlikumad kui kellegi suleselge vale, sest arvudes ei juleta kahelda.

Selle indeksi põhjal võiks arvata, et Eesti ei panusta üleilmsesse julgeolekusse ja rahusse. Oleme selles kategoorias viimaste hulgas, 107. kohal. Eelkõige küberkaitse, rahvusvaheliste vägivaldsete konfliktide ning relva- ja laskemoona ekspordi pärast. Relvaekspordi? Meil ei ole relvatehastki.

A

rusaam, mille põhjal inimesed tervise kohta otsuseid teevad, on libisenud ravi poole kaldu.

Las suitsetan, küll arstid keha korda teevad. Las joon, küll puhastavad vere ja parandavad maksa. Las söön, palju sisse mahub, küll tabletid ja lõikus jälle asjad tasakaalu ajavad. Meditsiinitehnoloogia on jõudnud parajasti niikaugele, et enese tegudega räsitud keha uuesti töökorda putitamine tundub lihtsama valikuna kui tervislikud eluviisid.

Tänase Postimehe arvamusküljel kirjutab tervishoiuekspert Ain Aaviksoo sellise tehnoloogia ja ravi poole kiivas oleva tervishoiukorralduse tagajärgedest. Eesti tervishoiusüsteemi ehitamisel võeti eesmärgiks võimalikult palju tehnoloogiat võimalikult väikse kuluga ravikindlustuse jaoks, ja selleni laias laastus ka jõuti. Kuid rahulolu ei paista ja inimeste tervis ka suurt ei parane. Keha lapitakse kokku, kuid see, mis juhtub enne või pärast – ennetustöö või taastusravi – on justkui teisejärgulised. Muutused on möö-

dapääsmatud, leiab ta. Võtmesõnaks on inimese enda vastutus oma tervise eest, ja meditsiin peaks olema pigem inimese valikuid toetavas kui tagajärgi lappivas rollis.

Muidugi tähendaks see teatavaid ümberkorraldusi meditsiinisüsteemis, näiteks senisest suuremat tähelepanu nn ennetusteenustele – sõeluuringutele, regulaarkontrollidele, nõustamisele – mis peaksid toimuma pidevalt ja sellisel viisil, et need igaüheni jõuaksid.

Siin on üks aga: oleme harjunud mõtlema, et täiskasvanud inimese tervis on tema enda asi, ja kellelgi ei ole õigust tulla ütlema, mida peaks oma tervisega peale hakkama. Tavaliselt mõistetakse seda «enda asja» just õigusena oma tervist hävitada. Ainult et parandama peab seda juba keegi teine.

Samal ajal tähendab praegune tehnika poole kaldu olev arusaam meditsiinist ka seda, millist lähenemist tervishoiusüsteemis väärtustatakse. Kõik sõltub ju sellest, kuhu suunatakse raha: kui tehnoloogia soetamine tundub meditsiiniteenuse arengu seisukohalt mõistlikum, lähebki lõviosa rahast sellele ning vähem tervishoiutöötajate palkadele. Ennetustööd ei tee aga masinad, seda teevad arstid ja õed.

Selleks et raskuspunkt liiguks katki läinud keha remontimiselt inimese enda vastutustundlikule tervisekäitumisele rõhku panevale ennetustööle, vajaks inimene ka meditsiinisüsteemilt veidi teist laadi tuge kui praegu.

JUHTMÕTE Siin on üks aga: oleme harjunud mõtlema, et täiskasvanud inimese tervis on tema enda asi, ja kellelgi ei ole õigust tulla ütlema, mida peaks oma tervisega peale hakkama.

LK 11

KÕVA SÕNA Lootkem, et Euroopa ei reageeri Helsingi lõppakti läbikukkumisele Stockholmi sündroomiga.

PÄEVA KOMM

President Toomas Hendrik Ilves, postimees.ee 29.06

Tegelikult näitab edetabel pigem hoopis seda, millised riigid kõige paremini lääneliku mõttemalliga sobituvad ja selle mängureegleid järgivad.

Postimees 1934. aastal Keskkool maalastele suletud. Teatavasti on praegu haridus-sotsiaalministeeriumi koolivalitsuses väljatöötamisel keskkoolide uued õppekavad. Pealiskaudse vaatlemise järele nagu paistaks kõik korras olevat.

Kuid vähekegi sisusse tungimise järele paistavad korraga need kuristikud ja halvad küljed silma, mis uus kooliseadus meie sirgele haridusteele uuristanud.

Eriti aga maa-algkoolidele.

Kõige suuremaks paheks on siin kahtlematult võõrkeele küsimus. Ministeerium oma juhtkirjas rõhutab, et kohalik omavalitsus püüdku valida see võõrkeel, mis valitseb selles koolis, kuhu tema kooli lõ-

Ja küberkaitses ei saa me ometi olla nõrgemad enamikust maailma riikidest.

Lõpptulemuste üle Eesti nuriseda ei saaks, aga pole mingit mõtet arvudel, mille taga on segased andmed. Ja arvudel, mis rivistavad riike kellegi arusaamise järgi isetusest.

Loomulikult on tore, kui pööratakse tähelepanu sellele, et riigid peaksid rohkem maailma hüvangusse panustama, aga selge on ka see, et kui hollandlane ja inglane hakkavad indeksit koostama, jõuavad esiritta lääneriigid. Liibüat, Vietnami ja Iraaki võime aga nüüd ametlikult isekaks nimetada.

Tegelikult näitab edetabel pigem hoopis seda, millised riigid kõige paremini lääneliku mõttemalliga sobituvad ja selle mängureegleid järgivad. Kui liibüalane ja vietnamlane oleksid parimate riikide edetabeli teinud, jäänuks Euroopa riigid ilmselt viimasteks.

Aga võib-olla oleks Eesti siis vähemalt kaitse poolest tugevam riik ja meid ei süüdistataks relvaekspordis.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

On selge, et sedalaadi muutusest rääkides ei peeta silmas, et ravimine peaks muutuma teisejärguliseks, vaid pigem seda, et praegu peamiselt ravimisele keskendunud süsteem näeks senisest olulisemana ka haiguste ennetamist ja pööraks senisest suuremat tähelepanu tervislikele eluviisidele. Ükski ravim ega aparaat ei saa teha seda, mida inimene ise ei tee. Mõned päevad haiglas ei suuda teha heaks aastakümnete jooksul tehtud valesid otsuseid.

urmas nemvalts

marian männi

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

petajatest läheb kõige suurem protsent. Valitavateks keelteks on teatavasti lubatud võtta üks neljast: inglis-, saksa-, vene- või prantsuskeel.

Võib aga julgesti öelda, et maa-algkoolides ei tule inglis- ja prantsuskeele õpetamisest midagi välja. Ja seda sel lihtsal põhjusel, et ei leidu nende keelte õpetajaid.

Kuid siin tuleb uusi raskusi. Näiteks on Tartus vastu võetud otsus, et keskkoolides hakatakse õpetama sügisest peale ingliskeelt.

On aga tõenäoline, et maakoolid selle õpetamisega toime ei tule.

Mis siis teha? Kas peavad lapsevanemad koduõpetajad võtma? 30. juuni 1934

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 30. JUUNI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

risto berendson risto.berendson@postimees.ee

Autorollo väidetavas pankrotikuriteos peab kriminaalkohtu ees vastust andma reformierakondlasest keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse isa, ettevõtte omanik Väino Pentus.

Rohkem kui kaks aastat pärast Autorollo pankroti tagamaade uurimiseks algatatud kriminaalasja jõudsid majanduspolitsei ja prokuratuur lõpuks kuriteokahtlustuste esitamiseni.

Postimehe andmeil pääsevad kahtlustusest nii keskkonnaminister Pentus-Rosimannus kui ka tema abikaasa Rain Rosimannus. Autorollo võlausaldajad on neid kahte süüdistanud firma tühjaks kantimises ja tegelike juhtimisotsuste langetamises.

Põhjus, miks minister ja tema kaasa kuriteokahtlustusest pääsevad, on lihtne. Kahtlustust pankrotikuriteos on

keeruline esitada isikutele, kes firma maksejõuetuks muutumise ajal ei kuulunud juriidilises mõistes selle juhtkonda.

Küll peab kriminaalkorras ilmselt kohtu ette astuma ministri isa ja Autorollo suuromanik Väino Pentus, kes oli Postimehe andmeil kutsutud reedeks Põhja ringkonnaprokuratuuri kuriteokahtlustuse esitamisele.

Kas Pentus prokuröri juures ka käis, ei soovi prokuratuur esialgu täpsustada. «Selles kriminaalasjas on käimas kahtlustuste esitamine, kuid kellele ja milles täpsemalt kahtlustus esitatakse, pole võimalik praegu täpsustada,» kõlas prokuratuuri ametlik vastus.

Tõenäoliselt peab seaduse ees vastust andma ka vandeadvokaat Siim Roode, kelle Rain Rosimannus palkas majandusraskustes Autorollo saneerijaks.

Samuti ettevõtte juhatusse kuulunud Tiit Pohl väitis,

et teda prokuratuuri kutsutud pole. «Mis mul seal ikka nii juhtida oli, kui ma viimased kaks aastat selle asjaga ei tegelenud,» ütles Pohl.

Pankrotihaldur Martin Krupi avalduse põhjal 2012. aasta märtsis alustatud Autorollo kriminaalasja uurimine venis oodatust pikemaks. Läbitöötamist vajanud materjal oli mahukas ja ettevõttele esialgse majandusauditi teinud kohtuekspertiisi instituudi töö uurijaid ei rahuldanud.

Seetõttu tuli pärast ligi pool aastat kestnud ootamist tellida finantsaudit rahvusvahelisest eraettevõttest. See valmis juba 2013. aasta sügiseks, misjärel langetati põhimõtteline otsus, et prokuratuur viib asja kohtusse.

LOE KA LK 10

Keskkonnaminister pääseb kriminaalsüüdistusest

Tõenäoliselt peab seaduse ees vastust andma ka Autorollo saneerija, vandeadvokaat Siim Roode.

Ometi kulus kuriteokahtlustuste esitamiseni veel kaheksa kuud.

Prokuratuuri teatel tehakse nn Autorollo kriminaalasjas uurimistoiminguid nelja karistusseadustiku paragrahvi alusel.

Need on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine, maksejõuetuse põhjustamine, raamatupidamise kohustuse rikkumine ja omastamine.

Transpordifirma Autorollo võlausaldajad esitasid poliitikute perekonnale Pentus-Rosimannusele ja ettevõtte saneerinud vandeadvokaadile Siim Roodele tsiviilkohtus umbes 580 000 euro suuruse kahjunõude. Väino Pentus pääses kahjunõudest, sest tal on välja kuulutatud eraisiku pankrot.

Harju maakohus rahuldas sellest nõudest reedel 255 710 eurot. Selle maksmisest vabastati täielikult keskkonnaminister Pentus-Rosimannus, kellel kohus ei näinud otsest rolli Autorollo juhtimisotsustes.

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

Peotuli ületas ühe päevaga kaks piiri

4

Laupäeval liikus laulupeotuli mööda Järvamaad ja õhtu lõpetati Türil. Eile starditi sealtsamast, et esmalt ületada Järvamaa-Raplamaa piir ning seejärel ka muistne Liivimaa ja Eestimaa piir. Täna liigub tuli mööda Raplamaa teid, jäädes õhtuks öömajale Hageris. Laulu- ja tantsupidu algab küll reedel, kuid juba täna hakkasid tantsijad proovideks Tallinna kogunema. PM

PÄEVA

Vaatleja: pigem tuleks kõnelda aktivistidest Pantvangist vabastatud OSCE vaatleja Tõnis Assoni (pildil) hinnangul sildistab nii ühiskond kui ka meedia üht Ukraina relvastatud konflikti poolt sageli hooletult sõnaga «separatist», kuid tegelikult võiks tema arvates OSCE vaatlejaid pantvangis hoidnud inimesi tinglikult nimetada aktivistideks või vastupanuliikujateks. «Ei saa mängida nende sõnadega, sest nende sõnade taga on inimesed.

Neil kõigil on oma tõde, igal mündil on mitu külge,» rõhutas Asson OSCE missiooni ülesannet kuulata ära mõlemad pooled. Samas möönis ta, et võitlejaid nimetavad OSCE esindajaid ameeriklasteks ja spioonideks.

Alates 26. maist Ida-Ukrainas kinni peetud Asson vabastati reede varahommikul. Assoni sõnul hoiti vaatlejaid kogu kinnipidamise aja siseruumides. «Meie päevad nägid välja nii, et meil oli võimalus piisavalt puhata, meid toitlustati hästi, meisse suhtuti hästi, mis tagas sellised tingimused, et meil oli võimalus jääda füüsiliselt ja psüühiliselt normaalseks ja terveks,» ütles ta. Vabanemisest said vaatlejad Assoni sõnul teada alles siis, kui nad hakkasid kinnipidamiskohast lahkuma. «Vabastamine käis kiiresti ja transpordivahendite abil,» lausus ta.

Mässulised vabastasid laupäeval veel teisegi neljaliikmelise OSCE vaatlejate rühma, kelle nad olid kinni võtnud mai lõpus. Laupäeval vabastatud gruppi kuulusid SakKood avab sa, Hollandi, Hispaania ja Vene videointervjuu kodanikud. BNS/postimees.ee Tõnis Assoniga.

Keskkonnaagentuur arvustab hirveküttimist saartel

foto: jaanus ree 4.07 LÕPP Tallinn

1.07 Suurupi

HARJUMAA

29.06 Kuimetsa

HIIUMAA

LÄÄNEMAA

30.06 Hageri

LÄÄNEVIRUMAA V

JÄRVAMAA JÄRVA VA AMAA AA JÕGEVAMAA JÕGEVAMA JÕ MAA MA

RAPLAMAA

TARTUMAA TARTUMA MA AA

PÄRNUMAA SAAREMAA

IDAVIRU U MAA UM M VIRUMAA

VILJANDIMAA

15.06 ALGUS Tartu

Keskkonnaagentuur toob ülevaates «Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2014» esile, et Saareja ka Hiiumaal torkab silma murettekitav ja aina süvenev ülekaalukas punahirve emasloomade küttimise tendents, mis võib kaasa tuua soovimatud muutused sündivate vasikate soolises jaotuses.

Saarte Hääl

Kohus kaalub Mikk Segeri vanglast vabastamist Tartu maakohus asub vaagima kolme hukkunuga avarii põhjustamise eest pika vangistuse saanud Mikk Segeri (28) enne tähtaega vabastamist. Eelmisel suvel kaaluti Segeri vanglast vabastamist ja allutamist elektroonilisele valvele, kuid siis leidsid nii maa- kui ka ringkonnakohus, et vabastamine pole põhjendatud.

ERR Uudised

4 || EESTI || POSTIMEES, 30. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ÜLE KESKMISE. Ühe Kadriorus asuva hoovi, Tina tänav 10 panus laulu- ja tantsupeole: 16 suurt ja kümme väikest, neist kuus osalejatena ehk kolm lauljat, üks tantsija ja kaks võimlejat, ülejäänud publiku hulgas.

Kogu tagahoov läheb suurele peole

foto: toomas tatar

anneli ammas reporter

S

otsioloogilise uuringu järgi on kaks kolmandikku eestlastest osalenud laulu- ja tantsupeol vähemalt publiku hulgas, iga teine eestlane on aga peol käinud osalejana. Kadrioru kolme majaga hoovi rahvas ületab oma peopanusega eestlaste keskmist, sest publiku hulgas on käinud kõik 26 ning osalejana neist ligi kaks kolmandikku.

2

1 3 1

1 1

2

3

Maja 1: Triin, Ly, Kaisa, Kirke, Kertu ja Ander

Maja 2: Ave, Antti ja Egert

Maja 3: Liis, Ellen ja Paul

Selles majas elab seitse suurt ja seitse väikest ning nad kõik lähevad peole. Seejuures on kõik 14 käinud peol korduvalt vähemalt vaatamas ning pooled vähemalt korra laulmas või tantsimas.

Seekord lähevad tantsupeole võimlejatena Triin ja tema vennanaine Ly ning laulupeole Ly keskmine tütar Kaisa, kes laulab 21. kooli kooris.

Triin ja Ly said tantsupeo pisiku kolm aastat tagasi suurel teatetantsimisel. Seal käidi koos võimlemisrühmaga, mis hakkas tegutsema, kui Triinu ja Ly lapsed J. Poska lasteaias võimlesid ning emadele see nii väga meeldis, et nad ka ise võimlemisrühma kokku panid.

Loogiline, et nüüd ka tantsupeole pürgiti.

Tantsupeole tuleb ka Triinu meheõde Rita, kes praegu elab küll Hollandis, aga on peamiselt videote järgi naiste tantsud selgeks õppinud ja koos oma rühmaga Pärnust kaasa lööb.

Selles majas elab viis suurt ja üks väike ning nemadki lähevad kõik peole, kusjuures kõik kuus on ka varem pidudel korduvalt laulnud ja tantsinud. Ave luges kokku, et on laulnud pidudel eri kooridega juba viis korda, sama palju käinud kuulamas.

Teist korda läheb Ave peole koos Anttiga, oma soomlasest kallimaga. Nemad laulavad Nuku kooris ja Antti jaoks, kes kooliajal Helsingis tšellot õppinud, on see elu esimene koor, kuid tema vanaisa oli eluaegne meeskoorilaulja.

Egert on ka juba korra tantsupeol käinud, aga sel peol tunneb ta eriti suurt vastutust, sest tantsib peo pealavastaja Maido Saare ansamblis Lee ning peab seepärast eriti hästi esinema.

Teist korda tuleb laulupeole laulma Egerti onupoeg Erki Tartust ning pidu vaatama kogu onu pere ja vanaema ka.

Selles majas elab neli suurt ja kaks väikest, kellest neli lähevad kindlasti peole, kaks veel mõtlevad. Selle maja rahvas on sel peol publiku hulgas. Liis ja tema naaber Kati on laulnud mitmel peol, aga Liisile meeldib isegi rohkem kuulata ja omaette tuttavaid laule kaasa laulda kui laulukaare all kümnete tuhandete seas olla.

Ellen ja Paul alles kasvavad ning ootavad oma lauluaega. Peonädalal tuleb Liisi perre öömajale Pärnu sõbranna koos pisitütrega. Tantsijast sõbranna on sel korral publiku hulgas, aga tema mees tantsib selgi peol.

Peopäevadeks on Liisi Kadrioru koju öömajale tulemas teisigi sõpru.

POSTIMEES, 30. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Lonnie Cline (seisab vasakul) on oma koorile Unistus selgeks õpetanud kogu laulupeo repertuaari.

foto: martin ilustrumm

TRUUD KÜLALISED. Dirigent Lonnie Cline tuleb koos oma kooriga ikka ja jälle laulupeole, sest kes armastab muusikat, armastab tema sõnul ka Eestit.

USA koorijuht: Eesti on maailma laulupealinn lennart ruuda reporter

U

SAs Oregoni osariigis tegutsev kammerkoor Unistus tuleb laulupeole juba kolmandat korda. 30-liikmelise koori juht Lonnie Cline kannab T-särki kirjaga «Welcome to Estonia» ja riigivapiga sõrmust ning arvab, et laulupeolt saadud positiivsed emotsioonid saadavad inimesi kogu ülejäänud elu.

See on teie kooril juba kolmas kord.

Mis teid ikka ja jälle siia tagasi toob?

Paljud Ameerika sõbrad ja tuttavad on minu käest korduvalt küsinud, miks me Eestisse tuleme ja seda kõike üldse teeme.

Ma vastan neile veidi liialdades, et iga teine eestlane laulab kooris ja ülejäänud tantsivad rahvatantsurühmas. Kuhu mujale me peaks siis oma kooriga minema? Eesti on täpselt õige koht.

Minu arvates on Eesti üleüldse maailma laulupealinn.

Kus mujal võiks näha esinemas 30 000 lauljat, kes tähistavad lauldes niivõrd uhkelt oma kultuuripärandit ja keelt? Teised kultuurid teevad seda ka, aga ma arvan, et Eestis tehakse seda kõige tähendusrikkamalt.

Kuidas teil üldse Eesti ja siinse koorimuusika vastu huvi tekkis?

Mäletan hästi, kui olin 1993. aastal Vancouveris Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdil. Nad esitasid Arvo Pärdi ja Tõnu Kaljuste loomingut. Me kuulasime neid teiste tunnustatud USA koorijuhtidega ja leidsime, et nad on maailma kõige parem koor.

Veidi hiljem alustasin Vel-

jo Tormise loomingu kuulamist, püüdes aru saada, mida see kõik endast ikkagi kujutab. Hakkasime tema lugusid oma kooriga laulma. Sellest ajast peale on mul Eestiga väga oluline ja tihe side.

Te tundute olevat Eestist väga sisse võetud. Kuidas on lood teie kooriliikmetega, kes on valdavalt nooremapoolsed USA üliõpilased? Kuidas nemad end laulupeol tunnevad?

koorimuusikale ja laulupeol esinemisele. Kui kaua te laulupeoks valmistute?

Meie koor tegeleb väga erinevast kultuuriruumist pärit muusikaga, kuid tõsi ta on, me oleme eesti koorimuusikast väga sügavalt sisse võetud ja kõik kavas olevad lood selgeks õppinud. Sel aastal on meie repertuaaris 90 lugu, mida laulupeol laulame.

Nad on samamoodi põnevil. Nii nagu mina, on ka nemad avastanud, et Eesti fantastiline koorimuusikatraditsioon ütleb väga palju head kohaliku kultuuri, keele ja selle maa olustiku kohta üldiselt. Muidugi ka see, et Eesti laulis end 1980ndate lõpus vabaks, on piisav põhjus siia tulemiseks ja selle fenomeni mõistmiseks. Eesti koorimuusika intensiivsus on täiesti vastupandamatu. Igaüks, kes armastab muusikat, hakkab armastama ka Eestit.

Mida hindate just eesti koorimuusika juures?

Minu jaoks on see ikkagi pisut üllatav, et ameeriklased, kes pole varem tõenäoliselt Eestist midagi kuulnudki, tulevad siia ja on sellest kõigest väga vaimustatud.

Muidugi saavad nad aru, see on äärmiselt oluline. Kui laulaksi-

Ma ütlesin oma koorile, et kui nad tulevad Eestisse ja võtavad laulupeost osa, leiavad nad siit inimesi ja emotsioone, mis saadavad neid kõige positiivsemal moel kogu edaspidise elu. Ma mäletan üht kontserti, olime Tallinna vanalinnas Vana Toomase juures ja laulsime «Koitu», «Tuljakut» ja «Laulu Põhjamaast». Hirvo [Surva] hõikas nii muuseas enne kuskil välja, et üks Ameerika koor laulab natukene. Ja siis mingil hetkel tuli hulk inimesi meie juurde, ronisid treppide peale ja plaksutasid pärast igat laulu. Pärast seda kontserti mõtlesime küll, et kus mujal seda juhtuks.

Teie koor Unistus – nimi viitab, et olete spetsialiseerunud vaid eesti

Hindan seda väga kõrgelt. Eestis alustavad inimesed koori juhatamist või dirigeerimist väga noores eas ja nad on erakordselt head ja hästi ette valmistatud. Nii ka orkestrid, kes neid saadavad. See on väga imetlusväärne, kuidas nad oskavad luua ja esitada ühiskonna jaoks olulist muusikat.

Kas teie koor saab aru ka kõikide laulude sõnadest, nende sügavamast tähendusest?

Esinejaid 15 riigist • XXVI laulupeol on välisriikidest esindatud Austraalia, Belgia, Iirimaa, Kanada, Norra, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taiwan, Ukraina, USA, Inglismaa ja Venemaa.

• Väliseesti laulukoore on kokku 21, neist kõige rohkem Kanadast (6).

• Välismaa laulukoore tuleb laulupeole 11.

• Kokku esineb laulupeol ligikaudu 1050 välisriigi lauljat.

• Esimest korda külastab Eestit orkester Taiwanist, samuti saab esimest korda pärast taasiseseisvumist näha koori Venemaalt. allikas: pm

me seda, millest me aru ei saa, oleks see väga halb. Samas on need niivõrd hästi kirjutatud lood, et tihtipeale mõistame ka sõnadeta, millest üks või teine lugu räägib. Loo mõte jõuab meieni meloodia abil.

Missugune lugu teile endale kõige rohkem meeldib?

Mulle meeldivad kõik lood.

Piltlikult öeldes: see, mis lugu meile ette pannakse, ongi mu lemmiklugu. Kuid minu süda kuulub ikkagi Veljo Tormisele.

Pean väga lugu ka Miina Härma, René Eespere, Urmas Sisaski jt loomingust. Teil on palju võrratuid heliloojaid.

Kui muusika kõrvale jätta, siis mis teile veel Eestis on positiivselt silma hakanud?

Eesti meenutab mulle teatud määral Oregoni, välja arvatud muidugi see, et jõed ja mäed on siin palju väiksemad. Mulle meeldivad väga ka siinsed inimesed, nende külalislahkus, siirus ja hingesuurus on imetlusväärne. USAs on silmakirjalikkust ja small talk’i tunduvalt rohkem.

Kuigi laulupidu on alati väga oluline ja oodatud sündmus, leidub inimesi, keda see tüütab. Seda enam, et lauluväljakul on niivõrd palju rahvast ja esinejaid, et tihtipeale on võimatu istekohta leida. Ka esinejatel on palju ootamist.

Laulupidu on Eesti rahva Super Bowl (Ameerika jalgpalli liiga NFLi finaalmäng, mis on USA vaadatuim televisiooniülekanne – L. R.). Ma saan aru, et peab ootama ja nii edasi. Aga kui kaua pidi Eesti rahvas ootama iseseisvust? Ma arvan, et ei ole palju nõutud oodata oma või enda lemmikkoori esinemist. Laulupeo traditsiooni hoidmine nõuabki kannatust ja aega, kuid see on seda väärt.

Lennart Ruuda on Postimehe uuriva toimetuse suvereporter.

POSTIMEES, 30. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

RISKIINVESTORID. Alustavatesse ettevõtetesse investeerivate Euroopa äriinglite juht Paulo Andrez käis Tallinnas.

Eesti peaks äriingleid enam soosima kalev aasmäe reporter

K

uigi 2012. aasta l loodud Eesti äriinglite võrgustiku EstBAN tegevus on tõstnud Eesti investeeringute ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhte poolest Euroopa riikide seas esikohale, võib edu hiljuti Tallinna väisanud Euroopa äriinglite liidu (EBAN) presidendi Paulo Andreze sõnul kiirelt kaduda, kui riik ei hakka äriinglitele soodustusi pakkuma. Äriinglid ehk ettevõtjad, kes investeerivad vaba raha alustavatesse, praegu peamiselt tehnoloogia- ja internetiettevõtetesse, on Euroopas üha olulisemad riskiraha paigutajad. EBANi andmetel investeerisid nad Euroopas mullu alustavatesse ettevõtetesse 5,5, riskikapitalifirmad aga 2 miljardit eurot.

Andrez näeb ohtu, et lähiaastatel võivad äriinglite investeeringud Eestis hakata kokku kuivama.

«Olen näinud mitmeid riike, kus ingelinvestorite organisatsioonid on teinud esimesel paaril aastal fantastilist tööd. Seejärel saab vanade investorite raha otsa ning uut põlvkonda uue rahaga peale ei tule. See ei ole jätkusuutlik. Eestil on oht sama teed käia,» ütles Andrez.

«Eestil on nii palju eeliseid: teil on globaalsele turule orienteeritud suure potentsiaaliga idufirmad; te asute mitme kultuuri- ja keeleala keskel; teil on juba mitu maailmas tuntud edulugu, nagu Skype ja TransferWise. Samas ei ole sellest kasu, kui midagi ei muutu – kui valitsus ei loo otsustavalt ingelinvestoritele soodsamat keskkonda,» ütles Andrez. Tema sõnul on nii käitunud näiteks Taani, Soome ja Läti, kus äriinglitele on juba tehtud või on lubatud maksusoodustusi ja -vabastusi.

Euroopa äriinglite liidu president Paulo Andrez.

«Äriinglitele võiks pakkuda investeeringutelt tulumaksusoodustust, samuti võiks maksusoodustusi kaaluda dividendidele,» tõi EBANi president näiteid.

Finantsvaldkonna era- ja avaliku sektori huve ühendava mittetulundusühingu FinanceEstonia juhi Aare Tammemäe sõnul on Eesti maksusüsteemi muutmine olnud se-

foto: johanna jõhvikas

ni tabu, kuid kindlasti võiks asjasse puutuvad osalised kokku saada ning maksusoodustuste teemat teiste riikide kogemusele toetudes arutada.

«Maksusoodustuste tegemine iseenesest ei ole kole asi. Eeldusel, et maksupoliitika põhipunktid jäävad samaks, võiks riik teha maksusoodustusi, et tuua siia rohkem alternatiivset

Kes on äriinglid?

EstBANi tegevjuhi Heidi Kakko sõnul on tüüpiline äriingel inimene, kes on omandanud hea ettevõtlus- või juhtimiskogemuse ja mingil põhjusel tunneb sümpaatiat sama valdkonna alustavate ettevõtete vastu, panustades neisse lisaks rahale teadmiste, oskuste ja kontaktidega.

«Eestis pole need alati üleliia varakad

inimesed, vaid pigem entusiastid,» lisas ta.

Mullu investeerisid EstBANi äriinglid kokku 4,6 miljonit eurot, investeeringu keskmine suurus oli veidi üle 56 000 euro. Äriinglite hulk on kärmelt kasvanud – juunis oli EstBANil juba 71 liiget, eelmise aasta alguses alles 25.

Kui paljud edukate idufirmade asutajad peavad ise äriingliks

hakkamist loomulikuks, siis traditsioonilistel aladel tegutsevaid ettevõtjaid on keerulisem äriingliks meelitada – äriingli risk on suur ning toetatava ettevõtte tegemistes tuleb pidevalt kaasa lüüa.

«Jõukatel on alati lihtsam osta kinnisvara või aktsiaid, mis ei nõua pidevat tähelepanu ja suhtlemist,» rääkis Andrez.

kapitali: äriingleid, era- või riskikapitali. See ei ole riigile liialt kulukas, samas võib anda tõuke majanduskasvule,» hindas Tammemäe.

Rahandusministeeriumi kõneisiku sõnul ei plaani Eesti äriinglitele praegu maksusoodustusi luua. Seda, kas teemat kavatsetakse EstBANi ning teiste osalistega arutada, ministeerium ei kommenteerinud.

EBANi presidendi sõnul võiks Eesti lisaks soodustuste tegemisele õppust võtta ühest maailma juhtivast idufirmariigist Iisraelist. Nimelt lõi riik 1990. aastatel riskiraha ligimeelitamiseks fondi, mis lisas igale välismaisele rahapaigutusele teist sama palju riigi raha.

«Kui Eesti valitsus looks äriinglitele sarnase skeemi ehk lisaks teatud investeeringutele sama suure summa riigilt, oleks see investoritele tohutu stiimul,» kiitis Andrez.

Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu sõnul on Eesti teadvustanud äriinglite olulisust alustavate ettevõtete rahastamisel ning nende investeeringute kaasamiseks on plaanis luua riskikapitalifond koostöös Euroopa Investeerimisfondiga.

«See on kavas üles ehitada nii, et teatud tootluse tasemest alates on äriinglil investorina võimalik teenida proportsionaalselt rohkem kui riigil. See peaks äriinglitele meeldima,» avaldas minister lootust.

Selleks et välismaised äriinglid hakkaks Eesti vastu suuremat huvi tundma, tuleks Andreze hinnangul panustada senisest enam ka Eesti turundamisse ning rahvusvahelistesse kontaktidesse.

«Kui äriingel näeb Eestis suurepärast investeerimisvõimalust, kuid tal ei ole kohapeal kedagi, kes sooviks investeerida temaga koos, siis ta ei too oma raha Eestisse. Häid võimalusi on ka mujal väga palju. Selleks et väljast raha juurde meelitada, on vaja tugevat kohalikku äriinglite kogukonda,» ütles Andrez ja kiitis EestBANi tehtu eest.

ANTON TŠEHHOVI KOMÖÖDIA

osades KÜLLIKI SALDRE MARIA SOOMETS KAROL KUNTSEL jt. lavastaja TIIT PALU kunstnik SILVER VAHTRE kostüümikunstnik MAARJA MEERU muusikaline kujundaja PEETER VOLKONSKI

ESIETENDUS 4. juulil Tartu Ülikooli vanas kirikus Ainult 8 etendust!

vanemuine.ee

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 30. JUUNI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Türgi opositsiooniparteid esitasid presidendikandidaadi

UKRAINA KRIIS. Nädalavahetusel sai riigi idaosas surma ligi 20 sõdurit.

Türgi kaks peamist ilmalikku opositsioonierakonda esitasid eile presidendikandidaadiks tõsiuskliku moslemi Ekmeleddin İhsanoğlu (pildil).

Presidendiks kavatseb ilmselt pürgida ka praegune peaminister Recep Tayyip Erdoğan, kes juhib islamijuurtega Õigluse ja Arengu Parteid (AKP). Akadeemikust ja karjääridiplomaadist İhsanoğlu kandidatuuri seadsid parlamendis ühiselt üles Vabariiklik Rahvapartei (CHP) ja Rahvusliikumise Partei (MHP). Ilmalikud jõud loodavad sellega meelitada tõsiusklikke valijaid. Presidendivalimiste esimene voor toimub 10. augustil ja otsustav voor peetakse vajadusel kaks nädalat hiljem. BNS

Porošenkol pole Putini vastu palju trumpe varuks

6000

inimest on Brasiilia lõunaosas tulvade teelt evakueeritud.

Venemaa tarnis Iraagile kasutatud hävitajaid Iraagi võimud on Venemaalt kätte saanud esimesed viis Suhhoi hävitajat, teatas eile telekanal Al-Arabiya. Iraagi valitsus seisab silmitsi sunniidi äärmusrühmituse Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) ja nende liitlaste pealetungiga. Mässulised on võtnud juunis enda valdusse suuri alasid viies põhja- ja kirdeprovintsis ja liiguvad pealinna Bagdadi poole. Venemaalt saadud Su-25-hävitajad lastakse käiku niipea kui võimalik. Ühe ametniku sõnul hakkavad nendega lendama endise diktaatori Saddam Husseini õhujõudude piloodid. BNS

New Yorgis avatakse Dovlatovi tänav New Yorgi võimud kiitsid heaks otsuse nimetada tänav Eestiski elanud vene kirjaniku Sergei Dovlatovi (pildil) auks, teatas eile Raadio Vabadus. Dovlatov emigreerus USAsse 1979. aastal ja elas New Yorgis. Tema nime hakkab kandma üks Queensi linnaosa tänavaist. Nõukogude Liidu ajal põlu all olnud Dovlatovi populaarsus on viimastel aastakümnetel hüppeliselt kasvanud. Dovlatov elas aastail 1972–1976 Tallinnas ja mitmed tema raamatud on tõlgitud eesti keelde. BNS

kadri veermäe toimetaja

U

kraina president Petro Porošenko on teinud oma tööd vaid kolm nädalat, kuid paistab, nagu oleks tal kogu aeg kuskile kiire. Mees tegutseb aktiivselt ning tema kodulehe põhjal tuleb presidendi päevades harva ette pause, mil ta ühe või teise maailma mõjuvõimsa liidriga telefonivestlust ei pea.

Porošenko on jõudnud nii trotsida Venemaa presidenti Vladimir Putinit kui ka anda oma allkirja märgilisele assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppele. Ta on saanud kiidusõnu lääne poliitiliselt eliidilt oma raskete, kuid pragmaatiliste otsuste eest riiki lõhki kiskuda ähvardava kriisiga tegelemisel.

Nüüd peab 48-aastane šokolaadivabrikant aga sooritama ohtliku tasakaalustamistriki, kui ta tahab stabiliseerida olukorda riigis, mida assotsiatsioonileppe sõlmimise järel ähvardavad Moskva võimalikud uued kaubandussanktsioonid.

Kuigi Porošenko on sõnaosav, energiline ja paindlik, peab ta rinda pistma meisterliku taktiku ja poliitilise kavalpea Putiniga, kel paistab olevat võim vaid ühe oma sõnaga mäsleva Ida-Ukraina tulevik otsustada.

«Putin on keeruline ja salakaval oponent. Tegemist on justkui poksimatšiga, kus vas-

Kiievis Maidanil nõudsid ukrainlased eile relvarahu lõpetamist.

tamisi on eri kaalukategooria esindajad. Kui Venemaa on superraskekaallanne, siis Urkaina paigutub keskkaalu,» kommenteeris poliitikaanalüütik Volodõmõr Fessenko olukorda uudisteagentuurile Reuters.

Möödunud reedel Brüsselis Euroopa juhtivpoliitikute ees kõnelenud Porošenko jaoks oli see etteaste libedalt kulgenud jõudemonstratsioon – president kõneles ladusas inglise keeles ning kiirgas vaimukust ja enesekindlust. Võrreldes ekspeaminister Viktor Janukovõtši halli esinemisstiili ja kultuurilis-

foto: afp/scanpix

te komistustega oli see kui öö ja päev.

Ukraina poliitiliste telgitagustega hästi kursis olevate inimeste sõnul on šokolaadikuningal aga vajaduse korral ka kõva sisu. Porošenko on hoiatanud, et kui Ida-Ukraina mässulised relvarahukava tagasi lükkavad, on võimudel varnast võtta üksikasjalik plaan B, mis tähen-

Veteranpoliitik Putini kõrval, kes lööb vajadusel armutult lauale energia- ja ärikaardid, on Porošenko aga siiski uustulnuk.

dab valitsusvägede pealetungi.

Relvarahu peaks läbi saama kohaliku aja järgi täna kell 22.

Eile kogunes pealinnas Kiievis presidendi ametihoone ette aga sadu aktiviste ja sõdureid, nõudes relvarahu kiiret lõpetamist, sest separatistid sellest kinni ei pidanud ning ligi 20 Ukraina valitsusvägede võitlejat sai nädalavahetusel surma.

Porošenko on kahe ametiaja jooksul äriimpeeriumi juhtimise kõrval pidanud nii välisministri kui ka kaubandusministri ametit. Veteranpoliitik Putini kõrval, kes lööb vajadusel armutult lauale energia- ja ärikaardid, on ta aga siiski uustulnuk. Porošenkol pole palju trumpe küsimustes, kus Kiievi arvamused Kremli poliitikast lahku lähevad – seda nii gaasi, vene keelt kõnelevate isikute õiguste kui ka nüüd kaubanduse teemadel.

«Porošenko saab olukorra riigis lahendada ainuüksi Putini abiga ja ilma tema vastu võitlemata,» sõnas Kiievi poliitiliste ja konfliktiuuringute keskuse juht Mõhhailo Pohrebõnskõ uudisteagentuurile Reuters. «Putin on tema strateegiline partner. Kui Putin jätkab Ukraina probleemide halvendamise liinil, siis ei suuda Porošenko temaga kunagi hakkama saada,» lisas Pohrebõnskõ.

«Ta on paljudel rinnetel positiivselt alustanud ja temasse suhtutakse soosivalt,» sõnas Reutersile üks pikka aega Ukrainaga seotud olnud lääne diplomaat. «Kuid tegelikkus on see, et Porošenko sõltub igas lahendust vajavas küsimuses, olgu selleks julgeolek, sisemured või majandus, kellestki teisest ning see on tema probleem,» lisas ta.

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Moslemid alustasid paastukuud

Suurem osa maailma 1,6 miljardist moslemist hakkas eile alanud püha kuu ramadaani puhul paastureegleid järgima, edastas Raadio Vabadus. Ramadan näeb ette paastumist päikesetõusust päikeseloojanguni. Kuu lõpeb Eid al-Fitri pühaga.

Saudi Araabia kuninga Abdullahi ramadaanisõnumi sisuks oli lubadus põrmustada kuningriiki ohustavad islamiäärmuslased. Eile Singapuri mošees tehtud fotol näeb poissi, kes ootab ramadaani esimese päeva foto: reuters/scanpix toidukorda.

POSTIMEES, 30. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 9

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. JUUNI 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Detsembris 2012 esitasid Autorollo võlausaldajad Harju maakohtule 600 000-eurose hagi, mis puudutas ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannust ja tema abikaasat Rain Rosimannust. Eelmisel nädalal otsustas Harju maakohus, et hagi rahuldatakse osaliselt Rain Rosimannuse vastu, keskkonnaministril looga seost ei leitud. Kõigi osaliste jaoks keerulised poolteist aastat võtab arvamusloos kokku Keit Pentus-Rosimannus (RE).

Minu «süü»: olen oma isa tütar

O

len olnud massiivse meediarünnaku all kaks aastat sama hästi kui kaitsetu, sest pooleliolev vaidlus on seadnud raamid ja mu advokaadi soovitus oli selgelt hoiduda üksnes meediakärast huvitatud vastaspoolele väljamõeldiste suureks puhumiseks uut ainest andmast. Ka oleks olnud kohtu suhtes lugupidamatu jagada vaidluse sisu kohta kommentaare ajalehes, mitte seal, kus tegelik vaidlus käib.

Tõsi, ega mul suurt midagi lisada olnukski. Sest kogu loo võib kokku võtta ühe lausega: ma olen oma isa tütar ja see on olnud selles loos kogu minu «süü». Olen algusest peale nimetanud kogu seda ristikäiku õige nimega ja kirjeldanud meie perele õnnetuid aegu ilustamata, nii nagu need päriselus olid.

Ma ei ole kunagi osalenud isa firma juhtimises ega langetanud tema firmas mitte ühtegi sisulist ega vormilist otsust. Olen teda episoodiliselt aidanud inimlikes asjatoimetustes ja vaid siis, kui ta on seda abi mult palunud. Mul pole mitte kunagi olnud soovi, aega ega motivatsiooni iseseisvalt tegeleda mulle täiesti tundmatu ärivaldkonnaga.

Olen nelja aasta taguseid sündmusi uuesti ja uuesti läbi mõelnud ja jõudnud alati samale järeldusele: kui isa paluks mul sellises olukorras uuesti end aidata ja ma saaksin seda teha, teeksin seda täna täpselt samamoodi. Peres aidatakse üksteist. Ma tunneksin endal moraalset süüd, kui ma poleks oma isa talle raskel ajal aidanud.

Kas ma olen seetõttu kursis kõikide üksikasjadega, mis mu isa kunagist firmat puudutavad? Ei ole.

Ma ei tea, kuidas ülejäänud peredes on ja kas näiteks pangajuhtide, ajalehtede või leivaäri omanike lapsed oskavad anda selgitusi oma vanemate ettevõtmiste detailide kohta.

Mina ei oska. Kas ma peaksin oskama? Arvan, et mitte. Sest mina olen mina. Oma valikute, otsuste ja tegemistega. Ma ei ole keegi teine.

Olen käinud oma peas uuesti ja uuesti läbi poolteist aastat tagasi alanud ajakirjandusliku nõiajahi ja mõelnud, kas ja mida ma oleksin pidanud teisiti tegema, et kohati kiiva kiskunud avalik kajastus oleks olnud õiglasem. Lubage mulle veidi pikem tagasivaade sel teemal.

K

ui poolteist aastat tagasi, mõni minut enne seda, kui astusin Lennusadama lavale kõnet pidama, tuli minu juurde Äripäeva ajakirjanik ja küsis, kas ma tean, et minu vastu esitatakse seoses Autorollo pankrotiga hagi 600 000-eurose nõudega, siis mõtlesin esimese asjana, et olen «Varjatud kaamera» saates. Või et see on mingi eriti veider ajakirjanduslik trikk kontrollimaks poliitiku reaktsiooni mõnele eriti jaburale väitele.

Muidugi ma teadsin, mis asi on Autorollo. Olin mõni aasta varem olnud tunnistajaks kõige valusamale perekondlikule tragöödiale, mis kogu selle firma nässuminekuga kaasnes. Olin näinud, kuidas ühe

ettevõtte nurjumine murrab inimese. Olin loendamatu arv öid vaikselt endamisi palunud, et mu varem energiline ja rõõmsatujuline isa tuleks sellest ebaõnnestunud ettevõtmisega kaasnenud vaimsest august välja ja leiaks ennast uuesti.

Teadsin, et isa oli palganud appi seesuguste hädade lahendamise kogemustega advokaadi, kellele ta oli usaldanud ettevõtte päästmise.

Et isa müüs lõpuks majanduskriisiga võitlemast loobudes rohkem kui kümneaastase ajalooga firma, mida pidas oma elutööks ja mida oli lootnud pärandada oma poegadele. Ja see oli ka suures plaanis kõik, mis mul selle ettevõttega seostus.

S

iis, ühel 2012. aasta novembrikuu päeval, seisis mu ees ajakirjanik, kes väitis, et minu vastu esitatakse hagi, nõudes minult sellesama firma pankrotiga seoses 600 000 eurot.

Tunnistan, et see, mis järgnenud nädalatel toimus, oli mu jaoks paras šokk. Ajakirjaniku viidatud hagi ennast ei esitatud veel mitu kuud.

Nagu tagantjärele kuulnud olen, oli see kehva kirjandusliku väärtusega kirjutis edastatud pea kõikide lehtede toimetustesse. Veider juhtum seostub sest ajast näiteks ühe praeguseks eksajakirjanikuga, kes kogemata kirjutas e-kirja saaja reale vale nime ja saatis niimoodi telefoniga ülespildistatud hagiavaldusest lehekülje mu abikaasa tuttavale.

Sellestsamast kirjutisest üksikuid mahlakamaid juppe välja nokkides saadeti mulle kontekstita küsimusi. Kaitsku ma ennast! Lükaku ümber! Või võtku omaks. Aga mida? Kuidas? Mul polnud aimugi, mida täpselt mulle üldse süüks panna üritatakse. Ma isegi ei teadnud pikka aega seda, kes võib millegi sellisega tegeleda. Ja miks?

Samal ajal hakkasid minuni jõudma igasugused «vahemehed», kes pakkusid «kompromissi» vahendamist. Et kui ma olen valmis maksma nendele, kes mult hagi kaudu raha nõuda plaanivad, jääb hagi esitamata, minu maine kahjustamata ja meediasurve võetakse maha. Umbes sel ajal selgus ka, et üks nõudjatest oli keegi, kes ennast vist ise nimetas professionaalseks võlakütiks. Keegi, kellele ka mu isa polnud sentigi võlgu jäänud, vaid kes oli väikese raha eest ostnud võlanõude, mida nüüd nii räpaseks kampaaniaks kui ka suure raha nõudmiseks ära kasutada lootis.

Teine nõudjapaar olid mees ja naine, keda tõenäoliselt kannustas isiklik kibestumine ja solvumine mu isa pankroti tõttu saamata jäänud raha pärast (neile kuulub pärast meie abiellumist tuttavate ringis õhku visatud lause «Ise on pankrotis ja julgeb oma tütart altari ette saata, nagu oleks õige mees!») ning kes lootsid ilmselt lihtsalt võimalikult palju mulle haiget tehes kätte maksta mu isale. Ma vastasin sellistele vahemeestele ilma mingi pikema jututa «ei». Ma ei olnud midagi valesti teinud ega olnud valmis kellelegi sentigi maksma.

Siis hakati minu käest küsima detaile mu isale kuulunud firma te-

hingute, majandusseisu ja ei-teamille-veel kohta. Detaile, mida ma ei teadnud ega saanudki teada. Ma ei ole kunagi seda firmat juhtinud ega soovinud ka tagantjärele firma omaniku või juhi kingadesse astuda. Kuidas selgitada asju, mida te teinud ei ole? Või anda selgitusi millegi kohta, milles teie roll puudub?

E-kirju, kus mina olin lisatud koopiasaaja reale või kus ma haiglas olnud isa palvel edastasin tema küsimusi, üritati näidata tõenditena, mis pidid kinnitama minu seotust mu isa firmaga. Kui mu isa firmaga seotud asju oli arvutiga aetud majas, kus internetiarveid maksan mina, üritati sellest väänata välja väidet, et järelikult olen ka arvuti taga olnud mina. Sama loogiline oleks väita, et kui elektrileping on majaperemehe tehtud, on automaatselt ka stepslisse laadima torgatav suvaline mobiiltelefon sama mehe jagu.

Aga kes see jõudis siis enam loogikat taga ajada, eks.

Lehes kuulutati «tõde»: «samas on keskkonnaministri roll Autorollo pankrotis sisuliselt sama oluline».

Milline roll? Mulle polnud veel hagi näidatudki, otsus minu rolli kohta oli aga kellegi peas juba sündinud.

Roll olevat olnud «oluline». Milles mu tõendatud süü seisnes, et poolteist aastat tagasi võttis ajakirjanik kasutada võimsa relva – ajalehe – ja raius seal sellise väite kivisse?

«Kas te teadsite, et Autorollo majandusseis on kehv?» küsis teine ajakirjanik. Issand jumal, isa käis nende raskuste kulmineerumise ajal ringi nagu uneskõndija, ei jaksanud kodus enam kellegagi suhelda, kordas pidevalt, et «mul ei käi enam jõud üle», ja te küsite mult, kas ma teadsin? Ja kui ma nägin ja aimasin, kas sellest peaks sündima järjekordne uudis pealkirjaga «Minister oli Autorollo raskustest teadlik»?

Või «Minister võtab omaks, et teadis Autorollo seisu»? Nägi, kuidas firmat juhtinud isa murdub, järelikult on firma saatuses süüdi?

Selle pooleteise aasta sisse jääb ka mitu korda, kui võtsin vastu mureliku ema telefonikõne: maja ette on parkinud võõras auto, keegi kõlgub suure kotiga aia peal, vahib tuppa. Pätid? Õnneks siiski mitte. Fotograafid olid saanud ülesande otsida üles ministrile kuuluv maja ja seda pildistada.

must valgel selge, et teise poole taktika oluline osa on mõjutada kohut ajakirjanduse kaudu.

Esitada üksikuid tükke niimoodi, et tekiks foon, mis ei jätaks kohtule suurt valikuvõimalust – rahvas nõuab hukkamist! Niimoodi tekkisid uudised, kus faktide kontrollimisega ei viitsinud toimetustes ilmselt keegi tegeleda. Pealkirjad teatasid, et kohus nõuab Autorollo pankroti asjaga seoses ministri konto väljavõtteid (paar lehenumbrit hil-

Kui poolteist aastat tagasi tuli ajakirjanik ja küsis, kas ma tean, et minu vastu esitatakse hagi, siis mõtlesin, et olen «Varjatud kaamera» saates.

Selle pooleteise aasta sisse jääb mitu korda, kui võtsin vastu ema telefonikõne: maja ette on parkinud võõras auto, keegi kõlgub suure kotiga aia peal, vahib tuppa.

Mis sest, et see maja on kodu minu vanematele ja vennale, kellest keegi pole avaliku elu tegelane ja kellel on õigus privaatsusele. Aegamööda hakkas ema võtma asja huumoriga. Järgmisel korral lubas aia peale ronima tulevale fotograafile aiakastmisvoolikuga poseerima minna. Mul oleks raske talle seda ette heita.

Mu esindaja suunis oli ühene: ei mingeid vaidluse sisu puudutavaid pikki kommentaare. Oli sedavõrd

jem ilmus väikses kirjas kuskil lehe allnurgas märkus, et kohus pole kunagi midagi sellist nõudnud ega vajalikuks pidanud). Teise lehe esiküljel ilmus üle terve külje massiivne pealkiri «Must raha». Ja minu pilt.

Nüüd, olles poolteist aastat nõiajahis jahitavaks olnud ja kõike seda tagantjärele uuesti ja uuesti oma peas läbi kerinud, on ainus asi, mida oskan endale ette heita, liiga napid kommentaarid.

A

lgul saatsin pea iga valeväidetest kubisenud loo autorile pika e-kirja, kus seletasin lahti tausta ja palusin ümber lükata tõele mittevastavad väited. Aga ühel hetkel sain aru, et see on tühi töö. Teise poole räpane kampaania oli nende jaoks põnevam. Mina pidin kinni pidama kohtuvaidluse reeglitest ning ei saanud ega soovinudki räpaste reeglite järgi mängida. Praegu mõtlen, et oleksin pidanud selgitama veel rohkem, ja mul on kahju, et ei saanud seda teha.

Tõsi, suur osa nendest selgitustest oleksid olnud selgitused selle kohta, kuidas ma üht või teist detaili ei tea ega saagi teada, aga võib-olla oleks see aidanud tekitada veidigi õiglasemat kajastust. Võib-olla.

On veel üks asi, millele olen nende kuude jooksul mõelnud. Et kui Eestis hakkabki olema nii, et kellestki lahtisaamiseks piisab sellest, kui esitada talle tõendamata süüdistus ja korraldada selle toetamiseks üks räige meediakampaania, siis on see ohtlik areng. Kui inimene loobub, on eesmärk saavutatud. Ja võimalus proovida jõudu järgmise kallal. Ma ei tea veel, mis sellisel puhul lahendus on, aga kindlasti ei saa see lahendus olla vaenajatele ja laimajatele järele anda, vaid ikka vastu seista.

Lõpetuseks. Ma ei saa ilmselt kunagi teada, mida täpselt taotlesid need inimesed, kes mind alusetult sellesse vaidlusse tõmbasid. Küllap oli üks nende eesmärke mulle inimlikult võimalikult palju haiget teha ja vaadata, kui kaua üks naisterahvas sellisele survele vastu peab. Ainult et vastupidiselt nende eesmärgile ei ole see protsess mind murdnud või nõrgemaks teinud, vaid palju tugevamaks. Kes teab, mille eest neile lõpuks tänu võlgnen.

POSTIMEES, 30. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Tervishoid ootab kultuurinihet

ahto lobjakas

Inimese enese roll tervishoius on suurem kui arstidel, ravimitel ja aparaatidel inimeste tõenäosus ellu jääda mitu korda kehvem. Nn kiirabi-tehnoloogiast pole abi, kui sellele ei järgne sama professionaalset taastusravi ja hooldust, mis inimese enda elutahte uuesti vajalikule tasemele aitaksid.

Oleme jõudnud oma ühiskonna jõukuse, tehnoloogiliste võimaluste ja rahva ootuste mõttes olukorda, kus lihtne ja odav lahendus ei ole enam kõige mõistlikum.

Muutused on möödapääsmatud, leiab tervishoiuekspert Ain Aaviksoo.

S

amal ajal jätkub tervisepoliitikas vanade põhimõtete veelgi jõulisem rakendamine. Suurhaiglad on alustanud integratsiooni sildi all veelgi massiivsemate haiglakontsernide loomist, sest nii on majanduslikult lihtsam pakkuda suuremat hulka teenuseühikuid – just seda on seni nähtud Eesti tervishoiu peaeesmärgina. Haigekassa arendab usinasti mikrojuhtimist, endiselt planeeritakse ja juhitakse eraldi eelarvereana perearstiabi, perearsti uuringuid, ambulatoorseid visiite, retseptiravimeid, haiglaraviepisoode, taastusravi, hooldusravi jne.

Aga kui inimesel on krooniline haigus või pikemat taastusravi ja rehabilitatsiooni vajav seisund, mis ületab ühe raviarve kestuse, siis pole see enam suurhaigla mure ega suuda seda lahendada ka haigekassa. Näiteks võib tuua insuldi korral tipptasemel tehnoloogia abil trombi lahustamise ajuveresoontest. Sel puhul on elupäästmise tõenäosus Eestis võrdväärne arenenud riikidega, kuid kolme kuu pärast on meie

Praegusest remondikodade süsteemist peaks tekkima hoopis nõuandjate võrgustik, mis patsienti tema terviseasjade korraldamisel partnerina toetaks ja vajadusel intensiivsemat meditsiinilist sekkumist võimaldaks.

Pariis, Viin ja Helsingi on oma rollides tagasi

LUGEJA KIRI

M

editsiinitehnoloogia arenguga paralleelselt toimus möödunud sajandil muutus haiguste mustris. Ootamatult tekkinud ja kiiret lahendamist nõudvad nakkushaigused või traumad asendusid krooniliste, pikki aastaid vältavate südamehaiguste, kasvajate ning diabeediga. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab küll need haigused varem avastada, kuid inimesi tervendada ei suuda – parimal juhul suudetakse pakkuda eluaegset ravi, mis tagab sageli normaalse elukvaliteedi.

Veelgi enam, nüüdseks on tõsiste teadusuuringutega kinnitatud, et isegi moodsa tehnoloogia puhul on iga inimese enese roll oma hea terviseseisundi tagamisel kokkuvõttes suurem kui see, mida arstid ja nende käsutuses olevad ravimid ja aparaadid suudavad pakkuda. Arst suudab inimest mõjutada 20-minutilise visiidi või viiepäevase haiglasoleku vältel, kuid inimese igapäevased käitumisotsused kujundavad kroonilise haiguse kulgu iga minut mitmekümne aasta vältel.

Kokkuvõttes vajavad inimesed parema terviseseisundi saavutamiseks hoopis teistsugust tuge meditsiinisüsteemilt. Meil on vaja kultuurinihet tervishoius, kus ühiskonnas oleks selgelt paika pandud suurenenud individuaalne vastutus ning süsteem oleks sellele vastavalt ümber kohandunud. Niisugune muudatus ei teki iseenesest süsteemi seest – seda saavad eest vedada vastutustundega poliitikud.

Kõigepealt ütleb terve talupojamõistus, et midagi tervena hoida on lihtsam kui seda katkimineku korral parandada. Samal ajal on keeruline ette kujutada, kuidas peaks ootamatu haigusriski kindlustamiseks loodud süsteem pakkuma ennetusteenuseid – sõeluuringud, regulaarkontrollid, motiveeriv nõustamine, riskipõhised

Soome välisministri Erkki Tuomioja elevust tekitanud kriitikas president Ilvese võidupüha-kõne kohta lööb selgelt läbi isiku sidumine keskkonnaga, kus ta on kasvanud ja töötanud, ning haridusega, mille ta on omandanud ja mis mõistagi on midagi muud kui n-ö Euroopa või IdaEuroopa keskmine.

Tuomioja märkusi tuleb tõesti vaagida suure poliitika kontekstis, ent mitte n-ö isiku tasemele viiduna, vaid päris poliitika mõttes. Ja siin torkab kohe silma see, et Tuomioja on sotsiaaldemokraat ja et äsja (24. juunil) väisas end agressiooniga Ukraina vastu nurka mänginud Venemaa president Putin ootamatult Austriat, kus võimul sotsialist Werner Faymanni juhitud valitsus ja ka riigi president Heinz Fischer on samast parteist. Veel enne seda aga oli sotsialistist Prantsusmaa president François Hollande heitnud päästerõnga isolatsiooni sattunud Putinile, kutsudes ta D-päeva pidustuste raames Pariisi ja Normandiasse (5.–6.

juunil). Teatavasti tagas see külaskäik mitmete omavaheliste ja ka vahendatud kõneluste toimumise, sealhulgas ka püstijalajutu Putini ja Ukraina presidendi Petro Porošenko vahel.

Paralleelselt juttudega Putini võimalikust visiidist Austriasse käis Venemaa välisminister Lavrov 9.–10. juunil Soomes, kohtudes Tuomioja ja president Sauli Niinistöga nende suveresidentsides Turus. Tagatipuks eelnes suvilasõidule Venemaa välisministeeriumi kõneisiku Aleksandr Lukaševitši ootamatu sõnade pealelugemine Soomele, kes olla läinud kaasa lääne «arusaamatute Venemaa-vastaste sammudega», mis ei olevat kooskõlas Soome traditsioonilise käitumismalliga. Tasub meenutada, et Soome söandas Ukraina kriisi kõrgpunktis ära öelda kohtumise isegi Venemaa kaitseministri Sergei Šoiguga.

Venemaa välisministeeriumi viide minevikule tuletas paratamatult meelde Austria ja Soome erilist rolli külma sõja päevil, täpsemalt pärast seda, kui neilt 1955. aastal võeti maha «Hitleri poolel

meeldetuletused – igaühele ja pidevalt.

Ei ole võimalik traditsiooniline ravikindlustuse ümberjagamine tervetelt haigetele või noorematelt vanematele. Ei ole võimalik raha koondada nende kasutusse, kel seda rohkem vaja on – teenuseid tuleb pakkuda kõikidele ja kogu aeg, kohandudes vaid personaalsetele riskidele. Just siit tuleb otsida põhjust, miks on inimesed rahulolematud, miks nad oma sotsiaalmaksu eest arsti juurde ei pääse ning miks arstid ja haigekassa arvavad, et kõik ei peagi arsti juurde pääsema.

Praegusest remondikodade süsteemist peaks tekkima hoopis nõuandjate võrgustik, mis patsienti tema terviseasjade korraldamisel partnerina toetaks ja vajadusel intensiivsemat meditsiinilist sekkumist võimaldaks. See tähendab kahtlemata ka muudatust, tervisepoliitika kujundamist eeskätt inimeste vajadusi ja ootusi analüüsides, kartmata süsteemi muuta.

Mitmed iseenesestmõistetavaks kujunenud põhimõtted tasub uuesti läbi kaaluda. Näiteks hinnakujunduses tehnoloogia eelistamine tervishoiutöötajate palkadele ongi loonud olukorra, kus suurhaiglates masinatega tehtav töö näib kasulikum ning haigekassa silmis «väärtuslikum» kui arstide-õdede töö patsientide kodumaakonnas.

A

renenud riikides otsitakse siiralt võimalusi selleks, et kõrgtehnoloogia tipphaiglatesse koondamise kõrval liigutada vähem riskantsed tervishoiuteenused inimestele lähemale, väiksemate kuludega tervishoiuasutustesse.

Patsientide endi vastutuse suurendamiseks ja nende sisukaks kaasamiseks kombineeritakse patsiendiharidust, e-teenuseid ja rahalist vastutust. Tööandjad kaasatakse tervisekindlustuse kulude katmisesse koos töötajate tervisesse investeeringute soodustamisega.

Eesmärgiks pole rohkem ega vähem kui jätkusuutlik süsteem, kus riskid on jaotatud kõigi asjaosaliste vahel, kes terviseseisundit oma otsustega mõjutavad. Boonusena kaasneb sellega patsiendi jaoks tajutav kvaliteedi tõus, sest omavastutus suurendab nõudlikkust ning tänapäeva infotehnoloogia võimaldab sisukalt kvaliteeti hinnata ka kiiremini kui üksnes suremuse tõenäosust mõõtes.

olemise eest» määratud kümneaastane karistus. Tänu leeridest väljajäämisele ja neutraliteedipoliitikale muutusid Viin ja Helsingi kiirelt kohtadeks, kus mujal tülitsevate leeride juhid omavahel kokku said, konflikte lahendasid ja tulevikku kavandasid. Ajalukku on jäänud kümneid Viini ja Helsingi kohtumisi, kokkuleppeid ja läbirääkimisi. Helsingis kirjutati alla Euroopa julgeoleku- ja koostööakt, Viinist sai OSCE peakorter (mille külastamine oli ka üks Putini visiidi põhjendusi). Kuna Venemaa oli mõlemas riigis säilitanud piisava mõju, siis oli ka ootuspärane, et uue kriisi päevil hakati Putinile «uut minekut Euroopasse» otsima just neis kahes riigis.

Läänemere piirkonnas on Venemaa käitumist märksa karmimalt arvustatud, kui seda tegi Ilves. Kui viidata vaid Ilvese kõnega samal ajal ilmunud n-ö kohapeal üles kasvanud ja hariduse saanud Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė intervjuule. Sestap pakuks, et Tuomioja sõnad on pigem adresseeritud tema kolleegidele koalitsioonivalitsuses. toomas alatalu

Luxembourgi iroonia

K

akskümmend aastat tagasi otsustasid Saksamaa ja Prantsusmaa, et 1994. aastal Euroopa Komisjoni eesotsast lahkunud Jacques Delorsi järglaseks saab Belgia peaminister Jean-Luc Dehaene (kes nüüd, maikuus, maisest poliitikast lahkus).

Suurbritannia peaminister John Major pani aga Dehaene’ile veto, süüdistades teda föderalismis. Dehaene’i asemele leiti teine Jacques – Jacques Santer, toona Luksemburgi peaminister. Santeri lahkumine Luksemburgist avas ukse Jean-Claude Junckerile. Ligi kaks aastakümmet Luksemburgi (ja hiljem eurotsooni) juhtinud Juncker määrati reedel Saksamaa eestvõttel ja Prantsusmaa takkakiitmisel nüüd Euroopa Komisjoni järgmiseks esimeheks – Suurbritannia antiföderalistlikust vetosoovist hoolimata.

See väike vinjett, millest Juncker ise pajatada armastab, ütleb meile ühel tasandil, et prantsuspäraste eesnimedega germaani verd Beneluxi poliitikud on ELis hinnas. Nad jagavad Saksamaad ning prantsuse keelt ega kujuta väikeste riikide esindajatena endast ohtu suurematele.

Teisel tasandil peegeldab lugu Euroopa poliitilise taevakummi liikumist. Suurbritannia on nihkunud kontinentaalsel kompassil kõrvale. Kompass omakorda ei osuta enam Saksamaa ja Prantsusmaa kaksiktähele. Pariisist on saanud Berliini satelliit (Itaaliaga võrreldavas staatuses).

Kolmandal tasandil jääb ELi edasises elukäigus Junckeri nimega seotuks mitu keskset momenti. Esiteks, reedene ELi tippkohtumine oli esimene, mis hääletas läbi mittekonsensusliku otsuse. Suurbritannia pandi fakti ette, mis tähendab – teiseks – seni kaugelt kõige valusamat hoopi praegu irooniliselt Luxembourgi kompromissiks nimetatava põhimõtte pihta. See 1966. aastal välja töötatud printsiip on seni toiminud hädapidurist vetona. Enamushääletuse eel on kaotajaks jääda kartvad riigid seni võinud viidata mõjusale rahvuslikule huvile ja nii otsustamise ära hoida.

David Cameron, Suurbritannia peaminister, üritas Luxembourgi kompromissi kasutada Junckeri peatamiseks, kuid asjatult.

Võib oletada, et meie sajandi oludes tundus keeruline kvalifitseerida lihast ja verest poliitikut ohuna rahvuslikele huvidele. Kolmandaks tõusis Euroopa Parlamendi prestiiž Euroopas. Juncker oli eurovalimised võitnud parempoolse Rahvapartei kandidaat ning tema taha rivistusid nii sotsid, liberaalid kui rohelised – haistes võimalust laiendada parlamendi institutsioonilist aedikut, millest tõuseks kasu kõigile.

M kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

T

ehnoloogiline revolutsioon, mis 20. sajandil meditsiinis aset leidis, tekitas hetkeks tunde, et tehnoloogia – ravimid, diagnostikaseadmed, kirurgilised abivahendid, geeniteadus – teebki inimesed lõplikult terveks.

Heaoluühiskonna paisumine arenenud riikides lisas illusiooni, et selle kõik maksab keegi teine kinni. Mõlemad ootused on nüüd ümberhindamisel.

Kui Eesti 25 aastat tagasi omaenda tervishoiusüsteemi üles ehitama asus, seati samuti eesmärgiks soetada võimalikult palju tehnoloogiat võimalikult väikese kuluga ravikindlustusele. 2002. aastast kehtiva tervishoiukorralduse peamise saavutusena kiidetaksegi eestimaalaste parimat ligipääsu tehnoloogiale ja teenustele, arvestades kasutada olevat raha. Ometi ei paista sellest suurt rahulolu: arstid kipuvad välismaale, patsientide jaoks halveneb ligipääs ravile ning viimati arvutas Praxis, et haigekassa reservid ammenduvad seitsme-kaheksa aastaga.

Oleme jõudnud oma ühiskonna jõukuse, tehnoloogiliste võimaluste ja rahva ootuste juures olukorda, kus lihtne ja odav lahendus ei ole enam kõige mõistlikum. Muutused on möödapääsmatud.

kolumnist

is tähendab, et meil on Brüsselis (ja Strasbourgis) situatsioon, millele lähim paralleel leidub keskaegses Novgorodi vabariigis. Suveräänsust – niivõrd kui see on väliste faktorite armust olemas – jagavad bojaarid ja veetše ehk tänases keelepruugis riigi- ja valitsusjuhid (teiste seas Eesti Taavi Rõivas) ning ebamäärase taustaga rahvaesindus. Junckeri näol on endale valitud possaadnik ehk võimukandja, kel on valija mandaat, kuid ametniku töökirjeldus.

Mis tähendab, et Junckeri vaadetel (integratsioonimeelsetel, kuid rahvusriiki uskuvatel) ei olegi suuremat tähtsust. Ametis püsimiseks tuleb tal laveerida Berliini (kui bojaaride seas tähtsaima) ja Euroopa Parlamendi vahel. Tema tähtsaim ülesanne, taas irooniaga vürtsitatult, on juhatada ELi bürokraatia vägesid enne ja pärast Suurbritannia 2017. aasta referendumit, millel otsustatakse riigi jätkamine ELis. Eesti juhid toetasid Saksamaa kiiluvees Junckerit. Seda mitte usust euroopalisse demokraatiasse, vaid lootusest konkurentsieelisele siseturu reformimisel (mida Junckerilt loodetakse). Aeg näitab, kas Saksamaa uus asjakorraldus Euroopas kompenseerib Suurbritannia kaugenemise ELi orbiidilt.

POSTIMEES, 30. JUUNI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

VÄRVIKAS. Teet Kallase uuest raamatust leiab Uno Lahe, Lennart Meri, Andres Vanapa, Sass Suumani jpt värvikad portreed.

Kallase kaasteeliste galerii arvustus rein veidemann TLÜ professor / Postimees

Teet Kallas

«Mälestused II. Inimesed» Faatum, 2014 382 lk

V

oldemar Panso k i r juta s 1970ndatel raamatu «Portreed minus ja minu ümber».

Olen seda toonud üliõpilastele näiteks kirjanduslikest portreedest par excellence. Eks loetagu üle seal avaldatud portreelugu Mikk Mikiverist – mõjub korraga eestkõne ja psühholoogilise vinjetina. Hugo Lauri kohta kirjutatu kannab alapealkirja «akvarellportree».

Teet Kallase 30 portreed tema «Mälestuste» II köites jagunevad samuti vinjettideks, akvarellideks, saržideks, aga ka erinevatest piltidest koosnevateks kompositsioonideks, nagu seda on üks raamatu mahukaim tekst, «Kakskümmend seitse hetke Mati Undiga». Viimane, muide, lõpeb puändiga: lugu kirjutades, 2006 – Undi surmast saab aasta – ilmub Kallase suvila akna taha Laulasmaal kollane kass (!). Nii saavad kokku «vaimude tund» ja «öös on asju».

Lugu Undist võib niisiis võtta ka novellina. Paljud tekstid on aga tõukunud järelehüüetest kolleegidele. Teisisõnu, aluseks on olnud nekroloog, millest hargnevad Kal-

Teet Kallas portreteerib raamatus «Mälestused. II. Inimesed» kolmekümmend kultuuritegelast ning niiviisi foto: peeter langovits ühtlasi kolmekümne esimest – iseend. Fotol koos Mats Traadiga.

lase mälestused kokkupuudetest lahkunuga. Mõistetavalt on need siis kirjutatud stiilis «surnutest räägitakse vaid head». Või loobutakse üldse hinnangust, kui seda ei taheta esitada negatiivse märgiga. Näiteks on ta kirjutanud Uno Lahe surma puhul kirjanike liidu nekroloogi «põhja» ehk alusteksti. Ta tegi selle ära, aga ütles noorematele kolleegidele, et nemad pangu lõpulau-

sed, sest tema on «hinnanguteks liiga nõutu».

Kallas on kolleegide portreteerijana üldse mõistataval või mõista püüdval seisukohal. Sellest tulenevad Kallase arutlustes n-ö tagasivõtted, küsimused, miks üks või teine talitas oma elus just nii, nagu ta talitas.

Kallase portreed on suurelt jaolt ka vested: autor on kogu aeg kohal, elades läbi oma suhetes portreteeritavaga ette tul-

Vana-Vigala rokkis 13. korda henrik leif haav metallisõber

E

esti raskeimalt rokkiv festival ehk reedel ja laupäeval Vana-Vigalas peetud Hard Rock Laager tähistas 13. toimumiskorda artistidega USAst ja Paidest.

Festivali esimese päeva hommikul kõrgus laagriplatsil juba kümneid telke, kella kaheks oli piletijärjekord tubli 300 meetrit pikk. Nagu tavaliselt oli esimese kontserdi ajal publikut küllaltki vähe. Selle-eest oli varakult alanud pidu laagriplatsil.

Osa rahvast oli platsis juba eelmisest õhtust, siinsamas peeti Hard Rock Laagri soojenduspidu Läburint.

Esimese päeva õhtul tõmbas rahvast käima Rakverest alguse saanud, black-pagan-metal’it tegev Tharaphita. Nad on andnud juba tubli sadakond kontserti meil ja piiri taga. Nüüdseks neli albumit üllitanud bänd esitles uue kauamängiva materjali, mis publiku reaktsiooni põhjal otsustades saab kindlasti sama menukaks kui eelmised.

Pärast Tharaphitat hüppas

Phil Anselmo tõi lavaesise täis. foto: erlend štaub

lavale esimest korda Hard Rock Laagris esinenud rahva suur lemmik Winny Puhh. Nende festivalikava oli kokku pandud nii, et pärast iga pala kõlas üks techno-track, sest nende sõnul peab rahvas reivima.

Winny Puhh on kindlasti üks Eesti tugevaimaid live-bände.

Iga aastaga lähevad HRLi moshpit’id (ringis joostes tuleb teisi tõugata) järjest hullemaks.

Tundub, nagu ei tunneks keegi enam etiketti. Sellega tuleb tingimata midagi ette võtta, sest õhtuks olid nii mõnedki tüdrukud muljuda saanud. Pidu ja trall kestis sellegipoolest hommikuni.

Teise päeva hommikul said kõiksugu karvased ja sulelised jõudu proovida mängudes, sh kirve- ja noavise, odavise ja pakuheide.

Enne seda peeti maha igaaastane heviaeroobika, kus huvilised said haiget pead liikumisega ravida. Vaatamata jahedale veele kargasid mõned julged saunalised jõkke ujuma. Üks tänavuse HRLi tugevamaid magneteid Phil Anselmo on eelkõige tuntud kui mitukümmend miljonit plaati müünud metal-bändi Pantera kunagine vokalist.

Kui mees lavale tuli, oli lavaesine paksult rahvast täis, ilmselt kõik laagrilised olid tulnud vaatama ühte maailma nõutumat ja kuulsamat frontman’i. Alles see tõi laagrisse esimese õige moshpit’i. Õnnestunud festivali lõppakordiks oli Poola tuntuim metal-bänd, veebruaris kümnenda stuudioplaadi «The Satanist» ilmutanud Behemoth, kes andis väga tugeva, energilise ja brutaalse kontserdi, süljates muuseas verd rahva sekka ja ajades tüdrukuid nutma. Perfektne!

Kallase arutlustes on sagedased n-ö tagasivõtted, küsimused, miks üks või teine talitas oma elus just nii, nagu ta talitas.

nud olukordi. Kallase portreed on kindlasti ka portreed temast endast. Empaatia ja tänulikkus saadab paljusid portreid. Paul Kuusbergi puhul on see lausa pealkirjaks tõstetud, põhjus avatakse tekstis. Aga loetagu ka Kallase südamlikku mälestuslugu tema kunstnikust vennast, Olimar Kallasest.

Värvikad tegelased (juba mainitud Laht, aga ka Lennart Meri, Andres Vanapa, Sass Suuman) pälvivad värvikama kirjelduse. Mitmete puhul põimub elu- ja loomingulugu (Endel Tennov, Raimond Kaugver) tervikkujundiks. Kirjandusloolastel on ühe või teise ajastu kokkukirjutamisel mõndagi ammutada Teet Kallase galeriist. Ühtekokku on siin esindatud 30 inimest, paljud praegusele lugejaskonnale eksootilised varjud minevikust.

Asjata ei nimeta Kallas raamatu eessõnas portreteeritavaid tegelasteks ja kaasteelisteks. Viimastele on Jaan Kross pühendanud postuumselt ilmunud raamatu «Kallid kaasteelised II» (2008, esimene köide ilmus 2003). Kallase sõnamaaling Krossist («roostevaba töötahtega Tallinna vaim») kõrgub tema galeriis sama monumentaalsusega nagu klassik eluajalgi.

Teet Kallase galeriis ringi liikudes tabasin end ühtäkki mõttelt, et portreteeritavate elusaatuste ning nende loomingu kaudu avaneb ühtlasi Teet Kallase autoportree: uudishimulik, töökas ja abivalmis, mõõdukalt salliv, õiglase meelega, aga ka mees, kes tõmbab ligi igasuguseid lugusid, satub nende keerisesse, et seejärel need tagasi anda oma lugejaskonnale, mängulise fantaasia või absurdiga vürtsitatult.

Ja igal juhul, mõnuga jutustatud.

14 || SPORT || POSTIMEES, 30. JUUNI 2014

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Finaalturniiri eel oodati suuri tegusid brasiillaste 22-aastaselt staarilt Neymarilt ja seni on ta olnud ülesannete kõrgusel. Samal ajal särab Kolumbia koondises tema eakaaslane James Rodriguez.

Noored staarid, kellel on luba tappa madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

N

eymar on nimi, mis püsis enne jalgpalli MMi kõigi brasiillaste huulil. Seni on 22-aastane superstaar olnud Brasiilia koondise jaoks kõige raskematel hetkedel olemas ja nii püsib Lõuna-Ameerika suurima riigi elanike lootus, et Neymar viibki nad ihaldatud kuuenda maailmameistritiitlini.

Samal ajal teeb aga säravat lendu jalgpallimaailma kõige kirkamate tähtede poole Kolumbia koondise 22-aastane ründav poolkaitsja James Rodriguez. MMi eel valasid kolumbialased kibedaid pisaraid, kui selgus, et nende koondise liider Radamel Falcao ei ole põlvevigastusest piisavalt kiiresti taastunud ja tal jääb finaalturniiril mängimata. Nüüd ei meenuta Falcaod enam keegi, räägitakse hoopis mullusel suvel 45 miljoni euro eest AS Monacosse siirdunud Rodriguezest.

Mängijanime James (hääldatakse «ha-mez») kandev kolumbialane on üks nendest meestest, kes võiks end tutvustada niimoodi: «Rodriguez, James Rodriguez.» Tegelikult saigi ta oma eesnime teleekraanilt tuttava salaagendi James Bondi järgi, kuna tema isa olid just Bondi suur fänn.

Suurturniiri eel oodati eelkõige, et Neymar on mees, kes saadab ükshaaval konkurente kohvreid pakkima. Kaheksandikfinaali närvilises penaltiseerias Tšiiliga oligi lõpuks sel turniiril juba neli väravat löönud Neymar see mees, kellele jäi täpse penalti näol viimane sõna. Vastaste jaoks sama surmava löögiga väravakütt on olnud ka Rodriguez, kes kahek-

sandikfinaalis Uruguayga sai esmalt hakkama käimasoleva MMi ühe perfektsema individuaalse sooritusega, kui saatis uruguaillaste võrku ilusa kauglöögi. Seejärel realiseeris ta tõenäoliselt seni kõige ilusama meeskondliku rünnaku.

«Minu võistkondades on ka varem olnud eliitmängijaid, kellel on suurepärased tehnilised oskused. Asetasin kõik ootused Jamese õlgadele, kuna nägin temas erakordset talenti,» kiitis hoolealuste seas El Profesoriks hüütav Kolumbia koondise juhendaja Jose Pekerman Sky Sportsi veergudel. «Hindan tema sooritusi kõrgelt ja olen alati olnud kindel, et sellest saab tema MM.»

Jalgpalli MM

Kogenud Neymar

19.00 Prantsusmaa – Nigeeria 23.00 Saksamaa – Alžeeria

Kaheksandikfinaalid

Brasiilia – Tšiili 1:1 (la., pen 3:2) Väravad: 18. David Luiz – 32. Alexis Sanchez Penaltid: Luiz 1:0, Pinilla 1:0 (vv tõrjus), Willian 1:0 (mööda), Sanchez 1:0 (vv tõrjus), Marcelo 2:0, Aranguiz 2:1, Hulk 2:1 (vv tõrjus), Diaz 2:2, Neymar 3:2, Jara 3:2 (posti)

Kolumbia – Uruguay 2:0 Väravad: 28., 50. James Rodriguez

Holland – Mehhiko 2:1 Väravad: 88. Sneijder, 90+2 poen) Huntelaar - 48. Dos Santos

Ajakava

30. juuni

Ootused Rodriguezele on MMi käigus aina kerkinud, kuid samal ajal on Neymar juba aastaid enne koduse finaalturniiri algust pidanud elama teadmises, et kodumaa 200 miljonit elanikku loodavad just talle. «Ma ei tundnud mingit hirmu. Hirmu tõttu võib lahtuda võidujanu,» avaldas Neymar pärast Tšiili alistamist oma võiduretsepti The Telegraphile.

ja veelgi lustlikumate väravajärgsete tantsusammudega 2:0 Uruguay. Finaalturniiril ongi kolumbialaste mängust veelgi lõbusamad nende tantsulised väravatähistamised.

Suure mängu ootuses

Ma ei tundnud mingit hirmu. Hirmu tõttu võib lahtuda võidujanu.

Neymar

«Ta on küll 22-aastane, kuid mängib nagu 35-aastane.

Pingetaluvus on tema elu loomulik osa. Ta on vaimselt tugev ja oli sellisteks katsumusteks juba aastaid tagasi valmis. Ta lihtsalt naudib jalgpalli mängimist,» lisas Brasiilia koondise juhendaja Luis Felipe Scolari.

Kui Brasiilia vedas kohtumises Tšiiliga end lõpuks jõu ja õnnega veerandfinaali, siis Kolumbia alistas oma ilusa mängu

James Rodriguezest on saanud käimasoleva jalgpallipeo suurimaid staare.

foto: reuters/scanpix

MMi eel räägiti palju, et Brasiilia jaoks võiks kõige keerulisem olla kohtumine Uruguayga, kuna see tooks meelde valusad mälestused 1950. aasta MMist, kui finaalis jäädi alla just väiksele naaberriigile. Seekord jääbki Brasiilia-Uruguay duell ära, kuid seninähtu põhjal võib just Kolumbia panna brasiillaste jalad veelgi rohkem värisema. Kui tihtilugu on Brasiilia koondisest räägitud kui ilusa jalgpalli esindajast, siis käimasoleval turniiril on selle rolli enda kanda võtnud just Kolumbia.

Juba reedel jooksevadki Brasiilia ja Kolumbia eesotsas oma 22-aastaste staaridega omavahelises veerandfinaalis väljakule. Neymar sai küll matšis Tšiiliga kergelt vigastada ja tema osalemine järgmises mängus pole väidetavalt praegu päris kindel, kuid Scolari sõnul tehakse kõik võimalik, et nende superstaar saaks heidelda teise selle MMi noore tähega.

Vana Maailma au kohtub Aafrika enesekindlusega JALGPALL. Mitut Euroopa jalgpalli suurriiki tabas juba MMi grupifaasis fiasko ning hispaanlased, itaallased, portugallased ja inglased on ilmselt juba tagasi kodus ja analüüsivad tehtud vigu. Täna asuvad kaheksandikfinaalis Vana Maailma hiidude au kaitsma sakslased ja prantslased, kes peavad edasipääsuks saama jagu vastavalt Alžeeriast ja Nigeeriast.

Kui esimeste puhul on mängus traditsiooniliste Euroopa jalgpallihiidude au, siis enesekindlad aafriklased lähevad pingevabalt mängu nautima.

Loomulikult on kõigile selge, et isegi kui üks Euroopa suurjõududes peaks täna äparduma, oleks tegemist turniiri järjekordse suurüllatusega. Tei-

se nurga alt on Brasiilia MM tõestanud, et ükski üllatus ei olegi tegelikult enam üllatuse nime väärt. Kaalukausid jalgpallimaailmas on võrdsustunud ning näiteks Alžeeria seniste mängude põhjal on näha, et heal päeval võivad nad kõigile kõvasti peavalu valmistada.

Seda teab suurepäraselt ka sakslaste peatreener Joachim Löw, kes oleks kaheksandikfinaalis meelsamini mänginud Venemaaga, kuid just Alžeeria napsas venelaste eest alagrupi teise koha. «Reedel analüüsisin pikalt nende eelmisi mänge.

Kui keegi siiralt usub, et Alžeeria on lihtne vastane, siis eksib ta rängalt,» tunnistas 54-aastane Löw. «Füüsiliselt nii tugevat

meeskonda pole ma pea kunagi näinud. Neil on ülikiired ründajad ja kivikõva kaitse. Nad mängivad kompaktselt ja annavad kahevõitlustes endast maksimumi. Meie skaut tunnistas, et Alžeeria on meeskonnana parem kui Venemaa.»

MMil esimest korda nii kaugele jõudnud Põhja-Aafrika kõrberiik ise usub, et on võimelised oma mängu veel parandama. «Miks mitte? Mina küll usun, et suudame veel paremini mängida,» tunnistas Alžeeria bosnialasest peatreener Vahid Halilhodzic, kelle sõnul innustab neid ka Brasiilia publik, kellelt ta ootab kõva kaasaelamist. «Meil on kohale sõitnud küll vähem fänne kui sakslastel, kuid brasiillased on meie

Saksa peatreener Joachim Löw. foto: reuters/scanpix

poolt – ma tean, et nad armastavad jalgpalli ja me lahutame nende meelt!»

Prantsusmaa koondise poolkaitsja Yohan Gabaye üritab samuti kaheksandikfinaali eel madalamat profiili hoida ning hoiatas oma meeskonnakaaslasi liigse ülbuse eest.

«Me oleme juba päris kaugele pääsenud, kui arvestada seda, et jäime peaaegu MMilt üldse välja. See, et me nüüd grupifaasis hästi mängisime, peaks meile lisama enesekindlust, kuid mitte mingil juhul ei tohi me ülbeks minna,» arutles Gabaye.

Viimastel suurturniiridel on prantslastel olnud probleeme just vaimsel tasandil ning 2010. aasta MMi põrumise põh-

jused olid pigem platsivälised.

«Me läheme vastamisi väga hea meeskonnaga – isegi kui kaotame, peame olukorda kaine mõistusega võtma ja tulemusega leppima.»

Nigeeria koondis aga tunneb, et nad on võimelised Prantsusmaad võitma. «Me ei karda kedagi. Jalgpall on meie kultuur, jalgpall on meie elustiil! Enne turniiri oli mu unistuseks just Prantsusmaa vastu mängida,» tunnistas nigeerlaste väravavaht Vincent Enayama.

«Täiesti ausalt – meie meeskonna enesekindlus on väga suur.»

Euroopa riikidest pääses esimesena veerandfinaali Holland, kes oli eilses mängus raskustes Mehhiko vastu, ent võttis siiski 2:1 võidu. Kaarel Täll

POSTIMEES, 30. JUUNI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Ott Tänak (paremal) ja Raigo Mõlder jõudsid MM-rallil lõpuks ometi üle finišijoone ja said nautida võidurõõmu.

foto: : timo anis

RALLI. Ott Tänak ja Raigo Mõlder olid Poola MM-rallil WRC2 arvestuses konkurentidest mäekõrguselt üle.

Part, laitmatu auto ja tormakuse ohjeldamine peep pahv toimetuse juhataja, Mikolajki

A

astaid on Ott Tänaku ralliauto käsipidurihoova küljes olnud kollane part. Pärast Rootsi MM-rallit, kus Tänak sai pärast pikka vaheaega WRCautoga sõites kõrge 5. koha, saatis Tänak kulunud pardikese pensionile. Ebausu kummardajad on kindlasti seda meelt, et neljal järgmisel rallil eestlast tabanud ebaõnn on tingitud just sellest, seda enam, et pühapäeval Tänaku jaoks WRC2-klassi võiduga lõppenud Poola MMrallil oli autos taas kollane part – seekord küll uus, tema nelja kuu vanuse tütre Mia lelu.

«Nii ebausklikult ei saa neid asju võtta, aga las see part siis jääb sinna, kui ta tahab,» sõnas Tänak muiates. Ja tegelikult polegi ju vahet, kas Tänaku ja tema kaardilugeja Raigo Mõlderi aitas võidule talisman või meeste hea sõit, kindel on aga see, et võitu oli neile väga vaja. «Kui negatiivseid asju on liiga pikalt, kipub ka endal sõidutunne kaduma, kui aga vahepeal tuleb ka positiivseid asju, annab see kohe lisamotivatsiooni.»

Tuleb osata ohjeldada Tänakul lasuvad suured pinged – pärast aastast vaheaega MMsarja naasnud 26-aastase rallimehe käekäiku ja tegemisi jälgib tähelepanelikult Fordi tiimi M-Sport pealik Malcolm Wilson, rallide kindla peale lõpetamist nõuavad ka tema praeguse meeskonna D-Mack juhid.

Wilson ja Tänak suhtlevad ralli ajal tihedalt, sest hooaeg WRC2-sarjas on Tänaku jaoks siiski taaskohanemine MM-

rallidega ja eduks vajaliku stabiilsuse leidmine. Tema tulevik peaks aga olema seotud Fordi meeskonnaga, mille värvides on ta tänavu sõitnud ka kaks võistlust.

Tänaku jutust tuleb välja, et ta teab täpselt, millised on tema plussid ja miinused. «Potentsiaal kiireks rallisõiduks on minus olemas, kuid seda on vaja ohjeldada,» rääkis ta ja lisas, et võrreldes tunamulluse hooajaga tuleb see juba paremini välja – kogemusi ja tarkust on juurde tulnud. Näiteks seekord Poolas suutis ta püsida just sellises tempos, mis oli võiduks piisav.

«Kindlasti oleks saanud kiiremini sõita, kuid nii meil kui meeskonnakaaslasel Jari Ketomaal oli vaja see võistlus kindlasti lõpetada,» kinnitas Tänak ja lisas, et alates laupäeva hommikust surus ta tempot vägisi alla. «Meie meeskonna jaoks on olukord kriitiline, D-Mack tahab hooaja lõpuks tiitlit ning kuna olime Ketomaaga kahel esimesel kohal, keelati meil omavahel võidelda. Mingil hetkel tuleb sõitjatele meeskonna

Ralli Poola MM-ralli 1. Sebastien Ogier (Prantsusmaa, Volkswagen), 2. Andreas Mikkelsen (Norra, Volkswahen) +1.07,7, 3. Thierry Neuville (Belgia, Hyundai) +2.13,5, 4. Mikko Hirvonen (Soome, Ford) +2.32,4, 5. Jari-Matti Latvala (Soome, Volkswagen) +2.33,1, 6. Juho Hänninen (Soome, Hyundai) +2.49,9.

WRC2: 1. Ott Tänak (Eesti, Ford), 2. Jari Ketomaa (Soome, Ford), 3. Yazeed Al Rajhi (Saudi Araabia, Ford).

poolt sõnad peale lugeda – ralli on tiimisport ja meeskonnata poleks siin ka meid, seepärast tuleb direktorit kuulata.»

Poola ralli näitas, et Tänak on sellel hooajal WRC2-sarja kiireim piloot, kuid eelmistel rallidel kaotatud punktid ei luba tal tabeli tippu kuuluda. Hooaja esimese võidu saanud mees tõdes, et pragu pole mõtet punkte lugeda, vaid igal rallil tuleb an-

Oskus sõita roobastes aitas Sander Pärna võidule Poola MM-rallil Drive DMACK Fiesta Trophy sarjas võitnud Sander Pärn pani edule aluse juba reedel Leedus sõidetud kiiruskatsetega.

«Roobastes sõites tuli välja minu eelis – noorena Eestis alustades sõitsin tihti võistlejate rivi lõpus rooplikul teel, lisaks õpetas Urmo Aava mulle sellistes tingimustes sõitmist,» selgitas Pärn.

Koos kaardilugeja James Morganiga

sõitva Pärna jaoks oli kõige keerulisem laupäevane väga pikk päev. «Pärastlõunal hakkas vaim väsima ja ühel hetkel kadus keskendumine ning hakkasin tegema vigu,» tunnistas ta.

«Korra käisin ka poole autoga teelt väljas, kuid õnneks jäi masin terveks. Kõige pikemal kiiruskatsel kippus aga pidurdamiseks kasutatav vasak jalg ära surema.»

Pärn on nüüd võitnud mõlemad selle

sarja etapid. Jäänud on veel kolm sõitu, millest järgmine on augusti alguses Soomes. «Kui suudan pea selgena hoida ja keskenduda, võib ka seal kõik hästi minna. Olen Soome MMrallil kolm korda osalenud ja tean, mis mind ees ootab,» rääkis ta. «Sarja kaks viimast etappi on asfaldil ning hea oleks nendeks sõitudeks varu tekitamiseks punkte ette koguda.» Peep Pahv

da endast parim ja vaadata, mida see aasta lõpuks toob.

«Tähtis on näidata stabiilsust,» sõnastas Tänak eesmärgi ja tõi seekordse edu ühe alusena esile tehniliste probleemide puudumise. Vaid laupäeval enne lõunapausile tulekut elas ta üle äreva hetke, kui auto mootorist kadus jõud. Hooldusalas sai aga tõrkunud turboklapp vahetatud.

Mõlder jäi kriitiliseks Tänakut tabas ralli käigus ka üks ootamatu vahejuhtum, kui kaardilugeja Raigo Mõlder ajas ühe kiiruskatse alguses kiiruslegendid segamini ja pool katset tuli sõita silma järgi. Tänaku sõnul on esimest hooaega MM-sarjas sõitval paarimehel vaja veel palju tööd teha, kuid ta oli veendunud, et koos liigutakse õiges suunas. «WRC2-sari on selles mõttes meie jaoks hea õppimiskoht ja ma ei kahtle selles, et meie töö viib sihile,» lisas ta kaardilugejale usalduskrediiti.

Karjääri esimese MM-ralli võidu saanud Mõlder oli saavutuse üle õnnelik, kuid oma tegevusega ta rahule ei jäänud.

«Tunnen, et mul on pikk maa veel minna, midagi kerget siin ei ole,» nentis ta. «Olen oma tegemisi analüüsinud, kuid ei oska täpselt öelda, millest probleemid tekivad. Võib-olla mängivad rolli pikad päevad – tähelepanu hajub, mõnikord lähen närvi… mõni päev tuleb kõik hästi välja, järgmisel jälle mitte.

Sellel rallil oli nauditavaid hetki varasemast rohkem.»

Poolas olid WRC2 poodiumikoha konkurentsis ka Karl Kruuda ja Martin Kangur.

Kruuda katkestas 4. kohal olles reede õhtul, kui sõitis ühes kiires kurvis teelt välja ja rullus autoga üle katuse. 3. positsiooni hoidnud Kanguri sõit jäi pooleli laupäeval, kui tema autol tuli ratas alt ära ja seejärel sõitis ta rajalt välja.

16 || SPORT || POSTIMEES, 30. JUUNI 2014

Kangur krooniti taas Itaalia meistriks KORVPALL. Kristjan Kan-

gur krooniti teist aastat järjest Itaalia meistriks, kui tema koduklubi Milano Emporio Armani oli pingelises finaalseerias 4:3 üle Siena Montepaschist. Just Siena särki kandes sai Kangur kuldmedali kaela eelmisel aastal.

Finaal oli oma nime täielikult väärt ning kujunes lõpuks tõeliseks trilleriks. Otsustavas seitsmendas mängus sai Milano oma koduväljakul Giorgio Armani silme all 74:67 võidu ning paar sekundit pärast lõpuvilet oli mänguväljak täitunud pidutsevate fännidega.

Viimane mäng kulges ootamatult nagu kogu finaalseeriagi. Avaveerandi järel juhtis Milano 19:9 ning poolajal oli Kanguri meeskonna eduseis 36:29. Siis sai aga Siena oma masinavärgi tööle ning viimasele veerandile läks Milano juba kuuepunktises kaotusseisus.

Fännide marulise toetuse abil võeti end siiski viimasel hetkel kokku ning lõpuvile järel langes favoriitidel kivi südamelt. Kangur teenis otsustavas kohtumises kolme minuti jagu mänguaega, kuid kätt ta valgeks ei saanud.

Keskmiselt mängis Kangur finaalseerias kümme minutit kohtumise kohta ning tema arvele jäi viis punkti. PM

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

SÄRGIJAHT. Alo Jakin loodab, et Eesti grupisõidu meistri särk aitab tal profilepingut saada. Kangert ja Taaramäe jäid medalita.

Jakin vajas võitu ja võitiski jaan martinson jaan.martinson@postimees.ee

«Tore, et Alo Jakin võitis, tal oli Eesti meistri särki kõige enam vaja, sest loodetavasti aitab see kaasa uue lepingu sõlmimisele,» oli profirattur Rein Taaramäe rivaali edu üle rõõmus.

Ta ise leppis Eesti grupisõidu meistrivõistlustel kaheksanda kohaga. Võistlus ebaõnnestus ka teistel Maarjamaa staaridel: Tanel Kangert katkestas, Gert Jõeäär jäi lõpusirgel sentimeetrite mängus Jakinile alla.

Teinekord juhtub nii, et saatus soosib seda, kel esikohta hädasti tarvis. Kangerti ja Taaramäe väärtus pannakse paika suurtel võidusõitudel, Jõeäär on tänavu triumfeerinud juba kolmel korral ja Cofidis pikendab suure tõenäosusega tema lepingut. Aga vaat Jakinil polnud esimesel profiaastal Big Mati meeskonnas midagi ette näidata. Nüüd on.

Palamusel, mille ümbrusse suudeti maha märkida lauskmaise Eesti raskeim rada – tõusumeetreid kogunes enam kui 2000 –, valitses tüüpiline selle suve ilm: õhusooja napilt üle 10 kraadi, lõikav tuul ja katkematu vihm, mis ajuti paduks tihenes. Ratturitel tuli looduse karmust taluda 14 ringi ehk 179 kilomeetrit.

Alo Jakin (paremal) võtab finišisirgel napi võidu Gert Jõeääre ees.

Teisel ringil eraldus 16 meest ja läks oma teed. Kangert jäi tagumisse gruppi ning varsti ronis Tour de France’iks valmistuv Astana proff sadulast. «Mul polnudki soovi end pildituks sõita, pigem trenni teha, kuid plaan nägi ette kogu distantsi läbimist,» selgitas Kangert. «Juba stardijoonel tundsin, et pole

minu päev. Kui ees rünnati, siis otsustasin, et teen pigem pool rehkendust, aga teen selle hästi. Tõstsin tempot, et ehk lähevad jalad lahti. Ei läinud ja sestap lõpetasin enese piinamise.»

Liidrite grupp püsis pikalt ühtsena. Kolm ringi enne lõppu leidis Jõeäär, et aitab löntsimisest, ning surus gaasi põhja.

foto: rattaprofid.ee

Järgnes vaid Jakin. Taaramäe jäi. «Lasin vahe sisse, nii nad eest ära saidki. Arvasin, et targem on mängida klubikaaslase Jõeääre peale, mul endal olid jalad üsna tühjad,» tõdes Taaramäe mittemidagiütleval ilmel.

Jakin ja Jõeäär tegid usinasti tempot ning hakkasid jõudude vahekorda selgitama alles lõpu-

sirgel, mis, tõsi, oli poolteist kilomeetrit pikk. Jakin üritas põgeneda, kuid Jõeäär püsis tuules. Nõnda tuldi finišijooneni ja sellest ka üle – Jakin ikka napilt ees.

«Pole pettuja tüüp, kuid pisut jäi ikka kripeldama,» tunnistas Jõeäär. «Jalad läksid viimastel meetritel krampi. Kahju. Ma ei rünnanud varem seetõttu, et olin võidus üsna veendunud. Aga läks teisiti. Õnneks võitsin eraldistardiga sõidu, seega meistrisärgita ma siiski ei lahku.»

Jakini näol säras naeratus: «Raskelt tuli see võit, aga tuli.

Olen kahel korral meistrisärgist kukkumise tõttu ilma jäänud.

Nüüd sain trofee lõpuks selga.»

Sõidu lõpus olnud kõik külmast kanged, rääkis Jakin. «Õnneks oli meil Jõeäärega sedavõrd jaksu, et tegime teistega vahe sisse. Lõpusirgel olime mõlemad kui laibad, võitis see, kel oli jalgadesse rohkem jõudu jäänud.»

Meistrisärki oli hädasti vaja jah, nõustus Jakin. «Usutavasti on võidust kasu ja saan ka järgmiseks aastaks profilepingu. Muidugi tahaksin mõnda tugevamasse klubisse, aga Big Mat sobib samuti. Esimene profiaasta kulub sisseelamiseks, teisel tahaksin midagi ka juba korda saata.»

POSTIMEES, 30. JUUNI 2014 || KASU || 17

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, KASU@POSTIMEES.EE

PIMEKATSE. Kas Eestis kasvanud aedmaasikas on Poola liigikaaslasest kõrgemat hinda väärt?

Eesti maasikas alustab ja võidab rivo veski reporter

P

ostimees palus toimetuse töötajatel pimesi hinnata viit eri päritoluga aedmaasikat, et teha kindlaks, kas kodumaine ja kallim kaup on kõrgemat hinda väärt.

Pimekatses osalenute hinnang oli üsna üksmeelne «jah». Parimaks peeti Tallinna keskturult 3 euroga ostetud Eesti ja halvimaks 3,70 euroga Stockmannist ostetud Belgia marja.

Katses prooviti kaht Poola päritolu, kaht Eesti kasvatajate ning üht Belgiast toodud maasikasorti. Enim sai kiita Kasepuu talust Põlvamaalt pärit maasikas «Polka», mis oli teistega võrreldes küll pisut väiksem, kuid kadus taldrikult kõige kiiremini.

Parima marja kohta öeldi, et sel on ehe maitse, mis meenutab metsmaasikat, mari on mahlane ja magus. Kasepuu talus Himmaste külas kasvatatud marja kilo maksis turul 3 eurot.

Teise koha andsid hindajad Poola maasikale, mille kilohind oli möödunud nädalal 2,20 eurot. Kuna marjad olid suured ja lihavad, hinnati maitse kõrval oluliseks nende välimust.

«Keskmine maitse suure marja sees,» märkis üks proovija. Teise meelest oli tegu omapärase maitsega marjadega ning ta hindas need viiepalliskaalal parimaks, kuid lisas, et

vaid suuremad maasikad olid magusad, väiksemad jätsid suhu hapu järelmaigu.

Teine Poola päritolu maasikas sai katses kolmanda koha ja maksis turul 1,60 eurot kilo.

Madala hinnaga keskpäraseks hinnatud marja kohta märkisid juba esimesed mekkijad, et vaevalt on tegu Eesti marjaga.

«Liiga üleküpsenud!» põrutas üks töötaja. «Meil pole sellist ilmagi olnud!»

Poola maasika kohta öeldi veel, et see on vesine, aga magus. Mõne meelest oli maitses tunda pisut «seisnud kõrvalmaiku» ning kolmandad leidsid, et marjad on päris vanad, mis kõneleb vaid sellest, et inimeste maitse on erinev.

Neljandaks jäänud mari oli pärit mõistatuslikust «Räpalast», millega Keskturu venelannast müüjatar ilmselt Räpinat silmas pidas. Maasikate sordiks oli 2,50-eurosele hinnasildile märgitud «Polka», täpselt nagu katse võidumarjalgi.

Toimetuse hindavad suud neid kaht aga sugulasteks ei pidanud. «Moosiks kõlbab küll, aga suhkrut tuleb lisada,» soovitas üks hindaja. Teine leidis, et marjad on hapukad ja vesisevõitu.

Konkurentsitult viimasele kohale määrasid maitsjad Stockmanni toiduosakonnast pärit ja 3,70 eurot kilost maksnud ahvatleva välimusega Belgia maasika, millel tajuti olevat imelik kõrvalmaitse. «Pole nagu maasika maitsegagi, pigem nagu mingi muu mari või suitsuvorst,» leidis üks toimetuse töötaja. Imelikku kõrvalmaitset märkisid teisedki ning

1. koht Eesti maasikas

2. koht Poola maasikas

3. koht Poola maasikas

4. koht Eesti maasikas

5. koht Belgia maasikas

KASU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

kindlameelselt ja suure ülekaaluga pandi sellele katses kõige kehvem hinne – üks.

Kasepuu talu maasikakasvataja Ülle Kasepuu kinnitas reedel, et Lõuna-Eesti maasikat veel jagub ja Põhja-Eestis hiljem valmiv mari võistlema ei kipu. «Põhja-Eestis on kasvatajaid vähe. Meie talul veab aga eriti, sest mari küpseb metsa veerel ja pole veel intensiivset päikest näinud, seega saaki veel jagub. Neil, kel keset põldu kasvab, hakkab saak juba peagi otsa lõppema,» rääkis Kasepuu.

Seda, miks teine Eesti mari katses küllaltki keskpärase tulemuse sai, on raske seletada, kuid üks võimalus on, et tegu polnudki kodumaise marjaga. «Seda ikka tuleb ette, et müüakse Poola marju Eesti maasikate pähe. Raske on seda välja selgitada, aga üldiselt saab maitsest aru. Eesti mari peaks ikka magus ja mahlane olema,» leidis Kasepuu.

Et terad sõkaldest eraldada ja parim maasikas üles leida, soovitab Kasepuu turul müüjalt maasikat maitsta paluda.

«See pole küll reegel, aga üldiselt nendel lettidel, kus müüakse kõrvuti Eesti maasikat mureli ja arbuusiga, tasub kahelda, kas tegu on ikka kodumaise saagiga. Kui maitsta pakutakse, on selge, et müüjal pole midagi häbeneda ja tegu on hea marjaga,» soovitas Kasepuu ostjatele.

Vaata videost maasikamaitsjate hinnanguid.

18 || kuulutused || postimees, 30. juuni 2014

Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Otsin tööd harvesteri või forvarderi juhina. Tel 5650 6399.

Läks ajast igavikku meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Tööd saab CE-kat autojuht.

Tel 516 8210.

Kasuta klaaskiudarmatuuri – innovatiivne lahendus ehitusel.

Odavam, kergem, kindlam!

PMD BALTIC OÜ, tel 524 1525, www.pmdbaltic.com

Ellen Rootslane

Südamlik kaastunne Merikesele perega kalli ema, ämma ja vanaema

Tööd saab ehitusmees, töökoht Tartus. Tel 516 8210.

(sünd. Leikop) 6. IV 1932 – 26. VI 2014

Linda Eksi

Tööd saab veoauto remondilukksepp. Töötasu väga hea.

Tel 516 8210.

kaotuse puhul.

Leinavad tütred peredega.

Marju, Indrek ja Inar peredega, Eve, Anni ja Erkki

Ärasaatmine 2. juulil kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Professionaalne müürsepp ootab pakkumisi. Tel 5833 2491.

Tähtvere vallavalitsus teatab Vorbusemäe puhkeala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamisest Tähtvere vallavolikogu 20. VI 2014 otsusega nr 1–2/16. KSH koostatakse KeHJS § 33 lg 3 p1, p2 ja p4, § 33 lg 5 lähtuvalt ja vajadusest leida keskkonda kahjustamata parimad võimalused maakondlikult tähtsa puhke-eeldustega ala ruumiliseks arenguks. Huvitatud isikud AS Nordecon (10099962), Caspar Rüütel, tel 5698 7373, e-post: Caspar.Ruutel@nordecon.com ja OÜ Veega (11795050), Kaidar Kukk, tel 527 2077, e-post: kaidar@ hotmail.com. Otsustaja on Tähtvere vallavolikogu, dp koostamise korraldaja on Tähtvere vallavalitsus, Järve tee 8, Ilmatsalu, 61401 Tähtvere vald, Tartumaa, tel 749 9146, e-post: vald@ilmatsalu. ee, kontaktisik Tiiu Tuuga, tel 749 9114, e-post: tiiu@ilmatsalu.ee

Suur valik dekoratiivkive.

Kojutoomine üle Eesti. www. saunapoint.ee, tel 5375 7000.

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

Tel 655 9217.

Hooldusniidukite müük ja rent.

Valmistatud USAs. Tel 5552 0666, www.abefarmer.ee

Tähtvere vallavalitsus teatab Vorbusemäe puhkeala detailplaneeringu koostamise algatamisest Tähtvere vallavolikogu 20. VI 2014 otsusega nr 1–2/16. Planeeringuala suurus on 46 ha, hõlmatud on Idaja Lääne-Vorbusemäe, Kõrgemäe, Liivaaugu, Laeva metskond 96 ja Vanaaseme tee kinnistud. Eesmärk on leida planeeringualal võimalused tasuta puhkamiseks ja sportimiseks kombineerituna äri- ja tootmistegevusega, s.o puhkerajatiste ja -hoonete, kalatootmiskompleksi ja üksikelamute ehitusõiguse määramiseks, Vorbuse liivakarjääri mäeeraldise ulatuses kaevandamisloa andmiseks, ning kavandada liiklus- ja tehnolahendused.

Otsusega saab tutvuda Tähtvere vallavalitsuse kantseleis Järve tee 8, Ilmatsalu E–R kl 8–16 või www.ilmatsalu.ee

Lõppenud on sinu raske elutee ja saabunud on vaikus, pime öö.

Jelena Kuus

metsakinnistuid ja põllumaid

1. surma-aastapäeval mälestab perekond Varusk.

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Avaldame sügavat kaastunnet Maarika Saarele kalli ema

Madis Martinsoni

Hilda-Marie Saare

Tallinna Linnavolikogu Tallinna Linnavalitsus

Mälestame head koostööpartnerit, ehitusinseneri

Urmas Toometit

kaotuse puhul.

Kolleegid aktsiaseltsist Tallink Duty Free

Mälestused kestavad igavesti ...

Kallist

Meinhard Altvälja

Maarja Sukk Südamlik kaastunne Kätlinile kalli ema kaotuse puhul.

mälestab 100. sünniaastapäeval lesk.

Avaldame kaastunnet Urvele kalli õe

Vaike Lutsari

kaotuse puhul.

Kolleegid Keskkonnaministeeriumist

kaotuse puhul.

Töökaaslased õendushoolduse osakonnast

Veera Doronina

Südamlik kaastunne Tiiule ja Merikesele perega armsa abikaasa, isa, äia ja vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Jaana Tepporile kalli isa

Felix Teppori surma puhul.

AS Tarcona

Kolleegid kauplusest Onoff Tartu

Südamlik kaastunne Sirjele ja Siretile isa ja vanaisa

Avaldame oma heale kolleegile Eva Tammaile sügavat kaastunnet isa

Lembit Peegi

Jaak Tammai

surma puhul.

Töökaaslased pubist 6teist Kannu

kaotuse puhul.

Mandatum Life

Voldemar Vaidet 30. VI 1914 – 7. I 1991

Sihtasutus Professor Karl Õigeri Stipendiumifond

Lembit Peegi

Avaldame kaastunnet Sulev Tammistele isa ja perele kalli

Mälestame kallist naabrimeest.

Naabrid Põhjatamme puiesteelt

Väino Tammiste

Südamlik kaastunne tütrele perega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Avaldame sügavat kaastunnet Siirile perega isa, vanaisa ja äia

Nadežda Podgornaja kaotuse puhul.

Endised kolleegid velskeripunktidest

surma puhul.

TMV Grupp OÜ

Väino Tammiste

surma puhul.

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing

Nadežda Podgornajat

Avaldame siirast kaastunnet Sulevile, Marjule, Laurile, Liinale kalli isa, äia ja vanaisa

Raivo Soosaar perega

surma puhul.

Jana ja Raul lastega, Signe ja Jaanus lastega

Avaldame kaastunnet omastele.

AS Valumehaanika

surma puhul.

Irja ja Urmas Uiboleht

Avaldame kaastunnet Carmen Koppelmannile abikaasa

Toomas Müürsepp

Mälestame klassikaaslast ja meremeest

Südamlik kaastunne Olegile ja Fainale peredega.

Toomas Müürsepa

Mälestame endist kaastöötajat

14. III 1928 – 26. VI 2014

Väino Tammiste

Sügav kaastunne Sulevile isa

surma puhul. Ärasaatmine 1. juulil kell 14.30 Pärnamäe krematooriumis.

Endised kolleegid SWECOst

Avaldame sügavat kaastunnet Tiiule ja lastele peredega.

Anne, Aavo, Asta, Vilma, Silja, Leili, Peeter, Evi, Malle, Helle, Eneli, Elis, Leena, Valli

Professor

Südamlik kaastunne Madisele kalli isa

Margus Sikk

Valner Krinal

Mati Nääsi

Mälestavad 1954. aastal lõpetanud kursusekaaslased.

Avaldame kaastunnet lähedastele.

kaotuse puhul.

Töökaaslased aktsiaseltsist Epler & Lorenz

Armas Juta, oleme mõtetes koos sinu ja perega, kui saadate viimsele teekonnale oma kalli abikaasa ja isa. 1980. aastal lõpetanud majandusküberneetikud

Mälestame toonela teele lahkunud kursusekaaslast ja avaldame kaastunnet lähedastele. Õisu Piimandustehnikumi XIII lend

Valner Krinal

Aivar Paistu

Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Head kursusekaaslast ja sõpra

Rein Koppelmanni

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Mälestame Tallinna teenetemärgi kavaleri, kauaaegset tervishoiutöötajat

Südamlik kaastunne lähedastele.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Katuste süvapesu. Tel 5638 8994.

Boris Tekström

c. 1938/39, 7. I 1918 Jamburg – 23. IV 2014 Melbourne

Leinab korp! Fraternitas Estica pere.

kogu Eestis.

Pakkuda võib kõike, ostame vanavara kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Teatame kurbusega, et jäädavalt on lahkunud vil!

18. III 1928 – 30. VI 2013

Südamlik kaastunne Marit Altväljale kalli isa

ostab

On vendadest meil lahkund üks siit ilmast ja suikund rahu unesse.

Siis leinapisar veereb meie silmast veel venna vaikse hauasse.

Me pisarail rahu soovime veel venna vaikse hauasse.

Tõnu Põldveed 19. V 1938 – 25. VI 2014

Sügav kaastunne perele.

Pärnu-Jaagupi kk II lend, õp. Laurit ja Karu kooli meremehed

Margus Sikk

Mälestame endist seltsi esimeest.

Avaldame kaastunnet omastele.

Akadeemiline Ühistegevuse Selts

Südamlik kaastunne Sirjele lastega kalli abikaasa ja isa kaotuse puhul.

Perekond Tammeorg

Südamlik kaastunne Annikale kalli ema

Sügav kaastunne Sirjele kalli abikaasa

Sügav kaastunne Laurile perega kalli isa ja abikaasa

Aivar Paistu

Margus Siku

Vaike Lutsari

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

kaotuse puhul.

Sõbrad

kaotuse puhul.

KÜ Rukki 11 elanikud

Avaldame kaastunnet abikaasa Jutale ja poegadele peredega.

Aare ja Aime pered

kaotuse puhul.

Kolleegid TÜ keemilise füüsika õppetoolist

Väino Tammiste kaotuse puhul.

Avo ja Andres

Endel Tirmaste

Urmas Toometit mälestab TPI 1970. aastal lõpetanud EE-rühm. Sügav kaastunne lähedastele.

Vilve Veeranna Kallist venna- ja onunaist mälestavad Hilja, Üllar ja Rait peredega.

Avaldame kaastunnet Jaanile perega ema, vanaema ja ämma

Kuuluta Postimehes! kuulutus.postimees.ee

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Vilve Veeranna surma puhul. Perekonnad Selge, Kallus, Kuivjõgi, Jaaska, Pau Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele kalli

Andrus Vähi

kaotuse puhul.

Klassivennad Urmas Lillemaa ja Urmas Kuldmaa

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD 2014, postimees, urmas nemvalts

JÄÄR

Tundmatud asjad on väga ahvatlevad, kuid samas peidavad endas ohtusid. Kui oled valmis riskima, siis mine täispangale. Tegelikult ei ole sul kuigi palju kaotada.

SÕNN Tunned end kellegi kõrval tarbeesemena ja annad sellest märku. Kaaslane ei pruugi aga sinu meeleseisundist ja tunnetest aru saada.

Pead ootama.

MALE

koostaja margus sööt

ERNIE

KAKSIKUD Sinu ego võib haiget saada, kuid sa ei lase käiku sama vana kättemaksustrateegiat. Vastased tunnevad seda ja see ei anna soovitud tulemusi.

Václav Přibyl – British Chess Federation, 1956–1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Od4!

VÄHK Tunned, kuidas keegi muutub sinu kõrval jääkuubikuks. Lase tal olla, küll ta mõne aja pärast üles sulab ja probleemi põhjuse paljastab. See võib sinu jaoks väga üllatav olla.

LÕVI

Head söögid ja joogid ning armunaudingud on need, mida praegu enim vajad. Kui partner on töölainel, siis otsid väljaspool kodu seltskonda.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KOMANDEERINGUTE EELARVE ON KÜLMUTATUD, ET PÜSIKSIME EELARVE PIIRES.

NEITSI Elujõudu sul jätkub, kuid kas jagad ja rakendad seda õigesti? Väsimushood ja takistused näitavad, et mingis asjas liigud vales suunas ja raiskad ennast.

KAALUD Kellegi egoistlik uhkus hakkab sind ära tüütama. Tahad anda talle õppetunni, et ka teistega tuleks arvestada. Otsid viisi, kuidas seda delikaatselt teha.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Kui peen strateegia ei anna tulemust, siis pead midagi robustsemat käiku laskma. Minevik sõidab sisse ja toob kaasa uue asja, mis mõjutab tulevikku.

AMBUR Näed, et inimesed on hakanud muutuma ning ka sina pole enam sama. Uus olukord võib olla hirmutav, kuid samas peibutav. Navigeerid vetes, mida sa ei tunne.

KALJUKITS Sind ei huvita sinu reputatsioon, küll aga areng. Alustad sealt, kus sa praegu ise oled. Uurid, mis võiks sulle veel huvi pakkuda ja mida tahaksid kogeda.

AKNE

MÕTLE HOOLEGA, ENNE KUI VASTAD.

NOH ...

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Jätad vana, mugava ja kindla maha ning sul tekib hirm. Hirmust ülesaamiseks on mitmeid viise, üks selline sobib sulle ideaalselt.

KALAD Otsid suures segaduses ja disharmoonias harmooniat? Uurid, miks sul on ühe inimesega harmooniline suhe, mitme teisega aga mitte.

KAS ASI ON SELLES, ET KOMANDEERINGUD ONGI RAHARAISKAMINE VÕI ME ENAM EI HOOLI PIKEMA PERSPEKTIIVI KULUDEST?

1. Mille poolest on tuntud Rusti linnake Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal? 12. juulil 1975 avati seal midagi sellist, mis on külastatavuselt teisel kohal Euroopas.

2. Mis nime kannab üks tänapäeva Venemaa väheseid sõltumatuid meediakanaleid, mis läks esimese üleriigilise Venemaa eraraadiojaamana eetrisse 22. augustil 1990 nime Radio-M all?

3. 1924. aastal asutati legendaarse metsandusõppejõu Andrei Mathieseni eestvõttel Eesti esimene metsakaitseala – Järvselja reservaat. Milliste valdade territooriumil asub praegune Järvselja looduskaitseala?

4. Selle ala ajalugu on suhteliselt lühike. Esimest korda võisteldi sellel olümpiaalal 1860. aastal Oxfordi ülikooli võistlustel. Olümpial võistlesid mehed esimest korda 1900. aastal Pariisis, naised aga alles 1984. aastal Los Angeleses. Kuni 1914. aastani ei olnud ala USA, Suurbritannia ja Rootsi meistrivõistluste kavas, kuna ala peeti liiga ebamugavaks ja väsitavaks (hüüdnimi «meestetapja»). Mis ala?

5. See on kohustuslik 22 riigis. Kui seda ei tee Boliivias, siis palk külmutatakse pangas kolmeks kuuks.

Brasiilias ei saa passi, Itaalias lasteaiakohta. Austraalias, Belgias ja mujalgi trahvitakse. Peruus ja Kreekas jäädakse ilma mõnest riiklikust hüvest.

Meil ei tehta midagi. Millest jutt?

Vastused: 1. Seal asub Europa-Park. 2. Ehho Moskvõ (Эхо Москвы). 3. Võnnu ja Meeksi (mõlemad Tartumaa). 4. 400 meetri tõkkejooks. 5. Valimine.

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 30. JUUNI 2014 || VARIA || 19

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Vestlevad kaks sõpra.

«Ma ei saa üldse rongiga sõita.

Mul hakkavad hambad alati kõlksuma ...»

«Kuidas nii?»

«Vastu viinaklaasi äärt ...»

••• Külastaja tellib restoranis guljašši. Kui see kohale tuuakse, ütleb ta kelnerile: «Kuulge, kelner, ma olen elus palju guljašši näinud, aga nii vähe guljašši, kui selles portsjonis, pole ma kunagi näinud.»

••• Külastaja: «Miks see praad nii külm on?»

Kelner: «Lehm, kelle lihast see tehti, suri mitu nädalat tagasi!»

••• «Isa, kas sa jäneseid kardad?» küsib Juku.

«Ei, pojake,» vastab isa. «Aga miks sa seda küsid?»

«Sest sa võtad metsa minnes alati koera ja püssi kaasa.»

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 30. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB OTSEPILDIS RIIGIKOGU ERAKORRALIST ISTUNGJÄRKU.

NIMEPÄEV: PÄIVO, PÄIVU, HELEND

Otsitakse lotovõitjat Kolm nädalat tagasi Viljandist ostetud lotopiletiga ligi 212 000 eurot võitnud inimene pole rahal järel käinud ega endast lotofirmale märku andnud. Aega võitu vormistada on tal küll kolm kuud, aga varem on juhtunud, et mõni hiigelsumma ongi jäänud omanikuta. Eesti Loto vanemkontrolör Stina Raudsik ütles, et tavaliselt tulevad õnneseened suurvõidule järele mõne päeva jooksul. 30. mail osteti Viljandist Männimäe Selverist Eurojackpoti pilet, mis võitis 6. juuni loosimises 211 681 eurot ja 20 senti.

Viimane võimalus võitu vormistama minna on selle pileti omanikul 5. septembril. Sakala

TALLINN +19

KÄRDLA +17 HAAPSALU +18

NARVA +18

RAKVERE +19

ilmateenistuse sünoptik ik

Neljapäeval hakkasid Saaremaa firma OÜ Rengo töömehed Virtsus üles laduma vasallilinnuse müüre. Esimesena võeti ette torni merepoolne külg, sest seal on firmajuhi Sulev Salla sõnul müürist varisenud kive kõige lihtsam tagasi laduda. Müüride taastamisel kasutatakse esmajärjekorras linnuse enda varisenud kive, kuid Hanila vald on lubanud lähedal asuvast kaevandusest vajadusel lisamaterjali hankida. Virtsu vasallilinnuse konserveerimine võeti ette Virtsu Arenguseltsi eestvedamisel, muinsuskaitseamet toetas 5000, tuulikute fond 2500 euroga, annetustena loodetakse tänavuse töö tarvis koguda 10 000 eurot. Projekti autor on saarlane Mihkel Koppel. 15. sajandi keskpaigas ehitatud ja sada aastat hiljem hävitatud Üxküllidele kuulunud kastelli-tüüpi linnus oli ruudukujulise põhiplaani ja kahe ümartorniga. Kindluse täpset kõrgust pole teada, kuid arvatavalt oli hoone kahe korrusega. Lääne Elu

EUROOPA

Selgimistega sajuilm merike merilain in

Saarlased ehitavad üles Virtsu linnuse

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKARUBRIIGIS ÜLEVAADE IGAAASTASEST GOOGLE’I SUURÜRITUSEST.

Kuldar Kullasepp 34, eriprojektide vastutav toimetaja (29.06)

PAIDE +19

/s

foto: arvo tarmula

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

2– 7m

Ülo Lumiste 85, matemaatik, akadeemik Tõnis Rätsep 67, näitleja ja pedagoog Vilen Künnapu 66, arhitekt Alar Särgava 60, mälumängur Anna Levandi (pildil) 49, iluuisutaja ja treener Tarmo Song 37, näitleja ja muusik Erik Lillo 70, spordiajakirjanik (29.06)

Täna liigub üle Eesti tsükloni kese, kuid päevaks peaks suurem sajukoorem olema TARTU maha valatud. ÕhtupooliPÄRNU VILJANDI +20 +19 kul on tõenäoliselt ka sel+19 KURESSAARE gimisi tulemas ning seetõt+15 tu on võimalik, et mõnes kohas tuleb ära ka 20 soojakraadi. Ilusat suveilma annab veel ooVÕRU data, kuid väike lootus selle saaVALGA +20 +20 bumiseks järgmisel nädalavahetusel siiski püsib.

Täna on pilves selgimistega ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Hooti sajab vihma, kohati on sadu Anne kanal +14 Teisipäev, 1.07 Kolmapäev, 2.07 Neljapäev, 3.07 tugev. Paiguti on äikest. Puhub Emajõe vabaujula +15 Tallinn +10/+15

+10/+16

+10/+16

muutliku suunaga tuul 2–7 m/s.

Kakumäe rand +11 Tartu +11/+17 +10/+17 +12/+20 Õhusooja on 14–20 kraadi.

Kuressaare +17 Narva +7/+18 +12/+16 +12/+19 Pirita rand +13 Pärnu +11/+16 +7/+17 +8/+17 Pärnu rand +13 Kuressaare +11/+15 +12/+16 +11/+15 Pühajärv +20

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.08 4.11 4.21

loojub 22.41 22.23 22.45

20 aastat kogemust

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,9 kraadi (1937) +4,0 kraadi (1950) Tartus +30,9 kraadi (1937) +5,4 kraadi (1964)

KUUFAASID 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08

+17 +32 +24 +30 +20 +19 +18 +19 +20 +26 +15 +16 +26 +18 +22 +17 +19 +30 +24 +24 +24 +17 +20 +18 +19 +12 +21 +27 +27 +17 +20 +19 +21 +17 +34 +9 +30 +37 +22 +28 +28 +31 +28 +36 +22 +27

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 30. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 50 Aia elu: Teet Kallase tulbiaed 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 10 Terve Eesti, 4/10* 40 Suvel (Eesti Telefilm 1968) 55 Kodused mehed, 5/10: Jalgpallivõistlus 09 40 Holby City haigla: Vastu kõiki ootusi* 10 40 Mahemaa, 4/4* 11 10 Ajavaod. Ärimehed: Rauaniidist hõbeniidini 40 Jamie Oliveri 30 minuti road: Veiseantrekoot* 12 05 Kirbuturu lood, 1* 13 00 Suvi (Eesti 1976)* 14 25 Minuscule: Edev põrnikas 30 Vaalasaarte Maria: Kahtlus* 15 20 Kodused mehed, 5: Jalgpallivõistlus* 16 05 Holby City haigla: Edasiminek 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Lennart 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Jalgpalli MM FIFA 2014: 1/8-finaal 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Seto leelo 45 Jalgpalli MM FIFA 2014: 1/8-finaal 01 00 Jalgpalli MM FIFA 2014: Kokkuvõte.

1/8-finaalid 51 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 30 Tagatargemad 10 00 Ellujäämise kunst: Keraamika 25 Siin ja praegu: Liina Tennosaar 11 25 Idioot, 4/10* 12 15 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 45 Paanika külas (Belgia 2009)*.

Animafilm 14 00 ERR uudised 17 00 dokkaader: Viie tärni eksistents* 18 00 Okaspead 25 Pingviin Jasper 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan 40 Stella ja Sam 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Loomaaia tee 64 15 Professor Saarma harivad seiklused 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Must lagi 20 05 Sulerahvas (Kanada 2011) 21 00 Uue aja asjad: Poed ja turud 10 Epikuurlase õnnelik teekond.

Eino Tambergi 6 maapealset episoodi 22 00 Kirjandusfestival HeadRead: John Banville 45 Wikmani poisid, 4 23 15 Laul Maarja külale 2009. Kuula, palun!, ½ 00 15 4x4. Taimõr ja Jamal, 2/9 49 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 3* 07 40 Garfield: Koerte trahv. Armunud Odie.

Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 14* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5789 35 Sajandi armastus, 44* 14 00 Lindprii: Pearahaküttide heitlus, 1 55 Punased roosid, 787 16 00 Küladetektiivid, 25: Siga nimega Daisy 17 00 Taltsutamatu süda, 4 18 00 Armastus ja karistus, 15 20 00 Suvereporter 21 00 Peitusemeistrid 30 Saladused: Omad vitsad 22 30 Mentalist: Punane nimekiri 23 25 Kaks ja pool meest: Lehmad, teid lükatakse külili 55 Nikita: Kuni surm meid lahutab 00 50 Vahelevõtja: Uuendus 01 35 Rizzoli ja Isles: Kõik raha pärast 02 20 Hawthorne: Usalduse küsimus 03 05 Merevaade* 30 Suvereporter* 04 20 Utta Danella – Õnneliku kirjaniku suvi (Saksa 2003)*.

Romantiline draama

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 25* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Padjaklubi 1, 4* 12 10 Moodne perekond 3, 1: Mehine rantšo 45 Hullumeelsed perekonnad, 4* 14 30 Selline on elu!: Rase mees (Thomas Beatie) 15 25 Vaprad ja ilusad, 6759 55 Armastuse pisarad, 26 16 50 Midsomeri mõrvad 5, 3: Ussike õie sees 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 2: Tiigrijaht, 2 21 00 Ameeriklased 1, 5: COMINT 22 00 Suvesangarid, 14 30 Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (InglisePrantsuse-Saksa 2011). Põnevik 01 00 CSI kriminalistid 13, 14: Eksiil 50 Sündmus, 16: Sa matad ka teisi asju 02 40 Võta või jäta 03 45 Suvesangarid, 14* 04 10 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 14* 50 Vaid Venemaal pluss*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 104 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 661 09 15 Emmerdale, 215/289* 45 Küladetektiivid, 211: Muusika on mõrv 10 45 Südametukse, 95 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Nicolas Cage 05 Staariminutid: Julia Roberts 10 Staariminutid: Morgan Freeman 15 Staariminutid: Colin Farrell 20 Poissmees, 4* 14 00 Vennad (Brothers, USA 2009)*. Draama 16 00 Briti tippmodell, 77 17 00 Superlapsehoidja: Wujciki pere 18 00 Doktor Oz: Rasvast kiiresti lahti 19 00 Kodus ja võõrsil, 5790 30 Emmerdale, 216 20 00 Eesti tippmodell 2 21 00 Elu täis üllatusi (I Think I Do, USA 2013).

Romantiline komöödia 23 00 Poissmees, 5 00 45 Suvereporter 01 40 Briti tippmodell, 77/82* 02 25 Eesti tippmodell 2* 03 10 Superlapsehoidja: Wujciki pere* 55 Staariminutid: Al Pacino 04 00 Südametukse, 95* 45 Suvereporter*

06 30 Motoreporter Baikalis – Surm siin või Siberis, 1/3* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 116/167: Elav laip* 09 20 Sissemurdjad, 5: Võta film ja jookse* 45 Sissemurdjad, 6: Väljamurdjad* 10 10 Näljased meremehed, 35: Port Isaac* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 19/86* 14 35 Knight Rider, 24/90: Koljat, 2* 15 30 Näljased meremehed, 36/50: Bude 16 20 Komissar Rex, 117: Nõiad ja teised naised 17 10 Supermani uued seiklused, 20/86 18 05 Knight Rider, 25: Oma venna kaitsja 19 00 Galileo 30 Merevaade 20 00 Tuvikesed* 21 00 Kaks ja pool meest: Põrgulik kubemekaitse* 30 Kriminaalne Venemaa, 286-287: Punase auto saladus; Pereettevõte 22 30 Jõugud, 6/12 23 30 Conan, 258 00 20 Kaks ja pool meest: Igavene natsinädal 45 Tuvikesed: Õpipoiss Bud; Kohvinaise suudlus 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Star Wars VI – Return of the Jedi (USA 1983)*. Ulmefilm 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 8 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 11: Turbo&Tacho Reloaded 17 00 A-Rühm 5, 7: Perekondlik kokkutulek 18 00 Perepea 6, 8* 30 Simpsonid 2, 21* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 9-10: Laksupüha, 2: Laksu kättemaks; Õige hetk 20 00 Perepea 6, 9 30 Simpsonid 2, 22 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Otse sinu koduuksel (USA 2006).

Põnevik 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 41; ekstra 2, 41 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 9-10: Laksupüha, 2: Laksu kättemaks*; Õige hetk* 01 40 Tenerife, 8* 02 30 Kõige naljakamad koduvideod* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Pühapäevatee* 09 00 Inimese mõõde* 30 Keskkonnanädal* 10 00 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Ameerika eestlased.

Läänerannik,, 4/7* 45 Aja puudutus, 4/5* 11 25 Maatriks* 12 10 Kodukäija. Dokfilm 13 40 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 76/304* 17 00 Armuleek, 77/304* 45 Armuleek, 78/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 70/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Terve tervis 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Aja puudutus, 5/5* 40 Vahetades pooli (Prantsuse-IngliseSaksa-Austria 2001).

Mängufilm 00 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 40 Suvemiks* 01 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Lauri Varik 09 45 Naljatilgad lähevad laulupeole 10 05 Huvitaja. Silver Kuusik 11 30 Mats Traat Kohvioad, I. Jutustust loeb Ines Aru 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Ahjualune. Peeter Volkonski ja Urmas Vadi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Naljatilgad lähevad laulupeole* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Andres Ammas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Kohvioad* 23 03 Maailmapilt* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Ainult kolm tundi, 1. Põnevuskuuldemäng Arthur Hailey romaanist “Lennujaam”.

10 05 Muusikatuba.

Johanna Mängel.

Esineb Suoni Ensemble, kunstiline juht ja dirigent on helilooja Siobhan Lamb.

11 05 Album. Mozart – Music for Horn.

Wolfgang Amadeus Mozart – Music for Horn.

12 02 Delta. Kaisa Jõhvik 14 05 Kooskõla.

Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 02 Lõunakontsert Londonist.

Otseülekande vahendab Kersti Inno.

16 05 Helileid. Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist.

Muusika, mis hoiab endas elamusi.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. Armukeeld. Richard Wagner – “Armukeeld”, vähetuntud koomiline ooper, mille aluseks on Shakespeare’i komöödia “Mõõt mõõdu vastu”.

22 05 Fantaasia. Tiit Kusnets 00 05 Nokturn