Postimees 30 08 2014

20

AASTAT HILJEM

ENAM KUNAGI EI PEA EESTIS S VENE TANKE KARTMA.

OTT AARDAM: Teater peaks lähtuma Teat keskkonnast.

SUHTED Kui palju taskuraha tuleks lapsele anda?

Arteris veel: Mõõduvõtt vehklemise maailmameistriga Mõõduv Ülevaade sügise moetrendidest

LK 14

JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 4–5, ARVAMUS LK 7

TOOMAS HENDRIK ILVES: Ei saa rääkida diplomaatilisest protsessist, kui üks riik on viinud teise riigi territooriumile oma relvajõud.

EESTI LK 4

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

LAUPÄEV, 30. AUGUST 2014 • NR 201 (7192) • HIND 2 € • TIRAAŽ 55 203 • 201 000 LUGEJAT • 48 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Kaks kümnendit Vene armeeta

Töö ja tasu tasakaal Kunstnik Liina Siib esindas kolme aasta eest Eestit Veneetsia biennaalil projektiga «Naine võtab vähe ruumi». Ma ei tea, kas Siib naise ja ruumi suhet ka täna edasi uurib, kuid ettevõtja Priit Alamäe artikkel «Rohkem lapsi maksumuutuste ja võõrtööliste toel» (PM 29.08) näitas, et unistus vähenõudlikust naisest pole kadunud. Ettevõtja pakkus, et riik peaks vabastama lapsehoidjatele ja koduabilistele makstava kõigist maksudest ja legaliseerima nende sissetoomise kolmandatest riikidest. Kui perekond koduriigis teenib banaanikasvatamisega kaheksa dollarit kuus, siis tundub 150–500-eurone kuusissetulek kindlasti kuninglik tasu.

Filipiinidelt, Indoneesiast või Indiast pärit koduabilisest-lapsehoidjast, kes nõuab ainult taskuraha, natuke toitu ja kasutatud seljariiet, võib vabal ajal unistada igaüks. Ent mõttekäigu loogika põrkab kohe mitmele karile. Ettevõtja isegi nägi oma loos juba ette kriitikat, et teda hakatakse kommentaariumis orjapidajaks nimetama.

Noor naine, kes on ilma perekonnata tööandja kulul võõrale maale toodud. Ta töötab kohalikus vääringus tibatillukese tasu eest 24/7, sest midagi muud pole tal siin teha. Temalt eeldatakse, et enamiku sellest rahast saadab ta koju. Tema liikumist Schengeni ruumis tuleb takistada, sest muidu läheb ta sinna, kuhu lähevad paljud eestimaalased, keda siin pakutav töötasu ei rahulda. See ongi moodne orjus, kui inimene töötab väikese tasu eest ja vaba ringiliikumise võimaluseta. Päris klassikalisele ostmiseks ja müümiseks röövimisele, mis laseks inimese ka tasuta tööle panna, vaatavad riigid lihtsalt nii halva pilguga, et see pole riski väärt. Väikse summa viskamine maskeerib sellise orja moraalselt vastuvõetavaks võõrtööliseks.

V

ärsked uudised pakuvad eestlastele võimaluse särgilähedalt tajuda, kui oluline sündmus oli meie jaoks Vene vägede Eestist väljasaamine 1994. aastal. Just nüüd, mil Vene armeeüksused Ukrainasse sisse voolavad (tegelikult olid Vene baasid Ukraina territooriumil, Krimmis olemas ka kõik vahepealsed aastad), tänagem õnne, et meiega läks nii nagu läks. Et Vene vägede väljaviimine ei jäänud toppama mõne detaili taha, nagu sõjaväepensionäride siiajäämine. Toonastes väitlustes tundus see ülitähtis, kuid nüüd, ajaloolises perspektiivis on tühine meie võidu kõrval, et põhiküsimus lahendada õnnestus. Ning Eesti kohale on juba kümme aastat tõstetud NATO vihmavari.

Vene armee lahkumine Eestist oli rahvusvaheline jõupingutus. Me teame, et Ameerika Ühendriikide panuse ning toeta polnuks seda tõenäoliselt võimalik saavutada. Toonane pea-

minister Mart Laar avaldas hiljuti Postimehes ilmunud mälestuskatkes näiteks detaili, et Eesti valitsus sai kasutada USAs president Reagani ajal koostatud salajast manuaali, kuidas pidada läbirääkimisi venelastega.

Tol ajal, erinevalt praegusest, läks Venemaa juhtkonnale eesotsas Boriss Jeltsiniga korda, milliseid suhteid neil läänega arendada õnnestub – ehkki loomulikult lähtus Moskva oma tegevuses ikkagi alati omaenda huvidest.

Kuna Bill Clintoni administratsioonil oli hoobasid, mida suhtluses Venemaaga tarvitada, siis lõikas Eesti sellest olukorrast kasu.

Teiseks aitas ameeriklaste kaasamine jahutada Eestis neid, kes ükskõik milliseid, kasvõi tänases perspektiivis näilisi järeleandmisi kõnelustel pidasid sama hästi kui riigireetmiseks. Konkurents sellele positsioonile, kes on meil kõige vihasem Venemaa vastane, pole kunagi liiga hõredaks jäänud. Läbirääkimistel on vaja aga õiget momenti tajudes ka vastasele teinekord porgand ette sööta.

Täna Postimehes ilmuvast suursaadik Jüri Luige artiklist leiame analüü-

JUHTMÕTE Kes oleks võtnud tõsiselt niisugust riiki, kus idanaabri armee mõnusalt sees laiutab ega kavatsegi kirsasaapaid jalga tõmmata, et võtta ette teekond kodu suunas?

LK 4–5, 7

Unustaks korraks ära praegused migratsiooni- ja maksudogmad ning vabastaks lapsehoidjatele ja koduabilistele makstava palga kõigist maksudest ja legaliseeriks koduabiliste ja/või lapsehoidjate sissetoomise väljastpoolt Euroopa Liitu.

PÄEVA KOMM

Ettevõtja Priit Alamäe, PM 29.08

Vahemärkusena: me muretseme nende ca 200 000 Eesti töötaja pärast, kes saavad 500 eurot palka ning peavad selle eest elama, lapsi koolitama jne. Ent filipiinlannale sellise töötasu maksmine lubab end isegi suuremeelsena tunda.

Teiseks tähendaks sellise tööjõu sissevedu, et lasteaiakohtadega läheks järjest keerulisemaks, sest surve omavalitsustele väheneks. Kui vähenõudliku indialanna pidamine lemmikloomale mõeldud pinnal enam halvakspanu ei pälvi ja rahaliselt kättesaadav on, siis oma viga, kui ei raatsi sellist kohale tuua. Osavalt planeerides saaks kulusid ja koduabilist isegi mitme pere peale jagada – jälle kopikas kokku hoitud ja inimene taskukohasem.

Kolmandaks peaks selline suhtumine panema muretsema kõik kooliõpetajad-lasteaiakasvatajad. Kui vanemad laste ja lapiga tegutsemist üheväärselt odavaks tööks peavad, siis pole pedagoogika professionaalidel mingit palgatõusu lootust.

Töö ja tasu tasakaalu edasi otsides, võibolla oli pärisorjusliku korra kaotamine siiski viga…

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

1994. aastal oli Eesti riik muidugi hoopis teistsugune kui praegu. Segadusi ka venelaste lahkumise praktilises korralduses oli küllaga. Ometi läks kõik suhteliselt hõlpsalt – väljaviimine lepiti kokku juuli lõpus ning väed olidki väljas 31. augustiks. Aitäh neile, kes selle korraldasid.

KÕVA SÕNA

See ongi moodne orjus, kui inimene töötab väikese tasu eest ja vaba ringiliikumise võimaluseta.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

si selle kohta, mis oli Vene vägede väljasaamisega seoses meie jaoks õigupoolest kaalul. Kui seda kokku võtta, siis ei rohkem ega vähem kui Eesti iseseisvus. Üksnes võõrvägedest vabana saime hakata tegutsema Eesti lõimimisel lääne institutsioonidega.

Kes oleks võtnud tõsiselt niisugust riiki, kus idanaabri armee mõnusalt sees laiutab ega kavatsegi kirsasaapaid jalga tõmmata, et võtta ette teekond kodu suunas?

urmas nemvalts

sigrid kõiv

Postimees 1926. aastal Kas õlle monopol? Õlletööstuse küsimus on wiimasel ajal seltskonnas, iseäranis aga õlletarwitajate ringkondades elawaks kõneaineks. Õlletarwitajad nurisewad, et õlu olewat wiimasel ajal üldiselt halb ja mõni õllesort isegi wäga halb, kuna aga hind endiselt kõrge püsib ja peale selle olewat isegi weel hinna tõusu märgata.

Et õlle hind nõnda kõrge püsib, selle põhjuseks peetakse seda asjaolu, et õllewabrikud on ühinenud trusti ja et uute õllewabrikute awamiseks ei antawat walitsuse poolt luba, nii et trustis olijad õllewabrikud on täielikult seisukorra peremehed ja wõiwad oma heaksarwamise järele hin-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

dasid tõsta, kuna aga õlle headuse peale wähe rõhku pannakse.

On arusaadaw, et wabariigi walitsusel ei tohi olla mingisuguseid põhjusi eriliselt õllewabrikuid oma kaitse alla wõtta ja lasta nendel oma heaksarwamise järele tegutseda, ja pealegi weel wõistluse ärahoidmiseks uute õllewabrikute awamiseks luba mitte anda. Sarnane õllewabrikute kaitse oleks täiesti lubamata. Et aga siiski õlletööstuse seisukorda mitte raskeks teha ja seda tööstust kuidagi wiisi reguleerida, selleks kawatseb wabariigi walitsus õlle-monopoli maksma panna. Põhimõtteliselt walitsuse otsus on selleks juba olemas. 30.08.1926

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, PO OSST TIIM ME EES, 30. AUGUST 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ILMUTUS. Lääs hakkab lõpuks tunnistama, et Ukraina on sõjas Venemaaga, ent kas see toob lõpuks Moskva jaoks kaasa mõjusaid tagajärgi, näitavad tippkohtumised Brüsselis ja Walesis.

Rahvusvaheline kätepesu

S

E

simese lubadusega on nii, et ebaedu teise täitmisega on korraga nii seda kiirendav kui ka pidurdav tegur. Läänemeelne ja Vene-vastane Ukraina tuleb võimalikult kähku ja tugevalt siduda Euroopaga, et idanaaber seda alla neelata ei saaks, samas ei saa seda sõjaolukorras siiski päriselt teha.

«Kui aus olla, siis olukord on äärmiselt raske ja keegi ei hakka seda lihtsustama. Aga see on kontrolli all, piisava kontrolli all, et mitte anda teed paanikale, säilitada kaine pea, terve mõistus ja planeerida järgmist käiku,» teatas Porošenko neljapäeval Kiievis riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu istungit avades.

Enne seda olid nii Ukraina riigipea ise kui ka NATO teatanud, et Vene väed on tunginud Ukrainasse ja toonud sinna senisest veelgi enam relvastust ning Ukraina sõjavägi on kaotamas vahepeal saavutatud edupositsiooni. Kontrollis kahtlevad ka ukrainlased, kellest mõned kogunesid viimastel päevadel presidendi ja välisministeeriumi tööruumide ette nõudma rohkem toetust Ida-Ukrainas Vene vägedega võitlevatele sõduritele. Naaberriigi Poola välisminister Radosław Sikorski kutsus sealjuures eile rahvusvahelist üldsust üles toimuvat keerutamata sõjaks nimetama.

Kõik need riigid, kes nüüd räägivad sissetungist ja võimalikust abist Ukrainale, on aga surunud kätt ka Putini endaga ning kõik ei asu geograafiliselt ja ajalooliselt sugugi sellises paigas nagu Poola või Balti riigid. Jääb üle rõhuda kõigi südametunnistusele, et tehtaks õige valik, millest käed puhtaks pestakse. Üks võimalus tegudeks saabub juba täna Brüsselis Euroopa Ülemkogul, mille eel valitsusjuhid taas Porošenkoga kätt suruvad, järgmine nädala pärast NATO tippkohtumisel Walesis. liisa tagel

Lokk läheb A-klassi

S

ilmad ei taha uskuda, aga paber ei valeta. Berliin, Cannes, Shanghai, Moskva, Veneetsia, Montréal, Tokyo ... ja Tallinn. Viieteistkümnendana seal kõrval. Nii on otsustanud rahvusvaheline produtsentide liitude föderatsioon, mis akrediteerib filmifestivale, et lihtsustada tootjate ja levitajate orienteerumist kireval festivaliturul.

Mitteametlikult on seda mittespetsialiseeritud võistlusprogrammiga seltskonda nimetatud ka A-klassiks. Te-

gelikud jõujooned paneb paika muidugi elu ise, aga meie regiooni liidriks võiks PÖFFi nimetada küll.

Vaataja ei pruugi sest kohe otsest kasu lõigata, kui just Lars von Trieri masti mehed siia ei hakka saabuma, mida on siiski raske uskuda. Aga uhkem tunne võiks olla ka niisama. Rääkimata Tallinnale ja Eestile sülle kukkuvast reklaamist.

Tiina Lokk lendab jätkuvalt sealpool pilvi. tiit tuumalu

foto: asada

foto: peeter langovits

ealjuures esitles Putin end eile pisut samasuguse kujuna kui see suurepärane rahuarmastav Venemaa president, kellena ta möödunud aastal Süüria keemiarelvade keelustamise leppe juures paistis, kutsudes üles «mässuliste vägesid» Novoazovskis ümberpiiratud Ukraina sõjaväelastele ohvrite vältimiseks humanitaarkoridori avama. Lisaks rõhutas ta, et just nimelt agressiivne Ukraina seisab ees tegelikul rahuprotsessil.

Sõnavõtt väljendas aga taas, et kuigi Venemaa eitab oma regulaarvägede osalust Ukraina konfliktis, ei vaevuta seotust Ukrainas toimuvaga enam varjama. On ka raske peita näiteks sadu kadunud sõdureid, kelle emad häält tõstavad. Sellegipoolest edastavad Kremli-meelsed väljaanded endiselt oma tõde. Nii kirjutas ei-

le näiteks Nezavissimaja Gazeta, kuidas Putin näitas Minskis, et ta pole tülinorija ega diktaator, kuna agressorid ja diktaatorid läbi ei räägi.

Porošenkol on neist läbirääkimistest ilmselt pisut teistsugune arvamus. Ukraina presidendiks saades kinnitas ta, et on valmis kõikideks vajalikeks kompromissideks. Samuti seda, et on vaid kaks teemat, millele ta jääb absoluutselt kindlaks: Ukraina eurointegratsioon ja riigi suveräänsus, mis on aga just nimelt need, millega pole nõus Venemaa.

foto: toomas huik

S

õbrad, käed pesin juba ära, teatas Ukraina president Petro Porošenko (48) internetis pärast Minski tippkohtumist. Kohtumisele teadagi kellega võis sotsiaalmeedias näha küllaltki häälekat hukkamõistu – eks kinnitus käte pesemisest oli ka vastus sellele ja kinnitus, et mingit leppimist Minskist ei tulnud.

Viimastel kuudel on Porošenko kohtunud loendamatu hulga oluliste Euroopa riigitegelaste ja ametnikega ning surunud nende kõigiga ka tseremoniaalselt ja üldiselt eriliste tulemusteta kätt. Sel nädalal sai ta lõpuks esimest korda pärast Normandia dessandi aastapäeval aset leidnud põgusat kohtumist kokku Vene ametivenna Vladimir Putiniga, kellega vendlusest ollakse muidugi kaugel. Käepigistus oli põgus ja näoilme kibe. Teisiti vist ei saakski, kui vastas seisab mees, kes eitab kõike ja lagundab naeratuse saatel sinu oma riiki.

Putin aga rõhus eile just nimelt vendlusele ning juba tuntud lähenemisele, et teistel riikidel on Venemaa ajaloost lihtsalt vale arusaam. «Mulle näib, et venelased ja ukrainlased on praktiliselt üks rahvas,» kinnitas ta Moskva lähedal noortelaagris esinedes.

Putin võrdles Ukrainat Teise maailmasõja aegse Saksamaaga ja Ida-Ukraina kannatusi Leningradi blokaadi aegsetega, rõhudes taas vene rahva ja ukrainlaste ühtsusele. Meenutagem, et enam on Natsi-Saksamaaga sel suvel võrreldud siiski Putini Venemaad.

Dopinguküttide võit

N

eljapäeval kogunenud Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee tõmbas Vitali Bernatski juhtumina tuntuks saanud dopinguskandaalile lõplikult joone alla – leiti, et endise spordiarsti süüdistusi edasi uurida pole võimalik ega mõistlik. Nii Bernatski esitatud süüdistused kui ka süüdistatavate põiklemine uurimiskomisjonide eest jätsid siiski õhku ebameeldiva lõhna.

Ent nagu üks elutark mees juba aastaid tagasi öel-

da mõistis, võib see osutuda tuleviku väetiseks. Kes usuks veel sinisilmselt, et Eesti sport on puhtam kui mujal maailmas?

Justiitsministeeriumi töö tulemusel muutub dopingu vahendamine uuest aastast kuriteoks ning kui Bernatski skandaali järellainetusena suurenevad dopinguküttide töövõimalused, kasvab ka lootus, et aina vähem sportlasi sirutab käe kogu Eesti sporti määrivate keelatud viljade järele. kristjan jaak kangur

Ma teile tinutan!

T

uleb tunnistada, oma võlu Tallinna linna ebaseaduslikus punnitamises avalikus kohas alkoholi joomise keelamisel on. Igal pool mujal linnaisasid avalik pummelung häirib, aga suuremeelsusest ei keela nad joomist Toompeal ja Kadriorus ehk rahus edasi juua võiksid need, kes selle seaduse riigis vastu võtsid. Abilinnapea Kalle Klandorf (58) selgelt mõnules kolmapäevasel riigiseaduse-vastasel pressikonverentsil.

Riigina riigis oma seadu-

si loov Tallinna võimukamp näib olevat ainus, kes selle sammu taga poliitilist sügelemist ei näe. Muidugi võib näha ka rahajanu – linn on täis vabaõhukohvikuid, mis linnale renti maksavad. Kui hakatakse kõikjal poeviina jooma, teeks see ärimeestele tuska.

«Inimestele sülitati näkku mingi seadus ja nüüd tahetakse, et meie selle ka ära helbime,» rääkis Klandorf. «Me näitame, et ei tasu igasugust asja välja pritsida.» tuuli koch

4 || EESTI || POSTIMEES, 30. AUGUST 2014

Ilves: Venemaa peab deklareerimata sõda President Toomas Hendrik Ilves (pildil) ütles neljapäeval, et Venemaa tegevus Ukrainas kujutab endast väljakuulutamata sõja pidamist. «See on sõjaline agressioon, mis peaks lõplikult hajutama kahtlused Venemaa sõnade ja tegude lahknevuse osas,» rõhutas ta. «Lääneliitlased peaksid jõudma kokkuleppele vajaduse osas sekkuda omalt poolt senisest veelgi otsustavamalt Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitseks.» postimees.ee

Komisjonijuhid kutsuvad Ukrainat sõjaliselt abistama Eesti, Läti ja Leedu parlamendi väliskomisjonide esimehed Marko Mihkelson, Ojārs Ēriks Kalniņš ja Benediktas Juodka kutsusid Euroopa Ülemkogu ja NATO riike sõjalisele koostööle Ukrainaga ning laiendama Venemaa-vastaseid sanktsioone. Nad mõistsid eilses ühisavalduses hukka Venemaa relvajõudude sissetungi Ukraina territooriumile ning väljendasid oma solidaarsust ja toetust Ukraina riigile ja rahvale. BNS

70

euro suurust

stipendiumi hakkab Valga linn algaval õppeaastal maksma Valga gümnaasiumi õpilastele, kelle poolaasta hinneteks on ainult viied ja käitumine eeskujulik.

Eestis on 200 000 erihariduseta inimest Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnas eilsel pressikonverentsil, et Eesti suur probleem on hariduseta tööjõu suur osakaal. Erialase hariduseta inimeste hulka arvestatakse kõik, kellel ei ole kutse- või kõrgharidust. Mullu oli 25–64-aastaste seas erialase hariduseta inimeste osakaal 29,6 protsenti ehk kokku üle 200 000 inimese. Hariduseta inimeste osakaal on suurem just nooremate hulgas. postimees.ee

Maavanem: Otepääl puudub ikka vallavalitsus Valga maavanema Margus Lepiku sõnul ei ole Otepääl endiselt vallavalitsust, kuigi neljapäeval õnnestus volikogul valida uus vallavanem.

«Tegutsemisvõimet tänase (eilse – toim) seisuga Otepääl ikkagi ei ole ja vallavalitsuse tasemel ei saa otsuseid vastu võtta,» lausus ta eile. Otepää volikogu valis neljapäeval uueks vallavanemaks Valga endise aselinnapea ja volikogu liikme Kalev Lauli, kes kuulub Reformierakonda. BNS

Eesti pälvis mõttespordis maailmameistritiitli

Ministeerium: Tartu Kunstnike Liit pole loomeliit

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majanduse modelleerimise lektor ja teadur Andres Kuusk tuli Londonis rahvusvahelisel mõttespordi olümpiaadil kolmandat korda maailmameistriks mõttespordis. BNS

Kultuuriminister allkirjastas eile käskkirja, millega otsustas loobuda Tartu Kunstnike Liidu tunnustamisest loomeliiduna, kuna liidu liikmeskond kattub 45 protsendi ulatuses Eesti Kunstnike Liidu liikmeskonnaga. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas toetate odava lihttööjõu sissetoomist kolmandatest riikidest?

11% Jah

3595 vastajat

89% Ei

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

MAMMUTOPERATSIOON. Veel enne, kui 31. augustil 1994 läks Paldiskis laevale viimane tank, võttis vaid väike hulk eesti mehi mõne aastaga üle 1500 Nõukogude sõjaväeobjekti.

Viimase tanki lahkumisele eelnes neli aastat tööd oliver kund reporter

Ä

sja iseseisvuse taastanud Eesti oli 1991. aastal Nõukogude, hiljem Vene sõjaväebaase, kordoneid ja radarijaamu täis nagu metsaalune maasikaid. Kõige enam oli neid pikitud põhja- ja läänerannikule, ent suurimad linnakud asusid Tallinnas või sisemaal.

«See moment (väljaviimine – toim) 1994. aastal oli teatud mõttes juhus. Eeltöö oli palju olulisem,» summeeris erukolonel ja kunagine kaitseminister Enn Tupp seda, kuidas viimase tanki lahkumise eel kogu varem «Nõukogude Eestis» asunud kaitsetaristu Eesti Vabariigile üle võeti.

«Sama aasta juulis leppisime Moskva visiidi ajal Läti ja Leeduga kokku, et me ei lase ennast Venemaal ühekaupa peedistada. Olulisim on ühine tähtaeg – 1993. aasta lõpuks peavad olema väed väljas,» meenutas Tupp.

Vastus tuli nagu külm dušš.

«Vastaspool pakkus, et kõige varem 2005. aastal,» lausus Tupp. Just nii kaua võtvat Paldiski kahe tuumareaktori jahtumine.

Eestlastel tuli omal käel tegutsema asuda. Alustama pidi nullist, sest Kreml keeldus avaldamast isegi seda, kui palju siin punavägesid viibib. Eestlasi aitas kavalus.

«Meil oli selline mees, kes läks sõjaväebaasi ja näitas lubatähte, et ta on elektrikontrollija. Ta leidis baasi makulatuurist paberi, kui palju sinna leiba tellitakse. Kuna leivanorm sõduri kohta oli teada, saime teada sõdurite arvu,» meenutas Tupp.

Algul totaalne laastamine Veel enne, kui pilt vägede ulatusest selgeks sai, hakkas see juba teisest otsast lagunema.

1992. aastaks polnud Vene piirivalvuritel Eestis enam tööd ja nad andsid kordonid üle või jätsid need kellelegi teatamata maha. Kui hooneid ei rüüstanud endised asunikud, tegi seda mõni kohalik. Olukord läks kiiresti ülekäte.

«Meil ei olnud jõudu ega võimekust kogu seda asja kontrollida. See oleks vajanud mingit superüksust,» ütles Tupp. Ülevõtmise põhikoormus langes Kodukaitse põhjal loodud piirivalveametile. Paarikümnemehelist meeskonda juhtinud erukolonel Henn Karits meenutas, et esimestel ülevõtmistel avanes jõle pilt.

«Lahkudes kisti radiaatorid ja elektrijuhtmed maha, võeti aknad eest või peksti puruks. Käis totaalne laastamine.

Kui küsisin, et miks te nii palju vaeva näete, siis nad ütlesid, et käsk on selline,» rääkis ta.

Venelaste meel leebus pärast seda, kui Eesti piirivalve juhtkond 1992. aasta sügisel Moskvasse KGB peamajja jutule kutsuti. Kreml oli selleks hetkeks aru saanud, et tugev Eesti piirivalve on ka nende huvides.

«Pärast seda anti kõik kordonid üle tervena ja mõnel pool olid isegi supipotid soojad, kui saabusime,» lausus Karits.

Kuigi ülevõtmine käis Venemaalt antud kava alusel, oli see objektide rohkuse tõttu herakleslik ülesanne. Igasse baasi või kordonisse mindi kokkulepitud ajal ja vormistati akt. Venelaste lahkumise järel jäeti sinna paarimeheline valve, et hoida külarahvast rüüstamast. Üllatused ei jäänud aga tulemata.

Näiteks meenutab Karits, et võttis oma meeskonnaga 1992. aastal üle maalilise rannaga Turbuneeme kordonit Harjumaal.

«Meil olid isegi paberid vormistatud ja sõime Vene piirivalvuritega juba lõunat, kui nad ühtäkki ütlesid, et maja üle anda ei saa – see on müüdud,» rääkis ta. Toona oli üsna tavaline, et spekulandid ja ärimehed üritasid kaunid krundid venelastelt esimesena kätte saada.

Karits pani hoobilt lusika lauale ja vastas, et sel juhul võetakse kordon üle ühepoolselt.

Külaliste otsus mitte lahkuda lõi venelased pahviks.

«Nad võtsid kuumad elektripliidid maast üles, viskasid veoautodele ja ütlesid, et teiega me rohkem ei räägi, vaid tuleme automaatidega tagasi,» sõnas ta. Eestlased jäid ootele, aga Rakverre staapi sõitnud punaseid ei nähtud enam kunagi.

Nõukogude sõdurite suhtumine sõltus peaasjalikult ülemast. Karits meenutab, et kui ta 1992. aasta sügisel Paldiski põhjapiiril oleva kordoni üle

võttis, mindi koos Vene sõduritega admiral Aleksandr Olhovikovilt allkirja saama. Aristokraatlik merehunt näitas kaardil punast ringi, mis kattis poolsaare servast servani, ja nentis, et tema eestlasi ilma Moskva loata sealt läbi ei lase.

Karits ei jäänud võlgu ja ütles, et sel juhul tulevad piirivalvurid kordonisse kaatritega. Admiral istus löödult maha ja sõnas vagusi seisvatele Vene piirivalvuritele: «Eh võ zeljonošapotški! Prodali võ naš flot.» («Oh te rohemütsikesed! Maha müüsite meie laevastiku.»)

Kolm aastat suurvargust Vene kordonid olid toona isemajandavad ning lahkujatel oli käsk kaasa võtta nii palju kui võimalik. Kui Karits 1993. aastal Läänemaal Paslepa kordonit üle võttis, ajasid venelased parajasti taga omakasvatatud sigu, et need autole panna. Et ajateenijate jõud tüsedatest sigadest üle ei käinud, lasi komandör loomad automaadivalanguga hukata.

1992. aastaks polnud Vene piirivalvuritel Eestis enam tööd ja nad andsid kordonid üle või jätsid need kellelegi teatamata maha.

Vene vägede lahkumine • Eesti iseseisvuse taastamise ajal augustis 1991 oli riigis 35 000 Nõukogude Liidu sõjaväelast. Viis aastat varem oli neid olnud 122 000.

• Eestis asus 1991. aastal 1565 Nõukogude Liidu sõjaväeobjekti ligi 800 paigas.

• 13. juulil 1994 võttis USA senat vastu otsuse, millega pandi Nõukogude Liidu õigusjärglasele Venemaale ette nähtud miljardi dollari suurune toetus sõltuma vägede väljaviimisest Eestist.

• 26. juulil 1994 allkirjastasid president Lennart Meri ja Boriss Jeltsin Moskvas nn juulilepped, mille järgi pidid väed lahkuma 31. augustiks. allikas: pm

Teistel neljajalgsetel oli rohkem õnne. Kui Vene piirivalvurite auto 1992. aastal Lääne-Virumaalt Rutja kordonist lahkus, hüppas sellelt maha piirivalvekoer Dembel.

«Ta käis veel aastaid kindlal kellaajal üksinda piirirajal, kuni vanadusest väsis,» kirjeldas Karits. Punaväest maha jäänud koer suri 2000. aastal ja teda mälestab kohalike pandud hauakivi kirjaga «piiril surmani».

Põhjaranniku kordonid ja mereväebaasid õnnestus eestlastel kätte saada suuremate kahjudeta, ent sisemaa baasides lokkas suurvargus. Toonane kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Jüri Kadak meenutas, et siin teenivatele Vene ohvitseridele tegi tuska väljavaade, et nad peavad naasma Venemaa viletsusse.

Alandavast olukorrast parima võtmiseks tehti rahaks kõik, mis väeosas leidus. Et tõkestada varastatud kraami Venemaale viimist, pani Eesti piirivalve ja politsei üles mehitatud postid Paldiski, Ämari ja Astangu baaside juurde.

Objektide asjus, mida Eesti kaitsevägi võis vajada, püüti venelastega kokku leppida.

«Kus osati venelastega rääkida, seal jäi midagi terveks. Vahel oli nii, et mehed tegid ülemustega enne mõne pitsi,» kirjeldas Kadak.

Viimane Vene tankikolonn kadus Venema

Puutumatult saadi kätte näiteks praegune kaitseväe peastaabi hoone Tallinnas, Kaitseliidu peastaabi hoone ja õppehoone Paldiskis. Kohe tuli aga ilmsiks Eesti riigi nõrkus nende objektidega toime tulla.

«Paldiski väljaõppekeskuse andsid nad üle absoluutselt korras, isegi põrandad pesti puhtaks. Igal võtmel oli number küljes ja see pandi korvi. Aga kohe, kui Eesti pool võttis üle, võeti sealt inimeste puudusel valve maha. Kohalikud tegid maja varast nii puhtaks, et aitas,» märkis Kadak.

Vene vägede hulk oli 1993. aastaks kokku kuivanud, ent lahkumise lõpptärminit ei paistnud ikka veel kusagilt. Kadak meenutas, et kuigi vägede väljaviimises lepiti kokku juba 1991. aastal, jooksid järgmistel aastatel korraldatud 16 läbirääkimiste vooru liiva. Kuuel-

POSTIMEES, 30. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

aale suunduva dessantlaeva ahtrisse 31. augustil 1994.

Henn Karits Koplis kunagise Nõukogude piirivalvekordoni ees. Täpselt samas kohas allkirjastas ta 25. septembril 1992 fotod: erik prozes / postimees, filmiarhiiv piirivalveameti asepeadirektorina kordoni ülevõtmise.

Endine Eesti piirivalve ehitusinsener Väino Ermel Tallinnas Sadama tänaval asuvas Tallink SPA & Conference’i hotellis. fotod: erik prozes / postimees, filmiarhiiv 25. mail 1992 osales ta sealse Nõukogude sõjaväeosa ülevõtmisel.

foto: albert truuväärt / filmiarhiiv

seitsmel korral ähvardasid venelased läbirääkimised üldse katkestada.

Eesti jäigale vastuseisule anda sõjaväepensionäridele sotsiaalsed tagatised vastas Venemaa 1994. aasta mais ähvardusega, et hakkab vägede hulka Eestis hoopis suurendama. Tekkinud pingeolukorras muretses kindral Aleksander Einselni juhitud kaitseväe peastaap, et Tondi kasarmutes asuv 1000-meheline polk võib saada Moskvast käsu tegutsema asuda.

«1994. aasta suvel töötasime peastaabis välja salajase plaani Tondi linnaku blokeerimiseks,» meenutas Kadak. Väeosast väljuvad sõdurid oleks vastu võetud automaatide ja granaadiheitjatega. «Ma ei usu, et oleksime suutnud selle polgu vastu saada, aga eesmärk oli, et kui me midagi teeme, siis see asi jõuaks Eestist välja Euroopasse,» nentis ta.

Salaplaani ei tulnud aga kunagi rakendada, sest 1994. aasta suvel otsustas Ameerika Ühendriikide riigidepartemang, et seob Venemaale antava miljardi dollari suuruse rahalise toetuse vägede väljaviimisega Eestist. Raha oli ametlikult ette nähtud muu hulgas ümber asuvatele Vene ohvitseridele korterite ostmiseks.

Venemaa president Boriss Jeltsin ei jätnud võimalust kasutamata ja kutsus Eesti riigipea Lennart Meri 26. juuliks 1994 Moskvasse, et allkirjastada juulilepped. See jättis Vene vägede väljaviimiseks aega 35 päeva.

Kaitseväe salajasest piiramisplaanist ehk karmimgi oli see, et Vene ohvitseride umb-

Eesti jäigale vastuseisule anda sõjaväepensionäridele sotsiaalsed tagatised teatas Venemaa, et hoopis suurendab vägede hulka Eestis.

usk Jeltsini lubaduste suhtes osutus põhjendatuks.

«Tondilt viidi see üksus Smolenski oblastisse, kus pandi jõe äärde laager püsti. Ja kujutage ette, nad läksid peredega – naised, lapsed. See oli neile suhteliselt suur traagika,» kirjeldas Kadak. Mitme lahkuva autokolonni viimasel masinal lehvis silt: «Me tuleme tagasi!»

Sõjaväeobjektide ülevõtmist orkestreerinud kolonel Karits mäletab, et oli 31. augustil 1994 Tallinnas Toompeal piirivalveameti staabis peadirektori kohustes. «Kui teade tuli, et viimane tank sõitis laevale, siis teatasin faksiga Soome piirivalvele: «Eesti lõpetas täna Teise maailmasõja!»

Kokku võttis piirivalve venelastelt kolme aasta jooksul üle 78 sõjaväelinnakut 1011 hoonega.

LOE JUHTKIRJA LK 2 JA ARVAMUST LK 7

POSTIMEES, 30. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 7

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2256, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Meie kindel veendumus oli, et leping saab olla seotud ainult vägede viivitamatu väljaviimisega. Meil polnud aega ega tahtmist mõelda oma poliitilisele tulevikule. Mida oli vaja teha Eesti julgeoleku tagamiseks, seda me ka tegime, kirjutab suursaadik Jüri Luik.

Okupatsiooni lõpp

V

ene vägede väljaviimine Eestist 1994. aastal oli meie taasiseseisvumise protsessi lõpuleviimine.

Okupatsioon algas baasidega 1939. aastal, kus Eesti oli veel juriidiliselt iseseisev, ja jõudis lõpuni 1994 augustis. Venelased vägesid välja viia ei soovinud ja need tänased analüütikud ja ajaloolased, kes näevad vägede väljaviimist meilt loogilise ja peaaegu vältimatu osana Ida-Euroopa riikide vabanemisest, eksivad rängalt.

Meie poliitiline positsioon polnud sugugi nii kindel kui näiteks Poolal. Meie vabanemise ja Varssavi pakti lagunemise vahele jäi päris tubli distants, meid aga vaatas Venemaa (ja tihti ka lääs) pigem kui iseseisvunud liiduvabariiki, mitte kui iseseisvuse taastanud maad. Meie kuulumist Venemaa mõjusfääri pidasid loogiliseks isegi demokraatlikud Vene poliitikud ning paljud lääne riigijuhid. Kui Vene valitsus vägede väljaviimisest ka otsesõnu ei keeldunud, siis esitati tingimusi, mis polnud Eestile mingilgi viisil vastuvõetavad, olgu siis kodakondsuse või piiri küsimuses. Seetõttu olid läbirääkimised vägede väljaviimise üle nii kahepoolselt, delegatsioonide tasemel kui ka rahvusvahelise poliitika koridorides vägagi keerulised.

Panused olid väga suured. On selge, et meie praegused saavutused, eriti kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse, on võimalikud ainult täieliku iseseisvuse tingimustes ehk ilma Vene vägedeta. Muidu oleksime täna iseseisvad Venemaa armust ja täiesti mõeldamatu oleks praegune USA õhudessantväelaste kohalolek või USA rasketehnika toomine Eestisse õppustele. Kui vaadata aga nüüdseid arenguid Venemaal ja selle naabruses, siis võib esitada veel tõsisema küsimuse: võib-olla me polekski enam iseseisvad?

Võitlus Vene vägede väljaviimiseks käis kahel paralleelsel suunal.

Muidugi oli meile algusest peale selge, et ilma tugeva rahvusvahelise surveta väed Eestist ei lahku. Kevadel 1992 algas Helsingis CSCE jätkukonverents, kus tänu mh ka Eesti diplomaatide väga suurele tööle võeti vastu otsus Vene vägede varajasest, korrastatud ja täielikust väljaviimisest. Oluline läbimurre, kuid sellest poleks piisanud, sest näiteks analoogses sõnastuses tekst on CSCE paberites ka Moldova kohta, väed on seal sees aga tänase päevani ja nende lahkumist ei paista kuskilt.

V

enemaaga läbirääkimiste delegatsiooni juhtis riigisekretär Uno Veering, hiljem, kui võimule tuli Mart Laari juhitud esimene põhiseaduslik valitsus, jäi see teema minu portfelli, algul delegatsiooni juhi, hiljem välisministrina. Olukorra muutis

ja kui me poleks selleks ajaks valmis olnud, oleksime rongist maha jäänud. Näiteks piirilepingu allakirjutamine venis aastaid, sest venelastele tundus, et nad suudavad sellega pidurdada meie liikumist läände.

Vene okupatsioonijõudude kohalolekut Eestis on praegu peaaegu võimatu ette kujutada. Ka tol ajal ei teadnud tavainimene siin viibivatest Vene vägedest just palju, meid eraldas neist kõrge roheline plankaed. Laias laastus võib öelda, et tippaegadel oli baaside ja polügoonidega kaetud umbes kaks protsenti Eesti territooriumist.

Okupatsioonivägede struktuuri võis sisu poolest laias laastus jagada kaheks. Üks osa okupatsioonijõududest olid külma sõja kontekstis strateegilise tähtsusega objektid, millest Eestis olid olulisemad Tartu-Raadi sõjaväelennuväli, kesktegevusraadiusega tuumaraketid (viidi välja seoses INFi lepinguga juba NSVLi ajal) ja muidugi tugev õhutõrjevöönd radarite, õhutõrjerelvade ja püüdurlennukitega, samuti allveelaevade õppekeskus tuumaallveelaevnikele. Eri aegadel viidi kõik see välja (v.a allveelaevade õppekeskus) juba enne väljaviimise lepingute allakirjutamist, sest Venemaal oli neid vaja.

keeruliseks tõsiasi, et nii Eesti kui Venemaa olid äsja jalule tõusnud riigid, kes kõrvuti läbirääkimistega tegelesid oma riigi (meie puhul taas kord) ülesehitamisega. Venelasi ärritas eriti meie kodakondsuspoliitika, välismaalaste seaduse vastuvõtmise järel 1993. aastal olid igasugused suhted katkemise äärel. Venemaa keeldus ja keeldub tänaseni tunnustamast Tartu rahu. Samas muutus Venemaa sisepoliitika meie silme all üha imperiaalsemaks, Jeltsin otsis laiemat toetuspinda konservatiivsetelt laiadelt rahvahulkadelt. Sellise radikaliseerumise tagajärjel kannatasid tõsiselt meie läbirääkimised, kohati oli õhkkond läbirääkimiste ametlikus osas vägagi ebameeldiv.

R

ahvusvahelises kontekstis oli meil kaks väga olulist tugisammast: USA president Bill Clinton oma administratsiooniga ja toonane Rootsi peaminister, suur Eesti sõber Carl Bildt.

President Clinton oli pärinud oma eelkäijalt George Bush seeniorilt Euroopa julgeolekupoliitika, mis oli aidanud Ida-Euroopa rahvastel edukalt lammutada nii Varssavi pakti kui ka NSV Liidu, seda ilma suurema kriisita. Clinton, demokraatide jõulise tiiva esindaja, otsustas Euroopa julgeolekukaarti veel oluliselt korrastada, likvideerides mitmeid külma sõja «sabasid», üheks neist olid Vene väed Eestis.

Ameeriklastelt oli jõud, Carl Bildt

abistas neid sihtimisel. Rootslased olid tänu riiklikele, aga ka isiklikele suhetele väga täpselt informeeritud meeleoludest Euroopas, tihti andis Bildt hindamatut nõu, teda usaldasid nii ameeriklased kui ka eestlased. Sakslased olid tollel ajal palju ettevaatlikumad kui praegu, kuid Helmut Kohl abistas mõningatel väga täpselt valitud hetkedel.

Vene vägede lahkumine Kloogalt 1994. a. foto: albert truuväärt/ filmiarhiiv

V

ägede siinoleku tõttu kõndisime väga hapral jääl. Üks ülespuhutud provokatsioon, ja väed olekski baasidest väljunud. Parem polnud olukord ka rahvusvahelises plaanis.

Oli selge, et meie ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga ei saa kunagi teoks, kui venelastel õnnestub väed Eestisse jätta. Moskvas 26. juulil president Lennart Meri juhtimisel läbirääkimisi pidanud delegatsioon tajus väga täpselt seda ajalist akent, mis oli meile hetkeks avanenud, kuid oli juba ka üsna kiiresti sulgumas. Hilisemad sündmused demonstreerisid, et meil oli õigus. 1995. aastal algasid juba tõsisemad debatid NATO ja Euroopa Liidu avanemisest

Oli selge, et meie ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga ei saa kunagi teoks, kui venelastel õnnestub väed Eestisse jätta.

O

kupatsioonivägede põhijõu moodustasid maaväeüksused, mille põhijõu moodustas 144. motoriseeritud laskurdiviis. Seda diviisi oleks saanud kasutada Eesti vabariigi vastu ja selle diviisi välja saamine osutus kõige keerulisemaks. Diviisi polkude soomukid Tallinnas Tondil ja Harjumaal olidki viimased väeosad, mis lahkusid pärast lepingule allakirjutamist Eestist. Viimane tank lahkus tegelikult 30. augustil transpordilaeval Paldiski sadamast.

26. juulil kirjutasime vägede valjaviimise lepetele Moskvas alla ja 31. augustiks olid väed läinud. Meie kindel veendumus oli, et igasugune leping saab olla seotud ainult vägede viivitamatu väljaviimisega. Lõpuks läks lepingutele allakirjutamisest kuni vägede väljaviimiseni üks kuu ja neli päeva. Moskvast naastes polnud kahtlust, et leping langeb sisepoliitilise kriitika alla, ehkki see garanteeris kõigi vägede lahkumise. Aga toonane Mart Laari valitsus oli kamikaze-valitsus, me andsime endale kõik aru, et riik on ohtlikus olukorras, ja meil polnud aega ega tahtmist mõelda oma poliitilisele tulevikule. Sama võib julgelt öelda president Meri kohta. Mida oli vaja teha Eesti julgeoleku tagamiseks, seda me ka tegime.

28. septembril 1939 nad tulid ja 54 aastat hiljem nad läksid. Eesti tee stabiilsele arengule oma rahva heaolu suurendamiseks, liitumiseks ELi ja NATOga oli avatud. Vene tankid ei tule enam kunagi tagasi.

8 || TALLINN || POSTIMEES, 30. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

mahetoit ökoloogilised pesu- ja puhastusvahendid ökoloogiline kosmeetika - kauplused Tallinnas ja Pühajärvel - veebipood www.sahver.ee - kaup koju ja kontorisse - hulgimüük

OÜ Ökosahver, Mulla 6a, TALLINN tel 673 8318; e-mail tellimine@sahver.ee facebook.com/Okosahver

www.sahver.ee

Tee-ehituse tõttu on Tallinnas Pärnu maanteel ummikud.

foto: sander ilvest

Kooliaasta alul on Pärnu maanteel väga kitsas meribel sinikalda reporter

1. septembril on Tallinnas kõige kitsam liigelda Pärnu maantee viaduktil ning suurim liikluskoormus on Pärnu maanteel Viljandi maanteest kuni Järvevana teeni.

Hea uudis linlastele on, et lisaks juba avatud Narva maantee kõigile sõiduradadele on 1. septembrist liiklusele avatud ka Kaarli puiestee ja kõik Estonia puiestee sõidurajad. Võib juhtuda, et ilma tõttu ei jõuta esmaspäevaks Viru ringi töödega valmis, kuid sellegipoolest on ring avatud ja kõik toimib.

«Seal toimuvad trammide elektrikaablite paigaldustööd, mis peaksid olema valmis pühapäeva õhtuks. Kui ei peaks valmis jõudma, siis liiklejaid

see siiski ei mõjuta,» ütles Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.

«Vabaduse väljaku juures käivad tööd peaksid valmis saama ja avatud pühapäeva lõpuks, kuni Liivalaiani ei tohiks mingit probleemi olla,» ütles Rüütelmaa. Probleem tekib Vineeri tänava ristil ja Pärnu maantee viaduktil, kus on avatud 1 + 1 sõidurada.

«Kõige suurem koormus jääb viadukti peale, see jääbki probleemiks. Enne ja pärast viadukti on mitu sõidurada,» kommenteeris Rüütelmaa.

Kuna raudteeviadukt on pudelikael, siis Pärnu maanteele sissetulevad vood suunatakse Järvevana ja Tammsaare teele. «Soovitame vältida Pärnu maantee ja Tehnika viadukti ja arvestada sellega, et Pärnu maanteel Viljandi maanteest kuni Järvevana teeni on vä-

ga suur liikluskoormus,» ütles Rüütelmaa.

Liikluskorralduse osakonna juhataja tuletab meelde, et ka Pirita teel, Peterburi teel, Tartu maanteel, Pärnu maantee Männiku tee suunal, Rannamõisa teel ja mingil määral ka Keila maanteel on väga suur sõidukoormus.

«Inimesed elavad pisut linnast väljas ja üritavad jõuda kooli lapsi viima enam-vähem samal ajal,» selgitas ta liiklusseisakute põhjuseid. Keeruline on olukord ka Ehitajate teel, kus toimub Haabersti ristmiku ümberehituse esimene etapp.

«Seoses töödega on Ehitajate teel alates Kadaka Puiesteest Haabersti ringi suunas ka väga suured ummikud, aga seda pigem õhtusel ajal,» ütles Rüütelmaa. «Need, kes tahavad Haabersti ringile saada, peavad tegema jõnksu Õismäelt,» andis Rüütelmaa teada.

Parkimine ja sebra • Seoses USA presidendi visiidiga on 1. septembri õhtust 3. septembri õhtuni parkimispiiranguid kesklinnas Estonia puiesteel Pärnu maantee ristmikust Teatri väljakuni, Teatri väljakul, Rävala puiesteel Liivalaia tänavast Kentmanni tänavani, Maakri tänaval, Kentmanni tänaval Rävala ja Estonia puiestee vahel, Sakala tänaval, Pronksi tänaval Tartu ja Narva maantee vahel ning Narva maanteel Pronksi tänava ristmikust Weizenbergi tänavani.

• Munitsipaalpolitsei saadab inspektorid linnaosade keerulisema liiklusskeemiga ülekäiguradadele koolilaste liiklemist turvama.

POSTIMEES, 30. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Euroopat ähvardab pikk ja võibolla isegi lõputu stagnatsioon, kui me midagi ette ei võta.

Prantsusmaa president François Hollande tegi eile üleskutse korraldada Euroopa eelarvereeglite leevendamise tippkohtumine.

Väikestel ehitusfirmadel jagub tööd Kuigi ehitusmaht on statistikaameti andmetel kolmandat kvartalit järjest vähenenud, on mõnedel väikestel ehitusfirmadel tööd väga palju. «Siin tuleb kortermaju nagu seeni pärast vihma – ei paista küll sedamoodi, et vähem oleks,» rääkis DRS Grupp OÜ tegevjuht Danel Kondrov. Lõuna-Eesti ehitusfirma OÜ Normandia ehitusmaht on tänavu võrreldes mullusega kasvanud kaks-kolm korda, rääkis ettevõtte juht Priit Rebane. Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu teises kvartalis mullu sama ajaga võrreldes neli protsenti vähem, teatas statistikaamet. majandus24.ee

PALK. Statistikaamet teatas eile, et tänavu teises kvartalis ületas keskmine brutokuupalk esimest korda tuhande euro piiri, ulatudes 1023 euroni.

Eesti keskmine palk kerkis kadri hansalu majandustoimetuse juhataja

K

uigi keskmine palk ületas maagilise summa, on palgakasv eelmiste kvartalitega võrreldes tegelikult hoopis hoogu maha võtnud. Aastases võrdluses kasvas keskmine palk teises kvartalis 4,8 protsenti, esimeses 7,3 protsenti.

Maksuameti statistika sõnul oli teises kvartalis mediaanväljamakse aga 753 eurot, mis tähendab, et sellest suuremaid ja väiksemaid väljamakseid oli võrdselt. Aastaga on see tõusnud 6,8 protsenti.

Analüütikute hinnangul oli palgakasvu aeglustumine ootuspärane, kuna majanduskasv on samuti pea olematuks kahanenud. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul reageerib palgakasv majanduskasvu aeglustumisele üldjuhul viiteajaga. «Ühest küljest sunnib tööjõupuudus ja vähenev tööpuudus tööandjaid maksma kõrgemaid palkasid, teisest küljest

on aga tööjõukulude osakaal ettevõtete müügitulus tasapisi suurenenud ning ka ettevõtete kasumlikkus on vähenenud,» selgitas Mertsina.

«Nõrgem palgakasv viitab ettevõtete ja tööjõuturu paremale kohanemisele aeglustunud majanduskasvuga, mis vähendab tööjõu ühikukulu ja parandab ettevõtete konkurentsivõimet.»

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni hinnangul võis palgakasvu aeglustamist mõjutada ka juulis avatud töötajate register ehk kohustus kõik töötajad maksuametis registreerida. See tõi ilmselt juba paaril eelneval kuul ametliku palgastatistika haardeulatusse seni ebaseaduslikult töötanuid.

«Kuna ümbrikupalgad on eelkõige levinud keskmisest madalama töötasuga tegevusaladel, siis moonutas uute töötajate lisandumine keskmise palga kasvu allapoole,» ütles Aben.

Keskmisest kiirem oli palgatõus Abeni sõnul teises kvartalis eelkõige nendel tegevusaladel, kus kasv on olnud kiire juba mõnda aega, näiteks energeetikas ja veevarustuses.

Kõige kiiremini kasvasid palgad finantssektoris, mis

hakkab viimase aasta jooksul tagasi võitma oma kriisiaastatel kaotatud kõrgeima palgaga tegevusala positsiooni. Kui vaadata veidi pikemalt tagasi, siis viie aasta jooksul on kõige rohkem ehk suisa 40 protsenti tõusnud keskmine palk kinnisvara alal.

Kuna kinnisvaramaaklerid tegutsevad ettevõtjatena ega teeni palka, käivad selle tegevusala alla pigem kinnisvara arendamise ja hooldamisega seotud ametid, sealhulgas näiteks koristajad.

Uute töötajate lisandumine moonutas keskmise palga kasvu allapoole.

Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben

Koristusfirma SOL juht Allan Ronimois ütles, et selle valdkonna töötajate palgad kasvavad pidevalt, kuna on suhteliselt lähedal miinimumpalgale, mis samuti igal aastal tõuseb.

«Töötus on praegu väga madal, raske on töötajaid leida. Eks siis makstakse rohkem ka kui miinimumpalk,» ütles ta.

Kolmandiku võrra on palgad viie aastaga tõusnud ka ehituses, kus mõju on eelkõige avaldanud ehitajate massiline tööleminek Soome, see on

tekitanud aga suure palgasurve Eestis. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg juht Raivo Rand ütles, et välja on kujunenud teatud palk, mille eest ehitusmees on valmis Eestis töötama, ja kui ta seda ei saa, siis üritab ta minna Soome.

«Kuna on teada, et ehitus on praegu äärmiselt madala marginaaliga, siis kõrge palgatase pärsib kasumeid. Nende hindade juures, mis mahtude vähenedes veelgi langevad, ei ole palgatasemel kuhugi tõusta,» rääkis Rand.

Palkade tulevik sõltub välisnõudluse taastumisest. Mertsina ütles, et kui välisnõudlus kiiresti ei parane ning ekspordihindade tõus pidurdub, siis võib see liigselt suurendada ettevõtete kulusid, mis omakorda võib suurendada tööpuudust või pidurdada palgakasvu veelgi.

Analüütikute hinnangul jääb palga nominaalkasv nii sel kui ka järgmisel aastal kuue protsendi lähedale.

2,5

euro eest reise nelja aasta jooksul ostab Eesti kaitseministeerium kolmelt reisifirmalt.

Vene viina embargo kahjustaks Livikot Vene viina sisseveo keelamine Euroopasse mõjutab Livikot, kui Venemaa rakendab alkoholi suhtes vastusanktsioonid. «Liviko suudaks vastusanktsioonide puhul tõenäoliselt Eestis maha müüa Venemaale saadetava Viru Valge,» ütles Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. «Kuid suurema osa meie ekspordist moodustab Vana Tallinn, millele oleks palju keerulisem uusi turge leida.» Ekspordimahust viiendiku saadab ettevõte Venemaale. majandus24.ee

Jäätmefirmad sõdivad omavalitsustega Tänavu on vaidlustatud 38 protsenti omavalitsuste jäätmekäitlushangetest, mis advokaadibüroo Sorainen hinnangul annab märku jäätmekäitlejate võitlusest omavalitsuste vastu. «Sellel aastal on vaidlustatud iga kolmas korraldatud jäätmeveoalane hange ning riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtus on aru pidanud käima andmas nii Tartu, Võru, Narva, Kuressaare, Viimsi kui ka Tallinn,» selgitas riigihangete ja vaidlustuste ekspert, Soraineni advokaat Kadri Härginen. BNS

OMX TALLINN

777,98 ▼ -0,77%

1000 800 600

See kood avab video, mida inimesed arvavad palgatõusust.

TÄNAVAKÜSITLUS

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

peeter saadla (40)

niine puu (65)

katri tammsaar (41)

Ma kardan, et see on rohkem selline number paberil. Inimesed tahavad näidata ja öelda, et nad saavad rohkem kui tegelikult. Minu lähikondlaste seas on üle tuhande euro suurune palk küll midagi, mida vähesed saavad.

Minu lähedased inimesed peavad hakkama saama alla keskmise palga suuruse sissetulekuga. Ma ise teenin keskmisest palgast rohkem. See tuhat ei ole maagiline number. See peaks olema kõrgem, et Eesti saaks paremini edasi.

Kõrgepalgalised löövad selle lihtsalt üles. Ei oska täpselt öelda, kui paljud minu lähikondlastest tuhandet eurot teenib, võib-olla üks kolmandik. Palgad on natuke ikka tõusma hakanud, aga seda ka kuidas kellelgi.

Mõnel tõuseb, mõnel ei tõuse.

Mõnedes sektorites kindlasti ongi praegu tõusuaeg. Ei ole kuulnud, et minu lähikondlaste seas väga oleks palgad hakanud tõusma. Võib-olla mõnel üksikul. Aga ma arvan, et eestlased elavad praegu säästude arvelt rohkem.

VIII 2014

15 12 9 6 3 0

XII 2013

II 2014

IV 2014

BÖRS

väino idnurm (47)

VI 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh

X 2013

Kas 1000eurone keskmine palk peegeldab Eesti elu tegelikkust?

miljoni

Aktsia Hind Arco Vara 1,010 Baltika 0,474 Ekspress Grupp 1,090 Harju Elekter 2,650 Merko Ehitus 7,120 Nordecon 0,995 Olympic Group 1,920 Premia Foods 0,646 Silvano Fashion 1,700 Skano Group 1,000 Tallink Grupp 0,710 Tln Kaubamaja 4,980 Tallinna Vesi 12,90 Järvevana 0,827 Pro Kapital Grupp 2,420 Trigon Property 0,484

VI 2014

3,36 ▼ -8,50

VIII 2014

EURO Muutus -1,94 3,04 0,93 1,53 0,00 -2,45 0,00 -2,27 -1,16 0,00 -1,93 -1,58 0,00 -0,72 0,00 0,00

30.08 Kurss Austraalia dollar 1,412 Hiina jüaan 8,101 Jaapani jeen 137,110 Kanada dollar 1,431 Leedu litt 3,452 Norra kroon 8,146 Poola zlott 4,217 Rootsi kroon 9,165 Rumeenia leu 4,406 Šveitsi frank 1,206 Suurbritannia nael 0,795 Taani kroon 7,452 Tšehhi kroon 27,725 Ungari forint 315,020 USA dollar 1,318 Venemaa rubla 48,740

Muutus 0,31 0,10 0,31 0,17 0,00 -0,07 0,06 -0,36 0,09 0,01 0,10 0,00 -0,18 0,35 0,08 0,61

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 30. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

TIPPKOHTUMINE. Täna Brüsselisse kogunevad ELi valitsusjuhid ja riigipead peavad ar

Keegi ei kahtle, et infojulgeolek on osa rahvuslikust julgeolekust.

Dalia Grybauskaitė, Leedu president

Donetski ja Luganski kooliaasta algus lükkus edasi Relvakonfliktist haaratud Ukraina Donetski ning Luganski oblastis lükati akadeemilise aasta algus 1. oktoobrile, teatas Ukraina aseharidusminister Pavlo Poljanski. «Kindlasti ei alga kooliaasta neis rahvarohketes oblastites enne nende vabastamist,» lisas ta. Interfax/BNS

Suurbritannia tõstis terroriohu taset Ühendkuningriik tõstis terroriohu taseme «oluliselt» «tõsisele», mis tähendab väga tõenäolist rünnakut, ütles eile siseminister Theresa May. «Terroriohu taseme tõstmine on seotud arengutega Süürias ning Iraagis, kus terrorirühmitused plaanivad rünnakuid lääne vastu,» selgitas ta. «Mitmed [Suurbritannia-vastased] vandenõud hõlmavad Ühendkuningriiki ning Euroopasse naasnud võitlejaid, kes on neis konfliktides osalenud.» Tegemist on neljanda ohutasemega viietasemelisel skaalal. AFP/BNS

Vene kaitseminister ei pääsenud Poola õhuruumi Poola ja Ukraina keeldusid eile oma õhuruumi lubamast Vene kaitseministri Sergei Šoigu lennukit, mis oli teel Slovakkiast Venemaale, teatas Ria Novosti. Poola lennundusameti teatel keelati Šoigu lennukil riigi õhuruumi siseneda seetõttu, et see muutis oma staatuse seni teadmata põhjustel tsiviillennu asemel sõjaväeliseks. Minister oli teel Slovakkia ülestõusu 70. aastapäeva pidustustelt koju. postimees.ee

Ukraina varjutab euro evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

T

äna seoses Euroopa Ülemkoguga Brüsselisse lendavate riigipeade seas on ka Ukraina president Petro Porošenko, kelle kodumaal käiv Vene invasioon kipub osaliselt varjutama Euroopa Komisjoni juhtkohtade täitmise teemat.

Porošenko kohtumised mitme ELi juhtpoliitikuga – sealhulgas praeguse Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ja eesistujamaa Itaalia peaministri Matteo Renziga – toimuvad enne ülemkogu algust.

Gaza, Ebola ja Iraagi-Süüria kõrval oli Ukraina ülemkogu teemades sees juba mitu päeva. Koos nüüdseks juba NATO poolt ametlikult kinnitatud Vene sõdurite sissetungiga IdaUkrainasse on selle riigi saatus algselt vaid ELi uue ladviku valimise tarbeks kokku kutsutud tippkohtumisel kerkinud järjest prominentsemale kohale.

Eeltöö tänastele Ukrainaaruteludele tegid eile Milanos kohtunud ELi välisministrid.

«Ukraina olukord on võtmas uut dimensiooni,» möönis eile Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier. «Kõik meie lootused kriisi leevendamiseks on läinud vett vedama ning praeguste märkide järgi on olukord väljunud kontrolli alt.»

Nagu märgib uudisteagentuur AFP, paistis suurem osa ELi välisministritest olevat järeldusel, et Venemaale tuleks kehtestada veelgi karmimad sanktsioonid. «See on tänavu teine invasioon Ukrainasse,» märkis Rootsi välisminister Carl Bildt viitega kevadisele Krimmi annekteerimisele. «Me peame nimetama asju õige nimega ja lõpetama lollitamise.»

Urmas Paet märkis, et senistel sanktsioonidel pole olnud mõju. «See ei meeldi kellelegi, kuid me peame liikuma edasiste meetmete juurde,» sõnas ta.

Hollandi välisminister Frans Timmermans tunnistas, et pole kindel, kas täna Brüsselis kohtuvad valitsusjuhid ja riigipead suudavad omavahel uues sanktsiooniringis kokku leppida. «Ma pole selles kindel, kuid see [Vene vägede kohal-

Vene vägede kätte sõjavangi langenud Ukraina sõdureid sunniti eile Snižnes tänavat korista

See on tänavu teine invasioon Ukrainasse. Me peame nimetama asju õige nimega ja lõpetama lollitamise.

Rootsi välisminister Carl Bildt

olek Ida-Ukrainas] ei saa jääda vastuseta,» märkis ta. Ühe ülemkogu lõppjärelduste mustandi järgi meenutatakse Ukrainat puudutavas osas ka seda, et juulis alla tulistatud Malaisia reisilennuki kukkumispaigale tuleb lasta eksperdid.

Prantsusmaa president François Hollande märkis juba üleeile hommikul oma riigi suursaadikuile esinedes, et kui Venemaa jätkab olukorra pin-

gestamist, peab EL oma sanktsioone karmistama. Samasisulise sõnavõtuga esines ka Saksa kantsler Angela Merkel.

Saksa valitsusjuhi esindaja sõnul pidas ta Ukraina küsimuses maha telefonivestluse USA presidendi Barack Obamaga, kes nõustus, et Venemaa käitumine ei tohi jääda tagajärgedeta. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen lubas eile, et allianss ei sule ust Ukrai-

POSTIMEES, 30. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

utama, kas kehtestada Venemaale uued sanktsioonid.

oliidu sisearutelusid

ama.

Juulis läbi kukutatud Mogherini saab täna ilmselt heakskiidu Euroopa Liidu «välisministri» kohale

foto: reuters/scanpix

na võimalikule NATO-liikmesusele. «Igal riigil on loomulik õigus otsustada ise oma julgeolekupoliitika ja liitlassuhete üle välise sekkumiseta,» märkis ta.

Ukraina suursaadik NATO juures Ihor Dolhov ütles, et Kiiev palub alliansilt sõjalist abi. «On selge, et NATO ei saa Ukrainat toetada vägedega, ja me ka ei oota seda tema liikmesriikidelt,» sõnas ta AFP teatel.

Nii Federica Mogherini (ülemisel pildil) kui ka Itaalia valitsus on pärast Malaisia reisilennuki allatulistamist ning NATO kinnitust leidnud Vene vägede sissetungi Ukrainasse mõistnud, kust tuul puhub, usuvad ELi allikad.

Juulis kukutati Itaalia välisminister Mogherini ELi kõrge välisesindaja kandidaadina läbi. Vahepealsed sündmused ja Rooma hoogne lobitöö viitavad sellele, et homme Brüsselisse kogunevatelt riigipeadelt ja valitsusjuhtidelt saab Mogherini heakskiidu asuda praegu Catherine Ashtoni käes olevale kohale.

«Venemaa «invasioon» Ukrainasse võõrandab ta tema ELi sõpradest,» pealkirjastas ühe oma sellenädalase loo EUobserveri ajakirjanik Valentina Pop. Selles märgiti, et Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia on valmis Venemaale kehtestatud sanktsioone karmistama.

Seda kinnitas ka Mogherini parteikaaslane ja Itaalia peaminister Matteo Renzi. Ta hoiatas üleeile õhtul, et Vene vägede sissetung Ukrainasse on lubamatu olukorra pingestamine, mis viib väga tõsiste tagajärgedeni.

Praeguse ELi eesistujamaa pea-

ministrina kohtub Renzi ka täna Brüsselis enne ülemkogu algust Ukraina presidendi Petro Porošenkoga. Praegu veel Itaalia välisministri kohuseid täitev Mogherini rääkis Kiievi kolleegi Pavel Klimkiniga üleeile, lubades seada Ukraina kriisi eile Milanos peetud ELi välisministrite kohtumise keskmesse.

AFP hinnangul näitab lihtne aritmeetika, et kui sotse ja Lõuna-Euroopat esindav Mogherini saab kõrgeks esindajaks, läheb liidunõukogu eesistuja koht konservatiive ja Ida-Euroopat esindavale poliitikule. Neid kriteeriume täidavad kõige paremini Poola praegune peaminister Donald Tusk (alumisel pildil) ja Läti endine peaminister Valdis Dombrovskis.

Kuigi Dombrovskis on aatekaaslastelt konservatiivses Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteiperes pälvinud ohtraid kiidusõnu Läti eeskujuliku välja juhtimise eest kriisist, saab tema komistuskiviks tõenäoliselt päritoluriigi väiksus.

Poola suurus ja aktiivsus Ukraina küsimuses viitavad, et enim lootust liidunõukogu juhi kohale saada on Tuskil. Seda hoolimata Tuski endagi avaldatud kõhklustest seoses sel-

lega, et ta ei valda ei inglise ega prantsuse keelt. Financial Timesi andmeil on Tusk siiski viimase aasta jooksul võtnud inglise keele tunde ja liidunõukogu juhi kohale «jah» ütlema survestab teda ka Saksamaa.

Varem korduvalt mainitud Taani peaministri Helle Thorning-Schmidti kandidatuuri lööb konkurentsist välja tõenäoliselt asjaolu, et Mogherini näol on sotside ja naiste esindaja uue Euroopa Komisjoni tipus juba olemas. Lisaks on Prantsusmaa väljendanud oma vastusseisu kandidaadile, kes tuleb eurotsoonist välja jäävast riigist – Taani on aga erand, kel on õigus ühisrahaga mitte kunagi liituda.

Uue Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on lubanud, et portfellide jaotus tema meeskonnas selgub järgmise nädala-kahe jooksul. Praeguse José Manuel Barroso juhitava komisjoni peaksid nad välja vahetama 1. novembril.

Täna jagatavate tippkohtade konkurentsist jääb Eesti volinikukandidaat Andrus Ansip välja seetõttu, et ta kuulub ELi tasemel teisejärgulise tähtsusega liberaalide parteiperesse. Sellegipoolest on Brüsseli allikad veendunud, et Junckerit juba aastaid tundva ja pika valitsusjuhi kogemusega Ansipi koht saab olema hea. Evelyn Kaldoja

12 || SPORT || POSTIMEES, 30. AUGUST 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Kalju jäi Bärengrubi, Vungi ja võiduta JALGPALL. Eesti meistriliigas loovutas taas

punkte Nõmme Kalju, kes viigistas Infonetiga 1:1 ning peab lisaks järgmistes kohtumistes läbi ajama ka punase kaardi saanud Alo Bärengrubi ja Martin Vungita.

Kalju peatreener Igor Prins lausus pärast mängu karme sõnu peakohtuniku Eiko Saare aadressil. «Siin tuleb küsida, kes selle mängu nii võitluslikuks ajas. Üks mees lasi asja käest ära, sealt see tuligi,» pahandas Prins. Infonetile 83. minutil viigi ja Bärengrubile punase kaardi toonud olukorra kohta tal samas midagi kriitilist lausuda polnud. «Penalti oli õige, seal polnud midagi öelda. Kaitsja ja väravavahi vaheline ebakõla, mis teha. Infoneti mehed tulid igasse olukorda võitluslikult sisse, meie ei suutnud enam lõpus oma rünnakuid üles võtta,» nentis Prins. Ülimalt löödud ründaja Tarmo Neemelo meenutas üle-eelmise vooru kohtumist Paidega, kus Kalju lausa viimastel sekunditel kolm võidupunkti käest andis. «Jälle läks lõpp käest ära… Miks? Kui teaks, siis võib-olla ei läheks.

Teeme ise vigu, keegi eksib ja sealt rebeneb kogu meeskond,» lausus Neemelo. «Meie jaoks on see viik kahtlemata negatiivne tulemus.»

Infoneti peatreener Aleksandr Puštov oli rahul mängupildiga, kuid mitte viigipunktiga.

«Näitasime taas, et pakume konkurentsi tippmeeskondadele. Oli selline mäng, nagu ootasime – palju võitlust ja emotsioone. Ja usun, et meie mängupilt läheb veel paremaks,» sõnas Puštov enesekindlalt. Kristjan Jaak Kangur

SPORT. POSTIMEES.EE

Hispaania tugitalad Pau Gasol, Juan Carlos Navarro ja Marc Gasol Londoni olümpia hõbemedalitega. MMil tahetakse USA-lt revanši.

KORVPALLI MM. Ülimalt motiveeritud Hispaania kuldne põlvkond jahib kodusel turniiril kulda.

Kas ideaalne meeskond teeb täiusliku turniiri? mariel gregor reporter

Mängisin julgelt ja õnnestunult.

Tennisist Kaia Kanepi (WTA 50.) alistas USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel teises ringis austraallanna Samantha Stosuri (WTA 21.) 3:6, 6:3, 7:6 (8).

JALGRATAS

Vueltal sai etapivõidu Di Marchi, Kangert oli 63.

Hispaania velotuuri 7. etapi võitis itaallane Alessandro Di Marchi (Cannondale). Üldliidrina jätkab hispaanlane Alejandro Valverde (Movistar). Tanel Kangert (Astana) sai 63. koha (+3.18). Di Marchi põgenes peagrupist koos veel paari ratturiga 169 km pikkuse etapi algosas. Teisena lõpetas Ryder Hesjedal (Garmin-Sharp; +1.35), kolmas oli Hubert Dupont (Ag2r; +1.35). Üldarvestuses on Kangert 37., kaotades Valverdele 7.08. Gert Jõeäär (Cofidis) oli eile 179., kaotades võitjale 20.42. Jõeäär on üldarvestuses 183. kohal.

AUTORALLI

Plangi on Kurzeme rallil neljandal kohal Lätis alanud Kurzeme rallil on Siim Plangi viie kiiruskatse järel neljandal kohal. Liider on lätlane Jans Vorobjovs, kellele eestlane kaotab 4,62 sekundit. Eestlasi on Lätis võistlemas veel, Kurzeme ralli on ühtlasi Eesti meistrivõistluste etapp. Plangi selja taga on üldarvestuses viiendal kohal Markus Abram (+10,19) ja kuues Roland Murakas (+13,14). Toomas Vask hoiab 18. kohta (+39,42) ja Sander Pärn on 23. (+1.12,60).

Kahepaat võitleb 13. koha eest

U16 koondis alistas Šveitsi

Amsterdamis toimuvatel sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis Eesti meeste kahepaat (Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä) C/D poolfinaali ning jätkab võitlust maksimaalselt 13. koha eest. Jämsä ja Endrekson said kirja aja 6.18,35 ning edestasid vähem kui sekundiga Argentina paatkonda.

Eesti noormeeste U16 korvpallikoondis võitis Makedoonias toimuval Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni turniiril Šveitsi 75:56. Koondise resultatiivseim oli Sander Raieste 18 punktiga, Carlos Jürgens lisas 15 silma.

Järgmisena kohtutakse 13.–14. koha mängus Rootsiga.

foto: reuters/scanpix

H

ispaania koondisesse on täna algavate maai l m a m e i s trivõistluste turniiriks koondatud kõik, keda sinna võtta annab. Käesolev MM jääb ilmselt hüvastijätuturniiriks nende kuldse põlvkonna legendidele Juan Carlos Navarrole (34), Pau Gasolile (34) ja Felipe Reyesele (34). Nemad kolm on Hispaaniat vedanud alates juunioride koondisest ja mõistagi soovivad koondisekarjääri lõpuks võita kodus hinnalise tiitli.

Lisaks on Juan Orenga juhendatavas meeskonnas Pau noorem vend Marc Gasol, Ricky Rubio, Serge Ibaka, Sergio Rodriguez, Rudy Fernandez, Jose Manuel Calderon, Sergio Llull, Alex Abrines ja Victor

Claver. Ideaalne koosseis, nõrka lüli annab meeskonnast otsida. Peale Claveri ja Abrinese on kõik mehed NBA või Euroliiga klubide tähed. Koondise eelmine peatreener Sergio Scariolo analüüsis Hispaania koosseisu spordilehe Marca veergudel. «Talenti on sel meeskonnal meeletult, kogemusi on meeletult, nõrka kohta peaaegu polegi,» rääkis Scariolo.

Põhirõhk on tema sõnul korvialusel mängul, kus on vennad Gasolid ja Ibaka. «Mis positsioonidel on Hispaania tugev? Kõigil. Kus on Hispaania eriti tugev? Korvi all,» analüüsis Scariolo.

Lisaks kolmele vanimale on ka ülejäänud liikmed kogenud – Calderon 32-aastane, Rodriguez 28, Fernandez 29, Marc Gasol 29, ülejäänud mehed on nooremad.

Navarro ütles turniiri eel, et kodune MM on ikka eriline, kuigi mitmed koondislased on erinevaid tiitleid võitnud küll ja veel. «Kodus mängimine on eriline ja lisab veelgi rohkem motivatsiooni, ent ka rohkem pin-

geid,» sõnas kapten Navarro intervjuus El Periodicole.

Navarro usub, et 2007. aastal Hispaanias peetud EMi finaalikaotus on vajalik kogemus. Toona tabas J. R. Holden lõpusekunditel ja Venemaa sai 60:59 võidu. «Siis arvasid ka kõik, et võidame koduse turniiri ära, pinged olid suured. Oleme sellest õppinud. Suurturniiridel tekib alati mõõnu, ent loodame kodupubliku abiga neist üle saada. USA-l on suurimad tähed puudu, ent nad on siiski tugevad ja pean neid favoriidiks,» rääkis Navarro.

USA koondise suurimad

Alagrupid • A-alagrupp: Brasiilia, Egiptus, Prantsusmaa, Iraan, Serbia, Hispaania.

• B-alagrupp: Argentina, Horvaatia, Kreeka, Filipiinid, Puerto Rico, Senegal.

• C-alagrupp: Dominikaani Vabariik, Soome, Uus-Meremaa, Türgi, Ukraina, USA. • D-alagrupp: Angola, Austraalia, LõunaKorea, Leedu, Mehhiko, Sloveenia.

tähed teatasid juba ammu, et keskenduvad suvel uueks NBA hoojaks valmistumisele. Suve jooksul pudenes järgemööda nii vigastuste tõttu kui muudel põhjustel veel mitu staari. Suurima löögina teatas veidi enne laagri lõppu oma loobumisest liider Kevin Durant. Durant sai selle sammu eest palju kriitikat, sest tegi oma otsuse teatavaks ettevalmistustsükli lõpus ning meeskond oli sisuliselt tema ümber ehitatud.

Tasemel mehi ülisuure valikuga USA-l siiski jagub, ent probleemiks võib saada noorus ja vähene rahvusvaheliste mängude kogemus. «Meil on siin ainus eesmärk – võita kuld. Paljud ütlevad, et Duranti ja teiste loobumise tõttu meie võiduvõimalused kahanesid. Me üritame tõestada, et need ütlejad eksivad,» sõnas koondislane Anthony Davis ESPNi vahendusel.

USA rivistuses on seekord tavatult palju keskmängijaid – viis. Sellel on vaid üks põhjus, ameeriklased valmistuvad finaaliks Hispaania ja nende võimsa eesliini vastu.

Bengalsi peatreener pärast Hundi supermängu: NFL. Kaitsemängija tunnista-

takse ameerika jalgpallis harva kohtumise staariks. Cincinnati Bengalsi äärekaitsja Margus Hunt aga ei andnud viimases hooajaeelses mängus Indianapolis Coltsiga parima valijaile teist võimalust – just tema eestvedamisel purustas Bengalsi kaitse vastase rünnaku täielikult. Võit läks kirja punktidega 35:7.

Ei Bengalsil ega Coltsil põhimehed platsil ei käinud, sest hoidsid end nädala pärast algavaks põhihooajaks, kuid see ei vähenda Hundi etteaste väärtust. Kolmel esimesel veerandajal ei suutnud Colts rünnakuid üles võttagi, sest mängu-

juht Chandler Harnish keskendus eelkõige sellele, et mitte jääda 134 kilo kaaluva ja kiirrongina liikuva Hundi haardeulatusse.

Kogu väljak oli Hunti täis.

Ta peatas palliga läbimurret üritavaid vastaseid või ajas neid tiimikaaslastele sülle, kuid peamiselt murdis mängujuhti. Hunt paiskas kolmel korral Harnishi pikali – Colts kaotas seetõttu 7, 7 ja 3 jardi. Veel mitmel ja mitmel puhul oli Hunt vastaste mängujuhti kätte saamas, mistap pidi too naha päästmiseks palli kiirelt minema viskama. Ühel juhul lõikas kiiruga tehtud söödu vahelt Bengalsi vabakaitsja

Margus Hunt on taas Coltsi mängujuhile kallale saanud.

foto: usa today sports

POSTIMEES, 30. AUGUST 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

PURJETAMINE. Laser-klassi purjetaja Karl-Martin Rammo on sel suvel võistluste vähesuse tõttu saanud tavapärasest rohkem tugevaid trenne teha. Ühe treeningu tegi kaasa ka Postimehe ajakirjanik.

Rammo tavaline päev: 5–7 tundi trenni reportaaž mariel gregor reporter

K

arl-Martin Rammo valmistub septembri keskel Hispaanias peetav atek s maailmameistrivõistlusteks.

Tema suvised treeningpäevad kestavad viis kuni seitse tundi ja muuks eriti aega ei jää. «Olen selline no-lifer (inimene, kel pole erilist seltsielu), ärkan vara ja kell kümme lähen magama,» sõnab purjetaja.

Viis nädalat on Rammo hommikul kell seitse koos mõne sõbraga vabas õhus üldkehalise ettevalmistuse trenne teinud. Ühel hommikul tegi ka allakirjutanu varase treeningu kaasa. Kui 6.45 kokkulepitud kohta jõudsin, sain sõnumi, et Rammo jääb hiljaks, nimelt koputasid varasel hommikutunnil tema uksele dopingukütid. Nii saingi uhkes üksinduses Snelli pargis pika Hermanni torni lipu heiskamist vaadata, Eesti hümni laulda ja eelseisvaks pingutuseks vaimselt valmistuda.

Dopinguküttide visiit

Loo autor koos Karl-Martin Rammoga üldkehalist treeningut tegemas.

«Tavaliselt olen 6.50 uksest väljumas, aga täna tulid sel ajal dopingukütid. Loomulikult olin just WCs ära käinud ja polnud võimeline kohe uriiniproovi andma, pidin kolm liitrit vett ära jooma, et see proov ära anda,» kirjeldab ta ühte tippsportlase elu osa.

Kui dopinguküttidega asjad korras, sai trenn alata. Pärast soojendust võtsime ette trepid, kust eri viisidel üles jooksime ja hüppasime. Tuleb tunnistada, et minu jalad olid juba pärast kahte seeriat pehmed ja tundsin end, nagu poleks spordiga kunagi kokku puutunud. Põhjuseks umbes pooleaastane sisuliselt mittemidagitegemine ses vallas. Pidasin siiski lõpuni vastu, kuigi hüpetel ei tundunud lõppu tulevatki. Järgmistel päevadel andis lihasvalu end korralikult tunda.

Loo peategelasel oli aga jaksu oma hoolealuseid ja ka mind pidevalt innustada ning harju-

tuste vahel intervjuud anda.

Koos tippsportlasega treenivad ka tema sõbrad, teiste seas noorpurjetaja Kristian Raus ning Rammo abikaasa StinaSandra, kes kõik Rammo juhendamisel trenni vihtusid teha.

«Ma ei tee seda ainult iseendale, mitu sõpra on enda vormis hoidmisest huvitatud ja nii teemegi kõik koos, seltsis ikka

toredam ja minul sellest kasu ka,» selgitab Rammo, kes esialgu mõtles, et aitab vaid sõpru, ja hiljem avastas, et saab sellest ka ise kasu lõigata.

«Natukene kohandasin kava, ise teen mõnesid harjutusi rohkem.»

Kui minu jaoks füüsiline pingutus hommikuse trepitrenniga ka piirdus, siis Rammo

Karl-Martin Rammo Tallinna lahel treenimas.

«Ta peabki domineerima.»

Danieal Manning ning jooksis touchdown’i, kuid pani saavutatud seitse punkti eestlase arvele. «Hunt mängis ülimalt hästi.

Minu vaheltlõige tuli tänu temale. Hunt ei saanud mängujuhti küll kätte, ent sundis ta põgenema ja sooritama kehva söödu.»

Alles neljandal veerandajal, kui eestlasele puhkust anti, sai Colts hingamisruumi ning ühe touchdown’i.

Bengalsi peatreener Marvin Lewis polnud Hundi kiitmisega kitsi, kuid tõdes, et just niisugust mängu ta eestlaselt ootabki: «Hunt peaks väljakul domineerima ja Coltsi vastu ta tegigi seda. Ta sai enesekind-

lust ja võimaluse ennast hinnata. Paljud suudavad trennis võimsalt tegutseda, kuid nad peavad mänguski sama tegema.»

Cincinnati ajalehed meenutasid pärast supermängu, kuidas Hunt aasta tagasi «ujus» väljakul, teadmata, kuhu joosta ja keda rünnata. Ta õppis alles mängu. Nüüd on platsil hoopis teine mees – raskem, kiirem, tugevam –, kes teab, mida ja kuidas teha.

«Mullu liikusin aeglaselt eelkõige teadmatusest, praegu saan kasutada oma kiirust,» selgitas Hunt ning lisas, et on õppinud lõpetama rünnakuid mängujuhile. «Varem juh-

tus tihti, et ma võinuks ja pidanuks vastasele kallale saama, kuid ei teinud seda. Nüüd tunnen kõige enam kergendust sellest, et olen nõnda palju arenenud. Saan end täiega valla päästa. Treeningud ja laagrid – kõik on aidanud mul kasvatada enesekindlust, mida eelmisel aastal nappis. Saan tegutseda vabamalt ja kiiremas tempos.»

Hooajaeelsed mängud, kus Bengals sai kirja kaks kaotust ja kaks võitu, on sellega lõppenud. Tõsised lahingud lähevad Bengalsil lahti järgmisel pühapäeval, kui minnakse võõrsil kokku Baltimore Ravensiga.

Jaan Martinson

fotod: toomas tatar

suundus edasi merele, kus veedab tavaliselt kaks-kolm tundi. Õhtul sõidab lisaks rattaga.

«Lihtsamal päeval tuleb tunde kokku neli-viis, kõige raskematel päevadel umbes seitse.

See hommikune on hea äratus, nüüd paariks-kolmeks tunniks edasi merele ja õhtul sõidan ratast. Rattasõit, olenevalt treeningu suunitlusest, kestab tund kuni kolm,» kirjeldab purjetaja oma päeva. Lõunauinakut ta praegu ei tee. «Hetkel ei maga päeval, mul on selline hea rütm sees, ärkan umbes pool seitse ise ilma kellata üles. Unetunnid saan ilusti täis.»

Tallinna lahel oli üsna tuulevaikne päev, ent trenni sai teha siiski. Rammo treenib sel nädalal koos Suurbritannia teise numbri Alex Mills-Bartoniga.

Eestis tasemel sparringupartnereid napib. «Eestis on tõesti keeruline kedagi leida, ja üksi on ikka raskem. See eeldab üksjagu motivatsiooni, et esi-

teks merele tulla ja siin ka midagi asjalikku teha, mitte niisama kulgeda. Aga nii mina kui Deniss (Finn-klassi purjetaja Deniss Karpak – toim) oleme väga head üksitreenijad, see on üks meie edu saladusi,» sõnab Rammo.

Koostöö treeneriga Merel teevad purjetajad kõigepealt soojenduse ja seejärel asutakse vajalikke elemente harjutama. Palju sõltub ilmast, aga mõistagi ka sellest, millele parajasti on vaja keskenduda. «Praegu on suhteliselt sügav treeningperiood ja siis keskendun rohkem tehnikale. Mida lähemale tähtsad võistlused jõuavad, seda enam püüan ka trennis võistlusolukorra sarnaseid situatsioone katsetada,» selgitab ta.

Treener Rein Ottoson ei saa alati Rammoga merel kaasas käia, sest juhendab ka teisi purjetajaid. «Räägime igapäevaselt ja räägime asjad lä-

bi ning lepime kokku. Palju on meie alal ilmast kinni, kui on «see» tuul, siis teeme neid asju, ja kui «too» tuul, siis teeme teisi asju. Sellist olukorda ei teki, et Reinu pole ja mina olen üksi merel ja ei tea, mida endaga peale hakata,» kirjeldab Rammo koostööd treeneriga.

Osaluseksperimendi juurde tagasi tulles ei saa jätta mainimata, et kuigi varane ärkamine ei ole minu meelistegevus, oli see hommik väga inspireeriv ning tekitas kogu päevaks hea enesetunde. Tekkis tugev soov end taas rohkem liigutama hakata ja nii olingi ülejärgmisel päeval samas kohas tagasi (küll mitte hommikul kell 7), jooksin usinasti ja hüppasin treppidel.

Kood avab video treeningust.

14 || SUHTED || POSTIMEES, 30. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

RAHAASJAD. Iga lapsevanem on endalt küsinud, kui vanalt ja kui palju peaks oma järeltulijale taskuraha andma ja kuidas õpetada teda rahaga oskuslikult ümber käima.

Taskuraha pole võluvits sirje niitra toimetaja

D

anske grupi tellimusel tehtud uuringust selgus, et Norra laps saab vanematelt kuus taskuraha mitu korda enam kui tema Eesti eakaaslane. Eesti algklassilapsed saavad taskuraha keskmiselt üheksa eurot, põhikooli keskmises astmes 12 eurot ja vanemas astmes 18 eurot kuus.

Lapsemure foorumist võib lugeda järgmist.

Riho: «Saan kuni viis eurot.

Selle kannab isa mu kontole iga nädal või üle nädala. Ema annab iga kuu 20–30 eurot sularaha, oleneb, kuidas ta saab anda.»

Sander: «Kuna ma olen alles põhikoolis ja õpin veel, siis elan vanemate rahakoti peal. Minu peale läheb iga kuu 120 eurot (ema toetusraha) ja 50 eurot (isa annab juurde), aga see raha läheb vanaemale, kelle juures elan, et ta mulle süüa saaks osta. Riiete jaoks saan eraldi raha, aga kuus kätte küll midagi ei anta. Kui küsin näiteks viis eurot, siis antakse ja seda ei saa ma ka kohe ühe päevaga ära kulutada ja kui kulutan, siis olen lihtsalt pärast ilma.»

Perefoorumis vastab üks ema teise küsimusele, kui vanalt peaks hakkama taskuraha andma.

«Meie peres saab noorem (hetkel 10) siis kui küsib ja ütleb, milleks vaja on. Kuna ta käitub rahaga küllaltki vastutustundlikult, siis plaanime sügisest kindlale taskuraha summale üle minna. Seevastu vanem

poiss (15) ei tunne mingit huvi mõistliku majandamise vastu ja suudab 60 eurot ühe päevaga arvutimängus punktide ostmiseks laiaks lüüa. Kuna tal on vanust niipalju, et taskuraha mitteomamine hakkaks sõprade seas mainele, siis on see väga piiratud ja kontrollitud – 30 eurot kuus.»

Teine ema kirjutab, et poeg (13) hakkas igakuist taskuraha oma arvelduskontole saama alates 1. klassist. «Kõigepealt sai endale laekuva peretoetuse. Kui kroonid eurodeks muutusid, oli piinlik talle seda 19 eurot anda ja tõstsime taskuraha 30 eurole.

Oma pangaarvele paneb ta alati ka kingiks saadud rahasummad, samuti lähevad sinna kõik mündid, mis me talle oma taskupõhjadest leiame. Taskurahaga teeb, mis ise tahab. Reaalselt ei tee ta midagi – kogub. Mõnikord muidugi ostab jäätist või pirukat, aga need on väga harvad juhused. Aastatega on tema arveldusarvele kogunenud korralik neljakohaline summa.

Mida suuremaks summa muutub, seda vähem raatsib ta seda puutuda.»

PISA 2012. aasta uuringu andmetel on Eesti põhikooliõpilastel teiste riikide eakaaslastega võrreldes väga head finantsoskused.

Emale pole teada, milleks laps raha kogub. «Ta ise ka enam ei tea. Mõnikord räägib sellest, kui hea saab siis olema, kui ta peaks kuskile välisreisile minema ja meie ei saa palju taskuraha reisile kaasa anda. Mõnikord aga räägib, et kogub selleks ajaks, kui ülikooli läheb ja omaette elama peab hakkama. Kuna tegemist on nüüd ikkagi teismelisega, siis sellest aastast tõstsi-

me igakuist taskuraha 50 eurole kuus.»

PISA 2012. aasta uuringu andmetel on Eesti põhikooliõpilastel teiste riikide eakaaslastega võrreldes väga head finantsoskused. Meie õpilastel on rohkem praktilisi kogemusi igapäevaste pangateenuste kasutamisega: Eestis on rohkem õpilasi, kel on oma pangakonto ja/ või deebetkaart, kui teistes osalenud riikides. Enamikul põhikooliõpilastel on olemas ka töökogemus ja kaks kolmandikku õpilastest on ise raha teeninud, näiteks pereettevõttes või osalise ajaga töötades.

Ka vaestest peredest õpilastel on Eestis head finantsoskused, mis näitab, et sotsiaalmajanduslik olukord mõjutab õpilase finantskirjaoskuse taset vähe. Uuring näitas ka, et kodus rahaasjadest rääkimine avaldab noorte finantskirjaoskusele positiivset mõju.

Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja pereterapeut Marge Vainre ütleb, et taskurahaga seonduv on tal lapsevanematega üsna sageli jutuks tulnud.

«Peamine küsimus ei ole kindlasti see, kui palju on sobiv summa, mida laps võiks oma äranägemise järgi kasutada – see oleneb ju pere võimalustest ja lapse vanusest. Hoopis olulisem on arutleda taskuraha tähenduse ja ootuste üle, mis sellega kaasnevad. Õnneks mõistab enamik vanematest, et heade hinnete eest rahaga premeerimine ei too kaasa huvi teadmiste vastu,» räägib ta.

Samas tõdeb Vainre, et kahjuks võtavad lapsed kiiresti omaks suhtumise «kui teen, mida vanem ootab, saan midagi vastu». Psühholoogi vastuvõtule tulles imestavad vanemad sageli, miks laps ei saa aru, et ta õpib ju enda pärast, ehkki on kasutanud mõjutusvahendina

SUHTED Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Läbi aegade on lapsed tavatsenud viia osa oma taskurahast kohalikku või esimesse ettejäävasse poodi, et osta limonaadi ja maiustusi. foto: peeter langovits

raha või mõnd muud hüve.

«Kuidas saab aga tekkida vastutustunne ja soov midagi uut teada saada või oma võimeid avastada, kui vanemad hoiavad kontrolli enda käes ja n-ö ostavad soovitud tulemusi?» küsib ta.

Nii nagu ei ärata taskurahaga premeerimine ega karistamine huvi õppimise vastu ega kujunda teadmise väärtustamist, ei ole põhjust loota, et raha toimiks kasvatusvahendina korraliku käitumise kujundamisel, oma toa koristamisel või pere ühistes majapidamistöödes osalemisel. Küll aga õpib laps kiiresti ära, et tasuta pole mõtet pingutada, et vanemate rahulolul on rahaline mõõde, ning lõpuks võib juhtuda, et taskuraha suuruses väljendub ka lapse enese väärtustamine.

«Võib ju mõista, et vanematel on hea kavatsus taskuraha väljateenimise kaudu õpetada lapsele, et raha ei tule peresse niisama ja selle saamiseks tuleb pingutuda kõigil, kuid kahjuks ei õpi laps niiviisi väärtustama oma teadmisi, korras tuba, vanemate heameelt, hoolivust üksteisest, osalustunnet pereasjades,» selgitab pereterapeut.

Taskuraha võiks Vainre sõnul olla lapsele võimalus tunda, et ta võib kindla summa eest ise otsustada, mille jaoks seda kulutab, teades, et peab teatud aja jooksul sellega hakkama saama.

See õpetab rahaasju planeerima: kas kulutada kiiresti ära või jaotada nii, et jätkuks järgmise korrani, või hoopis säästa millegi ihaldusväärse jaoks.

KOMMENTAAR

lee maripuu

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja

Taskuraha suurus ja andmise sagedus sõltub eelkõige laste vanusest ja ka peresisesest kokkuleppest, milliseid kulutusi peaks laps üldse oma eelarvest katma. Nii näiteks võib mõnes peres olla taskuraha vaid kino või kommide jaoks, teises peres aga saab laps majandada taskuraha piires endale rõivaste ostmise ja oma telefoniarve tasumisega. Eelkõige sõltub taskuraha suurus loomulikult pere võimalustest ja eelarvest.

Lapsed saavad oma igakuise «tulu» enamasti vanematelt

saadud taskurahana, samuti tähtpäevadeks sugulastelt-vanavanematelt ning suuremad lapsed ka hooajalisi töid tehes, ise raha teenides. Kindel taskuraha suurus aitab lapsel oma isiklikke rahaasju paremini planeerida ja rahaga ümberkäimist harjutada, samuti aitab see hoida kontrolli all ka pere eelarvet tervikuna.

Näiteks kui anda lapsele vastavalt küsimisele või vajadusele kaks eurot täna ja viis homme, võib see kuu jooksul kokku anda hoopis suurema summa, kui vanemad on lapsele taskurahaks planeerinud.

Seetõttu võiksid vanemad täpsema ülevaate saamiseks kindlasti läbi mõelda, kui palju ja kui tihti lapsele raha annavad ja millised lapsega seotud kulutused jäävad vanemate kanda.

Algkooliealisele lap-

sele võiks taskuraha anda iga nädal, kuna kulutuste planeerimine pikema aja peale võib esialgu olla üpris keeruline. Kooliealisel lapsel peaks juba kindlasti olema teatud summa, mille kasutamise üle saab ta iseseisvalt otsustada.

See annab talle teatud sõltumatuse, hädavajalikud teadmised ja kogemuse oma rahaasjade korraldamisest, säästmisest.

Samuti on see lapse jaoks märk, et vanemad usaldavad teda ka rahaasjades.

Gümnaasiumis ja ülikoolis võiks noor inimene saada kuu piires eelarvestamisega hakkama. Kuigi teabekeskuse uuringud näitavad, et ka täiskasvanud on oma igapäevaste rahaasjade korraldamisega sageli hädas, oleks hea, kui vanemad teeksid lapsele selgeks ka säästmise ja kogumise põhimõtted.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Päevakorral on majandamise ja kokkuhoidlikkuse teemad. Oskad asju ajada sulle soodsas suunas. Näed, mida pead selle heaks tegema.

SÕNN Sulle paljastavad end eksistentsi sügavaimad saladused. Oled läbinägelik ja samas ka väga tundlik. Teed asju kire ja armastusega.

KAKSIKUD Praktiline osa vaheldub impulsiivsusega. Mehisus ja otsustavus on need, mida vajad. Ent kas oskad need õigel ajal käiku lasta?

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 30. AUGUST 2014 || VARIA || 17

ERNIE

Nils G. G. van Dijk – South African Chess Magazine, 1960

VÄHK

Sa ei tunne hirmu ja vaatad kõigele julgelt otsa. Mida julgem oled, seda vähem julgevad sind tüüdata igasugused nadikaelad.

Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vfe5!

LÕVI

Kas leiad vaenlase nõrga koha ja annad sinna purustava löögi? Leiad, kuid käitud siiski mõnevõrra inimlikult.

NEITSI Eneseväärikus ei luba sul teatud joonest allapoole laskuda. Õigesti teed, kuna nii säilitad oma usaldusväärsuse.

KAALUD

Oled võimeline paljuks, kuid samas pead end natuke tagant sundima. Kui töö või kohustus sulle aga meeldima hakkab, siis teed seda naudinguga.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT ESMALT PEAME SÕLMIMA SALADUSESHOIDMISE LEPINGU.

SKORPION

Oled väga väärikas, kuid samas peidad selle taha üht-teist. Ajad oma joont, kuid samas arvestad ka nendega, kes tahavad ennast teha kõigile kuuldavaks-nähtavaks.

AMBUR Vaesusega sa ei lepi ja oled oma heaolu nimel valmis töötama väga palju. Raha hakkab sinu juurde voolama siis, kui oled ka selleks loonud õige psüühilise seisundi.

HAGAR HIRMUS

KALJUKITS Vaenlased tõstavad pead ja võivad tahta rikkuda sinu mainet. Samas võid leida toetaja, kes hakkab seda parandama.

KALAD

Emotsioonid muutuvad kiiresti – suudad jumaldamiselt vihkamisele minna ja vastupidi. Kui sul on õige kaaslane, siis suudate mägesid liigutada.

ÄKKI MA RÄÄGIN PRAEGU VALE INIMESEGA.

KARMID SÕNAD KUTILT, KELLEL ON NII PALJU SALADUSI.

Vastused: 1. «Terasori». 2. Tallinnas, Narvas, Rakveres ja Haapsalus. 3. Juri Andropov (1914–1984). Viin oli «andropovka». 4. Saksofon. 5. Malta.

VEEVALAJA Oled edukas, kuid samas kardad olla naeruväärne. Püüad luua endast pilti kui inimesest, kes on auahne, kuid oskab piiri pidada.

SEDA POLE VAJA, SEST KEEGI EI USU SÕNAKESTKI, MIDA MA RÄÄGIN.

1. Näitleja, helilooja, muusik, kunstnik ja üldse mitmekülgne mees Viktor Konstantin Oxford (Oksvort; 1893–1984) on kuulsaks saanud ennekõike oma lauluga «Jää vabaks, Eesti meri». See on katkend tema poeemist. Mis pealkirja kannab see poeem?

2. Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne MandriEuroopa õigusnormide kogum, mis kehtis umbes sajas linnas, teiste hulgas kolmes Eestimaa linnas.

Millistes?

3. See omaaegne Nõukogude Liidu juht oli ka luuletaja, kelle värsse isegi on avaldatud. Ta luges Senecat, Sokratest, Lev Tolstoid, kuid oli siiski ainus NLKP Keskkomitee poliitbüroo liige, kellel puudus kõrgem haridus. Toidupuuduse tingimustes lasi käibele odava viina, mida hakati kutsuma tema nimega. Kellest on jutt?

4. Muusikute arvates on just selle instrumendi mängijatel kõige paremad huuled. Nii et see, kes tahab saada heaks suudlejaks, peaks just seda pilli kõvasti harjutama. Mis pill?

5. Nimetage Euroopa Nõukogu väikseim liikmesriik.

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mees kiitleb baaris, et tema on kodus boss. Tema otsustab, millal süüakse õhtust, mida söögiks pakutakse, riided on alati triigitud, tolm pühitud.

«Kaua sa abielus oled olnud?» küsib joomingukaaslane.

«Ma olen vallaline,» vastab mees.

••• Mees läheb mööda tänavat karkudega. Vastu tuleb sõber.

«Mis sinuga juhtus?»

«Autokatastroof!»

«Jube, nüüd sa ei saagi ilma karkudeta käia?»

«Ei tea. Arst ütleb, et saan, kuid advokaat ütleb, et ei!»

20 || TÄNA || POSTIMEES, 30. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TÕNIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

JÄLGIB, KUIDAS LÄHEB EUROOPA LIIDU TIPPJUHTIDE VALIMINE.

NIMEPÄEV: EMIL, MELLO, MELJO, MILJO Ilmar Rattus 76, ajakirjanik Neeme Kulbok 57, maalikunstnik Philippe Jourdan (pildil) 54, katoliku kiriku apostellik administraator Eestis Ra Luhse 50, arhitekt POSTIMEES ÕNNITLEB: Kristel Leesmend 46, näitleja Tiit Sermann 49, reklaamiosakonna Mari Tarvas 45, kirjandusteadlane ja tõlkija kujundaja/küljendaja Laura Remmel 26, laulja

foto: inari leiman

LOOMAAIA UUDISED

TALLINN +16

RAKVERE +16

NARVA +15

2–7 m/s

KÄRDLA +16 HAAPSALU +17

ilmateenistuse sünoptik

Loomaaia juubelipidustusi vihmavalingutega õnnistanud ilm on veidi kuivema poole pööranud ning laseb enamikul loomaaiaasukail taas õueõhku ja isegi päikesepaistet nautida. Et aga paduvihmadega alla sadanud veehulk kiirelt pinnasesse imenduda ei suuda, siis laiutavad nii mõneski aedikus suured vee- ja mudaloigud. Hirve- ja piisoniaedikutes aitab lompide vastu täitematerjaliks pinnase toomine, millega järgmisel nädalal ka algust tehakse.

Vaatamata vesisele ilmale oli keskkonnahariduskeskus loomaaia juubelisünnipäeval, 25. augustil külastajaist pungil. Avatud uste päev looduskooli klassiruumides pakkus uudistamist ja põnevat tegevust nii pisematele kui ka suurematele loodushuvilistele.

Aprilli keskpaigas esimese pesakonnaga maha saanud ja toona põrsad (pildil) inimeste toita jätnud jõeseaemis sättis oma teiseks poegimispäevaks loomaaia sünnipäeva ning otsustas sedakorda kolme põrsakese üleskasvatamisega ise rinda pista. Pühapäeval munes selle hooaja esimese muna argusfaasani kana.

Troopikamajas elav Lõuna-Ameerika päritolu emane jõerai on aga märgatavalt ümaramaks muutunud – oodatav järglaskond peaks ilmavalgust nägema oktoobris.

Oktoobris tööd alustava loomaaia looduskooli tegevuses kaasalöömiseks ja ringitundidesse registreerumiseks tasub jälgida loomaaia kodulehte, kuhu septembris pannakse välja täpsem teave. ZoFo 2014 võistlusfotosid on võimalik üles laadida veel vaid viimaseid päevi kuni augusti lõpuni.

«KASU» UURIB, KAS SUPERMARKETIST TASUB EHITUSKAUPA OSTA. EUROOPA

Taas kuivem kertu vait

Sajud loomi ei heiduta

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

PAIDE +17

Madalrõhuala taandus möödunud ööl Eesti idapiiri taha ning selle järel võtab ilmaTARTU PÄRNU VILJANDI teo enda kätte Läänemere +16 +18 +17 kohal tugevnev kuivema KURESSAARE +17 õhuga kõrgrõhuala. Kui täna võib veel siin-seal hoogvihma tulla, siis homne päev möödub juba olulise sajuta. Küll aga võib VÕRU VALGA +16 sisemaal termomeetrinäit 0 °C lä+16 histele langeda.

Täna on vahelduva pilvisusega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR ilm. Kohati võib sadada hoovihma.

Anne kanal +15 Pühapäev, 31.08 Esmaspäev, 01.09 Teisipäev, 02.09 Puhub põhjakaare tuul 2–7 m/s.

Emajõe vabaujula +15 Õhutemperatuur on 14–18 °C. +3/+17 +8/+19 Tallinn +4/+17 Kakumäe rand +14 Tartu +4/+17 +3/+17 +7/+18 Kuressaare +17 Narva +4/+17 +3/+17 +5/+17 Pirita rand +13 Pärnu +7/+17 +5/+19 +7/+19 Pärnu rand +14 PÄIKE Pühajärv +16 Kuressaare +8/+18 +10/+17 +11/+17 tõuseb loojub Tallinnas 6.12 20.30 Tartus 6.07 20.19 Kärdlas 6.22 20.37

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +25,7 kraadi (1806, 1807) +3,7 kraadi (1989) Tartus +27,9 kraadi (1919) +1,7 kraadi (1955)

KUUFAASID 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 30. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Eesti sportlased Pekingi paraolümpial 30 Õnne 13 10 00 Uskumatu, et keegi võib seal elada, 3 30 Mongol-Mongol 11 00 Musketärid, 7/10: Mässuline naine* 50 Nikolaj ja Julie, 6 12 35 Maailma ajalugu, 4: Teadmiste valgus* 13 25 Meeletu orkaan.

Rolling Stones, 2/2* 14 20 Tuglase selts: viis tähtsat päeva* 15 20 Ilus maa: Nõva viikingipaadid 30 Sõudmise MM: Finaal 16 45 Jalgpalli Premium liiga: JK Sillamäe Kalev - JK Tallinna Kalev 18 00 Teeliste kirikud.

30 Aktuaalne kaamera.

40 Suur Vallrahu, 3/3 (Inglise 2011) 19 35 Normanni vallutused: Kreeta läänerannik 20 00 Lauluga maale: TriSmile triatlon ja käsitöölaat Pühajärvel 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm. 20 Sport. Sport.

35 Downton Abbey 22 25 Midsomeri mõrvad: Mõrvaks koolitatud 23 55 Kuritegu, 6/20 00 55 Tartu muusikapäevad 30: Kantaat “Taevas ja maa” 01 39 ERR uudised

09 00 Lastesaated 12 05 Ajaproov: Rein Karemäe* 50 Reportaaž telefoniraamatu järgi* 13 15 Tee-Vee õhtu Rein Karemäega* 55 EÜE – 88 14 35 Teater laulab: Salong Teater* 50 Siin ja praegu: Madis Kalmet* 15 50 Minuscule: Lõksus 55 Jalgpalli Premium liiga: JK Sillamäe Kalev – JK Tallinna Kalev 16 45 Uue aja asjad 17 00 Wallace ja Gromit: leiutajate maailm 30 Sune suvi (Rootsi 1993). Lastefilm 19 00 Huviline filmikaamera 10 Minu lemmikloom: Geko ja maisimadu* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader: Valentino kingitus Teemaõhtu: Loomaaia sünnipäev.

20 40 Loomaaiast loodusesse 21 10 Loomaaias 15 Zoo-Tallinn 45 Osoon 22 10 Osoon: Lähme loomaaeda 35 Neljajalgne sõber 23 05 Loomaaia sünnipäev 30 IT-osakond: Pahad poisid 55 Mammut (Prantsuse 2010)*.

Tragikomöödia 01 26 ERR uudised

06 10 Matsakas beib: Õeluse kuninganna 07 00 Galileo* 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko: Viimane!

45 Top Shop 09 00 Aia- ja Kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg: Uus hooaeg!

11 30 Kaks kanget Indias* 12 30 Teekond Eldoraadosse (USA 2000).

Täispikk joonisfilm 14 30 Heeringas Veenuse õlal 15 00 Kassid: Suur jaht 35 Tuhat ja üks ööd, 32 17 05 Rosamunde Pilcher – Nancherrow idüll (Saksa-Inglise 1999). 1/2 19 00 Nädal emata: Viimane!

20 00 Suvereporter+ 35 Tindisüda (Inkheart, USA-SaksaInglise 2008). R: Iain Softley. O: Brendan Fraser. Seiklusfilm 22 35 Elukas (USA 2001). R: Luke Greenfield. O: Rob Schneider. Komöödia 00 15 Mees majas (USA 2005). Komöödia 02 00 Oceani kolmteist (USA 2007).

Kassahittide triloogia kolmas osa.

04 00 Tere tulemast zombimaale (USA 2009). Komöödia 05 25 Suvereporter+*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1466-1467 07 25 Teismelised ninjakilpkonnad 45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1, 3: Halva soengu päev 08 05 Aladdin 1, 63: Armastusega Hippsodethilt 35 Teismelised ninjakilpkonnad* 09 00 Simpsonid 3, 24: Barti sõber armub 30 Simpsonid 3, 25: Vennas, palun pisut pappi 10 00 Paulie (USA 1998).

Perekomöödia 11 50 Justin Bieber: ära iial ütle iial (USA 2011). Kontsertfilm 14 00 Minimissid 2, 4 15 00 Varaste paradiis (USA 1958).

Romantiline komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 81 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Rapuntsel (USA 2010). Animafilm 21 30 Videvik (USA 2008). Romantiline seiklusfilm 00 00 New Yorgi varjus (USA 2013).

Krimidraama 02 45 Varaste paradiis (USA 1958)*.

Romantiline komöödia 04 45 Simpsonid 3, 24: Vennas, palun pisut pappi* 05 10 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid 06 00 Sünge maja 07 45 Gok Wan annab moenõu 08 45 Top Shop 09 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay koduköök: Kõhule kerged toidud 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 19 55 Ta pole sinust eriti huvitatud (USA– Saksa 2009)*.

Komöödia 14 15 Magus kättemaks (USA 1997).

Romantiline komöödia 16 05 Tippjuhi salamissioon, 13 17 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 19* 19 00 Kes sa üldse oled?, 18: Blair Underwood 20 00 Saladused 21 00 Inglise vein (Saksa 2011). Romantiline draama 22 55 Kes sa üldse oled?* 23 50 Suvereporter+ 00 20 Piinlikud kehad 01 15 Vampiir, vaim ja libahunt, 1 02 00 Tippjuhi salamissioon, 13/14* 45 Sünge maja* 04 15 10 päevaga 10 aastat nooremaks* 05 00 Staariminutid 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 157: Huntide seas* 55 Komissar Rex, 158: Letialused mängud* 10 50 Conan, 278: Will Arnett, Anna Camp, Benjamin Booker* 11 40 Conan, 279: Damon Wayans Jr, Ali Larter, Lake Street Dive* 12 30 Merevaade* 13 00 Kalailm* 30 Harry Potter ja tarkade kivi (USA 2001). Seiklusfilm 16 10 Harry Potter ja saladuste kamber (USA 2002).

Seiklusfilm 19 00 Kaks kanget Indias 20 00 Ohtlik puhkus, 20 21 00 Hr Päiksekiir, 2/13: Aasta töötaja 30 Harry Potter ja Azkabani vang (Harry Potter and the Prisoner of Azkaban, USA.Inglise 2004).

R: Alfonso Cuarón.

O: Rupert Grint, Daniel Radcliffe, Gary Oldman.

Kahele Oscarile kandideerinud seiklusfilm.

00 00 Tulnukate tornaadorünnak (USA 2012)*. Ulmefilm 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Totaalne muutumine: kodu eri 7, 13: Perekond Ward (2) 08 00 Langev taevas 1, 6-10: Varjupaik 1-2; Pinna all peidus; Mäss; Kaheksa tundi 13 00 Kontor 8, 20: Tervituspidu 30 Clevelandi show 3, 4: Popipäev* 14 00 Püksid maha (Inglise 1997)*.

Komöödia 16 00 Clevelandi show 3, 5: Jeemeni pidu 30 Rajalt maha 5, 9 17 30 Kirvemehed 4, 9: Lahinguks valmis 18 30 Simpsonid 5, 13: Homer ja Apu* 19 00 Ninjasõdalased 30 Rammumeeste maailma karikasari, 4 20 30 Simpsonid 5, 14: Lisa vs. Malibu Stacy 21 00 Top Gear 3/9 22 15 ÕUDUKAÕHTU: Lõõmav leek (Burning Bright, USA 2010).

R: Carlos Brooks .

O: Briana Evigan, Charlie Tahan, Garret Dillahunt. Õudusfilm 01 50 Terra Nova 1, 13: Vastupanu 02 35 Kontor 8, 20: Tervituspidu* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 05 25 Seitsmesed suvesadamas.

Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse 113/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 10 30 Terve tervis* 11 00 Valgust!* 30 Kas tohib?* 12 00 Peterburi-Tallinn* 30 Nero Wolfe 4/8* 14 10 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek 257/304* 17 00 Armuleek 258/304* 45 Armuleek 259/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Aleksei Turovski lood* 20 00 TÄNA. Uudised 15 BBC loodussari.

Meie erilised loomad 40 Dokumentaalfilm.

Kolmanda Reichi viimased saladused 6/6 21 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Baaria (Itaalia, Prantsusmaa, 2009) 00 10 TÄNA. Uudised* 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Meelis Süld 10 10 Teekond tippu.

Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid.

Aarne Rannamäe 12 05 Vikerviisid 13 05 Maailmapilt 14 05 KÖPi valikkava.

Ehh, Uhhuuduuri rattaretk 2011, I. Arp Müller 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm.

Maausuliste ajataju.

Ahto Kaasik, Haldi Normet-Saarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng.

Jüri Tuulik – Hirvesarvetuba 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool. Peeter Laurits – Maast ja ilmast 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 55 Öömuusika

+18 +29 +26 +26 +22 +23 +22 +18 +25 +26 +16 +15 +22 +18 +25 +24 +19 +31 +18 +24 +17 +15 +21 +15 +23 +11 +17 +31 +24 +17 +21 +21 +19 +24 +30 +17 +31 +37 +22 +27 +31 +28 +26 +28 +24 +24

07 05 Klassikahommik 10 05 Delta* 11 05 Uus raamat.

Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Liina Vainumetsa* 14 05 Sallitallaja* 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd–muusika.

Musta muusika varjundid, 8.

17 05 Heliträkk.

Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund.

Leonardo Vinci oli üks oma aja kuulsamaid ja populaarsemaid ooperiheliloojaid.

Saate autor Robert Staak.

20 00 Džässikontsert.

Jazzi ja Bluusi Päevad*. Kontserdisalvestusi arhiivist.

21 00 Fantaasiaplaat.

Lauri Leis. Lauri Leis tutvustab saates Tuomari Nurmio albumit “Lasten mehuhetki” (1981).

Soome rockmuusika üks omanäolisemaid albumeid pole oma värskust tänaseni kaotanud ja paelub üha uusi põlvkondi.

22 05 Ilmakaar*. Tšaadi ansambli H’Sao kontsert festivalil Festim 2013 23 00 Meditatsioon 00 05 Nokturn