Postimees 30 07 2014 by Postimees

SELGEM PILT TOIDUPAKENDID SAAVAD SELGEMAD KIRJAD. EESTI LK 4–5

TULEPROOV

LIIKLUSKAOS

Kaitsevägi proovis eile tankitõrjesüsteemi Javelin, mis jõuab lähiaastatel kaitseväe varustusse. Üks lask maksab 60 000 eurot.

Uuest nädalast seiskub kolmeks nädalaks Tallinna trammiliiklus. Lisaks suunatakse ümber sadamast tulevad ja sinna minevad veokid.

EESTI LK 3

TERVIS

Rulluisutamisega tuleb alustada tasa ja targu. LK 19

TALLINN LK 6

www.postimees.ee Kunstnik

KULTUUR LK 12–13

Vaata uuenenud Ilmajaama

KIWA: Punknäituse ootamatu edu tõttu on vald juba ületanud turismi viisaastakuplaani.

KOLMAPÄEV, 30. JUULI 2014 • NR 175 (7166) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 913 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Tähtis valik Nimed on olulisemad, kui tihti arvatakse, kirjutab ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Nimed ei ole tühiasjad, vaid meie maailma mõtestamise atribuudid. Saarlastel tasuks uue valla nime otsida kultuurilis-ajaloolisest taustast, mis on Saaremaal ju kopsakas. LK 10–11

Venemaa saab karistada Euroopa Liit otsustas eile, et kehtestab Venemaale karmid majanduslikud piirangud, mis puudutavad näiteks Venemaa panku ning kaitse- ja energiatööstust. Sarnaseid samme on lubanud sel nädalal astuda ka USA.

Euroopa Liidu eileõhtuse otsuse täpsem sisu selgub täna ning jõustuma peaksid nn kolmanda faasi piirangud lähipäevil. Lisaks täiendati nimekirja isikutest, kelle liikumist Euroopas piiratakse ja kelle vara külmutatakse.

KOMMENTAAR LK 2 EESTI LK 5

NIMETÜLI

Paduvihm leevendas põrgupalavust LIIKLUS

Trahv pole lahendus Kui menuka ujumiskoha lähistel olevad parklad on puupüsti täis ja autod seetõttu kitsukese tee serva pargitakse (ehkki ei tohiks), ei lahenda probleemi mupo patrull, kes tuima järjekindlusega trahvikviitungeid vorbib, pahandab Mari Kamps. LK 11

Vahelduseks põuale, millesarnane valitses Eestis viimati neli aastat tagasi, käis eile mitmest Eesti paigast üle korralik vihmasahmakas ning tänagi on siin-seal oodata

vihmahoogusid. Tallinna kesklinnas Vabaduse väljakul tundsid noormees ja neiu värskendavast soojast taevaveest nii suurt rõõmu, et lustisid nagu veepargis või

spaas. Ja õigesti tegid, sest vaatamata vihmahoogude jätkumisele kerkib kraadiklaasi näit tänagi 33 kraadi läfoto: tairo lutter hedale. PM

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Kallis nafta nullib sanktsioonid Vladimir Putinil pole vaja muid liitlasi kui nafta ja gaas. Venemaa suurlinnade tänavatel voogab õnnis suvine melu: jalutatakse, süüakse jäätist, poisid heidavad pilke suveleitsakus hõljuvatele tüdrukutele. Sanktsioonidest, millest ajakirjanduses nii dramaatiliselt räägitakse, pole lõhnagi. Asjaolu, et sada tähtsat asjameest ei pääse enam Euroopasse või Ameerikasse, ei mõjuta mitte kuidagi tavalist inimest – seda valdavat enamikku Venemaa elanikest ja valijatest, kes Putini poolt Ukrainas valla päästetud ohjeldamatut verevalamist isamaalise vaimustusega heaks kiidavad. Kui Eesti ja Soome turismiarendajad täheldavad Vene turistide arvu vähenemist, siis praegu on võimatu väita, et venelaste reisilust raugeb just Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud sanktsioonide tõttu. Langustendentsi võib põhjustada n-ö tavaline majandussurutis. Samal ajal kui Venemaa peab sisse vedama märkimisväärse osa olulistest toiduainetest, teatab võim, et nüüd hakatakse toidu importi piirama. Seni Ukrainast imporditud sõjatehnikat hakatakse ise tootma. Riigi vajadusteks lõpetatakse trammide, busside, kraanade ja veel rohkem kui 60 mehhanismi import. Ergutatakse kodumaist tootmist ja näidatakse, kui võimas on Venemaa. Mootoritehased, autobusside koosteliinid, raketivabrikud ja seafarmid ei saa sellegipoolest kerkida vaid Putini sõrmenipsu mõjul, selleks kõigeks läheb vaja palju raha. Kui palju raha kulub, pole Kremli propagandakanalid seni teatanud. Samal ajal valmistatakse vene inimest ette püksirihma pingutama. Rahvas on nõukaaegse hiilguse lummuses kangelaslikkuseks valmis. Ehkki maailmaturul, vaatamata mõningatele kõikumistele, püsib nafta hind viimasel kolmel aastal suhteliselt kõrgel ja ühtlasel tasemel, räägitakse riikliku reservfondi avamisest.

Õnnetussurmade arvu saab ja peab vähendama

ui turvaline on igapäevane elu Eesti riigis? Vastust saaks otsida mitmest suunast, ent õnnetussurmade arv on väga konkreetne näitaja ja annab alaliikideks jagatult aimu nii füüsilise kui vaimse keskkonna turvalisusest üldisemalt. Saame võrrelda Eestit teiste riikidega ja võrrelda Eesti varasemat õnnetussurmade arvu praegusega, kui tahame teada, mis suunas me areng kulgeb. Enne aga mõni lause sellest, mida õnnetussurmade arvust üldisemalt järeldada saab. Mõistagi ei piirdu õnnetusjuhtumite kahju üksnes kõige hullemaga – inimese surmaga. Hukkunuid on seda rohkem, mida rohkem on õnnetusi. Laias laastus on iga hukkunu kohta üleeuroopalises statistikas paarkümmend inimest, kes vajavad õnnetuse tõttu haiglaravi, ning tublisti üle saja neid, kes on kodusel ravil. Lisaks inimlikule tragöödiale on õnnetustel ka majanduslik mõõde: ainuüksi õnnetustesse sattunute haiglaravile kulub

Euroopas ligikaudu kaheksa protsenti niigi majanduse taluvuspiiril olevast meditsiinieelarvest (ca 80 miljardit eurot umbes ühest triljonist eurost). Igal aastal sureb õnnetuse tõttu veerand miljonit ja saab püsiva puude miljon eurooplast. Õnnetusjuhtumite ja õnnetussurmade üldarvu vähendamine on seega kaalumist väärt eesmärk ka nende jaoks, kes mingil põhjusel arvavad, et nemad ise (näiteks oma imelise tarkuse ja ettevaatlikkuse tõttu) kunagi mingisse õnnetusse ei satu. Kuidas on lood Eestis? Kui võrdleme end teiste Euroopa riikidega, siis oleme koos Leedu, Läti ja Soomega (!) musta edetabeli tipus. Saksamaal on õnnetussurmasid viis korda vähem kui Leedus, kolm korda vähem kui Eestis ja kaks korda vähem kui Soomes. Lõuna-Euroopas on õnnetussurmasid vähem kui põhja pool ning IdaEuroopas kipub neid olema rohkem kui läänes. Kahe vektori keskmine osutab kirdesse ja paraku elame just meie Euroopa Liidu kirdenurgas. Rootslaste kliima on meie omaga sarnane, ent õnnetussurmasid on seal umbes kaks korda vähem kui Eestis ja poolteist korda vähem kui Soomes. Kusjuures Soome ja Rootsi rikku-

se vahe pole enam ammugi dramaatiline. Kui meie olukorra parandamiseks eeskuju otsida, peaksime vast õppima Rootsi lahendustest ja Soome lahendamata probleemidest.

JUHTMÕTE Õnnetussurmade arvu vähendamiseks tuleks Eestil õppida Rootsi lahendustest ja Soome lahendamata probleemidest. Võrrelgem nüüd praegust Eestit varasema Eestiga. Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad surma põhjusena olid Eestis halvas mõttes tipus 1990ndate keskel. Halvimate aegadega võrreldes oli selliseid surmasid eelmisel aastal ligi kolm korda vähem. 1995. aastaga võrreldes on trend olnud järjepidevalt paremuse poole. Kahtlemata näitab see meie ühiskonna arengu kohta head ja annab alust arvata, et küllap on ka riigi tasemel midagi õigesti tehtud. Realistlikult saavutatavast, ent saksalikult või rootsilikult väikesest õnnetussurmade arvust oleme paraku veel kaugel. Iga tõhus lahendus on teretulnud!

urmas nemvalts

andres reimer

1 8 5 7

KÕVA SÕNA Eesti naistel pole põrmugi vähem eeldusi ühiskonna juhtimises kaasa lüüa. Aga meis on kõhklusi ja ebakindlust. Mõtleme, et keegi teine (noh, näiteks mõni mees) on parem. Tugevam. Sobivam. Ega hakka proovimagi.

PÄEVA KOMM Samal ajal valmistatakse vene inimest ette püksirihma pingutama. Rahvas on nõukaaegse hiilguse lummuses kangelaslikkuseks valmis.

Keskkonnaminister ja Reformierakonna aseesimees Keit Pentus-Rosimannus, PM 29.07

Tegemist on hinnangulisel ligi 75 miljardi euro suuruse fondiga, mis loodi kindlustuseks nafta hinna võimaliku languse vastu. Venemaa valitsus tahab igal järgneval aastal kulutada reservfondist ligi 13 miljardit eurot. See võib olla just rahasumma, mida Kreml kavatseb Ukraina kriisi ettekäändel oma ustavatele ettevõtjatele välja jagada. Sotši olümpiamängudele kulunud 37 miljardi euro kõrval pole tegemist just kosmilise summaga. Kui tavapäraselt toob aktsiaturgude hoogne langus majandusse paanika, siis Venemaa investorid suhtuvad oma aktsiaturgude langusese justkui spaas pakutavasse ergastavasse dušši. Venemaa aktsiahinnad sõltuvad naftast ja gaasist. Seni kuni nafta ja gaasi hind ei lange, võib rääkida Vene aktiivide ebaõigest alahindamisest, mis võimekale spekulandile kasulikuks osutub. Tegelikult pole lääne pangad Venemaa ärile veel hoopiski sulgunud. Venemaal jätkub raha, et lääneriikide poolt flegmaatilise loidusega tekitatavatest ebameeldivustest üle saada. Oodatakse, et 6000 Venemaale investeerinud Saksamaa ettevõtet panevad läänele «aru pähe».

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Postimees 1939. aastal 5000 tonni õli põleb merel. Tanklaeva ja auriku kokkupõrge – 11 inimest kadunud. Londonist, 29. juulil. (Reuter) Veel oli näha leeke Lamanche’il Cornwalli ranniku kohal reede varahommikul, sest kokkupõrkel Prantsuse tanklaeva «Sunik’i» ja Rootsi auriku «Grangesberg’i» vahel voolas umbes 5000 tonni bensiini enam kui ühe meremiili ulatuses merepinnale. «Sunik’ult» pääsenud 20 meeskonnaliiget, kes on kannatada saanud leekidest ja põrutusest, ju-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tustasid, et kohe pärast kokkupõrget olid nad ümbritsetud leekidest. Nad olid sunnitud ujuma läbi põleva õli ribade või aerutama väikestes paatides, pooleldi pimestatuna suitsust. Nad kuulsid oma vette paisatud seltsimeeste hüüdeid abi järele. Nad nägid ka, kuidas leegid ronisid Rootsi auriku ninale, nii et madrused olid sunnitud ettepoole kustutama tuld. «Grangesberg’i» omanik on 11 kadunuksjäänu hulgas. Arvatakse, et ta kukkus üle parda, kui ta tõttas kustutama tuld. 30.07.1939

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 30. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eesti on Euroopas tule- ja veesurmade esikolmikus Sel aastal on Eestis juba uppunud 37 inimest ning tulekahjudes on tänavu hukkunud 29 inimest, traagilisi õnnetusi on olnud rohkelt ka eelnevatel aastatel. Kui võrrelda Eestis tule-, vee- ja liiklusõnnetustes hukkunute suhtarvu 100 000 elaniku kohta Balti või teiste Ida-Euroopa riikidega, ei ole olukord väga nukker, aga kui Eestit kõrvutada Lääne- või Põhja-Euroopaga, on kõik kolm näitajat traagiliselt suured. Eesti paistab teiste Euroopa Liidu riikide seast eriti välja tulekahjude ja uppumissurmade poolest, ses osas kuulutakse euroliidus esikolmikusse. postimees.ee

Mikser: Vene baaside rajamine Valgevenesse pole üllatus Kaitseminister Sven Mikser ütles, et Venemaa soov viia oma ründelennukid Valgevene baasidesse ei tule siinsetele kaitseplaneerijatele sugugi üllatusena. Mikseri sõnul on Venemaa viimastel aastatel pannud palju oma kaitsevõime moderniseerimisse ja reageerimiskiiruse suurendamisse. «Tegelikult on see kaitsepoliitikute radariekraanil olnud kogu selle aja ja seetõttu meid väga ei üllata,» rääkis Mikser Vikerraadios. Tema sõnul on uus aspekt see, et ka poliitilisel tasandil on Venemaa valitsev režiim valmis rakendama lähiriikide vastu suuremat reageerimisvõimet. Samas ei tasu Mikseri arvatses liiga alarmistlik olla. ERR Uudised

joobes sõidukijuhti tabas politsei esmaspäeva jooksul Eesti eri paigus.

Liiklusrikkujast Vene diplomaat pages politsei eest Kõik kolm eile tehtud lasku tabasid sihtmärki. Näidislaskmist käisid vaatamas nii USA suursaadik Jeffrey D. Levine (vasakult), kaitseminister Sven Mikser kui fotod: jaanus lensment ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

KAITSE. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul on Eesti tankitõrjevõimekus juba praegu hea, kuid vajab nüüdisajastamist.

Eesti ostab kilomeetri kauguselt surmavad relvad kaspar jõgeva reporter

esti soetab lähiaastatel 80 Javelin-tüüpi tankitõrjesüsteemi, mille näidislaskmine toimus eile Tapa linna lähistel. Relvi hakkavad kasutama ka eelkutse ajateenijad. Kui suur on tõenäosus, et Javelin kilomeetriselt distantsilt tanki tabab? «95 protsenti,» ütles näidislaskmist korraldanud USA armee seersant Black. Ta selgitas, et sajaprotsendilist garantiid ei saa anda – puudujääv viis protsenti tuleneb inimliku eksimuse võimalusest. Seersant lisas, et relva efektiivne laskekaugus on koguni kaks kilomeetrit. Tema silmad särasid. Miks? Vahetult enne küsimusele vastamist sai ta teha kaks lasku. See pole tavapärane praktika, sest üks lask maksab 60 000 eurot. See on isegi ameeriklaste jaoks nõnda kallis, et väljaõpet tehakse simulaatoril ning reaal-

selt teevad USA sõdurid aastas üks-kaks lasku. See on kõik. Lask ise näeb välja nagu multifilmis: laskur teeb klõpsu, rakett hüppab välja. Hetke pärast võtab see leegi taha ja sööstab sihtmärgi suunas. Seersant rääkis, et Javelin on tankitõrjeks suurepärane vahend. «Koos raketiga kaalub see vaid 22 kilo,» selgitas ta. Nii ei pea seda autoga sõidutama, vaid saab käsitsi kanda. Üldjuhul kasutavad neid kahe-kolmeliikmelised üksused. Eesti kaitseväes hakkavad Javeline laskma lahingpaarid, kus üks on abimehe rollis. Sõdurite väljaõpe käib kiirelt: nad läbivad kahenädalase kursuse, misjärel tuleb sooritada eksam, ning ongi spetsialist valmis. Ajateenijad saavad ka lasta? «Päris kindlasti hakkavad ajateenijad väljaõpet saama ja ka nendega laskma,» vastas kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Javelinid võetakse kasutusele kõikides väeosades. Ta rääkis, et loodetavasti sõlmitakse ostutehing järgmisel aastal. Ametlikult on ühe relva hind umbes 90 000 eurot, kuid nii relvad kui raketid plaanitakse soetada ametlikust väljaostuhinnast odavamalt. Mit-

me kõrgema ohvitseri hinnangul on see realistlik ootus. Ostu järel algab spetsialistide väljaõpe. Tehingu sõlmimisel arvestatakse ka hooldus- ja remondivajadust tulevikus. Kindralmajor lisas, et Eesti tankitõrjevõime on muljetavaldav. Kuid miks siis Javeline vaja läheb? «Oleme olukorras, kus peame Milan-süsteemi välja vahetama, et oma väga tugevat tankitõrjevõimet hoida,» ütles Terras. Ta viitas sellele, et ühel hetkel relvad amortiseeruvad ja paratamatult on tarvis varustust uuendada. Milaneid kasutatakse seni kuni võimalik, esialgu paralleelselt Javelinidega kuni raketti-

Javelin süsteem • Efektiivne laskekaugus: 65–2000 meetrit • Laskeseadme kaal: 7 kg, koos alusega 11 kg • Raketi kaal: 15,5 kg • Lõhkepea soomustläbistavus: 750 mm • Raketi juhtimismeetod: «lase-ja-unusta», st rakett lukustub pärast väljatulistamist automaatselt sihtmärgile • Meeskonna suurus: 2 • Tootja: Raytheon & Lockheed Martin • Relvastuses alates: 1996. aastast

de aegumise või ladude tühjenemiseni. Seejärel lasub Eesti tankitõrje Javelinide löögijõul. Javeline kasutati nii Afganistanis kui Iraagis. «Iraagis lasti nendega ka reaalseid soomussihtmärke ehk siis tanke,» rääkis major Tõnis Metjer. Eelkõige on relvad mõeldud tankitõrjeks, kuid madallennul kopterite tabamine on samuti võimalik. Iraagis kasutasid Javeline nii britid kui ameeriklased. Ainus alternatiiv Javelinidele oleks Iisraeli tankitõrjesüsteem Spike, mida kasutavad ka soomlased, kuid väidetavalt on nende ülalpidamine Javelinidest kallim. Ameeriklaste relvastusse tulid Javelinid 1996. aastal ning esimene lahingkogemus pärineb 2001. aastast Afganistanist. Nüüdseks on need ligi 20 riigi relvastuses, näiteks Leedus ja Norras. Muuhulgas kasutavad Javeline mitme NATO liikmesriigi eriväelased.

Venemaa saatkonna töötaja ületas laupäeva õhtul Tallinnas autoga kiiust ja tekitas korduvalt liiklusohtlikke olukordi, eiras politsei peatumismärguandeid ja pages politseinikega vestlusesse asumata saatkonna ruumidesse. ERRi uudisteportaali andmetel võis sõiduki roolis olla Vene saatkonna nõunik Stanislav Makarenko. Politsei teeb Vene saatkonnale välisministeeriumi kaudu ettepaneku loobuda liiklusrikkuja diplomaatilisest puutumatusest. postimees.ee

Justiitsminister pole leidnud uut peaprokuröri Justiitsminister pole leidnud uut inimest augusti lõpus ametist lahkuva riigi peaprokuröri Norman Aasa asemele ja uue riigi peaprokuröri ametisse määramine lükkub sügisesse. «Aasa volitused lõpevad tõepoolest 31. augustil, kuid päevapealt vahetust ei tule – riigi peaprokuröri kandidaadiga peab tutvuma ka riigikogu, kes aga saab seda teha sügisesel istungijärgul, mis algab 8. septembril,» selgitas justiitsminister Andres Anvelt. BNS

Kross annab Äripäeva kohtusse IRLi kuuluv Eerik-Niiles Kross kavatseb anda kohtusse Äripäeva, mis on seostanud teda oma lugudes maksupettuse planeerimise ja maksupetturite teadliku abistamisega. postimees.ee

Inspektsioon uurib pääsupesade kinnimüürimist Keskkonnainspektsioon selgitab poegadega pääsupesade kinnimüürimise asjaolusid Tallinnas Õismäel, kuid ametlikku menetlust selle juhtumi kohta veel algatanud pole. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas sa oskad ujuda?

17% Ei

3860 vastajat Kood avab video tankitõrjesüsteemi näidislaskmisest

41%

Jah, väga hästi

42% Jah, aga mitte hästi

4 || EESTI || POSTIMEES, 30. JUULI 2014

Teder: auto registrisse lisamine tohib venida Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ei ole õigusvastane maanteeameti praktika, mille kohaselt võib sõidukite liiklusregistrisse registreerimiseks kuluda senisest rohkem aega. Nüüdsest võib registreerimiseks kuluda kuni 30 päeva ja see muudatus on tingitud maanteeameti, maksu- ja tolliameti, tarbijakaitseameti ning politsei- ja piirivalveameti koostöös toimunud ühisaktsioonidest kasutatud autode turu korrastamiseks. Õiguskantsleri kantselei pressiesindaja teatel analüüsis õiguskantsler uut sõidukite liiklusregistrisse kandmise praktikat ja leidis, et kuigi maanteeamet ei ole kohustatud registreerima sõidukit taotluse esitamise päeval, tuleb seda siiski teha mõistliku

aja jooksul. Sõiduki registreerimiseks kuluva aja mõistlikkus sõltub aga mitmest asjaolust. Näiteks sellest, kas esitatud on kõik vajaminevad dokumendid või tuleb maanteeametil hankida täiendavat teavet. Samuti võib amet enne sõiduki registreerimist kontrollida dokumentide õigsust, tehes vajadusel järelepärimisi. Kõik need täiendavad toimingud võtavad aega, mistõttu sõltub sõiduki registreerimise aeg konkreetse juhtumi asjaoludest. Õiguskantsleri sõnul on seetõttu raske määratleda, kui pikk on täpselt see mõistlik aeg, mille jooksul peaks maanteeamet registritoimingu tegema, kuid 30 päeva kestev menetlus ei pruugi olla iseenesest ebamõistlikult pikk. BNS

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

ROHKEM SELGUST. Peagi hakkavad kehtima uued toidukaupade märgistamise millest osa on tootjatele aga vastukarva. Näiteks ei taha lihatootjad kauba nimes

Lihatööstused kurdavad triin ärm reporetr

ihatööstused vajaksid Euroopa Liidu ühtsetele pakendi märgistamise reeglitele üleminekuks pikemat aega, sest pakendi muutmine nõuab ettevõtetelt suuri väljaminekuid. «Kahju on, et üleminekuaeg on nii lühike,» ütles Saaremaa lihatööstuse peatehnoloog Malle Mägi. Lisaks nentis ta, et kolme aasta peale jaotatud märgistamise nõuded võiksid hakata kehtima ühel ja samal ajal, sest siis tuleks märgistusi vaid ühe korra muuta. Mägi sõnul on märgistuse muutmiseks vajalik tooraine komponentide analüüsimine ajamahukas, mistõttu üritab Saaremaa lihatööstus aasta lõpuks nõutud uuele märgistusele üle minna jõudumööda. Praegu tegeleb firma näiteks tooraine toitumisalase teabe analüüsimisega. Pakendi muutmine on ettevõtetele ka kulukas. «Nii palju pakendeid on juba trükitud. Erinevate toodete sortiment on umbes 500, aga mitte kunagi ei saa kõigi toodete pakendid ühel päeval otsa,» ütles Mägi, kelle sõnul on 2011. aastal vastu võetud määruse tõlgendamises nii mõnigi asi ettevõtjatele veel segane. «Lihasektoril on aga see mure, et meil ei ole kogu info veel üheselt arusaadav. Oleme pöördunud sellega ka ministeeriumi poole,» rääkis Mägi. «Paraku oleks võinud, jah, üleminekuks veidi rohkem aega olla,» ütles ka Nõo lihatööstuse müügidirektor Simmo Kruustük. Nõo lihatööstus on täitnud küll tänavu detsembrist jõustuvad nõuded, kuid kahel järgmisel aastal kehtima hakkavate reeglite pärast tuleb toodete pakendeid siiski veel muuta. «Paraku on igasugune muudatus seotud suurte üleminekukuludega ja kõikide etikettide muutmine võtab aega,» ütles Kruustük. Tänavustele märgistamisnõuetele vastavaid tooteid on Nõo lihatööstus ette valmistanud kevadest alates. «Oleme keedutoodetele vabatahtlikult peale lisanud lihasisalduse ja märke, et ükski meie toode ei sisalda kondilihamassi,» ütles Kruustük. Veel muutis ettevõte pakenditel kirja suurust ja märkis kaldkirjaga tootes sisalduvad allergeenid. Järgnevatel aastatel kehtima hakkavad muudatused püüab firma sisse viia järgmise aasta esimeses pooles. «Tegelikult oleme teadlikud, et ettevõtjad ei ole uutest nõuetest vaimustuses,» ütles ka põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla. «Kui tavaliselt on märgistusnõuetega midagi muutunud, on komisjon jätnud määruse ja jõustumise vahele 18 kuud, praegu me räägime kolmest aastast,» ei ole põllumajandusministeeriumi toiduosakonna juhataja Martin Minjajevi sõnul siiski tegu kiirustami-

sega. Tema sõnul olid muutused teada juba 2011. aastal jõustunud toidualase teabe esitamise määruses ning ettevõtjatega peeti nõu enne määruse koostamist ehk alates 2008. aastast. «Kõik küsimused on kuueseitsme aasta jooksul läbi räägitud,» ütles Minjajev, kelle sõnul oleks võinud probleemidest ministeeriumile juba varem teada anda. «Need, kes tunnevad muret, et ei jõua pakendit õigeks ajaks uute reeglitega vastavusse viia, oleksid võinud sellega varem alustada,» lisas ta. Minjajevi sõnul kogunevad augusti lõpus lihatööstuse ja ministeeriumi töötajad, et märgistusnõuete osas tekkinud küsimustele lõplikud vastused leida. «Me ei tea, kui suur mure tegelikult on, meieni on jõudnud üksikud hõiked, et on probleeme, aga eks kohtumine näitab, kui suur probleem on ja mis osas peame lahendusi otsima,» ütles ta. Seni on ministeeriumi poole pöördutud peamiselt määruse tõlgendamise osas. Peamiselt on räägitud nõudest, mille järgi ei tohi pärast 13. detsembrit enam uutele nõuetele mittevastavaid pakendeid müügile panna. Sellele probleemile ei oska ta veel konkreetseid lahendusi pakkuda. «Me ei saa väga teravalt ka pigistama hakata, kui inimesed on hädas. Samas ei saa olla ka topeltstandardit, et ühed ettevõtjad saavad pikendust ja teised ei saa,» ütles Minjajev varasemate märgistustega pakendite ärakasutamise võimaluse kohta. Toiduosakonna juhataja sõnul on selle mure puhul küsimus ka selles, et tooteid müüakse Eestist väljapoole. «Pärast 13. detsembrit võidakse need Läti ja Leedu poodidest kõrvaldada, sest Euroopa Liidus kehtivad ühtsed reeglid. Eestis on aga palju välismaale liha eksportivaid ettevõtteid,» tõdes Minjajev.

Samas ei saa olla ka topeltstandardit, et ühed ettevõtjad saavad pikendust ja teised ei saa. põllumajandusministeeriumi toiduosakonna juhataja Martin Minjajev

Lisaks küsitakse ministeeriumilt ka lihatoodete nimetusse veesisalduse märkimise kohustuse kohta. Minjajevi sõnul ei soovi ettevõtted veesisaldust toote nime juures näidata, sest veesisaldus on juba koostisosade juures välja toodud. «Veesisalduse märkimine võib inimeste arusaama lihatootest täiesti teistsuguseks muuta. Kui mõni inimene eeldab, et see on täisliha, ja pärast detsembrit selgub, et see on tegelikult liha pluss vesi, võib see mõne inimese jaoks olla šokeeriv muudatus,» selgitas Minjajev ettevõtjate tõrksuse põhjuseid.

Mis toidumärgistust Tänavu 13. detsembrist muutuvad täpsemaks Euroopa Liidu toiduainete märgistamise nõuded. Kehtestatakse minimaalne kirjasuurus ning ka teave allergeenide ja lihatoodete veesisalduse kohta tuleb ettevõtjatel selgemini esitada. Märgistusse lisandub teave liha- ja kalatoodete külmutamise kuupäeva ja sulatamise kohta. Alates 2016. aastast muutub ka toitumisalase teabe esitamise kord, muuhulgas tuleb siis hakata pakendil esitama toidu soolasisaldust.

Märgistus muutub selgemaks ja loetavamaks Põllumajandusministeeriumi tellitud värskest uuringust järeldus, et tarbijatel on sageli probleeme märgistusel esitatud teabe nähtavusega. Seetõttu kehtestatakse detsembrist minimaalse tähemärgi suu-

ruseks 1,2 millimeetrit. Praegu kasutatakse sageli sellest väiksemat kirja, sest kindlat tähemärgi suurust pole kehtestatud. Detsembrist tuleb kohustuslik teave märkida silmatorkavasse kohta. Teave peab olema selgesti loetav, seda ei tohi mingil viisil peita, varjata ega teksti- või kujunduselementidega katta. Samuti peab tekst olema tausta suhtes kontrastne.

Allergikute valik muutub lihtsamaks Pakendamata toitude, näiteks salatite või vorstide puhul tuleb müügikohal esitada põhilised allergiat põhjustavad koostisosad. Pakendatud toitudel peab allergeenid koostisosade loetelus tooma niimoodi välja, et need eristuksid teistest koostisosadest kirjastiili või taustavärvi poolest. Allergeenideks peetakse näiteks gluteeni sisaldavaid

POSTIMEES, 30. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

nõuded, tuua välja veesisaldust.

kiirustamise üle Meeleavaldus Kiievis Mistralide müügi vastu. Uued ELi sanktsioonid foto: reuters/scanpix dessantlaevade tehingut ei puuduta.

EL kehtestab Venemaale majandussanktsioonid jürgen tamme tõnis oja valis@postimees.ee

Pärast seda kui Euroopa Liidu võtmeriikide ja USA liidrid olid üleeile peetud tavatu konverentskõne käigus leppinud kokku majandussanktsioonide kehtestamises, jõudis ka EL eile õhtul kokkuleppele ulatuslike majandussanktsioonide kehtestamises Venemaa vastu. Karmimates sanktsioonides, mis peaksid jõustuma lähipäevil, jõuti kokkuleppele pärast liikmesmaade suursaadikute kohtumist Brüsselis. Suurim erinevus võrreldes seni kehtestatud sanktsioonidega on ulatuslikumate majanduspiirangute kasutuselevõtmine. Uued meetmed, mille sisu selgub ilmselt täna, kui EL peaks tegema ametliku avalduse, kehtestavad piirangud Venemaa rahandus-, kaitse- ja energiasektorile ning on osa nn kolmanda faasi sanktsioonidest, mille kehtestamises polnud ühenduses üksmeelele jõutud. Seni oli EL suutnud kokku leppida viisapiirangutes ja konfliktiga seotud Venemaa eliiti kuuluvate isikute varade külmutamises, mida ühendus nimetab teise astme sanktsioonideks. Esimene aste nägi ette Venemaaga viisaläbirääkimiste katkestamist, ELiVenemaa tippkohtumise tühistamist ning ettevalmistuste peatamist G7 kohtumiseks.

te puhul muutub? teravilju, koorikloomi, sojaube, muna, kala, piima, pähkleid, sellerit, sinepit ja seesamiseemneid.

Lihatoodete päritolumaa tuleb esitada Värske uuringu kohaselt soovivad rohkem kui pooled Eesti tarbijatest, kes pakendeid loevad, infot toidu päritolu kohta. Praegu saab täpset infot veiseliha, puu- ja köögiviljade, mee ja oliiviõli kohta. 2015. aasta aprillist muutub päritoluriigi esitamine kohustuslikuks aga ka värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha puhul. Lisaks hakkab Euroopa Komisjon analüüsima päritoluriigi esitamise vajadust ka muude toitude puhul, nagu näiteks uluki- ja küülikuliha, piim ja töötlemata toidud ning samuti piimatoodete koostisosa-

na kasutatav piim ja põhikoostisosad, mis moodustavad toidust enam kui poole. Praegused märgistamise nõuded ei anna piisavalt infot toote päritolu kohta, sest töödeldud toitude päritoluriigina võib esitada ka toidu valmistajariigi ning põhitooraine päritolu ei pea eraldi välja tooma. Nii võib näiteks Eestis Poola maasikatest valmistatud moosi märgistada kui Eesti päritolu toodet ning maasikate päritolu ei pea eraldi välja tooma. Praegu alles otsitakse võimalusi pakendiinfo esitamise reguleerimiseks nii, et see tarbijaid ei eksitaks.

Kõigile toidupakenditele lisandub toitumisalane teave 2016. aasta detsembrist peavad toiduvalmistajad esitama teavet toidu

energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola koguse kohta. Praegu on toitumisalase teabe esitamine kohustuslik vaid juhul, kui märgistusel esitatakse toitumis- või tervisealane väide.

guse numbriline näitaja teataval määral suureneda, toote soolasus sellest ei muutu. Tarbijad saavad ostuotsust tehes lähtuda põhitõest, et päevane tarbitav soolakogus ei tohiks ületada kuut grammi.

Soolasisalduse esitamine muutub selgemaks

Lisandub info liha- ja kalatoodete külmutamise ja sulatamise kohta

Uute reeglite kohaselt peab toitumisalases teabes andma tarbijatele naatriumi asemel teavet naatriumi baasil arvutatava soola koguse kohta, sest seda infot on inimestel lihtsam mõista. Seejuures peaks esitatav soola kogus hõlmama lisaks keedusoolale (naatriumkloriid) ka looduslikult toidus sisalduva ja lisatud naatriumi põhjal saadud soola kogust. Kuigi selliselt arvutatud soola puhul võib soola ko-

Külmutatud liha ja lihast valmistatud toodete, näiteks hakklihasegu, toorvorstide, kotlettide ning ka töötlemata kala puhul peab esitama külmutamise kuupäeva. Külmutatud toote müümisel sulatatuna peab märgistusel olema kirjas, et toode on sulatatud. Kui hilisem sulatamine mõjutab toote edasisi kasutusvõimalusi, peab tarbijatele ka sellest teada andma. See võib olla oluline näiteks pagaritoodete, liha-

Hoop Suurbritanniale ja kalatoodete puhul. Erandiks on aga need toidud, kus külmutamine on osa tootmisprotsessist, ning toidud, mille puhul sulatamine ei avalda negatiivset mõju toidu ohutusele või kvaliteedile.

Nimetusse lisandub info veesisalduse kohta Lõigu, portsjoni või praetükina müüdava liha- ja kalatoote puhul, mis sisaldab lisatud vett rohkem kui viis protsenti lõpptoote kaalust, tuleb esitada teave vee olemasolu kohta toidu nimetuses. Seetõttu peaksid tarbijad nägema mõne aja pärast mõnevõrra teistsuguseid tootenimetusi. Triin Ärm

Uued piirangud hakkavad kehtima aga kaitsetööstusele, kahesuguse kasutusega kaubale ja tundlikele tehnoloogiatele, sealhulgas energiasektoris. Samuti piiratakse Venemaa suurimate pankade juurdepääsu ELi kapitaliturgudele, see võib anda tõsise hoobi Ühendkuningriigile, mis seni on tõrkunud sulgema Londoni finantskeskust venelastele. New York Times viitas diplomaatilistele allikatele, kelle sõnul ei puuduta sanktsioonid Mistral-klassi dessantlaevade tehingut Prantsusmaa ja Venemaa vahel, kuna kaitsetööstusele kehtestatavad piirangud pole tagasiulatuva mõjuga. «Kahjuks ei peata miski veel Mistralide-tehingut,» teatas ka Leedu president Dalia Grybauskaitė oma Twitteri-kontol.

ELi liikmesmaade saadikud leppisid kokku ka kaheksa konfliktiga seotud isiku ja kolme firma musta nimekirja kandmises, konkreetsed nimed peaksid samuti selguma lähipäevil. Kokku on nimekirjas nüüd 95 isikut ja 23 organisatsiooni.

USA plaanib lisameetmeid Venemaa ametnikud eile sanktsioonide teemal sõna ei võtnud. Küll aga kutsus president Vladimir Putin juba esmaspäeval oma residentsi kaitsetööstuse ametnikud, et arutada, kuidas keelatavat tehnoloogiat asendada. Pärast esmaspäevast konverentskõnet USA presidendi Barack Obama, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli, Prantsusmaa presidendi François Hollande’i, Briti valitsusjuhi David Cameroni ja Itaalia peaministri Matteo Renzi vahel ütles Obama administratsiooni julgeolekunõunik Tony Blinken, et USA võib astuda lisasamme, kui EL kokkuleppele jõuab.

Vladimir Putin kutsus kokku kaitsetööstuse ametnikud, et arutada keelatava tehnoloogia asendamist. «Ameerika Ühendriigid kehtestavad koordineeritult Euroopaga omakorda lisameetmed. Meie eesmärk ei ole Venemaa karistamine, vaid nad peavad lõpetama separatistide toetamise ja Ukraina destabiliseerimise,» ütles Blinken Valges Majas toimunud pressikonverentsil. Uutele vastusammudele viitas eile ka USA välisminister John Kerry. Varasematel kordadel, kui sanktsioonide oht üles kerkis, on Venemaa alati suutnud juhtida sündmusi nii, et konflikt näis eskaleeruvat. Üks ELi ametnik ütles väljaandele Wall Street Journal, et reaalsuses oli tegemist ainult aja juurde võitmisega. «Nüüd nad enam aega juurde osta ei ürita,» märkis anonüümseks jääda soovinud ametnik.

LOE KA KOMMENTAARI LK 2

6 || TALLINN || POSTIMEES, 30. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

UMMIKUD. Järgmisest nädalast lõpeb pealinnas igasugune trammiliiklus ning kesklinna pudelikaelad muutuvad veelgi ahtamaks.

Pealinna liikluses läheb kitsaks Kopli trammi asendab Lasnamäele sõitev buss

uwe gnadenteich reporter

4.-22. augustini ei sõida Tallinnas ükski tramm

Viru ringi ümbruses jääb igale poole üks sõidurada

Põhja p

Viru

Ahtri

t a mn Narv

Ta r

Ma jak a

Peterburi

tee

Smuuli teelt pöörab buss tagasi Kopli poole

. Ta

Pär n

A. H

saa

osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa. Ka Narva maantee ja Maneeži tänava ristmikul jääb avatuks üks sõidurada kummaski suunas, sest ka seal on trammipöörangute ehitamiseks ruumi vaja. Kõige suurem järgmisel esmaspäeval jõustuv muudatus puudutab Rüütelmaa sõnul aga raskeveokite liiklust sadamasse ja sadamast välja. «Need veokid, mis lähevad sadamast Tartu maantee või Narva maantee suunas, sõidavad mööda Jõe ja Pronksi tänavat, teevad Stockmanni ristmikul vasakpöörde Tartu maan-

re t e

Jä

n va ve

ee at

teele ja sõidavad sealtkaudu linnast välja,» rääkis Rüütelmaa. Paraja labürindi peavad läbima ka Pärnu ja Riia suunale suunduvad veokid. Pärnu poole sõitvad veokid suunatakse mööda sadama territooriumi Admiraliteedi basseini äärest Kai tänavale. Kai tänaval muudetakse liikluse suund vastupidiseks ja sealtkaudu sõidavad veokid linnahalli juurde, sealt edasi mööda Põhja puiesteed ja Kopli tänavat Telliskivi tänavale, Sõpruse puiesteele, Tammsaare teele ja sealt lõpuks Pärnu maanteele. Niisugune liiklus-

Kaarli puiesteelt kaob vasakpöörde võimalus Pärnu maanteele

korraldus kehtib 4.–17. augustini. Lisaks sellele ei lasta pärastlõunal kella neljast seitsmeni veokeid sadamast välja. «Kella nelja ja seitsme vahel tuleb ju sadamasse mitu laeva sisse ja iga laev toob siia umbes sadakond raskeveokit. Sadamas on sel ajal liiklusreguleerijad, kes üldjuhul veokeid välja ei lase. Kui liikluskoormus juhtub väiksem olema, siis lastakse näiteks iga viie või viieteistkümne minuti tagant üks veok välja,» rääkis Rüütelmaa. Mööda harjumuspärast marsruuti läbi Kadrioru Narva maanteele veokid sel ajal ei

G. O

tsa

n sto

VABADUSE VÄLJAK

Tatari

Sõp

rus

sta

e ps

mä

e te

Pä r

alai Liiv

Kaubamaja

ka Tuli

End

Viru ringilt tulles jääb avatuks ainult üks sõidurada parempöördeks Kaarli puiesteele nt

Gonsio

nt ldiski m

Ve n

VA N A L I N N

SADAM

l Te

i isk

stu

Jõe

RASKEVEOKITE ÜMBERSÕIDUSUUNAD SADAMAST

Tö ö li

Aia

Ko p

4.-17. augustini ei saa raskeveokid sõita sadamast Narva maanteele

TRAMMIMARSRUUDIL SÕIDAB ASENDUSBUSS NR 42

Sõl

ulevast esmaspäevast kuni 22. augustini ei sõida Tallinnas ükski tramm. Trammiliini nr 2 asendab sel ajal Koplist Lasnamäele sõitev asendusbuss nr 42 Kopli-Vesse. Bussi nr 42 marsruut kulgeb mööda Kopli, Volta, Tööstuse ja Niine tänavat, Põhja puiesteed, Suurtüki tänavat, Rannamäe teed, Mere puiesteed, Viru väljakut, Narva maanteed, Pronksi tänavat, Tartu maanteed, Lasnamäe ja Majaka tänavat ning Peterburi teed Silde tänavale ja Smuuli teele ning sealt jälle tagasi Koplisse. Kopli-Kadrioru liinile asendusbussi ei panda, sest transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul on Kadrioru suunal piisavalt bussiliine, nii et igaühel peaks olema võimalik soovitud kohta jõuda. «Seal on piisava sagedusega busse. Weizenbergi tänavale sõitjatel tuleb lihtsalt Narva maanteelt Musta Luige juurest paarsada meetrit jala minna,» lausus Harjo. Asendusbuss peab aga läbima Viru ringi, mis järgmisest nädalast samuti kitsamaks muutub, sest seal hakatakse ehitama trammitee pööranguid. «Viru ringi ümbruses saab igal pool olema üks sõidurada ja ringi suurendatakse ajutiselt veidi Pärnu maantee alguse suunas, et ehitajatel oleks ruumi tööd teha,» ütles transpordiameti liikluskorralduse

Ko p

Vabaduse väljaku ristmikul Estonia pst ja Kaarli pst vahel jääb avatuks üks sõidurada kummaski suunas ristmike äärtes

pääse. Ka Kadriorus on tipptundidel liiklusreguleerijad ning eesõigus on ühissõidukitel. Sõiduautoga pääseb sel perioodil sadamasse ja sadamast välja Sadama tänava kaudu. «Kui tavaliselt veokite liiklus juulis-augustis väheneb, sest igal pool Euroopas on puhkused, siis praegu näitavad loendusandmed hoopis veokite arvu märgatavat suurenemist. Igatahes püüame Tallinna Sadama ja laevafirmade kaudu kõikidele vedajatele piirangutest teada anda,» ütles liikluskorraldaja. Kitsaks läheb ka Kaarli puiestee – Estonia puiestee

suunal, kus Vabaduse väljaku ristmikul jääb avatuks üks sõidurada kummaski suunas ristmike äärtes. «Avatuks jäävad senised bussirajad ning nendele peab lisaks ühissõidukitele ära mahtuma ka kogu muu liiklus. Ühtlasi kaob Tõnismäe poolt mööda Kaarli puiesteed tulijatel ära vasakpöörde tegemise võimalus Pärnu maanteele, mida ei ole kahjuks võimalik säilitada,» rääkis Rüütelmaa. Viru ringilt Pärnu maanteele sõites saab sealt edasi teha vaid parempöörde Kaarli puiesteele.

POSTIMEES, 30. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Ma arvan, et kõik Eesti ärkvelolevad ettevõtted on Venemaalt juba ammu ära tulnud. Ärimees Jüri Mõisa arvates ei mõjuta Venemaale kehtestatavad sanktsioonid Eesti majandust. Eesti Päevaleht, 29.07

Põlevkivi kaevemäära pole vaja vähendada Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse hinnangul ei ole uue põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga aastateks 2016–30 põhjust kaevandamise piirmäära vähendada, praegu on maapõueseaduse järgi põlevkivi aastane kaevandamismaht 20 miljonit tonni. Keskkonnaministeeriumis ettevalmistamisel olev põlevkivi kasutamise riiklik arengukava ei näe ette kaevandamist laiendada. BNS

26,2

miljonit eurot on merekaabel Estlink 2 säästnud Eesti tarbijatele. See lagunenud sild Lagedil Pirita jõe saarel ühendab Loode-Venemaa olulisimat pankurit Aleksandr Saveljevit Eestiga.

foto: tairo lutter

MÕJUKAS ISIK. Putini lähikonnaga tihedalt seotud panga Saint Petersburgi suurosanik Aleksandr Saveljev avaldas äriregistrile, et elab alaliselt Tallinnas.

Neivelti endine ülemus kolis Peterburist Eestisse andres reimer majandusajakirjanik

rimmi annekteerimise tõttu tänavu märtsis Euroopas musta nimekirja kantud Venemaa parlamendi ülemkoja esimehele Valentina Matvijenkole lähedane pankur sai juba aprillis Eesti isikukoodi. Juba aasta varem ennast äriregistri kaudu Tallinna elanikuks väitnud Saveljevile nüüd antud isikukood võib tähendada, et mees sai Eesti võimudelt Euroopas vaba ringiliikumist võimaldava elamisloa.

Eesti tuttavad Saveljevi kaasvõitlejad, endine pankur Indrek Neivelt ja endine korvpallitäht Heino Enden ei soostunud mõjuka finantstegelase kavatsustesse selgust tooma ega vahendama talle Postimehe küsimusi. «Saveljev helistab mulle sageli ja ma tean päris palju, mida ta Eestis kavatseb,» rääkis Indrek Neivelt. «Kuid keegi ei taha selliseid asju avalikult rääkida. See, et Eestis räägitakse liiga palju ettevõtetest, mis pole avalikud, pole hea tava.» «Eks ma olen ikka teadlik tema tegemistest,» ütles Enden. «Helistage tunni aja pärast.» Kahjuks endine korvpalliäss hiljem helistamisele ei vastanud. Saveljev sidus ennast Eestiga juba 2005. aastal, kui ta palkas Indrek Neivelti Venemaa võimustruktuuridega tihedalt seotud panga Saint Petersburgi järelevalvenõukogu esimeheks.

Samal aastal asutas Saveljev koos toonase Peterburi kuberneri Valentina Matvijenko poja Sergei Matvijenko ja Lukoil Eesti juhi Jevgeni Bolšakoviga ettevõtte SMB Invest, mille nimi on moodustatud ärimeeste perenimede esitähtedest. Venemaa presidendi Vladimir Putini lemmikkuberneriks peetud Valentina Matvijenko poeg oli Saint Peterburgi pangas löönud kaasa nii väikeaktsionärina kui ka töötajana. Nüüd soovis noor Matvijenko osaleda Saveljevi ja Bolšakovi partnerina Eestisse kavandatud eksklusiivses kinnisvaraprojektis. Nimelt ostsid ärimehed SMB Investi nimel Lagedi lähedale Pirita jõele ligi 10 hektari suuruse saare, kuhu kavatsesid asutada Venemaa mõjukate ärimeeste koloonia. Tallinna ja Peterburi vahel pidi uusasukaid hakkama sõidutama kavandatav kopteriliin. Ilmnes ka Matvijenko plaan taotleda Eesti elamisluba. Kui 2007. aastal põhjustas pronksmehe ümbertõstmine Tallinna südalinnast sõjaväekalmistule Venemaal Eesti-vastase vaenukampaania, teatas Matvijenko oma osaluse müümisest SMB Investis. Seejärel kustutas ka Saveljev oma jäljed Eesti äriregistris, registreerides ettevõtte omanikuks Küprose firma Maltero Investments.

Pirita jõe saare kinnistu arendamist juhib endine korvpallitäht Heino Enden.

Eelmisel aastal astus ennast Tallinna elanikuks nimetav Saveljev taas esile SMB Investi ainuomanikuna. Maalilisele jõesaarele kümne eramuga kinnistu arendamist juhib Heino Enden, kes peab samal ajal Gonsiori tänaval samuti Moskva ettevõtjale kuuluva kaubamärgiga Nikolay pirukapuhvetit.

Saare arendus soikunud

Aleksandr Saveljev

Projekt on Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja kinnitusel takerdunud naabrite vastuseisule, mistõttu pole vallale esitatud ka planeeringutaotlust. Nimelt viib Saveljevile kuuluvale Saare kinnistule vaid üks lagunenud sild, milleni pääseb Lagedi mõisa kaudu. Praegu hobusetallina kasutatav mõis kuulub Paldiski Põhjasadama omaniku Aleksei Tšuletsi eksabikaasale Ljudmillale ja tütrele Maria Chuletsile. Naised aga ei taha rikka Peterburi pankuri arenduskavadest kuuldagi. «Saarele pääseb läbi minu kinnistu, kuid selle omanik pole minuga üldse ühendust võtnud,» lausus Ljudmilla Tšulets. Politsei- ja piirivalveamet jättis Loode-Venemaa mõjukaima pankuri elamisloa küsimuse õhku rippuma. Elamislubade andmebaas ei võimalda ameti pressiesindaja kinnitusel leida selget vastust, kas isikule on elamisluba antud või omab ta isikukoodi mingisugustel muudel asjaoludel. Regionaalministri kehtestatud isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord on sõnastatud raskesti mõistetavalt, kuid politseiameti kinnitusel antakse isikukood Eestiga seotud välismaalasele enamasti koos elamisloaga.

Loode-Venemaa tähtsaim pankur Lennundusinseneri haridusega Aleksandr Saveljev (60) asus panga Saint Petersburg esimeheks 2001. aastal. Talle kuulub 21,7 protsenti panga aktsiatest ning optsioon veel 7,69 protsendile. 1990. aastate algul juhtis Saveljev väliskaubandusettevõtet Komavtoservis, mille asutajate sekka kuulus toonane Venemaa suursaadik Maltal Valentina Matvijenko. Panga Saint Petersburg etteotsa tõustes andis Saveljev panga IT asepresidendi koha 30-aastasele Sergei Matvijenkole. Murranguliseks kujunes 2003. aasta, kui Saveljevi juhitav pank esines edukalt Peterburi linnaeelarve hoidmise konkursil. Peterburi finantstegelastel oli idee suunata kogu linnaga seotud raha ühte panka – Saint Petersburgi panka, mille suuromanikuks oleks tõusnud linna-

foto: ria novosti / scanpix

valitsus. Kuigi kavandatud munitsipaalpanka ei sündinud, saavutas Saveljevi juhitav pank linnaraha hoidjana eelisseisundi. Pärast Hansapanga Swedbankile müümist ametist vabanenud Indrek Neivelti soovitas 2005. aastal Saint Petersburgi panga järelevalvenõukogu etteotsa Hillar Tederiga seotud ärimeeste-pangaaktsionäride seltskond. Kui Neivelt selle aasta alguses teatas, et astub tagasi, oli selle taga Saveljevi soov ise ametisse asuda. Saveljev kukkus 2012. aasta talvel Karjalas helikopteriga alla ning jäi vigastuste tõttu panga tegevjuhtimisest kõrvale. Tänavu juunis toimunud aktsionäride koosolek määras Saveljevi järelevalvenõukogu esimeheks ning aseesimehe Vladislav Guzi juhatuse esimeheks. Andres Reimer

Eesti Energia otsib uut juhti Eesti Energia nõukogu kuulutas välja konkursi, et leida ettevõttele uus juht. Uuelt juhatuse esimehelt nõutakse magistrikraadi ning vähemalt kuueaastast tippjuhtimise kogemust juhatuse liikmena suures ettevõttes või organisatsioonis. Kandideerimise tähtaeg on 11. august. Eesti Energia praeguse juhi Sandor Liive ametiaeg lõpeb 30. novembril. majandus24.ee

Kliimaseadmete müük on järsult kasvanud Kuuma ilma tõttu on inimesed ostnud rohkem kliimaseadmeid kui mullu. Elektroonikamüüja Euronics Balticu turundusjuht Kaili Nikkinen ütles, et juulis müüs ettevõte kliimaseadmeid viis korda rohkem kui mullu samal ajal. Bauhof Groupi turundusdirektori Britte Maidra sõnul on Bauhof müünud mõne nädalaga terve hooaja koguse konditsioneere, jahuteid ja ventilaatoreid. majandus24.ee

Copterline’i juhte kahtlustatakse rahapesus

Tallinna Sadam sai parima poolaastakasumi

Kopterifirma Copterline juhte kahtlustatakse suures rahapesus, kirjutas Iltalehti. Rahapesus kahtlustatakse ettevõtte tegevjuhti, nõukogu esimeest ning üht endist nõukogu liiget. Kohus hakkab süüdistust arutama 11. detsembril. majandus24.ee

Tallinna Sadam teenis kuue kuuga 20,2 miljonit eurot puhaskasumit. Mullusega võrreldes suurenes kasum 16 protsenti. «Aasta esimene pool oli Tallinna Sadama jaoks läbi aegade parim,» lausus sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand. majandus24.ee

OMX TALLINN

791,90 ▲ +0,21%

1000 800 600 VIII 2013 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014

IV 2014

3,86 ▲ +8,73%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,090 -0,04 Baltika 0,500 +0,01 Ekspress Grupp 1,040 +0,04 Harju Elekter 2,730 +0,01 Järvevana 0,751 0 Merko Ehitus 7,150 0 Nordecon 1,030 -0,02 Olympic Group 1,960 +0,01 Premia Foods 0,693 0 Pro Kapital Grupp 2,520 0 Silvano Fashion 1,830 -0,01 Skano Group 1,020 0 Tallink Grupp 0,717 +0,01 Tln Kaubamaja 5,050 -0,01 Tallinna Vesi 13,100 0 Trigon Property 0,444 0

29.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,430 +0,20 Hiina jüaan 8,300 -0,14 Jaapani jeen 137,040 +0,22 Kanada dollar 1,453 +0,06 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,362 +0,31 Poola zlott 4,152 +0,19 Rootsi kroon 9,180 +0,30 Rumeenia leu 4,403 +0,32 Šveitsi frank 1,215 +0,02 Suurbritannia nael 0,792 +0,23 Taani kroon 7,457 0 Tšehhi kroon 27,490 +0,03 Ungari forint 310,260 +0,67 USA dollar 1,343 -0,03 Venemaa rubla 47,854 +0,64

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 30. JUULI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

LIITLANE. Kui nõukogude kord lõikas läbi ajalooliselt tugevad inimlikud sidemed eestlaste ja poolakate vahel, siis 21. sajandil on sama sõprus tärganud kahe rahvusriigi vahel tipp-poliitikas.

Varssavit ja Tallinna seovad läbipõimunud sajandid evelyn kaldoja oja välistoimetuse juhataja, taja,

ord Ta l linnas saatkonna laual helisenud telefonile vastates sattus Poola suursaadik Grzegorz Poznański kõnelema vana mehega, kes palus abi ühe Gdański lähedal asuva linna nime tuvastamisel. «Ta teadis vaid selle saksakeelset nime,» meenutab Poznański. «Ma leidsin koha Google’i abil kiirelt üles, ütlesin talle linna nime ning tema oli väga rõõmus ja ütles, et ta tahaks seda näidata oma lastele ja lastelastele.» Saadik päris seepeale vastu, et kas helistaja võiks öelda, miks just see koht. «Ta ütles, et oli 1945. aasta jaanuaris seal haiglas. Kui poolakatest haiglapersonal kuulis, et ma olen eestlane, olid nad minuga nii kenad – tõid külast värsket piima jne,» jätkab Poznański.

Moskva keelas suhtluse Möödunud nädalal Tallinnas oma nelja-aastase lähetuse lõpetanud Poznański leidis selle ajaga lugematuid sidemeid eestlaste ja poolakate vahel – sadade aastate tagusest ajast tänapäevani välja. Mitte ainult Józef Piłsudski ja Johann Laidoner, vaid ka tänapäeval mõistavad Poola ja Eesti üksteist sõnadeta, on ta veendunud.

«2011. aastal, kui Poola oli ELi eesistujamaa, vastas peaminister Andrus Ansip Poolas pärast kohtumist peaminister Donald Tuskiga ajakirjanike küsimustele, kes uurisid, mida ta arvab Poola eesistumisest,» meenutab Poznański. «Tema vastas, et kui Eesti oleks praegu eesistujamaa, oleks tal täpselt samad prioriteedid.» Tema kolleeg – sel suvel oma teenistuse Varssavis lõpetanud Eesti suursaadik Eerik Marmei – loeb üles terve rea lühikese aja vältel kahe riigi vahel toimunud kõrgeid visiite. «Kui siia lisada veel erinevate ministeeriumite töötasandi kohtumised, võib tõdeda, et Eestil on Poolaga ühed kõige tihedamad diplomaatilised ja poliitilised suhted, ja selle üle saab ainult rõõmu tunda,» võtab ta kokku. Poznański on kogenud, et päris paljud asjad on ka rahvakultuuris samamoodi. Näiteks šokeerinud president Toomas Hendrik Ilvest kord kahtlaselt tuttavad rahvariided Lublini poeaknal – pikk must kuub punase tikandiga ääres. See polnud aga sugugi mitte mulgi, vaid hoopiski Lublini meesterõivas. Eestisse saabudes moodsa Läänemere köögiga kimpus olnud ja sealihakäntsakaid igatsenud Poznańskit tabas tohutu rõõm Poola-Leedu ühisriigi alla kuulunud Kursi kihelkonna 500. sünnipäeva pidustustel. «Ma sain täpselt sellise sealihakotleti, kartuleid, rohelisi ube porgandiga, hapukapsast ja kompotti nagu Poolas,» jutustab ta. «Küsisin, et kuidas te oskasite valmistada Poola õh-

Ida-Ukrainas käivad lahingud Separatistid tulistasid eile raskerelvadest Donetski 30. kooli, ütles Ukraina rahvusliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu informatsioonikeskuse esindaja Andri Lõssenko (pildil). Tema sõnul hakkasid mässulised taas tulistama ka Luganski ja Donetski oblastis asuva Horlivka elamupiirkondi. Teateid on ka tsiviilohvritest. Ukraina sõdurid on korduvalt öelnud, et mässulised tulistavad elamuid terroritõrjeoperatsiooni piirkonnas, et diskrediteerida Ukraina armeed, sõnas Lõssenko. Separatistid süüdistavad tsiviilisikute surmas aga Ukraina armeed. Sõjategevuse tõttu ei saanud rahvusvahelised vaatlejad eile kolmandat päeva järjest ka Malaisia reisilennuki allakukkumispaika Ida-Ukrainas. AFP/Interfax/BNS/PM

Xinjiangi rünnakus hukkus kümneid Hiina lääneosas Xinjiangi uiguuri autonoomses piirkonnas sai terrorirünnakus surma ja vigastada kümneid inimesi, teatas Hiina riiklik ajakirjandus eile. Uudisteagentuuri Xinhua teatel ründas nugadega relvastatud jõuk esmaspäeva hommikul Shache maakonnas politseijaoskonda ja omavalitsusasutusi. Xinhua teatas viitega kohalikule politseile kümnetest hukkunud ja vigastada saanud uiguuri ja hani tsiviilisikutest, lisades, et esialgsetel andmetel oli tegu ettekavatsetud terrorirünnakuga. AFP/Interfax/BNS/PM

tusööki? Mispeale mulle teatati, et see pole mitte poola, vaid eesti söök. Aga see oli täpselt selline nagu minu ema toit!» Erilise au sees on Poola saatkonnas allveelaev Orzełi pagemise lugu 1939. aasta septembrist. «Siin saatkonnas me ütleme, et enne Teist maailmasõda olid sõjalised suhted Eesti ja Poola vahel väga lähedased, sest laias laastus pooltel Eesti kindralstaabist oli poolatarist naine või nad valdasid poola keelt, sest nad olid õppinud Poola sõjakoolides,» muheleb Poznański. Ta on veendunud, et Poola allveelaeva edukale põgenemisele aitas see kindlasti kaasa. «Me ei leia kunagi kindlaid asitõendeid, aga see oli ajastu, kus ohvitseri au tähendas rohkem kui paberil antud käsud,» sõnab ta.

Laias laastus pooltel Eesti kindralstaabist oli poolatarist naine või nad valdasid poola keelt. Suursaadik Grzegorz Poznański

Eestlased pidid ju venelastele ja sakslastele teesklema, et nende sõjavägi annab Orzełi leidmiseks endast kõik, meenutab Poznański. Sestap antigi nii kõvasti suurtükituld, et terve Tallinn kuulis, millegipärast ei saadud tehnikaga, millega tavaliselt tabatuks isegi lindu, Orzełile kuidagi pihta. Eestlased «jahtisid» allveelaeva pea Rootsini, ometigi õnnestus sel pageda. Marmei tõdeb, et tõsise löögi Eesti ja Poola ajalooliselt tu-

gevatele suhetele andis Teine maailmasõda: «Pärast sõda Moskva sisuliselt keelas kahe rahva omavahelise otsesuhtlemise.»

Tihe koostöö arhiivide vahel Mööndes samuti suhete hääbumist Nõukogude perioodil, toob Poznański siiski ühe näite sümpaatia väljendamisest. «Siin lähedal on fotomuuseum, mida poola restauraatorid renoveerisid 1970ndail,» kirjeldab ta. «1990ndail leiti hoone ventilatsioonikanalite parandamise käigus sealt üks pudel, mille sees oli poolakeelne kiri: «Siin me olime, poola restauraatorid, me renoveerisime Tallinna eestlastele, mitte ivanidele.».» Põhjuseks, miks pärast taasiseseisvumist sõjaeelsed suhted kui võluväel ei taastunud, peab Marmei seda, et alguses panid mõlemad maad rõhku eelkõige läänele ja majanduslike erinevuste vähendamisele rikkamate naaberriikidega. «Loodan, et meie eelarvamused on jäänud minevikku, ja täna võime väita, et kuulumine ELi ning kahepoolsete suhete intensiivsus soodustavad ka rohujuuretasandil rohkem kontakte,» lisab Marmei. «Nüüd, kus oleme oma arengus saavutanud selle, mida Poola peaminister Tusk on nimetanud tsivilisatsiooniliseks sammuks edasi, on ilmselt paras aeg pöörata rohkem tähelepanu just sellele.» Marmei tunnistab, et talle teeb muret kahe maa kaubavahetuse bilanss: «Eesti impordib

Poola president Ignacy Mościcki (laval vasakult teine) koos Eesti rii aastal paraadi vastu võtmas.

Poolast aastas umbes miljardi euro väärtuses kaupa, kuid ekspordib 200 miljoni euro väärtuses. Kindlasti on Poola turg oma 38 miljoni tarbijaga tohutu võimalus Eesti ekspordituru laiendamiseks.» Varssavist edasi Washingtoni suursaadikuks liikuv Marmei on ka veendunud, et Poola suurust ja lähedust arvestades on Eestis selgelt liiga vähe poola keele oskajaid. Praeguse seisuga on poola keele lektorid Tartu ja Tallinna ülikoolis ning eesti keele lektorid Varssavi ja Krakówi ülikoolis. Vastuseks küsimusele, kas

Eesti välisminister Karl Selter (paremalt esimene) ja Poola välisminister kolonel Józef Beck (paremalt teine) 1938. aastal Ülemiste lennujaamas.

USA-Vene suhted võivad veelgi pingestuda jürgen tamme jyrgen.tamme@postimees.ee

Ühendriikide ametnike sõnul on Venemaa keskmaa-tiibraketti katsetades rikkunud 1987. aastal Moskva ja Washingtoni vahel sõlmitud relvastuskontrollilepet. New York Timesile teadaolevalt juhtis sellele tähelepanu ka USA president Barack Obama nädala alguses oma Vene kolleegile Vladimir Putinile saadetud kirjas. Väljaande hinnangul on tegu Obama administratsiooni kõige tõsisema süüdistusega relvastuskontrollilepingute rikkumise kohta ning see võib muuta Ukraina kriisi tõttu niigi jahedad suhted kahe riigi vahel veelgi halvemaks. USA meedia andmetel esitatakse süüdistused ametlikult Ühendriikide välisministeeriumi iga-aastases raportis. Anonüümseks jääda soovinud USA administratsiooni allikate sõnul on Venemaa aga rikkunud keskmaa tuumajõudude lepingut (INF), katsetades uut maalt tulistatavat raketti, täpsustamata küll selle tüüpi.

Vene administratsioon küsimust eile ei kommenteerinud, kuid mitmed Vene sõjanduseksperdid leidsid, et tegu on USA kampaaniaga Venemaa vastu. Näiteks Valeri Fenenko ütles RIA Novostile, et USA eesmärk on sundida Venemaad lepingust lahti ütlema, see annaks Ühendriikidele vabad käed Euroopa raketikilbi arendamisel. Tuntud Vene sõjandusanalüütik Pavel Felgenhauer märkis AFP-le, et Ühendriigid võivad viidata Iskander-K tüüpi raketile, mida Venemaa katsetas teadaolevalt esmakordselt 2007. aastal ning mis Felgenhaueri sõnul võib vajadusel tabada sihtmärki ka kuni 3000 kilomeetri kaugusel ja mida saab varustada tava- ja tuumalõhkepeadega. «Putin ja Sergei Ivanov (Vene presidendi administratsiooniülem – toim) on rääkinud INF-lepingu kahjulikkusest ja et Venemaa ei vaja seda enam, kusjuures Ivanov on viidanud Iskander-K-le,» selgitas Felgenhauer. Pole selge, milliseid vastusamme võivad Ühendriigid astuda. USA ja NATO Euroopa vä-

gede ülem kindral Philip Breedlove märkis aprillis, et rikkumistele tuleb vastata. «See ei saa jääda vastuseta,» ütles Breedlove New York Timesile. INF-lepingule kirjutasid alla NSVLi viimane liider Mihhail Gorbatšov ja USA president Ronald Reagan. Vastavalt lepingule, mis aitas kaasa NLi kaotusele külmas sõjas, hävitati Euroopasse paigutatud tuumaraketid lennukaugusega 500–5500 kilomeetrit. 1991. aasta 1. juuli tähtajaks hävitati 2692 raketti.

Tuntud Vene sõjandusanalüütik Pavel Felgenhauer märkis uudisteagentuurile AFP, et Ühendriigid võivad viidata Iskander-K tüüpi raketile. Leping kerkis taas teravalt päevakorda 2000ndate teises pooles seoses USA plaaniga laiendada oma raketitõrjesüsteeme Euroopa riikidesse, kaasa arvatud Tšehhi ja Poola. Venemaa sõjaväelased ja poliitikud eesotsas Putiniga andsid mõista, et Moskva võib vastusammuna taganeda ka INF-lepingust.

Seejuures väitis Putin korduvalt, et lääneriigid kasutasid kaootilistel 90ndatel oma huvides ära Moskva nõrkust ja valmisolekut sõlmida relvastust piiravaid lepinguid. Kuigi Moskva pole INF-lepingust lahti öelnud, kehtestati 2007. aastal moratoorium 1990. aastal allkirjastatud Euroopa tavarelvastuse piiramise leppele (CFE). Venemaa viitas oma põhjendustes sellele, et lepingut ei täida kõik NATO liikmesriigid, tuues välja ka Balti riigid. Viimased pole seda teinud tänaseni, viidates, et lepe ei ole uutele riikidele ühinemiseks avatud. Sisuliselt keeras Venemaa moratooriumiga sümboolselt selja koostööle lääneriikidega, keeldudes vastu võtmast inspektsioone, ega jaga infot oma sõjajõudude kohta teistele lepingu osapooltele. 2011. aasta novembris teatas USA omapoolse vastusammuna, et nad ei luba Venemaa esindajatel enam Ühendriikide baase inspekteerida ega edasta enam iga-aastaselt andmeid oma sõjaväe kohta. USA eeskuju järgisid ka teised NATO liikmed.

POSTIMEES, 30. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Samameelseimad liitlased Eesti ja Poola

igivanem Otto Strandmani (paremalt teine) ja Johan Laidoneriga (paremalt esimene) 1930. fotod: eesti filmiarhiiv

Eesti Vabariigi riigivanem Konstantin Päts 1935. aastal poola lastega Truskawiecis.

1930. aastal Ignacy Mościckile esinenud laulukoor Kadrioru lossis. Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa (paremal) Poola Küttide Liidu ülema W. Rusini (keskel) ja Küttide Liidu esindajaga 1932. aastal ringsõidu ajal Eestis.

äkki tasuks lääneslaavi keeli Eestis vene keelest eraldi erialana õpetada, nendib Poznański, et ülikooli töökorraldus on selle enda otsustada. Ta lisab, et praegu Tartusse läkitatud poola keele lektor õpetab inglise keele baasil ning kursusel saavad osaleda ka need, kes vene keelt ei valda. «Ma olen kohtunud poola keelt õppivate tudengitega – nende seas on ka politolooge, antropolooge, ajaloolasi,» jätkab ta. «Ajalootudengitega kohtudes ütlen alati, et vähemalt poola keelest aru saada oleks neile päris kasulik.»

«On väga huvitav lugeda poola kindluseülemate kirju hetman Zamoyskile. Mõnikord olid need ka ladina keeles, kuid enamasti poola keeles,» toob Poznański näite ja kõrvalepõikena märgib, et veel 19. sajandil leidus paljude tartlaste kodudes Zamoyski pilte – tema ajal mitte ainult ei saanud Tartu Poola kuningalt oma punavalget lippu, vaid ehitati pärast rootslasi ja venelasi rusudesse jäänud linn uuesti üles. Diplomaat on rahul, et järjest tihedam on koostöö Eesti ja Poola arhiivide vahel. Tar-

tus on asutatud vanim Poola korporatsioon ja õppinud hulk omaaegsest Poola eliidist. 1939. aastal pages Eestisse paar tuhat Poola ohvitseri, kellest suure osa NSVL 1940. aasta juunis eestlastega samades rongides küüditas. Poola arhiividest leiab hulgaliselt fotosid, mille kirjeldus ütleb näiteks «poolakad ja eestlased Vorkutas». Kindral Johan Laidoner mitte ainult ei elanud oma elu poolatarist abikaasa kõrval, vaid on maetud samasse ühishauda kahe Poola eksiilvalitsuse liikmega.

astuseks küsimusele, mida on tähendanud Ukraina sündmused kahe maa suhetele, kasutab suursaadik Eerik Marmei ainsust ja ülivõrret: see on kinnistanud teadmist, et Poola on Eesti jaoks regiooni kindlameelseim ja samameelseim strateegiline liitlane. «Seda kinnitab ka tõik, et alates sügisest saadab välisministeerium Varssavi saatkonda lisadiplomaadi,» jätkab suursaadik. «Viimase poole aasta jooksul oleme suhteid tihendanud kõikides valdkondades, kuid eelkõige muidugi julgeolekupoliitikas.» «Me oleme isegi paremad kui väga head partnerid ELis ja NATOs,» iseloomustab Eesti-Poola suhet suursaadik Grzegorz Poznański. Varssavi esindaja ütleb, et enne Teist maailmasõda olid Poolal kindlasti Baltimaadest parimad suhted Eestiga. Kui uurida, mis seis on nüüd, räägib ta sissejuhatuseks, et neid suhteid on raske omavahel võrrelda.

Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja foto: afp/scanpix Bronisław Komorowski.

Varssavi esindaja, suursaadik Grzegorz Poznański ütleb, et enne Teist maailmasõda olid Poolal kindlasti Baltimaadest parimad suhted Eestiga. «Leedu on meie lähim naaber suure poola vähemusega, mis kahtlemata mõjutab meie igapäevaseid suhteid,» lausub Poznański. «Ka Lätiga on meil päris head suhted, ka seal on suur poola kogukond, eriti just Daugavpilsis.» Lõpetab mõtte aga sõnadega: «Päris tihti, kui meil on n-ö perenõupidamised Baltimaade ja Poola vahel, juhtub, et Poola ja Eesti vaated on kõige sarnasemad. Näiteks kaitsekulude

küsimuses. Kui te vaatate arve, on ilmselge, kes üksteisest paremini aru saavad (NATO viimaste andmete kohaselt moodustavad kaitsekulud Eestil 2, Lätil 0,9, Leedul 0,8 ja Poolal 1,8 protsenti SKTst – toim).» Gruusia sõja järgsel ajal, kui Baltimaade kaitseplaanidest NATOs tõsisemalt rääkima hakati, lekkis meediasse väide, et Poolale ei meeldi nende Eesti, Läti ja Leeduga ühte paketti panemine. Poznański nimetab seda arusaamatuseks. «Suuruse tõttu tuleks kaitseplaanid jagada kaheks pooleks – Baltimaade osa ja Poola osa –, aga nad on siiski ühes plaanis, ja peaksidki olema,» leiab poolakas. «See oli tehniline arutelu, aga ajakirjandusse levis kõmu, millel reaalsusega midagi pistmist polnud,» lisab ta. See, et NATO sees peaksid poolakad häda korral esimestena Baltimaadele ja viimased vajadusel esimestena Poolale appi tulema, on tema sõnul kaardile vaadates ilmselge. Evelyn Kaldoja

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. JUULI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Nimed on palju olulisemad, kui tihti tavatsetakse nendest mõtelda, kirjutab ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Nimed ei ole niisama tühiasjad, vaid meie maailma mõtestamise tegelikud atribuudid. Saarlastel tasuks aga otsida eri pooli rahuldavat nime kultuurilis-ajaloolisest taustast, mis on Saaremaal ja Kuressaare ümbruses nii kopsakas.

Kaarma-Suure nimi ja m

aaremaal kolme valla liitumistahte ümber on tekkinud kummaline patiseis, mis ei poolita mitte üksnes Saaremaad, vaid ka Toompea valitsuskoalitsiooni. Kuigi kõik otsustuskogud niihästi saarel kui pealinnas on nende valdade liitumise poolt ning üheskoos tunnustatakse valdu edukalt tehtud liitumisettevalmistuste eest, pole vajalikku lõppotsust tehtud, hoolimata sellest, et küsimus on olnud mitu korda juba ka valitsuses arutusel. Takistuseks on saanud valla nime küsimus. Esmapilgul võib see olla teise- või viiendajärguline küsimus n-ö Suures Liitumise Protsessis, kuid ometi see nii ei ole. Ei ole päris korrektne väita, et pärast alusmajanduslikele kokkulepetele jõudmist, mis puudutavad investeeringute plaani, sotsiaal- ja haridusvaldkonna küsimusi jms – need tunduvad mingist otsast vaadates valdade liitumise puhul esmaküsimustena –, on nimi lihtsalt kirss tordil, kui sedagi. Tuleb paratamatult tunnistada, et nimed on palju olulisemad, kui tihti tavatsetakse nendest mõtelda. Seda kiputakse alahindama maailmas, kus esmatähtis on majanduskasv ja ökonoomsus.1 Ja peaküsimus ei ole siinjuures selles, et nimed loovad ja kannavad võimalikke identiteete – see on kahtlemata õige, aga seegi tuleb alles pärast: esmalt on nimesid, sealhulgas ka pärisnimesid, vaja asjade tähistamiseks – selleks et me üldse saaksime ühest või teisest asjast või nähtusest kõnelda, teda teistest asjadest ja nähtustest eristada ning tema kohta mis tahes otsustusi langetada. See on arusaadav ka talupojamõistusele ja tädi Maalile ning siin pole vaja laskuda Frege, Russelli või Saul Kripke keerulistesse filosoofilistesse arutlustesse nime, osutuse ja tähenduse üle. Kuigi ka need on eestikeelsete tõlgetena täiesti kättesaadavad.

okkuvõte on see, et nimed ei ole niisama tühiasjad, vaid meie maailma mõtestamise tegelikud atribuudid. Nad moodustavad toestiku, millele tugineb mõtlemine. Ja see on õige ka pärisnimede puhul. Kohanimedest rääkides lisandub kõigele veel olulise osisena ka kultuuriline mõõde ja identiteet (mis kehtib nii inimeste kui paikade kohta). Kohtade nimetamisel ei ole võimalik mööda vaadata ei senisest paiga ajaloolisest taustast ega laiemast ruumilisest kontekstist – kohanimega käib alati kaasas korraga nii ajalugu kui geograafia. K o h a nimi on (nagu kirjapiltki reedab) erinevalt muudest nimetustest üsna jäigalt seotud konkreetsete ruumiliste antustega. Ent kohanimed on ka meie kultuuri edasikandjad ja nii on nad üheselt seotud ja aja(loo)lise antusega. See kõik tähendab, et üldiselt ei ole võimalik

kohti nimetada laest võetud nimekujude-sümboljadadega, vaid kohanimed saavad sündida ainult olemasolevast ajalisest ja ruumilisest kontekstist. Seadusriigis reguleerib kohanimede andmist mõistagi seadus, mis peaks totakad nimekujud-sümboljadad kohanimedena välistama. Selge on, et üksnes seaduses näpuga järje ajamisest ei piisa, vaid kohtade nimetamisel tuleb üldiselt lähtuda ikka sellestsamast, millest on sajandite ja tuhandete aastate jooksul lähtunud meie esivanemad: tervest mõistusest ehk siis olemasolevaist ruumilis-kultuurilisist tõsiasjust. Kohanimed on enamikus sedavõrd ürgsed, et vanimad nende hulgast on keeles olemas olnud niisama kaua kui keele muu põhisõnavara ise – hallidest aegadest peale. Kohanimede võrgustik on loonud ka eestlase arusaama oma maast: Läänemeri, Emajõgi, Munamägi... Meie pikk paikne asumine siin maal on tekitanud olukorra (mis pole sugugi enesestmõistetav kõikjal maailmas), kus igal ojakesel, künkal, sool, rahnul jms on oma pika traditsiooniga nimi.

nt nimel ja nimetamisel on ka vastaspool: kui üks konkreetne nimekuju on millelegi osutamisel või millegi tähistamisel juba kasutusel, on keeruline sedasama nime olemasoleva nime mõjusfääris mujal kasutada. Näiteks kui ühes külas juba on Sepa talu või ühes kihelkonnas juba on Tamme küla või ühel kõrgustikul juba on Munamägi, siis sealsamas teist samanimelist pole. Ja lõpuks kõige olulisem – kultuuriline mõõde. Kahtlemata on

kultuuri keeruline mõõta ja konkreetseid juhiseid sõnastada, kuid ometi pole sugugi keeruline tunnetada, mis nimeks sobib ja mis mitte. Ja selle tunnetuse annab kultuur ise, st see, kui nimetaja tunnetab paiga juuri, selle arenemist, kohapealseid püüdlusi ja konteksti, st on tuttav kultuuriga kõige laiemas mõttes. Suure raha ja suure poliitika mõjuväljas võivad teinekord tekkida kultuurikauged (kuid pöördvõrdeliselt majanduslikult või ideoloogiliselt tugevad) nimetaotlused ja kujudki (servapidi kuuluvad näidetena ajaloost siia Viskoosa Hiiumaal või Kingissepa Saaremaal). Kuid tendents, et võiks varsti tekkida soov nt Coca-Cola valla või Oxford Parki nimelise küla tekitamiseks maakaardile pole kusagile kadunud.2 Need on muidugi äärmuslikud näited ning võib loota, et lähitulevikus eesti kultuur seesugust võitlust pidama ei pea.3

Tendents, et varsti võiks tekkida soov nt Coca-Cola valla või Oxford Parki nimelise küla tekitamiseks maakaardile, pole kusagile kadunud. Ometi tekib aeg-ajalt vajadus uusi geograafilisi objekte nimetada, ning seesugune juhtum on ka uus ühendvald, mis on tekkimas Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemisel. Siin on tegu uue halduspoliitilise tervikuga, mida varem seesugusel kujul olemas ei ole olnud. Kuidas leida uuele vallale nimi, mis eeskätt rahuldaks kultuurilisi nõu-

deid (seadusest tulenevate juriidiliste nõuete järgimine on toimivas riigis nagunii tagatud) ja oleks ühtlasi tabav (määratleks üsna selgelt ja üheselt uue valla territooriumi), st oleks kultuuriliselt põhjendatud ja eristuks muudest nimedest, mille mõjusfääri ta satub? Seniöeldut võivad ilmselt konsensuslikult aktsepteerida kõik võimalikud huvipooled – nii ühinevate valdade volikogud, maakonna omavalitsuste liit kui ka vabariigi valitsuse erakonnad, rääkimata kohanimenõukogust. Seda pole paraku juhtunud sõelale jäänud nimekuju Saaremaa vald puhul, mille pooldajate põhiargumendiks on viited haldusreformi tulevikku, kui selle omavalitsusega võiksid liituda ka muud Saaremaa omavalitsused. Kohanimenõukogu aga «ei soovita Saaremaa valla nime, sest see ei vasta oma sisule ning lähtub võimalikust olukorrast tulevikus. Miski aga ei taga, et loodava vallaga soovivad liituda ka teised vallad Saaremaal».4 Saaremaa omavalitsuste liit on seisukohal, et «ettevaatamatu oleks võtta kasutusele haldusliku kohanimena nime, mille sisu ajalooliselt ja kultuuriliselt seda tervikut ei toeta».5

ime sobimatust on põhjendanud Lümanda vallavolinik Harald Tõru: «Nimetatud uue valla piirid ei kattu geograafiliselt Saaremaaga. Tegemist on geograafiliselt eksitava nimega.»6 Nende argumentide valguses paistab, et Saaremaa vald nimena läbi ei lähe. Ja seda hoolimata loodud pretsedendist, kui mullu sündis naabersaarel ka vaid kaht omavalitsust liites Hiiu valla nimeline

Saaremaa Saaremaa sees?

üdasuvises leitsakus on lausa üle-eestiliseks küsimuseks kerkinud kolme Saaremaa valla ühinemissoov koos otsusega nimetada uus vald Saaremaa vallaks. Omavalitsuste vabatahtlikku liitumist saab vaid tervitada, küll aga on selliste arengute korral põhjust küsida, kus siis Saaremaa asub? Selle küsimuse on esitanud ka Saaremaa Omavalitsuste Liit (SOL), kes ei ole päri lahendusega, et Saaremaa, mis on ühtaegu nii ühe saare põhinimi kui ka ühe maakonna rööpnimi, nime hakkab kandma ka loodav vald. Tegu on olulise ja ka inimesi emotsionaalselt puudutava teemaga, mistõttu on vaja anda lahvatanud nimetüli asjus täiendavaid selgitusi. Seda enam, et tänaseks on SOLi aadressil pillutud mitmeid halvustavaid märkusi. Liidus ja teisteski Saaremaa omavalitsustes oodati suure huviga, mis saab sündiva valla nimeks, kui Kaarma, Kärla ja Lümanda vald

Saaremaanimeliste kohanimede lisandumine kahjustab Saaremaa kuvandit märksa enam, kui rikastab, leiab Saaremaa Kihelkonna valla vanem, Saaremaa Omavalitsuste Liidu esimees Raimu Aardam.

ühinevad. Lugejale teadmiseks, et kevadisel nimekonkursil jäid sõelale Lääne-Saare, Südasaare ja Saaremaa nimi. Ühendvalla nimeks pakuti ka Karujärve, Kesk-Saare, Kärlüka ja Lükakäru. Seega oli variante piisavalt. Mingist hetkest lasi aga lõplik nimevalik ennast oodata. Valitud nime ei tulnud välja kusagilt – ei avalikustatud ühinemislepingust, ei ühinemise erilehest. Saarlased ei teadnud ühendvalla nime ka rahvaküsitluse ajal. Põhjus, miks see mõnda aega saladus oli, selgus alles ühinemisläbirääkimiste lõpul, kui käidi välja Saaremaa valla nimi. Kes iganes selle valiku taga olid, suutsid nad välja pakkuda kõige problemaatilisema nimevariandi. Sisuliselt tahetakse haarata kogu Saaremaa nimi vaid osale Saaremaa territooriumist. Kui nii läheb, siis saab Saaremaa sees olema veel üks Saaremaa. Eelnevas protsessis soovitasid Saaremaa nimest loobuda nii Ees-

ti Keele Instituut kui ka siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu. Mõlema puhul on tegu sõltumatu ja kindlasti apoliitilise eksperthinnanguga. Tegelikult olid otsuse langetajad probleemist teadlikud, selle nad ületasid taktikalise trikiga ehk siis nime avalikule arutelule mittepanemisega.

sja tuum ei seisne ju selles, et SOL pidas vajalikuks oma seisukohad välja tuua, vaid selles, et loodava valla nimekuju on täielikult ebaõnnestunud. Ühinemise eestvedajad ei ole ka praegu valmis oma nimevalikut ümber hindama, eelistades süüdistada SOLi, kes on pigem vastandumist vältinud. Protsessi sujuv edasiminek on alati olnud liituvate valdade vallajuhtide käes. Nüüd põhjendustest, miks Saaremaa nimi peaks see kõige õigem olema. Mõneti on mõistetav selgitus, et see aitab otsa lahti teha kogu Saare maakonna omavalitsuste ühi-

POSTIMEES, 30. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

mari kamps ajakirjanik

Mupoga rannas

mis selle ümber haldusüksus. Hiiu valla nime puhul on olemas kõik needsamad argumendid, mis Saaremaa vallalgi, kuid eelmisel aastal ja eelmise valitsuskoalitsiooni tingimustes ei saanud need määravaks takistuseks.

äriselt geograafilisest eksitusest prii poleks ka teisena kolme valla volikogu ühisele koosolekule esitatud nimi LääneSaare vald, mis on iseenesest veidi kohmakas ja tehniline nimekuju. Kolmandana arutusel olnud kenakõlaline Südasaare vald oleks jällegi Eesti vallanimede traditsioonis võõras, sest seni on meie vallad oma nimed saanud mitte kunstnimede ja -sõnade, vaid olemasolevate asulate või kihelkondade järgi, algselt on vallanimed kõik tulenenud mõisanimedest. Sellepärast oleksid koos Südasaarega küsitavad ka muud sõnamängulised nimed nagu Saarekese, Vahesaare, Kolmjala vms. Võib-olla tasuks nende nimede asemel otsida eri pooli rahuldavat nime kultuurilisajaloolisest taustast, mis on Saaremaal ja Kuressaare ümbruses ometi nii kopsakas? Ilmselt vähim probleeme niihästi kultuurilis-ajalooliselt kui ka pragmaatilis-poliitiliselt tekitaks mõne mõjuka ajaloolise kohanime leidmine, selles kokku leppimine ning selle (taas)kasutusse võtmine valla nimena. Kohanimenõukogu üldiste soovituste järgi tuleks vallanime valikul eelistada pika traditsiooniga maa-alaliste üksuste nimesid ning «kui valla nimeks sobib valla keskuse (vallamaja asukoha) nimi, millel on ka valla või muu maa-ala nimena traditsioone, siis

nemisele. Aga siinjuures tulnuks asjad ikka eelnevalt naabritega kokku leppida ja võimalikud riskid maandada. Ühtpidi on kaalu argumendil, et omavalitsustel on õigus ise valida, mis nimi oma vallale panna. Samas on seadusandja andnud nime kinnitamise õiguse valitsusele, kes peab enne küsima asjaomase omavalitsuse ja kohanimenõukogu kirjalikku arvamust. Seega ei ole nimeküsimus pelgalt omavalitsuse ainupädevuses olev kohalik asi. Seadus näeb ette ka pakutud nimest keeldumise alused, osutades muu seas nii «kohanime samasusele või eksitavale sarnasusele» kui ka «kohanime sobimatusele Eesti aja- ja kultuurilooga». Kõlanud on väited, et sama teed mindi ka Tartu ja Viljandi maakondades, kus Tartu ja Viljandi linna kõrval asuvad Tartu vald ja Viljandi vald. Selle võrdluse puuduseks on, et ei seal ega ka hiljuti tekkinud Hiiu vallas ei võetud kasutusele Tartumaa, Viljandimaa või Hiiumaa nimekuju. SOL leiab, et isegi ajutiselt loodavale vallale Saaremaa nime andmine ei ole põhjendatud. Seda pea-

tuleb teda muudele nimedele eelistada. Hoiduda tuleks siiski asulanimede, näiteks linnanimede võtmisest vallanimeks, kui selle nimega ei ole kunagi tähistatud suuremat maa-ala».7 Saarlastele võiks tagasihoidlikult soovitada otsida nendele parameetritele vastavat nime kõnealusest piirkonnast endast ja selle varasemast asustusloost. Ühe võimalusena võiks kaaluda sellist ajaloos eksisteerinud haldusüksuse nime nagu Kaarma-Suure vald.

Ühe võimalusena võiks kaaluda sellist ajaloos eksisteerinud haldusüksuse nime nagu Kaarma-Suure vald. Nime esimene pool langeb kokku ühe praegu liituva valla nimega (mis on suurim ja jõukaim kolmest), kuid nime teine pool viitab iseenesest laiemale piirkonnale kui praegune Kaarma vald, ning seetõttu võiks olla vastuvõetav ka Kärlal ja Lümandas. Kaarma-Suure nimest ei tohiks end lasta häirida ükski väljaspool kolme praegust valda paiknev omavalitsus ega üldse ükski saarlane tervel saarel. Te-

gu on sügava ajaloolis-kultuurilise taustaga nimega, mis viitab tagasi sellenimelisele mõisavallale8 ning see asjaolu võimaldab uuel vallal oma asutamise aja 2014. aasta asemel viia vähemalt 1866. aastasse.

a viitab Kaarma-Suure nimi palju selgemini sellele, et valla keskus hakkab asuma Kuressaares, sest just seal on Kaarma-Suure omaaegse mõisakeskuse ning vana ja omas ajas eriti uhke vallamaja asukoht, kuna Kaarma muistse koha- ja kihelkonnanimena eeskätt ikkagi Kaarma maalinna, kiriku ja sealse Kaarma külaga seoses seisab. Kaarma-Suure vald oleks ühtaegu viide nii ajaloole kui kaasajale, sisaldades tarvilikke ja kohaseid geograafilisi seoseid niihästi kultuuriloole kui praegusaja pragmaatilisele olevikule. Ja kindlasti ei saaks KaarmaSuure valla (taas)teke takistuseks võimalikule jätkule haldusreformis Saaremaal. Ka ei jääks selle nime puhul tulemata valitsuse otsused ning sündimata uus ja uhke omavalitsus. Ajalooliste hästi unustatud vanade nimede seast otsides võib vahel tärgata uusi ja huvitavaid võrseid tulevikuski.

1) Sarnased asjaolud kuhjusid ka hiljuti TÜ õigusteaduskonna kadumise ümber. 2) Tõepoolest, eks «Cantervilla loss» jms kõla ju edevamalt kui «Pikajärve mõis» jne. 3) Kuigi siingi on servast näiteid lausa kultuurijuurestiku säsist: Viljandi pärimusmuusikafestivali üht pealava nimetatakse juba mitu aastat Kaevumäe asemel «EMT Kaevumäeks». 4) Kohanimenõukogu arvamus Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemisel moodustatava valla võimaliku nime kohta 13.5.2014. 5) Saaremaa Omavalitsuste Liidu märgukiri 19.6.2014. 6) Saarte Hääl, 13.6.2014. 7) Vallanimede valiku soovitusi. Eesti kohanimenõukogu kodulehel www.eki.ee/knn. 8) Kaarma Suuremõisat on vahel ka Suure-Kaarmaks kutsutud, kuid see on siinjuures kõrvaline.

miselt seetõttu, et Saaremaa hõlmab enda alla palju suurema ala kui moodustuv vald, kus saab olema üle 7000 elaniku. Praegu elab Saaremaal 34 000 inimest. Saaremaa valla tekkimise korral tuleb ilmselt hakata rääkima esimestest kui Saaremaa ja teistest kui Saare maakonna elanikest. Saaremaa nime kasutamine maakonnanimena külvab siis segadust. Selgelt kentsakas on ka nimekuju Saaremaa maakond. Nii on tekkimas olukord, kus inimesed pigem väldivad sõna «Saaremaa» tema varasemas tähenduses.

Saaremaa-nimeliste kohanimede lisandumine kahjustab Saaremaa kuvandit märksa enam, kui rikastab. Saaremaa vald ei kuuluks teatavasti Saaremaa Omavalitsuste Liitu. Leheveergudel on juba tehtud ettepanekuid, et liit võiks oma nime muuta. Veel pool aastat tagasi oleks selline idee olnud arusaamatu, mis

näitab selgelt, kuidas ühe sõna tähendus on juba hakanud muutuma. Kaarma, Kärla ja Lümanda kokku on piisavalt suured, et üsna kiirelt Saaremaa tähendust muuta.

amuti on Saaremaa ettevõtluses tunnustatud ja tihedalt kasutatud nimi. Seetõttu on põhjust küsida, kas kaubamärk «Tehtud Saaremaal» esindab Saaremaad või Saaremaa valda? Ja kas nimemuutmise järjekorras on ootel erinevate firmade ja asutuste Saaremaa filiaalid ning osakonnad? Et ei oleks arusaamatu, millisest Saaremaast jutt käib. Loomulikult suudavad inimesed süvenedes eri tähendused lahti mõtestada, aga nii kipub kaunilt Saaremaa nimelt tunne ja sära kaduma. Olen veendunud, et Saaremaa-nimeliste kohanimede lisandumine kahjustab Saaremaa kuvandit märksa enam, kui rikastab. Seega, Saaremaa peaks jääma oma kohale. Töö uue nime leidmiseks on tegelikult ju tehtud. Oluline on erimeelsustest ruttu jagu saada ja keskenduda oma kodusaare paremale tulevikule.

iigne agarus on ilmne ogarus – see mõte torkas mulle esimesena pähe, kui nägin pühapäeva (27. juuli) õhtupoolikul Tallinnas Kakumäe ranna lähistel askeldavaid mupo ametnikke. Õhutemperatuur oli ligi 30 kraadi Celsiuse järgi ja leitsak kohutav, mistõttu oli loomulik, et inimesed olid sõitnud peredega rannamõnusid nautima ja end jahutama. Haabersti linnaosas asuv Kakumäe rand on populaarne kohalike elanike, väikeõismäelaste ja kindlasti ka mustamäelaste seas. Arvatavasti sõidetakse sinna pealinna teistestki piirkondadest. Selle juures asuvad kolm n-ö ametlikku parklat on oma väiksuse tõttu juba ammu ajale jalgu jäänud ja ei rahulda rannaliste tegelikke vajadusi. Seetõttu pargivad mere äärde tulnud inimesed oma autod suhteliselt kitsa asfalttee äärtesse. Kes on siis sunnitud sõitma kahe, kes kõigi nelja rattaga mururibale. Ja siin sekkuvadki toimuvasse «mupsikud», asudes patustanud sõidukeid pildistama ja nende juhtidele trahvikviitungeid välja kirjutama. Pühapäeval oli see pigem küll konveiermeetodil vorpimine… Parkimisplatsid olid autosid nii tihedalt täis, et sinna poleks vist mahtunud isegi mitte Zdeněk Mileri loodud tegelaskuju Väike Mutt oma helepunase autoga. Kümnete autode kojameeste alla topitud trahvikviitungid tõid silme ette mõne suure kaubanduskeskuse parkla, kui pärast sisseostude tegemist auto juurde naastes võib aknapuhastaja alt leida flaieri, millega meelitatakse näiteks lähedalasuvasse söögikohta, lubades väikest soodustust. Täpselt samasugune pilt avanes nüüd randa suunduva tee ääres. Kui nüüd keegi arvab, et olen seadusi järgivate munitsipaalpolitseinike tegevuse tõttu solvunud seepärast, et sain ka kojamehe alla kilekotti pakitud flaieri, siis võta näpust! Tegin autoga paar tiiru ja veendusin, et parkimiskohta tõepoolest ei ole, ja sõitsingi koju tagasi. Kodus käisime kõik duši all, mis ei kannata küll päriselt välja võrdlust soojas merevees suplemisega, kuid on siiski mõnus. Lisaks oli see odavam, kui käia rannas ja naasta sealt parkimistrahvist teatava kviitungi ja mõru meeleoluga.

indlasti on Haaberstis inimesi, kellele meeldib käia Harku järve ääres, kuid Kakumäe rannas suvemõnusid nautivate rahvahulkade järgi võib öelda, et meri on menukam. Mina olen käinud Kakumäel ujumas viimased 30 aastat. Aastakümneid tagasi sõitsime perega sinna nr 21 bussiga, nüüd aga üksnes autoga, sest nii on mitmeski mõttes mugavam, eriti kui ujuda tahavad nii lapsed kui eakad pereliikmed. Rannalähiste parklateni viiv tee on aga nii kitsas, et talvel seal sõites soovin alati mõttes, et keegi ometigi vastu ei sõidaks. Tõesti, Kakumäe rannas liigub inimesi igal aastaajal – kes tuleb lastega, kes koeraga, kes kallimaga. Kui ilm vähegi kannatab, siis möllavad seal ka surfarid. Kevadel, sügisel ja talvel pole parkimisega mingeid probleeme. Neil aastaaegadel pole mulle seal ka mupo ametnikke silma hakanud, sest mingit teenistust neil siis ju loota pole. Seda püüdlikumalt täidavad nad reegleid ja järgivad parkimisseadust suvisel tippajal. Linnaosa ametnikud, kelle töövaldkonda mahuvad parkimisega seotud teemad, võiks kabinettidest välja tulla ja minna rahva sekka, ning seda mitte üksnes valimiste eel. Nii saaks ülevaate reaalsusest ja siis selguks ka tõsiasi, et parkimisvõimalused Kakumäe ranna lähistel ei kannata tipphooajal absoluutselt mingit kriitikat. See, kui «mupsikud» vorbivad igal suvel sadade kaupa trahvikviitungeid, pole lahendus.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 30. JUULI 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

in memoriam

Eesti teater kaotas Kaarin Raidi 22. x 1942 – 29. vii 2014

Ööl vastu teisipäeva lahkus igaveseks lavastaja Kaarin Raid, kes on toonud välja terve rea kõige säravamaid lavastusi Eesti viimase poole sajandi teatrikunstis. Möödunud aastal pälvis ta väljapaistva loomingulise tegevuse eest ka riikliku elutööpreemia. Kõige pikemat aega – aastail 1983–2005 – oli Moskva teatrikunstiinstituudis lavastamist õppinud ja pärast seda Pärnu Endlas, Noorsooteatris ja Vanemuises töötanud Raid seotud Ugala teatriga. Seal jõudis lavale üle 30 tema lavastuse, nende seas Eesti teatri kullafondi läinud «Juudit», «Pikk päevatee kaob öösse», «Kass tulisel plekk-katusel», «Vihmameister», «Kirsiaed», «Kajakas» ja «Onu Vanja» – viimast mängiti Olustvere lossis rohkem kui sada korda. Tema viimaseks tööks selles teatris jäi Arnold Weskeri näitemäng «Neli aastaeaga». Ugalas sai alguse ka Raidi vastastikku rikastanud koostöö noore Elmo Nüganeniga, kelle lavastatud «Kajakas» ja «Charley tädis» hiilgas ta näitlejana. Publikul on aga meeles ka tema teised osatäitmised, näiteks Olev Antoni «Laudalüürikas» või Mayo Simoni näidendis «Peame elama, mutikesed». Ugala kõrval juhendas ta mitme lennu üliõpilasi nii Tallinnas kui Viljandis ja lavastas

NÄITUS. Varnja külas avatud punginäituse menukuse tõttu on vald juba ületanud

Kiwa: punk on intervjuu janar ala toimetaja

Kaarin Raid.

foto: ugala

teistes Eesti teatrites. Tema töid iseloomustas peen psühholoogiline kude, mis tõusis esile julge mängulisuse ja kujundlikkuse kaudu. Julgelt eksperimentaalsed olid lavastused «Epp Pillarpardi Punjaba potitehas» (1974, Pärnu teater) ja «Külalised» (1974, Draamateater), millest said Evald Hermaküla ja Jaan Toominga tolleaegsete tööde kõrval tähised 1970ndate Eesti teatriuuenduses. Kõigis oma töödes lähtus Raid eelkõige näitlejatest, olles neile targaks, tähelepanelikuks ja suunavaks abistajaks, millega pälvis mitme põlvkonna teatriinimeste üksmeelse armastuse ja tänu. Just elutark professionaalsus oli see, mille eest teda hinnati ning kutsuti taas ja taas nii lavastama kui õpetama, kuni ta tervis seda lubas. PM

iwa teeb kogu aeg midagi. Tänavu on ta jõudnud juba eriti palju teha. Talvel tegi rahvusvahelise haardega kirjastuse ;paranoia, mis on spetsialiseerunud eksperimentaalkirjanduse väljaandmisele. Kevadel oli ta kunstipreemia Köler Prize nominent. Nüüd on suvi ja Kiwa on Peipsi-äärses Varnja külas asuvas Voronja suvegaleriis kokku pannud näituse «Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki». Võib arvata, et ka sügisel tuleb midagi. Sa teed viimasel ajal nii palju asju, et saad varsti presidendilt auraha või Postimehelt Kultuuriveduri.

Asju? Ma ise loodan just dematerialiseeruda. Kvantitatiivselt on teksti, heli ja ideekunsti materiaalne osa ikka äärmuseni minimaalne ja «mitte-asjalik». Tegelikult teen vähem, aga ju see on siis avalikkusele rohkem nähtaval olnud. Aurahadesse ei usu. Ega Arvo Pärti ka vanasti ei tunnustatud ega lastud välismaale esinema sõita. Punginäituse idee oli sul juba ammu?

Kiwa (tagaplaanil) on teinud Raul Saaremetsa tsitaadist «Punkarid ei tea pungist midagi» kunstiteose.

Pungiidee oli ammu. Näituseidee tuli kohe, kui Raul Oreškin (Voronja galerii üks omanikke – J. A.) galerii avanäituse tegemist pakkus.

mets) on kaks defineerivat tsitaati. Punk on tautoloogiline, iseendale viitav mõiste. Eriti punk on see, mida veel pungiks nimetatud ei ole, aga mille peale keegi varem või hiljem nagunii tuleb. Või post-punk, milles Simon Reynoldsi väitel on rohkem vabadust. Või protopunk. Punk ei ole sõdalase, vaid filosoofi naer. Sest sõjamehel pole naermiseks südant, filosoof on aga liiga tark välja näitamaks, et ta naerab. Pungis on koos individualism ja kollektiivsus. Igaühel on oma punk ja nende «igaühe oma punkide» kogusumma ongi see, mida me pungi all mõistame. Kas punk on elus/surnud, on mõttetud küsimused, selline essentsialism, mille vastuseks saab olla ainult keele kuritarvitamine. Ma tõesti ei läheks punklaulupeole. Aga näiteks väliskolleegidele lahe näidata, kui normaalne riik meil on – mass laulab punklaule. Punk mõistena mulle essentsiaalselt väga keskne ei ole, ta on peamiselt teatavatele hoiakutele ja žestidele viitamiseks sellistes väljendites nagu «majanduspunk», «elektropunk» või «pani punki», kohati ehk ka mugavusmõiste. Samas on sellised dissidentlikud nähtused, hälbed või nihked alati reaktsioonilised konteksti suhtes ja mõistetavad, kui XX sajandi Euroopa kultuuriga piirduda, siis kas või antikunsti ilmumised: dada, situatsionism, punk. Need on kõik erinevad.

Millest see näitus kokku on pandud?

Kõigest, mis mahub Lapini 1974. aasta lipuaktsiooni ja Visible Solutionsi 2014 tehtud nähtamatu käega lipukujundi vahele. See «nelikend aastat» näituse pealkirjas on lihtsalt sümboolne marker antikunsti suhtumisele. Antistiil on igatahes punk. Mis muu see oli kui antistiil, mida Lapin ENSV lipuga samal ajal tegi («Avangardist Leo, pistis põske teo»), kui Londonis tekkisid Throbbing Gristle ja Sex Pistols, kui produktsioonitehnikana sündis enesele tagasiviitav vinüülplaadi scratch’imise võte, kui sündis elektro ja kiirelt massihüsteeriaks muutunud dekadentlik disko ning 12-tolline vinüülplaat, kui Arvo Pärti tabas loomekriis ja Trapeež kollaste sandaalidega epateeris. Kui popkultuur neelas kultuuri ja massikultuur maailma alla. Kui punk-rock pani püsti teeviida «Prügimäele». Puhka rock’n’roll rahus. I hate Pink Floyd. Nüüd sa peaksid ilmselt punki püüdma defineerida?

Hea meelega. «Muusika, mis muusika, kaost me tahame teha» (Freddy) ja «Punkarid ei tea pungist midagi» (Raul Saare-

Praegune eksp on huvitavam, kuna see pole nii selgelt piiritletav, on diibim, hermeetilisem. Eksp on samamoodi reaktsioon kultuuriimperialismile nagu rock’n’roll oli orjapidamisele, dada tühjade tähistajate vastu, punk arenenud tööstuskapitalismile. (Seletuseks: eksp oli Erkki Luugi, Batthol Lo Mejori ja Kiwa poolt 2005. aastal (?) asutatud eksperimentaalsete loojate kogunemine, mis hiljem muutus postiloendi põhiseks ja millest tulnud nimetus on läinud uudissõnana «eksp» käibele ebamugava «eksperimentaalne» (ka interdistsiplinaarne, multikanaliline, meediaülenevõi spetsiifiline) asemel.) Käib rahvast ikka ka seal Varnja külas?

Punknäituse ootamatu edu tõttu on vald juba ületanud turismi viisaastakuplaani. Kuidas külas üldse elukene veereb?

Sibularattal. Purjetama oled jõudnud Peipsi peale, sa vana purjetaja?

Purjetan sisekosmoses üheotsapiletiga. Seltskonnaajakirjandus on sind staarpunkariks nimetanud. Kuidas suhtud?

Kes vähegi midagi teab, teab, et punk on eelkõige isikukultuse/autoritaarsuse vastane ja pooldab märkide, tähtede tähendusest tühjendamist. Need meediaaktsioonid või «meediagrafitid» seisnevadki absurdse

või vastuolulise süvendamises, tühjad tähistajad tühjade tähistajate vastu. Ma aeg-ajalt testin meediakriitiliste aktsioonidega «aja vaimset seisundit». Tuleb välja, et avardumise asemel on konservatiivsus viimasel kümnendil suurenenud. Mingi provintslik paralleelreaalsus: on tõesti olemas inimesed, kes lasevad ennast kujundada peavoolumeedial. Kelle koledaid ja haisvaid autosid on kõik kohad täis. Kes vaatavad jalgpalli ja joovad alkoholi. Kellele peab seletama, et meedia kaudu nendeni jõudev provokatiivne promill või muhu vestike ei ole tegeliku kunstiteose sisu ja ei maksa sel teemal anaalseid kommentaare tegema hakata. Kas Linnar Priimäe hävitavat arvustust sinu koostatud ja kevadel ilmunud «Olematute raamatute antoloogiale» on võimalik tõlgendada pungina?

Leppisime kokku, et antireklaam on parim reklaam. Ja «anti» on ju punk. Antistaarid, Anti-Flag, Anti Nowhere, Anti Pathique, Anti Mäss, Anti Loop. Kust algab eesti eksperimentaalkirjandus ajaloolises mõttes?

Ürgheli, heli vibratsoone levitava atmosfääri teke, algne kommunikatsioon, hääl, siis keelevõime teke. Noidlemine, mana, lausumine, loitsud. Ekspi arvestame Kivisildniku «Märjast Viktorist», 14NÜ ja Valdur Mikita esimestest raamatutest ning Erkki Luugist. Ma ei usu, et isegi tavakirjandust saaks ühele

POSTIMEES, 30. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

turismi viisaastakuplaani..

filosoofi naer dusloome, aja pühendamine ja teatav rituaalsus. Kuna olen suurema osa elust ise eesti keeles lugenud, siis on kirjastus minu tagasihoidlik panus keelkonna ja rahva püsimajäämiseks, märk sellest, et meil on normaalne riik, kus toimub ja ilmub olulisi asju. Teisipidi eesti autorite tõlkimine ja üleilmse kirjandusega lõimimine, et ei tekiks vaimset suletust, mis Eestis on probleemiks. Inimeste kokkutoomine ilma materiaalse ahnuse faktorita. Kirjastusel on kurjakuulutav nimi.

Vastupidi, helge nagu solaariline lootoseõis. See on ;paranoia kirjastusele omane tähenduste muutmine. Soome-ugri keeltes tähendab sõnatüvi «para» parimat, parajat selle kõikehõlmavas tähenduses, «noid» on nõid ja «noidlema» varitsema. Seega selline tsoonis soovide kaevu luurav stalker. Psüühilised protsessid, mis on seotud varitsemisega. Millised on valikukriteeriumid teoste osas?

foto: marta vaarik

taandada, seda vähem siis veel ekspi. Ta on ikkagi risoomne võrgustik. Mind huvitab pigem, mis saab edasi, näiteks siis, kui kogu ühiskonnas afektiivne paradigma võtab üle diskursiivse. Miks sa kirjastuse tegid?

Vajadus muutus liiga suureks. Imperatiivse kultuuripoliitika surutis, et autorid ja tekstid, keda ma ise tahaksin lugeda, ei leia avaldamisvõimalust. See on ka võimalus inspiratsiooni ja vaimseid väärtusi levitada, et inimesed vähendaks materiaalset tarbimist. Raamatutel on tänapäeval eriline mitmetähenduslikkus, nende sümbioos mõjub korraga mitmele tajukanalile. Helimaastikku saab kuulata kõikjal enda ümber igal ajal, näitusele seevastu peab minema kindlal ajal kindlasse kohta. Raamat aga on kaasaskantav, koha ja aja saab ise valida. Selline väike füüsiline objekt, aga milline värav! Taktiilne kogemus, visuaalne aspekt, tähen-

Olematud raamatud, st sellised tekstid ja teosed, mida erinevatel poliitilistel, majanduslikel, esteetilistel jm alalhoidlikel põhjustel keegi teine ei taha, ei julge, ei oska avaldada. Statistiliselt võimalikult ebanormaalsed ja reaalsust hävitavad tekstid steriilsete valgete kaante vahel või siis kontseptuaalselt kaamed plastiknäod. Või iseendasse sulguvad tühikud nagu «Olematute raamatute antoloogia». Raamatuid vist poes müügil ei ole?

Vist pole jah, kirjastus on ju poolpõrandaalune.

Kas punk on elus/surnud, on mõttetud küsimused, selline essentsialism, mille vastuseks saab olla ainult keele kuritarvitamine. Mis su enda viimane lemmikteos eesti kirjandusest on?

«Tammeöö». Eks otsige üles. Üks autoritest just rääkis, et tõi poest raamatud ära, kuna läbimüük oli null. Mis edasi?

Avatud südame, sirge selja ja selge pilguga. Kunst on energiaklaster. Pole vaja usku, vaid teadmist, et kõik põhineb armastusel. Kuidas muidu need päiksesüsteemid ja galaktikad koos püsivad kui ideaalse vormina.

Põlvamaal kõnnib ringi vend Vahindra

Edward von Lõngus «Sure, koer!»

foto: kiwa

Punk – lihtne nagu seks arvustus vahur afanasjev kirjanik

«Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki» Avatud suve lõpuni Voronja suvegaleriis Varnja külas

eks ja punk on kaks hirmsal kombel müstifitseeritud ja sakraliseeritud nähtust. Mida vähem on kiimleja ühe või teisega tegelenud, seda värvilisemat tossu tema ajutegevuse korstnast ehk suust väljub. Ometi on seks ja punk väga lihtsad. Seks on füsioloogiline protsess. Punk on de facto füsioloogiline protsess. Füsioloogia on inimkultuuri alustalasid. Asjast. Raul Oreškin ja Kaili Kask on soetanud Peipsi veerde Varnja ridakülla, kus juba tegutseb kunstimeka Ambulartoorium, maja. Traditsiooniline vanausuliste maja: tänava ääres, kinnise hoovi ja mõne toaga. Selmet üles seada eramaa silti, avasid nad majas Voronja galerii. Esimese näituse pani kokku multitalent Kiwa. Näituse alapealkiri on «Nelikend aastat punki». Ei viitsi arutada, kas ja kui palju on Kiwa ise punkar, aga pungi vaimu on ta veenvalt purki püüdnud. Punk on lihtsustamine ja lõhkumine. Kitarri mängitakse hooletult ja sõnumid on lihtsad. Kui sõnum tundub keeruline, on tegu lihtsa absurdiga, tähenduste väänamisega suurema naudingu huvides, olgu eest, tagant või nõnda, et korralik kodanik kutsub politsei. Näituse kõige vingem taies on klaasist serveerimiskatte alla topitud rotimuumia. Rah-

Voronja suvegalerii • Asub Peipsi ääres Varnja külas vana kalurimaja paadikuuris • Omanikud Raul Oreškin ja Kaili Kask • Nimi tuleneb Varnja venekeelsest nimetusest • Avatud reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti ning ettehelistamisel (5564 7803)

vakunst selle parimas tähenduses, kaasa arvatud asjaolu, et tähendust pole mõtet otsida. Rott on lahe. Või Hanno Soansi kole nätsuskulptuur. Võibolla oli Soansil kange kontseptsioon mõttes, aga mulle lihtsalt meeldib. Edward von Lõnguse seinamaalingud on varem avalikus ruumis silma hakanud. Näiteks verise naljafilmi «Pulp Fiction» tegelased, kes on saanud Arno Tali ja Joosep Tootsi näo ning lausuvad: «Sure, koer!» Ainult jobu hakkaks maalingu kõrval koolitulistamistest või rahvuslike ikoonide dekonstrueerimisest sogama. Samuti ei peaks vähemalt punginäituse mõttes pookima laiemat tähendust Kadi Estlandi pastoraalse kudumi «Mehed vägistavad naist» külge. Põhiline, mida punkarid rohketel ajaloolistel fotodel teevad, on äge välja näha ja endale meeldida. Vastandumine on lahe ja noortele loomuomane. Tänapäeval on punki vähem, sest ühiskond on mitmekülgsem ja vastandumine keeruline. Seda tõestavad videod, kus tuntud punkarid purjuspäi lollusi räägivad. Punk on teistmoodi tegemine, lõhkumine ja meeldiv ajaviide. Plangule kritseldatakse anarhiamärk selleks, et midagi plangule kritseldada. Poliitika mõteldakse hiljem juurde. Ajalooline kogemus näitab, et nii mõnigi punkar on ajud nikastanud, hakanud natsiks, isamaalaseks, kommunistiks või paduusklikuks – juhtub! «Ajutise valitsuse» suurim pluss on, et kuraator Kiwa ei ole tervikule sõnumit külge keevitanud. See ongi pungi olemus – tegematajätmise rõõm ja tegemise viha. Täpselt nagu seksis, ainult et vastupidi.

Reedel esietendub Põlvamaal Varbusel tegutsevas Eesti Maanteemuuseumis vabaõhulavastus «Vaga Vend Vahindra. Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast». Mihkel Seeder on näitemänguks vormistanud meie legendaarse budistliku kerjusmunga Karl Tõnissoni värvika elu, mis lõppes pühakuks kuulutamisega. See on lugu mehest, kes ei mahu teistele mõistetavatesse raamidesse, kuid kes ei lase end sellest heidutada, vaid jätkab veel suurema pühendumuse ja kirega oma nägemuse elluviimist, sünnitades niimoodi endast värvikaid legende. Nimiosas Tarvo Vridolin (pildil), lavastab Taago Tubin, välja toob ühendus R.A.A.A.M. PM

Lavastaja Robert Wilson peab Tartus loengu Maailma nüüdisteatri absoluutses tipus olev USA lavastaja ja kunstnik Robert Wilson peab Eesti teatri festivalil Draama loengu «1 Have you been here before. 2 No this is the first time». Kolmetunnise kohtumise jooksul annab Wilson ülevaate oma esteetikast ja loomingulisest protsessist. 1960ndate lõpust teatripilti mõjutanud Wilsoni tuntumaid lavastusi on Philip Glassi ooper «Einstein on the Beach». 2015. aastal peaks Tallinnas Noblessneri valukojas välja tulema muusikateatrilavastus, mida Wilson valmistab praegu ette koos Arvo Pärdiga. Online-registreerumine 7. septembril toimuvale loengule algab 4. augustil draamafestivali kodulehel. PM

1200

antropoloogi kogu maailmast kogunevad neljapäeval Tallinna Ülikoolis algavale Eesti suurimale teaduskonverentsile.

Teet Kask lavastab Itaalia teatris Järgmise aasta Saaremaa ooperipäevade peakülaline, Itaalia ooperi- ja balletiteater Teatro di Milano kutsus lavastama koreograaf Teet Kase (pildil), kes toob 2015. aasta sügisel Milanos välja Lev Tolstoi romaanil «Anna Karenina» põhineva balleti. Vastava kokkuleppe sõlmisid teatri juht, endine La Scala solist Carlo Pesta ja Kask eelmisel nädalal Kuressaares. Teatro di Milano on uus, eelmisel aastal asutatud teater, mis annab etendusi 750-kohalises endisest kinost ümberehitatud saalis. Balletto di Milano nime all tegutsev tantsutrupp on 18-liikmeline ja repertuaari kuuluvad nii klassikalised kui ka nüüdisballetid. Sama trupp on peakülaline ka järgmise aasta Jõhvi balletifestivalil. PM

Ka Eesti kunsti tabas kaotus Eesti kunsti on tabanud kaks kaotust korraga: lahkusid Eevart Arrak (08. III 1936 – 27. VII 2014) – viimaseid tõsisemaid Pallase koolkonda järginud maalikunstnikke, kelle säravamad tööd valmisid alles pärast 70. eluaastat, ja metallikunstnik Liidia Elken (14. X 1924 – 25. VII 2014), kes oli üks sõjajärgse Eesti tarbekunsti alussambaid ja selle edendajaid. Üle 55 aasta oli Elken seotud Tallinna Juveelitehasega, millest sai üleliiduliselt juhtiv lauahõbeda tootmise ettevõte. Tema 1970ndatel loodud lauatarvete sarjast «Solaris» kujunes disaini tippkomplekt, mida toodetakse siiani ja mis on kasutusel kõigis Eesti välisesindustes. PM

14 || SPORT || POSTIMEES, 30. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Korvpallurid said Venemaal õppetunni KORVPALL. Eesti korvpalli B-koondis võt-

tis eile mõõtu maailmameistrivõistlusteks valmistuva Venemaa koondisega ning koju tuldi suure, 48:92 kaotusega. Peatreener Tiit Soku (pildil) sõnul oli meeskondade klassivahe märgatav ning vahe kärises nii suureks poolaegade lõpus eestlasi tabanud mõõnaperioodide tõttu. «Enesekindlus oleks võinud suurem olla,» arutles Sokk pärast kohtumist. «Eks venelased tulid mängule vastu väga suure võiduhimuga ning nad andsid terve 40 minuti vältel endast maksimumi. Neil oli seda suurt võitu vaja.» Esimesel veerandil suutsid eestlased vahe viisakana hoida ning kümne minuti järel oli võõrustajate edu 21:19. Poolaegade lõpus tabasid eestlasi aga mõõnaperioodid ning mängu viimane veerand kaotati koguni 2:26. «Väsimusega hakati lolle otsuseid tegema. Teise poolaja viimasel viiel minutil lasime venelastel jooksma hakata ning nad viskasid 22 punkti järjest.» Kohtumisest on ka positiivset kaasa võtta ning noore koondise jaoks oli mäng Venemaa tippude vastu kõva kogemus. «Keegi oma esitusega mind väga ei üllatanud. Samas said meie pikad mehed väga hea kooli, kui nad pidid korvi all võitlema maailma tippudega. Mehed said seal kõvasti n-ö keha panna. Nüüd ilmselt enam trennis ei kurvastata, kui vähe raskem on.» Eestlaste parim korvikütt oli Tanel Kurbas, kes sai kirja 11 punkti. Kaarel Täll

SPORT. POSTIMEES.EE KÄSIPALL

Juuniorid võitsid EMil Makedooniat Eesti kuni 20-aastaste noormeeste käsipallikoondis avas eile Austrias toimuval EM-finaalturniiril võiduarve, kui sai kolmanda vahegrupi avamängus Makedooniast jagu 26:19. «Meie vaim oli vastastest tugevam. Tegime alguses vahe sisse ja platsi kõrval ei tekkinudki tunnet, et nad võiks meile ohtlikuks saada. Nende väravad tulid tihti pigem meie enda vigade arvelt,» ütles peatreener Rein Suvi pärast kohtumist.

JALGPALL

Dortmund võib kaotada järjekordse staari Dortmundi Borussia jalgpalliklubi seisab järjekordse raske katsumuse ees, kui iga hinna eest püütakse klubis hoida ründavat poolkaitsjat Marco Reusi (pildil). Saksamaa meedia teatel lükkas Reus mais tagasi Borussia pakkumise lepingut pikendada ning mees loodab lähitulevikus mõne teise tippklubiga liituda. Reusi leping Dortmundiga kestab 2017. aastani, kuid praegu on tema kontrahtis sees väljaostuklausel, mis lubab mehel 35 miljoni euro suuruse üleminekusumma eest lahkuda. Viimasel kahel suvel on Borussia jäänud ilma oma tähtmängijatest Mario Götzest ja Robert Lewandowskist.

Novikov ja Rist tulid Eesti meistriteks Teisipäeval Pirita velotrekil alanud Eesti meistrivõistluste avapäeval selgitati sprindi parimad, kus meeste eliitklassi meistriks krooniti Daniel Novikov ja naiste eliitklassis Liisi Rist. Finaalis läks Novikov vastamisi Aksel Nõmmelaga ning kindlustas endale järjekordse meistritiitli. Rist võitis finaalis Sirje Lepikut.

Suri Mati Gilden Eesti Jalgpalli Liit teatas, et 72-aastaselt suri endine tippjalgpallur Mati Gilden. Aastatel 1962–1974 kuulus andekas ründaja ENSV koondisse, Nõukogude Liidu kõrgliigas pallis ta 36 mängu. Aastatel 1960–1962 esindas Gilden Kalevi meeskonda ning aastatel 1963–1968 Dünamot. 1971. aastal tuli Gilden Tempo koosseisus ENSV meistriks.

Treener Mari-Liis Graumann naisjuunioride koondise treeningul oma kogemusi edasi andmas.

foto: tairo lutter

RANNAVÕRKPALL. Rannavolle noortekoondiste projektiga pandi alus, et Eestist kasvaks ka tulevikus tippmängijaid.

Alaliit ja fanaatikud aitavad noortel tippu pürgida mariel gregor reporter

elmisel suvel moodustati esmakordselt Eesti rannavõrkpalli noortekoondised. Väärt idee sündis ala edendada soovivate fanaatikute ja Eesti Võrkpalliföderatsiooni koostöös, suurt rolli mängis ala pikka aega toetanud Premium7 tugi. «Peaeesmärk oli luua rannavolles samalaadne toimiv süsteem nagu on saalis,» selgitab alaliidu peasekretär Tarvi Pürn. «Loogiline on alustada noortekoondistest ja ideaalis oleks igas vanuseklassis liidertiimid. Noorte arendamise kaudu jõuaksime ühel hetkel täisväärtusliku täiskasvanute koondiseni,» lisab Pürn. Ta tunnistab, et vähese inimressursi tõttu on vaid rannavollele keskenduvaid mängijaid üsna raske kasvatada, ent algus ala süsteemseks edendamiseks on tehtud. «Üldiselt ma usun, et kui on tugevad saalimängijad, tuleb sealt ka randa tugevaid paare.» 1995.–96. aastal sündinud naisjuunioride koondist juhendab ise nii saalis kui rannas mänginud Mari-Liis Graumann, kelle säravaimaks saavutuseks liival võib pidada koos Anna-Liisa Sutiga 2000. aastal juunioride EMil pronksi võitmist, lisaks on tal ette näidata 2008. aasta üliõpilaste MMi kuld ning 2008. aasta üliõpilas-

te EMi kuld ja 2009. aasta hõbe. Endine tippmängija Kristjan Kais treenib nooremaid tüdrukuid, poiste koondiseid juhendavad Hendrik Rikand ja Peeter Kais. «Minu peamine eesmärk on noortes selle ala vastu armastust tekitada,» sõnab Graumann eile pärast Selveri liivaväljakutel peetud koondise treeningut, kus osales viis neidu – Anett Hollas, Juudit KurePohhomov, Krete Junson, Kärt Unt ja põlvevigastusest taastunud Liisel Nelis. «Et rannavõrkpallis kuskile jõuda ja seda Eestis harrastada, peab olema fanatt ja seda väga armastama. Nagu seda on näiteks Rivo Vesik, sest sponsorite leidmine jms on suur töö ning mingit kindlat sissetulekut ehk palka keegi rannamängijale ei taga.»

Murekohti jagub Treener sõnab, et praegustel koondislastel on piisavalt tahtmist tippu pürgida, ent nad vajavad veel palju tuge. «Olen tüdrukutega rääkinud, kui tõsiselt nad treenida soovivad, ja kõik väga tahavad. Olümpiale mõeldes on veel pikk tee minna, see kvalifikatsioon on äärmiselt keeruline protsess, pead MKetappidest osa võtma või siis läbi kontinentaalkarikasarja sinna püüdlema. Hetkel on oluline, et noortega üldse tegeldakse ja neid omavanuste tiitlivõistlusteks ette valmistatakse,» selgitab Graumann. Varem käisid kõik tiitlivõistlustel oma raha eest. «Kõik siin olevad tüdrukud lõpetasid keskkooli ja paar aas-

tat saaksid nad veel U-23 klassis mängida, aga järgmisteks aastateks sellist koondist ette nähtud ei pole. Ent ma usun, et kui tekib piisavalt perspektiivikas paar, siis leitakse ka vajalik toetus,» sõnab Graumann. «Koondiste projekt on suur asi ja kui neid tüdrukuid võrrelda Eesti teiste sama vanade paaridega, on areng märgatav ja nende mäng teisest klassist.» Seega tuleb koos alaliiduga taas maha istuda ja mõelda, kuidas neid edasi toetada, et noored kaduma ei läheks, nagu Eesti sportlastega täiskasvanuikka jõudes tihti juhtub. «On variant, et saame alaliiduga koostöös neile siiski ka järgmisel suvel rakendust leida,» ütleb juhendaja. Üheks võimaluseks alaga jätkata on USA ülikoolisüsteem, kus on viimaste aastatega loodud lisaks saalivõrkpallile eraldi rannavolle osa. Samas on elu näidanud, et paljudest ookeani taha siirdunud mängijatest pole hiljem tippsportlasi saanud. «Kes abiellub, kes läheb lihtsalt tööle,» kommenteerib Graumann. Eesti probleem on nagu ikka väiksus – kui oled rannas hea, oled ka saalis hea ja nii teenivad paremad mängijad ikka kahte jumalat. Ka Hendrik Rikandi juhendatavad meesjuuniorid on kõik saalivõrkpallist

teada nimed – Taavi Arula, Karli Allik, Johan Vahter ja Markkus Keel. Osas riikides, näiteks Lätis, Soomes ja Poolas noorte rannakoondislased saalis ei mängigi ja on juba varakult spetsialiseerunud. «Lätis tehakse nalja, et sealset võrkpalli juhibki Läti rannavõrkpalli föderatsioon,» räägib Graumann. Meie lõunanaabrid on juba aastaid rannavolles maailmatasemel, Londoni olümpial sai Läti meespaar pronksi.

Rohkem aega liival

Noorte arendamise kaudu jõuaksime ühel hetkel täisväärtusliku täiskasvanute koondiseni. Tarvi Pürn

Graumanni nägemuses peakski rannavõrkpallur suurema osa aastast treenima liival ja saal võiks olla vaid lisatreeninguks. «Sa võid saalis mängida, ent see peaks olema mõni madalam liiga, kus pole väga palju mänge ja hooaeg võiks aprillis-mais läbi saada. Ja saali kõrvalt peaks ka pidevalt liival käima.» Varsti valmib Tallinnas korralik liivahall, mille ehitust veab Eesti parim rannapallur Rivo Vesik. «Ideaalis võiks ka meie sinnamaale jõuda, et rannavõrkpallurid mängivadki vaid liival, kui Rivo saal valmis saab, siis oleks see ehk võimalik. Selleks on aga vaja ka treenereid, kes noored oma hoole alla võtaks, ja seejärel lähiriikidega koostöös võistlusi korraldada,» ütleb Graumann, kes teeb treeneritööd põhiameti kõrvalt. Vesik ise loodab, et valmiv saal loob eeldused ühel päeval ka Audentese spordikoolis luua eraldi rannavõrkpalli kohad, et noored saaksid võimaluse aasta läbi liival olla.

POSTIMEES, 30. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIK. Lisaks odaviskaja Liina Laasmale jääb Zürichis toimuvast kergejõustiku EMist eemale ka Anna Iljuštšenko.

Kaks loobujat ja huvitavad küsimused analüüs s peep pahv sporditoimetuse juhataja

õik Zürichi EMile sõitvad või veel sinna pääset püüdvad sportlased on nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel stardis – väikese erandina puuduvad vaid meesmaratoonarid. Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordi juhi Marko Aleksejevi sõnul soovib Tallinnas võistelda ka homme ja ülehomme Soome meistrivõistlustel oma koduklubi esindav kõrgushüppaja Eleriin Haas. Kõrvale jäävat aga vigastuste tõttu EMist loobuvad odaviskaja Liina Laasma ja kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko. Korduvalt tiitlivõistlustel lõppvõistlusele pääsenud Iljuštšenko hooaeg on möödunud üle kivide ja kändude ning tema senine hooaja parim tulemus 1.84 jääb viimaste aastate tasemele selgelt alla. Eesti rekordinaine üritas vormi timmida treeninglaagris Käärikul ja korraks olevat asjad paranenud, kuid Aleksejevi sõnul sunnib kannakõõluse valu teda ikkagi tiitlivõistlusest loobuma. Laasma alustas hooaega Eesti rekordiga, kuid seejärel kimbutas teda pikka aega käevigastus, millest paranemine võttis väga kaua aega. Juuni lõpus võistles ta küll võistkondlikul EMil, kuid pärast seda muutus käe seisund taas hullemaks ning treenimise asemel pidi piiga hoopis puhkama. Koos sellega kadus ka lootus EMil täis jõuga võistelda. EMi koduseks peaprooviks olevad Eesti meistrivõistlused tõotavad tulla siiski põnevad ning Postimees püstitas selle võistluse eel kuus olulist küsimust.

Kas Gerd Kanter heidab hooaja tippmargi? Kettaheitevõistluse üks olulisemaid küsimusi on Gerd Kanteri vorm. Olümpiavõitja on tänavu maadelnud seljaprobleemidega ja seetõttu kippus la-

gunema varemgi tema kirstunaelaks olnud heitetehnika. Nii ongi Kanter juuli lõpupäevadel olukorras, kus hooaja parim tulemus on sellise kaliibriga mehe kohta tagasihoidlik 64.98 ja koht Euroopa edetabelis mittemidagiütlev 14. Kui Kanter tahab – ja miks ta ei peaks tahtma – EMil jätkata Eesti medalimasinaks olemise traditsiooni, peaks ta Eesti meistrivõistlustel näitama juba 65 või 66 meetri kanti kanduvaid kettakaari. Euroopa hooaja edetabel ei kubise hirmus kõvadest tulemustest, pealegi on teada, et mõnel üksikul võistlusel pika heitega sähvatanud üllatajad jäävad tiitlivõistlusel tavaliselt oma parimast kaugele. Seega peaks poolteist nädalat enne EMi 66 meetri vormi tõusmine kergitama Kanteri automaatselt ka EMi medalisoosikute ringi.

se hooaega ning EMil keskendutakse ilmselt 200 m jooksule. Pärast 1. juulil Viljandis peetud jõuproovi pole Baltat enam võistlemas nähtud. Kuuldavasti on Balta vahepealsel ajal saanud korralikult harjutada ning Eesti meistrivõistlustel on ta registreeritud lisaks 100 ja 200 m distantsile – kus EM-norm juba täidetud – ka 100 m tõkkejooksus. Samas pole selge, kas ta neis kõigis ka starti tuleb, sest Aleksejevi sõnul häirib Baltat kerge vaevus ühes põlveõndlas. Häda polevat siiski väga suur.

Kas Marek Niit on lõpuks kodus kiire? Marek Niidu aastad USAs õppides möödusid ühes rütmis – talvel ja varakevadel kooli eest võisteldes oli mees väle, suveks Euroopasse või tiitlivõistlusele jõudes oli ta nagu tühjakspigistatud sidrun. Tänavu näivad asjad olevat teisiti. Oma tänavuse hooaja parimad tulemused on Niit püstitanud just suvehooajal Euroopas. Euroopas on ta püüdnud ka vahepeal harjutada ning EMiks vormi timmida. Peaprooviks olevatel Eesti meistrivõistlustel osaleb ta 200 ja 400 m jooksus ning pärast seda langetab otsuse, millisele distantsile EMil keskenduda.

Kas Aleksander Tammert suudab noori üllatada? Kettaheites peaksid EM normi (62.30) täitnud mehed tundma end üsna kindlalt – seega peaks Zürichisse sõitvasse kolmikusse kuuluma Gerd Kanter, Märt Israel ja Martin Kupper. Samas andis vanameister Aleksander Tammert, kes kahel viimasel hooajal on ise võistlemise asemel keskendunud Kupperi juhendamisele, esmaspäeval õrna tormihoiatuse. Ta heitis Tallinnas peetud võistlusel 59.31. Ja kui siia lisada samal jõuproovil koguni 59.90 heitnud Priidu Niit, saab kokku arvestataval tasemel viisiku. Kuigi Tammerti ja Niidu sekkumine EM-piletite jagamisse näib ebatõenäoline, võivad nad siiski rünnata kohta Eesti meistrivõistluste poodiumil.

Mitu meest viskab oda üle 80 meetri? Hooaja eel oodati mitmelt odaviskajalt arenguhüpet, kuid selget sammu edasi pole keegi teinud. Möödunud hooaja raske vigastuse tõttu poolikuks jätnud Tanel Laanmäe ja mulluse MMi kaheksas mees Risto Mätas on saavutanud 80 meetri joone ümbruses teatud stabiilsuse, kuid täit rahuldust ei tunne sellest kumbki. Mõlemad on viimastel nä-

Kas lisandub EM-normi täitjaid?

Paljudel tiitlivõistlustel osalenud Anna Iljuštšenko jääb seekord EMilt kõrvale.

dalatel saanud korralikult harjutada ja olid Postimehega vesteldes täis lootust, et Eesti meistrivõistluste ajaks liigub vorm ülespoole. Tipp on mõistagi planeeritud Zürichi EMi ajaks, kuid teoreetiliselt valitseb võimalus, et üks neist tõrjutakse EM-koondisest. Lisaks Laanmäele ja Mätasele on EM-norm täidetud ka Magnus Kirdil ja Erkki Lepikul. Aleksejevi sõnul tagavad EM-pileti need, kes asuvad pü-

hapäeva õhtuse seisuga hooaja edetabelis kahel esimesel positsioonil ning kolmas koht kuulub ülejäänutest Eesti meistrivõistlustel parima koha saanud odaviskajale. Mullu 80.98 visanud, ent tänavu hooaega teistest hiljem alustanud Lepik ja tänavu 79.70 visanud Kirt on ilmselt võimelised Mätase (tänavune parim 80.63) ja Laanmäe (81.16) positsioone kõigutama. Ideaalvariandis võivad kõik neli visata Eesti meistrivõist-

foto. margus ansu

lustel 80 meetri joonest kaugemale. Oleks see vast vahva võistlus!

Kuidas on mõjunud paus Ksenija Baltale? Ksenija Balta alustas tänavust hooaega vägevate rekordiparandustega 100 m jooksus ning unistusega võistelda kaugushüppes. Juuli alguses võttis ta aga koos treener Andrei Nazaroviga vastu otsuse, et kaugushüpe lükatakse järgmises-

Mitmel Eesti kergejõustiklasel on Zürichi EMi normist puudu õige vähe. Võib-olla õnnestub neil saada tiitlivõistlusele vabapääse, kuid hoopis kindlam oleks Eesti meistrivõistlustel norm täita. Näiteks Liina Tšernovil on 1500 m jooksu normist 4.12,00 puudu vaid 0,73 sekundit ning Kaur Kivistikul 3000 m takistusjooksu normist 8.37,50 puudu kaks sekundit. Tõsise konkurentsita on neil eesmärgi täitmine muidugi raske. Kati Ojaloo peaks vasaraheites nihutama oma parimat kolm meetrit ning siis oleks EM-normiks olev 68 meetri piir ületatud. Kuulitõukes püüab normi 19.70 Kristo Galeta, kuid selleks peaks ta oma isiklikku rekordit parandama 55 sentimeetrit.

Lunastaja Fergusoni edulugu – võitjate evangeelium arvustus

jaan martinson n spordiajakirjanik

Alex Ferguson

«Minu elulugu» tõlkinud Vallo Kask Tänapäev, 344 lk

Kui Sir Fergusoni pidada id d MancM hester Unitedi loojaks või äärmisel juhul lunastajaks, siis tema raamat on nagu evangeelium, kus korratakse vääramatut tõde ning kirjeldatakse piltlikult, kuidas sünnivad võitjad. Kes tituleerib end nõnda jalgpallikaugeks, et ei tea, kes

või mis on ManU, siis ta poosetab. Kui sportlane, kes ajude jagamise ajal treeningul viibis, on Leonardo Da Vincist või bis Ludvig van Beethovenist ikka Lu kuulnud, siis miks peaks üks ku maailma kuulsamaid (või kuulm saim?) jalgpalliklubisid olema sa tundmatu? tu Kuni Fergusoni etteotsa asumiseni 1986. aastal oli ManU as võitnud seitse Inglismaa meistvõ rii tiitlit, viimase kaks kümnendit tagasi. Kangekaelne šotlane võttis pisut hoogu, ehitas meeskonna üles ja siis hakkas tulema – kuraditosin tšempionipärga, viis karikat, neli liigakarikat, kaks Meistrite liiga trofeed... Karikad karikateks, nende

27 peatreeneriks oldud aastaga tegi Ferguson Manchester Unitedist legendi, puhus klubile sisse hinge, mis tunnistas ainult halastamatut võitlust ja võite. Sestap oli mees üdini solvunud, kui Wayne Rooney tahtis lahkuda põhjusel, et klubi polevat piisavalt ambitsioonikas. «Küsisin Wayne’ilt,» kirjutab Ferguson raamatus, «millal viimase 20 aasta jooksul pole me konkureerinud meistriliiga võidu eest? Mitmes eurosarja finaalis oleme me viimase kolme-nelja aasta jooksul mänginud? Ütlesin talle, et väita, et me pole ambitsioonikad, on nonsenss.» Ferguson teeb jalgpalli lu-

gejale märgatavalt selgemaks, ja seda lihtsate sõnade, mitte erialaste terminite toel. Kuidas meeskond toimib, kuidas kaubeldakse mängijatega ja kujuneb hind, millal jalgpallureid soetatakse ja millal meeskonnast minema saadetakse, miks teinekord parem sats kaotab ja kehvem võidab... Kõike selgitatakse värvikate näidete varal ja, mis pisut ehk üllatav, neutraalsest vaatepunktist. Ferguson on liiga aus, et olla jumal, ning nii mõnegi kaotuse kirjutab ta enese arvele. «Kõigepealt tuleb neile rääkida tõtt,» alustab Ferguson peatükki, kus on juttu psühholoogiast. «Pole midagi halba selles, kui kehvas vormis män-

gijale karm tõde otse välja öelda. Ning nendele, kelle enesekindlus kõikuma kippus, ütlesin, et oleme Manchester United ja lihtsalt ei saa lubada endale teiste meeskondade tasemele langeda. Lõputu kiitus kõlab võltsilt. Nad näevad selle läbi. Keskne komponent peatreeneri-mängija suhetes on, et mängijad tuleb panna vastutama nende tegevuse, vigade, esituse taseme ning lõpuks ka mängu tulemuse eest. Me kõik sõltusime tulemusest.» Kas ei kosta Fergusoni jutt, nagu oleks juhtimisõpikust maha kirjutet? Ainult et seda räägib mees, kes on teooria praktikas ellu viinud, teda saab uskuda.

Raamatus on mõnusalt palju ja ilustamata lugusid suurtest mängijatest: kuidas Ferguson ikoon David Beckhamiga tülli läks ja tal kulmu lõhki lõi, miks on Ronaldo maailma parim, kuid oli ManUs vaid kuus hooaega, või miks peatreeneri võimu õõnestanud Roy Keane tuli meeskonnast minema lüüa. «Mitte mingil juhul ei tohtinud ma kaotada võimu mängijate üle, sest ainus, mis mind päästis, oli võim. Teadsin, et hetkel, kui meeskonda üritab juhtida mängija, nagu seda oli teinud David Beckham, on meie klubiga lõpp. Õiged mängijad saavad sellest aru. Neile meeldib karm peatreener. Või peatreener, kes on vajadusel karm.»

16 || kuulutused || postimees, 30. juuli 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Meenutame kallist

Mati Maistet

Lahkus igavikuteele armas ema, õde, abikaasa, vanaema ja ämm

tema 100. sünniaastapäeval.

Aime Pedmanson

27. V 1940 - 25. VII 2014

Mälestavad omaksed. Ärasaatmine 31. skp. kell 12 Uhti külas Kalde talus.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 2. augustil kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

7. VII 1943 - 27. VII 2014

May Eliisabet, lapsed ja lapselapsed peredega

Müüa maja Kallastel Võidu 30 (Peipsi järv 100 m, ü-p 155,8 m², krunt 470 m², heas korras, 16 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee Ostan maja või majaosa Tartus Jakobi tänaval. Tel 516 8210.

Teatame kurvastusega, et meie seast on lahkunud Ugala teatri pikaaegne lavastaja ja näitleja

Miski siin ilmas ei vii ära soojust, mida jagasid ...

Kaarin Raid

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa, vanaisa ja vanavanaisa

22. X 1942 - 29. VII 2014

Ivan Pilipenko

Ugala teater

5. IX 1927 - 27. VII 2014

Müüa lõhutud, 2a kuivanud 50 cm pikad küttepuud. Must lepp ja saar 40 €/rm. Asukoht Sindi, Pärnumaa. Tel 5690 6156.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema, tädi ja vanatädi

Ärasaatmine 2. augustil kell 13 Ugala teatri väikesest saalist Tartu krematooriumisse.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 31. skp. kell 13 Tartu Uue-Jaani kalmistul.

Kaotus on valus, mälestus jääb ...

Helga Tammerk (sünd. Tiit)

Mälestame kurbusega head koolisõpra. Meie siiras kaastunne poeg Tarmole ja vennale. Erna, Õie, Milda, Selma T., Selma M., Tea, Ants, Valentin, Linnu, Laine, Linda, Külli, Asta, Helgi, Helga, Hilda Saaremaa ühisgümnaasiumi 30. lennust

Siiri Arendi

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa, maalikunstnik

Eevart Arrak

8. III 1936 - 27. VII 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 31. skp. kell 14 Tartus Pauluse kirikus. Pärgi palume mitte tuua.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Hinno Ivask

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

4. XII 1935 - 29. VII 2014

Miralda Ester

Leinavad omaksed.

8. IX 1931 - 28. VII 2014

Ärasaatmine 1. augustil kell 14 Rõngu kirikust samale surnuaiale.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 2. augustil kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

5. XII 1919 - 27. VII 2014

Leinavad poeg ja pojatütar peredega. Ärasaatmine 31. skp. kell 14 Rahumäe kalmistu kabelis.

Maret Lepik

Kujude ost kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Hilma Naaber 26. I 1949 - 27. VII 2014

Þetoonid: hõbe-email, proov 84, maksan 50 €/tk. Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Mälestame ülikoolikaaslast ja avaldame kaastunnet omastele. TPI rühmakaaslased TP-73 Ärasaatmine 4. augustil kell 15.30 Tallinna krematooriumi kabelis Pärnamäel.

Me südames sa ikka elad, jääd ikka meie keskele.

Hilma Naaber

Mälestame endist töökaaslast. Siiras kaastunne lähedastele.

26. I 1949 - 27. VII 2014

Mälestame kallist klassiõde. Südamlik kaastunne lähedastele. Nõo keskkooli XI lennu matemaatikud Ärasaatmine 4. augustil kell 15.30 Pärnamäe kabelis.

Töökas ja sõbralik oli su hing, puhkama, puhkama kutsuti sind.

Avaldame kaastunnet Piibele abikaasa ja lastele peredega kalli

Andrus Allabert

Eevart Arraku

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele. Naabrid Mardi tänavalt

surma puhul. Moona, Ingmar ja Aavo peredega

Kallid Helin-Mari ja Kristina vendadega, jagame teie leina, kui jätate hüvasti oma isa

Leiname unustamatut

Jaan Arderiga Endised kolleegid Esko päevilt

Langetame leinas pea päikselise naise ja unustamatu sõbranna

Siiri Arendi

Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

mälestuseks. Aini ja Uno, Taivo, Tarvo ja Annely peredega

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Südamlik kaastunne Andres Arrakule perega kalli isa, äia ja vanaisa

Durat, linear, corian – liimimine ja lihvimistööd. Tel 5845 3036.

Eevart Arraku surma puhul. Sõbrad Tartu Audentese päevilt

Eevart Arrakut Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Veeriku maalistuudio osalised

Mälestame head sõpra

Eevart Arrakut

Riigikogu Kantselei Ärasaatmine 4. augustil kell 15.30 Tallinna krematooriumis.

Raissa Logatšova Jääme mäletama tema häid nõuandeid. Endised töökaaslased Maarjamõisast

Langetame pea armastatud koolikaaslase

Aivi Meristo

Elmar Pariis

Teatame kurbusega kalli poja, isa, venna ja vanaisa

Mälestame ja meenutame onu ja vanaonu 85. sünniaastapäeval.

22. XII 1949 - 28. VII 2014

30. VII 1929 - 9. III 2011

lahkumisest. Leinavad lähedased. Ärasaatmine 3. augustil kell 13 Puiestee kalmistu leinamajas.

Sügav kaastunne Enn, Merike ja Kaido Piiglile abikaasa ja ema

Mälestame kallist lelle ja vanalelle

Linda Piigli

2. IV 1947 - 26. VII 2014

surma puhul. Ristipalo pansionaat

Avaldame sügavat kaastunnet Enn Piiglile abikaasa ning Merike ja Kaido Piiglile ema

Linda Piigli

mälesuseks. Eesti Neijingi kooli Tartu grupp

surma puhul. Verska Mineraalvee OÜ

Avaldame kaastunnet Kaidile ema

Meie siiras kaastunne Enn, Merike ja Kaido Piiglile abikaasa ning ema

Aivi Meristo

Linda Piigli

2. IV 1947 - 26. VII 2014

kaotuse puhul. Kaili, Kadri, Piret ja Eleri peredega

surma puhul. Mosolem OÜ

Sügav kaastunne omastele

Südamlik kaastunne Lea Viirojale kalli isa

Avaldame kaastunnet Malle Voikale ema

Helta Lepa kaotuse puhul. Naabrid Kondi talust

Ülo Nõmme

kaotuse puhul. Töökaaslased SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliinikust ja taastusravi keskusest

Mälestame jahikaaslast

Arno Oja Avaldame kaastunnet lähedastele. Meeksi jahiselts

Suurest valikust laminaatidest: aknalauad mööbliuksed lauaplaadid erikujulised tooted

Eveli ja Egon, sügav kaastunne teile peredega kalli ema ja vanaema

Aime Pedmansoni

kaotuse puhul. Luule, Mati, Leili, Karel, Vello, Eha, Hilja, Juhan, Mati, Karis Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb ...

Raul Tippo

Leili, Andres ja Eve-Liis

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Merike ja Toomas peredega, Virve, Agu abikaasaga

OÜ Ruuben pakub tööd rahvusvaheliste vedude autojuhile. Töö graafiku alusel. Tööd saab mees, kes ei liialda alkoholiga. Tel 517 4720. Pakume tööd CE-kat veoautojuhile (25-meetrised autod, täispära). Töö vahetustega: 2 nädalat tööl, 1 nädal kodus. Abiks on töökogemus poolja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tuleb kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome–Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065.

Kõike võib tahta, karta ja loota. Seda, mis tuleb - mitte keegi ei oota.

26. I 1949 - 27. VII 2014

2. IV 1947 - 26. VII 2014

Hilda-Loreida Piiri surma puhul. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi toitlustusteenistus

Avaldame sügavat kaastunnet Irina Pilipenkole isa

Ivan Pilipenko

Aksel Pärnalaasi Südamlik kaastunne lähedastele. Aili, Heino, Tiia ja Helina peredega

Eva Sepre Mälestame seltsi liiget. Avaldame kaastunnet lähedastele. Eesti Taastusarstide Selts

Mälestame armast rühmakaaslast dr.

Eva Sepret Meie südamlik kaastunne tütardele peredega. TÜ arstiteaduskonna 1969. a. lõpetanud rühmakaaslased

Endist naabrit

Eva Sepret mälestab ja avaldab kaastunnet tütardele perekondadega perekond Tamme.

Südamlik kaastunne Jalmarile ja Elinale perega kalli ema, ämma ja vanaema

Elvi Siimoni

surma puhul. Aktsiaselts Salvest

surma puhul. Töökaaslased ja sõbrad Siseministeeriumist

Südamlik kaastunne Alikule, Irinale, Andreile, Valerile ja Viktorile peredega kalli

Avaldame kaastunnet Tarmu Tammerkile ema

Ivan Pilipenko

Helga Tammerki

surma puhul. Perekonnad Kurvits, Sepp ja Mikheim

surma puhul. Kolleegid ühingust Korruptsioonivaba Eesti

Mälestame kauaaegset töökaaslast

Mälestame kauaaegset õpetajat

Ivan Pilipenkot

Helga Tammerkit

ostab

Aime Pedmansoni kaotuse puhul. Reola naisrühm ja juhendaja

Südamlik kaastunne lesele ja lastele peredega. Leili, Kalju, Liivi, Õie, Ziina, Kalle, Imbi, Peeter

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Tamsalu gümnaasium

kogu Eestis.

Südamlik kaastunne Merike Piiglile kalli ema

Südamlik kaastunne Mihhail Piunovile kalli ema

Avaldame sügavat kaastunnet Eve Lõõtsmannile kalli ema

Linda Piigli

Ljubov Piunova

Helju Tuhermi

surma puhul. OÜ Petrand kaastöölised

kaotuse puhul. AS Tallinna Lennujaam

Siiras kaastunne Evelile perega kalli

metsakinnistuid ja põllumaid Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

2. IV 1947 - 26. VII 2014

surma puhul. Seto Line

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

MALE

JÄÄR

Tunnetad, et sinu ümber on palju kangekaelsust. Pinnapeal nähtav võib olla petlik ja tegelikult on pinna all olemas ka tasakaalukus ja harmoonia.

SÕNN

Kõikide tunded oleks nagu ühel ajal kuumaks köetud. Kõik tahavad vaielda ja vaidlust võita. Isegi need, kes ei ole just kõige vaidlushimulisemad. Kaasa arvatud sina.

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 30. JUULI 2014 || VARIA || 17

Pöörad negatiivse suhtumise positiivseks. Samas aga ära mõista kedagi hukka, sest ka teistel on õigus vigu teha. Keegi meist ei ole ideaalne.

5 3

1 a

Valentin Rudenko & Jan Mortensen – Kongress Moskva TT, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vf1!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KAOTASIN PETUKIRJADE TÕTTU KOGU OMA RAHA. EI ... TOHI ... NAERDA ...

Inimestel on häid ja halbu külgi, nii on ka sinul. Arvad, et kellelgi teisel on rohkem õnne kui sinul, kuid tegelikult pole see nii. Pilt on lihtsalt petlik.

MMPPH! SURVE ÜHA KASVAB. PEAN MAHA SURUMA ...

KAS SA TUNNED MULLE KAASA? MA EI SAA ARU. MMMPH!

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Võid avastada, et oled põletanud mingid sillad, mida sul nüüd vaja läheb. Olukord on uus ja uued on ka inimesed, kes on sinu elus. Ühesõnaga: pead nullist alustama.

1. Mille poolest on skandinaavlaste jaoks turismimagnetiks Ditmar-Koel-Straße Hamburgis? 2. Tema hüüdnimeks oli Aafrika Grand Old Man, teda kutsuti ka Aafrika esimeseks tarkuriks. Tema suurimaks saavutuseks oli oma sünniküla muutmine riigi pealinnaks, aga ka maailma suurima katoliku kiriku ehitamine. Kes? 3. Teadlased on kindlaks teinud, et kõik üle kolme kilo kaaluvad loomad tühjendavad oma põie ühesuguse ajaga sõltumata põie suurusest. Kui kiiresti? 4. Riias on üle Daugava ehitatud mitmeid sildu: Raudtee sild (Dzelzceļa tilts, 1914), Kivisild (Akmens tilts, 1957), Saaresild (Salu tilts, 1976) jt. Üks Riia sildadest, 17. juulil 1981 avatud sild oli tol ajal Euroopa pikim omasuguste kategoorias. Mis sild see on? 5. Ühe tuntud tegelaskuju isa Andrew oli briti suurfirma Vickers-Armstrongs esindaja, ema Monique Delacroix aga pärit Šveitsist Vaudi kantonist. Mõlemad hukkusid mägiretkel Prantsuse Alpides. Kelle vanemad nad olid? Vastused: 1. Seal asuvad kõigi Skandinaavia maade kirikud. 2. Félix Houphouët-Boigny (1905–1993), Elevandiluuranniku (Côte d’Ivoire) esimene president. 3. 20 sekundiga. 4. Vantsild (Vanšu tilts), avamise ajal Gorki sild. 5. James Bondi.

AMBUR Võid midagi nõrkuseks pidada. Elu näitab, et sul tuleb oma arusaamu korrigeerida. Kellegi abipanus võib osutuda kasulikuks ja sind aidata. KALJUKITS Vajad vastuseid ja sul on selleks valmis pommküsimused. Pommitad vajaliku saamiseks nii kaua kui vaja. Kõik ei pruugi siiski olla õige, mis sulle vastatakse.

ERNIE

NEITSI

KAALUD Kaupled enda jaoks parimat välja, kuid agressiivsusega ei saavuta sa midagi. Strateegiat tuleb muuta käigult.

à ä â â ô à

Hoia kõrvad lahti, sest kohe on sinuni jõudmas huvitav, kuid samas skandaalne info. Selle edastamiseks kasutatavad sõnad on aga keerulised ja sa ei pruugi kõike kohe tabada.

LÕVI

KAKSIKUD

VÄHK Kui praktilised lahendused ei tööta, siis tuleb kasutusele võtta ebapraktilised. Näed, et need on rakendatavad. Hoia pea selge, sest kriitikat võib tulla nii aknast kui ka uksest.

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Armastus võib praegu keeruline olla. Analüüsid nii enda kui ka partneri loomust. Sa ei pruugi mõista ei iseennast ega ka oma partnerit. KALAD Sa ei torma esimest võimalikku varianti ellu viima, vaid vaatad ja ootad. Peata kanana ei ole sul kombeks käituda ning sa ei tee seda ka praegu.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Naine mehele: «Kas pole tõsi, kallis, et üldiste näitajate poolest ei jää ma mõnest missikandidaadist maha?» «Veelgi enam,» vastab mees. «Sul on täpselt samad mõõdud, mis neil, aga teistes kohtades.» ••• Mees tuleb töölt koju. Naine lendab nagu hagijas mehe turja: «Miks on sul peas huulepuna?» Mees: «See ei ole huulepuna, see on veri. Mulle löödi trepikojas torujupiga vastu pead ning rööviti kõik väärtasjad ja rahakott!» Naine: «No vaata ette, sinu õnn.» ••• Arst pöördub naispatsiendi poole. «Tähendab, teil valutab pea ... kurk ... Kui vana te olete?» «Kolmkümmend.» «Oh, siis kannatate veel ka mälunõrkuse all.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on OMAKEELNE

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

18 || vaba aeg || postimees, 30. juuli 2014

TEATER EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

Laitse Graniitvillas

3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER

Teatrikassa on suletud kuni 4. aug. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

ÕISU MÕIS Valged ööd

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov. Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt 7.08 kl 19

6., 7., 8., 9., 10.08 kl 19 Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

3., 8.08 kl 19

NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18. Autor Fjodor Dostojevski. Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt

Küünis 31.07 kl 16

PÕRRR…!!!

SAUEAUGU TEATRITALU

Mudilastele mutukate elust. Autor ja lavastaja Kaili Viidas

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

EEDENI AED

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 30.07 kl 19

BOYBAND

Muusikal P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov. Osades: Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa jt 1.08 kl 19 Esietendus! 2., 5., 6., 10.08 kl 19

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd. Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel

2.08 kl 19

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets. Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Tooma talu

Rahvusraamatukogu Tornisaal

27., 28., 29., 30.08 kl 19

Tsaar Saltaan

Lääne-Virumaa, Uusküla

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

23., 24.09 kl 18

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Tapa Raudteejaamas

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL

Titanicu orkester

Niguliste

Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal. Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

30.07 kl 19.30 3.08 kl 15

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Eesti Maanteemuuseumis

www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Suur oreliööNigulistes Seitse kontserti orelil. “Orel neljal käel”

Tallinna toomkirik

Varbuse 1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

1.08 kl 17

Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

Avatrompetid “Ärgake!” / “Wachet auf”

VAGA VEND VAHINDRA

30.07 kl 20

Tallinna Jaani kiriku torn

Leelo Tungal, Indrek Hirv, Kaupo Meiel

1.08 kl 19.30

Avo Otsa trompetistuudio

Tallinna Jaani kirik

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

1.08 kl 20

Lohusalu sadam

Festivali avakontsert Dokumentaalfilm “Oreli sisse minek” (1974, Olav Neuland)

3., 4.08 kl 20

Improvisatsioonid orelil Toomas Trass

Põltsamaa Lossihoov

Pärnu Elisabeti kirik

11.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

LOHUSALU SADAM 30., 31.07 kl 20 6., 7.08 kl 20

Kasepää Laululava (Peipsi ääres) 01.08 kl 20

Kanuusõit algajatele

Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

KONTSERT EESTI KONTSERT

Kosmonautika Puhkekeskuses

Orelifestivali avatseremoonia

VANA BASKINI TEATER

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas

31.07 kl 21.59 – 1.08 kl 04.59

KOSMOSE KOLMAPÄEV Kirjandusõhtu

Häädemeeste seltsimajas 31.07 kl 20

«Kui su hing on noor». Voldemar Kuslap (vokaal) ja Henn Rebane (akordion) esitavad laule operettidest ja muusikalidest ning popmuusika kullafondist

Kabli ranna laval 2.08 kl 22

KABLI RANNAPIDU Anne Veski

Kontserdile sõidab Pärnust festivalibuss. Piletid Piletilevist

1.08 kl 20

PLMF

Alatskivi loss

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Aare-Paul Lattik (orel) 1.08 kl 20

Klassikatähed 2014

Henri Zibo ja Mikk Langeproon (akordion) Piazzolla, Albeniz, Mussorgski, Bach, Scarlatti

Niguliste

(Pille Lille Muusikute Fond)

II Eivere Klaverifestival 1.-3. august 2014 1.08 kl 19

Irina Zahharenkova Kavas: Bach, Beethoven, Chopin (10€, 7€) 2.08 kl 19

2.08 kl 16

Yuko Yoshioka (Jaapan) Kavas: Sisask (10€, 7€)

Bach, Mendelssohn-Bartholdy, Tobias

3.08 kl 15

Orelipooltund: Maris Oidekivi-Kaufmann

Kõrgessaare mõisa park 2.08 kl 18 Heili Rosin (flööt) Heigo Rosin (löökpillid)

Taagepera kirik

GALAKONTSERT

Yuko Yoshioka (Jaapan) Izumi Tateno (Jaapan) Irina Zahharenkova Johan Randvere Kavas: Chopin, Grieg, Liszt, Sumera, Põldmäe (15€, 10€)

HITIVABRIK

2.08 kl 19 www.concert.ee

Tartu Jaani kirik 30.07 kl 20

Pühendus Mariale

Kaia Urb (sopran) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel) Cherubini, Donizetti, Schubert, Saint-Saëns jt

Mustvee kirik 31.08 kl 20

“Muusika Eestimaale” Heili Rosin (flööt) Heigo Rosin (löökpillid)

“Eesti orelid” 9

Tallinna Kammerorkester Orelil Edouard Oganessian (Prantsusmaa), Ene Salumäe, Urmas Taniloo ja Pille Metsson Händel. Orelikontserdid

Niguliste 2.08 kl 20 Guy Bovet (orel, Šveits)

Pärnu kontserdimaja 2.08 kl 21 Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) Adela Srncova (tants, Tšehhi)

www.hitivabrik.ee

Tartu Laululava 30.07 kl 20

Tallinna Lauluväljak 31.07 kl 20

Marko Matvere ja VLÜ juubelituur, külalised Jalmar Vabarna ja ansambel Zetod

Lohusalu sadam 5.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 13.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers 21.08 kl 21

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

Tartu Hansa Hoov 15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 28.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Aruküla Laululava park 06.08 kl 19

Rõuge Ööbikuorg 07.08 kl 19

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

20. KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD 29.07–2.08.2014

Täpsem kava: www.kammerfest.ee

Kuressaare Linnus 30.07 kl 22

VISIOONID

Praha Kitarrikvartett Tšehhi Kavas: Rameau, Villa-Lobos, Britten jt.

POSTIMEES, 30. JUULI 2014 || TERVIS || 19

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM MARGE MARTJAN, TEL 666 2317

TERVISETREENING. Suvi on parim aeg mõnusaks rulluisutamiseks, kuid et sõit kukkumise või vigastustega ei lõpeks, tuleb alustada soojenduse ja tehnika lihvimisega.

Mida madalamal sõita, seda ohutum on kukkuda rivo veski reporter

Staatilisi venitusha r jutusi üldiselt enne treeningut ei tehta, neid võib teha pärast treeningut. Eelistatud on dünaamilised soojendustreeningud – võimalusel alusel oleks parim sissejuhatus rullisõidule 20–30-minutiline e jalgrattasõit,» soovitab Rullibaasi ibaasi rulluisutreener Jaan Saks. aks. Kui rattasõit enne nne rullitamist võimalik pole, sobib soojendusekss ka kerge 10–15-minutiline iline sörk, millele võikss enne uiskude jalgatõmbambamist järgneda rulluisutauisutamist imiteerivad liigutused. igutused. «Kõige sagedamini amini võib rulluisutaja vigastada ada alaselga, mis tuleb suurest est ülekoormusest, mis on omakorda akorda tingitud valest uisutamise amise asendist. Vigastused võivad õivad tabada ka põlveliigest ja reielihaseid. Seetõttu tasuks uks lihased enne rullitamist soojaks oojaks sõita või joosta,» soovitab vitab Saks. Tüüpilisem harrastajate arrastajate seas esinev sõidutehniline hniline viga on sõita nõgusa võii liialt sirge seljaga. «Nii tekib pinge inge alaseljas. Õige on hoida selg kaelast alaseljani kumer, õlad ad madalal, käed rippus – nii tekib ekib pingevaba, n-ö turvaline rulluisutaja algasend,» juhendab ndab Saks. Õige uisutamisasendi asendi kujunedes peaks keharaskus askus olema

täistallal – mitte liialt varvastel, mitte liialt kandadel. Saksa sõnul on tüüpilisema kukkumise põhjuseks see, et sõitja ehmatab ja tõmbab kumerast asendist keha liiga sirgeks, keharaskus kandub kannale ja kukutakse seljale. «Ülakeha peaks olema ettepoole kallutatud ja põlved nõtked. Selline asend aitab põrutuse ära amortiseerida. Lisaks, mida madalamal sõita, seda madalam ja ohutum on ka kukkumine,» naljatleb Saks.

Jooksmisega võrreldes on Saksa sõnul rulluisutamine liigestele suhteliselt ohutu. «Kui tehnika ja asend on korrektne, astub uisk kergelt maapinnale ja erinevalt jooksmisest põrutavat puudet olla ei saa,» märgib Saks. Kui uisutamise järel kusagilt valutab, on tihti viga tehnikas. Saksa sõnul võib esimene vigastus algaja uisutaja ära ehmatada. «Kui hooaja algul panna uisud jalga, võib pärast esimest sõitu valusaks jääda jalavõlv, ka sääre esiosa. Teise või kolmanda treeninguga kaob see ära, nii et hirmuks pole põhjust,» julgustab Saks.

Alustatakse se stardiasendist Rullibaasi rulluisusõitu õppima tulijad saavad esimesed sõidud ratastega saabastel teha juba pärast pooleteisetunnist kursust. Algaja ABC algab sõitja asendist. «Käed põlvede peal, kergelt põlvedest kõverdatult ja ülakehaga pisut ettekallutatult saavutab sõitja õige raskuskeskme. See on see turvaline punkt, kust saab sõitu alustada ning kus saab kõik harjutused ka lõpetada,» rääkis Rullibaasi treener Danila Ruusu. Teine oluline punkt, mis algajale selgeks tehakse, on mõistagi pidurdamine. «Pidurdamisviise on palju. Kui on pidur, saab kasutada seda. Kui pidurit pole, on abiks t-pidurdus, kus sõitja tõstab ühe jala teise taha risti ja aeglustab teed mööda jalga järele lohistades hoo-

On selge, et keha vajab treeningust puhkust ning kui pole tegemist valest tehnikast tingitud traumaga või püsivate valudega rulluisutamise ajal, tasub julgelt edasi treenida. «Sõitja peaks ise oma keha puhul ära tunnetama, kas pärast järjekordset sõitu on valutav koht seotud konkreetse treeningu intensiivsusega või on see üldise füüsilise olukorra ja vale tehnika tagajärg.» Et rulluisutamisest täit rõõmu ammutada, soovitab Saks algajal rohkem rullimise tehnikat harjutada ning oma lihaseid treenida. «Vajadusel tasub lisaks külastada ka jõusaali ning teha harjutusi kas oma keha raskuse või kergemate raskustega,» lisab Saks.

foto: ants liigus / pärnu postimees

Rullibaasi treener Danila Ruusu. foto: jaanus lensment

gu,» kõlab Ruusu õpetus. Lisaks nimetatud pidurdusele on kasutusel veel teisigi keerukamaid, mida harrastajatele esialgu ei õpetata. Rulluisutaja peaks oskama end ka ümber pöörata. Selleks sobib sõiduasendist algasendisse minek, hoo aeglustamine ja üksteise järel ristisammude tegemine, millega edukas sooritus lõpebki ümberpööratult. Rulluisutamine peab Ruusu sõnul olema lõbus ja pinge-

vaba. «Jooksmine ja kõndimine tuleb ära unustada. Rulluisutamine on see koht, kus tuleb uiskudel lasta veereda.» Baasteadmiste hulgas peab Ruusu välja tooma ka selle, et kaasliiklejate suhtes tuleb olla tähelepanelik. «Enne, kui teed sammu paremale või vasakule, tuleb veenduda, et kedagi ei ole selja tagant tulemas. Vastasel juhul võib rullisõit lõppeda õnnetu kokkupõrkega,» soovitab Ruusu olla ettevaatlik. PM

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA TEH Kolmapäev TERVIS T Neljapäev AED JA KODU Reede Reed REIS Laupäev SUHTED SU

Kuidas leida õiged uisud?

Võimalike traumade vältimiseks peab sõitja olema varustatud korralike kaitsmetega. «Kõige olulisem on muidugi kiiver. Lisaks, kui sõitja kukub ettepoole, puutub enamasti esimesena maha käsi ja põlv, taha kukkudes käsi ja küünarnukk. Seetõttu on kiivri kõrval väga olulised randme-, põlveja küünarnukikaitsmed,» annab Saks soovituse.

Enne kui rulluiskudel hakatakse trikke tegema, tuleks õppida uiskudega kukkumist, kindlasti aga tuleks sõidu ajal kanda kiivrit ning põlve-ja küünarnukikaitsmeid.

TERVIS

Kood avab video, milles treener Danila Ruusu räägib rulluisutamisest.

Inimene, kes pole kunagi om oma elus rulluisutamisega tegelenud, kuid tapeaks haks end proovile panna, pe alustama võimetekohaste rulluiskuru pidama, et de valikust ning meeles pida kiiver käib pähe enne uiskude uiskud jalgatõmbamist. «Alustama «Alustam peab iseendast, iseendas selgitama välja, v mille jaoks j rulluiske vaja rullui läheb,» sooläheb vitab mitme rulluisumararulluis võitja Datoni v Õige nila Ruusu. Ruu aluisu äratundmine äratund proovimigab mõistagi pr sest ning siin tuleb Ruusu ssoovitu«Kui uisk sel lähtuda mugavusest. «K jalapealsekusagilt kisub või surub jala sole, peaks valima oma jalatüübile jalatüü suure ega biva mudeli – mitte liiga suu väikse.» erinevad seiRulluiskude hinnad erinev enamasti nast seina. Hinna paneb ena paika materjal. Plastraamiga rulluialumiiniumsud on kõige odavamad, alu uisraamiga kallimad. Metallraamiga Metallraam kuna need ku soovitab Ruusu enam, ku on vastupidavamad ning ka uisutajal kontroll. on nende üle parem kontroll taSuuremate kiiruste armastajad armas haksid esmajoones haarata võistlussaapad, kuid Ruusu pidurdab entusiasmi, öeldes, et alustama peaks õigest uisutehnikast, mille õppimilihtsamat seks sobivad kõige lihts uiskude jaltüüpi uisud. «Enne uis ga tõmbamist tuleks mõelda tagab turhoopis kiivrile, mis ta valisuse rajal,» võtab võta Ruusu hoogu maha. Kui sõit on lõppenud, järgneb nende uiskude rutiinne hooldus, et n kasutusiga pikeneks. «Pärast «Päras sõitu tuleks kõik klambrid lahti võtta võt ja lasrulluisk sata saabastel kuivada. Kui rull pärast sõitu tub vihma käte, tuleks päras rattalaagvõimalikult kiiresti õlitada rat need rooste rid. Vastasel juhul võivad nee minna,» hoiatab Ruusu. PM

20 || TÄNA || POSTIMEES, 30. JUULI 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

ANNAB ÜLEVAATE BALTI PÕLLUMAJANDUSMINISTRITE KOHTUMISEST SEAKATKU ASJUS.

NIMEPÄEV: KERMAN, KERMO, ROLAND Zoja Järg 62, moekunstnik Kersti Sirel 60, korvpallitreener Ervin Õunapuu 58, kirjanik, lavastaja ja kunstnik Laine Randjärv (pildil) 50, poliitik ja koorijuht Katrin Sangla 43, jumestuskunstnik Ando Meritee 40, rendžumängija Marko Asmer 30, autosportlane

Järvamaal põles raba Esmaspäeva õhtul Järvamaal Albu vallas puhkenud rabatulekahju kustutamine edeneb vaevaliselt, sest kustutusautod põlengukohale ei pääse, vaid peavad jääma paari kilomeetri kaugusele. Kustutusvett saab küll võtta lähedalasuvast jõest, kuid selleks tuleb vedada hiigelpikki voolikuliine. Viimastel andmetel on tulekolded kuni kahehektarilisel maa-alal. Pärastlõunal lootsid päästjad siiski, et õhtuks on põleng kustutatud. Järva Teataja

Soomlane ujus vähem kui ööpäevaga Eestist Soome Soomlane Tuomas Kaario ujus vähem kui ööpäevaga Tallinna lähedalt Viimsi poolsaarelt Soome Porkkala neemele, kirjutas Helsingin Sanomat. Kaario on teadaolevalt esimene, kes on ujunud üle Soome lahe ilma ujumisülikonna ehk kalipsota. Teekonnal saatis teda kaks alust – mootoriga kummipaat ja suurem mootorpaat. Teekonna pikkus on umbes 50 kilomeetrit. Pühapäeva õhtul kell 22.45 Viimsi poolsaare tipust Rohuneemelt alanud ja esmaspäeva õhtul kell 20.20 Soomes Porkkala neemel lõppenud ujumisreis kestis 21 tundi ja 35 minutit. Vees olles jõi Kaario piimakokteili ja spordijooke. Üle lahe ujudes tahtis Kaario, kes kuus aastat tagasi ujus üle Inglise kanali, end taas proovile panna ja juhtida tähelepanu Läänemere reostatusele. postimees.ee

Priit Pullerits 49, Arteri vanemtoimetaja

HOMME POSTIMEHES:

RUBRIIGIS «AED & KODU» SOOVITUSED KUPPELGRILLI OSTMISEKS.

Kosutavad vihmahood kohal

EUROOPA TALLINN +30

KÄRDLA +30 HAAPSALU +33

merike merilain in ilmateenistuse sünoptik tik

NARVA +30

RAKVERE +30

PAIDE +32

2–7 m/s

foto: andrus kopliste / järva teataja

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

Lühike vihmahoog teeb rõõmu kõigele elavale ja hetkeks on kõik värske. PaTARTU raku jätkub värskust vaid PÄRNU VILJANDI +31 +33 tunniks-paariks, sest ise+32 KURESSAARE gi õhtul kerkib kuumas +27 õhumassis temperatuurinäit uuesti kõrgele. Nii on ka täna pärastlõunal intensiivsed VÕRU tõusvad õhuvoolud rünksajupilvi VALGA +32 +33 sünnitamas. Täna on vahelduva pilvisusega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR ilm. Mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Kohati võib sadu tuAnne kanal +26 Neljapäev, 31.07 Reede, 1.08 Laupäev, 2.08 gev olla. Puhub valdavalt lõunaKakumäe rand +19 Tallinn +20/+30 +19/+24 +15/+28 kaare tuul 2–7 m/s, äikese ajal on Kuressaare +25 Tartu +20/+31 +19/+28 +15/+29 tugevamaid puhanguid. Õhusooja Paralepa +24 Narva +21/+33 +18/+27 +15/+27 on 28–33, rannikul kohati 26 Pirita rand +17 kraadi. Pärnu +22/+30 +20/+26 +14/+30 Pärnu rand +22 Kuressaare +23/+27 +18/+26 +16/+27 Toila rand +22

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.00 4.59 5.11

loojub 21.53 21.38 21.58

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +34,3 kraadi (1994) +5,9 kraadi (1856) Tartus +31,3 kraadi (1901) +5,9 kraadi (1976)

KUUFAASID 27. juuli 1.42 4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26

+21 +33 +28 +31 +24 +27 +28 +21 +29 +30 +20 +26 +30 +23 +24 +23 +23 +32 +29 +24 +30 +23 +24 +28 +27 +14 +30 +22 +28 +25 +28 +27 +29 +27 +33 +13 +31 +39 +24 +27 +31 +27 +28 +29 +22 +31

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 30. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2012) 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria, 4/12: Pööripäev 09 45 Holby City haigla* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV* 45 Terveks eluks, 3/4: Mis on diabeet?* 12 15 11 000 aastat hiljem: Vabaduse valu 13 00 Täär treenib triatloniks, 5/9 15 Katused ja korstnad (Eesti 1968) 45 Kirbuturu lood, 5 14 40 Mahemaa, 3/4* 15 10 Vaalasaarte Maria, 4/12: Pööripäev* 16 05 Holby City haigla: Uued algused 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Martin 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Baalbeck, Liibanon 19 15 ENSV: Kuskil on piir (Eesti 2012) 45 Dallas: JR-i meistriteos 20 30 Eesti mäng 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Maailma ajalugu, 2: Impeeriumide aeg 23 10 Hakkab jälle pihta 35 Dallas* 00 20 Kontakti laulud 01 19 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Rakett 69: Keemia* 30 Püramiidi tipus: ITrakendused 55 AegRuum. Kõiksus ja tühjus, 2/2: Tühjus* 10 55 Klassika koos Klasiga: Jean Sibelius 12 00 Klassikatähed 2014: Koostöö superstaariga 13 19 ERR uudised 16 55 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 17 30 Töötuba: Puutöömeister Väino Jõe 18 00 SimsalaGrimm 25 Väikese Muti seiklused 30 Beni ja Holly väike kuningriik: Lõbus päev 45 Stella ja Sam: Sami uued kummikud 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 10 Ruff tegutseb 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi 20 10 Kirstie retrokodu – vana saab uue elu, 1/5: Amber ja Colin 21 00 Uue aja asjad: Tallinn ja ehitus 10 Surma õukond, 5/5: Henry Neljas 22 00 Eesti lood: Rist ja viletsus 30 4x4. Taimõr ja Jamal, 5/9* 23 00 Eesti TOP 7 35 Woody Allen: dokumentaalfilm, 1* 01 20 Rock Summer 25: Metsatöll (ETV 2013) 52 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Kahtlustelaul 50 Taltsutamatu süda, 25* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 36* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5811 35 Rosamunde Pilcher – Tuul jõe kohal (Saksa 2001) 13 30 Krimi* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Raske otsus 15 05 Lindprii: Palgamõrtsukas 16 05 Küladetektiivid, 47: Laip jääga, 1 17 05 Taltsutamatu süda, 26 18 05 Armastus ja karistus, 37 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Naabriplika: Ohvrikitsed 23 00 Elav märklaud: Marshall Pucci 55 V: Patune liit 00 50 Seadusesilm: Tapmisähvardused 01 40 Vampiiripäevikud: Mälestus 02 25 Nikita: Ohtlik amet 03 10 Krimi* 35 Suvereporter* 04 25 Kalailm* 50 Küladetektiivid, 47: Laip jääga, 1* 05 30 Prohvet

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 47* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 8 11 10 Kättemaksukontor* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 20-21 13 05 Suvesangarid, 31* 35 Kupli all 1, 9: Neljas käsi* 14 30 Selline on elu!: Trixi – hoorast telestaariks? 15 25 Vaprad ja ilusad, 6781 55 Armastuse pisarad, 48 16 55 Midsomeri mõrvad 8, 8: Midsomeri rapsoodia 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Varjud minevikust, 2 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 1, 35 22 00 Suvesangarid, 32 30 Suletud uste taga 5, 3: Pärast isa surma 23 30 Top Gear USA 2, 9: Suured masinad 00 30 Firma 1, 7 01 30 Anarhia pojad 4, 6 02 15 Louie 3, 10 45 Võta või jäta 6, 5 04 00 Suvesangarid, 32* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 32* 50 Reisijaht

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 126 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 683 09 10 Emmerdale, 237* 40 Eluteed, 13 10 05 Küladetektiivid, 231: Rosenheimi raehärrad 55 Süütu süüdlane, 17 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Jälle moodne 25 Poissmees, 4* 14 05 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Pettusering* 16 00 Ainult Essexis!, 57 30 Ainult Essexis!, 58 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz 19 00 Kodus ja võõrsil, 5812 30 Emmerdale, 238 20 00 Saare sosinad 21 00 Taevast sajab lihapalle (USA 2009). R: Phil Lord, Chris Miller. Eestikeelne hitt-jooniskomöödia 22 55 Staariminutid: Meryl Streep 23 00 Poissmees, 5 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Kõik need ahvid 02 30 Allilma emandad, 3/13: Kass tuvide keskel 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 17* 45 Suvereporter*

06 30 Peitusemeistrid* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 138: Viimane kihlvedu* 09 20 Conan, 267* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kuuba* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 41* 14 35 Knight Rider, 46/90: Suur raud* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Jaapan 16 20 Komissar Rex, 139: Üksildane mees 17 10 Supermani uued seiklused, 42/86 18 05 Knight Rider, 47: Põrina rüütel, 1 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed, 15-16: Motell Poppy, 2*; Kui oleksin rikas mees* 21 00 Kaks ja pool meest: Nämma kala* 30 Kiirendus (Torque, USA-Austraalia 2004). Märul 23 00 Krimi* 30 Conan, 268: Michael Strahan, Famke Janssen, Mark Normand 00 20 Kaks ja pool meest: Lahtistitestija, hobuseseemendaja 45 Tuvikesed, 17-18: Buck oskab; Naiste pidu 1 01 35 Südamelt ära, 23 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 17: Ralligaraaž* 11 00 Viimane patrull (USA 2000)*. Põnevik 12 50 Kõige naljakamad koduvideod 13 15 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 17: Ralligaraaž* 15 00 Kälimehed 1, 6 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 1 1/2 17 00 NCIS kriminalistid 4, 17: Luukered 18 00 Perepea 7, 12: Mängi uuesti, Brian* 30 Simpsonid 4, 5: Itchy ja Scratchy film* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 5-6: Ekskursioon; Salapära versus ajalugu 20 00 Perepea 7, 13: Briani endine elu 30 Simpsonid 4, 6 21 00 Suvesangarid, 22 30 Vaieldamatult parim (USA-Saksa 2002). Märul 23 25 Euroopa Pokkeriturnee 00 25 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 5-6* 01 15 Kälimehed 1, 6* 02 05 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 91/142* 45 Hiina – suurte võimaluste maa, 2/2* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Kalevite kanged pojad (2010)*. Dokfilm 12 15 Pillimeeste klubi laulud* 13 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 166/304* 17 00 Armuleek, 167/304* 45 Armuleek, 168/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 92/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ühistegevuse pooltund* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Inimese mõõde* 22 25 Peaminister, 7/14 23 20 Pillimeeste klubi* 00 20 Täna. Uudised (subtiitritega)* 35 Suvemiks* 01 20 TeleChat

05 30 Vikerhommik Rain Kooli 09 45 Presidendilood 3. osa 10 05 Huvitaja Krista Taim 11 30 Järjejutt Unenägu, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+ Kaja Kärner 14 05 Nii nad tapsidki meie Ferdinandi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Silver Kuusik 18 00 Päevakaja 30 Presidendilood 19 05 Mulle meeldib see muusika Märt Treier 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Niinimetatud isiklik elu, 3 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik Pidulikul kontserdil “Euroopa Liidu eesistujamaa –Itaalia” esitavad fragmente Puccini, Verdi ja Donizetti ooperitest 11 05 Album. Alison Balsom Trompetivirtuoos Alison Balsomi kogumikplaadil. 12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. Täiuslik vaikus Eesti Rahvusmeeskoor, solist Kadri Voorand, Peeter Vähi ja Arsise kellade ansambel esitavad Peeter Vähi budistlikele tekstidele loodud teose “Supreme Silence”. Dirigent Mikk Üleoja. 17 05 Da Capo 18 20 Kella–6–džäss 19 05 Delta* 20 00 Kontserdisaalis Kontsert Tallinna Filharmoonia sarjast “Portree: Dmitri Šostakovitš”. Esinevad muusikateadlane Tiia Järg, pianist Holger Marjamaa ja Insomnia Kvartett. 22 05 Fantaasia. Kaisa Jõhvik 00 05 Nokturn