Postimehe paberleht 01 08 2014 by Postimees

VALUS HOOP

SOOME KOLINUD VANAPROUA KAOTAS LIGI VIIENDIKU OMA PENSIONIST. EESTI LK 4

ETTEVAATUST Tallinnas on kuus jalakäijate ülekäigurada, kus teeületajatel tuleb äärmiselt tähelepanelik olla, et õnnetust vältida. Näitame need ette. TALLINN LK 6

PIDU METSAS Sel nädalavahetusel tuleb muusikasõpradel festivalielamusi otsida Järva- ja Põlvamaa metsade vahelt.

REIS

Mootorrattamuuseum Võrumaal talletab haruldusi. LK 16

KULTUUR LK 13

www.postimees.ee Jalgrattur

REIN TAARAMÄE: Paraku ei võetud minu soove vähimatki arvesse.

SPORT LK 15

ARVAMUS

REEDE, 1. AUGUST 2014 • NR 177 (7168) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 847 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

Vabaduse eest Ukrainas toimuv pole mingi kodusõda või sisekonflikt, see on võitlus Venemaa agressiooni vastu ja oma vabaduse eest, kirjutab äsja tülikoldest naasnud riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL). Kui Euroopa Liit jääb Ukrainat toetama, astub kogu kontinent pika sammu rahu ja julgeoleku tugevdamiseks. LK 11

JÕUKUS KASVAB. Statistika järgi on igal Eesti perel vara ümmarguselt 34 000 euro eest.

Kriis õpetas säästma Majanduskriisi tagajärjel on Eesti elanikud õppinud rahaga hoolikamalt ümber käima ning suudavad taas üht-teist mustadeks päevadeks kõrvale panna.

Raha suudavad kõrvale panna ka väikese sissetulekuga inimesed, näiteks pensionärid ja Ida-Eesti elanikud, kellel on suhteliselt väike palk.

Kollased karbikesed päästavad elusid EESTI ENERGIA

Uued tuuled Veel kevadel näis üsna kindel, et valitsus tahab Eesti Energia juhti välja vahetada, kirjutab Andrus Karnau. Miks täpselt, on raske seletada. Nagu on raske seletada sedagi, miks sellest plaanist praeguseks loobutud on. LK 11

Pärast seda, kui narkomaanidele hakati jagama vastumürki sünteetilisele heroiinile, on üledoosist eluga pääsenud kümned uimastisõltlased. Fotol näitab kollast karbikest vastumürgi naloksooniga Tervise Arengu Instituudi narkomaania ennetusosakonna juhataja Aljona Kurbatova. Projekti eestvedajad on veendunud, et tegu on vajaliku ja tõhusa ettevõtmisega. Tallinna kiirabi statistika seda ei kinnita – kiirabiarstid näevad ikka päevas kolme-nelja üledoosi ohvriks langenud narkomaani. Samas ongi vastumürgi kasutamist õpetatud ennekõike võõrutusravil sõltlastele või nende lähedastele. Ja huvi päästva karbikese vastu kasvavat. foto: mihkel maripuu

EESTI LK 5

Ka on inimesed ettevõtlikumaks muutunud – vähem kui kümne aastaga on Eestis registreeritud ettevõtete arv peaaegu kahekordistunud.

MAJANDUS LK 7

UKRAINA

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 1. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Teispoolsusesse pole kiiret Hiljaaegu jalutasin töölt koju, peas pigem vähe- kui paljumõtestatud tegevus. Jõudsin valgusfoorini, mille läheduses autosid ei paistnud, fooris põles punane tuli. Hetkegi kõhklemata astusin sõiduteele ja sammusin tarmukalt üle – silme ees helkisid juba kaubanduskeskuse tuled, kusagil, mõnesaja meetri kaugusel oli kodu ja nende kahe paiga hüvede ühendamisel ootas mind peagi õhtusöök. Loomulikult jõudsin õnnelikult üle tee, jäin igati terveks ja teisele poole jõudmise ajaks süttis fooris ka lubav roheline tuli. Tee teisel pool nägin aga, kuidas üks noor ema püüdis oma väikesele pojale õpetada, millal peaks üle tee kõndima. Olid ilmselt kenasti olnud tunnistajaks minu tormamisele. Tundsin, kuidas karmapunktid kolinal kukkusid – siit läks minu taassünnivõimalus mõne head elu elava olevusena (sünnin järgmises elus teona ja jään kummiku alla?). Nali naljaks, aga ükskõik mil moel liigeldes (nagu igal pool mujalgi) ei tohiks unustada, et me kõik jätame oma igapäevase tegevusega kusagile jälje – ka muidu omast arust rahulikku ja tähelepandamatut elu elades: teeme seda isikliku eeskuju kaudu. Liikluskäitumises, kui jätta kõrvale teispoolsuse kujutelmad, muutub küsimus hoopis tõsiseks. Vales kohas teele astumine võib meid aidata lähemale reaalsele võimalusele uurida, kas ja kuidas teispoolsuse võimalustega lood õigupoolest on.

Kardame valimisõigust jagada – isegi oma lastega?

äpselt kuu aega tagasi andsid 41 riigikogu saadikut menetlusse põhiseaduse muutmise eelnõu. Eile otsustas valitsus seda toetada. Kui põhiseadust muudetakse, siis saavad kohalikel valimistel oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased (praegu on piir 18 eluaastat). Muutuseks on vaja, et kaks järjestikust riigikogu koosseisu võtaks selle otsuse vastu. Riigikogu valimised on juba järgmise aasta kevadel ning kui sellist muutust tahetakse, on parlamendi praegusel koosseisul jäänud tegutsemiseks aega vaid pisut üle poole aasta. Kui ka järgmine koosseis muudatusega nõus on, saavad 16–17-aastased hääle anda juba 2017. aasta kohalikel valimistel. Mis on sellise muudatuse mõte? Mis on selle õigustus? Enne vastamist tunnistagem, et seadusega määratud vanusepiir mistahes kodanikuõiguse kasutamiseks on niikuinii tinglik. Milline oleks minimaalne vanus, millest alates oleks mõtet inimesele

valimisõigus anda? Ühelt poolt on iseenesestmõistetav, et ei imikud ega alles lugemist ja aritmeetikat õppivad algkoolilapsed poleks võimelised ise valimisõigust teostama. Mis vanus on aga just see õige, millest alates valimistel osaleda võiks? Räägitakse inimese küpsusest, ent sellega pole lood sugugi selged. Kuidas on aju arenguga (sh emotsioonide ja impulsikontrolliga), kogemustega niiöelda päriselust, vastutusega muudes valdkondades, teadmistega poliitikast ning ühiskonnast ja maailmast üldisemalt? Kas õige vanus on 25, 40 või 18? Kas enne valimisõiguse saamist tuleks kõigil kodanikel sooritada eksam? Kas need inimesed, kellel pole piisavalt vara, saavad ikka aru, mis tähendus ühel või teisel (majandus)poliitilisel valikul üldse on? Vaesed pole ju maksutuludesse (piisavalt) panustanud. Või miks peaks saama hääletada naised, kes ju niikuinii hääletavad samamoodi nagu nende isa või mees (s.t naiste hääleõigus ei muudaks midagi, see on mõttetu) – niisugune oli üks vastuargumentidest sufražettidele umbes sada aastat tagasi. Nüüdne (üks) arusaam demokraatiast on, et valimistel väljendatav tah-

teavaldus peaks võimalikult täiuslikult kajastama ühiskonna koosseisu. Selle eesmärgi järgi peaks valimistel osalemise vanusepiir olema vähim võimalik. Räägitakse ka sellest, et muudatuse järel tungib poliitika kooli. Esiteks on enamik me abituriente praegugi valimisealised. Kas selle väga väikese valijatehulga kolmekordistamine muudatusega seab koolid enneolematu surve alla? Vaevalt küll. Kas poliitika kui selline on olemuselt paha, millest noored tuleks eemal hoida? Ei.

JUHTMÕTE 16-aastastele valimisõiguse andmine ei tee ilmselt Eestit halvemaks, vaid võib me noorte elu paremaks teha. Kas noored on lollid? Nemad on värskelt teinud ühiskonnaõpetuse kontrolltöid. Väga nutikaid ja tiba aeglasema taipamisega inimesi on aga nii vanade kui noorte hulgas. 16-aastastele valimisõiguse andmine ei tee ilmselt Eestit halvemaks, vaid võib me noorte elu paremaks teha.

urmas nemvalts

liisa tagel

1 8 5 7

PÄEVA KOMM Ausalt öeldes mõjus minu väike seik koduteel sedasi, et vaatan tee ääres seisatades kõigepealt, kas läheduses on lapsi, ja alles seejärel tunnen huvi autode vastu.

KÕVA SÕNA Kuna üldiselt on teada, et seadusloome mõjutamiseks pole muid võimalusi kui tänavapoliitika, siis peavad puuetega inimeste organisatsioonid ja nende toetajad ülimalt otstarbekaks jätkata meeleavaldamist ka lähikuudel.

Loomulikult ei pruugi jalakäija olla kaitstud ka täiesti reeglitekohaselt teed ületades, ent liiklusseadusel on siiski oma osa kõige nõrgemate kaitsmisel ja ei tohi unustada, et kõige nõrgem peab alati ka ise enda eest seisma – hoidma end ohtu seadmast. Isegi minusugused, kes pole Eesti iibe tõstmise eest hoolitsenud, mõjutavad aga seda, kuidas õpivad liikluses hakkama saama noored ilmakodanikud. Sellele võiks mõelda ka need vanemad, kes lapsukesel käest kinni hoides või koos perepuhkusele sõites, üheskoos punast tuld ja muid piiranguid trotsivad. Mitte ainult vales kohas tee ületajatel, vaid ka linnatänavatel kiiruskatsete korraldajatel on kusagil eeskujud. Ausalt öeldes mõjus minu väike seik koduteel sedasi, et vaatan tee ääres seisatades kõigepealt, kas läheduses on lapsi, ja alles seejärel tunnen huvi autode vastu. Kõlab silmakirjalikult, aga pidurdab kenasti soovi kiiresti üle tee trammi peale joosta, sest kuigi tundub, et vastutan vaid iseenda eest, võib minu eeskujul seda teha ka keegi teine. Olgu see siis laps või täiskasvanu, kes nähtud rikkumisest võiks innustust saada ja leida, et ilmselt pole hullu, kui ka tema samamoodi käitub. Pealegi süttib fooris siiski üsna varsti ka roheline tuli ja tuleb järgmine tramm, keerulisemad lood on aga uue eluga …

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Eesti liikumispuudega inimeste liidu juhatuse esimees ja europarlamendi liige Indrek Tarand. Protestijad soovivad saada töövõimereformile parandusettepanekute esitamiseks lisaaega, EPL 31.07

Postimees 1914. aastal Sõda. (pealkirjad 100 aasta taguse Postimehe esiküljelt – toim.) Vene sõjaväed üle Galitsia piiri tunginud. – Inglisemaa on Austria-Ungarile sõda kuulutanud. – Ametlik teadaanne prantslaste sõjategevuse kohta. Prantslaste strategiline seisukord on ülihää. – Lahing Saksa ja Belgia ratsaväe vahel. – Saksa vägede jagunemine. – Võitlused Lüttichi ümbruses. – Belglaste võit Haelenis, Põhjaida-Belgias. – Lüttichi fordid panevad ikka veel vastu. – Seisukord Lüttichis. – Sakslaste esialgsed kavatsused nurja läinud. Pont-a-Moussoni

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

pommitamine. – Sakslaste metsikud teod. Saksamaa mõjuavalduste katsed erapooletute riikide pääle. – Prantslaste võidud sakslaste üle. – Austerlastel Serbia pommitamine ei edene. – Türgimaa kaks Saksa ristlejat ostnud. Protestid sel puhul. – Saksa ja Austria laevade kinnivõtmine Vene laevade poolt. – Sõda Inglisemaa ja Austria-Ungari vahel. – Prantsuse saadiku ärasõit Vienist. – Italia saadiku Tittoni üleskutse. – Bulgaria jääb erapooletuks. – Saksa salakuulajad Inglisemaal. – Inglise boyscoudid kutsutakse sõja tarvis kokku. 1.08.1914

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 1. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

India politsei takistab laevakaitsjate lahkumist «Indias kinni peetud laevakaitsjad ei saa riigist lahkuda, kuna selleks peab loa andma politsei, kes on aga üks süüdistajatest ja püüab protsessi venitada,» rääkis Eesti suursaadik Indias Viljar Lubi. Kolmapäeval pidi India kohus langetama otsuse, kas süüst vabastatud Eesti laevakaitsjatele tagastada passid, isik likud asjad ja kautsjoniks makstud 2,5 miljonit ruupiat, kuid tegelikult tegi kohus üksnes otsuse tagastada esimene aastavahetuse paiku makstud kautsjon ehk iga mehe kohta 10 000 ruupiat (123 eurot), vahendas ERR uudised. Eesti suursaadik Indias Vil-

jar Lubi märkis ERRi raadiouudistele antud intervjuus, et tänase seisuga ei saa meeste kojupääsemist kinnitada. «Tegemist on selles mõttes paradok saal se olu korraga, et kohus on otsustanud, et süüdistustel pole alust ja kaasus tuleks lõppenuks lugeda. Meestel on riigist lahkumiseks vaja politsei luba, kes antud hetkel on süüdistaja rollis ja sellega venitanud,» ütles suursaadik. Eile pidid laevakaitsjad välja kolima hotellist, kus nad on alates aprillist elanud, sest endiselt pole piraadiküttide tööandja majutuskohale arvet tasunud. «Praegu oleme veel sees

(hotellis Shelter – toim), kuid arvatavasti täna kolime teise hotelli,» ütles laevakaitsja Roman Obeltšak Postimehele telefoni teel antud intervjuus. Obeltšaki sõnul ei plaani nad väga kau aks uude hotel li elama jääda. «Rohkem kui nädalaks me sinna ei jää. Proovime leida odavamat varianti elamiseks,» lisas ta. Probleemid hotelliarve tasumisega kerkisid päevakorrale juba juuni alguses, mil laeva-

Eile pidid laevakaitsjad välja kolima hotellist, sest endiselt pole piraadiküttide tööandja majutuskohale arvet tasunud.

kaitsjate tööandja AdvanFort teatas, et kindlustusfirmad pole väljamakseid teinud ning seetõttu võivad mehed peavarju kaotada. Ta märkis, et India on meestele olnud stressirohke. «Kogu aeg on stress, tervisega on ka paljudel probleemid. Ei saa öelda, et kriitilised probleemid, aga ikkagi suured.» Laev Seaman Guard Ohio sattus India vetesse mullu 11. oktoobril. Päev hiljem eskortis piirivalve laeva koos meeskonnaga Tuticorini sadamasse. 18. oktoobril vahistas kohus laeva 33 meeskonnaliiget. Kaks inimest jäeti esialgu laevale, kuid ka nemad võeti päev hiljem vahi alla. postimees.ee

Ukraina kodanikud küsivad üha enam Eestilt varjupaika Eesti ametivõimud said tänavu esimese kuue kuuga 56 varjupaigataotlust, kõige enam ehk 12 juhul küsisid Eestilt asüüli Ukraina kodanikud. 2013. aastal küsis Eestilt varjupaika 97 inimest, kuid nende seas ei olnud ühtegi Ukraina kodanikku. Esimesel poolaastal palus Eestilt varjupaika veel kaheksa Sudaani ja kaheksa Venemaa kodanikku, ütles politseija piirivalveameti pressiesindaja. postimees.ee

Ruhnu vallavanemaks sai lavastaja Jaan Urvet Ruhnu vallavolikogu valis eile vallavanemaks näitleja, lavastaja ja koolitaja Jaan Urveti (pildil). «Urvet on mitmes valdkonnas väga tubli inimene,» ütles Ruhnu vallavolikogu esimees Heiki Kukk. Ligi üheksa aastat Ruhnu valda juhtinud Aare Sünter lahkus 31. mail vallavanema ametist. Saarte Hääle teatel tõi Sünter põhjuseks perekondlikud põhjused. postimees.ee

karu

võib kolme kuu jooksul maha lasta, otsustas keskkonnaamet.

Tallinna keskkonnaamet: piiritajad väärivad pesakaste Seoses juhtumiga Õismäel, kus hoone fassaadi õhutusavade remondi käigus suleti seal pesitsevad piiritajad lõksu surema, paneb Tallinna keskkonnaamet hoonete halduritele ja ehitajatele südamele, et Tallinna elurikkusesse tuleb hoolivamalt suhtuda, ning pakkus välja, et lindudele tuleks paigaldada tehispesad. «Iseäranis ehitajad, kes selliseid töid teevad, peaksid lepingute sõlmimisel hoolikamad olema ja objektiga põhjalikumalt tutvuma,» selgitas Tallinna keskkonnaameti juhataja asendaja Relo Ligi. tallinncity.ee

Sõjaväepolitsei ei saa liiklusjärelevalve õigust Lääne-Virumaale Kulina külla oli eile moodsate kombainide esinemist tulnud uudistama oodatust palju rohkem huvilisi.

foto: meelis meilbaum / virumaa teataja

PÕLLUMASINAD. Ei juhtu just väga tihti, et ühel põllul kaheksa kombaini korraga mõõtu võtavad, aga esimest korda Eestis võis eile Kulinal just sellist vaatepilti näha.

Kombainid panid esimest korda üksteist proovile teele üprus teele.yprus@ajaleht.ee

uigi vili veel päris valmis pole, sai kuu aega tagasi ehku peale paika kombainide töödemonstratsiooni kuupäev, ja olgugi et korraldajad ise ka päris täpselt ei teadnud, mis mastaapi ürituse nad ette võtsid, seisid viie firma kaheksa kombaini Voore Farmile kuuluva põllu serval ja ootasid oma tööjärge. Rahvastki oli rohkem, kui keegi oli osanud oodata. «Algul arvasime, et kui 50 klienti vaatama tuleb, on hea. Aga nüüd on vist 500 ringis neid inimesi siin,» rääkis üks korraldajatest, ASi Dotnuvos Projektai müügijuht Aivo Põld. Maailmas on kombaine võistlema pandud korduvalt, kuid Eestis veel mitte. Aivo Põl-

lul tuli seesugune idee ning et teised mõtet toetasid, sai hakata asja ajama. «See on äge, et kõik konkurendid välja tulid ja meil ei ole omavahelist hõõrumist,» sõnas Põld. Tugeva õla pani üritusele alla Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI), kombainide töötulemust hindasid instituudi agrotehnoloogia osakonna spetsialistid. ETKI direktor Mati Koppel rääkis, et demopäeva idee sobis hästi instituudi üldise uurimistemaatikaga ja seetõttu mindi sellega kaasa. «Meie plaan on mõõta kombainide töökiirust, tootlikkust, koristatud vilja väljalaadimiskiirust, koristuskadusid ja koristatud tera vigastatust,» loetles Mati Koppel. Tulemusi ritta ei seata, aga Koppeli hinnangul on need põllumehe jaoks kasulik informatsioon, mille põhjal saab igaüks ise järeldusi teha. Viljavõtt polnud aga päris

tavapärane, sest vilja niiskusprotsent oli 35, tavaliselt oodatakse, kuni see on alla 20. Voore Farmi tootmisjuht Margus Lepp rääkis, et ürituse kuupäeva kinnitamist prooviti küll viimase võimaluseni edasi lükata, aga ühel hetkel pidi otsustama. Ja kui see paika sai, tuli loota, et vili valmib. «Õnneks vili valmis nii palju, et see on vähemalt muljumisküps,» lausus ta ja lisas, et saaki saab kasutada loomasöödaks. Lepp rääkis, et vilja niiskuse tõttu on ka töötingimused raskemad. ETKI agrotehnoloogiaosakonna teaduri Taavi Võsa sõnutsi on niisugust töövõrdlust üsna keeruline teha ning eile kogutud andmete põhjal ei

Maailmas on varem kombaine võistlema pandud korduvalt, kuid Eestis veel mitte.

soovita ta kellelgi midagi põhjapanevat järeldada. Ta tõi näite, et ühes välismaa ajakirjas võrreldi põhjalikult kuut kombaini, kuid see eeldas 28 inimese terve kuu tööd. Taavi Võsa kirjeldas, et kombainid koristasid talinisu, mille tera oli veel üsna märg. Üks põllupikkus, mille kombain läbis, oli 250 meetrit, lisaks sama tee tagasi. Kliendid said nisupõllul näha firmade Claas, Case IH, New Holland, Fendt ja Laverda kombaine. Kohaletulnud põllumehed olid üritusega väga rahul. «Põnev on, sest oleme just kombainist huvitatud, see on nagu vesi meie veskile,» ütles põllumees Viktor Õigus Uus-Liiva talust Viljandimaalt. «Siin saab ikka mitmed asjad selgemaks,» lisas Tauri Õigus. Meeste sõnul polnud probleem Viljandimaalt Lääne-Virumaale sõita, sest Eesti on väike ja selliseid üritusi pole varem olnudki.

Kaitseministeerium soovis sõjaväepolitseile õigust teha liiklusjärelevalvet, kuid majandusja kommunikatsiooniministeerium sellega ei nõustunud. Kaitseministeerium tegi ettepaneku muuta praegu kooskõlastusel olevat eelnõu ning anda sõjaväepolitseile liiklusseadusega võimalus teha liiklusjärelevalvet, jättes karistuse määramise õiguse samas politseija piirivalveametile. Eelnõu ette valmistanud majandusja kommunikatsiooniministeeriumis ei leidnud ettepanek aga toetust. postimees.ee

Peipsi järve ujuma läinud poiss jäi kadunuks

Stroomi rannas vohavad eriti mürgised vetikad

Alajõe vallas Smolnitsa külas jäi eile kadunuks Peipsi järve ujuma läinud poiss. Häirekeskus sai poisi kohta teate kell 17.09. Ida päästekeskuse pressiesindaja sõnul hakkasid last järvest otsima päästjad ning piirivalvurid. Kell 18.40 otsingud jätkusid. postimees.ee

Stroomi rannas esineb eriti mürgist vetikat, lapsed ja loomad tuleks rannast eemale hoida. «Stroomi rannas on tegemist toksilise vetikaga, tegelikult isegi selle karmima vormiga,» ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. tallinncity.ee

Postimees.ee küsitlus Kas ületad sõiduteed punase tule ajal?

Jah, teen seda pidevalt

Ainult siis, kui mul on kiire

32%

Ei, mitte kunagi

4398 vastajat

60% Ainult siis, kui ühtegi sõidukit pole näha

4 || EESTI || POSTIMEES, 1. AUGUST 2014

Metsatulekahjude hulk on poole võrra kasvanud merilyn säde

marylin.sade@postimees.ee

Kui eelmise aasta juuli lõpuks oli päästeametile tulnud 1102 metsa- ja maastikutulekahjudega seotud väljakutset, siis kolmapäevase seisuga on sel aastal olnud neid ligi poole rohkem – 2228. Põhjus, miks sel aastal on metsa- ja maastikutulekahjude väljakutsete hulk kasvanud, on selles, et sel talvel oli lund vähe ja kevad oli juba varakult kuiv. «Seetõttu oli palju maastikupõlenguid ning enamik neist sai alguse lohakast lõkketegemisest, osa ka tahtlikust kulu süütamisest,» rääkis päästeameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Reimo Raja. Näiteks kui mullu aprillis registreeriti seesuguseid väljakutseid 337, siis selle aasta aprillis oli neid 1301. Vaatamata sellele, et Raja sõnul on aastate jooksul kulupõlenguid Eestis

vähemaks jäänud, on kulupõlengute arv jätkuvalt suur IdaViru maakonnas. Sel kuul tuli sealt päästeametile põlenguteateid 73 korral ning see moodustab veidi üle poole teadete koguarvust, mis on 166. «Kahjuks aga on veel mõned, kes sellest aru saada ei taha ja alahindavad tule jõudu,» rääkis Raja. Samuti teevad päästeametile muret inimesed, kes teevad prahipõletamiseks lõkke ning seetõttu tihti ka kulupõlengu põhjustavad. Kuna Eestis on praegu väga tuleohtlik aeg, võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints ütles, et kui on plaan minna loodusesse puhkama, seeni või marju korjama, tuleb olla tulega ettevaatlik. See tähendab, et ka suitsetamisel ei tasu hooletu olla ning et lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb kasutada selleks ettenähtud lõkkekohti.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

TOIMETULEK. Tütre juurde välismaale asunud pensionäril peatati puudetoetuse maksmine ja pisikesest pensionist võtakse tulumaks täies ulatuses maha.

Soome kolinud naise pensionist kadus pea neljandik rivo veski reporter

Teisipäeval kustutati rabapõlengut Albu vallas Veteperes, kus tuli oli levinud kahele hektarile. foto: andrus kopliste / järva teataja

oas omadel jalgadel, väljas rulaatori abiga liikuv Helmi jäi pärast kahe poja surma üksikuks pensionäriks. Ainukene lootus – tütar Tiia – elab Soomes (nimed muudetud – toim). Et aina raskemaks muutuva eluga toime tulla, otsustas Eestis 363-eurost pensioni saanud naine kolida Soome. Eesti seaduse tähenduses mitteresidendiks muutunud Helmi sai esimesel Soomes elatud kuul paraja üllatuse osaliseks – uus igakuine pensionisumma, mida Eesti riik talle ka edaspidi maksab, on nüüd 21 protsenti väiksem – 287 eurot. Tiia on Soomes elanud kümme aastat. Ema Eestist ärakolimise plaan tekkis pärast seda, kui Tiia vend suri. «Vendadest teine suri minu Soomes elatud aja jooksul, esimene vend paar aastat enne minu sinnakolimist. Ühesõnaga, olen ema ainus laps ja kuna ema ei saa üksi hakkama, pakkusin talle võimalust kolida Soome,» selgitas Tiia kolimise tagamaid. Üsna pea, kui Helmi Helsingisse elukoha sai, teavitas ta ametlikult oma kolimisest ka kohalikku omavalitsust. «Kohe, kui teade oli edastatud, vähendati ema järgmise kuu pensioni 21 protsenti. Vaene ema on täiesti masendunud ja ei saa aru, miks tema vaevaga välja teenitud niigi väike pension nüüd õhemaks kraabiti. Antud situatsioonis oli ema valiku ees – puudega pensionärina polnud just lihtne Eestis üksi hakkama saada,» rääkis Tiia teda ja tema ema tabanud olukorrast lähemalt. «Sügisest hakkab mul kool ja siis tuleb töökoormust vähendada, kuid sellega muutub ka

palk väiksemaks,» jutustas Tiia, kes praegu teenib 12,50 eurot tunnis, mis teeb suvekuudel parimaks brutoteenistuseks 2000 eurot kuus. Kätte jääb sellest rahast 1630 eurot. Töötu mehe metallitööliste ametiühingusse kuulumise eest saadav igakuine 580 eurot ning ema 287-eurone pension kokku teeb Tiia pisut murelikuks. Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts ütles, et Eesti tulumaksuseaduse järgi on riiklik pension maksustatav tulu. «Tulumaksuseadus rajaneb residentsuse printsiibil ja liigitab maksumaksjad kahte rühma: Eesti residendid ja mitteresidendid. Kui Eesti pensionär elab Eestis (resident), on tema pensionist 210 eurot kuus tulumaksuvaba ja 21-protsendilise tulumaksuga maksustatakse üksnes seda summat ületav osa,» selgitas Tonts. Samas mitteresidentide pension on Tontsi sõnul maksustatav alates esimesest eurost. «Seda aga juhul, kui riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping ei sätesta teisiti. Eesti ja Soome vahel on sõlmitud tuluja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning mak-

Eestis elaval pensionäril (residendil) on 210 eurot kuus maksuvaba ja tulumaksuga maksustatakse seda ületav osa, mitteresidendi pension on maksustatav alates esimesest eurost. Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts

sudest hoidumise tõkestamise leping,» märkis ta. «See leping sätestab piirid, mille ulatuses kumbki riik teise riigi residendi tulu maksustada võib, ning kehtestab ka reeglid topeltmaksustamise vältimiseks. Maksuleping annab Eesti sotsiaalkindlustust käsitleva õigusakti alusel makstava pensioni maksustamise õiguse ainult Eestile. Kuna Eesti tulumaksuseaduse järgi on pension maksustatav tulu, siis peetaksegi Eesti pensionist kinni 21 protsenti isikutel, kes elavad Soomes,» ütles Tonts. Lisaks pensioni vähendamisele imestab Tiia, miks võeti emalt ära Eestis väljastatud puude staatus ja sellega kaasnenud igakuine rahaline hüvitis. «Nõustusin emale elamisloa taotlemisel tingimusega, et ei hakka Soome riigilt emale elatisraha küsima. Pean teda ise ülal pidama. Kuid rohud on siin ju kallimad ja elamine ka, seetõttu on iga euro abiks, antud juhul kaotab ema oma kuusissetulekust pea 100 eurot,» on Tiia nördinud. Tontsi sõnul ei kuulu puudega inimesele makstav toetus Euroopa Liidu määruse alusel teise riiki eksporditavate hüvitiste kategooriasse, see tähendab, et «oma olemuselt on puudega isikule makstav toetus abivahendiks konkreetses elukoha-

riigis hakkama saamiseks», selgitas Tonts. «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratakse ja makstakse puudetoetust Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulusid põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral,» lisas Tonts. Kuna ema tulud tema kulusid ei kata, ei jäänud Tiia sõnul neil esialgu üle muud, kui elamiskulusid koomale tõmmata. Esialgu ema eraldi korterisse elama paigutanud Tiia otsustas nüüd, et rahasäästvam on kolida kokku väiksemale pinnale. Töötu elukaaslane Aapo ja pensionärist ema on nüüd mõlemad Tiia ülalpidamisel, kes töötab kohalikus hooldekodus, igal võimalusel ületunde tehes. «Saladuskatte all võin öelda, et kord kuus käime Eestist süüa ostmas suuremas koguses ja hoiustame seda siis sügavkülmakirstus. Nii me hakkama saamegi,» rääkis Tiia, kelle majapidamistuludest pool läheb elukoha ülalpidamiseks. Eestisse naasmist ei ole Tiia hetkekski kaalunud. «Ma olen end viis aastat koolitanud hooldusasutustes töötama ja et ma nüüd läheksin Eestisse kahe ja poole euro suuruse tunnipalgaga tööle – tänan väga, ei!» on Tiia otsustuskindel.

POSTIMEES, 1. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

UIMASTISÕLTUVUS. Kümme kuud pärast Eestis narkomaanidele fentanüüli vastumürgi jagamise alustamist on elule tagasi võidetud kümneid inimesi.

Narkomaanid päästavad kaaslaste elu risto berendson reporter

allinnas Koplis Erika tänaval val tegutsevasse e süstlavahetuspunkti punkti astus esmaspäemaspäeval sisse mees ja teatas, et nädalavahetusel sel päästis ta taas fentanüüli üledoosist edoosist neljanda inimese. Aga ta ei ole selles osas rekordimees. es. «On üks teine mees, es, kes on viis korda nii teist elustanud,» ustanud,» ütleb uimastisõltlasii ja nende lähedasi elustama õpetav Tallinna infektsiooniarst rst Nikolai Jaroslavtsev. Ta räägib ägib eelmisel sügisel Tervise Arengu Instituudi vedamisel alustatud ustatud projektist, millega jagatakse gatakse sünteetilisest heroiinist st ehk fentanüülist üledoosi saanud uimasi as tisõltlastele kollases plastkarbis ravimit, naloksooni, et nad kiiresti elustada. «Ma tean, et inimeste suhtumine sellesse on selline, et mis neid narkomaane ikka elustada, kuid mina lähtun humaansusest ja ütlen instituudile selle projekti eest suure aitäh,» räägib infektsiooniarst. «Ma näen tulemust iga päev oma silmaga.»

Kollases karbis naloksooni süstal koos kahe nõela ja infolehega.

metab tema poole pöördunute seas mitut ema ja abielupaari. Ent on ka aktiivseid süstijaid, kes teavad hästi, millist ohtu sünteetiline heroiin endast veidigi vale doseerimise korral kujutab. «Peaasi, et see jutt naloksoonist levib,» ütleb doktor Jaroslavtsev. «Et inimesed teaksid – meelemärkuseta lamava inimese juurest leitud kollases karbis olev süstal võib päästa selle inimese elu.»

Tavaline statistika Üledoosidega kogu aeg kokku puutuva Tallinna kiirabi arvamus asjast niivõrd optimistlik pole. «Meie tavaline statistika on ikka kolm-neli üledoosi ööpäevas,» ütleb peaarst Raul Adlas. «Nii et selle projektiga seoses pole meie jaoks midagi muutunud ja maksumaksja jaoks on kiirabi vaatevinklist ikka kõik sama.» Naloksoon pole uudisravim. Kiirabiarstid on seda narkomaanide elustamisel kasutanud juba pikki aastaid. Lihtsalt eelmise aasta sügisel otsustas Tervise Arengu Instituut, et kiirabi töö lihtsustamiseks ja narkomaanide elu päästmiseks võiks seda ravimit jagada otse uimastisõltlastele või nende lähedastele. Tingimus on, et inimesed peavad läbima vastumürgi kasutamise lühikese kursuse ja teaksid – pärast vastumürgi manustamist peab igal juhul kutsuma kohale ka kiirabi.

Naloksooni süstimine on pealtnäha lihtne – süstal on eeltäidetud, sellele tuleb vaid nõel otsa panna ja inimene õigesse asendisse keerata.

Kaugel sellest, et projekt oleks läbi kukkunud. Esmatähtis on siiski humaansus ja elude päästmine. Üheksa kuud pärast «kollaste karpide» jagamisega alustamist Tallinnas ja Ida-Virumaal on arvud järgmised – naloksooni kasutamise koolituse on läbinud 546 inimest. Neist 469 on süstivad narkomaanid. Paljud neist on narkovõõrutuse käigus metadooniravi saavad inimesed, kes soovivad potentsiaalses hädaolukorras aidata oma lähedasest, sõbrast või sugulasest narkomaani. Ainuüksi Tallinnas umbes 220 inimest instrueerinud infektsiooniarst Jaroslavtsev ni-

Arsti sõnul näeb ta lõpuks ometi, et jutt elupäästvast «kollasest karbist» levib. Ta räägib loo, kuidas tema isiklikule numbrile helistas ühes Tallinna-lähedases karjääris sõbra üledoosi pealt näinud narkomaanist noormees. «Ta tundis selle kollase karbi ära ja seetõttu oskas inimest telefoni teel instrueerituna aidata.» Kui üledoosis inimese hingamine pole seiskunud, on naloksooni süstimine pealtnäha lihtne – süstal on eeltäidetud, sellele tuleb vaid nõel otsa panna ja inimene õigesse asendisse keerata. Süstida saab otse lihasesse ja läbi riiete. Narkouimast ärkamine on kiire, kuid ebameeldiv. Seetõttu pole harv, kui üledoosist päästetu elupäästja peale hoopis vihastab. Kokku on programmi käigus jagatud naloksooni juba 544 inimesele. See on vaid kaks vähem kui koolituse saanuid. Ning uuesti on naloksoo-

ni doosi pidanud väljastama koguni 72 korral. l Vähemalt 63 korral neist väitis uue kollase karbi saanud isik, et kasutas seda elustamiseks. Kuid ette on tulnud ka ravimi kaotamist. Esimese poolaasta numbrid narkosurmade osas on julgustavad. Võrreldes 2013. aastaga suri üledoosi 20 inimest vähem – narkosurmade arv kukkus 74lt 54-le. Tõsi, Põhja prefektuuri narkopolitsei pole märganud kinnipeetud uimastitarvitajate juures «kollast karpi» just üleliia tihti – esimese poolaasta peale suudetakse nimetada vaid kolme juhtumit.

Mis on lõpuks odavam? Ent see on kaugel sellest, et projekt oleks läbi kukkunud. Esmatähtis on siiski humaansus ja elude päästmine. Seda nimetab ka kiirabi peaarst Raul Adlas. Ja kui asja küüniliselt rahasse panna, siis siingi saavad skeptikud tagasilöögi. Tervise Arengu Instituudis projekti vedav narkomaania ennetusosakonna juhataja Aljona Kurbatova küsib retooriliselt: kas üledoosi surnud uimastitarvitaja surnukehale tehtav lahanguekspertiis ja hilisem matus tuleb maksumaksjale odavam kui mõnikümmend eurot maksev naloksoonisüst? «Me näeme seda püsiva teenusena,» lubab Kurbatova. «Kui narkomaan saab üledoosi, siis 60 protsendil juhtudest viibib tema kõrval keegi, kes saaks selle kollase karbiga inimese elu päästa. Tõsi, see karp ei asenda kiirabi, sest üledoos võib kesta kokku kaheksa tundi. Kuid ta aitab halvimat ära hoida.»

Naloksoon • Naloksooni kasutatakse 1960. aastatest. • Narkomaaniavastases võitluses hakati seda kasutame üheksakümnendatel aastatel USAs. • Euroopas hakati seda esimesena kasutama 2006. aastal Šotimaal, praeguseks on kasutusel Itaalias, Taanis, Hispaanias ja Suurbritannias. • Eesti ja Šotimaa on ainsad, kus naloksooni kasutamist rahastab riik. Mõlemad riigid on narkosurmade osas Euroopas esirinnas.

Koplis Erika tänaval asuva süstlavahetuspunkti sotsiaalnõustaja Svetlana Roštšupkina sõnul on jutt elu päästvast naloksoonist narkomaanide seas liikvele läinud ja neilt küsitakse iga päev üha fotod: mihkel maripuu rohkem selle kasutamise kohta.

6 || TALLINN || POSTIMEES, 1. AUGUST 2014

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Laagna teel Rauna bussipeatuse juures oleval ülekäigurajal on kolme fotod: mihkel maripuu aasta jooksul vigastada saanud viis inimest.

Ohtlikud on ka sadama lähistel Ahtri tänava vöötrajad – kolme aasta jooksul on siin saanud viga kuus inimest.

Põhja-Tallinnas paikneval Sõle-Sitsi ristmikul sai aastatel 2010–2012 viga viis inimest.

Sõpruse puiesteel Lepistiku peatuses aitavad õnnetuste juhtumisele kaasa erinevates tsüklites töötavad foorid.

Üks ohtlikumaid kohti on Endla tänaval Kristiine keskuse ja Statoili juures olev fooridega ülekäik – kolme aasta jooksul seitse õnnetust.

Narva maantee 25 ülekäigul sai aastatel 2010–2012 viies õnnetuses viga kokku kümme inimest, 2013. aastal sai üks jalakäija surma.

OHTLIK LINN. Liiklusõnnetus, kus auto alla jäi kunstnik Jüri Arrak, juhtus Narva maanteel Tallinna Ülikooli ees – pealinna ühel kõige ohtlikumal ülekäigurajal.

Ohvriterohked ülekäigurajad linnas uwe gnadenteich reporter

ö ö d u nud aastal Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudis Reimo Tarkiaineni kaitstud bakalaureusetöös «Tallinna jalakäijaliikluse ohutuse hindamine» on esile toodud üheksa Tallinna kõige ohtlikumat ülekäigurada, nende seas ka Tallinna Ülikooli ees olev vöötrada.

Aastatel 2010–2012 juhtus seal viis õnnetust, milles sai vigastada kümme inimest. Möödunud aastal sai aga üks inimene seal surma. Ohtlikud on ka näiteks Kristiine keskuse juures Endla 43/45 olev fooridega ülekäigurada ning Narva maantee – Hobujaama tänava ristmik. Politsei on nende arvudega kursis ning järgmisel nädalal peaks neil valmima põhjalik analüüs, mis käsitleb just jalakäijate ohutust. «Olukord on jalakäijate osas kahjuks läinud halvemuse suunas,» tõdes Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve keskuse juht Elari Kasemets. «Kui võrdleme praegust aastat eelmise aasta sama perioodiga,

siis ainuüksi Tallinna linnas on jalakäijatega juhtunud õnnetuste kasv olnud 35 protsenti. Seda on päris palju hoolimata sellest, et oleme eelmise aastaga võrreldes panustanud rohkem just jalakäijate ohutuse tagamisse.» Positiivne on Kasemetsa sõnul see, et jalakäijate hukkumiste arv liiklusõnnetustes on eelmise aastaga võrreldes langenud. «Aga inimkannatanutega liiklusõnnetusi on 35 protsenti rohkem,» lisas ta. «Nüüd tahamegi vaadata sisulisemalt, et kes need on, kes jalakäijatena liiklusõnnetustes kannatada saavad, ja kuidas jaguneb süülisus – kui palju on siin autojuhtide süüd, kui palju on jalakäijate endi süü,» täpsustas ta.

«Tahame vaadata ka kohapõhiselt, et kus ohtlikud kohad on ja millised on seal teeolud,» ütles Kasemets. Ta lisas, et jalakäijatega juhtuvad õnnetused on politseile läbi aegade probleemiks olnud, eriti just Tallinnas. Kui parimatel aegadel on kõikvõimalike õnnetuste arv vähenenud, siis jalakäijate osa on õnnetuste statistikas püsinud kogu aeg muutumatuna.

Kood avab video ülekäigust Tallinna Ülikooli ees.

KOMMENTAAR

talvo rüütelmaa Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja

Narva maanteel Tallinna Ülikooli ees asuv ülekäigurada on küll ohtlik, aga kui võtta aluseks eilses Postimehes avaldatud kirjeldus lugupeetud kunstnikuga juhtunud õnnetusest, siis minu

arvates oli seekord tegemist puhtalt sõidukijuhi tähelepanematusega. Sest kui ülekäiguraja ees jääb kõrvalsõidurajal sõiduk seisma, siis juhil on kohustus seisma jääda isegi sel juhul, kui ta jalakäijat ei näe. Ja ta tohib edasi sõita alles siis, kui ta on veendunud, et teel ei ole ühtki jalakäijat. Kõnealune õnnetus ei olnud tingitud otseselt selle ülekäiguraja ohtlikkusest. Sel korral ei olnud määra-

vaks muud faktorid, mis selles konkreetses kohas ohtu põhjustaksid. Konkreetse õnnetuse põhjus oli liiklusseaduse nõuete täitmata jätmine sõidukijuhi poolt. Juht ei täitnud reeglit: kui kõrvalrajal sõitev auto jääb seisma, tuleb ka temal seisma jääda. Õnnetus oleks võinud juhtuda ka mõnel sellisel ülekäigurajal, mida peame väga turvaliseks ja kus on näiteks kahe sõidusuuna vahel ohutussaar.

POSTIMEES, 1. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

FINANTSKÄITUMINE. Majanduskriisi tagajärjel on eestlaste finantskäitumine muutunud paremaks ja raha jääb jälle üle.

Ettevõtlus teeb eestlased aasta-aastalt rikkamaks majandusajakirjanik

u igi Eesti majanduskasv on viimasel aastal olnud närune – alates selle aasta esimesest kvartalist lausa miinuses –, siis kodumajapidamiste finantsvara on kasvanud aastaga üsna korralikult. Eesti Panga andmetel kasvas kodu majapidamiste finantsvara esimeses kvartalis 10 protsenti 20,3 miljardi euroni. Statistikaameti andmetel elab Eestis 600 000 leibkonda, mis teeb vara suuruseks 33 818 eurot pere kohta.

Argentinal ei õnnestunud eile võlausaldajatega kokkuleppele jõuda, mistõttu oli suurriik sunnitud 13-aastase vaheaja järel tunnistama taas maksejõuetust. Argentina majandusministril Axel Kicillofil ei õnnestunud New Yorgis kaks päeva kestnud läbirääkimistel jõuda kokkuleppele 539 miljoni dollarini ulatuvate intresside tagasimaksmise küsimuses. Rahvusvahelistel rahaturgudel on Argentina müünud kok-

Linnamäe investeeris Eesti-Saksa akutootjasse

eurot elaniku kohta jäi juunis kauplustesse – jaemüük suurenes juunis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7 protsenti.

Euroopa Liit kinnitas majandussanktsioonid kasvanud aastaga üheksa protsenti 5,7 miljardi euroni. Keskmise pere kohta on inimestel hoiuseid 9540 eurot.

Raha jääb üle Kui võtta netofinantsvarad, kus varadest on lahutatud kohustused (ehk laenud ja liisingud), siis need on kasvanud veelgi rohkem – 17 protsenti 12,7 miljardi euroni. Pärast finantskriisi puhkemist on eestlased olnud tagasihoidlikud laenajad. Kodumajapidamiste laenukoormus on jäänud aastaga samale tasemele – 7,55 miljardile eurole, mis teeb laenu suuruseks pere kohta umbes 12 500 eurot.

Pärast finantskriisi on kodumaiste ettevõtete hulk kasvanud märkimisväärselt.

he laenukohustustesse tõusnud 80 protsendini,» selgitas Kask. SEB eraisikute suuna juht Triin Messimas on varem öelnud, et eraisikute finantsvara on lainetena ja mõne tagasilöögiga üldiselt kogu aeg olnud kasvutrendis. «Kiirem kasv oli aastatel 2005–2008 ja uuesti kiirenes 2010. lõpust – majanduskesk konna paranemisel,» on Messimas varem selgitanud. Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar ütles viimast majanduse rahastamise ülevaadet tutvustades, et kiire palgakasv ja aeglustuv inflatsioon on hakanud kodumajapidamiste sissetulekuid mõjutama ning inimestel hakkab rohkem raha üle jääma.

Säästmine vajab tõuget

«Majapidamiste bilanss on alates 2009. aastast pidevalt paranenud: kui 2008. aasta lõpus oli majapidamistel laenukohustusi poole rohkem kui nende käsutuses olevaid likviidseid finantssääste, siis 2014. aasta esimese kvartali lõpuks oli sularaha ja hoiuste su-

«Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu kohaselt kasvas 2013. aastal nende leibkondade osakaal, kus pärast esmavajadusi ja laenumakseid jääb raha üle,» sõnas ta. «See osakaal oli alates majanduskriisi algusest pidevalt kahanenud. Majapidamiste jaoks positiivne tööturu areng on hakanud parandama järjest enamate majapidamiste finantsolukorda,» selgitas ta.

TNS Emori uuringu kohaselt oli eelmisel aastal sääste omavate leibkondade osakaal suurenud 56 protsendini ning 55 protsendini on kasvanud nende leibkondade osakaal, kellel jääb peale esmavajalike kulutuste tegemist raha üle. Trend on positiivne ka vähekindlustatud elanike rühmades, nagu pensionäripered ja Ida-Eesti elanikud. Samas on inimesed ise mõnevõrra nõutud, selgus poliitikauuringute keskuse Praxis talvel valminud uuringust säästmiskäitumise kohta – soovitakse küll säästa, aga sellega alustamine vajab välist survet. Säästmisharjumuse tekkimiseks on aruande kohaselt vaja abistavat kätt või päästikut. «Inimestega rääkides selgus, et nad on valmis säästma, aga paljudel puudub see päästikule vajutamise klõps,» ütles uuringut teinud Praxise majanduspoliitika programmi analüütik Maris Rell. «See võiks olla kas panga poolt, pakkudes mõistlikke tooteid, või kusagilt enda seest läbi negatiivse kogemus. Pärast masu käis mitmel klõps läbi ja pärast seda hakkasid nad ka koguma,» lisas ta.

Argentinat vaevab taas maksejõuetus tonis.oja@postimees.ee

Majandus- ja taristuminister Urve Palo kinnitas valitsuse istungil transpordi arengukava rakendusplaani. 31.07

325

Ettevõtlikkus tõusuteel

tõnis oja

Piirkondlikku arengut arvesse võttes tuleb panustada ühenduste parandamisesse kogu Eestis.

Superkondensaatoreid valmistav Skeleton Technologies teatas, et kogus ravimi- ja meediaärimehe Margus Linnamäe investeerimisettevõtte UP Invest juhitud rahastusvooruga 3,9 miljonit eurot investeeringuid. Ettevõte tegutseb Saksamaal Bautzenis ja Eestis Tartus, andes tööd kokku 28 inimesele. UP Invest loodi 2012. aasta lõpul Margus Linnamäele kuuluva MM Grupi ümberstruktureerimise tulemusel ning selle investeeringute hulka kuuluvad teiste hulgas ka Eesti Meedia ja BNS. Majandus24

tõnis oja

Vara väärtuse kasvul on mitu põhjust, neist ehk üks olulisemaid majapidamiste osaluse kasv Eestis registreeritud ettevõtete aktsiakapitalis. «Valdava osa finantsvarade mahust ja viimaste aastate kasvust on andnud majapidamiste osalus Eestis registreeritud ettevõtete omakapitalis,» ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask. «Omakapitaliinvesteeringute suhteliselt suurt panust nii majapidamiste kui ka ettevõtete finantsvarade kasvus on toetanud ettevõtete hea kasumlikkus – omakapitali väärtust mõjutav kasum kasvas statistikaameti andmetel esimeses kvartalis aasta võrdluses 10 protsenti.» Buumi ajal ning pärast finantskriisi on kodumaiste ettevõtete arv kasvanud märkimisväärselt. Kui 2005. aastal oli statistikaameti andmeil Eestis 44 000 ettevõtet, siis 2012. aastal peaaegu 70 000. Kodumajapidamistele kuluvate ettevõtete väärtuseks hindab keskpank 11,6 miljardit eurot, mis moodustab üle poole – täpsemalt 57 protsenti – kodumajapidamiste vara väärtusest. Suuruselt teine finantsvara on perede säästud ehk sularaha ja hoiused, mida on kodumajapidamistel kokku 5,7 miljardit eurot. Raha ja hoiuste maht on

ÄRILAUSE

ku 29 miljardi dollari eest võlakirju. Võlausaldajate tingimuste kohaselt peab Argentina maksma tagasi kogu võla koos lisanduvate intressidega juhul, kui vähemalt 25 protsenti võlausaldajatest nõuab oma raha tagasi. Potentsiaalne kohustus moodustab 25 protsenti riigi välisvaluutareservidest, mis on lähenemas üheksa aasta madalaimale tasemele, kirjutab Bloomberg. Ökonomistid kardavad, et maksejõuetus halvendab riigi niigi languses olevat majandust veelgi, kiirendab inflatsiooni ja kahandab valuutareserve,

mis viib juba teise devalveerimiseni sel aastal. Ametlike andmete järgi oli eelmisel aastal inflatsioon 11,9 protsenti, sõltumatute hinnangute kohaselt võib see ulatuda koguni 40 protsendini. Argentina eelmine maksejõuetus oli 2001. aasta detsembris, mis oli tähelepanuväärne kahel põhjusel. Esiteks oli te-

Potentsiaalne kohustus moodustab 25 protsenti riigi välisvaluutareservidest, mis on lähenemas üheksa aasta madalaimale tasemele.

gemist ajaloo suurima riikliku maksejõuetusega – riik jättis teenindamata 100 miljardi dollari eest võlakirju. Teiseks oli Argentina maksejõuetus Eesti jaoks märkimisväärne veel sellegi pärast, et peeso, nagu Eesti kroongi, oli fikseeritud vahetuskursiga – kroon euro, peeso aga USA dollari suhtes. Seega suurendas Argentina toonane maksejõuetus spekulatsioone ka krooni devalveerimise suhtes. Pärast 2001. aastat loobus Argentina fikseerutud vahetuskursist ja läks üle ujukursile.

Euroopa Liit kinnitas eile ametlikult täna jõustuvad Venemaa-vastased majandussanktsioonid, mille abil loodetakse muuta Venemaa destabiliseerivat käitumist Ukraina kriisis ja mis euroliidu esindajate väitel on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega. Pärast kuudepikkust kõhklust kinnitatud abinõud on suunatud Venemaa panganduse, kaitsetööstuse ja energiasektori vastu. Esimene samm piirab Venemaa riiklike pankade ligipääsu Euroopa finantsturgudele – see suurendab nende tegevuskulusid ega lase neil tõhusalt majandust toetada. Majandus24

Ukraina SKT vähenes 5,9 protsenti

PlayStation 4 päästis Sony kahjumist

Ukraina sisemajanduse kogutoodang (SKT) vähenes mais aastaga 4,9 ja juunis 5,9 protsenti, selgub valitsuse riigieelarve paranduste eelnõu selgitustest. Eelmisel aastal Ukraina majandus ei kasvanud ja selleks aastaks prognoosib valitsus 6–6,5-protsendilist langust. Majandus24

Sony avalikustas eile esimese kvartali kasuminumbri, mis oli tingitud PlayStation 4 mängukonsooli nõudluse kasvust, vahendas Äripäev. Jaapani elektroonikatootja puhaskasum ulatus teises kvartalis 26,8 miljardi jeenini (195 miljardit eurot). Majandus24

OMX TALLINN

792,02 ▼ –0,34%

1000 800 600 VIII 2013 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 13 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,34 ▲ +12,14%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,080 +2,86 Baltika 0,510 +0,99 Ekspress Grupp 1,030 -0,96 Harju Elekter 2,720 -0,37 Järvevana 0,751 0 Merko Ehitus 7,110 -1,93 Nordecon 1,050 +1,94 Olympic Group 1,970 -1,01 Premia Foods 0,685 -1,30 Pro Kapital Grupp 2,530 +0,40 Silvano Fashion 1,820 -0,55 Skano Group 0,933 +0,21 Tallink Grupp 0,715 0 Tln Kaubamaja 5,070 +0,60 Tallinna Vesi 13,100 -0,76 Trigon Property 0,444 0

31.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,440 +0,60 Hiina jüaan 8,262 -0,11 Jaapani jeen 137,660 +0,45 Kanada dollar 1,461 +0,26 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,405 +0,33 Poola zlott 4,169 +0,42 Rootsi kroon 9,226 -0,01 Rumeenia leu 4,428 +0,60 Šveitsi frank 1,217 +0,03 Suurbritannia nael 0,793 +0,14 Taani kroon 7,456 0 Tšehhi kroon 27,570 +0,22 Ungari forint 312,960 +0,58 USA dollar 1,338 -0,16 Venemaa rubla 47,522 -0,51

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 1. AUGUST 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EPIDEEMIA. Mõned abiorganisatsioonid e

WHO: lennu evelyn kaldoja oja

välistoimetuse juhataja, taja,

President Petro Poršenko (paremal) toetas Arseni Jatsenjuki (vasafoto: ap/scanpix kul) jätkamist peaministrina.

Parlament jättis Jatsenjuki ametisse Ukraina parlament otsustas eile suure häälteenamusega, et ei rahulda peaminister Arseni Jatsenjuki tagasiastumispalvet, ja toetas ka tema soovitud seadusemuudatusi. Jatsenjuki möödunud neljapäeval esitatud tagasiastumispalvet toetas vaid 15 saadikut, 109 soovis tema jätkamist, ülejäänud saadikud 450-liikmelisest parlamendist ei osalenud hääletusel või puudusid saalist. Enne lahkumispalve tagasilükkamist võtsid saadikud vastu ka maksuseaduse muudatused ja riigieelarve jaotamist puudutavad otsused, mida Jatsenjuk on nimetanud äärmiselt oluliseks, et Ukraina suudaks separatistidega edukalt toime tulla. Vastukaaluks möödunud neljapäeva emotsionaalsele istungile, kus Jatsenjuk esitas vihase lahkumispalve, süüdistades lagunenud koalitsiooni sobimatul ajal taganemises ja suutmatuses võtta vastu olulisi otsuseid, valitses eile parlamendis omamoodi uus üksmeel. Selle tõestuseks tõusid saadikud hääletuste järel püsti ja aplodeerisid ametis jätkavale peaministrile. President Petro Porošenko kinnitas, et valitsuses leitud üksmeel aitab Ukrainat

võitluses separatistidega. «Me vajame üksmeelt, mitte vastuolusid,» rõhutas ta enne parlamendihääletust. Parlamendis vastu võetud otsuste hulka kuulub maksuseaduse muudatus, mis näeb ette ajutise, aasta lõpuni kehtiva, 1,5-protsendilise sõjamaksu lisamist üksikisiku tulumaksule. Maksust saadav tulu läheb otse sõjaväe käsutusse. Kokku peaks laekuma 2,9 miljardit grivnat ehk 180 miljonit eurot. Samuti oli vaja heaks kiita muudatus riigieelarve jagamiseks, et saada kokku vajalik 9,1 miljardi grivna suurune summa sõjaväe kulutuste katteks. Lisaks on Ukraina valitsusel plaan luua erifond riigi idapiirkondade ülesehitamiseks ning selleks on vaja seitse miljardit grivnat ehk 431 miljonit dollarit. Kiievi otsus toetada riigieelarve ümberjaotamist ja maksuseaduse muutmist julgustab ka neid poliitiliselt ja rahaliselt toetavaid lääneriike, kes kartsid, et Ukraina vajub sügavale poliitilisse ebastabiilsusesse ja ei saa hakkama ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga kehtestatud nõuete täitmisega ning jääb ilma järgmisest laenumaksest. Liisa Tagel

bola-sugused surma haigused on vaid lennusõidu kaugusel, kirjutas eile oma veebilehel CNN ning meenutas pärast Monroviast saabunud lennukist Lagoses väljunud Patrick Saw yeri juhtumit. 40-aastane mees kukkus lennujaamas kokku, viis päeva hiljem selgus, et temast sai esimene Ebolasse surnu Nigeerias. Libeeria päritolu Sawyer tuli kodumaalt, kus oli hoolitsenud haige õe eest. Ta ei teadnud, et õel oli Ebola – haigus, mis praeguseks on nõudnud rohkem kui saja libeerlase elu. Sawyeri lennuk oli veel enne Lagost teinud peatusi, kus inimesed väljusid ja peale tulid, kahes Aafrika riigis – Togo pealinnas Lomés ja Ghana pealinnas Accras. CNNi teatel ei kaalu Maailma Terviseorga nisat sioon (WHO) praeguse seisuga ei reisi- ega kaubanduspiiranguid kolmele jätkuvast Ebola-puhangust laastatud riigile – Guineale, Libeeriale ja Sierra Leonele. Samas on nad siiski pidanud tõve leviku teemadel konsultatsioone Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni ja Õhutranspordi Liiduga (IATA). USA Nakkuste Kontrolli ja Ennetuse Keskuse (CDC) asedirektori Stephen Munroe sõnul on teoorias küll võimalik, et Lääne-Aafrikast võib nakatunud inimene lennukile istuda ja teise riiki – näiteks USAsse – lennata, kuid reisi vältel tõve teistele lennukisolijatele nakkamise tõenäosus on väike.

«Ebola viirus levib otsese kontakti kaudu haige inimese vere, eritiste ja teiste kehavedelikega ning kaudsest kontaktist näiteks nõelte ja muude asjadega, mis võisid nende vedelikega kokku puutuda,» selgitas Munroe CNN-ile. Ta lisas, et enamik nakatunuid on kas elanud koos Ebola-haigega või teda hooldanud. Ebola peiteperiood on umbes 21 päeva. Nakkusohtlikud on vaid patsiendid, kel see tõbi on juba välja löönud. Haiguse esimesed sümptomid on palavik, suur nõrkus, lihasvalu, peavalu, kurguvalu. Sellele järgnevad oksendamine, kõhulahtisus, lööve, neeru- ja maksapuudulikkus ning kaugelearenenud faasis sisemine ja välimine verejooks. Pehmematel hinnangutel pooltel, karmimatel umbes 90 protsendil juhtudest lõpeb haigus surmaga. «On väga ebatõenäoline, et keegi, kes kannatab selliste sümptomite all, tunneks end piisavalt hästi, et reisida,» märkis IATA oma avalduses. «Harvaesineval juhul, kui Ebola-viirusesse nakatunud isikut on teadmatult õhus transporditud, on WHO hinnangul risk kaasreisijaile väike.» Sellegipoolest on mitu Aafrikas tegutsevat abiorganisatsiooni hakanud oma töötajaid evakueerima. Näiteks kristlik heategevusorganisatsioon Samaritan’s Purse, kelle ridadest kaks Ebola-kliinikus töötanud ameeriklast möödunud nädala lõpus samasse tõppe nakatusid, teatas, et evakueerib kogu mittehädavajaliku personali. Ka Rahukorpus kuulutas sel nädalal, et toob oma sajad vabatahtlikud kolmest tõvest kõige raskemini laastatud riigist ära. Libeeria sulges aga kolmapäeval kõik koolid, et viia läbi põhjalik desinfitseerimine. Kõik vähemtähtsad riigiamet-

POSTIMEES, 1. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

evakueerivad nakkuse pärast oma vabatahtlikke Sierra Leonest, Guineast ja Libeeriast.

ukist ilmselt Ebolat ei saa Kasvab globaalse Ebola-puhangu hirm Mitmu Lääne-Aafrika lennufirmat on lõpetanud nakkuse leviku kartuses lennud Libeeriasse ja Sierra Leonesse, kuna Nigeerias suri Ebolasse mees, kes oli sinna lennanud just Sierra Leonest. puudutatud piirkonnad isolaatoriga haiglad

SENEGAL

MALI

GUINEA Kouroussa Boﬀa Bombali SIERRA H LEONE Kambia

GUINEABISSAU

USA kongressi alamkoda kaebab Obama kohtusse

Siguiri

Western Area Moyamba

H H

Lofa

Tonkolili Bo Kenema

Nimba

Kailahun Bong H

CÔTE D’IVOIRE

BE RI

Bomi Monrovia 25. juuni, Lagos: Libeeria päritolu Montserrado ameeriklane, kes oli Nigeeria kaudu teel USAsse, suri Ebolasse. Margibi

Libeerias Ebola-haigeid aidanud abiorganisatsiooni Samaritan’s Purse arst Kent foto: afp/scanpix Brantley on üks kahest nakatunud ameerika abitöötajast..

Grand Gedeh

JUHTUMEID KOKKU suurendus kaardilt

Vabariiklaste toel võeti USA Kongressi alamkojas vastu otsus kaevata president Barack Obama väidetava volitusterikkumise tõttu kohtusse. Otsust toetas 225 saadikut ja vastu oli 201. Eelnõu toetanud vabariiklaste sõnul ületas Obama talle antud volitusi, pikendades kaks korda tervishoiuseaduses ette nähtud tähtaega, millal firmad peavad kõikidele oma töötajatele tervisekindlustust pakkuma. Kohtuasi kattub sügiseste valimistega, milles selgub, kes Kongressis kontrolli saab. BBC/PM

Guéckédou Macenta

Freetown

Ukraina kindralstaabi ülem Viktor Muženko prognoosis, et võitluses separatistidega saadab sõjaväge peagi edu. Ukrainlasi on siiski hoiatatud, et ka lahingute lõppedes säilib terrorioht.

100 km

H ATLANDI OOKEAN Conakry

Port Loko

surmasid 792 NIGERIA

nakatumisi 1323

Kahtlustatud ja kinnitatud juhtumeid 27. juuli seisuga Sierra Leone 224 525 Guinea Liberia

319 129

427

249 © GRAPHIC NEWS

nikud saadeti 30 pevaks puhkusele. Mõni riik – näiteks Sawyeriga otse lennukist oma esimese Ebola-juhtumi saanud Nigeeria – on kehtestanud kontrolli lennujaamades. Ajakirja Time andmeil üritatakse kindlaks teha riiki saabuvad reisijad, kes näiteks tõsise oksendamise või kõhulahtisuse all kannatavad. Kahtlastel juhtudel võidakse mõõta ka saabuja kehatemperatuuri ning vajaduse korral saata inimene isolaatorisse, kus tema edasise kontrollimise üle otsustab arst.

Ma ei tahaks konkreetseid tähtaegu nimetada, kuid aktiivne faas jõuab lähemas tulevikus lõpule.

2003. aastal SARSi epideemiasse tõmmatud Hongkong teatas, et paneb karantiini kõik Guineast, Sierra Leonest ja Libeeriast saabuvad inimesed, kel on palaviku sümptomeid. ÜRO ter vise orga nisatsiooni teatel on viimase nelja päeva jooksul on avastatud 122 uut haigusjuhtu. Abiorganisatsioon Piirideta Arstid (MSF) ütles möödunud nädalal, et Lääne-Aafrikas on puhangukoldeid juba üle 60 ja epideemia on kontrolli alt väljunud ning kestab kardetavasti veel kuid.

Ebola avastaja julgeks istuda nakkuse kandja kõrval metroos 1976. aastal esimest korda Ebola viiruse tuvastanud belgia arst Peter Piot, kes nüüd töötab Londonis troopilise meditsiini professorina, ütleb, et julgeks sellise haige kõrval metroos sõita. «Metroos Ebola viirusega inimese kõrval istudes ei ole ma mures seni, kui ta sulle peale ei oksenda või muud sellist ei tee,» selgitas ta. «See on nakkus, mis nõuab väga lähedast kontakti.» Piot oli Ebola viiruse avastamise ajal 27-aastane. Ta töötas Antwerpeni laboris, kuhu toodi toona Zaire ja tänapäeval Kongo Demokraatliku Vabariigi nime kandval maal tundmatusse haigusesse

surnud nunna vereproov. Proovist leitud uus viirus sai nimeks Ebola. Seejärel reisis noor arst Zairesse Yambuku külla, kus oli puhkenud epideemia. «Inimesed olid ahastuses, sest mõnes külas võis Ebolasse surra iga kümnes või iga kaheksas inimene,» meenutab Piot. «Ma kartsin, aga ma olin 27, kui end peetakse võitmatuks.» Teadlased täheldasid, et suurem osa nakatunuist olid 20–30-aastased naised. Peagi keskendus nende tähelepanu kohalikule naistekliinikule. Selgus, et nakkust levitati käputäie süstlanõeltega, mida korduv-

kasutati rasedatel naistel. Teine osa Ebola-puhanguist seostus matustega. «Nagu igas kultuuris, surijat pestakse ja keha pannakse välja, kuid seda tehakse paljaste kätega, kinnasteta, Ebolasse surnud inimene on viirusega kaetud oksendamise, kõhulahtisuse ja verejooksude tõttu,» kirjeldas Piot. «Seetõttu tekivad uued puhangud.» Pioti sõnul on praegu möllava kõigi aegade suurima Ebola-puhangu juures oma osa kindlasti paanikal ja usaldamatusel Lääne-Aafrika võimude vastu. Seda, et nakkus USAs või Euroopas laialdaselt levima pääseks, ta ei usu. AFP/PM

1,86

miljardit eurot peab Venemaa Euroopa Inimõiguste kohtu nõudel maksma naftafirma Jukos endistele aktsionäridele kompensatsiooniks firma ülevõtmise eest.

Venemaa soovib laiendada Arktika valdusi Vene teaduslaev Akademik Fjodorov alustas Arktikas ekspeditsiooni, mille eesmärk on koguda andmeid Vene mandrilava gaasija naftavarude kohta väljaspool 200-miilist tsooni. Nende andmete alusel esitab Venemaa ÜRO-le taotluse oma mandrilava laiendamiseks. Põhjapoolus ja seda ümbritsev Põhja-Jäämeri ei kuulu ühelegi riigile. Ent Kanadal, Taanil, Norral, USA-l ja Venemaal on õigus 370-kilomeetrilisele erimajandustsoonile oma ranniku lähistel. Interfax/BNS

Uurijad lasti MH17 vraki juurde Eile lasti lennu MH17 allakukkumispaika Ida-Ukrainas lõpuks rahvusvahelised uurijad, kelle töö oli Kiievi teatel edukas. Pärast missiooni naasid nad ohutusse paika. AFP/PM

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

10 || vaba aeg || postimees, 1. august 2014

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER

UGALA TEATER

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

1., 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas

3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

Teatrikassa on suletud kuni 4. aug. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

ÕISU MÕIS

6., 7., 8., 9., 10.08 kl 19

Valged ööd

NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18. Autor Fjodor Dostojevski. Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

SAUEAUGU TEATRITALU

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 1.08 kl 19 Esietendus! 2., 5., 6., 10.08 kl 19

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd. Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel 3., 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov. Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt

Küünis 2.08 kl 19

EEDENI AED

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets. Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis

1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Lohusalu sadam 3., 4.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi

Orelifestivali avatseremoonia

Tallinna Jaani kiriku torn Avo Otsa trompetistuudio

Aruküla Laululava park

Tallinna Jaani kirik 1.08 kl 20

Festivali avakontsert Dokumentaalfilm “Oreli sisse minek” (1974, Olav Neuland) Improvisatsioonid orelil Toomas Trass

Pärnu Elisabeti kirik 1.08 kl 20

Aare-Paul Lattik (orel) 1.08 kl 20

Klassikatähed 2014

Henri Zibo ja Mikk Langeproon (akordion) Piazzolla, Albeniz, Mussorgski, Bach, Scarlatti

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal. Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

Kabli ranna laval 2.08 kl 22

KABLI RANNAPIDU Anne Veski

Piletid Piletimaailmast

Tartu Ülikooli vanas kirikus 4.08 kl 18 Esietendus! 5.08 kl 18

Klapp

autor, lavastaja: Ruslan Stepanov tantsivad Sigrid Savi, Arolin Raudva, Raho Aadla 5.08 kl 15

Improkaader

Improteater Impeerium 6.08 kl 15

Lumière

autor, lavastaja Dmitri Harchenko tantsijad Dmitri Harchenko, Einar Lints, Viktoria Jepisheva, Xenia Rudakova

3.08 kl 19

HINGEKOSUTUSÕHTU Dr. Helena Lassi loeng-vestlustuba

«Ärksameelsus kui uks teadlikkuse kasutamise juurde. Kuidas avastada omaenda teadlikkus, seda juhtida ja olla käesoleva hetkega tõetruus kontaktis?»

PLMF Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

1.08 kl 19

Kavas: Bach, Beethoven, Chopin (10€, 7€) 2.08 kl 19 Yuko Yoshioka (Jaapan) Kavas: Sisask (10€, 7€)

NARGENFESTIVAL lisainfo: www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

Lauluväljaku klaassaal 1.08 kl 20

Rasmus Puur: HETKED

Kavas noore helilooja Rasmus Puuri looming Esitajad: Juuli Lill (metsosopran) Eda Peäske (harf) Riivo Kallasmaa (oboe) Heigo Rosin (löökpillid) Marilin Erikson (löökpillid) Nargenfestivali orkester dirigent Rasmus Puur

HITIVABRIK

www.hitivabrik.ee

Kärdla Linnapark 1.08 kl 20

Kuressaare Lossihoov 2.08 kl 20

Lohusalu sadam 5.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 13.08 kl 21

1.08 kl 17

Täpsem kava: www.kammerfest.ee

Kultuurikeskus 1.08 kl 22

EKSOOTILISED PROMENAADID

Flamenkoetendus „Passion of Andalucia“ Ensemble Flamenco Jerez Hispaania

TUMEROMANTIKA ÕHTUD Piletid ja lisainfo Piletilevist facebook.com/ festivalDF/events

KÄRDLA KULTUURIKESKUSES SIEBEN

/viiul, vokaal/ Suurbitannia /akordion, kitarr, vokaal/ Itaalia

SALAJASES KOHAS HIIUMAAL 03.08 kl 19

SIEBEN

/viiul, vokaal/ Suurbitannia

ROMA AMOR

/akordion, kitarr, vokaal/ Itaalia

TARTU KONTSERT

(Pille Lille Muusikute Fond)

EESTI KONTSERT

Tallinna toomkirik

20. KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD 29.07–2.08.2014

ROMA AMOR

KONTSERT

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

Uue-Jaani talus Ikla külas

Marko Matvere ja VLÜ juubelituur, külalised Jalmar Vabarna ja ansambel Zetod

www.concert.ee

07.08 kl 19

02.08 kl 18.30

Lavastuslik filmiviktoriin

H. Lindepuu, J. Tepomees, A.Kurvits, D.Harchenko, H.Jänes Tasuta 6.08 kl 18

Rõuge Ööbikuorg

Kontserdile sõidab Pärnust festivalibuss. Piletid Piletilevist

Irina Zahharenkova

TALLINNA TANTSUTEATER

06.08 kl 19

Alatskivi loss

Kasepää Laululava Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

28.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Avatrompetid “Ärgake!” / “Wachet auf”

II Eivere Klaverifestival 1.-3. august 2014

Kanuusõit algajatele

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

1.08 kl 19.30

Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits. (Peipsi ääres) 01.08 kl 20

22.08 kl 20.30

Lisainfo: kontsert.ee

TÕNIS MÄGI

Saue, Vanamõisa Vabaõhukeskus 1.08, kell 19:00 Käsmu Meremuuseum 2.08, kell 19:00

JASSI ZAHHAROV 60

Rõuge Püha Neitsi Maarja kirik 1.08, kell 19:00 Pärnu Ammende Villa aed 2.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 3.08, kell 19:00

SMILERS - MOJITO

Padise, Kallaste talu Kalju Lava 3.08, kell 19:00 Haapsalu, Veskiviigi sadam Jahta 6.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 7.08, kell 19:00 Tallinna Linnateatri lavaauk 10.08, kell 19:00

KOIT TOOME & UNPLUGGED LIVE BAND

Pärnu Ammende Villa aed 13.08, kell 19:00 Saue, Vanamõisa Vabaõhukeskus 15.08, kell 19:00 Pühajärve laululava 16.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 21.08, kell 19:00 Luke mõisa aed 22.08, kell 19:00 Haapsalu, Veskiviigi sadam Jahta 23.08, kell 19:00

MARKO MATVERE & OOPER KVARTETT

Kõue mõisa aed 6.08, kell 19:00 Tallinna Linnateatri lavaauk 7.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 14.08, kell 19:00 Viljandi, Sakala Keskuse õu 15.08, kell 19:00 Padise, Kallaste talu Kalju Lava 16.08, kell 19:00 Pärnu Ammende Villa 17.08, kell 19:00

RUJA MUUSIKUD JA MUUSIKA Eile nägin ma Eestimaad

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Tartu Laululava 21.08 kell 19:00

21.08 kl 21

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

Tartu laululava

Tartu Hansa Hoov

Smilers, Fix, Ott Lepland, Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Maarja-Liis Ilus,Jassi Zahhaorv. Õhtut juhib Genka.

15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit

14.08 kl 20

TARTU LAULULAVA 20

POSTIMEES, 1. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

KUHU KAOB RAHA

Ukraina võitleb vabaduse eest Nende jaoks on sõda ehe ja traagiline. Toimuva tähendus nii piirkonna, Ukraina või isegi kogu Euroopa tulevikule neid veel ei puuduta või nendeni ei jõua.

Ukrainas toimuv pole mingi kodusõda või sisekonflikt, see on võitlus Venemaa agressiooni vastu, kirjutab sealt äsja naasnud riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL).

innaelanike meelsus on siiski veel vahepeal. Terroristid näitasid oma tegudega, et Venemaa poole koonutamine ei too rahu, vaid sõja. Ukraina võimudel seisab ees suur katsumus, et usaldus tagasi võita. Donbassis on jätkuvalt küllaga neid, kes peavad Kiievi võime «banderalasteks» ja «fašistideks». Muidugi, Vene propaganda mõjul. Kõige tähtsam on võimalikult kiiresti vabastatud piirkondade elurütmi taastamine. Kramatorskist vaevu pooleteise tosina kilomeetri kaugusel asuvas Slovjanskis on taastatud elektri- ja veevarustus. Kramatorskis nägin oma silmaga, kuidas on asutud taastama pommitamistes kannatada saanud kortermaju. Sama olulised on demineerimistööd. Ainuüksi viimase nädalaga on vabastatud linnades kahjutuks tehtud 3300 lõhkekeha. Kui Kramatorskis valitseb täna lootusrikas rahu, siis vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Donetskis käivad lahingud. Seda Kramatorskis ei kuule, kuid uudiseid jälgivad kõik. Vaevalt tajuvad siiski Kramatorski või laiemalt Donbassi elanikud, mis tegelikult toimub.

Kiievis usutakse, et kui Venemaa ei alusta laiamahulist interventsiooni, siis on Donbass paari kuuga vabastatud.

Ajalugu kordub

LUGEJATE KIRJAD

egelikult on Donbass ja mõneti laiemalt kogu Ukraina elanud viimased 23 aastat kui vati sees. Justkui on oma riik, aga samas nagu ei ole ka. Sellest arusaamine on olnud lünklik ning kohati olematu. Paljudele vahetus 1991. aastal riigi nimes vaid see, et Ukraina NSVst sai lihtsalt Ukraina. Kõik muu jäi aga suuresti samaks, nagu see oli nõukogude ajal. Isegi läänemaailmas leidub veel praegugi arvajaid, et eks Ukraina üks Venemaa provints ole. Nii nagu polnud Ukrainal enne õiget piiri Venemaaga, nii jäi see ka pärast 1991. aastat. Riigi rahakott oli pidevalt isiklike huvide teenistuses, kusjuures vasakule läksid mitte miljonid, vaid kümned miljardid. Nii nagu varastati nõukogude ajal, nii tehti seda hiljemgi. Viimast veel eriti suures mahus ja suurema mõnuga. Mis seal rääkida, kui isegi ühe parlamendisaadiku hääle eest oldi valmis välja käima 25 miljonit dollarit. Korruptsioon mattis Ukraina poliitilise eliidi sisemiste valede ja suurte kuritegude võrku. Nõukogude inimese mentaliteet näis murdumatu. Ukraina üks tuntumaid ajakirjanikke Vitali Portnikov kirjeldab viimast 23 aastat kui riigiks olemise imiteerimist. Alles nüüd, 2014. aastal on kujunenud võimalus suurte muutuste alguseks. Kahjuks juba praeguseks sadade inimelude hinnaga. Viimase tõuke selleks muutuseks andiski endise presidendi Viktor Janukovõtši ja tema lähikonna üle igasuguse piiri läinud varastamine ja kuritegelik riigijuhtimine. Oma osa mängis ka Venemaa poolt jõuga pealesurutud valik ida ja lääne vahel. Ukraina võitis veebruarirevolutsiooniga endale võimaluse alustada tegelikult riikluse rajamist ning iseseisvuse tugevdamist. Ukrainas toimub praegu sõna otseses mõttes vabanemine orjastavast nõukogude mentaliteedist. See on aeglane, valulik, eriti Donbassis, kuid mulle tundub, et suuresti pöördumatu. Ukrainlased on enda jaoks uuesti avastamas omaenda riiki ja sümboolikat. Euroopas on vähe riike, kus sedavõrd palju on tänavatel rahvussümboleid ja rahvusvär-

Nagu praegu, tegutses Venemaa II maailmasõja eelsel perioodil. Koos Saksamaaga okupeeriti 1939 septembris Poola. Seejärel tungis Venemaa Soomele kallale. Samal ajal toimus Moskvas läbirääkimine Eesti saatuse üle. Vene sõjaväe baaside lubamine Eesti territooriumile oli andestamatu viga, mis maksis Eesti rahvale ca 50 aastat virelemist Venemaa okupatsiooni all. Venemaa korralekutsumiseks ei liigutanud lääneriigid tollal lillegi. Jaltas toimunud valitsusjuhtide konverentsil müüsid lääneriigid Venemaale maha kogu Ida-Euroopa. Lääneriikidel on, mida kaasajal meenutada. Putin võtab eeskujuks II maailmasõja eelse perioodi, algus tehti Gruusias. Edasi Ukraina. Krimm on okupeeritud ja sõda käib Ida-Ukrainas. Sealsed venemeelsed separatistid on varustatud kaasaegse Vene tehnikaga. Nagu 75 aastat tagasi,

ei ole EL ja USA seni midagi teinud Putini peatamiseks. Seniste sanktsioonide peale Putin lihtsalt naerab. Ukraina sõja taustal ongi ELi käitumine seni olnud naeruväärne ja seda ei ole muutnud isegi Malaisia reisilennuki allatulistamine. Esmatähtis oleks kehtestada Venemaale relvamüügi embargo ja tühistada Prantsusmaaga sõlmitud lepingud. Kahju, et seda ei ole seni tehtud. elmar hollmann Kärdla

Ülemiste sillast Tahan avaldada nördimust seoses Eesti Raudtee plaaniga lammutada Ülemiste jalakäijate sild. Olen silla kasutaja olnud. Kui Eesti Raudtee väidab, et keegi silda ei kasuta, siis on see küll puhas vale. Sillal liigub päeva jooksul pidevalt inimesi ja eriti tihedalt n-ö tipptundidel. Sild on osa Majaka-Pae ja Ülemiste linnaku vahelisest ja-

ve. Tee Kiievi lennuväljalt kesklinna on palistatud samas ka Euroopa tähelippudega. Suund on selge. Ukraina tahab olla edukas Euroopa riik. Kuid tee ees on alles pikk ning esimene katsumus – vabadussõda – alles käimas. Kuidagi teisiti on seda terrorismivastast operatsiooni rahvakeelde raske tõlkida. See pole mingi kodusõda või sisekonflikt, see on Ukraina võitlus Venemaa agressiooni vastu. See on võitlus õiguse eest olla iseseisev riik ja rahvas. Ukrainas teatakse, et aeg töötab praegu nende kahjuks. Sõda terroristide hävitamiseks ja Donbassi vabastamiseks võib võtta hoopis teise pöörde, kui kõik venib rasketesse sügis- või talvetingimustesse. Kiievis usutakse, et kui Venemaa ei alusta laiamahulist interventsiooni, siis on Donbass paari kuuga vabastatud. Võit terroristide üle ei tähendaks veel võitu probleemide üle. Siis alles tegelik katsumus algab. Sügis tuleb keeruline mitmes mõttes. Juba praegu napib isegi Kiievis sooja vett, eramajadel soovitatakse aga 1. oktoobriks valmis olla gaasiküttelt tahkele küttele üle minema. Gaasi ei pruugi jätkuda.

ööda Ukrainat on praegu laiali kümned tuhanded sõjapõgenikud. Ka minu Ukraina kolleegil Vitali Kaljužnõil, kes ise pärit Donetskist, elab Kiievis maapaos terve sugulaskond. Kas neil on, kuhu tagasi minna? Millal see võimalikuks osutub? Venemaa pitsitab juba praegu Ukrainat uute kaubanduspiirangutega. Enam kui 10-protsendiliseks kujuneda võiv majanduslangus asetab tuleva aasta eelarvele ränga koormuse. Inimesed aga ootavad kannatamatult muutust paremuse poole. Sügisel valitaval parlamendil ja uuel valitsusel seisab ees erakordselt keeruline ajajärk. Pärast Janukovõtšit oligarhide kätte liikunud võim seab neilegi uued väljakutsed. Rahvas korra juba näitas oma tahet ja on valmis seda vajadusel taas tegema. Seda eirata on praegu keerulisem kui oranži revolutsiooni järel. Meie silme all on uuelt lehelt sündimas Euroopa suurriik. Kui edukaks ja iseseisvaks ta saab, see sõltub eeskätt ukrainlastest endist. Aga mitte ainult. Ukraina on liiga suur ja liiga tähtis selleks, et Euroopa teda ignoreeriks. Nii nagu toimuv on Ukraina suur võitlus oma vabaduse eest, nii peaks ka Euroopa nägema selles erakordset võimalust julgeoleku ja rahu tugevdamiseks kogu kontinendil. Ukraina võit on Euroopa võit.

lakäijate liikumistrassist. Väita, et seda peaks asendama Ülemiste jaama jalakäijatunnel, on väär, sest esiteks jääb tunnel tunduvalt kõrvale nende jaoks, kes soovivad liikuda otse Ülemiste linnakusse. Teiseks toimuvad praegu Ülemiste jaama ja Peterburi tee vahelisel alal suuremahulised ehitustööd, millest tuleks jalakäijaid pigem eemal hoida. Mis puutub silla seisukorda, siis pole see sugugi lootusetu. Trepid vajaksid pisut korrastamist, aga silla horisontaalosale ei saa veel midagi ette heita. Konkreetne ettepanek oleks: alustada Eesti Raudteega läbirääkimisi silla ülevõtmiseks linna bilanssi, et päästa see lammutamisest. Et ei läheks sama kehvasti kui Koplis, kus Eesti Raudtee lammutas üle Kopli kaubajaama viiva analoogse silla. Tallinnas tuleks olulisi jalakäijate teid soodustada ja mitte neid hävitada. peeter sillakivi insener

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

onetski oblasti piir Ukrainas asub keset avaraid ja kauneid steppe. Dnipropetrovski poolt liikudes tervitab saabujat Ukraina rahvusvärvides kaevanduspiirkonda sümboliseeriv piiritähis. Kui seal läheduses poleks Ukraina armee relvastatud kontrollpunkti, ei arvakski, et vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel käib sõda. Sõda Ukraina iseseisvuse ja vabaduse eest. Meie Kohtla-Järvet meenutav, kuid mitu korda suurem Kramatorski linn oli veel mõne nädala eest Venemaa toetusel tegutsevate terroristide võimu all. Peaaegu inimtühjad tänavad, paljaks röövitud autopoed, mürsutabamustega elumajad ning kuuliaukudega sõidukid meenutavad alles hiljuti toimunut. Inimesed on hirmul. Oleks ime, kui poleks. Ühtäkki ja näiliselt ei millestki vallandunud sõda röövis neilt normaalse elu, mitmetelt rahulikelt elanikelt alatiseks. Esimene, millele ellujäänud täna mõtlevad – on rahu. Kaht kuud sõjastressi püütakse võimalikult kiiresti unustada. Kohalikud ettevõtjad on linnas üles seadnud mitu loosungit, tänamaks Ukraina armeed vabastamise eest. Linn on otsast lõpuni Ukraina rahvusvärvides. Isegi prügikastid.

Andrus Karnau Kõige suurem fänn

esti Energia kuulutas sel nädalal ametlikult välja juhatuse esimehe konkursi. Senine esimees Sandor Liive kinnitas pärast teate avalikustamist, et kavatseb kandideerida veel üheks ametiajaks. Kogenud spordimehena ta ilmselt luges hääled üle ja leidis, et need on koos. Aga võib-olla ka mitte. Liive kinnitus annab tunnistust, et solvunult taanduda ta ei kavatse. Solvunult taandumiseks kahtlemata põhjust on. Praeguse valitsuse koalitsioonilepe soovitab Eesti Energia tükeldada, lahutades ettevõttest võrgufirma Elektrilevi ja põlevkivikaevandused. Samuti tuleb jätta Iru prügijaam maksumaksja toetuseta. Nõrgem mees oleks kõike seda kuuldes juba ammu kuhugi rahvusvahelisse organisatsiooni pehmele toolile põgenenud. Veel paar kuud tagasi võis olla päris kindel, et valitsus ei jäta Liivet Eesti Energia juhi kohale. Miks? Seda on keeruline öelda. Nagu ka seda, et kevadel õhus olnud siseringi otsus praegu enam jõus poleks. Eesti Energia juhitool on ülimalt ahvatlev. Riiklik energiafirma on kohaliku majanduse kroonijuveel: suur tööandja ja veel suurem tellija. Energiafirmal on rahvusvahelist läbilööki, selle juhil on kaalu ka piiri taga. Eesti Energia kõige suurem väärtus on aga mõjukus kohalikus majanduselus. Nagu öeldud, on ta suur tellimuste jagaja, aga kõige enam on väärt ettevõtte oskusteave. See on väärt miljoneid eurosid, eriti veel siis, kui seda oma eraäri edendamiseks kasutada. Me mäletame ju üht suurärimeest, kes ettevõtte nõukogu esimehena keelas riigifirmal taastuvenergia arendamise, et ühel sobival hetkel seda ise tegema hakata. Juba viidatud prügiäri toetus aga on ehe näide sellest, kuidas poliitikud sekkuvad pooli valides firmade konkurentsiheitlusse.

iive persoon paistab kõrvalt pisut ebaeestlaslik. Ta armastab telekaamerate ees särada. Ta ei tee saladust, et tahab olla õhtuste teleuudiste kangelane. Tahab olla tegija. Milline Eesti firmajuht suudaks veel midagi sellist pakkuda? Sellised omadused teevad kadedaks. Seda enam, et midagi on ka ette näidata. Esimene asi, mille Liive Eesti energias saavutas, oli veel siis, kui ta oli finantsdirektor. Liive viis Eesti Energia võlakirjad Londoni börsile. Seejärel tuli Estlink 1. Uus prügijaam, põlevkivielektrijaam, tuulepargid. Kasum ja kümned miljonid eurod dividende. Eesti Energia andis oma panuse eurokriteeriumite täitmisse. Kui meenutada ebaõnnestumisi, siis Eesti Energia IPO pole teoks saanud. Üks põhjus, miks Liive on tahtnud Eesti Energiat börsile viia, on nõukogu liikmete sõltumatus. Poliitikute kontrolli all olevasse firmanõukogusse on alatihti kuulunud inimesed, keda võib kahtlustada ristuvates huvides. Skandaalseim näide oli Viru Keemia Grupi endise juhatuse liikme määramine. Börsifirmas, kus aktsionärid pingsalt kaitsevad oma huve, ei tuleks selline asi kõne allagi. Riigifirmas aga küll. Kõige suurem etteheide on aga ilmselt suurejoonelise õliimpeeriumi loomise osutumine tühjaks lubaduseks. Narva uus õlitehas pole ikka veel tööle läinud. Selle maksumus on kasvanud veerandi võrra, 200 miljonilt 244-le ja vabriku tööle saamiseks tuleb kulutada veel. Nii Jordaanias kui ka Ameerikas on õliplaanid luhtunud. Väikeseks leevenduseks on Jordaania elektrijaama projekti edasinihkumine. Kaks miljardit dollarit maksev jaam on küll päris suur «leevendus», aga ometi pole see edukas põlevkiviõlitehnoloogia ekspordi projekt. Liive ise ütleb, et on Eesti Energia kõige suurem fänn. Varsti on selge, kas ta on seda ka sotside ja Reformierakonna valitsuse meelest.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 1. AUGUST 2014

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

VINT TÄIESTI PÕHJAS. Urmas Lennuk juba viiendat korda

«Tõde ja õigus» arvustus rein veidemann TLÜ EHI professor / PM

H. Tammsaare / Urmas Lennuk

«Vargamäe unistaja» Lavastaja Urmas Lennuk Albu valla produktsioon A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel

argamäe väljadel ja Tammsaare taastatud sünnitalu rehealuses on suviti esitatud eesti (kirjandus)kultuuri tüvitekstist igasuguseid variante. Alates seni meeldejäävaimast – Elmo Nüganeni 2008. ja 2009. aastal etendatud «Tõest ja õigusest» kui eeposest, mis hingestas kogu keskkonda ja ajalugu, – ning lõpetades kammerlike, suhtedraamale keskenduvate lavastustega. Viimastest meenutan 2010. aastal parima lavastuse auhinna pälvinud Urmas Lennuki Mari-lugu («Vargamäe varjus»), peaosades Ülle Lichtfeldt Marina ja loorbereid lõiganud Velvo Väli Pearuna. Nüüd siis «Tõde ja õigus» kui rahvatükk. «Vargamäe unistaja» on Lennuki viies Tammsaare-instseneering. Teatri- ja filmikriitik Andres Laasik osutas oma «Vargamäe varjus» arvustuses (EPL 2.08.2010) tabavalt Lennuki käekirjale nii Tammsaare lugeja/tõlgendajana kui ka lavastajana. Selgeks arutletud ja kollektiivses teadvuses kinnistunud «Tõde ja õigus» paistvat läbi Lennuki lausa uues valguses: Andres on töönarkomaanist seksist, Pearu helge kunstnikunatuur ja «idamaise poeesia kehastus». Lennuk ei pelgavat klassiku tekstikohtade pea peale pööramist ega juurdekirjutusi. Tammsaare andunud austajais võivat see muidugi pettumust valmistada. Jah, see on «Tõde ja õigus» moodsal (postmodernistikul?) moel, tuleb nõustuda Laasikuga. Kõik kordub «Vargamäe unistajaski». Aga siin keeratak-

se vint kohati täiesti põhja, vahest ülegi. Vabas õhus esitatavale rahvatükile omaselt peab saama nalja, olema situatsioonikoomikat ning lugu olgu kergelt jälgitav ja haaravalt esitatud. Nii lendabki Lennuk tempokalt läbi esimese köite motiivide ja stseenide, segab kirjaniku ja tegelaste teksti, lisab dialoogidele juurde vürtsi mitte ainult rahvapäraste mahlakate ütlemistega (sigitamine kui vao künd ja ader kui mehe riist), vaid laiendab neid ka rahvaluulest pärit alliteratiivsusega (Pearu tervitus: «Kuidas kube kärab?»; Pearu Andresele: «Küll ma su naist sätin ja sängitan»; Andres Pearule: «See sitt siin jälle sirakil»; «Sinu pale on kui perse...» jpm). Neis kohtades pupsuvad vaatajad naerda, ka jantlikult kujutatud Andrese (Ott Sepp) ja Pearu (Tarmo Tagamets) kemplemiste peale. Mehed peksavad teineteist vihtadega, millest seejärel saab õnnitluskimp Krõõdale (Loore Martma) esiklapse sünni puhul. Andres valab viina Pearu püksi ja osatab seejärel Pearut kui püksikusijast joodikut. Vaatajad aplodeerivad. «Lahe!» kuuldub etendusejärgne kommentaar. Paroodiaks muutuvad ka stseenid piibliga. Üleminekud tõsidusest rämekoomikasse on järsud. Näiteks Jussi matused lõpevad Andrese ja Mari pulmaga (Andres: «Noh, teeme ühe soojaga pulmad kah ära!»). Tammsaare paatos (Vargamäe nõuab armastust, aga just seda seal pole, on ainult töö) saab vaevu kõlada Krõõda (Loore Martma) või Mari (Liisa Pulk) huulilt, kui see võõritatakse järgneva karnevaliliku rähklemisega. «Vänged mehed, need Vargamäe mehed» – see tuleb taas kord selgelt välja. Ometi on Lennuk Tammsaare-tõlgenduses edasi läinud. Näidend algab Andrese unistusega ja lõpeb selle täideminekuga. Tõepoolest, mis saab siis, kui sood ega soosilda enam pole – ja ei olegi ju! – ning selle asemel on põllud, karjamaad, kaasikud? Kui kodu on võlgadest vaba, kui see on päriselt sinu kodu? Kui seejärel polegi enam, millest unistada?

Mänguline «Tõde ja õigus»: Pearu (Tarmo

Südametunnistus ja (valla)v arvustus jaan martinson toimetaja

Hugo Vaher

«Vallakirjutaja käsiraamat» Varrak, 2014 198 lk

lu tegelikkusest Eestimaal läbi väikevalla ametniku silmade ehk kuidas teenrid meid, rahvast, teenivad. Kõik see, mis Eesti Vabariigis toimub, tuleb äärmiselt tuttav ette, tuttav raa-

matutest «Juri Andropov», «Brežnev», «Nikita Hruštšov»... Poliitilised mängud, susserdamine, altkäemaksud, sõbrale noa selga löömine... Just nagu mõni kümnend tagasi. Tea, kas see on inimesele omane või rikkus viis kümnendit elu planeedi kõige progressiivsemas riigis meid sedavõrd ära, aga jah, võimu nimel – olgu see nii väike kui tahes – ollakse valmis ebainimlikkuseks. Võim lubab arvata, et sa oled keegi, ning lisab ka varandust, mida saab nii- või teistviisi koguda. Võimu saamiseks tuleb mängida peent mängu, vajadusel lakkuda kõrgemalseisja-

te tagumikku, hävitada sõprade elu ja tulevik, olla kui tuulelipp, omamata isiklikku arvamust. Õnneks pole kõik selleks võimelised, õnneks on paljudel, ilmselt enamikul, väärikus ja südametunnistus. Aga vähesed neist pääsevad troonile, kui üldse. Mis tähendab, et meid juhivad – ka kõige madalamal tasandil – hingetud ja sisutühjad seltsimehed. Üldistusi mõistagi teha ei saa, kuid aus ja üllas (riigi-linna-valla)valitseja on pigem erand. Ehk raamatu kõige valusam, kuid samas tõepärasem lõik asub lõpuosas, kus üks tegelastest teeb meie riigijuhtide

POSTIMEES, 1. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Tammsaare tippteose kallal.

– tõeline rahvatükk

Tagamets) mängitab sedapuhku hunditopist.

foto: silja juursalu

Lennuk ütleb Mari suu läbi näidendi lõpus Andresele, et igal unistusel on lõpp. Selles on inspireerivat mõtteainet. Viimastel aegadel on räägitud Eesti suure narratiivi lõppemisest. Lausa, et seda polevat enam vajagi. Tahaks siiski arvata, et Lennuki paatos on vastupidine: unistused ei lõpe kunagi, uued suured jutustused tuleb üles leida. Tammsaare lugemise spikri või koomiksina veab «Vargamäe unistaja» ehk paljusid Tammsaaret (taas) lugema. Etendusest tulvab mängulusti. Ülikuumas suves, keset parmude rünnakuid mängida sellise intensiivsusega – juba ainuüksi see väärib näitlejate tunnustamist. Olin valmis märkama väsimust või koguni kurnatust. Aga ei! Ott Sepa Andres paneb oma ülimas tõsiduses muhelema, milleks annab alust Sepa varasem koomikutaust. Loore Martma ja Liisa Pulk rõhutavad krestomaatilist ettekujutust Vargamäe naistest. Nemad tõesti nagu oleksidki romaanist välja astunud. Üks nauditavamaid episoode on see, kuidas Krõõt meelitab oma heleda häälega sigu Pearu rukkist koju. Lavastaja tinglik lahendus – Krõõt tuleb väljast rehealusesse põrsaroosade õhupallidega, mis tõusevad seejärel lakaluugist üles kujuteldava taeva poole – mõjub lausa sümbolina. Selle peale tahtnuks tõesti hüüda: «Braavo!» Tarmo Tagametsa Pearu kuju on mitmekihiline: vembumees, räuskaja, südame sügavuses aga sentimentaalne ja luuleline hing. Näitlejameisterlikkusest ja kehastumisvõimest kõnelevad nii Sepa kui ka Tagametsa silmades värelevad pisarad lavastuse kurvemates kohtades. Sümboolsust lisab kogu etendust saatev viiulimäng. Selleks suveks on «Vargamäe unistaja» lõpuni välja müüdud. Põhjusega. Lavastuse produtsent, Albu vallavanem Kalju Kertsmik lubab, et lavastus tuleb järgmisel suvel kordamisele. Äkki peaks veel kord vaatama minema? Kui see etendus lõpeb, tõuseb publik oma kohtadelt ja tänab püsti seistes tegijaid pika aplausiga.

ne, kellega luurele läheksime, riigitööd teha ei saa. Olgu ta keskkonnaametis või koolidirektor – poliitmängudesse kistakse ta ikka. Ja kui sa ei lähe aadetega vastuollu, lüüakse sind minema. Löödi Toomaski, kes kirjeldas kuut tööaastat kui katkematut stressi ja hirmu, sest või neid töökohti pealinnast väljaspool saadaval on. Omavalitsus on kui üle talve kestnud õun: pealtnäha sile, paari ussiauguga ehk, kuid seest läbinisti mäda. Tähtis, et parteil ja sponsoritel hästi läheks – nemad panevad ju valitsejad troonile –, rahvas söögu heinu ja olgu vait. Elanikud ja riik on justkui valitseja suu-

rimad vaenlased, mis ei luba asju ajada. Esimesed nõuavad pidevalt midagi, tahavad elada inimväärset elu ega mõista, et on tegelikult mõttetu saast, taak valitseja kaelas. Riik omakorda on kehtestanud arusaama-

Õnneks pole kõik selleks võimelised, õnneks on paljudel, ilmselt enamikul, väärikus ja südametunnistus.

foto: kukemuru ambient

Muusikafestivalid metsasügavuses silvia urgas silvia.urgas@postimees.ee

ellel nädalavahetusel on Eestis kaks festivali, mille puhul on raske otsustada, kumb on vingem, asukoht või esinejad. Põlva metsapõues ootab 1. ja 2. augustil muusikasõpru Intsikurmu festival, mis on oma lavale suutnud meelitada pea kõik Eesti indie ja kvaliteetpopi praegused suurnimed. Ühisnimetajaks võiks olla «ilusa muusika festival», kui see sõnakolmik juba Schillingu poolt võetud poleks. Ürgse metsamassiiviga sulavad ühte muuhulgas Argo Valsi, Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu, Chalice’i, Marten Kuninga, Gorõ Lana, Galvanic Elephantsi ja Liisi Koiksoni helid. Euroopa-tuurilt on Lõuna-Eestisse tagasi jõudnud Odd Hugo, õhtupimeduses tantsitavad rahvast näiteks Super Hot Cosmos Blues Band, Sibyl Vane, Phlox ja I Wear* Experiment. Kohale tuleb ka välismaiseid külalisi: The Irrationals Soomest, Instrumenti Lätist ning kitarrist Eduardo Agni Brasiiliast. Intsikurmu festival toimub teist aastat järjest, varem peeti pidu Uue Ajastu Festivali nime alt. Kellele Intsikurmu laululava aga liiga tsiviliseeritud paik tundub, leiab pelgupaiga Kukemuru Ambientilt. Intsikurmuga samal ajal toimuv

kahepäevane ambient-pralle peidab end Pärnu jõe äärsel Kukemuru metsalagendikul, asukoht on umbes kümne kilomeetri kaugusel Türi linnast Pärnu suunas. Teist aastat toimuva festivali tänavune suurim nimi on 2. augustil esinev Norra ambientkuningas Biosphere, kes looduskauneid kohti armastades esines 2006. aastal Leigo järvemuusikal. Kaugelt põhjamaalt tuleb Järvamaale ka Islandi elektrooniline trio Stereo Hypnosis, välismaistest artistidest astub lisaks üles Eestis elav sakslane Christian M. Fisher. Kodumaisteks esinejateks on Mari Meentalo ja Ivo Naries, Lotte ja Robert Jürjendal, Taavi Tulev, Epifolium ja Kaido Kirikmäe. Lisaks toimuvad Kukemurrul töö- ja õpitoad. Kaia Karjatse viib gongi ja kristallkausside abil läbi kontsertmeditatsiooni, kunstnik Leho Rubis räägib mandalatest ja Okeiko korraldab mandalate joonistamise töötoa. Öö läbi on avatud Kukemuru kohvik ja muidugi pakub kogu aeg looduslikku ambient’i ümbritsev loodus. Enne Kukemuru poole suundumist tasub pilet aga Piletilevi vahendusel ära osta, kuna kohapeal neid ei müüda. Korraldajad soovitavad seiklushuvilistel kohale sõita kas või paadiga mööda jõge Pärnust või Paidest.

Õnne LAsse, Tanja Elmanovitšile

valitsemine kokku ei käi saavutustest kokkuvõtte: «Nad põrmustasid selle erakonna. Ja kes on järgmine? Üsna kohutav mõelda, milline võim on mõnel käes ja kuidas nad seda kuritarvitavad. Me ei erine karvavõrdki sellest riigist, kust me siia vabadusse sattusime. Usu mind. Vaata, kes meil valitsust juhib, rohkem tõendeid ei ole vajagi.» Pole vahet, kas «Vallakirjutaja käsiraamat» põhineb konkreetse valla sündmustel, mida kuus aastat omavalitsuse kantseleiülemana töötanud Toomas meenutab, või on tegu omavalitsuse koondportreega, aga hapu värk ikkagi. Normaalne inimene, selli-

Kukemuru üks esinejatest on ööpäev läbi musitseeriv loodus ise.

tud seadused, mis ei luba tõsistel inimestel äri ajada. No ja mis siis, kui kaevandus rikub meie elukeskkonna? Mis on tähtsam, kas lumpeni rahu ja tervis või raha, mida jätkub nii ärimehele kui tema jooksupoistele ehk vallavalitsejatele? Pealtnäha leidub raamatus, kus kirjeldatakse värvikalt ja põhjalikult omavalitsuses toimuvaid protsesse – üks juhtum, siseskandaal ja räpane tegu ajab teist taga –, ka positiivset, sest hulk tegelasi on inimesed nagu inimesed ikka. Paraku pole neid kauaks ning nad lahkuvad lõpuks lavalt, kes paremale, kes vasakule.

2. augustil tähistab 80. sünnipäeva Tatjana (Tanja) Elmanovitš, raamatu «Ajapeegel. Andrei Tarkovski filmid» autor. Tähistab kaugel Ameerikas, Los Angeleses, mis ju teadupärast filmiinimeste meka. Kuigi tõsi ta on, seal kaugel Ameerikas, kus ta juba paarkümmend aastat resideerib, on ta huvid teistsugusemad ja teispoolsust vahendavamad. Tegelikult on kahju, et Elmanovitš meie filmiteadusele ja ka filmikriitikale kaotsi on läinud. Kas või tema omaaegsed kirjutised meie dokumentalistikast. Ning mõistagi, paljukest meil neid oma autorite filmiraamatuid siis ikka on olnud!

Tänaseks on Tarkovski kohta muidugi hulgaliselt kirjandust lisandunud, mõndagi sellest on ka eesti keelde jõudnud. Kuid toona, aastal 1980, oli Elmanovitši «Ajapeegel» üleüldse üks esimesi, Maia Turovskaja «7½» sai ilmuda aasta hiljem Saksas. «Ajapeegel» pole minetanud oma tähendust tänagi, võib olla käepärane praegustelegi tudengitele. Ning veel. Tanja heatahtlikkus ja kollegiaalsus. Seegi on üks põhjusi, miks tunda temast puudust meie filminduses. Õnne ja edu ning head tervist soovides Lauri Kärk

14 || SPORT || POSTIMEES, 1. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

KORVPALL. Eesti klubisid puudutav uue hooaja kalender sõltub Ühisliigas tehtavatest otsustest, millest lähtuvad Balti liiga ja seejärel ka Eesti meistriliiga.

Sain tuult ja hommikul ärgates oli kaelas pöörane närvivalu.

Eestist saab korvpalli Balti liiga suurim riik

Anett Kontaveit selgitas ukrainlannale Olga Savtšukile kaotamise põhjusi.

JALGPALL

Legia sai Ojamaata võidu Eesti jalgpallikoondise ründaja Henrik Ojamaa koduklubi Varssavi Legia alistas Meistrite liiga kolmanda eelringi avamängus koduväljakul kindlalt 4:1 Šotimaa suurklubi Glasgow Celticu. Äsja vigastusest paranenud ja eelmisel nädalal treeningutega liitunud Ojamaa istus varumeeste pingil. Kaks väravat lõi Miroslav Radovic, ühe said kirja Michal Zyro ja Jakub Kosecki.

DOPING

Venelanna patustas MMil Venemaa keskmaajooksja Jekaterina Kostetskaja (pildil) andis Rahvusvahelise Dopinguagentuuri (WADA) teatel positiivse dopinguproovi ja sai kaheaastase võistluskeelu. Venelannalt võeti positiivseks osutunud proov 2011. aasta 30. augustil, kui ta sai Daegus peetud MMil 800 meetri jooksus viienda koha. Võistluskeeld on osaliselt tagasiulatuv, nii et uuesti tohib venelanna rajale astuda alates 2015. aasta 20. jaanuarist.

RANNAVÕRKPALL

Kollo-Vesik kaotasid napilt Rannavõrkpallurid Kristo Kollo ja Rivo Vesik jäid napilt välja Austrias Klagenfurtis toimuval kõrgeima taseme maailmakarikasarja etapi põhiturniirilt, kui otsustavas kvalifikatsioonimängus jäädi 0:2 (–19, –16) alla Šveitsi paarile Philip Gabathuler – Mirco Gerson.

Selgusid suvekuude parimad

Sanikidze siirdus Venemaale

Eesti naistejalgpalli kõrgliiga juuli parimaks mängijaks valiti Anastassia Morkovkina ning treeneriks Jüri Saar (mõlemad Pärnu JK). Juuni auhinnad läksid Tallinna FC Florasse Kethy Õunpuule ja Richard Barnwellile. Morkovkina poolt juulis löödud üheksa värava toel on Pärnu JK kümne vooru järel täiseduga liiga liider, Õunpuu on Flora eest sel hooajal platsil käinud kõigis mängudes ja saanud kirja 845 minutit.

Hooajal 2008–2009 Eestis Tartu Rocki ridades klubikorvpalli mänginud grusiin Viktor Sanikidze siirdub uueks hooajaks Venemaale Kaasani Unicsi ridadesse. Pärast Rockist lahkumist pallis 28-aastane Sanikidze kolm hooaega Bologna Virtuses ning jäi siis veel hooajaks Itaaliassse, kus oli Siena Montepaschis Kristjan Kanguri meeskonnakaaslaseks. Eelmisel hooajal mängis Sanikidze Hispaania liigas CAI Zaragozas.

peep pahv sporditoimetuse juhataja

estist on saamas korvpalli Balti liiga kõige osavõtjaterohkem riik. Uuel hooajal kuulub liigasse 21 meeskonda, kellest kolmandik ehk seitse on Eestist. Ja kuigi uut hooaega puudutavad esialgsed otsused on liiga juhtkonna tasemel tehtud, ei saa kõik lõplikult selgeks enne, kui on paigas ka Ühisliigas osalevate klubide nimekiri ja turniiri süsteem. «Leedu klubide suhtes pole asjad veel päris paigas, kuid loodame, et esmaspäevaks saab kõik selgeks,» sõnas Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi. Mulluse hooaja kolm paremat ehk Šiauliai, Ventspils ja Tartu Rock saavad otse paigutuse play-off’i, ülejäänud 18 meeskonda jagatakse kolme kuueliikmelisse alagruppi, kust neli paremat ja ka parim viienda koha meeskond saavad õiguse osaleda kohamängudel. Lisaks seitsmele Eesti klubile on Balti liigasse registreerunud kuus klubi Lätist ja Leedust ning üks võistkond Soomest ja uue tulijana ka Venemaalt. Idanaabreid esindab liigas Moskva Dinamo, kes ilmselt peab enamiku oma mänge Baltikumis. Kui aga mõnda vastast võõrustatakse Venemaa pealinnas, maksab Dinamo ka küllasõitva tiimi kulud. Kunagine Venemaa suurklubi kuulub sealsesse Superliigasse, kus mängivad need meeskonnad, kes Ühisliigasse ei mahu. Mullu saadi selles seltskonnas 14 osaleja hulgas 6. koht. Läti parimatest meeskondadest jääb Balti liigast kõrvale Riia VEF. Puudu on ka Leedu teravaim tipp, kuid osalevad meeskonnad pakuvad eestlastele ilmselt väärilist konkurentsi. Leedu korvpalliportaal

Kalev/Cramo klubi presidendi Ivar Valdmaa sõnul on Tanel Sokk seni ainus mängija, foto: liis treimann keda seob meeskonnaga kehtiv leping.

krepsinis.net kirjutab, et korvpalli tippriigist mängivad Balti liigas Utena Juventus, Prienai, Pasvalio Pieno žvaigždes, Panevežys, KedainiaNevezis ja otse play-off’i pääsenud Šiauliai.

Lisaks seitsmele Eesti klubile on Balti liigasse registreerunud kuus klubi Lätist ja Leedust ning üks võistkond Soomest ja uue tulijana ka Venemaalt.

Samas soovisid Panevežys ja Kedainiai osaleda ka Ühisliiga turniiril. Mäletatavasti loositi Leedu meeskonnad seal juba alagruppidesse, kuid nädal tagasi otsustati Leedus, et koduses liigas mängitakse neli ringi, ning seepeale teatasid leedulased, et nad ei jõua Ühisliigas osaleda. Leedu klubide ümber segadust jagub, kuna Valdmaa sõnul soovivad kolm selle riigi meeskonda siiski Ühisliigas mängi-

da. Leedulaste au ja uhkus Kaunase Žalgiris loobus Ühisliigast juba mullu ning liigasse ihkajate hulka ei kuulu ka tänavu Euroliigas osalev Klaipeda Neptunas ja Vilniuse Lietuvos Rytas. Seega on tegemist just Leedu teise ešeloni tiimidega. Balti liiga juhi Romualdas Brazauskase sõnul ei tohiks aga Ühisliiga otsused Leedu meeskondade Balti liigas osalemist mõjutada. «Kuus Leedu klubi on esitanud avalduse Balti liigas mängimiseks ja meil pole mingit põhjust nendega mitte arvestada. Vajadusel oleme valmis Ühisliigaga seonduvaid küsimusi arutama, kuid praegu lähtume klubide sooviavaldustest,» vahendas Leedu meedia Brazauskase sõnu. Balti liiga juhi teada on seoses Ühisliigaga lahtine ka Kalevi osalemine, kuid Valdmaa sõnul on nad praeguse seisuga valmis mängima kolmes liigas. «Kui Ühisliigas mängime põhihooajal 30 mängu, lisaks kaks ringi Eesti meistriliigas, siis Balti liigas jõuame pidada ka Balti liiga maksimaalsed 18 kohtumist,» leidis Valdmaa, kelle sõnul kaldub Ühisliiga hoopis 14 või 16 meeskonnaga kaheringilise põhiturniiri korraldamise suunas. See aga tähendaks ilmselt Leedu klubide väljajätmist. Tegelikult tekitas Leedu klubide ümber toimuv Valdmaas hämmeldust. «Ühisliiga koosolekul olid nad kõik valmis mängima. Seal viibis ka Leedu liiga juht, seega oli ju kõik teada… miks nad ei võinud siis oma koduliiga asju varem otsustada,» rääkis ta. Kuhi möönis, et ilmselt võimaldataksegi Kalevil ja Rockil mängida koduliigas vaid kaks ringi. «See puudutab meeskondi, kes lisaks Eesti meistrivõistlustele osalevad vähemalt kahes välissarjas,» märkis ta, rõhutades samas, et tegemist pole veel kinnitatud variandiga. Rocki jaoks oleks Balti liiga kõrval teine välissari EuroChallenge Cup.

Tänakut tabas Soomes ebaõnn

Soomes alanud autoralli MM-etapil tõusis Ott Tänak küll pärast teise kiiruskatse võitu WRC2 klassi liidriks, ent sõitis kolmandal katsel vastu kivi, kaotas neli minutit ja lõpetas päeva klassis 7. kohal. Päeva lõpetanud publikukatsel sai Tänak siiski kirja

teisegi katsevõidu. Samuti WRC2 klassis kihutav Karl Kruuda hoiab avapäeva järel teist kohta, kaotades Jari Ketomaale 35 sekundiga. Ralli üldliider on Jari-Matti Latvala Volkswagenil, soomlane edestab foto: timo anis tiimikaaslast Sebastien Ogieri.

POSTIMEES, 1. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Selver ja TTÜ värbavad eurohooajaks välismaalasi VÕRKPALL. Tallinna Selve-

Spekuleeritakse, et Rein Taaramäe uueks tööandjaks võib saada Astana klubi, kus praegu sõidab teinegi eestlane Tanel Kangert.

foto: afp/scanpix

SUHTED SASSIS. Rein Taaramäe sõnul ei võta Cofidis tema soove arvesse ning ta tapeti enne Tour de France’i ära.

Rein Taaramäe otsib uut klubi jaan martinson

spordiajakirjanik

algrattur Rein Taaramäe seis on segane. Cofidise bossid talle uut lepingut pakkunud ei ole, kuid samas ei ütle ka otse, et eestlane peaks endale uue tööandja leidma. Taaramäe ise kinnitab, et peab mitme klubiga läbirääkimisi, kuid kokkuleppeid veel sõlmitud pole. Kuluaarides räägitakse, et üks võimalus on Astana, kus pedaalib ka teine Vändra poiss Tanel Kangert. Taaramäe ei välista midagi. Tour de France läks Taaramäel, nagu läks. Tahtmist oli, üritamist oli – ikka ja jälle läks Cofidise meeskonna parim(aid) rattur(eid) rünnakutega kaasa –, kuid lõpuni ei kestnud kordagi. Touri lõpupäevil kirjutas aga Prantsusmaa spordileht L’Equipe, et Cofidis värbab 26-aastase prantslase Alexander Geniez’. Leping temaga sõlmitakse kohe, kui ülemine-

kuaken 1. augustil avaneb, ning uuele mehele korraliku töötasu maksmiseks saadetakse kõrgepalgaline Taaramäe minema, sest tema kaks viimast aastat on untsu läinud. Taaramäe kinnitas Postimehele, et ei tea Cofidise plaanidest midagi. Leping klubiga saab selle hooaja lõpus otsa, seda küll. Meeskonna pealik polevat uuest kontrahtist rääkinud ja ta ise küsima kah ei lähe. «Tavaliselt tullakse lepingu pikendamist ise pakkuma.» Cofidise endine boss Eric Boyer sõnas usutluses Päevalehele, et Taaramäe ja klubi kooslus enam ei toimi. Miks? «Boyer austas minu treeningumeetodeid ja kujundas selle põhjal ka minu võistlusprogrammi,» selgitas Taaramäe, nõustudes, et Cofidises ei kulge asjad tõesti nii, nagu peaks. «Pärast tänavust Türgi tuuri oleksin võinud enda tugevdamisega ja treenimisega edukalt jätkata ning olla Touril üpris kõva. Paraku ei võetud minu soove vähimatki arvesse. Klubi andis ette ridamisi võistlusi, mis mind hoopis tapsid. Cofidis ei võtnud mind tõsiselt, kuigi

hoiatasin meeskonda, et selline plaan pole varasemalt minu puhul toiminud. Mind ei kuulatud. Seega, nagu ettevalmistus, nõnda Tour. Olen rahul. Paremat saavutada aidanuks vaid ime.» Kui suhted Cofidisega sedavõrd sassis on, siis... «Läbirääkimised teiste klubidega käivad juba mõnda aega,» teatas Taaramäe. «Huviliste ring on suur, kuid konkreetset pakkumist veel pole. Ma tahan ühineda meeskonnaga, kus asjad on rohkem paigas, nagu ka ratturite rollid, et need ei vahelduks pidevalt.» Internetiavarustes spekuleeritakse Taaramäe teemal jõudsalt. Arvatakse, et ta võiks

minna Astanasse, aga ka Garmin ja Orica oleksid kiibitsejate hinnangul head valikud. «Kõik mainitud meeskonnad oleks ihaldatud,» kinnitas Taaramäe ja lisas, et otsib kohta siiski eliidi sekka ehk World Touri tiimi. «World Touri meeskondade kalender on vaheldusrikkam. Tahan sõita meeskonnas, kus saaksin aeg-ajalt ise võimaluse võite üritada. Mul poleks samas ka probleemi teisi võidule aidata, teeksin seda hea meelega.» Taaramäe sõnul teab ta täpselt, mida teha, et taas tipu jalamile jõuda ning loodab segased ajad üle elada. «Hispaania velotuurile, Vueltale, ma ei lähe. Teen trenni ja vaatan, mis

saab. Cofidis ei kuulu kahjuks World Touri tiimide sekka, sestap on raske kalendrit seada. Häid velotuure aasta lõpus pole ning ega ma täpselt teagi, kuhu Cofidist peale lubatakse, kuhu mitte,» nentis ta. Kõigele vaatamata säilitab Taaramäe rõõmsa meele ja optimismi: «Mul on motivatsioon kui juunioril. Laupäeval siirdun Alpidesse laagrisse. Milleks seal valmistun, ma ei tea, kuid hing ihkab trenni lõhkuda. Masendus? Ei, seda pole. Kui sulle makstaks jalgrattaga sõitmise eest, siis sa ei tea, mis masendus on. Ootan põnevusega augustit ja septembrit, mil on juhtumas mõndagi huvitavat.»

Taaramäe võiks teadjaid mehi rohkem usaldada Astana spordidirektor Jaan Kirsipuu kinnitas, et ei tea, kas Rein Taaramäe on meeskonnaga läbirääkimisi pidanud või mitte, kuid arvab, et teisestki eestlasest Tanel Kangerti kõrval oleks kasu kindlasti. «Taaramäe sobiks Astanasse ka sellisena, na-

gu ta praegu on, seda enam aga parimate päevade tasemel,» rääkis Kirsipuu. «Oleks ta sama hea nagu paar aastat tagasi, saaks Astanas kindlasti teatud võistlustel ka liidrina tegutseda. Nagu saab Kangert. Tugevatele antakse võimalus, ole mees ja sõida.»

Sõnaõigust, tõsi, Taaramäe Astanas liiga palju ei saaks, eriti, mis puudutab võistlusprogrammi. «Kui ta meile tuleks, räägiks ma bossidele ära, millised treeningud ja stardid talle sobiks, millised mitte, tean seda üsna hästi.»

Lõpetuseks arvas Kirsipuu, et Taaramäe ellu on vaja muutusi: «Ta võiks usaldada rohkem teadjaid mehi, mitte ainult iseennast. Kui Taaramäelt pingeid ja vastutust maha võtta, on tal lihtsam ning asjad hakkavad sujuma.» Jaan Martinson

ri võrkpallimeeskond plaanib algavaks hooajaks väravata maksimaalselt kaks leegionäri. «Üks-kaks välismaalast peame tooma, muudmoodi pole me konkurentsivõimelised. Hetkel pole jutt kellegagi veel väga konkreetseks läinud,» sõnas Selveri tegevjuht Oliver Läll. Uute mängijatena on klubis Tartust tulnud sidemängija Andres Toobal ning noored Karli Allik ja Ragnar Kalda. Eelmise aasta meestest jätkavad Oliver Orav, Denis Losnikov, Helar Jalg, Meelis Kivisild, Martti Rosenblatt, Reimo Rannar ja Johan Vahter. Eelmise aasta koosseisust lahkusid koos peatreener Avo Keelega Pärnu ridadesse Martti Keel ja Timo Tammemaa. Karjääri lõpetas Kristjan Õuekallas. Ka sel aastal tehakse kaasa eurosarjas, CEV Cupil, mille avaringis kohtutakse Sastamala VaLePa meeskonnaga Soomest. TTÜ meeskond, kes osaleb aste madalamal, Challenge Cupil, läheb esimeses ringis vastamisi Rumeenia klubiga Unirea DEJ, kes lõpetas mullused maa meistrivõistlused viienda kohaga. TTÜ peatreeneri Janis Sirelpuu sõnul harjutavad mängijad juba eraldi kavade järgi ning tulevast esmaspäevast hakatakse ühiselt treenima. Komplekteerituse osas on veel mõned kohad täitmata, välismaalasteta ei saa nemadki. «Jaanus Nõmmsalu läks teatavasti Pärnusse, nurgaründaja kohale tuleb meile üks valgevenelane. Diagonaalis vajame ka Mart Tiisaarele vahetust,» ütles Sirelpuu. Võimalik, et teine nurgamees saab olema eelmisel aastalgi meeskonda kuulunud Kanada väliseestlane Sander Rätsep. «Temaga oleme kontaktis ja võimalik, et ta on ka sel aastal meiega,» sõnas Sirelpuu. TTÜ põhisidemängija Kusti Nõlvak peaks aga taas rivis olema, tema oli seljavigastuse ja operatsiooni tõttu sunnitud pool hooaega vahele jätma. Mariel Gregor

Surnud koerad, reovesi ja prügi – Rio olümpiaregati toimumispaik PURJETAMINE. Sel nädalal

peetakse purjetamises esimene Rio olümpiamängude ametlik testivõistlus. Sealsamas Guanabara lahes toimuvad ka 2016. aasta Rio mängud. Eesti purjetajaid Brasiilias stardis pole, põhjuseks hirm reostatud vee ees ja rahanappus. Lahe vesi on nii saastatud, et kujutab endast ohtu sportlaste tervisele. Sinna on aastaid reovett lastud, lisaks hulbib meres kõikvõimalikku prügi – alates plastpudelitest kuni mööblitükkideni –, mille inimesed on sinna loopinud. Vesi on pruunikas ja silmanähtavalt reostunud. «Mina otsustasin seetõttu praegu Rios mitte võistelda,

et muretsen tervise pärast. Olen kohapeal olijatega suhelnud – seal on ka surnud koerad ja muu jubedus. Mul on varustus juba selline, et hoian osa paadi küljes olevaid nööre endal suus, ei julge mõelda, mis haiguseid Brasiilias nii käitudes saada võib,» räägib Laseri purjetaja Karl-Martin Rammo (pildil). Kui Rio olümpialinnaks valiti, oli üheks eelduseks, et laht tehakse 2016. aastaks puhtaks. Rio linna keskkonnaosakonna esindaja Carlos Francisco Portinho tunnistab, et ilmselt suudetakse lubadust täita vaid poolenisti. Kui sedagi. Ka lin-

napea Eduardo Paes ütles AP vahendusel, et olukord on pehmelt öeldes halb. «Kahjuks ei suuda me Guanabara lahte olümpia ajaks korda teha. Samas ma usun, et sportlaste tervis ohus ei ole ja midagi hullu ei juhtu,» rääkis ta. Rammo on kuulnud, et vee puhastamiseks mõeldud ressursid võeti lihtsalt ära, ja nii polegi eriti millegi või kellegi peale loota. «Oleme üsna üksi selle probleemi otsas, tundub, et palju paremaks olukord ei muutu. Ka Pekingi olümpiavetes oli reostuseoht, ent sealsed rahalised võimalused aitasid olukorra kontrolli alla saada. Otsest ohtu

tervisele pole varem kogenud, eks saab näha, kui jube see on,» rääkis Rammo, kes osaleb Rios testvõistlusel tuleval aastal. «Hetkel keskendun septembris algavateks maailmameistrivõistlusteks, kus ka olümpiapääsmeid jagatakse, ja rihin selleks ajaks head vormi. Olen sel suvel saanud kodus rahulikult treenida, sest enne MMi võistlusi peaaegu polegi. Rio veed saan ära proovida järgmisel aastal,» ütles Rammo. Kohapeal oleva Austria koondise treener, endine olümpiasportlase Ivan Bulaja sõnul on olud kohutavad. «Siinne vesi on nahal üsna ebameeldiv, tahaks selle kiiresti maha pesta. Keegi ei tea, mis siin sees ol-

la võib, olen kindel, et siit võib nii mõnegi haiguse saada,» sõnas Bulaja. «Vesi haiseb nagu peldikus! Ujuma ei läheks ma siia vabatahtlikult iial,» lisas Austria koondise 49ersi klassi purjetaja Nikolaus Resch. Eelmisel aastal sealsamas peetud regatil puhastasid sportlased oma käsi alkoholiga. Sealsete oludega kursis olevad arstid soovitavad sportlastel end enne seal võistlemist näiteks A-hepatiidi vastu vaktsineerida. Eesti Finn-klassi purjetaja Deniss Karpak tunnistas, et on samuti hirmujutte kuulnud, ent temas need ärevust ei tekita. «Ei tea küll, miks selline koht valiti võistlemiseks. Eks igasugu-

seid asju räägitakse, praegu see mind väga ei hirmuta,» ütles ta. Karpaki sõnul loodab ta samuti Rios esmakordselt võistelda järgmise suve testvõistlusel, sel aastal ei leidnud ta Brasiiliasse reisimiseks raha. Nädalavahetusel peab jubedates oludes võistlema kümme olümpiapaadi klassi, kokku 216 paati ja 321 purjetajat 34 riigist. Testivõistluste ajal on kümme paati lahe peal ametis, et seal hulpivat prügi kokku korjata, et purjetajad päris takistusrada läbima ei peaks. Ent vette lastavat reovett pole sel moel kuidagi võimalik eemaldada või puhastada ja sellele probleemile praegu lahendust polegi. Mariel Gregor

16 || REIS || POSTIMEES, 1. AUGUST 2014

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

Sõjast maha jäänud sakslaste DKW ja tšehhide kultuslikud Jawad.

Abimootoriga jalgrattad ehk rahvakeeli võrrid.

Pool sajandit tagasi trendikad rollerid.

fotod: sigrid kõiv

Kollektiooni omanik Aivar Kuus ja muuseumi pärl - pea täielikult taastatud IŽ-350.

TEHNIKAT TÄIS KUUR. Suure Munamäe lähistel asub eramuuseum, kus hakkavad silmad särama kõigil mootori- ja kiirusehuvilistel.

Hobist sündinud kogu sigrid kõiv algaja motohuviline

anade sõidukite huvilise Aivar Kuuse mootorrattamuuseumi vanim eksponaat on 1939. aastal Saksamaal valminud 200-kuubikuline DKW200 ja uusim on 1989. aastal NSVLis toodetud 50-kuubikuline Delta. Kõige eksootilisem on aga Rootsi kaitseväele kuulunud Husqvarna mootorratas, mille juurde kuuluvate suuskadega suudab ratas läbida vahemaid ka kuni 20 sentimeetri paksuses lumes. Kuus on mootorrataste ja mopeedide kogumise ning taastamisega tegelenud kümme aastat. «Tehnikahuvi on mul kogu aeg olnud. Mu abikaasal oli 175-kuubikuline Voshod-2 ja äiapapal vana Moskva-M1A, 1953. aasta oma,» räägib ta kogule aluse pannud masinatest. Vana Moskvat ta oma kogu esimeseks masinaks peabki: «Äi andis selle mulle, tegin ta korda ja nii see kogumine alguse saigi.» Praegu on kogus «umbes 70 ratast», mõtiskleb Kuus. «Ma pole neid nii täpselt üle lugenud, et on neid 68 või 72,» naerab ta. «Aga umbes viiekümnele neist saab hääled ka sisse,» on ta kindel. Ülekaaluka osa kogust moodustavad NSVLi päritolu masinad, aga loomulikult on olemas ka mitu toonases Tšehhoslovakkias toodetud kultuslikku Jawat. Lisaks Ungari Pannonia ja kaks DKWd – sõjast maha

jäänud Saksa mootorratast. IŽ56 – oluline tegelane mootorrataste populaarsuse laineharjal tehtud filmis «Vallatud kurvid» – on samuti olemas. «Oli Jawa ja siis kõik teised,» tutvustab Kuus mootorrataste endisaegset hierarhiat. «Jawa oli luksuspill ja selle omanik oli tüdrukute silmis tehtud mees,» naerab ta. Külastajate ja peremehe lemmik on esimesel korrusel, otse ukseavas seisev 350-kuubikuline IŽ-350 aastast 1948. See on esimene IŽ, mis sakslaste DKW koopiana pärast sõda NSVLis tehti. Kuus taastas masina enam kui 95 protsendi ulatuses. Töö võttis aega pool aastat ja masinale saaks nüüd taotleda ka uunikumi numbrit. «See on täiesti sõidukorras ja seda on minult mitu korda tahetud äragi osta,» on peremees uhke. Ent kust tuleb üldse mõte, et teeks hosteli kõrvale ka mootorrattamuuseumi? Kas siin käib nii palju motoinimesi? «Eks neid vahel ikka käib, aga mitte palju,» selgitab peremees. Muuseumi idee kasvas tal välja tasapisi tekkinud kogust endast. «Alguses kogunes masinaid ainult mõni, siis juba hulga, ja et mul on siin see tu-

rismitalu, siis eks inimesi ikka käib,» selgitab ta ideesünni tausta. «Aga tsikleid polnud kusagile panna,» lisab ta. «Ehitasin nende jaoks siia kuuri ja näitasin neid inimestele. Aga mulle öeldi, et mis sa neid siin hoiad, näita rahvale ka – eks ma nii hakkasingi neid näitama.» Eelmise aasta kevadel, kui kogu esimest korda külastajatele avati, oli masinaid juba üle 50. Talve jooksul ostis ja restaureeris Kuus juurde umbes 20 ratast. Suur osa masinatest tema kollektsioonis ongi vajanud enne eksponeerimist korralikku taastamist. Uuematele Vene ratastele saab internetist kõike, vanematele, nagu Kuus ütleb, saab ka kõike, «aga mis hinnaga». IŽ-350 signaal maksab internetioksjonil üle saja, süütekarp aga juba kakssada eurot. Leegitorusid ja summuteid tehakse aga tänapäevalgi Poolas ja Soomes. «Päris kõike polegi võimalik taastada,» seisab Kuus vahel silmitsi ka restaureerimise dilemmadega. «Eks see kõik on ajalugu, juurde neid ju enam ei tule,» kurvastab Kuus – selliseid masinaid näeb praegu tänavapil-

Kood avab telefonis fotogalerii.

dis juba harva. «Võru peal nägin üht külgkorviga IŽi, vanem mees sõitis sellega,» meenutab ta helget hetke. «Lääne tehnika murrab peale. Tänapäeva rattad on juba väga teistmoodi.» Kuigi Kuuse kodu kahekorruseline kõrvalhoone on kaherattalisi mootorsõidukeid täis, kehtib üllatusena fakt, et peremees ise mootorrattaga ei sõidagi. «Olen ikka rohkem autoinimene. Nooruses sai mõned korrad mootorrattaid ja võrre proovitud, aga siis tuli auto – 13 aastat sõitsin hoopis veoautokrossi,» räägib Kuus. Mootorrataste, mopeedide ja rollerite kõrval on Aivar Kuusi kogus veel mõned huvitavad, kuigi kohati kummalise väljanägemisega eksponaadid – abimootoriga jalgrattad, rahvakeeli võrrid – tänase elektrilise jalgratta eelkäija. Selles eramuuseumis peab eksponaadil olema täidetud kaks eeldust – mootor ja kaks ratast. «Jalgrattale pandi mootor peale, vändati see käima ja sõideti sellega,» selgitab peremees. Abimootoriga jalgrattaid valmistati NSVLis sakslaste eeskujul peale teist maailmasõda. Muuseumis on olemas Münchenist pärit originaal ja mõned selle NSVLis valmistatud koopiad, lisaks veel sellised rattad, millele kuldsete kätega mehed ise mootori peale on pannud. «Ma ise pole sellisega sõita proovinud, aga vanemad mehed on öelnud, et eks ta kuiva ilmaga abiks oli, aga porisel ajal hakkas libisema,» teab Kuus rääkida. Ent tee peale sellistega kunagi siiski ei jäänud – mootori sai tagumisest rattast ära lahutada, et kondimootoriga ikkagi koju vändata.

POSTIMEES, 1. AUGUST 2014 || REIS || 17

TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

PÄRNUMAA ROMANTIKATEE

23.–24. VIII

SETO KÜLAVÜÜ KOSTIPÄIV

K -

90 €

17. VIII

26 €

8 päeva 20.–27. VIII 21.–28. IX 18.–25. X

UNGARI

8 päeva 20. VIII al 249 € 21. IX al 219 € 18. X al 189 €

12 päeva

HORVAATIA PUHKUSEREIS

29. VIII – 9. IX

29. VIII al 489 €

7 päeva

AUSTRIA 7 päeva

5.–11. X *19.–25. X

8 päeva 16.–23. VIII

AUSTRIA 8 päeva

5. X al 179 € *19. X al 209 €

PARIIS, LOIRE’I ORU LOSSID + ALSACE

al 299 €

L Õ

10 päeva 29. VIII – 7. IX 26. IX – 4. X

29. VIII al 355 € 26. IX al 325 €

ITAALIA

16.–24. VIII 20.–28. IX 18.–26. X 15.–23. XI

16. VIII al 299 € 20. IX al 269 € 18. X al 269 € 15. XI al 219 €

PÕHJA-ITAALIA

9 päeva 23.–31. VIII 4.–12. X *18.–26. X

ITAALIA PUHKUSEREIS: RIMINI JA ITAALIA TUNTUIMAD LINNAD

12 päeva 18.–29. VIII 10.–21. IX

VENEETSIA KARNEVAL

8 päeva 4.–11. II 2015

23. VIII al 309 € 4. X al 309 € *18. X al 339 €

18. VIII al 399 € 10. IX al 359 €

al 239 €

R O

P A

Bussireis väljumisega Tartust. Ööbime mere ääres Kosmonautide puhkekeskuses. Hommikusöök. Põltsamaa roosiaed, Järvakandi klaasimuuseum koos kohapealse klaasipuhumisega, Vene talu (muuseumimaja, samovaritee, rahvakultuur, traditsioonid, käsitöö), Tahkuranna kaunis koduaed, Voltveti ehk Tihemetsa mõis, Heimtali mõis, Anu Raua muuseum, Meleski era-klaasimuuseum.

EST-REISID 16. reisihooaeg Raatuse 20, Tartu, tel 744 1666 estreisid@neti.ee Kesk 2, Põltsamaa Lossi 13, Põltsamaa, tel 5551 2921 poltsamaa.estreisid@neti.ee Reisiprogrammid: www.estreisid.ee

Buss väljumisega Tartust. Räpina Sillapää lossipark, Lüübnitsas kalasupp, küla elu-olu ja sibulad; Obinitsa kirik, seto muuseum, lauluema sammas, Obinitsa kohvikud (Kauksi Ülle Obi Nizza jt); vana Tobrovo kindlustalu. Vabanes 10 kohta.

EST-REISID 16. reisihooaeg Raatuse 20, Tartu, tel 744 1666 estreisid@neti.ee Kesk 2, Põltsamaa Lossi 13, Põltsamaa, tel 5551 2921 poltsamaa.estreisid@neti.ee Reisiprogrammid: www.estreisid.ee

Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele. Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC/dušš igas toas), hommikusöök iga päev (kolmetärnihotell lisatasu eest). Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kolm päeva Ungaris, kaks päeva Budapestis (Buda loss, Vajdahunyadi lossikompleks, Gellerti mägi, Kalameeste bastion jpm), Szechenyi – Euroopa suuremaid termaalveebasseinide komplekse, kolm linna Doonau kallastel: Esztergom, Visegrad, Szentendre – eestikeelsed linnaekskursioonid hinna sees. 8-päevasel reisil veedame Ungaris päeva rohkem. Lisaks tavapärasele programmile näeme Balatoni järve, Tihany poolsaart ning Szekesfehérvari. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele. Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev hinna sees. Kolmetärnihotell ja õhtusöök lisatasu eest. Kuus täispäeva Horvaatia kuurordis Kvarneri rivieral. Rovinj, Pula, Motovun, Krki saar, Plitvice järved, Zagreb – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöök. Mitte ühtegi ööbimist bussis. Viin (Schönbrunni loss, Hofburgi lossikompleks, Püha Stefani katedraal, Huntertwasseri maja), Salzburg (Püha Peetri kirik, Mozarti residents, Hochensalzburgi kindlus, Mirabelli lossiaed), Viini mets (Hinterbrühl), Baden – eestikeelsed linnaekskursioonid hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. *19.–25. X 2014 – koolireis. IGA 12. KOHT TASUTA!

CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöök. Mitte ühtegi ööbimist bussis. Viin, Doonau väikelinnad (Melk, Dürnstein, Krems), Salzkammerguti mäed ja järved, Hallstatt, Mondsee, Bad Ischl, Alpid ning Hohenwerfeni kindlus – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

R O

P A

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Näeme Pariisi (Champs Elysees, Ooperi kvartal, Pariisi Jumalaema kirik, De Gaulle’i väljak, Trocadero, Concorde’i väljak, Louvre, Cité saar, Ladina kvartal, Pantheon, Eiffeli torn jpm), Versailles’d, Loire’i oru losse: Amboise, Blois, Chambord. Lisaks külastame Alsace’i piirkonda (Colmar, Veinitee – Riquewihr, Strasbourg). Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

AVENUE FRANCE Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@avenuefrance.ee www.avenuefrance.ee

Kõigi mugavustega reisibuss. Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC/dušš igas toas), hommikusöök iga päev. Rooma, Vatikan, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad; dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Milano, Garda ja Como järved, Bellagio, Sirmione, Verona, Veneetsia, Murano ja Burano saared, Trieste – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. *18.–26. X 2014 – koolireis. IGA 12. KOHT TASUTA!

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Kolmetärnihotell ja õhtusöök lisatasu eest. Kuus täispäeva Itaalia tuntuimas kuurordis. Rooma, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia. Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Veneetsia ja Padova eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

18 || kuulutused || postimees, 1. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Tartu Mart Reiniku kool võtab tööle füüsikaõpetaja (koos loodusõpetusega 1,0 ametikohta). Sooviavaldus koos dokumentide koopiatega saata 20. augustiks aadressile kool@reiniku.edu.ee, lisainfo tel 5393 5042.

Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge sinust jäi.

Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ... ja katkeb siis.

Vladimir Ehaste

Ants Aasmaa

Mälestame kallist isa, vanaisa ja vanavanaisa 90. sünniaastapäeval.

Südamlik kaastunne omastele. Veiko ja Auli peredega

Pojad ja tütred laste ja lastelastega

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. (Artur Alliksaar)

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Sügava kurbusega teatame, et on lahkunud meie kallis poeg ja vend

Siiras kaastunne Märt Viilebergile perega poeg

Marti Viilebergi

Koit Teesalu

kaotuse puhul.

10. X 1994 - 27. VII 2014

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Omaksed Koidu ärasaatmine toimub pühapäeval, 3. augustil kell 15 Tartu katoliku kirikus Veski tn. 1. Muldasängitamine Tartu Pauluse kalmistule.

Tartu linnavalitsus võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule Sepa tn 19 krundi detailplaneeringu. Planeeringuga on määratud ehitusõigus äri-, büroo- ja laohoonetele. Avalik väljapanek on 25. VIII – 8. IX Tartu infokeskuses raekojas.

Head kolleegi

26. II 1952 - 24. VII 2014

Täname kõiki, kes olid meile toeks abikaasa, isa ja vanaisa ärasaatmisel.

mälestavad kurbuses Piiblilaulude tegijad.

Lesk ja lapsed peredega

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara kl 10–16 Kadaka tee 36. Kojukutsed tel 655 0040. Ostan igasugust merevaiku. Tel 5801 7103.

Roland Männiste 1. VIII 1914 - 1944

Kallist isa, vanaisa ja vanavanaisa mälestab 100. sünniaastapäeval poeg Väino perega.

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Südamlik kaastunne Mallele armsa ema

Helmi Alasi

kaotuse puhul. Kaaslased Tartu Nõustamis-ja Kriisiabikeskusest ning usaldustelefonist

Silvia Arend Südamlik kaastunne Kerstile, Küllikesele ja Gaisale peredega kalli ema, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul. Maie, Lembit, Eve ja Ülo Südamlik kaastunne Indrek Arendile kalli ema

Müüa Seat Cordoba (1.6 ben, 2008, läbisõit 86 500 km, kliima, serviseraamat. Tel 5340 9060.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Jaan Arderit

Andres Uus

Siiri Arendi kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Recticel

Südamlik kaastunne Kerstile kalli ema

Silvia Arendi kaotuse puhul. Teiri ilusalong

Südamlik kaastunne omastele.

Lahkus igavikuteele looduskaitsja ja pillimees

Arno Oja

Kolleegid aktsiaseltsist Elwo

Sel õitsval juulikuul jäi kurvaks koduõu ja tühjaks tuba ...

Igaveseks kuigi lähed, mälestus on jääv. Muld ei seda matta suuda, meelde meile jääd.

Avaldame südamlikku kaastunnet Ailile ja kõigile teistele omastele kalli

Avaldame sügavat kaastunnet Janile ja teistele lähedastele kalli

Hinno Ivaski

Helta Lepa

kaotuse puhul. AS Teedla Mõis farmi kollektiiv koos Malle, Hermiina, Luule, Johani ja Helju Joandiga

kaotuse puhul. Sügavat kaastunnet avaldavad perekonnad Mening, Voika, Udu ning Heino Lemmats ja Vaike Sastok.

Südamlik kaastunne Helile lastega ema ja vanaema

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus ...

Helgi Puusiku

29. III 1947 - 28. VII 2014

kaotuse puhul.

Südamlik kaastunne Urvele perega kalli abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Südamlik kaastunne dr. Katrin Rebasele ja dr. Tiir Rebasele kalli ema ja ämma dr.

Maret Lepiku kaotuse puhul.

Töökaaslased SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliinikust, Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusest ning Invasiivkardioloogia osakonnast

Andres Vimb Siiras kaastunne Mairele perega abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul.

Südamlik kaastunne lesele lastega. Endised kolleegid Tartumaa looduskaitsest

Töökaaslased Keila perearstikeskusest

Siiras kaastunne perekond Arrakule isa ja vanaisa

Südamlik kaastunne Merikesele armsa isa

Avaldame sügavat kaastunnet Helle Majorile isa

Siiras kaastunne Andrusele ja Rainile isa ning vanaisa

Eevart Arraku

Ants Kuuskme

Hugo Majori

kaotuse puhul. KÜ Lootuse 21/23

surma puhul. Metsabüroo pere

kaotuse puhul. Maa-amet

2. IV 1930 - 28. VII 2014

kaotuse puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Valdek

Vello Laugamõts

Siiras kaastunne Matile ja Toomasele perekondadega armsa isa, äia ja vanaisa

Südamlik kaastunne Evi Puhmile ema

Mälestame endist tippjalgpallurit

Mati Gildenit Avaldame kaastunnet kõigile lähedastele. Eesti Jalgpalli Liit

Avaldame kaastunnet Ailile kalli

Inno Ivaski

Avaldame kaastunnet Piret Jõulile kalli isa kaotuse puhul. Tartu Kivilinna gümnaasium

Südamlik kaastunne Alari Lehtmetsale kalli ema

Hilse Lehtmetsa

Einard Rihma

Thea, Ester, Tanel, Kalev ja Aavo

kaotuse puhul. Õed Ursula ja Silvi peredega

Oskar Miili

Endel Seinbergi

Elli Sultsi

surma puhul. AS SilSteve kollektiiv

kaotuse puhul. APChemicals OÜ kollektiiv

Leiname unustamatut õpetajat

Sügav kaastunne tütardele Riinale ja Tiiale perega ema ja vanaema

Ülo Nõmme

Ilme Söödi

surma puhul. Aino, Maire, Waldeko, Hillar, Kalmer ja Silver

kaotuse puhul. Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Mälestavad Ambla põllumajanduskooli 1952. a. D-grupi lõpetanud.

surma puhul. Leinab vend Kaino perega.

Avaldame kaastunnet Ailile kalli

Maret Lepik

Südamlik kaastunne Verale kalli isa

Hinno Ivaski kaotuse puhul. Meelike

Avaldame kaastunnet Mait Lepikule perega kalli ema, ämma, vanaema surma puhul. Iluart OÜ kollektiiv

Avaldame kurbusega kaastunnet Annele lastega kalli abikaasa ja isa

Arno Oja

Harri Tamme

lahkumise puhul. Arno kursusekaaslased

kaotuse puhul. Töökaaslased Mayerist

Avaldame kaastunnet tütardele Edale ja Ellele isa

Maret Lepik

Südamlik kaastunne Mihhail Piunovile perega armsa

kaotuse puhul. Ülo ja Ülle peredega ja Aino

Südamlik kaastunne Katrinile kalli ema surma puhul. Sügav kaastunne omastele. Perekond Herman

kaotuse puhul. Perekonnad Lauri, Pihlap ja Tuulik

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema

Ode Liit

Avaldame kaastunnet Aleksander Piunovile ema

Avaldame sügavat kaastunnet Jaak Liidule kalli ema kaotuse puhul. Karin ja Enno Luik

Ljubov Piunova

Ants Juursoo

Tiiu Kangur

21. IV 1948 - 30. VII 2014

Lapsed peredega Ärasaatmine 2. augustil kell 10 Tartu krematooriumi suures saalis.

Siiras kaastunne lähedastele

Heino Karlsoni

15. X 1923 - 29. VII 2014

Mälestame head naabrit

Laine Lillepit

kaotuse puhul. Isamaa ja Res Publica Liit

Avaldame kaastunnet lahkunu lähedastele. Naabrid Männi 12

Avaldame sügavat kaastunnet Reet Lepale ema

Südamlik kaastunne Harrile kalli ema

Endla Keskküla

Helmi Lohu

surma puhul. Riigikohus

surma puhul. Majanaabrid

Ljubov Piunova

kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Elektrilevi

Aksel Pärnalaas Sügav kaastunne omastele. Annika, Ene. R, Õie ja Ene K.

Aksel Pärnalaas Avaldame sügavat kaastunnet Urmas Pärnalaasile isa kaotuse puhul. Luunja vallavolikogu Luunja vallavalitsus

Raul Tippo Mälestame onupoega. Südamlik kaastunne lähedastele. Helve ja Siegne lastega

Tunnene kaasa Sirje Sitsile armsa venna

Raul Tippo

kaotuse puhul. Töökaaslased TÜ Kliinikumi radioloogiakliinikust

Sügav kaastunne klassivend Märt Viilebergile perega poja

Marti Viilebergi kaotuse puhul. Klassikaaslased Treffneri gümnaasiumist

Mälestame naabrit

Ilma Õssut Malle ja Kalle

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Kas sisetunne ütleb, et nüüd on õige aeg kõik üleliigne seljast maha laadida? Vajadusel jäta tsivilisatsioon seljataha ning mine sinna, kus on puhas ja värske.

SÕNN Pead kümne inimesega korraga suhtlema ja käske jagama. Kiireid ja kõiki rahuldavaid otsuseid pole sellises olukorras võimalik langetada. KAKSIKUD

Hoiad kätt elu pulsil. Väga mitmetel täna alguse saavatel sündmustel on kas sinu allkiri või pitser. Elu naeratab sulle.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 1. AUGUST 2014 || VARIA || 19

ERNIE

Barry Barnes – Evening News, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. e4!

VÄHK Aeg on hea nii vana partnerluse lõpetamiseks kui ka uue alustamiseks. Lahkuminekus ei näe sa traagikat, vaid ühe etapi lõppemist.

MÄLUMÄNG

LÕVI

Võimalik, et kasutad sõna «sõber» liigselt. Mõnele võib see meeldida, kuid üsna palju on neid, kellele mitte. Tõmbu sõnakasutusega tagasi.

NEITSI Oled üdini praktiline ega lase ennast tunnetest mõjutada. Vajad praegu igas asjas konkreetsust ja selgust. Kõhutunne annab märku, kui tegemist on vassimisega.

mtü liivimaa mälu

DILBERT MITTE ÜKSKI ALLUV EI TOETA MIND. MA EI TEA, MILLES ASI.

KAALUD Keegi on röövinud sinult hingerahu ning püüad seda tagasi saada. Oled küll kõikuma löönud, kuid hiljem oled teistest tugevam. SKORPION

Paljud olukorrad nõuavad sinu kindlat kätt ja otsekohest sekkumist. Teed kõik, mis sinu võimuses. Sa ei vaeva liiga palju pead, kuidas asjad toimima panna.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Kiusatused panevad proovile. Kas suudad vastu seista või murdud? Kaalud poolt- ja vastuargumente. Sellega koos kasvatad paksemat nahka.

SUDOKU www.sudoku.ee

Tegutsed täiskiirusel, kuid mitte mõtlematult. Tegevus aitab sul mõtteid hirmudest ja hiljuti toimunud kummalisest sündmusest kõrvale viia. Võta rahulikult, kõik on mööduv.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Patsient tuleb ortopeedi juurde. «Doktor, minu jalgadega on midagi korrast ära. Kas te vaataks need üle?» Arst palub tal kingad ja sokid jalast ära võtta. Mees teebki nii. «Kulla mees, ehk on asi selles, et teie jalad on hirmus räpased.» ütleb arst. «Kõigepealt peaksite need ära pesema.» «Ahhaa!» rõõmustab patsient. «Täpselt sedasama ütles mulle ka jaoskonnaarst, aga ma arvasin, et kindlam on ikka spetsialistiga konsulteerida.» ••• Seisavad naabrid õues, vestlevad, ühel on suur koer. Ilm on tuuline, miinuskraadid. Koeraomanik küsib: «Noh, külm on?» «Jah ...» «Tahad ehk sooja saada?» «Tahan.» «Reku, hass, võta!»

KAS SU EMA ELAS SILLA ALL?

AKNE

VEEVALAJA

KALAD Satud punastamapanevalt intiimsesse olukorda. Kõik ei ole nii, nagu paistab. Pead endalt küsima, kas tunned selle isiku vastu tõmmet või mitte.

EE, MISASJA?

Vastused: 1. Trantor. 2. Villem Ernits (1891–1982). 3. Tartus, õmblusvabrik Sangar. 4. Kõige lähemal on Peterhofi (1944–1997 Petrodvorets) lossi- ja pargikompleks, kõige kaugemal Geisrite org Kamtšatka poolsaarel. 5. Õppis Tartu Ülikoolis kirjandusteadust ja slavistikat.

KALJUKITS Tuju parandavad komplimendid. Kuigi need kõik ei tule südamest, aitab see sul siiski paha tuju tagaplaanile tõugata. Elu on ilus ja muretsemiseks pole põhjust.

VÕIB-OLLA NAD MÕISTAVAD, ET SUL ON TROLLI DNA.

1. Isaac Asimovi (1920–1992) kuulsa teose «Asum» peamine tegevuskoht on Galaktika Impeerium. Mis on selle riigi pealinn? 2. Viimase Asutava Kogu üks kauem elanud liikmeid oli legendaarne tartlane, kelle kohta rääkis legend, et omaaegses Nõukogude Liidus tarvitas tema ainsana sõnavabadust. Kellest on jutt? 3. Kus asus ja mis nime kandis esimene ning ainus vabrik endises Nõukogude Liidus, kus valmistati teksapükse ehk nn Vene kulukaid? Mujal maailmas levinud denimi asemel toodeti neid materjalist nimega Orbita. 4. Aastatel 2007–2008 valiti Venemaa seitse imet. Milline neist asub Eestile kõige lähemal, milline kõige kaugemal? 5. Üks ihaldusväärsemaid saksakeelse kirjanduse auhindu on 1977. aastast välja antav Austria kirjandusklassiku Ingeborg Bachmanni (1926–1973) nime kandev auhind (Ingeborg-Bachmann-Preis). 2013. aastal tunnustati selle auhinnaga Kiievis sündinud ukraina-saksa kirjanikku Jekaterina (Katja) Petrowskajat. Kuidas on pärjatud kirjanik seotud Eestiga?

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 1. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

UURIB, MILLINE TULEB AUGUSTI ILM.

NIMEPÄEV: MAIRA, MAIRE, MAIRI, MARIS Lembit Sarapuu 84, maalikunstnik Jüri Engelbrecht (pildil) 75, mehaanikateadlane, akadeemik Aavo Põhjala 57, judoka ja treener Krista Aru 56, kirjandusteadlane Mehis Heinsaar 41, kirjanik Vaiko Eplik 33, muusik ja laulja Inga Salurand 31, näitleja

foto: rein säinas

VIIMANE VEERG

TALLINN +22

RAKVERE +24

KÄRDLA +22 HAAPSALU +23

ilmateenistuse sünoptik tik

Nelja-aastane Gerd Mathias Kattai, kes päästis eelmisel nädalal toonekure elu, sai eile väärilise tänu – keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis talle tänukirja ja kinkis linnulauluraamatu, samuti eluaegse priipääsme loodusmuuseumi. Eelmisel kolmapäeval märkas Valgamaal Helme vallas elav Gerd Mathias oma kodu juures elektriposti otsas toonekurepoega, kes oli ilmselt püüdnud heinapallinööri oma pessa vedada, kuid sellega elektrijuhtmetesse takerdunud ja abitult rippuma jäänud. Valgamaalane

EUROOPA

Üürikeseks lahedam taimi paljak

Kurepoja päästnud poiss sai väärilise tänu

HOMME POSTIMEHES:

EESTI PARIMA ALBUMI KONKURSI TULEMUSED.

PAIDE +23

NARVA +25

s m/

9 Vahemereline kuum on täna3– seks vahetunud Läänemeremaadele kohase südasuveTARTU ga. Atmosfäär rahuneb ning PÄRNU VILJANDI +25 +25 tõusva õhurõhu foonil jääb +24 KURESSAARE pilverünkadel ägedaks ko+22 sumiseks jõudu napiks. Asjalikku kastmisvett enam tulemas pole. Uus kuiv periood VÕRU võib pikaks venida, sest võimule VALGA +27 +26 pääseb uus kõrgrõhuala. Täna on vähese ja vahelduva KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Puhub edela- ja lääAnne kanal +24 Laupäev, 2.08 Pühapäev, 3.08 Esmaspäev, 4.08 netuul 3–9 m/s, pärastlõunal Emajõe vabaujula +24 Tallinn +14/+25 +17/+28 +19/+29 rannikul puhanguti 13 m/s. Sooja Kakumäe rand +20 Tartu +12/+27 +14/+30 +16/+32 on 22–27 kraadi. Kuressaare +24 Narva +17/+27 +14/+30 +16/+33 Pirita rand +17 Pärnu +12/+27 +16/+31 +19/+32 Pärnu rand +18 Kuressaare +15/+26 +20/+28 +21/+29 Pühajärv +26

PÄIKE

Kuumus kurnab kodutuid kasse Loomade varjupaikades kipub kuumalaine hoolealustele liiga tegema, seetõttu otsib näiteks kasside varjupaik Pesaleidja annetajaid, et osta juurde ventilaatoreid ja akende võrke, samuti inimesi, kes oskaks võrke paigaldada. Ventilaatoreid on loomasõbrad küll ka ise ostnud ja neid ka kingiks saanud, aga mõnda oleks veel vaja. Enamgi veel oleks aga vaja aknavõrke, et saaks aknad avada, ilma et kassid putku paneks. Kuna varjupaiga aknad on suured ja ebastandardsed, pole siiani õnnestunud sobivaid võrke leida. Praegu elab Pesaleidja kassitoas 89 kassi. Rohkem infot saab veebilehelt pesaleidja.ee. postimees.ee

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.05 5.04 5.15

loojub 21.48 21.34 21.53

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +30,8 kraadi (1963) +7,3 kraadi (1992) Tartus +29,3 kraadi (1963) +7,4 kraadi (1899)

KUUFAASID 27. juuli 1.42 4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 1. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Tšehhi alpiaed 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2013) 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria, 6/12: Hüpik 09 45 Holby City haigla: Südamed ja lilled* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Kaks kanget* 45 Terve Eesti, 7/10* 12 15 Paraadi lõpp, 2/3* 13 45 Rolando Villazón: Minu Mehhiko 14 55 Minuscule 15 00 Ilus maa: Seto Väiko-kuningriik 10 Vaalasaarte Maria, 6/12: Hüpik* 16 05 Holby City haigla: Tundmatu rada 17 05 Mõistlik või mõttetu (Eesti 2014) 35 Meie inimesed: Jaanus (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Petlemm, Jeruusalemm (Eesti 2010) 19 15 ENSV: Naistejama 45 Dallas: Süü ja süütus (USA 2013) 20 30 Tippkohtumine, 4 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Karikakramäng II 22 50 Lilyhammer, 4/8 23 35 Dallas: Süü ja süütus (USA 2013)* 00 15 ETV live: Lauri Saatpalu & Katrin Mandel. Ei kunagi 01 17 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Teaduspalavik: Laborist väljas* 30 Smallville: Häbitu* 10 15 Interjöörid (USA 1978). Draama 11 40 Kuningalaul 12 09 ERR uudised 17 05 Tiigri tagasitulek* 18 00 Rula ja Ratas, 10 30 Võlukarussell: Karusselliraadio 40 Fiksikud: Kuidas töötab mobiiltelefon? 45 Pingviin Jasper (Prantsuse 2002) 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Annabel (Hollandi 2008) 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Laevavrakki otsimas 19 10 Minu lemmikloom: Minu lemmikloom: Roheleeguan 15 Võlur Brian (Norra 2009) 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Maa ja taeva vahel, 8/10 20 15 Idioot, 9/10 (Idiot, Vene 2003) 21 10 Kuritegu (Taani 2007)* 22 05 Lõputa maailm, 5/8: Etturid 50 Ööülikooli rännakud, 6/8: Muusik ja modell Kalev Rajangu 23 50 Meie Aja Kunst: Jaanus Samma 00 20 Eesti TOP 7* 59 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Mis siin arutada on, vana sõber? 50 Taltsutamatu süda, 27* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 38* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5813 35 Rosamunde Pilcher – Õnne lapsed (Saksa 2002) 13 30 Kalailm* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Cooperi ballaad 15 05 Lindprii: Ihaldatud mees 16 05 Küladetektiivid, 49: Surra salsat tantsides 17 05 Taltsutamatu süda, 28 18 05 Armastus ja karistus, 39 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Komissar Rex: Elu elu vastu 23 30 Tee kuulsusele (Casi divas, Mehhiko 2008). Komöödia 01 30 Kassnaine (USAAustraalia 2004). Põnevusmärul 03 10 Viimane võmm: Kõrvalehüppe agentuur* 55 Suvereporter* 04 45 Nikita: Vastupanu 05 25 Küladetektiivid, 49: Surra salsat tantsides*

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 49* 08 55 Kirgede torm, 1440* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 10 11 10 Kättemaksukontor: Sulid ja geeniused 1* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 24: Leitud raha 35 Viimane tõeline mees 2, 1: Hääletus 13 05 Suvesangarid, 33* 35 Selgeltnägijate tuleproov 8, 9* 14 30 Selline on elu!: Meie perekond – tüdrukutekamp 15 25 Vaprad ja ilusad, 6783 55 Armastuse pisarad, 50 16 55 Midsomeri mõrvad 9, 2: Vanad armastuskirjad 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Minimissid 1, 9 21 00 Hullumeelsed perekonnad, 9 22 45 KINO3:Võimas Joe Young (USA 1998). Seikluskomöödia 01 00 Hawaii 5-0 3, 22: Vangi võtma 55 Või (USA 2011). Komöödia 03 25 Hullumeelsed perekonnad, 9* 04 50 Seitsmesed suvesadamas

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 128 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 685 09 10 Emmerdale, 239* 40 Eluteed, 15 10 05 Küladetektiivid, 233: Surm aiamaal 55 Süütu süüdlane, 19 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Tunne end naisena 25 Poissmees, 6/12* 14 05 Piinlikud haigused – laste eri, 3/4* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks, 8* 16 00 Ainult Essexis – puhkus Marbellas 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Vabane rasvast! 19 00 Kodus ja võõrsil, 5814 30 Emmerdale, 240 20 00 Saare sosinad 21 00 Romantiline reede – Elus juhtub (USAKanada 2011)*. R: Kat Coiro. O: Krysten Ritter, Kate Bosworth, Rachel Bilson. Romantiline komöödia 23 00 Poissmees, 7/12 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Õunad 02 30 Allilma emandad, 5/13: Ülekohus Darlinghurstis 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 19/153* 45 Suvereporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 140: Vaikuse värv* 09 20 Conan, 269: Jason Segel, Cameron Diaz, Matt Walsh, «Weird» Al Jankowic* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Panama* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 43/86: Juttu jätkub kauemaks* 14 35 Knight Rider, 48: Põrina rüütel, 2* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: India ja Maldiivid 16 20 Komissar Rex, 141/167: Hauaröövel 17 10 Supermani uued seiklused, 44/86: Tavalised inimesed 18 05 Knight Rider, 49/90: Jääbandiidid 19 00 Galileo 30 Eesti kõige-kõige 20 00 Tuvikesed, 19-20: Naiste pidu, 2*; Kellele lüüakse kella?* 21 00 Kaks ja pool meest: Lapse nimel* 30 8 MM (USA-Saksa 1999). Põnevik 23 45 Illusioonimeistrid 00 35 Kaks ja pool meest: Pöial siia 01 00 Tuvikesed, 21-22: Sündinud jalameheks; Keegliõhtu 50 Südamelt ära, 24 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 1 2/2* 11 00 Tõusev päike (USA 1993)*. Põnevik 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 1, 8 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 2: Poiss 17 00 NCIS kriminalistid 4, 19: Viivisevaba aeg 18 00 Perepea 7, 14: Piraat Peter* 30 Simpsonid 4, 7: Marge läheb tööle* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 9: Katastroof ära hoitud 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 10: Tikk-takk 20 00 Perepea 8, 1: Must armastus on see... 30 Simpsonid 4, 8: Uus tüdruk 21 00 Suvesangarid, 24 30 Järelevaataja (Inglise 2001). Komöödia 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 60; ekstra 2, 60 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 9-10* 01 40 Kälimehed 1, 8* 02 30 Suvesangarid, 24* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 93/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 11 00 Austraalia metsik loodus, 4/5* 50 Maatriks* 12 35 Saatuslik maantee (USA-Saksa 2007)*. Mängufilm 14 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 172/304* 17 00 Armuleek, 173/304* 45 Armuleek, 174/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 94/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Valgust!* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kas tohib?* 22 15 Metsik graatsia (Hispaania-PrantsuseUSA 2007). Mängufilm 23 50 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 05 Suvemiks* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik Andres Ammas 09 45 Presidendilood 5. osa 10 05 Huvitaja Madis Kimmel 11 30 Järjejutt Kakskümmend neli musträstast, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+ Arp Müller 14 05 Nii nad tapsidki meie Ferdinandi 15 00 Pärastlõunased uudised 16 05 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Presidendilood 19 05 Mulle meeldib see muusika Anu Välba 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP Helihoids aastast 1986. Keres ja muusika. Saatejuht Vello Mikk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kihnukeelsed uudised* 10 Aiatark* 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

+23 +33 +27 +28 +25 +24 +28 +24 +30 +30 +17 +24 +31 +23 +23 +25 +23 +32 +30 +24 +32 +22 +26 +25 +24 +10 +25 +30 +24 +24 +23 +27 +24 +25 +31 +8 +33 +39 +22 +26 +31 +28 +28 +35 +25 +33

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Niinimetatud isiklik elu, 5. Kuuldemäng Konstantin Simonovi romaanist. 10 05 Muusikatuba, Nele-Eva Steinfeld. Tänases Muusikatoas esineb viiuldaja Hilary Hahn. Kuulame Johannes Brahmsi Viiulikontserti D-duur, mängib Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester ja dirigeerib Paavo Järvi. 11 05 Album. Arvo Pärt. Adam’s Lament Arvo Pärdi loomingut esitavad Läti Raadio koor, Vox Clamantis, Sinfonietta Riga,Tui Hirv, Rainer Vilu, Eesti Filharmoonia kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Dirigeerib Tõnu Kaljuste, kes pälvis selle albumi eest parima kooriesituse Grammy. 12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella–6–džäss 19 05 Kontserdisaalis 21 00 Crossover Pisut üle piiri 22 05 Fantaasia. Tiit Kusnets 00 05 Nokturn