Postimehe paberleht 01 11 2014

SIGNE KIVI

VAJADUS SEKKUDA

JAAN SÖÖT:

Mul endal jookseb ka nagu film, kui laulan.

Arteris veel: Saun – tegusa inimese turgutaja Kroonprintsessi menüü

SUHTED Kuidas abielust rahumeelselt lahku minna.

LK 20

AKs veel: Edward Lucas, Heiki Krips, Signe Kivi, Peeter Langovits, Olev Must, Maarja Vaino, Indrek Koff, Janar Ala, Juurikas

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

LAUPÄEV, 1. NOVEMBER 2014 • NR 255 (7246) • HIND 2 € • TIRAAŽ 59 805 • 198 000 LUGEJAT • 64 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

anu saagim

1 8 5 7

Suur värbamishooaeg

Poiss tulistas õpetajat. Kuulsin sellest, kui olin 13.55 lõpetamas meeleolukat intervjuud Raadio 2s Ingrid Peegiga, kus kiitsin taevani sombust, kuid mõnusalt sooja sügisilma ja nentisin, et kui armastad elu kogu südamest, siis armastab elu sind ka täiega tagasi. Tingimusteta.

Toimetuse poole kõndides lihtsalt nutsin.

Ma ei tea, kas mind jahmatas tõik, et meie väike riik oli jõudnud koolitulistamise jubedasse nimistusse, või hoopis see, et tulistaja oli vaid 15-aastane. Täpselt sama vana kui minu poeg.

Täpselt sama vana kui paljude minu tuttavate lapsed. Lapsed, kelle suust olen justkui möödaminnes kuulnud, kui vastumeelne on mõnikord kooli minna. Ma pole kunagi küsinud, miks. Miks? Sest mul on kiire. Kohutavalt kiire, et jõuda enne tööleminekut jooksuringile, maniküüri või kokkusaamisele «väga oluliste inimestega». Mul on kiire ka pärast tööpäeva, sest tõttan spaasse, kostüümiproovi või kokteilipeole.

Tol koledal päeval läksin koju. Minu poeg oli kodus haige ega teadnud juhtunust. Rääkisin talle. «Ta ei teinud seda ilma põhjuseta,» ütles minu poeg napilt. Ma ei uskunud oma kõrvu ja küsisin, et mis mõttes. «Keegi pole nii loll, et astuda sellist sammu ilma põhjuseta,» täpsustas ta. Olin vait. Olin päris pikalt vait, sest ma ei julgenud rohkem küsida.

Ma küsin iga päev oma lapselt: «Oled sa söönud?» või «Kas sul on koolitööd tehtud?»

Ma ei küsi kunagi oma lapselt: «Kas sul on kõik hästi?» või «On sul muresid?» või «Kas ma saaksin sinu heaks midagi teha?» Miks?

Tobe kuidagi. Mis probleeme saab ikka olla ühel 15-aastasel, kelle hinded on korras, kõht täis, riided seljas, taskuraha ja toredaid sõprugi piisavalt. Mul polnud tema vanuselt oma vooditki, toast rääkimata. Tal peab kõik korras olema!

S

ee, kuidas erakonnad valimisteks oma nimekirjadesse uusi nimesid tõmbavad, on viimase paari nädala jooksul jäänud muude sündmuste varju. Mõneti teenimatult, sest mitmed neist inimestest on Eesti tulevased riigijuhid, oma valdkonna vedajad parlamendikomisjonides või ka lihtsalt värsked nimed, kelle lisandumine poliitareenile lööb veidike seisvat vett liikuma.

Kõiki kaarte pole veel lauale pandud – kandidaatide esitamine märtsivalimisteks kestab detsembrist kuni 15. jaanuarini. Seniste uudiste põhjal võib aga hinnata, et suurimat külgetõmbejõudu on selgelt demonstreerinud Reformierakond, teist-kolmandat kohta on jagamas sotsid ja IRL. Keskerakond maadleb hetkel võimetusega end värskendada.

Alustades lõpust, siis tsentristid andsid ise käest võimaluse kampaania ajaks nägu värskendada, kui Kadri Simsonit peaministrikandidaadiks

ei teinud. Viimane hea uudis Keskerakonna nimekirja jaoks oli see, et riigikogu aseesimees Jüri Ratas ei lahkugi nende juurest. Võimalus siiski jääb, et Savisaare partei pole oma saaki lihtsalt veel lagedale toonud. Oleks päris üllatav, kui nad ühtki tuntud spordi- või kultuuritegelast ei suuda seekord riigikogu tooliga meelitada, ning Aivar Riisalu kaotust IRLi suunas peaks kompenseerima vaid ekskohtunik Valeri Lõõnik.

Sotsidel on mõned uudised olnud.

Varem liitunud Mihkel Raud on muidugi superstaar, kuid päris hea lisandus on ka ajakirjanik Andrei Hvostov ja zooloog Aleksei Turovski. Valitsusparteina on SDE-l jätkuvalt teatud magnetism.

IRL on saanud juurde juba mainitud Riisalu, hiljuti ka endise kapo juhi Raivo Aegi, varem liitus tuntud ajakirjanik Anvar Samost. Kuid partei pidi eile vastu võtma ikka üpris tõsise hoobi, kui aseesimees Eerik-Niiles Kross ja Tallinna volikogu fraktsiooni juht Yoko Alender ühekorraga Reformierakonda üle hüppasid. Eriti Krossi puhul oli see käik välk selgest taevast – võib meenutada kasvõi seda,

mis toonil peaminister Andrus Ansip mullu kohalike valimiste järel temast valitsuse pressikonverentsil kõneles.

Kahe kahtlemata hea potentsiaaliga poliitiku tulevik oravaparteis on täna kõike muud kui selge, kuid IRLil on nüüd tükk tegu tõendamaks, et nad pole see laev, millelt rotid lahkuvad.

JUHTMÕTE Kui rida tuntud inimesi, keda ei saa kahtlustada rumaluses, veab ninaga õhku ja panustab (ka oma isikliku) tuleviku oravatele, räägib see isegi rohkem kui Emori reitingunumbrid.

LK 4–5

Reformi külgetõmbejõud on hetkel isegi ootamatult tugev. Kevadine – küll pooljuhuslik – panustamine partei ilme värskendamisele noore põlvkonna juhtidega oli ilmne lask kümnesse. Kui rida tuntud inimesi, keda ei saa kahtlustada rumaluses, veab ninaga õhku ja panustab (ka oma isikliku) tuleviku oravatele, räägib see isegi rohkem kui Emori reitingunumbrid.

urmas nemvalts

Armasta elu!

PÄEVA KOMM Üldiselt oli kõik hästi, välja arvatud üks väike asi. Kui tunniplaanis oli inglise keel, siis hakkas mul juba eelmisel õhtul kõht valutama. Miks ma nii tihti koolist puudusin, ei huvitanud kedagi.

KÕVA SÕNA Kas eestlased on valmis pidama omaks neid, kel on Eesti pass, eesti haridus, eestimaine identiteet, ent kes on vere poolest venelased? Kas me oleme valmis pidama eestivenelasi osaks eestlastest?

Tol õhtupoolikul ma telekat lahti ei teinud, raadionuppu ei kruttinud, netis surfamisest rääkimata. Süütasin kaks küünalt. Ühe koolitulistamises hukkunud õpetajale, teise trellide taha pandud Vahurile. Kerisin end sohvanurka ja meenutasin oma teismeiga. Üldiselt oli kõik hästi, välja arvatud üks väike asi. Kui tunniplaanis oli inglise keel, siis hakkas mul juba eelmisel õhtul kõht valutama.

Miks ma nii tihti koolist puudusin, ei huvitanud kedagi. Miks ma ei tahtnud minna inglise keele tundi? Tundi, kus meie klass oli jagatud kaheks väikeseks rühmaks. Just selles tunnis pidanuks olema eriliselt õdus ja usalduslik õhkkond. Ent see tund oli õudusunenägu. Õpetaja oli jaganud meie rühma kahte leeri. Kuus õpilast talle meeldisid, kolme ei sallinud silmaotsaski. Arvake ise, kumba punti mina kuulusin… Õpetajat tulistanud laps oli tubli õpilane.

Mitme sama kooli õpetaja sõnul on neil raske ette kujutada, et noormehel ja saksa keele õpetajal võinuks konfliktiks põhjust olla.

Minul ja inglise keele õpetajal oli konflikt sellel pinnal, et olin oma pikad juuksed värvinud ronkmustaks ning polnud nõus neid tema näpuviibutuse peale patsi väänama.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Eile Reformierakonda astumisest teatanud Eerik-Niiles Kross, PM 31.10

Postimees 1908. aastal Tallinnast. Muusikaselts «Bandorin» mõtleb tulewikus ennast parandada.

«Bandorin» asutati selle mõttega, et nooremate ringkondades muusikatundmist äratada, kuid kahjuks ei hoidnud selts eesmärgist kinni. Seltsi ümber kogus inimesi, kellel muusikast lugupidamine puudus ja joomine wõttis hoogu. Nüüd on seltsi ümber salgake kainemaid ja arusaajaid liikmeid kogunud, kes seltsis puhastustööd tahawad teha. Seltsil on laiendatud põhjuskiri registreerida saadetud, niipea kui ta tagasi jõuab, mõtleb selts muusikakursusi toime panna ja iseäranis lau-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

lumängude pääle rõhku panna. Praegu on seltsil näitejuhiks näitleja Johannson. Õnnetu sündimisepäew.

Pea iga kord, kui mõni salakõrtsipidaja rahukohtus wastust andmas on, wabandatakse sorokowkade ja õllepudelite rohkust sündimisepäewa pühitsemisega.

Rahukohtunikkudel on aga see wigur ka teada. 9. jaoskonna rahukohtus oli 31.okt würtspoepidaja Miina Sooba juba kolmat korda sel aastal salamüügi pärast ees. Õnnetuseks ei läinud tal aga sünnipäew ja politsei protokoll ühte. Mõisteti 70 rubla trahwi ehk 1 kuuks aresti.

01.11.1908

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE IMEES.EE

VAHETUS. Maris Lauri tõuseb riigijuhtimist htimist toetavast rollist ise otsustaja kohale.

Ekspert ministriks na juhatus eelistasid Laurit. rit. Rõivase kinnitusel majanduskompetentsi mpetentsi tõttu – kuna uuel ministril il on vajadus kiiresti sisse elada, ja Lauri oli peaministri nõunikuna teemadega eemadega kursis.

Kui selles dimensioonis is – poliitik vs mittepoliitik – üldse e on mõtet arutleda, siis võiks kellelgi ellelgi okkad turris olla vaid oravapartei partei enda sees. On ju seal alati (vähemalt vähemalt eelmise valitsusjuhi Andrus rus Ansipi ajal) kinnitatud, et ministrikannistrikandidaatide sõelumisel on valimistel kogutud hääled tähtsad.

Vaadates väljaspool parteid rteid seadusi ja tavasid, pole seda reeglit eeglit Eestis kusagil leida, et poliitikas kas tohib karjäär kulgeda üksnes liinil nil valimised-riigikogu-valitsuskabinet. et. Praeguseski valitsuses oli juba eelnevalt nevalt väliskaubandus- ja ettevõtlusminister sminister Anne Sulling seda kinnitamas. mas. Eesti ei ole kaugeltki Ühendkuningriik, uningriik, kus ministrid on ja jäävad samal ajal ka parlamenti.

K

foto: andres haabu

Suurejooneline mees

P

ärast kolmapäeval toimunud pressikonverentsi, kus investeerimisettevõtte Infortar juht Ain Hanschmidt (52) jagas selgitusi kavatsusest üle võtta meie rahvuslik lennukompanii Estonian Air, tekkis Postimehe toimetuses paanika – kuidas on võimalik, et kõikidel kohapeal jäädvustatud fotodel on Hanschmidt tõsine. On ju teada, et Eesti panganduse suurkuju üheks kaubamärgiks on tema lai naeratus ja heatujulisus. Aga nii seekord juhtus.

Hanschmidti iseloomustab ka suurejoonelisus. Oli ta ju omal ajal Eesti suuruselt teise panga, Eesti Ühispanga juht, kust lahkus üheksa aastat tagasi. Samal aastal sai temast 700 miljoni (krooni) mees ehk Tallinki suuromanik, kes võttis peagi üle soomlaste Silja Line’i.

2006. aastal käis Hanschmidt välja Infortari kavatsuse ehitada Lasnamäele hiiglaslik meelelahutuskeskus, kuhu pidi muuhulgas tulema mäesuusahall ja suusatunnel. tõnis oja

foto: reuters / scanpix

ui eelnevast võib jääda ä a mulje, äd et majandusanalüütik ütik Lauri kerkimine valitsusse tsusse on Eesti poliitikaelus täiesti vähetähtis sündmus, siis päris nii ka ei saa öelda. Rahandusministri koht ht on Eesti valitsuses üks võtmekohti. ti. Majanduse toimimisest arusaamist mist ei ole riigijuhtimises iialgi ülearu, u, ja Lauri kaasavõetavas pikaajalises ses kogemustepagasis ei ole siinkohal ohal kahtlust. Tema väljaöeldud rõhuasetused uasetused Euroopa Liidu struktuurifondide ondide raha kasutuselevõtmise ja maksupetmaksupettuste vältimise osas on asjakohased. akohased.

Iseasi, et valimiseelses melus satub uus minister õige pea häältekogumise kampaaniasse. Mustamäel oravapildiga flaieritega n-ö ukselt uksele käia pole väga majandusanaandusanalüütiline tegevus, ent selless karjäärivalikus paratamatu kõrvalnähe. lnähe. argo rgo ideon foto: elmo riig /sakala la a

E

smaspäeval annab ametist lahkuv rahandusminister Jürgen Ligi tööjärje üle Maris Laurile (48).

Ministrivahetus leiab aset neli kuud enne valimisi; arvestades senist praktikat koalitsioonide tegemisel, on uue kabinetiliikme tööajaks umbes viis kuud.

See tähendab, et kui Taavi Rõivase eeldatavasti aastapikkust valitsust on nimetatud vahevalitsuseks, ning pahatahtlikumalt ka «ajutiseks valitsuseks», siis Lauri on veelgi selgemalt vaheminister. Ta tuleb ametisse hetkel, kui tema eelkäija on 2015. aasta riigieelarve juba üle andnud, küsimused on vastatud, edasi toimetab sellega riigikogu. Muidugi on veel lõpuni lahendamata detaile, ent piltlikult on uuel ministril võimalus võtta korraks rool, seda juba parajal kiirusel liikuvas autos, ja masin teel hoida.

Muidugi, kui Reformierakonda ja Laurit ennast saadikukandidaadina peaks saatma märtsis valimisedu, on kõik võimalused lahti, ent neid tibusid ei ole veel mõtet lugeda.

Avalikkuses on mõnevõrra kostnud nurinat, et Reformierakond leidis uue ministri n-ö kõrvalt, st tegemist ei olnud poliitikuga, kel oleks ette näidata rahva mandaat. Tuntud Briti euroskeptik Nigel Farage armastab kutsuda sarnast riigipalgaliste seltskonda «armastusväärselt»: unelected bureaucrats ehk mittevalitud bürokraadid.

Samal ajal oleks ju võinud rahandusministriks esitada ka mõne parlamendisaadiku. Nimesid käis spekulatiivselt eetrist läbi mitu: endine rahandusminister Aivar Sõerd, riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas, meedias lendas korraks isegi endise justiitsministri Kristen Michali nimi.

Peaminister ja Reformierakon-

Pühendunud õpetaja surm

N

ädal tagasi oli õpetaja Ene Sarap väga õnnelik. 56-aastane naine oli veetnud koolivaheajal pikki päevi koos kahe pisikese tütrepojaga, kes muidu elavad kaugel Amsterdamis. Läinud pühapäeva õhtul lehvitas ta tütre perele lennujaamas järele ja esmaspäeva hommikul läks eriti hea tundega kooli.

Sarap oli kolmkümmend aastat pärast vaheaegu kooli läinud, et oma õpilastele pühendunult saksa keelt õpetada ning anda lisaks

tarkustele eluks kaasa ka hoolimist ja oskust elus vastutustundlikult hakkama saada. Ei tema ega keegi teine aimanud, et koolivaheajalt tuleb üks tema õpilane hoopis teistsuguste tunnetega. Üks katkise hingega poiss oli otsustanud, et tema teismelise hädades peab keegi süüdi olema, ning ta oli süüdlaseks valinud oma saksa keele õpetaja.

Täna saadab Viljandi õpetaja viimsele teele. anneli ammas

Enesetapumissioon jätkub

K

ui Arseni Jatsenjuk (40) tänavu veebruaris Ukraina noorima peaministrina ametisse astus, nimetas ta eelseisvat aega kamikaze-missiooniks ning oma kodumaal valitsevat olukorda suureks segaduseks. Ka tunnistas ta toona, et tõenäoliselt saab temast ukrainlaste seas kõigi aegade ebapopulaarseim peaminister. Äsjased parlamendivalimised näitasid, et Jatsenjukil võib olla hästi välja arenenud enesekriitikavõime – mis on Ukraina

poliitika keskmise esindajaga võrreldes selgelt kiiduväärt ja harvaesinev –, kuid ukrainlased andsid just talle oma toetuse.

Jõulise riigipea Petro Porošenko kõrval võib Jatsenjuk esmapilgul paista jõuetu poliitikuna, kuid see on illusioon.

Jatsenjuk ütles kohe pärast valimisi, et jätkab oma tööd, ning Porošenko, kes oli oma erakonna samuti võitjaks kuulutanud, pidi eile pooleldi vastu tahtmist välja ütlema, et nii see tõesti on. kadri veermäe

4 || EESTI || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

Eesti konsulit ei lubatud Kohvri istungile Vene võimud ei lubanud Eesti saatkonna konsulit eile Moskvas toimunud kohtuistungile, millel kohus otsustas pikendada kaitsepolitseinik Eston Kohvri vahi all hoidmist kahe kuu võrra. «Saatkond esitas kohtule taotluse konsuli istungil osalemiseks, kuid seda ei rahuldatud,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti teinud kõik, mis võimalik, et Eston Kohvri olukorda veidigi leevendada, küll aga ei ole Vene pool näidanud üles vähimatki sisulist vastutulekut. postimees.ee

TTÜ hakkab tegema koostööd kaitsetööstusega Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Andres Keevallik ja kaitsetööstusettevõtte Milrem juht Kuldar Väärsi (pildil) sõlmisid teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö koostööleppe mehhatroonika alal. Kokkuleppe kohaselt otsivad TTÜ ja Milrem huvipakkuvaid koostööprojekte mehhatroonika, eelkõige mehitamata sõidukite ja soomukite valdkonnas ning töötavad üheskoos välja potentsiaalseid omatooteid. BNS

303

eurot

kulutas iga Eesti elanik keskmiselt septembris kauplustes.

Kontaktvõrgu jäätumine seiskas rongiliikluse Kontaktvõrgu jäätumise tõttu hilinesid eile hommikul Elroni elektrirongide reisid, üks hommikune Riisiperest Tallinna väljuma pidanud reis asendati bussiga. Eesti Raudtee teatel ei olnud rongide seiskumise põhjuseks taristu rike, pigem oli probleem rongides. Eesti Raudtee pressiesindaja sõnul kontrollisid nad kontaktvõrku põhjalikult ning rikkeid ei tuvastatud, ka ei esinenud voolupinges häireid ega kõikumisi. Pigem soovitasid nad üle kontrollida rongide tehniline seisukord. tarbija24.ee

Toila hotell käivitas päikeseelektrijaama Toila Spa hotell hakkab oma saunu kütma päikeseenergiaga, hoone katusel käivitati Ida-Virumaa suurim päikeseelektrijaam. «Kui me saame praegu siit maksimaalvõimsusega 30 kW kätte, siis meie saunakeskustes kulub see päeva jooksul kõikide meie saunade kütmiseks ilusti ära,» ütles hotelli projektijuht Elvo Preesalu ERRi raadiouudistele. ERR Uudised

Tallinn otsib hulkuvate lemmikloomade püüdjat

Küüslaugufestival hakkab toimuma põllumajandusmuuseumis

Tallinna keskkonnaamet otsib aastateks 2016–2022 Tallinna hulkuvate lemmikloomade püüdmiseks ja hoidmiseks teenusepakkujaid. Pakkujate varjupaiga ehitised peavad võimaldama majutada vähemalt 120 kassi, 60 koera ja kümme muud lemmiklooma. tallinncity.ee

Seitse aastat Jõgeval toimunud populaarne Küüslaugufestival hakkab edaspidi toimuma Tartumaal Eesti Põllumajandusmuuseumis.

«Kolime sellepärast, et Jõgeva jääb meile väikeseks,» ütles festivali sisejuht Karin Vahtre.

Järgmine festival toimub tuleva aasta 15. augustil. BNS

Postimees.ee küsitlus Kumb erakond võidab Eerik-Niiles Krossi otsusest vahetada senine kodupartei IRL Reformierakonna vastu?

PRETSEDENT. Valimiste eel ootamatult paati vahetanud Eerik-Niiles Kross viib konkurendile ka IRLi valimisplaanid.

Jäik IRL jäi Krossile ja oliver kund karin kangro uudised@postimees.ee

I

samaa ja Res Publica Liidu (IRL) kahe tipppoliitiku dramaatilise ülehüppe taga on ambitsioonikate inimeste karjäärivaist, mitte oravapartei osav šantaaž.

Kui valimisi ette valmistav IRLi tagatuba reede hommikul Tallinna peakontorisse iganädalasele koosolekule kogunes, reetis akna taga ootav fotograaf, et midagi tavapärast selles hommikus ilmselt pole.

Et aga löök tuleb omade seast, ei aimanud keegi.

Alati sirgjoonelise esinejana tuntud IRLi aseesimees EerikNiiles Kross oli sedapuhku tavatult endast väljas, kui teatas laudkonnale, et lahkub IRList Reformierakonda ja võtab endaga kaasa Tallinna linnavolikogu liikme Yoko Alenderi.

Lahkumise taga olevat muuhulgas terav maailmavaadete põrkumine erakonna nägemusega kooseluseadusest. Peamiselt häirivat Krossi aga väljavaade, et tal tuleb tulevast IRLi fraktsiooni eeldatavat koosseisu arvestades hakata Toompeal hääletama eelnõude poolt, millega tema maailmavaade ei ühti.

IRL on hämmingus Väga viisakaks jäänud vestlus lõppes sellega, et Kross lahkus kiirustades, jättes endast maha hulga küsimusi. Miks just Reformierakond? Mis saab IRLi siseinfost?

«Ma pole ainuke, kellele jäi mulje, et tema toodud põhjendused ei pea võib-olla paika.

Küsisime korduvalt, et miks Reformierakond, aga ei saanud ammendavat vastust,» oli IRLi eestseisuse liige Margus Tsahkna hämmeldunud.

Postimehega suhelnud IRLi tipp-poliitikud ei hoia end sõ-

2553 vastajat

intervjuu tuuli koch reporter

Eile Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) lahkunud ja Reformierakonnaga ühinenud EerikNiiles Kross selgitas, et kuna ta on liiga mitmes küsimuses radikaalsem või ka liberaalsem kui IRLi viimasel ajal välja kujunenud põhijoon, ei taha ta panna senist koduparteid keerulisse olukorda.

Selleks, et jääda poliitikasse ja olla jätkuvalt iseenda, aga ka IRLi vastu aus.

62% IRL

navalikul tagasi, nimetades erakonna tuumikusse kuulunud aseesimehe lahkumist üllatuseks ja šokiks. Kui miski reedeni üldse kindel oli, siis asjaolu, et 2013. aasta kohalikel valimistel ligi 6900 häält kogunud Kross saab riigikogu valimistel olema IRLi esinumber Tallinna kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital.

«Põhjendus, et erakond jääb tema jaoks liiga kitsaks, on minu jaoks täiesti arusaamatu. Ta on olnud meie linnapea- ja eurokandidaat. Oleme tema eest seisnud väga rasketel aegadel – siis, kui Venemaa esitas talle süüdistuse Interpoli,» kirjeldas Tsahkna.

Eerik-Niiles Krossi sõnul kaalus ta erakonnavahetust juba kuu aega ega kahelnud kordagi, et Reformierakond ta vastu võtab. Krossi kohtumine 10. oktoobri õhtul Tallinnas kohvikus Frank Reformierakonna tagatoa liidri Rain Rosimannusega polnud sealjuures määrav. «Rosimannusega rääkisime muidugi ka üldpoliitilisest olukorrast, aga mingit ettepanekut ta mulle ei teinud,» ütles Kross.

Krossi poliitilise õpilase Yoko Alenderi sõnul said määravaks vastuolud erakonna põhijoonega. «Pikema aja jooksul oleme me koos ja igaüks eraldi läbi mänginud erinevaid stsenaariume. Mingil hetkel tundsime, et erakond liigub ühes suunas, aga meie peaks liikuma teises,» kirjeldas Alender.

Alenderi jaoks polnud Reformierakond automaatne valik – ta vestles näiteks sotsiaaldemokraatide Sven Mikseri ja Mihkel Rauaga. Koduerakonnale oli tema lahkumine mitu päeva varem teada. «Viimastel päevadel on mul olnud Juhan Partsiga väga palju ülisisukaid vestlusi ja tema soovis mulle ainult tuult tiibadesse.»

Reformierakondlase Ain Seppiku hinnangul oli lahkumise kaalukeeleks Krossi ja

Alenderi sisetunne, et nende lagi on käes. «IRLis on lihtsalt üks väike grupeering, kes seda võimu hoiab. Tipus on kitsas ja alati ei saa kõik oma ideid realiseerida,» pakkus Seppik. IRLi ladviku spekulatsiooni, et Krossi äkilise lahkumise taga on oravapartei surve, Seppik ei usu.

«Eerik-Niilest šantažeerida – see peaks ikka täiesti arulage inimene olema!» ütles Seppik.

Pole surmav hoop Postimehele teadaolevalt ongi järsu sammu taga Krossi pragmaatiline natuur. Ta võis hiljuti jõuda järeldusele, et IRLi pingil on lihtsalt liiga kitsas, et saaks riigikokku pääsemises kindel olla. Reformierakond oli sealjuures lihtne valik: tegelikult soovinuks Kross oravatega liituda juba 2006. aastal, kuid toona sai takistuseks erakonna esimehe Andrus Ansipi antipaatia.

Suhtekorraldaja Janek Mäggi hinnangul pidi ülehüppele siiski eelnema mingi kokkulepe. «Nad kindlasti nägid Reformierakonnas oma poliitiliste huvide realiseerimiseks oluliselt rohkem võimalusi, mis tähendab, et neile seda tõenäoliselt ka lubati. Kui midagi ei pakuta, siis naljalt sellist muudatust ei tehta,» ütles Mäggi.

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kristen Michal kinnitas vastupidi, et Krossi ja Alenderi samm oli pelgalt põhimõtteline. «Kui vaated kattuvad järjest vähem oma ja üha rohkem konkureeriva meeskonnaga, siis erakonnas virisemise asemel on nende samm välja astuda ausam,» leidis Michal. Tema jaoks lisab otsusele usutavust ka asjaolu, et

a Eerik-Niiles Kross Tallinn 10. oktoobri õhtul kohtus ga. use ann sim na tagatoa liidri Rain Ro

Lahkumise taga olevat muuhulgas terav põrkumine erakonna nägemusega kooseluseadusest.

IRLis olnuks Krossi ja Alenderi kandideerimispositsioonid riigikogu valimistel tunduvalt paremad, kui need Reformierakonnas olema saavad.

IRLi peasekretäri Tiit Riisalo sõnul pole meeldiv teadmine, et koos Krossiga jõuavad Reformierakonnani ka partei väiksed taktikalised kavalused ja nipid. Kindlasti ei ole see IRLi jaoks valimistel fataalne löök, sest osa kampaania plaanidest saab ümber teha.

Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere ei pidanud konkurentide info kuritar-

Kross: tahan olla aus iseenda ja endiste erak

Ükskõik missugune teine uudis, aga et teie lahkute Isamaa ja Res Publica Liidust?! Miks küll?

38%

Reformierakond

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kas IRL ei ole siis aus või ei saa seal olla aus?

Loomulikult on IRL aus. IRLi poliitikud ei ole konjunkturistid. Ma olen aga liiga mitmes

küsimuses radikaalsem või ka liberaalsem kui IRLi viimasel ajal välja kujunenud põhijoon ja ma ei taha panna ei ennast ega erakonda enne valimisi olukorda, kus me räägime kas erinevaid asju või vassime.

Teil on siis põhimõttelised erimeelsused. Millised?

Valdavalt leian ma, et IRLi tuumideoloogia on õige eestluse ja Eesti riikluse plaanis. Paljuski on aga küsimus ehk üldises hoiakus, kus IRL pigem soovib hoida ettevaatlikku joont.

Ma näiteks arvan, et kuigi meie kodakondsuspoliitika põhialused on paigas, ei tohiks me vältida debatti ses küsimuses. Kui Vene kodanike arv Eestis kasvab kiiremini kui Eesti kodanike oma, siis on tegemist ohuga, millele peab olema lahendus. Ideoloogia ei tohi kunagi hakata takistama muutusevajaduse tunnistamist. Ma arvan, et kuigi kindlasti vajab Eesti madalapalgalisem inimene suuremat tähelepanu, ei saa

me irduda vabast turumajandusest.

Aga ikkagi ... Eerik-Niiles Kross ja Reformierakond!

Olen ennast täiskasvanueas määratlenud kui suure tähega konservatiivi ja kui parempoolset riiklikes küsimustes – riigikaitse, efektiivne riik, ettevõtlusvabadus, välispoliitika. Ja konservatiiviks väikse tähega või isegi libertaarlaseks isikuvabaduse küsimustes – inimese otsustusvabadus, kogukondlik sallivus, sõnavabadus, inimõigused, vaba vaim, avatus. Ütleme nii, et selles viimases osas ma viimasel ajal liiga hästi IRLi ei ole sobinud.

Läbi teie operatsiooni «Hõbekuul» sai alandatud ja Eestist eemale tõu-

Ma olen aga liiga mitmes küsimuses radikaalsem või ka liberaalsem kui IRLi viimasel ajal välja kujunenud põhijoon.

gatud Reformierakonna auesimees Siim Kallas. Kas reformierakondlased ei kaota oma väärikust hõbekuuli niisama lihtsalt alla neelates?

Nn operatsioon «Hõbekuul» kuulub eesti rahvaluule kogudesse. Ma usun, et täpselt nii suhtub sellesse ka Reformierakond.

Kuidas selline parteivahetus enne valimisi võib mõjuda? Millise mulje jätta?

Ma pean ennast küllalt väljakujunenud seisukohtadega kujuks, nii et minu plaanid ja seisukohad jäävad samaks. Kuidas sellesse suhtuvad teised … Usutavasti vastavalt sellele, kuidas üldse poliitikasse suhtutakse. Mõnele meeldib, mõnele mitte, enamikule on parteipoliitika ükskõik. Lõpuks ei maksa sõnad midagi, kui ei ole tegusid.

Miks ikkagi Reformierakond, mitte sotsiaaldemokraadid näiteks?

Mul on varasemal ajal olnud Reformierakonnaga kaks prob-

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Alenderile kitsaks Krossi kiire poliitkarjäär IRLis: • 2011. aasta märtsis riigikogu valimistel kandideeris Eestimaa Roheliste nimekirjas (3579 häält).

• 2011. aasta detsembris liitus IRLiga.

• Kaks nädalat hiljem valiti erakonna Tallinna piirkonna juhatusse.

• Kuu hiljem valiti IRLi eestseisusesse.

• 2013. aasta kohalikel valimistel oli erakonna Tallinna linnapea kandidaat. Kogus 6897 häält, asus juhtima IRLi fraktsiooni linnavolikogus.

• 2014. aasta veebruaris sai IRLi aseesimeheks.

k Reformierakonnk ran vanalinnas restoranis Fra lugeja foto foto: postimehe

vitamist mõistlikuks. likuks. «Mingid eetilised piirid on nii küsijal kui ka vastajal,» lootis otis Randpere.

Politoloog Tõnis Saartsi sõnul on praegu veel vara öelstel valimistel da, kes kevadistel erakonnavahetusest usest võidab.

«Kindlasti aga ei ole Krossi ja Alenderi lahkumiahkumine IRLile surmav rmav hoop või hetk, kus me hakkame rääääkima IRLi lõpplikust ja välti-matust hääbuNii Eerik-Niiles Kross (vasakul) kui Yoko Alender said eelmistel kohalimisest,» märkis kel valimistel Tallinnas korraliku häältesaagi. Pildil ootavad nad häälefoto: mihkel maripuu Saarts. tustulemusi.

leemi. Üks põhimõtteline ja teine isikuline. Esiteks, varasemal ajal ei võtnud Reformierakond riigikaitset minu jaoks piisavalt tõsiselt ja mängis palgaarmee ja ajateenistuse kaotamise ideega. Praegune julgeolekupoliitiline olukord on nad ses küsimuses toonud minu seisukohtadele oluliselt lähemale. Kuigi siin on üksikasju, mille üle tuleb veel vaielda, on tänane Reformierakond võtnud julgeolekupoliitika ja riigikaitse oma põhimureks. See on ka minu põhimure.

Teiseks, nagu laialt teada, ei olnud meil suuremat vastastikust keemiat endise peaministri Andrus Ansipiga. Nüüdseks on Reformierakond suutnud ära teha põlvkonnavahetuse, mis on nad teinud avatumaks, rõõmsameelsemaks ja tegelikult ka julgemaks.

Saab üks inimene oma maailmavaadet tõesti niiviisi nupust keerates muuta?

Vastupidi. Ma ei ole oma maa-

ilmavaadet põhiplaanis muutnud sest ajast, kui ma sellist asja nagu maailmavaade teadvustama hakkasin. Pigem on see üha selgem. Minu jaoks on olulisim Eesti vabadus ja kaitstus, Eesti ühiskonna sidusus ja hakkamasaamine. Ma olen rahvuslane riikluse, avatud eestluse mõttes.

Millised saavad olema teie ning nüüdsest siis teie ja Reformierakonna suhted Keskerakonnaga?

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

konnakaaslaste vastu

Edgar Savisaare Keskerakond on oht Eesti läänemeelsele kursile. Ma kavatsen jätkuvalt seista selle eest, et Eesti ei kalduks itta. Loomulikult jätkan oma valijate esindamist Tallinna linnavolikogus ja hoian Savisaarel silma peal.

Kus piirkonnas te riigikokku kandideerite?

Ei tea veel. Eelistan Tallinna, kus mul on teadupärast töö pooleli, kuid ei soovi hakata kellegi nimekirjakohale trügima.

Kood avab videointervjuu Urmas Reinsaluga.

Kross põhjendas lahkumist IRLi siserahu hoidmisega Eerik-Niiles Kross ütles IRLi liikmetele saadetud kirjas, et ei taha hakata erakonna sisetunde ja hoiakute muutmise nimel valimiste eel mässama.

Järgnevalt avaldame Krossi kirja endistele erakonnakaaslastele.

K

unagi küsisin ühelt oma pikka aega välisministeeriumis töötanud sõbralt, miks ta ei võta sõna, kui välispoliitilised tegematajätmised ajavad Eestit kohati talle vastuvõtmatus suunas. Mees mõtles ja ütles, et tead, ma olen liiga vana selleks, et mässata.

Olen viimastel kuudel ja eriti lähenevate valimiste eel mõelnud, kas ma olen liiga vana selleks, et mässata. Ja otsustanud, et ma ei tahagi nii vanaks saada.

Minu jaoks on Isamaa asutamisest meie erakond olnud põhiküsimustes õigel teel. Tõusude ja langustega, ent eriti iseseisvuse esimesel aastakümnel paistsime me silma sellega, et sõnastasime Eesti rahvuslikud huvid, Eesti suuna Läände, Eesti suuna NATOsse, eestluse tuleviku. Valdav osa meie tollastest eesmärkidest on teoks saanud.

Viimased kolm aastat olen aktiivselt erakonna poliitikas kaasa löönud ja koos oleme saavutanud mõned toredad võidud.

Me räägime viimasel ajal palju avatud rahvuslusest ja avatusest üldse. Me oleme aga hakanud muutusi pelgama. Rahvus on tugev, kui ta on ekspansiivne, kui ta viib oma sõnumit välja, mitte ainult ei kaitse seda välisjõudude vastu. Kaitselahingud lõppevad kaotusega, kui ei juleta rünnata, ütleksid sõjamehed. Reservaat ei vii kultuuri õitsengule ja ei loo vaba riiklust, ütleksid siuu indiaanlased.

Me oleme täna näidanud valmidust pigem liikuda vasakule riiklikes küsimustes ja pigem asunud võtma tardunud hoiakuid vabaduste küsimuses. Me oleme hakanud kartma muutusi. Ma ei räägi üksikutest algatustest, maksudest või kodakondsusseaduse mõnest paragrahvist. Ma räägin üldhoiakutest ja riskivalmidusest. IRL esindab praegusel moel paljusid Eesti inimesi. Valdav osa meie poliitikuid ei ole konjunkturistid. Ma ei saa ega kavatse hakata nõudma, et inimesed oma seisukohti muudaks.

Ma lubasin hiljuti, et selgitan oma seisukohti erakonna sees edaspidi paremini. Erakonna suunda saab alati muuta. Ent sellised suunamuutused ei saa sündida valimiskampaania ajal ja valimiste eel, kui erakond peab või vähemasti peaks proovima esindada võimalikult selget, ühtset liini ja astuma ühte sammu.

V

iimane asi, mida erakonnal on täna tarvis, on minna valimistele vastu harali seisukohtadega ja poliitikutega, kes räägivad asju, millesse nad ei usu.

Kunagi küsiti mult valedetektori testis, kas ma olen valmis hääletama eelnõude poolt, millesse ma ei usu. Vastasin, et ei ole ja ei ole üldse kunagi vastu oma veendumusi hääletanud.

Täna vaatan meie tuleva kevade tõenäost fraktsiooni koosseisu ja näen, et ma satun olukorda, kus selliseid hääletusi hakkab ette tulema enam, kui on vaja.

See ei ole etteheide meie poliitikutele. See on aus olukorrahinnang.

Ma ei kavatse hakata erakonna sisetunde ja hoiakute muutmise nimel valimiste eel mässama. See oleks erakonnale halb. Aga mässamisest ma loobuda ei kavatse. Hea sisekliima on igas valimisvõitluses esimene põhielement, mis peab paigas olema. Ja vastavalt leian, et ma olen oma seisukohtadega täna erakonnale pigem kahjuks kui kasuks.

Seetõttu leian, et on aus loobuda neil valimistel IRLi nimekirjas kandideerimast. Samuti lahkun erakonna ridadest. Õiged otsused ei pea olema kerged, aga nad muudavad maailma paremaks.

Haridusminister Jevgeni Ossinovski (SDE) tunnistas, et tema järelefoto: margus ansu pärinemine oli asjatundmatu.

Ossinovski arvustas keeleinspektsiooni Haridusminister Jevgeni Ossinovski saatis keeleinspektsiooni peadirektorile kirja, kaheldes, kas inspektsioon tõlgendab kakskeelsete tänavasiltide vahetamiseks ettekirjutusi tehes keeleseadust õigesti.

Keeleinspektsioon kirjutas septembris Vaivara vallale ning Narva-Jõesuu ja Kuressaare linnale märgukirja, milles nõudis kakskeelsete tänavasiltide väljavahetamist. Seejärel sai inspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk aga kirja haridusminister Jevgeni Ossinovskilt.

Tomusk ütles, et minister andis teistsuguse tõlgenduse kohanimeseaduse rakendamise kohta. «Tema hinnangul peaks seadust teistmoodi rakendama, kui keeleinspektsioon aastaid seda teinud on,» lausus Tomusk.

«Mina vastasin oma selgitusega, kuidas seda kohanimeseadust alati rakendatud on, see seadus kehtib 2004. aastast, aga kohanimeseaduse sätted kehtivad juba eelmisest sajandist. Ega mul seda väga keeruline teha olnud,» ütles ta.

Tomusk tõdes, et see ei ole tavaline, et minister inspektsiooni ettekirjutuste kohta arvamust avaldab: «Ei mäleta, et seda varem oleks olnud.»

Tomusk nimetas seda pigem mitteametlikuks kirjavahetuseks. Ossinovski pöördumine oli tema sõnul pisut emotsionaalne: «Aga kui tal selline arvamus oli, siis vaba inimesena võib ta seda ju teha.»

Ossinovski sõnul pani teda imestama, et kui mõni eramaja omanik on kinnitanud oma maja külge tänavanime nii

eesti kui vene tähtedega, siis kas see on riiklikult nii oluline probleem, et on tarvis kulutada inspektsiooni ametnike aega ettekirjutuste tegemiseks. «Ma lähtusin loogikast, et kuna seda tüüpi sildid ei kahjusta kellegi õigusi ning annavad muu emakeelega inimestele võimaluse silti lugeda,» ütles ta.

«Vastavalt keeleseadusele tohib reklaamidele-viitadele eestikeelsele tekstile lisada ka vene, inglise või muus keeles tõlke juurde, tingimusel, et eestikeelne tekst on esimesel kohal ega ole halvemini vaadeldav. Selle analoogiaga mulle tundus, et see peaks laienema ka tänavasiltidele,» selgitas Ossinovski.

Ta tõi näite, et seadus lubab rannarootsi piirkondades kirjutada siltidele ka rootsikeelse rööpnime. «Siit tulenevalt küsisin ma oma kirjas Ilmar Tomuskile, miks ei peaks siis saama eramaja omanik oma majale Vaivara vallas oma raha eest panna silti, kus on eesti keeles kirjutatud tänavanimi «Uus» ning selle alla «Уус».»

«Selle peale inspektsiooni peadirektor ilusti selgitas, et tänavasiltide panemisel tuleb juhinduda mitte keeleseadusest, nagu reklaamsiltide puhul, vaid kohanimeseadusest, kus on väga selge lause, et kohanimesid võib kirjutada ainult sellisel kujul, nagu need on kohanimeregistris,» ütles ta.

«Selle vastusega tuli mul igal juhul nõustuda,» lausus minister. «Tegemist oli minu asjatundmatusega,» nentis ta.

Merike Teder

Ansip soovitab Paetil siiski eurosaadikuks hakata Eesti endine peaminister ja peatne Euroopa Komisjoni ühtse digitaalturu valdkonna asepresident Andrus Ansip sooviks enda asemel Euroopa Parlamendis näha jätkuvalt välisminister Urmas Paeti, kuigi viimane on otsustanud jätkata välisministrina.

Põhjendust, et koju jääda tuleb keerulise julgeolekuolukorra tõttu, ei pea ta pädevaks.

«Mina olen oma arvamuse öelnud ja mina oma arvamuse juurde ka jään. Ma arvan, et inimene, kes on rahvalt saanud mandaadi, peab seda mandaati ka kasutama,» vastas Ansip küsimusele, kuidas ta kommenteerib Paeti sel

nädalal tehtud otsust europarlamenti mitte minna.

«Jutt sellest, et rahvusvaheliselt keeruline olukord tingib tema koju jäämise, minu jaoks mõistetav ei ole, selles on mingi annus europarlamendi võimaluste alahindamist,» leidis Ansip.

Ansip nentis, et tema ei saa küll öelda, kas praegu on veel võimalik, et välisminister otsustab ümber ja kavatseb siiski Brüsselisse minna, ent rõhutas taas, et rahvalt saadud mandaati peaks kasutama. Paeti loobumine annab koha Euroopa Parlamendis riigikogu liikmele Igor Gräzinile. postimees.ee

6 || EESTI || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

RIKAS RIIK. Kaugetest eksootilistest maadest kodumaale naastes saab Jüri Teras iga kord kinnitust, et Eesti meditsiin on maailmatasemel.

Iga missioon lisab kogemusi rivo veski reporter

V

iimase viie aasta jooksul ühelt missioonilt teisele rännanud kirurg nimetab oma «hobi» meditsiiniturismiks, mis pakub muuhulgas vaheldust Eesti töörutiinile.

«Võimalik, et ongi kaht tüüpi arste – need, kes käivad ühel missioonil ära ning leiavad, et see pole neile, ja teised, kes jäävadki käima,» räägib Indiast kahenädalaselt humanitaarmissioonilt naasnud Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) üld- ja onkokirurgia keskuse juhatajaülemarst Jüri Teras.

Varem Ghanas, Gambias ja Mongoolias ning kahel korral Indias käinud mehe sõnul saavad arstid missioonil osalemisega võimaluse end ametialaselt heas mõttes šokeerida.

«Oleme siin Eestis omajagu ära hellitatud. Võib öelda, et siin (PERHis – R. V.) asub kui mitte maailma, siis Euroopa üks paremini varustatud haiglaid,» loob Teras kontrasti humanitaarmissioonide sihtriikide ja Eesti vahel.

Seevastu maailma suurima rahvaarvuga riigis Indias, kus rahvusvaheline meeskond tegi Punjabi osariigis kaheksal lõikuspäeval kokku 70 operatsiooni, olid töötingimused tavainimesele üsna kujuteldamatud.

«Kogu meditsiiniline olme ehk ruumid ja majad tervikuna on nende riikide humanitaarmissioonide piirkonnas sellised, kus aktiivset kirurgiat ei ole tehtud. Sellises kohas töötamine eeldab oskust ise oma töökeskkond käepäraseks muuta, vajadusel ka improviseerida,» lausub kirurg.

Piltlikult öeldes nägi arstide töö neil päevil välja kui liinitöölisel tsehhis. «Ühte suurde ruumi paigutati kõrvuti kolm operatsioonilauda. Ühe lõikuse lõppedes alustasime järgmisega,» kirjeldab Teras, millise tempoga piiratud ajast viimast võeti.

Seega oli töötempo oluliselt intensiivsem kui Eestis. «Minu eelmisel India missioonil tegime kohalike poole aasta töö ära kahe nädalaga. Eks seetõttu missioone vastu võetaksegi – neil pole kas kirurgi kohapeal või on kirurgilise teenuse kättesaadavus väga kehv,» märgib ta.

Lokkav lohakus Sageli napib humanitaarmissiooni sihtriigi haiglas ka piisaval hulgal ja pädevusega tööjõudu. Kohalike töötajate seas on levinud aga lohakus ja minnalaskmismeeleolu.

Näiteks mõõdeti tänavu ühel patsiendil operatsioonilaual väga kõrge vererõhk. Õe märkmete järgi olid sama patsiendi näitajad pärast lõikust jälgimispalatis igati normis – võinuks koguni öelda, et tervemat meest maailmas polegi.

«Kui haige pulssi mõõtsin, selgus hoopis vastupidine – pulss oli jälle taevas. Õed pulssi ei mõõtnudki, vaid panid kirja selle, mis näiks rahuldavana,» kirjeldab Teras.

Ka üllatusteks peab valmis olema ja nendega puutuvad missioonil olijad sageli kokku. Kuna haigetega suhtlemine käib valdavalt tõlkide vahendusel, on vajaliku info vahetamine raskendatud. Korduvalt on selgunud, et mõned varasemad patsiendi peal diagnostikas või ravis tehtud otsused ei ole alati olnud kõige adekvaatsemad.

Paljude inimeste puhul võib missioon tähendada ka esmakordset kokkupuudet lääneliku meditsiiniga.

Põhja-Eesti regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse juhataja-ülemarst Jüri Teras

«Ükski operatsioon ei ole küll pooleli jäänud, kuid tagantjärele on tulnud nentida, et rohkema info korral oleks mõistli-

kum olnud lõikus ära jätta,» räägib Teras.

Patsientide seas, keda missioonil opereeriti, oli nii vähikahtlusega kui ka seda juba põdevaid haigeid, noa alla läksid ka songahaiged. «Ühtegi patsienti ma oma missioonide jooksul veel kaotanud ei ole,» märgib Eesti kirurg.

Eelduseks sügav huvi Reeglina tähendab humanitaarmissioon kohalike vaeste või vähekindlustatute tasuta abistamist. Nende piirkondade osas, kus Teras on missioonil käinud, võib üldistada, et tegu on maailma ühtede vaesemate patsientidega, kes muidu jääksid meditsiinilisest abist üldse ilma. Kirurgi sõnul võib paljude inimeste puhul missioon tähendada ka esmakordset kokkupuudet lääneliku meditsiiniga.

«Eks me ikka valime haigeid ning arvestame kohapealsete anesteesia- ja operatsioonijärgsete jälgimis- ja taastumisvõimalustega. Pigem on meie eesmärgiks olnud teha päeva jook-

sul mitu väiksemat ja võib-olla kergemat operatsiooni, kui teha üks suur ja keeruline patsiendile, kelle ellujäämine võib kohalike põetustingimuste tõttu küsitav olla,» lisab Teras.

Meeskonna võimekust ja materiaalset varustatust silmas pidades võetaksegi ette vaid need lõikused, mis pole liialt keerulised. Hoolimata sellest tuli rakendada ka abivahendeid, mis Eesti haiglates tõenäoliselt kunagi kasutust ei leia. «[Näpitsatega varustatud] Leathermani nuga ja MacGyveri teip (niiskus- ja kliimakindel majapidamisteip – toim) olid alati käepärast võtta. Nendega sai igasugu asju lahendatud. Tõsi, operatsiooniks neid kunagi vaja pole läinud, küll aga mõnede riistade ettevalmistamiseks või töökorda seadmiseks,» näitlikustab Teras, kui oluline on missiooniarsti jaoks valmidus improviseerida.

Sellised olukorrad kahtlemata karastavad arste. Teras ise ütleb, et missioonidel ei käi ta mitte selleks, et tasemel kirurgile

Pandžablasest patsient nabasonga opereerimist ootamas. fotod: erakogu

Põhja-Eesti regionnaalhaigla anesteesiakeskuse juhataja-ülemarst Kristjan Kalling operatsiooni eel vaheseina ehitamas (all vasakul). Arst-residendid Sandra Teppo ja Mariliis Rauk lõunat ootamas (all paremal).

tarvilik hulk lõikusi aastas kokku saada või enda prestiiži tõsta. Põhjus peituvat tema isiklikus huvis humanitaarabi vastu.

«Finantsiliselt ei ole missioonist osavõtt kuidagimoodi kasulik. Neil osalemiseks on kõigepealt vaja ikkagi tahtmist. Ilma selleta on kohapeal väga raske hakkama saada. Kui pole sügavat huvi humanitaartöö vastu, jääb käik enamasti ühekordseks,» teab Teras ning lisab, et kirurgina saab ta Eestiski vajalikul hulgal – ja rohkemgi veel!

– lõikusi läbi viia.

Teras peab missioonide juhina ja ettevalmistajana oluliseks kaasata ka Eestist arst-residente. «Neile annab see palju, sest noortel avaneb võimalus lühikese aja jooksul tunduvalt rohkem opereerida kui Eestis,» ütleb ta.

Lisamotivaatoriks on Terase sõnul kindlasti ka rahvusvaheline suhtlemine ja kontaktid, mis missioonidel osalemisega tekivad. «Paratamatult arutame töö käigus läbi erinevaid lähenemismeetodeid haiguste ravile, jagame ehk mõningaid kasulikke nippe – see kõik arendab,» loetleb ta.

Oluliseks peab mees ka emotsiooni, mida missioonidel tehtav temas tekitab ja vaimu n-ö värskena hoiab. «Eestis pole kusagil seda, et inimesed ootaksid mingis külas kümnete, sadade kaupa järjekorras, et lõikusele pääseda. Eesti meditsiin on ääretult kättesaadavam ja kahtlemata ka tõhusam,» märgib ta.

Terase sõnul on Eesti juba ammu väljas nende riikide ringkonnast, kes end meditsiinimaailmas tõestama peaks.

«Maailmas on hulganisti riike, kus meil kehtiv üldrahvalik solidaarne tervisekindlustus oleks luksus,» lausub ta.

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Millele vasteid otsitakse?

E N I M U T E E SI S ille jooksul m , d o io r e p e kuuekuulin esriikidest Euroopa m on ühel liik ogu juhtroll k u õ N u d ii L

EMPOWER/ E MPOWERME mõjuvõimu su NT u

rendama, ots ustusõigust andma, õigus i laiendama

E D A J S A NON-PAPER T E N R E T IN mitteametlik dok ument, läbirääkimistel k asutatav tekst, m is ei ole arutelupoo lte jaoks siduv

E N I L M A E R ST e, guste protsessid su e m it m b a d n e täh s, irjade lihtsamak sk e e ja e st u tl e n me ist usamaks muutm h tõ i õ v s k a m sa ladu

KOLMEPOOLSED LÄBIRÄÄKIMISED Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni kolmepoolne kohtumine

lektroonika, e e lm o , d ti u rv dita võrk, milles a dmed on traa a e s d u u m ja vad autod s ning suhtle e s u d n e h ü u võrg terneti teel in a g e is te s k inimeste ja ü

VIRAALNE

slängisõna, m ida kasutatak eelkõige sots iaalmeedia ko se ntekstis märkimaks v ideo, mängu, pildi või teksti viirusli kult kiiret lev interneti teel ikut või suhtlusvõ rgus seeläbi, et ka sutajad ise lev tikes ita sõnumit edas i teistele kasu vad tajatele

PHABLET LGBT MODERAATOR lefon/tahvel te ti u n a ig n a suure ekra

koosoleku, konv erentsi vms juhat aja, väitluse juht, vest luse korraldaja

rahvusvaheliselt kasutatav lühend, millega tähistatakse lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi inimesi

AJA NÕUE. Sõnavõistlus otsib vastet näiteks lühendile LGBT ja inglise keelest laenatud phablet’ile.

Suupärasus ennekõike tiit tuumalu kultuuritoimetuse vanemtoimetaja

S

õnavõistlustest ei saa kunagi küll.

Poleks neid, poleks meil ka selliseid üldiselt käibel sõnu nagu «taristu», «üleilmastumine» või «lõimimine». Ikka jookseb elu kiiremini eest ära, kui eesti keel suudab järele tulla. Siis on vaja teda aidata. Ja nutikaid sõnataidureid – eestlane on üks väga hea sõnameister, nagu ütleb ka keeleteadlane Urmas Sutrop – meil juba leidub: vaja on taganttõuget.

Nii kuulutavadki Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituut ja Postimees täna välja uue sõnavõistluse, mille eesmärk on leida ladusaid ja eestipäraseid vasteid mõistetele, mida Euroopa Liiduga seotud tekstides küll tihti kasutatakse, kuid mille tarvis head eestikeelset väljendit veel ei ole.

«Praeguse sõnavõistluse suur eesmärk on see, et siis, kui Eesti on Euroopa Liidu

eesistujariik (2018. aastal – toim), kõlaks ilus selge eesti keel ka Euroopa Liidu juhtimises. Et me tähistaksime väärikalt oma riigi sajandat sünnipäeva,» sõnas Sutrop, kes hakkab juhtima ka žürii tööd.

Võistlus ei keskendu siiski kitsalt euroametnike erialasõnavarale – välja on valitud sellised mõisted, mille kasutamine tekitab probleeme ka igapäevases avalikus suhtluses.

Näiteks LGBT, millega tähistatakse rahvusvaheliselt lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi inimesi. Kuna see

Eestlane on olemuselt väga keeletundlik ja -teadlik. Meil on kindel ettekujutus sellest, missugune peab eesti keel olema, kuidas kõlama.

Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop

ingliskeelne lühend kõlab eesti keeles kohmakalt ja võõrapäraselt (näiteks väljendites «LGBT-inimesed» või «LGBTrongkäik»), tuleks selle asemele leida neutraalne omakeelne katusmõiste.

Või üleüldiselt levinud «moderaator» – see, kes juhatab koosolekut või konverentsi, juhib väitlust või korraldab vestlust. Seni pakutud vasted nagu «väitlusjuht» või «päevajuht» ei ole juurdunud, põhjuseks ilmselt see, et inglise «moderator» katab kõik need tähendusväljad, eesti vastet tuleb aga varieerida vastavalt kontekstile.

Või hoopis selline praktiline ese nagu phablet – suure ekraaniga nutitelefon/tahvel.

Kokku on sõnu, millele vasteid otsitakse, kümme. Aga osalejad saavad neid ka ise välja pakkuda.

Võistlus kestab 1. novembrist 1. detsembrini. Tänasest on avatud ka võistluse veebileht www.sonavoistlus.ee, kus saab esitada oma pakkumisi ja kus on kirjas ka kõik täpsemad juhtnöörid. Aga sõnu saab saata ka e-kirjaga (rita.niineste@ ec.europa.eu; teema «Sõnavõistlus») ning tavaposti teel (Eesti Keele Instituut, Roosikrant-

si 6, 10119 Tallinn, märgusõna «Sõnavõistlus»). Peaauhinnaks on Euroopa Komisjoni esindus Eestis välja pannud tahvelarvuti iPad. Teisteks auhindadeks on Eesti Keele Instituudi sõnaraamatud, Postimehe tellimused ja raamatupoe kinkekaardid. Žüriisse kuuluvad Urmas Sutrop, Peeter Päll ja Katrin Hallik (Eesti Keele Instituut), Allar Jõks (advokaadibüroo Sorainen), Neeme Korv ja Mart Juur (Postimees) ning Hannes Rumm ja Rita Niineste (Euroopa Komisjoni esindus Eestis).

Viimane suurem sõnavõistlus, mille korraldasid Eesti Keele Instituut ja presidendi kantselei, leidis aset 2010. aastal.

Sellel osales koguni 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga, ning tuntuim sõna, mis sealt tuule tiibadesse sai, oli «taristu». Eelmine Euroopa Liidu teemaline sõnavõistlus leidis aset 2002. aastal. Sealt tulid üldisemale käibele sõnad «üleilmastumine», «lõimimine» ja «vabaühendus».

Kood avab sõnavõistluse veebilehe.

8 || EESTI || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

Ilves käis Paalalinna koolis

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Koolide kriisiplaanid on puudulikud jonatan karjus reporter

T President Toomas Hendrik Ilves külastas eile Paalalinna kooli Viljandis, kus esmaspäeval hukkus koolitulistamises õpetaja Ene Sarap.

Kohtumisel kooli õpetajatega kinnitas president Ilves, et Eesti kool on turvaline ning esmaspäevast tragöödiat peab vaatama kui äärmiselt kohutavat ja šokeerivat üksikjuhtumit. Riigipea lisas: «Paalalinna kool vajab töö-

rahu. Hukkunud õpetaja Ene Sarapi lähedased vajavad aega oma leinaga toimetulemiseks.

Ka süüdlase perel on vaja aega, et suure murega hakkama saada. Palun kõigil, eriti meedial, sellega arvestada. Ma palun mõistmist.»

Pärast kooli külastamist tegi president sissekande raekojas asuvasse kaastundefoto: elmo riig / sakala raamatusse. Sakala

allinnas eile peetud koolijuhtide nõupid a m isel keskenduti Viljandi koolitulistamisest tulenevalt turvalisusele koolis ning arutati, kuidas kujunenud olukorras edasi minna.

Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur sõnas, et lõppev nädal on läinud Eesti hariduselu ajalukku tumedates toonides.

«Me ei peaks rääkima koolitulistamisest, räägime õigete sõnadega – see oli mõrv. Õpilane mõrvas õpetaja. Mõrvanädal, mis on haridusinimesi hingepõhjani raputanud, kestab endiselt,» ütles Agur.

Koolijuhtidele kõneles ka Põhja korrakaitsebüroo juht Valdo Põder, kes tõdes, et paljudes koolides on kriisiplaanid puudulikud. «Kui kaante vahel on paber, mida keegi lugenud ei ole, siis see ei ole see, milleks need plaanid on olemas.

Osa plaane on ilmselgelt teiste pealt maha viksitud. Iga kool on väga erinev ja plaan peab vastama konkreetsele koolile,» noomis Põder koolijuhte.

Kriisiplaani pealiskaudsus on probleemiks ka mitmes Tallinna koolis. «Võetakse kriisiplaan naaberkoolilt ja kopeeritakse üle nõnda, et unustatakse isegi nimed vahetamata.

Selline tegevus ei otseselt kuritegelik, aga ülim hoolimatus,» arvas Agur. «Iga kool ja kogukond tunneb kõige paremini oma lapsi, olukorda ja hooneid. Ma loodan väga, et enamik koole suhtub kriisiplaanide tegemisse tõsiselt.»

Politsei sõnul ei tohiks plaanid olla avalikud ega rippuda kooli kodulehekülgedel, sest kõik sellise kuriteod on pikalt ettevalmistatud. «Tulistamise mõte ei tule üldiselt nii, et täna hommikul mõtlen ja homme teen,» lausus Põder.

Võetakse kriisiplaan naaberkoolilt ja kopeeritakse üle nõnda, et unustatakse isegi nimed vahetamata.

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur

Ainult plaanist aga ei piisa, oluline on tegeleda rohkem laste endaga. Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktori Raino Libliku sõnul on Viljandis toimunu sarnaste juhtumite vältimiseks oluline pöörata lastele rohkem tähelepanu: «Kui muidu ei ole aega lapse jaoks, siis nüüd tasuks võtta see aeg ja rääkida temaga pikemalt. Kui muidu kal-

listad oma last, siis kallista teda pikemalt. See annab lapsele turvatunde ja väikese kindluse.»

«Meie sõnum kooliperele oli, et sellises olukorras ei tohi üle reageerida. Soovitasime õpetajatel olla oma isikliku kompetentsi ja inimliku empaatia tasemel pidevas valmiduses lastega rääkida. Tuleb usaldada neid inimesi, kes töötavad koolis,» lisas Agur.

Viljandi tulistamise järel on sel nädalal politsei tähelepanu alla sattunud teisigi koolis vägivallaga ähvardamisi. Üks poiss lubas vene keele tunnis relva kooli kaasa võtta ja õpetaja tappa, kui õpetaja palus tal tahvlil olevat lauset tõlkida. Teine noormees lubas ühes kommentaariumis kooli kirve kaasa võtta. «Politsei suhtub sellistesse asjadesse täie rangusega ja see võib lõppeda kriminaalkaristusega. See ei ole nali,» rõhutas Põder.

Politsei hakkas koolitulistamiste ohuga tõsisemalt tegelema 2007. aastal. «Oleme ringi mõelnud ja uuendanud erinevaid taktikaid. Politsei jaoks on selline sündmus uus, me oleme klassikalises mõttes inimese kaitsjad. Reageerides sellisele koolitulistamisele, muutub politsei ründajaks. See on tohutu paradigma muutus. Esimene patrull jõuab sündmusele ja siseneb kooli ülesandega leida kurjategija ja ta ohutuks teha,» selgitas Valdo Põder.

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Arvestades keerulist geopoliitilist olukorda, on veerand Eesti tarbimisvajadusest kattev avariielektrijaam suur samm riigi energeetilise julgeoleku tagamisel.

Majandusminister Urve Palo Kiisal avariireservelektrijaama avamisest. BNS, 31.10

Komisjon ei rahuldanud Väinamere Liinide kaebust Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis rahuldamata järjekordse Väinamere Liinide kaebuse, millega laevafirma soovis välistada Tallinna Sadama kvalifitseerimise majandusministeeriumi korraldatud saarte ja mandri vahelisel parvlaevateenuste riigihankel. Väinamere Liinidel on aega kümme päeva, et otsus kohtusse edasi kaevata. BNS

112

miljoni euroga toetab Euroopa Komisjoni Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse rajamist.

Assistori juhatuse liige Tanel Mõistus Paldiski sadamas oma firma laoplatsil transporti ootavate autode vahel. Kuigi üha enam autosid veetakse otse Venemaa sadamatesse, on tema sõnul Paldiskil tugev eelis – sadam on jäävaba ning laevad autodega pardal pääsevad liikuma igal ajal. foto: sander ilvest

LISANDVÄÄRTUS. Kuna transiit Venemaale on aastaga enam kui poole võrra vähenenud, otsib Eesti suurim autologistika ettevõte Assistor uusi tegevussuundi.

Venelased ei jaksa endale enam uusi autosid osta marge tubalkain majandusajakirjanik

S

oome ettevõtte Paldiskis asuv Eesti tütarfirma Assistor AS tegeleb peamiselt autode logistikaga, olles ühenduslüli autotootja ja edasimüüja vahel. Nad vahendavad 12 automarki, mis Paldiskist liiguvad edasi kas Balti riikidesse, Kasahstani, Soome või Venemaale.

Eelmisel aastal läks enamik Assistori autosid Venemaale. Tänavu on aga müük sinna vähenenud enam kui poole võrra.

«Eks me peame arvestama, et Venemaa on selline turg, kus on võimalik palju müüa, aga see on ka selline turg, kus on väga palju riske. Sellepärast me endale lisategevusi juurde vaatamegi,» selgitas Assistori juhatuse liige Tanel Mõistus.

Vene autod eelistatud Venemaa automüük on kõvasti vähenenud – näiteks augustis registreeriti seal 172 015 sõidukit, mis on 25,8 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal. «Auto ostmine ja auto tootmine on Venemaal väga suures miinuses. Paljud lääne tootjad, kel on Venemaal tehased, on läinud kahest vahetusest ühe peale üle,» ütles Mõistus.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juht Arno Sillat tõi välja, et enim on kannatanud just väiksemate autode müük, sest kogutud säästude reaalväärtus on jäänud tunduvalt väiksemaks.

«Inimene või ettevõte, kes jaksab osta luksusautot, võib kaotada küll raha, aga selle auto ta ostab ilmselt ikka,» ütles Sillat.

Geopoliitilised pinged inimestevahelistesse suhetesse edasi pole kandunud – ka venelastele ei meeldi praegune olukord. «Nende huvi on pigem see, et nad saaksid äri teha ning anda tööd endale ja oma inimestele,» ütles Mõistus.

Venemaa toetab kohapeal toodetud autode ostmist ning kaalus ka tõkke seadmist sissetoodavatele autodele. Venemaal kokku pandud autot saab käsitleda ka kui Vene masinat. «Venemaal toodetud uue auto ostjale makstakse tema vana auto eest turuhinnast kõrgemat hinda. Väljaspool Venemaa piire kokkupandud autodele sellist soodustust ei anta,» ütles Sillat.

Samas arvas ta, et sisseveopiirang Saksa autodele, eriti nooblimatele markidele, on vähetõenäoline – eliit on nendega harjunud ja Venemaa autotööstus ise neid pakkuda ei suuda.

Ent Venemaa pole Assistori ainuke turg. «Kui Eesti turgu vaadata, siis veidi alla 40 protsendi uutest müüdud autodest käivad läbi meie,» märkis Mõistus. Tõsi, ka Soome turul pole head ajad ning Kasahstani läheb

Assistor AS Assistor Oy AB tütarfirma • Käive 9,9 miljonit eurot (2013. aastal) • Kasum 1,7 miljonit eurot (2013. aastal)

vähe autosid. Kuigi Balti riikide turud kasvavad, on need Venemaast ikkagi väga palju väiksemad – Eestis näiteks müüdi septembris 1841 uut autot.

Kriisieelse ajaga võrreldes pole automüük veel taastunud.

Kui 2008. aastal käitles Assistori kontsern üle 300 000 auto, siis mullu vaid 140 000. Sellest hoolimata kasvab ettevõte mühinal – 2012. aastal oli nende käive ligi 4,9 miljonit eurot, läinud aasta tõi juba peaaegu kümne miljoni eurose käibe. Ka kasum on kasvanud 550 000 eurolt 1,2 miljonile eurole.

Enim on kannatanud just väiksemate autode müük, sest säästude reaalväärtus on jäänud tunduvalt väiksemaks. Üks edu võti on just see, et Assistor on hakanud pakkuma rohkem lisateenuseid. Nad teevad müügieelset ettevalmistust, paigaldavad lisaseadmeid kärukonksudest kuni kaubikute tugevdatud vineerist põranda-seinteni välja. Kliendi jaoks tähendab see, et ta saab oma lisavarustusega auto kätte senisest kiiremini. Lisateenuste saadavus sõl-

tub lepingust autotootjaga – mõned tahavad vaid logistikateenust, teised aga täispaketti.

Laevad tulevad Paldiski sadamasse mõned korrad nädalas, ühes laevas on 200–300 autot. Kõigepealt teeb Assistor sadamas kvaliteedikontrolli ja siis transpordib sõidukid seniks laoplatsile, kuni tuleb tellimus.

Auto pestakse, lisatakse ohutuskleebised ja kasutusraamatud, misjärel sõiduk tangitakse, ning auto ongi valmis transpordiks kliendi juurde.

Riik soosib transiiti Assistori konkurendid pole üksnes teised sama valdkonna ettevõtted Eestis, vaid ka lähiriikide firmad – sõltub sellest, kuidas autotootja oma tarneahela on lahendanud.

Soomes on transiit üsna palju vähenenud, kuid põhjanaabrite sadamatest enam pakuvad Paldiskile konkurentsi Ust-Luga ja Peterburi sadam Venemaal, kus transiit kasvab ning mitmeid automarke veetaksegi juba otse sinna. Mõistuse sõnul kujutab seesugune muutus ohtu Assistori transiidikoridorile.

«Meie eelis on ikkagi see, et meil on jäävaba sadam. Ust-Luga ja Peterburi sadamas on aegajalt ikkagi seisakud, kus ükski laev ei liigu sisse ega välja,» ütles Mõistus.

Mõistuse hinnangul on oma osa ka riigi käitumisel ning sammudel, mis meelitaks ettevõtteid siia. Ta arvab, et Eesti on riigina atraktiivne.

Tööstustoodangu kasv jätkus ka septembris Läbi aasta kestnud tööstustoodangu kasv jätkus ka septembris – statistikaameti teatel tootsid tööstusettevõtted tänavu septembris neli protsenti rohkem toodangut kui mullu septembris. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses. majandus24.ee

Mitsubishi kutsub oma elektriautod teenindusse Mitsubishi elektriautod i-MiEV kutsutakse tootja algatusel erakorraliselt teenindusse, sest on ilmnenud, et nende piduri vaakumpump võib lakata töötamast. Eestis Mitsubishit esindav Silberauto hakkas klientidele kampaaniakirju saatma sel nädalal. Kõik kulud korvab tootjatehas. Sakala

Euroala inflatsioon kasvas 0,4 protsendile

Euro langes dollari suhtes kahe aasta nõrgimaks

Euroalas kasvas aastainflatsioon oktoobris kuuga 0,1 protsendipunkti võrra, 0,4 protsendile, selgub Eurostati kiirhinnangust.

Enim mõjutas inflatsiooni kasvu teenuste 1,2-protsendiline hinnatõus. BNS

Euro kurss langes eile USA dollari suhtes enam kui kahe aasta madalaimaks, alla 1,25 dollari. Dollari tugevnemise põhjustas spekulatsioon, et USA keskpank võib alustada baasintressi tõstmist arvatust varem. BNS

OMX TALLINN

759,82 ▲ +1,29%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

3,42 ▼ –5,79%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,960 +0,52 Baltika 0,511 +6,90 Ekspress Grupp 1,040 +4,00 Harju Elekter 2,600 +1,56 Järvevana 0,807 +0,12 Merko Ehitus 7,000 0 Nordecon 1,020 0 Olympic Group 1,830 +1,10 Premia Foods 0,700 -0,43 Pro Kapital Grupp 2,600 +0,78 Silvano Fashion 1,830 +1,10 Skano Group 0,949 +1,28 Tallink Grupp 0,649 +2,20 Tln Kaubamaja 5,000 +1,01 Tallinna Vesi 12,900 +0,78 Trigon Property 0,411 0

31.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,425 -0,43 Hiina jüaan 7,656 -0,61 Jaapani jeen 140,180 +2,12 Kanada dollar 1,412 +0,33 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,490 +0,35 Poola zlott 4,218 +0,02 Rootsi kroon 9,266 -0,05 Rumeenia leu 4,416 -0,03 Šveitsi frank 1,207 +0,07 Suurbritannia nael 0,784 -0,37 Taani kroon 7,444 -0,01 Tšehhi kroon 27,770 +0,15 Ungari forint 308,260 -0,18 USA dollar 1,252 -0,59 Venemaa rubla 53,858 +1,43

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

OHT VÕI MITTE? Idanaabri sõjalennukeid ja -laevu märgatakse Läänemere piirkonnas

Venemaa hoiab NATO

Traian Băsescu, Rumeenia president

Leedus peeti kinni vietnamlasi smugeldanud eestlane Leedu-Poola piiril peeti kinni 31-aastane Eesti kodanik, kes üritas Poola smugeldada nelja vietnamlast, teatas eile Leedu piirivalve esindaja. Poola ja Leedu piirivalvurite ühispatrull leidis Leedu numbrimärgiga sõidukist Volkswagen Golf Schengeni viisadeta Vietnami passidega 20-, 24- ja 33-aastase mehe. Neljandal dokumendid puudusid. Auto juht ja vietnamlased võeti vahi alla. BNS

2500

eurot trahvi määrati eile Iirimaal itaallasele, kes kirjutas MilanoDublini lennul tütre lõbustamiseks oma kohvitopsile «Attenzione Ebola».

MH17 allakukkumispaigalt leiti inimsäilmeid Hollandi, Ukraina ja OSCE uurijate meeskond sai eile võimaluse uurida Malaisia reisilennuki allatulistamise kohta Ida-Ukrainas ja leidis sealt inimeste säilmeid, ütles Hollandi peaminister Mark Rutte. Uurijate ohutut pääsu lennukirusude piirkonda olid seni takistanud venemeelsete separatistide ja Ukraina vägede lahingud. Lennuk kukkus 17. juulil separatistide alale, kõik 298 pardalolnut – reisijad ja meeskonnaliikmed – said surma. AFP/BNS

Ungari valitsus võtab internetimaksu eelnõu tagasi Ungari peaministri Viktor Orbáni sõnul võtab valitsus tagasi pahameeletormi vallandanud internetimaksu eelnõu. Kriitikute hinnangul on seadusemuudatus Orbáni järjekordne üritus vaigistada riigis eriarvamusi. Sel nädalal korraldati seaduse vastu kaks meeleavaldust.

AFP/BNS

jürgen tamme toimetaja

«Me ei ole külma sõjaga võrreldavas olukorras,» märkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg uudisteagentuuri AFP vahendusel üleeile ajakirjanikele, kuid lisas samas: «Me suurendame õhuturvet Venemaa õhujõudude sagenenud tegevuse tõttu.»

Alliansi juht reageeris sel moel Venemaa sõjalennukite suurenenud aktiivsusele Läänemerel, Põhjamerel, Atlandi ookeanil ja Mustal merel.

Samal päeval tegi NATO avalduse, milles tõi välja kõik nädala esimeses pooles aset leidnud juhtumid, kui alliansi piiride lähedal märgati sõjalisi manöövreid läbi viivaid eri tüüpi Vene sõjalennukeid alates strateegilistest pommitajatest ja hävitajatest kuni tankurlennukiteni.

Tuvastuslennud sagenevad Teateid piiririkkumiste kohta sel nädalal siiski pole. Viimane juhtum, kui Venemaa rikkus mõne alliansi liikmesriigi õhupiiri, pärineb möödunud nädalast, kui Vene luurelennuk IL20 sisenes 21. oktoobril minutiks Eesti õhuruumi. Eesti välisministeerium reageeris sellele Vene Föderatsiooni suursaadiku kutsumisega selgitusi andma.

Hoolimata piiririkkumiste puudumistest, on Vene sõjalennukite kasvanud aktiivsus Euroopa õhuruumis erakordne, ja seda tunnistab ka allianss.

«Need suuremahulised Vene lennud näitavad ebatavalist aktiivsust Euroopa õhuruumis,»

teatas organisatsioon üleeilses avalduses.

Tavatuks ei tee lende üksnes nende suurenenud sagedus, vaid ka lennukite suur hulk ja nende liikumise trajektoor. Nii märgati näiteks kolmapäeval Põhjamere kohal kaheksat Vene sõjalennukit, millest kaks jätkasid teekonda Briti saarte lähedalt üle Atlandi, jõudes Portugali õhupiiri lähedusse, mispeale viimase hävituslennukid õhku tõusid. Seejärel pöördusid Vene pommitajad umbes sama teed kaudu tagasi kodumaale.

Vene sõjalennukite lende on selle nädala jooksul jälginud ka nii Ämaris baseeruvad Saksa hävituselennukid Eurofighter Typhoon kui ka Leedus Šiauliai lennubaasis paiknevad Portugali hävitajad F-16. Lisaks on idanaabri sõjalennukid sundinud õhku tõusma Norra, Briti, Taani ja Türgi, ent ka NATOsse mitte kuuluvate Rootsi ja Soome sõjalennukeid.

Rahvusvahelises õhuruumis lendavate, kuid NATO õhupiiri lähedale sattuvate sõjalennukite tuvastamises pole alliansi jaoks midagi uut. Nii on see toimunud alates 2004. aastast, kui esimesed Belgia kuningliku õhuväe hävitajad F-16 NATO õhuturbe missiooni raames Balti riikide õhuruumi turvama hakkasid.

Küll aga on tuvastuslendude arv tänavu mitu korda suurenenud. Nii on NATO teatel alliansi sõjalennukid Venemaa päritolu lennukite tuvastamiseks tänavu õhku tõusnud rohkem kui sajal korral. Võrdluseks, mullu oli sama näitaja umbes kolm

Tavatuks ei tee lende üksnes nende suurenenud sagedus, vaid ka lennukite suur hulk ja nende liikumise trajektoor.

korda väiksem. Vajadus tuvastuslendudeks kasvas märgatavalt 2008. aasta Gruusia sõjaga, millega kaasnes madalseis Venemaa ja lääneriikide suhetes.

Pahatihti pole alliansi liikmesriikide piiride lähedal lendavatel Vene lennukitel sisse lülitatud transponderid ning piloodid ei vasta raadioside kaudu piirkondlikele lennujuhtidele. Samuti ei avalikustata sageli

eelnevalt oma lennuplaane, nagu näeb ette hea tava.

Kõik see muudab Vene lennukid ohuks reisilennukite liiklusele. Seejuures pole Venemaa mingisuguseid selgitusi andnud.

Ameerika Ühendriikide päevalehe Washington Post teatel on Vene sõjalennukite aktiivsus märkimisväärselt kasvanud Ukraina konfliktiga ning USA ametnikud peavad seda Vene-

Petro Porošenko näeb Arseni Jatsenjukk kadri veermäe kadri.veermae@postimees.ee

Ukraina presidendi partei Petro Porošenko Blokk teatas eile, et toetab Rahvarinde juhi Arseni Jatsenjuki jätkamist riigi peaministrina. Sellega lõppesid ka spekulatsioonid, nagu sooviks Porošenko võimu kindlustamiseks peaministritoolile mõnd oma partei esindajat.

«Petro Porošenko Blokk toetab Arseni Jatsenjuki kandidatuuri peaministri kohale uues valitsuskoalitsioonis tingimusel, et koostatakse detailne koostöökava,» teatas presidendi partei avalduses oma internetileheküljel.

Porošenko kutsus kohtumisel parlamendisaadikutega ka neid toetama Jatsenjukki, kuigi väljaande Ukrainskaja Pravda teatel lisas riigipea ka seda, et oli saanud palju ettepanekuid nimetada valitsusjuhiks Porošenko Bloki ridades valimistest osa võtnud asepeaminister Volodõmõr Hroisman.

«Riigi stabiilsuse huvides otsustasin toetada Jatsenjuk-

ki,» sõnas Porošenko, kuid märkis, et tema erakond on parlamendivalimiste võitja, sest bloki 132 saadikuga otsustasid liituda ka 18 seni sõltumatut saadikut.

Samuti peab end valimiste võitjaks Rahvarinne. Alles nädala keskpaigas oli Jatsenjuk teatanud, et Euroopa tavade kohaselt alustab koalitsiooni moodustamist erakond, kes võidab valimised. Samuti ütles ta selgelt välja, et eeldab oma töö jätkamist valitsusjuhina.

foto: reuters/scanpix

Minu südamesoov on Rumeenia ja Moldova ühinemine, sest ma toetan jätkuvalt ideed, et me oleme kahes iseseisvas riigis elav üks rahvus.

Uus jõud koalitsioonis Ukraina sai üleeile ka olulise hingetõmbehetke, sõlmides Venemaaga järgmise aasta märtsini kehtiva gaasilepingu. Karmist talvest aitab see riigi küll läbi, kuid Kiievi ees seisvate lahendust vajavate probleemide hulgas on see vaid üksainuke.

Küll avalikustasid eile Porošenko Blokk, Rahvarinne ja Lvivi linnapea Andri Sadovi juhitav Samopomitš (Eneseabi), et sõlmivad koalitsioonileppe, kuid jätavad selle avatuks

Arseni Jatsenjuk möödunud nädalal õppustel Lvivi lähistel.

ka teistele Euroopa-meelsetele erakondadele. Ka alustasid nad erakondade esindajate sõnul läbirääkimisi uue koalitsioonileppe koostamise üle.

Nii Porošenko Blokk kui ka Rahvarinne jõudsid sel nädalal välja tulla ka oma koalitsioonilepetega, esimese puhul rul-

lus see lahti 50 leheküljel, teise puhul vaid kahel ja poolel.

Porošenko Blokk, Rahvarinne ja Samopomitš seadsid uutele tulijatele ka tingimused – nende loodava koalitsiooniga võivad liituda ainult fraktsioonid, mitte üksikliikmed. Säte on mõistetav, kuna ülemraada eel-

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

üha sagedamini.

Ot valvel

maa presidendi Vladimir Putini jõudemonstratsiooniks.

«See ei aita parandada suhteid NATO ja Venemaa vahel.

See ei aita kedagi,» ütles üks anonüümseks jääda soovinud USA kaitseallikas päevalehele.

Väljaande hinnangul on sel nädalal toimunud Vene lennukite manöövrid Euroopa riikide õhujõududes pingeid tekitanud.

Päevaleht viitas kolmapäevase-

le intsidendile, kui Briti hävitajad ähvardasid Lõuna-Inglismaal alla tulistada Läti firmale RAF-Avia kuuluva kaubalennuki, mille raadioside lennujuhtidega oli katkenud.

Suhted madalseisus Vene päritolu lennukit tõusid tuvastama kaks Briti õhujõudude hävitajat, mis sundisid kaubalennuki maanduma Stanste-

dis. Lennuk otsiti läbi, kuid midagi kahtlast ei leitud ning sellel lubati jätkata teekonda Birminghami.

Väljaande Foreign Policy hinnangul kõnelevad sagenenud Vene sõjalennukite lennud Euroopa muutunud julgeolekukeskkonnast.

«Venemaa on märkimisväärselt uuendanud oma sõjajõude ning möödunud aastal käitunud küllalt agressiivselt, Moskva ja lääneriikide suhted on jõudnud madalseisu, millist pole nähtud alates külma sõja lõpust,» kirjutas Foreign Policy rootslasest kaasautor Elias Groll ajakirja veebilehel.

«Pärast Krimmi poolsaare hõivamist ja vägivalla õhutamist Ida-Ukrainas on Vene väed pannud korduvalt proovile NATO piiririike,» jätkas Groll, kes tuletas meelde ka Eesti õhupiiri rikkumist möödunud teisipäeval ning kaitsepolitseinik Eston Kohvri juhtumit.

Briti nädalakirja Economist toimetaja Edward Lucas hoiatas aga üleeile võimalike Venemaa provokatsioonide eest.

«Putin on näinud lääne nõrkust Ukrainas ning ta tahab seda ära kasutada,» vahendas BNS. «Ma kardan väga, et ta üritab midagi Balti riikides, sest ta näeb, et kui tal õnnestub hävitada NATO usaldusväärsus Balti riikides, purustab see NATO, ning see on tema jaoks väga ahvatlev sihtmärk.»

Vene lennukite suurenenud aktiivsuse taustal on osa NATO piiririike taas viidanud vajadusele alliansi jõude nendes riikides suurendada. Sellise avalduse tegi näiteks eile Poola president Bronisław Komorowski. «Agressoreid saab heidutada näiteks NATO vägede kohalolekuga alliansi piiririikides,» ütles riigipea.

ki ka edaspidi peaministrina nevad koosseisud on olnud veenvaks näiteks paljude saadikute ülejooksmislembusest. Kaoalitsiooni ei pääse need, kes hääletasid 16. jaanuaril, kui võimul oli alles Regioonide Partei, proteste karmilt maha suruda lubavate seadusemuudatuste poolt.

Oleg Ljaško populistliku Radikaalse Partei ja endise peaministri Julia Tõmošenko Batkivštšinaga liitumise üle väidetavalt läbirääkimisi ei peeta.

Samas kohtus Porošenko eile Ukrainskaja Pravda teatel mõlema erakonna liidriga ning lubas, et Porošenko Blokk toetab nende liitumist koalitsiooniga.

«Porošenko täitis Jatsenjukile antud lubadused. Ta hindas olukorda realistlikult ja saab aru, et ilma Rahvarindeta pole võimalik koalitsiooni moodustada,» sõnas Ukraina poliitiliste uuringute keskuse analüütik Volodõmõr Fessenko. «Ta sirutas oma käe Jatsenjuki poole ja pinged kahe poliitilise jõu vahel on kadunud.»

Uue jõuna hakkab koalitsioonis toimima Samopomitš.

2013. aastal Lvivi linnapeaks

saades kutsus selle liider Sadovi ajakirjanikud oma koju tuurile, näitamaks, et varjata pole tal midagi. Nüüd on mees öelnud, et tema ambitsioon ülemraadas on hoida Jatsenjuki ja Porošenko poolehoidjad koos ning Ukraina riik ühtne.

«Iga inimene, kes võimu juurde pääseb, peab pideva järelevalve all olema,» sõnas Sadovi eile Raadio Vaba Euroopale. «Ainsad pühakud on taevas.

Siin all on igasugu inimesi ja mõni neist on provokatsioonidele aldis. Meie tahame teistele erakondadele eeskujuks olla.»

Peasekretäri sõnum Homme toimuvad Ukrainas taas valimised – seekord aga riigi idaosas ja vaid separatistide kontrolli all olevatel aladel.

Kiiev on juba teada andnud, et need on kohalikud valimised ja järelikult pole nende tulemused legitiimsed.

Lisaks hoiatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg eile Venemaad Ida-Ukraina Kremli-meelsete separatistide valimiste tunnustamise eest, öeldes, et selle-

ga destabiliseerib Moskva Ukrainat; sama sõnumi edastasid Saksamaa ja Prantsusmaa riigipea.

«Vene ametnike avaldused, et Venemaa tunnustab nn valimisi, näitavad, et Venemaa jätkab Ukraina destabiliseerimise püüdeid,» ütles Stoltenberg avalduses. «NATO liitlased on laiema rahvusvahelise kogukonna osana öelnud selgelt välja, et ei kavatse nn separatistide valimisi tunnustada.»

Oktoobris NATO peasekretäriks saanud mehe sõnul õõnestavad homsed valimised Luganski ja Donetski oblastis ka konfliktile rahumeelse lahenduse leidmise püüdeid.

Separatistide valimised on otseses vastuolus Minski rahulepetega, millele Kiiev ja separatistid septembris alla kirjutasid ning mille toetamist on kinnitanud ka Venemaa. «Ma kutsun Venemaad oma Minski kohustusi täitma, sest see aitaks sillutada teed rahumeelsele lahendusele,» ütles Stoltenberg.

LOE KA LK 3

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ajakirjanik Priit Pullerits ärgitas kümmet sotsiaaldemokraati jürgenligilikult otse ehk spontaanselt ütlema, mida nad arvavad kohalt kangutatud rahandusministrist tegelikult.

Visa hing. Kirglik

E

iki Nestor nägi ette, et ükskord see juhtub. Ta on ju Jürgen Ligi tundnud kaks kümnendit, enda sõnul temaga igasugu jamasid helpinud, aga ka üheskoos Eestis uut loonud. Nende pikim vaidlus, kas tööandja kulutused töötajate tasemekoolitusele on erisoodustus või mitte, vältas koguni üle kümne aasta. Ja lõppes tehniliselt võttes viigiga.

Aga sekeldus, millesse Ligi eelmisel nädalal Jevgeni Ossinovskit manitsedes sattus, oli temasse sisse kodeeritud, tõdeb Nestor, riigikogu sotsiaaldemokraadist esimees.

«Ta võiks meist järgmise põlvkonna suhtes leebem olla,» soovitab Nestor. «Aga ta on kole kriitiline. Kui ta on oma erakonnaski kellegi kohta sõnu pruukinud, on need olnud ka valdavalt noored inimesed. Võtku seda, et noored inimesed ei oma [nõukogude aja] pagasit, mis meil temaga on, kui positiivset asja, mitte kui negatiivset – siis tulevad ka hinnangud adekvaatsemad. Arvan, et peaksime Jürgeniga olema uhked selle üle, et noored ei elanud nõukogude ajal. Aga tema nagu paneb seda neile pahaks.»

Otsekohesus ja üleolek Ligi on tuntud otseütleja – ja see on talle varemgi sekeldusi põhjustanud. Seetõttu, olgu ausalt avaldatud, on intrigeeriv katsetada, mis moodi reageerivad sotsiaaldemokraadid, kelle roll Ligi ametist kangutamisel oli kahtlemata otsustav, kui ärgitada neid sama moodi siiralt, PR-ametnikest kohitsematult arvamust esitama – ja kelle teise kui ikka Ligi kohta.

«Jürgen on inimene, kes ütleb välja selle, mis ta mõtleb, ilma filtrita seal vahel,» iseloomustab Rannar Vassiljev. «Eks see on osaliselt tema probleemide allikas ja samas ka see, mis teda huvitavaks teeb.» Nad on koos sattunud esinema nii mitmessegi «Foorumi» saatesse, aga teatava üllatusega sedastab Vassiljev, et on saanud omavahel kõik vaidlused mõistlikult ja asjalikus meeleolus aetud.

«Suhteliselt otse ja karmi ütlemisega mees,» kirjeldab Kalvi Kõva. «Tõenäoliselt kõik, mis mõte pähe toob, välja ka ütleb. Vahetevahel on see ka karm tõde, mis ta ütleb.» Ent Ligi otseütlemisi saadab Kõva hinnangul mõningane üleolekutunne, mis väitlustele sugugi kasuks ei tule. «Kui sa oled poliitikas ja esindad rahvast, siis pead natuke oma sõnavara valima,» lisab ta.

Indrek Saar jagab Kõva nägemust. Otsekohesus on temagi silmis kiiduväärne, aga: «Ligi reljeefsed väljendid on tihti-

peale üleolevad oma kolleegi suhtes,» nendib Saar. «See ei tule kunagi kasuks. Väga raske on eeldada teiselt inimeselt dialoogi, kui oled talle algatuseks öelnud, et oled temast üle, oled temast oluliselt targem ja omad rohkem informatsiooni.»

Karel Rüütli hinnangul iseloomustab Ligi, kellega ta puutus mõnda aega lähemalt kokku riigikogu rahanduskomisjonis, kõige paremini sõna «kirglik». «Kahtlemata ta on väga värvikas poliitik,» möönab Rüütli. «Ta on teinud oma tööd väga suure kirega. Eks ta oli ka spontaanne: tihtipeale kõigepealt väljendas emotsioone ja alles siis mõtles. Oleks eeldanud temalt rohkem tasakaalukust.»

Raske on mõõtu pidada Tiit Tammsaare nägu kisub lõbusalt muigele, kui talle Ligi personaalküsimus esitada. «Tubli Eesti poliitik!» kiidab ta. «Väga väljendusrikka sõnavara ja emotsioonidega.» Siis igaks juhuks küsib, ikka naerdes: «Nii on vist poliitkorrektne [öelda]?» Veidi tõsisemale lainele häälestudes tunnustab Tammsaar, et oma otseütlemistega andis Ligi sageli alust aruteludeks, ent lisab, et ammune kolleeg, kellega nad tunnevad üksteist läbi ja lõhki, oleks pidanud sedapuhku, Ossinovski teemal, paremini piiri tajuma.

«Sellisel tasemel inimesed peavad suutma mõõtu pidada,» lausub Tammsaar, «kuigi see on tihtipeale väga-väga-väga raske,» ja hakkab seepeale naerma. «Mis siin salata – tean omast käest.»

Jaan Õunapuu, kes kuulus eelmise kümnendi keskel regionaalministrina valitsusse nagu Ligi toona kaitseministrina, tõdeb, et Ligi on vastuoluline inimene.

«Aeg-ajalt tundub, et ta elab omas maailmas,» kirjeldab Õunapuu, «ja teeb seda, mida ta oma kõige parema äranägemise järgi õigeks peab, ning suudab selle ka läbi suruda. Kas see teistele meeldib või mitte, on iseküsimus.» Samas pole välistatud, märgib Õunapuu, et just oma vao ajamine on ministriametis olnud pikka aega Ligi edu pant.

Maimu Berg nimetab Ligi isepäiseks Saaremaa meheks, kellel jagub kangekaelsust, julgust ja trotsi, aga kes paraku ka mõtlematult tegutsema tõttab. Ligi häda on Bergi arusaamise järgi selles, et ta justkui ei oska suhelda.

Endine rahandusminister Jürgen Ligi (RE) oma viimasel pressikonverentsil. foto: erik proses

Arvestades, et enamiku teiste kõrvus läksid Ligi värvikad otseütlemised pahatihti üle piiri, tekib küsimus, miks keegi talle juba varem pidurit ei tõmmanud.

«Ma saan temast selles mõttes aru,» tunnistab Berg, «et ta teeb oma rahandusasja, mis on tema maailm, ja kõik, kes ei ole selles nii kompetentsed nagu tema, tunduvad talle tühised – et mis nad viidavad aega tühja jutuga. Sellest võib mingi piirini aru saada, aga nii ei suhelda inimestega.»

Muljetavaldav vorm Kalev Kotkas pakub, et Ligi visadus poliitikas on seotud tema meeletu visadusega spordis – ta harrastab ju triatloni. «Visa hing,» sõnab Kotkas lühiiseloomustuseks. Ta väidab, et tegelikult peitub Ligi karmi kesta all hulga soojem ja pehmem, mõistlikum ja sümpaatsem inimene, kui ülejäänud Eesti teab. «Jürgen ei

ole üdini tõre ja paha poiss,» kinnitab ta. Kotka tõlgenduses võib Ligi karm kest olla kui omamoodi kaitsemehhanism, sest poliitiku elu paneb teda mõnikord olukordadesse, kus tuleb käituda resoluutselt, kaitsta oma erakonna maailmavaadet vaatamata sellele, kas sa ise seda päris lõpuni jagad.

«Eravestluses temaga kuuleb hulga normaalsemaid, pehmemaid ja elulähedasemaid seisukohti ja sõnavara kui poliitik Jürgenilt,» lisab Kotkas.

Barbi Pilvre avaldab, et temal tuleb seoses Ligiga esmajärjekorras pähe sõna «raamatupidamine», seejärel meenuvad sõnad «sport» ja «supervorm». Ta ei salga, et on Facebookis laikinud Ligi spordifotosid, sest Ligi on talle sportlasena suurt muljet avaldanud. «Ta on nii treenitud, näeb nii sirge ja lihaseline välja, ja arvestades, et ta on üle 55 – väga muljetavaldav,» kiidab Pilvre. «Tehke järele või makske kinni, nagu ütleb Hans H. Luik.» Ligi teravad väljaütlemised tema kõrva ei kriibi, veenab Pilvre, sest ta on Eesti Ekspressi endise ajakirjaniku ja netikommentaatorite rünnakuobjektina harjunud igasuguse jubeda keelekasutusega.

Sellegipoolest, eriti arvestades, et enamiku teiste kõrvus läksid Ligi värvikad otseütlemised pahatihti üle piiri, tekib küsimus, miks keegi talle juba varem pidurit ei tõmmanud.

Tõsi, Õunapuu hinnangul muutus Ligi viimase kolme kuni viie aasta jooksul riigikogu saalis infotunnis või arupärimistele vastates oma väljaütlemistes niigi leebemaks. Näiteks järgmise aasta riigieelarve esimesel lugemisel, meenutab Õunapuu, andis Ligi küsijatele vastuseid küllaltki vaoshoitult. «Ehkki «Foorumi» saateis on näha,» ei jäta Õunapuu märkimata, «et kui keegi suudab teda oma väljaütlemiste või vahelesegamistega närvi ajada, siis seal ei hoia ta ennast tagasi.»

Miks keegi pole Ligi hoolimata tema reljeefsest väljenduslaadist püüdnud varem kohalt kangutada, tuleneb Rüütli sõnul sellest, et ta oli omas valdkonnas, rahanduses, tugev ekspert. Ent veelgi kaalukamaks asjaoluks, miks paljud Ligile tema keelepruugi andeks andsid ja tema teistest erineva käitumise alla neelasid, peab ta seda, et ... Ligi on Ligi.

«Tema erakonnakaaslased tihtipeale põhjendasid või õigustasid tema teatud käitumist just sellega, et ta on Jürgen Ligi,» meenutab Rüütli, «ja et teda peab võtma sellisena, nagu ta on. Oma olemuselt ongi ta selline persoon: väga kirglik ja spontaanne. Eks see on nii tema tugevus kui ka nõrkus, tihtipeale ühel ja samal hetkel.»

ARVAMUS kultuur 1. NOVEMBER 2014 NR 318

PUTINI SPIOONIDE EDU VALEM

EDWARD LUCAS: USALDUSE JA ÕIGUSRUUMIGA MANIPULEERIDES SURUB KREML LÄÄNE VASTULUURE KÄPULI

HEIKI KRIPS KUST TULEVAD KOOLITULISTAJAD? TEADUS VASTAB • SIGNE KIVI KUNST ÄRRITAB ROHKEM KUI SÕNAD PEETER LANGOVITS MEEDIAMAGNAAT TALLINNAS • OLEV MUST UMMIKUS KÕRGHARIDUS MAARJA VAINO VEIDEMANNI BEST OF • INDREK KOFF JANAR ALA «MA-ILM JA MÕNDA» MATIS SONG THE WHO: KUI ROKK VÕTTIS SÕNA • HENRIK VISNAPUU KAKS ALGUST FILM EESTI TÜDRUKU SEIKLUSED AAFRIKAS • JUURIKAS LENNY JA JÜRGEN: STAARID OMAVAHEL

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

Neljapäeval saja-aastaseks saanud kunstiakadeemia tähistab juube lit kogu õppeaasta vältel, kuid kooli rektor Signe Kivi teatas , et kolmandaks ametiajaks ta EK At juhtima ei jää. Kõigi raskuste kiuste EKA-le oma maja välja võidelnud ja õigel ajal taand tekstiilikunstnik lubab naasta po umise kunsti valdav liitikasse ja hakata taas tudengeid õpetama. Kui kutsutakse.

SIGNE KIVI TAHAB OMA ARVAMUSE VÄLJA ÖELDA. u intervjuu janar ala Postimees

Palju õnne EKA saja aasta juubeli puhul! Tulemas on palju sündmusi, mis nõuavad rektori kohalolu. Kuidas esindamiskohustusse suhtute – on see tüütu formaalsus või pigem midagi meeldivat?

Kunstiakadeemia esindamine on võib-olla natuke teistmoodi kui mõne teise organisatsiooni puhul. Selles ametis püüan esindada mitte iseennast, vaid kunstiakadeemiat läbi enda.

Olen öelnud, et kunstiakadeemia on minu elu suur armastus. See on tegelikult ka nii.

Mulle avas kunstiinstituuti sissesaamine täiesti teistsuguse maailma, ja arvan, et küpsesin ja kasvasin selle aja jooksul inimesena väga palju.

Vahepealsed aastad olen olnud akadeemiaga kogu aeg miskitpidi seotud vähemalt hingeliselt, ka siis, kui ma parasjagu õppejõud polnud. Olin väga õnnelik, kui mind valiti tekstiiliosakonna professoriks ja kümme aastat tagasi rektoriks. Konkurents oli kõva ja pigem valmistusin väärikaks kaotuseks.

Olen kõik oma ametikohad saanudki läbi konkureerimise, läbi valimiste, ja see on omamoodi protsess. See on nagu näituseks valmistumine.

Tulles tagasi põhiküsimuse juurde – usun, et olen kunstiakadeemiat esindanud pigem kunstnikuna.

Astusite ERKIsse 1975. aastal, miks tolleaegne keskkond teie jaoks nii teistsugune oli?

Alustame sellest, et olin koolis üpris korralik ja tubli õpilane.

Kool oli – ja arvan, et on ka täna – väga reglementeeritud asutus. Sel ajal õpilasel suurt võimalust asjades kaasa rääkida või arvamust omada ei olnud.

Pean ütlema, et lahkusin koolist heade tunnetega, erinevalt paljudest klassikaaslastest.

Aga üllatuslik sissesaamine kunstiinstituuti – mäletan, kuidas avasin instituudi ukse, ees ootas palju rahvast, kõik olid kuidagi teistsugused ja erilised. Eks oli ju stagnatsiooniaeg, ent noor inimene tajub selliseid asju vähem. ERKIs tundsime väga selgelt, et kooli ümbritsev maailm oli teistsugune.

Meie olime vabad. Meil olid fantastilised õppejõud – ka punaste ainete õppejõud. David Vseviov, mäletan, alustas õppejõukarjääri, kui me olime vist kolmandal kursusel. Töö, tunnid, hindamised, karnevalid ja peod moodustasid kuidagi terviku.

Kui ülikool hakkas lõppema, tekkis ärevus, et tuleb halli reaalsusesse tagasi minna. Saime kursusega pärast lõpetamist veel mitu aastat koolis kokku.

Mujale polnudki nagu kuhugi minna. Kool oli kõik.

Praegused tudengid peavad vist olema toonastega võrreldes ikka väga efektiivsed?

Oo, jaa. Meil oli oma tööde tegemiseks tohutult aega ja mitte alati ei olnud see tore. Pikemaajalisi töid, näiteks aktijoonistust, oli oma 50 tundi. Aga see oli põnev aeg, mil kunstikeelde tuli üldse palju uut, ka näitustel.

Kui oma tekstiilierialast räägin, siis näiteks tegime palju vaibakavandeid. Meid oli kursusel kolm, aga välja valiti üks kavand – kriitiliselt pean märkima, et tavaliselt ei olnud see minu oma – ja siis terve semestri kudusime seda ühte vaipa. (Naerab.)

Tänapäeval ei tuleks see kõne alla, püüame anda erialast siiski võimalikult laia pilti. Tutvustada ja proovida mitmeid tehnikaid, materjale, võimalusi. Vanemad õppejõud on olnud selle pärast väga kriitilised. Näiteks diplomitööks oli 1980ndatel aega pool aastat, seda ei ole juba ammu. Kõigega on kiire ja selle nimel tuleb pingutada.

Praegu on sisseastujate sooviavalduste põhjal populaarsemad vist sellised praktilisemad erialad: graafiline disain, sisearhitektuur…

Jaa, graafiline disain, sisearhitektuur, moekunst – need on läbi aastate olnud suure konkursiga, kuid siis tulevad üllatuslikult ka teistsuguse suunitlusega õppekavad.

Eelmisel aastal oli väga korralik konkurss kunstiteadusesse, samuti teeb head meelt, et kasvab soovijate arv vabadesse kunstidesse. Need, kes tulevad õppima maali, graafikat, skulptuuri, fotograafiat... see on valdkond, kus kunstitegemine on su elustiil, ja see, kas sa teenid sellega raha või mitte, pole sellele noorele inimesele üldse oluline. See, et vabade kunstide suunal on aasta-aastalt konkurss kasvanud, teeb mulle tohutult head meelt.

Mulle on paar EKA üliõpilast rääkinud midagi sellist, et EKAs õppimine pole enam nii prestiižne.

Võimalik. Aga see on seepärast, millest ennist rääkisin. Kunagi oli EKA üks teistsugune ülikool ühes teises riigis. Seda enam ei ole ja ma arvan, et meil kellelgi ei ole sellest kahju, et maailm on muutunud, et me elame vabas riigis.

Kas «prestiižne» on just õige sõna, aga ei ole nii eriline. Me oleme väga tugev ülikool teiste

seas. Mõnes mõttes on tore, et teised elukutsed pakuvad sama palju loovust ja eneseväljendusvõimalusi – et see ei ole ainult kunstnike privileeg. Usun, et igas inimeses on mingil määral peidus kunstnik – iseasi, kas ta leiab looja endas üles, kas ta arendab neid oskusi, kas ta tahab seda teha.

EKA uue maja valmimine on nüüd kindel, juba mõnda aega on akadeemia olnud osade kaupa üle linna pillutatud – mõnede arvates on see murendanud natuke ka ülikooli identiteeti.

Ma tahaks muidugi loota, et ei ole. Võrreldes ajaga, mil ise õppisin, muidugi on. Kuid samas on need ajad võrreldamatud.

See on võrdluse küsimus. Ühes hiljutises intervjuus ütlesite seoses rektoriameti lõppemisega, et kunstiakadeemial on ees suur muutuste aeg, mida peab juhtima uus rektor. Mida see tähendab?

Eks iga organisatsioon ole ka juhi nägu. Olen märganud, et kui vahetuvad ministrid, siis muutub ka ministeeriumi ametnike suhtlusstiil. Iga inimene toob oma visiooni. Mulle tundub, et meie organisatsiooni struktuur hakkab pisut ajale jalgu jääma ja siin on uuel rektoril võimalus viia ellu oma visiooni eelkõige just organisatsiooni ja õppekavade osas.

Samas on ülikool ja haridussüsteem tervikuna koht, kus muutuste läbiviimine on küllalt keeruline ja aeganõudev. Muutunud keskkond on kaasa toonud hoopis uued võimalused ja nõudmised. Maailm on lahti. EKA on üks võimalikest koolidest, kus kunsti õppida, mitte ainus, nagu minu tudengipõlves.

ERKIs tundsime väga selgelt, et kooli ümbritsev maailm oli teistsugune. Meie olime vabad.

Meil olid fantastilised õppejõud – ka punaste ainete õppejõud.

Meie regioonis on palju häid ülikoole, kes võtavad hea meelega vastu andekaid noori. Paljud noored üritavad astuda kõigepealt kuhugi mujale ja nad saavadki sisse. Või siis õpivad mõned aastad meil ja siis lähevad mujale. Püüame kunstiakadeemias leida igale üliõpilasele võimaluse õppida lühemat või pikemat aega kusagil mujal. Seda toetab meie lai rahvusvaheline suhtlusvõrgustik, oleme tunnustatud ja tuntud kunstikõrgkool oma partnerite seas.

Mis on teie arvates praegu EKA suurim probleem?

Mitte ainult kunstiakadeemial,

vaid ka muusikaakadeemial seisab ees üks oluline protsess.

See on viia otsustajateni tõsiasi ja saavutada olukord, et loovust toetatakse ja rahastatakse, ma ei saa öelda, et võrdselt, aga võrreldavalt teaduse rahastamisega.

Meie näitused, konverentsid, töötoad on toiminud seni «kokkuhoiul ja kondimootoril».

Oleme oma seisukoha viimastel aastatel välja öelnud ja korrutanud ja mulle tundub, et pinnas on üha soodsam ja vastuvõtlikum. Oleme ju riigi rahastada, mis puudutab õpetamist ja palgakulu, investeeringuid jms.

Kuid see, mis olemuslikult kuulub EKA kompetentsi – selleks peame leidma raha mujalt.

EKA õppejõud on kurtnud, et neil on madalad palgad. Näiteks doktorikraadiga õppejõud saab 17 eurot tunnis, võrreldes näiteks Tartu Ülikooli 40ga.

Jah, aga siin ongi suurte ülikoolide ja eelkõige teadusülikoolide eelis – nad teenivad teaduse ja arendamisega lisaraha, väga suurt raha. Meil on see võrreldamatult väiksem ja ka EKA võimalused on teised, ehkki me oleme olnud tublid. Viimase kümne aasta jooksul on koostöö ettevõtetega tublisti kasva-

nud, meid teatakse ja meie poole pöördutakse. Ma ei ütleks, et meie palgatase on madal, aga see on madalam kui suurtes ülikoolides.

Mulle on jäänud mulje, et EKAs töötavad oma ala tipud. Kas nad töötavad siin siis missioonitundest?

Ega kunstiakadeemiasse ole kedagi toodud vägisi õpetama.

Professoreid ja dotsente valitakse konkursil ja mul on hea meel, et sel kevadel tuli EKAsse päris palju uusi noori õppejõude.

Kui sa oled alles tee alguses, siis – mäletan oma kogemusest – on sul energiat ja jõudu tohutult palju rohkem, kui neil, kes on siin olnud 8 või 15 aastat.

Aga ma kinnitan, et ükskõik mis eriala poole me ei vaata, meil on oma erialade rahvusvahelised tipud. Õppejõu amet ei sobi igaühele. Need, kes selle võimekuse endas avastavad, taipavad õige pea, et sa mitte ainult ei anna, vaid saad ka tagasi. Olla noorte keskel ja aidata kaasa nende arengule, see on tohutu privileeg. Ütlesite, et teile meeldib õpetada.

Kas tuleb kõne alla, et kui teie rektoriaeg läbi saab, siis hakkate õpetama?

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || AK || FOOKUS || 3

G E A E SE B E L U T

vamuse välja öelda ja see aeg tuleb. Kümme aastat esindasin akadeemiat ja teatud väärtusi ning pidin arvestama eri vaadetega, kuid eelkõige tegelesime ja tegeleme siiski kunstiga. Mind on alati huvitanud olla kohas, kus sünnivad otsused, sekkuda, öelda välja oma arvamus, püüda midagi ära teha ja mingeid protsesse tagant lükata. Arvan, et mõned asjad on ka õnnestunud.

Reformierakond esindab ju sellist efektiivsuse ideoloogiat, aga kunst ja kunstiakadeemia mingis mõttes mitte. Kuidas te sellisesse mõttekäiku suhtute?

Signe Kivi räägib, et EKA on ta suur armastus. Ta on seal lisaks kooli juhtimisele ka õppinud ja õpetanud.

Kevadel, rektoriameti lõppedes, võtab ta taas üliõpilased juhendada. foto: sander ilvest

Viimased kaks aastat mul ei ole olnud oma autorikursust. Tekstiiliosakonnas oli mul aastaid, ka rektoriperioodil, töötuba, mis mulle väga meeldis. Mängisime seal sümbolite, ornamentide ja etnograafia elementidega ning pöörasime selle moodsasse võtmesse. Nüüd arendavad sama teemat õppejõududena edasi mu endised üliõpilased.

Aga selleks kevadsemestriks on mul kokkulepe, et võtan taas üliõpilased juhendada ja püüan seda ka edaspidi teha, kui mind kutsutakse. Aga mitte korralise õppejõuna. Mul on teatud kindlad põhimõtted. Üks neist on, et kui aeg saab läbi, siis peab uuele juhile andma aega ja ruumi tegutsemiseks.

Et vana juht peab organisatsioonist eemalduma?

Jah. Mul on elus olnud vastupidiseid juhuseid ja arvan, et see pole õige. Ei ministri-, professori- ega rektoriametis ei ole ma, usun, oma järeltulijaid seganud.

See on ju teada, et tegu on ajalise ametiga, ja hetkel, kui see

Mõnes mõttes on tore, et teised elukutsed pakuvad sama palju loovust ja eneseväljendusvõimalusi – et see ei ole ainult kunstnike privileeg.

lõppeb, pannakse uks enda järel kinni, ning kui tullakse, öeldakse tere ja küsitakse, et kas sobib.

Kaks korda järjest rektor olla on siis maksimum?

Meil küll. See erineb ülikooliti, kuid väga hea, et EKA-l on vahemik kaks ametiaega. Ma seda võib-olla enda juures väga ei rõhutakski, sest muidu võib tunduda, et kui see oleks lubatud, tahaksin jätkata. Ma kindlasti ei jätkaks. Kümme aastat on väga pikk aeg, võib-olla liigagi pikk.

Uus rektor astub ametisse tuleva aasta aprillis, umbes samal ajal on riigikogu valimised. Võib-olla naasete poliitikasse?

Lugesin just oma vana intervjuud, kus ütlesin, et see pole välistatud. Olen jätkuvalt sama meelt. See pole välistatud.

Kuidas rektoriametiga on, kas selleks tuleb erakondlik kuuluvus peatada?

See on hea akadeemiline tava.

Lubasin seda juba kandideerides ja olen sõna pidanud. Aga kandideerides või kandideerimata, taastan kindlasti oma erakondliku kuuluvuse, sest olen ikkagi sekkuja-tüüp. Tahan oma ar-

EKA 100. sünnipäeva puhul • 30. oktoobril avati Kumus näitus «100 aastat kunstiharidust Tallinnas» ning ilmus mahukas, probleemipõhine kataloog.

• 31. oktoobril avati Adamson-Ericu muuseumis näitus «100 aastat kunstiharidust Tallinnas. Emeriitprofessorite looming», kus osaleb oma loominguga 19 EKA emeriitprofessorit.

• 3. novembril on aga põhjust otsida kapist välja uhke kleit või soliidne ülikond ja pühkida peokingadelt tolm, sest siis toimub Estonia kontserdisaalis juubeliaasta pidulik aktus. Muuhulgas nimetatakse audoktorid, jagatakse autasusid ja tänukirju.

• Käibel on postmark EKA100.

EKA ajalugu • 1914 asutati Tallinna Kunsttööstuskool.

• 1924 nimetati see Riigi Kunsttööstuskooliks. Kooli esimene rektor oli Konstantin Pätsi vend Voldemar Päts.

• 1938 jagati kool kaheks: Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooliks ning Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks.

• 1940 ühendati mõlemad Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks.

• Pärast Teist maailmasõda töötas kool Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi nime all.

• 1950 nimetati kool Eesti NSV Riiklikuks Kunstiinstituudiks (ERKI).

• 1951 ühendati sellega Tartu Riiklik Kunstiinstituut.

• 1989 nimetati ERKI Tallinna Kunstiülikooliks.

• 1996 nimetati kunstiülikool Eesti Kunstiakadeemiaks.

Olen näinud kunsti olulisuse mittemõistmist väga paljude otsustajate juures, erinevates erakondades. Selles mõttes ei saa ma öelda, et keegi on valgem, kollasem või rohelisem. Loojad on ju tundlikud, kuid samas ei saa ka ennast kõrgemale tõsta ja öelda, et meie oleme need ülitundlikud ja teised ei ole. Pigem loojad ühel hetkel hakkavad vastu ja ütlevad oma loominguga midagi, mis on veel valusam kui sõnad. See omakorda ärritab otsustajaid ja avalikkust.

Mina astusin Reformierakonda 1998. aastal ja tol hetkel oli seal väga palju mulle sümpaatseid inimesi. Pean lugu liberaalsetest väärtustest ja isikuvabadustest ning mulle tundub, et see on midagi, mis on sellele maailmavaatele võib-olla olulisem kui teistele. Ütleme ausalt, erakondade platvormid on üpriski ühtlustunud.

Ma ei tahaks ehk seda teemat nii poliitiliseks viia.

Las ta lõppeb siin.

Milline on teie viimase aja suurim kunstielamus?

Neid on tegelikult ju palju ja ma ei tahakski ühte eraldi esile tuua. Olen tohutu innustuja. Võin öösel pärast mõnd kontserti või teatrietendust või näitust mitte magama jääda. Aga kuna kunst on mu eriala, siis on tõesti raske niimoodi midagi välja tuua.

Kas innustujana on teie ootused mõne uue teosega kokku puutudes pigem lootusrikkad – sealt tuleb midagi, või vastupidi – sealt küll midagi ei tule?

Jaa. Kirgliku inimesena tajun looja hullumeelset soovi midagi teha ja ütlen alati välja, kui miski mulle meeldib. Kohe põen, kui ei saa autorile mingil viisil tunnustust avaldada, jääb valusalt kripeldama. Kiitmist võiks eestlastel rohkem olla. Olen selles asjas ennast teadlikult kasvatanud, kuivõrd minu kooliaastad möödusid ikka nii, et üldiselt väga ei kiidetud.

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

Teadusuuringud viitavad koolitulistajate madalale enesehinnangule, eraklikkusele ja varasemale kiusatava rollile.

KOOLITULISTAMISED: TEADUSLIK VAADE heiki krips

Tartu Ülikooli hariduse duse juhtimise lektor, PhD pedagoogikass

K

PEETER LANGOVITS TAGASIVAADE

oolitulistamise põhjuste uurimisel on tegeletud nii koolitulistajate sotsiaalsete mõjutajate uurimisega, nagu perekond, meedia, kui ka koolitulistajate psühholoogilise analüüsiga.

James P. McGee ja Caren R. DeBernardo loovad 12 noorukist koolitulistaja psühholoogilise üldprofiili, mis neid tapjaid ühendab: nad on varem olnud teistest eemalehoidvad ja endassetõmbunud; nad on enamasti tundnud huvi vägivallaga seotud teemade vastu; nad pole varem vägivaldselt käitunud; nad on kaldunud olema depressiivsed. Mitmetel neist on ilmnenud mõningate isiksusehäirete jooni, näiteks paranoilisus ja nartsissistlikkus.

J. Reid Meloy juhitud autorite kollektiiv võrdleb oma uuringus 34 noorukit, kes tapsid üksi või mitmekesi 27 inimest. Enamikku neist ühendab huvi relvade vastu ja kalduvus fantaseerimisele. Enamik neist pole varem antisotsiaalselt käitunud.

Tapjate hulgas on kaheksa noorukit, kes kuuluvad mõiste «kättemaksjad klassiruumist» alla.

Autorid leiavad, et need kaheksa on enamikus olnud varemalt koolis kiusatava rollis, kuid ise pole teisi kiusanud.

Oma 2000. aastal ilmunud monograafias lähtub Mary Ellen O’Toole FBI uurimuste tulemustest, andes ülevaate 18st koolitulistamise juhtumist, ja rõhutab, et kõiki koolitulistajaid ühendavaks faktoriks on nende madal enesehinnang, ja lisab, et mitmel tulistajal oli kalduvus nartsissismile. Autor tõstatab hüpoteesi, et nartsissism (eneseimetlus) varjab sellise nooruki madalat enesehinnangut.

O’Toole hoiatab ajakirjanduses levinud eksiarvamuste eest,

millest tüüpilisemad on: koolivägivald on epideemia; kõik koolitulistajad on ühesugused (sarnase isiksusega); kõik koolitulistajad on erakliku käitumisega üksiklased; kõiki koolitulistajaid motiveerib kättemaksuiha; kõige suurem riskifaktor on relvade kättesaadavus.

Massimõrvarite motiive uurinud Michael Shermer jagab need kolmeks: psühhopaatia või vaimuhaigused; ideoloogilised veendumused; soov välja paista, kuulsaks saada. Ka paljusid koolitulistajaid saab nende alla liigitada. Lisaks on ettekavatsetud vägivalla põhjustena nimetatud ebaõigluse tunnetamist enese suhtes ja/või soovi saada rahuldust vägivallast.

2003. aastal ilmus põhjalik ülevaade aastatel 1992–2001 toimunud koolitulistamistest USAs. Olulisemate tulemustena öeldakse: enamikku koolitulistajatest on õpetajad ja õpilased hiljem iseloomustanud kui eraklikke ja endassetõmbunuid; peaaegu kõigil uuritud juhtumitest olid koolitulistajad varem koolikiusamise ohvrid; peaaegu kõigi uuritud juhtumite puhul oli nende vanematel ja enamikul õpetajatest puudulik ülevaade koolitulistaja elust ja hoiakutest.

K

äitumisteadlased on leidnud sarnaseid jooni agressiivselt käituvate inimeste puhul: ebapiisav või puuduv empaatiavõime, positiivne hoiak vägivalla kasutamise suhtes, enesekontrolli puudulikkus ja liigne enesekesksus.

Nimetatu viitab kasvatuse puudulikkusele.

Kasvatus tähendab oma olemuselt vanemate mõju lapsele ja siin on tähtis koht vanemate käitumisel, mida jälgides omandab laps baashoiakud suhtumistes endasse ja teistesse. Saavutamaks, et lapsed kasvaksid enesest ja teistest lugupidavaks ning elaksid elu, milles ei domineeri negatiivsed emotsioonid, tuleks laste kasvatamisel lähtuda kolmest printsiibist: armastuse ja hoolivuse väljendumine vanemate käitumises; vanema-

te oskuslik reeglite kehtestamine ja neis kokkuleppimine ning vanematepoolne teiste inimeste (ka oma peres) väärtustamine ja lapse empaatia arendamine.

Hoolimatu ja/või jõhker autokraatlik suhtlemine lapsega võib tüüpiliselt tekitada nn miinusmärgiga lapse, kes võib kalduda kas alistuvusse või agressiivsusesse. On oluline märkida, et vägivaldsusele kalduval lapsel/õpilasel on negatiivne enesesse suhtumine enese eest «ära peidetud» – ta ei räägi (ei mõtle) sellest, et tajub end mingis mõttes teistest halvemana, vaid räägib (mõtleb) hoopis sellest, et teine (teised) on millegi poolest halb (halvad). Selline õpilane paneb hoolikalt tähele teiste reaktsioone enda käitumisele ja tõlgendab isegi süütuid märke sageli enesele ebasoodsate või vaenulikena.

Laste/õpilaste kasvatuse seisukohalt on sotsiaalses keskkonnas avalduv rohke agressiivsus kahtlemata negatiivse toimega. Kui televiisoris näidatakse pidevalt (filmid), et vägivald on probleemi lahendamise parim viis, siis väärtustatakse agressiivsust ja jõudu. Veel ohtlikum on lapse kasvatuse aspektist see, kui filmides on peksmine ja tapmine lausa loomulik.

Edastatakse sõnumit «Pahasid võib ja tuleb tappa». Lapsele on aga mõiste «paha» sageli hoopis teise tähendusega, kui seda on filmi paha negatiivne kangelane. Lapse/nooruki jaoks võib «paha» olla ka see, kes ei täida tema tahtmist või on millegi poolest «teistsugune».

Tekib küsimus, kas vägivald filmides mõjutab kõiki lapsi ühtmoodi negatiivselt. Arvatakse, et positiivse minapildiga lapse puhul (kes austab ennast ja teisi) on taolise filmivägivalla halb mõju väike või olematu. Kindlasti aga mõjub meedia kaudu ilmnev agressiivsus negatiivselt nn miinusmärgiga lapsele/õpilasele, kellel on puu-

dulik empaatiavõime ja kes kaldub vägivallale mõtetes ja/või tegudes.

Alustada tuleb sellest, et me räägime rohkem sellest, kuidas laste kasvatamisel edasi anda väärtusi ja hoiakuid, mis toetavad lapse empaatia arengut ja mis väljendavad elu pühadust, ainulaadsust ja teiste inimestega arvestamist. Vahel ei oska vanemad seesuguseid väärtusi/hoiakuid lastele edastada.

Siis on neil kasulik õppida, mida ja kuidas.

Paraku esineb vanemaid, kelle kasvatushoiakuid iseloomustavad sõnad «sund» ja/või «vägivald». Vanemad, kes väärtustavad sundi ja eriti karistust laste kasvatamise peamise võttena, ei mõtle sellele, et tagajärjena võivad nad saavutada madala enesehinnanguga ja vägivallale kalduva lapse.

Sellistel vanematel kalduvad olema konfliktsed ja/või emotsionaalsete häiretega lapsed.

Selliste laste käitumist iseloomustavad sõnad: kartlik, kõhklev; tasane, õnnetu; kergesti ärrituv, passiivselt vaenulik või salakaval, stressitundlik, tusane, sihitu (mitte korraga).

Olulisim on leppida ühiskondlikult kokku selles, et tuleb leida vahendeid süvendatud tegelemiseks probleemsete lastega, eriti lasteaias ja algkoolis.

On oluline rõhutada, et mida varem nendega tegelema hakatakse, seda suurem on võimalus, et neist ei kasva peksjaid ja/ või tapjaid. Oluline on toetada positiivse enesehinnangu väljakujunemist lasteaialastel ja algklassiõpilastel, kel seda pole.

Seda saab teha loominguliselt, mängude ja tegevuste kaudu. Lastele/õpilastele tuleb õpetada mitteagressiivseid konfliktide lahendamise võtteid, luua võimalusi nende empaatia arenguks ja õpetada neile oma vihaga toimetulekut ning seda, kuidas oma impulsse paremini kontrollida. Muidugi peavad

õpetajad olema neis valdkondades pädevad. Kas nad kõik seda praegu on?

Käitumisteadlased Jack Levin ja Eric Madfis ütlevad koolitulistamise ärahoidmisest rääkides, et koolis tuleks enam rääkida sellest, kui palju igaüks õpilastest ja õpetajatest saab ära teha selleks, et koolitulistamist kunagi ei tuleks. Autorid rõhutavad, tuginedes koolitulistajaid käsitlevatele uuringutele, et enamikul juhtudel ilmnesid sellise õpilase käitumises selged märgid kroonilise pingeseisundi kohta, mida õpetajad ja kaasõpilased ignoreerisid.

Autorid usuvad, et võtab aastaid, enne kui nooruk, keda koolis kiusatakse ja alandatakse ja/ või kes tüüpiliselt leiab tõrjumist/mittemõistmist nii oma vanemate poolt kui koolis, teeb plaani tappa oma klassikaaslasi ja/või õpetajaid. Selleks ajaks kui plaan on küpsenud, on õige aeg õpilase probleemidega tegelemiseks mööda lastud. Kuid aastaid varem oleks peenetundeline õpetaja või hooliv vanem olnud võimeline kuritegu ära hoidma.

A

rvan, et olulisim on leppida ühiskondlikult kokku selles, et tuleb leida vahendeid süvendatud tegelemiseks probleemsete lastega, eriti lasteaias ja algkoolis. Meetmete süsteemi peaks kuuluma nii õpetajakoolituse arendamine kui toe pakkumine lasteaedade ja algklasside õpetajatele psühholoogide ja abiõpetajate näol.

Koolitulistamise ärahoidmise oluliseks viisiks on ka klassijuhatajate töö jätkuv tähtsustamine ja nende abistamine teadmiste/oskuste omandamisel, kuidas muuta klass üksteisest hoolivate õpilaste grupiks.

Artikkel põhineb allikal: Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A., «Suhtlemine probleemsete õpilastega», Atlex 2012. Selles on viidatud: Levin, J. ja Madfis, E. (2009). «Mass Murder at School and Cumulative Strain: A Sequential Mode». American Behavioral Scientist, 52, 1227–1245.

McGee, J. ja DeBernardo, C. (1999). «The classroom avenger: A behavioral profile of school based shootings». The Forensic Examiner, 8, 16−18.

Meloy, J. R., Hempel, A. G., Mohandie, K, S. ja Gray B. T. (2001). «Offender and offense characteristics of a nonrandom sample of adolescent mass murderers». Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry, 40(6), 719–728.

Moore, M. H., Petrie, C., Braga, A. ja McLaughlin, B.L. (2003). «Deadly Lessons: Understanding Lethal School Violence».

Washington, DC: The National Academies Press.

O’Toole, M. (2000). «The school shooter: A threat assessment perspective». Quantico, VA: Critical incident response group. National Center for the Analysis of Violent Crime, FBI Academy.

Shermer, M. (2013). «Preventing Highly improbable Mass Murders like thatat Sandy Hook Elementary School Is Impossible, but There Are Things We Can Do to Decrease Violence». Skeptic, 18 (1).

esti Reklaamfilmi ja ülipopulaarse «Reklaamiklubi» eestvedajale, ärimees Peedu Ojamaale oli 26. oktoober 1991 üks tipphetki. Tal oli võimalus võõrustada Tallinnas ajakirjandusmagnaat Rupert Murdochi koos abikaasaga, meest, kelle impeerium tegutses neljal mandril ning kontrollis poolt maailma pressist. Soomes töövisiidil, metsa- ja paberitööstuse firmas Finnpap lepinguid uuendanud Murdochid otsustasid väisata ka äsja vabanenud Eestit. Oli ju Eestist saanud nii ärimeeste kui poliitikute huviobjekt.

Arvata võib, et seda reisi ajendas ka abikaasa Anna eesti päritolu – tema isa oli pärit Pärnumaalt ning Eestis käis Anna viimati 1982. aastal. Päevaplaani mahtus lühitutvus linnaga, kohtumine Arnold Rüütli ning pressiga. Ajakirjanikud olid Vene tn 5 restoranis varakult lauakeste taga kohad sisse võtnud, kaameramehed sebisid laudade vahel. Kohtumist juhtisid Eesti Ekspressi vastutav väljaandja Hans H. Luik ja ajakirjanike liidu esimees Märt Müür.

BNS tundis huvi, mida arvab Rupert Murdoch Eesti peaministri Edgar Savisaare ettekujutusest, et Eestis peaks jääma valitsusele üks kuni kaks päevalehte, üks uudisteagentuur ja üks telekanal. Murdoch vastas lühidalt, et peab sellist soovi maksumaksjate raha raiskamiseks. Muuhulgas teatas meediamagnaat, et Eestis pole tal esialgu mingeid äriambitsioone.

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || AK || ESSEE || 5

LUULEHETK – HETK LUULES HENRIK VISNAPUU KAKS ALGUST

pimisvõimaluste suunas. Mida suurem ja avaram on õppimisvõimaluste valikute spekter, seda suurem on ka liikuvus õppekohtade lõikes. On kirjutatud artikleid, mis juba pealkirja tasandil püüavad õpingute katkestamise probleemi ümber sõnastada – «Elukriisist elukestvale õppele». Õpingute katkestamine ei pruugi olla üldsegi kriis, vaid väga oluline õppimise episood õppijale tema eneseteostuse võimalustest.

Eesti keeles me räägime elukutsetest.

Ajalooliselt on selle taga religioosne arusaam sellest, et inimene on jumalikult kutsutud ja seatud mingit kindlat tööd tegema. Kogu elu: kutse/kutsumus on selline. Majandusliku arengu stabiilsuse perioodidel võib niisugune vaatenurk olla põhjendatud – ühte tööd tuleb teha kaua.

Viimastel aastatel aga kohtab hariduspoliitilistes tekstides üha enam osutusi, et töökohtadel nõutavad oskused ja teadmised on kiiresti muutuvad ning valmis tuleb olla pidevateks muutusteks. Kutse kogu eluks näib olevat jäänud ajalukku.

OLEV MUST PSÜHHOLOOG

Kaks algust minus: süda ja mu liha.

Neid ühendand on armastus ja viha.

Käib ingel ühes majas saatanaga.

Too ohvrit jumalalle, naine vaga, too ohver verivalge altareile!

Oo! ära seisa templi uste taga.

Too tall, kes veristet, too lille.

Sest rõõm on ohvrit tuua jumalaile ja süda ära anda küsimata.

Too ohvriks oma liha saatanaile, õisroosa ihu anna kiusajaile: tund tunni järgi sulab püsimata.

Su lapse ihu õitseb rüsimata.

Oo, tee tast ohver saatanjumalaile!

Siis laulda tahaks ajaks igaveseks su ilu, mis on antud üürikeseks.

See Visnapuu debüütkogu «Amores» (1917) üks võtmeluuletusi kannab endas kõike tunnuslikku, mida seostame Siuru plahvatusega eesti kirjandusloos: isikuvabaduse manifesteerimine, tunnete pulbitsev väljavalamine, harmoonia ja ilu otsimine äärmuste vahel. Maine ja taevalik armastus käsikäes.

Kirjandusteadlase Karl Muru kommentaar: «Siuru lüürikute armastusluule üht poolust esindava Underi naiselikule tundeküllusele lisab Visnapuu ilmekalt meheliku vaatepunkti.

[---] Antud skaala piirvõimalusi saavutades läbib noore Visnapuu armastusluule tundeseisundite kõik vaheastmedki. Vaevalt oligi varem eesti luules armastusmotiivi nii vaheldusrikkalt ja pillavas külluses arendatud. Ja kas hiljemgi?»

14. märtsil 1970 avavad kuus poissi Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakonnast selle luuletuse teatraliseeritud lugemisega ülikooli klubi laval luuleõhtu «Amores». See jääb mitmeks aastaks ka luuletrupi nimeks. Olla selle trupi liige oli siinkirjutajalegi üheks mälestusväärseks nooruskogemuseks. rein veidemann

ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Peatoimetaja AK toimetuse juhataja Kujundus Arvamus

Mart Luik Merit Kopli Neeme Korv Jaanus Koov, Grete Teearu Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane

Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

K

ÜLESKÄIGU TREPIST ALLA?

A

sjade ja protsessidega, mida ei saa muuta, tuleb harjuda ja kohaneda. Loomulikult on oluline ka mõista, miks sündmused toimuvad just teatud viisil ja mitte teisiti.

Kõrgharidus ja kõrgkoolides õppimine on muutumas. Praegu seisavad paljud riigid silmitsi faktiga, et erialadel, mida asutakse kõrgkoolides õppima, lõpetab vaid ligikaudu pool alustajaist või veelgi vähem.

Niisuguses asjade käigus nähakse negatiivset arengut – midagi on valesti.

Tavaarvamus on, et mida rohkem ja usinamalt õpitakse, seda parem õpitulemus saadakse ja seda parem ollakse ka tööalases ja majanduslikus mõttes. Piisavalt on analüüse, mis näitavad, kuidas iga koolis käidud aasta lisab midagi järgneva tööelu edusse ja majanduslike võimaluste ulatusse. On käsitlusi ka sellest, et kõrgema haridustaseme diplom on juba piisavaks signaaliks, et inimest rohkem tunnustada, maksta kõrgemat palka, tööalaselt edutada jne. Haridusalaste tunnistuste väljaandmine ja arvesse võtmine lähtub just paberi signaalefektist.

Kõrgharidusteede lõpetamise küsimus muutus nii haridusjuhtide kui uurijate jaoks rahvusvaheliselt aktuaalseks ligikaudu pool sajandit tagasi. See oli periood, mil kõrgkoolidesse vastuvõtt oluliselt laienes, aeg, mil loodi uusi ülikoole ja erialasid. Kõrgharidus avanes massidele.

Kõrghariduse ekspansiivne areng tõi aga kaasa selle, et paljud õppimist alustanud tudengid ei tahtnud või ei suutnud valitud eriala või kõrgkooli lõpetada. Õpingute katkestajate suur arv hakkas tõmbama tähelepanu. Seesugune negatiivne protsess ajendas uuringuid eesmärgiga leida ja kõrvaldada ladusaid õpinguid takistavad tegurid. Leitud põhjused võib laias laastus jagada kaheks. Esiteks on väljalangemises süüdi üliõpilased ise (asjatundmatu erialavalik, madal võimekus, kohanematus, huvide puudumine, kõrgkoolile mittevastavad õpiharjumused jne). Teiseks on väljalangemises süüdi kõrgkoolid, kes ei suuda üliõpilasi piisavalt integreerida, õpeta-

da huvitavalt ja motiveerivalt. Nende põhjuste kõrvaldamiseks on tehtud palju nii üliõpilaste vastuvõttude korraldamise kui kõrgkoolipedagoogika vallas. Kuid vaatamata haridusjuhtide ja kõrgkoolide püüdlustele paremini õpetada, on paljudes riikides kõrgharidusest väljalangevus suur.

Kõrgkoolis õpingute peatumisele on kujunemas uus seletus, mille kohaselt võiks väita, et suur väljalangevus kõrgkoolist on tänapäeva maailmas normaalne ja paratamatu protsess. Kui kasutada Elisabeth Hovdhaugeni (Oslo ülikool, Norra) mõtteid, siis võiks öelda, et kõrgkoolist väljalangevus on eelkõige koolide ja mitte niivõrd ühiskonna või üliõpilase probleem. Veidi lihtsustatult – üliõpilased ise ja ühiskond tervikuna võivad õpingute katkemisest ja väljalangemisest ka võita.

Mõttekäigu põhjendus on lihtne. Õppimiseks on palju võimalusi, peame siis silmas erialasid, kõrgkoole või õppimisvorme. Rahvusvaheline haridusturg on üsna avatud ja erinevate riikide võimalusi pakkuv. Nagu turumajanduses ikka, toimub suur osa hääletamist tarbijate, sh üliõpilaste jalgadega.

Ehk ongi mõistlik mingid õpingud peatada siis, kui need on ennast ammendanud või andnud aluse õppida midagi muud ja kusagil mujal või et (edukaks) tööks rohkem vaja polegi?

Enamik nendest, kes kusagil katkestab õpingud, jätkab neid teises kohas. Õpingute katkestaja ei pruugi olla inimesena saamatu või kehvadest oludest pärit tudeng. Tal võib olla oma kaalutletud põhjendus. Mitmes arenenud riigis (Soome, Rootsi, Norra) on kõrgkoolis õpingud katkestanud tudengite vanemate haridustase isegi kõrgem kui nendel, kes õpingutega ootuspäraselt järjekindlalt on toime tulnud. Õpingute katkestamine ei pruugi olla harjumatus intellektuaalse tööga. See võib olla oma olemuselt ka valik. Valik õigema eriala ja paremate õp-

õrgkooli ja eriala vahetus ei pruugi negatiivselt kajastuda järgnevas tööhõives. Sylke Schnepf (Southamptoni ülikool, Ühendkuningriik) on näidanud erinevate riikide andmetele toetudes, et kõrghariduse katkestanud tudengid pole järgnevalt tööalaselt halvemas positsioonis kui need, kelle õpingud on olnud järjepidevad. Samaväärsus võib tulla sellest, et oma vigadest, valearvestustest jms on suudetud õppida, mis kokkuvõttes on viinud mõistlikule lahendusele tööjõuturul.

Kui silmas pidada Eestit, siis viimasel kahekümnel aastal on kõrgkooli lõpetajaid olnud ligikaudu sama palju kui katkestajaid. Tabelis on esitatud statistikaameti andmed Eesti kõrgkoolide bakalaureuseõppesse vastuvõetute, õpingud katkestanud ja kraadi omandanud üliõpilaste kohta. Tabelis esitatud arvud on mõeldud ainult üldtendentsi illustreerimiseks. Nii vastuvõtt, katkestamine kui lõpetamine toimuvad tegelikult erineval ajal. Suured vastuvõetute arvud peidavad endas fakti, et õppima asutakse korduvalt ja korduvalt. Ja katkestamine ei tähenda, et uuesti ei proovita ning et üldse lõpuni ei jõutagi. Kui asuda seisukohale, et iga vastuvõetud tudeng peab saama diplomi, võib olukorda pidada dramaatiliseks ja põhjused näivad olevat selged: valesti valitud eriala, kehv õpihuvi, rahanappus, halb õppetöö kvaliteet, hoolimatus tudengite suhtes jne.

Ent kui asuda vaatekohale, et olemasolev ongi mõistlik, võib olla rahulikum. Äkki nii peabki olema? Äkki nii ongi õige?

Ehk ongi mõistlik mingid õpingud peatada siis, kui need on ennast ammendanud või andnud aluse õppida midagi muud ja kusagil mujal või et (edukaks) tööks rohkem vaja polegi?

Omavahel konkureerivad kõrgkoolid pakuvad sadu erinevaid põnevate nimetustega ja kiiret tööedu lubavaid õppekavasid, mille tegelikku sisu polegi võimalik aimata enne, kui sellesse kõrgkooli sisse pole astutud. Ent nii või teisti – valikuvõimaluste olemasolu ja nende kasutamine on samm edasi ja mitte tagasi. Kindlasti on tunnustust väärt paljude tudengite suutlikkus leida kohe õige eriala, kuid reaalne elu paneb meid aktsepteerima ka teistsuguseid lahendusi.

See on hariduse lihtsustus, kui kujutame õpinguid pidevalt tõusva trepina.

Trepp ei ole ka majas või nõlvakul eesmärk omaette. Trepp seob ja ühendab, viib kusagile. Nii on ka haridustrepiga – see ei pea üksnes tõstma, vaid seostama erinevaid võimalusi ja tegutsemisviise.

Olev Must on Tartu Ülikooli sotsiaalpsühholoogia dotsent.

Bakalaureuseõpingud Eestis (üliõpilaste arv) Aasta

1995

2000

2005

2010

2013

Asus õppima bakalaureuseõppesse

3934

6960

7619

7518

6042

Katkestas bakalaureuseõpingud

2259

3030

4387

4701

4662

Omandas bakalaureusekraadi

2546

3123

5549

4386

3966

allikas: statistikaamet

6 || VÄLISMAA || AK || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

Enamik Euroopa riike pühendab liiga vähe jõudu Venemaa spioonide jahtimisele ja sestap on neil üldjuhul ka vähe edu.

VENE LUURE ON OHTLIKUM, KUI LÄÄS ARVAB edward lucas cas Economisti ajakirjanik

K

ahe Venemaa spiooni vahistamine paari nädala eest Poolas oli šokeeriv.

Paljude silmis oli skandaalne, et neil oli õnnestunud sisse imbuda Varssavi kaitseministeeriumi, mille kõrgem ametnik võeti kinni koos Poola-Vene juristiga, kes nähtavasti oli teda juhtiv luuretöötaja. Kuid pisut mõtlemist ja saab selgeks, et tegelik vapustus peitub milleski muus. Tegelik skandaal on see, et nii vähe Venemaa spioone on kinni püütud ja kohtu alla antud.

Poola vastuluurajate edu kujutab endast tillukest heledat täppi hiiglaslikus probleemimeres. Lääne vastuluureallikad usuvad, et Venemaa on saatnud Euroopasse sadu luuretöötajaid, kelle kasuks tegutseb tuhandeid agente. Nende ampluaa on avar, ulatudes täiesti teadlikest («tahtlikud» Ameerika luurekõnepruugis) allikatest nendeni, kel lihtsameelsuse või enesepettuse tõttu pole aimugi, et nad töötavad Kremli hüvanguks.

Venemaa luuretöötajad tegutsevad mõnikord saatkondades ja teistes diplomaatilistes esindustes ametliku kattevarju all, kuid sagedamini on nad ärimehed, õppejõud või isegi tudengid. Mõned on illegaalid, kes kasutavad valega omandatud dokumente, mille järgi nad paistavad olevat mõne muu riigi kodanikud. Mõned kasutavad oma Vene identiteeti päris avalikult, varjates mõistagi, et igapäevatöö on vaid luuretegevuse kattevari.

Vladimir Putinil, kes ise on kunagine Nõukogude spioon, on teatavasti suur himu luurematerjalide järele.

Ta on paisanud võimsalt ressursse Venemaa kolme luureteenistuse tugevdamisse. Need on välisluureteenistus (SVR), föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), mis keskendub peamiselt riigisisestele julgeolekuohtudele (sealhulgas neile, mida põhjustavad välismaal ela-

vad venelased), ja sõjaväeluure (GRU).

Nende luureteenistuste mänguväljak on kogu Euroopa.

Schengeni passivaba reisimistsoon tähendab seda, et luuretöötaja võib kenasti elada ühes riigis, juhtida teises riigis tegutsevaid agente ja kohtuda nendega hoopis kolmandas riigis. Selmet tegutseda näiteks Prantsuse vastuluure nina all, võib Münchenis baseeruv Venemaa luuretöötaja istuda rongi ja kohtuda oma Prantsuse allikaga Luksemburgis. Mõned Schengeni tsooni riigid on ühtlasi NATO liikmesriigid, mõned aga, näiteks Austria, mitte. Mõnel riigil on tõhus ja sihikindel vastuluureteenistus. Mõni (jällegi eriti Austria) ei vaevu samal ajal peadki murdma välisluurajate tegevuse pärast, kui see ei puuduta just väga otseselt oma riiki.

Leidub üksikuid silmapaistvaid erandeid, eriti Eesti, kus on viimase nelja aastaga kinni püütud, kohtu alla antud ja vangi mõistetud neli Venemaa spiooni. Kuid enamik Euroopa riike pühendab liiga vähe jõudu Venemaa spioonide jahtimisele ja sestap on neil üldjuhul ka vähe edu. Kui nad neid tabavadki, antakse neid harva kohtu alla, ja kui mõni ka vangi mõistetakse, vabastatakse ta üsna pea.

Probleeme esineb igal tasandil. Vastuluureteenistustel ei jagu raha, sageli on nende moraal nõrguke. Suuremas osas LääneEuroopas on alates 11. septembrist 2001 olnud tähtsaim poliitiline prioriteet terrorismivastane võitlus, eriti just islamiäärmuslusega. Videod, milles läänes sündinud džihadistid hukkavad lääne inimesi, vapustavad nii, nagu seda ei suuda ei Venemaa mõjuagendid ega õõnestustegevus läänes. Sageli on takistavaid tegureid muidki. Paljudes ekskommunistlikes riikides ahvatleb võime telefone pealt kuulata ja e-kirju lugeda luurajaid punuma sisepoliitilisi intriige. Pealegi on spioonide püüdmine alati ja kõikjal üpris tülikas poliitiline probleem. Kui hiilgavalt ka spioonipüüdjad ei tegutse, tekitab nende tulemuste jõudmine avalikkuse ette tüli. Paratamatult tekivad küsimused julgeolekupuuduste kohta, mis

võimaldasid vastasel saavutada seda, mida nad saavutasid.

Lisaks ei soovi enamik Euroopa poliitikuid avalikult Kremliga tülli minna. Mõnel riigil, näiteks Soomel, on Venemaaga ammune kokkulepe mitte avalikustada luurekonflikte. Kreeka on kurikuulus sõbralikkuse poolest Venemaa luure suhtes.

Türgi on suhetes Venemaaga kaua aega ajanud oma rida. Lõuna-Euroopa riigid, näiteks Hispaania, Portugal ja Itaalia, ei jaga põhjapoolsemate riikide muret: Venemaa asub nende jaoks piisavalt kaugel, et seda mitte ohuks pidada.

Viimase kümmekonna aasta uus tegur ajal, mil Venemaa täht on tõusnud, Ameerika oma aga kuhtunud, on tõik, et mitmed endised kommunistliku maailma riigid, eriti Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari, on loobunud varem nii tugevast Atlandi-orientatsioonist ja üritavad omasoodu leida parimat viisi ellu jääda maailmas, milles mitmepoolsed julgeolekutagatised ei tundu enam usaldusväärsena.

Vahest kõige hämmastavam näide selle kohta – lugu, mida ehk paljud peaksid liiga fantaasiarohkeks, kui see oleks Hollywoodi stsenaarium – on Robert Rachardžo juhtum. Ta on indoneesia-vene päritolu vanglapsühholoog, kes asus 1992. aastal elama Prahasse. 2003. aastal värbas Venemaa salateenistus ta Kreetal ning seejärel juhtis ta luurevõrku Tšehhi kaitseministeeriumis oma sõbra, major Vladimíra Odehnalová abil. Mõlemad olid abielus, aga naisel olid lähedased suhted ka kolme Tšehhi kindraliga: Josef Sedlákiga, kes oli varem kõrge sõjaväelane, siis aga Tšehhi esindaja NATO sõjalises peakorteris Belgias Monsis, Josef Prokšiga, kes oli varem peastaabi ülema asetäitja ja sõjaväeluure ülem, ning František Hrabaliga, kes oli presidendi sõjaline nõunik. Kõik kolm on eitanud ebasündsaid suhteid naisterahvaga ning talle igasuguse salajase teabe edastamist, aga kõik kolm lahkusid ametist peagi pärast loo avalikuks tulekut.

Värvikirevatest ja vahel õõvagi tekitavatest lugudest hoolimata on olnud raske äratada Euroopa avalikus arvamu-

ses tunnet, et Venemaa luuretegevus on tõsine oht. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal pärast putši läbikukkumist Moskvas kokku varises, avasid Briti luureülemad Whitehalli all asuvas punkris šampanjapudelid. See oli enneaegne juubeldamine. Tegelikult on viimasel 25 aastal Venemaa luuretegevus taas innustunud ning mitte ainult saavutanud külma sõja taseme, vaid selle isegi ületanud.

Venemaa luuretöötajad mitte ainult ei kasuta vanu KGB-aegseid trikke, vaid on leiutanud ka uusi. Samal ajal on tohutult laienenud Venemaa luuretegevuse sihtmärkide ring ning järsult kahanenud lääne suutlikkus selle tegevuse vastu võidelda. Lühidalt öeldes on Venemaa luuretegevus Kremli ründeteravik, mille abil läänes sisse imbuda ja asju enda kasuks mõjutada.

Mõistmaks, kui ohtlik see on, tasub praegust olukorda võrrelda külma sõja aegsete tingimustega. Toona oli Nõukogude ohuga tegelemine lääne julgeolekuametnike prioriteet.

Meie ees seisis eksistentsiaalne oht, mida kujutas endast totalitaarne diktatuur. Iga Nõukogude külaline läänes oli kahtlane ja vääris (tavaliselt ka pälvis) põhjalikku uurimist. Kultuurija kaubandussidemed üle raudse eesriide olid piiratud. Oli lihtsalt võimatu, et selline tegelane nagu Anna Chapman (Venemaa kõrgema luuretöötaja tütar) oleks saanud nii hõlpsalt ja märkamatult suunduda Moskvast Londonisse ja New Yorki.

Nendest värvikirevatest ja vahel õõvagi tekitavatest lugudest hoolimata on olnud raske äratada Euroopa avalikus arvamuses tunnet, et Venemaa luuretegevus on tõsine oht.

Lääs on üle 20 aasta püüdnud Venemaad lõimida nii diplomaatiliselt, rahanduslikult, majanduslikult kui ka institutsionaalselt. Tõsi, lääne poliitikud on möönnud (sageli küll hilinenult), et Venemaa kujutab endast autoritaarset kleptokraatiat. Tõsi, paljud on samuti möönnud (sageli vastumeelselt ja kõhklemisi), et tegu on revanšistliku riigiga, mis kujutab ohtu naabritele. Aga ainult üksikud on nõus tunnistama ohu tõsidust ja pidama seda nii tähtsaks, kui see väärt on. See on üks oht paljude seas. Paljudes küsimustes, eriti terrorismi alal, peab lääs Venemaad endiselt tähtsaks partneriks.

Kõige vaevalisem luuretander paikneb mõnes ekskommunist-

likus riigis. 1989. aasta järel nägid läänes liigagi paljud inimesed omaenda triumfitunnet vastu kajamas Nõukogude impeeriumi riikides. Kuid vanade struktuuride rusude keskel rajas KGB uued võrgustikud ja leidis varad, mis aitasid teda edukalt järgnevatel aastatel. Kasuks tuli ka varasemast pärit kompromiteeriv materjal, millega sai võimalikke allikaid šantažeerida. Pealegi olid poliitilised ja majanduslikud muutused paljudes riikides olnud liiga nõrgad või pealiskaudsed. Praegu võib putinismi hõngu täheldada paljudes Läänemere ja Musta mere vahele jäävates riikides, kus poliitikud naudivad rõõme, mida pakuvad äri ja poliitika tihe kattumine, odav maagaas ja kergesti kättetulev raha, mis käib kaasas Kremli pakkumistega, ning võimutäiuse kasutamine, ka väärkasutamine oma oponentide vastu.

Uute liikmesriikide suutmatuse tõttu korraldada põhjalikku vastuluurekontrolli valdkondades, kus seda kõige enam tarvis oleks, on sisuliselt tekkinud terve kohort Trooja hobuseid, keda lääne alliansid, riigid, teenistused ja agentuurid on avasüli vastu võtnud. Venemaa luureteenistusel pole ehk väga huvitav välja selgitada näiteks Slovakkia riigikaitse plaanimise üksikasju. Aga Slovaki ametnik lääne otsuste langetamise südames Brüsselis võib see-eest olla hindamatu väärtusega.

Parim näide selle kohta on NATO ajaloo kõige kahjutoovam spioon – Herman Simm, Eesti kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna ülem. See on omamoodi paradoks: Eesti võib end õigusega pidada endiste ikestatud riikide staariks. Eesti majandus on edukas ja elujõuline, avalikud asutused toimivad hästi ja on innovaatilised, riigijuhidki on muljetavaldavad.

Eesti väikesed, aga asjatundlikud julgeoleku- ja luureteenistused on usalduslikes suhetes lääne partneritega, eriti Briti MI6 ja Ameerika CIAga. Aga just seepärast, et Eesti on nii usaldusväärne, oli Simm eriti ränka kahju põhjustav reetur. Teda õpetas välja Briti sõjaväeluure Chicksandsi ülisalajases baasis Londoni lähistel ning ta juhtis Eesti julgeolekuprotseduuride üleviimist NATO standarditele. Venemaa tundis tublisti huvi Eesti asjade vastu – aga palju enam tundis ta huvi NATO füüsilise ja krüptograafilise turvalisuse üksikasjade vastu.

Simm tabati 2010. aastal ja mõisteti 13 aastaks vangi. Huvitav on siinjuures see, et teda juhtinud Venemaa luuretöötaja oli kasutanud võltsitud Brasiilia sünnitunnistust, et saada Portugali kodakondsust, ja pidanud ärikonsultatsioonidega tegelevat firmat Madridis Antonio Grafi nime all. See on klassikaline näide selle kohta, kuidas Venemaa mõistab ja kasutab Euroopat ühtse luureruumina.

Luurel on olnud väga oluline osa Venemaa püüetes kehtestada pehme hegemoonia Euroopa nõndanimetatud rinderiikides pigem korruptsiooni ja propaganda kui nõukogude ajast tuntud jäiga kontrolli abil. Luure võib aidata välja selgitada korrumpeerunud poliitikuid ja ametiisikuid, leida, millised ärimaailma osad alluvad kõige paremini Venemaa mõjutamisele, ning ühtlasi halvata institutsionaalsed vastupanukolded, näiteks tõsise ja tõhusa julgeolekuteenistuse.

Paljud idaeurooplased on tundnud muret Venemaa sel-

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || AK || VÄLISMAA || 7

lesuunaliste pingutuste pärast, aga nende hoiatused on kõlanud kurtidele kõrvadele. Lääneriigid on harjumuspäraselt alahinnanud Venemaa luureteenistuste võimekust. Tõepoolest, need raiskavad ressursse, on korrumpeerunud, bürokraatlikud, paljuski silmaklappidega varustatud ja onupojapoliitikast läbi imbunud. Aga neil on ka olulisi eeliseid. Esiteks on nende prioriteet lääne ühiskonna õõnestamine ja sisseimbumine – midagi, mida lääne teenistused ei tee.

Teine eelis on pikaajaline kalkuleerimine. Lääne luures lähtub spionaaž nõudmisest.

Luureülemad paigutavad ressursse teemadesse, mis huvitavad nende poliitilisi juhte, ja jätavad tagaplaanile teemad, mis huvi ei pälvi. Juba paarkümmend aastat pole Venemaa olnud prioriteet ja need, kes tunduvad sellele liiga palju aega ja vaeva kulutavat, riskivad oma karjääriga – ja ongi mõnikord ohvriks toodud.

Venemaa luure lähtub teistsugustest põhimõtetest. Sealsed agentuurid kulutavad väga palju aega ja raha pikaajalise kapitali loomisele, mille puhul pole lootustki kiiresti kasu saada. Kui värvata nutikas Taani tudeng, võib ta muutuda kasulikuks alles 20 aasta pärast. Aga kui ta siis tegutsema asub, on tagajärjed laastavad. Samuti on Venemaa kaugelt parem operatsioonide korraldamisel, mida luurežargoonis nimetatakse valelipuoperatsioonideks: nende korral värvatakse sihtmärk sootuks teistsuguse eesmärgi kattevarjus, milleks võib näiteks olla keskkonnakaitse või digitaalse vabaduse tagamine.

Külluslike ressursside ja halastamatu nutikuse tõttu on Venemaa luure tõeline kujumuutja: ühel hetkel võib see olla igati seaduspärasena paistev energeetikakompanii, teisel korral näiliselt mõnest NATO riigist pärit tudeng, kolmandal juhul lahke ja sõbralik ametnik Venemaa saatkonnast, neljandal juhul väidetavalt sõltumatu heategevusorganisatsioon, mis pakub suuri annetusi kõigile, kes viivad läbi õigeid uuringuid, viiendal juhul viksilt kohuseid täitev sekretär, kuuendal juhul hoopis portugallasest ärikonsultant.

See annab Venemaale Ameerika luureteoreetikute keelt kasutades nõndanimetatud loomuliku võime ehk võime tegutseda legitiimsete äriettevõtete või muude organisatsioonide kattevarjus. Lääne luureagentuuridele tähendab see märkimisväärseid juriidilisi ja bürokraatlikke tõkkeid. Venemaa kasutab seda vaevata.

ralt võimalusi püüda õnge otsa just selline kala, mida vaja on.

Kõik mainitud eelised kaaluvad tunduvalt üles eespool loetletud üksikud lääne õnnestumised. Alates külma sõja lõpust on mängureeglid selgelt olnud Venemaa kasuks. Kremli spioonid liuglevad sujuvalt ja nähtamatult lääne äärelinnades, ööklubides, mõttekodades ja konsultatsioonifirmades, kasutades ära avatud ühiskonnale loomupärast usaldamist ja kollegiaalsust. Venemaa annab läänele silmad ette kõikjal Euroopas, olgu tegu «uue Euroopa» nõrkade ja närviliste riikide või «vana Euroopa» enesega rahulolevate rikaste riikidega.

Lääne suurimaks nõrkuseks võib pidada seda, et spioonide püüdmist, kohtumõistmist, finantsjärelevalvet, surverühmade tegevuse avalikustamist ning ajakirjanduse omandile seatavaid reegleid käsitletakse otsuste langetamisel täiesti eraldi valdkondadena. Venemaa kasutab seda edukalt ära, võttes ette operatsioone, milles nende valdkondade vahel vajaduse korral sujuvalt edasi-tagasi liigutakse.

Kui pidada silmas paljutahulisi ohte, millega neis valdkondades tegutsevad agentuurid silmitsi seisavad, peaksid nad tegutsema kooskõlas, mitte irruli.

Viimasel 25 aastal Venemaa luuretegevus pole mitte ainult saavutanud külma sõja taseme, vaid selle ületanud. Venemaa luuretöötajad mitte ainult ei kasuta vanu KGB-aegseid trikke, vaid on leiutanud ka uusi.

Eesti on näidanud siin teed, jahtides halastamatu järjekindlusega spioone ja andes neid kohtu alla isegi siis, kui nad ähvardavad ilmsiks tuua kõige piinlikumaid puudujääke.

Loomulik võime ei avaldu ainult Venemaa äriettevõtetes välismaal, vaid ka välisettevõtetes, millel on Venemaal investeeringuid või harukontoreid.

Inimesed, keda nad valivad tööle kohalike elanike seast ja siis saadavad ametisse välismaale, võivad olla ettevõttele igati lojaalsed, aga nad võivad olla saadetud sinna tööle ka võimude poolt, võib-olla onupojapoliitikast lähtudes, võib-olla illegaalset tegevust silmas pidades, aga võib-olla ka mõlemal kaalutlusel. Kui see ka ei õnnestu, siis vene diasporaa pakub oht-

Mida me saame aga teha, on muuta häbistavat karistamatuse õhkkonda, mis muudab Putini spioonide elu nii murevabaks. Eesti on näidanud siin teed, jahtides halastamatu järjekindlusega spioone ja andes neid kohtu alla isegi siis, kui nad ähvardavad ilmsiks tuua kõige piinlikumaid puudujääke.

Mõned riigid on Eestit nende puudujääkide pärast võib-olla põlastanud, aga tegelikult peaksid nad kiitma Eesti otsust nendega avalikult tegelda. Piiririikide suutlikkus Venemaa spioone tabada ja vangi panna erineb üüratult. Eesti, kus elanikke on vaid miljoni jagu, on suutnud kinni püüda ja vangi panna neli Venemaa spiooni, mida on rohkem, kui on suutnud 80 miljoni elanikuga Saksamaa. Üldkokkuvõttes peegeldab luurekliima poliitikute prioriteete. Venemaa luurab lääne järele, sest pelgab demokraatiat ja õigusriiki ning näeb võimalust neid õõnestada. Lääs omalt poolt ei pea Venemaa luuramist kuigi suureks asjaks, sest meil on teised mured. Enamik meist ei soovi tunnistada Venemaa ohu suurust – ja ühes sellega meie enda nõrkusi, mida Venemaa nii oskuslikult ära kasutab.

8 || REKLAAM || AK || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

Agatha Raisin ja Eveshami imetegija

Aasta aias Märkmik-kalender 2015

M. C. Beaton Tõlkinud Ragne Kepler Kirjastus Tänapäev, 224 lk

Signe Siim Kirjastus Varrak, 224 lk

Naised pidasid teda imetegijaks. Ta oli juuksur, kelle eest võinuks surra. Kui siis Agatha oma õuduseks leiab, et tema uhketesse kastanpruunidesse juustesse on ilmunud hulk labaseid halle karvu, läheb ta otsemaid härra Johni, selle nägusa Eveshami juuksuri juurde. Kuid tundub, et karismaatiline ilukunstnik ihkab võita ka Agatha südant. Paraku varisevad nende ühised tulevikuplaanid kokku, ja korraga on Agathal kaelas mõrvajuhtum. Käesolev on kaheksas eesti keelde tõlgitud Agatha Raisini lugu.

Kasutajasõbralikus spiraalköites märkmik-kalender on üles ehitatud nädala kaupa, ära on toodud Päikese ja Kuu tõusud ning loojangud, liikuvad ja riiklikud pühad, aastaaegade algus, tähtsamad rahvakalendri pühad ja Kuu liikumine sodiaagimärkides. Eraldi on märgitud vilja-, juure-, õie- ja lehepäevad ning istutusperiood. Kalendaariumi alguses on tutvustus Kuu faaside ja sodiaagimärkide kasutamisest aianduses.

Minu viimane raamat Andrus Kasemaa Kirjastus Varrak, 168 lk

Andrus Kasemaa uus romaan algab armastusjanuse minategelase õnneliku leiuga saarerannast – pudelipostiga tulnud kiri Sigridilt, Rootsi tütarlapselt.

See vallandab terve fantaasiaküllaste mälupiltide ahela, viib peategelase tagasi ajas rändama, meenutama oma keerulisi kooliaastaid, igavusega täidetud ülikooliperioodi ja mässumeelest kantud sõjaväeteenistust, mis päädib vaimuhaiglas. Kas Sigrid on hullusest piinatud mõistuse sünnitis või on hoopis kõik peategelase meenutatu väljamõeldis Sigridi lõbustamiseks, see jääb juba lugeja enda otsustada.

Kolm sekundit Suur Tõll Andrus Kivirähk Kirjastus Varrak, 56 lk

Jüri Arraku kultuslikke pilte Suurest Tõllust mäletavad kõik – kuid paraku sai nõukogude ajal ilmunud raamatule saatuslikuks tollane vilets trükikvaliteet, nii et Arraku imelistest värvidest jäid alles vaid pleekinud varjud. Kuid pildid ise ei kadunud kuhugi ja uues väljaandes on viimaks võimalik näha neid täies kirkuses ja ilus. Lisaks kirjutas Andrus Kivirähk uuesti lahti ka Suure Tõllu eluloo. Näeme rahvuskangelast nii argiste toimetuste juures kui Vanapaganat taga ajamas, nii uut elumaja ehitamas kui vaenlasi puruks pigistamas.

Ennustamise salakeel Märkide ja sümbolite tähendus Sarah Bartlett Tõlkinud Marju Algvere Kirjastus Varrak, 192 lk

Raamat kirjeldab põhilisi ja kõige populaarsemaid ennustusviise ning -võtteid, tarokaartidest käejoonte lugemiseni, numeroloogiast pendeldamiseni, ning jagab õpetusi, kuidas neid rakendada. Võite valida kas ruunide, teepaksu või kalliskivide tõekuulutuse – see inspireeriv teejuht aitab teil avada ennustuste salajase sisu ning luua nii iseenda kui teiste jaoks õnnelikku ja positiivset tulevikku.

Unenäovargad Maggie Stiefvater Tõlkinud Evelin Schapel Sari «Kaarnapoisid» Kirjastus Tänapäev, 448 lk

Ronanil on saladus: ta oskab unenägudest asju kaasa võtta.

Ja mõnikord ei ole ta ainus, kes neid asju ihaldab. Ronan on üks kaarnapoistest – sõpradest, peaaegu vendadest, kes otsivad surnud müütilist kuningat nimega Glendower. Kuningas peaks olema peidetud nende kodulinna Henrietta läheduses asuvatesse mägedesse. Glendowerini viiv rada on pikka aega kulgenud hoovusena linna all, kuid nüüd hakkab see pinnale kerkima, muutes enda teel kõike – just nagu Ronani saladuski. «Unenäovargad» on raamatu «Kaarnapoisid» järg, sarja «Cabeswateri kroonikad» teine osa.

Anders Roslund ja Börge Hellström Tõlkinud Mari Jesmin Sari «Mirabilia» Eesti Raamat, 416 lk

Piet Hoffmanni, Köningsbergist pärit endise narkari on Rootsi politsei värvanud vanglas oma agendiks, et mees imbuks Poola narkomaffiasse. Kohtumisel Poola narkomuuladega on ta mõrva tunnistajaks, mille aga politsei otsustab kinni mätsida. Kui kriminaalkomissar Ewert Grensil mõrva uurides kahtlusi tekib, otsustavad kõrged politseiametnikud oma agendi maha müüa. Hoffmann on siiski oma tagalat kindlustanud ja kuuleb raadiosaatjast snaipri ja Ewert Grensi juttu ja teab, millal tulistatakse vangla kõrval asuva kiriku tornist teda surmav kuul.

Sonja viimane soov Åsa Hellberg Tõlkinud Malle Veisserik Sari «Varraku ajaviiteromaan» Kirjastus Varrak, 264 lk

Surnud naine Åhlensi sissepääsu ees pole just tavaline vaatepilt, aga Sonja Gustavsson ei olnudki tavaline naine. Ta küll ei plaaninud surra Farsta keskuses, aga kui ta oleks seda ette teadnud, poleks tal ka selle vastu midagi olnud. Küll aga oli ta plaaninud muuta oma sõbrannade elu. Tema testament valmistab Magganile, Rebeckale ja Susannele tõelise šoki. Pärandi kättesaamiseks tuleb neil täita teatud tingimused. Kas nad on selleks valmis? Kolmel viiekümnendais aastais sõbrannal tuleb jätta oma senine elu ja alustada eelnevast kardinaalselt erinevat.

Ei või olla!

Peeter Ernits, Kersti Linnamägi Kirjastus Valgus, lk 112

Rännakutel troopilistes vihmametsades, rohtlates, kõrbes jm on Peeter Ernits kohanud uskumatult eriskummalisi, aga ka haruldasi loomi, linde, kalu ja putukaid. Neil on sageli imelikud nimed, hämmastav välimus ja üllatavad kombed. Veel enam – nende seas on selliseidki, kelle puhul esmapilgul on võimatu öelda, on ta taim, loom või hoopis kala. Raamatut lugedes ja Kersti Linnamägi joonistusi vaadates oleme tõesti sageli sunnitud hüüatama: «Ei või olla!»

Stiilsed sallid 26 värsket mudelit kudumiseks, traditsioonilistest uuenduslikeni Ann Budd Tõlkinud Liia Tammes Kirjastus Tänapäev, 176 lk

Sallid sobivad kudujatele hästi ja võimaldavad õppida uusi tehnikaid, ilma et peaks kulutama palju aega või materjali. Raamatus õpetatakse paljusid põhivõtteid, nagu kirjatud mustrid, pits, palmikud. Olenemata sellest, kas oled algaja või kogenud kuduja, pakub «Stiilsed sallid» suurt valikut erineva raskusastmega mustreid. Kuna sallid on kudujate hulgas kõige populaarsemad kaasavõetavad kudumistööd, avastad raamatust suurepäraseid võimalusi, kuidas kasutada väikeses koguses luksuslikku lõnga või jääke oma varudest.

Muretu Jo Nesbø Tõlkinud Maris Kuuda Kirjastus Varrak, 432 lk

Ühes Oslo kesklinna pangakontoris on juhatajal aega kakskümmend viis sekundit, et tühjendada sularahaautomaat. Tal kulub kolmkümmend üks sekundit.

Röövel näitab turvakaamerasse kuut sõrme ja laseb maha naise, kelle on pantvangina sihikule võtnud. Oma kodust leitakse surnult naisterahvas, kes näib olevat teinud enesetapu. Surnukehal puuduvad vägivalla tunnused ja relval on vaid ühed sõrmejäljed. Juhtum näib olevat lahendatud. Ent kohale satub ka Harry Hole. Ta on eelmisel õhtul samas toas õhtust söönud, ja nüüd on Anna, mustlasverd kunstnik, surnud …

Kummitused ja spioonid

et siin-seal on näha kiiresti minema lipsavaid varje.

Kas saarel kummitab või on seal veel keegi? Igatahes otsustavad nõod selgeks teha, mis nende ümber toimub.

Katarina Mazetti on mitme Rootsis ülimenuka raamatu autor, kes pöördub nõbude Karlssonite sarjaga tagasi sinna, kust ta kunagi kirjutamist alustas, lasteraamatute juurde. See on sarja esimene raamat.

A. Kirjad Mihkel Nummert Kirjastus Varrak, 192 lk

Selles romaanis on mitu lugu: jutustus kunstniku kirest oma töö vastu ja kaunis armastuslugu, postapokalüptiline lugu linnast, mida asustavad zombid ja mis on täis laipu, varemeid ja autovrakke ning fantaasialugu kahest iidsest vastastikku vaenutsevast linnast ja nende vahel asuvast lossist, mida tabab hukk. Põgenema pääseb vaid lossi aednik, kes läheb salapärase nõuandja käsul otsima oma puud, et saada iseendaks. Mis aga neid lugusid ühendab ja kuhu süžee järgmiseks pöörab?

Hokimängija Tartu linnamüüril Juhan Voolaid Kirjastus Atlex, 140 lk

Juhan Voolaiu humoorikas teos räägib loo keskealise mehe mõistusevastasest öisest rännakust endisaegset Tartut ümbritsenud linnamüüri trassil. Esikohal on peategelase heitlus sisemiste deemonitega, millest linnamüüril kõndimine peab ta vabastama, tegema temast jälle täieõigusliku ilmakodaniku, kes ta ükskord ammu, enne karme sündmusi minevikus oli olnud.

Raamat on täis vürtsikaid meenutusi peategelase minevikust, nõukogude perioodi lõpust ja vaba Eesti algusest. Märkimisväärselt tõusevad esile raamatu pildid, lugeja silme ette kerkivad täiesti ootamatud vaated.

Kirjapandu ongi 100% Tartut, kõva ja positiivne süst kõigile neile, kes seda linna oluliseks peavad.

Raamatureklaamid ilmuvad laupäeviti

Katarina Mazetti Tõlkinud Allar Sooneste Sari «Nõod Karlssonid» Kirjastus Tänapäev, 168 lk

On suvevaheaeg ja nõod Karlssonid pole üksteist ja oma väikesel Rootsi saarel elavat tädi mitu aastat näinud. Kohale jõudes jõuavad nad just kokkusaamise ja imeilusa saare üle rõõmustada, kui juhtuma hakkab kummalisi asju. Kui nende tädi peab asjaajamiste tõttu paariks päevaks saarelt ära minema, läheb asi aga päris pööraseks. Lastele tundub,

Info ja reklaami tellimine: tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

ARKAADIA ÖÖ MÄLESTUSTE TAGANTVALGUSES Rein Veidemann

«Arkaadia öö» Eesti Keele Sihtasutus 2014 202 lk

maarja vaino kirjandusteadlane

R

ein Veidemanni uut teost «Arkaadia öö» on nimetatud Veidemanni best of’iks. Kogumik koosneb varem peamiselt ajakirjas Looming ilmunud novellidest (millest «Kõnekirjutaja» sai 2012. aastal Loomingu preemia), kuid sisaldab ka uut materjali.

Teose teine osa – nimilugu «Arkaadia öö» ja veel kaks pike-

mat novelli – moodustab lühiromaani, kus kesksel kohal on tegelased Martin Heiden ja Hanna Maarend. Tegelaste komplitseeritud suhe parafraseerib muuhulgas filosoofi ja politoloogi Hannah Arendti ja filosoof Martin Heideggeri armastus- ja sõpruslugu. Kuid mitte ainult.

Veidemann on kirjandusteadlane, st teadlik kirjutaja, kes väldib üheplaanilisust. Nii on ka selles teoses olemas tugev autobiograafiline alge, mis on segatud fiktsiooniga, mis omakorda seguneb kokkumiksitud prototüüpsete tegelaskujudega ja rohkete intertekstuaalsete viidetega Euroopa kultuurilukku.

Veidemann kirjutab intelligentsele inimesele, ja nagu ütles raamatu esitlusel Jarmo Virmavirta, Soomes on veel mõned intelligentsed inimesed, keda Veidemanni romaan võiks huvitada. Aga selliseid lugejaid läheb vaja ka Eestis.

Kuigi Veidemann kirjutab küllalt ladusalt, on tema laused sageli tähendustest üle koormatud ning see eeldab teritatud

kaasamõtlemisvõimet. Romaan ja novellid on üles ehitatud tugevale kujundlikkusele, mis muudab teksti väga kirjanduslikuks. Peakujundiks on mõistagi Arkaadia, mis on ju teatud mõttes kujundite kujund ja ideaali tähistaja. Ning romaanis on Arkaadia-motiiv läbi mängitud rohkeid tähendusvälju kasutades.

Kuid kujund, mis mind jäi kõige enam kummitama, ilmus välja hoopis leheküljel 144: «mälestuste tagantvalgus». Mälestused on Veidemanni teose kandev kihistus, kuid tagantvalgus seab need mälestused hoopis teise positsiooni. Sest mida teeb tagantvalgus? Pimestab.

Loob sürrealistliku efekti. Ebamäärastab asjade piirjooned, tekitab nende ümber justkui aura ega lase eristada kõiki detaile. Ning mälestused, mida meile teoses esitatakse tõelistena, lähevadki nihkesse.

Eriti hästi tuleb kujund ilmsiks romaani lõpus, kus Heiden istub kinos ning film, omalaadne ekraanile langev tagantval-

MA-ILM JA MÕNDA, MIS SEAL SEES LEIDA ON Raamat Janar Ala

«Ekraanirituaalid» Ji 2014 115 lk

indrek koff tõlkija ja kirjanik

F

ragment istub praegusesse aega suurepäraselt. Janar Ala «Ekraanirituaalid» istuvad samuti praegusesse aega suurepäraselt, ehkki ei olegi tegelikult nii fragmentaarsed, nagu esimese lehitsemise järel tunduda võib.

Nagu pealkiri viitab, on tegemist ekraani ja klaviatuuri kaudu tekstiks valatud mõttejuppide, piltide, fragmentide kogumiga. Isegi kui ei teaks, arvaks ikkagi, et kõik see asi peab olema kuidagi seotud sotsiaalvõrgustikega. Ja on ka, aga see ei ole tähtis.

Tegelikult tuleks siinkohal

neid, kes pealkirja mõjul ootavad klassikalisi teravmeelseid säutsusid, hoiatada: selliseid leidub «Ekraanirituaalides» vähe.

Tekstid on säravalt teravmeelsed küll, aga keskenduda peab suutma kauem kui kolme rea jagu. Ettevaatust, mõni on tervelt paar lehekülge pikk!

Oluline on tegelikult hoopis see, et Ala oskab igapäevaste, vahel tüütuseni tavaliste asjade peale vaadata läbi mingi kummastava prisma, mis tõstab need esile värsketena. Oskab vaadata, oskab näha ja oskab vaadates tekkivad impressioonid ka sõnasse panna.

Sõna valdamine on uuemal ajal, kui kirjutajate hulk lugejate omale jõudsalt järele rühib, muutunud harulduseks. Rõõm on siis sattuda raamatu peale, mille pea igast tekstist on selgesti näha, et autor vormib materjali mõnuga ja vabalt ega jää materjalile teps mitte alla.

Sümpaatne on, et suure lugemusega autor ei paiska kõike loetut oma tekstidesse, vaid doseerib seda parajalt ja esitab «omas kastmes», mis tähendab tihti absurdini viidud vindi pealekeeramist («Rahvaloendaja», «Jacques Derrida praktiline väärtus ehk surma and»).

Eraldi tahaks esile tõsta

pealkirju, millest suurem osa on lakoonilised ja jutu iva täpselt tabavad, mõni aga suisa särav: «Kaduda», «Illusionist».

Et pildikeste sünnipaigaks on virtuaalmaailm, sotsiaalvõrgustik kõigi oma eeliste ja puudustega, siis võiks ju öelda, et kiirustamise märgid kuuluvad kiiruseajastu loomingu juurde.

Ometi tunduvad Ala tekstid liiga tugevad, et selle lihtsa vabandusega piirduda.

Need väärinuks veelgi põhjalikumat toimetamist (keeleja näpuvigade kaotamisest võidab iga trükis ning ka sisuliselt oleks ehk saanud raamatu veel kompaktsemaks, ühtlasemaks siluda) ja ka hoolikamat küljendamist (tekstide paigutus tundub kohati olevat suvaline, tingitud lehekülgede arvust või mingist muust tehnilisest, mitte aga sisulisest loogikast, samuti mõjub häirivalt ühe teksti piires kõikuv tähesuurus).

Et tiitellehel on erinevalt esikaanele trükitud versioonist pealkirjaks märgitud hoopis «Ekraanitseremooniad», viitab samuti hooletusele – aga heale raamatule ei tohi niimoodi liiga teha!

Lugedes torkab muidugi pähe ka võrdlusi, alustades Ma-

foto: sander ilvest

Raamat

foto: peeter langovits

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || AK || KIRJANDUS || 9

gus, parafraseerib teatud moonutustega tema oma lugu.

Millest Veidemann tegelikult kirjutab? Ma arvan, et kirjanik seda ise alati ei teagi. Ta arvab muidugi, et kirjutab seda, mida on otsustanud. Ta mängib tekstiga, komponeerib osavalt, eriti kui ta on kirjandusprofessor.

Aga millest kirjutab tema alateadvus? Mis on tema sisemine salajane kinnisidee, miks on paljude autorite teostes sageli nii, et tundub, nagu kirjutaksid nad alati ühte ja sama raamatut?

Minu meelest on Veidemanni üks püsiteemasid vabadus.

Mida tahab Hanna tegelikult?

Olla iseseisev, olla vaba. Ta tunnistab seda otse, lausega «vabadus võib olla ka ilmaolek. Et sult on ära võetud mitte ainult võimalus, vaid ka võimaluse koht». Olgu või ilmaolek, aga ikkagi tituleeritud kui vabadus.

Ja mida tahab Heiden? Osta «režiimile teenuse osutamise» eest endale vabadust. Säilitada enese üle otsustamise õigus selle hinnaga, et ei peaks kunagi vaatama oma laste silmadesse ega andma neile aru iseendast.

Kas mitte tema arutlused piiridest, korrast ja kaosest ei taandu samuti küsimusele totaalsest vabadusest ja selles kätkevas ohust muutuda kaoseks?

Lõpulõigus sisse toodud Hamleti-motiiv kinnitab mu meelest seda veelgi. Sest ka Hamleti põhiküsimus käis ju tahtevabaduse ja vaba tahte kohta. Ja see on punkt, kus igaüks – iga lugeja – peab ise raamatus (ja endas) selgusele jõudma.

ti Undi argimütoloogiatest või Kalev Kesküla mõtisklustest elu sumeduse üle ning lõpetades Philippe Delermi pisinaudingutega, ehkki sarnasus on siiski kaudne ja pigem vormiline.

Nii mõneski pildis aimub harmsilikku absurdi («Ökoloogiline perspektiiv», «Ennui», «Oligarh»). Kui aga lähemaid «sugulasi» otsida, siis võiks ehk kiigata hoopis rumeenia päritolu prantsuse kirjamehe Ciorani lühitekstide poole, mis on küll tõsisemad ja üldistavamat laadi ning laiema haardega, kuid tunduvad tonaalsuse, meeleolu poolest kuuluvat samasse perekonda.

Ciorani arvates seisab inimese ees kaks põhiküsimust, millega tuleb vastust leidmata tegelda kogu elu. Esiteks: kuidas välja kannatada elu? Ja teiseks: kuidas välja kannatada iseennast? Ala rituaalid on ses mõttes väga inimlikud, et tegelevad omal viisil just nende kahe küsimusega.

Lõplikku, vabastavat lahendust ju loomulikult olla ei saa, aga mingeid kummalisi salateid pidi imbub siit läbi nukrat lootust: et näe, kurb on see meie elu küll ja ega meil suuremat lootust ju ole («Fliis») ja see kõik, mis meie ümber ja meiega toimub, on tegelikult ütlemata absurdne («Bad Taste»), aga kuidagiviisi saame ikka elatud («Suva», «Universaal», «Peep Vainu koolitus»).

Cioran ütles oma fragmentide kohta: «See pole mingi tõsine asi. Aforismidega ülikooliprofessoriks ei saa. Seda juba ei juhtu.

Aga mulle tundub, et ühes lagunevas tsivilisatsioonis sobivad sedalaadi asjad päris hästi.» Sama kehtib ka «Ekraanirituaalide» kohta.

10 || FILM || AK || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

Filmi peategelane Siisi riputab Uganda pealinnas Kampalas üles oma kohviku plagu.

foto: kaader filmist

Eesti idealismi kohtumine Uganda tegelikkusega annab kokku huvitava filmi.

VIIMSE TUND ON TULNUD tiit tuumalu Postimees

M

ulle jääb pisut arusaamatuks, miks on vaja korjata raha ja avada kusagil Ugandas mingit sotsiaalset ettevõtet, mis sest et õilist – antud juhul pop-up-kohvikut sealsete puuetega noorte rakendamiseks –, tundmata sealjuures kohalikke olusid ja inimesi. Neid tuleks avada rohkem Eestis, kui on maailmaparandamise tung. Aga see on vist minu, mitte filmi probleem.

Film ise on just tänu sellele välja kukkunud õnnestunud.

Tõeline draama, kus idealism põrkub julmalt kokku tegelikkusega. Ja pange tähele, me räägime dokumentaal-, mitte mängufilmist!

Kullar Viimsel on sisuliselt algusest lõpuni – ja seda pole

mitte sugugi vähe, kokku umbes üheksa kuud – õnnestunud olla ühe pidevalt areneva dramaatilise loo keerises, tunnistada vahetult selle tõuse ja mõõnu, peategelasest vabatahtliku Siisi lootusrikkust ja selle järkjärgulist kustumist, suhete sassiminekut mõne kohviku töötajaga.

Ja ta on olnud piisavalt tark seda lõpuks ka nõnda – aja-, koha- ja ruumiühtsena – esitada, sündmuste katkematu vooluna, suhteliselt sidusana ja dünaamilisena, intervjuude ja muude selliste segavate vahepaladega lõhkumata. Ühesõnaga, rääkida lugu üksnes tegevuse, mitte jutu kaudu.

Isegi nood entusiastlikud, humoorika alatooniga videoraportid, mida Siisi justkui aegajalt kodumaale läkitab ja mis tegevust ainsana pidurdavad (ja siiski ka mõningaid süžeelisi auke lapivad), sobituvad lõpuks dramaturgiliselt siia konteksti: annetajate silmis on ju vaja hoida optimistlikku joont.

Miniatuursemal kujul tegi Viimne esimest korda sellise fil-

mi juba 11 aastat tagasi, kui ta sattus Männikule suunduvas 33. liini bussis peale parasjagu sõitjaid «usku pööranud» jutlustaja ja «kutsele» vastanud nokastanud meesisiku tulisele dialoogile. Sellest sai «Kuhu lähed?» («Quo vadis?») – kümne minuti jagu köitvat lugu, elu vahetut hingust, kapaga emotsioone.

Juba siis ütles ta intervjuus («Kullar Viimne – inimene kaameraga», PM 11.10.2003), et talle meeldib mõtelda loo-keskselt, et filmil peaks olema selge konflikt ja kulminatsioon, proloog ja epiloog. Vahepeal pole see alati õnnestunud, nüüd on. Pikkust – ligemale 80 minutit – saanuks küll veidi kärpida, Uganda loodusvaated pigem hajutavad kui tihendavad lugu. Ka kõigile kohvikus töötavatele ugandalastele võinuks anda karakteri, praegu on see ainult Andrew’l ja Fredil.

Sarnaste lugude parima näi-

Uus Eesti film kinolevis «Kuidas ma Aafrikat päästsin» Režissöör ja operaator Kullar Viimne. Helilooja Epifolium.

Produtsent Erik Norkroos Rühm Pluss Null ja Missing Pictures 2014 Alates 31. oktoobrist Tallinna kinodes Sõprus ja Artis

Tõeline draama, kus idealism põrkub julmalt kokku tegelikkusega.

Ja pange tähele, me räägime dokumentaal-, mitte mängufilmist!

tena meenub kohe Jaan Tootseni «Uus Maailm», ka seal panevad aeg ja rulluv sündmuste keeris proovile kangelaste suhted, ka seal heitleb idealism materialismiga. Ega meil selliseid palju ei ole. Aga võiks.

Mõistagi aitab «Kuidas ma Aafrikat päästsin» puhul õnnestumisele kaasa ka peategelase siiras ja vahetu karakter. Lihtsalt vedamine? Pigem sümptomaatiline, sama ehedalt, küll siiski teatavat salapära hoides mõjus ka Viimse eelmise filmi «Hing» kangelane, naiskorstnapühkija Francesko.

Eestlased üldiselt ei armasta oma ebaõnnestumistest avalikult rääkida. Elu on meid selliseks teinud. Peab endast mul-

je jätma. Selles loos on vastupidi: kohvikupidamine seal kaugel Aafrikas veereb allamäge – harva, kui kohvikusse eksib mõni külastaja –, midagi on üle-, midagi alahinnatud, (äri)kultuuride konflikti võimalust näiteks.

Siisi on ise ka segaduses, püüab olla entusiastlik, aga lahendust ei paista ikka kusagilt. Just too maailmaparandamise idealism, mis saab haavata, teeb temast üdini inimliku, väga sümpaatse, aga ka veidi vastuolulise tegelase. Ja et ta on nõus selle kõigega üldse kaasa mängima, seegi on lugupidamist väärt.

Vaatamata kõigele üritab Viimne hoida kogu filmi jooksul positiivset, kohati ka humoorikat joont, ja selles võtmes ka otsad kokku sõlmida. Nii tunnistavad kohvikus töötavad puuetega inimesed, et projekt aitab neid koduseinte vahelt välja tulla, olla õnnelik ja kasulik.

Uskugem siis ka meie edasi, et me päästame nõnda Aafrikat… Siisigi jätkavat oma maailmaparandamist. Loodetavasti ei mõtle sellele Kullar Viimne, vaid teeb ka edaspidi lihtsalt filme.

ŽÜRII HINDAB

Keskmine

tiina lokk PÖFFi juht ja filmikriitik

olle mirme

Kanal 2 programmidirektor

lenna kuurmaa muusik

roman baskin

lavastaja ja näitleja

3,75 2014/15:

Hästi jutustatud suur lugu, millel vaid mõned pisivead, meie dokumentaalfilmi kohta harvaesinevalt dramaatiline.

Ühtaegu kurb, naljakas ja õpetlik lugu sellest, kuidas Projektide Maailm kohtub Päris Maailmaga. Mõnda aega ajavadki need kaks «ühist asja» – ehkki selle askeldamise illusoorsus ilmutab end igas viimseski pisiasjas. Ja siis saab raha otsa ja loodusseadused pääsevad taas maksvusele. Kullar Viimne on teinud hea filmi, mis räägib mõndagi nii eestlaste, aafriklaste kui inimloomuse kohta üldisemaltki.

Hoogne ja emotsionaalne dokumentaalfilm hullumeelsest ideest, mida asub teostama ehe ja elav peategelane. Lõpuks jäävad siiski segased tunded. Veidi on pahameelt, et neid inimesi alt veeti, teisalt oli üritus jälle õilis. Autori suhe jääb natuke segaseks: on see iroonia?

See dokumentaal oleks võinud ka telereportaaž olla; kuidagi õhukeseks jäi see kõik. On ju kummaline eeldada, et ilma ärilahendusteta saaks äri ajada, ainult südametunnistuse ja hea tahtmisega vist kaugele ei sõida, selles suhtes olid Uganda inimeste küsimused ja soovitused õigustatud… Aga põhiline mõte, mis seda vaadates sõelale jäi, oli see, et miks see kaunis neiu ei tee seda kõike Eesti ääremaal!?

«Ma ei tule tagasi» – 4,0 «Lendurid koduteel» – 3,75 «Kirsitubakas» – 3,5 «Maastik mitme kuuga» – 3,0 «Otsides valgust» – 3,0

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || AK || PLAADID || 11

SELGEMAST SELGEM SEISUKOHAVÕTT

U2 «Songs Of Innocence» (Island)

TELESERIAALI-ROKK Fakt, et U2 album antakse varasemalt U2-välisele isikule arvustada, seletab nõutuna tunduvat olukorda, kus iga hing on Bono kummitava vokaaliga nakatunud – seetõttu kulub eemalseisja terav kõrv marjaks ära. Objektiivselt pole võimalik väita, et üks U2 album oleks parem kui teine, sest U2 universaalne iiri indirokk töötab läbi ajastukihtide vähemalt inglise keelt kõnelevates riikides nagu Ott Lepland Eestis. Loomulikult on siin kultuurilised ja sotsiaalsed erinevused, mis lõppude lõpuks ühest ansamblist ka ansambli teevad, kuid U2 frontman’i Bono väsimatu jutuvestja vokaal paneb mõtlema – kui kaua jaksab üks bänd oma asja ajada? «Songs Of Innocence’il» tuleb välja, et oma asja saab ja võib täpselt nii kaua ajada kui häält ja teleseriaalilikku lüürikat jagub. Kuigi U2 liikmete tervis näib korras olevat ning esinemistega kaasnevale füüsilisele ja vaimsele pingele on nad juba alaealisest peale immuunsed, ei välista see tulevikus asjaolu, et kontserte antakse ratastoolis või haigevoodis – peaasi, et mõistus töötab. Isegi sellistes eksistentsiaalsetes raskustes suudaks nad püsima jääda. U2 pole juba ammu enam lihtsalt Paul David Hewson (Bono), David Howell Evans (The Edge), Adam Charles Clayton ja Lawrence Joseph Mullen Jr – ta on 34- aastane bränd, mida iga lihtsurelik tarbida ihkab. Pöördudes korra tagasi nende 80–90ndate loomingu tagalasse, on tunda suurt kontrasti. Nende 1987. aasta «The Joshua Tree» ja 1997. aasta album «Pop» on endiselt funkid ja töötavad siiani, kuid alates nullindatest on «see» särts neil kadunud. Mõistan, et iirlastele meeldib kaasa laulda, kuid paraku ei muuda see nüanss «Songs Of Innocence’i» kohta globaalse muusikamaailma kontekstis. risto kozer

Slipknot «.5: The Gray Chapter» (Roadrunner records)

TERROR IOWAST 1995. aastal Iowas formeerunud ja reeglina kõhedusttekitavaid maske kandval bändil oli üheksa liiget. 2010 suri bassist Paul Gray. Pärast seda oli Slipknot lagunemise äärel, kuid jõudis viimaks arusaamale, et Gray oleks tahtnud, et nad siiski jätkaks. Nii jätkatigi. Oma viienda stuudioalbumi, «.5: The Gray Chapteri» kirjutamist alustati möödunud aasta lõpus. Bändi frontman Corey Taylor lubas kindla sõnaga sünget albumit, ja nii ka läks. Album on sünge, oma olemuselt klassikaline Slipknot oma ettevaatlikult, kuid jõuliselt ülesehitatud instrumentaalosa ning Taylori jõhkra vokaaliga, kust kajab vastu ehe äng ja viha. Albumi neljas lugu, «The Devil In I» näitab eriti ilmekalt, kuidas bänd on keeranud oma karjääris uue lehe. «.5: The Gray Chapter» ei ole teos, mida võiks pisteliselt kuulata. Seal pole üksikuid lugusid omaette ümisemiseks. Album tervikuna on muusikamaailma õudusfilm, mis jääb veel tükiks ajaks kummitama. henrik leif haav

NÄDALA PLAAT: AASTA POPALBUM: KANTRIST VALGE MÜRANI Taylor Swift «1989» (Big Machine)

N

unnust kantrilauljast popstaariks kasvanud Taylor Swifti viies album ilmus esmaspäeval. Ilmselt on selle arvustuse trükkimineku ajaks Swiftil kotis järjekordne plaatinaplaat, kusjuures «1989» oleks tänavu üldse esimene üle miljoni koopia müüdud album. Eks see ütleb lisaks kõnealusele artistile midagi ka muusikatööstuse kui terviku kohta. Keda huvitab äri ja raha, võib pöörduda ka juulis Wall Street Journalis ilmunud Swifti kolumni poole, kus muusik leidis, et jutud tööstuse surmast on liialdatud.

Masinavärk töötab «1989» puhul laitmatult – esimene singel suve lõpus, album ise sügisel, täpselt parajal ajal, et kvalifitseeruda ülejärgmise aasta Grammyde jagamisele. Ning ei mingeid Radioheadi, Beyoncé või (hoidku selle eest) U2 stiilis üllatusalbumeid.

Korralikult läbi mõeldud promo, mis isegi ebaõnnestudes õnnestus: enne albumi ilmumist tõusis Kanada iTunesi edetabelis esikohale «Track 3». Rada number kolm oli teh-

niline praak, kaheksa sekundit valget müra. Sunn O))) oli ilmselt kade. Päriselt on kolmandaks palaks «Style», stiilne elektropop, mis ülistab ilusaid noori inimesi ja toob meelde Haimi. Niisugune kokkuvõte sobiks ilmselt pea iga siinse laulu kohta. Haim neile, kes Pitchforki ei loe.

«1989» peal on ainult paar pala, mis singliks ei sobiks – kõikjalt leiab ebanormaalselt nakkavaid refrääne, kelmikaid salme ja produktsiooninippe. Saund on puhas ja sile, aga lähemal kuulamisel leiab huvitavaid kajasid, kavalalt paigutatud «oy»-sid ja «hey»-sid, sündid huugavad ja trummimasinad teevad taustal rutiinset tööd. Tuunitud versioon sellest, mida kuulis raadiost albumile nime andnud Swifti sünniaastal. Lüürika on taas päevikuliselt otsekohene ning selle tähtsust ei maksa alahinnata: teismelised leiavad siit hulgaliselt inspireerivaid mõtteterasid Facebooki-staatusteks. Korraks läheb asi isegi lana-core’iks: «Wildest Dreams» võiks pärineda Lynchi asemel Billboardi suunas vaatava Del Rey aardelaekast.

Räägitud on Swifti järsust pöördest popi suunas, kuid kõige radikaalsem on, kui toimiv ja hea on tema popmuusika. Sest tundub, et viimasel ajal teised enam eriti ei suuda. Kus oli näiteks selle suve laul, tõeline megahitt? (Iggy Azalea ei loe!) Eestis meenub hetkel üks inimene, kes sellise popišedöövriga hakkama saaks: Stig Rästa. silvia urgas

Weezer

Flaming Lips & Fwends

«Everything Will Be Alright In The End» (Universal)

«With a Little Help From My Fwends» (Warner Bros)

Pharmakon «Bestial Burden» (Sacred Bones)

EI LIHA EGA KALA Pharmakon on Brooklynis pesitsev noise-muusik Margaret Chardiet ja temast on viimasel ajal muusikaajakirjanduses võrdlemisi palju räägitud. Räägime siis meiegi. «Bestial Burden» on plaat, mille lähtepõhjuseks fakt, et Chardiet oleks eelmisel aastal avastatud tsüsti tõttu peaaegu surnud. Albumi idee tõmbaski käima tema hämmastus, milline lihast ja kudedest koosnev mehaaniline organism on üks inimkeha ja kui kergesti võib see süsteem järele anda.

«Bestial Burden» on paraku aga üsna tüütu plaat, mis muidugi ei tähenda, et mõtlemine anatoomia mehhaanilisusest peakski olema kuidagi huvitav.

See kõlab, nagu kokku oleks saanud üks teine USA noise-bänd Wolf Eyes ja mõni norra ebainimlik black metal möirgaja. Paraku pole tulemus ei liha ega kala.

«Pharmakon» muide on ka filosoof Jacques Derrida üks mõisteid ja et see keeruline filosoofiline kontsept lihtsate sõnadega ära selgitada, siis ei liha ega kala, ei tapa ega tee ka tugevamaks. janar ala

RAADIOPOPIST ÕLLEPUNGINI

SEGANE PIDU

Los Angelese powerpop-kvartett Weezer kippus viimastel aastatel tegema muusikat, kus pole ei pauerit ega poppi. Ilmselgelt mõistis seda ka bänd ise ja võttis oma üheksanda stuudioalbumi tegemisel appi juba järeleproovitud nipi. Nipi nimi on Ric Ocasek, kunagise laheda uue laine pundi The Cars ninamees. Ocaseki produtseeritud oli ka Weezeri 1994. aasta vahva debüüt «The Blue Album» ning kui sajandivahetuseks polnud bändi asjad taas kõige paremad, siis aitas Ocasek teha ka 2001. aasta kammbäkkplaati «The Green Album» ning kõik läks üldiselt kenasti. Uuel plaadil on Weezer end taas leidnud või õigemini on nad erinevates variatsioonides kordamas seda, mis neile kunagi feimi ja sulli tõi. Ma ei ole kindel, kas nad on paika pannud oma kontseptsiooni, lähtudes kunagisest varjamatust kitšiprismast, nagu oli pala «Buddy Holly». Uus Weezer kõlab natuke nagu üheksakümnendate Green Day oma kehvematel hetkedel, ja see ei ole paraku komplimendina mõeldud. Üldiselt on siiski päris rõõmus ja hoogne plaat, aga kohe kuidagi ei saa lahti tundest, et energia on teeseldud, mitte ehe. margus haav

Selle uue Flaming Lipsiga on nagu vana sõbra sünnipäevaga. Ootad kena ja mõnusat õhtut hea napsi ja maitseka toiduga valitud seltskonnas. Kohale jõudes selgub aga, et maja on ilmselgelt ülerahvastatud. Keegi peksab köögis potte vastamisi, teine on pugenud kaminasse laulujoru ajama ja kolmas mulistab jalgupidi akvaariumis. Keegi valgustatud näitsik on süüdanud korraga pool kilo viirukiküünlaid ja nende ving matab kõik endasse.

Flaming Lips on oma muusikalistes ja keemilistes eksperimentides jõudnud enda jaoks igati loogilisele Mendelejevi tabeli elementidel põhinevale eksperimentaal-psühhedeelsele tasemele, aga nõrk koht on see, et niisama kuulajal on sinna keeruline küündida. Põhimõtteliselt on tegemist taas tribuudiga klassikalisele albumile, sedakorda biitlite plaadile «Sgt. Pepper’s Lonely Hearts Club Band». Külalisi üles lugedes oleks etteantud tähemärkide maht kohe täis. Miley Cyrusest ja Mobyst White Dwarfsini ja Foxygeni ning Julianna Barwickini välja. Aga miks ja milleks? Palju müra eimillestki ja eimillekski. margus haav

AJA AUK

Ma loodan, et suren enne, kui saan vanaks,» on samasugune martinlutherlik tees rock’ikirikuseinal kui «punk pole surnud» või «sex, drugs & rock’n’roll». Isegi kui laulu autor Pete Townsend paarkümmend aastat hiljem väitis, et «vana» all mõeldi algselt «väga rikas». The Who dändilikku maitset arvestades poleks see olnud just usutav.

Siiski on möödunud kolmapäeval nelikümmend üheksa sügist tagasi ilmunud The Who singel «My Generation» üks rokkmuusika kõnekamaid seisukohavõtte. Varem teadis vanem kodanikkond, mis on noorsoole maitsekas ja hea, ning öeldi, et teie oodake oma aega seni, kui vanaks saate. Nüüd esitas noorem põlv kindla sülgepritsiva arvamuse asjade senise nörritava käigu kohta.

1965. aasta lõpp tundus briti muusikat armastavale lihtsale noorele ilus, sest käimas oli biitlite buum ja Rolling Stones näitas hoolega hambaid. Tegelikkus oli aga paraku pisut koltunum ja noorsugu nurkasurutum. Temasse suhtuti üleolevalt. Tänapäeval tundub imelik, aga tollane BBC oli konservatiivne üksus, kust popmuusikat kuuldus harva. Muideks, maailmakuulus muusikaprodutsent, New Yorgi poisu Tony Visconti kurtis oma elulooraamatus, et veel 1969. aastal polnud noorel inimesel Londonis kell üheksa õhtul enamasti muud teha kui koju magama kerida. Tänane London on maailmalinn, mitte udune Albion.

Kontsertesinemised olid selgelt raamistatud. Vanem põlvkond kippus miskipärast teadma, et noorele meeldib ülikond ja värskelt läikima löödud lakk-kingad. Muusik oli pühapäevane multifilmitegelane, mitte urisev revolutsionäär.

Järsku asus püünele seltskond, kes lausa purskus kõigest muust. The Who teatas kurjalt, et inimesed üritavad nooremat põlvkonda maha suruda, edasiminek puudub ja loodetavasti ollakse enne surnud, kui saadakse samasugusteks stagnantideks kui nende sõjaaegsed vanemad.

The Who valis korraga mitu muusikalist teed, mis said suunda näitavaks nii kõlale, esinemisele kui muusika esitusvormile. Ühelt poolt lihtne riffiv tuuleveskikätega Pete Townshendi kitarr, millele sekundeeris energiapommist Keith Mooni kiire kõikehõlmav trumm. Moon oli tõeline ansamblimängija – ilmselt ainuke tõeliselt maailmakuulus trummar, kes on keeldunud soolode mängimisest.

Siit avati tee tuleviku punkmuusikale.

L

aulja Roger Daltrey väsimatu lehviv näitlejalikkus ja hõljuv vaim valmistas teed ette sellistele rokikunstnikele nagu David Bowie, Meat Loaf või Iggy Pop. Bassimees John Entwistle oli Rolling Stonesi kolleegi Bill Wymani sõnul vaikseim mees ruumis, kuid kõvim mees laval. Kui varem oli bassimees see vaikne rütmiladuja, siis Entwistle jälgis, et temal oleks laval kõige valjem kõlar ja The Who lugude meloodia vormuks tema bassi kaudu. Tema bassisoolot «My Generationis» loetakse selle pilli puhul teedrajavaks.

«My Generation» kuulutas millegi uue algust. Tugevate lavashow’de ja miniooperite algust. Suurte rock-festivalide sündi, luksuslikku kõikepillavat elustiili. Palju nalja, palju skandaali, palju noorust.

Siinkirjutaja meelest on kuulsa «Woodstocki» dokumentaalfilmi (1969) meeldejäävaim hetk, kui folgiprintsess Joan Baezi neitsilik ja helge «Swing Low, Sweet Charioti» aamen asendub ühes hetkes valges rõivis surmaingli Pete Townsendi aegluubis hüppega ja mitme tumeda kitarriraksaKood avab tusega. Muusika polnud päThe Who «My rast seda enam endine.

Generation’i» matis song Youtube’i lingi.

12 ||

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || AK || P

KEVIN ULJASTE HAAV PARANEB

TÕEHETK

«Kuulsusega rikkaks ei saa.»

Anu Saagim

E

Mina neile, et davai, andke aga andke! Ja nüüd sõidabki Rehemaa valge Toyotaga ja laseb Otepää Konsumi ees, kus põhikooli rahvas õhtuti koguneb, kõlaritest kõva tümmi.

Niipalju kui mina näinud olen, veab ta ainult tšikke sellega, Piret Pormeistrit ja Triin Ojastet, ehkki naistekoondise tüdrukuid võib vaid väikse mööndusega tituleerida rahvusvahelise klassi sportlasteks.

Kümmel kärutab ringi vanamehe avariilise Saabiga ja Kärpi viib trenni naabrionu Volli.

esti suusakoondise pressikonverents enne hooaja algust oli uimane ja vaikne nagu vanadekodu pärast lõunasööki.

Ainult tippsuusataja Kevin Uljaste pakatas optimismist.

Millised on teie plaanid alanud hooajaks?

Tahan Faluni MMil mahtuda esimese kuue sekka.

Aivar Rehemaa ütles, et selline on ka tema eesmärk.

kalle mäda meediaekspert

ILMUMA HAKKAB AJAKIRI VELLO!

E

smaspäeval alustab ilmumist eestikeelne meelelahutusajakiri Vello!. Esmaspäev pole ilmumise päevaks valitud juhuslikult, sest siis on kõigil kõva pohmell ja peaparandus kulub marjaks ära. «Ülemaailmselt tundmatu ajakiri Vello! on suunatud kõigile topsisõpradele, parmudele ja sopajoodikutele. Tegemist on elegantse, intelligentse ja positiivse ajakirjaga, mis ei alanda oma lugejaid odava klatši ja kuulujuttude jahtimisega. Tugeva pildikeelega Vello! kajastab labrakaid, joominguid ja prallesid, napsilembeste inimeste pulmasid ning uudiseid täis peaga tehtud vägitegudest,» räägib ajakirja peatoimetaja Vootele Viinasokk.

«Vello! on kvaliteedimärk, mille veergudele jõuab täis peaga aetud möga, möla, jura, iba, lällamine ja pläma! Lugejatega oma lugusid jagada on positiivne kogemus ning Vello! teeb kõik selleks, et toimetus ja reporterid pidevalt lakku täis oleks,» lisab ta.

«Kindlasti leiavad Vellost! põnevat lugemist mehed ja naised, kes armastavad normaalselt tina panna,» lubab peatoimetaja. «Siiber on kogu sellest plämast, mis praegust Eestis ilmub. Keda need uudised ja muu jura ikka kotib!

Aga kärakat panna meeldib kõigile!»

«Vello! üks edu aluseid on väga hea kvaliteediga fotod,» kinnitab peatoimetaja. Pildimaterjali eest kannab hoolt toimetuse fotograaf Maximilian von Regenbogen, kes käib usinalt kõigil seltskonnaüritustel, labrakatel ja kräudel, kus aga tasuta jooke ja süüa pakutakse, ning klõpsib telefoniga kõike, mis ette jääb. Nii sünnivad eksklusiivsed nüansirikkad fotoreportaažid ja portreelood, mis toovad maailma meie lugejatele koju kätte.»

«Vello! ilmumine saab olema värske tuulepuhang Eesti meelelahutusajakirjade turunišis,» usub kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, kellega vestleme UFO-pubis. «Turg oli Vello! ilmumiseks ammu küps, kuna kaine peaga tehtud meediamudel on ennast ammendanud ja maksujõulised lugejad on nagunii kogu aeg täis!»

Raskustele vaatamata olete Rehemaa kõrval ainus, kes kavatseb Tour de Ski’le minna. Teised kahtlevad. Räägivad, et samal ajal toimub Falunis MMi radadel Skandinaavia karikaetapp ja et sealgi oleks äge ja kasulik võistelda.

No sel juhul jõuan mina esimese viie hulka.

Peeter Kümmel loodab sama.

Jaa, ma tean. Peeter on minusse alati uskunud.

Ei, te saite valesti aru. Kümmel ise loodab esimese viie hulka jõuda.

Muidugi oleks tore, kui Peeter Kümmel oma pika suusatajakarjääri lõpetuseks ühe korraliku sõidu teeks. Edu Peetrile selleks! Mina sean kõrgema eesmärgi, kavatsen jõuda esimese kolme hulka.

Pildil hetk pressikonverentsilt.

olid hamburgerid, mis me tee pealt ostsime, ebakvaliteetsed. Nägin teisigi, kes võistlusrajal oksendasid ja kakasid. Midagi säärast pole Jõulumäel varem juhtunud. Kõik kohad olid atleetide ekskremente ja okset täis.

Kust te võtate, et Rehemaa tuurile tuleb? Minu teada pani ta ennast kirja Eesti noorte meistrivõistlustele, mis toimuvad Mammastes 3. ja 4. jaanuaril 2015. See on tore, et sportlane suudab oma võimeid realistlikult hinnata, olgu tal uus Toyota või mitte.

Miks sportlased ei salli homovärki?

Mis küsimus see nüüd on?

Kas tuharahaav on paranenud?

Mamma tupsutab haava saialilletinktuuriga. Saan juba kõndida ja autoga sõita, paraku jooksmine ja jõutrenn on veel välistatud.

Tuharahaava pildid levisid Instagrami vahendusel üle maailma. Paraku laiem avalikkus seni ikkagi ei tea, mis juhtus.

Juhtus see, et tulin vannist, olin paljas nagu porgand ja kass lõi ootamatult küüned sisse. Kriipis päris korralikult. Mamma puhastas haavad ära, kuid järgmine päev oli kontrollvõistlus ning seal sattus mustus ilmselt ikkagi peale. Küünarnuki- ja säärehaavaga ei juhtunud midagi, aga tuharahaav läks mädanema.

Rullsuusatamise Eesti meistrivõistlustel Jõulumäel pidite ootamatult katkestama.

Jõudu oli mul palju, tundsin, et suudan pürgida liidrikohale. Aga siis hakkas kõhus nii keerama, et ei kannatanud enam sõita.

Millest kõhuhäda tekkis?

Kakaproovid on laboratooriumis, lõplik vastus selgub, kui tulevad analüüside tulemused. Võib-olla

Staarid omavahel

Oktoobrikuises Ramsau laagris olid teie saavutused võrdlemisi tagasihoidlikud.

Algusest peale oli kokku lepitud, et mamma tuleb Ramsausse kaasa. Ta on minuga alati igal pool kaasas käinud. See annab mulle emotsionaalse kindlustunde, kui mamma viibib minu kõrval. EOK president Neinar Seli isiklikult aitas mammal pabereid vormistada. Aga kui Ramsausse sõitjate nimekiri teadetetahvlile üles riputati, selgus, et mammat nimekirjas ei ole. Suusaliidu peasekretär Jaak Mae seletas nukralt, et mamma asemel sõidab Ramsausse koondise psühholoog.

Paraku psühholoog mõjub mulle halvasti, ainuüksi tema nägemisest lähen krampi ja hakkan vigu tegema. Sportlane võib olla kehaliselt tugev, kuid tema hing ja vaim vajavad hella hoolitsust.

Teie sponsor on Toyota?

Sellega oli naljakas lugu. Elke Auto pakkus masinat tingimusel, et sõidutan vajadusel ka Rehemaad, Kärpi ja Kümmelit. Mina neile, et ega ma bussijuht ei ole. Nemad selle peale, et okei, me anname hinnalise sõiduki siis hoopis Rehemaale.

Lihtsalt huvitab. Kui olen rattameestega pedaalimas käinud, kuulunud jooksumeeste seltskonda, lävinud triatleetidega ehk suhelnud Eesti kõige vastupidavamate meestega, olen, kui jutt on läinud mehelikkusele, kuulnud alati põlastavat suhtumist igasugusesse homovärki. Ma ei ole nende aastate jooksul, mil olen aktiivselt ringelnud Eesti vastupidavusalade tegijaskonnas, kuulnud veel mitte ühtegi meest rääkimas, et suhtume homosuhetesse sallivalt või pooldavalt. Miks selliseid tolerante ja homopropagandiste ei ole?

Veider, miks homoteema ajakirjanikke huvitab? Ükskord pärast võistlust tuli teie kolleeg Priit Pullerits mulle duširuumi järele ja hakkas samuti homovärgi kohta küsimusi esitama. Muudkui uuris ja puuris. Õnneks mamma tuli ja kupatas ta minema. Ma arvan, ka teil on nüüd aeg garderoobist lahkuda, ma tahan pükse vahetada.

Kui te heaga ei lähe, siis ma kutsun mamma. Minge nüüd!

Juba lendan, musike. Aitäh intervjuu eest, adjöö!

Küsis mart juur

MÕTLEMISE KOHT MART JUUR

KUIDAS EESTI REŽISSÖÖRID «LOTTET» TEEKSID Katrin Maimik ja Andres Maimik, «Lotte ja kirsitubakas»: teekonnal Lõunamaale tekib Pipol suhe onu Klausiga. Pipol tuleb otsustada, kas suhe vanema mehega on vaid vahepala naiseks kujunemise kurvilisel teel või on tegemist elu esimese päris armastusega.

Veiko Õunpuu, «Free Range.

Ballaad Leiutajateküla heakskiitmisest»: ajalehest vallandatud Bruno ütleb Lotte vanematele, mis ta vastikutest väikekodanlastest arvab. Lotte isa ja ema joovad ennast täis ning loobivad vastastikku süüdistusi. Purjus Bruno tantsib hipsterite korteripeol ansambli The Smiths laulu saatel.

Jaan Toomik, «Maastik mitme kuukiviga»: draama keskealisest leiutajast, kes elab pealtnäha õnnelikku elu naise ja tütrega.

Tegelikult on nende suhe tupikus.

Mees tõmbleb ringi kõigi endiste ja praeguste suhete vahel (jänes Sohvi, siga Helmi, kärbes Jaak), teadmata täpselt, mida nendega peale hakata.

Ilmar Raag, «Lotte Pariisis»: Leiutajatekülast pärit koeraplikal avaneb võimalus teha tööd Pariisi kesklinnas, hooldades suitsiidikalduvustega kõikide lindude vanaema Sigrunit. Üksildase suurilmadaami ja provintsihooldaja suhe kasvab üle inimlikuks sidemeks, mis annab mõtte edasiseks eluks.

Sulev Keedus, «Susumu ja somnambuul»: sõja jalust põgenenud Leiutajatekülla on paigale jäänud ainult karu Eduard. Siin on ta nüüd silmitsi iseenda painete ja küla hõivanud Nõukogude sõduritega. Hirm karu ees sunnib sõdureid põgenema unenägudesse. Taeva, maa ja vee piiril seistes heitlevad nad reaalsuse ja ulma, elu ja surma vahel. Majakasse varjunud kärbes Susumu püüab okupante toetada, õpetades neile judot, kuid temagi ei suuda tuua tasakaalu Nõukogude sõdurite vankuma löönud maailmas.

Kaljo Kiisk, «Lotte ja hullumeelsus»: Teise maailmasõja lõpu eel marsib Leiutajatekülla sisse erikomando, et loomad likvideerida.

Kuid gestaapo on saanud anonüümkirja teatega, et Leiutajatekülas varjab end vaenlase agent. Ohvitser Windischil tuleb mitmesaja looma seast loetud päevadega leida simulant. Algab kassi-hiire mäng.

Manfred Vainokivi, «Elu on lill»: südamlik filminovell kahe vanameistri Janno Põldma ja Heiki Ernitsa kohtumisest Merivälja pansionaadis, mille käigus maalitakse ja fotografeeritakse akt noorukesest koeraplikast. 70-aastane Andrus Kivirähk laulab laulu «Kui su hing on noor».

Ainult digilehes Anne Sulling unustas oma nime ära. *** Tallink annab röstrile tiivad. *** Sotsiaaldemokraadid pärast Andrei Hvostoviga liitumist: me pole eutanaasiakommuun! *** Vajalikud andmed mattusid digikeltsa alla.

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ülemaailmne Vene rulett

D

emokraatia on see, kui inimene ei vastuta mitte ainult oma tegude (jah, võib-olla nende eest nii väga ei vastutagi), vaid ka oma sõnade eest. Vastutus kuuldavale toodud sõna eest on märk kultuurist, veenev märk sellest, et me seisame lahus loomade maailmast, möirgamisest, haukumisest ja ulgumisest.

Silmapaistev disainer John Galliano lasi Prantsusmaal (kus see on seadusega karistatav) üle huulte antisemiitliku sõnavõtu, mille eest kaotas töökoha Diori moemajas. See ei tähendanud lööki mitte ainult Gallianole endale, vaid tervele brändile. John Galliano väitis, et langes provokatsiooni ja kadetsejate intriigide ohvriks, sest ei suhtuvat ühtegi maailma rahvasse mingisuguse eelarvamusega. Kuid Diori juhtkond ei lasknud end kõigutada ja ka moemaja esindusnägu Natalie Portman tegi teatavaks, et ei hakka kunagi koos töötama antisemiidiga.

Kuulus filmilavastaja Lars von Trier kuulutati Cannes’is persona non grata’ks selle eest, et ta väljendas pressikonverentsil oma saksa juurtest kõneldes mõningat poolehoidu fašistlikule esteetikale ja otseselt Hitlerile. Pärast festivalilt ärasaatmist palus režissöör korduvalt vabandust oma sõnade pärast ja isegi kinnitas, et temas ei voola niivõrd saksa, kuivõrd juudi veri ja et tema lapsedki kannavad juudi nimesid.

Viimasel ajal on meie maal tagasi astunud kaks ministrit: Rein Lang skandaali tõttu ajalehe Sirp ümber ja Jürgen Ligi rahvuslikult solvavate märkuste tõttu oma kolleegi aadressil. Jürgen Ligi kinnitas ametist lahkudes, et tema sõnad olid kontekstist välja rebitud ega kandnud tegelikult sugugi rahvuslikku iseloomu.

Nii on ette nähtud. Nii käitutakse kogu tsiviliseeritud maailmas: ütlesid midagi mõtlemata (või suisa mõeldes!), said selle eest karistada, palusid vabandust, ütlesid oma sõnadest lahti, astusid kõrvale. Nii toimib demokraatia mehhanism. Nii kehtib sõnavabadus, mis tähendab tegelikult vastutamist oma sõnade eest. Ja jumal tänatud, et tähendab.

Ma loen praegu filosoofiliselt sügavuselt ja ainestiku ulatuselt harukordset Jakov Gordini raamatut «Vene duell», mis ilmus alles äsja Peterburi kirjastuses Vita Nova. Muu hulgas leidub seal järgmine mõte: duell ei olnud inimestele, kes võisid auküsimustes juuksekarvagi lõhki ajada, mitte ainult võimalus säilitada enda (või naise, tütre, pruudi) väärikus, vaid ka võimalus astuda vastu riigiaparaadile.

I

mpeerium pidas kõigi inimeste elu enda omandiks, imperaatoril oli voli hukka mõista või armu anda, duelli kaudu ent, iseseisvalt valitud surma läbi, saavutas inimene vabaduse. Just seepärast karistati duellante ajajärgust hoolimata enam-vähem alati karmilt: duellid olid vastukaal tsensuurile, millist valdkonda see ka ei puudutanud. Puškin võrdsustas oma kirjades duellikeelu ja kirjanduslikku tsensuuri.

Jelena Skulskaja Mida lämmatavam oli impeeriumi õhkkond, seda sagedamini peeti duelle, seda enam püüdsid inimesed ahmida endasse vabaduse surmavat õhku.

Mind vapustas üks dokumentaaljutustus, mille õhustik annab silmad ette mis tahes tänapäeva õudukale: ohvitser läks öösel oma lähima seltsimehe juurde, istus voodiservale, äratas seltsimehe ja tegi ettepaneku otsekohe tulevahetust alustada. Kaaslane naeris vastu ja pidas nalja kohatuks: magada tahaks, ära jama keset ööd! Kuid ohvitser käis peale, tuletas meelde, et oli lõuna ajal kasutanud ebasündsat väljendit näitlejatari kohta, kellel sõber külas käis – olgu peale, sõber ehk ei solvunud, aga oli ju tunnistajaid, noori ohvitsere, kes leiaksid, kui duell jääks toimumata, et au ja väärikus polegi enam midagi väärt.

L

õpuks pidi ülesäratatud mees tõesti sängist tõusma.

Saabunud sõber tegi ettepaneku võidelda sekundantideta, et viimaseid ei karistataks (karjäärile oli hukatuslik olla nii duellant kui ka sekundant). Nad läksid põõsaste vahele. Väljakutsuja, kel oli õigus esimesena tulistada, pööras demonstratiivselt relva allapoole ja tulistas maapinda. Kuid kuul põrkas vastu kivi ning suunda muutes tabas rikošetiga sõpra otse südamesse, tappes ta hetkega …

Duellid katkesid ajutiselt vaid sõja ajal. Nii oli see 1812. aasta isamaasõja ajal, mil elu ei sõltunud nagunii imperaatorist, vaid ainult õnnest ja saatusest. (Samamoodi, märgime enda kogemustest, tundsid Stalini ajajärgul nõukogude inimesed end vabana just sõjas: nende surm ei sõltunud enam kõigi rahvaste juhist!)

Praegu mängib kogu maailm sõna otseses mõttes Vene ruletti, olles surunud oma meelekohale re-

volvri. Verist sõjakäiku mis tahes maalapil alustada on kergemast kergem ning neid, kes soovivad kirglikult hukkuda ja riskida, leiab alati rohkelt, kuid võidab ometi hoopis see, kes hoiab end eemale, kes ei mängi kaasa surmava lõpplahenduseni.

Sisemist vabadust ja ühiskonna demokraatlikku ülesehitust on vaja ainult väga piiratud hulgale inimestele. Valdavale enamikule on palju meeldivam ja rahulikum elada totalitaarses ruumis, kus diktaatoril, «pronksratsul pronksist hiiglamehel», on alati ja kõiges õigus. Ise mõelda ja otsuseid langetada on enamikule kannatamatu katsumus, vajadus loobuda klišeedest, fanaatilisest kinnihoidmisest dogmast on peaaegu võrdne enesetapuga. Seepärast üks otsib eraelu, sisemist vabadust, õigust seista oma au ja väärikuse eest, võimalust elada demokraatlikus riigis, teine aga teeb kõik, et mitte valitseda oma, vaid hoopis võõrast elu. Totalitarism on eelkõige ju endale haaratud õigus valitseda teist inimest.

Kõik maailma vägivallateod – terrorism, massimõrvad, mõttetu ja kaootiline tulistamine (sealhulgas koletislik lask Viljandi koolis!) – kujutavad endast halli massi, tuhmi rahvasumma püüdu naasta iga hinna eest diktatuuri oludesse.

See on kadumatu unistus kutsuda juhiametisse järjekordne märatsev paranoik, rebida vaenlase rinnust süda ja küpsetada see enese võitlusvaimu turgutamiseks, lasta teisi maha kohtu ja uurimiseta, joobuda verehõngust, tõmmata ümber maa okastraat ja lasta sellesse vool sisse, luua surmalaagrid ja eitada pärast nende olemasolu.

Kõigis demokraatlikes maades toovad lapsed mõnikord kooli relva ja tulistavad sellest klassikaaslasi või õpetajaid. Kõigil juhtumitel on oma konkreetsed põhjused, mis ajendasid noorukeid pöörduma vägivalla poole. Üleüldine põhjus on aga üks: varjatud iha totalitaarse kontrolli, kohutavate keeldude süsteemi, veriste initsiatsiooniriituste järele, niisiis vajadus naasta ürgolemisse. Tsivilisatsioon on ju väga paljude inimeste meelest täiesti talumatu. Igale tsiviliseerivale žestile järgneb sestap rahvamassi loomalikult möiratava tuuma vastus.

O Praegu mängib kogu maailm sõna otseses mõttes Vene ruletti. Verist sõjakäiku alustada on kergemast kergem, kuid võidab ometi hoopis see, kes ei mängi kaasa surmava lõpplahenduseni.

n vaja alal hoida habrast tasakaalu, on vaja alal hoida olukorda, milles inimelu on veel midagi väärt. Meie maal see just nii ongi!

Ma tahaksin väga, et sündsusetute väljaütlemiste eest ei vastutaks ainult ministrid, vaid ka tavalised inimesed. Kujutage ette, kui iga ülemus, kes räigelt röögib alluva peale, lastaks lahti, kui iga solvava kommentaari autor kistaks avalikkuse ette ja peaks maksma trahvi, kui iga vandaal, kes muudab Tallinna ajaloolise südame avalikuks käimlaks, kutsutaks korrale, kui …

Jah, muidugi, ega inimesed ju ei muutu, ei kao kuhugi kurjus ega vao kihk tugeva käe järele ega haihtu salajane iha diktaatori järele, aga ikkagi, aga võib-olla ikkagi kasvab vabaduseleer kasvõi ühegi ülejooksiku võrra.

TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli Sorose õhulend

V

eerand sajandit tagasi maandus Tartus väliskülalistega lennuk, mis pani kihama kogu linna.

Mitte sellepärast, et Tartu oli Nõukogude pommituslennukite üksuse tõttu olnud ligi pool sajandit välismaalastele suletud linn. 1989. aasta sügisel käis Tartus turiste juba palju ja Ülenurme lennuväli oli isegi juba paari välismaist transpordilennukit näinud.

Kõneainet pakkus hoopis see, et õhusõitu kasutas Tartu külastamiseks multimiljonär George Soros. Rõhutamaks oma sõltumatust, ei lennanud ta Moskva kaudu nagu tavaks, vaid rentis lennufirmalt Aeropol väikelennuki ja sõitis 24. oktoobril 1989 Eestisse Poolast. Tartlaste jaoks oli Sorose õhudessant tähtis sümbol, sest Raadilt pidevalt startivad ja maanduvad sõjalennukid alandasid põhjamaade üht vanimat ülikoolilinna.

Soros oli juba asutanud heategevusfondid oma kunagisel kodumaal Ungaris (1984) ja Moskvas (1987). Sidemed Eesti ja teiste Balti riikide poliitikute ja majandusinimestega lõi ta samuti oma Moskva heategevusfondi kaudu. Selleks kasutas ta ära 1989. aasta kevadel kokku tulnud NSV Liidu rahvasaadikute kongressi. Naiivne oleks muidugi arvata, et rahvasaadikute elukohas Moskva hotellis võis midagi toimuda KGB teadmata, aga just seal, noore majandusteadlase Ivar Raigi hotellitoas toimus Sorose esimene salakohtumine Eesti esindajatega.

Mõni kuu hiljem kohtus Raig Sorosega juba Horvaatias Dubrovnikus, kus Soros korraldas Ida-Euroopa rahvaste suveülikoos. iljonär Soro le. Naastes asutas im lt u m s u ndus Tart a a m Raig Sorose fondi 9 8 bril 19 24. oktoo algatusrühma, kuhu kuulusid professor Juri Lotman, luuletaja Jaan Kaplinski, akadeemik Richard Villems, füüsik Jaak Lippmaa, majandusteadlane Raoul Üksvärav jt.

Fondi esimene tegevdirektor Mall Hellam, kes siiani ametis, sattus sellesse seltskonda pooljuhuslikult kui Raigi tuttav, kes oskas ungari keelt. Kuna Raigi esimene abikaasa oli ungarlanna, oli abielu registreerimiseks vaja ungari keele tõlki ja nii Hellam Raigiga tuttavaks saigi.

Aga ilmselt oleks Soros Hellamini jõudnud ka teistkaudu.

Ilma et sel oleks Eesti algatusrühmaga üldse pistmist olnud, helises ühel 1989. aasta sügisõhtul Hellami ühetoalises korteris Tallinnas Kunderi tänavas telefon ja operaator teatas, et kohe tuleb kaugekõne New Yorgist. Helistajaks oli Sorose parem käsi Anthony Richter, kes teatas, et Soros otsib endale Eestisse usaldusväärset esindajat ja ungari tuttavad olid soovitanud selleks just Hellamit.

F

ondi algatusrühm käis majandusteadlase Erik Tergi eestvedamisel koos Tallinnas Laial tänaval Tulevikuuuringute instituudi ruumides. Esimese tööna koostati Sorosele loetelu ettevõtmistest, mida võiks rahastada. Kui Soros neid ettepanekuid 1989. aasta oktoobri lõpus Eestisse arutama tuli, polnud võõrustajate fantaasiatel otsa ega äärt.

Marju Lauristin näiteks arvas, et Sorose rahaga võiks teha Tartust ülemaailmse kultuurikeskuse.

Avatud Eesti Fondi asutamiskoosolek toimus Tallinnas Olevimäel kultuurifondi saalis 19. aprillil 1990. Fondi algkapitaliks oli 100 000 dollarit pluss 500 000 rubla. Esimese aasta eelarve oli miljon dollarit. Tol ajal oli see väga suur summa. Dollareid toodi Sorose Moskva fondist kohvriga, sest välisvaluutat ei saanud pangas üle kanda.

Fondi üks esimesi ettevõtmisi oli kümne taluniku saatmine õppereisile USAsse Minnesota osariiki. Ka edaspidi kulus suur osa eelarvest õppe- ja teadusreiside rahastamiseks. Kuid peagi võeti ette juba hulga vägevamaid projekte. Sorose rahaga on Eestis loodud meie mõlemad rahvuslikud uhkused, nii esimene internetiühendus koos hilisemate arvukate avalike internetipunktidega kui ka geenitehnoloogia. 1992. aastal asutati Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja 1994. aastal hakkas ilmuma filosoofiakirjanduse sari «Avatud Eesti raamat».

Soros rõhutas 1989. aastal esmakordselt Eestit külastades, et ta tahab teha asju, mis maksavad vähe, kuid on suure mõjuga. See on tal ka õnnestunud. Avatud Eesti Fond on veerand sajandi jooksul kulutanud umbes 40 miljonit eurot, kuid selle mõju Eesti arengule on hindamatu.

14 || TÖÖ || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

TEL 666 2327, KRISTJAN.KOKK@POSTIMEES.EE

tel 666 2327, kristjan.kokk@postimees.ee

postimees, 1. november 2014 || tÜÖ || 15

16 || SPORT || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

kommentaar nta aar mariel gregor reporter

Pakutud võimaluste kasutamine Eesti võrkpalliklubide mänge vaadates taban end tihti mõttelt – kuidas suudavad seni pingipoisi rollis olnud mängijad enamasti esimese saadud võimaluse edukalt ära kasutada? Käsi ei värise, tullakse ja lüüakse.

Eelmisel hooajal nägi seda näiteks Tallinna Selveri toona 18-aastase Oliver Orava puhul, kes korduvalt väljakule saadeti, kui «tulekahju» käes oli, ja ta vedaski oma meeskonna lootusetust seisust võidule, korduvalt. Sel hooajal on palju räägitud Tartu Bigbanki vaid 17-aastasest Robert Viiberist, kes on ootamatult tõusnud meeskonna esisidemängijaks. Ja need on Eesti tippklubid, mitte viimase otsa meeskonnad.

Tartus on pärast Renee Teppani (snd 1993) Itaaliasse siirdumist ja Argo Meresaare vigastusi sel hooajal saanud diagonaalründaja kohal palju minuteid 23-aastane Taavi Nõmmistu, kes mitu aastat statisti rollis ehk puhas pingimees olnud. Ja kogub kenasti punkte, hetkel on Nõmmistu Eesti-Läti ühisliiga resultatiivsuselt viies mees.

Kui vaadata sellesama Tartu põhimeeste vanust, siis juba eelmisel aastal olid lisaks toona 20-aastasele Teppanile põhikoosseisus tema eakaaslased Robert Täht, Henri Treial ja Kevin Soo. Nagu vanad mängumehed, sest on juba mõnda aega tegijad ja oleme sellega nii harjunud.

Sarnaseid näiteid leiab kõigist meie neljast tugevamast võistkonnast – TTÜs on sel hooajal korralikult mänguaega saanud 19-aastane Joonas Popman, Tallinna Selveris 1994. aastal sündinud Helar Jalg ja Denis Losnikov. Pärnu mehel Taavet Leppikul on sünniaastaks 1993.

Võrdluseks meenuvad mõne teise ala puhul fraasid á la «Eesti mehed küpsevad hiljem», «anname aega», «ta on alles 24». Ja need nn noormängijate vanuse üle toimuvad arutelud – kas piir jookseb 23. või 25. eluaasta vahelt…

Kui vaadata Eesti võrkpallikoondist ja piiri taga pallivaid mehi – Itaalia kõrgliigas ehk ühes Euroopa tugevaimas liigas mängivad 21sed Renee Teppan ja Andri Aganits. Aganits oli juba eelmisel hooajal Saksamaal tegija. Teppan läks võõrsile, sest tahtis end proovile panna. Olulisim polnud seejuures seal teenitav raha, vaid kõva konkurents, uus tase.

Taas lähevad mõtted mõnele teisele alale, kus alatasa kõlab jutt, et «olid küll mõned pakkumised laual, ent ei saanud asja» või «ei saanud sobivat pakkumist». Jah, ei saanud sobivat pakkumist ja lihtsam on Eestis edasi mängida, koht meeskonnas kindel, suurt konkurentsi pole, palk jookseb.

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

EBAVÕRDSUS. Noored naised, eriti just siresäärsed, säravad ja sihvakad, on surutud alfaisaste spord

Ainult tüdrukuile: lahutage v priit pullerits

vanem toimetaja

O

mamoodi sportlik tulemus seegi: Eesti on maailma soolise võrdõiguslikkuse edetabelis kukkunud kaheksa aastaga 29. kohalt 62. kohale.

Tõesti, kui kaua võib selline häbiväärne olukord kesta?

Kuna need siin on spordiküljed, siis alustagem Eesti ülesvedamist spordis. Liiati on olukord ses vallas eriti niru: teisejärgulistesse rollidesse on surutud peaaegu eranditult ainult naised. Sportmängude tantsutüdrukud on naised. Motovõistluste vihmavarjutüdrukud on naised. Autasustamistseremooniate lilleneiud on naised.

Sedasi kuulub Eesti pigem tagurlikku itta kui progressiivsesse läände. Sotši taliolümpial kandsid võitjatele medaleid ette üksnes naised, aga Londoni suveolümpial täitsid seda ülesannet väärikalt ka paljud mehed.

Arvate, et see teema siin on mingi nali? Eksite. Asi on tõsine. Ookeanitaguses hokiliigas NHL otsustas Philadelphia Flyersi meeskond uue hooaja hakul astuda progressiivse sammu ning asendada jäätüdrukud ehk nappides riietes jääkoristuskaunitarid täisvormiriietuses meestega. Ei läinud läbi. Fännid vilistasid meesjääpuhastajad välja ning Flyers pidi seksikad kaunitarid tagasi tooma. Seksistlik meesšovinism jäi peale.

Eestis pole ses küsimuses pilt sugugi mitmekesisem. Jah, TTÜ korv- ja võrkpallimeeskonna tantsutüdrukute kõrval esinevad mõnikord ka saltopoisid, aga see on laias laastus kõik, kus mehed siinse suure spordi sekundaarses rollis püünele astuvad.

Eesti korvpallijuhid pesevad oma käed puhtaks: nemad suurema soolise võrdsuse eest ei vastuta. Esiteks märgivad nad, et kuigi igat masti võistluste juhendid nõuavad klubidelt kisakoore-tantsutruppe ehk cheerleader’eid, ei ole kus-

kil sätestatud, et need peavad koosnema tingimata naistest.

«Ega keegi poistele kätt ette pane,» sõnab korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi. Aga poisse pole.

Teiseks, tantsutruppide koosseisu ei määra korvpalliklubid, vaid tantsu- ja võimlemisklubid, kellelt meeskonnad cheerleader’eid värbavad. «Seda, miks neil poisse pole, tuleks küsida asutuselt DanceAct, kust meie tellime teenuse,» lausub Kalev/Cramo turundusesindaja Kristo Raudam. «Ju on tüdrukutele tantsimine meelepärasem.»

Silmipimestavad piigad Võrdõigusvoliniku kantselei suunab küsimusega, miks üha suurema võrdsuse poole liikuvas eesrindlikus maailmas on teisejärgulised, liiati ilmselgelt üleseksualiseeritud ja kahtlemata vähetasustatud ülesanded jäetud Eestis peamiselt vaid naiste kanda, kultuuriministeeriumi jutule. Sealne avalike suhete osakonna nõunik tunnistab, et võrdõiguslikkuse teema ei ole spordivaldkonnale võõras, ent kummatigi lisab: «Seda, kas konkreetsel spordivõistlusel tantsivad või ulatavad lilli naised või mehed, otsustab oma äranägemise järgi võistluse korraldaja.»

Eesti korvpallijuhid pesevad oma käed puhtaks: nemad suurema soolise võrdsuse eest ei vastuta.

See, kas naiste üüratu ülekaal seksapiilsete meelelahutajatena spordiareenil on näide soolisest ebavõrdsusest, oleneb ka taustsüsteemist. Kui arvestada, et naised tuuakse silmailu pakkuva kaunistusena välja meeskonnaaladel – ühelgi Eesti pallimängunaiskonnal pole tantsutüdrukuid, tantsupoistest rääkimata – või motospordis ning võistluste ajal täidavad tribüüne 70–80 protsenti mehed, on naiste kasutamine vahepauside täitjaina või võitjaile põsemusi andjaina käsitletav pigem spordiürituste soolise tasakaalustamisena.

«Meil on higised mehed olemas,» lausub Kalev/Cramo esindaja Raudam, «nende tasakaa-

luks on kenad piigad, et asi väga maskuliinseks ei läheks.»

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi korvpallidivisjoni direktor Andres Ottender tõdeb, et mehistel aladel on publikule läbi aegade just tüdrukutega silmarõõmu pakutud.

«Kui mõelda, kuidas [pealtvaatajate] seltskonda kohustuslike pauside ajal lõbustada,» räägib ta, «siis mis siin salata: esimene mõte oleks küll tantsutüdrukud, mitte tantsupoisid, vaatamata sellele, mida seadusandja mõtleb ja kuhupoole kalduvad regulatsioonide taustal ühiskondlikud suundumused.»

Cheerleading ehk pealtvaatajate ergutamine, mis sai alguse üle-eelmise sajandi viimasel veerandil USAs, oli kentsakal kombel algul just meeste tegevus. Tõsi, nende ülesanne polnud tantsu vihtuda, vaid publikut oma meeskonna toetuseks skandeerima õhutada. Eelmise sajandi keskel läks ergutustruppides jäme ots aga naiste kätte ning nüüd küünib nende esindatus kisakoorides-tantsutruppides koguni 97 protsendini.

Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber tunnistab, et talle kui Ameerika korvpalli fännile tantsutüdrukud meeldivad.

«NBA mängus on kihvt, kui näkid vilguvad ja vennad panevad õlut ka – vahva!» kirjeldab ta.

«Aga kujuta ette, kui Juhan ja Jaan hakkavad hüppenööridega panema – seda ei taha küll näha.»

Pole kahtlust, et enamik spordipublikust on selles küsimuses Sõbraga ühte meelt. Ka Eesti Võrkpalli Liidu peasekretär Tarvi Pürn, kes määratleb end suhteliselt liberaalse inimesena, ei pea suurema soolise võrdsuse vägisi taotlemist arukaks. «Asi on [meeste ergutustruppide] elujõulisuses,» seletab ta. «Kõik võivad teha kõike, aga küsimus on selles, kellele see korda läheb.»

Läbinisti heterote ala Kui pallimängudes võib haruharva näha meelelahutuse pakkujana ka meesakrobaate, -breikareid või -trikirattureid, siis motospordis hoolitsevad spordikõrvase kõdi eest üksnes ja ainult naised. Ei Marko Asmer, kõige kaugemale jõudnud Eesti vormelisõitja, ega Karli Saul,

kes pildistanud sel sajandil enamikku vähegi olulisi motovõistlusi Eestis, pole eales näinud vihmavarjutüdruku ehk pit või grid girl’i rollis ega ka lilleneiuna ainsatki noormeest.

«Tehnikasport on pigem meeste ala,» nendib Asmer.

«Maailma on loodud mees ja naine, neil on üldiselt vastastikune tõmme. Kui võidusõidul osalevad mehed, siis loomulikult peavad seal olema tüdrukud. See on mõeldamatu, et paneksime sinna poisid. Enamiku meeste mõttemaailmaga ei läheks see kuidagi kokku.»

Kui keegi otsustaks mõnegi tüdruku suurema võrdsuse nimel poisiga asendada, oleks tulemus fotograaf Sauli sõnul järgmine: «Selle kohta öeldaks kohe, et see on mingi geide võistlus, ja sellel on kriips peal.

Motosport on täiesti heterote

Selline on maailma tantsutüdrukute tipptase – esinevad ameerika jalgpalli profiliiga (NFL) meeskonna New Orleans Saints kaunitarid. foto: reutres/scanpix

Kalevi uus leegionär tekitas Alar Varrakus optimismi KORVPALL. Kalev/Cramo korvpallimeeskonna värske täiendus Rolands Freimanis jõudis teha koos meeskonnaga ühe kerge treeningu, kuid eile panustas ta Eesti meistriliiga kohtumises Rakvere Tarva vastu 20 minutiga 9 punkti.

Peatreener Alar Varrak usub, et paari nädala pärast on temast juba väga palju abi.

«Tegelikult oli ta jumala tubli – näitasime talle kahte liikumist ja rääkisime natuke kaitse põhimõtetest ning mees sai hakkama,» kiitis Varrak uut hoolealust. «Ta pole veel õiges mänguvormis ning temaga on vaja töötada, kuid täna nähtu sisendab optimismi.»

Kalev dikteeris mängu algusest peale ning poolajaks oli nende edu 19-punktiline. Teisel poolajal vahe suurenes, kuid Tarvas ei andnud alla ja lõpuminutitel valitses platsil pinge. «Esimesel poolajal mängisime väga head kaitset ja visked ka tabasid – oleme oma asjadega õigel teel ja need toimivad,» sõnas Varrak. «Kuid juba mitmendat mängu järjest kaotame lõpus kiiruse ja keskendumise. Peame selliseid asju vältima.»

Tarva peatreener Andres Sõber oli rahul meeste tegevusega mängu lõpus, kuid esimene poolaeg jäi tal kripeldama.

«Mõne mängija panus jäi väik-

seks, kuid see lubas jälle teistel esile tõusta,» märkis Sõber ja viitas ameeriklase David Haughtoni tegutsemisele, kes võttis üle ebaõnnestunult tegutsenud ja nullile jäänud Kaspars Ciprussi rolli.

Eilse mängu ajal Kalevi varumeeste pingi kõige kaugemas otsas istunud tagamees Rain Veideman jääb aga palliplatsilt eemale kauemaks, kui alguses arvati. Kui esialgu räägiti nelja- kuni kuuenädalasest pausist, siis tegelikult võib Veideman jääda eemale koguni kaheksaks nädalaks.

«Põhimõtteliselt on tegemist samasuguse vigastusega, nagu näiteks Indrek Kajupan-

Rolands Freimanis. foto: tairo lutter

gal põlvega – minul on see vigastus lihtsalt küünarliigeses.

See pidi olema üsna haruldane,» rääkis Veideman. «Vigastatud koht on verd täis ja tegelikult pole arstid veel täpselt aru saanud, kas sidemed on täiesti katki või ainult osaliselt rebenenud.» Kalevi poolel jäi eilsest mängust eemale ka jalavigastust raviv tsenter Frank Elegar, kuid järgmisel nädalal peetavates Ühisliiga kohtumistes on mees taas rivis.

Tartu Rock oli Tallinnas suurelt 85:54 üle Tallinna Kalevist, hiilgepartii esitas võitjate poolel 30 punkti visanud ja 13 lauapalli võtnud Janar Talts.

Peep Pahv

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

dimaailmas pealtnäha tühisesse, ent sisult erootilisse kõrvalrolli.

võistlusel meeste meelt!

Seksapiil pritsib üle ääre

SPORT.POSTIMEES.EE

ala, seal ei ole midagi geidega tegemist.»

Enamgi veel: Sauli kogemus kinnitab, et motovõistluste kaunitarid huvitavad vaatajaid rohkem kui meeste võiduajamine. Kuu aega tagasi Lätis peetud Rahvuste motokrossist Postimehe veebiküljele laetud fotosid vaatas 800 inimest, ent sealsamas Monster Girlide ühisnime all esinenud iludusi, nii mõnelgi kitsad tumedad püksid vaevu üle Venuse kingu ulatumas, käis elu24 küljel imetlemas üle 10 000 huvilise.

Selles, et vihmavarjutüdrukud on eranditult tütarlapsed, ei näe probleemi ka Helen Urbanik, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni peasekretär. «See tasakaalustab,» põhjendab ta, «kuna enamik sõitjaid on meessoost. Sellega on võrdõiguslikkus tagatud.»

Ometi ei tulene siit, et niimoodi, naised surutud karmide, hästi tasustatud meeste heitluses madalapalgaliste ja seksikusest pulbitsevate meelelahutajate rolli, peab kõik edaspidigi jääma.

Dallas Mavericsi korvpallimeeskond saatis esimesena NBAs juba tosin aastat tagasi vaheajal platsile tantsupoiste trupi Mavs ManiAAcs. Tõsi, ei saa salata, et need eranditult Andres Sõbra mõõtu kõhukad mehed mõjuvad pigem traditsiooniliste tantsutüdrukute paroodiana. Ent Tarvi Pürn võrkpalli liidust märkas mullusel universiaadil Kaasanis, et seal pakkusid publikule meelelahutust vägagi oskuslikud segakollektiivid.

Tegelikult pole Eestigi siresäärse ja roosapõskse nooruslikkuse kultusesse üdini kin-

ni jäänud. Rakvere Tarva peatreener Sõber mäletab, et kord, kui klubil ei õnnestunud tantsutüdrukuid hankida, tuli ViruNigulast kutsuda appi Maarjahein. See on pensionäride klubi – aga nad said platsil hakkama. «Nad ei venitanud küll jalgu, vaid panid rohkem «Tuljakut»,» meenutab Sõber.

Ent eks ole vanurite kaasaminegi märk arengust suurema mitmekesisuse poole. Liiati olukorras, kus meestele loota alati ei maksa. Kuigi tugevama soo esindajad peavad Eestis koguni oma tantsupidu, oletab Kalev/Cramo esindaja Raudam, et igasugused katsed tuua tantsutüdrukute kõrvale või asemele tantsupoisse jäävad toppama ühe tõsiasja taha. Nimelt: eesti mehed on suurel areenil šõutantsu vihtumiseks liiga tagasihoidlikud.

Anier vigastas jalga

Tippjooksja võttis dopingut

Leok naaseb Kawasakile

Brändle püstitas uue rekordi

Eesti jalgpallikoondise ründaja Henri Anier on sunnitud pidama vigastuse tõttu mitme nädala pikkuse mängupausi. Eestlase koduklubi Erzgebirge Aue teatas, et Leipzigi vastu peetud karikamängus trauma saanud Anier vigastas hüppeliigese välimisi sidemeid. Seega ei saa ründaja osaleda ei Eesti koondise 12. novembri maavõistlusmängus Norraga ega ka kolm päeva hiljem toimuvas EM-valikmängus San Marinoga.

Maailma tippmaratoonar, keenialanna Rita Jeptoo andis positiivse dopinguproovi. Kolmekordne Bostoni maratoni võitja Jeptoo võidutses seal ka tänavu ning võitis samuti Chicago maratoni. 33-aastane Jeptoo andis keelatud aineid sisaldanud A-proovi septembris kodumaal treenides. Positiivse proovi kinnitamise korral jääb keenialanna ilma tänavuse maratonide sarja peaauhinnast ehk 500 000 dollarist.

Tanel Leok sõidab motokrossi MM-sarjas järgmisel hooajal LPE Kawasaki tiimis.

Viimase hooaja lõpetas Leok TMi võistkonnas pettumust valmistanud 18. kohaga, heade tulemuste saavutamist segasid ka vigastused.

29-aastane Leok on motokrossi MM-sarjas MX1-klassis sõitnud alates 2004. aastast. Kawasaki tiimis kihutas ta ka aastatel 2005–2008 ja sai 2006. aastal MMsarjas oma seni parima tulemuse, 5. koha.

Vähetuntud austerlane Matthias Brändle parandas tänavu teise mehena trekil tunnisõidu maailmarekordit. Maanteel varem temposõidus kolm korda Austria meistriks tulnud Brändle kattis Šveitsis Aigle’is 200 meetri pikkusel trekil tunni ajaga 51,852 kilomeetrit. Eelmine tipptulemus kuulus Jens Voigtile, kes läbis septembri keskel Šveitsi linnas Grenchenis asuval trekil 60 minutiga 51,115 kilomeetrit.

Vähe sellest, et soolise võrdsuse edendajad ei märka spordiareenidel laiutavat soolist ebavõrdsust, on neil jäänud kahe silma vahele ka tõsiasi, et võistlustel peamiselt meespubliku meele lahutamiseks platsile saadetud neiud on muudetud pesueht seksobjektideks.

Pole ime, et näiteks Briti jalgpallimeeskonna Crystal Palace’i liikmed on pahatihti süüdistanud oma kehvas mängus klubi tantsutüdrukuid, kes olla ülemäära seksikad.

On samasugust muret ka Eesti sportlastel?

«Mul pole nende [nappide rõivaste ja seksapiili] vastu midagi,» kinnitab Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber. «Ma olen selle generatsiooni mees, kelle ajal neid [tüdrukuid] ei olnud. Siis ei rõhutatud seksapiilsust nii palju, seeliku alla ei passitud. Aeg on edasi läinud, võtan seda kui loomulikku protsessi.»

Teiste korvpallimeeskondade esindajad võtavad tantsutüdrukute ilmselget seksikust kommenteerides kerge kaitseasendi. TÜ ASK korvpallidivisjoni direktor Andres Ottender seletab, et lopsaka-lohvaka riietusega ei saaks Rocki näitsikud hoogsaid tantsunumbreid sooritadagi. «Nad on kõik võimlemistaustaga ja harjunud esinema trikoos, mis järgib kõiki kehakumerusi,» lisab ta.

«Meie numbrite ajal on neil seelikud ja pluusid seljas – see on samm [seksapiilsusest] eemale.»

Kalev/Cramo turundusesindaja Kristo Raudam tuletab meelde, et nende tantsutüdrukud on esinenud ka pikkades kleitides, kuid mugavuse tõttu eelistavad ise nappi riietust. «Tüdrukud tahavad ise ka head välja näha,» lausub Raudam, «ja kui on, mida näidata – siis miks mitte?»

Eelkõlanu esindab läbinisti meeste vaatepunkti. Tasakaalustamise nimel: mida arvavad kaunima soo esindajad, kui spordis meeste meeleheaks rakendatud naiste juures rõhutatakse seksikust? Mootorrattaspordi föderatsiooni peasekretär Helen Urbanik vastab lakooniliselt: «Ju motosport on kirglik ala.»

Marko Asmer, endine võidusõitja, lisab: «Neid on ilus vaadata!

Vormelite mürin, ilusad tüdrukud – see meeldib inimestele.»

Meestele igatahes. Priit Pullerits

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

18 || vaba aeg || postimees, 1. november 2014

TEATER

6.11 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

RAHVUSOOPER ESTONIA

W. McGregori „Symbiont(s)“, I. Stravinski „Petruška“ Osades: Sergei Upkin, Nanae Maruyama, Gabriel Davidsson jt

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 1.11 kl 12

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt 1.11 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Risto Joost Osades: Pirjo Püvi, René Soom, Maris Liloson, Urmas Põldma, Merle Palmiste, Tõnu Kilgas jt 2.11 kl 17

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Olga Zaitseva, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt

Tallinna Jaani kirikus 2.11 kl 17

HINGEDEPÄEVA KONTSERT 5.11 kl 19

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Väino Puura, Maris Liloson, Raivo E. Tamm jt

Pärnu kontserdimajas 6.11 kl 13

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Rauno Elp jt

Pärnu kontserdimajas 6.11 kl 18

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Rauno Elp jt

BALLETIÕHTU

Talveaias

3.11 kl 11.00 ja 12.30

KA OOPER KÕLAB TUTTAVALT

Ooperit tutvustav haridusprojekt põhikooli- ja gümnaasiumigruppidele.

Korraldaja: Rahvusooper Estonia. Tellimisel gruppidele: junior@opera.ee 4.11 kl 19

HISPAANIAST TULEN… (De España vengo)

Flamenko-tantsud ning kaunis hispaania muusika. Esitavad Janne Ševtšenko (sopran), Claudia Lenaerts (Ševtšenko) (flamenko), Tiit Peterson (kitarr) ja Tarmo Eespere (klaver). Korraldaja: MTÜ Musicante

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 1., 6., 16., 23.11 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

2.11 kl 12 Esietendus!

4., 8., 23.11 kl 12

Kuldne Lurich

Mika Keränen Lav. Ingomar Vihmar, osades Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Pääru Oja, Robert Annus, Mari Lill, Kersti Kreismann, Ester Pajusoo, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Ingomar Vihmar, Markus Luik, Kleer Maibaum-Vihmar.

2., 7., 12.11 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain

Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja.

4., 9., 13., 20.11 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan Lav. Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

5.11 kl 12

Varastatud oranž jalgratas

Mika Keränen Lav. Ingomar Vihmar, osades Marta Laan, Harriet Toompere, Mari-Liis Lill, Ingomar Vihmar, Roland Laos, Mihkel Kabel, Maria Avdjushko, Jüri Tiidus.

Viimaseid kordi!

5., 22.11 kl 19

Rahauputus

Michael Cooney Lav. Andrus Vaarik, osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Jan Uuspõld, Ivo Uukkivi, Maria Avdjushko, Kersti Kreismann jt.

Väikses saalis 1., 20., 30.11 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu Lav. Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

2., 7., 12.11 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode Lav. Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

4., 9., 19.11 kl 19

Hõimud

Nina Raine Lav. Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan.

5., 11.11 kl 19

Orvud

Lyle Kessler Lav. Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Vanemuine), Ivo Uukkivi.

6., 16.11 kl 19

Kontakt

Martin Algus Lav. Ingomar Vihmar, osades: Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Marta Laan, Märt Avandi, Maria Avdjushko, Martin Algus või Indrek Sammul.

Viimaseid kordi!

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER VANEMUINE

8.11 kl 19

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

suur maja 1.11 kl 19

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Liisa Pulk, Merle Jääger jt.

5.11 kl 12

DETEKTIIV LOTTE

H. Ernitsa / J. Põldma / P. Pajusaare lastemuusikal Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets jt.

8.11 kl 19

EVITA

HEA PÕHJATUULE VASTU

Teatri Kodu 2.11 kl 12

ARMUNUD KASTIS

L. Aškenazy lastelavastus Katrin Kalma, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees

HALDJAKUNINGANNA

Vana õngitseja

6.11 kl 19

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

H. Purcelli semiooper Alla Popova,Pirjo Püvi,Merle Jalakas, Karmen Puis,Oliver Kuusik, dir. Lauri Sirp 27.11 kl 19

Autor William Douglas Home.

Lavastaja Peeter Tammearu (külaline). Osades Peeter Jürgens, Arvo Raimo, Luule Komissarov.

9.11 kl 14

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Sadamateater 2.11 kl 16

M. McDonaghi draama Andres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, KristiinaHortensia Port

MADISONI MAAKONNA SILLAD

5.11 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Teet Kase ballett Lepo Sumera muusikale Dirigent Erki Pehk 6.11 kl 12

H. Purcelli semiooper Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Rasmus Kull, dir. Lauri Sirp

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar 7.11 kl 19

REHEPAPP

T. Aintsi ooper Marko Matvere, Lauri Saatpalu jt. dir. Paul Mägi

Autor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill

26.11 kl 19

PETTSON JA FINDUS

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste 5.11 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

LOVESONG. Ühe armastuse lugu

9.11 kl 12

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp jt.

6.11 kl 19

3.11 kl 19

Rõuge Rahvamaja

DEEMONID

TOTU KUUL

OOPERIFANTOOM

Kose Kultuurikeskus

Rahvusooper Estonia

4.11 kl 19

GO - mäng kahele

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen, Maria Listra, Koit Toome, dir.Martin Sildos 2.11 kl16

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

PETTSON JA FINDUS

Väike Maja

PAPLID TUULES

OOPERIFANTOOM

4.11 kl 11

ÜKSILDANE LÄÄS

L. Noréni draama Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov 2.11 kl 16

1.11 kl 19

Osades Rait Õunapuu, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Marika Palm jt.

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen, Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, dir. Martin Sildos

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, dir.

Martin Sildos

1.11 kl 19

Nordea Kontserdimaja

6.11 kl 19

HALDJAKUNINGANNA

7.11 kl 19

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie 8.11 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Jaanika Arum,Linda Kolde,Kärt Tammjärv,Marian Heinat,Veiko Porkanen,Reimo Sagor,Markus Dvinjaninov,Tanel Jonas

REHEPAPP

T. Aintsi ooper Marko Matvere, Lauri Saatpalu jt. dir. Taavi Kull

UGALA TEATER

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 1.11 kl 17 viimast korda!

Sajand

Autor Tõnu Õnnepalu.

Lavastaja Margus Kasterpalu.

Osades Luule Komissarov, Peeter Jürgens, Triinu Meriste, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Rait Õunapuu jt.

5., 7.11 kl 13

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

Väike saal 6.11 kl 19

Idioot

Autor F. Dostojevski.

Lavastaja Vallo Kirs.

Eesti Draamateatri väike saal 10.11 kl 12 ja 14

Suur Maalritöö

Autor Ellen Niit. Lavastaja Oleg Titov. Osades Oleg Titov ja Merle Liinsoo.

Eesti Draamateatri suur saal 10.11 kl 19

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam.

Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

6., 15.11 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI 8.11 kl 12 10.11 kl 11 ja 13

PÕRRR…!!!

Rakvere teater 3.11 kl 13

HIIRED PÖÖNINGUL 3.11 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

Põlva Kultuurikeskus 5.11 kl 13

HIIRED PÖÖNINGUL 5.11 kl 19

TOPELTELU

Jõgeva Kultuurikeskus 11.11 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 11.11 kl 19

KVARTETT

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 6.11. kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus) 7., 14.11 kl 19

Uno Bossa

ENDLA TEATER

(lav. Hardi Volmer)

Kassa tel 442 0666

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 1.11 kl 19 esietendus!

7., 22., 28.11 kl 19

MEIE AJA KANGELANE 6., 13.11 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

8., 27.11 kl 19

(lav. Toomas Suuman)

väike maja 6., 11.11 kl 19

Leegionärid

(lav. Madis Kalmet) 7., 25.11 kl 19

Leenane´i kaunitar (lav. Üllar Saaremäe) 8., 12., 27.11 kl 19

8., 27.11 kl 19

Viimase öö õigus

BOYBAND

(lav. Raivo Trass)

Küünis

Endla Teater

EESTI MEES JA TEMA POEG

Uno Bossa

1.11 kl 19

3.11 kl 19

(lav. Hardi Volmer)

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || VABA AEG || 19

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

JÕGEVA KULTUURIKESKUS 5.11 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

KEILA KULTUURIKESKUS 7.11 kl 19

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov)

VENE TEATER 10.11 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

VENE TEATRI VÄIKE SAAL 10.11 kl 19

Algused

VÕRU ”KANNEL” 12.11 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman)

VANEMUISE VÄIKE MAJA 17.11 kl 19

Armastus tööpostil (lav. Peeter Tammearu)

PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS 19.11 kl 19

Algused

(lav. Nils Riess)

VANEMUISE TEATER 20.11 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman)

VENE TEATER 24.11 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman)

VENE TEATRI VÄIKE SAAL 24.11 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 3., 4.11 kl 16

Kirjaklambritest vöö

M. Sabolotny/ R. Agur Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 5.11 kl 14 ja 18 6.11 kl 14

Kas sulle meeldib porno?

TALLINNA LINNATEATRI HOBUVESKIS

6.11 kl 19 9.11 kl 19 11.11 kl 19

PUNG

lavastaja Renate Keerd laval Kompanii Nii

VABA LAVA

Tüür. «Missa brevis» (esiettekanne Eestis) Tüür. Klaverisonaat Palestrina. «Missa Papae Marcelli»

David Hansson, Thomas Hansy Flamenko, klassika, ABBA

TARTU JAANI KIRIK

5.11 kl 17 Viljandi Pärimusmuusika Ait soovitab:

1.11 kl 19

6.11 kl 18 Esietendus!

7., 8., 10., 11.11 kl 18

Telliskivi 60a, C-hoone vabalava.ee

NIGULISTE

W. Shakespeare Lavastajad: Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja Laura Kalle Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremets, Risto Vaidla, Karl Koppelmaa, Mehis Pihla

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas

Hingedepäeva kontsert Kontserdisari “Oratorio”

Torm

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 7.11 kl 17

Pal- tänava poisid

F. Molnar Lavastaja: Aare Toikka Osades: Janek Sarapson, Tanel Saar, Margo Teder ja Kaspar Jancis

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 13.11 kl 19 Esietendus!

14., 21., 22., 24., 25.11 kl 19

1.11 kl 19 Tartu Uus Teater

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Ivar Piterskihh

CLUB FACTORY Madara 22a Piletid Piletilevis 2., 9., 16., 28., 29.11 kl 19

Komöödialavastus «(T)öö klubis»

Lavastaja Sander Pukk Mängivad Tõnis Niinemets, Kait Kall, Veiko Tubin ja Karl-Andreas Kalmet

KONTSERT EESTI KONTSERT

NO47

16.11 kl 14 17.11 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud 29.11 kl 22

NO99 Tantsulaager: Best-of!

MÜNCHNER KAMMERSPIELES, SAKSAMAAL 28., 29.11 kl 19.30

NO58 Ilona. Rosetta. Sue

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 4.11 kl 19 5.11 kl 19

ILLUSIOONID

autor Ivan Võrõpajev lavastaja Pavel Zobnin laval Kristel Leesmend, Katrin Pärn, Siim Angerpikk, Mart Aas

www.concert.ee Rahvusvaheline pianistide festival “KLAVER 2014” 24. oktoober - 2. november Festivali kunstiline juht Lauri Väinmaa

ESTONIA KONTSERDISAAL 1.11 kl 19

VANEMUISE KONTSERDIMAJA 2.11 kl 16

Festivali “Klaver” lõppkontsert

ERSO, Paul Lewis (klaver, Suurbritannia) Dirigent Olari Elts Brahms. Klaverikontsert nr. 1 d-moll, Brahms / Holloway.

Sümfoonia f-moll

JÕHVI KONTSERDIMAJA 2.11 kl 17

Kontserdisari “Oratorio” Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale Johan Randvere (klaver) Dirigent Endrik Üksvärav

8.11 kl 19

Kammerkoor Collegium Musicale Ene Salumäe (orel) Dirigent Endrik Üksvärav Tüür. Missa brevis Tüür. «Spectrum» Palestrina. Missa Papae Marcelli

JÕHVI KONTSERDIMAJA

Duo KULNO MALVA ja TÕNIS KIRSIPU Kulno Malva (akordion, laul, torupill, kehapill) Tõnis Kirsipu (perkussioon, kehapill)

PÄRNU KONTSERDIMAJA 6.11 kl 13 ja 18

“Prints ja kerjus”

LIHULA KULTUURIMAJA

Rahvusooper Estonia etendus Muusika Priit Pajusaar Tekst Aapo Ilves / Mark Twaini jutustuse ainetel Lavastaja: Andres Puustusmaa

NEEME RAHVAMAJA

ESTONIA KONTSERDISAAL

2.11 kl 16

7.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Sõnalõimijad” Maian Kärmas (laul) Ain Agan, Andre Maaker (kitarrid)

TALLINNA RAEKODA 4.11 kl 19

VANEMUISE KONTSERDIMAJA 5.11 kl 19

SAKA MÕIS 6.11 kl 19

Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi

SMARO GREGORIADOU (kitarr, Kreeka) “Taasavastatud kitarr!”

Scarlatti, Bach, Händel, Händel, Ponce, Barrios, Gregoriadou

TAPA KULTUURIKESKUS 4.11 kl 19

ESTONIA KONTSERDISAAL 5.11 kl 15

VANEMUISE KONTSERDIMAJA 6.11 kl 19

PÄRNU KONTSERDIMAJA 7.11 kl 19

KOSTIVERE KULTUURIMÕIS 8.11 kl 16

VALGA MUUSIKAKOOL 10.11 kl 18

VÕRU MUUSIKAKOOL 11.11 kl 18

Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Kitarriduo GOTHENBURG COMBO (Rootsi)

6.11 kl 19

HEIMAR ILVES 100

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester Gatis Gorkuša (trompet) Dirigent Toomas Vavilov Ilves. Sümfoonia nr 2, (II osa, Largo), Jolivet.

Trompetikontsert nr 2 Beethoven. Sümfoonia nr 5

AVINURME KULTUURIKESKUS 6.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Baroki puudutus” Maria Listra (sopran) ja keelpillikvartett Prezioso Vivaldi, Händel Mozart

CORELLI MUSIC Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

ALATSKIVI LOSSIS 1.11 kl 18

KÕLTSU MÕISAS 2.11 kl 18

«Mõisaromantika» – HINGEDEAEG ISADEGA Ansambel RONDELLUS ning renessansi ja keskaja imeline muusika.

EESTI INTERPREETIDE LIIT

RIISIPERE KULTUURIMAJA

Piletid Piletilevist ja kohapeal (5–10€) www.interpreet.ee

„Hingedepäeva kontsert“

MUSTPEADE MAJA 6.11 kl 19 Julia Ageyeva Hess (klavessiin), Imbi Tarum (klavessiin) Kavas: J. C. Bach, J. G. Müthel, D. Buxtehude, R. Rannap

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

HOPNERI MAJA (Raekoja plats 18) 1.11 kl 17

„Kammermuusika Hopneris“

Oksana Sinkova (flööt) Andreas Lend (tšello) Lea Leiten (klaver) Kavas: Kuhlau, Pärt, Vähi, Kangro jt. (Piletid 10€, 5€)

2.11 kl 13.30

Geraldine Casanova-Kuusik (sopran), Jaak Lutsoja (akordion) Kavas: Bach, Schubert, Poulenc jt.

(Piletid 2€, müügil kohapeal)

NARVA KULTUURIMAJA «RUGODIV» 2.11 kl 16

«Muusikasillad»

Naiskoor «Viva Musica», Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor, Narva Koorikooli tütarlaste- ja mudilaskoor. Dir. A. Heinapuu, T. Selke, S. Zaugarova, I. Fefilova, M. Kossolapova Õhtut juhib Pille Lill Vaba sissepääs

Kavas: Bach, Schubert, Poulenc jt.

(Piletid 3€, müügil kohapeal)

TAMSALU KULTUURIMAJA 2.11 kl 18

„Hingedepäeva kontsert“ Alla Popova (sopran) Eino Keningi (kitarr) Kavas: Scarlatti, Stradella, Vivaldi jt.

Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

ema.edu.ee/kontsert

PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS

ESTONIA KONTSERDISAAL

2.11 kl 17

6.11 kl 19

Geraldine Casanova-Kuusik (sopran), Jaak Lutsoja (akordion)

EMTA Sümfooniaorkester Dirigent Toomas Vavilov

„Hingedepäeva kontsert“

Heimar Ilves 100

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

(lav. Nils Riess)

K. Abrahammson Lavastaja: Margo Teder Osades: Tanel Saar ja Kaia Skoblov

20 || SUHTED || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

OTSUSTAB AEG. Lahutus paiskab paratamatult segi nii tunded kui praktilise elu. Selleks et taastuks emotsionaalne stabiilsus ja paika saaks uued rutiinid, kulub tavaliselt aasta või paar.

SUHTED

Lahutuse valu aitab leevendada ühine rituaal sirje niitra toimetaja

N

ii nagu erinevad kooselud, nii erinevad üksteisest suuresti ka lahutused – kaks inimest saavad eri teid minna rahulikult ja teineteist austades, kuid ka suure kisa ja käraga teisele süüdistusi ja nõudmisi esitades.

«Nii nagu on erinevad kõik abielud, nii on ka erinevad kõik lahutused. Inimesed maandavad oma pingeid erinevalt. Mõned inimesed tülitsevad ägedalt, teised tõmbuvad endasse või pühenduvad tööle, trennile, alkoholile või loovad uue suhte. Kolmandad hakkavad liigselt lastele keskenduma. On neid, kes tahavad kõike muuta, ja neid, kes kõigega lepivad,» selgitas Tartumaa Rajaleidja keskuse psühholoog Auli Kõnnussaar.

Lahutusele eelneb tavaliselt pikk periood, kus üks või mõlemad partnerid on tundnud, et nende vajadused ei saa rahuldatud. Lähedus kaob ja häirima hakkab seegi, mis suhte alguses teist köitis.

Kui on otsustatud juba lahku minna, on vaja läbi arutada ja kokku leppida, kuidas muutub elukorraldus ja mismoodi lahendatakse kõik praktilised asjad. Kui peres on lapsi, on vaja kindlasti pöörata tähelepanu laste vajadustele – selgitada, kuulata ja vastata korduvalt nende küsimustele. Arvestada tuleb, et mõlemal partneril suureneb pärast lahkuminekut majanduslik ja organisatoorne koormus, sest kohustused, mida enne jagati kahe peale, jäävad nüüd kummalegi eraldi kanda.

Kõnnussaare sõnul ei saa lahutus kunagi olla päris valutu.

Valu suurus ja intensiivsus sõltub aga suhte iseloomust ja lahutusele eelneva protsessi kestusest. Purunevad kujutluspildid ühisest tulevikust, muutuvad suhted ühiste tuttavatega ning elulised ümberkorraldused tekitavad stressi. Normaalsed tunded lahutuse korral on nii kaotusvalu, mahajäetuse tunne, viha, mure uute kohustuste pärast kui ka kergendus, kui suh-

ted on olnud pikalt pingelised.

Vastandlikud tunded on suurte muutuste korral tavalised.

«Emotsionaalse seotuse lahtiharutamine ja lõpetamine võtab inimestel aega, kõigutab turvatunnet ja teeb haiget. Emotsionaalne stabiilsus võib taastuda alles aasta või kahe pärast.

Valu ja stressi suurus sõltub ka sellest, kui palju suudetakse teineteise väärikust hoida. Paraku on nii, et haiget saanud inimene kipub ka ise haiget tegema.

Nii võibki teineteise haavamine hakata kasvama nagu lumepall,» rääkis psühholoog.

Ideaalis võiks paar psühholoogi soovituse kohaselt luua lahutuse korral oma rituaali, kuidas jäetakse hüvasti ühise koduga, meenutatakse neid aegu, mil oli koos tore, ning tänatakse teineteist kõige hea eest. Rituaali loomise võimalikkus sõltub lahutuse põhjustest ja omavahelisest suhtlusstiilist. Kui paar suudab tunnistada ühiselt seda kurbust ja valu, mis hinges, ning leppida muutuse paratamatusega, siis ühise rituaali läbimine annab kindlasti palju lohutust ja jõudu edaspidiseks.

Kaotusvalu leevenemine võtab aega ja tihti on lahku minnes partnerite positsioonid erinevad, mis teeb sügava sõpruse keeruliseks.

Psühholoog Auli Kõnnussaar

Pärast lahutust on mõlemal partneril vaja luua oma tugivõrgustik – sõbrad, sugulased, kellega suhelda, kellele toetuda. Kindlasti on vaja iseendale anda aega, et kohaneda kõige uuega. Praktilises elukorralduses on vaja taastada stabiilsus. Lastele on tähtis, et mõlema vanemaga püsiks hea kontakt ning elu oleks võimalikult stabiilne. Uute rutiinide tekkimine võtab aega aasta või kaks.

Kas edasine sõprus on võimalik? «Kaotusvalu leevenemine võtab aega ja tihti on lahku minnes partnerite positsioonid erinevad, mis teeb sügava sõpruse keeruliseks. Teineteisest lugupidamine ja piisavalt hea edasine suhe, näiteks ühiste laste korral, on aga küll võimalik. Tavaliselt võtab uuel tasandil suhte loomine ikkagi aega, sest enne peavad tugevad

emotsioonid lahtuma,» vastas Kõnnussaar.

Psühholoogi või pereterapeudi juurde tasub pöörduda selleks, et oma vastandlikes tunnetes ja mõtetes selgust luua. Lahutavad või lahutanud partnerid võivad spetsialisti poole pöörduda ka selleks, et parimal viisil oma paarisuhe lõpetada, kuigi laste olemasolul jääb vanemlik suhe alles alatiseks. Hea vanemliku suhte aluseks on korralikult lõpetatud paarisuhe, kus kõik omavahelised emotsionaalsed teemad on lahendatud ja rahu taastunud.

Perekonnaõiguse advokaat Helen Hääl soovitas juhul, kui lahutavatel abikaasadel ei ole jagatavat ühisvara ega vaidlust ühiste laste lahutusejärgse elukorralduse ning ülalpidamise osas, lahutada perekonnaseisuametis. Kui on aga vaja jagada ka ühisvara ning reguleerida laste ülalpidamiskohustusi või suhtluskorda lahuselava vanemaga, tuleks pöörduda notari poole.

Uus perekonnaseadus laiendas perekonnaseisuasutuste volitusi ning andis notarile abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud ülesanded. Seega on nüüd võimalik abielu lahutada ka notari juures, mis lihtsustab õiguslikku asjaajamist.

Nii saab notari juures samaaegselt abielu lahutamisega sõlmida kokkuleppeid vara jagamise kohta ning ka ühiste laste edasise kasvatamise ja ülalpidamise kohta.

Lastega suhtlemise ja ülalpidamise kokkulepped ei pea aga olema tingimata notariaalsed. Rahumeelses olukorras lepivad vanemad pärast lahutust omavahel kokku, milline hakkab olema edasine suhtlemine lahuselava vanemaga ning millisel määral ja ulatuses üks või teine vanem panustab laste kasvatamisse. Selliseid kokkuleppeid võib sõlmida ka suuliselt.

Kohtusse tuleb abielu lahutama pöörduda üksnes neil juhtudel, kui kõik katsed ja võimalused kohtuväliseid lahendusi saavutada on nurjunud.

Kohtul on kohustus ja ülesanne välja selgitada, kas abielusuhted on pöördumatult

Mees soovis lahutust, naine mitte Mees esitas kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Naine ei olnud lahutusega nõus – väitis, et mees ei tea, mis ta tahab, vaid on hoopis haige, diagnoosiks keskeakriis. Naine kinnitas, et tema soovib meest ravida, ning taotles kohtult lepitusaja määramist.

Mees kinnitas samas, et pole haige ega vaevle keskeakriisis, vaid tõesti soovib väga lahutust ning on sellest aastaid unistanud.

Kohtunik, kellel lasub kohustus välja selgitada abielu jätkamise ja poolte lepitamise võimalikkus, hakkas meest küsitlema, miks ta siiski lahutada soovib. Mees teatas, et see suhe on ammu olnud konfliktne ning ta enam ei soovi oma elu selliselt raisata.

Kohtunik soovis väga kindlaid näiteid, mis mehele ei meeldi ja mis talle naise juures ei sobi. Mees jäi sellega veidi hätta, kuid lõpuks

suutis ühe näite siiski kohtule esitada. Ta kirjeldas nende pere jõululaupäeva hommikuid: kui kõik teised inimesed valmistavad jõuluroogasid, kuulavad jõulumuusikat ning ehivad kuuske, siis tema peab närvilise surve all keldris kingipakkide paelu kääridega krussi tõmbama ja naine õiendab kõrval, et isegi seda teeb ta valesti.

Kohus lahutas 20 aastat kestnud abielu, lepitusaega

ei andnud.

Naine vaidlustas lahutuse ringkonnakohtus, mille kolmeliikmeline kolleegium selgitas naisele, et saage palun aru, teie mees ei soovi teiega koos elada ja ühepoolselt ei saa abielus olla. allikas: kohtupraktika

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ka enam ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat.

Samas on perekonnaseaduse järgi pandud kohtule kohustus võtta tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks ning õigus anda neile kuni kuuekuuline leppimisaeg. Kohus ei tee seda, kui tuvastab, et see on võimatu või ebamõistlik – näiteks väga suurte lahkhelide tõttu või

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

olukorras, kus abikaasal on juba uus elukaaslane.

Vara jagamisel lähtub seadus advokaadi sõnul poolte võrdsuse põhimõttest, mis tähendab, et kui üks abikaasa on teinud abielu jooksul rohkem tööd ja teeninud rohkem raha, samas kui teine abikaasa on hoolitsenud kodu ning laste eest, loetakse nende panused siiski võrdseks ja vara jagatakse pooleks.

Eestis on kõige levinum varaühisus. Sel juhul tuleb tavaliselt otsustada, kas vara jääb ühe abikaasa ainuomandisse, kohustusega tasuda teisele abikaasale hüvitist, või kui mõlemad soovivad vara endale, panna see kaasomanikevahelisel enampakkumisel või ka avalikul enampakkumisel müüki.

Vanema hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui tema vara eest. Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust ühiselt, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Muudatused hooldusõiguses ei mõjuta ülalpidamiskohustust ehk siis ilma hooldusõiguseta vanemal säilib lapse ülalpidamiskohustus.

Suhtlusõiguse nõudmisel on tavaliselt lapse elukoha küsimus lahendatud ning tuleb leida sobivaim viis, kuidas laps suhtleb lahuselava vanemaga.

Suhtlusõiguse nõude lahendamisel ei pea tingimata vanemate hooldusõigust üle vaatama ehk vanematel võib ka edaspidi säilida ühine hooldusõigus.

Hääle hinnangul on need protsessid keerulised ja koormavad, seda eelkõige lapsele, sest hooldusõiguse ja suhtlusõiguse vaidlustesse kaasatakse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja ning määratakse lapsele riigi õigusabi korras advokaat. Hääl soovitas proovida esmalt vaidlusi lahendada kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti abiga, kelle ülesandeks on ka vanemate lepitamine.

Miks pahatihti lahutusprotsess inetuks kisub? «Lahkuminekuni on tavaliselt viinud konfliktid ning lahutamine ei ole reeglina meeldiv protsess.

Lahutusprotsess kisub tihtipeale inetuks just varaliste vaidluste tõttu. Kahjuks on tunda, et ka lapsed kannatavad just nende varaliste lahkhelide tõttu. Tihti võimendab suuri vaidlusi ka elatisnõude esitamine,» vastas advokaat.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Tead, et ebakindluseks pole põhjust, kuid ikkagi kimbutab sind aeg-ajalt see tunne.

Võimalik, et selle taga on liigne kriitilisus enda suhtes või et sa ei vasta teatud reeglitele.

SÕNN Ära sobra minevikus, vaid naudi praeguseid hetki.

Oled just selles faasis, mis võimaldab sul ennast näha uues valguses. Tunned, et kogu sinu olemus on muutunud.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || VARIA || 21

ERNIE

KAKSIKUD Ära võrdle end kellegi teisega. Sinu elu eesmärk on midagi muud kui sellel inimesel. Liigu just oma tempoga ning vajadusel asu oma õiguste eest võitlusse.

Leopold Szwedowski – Il Due Mosse, 1961 Matt kahe käiguga

VÄHK

Eelmise ülesande lahendus: 1. Rg6!

Sead uusi standardeid ja sul võivad olla kellegi suhtes teatud ootused. Ootused ootusteks, kuid inimkäitumist on vahel võimatu ennustada.

MÄLUMÄNG

LÕVI

Leiad, et nüüd on õige aeg nii tööl kui ka kodus öelda välja kõik see, mis on sul juba ammu hingel olnud. Sa ei karda väljanaermist ega ärapõlgamist.

mtü liivimaa mälu

DILBERT MA LOODAN PÄRAST SURMA PÄÄSEDA GOOGLE‛ISSE.

NEITSI

Oled nagu planeet, kellega mitu teist planeeti tahaksid kohad vahetada. Sinu liikumine ja trajektoor tunduvad mõnusamad ja probleemivabamad.

KAALUD Apaatsus vaheldub tunnetega ja sinust võib olla raske aru saada. See aga muudab sind samas inimmagnetiks, sest sa ei ole kunagi igav ega üksluine.

SKORPION

Sul on olemas sada rohtu, mis aitavad tujulanguse korral. Oled tüüp, kellel neid harva ette tuleb. Samas on sinu lähikondlaste seas palju neid, kes vajavad sageli sinu abi.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Liigud edasi vana inertsi najal, kuid varsti on see end ammendanud. Otsid uut asja, mis oleks edasiviivaks jõuks. Pead tegema vaid õige valiku.

VEEVALAJA Kas oled ülemõtlemise lõksus? Siis tasuks natuke tegelda mõttevaba oleku ja meditatsiooniga. Just vaikusehetkel võib pähe tulla sinu senise elu parim idee.

KALAD Saad tagasisidet, et keegi hindab sinu kummalist, kuid samas inimsõbralikku huumorit. Täiendate teineteist mitmel moel.

NING SIND ÜMBRITSEKSID ÜKSNES TARGAD JA AMBITSIOONIKAD INIMESED.

POLE HULLU, VÕTAN KÕRVAKLAPID KAASA.

Vastused: 1. Viiburis ja Turus. Praegu jääb Viiburi Venemaa territooriumile. 2. Arnold Rüütel. 3. İzmir (Türgi). 4. Sixten Sild, abikaasa Sarmite Sild, pojad Timo ja Lauri Sild. 5. 2. ... d6–e5. Loomulikult peavad valged teadma, kuidas partii võita.

KALJUKITS Oled oma parimas lõbusas tujus ja nakatad neidki, kelle tuju on hakanud langema. Hapuks läinud suhted kas lagunevad või jõuavad uuele tasemele.

SAAKSIN TERVEKS IGAVIKUKS TASUTA TOIDU, ÜHISTRANSPORDI JA MASSAAŽI.

1. Helsingi on praegu ainus linn Soomes, kus inimesed saavad liiklemiseks kasutada trammi. Varem on trammiliiklus toiminud veel kahes Soome linnas.

Mis linnades?

2. Kes on see Ukraina põllumajandusteaduste akadeemia akadeemik, 2007. aasta eurooplaseks valitud eestlane, kelle paljude autasude ja tunnustuste hulgas on ka Venezuelas sündinud tšiili filosoofi ja poliitiku Andrés Bello mälestusmedal nr 1?

3. Riigi suuruselt teises sadamalinnas ja elanike arvult kolmandas linnas asub üle Melesi jõe kulgev Caravani sild, mis on maailma vanim kasutusel olev sild.

Mis linn?

4. Kes on see suurmeister, Karlstadi ülikooli lõpetanud turismiekspert, kelle medalikapis on muude medalite kõrval ka 51 medalit Eesti meistrivõistlustelt?

Tema abikaasa on kolm korda tulnud Nõukogude Liidu meistriks ja kaks korda Eesti meistriks, pojad on kahe peale kokku võitnud 26 Eesti meistrivõistluste medalit.

5. Vene kabet oskavad paljud. Meeldetuletuseks: kui mäng algab käikudega 1. a3–b4 b6–a5 2. e3–d4 ..., siis milline mustade teine käik kaotab partii?

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Juku, mitu päeva on aastas?»

«Seitse.»

«Nädalas on seitse päeva, aga mitu päeva on aastas?»

«Seitse.»

«Mõtle hästi järele, Juku. Ma küsisin, mitu päeva on aastas?»

«Esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev ... Rohkem ma ei tea,» vastab Juku solvunult.

••• «Nõuan lahutust. Me ei leidnud naisega ühist keelt.»

«Pöördunud siis tõlgi poole ...»

22 || kuulutused || postimees, 1. november 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kõikjal on jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas.

Elad edasi meie meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas ...

Maga vaikselt, puhka rahus – päike paitagu su kalmu, kuu ja tähed valvaku ...

On lahkunud meie kallis

Hiie Orav

Maie Kruuse

Ostan hea hinnaga erinevaid EW aegseid Roman Tavasti märke. Tel 5613 1453, küsi hinda.

Maja Räpina kesklinnas, www.kv. ee/2431094, hind kokkuleppel. Tel 5554 2624.

Rakke vallavalitsus müüb avaliku kirjaliku enampakkumise korras Salla mõisa kinnistu (katastritunnus 66001:005:0246) aadressil Salla küla, Rakke vald, Lääne-Virumaa alghinnaga 300 000 €, tagatisraha 5000 €, osavõtumaks 200 €; 3-toalise korteri Oru tn 2–7, Rakke alevik alghinnaga 800 €, tagatisraha 80 €, osavõtumaks 10 €, mis peavad olema üle kantud Rakke vallavalitsuse arveldusarvele EE242200001120235592 enne pakkumiste esitamise tähtaega.

Pakkumised tuleb esitada 20. XI kl 10ks Rakke vallavalitsusele Simuna tee 10, Rakke alevik, 46301 Lääne-Virumaa, kinnises ümbrikus märgusõnaga «Korteri müük» või «Kinnistu müük». Täiendav info valla kodulehel www.rakke.ee või tel 5373 7994.

Kuni su ema elab, ei ole sa metsa serval esimene puu, kes tuultele vastu peab seisma ...

Suikus igavesele unele meie kallis ema, vanaema, vanavanaema ja ämm

Hilda-Adele Udumets 6. III 1925 – 29. X 2014

Ostan märke parema hinnaga. Tel 504 2210.

Leinavad tütar Aili ja poeg Vambola peredega.

Hüvastijätt 4. novembril kell 13 Tartu Pauluse kalmistul leinamajas.

Südamlik kaastunne sõber Ekkele ja tema perele

Virve Einbergi

Teatame kurbusega, et lahkus meie ema ja vanaema

Linda Jõela

23. XII 1923 – 29. X 2014

surma puhul.

Leinavad omaksed.

Hanneli, Priit, Elo, Vahur

Ärasaatmine 8. novembril kell 14 Võru krematooriumis.

OÜ Cambi müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel sõiduauto Opel Meriva 1,6 (2005). Enampakkumise alghind 300 €, pakkumise esitamise tähtaeg on 7. XI kl 10. OÜ Cambi, Kesk 2, Kambja alevik, Tartumaa. Lisainfo tel 511 5637.

Mälestame kallist

Kalju Kruusi Avaldame kaastunnet abikaasa Heldale.

Asta, Vilma ja Indrek perega

Tuul nii tasa puude ladvus liigub, linnud unelaulu laulavad ...

Leiname sügavas kurbuses oma kallist õde, tädi, vanatädi

Liilia Kuldkeppi 4. II 1931 – 30. X 2014

Urve, Elve, Ave, Jukka, Joanna

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min.

Müüa maja Viljandimaal Võhmas Koidu 21 (eh 1970, ü-p 150,3 m², krunt 1200 m², heas korras, 32 000 €). Osta-müüaüürida aitab kutseline maakler Peeter Meus tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

Mälestame kallist abikaasat, ema ja vanaema 1. surma-aastapäeval.

Lesk ja poeg perega

Mare, Hansu ja Ülo pered

Ostan veneaegseid kullatud mikroskeeme jne. Tel 5672 5703.

Ostan märke, münte jne tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Müüa 3-toal korter Otepääl Munamäe 16, suusastaadioni lähedal (2006. a, renov, ü-p 83,3 m², 2/3, saun, mullivann, rõdu jne, väga heas korras, 99 000 €). Usaldusväärne kinnisvarateenus, ost-müük-üürimine. Personaalne nõustamine tasuta. Kutseline maakler Veiko Tamm tel 513 8494, www.ader. ee

26. XI 1937 – 2. XI 2013

22. XI 1932 – 28. X 2014

Juriidilised konsultatsioonid internetis http://veebikodu.eu/v.php Juubelipillimees. Tel 5647 2730.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

NanoKiht – klaasi soojustamine.

Klaasile kantav nanokiht vähendab energiakulu ja kaitseb UV-kiirguse eest.

Tel 525 5525. www.termo24.ee

Eha Martinson Mälestame armast onutütart ja head abivalmis sõpra ning avaldame kaastunnet omastele.

Arne, Ela ja Leena perega

Avaldame sügavat kaastunnet

Elmar Ruusamäe lähedastele ja mälestame lahkunud lõõtspillilegendi.

Juhan ja Jüri

Ema ja isa – ei te iial meelest läe.

Leena Ahas

(sünd. Tork) 18. XI 1893 – 10. XII 1969

August Ahas

Meie mõtetes püsid sa üha, elad edasi meie seas.

Elsa Allekõrs

2. XI 1914 – 19. IX 1998

Tänutundes mälestavad lapsed peredega.

Mälestame 100. sünniaastapäeval ema, vanaema, vanavanaema ja vanavanavanaema. Tütred Õie, Laine ja poeg Vambola peredega

Ei viibet, ei naasmise lubadust ...

Elu igavene seadus omas jõus on muutmata ...

Ei kao leinavalu hingest, ei kao silmist pisarad.

1. XI 1894 – 20. VII 1982

Hidweeg Ines Järvekülg

Jüri Kokk

(neiuna Frey) 27. V 1932 – 27. X 2014

Südamlik kaastunne Helene Alaverele kalli isa kaotuse puhul.

Mälestab Toomas Frey perega.

TÜ Eesti Geenivaramu kollektiiv

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Marika Mand

20. XI 1948 – 29. X 2014

Avaldame sügavat kaastunnet Küllikile armsa ema

Marika Mandi surma puhul.

Lesk ja tütar perega Ärasaatmine 4. novembril kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Agenda PRO ja L & L Nordic OÜ töökaaslased

Sügav kaastunne

Kõike võib tahta, karta ja loota.

Seda, mis tuleb – mitte keegi ei oota.

Ene Sarapi perekonnale, lähedastele, töökaaslastele, õpilastele ning kõigile inimestele, keda see traagiline sündmus on valusalt puudutanud.

Südamlik kaastunne Avole, Elinale ja Sillele lastega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Ene Sarapi traagilise surma puhul.

Haridus- ja Teadusministeerium

Henn, Riina, Triin, Sigrid, Andrus ja Merve

Südamlik kaastunne Kadrile ja Mardile peredega

Mälestame kauaaegset teotahtelist koostööpartnerit

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994, KPE OÜ.

Müüa hubane 2-toal korter Märjal (II k, heas korras, kiire vabastus). Kutseline maakler Marge Tõnnis tel 503 0023. www.domuskinnisvara.ee Ostan 1-3toalise korteri Tallinnas. Tel 5820 0800.

Ehitus- ja remondimees otsib tööd.

Tel 501 6542.

AS K.A.T. & KO pakub tööd harvesterijuhile (Ponsse Fox). Tel 515 8760. CV saata kat.ko@estpak.ee Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemispingi operaatorile. Tel 5845 5548.

OÜ AAB Ekskavaator võtab tööle ekskavaatorijuhi. CV saata sven@ valgapuu.ee, www.ekskavaatorid.ee OÜ AAB Ekskavaator võtab tööle objektijuhi. CV saata sven@valgapuu. ee, www.ekskavaatorid.ee

Mälestame endist Tartu Apteegilao juhatajat ja avaldame kaastunnet abikaasale ja tütrele perega kalli

Alla Terentjeva 2. II 1939 – 29. X 2014

kaotuse puhul.

Endised kolleegid Tartu Apteegilaost

Teaduskonnakaaslast ja sugulast Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Haaslava vallavalitsus kehtestas 29. X 2014 korraldusega nr 307 Lange külas asuva Pärnavälja maaüksuse idaosa detailplaneeringu.

Tartu vallavalitsus võttis 9. X 2014. a korraldusega nr 294 vastu ja suunas avalikule väljapanekule Vahi alevikus asuvate Kaasiku ja Taga-Kaasiku maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu. Avalik väljapanek on 3.–17. XI E–R kl 8–16 Tartu vallavalitsuse kantseleis Haava 6, Kõrveküla. Info planeeringu kohta www.tartuvv.ee

Ostan EW hõbemünte. 1. «Toompea» 10 €; 2. «Ülikool» 40 €; 3. «Laulupidu» 80 €. Tulen ise järele. Tel 5558 9066.

Ostame põllumaad.

Vanavara ost tööpäeviti kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

Kaljo Gutmanni 16. IX 1934 – 29. X 2014

mälestab Toomas Frey.

Mälestan kallist onupoega ja lapsepõlvekaaslast

Kallis Siiri. Avaldame südamest kaastunnet

Mart Kase

lahkumise puhul.

Lähemad töökaaslased A. Le Coqi tootmisest ja laborist Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge sinust jäi ...

Eili Korn

Meie siiras kaastunne lesele ja lastele peredega.

Kuuse tn. 22 KÜ elanikud

Endel Kull Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele.

Viive, Külli ja Liina peredega

Eha Martinsoni

Laine Rumvolti

surma puhul.

Kaia ja Helle peredega

Südamlik kaastunne lähedastele.

Eesti Taimekasvatuse Instituut

Avaldame kaastunnet Ilmarile kalli abikaasa

Lehte Noveki kaotuse puhul.

Kaido ja Heino perega

Mälestame ja mäletame

Lehte Novekit Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale.

OÜ Eerika Farm endised kaastöötajad

Südamlik kaastunne Liisile ema

Avo Ode

Aino Kuruski

Leonid Suun Südamlik kaastunne Hellele perega.

Tänavakoristus OÜ töökaaslased

Leonid Suun Sügav kaastunne Hellele, Kaiale ja Margusele perega.

Allan perega

Leonid Suun

Avaldan sügavat kaastunnet lastele ja lastelastele. Ülo Raudla perega

surma puhul. Elke, Evelin, Keiu, Kertu, Kristi, Maria, Mariann, Niina, Reet ning kogu Zumba pere

Siiras kaastunne Katile pojaga.

Sõbrad-töökaaslased peavalvest ja -pääslast. Hüvastijätt lahkunuga 8. novembril kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Mälestame ja tunneme kaasa lastele ja Jaagule

Südamlik kaastunne Kadrile perega kalli ema ja vanaema

Südamlik kaastunne Ebele ning Paavole kalli abikaasa ja isa

Merli Helve

Eha Martinsoni

Teet Paalmäe

kaotuse puhul.

Tädi Linda ja Indrek perega

kaotuse puhul.

Piret ja Anu

kaotuse puhul.

Evi ja Lembit perega

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa, vanaisa, vanavanaisa

Kallist kooliõde

Südamlik kaastunne Tiiale, Bretile ja Birgitile peredega kalli ema, vanaema ja ämma

Mälestame head sõpra

Miralda Parri

Avaldame sügavat kaastunnet Loorile ja Reinule perega.

Laine ja Lembit perega

Kaljo Gutmanni

Gustav Jask

19. XI 1917 – 30. X 2014

Tütred peredega

Eha Martinsoni mälestavad ja avaldavad kaastunnet lähedastele klassikaaslased Rakvere päevilt.

surma puhul.

Kätlin ja Sirje peredega

Sügav kaastunne Hellele ja lastele abikaasa ja isa surma puhul.

Nelli, Leida, Uve, Eha

Südamlik kaastunne omastele

Enn-Armas Udali kaotuse puhul.

TPI 1956. a. lõpetanud elektriinsenerid

Vello Volti

POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA INDREK KUUS, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

NOSTALGIAHUUMOR. Gert Kiileril on peas olemas viimase osa viimase stseeni sisu.

Seriaal «ENSV» kestab Eesti iseseisvumiseni saks Paavo pruudi Kaire isale?

intervjuu

Jah, sel hooajal jõuavad lisaks Kaire isale ekraanile veel 2–3 sellist kõrvaltegelast, kelle osalemine ei piirdu vaid ühe episoodiga. Ja kui meile antakse kõigevägevama ehk siis telekanali poolt võimalus teha ka järgmisi hooaegu, siis võib mõni neist ka sinna edasi kanduda. Täpsemalt ei tahaks samas vihjata, sest see rikuks üllatuse ära.

indrek kuus us päevatoimetaja

E

esti Televisioonis uut hooaega alustanud seriaal «ENSV» püsib ekraanil veel mõned aastad, sest praeguste plaanide kohaselt jätkatakse niikaua, kuni Eesti on jälle vaba.

Gert, palju sa saad saladuskatet kergitada, et mida põnevat veel vaatajat ees ootab? On teil Villu Kanguriga kõik 16 osa juba valmis kribatud?

Kaks osa on veel valmimas, aga sisuliselt on kõik sündmused paigas.

Nagu ikka on meie sarjas kaks või tegelikult isegi kolm plaani. Üks, meie kui kirjutajate jaoks kõige tagasihoidlikum, on see ajalis-poliitiline plaan.

See küll suunab ja paneb meie tegelased teatud olukordadesse, kuid on siiski raam. Teine plaan on see konkreetne teema või juhtum, mida igas osas on vaja lahendada. Kuigi selle teema võib tuleneda ajastust, on selle aluseks ikkagi inimeste isikuomadused ja inimestevahelised suhted. Ja siis kolmas plaan on sarja ja hooaega läbivad inimestevahelised suhted.

Tulles tagasi su küsimuse alguse juurde, minu enda jaoks on kõige põnevam see, mis toimub meie tegelaste omavahelistes suhetes. Selle hooaja jooksul saab lahenduse suhtekolmnurk Kaire – Paavo – Kaire isa, samuti jõuab uude faasi Jüri ja Pille

On juba teada, mitu hooaega «ENSV» võiks veel kesta? Eesti saab ju senise tempo juures mõne aasta pärast vabaks.

Gert Kiiler ammutab seriaali jaoks üha vähem ideid omaaegsetest sündmustest. foto: aldo luud / presshouse

vaheline tundeliin. Ats saab aga 40 ja teda vaevab keskeakriis.

Kui aga konkreetsetest sündmustest rääkida, siis jääb meie ajateljele näiteks 1986. aasta EÕM, Tšernobõli katastroof ja fosforiidisõja algus. Ka karskuspropaganda võtab üles suuremad tuurid.

Palju te kirjutate stsenaariumisse sisse vaatajatelt tulnud tagasiside ja meenutuste põhjal? Ideid jagub?

Eks ideedega ole ikka nii, et hooaja alguses mõtled, et ei tea küll, mida siit veel kirjutada annab – meie tegevusruum on ju piiratud, samuti tegelaste arv –, aga siis hakkab ühest asjast välja arenema jälle teine asi ja nii on ühel hetkel kõigil osadel sisu olemas. Õnneks on järjest rohkem nii, et uued teemad ja osad tulenevad inimsuhetest. Mitte sellest, et mõtleme tolleaegsetele sündmustele ja siis proovi-

me neil teemadel midagi kokku kirjutada.

Ses mõttes on vaatajatelt tulnud tagasiside ja ka oma lähikondsetelt kuuldu eelkõige detailide lisamine. Samas on meil üks varsti eetrisse jõudev osa küll selline, mille selgroog on võetud ühelt tõestisündinud juhtumilt. See täiesti uskumatu stoori jõudis meieni ühe osatäitja kaudu ja me kohandasime selle veidi endale ümber. Vihjena võin öelda, et Paavo saab seeläbi rikkaks.

Hooaegade arv sõltub paljuski sellest, kui pikad need on.

Meil on olnud 6-osalisi hooaegu ja praegune on 16-osaline.

Kuulda on igatahes olnud, et ETV on kokku huvitatud ligikaudu sajast osast – see hooaeg lõpeb 69. osaga –, ja selle ajaga peaksime me jõudma välja Eesti Vabariigini. Võin öelda ka seda, et mul on juba mõnda aega peas olemas viimase osa viimase stseeni sisu.

Veel tahaks teada, kus on Kukekese baar? Kas sinna saab napsi võtma minna?

Sel sügisel alanud «ENSV» kaheksanda hooaja lõpuks jõuame 1987. aastasse ja fosforiidisõjani. Kas mängu tulevad ka uued tegelased li-

Ajateljele jääb 1986. aasta EÕM, fosforiidisõja algus ja karskuspropaganda võtab üles suuremad tuurid.

Kukekese baar on meil igaühel endal peas. Kui piisavalt hästi ette kujutada, siis saab seal alati mõne väikse tsiribitski teha.

Tegelikult on meilt seda ka päriselt uuritud. Kahjuks ei saa me seda baari avalikkusele lahti teha, kuna see asub ühe eramaja teise korruse toas. Sealsamas majas asuvad ka kõik meie tavapärased tegevuspaigad, välja arvatud limonaaditehase kontoriruumid. See on uskumatu tegelikult, kui kitsastes tingimustes me suudame seda sarja toota.

Noortesõbraliku ajakirjaniku tiitli pälvis Karin Kangro Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kuulutas oma meediakonverentsil 2014. aasta kõige noortesõbralikumaks ajakirjanikuks Karin Kangro (pildil) Postimehe uudistetoimetusest.

ENL tunnustas postimees.ee päevatoimetajat Karin Kangrot, kuna ta on aasta jooksul kajastanud aktiivselt valimisea langetamisega seonduvaid ettevõtmisi nii ENLi, riigikogu kui valitsuse tasemel. ENLi juhatus ja nõukogu tänavad Kangrot noortele üliolulise teema kajastamise ja pildil hoidmise eest.

Aasta noortesõbralikemaks väljaandeks kuulutati Tankla Meedianoored, kelle ühistööna ilmub neljandat aastat noorteleht Tankla. Lisaks ajalehele on noored ühiselt tegemas ka Tankla TVd, mida saab jälgida Youtube’is. Postimees pälvis aasta noortesõbralikema väljaande tiitli 2010. aastal. PM

Kunstihoones müüakse erilisi kampsuneid id Kunstihoone galeriisse Tallinnas on üles sätitud uus pop-up-kampsunipood «Hair Sucks», mille peremeheks Eestit tulevasel Veneetsia biennaalil esindav kunstnik Jaanus Samma.

Selles näitus-poes on vaatamiseks, proovimiseks ja ostmiseks väljas rikkalik kollektsioon kampsuneid, mille mustrina on kasutatud Tallinnast ja teistest Euroopa linnadest leitud kritseldusi ja grafiteid, mis on ühel või teisel moel seotud seksuaalsuse või queer-teemadega. Sammale on oluline, et kampsunid jõuaksid galeriiseinte vahelt inimesteni, sest näitus jätkub kõigi nende seljas, kes soetavad endale kampsuni ja kannavad seda avalikus ruumis.

Veneetsia biennaalil osaleb Eesti NSV gei-ajalugu uuriva teosega «NSFW. Ajaloo sügavikust». Janar Ala

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 1. NOVEMBER ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Puutepunkt (subtiitritega)* 30 Saada sõber Euroopasse, 3/13 10 00 Maahommik 45 Õnne 13* 11 15 Pealtnägija (subtiitritega)* 12 00 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 9 30 Nikolaj ja Julie, 15 13 15 Laulu lugu: „Oma laulu ei leia ma üles“ 25 Lähetus: Magnet Soome (ETV 2013) 14 00 Viimane tango Halifaxis* 55 Võimu kants: Mehed, kes armastavad naisi* 15 55 Jalgpalli Premium liiga: Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev 18 00 ENSV: Kirjasõber* 30 Aktuaalne kaamera 40 Loodusdokk: Prantsusmaa metsik loodus, 1/2 19 35 Mehed ja mõrrad, 7/8 20 05 Reisile minuga: Mozarti linn 30 Õnne 13 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey 22 25 Hercule Poirot: Surnud mehe temp 23 55 Kuritegu, 15/20 00 50 Vapratest vapramad, 2/10 01 26 ERR.ee uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Kellamäng* 10 Metskapten* 12 30 Plekktrumm* 13 10 Kirjandusministeerium* 40 MI* 14 10 Maastiku mustrid* 40 Väärtus elutööle.

Kaarin Raid* 50 Lavastaja Kaarin Raid* 15 30 Valge kaardivägi, 4/10* 16 15 Smallville: Risttule all* 17 00 Lugu kutsikast nimega Udu (Mist, the Tale of a Sheep Dog Puppy, Inglise 2006).

Lastefilm 18 15 Tugitoolisport: Stiani jõukatsumine kõhutuulega* 25 Lammas Shaun* 30 Sügise laulud 19 00 Mesilane Maia: Kõige ilusam pall* 10 Näh* 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 dokkaader: Külm talv (Hiina 2011) 21 30 Teatriõhtu.

Kohvioad (ETV 1978) 23 20 8 mm ELU, 4/12* 50 Maailma kino: Katkenud ahela lõpp (The Broken Circle Breakdown, BelgiaHollandi 2012)*.

Draama 01 42 ERR.ee uudised

KANAL 2

06 15 Ma ei teadnud, et olen rase 40 Illusioonimeistrid 07 30 Reporter* 08 20 Jälle Tom ja Jerry 45 Top Shop 09 00 Aia- ja kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 11 30 Rooli võim 12 00 Subboteja 55 Radar* 13 55 Kuldvillak* 14 30 Telerahvas* 15 00 Kodutunne* 16 00 Viimane võmm* 17 00 Armastuse varjud, 2/4: Aeg kõik haavad parandab (SaksaInglise 2010) 19 00 Reporter+ 35 Klipijaht 20 35 Põgenemine planeedilt Maa (Kanada-USA 2013). Eestikeelne joonisfilm 22 25 Köök* 55 Kaks päeva Pariisis (Prantsuse-Saksa 2007). R: Julie Delpy.

O: Julie Delpy, Adam Goldberg, Daniel Brühl. Romantiline komöödia 00 50 Kick-Ass – uus superkangelane (USA-Inglise 2010).

R: Matthew Vaughn.

O: Nicolas Cage, Aaron Taylor-Johnson.

Märulikomöödia 02 45 Michael Clayton (USA 2007). Põnevik 04 40 Reporter+* 05 10 Charlie inglid: Inglid ei unusta kunagi*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1511-1512 07 25 Joonissarjad 09 00 Simpsonid 5, 14: Lisa vs. Malibu Stacy 30 Simpsonid 5, 15: Avakosmose Homer 10 00 Heimari kokaklubi 30 Livin Aloha, 1* 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kättemaksukontor 12, 8: Armastuse algoritmid, 2* 13 05 Kartulid ja apelsinid 2, 8* 14 05 Keskea rõõmud 1, 7: Kiljuv lõvi* 15 05 Hannah Montana film (USA 2009).

Komöödia 17 05 Ühe armastuse lugu, 99 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 KINO3: Shrek Kolmas (USA 2007).

Animakomöödia 21 15 Padjaklubi 2, 7: Valged valed* 22 20 KINO3: Hea aasta (USA 2006). R: Ridley Scott. O: Russell Crowe, Albert Finney.

Romantiline komöödia 00 45 Maailma viimane armulugu (USA 2012).

Romantiline komöödia 02 35 Uus tüdruk 1, 5: Cece ööbib diivanil 03 00 Hannah Montana film (USA 2009)*.

Komöödia 04 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Jack Nicholson 06 00 Õdede maja (Saksa 2002).

Romantikafilmide sari 07 45 Otsides ja leides 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 277 30 Sõbrad, 41-45* 12 00 Täiuslik kohting (Prantsuse 2010)*.

Romantiline komöödia 14 00 Miss Marple, 5/20: Uinunud mõrv (Inglise) 16 00 Gok Wan kokkab, 6/6: Piduroad* 30 Aia- ja kodusaade 17 25 Lemmikretseptid 18 10 Rachael Ray argipäevaroad, 9 19 00 Gordon Ramsay köögisaladused, 5 30 Gordon Ramsay köögisaladused, 6 20 00 Kuula mu laulu* 21 00 Valge tuvi saladus (Saksa 2012) 23 00 Nero Wolfe, 9/19: Jaht emale (USA 2001). Krimifilm 00 50 Reporter+ 01 20 Linnapreilid võrgutavad farmerit, 3 02 10 Süües saledaks, 9 35 Õdede maja (Saksa 2002)* 04 00 Otsides ja leides* 45 10 aastat nooremaks USA: Nohikust elegantsi etaloniks* 05 05 Reporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Reporter 09 00 Komissar Rex, 34: Tappev kirg* 55 Komissar Rex, 35: Anna saladus* 10 50 Conan, 305: Dax Shepard, Rosemarie DeWitt, Dan St. Germain* 11 40 Conan, 306: Jennifer Garner, T. J. Miller, Shakey Graves* 12 30 Punker* 13 30 Krimi* 14 00 Elav märklaud: Vihavaenlane* 15 00 Topeltpauk (USA 2001)*. Märul 16 55 Õnneseen Slevin (USA-Saksa 2006)*.

Märul 19 00 Viimane võmm: Ellujäämiskursus 20 00 Saladuste kütid: Greifide kamp 21 00 Hullult armunud, 7/13: Kullake, võid mu autoga sõita 30 Hullunud haid (Raging Sharks, USA 2005). Põnevik 23 25 Surmaratsanikud (Horsemen, USA 2009). R: Jonas Akerlund. O: Dennis Quaid. Põnevik 01 05 Kalailm* 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 55 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 1 07 55 Salajane ladu 13 4, 15-16 09 55 Rikaste valud 2, 5: Näost näkku 10 55 Pisiprobleem, megasegadus (USA 2012)*. Komöödia 12 45 Seksisemud 1, 4: Unustamise eelis 13 15 Liiga 3, 8: Tänupüha 45 Tee kuulsusele (USA 2006).

Spordifilm 16 00 Clevelandi show 4, 4: Surmav kalkun 30 Simpsonid 8, 7: Armunud Lisa* 17 00 Alexela korvpalli Meistriliiga. Kohtuvad: Valga/Maks&Moorits – TYCO Rapla 19 00 Ninjasõdalased 30 Rammumeeste maailma karikasari, 11 20 30 Simpsonid 8, 8: Orkaan Neddy 21 00 Top Gear 4, 8 22 05 Palat (USA 2010). Õuduspõnevik 23 55 Ameerika õudukas: nõiakool 3, 8 00 55 Ninjasõdalased 01 25 Palat (USA 2010)*. Õuduspõnevik 03 10 Ameerika õudukas: nõiakool 3, 8* 04 10 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 15/33* 45 Terve tervis* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Linnaosa lood* 11 00 Rahvaadvokaat* 45 Pall korvi* 12 15 Loomingurõõm*.

Dokfilm 13 05 Maatriks* 50 Kinnisvaraveeb 16 35 TeTeVeke.

Multifilm. Asterixid, Ameerika vallutajad 18 00 Täna. Uudised 05 Kaameraga Ukrainas* 35 Nädal pealinnas 19 00 Aja puudutus* 30 Keskkonnanädal 20 00 Täna. Uudised 30 Kas tohib?

21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 05 Anna Karenina, 1/2. Itaalia lühisari 22 45 Kultuurimeeter* 23 15 Täna. Uudised* 45 Keskkonnanädal* 00 15 Kas tohib?* 45 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik.

Andres Ammas 10 10 Perepilt 11 05 Rahva teenrid 12 05 Vasar. Urve Eslas, Peeter Helme, Urmas Vadi 13 05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava.

Riigita rahvas. Andrus Mölder, Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Ma elan siin.

Valgevenelanna Niina Pärna. Haldi NormetSaarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng.

Küllike Veede – Puudutamata 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool.

Kultuuriantropoloog Argo Moor – Narkootilised ained traditsionaalkultuurides 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 55 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Helikaja. Liina Vainumetsa 10 05 EKKMi teooriaklubi* 11 05 Uus raamat.

Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum.

Molland ja tänavamuusikud* 14 05 Kunstiministeerium* 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika.

Kaotatud süütus*.

Sarja Nyyd-muusika arhiiv. Jüri Reinvere saade “Kaotatud süütus”.

17 05 Heliträkk.

Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis.

Festival “Klaver”.

Festivali lõppkontsert Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Paul Lewis (klaver, Suurbritannia), dirigent Olari Elts.

21 00 Fantaasiaplaat.

Tarmo Tabas. Kudsi Erguner “Islam Blues” (ACT, 2001). Türgi muusikud. saavad kokku ja leiavad ühise keele euroopa jazzmuusikutega.

22 05 Ilmakaar. Tšaadi muusikat*.

23 00 Meditatsioon 00 05 Nokturn

24 || TÄNA || POSTIMEES, 1. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB, MILLISTE PLAANIDEGA LÄHEB VALIMISTELE VASTU KRISTIINA OJULANDI UUS PARTEI.

NIMEPÄEV: TIIA, TIIU Olev Remsu 67, kirjanik Mati Heidmets 65, psühholoog Aivar Kull 59, kirjanduskriitik Merle Palmiste 44, näitleja Siim Aimla 40, muusik ja pedagoog Diana Leesalu 32, dramaturg ja kirjanik Ksenija Balta (pildil) 28, kergejõustiklane

foto: maaja kitsing

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

«KASU» KIRJUTAB SELLEST, KUIDAS ON LÄINUD TEISE SAMBA PENSIONIFONDIDEL.

Soe ilm tuleb tagasi KÄRDLA +9 HAAPSALU +8

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +6

RAKVERE +5

PAIDE +6

9 3–

Võta ilmajaam endaga kaasa!

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

/s

Täna hommikul on sisemaal hallakiht maas ning mõnes varjulises niiskes kohas võib tee libe olla; TARTU sama oht varitseb ka homme PÄRNU VILJANDI +6 +8 hommikul. Lisaks piirab nähta+7 KURESSAARE vust tihe udu. Homme, kui vä+9 ga soe õhk on Islandi lähedal paikneva tsükloni servas Läänemere ületanud, võib mandril siseVÕRU maal enne vihma isegi lumehelVALGA +6 +6 beid näha. Õhutemperatuur tõuseb õhtuks 10 kraadi lähedale.

Täna pilvisus tiheneb. Õhtupoo- KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS likul hakkab Lääne-Eesti saartel Pühapäev, 2.11 Esmaspäev, 3.11 Teisipäev, 4.11 vihma sadama. Puhub muutliku Tallinn 0/+6 +8/+10 +8/+11 suunaga tuul 2–7 m/s, pärastlõuTartu –2/+6 +4/+8 +4/+10 nal pöördub tuul kagusse, puhuNarva –5/+5 +4/+8 +7/+9 des 3–9 m/s, õhtul saartel kuni 12 m/s. Õhusooja on 3–8 kraadi.

Pärnu 0/+8 +8/+11 +8/+10 Kuressaare +5/+11 +10/+12 +9/+12

m

Möödunud reedel loomade veolt tagasi jõudnud loomaaia väikebuss tõi täiendust Tallinna loomaaia loomkoosseisu Saksamaalt ja Tšehhist. Berliini loomaaiast saabusid Tallinna paar saatür-helmesfaasaneid ja paar kuuba amatsoonpapagoisid. Chomutovi loomaaiast toodi kaasa ilusate sarvedega tagakaspia uriaalijäär ja emane neitsikurg. Samuti sai Tallinnas ligi 25 aastat elanud käharpelikan Paška (pildil), kes viimased aastad pidi läbi ajama ilma liigikaaslasteta, enda kõrvale kaks noort käharpelikani Dvůr Králové loomaaiast.

Möödunudlaupäevane ilusa ilmaga kõrvitsapäev loomaaias oli meeleolukas. Kaunistatud ja maitsva sisuga täidetud kõrvitsatega said tutvust teha nii alpinaariumi asukad, elevandid, hiired, muskusveised, jaapani makaagid kui ka surikaadid, maod, tiigrid, jääkarud ja lõvid.

Laste loomaaia latrite põrandad said nädala alguses soojustuseks peale paksu kummikatte ning kääbuskitsed, alpakad ja kanad kolisid kesknädalal tagasi oma koju. Pehmet sügisilma ära kasutades tegid elevandimaja töötajad suurpuhastuse kilpkonnaaedikus ja surikaatide ekspositsioonis, vahetades välja kogu põrandat katva liiva.

Novembrist alates on loomaaia lahtiolekuaeg talvine: kassad on avatud kella 15ni, siseekspositsioonid ja laste loomaaed kella 16ni ning loomaaias võib viibida kuni kella 17ni.

TALLINN +7

merike merilain

Paška sai seltsilisi

EUROOPA

tõuseb 7.41 7.28 7.47

loojub 16.28 16.24 16.38

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+12,1 kraadi (2000) –8,7 kraadi (1979) +12,4 kraadi (1984) –12,1 kraadi (1992)

KUUFAASID 31. oktoober 4.48 7. november 00.23 14. november 17.16 22. november 14.32

+17 +16 +20 +11 +16 +16 +12 +18 +10 +9 +13 +3 +3 +13 +21 +14 +16 +21 +4 +18 +3 +11 +19 +2 +16 +6 +7 +19 +10 +8 +9 +14 +6 +13 +31 +23 +29 +28 +27 +29 +20 +35 +11 +15 +32 +19

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 2. NOVEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

07 09 10 11

09 00 Lastesaated 10 30 Looduselust, 6/10: Euroopa naarits 11 00 Karm põhjala, 3/4* 50 Liha* 12 45 Siin ja praegu* 13 45 Tummfilm kurdist tüdrukust 14 25 350 korda sündinud (ETV 1990) 15 05 Pipi Pikksukk 17 00 Elagu rüütlid!* 30 Rallipõrsas Ruudi* 18 00 Kuningapoeg, kes ihkas saada surematuks, 1 40 Arva ära, kui palju ma sind armastan* 55 Mesilane Maia: Hullunud kamp* 19 05 Maksikoer Fik* 10 Piip ja Tuut hoiavad Eesti lippu kõrgel: Hingedepäev* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) Teemaõhtu: Hingedepäev 45 100 luulepärli: Elul on väikene hingemaa.

Betti Alver 50 Tähelaev: Toomas Paul 21 00 Hingekesele 10 Eesti lood: Hingevalvur 40 Luuletus: PaulEerik Rummo 45 Eesti lood: Saare võimalikkusest 22 15 Luuletus: Ave Alavainu. Hingedeaeg 20 Aegade registrid.

Hugo Lepnurm 23 05 Metsa poole 00 00 Lumevarjude vahel 20 ERR.ee uudised

06 10 Rooli võim* 35 Daltonid: Bandiidist daam. Daltonite rodeo.

Daltonid teevad elektrit. Joonissari 07 00 Põgenemine planeedilt Maa (Kanada-USA 2013)*.

Eestikeelne joonisfilm 08 35 Klipijaht* 09 35 Nädalalõpp Kanal 2ga* 11 05 Laula mu laulu* 12 35 Saladused* 13 05 Naabriplika: Eratee* 14 05 Pilvede all* 15 05 Inga Lindström – Sveni testament (Saksa 2011) 17 00 Utta Danella – Praha saladus (Saksa 2012) 19 00 Reporter+ 35 Sajandi armastus, 62 21 50 Hotell Grand 23 35 Öö kuulub meile (We Own the Night, USA 2007). R: James Gray. O: Eva Mendes, Mark Wahlberg, Joaquin Phoenix, Robert Duvall. Haarav põnevusdraama 01 45 Elu täis üllatusi (I Think I Do, USA 2013).

Romantiline komöödia 03 15 Varuvõmmid (USA 2010)*. Hitt-komöödia 05 00 Reporter+* 30 Illusioonimeistrid*

12

13

14 15

16

17 18

19

20

21

22

00

30 Lastesaated 00 Prillitoos 00 Tõuse ja sära!

15 Jamie Oliveri 30 minuti road: Kanavardad 45 Puutepunkt 10 Loodusdokk: Prantsusmaa metsik loodus, 1/2* 00 Mängumuutja (Game Change, USA 2012)*. Draama 55 Dirigeerib Neeme Järvi (ETV 1979) 15 Hingetee (ETV 1999) 40 Raudse eesriide jumalused* 10 Hercule Poirot: Surnud mehe temp (Inglise 2013)* 40 Downton Abbey (Inglise 2013)* 30 Aktuaalnep kaamera 40 Ajavaod. Ärimehed: Oskar Kersoni seikluslik elu 10 Isa Brown: Jeruusalemma tütred (Inglise 2014) 00 Hyacinth Bucket (Inglise 1995) 30 ENSV: Õppida, õppida, õppida!

00 Aktuaalne kaamera: Nädal. Ilm 40 Sport. Sport 00 NO99 Kunstikool 05 Dicte, 6/10 (Taani 2012) 50 Tõuse ja sära!* 05 Nikolaj ja Julie, 15/22* 53 ERR.ee uudised

TV3 05 40 Kirgede torm, 1513-151 07 25 Teismelised ninjakilpkonnad 45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1 08 10 Aladdin 2, 4 35 Teismelised ninjakilpkonnad* 09 00 Simpsonid 5, 16: Homer armastab Flandersit 30 Simpsonid 5, 17: Bart saab elevandi 10 00 Monster High: Reedeõhtused hirmud (USA 2013). R: Dustin Mckenzie. Animafilm 11 00 Shrek Kolmas (USA 2007)*.

Animakomöödia 12 50 Me armastame Eestit* 14 25 Stop!

55 Koerte hotell (USA-Saksa 2009).

Komöödia 16 55 Ühe armastuse lugu, 100 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Su nägu kõlab tuttavalt, 5 22 00 007 ja Kaheksajalg (Inglise-USA 1983).

Seikluspõnevik 00 40 Politseipere 2, 13: Pime usk 01 35 Castle 3, 11 02 20 Stop!* 45 007 ja Kaheksajalg (Inglise-USA 1983)* 04 55 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1515

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Hugh Grant 06 00 Valge tuvi saladus (Saksa 2012)* 07 45 Otsides ja leides 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 278 30 Näpud põhjas, 4145 12 00 Ellen 16 30 Hooaeg 17 10 Metskassid, 9/22: Lõpetame, mille alustasime 18 05 Ameerika tippmodell 16, 9/13 19 00 Telerahvas 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 21 00 Inglite linn (City of Angels, USASaksa 1998). R: Brad Silberling. O: Nicolas Cage, Meg Ryan.

Romantiline draama 23 15 Nero Wolfe, 10: Juhtum mürgiannusega (USA 2001).

Krimifilm 01 00 Reporter+ 30 Ameerika tippmodell 16, 9/13* 02 20 Allilma emandad, 7/13: Hiiglased ja käääbused 03 05 Metskassid, 9/22* 45 Otsides ja leides* 04 30 10 aastat nooremaks USA* 55 Staariminutid: Kevin Spacey 05 00 Staariminutid: Kevin Costner 05 Reporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 36: Nukumõrvar* 09 00 Komissar Rex, 37: Hüpnoos* 55 Komissar Rex, 38: Laibajaht* 10 50 Conan, 307: Chelsea Handler, Nicholas Hoult, Gerard Way* 11 40 Conan, 308: The New Pornographers* 12 30 Surmakullerid, 3* 13 30 Valged hundid* 14 30 Viimane võmm: Ellujäämiskursus* 15 30 Hullunud haid (USA 2005)*. Põnevik 17 15 Õigeks ajaks (USA 2010)*. Komöödia 19 00 Radar 20 00 Saladuste kütid: Uinuv kast 21 00 Hullult armunud, 8: Headus ja kord 30 Looduse meelevallas, 6 22 00 Adrenaliin 2 – Kõrgepinge (Crank: High Voltage, USA 2009). R: Brian Taylor, Mark Neveldine.

O: Amy Smart, Jason Statham.

Põnevusmärul 23 45 Punker* 00 45 Punkri kaunimad hetked. Erisaade 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 15 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 2 08 15 Salajane ladu 13 4, 17-18 10 15 Rikaste valud 2, 6: In vino veritas 11 15 Rammumeeste maailma karikasari, 11* 12 15 Clevelandi show 3, 20: Potileiutis 45 Brickleberry 1, 5: Võidukihutamine 13 15 Liiga 3, 9 45 Värav! (USA 2005).

Spordifilm 16 00 Clevelandi show 4, 5: Suur vahe meeste ja naiste vahel 30 Maailma vingeimad rekkavennad 1, 2: Esimene kärpimine 17 30 Jääraja rekkavennad 5, 1: Viimase piirini 18 30 Simpsonid 8, 8* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 30 20 20 Simpsonid 8, 9: Meie Homeri salapärane reis 50 Vormel 1: USA GP 23 00 Top Gear 4, 8* 00 00 Valgekrae 4, 8 01 00 Ninjasõdalased* 30 Maailma vingeimad rekkavennad 1, 2* 02 30 Jääraja rekkavennad 5, 1* 03 20 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Kas tohib?* 09 00 Nädal pealinnas* 25 Keskkonnanädal* 55 Kultuurimeetri arhiivist. Disainiöö 2014* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11 05 Anna Karenina, 1/2*. Itaalia lühisari 12 45 Aja puudutus* 13 15 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee 45 Kultuurimeeter* 16 15 Loomaaia looduskool* 45 Inimese mõõde.

Pikker, 4/4* 17 15 TeTeVeke.

Multifilm. Salapärane saar 18 10 Terve tervis* 40 Maatriks* 19 30 Nädal + 20 00 Otse: Korvpall.

Itaalia kõrgliiga.

Venezia Reyer – Varese 21 45 Lõõtspillipidu Harmoonika 2014, 1/2 23 00 Nädal +* 30 Pühapäevatee* 00 15 Lõõtspillipidu Harmoonika 2014, 1/2* 01 30 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Andres Ammas 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa-. David Vseviov 12 05 Nostalgia. Triin Ella, Jaak Jõekallas 13 05 Ahjualune. Urmas Vadi 14 05 Kuula rändajat.

Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis.

Burghauseni loss Saksamaal. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Klassikud. Adolphe Sax 200.

10 05 Sooviklassika.

Pille Olde. Kuulajate lemmikmuusika.

Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helikaja* 13 05 Vanamuusikatund.

Carl Philipp Emanuel Bach 300, 3. Saate autor on Robert Staak, saade oli esmakordselt eetris 3. mail 2014.

14 05 Järjehoidja.

Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg.

30 Lemmiklood 15 05 Raadioteater.

György Kopanyi kuuldemäng “Kutse surnutele”.

17 30 Vokalissimo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Mala Punica. Kontsert Utrechti varajase muusika festivalilt 2013.

20 00 Folgialbum.

Kari Malmanger.

Vaikseid sügavaid traditsioonilisi laule Lääne-Norrast esitab lauljatar Kari Malmanger.

21 00 Džässikontsert* 22 05 Raadio Ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat*.

Kudsi Erguner “Islam Blues” (ACT, 2001) 00 05 Nokturn