Postimees 30 09 2014 by Postimees

PEEN MÄNG VENEMAA VÕIB ESTON KOHVRI MÕNE OMA MEHE VASTU VABAKS ANDA. EESTI LK 6–7

TUBLI TÕUS Kultuuriministeeriumi eelarve suureneb tuleval aastal viiendiku võrra, muu hulgas kasvavad ka palgad. KULTUUR LK 15

LENDAB SUUSKADEL Meil on uus lootus suusahüppemäel – 13-aastase Annemarii Bendi saavutused jahmatavad isegi asjatundjaid.

TEHNIKA Uue iPhone’i muukimiskindlus paneb luurajad ahastama LK 20

SPORT LK 16

www.postimees.ee NATO kindral

JEAN-PAUL PALOMEROS: NATO on heidutamiseks ja ennetamiseks suurepärane organisatsioon, aga ta ei saa teha seda tööd üksi.

TEISIPÄEV, 30. SEPTEMBER 2014 • NR 227 (7218) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 822 • LUGEJAID 201 000

VÄLISMAA LK 10–11

SELTSI ON VAJA

Rohkem rõõmu! Rõõmsad kogemused on tähtsad nii vaimsele kui kehalisele tervisele. Uuringute järgi tegelevad Eesti vanemaealised kohusetundlikult oma kehalise tervisega, aga kipuvad unustama suhtlemise ja unistuste täitmise, kirjutab vanemaealiste uurija Tiina Tambaum (Tallinna Ülikool). LK 12 LÕIMUMINE

Andke aega Selge, et Eesti kooliharidus peab igale vene noorele tagama korraliku riigikeele oskuse, kuid poliitikutel tuleks endale aru anda, et lõimumisprotsesside suunamisel on tarvis nii taktitunnet kui aega, kirjutab sotsioloog Juhan Kivirähk. LK 13

Bordellid poevad peitu Prostitutsiooniga kaasneva kupeldamise ja inimkaubanduse avastamine muutub aina keerulisemaks, sest lõbumajad kolivad majadest korteritesse ja maskeerivad oma tegevust aina paremini.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul lõbumajandusega kaasnevad probleemid aina süvenevad, samas on politseil raske midagi ära teha, sest seadusi uued pisibordellid ei riku.

Eesti sai juurde üle 40 noore kodaniku Riigikogu esimees Eiki Nestor, siseminister Hanno Pevkur ning politseija piirivalveameti juht Elmar Vaher andsid eile Toompeal enam kui neljakümnele alla 15-aastasele noorele Eesti kodakondsuse tunnistuse. Vaher õnnitles nii lapsi kui ka nende vanemaid. «Eesti sai täna rikkamaks – meil on tänasest rohkem inimesi, kelle tulevik on kindlalt seotud Eestiga,» ütles ta. «Arvan, et ka lapse jaoks on oluline ja kasulik olla selle riigi kodanik, kus ta elab,» lisas Pevkur. Tänavu on Eesti kodakondsuse saamiseks taotluse esitanud 1059 inimest, neist 358 juhul taotleti kodakondsust alla 15-aastasele lapsele. PM foto: mihkel maripuu

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 4

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Need naised vajavad kaitset, mitte vaidlusi

Mu unelmate Tallinn Sõitsin reede õhtul taksoga mööda Pärnu maanteed kesklinna poole. Taksojuht vaatas hiljuti teeremondi läbinud uut teed ja kommenteeris vaikselt, et endise kahe asemel ainult üks sõidurada jäetud – siin hakkavad suured ummikud olema. Mainisin selle peale Tehnika tänavat, mis on olnud kogu suve umbes – ka tipptunnivälistel aegadel. Muidugi mõjutas ka läheduses toimunud teeremont, aga tegelikult algasid suured ummikud juba varem – siis, kui sinna, kus varem kulges Kristiine ristmikule kolm rada ja üks läks otse edasi, jäeti ilma mingi mõistetava põhjuseta 2 + 1 rada. Ei lisandunud ühissõidukirada ega olnud ka sõidurajad enne liiga kitsad – jäi mulje, et uus lahendus oli lihtsalt kellegi tuju, kes tahtis rohkem ja laiemad valgeid triipe asfaldile maalida. Loodetavasti läks selle inimese tuju sellest siis tõesti paremaks, muud positiivset efekti sellel polnud. Negatiivseid aga küll, nagu teavad kõik need, kes iga päev seal ummikus istudes oma väärtuslikku aega kulutavad. Ma elan Tallinnas piirkonnas, mis kannab nime Uus Maailm ja piirneb muu hulgas nende kahe tänavaga. Seal võib märgata elanike ühist püüdu muuta elukeskkond kõigile mõnusaks. Aga väga selgelt piirneb see asum vana maailmaga, täpsemalt vana Tallinnaga, kus paistab valitsevat täpselt vastupidine eesmärk. Jah, muidugi on siin küsimus, kas need linnavalitsuse tehtud muudatused sõiduteedel võiksid innustada mind liikuma rohkem jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga – käituma keskkonnasõbralikumalt. Vastus on paraku pigem ei – muidugi on käike, mille ma teen nii, aga kuna Tallinna ühistransport ei ole just maailmatasemel, siis on paljudel juhtudel mugavam, kiirem ja praktilisem valida ikkagi auto.

otsiaalministeeriumi ametnikud on murelikud. Telefonidele, mis on sisse seatud selleks, et raskes psühholoogilises olukorras inimesed saaksid tuge ja abi, tuleb üha sagedamini kõnesid naistelt, kes teenivad sissetulekut prostituudina. See tähendab, et selliste abivajavate naiste arv on oluliselt kasvanud. Arvatakse, et korterbordellide ja massaažisalongide arv on tänavu lausa kahekordistunud. Politsei leiab, et tegu on sotsiaalse probleemiga, ja osaliselt on neil õigus, vähemalt selles osas, mis puudutab probleemi põhjuseid. Kehv majanduslik olukord ja soov sellest iga hinna eest välja rabeleda on kahtlemata üks oluline motiiv, mis naisi nii rasket valikut langetama sunnib. Ja tõesti, siin on koht, kus nentida, et olukord on paljude inimeste jaoks lastud liiga keeruliseks kujuneda. On selge, et riigis ei tohiks olla keegi olukorras, kus tal on valida vaesuse ja prostitutsiooni vahel. Probleemiga tuleb tegeleda, sellega tu-

leb tegeleda kohe, ja see on sotsiaalministeeriumi ülesanne. Kuid mis prostitutsiooni kahekordistumise tagajärgedesse puutub, on selgelt ka politsei asi. Ehkki suurte bordellide asemel tegutseb nüüd palju väikeseid, tavalistesse kortermajadesse varjatuid, ei tähenda see, et tegu poleks seadusvastase tegevusega. Jah, seadus ei keela enese müümist. Kuid võib eeldada, et suures osas korterites toimub tegevus siiski kupeldaja kaasabil, kes tehingutelt protsendi korjab. Suur osa prostituutidest ei tegutse omal käel, nad värvatakse ja nende pealt teenitakse tulu. Ja see on juba selgelt seadusvastane tegevus. Seda tõestab ka rehabilitatsiooniprogrammide käigus saadud info: selgub, et üldjuhul on naistele pakutud võimalust oma kehaga teenida, nad ei ole sellisele ideele ise tulnud. Lisaks on selge, et need naised on seksuaalse ekspluateerimise ja ka inimkaubanduse vaatenurgast riskirühm, mõlemad on aga seadusega karistatavad teod. Selliste tegude ennetamine peaks olema politsei ülesanne. Pealegi kaasneb prostitutsiooniga sageli muid kuritegusid, salaalkoholiga kauplemisest narkootikumideni.

Sotsiaalministeeriumil on siin õigus: selleks et uurida prostitutsiooniga seotud kuritegevust, on politsei poolt vaja süstemaatiliselt tegeleda kogu valdkonnaga. Ka selle osaga prostitutsioonist, mis esmapilgul kuriteona ei paista.

JUHTMÕTE Neil, kes seda mis tahes muu töö sarnaseks peavad, tasub teha lihtne proov: kujutlege, et tegu on mõne teie lähedasega. Ja siis mõelge uuesti.

LK 4

urmas nemvalts

triin tammert

Kolumnist Jüri Vendik, PM 29.09

Kritiseerimise asemel tasub muidugi sõnastada hoopis soovitud tulemus. Mu kodulinna puhul oleks see midagi sellist: ideaal on linn, kus lähtutakse kõigi elanike heaolust.

Postimees 1910. aastal Tallinna linna avaliku raamatukogu nimekirjast on peaaegu kõik paremad raamatud maha tõmmatud. Raamatukogu teenijate seletuste järele olla see valitsuse poolt revideerimise ajal sündinud. Nimelt käinud läinud aastal jõulu ümber Eestimaa asekuberner raamatukogu nimekirja järele vaatamas. Siin keelatud raamatuid lubatakse igapool müüa ja neid on ka teistest raamatukogudest leida. Imestama paneb, et ka kolm Noor-Eesti albumi ja üleüldse kõik raamatud, mis Noor-Eesti kirjastusel on ilmunud, ära on viidud. Pääle Noor-Eesti raamatute on Eesti keeles veel maha tõmmatud ja ei ole lugemiseks saada: 1) Keiser Paul, tema elu ja surm (Reinthal), 2) Piibel ja kõlblus (Kovalevski), 3) Ema ja laps (Peters), Vana ja uus usk (Strauss),

Pigem paneb linna suhtumine (ja ma ei hakka praegu liiklusele lisama kõiki neid teisi teemasid, tohutuid propagandakulusid jms) mind tõsiselt kaaluma Tallinnast minema kolimist. Linna seisukohalt tähendab see 1) kaotatud maksuraha, 2) kui mu töökoht on jätkuvalt Tallinnas, siis ühte ROHKEM autoga sõitvat inimest, mis ei muuda kindlasti pealinna rohelisemaks. Kritiseerimise asemel tasub muidugi sõnastada hoopis soovitud tulemus. Mu kodulinna puhul oleks see midagi sellist: ideaal on linn, kus lähtutakse kõigi elanike heaolust; kus liikumine on mugav nii autoga, ühistranspordiga, jalgrattaga kui ka jalgsi ning kus ühistransporti valima paneb mitte see, et autoga liiklemine on ebamugavaks tehtud, vaid see, et ühistransport on tasemel (läbimõeldud liinivõrgustik ning puhtad, mugavad ja korralikud sõidukid). Kõlab nagu mõni Eesti väiksem linn või maailma suurlinn? Aga kui nemad suudavad, siis ehk suudab ikkagi Tallinn ka?

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

KÕVA SÕNA See, mis paistis mõeldamatu idiootsusena alles pool aastat tagasi, on nüüd Kremlil seadustes või plaanides kirjas, ja nüüd enam ei tundu võimatu sisuliselt miski.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Kuid mis kõige olulisem, tegu on sadade ja sadade naistega, keda päevast päeva ära kasutatakse. See tähendab sadu haiget saanud psüühikaga, hiljem ravi ja rehabilitatsiooni vajavaid inimesi. Need naised vajavad ühiskonna kaitset. Pole vahet, kas selleks on sotsiaalministeerium või politsei, aga küsimusega tuleb tegeleda. Kuid nõudlus on, ja seega on ka neid, kes ohvreid värbavad. Jutt, et naised müüvad vabatahtlikult oma keha, ei kõla veenvalt. Neil, kes seda mis tahes muu töö sarnaseks peavad, tasub teha lihtne proov: kujutlege, et tegu on mõne teie lähedasega. Ja siis mõelge uuesti.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Baltimaa saladused (Schulz), Tolstoi kirjatööd (teaduslised ja füsiologilised) ja mitmed muud. Näituseks on Eesti keeles rahvamajandusteaduse jaoskonnas üleüldse nimekirjas 42 raamatut, kust aga 23 maha tõmmatud on. Vene keeles on sellest jaoskonnast 8 raamatut maha tõmmatud. Kokku on umbes poolsada eestikeelset raamatut nimekirjast maha tõmmatud, kuna enne neid lugemiseks välja anti. Linna poolt peetakse raamatukogu üleval, linna kohus on ka tema tegevuse järele valvata. Linnavalitsus peaks selle eest hoolt kandma, et nii ruttu kui võimalik need raamatud, mis üleüldse avalikkudes raamatukogudes lubatud, ka Tallinna raamatukogudesse pääseksivad. Ja uusi raamatuid tuleks juurde muretseda. 30.09.1910

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Üle tuhande noore läheb sel nädalal ajateenistusse

Seakatku tõkestamiseks tuleb kasutusele tervisemärk Vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele soovib valitsus sigade Aafrika katku puhangu leviku tõkestamiseks võtta kasutusele spetsiaalse tervisemärgi, millega tähistatud loomseid saadusi võib turustada vaid Eesti piires. Tooteid hakataks märgistama, kui seakatk peaks levima mõnes piirkonnas kodusigadele. Taudipiirkonnas toodetud liha on inimesele ohutu, kuid märgistus on vajalik loomatervise seisukohalt liha ja lihatoodete liikumise jälgitavuse tagamiseks. BNS

Ansip annab Brüsselis aru tuleval esmaspäeval Tuleva esmaspäeva õhtul toimub Euroopa Parlamendis Eesti volinikukandidaadi Andrus Ansipi (pildil) kuulamine. Kolme tunni jooksul peab Ansip parlamendi ees vastama 45-le poliitiliste gruppide küsimusele. Pärast kuulamist 24 tunni jooksul teeb Ansipi kuulamise eest vastutav siseturukomisjon kirjaliku avalduse, kas volinikukandidaadi esinemisega ollakse rahul ja milline on arvamus. Andrus Ansipist saab Euroopa Komisjonis digitaalse ühisturu eest vastutav asepresident. BNS

217

inimest on seni tänavu Eestis HIVi nakatunud.

Eile hommikul oli Maneeži tänaval Tallinnas rohkelt lembehetkedest haaratud inimesi – kaitseressursside ameti juures ütlesid lähedastele head aega ajateenistusse siirdujad.

Alanud nädalal asub kaitseressursside ameti kutsel ajateenistuskohustust täitma üle 1100 noormehe. Vabatahtlikuna läheb ajateenistusse ka kaheksa neidu. Valdav osa kutsealustest hakkab

aega teenima 1. jalaväebrigaadi üksustes, aga ka Kuperjanovi pataljonis ja teistes väeosades. Neidude teenimiskohad on tagalapataljonis ja pioneeripataljonis. postimees.ee foto: erik prozes

ALARAHASTATUD. EKI juhi Urmas Sutropi sõnul väheneb nende teadusrahastus 60 protsenti, haridusministeerium väitel toetused hoopis suurenevad.

Rahatu Eesti Keele Instituut koondab kümme teadlast toomas randlo reporter

esti Keele Instituut (EKI) vaevleb d i r e k tor Urmas Sutropi sõnul alarahastatuse all ning olukord on nii tõsiseks muutunud, et hakatakse teadlasi koondama. EKIs töötab umbes 80 inimest ning nendest kümme tuleval aastal ilmselt ei jätka. Kõik ei kaota tööd aga koondamise tõttu, vaid välja jäetakse kuulutamata ka konkursid tähtajalistele teadlaste ametikohtadele. «Osa teadurite töölepingud lõpevad 31. detsembril, nende ametikohtadele konkurssi välja ei kuulutata ja formaalselt pole tegu koondamisega, vaid inimene on lihtsalt tänaval,» rääkis Sutrop. «Meie rahastamist pole suurendatud 2007. aastast. Kuigi väidetakse, et riigisektoris palgad tõusevad, on see müüt. Pigem on meie eelarve võrreldes 2007. aastaga vähenenud mõnesaja tuhande võrra. 1,8 miljonit oli ja nüüd on 1,67,» märkis Sutrop, kes lisas

ka, et EKI teadusrahastus väheneb uuest aastast veel 60 protsenti. Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand möönis, et EKI rahastamine kasvas, nagu teistelgi teadusasutustel, kuni 2008. aastani, kui algas majanduskriis. «Alates 2008. aastast on haridusja teadusministeerium EKIt rahastanud ligikaudu 1,3 miljoni euroga. Ministeerium on järjepidevalt taotlenud üldist teaduse finantseerimise suurendamist, kuid riigieelarve võimalused seavad alati omad piirid,» lausus Reimand. «Kindlasti ei vasta tõele Urmas Sutropi väide, et Eesti Keele Instituudi teadusrahastus järgmisel aastal «langeb 60 protsenti». 60-protsendilist langust ei tule EKIs ega teaduses üldisemalt. Teaduse riigieelarveline rahastamine koosneb mitmest komponendist, millest peamised on baasfinantseerimine ning institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused,» lisas ministeeriumi asekantsler. Reimand selgitas, et uurimistoetuste taotlusi menetlev Eesti Teadusagentuur on saatnud EKI-le eelotsuse ühe kvaliteedile mittevastava institutsionaalse uurimistoetuse taotluse

Eesti Keele Instituut direktor Urmas Sutrop. foto: mihkel maripuu

mitterahuldamise kohta ning kui see jääb rahuldamata, võib EKI kogueelarve ministeeriumi hinnangul väheneda seitse kuni üheksa protsenti. «Kuid nagu öeldud, institutsionaalsed uurimistoetused on vaid üks komponent kogu riigipoolsest rahastusest. Muu riigieelarveline toetus järgmisel aastal kas suureneb või jääb samaks,» märkis ta. Reimand tõi veel välja, et tuleval aastal suurendatakse teadusasutuste baasfinantseerimist kümne protsendi võrra ning tõusevad ka teised toetused.

EKI kogueelarve võib ministeeriumi hinnangul väheneda seitse kuni üheksa protsenti.

Sutropi hinnangul tegeleb haridusministeerium demagoogiaga. Ta ütles, et ministeerium langetab uurimistoetuste mahtu 60 protsenti ja info selle eelotsuse kohta saadeti EKI-le suvel. Samuti ei ole erilist abi baasfinantseerimise suurenemisest. «Baasfinantseerimise maht on tänavu meil 110 000 eurot ning selle suurendamine kümme protsenti tähendab meile 11 000 lisandumist. Samas võttis ministeerium palgafondist maha 11 000 selle eest, et läksime üle riigi raamatupidamisele ja raamatupidaja koht kadus, aga tööle tuli võtta finantsjuht. Seega see on nullis,» selgitas Sutrop oma nägemust. EKI direktori sõnul polnud probleem varasematel aastatel nii tõsine, kuid kevadel pöördus Eesti keelenõukogu haridusminister Jevgeni Ossinovski poole, kellelt aga vastust rahastamise probleemi kohta pole saadud siiani. Alarahastatuse tõttu kannatab aga eelkõige teadustöö. «Sõnaraamatute ja keelearenduse pool on ülimalt kriitilises seisus. Ma ei eelda, et ministeerium peaks leidma selle 600 000, mida keelenõukogu küsis, aga kui raha ei leita, siis on EKI kriitilises seisus,» võttis Sutrop olukorra kokku.

NATO kiirreageerimisüksuse olemus selgub veebruaris Kaitseministeeriumi asekantsleri Sven Sakkovi arvates saab NATO kiireageerimisüksusest parema ettekujutuse pärast veebruarikuist NATO kaitseministrite kohtumist. «Praegu läheb kuid, enne kui sellele n-ö sketšile hakatakse alles tehnilisi jooniseid peale tegema. Kas see saab valmis aasta või rohkema pärast, on vara öelda,» rääkis Sakkov Vikerraadiole. NATO-l on kavas luua ligi 4000-pealine väeüksus, mis suudaks reageerida 48 tunni jooksul. ERR Uudised

Kindlustamata autode registris olek peatatakse Maanteeamet peatab homme jõustuva seadusemuudatusega sõiduki liiklusregistrikande, kui neil möödub viimase tehnoülevaatuse ja kindlustuspoliisi kehtivusest kaks aastat. Sõiduk, mille registrikanne on peatatud või mis on ajutiselt registrist kustutatud, loetakse registreerimata sõidukiks ja sellise sõiduki kasutamine liikluses pole lubatud. BNS

Lääne-Viru maavanema kandidaadiks saab Marko Torm

Kallas tahab Paloga arutada Ebola levikut

Reformierakondlasest siseminister Hanno Pevkur esitab LääneViru maavanema kandidaadiks oma erakonnakaaslase, praegu Rakvere linnavolikogu juhtiva Marko Tormi. Torm soovib maavanemaks saades enam julgustada avaliku ja erasektori ühisalgatusi. postimees.ee

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas soovib arutada majandusminister Urve Paloga Lääne-Aafrika Ebola viiruse epideemiaga seonduvat. Kallase sõnul on tähtis hoida avatuna piirkonna suhtluskanalid ning tagada liikumine Ebola viiruse all kannatavatesse riikidesse ja sealt välja. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas õigusabi on teile kõrge hinna tõttu kättesaamatuks jäänud?

Ei, mul on piisavalt raha

36%

Kui peaks abi järele vajadus tekkima, siis ma seda endale lubada ei saaks

3093 vastajat

60% Jah

4 || EESTI || POSTIME POSTIMEES, EES ES, 330 30. 0. SSE SEPTEMBER EP PT TEM EMBE MBE BER 2014 201144 20

T TOIMETAJA OIIM O ME ET TA A JA JA B BERIT ER E RIT RIT TN NUKA, UK A UK A,, T TEL EL E L 6666 6666 2234, 222334, 4, U UUDISED@POSTIMEES.EE UD U DIS ISED ED@ @P POSTIMEES.EE

PROSTITUTSIOON. Kupeldamise avastamine on muutunud keerulisemaks, sest majabordellide asemel on tegevus hajunud mööda linna laiali korteritesse.

tiina kaukvere tiina.kaukvere@ postimees.ee

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

nimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise pärast muretsev sotsiaalministeerium kurdab, et korterbordellide ja massaažisalongide arv on tänavu kõvasti suurenenud. Politsei nendib, et sääraseid asutusi võib ju rohkem olla, kuid samas ei ole enamiku puhul tegu kuritegelike kohtadega, mistõttu on see hoopis sotsiaalne probleem. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Katri Eespere kirjutas politseija piirivalveameti juhile Elmar Vaherile murekirja, milles toob muuhulgas välja, et sotsiaalministeeriumini jõudnud info kohaselt on korterbordellide ja massaažisalongide arvukus tänavu kahekordistunud ning asutuste reklaamidest paistavad kupeldamise ja prostitutsioonile kaasa aitamise tunnused. «Massaažisalongide arvukuse suurenemise osas oleme saanud väga häirivat infot oma koostööpartneritelt vabaühendustelt, kes muuhulgas osutavad nõustamisteenuseid nii prostitutsiooni kaasatud isikutele kui ka inimkaubanduse ohvritele,» rääkis Eespere. «Vabaühendused on täheldanud nii asutuste kui ka neis tegutsevate isikute arvu kasvu, mis edaspidi mõjutab selgelt ka nõustamisteenuste mahtu ja maksumust,» põhjendas Eespere. Näiteks on ministeeriumil leping mittetulundusühinguga Eluliin, mille all tegutseb inimkaubandusohvritele ja prostitutsiooni kaasatutele mõeldud psühholoogilise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus Atoll. Keskuses pakutakse juriidilist, psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist. Rehabilitatsiooniprogrammi koordinaator Roman Krõlov

nentis, et uute pöördujate hulk kasvab pidevalt. «Meie juurde tulevad pidevalt uued ohvrid, aga see tendents ei ole ilmunud suure lainena, vaid see on pidev probleem. Viimase nädala jooksul avastasime ise kolm uut kuulutust,» rääkis Krõlov. «Riigis toimib siiani ohvrite värbamine ja on olemas nõudlus teenuse järele. Just võitlemine nõudlusega on meie ühiskonna jaoks väljakutse,» on ta seisukoht. Krõlovi sõnul osaleb nende programmis praegu umbes 250 naist, kes on majanduslikes ja sotsiaalsetes raskustes. Seksuaaltervise kliinikusse pöördus mullu aga näiteks 195 prostitutsiooni kaasatud naist. Tunamullu oli külastajate arv isegi veidi suurem. «On selge, et massaažisalongides tegutsevad isikud on seksuaalse ekspluateerimise ja ka inimkaubanduse vaatenurgast riskirühm. Inimkaubandus on aga Eesti õigusruumis esimese astme kuritegu, mille ohvritele peab riik tagama kõik vajalikud teenused seni, kuni ohver seda vajab. Tegemist on väga kallite teenustega,» tõi Eespere välja. «Massaažisalongide arv võib-olla on tõesti viimase paari aasta jooksul kasvanud, samuti on Tallinnas rohkelt kortereid, kus oma keha müüakse. Aga see on pigem sotsiaalne probleem,» nentis Põhja prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Leho Laur. Ta tuletas meelde, et oma keha müümine ei ole kuritegu. «Praegu moodustavad massi prostituudid, kes kasutavad korterit kahepeale ja tõstavad seal vaheldumisi toru, et klientiga kohtumisi kokku leppida. See on klassika, selle puhul on raske rääkida inimkaubandusest,» selgitas Laur, lisades, et sellistel

naistel ei ole katusorganisatsiooni, neid ei ekspluateerita. «Nad ekspluateerivad end ise ja müüvad vabatahtlikult oma keha.» Seda teevad nad sotsiaalsetel põhjustel: sellistel naistel on sageli poolik haridustee, probleemne perekond, teinekord ka sõltuvushäired. Oma keha müüvad nad seetõttu, et pole suutnud leida muud viisi raha teenimiseks. «Politsei ei tohi lasta teistel inimestel selliste naiste raskest olukorrast kasu teenida, aga kui inimene töötab korterbordellis ja vahendustegevust seal ei ole, ei ole see kuritegevus,» toonitas Laur.

Prostitutsiooniga tegelevatel naisetel on sageli poolik haridustee, probleemne perekond ja ka sõltuvushäired.

Registreeritud kuriteod Paragrahv • Inimkaubandus

2013

2014

8 kuud

• Inimkaubanduse toetamine

• Kupeldamine

• Prostitutsioonile kaasaaitamine

allikas: justiitsministeerium

«Samas on prostitutsioon olnud inimkaubanduse üks osa ja probleem läbi aegade. Me ei ütle, et seda probleemi enam üldse ei ole,» lisas Priit Pärkna, kes alustab homsest tööd politseija piirivalveameti peadirektori asetäitjana teabehalduse ja menetluse alal. «Meie tegeleme nende eranditega, kelle taga on kuritegelik organisatsioon. Näiteks kui terve kett massaažisalonge tegutseb kellegi juhtimise all ja sinna värvatavad inimesed teavad, et peavad hakkama end müüma ja mingi osa tulust ära maksma,» selgitas Laur lisaks. Krõlov väitis, et rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgiks ei ole välja selgitada, kas prostituudil on olemas kupeldaja, ent üldjuhul on programmis osalevatele naistele siiski pakutud võimalust oma kehaga raha teenida, nad ei ole sellisele ideele ise tulnud. Pärkna selgitas, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on aga nüüd sellistele kuritegelikele organisatsioonidele tunduvalt keerulisem jälile saada. «Praegu ei ole meil enam ühtegi klassikalist bordellmaja, kuhu taksojuhid voorisid rohkem kui lennujaama,» põhjendas ta. «Tänapäeval on see tegevus konspireeritum, hajutatud korteritesse. Ühiskond tajub, et probleem on varjatum,» nentis Pärkna. Skeemid on erinevad. Näiteks võib kolme korteri vahel

ringelda viis prostituuti. «Kui bordellmajas töötas 15– 20 prostituuti, kes osutasid kohapeal teenust, siis oli märgatavalt lihtsam tõendeid koguda. Nüüd on inimesed ära jagatud ja peidetud. Meie töö on muutunud analüütilisemaks, meie kombitsad peavad rohkem laiali olema,» selgitas ta. See on ka üks põhjuseid, miks 1. oktoobrist liidetakse politseiameti Põhja prefektuuris organiseeritud ja raskete kuritegude ning narkokuritegude talitus, mille umbes 50-pealist meeskonda hakkab juhtima Leho Laur. Nii narkokuriteod kui ka inimkaubanduse või kupeldamisega seotud kuriteod on kõik organiseeritud kuritegevus, mis sageli käivad käsikäes. «Näiteks võib olla, et kuritegelik organisatsioon on tegelenud narkoäriga ja siis on mingil hetkel leitud sobivad ruumid ja otsustatud, et paneks siia massaažisalongi püsti. Kui neil selles valdkonnas hakkab hästi minema, näeme seda õige pea,» rääkis Laur. Katri Eespere sõnul on sotsiaalministeerium seisukohal, et suur osa inimkaubanduse juhtumeid kasvab välja prostitutsiooniga seotud kuritegude uurimisest. «Selleks et uurida prostitutsiooniga seotud kuritegevust, on politsei poolt vaja süstemaatiliselt tõkestada kogu seda valdkonda. Ka seda osa prostitutsioonist, millega pealtnäha kuritegu esialgu justkui ei kaasne,» rääkis Eespere.

foto: corbis/scanpix

Bordellide arv üha suureneb

6 || EESTI || POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

NÄIDISJUHTUM. Eston Kohvrit kaitsva advokaadi Jevgeni Aksjonovi sõnul on FSB-l veenvad tõendid, et Kohver võeti kinni Venemaal, mistõttu tema kaitsepolitsei versiooni juhtunust ei usu.

Kohvri kaitsja:

varem või hiljem vahetatakse ta välja jaanus piirsalu

reporter, Moskva

Kõige tähtsam on silmas pidada, et tegemist on kahe riigi luure omavahelise sõjaga. Kõik ütlevad «No comments!» ning siis vaikselt keegi naaseb ühele poolele ja keegi teisele poolele koju,» usub peagi juba kuu aega Moskvas vangis istuva Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri advokaat Jevgeni Aksjonov. Moskvas Postimehele Eesti ajakirjandusest esimesena pikema intervjuu andnud Aksjonov on kindel, et Eesti kaitsepolitsei ja Kohvri kinni võtnud Vene julgeolekuteenistuse (FSB) vahel käivad Kohvri saatuse üle juba läbirääkimised. «Mida vähem poliitikud või ametnikud praeguses etapis avaldusi teevad, seda parem Kohvrile,» lausub ta täie kindlusega. «Kohver on veendunud, et ta vahetatakse kellegi vastu pigem varem kui hiljem.» Moskva kesklinnas Tšaikovski kontserdisaali samanimelises kohvikus intervjuud andes kordab Vene riigi poolt Kohvri kaitsjaks määratud Aksjonov Eesti ohvitseri väljavahetamise mõtet erinevas sõnastuses veel vähemalt kolm korda. «Lahendus on vahetamises. Baltimaades istub ju Venemaa kasuks töötanud inimesi, näiteks Leedus vahistati hiljuti üks endine alampolkovnik, keda ähvardab 20-aastane vangistus sõjakuritegude eest. Baltimaad saavad alati kedagi kuhugi ümber tõsta ja teha change’i.

See on business!» räägib Aksjonov. Leedu juhtumi all peab Aksjonov silmas tänavu kevadel Leedus vahistatud endist Nõukogude armee ohvitseri Juri Meli. Leedu võimud süüdistavad Venemaal Kaliningradis elavat Meli osalemises Vilniuse teletorni ründamises 1991. aasta jaanuaris, mille tagajärjel hukkus 14 inimest. «Kohver on faktiliselt sõjavang. Minu arust saab ta aru, et varem või hiljem vahetatakse ta nagunii kellegi vastu välja. [---] Ukrainas käib praegu sõjavangide vahetus. Siin on sama seis. Tema kvalifikatsiooni ja kogemusega inimesed kaua ei istu,» veenab Aksjonov mind, et Kohvrit ei hakata Venemaal aastaid vangis hoidma. Aksjonovi sõnul on ta viibinud Kohvriga koos kahel ülekuulamisel ning kaks korda saanud temaga pikemalt rääkida nelja silma all. Tähelepanelikuks teeb aga detail, et mõlemad korrad toimusid need privaatkohtumised Moskva Lefortovo eeluurimisvangla, kus Kohvrit hoitakse, kõrvalhoones asuvas FSB uurimisvalitsuses kriminaalasja juhtiva FSB vanemuurija Mikrjumovi kabine-

tis. Seega pole kahtlust, et FSB kuulas advokaadi ja Kohvri jutuajamisi pealt. 5. septembril Eesti-Vene kontrolljoonel ootamatult FSB poolt kinni võetud Kohver peab advokaadi sõnul ülekuulamistel ja vanglas end väärikalt üleval. «Ta on väga rahulik, ta on ju ohvitser ja kogenud inimene,» kiidab Aksjonov oma kaitsealust. «Teda on selleks ette valmistatud, treenitud. Tema jaoks on see nagu sõda ja tema on faktiliselt sõjavang.»

Kaitses lubab advokaat rõhuda pehmendavatele asjaoludele – et Eston Kohver ei tekitanud reaalset kahju ning et tal on neli väikest last. Aksjonovi sõnul saab FSB väga hästi aru, et kui nad käituksid Kohvriga halvasti, alandaksid ja piinaksid teda, siis täpselt samamoodi käitutakse edaspidi läänes sissekukkuvate FSB agentide ja ohvitseridega. «See on rahvusvahelise suhtlemise etikett – nagu teie meile, nii meie teile. Seetõttu on suh-

Turvatöö kogemusega äriõiguse spetsialist 46-aastane Jevgeni Aksjonov räägib, et töötab Moskvas advokaadina juba 15 aastat. Moskva ülikooli õigusteaduskonna lõpetas ta kaugõppes 1998. aastal, kuid juba õpingute ajal asus ta advokaadi abina tööle sellise Moskvas väga tuntud advokaadi nagu Aleksandr Dobro-

vinski büroosse. Peale seda töötas ta enda väitel juristina metallurgia- ja söemagnaadi, Eestiski hästituntud Iskander Mahmudovi juures. Harkovi sõjakooli lõpetanud Aksjonov eitab, et ta oleks enne advokaadiks hakkamist töötanud Venemaal siseministeeriumi süsteemis või

eriteenistustes. «Enne juristiks hakkamist töötasin turvamehe ja ihukaitsjana, et maksta õpingute eest.» Praegu töötab ta koos kahe kolleegiga Barristeri-nimelises advokaatide kolleegiumis. «Ma olen spetsialiseerunud rohkem äriõigusele ning kriminaalasjades

majanduskuritegudele,» ütleb ta oma töö kohta. «Varem tegelesin väga palju pankrotiasjadega.» Oma tuntuimaks kohtuasjaks nimetab Aksjonov kriminaalprotsessi, kus maailma suurim uudisteagentuur Reuters süüdistas kaht isikut häkkerluses. Jaanus Piirsalu

tumine Kohvrisse viisakas ja väärikas.» FSB versiooni järgi kohtus Kohver enne vahistamist 5. septembril vähemalt kolm korda Venemaa pinnal FSB töötaja V. V. Ivanoviga, kelle ta värbas koostööle. Raha eest soovis Kohver justkui andmeid FSB Petseri osakonna töötajate ja nendega salajast koostööd tegevate inimeste kohta. Kaitsepolitsei on korduvalt kinnitanud, et Kohver viis Eesti-Vene kontrolljoone läheduses läbi operatsiooni, mis oli seotud salakaubandust puudutava kriminaalasja uurimisega. Seejuures rõhutab kaitsepolitsei, et Kohver viibis kogu operatsiooni ajal kindlasti Eesti territooriumil piiriposti nr 121 lähedal, kus FSB ta kinni võttis ning viis jõuga kaasa Venemaa territooriumile. Küsin Aksjonovilt tema kaitsetaktika kohta: kuidas ta mõtleb Kohvrit FSB juba sisuliselt kinni plaksatanud lõugade vahelt päästa. Aksjonov räägib, et tema peamine eesmärk on üritada tõestada, et materjalid, mis Kohver väidetavalt FSB töötajalt ostis, ei sisaldanud Venemaa riigisaladusi. Üllatunult küsin Aksjonovilt, kas ta siis ei kavatsegi rõhuda sellele, et FSB võttis Kohvri kinni ebaseaduslikult võõra riigi territooriumil, nagu Eesti ametlikult järjekindlalt ja kõikjal väidab? Aksjonov palub mul diktofoni välja lülitada ja annab mõista, et ta ei usu kaitsepolitsei versiooni ning peab kaitse ülesehitamist sellele asjaolule ebamõistlikuks, sest FSB-l olevat kõik tõendid, et tõestada Kohvri asumist Venemaa territooriumil. «Tuleb ekspertiis, mis peab selgitama, kui salajased olid

Linnakunstifestival toob Lasnamäele värvikirevust Eelmisel nädalal avatud linnakunstisündmus «Suur-Lasnamäe» toob pealinna idaserval asuvasse Eesti suurimasse paneelrajooni soome ja eesti kunstnike teosed. Ühtekokku näeb Lasnamäel kuni novembri lõpuni 11 kunstiteost. Projekti raames on näiteks Jekaterina Kljutšniku eskiisi järgi uue kireva kuue saanud trepp Laagna tee ääres Kotka kaupluse juures. Jalga saab puhata sisearhitektide Kard Männili ja Loreida Heina loodud betoonsohval Kivila pargis. Priisle turu tagusel tühermaal, nagu ka mitmel teisel sarnasel Lasnamäe maalapil, on metallikunstnik Hans-Otto Ojaste üle värvinud vedelevad betoonjäätmed, et nii juhtida tähelepanu keskkonnaesteetikale ja selle muutumisele. Kunstiga saab Lasnamäe linnaruumis tutvuda nii omal käel kui ka giidi juhendamisel ning kunsti jälgi aitab ajada Lasnamäe kaart paberil ja internetis (www.suurlasnamae.ee). PM fotod: liis treimann

Jevgeni Aksjonovi kinnitusel koheldakse

POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Jevgeni Aksjonovi mõtteavaldusi intervjuu käigus: • Minu kui advokaadi ülesanne on jälgida, et eeluurimise ajal Kohvri õigusi ei rikutaks. • Mul on tunne, et Eesti jõuametkondade juhid jätavad midagi olulist rääkimata. • Ma olen nõus, et Venemaa kohtusüsteem on sellise süüdimõistva iseloomuga. • Naeruväärsed tüdrukud! (Pussy Rioti kohta) • Advokaaditöö – see on hingeseisund!

Eston Kohvrit Venemaa vanglas viisakalt ja väärikalt.

foto: jaanus piirsalu

need materjalid, mis Kohvrile üle anti,» selgitab Aksjonov oma kaitsestrateegiat, kui jälle diktofoni sisse lülitan. «Kui need materjalid, mida Kohver küsis ja mida talle üle anti, ei olnudki tegelikult märkega «salajased», siis see võib Kohvrilt spionaažisüüdistuse maha võtta või vähendada süüdistust.» Moskvas tunnustatud ekspert Venemaa eriteenistuste alal Andrei Soldatov hindab Kohvri advokaadi sellist strateegiat väga nõrgaks, sest mõne aasta tagused seadusemuudatused ütlevad selgelt, et Venemaal spioneerimise eest süüdimõistmiseks ei pea tingimata hankima Venemaal riigisaladusega kaetud dokumente, vaid piisab sellest, kui riik arvab, et võõrriigi kodaniku kätte sattunud dokumendid kahjustavad Vene riigi huve. «See on väga kummaline, et advokaat pole sellise olulise seadusemuudatusega kursis,» imestab Soldatov. Ebaseaduslikus piiriületamises FSB Kohvrit advokaadi sõnul süüdistama ei hakka. «Uurija jutust tuli välja, et kuna seal on piiri (meie mõistes Kagu-Eestis – J. P.) kulgemine üsna ebaselge, siis inimesed tihti ületavad tahtmatult piiri nii, et nad isegi ei saa sellest aru. Venemaa seaduste järgi on see üleüldse administratiivasi, mis aegub kuue kuuga,» selgitab Aksjonov, miks pole FSB-l mõtet selle peale aega kulutada.

Lisaks lubab Aksjonov rõhuda pehmendavatele asjaoludele, milleks tema hinnangul on Kohvri puhul see, et ta ei tekitanud reaalset kahju ning perekondlikud asjaolud. Moskva Lefortovo rajooni kohtu 6. septembri määruse järgi, millega kapo ohvitser võeti kaheks kuuks vahi alla, tuleb välja, et 43-aastasel Eston Kohvril on neli alla kuueaastast last, neist üks paar kaksikuid. «Puhtsüdamlik ülestunnistus karistuse vähendamisel praegu mingit rolli ei mängi, sest uurimine on seisukohal, et nad on niigi kõik tõestanud ja dokumenteerinud,» väidab Aksjonov. Advokaat Aksjonovil on veel üks sisemine veendumus, miks ta usub Kohvri suhteliselt kiiret pääsemist Venemaa vanglast. «Mina kahtlustan, et FSBl on seda juhtumit vaja kui õpetlikku näidet, mille sõnum on, et ei ole vaja teha koostööd vastaspoole luuretega, nagunii kukute varem või hiljem kinni, sest see on vältimatu,» ütleb Aksjonov. «Kohver polnud eesmärk, vaid ajend. Ma spetsiaalselt vaatasin, et Pihkva oblastis jääb vahele palju FSB töötajaid, kes üritavad teha koostööd.» «Kas ma saan õigesti aru, et teie meelest oli FSB-l Kohvrit vaja selleks, et sajaprotsendiliselt tõestada oma ohvitseri süüd?» küsin Aksjonovilt üle. «Jah!» vastab ta kõhklusevarjundita.

SMITis nuhkvara kasutamist ei tutvastatud karin kangro karin.kangro@postimees.ee

Siseministeeriumi erakorralise auditi käigus ei leidnud kinnitust ajakirjanduses avaldatud väited, justkui kasutataks ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) nuhktarkvara või oleks operatiivraadiosides niinimetatud tagauksi. Auditi lõpparuande kohaselt ei kasutata SMITis nuhkvara ning kasutajate monitooringutegevused, sealhulgas krüpteeritud internetiliikluse kontroll, on asjakohaselt ja proportsionaalselt reguleeritud. Ekspertide hinnangul ei tee SMIT oma töötajate suhtes ülemääraseid seiretegevusi ja

tulenevalt ligipääsu ulatusest konfidentsiaalsetele andmetele peaks töötajate tegevuse seiret hoopis märgatavalt tõhustama, teatas siseministeerium. Samuti ei tuvastanud eksperdid kiiruskaamerate andmekogu haldamisel manipulatsioone ega leidnud kinnitust väitele operatiivraadioside võrgu niinimetatud tagauksest. Ka ei vasta siseministeeriumi teatel tõele väide andmesalvestuse lahenduse riigihanke tahtlikust suunatusest ja hanketingimuste muutmisest meedia survel. Riigihanke dokumendid ei vastanud küll seaduse nõuetele, kuid vea märkamisel tunnistas SMIT hanke kehtetuks juba kümme päeva enne

artikli ilmumist meedias, märkis ministeerium auditis. Personali vabastamise otsuseid hindasid audiitorid põhjendatuks ning värbamise korraldust ja praktikat asjakohaseks. Samas vajab töötajate õiguste, kohustuste ja vastutuse korraldus nende hinnangul olulist parandamist. Audiitorid märkisid, et kuigi SMITis kasutatav tehnoloogia on nüüdisaegne ja võimaldab täita asutusele pandud ülesandeid, on ka vahendite kasutamist võimalik korraldada efektiivsemalt. Muuhulgas vajab nende sõnul parandamist võrgutehnoloogia haldamine ja valdkonna töökorraldus. Auditi lõpparuande kohaselt puu-

dub kindlus ka teabe kaitstuses kõigi hallatavate andmekogude osas, kuivõrd infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi auditid on tegemata. Siseministeeriumi varade asekantsleri Riho Kupparti sõnul tõi ekspertide hinnang välja kitsaskohti senises töökorralduses, kuid andis samas kindlust, et alates juhtkonna vahetumisest on SMITis astutud samme õigel teel. Auditi eesmärk oli kontrollida 27. augustil Eesti Päevalehes avaldatud anonüümseid väiteid ning teha järeldusi asutuse töökorralduse parandamiseks. Audit analüüsis asutuse tegevust alates 2012. aasta algusest kuni tänavu augusti lõpuni.

Uus sorteerimisliin on turvaline – pakid sel ei purune. foto: erik prozes

Smartpost avas uue sorteerimisliini piret lakson piret.lakson@postimees.ee

Pakimahtude kiire kasvu tõttu oli Smartpost sunnitud suve hakul kolima suurematesse ruumidesse ning soetama ka senisest võimsama automaatse pakkide sorteerimise liini. Eile oli Tänassilma Tehnopargis Smartposti pakiterminalis uue sorteerimisliini ametlik üleandmine ning kohal oli ka tootjafirma esindaja Hollandist. Võrreldes vana sorteerimisliiniga on uus silmanähtavalt suurem ja moodsam. Postifirma tegevjuht Risto Eelmaa tõdes, et uue liini kasuks sai otsustatud, kuna see on oluliselt efektiivsem. «Olime veendunud, et selle aasta jõule me senise lahendusega enam üle ei ela, ja meil oli kaks varianti: kas soetame veel teise manuaalse sorteerimisliini – iseenesest ei ole investeering suur, kuid personali peab topelt olema –, või investeerime nüüdisaegsesse automaatsesse sorteerimisliini,» selgitas Eelmaa. «Otsustasime viimase kasuks.» Veel kolm nädalat tagasi käis pakkide sorteerimine käsitsi. Ehkki nii vana kui ka uue liini juurde on vaja nelja liinioperaatorit, võimaldab automaatne sorteerimisliin pakke sorteerida kuni kaheksa korda kiiremini ja kuni 4000 pakki tunnis. «Turg kasvab ning oleme pa-

rajasti ka ise suures kasvufaasis – 30-protsendiline mahukasv on meil ka sel aastal,» nentis Eelmaa, et seetõttu tuleb ajaga kaasas käia. Kui varem käsitsi sorteerides puutus töötaja igat pakki sorteerimises vähemalt neli korda, siis uue lahendusega ainult kaks korda – paki asetamisel liinile ja transpordiühikute komplekteerimisel. Uus sorteerimisliin aitab vähendada pakkide seisuaega terminalis ning pakid jõuavad kiiremini adressaadini, samuti võimaldab see parandada klienditeenindust. See tähendab, et kuna igast pakist tehakse pilt, saab kliendi probleemid lahendada lihtsamalt ja kiiremini. Töö toimub pakiterminalis kogu aeg. «Kui varem jõudsid pakid terminali õhtul ja sorteeritud said need alles varahommikuks, siis nüüd on töö tehtud juba südaööks. Ent kuna me suudame pakke nüüd palju efektiivsemalt sorteerida, siis saavad postiautod juba päeval sorteeritud pakid ringide pealt kaasa võtta,» nentis Eelmaa. See omakorda võimaldab postifirmal e-kaupmeestele pakkuda sama päeva tarnet ehk tellitud kauba saab kätte veel samal päeval. Manuaalne sorteerimisliin maksab paarkümmend tuhat eurot, automaatse liini eest tuli Smartpostil välja käia aga pool miljonit.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Pool aastat majandussanktsioone on hakanud Venemaal tunda andma Kakskümmend pikka aastat on Murmanski ettevõtja Mihhail Zub kurja vaeva näinud, et lagunenud nõukogude kalatehasest elujõuline äri ehitada. Äsja katkes lääne toidule lajatatud keelu kiiluvees Norra kalade tulek. Zub on firma päästmiseks Vene valitsuse kohtusse kaevanud. «Ta [Zub] on kangekaelne mees, aga me ei usu, et sellest midagi välja tuleb. Tehas heidab hinge,» ütles Financial Timesi reporterile Tatjana, kelle mees seiskunud tehasest koju «puhkama» saadeti. Asjade seis on sünge ka mujal kui Murmanskis. Käimas on lääne sanktsioonide kuues kuu ning Vene majandusest hakkab paistma pingeid. Nagu hoiatas oma värskes raportis Maailmapank, kuivab Venemaa majandus sanktsioonide jätkudes tuleval aastal kokku 0,9 protsendi ning 2016. aastal 0,4 protsendi jagu.

Venemaa majanduse probleemidest annab tunnistust luksusautode müügi järsk langus sügise hakul. foto: ap/scanpix

Investeeringud põhivarasse on tänavu esimese kaheksa kuuga langenud 2,5 protsenti. Moskva börsi suurim iseseisev maakler BCS Prime prognoosib, et inflatsioon tõuseb aastavahetuseks kaheksa protsendini. Mainitud asjaolude tagajärjel on vähenenud tarbijanõudlus, mis pikemat aega Venemaal mingisugustki majanduskasvu käimas hoidis. Inflatsiooni ja laenuturu hangumise tõttu on

reaalpalkade kasv alates aasta algusest järsult aeglustunud. «Ma usun, et 2014. aastal reaalpalgad langevad ning kasvavad natuke 2015. aastal,» ütles BSC Prime’i peaanalüütik Vladimir Tihhomirov. Väga drastiline on langus autoturul: võrreldes läinud aastaga vähenes uute autode müük augustis 26 protsenti. Kaheksa kuu uute autode müük on mullusega kõrvutades 12 protsendi võrra väiksem.

Nüüdseks on räsida saanud isegi pikka aega sitke olnud luksautosektor: kui veebruaris läks Venemaal kaubaks 27 Bentleyt, siis augustis üksnes kaks. Mõnede vaatlejate hinnangul võib tavaliste Vene kodanike hapu meeleolu varsti valguda väljapoole majandusvaldkonda. Viimane kord, kui reaalpalkade kasv sisuliselt seiskus, oli 2011. aastal – siis tulid tänavaile president Putini vastu protestima tuhanded moskvalased. Sõltumatu Levada Keskuse augustikuise küsitluse andmetel on venelaste viis suurimat hirmu järgmised: hinnatõus, vaesus, kasvav palgalõhe, majanduskriis ja töötus. Ökonomist ja poliitkommentaator Jevgeni Gontmakher hoiatab, et halvenevad trendid kõigis nimetatud valdkondades seavad küsimärgi alla ühiskondliku ja poliitilise stabiilsuse Venemaal. majandus24.ee

Selline tehasehoone on ettevõttel kavas ehitada Rae valda Tallinna-Tartu maan

Swiss Property projekteeritud luksuselamu Berliinis.

KALLID MAJAD. Luksusmajade ehitaja S

Šveitsi firma kadri hansalu majandustoimetuse juhataja

amal ajal kui suurem osa Eesti ettevõtjaid kurdab, et neil on raske töötajaid leida, pole lähiaastail Eestis mitusada inimest palgata soovival Šveitsi ettevõttel Swiss Property töötajate leidmisega probleeme. Kusjuures Eestisse tulid nad just odavama tööjõu pärast, nii et ulmelisi palku nad ei paku, vaid meelitavad töötajaid paljude Eesti ettevõtete jaoks veel võõraste pehmete väärtuste, koolituste ja boonussüsteemiga. Swiss Property omanik Oliver Wolfensberger on kogenud Šveitsi kinnisvaraärimees, kes pani aluse Euroopa saksakeelsete riikide suurimale luksuselamuid arendavale ettevõttele Peach Property, mis on noteeritud ka Šveitsi börsil. Paar aastat tagasi andis ta Peach Property juhtimise üle oma nooremale vennale ning plaanis enam mitte töötada. Siis aga tuli tal idee, kuidas uuenda-

da luksuselamute ehitust, ning suur osa sellel on ka Eestil. Nimelt hakkab Wolfensberger nüüd luksuselamuid disainima ja tootma Šveitsist kordi väiksema tööjõukuluga Eestis ning neid siit veoautodega Šveitsi viima, et need seal omakorda kokku panna ja ülirikastele müüa. Praegu disainivad Swiss Property töötajad Rotermanni kvartalis asuvas uhkes kontoris tehast, mida hakatakse ehitama tänavu novembris Rae valda Tallinna-Tartu maantee äärde. Wolfensbergeri sõnul saab see olema väga ilus ja automatiseeritud tehas, mis plaanide kohaselt võiks valmida juba jaanipäevaks.

Tööletahtjaid on palju Kui praegu töötab Swiss Property palgal Tallinnas 35 arhitekti, inseneri ja juhti, siis aasta lõpuks peaks neid olema juba 40 ning järgmise aasta lõpuks 80. Lisaks töötab Zürichis asuvas peakontoris viis inimest ning kui jõutakse majade tootmiseni, siis palgatakse kohapeale ka maju kokku panevad ja ehitusjärelevalvet tegevad töötajad.

POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

MAJANDUS24.EE

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Tugev valitsus paneks käe palju sügavamalt ärimeeste taskusse. Ettevõtja Jüri Mõis pooldab astmelist tulumaksu. Äripäev, 29.09

IRLi maksureform kaotaks vajaduspõhise peretoetuse Praxise analüütikud Mari Kalma ja Andres Võrk kirjutavad firma blogis IRLi maksureformi kavale viidates, et kuna vajaduspõhine peretoetus sõltub leibkonna netosissetulekust, võib juhtuda, et teatud leibkonnad viiakse IRLi poolt «vägisi» kõrgemale sissetulekutasemele, mille tulemusena nad kaotavad vajaduspõhise peretoetuse. majandus24.ee

Cleveron plaanib rahvusvahelist pakiteenust Pakiautomaate tootev Cleveron OÜ soovib käivitada analoogselt Smartposti kontseptsiooniga rahvusvahelise teenuse, esimene ühendus saab olema Brüsseli ja Tallinna vahel. Ettevõte kaalub automaadi asukohana Tallinnas Vabaduse väljaku piirkonda. BNS

tee äärde.

OMX TALLINN

761,63 ▲ +0,02%

1000 800 600 X 2013 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

eskiisid: swiss property

Swiss Property juhatuse esimees Oliver Wolfensberger ütles, et Eesti palkade juures maju tootes saab ettevõte konkurentsieelise. foto: sander ilvest

Swiss Property kolib odava tööjõu tõttu projekteerimise ja tootmise Eestisse.

hakkab Eestis töötama Wolfensbergeri sõnul neil Eestisse töötajate leidmisega probleeme ei ole. Pigem vastupidi – ta on väga rahul, et ta Euroopa riikide seast 20 kriteeriumi alusel just Eesti välja valis, kuna siin on väga kõrgelt haritud inimesed. Hiljuti korraldas ettevõte Eestis agressiivse värbamiskampaania, mille lööklauseks oli «Parim tööandja, otsib parimaid töötajaid». «See võib olla väga julge avaldus, aga me tõesti tunneme, et oleme väga atraktiivne tööandja ja see oli väga tõhus kampaania. Saime väga palju CVsid ja ma olen kindel, et leiame riigi parimad töötajad,» rääkis Wolfensberger. «Teil on Eestis piisavalt inimesi. Kui me leiame parimad paarsada neist, siis oleme rahul.» Wolfensberger kinnitas, et nad ei palka inimesi, kes on lihtsalt saadaval, vaid otsivad neid, kes sobivad ettevõtte kultuuriga ja on piisavalt targad, et täita neile seatud ootusi. Värvates ei rõhu Swiss Property palkadele, sest just soodne tööjõukulu oli üks põhjustest, miks tootmine Eestisse toodi. Wolfensberger ütles, et nad maksavad küll nii palju kui va-

ja, et hea inimene enda juurde tööle saada, kuid ei osta inimesi teistest ettevõtetest üle. «Kui inimesed ise reklaamikampaania tõttu meie poole pöörduvad ja neil on töökoht olemas, siis nad tõenäoliselt on niikuinii juba uut tööd otsinud,» selgitas ta. Küll aga meelitatakse töötajaid laialdaste koolituste, ühisürituste ja võimalusega töötada rahvusvahelises firmas ning boonussüsteemiga, millega on võimalik teenida lisaks kuni kolme kuu palk ehk 25 protsenti aastapalgast. Koolitamiseks kaasatakse professoreid kogu Euroopast ning ühisüritusi peetakse ka välismaal – alles hiljuti veetis kogu meeskond pika nädalavahetuse Austrias ja juba plaanitakse jõulupidu.

Majad müüakse Šveitsi Boonussüsteem koosneb mitmetest teguritest ning lisaks töötaja enda töötulemustele moodustab veerandi boonusest ettevõtte boonus ehk ettevõtte eesmärkide täitmine. Töötajaid hinnatakse ka selle põhjal, kui sobivad on nende väärtused ettevõtte omadega. Šveitsi töötajad aga peavad boonuse teenimiseks korral-

dama oma teadmiste ja oskuste jõudmise Eestisse. «Me tahame eestlasi harida tasemeni, kus neil oleks samad teadmised ja oskused kui Šveitsis,» ütles Wolfensberger. Parimad töötajad on Wolfensbergeri sõnul leitud aga läbi oma töötajate soovituste – kui töötaja soovitab uut inimest ja see püsib tööl rohkem kui neli kuud, makstakse oma töötajale selle eest boonust. Swiss Property kui arendaja kaubamärgiks on luksuslikud sisekujundused, kus kasutatakse parimaid materjale ja viimistlusvahendeid. Praeguseks on Eesti tööjõuga tehtud kolme korteri sisekujundus ja neljanda kallal käib töö. Järgmisel aastal tahaks Wolfensberger püsti saada juba esimese Swiss Property disainitud ja ehitatud nelja korteriga maja. Müüa plaanitakse luksuselamuid just Šveitsi, kuna sealne hinnatase on näiteks Saksamaa ja Austria omast 30 protsenti kõrgem. Tulevikus ei välista Wolfensberger turuna ka näiteks Norrat ja hiljem kogu Skandinaaviat. Eestisse nad elamuid vähemalt lähiaastail ehitada ei plaa-

ni, kuna siin kaoks konkurentsieelis. «Kui me toodame siinsete palkade tasemega, on meil Šveitsis väga suur hinnaeelis. Kui me ehitame siin, siis Eesti klient sellest hinnaeelisest ei võidaks, sest ta saaks ise sama raha eest selle ehitada,» kirjeldas Wolfensberger. Lisaks alustab Wolfensberger Rae tööstuspargis luksuslaevade tootmist. Esialgu ehitatakse väike prototüüp ning kui äri on hea, siis hakatakse ehitama rohkem ja suuremaid (kuni 42-meetriseid) puulaevu. Eesti majandusele ennustab ta helget tulevikku. «Ma arvan, et Eesti on Euroopa Liidus parim majandus. Te teete kõike õigesti. Ma olen väga rahul, et valisin tootmiseks just Eesti,» rääkis Wolfensberger. Kusjuures valikut tehes ei vaadanud ta maksusüsteemi, aga ka see olevat Eestis talle äärmiselt sobiv. «See on suurepärane, sest me tahame suurema osa kasumist niikuinii Eestisse jätta. See on suisa unistuste olukord,» rääkis ta. Palkade tõusu Eestis ta ei karda, kuna pigem plaanitakse palgata vähe, aga väga haritud tööjõudu ning tehas saab olema väga automatiseeritud.

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,54 ▲ +4,42%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,995 4,41 Baltika 0,491 1,24 Ekspress Grupp 1,000 0,91 Harju Elekter 2,600 0 Järvevana 0,820 0 Merko Ehitus 7,140 0,14 Nordecon 0,990 1,02 Olympic Group 2,020 1,00 Premia Foods 0,635 -0,63 Pro Kapital Grupp 2,560 -0,39 Silvano Fashion 1,640 1,23 Skano Group 0,930 0 Tallink Grupp 0,635 0 Tln Kaubamaja 5,010 -0,99 Tallinna Vesi 12,700 -0,78 Trigon Property 0,479 0

29.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,456 +0,50 Hiina jüaan 7,814 +0,19 Jaapani jeen 138,970 +0,03 Kanada dollar 1,417 +0,17 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,196 +0,35 Poola zlott 4,183 +0,05 Rootsi kroon 9,202 -0,12 Rumeenia leu 4,413 +0,22 Šveitsi frank 1,207 0 Suurbritannia nael 0,783 +0,26 Taani kroon 7,443 0 Tšehhi kroon 27,540 +0,02 Ungari forint 312,180 +0,22 USA dollar 1,270 -0,24 Venemaa rubla 50,193 +1,05

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

JULGEOLEK. Kindral Jean-Paul Palomeros märkis ABCD julgeolekukonverentsi ajal antud intervjuus, et paljude hübriidohtudega peaksid toime tulema iga riigi oma sisejõud.

NATO kiirjõud peab mõtlema kui evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

älkõppused ja eriti kõrges valmisolekus NATO ühisüksuse loomine on vaid üks osa alliansi uuest kiirreageerimisplaanist, selgitas NATO arendusväejuhatuse ülem kindral Jean-Paul Palomeros intervjuus. Kiiremaks muudetakse ka poliitiline otsustamine, et väed ei peaks vajaduse tekkimisel selle taga ootama. Walesi tippkohtumisel anti alliansi sõjalisele struktuurile ülesanne asuda sisuga täitma NATO uut kiirreageerimisplaani. Millal näeb selle esimesi vilju?

Osa me juba näeme läbi selle, et NATO jätkab oma lisameetmete paketiga ning on Ida-Euroopas väga dünaamiliselt kohal: siin käib rohkelt üksuste, lennukite ja laevade rotatsioone. See on esimene samm. Nüüd peame keskenduma pikaajalisematele meetmetele. Me peame võtma arvesse uut keskkonda, investeerima juhtimisse, infrastruktuuri ja in-

fosüsteemidesse, tagamaks, et oleme valmis – isegi veel rohkem valmis kui varem. Ilmselgelt pidid liikmesriigid ja NATO varem valikuid tegema – ennekõike oli allianss seotud mitmete kriisireguleerimisoperatsioonidega, mis aitasid kaasa rahule ja julgeolekule, aga väljaspool NATO piire. Samuti on kaitse-eelarvete vähendamisel mõningaid pikaajalisi mõjusid, mida peame pehmendama, taasinvesteerides paremasse rahvusvahelisesse koostöösse ning võtmevõimekustesse, väljaõppesse ja õppustesse. Täpselt seda me lisajulgestusmeetmetega teemegi. Me tegeleme väga kohusetundlikult selle ülalhoidmisega, mis meil praegu juba on. Mõtlen siin Baltimaade õhuturvet, kohalolekut merel ning vägede tugevdatud, nähtavat ja väga efektiivset väljaõpet teie pinnal. Te mainisite kohalolekut merel. Kas selle osas võiks tekkida mõni samasugune spetsiifiline formaat, nagu on õhuturbel? Baltimaade rannajoon on päris pikk.

Me teeme tööd selle nimel, et tugevdada kohalviibivaid NATO merejõude. Aja jooksul oleme selles osas pisut jõudu kaotanud, sest meie mereväed olid seotud erinevais maailma paigus, muuhulgas piraaditõr-

jega Aafrika rannikul. Nüüd peame sinna taasinvesteerima. Raamistik on paigas, nüüd otsime võimekusi ja riike, kes end selle missiooniga seoksid.

piisa ainult sellest, kui me valmistame need üksused ja võimekused ette. Me peame panema paika nende uue kasutusrežiimi, sest seisame silmitsi kiiresti muutuva strateegilise keskkonnaga. Ja peame vaatama mitte ainult seda, mis toimub NATOst idas, vaid ka lõunasse. Sestap on meil vaja rohkem kiirreageerimisvõimet ja peame muutma oma vägesid veel efektiivsemaks. Kui me suudame kriisi heidutada ja reageerida selle esimesel hetkel, oleme efektiivsemad kui siis, kui jääme ootama. Selleks osaleme NATO kiirreageerimisjõududes, anname neile paremaid võimekusi ja tagame, et nad on pidevalt kõrges valmisolekus. Roteeruvalt, et neis vägedes saaks osaleda iga liikmesriik.

Kas Läänemerele võiks tulla mõni samasugune operatsioon nagu «Active Endeavour» (juba 2001. aasta sügisest Vahemerel käiv NATO terrorismivastane operatsioon – toim)?

Kõige tähtsam on, et me koolitame neid vägesid igapäevaselt koos. Et nad tunnevad ideaalsel tasemel keskkonda, mis on Läänemere puhul teistsugune kui lõunas jne. Küsimus on kogemustes, teadmistes ja suutlikkuses koos tegutseda. Samuti on loomulikult tähtis näidata selget ja kinnitavat NATO kohalolekut. Üks osa kiirreageerimiskavast on tekitada NATO kiirreageerimisjõudude sisse eriti kõrges valmisolekus jõud. Mida see tähendab?

NATO kiirreageerimisjõud (NRF) on enam-vähem olemas olnud aastast 2006. Ning meil on õnnestunud neid vägesid välja õpetada, õppustele saata ja isegi sertifitseerida kui NATO kiirreageerimisjõudu. Nende vägede võimekuse suurendamisest ja koos tegutsema õpetamisest oli palju kasu. Nüüd otsustasime, et ehk ei

Me peame ülesanded ära jagama. Me ei taha suuri numbreid, me tahame pühendumist. Me peame tegema tööd ka poliitilise poolega, et sõjavägi ei peaks ootama väga pikaajalise poliitilise otsustamise tsükli taga. Peame ümber korraldama strateegilise väejuhatuse. See on tehtav. Liikmesriigid on tahtmist täis, seda näitas Walesi tippkohtumine. Meil on selleks mõned nädalad, me teeme tõesti kõvasti tööd. Vägede kõrges valmisolekus hoidmine pole kerge. Me oleme seda minevikus teinud: see on kulukas ja paneb vägedele tõsise surve. Tahame tagada õige tasakaalu ning selle, et need väed saavad korralikult koolitatud.

Me ei hoia vägesid kõrges valmisolekus neid rakendamata. Tegelikult tahame korraldada lühikesi, otsustavaid, konkreetseid õppusi, mida nimetame välkõppusteks. Lihtsalt kindlustamaks, et neil püsib korralik surve ning et me suudame neid vägesid välja õpetada ja tagada nende valmisoleku. See tähendab, et peame ka rõhutama koostööd NATO ja tema liikmete vahel. Väga palju sõltub vastuvõtjariigi suutlikkusest integreerida liitlaste väed omaenda üksuste ja keskkonnaga. Tean, näiteks, et Eesti tegeleb väga põhjalikult sellega, et pakkuda ükskõik millist tuge, mida selliste vägede võõrustamiseks vaja läheb. See on väga hea uudis. Aga kuidas on lood nende riikidega, kes peaksid sellesse eriti kõrges valmisolekus üksusse oma vägesid pakkuma? Võib-olla on lihtsam jõuda konsensusele, et sellist väge on vaja, kuid teine lugu võib olla siis, kui mõni kaitseministeerium või kaitsevägi hakkab üle vaatama oma ressursse ning küsib endalt, kas tal ikka on raha, mis kulub teatud osa sõjaväest kõrgesse valmisolekusse panemisele?

Seda võeti arvesse ka Walesi tippkohtumisel, mis oli üks viimaste kümnendite olulisemaid tippkohtumisi. Riigi- ja valitsusjuhid otsustasid selle võimaluse valida. Nüüd on meie ülesanne pakkuda neile välja viisid, kuidas ülesanne täita. Olen kindel – ja seda on näidanud ka minevik ja NRFi operatsioonid –, et riigid vastavad palvele. Me peame ülesanded ära jagama. Me ei taha suuri numbreid, tahame pühendumist. Nii suured kui ka keskmise suurusega ja väiksed riigid suudavad välja pakkuda osa sellest väest.

Sõda ja monumendisõda – Ukra liisa tagel reporter

Ööl vastu eilset langetas rahvahulk Harkivi kesklinnas asunud Ukraina suurima Vladimir Iljitš Lenini pronksist kuju, mida viimatise suurema punamonumentide ründamise ajal aasta alguses kohalikel venemeelsetel kaitsta õnnestus. Harkivis, kus ligi pool elanikkonnast räägib emakeelena vene keelt, toimus pühapäeval suur Ukraina ühtsuse toetajate marss, kus erinevatel andmetel osales kuni 5000 inimest. 1963. aastast saadik Vabaduse väljakul seisnud 8,5 meetri kõrgusele Lenini kujule kirjutati kõigepealt suruõhuhaamriga ukrainameelsete loosung – Слава Україні! (Elagu Ukraina). Harkivi kuberner Ihor Baluta allkirjastas Euromaidanpressi andmetel umbes samal hetkel dokumendi, millega lubas Lenini lammutamise. Balu-

ta kinnitas ka, et on instrueerinud vastavaid võimuorganeid, et Lenini kuju võetaks maha aja- ja kultuurilooliste monumentide nimekirjast. Õhtuhämaruses kinnitati kuju külge trossid ning tõmmati see maha. Juubeldav rahvahulk ei jäänud ootama ehitusfirma koristustöid, vaid asus ise Leninit lammutama. Venemaa piirist vähem kui poolesaja kilomeetri kaugusel asuvas Harkivis toimusid kevadel verised kokkupõrked venemeelsete ja Kiievi valitsuse toetajate vahel ning veebruaris püstitati sinna Lenini kaitseks suisa barrikaade ja Venemeelne meedia on linna näidanud eelkõige president Vladimir Putini toetajaskonna kantsina. Venemaa opositsionääri Aleksei Navalnõi tellitud viimastes arvamusküsitlustes kinnitas aga 87 protsenti Harkivi elanikest, et sooviks jääda Ukraina riigi koosseisu. Harkivi Vabaduse väljakule ilmusid eile hommikul siiski kuju lahkumisest pahandatud kodanikud, kes asetasid selle

Kuju jalad saeti läbi ning trosside abil tõmm

jalamile lilli, pesid maha Ukraina-meelseid kritseldusi ja korjasid ära Ukraina lippe. Venemaa kommunistliku partei esimene aseesimees Igor Melnikov kirjeldas toimunut ajalool ja esiisade väärtustel

POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

i eriüksus Saan ma õigesti aru, et selles eriti kõrges valmisolekus üksuses oleksid siis pigem erivägede tüüpi üksused ning õppusi korraldataks neile üleöö, vaid paaripäevase etteteatamisega?

Jah, seda võib ette kujutada küll. Ma rõhutan, et see ei koosne ainult erivägedest, kuigi tema vaimsus on pisut erivägede moodi, sest eriväed on väga kiire ja paindliku reageerimisega ning väga efektiivsed. Me püüame moodustada mitmekülgsemat võimepaketti kui ainult eriväed. Isegi kui eriväed saavad olema osa sellest.

On häid põhjuseid energiapartnerluse jätkamiseks. Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas eile, et leidub argumente, miks jätkata praegu Euroopa Liidu energiapartnerlust Venemaaga, kuid kui viimane jätkab põhiprintsiipide rikkumist, võib see muutuda.

tagama, et kõik asjassepuutuvad organisatsioonid ja riigid, suudaksid efektiivselt koostööd teha. See on ainus viis ohjeldamaks seda, mida me nimetame hübriidohtudeks. Hübriidohud ulatuvad ühiskonnas sügavamale ja ei puuduta ainult sõjalisi vahendeid, vaid ka destabiliseerivaid faktoreid, mida saavad ohjeldada vaid kohalikud julgeolekujõud, kohtusüsteem jne.

Afganistani president Ashraf Ghani vannutati ametisse Ashraf Ghani vannutati Afganistani uueks presidendiks pärast kuid kestnud vaidlusi valimispettuste üle. Tegemist on riigi esmakordse demokraatliku võimuvahetusega. Ghani ametissevannutamine avab uuele valitsusele tee lepingu allkirjastamiseks, mis võimaldaks 12 500 USA sõduril jääda riiki ka järgmisel aastal, et toetada ja välja õpetada Afganistani politseid ja relvajõude. President lubas leppe juba täna allkirjastada. Vastaskandidaat Abdullah Abdullah andis ametivande kõrgeima täidesaatva ametnikuna, mis sarnaneb peaministri rolliga. AFP/PM

Võttes arvesse teisi võimalikke hübriidsõja aspekte ja …

Me oleme valmis toime tulema kogu spektriga, alates konventsionaalsetest ohtudest ja lõpetades küberrünnakute ja teiste selliste riskidega. Pean samas rõhutama, et NATO on heidutamiseks ja ennetamiseks suurepärane organisatsioon, aga ta ei saa teha seda tööd üksi. Peame

inimest süüdistatakse Belgias islamivõitlejate värbamises.

Hispaania kaebas Kataloonia referendumi kohtusse Hispaania valitsus kaebas eile Kataloonia plaanitava iseseisvushääletuse konstitutsioonikohtusse. Hispaania peaminister Mariano Rajoy ütles, et suhtub Kataloonia sammu sügava kahetsusega ning see on demokraatiavastane ja lõhestab ühiskonda. Rajoy väitis, et õigus otsustada mõne regiooni staatuse üle kuulub vastavalt põhiseadusele kogu Hispaania rahvale. Kataloonia parlamendi esindaja kinnitas, et hääletus siiski toimub. AFP/PM

Hongkongis jätkuvad meeleavaldused

NATO arendusväeüksuse juht Kindral jean-Paul Palomeros.

foto: toomas huik/postimees

aina langetab jätkuvalt Lenineid

mati see pjedestaalilt.

fotod: afp/scanpix

trampimisena. Kremli-meelne ingliskeelne uudistekanal RT nimetas Harkivi Lenini lõhkumist kriminaalseks vandalismiaktiks ning tõi välja, et Kiievi valitsus seda hukka ei mõistnud.

Lenini ninast võis saada suveniir.

Ukraina siseminister Arsen Avakov, kes on varem olnud ka Harkivi kuberner, postitas oma kontole suhtlusvõrgustikus Facebook teate, et on andnud käsu kaitsta inimesi, mitte monumente, ning ei näe juh-

tunus midagi kriminaalset, kui kohalik võim on langetamiseks käsu andnud. «Loodame vaid, et selle verise kommunistliku iidoli lahkumine ei täienda tema ohvrite nimekirja,» kirjutas ta. Siseministeeriumi nõuniku Anton Geraštšenko sõnul peaks võimud püstitama monumente hoopis neile kangelastele, kes on hukkunud Ukraina iseseisvust ja ühtsust kaitstes – nii sajandeid tagasi kui nüüd hukkunud Putini Venemaaga võidelnud sõduritele ja Maidanil tapetud Taevasele Sajale. Monumentide langetamine on reaktsioon, mis ei tohiks Eestiski võõras olla, ehkki suurem osa sümbolitega võitlemise aktsioone jääb meil juba vähemalt kahe aastakümne taha. Ka Ukrainas võib punamonumentide langetamise lainest rääkida 1990.–1991. aastal, ent mõningatel hinnangutel võis Ida-Euroopa suurimasse riiki jääda pärast Nõukogude Liidu lagunemist veel kuni 1500 endise režiimi mälestusmärki. Ukraina Wikipedia lehe-

küljel, mis kannab pealkirja «Ленінопад» (tõlkes võiks see olla Leninisadu), kinnitatakse, et Harkivi Lenin on juba umbes 390. langetatud punamonument alates möödunud aasta novembrist – ajast, mil Ukraina toonane valitsus teatas, et loobub assotsiatsioonileppest Euroopa Liiduga ja said alguse protestid, mida nüüdseks tunneme Kiievi Iseseisvuse väljaku järgi nimega Maidan või Euromaidan. Üks esimestest ja kindlasti ka teistest enam tähelepanu saanud Leninitest, mis Maidani ajal maha võeti, asus Kiievis protestide südames – paigas, mis kunagi kandis nime Oktoobrirevolutsiooni väljak. Selle asemele pandi peagi mõneks ajaks kuldne WC-pott – Ukraina võimu korrumpeerituse sümbol. Harkivi Leninit on kaotada püütud sealjuures ka rahumeelsete vahenditega – näiteks lõigati 2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste reklaamklipis linna tutvustavast videost Lenini kuju välja.

Kümned tuhanded meeleavaldajad blokeerisid eile Hongkongi tänavaid, nõudes õigust valida endale ise linnajuht. Eile teatasid Hiina autonoomse territooriumi võimud, et politsei on tänavailt ära kutsutud, kuna meeleavaldajad on enamikus maha rahunenud, ent Suurbritannia hinnangul on olukord murettekitav. AFP/PM

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Rõõmsad kogemused on tähtsad nii vaimsele kui kehalisele tervisele. Uuringute järgi tegelevad Eesti vanemaealised kohusetundlikult oma kehalise tervisega, aga kipuvad unustama suhtlemise ja unistuste täitmise, kirjutab vanemaealiste uurija Tiina Tambaum (Tallinna Ülikool).

Uued kogemused lükkavad isegi surma edasi

umb on teie jaoks olulisem käik, kas sõbrale külla või regulaarne visiit arsti juurde? «Ikka külla, eks pärast käin arsti juures ka ära,» vastab kahekümnene. Kumma valib ja kumma lükkab kerge südamega edasi pensionär? Tõenäoliselt lastakse sõpradel oodata ja käiakse asjalikult arsti juures. Aasta tagasi läbi viidud uuringus maapiirkonna vanemate meeste seas ilmnes kõneluste lauseanalüüsis selge muster. Kui mees rääkis oma elu segavatest tervisest tingitud takistustest, oli tihti samas lauses kohe ka lahendus välja pakutud. («Rohud teevad uimaseks, siis viskan peale sööki natukeseks pikali»). Kui aga räägiti sotsiaalsetest takistustest, seisnes lause vaid probleemikirjelduses. Lahendust või puuduse kompenseerimise võimalust polnud kõnelejad kunagi otsinudki. Nii jäid aegamisi ära pidusse minekud ja sõprade poole sisseastumised. Põhjendused olid kiired, kuid väheveenvad: «oleme nii aeglaseks jäänud», «mis sa teist häirima lähed, kui ise endal midagi kaasa võtta ei ole, vanasti oli särtsakustki võtta». Tõsi ta on – kui füüsilise tervise muutustega ei kohandu, on füüsiline elu lihtsalt otsas. Sotsiaalse elu muutustega kohandumine on aga asendatud sellest loobumisega. Täpsemalt, võetud on Muhamedi roll, kes ootab, et mägi uksele koputab.

akistuste nimekiri, miks justkui ei saa minna, ette võtta, teha või kaasa teha, tuli vanemate meeste intervjuudes pikk ja mitmekesine. Sõbrad on lahkunud, jäänud on inimesed, keda ei tunne või kellega pole terve elu jooksul klappinud. Ligipääs ja ruumid ei vasta nendele tingimustele, mida nõuab vananev keha. Elukogemus muudab paljud väljapakutud valikud juba eos ebahuvitavaks. Peas vasardab võrdlus noorematega ning mälestused endast noore mehena. Ettekäändeks toodi isegi rahvust. Kas tõesti suunab rahvus meid nautima pigem polikliinikut kui kaasteeliste seltskonda? Vaevalt küll. See on ikka rohkem hirm pingutuse ja teadmatuse ees. Suhtlemine pole lihtne asi. Peab ju mõtlema, millest rääkida, ja teise öeldut oma maailmapilti sobitama. Sellepärast on palju mugavam tulla kindla asja pärast, ja kui asjalikku eesmärki ei ole, kui on lihtsalt

pidu ja olemine, siis tulemata jätta. Mida vanem on inimene, seda vähem on tema kõrval vanu kamraade ja seda vähem on võimalust «mugavaks» suhtluseks, kus teemad tekivad ühise kogemuse pinnalt. Harjumuspärasest keskkonnast väljaminek on pingutus ... mis ennast aga alati ära tasub, pakkudes uusi ideid ja emotsioone ning materjali võrdluseks oma maailmapildiga. Võib öelda, et suhtlemine on vanemas eas peaaegu ainus õppimise vorm. Õppimine tekitab muutuse ning areng on see, mis pakub elumõnu.

ugusti lõpus korraldas minister Helmen Kütt traditsioonilise tänuvastuvõtu nendele vanematele inimestele, kes on oma kogukonnas eestvedajad, eeskujud ja sütitajad. Jäin jutustama Heljuga, kes on Kolga-Jaanis pannud tantsima igas vanuses «karusid». Helju rääkis hasardiga oma elust ja Kolga-Jaani inimestest. Reipa ja sorava jutu sees põikas aga naise mõte mitmel korral iseenda peale. Helju väljendades taas ja taas rõõmu selle üle, et ta oli ikkagi otsustanud vastuvõtule tulla. «Teate, mulle üldse sellised pidulikud asjad ei meeldi. Ma olin väga kahevahel, kas ma ikka hakkan siia Tallinna sõitma. Ma ju teadsin ette, et ma siin kedagi ei tunne,» selgitab Helju ja tunnistab silmade särades: «Mul on nii hea meel, et ma tulin!» Helju asendas apteegi ministri vastuvõtuga. Rõõm on ravim. Rindapaisutav positiivne emotsioon ei astu uksest sisse passiivsele ootajale ega teki televiisori vaatamisega. Rõõmu järel peab ise käima. Räägin ühe loo suvisest laulupeost. Tean mitmeid vanemaid inimesi, kes keeldusid juba eos mõttest minna Tallinna peole, sest «seal on ju nii palju rahvast ja trügimist». Milleks minna kodust välja, kui pidu teleka kaudu koju tuuakse, kõlasid argumendid. See lugu jutustab abielupaarist, kes elab Londonis. Ratastoolis Margaret (68) ja tema abikaasa Keith (66), inglased, kellel pole mingit seost Eestiga, käisid juuli alguses meie laulupeol. Margaret ja Keith planeerisid seda sõitu pool aastat. Läbisid bürokraatiamüüri ja said isegi kindlustuse. Sõit, mille jooksul vahetati ronge ja praame, kestis peaaegu nädala, sest Margareti süda ei kannatanud lennusõitu. Esimesel peopäeval Margaret hotellist välja ei tulnud. Tema keha kogus vett ja seisund pani muretsema. Laulupeopäevad aga õnnestusid. Me lii-

kusime piduliste rongkäiguga kaasa, sest muud moodi ratastoolis sellel päeval laululava suunas edasi ei saanud. Hõiskasime hurraa ja lehvitasime tänavat ääristavatele tuhandetele inimestele. Kuningriigi kodanikud ei suutnud oma silmi uskuda, kui nägid peaministrit ja presidenti lihtsalt rahva seas seistes pidulisi tervitamas. Üks koorilaulja, kellega oli meie väike grupp parasjagu kohakuti sattunud, kinkis ratastoolis naeratavale Margaretile kimbu rukkililli. Jäime rahva ja piduliste vahel rongkäigus marssides Postimehe fotograafi kaamera ette ning õhtul oli elevust palju, kui leidsime endast ülesvõtte Postimehe albumist «Eredaid hetki laulupeost». Keith ja Margaret ajasid kontserdil kavaraamatust järge ja püüdsid isegi kaasa laulda. Olime osalised lainetes ja tule süttimise-kustumise rituaalis. Emotsioon oli nii tugev, et Margareti keha unustas, et on suremas. Esmaspäeva hommikul saatsime paari Stockholmi praamile. Meeleolu oli lustlik ja hing oli kerge. Jäi kindel jutt, et viie aasta pärast on nad siin tagasi, seljas oma rahvariided ja liikumisvahendiks auto, sest «nii mahub peale rohkem suveniire». Kaks nädalat hiljem sain Keithilt e-kirja, et nüüd on aeg saabunud. Margaret on haiglas ja sealt tagasiteed enam pole. Nad olid palatis kahekesi otsustanud, et viimane foto Margaretist, mida nad matusetseremoonial kasutada tahaks, on seesama võte laulupeo rongkäigust. Margaret on sellel pildid õnnelik, nad olid tundnud Tallinnas õnne. Nende viimane seiklus õnnestus, elu reaalsus ei seganud vahele. Laulmine koos 100 000 eestlasega ühendas nad veelgi tugevamalt kokku ja see kergendab Keithi meelt. Margaret lahkus rahulikuna.

toimunud, kui naine poleks ise väga tahtnud. Statistikaameti ajakasutuse uuringu kohaselt on Eesti vanemaealiste peamine ajatäide televiisor. Kultuuriliselt on veidigi aktiivne vaid iga teine pensioniealine. Spordiga on seotud vähem kui kümme protsenti vanemast elanikkonnast, vabatahtlikku töösse on haaratud väga üksikud. Üleeuroopaline 50+ vanuses elanikkonna uuring SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) näitab, et enam kui pooled Eesti pensionieas inimestest elavad üksi.

Rindapaisutav positiivne emotsioon ei astu uksest sisse passiivsele ootajale ega teki televiisori vaatamisega. Rõõmu järel peab ise käima.

Kui pereliikmed, head sõbrad ja tuttavad on kaugel või jäädavalt kaugel, tuleb leida uued. Tutvuse otsimine ja hoidmine peab olema pidev ja sihipärane tegevus. Margaret vahetas arstilkäigu uute kogemuste vastu. Ta teadis, mis võib tulla. Valik tunda avastamisrõõmu kõlas mõistlikumana kui valik tegeleda oma sureva kehaga. Jah, väga tähtis on lisada, et Margaretil oli kõrval abikaasa ja neil oli inimene, kellele toetuda Eestis kohapeal. Aga midagi poleks

Televiisoriga juttu ei aja. Televiisor ei paku ajule arendavat impulssi ega pane rahuldust tundma iseenda väikestest saavutustest. Eesti linnades ja külades on järjest enam võimalusi, ruume ja vahendeid, mis saavad anda põhjust kodust välja tulla, ettevõtmisi, millest leida mõõdukaid väljakutseid ning uusi eneseteostusvõimalusi. Kõige selle juures on loomulikult oluline seltskond – kes on need inimesed, kellega koos teha ja kellelt oodata innustust. Vanemate meeste uuring kinnitas teadaolevat tõsiasja, et järjest vähem ja vähem on oma külas inimesi, keda tuntakse. Uudishimu uute vastu on olemas, aga uudishimuks see jääbki. Üksindust peetakse vanuse pärisosaks.

ui pereliikmed, head sõbrad ja tuttavad on kaugel või jäädavalt kaugel, tuleb leida uued. Inimeste eluiga pikeneb, inimesed liigutavad oma elukohta sageli. Tutvuse otsimine ja hoidmine peab olema pidev ja sihipärane tegevus, see pole ainult noorte asi, see on keeruline töö läbi elu. Tutvust algatab tavaliselt julgem pool. Kes on julgem, ei sõltu vanusest. Margaretil oli abikaasa ja sõbrad, kelleta ta poleks saanud ellu viia oma unistusi. Vaatame ringi, ja kui vaja, pöördume esimesena inimese poole oma lähikonnas, kes tundub olema jäänud üksi oma mõtete ja televiisoriga ega arva juba ammu, et ta võiks minna laulupeole ega isegi mitte sünnipäevapeole. Looduses on sügis ettevalmistus talveks, inimeste seas aga uute ettevõtmiste algus.

POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Tark lõimumispoliitika või tahte triumf?

MAJANDUSKOMMENTAAR NTAAR

Hardo Pajula

Üleminek osaliselt eestikeelsele õppele vene koolis

aunvere kihelkonnakool XIX sajandi viimasel kümnendil. Eestlasest õpetaja Laur annab eesti lastele geograafiatundi – vene keeles, sest nii näevad ette Vene keisririigi seadused. Joosep Toots, kes jäi tunnis hätta isegi vene keele «jäti» kirjutamisega, ei saa õpetaja jutust «sõrmeküüne väärtki aru». Alles kooliaasta lõpu poole saab ta juhuslikus vestluses oma vanemalt koolikaaslaselt Vipperilt teada, et maakera on ümmargune ning sellel on külgetõmbejõud, mistõttu iga õhku visatud kivi maa peale tagasi langeb. XXI sajandi teine kümnend Eestis. Venelannast õpetaja Anna Mihhailovna õpetab vene lastele geograafiat – eesti keeles, sest nii on ette nähtud Eesti Vabariigi seadustega. Noored vene Tootsid aga vaatavad igavledes aknast välja, sest nad ei saa õpetaja jutust «sõrmeküüne väärtki aru». Ja ega ka õpetaja oma teadmisi täies ulatuses eesti keelde ümber panna mõista. Aga seadus nõuab ja õpetaja pingutab – kuigi lõppkokkuvõttes jäävad nigelaks õpilaste aineteadmised ning ka eesti keele oskuse paranemisele ei aita selline potjomkinlik tunnipidamine kuidagi kaasa. Ent kas seadus ikka nõuab? Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele oli koolide hoolekogudel õigus teha taotlus omavalitsusele vene õppekeele kasutamise jätkamiseks – vähemasti senikaua, kuni kool eesti õppekeelele üleminekuks valmis on. 2011. aastal tegidki 15 venekeelset gümnaasiumi vastava taotluse, mida omavalitsused ka toetasid. Kuid IRLi poliitikutest haridusministrid pidasid õpilaste geograafiateadmistest olulisemaks oma poliitilise tahte läbisurumist hoogtöö korras.

Selge, et Eesti kooliharidus peab igale vene noorele tagama korraliku riigikeeleoskuse, kuid poliitikutel tuleks endale aru anda, et lõimumisprotsesside suunamisel on tarvis nii taktitunnet kui aega, kirjutab sotsioloog Juhan Kivirähk.

õhjenduseks toodi, et seadus eestikeelsele õppele ülemineku kohta võeti vastu juba 1993. aastal. Ent kui valitsus seadis vene koolid surve alla küsimusega, miks need pole nii pika aja jooksul end reformiks ette valmistanud, jäeti peeglisse vaatamata. Kes siis õigupoolest oleks pidanud eestikeelsele õppele ülemineku ette valmistama? Õpilased? Või nende vanemad? Või õpetajad? Või lasus peamine vastutus puuduliku ettevalmistuse eest siiski haridusministeeriumil ja omavalitsustel, kes neid koole peavad? Mul on hea meel, et haridusminister Jevgeni Ossinovski on oma eelkäijate poliitilise rapsimisega tekitatud probleemipuntra lahendada võtnud. Eelmisel nädalal esitleti raportit, mille oli koostanud ministri kokku kutsutud töörühm. Viimane loodi analüüsimaks, kuidas gümnaasiumiastmes läbi viidud reform

on mõjutanud õpitulemusi ja õhkkonda koolis. Lõpetasid ju sel kevadel esimesed gümnasistid, kes on kolme aastaga läbinud vähemalt 60 protsenti õppemahust eesti keeles. Raportist selgub, et ehkki formaalsete näitajate alusel on eesmärk osalisele eestikeelsele õppele üleminekust saavutatud, tekitab protsess ise koolides endiselt pingeid. Väidet, et üleminek osaliselt eestikeelsele aineõppele venekeelse põhikooli järel parandab gümnaasiumilõpetajate riigikeeleoskust, ei võeta õpilaste ega õpetajate hinnangul eriti paikapidavana – pigem on seos koolide üldise edukusega.

petajad ja õpilased pole rahul õppematerjalidega, mis on kirjutatud eesti keelt emakeelena valdavate õpilaste jaoks ning on liiga keerulised ja ülekoormatud. Adapteeritud õppematerjalid aga puuduvad – neid peab iga õpetaja ise leiutama. Eestikeelne aineõpe ei tule kasuks ka üldisele õhkkonnale koolis – muidu eesti keele õppimise vajalikkusest teadlikud ja motiveeritud õpilased käsitlevad seda diskrimineerimise ja alandamisena. Et assimilatsioonisurve tajumine on üks peamisi lõimumist pidurdavaid tegureid, on toonud oma doktoritöö järeldusena esile ka sotsioloog Gerli Nimmerfeldt. Juba aasta tagasi tegi Tallinna Ülikooli ning Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi töörühm uuringu «Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis» raames ettepaneku, et «võiks kaaluda geograafia kohustusliku eesti keeles õpetamise ajutist katkestamist, sest kõik uuritavad rühmad tõid välja probleemid geograafiaga ning 44% ankeedile vastanud õpilastest ütles, et nende arusaamine geograafiast on halb või pigem halb. Juhtide sõnul on just kvalifitseeritud geograafiaõpetajaid väga raske leida». Geograafia on muidugi oluline õppeaine, kuid mulle isiklikult teeb muret ühiskonnaõpetuse õpetamine samade õpikute alusel, mis on kasutusel eesti koolides. Olen 20 aasta vältel lugenud ühes eesti gümnaasiumis vabaainena sotsioloogiakursust. Mulle tundub, et praeguste ühiskonnaõpetuse õpikute abil on ühiskonna ja riigi toimimisest raske ettekujutust saada isegi eesti õpilastel – nii mõttetult keeruliseks on õpikus kõik aetud. Mõeldes, et sama õpikuga peab toime tulema ka vene emakeelega õpi-

Kes siis õigupoolest oleks pidanud eestikeelsele õppele ülemineku ette valmistama? Õpilased? Nende vanemad? Õpetajad? Või lasus peamine vastutus puuduliku ettevalmistuse eest siiski haridusministeeriumil ja omavalitsustel, kes neid koole peavad?

lane, hakkab mul õudne. Samal ajal kui riiklik lõimumiskava seab ülesandeks eestlaste ja eestivenelaste ühise riigi-identiteedi kujundamise, muudetakse tunnid, mis identiteeti kujundada peaks aitama, pelgalt eesti keele treeninguks, jättes õppeaine tegeliku sisu enamiku vene kooli õpilaste jaoks üsna hämaraks. Igaüks, kel koolieluga vähegi lähemat kokkupuutumist olnud, oskab endale aru anda, et õpilaste seas on väga erinevate huvide ja võimetega indiviide. Üldhariduskool peaks programmides ja õppemeetodites orienteeruma ikkagi keskmise õpilase, mitte tippude võimetele. Keeleliselt andekal pole võib-olla tõesti probleemi saada selgeks kaks või enam võõrkeelt ning õppida neis keeltes ka teisi aineid. Kuid keskpäraste võimetega noorel käib põhikoolist praegu saadava eesti keele oskusega gümnaasiumi eestikeelne aineõpe küll üle jõu. Miks sellest kirjutada eestikeelses päevalehes – kas pole see «meie jaoks» võõras mure? Arvan, et ka eesti lehelugeja võiks teha empaatiaharjutuse ning kujutada ette, mida ta tunneks, kui ühel päeval öeldaks, et tema lastel tuleb hakata 60 protsenti gümnaasiumiainetest õppima inglise, prantsuse või saksa keeles. Kas ei tekiks murekripeldust, kas lapsed ikka saavad võõras keeles õppides selgeks kõik ajaloo, geograafia, loodus- ja ühiskonnaõpetuse nüansid? Ja kas neil ei lähe järjest hiilgavama võõrkeeleoskuse taustal kaotsi eesti keele sügavamate saladuste tundmine – eriti kui võõrkeelne õpe toimub emakeeletundide vähendamise arvelt.

a ei kutsu sugugi üles Eesti koolivõrgu reformimisest loobuma – selge see, et Eesti Vabariigis antav kooliharidus peab igale vene noorele tagama korraliku riigikeeleoskuse. Kuid poliitikutel tuleks endale aru anda, et lõimumisprotsessid ühiskonnas on väga komplitseeritud ning nõuavad teostamiseks nii taktitunnet kui ka aega. Ministeeriumi töörühm on selleks teinud mitmeid mõistlikke ettepanekuid, mis kindlasti väärivad kaalumist. Mõne päeva eest kirjutas professor Mati Heidmets Eesti Päevalehes: «Ka kõige karmimad kaasmaalased ei eita riigikeele oskuse vajalikkust. Tulemuseni – keeleoskuseni – jõudmise võtete ja viiside kõigile ühe lauaga etteandmine pole aga kõige asjakohasem. Riigi sõnum – usaldame peresid ja koole protseduuride küsimuses, kokku lepime lõpptulemuse – võtaks maha nii mõnegi asjatu pinge. Usaldus on mõjus kapital ja tubli müüride murendaja.» («Kanalid ja sõnumid Eesti venelastele», EPL 23.09) Kirjutan sellele mõttele kahe käega alla.

Lugesin Ed. Sarapu kirja (PM, 22.09) vaegnägijate probleemidest telesaadete jälgimisel. Lugesin ka Eesti Rahvusringhäälingu tehnikadirektori Risto Sirtsu vastust sellele (PM, 25.09). Omalt poolt tahan veel kord juhtida tähelepanu subtiitrite puudumisele, sest pidevalt on nii dokumentaalfilmid kui ka kõik eestikeelsed filmid, telefilmid ja seriaalid subtiitriteta. Seda hoolimata sellest, et kurte ja vaegkuuljaid on Eestis umbes 150 000 – neil pole võimalik jälgida

subtiitriteta saadete sisu. On väga hea, et ERR pöörab tähelepanu vaegnägijate muredele, kuid on täiesti arusaamatu, miks jäetakse kurdid ja vaegkuuljad sellest tähelepanust ilma. Kui vaegnägijatel on võimalus kuulata-vaadata eestikeelseid saateid nii raadios kui televisioonis, siis kurtidel ja vaegkuuljatel see võimalus puudub. Kurtide ja vaegkuuljate jaoks on subtiitritega varustatud ainult kaks saadet laupäeva hommikul ja mõnel päeval kordussaated. Viimast päevasel

ajal, kui inimesed on tööl. Õhtuti pole kurtidel ja vaegkuuljatel peale mõne välismaise filmi midagi vaadata. Seega on ülimalt oluline, et dokumentaalfilmid oleks varustatud subtiitritega hoolimata sellest, et tekst peale loetakse. Lahenduseks oleks ka see, kui ERR võtaks plaani muretseda vastavad seadmed, millega on võimalik lisada subtiitrid soovikohaselt, nagu on olemas Soome televisioonil. veevi pinka Saku

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

LUGEJA KIRI

Rahvusringhääling peaks vaegkuuljatele rohkem tähelepanu pöörama

Puuduv alternatiiv

elle aasta veebruaris võttis ühes iganädalases telesõus osalenud Bernd Lucke ootamatult oma pintsakutaskust kokkuvolditud paberilehe. Vaid aasta varem asutatud partei Alternative für Deutschland (AfD) majandusprofessorist ninamees teatas kõigi üllatuseks, et tema erakond müüb nüüd lehel osutatud veebiaadressil hõõglampe. Pärast esialgset hämmeldust vastas end kogunud saateperenaine üleoleva armulikkusega: «Kui teie poliitiline suursaavutus seisneb hõõglampide müümises, siis ma küll AfD-d ei karda.» Viimased pool aastat on andnud saatejuhile – ja kogu Saksamaa poliitilisele eliidile – põhjust oma sõnade üle järele mõtelda. Möödunud sügisel toimunud üldvalimistel jäid uustulnukad küll napil Bundestag’i ukse taha, kuid sealt alates on läinud järjest reipamalt. Selle aasta mais saadi europarlamendi valimistel juba üle seitsme protsendi häältest. Paar nädalat tagasi küündis AfD häälesaak Brandenburgi maapäeva valimistel juba 12 protsendini. Umbes samal ajal läbiviidud avaliku arvamuse küsitluse tulemuste järgi peab 2017. aasta üldvalimistel AfD poolt hääletamist võimalikuks koguni 22 protsenti sakslastest. Suuresti ühe teema erakonnana alustanud AfD püüdis esialgu oma säästude pärast muretsevate jõukate läänesakslaste hääli. Euroala korrapärase lahtiharutamise ja laialisaatmise oma lipukirjaks kuulutanud erakond esitles end muus osas rõhutatult kosmopoliitsena. Kontinenti hõlmav ühisturg tuli liidrite arvates igal juhul säilitada ning lisaks sellele pooldas Lucke ka kavandatavat vabakaubanduslepingut USAga. Esimese tõuke saigi AfD peamiselt poliitiliselt maastikult tasapisi taanduvate vabade demokraatide turuliberaalidest pooldajate arvelt.

õõglambiaktsioon pani aga rõhu juba pisut teise kohta. Siin heitis Lucke oma reklaamivoldikuga kinda Brüsseli amokki jooksvale reeglivabrikule. «Meil on nüüd selline Euroopa Liit, mis kirjutab meile ette, kuidas me oma elutube valgustada tohime… Sellised asjad ajavad meid siin Saksamaal närvi,» ütles Lucke kaamerasse. 2009. aastal oli Euroopa Komisjon hõõglambid planeedi päästmiseks ära keelanud, nüüd pakkus AfD rahulolematutele võimalust oma veebipoes Brüsseli «ökodiktaatorite» vastu hääletada. Et laojääkide realiseerimine oli lubatud, ei saanud keegi Luckele ka midagi ette heita. «Igaüks meist tunneb igatsust endiste aegade valguse järele,» kirjutas Frankfurter Allgemeine ajakirjanik Friederike Haupt, «vastasel juhul ei oleks enam küünlaid.» AfD valimisedu endises DDRis – lisaks Brandenburgile saatis neid sel sügisel edu ka Saksimaal ja Tüüringis – annab tunnistust veelgi sügavamate juurtega minevikuihalusest. Nii rääkiski AfD IdaSaksamaal lisaks hõõglampidele veel sotsiaalsest kindlustatusest, võitlusest kuritegevusega ja ütles nii mõnegi hea sõna DDRi aadressil, millel mõlemas vallas võrreldes Lääne-Saksamaaga üht-teist ette näidata oli. Lisaks sellele ähvardas AfD Brandenburgi esinumber oma parteikaaslaste Vene-vaenuliku poliitika tõttu enne valimisi üldse erakonnast välja astuda. Hamburgi ülikooli makroökonomisti Bernd Lucke ees seisab seega keeruline optimeerimisülesanne: Elbe kaldal tuleb väikeettevõtjatele ja töösturitele lubada tollipiirideta majandusruumi, Oderi ääres aga kiruda vabakaubanduslepet Ühendriikidega. Kõik see on sümptomaatiline ja Allzumenschliches (liiginimlik). Paljud tahavad üheaegselt osa saada Ludwig Erhardi majandusimest ja Honeckeri režiimi punafeodaalsest püsist. Paraku pole sellist alternatiivi isegi sakslastel mitte.

POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Kultuuriministeeriumi eelarve kasvab viiendiku võrra

Georg Ots saab autasu

+19,7%

2014 2015 Eelnõu järgi suureneb kultuuritöötajate palk, noortetreeneritele tagatakse sotsiaalsed garantiid, jätkuvad investeeringud olulistesse kultuuriobjektidesse ja valdkonda jõuab Euroopa Liidu lisaraha.

172,5 mln €

Kasvu suuremad mõjutajad, sh investeeringud

Osakaal riigieelarvest 2,14%

2014

206,5 mln €

2,42%

2015

Kultuuritöötajate palgatõus – 3,1 miljonit Noortetreenerite töötasu 50%-line katmine – 3,5 miljonit Loomemajandus – 3,3 miljonit Lõimumine – 1,76 miljonit Riigi Kinnisvara ASi rendimaksed – 1,6 miljonit Kultuurkapital – 1 miljon Ugala teatri renoveerimine – 8,2 miljonit Vanemuise suure saali lavatehnika vahetus – 7 miljonit Arvo Pärdi keskuse ehitamise alustamine – 3,5 miljonit Rakvere kinosaal – 0,9 miljonit ERRi vana raadiomaja renoveerimine uudistemajaks – 0,7 miljonit Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamine – 68 079

Jätkuvad investeeringud Eesti Rahva Muuseumi ehitus kultuurkapitali toetusel NUKU suure saali ehitamine Riigi Kinnisvara ASi kaudu

Allikas: kultuuriministeerium; graaﬁka: Silver Alt

TEATER. Popmuusikaajaloo üks piinlikumaid episoode inspireeris teatrit tegema.

Milli Vanilli edu ja häbi pealise publiku ees tantsimist ja suumaigutamist. Lavastuslikult kasutab «Tõde ei anta kellelegi andeks» veenva eduga kõiki nüüdisteatri pakutavaid vahendeid: füüsilist teatrit, varjuteatrit, videoja valguskunsti, muusikat jne.

arvustus põim kama kultuurikriitik

«Tõde ei anta kellelegi andeks» Dramaturg Tõnis Parksepp. Lavastaja Tormi Torop. Koreograaf-lavastaja Kristjan Rohioja. Kunstnik Keili Retter. Valguskunstnik Taavi Toom Esietendus 19. septembril Tartu Uues Teatris

avastaja Tormi Torop ja dramaturg Tõnis Parksepp on koos tugeva kaaskonnaga Tartu Uue Teatri lavale toonud evolutsioonibioloogilise käsitluse kaheksakümnendate popbändi Milli Vanilli edu- ja häbiloost. Selgub, et nii edus kui häbis on tegelikult süüdi (nagu elus ikka) kaunis naine. Milli Vanilli oli kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses maailma vallutanud r’n’b-souligrupp, mis albumiga «Girl you know it’s true» uue tulija Grammy võitis. Kontserdi ajal hüppama hakanud plaadi tõttu selgus aga peatselt pärast auhinnavõitu, et bändi põhiliikmed Fab Morvan ja Rob Pilatus polnud debüütplaadil ise silpigi laulnud. Järgnes ridamisi kohtuasju pettunud fännidega ning popmuusikaajaloos haruldane Grammy tagastamine. Parksepp ja Torop on popmuusikaajaloo ühele piinlikumale episoodile lähenenud

Õnne hind

Pahaaimamatud noormehed (Madis Mäeorg ja Veiko Porkanen) ja nende käskijanna foto: gabriela liivamägi (Kaisa Selde).

bioloogilisest aspektist. Seletamaks, mis mõjutas Milli Vanilli liikmeid Fab Morvanit ja Rob Pilatust omal ajal sünkroonlaulmisega nõustuma, tuuakse mängu meeldimissoov atraktiivsele naisele.

Kulukas signaal Pahelise produtsendi Frank Fariani asemel, kes muuhulgas ka diskobändi Boney M-i pooled liikmed sünkroonlaulma pani, on lavastuses Nukuteatri imekaunis näitleja Kaisa Selde – ohtlik ja südametu manipulaator, kes pahaaimamatutele noormeestele elu võimalust pakub. Võita on kogu maailm, kaotada justkui mitte midagi. Pane ainult kostüüm selga ja mine näita, mida sa oskad. Ning varja, mida ei oska. Saa rikkaks ja kuulsaks, valluta maailm ja tuhanded südamed ning kui eriti hästi läheb, siis võida enesele ka naine, keda sa ihkad. Kõige hinnaks on vaid väike kahjutu vale. Bioloogias on kasutusel termin «kulukas signaal», mis tähistab biosignaali, mida selle

väljasaatja endale tegelikult lubada ei saa või mis on talle suisa kahjulik. Selliste signaalide eesmärgiks on peamiselt teiste isaste eemalepeletamine ning emase ahvatlemine. Eluslooduses võib niisuguseks signaaliks olla näiteks isaslinnu silmatorkav ja värvikirev sulestik (mis teeb temast kerge saagi) või ohtlik ja kahjustav käitumismuster. Sellised signaalid võivad osutuda üllatavalt keerukaks: mida keerulisem ja «kulukam» signaal, seda kvaliteetsemaks ja jätkusuutlikumaks isane end tõestab – puhtalt sellega, et on ikka veel elus ja pole omadega vahele jäänud. Nüüdisaegses inimkultuuris võiks seesuguse käitumise võrdkujuks pidada näiteks purjuspäi ujumist või siis, miks mitte ja enamgi veel, ka edevates kostüümides saja tuhande

Lavastusest selgub, et nii edus kui häbis on tegelikult süüdi (nagu elus ikka) kaunis naine.

Kuigi noore trupi mõjud ja eeskujud on tänapäeva eesti teatripildis kergesti tuvastatavad, õigustab iga laen end iseeneses ning kogu teost iseloomustab hämmastav tasakaalustatus. Võrdselt jõulised ja rõhutatud on näitlejad Madis Mäeorg ja Veiko Porkanen oma neandertallaslikus füüsilisuses ning Kaisa Selde oma käskijannalikus kättesaamatuses. Kristjan Rohioja koreograafia kinnistab lavastuse evolutsiooni-narratiivi ning Tõnis Parksepa napp, kuid tabav tekst tõlgib selle kaasaega. Keili Retteri, Taavi Toomi ja Epp Peedumäe kunstiline panus toidab tervikut veelgi. Kuigi liigset ning maailma tuumani ulatuvat sügavmõttelisust lavastusest otsida ei tasu, püstitub siiski küsimus õnne ja täiuse olemusest ning hinnast. Elame ju kõik rahulikult oma elu ja puudu pole justkui midagi. Kui ka kõik pole täiuslik, siis ikkagi kannatab elada. Oleme harjunud. Kuni tuleb keegi ja näitab, mis meil puudu on. Mille järele hing kogu aeg ihanud on. Just selle puuduolekutunde ja käsiteldamatu õnne jahiga kaasneb tihtipeale kõige suurem häving. Oled ilma nii unistusest kui sellest, mis enne käes oli. Tartu Uus Teater mängib lavastust «Tõde ei anta kellelegi andeks» täna kell 19.

Peterburis Ermitaaži teatris on neljapäeval Balti Tähe auhindade tseremoonia, kus teiste hulgas pälvib postuumselt kõrge tunnustuse ka Georg Ots (pildil). Otsa lese Ilona Otsa palvel võtab autasu vastu Eri Klas. Tegu on prestiižika preemiaga, mida antakse rahvusvahelise teatrifestivali «Balti maja» raames inimlike suhete arendamise ja tugevdamise eest Balti regiooni riikide vahel. Eestlastest on selle varem eri kategooriates saanud helilooja Arvo Pärt, dirigent Eri Klas ja rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe. Tänavuste laureaatide seas on näiteks vene näitleja Oleg Basilašvili, leedu teatrimees Rimas Tuminas ja vene ooperilaulja Jelena Obraztsova. PM

Elav muusika kõlab ka trollis, lennukis ja pangas Homset rahvusvahelist muusikapäeva tähistab Eesti muusikanõukogu mastaapse kontserdiprogrammiga – kokku on üle Eesti kavas 147 tasuta kontserti. 25-minutilisi kontserte leiab ootamatutest kohtadest, näiteks ministeeriumidest ja pankadest (DNB pank, Nordea), ühistranspordist (Tallinna troll nr 6, Rohuküla-Heltermaa-Rohuküla praam) või kaubanduskeskustest (Solaris, Magistral, Rocca al Mare), aga ka Ämari õhuväebaasi lennukist. Viimasest kontserdist (Rein Rannap) teeb otseülekande ka Postimees Online. Asutusesiseseid kontserte on veel haiglates, tehastes, kaitseväes ja Tartu vanglas. Muusikapäev kulmineerub muusikapreemiate galakontserdiga, millest teeb otseülekande ETV. Kava vaata www.muusikapaev.ee. PM

euro

maksab laupäeval Eesti Filmimuuseumi 8. sünnipäeva puhul pilet Maarjamäe lossi.

Tallinnas avab uksed uus nüüdistantsu lava Sõltumatu Tantsu Ühendus pakkis oma asjad senises asupaigas Okasroosikese Lossis ja avab homme uhiuue nüüdistantsule keskenduva lava Telliskivi loomelinnakus. Saalis, mille nimeks on Sõltumatu Tantsu Lava, saab alates oktoobrist kolmapäeviti ja neljapäeviti näha Eesti ja muu ilma koreograafide loomingut. Ühtlasi astub Sõltumatu Tantsu Ühendus edaspidi üles Sõltumatu Tantsu Lava nime all. Esimesel kahel tegevusaastal on loomingulise tegevuse suunanäitajateks etenduskunstnik Erik Alalooga ning koreograafid Külli Roosna ja Kenneth Flak, kes on ühtlasi maja residendid. 2.–23. oktoobrini on kavas programm «Tants Reloaded», kus näeb spetsiaalselt taastatud lavastusi aastaist 2004–2011. PM

Teatris näeb Soome keskklassi õudusunenägu Lõpuks jõuab ka Eesti lavadele kahe Soome teatri – Lahti Vanha Juko ja Tampere Telakka – ja Rakvere teatri koostöölavastus «Kullervo». ««Kullervo» hüppab pea ees Soome keskklassi õudusunenäkku. See on satiir perekonna, rahva ja kapitalismi kasvatatud lapsest, keda valitseb müütilise Kullervo hing. Hing täis kibedust ja viha, iha ja halastamatut omakasu. See on laps, kellega enam mitte keegi hakkama ei saa,» ütleb saatetekst. Lauri Maijala lavastuses mängib ka Erni Kask (pildil paremal). «Kullervo» on osa kolme teatri koostöös valminud lavastuste triloogiast, kuhu kuuluvad veel «Petroskoi» ja «Köök/Keittiö». Mullu pälvis triloogia ka Soome riikliku teatripreemia. Etendused on 30. septembrist 4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas. PM

16 || SPORT || POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

LENDORAV. 13-aastane Annemarii Bendi püstitas suusahüpetes Eesti rekordi ja sihib Tehvandil 100 meetri joont.

Eesti piiga lendab kui Eurospordi kanalil jaan martinson spordiajakirjanik

ui 13-aastane Annemarii Bendi Tehvandi mäel lisaks Eesti meistri tiitlile ka naiste suusahüpperekordi 83 meetriga enda nimele võttis, jäänud isegi paljunäinud telelegendil Lembitu Kuusel suu hämmastusest lahti. Milline kaunis õhulend! Nagu Eurospordi kanalil. Tavaline treeningpäev Tehvandil. Ilm on ilus ehk siis üsna tuuletu, lubab hüpata. Iilid kannaksid nääpsukesed tüdrukud võpsikusse. Treener Olev Roots paigutab kolm õpilast päevinäinud autosse – «Ta on mul 17 aastat vana, mootor vahetatud, aga sõidab.» – hüppesuuskade vahele ja vurab Võrust Otepääle treenima. Tehakse sooja ja vaieldakse, kui kaugele on Bendi pikimal hüppel maandunud. Too Eesti rekord on vaid statistiline number annaalides, tegelikkusest tuhmim. «Sa hüppasid treeningul 91 meetrit,» raiub treener kui rauda. «91 ja pool, nii kõrvalt öeldi,» ei taha Bendi nõustuda. «91!» kuulutab treener vaidluse lõppenuks ja tõdeb, et 90 meetri joont pommitavat Bendi pidevalt. Lendaks kaugemalegi, aga kehakaalu on vähe ja nõlval ei saa hoogu üles.

Maa peal hüppajaks ei saa Tüdrukud lähevad kombinesoone selga tõmbama, Roots maandumisnõlva kastma ja siis platvormile hüppeid jälgima. Räägib, et käib igal sügisel kõik Võrumaa koolid läbi, kutsub lapsi trenni, tüdrukuid ja poisse: «1.–2. klassis peaks suusahüpetega pihta hakkama, muidu on hilja. Alustame 10 meetri mäelt ja ronime üha kõrgemale. Meie ajal võis tolle kümnemeetrise vahele jätta, sest lapsed olid tugevamad. Nüüd ei käida kooliski enam jala, autoga viiaksetuuakse.» Aga tema õpilased olla tragid. «Eks nad muidugi istu seal arvutis, aga puude otsas ronivad kah. Kui vaja õuna kätte

Bendi: mind kisub suusahüppemäkke

saada, siis turnivad või latva välja. Näe, Bendi tuli täna hommikul maakonna tšempioniks 1000 meetri jooksus.» Hommikul tšempioniks, õhtul trenni. Äkki on väsinud, jalad kui pakud all? «Ei ta ole,» muigab Roots. «Ja kui ongi väsinud, mis siis. Hüpata tuleb. Maa peal seistes kõvaks ei saa.» Esimesed kaks hüpet tehakse madalamalt poomilt. Kui tunne käes, läheb lendamiseks. Sandra Sillaste, kellelt Bendi Eesti rekord ära võttis ja kes pärast vahepausi taas treenima hakkas, maandub 72 meetri joonel. «Jess!» röögatab treener. «Tänavune parim. Küll ta peagi taas vormi tõuseb ja rekordit tagasi nõudma hakkab.»

Annemarii Bendi tuli suusahüppetrenni kuus aastat tagasi. Sõbranna kutsus, kiitis, et on äge. Oligi. «Kõik on äge,» selgitab Bendi suusahüpete olemust. «Kõrgus, lendamine. Hoopis teistsugune spordiala. Mind kisub mäkke, hüppama. Tahaksin veel ja veel.» Hirmu lendamise ees ei olevat. Enam. «Hirm suure mäe ees kadus siis, kui paarsada hüpet oli tehtud ja õhulennud kandusid 70 meetri kanti,» räägib Bendi. «Vaikse tuulega pole hullu, suurema tuulega pisut siiski pabistan.» Suurim pabistaja olevat vanaema, aga

Saaks miljoni, ostaks suusad Ka trio pisem, Triinu Hausenberg, hüppab isikliku margi. «Ta tuleb tagant ja pühib varsti teistest mööda,» innustab Roots. Bendi hüppab 81, kohe ka 86 meetrit. Ja on pisut torssis, sest 90 meetri joon seekord ei alistunud. Kas on ka mingit võrdlusmomenti, millisel tasemel maailmaga võrreldes ollakse? «Praegu, kus Bendi tõeliselt lendama hakkas, väga pole. Ei ole saanud võistlemas käia,» tunnistab Roots. «Venemaa noortekoondislased käisid siin treenimas. Samalt poomilt ja samades tingimustes hüppasid vene neiud – nad on saanud ka MK-punkte – 85, Bendi 75 meetrit. Aga meil on aega. Aastakese treenime ja ületuleval talvel tahaks minna juba madalamat MK-sarja proovima.» Tüdrukud tõusevad taas torni, Roots räägib unistustest. Kui võidaks loteriiga miljoni, siis ... Esmalt muretseks piigadele korraliku varustuse: «Saapad on neil vanad, suusad vanad, rahvusvahelistele nõuetele vastav kombinesoon on vaid Sillastel. Kallis on see ala. Suusad 300 eurot, saapad 300, kombinesoon 300, lisaks sidemed, kiiver ...» Teiseks üüriks laagrite ajaks ja nädalavahetusteks, kui treenitakse hommikul ja õhtul, elamise ja söömise Tehvandi spordibaasi. «Nimetus on küll Tehvandi olümpiakeskus, aga meil sinna asja ei ole. Venemaa sportlastel küll. Hüpata saame

Annemarii Bendil on oskus suuskadel lennata.

Tehvandil, maailma parimal treeningmäel, õnneks tasuta.» Kolmandaks korraldaks mõne välislaagri. «Näiteks Zakopanesse. Aga sinna me läheme niikuinii. Järgmisel sügisel. Vist. Minu autoga sõidame kohale.» Kui võidaks aga mitukümmend miljonit, ehitaks Roots Tehvandile 70 meetri hüppemäe ja Võrru vähe väiksema.

«Halb, et Eestis 70 meetri mäge pole. Tehvandi oma – see oli vana ja väsinud – lõhuti, näe, ära ja lubati kahe aastaga uus püsti panna. Tühjagi pandi. Nüüd tuleb lõtk sisse. Peame esmalt käima tihedalt Tallinnas 50 meetri mäel harjutamas, et siis Tehvandi 90 meetri omale minna. Aga üks aste jääb vahele.» Tüdrukud teevad kaheksan-

fotod: margus ansu

temagi on nüüdseks harjunud, et tütretütar nii hirmsa alaga tegeleb ega torise enam. Eesti rekord on tore küll, kuid ei midagi erilist, tõdeb Bendi, sest eks ole ju kaugemalegi hüpatud, ja korduvalt. Millal 100 meetri joon Tehvandi mäel selja taha jääb? «Järgmisel aastal,» pakub Bendi ja lisab, et juba kipuks kõrgematele, 120 meetri mägedele õhulende sooritama. Ning piiritaguste rivaalidega tahaks rinda pista. «Mullu käisin Saksamaal võistlemas. Ei läinud kõige paremini, aga siis ma veel ei lennanud kah.» PM

Kolm hüppajat ja treener: vasakult Triinu Hausenberg, Sandra Sillaste, Annemarii Bendi ja Olev Roots.

da hüppe, pannes sellega treeningpäeva lukku. Suusahüppemehed alles alustavad harjutamist. «Vinged tüdrukud,» kiidab Sotši olümpial käinud Siim-Tanel Sammelselg. «Julged. Ja lõhuvad kõvasti trenni. Annemarii hüpped on muidugi super, aga teisedki on tragid, võimalusi on kõigil.»

Roots vaid muigab, kui jutt läheb tüdrukute tulevikule, et kui kaugele nad võiksid jõuda: «Ei-ei-ei. Mina ei ütle midagi. Ei hakka lubama. Teeme ära, siis räägime. Neil tüdrukuil on oskus suuskadel lennata. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on Eesti rahval varsti taas põhjust talviti kellelegi pöialt hoida.»

Autospordiajalugu teinud Petter Solberg jätkab unistuste täitmist AUTOSPORT. Nädalavahetu-

sel Itaalias Franciacortas rallikrossi esimese ametliku MMtiitli kindlustanud Petter Solberg tegi ühtlasi autospordiajalugu – norralasest sai esimene mees, kes on Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) poolt tunnustatud võistlussarjades kahel alal maailmameistriks tulnud. «Võit pole veel õieti kohale jõudnud – üks unistus täitus!» lausus Solberg pärast finaalsõitu, kus ta ei teeninud küll võitu, kuid kogus piisavalt punkte, nii et kaks etappi enne hooaja lõppu ükski konkurent teda enam püüda ei saa. «Kui rallisõiduga lõpetasin, ei teadnud ma, mida teha. Siis võttis IMG aga rallikrossisarja üle ja tõstis selle us-

kumatule uuele tasemele. Seega tundus rallikrossi minek õige valik,» lausus Solberg, kes alustas teed tippu 19-aastasena Norra rallikrossisarja võites. Vanemate eeskujul autospordi juurde jõudnud Solberg pääses 1998. aastal juba esimest korda ka MM-etappidele ning 2003. aastal tuli esimese norralasena Subarul maailmameistriks. Kümme aastat hiljem sai tema rallikarjäär läbi – tehasetiimides kohta ei leidunud ning oma kulu ja kirjadega tagumiste punktikohtade nimel võitlemine Solbergi ei paelunud. Päästerõngaks osutunud rallikrossis tuli lisaks sõitmisele ka oma tiim üles ehitada, kuid seda tegi Solberg rõõmuga.

«Ma ei saanud lihtsalt loobuda. See pole minu moodi. Ei ole ju? Kes mind teavad, mõistavad seda otsekohe!» muigas Solberg kodumaisele päevalehele Verdens Gang antud intervjuus. «Muidugi igatsen ma rallisõitu, aga teinekord tuleb elus edasi liikuda. Ralli on mul veres, kuid mõistan, et rallikross on televisioonisõbralikum ja püüab rohkem noori vaatajaid,» on ta ühes varasemas intervjuus märkinud. Aftenposteni sõnul teenis Solberg parimatel päevadel rallit sõites hooajaga 60 miljonit Norra krooni (üle seitsme miljoni euro), kuid nüüd on ise kulutanud tiimi püstipanekule umbes 30 miljonit krooni. «Praegu on meil tiimis 20 inimest, Suba-

rus oli 250,» märkis ta ise. Raha Solbergi aga ei huvita. «Ma olen lihtsalt õnnelik. Esimene võit on muidugi alati kõige vägevam, aga ehitada kõik see nullist üles – auto, tiim… see on midagi erilist,» lausus ta tiitlivõidu järel. Solbergi 13-aastane poeg Oliver kindlustas päev enne isa triumfi Norra meistritiitli minibagide klassis. Novembris 40-aastaseks saav Solberg seenior ei kavatse siiski veel niipea pojale trooni vabaks teha. «Esmalt keskendun kahele viimasele MM-etapile. Siis ootavad aga kodus ees ülejäänud täitmata unistused,» sõnas Solberg, kes on varem lubanud ette võtta ka näiteks Dakari ralli. Kristjan Jaak Kangur

Petter Solberg lisas 11 aasta tagusele autoralli MM-tiitlile ka rallikrossi esimese ametliku maailmameistri nimetuse. foto: fia world rallycross

POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Ühisliiga koduleht: Kalev võib üllatada KORVPALL. Korvpalli VTB

Jorge Mendese (vasakul) suurimaks tehinguks on Cristiano Ronaldo üleminek Madridi Reali 94 miljoni euro eest.

foto: reuters/scanpix

JALGPALL. Superagendiks ristitud portugallane Jorge Mendes teeb suure osa jalgpallimaailma säravatest üleminekutest.

Mõjukaim mees jalgpallis madis kalvet reporter

akskümmend aastat tagasi ööklubiäri ajanud ja DJna tegutsenud portugallasest Jorge Mendesest on praeguseks saanud jalgpallimaailmas jõud, millest on raske mööda vaadata. Lõppenud suvel tegi just tema üleminekuturu seitsmest suuremast tehingust neli. Tema klientide sekka kuuluvad juba pikka aega näiteks Cristiano Ronaldo ja Jose Mourinho ning paljudele on ta pinnuks silmas, kuna süüdistuste kohaselt on kolmandate poolte kaudu osaliselt tema omanduses mitmed jalgpallistaarid. Karjääri jooksul umbes 1,2 miljardi euro eest tehinguid teinud Mendes räägib lisaks emakeelele vabalt ka inglise, hispaania, prantsuse ja itaalia keelt. Keskeltläbi iga tehingu pealt umbes kümme protsenti enda taskusse pistev 48-aastane superagent on alati valmis ja nii on tal Daily Maili teatel pidevalt kaasas neli mobiili. Suurte sõnade poolest tuntud Mourinho on kaasmaalast nimetanud lihtsalt maailma parimaks jalgpalliagendiks. Nagu ikka, algas kõik suhteliselt tagasihoidlikult. Esimese tehingu tegi Mendes 1997. aastal, kui Portugali noortekoondises mänginud väravavaht Nuno vahetas Vitoria de Guimaraesi klubi särgi Deportivo La Coruna oma vastu. Esmatutvus jalgpalluri ja agendi vahel leidis aset baaris. Tema esimeseks rahvusvaheliselt suuremaks tehinguks oli Hugo Viana siirdumine 12 miljoni euro eest Lissaboni Sportingust Newcastle Unitedisse.

Juba järgmisel suvel viisid tema niiditõmbamised Ronaldo Lissaboni Sportingust 15 miljoni euro eest Manchester Unitedisse. Aasta hiljem vahetas Mourinho aga FC Porto treeneripingi Londoni Chelsea oma vastu ja sealt edasi võtsid tehingud juba hoopis uued mõõtmed. 2000ndate alguses kuulusid mitmed jalgpallurid osaliselt Mendese asutatud mängijate vahendamisega tegelevale agentuurile GestiFute, kuid eelmise kümnendi lõpust jõuab firma arvele raha vaid agenditasudena. Siiski kuuluvad ka praegu paljud tippmängijad kolmandatele osapooltele, kuid nüüd on tegu juba investeerimisfondidega. Briti ajalehe The Guardian valdusesse jõudis dokument maksuparadiisis Jersey saarel registreeritud investeerimisfondist Quality Sports V Investments LP, mille eesmärk oli 2012. aastal koguda fondi 85 miljonit eurot, et osta teise maksuparadiisi Gibraltari kaudu jalgpallurite osakuid.

Tundmatute investorite raha Fondi nõuandjateks on aga Mendesele kuuluv agentuur GestiFute ning Manchester Unitedi ja Londoni Chelsea endise tegevjuhi Peter Kenyoni firma Opto. Nende ülesandeks on leida andekaid mängijaid, sõlmida kasvatajaklubidega partnerlussidemeid ning seejärel, kasutades oma kontakte, pakutakse odavalt soetatud mängijaid Euroopa rikkaimatele klubidele. Ajalehe teatel nõustavad Mendes ja Kenyon viit jalgpallurite osakute ostmisega tegelevat investeerimisfondi, mis on registreeritud Jersey saarel. Sellised fondid ongi nn kolmandateks osapoolteks, mis paigutavad mängijatesse tundmatuks jääda soovivate investorite raha. Investoriteks võivad seejuures olla ka jalgpallurite agendid ise, mis tekitab ju-

ba eos huvide konflikti. The Guardiani teatel on üheks selliseks investoriks ka Mendes ise, kes on niimoodi osaliselt paljude mängijate omanik. Üldiselt soetab firma sellisel juhul jalgpalluri õigustest maksimaalselt 50 protsenti ja teinekord ei pruugi mängijad niisugusest tehingust üldse teadlikudki olla. Sääraste skeemide pooldajate sõnul saavad aga paljud klubid tänu kolmandatele osapooltele lubada endale mängijaid, kes muidu jääksid nende käeulatusest välja. Samas jällegi kardetakse, et nii satuvad klubid sellise süsteemi ohvriks ja neil ei olegi võimalik omal jõul sellest enam välja murda. Lisaks kerkivad niimoodi üles ohud võimalike kokkuleppemängude osas. Mängijate õiguste osalise kuulumise tava kolmandatele osapooltele jõudis Euroopasse eelmisel kümnendil Lõuna-Ameerikast. Praeguseks on selline praktika Hispaanias ja Portugalis küllaltki tavapärane ning see on jõudnud ka mujale Euroopasse. Praeguseks on see aga keelatud Inglismaal, Prantsusmaal ja Poolas. Seega kui näiteks mõni osaliselt kolmandatele osapooltele kuuluv mängija soovib siirduda Premier League’i, tuleb ta enne investorite käest välja osta ja alles siis saab hakata inglastega tehinguid tegema. Nii kuulus Mendese klient Eliaquim Mangala enne Manchester Cityga liitumist lisaks

Eelmisel kümnendil tegi Jorge Mendes Portugali kõrgliiga kolme suurema jalgpalliklubi kõikidest tehingutest 68 protsenti.

FC Portole veel ka investeerimisfondidele Doyen Sport ja Robi Plus, kes siis kokkuvõttes ikkagi inglaste makstud väidetavalt kuni 53 miljonit eurot omavahel ära jagasid. Doyeni puhul on tegemist fondiga, mis laenab enamasti klubidele raha, et nad saaksid osta mängijad, kes neile muidu üle jõu käiksid.

Uus suurklient Valencia Kui Portugali klubijalgpallis on Mendes tõeline kuningas ja eelmisel kümnendil tegi ta sealse kõrgliiga kolme suurema klubi – FC Porto, Lissaboni Benfica ja Lissaboni Sportingu – kõikidest tehingutest 68 protsenti, siis tema kuldklientideks on veel Madridi Real, Madridi Atletico, Manchester United, Manchester City, Londoni Chelsea, AS Monaco ja Besiktas. Teatavasti teenivad agendid raha siis, kui mängijad vahetavad klubi, ja Mendes on selles vallas kindlasti osav. Sel suvel vahetasid tema nimekamatest klientidest klubi Angel Di Maria, Radamel Falcao, Marcos Rojo, Diego Costa, Mangala, James Rodriguez ja Ezequiel Garay. Agenditasudena kukkus tema taskusse suvega 30 miljonit eurot, kuid keegi ei tea, kui palju teenis ta mängijate õiguste omamisega läbi kolmandate osapoolte. Mendese järgmiseks suurkliendiks on saamas aga Hispaania kõrgliigaklubi Valencia, kelle värske omanik on Singapurist pärit ärimees Peter Lim. Väidetavalt on Lim ja Mendes heades suhetes ning nii on Valencia treeneritoolile selleks hooajaks istunud Nuno. Nagu eespool mainitud, on tegemist mehega, kelle üleminekuga algas Mendese karjäär agendina. Eelmise nädala lõpus teatas FIFA president Sepp Blatter, et jalgpallurite kuulumine kolmandatele osapooltele keelustatakse järgmise kolme-nelja aasta jooksul. Sama lubas ta ka 2007. aastal.

SPORT.POSTIMEES.EE

Ühisliiga alustab sel reedel uut hooaega ning taas teeb sarjas kaasa BC Kalev / Cramo. Uue hooaja eel avaldati ülevaade meeskondadest ja Kalev/Cramo kohta väideti, et Eesti klubi võib vastaseid üllatada. «Erinevalt oma Baltikumi vennast Riia VEFist suutis liigas osalev Eesti esindaja säilitada oma meeskonna peamised mängijad. Kuigi Kalevi uute mängijate värbamisaktsioon ei olnud liiga aktiivne, õnnestus neil täita positsioonid, mis seni on peamisi probleeme põhjustanud,» alustati Kalevi ülevaatega VTB kodulehel.

«Mitmete konkurentide nõrgenemise valguses peaks Kalevi stabiilsus neile hea võimaluse andma. Eesti meister on meie sarjas osaledes suutnud ennast tõestada üllatusvõimelise klubina,» seisis ülevaates. Liiga kodulehe ennustuse kohaselt peaks Kalevi liidriks kerkima Frank Elegar, suured lootused on pandud ka Cramo suvisele ostule Scott Machadole. Lisaks vahendab koduleht Kalevi presidendi Ivar Valdmaa sõnu, mille järgi loodab Eesti meister vältida viimasele kohale jäämist. Kalev avab hooaja 9. oktoobril, kui mängitakse Krasnodari meeskonnaga. PM

Ibrahimovic Barcelonaga ei mängi

Saalikoondisele loositi vastased

Pariisi Saint-Germaini jalgpalliklubi kohtub täna Meistrite liiga alagrupimängus Barcelonaga, aga kaasa ei saa teha meeskonna suurim staar Zlatan Ibrahimovic. PSG teatas oma kodulehel, et Ibrahimovic ei ole taastunud kannavigastusest ja peab seega kohtumise vahele jätma. F-alagrupis on Barcelona saanud kirja ühe võidu ja on kolme punktiga gruppi juhtimas. PSG-l on kirjas üks viik, kui alagrupifaasi esimeses mängus mängiti viiki Amsterdami Ajaxiga.

Eesti saalijalgpallikoondis alustab jaanuarikuus EMvaliksarja, kus mängib loosi tahtel C-alagrupis Gruusia, Leedu ja Šveitsiga. «Meie jaoks on kõik vastased rasked, sest oleme uue tee alguses ja koondisel pole eriti rahvusvaheliste mängude kogemusi. Võistkonnana on Tallinna FC Anži mängijad käinud Euroopa miniturniiridel, aga koondise tasemel on sellist kogemust veel vähe,» rääkis loosttulemuste järel koondise peatreener Dmitri Skiperski.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

18 || vaba aeg || postimees, 30. september 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA

Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja. 4., 10., 30.10 kl 19 Viimaseid kordi!

Kollaborandid Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 30.09 kl 12 Uued peaosatäitjad Andres Köster ja Andero Ermel (Tallinna Linnateater)

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Risto Joost Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Triin Ella, Aare Saal jt 2.10 kl 12

COPPÉLIA

L. Delibes’i ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Vitali Nikolajev jt 2.10 kl 19 Soodustus pensionäridele 40 %

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Jassi Zahharov, Maris Liloson, Tõnu Kilgas jt 3.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 3.10 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Kristel Pärtna jt 4.10 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Aare Saal, Janne Ševtšenko jt 4.10 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Abigail Sheppard jt 5.10 kl 17

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Asszonyi, Rauno Elp, Juuli Lill jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 30.09 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

John Hodge. Lav Merle Karusoo, osades Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Roland Laos, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan Rekkor, Indrek Sammul, Sulev Teppart (külalisena), Johannes Tammsalu. 5., 9.10 kl 12 Viimaseid kordi!

Varastatud oranž jalgratas

Mika Keränen. Lav Ingomar Vihmar, osades Marta Laan, Harriet Toompere, Mari-Liis Lill, Ingomar Vihmar, Roland Laos, Mihkel Kabel, Maria Avdjushko, Jüri Tiidus.

Väikses saalis 30.09 kl 19

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan. 1., 11., 23.10 kl 19

Saatuse heidikute kuu

Eugene O´Neill. Lav Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja. 2., 26.10 kl 19

Orvud

Lyle Kessler. Lav Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Vanemuine), Ivo Uukkivi. 3., 25.10 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateater 30.09 kl 19 9., 24.10 kl 19

TAPPA LAULURÄSTAST

H. Lee / U. Lennuk Liina Olmaru, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liisa Pulk, Maria Soomets

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia). Jaanika Arum, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Markus Dvinjaninov, Tanel Jonas 2., 3. 14., 30., 31.10 kl 19 19.10 kl 16

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 7., 22.10 kl 19

Michael Cooney. Lav Andrus Vaarik, osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Jan Uuspõld, Ivo Uukkivi, Maria Avdjushko, Kersti Kreismann jt.

A. Hellsteniuse näidend Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Markus Luik, Ragne Pekarev

2., 12., 16.10 kl 19

Leke

Jordi Galceran. Lav Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart (külalisena), Lauri Kaldoja (külalisena). 3., 8., 25.10 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla. Lav Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur,

30.09 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa

ELLING

8., 16., 25.10 kl 19

KAKS VANA NAIST

R. J. Walleri draama Anne Veesaar, Terje Pennie jt. Lavastus Merle Jääger

Teatri kodu 2.10 kl 11 23.10 kl 18

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

5.10 kl 12 14., 22.10 kl 11 22.10 kl 18

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt.

T. Stoppardi draama Lavastaja Heiti Pakk. Indrek Taalmaa (Endla), Meelis Rämmeld (Ugala), Margus Jaanovits, Külliki Saldre jt. 1., 16.10 kl 19

Väike saal

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste 2., 28.10 kl 19

4. 25.10 kl 17

PAPLID TUULES

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Pähklimägi, Andres Mähar 3., 17.10 kl 19

DEEMONID

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets. Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov 4., 30., 31.10 kl 19 5.10 kl 16

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Suur maja

4.10 kl 19 Esietendus! 5., 7., 8., 9.10 kl 19

OOPERIFANTOOM

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra või Hanna-Liina Võsa, Koit Toome jt. Lavastaja Georg Malvius, dirigent Martin Sildos 11., 17., 23.10 kl 19

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt.

Viljandi Ugala 9.10 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa T. Stoppardi draama

Valga Kultuurimaja 13.10 kl 19

Jõhvi Kultuurimaja 20.10 kl 19

Võru Kannel 27.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Pähklimägi, Andres Mähar

UGALA TEATER

1.10 kl 13

Suur Maalritöö

Autor Ellen Niit. Lavastaja Oleg Titov. Osades Oleg Titov ja Merle Liinsoo.

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam. Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

Vanemuise väike maja 30.09 kl 19

Utoopia rannik III osa. Kaldale heidetud

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline), Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt.

Võru Kultuurimaja 6.10 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

Salme Kultuurikeskus 13.10 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 1., 17.10 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs 3.10 kl 13; 18

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Ellen Niit. Lavastaja Oleg Titov. Osades Oleg Titov ja Merle Liinsoo.

Tallinna Linnateater 18.10 kl 19

Idioot

Autor F. Dostojevski. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Rait Õunapuu, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Marika Palm jt.

20.10 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 3.10 kl 19

TESTOSTEROON

TOPELTELU

Utoopia rannik III osa. Kaldale heidetud

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline),

30.09 kl 19 1.10 kl 18

KVARTETT

Abja Rahvamaja 6.10 kl 19

EESTI MEES JA TEMA POEG

Lihula Kultuurimajas 8.10 kl 19

KVARTETT

Väätsa mõisas 13.10 kl 18

EESTI MEES JA TEMA POEG

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID 9., 25.10 kl 19 11.10 kl 19

KVARTETT

Küünis

(lav. Eili Neuhaus) 4., 30.10 kl 19

Uno Bossa

(lav. Lauri Maijala) 3., 30.10. kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis) 4., 09.10. kl 19

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov) 7., 21.10. kl 19

Kaasavaratu 8.10 kl 19

I. Hargla. Lav Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

Faust

Pal-tänava poisid

Jõgeva Kultuurikeskus 15.10 kl 19

Karin ja Pearu

A. Toikka. Lav A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

VON KRAHLI TEATER

(lav. Üllar Saaremäe)

Haapsalu kultuurimaja 1.10. kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

Endla Küün 3.10. kl 19

Kullervo

(lav. Lauri Maijala)

Kanuti Gildi Saal 4.10. kl 16

Kullervo

(lav. Lauri Maijala)

Salme kultuurikeskus 6.10. kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

Aruküla rahvamaja 8.10 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

THEATRUM Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-R 10-20, L 12-19) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 644 6889, theatrum@theatrum.ee

Püha Katariina kirikus 2., 3.10 kl 19

Ma olen tuul

11., 18.10 kl 19

1.10 kl 17

www.point.ee

telekonkursil “Klassikatähed” säranud noored muusikud. Ansambel ABRAHAM’S CAFE Koostöös Eesti Muusikanõukoguga Tasuta sissepääs

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Laagri City Kontserdimajas 4.10 kl 19

Viimsi Kooli aulas

6.10 kl 19

F. Molnar. Lav Aare Toikka Osades: Janek Sarapson, Tanel Saar, Margo Teder ja Kaspar Jancis

Kullervo

Piletid Piletilevist ja kohapealt

2.10 kl 18 6.10 kl 16

Andromeda saar

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee 30.09 kl 19 3., 4., 7., 8., 9.10 kl 19

Hei, õeke

Üksikisiku mentaliteet. Karja identiteet. Egokeskne loogika. Aktiivne passimine. “Hei, õeke” on näitlejate ja etenduskunstnike Riina Maidre ning Inga Saluranna teatraalne & minimalistlik lavastus.

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 1.10 kl 19

NO54 Kolmapäev 2.10 kl 19 Viimane etendus Eestis

NO54 Kolmapäev

4., 6.10 kl 19 Viimaseid kordi

NO65 Suur õgimine 8., 9., 10.10 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud 13., 14., 15.10 kl 19 16.10 kl 20

NO51 Mu naine vihastas 18.10 kl 15 Eelviimane etendus

NO54 Kolmapäev

Balti Teatri Festivalil Riias 18.10 kl 21 Viimane etendus

NO54 Kolmapäev

Balti Teatri Festivalil Riias 22., 23., 24.10 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 25.10 kl 23

NO99 Tantsulaager: Hiiumaa Tantsufestivali-eri

VABA AEG

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, faks 666 2301, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

Jakob Teppo (klaver) Koostöös Eesti Muusikanõukoguga Tasuta sissepääs

Jõhvi kontserdimaja

5.10 kl 19

väike maja 1., 02.10. kl 19

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

9.10 kl 16

25., 26.10 kl 19 Esietendus! 6., 7., 8.11 kl 19 6.12 kl 22 Ööetendus!

EEDENI AED

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

(lav. Hardi Volmer)

Theatrumis

PÕRR…!!!

VAT TEATER

A. Toikka. Lav Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul

8 armastavat naist

7.10 kl 11 ja 13

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Ivan Võrõpajev. Lavastaja Lembit Peterson. Kunstnik Lilja Blumenfeld. Osades Maria Peterson, Eva Eensaar, Liina Olmaru, Laura Peterson, Anneli Tuulik, Piret Krumm (Draamateater), Andri Luup, Marius Peterson, Leino Rei, Mart Aas (külalisena), Helvin Kaljula, Tarmo Song, Sulev Teppart, Rain Simmul (Linnateater) Pilet: eelmüügis 18.-/15.-

3., 31.10. kl 19

4., 10., 25.10 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU

Joobnud

7., 8.10 kl 18

Jon Fosse. Lavastaja Lembit Peterson. Osades Marius Peterson ja Ott Aardam. Pilet 14.-/11.-

2., 17., 23.10 kl 19

11., 12., 13., 14.12 kl 19

suur maja

Leenane´i kaunitar

Suur maalritöö

8.10 kl 19

9.10 kl 19 Viimane etendus!

HIIRED PÖÖNINGUL

15.10 kl 12; 14

4.10 kl 19 Esietendus! 10., 23.10 kl 19

Autor Tõnu Õnnepalu. Lavastaja Margus Kasterpalu. Osades Luule Komissarov, Peeter Jürgens, Triinu Meriste, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Rait Õunapuu jt.

30.09 kl 11 1.10 kl 12

(lav. Elili Neuhaus)

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

Sajand

Kuressaare Linnateatris

Teatri kodu

Haapsalu Kultuurikeskus

1., 18.10 kl 19

1., 17.10 kl 19

Rahauputus

Väike maja

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Märjamaa Rahvamajas Paide Kultuurikeskuses 7.10 kl 19

Kuressaare Kultuurikeskuses 9.10 kl 19

Haljala Rahvamajas 10.10 kl 19

TARTU UUS TEATER

RAHVUSVAHELINE MUUSIKAPÄEV

Paide Püha Risti kirik 1.10 kl 18

Paide linna sünnipäevaaktus

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Kavas Läte, Mägi, Türnpu, Saar, Tubin, Ernesaks, A. Kapp, Kreek, Tobias, Sink, Uusberg

Kuusalu kunstide kool 1.10 kl 18

LAURI VÄINMAA (klaver)

Chopin, Schumann, Vihmand, Liszt

Lihula kultuurimaja 2.10 kl 19

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje”

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent MIKK ÜLEOJA

Antsla kultuurija spordikeskus 3.10 kl 19

Ansambel BOMBILLAZ Lai 37 Tartu uusteater.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas 30.09 kl 19

TÕDE EI ANTA KELLELEGI ANDEKS

lavastaja Tormi Torop Laval Kaisa Selde (NUKU), Veiko Porkanen (Vanemuine) ja Madis Mäeorg

CLUB FACTORY Madara 22a Piletid Piletilevis 2., 4., 5., 19., 20., 21.10 kl 19

(T)öö klubis

John Godberi komöödia Lavastaja Sander Pukk Osades: Kait Kall, Tõnis Niinemets, Karl-Andreas Kalmet, Veiko Tubin

KONTSERT EESTI KONTSERT

Tapa Kultuurikoda 3.10 kl 19

“Klassikatähed”

Elina Netšajeva (sopran) Johan Randvere (klaver)

Jõhvi kontserdimaja 3.10 kl 19

Kontserdisari “Kuldne klassika”

Tallinna Kammerorkester MARTIN KUUSKMANN (fagott) Dirigent RISTO JOOST C.P.E. Bach, Hummel, Mozart, Haydn

Väravatorn 4.10 kl 16

Suur Muusikakadeemia - Vivaldi sonaadid III Andres Mustonen (viiul) Ivo Sillamaa (klavessiin) Taavo Remmel (kontrabass)

Kärdla kultuurikeskus 4.10 kl 18

«Isa tuli koju»

Lauri Saatpalu ansambel

ERSO

www.concert.ee

Käina muusikakool

30.09 kl 18 Kontserdisari “Muusika Eestimaale”

AGE JUURIKAS (klaver) Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev

Vanemuise kontserdimaja 1.10 kl 15

RAHVUSVAHELINE MUUSIKAPÄEV

telekonkursil “Klassikatähed” säranud noored muusikud. Elina Netšajeva (sopran) Ksenia Kutšukova (sopran), Auli Lonks (klaver) Koostöös Eesti Muusikanõukoguga Tasuta sissepääs

Pärnu kontserdimaja 1.10 kl 19

RAHVUSVAHELINE MUUSIKAPÄEV

telekonkursil “Klassikatähed” säranud noored muusikud. Anni Ruugla-Toompere (flööt), Henri Zibo (akordion), Pipilota Neostus (flööt)

www.erso.ee

Estonia kontserdisaal 3.10 kl 19

Kontserdisarja GURMEE avakontsert Bohuslav Martinů - Süidid balletist “Špalíček” Ludwig van BeethovenKlaverikontsert nr 2 Richard Strauss Sümfooniline fragment balletist “Joosepi legend” Kalle Randalu (klaver) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent NEEME JÄRVI

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB 1.10

Muusikapäev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias

Avatud loengud ja kontserdid! Sissepääs tasuta Vaata lisa: www.ema.edu.ee/kontsert

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2210, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014 || TEHNIKA || 19

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Uus sotsiaalvõrgustik Ello ei nõua kasutajatelt pärisnimede kasutamist ning lubab, et ei müü kasutajate andmeid ega hakka reklaami näitama. foto: ekraanitõmmis

Sotsiaalvõrgustik Ello astub Facebooki vastu kuldar kullasepp eriprojektide vastutav toimetaja

Viimastel päevadel ülimalt populaarseks saanud uus suhtlusvõrgustik Ello on tekitanud tormi – vaid kutse alusel kasutatava keskkonnaga soovib igas tunnis liituda 35 000 inimest. Ukse taga on järjekorras rohkem inimesi kui keskkonnaga liitunud on. Ello suure populaarsuse taga on jõuline vastandumine Facebookile. Olles avaldanud soovi keskkonnaga liituda, on võimalik kirjutada alla manifestile, kus Facebookile heidetakse ette inimeste kohta kogutud andmete põhjal reklaami müümist. Ello asutajate sõnul on Facebook oma kasutajad liht-

salt müüki pannud ja rikastub nende arvelt. Sõltumatu ja reklaamimüügita keskkond Ello on meelitanud ligi suure hulga inimesi, kellele Facebooki ärimudel meeltmööda ei ole. Sotsiaalmeediaekspert Nathan Jurgensoni sõnul on Ello edu taga värske lähenemine sotsiaalvõrgustikule, vahendas portaal NDTV. «Me oleme jõudnud järeldusele, et sotsiaalmeedia esiletõus on andnud meie kohta liiga palju infot liiga väheste inimeste kätte ja on aeg tuua sellesse kasvõi väikesi muutusi,» ütles ta. Samas on aga kindel, et ka Ellol peab olema äriplaan. Kasvõi näiteks kiiresti kasvav kasutajaskond nõuab investeeringute tegemist, et teenus kõigile ikka kättesaadav oleks. Ello tegijad on kinnitanud, et selle kasutamine on tasuta ning

Mis on Ello? • Asutati 2014. aasta märtsis • Sai väga populaarseks septembri lõpus • Vastandub Facebookile ja lubab raha teenida mitte reklaami müües, vaid odavaid lisateenuseid pakkudes • Iga tund esitab liitumisavalduse kuni 35 000 inimest • Kasutajate täpne arve teadmata allikas: wikipedia, ajakirjandusväljaanded

reklaami müüma ei hakata. Selle asemel on tekkinud idee pakkuda mingeid teenuseid tasu eest. Portaal PCMag kirjutas, et lisateenused ei ole kallid – dollar ühe lisavõimaluse eest, kaks dollarit teise eest. See ongi äriplaan. Paraku pole aga teada, kui palju väikest tasu maksvaid kasutajaid Ello vajaks, et selline äri-

plaan toimiks. PCMag küsib ka, et kui twitterlik minimalistlik disain on Ello üks eeliseid funktsionaalsusest tulvil Facebooki ees, siis kas raha eest lisavõimaluste ostmine minimalismi ideed ei sureta? Varem Elloga seotud olnud Aral Balkani sõnul on ettevõte oma põhimõtteid murdmas, kui võttis vastu 435 000 dollarit investorite raha. Investorid annavad ettevõtetesse raha, kui on lootust see tagasi teenida. Vajadusel avaldavad nad ise survet, et suunata ettevõtet oma finantseesmärke täitma. Seega võib Ello asutajatel olla küll eesmärk hoida teenus suuresti tasuta ja sõltumatu, kuid reaalsus võib osutuda keerulisemaks. Olles aga nii jõuliselt vastandanud end Facebooki ja selle ärimudelile, siis kasvõi natuke konkurendi teed minnes süüakse enda sõnu.

Samsung lõpetab Euroopas sülearvutite müümise Samsung teatas, et lõpetab Euroopas sülearvutite müügi. See puudutab kõiki sülearvuti seeriaid, sealhulgas Chromebooki mudelit, mis on olnud valdkonna üks edukamaid. Samsungi uudis on järg Jaapani firma Sony plaanile müüa oma sülearvutite tootmine sootuks. Samsungi ja Sony konkurendid on samas aga teatanud müügi väiksest kasvust. Kuigi Samsung pole otseselt teatanud, et lisaks Euroopale võidakse sülearvutite müük koomale tõmmata ka teistes piirkondades, ettevõte seda ei välista. «Me reageerime turul toimuvatele muutustele kiiresti,» teatas ettevõte. «Me peatame sülearvutite, sealhulgas Chromebookide müümise Euroopas. Tegemist on spetsiifilise piirkonnaga ja see ei pruugi peegeldada olukorda teistes regioonides.» BBC andmetel kasvab tänavu sülearvutite müük maailmas 5,6 protsenti, kuid seda eelkõige valdkonna liidritel. Samsung ei kuulu viie suurema arvutimüüja hulka. Suurt kasvu naudivad hoopis Lenovo (17 protsenti) ja Apple (13 protsenti). PM

Samsungi sülearvuteid varsti enam Euroopas saafoto: afp/scanpix da pole.

20 || TEHNIKA || POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

TURVALISUS. Apple on oma värskeima iPhone’i loonud nii, et Ühendriikide luureagentuur NSA ei pääse salaja seadmetesse nuhkima. Samasuguseid lahendusi otsivad teisedki tootjad.

Tehnikafirmad võitlevad luurajatega kuldar kullasepp

eriprojektide vastutav toimetaja

Edward Snowdeni paljastused 2013. aasta juunist lõid maailma kihama – tuleb välja, et varem üldsusele suhteliselt tundmatu Ühendriikide luureagentuur NSA on luuranud sadade tuhandete ja miljonite inimeste järele üle maailma. Paljud neist on kurjategijad, kuid väga paljud ka täiesti süütud inimesed. NSA tegevus tõi kaasa protestilained üle terve maailma, sest Ühendriikide valitsusasutus luuras aktiivselt ka oma liitlaste järele. Tekkis usalduskriis, mis ei ole ainult luuraja ja luuratava vaheline probleem, vaid sinna on kaasatud ka tehnoloogiaettevõtted. On ju just viimased need, kes on tootnud seadmed, kuhu inimesed üha rohkem oma isiklikust elust salvestavad. Kasutades erinevaid tagauksi, pääses NSA inimeste järele luurama mitte ainult seaduses ettenähtud korra alusel, vaid püüdis neid piire ka nihutada. Nii sattusid luuramise objektiks ka tavalised inimesed ja kõrged riigitegelased ning see tekitas pahameeletormi.

Kasutades erinevaid tagauksi, pääses NSA inimeste järele luurama mitte ainult seaduses ettenähtud korra alusel, vaid püüdis neid piire ka nihutada. Tekkinud olukord pani raskesse olukorda tehnoloogiaettevõtted. Ühest küljest on vaja täita seadusi ja väljastada uurimisasutustele andmeid, kui

viimastel on õigus neid küsida. Teisalt on aga vaja müüa seadmeid, mida kliendid usaldavad, ehk piisavalt turvaliseks peavad. Nii algas kiiresti pärast skandaali puhkemist vägikaikavedu luureorganisatsioonide ja tehnoloogiafirmade vahel. David E. Sanger kirjutas ajalehes New York Times, et tehnoloogiafirmad on astumas jõulisi samme, taastamaks usaldust oma seadmete vastu. Nii on praegu Apple’i nutitelefon iPhone 6 nuhkimiskindel. Vähemalt esialgu. Nimelt krüpteerib seade kõik telefonis olevad andmed ja kaitseb neid kuuekohalise võtmega, mis on teada ainult telefoni kasutajale. Seega,

kui NSA või mõni teine organisatsioon pöördub Apple’i poole nõudega anda üle mõne telefoni sisu puudutav informatsioon, saab ettevõte anda edasi ainult krüpteeritud andmeid, mille lugemiseks Apple’il endal vastav võti puudub. Ettevõtte sõnul kulub koodi lahtimurdmiseks viis ja pool aastat, kuigi IT-turvalisuse ekspertide sõnul ei pruugi Apple mõista, kuivõrd võimsad masinad on koodide lahtimurdmiseks kasutusel NSAs. Selline asjade kulg ei rõõmusta ametivõime. Föderaalse Juurdlusbüroo ehk FBI juht James B. Comey sõnas möödunud nädalal, et ettevõtete selline tegutsemine võimaldab kurjategijatel ja terroristidel paremi-

ni seaduse eest põgeneda. Seejärel tõi ta näite röövitud lapsest, kelle telefon küll leitakse, kuid sealt ei ole võimalik saada mingit informatsiooni, kuigi see võiks viia lapse ja kurjategijate tabamiseni. Kuigi FBI kritiseerib avalikult tehnoloogiafirmade püüdlusi seadmeid luuramise eest kindlamaks muuta, kardetakse, et Apple’i samm on üks esimesi paljudest, mille tehnoloogiafirmad nüüd astuvad. Nii Apple’i kui Google’i tippjuhid on öelnud, et sellise olukorra on põhjustanud agentuurid ise, sest reeglid, mille alusel luuretegevust tehakse, on hämardunud. Usalduskriis puudutab otseselt võimekust müüa oma seadmeid, sest paljudes

Augusti lõpus Berliinis toimunud meeleavaldusel nõuti privaatsuse suuremat austamist ja jälitustegevusele piiri panemist. foto: reuters/scanpix

kohtades maailmas suhtutakse skeptiliselt Ühendriikidest pärit seadmetesse – äkki on sinna sisseprogrammeeritud tagauks, mis võimaldab selle kasutamist jälgida? Vahemärkusena olgu öeldud, et Ühendriikides ja Euroopa Liidus on skeptiliselt suhtutud ka Hiinast pärit seadmetesse, mis on läänemaailmas üha populaarsemad. Kui Põhja-Ameerika ja Euroopa turg on suuresti küllastunud, siis arenevad turud nagu Hiina ja Brasiilia on ettevõtetele olulised uued kohad, kus oma tegevust ellu viies kenasid kasumeid teenida. Selle aluseks on aga usaldus – klient soovib, et tema just ostetud kallis seade ikka turvaline on. Apple’i tegevjuht Tim Cook on rõhutanud, et tema firma tegevusalaks on seadmete müük ja sealt raha teenimine, mitte kasutajatega seotud andmete müük, mis võimaldaks teenida näiteks reklaamimüügi kaudu. Koos uue telefoni ja operatsioonisüsteemi iOS 8 tulekuga uuendas ettevõte ka privaatsuspoliitikat. Cooki sõnul ei saa erinevalt konkureerivatest ettevõtetest Apple täita enam valitsusasutuste nõuet anda edasi kasutajate seadmetes olevat informatsiooni, kuna see on krüpteeritud ja Apple’il puudub võimalus ilma võtit omamata seda infot lahti krüpteerida. Krüpteerimine puudutab ainult seadmes endas olevat informatsiooni ja mitte pilveteenusesse iCloud laetut. Androidi on krüpteerimine sisse ehitatud juba viimased kolm aastat. Google on aga lubanud, et oktoobris ilmuvas Androidi versioonis on krüpteerimine juba vaikimisi sisselülitatud.

postimees, 30. september 2014 || kuulutused || 21

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu. Tel 734 1901.

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb ...

Madis Kõiv

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis abikaasa, isa ja vanaisa

5. XII 1929 – 24. IX 2014

Johannes Aland

Mälestame kauaaegset kolleegi ja avaldame sügavat kaastunnet omastele.

20. IV 1926 – 25. IX 2014

Tartu Ülikooli Füüsika Instituut

Leinavad lesk ja lapsed peredega. Ärasaatmine 2. oktoobril kell 13 Pauluse kalmistu leinamajas.

Þetoonid (hõbeemail, proov 84, maksan 50 €/tk). Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217. Rohtunud on lapsepõlve rajad, kössi vajund vanad majad. Kuskilt kostab kauge kaja, mina enam midagi ei vaja. (õde Margot)

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Hans-Ahto Männiste 16. I 1932 – 26. IX 2014

Endla-Helene Tšerkassova

Leinav poeg perega Ärasaatmine 3. oktoobril kell 13 Jõhvi tavandimajas.

(sünd. Pihlap) 7. IV 1932 – 25. IX 2014

Tänutundes mälestavad ja leinavad poeg elukaaslasega, pojatütar lastega, õde ja õepojad peredega.

Vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040. Aeg ühiseid rõõme ja muresid ei mata. Aeg kaunimad ajad meelde jätab.

Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837.

Südamlik kaastunne Leidale, Kadrile, Andresele ja Madisele peredega kalli

Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162.

Johannes Alandi

Teen korterite, majade remonti ja muid ehitustöid. Tel 501 6542.

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230, Sõiduõppe ABC.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie ema ja vanaema

Silvia Gross

26. X 1931 – 27. IX 2014

Küünalgi vaikselt leinas nüüd nutab, aina langeb tilku ... Meenutame viimseid sõnu su suust, meenutame viimset pilku. Igatseme sind väga. Oled alati meiega.

surma puhul. Perekonnad Suits, Sepp ja Korsten

Leinavad tütar ja tütretütar perega. Ärasaatmine 4. oktoobril kell 12.30 Tartu Rahumäe kalmistu kabelis.

Poeg Mart ja õde Helle perega

Avaldame sügavat kaastunnet heale naabrile ning sõbrale Maire Joalale kalli abikaasa

26. VI 1950 – 25. IX 2014

Jaak Joala

Mälestame leinas Valgetähe teenetemärgi kavaleri

Malle Haber

30. IX 1938 – 28. IX 2004

Meie südamlik kaastunne dotsent Uno Hämarikule ja tema perele kalli poja ja venna

Uku Hämariku kaotuse puhul. Ülo, Mati ja Ülle-Mari perekondadega

Ostan Lorupi klaasikoja värvilise kristallkarahvini. Maksan 120 €. Tel 5558 8070.

Jaak Joala kaotuse puhul. AS Eesti Loto kollektiiv

Erakordselt andekat, isikupärast lauljat ja erilist õpetajat mälestab kurbusega G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool.

Jaak Joalat Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Vabariigi Presidendi Kantselei

Avaldame kaastunnet perekondadele Valner ja Sarja

Ella-Marie Juuni kaotuse puhul. Perekond Aart

Veokijuhi täienduskoolitus 4., 5. ning 11., 12. oktoobril Tartus Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee Ostan erinevaid EPA-rombe. Maksan 30 €/tk. Tel 5595 8057.

Kambja vallas Pangodi külas asuva Unipiha algkooli maaüksuse detailplaneeringu avalik arutelu on 7. X kl 18 Unipiha algkoolis.

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ... Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega. Lahkus meie kallis ema, vanaema, vanavanaema ja sõber

Sügav kaastunne Evely Kasemaale ja perele isa, abikaasa, vanaisa

Maret Kald

Andres Kasemaa

10. XI 1935 – 27. IX 2014

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 1. oktoobril kell 14.30 Pärnamäe krematooriumis.

Busside tellimine. bussi.tellimine@ mail.ee, tel 502 2397. Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738. Nõuandeliin tel 900 5020. Töö-, tervise-, armastuse- ja suhteprobleemidele abi 24 h. Kaardid. Kõne hind 0,97 €/min. Kaevumeister: kaevude kaevamine, salv- ja puurkaevude puhastamine, süvendamine, pumpade paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

Puidutööstus Tabiveres pakub tööd tootmistöölistele (aiamaja kilpide koostamine). Pakume konkurentsivõimelist töötasu ning transpordivõimalust Tartust. Telefon 507 6027, CV saata arvo@balcon.ee Vajame operaatorit harvesterile John Deere 1070D. OÜ Formforest, Sulev Oras tel 503 4300.

Tartu linnavalitsus kiitis heaks Tähtvere tn 33 // 35 // 37 ja Tähtvere tn 39 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse. Planeeringuala suurusega 6727 m² asub Supilinna linnaosas. Planeeringu koostamise eesmärk on määrata täiendav ehitusõigus kahe uue nelja korteriga elamu püstitamiseks. Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 2. X 2014 kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Tartu linnavalitsus suunas avalikule arutelule Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse. Planeeringuala suurusega u 1,7 ha asub kesklinnas Karlova miljööväärtusega hoonestusalal. Planeering näeb ette ehitusõiguse kuni 3-korruselistele korterelamutele ja avaliku kasutusega haljasala piiritlemise. Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu on 13. X 2014 kell 16 Raekoja saalis.

Armastus sulagu mälestuseks ja valu lauludeks Teatame, et lahkus meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Mati Kriis

23. III 1948 – 26. IX 2014

Omaksed Ärasaatmine 30. skp. kell 15 Pärnamäe kabelis.

Mälestame head sõpra ja golfikaaslast

Erkki Olavi Makkoneni Sügav kaastunne Kristale ja Mikale. Guido ja Mart

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

surma puhul. Endised töökaaslased MUSEKO-st

Mitte keegi, keda on armastatud, ei kao – ta elab edasi meie südametes. 90. sünniaastapäeval mälestame kallist abikaasat, isa ja vanaisa

Mihhail Krivorukovit

Lahkus meie armas ema

Juta Kens

Malle Kommusaar

Leinavad tütred peredega. Ärasaatmine 4. oktoobril kell 12 Tapa Jakobi kirikus.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 3. oktoobril kell 12 Tallinna krematooriumi kabelis Pärnamäel.

Madis Kõiv

Me südameis sa ikka elad, jääd mõttes meie keskele.

5. XII 1929 – 24. IX 2014

Tundes sügavas leinas kaasa omastele, mälestab oma asutajaliiget Eesti Goethe-Selts.

30. IX 1924 - 21. VI 2002

Lesk ja tütred ja lapselapsed peredega

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus ... (J. Tätte) Avaldame südamlikku kaastunnet Peeter Palusoole perega kalli ema ja vanaema

Ehti Palusoo surma puhul. Tädi Elve, Andres perega

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud

Vaikis valu, kustus elu. Järgi jääb vaid mälestus. Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis

13. VI 1932 – 27. IX 2014

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa

Valdek Käärdi

31. XII 1930 – 27. IX 2014

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 1. oktoobril kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Teatame sügava kurbusega südames, et on lahkunud meie armas ema, vanaema ja ämm

Reet Rosental

Jaan Puusemp

18. XII 1938 – 28. IX 2014

Omaksed Ärasaatmine 1. oktoobril kell 13 Tartu krematooriumis.

Lapsed peredega Ärasaatmine 3. oktoobril kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

26. VII 1934 – 27. IX 2014

Avaldame sügavat kaastunnet Jaan Rosentalile ema

Reet Rosentali surma puhul. Tartu Ülikooli kantsler, kantselei, kinnisvaraosakond, personaliosakond ja infotehnoloogia osakond

Aeg voolab, murdub ja kaob ... Avaldame siirast kaastunnet Gerttile isa ja tema perele

Mart Rätsepa kaotuse puhul. Töökaaslased SK-st

22 || kuulutused || postimees, 30. september 2014

Me südameis sa ikka elad, jääd mõttes meie keskele … Kallid Lydia ja Andres perega. Avaldame südamlikku kaastunnet abikaasa, isa, vanaisa ja äia

Heino Salumetsa kaotuse puhul. Ilmar, Marju, Lembit, Maire, Sünne, Urmas, Urve, Marge ja Tiiu peredega

Meie sügav kaastunne sõber Kaurile ja tema perele seoses kalli

Ilmar Vaabeli lahkumisega. Sõbrad Alpari klubist

Lahkus meie kallis memm

Hoide Sikk

11. IV 1932 – 26. IX 2014

Leinavad Rita, Pille perega ja Tanel. Ärasaatmine 30. skp. kell 14 Pärnamäe krematooriumis.

Südamlik kaastunne Ene Villakule venna

Kalmer Villaku kaotuse puhul. Töökaaslased MTÜ Pealinna Abikeskusest

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Lahkus armas ema, vanaema ja vanavanaema

Hilda Timmat 31. X 1927 – 25. IX 2014

Leinab tütar perega. Ärasaatmine 1. oktoobril kell 13 Viljandis Riia mnt. kalmistul.

Tetame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Linda Vool

22. III 1944 – 28. IX 2014

Leinavad poeg ja tütar perega. Ärasaatmine 4. oktoobril kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Südamlik kaastunne Marianne Hänilasele kalli ema

Hilda Timmati kaotuse puhul. Töökaaslased Tartu kohtumajast

Avaldame kaastunnet dr. Erik Salumile vanaema

Irene Montikova

Endla Raidväli

kaotuse puhul. Korteriühistu Kodukolle

surma puhul. Kolleegid TÜ kardioloogia kliinikust

Mälestame unustamatut koolivenda

Avaldame kaastunnet Margitile ja Tõnule kalli ema ja ämma

Avaldame kaastunnet Olev Salumile perega kalli

Reet Rosentali

Leida Salumi

surma puhul. Sõbrad mittetulundusühingust Händikäpp

kaotuse puhul. Hambalabor Dentes

Avaldame sügavat kaastunnet Ülle Otsale kalli õe

Avaldame kaastunnet Olev Salumile perega

Hilja Räbovõitra

Leida Salumi

kaotuse puhul. Aktsiaselts Eesti Gaas

kaotuse puhul. Jaan Talts perega

Hans-Ahto Männistet 16. I 1932 – 26. IX 2014

Südamlik kaastunne Ennule perega ja lähedastele. 1956. a. TPI lõpetanud mäeinsenerid

Ene Kurtna

kaotuse puhul. Eesti Maaülikool

kaotuse puhul. Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon

kaotuse puhul. Heidy ja Kersti peredega

Tunneme kaasa lähedastele. Kersti ja Aavo

Maga vaikselt, puhka rahus ... Avaldame südamlikku kaastunnet lähedastele

Meie südamlik kaastunne Markole perega kalli poja

Madis Kõiv

Ants Pajutee

Mälestame unustamatut õpetajat ja kaasteelist. Füüsikateoreetikud

Avaldame kaastunnet Virvele ja Matile perega kalli Antsu surma puhul. Silja ja Uno perega

Avaldame kaastunnet Kadri Rostinile ja Liisbet Alandile kalli isa ja vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Maaja-Katrin Keremile ema

Johannes Alandi

Lia Kanguri

kaotuse puhul. Töökaaslased SA Teaduskeskusest AHHAA

kaotuse puhul. Kutsekoja töötajad

Mälestame kauaaegset naabrit

Johannes Alandit

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Naabrid Int, Läll, Mee, H. Padar, Sillapuu, P. Padar, Sahtel, Tisler

Sügav kaastunne Annelile perega kalli

Eduard Antoni

Kaastunne Peetrile perega kalli

Laine Kelti surma puhul. AS Setra Mõis, OÜ Kärss Jorss

Südamlik kaastunne Mai Kargule armsa isa

Rafael Kinsigo

Mälestame audoktor

Madis Kõivu Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Avaldame kaastunnet Meriisele ja Maidule peredega kalli isa, vanaisa ja äia

Valdek Käärdi kaotuse puhul. Artur perega

Endel Laul Siiras kaastunne Marele kalli isa kaotuse puhul. IIZI Grupi kollektiiv

surma puhul. Tiina, Kaupo, Kristiine, Andre, Eva-Liisa, Alar, Urmas, Marti, Alar

kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Kesklinna Hambaarstid

Raimond Green

Avaldame kaastunnet Fredile kalli ema

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

Lempi Kirsi

21. IV 1927 – 25. IX 2014

Südamlik kaastunne omastele. Endised töökaaslased Tartu EPT päevilt: Jüri, Ruben, Margus, Salumets, Oder, Olesk

Südamlik kaastunne Marjele perega kalli

Raimond Greeni surma puhul. Kursusekaaslased EPA päevilt

Kursusekaaslast

Raimond Greeni mälestavad TPJ 1957. aastal lõpetanud ehitusinsenerid Cari, Olev, Malle ja Valdo.

Lahkus meie kauaaegne sõber

Silvia Gross Tunneme südamest kaasa tema lähedastele. Aili, Naima, Vilma

Mälestame

Silvia Grossi

26. X 1931 – 27. IX 2014

Kaia Osolini (sünd. Jeret)

Hans Pajutee

Meie südamlik kaastunne Üllele kalli õe

Hilja Räbovõitra

kaotuse puhul. Kolleegid Eesti Gaasi Põlva, Jõgeva ja Tartu klienditeenindustest

Avaldame siirast kaastunnet Liidiale ja Andresele abikaasa ja isa

Aleksander Tepaskent Avaldame kaastunnet Margus Tepaskentile isa surma puhul. AS A. Le Coq

Südamlik kaastunne Mariannele perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor mälestab kauaaegset koori lauljat ja avaldab kaastunnet lähedastele.

Heino Salumetsa kaotuse puhul. Eha ja Miralda

surma puhul. Võimo ja Valli ning Merle, Merike ja Maire peredega

Mälestame unustamatut koolivenda

Siiras kaastunne Andresele isa

Hans Pajuteed

Avaldame sügavat kaastunnet Margotile ja Vainole kalli õe ning tädi

Heino Salumetsa

Südamlik kaastunne Virvele perega. 1956. a. TPI lõpetanud mäeinsenerid

kaotuse puhul. Töökaaslased F-Estist

Avaldame südamlikku kaastunnet Kira Pikkurile poja

Avaldame kaastunnet Andresele isa

Mart Pikkuri

Heino Salumetsa

10. X 1931 – 24. IX 2014

Hilda Timmati

Endla Tšerkassovi kaotuse puhul. Leinab perekond Tuulik.

Mälestame

Endla Tšerkassovat

kaotuse puhul. Kolleegid Tawestist Ärasaatmine 3. oktoobril kell 14 Pärnamäe krematooriumis.

surma puhul. AS Tartu Biotehnoloogia Park

Südamlik kaastunne lesele ja tütrele armsa

Südamlik kaastunne Tiidule ja Erikule peredega ema, vanaema ja vanavanaema

Südamlik kaastunne Jaak Vaabelile perega isa, äia ja vanaisa

Leida Salumi

Ilmar Vaabeli

Mare Puusepa

Eevi laste ja lastelastega

surma puhul. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi ja Eesti kooli ajaloo autorite kollektiiv

kaotuse puhul. Nõmme põhikooli 39. lend ja õpetaja Katrin

surma puhul. Kolleegid TÜ arstiteaduskonna BSMI biokeemia osakonnast

Lempi Kirss

Südamlik kaastunne Rauno Makkonenile kalli venna

Siiras kaastunne Kajale perega kalli

Südamlik kaastunne Olev Salumile perega armsa ema, ämma ja vanaema

Südamlik kaastunne Tiinale armsa ema

Leida Salumi

Erene-Benita Vaheri

kaotuse puhul. Helle ja Heino perega

kaotuse puhul. Töökaaslased Astro Balticsist

Avaldame siirast kaastunnet Tiit Salumile ema

Avaldame sügavat kaastunnet Liisile ema

Leida Salumi

Silvia Veiderma

surma puhul. Sõbrad Mihkel ja Eero

surma puhul. Kolleegid Eesti Lastearstide Seltsist

Mälestame kauaaegset naabrit. Südamlik kaastunne omastele. Perekonnad Kirsch, Part, Vaskma, Aomets, Meiel

Lempi Kirss Siiras kaastunne omastele. Mälestavad ja meenutavad klassiõed Aldona, Marija, Milja ja Ludmila Tartu 6. keskkooli 1956. a. I lennust.

Erkki Olavi Makkoneni kaotuse puhul. Opera Pizza kollektiiv

Head kolleegi ja sõpra

Erkki Olavi Makkoneni mälestab Pappa- ja Peetri Pizza kollektiiv ja avaldab kaastunnet lähedastele.

Endla Raidväli kaotuse puhul. KÜ Oraviku 10

Kallis Kaja, avaldame sügavat kaastunnet sulle kalli ema

Endla Raidväli 21. I 1943 - 26. IX 2014

surma puhul. Kolleegid Hansa Medicalist

kaotuse puhul. Sõbrad BIGBANKist

Lempi Kirss Südamlik kaastunne Priidule kalli ema kaotuse puhul. KB Catering OÜ kollektiiv

Südamlik kaastunne Jannele ema

Meeli Kooviti surma puhul. Töökaaslased advokaadibüroost Hansa Law Offices

Mälestame kauaaegset majanaabrit ja avaldame sügavat kaastunnet Maire Joalale abikaasa

Südamlik kaastunne Eha Partsile kalli ema

Jaak Joala

Meeli Kooviti

surma puhul. Korteriühistu Pärnu mnt. 106

kaotuse puhul. Elva Tarbijate Ühistu

Mälestame Eesti Esitajate Liidu kauaaegset juhatuse esimeest

Siiras kaastunne Leidile perega kalli abikaasa ja isa

Jaak Joalat

Mälestame

kaotuse puhul. Elite, Tähe ja Gyne erakliinikud

Südamlik kaastunne Ruthile ja Feele armsa ema ja vanaema lahkumise puhul. Klassiõed Lia ja Marve

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Eesti Autorite Ühing

Endel Laulu

Leida Salumi

surma puhul. Perekond Riis

Sven Kaljuveeri

kaotuse puhul. Kristjan ja Raguell

30. VIII 1920 - 23. VIII 2014

Südamlik kaastunne Kaja Kikermanile perega ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Johannes Alandi

surma puhul. Perekond Meus

Lydia-Margarethe Uuk

Avaldame kaastunnet Verale, Rajale, Rainerile ja Allanile kalli ema ja vanaema

Südamlik kaastunne Nelele ja Helale kalli ema

Johannes Alandi

Teatame, et lahkus

Mälestame meeldivat koostööpartnerit ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 2. oktoobril kell 15 Maarja-Magdaleena kirikus.

Avaldame sügavat kaastunnet Markole perega kalli poja

5. XII 1929 – 24. IX 2014

Svetlana Toots

Notarite Koda

Südamlik kaastunne Andres Alandile isa

Sven Kaljuveeri

Sa kõigist valudest, vaevadest vaba. Head und nüüd, vaikselt maga.

Ain Kulli kaotuse puhul. Karete apteegi pere

Postimees seisab iga päev selle eest, et kallutamata värsked uudised jõuaksid inimesteni, et vaba sõna oleks kaitstud, et igaüks saaks oma arvamust avaldada, et väärtused nagu kodu, sõbrad ja armastus pakuks meile tuge ja lootust ja et maailm, milles me elame, oleks igaühele arusaadav ja mõtestatud.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

MALE

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 23

JÄÄR

Sisetunded ei pruugi olla õiged, sest väline maailm peegeldab hoopis midagi muud. Kui aga teed õigeid valikuid ja lood uusi väärtusi, siis loksub kõik paika.

SÕNN Võib tekkida tunne, nagu oleks su elu lõigatud mitmeks osaks, mida sa ei oska enam ühendada. Lase asjadel mõnda aega olla. Kui on õige aeg, siis laabub kõik.

ERNIE

KAKSIKUD Kas ikka tead kõigest kõike? Ei tea, kuid jätad sellise mulje ja näed, et sellisest nahaalsest enesekindlusest on kasu.

Matti Myllyniemi – Otteln Hki, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Oe3!

VÄHK Uus asi eluekraanil paneb sind nii rõõmustama kui ka kartma. Tead, et pead end mingist küljest näitama. Kõik ei ole selline, nagu paistab.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

LÕVI

Kui oled hakanud mingit negatiivsust võimendama, siis tõmbu tagasi. Mida enam jamadele keskendud ja püüad lahendusi otsida, seda rohkem asjad ei tööta. Lase kõigel rahus olla.

DILBERT EDU SALADUS ON LIHTSUS.

NEITSI Saad väikesest asjast hea enesetunde. Positiivne emotsioon võimendub mitmel viisil. Oled tänulik neile, kelle abil oled seda kõike saanud. KAALUD Naudid romantikat ja flirti kohas, kus sa seda tavaliselt ei tee. See on väike muutus su elus, mis paneb käima midagi uut, suuremat ja paremat.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Millised on olukorrad ja elusituatsioonid, mis sulle mõnu pakuvad? Näed, et neid on üsna palju, kuid oled seni neist läbi tuhisenud.

KAS SA PEAD SILMAS ABSOLUUTSET LIHTSUST VÕI SUHTELIST LIHTSUST, VÕRDLUST TEISTE VARIANTIDEGA?

OLENEB OLUKORRAST.

KÕLAB KEERULISELT.

1. Mille poolest on ainulaadne Kanadas asuv 104 ruutkilomeetri suurune järv Lake Manitou? 2. Serena Jameka Williams tõusis hiljutise US Openi võiduga suure slämmi naisüksikmängude turniirivõitude edetabelis 18 võiduga jagama 4. kohta koos Martina Navrátilová ja Christine Marie «Chris» Evertiga. Kes on selles arvestuses esimene koguni 24 võiduga? 3. «Meil aiaäärne tänavas» on tuntud laul Lydia Koidula luuletuse «Kodu» järgi. Praegu kõigile tuntud viisiga lauluks seadis selle rahvaviiside ainetel helilooja Cyrillus (Karl Ustav / Kirill) Kreek. Samale luuletusele on viisi on kirjutanud veel üks eesti helilooja. Kes? 4. Millise Eestis ilmuva ajakirja motoks on «Hingele pai»? 5. Mis linnas asuvas ülikoolis õppis Taani prints Hamlet? Samas linnas elas ka Johann Wolfgang Goethe «Fausti» peategelase prototüüp, kõmulise kuulsusega Johann Georg Faust. Vastused: 1. Maailma suurim järves asuval saarel asuv järv. Paikneb samanimelisel saarel, mis asub Huroni järves. 2. Margaret Jean Smith Court Austraaliast. Koos paarismängudega võitnud koguni 62 suure slämmi turniiri. Stefanie Maria «Steffi» Grafil on 22 võitu, Helen Wills Moodyl 19 võitu. 3. Konstantin Türnpu. 4. Sensa. 5. Wittenberg, ametliku nimega Lutherstadt Wittenberg.

AMBUR

Kui sa ei lase praegu pingul elunööri lõdvemaks, võid end lämbumas tunda. Kõik jookseb kokku nagu arvuti. Väljast vastupeegeldus annab aimu, mis toimub sinu sees.

KALJUKITS Hobuseaasta tulisus tundub olevat sind jahutanud. Reageerid rahulikumalt neile asjadele, millele varem reageerisid vihaselt või kramplikult.

koostaja margus sööt

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kui oled liiga nõudlik, võid elu loomulikku kulgu takistada. Pehmem ja avatum olemine annab aga märgatavalt eeliseid. KALAD Säilitad rahu ja püüad olla olevikuhetkes. Korrastad oma elu jamasid ja teed seda ausal viisil. Õiged mõtted ja teod aitavad kaasa.

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Juku, palun moodusta lause sõnaga «suhkur».» Juku mõtleb veidi ja ütleb siis: «Täna hommikul jõin kaks tassi kohvi.» «Aga Juku, kus siis «suhkur» on?» «Kohvi sees loomulikult,» vastab poiss. ••• Koer läheb rauakauplusse ja ütleb: «Ma tahan tööd!» Kauplusest öeldakse: «Me ei palka koeri, mine tsirkusesse.» Koer vastab: «Mida kuradit nad tsirkuses torulukksepaga peale hakkavad?» ••• Ämm sõitis noorperele külla. Naine: «Sa oleksid võinud minu emaga pisut jalutada, näidata talle linna.» Mees: «Asjata, ma proovisin. Ta leiab alati tee koju!» ••• «Kas see oled sina, kallis?» küsib mees telefonis. «Ei, see olen mina,» vastab naine.

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 30. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NÄITAB, KUIDAS HÄVITAJAD «EKSINUD» LENNUKI ESKORTIMIST HARJUTAVAD.

NIMEPÄEV: KAUR, KAURI, TAURI Mati Kiirend 75, raamatukujundaja ja vabadusvõitleja Jaak Rähesoo 73, tõlkija ja kriitik Laimdota Sprogis 60, levilaulja Jaan-Eik Tulve 47, muusik ja dirigent Andres Anvelt 45, poliitik ja kirjanik Jaanus Rohumaa (pildil) 45, riigiametnik ja lavastaja Laura Peterson 31, näitleja

foto: kadri haavajõe

VIIMANE VEERG

TALLINN +12

KÄRDLA +13 HAAPSALU +13

PAIDE +13

Tallinnas Tartus Kärdlas

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Tugevnev kõrgrõhkkond hoiab meist lähiajal sajupilved eemal. Päike on booTARTU nuseks ja seda rõõmu kõik PÄRNU VILJANDI +12 +13 päevad ei paku. Täna lõõt+13 KURESSAARE sub tugev põhjakaare tuul +13 ja see hoiab taeva selgema. Homme on vaiksem ja õhuke madal pilvekiht võib taevasse VÕRU jääda. Õhk on jahe, öösiti kimbuVALGA +12 +13 tab hallaoht ja päevasooja on napilt üle 10 kraadi. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. PuKolmapäev, 1.10 Neljapäev, 2.10 Reede, 3.10 hub loode- ja põhjatuul 5–12 m/s, Tallinn +3/+11 +3/+12 +6/+13 põhjarannikul 15 m/s, õhtul tuul Tartu +3/+11 0/+12 +3/+13 nõrgeneb veidi. Sooja on 11–13 Narva +5/+9 –2/+11 +5/+13 kraadi. Pärnu +2/+12 0/+12 +7/+14 Kuressaare +8/+12 +5/+13 +8/+14

PÄIKE

Tartu vanglas karistust kandev mees kaebas kohtule, et vanglas pannakse tuled liiga vara põlema, kuid kohus kaebust ei rahuldanud. Esmalt esitas Ken vanglale taotluse lõpetada päevatulede süütamine kell kuus hommikul ilma kinnipeetava nõusolekuta. Vangla vastas, et valgustust on vaja, et vangid saaks valmistuda söömiseks ja loenduseks ning vanglaametnikud tööd teha. Ken aga pöördus Tartu halduskohtusse. «Vangla-poolne järjepidev ja teadlik kannatuste tekitamine on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) tähenduses piinamine. Ühestki õigusaktist ei tulene, et vangla peab hommikul suure laetule süütama,» märkis Ken kaebuses. BNS

NARVA +11

RAKVERE +12

12 m 5–

Kohus ei andnud vangile õigust pimedust nautida

TERVISEKÜLJEL ÕPETATAKSE, KUIDAS MENOPAUS ÜLE ELADA. EUROOPA

ilmateenistuse sünoptik

Kolmeaastase pausi järel on Mulgi mehe kuju taas Tartu ja Tallinna maantee äärde Paia teeristi üles seatud. Kuuemeetrise teraskuju eesmärk on Eesti tihedaima liiklusega maanteel sõitjad Viljandisse juhatada. 1,7-tonnine terasest Mulgi mees seisis Imavere vallas Paia ristmiku kõrval põllu peal enam kui kümme aastat. 2011. aasta jõulude ajal kukkus mees suure tuulega põllule pikali ja sai kannatada. Pärast seda vedeles kuju siiani Viljandi metallifirma hoovil. Sakala

HOMME POSTIMEHES:

Eero Otsus 29, arendusosakonna programmeerija

Sajuta, aga jahe taimi paljak

Mulgi mees on vanal kohal tagasi

POSTIMEES ÕNNITLEB:

tõuseb 7.23 7.15 7.31

loojub 18.58 18.50 19.06

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+18,0 kraadi (1884) –1,8 kraadi (1928) +21,7 kraadi (1866) –6,6 kraadi (1976)

KUUFAASID 24. september 9.14 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51 15. oktoober 5.05

+18 +25 +21 +21 +18 +21 +19 +20 +20 +23 +19 +12 +17 +14 +24 +22 +20 +24 +15 +22 +13 +13 +22 +11 +21 +7 +13 +25 +20 +13 +19 +20 +15 +22 +31 +22 +32 +31 +20 +27 +29 +33 +24 +18 +29 +27

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 30. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Kummalised inimesed 09 45 Ilus maa: Soojendav metall 55 Terevisioon* 11 55 Prillitoos* 12 55 Osoon* 13 25 Välisilm*. Saatejuht on Aarne Rannamäe. 55 Välisilma dokk: Ostes maailma kokku* 14 50 Väikeste Lõõtspillide Ühing. Marko Matvere 15 05 Meie inimesed: Erelin* 30 Mehed ja mõrrad, 3/8* 16 00 Holby City haigla: Võitja võtab kõik (Inglise 2002) 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade. Saatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu. 20 05 Vabariigi kodanikud 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kirjandusministeerium 22 10 Broadchurch, 5/8 55 Hyacinth Bucket 23 25 Ringvaade* 00 30 Holby City haigla: Võitja võtab kõik* 01 34 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Rakett 69: 3 parimat (ETV 2014)* 35 Kinoklassika: Tahan elada! (USA 1958)*. Draama 12 32 ERR.ee uudised 15 30 Kadekops, 9/20 55 Tom ja Fluffy 16 00 Lastetuba* 15 Cedric 30 Indiaanipoiss Yakari: Saare vangid 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Muistsed eestlased II 18 00 Peeter Paani uued seiklused 20 Mily murrab pead: Maitseb, ei maitse 30 Lastetuba: Muinasjutt jalgpallist ja pilvest ja päikesest 45 Džungliraamat 55 Mukk ja Tšavapa: Jäähoki 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Pealtnägija (v.k. subtiitritega)* 45 Bluestone 42 21 15 TEDx Tallinn: Olesja Katšanovskaja 30 AegRuum. Elu ja surma piiril 22 20 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 5/10 50 dokkaader: Riik minu jaoks* 23 45 Plekktrumm* 00 37 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 15* 10 00 Taltsutamatu süda, 69* 11 00 Kodutunne* 12 00 Köök* 30 Naabriplika* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 54 15 25 Lastega kodus: DJ Tanneri vaba päev 16 00 Küladetektiivid, 91: Luuletaja surm 17 00 Taltsutamatu süda, 70 18 00 Keelatud armastus, 16 19 00 Reporter 20 00 Krimi 30 Radar 21 30 Viimane võmm 22 30 Must nimekiri: Kuller 23 30 Põrguline – kättemaksu hing (USA 2011). R: Brian Taylor, Mark Neveldine. O: Idris Elba, Nicolas Cage, Ciaran Hinds. Märul 01 25 Sissemurdjad: Võta film ja jookse 50 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Uus-Kaledoonia 02 35 Eesti kõige-kõige 03 00 Reporter* 50 Aia- ja kodusaade* 04 40 Küladetektiivid, 91: Luuletaja surm* 05 25 Doktor Oz: Kas kasvuhormoon on nooruse allikas?

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 91* 08 55 Südameasi 3, 6* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Volgadega ümber Musta mere, 4* 12 10 Kartulid ja apelsinid 2, 4* 13 15 Erisaade: Eesti rikaste TOP* 14 15 Seitsmes taevas 1, 1: Kõik, mis soovid 15 15 Vaprad ja ilusad 50 Armastuse pisarad, 92 16 50 Kirgede torm, 1941 17 55 Südameasi 3, 7 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kaua võib! 30 Suletud uste taga 6, 5 21 30 Padjaklubi 2, 3 22 30 Sherlock New Yorgis 1, 3: Lastekütt 23 30 Raevukas lend (USA-Inglise-Rumeenia 2007). Märul 01 30 Valgekrae 3, 1: Valvel 02 20 Õigluse nimel 2, 11: Vahemees 03 05 Suletud uste taga 6, 5* 50 Kaua võib!* 04 15 Võimalik vaid Venemaal* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Olen hull Queensberry järele

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 7 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 727 09 05 Emmerdale, 33 35 Emmerdale, 34 10 05 Küladetektiivid: Laip kastis 55 Süütu süüdlane, 61 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 41* 30 Uus võimalus, 42* 13 00 Doktor Oz: Dr Ozi pikaealisuse retsept* 14 00 Hotell Adlon, 3* 16 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Kuidas vähendada Alzheimeri riski? 19 00 Uus võimalus, 43 30 Uus võimalus, 44 20 00 Kodutunne 21 00 Kadunud: Kara Kopetsky 22 00 Ebatavalised kahtlusalused, 2: Miljonäri mõrv 23 00 Näpud põhjas, 22: Suur läbimurre 30 Sõbrad, 22: Voodilood 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid: Laip kastis* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 61/153* 45 Reporter*

06 30 Rooli võim* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 15* 09 20 Conan, 293* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 85* 14 20 Knight Rider, 90* 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 16: Tummad karjed 17 10 Supermani uued seiklused, 86/86: Perekonna kokkutulek 18 05 Vapustavad vetsud. Dokfilm 19 00 Tuvikesed, 103: Route 666, 1* 30 Tuvikesed, 104: Route 666, 2* 20 00 Kuldvillak 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 9: Esimene etapp* 30 Katastrooffilm (Disaster Movie, USA 2008). Komöödia 23 15 Sügispunker+, 1/3 45 Conan, 294: Kevin Nealon, dr Jennifer Berman, Nick Griffin 00 35 Kaks ja pool meest, 10: Head tänupüha 01 00 Tuvikesed, 105: Buck, sugutäkk 30 Tuvikesed, 106: Meie beebi, 1 55 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Ohtlik ilu (USA 1998)*. Draama 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Malaisia, 2 16 00 Kutsuge Cobra 11 8, 11: Halastamatult 17 00 NCIS kriminalistid 6, 18: Nokaut 18 00 Perepea 10, 5 30 Simpsonid 6, 21 19 00 Suure paugu teooria 3, 1: Elektrilise purgiavaja kõikumine 30 Suure paugu teooria 3, 2: Kilgi hüpotees 20 00 Perepea 10, 6 30 Simpsonid 6, 22: Ümber Springfieldi 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Euroopa jalgpalli Meistrite liiga. Kohtuvad: Manchester City FC – AS Roma 23 35 Puhkus Mehhikos 2, 89; ekstra 2, 89 00 50 Suure paugu teooria 3, 1-2* 01 50 Malaisia, 2* 02 40 Kõige naljakamad koduvideod* 03 05 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 134/142* 45 Terve tervis* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Heeroldi jutud* 11 00 Kodu täis peegleid, 1/2* 12 50 Hõimurahvadok. Hiiepuu vägi* 13 20 Kinnisvaraveeb 16 30 Terve tervis* 17 00 Heeroldi jutud* 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 135/142 19 00 Täna. Uudised 30 Arvutitark 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Kas tohib?* 45 Vaba mõtte klubi 22 45 Klimt (AustriaPrantsuse 2006). Mängufilm 00 20 Täna. Uudised* 50 Täna +* 01 20 Arvutitark* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Tühi maja, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Reporteritund. Tarmo Maiberg 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Ma elan siin* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Kogu lugu minu mätta otsast, 1. Truman Capote’i 90. sünniaastapäeva puhul. 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas. Muusikatoimetaja valik Esineb Lausanne’i Kammerorkester Christian Zachariase juhatusel, solistid Dana Ciocarlie ja Christian Zacharias (klaver). 11 05 Album. Inventio. Jean Louis Matinier / Marco Ambrosini – Inventio. Prantsuseitaalia duo esituses kõlavad lood on inspireeritud Bachi ja Biberi barokksonaatidest ning Pergolesi lüürilistest kadentsidest. 12 02 Delta. Jaan Leppik 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 15 Järjehoidja. Tiia Järg* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Täna kontserdisaalis. URR 7. Ansambli U kontserdisari Eesti Rahvusringhäälingu stuudios, URR-7: HÄÄL. Kaastegev on vokalist Iris Oja. 20 30 Vahemäng 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Kadi Maria Vooglaid 00 05 Nokturn