Postimehe paberleht 24 aprill 2014 by Postimees

PAREM KAITSE JÄRGMISEST NÄDALAST ON EESTI TÕHUSAMALT KAITSTUD.

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 3

RANGEM KONTROLL

VASTAKAD HUVID

Politsei hakkab joobekontrolle tegema kiiremini, ent sagedamini. Ka kontrollitakse joovet õnnetuste ja rikkumiste korral.

LNG-terminali ja gaasijuhet Balticconnector kavandavad ettevõtjad ja ametnikud hakkavad probleeme arutama.

EESTI LK 6

AED JA KODU

Tolmuimeja saab seina sisse peita. LK 20–21

MAJANDUS LK 8–9

www.postimees.ee ARVO SARAPUU: Mööduvad inimesed ehk vaatavad, et tööd teeb ainult kolm meest või viis meest, aga seal töötab tehnika.

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

TALLINNA PANK

Abikassa Nõukogude ajal peeti paljudes asutustes vastastikuse abistamise kassat, meenutab Argo Ideon. Tallinna plaan luua munitsipaalpank näib soovina teha taas üks selline kassa. LK 2

NELJAPÄEV, 24. APRILL 2014 • NR 95 (7086) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 962 • LUGEJAID 201 000

Riik maksab 700 000 eurot kummituslaeva eest Eesti riik on kulutanud vähemalt 700 000 eurot ülivõimsa jäälõhkuja projekteerimisele, kuid see laev jääbki ehitamata, sest Eestile pole nii vägevat jäämurdjat tarvis.

Lisaks on tehtud 947 000 euro suurune ettemaks laevaehitusfirmale, mis on küll lubanud raha tagastada, kuid jääb segaseks, miks nii suur ettemaks üldse tehti.

Arusaamatuks jääb ka see, miks üldse nii võimsa jäälõhkuja ehitus telliti. Hanketingimuste järgi võiks sellist laeva kasutada Arktikas või Antarktikas.

EESTI LK 4–5

TALLINN LK 7

RÕIVATÖÖSTUS

Revolutsioon Täna on esimene ülemaailmne Moerevolutsiooni päev, mille eesmärk on selgitada, milliste muredega rõivatööstus silmitsi seisab, kirjutab kampaania korraldaja Eestis Ann Runnel. Eestile võib see avada uue võimaluse. LK 12

Mälestusmärk Eesti kaitsjatele jõudis kodumaale

EESTI JULGEOLEK

Tegelik jõud Teadmine, et kõik Eesti elanikud maksavad makse võrdsetel alustel ning et keegi ei saa maksudest kõrvale hiilida, liidab eestlasi, venelasi ja ukrainlasi rohkem kui ühe või teise rahva asetamine «õigesse» infovälja, kirjutab riigikogu liige Andrus Ansip (Reformierakond). LK 13

Paldiskis avati eile Afganistanis langenud kaitseväelaste mälestusmärk, mis Afganistanis liitlasvägede baasis Camp Bastionis avati juba neli aastat tagasi. Nüüd, kui liitlasväed Afganistanist taanduvad, jõudis Eestisse ka

mälestusmärk. Püramiidikujulisel mälestusmärgil on kirjas kõikide Afganistanis langenud Eesti sõdurite nimed. Pildil memoriaali vaatavad naine ja laps kaotasid Afganistanis mehe ja isa.

Mälestusmärgi avamisel Paldiskis tänas president Toomas Hendrik Ilves kaitseväelasi ning nende lähedasi Eesti vabaduse ja iseseisvuse kaitsmise eest. PM foto: liis treimann

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Eesti vekslite lunastamise aeg NATOs

Linna abikassa Nõukogude ajal peeti paljudes asutustes vastastikuse abistamise kassat. See oli lihtsalt üks karp või purk, kuhu ühe osakonna inimesed palgapäeval panid näiteks viis rubla. Ja kel enne järgmist palgapäeva kitsas kätte tuli, võttis sealt ausõna vastu ning pani jälle palgapäeval tagasi. Pole kuulnud, et seesugust kassat kusagil enam peetaks – ilmselt puudub nüüdisajal selle järele vajadus. Saadaval on arvelduskrediit, krediitkaardid, väikelaenud ning muud teenused. Kui oma raha peale eriti vihane olla, ei ole keelatud ka kulukat SMS-laenu võtta. Abistamise kassat võib meenutada oma ajastule kohase kodanikualgatusena, mis leevendas krediidipuudust hoiuraamatu ja sukasääre tingimustes. Aga nüüd on lihtsalt teistsugune aeg. Tallinna plaan luua munitsipaalpank tundub sarnane ideega teha taas üks vastastikuse abistamise kassa. Muidugi suuremas mõõtkavas. Ühistupangandus ise on ju maailmas täiesti olemas ning elujõuline nähtus. USAs tuntakse neid panku credit union’i nime all ning Eestiski pole asi praktikas tundmatu (ühistupanku meil pole, küll aga hoiu-laenuühistud). Kui selline pank sünniks poliitikaväliselt, mingisuguse tänapäeva Eesti pangandusturu tõrke või rahuldamata nõudluse pinnalt, ei oleks selle kallal väga mõtet keelt teritada. Uus pank peaks lihtsalt ise tõendama oma elujõulisust, nagu ükskõik milline äri. Kõhklusi tekitab eelkõige see, kust algatus pärineb. Tallinna linnal muidugi on mupo, linnatelevisiooni, munitsipaalajalehtede jt näol olemas suur kogemus paralleelstruktuuride loomiseks, mille kasu mõistmiseks elanike jaoks ei pruugi alati tavamõtlemisest jätkuda. Päevakorral on munitsipaalpoed ja munitsipaalpangandus, ning kummagi loomiseks on ka teatud samme tehtud. Õigupoolest lubas linna juhtiv Keskerakond ühistupanga asutada juba 2009. aastal, kirjutades toonasesse valimismanifesti loosungi: «Et ükski kodulaenuvõlglane ei satuks tänavale, asutame Tallinnas ühistupanga.»

meerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi kompanii – 150 sõduri – saabumine Eestisse ja see, et roteeruvad üksused jäävad meie pinnale vähemalt selle aasta lõpuni, on kahtlemata tugev märk. Siiani on kaitseallianss vältinud püsivat läänepoolsete liitlaste kohalolu, sest pole tahetud Kremlit provotseerida. Pärast Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algust on sedasorti tabud, mis meie kaitseallianss ise on endale võtnud, muutunud sisuliselt mõttetuks. Siiski on kompaniisuurune üksus, olgugi elitaarne, pigem võimas (diplomaatiline) sõnum pühendumisest Eesti kaitsmisele. Mõelgem, milleks on heidutust tarvis. Eesmärk on ju see, et potentsiaalne vastane loobuks ründamast, sest kuitahes väikese võidu hind oleks tema jaoks liiga kõrge. Kindlasti on absoluutselt usutav sõjaline heidutus hädavajalik ka Eesti majandusele, et ükski potentsiaalne investor ei loobuks

oma äriplaanidest Eestis agressiooni riski tõttu. Majanduslike otsuste osas pole niivõrd tähtis meie ja meie liitlaste hinnang ning usk, et agressor ei julge mingil juhul NATO riiki rünnata, vaid täielik vabanemine ohustatud riigi mainest investorite silmis. Püsiva investeeringute kasvuta ei ole aga kuidagi võimalik luua heaolu, mis aitaks meil saavutada kõiki oma muid eesmärke kultuurilistest demograafilisteni. See on Eesti huvide kirjeldus. Kogu allianssi poolt vaadatuna on, peab igal juhul raudkindlalt olema nii, et jalatäiegi maa loovutamine agressorile ei tule kõne allagi, olgu stsenaariumid millised tahes. Enam kui 900 miljonit kodanikku, 30 triljonit ületav kogutoodang USA dollarites mõõdetuna ja rohkem kui kolm miljonit sõdurit pidevalt püssi all (reservväelasi arvestamata) on NATO jõud. Peab olema otsustavust seda jõudu ja valmisolekut selle kasutamiseks näidata selleks, et tegelikult poleks kunagi tarvis kasutada jõudu oma territooriumi vastu suunatud rünnakute tagasilöömiseks ja vastase vallutatud alade tagasi võtmiseks. Eesti on osalenud liitlasmissiooni-

del Afganistanis ja Iraagis ning nüüd koos prantslastega Kesk-Aafrika Vabariigis. Eesti panustab oma ja sellega üksiti kogu NATO kaitsevõimesse kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis ühe elaniku kohta arvestatuna on palju isegi võrreldes meist palju rikkamate ühiskondadega.

JUHTMÕTE Kui praegu pole aeg vekslite lunastamiseks, siis mida me veel ootame? Tegelikule ründele vastamine on igal juhul kallim kui usutav ja olgu või natuke ülepingutatud heidutus.

LK 3

KÕVA SÕNA Venemaa arvab, et on leidnud lollikindla sõjapidamise viisi – mitte kutsuda asju nende õigete nimedega ja tõde kindlalt eitada. Kuid vale on vale ja agressioon on agressioon. Ukraina suursaadik Eestis Viktor Krõžanivski, PM 23.04

Postimees 1935. aastal

PÄEVA KOMM

Teadusemees või salakuulaja? Pariisist, 24. aprillil. Saksa maadeuurija dr. Ernst Hanhart arreteeriti Alhiiris koos naissekretäriga parajasti sel silmapilgul, kui nad kavatsesid sõita autol Lõuna-Alhiiri ringreisile. Sakslasi süüdistatakse salakuulamises. Dr. Hanhart eitab süüdistusi kategooriliselt, kinnitades, et ta viibivat ainult teaduslikul uurimisreisil. «Leopardimehed» surma. Brüsselist, 24. aprillil. 7 neegrit, kes kuulusid n.n. «Leopardimeeste» usulahu liikmete hulka, mõisteti Stanleyvilles, Belgia Kongos surma poomise läbi. Juba kauemat aega peab Belgia asumaade valitsus võitlust eelpooltähendatud sektiga, kelle liikmed usulistel motiividel surmavad

Tallinna plaan luua munitsipaalpank tundub sarnane ideega teha taas üks vastastikuse abistamise kassa. Tol valimisperioodil asja ei saanud, mida linnavolikogu juht Toomas Vitsut põhjendas ebasoodsa seadustikuga. Karta on, et seadused kuigivõrd soodsamaks läinud pole. Ei üllatakski, kui kogu projekt põrkub järelevalveorganitelt tagasi, kuid siis on vähemalt võimalus öelda, et tahtsime lubadust täita, kuid meid takistab liigne bürokraatia. Luua tänapäeval pank tühjalt kohalt on keeruline ja kulukas, aga kasvõi LHV näitel mitte võimatu ülesanne. Tallinna linnal poleks see ka kaugeltki esimene kord oma näppe pangandusse susata: 1991. aastal laenas linnavalitsus toona esimesi samme tegevale Hansapangale kuus miljonit rubla, mis oli sisuliselt panga esimene laenuressurss. Lepingu järgi teenis linn sellelt aastaintressi 11,5 protsenti – toonastes tingimustes mitte just muinasjutuliselt palju.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Eesti riik on teinud ja teeb palju selleks, et aidata riike, kes tahavad oma demokraatiat üles ehitada. Loomulikult tuleb väsimatult rääkida ka meie oma ühiskonna muljetavaldavast liberaalsusest ja arengust. Kui praegu pole aeg vekslite lunastamiseks, siis mida me veel ootame? Tegelikule ründele vastamine on igal juhul kallim kui usutav ja olgu või natuke ülepingutatud heidutus.

urmas nemvalts

argo ideon

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

oma ohvrid sarnaselt, et tekib mulje, nagu oleks need surma saanud leopardi küünte vahel. Egiptus diktatuurist tüdinenud. Kairost, 24 aprillil. Lahkus ametist Egiptuse kuningas Fuadi isiklikkude mõisate valitseja Ibrashi pascha, kes kuulub kõige vaieldavamate ja mõjurikkamate isikute hulka Egiptuse poliitikas. Ibrashi pascha etendas silmapaistvat osa Inglise-Egiptuse konfliktis, mis möödunud aasta novembris viis Briti ülemkomissari vaheleastumisele. Poliitilistes ringkondades valitseb arvamine, et Egiptus on tüdinenud diktatuuri reshiimist ja kavatseb lähemal ajal tagasi minna parlamentaarse korra juure. 24.04.1935

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Suurbritannia ühineb küberkaitsekeskusega Tallinnas

Alates 22. aprillist NATO miinitõrjeeskaader Läänemerel Eestisse 28. aprillist 4. maini 150-meheline USA õhudessantkompanii

Ämari lennubaas mai-september

F-16A hävitajat Taanist

50 Taani sõdurit

EESTI

F-16A hävitajat valmisolekus Taanis valmisole suurõppus Kevadtorm 5.-22. mai

3 HEIDUTUS. Järgmisest nädalast suureneb Balti riikide ja Poola esmane heidutusjõud Venemaa vastu.

Esmaspäevast rohkem NATOt oliver kund reporter

ärgmisest nädalast tugevneb Eesti maal, merel ja õhus oluliselt NATO vägede esmane heidutusjõud Venemaa vastu. See, kas alliansi liikmed nõustuvad üksusi siia ka püsivalt määrama, sõltub nüüd Eesti kaitseministeeriumi järjekindlusest ja Venemaa käikudest. Veel enne, kui NATO suutis võtta midagi ette jalaväeüksuste paigutamiseks Balti riikidesse, otsustas USA Euroopa väejuhatus üleeile NATOst sõltumatult, et jaotab oma Itaalias Vicenzas baseeruva 173. õhudessantbrigaadi Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel ära. Igasse riiki saadetakse 150-meheline kompanii, mille koosseis hakkab kuu aja pärast roteeruma, ent kompaniisuurune üksus jäetakse Balti riikidesse ja Poolasse vähemalt aasta lõpuni. Ameeriklaste õhudessantkompanii on masinateta jalaväeüksus, kelle eriala on lähivõitlus ja vasturünnakud ning maa-ala hoidmine. Samuti on kompaniil võimekus korraldada langevarjudessanti.

Lätti 28. aprillist 4. maini 150-meheline USA õhudessantkompanii

SU-22 ründelennukit Poolast keskmaa õhutõrjeüksus Poolast

LÄTI

LEEDU

Šiauliai õhuväebaas

Balti õhuturbemissioon aprilli lõpuni

110 F hävitajat F-15 U USA-st tankurlennuk ta ankurle KC-135 K mai-september

MiG-28 hävitajat Poolast

Kaitseväe peastaabi ülema Õhu- ja mereväeasetäitja operatiivalal koloüksuste panustamise jähävitajat Malborki nelleitnant Eero Rebo rel seisab NATO Euroopa väTyphoon POOLA lennubaas ütles, et ameeriklagede ülema kindral Philip Suurbritanniast sed saabuvad EesBreedlove’i ees nüüd kaks mai-september tisse järgmiküsimust: kas alliansil tuhävitajat se nädala algul, leks Balti riikidesse pahävitajat Rafale/Mirage ent praegu pole nustada ka maaväeükPortugalist Prantsusmaalt veel otsustatud, sustega ning kas nende alates 10. märtsist millisesse väekohalolek peaks muutuma alaliseks. ossa nad paiguNATO Airborne Warning hävitajat and Control Systemi (AWACS) tatakse. Kaitseminister Sven Euroﬁghter luurelennud Poola ja Rumee«KindlasMikser ennustas, et praeSaksania kohal, et jälgida olukorda maalt ti hakkavad nad gustele heidutusmeetmeUkrainas. Õhust tankimisega aitavad USA ja Hollandi lennukid. tegutsema koos tele tuleb NATO strateeHolland H ll d on 1. jalaväebrigaadi ja gilisest väejuhatusest Leetu Poola teatanud 28. aprillist 4. maini alates 23. aprillist Scoutspataljoniga kindlasti lisa. Selleks plaanist saata 150-meheline 150-meheline hävitajad kõigepealt «Kevadannab lootust asUSA õhudessantUSA õhudessantF-16 tormil» ning seejärel jaolu, et valmiskompanii kompanii juunis korraldataval olekust panustaõppusel «Saber Strike». da hävitajatega Baltimaade õhuKaasame õhudessantväelasi võimalikult palturbesse on juba teaju kõigisse Scoutspataltanud kümme riiki. joni õppustesse, et nad õpiksid Samuti on riike, kes on tundma Eesti maastikku, kaitpakkunud USA eeskujul seväelasi, ühesõnaga harjutakjalaväeüksusi. sid Eesti kaitsmist,» ütles Rebo. Sellest ei piisa Selle lipulaevaks on Norra Kaitse õhus ja merel mereväe alus Valkyrien, lisaks Endise kaitseministri UrOsana NATO meetmete pa- kuuluvad üksusesse Taani miimas Reinsalu sõnul on ketist hakkavad mai algusest nijahtija Makkum, Belgia miini- anne on küll miinitõrje, kuid heidutusmeetmed hea areng, Ämari lennubaasis baseeruma jahtija Bellis, Norra miinitraaler alused on varustatud võima- ent muutunud julgeolekuoluneli Taani õhuväe hävitajat F- Otra ja Eesti miinijahtija Admi- liku rünnaku tagasilöömiseks korras sellest ei piisa. Kui ida16A. Koos nendega on baasis ral Cowan. ka relvadega. Igapäevaseks te- naaber on kriisi ja Ukraina anvalmisolekus poolsada taanEesti mereväe ülema Sten gevuseks tehakse eskaadrile neksiooni käigus oma sõjalist last, kes jäävad Eestisse vähe- Sepperi sõnul on eskaadri väljaõppeplaan, mille käigus võimekust püsivalt suurendaülesanne eelkõige laevateed hakkavad nad eri riikide ve- nud ning kogunud julgeolekumalt neljaks kuuks. Samuti otsustas Põhja-At- lahti hoida, juhul kui NATO-l tes harjutusi tegema. Püsivat poliitilist profiiti, ei jää võimalandi Nõukogu saata Lääneme- peaks tekkima vajadus saata asukohta eskaadril ei ole, vaid lustki, et NATO vastab sellele rele viiest laevast koosneva NA- Balti riikidesse ja Poolasse li- see hakkab peatuma liitlaste ajutiste meetmetega. «Meie huvi peaks olema, et TO esimese miinitõrjeeskaadri. saüksusi. Sõjalaevade peaüles- sadamates.

Teisipäeval hakkasid Saksamaalt Kielist tulema Valkyrien (vasakult), Bellis, Otra, Makkum ja Admiral Cowan ehk NATO esimene miinitõrjeeskaader, mille ülesanne Läänemerel on hoida lahti laevateed puhuks, kui NATO-l tekib vajadus Balti riikidesse uusi väeüksusi saata. foto: ap/scanpix

LOE KA JUHTKIRJA Ukraina olukorra näiline rahunemine ei annaks NATO-le ettekäänet naasta endise tava juurde. See oleks meie jaoks kõige kehvem variant. Siis ei oleks miski sisuliselt muutunud,» analüüsis Reinsalu. Santi seisu sattumise vältimiseks peab Eesti jõuliselt taotlema NATO alaliste üksuste paigutamist Balti riikidesse. «Me ei tohi seda momenti maha mängida, sest praegu on meil võimalus esitada selge meetmete pakett,» ütles Reinsalu. Ühe sellise esitas endine kaitseminister NATO-le jaanuaris, kui küsis Balti riikidesse roteeruvat jalaväepataljoni. Tollal leidis see jahedat vastuvõttu, ent nüüd on kõik muutunud. Reinsalu pakkus, et jõu mõttes oleks heidutus piisav siis, kui sellega suudetaks tagasi lüüa Venemaa esimene rünnak. Selleks oleks vaja ühe või kahe jalaväebrigaadi alalist paigutamist Balti riikidesse, lisaks võiks siia tuua ameeriklaste Patriot-raketikompleksid ja õhutõrjesüsteemid. «Mõõdik, kas sanktsioonid on olnud piisavad, ei ole mitte meie tunne, vaid see, kas Venemaa tõlgendab signaale õigesti,» leidis Reinsalu. «Julgeolekudefitsiit jääb ka pärast Ühendriikide kompanii saabumist. Need üksused küll heidutavad, ent ei suuda tõrjuda Vene Föderatsiooni rünnakut.»

4 || EESTI || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

Maanteeõnnetuste plaan parandab ametite koostööd Siseministeerium saatis kooskõlastusringile maanteel toimuva raskete tagajärgedega õnnetuse lahendamise plaani. Plaan käsitleb õnnetusi, mis ohustavad paljude inimeste elu või tervist või põhjustavad suurt keskkonnakahju. Samuti õnnetusi, mis põhjustavad tõsiseid ja ulatuslikke häireid näiteks eriarstiabi, kiirabi ja päästetöö toimimises. Plaani on ministeeriumi väitel vaja, sest maanteeõnnetuse tagajärgede võimalikult kiireks lahendamiseks peavad kõik sellega seotud asutused tundma enda ja teiste ülesandeid. postimees.ee

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

KUMMITUSLAEV. Hange, millega riik tellis Soome firmalt Aker Arctic Technology jäälõ järgi vigu täis ning hankeleping viitab lausa karistusseadustiku usalduse kuritarvitami

Riik kirjutab korstnass nils niitra reporter

Muuli peab hüvitama valeandmete esitamise Harju maakohus otsustas, et ajakirjanik Kalle Muuli (pildil) peab lükkama ümber vandeadvokaat Üllar Talviste kohta oma raamatus esitatud ebaõiged andmed ning maksma Talvistele 5000 eurot hüvitist. Talviste süüdistas Muulit selles, et Muuli väidab oma raamatus «Isamaa tagatuba», nagu püüdnuks Talviste Iisraeli relvatehingu raames Eesti riiki petta. postimees.ee

74 096

inimest oli üleeilseks tellinud elektroonilise valijakaardi 25. mail toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks.

Pea kõik mudilaskoorid lubatakse laulupeole Laulupeo korraldajad leidsid võimaluse, kuidas sisuliselt kõik mudilaskoorid, kellel laulud selged, saaksid laulupeole tulla. Laulupeole on kirja pandud üle 8000 mudilaskoori laulja, mis on poole rohkem, kui seniste plaanide järgi oleks peole pääsenud. Kui aga mudilased ei tule Tallinna reede õhtul, nagu seni kavandatud, vaid pühapäeva hommikul, siis pääsevad peole kõik, kellel laulud selged. Laulupeo kunstilise juhi Hirvo Surva sõnul on mudilaskoorid väga hästi peoks valmistunud ning kahju oleks neist paljud koju jätta. Teine positiivne pool uute plaanide järgi on Surva sõnul ka see, et mudilased ei ole kontserdi ajaks väsinud, nagu nad kipuvad olema, kui kaks päeva varem kohale tuuakse. Mudilaskooride ühisproov on pühapäeval kell 12 ning laulupeo teine kontsert algab senisest kavast kaks tundi hiljem ehk kell 14. See muudatus annab võimaluse suuremal arvul peole pääseda ka täiskasvanute kooridel, sest juurde tekib mitu tuhat ööbimiskohta. Näiteks segakoorilauljaid on võrreldes eelmise peoga seekord kirja pandud mitme tuhande võrra rohkem. Surva kiitis eelproovide põhjal ka segakoore väga hea töö eest laulude õppimisel. Muudatusega lahendatakse ka tantsijate ning pühapäevahommikuse tantsupeokontserdi (algab kell 11) vaatajate soov jõuda laulupeokontserdile kohe selle alguseks. Anneli Ammas

iik raiskas vähemalt 700 000 eurot arktilise jäälõhkuja projekteerimisele, mida kunagi ei ehitata. 700 000 eurost 150 000 moodustab seejuures lepingu enneaegse lõpetamisega kaasnev trahv, ülejäänud 550 000 eurot maksti Soome firmale juba tehtud projekteerimistöö eest. Sellele lisaks on riik kandnud Aker Arctic Technology kontole ettemaksuna veel 947 000 eurot, mille firma on lubanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Eero Pärgmäe väitel suusõnalise kokkuleppe järgi tagasi maksta. Jääb selgusetuks, miks üldse tegi veeteede amet firmale sedavõrd suure ettemaksu. Niisiis on Eesti riik päris kindlasti ära raisanud vanas rahas ligi 11 miljonit krooni, aga kui soomlased ei taha ettemaksu tagastada, kujuneb kogukahjuks 25,7 miljonit krooni. Keegi põletas maksumaksja raha, kuid kes see oli? Riigihanke teade registreeriti riigihangete registris 2007. aasta 5. aprillil, mis oli juhtumisi Edgar Savisaare viimane tööpäev majandus- ja kommunikatsiooniministrina. Temalt võttis teatepulga üle Juhan Parts ja sama aasta lõpuks sõlmiti projekteerijaga leping. Aker Arctic Technology pidi 377 000 euro eest tegema laeva põhiprojekti, valmistama ette dokumentatsiooni laevaehitaja leidmiseks ja tegema ka ehitusjärelevalvet. Riigihankega olid lood aga mädad juba algusest peale. Tallinna Sadama nõukogu lasi

mullu hanke korraldust õiguslikult hinnata advokaadibürool Pohla & Hallmägi ning hinnang oli pehmelt öeldes hävitav. Hanget valmistas ette veeteede amet. Savisaar kutsus ameti välja töötatud esialgsete hanketingimuste hindamiseks kokku komisjoni, kes leidis, et hankedokumendid sisaldavad küsitavusi ja vasturääkivusi. Pakkumiskutse tähtajad olid liiga lühikesed, pakkujale esitatud nõudmised liiga kõrged ja polnud sugugi kindel, et ükski jäämurdja suudaks nõutud tingimustele vastata. Seejärel tingimusi pisut kohandati, ent kogu lugu lõhnas ikkagi suunatud hanke järele. Igal juhul tahtis riik röögatu suurt jäälõhkujat, mis pidi saama tegutseda ka naftapuurimisplatvormide abilaevana. Lisaks nõuti laevalt muide sellist jääklassi, mis võimaldaks alaliselt tegutseda ka Arktikas ja/või Antarktikas. Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli hinnangul pidi see inimene, kes pani kokku jäälõhkujale esitatud projekteerimistingimused, olema peast põrunud. «Sellist laeva on vaja Antarktikas – paksust jääst pidi ta läbi minema kiirusega ma ei tea mitu sõlme, igatahes uskumatult kiiresti,» lausus ta. «Lähtetingimused olid sellised, et tegu saab olla aatomijäälõhkujaga, sellisega, nagu nõukogude ajal Antarktikas liikusid.» P a k k u mu si laekus lõpuks kaks ja neist firma ILS OY oma lükati kohe tagasi otsitud põhjendusega, et firmal pole välja pakkuda sobivat asimuutkäituri versiooni – need on seadeldised, mis parandavad laeva manöö-

Kui lõpuks Eestile ostetud Botnica (pildil) on 24 meetrit lai ja 97 meetrit pikk, siis ehitamata jäänud jäälõhkuja laius pidi olema 26 meetrit ja pikkus üle saja meetri. foto: toomas huik

verdamisvõimet ja hoiavad seda paremini ühe koha peal paigal. ILSil ei lastud ka oma pakkumust täiendada. Niisiis jäigi hankel võitjaks firma Aker Arctic Technology. Lepingu täitmise tähtajaks määrati 2010. aasta 31. detsember – selleks ajaks pidi jäälõhkuja valmis olema.

Riik tahtis röögatu suurt jäälõhkujat, millel pidi olema jääklass, mis võimaldaks alaliselt tegutseda ka Arktikas ja Antarktikas. Advokaadibüroo hinnangul oli riigihanke tehniline kirjeldus vastuolus riigihangete seadusega, kuna lõi konkurentsieelise Soome äriühingutele. Ka pakkumuste esitamise tähtaeg jäi ebamõistlikult lühikeseks – hange ei edendanud konkurentsi, ei taganud riigihangete läbipaistvust ega pakkumisel osalejate võrdset kohtlemist. Advokaadibüroo analüüsi järgi oleks pidanud ILSi pakkumuse tegelikult samuti vastu võtma. Veelgi hullem, advokaadibüroo hinnangul viitab hankeleping lausa karistusseadustiku usalduse kuritarvitamise paragrahvile ja see-

juures on riigile tekitatud suur varaline kahju. Lõpuks Aker Arctic Technologyga sõlmitud leping ei vastanud ülepea edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud tingimustele. Lepingusse tulnud lisapunktid tõotasid projekteerimisfirmale veelgi suuremat summat – nii saab firma 7000 eurot lisatasu iga jäämurdja ehitamise pakkumuse hindamise eest ja 5000 eurot iga väljaspool Euroopat asuva sadama hindamise eest. Amet lubas katta Aker Arctic Technology kulud transpordile, elamisele ja kommunikatsioonidele ning nõuda riigilt kahjutasu seoses viivitustega merekatsetustel. Samuti sai firma õiguse nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu täitmine viibib, sai nõuda tunnitasu töö eest, mis polnud lepingus selgelt kokku lepitud, ja nii edasi. Leping sätestas ka, et firma

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

õhkuja projekteerimise, on õigusliku hinnangu ise paragrahvile.

KOMMENTAAR

e vähemalt 700 000 eurot võib nõuda jäälõhkuja ehitajatehaselt 1,5 miljonit eurot tasu intellektuaalse omandi eest. Sellegi summa maksnuks tegelikult kinni Eesti riik. Algul planeeriti laeva maksumuseks 1,1 miljardit krooni, ent advokaadibüroo andmetel olnuks hind eelmisel aastal juba kaks miljardit krooni. «Hankelepingu sõlmimine selles sisalduvatel tingimustel ei olnud õiguspärane ja kui nende tingimuste tõttu on tekitatud suur varaline kahju, on see käsitletav usalduse kuritarvitamisena, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega,» arvas advokaadibüroo. Kogu see lugu haiseb nii kõvasti, et kui Postimees pöördus veeteede ameti poole tehingu kohta kommentaaride saamiseks,

oli sinna jõudnud ameti pressiesindaja kinnitusel juba korraldus, et vastuseid jagab üksnes ministeerium. Tallinna Sadama nõukogu tunneb jäälõhkuja projekteerimishanke vastu huvi seetõttu, et riik tahab jätta ka järgmise jäälõhkuja ostmise riigiettevõtte tütarfirma mureks. Seli sõnul kirjutatakse nüüd suur summa lihtsalt korstnasse ja mitte keegi ei vastuta. «Veeteede ameti juhi kohal hoitakse seda Hiiu kalurikolhoosi esimehe poega (Andrus Maide – N. N.) sellepärast, et ta mängib Marika Priskega (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler – N. N.) squash’i,» ei koonerdanud Seli värvidega. «Selle asutuse juhtimist iseloomustab haldussuutmatus – nad ei suutnud isegi riigile Botnicat osta ja lõpuks pidi Tallinna Sadam selle ära ostma. Ma tahan teada, mida need 300 inimest seal veeteede ametis teevad?» Raha laristamise eest vastutab Seli sõnul loomulikult eelmine majandusminister Juhan Parts. «Tema paugutas selle raha minema ja kogu seda lugu on seni suhtekorralduslikult hästi juhitud – meedias pole olnud

tänaseni ühtki piuksu,» räägib Seli. «Uue laeva ehitamise eest oleks tulnud välja käia 120 miljonit eurot, sellal kui me ostsime Tallinna Sadamale küllalt uue Botnica vaid 50 miljoni euroga.» Jäälõhkuja projekteerimise eest juba makstud summa on Seli hinnangul ebamõistlikult suur. «Ministeerium räägib endiselt mingist ettemaksust, aga ma kujutan ette, et selle projekteerimisfirma jaoks on see raha ilmselt juba ammu unustatud. Puhaku jalga selle ettemaksu jutuga!»

Projekteerimisfirma jaoks on see raha ilmselt juba ammu unustatud. Puhaku jalga selle ettemaksu jutuga! Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli

Juhan Parts küsis esiti, miks Postimees üldse tema käest selle jäälõhkuja kohta uurib. «Ma olen selline tavapärane riigikogu liige,» lausus ta. Siis väitis Parts, et projekteerimisleping sõlmiti juba 2006. aastal ehk Savisaare ajal, mis ei pea paika. Jäälõhkuja ehitamise plaan jäi Partsi kinnitusel seisma majanduskriisi tõttu. «Peatati,

kuna ei tekkinud uue jäämurdja ehitamise rahastamise terviklahendust,» ütles endine majandusminister. «Siis me saime osta Botnica, aga Eesti vajab kindlasti teist jäämurdjat.» «Seesama Tallinna Sadama tütarfirma TS Shipping peab minu andmetel ette valmistama teise jäälõhkuja ehitamist. Nemad peaks võtma üle projekteerimise vahetulemused ja minema rahastamismudeliga edasi,» lisas Parts. Kui need kümned miljonid kroonid korstnasse lendavad, siis on ju tekitatud riigile kahju? «Aga vot te ütlete nüüd «kui». Te nüüd spekuleerite, võtke selle asemel mingi veeteede ameti inimene toru otsa ja rääkige temaga – see ei ole nii lihtne,» vastab Parts. «Või helistage (Urve) Palole.» Nüüd hakatakse ehitama siiski teistsugust, väiksemat jäälõhkujat, kinnitab majandus- ja ministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe. Tema sõnul külmutati jäälõhkuja projekt seoses majanduskriisiga. «Ettemaksu eest alustati projekteerimistegevusi,» lausus Pärgmäe. «Tehti mudelkatsetusi, pandi paika jäämurdja kuju.» Äsja andis ministeerium ka veeteede ame-

tile ülesande alustada projekteerijaga läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks, millega kaasneb 150 000-eurone leppetrahv. Riik soovib uue ja Botnicast veel väiksema jäälõhkuja ehitamise lükata Tallinna Sadama tütarfirma TS Shippingu kaela, mis haldab juba Botnicat. Tallinna Sadam peab korraldama uue projekteerimise riigihanke ja leidma uue projekteerija, mistõttu ei ole kuidagi tõsiseltvõetav Partsi ja Pärgmäe jutt, nagu saaks Botnicast palju suurema jäälõhkuja projekteerimisele kulutatud raha eest tehtud tööd kuidagi väikse jäälõhkuja juures ära kasutada. Pärgmäe väitel ei olnud plaanitud jäälõhkuja ebamõistlikult suur ja võimas. «Me vaatasime nende tankerite suurust, mis meil käisid,» lausus ta. «Soomes ei käinud nii suuri tankereid kui meie sadamates – projekteerimistingimuste ettevalmistamise ajal oli meie naftatransiit tipus.» Kui lõpuks Eestile ostetud Botnica on 24 meetrit lai ja 97 meetrit pikk, siis plaanitud jäälõhkuja laius pidi olema 26 meetrit ja pikkus üle saja meetri. Pärgmäe sõnul ostis veeteede amet tegelikult juba olemasoleva projekti kohendamise enda vajadustele. Nüüdseks on transiit vähenenud ja ka maailma majandus jahtunud. Nõnda polegi riigil Pärgmäe sõnul praegu enam nii suurt jäälõhkujat vaja. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi õiguslikku arvamust hanke korralduse üksikasjade kohta polnud aga Pärgmäe teisipäevaks näinud.

urve palo majandus- ja taristuminister

Eks ma ise siin ka kaevun alles sellesse jäälõhkuja projekteerimise teemasse. Mulle on seletatud, et 2007. aastal tehti otsus parimas usus, et on vaja jäälõhkujat. Järgnes majanduslangus ja riik külmutas projekti. Hiljem osteti Soomest 50 miljoni euroga Botnica ja kõige suurem jäälõhkuja põud sai leevendust. Siis leiti, et esialgu kavandatud laev tuleks liiga võimas ja suur. See oleks läinud riigile maksma 100–120 miljonit eurot, mis on päris suur summa. Oli otsustamise koht, kas minna edasi 2007. aastal alustatud projektiga ja see 120-miljoniline laev ehitada. Selge see, et see laev oli üledimensioneeritud nii suuruse kui jääklassi poolest. Nüüd oldi siiski mõnevõrra targemad ja leiti, et nii suurt laeva pole vaja ja hakkama saab ka väiksema jäämurdjaga, mis maksab ca 80 miljonit eurot. Nüüd tuleb küsida, kas heita või mitte ette heita seda, et vana otsusega edasi ei mindud ja otsustati odavama lahenduse kasuks. Teist jäälõhkujat on meil niikuinii vaja. Kuna uus ja väiksem laev tuleb riigile lõppkokkuvõttes soodsam, siis oli pigem mõistlik omal ajal tehtud viga tunnistada, selmet vana plaaniga hambad ristis edasi minna. Mul saab täna (kolmapäeval – toim) ministriametis täis täpselt kuu aega. Elan veel sisse ega oska veel anda hinnangut kõigile oma eelkäija tegemistele.

6 || EESTI || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Veteranipäev tipnes kogu pere rokipeoga

Eile tähistati Eestis teist korda veteranipäeva, millega soovitakse tänada ja tunnustada neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranipäeva keskne sündmus oli eile Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud kontsert «Veteranirock», kus astusid üles Tanel Padar & The Sun ning Metsatöll. Kontsert tõi kokku rohkelt huvilisi ning

pidu tuldi nautima kogu perega. Veteranide toetamiseks mõeldud üritusi jagus aga tervesse eelnevasse nädalasse. Samuti oli igaühel võimalik avaldada austust missioonisõduritele ja teenistuses vigastada saanud Eesti sõjameestele, ostes ja kandes sinilillemärki. Sinilillede eest kogutud annetuste toel on kavas soetada kõnniabiseade Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikule. PM foto: martin ilustrumm

KARMIM KONTROLL. Joobes juhtide rohkuse poolest paistavad negatiivselt silma Jõgevamaa, Võrumaa ja Põlvamaa.

Enamik joobes autorooli istujaid teeb seda nimme andres einmann postimees.ee päevatoimetaja

olitsei andmetel on autoroolist tabatud joobetunnustega juhtide seas vaid väike osa neid, kes võisid oma seisundit valesti hinnata, enamik roolijoodikutest on teadlikult joobnuna autorooli istunud. Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Veiko Kommusaare sõnul jääb alkoholi tarvitanud juhtide statistikat vaadates silma, et teadlikult on alkoholi tarvitanuna autorooli istunud umbes 80 protsenti tabatud roolijoodikutest. Nende joove on olnud tasemel, mille puhul ei saa rääkida ühe või kahe õlle joomisest ja pärast seda liiga kiiresti taas autorooli istumisest.

Ilmne mure liigtarbimisega «Seejuures on pooled sellised juhid üle 1,5-promillises joobes ning neid juhtumeid esineb sageli ka nädala sees ja keset päeva. See aga kõneleb regulaarsest liigsest alkoholitarbimisest ning joobes juhtimise taga on lisaks hoolimatusele ka haiguslikud probleemid alkoholiga,» märkis Kommusaar. Politsei plaanib sel aastal joobes juhtide põhjustatud ras-

kete õnnetuste ärahoidmiseks tihendada joobekontrolle. Kui möödunud aastal kontrolliti juhtide joovet kokku 620 000 korral, siis tänavu on eesmärk teha 700 000 alkoholikontrolli. Taktikaliselt muudab politsei «kõik puhuvad»-operatsioonid lühiajalisemaks, ent teeb neid sagedamini ja rohkemates kohtades. Samuti kontrollib politsei juhtide joovet kõigi liiklusõnnetuste ja liiklusrikkumiste puhul. «Nii suureneb tajutud vahelejäämise risk, mis võiks päris paljud juhid mõtlema ja ohutuma käitumise kasuks otsustama panna. Politsei teine põhimõte on see, et juba avastatud joobes juhi puhul oleks karistus teo ohtlikkusega võrdselt range. See tähendab väärteo puhul kopsakat trahvisummat ja juhtimisõiguse äravõtmist või aresti ning suurema joobe korral kriminaalkaristust ning auto konfiskeerimist,» rääkis Kommusaar. Uuringute kohaselt mõjutab juhi käitumist väga palju see, kuidas suhtub joobes juhtimisse tema sõpruskond. «Mida enam levib ühiskonnas hukkamõistev hinnang joobes juhtide suhtes ning sagedamini astub sõpruskonnas keegi joobes juhtimisele vahele, seda väiksem on tõenäosus, et alkoholi tarvitanud inimene rooli istub. Politsei liiklusliini ning hädaabikõnede pinnalt nähtub, et inimesi, kes joobekahtlusega juhtidest teatavad ja sellega kaasnevatest ohtudest aru saavad, on üha rohkem,» lausus ta.

Tabatud roolijoodikud 2014 kolm kuud

2013 kolm kuud

2013 kokku

• Vere alkoholisisaldus 0,2–0,49 mg/l

250

293

1483

• Vere alkoholisisaldus 0,5–1,49 mg/l

627

723

3114

• Vere alkoholisisaldus üle 1,5 mg/l

725

745

3382

• Kokku

1602

1761

7979

Korduvalt purjuspäi autorooli istunud juhtide teemat analüüsis justiitsministeerium viimati 2012. aastal ja selles uuringus jõuti välja järeldusele, et seitse protsenti juba korra vahele jäänud isikutest tabatakse alkoholi tarvitanuna aasta jooksul uuesti autoroolist.

On ka korduvaid rikkujaid Justiitsministeerium analüüsis karistusregistri andmeid ja selgitas välja, et kõigist vahele jäänud roolijoodikutest karistati kolme protsenti ühe aasta jooksul uuesti karistusseadustiku alusel joobes juhtimise eest. Karistusseadustiku alusel karistatakse kriminaalkorras neid juhte, kelle vere alkoholisisaldus on vähemalt 1,5 milligrammi liitri kohta. Neli protsenti varem karistatutest jäi aasta jooksul uuesti vahele liiklusväärteoga ehk nende vere alkoholisisaldus oli 0,20–1,49 mg/l. Analüüs näitas, et juhi joobe suuruse põhjal ei saa hinna-

ta riski, et inimene istub uuesti alkoholi tarvitanuna autorooli – aasta jooksul korduvalt politseile vahele jäänute seas oli nii kergemas kui ka raskemas joobes inimesi. See hinnang on antud 2011. aasta kogutud andmete põhjal. Uus analüüs valmib 2014. aastal. Joobes juhtide rohkuselt paistavad Eestis silma kolm maakonda – Jõgevamaa, Võrumaa ja Põlvamaa –, kus on tabatud juhtide suhe rahvaarvu kõige suurem. Jõgevamaal jäi kolme kuuga purjuspäi autot juhtides politseile vahele 21 juhti 10 000 elaniku kohta. Võrumaal oli see suhtarv 20 ja Põlvamaal 19 juhti 10 000 elaniku kohta. Kõige korralikumad juhid on Lääne-Virumaal, kus kolme kuuga jäi vahele vaid kuus juhti 10 000 elaniku kohta. Keskmisest vähem tabati joobes juhte ka Raplamaal (üheksa juhti 10 000 elaniku kohta) ning Harjumaal ja Viljandimaal (kümme juhti 10 000 elaniku kohta).

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

Üleskaevatud tee põhjustab nördimust uwe gnadenteich reporter

lesk aev atud Pärnu maantee asemel muid marsruute kasutama sunnitud inimesed on nördinud: tänav pandi kinni, aga näha pole seal ühtki töömeest. Tee-ehitaja esindaja nimetab seda mõistlikuks ajavaruks. «Kui ma lähen hommikul kell üheksa tööle, siis pole seal veel kedagi. Kui ma lähen kell viis koju, siis pole seal enam kedagi. Tuhandete inimeste igapäevaelu on segi paisatud, tänava ääres asuvad ärid lähevad pankrotti. Ja mille nimel?» küsis üks Postimehe poole pöördunud inimene. Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul käib objektil aga kibe töö. «Ma ise elan Pärnu maantee ääres ja võin öelda, et hommikul kella seitsmest hakkab igavene ragin ja müdin, mis kestab hilisõhtuni,» ütles Sarapuu eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil vastuseks küsimusele, miks töötab Pärnu maanteel vaid mõni üksik töömees. «Jah, tõenäoliselt mööduvad inimesed vaatavad, et kolm meest või viis meest, aga seal töötab tehnika. Tehnika on seal

Pärnu maantee on osaliselt suletud, aga üleskaevatud töömaal pole näha ainsatki töömeest.

väga võimsalt töötanud,» kinnitas Sarapuu. Postimehe vaatlus näitas, et teisipäeval kella 15 ja 16 vahel tegutsesid Pärnu maanteel Kosmose kino juures kaks kopajuhti, kellest üks näppis oma masina kabiinis ennastunustavalt nutitelefoni ekraani, teine tõstis prahikoormaid veokitele, mis paistsid liikuvat üsna tiheda intervalliga. Sealsamas kõrval asjatas veel üks töömees. See oligi kõik. Eile kella 15 paiku ei õnnestunud Tallinna tänavuselt suurimalt tee-

ehitusobjektilt aga leida ühtki töömeest. «Kõikvõimalikud tehnoloogilised pausid ja muudatused tööde ajagraafikus on vajalikud kujunenud ettenägematutes olukordades tehniliste lahenduste leidmiseks, nende aluseks olevate pinnaseanalüüside ja projekteerimistööde teostamiseks. Lahendamist vajavate ja seetõttu tihti ka töötempo langusi põhjustavate olukordade tekkimine on tavapärane, ent kui need toimuvad linnaruumis, pälvib see loo-

mulikult mõneti suurema tähelepanu,» lausus Pärnu maantee rekonstrueerimisega tegeleva Merko Ehituse projektijuht Tiit Joosti. «Tööde tempot ei mõjuta üksnes objektil teostatavate tööde intensiivsus ja tööliste hulk, vaid ka paigaldamiseks tarnitavate materjalide, näiteks rööbaste tootmisvõimsused piiritagustes tehastes. Esimesed tarned toimuvad rööbaste osas alates mai lõpust ning jätkuvad kuni 2015. aasta alguseni. Tänaseks tehtud lammutustööde

foto: mihkel maripuu

hilisem algus oleks võinud tingida olukorra, kus tööde käigus tekkivad ettenägematused sunnivad peatama juba objektile saabunud materjalide paigaldustööd. Hetkel on püütud seda ennetada, alustades töid mõistliku ajavaruga,» selgitas Joosti. Ta lisas, et ajutise liikluskorralduse seisukohalt on liiklejatele ebamugavam pidevalt ja kiiresti muutuv liikluskorraldus. «Seetõttu rakendatigi ühtne ja pikemat aega kehtiv ajutine liikluskorraldus. Meie

hinnangul see õigustas ennast ning juhid harjusid liikluskorraldusega juba mõne päeva jooksul,» lausus projektijuht. Joosti sõnul tuleb avada töödele tehnoloogiliselt optimaalse ning loogilise ulatusega tööfront, mis ongi praegu tehtud. «Tööfrondi äärmine liigendatus toob kaasa täiendava ajakulu erinevate etappide alustamisel ning lõpetamisel, luues võimalikke komplikatsioone tehnilistes lahendustes,» põhjendas Joosti.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

VÄGIKAIKAVEDU. Veeldatud maagaasi (LNG) terminali ning Eesti ja Soome vahelist ga kavandavad ettevõtjad ja ametnikud kohtuvad reedel Helsingis, et lahendada erimeelsu

Gaasiprojektid takerduvad eri

ÄRILAUSE Soovime soodustada investorite elama asumist Eestisse. Siseminister Hanno Pevkur välismaalaste seaduse muudatuste eelnõust, millega luuakse kvalifitseeritud tööjõule paindlikumad võimalused Eestis elamiseks. e24.ee, 23.04

Eesti Pank kaalub laenutingimuste karmistamist Kinnisvarahindade kiire kasv on pannud Eesti Panga kaaluma, kas nad peaksid reguleerima laenutingimusi. Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles eile, et pank analüüsib, kas oleks põhjust kehtestada regulatiivselt minimaalse omafinantseeringu nõuded või kas peaks reguleerima laenu andmisel maksimaalset sissetulekute ja laenusumma mahu suhet. e24.ee

Iga kümnes Tallinna WiFi-võrk on ebaturvaline Wifi-monitooring kaardistas märtsis Tallinnas 18 000 ettevõtete ja eraisikute WiFi-võrku. Uuring näitas, et iga kümnes võrk on ebaturvaline. See tähendab, et suurema vaevata saab jälgida kogu võrgus liikuvat infot. e24.ee

OMX TALLINN

799,50 ▲ +0,35%

1000 800 600 V 2013

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2013

III 2013

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

2,85 ▲ +8,37%

IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,150 -2,54 Baltika 0,448 -2,61 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,810 0 Järvevana 0,700 0 Merko Ehitus 7,710 -0,13 Nordecon 0,990 +1,02 Olympic Group 1,900 +0,53 Premia Foods 0,640 -1,54 Pro Kapital Grupp 2,570 +0,39 Silvano Fashion 1,900 -3,06 Skano Group 1,020 +2,00 Tallink Grupp 0,808 +1,64 Tln Kaubamaja 5,150 -0,58 Tallinna Vesi 13,300 0 Trigon Property 0,460 0

23.04 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,491 +1,03 Hiina jüaan 8,627 +0,11 Jaapani jeen 141,460 -0,16 Kanada dollar 1,525 +0,20 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,272 +0,12 Poola zlott 4,193 +0,05 Rootsi kroon 9,083 -0,11 Rumeenia leu 4,468 +0,02 Šveitsi frank 1,220 -0,13 Suurbritannia nael 0,824 +0,41 Taani kroon 7,467 0 Tšehhi kroon 27,459 -0,08 Ungari forint 307,780 +0,24 USA dollar 1,383 +0,12 Venemaa rubla 49,412 +0,05

bns

andres reimer kadri inselberg majandus@postimees.ee

enemaa rünnak Ukraina vastu muutis Euroopa Liidu Läänemere energiaprojektide rahastamisel varasemast lahkemaks, kuid Gazpromi suurosalusega Soome energeetikafirma Gasumi erihuvid takistavad edasiliikumist. «Tänu Ukraina teemadele on Euroopa Komisjon varasemast altim meie projekte toetama,» tõdes majandusminister Urve Palo. «Balticconnectorile on komisjon lubanud anda vähemalt 75 protsendi ulatuses rahalist toetust. LNG projektile oli algselt ette nähtud sümboolne viieprotsendiline toetus, kuid praegu on kuulda, et toetust võidakse just Ukraina sündmuste valguses suurendada.» Eesti konkurentsiamet ootab nüüd Gasumi ja EG Võrguteenuse äriplaani, et anda hinnang merealuse Balticconnectori gaasitoru ehitamise kavale. «Gasum ja EG Võrguteenus sõlmisid veebruari lõpus kavatsuste protokolli Balticconnectori ehitamiseks,» ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. «Äriplaani meile laekunud ei ole, ehkki oleme ettevõtjaid tagant utsitanud, et nad jõuaksid Euroopa Liidu rahastamisvoorule õigel ajal oma taotluse esitada.» Gasumi ja EG Võrguteenuse gaasitoru projektigrupp pole Euroopa abiraha taotlemiseks vajalikku dokumenti konkurentsiametile andnud, sest Gasum ja Alexela pole omakorda jõudnud selgele kokkuleppele LNGterminali rajamises. «Konkurentsiametile mullu

oktoobris esitatud Balticconnectori ehitamise äriplaan koostati vastavalt tolleaegsele seisukohale, et Soome lahe kaldale rajatakse üks suur regionaalne LNG-terminal, millest tulenevalt Balticconnectoris hakkaks voolama riikide vahel äriplaaniga kavandatud gaasi kogus,» selgitas aktsiaseltsi EG Võrguteenus juhatuse esimees Sergei Jefimov. «Vastavalt veebruaris alla kirjutatud memorandumile plaanivad Eesti ja Soome LNGterminali arendajad nüüd kahe terminali ehitamist – nii Soome kui ka Eestisse. Täpsetes asjaoludes planeeritakse kokku leppida mai lõpuks.»

Soomlasi kammitseb Gazpromiga sõlmitud gaasitarneleping, mis lähtub osta-või-maksa-põhimõttest. «Soome lahe mõlemale kaldale terminalide rajamine tähendab, et Balticconnectori kaudu transporditava gaasi kogus on väiksem esialgu plaanitust, kuna mõlemad riigid saavad kasutada enda LNG-terminali võimsusi. Sellisel juhul tuleb Balticconnectori projekti äriplaan üle vaadata ja viia uute eeldustega vastavusse,» selgitas ta. Euroopa Komisjon nimetas Balticconnectori prioriteetseks projektiks, sest toru ühendab seni isoleeritult toiminud Soome gaasituru Balti riikidega. Soome gaasisüsteem saab niimoodi ligipääsu Lätis asuvatele maa-alustele gaasihoidlatele, mis suurendab põhjanaabrite varustuskindlust märkimisväärselt. Kui isoleeritud turul tegutsedes võis Soome gaasimüüja Gasum energiadirektiivi erandi järgi torustikke omada, siis Balti riikidega ühenduse saamise kor-

ral peavad soomlased leidma torustikele müügifirmast sõltumatud omanikud. Gazpromist sõltumatu omaniku peab saama ka Balticconnector. Praegu kuulub gaasitoru arendavates ettevõtetes oluline osalus just Venemaa gaasihiiule: Gasumist 25 protsenti ja EG Võrguteenusest 37 protsenti. Soome riik ei ole seni asunud lahendama ülesannet, kuidas leida gaasitorudele uus omanik. Soom la si k a m m itseb Gazpromiga kuni 2025. aastani sõlmitud gaasitarneleping, mis lähtub nn osta-või-maksa-põhimõttest. Selline leping ei mõju just kõige innustavamalt, et ehitada alternatiivseid gaasitarneid võimaldav LNG-terminal. Eelmine majandusminister Juhan Parts saavutas koostööprotokolli, et Alexela ja Gasum hakkavad kaaluma ühisprojekti, et rajada mõlemal pool Soome lahte tegutsev ühine terminal. Kuid Gasum pole seni andnud ühtegi kinnitust, et firma soovib tõepoolest sellist lahendust. Ettevõtte kodulehel räägitakse praegu Inkoo ja Paldiski LNG-terminalist kui kahest teineteist välistavast ettevõttest. «Äriühingud kaardistavad võimalused koostööks 2014. aasta mai lõpuks,» vastas Gasumi pressiteenistus Postimehe küsimustele. Selleks et Euroopa Liidu poolt oluliseks tunnistatud gaasiprojektidega edasi liikuma hakata, kohtuvad Eesti ja Soome majandusministeeriumi kantslerid ning Alexela Energia, EG Võrguteenuste ja Gasumi juhid reedel Helsingis. Nõupidamine peab kaotama senised erimeelsused, sest nii LNG-terminalile kuid ka Balticconnectorile Euroopa Liidult abiraha saamiseks tuleb kumbki projekt juba kuu aja pärast kaante vahele köita.

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

asitrassi Balticconnector usi.

huvidesse

Eesti Energia uus juht leitakse konkursiga andres reimer

andres.reimer@postimees.ee

Võimekad juhid saavad võimaluse kandideerida Eesti Energia (EE) juhatuse esimehe Sandor Liive kõrgelt tasustatud ametikohale. Eesti üks ahvatlevamaid, pea 15 300 euro suuruse kuutasuga töökoht vabaneb 30. novembril, kui lõpeb Sandor Liive ametiaeg nii juhatuse liikme kui ka esimehena. Energiafirma juhatuse liikmed peavad rahandusminister Jürgen Ligi sõnul oma ametisse sobivust nüüd konkursil tõestama. «Olen (Eesti Energia – toim) nõukogu esimehe Jüri Käoga arutanud konkursi korraldamist juhatuse esimehe kohale,» selgitas Ligi. «Selles jutus iseenesest polnud hinnangut praeguse juhatuse tööle, vaid tähtaja saabumine, ja pigem tõdesime, et eri suundadest kostev kriitika EE aadressil kipub olema ebatäpne. Pidasime oluliseks tagada, et olemasolevad investeerimisprojektid ei kannataks, siiski on loomulik, et juhtidel tuleb oma ameti säilitamiseks end konkurentsis proovile panna.» Samal päeval lõpeb juhatuse liikmete Margus Kaasiku ja Raine Pajo ametiaeg. Ainukese juhatuse liikmena jätkuvad 2016. aastani Margus Rinki volitused. Liive, kelle töötasu kahekordistus juhatuse esimehe karjääri ajal alates 2006. aastast, ei soovinud oma võimalikule taas kandideerimisele valgust heita. «Küsimused juhatuse liikmetele ruttavad sündmustest ette, kuna ettevõtte nõukogu pole juhtkonna volituste lõppemise küsimuse käsitlemist veel alustanud,» vahendas Eesti Energia pressiteenistus Liive seisukohta. Ka teised lõppevate volitustega juhatuse liikmed ei soostunud teatama, kas nad soovivad ametikohale edasi kandideerida või hoopis pürgida juhatuse esimehe toolile.

Sandor Liive foto: peeter langovits

Liive ja tema meeskonna juhtimisel saavutas Eesti Energia märkimisväärse arengu, kasvatades käibe mulluste andmete põhjal 966 miljoni euroni, mis ületab 2005. aasta taset ligi 2,5 korda. Ettevõtte põhitegevuseks olev elektrienergia müük kasvas samal ajavahemikul ligi 1,5 korda, 11 368 gigavatt-tunnini. Töötajate arv aga kahanes rohkem kui paari tuhande inimese võrra, 7300ni. Liive senise ametikoha täitmine konkursiga pole seotud valitsuse vahetusega ja Eesti Energia seniseid arengusuundi kahtluse alla seadva koalitsioonilepinguga. «Küll aga näib see (konkursi korraldamine Eesti Energia juhtide leidmiseks – toim) olevat praegugi valdav seisukoht otsustajate seas,» selgitas Ligi. Eesti Energia nõukogu liikmed jäid juhatuse ja esimehe konkursist rääkides napisõnaliseks. «Kuna juhatuse volitused saavad läbi alles novembri lõpus, siis pole nõukogus see teema veel päevakorda tõusnud,» ütles nõukogu esimees Jüri Käo. «Kindlasti tuleb dialoogi pidada ja arvestada ettevõtte üldkoosoleku (rahandusminister Jürgen Ligi – toim) arvamusega.» Sandor Liive töötab Eesti Energia juhatuse esimehena alates detsembrist 2005, juhatuse liikmena aga juba alates 1998. aastast.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Krimmitatarlased • Krimmi kahest miljonist elanikust moodustavad krimmitatarlased 12 protsenti • Krimmitatarlased on krimmitatari keelt kõnelev turgi rahvas. Nad on Krimmi põliselanikud. • Enamik krimmitatarlastest on islamiusulised (sunniidid). • Nõukogude juhtkond süüdistas neid koostöös Saksa okupatsioonivõimudega ja 1944. aastal otsustati kõik

krimmitatarlased Krimmist Kesk-Aasiasse küüditada • Ühtekokku deporteeriti 228 543 inimest, neist 191 014 krimmitatarlast. Ametlikel andmetel hukkus küüditatutest esimese aasta jooksul viiendik. • 1967. aastal taastati krimmitatarlaste kodanikuõigused, kuid koju pöörduda lubati neil alles 1989. aastal. allikas: wikipedia/pm

Uus võim pitsitab krimmitatarlasi Üks krimmitatarlaste kogukonna liidreist, tuliste sõnavõttudega silma paistnud Mustafa Džemilev otsustas üleeile korraks poolsaarelt lahkuda, et kohtuda Kiievis USA asepeaministri Joe Bideniga. Annekteeritud territooriumilt lahkudes ootas Džemilevit üllatus – ametnikud andsid talle üle korralduse, mille järgi on tal kui võõrriigi kodanikul kuni 2019. aastani keelatud naasta Venemaa territooriumile, sh Krimmi. Ülemraada liikmest Džemilev taunis otsust ja nimetas käiku märgiks selle kohta, millise riigiga tatarlastel tegu on. Ta lubas ka keeldu ignoreerida ja Krimmi naasta. Tatarlaste assamblee postitas pildi Džemilevile üleantud dokumendist oma veebilehele. Korraldusel polnud kirjas, milline Venemaa amet selle välja on andnud, samuti puudusid igasugused templijäljendid. Tavaliselt tegeleb selliste küsimustega Vene Föderatsiooni migratsiooniamet, kuid selle pressiesindaja sõnas, et pole juhtumist kuulnudki. Ta lisas, et selline käsk võib tulla mitmest ametist, nende hulka kuulub ka riiklik julgeolekuteenistus. Juba enne Krimmi niinimetatud referendumit hakkasid esimesed krimmitatarlased kodukohast Ukraina sisemaale rändama. Praeguseks on Ukraina piirivalve teatel Krimmist lahkunud vähemalt tuhat kuni 1600 tatarlast. Paljud krimmitatarlased kardavad, et Stalini ajal läbi mängitud tsükkel algab taas otsast peale, lavastudes sel korral 21. sajandi vormis, kus

käiku lähevad vägivald, ahistamine ja isolatsioon. Džemilevi sõnul on paljusid kohalikke tatarlasi töölt lahti lastud, kuna nood on keeldunud Vene passi taotlemast. Ka pole raugenud propagandasõda: üleeile jõudis meediasse kuuldus, nagu tahaks Vene passi endale hankida krimmitatarlaste esinduskogu praegune juht Refat Tšubarov. Eile tegi ta ise avalduse, nimetades kuuldust lausvaleks. Krimmi asepeaminister Rustam Temirgalijev teatas sel nädalal, et valitsus võib paluda sotsiaalsete vajaduste tõttu tatarlastel vabastada illegaalselt okupeeritud maad. Sellist varade tagastamist nagu Eestis Krimmis ei toimunud ning 1991. aastal tagasi tulnud krimmitatarlastel polnud luba soetada maaomandit. See tähendab, et pea kõik krimmitatarlaste külad koosnevad ehituslubadeta püstitatud majadest, ning kui Temirgalijevi ähvardatud seadus jõustuks, puudutaks see kõiki kohalikke tatarlasi. Küll allkirjastas Vene president Vladimir Putin selle nädala algul seadluse stalinlike repressioonide all kannatanud Krimmi rahvaste rehabiliteerimisest. Seadlusega koos andis president valitsusele korralduse aidata kaasa rahvuslike kultuuriautonoomiate loomisele ja arendamisele Krimmis. Poolsaare uues põhiseaduses neid aga põlisrahvana ei tunnustata ning ka varem krimmitatarlastele lubatud viiendik valitsuskohtadest on kuskile haihtunud. Kadri Veermäe

Tuhanded leinajad mälestavad laeval elu kaotanuid.

foto: ap/scanpix

Surnukehade väljatoomine on aeganõudev ja raske, sellega tegelevad juba mitm

LAEVAHUKK. Lootus mõnda möödunud nädalal uppunud Lõuna-Korea parvlaeva leida on kahanenud õhkõrnaks ja päästjad toovad pinnale vaid hukkunuid.

Lõuna-Korea leinab ja liisa tagel toimetaja

äevast, mil Jindo saare lähistel uppus 476 inimest vedanud LõunaKorea parvlaev Seawol, on möödas enam kui nädal ja pääsenute lõplikuks hulgaks jääb suure tõenäosusega 174. Eile õhtuks oli merest välja toodud kõigest 150 surnukeha ja kaastundeavalduse saatis isegi vihane kommunistlik naaber Põhja-Korea. Laevas viibis 352 Danwoni kooli õpilast ja tosin õpetajat. Neist pääses kõigest 75. 152 inimese staatuseks on veel ametlikult kurjakuulutav «kadunud». Lootus, et laeva jäänud õhutaskutes võib olla ellujääjaid, on kustunud. Tuukrid on leidnud vaid surnukehi. Jindo saare sadamakail võtavad politseinikud vastu up-

punute maiseid jäänuseid. Nad on teinud seda juba möödunud pühapäevast saadik. Kuus korrakaitsjat pakivad surnukehad laibakottidest lahti, mähivad nad riidesse ja viivad telki, kus lähedased püüavad oma kadunud kalleid tuvastada. Aeg-ajalt kostab valusaid leinakarjeid. Väga vähesed usuvad veel, et käimas on päästeoperatsioon ja keegi leitakse elusana – see on surnukehade kojutoomise operatsioon. Üks grupp kadunute lähedasi teatas, et sõidavad tagasi Souli ja korraldavad presidendi palee ees streigi, kuid politsei peatas nad juba Jindol. Raevunud lähedased nõudsid, et valitsus kiirendaks surnukehade ülestoomist. «Tooge meile meie laste kehad, enne kui nad lagunevad,» karjus meeleheitlikult üks naine, kes on teadvustanud julma tõsiasja, et tema last ilmselt ei ole enam. Üle 560 sukelduja, suurem osa neist vabatahtlikud entusiastid, kes ei kujutanud kunagi ette, et nende hobi saab ühen-

datud millegi nii süngega, jätkavad otsinguid. Pimedates üleujutatud laevakoridorides juba tunde veetnud Lee Jun-Ho tunnistas, et ei oleks suutnud endale kunagi midagi taolist ette kujutada. «Oli õudne sattuda äkitselt peaaegu näost näkku vees hõljuva surnukehaga,» rääkis ta uudisteagentuurile AFP. «Raske on öösel magada,» tunnistas Lee, kes on ise kahe väikse lapse isa.

Sünge nimekiri Ilmaolude paranedes on tuukrid saanud uppunud laeva läbiotsimist kiirendada, kuid vee all on nähtavus endiselt väga halb. Kaldast 20 kilomeetri kaugusel olevasse laevavrakki minnes tuleb võidelda hoovuste jõuga ja leida tee läbi pimedate vett täis laevakoridoride ning tuua välja surnukehi. Hukkunu hukkunu järel. Töö ohutumaks muutmiseks on veetud julgestusnööre ja hapnikuvoolikuid, mis ühendavad vrakki merepinnaga. Kohale on toodud neli suurt kraanat, mille abil saaks laeva üles

tõsta, ent seda ei tehta enne, kui kõigi kadunute lähedased on selleks nõusoleku andnud. Iga kord, kui tuuakse välja uus surnukeha, uuendatakse hukkunute arvu sadamas seisval valgel tahvlil ja omaksed kogunevad selle ümber, et teada saada, millised iseloomulikud esemed leitul kaasas olid – ikka selleks, et saada aru, kas nüüd on põhjust minna suurde süngesse telki oma lähedasi tuvastama. Tahvli kõrval on teine telk – seal võetakse DNA-proove, mis on kaua vees olnud surnukehade puhul ainus kindel tuvastamismeetod. «Me oleme surnukehad puhtaks teinud, ent me ei võta ära nende riideid ega sokke, et neid oleks lihtsam ära tunda,» rääkis kohtuarst, kes juhatab perekonnaliikmeid surnukehade juurde. Lähedast tuvastama kutsutud viiakse eraldatud nurka. Iga äratundmine tähendab ahastust ning ülevoolavat leina. Suurem osa lähedaste otsijatest on keskealised lapsevanemad. Sadamas on telke veel palju – seal pakutakse süüa, psüh-

Ellujäänuid painab süütunne Kaotusvalu ja süütunne nõudis juba ka ühe õnnetusest pääsenu elu. Õpilastega koos reisinud kooli asedirektor ei suutnud elada mälestusega uppuvatest õpilastest ja teadmisega nii paljude elude kaotusest ning võttis endalt kaks päeva pärast pääsemist ise elu – poos end üles. Pärast nii paljude hoolealuste hukkumist on ellujäämine nii raske, seisis hüvastijätukirjas. «Võib-olla saab minust teispoolsuses taas õpetaja neile õpilastele, kes on veel leidmata,» kirjutas ta. Viljatu ellujäänute otsing, mis on muutunud süngeks surnukehade väljatoomise operatsiooniks, varjutab esialgu veel

psühholoogilist taaka, mille katastroof hukkunute lähedaste ja ellujäänute jaoks kaasa toob. On aga selge, et lõunakorealaste, eriti sadu õpilasi kaotanud linna elanike mällu jätab õnnetus oma valusa jälje. Ellujäänute vanemate nimel kõnelnud isa Jang Dong-Woon nentis, et ka nende lapsi ei saa pidada vaid õnnelikeks pääsenuteks, ka nemad on ohvrid. «Nad räägivad, et tunnevad end kui patused,» kirjeldas Jang rõhuvat süütunnet, mis vaevab paljusid pääsenuid. Mõned õpilastest on nii traumeeritud, et ei suuda näiteks seista akna juures – neile tundub, et kohe tungib sealt sisse veevoog, rääkis Jang.

Õpilastega tegelevate arstide sõnul on neist 20 protsendil posttraumaatilise stressi sündroom ja nad vajavad pikaajalist nõustamist ning psühhiaatrilist abi. Tohutu raskus lasub ka nende südamel, kes ootavad endiselt oma lähedaste surnukehade leidmist ja tuvastamist. Õnnetusest on möödas nädal ning iga tund on täidetud valu ja ahastusega. Jindo sadama lähistel asuvast võimlast on saanud leina ja viha laager, seal on end sisse seadnud lähedaste kohta teateid ootavad inimesed. Paljud neist vajaksid psühhologilist tuge, ent on veel liiga traumeeritud, et sellele isegi mõelda.

Kaasa ei aita ka asjaolu, et psühholoogilise abi vajamisele vaadatakse Lõuna-Koreas endiselt kui nõrkusele, ehkki see on üks suurima suitsiidide arvuga riike maailmas. Igal aastal tapab end 100 000 inimese kohta vähemalt 33. Ohvrite lähedastega töötav psühholoog Ha Jung-Mi tunnistas uudisteagentuurile AFP, et paljud neist võivad tõepoolest püüda endalt elu võtta. Ta hoiatas ka, et katastroof ei mõjuta ainult neid, kes laeval olid, ja hukkunute lähedasi, vaid ka päästetöödel osalejad, kes peavad kokku puutuma sadade koolilaste ja teiste ohvrite surnukehadega, on äärmiselt haavatavad. PM

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Õnnetuses hukkus üle 300 inimese Lõuna-Korea edelarannikul uppunud laeva pardal olnud 476 inimesest pääses vaid 174, suurem osa ülejäänuist jäi laevakeresse lõksu. Surnukehi toovad välja tuukrid. P-KOREA Incheon

Gwangju

Muan

Soul

LõunaJeolla provints

Mokpo

LÕUNAKOREA

Jaapani meri

Kollane meri

100 km

Jindo saar

JAAPAN 16. aprillil kohaliku aja järgi kell 8.55 hommikul saatis laev välja hädakutsungi. 9.30 alustati evakuatsiooni. 14.00 paistis laevast veel vaid kiil. Õnnetuse põhjus on teadmata.

Kollane meri

Jeju

Jeju saar

20 km

LAEVAANDMED Pikkus: 146 meetrit; laius: 22 meetrit Kandevõime: 6825 tonni Kiirus: 21 sõlme (40 km/h) Mahutavus: ligi 900 inimest Reisijad: 352 reisijat olid kooliekskursioonile tulnud õpilased ühest Souli eeslinnast, neist pääses vaid 75

meid päevi sajad sukeldujad.

foto: reuters/scanpix

Foto: AP

a reisijat veel elusana

a otsib hukkunuid holoogilist nõustamist ja tuge ning arstiabi. Mõned abistajad on vabatahtlikud, teised saadetud sinna valitsuse või kohalike firmade poolt. Paljude ühe kooli õpilaste kaotus on teinud niigi traagilisest õnnetusest tõelise riikliku katastroofi ja abipakkujaid on palju. Samas on õhus peale leina ka viha ja segadust – kuidas sai nii kalda lähedal juhtuda selline kohutav õnnetus? Jindo saarel ja laeval olnud sadade õpilaste kodupaigas Ansani linnas, õnnetuspaigast 320 kilomeetrit põhja pool, kogunesid eile tuhanded leinajad, kes jätsid hüvasti oma hukkunud lähedastega. Eile avatud ajutist memoriaali Ansani Danwoni kooli võimlas täitsid lilled ja leinajate nuuksed. Krüsanteemiõite keskel seisid raamitud fotod neist õpilastest, kelle surnukehad on juba leitud. Tervet seina katva altari kohal rippus loosung: «Me palvetame lahkunute hingede eest.» Memoriaalis käis eile üle 6500 leinaja. Ka suur osa leinajatest olid õpilased ning paljud neist

vajusid memoriaalis lihtsalt nuttes kokku ning vajasid lahkumiseks kaaslaste tuge. Koolis töötav leinanõustaja Hong Hyun-Ju nentis, et kõik, nii õpetajad kui õpilased, on murtud.

Ahastavad sõnumid Mitu õpilast jõudis laeva lõksu jäänuna saata sõnumeid vanematele ja lähedastele. «See võib olla viimane kord, kui saan öelda, et armastan sind,» kirjutas Shin Young-Jin oma emale. «Miks nii? Ma armastan sind igal juhul,» vastas ema, teadmata, mis parasjagu toimub. Korea ajalehe Herald andmetel õnnestus sel tüdrukul laevalt pääseda. Üks teine õpilane, kes kirjutas oma vennale, et laev on juba liiga kaldus ja sellelt ilmselt enam ei pääse, on aga seni kadunud. Mitu inimest oli laevale lõksu jäänud lähedastega mobiilitsi ühenduses side kadumiseni. Park Yu-Shin rääkis AFP-le, kuidas tütar kinnitas talle, et paneb selga päästevesti ja neile anti käsk paigal olla ning ooda-

ta. Tema tütar on siiani kadunud. Meedias levisid ka teated, et sõnumeid on saatnud laeva õhutaskutesse jäänud reisijad, ent need pole siiani kinnitust saanud. Mis juhtus möödunud kolmapäeval, ei ole selge. Ilmaolud olid õnnetuse ajal head, põhjas polnud ei karisid ega kaljusid. Rannavalve ametnikud on varem öelnud, et laevahuku võis põhjustada meeskonna lohakus, laadungiga tekkinud probleemid või ehitusviga, kuigi laev on läbinud kõik turvakontrollid ja kindlustusülevaatused. Reisijad teatasid, et enne vajumist kostis kõva pauk, mille võis põhjustada nii kokkupõrge millegagi kui ka liikuma hakanud last. Enne hädakutsungi saatmist tegi laev järsu pöörde. Alus läks põhja kõigest paari tunniga, mis tähendab, et see pidi väga kiiresti veega täituma. Kindlalt on teada vaid, et laeva külili vajudes puhkes selle pardal paanika ja kaos, mida keegi õigel ajal ei ohjeldanud. Need, kes õnnetusest lõpuks eluga pääsesid, ei ol-

nud enamasti meeskonna juhtnööre kuulnud või olid neid ignoreerinud. Laeva side paljastab meeskonna segaduse ja otsustusvõimetuse. Esimene hädakutsung jõudis maale mobiili vahendusel, helistaja oli väriseva häälega noormees. Meeskond oli manitsenud kummuli mineva aluse reisijaid püsima oma kajutites ja viivitanud evakuatsioonikäsu andmisega pool tundi. Kapteni sõnul oodati, sest ta kartis, et kui evakuatsioonikäsk antakse liiga vara, ulbivad päästeparved laiali ja reisijaid on raske leida. Kell 9.24, kui evakueerimist alustati, oli laev juba nii kaldu, et paljud inimesed jäid kajutitesse lõksu. Kaptenisillal peetud vestlustest selgub, et ilmselt ei jõudnud reisijateni enam ka antud käsud. Lõuna-Korea meedias tsiteeritud meeskonnaliige rääkis, et päästeparvi ei suudetud vette lasta, sest laev oli liiga kaldu. Väidetavalt õnnestus ainult kahel 46 päästeparvest oma funktsiooni täita.

Kaptenit võib oodata eluaegne vanglakaristus Lõuna-Korea võimud on praeguseks arreteerinud vähemalt 11 Sewoli meeskonnaliiget ja isegi Lõuna-Korea president Park Geun-hye teatas sel nädalal, et mõningate meeskonnaliikmete tegevusetus õnnetuse ajal on samaväärne mõrvaga. 69-aastane kapten Lee Joon-seok (pildil) vahistati koos veel kahe meeskonnaliikmega eelmisel nädalal süüdistatuna hooletuses ja mereõiguse rikkumises. Üks temaga koos vahistatutest oli õnnetuse hetkel roolis olnud suhteliselt kogenematu kolmas ohvitser. Korea ajalehe Herald andmetel üritas laeva vahistatud peainsener endalt esmaspäeval elu võtta, ent ta on praegu sta-

biilses seisundis ja astub peagi uurijate ette. Lõuna-Korea võimud küsitlevad meeskonnaliikmeid, et panna kokku pilt, mis laevaga juhtus ja miks olid sellel nii katastroofilised tagajärjed. Valitsuselt nõutakse juhtunu kiiret väljaselgitamist. Lisaks meeskonna hooletusele uuritakse ka laeva omanike võimalikke väärtegusid. 20-aastasele laevale lisati 2012. aastal neljas korrus, mis tekitab küsimuse, kas ei põhjustanud kiiret vajumist ka asjaolu, et laev ei olnud hästi tasakaalus. Juhtumit uurivad politseinikud korraldavad

muuhulgas läbiotsimisi Sewoli omanikfirma Chonghajini merekompanii kontorites Incheonis. Enam kui 70-le kompanii juhtivtöötajale on kehtestatud 30-pevane reisikeeld ning nad on uurimise all seoses võimaliku kriminaalse hooletuse ja pettustega. Pealtnägijate sõnul lahkusid mõned meeskonnaliikmed, teiste seas kapten, laevalt enne reisijaid. Juhtunu traagika pole neist aga mööda läinud. Kui kapten avalikkuse ette astus, et paluda vabandust ohvritelt ja nende perekondadelt, vajas ta püsti püsimiseks kahe mehe tuge.

Lõuna-Korea avalikkus ei arutle aga mitte ainult küsimuse üle, kas meeskond on ohvrite surmas süüdi, vaid ka, kas kapteni lahkumine laevalt oli peale argpükslikkuse ka kriminaalkuritegu. Lõuna-Korea mereseaduste järgi see just nii on. Praegu on aga küsimus, kas tegemist oli tahtmatu tapmise või suisa mõrvaga, mis võib tähendada eluaegset vangistust. Hooletuses ei süüdistata siiski kõiki meeskonnaliikmeid – on ka neid, kes andsid oma päästevestid reisijatele, ning üks naine keeldus laevast lahkumast enne, kui õpilased on päästetud. Temast sai üks neist vähemalt seitsmest töötajast, kes jäidki laevale. PM

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

alger tammiste

Mis asi on ülemaailmne Moerevolutsioon ja miks tõotab see ka Eesti (IT-)ettevõtjatele häid ärivõimalusi, selgitab Moerevolutsiooni päeva koordinaator Eestis Ann Runnel.

Uus ajastu rätsepakunstis

äna on esimene ülemaailmne Moerevolutsiooni päev. Idee sai alguse aasta tagasi Bangladeshi Rana Plaza tehasevaringust, kus hukkus palju töötajaid. Nüüdseks on kampaaniast vedu võtnud 55 riiki ning täna toimub sel puhul üle maailma sadu üritusi ja aktsioone. Kampaania eesmärk on suurendada tarbija teadlikkust moetööstuse probleemidest ning esitleda häid lahendusi ja alternatiivi kiirmoele. Kampaania on üllas ja kõnetab esmalt tavainimest, kuid selle taustal on oluline näha tekkivaid ärivõimalusi. Eestis on võrreldes Lääne-Euroopa riikidega säilinud veel üsna palju tekstiilitööstust, seda oma IT-kogemusega kombineerides võiksime leida võimalusi, mille peale mujal ei tulda. «Oluline on oskus aru saada, mis suunas tarbija liigub, mis on valukohad, ning pakkuda vastuseks lahendusi,» kommenteeris kampaaniat professor Urmas Varblane. Sellise globaalselt väljakujunenud väärtusahelatega tööstusharu puhul on võimaluste märkamiseks hädavajalik avardada fookust Eestist väljapoole ning süveneda probleemide ja juba proovitud lahenduskäikude mustritesse. Kampaania ise keskendub eelkõige sotsiaalteemadele, mis on tingitud tarneahelate läbipaistmatusest ja keerukusest. Märksõnadeks on eluohtlikud töötingimused, lapstööjõu kasutamine ja madalad palgad. Lisaksin probleemide hulka ka üleoleva suhtumise – jõupositsioonil asujate rikastumise lihttööliste arvelt. Siinkohal ei ole tegemist lahmiva süüdistamisega, vaid pean silmas konkreetseid finantsskeeme, mille abil on võimalik rahaliikumist moonutada.

he lahendusena sotsiaalprobleemidele nähakse tööstusharu läbipaistvuse suurendamist. Paluda brändidelt rohkem infot oma tarneahelate kohta on ju mõistlik. Ent kust jookseb mõistlikkuse piir? Näiteks kes oleks valmis avaldama infot raha jagunemisest oma tarneahelas? Kas täieliku läbipaistvuse pakkumine võiks ühe brändi jaoks olla äristrateegia fookus? Üheks lahenduseks arvatakse olevat ka tootmise tagasitoomine Euroopasse. Mina siit aga mustvalgeid vastuseid ei otsiks. Esiteks seetõttu, et arenguriikidele ei tähenda see probleemide lahenemist, vaid teisenemist – kehvade töötingimuste asemel massiline tööpuudus niigi maailma vaeseimates riikides. Teiseks seetõttu, et tarbija-

teadlikkuse kasvatamise abil ei ole võimalik võistelda madalate hindadega. Rõivatööstus on ja jääb tugevalt sõltuvaks manuaalsest tööst ja suurtest mahtudest, mille hind on arenguriikides paratamatult madalam ning suutlikkus tööjõu ülekülluse tõttu suurem. Aga eks saaks siingi otsida lahendusi innovatsioonist ja mängureeglite muutusest.

otsiaalteemade kõrval valmistavad selles tööstusharus suurt peavalu ka keskkonnaprobleemid: jäätmed, kemikaalid, suur vee- ja energiakulu (sh keskkonda koormava energia kasutamine) ning maa liigne kurnamine puuvillakasvatusega. Et anda tunnetust iga siin toodud märksõna mastaapsusest, toon ühe näite. Kui suur bränd tellib oma enam kui 3000 poe tarvis tootjalt 100 000 identset meeste triiksärki, siis see tähendab, et vaja läheb vähemalt 40 tonni puuvilla ja toodetakse 2000 km kangast. Tootmise käigus jääb 15 protsenti kangast üle lõikusjäägina, 1,5 kilomeetrit kangast rullilõppudena ja 140 kilomeetrit kangast praagina. 3000 särki toodetakse igaks juhuks rohkem, mis jääb samuti üle. 100 000 särki transporditakse 10 000 kilomeetri kaugusele. Poes jääb osa neist särkidest (või kõik!) maha müümata ja läheb otse sorteerimiskeskusesse. Nendest särkidest, mis ära ostetakse, viskavad pooled kliendid oma kapist välja vähemalt aasta pärast ostmist. Edumeelsemateski riikides suudetakse vaid 30 protsenti tarbija jääkidest kokku koguda ja taaskasutusse suunata, tavaliselt tekstiili polstermaterjalideks purustades.

kiirmoe bränd, on ise üks edumeelsemaid lahenduste otsijaid, parandades tööohutust, vähendades vee ja kemikaalide kasutamist, parandades jäätmete ringlust jne. Pealtnäha tehakse suuri edusamme probleemide vähendamisel, kuid põhiprobleem – ületarbimisele õhutamine – jäetakse kõrvale, et kaitsta oma ärimudelit.

Miks peaks mu isiklik rätsep olema minuga samas linnas, kui ma võiksin oma riideid selga proovida virtuaalselt?

Rõivatööstus on ja jääb tugevalt sõltuvaks manuaalsest tööst ja suurtest mahtudest, mille hind on arenguriikides paratamatult madalam. Ülejäänud materjal jõuab prügimäele või põletusse segaolmejäätmetena. Järeldus: rõivatööstuse põhiprodukt on lõpuks jääk, mille tarvis kulub omakorda tohututes kogustes vett, energiat ja kemikaale. Kõigi nende probleemidega on tegelenud nii suur- kui ka väikebrändid, teadusasutused ja mittetulundusühingud üle maailma juba aastaid, kuid lahendused ei ole suutnud võistelda domineeriva ja järjest enam leviva ärimudeliga, nn kiirmoega. H&M, maailma teine suurim

Mis aga võiks olla terviklik, süsteemne, radikaalne lahendus, mis muudaks mängureegleid ja võtaks kiirmoelt atraktiivsuse? Tarbijale peab jääma alles võimalus vahetada oma riideid sageli ja odavalt vähese ressursikuluga ning läbipaistvalt. Vastust ma veel ei tea, kuid tean, kust teele asuda. Märksõnadeks on materjaliringlus, infotehnoloogia ja keskendumine teenustele. Näiteks miks peaks mu isiklik rätsep olema minuga samas linnas, kui ma võiksin oma riideid selga proovida virtuaalselt? Kui sama raha, mille investeerin, ostes endale püksipaari firmapoest, maksaksin otse arenguriigis õmblustööd tegevale naisele, annaks see talle kahe kuu elatusraha ning mulle teadmise, kuidas mu riided valmisid. Ja miks ei võiks pükste parandamise teenus olla tänavanurgal sama mugav ja atraktiivne kui topiskohvi kaasahaaramine? Kõlab utoopiliselt, aga mõelgem siit edasi.

luline on meeles pidada, et konkurentsieelise saavutamiseks tasub liikuda sammuke eespool sellest, mille kallal muu maailm pureleb. Praegusel juhul on siin selge rada ette näha: lahendused liiguvad jäätmehierarhias ülespoole. Hierarhia on selline: enneta, taaskasuta eset, taaskasuta materjali, taaskasuta kiudu, taaskasuta ressurssi (energiat). Tegutsemine kõrgematel astmetel võimaldab enim rõhku panna keskkonnamõju vähendamisele, kuid on majandusliku tasuvuse poolest kõige keerulisem. Seetõttu jõuab samm-sammult edasi liikuv masstööstus sinna kõige viimasena. Miks mitte sealt hoopis alustada ja mängureegleid muutma asuda? Moerevolutsiooni saab jälgida sotsiaalvõrkudest üleilmse märksõna #insideout abil.

Eesti Vabaerakond nd

Riiklikud elamispinnad

leme rahvana ühed suurimad kinnisvaraomanikud maailmas. Enamikul meist on kas oma korter või maja. Eesti eraisikute laenukoormus on samas üks suuremaid maailmas. Pea 90 protsenti Eesti leibkondadest on võetud laenude tõttu muudetud sunnismaiseks. Eestis puudub praegu tõsiseltvõetav alternatiiv kinnisvara omamisele ehk puudub korralikult reguleeritud üürikorterite turg. Kui vaadata Põhjamaid, läheneb seal üürikorterite osakaal linnades juba 50 protsendile, kuid meil on see napilt üle kümne protsendi. Aastaks 2014 on Soome valitsus eraldanud 1040 miljonit eurot madala intressiga laenudeks omavalitsustele, millega finantseeritakse meie mõistes munitsipaalelupindade ehitust. Ka Eestis peaksime seda teed minema. See korrastaks ka üüriturgu, mis praegu on täiesti kontrollimatu ja kus üürnik on väga ebasoodsas olukorras. Selliselt suudaksime kehtestada ühtsed standardid üüritavatele korteritele ja saada üürihinnad kontrolli alla ka erasektoris. Riiklikud laenud elamuehitusse oleksid pikaajalised, kuni 35 aastat, ega eelda omaosaluse olemasolu, kuid laenu kasutamine on rangelt reglementeeritud. Laenu saavad kohalikud omavalitsused või nende omanduses olevad ettevõtted kasutada ainult selliste majade ehitamiseks, milles on kas üüri- või osaomandiõigusega korterid. Majade ehitamise ja haldamisega hakkaksid tegelema riigile või omavalitsustele kuuluvad MTÜd, mille eesmärk ei ole mitte teenida kasumit, vaid pakkuda elanikele võimalikult kvaliteetset teenust.

ui teha väga üldistav arvutus, siis võiks Tallinnas asuva uue kahetoalise korteri üür olla umbes 300 eurot kuus koos kommunaalmaksudega. Omavalitsustel ja sealsetel ettevõtetel aga võimaldaks selliste elukohtade olemasolu kutsuda enda juurde tööle spetsialiste, kellel puudub võimalus sinna uus elukoht soetada. Sellega aitaksime leevendada tööjõupuudust maapiirkondades ja vähendada ettevõtete sõltuvust suurtest tõmbekeskustest. Lisaks saab laenuvõimalusi kasutada ehitusturu elavdamiseks. Selleks projektiks võiks valitsus isegi laenu võtta. Kuna see on siiski investeering, mis ennast kindlalt ära tasub, ei tekita hilisemaid ekspluatatsioonikulusid ning võimaldab hiljem omavalitsustel isegi natuke teenida, ei halvenda me laenuga riigi finantsolukorda, küll aga loome palju uusi võimalusi. Kui majade omanik on riik, siis on tagatud ka üürilepingutest kinnipidamine. Olen veendunud, et selle projekti käikuminek vähendaks väljarännet ja tooks ka paljud eestlased võõrsilt koju tagasi. Korraliku riikliku eluasemepoliitika väljatöötamise ja käikuandmisega on juba 20 aastat põhjuseta venitatud.

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Tegelikkusega näivuse vastu

rolan jankelevitsh, kristina promet

Eesti riik on piisavalt võimekas, et tõkestada «roheliste mehikeste» siia imbumist

Kõigi Eesti elanike majanduslik heaolu aitab meie julgeolekule kaasa rohkem kui ükski venekeelne telekanal, kirjutab riigikogu liige Andrus Ansip (Reformierakond).

SAMAL TEEMAL Anvar Samost «Golos Jevropõ, govorit i pokazõvajet Tallinn», PM, 7.04 Raul Rebane «Seisukoht», PM, 14.04 Irina Tokareva «Õige televisioon», PM, 18.04

braham Lincoln on öelnud: mõnda inimest on võimalik lollitada kogu aeg ja kõiki inimesi on võimalik lollitada mõnda aega, kuid mitte kunagi pole võimalik lollitada kõiki inimesi kogu aeg. Ikka on leidunud neid, kes püüavad Lincolni öeldut ümber lükata. Väidetakse, et poliitikas on oluline see, kuidas asjad paistavad, mitte see, kuidas nad tegelikult on. Näiliku eksponeerimisega

ill Clintoni 1992. aasta võiduka valimiskampaania tunnuslause oli imelihtne: «It´s the economy, stupid.» Ehk asi on majanduses, ikka ja jälle majanduses. Kui meie majandus edeneb, on Eesti julgeolek kindel. On aga majanduses asjad korrast ära ja tulevik tume, siis on ka sotsiaalsed pinged kerged lahvatama. Üldjuhul hoiab just tugev majandus riiki demokraatlikul arenguteel. Hitleri aitas võimule majanduskriis, araabia kevade päästis valla noorte massiline tööpuudus, ukrainlasi tõi Maidanile korruptiivse klannimajanduse sünnitatud lootusetuse tunne. Infoväli, mille keskel inimesed elavad, mängib kahtlemata olulist rolli pingete eskaleerumises Ukrainas. Ent lühinägelik oleks alahinnata soodsat pinnast Kremli propagandistlikeks manipulatsioonideks. Näiteks Ida-Ukraina politseiniku palk on kolm korda pisem Venemaa ametivenna omast. Krimmi pensionäridele lubatud pension ületab Ukraina eakate sissetuleku kahekordselt. Tuleb tõdeda, et ka kodumaaarmastus võib käia kõhu kaudu. Eriti seal, kus elanike valdava osa moodustavad nii-öelda pindmiste juurtega inimesed. Omakasupüüdmatu patriotism (mitte segamini ajada natsionalismiga, mida õhutatakse nüüdisaja Venemaal!) ei kujune üleöö ega ka mitte ühe või kahe põlvkonna jooksul. Arusaadavalt tekitavad Ukraina sündmused Eesti elanikes ärevust. Ent isegi need eestimaala-

Kui meie majandus edeneb, on Eesti julgeolek kindel. On aga majanduses asjad korrast ära ja tulevik tume, siis on ka sotsiaalsed pinged kerged lahvatama. Üldjuhul hoiab just tugev majandus riiki demokraatlikul arenguteel.

Kooseluseadus tõhusamaks

LUGEJA KIRI

püütakse rahvast hullutada. Jah, näivus on oluline. Kui näib, et asjad on valesti, võib see põhjustada rahva pettumust või isegi võõrandumist riigist. Kuid ainult ajutiselt. Tegelikkus tõuseb varem või hiljem esile. Küll võib võõrandumine osutuda pöördumatuks seal, kus asjad mitte ainult ei näi olevat valesti, vaid nad ongi väga valesti. Oletagem, et riiklik propaganda – mida ma ajakirjandusvabaduse veendunud pooldajana põhimõtteliselt ei toeta – võib meie probleeme mõneks ajaks pisut leevendada. Kuid ei venekeelne telekanal ega venekeelsed subtiitrid vähenda meie haavatavust juhul, kui Eesti riigi majanduslikud alused nõrgenevad. Siis pole tagasilöögid mitte näilised, vaid tegelikud.

Praegu planeeritav abielu «teise nime all registreerimine» näib olevat mõttetu ja hambutu. Kooseluseaduse kõige tähtsam eesmärk peab kahtlemata olema laste turvalisuse tõhustamine. Kahetsusväärselt palju on kooselavaid paare, kes pole (veel?) vajalikuks pidanud oma kooselu abieluna registreerida. Neil on samas küll ka võimalus sõlmida igas olukorras piisavaid notariaalseid turvaleppeid. Seda nende teadlikku valikut tuleb paraku austada, kuid lapsed peab riik otsustavalt oma kaitse alla võtma. Naiivne on loota, et

kui lisame abielule üsna sarnase teisenimelise kokkuleppe võimaluse, siis pea kõik nad ruttavad seda valikut võtma. Miks küll? Sündivatel lastel pole aga valikuvõimalust. Seepärast tuleb plaanitav lisavõimalus eristada oluliselt abielu institutsioonist ja siduda lastega. Erinevus peaks olema selles, et kaks inimest ei pea minema selleks ühise avaldusega ametniku juurde. Kuuldavasti piisab Rootsis kooselu registreerimiseks kooselust teatud aja jooksul. Kui meile näib selline skeem liiga vaba tahet riivavana, siis tuleks lähtuda lapse sünnist. Seega, lapse sünni registreerimisel oleks loomulik registreerida ka, kas ja kes hak-

sed, kes õigustavad Putini režiimi tegutsemist Ukrainas, ei näe pingete ülekandumiseks Eestisse mingit põhjust ega ohtu. Me võime rahulikud olla tänu sellele, et Eesti kui NATO usaldusväärne liige on paremini kaitstud kui eales varem. Me oleme õppinud nii 1940. kui ka 2007. aastast. Me teame, kuidas seitse aastat tagasi saabusid Tallinna massirahutuste korraldamisele spetsialiseerunud võõrriigi luureohvitserid, mäletame, kuidas aknaklaaside klirisedes jagasid märatsejad Georgi linte ja skandeerisid «Ros-si-ja, Rossi-ja». Nagu nüüd Ukrainas. Tänane Eesti riik on piisavalt kogenud ja võimekas, et tõkestada Putini «roheliste mehikeste» ja treenitud «turistide» Eestisse imbumist. Aga kõige rohkem kindlust annab meile siiski asjaolu, et Venemaa provokatiivsete ahvatlustega kaasaminekule seisab vastu Eesti inimeste heaolu. Meie keskmine pension on 354, Venemaal 200 eurot. Meie keskmine palk on 1000, Venemaal 600 eurot. Eesti kõrgem elatustase on siin elavate eestlaste, venelaste ja ukrainlaste ühistöö. Me pole raisanud oma energiat kraaklemistele ega korruptiivsetele kõverteedele. Oleme pühendumusega oma riiki arendanud. Meie riik on tugev ja seda vajavad ühteviisi kõik Eestis elavad inimesed, kes hindavad demokraatlikke väärtusi ja majanduslikku heaolu.

hkki Eestis on Euroopa Liidu keskmisest töötuid märksa vähem, aitaks kas või ühe protsendi jagu väiksem tööpuudus meie elu rohkem edendada kui üks «õige» telekanal. Ka maksupettustest jagusaamine aitaks lõimumisele rohkem kaasa kui «õige» propagandakanal. Teadmine, et kõik Eesti elanikud maksavad makse võrdsetel alustel ning et kellelgi pole võimalik maksudest kõrvale hiilida, liidab eestlasi, venelasi ja ukrainlasi rohkem kui ühe, teise või kolmanda rahva asetamine «õigesse» infovälja. Teadmine, et seaduste ees on kõik võrdsed, annab inimestele kindlustunde, oma riigi tunde. President Lennart Meri ütles mulle ühes viimaste hulka jäänud telefonikõnes, et iga inimene peab saama oma töö vilju näha. Kui inimese tähelepanu tema töö viljadelt lakkamatult kõrvale kiskuda, siis võib tekkida kahtlus, kas noid vilju üleüldse ongi olemas. See vili, mida president Meri silmas pidas ja mille küpseks saamist peaksime sagedamini märkama, on Eesti riik. Julgeolek algab väärikast, põhjendatud enesekindlusest.

kavad koos last kasvatama, ja nende vahel siis ka registreerida riiklik kooselu akt. Seejuures muidugi sõltumata soost ja sugulusastmest. Niiviisi saavad kooselus olla registreeritud ka näiteks õde ja vend, kellel seaduse järgi õigust abielluda pole. Või tütar oma emaga vms. Ka näib loomulik lubada registreerida koosellu kolm või isegi enam lapsehooldajat ilma soole või sugulusele vaatamata. See oleks isegi midagi nüüdseks kaduva ristivanemate staatusest lähtuvat. Olid ju ristivanemad ka kiriklikult registreeritud riskikõrvaldamise elemendid. ain ainsaar füüsikaõpetaja

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

ga kord, kui Venemaa agressiivsus läheb üle piiri, vallandub Eestis rutiinne, lausa kohustuslik arutelu venekeelse telekanali vajalikkusest. Mõistagi oleks hea, kui venekeelsete inimesteni jõuaks aus ja objektiivne informatsioon, ent kahtlen väga, kas soovitud võluvits ei osutu mitte hirmkalliks enesepettuseks. Eesti, Balti regiooni või isegi kogu Kesk- ja Ida-Euroopa venekeelsete elanike tähelepanu püüdval telekanalil on keeruline võistelda Venemaa telekanalitega, mis teenivad raha 150 miljoni vaatajaga reklaamiturult ja mida subsideeritakse suure riigi naftatuludest. Niisama raske oleks uues kanalis ühitada ajakirjandusvabadust ja «õiget» sisu. Kes dikteerib «õige» sisu ja kes kontrollib maksumaksja raha sihipärast kasutamist, see tähendab sisu objektiivsust? Ajakirjanduse objektiivsuse hindamine on alati olnud subjektiivne. Kas Savisaare loodud Tallinna TV on näide objektiivsusest? Aprillimässu ajal kogesime, et erinevate arusaamade veelahe ei kulge Eestis üldsegi toimetuste vahel, vaid toimetuste sees. Sealhulgas ka avalik-õigusliku lipulaeva, Eesti Rahvusringhäälingu sees. Mitte ainult anonüümsed kommenteerijad, vaid ka haritud ajakirjanikud – kellele ju ometi oli mitmekülgne informatsioon kättesaadav – jagunesid kahte leeri. Ukrainas toimuv eristab inimesi samamoodi. Eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste enamik mõistab Venemaa tegevuse hukka, vene keelt kõnelevate inimeste enamik kiidab takka. Milliste vahenditega garanteerib riik «õige» sisu? Kardan, et ausal meedial, mis annab sõna ka vastaspoolele ja märkab mustvalgete tõlgenduste kõrval pooltoone, on raske põrmustada Vene propaganda küünilisi, mastaapseid valesid. Inimesed, kes tahavad valesid uskuda, jäävad neid uskuma. Vale, mis parandab enesetunnet (näiteks turgutab venelaste eneseteadvust), on alati oodatum ja meelepärasem kui tõde, mis tekitab kahtlusi või süümepiinu.

advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene

Optsioonide maksustamisest

öötajate oskuslik motiveerimine on üks tänapäeva äri olulisemaid küsimusi. Üks töötajate innustamise vahendeid on anda neile aktsiaoptsioone. Kui Eesti soovib olla atraktiivne startup-ettevõtjate asukohamaa, peab optsioonide väljaandmine olema lihtne formaalsuste ja mõistlik maksustamise poolest. Kui tööandjad pelgavad optsioonidega seotud ettenägematuid kulusid ja maksuriske, siis nad ei ole nende andmisest huvitatud. Eestis optsioonidele kohaldatavad maksureeglid seisnevad lühidalt selles, et optsiooni andmist erisoodustuseks ei loeta, kuid selle realiseerimist küll. Optsiooni realiseerimine on töötajale tööandja (või näiteks selle emaettevõtja) osaluse müük turuhinnast madalama hinnaga või selle tasuta andmine. Siinkohal on aga seadusandja otsustanud teha olulise erandi, mis kehtib juba alates 2011. aasta algusest: kui optsioon realiseeritakse pärast kolme aasta möödumist optsiooni andmisest, siis erisoodustust ei teki. Sellisel juhul maksab töötaja tulumaksu kasult, mida ta saab oma aktsiate müügist, ja sotsiaalmaksu tasumine langeb üldse ära. Ajakirjanduses on mitmed ettevõtjad, näiteks Sten Tamkivi, avaldanud arvamust, et kolm aastat on laest võetud tähtaeg. Minister Jürgen Ligi on jällegi öelnud, et laest see tähtaeg võetud ei ole. Jättes kõrvale küsimuse, mis interjööri elemendist kolmeaastane ajavahemik täpselt pärineb, tuleb tunnistada, et tegemist on siiski olulise ja iseenesest teretulnud erandiga. Samas tekitab see kolmeaastane periood, nagu ka kogu optsioonide maksuregulatsioon tervikuna, praktikas palju küsitavusi, mis sageli muudavad nimetatud erandi mõttetuks ja optsiooni andmise ebapraktiliseks. Esiteks on kolm aastat pikk aeg, mille jooksul võib nii paraneda kui ka halveneda ettevõtja enda käekäik või majanduskeskkond tervikuna. See võib panna tööandjat ja töötajat kokku leppima (või tööandjat ühepoolselt otsustama), et optsiooni tingimused vajavad muutmist või täiendamist. Võimalik, et muutused on kosmeetilised, kuid pole võimatu, et muudetakse optsiooni põhimõtteid. Kui oluline peab olema muutus, et maksuhaldur loeks seda sisult uueks optsiooniks, mis paneb «kolme aasta reegli» kohaldamisel kella uuesti käima? Seadusest ega maksuhalduri juhenditest vastust ei leia. Teiseks on selge, et optsiooni realiseerimine võib tekitada äriühingule suure hulga väikeseid aktsionäre. See võib aga ettevõtte suuraktsionäride jaoks investeeringust väljumise üsna tülikaks teha. Seega on vägagi mõeldav, et optsiooni andmise tingimuseks seatakse, et töötaja peab temale antava osaluse ettevõtte aktsionäri nõudel temaga kaasa müüma. Aga mis saab, kui optsioon lastakse realiseerida lühikest aega enne suuraktsionäri väljumist, kes veab kaasa ka töötajate aktsiad? Miks peab see kuidagi mõjutama «kolme aasta reegli» kohaldamist?

iinkohal tekitab segadust maksuhalduri ebamäärane juhend, mis ütleb, et kui «optsiooni saaja /---/ saab aktsionäriks väga lühikeseks hetkeks», siis justkui polekski tegemist optsiooniga, vaid preemiaga aktsiahinna tõusult, mis kuulub igal juhul maksustamisele. Väidame, et ülalkirjeldatud olukorras tööandjat erisoodustusmaksudega karistada oleks põhjendamatu. Samas tundub, nagu oleksid sellised ebamäärased juhtnöörid meelega suunatud 2011. aasta alguses jõustunud erandite devalveerimisele. Kui neid probleeme lahendada ei saa, siis peaksime veel kord tõsiselt mõtlema, kas optsioonide koht on ikkagi erisoodustuste paragrahvis.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

SUPEREDU. Suurepärane huumorimeel ning võime end justkui kõrvaltvaatajana vaimuka eneseirooniaga analüüsida on Maire Aunaste suur tugevus.

TIKANDIGA ESE ON HEA KINGITUS SÕBRALE, KOLLEEGILE VÕI ARIPARTNERILE

Kõike muud kui äraaetud arvustus

TIKITUD FROTEERATIKUD, KOTID, PADJAKATTED, REKLAAMRÕIVAD, EMBLEEMID JA APLIKATSIOONID

vahur kersna ajakirjanik

Maire Aunaste / Rein Pakk

kaarinaembro.ee

«Äraaetud, kuid ülesmukitud» Monoteatri etendused üle Eesti, pileteid on veel saada 28. aprillil Raplas, 29. aprillil Paides ja 1. mail Jõhvis toimuvatele etendustele.

uu aega tagasi ütles Linnar Priimägi Maire Aunastele, et ärgu ta mitte lootkugi. Raha eest ei tule mitte keegi vaatama inimest, mest, keda iga nädal näeb televiisorist viisorist tasuta. Ja on nähtud juba uba mitukümmend aastat. Aga Eesti tuntuimaid untuimaid erudiite eksis. Kõik k senised lavastuse «Äraaetud, d, kuid ülesmukitud» 13 etendust dust on üle terve maa enamasti ti välja müüdud. Minu ema rääkis, ääkis, et Võrus olid mõned mutid utid küll üksjagu pettunud, sest plakatilt oli neile jäänud d mulje, et sedapuhku Aunaste naste neile ka tantsib. Kuid nii või teisiti – mis paljusid inimesi ikkagi agi kohale tõi ja raha ära andma sundis? Mis mind kohale viis? Tununnistan häbeneemata: sõprus ja a labane uudishi-mu. Tahtsin nääha, kas ja kui-das suudab Maiaire täita ihuüksinsinda Nokia kontserdisaali serdisaali suure lava. Suutis – ja kuidas veel! Kuueaastaselt selt Vanemuise lastelavastuses uses «Lumivalguke» öökullina a debüteerinud Aunaste on sündinud ndinud esineja. Paljud teda vähem hem või rohkem tundvad inimesed sed ütlevad koguni, et ta esineb neb hetkest, kui hommikul ärkab, ab, ning lõpetab show’ õhtul uinudes. nudes. Ka teleekraanil mõjub ta nende sõnul enamasti Aunaste ste maskis... kellenagi. Tõenäoliselt liselt saaks Viljandi Kultuurikolledži olledži taustaga Maire elegantselt elt hakkama ka Desdemonana, aga monotükis, kus erinevalt telesaatest lesaatest või tavateatrist ei ole e kedagi talle ... khm ... vahele rääkimas, ääkimas, mõjub Aunaste iseennast nast kehastades eriti veenvalt. Mõnede inimestega nimestega – ja Mairega nende e hulgas – asjad nagu sünnipäraselt ipäraselt kohe juhtuvad. Sest sedalaadi tüü-

Maire Aunaste kingib hea tuju. foto: monoteater

bid julgevad elada, söösta pea ees muutustesse. Tänutäheks kingib saatus neile värvika, kireva, tähendusrikka ja meenutamisväärse elu. Aunaste suudab kõnekaid hetki märgata ning vormistada mahlaselt esitatud anekdootlikeks lugudeks. Pea pooleteisetunnise etenduse tekst, mille ta enda sõnul oli arvutisse kribinud kahe õhtuga oma üürikorteri kõige soojemas ruumis – tualetis –, kannab silmapaistvalt hästi. Ning raske uskuda, et keegi teine oleks võinud seda primadonnast endast paremini kirjutada! Maire rääkis oma etenduses, kuidas Anu Välba oli kurtnud, et ta ei saa vaatajatega kohtumas käia, kuna tal pole neile suurt midagi rääkida. «Muidugi, Anukene,» ütles Aunaste. «Kui sa 15 aastat istud viis päeva nädalas stuudio rauduste taga, siis ei saagi sinuga ju midagi juhtuda! Kuidas sa küll lapse said?»

Paraku ei saa keegi valida, et temaga juhtuksid elus ainult head asjad. Ning Aunastegi elu prožektorite lõõsas ei ole kaugeltki kogu tema elu. Maire Facebooki-sõbrad teavad, millistest meeleoludest on teinekord kantud tema vastuhommikused postitused. Õnneks või õnnetuseks lisavad kõikvõimalikud läbielamised isiksusele mõõdet, ilma nendeta ei sünni loomingut, mis kõnetaks. Tahes-tahtmata on Maire eeskujuks paljudele Eesti naistele. Kõigepealt – vaatamata, palun vabandust, läbitud kilometraažile näeb ta vapustavalt hea välja. Ja seda mitte tänu näkku määritud kreemidele, lugematutele kingapaaridele ega väidetavalt 14 kohvritäiele riietele tema kodupööningul. See on veereva kivi kiirgus, helenduva isiksuse igavese nooruse küps võlu. Tema sõnum fännidele on

selge: vaatamata sellele, et meil on liiga väikesed rinnad, liiga vähe raha, liiga palju jama meeste, laste ja tagarääkimistega – vaadake mind! Mu selg on sirge, silm selge ning ma heidan selle kõige üle veel nalja! Suurepärane huumorimeel ning võime end justkui kõr valtvaatajana vaimuka eneseirooniaga analüüsida on Aunaste suur tugevus. Tema elu on tänu sadadele artiklitele ning paarile

raamatule olnud tuhandetele meelelahutuseks – ja miks mitte ka õppimiseks – üsna avalik. Mitte küll lõpuni. Näiteks tema käimasolevast, juba aastatepikkusest suhtest ei tea avalikkus sama hästi mitte midagi. Aga küsigem endilt: kui palju see meile tegelikult ka korda läheb? Ja mis see sisuliselt meie asi on!? Kui Maire otsustab kunagi sobivas vormis sellega maailma meelt lahutada, siis muidugi, miks mitte. Läksid inimesed Aunaste tükki vaatama mis põhjusel tahes, said nad koduteele küll üsna kindlasti kaasa ühe asja – hea tuju. Ons seda kellegi jaoks liiga vähe?

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Tuleb tuttav ette? Fuji mäe jalamilt leitakse hiiglaslikud munad ja peagi hakkavad suvitajate rahu häirima salapärased elukad.

foto: kaadrid filmist

FESTIVAL. Täna algav Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toob ekraanile nõukogude kinolevi hitid.

Haapsalu elustab dinosauruse ülevaade tiit tuumalu toimetaja

979. aasta veebruari alguspäevadel jõuab ENSV kinolevisse kaugest ja eksootilisest Jaapanist pärit värviline põnevusfilm, mis kannab kutsuvat pealkirja «Legend dinosaurusest». Poisikesed on elevil. Levivad jutud, et saalis karjutakse hirmust ja üks vanamutt olevat ehmatusest juba äragi surnud. «Tundub, et jaapanlased on saanud inspiratsiooni Loch Nessi järvest ja legendaarsest koletisest ning teinud sellest oma kommertsliku retsepti järgi moodsa põnevusfilmi, mis tegijate kavatsust mööda peaks publikus hirmujudinaid esile kutsuma,» valab õli tulle veel 3. veebruari Õhtuleht.

Tähelepanuväärne on tutvustuse resümee, mõnusalt irooniline: «Näidatakse ilusat loodust, kõlab kaunis muusika, ka põnevust peaks piisama. Peletisi ja nende hirmutegusid saab igaüks oma silmaga näha. Kellele see närvikõdi ja hirmu teeb, keda ainult muigama paneb, oleneb vaataja vastuvõtlikkusest.» Meiesugustele, praegu 40ndaid käivatele, aga siis veel tatise ninaga lapsukestele, läks see igatahes korda. Ja kuidas veel. Siiani kantakse kaasas seda õõvastavat tunnet, mille tekitab pimedas metsas kangelase, noore paleontoloogi Takashi krae vahele tilkuv veri. Ta vaatab üles ja avastab puu otsast otsitu – ärahammustatud peaga verise hobusetombu. Või siis episood kummipaadiga, kui veest küünitab välja sukeldumast tulnud akvalangisti käsi, kes paraku, nagu lõpuks selgub, on jätnud oma alakeha dinosauruse lõugade vahele.

Midagi sellist polnud veel nõukogude kinolevis nähtud! Mis aga peamine – see ei olnudki alla 16 aasta vanustele keelatud. Isegi alla 14 aastastele mitte. No kuulge: meid ei lastud vaatama «Sinjoore Robinsoni» süütut seksi, aga seda kohati üsna graafiliselt naturalistlikku vaatemängu lasti. Kus on loogika!? Praegune literaat ja ulmeekspert Jüri Kallas oli 12-aastane, kui käis seda Pärnus esimest korda vaatamas. «No see pidi jälje jätma, kui ma ei julgenud hiljem enam ujuma ka minna,» tunnistab ta 33 aastat hiljem. Film tõusis tema sõnul esile seda enam, et õudusfilm kui žanr N. Liidus praktiliselt puudus. «Oli ainult klassikaline, kas Gogol, Puškin ja Poe, või siis üldse mitte midagi.» Ka mäletab Kallas neid linnalegende, mis sellega seoses levisid. Näiteks Pärnus, kuhu «Legend dinosaurusest» jõudis

hiljem kui Tallinna ja Tartusse, räägiti, et seda on tugevasti kärbitud – tsensoreid heidutanud, et Tallinnas olevat vaatajad seansi ajal hirmust oksendama hakanud. Eesti kinodes kogub «Legend dinosaurusest» korraliku vaatajate hulga – esimese linastusaastaga 130 000 –, aga ei ole kaugeltki 1979. aasta menukaim film. «Kleopatra» platseerub esimeseks 155 000, «Sinjoore Robinson» teiseks 188 000 ja «Ära lase silmist» kolmandaks 140 000 vaatajaga. «Legend dinosaurusest» on kuues. Ühe seansi kohta tuleb keskmiselt 293 vaatajat. Nõukogude Liidu kõigi aegade kinolevis jõuab «Legend dinosaurusest» aga välisfilmide arvestuses 19. kohale 48,7 miljoni vaatajaga. Võrdluseks: esimene on Mehhiko film «Jessenia» 91,4 miljoni vaatajaga. Muide, Tallinna kinos Oktoober linastub film koos kelmika ringvaatega – Semjon

Arhitektid toimetavad nüüd Arhitektuurikatlas tiina kolk

tiina.kolk@postimees.ee

Školnikovi «Vana Tallinna katuste kohal». Vähem kelmikas pole Koidu kino ringvaade – «Reisialmanahh nr 130». Mujal maailmas film erilist tähelepanu ei pälvinud. Ameeriklased koguni pilasid seda oma menukas komöödiasarjas «Mystery Science Theater 3000». Anekdoote räägiti selle kohta ka Venemaal. Nimelt oli üks kolhoosiesimees kuulnud telefonis pealkirja valesti ja kuulutanud välja filmi «Legend Dina Nazarovast». Segadust kui palju. Kuidas seda filmi aga praegu hinnata? Võib-olla sobib vastuseks laulusalm «Noorus ei tule iial tagasi». Äkki õnnestub see Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil, mis tänasest lahti läheb ja mille nostalgiaprogrammis «Legend dinosaurusest» linastub. Aitäh endistele filmilaenutuse ja -reklaami valitsuse töötajatele Reet Landile, Ahto Vesmesele, Kalli Karisele ja Helle-Mai Aaremäele.

HÕFF • 9. Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival leiab aset 24.‒27. aprillini kohalikus kultuurikeskuses. • Festival avatakse USA õuduspõnevikuga «Sina oled järgmine». • Kavas on valik kahe viimase aasta ulme-, fantaasia- ja õudusfilmide paremikust, kokku 22 pikka linateost. • Teist korda astuvad HÕFFil võistlustulle lühifilmid, mida hindab kolmeliikmeline rahvusvaheline žürii. • Elutööpreemia saab «Texase mootorsaemõrvade» autor Tobe Hooper. • Retroprogrammi kuuluvad veel fantaasiafilm «Atlantise valitsejad» (Suurbritannia, 1978) ja seikluskomöödia «Koletiste saare saladus» (Hispaania/USA, 1981).

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

ultuurikatlana tuntud Tallinna vana elektrijaama ühte ossa ehitatud ruumides pandi eile pärastlõunal podisema Arhitektuurikatel. Eesti Arhitektuurikeskuse juht Raul Järg ütles, et sellest tuleb tõeline arhitektuuri kodu. «Siia kutsutakse külalisi, siin korraldatakse sündmusi, saadakse targemaks, kogetakse uusi asju. Usume, et sellest paigast saab tulevane Tallinna kultuurisüda.» Tema sõnul tehti otsus Kultuurikatlasse kolida Tallinna mereäärse piirkonna väljaarendamise plaanide ajel ning tulevase raekoja ja mitmete uute kultuurile pühendatud hoonete lähedus sai oluliseks argumendiks. «Arhitektuurikatla asupaiga valimise juures oli meile tähtis ka uue ja vana sünergia – Arhitektuurikatel väärtustab elektrijaama vana ruumi ja on hea näide sellest, kuidas Eesti arhitektid oskavad vanale uut lisada. Meie kõrval avatakse ju-

Arhitektuurikatla avamine Kultuurikatlas oli värvikas.

ba juunis Energiakeskus, kaugemal on Lennusadam jne – kogu mereäärse avamine on vana väärtustamisele üles ehitatud ja seda mõtteviisi toetab ka Arhitektuurikatel,» rääkis Järg. Turistid ja linnarahvas saavad Kultuurikatla ja Arhitektuurikatla ruumidest parema ülevaate siis, kui kogu maja val-

mis saab. Aga arhitektidel on mõistagi eriti hea meel olla selle suure kultuurimaja esimeseks pääsukeseks. Arhitektuurikatla arhitektuurse lahenduse töötasid välja QP arhitektid, sisekujunduse eest vastutas Ruumilabor, ehitas Astlanda Ehitus koos Ranna ja Tuulbergiga.

foto: liis treimann

Kood avab fotogalerii arhitektuurikatla avamisest.

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

16 || SPORT || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Peatreeneri valik lükkus edasi LASKESUUSATAMINE. Kaks endist tipp-

sportlast, Eveli Saue ja Priit Narusk valiti eile Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni seitsmest inimesest koosneva juhatuse liikmeteks. Samas lükati koondise peatreeneri nimetamine veel nädala jagu edasi. Saue ja Naruski kõrval on juhatuses viis eelmisessegi koosseisu kuulunud liiget: Aivar Nigol, Hillar Zahkna, Kaija Helinurm, Raul Kotov ja Heino Märks. Uus juhatus pidas koondise peatreeneri teemal pika koosoleku, kuid uut inimest veel paika ei pandud. «Vajame veel aega, et täpsustada tehnilisi üksikasju. Peame lähtuma oma võimalustest ega saa panna kogu rahalist ressurssi peatreeneri palkamiseks, vaid tahame tugevdada kogu koondist, näiteks määrdemeeskonda,» selgitas föderatsiooni peasekretär Kristjan Oja. «Me ei jõudnud veel isegi nimede vaagimiseni – variantidena on endiselt õhus välistreener, aga ka eestlased.» Varem on välistreenerina räägitud ameeriklasest Jay Hakkinenist, kes on ise osalenud sportlasena neljal olümpial. Postimehele teadaolevalt on aga kandidaatide ring laiem ja sinna kuuluvad ka senine abitreener Mihkel Joosing ning tänavu veel ise olümpial võistelnud Indrek Tobreluts. Peep Pahv

SPORT. POSTIMEES.EE TENNIS

Margus Hunt on väge täis. Igatahes on ta eesmärk tiimikaaslased paika panna ning algrivistusse murda.

Kanepi kaotas teises ringis Eesti naiste esinumber Kaia Kanepi (WTA 23.) kaotas Saksamaal Stuttgardis toimuva 770 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri teises ringis 3:6, 3:6 itaallannale Sara Erranile (WTA 11.). Kohtumine kestis ühe tunni ja 22 minutit. Kanepi lõi kohtumise jooksul neli ning Errani ühe serviässa. Kanepi tegi aga viis topeltviga, Errani ei ühtegi. Kõikidest pallivahetustest võitis eestlanna 57 ja itaallanna 73.

KÄSIPALL

Serviti finaalis, Kehra kaotas Eesti meeste käsipalli meistrivõistlustel peeti eile kolme võiduni toimuvate poolfinaalseeriate kolmandad kohtumised, kus selgus üks finalist. Põlva Serviti alistas kindlalt 35:23 Viljandi meeskonna ning vormistas seerias 3:0 võidu. Põlva parimana viskas Ardo Puna eile kaheksa väravat, Viljandi poolt vastasid Ott Varik ja Karl Toom seitsme väravaga. Teises poolfinaalseerias 2:0 juhtinud Kehra pidi tunnistama napilt 26:27 Viimsi meeskonna paremust ning seega on seis seerias 2:1 Kehra kasuks. Võitjate parimana viskas Priit Poks seitse väravat, Kehra suurimaks skoorijaks oli samuti seitsme väravaga Marko Slastinovski.

KORVPALL

Tallinna Kalev jõudis poolfinaali Eesti meeste korvpalli meistrivõistlustel selgus eile viimane poolfinalist, kelleks on Tallinna Kalev. Veerandfinaalseeria neljandas mängus oli Kalev 60:58 parem TTÜst ning vormistas sellega seerias 3:1 võidu. Võitjate parimana viskas Reimo Tamm 15 punkti, TTÜ suurimaks skooritegijaks oli Kiur Akenpärg 13 punktiga. Lisaks Kalevile on poolfinaalis mängimas ka Tartu Ülikool / Rock, BC Kalev / Cramo ja Rakvere Tarvas.

Naiste meister jäi veel lahtiseks Eesti naiste võrkpalli meistrivõistlustel peeti kolmas finaalkohtumine Kohila ja TTÜ vahel, 3:2 võitis TTÜ naiskond. Esimene geim kuulus TTÜ-le 26:24, teine kaotati 17:25. Kolmas geim kuulus taas 25:20 TTÜ-le ja neljas kaotati 18:25. Otsustav viies geim kuulus TTÜ-le 15:12, see pikendab seeriat vähemalt ühe mängu võrra.

Panathinaikos alistas Moskva CSKA Korvpalli Euroliiga veerandfinaalis viigistasid seeria 2:2 Ateena Panathinaikos ja Moskva CSKA. Seeriat 2:1 juhtinud CSKA kaotas võõrsil lisaajale läinud mängu 72:73 ning poolfinaali pääseja selgub viiendas mängus. Võitjate poolt viskas 15 punkti Jonas Maciulis, CSKA-i vastas samaga Vladimir Micov.

foto: ap/scanpix

PUHKUS LÕPPES. Fännid ootavad, et Suur Eestlane betoneeriks tänavu Cincinnati Bengalsi kaitse.

Hunt alustas võitlust koha eest Bengalsi algrivistuses jaan martinson spordiajakirjanik

Margus Hundi puhkus (õigemini nii-öelda puhkus) on lõppenud ning Cincinnati Bengalsi äärekaitsja alustas ametlikku ettevalmistust uueks hooajaks. Eesmärgi Hundile seadsid fännid: meeskonnal on lootust vaid siis, kui Suur Eestlane täidab kaitsestaari Michael Johnsoni lahkumise järel tekkinud augu. Kahe hooaja vahel toimusid suurimad muutused Bengalsi kaitseliinis. Klubi otsustas mitte maksta Johnsonile soovitud palka ning mees siirdus Tampa Bay Buccaneersi. Vabade agentide turult soetati küll äärekaitsja Sam Montgomery, kuid tema kuigi tõsiseltvõetav siiski pole. Houston Texans lõi ta mullu minema väidetava marihuaana tarvitamise pärast. Oakland Raiders korjas Montgomery üles ja saatis treeningtiimi, kuid vaid kolmeks päevaks, misjärel vallandas ta, viidates vigastusele. Mai alguses toimuvas draftis hangib Bengals ilmselt ühe äärekaitsja, kuid arvatavasti mitte esimestes ringides, seega varumeheks. Mis tähendab, et Hundil on aeg end tõestada. Ekspertide hinnangul peaks eestlane ettevalmistusajal üle mängima Wallace Gilberry ja võtma sisse koha algkoosseisus. Ajal, mil klubi bossid pallureid ostsid ja müüsid ning

eksperdid Bengalsi tulevikku prognoosisid, lõhkus Hunt puhkuse ajal trenni teha. «Eks ma sain jalad seinale ikka kah, aga rügasin siiski kõvasti. Olin Houstonis,» rääkis Hunt Postimehele. «Tegin jõudu, viimistlesin mänguoskusi, parandasin vastupidavust ja kiirust.» Hunt ei osanud öelda, kui palju tugevam ta mullusega võrreldes on, sest maksimumraskustega ta ei treeninud. «Oht ennast vigastada on suurte raskustega harjutades suur. Tegelikult maksab minu mängus plahvatuslikkus rohkem ja just selle kallal nägin kõige enam vaeva.» Kui ameerika jalgpall on vigastusteohtlik ala ning kolmandik mängijaid käib pärast hooaja lõppu suuremal või väiksemal lõikusel ja kolmandik ravib end tagasihoidlikumalt, siis Hunt ei pidanud enda sõnul otseselt midagi remontima. Mis puhkusesse puutub, siis käis ta kalal ja sai kätte kaks tosinat kohalikku vee-elukat ning ka golfimäng sujub. «Vaba aega on palju käes, eriti nüüd, Cincinnatis, ja mingi hobi peab olema. Olen õppinud golfipalli enam-vähem õiges suunas lööma,» jääb Hunt oma oskuste kirjeldamisel tagasihoidlikuks. Esmaspäeval kogunesid esimesse vabatahtlikku treeninglaagrisse mõistagi kõik Bengalsi mängijad, sest puudujaile hea pilguga ei vaadata. Kaks esimest nädalat pole eriti pingelised, sest treeningute kestus ja ülesehitus on piiratud. Arendatakse jõudu ja vastupidavust

Treeningutel kiivrit kanda ei tohi Vastavalt kollektiivleppele on NFLis täpselt määratud, millal, kui palju ja millist trenni teha tohib. Mängijate ametiühing on reeglid kehtestanud seetõttu, et pallurid saaksid enne uut hooaega taastuda ja vigastusi ravida ning vältida uusi traumasid. Treeningkogunemised enne ametlikku hooajaeelset laagrit on jaotatud kolme faasi. • Esimene faas algas tänavu 21. aprillil ja kestab kaks nädalat. Selle aja jooksul tohib teha vaid füüsilist ja vastupidavustrenni või taastavaid harjutusi. • Esimese faasi ajal võivad mängijatega tegeleda vaid üldfüüsilise treenerid ja füsioterapeudid, kel pole klubis teisi ülesandeid. Ülejäänud treenerid ei tohi viibida väljakul ega mingil muul moel osaleda treeningutel ega neid ka jälgida. • Palli kasutamine on keelatud või kui, siis pall ei tohi harjutuste ajal liikuda. Vaid mängujuhid tohivad teha sööduharjutusi, visates palli püüdjatele. Püüdjaid katta ega takistada ei tohi. • Mängijad ei tohi treeningute ajal kanda kiivrit.

ning tehakse mängupositsioonist lähtuvaid harjutusi. Hunt pole seni uue kaitsemängutreeneri Paul Guentheriga juttu puhunud, kuid teeb seda sel nädalal. «Siis saan selgust, millised plaanid minuga on ja millised treeningülesanded saan. Mul pole aimu, kas ta kavatseb kaitseskeeme muuta, kuid vaevalt.» Igatahes on Hundil käsil otsustav hooaeg – kas ta murrab eliidi sekka või jääb aeg-ajalt mängu sekkuvaks pingipoisiks. Üks kaitseliini meestest, Domata Peko, usub Hunti ning ütles trennijärgses intervjuus: «Suur eestlane hakkab meid tä-

Margus Hundil on käsil otsustav hooaeg – kas ta murrab end eliiti või jääb aeg-ajalt mängu sekkuvaks pingipoisiks.

navu aitama. Ta on väga lähedal algkoosseisukohale. Hundil on vaja veelgi paremini kohanduda kaitsesüsteemiga ja sellega, mida temalt oodatakse.» Ise suhtub Hunt hästi sellesse, et fännid on ta nimetanud justkui võtmemängijaks – kui ta suudab Johnsonit asendada, saab Bengalsi kaitse hakkama. «Olen varemgi säärases seisus olnud – ka ülikoolis mängides suhtusid fännid minu mängupanusesse niimoodi,» sõnas Hunt. «NFLis, tõsi, on panused ja pinged suuremad. Õnneks on meil head treenerid, kes suudavad mind õigele joonele aidata. Võitlen koha eest algkoosseisus, aga kui kohe sinna ei pääse, siis püssi põõsasse ei viska. Jätkan võitlust. Küll aga tean, et saan tänavu kindlasti rohkem mänguaega.»

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

KORVPALL. Pärnu korvpalliklubil tekib tänu uuele kolmeaastasele sponsorlepingule võimalus viia meeskond senisest kõrgemale tasemele.

Teadmatus takistab otsustamist peep pahv sporditoimetuse juhataja

orvpalli Eesti meistriliiga veerandfinaaliga piirdunud klubide juhid räägivad nagu ühest suust, et stipendiumite maksmise keelustamisest tekkinud segaduse ja teadmatuse tõttu ei saa nad veel teha uueks aastaks selgeid plaane. Samas ollakse veendunud, et vaatamata ebakindlale tulevikule jätkatakse meistriliiga tasemel mängimist – omaette küsimus on aga, milliseks kujuneb meeskondade tase. Kõige helgem näib tulevik põhiturniiril 6. koha saanud, ent veerandfinaalis Rakvere Tarvale kaotanud Pärnu meeskonnal. Aastaid rahapuuduses virelenud ja ühe hooaja projektide najal tegutsenud klubile pani õla alla Pärnu Sadam. Kolme aasta jooksul toetatakse meeskonda viiekohalise summaga. Ja kuigi Pärnu klubi juht Mait Käbin ei soovinud summat täpsustada, tunnistas ta, et see jääb viiekohaliste arvude ülemisele poolele. «Uue toetaja lisandumine

lubab meil meeskonda paremini komplekteerida ja püüda kõrgemaid eesmärke,» sõnas Käbin. «Räägime ka seniste toetajatega, ehk näeb neist mõni selles valguses võimalust ka oma panust suurendada. Loodan saada pildi selgemaks juuni alguseks.» Käbin ei soovinud veel rääkida võimalikest mängijatest ega ka sellest, kas jätkatakse serblasest peatreeneri Darko Ivanoviciga. Samas viskas ta õhku vihje: «Eesmärk jäi täitmata, kuid samas kogusime rohkem võite kui eelmistel hooaegadel. Arvan, et tervikuna võib panna hindeks koolipoisi kolme.» Suur küsimärk ripub põhiturniiri 7. kohaga lõpetanud ja veerandfinaalis Kalev/Cramole alla vandunud Rapla TYCO kohal. Põhiline küsimus seisneb selles, kas viimased kuu aega peatreenerina tegutsenud Aivar Kuusmaa jätkab väikelinna meeskonna eesotsas.

Mi saab stipendiumitest? Kuusmaa ise jäi Raplas veedetud ajaga rahule. «Nendest noortest meestest, keda seni olin ainult kõrvalt näinud, sain selgema pildi. Tegemist oli positiivse kambaga, kes tahtsid vaeva näha – kahju vaid, et läksime kohe kokku ühe suurega,» sõnas ta. «Usun, et suutsin

töötatud kuuga poistele midagi edasi anda. Ise sain aga treenerina sisse vana rütmi.» Kuusmaa andis mõista, et tänu Raplast tulnud pakkumisele korvpalli naasmine süvendas soovi edaspidigi treenerina jätkata. Kas teha seda Raplas või kusagil mujal, pole veel aga selge. Rapla klubi juht Jaak Karp hindas Kuusmaa tööd väga kõrgelt. «Mulle meeldis, et teda ei heidutanud see, et oleme praegu Eesti 7. klubi. Jäin tema tegevusega väga rahule,» tunnistas ta. «Soovin temaga kindlasti maha istuda ja tulevikku arutada.» Samas oli Karp sunnitud nentima, et Eesti spordis valitsev ebakindel olukord ei luba praegu veel suuri plaane teha. «Ma küll kohtun Kuusmaaga, kuid ei saa temaga midagi konkreetset rääkida, kuna mul pole võimalik midagi lubada. Keegi ei tea ju seda, mis saab edasi,» selgitas Karp. «Selge on see, et treeneritele ei saa enam stipendiumit maksta ning tõenäoliselt viib kogu stipendiumitega seotud teema selleni, et korvpallis ei saa me enam pakkuda sellist liigat, kui oleme seni harjunud nägema.» Vaatamata kõigele ei kavatse aga Karp alla anda, vaid püüab hoida kogu Rapla klubi nii tugeva ja toimivana, kui vä-

hegi võimalik. Mõnede tänavugi meeskonda kuulunud mängijatega kehtivad kokkulepped ka järgmiseks hooajaks.

Valgas uued tuuled

Esialgu pole teada, kas Darko Ivanovic jätkab Pärnu peatreenerina ja foto: ants liigus / pärnu postimees Vladimir Krisevitš mängijana.

Põhiturniiri 8. meeskonnal, Valga Maksil & Mooritsal seisavad aga ees suured muutused. Kõik kolm hooaja lõpus meeskonda aidanud välismaalast on lahkunud ning mänedžer Antti Vasara sõnul pole neist kedagi tagasi oodata. Hooaja lõpus ka peatreeneri kohuseid täitnud mees soovib meeskonda uueks hooajaks komplekteerides vaadata rohkem ringi kodumaisel mängijate turul. «Paneme rõhu Eesti mängijatele, keda peavad toetama mõned välismaalased,» viitas ta oma kavatsustele. «Mõistagi on oluline see, kuidas laheneb stipendiumite maksmise teema, kuid usun, et klubid suudavad ikkagi leida jätkamiseks mingid variandid.» Vasaral on silmapiiril ka uus peatreeneri kandidaat, kellega ta soovib lähinädalatel kohtuda. Väidetavalt on tööleasumiseks huvi mõlemapoolne. Põhiturniiril viimaseks jäänud KK Hito saatus selgub pärast üleminekumänge esiliiga võitja Kohilaga. Esimene kohtumine peetakse reedel kell 20 Kohilas, teist korda on meeskonnad vastakuti pühapäeval Jõhvis.

Maagia töötas, kuid suurte kadudega Aserbaidžaan särab jalgpallimaailma suurtel areenidel

madis kalvet madis.kalvet@postimees.ee

Londoni Chelsea jalgpalliklubi peatreener Jose Mourinho alustas teisipäeval oma karjääri kaheksandat Meistrite liiga poolfinaalseeriat. Sellega püstitas ta ka uue rekordi ning näitas samas, et suurte kogemuste najal on tähtsatel hetkedel võimalik saavutada just vajalik tulemus. Chelsea tuli Madridi Atleticoga mängima selgelt kaitsest lähtudes ning Madridist lahkuti väärtusliku 0:0 viigiga. Madridi Reali peatreenerina ei kogunud Mourinho Hispaanias endale just palju poolehoidjaid ja sealne meedia süüdistas portugallast otseselt nn bussi parkimises. Oma värvikate sõnavõttudega kuulsust kogunud Mourinho oli loomulikult sooritusega rahul. «Loomulikult ma tahtsin 5:0 võitu, kuid teadsin, et selle saavutamine on raske. Tegelikkuses on siit väljakult keeruline kaotuseta lahkuda,» sõnas Mourinho uefa.com-ile. «Loomulikult pole see (0:0) suurepärane tulemus, kuid lubab meil siiski korduskohtumises oma mängu mängida.» «Mõlemad meeskonnad üritasid mängida oma parima äranägemise järgi. Nemad kaitsesid hästi. Meie üritasime nende liinidest läbi murda nii äärtelt kui ka keskelt, kuid ei suutnud eesmärki saavutada,» oli Atletico juhendaja Diego Simeone pärast kohtumist nõutu. Kui Mourinho hoolealused suutsid juhendaja soovid platsil meisterlikult täide viia ja oma värava puhtana hoida, siis kordus-

Chelsea väravavaht Petr Cech vigastas kohtumises Atleticoga küünarfoto: reuters/scanpix nukki, tema hooaeg on sellega lõppenud.

mängu eel tuleb arvestada oluliste kadudega. Õlavigastuse tõttu on lõppenud väravavahi Petr Cechi hooaeg, hüppeliigest vigastanud meeskonna kapten John Terry peab platsilt eemal olema ligi kuu. Lisaks jätavad korduskohtumise kaartide tõttu vahele poolkaitsjad John Obi Mikel ja Frank Lampard. Kolmapäevaseks matšiks peaks Chelsea poolel aga mängukõlblikuks saama nende tänavuse hooaja parim mängumees Eden Hazard ja mängukeelu alt vabaneb Branislav Ivanovic. Chelseal seisab nädalavahetusel ees tähtis mäng ka koduses liigas, kui võõrsil kohtutakse tabeli liidri Liverpooliga. Nii andis Mourinho juba mõista, et selles matšis saavad mitmed põhimehed puhkust, et olla parimas löögihoos kolmapäeval, kui Londonis peetakse korduskohtumine Atleticoga. «Ma ei saa sellist otsust üksinda teha, sellis-

te asjade puhul pean kuulama ka klubi. Mina olen lihtsalt peatreener,» sõnas Chelsea juhendaja ITV Spordile ning lisas, et tõenäoliselt saavad mänguaega tavapärasest teistsugused mehed. Eile kirjutas The Telegraph, et Mourinho küsibki nüüd tiimi omaniku Roman Abramovitši käest luba, kas nad võivad pigem keskenduda Meistrite liigale ja saata mängus Liverpooliga (Chelsea kaotab kolm vooru enne hooaja lõppu tabeli liidrile Liverpoolile viie punktiga) väljakule tavapärased vahetusmängijad. Mourinho jaoks on tegemist praegu juba kaheksanda Meistrite liiga poolfinaaliga. Nii kaugele on ta nüüd jõudnud viis aastat järjest, kuid eelnevast seitsmest korrast on ta edasi finaali jõudnud kahel juhul – 2004. aastal FC Portoga ning 2010. aastal Milano Interiga, mõlemal korral lõppes hooaeg ka karikavõiduga.

Üheks jalgpallimaailma tänavuseks suuremaks üllatajaks on kindlasti olnud Madridi Atletico, kes lisaks Meistrite liigas poolfinaali jõudmisele liigub Hispaania liigas meistritiitli poole. Kõik see toob tuntust juurde ka Aserbaidžaani riigile, kelle nimi ilutseb Atletico meeskonna mängusärkidel. Kui enamasti säravad tuntud jalgpalliklubide särkidel suurfirmade logod, siis omapärane koostöö Atletico ja Aserbaidžaani riigi vahel sai alguse juba 2012. aasta lõpus. Toona ehtis kiri «Azerbaijan Land of Fire» Madridi klubi särki paaris kohtumises (aeg-ajalt kasutatakse ka Euroopa mängude logo «Baku 2015»). Hispaania klubile tõi see tehing väidetavalt sisse miljoneid eurosid. 2013. aasta jaanuaris sõlmiti juba 18 kuu pikkune leping 12 miljoni euro peale. Kuna senine koostöö on olnud ülimalt edukas, pikendati aasta alguses kokkulepet ühe aasta võrra ning väidetavalt suurenes ka sponsorsumma. Vastavalt lepingule peab Atletico sõpruskohtumise Aserbaidžaani koondisega, lisaks võetakse treeningugruppidesse Kaukaasia riigi noormängijaid ja kavas on veel muudki ühised ettevõtmised, mis aitavad tutvustada mõlema poole positiivseid külgi. PM

Citroëni sõiduautod ja kaubikud Renneksist! Renneks Kaubandus OÜ Suur-Sõjamäe tn 36, Tallinn 11415 Oleme avatud: E–R 9–18 Automüük: 510 0745, 504 0601 627 0580, 627 0583 Autoteenindus: 627 0582 Autorent: 510 0745, 627 0584 info@renneks.ee | www.renneks.ee

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

18 || VABA AEG || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

VABA AEG

TEATER

ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

RAHVUSOOPER ESTONIA

24.04 kl 19

ENDEL PÄRN 100 – MEES MONOKLIGA

Dirigent: Mihhail Gerts Solistid: Ago Anderson (Endla teater), Tõnu Kark (Eesti Draamateater), Urmas Põldma, René Soom, Janne Ševtšenko jt 25.04 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

25.04 kl 19 Solori rollis Dmitri Sobolevski (Nemirovitš-Dantšenko nimeline muusikateater, Moskva)

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Alena Shkatula, Dmitri Sobolevski, Galina Rohumaa, Vitali Nikolajev jt 26.04 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Priit Pius, Märt Pius, Jassi Zahharov, Triin Ella, Aare Saal jt 26.04kl 19 Nimiosas Helen Lepalaan

JULIUS CAESAR

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Helen Lepalaan, Kristel Pärtna, Andres Köster, Pavlo Balakin, Triin Ella, MonikaEvelin Liiv, Aare Saal jt 27.04 kl 12

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó lasteballett T. Kocsaki muusikale Dirigent: Jüri Alperten Osades Heidi Kopti, Aleksandr Kanapljov, Urve-Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski jt 27.04 kl 19

PIKK JÕULUEINE

Paul Hindemithi kammerooper Dirigent: Risto Joost Osades: Janne Ševtšenko, Annaliisa Pillak, Rauno Elp, Oliver Kuusik, Teele Jõks jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUURES SAALIS 24.04 kl 19

Leke

Jordi Galceran Lav. Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja. 25., 29.04 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus. 26.04 kl 19

Eesti matus

Andrus Kivirähk Lav. Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt.

VÄIKSES SAALIS 24.04kl 19

Varesele valu...

25.04 kl 19 Viimast korda!

REIGI ÕPETAJA

E. Tubina ooper Jassi Zahharov (RO Estonia), Mati Turi, Karmen Puis, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Merle Silmato (Soome RO), dirigent Taavi Kull

SADAMATEATER 24.04 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUR MAJA 25.04 kl 19

26.04 kl 19

HELISEV MUUSIKA

R. Rodgersi muusikal Hanna-Liina Võsa, Jüri Lumiste jt. 27.04 kl 16

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt.

VÄIKE MAJA 24.04 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Uku Uusberg Robert Annus, Tanel Jonas, Martin Kõiv, Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas

(lav. Hardi Volmer)

TEATRI KODU 24.04 kl 11

VÄIKESE ONU SAAGA B. Lindgreni lugu lastele Andres Mähar, Hannes Kaljujärv jt. 27.04 kl 12

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

UGALA TEATER Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

24.04 kl 13

PRINTSESS LULUU JA HÄRRA KERE Piret Raud Lavastaja Marika Palm, Kunstnik Oleg Titov. 25.04 kl 13

Muusikal. Libretist Leelo Tungal, Helilooja Olav Ehala, Lavastaja Margus Kasterpalu, Muusikaline juht Peeter Konovalov.

VÄIKE SAAL 24.04 kl 19 Välja müüdud!

LOVESONG. ÜHE ARMASTUSE LUGU Abi Morgan Lavastaja Taago Tubin, Kunstnik Liisa Soolepp.

25.04 kl 19 Viimane etendus!

DUETID

Peter Quilter Lavastaja Oleg Titov, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

ENDLA TEATER

KALENDRITÜDRUKUD

T. Firthi komöödia Külliki Saldre, Merle Jääger, Terje Pennie, Ene Järvis, Liina Tennosaar jt.

RAKVERE TEATER

24.04 kl 19

KARJÄÄR ‘

ARABELLA

TEATER VANEMUINE

draama K. O`Reilly, A. Noormets

25.04 kl 19

MAALISAALIS Andrus Kivirähk Lav. Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

MANDEL JA MERIHOBU

SUUR SAAL

Aabitsa kukk

26.04 kl 19 Esietendus! 29.04 kl 19

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Mari-Liis Lill, Paavo Piik Lav. Mari-Liis Lill, Paavo Piik, osades Osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Tallinna Linnateater).

25., 30.04 kl 19

KÜÜNIS

Piletid Endla teatri kassas E-R 12-19 (tel 442 0666, info tel 442 0667), Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti ning internetis. NB! Mängukavas võib tulla muudatusi! www.endla.ee

SUURES SAALIS 24.04 kl 19

BOYBAND

muusikal, P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov (külalisena) 25.04 kl 19

VIIMANE KAUBOI

muusikal U. Vadi. Muusika F. Kütt. Lav. A. Dvinjaninov (külalisena)

VALGES SAALIS 24., 25.04 kl 19

TOTAALSELT SINUST ÜLE noortekomöödia M. Ravenhill, Lav. E.Keerd

Uno Bossa 25.04 kl 19

Armastus tööpostil (lav. Peeter Tammearu)

VÄIKE SAAL 24.04 kl 19

Leenane´i kaunitar (lav. Üllar Saaremäe) 25.04 kl 19

Algused

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAALIS 24., 25.04 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

VON KRAHLI TEATER

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee 29.04 kl 19

Puhastatud

Sarah Kane Lavastaja: Juhan Ulfsak Osades: Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused! 29.04 kl 21

PÕLVA KULTUURIKESKUS

Sarah Kane Lavastaja: Juhan Ulfsak Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov)

KANUTI GILDI SAAL Pikk 20, Tallinn www.saal.ee 24.04 kl 18

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loeng: JONAS ELDING

PÜHA VAIMU SAALIS 25.04 kl 19.30 Esietendus! 28., 29., 30.04 kl 19.30

fartist talk

DORIS FELDMANN & KRISTINA-MARIA HEINSALU

4.48 psühhoos

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 24., 25.04 kl 19 Viimased korrad!

NO65 Suur õgimine 10.05 kl 19 Esietendus! 12., 13., 15., 16., 17., 19., 20.05 kl 19

THEATRUM

NO51 Mu naine vihastas

Piletid: Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, Theatrumi kassast (T 12-17) tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, aadressil theatrum@theatrum.ee

NO53 Kadunud sõbra juhtum

THEATRUMI SAALIS

22., 23.05 kl 19

26.05 kl 19 Eelviimane etendus

NO59 26. lennu finaalnädal: samm lähemale

TARTU UUS TEATER

24., 25., 26., 29.04 kl 19

Pruuniks

Andri Luup. Osades Liina Olmaru, Maria Peterson, Ott Aardam jt. Piletid 14/11

KLOOSTRI AIDAS 30.04 kl 20

MARI tantsuklubi Sissepääs prii.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 29.04 kl 16 30.04 kl 18 Viimased etendused!

Salto Mortale

Lavastaja: Kati Kivitar (RO Estonia). Osades: Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Rauno Kaibiainen

EESTI KONTSERT

www.concert.ee

TEATER NO99 JAZZKLUBI 24.04 kl 22

(lav. Nils Riess)

25.04 kl 19

KONTSERT

KURESSAARE KULTUURIKESKUS 25.04 kl 19

Norra-Eesti jazz

THE HANNA PAULSBERG CONCEPT KADRI VOORAND GROUP Koostöös festivaliga Jazzkaar

VÄRAVATORN 26.04 kl 16

Hortus Musicus

“Ärka, põhjatuul” - juudi traditsionaalne muusika

TARTU ÜLIKOOLI AULA 25.04 kl 19

ESTONIA KONTSERDISAAL 26.04 kl 19

Kontserdisari „Kuldne klassika“ “Kevad Itaalias” Klaaspärlimäng Sinfonietta, Massimo Mercelli (flööt, Itaalia) Dirigent EDUARD TOPTŠJAN (Armeenia). Vivaldi, Salieri, Respighi, Puccini, Rossini

ERSO

www.erso.ee

ESTONIA KONTSERDISAALIS 25.04 kl 19

SUVEÖÖD

Charles Gounod. Balletimuusika «Walpurgi öö» ooperist «Faust», Hector Berlioz. Vokaaltsükkel “Suveööd”, Richard Strauss. “Kangelase elu”. MARIANNA TARASSOVA (metsosopran), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent NIKOLAI ALEKSEJEV

EESTI PÄRIMUSMUUSIKA KESKUS www.folk.ee

PÄRIMUSMUUSIKA AIT 25.04 kl 11

Lai 37 Tartu Piletid eelmüügis Piletilevis kassa 5377 6983 uusteater.ee 26.04 kl 19 27.04 kl 19 Lisaetendused!

KESKEA RÕÕMUD

paduimprovisatsioon laval: Ingomar Vihmar, Katrin Pärn, Janek Joost, Piret Simson, Margus Prangel

KANUTI GILDI SAALIS 23.04 kl 19.30

ZEBRA

lavastaja Ingomar Vihmar

VENE TEATRIS 24.04 kl 22 25.04 kl 22

ILLUSIOONID

lavastaja Pavel Zobnin

Suur üleriigiline võistumängimine

PÄRMIMUSMUUSIKA AIDA VÄIKE SAAL 25.04 kl 20

Tantsumaja

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

LAULUVÄLJAKU KLAASSAAL (Narva mnt 95) 24.04 kl 18

Collegium Musicale, EMTA Segakoor, segakoor Noorus.

Dirigendid Valter Soosalu, Benjamin Kirk, Markus Leppoja, Kuno Kerge, Sander Tamm. Kavas C. Debussy, Ē. Ešenvalds, K. Leppoja jt Pilet 2 €

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Tahad olla vahepeal erak, sest viimasel ajal on sind liiga palju intriigidesse kistud. Omaette olemine polegi just halvim variant, sest saad suhteid ja suhtumist korrastada.

SÕNN

Sul on õigus valida, kas võtad uue asja omaks või mitte. Kui mitte, siis ole valmis rinda pistma nendega, kes peavad sind tagurlikuks ja ajast mahajäänuks.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || VARIA || 19

4 3 2

ERNIE

Mõtled üsna ebastandardselt ja sellega tõmbad probleeme kaela. Kaaskondlased pole oma arengus veel seal, kus oled sina. Aita neil järele jõuda.

Ladislav Knotek – White Memorial Tourney, 1953 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re2!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT TÄNA ÕPIME, KUIDAS KÄITUDA RASKE ISELOOMUGA KOLLEEGIDEGA.

JOBUD JÄÄVAD JOBUDEKS. TEIE AINUS LOOTUS ON NAD MAHA LÜÜA, ILMA ET SÜÜDLANE LEITAKS.

PEAME RÄÄKIMA.

NII, VÕTKE NÜÜD VÄLJA SEE POLOONIUM, MIS KÕIGILE UKSEL ANTI.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Kas keegi püüab sind oma usku pöörata? Tunned, kuidas ajupesu on hakanud sind ära tüütama. Kaalud, kas peaksid samaga vastama.

1. Andrus Ansip pidas Eesti Vabariigi peaministri ametit 3270 päeva, mis on Eesti poliitilises elus tõeline saavutus. Selle aja jooksul jõudis ta külastada – kas riigivisiidil või puhkusereisil – 60 riiki. Nimetage kolm riiki, mis olid Ansipi sagedasimad sõidusihid. 2. Aastatel 1985–1986 valmis kunstnik Malle Leisil portree ühest eestlasest – Nõukogude Liidu rahvakunstnikust. Töö ei meeldinud portree tellijale. Maali tellija – Nõukogude Liidu kultuuriministeerium – keeldus tööd vastu võtmast, mistõttu maal jäi kauaks autori kätte. Maalil oli kujutatud tõreda olekuga kortsus päevasärgis meest, kellel suu justkui kurje sõnu täis. Kes? 3. Millise tuntud ansambli nimi oli asutamisaastal The Yardbirds? Aasta oli siis 1968. 4. Napoleoni kook on üks populaarsemaid maiuseid. Nime pole hõrgutis saanud siiski mitte Napoléonilt, vaid Napoli linnalt. Maiusrooga kutsutakse ka tuhande kihi koogiks. Nõukogude ajal oli koogil GOSTi järgi ka kindel kaal. Kui suur? 5. Vürtsinelgi sünnimaaks peetakse Indoneesiat, kus tarbitakse ka umbes pool kogu maailma nelgitoodangust, kuid mitte vürtsina, vaid kretekites. Mis on kretekid? Vastused: 1. Belgia (56 korda), Soome (19 korda) ja Läti (16 korda). 2. Kaarel Ird. 3. Led Zeppelin. 4. 68 grammi. 5. Nelgisigaretid.

KALJUKITS Sind ei pruugita ühes seltskonnas enam oma inimesena võtta. Tunned end küll väljatõugatuna, kuid samas vabana. Sa ei pea kulutama energiat sellele, mis oli sind ära tüüdanud.

î ò a

LÕVI

SKORPION

VÄHK Oled tasakaalus ja n-ö töökorras. Sellise seisundiga aga võid oma ümbruskonnas, kus on palju viha, paraja segaduse tekitada.

KAALUD Vana maailm enam ei rahulda sind ja otsid uut. Võidki leida midagi, mis sinuga märgatavalt paremini haakub. Ole valmis liidrirolli astuma.

ä æ

Sisemine pinge ja tundlikkus on tõusuteel. Sa ei saa aru, millest see tuleb. Tunnetad, et sinu ümber on midagi müstilist ja kohe plahvatavat.

NEITSI Uurid, mis paneb sinu rattad käima. Kas raha või midagi muud? Midagi muud kindlasti, sest vaid mammonale panustades võib vaimselt kängu jääda.

KAKSIKUD

Halb harjumus muutub heaks, kuna serveerid seda ekstravagantsel viisil. Sulle meeldib, et sul on just selline erakordne kiiks, mis eristab sind teistest.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Lõpetad ühe isikuga suhtlemise, sest näed tema kahepalgelisust. See võib olla hoop, sest varem usaldasid teda täielikult. KALAD Kui leiad endas allasurutud viha, siis lase sellest lahti. Võimalik, et oled seda endasse kogunud pikka aega ja nüüd tuleb plahvatus.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Näide aja relatiivsusest: minuti pikkus tundub kardinaalselt erinev vastavalt sellele, kummal pool tualeti ust asute. ••• «Doktor, kas vastab tõele, et kõik naised elavad palju kauem kui mehed?» «No kas just kõik, seda ei julge kinnitada, aga lesed kindlasti!» ••• Hiljutine uuring leidis, et keskmine eestlane kõnnib aastas 1450 kilomeetrit. Teine uuring leidis aga, et keskmine eestlane joob aastas 83 liitrit õlut. Seega on keskmine kulu 5,7 liitrit sajale. ••• Välisuudistest: «Egiptuse võimud saatsid Venemaale, Soomele ja Eestile noodi, milles nõutakse, et turistidena riiki saabujate fotod isikut tõendaval dokumendil oleksid tehtud purjuspäi.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ÜHISTEGUR

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || AED & KODU || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

KORISTAMINE. Sisseehitatud tolmuimejat on märksa kergem ja mugavam kasut ja mis põhiline, see ei paiska toaõhku tervisele kahjulikke tolmuosakesi.

Kesktolmuimeja säästa sirje niitra

toimetaja

Tavaline tolmuimeja eemaldab küll nähtava tolmu, kuid silmale nähtamatud kahjulikud mikroosakesed mahuvad läbi filtri ja puhutakse ruumi tagasi. Samad mikroosakesed võivad põhjustada mitmesuguseid allergilisi reaktsioone ja pikema aja jooksul isegi astmat. Paljud allergoloogid soovitavad seetõttu oma patsientidele tavalise tolmuimeja asemel kesktolmuimejat. California ülikooli uurijad on leidnud, et kesktolmuimeja süsteem vähendab ninavaevusi 47, silmavaevusi 61 ja unehäireid 44 protsenti. See ongi kesktolmuimeja tootjate ja müüjate esimene argument. Teiseks pole vaja endaga mööda maja kaasa tarida lärmavat kobakat, sest kesktolmuimeja seade on enamasti eemal, tehnoruumi suletud ukse taga. Eriti oluline on see siis, kui elamine paikneb mitmel korrusel, sest tõmbepesad, kuhu ühendada voolik, võivad olla igal korrusel. Ka filtrit puhastada on nii märksa lihtsam kui tavatolmuimejal.

Mõnevõrra keerulisem on likvideerida ummistust, kui masin on midagi suurt sisse tõmmanud. Itaalia päritolu Aertecnica kesktolmuimejaid tarniva osaühingu Beam Baltic tootejuhi Taavi Tuuri kinnitusel saab sellest murest siiski üle. «Kõik, mis on ühtepidi sisse läinud, tuleb samamoodi välja. Torustikest on eemaldatud küll riideesemeid, küll kassi või laste mänguasju. Ükski ummistus pole veel kõrvaldamata jäänud,» kinnitas ta. Kesktolmuimeja pannakse paika maja ehitades või hiljem põhjalikult renoveerides. Tuuri sõnul on võimalik süsteem üles ehitada ka samm-sammult, nii et esmalt paigaldatakse ehituse käigus torustik, mis maksab keskmise suurusega maja puhul 500 euro ringis. Seadme võib siis ka hiljem soetada. Keskmise suurusega majas saab hakkama kokku umbes tuhande euroga. Tihtipeale tuleb aga kogu komplekti korraga välja ostes hind soodsam. Seadmete valik on suur ja iga inimene saab endale valida just endale sobivaima. Näiteks väga nõudlikule kliendile ja suure maja koristamiseks mõeldud LCD-ekraaniga varustatud seadme eest tuleb välja käia kuni 300 eurot rohkem. Kui USAs ja näiteks ka Soomes on kesktolmuimejad majades juba ammuilma olemas, siis Eestis on see viimase kümne aasta uudis. «Oleme tähele pannud, et need, kes ehitavad endale juba teist maja, tahavad sinna enamasti kesktolmuimeja sisse panna. Ju siis jäi see esimeses majas kahe silma vahele. Sageli soovitavad kesktolmuimejat projekteerijad ja ehitajad,» rääkis Tuur.

Kesktolmuimeja Eelised • • • • • • • •

Kerge voolik tolmuimeja korpuse asemel Ei puhu tolmuosakesi ruumi Suurem imemisvõime Väiksem müra Filtrit tuleb puhastada harva Töökindel, kuna seade on liikumatult seinal Säästlik Suurendab kinnisvara väärtust

Puudused • Alginvesteering suurem • Väga pikka voolikut ebamugav kaasa vedada • Torustiku ummistust keeruline likvideerida

Süsteem • • • • • •

Koristatav pind 150–350 ruutmeetrit Torustik 400 eurot Seade 432–719 eurot Voolik (9 m) 40–100 eurot Koristusotsikud 50–104 eurot Kokku 922–1323 eurot allikas: beam baltic, www.kesktolmuimeja.ee

Need, kes ehitavad endale juba teist maja, tahavad sinna enamasti kesktolmuimeja sisse panna. Seadme, mis teeb vastavalt tüübile vähem või rohkem müra, võib paigaldada garderoobi, garaaži, keldrisse või koguni köögikappi. Filtreeritud õhk

suunatakse õue või ventilatsioonikorstnasse. «Paigaldusega saab hakkama iga inimene, kes oskab rauasaagi ja akutrelli kasutada. Täpsed juhendid leiab kesktolmuimejaid müüvate firmade kodulehtedelt ja selle töö teevad kaks meest nädalavahetusega ära,» lausus Tuur. Paigaldust on võimalik tellida ka spetsialistilt, olenevalt töö mahukusest ja keerukusest algab paigalduse hind umbes 800 eurost. Paigalduse pakkumist võib küsida ka maja ehitajalt, kes paigaldab tolmuimeja muude torutööde käigus. Seda varianti on soovitatav kasutada siis, kui ehitajal on samasuguse süsteemi paigaldamise kogemus. Kortermajades selline süsteem veel väga levinud ei ole, sest muudab elamispinna veidi kallimaks. Arendajad, kes soovivad aga korteritele lisaväärtust anda, kasutavad kesktolmuimejat. Näiteks Tallinnas Juurdeveo tänavas on üks seesugune kortermaja olemas. Majatehastel, mis saadavad moodulmaju Rootsi ja Norrasse, on kesktolmuimeja aga juba standardvarustuses. Kodumajatehas näiteks plaanib paigaldada kesktolmuimeja Tartu lähedale ehitatava uue kortermaja korteritesse.

Oleme avatud 7 päeva nädalas!

Kas Sina oled juba tutvunud Juhani Istikuäride viljakultuuride valikuga? UUDIS 2014! Sama aasta võrsetel saaki andev pampel ehk aedmurakas REUBEN

Saadaval palju uusi ja huvitavaid marjapõõsaid!

Kesktolmuimeja toru Taavi Tuuri käes on üsna selline, nagu tolmuimeja torust oodata võiks. Vahe on tolmu kogumise paagis ja mootoris, mis ei lohise tolmuvõtjaga kaasa, vaid on paigaldatud näiteks keldrisse. foto: liis treimann

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

tada,

ab tervist

AED JA KODU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || AED & KODU || 21

22 || kuulutused || postimees, 24. aprill 2014

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Mälestus püha sinust hinge jääb helge ja hea. Meie mõtetes püsid sa üha, elad edasi meie seas ... Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, ema ja vanaema

Su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa ...

Tiiu Kärner

Kaljo Liivamägi

(sünd. Raav) 19. IV 1937 – 22. IV 2014

Uus 2-toal korter Tartus, Kastani 183b (ü-p 61 m², 3/4, köögimööbel, san-tehnika, valgustid, rõdu, panipaik, parkimiskoht, 98 000 €). Usaldusväärne kinnisvarateenus, ost-müük-üür. Personaalne nõustamine tasuta. Kutseline maakler Veiko Tamm, tel 513 8494, www.ader.ee

24. IV 1929 – 21. VII 2002

85. sünniaastapäeval mälestavad Eevi, Olev, Vello, Kalle.

Leinab Rein laste ja lastelastega. Ärasaatmine 26. skp. kell 15 Pärnamäe krematooriumis.

Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Tallinn, Pärnu mnt 38. Sind leinama jääb kodutalu, igatsema koduõu ... Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Arno Pentsa

Korstnapühkimisteenus kutse tunnistusega spetsialistidelt. Akt tasuta. OÜ Tartu Tuli. Tel 730 5387.

Lahkunud on meie armas ema, vanaema ja vanavanaema

Maimu-Reet Pikani

26. VII 1930 – 22. IV 2014

(Mändver) 26. III 1925 – 21. IV 2014

Leinavad lesk, poeg perega. Hüvastijätt 26. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures kabelis Jaama 122.

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine Pärnamäe krematooriumis 2. mail kell 12.

Ohtlike puude langetus LõunaEestis. Hind kokkuleppel. Tel 5345 1897. Küünal kustus, eluraamat sulgus ...

Veokijuhi täienduskoolitus 26., 27. aprillil ning 3., 4. mail Tartus, Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee

Tiibeti mastifi kutsikad kennelis Barnedi. Info barnedi.weebly.com, tel 5662 3705.

Müüme soodsalt ehitusmaterjale. Küsi lisa info@roofing.ee või helista tel 5686 9984.

OÜ Narva Hambakliinik vajab arsti-stomatoloogi. Tel 359 1931. Pakume tööd CE-kat veoauto juhile. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, üks nädal kodus. Vajalik töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome–Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065, Andrus.

AS Viimsi Vesi avalik kirjalik enampakkumine kinnistute müügiks. AS Viimsi Vesi kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise AS Viimsi Vesi omandis oleva Mereranna tee 6 kortermaja ees oleva 233 m² kinnistu: Viimsi vald, Haabneeme alevik, Haabneeme pumbajaam 3 (katastritunnusega: 89001:010:2898) müügiks. Enampakkumise alghinnaks on 500 eurot. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 2. V 2014. a kell 9. Pakkumiste esitamise koht: AS Viimsi Vesi, Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa. Lisainfo: www.viimsivesi.ee või telefonil 606 6848.

Lahkus toonelateele armas abikaasa ja tore õemees

Lahkus meie hea rühmakaaslane

Johan Pratka

Enn Kukk

7. VII 1923 – 21. IV 2014

Mälestame vil!

Larissa Rangi c 1933

Korp! Filiae Patriae

Südamlik kaastunne omastele kalli

Helgi Ahi surma puhul. Mälestavad Mare, Tiia, Malle ja Ülla peredega.

Südamlik kaastunne Maie Ambrele abikaasa

Jaak Ambre Tartu linnavalitsus kehtestas Kvissentali tee 16 krundi detailplaneeringu.

kaotuse puhul. Nõo kool

Südamlik kaastunne Evi Põllumäele kalli venna

Jüri Koduvere Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid (maksan 50 €/tk). Tel 5558 8070.

Ostan erinevaid koolimärke. Maksan 15 eurot/tk. Tel 5595 8057.

Tartu linnavalitsus suunas avalikule arutelule Rebase tn 18a krundi detailplaneeringu eskiislahenduse. Planeeritav krunt pindalaga 604 m² paikneb Karlova linnaosas Sõpruse silla vahetus läheduses. Planeeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus tankla ning tankla ja sadama teenindamiseks vajaliku hoone rajamiseks. Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu on 30. IV 2014 kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303. Võnnu vallavolikogu vaatas üle 8. X 2009 määrusega nr 7 kehtestatud Võnnu valla üld planeeringu. Vallavolikogu 17. IV 2014 otsusega nr 9 otsustati jätta olemasolev üldplaneering kehtima ning jätkata selles määratletud arengueesmärkide täitmisega.

Helgi Kutser

6. I 1937 – 18. IV 2014

Tallinna Tehnikaülikooli 1967. aastal lõpetanud AO õpperühm

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 26. skp. kell 12 Keila kirikus.

Teatame kurbusega kalli poja, venna ja onu

Hing jõudis lõpule. (Emily Dickinson)

Raivo Ressari

Meie keskelt on lahkunud

Uinus igaveseks meie kallis ema, vanaema, vanavanaema ja hea inimene

Eva Margot Tart

Miralda Treial

Sügavas leinas lesk ja Asta perega. Ärasaatmine 25. skp. kell 12.30 Tartu krematooriumi väikeses kabelis.

On õdedest üks lahkunud me keskelt ...

On lahkunud kallis ema, vanaema, vanavanaema

3. III 1959 – 22. IV 2014

surmast.

18. VIII 1922 – 23. IV 2014

Mälestavad ema, isa ja õde perega.

Poeg, lapselapsed ja lapselapselapsed

Mälestame

Lembit Laasbergi Onutütar Inge laste peredega

Kallist

Lembit Lainet

Mälestame proviisor

Eve Nelki Avaldame kaastunnet lähedastele. Kursusekaaslased 1974. aasta lennust

Kallis Triinu, oleme nendel rasketel hetkedel mõtetes sinuga, kui jätad hüvasti oma armsa õe

(sünd. Tõnismäe) 18. X 1917 – 21. IV 2014

Leinajad. Ärasaatmine 26. skp. kell 15 Pauluse kabelist samale kalmistule.

Ilmar Sööt Avaldame sügavat kaastunnet Lehte Sööt-Hainsalule perekonnaga kalli abikaasa, isa ja vanaisa surma puhul. Kolleegid 20. Augusti Klubist

Armas Lehte! Meie sügav kaastunne sulle ja su lähedastele kalli

Ilmar Söödi

leinab õde Silvi perega. Südamlik kaastunne omastele ja lähedastele.

Tuulikki Ojaloga Endla teatri pere

surma puhul. Helin ja Ants

Kallist sõbrannat

Teatame kurbusega, et lahkunud on meie kallis

Südamlik kaastunne Tiia Tammele ema

Kaarin Leinartit 23. IV 1959 – 30. VI 2004

Arnold Rakles 1. IV 1931 – 21. IV 2014

Ilme Tamme

kaotuse puhul. Aili, Liida, Vaiki, Virve, Ene ja Eha

mälestab 55. sünniaastapäeval Aivi.

Ärasaatmine toimub Hageri kirikus 26. skp. kell 13.

surma puhul. TÜ stomatoloogia kliinik

Avaldame sügavat kaastunnet Kaie Karniolile isa

Avaldame sügavat kaastunnet Kai Lepikule kalli isa

Mälestame kauaaegset head sõpra

Anneli Tiisk

Enn Kuke

Tiit Lepiku

kaotuse puhul. SA Eesti Koostöö Kogu nõukogu ja töötajad

kaotuse puhul. Töökaaslased SEB Pangast

Siiras kaastunne lähedastele. Evi, Liis, Tõnu

vil!

Südamlik kaastunne veli Alole perega isa, äia ja vanaisa

Südamlik kaastunne dr. Tiia Maramaale armsa ema

George Liik

Larissa Rangi

1969–2014

Mälestame unustamatut endist naabrit ja sõpra. Südamlik kaastunne omastele. Perekond Varendi

Anneli Tiisk

Erna-Leontine Kõrtsi

27. V 1943 – 15. IV 2014

Agu Rulli

surma puhul. OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus

Mälestab korp! Fraternitas Tartuensis.

kaotuse puhul. LC Tartu

Avaldame sügavat kaastunnet Margusele, Kaisa ja Hanna peredele abikaasa, ema, ämma ja vanaema kaotuse puhul. Veiko, Kati, Einar, Vilja, Jane, Aler, Krista, Ivar

Avaldame kaastunnet dr. Tiia Maramaale lähedastega armsa

Südamlik kaastunne Tarmole õe

Südamlik kaastunne Margusele ja kõigile lähedastele

Erna-Leontine Kõrtsi

Südamlik kaastunne Tiinale kalli abikaasa

Piret Lilosoni

18. V 1919 – 18. IV 2014

kaotuse puhul. OÜ Tartu Linna Polikliinik

kaotuse puhul. Ilo perekonnaga

Südamlik kaastunne Tarmole õe

Endel Saadjärve surma puhul. Valve, Liivia, Mirjam, Eve, Lea, Laura, Heiki, Jüri

Mälestame head kursusekaaslast

Piret Lilosoni

Valter Sakki

kaotuse puhul. Kitman Thulema aktsiaseltsi kollektiiv

Meie sügav kaastunne omastele. 1973. aastal raviosakonna lõpetanud

Sügav kaastunne Sergei Mosolainenile perega

Viktor Mosolaineni

surma puhul. Perekonnad Kupri, Inginen, Vassili Kutšinski perega, Raissa Mihhailova perega

Ilmar Sööt Avaldame kaastunnet Mati Söödile perega isa ja vanaisa kaotuse puhul. Alar ja Allan peredega ja Marika

Anneli Tiiski

kaotuse puhul. Ivar, Egle, Tiiu, Haimur, Kärolin, Keiro, Argo, Eve

Armas Nigul! Oleme mõttes sinuga, kui saadad maiselt teekonnalt ära oma armsat isa

Hans Treimanni 21. VII 1933 – 17. IV 2014

Sinu töökaaslased ajakirjast Üks

Olev Uibopuu Mälestame Erumetsateenijate Ühingu Hong asutajaliiget, endise Pikasilla metskonna metsaülemat. Sügav kaastunne omastele. Erumetsateenijate Ühing Hong

POSTIMEES, 24. APRILL 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

FESTIVAL. Täna algab pidulikult enam kui 80 sündmusega «Saksa kevad».

Schleswig-Holstein toob Eestisse kevadist kultuuri kaarel arb reporter

aksamaa esitleb tänavu oma kultuuri mitmekülgse programmiga festivalil «Saksa kevad», mis sel aastal toimub koostöös SchleswigHolsteini liidumaaga. Festivalil toimub enam kui 80 kunsti, kultuuri, majanduse, poliitika, teaduse ja saksa keelega seotud üritust. Juba esmaspäeval alanud festival saab täna Kumu kunstimuuseumis ja selle hoovis ametlikult piduliku alguse. Üritusel osalevad SchleswigHolsteini liidumaa peaminister Torsten Albig ja sealne justiits-, kultuuri- ja Euroopa minister Anke Spoorendonk ning kultuurivaldkonna esindajad ja põllumajandusdelegatsioon. Pidulikku avamist saadab Nils Landgren & The JazzBaltica Ensemble, mis pärineb Schlesw ig-Holsteinist, kuid ühendab paljusid Läänemere maade muusikuid. Nils Landgreni & The JazzBaltica Ensemble’i kontserti saab kuu-

Nimekas džässtromboonimängija Nils Landgren esineb koos SchleswigHolsteini The JazzBaltica Ensemble’iga täna Tallinnas ja homme Tartus. foto: «saksa kevad»

lata täna õhtul Jazzkaare Merepaviljonis ning homme Tartu Jazzklubis. Alates tänasest on Kumu sisehoovis eksponeeritud Kieli Muthesiuse kunstikõrgkooli üliõpilaste installatsioonid. Mängitakse vaba ruumiga ja

avastatakse vorme, mida mänguliselt lahti mõtestada. Näitus jääb avatuks Kumu suvehooaja lõpuni. «Saksa kevade» avamise puhul saabub Eestisse sihtasutuse Filmförderung Hamburg Schleswig-Holstein esin-

daja, kes kureeris filmiprogrammi «Uus Saksa film: Schleswig-Holsteini eri», mida esitleb Goethe Instituut. Noorte-, dokumentaal- ja mängufilmide valikut näeb alates 4. maist Tallinnas (Artise kinos) ja alates 5. maist Tartus (Cinamoni kinos). Programmi kuulub üle kahekümne linateose, teiste seas hariduslikke dokumentaalfilme gümnaasiumiastme õpilastele. Filmiprogrammi raames saab kuni 8. juunini telekanali ARTE kodulehel eestikeelsete subtiitritega tasuta vaadata populaarset mängufilmi «Võõras». Polygon Teatris etendub tänasest kuni 13. maini Roland Schimmelpfennigi «Araabia öö», urbanistlik triller ja unenäoline armastuslugu, mis leiab aset tüüpilises magala kortermajas, kus ühel sumedal ja kuumal õhtul kaob teadmata põhjusel vesi. Muusikasõpradele pakub «Saksa kevade» kultuuriprogramm noorte džässorkestri ja -koori PFG (Pop- und Folklore-Gruppe) kontserttuuri «The New Generation», mis jõuab lisaks Tallinnale ka Tartusse, Pärnusse ja Kuressaarde. Festival «Saksa kevad» kestab 12. maini, mitu näitust jääb aga üles suvekski. Lisainfot leiab aadressilt saksakevad.ee.

Loomelinnak peab sünnipäeva Telliskivi Loomelinnak saab viieaastaseks ning seda tähistatakse sel nädalal kaheksa üritusega. Sünnipäevapidustused algavad täna gurmeepäevaga, järgnevad rattakultuuri inspiratsioonipäev, sünnipäevapidu, töötubade päev, kirbuturg koos rattalaadaga ning taimetoidupäev. Osaleda saab

kahel ekskursioonil, mis viivad huvilisi giidide juhtimisel loomelinnaku õuele, ruumidesse ning katustele. Homme õhtul toimub Erinevate Tubade Klubis sünnipäevapidu, kus on laval Sibyl Vane, Wolfredt ja Popidiot love-action DJ-set ning DJd Margus Talvik ja Robert Kõrvits. PM

24 || TÄNA || POSTIMEES, 24. APRILL 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VÕTAB KOKKU SEB ANALÜÜSI BALTI RIIKIDE LEIBKONDADE HEAOLU KOHTA.

NIMEPÄEV: VANDA, VAIDA, AADA, IIDA Anatoli Kraemer 90, ajakirjanik ja kultuuritöötaja Maarja Nummert 70, arhitekt Margus Viigimaa 56, kardioloog Tõnu Trubetsky 51, muusik ja kirjanik Raivo Tasso 50, pressifotograaf Sandra Uusberg 28, näitleja Rein Taaramäe (pildil) 27, jalgrattur

Ülemnõukogu saadikud tahavad Metsakalmistule Viimase ülemnõukogu 29 saadikut liitev ühing «Eesti vabaduse eest!» soovib oma liikmetele õigust kasutada Metsakalmistul asuvat riigikogu matmispaika. Ühingu juhatuse liige Jüri Kraft märkis kirjas riigikogu esimehele Eiki Nestorile, et Eestist viimasesse Nõukogude Liidu ülemnõukokku valitud rahvasaadikud andsid panuse Eesti taasiseseisvumisse ning maailma poliitilise kaardi muutumisse, võideldes Eesti majandusliku iseseisvuse ja Molotovi-Ribbentropi pakti salaklauslite kehtetuks tunnistamise eest. «Pöördume teie poole palvega võimaldada matmispaik neile MTÜ «Eesti vabaduse eest!» liikmetele, kes sooviksid, et nende põrm sängitataks riigikogu matmisalale Metsakalmistul,» kirjutas Kraft, lisades, et 20. augusti klubi liikmetel on selline õigus. postimees.ee

KÄRDLA +7 HAAPSALU +10

maile meius s

NARVA +9

RAKVERE +10

PAIDE +12

Skandinaavias jõudu kogunud kõrgrõhkkond on tänaseks asetunud südamiTARTU PÄRNU kuga Eesti kohale. KõrgVILJANDI +11 +11 +10 rõhkkonna rüpes jagub KURESSAARE meile jätkuvalt rohkelt +8 päikesepaistelisi hetki ning tuul on rahulik. Karge öö järel tõuseb õhutemperatuur taas VÕRU VALGA kõikjal plusspoolele, kuid sooja on +11 +12 tagasihoidlikult. Täna on päikesepaisteline ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Tuul on muutliku suunaga, puhudes 2–7 m/s. Õhutemperatuur on Reede, 25.04 Laupäev, 26.04 Pühapäev, 27.04 6–12 kraadi. Tallinn –2/+12 –1/+13 +2/+14 Tartu –1/+14 +1/+15 +1/+17 Narva –1/+13 –1/+15 +1/+14 Pärnu 0/+14 –1/+14 +3/+15 Kuressaare +2/+10 +3/+11 +4/+13

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Paide Sookure lasteaia vanemate rühmade lastel oli eile põnev ennelõuna – pärast hommikusööki sõideti Kuusiku metsa puid istutama. Lapsed, kasvatajad ja Riigimetsa Majandamise Keskuse töötajad istutasid kokku ligi 700 kuusetaime. Lisaks teadmisele, kuidas puud istutada, said lapsed aimu ka sellest, kui kiiresti puud kasvavad – istikud, mis nemad mulda panid, on 80 aasta pärast suured palgipuud. jarvateataja.ee

TALLINN +9

ilmateenistuse sünoptik ünoptik

Mudilased istutasid 700 puud

EUROOPA

Kõrgrõhkkonna südames

2– 7m

foto: sookure lasteaed

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLJEL ÜLEVAADE TURISTI ELLUJÄÄMISKURSUSEST NAPOLIS.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.41 5.37 5.51

loojub 20.59 20.47 21.05

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +27,2 kraadi (2000) –7,2 kraadi (1955) Tartus +27,3 kraadi (2000) –8,1 kraadi (1981)

KUUFAASID

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

22. aprill 10.52 29. aprill 9.14 7. mai 6.15 14. mai 22.16

+17 +22 +20 +18 +20 +21 +18 +20 +19 +12 +11 +9 +16 +11 +17 +20 +15 +17 +12 +18 +7 +12 +18 +7 +20 +9 +12 +24 +18 +9 +19 +21 +12 +20 +36 +18 +27 +38 +22 +31 +19 +35 +16 +29 +21 +19

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 24. APRILL ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kutsuvad teid hommikukohvile! 08 55 Holby City haigla: Arsti dilemma 09 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 45 Tõuse ja sära!* 14 05 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)* 15 00 Waterloo Roadi kool* 16 00 Holby City haigla: Arsti dilemma* 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 35 Uued trikid: Müügimehe surm 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne. Saatejuht Indrek Treufeldt. 30 Ela sajaga (Eesti 2013) 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI. Saatejuht Timo Steiner, režissöör Ülle Õun, toimetaja Joonas Hellerma, produtsent Kadi Priske. 35 Aasta muusik Oleg Pissarenko 23 35 Ringvaade* 00 40 Uued trikid: Müügimehe surm* 01 38 ERR uudised

07 10 Eddie ja karupätsu: Võilillekell* 20 Sõprade linn* 30 Lammas Shaun* 35 Pingviin Jasper 40 Londiste, 3/4 08 10 Miriami kana pesakast 15 Lastetuba* 30 Vahva mees, kes pilli teeb, 7/12* 09 00 Ringvaade* 10 05 Waterloo Roadi kool 11 00 Puutepunkt* 30 Vanameeste paradiis* 12 00 ERR uudised 17 15 Smallville: Eksirännakud 18 00 Hei, pöialpoisid! 30 Lastetuba: Hiiumaa 45 Mukk ja Tšavapa 55 Sõprade linn: Mäe peal 19 05 Indiaanipoiss Yakari: Jõe saladus 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Väikelinna detektiivid, 6/6: Valge daami tõeline lugu 30 Linnutiivul ümber maakera, 1/6: PõhjaAmeerika 21 20 Allveelennud, 8/10: Lugu eesti laste suurest ostust 30 AD 1790, 2/10: Lõhnastatud püstol 22 25 Eesti lipp ümber Islandi, 5/10 55 Eesti TOP 7 23 40 Sild, 3/10* 00 46 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 122/163* 11 00 Kodus ja võõrsil 30 Pilvede all* 12 30 Heeringas Veenuse õlal* 13 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 14 00 Sõbrad: Rossi ja Monica nõbu 30 Sõbrad: Racheli suur suudlus 55 Punased roosid, 742/800 16 00 Küladetektiivid: Kaardid ei valeta 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 123/163 18 00 Süütu süüdlane, 122/158 19 00 Reporter 20 00 Parim enne: Renomee ja mineviku varjud 30 Laula mu laulu 22 00 Eurojackpoti lisaloos – Kes võidab Porsche? 22 30 Pulmalaulik (USA 1998). Südamlikult vaimukas komöödia 00 30 Chuck: Chuck vs surmahirm 01 20 Erootikatelefon 45 Bordell 232* 02 35 Hooaeg* 03 10 Reporter* 04 00 Aiasaade* 15 Kodusaade* 45 Lemmikretseptid* 05 15 Küladetektiivid: Kaardid ei valeta*

TV3 06 15 Joonissarjad 08 00 Marina ja kapten, 101* 09 00 Kirgede torm* 10 35 Vaprad ja ilusad, 6712* 11 05 Top Shop 20 Võimalik vaid Venemaal* 12 00 Grey anatoomia 6, 17: Tõuge 13 00 Anna otsib meest, 2* 14 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 7* 15 00 Seitsmes taevas 8, 2: Varajane kukkumine 16 00 Vaprad ja ilusad, 6713 30 Marina ja kapten, 102 17 30 Kirgede torm 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 11, 9: Surm à la carte, 1 21 30 Selgeltnägijate tuleproov. Finaal! 23 00 Kolmeraudne 00 00 Grey anatoomia 7, 16: Ei ole vastutav 01 00 Euroopa pokkeriturnee 02 05 Ärkvel 1, 5: Oregon 55 Kodumäng* 03 20 Selgeltnägijate tuleproov* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Võimalik vaid Venemaal* 50 Kodumäng*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 57/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 168* 45 Küladetektiivid, 164: Aken surma 10 45 Südametukse, 47 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Kuidas magades tervist parandada* 13 00 Everwood: Kummitused 14 00 Käpardist kokaks, 2: Viimnepäev talus* 15 00 Kuula mu laulu, 5* 16 00 Mehi jalaga segada: Pimedaim päev 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Uuendused, kuidas vananemist vältida 19 00 Kodus ja võõrsil, 5743 30 Emmerdale, 169/289 20 00 Pilvede all 21 00 Süües seksikaks, 8/13 30 Kolm naist paadis 22 00 Kuula mu laulu, 6 23 00 Piinlikud kehad: Nägu 00 00 Reporter 55 Ellen* 01 50 Raudsed kokad: Küüslaugulahing 02 40 Fort Boyard 03 30 Staariminutid: Kevin Costner 35 Südametukse, 47* 04 20 Beebiminutid: Põngerjad 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 69: Tappev mänguasi* 09 20 Conan, 231* 10 10 Näljased meremehed, 38/50* 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 43/91* 15 20 Komissar Rex, 70/167: Nõiajaht 16 15 Näljased meremehed, 39 17 10 Kuulsuste surmaheitlus 18 10 Chuck, 44/91: Chuck vs. habe 19 00 Tuvikesed: Kelly ei ela enam siin* 30 Tuvikesed: Aegade rock* 20 00 Guinness World Records – pööraseimad rekordid 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest: Töö Caligula heaks* 30 Metroorongi 1 2 3 röövimine (USA-Inglise 2009). Põnevusfilm 23 30 Conan, 195/483: Ice Cube, Wayne Gretsky, Chris Fairbanks 00 25 Kaks ja pool meest: Segadused Aerosmithiga 50 Tuvikesed: Kingamüüja surm 01 15 Tuvikesed: Vanamoodne võte 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 24: Volleystop* 11 00 Kalamehejutud 5, 13-16 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 1, 9 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 25: Lühike peatus 17 00 A-Rühm:3, 9: Kaartide avamine 18 00 Perepea 3, 13: Kutsu mure* 30 Simpsonid 22, 11: Särav Moe* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 17-18: Elu gorillade keskel; Öösel ei juhtu midagi head 20 00 Perepea 3, 14: Peter Griffin: abikaasa, isa ja... vend 30 Simpsonid 22, 12: Isa Homer 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Minu armsad luud (USA – Inglise – UusMeremaa 2009). Fantaasiapõnevik 23 55 Puhkus Mehhikos 2, 3; ekstra 2, 3 01 10 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 17-18* 02 10 Kälimehed 1, 9* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 04 35 Kodu keset linna* 05 05 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 23/142* 45 Meedia keskpunkt* 10 30 Täna. Uudised* 11 30 LV pressikonverents* 12 00 Inimese mõõde* 40 Arvutitark* 55 Tõdemusi Eesti majandusest 2/3* 13 25 Kinnisvaraveeb 16 00 Need, kes meie kõrval* 45 Gruusia – kuus aastat hiljem* 17 15 Meedia keskpunkt* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 24/142 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid 30 Kultuurimeetri arhiivist. Teatri- ja muusikamuuseum 20 00 Täna. Uudised 30 Otse: TeleTallinn. Linnapea tund 21 30 Aja puudutus 22 10 Eestlaste sajand Tallinnas. Dokfilm 50 Cash (Prantsuse 2008). Mängufilm 00 15 Täna. Uudised* 45 Inimese mõõde* 01 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Spordisäde 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Maailma mõõtmine, IV 12 00 Keskpäevased uudised 12 15 Uudis+. Lauri Varik, Arp Müller 14 05 Reporteritund. Opositsioonitund. Mirko Ojakivi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Spordisäde* 19 05 Reporteritund.* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Tund Raadio Tallinnaga 22 05 Sport 30 Maailma mõõtmine* 23 03 KÖP. Kadrioru kant, 2. Oliver Orro, Marje Lenk 00 05 Keelesaade* 01 00 Huvitaja* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Endrik Üksvärav 09 30 Jutujärg. Liisi Rõika päevaraamat, 4 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Esinevad Rootsi Raadio Koor Peter Dijkstra juhatusel, sopran Jeanette Köhn, Nils Landgren tromboonil, Jonas Knutsson saksofonil, Mats Bergström kitarril ja Eva Kruse kontrabassil. 11 05 Album. Elleri kogutud klaveriteosed V. 12 02 Delta. Anne Prommik 15 15 Amadeus + 16 05 Raadio Ööülikool 17 05 Da Capo 18 00 Täna kontserdisaalis. Jazzkaar 2014. 20 00 Ilmakaar. Türgi rahvamuusikat, II. Türgi traditsioonilist vokaalmuusikat. 55 Täna kontserdisaalis. Jazzkaar 2014 Noor prantslanna Nina Attal on tõusev täht, laulja-helilooja ning kitarrist, kes oma noorusele vaatamata annab juba staadionikontserte. Jazzkaare kontserdil esineb ta oma seitsmeliikmelise ansambliga. 22 30 Fantaasia. Bertil Tüvi 00 05 Nokturn