Postimehe paberleht 02 08 2014 by Postimees

UUS KORD

TÄHISTAMATA ERAMAAL TOHIB NÜÜDSEST VIIBIDA KA ÖÖSITI. EESTI LK 6–7

DRAAKONITE VÕIT

MATI KAAL: Loomadel pole vaja samu asju, mis meil.

Raadio 2 paljastas eile kümnetunnises maratonsaates oma kuulajate arvates parima Eesti plaadi läbi aegade.

Arteris veel: Võiduujumine üle Väikese väina Pariisi moenädala meestemood

EESTI LK 6–7 ARVAMUS LK 2

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Literaat

JELENA SKULSKAJA Silmapaistvalt andekad inimesed suhtuvad peaaegu alati üsna ükskõikselt sellesse imesse, mis neis pulbitseb.

ARVAMUS LK 12

LAUPÄEV, 2. AUGUST 2014 • NR 178 (7169) • HIND 2 € • TIRAAŽ 55 920 • 201 000 LUGEJAT • 48 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 2. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

kaarel arb

1 8 5 7

Avaldage parem kiisupilte

Eesti parim muusikaalbum on Ewert and the Two Dragonsi «Good Man Down». Läbi aegade! Vähemalt on ta seda Raadio 2 korraldatud küsitlusel osalenud 1079 hääletanu arvamuste summana. Ja kui tuhande kaheksakümnes nüüd sellega rahul pole, siis kus oli su arvamus siis, kui see arvesse oleks läinud? Värske asja üle otsustada on raske. Kas 2011. aastal ilmunud «Good Man Down» saaks selle tiitli ka näiteks viie aasta pärast, selgubki loodetavasti siis, kui keegi küsida jaksab, sest kuigi «Eesti parim album läbi aegade» kõlab lõplikuna, ei peatu muusika ega püsi jäävana inimeste maitse. Muidugi on kolme aasta tagune plaat meeles rohkematel inimestel kui mõnekümne aasta tagune, Ewert and the Two Dragons on aga oma muusikaga ületanud mitmesuguseid piire ning mil määral on hääletatud muusika ja mil määral maailmaedu eest, ei olegi lõpuks oluline. Loeb kuulaja isiklik suhe artisti ja albumisse ning draakonid on seda luua suutnud. Kui Briti muusikaajakiri Q 1997. aastal esimest korda palus oma lugejatel valida läbi aegade parim album kogu maailmast, jõudis esikohale Radioheadi selsamal aastal ilmunud «OK Computer». 2005. aastal kinnitasid lugejad uuesti, et «OK Computer» on parim kaheksa aastat hiljemgi ning jääb üle loota, et ka Raadio 2 jätkab oma kuulajate küsitlemist ja ajapikku kujuneb arvestatav ülevaade sellest, mida eestlased mingis ajahetkes hindavad.

ilsest jõustus Venemaal nn blogijate seadus, mis võtab riigi kontrolli alla seni suhteliselt vabalt toimetanud veebielu. Igaüks, kelle veebileht saab ööpäevas üle 3000 külastuse, tuleb nüüd panna ametlikku registrisse ja sellest tehakse seaduse mõistes massiteabevahend, millele kehtib hulk kohustusi. Ei tohi levitada kontrollimatut infot, pruukida vandesõnu, avaldada isikuandmeid jne. Paljud vaatlejad on pidanud uut korda absurdselt rangeks ja leidnud, et tegu on võimu püüdega sulgeda vaba infolevi internetis, mis on kriitikute tähtis teabeallikas ja suhtluskanal. Esimesena registrisse pistetud blogijate seas on näiteks kirjanik Boriss Akunin ja humorist Mihhail Zadornov. Kui rangeks asi tegelikult läheb, on veel teadmata. Osa tegijaist suhtub seadusse lihtsalt põlastavalt. Näiteks blogija Oleg Kozõrev avaldas sellise isikuandmereegleid rikkuva teate: «Marie Skłodowska-Curie oli abi-

elus Pierre Curie’ga, kõneldakse, et õhtuti meeldis neile tegelda radioaktiivsuse uurimisega.» Meil Eestis on ühiskondlikult mõjukaid blogisid praegu vähe: Memokraat, Mihhail Lotmani, Indrek Neivelti ja Jürgen Ligi kirjutised, ilmselt siiski mõni veel. Näiteid blogijaist, kes arvestatavat reklaamitulu teeniks, peaaegu polegi. Venemaal on võimalik auditoorium hoopis suurem, reklaamitulust on tuntud blogijal võimalik ka ära elada ning kogu tegevus kihab blogosfääris mitu korda siinsest hoogsamalt. Võttes arvesse üldist meediavabaduse seisu Venemaal, on infolevil internetis seal ka palju suurem kaal, kui esmapilgul puhtalt numbrite järgi võib näida. Tuntumaid Vene blogijaid Rustem Adagamov leidis hiljuti avaldatud intervjuus, et kogu nüüd jõustunud seadus on tehtud ühe inimese pärast: see on opositsionäär Aleksei Navalnõi. Viimase blogis on ilmunud hulgaliselt paljastusi võimuesindajate korruptiivsest tegevusest, luubi all on olnud nii duumasaadikute välismaal omandatud kallid majad ja luksuskorterid kui ka näiteks Vene Raudtee juhi Vladimir Jakunini villa, milles asuvast

kasukahoidlast kujunes omaette lööklause. Nii oligi tarvis paljastustekraan kinni keerata. «Kõik see tehti ühe inimese pärast, kes regulaarselt kirjutab ametnike järjekordsetest korruptsiooniskeemidest, mis neile arusaadavalt rõõmu ei tee,» rääkis Adagamov.

JUHTMÕTE Võttes arvesse üldist meediavabaduse seisu Venemaal, on infolevil internetis seal suurem kaal, kui puhtalt numbrite järgi võib näida. Omaette teema on veel «vene mati» ehk lopsakate vandesõnade ärakeelamine meedias, sh ei tohi kinolevisse lasta filme, milles vannutakse. See keeld jõustus õigupoolest juba juulis, kuid nüüd laieneb ka blogijaile, ilmselt satuvad löögi alla ka Twitter, Facebook, Vkontakte jne. Isegi selline Vene võimule lähedane kultuurikorüfee, nagu Nikita Mihhalkov, on leidnud, et traditsiooniline kirumine on «vene rahva üks tähtsamaid leiutisi». Edaspidi aga on veebis targem nunnusid kiisupilte postitada.

urmas nemvalts

Küsija näoga draakon

PÄEVA KOMM Esikahekümne albumid on valdavalt eestikeelsed, valitsevad 1990ndad ja nullindad ning kitarrised ja rokised albumid.

KÕVA SÕNA Peale 1975. aastat ei meenu mulle sellist sõnasõja pidamist, mis nüüd käib isegi diplomaatilistes ringkondades.

Võttes ette publikuküsitluse esiotsa, on üsna selge, millises ajas meie kohalik muusikaelu praegu on. Esikahekümne albumid on valdavalt eestikeelsed, valitsevad 1990ndad ja nullindad ning kitarrised ja rokised albumid. Olulisemgi aga – valitsevad albumid, millest ei kuma läbi trendijälgimine ega raha. Nende albumite tegijatel on olnud midagi öelda ja see on publikule korda läinud. Kui kaheksateistkümnendaks hääletatud Curly Stringsi puhul saab hetkel rääkida ehk veel ühe hittalbumi imest, võib eeldada, et kauaks nad seda nii ei jäta. Ülejäänud esiotsa puhul võib aga tunnustavalt noogutada, et kattugu muusikamaitse üldtabeliga või mitte, kõigi albumite puhul on tõesti tegemist loojate ja loominguga, mis vähema või rohkema aja jooksul tugeva märgi maha on jätnud ning Eesti muusikaelu oluliselt mõjutanud. Ning lõpuks on vastus ikkagi küsija nägu. Nii nagu Areeni kriitikutetabel, mille esikohal on J.M.K.E. «Külmale maale», peegeldab Eestis muusikast kirjutavate inimeste maailma, on Raadio 2 küsitlus loogiliselt oma kuulajate ja ka iseenda nägu. Ka ülesande keerukuse nägu – kümne tühja reaga vorm võis nii mõnegi kuulaja ära hirmutada. Kui sama ülesande võtaks ette mõni muu meediakanal, oleks tulemused taas küsija nägu. Aga miks mitte küsidagi! Ja mitte ainult parimat albumit, vaid ka parimat laulu ja parimat ükskõik mida. Sest edetabelid on põnevad. Rohkem tabeleid!

OSCE parlamentaarse assamblee esimees, endine Soome välisminister Ilkka Kanerva, Helsingin Sanomat 01.08

Postimees 1926. aastal Draama Paljassaarel. Elanikud kordoni ülemale kallale tunginud. Piiriwalwe kordoni ülem Ulp ühe kallaletungijatest maha lasknud, teist haavanud ja eneselt elu võtnud. (Traaditeel oma kirjasaatjalt). Ööl wastu 1. augusti teatati politseiwõimudele, et Paljassaarel tunginud kohalikud elanikud piiriwalwurile kl 12 ajal öösel kallale, kui wiimane öösel luurekäigul wiibinud. Ametiwõimude kohalejõudmisel selgitati, et piiriwalwe kordoni ülem Nikolai Ulp oli kohalikkude elanikkudega wastuollu sattudes sunnitud olnud pealetungijate eest taganema kordoni ruumi, kus lootis omale abi leida. Kui Ulp uuesti wälja

LOE KA LK 6–7

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tuli, tunginud temale Jaan Rumberg, 27 a wana, kallale ja lõi kiwiga näkku. Selle peale haaranud Ulp rewolwri ja lasknud Rumbergi pihta. Kuul tungis pahemalt poolt rinnast läbi ja tõi surma. Peale selle tunginud kohalikud elanikud Ulpile uuesti kallale. Weel kord tõstis Ulp rewolwri, lastes paugu wastaste sekka, mille tagajärjel Eduard Ruus, 28 a wana, kergelt haawata sai. Millegi pärast sattunud piiriwalwur suurde ärewusse, jooksnud uuesti kordoni poole ja lasknud omale meelekohast kuuli pähe, mis silmapilgselt surma tõi. N. Ulp on 25 a wana ja poissmees. Süüalustena on kohtu-uurija 7 meest wahi alla wõtnud. 02.08.1926

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, PO P OSST TIM I ME EE ES, S, 2. 2. A AU AUGUST UG GU U 2014 || NÄDALA UST N DALA NÄOD || 3 NÄ

TOIMETAJA INDREK KUUS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

RÄSITUD ENESEKINDLUS. Arseni Jatsenjuki viis kuud peaministrina on näidanud, et kahjuks pole võimalik Ukrainal hinge tõmmata.

Väike võit tali Klitško UDAR ja Oleh Tjagnõboki Svoboda ning 19 sõltumatut saadikut on aga siiski koalitsioonist taandunud ja seaduste järgi on vaja kas 30 päeva jooksul uus moodustada või korraldada erakorralised valimised. Viimased mõlkusid meelel ja keelel ka lahkujatel ning neid toetas selles Porošenko, peaministri taandumisele seisid vastu aga nad kõik. Ehkki Jatsenjukil õnnestus parlamendis nüüd korraks üksmeel saavutada, kuuluvad sinna siiski jätkuvalt 2012. aastal hoopis teistsuguse riigi etteotsa valitud jõud, kes mitte kõik ei toeta Ukraina praegust suunda Euroopa poole.

asketest otsustest, mille keskmes on finantsprobleemid, rääkis Jatsenjuk juba veebruaris, mil talle peaministri koht alles usaldati, ehkki toona polnud Maidani «taevast sadat» leinanud Ukrainal aimugi, kui palju ohvreid ja ohverdusi võib revolutsioonile järgneda ning mil määral võib raha olla tarvis hoopis sõjaväele ja taastustöödeks. Rahvusvahelise Valuutafondi abi, mille saamiseks Jatsenjuk ametisse asudes kõnelusi pidama asus, on varasemast veelgi vajalikum. Olles veennud ka parlamenti selle ning riigieelarve ja maksuseaduse kohendamise vajalikkuses, teatas Jatsenjuk, et päeva suurim majandusuudis oli teade Argentina maksejõuetusest. «Järgmine on, et Ukrainaga seda ei juhtunud, ja ei juhtu kunagi,» lisas ta enesekindlalt. Jatsenjuki viis kuud peaministrina on näidanud, et kahjuks ei võimalda ükski võit Ukrainal hinge tõmmata – jätkub võitlus separatistide ja Venemaaga ning alles algab Malaisia lennukatastroofi paiga uurimine, samuti tuleb kõige toimuva korral kuidagi hoida püsimas riiki ja pakkuda rahvale mingitki kindlustunnet. Jääb üle loota, et ka liitlastele läheb kõik piisavalt korda ning et sõnapaarist «Jatsenjuki võit» ei saa nukrat poolmütoloogilist metafoori. liisa tagel

Palju kisa, palju villa

esti on lehmapiima ja sea liha tootmise alal maailmatasemel. Kui satute Lõu na-Eu roopas se, märkate kindlasti, et seal pakutakse võrreldamatult väiksemas valikus piimatooteid ja sealihagi on pigem üks valik paljude seas. Sigade aafrika katku jõudmine Eesti suurfarmideni võib endaga tuua nii sealiha hinna kallinemise kui ka odavnemise. Kallinemise juhul, kui Baltikumis tapetakse sigu nii massiliselt, et liha hakkab

nappima. Odavnemise aga siis, kui Eestis nakatub üks-kaks farmi, aga ümbritsevad riigid keelavad sealiha impordi kõigist meie farmidest. Eks siis tuleb need loomad kohapeal odavalt maha müüa. Terve selle nädala on meedia lakkamatult kõnelenud ja kirjutanud sigade aafrika katkust – võibolla on seekord paljust kisast hoopis palju villa? Ehk sõnub ajakirjanike hädakraaksumine katku ära ja Eesti pääseb halvimast? Näis. nils niitra

Spordirahva sõber

n see Edgar muidu, mis ta on, aga selle asja tegi ta küll vägevalt ära! See mõned nädalad tagasi öeldud lause kuulub ühele Eesti spordi tippjuhile ning jutt käib eile Tallinnas avatud Tondiraba jäähallist. Tegemist pole juhuslikult poetatud kergemeelse ütlusega, vaid samasuguseid ülistavaid arvamusi on kostnud paljude poliitikakompleksidest vabade spordiinimeste suust. Olgem ausad, uut jäähalli oli sportivate tallinlaste, eri-

ti aga laste jaoks hädasti vaja, sest kahest tegutsevast jäähallist, millest üks ei vasta juba ammu mingitelegi nõudmistele, jäi Tallinna jaoks väheks. Linnapea ja uisuliidu juhina oli Savisaare kohus olukord lahendada ja ta tegi selle ära. Mõistagi võib igas maksumaksja raha eest tehtavas teos näha propagandat, kuid spordiinimestele on tähtis tulemus. Seekord on see suurepärane. peep pahv

foto: mihkel maripuu

foto: margus ansu

foto: toomas tatar

öödunud nädalal raputas erakonda Isamaa kuuluv peaminister Arseni Jatsenjuk niigi räsitud Ukrainat ja selle ärevil toetajaid teatega, et paneb ameti maha. Ajenditena nimetatud koalitsiooni lagunemine ja üksmeele puudumine parlamendis andsid hoogu Kiievi vastastele, mis tähendas, et internetist võib leida nüüd küllaldaselt teateid «Šokolaadikuninga langemisest» viitega president Petro Porošenko juhitud Rošenile, ja «Kiievi hunta hävingust» viitega teadagi fašistidele, kes Ukrainat juhtivat. Ukraina peaministri taandumise peab aga kinnitama parlament. Tagasiastumisteade, ehkki ehmatav, osutus esialgu siiski ilmselt sümboolseks käiguks ja ehmatavalt emotsionaalsele avaldusele järgnesid nädala jooksul siiski ka tema jätkuvad pöördumised parlamendi poole, et saadikud end kokku võtaks, leiaks üksmeele ja võtaks vastu rasked eelarvet puudutavad otsused. Neljapäeval teatas parlament, et tegelikult ei lähe Jatsenjuk mitte kuskile ja jätkab tööd ning vastu võetakse ka suurem osa soovitud muudatustest – muuhulgas seatakse sisse üksikisiku tulumaksule lisatav sõjamaks. Saadikud tõusid suisa püsti ja aplodeerisid Jatsenjukile pärast endi hiilgavat sooritust hääletustel. Ukraina uudistelehekülg KyivPost võrdles parlamendis toimunut 17. sajandi kasakate nõukogu kogunemisega, kus traditsiooni kohaselt pidid kohaletulnud paluma värskelt valitud juhil ametisse astuda. Komme nägi ette, et esialgu mängitakse mängu, kus juht teatab, et ei võta oma kõrget ja aulist ametit vastu – tegelikku loobumiskavatsust tal aga eales polnud. «Tänane parlamendi konstitutsioonilise enamuse toetus valitsuse algatustele on samm ühinemise ja riigi päästmise poole,» sai Jatsenjuk teatada neljapäeval pärast istungit. Vi-

Härra Elekter – Sandor Liive

esti kõige mõjukama ettevõtte rooliratast 16 aastat keeranud Sandor Liive teatas, et soovib taas juhatuse esimeheks kandideerida. Eesti Energia on oma juhi nägu: tugev, uuenduslik ja energiline. Ja kuigi ennevõtte julgeid investeeringuid Ameerikas ja Lähis-Idas nimetavad kriitikud riskantseteks, õlitehaste arendamine läheb üle kivide ja kändude, näitavad aruanded meie energiafirmat tervisest pakatavana. Kui riigikontrolli auditist

selgub riigiettevõtete nõukogude ja ministrite suutmatus oma haldusala firmasid tõhusalt suunata ja kontrollida, siis kobakäpp või avantürist võiks Eesti Energia juhi toolil istudes palju paha teha. Vaatepilt, kuidas poliitikud, teadlased ja ettevõtjad piltlikult öeldes Liivel peost söövad, ei mõju just meeliülendavana, võib siiski rahulikult hingata, kui ta peaks lõpuks oma konkurentidest taas parimaks osutuma. andres reimer

4 || EESTI || POSTIMEES, 2. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Priit Paris abikaasa Ülviga mai lõpus, Siin n vice rahvuspargi järvi ja jugasid.

Juuni keskel jõudis Priit Paris oma reisil Lõuna-Euroopasse, Makedoonia ja Kreeka aladele. Siin näeb ta välja nagu sealne karjus. Vaid rattapüksid reedavad, et tegelikult on ta teel.

KODUNT KAUGELE. Mis puhkus see on – lesida päikse käes plaažil?! Pigem rännata pikalt üle maade ja merede.

Eestlased vürtsitavad elu suurte seiklustega priit pullerits

vanemtoimetaja

uidugi Priit Paris kartis. Töö Eesti põllumajandusmuuseumi IT-spetsialistina oli ennast ammendanud, aga ikkagi valdas teda hirm end töölt lahti võtta. Ei või ju teada, mis järgmiste kuudega juhtub. Äkki lendab suur plaan vastu taevast ja kõike tuleb otsast alustada. «Siis on jälle raske tööd leida,» nendib Paris (32). Plaan oli küpsenud tasapisi, koos abikaasa Ülviga (29), kes töötas pärast geenitehnoloogia magistriõpingute lõpetamist Tartu Ülikooli geneetika õppetoolis laborandina, kahekesi pisemaid reise tehes. Kuni ühel päeval rohkem kui poolteist aastat tagasi jõudsid nad mõttele, et võtaks õige seljakotid selga ja rändaks ümber maakera. Kui see paistab kellelegi pisut hullumeelne ja veidi arulage, siis Parisele mitte väga. Kuus aastat tagasi, mil ta tundis, et argielu Eestis ei paku enam pinget, haaras ta seljakoti ja seikles stiilis «läheb na-

gu läheb» (või «näis mis saab») mööda Ameerika idarannikut põhjast lõunasse, Floridasse. Ta liikus hääletades. Kahe kuuga jõudis kohale. Kaalust kaotas 13 kilo. Ometi sedapuhku, enne plaanitavat ümberilmareisi, Paris kartis. Kartis nimelt, et ei suuda end senisest argirutiinist lahti rebida. Aga kõik kartused, nagu ka reisieelne stress – kust leida head ja taskukohast varustust, mida kaasa võtta ja mis koju jätta – kadusid niipea, kui Parised aprilli keskel, 30-kilosed pakid rattaraamil, Tartust Läti-Leedu-Poola suunal teele asusid. Nüüdseks on nad läbinud 6400 kilomeetrit ning jõudnud Horvaatia, Kreeka ja Türgi kaudu Gruusiasse. «Selle reisi eesmärk ei ole ennast kellelegi tõestada,» teatasid Parised ühises e-kirjas, kui olid just saanud kätte Aserbaidžaani viisad. «Tahtsime oma ellu vaheldust ja näha, kuidas mujal elatakse. Me ei tea, kas jõuame kogu kavandatud marsruudi läbida, aga igatahes proovime jõuda nii kaugele, kui võimalik.» Nõnda mastaapseid seiklusi, nagu Parised, kes kavatsevad koju tagasi jõuda kahe ja poole aasta pärast, ei saa või ei söanda enamik inimesi ette võtta. Aga paarikuised pikad reisid, millega argielu vürtsitada, po-

le enam paljudele pelgalt unistus. Rännumees Tiit Pruuli nimetab seesuguseid pikki seiklusi ebaakadeemiliseks enesetäiendamiseks.

Ambitsioonikad retked Tegelikult pole isegi Pariste ümberilmaretk jalgratastel midagi ennenägematut. Neli aastat tagasi kulus Raimo Laosmal vändates maakerale tiiru peale tegemiseks 329 päeva ja 34 344 kilomeetrit. Kellele see maa liiga pikk tundub, võib püüda korrata rekreatsioonikorraldaja Teet Suurkivi teekonda: eelmise aasta suve lõpus pedaalis ta rattaga läbi Kanada, läbides 69 päevaga 8357 km (päeva keskmine kilometraaž 157). Juuli keskel startis oma järjekordsele rattaretkele Uhhuduuri meeskond, kes plaanib kolme kuu jooksul läbida Aafrikas kirdest lõunasse 6000 km. Mootoriga kaherattalistel seiklemine on saanud lausa klubiliseks ajaveetmiseks. Nii on motoseltskond, kelle kuulsamad liikmed on laulja Jaagup Kreem ja telereporter Tanel Talve, teinud retki Lõuna-Ameerikasse, Venemaale ja kurikuulsasse Liibanoni. Ka autoga seiklejad otsivad võimalusi, kuidas nii end kui ka tehnikat proovile panna. Näiteks tegi 67-aastane Arno Pavel suve hakul vana villi-

se ehk UAZiga kaheksa nädala ja ligi 28 000 km pikkuse reisi läbi Venemaa Vaikse ookeani äärde Vladivostokki ja tagasi. Juuli keskel asus kolm Eesti noormeest Londonist teele Nissani üheliitrise mootoriga väikeautol, lootuses jõuda augusti keskpaigaks Mongoolia pealinna Ulaanbaatarisse. Tiina Jokinen ja Peeter Vähi on korraldanud maasturitega koguni kolm ekspeditsiooni: mööda Siiditeed, Põhja-Ameerika põhjaservast Lõuna-Ameerika lõunatippu ja ümber Aafrika. Möödunud aasta lõpus alustas inseneriharidusega Mait Nilson isevalmistatud amfiibautoga Amphibear ambitsioonikat retke ümber maailma, kuid pontoonide leke Aafrika läänerannikul Roheneemesaarte lähedal nullis tema plaanid. Suurtele vetele on kindlam siiski spetsiaalsete meresõiduvahenditega minna. Kaks ja pool aastat tagasi lõpetas suurema meediakärata oma kuraditosin kuud kestnud mereretke ettevõtja Uku Randmaa. Temast sai esimene eestlane, kes purjetanud üksinda ümber maakera. Kaks aastat temast varem lõpetas kahe aastaga tiiru ümber maailma purjekas Martha, mille kapten oli Hiiumaa mees Hillar Kukk. Tunamullu naasis ümberilmareisilt endine Saku Õlletehase, nüüdse Carlsberg Uzbe-

balt saaks looduse poolest mingi ulmeka kokku vändata,» kirjeldavad mehed oma elamusi. «Jätkame teed mägede ja jõgede vahel. Mingi vennike palub abi. Naine on rase ja vaja kiirelt meile vastassuunas kišlakki viia. Nõustusime, aga naine pidi mehele kitli peale andma, kui mees teatas oma plaanidest. Panime ajama.» Kohe tuleb järgmine elamus: «Teel lambakarja nähes otsustasime, et laseme õhtuks lamba potti panna. Tehtud, kõik organiseeriti jooksupealt. Toodi lammas, kutsuti kondistaja ja meid ootas uus maitseelamus. Põnev, prooviti toorest maksa ja toorest pekki. Kõik oli suurepärane.» Laur-Leho Kaljumets, kes rohkem tuntud muusikunimega Lemo, suundus äsja ligi kuuks ajaks Siberisse Kolõma nn surmatrassile telesarja filmima. Viieliikmeline võtteseltskond rändab Kaug-Idas suurte Kamazi veokitega, millele on buss peale ehitatud, Magadanist Leena jõe äärde Jakutskisse. «Peamine rõhk on kalapüügil ja kohapealsel eluolul,» kirjeldab Kaljumets plaane. «Aga tahame paarist Gulagi laagrist ja evenkide juurest läbi käia. Kuid eks tõde selgub Venemaal alati kohapeal.»

Ootamatu kohtumine

Üks elamus teise otsa

Kummatigi tikub valitsema arvamus, et suurt maailmaseiklust saavad endale lubada vaid üksikud eriti ettevõtlikud, kel paindlik elugraafik, nagu hiljuti katamaraanil Nordea ümber maailma purjetanud Jaan Tätte ja Marko Matvere, või rahakad ja rohke vaba ajaga, hästivarustatud tegelased, nagu Rolling Estoniansi seltskond, kes sõitis kümnend tagasi kolme G-klassi Mercedesega ümber maailma, kokku 180 000 km. Tegelikult on vaja ennekõike julgust ja pealehakkamist. Ja teinekord pisut õnne ka. Finantsharidusega Maret Allik purjetas neli aastat tagasi kaks kuud Nordea pardal, kui kohtas Kariibi mere piirkonnas oma hingesugulast, kes oli just seilanud üle Atlandi. Läks nii, et kõigest kaks kuud hiljem pakkis Allik Eestis oma asjad ja

Praegugi on lisaks Paristele mitu rännumeest teel. Juuli keskel asus kümneliikmeline offroad’i-seiklejate seltskond eesotsas matkasarju tootva reisioperaatori Väino Laisaarega teele läbi Kesk-Aasia endiste liiduvabariikide. Nende varasemasse kontosse kuulub mitu autoteekonda Venemaa lõputuisse avarustesse, sealhulgas kaks polaarretke karmi pakasega põhjaaladele. Eelmise nädala lõpuks olid nad jõudnud Tadžikistani-Kõrgõzstani piiri lähedusse. «Ööbime nagu Marsil. Va-

Väino Laisaare maasturiseltskond peab tõ dab üllatada: laevavrakid otse kõrbeliival.

kistani finantsjuht Inga Kuusik, kel kulus 30 riigi läbimiseks 244 päeva ehk kaheksa kuud. Tõsi, tema ei liikunud purjekatega ega rattaga, nagu Parised, vaid kasutas liikumiseks peamiselt lennukeid. Suurele reisile läks praegu Taškendis elav Kuusik vahetult pärast 50-aastaseks saamist – enda sõnul selleks, et pageda keskeakriisi eest. Ekstreemsemate rännakute nimistu tippu kuulub kahtlemata meteoroloogi ja polaaruurija Timo Palo üle-eelmise aasta kevadel koos norralase Audun Tholfseniga korraldatud 1500 km pikkune ning kaks ja pool kuud kestnud retk põhjapooluselt Teravmägede saarestikku.

POSTIMEES, 2. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Mereakadeemia ühines lõplikult tehnikaülikooliga Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) on eilsest täieõigusliku, viienda, kolledžina Eesti Mereakadeemia. Reedest alates on kõik mereakadeemia rakenduskõrghariduse ja magistriõppe üliõpilased, samuti ka täiendusõppurid, TTÜ üliõpilased ning neile laienevad kõik TTÜ üliõpilaste ja täiendusõppurite õigused ja kohustused. BNS

Kaitseväe juhataja asetäitjaks saab Artur Tiganik Kaitseminister Sven Mikser nimetas kaitseväe juhataja asetäitjaks kolonel Artur Tiganiku (pildil), kes seni teenis maaväe ülemana. Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab kaitseväe juhataja asetäitja ametisse kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Tiganik on lõpetanud Rjazani Kõrgema Õhudessantvägede Kooli, Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ja kaitsnud magistrikraadi Ameerika Ühendriikide Sõjakolledžis. postimees.ee

naudivad nad Horvaatia ühte pärlit, Plit-

kolis uude koju, 11,5 meetri pikkusele valgele jahile Otra Vida. Kui Postimees Allikuga (46) paar nädalat tagasi ühendust sai, paiknes ta uus kodu parajasti Brasiilias ning ta ise matkas koos elukaaslase, inglase Martin Dixon-Tyreriga Peruu Andides inkade pühas, Urubamba orus. Nad matkavad nimelt igas riigis, kus peatuvad. Telk, kirkad ja lumekassid kuuluvad laeva põhivarustusse. «Meile pole see klassikaline ümbermaailmareis,» selgitab Allik. «Meil on plaanid, aga me muudame neid vastavalt tujule ja ilmale. Kuid eeldatavasti saab kümne aasta jooksul siiski maakerale tiir peale – mis ei ole omaette eesmärk. Eesmärk on avastada maailma, kohtuda vahetult kultuuridega, visata ankur vette sellise saare lähedal, kuhu lennuk ei maandu ja liinilaev ei sõida.» Ta nimetab end pooleldi naljatades meremustlaseks: kodu asukoht, täpsemini koordinaadid, muutuvad ju alatasa. Allik tunnistab, et Eestis n-ö juhet seinast välja tõmmates oli kõige raskem teha lõpp palgatööga, loobuda pidevast ja kindlast sissetulekust ning kolida Tallinna kodust pisikesse laeva, kuhu ta võttis kaasa vaid kümnendiku oma asjadest. «Tänaseks on selge, et need kümned kingapaarid, jakikesed ja pluusid olidki täiesti ülearused,» tunnistab ta. Uue elustiiliga harjumine võttis ligi aasta. Eks kolimisotsuse tegi kergemaks ka see, lisab Allik, et tütar oli selleks ajaks juba ülikooli lõpetanud ning töötas ja elas oma elu. «Tõsi, nüüd näeme mitu korda harvem, aga kohtumised kestavad nädalaid, sest mu 25-aastane tütar käib meiega paar korda aastas purjetamas, kus iganes me parasjagu asume.» Allik ei salga, et maailmas ringi purjetada ja matkata võimaldavad suuresti hingesugulase Martini õnnestunud investeeringud ning suurlinnas väljaüüritud korter, ent kinnitab, et igal juhul on meremustlase elustiil odavam kui maine elulaad. «Selleks ei ole vaja olla miljonär, juhul kui sul pole miljonäri tarbimisharjumusi,» selgitab ta.

inimest

hukkus tänavu seitsme kuu jooksul liiklusõnnetustes. Enamiku ajast, mis purjetamisest üle jääb, veedab Maret Allik oma üleilmarännakuil matkates. Siin on ta seljakotiga Hispaanias Püreneedes.

Ülemuse tuju on võimalik ette näha

«Oleme kohanud paare, kes on oma maise kodu lihtsalt välja üürinud ja sellest piisab. Meiesugused ei maksa igakuist arvet vee, kütte ja elektri eest. Päikesepatareid, tuuleja veegeneraator tagavad piisava elektrivaru. Sadamas oleme vaid siis, kui tõesti vaja – sest sadamas elad nagu Lasnamäel. Üldiselt oleme ankrus, nii et ümberringi on merevaade koos isikliku basseiniga ümber kodu. Tõsi, diislit ja süüa peab ostma, kuigi kala tuleb merest. Ja mida Euroopast kaugemale, seda odavamaks elu muutub.»

aaremaalt pärit Maret Allik, kes aastaid tagasi sai tuntuks Saaremaa kohvi idee algatajana ja kelle firma Sinu Oma tegeleb kohvikaubandusega, elab juba neljandat aastat purjekaga mööda maailma rännates. Mida laias ilmas ringirändamine teile annab?

Tahtsime oma ellu vaheldust ja näha, kuidas mujal elatakse. Me ei tea, kas jõuame kogu kavandatud marsruudi läbida. Ümber maailma reisijad Ülvi ja Priit Paris

Ka Ülvi ja Priit Paris väidavad, et igaüks, kes tõeliselt tahab, leiab võimaluse, raha ja aja, et laia ilma seiklema minna. Kuna nad hotellides ei ööbi ega restoranis söö, kulub vähem. «Mõnikord saame õunaraksu minna ja inimesed lihtsalt annavad meile süüa,» tunnistavad nad. «Üks suurem kuluallikas on muidugi ratta varuosad, aga saame hakkama. Võib-olla saab kusagil natuke töötada ja raha juurde teenida.» Veidi rohkem kui kolme kuuga, mis Parised seni teel viibinud, pole nende kinnitusel paranenud mitte üksnes nende füüsiline, vaid ka vaimne vorm.

Ühest küljest on see täielik vabadus, teisalt vahetu kokkupuude asjadega, mida sa muuta ei saa, mida pead aktsepteerima – tuuled, hoovused, orkaaniperioodid ... Kontoris töötades, maa peal elades, pead arvestama ülemuse tahtega ja lähtuma seadusest, mis võib karjuda ebaadekvaatsusest – need on asjad, mida tegelikult on võimalik ju muuta, aga ikkagi pead alluma, sest muutmine on keeruline või lõpmatult aeganõudev. Ilmgi võib olla muutlik nagu ülemuse tuju, kuid alati saad võtta satelliittelefoni kaudu ilmateate, mis on suhteliselt täpne paari päeva ulatuses. Seega tead oma ülemuse ehk ilma tuju ette.

Kummatigi tikub valitsema arvamus, et suurt maailmaseiklust saavad endale lubada vaid üksikud eriti ettevõtlikud, kel paindlik elugraafik. Vastutus on meil paadis kindlasti suurem kui kontoris. Kontorist tuled tavaliselt elusana koju, isegi kui oled olnud laisk või ettenähtust pikemalt lõunapausi pidanud. Kui ookeanil laisalt käitud, ei pruugi kallast näha enam kunagi. Ületades 20–30 päeva järjest ookeani, oled kogu selle aja neljatunnistes vahetustes 24 tunnil ööpäevas. Kas see on vabadus või kohustus – kuidas kellelegi.

õdema, et Kesk-Aasia suufotod: erakogu

See on Maret Alliku mustlaskodu Otra Vida. Pildil seisab alus ankrus Roheneemesaarte külje all.

Aga teile? Olete vaba ja õnnelik?

Tõsi on, et vaba ja õnnelikuna tunneme end [elukaaslase Martiniga] küll, aga kuna laeva korrasolek nõuab panust, teeme kõik võimaliku enamasti ise: tuleb ette, et nädal aega järjest parandan purje kümme tundi päevas, vahatan laevakere läikima. Kõik on õpitav. Martini hoole all on kogu elektroonika ja mootor. Meil on nimekiri, mida peab kontrollima ja putitama iga kuu või kahe tagant. Ookeanil ei saa «autot» teepervele parkida ja hooldusesse helistada – ise vastutad. Me senine elustiil on muutnud maailma meie jaoks väiksemaks ja kodusemaks. Tavaliselt moodustavad töökoht ja korter turvalisuse tsooni, aga kui julged sellest tsoonist välja astuda, hakkab maailm elamuste kaudu saama omamaks ja kodusemaks. Mõnus on ka maailma ilu ja kultuure endasse ammutada – rikkamaks oleme saanud. Ehk on see kõik seotud ka eaga: keskealised kipuvad maale, loodusele lähemale. Nii meiegi. Kas merel seigeldes tüütuks ei lähe?

Laev on meie kodu, olgu me ookeanil, kuskil ankrus või sadamas. Kui oleme päevi vaid laevas kõikunud, tekib kirg võtta seljakott ja kaduda mägedesse, mõneks päevaks või nädalaks. Meil on laevas ka sukeldumisvarustus, et nautida veealust elu, ühtlasi kasutan seda kodu koristamiseks ehk laeva põhja puhastamiseks sinna kasvanud veetaimedest. Jah, koristamine on siin kindlasti palju aeganõudvam ja mahukam kui maapealses kodus. Me kohtame tihti samasuguseid laevakoduelanikke, matkajaid mägedes või neid, kes tiirutavad juba aasta jalgrattaga maailmas. Kahjuks ei ole eestlasi nende seas seni trehvanud. Priit Pullerits

Haapsalusse ja Saaremaale sõitjaid segavad teetööd Läänemaal jätkuvad teetööd takistavad nädalavahetusel Haapsalusse ja Saaremaale sõitjaid, kes peaksid teel olekuks aega varuma. Läänemaal Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 18.–39. kilomeetril Riisipere ja Risti teelõigul jätkuvad asfalteerimistööd. Tööde toimumise paigas on teel reguleerijad ning tööd tehakse ka laupäeval ja pühapäeval. Ligikaudne ooteaeg on 10–15 minutit. BNS

Enamik teenusnumbrite käitajaid parandas vead Tarbijakaitseameti ja tehnilise järelevalve ameti (TJA) eritariifsete teenus- ja lühinumbrite järelkontroll näitas, et aasta alguse kontrolli tulemusel märgukirja saanud 15 ettevõttest üle poole on puudused kõrvaldanud. TJA kontrollis jaanuaris eritariifseid numbreid, kas tarbijat teavitatakse kõne alguses korrektselt teenusepakkuja võetavast teenustasust. 85 kontrollitud numbrist 65 teavitati kõnehinnast, nagu ette nähtud, 20 numbril mitte. Juunis tehtud kontroll selgitas, et märgukirja saanud 15 ettevõtjast üheksa on puudused kõrvaldanud. tarbija24.ee

Eakas naine pussitas Jõhvis meest Neljapäeval pussitas 59-aastane naine Jõhvis 35-aastast meest, kes sai raskeid vigastusi. Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Jelena Filippova sõnul viidi mees haiglasse ja lasti pärast arstiabi osutamist kodusele ravile. postimees.ee

Laste uppumist aitab vältida lapsevanemate tähelepanelikkus Eile hommikul leiti Peipsi järvest ujuma läinud 7-aastase poisi surnukeha, päästeamet paneb selle sündmuse valguses kõikidele lapsevanematele südamele, et lapsi ei unustataks hetkekski veekogu äärde omapäi. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas oled tarvitanud narkootikume?

11%

Jah, erinevaid

17%

Jah, kanepit

5479 vastajat

49% Ei

6 || EESTI || POSTIMEES, 2. AUGUST 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

EESTI PARIM PLAAT. Raadio 2 kuulajad hindavad kõrgelt viimase aja muusikat.

Draakonite album on raadiokuulajate a reporter

aadio 2 paljastas eile kümnetunnises maratonsaates oma kuulajate arvates parima Eesti plaadi läbi aegade. Rahvahääletuse võitis Ewert and the Two Dragonsi 2011. aasta album «Good Man Down», teiseks jäi J.M.K.E. «Külmale maale» aastast 1989 ja esikolmiku lõpetas Vaiko Epliku tunamullune kauamängiv «6: Varielu». Hääletusest võttis osa 1079 raadiokuulajat, kellel paluti plaate järjekorda seadmata nimetada maksimaalselt kümme südamesse läinud Eesti albumit läbi aegade. Kokku mainiti ligi 1200 erinevat plaati, Raadio 2 koostas edetabeli kahekümne enim nimetatu põhjal. Raadio 2 muusikajuhi ja parima plaadi selgitamist korraldanud Erik Morna sõnul on sellise edetabeli idee raadiojaama koridorides ringelnud juba mitu aastat. «Albumite kohta räägitakse, et nad surevad välja, uusi enam juurde ei tehta ja jäävad ainult vanad. Kui Mart Juur käis juuli alguses «Ringvaates» küsitlusest rääkimas, küsiti temalt, kas on mõtet üldse vali-

1990. aastaid ilmunud teost ning needki nägid ilmavalgust kaheksakümnendate lõpul: J.M.K.E. «Külmale maale» ilmus 1989. aastal ning Ultima Thule endanimeline album aasta enne seda. 2014. aastast leiab aga lausa kaks plaati: Vaiko Epliku «Nõgesed» ja folkansambli Curly Stringsi «Üle ilma».

Listide tegemine õhutab inimesi vanu plaate üles otsima, kuulama ja neid endale ostma. Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna

«Kuna see on Raadio 2 list, tuleb mõelda sellele, kes on täna Raadio 2 kuulaja, mingis mõttes on tegu noorteraadioga,» põhjendas Sildna. Ka Morna nõustus: «Võib-olla elavad meie küsitlusele vastajad rohkem tänapäevas. Nad ehk teavad, et see või teine 80ndate plaat oli tähtis, aga nad tingimata ei kuula seda päevast päeva ja see ei ole hetkel nende jaoks oluline.» Klassikaraadios töötav muusikaajakirjanik Immo Mihkelson leidis, et Raadio 2 edetabeli iseloomustamine sõna «nišivalik» abil on üsna kohane. «Oleks loogiline, et mõned natuke mainstream’imad viimaste aastate plaadid võinuks lisaks Ewert and the Two Dragonsile seal figureerida,» arvas Mihkelson. Näiteks Ott Leplandi kolm albumit mahtusid küll viimase

Tartu kunsti dessant pealinna

LOE KA KOMMENTAARI LK 2

silvia urgas

da, kui albumid enam paljudele korda ei lähe. Ta vastas umbes sama mõttega, et millal siis veel kui mitte nüüd, kui kõik head asjad on juba ilmunud,» naljatles Morna. Morna jäi hääletajate hulgaga rahule: «Kuigi vastajaid ei ole isegi 10 000, nagu «Aastahiti» konkursi puhul, on vähemalt esikakskümmend täiesti usutav, ei teki kordamisi ega imelikke tendentse, vaid tegu on täiesti korraliku avaliku arvamuse küsitlusega.» Raadiohääl lisas aga, et tabel ei peegelda kindlasti kõigi Eesti inimeste muusikamaitset, vaid nende, kes hoolivad muusikast nii palju, et nad ostavad seda siiamaani ja jätavad meelde mitte üksnes bändi nime või laulu pealkirja, vaid terve plaadi pealkirja. Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna arvas, et Raadio 2 edetabelis kajastuvad kahe generatsiooni eelistused ja kahe tugeva muusikalaine tegijate looming. «Hea on, et pop- ja rokkmuusikal on karakteriga vundament: näiteks J.M.K.E., Metro Luminal ja Vennaskond. Nad on eelmise generatsiooni rokkbändide ägedad näited ja edasi tulevad juba uued tegijad: Vaiko, Chalice ja draakonid. Hea, et mõlemad generatsioonid kajastuvad edetabelis hästi,» ütles Sildna. Kahekümne plaadi seast leiab siiski vaid kaks enne

kümnendi arvestuses esikümnesse, kuid sellest ei piisanud üldtabelisse jõudmiseks. Sellel nädalal ilmus ka teine Eesti läbi aegade parimate albumite edetabel, mille pani kokku Eesti Ekspress 102 Eesti muusikakriitiku- ja tegelase abil. Seal olid publikuhääletuses esikolmikusse jõudnud J.M.K.E. ja Vaiko Epliku plaadid vastavalt esimesel ja teisel kohal, kolmandaks arvati Gunnar Grapsi ja Magnetic Bandi 1982. aasta album «Roosid papale». Draakonite «Good Man Down» maandus 15. kohal. Saja esimese hulka ei mahtunud kriitikute hinnangul ühegi naisartisti plaat, Raadio 2 kuulajad hindasid Lenna omanimelise plaadi 13. kohale. Nii Sildna kui Mihkelsoni arvates võiks selliseid küsitlusi tihemini ette võtta. «Läänes tehakse neid edetabeleid iga mõne aasta tagant ja need ei kattu kunagi täpselt, vaid muutuvad ajas. Täiesti vabalt võiks järgmise teha mõne aasta pärast, ja kui selle teeb mõni teine väljaanne, ongi tulemus üsna palju teistsugune,» kommenteeris Mihkelson. Sildna pidas retrospektiivset lähenemist tänuväärseks: «Listide tegemine õhutab inimesi vanu plaate üles otsima, kuulama ja neid endale ostma. Väga suur hulk inimesi on muusikast huvitatud, aga nad vajavad natuke suunamist, et end ka ajalukku kaevata.»

Pooled draakonitest, Erki Pärnoja (vasakul) ja Ewert Sundja Raadio aasta parima pala auhinna albumi «Good Man Down» nimiloo eest.

Muudatus laiendab kallasrada hanneli rudi

Tarbija24 juhataja

K Tallinna kunstihoones avati eile näitus «Väljasõit rohelisse. Tartu 1860–2014», mis pakub pealinlastele rohkem kui 20 aasta järel (üle)vaadet Tartu kunsti hetkeseisust. Tartu kunstnike töödest on näitusele valiku teinud Peeter Talvistu (oranži särgiga), kes heiskas koos kunstnik Markus Toomperega (katuseserval) ka kunstihoonele Tartu linna lipud. Näitus on üles ehitatud kahele paarikule – linn-inimesed, vorm-sisu –, mis esialgu näivad sisimas vastandlikena, kuid on tegelikult samavõrd teineteist täiendavad. Nii need paarid kui ka väljapandud tööd ei esinda samas linna ja selle olemuse kõiki tahke, vaid pakuvad pelgalt

ühe võimaliku vaate sellest, keda ja mida saaks sinna kuuluvaks pidada. Selles valikus on nii personaalset kui poliitilist, poeetilist kui vulgaarset, esteetilist kui

kontseptuaalset – täpselt nii, nagu Tartus alati ongi. Näitus jääb avatuks 4. septembrini. PM fotod: peeter langovits

ui praeguseni tohtis tähistamata eramaal viibida päikesetõusust kuni loojanguni, siis nüüd võib seal olla ka öösiti. Marjade ja seente korjamise keelust tuleb omanikul eraldi teavitada. Eilsest hakkas kehtima uus igaüheõigus ehk reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal. «See seadus võeti vastu 2011. aastal, kuid jõustub alles täna (1. august – toim), kuna selle jõustamiseks oli vaja teha muudatusi ka eriseadustes,» selgitas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp. Uus seadus ei too ministeeriumi teatel kaasa suuri muutusi, ent selgitab mõnd enim tüli tekitanud olukorda, näiteks kallasraja kasutamist. Kõige üldisem juhis looduses liikujale on, et kui maaomanik pole selgelt mõista andnud (näiteks pannud välja silti «Eramaa» või «Võõrastele sisenemine keelatud»), et ta võõraid oma maale ei soovi, võib eramaal olla rahuliku südamega. Küll tuleb võõral maatükil viibides arvestada selle omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist. Kui varasema seaduse järgi

ei tohtinud võõral maatükil pärast loojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Tähistamata eramaal on lubatud ka ööbida ja telkida. «Telkida võib siis, kui väljas pole keelavat märki. Kui telkima soovitakse jääda kauemaks kui 24 tundi, tuleb maaomanikult luba küsida,» selgitas Lamp. Uue seaduse kohaselt peab enne telgi püstipanekut jälgima, et telk jääks väljapoole elumaja arvestatavat nähtavusja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. Need nõuded ei kehti ametlikel telkimisaladel. Lõket tohib nüüd teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. «Isegi kui on

lõkkease näha, aga seal ei ole tähistust, et tegu oleks spetsiaalse kohaga, siis ei tohi seal lõket teha,» rääkis pressiesindaja. Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole seda eraldi keelanud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid loodussaadusi, kuid kasvavatelt puudelt oksi murda või puukoort koorida ei tohi. Kui seni oli igaühele veekogude ääres liikumiseks avatud vähemalt neljameetrine kallasrada, siis nüüd peab laevatatavatel veekogudel olema kallasrada kümne meetri laiune, teistel juhtudel jääb kehtima senine nelja meetri reegel. Koeraomanikel tasub teada, et võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud,

POSTIMEES, 2. AUGUST 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Ewert Sundja: äkki saame aastatega kriitikud ka punti Palju õnne! Kas publiku otsus, et teie tegite parima plaadi, tuli üllatusena?

kib küsimus, et mida nüüd üldse mõõta.

Tuli küll, ma olin ise maal ega pääsenud veebikeskkonda üldse vaatamagi. Ma nägin ühe silmaga, et küsitlust tehakse, aga ei osanud sellele päriselt tähelepanu pöörata. Et nüüd niimoodi välja kukkus, on pigem suur üllatus kui elementaarne.

Millal Ewert and the Two Dragonsi uut albumit kuulata saab? Vahepeal tegelesite ju lindistamisega?

Kumb on teie jaoks tähtsam: kriitikute või rahva tabelis esikohale jõudmine?

Antud juhul on rahva tabeli esikoht muidugi tähtsam. Pole nii suurt vahet, kõik on ju inimesed ja ka kriitikud teevad otsustusi oma maitse baasil. Olen väga rõõmus, et rahval on hea maitse, me ei tunne end kuidagi kehvemini, et teise tabeli tipus ei ole. Pigem on hea meel, et oleme lühikese aja jooksul suutnud end mängida rahva südamesse. Kas sellised küsitlused on üldse vajalikud?

2 <Aastahitt 2011> galal, kus nad said foto: andres haabu

Äärmiselt keeruline on mingil ajahetkel maha tõmmata see joon, et nüüd sellest hetkest me valime parima plaadi Eesti muusikaajaloos. Arvestades muusika mitmetahulisust, on see üldse väga keeruline ettevõtmine. Ka igasuguste lauluvõistluste puhul te-

Tegelesime. Eks plaat tuleb siis välja, kui aeg on küps, nipet-näpet on toimetamist. Töö ja liikumine sellel suunal on katkematu. Kuupäevi ei tahaks öelda, eks me siis üllatame ühel hetkel kõiki. Aga millal uusi kontserte oodata võib?

2. ja 3. augustil Belgias. Eesti kohta täpsed kuupäevad pigem puuduvad. Milline on teie enda arvates läbi aegade parim Eesti plaat?

Võib-olla mõni Ultima Thule plaat. Ma toonitan, et parim on suhteline ja tuleneb kontekstist, kellaajast ja meeleolust. Ma praegu ütlen väljapressimise peale selle. Kui seesugune küsitlus tehakse 20 aasta pärast, mis kohalt siis Ewert and the Two Dragonsi leida võiks?

Ma ei teagi. Äkki kõrgemal, ma tahaks loota. Rahvaküsitlusel muidugi kõrgemale minna ei saa, aga äkki oleme siis kriitikud ka punti saanud. Silvia Urgas

ja lubab eramaal olla ka öösiti Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 32. Võõral maatükil viibimine (1) Teise isiku omandis oleval maatükil (edaspidi võõras maatükk) võib viibida üksnes omaniku loal. (2) Luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil. (3) Võõral maatükil viibides tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket. (4) Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

§ 33. Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine

kui maaomanikuga pole kokku lepitud teisiti. See kohustus ei kehti teenistuskoertele, kui need täidavad teenistusülesandeid, ja jahikoertele jahipidamise ajal. Kõik looduses liikuja põhiõigused ja -kohustused on koondatud keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Varem pidi matkaja neid kokku otsima asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Eelnimetatud õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes. Tervikuna on keskkonnaseadustiku üldosa seadus Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus.

Edaspidi peavad omanikud oma maal kehtivad piirangud selgelt esile tooma, nagu pildil oleva rannaala omanik Harjumaal Laulasmaa kandis. foto: erik prozes

(1) Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses. (2) Teid, mis ei ole rajatised (edaspidi rada), võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav.

§ 38. Kallasrada (1) Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. (2) Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. (4) Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. (5) Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks.

Raadio 2 «Eesti kõigi aegade parim album» • Ewert and the Two Dragons – «Good Man Down» • J.M.K.E. – «Külmale maale» • Vaiko Eplik – «6: Varielu» • Vennaskond – «Usk. Lootus. Armastus.» • Metro Luminal – «Ainult rottidele» • Sõpruse Puiestee – «Mustale merele» • HU? – «Film» • Toe Tag – «Legendaarne» • Chalice – «Ühendatud inimesed» • Kosmikud – «Pulmad ja matused» • Metro Luminal – «Coca Cola» • Vaiko Eplik – «Nõgesed» • Lenna – «Lenna» • A-Rühm – «Laulmata jäänud laulud» • Vaiko Eplik ja Eliit – «3: Kosmoseodüsseia» • Chalice – «Süsteemsüsteem» • Vennaskond – «Vaenlane ei maga» • Curly Strings – «Üle ilma» • Mr. Lawrence –«Swing» • Ultima Thule – «Ultima Thule»

LÜHIDALT err uudised

arvates läbi aegade parim

Tallinnas ei jagu tudengitele ühiselamukohti Mitme Tallinna ülikooli ühiselamud on juba praegu täis broneeritud ja kõik tahtjad ühiselamukohta endale ei saa. «Korterile on hakatud eelistama ühiselamut, kuna see asub koolile lähemal ja hind on soodsam. Kasvanud on ka välistudengite hulk, kes tahaksid ühiselamus elada,» selgitas ERRi raadiouudistele suurt nõudlust Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasküla juhatuse esimees Jaak Kääp. Ühiselamukoha maksumus kahe- või kolmekohalises toas Tallinnas on 50–80 eurot.

Vähipüük muutub üha populaarsemaks Eile algas Eestis vähipüük. Huvi vähipüügi vastu on viimasel ajal suurenenud. Kui juuli alguses sai hakata ostma tänavusi vähipüügilube, olid need mitmel pool mõne silmapilguga otsas. Maaülikooli kalakasvatusosakonna jõevähiuurija Margo Hurt ütles ERRi uudistele, et vähkide olukord on stabiilne ja püüda võib neid paarkümmend tuhat. Eesti jõevähki ohustab kõige rohkem inimene oma tegevusega, viies näiteks katku nakatunud signaalvähi teise veekogusse, kus see nakatab jõevähke.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 2. AUGUST 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

TAASKASUTUS. Mõne aastakümne eest olid komisjonipoed Eestis populaarsed, vahepeal kadunud kirbukaid on nüüd hakanud taas juurde tulema.

ÄRILAUSE Väärtuspõhine poliitika maksabki, ja teistpidi maksab ka julgeolekukadu Euroopas ning riigikaitse. Rahandusminister Jürgen Ligi põhjendas Venemaale kehtestatud sanktsioonidest tingitud kahjude vajalikkust. BNS, 01.08

Kirbukas on hobiäri liina laanemets

Erkki Raasuke määrati Eesti Energia nõukokku

reporter

Eesti Energia erakorraline üldkoosolek otsustas eile määrata Eesti Energia nõukokku Erkki Raasukese. Samuti otsustas üldkoosolek tagasi kutsuda nõukogu senise liikme Meelis Atoneni, teatas Eesti Energia Londoni börsile. Raasuke töötab LHV Grupis, ta on olnud majandusministeeriumi nõunik ja Estonian Airi nõukogu esimees. BNS

33,7

miljoni euro eest ostsid eestlased esimesel poolaastal mobiiltelefone.

estis koguvad üha enam populaarsust vanakraamiturud ehk kirbukad, kuid Soomes on selline second-hand-kauplemise-süsteem veelgi laiemalt levinud. Igaüks saab seal üürida riiete ja nodi müümiseks stange ja riiulid, kuid ise müüjana leti taga seisma ei peagi. «Igati tore, et Eestis korraldatakse kirbuturge ja korralduse poolelt on iga kirbuturg suh-

teliselt erinev ning sellest tulenevalt ka müügihinnad on erinevad,» arvas Telliskivi kirbuturu korraldaja Külli Toom. Toom rääkis, et kirbuturgude külastatavus näitab, kas hinnatase on mõistlik või mitte. «Kirbuturge on täpselt nii palju, kui antud ajahetkel inimestele vaja on. Kui inimestel läheb elu paremaks, siis nad kirbuturge väga ei vaja, ja vastupidi,» selgitas ta. Oleks vale öelda, et vanakraamiturud on Eestis tõusev trend – pigem naasev. «Lihtsalt see, mis mingi hetk oli unustatud, tuleb tagasi. Kolmkümmend aastat tagasi oli ju palju komisjonipoode ning siis nad kadusid ja praegu nad lihtsalt tulevad tagasi,» lei-

dis Kirbu kirbuka omanik Jüri Ilves. Kahe Tallinna vanakraamituru, Kirpari ja Kirsika eestvedajad kurtsid aga, et nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kui ka töötukassa on paraku seda laadi ettevõtmistele starditoetuste jagamisega kitsi. EAS-i kommunikatsioonijuht Jürg Samel ütles, et starditoetuse programmi korra järgi pole vanakraamiturge võimalik toetada. Töötukassa ettevõtlustoetuse osakonna juhataja Indrek Kaiv sõnas, et vanakraamitur-

Kui inimestel läheb elu paremaks, siis nad kirbuturge väga ei vaja, ja vastupidi. Telliskivi kirbuturu korraldaja Külli Toom

gudele toetuse andmine pole välistatud. «Tegemist on väga konkurentsitiheda turuga, mis on üks oluline aspekt äriplaani hindamisel,» lausus Kaiv. Tema sõnul ei ole toetuse saamise tõenäosus selles valdkonnas eriti suur, kuid lõppotsus sõltub konkreetsest äriplaanist ja selle elluviimise potentsiaalist. Kodu kirbuka omaniku Raigo Pajula kinnitusel on küllalt näiteid ka suletud kirbukatest. Pajula sõnul sõltub kõik sellest, kuidas inimesed kirbukat peavad: «Kui nad peavad kirbukat hobina, panevad sinna oma hinge, siis saab sellest asja.» Sulle-Mulle kirbukas reklaamib end osta.ee keskkonnas, kuid pole sealt ühtegi klienti seni leidnud.

Annus tahab võtta Järvevana täielikult üle AS Riverito, mille suurim omanik on Toomas Annus, tegi neljapäeva õhtul ülevõtmispakkumise kõikidele Järvevana aktsiatele, teatas ettevõte börsile. Pakkumise hind on 84 senti aktsia kohta, mis on 11 protsenti aktsia üleeilsest sulgemishinnast kallim. Riveritole kuulub 71,99 protsenti Järvevana aktsiatest. majandus24.ee

Metsaomanikud soovivad Nabala maade võõrandamist Eesti Erametsaliit kutsub keskkonnaministeeriumi üles arutama moodustatava Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja ning kinnitama riigi valmisolekut hüvitada moodustatavale kaitsealale jäävate maade väärtus. Kaitsealal on kavas kehtestada ulatuslikud piirangud metsamajandustöödele. ERRi uudised

Allikas: G7 külmutab Maailmapanga Venemaa projektid

LinkedIni kvartalikäive kasvas 47 protsenti Ärivõrgustiku LinkedIn käive kasvas teises kvartalis mulluselt 363,7 miljonilt dollarilt 534 miljoni dollarini, kirjutas Wall Street Journal. Ettevõtte ärikahjum oli ülevõtmiste tõttu miljon dollarit. majandus24.ee

Maailma juhtivate tööstusriikide rühm G7 tahab külmutada Maailmapanga uued Venemaa projektid, mille koguväärtus on 1,5 miljardit dollarit, edastas Bloomberg News viitega anonüümsetele allikatele. BNS

OMX TALLINN

789,81 ▼ –0,59%

1000 800 600 VIII 2013 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 13 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,78 ▼ +12,89%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,150 0,88 Baltika 0,534 4,71 Ekspress Grupp 1,060 6,00 Harju Elekter 2,720 0,74 Merko Ehitus 7,230 -0,28 Nordecon 1,070 0,00 Olympic Group 1,960 0,51 Premia Foods 0,685 -1,58 Silvano Fashion 1,810 -4,23 Skano Group 1,010 -0,98 Tallink Grupp 0,700 -1,82 Tln Kaubamaja 5,080 -0,59 Tallinna Vesi 13,100 -1,50 Järvevana 0,827 8,96 Pro Kapital Grupp 2,530 1,20 Trigon Property 0,444 0,91

1.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,443 0,24 Hiina jüaan 8,277 0,19 Jaapani jeen 137,920 0,19 Kanada dollar 1,463 0,17 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,439 0,40 Poola zlott 4,188 0,47 Rootsi kroon 9,220 -0,06 Rumeenia leu 4,437 0,22 Šveitsi frank 1,216 -0,05 Suurbritannia nael 0,796 0,42 Taani kroon 7,455 -0,01 Tšehhi kroon 27,638 0,25 Ungari forint 314,490 0,49 USA dollar 1,339 0,12 Venemaa rubla 47,964 0,93

bns

Kirbu vanakraamiturg tegutseb Nõmme turul alates selle aasta algusest.

foto: tairo lutter

Kirpari

Kirsika

Kirbu

Kodu

Sulle-Mulle

Kirbuturg Kirpar alustas esmaspäeval tegevust Tallinnas Tammsaare teel ja boksi hind nädalaks on seal 15 eurot. Kirbuka eestvedajale Siiri Sirgile pakkus indu see, et kasutatud riietega kaubeldakse erinevates müügikeskkondades juba aastaid. «Kui avanes võimalus üürida äripind kodu lähedal ja soodsa hinnaga, tekkis mõte kirbukas teoks teha,» rääkis ta. Sirk on kindel, et Mustamäel leidub palju inimesi, kellel asjad lihtsalt vedelevad kusagil. Rahalist toetust ei saanud Sirk ei töötukassast ega EASist. «Esmaste vastuste põhjal öeldi, et 95-protsendilise tõenäosusega seda ei saa ja nii jäigi taotlemata,» ütles ta. Sirgil tuli Kirpariga alustamiseks raha laenata eraisikuna. «Kas ka kirbukas saab olema tasuv, saame varsti teada,» lausus ta. Vahetult enne avamist oli umbes 25 protsenti müügiboksidest broneeritud.

Aprilli lõpus sulges uksed Mustamäel neli kuud tegutsenud Kirsika vanakraamiturg, mis andis nädalavahetustel üürile müügipindasid, kus inimene ise pidi ka müüja olema. Vanakraamiturg lõpetas tegevuse, kuna turukohtade müük polnud piisav, et katta üüripinna kulusid. «Reklaam on see, mis jube palju raha neelab,» arvas Kirsika omanik Külli Aru, kes ostis reklaami Tallinna bussides, mitmes raadiokanalis ja päevalehtes ning samuti Facebookis. «Kõik algas väga hästi, aga rahadega ei tulnud välja, ise tuli muidugi peale maksta,» lausus Aru. Aru uuris starditoetuse kohta EASist. «Loomulikult nad ei toeta. Kuigi minu silmis on tegu taaskasutusega, siis käsitatakse seda kui tavalist kaubandust,» ütles ta. Kuigi Kirisika vanakraamiturg jäi kahjumisse, leiab selle omanik, et tegemist oli hea kogemusega.

Kirbu vanakraamiturg alustas tegevust aasta alguses ja on avatud Nõmmel seitse päeva nädalas. Mai lõpus avati ka teine vanakraamiturg Lasnamäel, kuid selle asukoha valik ei õnnestunud. «Otsime hetkel teisele poele uut asukohta,» selgitas kirbuka üks omanikest Jüri Ilves. Praegu on Nõmme poes 53 boksi, keskmiselt on täidetud neist vähemalt 80 protsenti. Päevas müüakse vanakraamiturul kaupa enam kui 200 euro eest. «Meie eelis võrreldes teiste kirbukatega on see, et meie jaoks ei ole see äri, vaid kirg – me soovime aidata inimestel võtta taaskasutusele asjad, mis vedelevad kodus ja mis võivad teistele olla kasulikud,» põhjendas Ilves turu pidamist. Kirbu kirbuka teine omanik Ron Luvistsuk ütles, et inimesed saavad kaupa müüki saata ka posti teel, kuid see väga populaarne ei ole.

Kodu kirbukas, kus on üle 60 boksi, on tegutsenud alla aasta ning asub Tallinnas Sõle tänava ja Paldiski maantee nurgal. «Kõik boksid on täidetud ja järjekorrad on olnud vahelduva eduga,» selgitas kirbuka omanik Raigo Pajula. Paljula tõdes, et ega kirbuka pidamine pole miljoniäri, pigem väikene hobiäri. «Aga me peale küll ei maksa,» rõhutas ta. Konkurentidesse suhtub Pajula positiivselt: «See asi on eestlastele uus, Helsingis on neid ju väga palju.» «Kui endale meeldivad retroasjad, siis aetakse ka kirbukaäri teistmoodi,» arvas Pajula. Tema peab kirbukat fotograafi töö kõrvalt. «Kes tahab teha sellest suurt äri ja raha, siis see ei õnnestu, sest sealt seda lihtsalt ei tule.» Pajula sõnul peavad nad plaani laieneda, kuid esialgu sellega ei torma. «Teeme oma aasta täis ja siis saab teha kokkuvõtteid,» selgitas Pajula.

Sulle-Mulle kirbuks asub Kurtnas ning reklaamib end osta.ee keskkonnas. «Kahjuks pole me selles kanalis edukad olnud, pole ühtegi boksi välja üürinud,» lausus juhatuse liige Virge Reimann. Boksi ühe kuu üür on 47 eurot, kuid oksjoniportaalis on võimalik see soetada 31 euro eest. Praegu on Sulle-Mulle kirbukas 68 kohta, kuid vahelduva eduga on täidetud umbes pooled neist. «Oleme vähest aega toimetanud ja eks koht mängib ka rolli,» põhjendas Reimann. Tema sõnul on siiani võit kliendi poolel, kuna üldjuhul lahkutakse kirbukast rahulolevalt. «Külaelu peab arendama ja elavdama, eks näis, mis tulevik toob,» arvas Reimann. Sulle-Mulle kirbukas, mis on avatud detsembrist, peab oma eeliseks võrreldes konkurentidega maapiirkonna odavamat üürihinda.

POSTIMEES, 2. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Inimesed süütasid eile Varssavi ülestõusu monumendi juures küünlad.

foto: ap / scanpix

Varssavi ülestõusust möödus 70 aastat jürgen tamme toimetaja

Eile möödus 70 aastat Varssavi ülestõusu algusest, mille käigus surusid Natsi-Saksamaa väeüksused linnas maha Poola eksiilvalitsusele lojaalse vastupanuliikumise ülestõusu. Poola eneseteadvuses tähtsal kohal olevat tähtpäeva meenutati hom mikul Varssavi Powązki sõjaväekalmistul. Mälestusüritustest võtsid osa nii Poola riigi esindajad kui ka sajad ülestõusust osavõtnud. Lisaks toimusid mälestusüritused kogu linnas. Varssavi ülestõusu juhi kindral Tadeusz «Bór» Komorowski hauale asetas pärja teiste seas tema kauge sugulane, praegune Poola president Bronisław Komorowski. «Vaba ja iseseisev Poola ja ühinenud Euroopa jäävad teile alatiseks tänulikuks,» ütles riigipea endistele võitlejatele. Õhtul kell viis nn W-tunnil (poola keeles tähendab wybuch puhkemist) algas täpselt 70 sekundit kestnud seisak, mille kestel lõid kirikukellad ning raadios ja teles katkestati programm, tähistamaks hetke, mil ülestõusnud alustasid Varssavis rünnakut sakslastele.

Relvarahu lõppes

afp, bns, postimees.ee

LÜHIDALT

Iisrael tühistas eile hommikul 72-tunnise relvarahu Gaza sektori islamistidega, süüdistades viimaseid Iisraeli sõduri röövis. Täna algavad Egiptuses Kairos aga rahukõnelused, kus Palestiina delegatsioon arutab egiptlastega samme relvarahuni jõudmises Gaza konfliktis, milles on hukkunud peaaegu 1500 inimest.

63 päeva kestnud ülestõusu käigus lootsid viis aastat Saksa okupatsiooni talunud poolakad ära kasutada Saksa vägede lahkumise ja NSV Liidu pealetungi vahele jäävat võimuvaakumi, et taastada Poola riik. Eksiilvalitsusel õnnestus koondada Varssavisse umbes 50 000 võitlejat, kes alustasid 1. augustil võitlust linnas viibiva Saksa garnisoni vastu. Peagi andis SSi juht Heinrich Himmler käsu saata Varssavisse abivägesid ja lisavarustust. Oma kodu maa sõltumatuse eest võidelnud partisaniarmee Armia Krajowa oli aga halvasti varustatud ja loodetud toetus USA-lt ja brittidelt jäi tulemata. «Meil nappis kohutavalt relvi ja laskemoona. Iga kuul pidi tabama sihtmärki, mitte ühtegi ei tohtinud raisku lasta,» kirjeldas AFP-le 85-aastane Leszek Żukowski. «Me ootasime liitlaste lubatud relvi. Me jälgisime taevast, et märgata liitlaste varustuslennukeid, kuid asjata – neid ei tulnud kunagi.» Toona 15-aastane Żukowski tegutses ülestõusu esimestel päevadel kullerina ja abistas haavatuid. Ülestõusu kuuendal päeval leidis ta relva – Berthieri vintpüssi – ning temast sai võitleja. «Alguses oli meeleolu ülev, inimesed toetasid ja abistasid meid. Siis lootus kadus. Venelased teisel pool Vislat ei

liigutanudki, et meid aidata,» märkis Żukowski. Saksa armeed Berliini poole ajav Punaarmee jäi pidama Visla jõe ääres ega sekkunud ülestõusu. Liitlaste vähese huvi tõttu ei pidanud Stalin vajalikuks oma vägedega appi minna. Samuti ei soovinud Stalin, et sõjajärgses Poolas saaksid võimule vastupanuliikumise juhid. «Stalini poliitika oli ilmselge. Ta tahtis, et sakslased purustaksid Poola vastupanuliikumise,» on öelnud Poola ajaloolane Piotr Sliwowski, selgitades põhjuseid, miks punaväed verevalamist jõe paremalt kaldalt jälgisid. Sakslased surusid vastuhaku vahendeid valimata maha, tapsid eri andmeil 150 000 kuni 250 000 inimest ning tegid hoolimata lubadustest maatasa Varssavi keskja vanalinna. Natsi-Saksamaa poolel hukkus 17 000 sõdurit. 2. oktoobril kirjutasid ülestõusu juht Komorowski ja kindral Erich von dem Bach alla kapitulatsioonile. 17. jaanuaril tungis Varssavisse juba Punaarmee. Traagiline lüüasaamine tegi võimalikuks NSV Liidu domineerimise Ida-Euroopas, suur osa Armia Krajowa partisanidest hukati, vangistati, neid kiusati taga või lihtsalt eirati. Uue võimu püüe kustutada rahva mälust ülestõus oli aga edutu.

Kiiev teatas sõdurite langemisest

CIA vabandas nuhkimise pärast

Ukraina idaosas hukkus ööl vastu eilset varitsusrünnakus 14 inimest, nende seas vähemalt kümme valitsusvägede sõdurit, teatas Ukraina armee. Kokkupõrge leidis aset Malaisia reisilennuki allakukkumiskohast umbes 25 kilomeetri kaugusel asuvas Šahtarski linnas.

USA Luure Keskagentuur (CIA) vabandas USA seadusandjate ees, kui uurimine oli paljastanud, et mõned nende töötajad olid nuhkinud senati arvutites. CIA otsis läbi senati luurekomitee arvutid, mil töötajad valmistasid ette raportit agentuuri ülekuulamisprogrammi kohta.

Leedu satelliit kukkus alla Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatus NORAD teatas eile Leedu kosmosesatelliidi LituanicaSAT-1 allakukkumisest pärast 100 miljonit läbitud kilomeetrit ning 150 päeva orbiidil. 2358 tiiru ümber maakera teinud satelliit lennutati kosmosesse 9. jaanuaril.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 2. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Reisilennuki hukkumispaigas leiti veel inimsäilmeid

JULGEOLEK. Briti kaitsevägi kolib Saksamaa üksused tagasi kodumaale, kuid samas liigutab sõdurid ja varustuse õppustele NATO idaservas.

Rahvusvahelised eksperdid leidsid Ida-Ukrainas Malaysia Airlinesi lennu MH17 allakukkumiskohas veel inimsäilmeid. «Seitsekümmend Hollandi ja Austraalia eksperti on tänaseks oma töö MH17 õnnetuskohal lõpetanud,» teatas Hollandi justiitsministeerium eile. «Kõik leitud inimsäilmed võetakse kaasa,» ütles ta. Surnukehade äratoomist on takistanud piirkonnas vältavad lahingud Ukraina valitsusvägede ja venemeelsete separatistide vahel. Hollandisse on saadetud üle 200 kirstu, kuid paljud surnukehad on veel õnnetuskohal.

Ohus liitlased peaksid saama julgustust

Säilmete minematoimetamise missiooni ajutine baas seatakse üles õnnetuskohast loodesse Soledari, teatasid Hollandi võimud. Missiooni peakorter on Harkivis. Neljapäeval lasti rahvusvahelised uurijad pärast pikki ponnistusi lõpuks sündmuspaigale. Hollandi ja Malaisia uurijad pidid minema katastroofipaika uurima ka pühapäeval, ent siis takistas neid lahingtegevus Hrabove küla lähistel. Nädalavahetusel kinnitasid katastroofipaigas käinud isikud, et kõikide hukkunute jäänuseid pole põllult endiselt ära viidud. AFP/BNS/PM

evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

inu arvates peaksid NATO juhtriigid – Ühendk u n i ngriik nende seas – andma viimasel ajal muutunud julgeolekuolukorra valguses selgelt julgustust neile liitlastele, kes tunnevad end ohustatuna, ütles sel nädalal Tallinna külastanud Briti maaväe ülem kindral Peter Wall intervjuus Postimehele. Suurbritannia on alustanud vägede väljatoomist Saksamaalt. Kuivõrd võimalik onl muutunud julgeolekuolukorra tingimustes see, et te võiksite paigutada oma väed mujale Euroopasse?

Me tuleme Saksamaalt ära, olles seal olnud ligi 75 aastat, 1945. aastast, kui lõppes Teine maailmasõda. Alates 1990. aastast on meil olnud ligi 25 aastat privileeg kasutada Saksamaad stardiplatvormina operatsioonideks mujal maailmas, sealhulgas Iraagis ja Afganistanis. Võib paista pisut veider, et just nüüd otsustasime kolida need garnisonid – kus meil on jätkuvalt umbes 15 000 sõdurit koos nende peredega – tagasi Ühendkuningriiki. Me jätkame selle plaani elluviimist, samal ajal suurendame õppusi ja sõjalist tegevust oma partneritega Poolas ja Baltimaades, nende seas loomulikult ka Eestis määral, mida ma veel mõne kuu eest poleks ette kujutanud. Tegelikult pole küsimus, kus on meie pered ja kasarmud, vaid see, kuhu me viime oma sõjalise varustuse, et korraldada oma partneritega väljaõpet. Kuigi me kolime garnisonid tagasi Ühendkuningriiki, korraldame Euroopas väljaõpet kaugemal idas, kui me oleme seda teinud tükk aega. Kui kiiresti te sõjaväelastena muutunud julgeolekuolukorrale reageerima hakkasite?

Meil on juba tänavu olnud mõni õppus siin Eestis, meil on tulemas päris suur õppus septembris Poolas. Ja ilmselgelt on tulemas NATO tippkohtumine, mida võõrustab Ühendkuningriik septembris Walesis, kus seisab ees rohkem arutelusid selle üle, kuidas me oma NATO partnerite ning eriti lähimate liitlastega teeme koostööd, et saada hakkama tärkavate ohtude ja Ida-Euroopast lähtuva ebastabiilsusega. Kui kerge või raske teil oma plaane sellele olukorrale kohandada oli?

Kõik toimus päris kiiresti. Minult küsiti, milliseid õppusi me suudaks tänavu korraldada. Meil oli suur soov viia oma tankid ja soomukid Poola, sest

Suurbritannia maaväe ülem kindral Peter Wall kinnitas neljapäeval Tallinnas, et ühisjõudude loomine praegufoto: jaanus lensment ses rahvusvahelises olukorras on aktuaalsem kui kunagi varem.

me olime seda sorti varustusega seal varem väljaõpet teinud. Ning mul on hea meel, et nüüd on varustus hakanud juba sinnapoole liikuma ja mõne nädala pärast oleme me õppustel koos oma Poola kolleegidega. Ameeriklased paigutasid oma jalaväekompaniid Baltimaadesse ja Poola. Kas britid võiksid midagi sarnast teha?

Me teeme üsna samasuguseid asju nagu ameeriklased ning loomulikult oleme sel teemal ameeriklastega põhjalikult aru pidanud. See on osa muutuvatest suundumustest. Aga minu isiklik arvamus – kuigi ma ei taha NATO tippkohtumisest ette tõtata – on see, et sellises tegevuses läheb vaja pisut rohkem koordineeritust ja arusaamist, kas see on pikaajaline suundumus. Mulle tundub, et NATO juhtriigid, Ühendkuningriik nende seas, peaksid andma väga selge kinnituse neile liitlastele, kes tunnevad end ohustatuna. Näen, et te olete saanud uue auraha (kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras andis kindral Wallile neljapäeval enne Postimehe intervjuud kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest, mis on Eesti kaitseväe kõrgeim autasu – toim). Kui suurel määral on see seotud meie kaitsejõudude koostööga Afganistanis?

Selle sain ma ainult tänu sellele! Me olime muidugi ka koos Iraagis, aga teenisime erinevates Iraagi osades. See oli mulle täielik üllatus, ma tulin just selle üleandmiselt teie kaitseväe juhataja Riho Terrase juurest. See on suur au. Loomulikult pole see ainult mulle, vaid kõigile meie kaitseväelastele, kes töötasid koos ühise eesmär-

gi nimel sõjas, mida me alguses pidasime üsna ühemõtteliseks stabiliseerimismissiooniks. Kui me aga 2006. aastal Lõuna-Afganistani läksime, osutus see tõeliselt rängaks mässutõrjemissiooniks. Juhuslikult ma just tulen Afganistanist. Ma olin Helmandis kaks päeva tagasi ja Kabulis eile (teisipäeval ja kolmapäeval – toim). Kuidas seal on?

Helmandis on olukord väga hea. Mitte täiesti rahulik: Afganistani armeel ja politseil on veel tööd, kuid nad on tänavu äärmiselt hästi hakkama saanud. Talibani plaan absoluutselt ei tööta. Afganistani julgeolekujõud on selle ajal pidanud turvama kaht Afganistani presidendivalimiste ringi, esimest mais ja teist juunis. Mõlemaga said nad edukalt hakkama. Nüüd on meie põhiülesanne [Afganistanist] välja kolida. Teie väed lahkusid mais, meie omad lähevad ka varsti. Minu arvates peaksime olema väga uhked selle üle, mida meie sõdurid, abitöötajad ja mittetulundusorganisatsioonid seal saavutanud on. Helmand on väga erinev koht sellest, mis ta oli kaks-kolm aastat tagasi. Suurem osa Kesk-Helmandist, kus enamik rahvast elab, on praeguseks suhteliselt jõukas, seal on praegu palju turvalisem kui varem. Millised näevad välja Ühendkuningriigi plaanid Afganistanis pärast 2014. aastat algavat jätkumissiooni? Juhul muidugi, kui vajaminevad lepingud liitlasvägede toetuseks siis üldse sõlmitud saavad.

Kõigepealt peame ootama, mis [Afganistani presidendi]valimistest välja tuleb. Loodan, et tulevane Afganistani valitsus

sõlmib julgeolekulepped ameeriklaste ja ülejäänud NATOga. Kuigi midagi pole veel otsustatud seni, kuni see pole juhtunud. Britid plaanivad keskenduda Afganistani sõjalistele institutsioonidele, ennekõike ohvitseride akadeemiale Kabulis, mida juhivad afgaanid meie toetusega ja mille eeskujuks on meie Sandhursti sõjaakadeemia. Seda palus Hamid Karzai David Cameronilt. Me teeme ka tööd Afganistani kaitse- ja siseministeeriumidega, et aidata neil üles ehitada toimivad institutsioonid. Lõpetuseks: kas pärast aastaid koostööd Afganistanis on ka plaane edasiseks Eesti-Briti kahepoolseks koostööks?

Taas, ma ei taha NATO tippkohtumisest ette tõtata, aga kui te oleksite sama küsinud mult üheksa kuud tagasi, oleksin öelnud, et emotsionaalsetel põhjustel ja pikaajaliste suudete arendamiseks tahame kindlasti säilitada selle suurepärase suhte, mis meil on Eesti relvajõududega. Ja Ühendkuningriigi juhitav mitme riigi ühine kiirreageerimisüksus pakub eestlastele võimalust sellega koos õppustel käia ja tegutseda. Kuid loomulikult alates sellest ajast oleme näinud Ida-Euroopas tekkivat ebastabiilsuse alget, mis ei paku meile mitte enam võimalust, vaid nõuet teha koostööd. See on üks neid asju, mida ma olen täna siin teie kaitseväe juhatajaga arutanud. Kui intervjuu on juba lõppenud, palub kindral Wall lisada sellele veel midagi: «Mul on üks sõnum Eesti rahvale ja Eesti kaitseväelastele. Me oleme väga uhked meie kaitsesuhete üle, see tähendas meile väga palju tõeliselt rasketel aegadel. Ja me ei unusta seda kunagi.»

TEL 666 2327, KRISTJAN.KOKK@POSTIMEES.EE

Postimees otsib Tallinna reklaamiosakonda

REKLAAMIMÜÜGI KONSULTANTI, kelle tööülesandeks on reklaami aktiivne müük ASi Postimees väljaannetesse ja veebikeskkondadesse (nii eesti- kui venekeelsed) ning reklaamiklientide nõustamine. KUI SA - suhtled vabalt eesti ja vene keeles, - orienteerud turundus- ja reklaamivaldkonnas, - oled laia silmaringiga avatud suhtleja, - tahad töötada edukas stabiilses suurfirmas, - oled valmis aktiivseks müügitööks, sh kliendikohtumisteks, siis on see pakkumine sulle parim saadaolev. EELDAME - töökogemust aktiivse müügi alal, - väga head eesti ja vene keele oskust kõnes ja kirjas, - ambitsioonikust ja enesekindlust eesmärkide saavutamisel, - professionaalset suhtlusoskust, - aktiivsust kliendisuhetes. PAKUME SULLE - arendavat tööd Eesti juhtivas meediaettevõttes, - põhipalka ja motiveerivat tulemustasu, - toetavat kollektiivi, - meeldivat töökeskkonda Tallinna kesklinnas, - lisaks põhipuhkusele viis päeva talvepuhkust, - sportimistoetust ja muid soodustusi.

Kandideerimiseks saata CV hiljemalt 10. augustiks k.a e-posti aadressil personal@postimees.ee märgusõnaga «PMi reklaamimüügi konsultant». AS Postimees võib teie kohta koguda lisateavet enam levinud otsimootoreid kasutades.

POSTIMEES, 2. AUGUST 2014 || TÖÖ || 11

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 2. AUGUST 2014

ühes väikses eesti linnas… silvia paluoja,

Pärnu Postimehe ajakirjanik

Eneseteadlik Kilingi-Nõmme

einakuus tähistas Kilingi-Nõmme suurejooneliselt kahte väärikat juubelit, 120 aasta möödumist priitahtlike pritsimeeste seltsi asutamisest ja 100 aasta täissaamist Saarde kihelkonna esimesest laulupeost. Pidu peeti suveaias, peopaigaks kujunenud kohas. Aga linnapea asemel pidas kõnet vallavanem. Sellepärast, et 2005. aasta valimistega ühineti Tali ja Saarde vallaga, ja paari tuhande elanikuga Kilingi-Nõmme kui vallasisese linna üle valitseb meeri asemel Saarde vallavanem. Kilinginõmmelaste eneseväärikust krattis muutus kõvasti, kuid nende kui linlaste maine säilis. Sellesse viie kilomeetri pikkusesse, pooleteise kilomeetri laiusesse ja 53 tänavaga linna põikaja hoomab aja rahulikku kulgu lilleilusas Pärnumaa kagunurgas. Kiirustaja võib Kilingi-Nõmmest piki siledat Valga-Uulu maanteed ka mööda kihutada, kui tal pole põhjust metsade vahelt kilomeetri võrra kõrvale põigata, kuigi «Tere tulemast!» öeldakse talle juba kaugelt. Tervituse ülemises pooles on sini-kollase triibulipu kujutis, see lipp kui staatuse tähis oli Kilingi-Nõmmel enne kahe vallaga ühinemist ja jäi kasutusele. Alumise poole täidab suure Saarde valla vapilooma, ilvese kujutis. Minevikku jääb linna oma vapp, mille kilbil oli kaks vasarat ja tammeoks. Tööstusasumist pole palju järel, leivakombinaadi ja limonaaditööstuse ümber uitab tuul, jaamahoone konutab rööbasteta raudtee ääres, metsamajandit meenutab töökast kollektiivist võrsunud meeskoor Nõmmela. Suvevõõras leiab linna pikuti poolitava peatänava äärest toidupoe ja kohvikud, rahaautomaadid ja apteegi. Söögikohad on siin lihtsad ja kodused, sellise armsa maalähedase teenindamisega, mis ei jäta kliendile kahtlust: sa oled oodatud. Käed-tööd-täis leti taga askeldaja seletab lahkelt, mis ühe või teise toidu lisandiks on, ja pakub ahjusooje pirukaid ning kohvil on mitte ainult kohvi maitse, vaid aroomgi. Peatänava ääres on linna tähtsaim plats, lipuväljak Vabadussõja monumendiga. Bussijaamaesisel on mõnus jalga puhata purskkaevu juures, postimaja otsaseinalt näitab e-tabloo kellaaega ja õhutemperatuuri. Paar sammu edasi, kunagises pangamajas, on avatud Saarde käsitöökoda.

ilinginõmmelased elavad ilmselt kogu vaba aja majaümbruses – aiad on kaunid ja hoolitsetud ka neil, kes käivad kodulinnast kaugemal tööl, sest kohapealseid võimalusi napib. Vallavalitsus ja valla allasutused, muusikakool, gümnaasium ning tervise- ja hoolduskeskus, politsei ja päästeamet, mõni puiduga tegeleja ja paar väikest õmblusettevõtet, Konsumi pood ja ise endale leivateenimise võimaluse loonud ettevõtjad, nagu kingsepp, juuksur, kohvikupidaja, kanuumatkade korraldaja. Kahekorruselises esinduslikus puumajas on vabaajakeskus Kivake, samas hoones Pärnu maanteel töötas Kilingi-Nõmme linnavalitsus kuni kabinettide kraamimiseni. Kilinginõmmelased räägivad uhkusega gümnaasiumist ja klubist, spordihoonest ja staadionist, järvedest ja terviserajast. Aga nad räägivad uhkusega ka oma inimestest, nagu dirigent ja lauluõpetaja Toomas Voll, lauljatar Liisi Koikson, linna aukodanik Ants Laaneots, näitleja Kersti Kreismann, lavastaja Neeme Kuningas. Paljud, väga paljud kirjutavad ankeeti sünnikohana Kilingi-Nõmme. Viimane seal ilmale tulnud laps saab ületuleval aastal 40. aastaseks. Kunagine sünnitusmaja männituka taga künka varjus on eraomandis ja tublisti ümber ehitatud.

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Imelist talenti ei aja millegagi segi

obeli füüsikapreemia laureaat Vitali Ginzburg, kellega mul oli kord õnn vestelda, ütles igasuguse edvistamiseta, see-eest aga äärmise usutavusega: «Ma pidasin end alati keskpäraste võimetega inimeseks, töötasin laborandina, lugesin juhuslikult üht populaarteaduslikku raamatut füüsikast, see oli kirjutatud kaasakiskuvalt ja kuna mul mingeid erilisi lemmikuid ei olnud, otsustasin astuda Moskva ülikooli füüsikateaduskonda.» Silmapaistvalt andekad inimesed suhtuvad peaaegu alati üsna ükskõikselt imesse, mis neis pulbitseb. Hiljutisel galakontserdil, mis oli pühendatud «Mister X-ile» ehk Georg Otsale ja ühtaegu Eri Klasi 75. sünnipäevale, pakuti kuulajatele sõna otseses mõttes muinasjutulist, igati võluvat imet. Mängis orkester, laulis ooperidiiva, kepikesega vehkis dirigent, saalis istusid kauneis rõivais daamid ja härrad. Suurepärane muusikaõhtu. Kuid etenduse keskel kutsuti lavale Eri Klas, kes läks sinna väsinult, justkui vastu tahtmist, peaaegu löntsides. Astus pulti ja – äkitselt, nagu see on võimalik ainult multifilmis või Wolandi ballil «Meistris ja Margaritas» –, muutus täielikult. Väike nips sõrmedega ja orkester hakkas sootuks teisiti mängima, lauljanna sootuks teisiti laulma, publikki elavnes, kõik tundsid, et toimub midagi suurt, joovastavat ja harmoonilist, kõik kikitasid kõrvu. Puldis seisis piltilus nooruk, publikust ja orkestrist oli saanud tema haarem, kellega ta võis käituda just oma äranägemist mööda. Nii võtab talent elu enda kontrolli alla! Sugugi vähem ei hämmastanud, et Eri Klas ei kõnelenud oma osast maailma muusikakultuuris, vaid sellest, mida ta võlgneb Georg Otsale. Eri Klas juhtis Mister X-i fondi, mille eesmärk on püstitada lauljale mälestusmärk Tallinnasse, Helsingisse või Peterburi. Need on kolm tähtsamat linna Georg Otsa elus. Muide, mälestusmärgi võiks talle püstitada ka Moskvasse. Eesti saatkond asub Moskvas Aserbaidžaani saatkonna kõrval. Viimase juurde on aga püstitatud mälestusmärk kuulsale lauljale Muslim Magomajevile. Georg Ots andis Eesti kuulsusse kahtlemata vähemalt sama suure panuse nagu Magomajev Aserbaidžaani omasse.

Kilingi-Nõmme priitahtlike pritsimeeste seltsi järeltulijad, Kilingi-Nõmme tugikomando seltsi asutamise 120. aastapäeval. foto: silvia paluoja

öödunud aastal võttis noor ühiskonnategelane Meelis Kubits ette korraldada Eesti ja Odessa päevad Jerevanis. Neid nimetatigi nii: «Kõik sõidavad Jerevani». Ma ei suuda üldse ette kujutada, kuidas on võimalik üürida mitu lennukit, panna neisse orkestrid ja teatritrupid, kirjanikud ja kunstnikud, et korraldada võimas piduüritus, mida seniajani meenutavad kõik osalised. Ja mitte ainult Odessast ja Tallinnast, vaid ka Moskvast ja Peterburist. Nüüd on ta ette võtnud uue Georg Otsa mälestusmärgi. Meelis Kubits – Saare poiss, nagu ta end mõnikord nimetab – on kogu planeedi Maa ja selle ümbruse patrioot. Tal ei ole vahet, kuhu püstitada oma kumiiri mälestusmärk, peaasi et see saab püstitatud.

Jelena Skulskaja Arne Mikk, üks «Mister X-i» projekti tulihingelisemaid poolehoidjaid, ütleb, et tõelisele kunstnikule ei ole hirmus mitte surm ise, vaid unustusse langemine. Sõnaga, selle muusika, selle kunsti surm, millele ta pühendas kogu oma elu. Inimkonna mälu aga ei püsi iseenesest, ei hõlju õhus puutumatu pilvena, vaid on kõigi nende inimeste hiiglaslike pingutuste tulemus, kes mingil põhjusel peavad oma kohuseks hoolt kanda selle eest, et kultuuriajaloos ei oleks lünki. Kunagi ütles üks kadestaja ühe mu sõbra kohta, kes oli tuntud headuse ja vastutulelikkuse poolest: «Ah, tal on lihtsalt kasulik hea olla! Häid ju armastavad kõik!» Kuidas küll minagi tahaks elada maailmas, kus oleks kasulik olla hea, kus inimesed oleksid head kõige madalamatest ja omakasupüüdlikumatest tungidest aetuna! See maailm oleks tuhat korda parem maailmast, milles on hoopis kasulik olla kuri, nartsissistlik ja äärmiselt rahul oma kaheldavate saavutustega.

a armastan inimesi, kes elavad millegi pärast, mis elab kauem kui nad ise. Meid ei ela üle ju ainult lapsed ja lapselapsed, meid elavad üle mälestusmärgid ja maalid, kujurite ja arhitektide looming, meid elavad üle raamatud, mis võib-olla lebavad praegu riiulil ja ootavad, millal jõuab kätte nende kord ... Kaasaegsed on meenutanud, kui iseteadlikud tundusid paljudele Ossip Mandelštami luuletused, milles ta ennustas endale surmajärgset kuulsust ja omanimelist tänavat. Eesootavas kuulsuses ta ei eksinud. Dovlatovi «Kaitsealas» naerdakse majamuuseumite üle, kus peaaegu kunagi ei ole ehtsaid mälestatavate esemeid. Elu ajal kiusatakse kunstnikke ju taga, aga kui neid siis järsku tähele pannakse, selgub, et nende asjad on ammugi hävinud. «Kaitseala» eneseirooniastki kumab läbi seesama Mandelštami veendumus tulevases kirjanduslikus tunnustuses.

Väike nips sõrmedega ja orkester hakkas sootuks teisiti mängima, lauljanna sootuks teisiti laulma, kõik kikitasid kõrvu.

Seda lakkamatus eneses kahtlemises. Need tunded, mõistagi, pole sugugi vastandlikud. Mis puudutab muuseumit ja ehtsaid asju, siis see on saanud teoks kõige iroonilisemal moel. Puškini mägedes avatud majamuuseumis, kus Dovlatov töötas seitsmekümnendate lõpul, on suudetud kõigile imetlemiseks välja panna kätepesukauss, mida kasutas «Kaitseala» autor. Muuseumi ülejäänud eksponaatidest kõneldakse trükistes üsna möödaminnes ja riivamisi. Ikkagi au ja kuulsus neile, kes ostsid selle maja ära, tegid korda ja hoidsid alles, sest see oli juba kokku varisemas. Õigupoolest ongi majake ise peamine eksponaat, sest see on säilinud just niisugusena nagu Dovlatovi ajal.

a veel üks tähtis uudis: on langetatud otsus nimetada üks New Yorgi tänav Sergei Dovlatovi nimega. Kui ma ei eksi, on see esimene tänav New Yorgis, millele antakse Vene kirjaniku nimi. Igatahes on Vene kirjamehed ärevuses, et seal pole Solženitsõni ega Majakovski tänavat – niisiis on tekkinud kadedus, tunne, mis Puškini meelest oli hea … Dovlatov on Ameerika paguluse sümbol, ta elas kaugel võõral maal, eemal oma lugejate elust, kelleni ta ometi jõudis kõigest hoolimata. Tal oli kuhjaga tagakiusajaid ja mahategijaid, aga kõik on ikkagi kaldunud tema kirjandusliku saatuse kasuks. Ta elas lakkamatult süüd ja kahetsust tundes. Oma tekstide põhjal paistab ta inimesena, kes on vähemalt võrdväärne enda totrate ja õnnetute tegelastega. Ta armastas kolme linna: Leningradi, Tallinna ja New Yorki. See, kuidas ta kirjutas Tallinnast, ajakirjanike ja hädavareste linnast, lõputute kompromisside ja soovimatute heategijate linnast, on kahtlemata lisaks väiksele mälestustahvlile väärt ka tema nime kandvat tänavat ja mälestusmärki. Kolm aastat järjest oleme Oliver Loode eestvedamisel korraldanud Tallinnas Dovlatovi päevi. Toonud lavale etendusi tema ja ta kaasaegsete teoste põhjal, kuulanud tema sõprade mälestusi. Korraldanud Dovlatovi väljasõidupäeva Jerevanis. Meie juurde on sõitnud kirjaniku lähimad sõbrad: Aleksandr Genis New Yorgist, Jevgeni Rein Moskvast, Andrei Arjev Peterburist. Mõistagi korraldatakse niisuguseid festivale entusiasmist, enamik osalejaid on valmis töötama honorarita. Mingi raha on siiski vajalik. Seekord toetab festivali ainult Eesti Kultuurikapital, mis lubab meil korraldada vaid ühe Dovlatovi päeva. See on pühendatud Peterburi ja Tallinna kirjanduslikele ja muusikalistele sidemetele ning on alust loota, et üritusele sõidavad kohale Sergei Dovlatovi sõbrad, silmapaistvad kirjamehed, keda iseloomustab kordumatu stiil ja suhtumine ellu. Väga tahaks, et Dovlatovi nime kandev festival koondaks enda ümber kõike huvitavat ja uut ning suudaks ühendada linnu, keeli ja maid. Ja et aegade side ei katkeks. Vene keelest tõlkinud Marek Laane

POSTIMEES, 2. AUGUST 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2229, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Eesti koondise järgmiseks esiväravavahiks võib kerkida Mihkel Aksalu, suured lootused on ka noorel Marko Meeritsal.

Kes pärib Pareiko kindad? aega ei jää. Aksalu sai suvel end näidata kohtumises Tadžikistani vastu, Londak kaitses aga soomlaste rünnakuid. Kotenko pole Pehrssonile end näidata saanud. Õnneks korraldab jalgpalliliit koondisele võimalikult palju sõprusmänge, kus mehi proovida. «Selline see treeneri töö on. Väravavahi valimisega nalja ei tehta. Kindlalt on vaja üks mees välja sortida ja seejärel teda usaldada. Samas on tähtis, et mängija antud hetkel kindlasti heas vormis oleks,» arutles Rüütli.

kaarel täll reporter

esti jalgpallikoondisel seisavad ees huvitavad ajad. Ku i v ä lja k umängijate seas toimuvad muutused on protsessi pidev osa, siis esiväravavahi vahetus on juba hoopis teistsuguse kaaluga. Selline samm võib lähitulevikus aga aset leida, kuna esikinnas Sergei Pareiko sai jaanuaris 37-aastaseks ning lisaks on tal probleeme koduklubis mänguaja saamisega. Kas aga varumeeste hulgas on sellist mängijat, kes käib Mart Poomi ja Pareiko jälgedes ja suudab väärikalt suurt vastutust kanda? Poomi arvates on. «Hetkel väravavahtide osas küll probleemi pole. Lisaks Pareikole on veel kolm meest, kes välisklubides mängivad,» ütles koondises väravavahtide treeneri rollis olev Poom, kes pidas siinkohal silmas Pavel Londakut (34-aastane), Artur Kotenkot (32) ja Mihkel Aksalu (29). 22-aastane talendikas Marko Meerits kuulub praegu veel kaugematesse tulevikuplaanidesse, kuid ootused on tema suhtes suured.

Väravavahi tähtis roll

SPORT.POSTIMEES.EE

Sügisel algab EM-valikturniir, mis vältab rohkem kui aasta. Valiktsük li alguses ei ole esiväravavahis kahtlust – selleks on raudne Pareiko. Mehe vanus paneb aga treenereid varuplaanidele mõtlema. Lisaks valmistab Poomile muret olukord, et koondise esikinnas ei saa Venemaa esiliigas Nižni Novgorodi Volgas mänguaega. Oskuste poolest võiks senised varumehed koondise tasemel mängida küll, kuid väravavaht täidab meeskonnas suuremat rolli kui üksnes pallide tõrjumine. Puurilukk peab juhendama kaitseliini, süstima kõikidele meestele enesekindlust ja võtma vajalikul hetkel vastutuse enda peale. Meie koondis on harjunud olukor-

Meerits vajab aega

2009. aastal andis Mart Poom (vasakul) sümboolselt kindad üle Sergei Pareikole. Kellest saab aga Pareiko järeltulija?

raga, kus Poomi või Pareiko näol on olnud tegemist ilmselgete autoriteetidega – nooremad koondislased on neile alati alt üles vaadanud. «Isikuomadustelt sellist meest küll hetkel võtta pole,» tunnistas koondise endine peatreener Tarmo Rüütli. «Õnneks saab autoriteedi ise endale heade esituste ja kindla mänguga tekitada.» Kellel oleks aga kõige rohkem jõudu just vaimsel tasandil legendide jälgedes käia ja esiväravavahi koht kindlalt endale

võtta? «Aksalu gabariidid on ilmselt kõige sobivamad. Lisaks headele mänguoskustele on ta alati innustav ja positiivne,» kiitis Rüütli Soome kõrgliigas Seinäjoki meeskonnas korralikult mänguaega koguvat Saaremaa meest. «Kui tal on tervis korras ja probleeme pole, siis ma ei näe põhjust, miks ta ei peaks mängima.» Ka Poom on Ak saluga rahul: «Tal on väike eelis küll. Näiteks kaitseliini juhendamine ja jalaga mäng on väga heal tasemel. Ka vanus on

ideaalne – 30-aastaselt hakkabki alles parim väravavahiiga.» Koondises 120 mängu pidanud Poom ise tõusis esiväravavahiks küll väga noores eas, kuid toona ei pakkunud keegi talle ka arvestatavat konkurentsi. Pareiko, Aksalu, Londak ja Kotenko on nelja peale kandnud koondise särki sama palju kui Poom üksinda. Valgevenes Soligorski Šahtjoris head hooaega tegeval Koten kol hoiab koondise treenerite brigaad hoolega silma peal, kuid näiteks Rüütli tema

foto: liis treimannn

võimalustesse eriti ei usu. «Statistiliselt teeb ta head hooaega. Mehi tundes ei paneks ma talle aga liiga suuri lootusi. Mina muidugi omal ajal kasutasin teda palju ja andsin võimalusi.» Londak teenib leiba Norra esiliigas Bodö/Glimti meeskonnas, kuid pärast sunnitud vigastuspausi pole ta enam väljakule pääsenud. Pareiko lõpetamise korral peab koondise peatreener Magnus Pehrsson tegema aga konkreetse ja kaalutletud otsuse, sest siis enam proovimiseks

Veidi kaugemasse tulevikku vaadates on aga suured lootused Marko Meeritsal, kes mitu hooaega Hollandi kõrgliigameeskonna Vitesse ridadesse kuulus, kuid pea üldse mänguaega ei saanud. Alates uuest hooajast mängib 22-aastane mees aga aste madalamal Emmenis. «Meerits on raudne mees ning tema aeg veel tuleb. Kõige pealt peab hakkama klubitasandil tegusid tegema. Väravavaht peab saama igapäevaselt sellist vatti, mis lubaks tal rahvusvahelisel tasemel mängida,» selgitas Rüütli. «Loodetavasti saab ta uues klubis palju väljakule. Sellel positsioonil peab enne koondisesse tulemist oma vead kuskil mujal ära tegema. Ta on mänginud U21 koondises ning meie ootused tema suhtes on suured,» arutles Poom. Koduses liigas jälgib Poom huviga Infoneti 16-aastast talenti Matvei Igoneni, kes igal nädalal mänguminuteid kogub.

Kas Eesti koondise väravavahist saab libero?

Mihkel Aksalu Eesti koondise treeningul. foto: toomas huik

Jalgpalli MMil kinnistus viimase aja suundumus, kus väravavahid mängivad palju rohkem jalaga ning neil on oluline roll karistusalast väljas tegutsedes ja rünnakute ülesehitamisel. Mart Poomi sõnul on uutmoodi väravavahi kasutamine kindel suund ja sellega arvestatakse ka Eesti koondiste juures. Kirkaim näide oli

maailmameistriks kroonitud Saksamaa väravasuul seisnud Manuel Neuer, kes pidevalt oma väravast mitmekümne meetri kaugusel tegutses, vastaste kiirrünnakuid vahelt lõikas ja oma meeskonna mängu ehitas. «Tänapäeva väravavahid peavad jalaga väga hästi mängima ja kui kaitseliin kõrge pressingu ajal keskjooneni tõuseb,

VTBs muudeti formaati

U20 koondis võib ajalugu teha

Li Na jätab US Openi vahele

Valiti juulikuu parimad

Korvpalli VTB Ühisliigas mängitakse uuel hooajal uudse formaadi järgi. Kaks nädalat tagasi toimus alagruppide loosimine, ent kuna Leedu meeskonnad teatasid, et Ukraina sündmuste tõttu ei soovi nad liigas osaleda, avalikustas VTB koduleht eile, et uuel hooajal osaleb kõige rohkem 16 meeskonda, kes mängivad kõik omavahel kaks korda läbi. Lõppotsus osalejate kohta tehakse 11. augustil.

Eesti noormeeste U20 käsipallikoondis võitis Austrias jätkuval EMil Iisraeli 36:30 ja mängib täna 13. kohale. Eesti läks Iisraeli vastu poolajaks 19:13 juhtima, Eesti parimaks valiti seitse väravat visanud Tarmo Salundi. Laupäevane võit oleks Eesti käsipallijuunioridele ajalooline saavutus, sest Eesti senine parim saavutus selle vanuseklassi EM-finaalturniiridelt on 14. koht.

Naiste tennise maailma teine reket hiinlanna Li Na ei osale tänavusel US Openil põlvevigastuse tõttu. «Mul on juba märtsikuust saadik põlvega probleeme olnud ja seetõttu ei saa ma kõige kõrgemal tasemel tennist mängida,» kirjutas Na Facebookis. 32-aastane Na võitis tänavu Austraalias oma karjääri teise suure slämmi turniiri. 2011. aastal võitis ta Prantsusmaa lahtised.

Eesti jalgpalli meistriliiga juuli parimaks treeneriks valiti Aleksandr Puštov (Tallinna FC Infonet), mängijatest sai auhinna Tallinna FC Flora poolkaitsja Karl-Eerik Luigend. Puštovi juhendamisel võitis Infonet kolm mängu, kui alistati Tallinna Kalev, Narva Trans ja FC Levadia, lisaks viigistati Nõmme Kaljuga. Luigend aitas Floral teenida tabelisse 12 punkti, andes ka kaks resultatiivset söötu.

siis peab väravavaht järele liikuma, muidu jääks vastastele liiga suur tsoon, kuhu sööta,» selgitas Poom, kes äsja tegi UEFA treenerite koolitust, kus samuti see teema läbi võeti. «Seda tööd on aga koondise juures raske teha, seega ootame, et väravavahid ka klubide juures palju jalaga mängiks. Eesti noortekoondistes püüame kasu-

tada sarnast skeemi. Lisaks kaitses tsoonide katmisele mängib väravavaht üha suuremat rolli rünnakute ülesehitamisel,» jätkas Poom. Tippjalgpallis näeb tihtipeale olukordi, kus väravavahi avangute järel kiiresti väljaku teises otsas ohtlikke olukordi tekib. Kui arvestada, et lähiaastatel võivad Eesti esi-

väravavahiks kerkida Mihkel Aksalu või Marko Meerits, siis ei tohiks jalaga mäng probleemiks osutuda. Meeritsa puhul peetakse antud elementi suisa tema trumbiks. «Tal on selja taga korralik Hollandi jalgpallikool ning see tuleb ainult kasuks. Nemad on just teada-tuntud sellise stiili pooldajad,» sõnas Poom. PM

14 || SPORT || POSTIMEES, 2. AUGUST 2014

Surm tõusuvee ajal Donna Leon Tõlkinud Tanel Veske Kirjastus Pegasus, 270 lk

Donna Leon (s 1942) on üks maailma kuulsamaid krimiautoreid. Ta elab Veneetsias ning enamiku tema teoste tegevus leiab samuti aset selles linnas. Tema raamatuid on tõlgitud 35 keelde (kuid autori soovil mitte itaalia keelde), need on saanud kõikjal bestselleriteks ning nende põhjal on valminud palju filme ja telesarju. «Surm tõusuvee ajal» (ingl k «Acqua Alta») on Brunetti sarja viies romaan; eesti keeles on ilmunud ka esimesed kolm.

Palveränduri päevik. Teekond Santiago de Compostelasse Paavo Kangur Kirjastus Pegasus, 216 lk

Rännuraamat viib lugeja matkama teekonnale Santiago de Compostelasse, kus kõnnivad igal aastal tuhanded matkasellid. Autor annab rännakust värvika ülevaate ja tutvustab teekonnal ettetulevaid olusid. Palverännak on võimalus võtta aega vaid iseenda ja oma mõtete jaoks. Kõndides iga päev seljakotiga 20–30 kilomeetrit, võib inimese väärtuste süsteem muutuda ja uueneda ning minapilt täpsustuda.

Mesilõks Unni Lindell Tõlkinud Heidi Saar Kirjastus Pegasus, 324 lk

Oslos Høviki linnaosas kaob teel koolist koju seitsmeaastane poiss. Nädal hiljem sõidetakse koduteel otsa toitlustusfirmas töötanud noorele lätlannale, kes õnnetuse tagajärjel sureb. Toimunus on oma osa linnajaos ringi liikuval jäätiseautol, selle juhil ja juhi perel. Pealtnäha puudub kahel juhtumil igasugune seos. Juurdlust toimetab politsei uurimisrühm, mille juht Cato Isaksen peab töö käigus ühtlasi hakkama saama vastumeelsusega uue kolleegi Marian Dahle suhtes, kelle ellusuhtumine ja töövõtted on teinekord ülemuse omadega üsna sarnased. Põnevate käikudega hoogsalt kirjutatud Norra krimiromaan.

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

looderannikul Helgelandi piirkonna tillukesel saarel, kus tuleb hakkama saada karmi looduse meelevallas. Pere pole suur, väike Ingrid, ema Maria ja isa Hans, vanaisa ja isaõde Barbro, kes ei ole päris tavaline. Ingridi muinasjutt on meri, kalapüük, torm, vaesus. Temale kuuluvad aastaajad, linnud ja silmapiir. Ingrid õpib emalt naiste töid ja isalt meeste töid. Ühel päeval jääb sellest väheks.

New York Edward Rutherfurd Inglise keelest tõlkinud Rein Turu Kirjastus Varrak, 856 lk

See romaan on saaga, mis põimib ühte rikaste ja vaeste, põliselanike ja immigrantide lood. Näeme New Yorgi tagasihoidlikku algust väikese indiaani kalurikülana, oma asunduse põlismetsa rajavate Hollandi ja Briti kaupmeeste saabumist, iseseisvussõda, linna kujunemist suureks kaubandus- ja finantskeskuseks, kodusõda, immigratsioonilainet 19. ja 20. sajandil, II maailmasõda, linna uuestisündi 1990. aastatel ja rünnakut Maailma Kaubanduskeskusele. «New York» on tõeliselt suur romaan Ameerika ja kogu maailma ühest olulisemast linnast.

Jumalik puudutus Elizabeth Gilbert Inglise keelest tõlkinud Tiina Viil Kirjastus Varrak, 504 lk

Alma Whittaker sünnib uue sajandi alguses keset täiuslikku Philadelphia talve. Tema isa Henry on jultunud ja karismaatiline taimetundja, kes on ajanud kokku tohutu varanduse. Alma auväärsest Hollandi perekonnast pärit range ema teadmised botaanikast ei jää alla ühelegi mehele. Peagi leiab ka Alma oma koha taimede ja teaduse maailmas. Aga kui põhjalik sammalde uurimine viib ta aina sügavamale evolutsiooni saladuste juurde, tõmbab mees, keda ta armastama hakkab, teda hoopis teise suunda. Raamatus tegutsevad misjonärid, orjusevastased, seiklejad, astronoomid, laevakaptenid, geeniused ja hullumeelsed ning nende kõigi kohale kerkib unustamatu Alma Whittaker.

Koht päikese all

Oli kord tüdruk, kes õppis kartma. Pimikusse on kuivama riputatud pestud viiesajaeurosed rahatähed. Õhus heljub hüübinud vere lehk. Lumikki Andersson ei sega end põhimõtteliselt kunagi teiste asjadesse, aga raha leidmine paiskab ta keset rahvusvahelise narkoäri keerist. Nelja ööpäeva jooksul aset leidev, aina pingelisemaks muutuv sündmusteahel tõukab Lumikki eluohtlikesse olukordadesse, sunnib põgenema külmavereliste kurjategijate eest ja viib lõpuks salajasele ja legendaarsele Jääkaru peole. Kõigi nende sündmuste taustal on talv külmem kui kunagi varem ja pakane piitsutab Tampere tänavaid. «Punane nagu veri» juhatab sisse Lumikki Anderssonist jutustava trilleritriloogia.

Kaduval teel Arno Raag Eesti Raamat, 254 lk Sari «Eesti romaanivara»

Arno Raagi (1904–1985) esimese, 1930. aastal ilmunud romaani keskmes on vaese popsi Kõrrekivi Tooma perekonna saatus, mille viimaste keerdkäikude taustal on käimas Eesti Vabadussõja lahingud. Elus juba väga palju ränki hoope kogenud Toomas teenib sulasena Luda talus, kui sõjaväljalt saabub puhkusele tema ainus veel hingesolev järeltulija, poeg Mart. Muidugi heidab noor mees kohe silma peretütar Sallile ja tulemuseks on romantiline suhe. Aga ikka veel ei ole saatus Toomale ja tema pojale halastanud.

Nähtamatud Roy Jacobsen Tõlkinud Riina Hanso Eesti Raamat, 190 lk Sari «Põhjamaade romaan»

Nüüdisaegse tunnustatud Norra kirjaniku Roy Jacobseni uus romaan räägib ühe perekonna elust eelmise sajandi algupoolel Norra

Erika Kirpu tii intervjuu uu jaan martinson

spordiajakirjanik

sja Kaasanis MMil pronksi ja hõbeda võitnud Erika Kirpu tunnistas, et ei loe medaleid, vaid vehkleb vehklemise pärast. Ta tahab töötada ennastunustavalt selleks, et paremaks saada, ja kui selle tulemusena tõuseb poodiumile, on tore. Inimesed muutuvad äkitselt. Juunis, enne tiitlivõistluste tsüklit, oli Kirpu enesessetõmbunud ja mitte nii väga suhtlemisaldis. Mustamäe räämas saalis vehkles ta varjudega ehk kujuteldava vastasega minutite kaupa. Ilme tõsine, keskendunud. Piiga viibis omas maailmas, kuhu võõrastele ligipääsu polnud. Nüüd, pärast kahe medaliga – individuaalse pronksi ja naiskondliku hõbedaga – lõppenud MMi, on Kirpu taas selles teises, kõigile mõistetavas maailmas. Särav, nagu enamasti, ja tundub, et autasustamisest saadik pole naeratus ta näolt lahkunud.

Liza Marklund Rootsi keelest tõlkinud Annika Kupits Kirjastus Varrak, 416 lk

Veetsid pärast võistlust nädalakese vanavanematel Moskvas külas. Vanaemad söödavad lapselapse tavaliselt paksuks.

Rootsi perekond leitakse surnuks gaasitatult oma kodust Hispaanias Costa del Solil. Õhtulehe reporter Annika Bengtzon saadetakse Marbellasse, et sealses Rootsi kogukonnas ärevust tekitanud kunagise sporditähe pere mõrva juurdlust jälgida. Üha kummalisem info mõrva ja hukkunud pere kohta äratab Annikas kustumatu huvi, tirides ta loosse, mille nii mõnegi tegelasega on ta juba varem kohtunud, ning kuhu on segatud narkokaubandus, rahapesu ja kättemaks ...

Söödeti mindki, pannkookide ja sõrnikute ja kõigega. Kehakaal kerkis, aga küll läheb peagi ise alla. Ega ma Moskvas suurt midagi teinud, lihtsalt olin. Puhkasin. Muuks polnud jõudu ega tahtmist.

Punane nagu veri Salla Simukka Tõlkinud Kadri Jaanits Kirjastus Pegasus, 286 lk

NOOR JA SÄRAV. Äsja vehklemise MMil hõbeda ja pronksi võ

Langenud inglite linn. Surmav arsenal. Neljas raamat

Oled vahepeal medalid ikka kaelast ära saanud või isegi magasid nendega? Ja kas olid üllatunud, et just sina kaks korda poodiumile astusid?

Clary on jälle New Yorgis ja elu on ilus: tüdruk treenib, et saada varjukütiks, ning tohib viimaks ometi nimetada Jace’i oma kallimaks. Aga igal asjal on hind. Möödanik ei vaju unustusehõlma, vaid annab endast taas märku, pannes Jace’i käituma järjest kummalisemalt, äratades Jocelynis kohutavaid mälestusi ja sundides Claryt kahtlema, kas polnud ingel Razielilt soovitu äkki saatuslikult ohtlik. Kui Jace hakkab temast mingil seletamatul põhjusel eemalduma, peab Clary tõdema, et ta on ise vallandanud sündmuste ahela, mille lõpul võib kaotada kõik, mida armastab.

Medalid on ammu kaelast võetud, MM hakkab tasapisi unumagi. Tunded on hajunud ja elu taas rahulik. Autasustamisel mõistsin, et olen medaleid väärt, kuid enne tiitlivõistlusi kahtlesin endas kõvasti: kas ikka liigun õiget teed, sest hooaeg oli kesine. Lootus kord süttis, kord kustus. Samas tegin kohutavalt palju tööd ja uskusin, et ühel hetkel suudan töö tulemuseks vormida. Tundsin, kuidas vehklejana kasvan, muutun pidevalt paremaks. On suur õnn, et õige hetk saabus just MMil, mitte tavalisel MK-etapil.

1000 ideed igavuse vastu

Kui tugev su närvikava on?

Cassandra Clare Inglise keelest tõlkinud Krista Suits Kirjastus Varrak, 360 lk

Almuth Bartl Saksa keelest tõlkinud Eha Kattai Kirjastus Varrak, 248 lk

Ükskõik, kas õues on mõnusalt soe või sajab paduvihma; kas oled voodis haige või sul on külas trobikond sõpru; kas oled parajasti pikal auto- või lennusõidul; kas sinu käsutuses on palju või vähe ruumi; kas otsid mänge oma sünnipäevapeoks või tahaksid jälle midagi kogu perega ette võtta – see raamat sisaldab endas selleks kõigeks sobilike ideede tulevärki! Oled sa pidanud näiteks patjadel kiikumise võistlust või käinud keldrisafaril? Kas sa oskad mündirallit ja tähestikujooksu? Ei? Siis läheb lahti! Ütle igavusele: «Hüvasti!»

Sel MMil olin vaimselt väga tugev. Kui aga ausalt öelda, siis närvid on vehklemisest läbi. Tippsportlase elukutse on raske, kuid see on minu elu, olen selle ametiga harjunud. Kuna närvid on sul tugevad, siis julgen küsida: mäletad, millal sa esmakordselt Eestis tähelepanu pälvisid, kui olid kõigest 16-aastane? Kelle sa alistasid?

Britta Heidemanni, olümpiavõitja. Ja nüüd, kuus aastat hiljem, kaota-

sid sa MMi poolfinaalis... Heidemannile. Ta, tundub, on vahepeal tugevaks saanud.

Heidemann on imelik vehkleja. Ta tunnetab, et õnn käib temaga pidevalt kaasas. Võitis Pekingi olümpial kulla, Londonis hõbeda, vahepeal veel ühte-teist, Kaasanis oli jälle poodiumil. Heidemann on äärmiselt enesekindel, teab, mida tahab, kuid teinekord jääb tunne, et ta kaotab teadlikult. Kaasanis... Kas ma just põlesin Heidemanni vastu läbi, kuid ei olnud valmis lõpuni vehklema. Järelikult pean veel arenema. Kui on probleem, siis tuleb sellele lahendus leida. Aga see, et ma Heidemanni kuus aastat tagasi võitsin ja nüüd kaotasin, ongi vehklemine. Kunagi ei tea tulemust ette. Sa oled kõigest 22-aastane, kuid auhinnakapis juba neli tiitlivõistluste medalit. Palju sa autasusid võita kavatsed, eeldades, et karjäär kestab veel vähemalt tosin aastat?

Ma ei loe medaleid. Hakkasin, muide, just mõtlema, millised need neli medalit mul on... EMilt naiskondlik kuld ja pronks ning nüüd kaks lisaks. Medaleid on vaja Eestis selleks, et saaksid spordiga tegeleda, et oleks palk ja ettevalmistusraha. Tegelikult tahaksin vehelda vehklemise pärast, treenida ennastunustavalt, anda endast parim, ja kui see toob kaasa autasu, siis tore. Praegu on epeenaiskond kindlustatud kuni Rio de Janeiro olümpiani, ent paratamatult küsid aeg-ajalt endalt: mis pärast seda saab, kui medalit ei tule? Tekib asjatu pinge. Kindlusetus on Eesti spordi negatiivne külg. Ma ei julge panustada vaid spordile, sestap lõpetasin äsja ka ülikooli. Räägime siin, et mul on veel tosin aastat karjääri alles. Kui aga medaleid ei tule, kas ma siis saan vehklemist jätkata? Kuidas on võimalik tippspordi kõrvalt lõpetada TTÜ õigusteaduskond?

Raske, aga võimalik. Olen alati andnud endast maksimumi – gümnaasiumi lõpetasin hõbemedaliga –, kuid pean tunnistama, et ülikoolile võinuks suuremat tähelepanu pöörata. Tegin kõik eksamid ja tööd ausalt ise ära, ent mitte nii süvenenult, kui oleksin tahtnud. Pead end sundima trenni või õpikute taha?

Trenni mitte, õpikute taha küll. Õnneks kujunes välja rutiin, mis tegi asja lihtsamaks. Diplomitööd koostasin juba kindlas rütmis – pärast treeningut kaks tundi kirjutamist. Vanemad on sul vehklemistreenerid. Peamiselt töötab sinuga isa. Kas ta tassis sind vägisi treeningutele?

Ei-ei-ei. Vastupidi. Ta hoidis mind pidevalt tagasi. Tahtsin harjutada rohkem ja rohkem. Nõudsin suisa. Põhjusel, et soovin omandada aina midagi uut, hakkasin koostööd tegema ka meeskonna peatreeneri Igor Tšikinjoviga. Seega on mul kaks juhendajat ning treenerile ette nähtud preemia jaotub nende vahel võrdselt.

Erika Kirpu annab endast alati maksimumi

Erika Kirpu Sündinud 22. juunil 1992 Moskvas • Elukoht: Tartu ja Tallinn • Pikkus ja kaal: 173 cm ja 61 kg • Haridus: lõpetanud Tartu Annelinna gümnaasiumi hõbemedaliga ning TTÜ õigusteaduskonna • Koht maailma edetabelis: 10. • Koht Eesti edetabelis: 1. • Täiskasvanute tiitlimedalid: naiskondlik EM-kuld ja pronks ning MM-hõbe, individuaalne MMpronks • Juunioride ja kadettide tiitlivõistlused: 4 kulda, hõbe, 3 pronksi

POSTIMEES, 2. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

õitnud piiga räägib õnnest, emaksolemisest ja oma kehvast iseloomust.

itlimedaleid ei loe Kuidas treenerist isa on? Võitude puhul on selge, kiidab, aga kaotuste korral?

Kaotuste korral võtab kogu süü enda peale – võidab sportlane, kaotab treener –, kuid paljuski põhjendamatult. Kui emotsioonid üle pea käivad, ei kipu temaga vaidlema, kuid hiljem, rahulikus õhkkonnas analüüsime matšid läbi ja leiame kaotuse põhjused. Oled sa hea õpilane? Lihtsalt vormitav?

Ei. Olen raske juhtum, mõtlen liiga palju oma peaga. Tihtipuhku treener ütleb: ära mõtle, lülita aju välja ja lihtsalt tee. Aga ma ei saa nõnda. Kogu aeg on vaja analüüsida, aru saada, miks nii- ja mitte teistviisi. Kahtlen palju, üritan midagi uut leiutada. Ning mu iseloom pole samuti suurem asi. Isa saab sinuga siiski hakkama?

Mis tal üle jääb, pole ju valikut. Tütar ikkagi. Vehklemisringkondades on neid, kes arvavad, et oled liiga ühekülgne, ja neid, kes ütlevad, et elemente, mis nii-öelda leiva lauale toovad, valdad suurepäraselt. Kuidas kommenteerid?

Olen noor ja arenev sportlane. Vaatame tulevikus, kui ühekülgne või mitmekülgne olen. Tean väga hästi oma nõrkust ja tugevust. Õpin pidevalt lisa, katsetan uusi elemente... Mul on neli medalit, naiskonnas teen töö ära. Kui vaja, vehklen kaitsest, kui vaja, ründan. Olen teadlik, et mul pole rünnak väga hea, või kaitse, aga saan hakkama. Tean oma vigu ja proovin aina paremaks saada. Kui palju sõltub vehklemise tulemus psühholoogiast?

Pool on psühholoogiat. Sul peab olema väga hea enesetunne ja enesekindlus, kui võita tahad. On päevi, kui sa justkui põled. Põled sisemiselt ja kõik sujub. MM-medalid andsid sulle vist kõvasti enesekindlust?

Mõistagi. Praegu olen väga enesekindel... kuni vehklemisrajale lähen. Loodan, et medalid ei tee minu vehklemist halvemaks. Oled sa tuleviku ära plaaninud – vehkled kuni olümpiani, siis saad lapse, pead pausi ja võistled edasi. Või saad emaks karjääri lõpus?

nii spordis kui elus ja tunnistab, et alles tulevikus saab selgust, kui hea vehkleja ta on.

foto: erakogu

Eesti epeenaiskond võidab ja kaotab üheskoos Epeenaiskond, kui tahab pääseda Rio de Janeiro olümpiale, peab läbima tiheda sõela, olema 2016. aasta kevadel Euroopa edetabelis viie seas. Mõistagi tahaksid Erika Kirpu, Irina Embrich, Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva kokkuharjutanud tiimiga edetabelipunkte koguda. «Meil on suurepärane naiskond. Ühtne. Sõbralik. Ei mingeid intriige,»

kiidab Kirpu. «Vehkleme koos kaua ning tunneme üksteist läbi ja lõhki. Oskame rasketest hetkedest üle olla ja suudame teravad nurgad ümaraks lihvida. Usume ja usaldame üksteist.» Kui konflikt ka tekib, kestab see kõigest sekundi. «Emotsioonide ajel öeldakse ehk midagi, kuid tüli sumbub hetkega. Naiskond võidab üheskoos ja kaotab

üheskoos. Kui kedagi võiks kehvas tulemuses ka süüdistada, siis me ei tee seda. Kõik oleme süüdi. Vastasel korral vastastikune keemia ei toimiks ja me poleks nii edukad. Meil on peatreener Kaido Kaaberma, kes analüüsib, mis ja kuidas.» Küsimusele, mis juhtub siis, kui enne olümpiat üritab keegi naiskonda murda, otsib Kirpu, nagu ta ütles, poliiti-

liselt korrektset vastust: «Naiskonnal kulub aega, et koostöö toimima hakkaks. Nii peatreener kui liikmed peavad teadma, kuidas üks või teine vastavas olukorras vehkleb või käitub. Asjad ei käi nii, et tuleb uus ja tugev vehkleja ning naiskond muutub kohe tugevamaks. Otsustavatel hetkedel võidukaid hobuseid ei vahetata.» Jaan Martinson

Olümpiani pühendun vaid spordile. Pärast seda... Niisama need lapsed kah ei sünni, tuleb esmalt abielluda ja... Kui kõik läheb soovide kohaselt, siis pole probleeme last saada ka keset karjääri. Küll ma emana ja vehklejana üheaegselt toime tulen. Said kodus olla vaid poolteist päeva, laupäeval lendad juba USAsse treeninglaagrisse. Loodetavasti toimub see, siinset palavust silmas pidades, Alaskal?

Paraku mitte, hoopis Houstonis. Laagri eest maksab kutsuja ehk USA koondis. Esimene nädal treenime, teisel lubati kõiksugu lõbustusi ja shopping’ut. Teine nädal tuleb vahvam, sest olen vehklemisest pisut väsinud.

Ott Tänak kihutas eile Soomes hea hooga, aga kaks rehvivahetust foto: timo anis tõid kaasa suure ajakaotuse.

Tänak võitis katseid, ent kaotas taas aega RALLI. Ott Tänaku jaoks

on Soome ralli esimesed kaks päeva möödunud stiilis «kõik või mitte midagi». Eestlane on WRC2 klassis võitnud kavas olnud 13 kiiruskatsest 10, kuid kaotanud parimatele erinevate viperuste tõttu kokku juba kuus minutit. Eile peetud üheksast katsest kaheksal oli Tänak kiireim, ent pidi Päijälä kiiruskatsel peatuma ja vahetama purunenud rehvi ning kaotas sellega ligi kaks minutit. Avapäeval vastu kivi sõitnud ning roolivõimendi ja rehvi lõhkumise tõttu konkurentidele neli minutit loovutanud eestlane on reedese päeva järel WRC2 klassis viies. Stabiilselt head sõitu teeb Karl Kruuda, kes on WRC2 klassis kindlalt teisel kohal. Liidrile Jari Ketomaale kaotab ta 42 sekundiga. Tänaku kaotus Ketomaale on 4.40,7, kuid neljandast kohast lahutab teda vaid kümmekond sekundit. Ralli üldarvestuses hoiab endiselt esikohta Jari-Matti Latvala Volkswagenil, temast paarikümne sekundi kaugusel heitlesid terve eilse päeva jooksul teise koha eest Kris

Meeke (Citroën) ja Sebastien Ogier (Volkswagen). Päeva lõpuks jäi 1,6 sekundiga peale Meeke. Nende selja taga võitlevad samamoodi sekund-sekundis neljanda koha nimel Andreas Mikkelsen (Volkswagen), Mads Østberg (Citroën) ja Mikko Hirvonen (Ford). «Päev on olnud eriti hea. Kui saan pingevabalt tegutseda, tuleb sõit eriti hästi välja,» lausus Latvala WRC kodulehele. Ogier rõõmustas omakorda, et ei pea pärast eilset enam esimesena rajal olema ja lahtisel kruusal kihutama. «Närvesööv päev, kuid olen tehtud tööga rahul,» sõnas prantslane. Meeke nimetas reedest päeva imeliseks: «Ei suuda uskuda, et oleme nii kõrgel kohal. Sõidan stabiilselt ja meeletult palju kiiremini kui mullu siin Soomes. Aga see on alles reede ...» Dmack Trophy arvestuses võistlev Sander Pärn oli eilse viimase kiiruskatse eel teisel kohal, kaotades põhikonkurendile Tom Cave’ile täpselt 21 sekundiga. Lähimad jälitajad on juba enam kui kahe ja poole minuti kaugusel. Kristjan Jaak Kangur

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 2. august 2014

TEATER

UGALA TEATER

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas

3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

Teatrikassa on suletud kuni 4. aug. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

ÕISU MÕIS 6., 7., 8., 9., 10.08 kl 19

Valged ööd

NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18. Autor Fjodor Dostojevski. Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

SAUEAUGU TEATRITALU 12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

7.08 kl 19

VAT TEATER

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

TOPELTELU

9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt

Küünis 2.08 kl 19

EEDENI AED

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets. Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

2., 5., 6., 10.08 kl 19

Esna mõis

R. Harwood. Lav. Enn Keerd. Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel

2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

KVARTETT

3., 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov. Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

Jõgeva Kultuurikeskus 15.10 kl 19

Karin ja Pearu

Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

TALLINNA TANTSUTEATER

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu 2., 6.10 kl 18

Andromeda saar

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 7., 8.10 kl 18

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 16., 17.10 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Piletid Piletimaailmast www.tantsuteater.blogspot.com

Tartu Ülikooli vanas kirikus 4.08 kl 18 Esietendus! 5.08 kl 18

Klapp

autor, lavastaja: Ruslan Stepanov tantsivad Sigrid Savi, Arolin Raudva, Raho Aadla 5.08 kl 15

Improkaader

Improteater Impeerium

Niguliste

Kullamaa kirik

2.08 kl 20 Guy Bovet (orel, Šveits)

8.08 kl 19

Pärnu kontserdimaja 2.08 kl 21 Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) Adela Srncova (tants, Tšehhi)

Tallinna Jaani kirik 3.08 kl 10

Orelifestivali missa

Niguliste 3.08 kl 16

Orelipooltund:

Johannes Sandner (Saksamaa)

Torma kirik 3.08 kl 18

Kodavere kirik 3.08 kl 20 Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) Adela Srncova (tants, Tšehhi)

6.08 kl 15

Tallinna toomkirik

H. Lindepuu, J. Tepomees, A.Kurvits, D.Harchenko, H.Jänes Tasuta

3.08 kl 20

Lavastuslik filmiviktoriin

6.08 kl 18

Lumière

autor, lavastaja Dmitri Harchenko tantsijad Dmitri Harchenko, Einar Lints, Viktoria Jepisheva, Xenia Rudakova

KONTSERT EESTI KONTSERT

Hugo Lepnurm. “Eesti orelid I”

Kadri Ploompuu, Piret Aidulo, Andres Uibo, Guy Bovet Gabrieli, Martini, Bach, Schumann, Reger, Kušnarjov

Kadrina kirik 4.08 kl 19

“Eesti orelid” 29

Maris Oidekivi-Kaufmann, Urmas Taniloo, Kadri Ploompuu, Peter van Dijk Redford, Byrd, Stanley, Buxtehude, Händel, Mendelssohn-Bartholdy

Niguliste www.concert.ee

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014

Niguliste 2.08 kl 16

Orelipooltund: Maris Oidekivi-Kaufmann

Bach, Mendelssohn-Bartholdy, Tobias

Kõrgessaare mõisa park 2.08 kl 18 Heili Rosin (flööt) Heigo Rosin (löökpillid)

Taagepera kirik 2.08 kl 19

“Eesti orelid” 9

Tallinna Kammerorkester Orelil Edouard Oganessian (Prantsusmaa), Ene Salumäe, Urmas Taniloo ja Pille Metsson Händel. Orelikontserdid

4.08 kl 20 Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel) Glass, Hindemith, Tõnu Kõrvits. Uus teos (esiettekanne)

Rapla kirik 5.08 kl 19

“Eesti orelid” 21

Aare-Paul Lattik, Piret Aidulo, Tiia Tenno, Peter van Dijk Bach, Stanley, Reger,Marguste, Arro, Franck

Niguliste 5.08 kl 20 Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) Adela Srncova (tants, Tšehhi)

Niguliste 6.08 kl 20

Galakontsert Johann Sebastian BACH “ORELIMISSA”

Orelil Andres Uibo, Edouard Oganessian, Peter van Dijk, Jaroslav Tuma, Toomas Trass, Denis Kasparovitch, Johannes Sandner, Aivars Kalējs, Ines Maidre, Maris OidekiviKaufmann, Lembit Orgse (klavessiin)

Rõuge kirik 7.08 kl 18

“Eesti orelid” 4

Helen Tammeste, Edouard Oganessian, Tiit Kiik Gigault, Bach, Couperin, Reger, A. Kapp

Niguliste 7.08 kl 20 Mari-Liis Uibo (viiul) Andres Uibo (orel)

“Eesti orelid” 8

Andres Uibo, Peter van Dijk, Johannes Sandner , Ulla Krigul Rossi, Pachelbel, Buxtehude, Bach, Brahms, Tobias, Lüdig, Gade

Tallinna toomkirik 8.08 kl 20 Bernhard Haas (orel, Saksamaa)

Pärnu Elisabeti kirik 8.08 kl 20 Aivars Kalējs (orel, Läti) Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa)

Lihula kõlakoda 9.08 kl 15

“Armastuse graatsiad” Ansambel Rondellus Ajaloolise tantsu ansambel Saltatores Revalienses Kavas renessansi ajastu armastuslaulud ja tantsud

Niguliste 9.08 kl 16

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

Põltsamaa kirik 9.08 kl 19

“Eesti orelid” 11

loeng-vestlustuba

«Ärksameelsus kui uks teadlikkuse kasutamise juurde. Kuidas avastada omaenda teadlikkus, seda juhtida ja olla käesoleva hetkega tõetruus kontaktis?»

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

II Eivere Klaverifestival 1.-3. august 2014 2.08 kl 19

Yuko Yoshioka (Jaapan) Kavas: Sisask (10€, 7€) 3.08 kl 15 GALAKONTSERT

Yuko Yoshioka (Jaapan) Izumi Tateno (Jaapan) Irina Zahharenkova Johan Randvere Kavas: Chopin, Grieg, Liszt, Sumera, Põldmäe (15€, 10€)

Tallinna Raekoda 5.08 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Neeme Ots (trompet) Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Bach, Vivaldi, Scarlatti, Rameau jt. (8.€, 5€)

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014 20-21.08 VABA SISSEPÄÄSUGA kontserdid FESTIVALI TELGIS Vabaduse väljakul igal täistunnil 12.00 - 18.00

Aare-Paul Lattik, Toomas Trass, Ines Maidre, Piret Aidulo Bach, Arro, Karindi, SaintSaëns

Tallinna Loomaaia triiphoone

Niguliste

Kammermuusika kolmapäevad

9.08 kl 20 Hans Davidsson (orel, Rootsi)

Tartu Jaani kirik 9.08 kl 20 Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel) Glass, Hindemith, Tõnu Kõrvits. Uus teos (esiettekanne)

Iisaku kirik

6.08 kl 20

Kitarriduo Jelena Ossipova & Daniel Julle Kavas: Sviridov, Albéniz, de Lucia (sissepääs loomaaia piletiga, NB! kassa avatud kuni 19.00)

20. KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD 29.07–2.08.2014

9.08 kl 20

Lohusuu kirik 10.08 kl 16 Johannes Sandner (orel, Saksamaa)

Haapsalu toomkirik 9.08 kl 23.50

Haapsalu suvemuusika HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal. Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

Täpsem kava: www.kammerfest.ee

Kultuurikeskus 2.08 kl 19

FINALE: Armastuslaulud-valsid

Heli Veskus (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Mati Turi (tenor), Rauno Elp (bariton) ja Tallinna Klaveriduo: Nata-Ly Sakkos&Toivo Peäske

TUMEROMANTIKA ÕHTUD Piletid ja lisainfo Piletilevist facebook.com/ festivalDF/events

KÄRDLA KULTUURIKESKUSES 02.08 kl 18.30

Kabli ranna laval

SIEBEN

KABLI RANNAPIDU Anne Veski

/akordion, kitarr, vokaal/ Itaalia

2.08 kl 22

Kontserdile sõidab Pärnust festivalibuss. Piletid Piletilevist

Uue-Jaani talus Ikla külas 3.08 kl 19

HINGEKOSUTUSÕHTU Dr. Helena Lassi

/viiul, vokaal/ Suurbitannia

ROMA AMOR

SALAJASES KOHAS HIIUMAAL 03.08 kl 19

SIEBEN

/viiul, vokaal/ Suurbitannia

ROMA AMOR

/akordion, kitarr, vokaal/ Itaalia

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Tajud tavapärasest rohkem kaasinimeste tundevarjundeid. Ühelt poolt teeb see sind närviliseks, teiselt poolt aga avastad midagi uut.

SÕNN Mingi juhus toob päevavalgele sinu peidetud iseloomuomaduse. Ehmatad sellest isegi, rääkimata teistest. Samas on tunda boheemlaslikke mõjusid ja kõik võtavad asju kergelt.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 2. AUGUST 2014 || VARIA || 17

ERNIE

KAKSIKUD Emotsioonid löövad üle pea kokku, sest päevakorral on rahaküsimus. Oled valmis välja käima just nii palju, kui mõni asi on sinu silmis väärt, aga mitte ette antud hinda.

Matti Myllyniemi – Suomen Televisio, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Kb3!

VÄHK

Unistused ja fantaasiad ilmutavad ennast reaalsel kujul. Mõned unistused täituvad täielikult, teised ainult poolikult. Ära liiga varakult oma koore sisse tagasi poe.

LÕVI

Kas kangekaelsus ei luba sul kõiki fakte näha? See on nii, sest vaatad asju nagu läbi kõverpeegli. Kuulujuttudel pole tegelikult alust.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MEIL ON SEOSES KANTAVATE SEADMETEGA TEKKINUD ESMAKASUTAJA PROBLEEM.

NEITSI Oled kas vaimselt kurnatud või sul tekivad väga head ideed. Mõlemad on sinu jaoks õiged. Vajad vaimupuhkust, pärast seda oled uuesti valmis peaga töötama. KAALUD Hoolimata sellest, kas oled nais- või meessoost, naudid täna vastassugupoole tähelepanuavaldusi. Samas pead tagasi tõrjuma liiga pealetükkivaks muutunud persoone. SKORPION

HAGAR HIRMUS

Koged midagi ajuloputuse sarnast. Selles olles ei saa sa kohe aru. Arusaamine jõuab kohale alles pärast seda, kui hakkad õigeid küsimusi ehitama.

VEEVALAJA Autoritaarsuse kadumise päev. Leiad ennast uuest ja huvitavast olukorrast, mis avab uusi karjääriuksi. Võta sõna seal, kus pead seda vajalikuks. KALAD Kas kaaskodanike arvamus on sinu omast parem? Kindlasti mitte, kuid sa ei taha jätta kiitleja ja ennasttäis inimese muljet.

KAHJUKS EI OLE PROBLEEM SELLES.

HUVITAV, KAS ME NÄEME LÄHME VÄLJA NIISAMA KLUBIDESSE LAHEDAD, KUI LAHE ON PRAEGU JA UURIME JÄRELE! TUNNE?

Vastused: 1. Teleprompter ehk telesuflöör ehk teleetteütleja. 2. Brasiilia ja Hispaania. 3. Pilvi. Howardi väljatöötatud pilvede morfoloogiline klassifikatsioon liigitab pilved välimuse järgi. 4. Polegi maetud. Süda viidi koju, et see sinna matta, kuid kass pistis südame nahka. 5. Trekisõit (200 m lendstart, ühe ringi paigaltstart, 1 km jälitussõit).

AMBUR Maailma kummalised asjad köidavad sinu meeli. Võid näha tonti ka seal, kus seda tegelikult pole. Tajud kohe, kas paik kiirgab positiivsust või negatiivsust. KALJUKITS Võid kohtuda ühe inimesega minevikust. Sulle võivad avaneda ootamatud rahalised võimalused. See taaskohtumine toob pinnale ka valusat.

MITTE KEEGI EI TAHA PROOVIDA?

1. Selle riistapuu kasutamist ei ole televaatajal kerge märgata, kuid selle kasutamise häid tulemusi küll. Asjanduse leiutas 1950. aastal Ameerika Ühendriikide insener Hubert Joseph «Hub» Schafly (1919– 2011). 1952. aastal kasutas seda esimesena ja edukalt oma valimiskampaanias USA presidendiks valitud Dwight David «Ike» Eisenhower (1890–1969). Mis asi see on? 2. Vaid kaks rahvuskoondist pole meeste jalgpalli MMil võitnud oma kodumaal peetud finaalturniiril. Mis riigid need on? 3. Luke Howard (1772–1864) oli tuntud inglise keemik ja farmatseut, ravimifirma Howard & Sons rajaja. Maailmakuulsaks tegi ta aga üks harrastus. Sellega tegelemise tulemusel valmis tal 1802. aastal üks tänapäevani enim kasutatud selle valdkonna klassifikatsioone. Mida Howard klassifitseeris? 4. Thomas Hardy, kuulus Inglise kirjanik oli soovinud, et ta maetaks kodukülla. Rahvas ent nõudis, et populaarne kirjanik, «D’Urberville’ide Tessi» autor, maetaks Westminster Abbeysse. Sinna kirjaniku keha maetigi. Kuhu on aga maetud Hardy süda? 5. Laura Helene Luht on Eesti paljukordne meister ühel olümpiaalal. Mis ala tegija ta on?

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Öelge, palun, mida konsiilium minu puhul otsustas? Kas arstid tulid mingisugusele ühisele otsusele?» «Oo jaa! Nad otsustasid, et igaühele neist tuleb konsultatsiooni eest 50 eurot maksta.» ••• Noormees suudleb perroonil kirglikult neidu ja lükkab siis ta õrnalt eemale: «Olgu, ma pean nüüd minema, rong väljub kohe.» «Ma ootan su ära, kallis!» «Ajateenistus kestab ju kuid – mine koju ...»

18 || kuulutused || postimees, 2. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Olga Vijard

Üks väike küünal süüta, mõtle, meenuta ...

Voldemar Vijard

Mälestame head sõpra, maalikunstnikku

Vijardi suguvõsa lahkunud rajajaid mälestavad järeltulijad oma ema, vanaema, vanavanaema ja vanavanavanaema saabuval 100. sünniaastapäeval 3. augustil ning oma vanemate 80. pulma-aastapäeval.

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara E–R Kadaka tee 36, tel ja kojukutsed 655 0040. Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Üürile anda (otse omanikult) 3-toaline korter Tartu kesklinnas. Info tel 5362 0950.

Septik + filterväljak koos paigaldusega. Tel 520 5606.

Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest. TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4. Tel 738 3204, 501 7237.

Vabariigi Presidendi Kantselei

Puhka rahus, hea Alar. Jääd alatiseks meie südamesse.

Sel õitsval juulikuul jäi kurvaks koduõu ja tühjaks tuba ...

Sügav kaastunne Marian Männile armsa isa

Südamlik kaastunne lastele ja lastelastele peredega

Andrus Männi

Teatame sügava kurbusega, et lahkunud on kallis sõber

Alar Siimo

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

12. II 1966 - 14. VII 2014

Alar K., Lili, Priit, Jüri ja Tampo

Ikka mõtetes tuleme su juurde, hinges mälestus helge ja soe ...

Hilda Siitan

Sillaotsa kool võtab tööle matemaatika õpetaja. Dokumendid saata 15. augustiks kyttkarin@gmail.com, info tel 525 4554, Karin Kütt.

Kambja vallavalitsuse 24. VII 2014 korraldusega nr 231 võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Kambja vallas Pangodi külas Unipiha algkooli (kü 28201:008:0217) maaüksuse detailplaneering. Planeeringuga kavandatakse Unipiha algkooli maaüksusele ühe uue hoone planeerimine ja lahenduste andmine vajalike kommunikatsioonivõrkudega varustamiseks. Planeeringu avalik väljapanek on 18. VIII – 1. IX vallamajas Kesk 2, Kambja alevik, Kambja vald ja kodulehel www.kambja.ee

Armsat ema mälestab 100. sünniaastapäeval tütar Katrin lastega.

Olid see, keda alati oodati, kelle juures oli ikka soe. Kellele miski polnud liig raske, kelle käsi oli alati toeks.

Täname kõiki, kes meile leinas kaastunnet avaldasid Ivan Pilipenko

AS Rõngu Mahl ostab aed- ja metsamarju. Info tel 745 9565.

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

kaotuse puhul ja olid teda viimsele teekonnale saatmas. Lesk, lapsed ja lapselapsed

surma puhul. Naabrid Variku 7, 9, 11, 12 Maasika 2, Kraavi 1, 3

Sa ütlesid alati, et kõige tähtsam on armastus. Armastus ja muusika. Miks sa siis nii vara lahkusid? Siin oli neid mõlemaid küllaga.

Andrus Männi

22. VII 1961 - 31. VII 2014

Õpetajat ja koomikut jäävad igatsema abikaasa, neli last ja lapselaps. Mälestamine toimub pere keskel.

Ilme Sööt

Aksel Pärnalaas

22. IV 1932 - 29. VII 2014

Perekond Urni ärasaatmine 6. skp. kell 14 Tartu Pauluse kirikust Pauluse kalmistule perekonna hauaplatsile.

Sügav kaastunne Küllikesele, Kerstile ja Kaisale peredega kalli

surma puhul. Ino, Kiur ja Eik peredega

Mälestame kunstnikku ja väga meeldivat inimest

Eevart Arrakut Kaastunne omastele ja sõpradele. Piret ja Enn Tarto

Mälestame unustamatut

Eevart Arrakut

Seal, kus sulgub eluraamat, algab mälestustemaa ... Südamlik kaastunne Aili Oinusele perega kalli

Südamlik kaastunne Õiele abikaasa ja lastele peredega vanaisa ja vanavanaisa kaotuse puhul. Ilmar, Viive, Kaarel ja Juta peredega

Helgi Kljonov 1. IV 1947 - 30. VII 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 4. skp. kell 13 Tartu krematooriumis. Palume lilli mitte tuua.

kaotuse puhul. Sõbrad Postimehest

Mälestus sinu headusest jääb helge ja hea, me mõtetes püsid sa ikka, elad edasi lähedaste seas.

Helju Peik

Südamlik kaastunne Sirli Bergströmile perega kalli ema, vanaema ja ämma kaotuse puhul. Onu Silver ja Aimi, Kersti, Kuldar ja Rainer peredega

Kaarin Raid Mälestame endist lavastajat, näitlejat ja pedagoogi. Avaldame kaastunnet lähedastele. Teater Vanemuine

Avaldame sügavat kaastunnet perekond Ojale

Sügav kaastunne Heiki Pärnalaasile isa

Arno Oja

Aksel Pärnalaasi

kaotuse puhul. Lelija, Aldi, Maie, Kalju, Jaan

kaotuse puhul. KÜ Märja 11

surma puhul. OÜ Hoffmann Servis kollektiiv

Mälestame kauaaegset jahikaaslast

Aime Pedmanson

Hinno Ivaski

Ants Juursood Avaldame kaastunnet omastele. Ülenurme jahiselts

Maret Lepik

8. IX 1931 - 28. VII 2014

Avaldame siirast kaastunnet Piibele, Andresele, Marikale ja Katrinile peredega. Ene, Kalmer, Inge ja Andres

Mälestame kallist kursusekaaslast. Sügav kaastunne omastele. TRÜ arstiteaduskonna ravi osakonna 1965. a. lõpetanud.

Südamlik kaastunne Valve Einastele perega kalli abikaasa, isa, vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Maidule perega kalli ema, ämma ja vanaema

7. VII 1943 - 27. VII 2014

Südamlik kaastunne Evelile ja Egonile armsa ema kaotuse puhul. Priit, Kristel, Leila, Maarja, Maari peredega ja Andres

Helju Peik Sügav kaastunne Sirli Bergströmile perega kalli ema, ämma, vanaema surma puhul. Ave perega Ärasaatmine 5. skp. kell 15 Pärnamäe krematooriumis.

Helgi Puusik

Kallist ema ja vanaema

Evi Johanna Reinsalu 17. XII 1930 - 30. VII 2014

mälestavad tütred peredega. Ärasaatmine 5. skp. kell 13.30 Tartu krematooriumis.

Lahkunud on meie hea sõber

Eva Saar Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele. Mai, Maili, Anneli ja Evelina

Südamlik kaastunne Sirjele venna

Raul Tippo

surma puhul. Kersti ja Madis perega ning Maie

Maret Lepiku

kaotuse puhul. Sõbrad peredega Jõelaevanduse klubist

Avaldame kaastunnet Aavole abikaasa ja tütrele perega ema ja vanaema surma puhul. Harald, Aivar ja Anneli perega

Unustamatut kallist onu

Südamlik kaastunne kõigile omastele kalli

Avaldame sügavat kaastunnet Aavole ja Helile perega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Helgi Puusiku

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 4. skp. kell 13 Pärnamäe krematooriumi väikeses saalis.

Oivo Einaste

mälestab õetütar Mare järeltulijatega.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

Maret Lepiku

Sulle anti uni pikk, tähtede sära ja igavik ...

Oivo Einastet

Ostame põllumaad.

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Silvia Arendi

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Alfred Keerdi

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie abikaasa, ema ja vanaema

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 5. skp. kell 12 Tartu krematooriumist Uue-Jaani kalmistule.

31. V 1941 - 31. VII 2014

OÜ Ruuben otsib rahvusvaheliste vedude autojuhti. Töö graafiku alusel. Alkohoolikutele kuulutus ei kehti. Võimalus minna ka sisetööle. Tel 517 4720.

Soovin kaasomandi väljaostul partnerit. Muud võimalused. Tel 5385 6307.

Mälestame leinas Kotkaristi teenetemärgi kavaleri

Aleksei Kanistik

Liiwimaa katusemeister OÜ pakub tööd kogemustega katusepaigaldajatele. Tel 5550 5605, janar@katused.com

Müüa maja suure krundiga Puhjas Saare tee 6 (krunt 6569 m², ü-p 54,1 m², rem vajav 31 500 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

Sügav kaastunne omastele. Agnessa, Kaljo ja kohvik Werner

HAUAKIVID MATUSEPLAADID

Müüa kauplus Kiisa suvilarajoonis. Aastaringsed püsikliendid. H 155 000 €. Tel 5565 6614. Ostan korteri Tallinnas. Vastan kõikidele pakkumistele. Tel 5820 0800.

Eevart Arrakut

Kurbusega langetame pead. Lahkunud on meie hea sõber ja klassivend

Guido Fiveger

Südamlik kaastunne lähedastele. 8c ja 11a klassikaaslased koos klassijuhatajaga

Maret Lepiku kaotuse puhul. Heli, Einar ja lapsed peredega Südamlik kaastunne Albertile, Mairele ja Randelile kalli abikaasa, ema ja vanaema

Laine Lillepi

kaotuse puhul. Mälestavad Meeta ja Endel.

surma puhul. Tiia, Valdur ja Sulev peredega ning Malle

Aksel Pärnalaas Avaldame kaastunnet omastele. Perekond Kallas, Saima, Uno I, Jaan, Tõnis, Milvi, Luule ja Jüri

kaotuse puhul. Ene, Seeli, Juta, Kima, Vaike, Riina, Silva, Sirje, Mirjam

Hans Valdmees 3. VII 1950 - 29. VII 2014

Andres Vimb Südamlik kaastunne Astale kalli poja surma puhul. Viivi, Imbi, Mati

POSTIMEES, 2. AUGUST 2014 || MEEDIA || 19

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

VIIMANE VÕIMALUS. Näitlejannade Piret Krummi ja Katariina Tamme vahetut lavasarmi on võimalik veel kogeda vaid kahel telesalvestusel.

«Võidab see, kellel on kõige hullem mees» jõuab ekraanile

öödunud teatrihooajal täissaa l idele mängitud pihtimuslikku teatrilavastust noorte vallaliste naiste elust Eestis näeb õige pea ETV ekraanil. Viimane võimalus kogeda näitlejannade Piret Krummi ja Katariina Tamme vahetut lavasarmi on telesalvestuste käigus, mis toimuvad 11. ja 12. augustil algusega kell 16 ETV 4. stuudios. Sketšide, lugude ja omavaheliste dialoogide kaudu vaatavad Krumm ja Tamm irooniliselt tagasi juhtumistele oma elus ning suhetele meestega, kelle määratlus tänapäeval järjest ähmasemaks muutub. Kas tegu on feministliku tükiga? Üks osalisi, Piret Krumm, on segaduses: «Kas ma olen feminist, kui mul on eneseväärikus? Võib-olla tõesti, et eneseväärikus ongi Ida-Euroopa versioon feminismist,» arutleb ta. Teine esineja Katariina Tamm toob esile, et pihtimuslik žanr algas kunstis tegelikult juba püha Augustinusega ja tipnes nüüd hiljuti Maire Aunaste raamatuga «Viis aastat peidus», mis räägib teatavasti teletähe juhtumistest Ameeri-

Tjorveni kohvik mullusel kohvikutepäeval. foto: raigo pajula

Vikerraadio sõidab Kärdla kohvikutepäevale

Katariina Tamm (vasakul) ja Piret Krumm etenduses «Võidab see, kellel on kõige hullem mees».

On meeleheidet, hüsteeriat, enesevigastamist, erootilist kurbmängu ja seksistlikku huumorit. Süntees maailmavalust ja selle parandamisest. Näitleja Piret Krumm

kas. «Tükki on kogutud halenaljakaid juhtumeid meie enda ja meie sõprade elust,» ütleb Tamm. «Ongi kõik. Seal on nalja, on eneseirooniat, on otsimist ja on leidmist.» «On meeleheidet, hüsteeriat, enesevigastamist, erootilist kurbmängu ja seksistlikku huumorit. Süntees maailmavalust ja selle parandamisest, ennekõike puhas ja toores janu lunastuse järele. Sest just seda me teeme: asetame jalg jala et-

te. Tõstame veel kord pilgu uriseva ja naeratava maailma poole. Andku Jumal meile andeks,» mõtiskleb Krumm selle üle, mida elus ja laval üle elada tuleb. Etenduse «Võidab see, kellel on kõige hullem mees» taustajõud on dramaturgid Paavo Piik ja Diana Leesalu, kelle sõnul ei olegi tükil päriselt žanri – tegu on umbes tunniajase seguga püstijalakomöödiast, estraadist, dokumentaalteatrist. Nii nimetavadki tüki lavaleseadjad sel-

foto: siim vahur

le žanriks lihtsalt «Piret ja Katariina». Etenduse «Võidab see, kellel on kõige hullem mees» lavale toonud Kinoteater on sõprade rühmitus, mis on varem etendanud nelja mehe «Püstijalukomöödia» (2011) ning Henrik Kalmeti ja Jörgen Liigi standup-kavasid (2012), samuti korraldanud «Manifesti» sarja Kanuti Gildis (2014). Pääse teatritüki salvestamisele on müügil Piletilevis. PM

Teist aastat on Vikerraadio kohal Hiiumaa suve suursündmusel, Kärdla kohvikutepäeval, avades seekord ka oma pisikese kohviku. Saatejuhid Margit Kilumets ja Märt Treier toovad kohvikutepäeva melu kuulajateni täna, 2. augustil kell 12–15. Kolmetunnisesse otsesaatesse mahuvad kohtumised kohvikukülaliste ja kohvikupidajatega, kõneldakse kohvikukultuurist ja sellest, kuidas muidu tagasihoidlikud hiidlased hea meelega oma kodud võõrastele avavad. «Vikerhommiku» juhtidena tuntud Kilumets ja Treier toovad mõne hommikust tuttava rubriigi kaasa ka kohvikutepäeva kajastusse: «Täna ajaloos» keskendub Hiiumaale ja kohvikukultuurile; teadusminutites on vaatluse all Hiiumaa kivimid ja meteoriit; saab kuulda naljakamaid lugusid Hiiu lehest läbi aegade. Lisaks ootab külastajaid kohapeal soovide ja õnnitluste kast, kuhu kogunenud tervitused loetakse ette raadioeetris. Kohvikutepäeva külastajad on oodatud läbi astuma ja oma silmaga kaema, mismoodi üht raadiosaadet tehakse. Vikerraadio kohvikus pakutakse vikerforelli salatiga võileibu ja muud head-paremat. Vikerraadio otsestuudio-kohvik asub Kärdla keskväljakul Hiiu vallavalitsuse maja ees (Keskväljak 5a). Kohvikutepäeval avatakse Kärdla koduaiad, hoovid ja muud põnevad paigad kõigile kohvisõpradele, kes augusti esimesel nädalavahetusel Hiiumaale saabuvad. Kärdla linna elanikke on juba 19. sajandist kutsutud kohvilähkriteks – nad on tõestanud, et väärivad seda nime, paistes silma oma suure kohviarmastusega. PM

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 2. AUGUST ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Terveks eluks, 4/4: Mis on kuulmislangus? 30 Õnne 13 10 00 Mahemaa, 4/4 30 Terve Eesti, 8/10 11 00 Musketärid, 3/10: Kaup* 50 Nikolaj ja Julie, 2 12 35 Maailma ajalugu, 2/8: Impeeriumide aeg* 13 30 Muusikatuba: Emma Johnson* 14 30 Tuukrid vihmas (Eesti 2010) 55 Justin Bieber Oslos (Norra 2012) 15 55 Jalgpalli Premium liiga: Narva JK Trans – Nõmme Kalju FC 18 00 Päikseline itaalia köök, 3/6: Portonovo (Rootsi 2008) 30 Aktuaalne kaamera 45 Kergejõustiku Eesti meistrivõistlused: 1. võistluspäev 20 10 Lauluga maale: Ohustatud tõugude päev 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey (Inglise 2012) 22 25 Midsomeri mõrvad, 2/6: Süütuse mõrv 23 55 Kuritegu, 2/20 (Taani 2007) 00 50 Tartu muusikapäevad 30 01 25 ERR uudised

ETV 2

09 00 Nöbinina 30 Rula ja Ratas, 10* 10 00 Lastesaated 11 00 Wikmani poisid, 8* 30 Pildipüüdjad* 12 30 Rock Summer 25: Metsatöll* 55 Disko ja tuumasõda* 14 15 Mitte üksnes leivast (ETV 1969) 55 Siin ja praegu: Andres Ots* 15 55 Ühe suve akvarellid 16 45 Teater laulab: Jaak ja Mart Johanson* 17 00 Wallace ja Gromit 30 Minu õelapsed üksinda kodus 18 45 Minu lemmikloom: Minu lemmikloom* 55 Tinga Tinga lood 19 05 Võlukarussell: Tuulekott* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader: Pungi sündroom 20 45 Viimane trubaduur 21 00 R2 Live: Slippery Slope (ETV 2013) 30 Eesti lipp ümber Islandi, 8/10 22 00 Alpimaja, 3/5: 40% inimese hingest 23 00 Vaba tahe: Gruusia kompanii 30 IT-osakond: Meelelahutaja Jen 55 Maailma kino: Kurb trompetiballaad (HispaaniaPrantsuse 2010)*. Tragikomöödia 01 40 ERR uudised

KANAL 2

06 10 Modellielu 07 00 Galileo* 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko 50 Top Shop 09 05 Kaks kanget Indias* 10 00 Laura täheke ja salapärane draakon Nian (Saksa 2009). Südamlik joonisfilm 11 35 Heeringas Veenuse õlal – Merle Palmiste eri* 12 05 Tohter Olaf 13 00 Reisile meiega 30 Lahkujad, 1/4 14 25 Kitsas king – Säästutuur 2005, 1/4 55 Kassid: Homofoob. Komöödiasari 15 30 Tuhat ja üks ööd, 28 17 05 Robin Pilcher: Uus algus (Saksa-Inglise 2007) 19 00 Kanal 20 20 00 Suvereporter+ 35 Hiireke nimega Stuart Little (USASaksa 1999). Komöödia 22 15 Harry Potter ja segavereline prints (USA-Inglise 2009). Seiklusfilm 01 05 Hüpe (HiinaHongkongi 2009). Komöödiadraama 02 30 Luuser (USA 2000). Menukomöödia 04 00 Anakonda 4: Vere jälg (USA 2009). Põnevik 05 25 Suvereporter+*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1442-1443 07 25 Joonissarjad 09 00 Glee 3, 17: Tahan kellegagi tantsida 10 00 Rajalt maha: Kas mu avatar paistab paks? 11 00 Moemaailma Tuhkatriinu 1, 5 12 00 Kartulid ja apelsinid, 9 13 05 Minimissid 1, 9* 14 05 Kolmedok: Saaremaa päikesepoisid 15 05 Poiste ja plikade värk (Kanada-Inglise 2006). Romantiline komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu 73/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 KINO3: Delgo (USA 2008). Animafilm 21 15 Palume lavale parimad palad, 9 22 15 Läbirääkija (Saksa-USA 1998). R: F. Gary Gray. O: Kevin Spacey, Samuel L. Jackson, David Morse, J.T. Walsh. Põnevik 01 05 Vahemehed (USA 2009). Märul 03 00 Poiste ja plikade värk (Kanada-Inglise 2006)*. Romantiline komöödia 04 27 Kirgede torm – armastuslood: Saalfeldi perekonna kõrghetked 05 10 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid* 06 00 Hillesundi metsikud hobused (Saksa 2011) 07 45 Kuidas alasti hea välja näha? 5 08 45 Top Shop 09 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 50 Beebiminutid 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay koduköök 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 11 55 Elus juhtub (USAKanada 2011)*. Romantiline komöödia 13 55 Esimesest silmapilgust (USA 2006) 15 35 Aedniku aabits* 16 00 Tippjuhi salamissioon, 9/14 17 00 Gok Wan annab moenõu 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 11* 19 00 Kes sa üldse oled? 20 00 Saladused 21 00 Kui süda murdub (Austria-Saksa 2010). Romantiline draama 22 55 Kes sa üldse oled?* 23 45 Suvereporter+ 00 15 Piinlikud haigused – laste eri, 3/4 01 15 Otsides ja leides 02 00 Tippjuhi salamissioon, 9/14* 45 Gok Wan annab moenõu* 03 35 Hillesundi metsikud hobused* 05 05 Suvereporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 137/167: Maskeraad* 55 Komissar Rex, 138/167: Viimane kihlvedu* 10 50 Conan, 266: Jason Biggs, Omar Gonzalez, Ellie Kemper* 11 40 Conan, 267: Michael Sheen, Joe Manganiello, Marsha Ambrosius* 12 30 Merevaade* 13 00 Kalailm* 30 Purustaja (USA 1993)*. Märul 15 30 Eesti kõige-kõige* 16 00 Elukas (USA 2001)*. Komöödia 17 30 Kiirendus (USAAustraalia 2004)*. Märul 19 00 Kaks kanget Venemaal 20 00 Ohtlik puhkus, 12 21 00 Sissemurdjad, 14/20: Legend Hurley kullast 30 Viimane kindlus (The Last Castle, USA 2001). R: Rod Lurie. O: Robert Redford, James Gandolfini, Mark Ruffalo. Põnevik 23 55 Korruptant (The Corruptor, USA 1999). R: James Foley. O: Mark Wahlberg, YunFat Chow. Märul 01 45 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 30 Totaalne muutumine: kodu eri 7, 5 08 30 Kuritöö 3, 6-7: Võõrandamisõigus; Lootus tapab 10 30 Järelevaataja (Inglise 2001)*. Komöödia 12 30 Seksisemud 1, 6 13 00 Kontor 8, 12: Basseinipidu 25 Värav! (Goal!, USA 2005). Draama 15 35 Liiga 4, 11: 12 12.12 16 00 Liiga 4, 12: Krampuse jõululugu 30 Rajalt maha 4, 12 17 30 Kirvemehed 4, 1: Alaska 18 30 Simpsonid 4, 8* 19 00 Ninjasõdalased 30 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 22: Lõpu algus 20 30 Simpsonid 4, 9: Mr Plow 21 00 Top Gear 3/5 22 10 Dinokroko vs supergaator (USA 2010). Õudusfilm 23 55 Terra Nova 1, 9: Versus 00 55 Teismeliste seksielu 2, 4 01 45 Kontor 8, 12: Basseinipidu* 02 10 Dinokroko vs supergaator (USA 2010)*. Õudusfilm 03 50 Power Hit Radio – KICKSTART 05 25 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 94/142* 45 Inimese mõõde* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 40 Suvemiks* 11 25 Terve tervis* 55 Valgust!* 12 25 Kas tohib?* 55 Hiina – suurte võimaluste maa, 2/2* 13 25 Jan Uuspõld Oskariga Palamusel* 14 10 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 175* 17 00 Armuleek, 176* 45 Armuleek, 177* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Aleksei Turovski lood* 20 00 Täna. Uudised 15 Meie erilised loomad. Doksari 40 Kolmanda Reichi viimased saladused, 2/6 21 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 8/10* 22 15 Taevarüütlid (USA 2008). Mängufilm 23 55 Jan Uuspõld Oskariga Palamusel* 00 40 Täna. Uudised (subtiitritega)* 55 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik Tiina Vilu 10 10 Teekond tippu Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid 12 05 Vikerviisid 13 05 Maailmapilt 14 05 KÖP-i valikkava Balti ketti meenutades, I. Küllo Arjakas, Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm Kratid. Marju Kõivupuu, Haldi Normet-Saarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng Hans Laansalu - Kohtumine 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool Ülo Vooglaid - Väikese inimese suur rõõm 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 10 05 Delta* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme* Tom Rachman – “Imperfektsionistid” 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Celia Roose* Celia Roose Tartu Folgiklubis. Esinejat küsitleb Ants Johanson 14 05 Beethoveni sõber Itaalia 19. sajandi alguse ooperikool. Sarja autor on Märt Treier. 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd–muusika. Musta muusika varjundid, 4. 17 05 Heliträkk Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella–6–džäss 19 05 Vanamuusikatund. Robert Staak* Carl Philipp Emanuel Bach 300, 5. 20 00 Džässikontsert. Ernst Reijseger* Ernst Reijseger – Harmen Fraanje – Mola Sylla Tampere Jazz Happening festivalil 3. novembril 2013. 21 00 Fantaasiaplaat. Tiit Kusnets* JOHN RENBOURN GROUP – The Enchanted Garden (1980) 22 05 Ilmakaar. Trigon Group (Moldova). 23 00 Meditatsioon* 00 05 Nokturn

20 || TÄNA || POSTIMEES, 2. AUGUST 2014

TOIMETAJA INDREK KUUS, TEL 666 2394, INDREK.KUUS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

NÄDALAVAHETUSEL: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: HELGER, HELGUR, HELGO, HOLGER, OLGER Ain-Elmar Kaasik (pildil) 80, arstiteadlane, akadeemik Jüri Karindi 72, teatrijuht ja näitleja POSTIMEES ÕNNITLEB: Tõnu Mikiver 71, näitleja Aime Jõgi 56, Lauri Väinmaa 53, pianist ja pedagoog Tartu Postimehe reporter Mari-Ann Remmel 48, folklorist Andrus Albrecht (Bonzo) 41, laulja ja muusik Anette Parksepp 22, majandustoimetuse suvereporter Kaisa Oja-Mehine 30, võistlustantsija

foto: inari leiman

VIIMANE VEERG

«KASU» KÜLJEL TUTVUSTATAKSE INVESTEERIMISVÕIMALUSI TALLINNA BÖRSIL.

TALLINN +22

KÄRDLA +22 HAAPSALU +23

NARVA +25

RAKVERE +24

ilmateenistuse sünoptik tik

Neljapäevane vihmasahmakas lõi õhu veidi klaarimaks ning aitab loomaaia karvastel ja sulelistel uue läheneva soojalainega rinda pista. Neljapäeva hommikul uinutati 2012. aastal Tallinna loomaaias sündinud amuuri leopard Vlada, kelle uueks koduks saab peagi Belgias asuv Bellewaerde loomaaed. Uue kodu nõudel tuli loomalt võtta hulgaliselt proove, veendumaks, et tegemist on ikka täiesti terve isendiga. Linnutiikidele lasti inkubaatoris koorunud stepihane, mägi-nösuhane ja lumehane pojad ning noored ristpardid ja laiknokk-pardid. Tiigivees ujuvatel karpkaladel on hulgaliselt maime. Illu kohviku vastas aedikus jalutavad sini-paabulinnud koos kahe tibuga. Ka lumekakk peidab tiiva all kaht poega, udusulepalli. Lakklambaaedikus kepsutab eelmisel reedel sündinud hiline lakklambatall. Noor hiid-merikotkas aga ei ole veel pesariiulilt alla lennanud. Kui linnud pääsesid õue, siis sigade katku ja sigade Aafrika katku võimaliku ohu vähendamiseks on siseruumidesse suletud loomaaia vietnami rippkõhtsead. Suve hakul loodusest loomaaeda toodud ja tõenäoliselt paraja obaduse vastu pead saanud händkaku poja üht silma ei õnnestunud päästa ja see tuli esmaspäeval välja opereerida. Eelmisel nädalal pandi magama kalakass Moby, kes oli endal õnnetul kombel pool keelt ära hammustanud. PM

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

EUROOPA

Saabumas uus kuumalaine merike merilain ain

Leopard Vladat valmistatakse ette kolimiseks

VAHENDAB SÕNAS JA PILDIS EESTI MEISTRIVÕISTLUSI KERGEJÕUSTIKUS.

PAIDE +23

1–7

/s Kõrgrõhuala kese on täna Eesti kohalt teel Valge mere poole. Homseks saabub TARTU PÄRNU sellesama kõrgrõhuala VILJANDI +25 +25 +24 edelaserva Ida-Euroopast KURESSAARE uus kuumalaine. Maksi+22 maalne õhutemperatuur on mitmel järjestikusel päeval üle 30 °C. Saju tõenäosus on esialgu VÕRU väike. VALGA +27 +26 Täna on vähese ja vahelduva EMHI pilvisusega sajuta ilm. Tuul pöördub päeva jooksul edelast kaKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR gusse ja itta, puhudes 1–7 m/s. Anne kanal +23 Pühapäev, 3.08 Esmaspäev, 4.08 Teisipäev, 5.08 Õhtul tugevneb Liivi lahe ümbruEmajõe vabaujula +24 Tallinn +17/+28 +18/+29 +19/+30 ses idatuul, puhudes iiliti 13 m/s. Kakumäe rand +17 Tartu +14/+30 +15/+32 +16/+32 Õhutemperatuur on 23–28 °C. Kuressaare +22 Narva +15/+30 +14/+30 +16/+31 Pirita rand +17 Pärnu +17/+31 +18/+31 +19/+32 Pärnu rand +18 PÄIKE Pühajärv +25 Kuressaare +20/+28 +21/+29 +21/+29 tõuseb loojub Tallinnas 5.07 21.46 Tartus 5.06 21.31 Kärdlas 5.18 21.51

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+31,1 kraadi (1865) +4,6 kraadi (1877) +30,6 kraadi (1912) +6 kraadi (1964)

KUUFAASID

  27. juuli 1.42   4. august 3.50   10. august 21.09  17. august 15.26

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 3. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Iga pink räägib loo, 8/12 30 Õnne 13 10 00 Ränded ja teadus (USA 2011). Dokfilm 50 Jamie Oliveri 30 minuti road: Kevadlammas (Inglise 2010) 11 15 Karikakramäng II (Eesti 2013)* 12 25 Leivakivi (Eesti Telefilm 1987) 45 Muusikatuba: Lang Lang (Inglise 2010) 13 45 Lang Langi ja Herbie Hancocki kontsert O2 Worldis (Saksa 2012) 15 10 Midsomeri mõrvad, 2/6: Süütuse mõrv* 16 40 Downton Abbey* 17 30 Kergejõustiku Eesti meistrivõistlused: 2. võistluspäev 18 30 Aktuaalne kaamera 45 Kergejõustiku Eesti meistrivõistlused: 2. võistluspäev 20 05 Musketärid, 4/10: Tubli sõdur 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Inspektor Banks: Saatana sõber 23 05 Nikolaj ja Julie, 2/22 (Taani 2002)* 50 Täna õhtul Singer Vinger (ETV 2009) 00 50 Lastesaated

10 30 Looduselust: Otto, Eik ja taluloomad 11 00 Vaba tahe: Gruusia kompanii* 30 Mis ka ei juhtu, ikka Fideliga (Serbia 2011). Dokfilm 12 15 Eesti lipp ümber Islandi, 8/10* 45 IT-osakond: Meelelahutaja Jen* 13 10 Eesti lood: Rist ja viletsus* 40 Rabarock 2011* 14 00 Keelatud kunsti kõrb (USA 2010). Dokfilm 50 Modernballett “Langevad lehed” 15 05 Interjöörid (USA 1978)*. Draama 16 35 ES2Q (Eesti 2008) 17 00 Tubane suvi* 30 Max* 55 Ma olen hirmus mutukas: Sääsk 18 00 Nöbinina* 30 Bullerby laste lõbusad lood: Aprill!* 55 Willy Fogiga ümber maailma* 19 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) Teemaõhtu: Ago Ruus 65 45 Eesti lood: Laulatatud hobustega 20 10 Mõtõlus: Ago Ruus 40 Kaheksa päeva nädalas 21 40 Kaadris: Kõrboja peremees (ETV 2012) 22 00 Kõrboja peremees (Eesti 1979) 23 30 Loojangule vastu (Eesti 1999) 00 28 ERR uudised

06 00 Kanal 20* 45 Hiireke nimega Stuart Little (USASaksa 1999). Komöödia 08 10 Daltonid: Suits tuleta. Ajas reisimine. Pühvlibluff. Joonissari 35 Looney Tunes: Härrasmees part Duffy. Joonissari 09 00 Krokodill Gena (Vene 1969). Joonisfilm 20 Peitusemeistrid* 50 Merevaade 10 20 Laula mu laulu 11 40 Nädalalõpp Kanal 2ga 13 10 Kodutunne 14 10 Pilvede all 17 05 Utta Danella – Armastus Veneetsias (Utta Danella: Eine Liebe in Venedig, Saksa 2005) 19 00 Parim enne: Elu mõte 30 Parim enne: Tantrafestival 20 00 Suvereporter+ 35 Sajandi armastus, 49 22 30 Hotell Grand: Lõunakett, 1 23 30 Seadusest üle (USA-Hongkongi 1988). Märul 01 25 Karjete jaht (Kanada 2009). Ulmepõnevik 03 00 Tee kuulsusele (Mehhiko 2008). Komöödia 04 45 Suvereporter+* 05 15 Tohter Olaf*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1444-1445 07 25 Joonissarjad 09 00 Glee 3, 18: Kramp 10 00 Fantastiline härra Reinuvader (USA-Inglise 2009). Animakomöödia 11 45 Delgo (USA 2008)*. Animafilm 13 25 Laulupealinn, 9 15 25 Punane koer (Austraalia 2011). Perekomöödia 17 10 Ühe armastuse lugu 74/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kättemaksukontor 11, 5-6: Õuduste maja, 1-2 21 30 KINO3 BOND: 007: Tema Majesteedi salateenistuses (On Her Majesty’s Secret Service, Inglise 1969). R: Peter H. Hunt. O: George Lazenby, Diana Rigg, Telly Savalas. 00 25 Vegas 1, 21: Nevada pojad 01 25 Kättemaks 1, 20: Pärand 02 15 Palume lavale parimad palad, 9* 03 05 Võimalik vaid Venemaal* 25 Laulupealinn, 9* 04 55 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1446

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Charlize Theron 06 00 Kui süda murdub (Austria-Saksa 2010)*. Romantiline draama 07 45 Kuidas alasti hea välja näha? 5 08 45 Top Shop 09 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 55 Beebiminutid 10 00 Nurjatud koerad 30 Gordon Ramsay koduköök: Toidud otse südamest 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 12 55 Staariminutid: Pierce Brosnan 12 00 Beebiminutid 30 Ellen 17 00 Gok Wan annab moenõu 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 12* 19 00 Kes sa üldse oled?, 11/27: Kim Cattrall 20 00 Saladused 21 00 Pime nurk (USA 2009). Draama 23 25 Nurjatud koerad* 50 Suvereporter+ 00 20 Kes sa üldse oled?, 11/27: Kim Cattrall* 01 10 Otsides ja leides 55 Pime nurk (USA 2009)*. Draama 04 00 Gok Wan annab moenõu* 50 Staariminutid: Mel Gibson; Jennifer Lopez; Robin Williams 05 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 139: Üksildane mees* 09 00 Komissar Rex, 140: Vaikuse värv* 55 Komissar Rex, 141/167: Hauaröövel* 10 50 Conan, 268: Michael Strahan, Famke Janssen, Mark Normand* 11 40 Conan, 269: Jason Segel, Cameron Diaz, Matt Walsh, «Weird» Al Jankowic* 12 30 Illusioonimeistrid, 12* 13 25 Jõugud, 10/12* 14 25 Ohtlik puhkus, 12* 15 20 Kalailm* 50 Hea Toidu Festival – Grillfest 16 45 Viimane kindlus (USA 2001). R: Rod Lurie. O: Robert Redford, James Gandolfini. Põnevik 19 00 Kaks kanget Venemaal 20 00 Ohtlik puhkus, 13 21 00 Sissemurdjad, 15/20: Amy ja Molly tagaajamine 30 Sherlock Holmes (USA-Saksa-Inglise 2009). R: Guy Ritchie. O: Rachel McAdams, Jude Law, Robert Downey jr. Seikluspõnevik 23 45 Vaba tuba 2 (USA 2008). Õudusfilm 01 20 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Totaalne muutumine: kodu eri 7, 6 08 00 Kuritöö 3, 8-9: Proovi; Tasumine 10 00 Rajalt maha 4, 12* 11 00 Tippkokk 2, 3 12 00 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 22: Lõpu algus* 13 00 Seksisemud 1, 7 30 Kontor 8, 13 55 Asterix ja Obelix Caesari vastu (Prantsuse 1999). Komöödia 16 00 Liiga 4, 13: Shiva needus 30 Rajalt maha 5, 1 17 30 Kirvemehed 4, 2: Upu või uju 18 30 Simpsonid 4, 9* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu eri 9, 18: Perekond Johnson-Goslee, 2 20 30 Simpsonid 4, 10: Lisa esimene sõna 21 00 Maailmade sõda (USA 2005). Põnevik 23 10 Top Gear 3/5* 00 15 Valgekrae 3, 11: Matt 01 15 Rajalt maha 5, 1* 02 15 Kirvemehed 4, 2: Upu või uju* 03 15 Kutsuge Cobra 11 15, 14: Rünnak 04 00 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Ida-Virumaa uudised 25 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Kas tohib?* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Meie erilised loomad*. Doksari 25 Turovski lood* 55 Kolmanda Reichi viimased saladused, 2* 10 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 8/10* 11 15 Taevarüütlid (USA 2008)*. Mängufilm 12 55 Gruusia – kuus aastat hiljem* 13 25 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee* 45 Terve tervis* 16 15 Armuleek, 178180/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Arvutitark* 30 Kultuurimeetri arhiivist. Raul Meel, 2 20 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Ameerika eestlased. Idarannik, 2/13* 45 Maatriks* 21 30 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega) 45 Daami tagasitulek, 1/4. Itaalia lühisari 23 25 Kuala Lumpuri linnavalitsuse kultuuriansambel Tallinnas* 00 10 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik Tiina Vilu 09 05 Aiatark Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Linn ja ruum Krista Taim 14 05 Kuula rändajat Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis Malborki loss Poolas. Helgi Erilaid 17 05 Labor Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Vana raud 19 05 Kirikuelu Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

+26 +31 +26 +29 +28 +29 +29 +25 +30 +29 +13 +24 +33 +24 +23 +26 +22 +28 +31 +24 +32 +24 +24 +25 +29 +11 +27 +29 +25 +26 +30 +28 +30 +26 +32 +12 +31 +38 +17 +27 +30 +28 +23 +36 +26 +34

07 05 Klassikahommik 10 05 Sooviklassika. Tiina Kuningas. Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helileid* 13 05 Vanamuusikatund. Robert Staak * Porpora aariad Farinellile, 1. 14 05 Klassikud. Richard Strauss 150, 1. Sarja autor on Maia Lilje. 15 05 Raadioteater Kajakas Anton Tšehhov “Kajakas”. 16 50 Üks lugu 17 05 Rahvatoonis 18 20 Kella–6–džäss 19 05 Miraaž. Arpa doppia* Duubelharfil mängib Maria Christina Cleary. 20 00 Folgialbum. Ruslan Trochynskyi* Ruslan Trochynskyi Tartu Folgiklubis. Esinejat küsitleb Ants Johanson. 21 00 Džässikontsert. Jack deJohnette Group Tampere Jazz Happening festivalil. 22 05 Raadio Ööülikool Ülo Vooglaid – Väikese inimese suur rõõm 23 00 Fantaasiaplaat. Mathura* Nils Frahm – Spaces. Albumit tutvustab Mathura. 00 05 Nokturn