Postimehe paberleht 02 10 2014 by Postimees

DROONIREEGLID

TÄNASEST KEHTIB EESKIRI, KUIDAS TOHIB EESTIS LENNUTADA MEHITAMATA EESTI LK 3 ÕHUSÕIDUKEID.

EDUKA MEHE LANGUS

PROTESTIGA STRASBOURGI

Kohtutäitur müüs pankrotistunud mehe vara ja tagatipuks hakkas silma heitma võlglase naisele.

Moskva tuntud advokaati hämmastab, et Eston Kohvri kaitsja loobus protestist Euroopa Inimõiguste Kohtus.

AED JA KODU

Taliküüslauk tuleb maha panna. LK 20

EESTI LK 8

EESTI LK 4–5

www.postimees.ee Pianist

REIN RANNAP: Kuigi publik armastab, vaatavad asjatundjad mind kuidagi kahtlase pilguga.

KULTUUR LK 16–17

NELJAPÄEV, 2. OKTOOBER 2014 • NR 229 (7220) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 768 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VASTASSEIS

Majandushuvid Veeldatud maagaasi terminali rajamine tõi päevavalgele vennasrahvaste esimese kompromissitu vastasseisu. Eestlased pole taasiseseisvumise järel kunagi tundnud põhjanaabrite poolt nii jõulist tegutsemist, mille tagant paistavad Venemaa kõrvad, kirjutab Andres Reimer. LK 2

Leinaküünlad Harjumäel Jaak Joalale

ENNE SURMA

Kiitkem elavaid Eestis tänatakse ja kiidetakse möödaminnes ja mokaotsast – sure enne ära, siis saad au ja kiitust, ütleb kirjanik Jaak Urmet ning kutsub üles kiitma, tunnustama ja tänama elavaid inimesi nii suurte kui väikeste heade tegude ees. LK 14

LK 6

Adibas Masendavas stagnatsioonis või hoopis mõnusas stabiilsuses üritab teleajakiri «Radar» trügida 1. klassi higilõhnasesse luksusvagunisse, kus üle mitmete istmeridade laiutab üsna harjunud üksinduses «Pealtnägija», kirjutab ajakirjanik Vahur Kersna. LK 15

SALASILM. Kaamerate turvaprobleem on andmekaitse inspektsiooni jaoks tõsine väljakutse.

Otsepilt internetti Valesti seadistatud turvakaamera võib omaniku teadmata edastada pilti internetti, kus kõigil huvilistel on võimalik seda vaadata. Tallinnas on selliseid kaamerasüsteeme vähemalt sada.

Kui seisate alkoholikaupluse leti ees, võivad kõik internetist näha, mida ja kui palju ostate. Ka on võimalik jälgida teie söögikorda mõnes restoranis või baaris.

EESTI LK 6 JUHTKIRI LK 2

TELEKRIITIKA

foto: jaanus lensment

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Osalised piilumisetenduses, vastu tahtmist

Geopoliitiline vastasseis Veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamine tõi päevavalgele Soome lahe vennasrahvaste esimese kompromissitu vastasseisu. Eestlased pole taasiseseisvumise järel kunagi tundnud põhjanaabrite poolt nii jõulist tegutsemist, et suruda peale tahet, mille tagant paistavad kolmanda naabri – Venemaa – kõrvad. Soome tööministeerium ja Gazpromi suurosalusega gaasifirma Gasum püüavad uputada Alexela Energia kava rajada Paldiskisse suur regionaalne LNG terminal. Euroopa Liit peab vajalikuks Soome lahe kaldale LNG terminali ehitamist, et vabastada Balti riigid ja Soome Gazpromi gaasisõltuvusest. Sobivat äriplaani lubab komisjon omalt poolt rahastada, ehkki kindlatest summadest ja protsentidest pole juttu olnud. Praegu täielikult Venemaa gaasitarnetest sõltuvat nelja riiki ohustab nii majanduslik kui ka poliitiline surve, sest Kremli poliitikutele tähendab maagaas poliitilist relva, millega kindlustada endale nn energeetilise üliriigi staatus. Mullu teatas varem LNG suhtes ükskõikne Gasum, et tema on Euroopa rahaga ehitatava terminali jaoks parim kandidaat. Pole imestada, sest veerand Gasumist kuulub mõjukale Gazpromile, kes seni nautis Vene gaasi ekspordimonopoli rolli. Mullu tegi Kreml kannapöörde ja lubas esimest korda ka teistel Venemaa gaasifirmadel hakata LNGd eksportima, mis pani Gazpromi aktiivselt tegutsema. Kiirenduse said Gazpromi LNG tehase ning terminalide rajamine Venemaa Soome lahe sadamatesse ning terminali planeerimine Kaliningradi. Gasum osutus tööriistaks, mis võimaldab Gazpromil Põhjamaade ranniku kotti pista. Gasum ostis tänavu veebruaris enamusosaluse LNG terminalide ettevõttes Skangass. Norra päritolu Skangass varustab kohaliku tähtsusega terminale Lääne-Euroopas asuvatest suurtest LNG terminalidest ja sobib mugavalt varustama Gasumi poolt Soome rannikule kavandatavaid väikeseid terminale. Gazpromist sõltumatu regionaalne Alexela terminal mõjuks nagu koeranael kannikal.

erge on anda asjadele nimesid. Politsei paneb väljakutele turvakaamerad ja juba me hõikame sõnu, mis kleepekana külge jäävad. Jälgimisühiskond. Suur Vend. Politseiriik. See võib ju mõnes mõttes ka nii olla – politsei teab, et mida enam informatsiooni, seda parem, ja me ju tahame, et politsei täidaks ülesannet oma riigi kodanikke kaitsta. Kui aga mõtlema hakata, siis on politsei paika pandud kaamerad vaid napp osa neist, mis meie tegevust jälgivad. Enamiku kaameratest paneme üles me ise. See on umbes nagu mõnes viletsas ulmeromaanis: kangelane jahib kurjamit, kuid järsku, jutu kulminatsioonihetkel, astub kangelane mingil põhjusel peegli ette ja näeb, et tema isegi ongi kurjam. Umbes sama on juhtunud päriselus: noodsamad, kes toda Suurt Venda kirusid, avastavad, et jälgimisühiskonnast olulise osa loovad nende endi ülesriputatud kaamerad, mille pilt kõigile kättesaadavalt veebi striimitakse. Enamik tehnikapoodidest pakub jäl-

gimiskaameraid. Need on nii tavalised ja levinud, et keegi ei tee neist enam küsimustki. Mõned ostavad neid turvalisuse pärast – hea maakodul interneti kaudu silma peal hoida, kui ennast seal ei juhtu olema. Mõned teevad seda kontrollimiseks – et müüjad ei varastaks, et ettekandjad niisama aega ei viidaks. Koolid kasutavad kaameraid, et kiusajad ei saaks nõrgemate kallal nokkida. Laste mänguväljakud selleks, et lastel silma peal hoida, ilma et peaks aknal kõõluma. Beebimonitoride kaamerad näitavad, kas laps ikka magab rahulikult või vajab ta abi. Kõik mõistlikud põhjused, eeldusel, et asjaosalised sellest teadlikud on. Ja tavaliselt on. Ega sellest olekski suurt midagi, sest iga organisatsioon või perekond teab ise, mida teeb, kui see seadusega vastuollu ei lähe. Ja üldiselt ei lähegi. Probleemid algavad siis, kui too informatsioon ei jõua mitte üksnes kooli turvamehe, värske lapsevanema või veidi paranoilise firmajuhini, vaid levib laiemalt. Niipea kui informatsioon satub valedesse kätesse, muutub see turvalisuse suurendajast hoopis ohuks turvalisusele. Ja nii see paljude veebikaamerate puhul ongi juhtunud. Nagu ikka, on küsimus banaalselt lihtsates pisiasja-

des: veebikaamera parool, tehase poolt kaasa antud, on paljudel kaameratel sama ja seetõttu on neid veebis jälgida äärmiselt lihtne. Nii lihtne, et see tundub peaaegu naljakas. Ja see olekski naljakas, kui sellega ei oleks pandud ohtu paljude inimeste turvalisus.

JUHTMÕTE Informatsioon ise pole ei hea ega halb, kuid sellega saab teha nii head kui ka halba. Head, kui seda kasutatakse selleks, milleks mõeldud; halba, kui seda kasutatakse muul eesmärgil.

LK 6

KÕVA SÕNA Kodu kaitse tähendab seda, et võõra sissetung, olenemata asjaoludest, ei ole tühiasi ka siis, kui midagi pole varastatud ja puuduvad laibad.

PÄEVA KOMM

Kolumnist Mart Raudsaar, PM 1.09

Tuleb loota, et Eesti majandusministeeriumil ja Alexelal jätkub sitkust, et nn vanema venna eelist omava Soome kitsarinnalisest tegutsemisest võitu saada.

Postimees 1910. aastal Väljarändamine. Juba ennemaltki juhtus, et vahest mõni saarlane, enamasti endine meremees, Amerikasse elama asus. 1905. a. saadik aga, iseäranis veel 2-3 viimase aasta jooksul, on töövõimulisi inimesi, naese- ja poissmehi, ka neidusidgi, sinna välja hakanud rändama. Lahkujad pole varandusliselt alati mitte kõige kehvemad, vaid sagedasti sarnased, kellel sajad kasude pääl ja kes raha koguda armastavad. Et õnneotsijatel võõrad keeled puuduvad, ka peenemad käsitööd tundmata on, siis tulla neil alguses mustatöölisena leiba teeni-

Endise majandusministri Juhan Partsi idee, et Alexela ja Gasum rajavad terminali ühiselt, jooksis nüüd liiva. Kuid Partsi samm osutus suurepäraseks, sest paljastas soomlaste blufi: selgus, et Gasumil pole vähematki ettekujutust, kuhu ja millise terminali ehitama peaks. Venitamise muudab mõistetavaks, et Soomel on Gazpromiga kuni 2025. aastani kehtiv maagaasi ostmise leping. Gasumi jaoks oleks alternatiivse varustuskanali loomine sama hea kui ise endale püssiga jalga tulistada. Tuleb loota, et Eesti majandusministeeriumil ja Alexelal jätkub sitkust, et nn vanema venna eelist omava Soome kitsarinnalisest tegutsemisest võitu saada. Erinevalt Soomest tähendab energeetiline julgeolek Eestile, kuid ka Leedule ja Lätile sõltuvuse vähendamist Venemaast.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Informatsioon ise pole ei hea ega halb, kuid sellega saab teha nii head kui ka halba. Head, kui seda kasutatakse selleks, milleks mõeldud; halba, kui seda kasutatakse muul eesmärgil. Edasi saab ainult loota kahte asja: esiteks, et neil tuhandetel veebikaamera omanikel jätkub oidu vähemalt nüüd tehase antud parool ära vahetada. Ja teiseks, et juba veebi sattunud informatsiooni ei saa keegi pahatahtlikult kasutada nõrgemate vastu. Sest ühes on politseil kindlasti õigus: tugevam pool on alati see, kes teab rohkem.

urmas nemvalts

andres reimer

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

da. Mehed leida tööd enamasti Põhja-Amerikas, Kanada raudtee juures. Väljarändajad on nende kirjade järele – oma saatusega õieti rahul, teenida 60-90 kop. tunnis, 6-9 rbl. päevas. Ka orastele saadavad nad koju tihti «värsket» raha. See saarlane, kes uue ilma oludega lähemalt juba tuttavaks saanud, keelt õppinud, hakata üsna tihti kodumaalaste viisil ametimeheks (saarlased enamasti oskavad ja teevad käsitööd, nagu puusepa-, raudsepa-, kingsepatööd jne. kõik ise kodus ära) ja sellel olla sissetulek siis päris hea. 2.10.1910

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

graafika: alari paluots

KÄITA OHUTULT!

JAH

Kas samal alal on kehtestatud ajutisi piiranguid, näiteks langevarjuhüpete, mootorpaatide vms jaoks?

OHUTUSE NIMEL. Eesti inimeste huvi oma õhumasinatega taevasse pürgida on aastaga kolmekümnekordistunud.

Droonilennutajate priipõli saab läbi

ESITA TAOTLUS LENNUAMETILE

JAH

Kas lennutadd kõrgemal kui 150 m? Muu mittekontrollitav õhuruum

Kärdla, Pärnu või Kuressaare lennuvälja lennuinfotsoon

Tallinn, Tartu ja nende lähiümbrus, Ämari lähiümbrus

oliver kund reporter

Mittekontrollitav õhuruum

ennuamet kehtestab täna eeskirja selle kohta, kus ja kui kõrgele tohib Eestis lennutada mehitamata õhusõidukeid. Reeglite mõte on ära hoida õnnetusi ja tulevikus võib hakata droonipilootide tegevusel silma peal hoidma politsei. «Sel suvel nägime meedias ja videoklippides, kuidas mehitamata õhusõidukeid lennutati suhteliselt kriitilistes kohtades, näiteks lennujaamade lähedal. Ohutuli läks põlema,» põhjendas lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristo Vallimäe, miks amet kuu aega tagasi uut eeskirja koostama hakkas. Täna kehtima hakkav lennuameti peadirektori üldkorralduslik ettekirjutus näeb ette, et piloodiks loetakse igaüht, kes juhib tehniliste vahendite abil mehitamata õhusõidukit. Sealjuures pole vahet, kas see on Hiinas toodetud lendav mänguasi või mitme tuhande meetrise lennulaega droon.

KUS LENNUTAD? mati SEB jooksumaratoni ülesvõtuks ning filmivõteteks 32 paigas Tallinnas ja Harjumaal. Vabamalt võivad harrastajad end tunda mittekontrollitavas õhuruumis, mis laiub valdava osa Eesti territooriumi kohal. Seal võib drooni ilma lennuametit teavitamata lennutada kuni 150 meetri kõrguseni.

Seni läinud õnneks

Ranged keelualad Kõige karmimad reeglid kehtivad kontrollitavas õhuruumis, mille alla kuuluvad kogu Tallinna ja Tartu linn ning nende vahetu lähiümbrus. Selles piirkonnas läheb drooni lennutamiseks igal juhul vaja lennuameti luba, mis antakse teatud ajavahemikuks ja määratud lennukõrguseni. Sellise loa peab hankima ühtviisi nii Tallinna südalinnas kui ka tosinkond kilomeetrit läänes asuvas Tabasalus või lõunas asuvas Sakus. Sama nõue kehtib ka 30 kilomeetri raadiuses ümber Ülenurme lennuvälja Tartus. Kokkulepet vajab ka drooni lennutamine Kärdla, Pärnu ja Kuressaare lennuvälja lennuinfotsooni jääval alal ning Ämari lähistel.

Vallimäe sõnul tuleneb nõue sellest, et maanduvad ja õhku tõusvad lennukid liiklevad pidevalt ka madalamal kui 150 meetrit. «Isegi mudelkopteri lennutamine, mis ei tõuse kõrgemale kui 30 meetrit, on näiteks Tallinna lennuvälja vahetus läheduses väga ohtlik tegevus,» lausus ta. Kontrollitavas õhuruumis peab lennujuht igast lennust teadlik olema ning kuna droonidega pole raadiosidet, käibki teavitus lennulubade kaudu. Lennuamet püüab taotlejale alati vastu tulla. Näiteks anti droonidele lennuõigus vii-

Seda, et hobilennutajaid on viimasel ajal üha enam, näitab ka asjaolu, et lennuametisse jõudnud taotluste arv on lühikese ajaga mitmekordistunud. «Aasta tagasi tuli selliseid taotlusi kord kuus. Tänavu juunis või juulis juba üks nädalas, praegu juba üks või enam päevas,» loetles Vallimäe. Tema sõnul toob üldkorralduslik eeskiri ühtlasi kaasa selle, et ametkonnad hakkavad droonilennutajatel tihedamalt silma peal hoidma. Kuna lennuametil selleks ressurssi ei jätku, tehakse koostööd politseija piirivalveametiga. Kui droonijuht on reegleid rikkudes tekitanud varalist kahju, võib teda karistada kuni 800-eurose trahviga ja inimesele tekitatud tervisekahjustuse korral 1200-eurose trahviga. Ehkki seni pole Eestis keegi drooniõnnetuses kannatada saanud, on peamiseks mureks lennud massiürituste kohal ja teiste õhusõidukite läheduses. Näiteks tegid tänavuse laulupeo ajal Tallinna lauluväljaku kohal lende mitu droonipilooti, kuigi alal kehtis piirang. Uus nõue ongi, et drooni lennuta-

miseks peab olema kooskõlastus massiürituse korraldajaga. Kaks aastat droonilennutamisega tegelnud hobilendur Jüri Kaljundi sõnas, et tõsisemad droonilennutajad on nõuetega kursis olnud ka varem, ent uutele tulijatele on eeskiri hädavajalik. «Probleem on selles, et enamik kuni 1000-eurostest droonidest ei ole ehitatud nii, nagu ehitatakse lennukeid. Neil pole midagi dubleeritud, et nad alla ei kukuks,» rääkis ta. Facebookis tegutsevas droonilennutajate kogukonnas tuleb väga sageli ette, et masin lendab kuskile ära. Seejuures pole valdav osa droone ohutud. «Propellerid on teravad ja kui need ringi käivad, siis võivad need veenid või kaela läbi lõigata, inimese pimedaks teha või väikelapse ära tappa,» kirjeldas Kaljundi. «Droon on ikkagi nagu lendav muruniiduk, millel ei ole kaitset peal.» Samas on ta aga seda meelt, et droonide klassideks jaotamine tuleb kiiremas korras ette võtta, sest iga Hiina mänguasja pole mõtet lennuohuks lugeda. 30–50 eurot maksev kopter ei saagi üle 150 meetri tõusta, sest selle raadioside kaob ära. «Praegu saab väikese kopteri osta 20 dollariga, et seda majade vahel lennutada. Kui laps läheb seda lennutama, siis kust algab see, et ta peaks teadma, et tal peaks olema mingisugune luba?» arutles Kaljundi. Kuidas uut eeskirja rakendama hakatakse, selgitab lennuamet huvilistele 14. oktoobril majandusministeeriumis.

4 || EESTI || POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kaks erukindralit liitusid oravaparteiga Endised kaitseväe juhatajad Johannes Kert ja Ants Laaneots astusid eile Reformierakonda. Erukindralleitnant Kert oli kaitseväe juhataja aastatel 1996–2000. Praegu töötab ta kaitseministeeriumi nõunikuna. Erukindral Laaneots oli kaitseväe juhataja aastatel 2006–2011. Hiljem töötas ta eelmise peaministri Andrus Ansipi nõunikuna. Mullustel kohalikel valimistel kogus Laaneots Tartus Reformierakonna nimekirjas 893 häält ja osutus volikokku valituks. postimees.ee

Eesti sõlmis suure kaitsehanke eelleppe Kaitseminister Sven Mikser ja Hollandi kaitseminister Jeanine Hennis-Plasschaert (pildil) allkirjastasid eile Tallinnas koostöökokkuleppe kaitseväele 44 lahingumasina CV90 ostmiseks, mis on suurim kaitsehange iseseisvuse taastamise järel. Lahingumasinate ostulepingule on kavas alla kirjutada veel selle aasta jooksul. Hollandi jalaväe lahingumasinad osalevad järgmisel aastal 24. veebruaril Eesti iseseisvuspäeva paraadil. postimees.ee

218

ametnikku, neist pooled juhikohtadelt, koondas eile jõustunud politseija piirivalveameti kokkuhoiureform.

Eestis leidub arvatust rohkem HIV-nakatunuid Maailma Terviseorganisatsiooni WHO eile avaldatud raportist järeldub, et HIV võib Eestis olla riskirühma seas märkimisväärselt aladiagnoositud ning pea 5500 nakatunut ei pruugi teada, et on viirusekandjad. 1,3 miljoni elanikuga Eestis oli 2013. aasta lõpus HIV diagnoositud 8702 inimesel, kellest 5866 olid mehed. WHO leidis, et HI-viirus püsib ühena tervishoiu probleemidest Eestis ka eelseisvatel aastatel. postimees.ee

2014. aastast on kujunemas must aasta

Täpsustus

Valitsuses on täna arutusel kunstiteoste tellimise seaduse muutmise eelnõu, mis rõhutab, et tellida tuleb kujutava kunsti teoseid. Seaduse muutmine on tingitud praktikas ette tulnud probleemidest. BNS

Postimehes 30. septembril ilmunud loos Eesti Keele Instituudi (EKI) rahastusest jäi toimetaja süül pealkirjast ekslikult mulje, nagu koondaks EKI kümme töötajat. EKI direktori Urmas Sutropi sõnul kaotab umbes kümme töötajat järgmisest aastast töö, kuid vaid osa koondamise tõttu. PM

Postimees.ee küsitlus Kas tegelete muusikaga?

14%

Jah, mängin pilli ja/või laulan

23% Ei

reporter

ndine ettevõtja on kaotanud kõik, mis tal oli – ta on pankrotis nii majanduslikult (eraisiku pankrot), emotsionaalselt (depressioon), füüsiliselt (90 protsendi ulatuses invaliid) kui ka sotsiaalselt (abielu on lõhki). Postimehe poole ajendas teda pöörduma juhtum, mis annab kogu sellele tragöödiale erilist pikantsust, ent sellest hiljem. Mehed peavad olema tugevad, aga tema jõud on otsa saanud. Pole enam midagi kaotada, isegi väärikust mitte. Majandusliberaalid ütlevad selliste kohta luuser, sotsialistid aga tooks musternäiteks inimesest, kes jäetakse meie riigis hoolimata tema oskustest lihtsalt kasutuna laokile, üksi iseenda süngete mõtetega. Seejuures pole mehel probleeme alkoholiga. 45-aastane endine ettevõtja pole kindlasti ainus oma enesehinnangu riismetel istuv eesti mees. Viimase korteri üürimiseks tuli isegi abielusõrmused pandimajja viia.

Mina aina rabasin

14%

Armastan muusikat kuulata ja mängida

Mees, kes kaotas k nils niitra

Tänavu üheksa kuuga on juhtunud 1086 õnnetust, milles on viga saanud 1324 ja hukkunud 56 inimest. Möödunud aastal juhtus samal ajavahemikul 1011 õnnetust, milles sai viga 1272 ja hukkus 48 inimest. Tänavu üheksa kuuga uppus 57 inimest; mullu uppus terve aasta jooksul 56, 2012. aastal 54 ja 2011. aastal 55 inimest. Tänavu üheksa kuu jooksul on tulekahjudes elu kaotanud 32 inimest, mullu samal ajal oli põlengutes hukkunuid 28. postimees.ee

Avalikesse hoonetesse tuleb tellida kujutavat kunsti

SAATUSE LÖÖGID. Väikelinna kohtutäitur müüs pankrotistunud mehe vara, aga tagatipuks hakkas abielus ja kahe lapse isa silma heitma ka võlglase naisele.

2587 vastajat

49% Jah, armastan muusikat kuulata

Kunagi pankade turvasüsteemide hooldamisega tegelnud mees on lisaks kõigele ka haige. «Kogu see stress tegi minust invaliidi,» lausub ta. «Mul on üks selline verehaigus, mille tulemusena jalgadel puudub achilleuse [kõõluse] refleks – pean

võtma iga päev 11 tabletti. Isegi saja meetri kaugusele poodi minek on tõsiselt raskendatud.» Haigus ilmutas end küll juba enne ebaõnnestunud äri, aga tänavu jaanuaris sai mees lisaks kõigele ka infarkti. Ja nüüd mantra, mida sellisesse seisu sattunud mehed väikeste variatsioonidega alati kordavad. «Olen kõik need aastad töötanud ainult naisele ja lastele,» räägib ta. «Oleme sõitnud luksautodega ja käinud ookeanide taga puhkamas. Elasime väga jõukalt.» 2010. aastal võttis mees suure riski ja investeeris 10 miljonit krooni projekti, mis kiiresti ja totaalselt läbi kukkus, ning mullu läks mees pankrotti. Kuna ta andis oma laenudele isikliku käenduse, siis müüdi ka kõik see, mis isiklik. Pärast varade müüki lõpetati pankrot, sest polnud enam midagi võtta. Ka pärast seda jäi võlausaldajatel mehelt saamata üle 266 000 euro. Ta võttis kohustusi, mis tunduvad igale majandusest midagigi jagavale inimesele täiesti pöörasena. Ka kohtumääruses seisab, et pankroti põhjuseks oli sissetulekutega võrreldes ebamõistlikult suurte kohustuste võtmine. Ei tea, millele lootis mees, aga veel suurem küsimärk on, millele lootsid talle suuri summasid laenanud pangad. Mees ei koonerdanud ka isiklike kulutustega, nii näiteks oli tal Porsche maastur ja kolm miljonit krooni maksnud luksuskorter. Kui mees sattus raskustesse, asus temalt kohtu poolt välja mõistetud võlgu sisse kassee-

rima väikelinna kohtutäitur. Praegu müüb täitur viimast, mis mehel veel alles on – ülemöödunud kümnendi esimesest poolest pärinevat Volkswagenit. Nad on meilitsi korduvalt kirju vahetanud. «Palun mitte arestida minu invaliidsuspensioni ja sotsiaaltoetust,» palub mees. «Igakuine arestivaba summa on 320 eurot,» vastab kohtutäitur. «Kui Teie invaliidsuspension ja sotsiaaltoetus on suurem kui miinimumpalk, siis palun edastada kohtutäiturile selle kohta vastavad dokumendid.» Mehe varade realiseerimisel tehtud töö eest esitas täitur mehele veel nõudeid kokku 8000 euro eest.

2010. aastal investeeris mees 10 miljonit krooni projekti, mis kiiresti ja totaalselt läbi kukkus. Kuna tegu oli siiski ühisvaraga ja osaliselt ka ühiste kohustustega, nõuab liisingufirma nüüd kohtus enam kui 11 000 eurot ka mehe naiselt. Mehe väitel olid tema ja abikaasa suhted enne septembrit normaalsed, ent seejärel hakkasid halvenema. Ja kui siis mees sattus enda väitel juhuslikult abikaasa ja kohtutäituri vahelisele kirjavahetusele või õigemini osale sellest, järgnes tüli, mispeale naine mehe üürikorterist välja viskas. «Sattusin juhuslikult peale – see oli iPadis avatud,» väidab mees. «iPad oli tehtud WiFi kuumkohaks, aga ühendus kadus korraks ära ja võtsin selle kätte, et uurida, kuhu internet

kadus. Paraku oli meilikonto naisel parajasti avatud.» Igatahes elab mees nüüd taas oma vanemate juures. Niisiis nägi mees seda kirjavahetust, kus kohtutäitur, kes müüs mehe vara, hakkas väidetavalt oma menetlusaluse naisele lembekirju saatma. Selgub ka, et kohtutäitur on teadlik panga nõudest oma kirjade adressaadi suhtes. Kirjavahetus pärineb septembrist.

Kirjad kohtutäiturilt Mehe väitel valdas kohtutäitur tema ja tema olukorra kohta kogu infot, sestap võtab ta lembekirju kui perekonna kaitsetu seisundi ärakasutamist. «Tal on kogu info meie pere, meie sissetulekute kohta,» lausub mees. «See on väga näotu.» Kohtutäiturite kirja pandud hea ametitava näeb muuhulgas ette, et kohtutäitur ei luba sotsiaalsetel, perekondlikel ega muudel suhetel mõjutada oma tegevust kohtutäiturina. Kohtutäitur ise ütleb, et seda reeglit pole ta rikkunud. «Mul ei ole [mehe abikaasa] suhtes ühtegi täitevmenetlust,» teatab ta. Selles osas on tal õigus. Mehe naine on kohtutäituri väitel tema isiklik tuttav, ei midagi muud. «Isik [mees] süüdistab meeleheitlikult kõiki teisi ja oma meeleheites on ta tõmmanud ka teised inimesed ebamugavustesse,» lausub täitur. Mehe abikaasa ise ütleb, et suhtlus kohtutäituriga ei olnud tema jaoks mingi sundkäik. «Keegi ei ole mulle survet avaldanud,» ütleb ta. «Ma taotlen mehele politseilt lähenemiskeeldu. Tal ei ole õigust lugeda minu isiklikku kirjavahetust.»

POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Maailma kokkuvarisemine viib mehe nullpunkti nils niitra

nils.niitra@postimees.ee

Majanduslikult pankrotistunud mees karistab end kõige karmimalt ise, hävitades seejuures sageli tahtmatult ka oma pereelu, kinnitab vestlus psühholoog Aleksander Pulveriga (58). Kui mehe maailm kokku kukub, siis satub ta sageli mingisugusesse letargiasse, mis kestab naise jaoks talumatult kaua.

Naistel on oluliselt suurem suhete võrgustik kui meestel. Kõigis lääne kultuurides on meeste mina-kontseptsioon iseseisvam ja autonoomsem kui naistel. Suhete võrgustik ongi oluline just kriisisituatsioonides – naistel on võimaalik saada rohkem psühholooogilist ja sotsiaalset tuge. Mehed püüavad samal ajal al olukorrast väljuda iseseisvalt lt ja üksi, aga see ei ole võimaalik. Autonoomsuse ja iseseissvusega kaasneb paraku ka a enese süüdistamine – ma ise e vastutan ja mina olen süüdi. i. Ise tekitasin jama ja ise pean n selle ka lahendama.

kõik

Naise sõnul kannatab ta mehe terrori all. «Ta on tahtnud sooritada kolm korda enesetappu, ta teeb kõikvõimalikke asju ja saadab mulle häirivaid kirju,» lausub naine, kelle sõnul algasid pinged tema ja mehe vahel juba varem. «Ta on võtnud liisingusse kõikvõimalikke asju ja mina olen teda lihtsalt usaldanud, samas ei saaks öelda, et meil oleks olnud midagi nii väga hästi.» Naine tunnistab, et mehel on depressioon. «Eks seal ole põhjuseks majandusprobleemid ja ka see, et kõik ei lähe nii, nagu tema tahab,» lisab naine. Naise väitel oli tema kirjavahetus kohtutäituriga põgus ja nad pole kohtunud. «Ei, ma ei ole temaga mitte kordagi kohtunud,» kinnitab ta.

Ja nii jäädakse tegelikult mingisuugusesse ringi tiirlema, kuna laahendust ei tule ega tule?

Ikka. Meie kultuuriruumis is on raha hankimine soorolliina endiselt rohkem meeste asi si ja naiste asi on tegelda lasteega. Kui ma enam raha ei too, o, olen ma järelikult õnnetu ja a kehvake, läbikukkunud mees. s. Siis muututaksegi enda kättevõttmise asemel ka naisele eneseekindluse kaotanud ripatsiks, aga ga naiste jaoks pole midagi vastiku-mat kui mees, kellel ei ole enesekindlust – ja see ei sõltu generatsioonidest.

Eks ta kasvab ikka välja soorollitemaatikast – on Suur Peeter ja Väike Peeter, ning loomulikult on hea olla Suur Peeter, siis annan ka Väikesele Peetrile, niipalju kui on. Ja siis avastan ma ühel päeval, et ma ei olegi enam m Suur Peeter. Samas ei ole mõistlik püüüda ka varjata oma läbikukkuumist, vaid otsida lahendusi si koos lähedase inimesega. Paa-

raku ei luba madal enesehinnang ja võltshäbi seda meestel sageli teha. Hoiatasin oma loos kõnelevat meest, et ajakirjanduse poole pöördumine ei tee tema elu kuidagi lihtsamaks ega lahenda probleeme. Ütlesin, et kirjutan vaid siis, kui ta usub, et pärast selle loo järelmeid suudab ta kiiremini senisest elust lahti lasta ja alustada uut. Mulle tundub, et mehed liiguvadki kriisiolukorras kuidagi alateadlikult selles suunas, et hävitada kõik – nii enesekindlus kui ka perekond –, et jõuda mingisse nullpunkti, kus on küsimus, kas olla või mitte olla. Ja kui otsustatakse olla, siis on nullist võib-olla lihtsamgi uuesti alustada.

Absoluutselt õige. See on ju enese karistamine. Kuna ma olen nii kehv ja näed, mis nüüd juhtus, siis karistan ennast sellega, et hävitan kõik, mida vähegi annab hävitada. Lahendus ... Võib-olla on kõige lihtsam mõelda nii, et elu ei ole kas kõik või mitte midagi. Ebaõnnestumine on äritegevusse sisse programmeeritud. Võitjaks jäävad need, kes ei võta ärilisi ebaõnnestumisi

kui traagikat, vaid proovivad uuesti. Aga antud juhul on mees 90 protsendi ulatuses invaliidistunud.

Psühholoog Aleksander Pulver kinnitab, et inimese teeb tugevaks uue reaalsusega kohanemine, mitte aga mineviku taganutmine. foto: elmo riig / sakala

Lisandub teadmine, et ma olen puudega. Ma ei saa enam väita, et minu elu on veel selle täies ilus ees ja ma saan sellest üle – ei saa. Kõik on läinud. Tavalisel kõrvaltvaatajal pole enam võibolla isegi midagi soovitada, aga psühholoogil siiski on. Väljarabelemine seisneb endale teadvustamises, et jah, ma olen nüüd invaliid, aga see ei tähenda seda, et mul ei ole oma elu. On lihtsalt teine taustsüsteem ja teine maailm. Ei ole mõtet olnut taga nutta, sest see on väga halb võrdlusmaterjal. Tuleb lihtsalt kohaneda uue reaalsusega ja alustada uuesti selle potentsiaaliga, mis veel alles on. See teebki inimese tugevaks – mitte iga hinna eest vigade vältimine või tehtu lõputu kahetsemine. Kas meestele on lahutus raskem kui naistele?

Ilmselt sõltub sellest, kuidas see toimub. Kui mees jäetakse maha, on see ilmselt raskem variant kui juhul, mil mees ise jätab naise maha.

Mees muutub abielu jooksul oma mugavuses järjest sõltuvamaks oma naisest ja muust pereelust, sellal kui naised muutuvad abielu jooksul sageli järjest iseseisvamaks. Mehe sotsiaalne aktiivsus kahaneb, naise oma seevastu kasvab, kui lapsed juba suuremad.

Meeste ja naiste rollid on olulisel määral võrdsustunud või võrdsustumas, mis tähendab, et nooremad on võimelised olema sõltuvalt soost ka lapsehoolduspuhkusel. Aga Eesti on soorolli mõttes siiski endiselt kohati üsna konservatiivne ja selge see, et kui mind jäetakse maha, siis kuidas see on võimalik? See ei ole võimalik, sest mina olen ju tähtsaim! Sestap on ka saadud hoop mehele valusam, sest no mida!

Meie kultuuriruumis on raha hankimine soorollina endiselt rohkem meeste asi ja naiste asi on tegelda lastega. Niisiis on meie me ühiskond soorollide osas endise endiselt üsna arhetüüpne. Tean ise näiteid näit inimestest, kelle lahutus on alguse al saanud siis, kui jäänud koju isapuhkusemees on jää see lihtsalt närvile. Naisele käib k dele – misas misasja ta haiseb siin kodus, mis siis, et teeb t süüa, mis siis, et lapsega. Aga alateadlikult tegeleb laps ikkagi, et mees tunnetab naine n teeb mingit valet asja.

Jah, ta ei tee seda, mida mehed peavad tegema – ta ei tee karjääri. Kas ini inimesed tahavad või mitte, lähtuvad lähtu nad ikkagi kultuurinormidest, mis panevad tuurinorm paika, et mehed m on need maskuliinsed ttegelased, kelle ülesja raha. anne on karjäär ka Naistele meeldib me käia meeste tervise pärast ssüdant valutavatel konverentsidel jja kõnelda seal sellest, kui tähtis on meeste n-ö soft (pehme jõud) perekonna powerr (peh heaolule. Aga Ag mul tekib küsimus, kui palju nad seda seedivad ikkagi tegelikkuses, reaalses elus? tegelikkuse

See on mui muidugi ohtlik küsimus, sest meie, mehed, ei tea seda. Deklareerida, et me oleme võrdDeklareeri sed, on üks asi, aga kui me käitume reaalses keskkonnas, siis ei juhi meid mitte deklaratsioonid, vaid kogemus.

6 || EESTI || POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PUUDUV PRIVAATSUS. Valesti seadistatud turvakaamerad näitavad kõigile soovijatele otsepilti nii haiglapalatist kui ka striptiisibaari tantsijannade garderoobist.

Kaamera võib ise osutuda turvariskiks uwe gnadenteich reporter

alesti seadistatud turvakaamera võib omaniku teadmata edastada pilti internetti, kust kõigil huvilistel on võimalik seda vaadata. Tallinnas on selliseid kaamerasüsteeme vähemalt sada. Kui seisate alkoholikaupluse leti ees, võib internetist näha, mida ja kui palju ostate. Teine kaamera näitab ilmselt kusagil vanalinnas asuvat ettevõtet, mis tegeleb nii suveniiride müügi kui ka valuutavahetusega. Kui einestate mõnes restoranis või pitsabaaris, siis saavad jällegi kõik huvilised interneti vahendusel teie söögikorda jälgida. Valesti seadistatud kaamerad näitavad lisaks veel üht kooli, loomakliinikut, arsti vastuvõturuumi, majutusasutuse fuajeed, laua taga istuvaid kontoritöötajaid ja väiksema tootmisettevõtte töölisi. Tõsi, umbes pooled kaamerad on suunatud parklatesse või ehitusplatsidele ning nende pilt ei peaks kedagi häirima.

Ühe meditsiiniasutuse turvakaamera edastab pilti haigla üksikpalatist, kus viibib eakas patsient. Kaamerasilm ulafotod: internet tub ka tualettruumi.

Aga teine pool peaks üsna paljudele inimestele muret tegema. Nii on näha näiteks ühe uusarenduse laste mänguväljak, majade sissepääsud, krundi värav ja veel üht-teist. Tõeline kingitus nii murdvargale kui ka lapsi himustavale pedofiilile. On ka selliseid valvesüsteeme, mis edastavad pilti näiteks vaid auto varjualusest või maja välisuksest. Riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturbe eksperdi Anto Veldre sõnul on tegemist üldisema probleemiga teljel mugavus versus turvalisus. «Mistahes IT-lahendust kasutades jääb alati see risk, et kui

Kõik huvilised võivad jälgida ka ühe striptiisiklubi garderoobis toimuvat.

mõistus seadmest üle ei käi ning seade käivitatakse vaikimisi – see tähendab ebaturvalises – konfiguratsioonis, siis mingid asjad on tehtud kasutaja jaoks sedavõrd lihtsaks, et nad ei saagi olla turvalised,» ütles Veldre. «Ilmselt kuulub osa probleemist andmekaitse valdkonda, eriti need juhud, kui kellegi privaatsust, kodu puutumatust või tehingusaladust on rikutud, sest isegi kui see toimub omaniku enda küündimatuse tõttu, kannatavad ka kaaskodanike õigused. Välja arvatud juhud, kui avalikkusele «telepildi» pakkumine ongi algne

ja seaduslik eesmärk, ei tohiks ühtegi IP-valvekaamerat avalikku internetti ühendada ilma asjaliku paroolita,» lisas ta. IP-kaamerate turvalisuse probleem seisneb osalt selles, et tootjad varustavad kõik müüdavad kaamerad ühe ja sama salasõnaga. Ostja peaks kaamera paigaldamisel salasõna muutma, sest tehase kasutajanimed ja salasõnad on üldteada ja internetiotsinguga kergesti leitavad. Paraku pole sellest alati abi. Kuni eilseni oli internetis kõigile näha ka ühe Tallinna kaubanduskeskuse turvakaamerate pilt. Ettevõtte turvaülema sõnul vahetati juba kaamerate

Suveniiride müügi ja valuutavahetusega tegeleva asutuse igapäevaelu on igale soovijale näha.

paigaldamise ajal kasutajanimed ja paroolid ära. Millegipärast aga oli sealsete kaamerate pilt ikkagi nähtav kõigile, kes selle internetist üles otsida oskasid. Nii lülitatigi kaamerad välja, seni kuni probleemile lahendus leitakse. Andmekaitse inspektsiooni vaneminspektori Sirje Biini hinnangul on kaamerate turvaprobleem ka inspektsiooni jaoks tõsine väljakutse. Nimelt pole kõikide ebaturvaliste kaamerate omanikke võimalik edastatava pildi põhjal kindlaks teha. Kas ebaturvaliste kaameratega seadust rikutakse, vajab igal puhul eraldi hindamist.

«Me saame algatada järelevalve ja selgeks teha, mis alusel seda pilti ühes või teises kohas edastatakse. Püüame võimaluste piires selgeks saada, kellele need kaamerad kuuluvad, ja omanikke vastavalt kas teavitada või kui on tegemist seaduserikkumisega, siis õigele teele juhtida,» lausus Biin. Ta lisas, et kui eramuomanik võib oma terrassi ja garaaži ka teadlikult eksponeerida, siis meditsiiniasutuse turvakaamera pilti ei tohiks ühegi kõrvalise isiku silmad näha.

LOE JUHTKIRJA LK 2

Jaak Joala sängitati Metsakalmistule

Kood avab galerii ja video ärasaatmisest Metsakalmistul.

Eile saadeti Tallinnas Metsakalmistul viimsele teekonnale laulja Jaak Joala. Armastatud artisti olid ära saatma kogunenud muusikud, tema endised õpilased ja sõbrad ning ka inimesed, kes Joalat küll isiklikult ei tundnud, kuid keda tema laulud on sügavalt liigutanud. Joalale sai viimset austust aval-

dada Metsakalmistu kabeli juures, misjärel algas perekonna ja lähemate sõprade ringis matusetseremoonia. Jaak Joala mälestuseks süüdati eile õhtul küünlad ka Tallinnas Harjumäel. Jaak Joala lahkus möödunud neljapäefotod: liis treimann, kutt niinepuu val. PM

Kood avab galerii mälestusüritusest Harjumäel.

8 || EESTI || POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

MÖÖDALASTUD VÕIMALUS. Moskva advokaadi Dmitri Agranovski hinnangul võib Eston Kohvri karistus FSBga koostööle minnes märkimisväärselt väheneda.

Jurist: kaevata tuleb Euroopasse jaanus piirsalu Moskva

oskva üht tuntumat advokaati Dmitri Agranovsk it hämmastab Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri juhtumi puhul, et tema advokaat loobus vahistamisotsust protestimast Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Strasbourgis. «Kaebus Euroopa kohtusse on kaitse üks peamisi võimalusi, mis peab garanteerima süüdistatava õiguste kaitse – uskumatu, et seda ei kasutatud! Segastel asjaoludel vahistamist tuleb alati protestida,» kommenteeris Agranovski (43) Venemaal neljandat nädalat vangis istuva Kohvri juhtumi seniseid arenguid advokaadi pilgu läbi. Agranovski, keda mitmed väljaanded on korduvalt valinud Moskva mõjukaimate juristide hulka ning kes pöördub oma Venemaa klientide õiguste kaitsmisel tihti Strasbourgi kohtusse ja seega tunneb sealset praktikat hästi, väitis, et suure tõenäosusega annaks EIK Kohvri juhtumile prioriteedi, arvestades tema vahistamise enneolematuid asjaolusid. Teatavasti väidab Eesti riik, et Venemaa julgeolekuteenistus (FSB) röövis Kohvri 5. septembril Eesti territooriumilt. «Kuigi üldiselt töötab EIK aeglaselt, siis vahel võib ta väga kiiresti tegutseda ning nende tähelepanu oleks olnud juba suur garantii, et Kohvri suhtes poleks saadud midagi ebaseaduslikku ette võtta,» lausus Agranovski intervjuus Postimehele. FSB jaoks oli Agranovski sõnul see selge võit, et Kohver ja tema advokaat Jevgeni Aksjonov ei protestinud Moskva Lefortovo rajooni kohtu 6. septembril langetatud otsust võtta Kohver esialgu kaheks kuuks vahi alla. Jevgeni Aksjonov ei soovinud intervjuus Postimehele EIKsse kaebamise võimalusest loobumist pikalt kommenteerida. «Esiteks, arvestades praegust poliitilist olukorda ja sanktsioonidesõda, ma kahtlen, et selle kohtu otsuseid hakatakse Venemaal täitma,» lausus ta. «Teiseks arvan ma, et konkreetselt praeguses olukorras pole Kohvrile vaja, et pöördutaks Strasbourgi kohtusse. Siin on lahendus vahetamises.»

Mitmed väljaanded on Dmitri Agranovski, kes on oma töös ka FSBga kokku puutunud, korduvalt valinud Moskva mõjukamate juristide hulka.

Praeguses olukorras pole Kohvrile vaja, et pöördutaks Strasbourgi kohtusse. Siin on lahendus vahetamises. Eston Kohvri kaitsja Jevgeni Aksjonov

Agranovski sõnul polnud 6. septembri vahistamisotsuse Strasbourgis protestimata jätmine fataalne. «Seda viga annab veel parandada, kui kohus hak-

kab arutama vahi all hoidmise pikendamist. Kui jäetakse uuesti vahi alla, siis tuleb see kindlasti protestida,» selgitas Agranovski, kuidas tema edasi käituks. Kohvril saab kaks kuud Lefortovo vanglas vahi all olemist täis 5. novembril.

Eestlast aidataks kindlasti Kohvri advokaat Aksjonov vastas küsimusele, kas ta novembris kavatseb protestida kohtu otsuse, kui see pikendab Eesti kaitsepolitseiniku vahi all hoidmist, nii: «Ma ei hakka praegu midagi ütlema. Ma ei tea, kas ma siis veel olengi Kohvri advokaat.» Dmitri Agranovski tõi näiteks oma kaitsealuse, Vene opositsionääri Leonid Razvozžajevi juhtumi, kelle väidetavalt Vene eriteenistused koostöös Ukraina kolleegidega röövisid Kiievis 2012. aasta sügisel ning toimetasid Venemaale, kus ta võeti vahi alla, pandi samuti Lefortovo vanglasse ning mõisteti tänavu suvel neljaks ja pooleks aastaks vangi 2012. aasta mais Bolotnaja väljaku võimudevastase miitingu korraldamises. 21. oktoobril 2012. aastal võtsid seni ametlikult kindlaks tegemata isikud Razvozžajevi Kiievis kinni, 25. oktoobril pääses esimest korda tema juurde advokaat Agranovski ning kolm päeva hiljem läks esialgne kaebus tema kinnipidamise asjaolude kohta juba Strasbourgi kohtusse. EIK on nõudnud Venemaa ja Ukraina võimudelt tõendeid selle kohta, mis viisil ja millal ületas Razvozžajev Vene-Ukraina piiri pärast seda, kui ta Kiievis kadus, ning misjärel ta avastati müstilisel kombel juba Lefortovost. Mõlema riigi võimud pidid EIK-le vastama tä-

navu 15. septembril, kuid palusid ajapikendust 17. oktoobrini. «Näete, et isegi sellisel juhul EIK sekkus, kuigi tegemist on Venemaa kodanikuga. Kui tegemist on Eesti kodanikuga, annaks EIK sellele veelgi rohkem tähelepanu,» väitis Agranovski. Agranovski on enda sõnul FSBga kokku puutunud päris palju, ka spionaažiasjades. Näiteks kaitses ta Peterburi raketiteadlast, professor Jevgeni Afanasjevit, kes koos oma kolleegi Svjatoslav Bobõševiga mõisteti 12 aastaks vangi selle eest, et FSB väitel müüsid nad hiinlastele sõjasaladusi. «Poliitikud võivad sellistes asjades kokkuleppele jõuda kiiremini, kui me arvame,» ütles ta Kohvri juhtumi väljavaadete kohta. «Kohvri advokaat peaks selleks kindlasti hoidma tihedat sidet saatkonnaga.» Poliitilist kokkulepet Kohvri saatuse üle usub ka tema advokaat Jevgeni Aksjonov, kes rääkis sellest pikemalt teisipäeval Postimehes avaldatud intervjuus. Eesti saatkond Moskvas ja Aksjonov omavahel aga eriti ei suhtle – põhjuseks usaldamatus. Saatkond ja Eesti välisministeerium oleksid Kohvri advokaatidena hea meelega näinud Mark Feiginit ja Nikolai Polozovi, keda nad usaldasid, aga paraku loobus nendest Eston Kohver ise. «See loobumine iseenesest ei näita veel midagi,» kommenteeris Agranovski Kohvri paljudele kummalisena tundunud otsust loobuda Feigini ja Polozovi teenetest. «Võib-olla ei olnud neil isiklikku klappi. Ma ei usu hästi, et ta loobus nendest FSB survel, ma pean seda vähetõenäoliseks, sest tegemist on ikkagi väga kõlava kriminaalasjaga.»

foto: jaanus piirsalu

FSBga koostööle minemise varianti pidas Agranovski võimalikuks, sest tänapäeva Venemaa seadused lubavad uurimisega kokkuleppe sõlmimisel isegi tõsise karistusega paragrahvide puhul pääseda üsna lühikese vangistusega. Kokkulepe eeldab muidugi oma süü tunnistamist. «Kui minna koostööle, siis pole välistatud, et isegi spioneerimise paragrahvi eest (süüdimõistmisel 10–20 aastat vangistust – J. P.) võib saada neli või isegi kaks aastat, see pole üldse välistatud,» lausus kogenud advokaat.

Alttõmbamine välistatud Uurimisega ametliku kokkuleppe sõlmimise korral on hilisem alttõmbamine Agranovski sõnul välistatud, sest seaduse järgi peab tõsiste kuritegude puhul sellise kokkuleppe kinnitama oma allkirjaga riigi peaprokuröri asetäitja. FSB pidas kaitsepolitsei töötaja Eston Kohvri kinni 5. septembril. FSB versiooni järgi kohtus Kohver enne vahistamist Venemaa pinnal FSB töötajaga, kelle ta värbas koostööle. Raha eest soovis Kohver justkui andmeid FSB Petseri osakonna töötajate ja nendega salajast koostööd tegevate inimeste kohta. Kaitsepolitsei on korduvalt kinnitanud, et Kohver viis Eesti-Vene kontrolljoone läheduses läbi operatsiooni, mis oli seotud salakaubandust puudutava kriminaalasja uurimisega. Seejuures kinnitab kaitsepolitsei, et Kohver viibis kogu operatsiooni ajal kindlasti Eesti territooriumil piiriposti nr 121 lähedal, kus FSB ta kinni võttis ning viis jõuga kaasa Venemaa territooriumile.

Pihkva oblasti kohtumaja Pihkva linnas.

foto: wikipeedia

Kohus toimub Pihkvas Kui Eston Kohvri spioneerimissüüdistus peaks jõudma kohtusse, mõistetakse tema üle õigust Pihkvas, mitte Moskvas, kus teda praegu kinni peetakse. Kohut mõistetakse Vene seaduste järgi seal,

kus sooritati kuritegu, ütles Kohvri advokaat Jevgeni Aksjonov. FSB väitel spioneeris Kohver Eesti-Vene kontrolljoonel Pihkva oblastis, seega toimub kohtupidamine Pihkvas. Miks üldse Es-

ton Kohver pärast kinnipidamist siis Moskvasse viidi? «Selliseid juhtumeid on vähe ja tema asi anti uurida Moskvasse rohkem kvalifitseeritud uurijatele,» põhjendas Aksjonov. Jaanus Piirsalu

Täpsustus 30. septembri Postimehe uudis «Kohvri kaitsja: varem või hiljem vahetatakse ta välja» algab sõnadega, nagu väidaks advokaat Jevgeni Aksjonov, et FSB-l on veenvad tõendid, et Kohver võeti kinni Venemaal, mistõttu tema kaitsepolitsei versiooni juhtunust ei usu. Tegelikult Aksjonov sellist

asja kindlas kõneviisis ei väitnud. Tema sõnad olid oletuslikud, nagu selgub ka uudise edasisest tekstist. Ta pidas tõenäoliseks, et FSB-l on kindlad tõendid Kohvri kinnipidamisest Venemaa territooriumil ning sellepärast ei pea ta mõttekaks ehitada kaitsetaktikat üles selle eitamisele. PM

POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Parvlaevaühendust tahavad pidada kaks firmat Pakkumise avaliku liiniveo korraldamiseks Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil esitasid Väinamere Liinid ja Tallinna Sadam tütarettevõtete kaudu. Hankekomisjon hindab pakkujate kvalifitseerimist hiljemalt uue nädala alguseks. Samas otsustas Saaremaa Laevakompanii vaidlustada laevade ostu võimaldanud riigihankele mittekvalifitseerimise otsuse. majandus24.ee Sandor Liive

EASil sai arendustoetuse maksmise raha otsa

foto: peeter langovits

Sandor Liive Eesti Energia juhina ei jätka Eesti Energia juht Sandor Liive andis eile ajalehele Lääne Elu mõista, et ei jätka Eesti Energia juhtimist. «Ega see ei lohuta, et oled küll tugev kandidaat, aga ei osutunud valituks,» märkis Liive. «60 päeva on vaja veel tööd teha, need saavad olema mu elu kõige efektiivsemad 60 päeva.» Liive ütles, et ta teab nõukogu otsust, kuid ei avalda seda enne, kui ettevõtte nõukogu on seda teinud. Liive ja Eesti Energia nõukogu juht Erkki Raasuke lendasid ööl vastu kolmapäeva koos Jordaania pealinna Ammani, et allkirjastada elektrijaama ehitusleping Jordaania valitsusega. Liive ütles, et teab, et Eesti Energia nõukogu teeb lähiajal otsuse. Eesti Ekspress kirjutas eile, et Eesti Energia nõukogu otsustas advokaadibüroos Raidla Lejins & Norcous toimunud koosolekul valida ettevõtte tegevjuhiks Põhjamaade energiabörsi Nord Pooli Baltimaade ja Venemaa piirkonna juhi Hando Sutteri. Eesti Energia nõukogu esimees Erkki Raasuke lükkas väite ümber. «Eesti Energia nõukogu ei ole teinud otsust ettevõtte juhatuse esimehe valimise suhtes. Koosolek sellise otsuse langetamiseks peab toimuma hiljemalt 16. oktoobril,» ütles Raasuke. «Juhi valimine on jõudnud sellisesse järku, kui kandidaate on jäänud vähe. Avalduse kandideerimiseks esitas üle kümne inimese ja kahekohalise arvuga väljendatavale inimeste hulgale tehti osalemiseks sihtpakkumine,» rääkis Raasuke. «Võin kinnitada, et Hando Sutter ei ole ise kandideerinud ja mul on väga kahju, et see informatsioon on sellisel kujul välja käidud. Börsiettevõttena peame oma otsuse avaldama pressiteatena.» Raasuke rõhutas, et enne nõukogu koosolekut ei saa ta kommenteerida, kas Sutteri kohta avaldatud väite puhul on tegemist info lekitamise või oletuste avaldamisega. Lähipäevil ei kavatse Raasuke Eesti Energia nõukogu koosolekut kokku kutsuda. Sutterilt ei õnnestunud artikli valmimise ajaks kommentaari saada. Kõik Eesti Energia nõukogu liikmed, kellega Postimees ühendust võttis, keeldusid juhatuse esimehe valimise teemal sõna võtmast. postimees.ee

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) peatab tänasest tootmisettevõtete arendustoetuse taotluste vastuvõtu seoses programmi eelarve täitumisega. majandus24.ee

OMX TALLINN

766,29 ▲ +0,14%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014 X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

Esialgu selliseid LNG tankereid, nagu pildil Hollandis Rotterdamis, veel Soome lahele oodata pole, sest Eesti-Soome ühisprojekt rahastust ei saanud. foto: afp/scanpix

KONKURENDID. Euroopa komisjoni otsustas lükata tagasi Alexela ja Gasumi taotluse ühise LNG terminali rahastamiseks.

Gaasiterminali pärast algab taas võitlus andres reimer

majandusajakirjanik

ndise majandusministri Juhan Partsi idee Eesti ja Soome ühisest veeldatud maagaasi (LNG) terminalist jooksis liiva, kui Euroopa Komisjon nimetas teisipäeval Tallinnas toimunud nõupidamisel ühisfirma Euroopa toetusraha saamiseks kõlbmatuks. Nii Eesti energeetikafirma Alexela Energia kui ka Soome gaasifirma Gasum teatasid, et jätkavad nüüd terminaliprojektiga teineteisest sõltumatult. «Meie liigume Paldiski LNG terminali projektiga nüüd ise edasi, sest Euroopa ei rahasta välja pakutud kompromisslahendusi sellises määras, mis muudaks need kompromisslahendused elujõuliseks,» ütles Alexela Energia juht Marti Hääl. «Abiraha kasutamine toob endaga kaasa üpris ahistavad reeglid, millega arvestamine on mõttekas vaid üpris suure toetuse puhul.»

Alexela ootab selgust Sellegipoolest ei kiirusta Alexela Paldiskisse terminali rajamiseks investeerimisotsuse langetamisega, sest pole kindlust, kas konkurendid saavad oma terminali rajamiseks toetust. «Soome riik on teatanud, et subsideerib väikeste kohalike LNG terminalide rajamist,» selgitas Hääl. «Nüüd

on vaja lõplikku selgust, kas Euroopa-poolse LNG projekti rahastamisega on kõik läbi, sest vastasel juhul kõhklevad nii erainvestorid kui ka pangad asjaga edasi minemast.» Kui Eesti ja Soome ministeerium leppisid veebruaris kokku, et edasi minnakse koos, siis ilmnes, et projektide küpsusaste on väga erinev. Samal ajal kui Alexela on valmis juba ehitama, on Gasum valmis alles alustama uuringuid, kuhu ja millist terminali rajada. «See asjaajamine küll nurjus, kuid suur võit seisneb selles, et läbirääkimiste käigus raputati teemast suur bluff välja,» lausus Hääl. «Kogu protsess kulges alates veebruarist tundega, et püüame küll edasi sõita, aga käsipidur on peal. Eesti riik ei suutnud tekitada Soomes motivatsiooni paremaks tulemuseks, sest nendel on Venemaaga 2025. aastani kehtiv gaasitarne leping.» Alexela peaks majandusministeeriumi soovituse kohaselt nüüd esitama Euroopa Komisjonile oma taotluse toetuse saamiseks, sest Euroopa rahastus on avatud 2019. aastani ja Eesti vajab kiiret lahendust. «Alexela on ehitamiseks valmis ning oma sammudega võidaks ta esimesena turule tulija eelise,» ütles majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar. «Pean vähetõenäoliseks, et kui meie hakkame terminali ehitama, asuks komisjon omakorda konkureerivat projekti rahastama.» Tatar ei välistanud võimalust, et Soome-poolne regulaator võiks asuda Alexelat pidur-

dama, avaldades rahastamistaotluse juures seisukoha, et tegemist pole regionaalse mõjuga projektiga. «Sellise hinnangu saab Euroopa regulaatorite ühenduse tasemel vaidlustada,» tõdes Tatar.

Gaasitoru projekt edeneb Gasum avaldas oma kodulehel teate, et läheb oma projektiga iseseisvalt edasi. «Terminali lõplik aukoht, rahastuse suurus ja ajagraafik selguvad arenduse edenedes,» selgitas ettevõtte juht Johanna Lamminen. «On kahetsusväärne, et parimalgi juhul lükkub piirkondliku LNG terminali lahendus nüüd edasi,» tõdes Soome tööministeeriumi kantsler Esa Härmälä ministeeriumi kodulehel avaldatud selgituses. Soome ministeeriumi käsitluses oli kõne all lahendus, millega Eestisse oleks rajatud kohalikke vajadusi kattev terminal ja suurem, piirkondlik terminal oleks pidanud tulema Soome. Samal ajal kui komisjon tõrjus LNG ühisprojekti, nõustuti Balticconnectori gaasitoru projekti etappideks jagama. Selline lahendus võimaldab hakata ehitama toru maapealset osa Eestis, mis tagab, et Paldiskisse rajatav terminal saab ühenduse gaasivõrguga. Eestisse peab majandusministeeriumi hinnangul kerkima piisavalt suur terminal, et see suudaks avaldada turule mõju. Euroopa Komisjon koostab lähiajal Eesti ja Soome valitsusele kokkuvõtte.

LOE KA KOMMENTAARI LK 2

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,79 ▲ +1,34%

VIII 2014 X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,970 +2,00 Baltika 0,510 +5,15 Ekspress Grupp 1,040 +4,00 Harju Elekter 2,550 -1,92 Järvevana 0,830 +1,22 Merko Ehitus 7,150 0 Nordecon 1,000 -0,99 Olympic Group 2,050 +0,49 Premia Foods 0,635 +1,93 Pro Kapital Grupp 2,600 -1,52 Silvano Fashion 1,640 0 Skano Group 1,000 +7,53 Tallink Grupp 0,638 +0,79 Tln Kaubamaja 5,010 -1,18 Tallinna Vesi 12,700 0 Trigon Property 0,417 +1,46

1.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,450 +0,37 Hiina jüaan 7,738 +0,16 Jaapani jeen 138,530 +0,30 Kanada dollar 1,414 +0,58 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,142 +0,28 Poola zlott 4,182 +0,09 Rootsi kroon 9,093 -0,58 Rumeenia leu 4,409 -0,02 Šveitsi frank 1,207 +0,07 Suurbritannia nael 0,778 +0,12 Taani kroon 7,444 +0,01 Tšehhi kroon 27,502 +0,01 Ungari forint 310,300 -0,09 USA dollar 1,260 +0,16 Venemaa rubla 49,920 +0,31

bns

POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

UKRAINA. Kuigi Regioonide Partei sel korral üldvalimistel ei kandideeri, jõuavad selle endised liikmed kameeleonkandidaatidena ikka parlamenti.

Ülemraada muudab nägu kadri veermäe toimetaja

Kui Ukraina 2012. aasta parlamendivalimised kulgesid innutult ning ei toonud poliitikas kaasa mingit märkimisväärset muutust, siis sel kuul toimuvad erakorralised valimised on kõike muud kui korrapärased. Eile oli Ukrainas viimane päev, mil sai kandidaate registreerida. «Kuigi tõenäoliselt võidavad palju kohti president Petro Porošenko poolehoidjad, võib ülemraada uus koosseis osutuda radikaalseks, ebastabiilseks ja ettearvamatuks,» kirjutas Ukraina väljaanne Kyiv Post. Artikli autor lisab, et karmimate kriitikute arvates võidakse see juba järgmisel aastal taas laiali saata. Küll võib uus ülemraada peegeldada paremini ühiskonda ja tema huvisid, sest erinevalt tavapärastest häältepeibutuseks nimekirja kantud näitlejatest-lauljatest on nende kohale asunud ajakirjanikud, tsiviilühiskonna esindajad, vabatahtlike pataljonide komandörid ja Maidani aktivistid. Neid võib leida enamiku suuremate erakondade nimekirjades, kes praeguste küsitluste järgi ületavad viieprotsendise valimiskünnise. «Järgmise ülemraada koosseis kujuneb praegusest väga erinevaks,» sõnas Kyiv Postile Ukraina suurima valimisvaatlemisühenduse Opora juht Olga Aivazovska. Tema sõnul vahetub vähemalt 40 protsenti saadikutest. Demokraatlike Algatuste Sihtasutuste sotsioloogi Irõna Bekeškina hinnangul muutub koosseis aga 60 protsendi ulatuses. Kohti ise on aga senisest vähem – kui seni koosnes parlament 450 saadikust, siis nüüd

valitakse neid raadasse 415 inimest või veelgi vähem. Põhjuseks on Ukraina segavalimissüsteem, kus valija annab hääle nii partei kui ka ainult seal ringkonnas kandideeriva inimese poolt. See tähendab, et Krimmi ja Sevastopoli 12 saadikukohta langevad kohe ära. Lisaks on Ukraina võimud teada andnud, et riigi idaosas toimub hääletus vaid Kiievi kontrolli all olevatel aladel. Võrdluseks – mais toimunud presidendivalimistest võttis hääleõiguslikest kodanikest Donetskis osa 15,1 protsenti ja Luganskis 38,9 protsenti. Kuigi valimistest võtab osa 29 erakonda, on enamik neist marginaalsed. Suursoosik Petro Porošenko Blokk, millega ühistes nimekirjades kandideerib ka praeguse Kiievi linnapea Vitali Klitško juhitav UDAR, võib küsitluste kohaselt saada umbes 39 protsenti häältest. Teisel positsioonil on viimaste uuringute järgi ultraradikaali Oleh Ljaško juhitav Radikaalne Partei. Ljaško ise jõudis möödunud parlamendivalimistel oma erakonnast ainsana parlamenti, võites oma üksikringkonnas. Parlamendis on ta olnud aga kolm ametiaega, neist kaks endise peaministri Julia Tõmošenko Blokis. Praegu toetab küsitluste järgi radikaale umbes kümme protsenti. Tõmošenko ise kandideerib parlamenti enda juhitava Batkivštšina (Isamaa) ridades, keda toetab ligi kaheksa protsenti. Küll ei leia Batkivštšinast enam Ukraina praegust peaministrit Arseni Jatsenjukki, kes Tõmošenko vangisoleku ajal erakonna juhtimise enda peale võttis. Jatsenjuk lõi nimelt 10. septembril koos vahepeal Ukraina ajutise riigipea ülesandeid täitnud Oleksandr Turtšõnoviga uue erakonna Rahvarinne. Viimaste küsitluste järgi ületavad nad valimiskünnise. Regioonide Partei sellekuis-

tab tema teatraalne stiil aga meeldivat, kirjutab väljaanne Kyiv Post. Möödunud aastal tõusis tema partei toetajate hulk kahelt protsendilt kümnele. Poliitikaekspertide sõnul on Ljaško edu taga nutikas mäng emotsioonidega – viimased löövad ebakindlatel aegadel lõkkele ja sellest radikaalide juht kasu lõikabki. Radikaalse Partei valimisnimekirja juhib Ljaško, teisel kohal on tema sõber Aidari Lozovõi, Lugansk-1 ja Aidari vabatahtlike pataljonide komandörid, poplaulja Zlata Ognjevitš ja olümpiamedalist Deniss Silantijev. Erakonna juht on ka üks väheseid, kel on olemas tegelik poliitiline kogemus. Mais toimunud presidendivalimistel sai ta 1,5 miljonit häält, kui lubas vabastada Ukraina parasiitidest, täpsemalt okupantidest, separatistidest, korrumpeerunud ametni-

Venemaa võib hoolimata relvarahust Ukrainat destabiliseerida, ütles eile NATO uus peasekretär Jens Stoltenberg (pildil). «Venemaa rikub jätkuvalt rahvusvahelist õigust ning suudab Ukrainat destabiliseerida,» ütles alliansi uus juht oma esimesel pressikonverentsil. Venemaa sekkumine Ukraina siseküsimustesse on üks euroatlandilise julgeoleku suuri väljakutseid, sõnas Stoltenberg. Stoltenbergi sõnul ei näe ta aga takistusi VeneNATO suhete parandamisel, kuna eelistab näha tugevamat allianssi. Venemaa ning NATO peavad püüdlema konstruktiivse koostöö poole, ütles ta. Alliansi tugevdamine ei tähenda, et Venemaa on NATO vastane, lisas endine peaminister. Oma esimesed visiidid peasekretärina teeb Stoltenberg Poolasse ning Türki. BNS

miljonit küberrünnakut tehti Vene internetilehtedele selle aasta esimese poole jooksul.

Obama: palestiinlaste ja Iisraeli olukord peab muutuma

Ukraina presidendi Petro Porošenko Bloki esinumbrina kandideerib Kiievi linnapea foto: ap/scanpix Vitali Klitško (paremal), kes tõenäoliselt oma ametit ei jäta.

tel valimistel ei osale, viidates ettevõtmise puudulikule legitiimsusele – kõik Donbassi hääletajad ju valimiskastide juurde ei pääse. Samas tulid just sealt möödunud valimiste ajal Regioonide Partei peamised toetajad. See kõik aga ei tähenda, nagu ei pääseks tagandatud presidendi Viktor Janukovõtši endised liitlased üldse parlamenti. Nimelt kandideerib vähemalt osa neist üksikkandidaatidena partei Opositsiooniblokk nimekirjas. Partei on selgelt välja öelnud ka selle, et nemad ei esinda mingit erakonda, vaid see koosneb üksikpoliitikutest. Kyiv Postile sõnas üks anonüümseks jääda sooviva opositsioonierakonna konsultant, et järgmises parlamendikoossei-

sus istub tõenäoliselt 180–200 uude kuube riietunud Regioonide Partei saadikut või Janukovõtši toetajat, nagu näiteks Donetski oligarh, Ukraina rikkaim mees Rinat Ahmetov või Janukovõtši staabiülem Sergi Ljovotškin.

Lisaks on Ukraina võimud teada andnud, et riigi idaosas toimub hääletus vaid Kiievi kontrolli all olevatel aladel. Konsultandi sõnul valitakse osa selliseid kameeleonkandidaate tagasi ühemandaadilistes ringkondades, osa on aga pandud selliste parteide nimekirja, millel on lootust valimiskünnis ületada, sh Porošenko Blokki.

Radikaalse Partei liidri elu – seksiskandaal ja kaklused Radikaalse Partei juhil Oleg Ljaškol läheb praegu hästi - küsitluste järgi on tema erakond Porošenko Bloki järel teisel kohal. Juba tehtud saadikutööst Ljaško puhul märkimisväärseid õiguslikke algatusi ei leia, küll mäletavad valijad hästi seda, et Ljaško on toonud parlamenti lehma, söönud oma mõtte ilmestamiseks poodiumil mulda ning andnud tootmisesse hangu, millest on saanud nüüdseks ka tema sümbol. Lisaks on Ljaško algatanud mitmeid kaklusi ja ka nende ohvriks sattunud. Möödunud aastal ähvardas ta Tšernigivi oblastivalitsuses kohalikku kuberneri hanguga, kuid 2011. aastal ründas Ljaškot üks kommunistist saadik, kes kukkus teda kägistama. Viimase hoobi sai Ljaško parlamendis selle aasta augustis. Ukraina valijatele pais-

NATO uus peasekretär asus eile ametisse

Oleg Ljaško ja tema kuulus hang. foto: itar-tass/scanpix kest ja varariisujatest. Tšernigivi linnas sündinud Ljaško veetis kooliaastad lastekodus. Tööelu alustas ta ajakirjanikuna, kuid hiljem mõisteti riigi raha riisumise tõttu vangi, enda sõnul ebaõiglaselt. Julia Tõmošenko erakonna ridadest visati ta 2010. aastal vahetult pärast oma seksiskandaali välja. Ametliku põhjusena tõi partei välja koostöö

poliitilise rivaaliga. Tundmatu isiku poolt avaldatud videol tunnistab Ljaško ülekuulamise käigus prokurörile, et on Borja-nimelise mehega seksuaalsuhtes. Kuna Ukraina poliitikas pole avalikule homoseksuaalsusele kohta, veetis Ljaško järgmised aastad kahju kustutada püüdes – üheks strateegiaks oli oma naise ja tütre piltide üliaktiivne

postitamine Facebooki. Maidani sündmustest ja sellele järgnevast on Ljaško osanud viimast võtta. Selle aasta jaanuaris viis ta miilitsaga vastasseisus olevatele protestijatele kurikaid ja kiivreid, mais ilmus temast aga järjekordne video, kus musta sõjaväeunivormi riietunud Ljaško kuulas üle nn Donetski rahvavabariigi kõrget funktsionääri. Viimane kandis videos vaid aluspesu ja käeraudu. Ka on ta viimasel ajal korduvalt Ukraina sõjatsooni külastanud ja vabatahtlike pataljonidega ohtralt pilte teinud. Samas avalikustas telekanal 1+1 oma uurivas loos, et Ljaško sõidab S-klassi Mercedese ja eralennukiga, elab Kiievi eeslinna üliuhkes majas ning reisib ringi vähemalt viie ihukaitsja seltsis. Ljaško esindaja nimetas saadet laimukampaaniaks. Kyiv Post/PM

USA president Barack Obama hoiatas eile, et praegune status quo Iisraeli ja Palestiina Omavalitsuse vahel peab muutuma, et hoida ära sel aastal Gaza sektoris äärmusrühmitusega Hamas tekkinud sõjalise konflikti kordumist. «Me peame leidma tee status quo muutmiseks, et Iisraeli kodanikud oleksid turvatud, kuid nii, et meil ei oleks ka palestiina laste hukkumise tragöödiat,» ütles Obama Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule enne kõnelusi Valge Maja ovaalkabinetis. BNS

Vene kohus otsustab Leedu kalalaeva saatuse Vene kohus teeb kinnipeetud Leedu kalalaeva kohta otsuse järgmise nädala teisipäeval, 7. oktoobril, teatas BNSile laeva omanikfirma Arctic Fishing advokaat Vladimir Odjagailo. Tema sõnul otsustab kohus, kas laeva saab kautsjoni vastu vabastada. Leedu lipu all sõitev kalalaev Jūros Vilkas peeti kinni üle-eelmisel nädalal ja asub praegu Murmanski sadamas. BNS

14 || ARVAMUS || POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eestis tänatakse ja kiidetakse möödaminnes ja mokaotsast – sure enne ära, siis saad au ja kiitust, ütleb kirjanik Jaak Urmet ja kutsub üles kiitma, tunnustama ja tänama elavaid inimesi nii suurte kui ka väikeste heade tegude ees.

Tubli! Aitäh!

nimene on sotsiaalne olend. Lisaks kõigele muule tähendab see, et indiviid vajab kaasindiviididelt tagasisidet, tuge ja tunnustust. See on absoluutne reegel. Meenuvad kohe grotesksed stseenid huumorisarjadest «Tuvikesed» ja «IT-osakond», kus alama astme töötaja näeb vaeva selle nimel, et ülemus teda märkaks. Jah, sina, kes sa neid ridu praegu loed – millal sinu ülemus sind viimati kiitis või tunnustas? Kas meenub? Harv juhus, eks ole? Aga tee midagi valesti või jäta tegemata, siis pole ülemus sugugi tagasisidega kitsi... Ja kujuta nüüd ette, kuidas oleks, kui ühel päeval tuleks ülemus su laua juurde ja ütleks: «See, mida sa tegid, on lihtsalt võrratu! Tubli! Aitäh!» Mõtted uue töökoha otsimisest jääksid paariks järgmiseks nädalaks igatahes soiku. Kiidetud, tunnustatud, tänatud saamise vajadus ei kehti ainult alluva-ülemuse liinis, see, nagu ütlesin, on absoluutne reegel. See kehtib kõikjal. See kehtib kodus. Naine tegi suurepärase kartulisalati? Mees tegi köögi puhtaks? Laps koristas ilusti toa ära? See ei ole väärt medalit, aga märkamist ometi. Ükski positiivne tegu ei ole nii enesestmõistetav, et selle peaks tähelepanuta jätma. See reegel kehtib ka tänaval, ühissõidukis ja mujal avalikus ruumis. See reegel kehtib ka ühiskonnas kõige laiemalt. Avalikkus, see tähendab meie kõik peame pidevalt tunnustama neid, kes on hakkama saanud millegi olulisega. Kes on saavutanud mingeid tulemusi, mis muudavad kõigi meie elu paremaks või ilusamaks või huvitavamaks. Ja mitte ainult ümmarguse tähtpäeva täitudes, vaid pidevalt.

a kõike seda enne kõnealuse isiku surma. «Selleks, et sind Eestis tunnustataks, pead enne ära surema,» on kibe tõde, mis tõuseb päevakorda taas ja taas. Nüüd viimati Jaak Joala puhul. Mees elas kogu Eesti Vabariigi aja põhimõtteliselt täielikus unustuses, kui mitte põlu all ja siseemigratsioonis, olles taandatud Kremli Ööbikuks, kes lõõritas Venemaal rahvahulkadele magusat estraa-

di – ja nüüd, pärast tema surma, ei taha ülivõrded ja pisarad vaibuda! Kus see kõik enne oli?! Kus see oli siis, kui inimene veel elas ja oleks saanud vahest neist sõnadest jõudu ja tuge, et veidi veel edasi elada? Kas meie, eestlased, oleme rahvas, kes armastab ja väärtustab surnuid (hukkunuid, langenuid jne) rohkem kui elavaid? Jah, kahjuks küll. Kõiki mälestamispäevi ei jõugi ära mälestada ja leinaseisakuid ära seista, muidu jääks töö tegemata ja uni magamata, tänatakse ja kiidetakse aga möödaminnes ja mokaotsast. Sure enne ära, siis saad au ja kiitust!

eise suure eesti muusiku, Gunnar Grapsiga oli sama lugu. Kui mees paar päeva enne surma oma viimase kontserdi andis, oli publikuks ainult paar purjus soome turisti. Surmapäeva hommikul aga hakkas igast torust kosena voolama paatoslikku nekroloogi, kui tähtis ja kui suur muusik Graps ikka oli. Iga õige staar ütleks selle peale: «Kui neid enne ei olnud, siis nüüd ka pistke oma ilusad sõnad endale... Nüüd on hilja, nüüd on mul ükskõik.» Mina ütleks samuti, ehkki ma ei ole staar, vaid kõigest kirjanik. Ja surnutel on ilusatest sõnadest tõesti ükskõik. Neid on vaja siis, kui inimene veel elab. Siirad, isiklikud, vahetud tänusõnad võivad olla võimas – kuigi mitte igavene – kütus mootorile, mis muidu köhib ja turtsub sapist ja kibestumisest. Need võivad mõjutada lausa füsioloogiliselt! Ja need ei peagi olema väljaöeldud sõnad, piisab isegi väikesest tähelepanuavaldusest. Mulle jääb alatiseks meelde, kuidas ma kunagi, kümmekond aastat tagasi ajalehes toimetaja olles, küsisin arvustust ühelt ajaloolaselt ja kuidas tema vastas, et suur aitäh selle küsimise eest – ta oli just infarktist taastumas ja selles raskes seisukorras, kus vaimsel enesetundel on suur tähtsus, oli minu pöördumine signaal, et maailmal on teda ikka tarvis. Arstid kuulutavad ühe sügavamalt tõrre põhjast, et eesti mehi murravad alkoholism ja ületöötamine. Aga kui suur osa selles, et paljud eesti mehed ei jõua välja

isegi pensioniikka, on elul pideva tänamatuse ja tähelepanematuse õhkkonnas? Õlakehitus, loobumine, resignatsioon, kibestumus, pettumus, hasardi kadumine, ideaalidest loobumine – kõik see «ainult vaimne» on minu arvates tervisele palju ohtlikum kui mõõdukas alkoholitarbimine. Räägime liiklus-, uppumis- ja tulesurmadest, tööõnnetustest, suremusest selle või tolle haiguse tagajärjel – aga tegelikult peaksime rääkima ka sellest, kui palju elujõudu hävitab tänamatus. Küsimused nagu «kellele on mind vaja?» või «kes mu tööst ikka midagi peab?» tapavad meid rohkem, kui me arvata oskame. Tegelgem siis selle probleemiga! Selleks ei ole vaja taotleda raha riigieelarvest või arengufondidest. Selleks pole vaja isegi projekti kirjutada. Piisab, et märkame, kui olulised on meie jaoks väga paljud teised inimesed meie ümber, oma tegudega, oma saavutustega, ja julgeme neid selle eest tänada. Ma teen otsa lahti, näitan, kuidas see võiks välja näha. Olen juba ammu tahtnud kuidagi oma imetlust välja näidata ja tänu väljendada muuhulgas järgmistele eesti – praegu elavatele – suurkujudele. Aitäh, Jaan Rannap, su raamatud on olnud alati minu lemmikute hulgas! Aitäh, Hannaliisa Uusma, ükskõik, kuidas teha edetabel kõigi aegade parimaist eesti lauljannadest, sina oled koos Heli Läätse ja Kare Kauksiga alati selle tipus!

lan Vainola, te olete imeline ja kordumatu ajajärk eesti muusika ajaloos! Aitäh, Lembit Ulfsak, teie meisterlikkus loob elamusi, mis püsivad veel kaua pärast teatrist lahkumist või filmi vaatamist! Aitäh, Andrus Kivirähk, iga mu laupäev algab sinu essee lugemisega, ja nüüd tuli ka tahtmine võtta jälle üks su näidendiraamat lugemiseks, kohe, kui selle kirjatüki ära saadan, teengi seda!

Ja lõpuks, kui oled kõiki neid tänanud ja öelnud «tubli!», siis tuleb sama teha ka endaga. Kiita, tunnustada ja tänada tuleb ka ennast – kui vähegi põhjust.

«Selleks, et sind Eestis tunnustataks, pead enne ära surema,» on kibe tõde, mis tõuseb päevakorda taas ja taas. Nüüd viimati Jaak Joala puhul. Heli Lääts ja Kare Kauks, ka teile aitäh! Aitäh, Contra, sina oled läbi eesti kirjanduse ajaloo üks kõige rohkem keele rikkusi ja võimalusi vallanud kirjanik, ammendamatu ohoo-elamuste ja inspiratsiooni allikas! Aitäh, Marja-Liisa Plats, üks minu lemmikkunstnikest! Aitäh, Tõnu Trubetsky ja Al-

Aitäh... Seda nimekirja võiksin jätkata kaua ja kaua. Kuidas küll saaksin ära tänada kõik need, keda tahaksin! Ei tea! Aga ma jätkan võimaluste otsimist ja nende realiseerimist. Jagatud rõõm on kaks korda suurem rõõm, samuti öeldud tänu. Tänagem ja tunnustagem nüüd kohe ja pidevalt neid, kes on üldtuntud isikud ja kelle surmale järgnevad teemaõhtud riigitelevisioonis, tänagem ja tunnustagem neid, kes seda ei ole, tänagem ja tunnustagem neid, kelle nimegi me ei tea.

itte ainult üks tore bussijuht ei tee iga päev meie ümber midagi heakskiitu väärivat, vaid suur-suur hulk inimesi. Kas just praegu lõpetasid kohvikus maitsva lõunasöögi? Siis saada kindlasti tänusõnad kööki kokale, nii tuleb järgmine kord veelgi maitsvam! Ja lõpuks, kui oled kõiki neid tänanud ja öelnud «tubli!», siis tuleb sama teha ka endaga. Kiita, tunnustada ja tänada tuleb ka ennast – kui vähegi põhjust. Sest esiteks jääbki enesekiitus liiga tihti ainsaks kiituseks. Ja teiseks: sina ju tead kõige paremini, mis vaeva sa kõike pidid nägema ja läbi mille teed murdma! Nii et kui vähegi põhjust, vaata endale mõttes otsa ja ütle: tubli! Ma olin ka täna täitsa tubli! Nii hoida! Saagu nii ja tehtagu nii. Ja nüüd hakkan Kivirähki lugema.

POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 15

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kes peatab teerulli?

vahur kersna

ajakirjanik, üks «Pealtnägija» asutajaid

Tööhõivereform: pealispindne mõtlemine ja soovimatus kuulata

len jälginud huviga tööhõivereformi loomislugu, sealhulgas valitsuskoalitsiooni poliitikute sõnavõtte selle põhjendamisel ning teisitiarvajate vaigistamisel. Kui kujutada toimuvat pildina, siis näen sellel sõitmas suurt piduriteta teerulli, mida püüavad paljakäsi peatada riigivõimuga teist meelt olijad. Riigivõim on küll suuremeelselt käiku aeglustanud ja kutsunud teisitimõtlejaid asjade üle arutlema, kuid ainuüksi mõtegi, et teerulli võiks keegi peatada, tundub olevat välistatud. Miks on vaja teerulli peatada ehk mis on puuetega inimeste esindusorganisatsioonide, aga ka valdkonda tundvate ekspertide ja uuringufirmade peamine kriitika tööhõivereformi kohta? Lühidalt öelduna: reform seab üllalt kõlavad eesmärgid ja kulutab meeletuna näivad summad selle administreerimisele, kuid ei pakuta olulisi muudatusi puuetega inimeste toetamiseks, et nad tööle palgataks ja seal käia saaks. 2014. aastal avaldatud uuringu põhjal on Eesti omavalitsustes keskmiselt kättesaadavad vähem kui pool riigi poolt ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalteenustest.

Puuetega inimeste esindusorganisatsioonide kaasamine tööhõivereformi läbiviimisse on puudulik, leiab Tartu Ülikooli sotsiaaltöö magistrant Asko Uri.

sikliku abistaja teenus, mis on paljudele puudega inimestele töölkäimiseks üks olulisemaid, on tasuta kättesaadav vaid kolmandikus (!) Eesti omavalitsustest. Võib kindlalt väita, et puudega inimese võimalus aktiivseks osalemiseks ühiskondlikus elus ja tööhõives on Eestis äärmiselt piiratud ning ebapiisavalt toetatud.

Eestis toimib murettekitav tava, et riik kirjeldab seadustes sotsiaalteenuseid ning nõuab siis nende osutamist omavalitsustelt. Seejuures ei vastuta riik kavandatud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks vajaliku rahastamise eest – eeldades, et omavalitsustel endil on vajalikud summad olemas. Tegelikult seda raha pole või on oluliselt vähem, kui vaja oleks.

ellele äärmiselt olulisele lahendamata probleemile – avalike teenuste puudulik korraldamine kesktasandil ning finantsvõimekuse ja kohustuste ebakõla kohalikul tasandil – on tähelepanu juhtinud nii OECD kui ka meie riigikontrolör, paraku ilma igasuguse tulemuseta. Probleem puudutab vahetult tööhõivereformi, kuna sellest sõltub otseselt puuetega inimeste võimalus saada piisavalt vajalikke sotsiaalteenuseid (sotsiaaltransport, isiklik abistaja) tööturul osalemiseks. Kõige rohkem kurvastab mind isiklikult valitsuskoalitsiooni poliitikute soovimatus kuulata ja sisuliselt arutleda. Võimulolijate peamine eesmärk tundub olevat kaitsta juba tehtud otsuseid ning veenda teisi nende õigsuses – puudub valmisolek oma vigu tunnistada ning otsuseid põhimõtteliselt üle vaadata. Kui tööhõivereformi ühe küsitavusena on esile toodud, et tööandjatel puudub motivatsioon ja toetus puuetega inimesi tööle võtta, siis selle kohta vastas üks juh-

Võimulolijate peamine eesmärk tundub olevat kaitsta juba tehtud otsuseid ning veenda teisi nende õigsuses.

tivaid sotsiaalvaldkonna poliitikuid ajakirjanduse kaudu selliselt: «Tööandjad võtaksid vähenenud töövõimega inimesi meelsasti tööle, aga nad lihtsalt ei tea, kuidas saada kontakti.» Sellisel juhul poleks ju tarvis mingit reformi, vaid tuleks lihtsalt saata tööandjatele puuduolev info e-kirjaga laiali. Üks teine sotsiaalvaldkonda juhtinud tipp-poliitikuid on öelnud, et puuetega inimeste eest seisvate kodanikuühenduste tegevuste jätkusuutlikkuse tagab see, et nad ise on rahastust taotledes kirjeldanud oma tegevuste jätkusuutlikkust. Selline pealispindne mõtlemine ja vastutuse äraveeretamine juhtival tasandil teeb eriti kurvaks ja nõutuks. Püüdke jätkata tegevust, kui teil pole äkki ühelegi töötajale enam palka maksta ega ruumide rendi eest tasuda. Huvikaitseorganisatsioonide rahastamine on Eestis aga just peamiselt projektipõhine, millega kaasneb pidev teadmatus tuleviku ees ja juba ülesehitatu päevapealt lammutamine, kui projekti rahastus lõpeb.

een sügavaima kummarduse kõigi nende inimeste ja organisatsioonide ees, kes meil puuetega inimeste õiguste eest seisavad ja paljakäsi teerulliga võitlevad. Tihti tähendab see oma vabast ajast, vabatahtliku või sümboolselt tasustatud töö tegemist – oma pere, teise töökoha ja muude kohustuste kõrvalt. Kas sellistes tingimustes jätkub üheskoos rammu, et peatada teerull ja tööhõivereform seni kavandatud kujul? Tahaks väga loota, et vastus on jah!

Eesti väärib parimaid parvlaevu

üüd oleme juba harjunud ilmast sõltumata kiiresti ja mugavalt saartele sõitma. Võib öelda, et parvlaevad Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vastavad oma kvaliteedi ja kindluse poolest maailma ja Euroopa tipptasemele. See on tase, mida väärivad Eesti elanikud ning millel me ei saa lasta kaduda. Selleks, et ehitada nüüdisaegsed, mugavad ja efektiivselt töötavad parvlaevad mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel ühenduse pidamiseks, on vaja kogemustega spetsialistidest meeskonda, tehnoloogiaid, hästi läbimõeldud projekti ning ladusat suhtlust tellijaga. Just nii me toimisimegi siis, kui hakkasime 2007. aastal ehitama parvlaevu Muhumaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Juba ainuüksi uurimistööd kestsid seitse kuud. Ehituse ajal olid laevaehitajad ja tellija tehniline personal pidevas suhtluses – just selleks, et arvestada nende inimeste vajadusi, kes hakkavad tulevastel parvlaevadel tööle. Esimene parvlaev – Muhumaa – anti tellijale üle 2010. aastal, viimane – Hiiumaa – 2011. aastal. Niipea kui parvlaevad jõudsid sihtsadamasse, läksid need kohe liinile. Laevad mahutavad kuni 160 sõiduautot ja 600 reisijat. Parvlaevad on omamoodi uni-

fjodor berman

BLRT Grupi juhatuse esimees

kaalsed: need on kohandatud väikeste sügavuste jaoks, on hea jääklassiga ja suure mahutavusega. Parvlaevade tehniline võimekus võimaldab neil sõita ka talvel, need ei vaja eraldi jäämurdjaid ega puksiirlaevu. Need laevad on suuremad ja mahutavad rohkem kui eelnevad parvlaevad, kuid tarbivad 30 protsenti vähem kütust ja on tunduvalt kiiremad. Teisisõnu, parvlaevad on unikaalsed juba sellepärast, et need projekteeriti spetsiaalselt meie geograafilisi ja kliimaolusid silmas pidades. Parvlaevadel on ka teisi omadusi, mis on kõigile nähtavad. Näiteks kahesuunaline liiklus – laeva pole vaja pöörata. See lühendab oluliselt reisijate sadamas viibimise ning kokkuvõttes ka terve reisi aega. Sellist klassi reisilaevadena täidavad need rangemaid ohutusreegleid ja reisijate nõudmisi suuremate mugavuste järele. Mida maksab aga ainuüksi võimalus ohutult veeta kogu reisi aeg avatud ülatekil!

eie reisi saartele teeb tänapäeval mugavaks muidugi mitte ainult uus laevastik, vaid ka vastav taristu – selleks on nii nüüdisajastatud sadamad, lühendatud peale- ja mahaminekuaeg kui ka piletite ostuks mõeldud e-süsteem. Kõik need tegurid kokku lasevadki reisijal tunda 21. sajandi praamiliikluse mu-

gavust, mis on tagatud samal tasemel nagu näiteks Norras. Juba harjumuspärase tasemega nelja uue parvlaeva ehitamiseks kahest aastast ei piisa. Kui kasutada olemasolevate laevade projekte, mis vajavad samuti uuendamist, sealhulgas ka merekonventsioonide muutuvate nõudmiste tõttu, siis kulub ühe laeva ehitamiseks ligi kaks aastat, nelja laeva ehitamiseks aga ligi 30 kuud. Ning sedagi juhul, kui kõik laevad ehitatakse sama projekti järgi.

õib-olla teised ettevõtted Hiinas või Türgis jõuavadki nii lühikese aja jooksul laevu ehitada, kuid ma kahtlen, kas need on sama tasemega, millega oleme harjunud. Mulle tundub, et peame püüdlema selle poole, et iga uus parvlaev, mis hakkab Eestis tööle, oleks efektiivsem, tänapäevasem ja mugavam. Mõnikord unustatakse see punkt odavamat hinda jahtides, mille me hiljem kõik koos kinni maksame. Tahaksin, et Eestis võetaks kasutusele keskkonnasõbralikud parvlaevad, mis töötavad veeldatud maagaasiga. Ehitasime kuus sellist tüüpi parvlaeva Norra operaatoritele Fjord 1 ja Fjord 2. Norra ja Soome toetavad riigi tasemel tänapäeval selliste laevade ehitust subsiidiumidega ja loovad neile nüüdisaegse taristu.

Adidas ja Adibas

ute saadete poolest nii närba telehooaja algust kui tänavune ei mäletagi. ETV saatejuhtide vahetus lõi küll taeva korraks heledaks, kuid edasi? Selles masendavas stagnatsioonis (või mõnusas stabiilsususes?) üritab teleajakiri «Radar» trügida 1. klassi higilõhnasesse luksusvagunisse, kus üle mitmete istmeridade laiutab üsna harjunud üksinduses «Pealtnägija». Kõik teavad, et paljaste kätega seda vanakest ei võeta, senimaani «Pealtnägija» vastu sõtta saadetud on lahinguväljalt reeglina minema kantud leinahelide saatel. Meenutagem või TV 3 aplombikat «A4» Alex Lepajõe ja Kadri Kõusaarega. Aga see kehtib ju kus iganes – et minna kellegi vastu või kõrvale, pead sa olema temast parem. Või vähemalt sama hea. Või mingil moel eristuma. Kanal 2 õpetlike õuduste toas hoitakse kindlasti veel elus mälestust BECi toodetud ja Koit Toome juhitud saatest «Braavo!», mis osutus parimaks näiteks sellest, kuidas edu detailide kokkukuhjamisest sünnib elujõuetu Frankenstein. Nüüd siis «Radar». Saategraafika kandev sümbol on seesama, mille «Pealtnägija» tõi oma saatepeas siinsetele maastikele 15 aastat tagasi. Muuseas, sarnane kujund läbib ka «Radari» eel eetrit täitvat «Krimit». Jättes kõrvale vanemates olijates allusioone tekitava Jaak Joala saateansambli nime, paneme lihtsate televaatajatena hoopis tähele, et Hannes Sarv mõjub nagu Rasmus Kagge ja Johannes Tralla poeg. Jalgu hoiab ta võib-olla rohkemgi harkis kui Rasmus. Olen mõelnud, kas niimoodi edastatakse sõnum mehest ja saatest «with big balls». See võib olla dünaamikataotlus, aga kui saatejuhid tänapäeval parasjagu kätega ei vehi, siis nad kogu aeg kõnnivad. «Pealtnägija» viimase peale lihvitud stuudiokujundusele vastukaaluks marsib ka Marii Karell kolme lause kaupa mööda toimetusetuba, kus Raul Ranne ja Robert Kõrvits pingsalt arvutiekraanide küljes ripuvad. Saatejuhi lihvitud välimuse võrdlemine Annie Lennoxiga oleks vist juba paranoia.

is puutub lugudesse, siis milliste näitajate poolest ei oleks me võinud näha neid «Reporteris»? Pealtnägijalikule tõsidusele viitas ehk vaid see, et kolm süžeed viiest baseerusid hirmul – et sinu äravisatud telefonist imetakse kuskil välja kassipildid, et sinu lapse ellujäämine on juhuse ja õnne küsimus, et Kremli katakombides sobrab Putin meie CVdes. Hane sülelev turvamees ei pakkunud kõige selle otsa just palju lohutust. «Radari» pildikeelt (režissöör Margus Jõemägi) iseloomustab närvilisevõitu, «Pealtnägijat» jäljendav, kuid vähem läbikomponeeritud montaaž. Terve talv on neil aega tõestada vastupidist, aga pärast esimest saadet ei võrdle me Adidast mitte Nike, vaid Kadaka turu kunagise valitseja Adibasega. Marii Karell on kõva tegija, kes omal ajal aitas käima joosta «Ringvaadet». «Radar» annab aimu, kui palju sisaldas «Ringvaate» edu retsept Karelli ja kui palju Reikopi-Välba energeetikat. Karelli senine jäljerida viitab pigem kirglikule ärinaisele, kelle jaoks ajakirjandus on rohkem vahend kui eesmärk. Siit aga tänane lugejaküsimus: kas mõlemat neist jumalatest on võimalik samal ajal teenida? «Reporterist» võime rääkida ja mõelda mida iganes, faktiks jääb kümme aastat püsimist. Selle aja jooksul pole nad stuudios tapeetigi vahetanud. Ja ta toimib. Miks? Sest saadet hoiab lennus Ivar «Nähtamatu Mees» Vigla jõuline hingus. Mullu lugesime uudist, et Vigla firmal, mis müüb «Reporterit» Kanal 2-le, on kasutamata kasumit kogunenud 600 000 eurot. Pole imestada, sellise universumi käigushoidmise kõrvalt pole lihtsalt aega kulutada. Eks Ivar arvesta, et 90-aastasena Kanaaridel talvesid veetes laseb tüdrukutel endalt selle raha eest tolmu pühkida. Nii või teisiti, Gonsiori tänavalt kostis teisipäeva õhtul sügav kergendusohe.

16 || KULTUUR || POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

MUUSIKAPÄEV. Eilsel rahvusvahelisel muusikapäeval tunnustati traditsiooniliselt ka eesti muusikuid.

Rein Rannap: eesti muusikas on julgust vähe! intervjuu janar ala toimetaja

elilooja, pianist, popstaar ja geen iu s Rei n Rannap tundub olevat pidevalt liikumises. Kui temaga intervjuu aega kokku leppisin, ütles Rannap, et hakkab kohekohe kolima, ja aega oli leida keeruline. Eile andis ta muusikapäeva puhul kaks kontserti – ühe Ämari lennubaasis ja teise Škoda jäähallis auhinnatseremoonia raames. Täna läks ta juba Moskvasse, kus tal on oktoobri alguses neli esinemist. Pidevas liikumises tundub ta ka klaveri taga. Mulle räägiti lugu, kuidas Rannap kutsuti kuhugi performance’i-festivalile klaverit mängima. Aga mitte lihtsalt klaverit, vaid sellist, mille oli teinud keegi soome kunstnik ja jätnud selle ühe klahvi kuidagi lahti. Rannap lõi paar takti ja lahtine klahv lendas kus seda ja teist. Kunstnik olnud pärast kurb. Edev on ta ka – alati ju räägitakse Rannapi kostüümidest. Muide, pealkirja «Selfid klassikutega» kannab ta uus kava, mis tuleb välja 23. oktoobril Mustpeade majas. Mulle meenutab Rannap natuke vastuolulist ameerika räpparit Kanye Westi. Nad on mehed, kes mõtlevad suurelt, kelle muusikalisel kujutlusvõimel on mastaapi ja tulemusi. Nad kumbki ei pelga end geeniuseks nimetada. Ma ei ole kindel, et nad kõigile meeldivad, aga kellele meeldivad, siis seda enam. Klassikaline küsimus: mida muusikanõukogu heliloomingupreemia teie jaoks tähendab, teie jaoks, kes te olete öelnud, et ei taha olla maestro?

Mul on eluaeg asjad käinud äraspidi, olengi vist üks äraspidi inimene, sorry, kui keegi seda ei tea ja isiklikult võtab… Näiteks erinevalt kõigist teistest klassikalistest muusikutest on mul laia publiku ja asjaarmastajate tuntus, toetus ja hindamine, ja on puudunud (osaliselt just selle tõttu) asjatundjate toetus. Kõik, mida ma teen, on mõeldud kui kommunikatsioon, kui suhtlemine kuulajaga – kõigi kuulajatega. Ega ma ole midagi meelega proffide õrritamiseks teinud (kui, siis ainult vahel natuke…). Lihtsalt

mu iseloom, mu loomus on selline, et soovin heakskiitu kõigilt, mitte ainult oma ametigrupilt, siseringilt. Saamata selle vastu midagi teha, on mul tulnud leppida sellega, et kuigi publik armastab, vaatavad asjatundjad mind kuidagi kahtlase pilguga. Tundub, et lõpuks hakkab jää sulama. Tähtis preemia akadeemiliselt tõsimuusika organisatsioonilt on selle tõestuseks, et ka minu omamoodi muusika võetakse vastu ja torgatakse parnassi pääle (tsitaat Ott Arderilt), kiidetakse piisavalt heaks (kuigi mitte ilmselt veel päris tõsiseks – no ega peagi kõik olema!). Jah, mu muusika ei ole see päris tõsine, päris sügav süvamuusika. Ma olen alati, nii teadlikult kui kogemata, ühendanud erinevaid žanre, püüdnud ületada vastuolusid popi ja klassika vahel. Mu enda jaoks neid seal ei ole, mulle on kõik muusika üks. Minu eksperimenteerimise valdkond pole n-ö huvitavad kõlad (mis sageli tunduvad pigem inetud), vaid tänase popmuusika rütmide, harmooniate jm sellise, ja tänapäeva tarbemuusika väljendusvahendite kaasamine kontsertmuusikasse.

Ja kokkuvõttes ongi nii, et minu arvukas looming klassikalistele koosseisudele – nimetagem seda nii – on tähelepanu poolest varju jäänud. Seda kantakse ette tavaliselt vaid korra-kaks ning see ei jõua meediasse. Tegelikult olen kirjutanud viimasel kuuel aastal palju – väga produktiivselt. Kuid muidugi ei suuda ma luua, kui pole tellimust, ja mitte niivõrd rahalises mõttes, vaid ma lihtsalt pean suutma ette kujutada seda kohta, seda inimest, kes hakkab mu lugu ette kandma, siis tekivad helid mu peas iseenesest. Ma ei mõtle midagi välja – kui vaim tuleb, siis ma improviseerin ja kirjutan üles, mis välja tuli (või algul salvestan). Erinevalt lõpuni läbi löönud heliloojaist on mul perioode, kus pole tellimusi. Eks siis tegelen muuga.

Mul on eluaeg asjad käinud äraspidi, olengi vist üks äraspidi inimene, sorry, kui keegi seda ei tea ja isiklikult võtab…

Miks mitte tahta olla maestro?

Ikka samal põhjusel, ma pole tundnud end mugavalt, pole tundnud end sobivat akadeemilistesse ringkondadesse! Maestro viitab minu meelest liigselt konservatiivsusele, konformismile. See on huvitav asi, et kaasaegseks muusikaks peetakse keerulist kolemuusikat. Minu muusika peaks siis sellega võrreldes olema nagu vanamoodne või nii… Kui nii, siis jah, olen pealegi uhkelt vanamoodne! Mulle meeldivad selged tunded ja selge vorm ja üldse – kõik kohe haaratav, lööv, ilus, harmooniline.

Mulle meeldivad selged tunded ja selge vorm ja üldse – kõik kohe haaratav, lööv, ilus, harmooniline. Eesti muusikas on julgust vähe. Hea idee – kanda ette Elleri «Koit» koos elektroonikaga – teostati nii, et lisatust oli välja kuulda vaid mõni õrn linnusirts, helilooja ei söandanud klassiku kirjutatusse sekkuda. Noh, kui mina oleks selle ülesande lahendanud, oleks igatahes olnud kuulda rohkem minu helisid kui originaali.

Aga ega sellest kõigest midagi hullu ole – kui ilmub väljakutse midagi uut luua ehk tellimus, siis on alati tulnud pähe arvukad UUSI ideid ja viisijuppe, seega, vanu kompama hakata pole olnud põhjust. Olete ühes intervjuus, vist küll 2009ndal, öelnud, et kui omal ajal Ameerikast tagasi tulite, siis tundsite, nagu teid oleks kõrvale jäetud, ja see tunne pole mingis mõttes kadunud. Seda on küll mingis mõttes teistel võib-olla lihtsam öelda, aga kuidas te praegu enda kohta eesti muusikas näete?

Nüüd sain preemia – enam pole jäetud! (Naerab.) Tegelikult eks veidi ikka olen nagu kõrval, kuid see on vist rohkem põhjustatud mu helilooja- ja esinejanatuuri isepäisusest, selle meil praegu valitsevate eelistustega kokkusobimatusest, mitte niivõrd mu vahepealsest äraolekust (eks need aastad jää ju nüüd juba ikka tüki aja taha). Teil on alati olnud side popmuusikaga, varem mainisite seda ise ka. Mis on popmuusika võlu?

Popmuusika on alati maailmas olemas olnud, lihtsalt tagantjärele nimetatakse seda klassikaks. Seega võib öelda lihtsalt – Muusika võlu. Sest nii 18.–19. sajandi ooperid kui kiviaja sarvesignaalid ja leelotused, see kõik oli popp. Aastatuhandeid ei kantud ette midagi, mis polnud kaasaeg-

Rein Rannap andis eilse muusikapäeva puhul tasuta kontserdi Ämari lennubaasis. Üldse toimus selle päeva puhul 137 tasuta kontserti üle Eesti. foto: jaanus lensment

ne, ja nii kuni 19. sajandi keskpaigani, seega: klassikat polnudki enne 19. sajandit olemas. Kõik, mis kõlas, oli uus muusika, oli popmuusika. Siis alles avastati, et võib ka surnud heliloojate lugusid ette kanda – milline avastus! –, ja praegu tehaksegi (peaaegu) ainult seda… Kui kurb heliloojaile, kes on veel elus! Kuid sama küsimus natuke tobedamas kuues: mis on klassikalise muusika võlu?

Eesti Muusikanõukogu preemiad • Heliloomingupreemia – Rein Rannap • Interpretatsioonipreemia – Jüri Alperten • Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest – Vardo Rumessen

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad • Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustab aastapreemiatega eelmisel hooajal enim silma paistnud muusikategelasi ja -kollektiive. Traditsioon sai alguse 1995. aastal. Tänavu antakse välja üheksa preemiat à 3500 eurot. • Age Juurikas – aktiivne ja isikupärane solist ja ansamblipartner • Ansambel Metsatöll – rock-muusika järjepidev ja omanäoline edendamine • Ansambel YXUS – kultuuriruumi rikastavad uue muusika kontserdid • Kadri Voorand – särav ja jõuline džässmuusik • Kristjan Randalu – tipptasemel kontserdid Eestis ja maailmas • Matti Reimann – pikaajaline pühendunud töö kammermuusika väärtustamisel • Taavi Kerikmäe – mitmekülgne ja uuenduslik interpreet • Tõnu Kõrvits – särav ja viljakas loominguline aasta • Pille Lill – visa töö eesti muusikute toetuseks

Eri aegadel on erinev elutunnetus, varasema muusika kuulamine ja eriti ise mängimine – ja veel eriti ise laval mängimine – annab uusi, tänastest erinevaid sissevaateid inimhinge, erinevaid tundeid. Mina ei saa oma väljendusvahendite abil ega mingite tänapäeval kasutusel olevate vahendite kaudu väljendada selliseid tundeid, mida said Bach või Liszt enda vahenditega. Miks ma siis ei kasuta neid vanu? Hea küsimus. Ilmselt ei saa vanade stiilide võtteid kasutada n-ö kunstlikult, helilooja peab olema ühtne selle ajaga, elama koos nende stiilidega. Ajamasinat veel pole ja ega sellist n-ö ajaloolist muusikat ei võetaks omaks ka. Kuid mine muidugi tea, mis tulevikus saab. Kuna edasi minna enam kuhugi ei ole, minnakse küllap tagasi. Rääkisin hiljuti ühe välismaise heliloojaga, kes ütles, et McDonald’si reklaamiklipile ta näiteks muusikat ei kirjuta. Millised tabud teil muusikas on? Mida te ei teeks?

Teate, ma olen eluaeg olnud vabakutseline, aga ikka veel ei suuda ees ootava teadmatusega (ja soojussurma hirmuga) ära harjuda. Mina võtaks kõik vastu! Olen küll elus kirjutanud vaid ühe reklaami muusika, rohkem pole ilmselt osatud pakkuda. Kirjutan praegugi teatrile (üks tükk on hetkel töös), filmidele, ja esinen absoluutselt igas olukorras (näiteks hiljuti autosalongi avamisel). Andke ainult tööd! Sest muidu tuleb depressioon. (Naerab.)

POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 17

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ha võtta pole mõtet, piisab, kui oleks internetis. Sealt ma ka loen üht-teist.

dele, näiteks soololaule koorile ja ümberpöördult, klaveripalu orkestrile jne.

Ehk veel pisut ajaloolist horisonti, kuna preemiaid antakse ikkagi pika aja peale. Kes on kolm kõige olulisemat heliloojat, kes teid on elu jooksul mõjutanud (ükskõik mis žanris)? Tegelikult see arv polegi nii oluline.

Ma olen mõelnud, et helilooja on vist ainus kunstnik, kes võib tõmbuda elevandiluust torni, omada mitte mingit sidet välise maailmaga ja kirjutada muusikat. Kõik teised peavad otsima väljast mingeid märke. Olete nõus?

Minu kui geeniuse vastus oleks selline: Rannap, Rannap ja padu-Rannap. Tegelikult Led Zeppelin, John Adams, Liszt, Tõnu Naissoo (siis, kui mina olin 13 ja tema 17), elektrooniline seisundimuusika, igasugune n-ö maailmamuusika ja selles loomulikult eesti rahvamuusika kõige rohkem. Need muidugi pole heliloojad, vaid helikeele kujunemise mõjutajad/suunajad.

Jah, olen nõus, aga ta pole ainus, näiteks ka ballett, ja nii

Popmuusika on alati maailmas olemas olnud, lihtsalt tagantjärele nimetatakse seda klassikaks.

Veel üks sarnane küsimus: kui te peaks enda puhul tooma välja kolm kõige, ütleme, märgilisemat momenti, mis need oleks? Taas pole arv oluline.

Sündimine professionaalsete muusikute perre (koos sünnieelse muusikakuulamisega), tutvumine oma elukaaslase Evega kümmekond aastat tagasi. Miks klaver on parim pill? Miks teist sai just pianist?

Juhtus nii, kodus oli klaver. Klaver on ka helilooja pill, teistest sõltumatu, sellel saab kogu helikanga üksinda esile manada. Te olete öelnud, et pole elu sees kedagi õpetanud. Miks mitte?

Sel heliloojal ilmselt oli kindel töökoht või oli saanud hiigelpäranduse. Ma tean, et paljudele ei meeldi huumor muusikas. Teie vist nii ei arva?

Need on küll padupietistid,

kes nii arvaksid. Mis nad siis Mozarti oopereid kuulaks? Või läheb Amadeus ka üle parda? Mina kindlasti pole kunagi seda mõtteviisi jaganud. Kõik, mis inimesele omane, omab kohta ka muusikas.

On kostnud etteheiteid, et päevalehtedes ei kajastata piisavalt klassikalist muusikat. Kas te tunnete sellest puudust? Kui palju üldse jälgite ajakirjandust?

Jah, eks seda kajastust võiks ikka olla küll. Selleks puid ma-

Seda peab õppeasutustelt küsima, Eestis ei ole muusikaõpetaja erapraksis kombeks/levinud. Aga kui mul enam esinemisi või loomingu tellimusi pole ja kõik vanad noodid on korda tehtud, siis hakkan kodus õpetama. Aga hetkel ei paista küll sellist aega tulemas, mul on juba nii palju soove oma teoseid ümber seada erinevatele koosseisu-

Esinen absoluutselt igas olukorras. Andke ainult tööd! Sest muidu tuleb depressioon.

saab ju ka maalida ja… Kuid karta on, et selleks et sind laiemalt märgataks ja tunnustataks, pead sa väga täpselt ära tundma need välised märgid: millist muusikat ühiskond just hetkel vajaks. Muusikas võib tõmbuda torni, ja siiski luua väärtuslikku, isegi kommunikatiivset muusikat, kuid võib ka mitte tõmbuda, ja selline muusika ei pruugi olla halvem: revolutsioonilised laulud, Kurt Weill, Britten, Bernstein, rokk, punk, ja tegelikult juba Beethoven oli üks mässaja ning pani selle kõik ka oma muusikasse. Toimub teie jaoks maailmas praegu palju huvitavat?

Jah, ikka, nii võib öelda küll – minu poolest võiks ka märksa igavam ja rahulikum olla! Muusikas vist eriti midagi uut ei tule, muudetakse vaid saundi, noodid on juba pikka aega samad. Mis peaks olema plaanide järgi järgmine teos, mille kirjutate?

Nagu ma olen üks suur erinevate asjade ühte patta segaja, siis suur plaan on ühendada rokk ja sümfoonia, luua üks suurteos rokkbändile ja sümfooniaorkestrile. Mängiksin ise loomulikult klahvpille. Selle teose ettekandmise asjaolud hakkavad pisitasa paika loksuma (sügisel 2015), nii et paistab, et võib kirjutama asuda. Enne muidugi need kontserdireisid Moskvasse ja Hiina.

18 || SPORT || POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Hetkel tunnen esimest korda sellel aastal, et auto on mulle sobiv. Ferrari piloot Kimi Räikkönen on vormel-1 Jaapani GP eel lootusrikas.

RALLI

Margus Murakas stardib Saaremaa rallil 10.–11. oktoobrini toimuvale Saaremaa rallile on registreerunud meeskond koosseisus Margus Murakas (pildil) ja Henri Murakas, kes stardivad võistlusele Ford Fiesta R5 autol. Margus Murakas, kes kaks aastat tagasi aktiivsest sportlaskarjäärist tagasi tõmbus, osales viimati rallivõistlusel möödunud aastal Rally Estonial, kus sõitis Škoda Fabia S2000 autol.

KORVPALL

Raplaga liitus nimekas leedulane Rapla Korvpallikool teatas, et eile asus nende juures tööle nimekas Leedu treener Paulius Juodis. 36-aastane treener asub tegelema Rapla KK II liiga, U19 ja U18 noormeeste võistkondadega. Samal ajal võtab ta enda hoole alla kogu klubi noorte püramiidi suunamise ning treenerite koolitamise ja abistamise. Juodis on treenerikarjääri jooksul töötanud mitmes Leedu korvpallikoolis, juhendanud peatreenerina meistriliiga meeskondi Neptunas ja Panevežys, töötanud Leedu noortekoondistega ning juhendanud viimati abitreenerina Euroliiga meeskonda Kiievi Budivelnikit.

63.57

oli kettaheitja Martin Kupperi eilne võidutulemus TTÜ staadionil toimunud võistlusel. JÄÄHOKI

Rooba ja Liivik said võidulisa Soome jäähoki kõrgliigas teenis Robert Rooba (pildil) ja Siim Liiviku koduklubi Espoo Blues pärast kolme kaotust võidu, kui alistas kodus 3:2 TPSi. Võitjate väravad viskasid Roope Talaja, Kai Kantola ja Miro Aaltonen. Nii Rooba kui ka Liivik kuulusid Espoo koosseisu. Liigatabelis hoiab Blues kaheksast mängust kogutud kaheksa punktiga 11. kohta.

TENNIS

Zopp jõudis Rootsis veerandfinaali Jürgen Zopp (ATP 327.) jõudis Jönköpingi 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi tenniseturniiril veerandfinaali, kui alistas teises ringis 31-aastase rootslase Stefan Borgi (ATP 1601.) 6:3, 6:3. Zopp lõi seitse ässa ja tegi kaks topeltviga. Ta murdis vastase pallingu viiel korral, kuid loovutas ka ise kaks servigeimi. Veerandfinaalis kohtub Zopp rootslase Patrik Rosenholmiga (ATP 396.). Vladimir Ivanov jäi samal turniiril alla šveitslasele Adrien Bosselile (ATP 393.) 0:6, 7:5, 2:6.

Nuut tegi ajalugu Möödunud nädalavahetusel tegi Eesti bikiniifitnessi vallas ajalugu Kristina Nuut, kes võitis esimese eestlannana kulla võistlustel Arnold Classic Europe.

Kalju jõudis 16 hulka Jalgpalli Eesti karikavõistluste 1/16-finaalis võitis Nõmme Kalju kindlalt 4:0 Kuressaare meeskonda. Kaks väravat kanti Janar Toometi nimele.

Martin Jurtomil on Tarvas kanda põhimehe roll.

foto: meelis meilbaum / virumaa teataja

KORVPALL. Laupäeval startivas korvpalli meistriliigas võib noortest mängijatest oodata Rakvere Tarvas palliva Martin Jurtomi esilekerkimist.

Kes korvpallinoortest lööb meeste seas särama? peep pahv sporditoimetuse juhataja

Kui sa tahad korvpallis kuhugi jõuda, pead juba noorelt avanema. 18-aastane noormees peaks end vähemalt Eesti liigas pildile mängima,» sõnas Tartu Rocki korvpallimeeskonna peatreener Gert Kullamäe. Mees, kes debüteeris Eesti meistriliigas juba 14-aastase poisina ning 17-aastaselt viskas juba keskmiselt 19 punkti mängus. Nii noori esilekerkijaid pole tänavu näha. Korvpalliinimesed jälgivad küll huviga, mida suudavad meistriliigas pooliku hooajaga piirduvad Audentese spordikooli noored, kuid säravad tähti sealt veel ei loodeta. Teistes meeskondades pole aga päris noori ülemäära palju. Üks algava hooaja kõige tõenäolisem esilekerkija on Rakvere Tarva 20-aastane ääremängija Martin Jurtom. Paar hooaega Raplas ja mullu Itaalias peamiselt vahetusmeeste pingil istunud Jurtomil peaks

olema tohutu mängunälg ning Tarva peatreener Andres Sõber on valmis seda rohkete mänguminutitega kustutama. «Meie meeskonnas peab Martin mängima number nelja (suur äär – toim), aga mõnes teises meeskonnas võiks ta sama hästi olla ka väike äär. Tal on paras pikkus, kiirus, hüppevõime ja vise,» loetles Sõber Jurtomi plusse. «Mul on sportlik huvi, kuidas ta sellel hooajal välja veab.» Sõbra sõnul loeb korvpalluri juures palju see, millise isuga ta treenib ja mängib. Jurtomil olevat isu pöörane: «Ei taha ega julge midagi ennustada, aga minu silmis on ta juba praegu parem kui Kristjan Kitsing või Indrek Kajupank. Alguses on miinuseks tema vähene mängupraktika, kuid sellest saab üle.» Vähemalt senistes kontrollmängudes on Jurtom saanud palju mänguaega ja kasutanud seda hästi. Tarvas mängib ka Jurtomi eakaaslane, mängujuht Sander Saare. Veel mõni aasta tagasi ennustati talle suurt tulevikku, kuid seni on teda seganud vigastused. Tänavuses Tarvas on talle tagatud teise mängujuhi roll ehk minutid, mis jäävad üle Sten-Timmu Sokust. Esilekerkimisvõimalus on väiksem kui

Jurtomil, kuid kindlasti suurem kui paljudel teistel noortel. Kahes niinimetatud eliitklubis Kalev/Cramos ja Tartu Rockis on mõlemas pingil üks 19-aastane mängumees. Kalevis Sten Olmre ja Rockis Saimon Sutt. Arvestades Kalevi ülimalt tihedat mängugraafikut võiks Olmre saada vähemalt koduliigas piisavalt mänguaega. «Meil on Eesti liigas ainult 18 kohtumist ja oma võimaluse saab ta seal kindlasti, kuid väga silmapaistvalt esile tõusta on tal meie meeskonnas ikkagi raske,» nentis Kalevi peatreener Alar Varrak.

Arvestades Kalevi ülimalt tihedat mängugraafikut võiks Olmre saada vähemalt koduliigas piisavalt mänguaega. Palju parem pole seis ka Sutil, kes Kullamäe hinnangul peaks algaval hooajal arenema eelkõige tänu treeningutele. «Ta saab ka ise väga hästi aru, et meeste vastu on tal just füüsiliselt veel väga raske mängida,» selgitas Kullamäe. Rapla TYCO meeskonna nimekirjas on samuti mõned noormängijad, kuid peatreener Aivar Kuusmaa ei oota, et

20-aastane Hendrik Ruut ning 18-aastased Karl-Johan Lips ja Karl-Gustav Soo juba tänavu esile kerkivad: «Korvpallis on vise üks olulisemaid elemente ja sellega peavad noored veel kõvasti tööd tegema. Ainult kaitsemängust esilekerkimiseks ei piisa.» 21-aastased Rait-Riivo Laane ja Martin Paasoja pole enam noored, kuid Kuusmaa sõnul peaksid tänavu koduliigas kõvasti möllama. «Nad said suvel koondise maitse suhu, samas on mõlemal ees mitu meest, keda üle mängida.» Pärnu meeskonna nimekirjas on 17-aastased Robert Valge, Norman Käbin ja Ken Kuber ning 18-aastane Mihkel Kirves, kuid klubi juhi ja tugeva noortetreeneri Mait Käbini arvates on nende avanemine tõenäolisem alles järgmisel hooajal. «Nad peavad veel kohanema, et sooritada meeste mängus samu elemente nagu noortega mängides.» Audentese nimekirjas on 15–19-aastased noored ja peatreener Indrek Visnapuul on tegemist, et neile kõigile veidigi mänguminuteid anda. Senise põhjal peaksid meeskonna liidriteks kerkima Ivo-Van Tamm, Karl-Robin Jürjens ja Siim-Markkus Post.

Võimas roomlane marssis keisri kombel rekordini JALGPALL. Läbi ja lõhki

roomlane Francesco Totti jõudis teisipäeval oma karjääris järjekordse suurepärase tähiseni, kui temast sai esimene 38-aastane mängumees, kes on värava löönud Euroopa tugevaimas jalgpallisarjas, Meistrite liigas. Täpsemalt oli Totti Manchester Cityle löödud 1:1 viigivärava ajal 38 aasta ja kolme päeva vanune. Varem oli see sama rekord Ryan Giggsi nimel, kellel oli viimase tabamuse hetkel vanust 37 aastat ja 289 päeva. City ja Roma heitlus lõppes-

ki 1:1 viigiga. Sergio Agüero viis kodumeeskonna juba neljandal minutil juhtima, kuid avapoolajal keskel pääses Totti väravavaht Joe Hartiga silmitsi ning tõstis palli üle inglase. Jalgpalli sünnimaa valitsev meister vajas teisipäevasest kodumängust hädasti kolme võidupunkti, kuid Rooma legend ei lasknud sellel juhtuda. «Pärast Gaius Julius Cesarit ei ole ükski roomlane nii enesekindlalt Briti mullal marssinud,» teatas ajaleht The Telegraph pärast kohtumist.

Tulemused E-alagrupp:

G-alagrupp:

• Moskva CSKA – Müncheni Bayern 0:1 • Manchester City – AS Roma 1:1

• Lissaboni Sporting – Londoni Chelsea 0:1 • Schalke – Maribor 1:1

F-alagrupp:

H-alagrupp:

• PSG – FC Barcelona 3:2 • APOEL – Amsterdami Ajax 1:1

• Donetski Šahtar – FC Porto 2:2 • Borissovi BATE – Bilbao Athletic 2:1

38-aastane Totti pole oma kodukohta ega klubi mitte kunagi reetnud. Pealinnas sündinud mees debüteeris AS Roma ridades juba 1993. aasta märtsis. Pärast seda on ta Itaalia suurklubi esindanud 711 korral ja löönud selle ajaga 291 väravat. Teisipäeval lasti vanameister puhkama 72. minutil, kui teda asendas 21-aastane argentiinlane Juan Manuel Iturbe, kes polnud Totti debüüdi ajal veel sündinudki. Kaarel Täll

POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

VAIDLUS. Kas noor ja kogenematu Max Verstappen tohiks kihutada kuninglikus vormelisarjas?

Lapsemäng: 17-aastane poiss F1-autosse jaan martinson

spordiajakirjanik

agu selgub, on F1-autoga kihutamine tõesti lapsemäng – reedel Jaapani GP vabatreeningul istub Toro Rosso rooli äsja 17-aastaseks saanud poisike Max Verstappen. Vormelimaailm on jagunenud kaheks: ühed leiavad, et teismelised ei tohiks maailma mainekaimas võidusõidusarjas võimsat sõiduvahendit ohjata, sest see on ohtlik ja ebaväärikas, teised ei näe selles probleemi – las poiss proovib. Sel teisipäeval seitsmeteistkümneseks saanud Verstappen lööb F1-sarja vanuserekordi pika puuga ehk kahe aasta ja 122 päevaga, seni kuulus tippmark Jamie Alguersuarile. Mõistagi ei tohi endise vormelisõitja Jos Verstappeni poeg šampanjat rüübata, ka juhiloa saaks ta Hollandis alles 18. eluaasta täitudes ning sõiduauto omanikuks siis, kui saab 19. Rahvusvaheline Autoliit FIA oli sunnitud tunnistama, et kuninglik vormel on muutunud tõesti liiga lihtsaks, kui lapsedki selle taltsutamisega hakkama saavad, ning peavad plaa-

ni muuta see raskemini juhitavaks. Ent samas pidid ametnikud ulatama Verstappenile superlitsentsi, kui too oli läbinud F1-autoga 396 kilomeetrit. On mis on, Verstappen asub Red Bulli tütartiimis Roro Rossos tuleval hooajal stardijoonele. Red Bulli nõustaja Helmut Marko kinnitas, et hollandlane hakkab hoobilt tegusid tegema, ning võrdles teda legendaarse Ayrton Sennaga. «Verstappen alustas võidusõitmist neljaselt ning on erakordne talent, kellesarnaseid sünnib üks kümnendis. Ärge vaadake vanust, vaid võimeid. Ka vaimsetelt omadustelt on ta pigem 22 kui 17.»

Üleeile seitsmeteistkümneseks saanud Max Verstappen lööb F1-sarja nooruserekordi pika puu ehk kahe aasta ja 122 päevaga. Kui Verstappen peaks kandideerima võidusõitjakohale nagu näiteks raamatupidajaks ja tiimidele CV saatma, poleks sinna just palju kirjutada. Jah, kardisõitjana oli ta kõva, kuid vormeliga hakkas kihutama alles mullu sügisel. F3 Florida talvesarjas sai hollandlane kaks võitu ja kolmanda koha, tänavusel Euroopa F3-tšempionaadil on kirjas seitse esikohta ning praegu on ta kokkuvõttes teine.

Iseenesest pole ühe sarja vahelejätmises enne F1-auto rooli istumist midagi erakordset, nii tegi ka Kimi Räikkönen, kuid tema oli sel ajal 21 aastat vana, sõitnud vormelitega kaks aastat ning soomlane, st võidusõitja geenidega. Noored on varemgi F1-sarjas

läbi löönud, kuid jutt käib siiski 19-aastasena debüüdi teinud tulevastest maailmameistritest – Sebastian Vettelist ja Fernando Alonsost. Nüüd aga äkki 17-aastane poiss ässadega rinda pistmas. «Minu arvates on vara 17-aastaselt F1-autot roolida,» tõdes Vettel. «Eks tulevik

Naiste klubide treeneritoolidel hakkavad istuma viis meest KORVPALL. Naiste Eesti-Lä-

ti ühisliiga algav hooaeg on eripärane – kõigil viiel Eesti klubil on peatreeneritoolil mees. Neist kolm on naiskondade eesotsas debütandid – kevadel Eesti meistriks tulnud Tallinna Ülikooli juhendab meeste koondise endine loots Üllar Kerde, kes eelmisel hooajal oli Kersti Sireli parem käsi. Et Kerde aitab luua Moskva Dünamo spordikoolis uut süsteemi, sai ta mängudel käia vaid Eesti liiga finaalseeria ajal. «See oli Kersti soov, et nüüd niipidi proovida, näis, kuidas läheb,» sõnas Kerde, kes on varasemalt aastaid tagasi ka Audenteses tüdrukuid treeninud. Nüüd peab ta Venemaal käima harvem ja saab rohkem naiskonnale pühenduda. «Eks ma toon siia natuke meeste mängu sisse. Kui meeste korvpall on pigem füüsilise poole peale üles ehitatud, siis naised kasutavad rohkem mõistust. Veidi raske on ringi harjuda ikka, kohati tuleb teistmoodi taktikat kasutada.»

Frieril kõrged eesmärgid Tallinna Ülikooli ridades on ka kaks lätlannat – juba eelmisel hooajal üheks liidriks tõusnud Laura Audere ja noortekoondislane Guna Lagzdina, ülejäänud tuumik on sama, vaid Pirgit Püü liitus Tallinna 1182ga. Võimalik, et piiri tagant tuleb täiendust veel. «Vaatame, kuidas selle koosseisuga minema hakkab ja siis tegutseme edasi. Praegu on

tehnikale,» sõnas Köster. «Nii Howard kui teine treener Gerly Kostla on väga hingega asja juures ja äärmiselt innustavad,» lisas Köster.

Kvalifikatsioonita Liivak

Howard Frier ja Üllar Kerde eilsel pressikonverentsil. foto: sander ilvest

mitu mängijat vigastuste ja haigustega hädas, kui nemad mängukorda saavad, on pilt selgem,» kommenteeris Kerde. «Võita on kergem kui tiitlit kaitsta. Alustame seega kaitsmisest,» ütles Kerde järjestikuse Eesti meistri tiitli püüdmise kohta. «Oleks ka aeg, et ühisliigas saaks mõni meie klubi medali kaela ja ei peaks ainult lätlasi õnnitlema,» sõnas ta eesmärkide kohta. Seni pole Eesti klubid ühisliigas otsustavates mängudes lõunanaabritele vastu saanud. Viimaste aastate Eesti edukaim naiskond Eclex tegi läbi nimevahetuse ja ka treenerivahetuse – Tallinn 1182 nime all mängivat võistkonda hakkab uute sihtide poole tüürima endine tippmängija Howard Frier,

kes seni on noori juhendanud. Ameeriklasel on eesti keel juba mõnda aega vabalt suus ja nii annab ta ka intervjuusid eesti keeles. «Oleme palju tööd teinud ja vaeva näinud. Eesmärgid on kõrged – tahame kodust tiitlit ja ühisliigas võiks samuti medali saada. Meil on tugev tiim ja eesmärgid peavad kõrged olema,» ütles Frier. Naiskonna treeningud viiakse siiski läbi inglise keeles. «Mina tahtsin muidugi eesti keeles rääkida, aga naised ütlesid, et nad ei saa minust aru!» hüüatas Frier. Naiskonna liikme Annika Kösteri sõnul on Frier innustav ja entusiastlik treener. «Treeningud on huvitavad ja mitmekülgsed, palju pööratakse tähelepanu põrgatamisele ja

Tartu Ülikooli treeneripingil istub endine mängumees Toomas Liivak, kes kaks eelmist hooaega oli sealsamas abitreeneri rollis. Et Liivakul pole vastavat kvalifikatsiooni, ei saa ta ametlikult peatreeneri nime all naiskonda juhendada ega näiteks ka mängu ajal minutilisi mõtlemispause võtta. «Olen nüüd juba mitu hooaega siinset naiste taset näinud ja pilt pole sugugi paha. Kui esmakordselt naiste korvpalli juurde tulin, oli see ikka täiesti võõras maa,» rääkis kunagine Tartu meeskonna tagamees Liivak. «Loodan, et suudame paremini esineda kui eelmistel hooaegadel,» sõnas ta. Naiskonnas on ka üks oluline täiendus – koondislane Mirjam Nikolai, kes sai hiljuti emaks, ent tahab õige pea treeningutega alustada. Audentese SG / Noortekoondise peatreener on jätkuvalt Jaanus Levkoi ja AmEst Rapla eesotsas jätkab Toomas Annuk. Mõlemad on noortest koosnevad naiskonnad. Ühisliiga avamäng peetakse juba sel reedel kell 18 Audentese spordihoones, kus vastamisi lähevad igipõlised rivaalid Tallinna Ülikool ja Tallinn 1182. Mariel Gregor

Max Verstappen arvab, et kuningliku vormeli taltsutamine pole teab, mis raske töö. foto: ap/scanpix

näitab, kuid minu meelest pole see õige.» F1-sari pole koht, kus õppida ja vigu teha, sest neid tuleb noortel meestel ikka ette, sõnas Alonso, kuid liiga kriitiliseks ei muutunud. «Elame, näeme. Mõni on tõeliseks võidusõiduks valmis 17-, mõni 29-aastaselt, mõni mitte kunagi. Mina polnud Verstappeni vanuses valmis F1-autoga kihutama.» Jenson Button, kes oli kuningliku sarjaga liitudes 20, tunnistas, et pidanuks tegelikult veel mõni aasta lahjemaid vormeleid taltsutades oskusi omandama. «Samas, kuidas sa ütled «ei», kui sulle pakutakse kohta F1-tiimis. Äkki teist võimalust ei tulegi?» Endine Soome vormeliäss Mika Salo oli seevastu kuri: «F1 ei tohiks olla laste võidusõit, vaid sari, kus kihutavad maailma parimad, kes on selleks aastaid valmistunud.» Verstappenit seevastu enesekindluse puudumises süüdistada ei saa. Mõtleks, F1, mis seal nii erilist... «Kardist üleminek F3-autosse oli palju suurem samm kui F3st istumine F1-autosse,» tõdes hollandlane. «Ma ei muretse. Autod on turvalised. Palju ohtlikum on jalgrattaga suurlinnas pedaalida. Ka ei loe ma sotsiaalmeediat, kus minust kirjutatakse nii head kui halba. Keskendun oma tegemistele.»

20 || AED & KODU || POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

SÜGISESED PÕLLUTÖÖD. Kui taliküüslauk praegu maha panna, saab juulikuus korraliku saagi.

Aeg istutada taliküüslauku piret lakson reporter

aliküüslauk tuleks maha panna umbes kuu enne püsivate külmade saabumist, nii saavad küüslauguküüned korralikult juurduda. Küüslauku saab paljundada kas küüntega või õisikus kasvanud vegetatiivsete varresibulatega. Vahetult enne mahapanekut tuleb liitsibulast eraldada küüned, mida võiks enne veel umbes pool tundi kaaliumpermanganaadi lahuses leotada, kuna see aitab hävitada haigustekitajaid. Eesti Maaülikooli aianduse osakonna lektori ja küüslaugukasvataja Priit Põldma sõnul on küüslaugukahjuriteks sibulakärbes ja sibulakoi, haigustekitajatest võib küüslaugul esineda näiteks hahkhallitust ja valgemädanikku. «Kui aga küüslauku mitu aastat järjest samas kasvukohas mitte kasvatada, ei tohiks neid haigusi eriti esineda,» sõnas asjatundja. Taimekaitsevahendiga koduaias küüslauku pritsida ta

kindlasti ei soovita. «Koduaia tingimustes ei ole haigused kuigi suur probleem, hoopis olulisem on korralik algne paljundusmaterjal ja selle kaaliumpermanganaadi lahuses leotamine,» toonitas Põldma. Küüned tuleks maha istutada viie-kuue sentimeetri sügavusele, nii et kannaosa jääks allapoole, sest nii kasvab küüslauk paremini. Istutama peaks 10–15-sentimeetrise vahega, ridade vahe võiks olla aga 20–25 sentimeetrit. Sellisel juhul kasvavad küüslauguküüned hästi ja ka haigused ei levi nii kergesti. «Küüslauk on küll suhteliselt külmakindel kultuur, kuid igaks juhuks võiks peenra katta viie sentimeetri paksuselt turba-, komposti-, kõdusõnnikuvõi õlekihiga,» soovitas Põldma, sest see aitab taimi kaitsta tugevate külmade eest lumeta talvedel. Ebasobivate tingimuste tõttu ei soovita asjatundja taliküüslauku rõdukasti panna, või kui, siis peaks kasti talveks õue maha matma. «Näiteks kinnisel rõdul on liiga soe ja tärkamine toimub liiga vara, samuti peab väga hoolas olema kastmisel,» selgitas Põldma. Millist küüslaugusorti aga eelistada? Väga palju neid Põldma hinnangul Eestis liikumas ei olegi, aga pigem tasuks eelistada lähiriikidest pärit sor-

te. «Seda kindlamini annavad need saaki, ehkki mõnel aastal võivad ka mõned Prantsuse sordid väga head saaki anda,» tõdes ta. Proovida tasub Põldma sõnul näiteks Leedu sorti «Ziemiai», Poola päritolu varajast sorti «Harnas» ja Poola sorti «Ornak». «Oleme ülikoolis katsetanud uut Ukrainast pärit sorti «Ljubaša», mis on väga hea saagikusega, kuid sel aastal seda veel ei müüda, ehk järgmisel aastal,» arvas ta. Meie tingimustes soovitabki Põldma külvata pigem taliküüslauku, mis on kevadel mahapandavast suviküüslaugust tunduvalt saagikam. «Suviküüslaugu sortidest on müügil Prantsuse omad, kuid väga head saagikust oodata ei ole, kuna Eesti tingimustes jääb nende kasvuperiood lühikeseks ja liitsibulad liiga väikseks,» selgitas ta. Hilissügisel võib proovida külvata veel näiteks porgandit, peterselli ja miks mitte ka porrulauku. «Seeme talvitub mullas ja järgmisel aastal hakkab

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

kohe esimesel võimalusel kasvama,» sõnas Põldma. Ent seda vaid juhul, kui talv on soodne. «Ei tohiks olla pikki sulaja külmaperioode, pigem soosib taimede kasvu stabiilne talv, kuid milline talv tuleb, ei tea keegi ette,» tõdes ta. «Seega, kellel kange tahtmine on, võib proovida, aga igal juhul tuleb arvestada riskiga, et heitliku talve korral tärkavad taimed hukkuvad.»

Näpunäiteid küüslaugu kasvatamiseks • Parimad on toitainerikkad saviliivmullad ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad.

• Õige aeg koristamiseks on, kui lehed hakkavad kolletuma ja kuivama ning taime vars kergelt kolletuma.

• Kasvukoht peaks olema valgusküllane ja üpris umbrohupuhas.

• Pärast koristust tuleb küüslauku kuivatada kaks-kolm nädalat, seejärel lõigata juured ja varred.

• Esimeseks tööks kevadel on väetamine ja mulla kobestamine. • Oluline on korralik umbrohutõrje ja kastmine.

• Küüslauku tuleb säilitada kuivas ja pimedas ruumis temperatuuril –2… +2 kraadi ja 60–75-protsendise õhuniiskuse juures.

Tänu Ragn-Sellsi Tartu sorteerimiskeskuse töötajate osavatele kätele ja loomingulisusele on jäätmetes foto: erakogu kasvukoha leidnud kõikvõimalikud ilutaimed.

Jäätmed aitavad luua silmailu triin ärm

triin.arm@postimees.ee

Lisaks kaunitele õitele paistavad Ragn-Sellsi Tartu sorteerimiskeskuse ees kasvavad taimed silma ka põnevate jäätmetest valmistatud kasvuanumate poolest. Sorteerimiskeskuses juhatajat Andrus Lauku võib pidada jäätmetesse taimede istutamise idee autoriks, sest just tema tõi selle toreda kombe oma praegusesse töökohta kaasa. Laugu sõnul sündis mõte neli-viis aastat tagasi, kui tema tollase töökoha ees laius suur lage plats, kuhu ei võinud isegi autosid parkida. Nii tuligi mehele pähe idee, et tühjalt seisva maalapiga võiks midagi ette võtta. «Kodus oli lilli ka ja inime-

sed tulid minu fantaasiaga kaasa,» rääkis ta. «Alguse sai see õigupoolest vanast pesumasinast. Võtsime pealt plaadi ära ja trumliaugul luugi eest ning panime lilled sisse,» ütles mees, kelle maakoduski õitsevad lilled jäätmetest tehtud anumates. Sorteerimiskeskuse ette istutatud taimed pärinevad enamjaolt Ragn-Sellsi töötajatelt. Need, kel kippus koduaia tarbeks kasvatatud taimi üle jääma, võtsid istikud tööle kaasa. Samas on mõned taimed pärit siiski ka jäätmete hulgast. «Kui leidsime mõned taimekesed, mis võtsid eluvaimu sisse, siis ikka leidsime neile mõnes amplis koha,» rääkis Lauk, kelle sõnul kasvas prügi hulgas näiteks mätashari. Haljasala-poolsete akna-

laudade äärtes, kus on puhtam keskkond, kasvatati Laugu sõnul ka maitsetaimi. «Sorteerimiskeskuse töötajad tegid lõuna ajal köögiakna lahti ja noppisid neid võileivale või supile. Eriti atraktiivne oli see võimalus siis, kui värske salat end välja ajas. Sel aastal oli kasvamas kolme sorti lehtsalatit, tilli, sibulat, peterselli ja basiilikut. Viimast kahte võib veel praegugi maitsta,» ütles Lauk. Tänavu kasutatud jäätmetest peab Lauk kõige põnevamaks lahenduseks plasttorusid, kuhu on istutatud näiteks lobeeliad. Eelmisel aastal õitsesid taimed aga ka televiisorites ja kohvimasinates. Juhataja sõnul ongi põhiline mõelda välja põnevad lahendused ja leida sorteerimiskeskusesse toodud asjadele taaskasutust.

postimees, 2. oktoober 2014 || vaba aeg || 21

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER

TEATER VANEMUINE

RAHVUSOOPER ESTONIA

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 2.10 kl 12

COPPÉLIA

L. Delibes’i ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Vitali Nikolajev jt 2.10 kl 19 Soodustus pensionäridele 40 % I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Jassi Zahharov, Maris Liloson, Tõnu Kilgas jt 3.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 3.10 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Kristel Pärtna jt 4.10 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Aare Saal, Janne Ševtšenko jt 4.10 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Abigail Sheppard jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 2., 12., 16.10 kl 19

Leke

Jordi Galceran. Lav Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart (külalisena), Lauri Kaldoja (külalisena). 3., 8., 25.10 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla. Lav Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja.

Väikses saalis 2., 26.10 kl 19

Orvud

Lyle Kessler. Lav Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Vanemuine), Ivo Uukkivi. 3., 25.10 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

4.10 kl 19 Esietendus!

OOPERIFANTOOM

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra või Hanna-Liina Võsa, Koit Toome jt. Lavastaja Georg Malvius, dirigent Martin Sildos

Väike maja 2.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Pähklimägi, Andres Mähar 3.10 kl 19

DEEMONID

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets. Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

Sadamateater 2.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 3.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Teatri Kodu 2.10 kl 11

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus 5.10 kl 12

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Viljandi Ugala

6.10 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 3.10 kl 19

TESTOSTEROON 4.10 kl 19 Esietendus! 10., 23.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

Küünis

MANDEL JA MERIHOBU 4., 10., 25.10 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI 7.10 kl 11 ja 13

PÕRR…!!!

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt. 8.10 kl 19

Sajand

Autor Tõnu Õnnepalu. Lavastaja Margus Kasterpalu. Osades Luule Komissarov, Peeter Jürgens, Triinu Meriste, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Rait Õunapuu jt.

Väike saal 4. 25.10 kl 17

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam. Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

Kontserdisari “Kuldne klassika”

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 2.10 kl 18 6.10 kl 16

Andromeda saar

I. Hargla. Lav Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

2., 4., 5., 19., 20., 21.10 kl 19

(T)öö klubis

John Godber, komöödia Lavastaja Sander Pukk Osades: Kait Kall, Tõnis Niinemets, Karl-Andreas Kalmet, Veiko Tubin

SÕLTUMATU TANTSU LAVA

7., 8.10 kl 18

Faust

A. Toikka. Lav Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul

VON KRAHLI TEATER

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

EESTI MEES JA TEMA POEG

Lihula Kultuurimajas 8.10 kl 19

KVARTETT

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 3., 31.10. kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

Uno Bossa

Hei, õeke

TEATER NO99

Telliskivi 60A 2.10 kl 19 Sõltumatu Tantsu Lava avamisprogramm:

The Drone of Monk Nestor / Karl Saks

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 2.10 kl 19 Viimane etendus Eestis

NO54 Kolmapäev

4., 6.10 kl 19 Viimaseid kordi

NO65 Suur õgimine

väike maja 2.10. kl 19

Kullervo

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

(lav. Lauri Maijala)

13., 14., 15.10 kl 19 16.10 kl 20

Leping

(lav. Indrek Apinis) 4., 9.10. kl 19

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov)

NO51 Mu naine vihastas

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

7., 21.10. kl 19

Kaasavaratu

(lav. Elili Neuhaus)

Endla Küün 3.10. kl 19

Kullervo

(lav. Lauri Maijala)

Kanuti Gildi Saal 4.10. kl 16

Kullervo

(lav. Lauri Maijala)

Salme kultuurikeskus 6.10. kl 19

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Laagri City Kontserdimajas 4.10 kl 19

Viimsi Kooli aulas

Elu ja kuidas sellega toime tulla

5.10 kl 19

Aruküla rahvamaja

6.10 kl 19

(lav. Üllar Saaremäe)

Märjamaa Rahvamajas

8.10 kl 19

Paide Kultuurikeskuses

(lav. Indrek Apinis)

7.10 kl 19

Leping

5.10 kl 17

Tallinna Kammerorkester MARTIN KUUSKMANN (fagott) Dirigent RISTO JOOST C.P.E. Bach, Hummel, Mozart, Haydn

Väravatorn 4.10 kl 16

Suur Muusikakadeemia - Vivaldi sonaadid III Andres Mustonen (viiul) Ivo Sillamaa (klavessiin) Taavo Remmel (kontrabass)

Kärdla kultuurikeskus 4.10 kl 18

Otepää gümnaasium 6.10 kl 18

KONTSERT EESTI KONTSERT

«Isa tuli koju»

Lauri Saatpalu ansambel

Peterburi Jaani kirik 4.10 kl 19

www.concert.ee

Lihula kultuurimaja 2.10 kl 19

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje”

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent MIKK ÜLEOJA

Antsla kultuurija spordikeskus 3.10 kl 19

8., 9., 10.10 kl 19

3., 30.10. kl 19

3.10 kl 13; 18

Piletid Piletilevis

Üksikisiku mentaliteet. Karja identiteet. Egokeskne loogika. Aktiivne passimine. “Hei, õeke” on näitlejate ja etenduskunstnike Riina Maidre ning Inga Saluranna teatraalne & minimalistlik lavastus.

6.10 kl 19

(lav. Hardi Volmer)

Suur saal

Vanemuise kontserdimaja

3., 4., 7., 8., 9.10 kl 19

T. Stoppardi draama

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Madara 22a

Abja Rahvamaja

9.10 kl 19

UGALA TEATER

CLUB FACTORY

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

2., 17., 23.10 kl 19

4., 30.10 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa

VAT TEATER

Ansambel BOMBILLAZ

Tapa Kultuurikoda 3.10 kl 19

“Klassikatähed”

Elina Netšajeva (sopran) Johan Randvere (klaver)

Jõhvi kontserdimaja 3.10 kl 19

Estonia kontserdisaal 4.10 kl 19

Avinurme kultuurikeskus 6.10 kl 19

“Bachist Zappani” QUASAR SAXOPHONE QUARTET (Kanada) Bach, Glazunov, Vivier, Gregory, Andriessen, Zappa

ERSO

www.erso.ee

Estonia kontserdisaal 3.10 kl 19

Kontserdisarja GURMEE avakontsert Bohuslav Martinů - Süidid balletist “Špalíček” Ludwig van BeethovenKlaverikontsert nr 2 Richard Strauss Sümfooniline fragment balletist “Joosepi legend” Kalle Randalu (klaver) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent NEEME JÄRVI

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

SILVA

suur maja

Võru Kultuurimaja

22 || kuulutused || postimees, 2. oktoober 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Töö Soomes kahele Mic-Mac keevitajale. Tel 5845 5548. Korterite, majade remont ja muud ehitustööd. Tel 501 6542.

Vajame operaatorit harvesterile John Deere 1070D. OÜ Formforest, Sulev Oras tel 503 4300.

Mälestust sa hella pälvid, pälvid austust, sõnu häid. Mälestuste kauneid jälgi meile hinge sinust jäi.

Mälestame 85. sünniaastapäeval armast ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Velda Sibulat

Rita Kägo

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu. Tel 734 1901.

2. X 1929 – 21. VII 2007

2. X 1964 – 10. VII 2014

Karin ja Kaie peredega

50. sünniaastapäeval mälestavad lesk, poeg, tütar, Kobby ja Auno.

Teatame kurbusega, et meie hulgast lahkus

Koolimärkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Busside tellimine. bussi. tellimine@mail.ee, tel 502 2397.

Silvia Jaanvärk 4. IV 1926 – 28. IX 2014

Leinab õetütar perega. Ärasaatmine 3. skp. kell 12.30 Tallinna krematooriumis Pärnamäel.

Lahkus meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Ostan EW hõbemünte. 1. «Toompea» 10 €; 2. «Ülikool» 40 €; 3. «Laulupidu» 80 €. Tulen ise järele. Tel 5558 9066.

Telli endale leiliruumi mõõtude järgi lavakomplekt. www.saunapoint.ee, tel 5375 7000. Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Elfriede Maidra 2. II 1914 – 29. IX 2014

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 4. skp. kell 13 Pauluse kalmistu leinamajas.

Lahkus meie armas abikaasa, ema, vanaema ja vanavanaema

Aino Klesment 31. VIII 1929 – 28. IX 2014

Lesk ja tütred peredega Ärasaatmine 4. skp. kell 14 kodus Pagulal.

Lahkus kallis abikaasa, ema ja vanaema

Sylvi Koitla

22. V 1931 – 30. IX 2014

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 4. skp. kell 10.30 Pärnamäe kabelis.

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie ema, vanaema ja vanavanaema

Laine Lea

13. XII 1928 – 30. IX 2014

Leinavad tütar ja poeg peredega. Ärasaatmine 4. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Mälestame head sõpra ja golfikaaslast

Erkki Olavi Makkoneni Sügav kaastunne Kristale ja Mikale. Alla ja V-P Holopainen, Erkki Kaijanen, Esa Kytömaa, Kurt Lönnqvist, Veijo Roihu, Yrjö Vanhanen, Kari Wikström, perekond Granlund

Vaikis valu, kustus elu – järgi jääb vaid mälestus. Teatame, et on lahkunud meie kallis õetütar

Aga ma tean, me kohtume veel. Rada ju sama, olen teel ...

Siina Mikiver

Jaan Puusempa

6. I 1945 – 29. IX 2014

26. VII 1934 – 27. IX 2014

Mälestavad sugulased.

mälestab Silvia.

Kurbusega teatame, et on lahkunud meie kallis vend, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Lahkus kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994, KPE OÜ.

Vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040. Ostan Lorupi korralikke värvilisi kristallkarahvine. Maksan 150 €/tk. Tel 5450 7799.

Ostan Lorupi klaasikoja värvilise kristallkarahvini. Maksan 120 €. Tel 5558 8070.

Tule, tööta päikeselisel Tenerifel! B-Funky Fashion otsib oma kollektiivi aktiivseid ja kohusetundlikke tüdrukuid, kelle ülesanneteks on kleitide esitlemine ning müümine saare lõunaosa kuurortites. Vajalik on inglise keele oskus. Töötamine lepingu alusel 5–6 päeva nädalas, palk + tulemuspalk. Info tel +34 606 181 946, José või e-postiga info@bfunkyfashion. com

Järve Aiand müüb hea kvaliteediga toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas. Tel 509 1117.

Luunja vallavalitsus on vastu võtnud ja avalikule väljapanekule suunanud Pilka külas Sambla maaüksuse detailplaneeringu. Planeeringuala suurus on u 5,9 ha. Planeeringuga jagatakse Sambla maa-ala tootmis- ja ärimaa kruntideks, millistele antakse ehitusõigusega võimalus rajada tööstus-, lao- ja büroohooneid. Lubatud on võimaliku kahjuliku välismõjuta äri- ja tootmistegevus ning ladustamine. Planeeringuga saab tutvuda 27. X – 10. XI 2014. a Luunja vallamajas ja valla veebilehel. Avalik arutelu toimub 25. XI kl 13 Luunja vallamajas.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Jefimia Saarmann 28. VIII 1925 – 1. X 2014

Omaksed Hüvastijätt lahkunuga 3. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Avaldame siirast kaastunnet Kristina Sarapuule kalli isa

Vello Toomela surma puhul. Kirjastus Koolibri

Rafael Kindsingo Kauaaegset kooriliiget mälestab meeskoor Forestalia. Sügav kaastunne omastele.

Avaldame kaastunnet Fred Kirsile perega kalli ema, vanaema, ämma

Lempi Kirsi

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie armas

Helge-Valda Tarkna 10. I 1930 – 26. IX 2014

11. VI 1937 – 28. IX 2014

Tõnu Telgma

Vello Toomela

Omaksed Helge ärasaatmine on 3. skp. kell 15 Tallinna Metsakalmistul.

Omaksed Ärasaatmine 6. skp. kell 12 Pärnamäe väikeses krematooriumis.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 4. skp. kell 13 Metsakalmistu kabelis.

On loojunud päev, kaob hüvastijätt – rinnale pandud kaks väsinud kätt. Lahkus meie kallis

Elve Tšernova 9. IV 1960 – 30. IX 2014

Südamlik kaastunne Mariusele perega kalli

Enno Vahteri kaotuse puhul.

24. XII 1939 – 30. IX 2014

Südamlik kaastunne Juta Vahterile abikaasa

Enno Vahteri surma puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Nordecon

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 4. skp. kell 9.30 Tartu krematooriumi suures saalis.

Klubivennad Eesti Konjakiklubist

Avaldame kaastunnet Meriisele ja Maidule peredega isa, vanaisa ja äia

Südamlik kaastunne prof. Andres Salumetsale isa

Südamlik kaastunne Tiinale perega kalli

Valdek Käärdi

surma puhul. Perekonnad Raukas, Kollom, Roose ja Hoffmann

Heino Salumetsa

Erene-Benita Vaheri

kaotuse puhul. Kolleegid TÜ naistekliinikust

surma puhul. Karin ja Peeter

Mälestame unustamatut kaasteelist

Avaldame südamlikku kaastunnet prof. Andres Salumetsale armsa isa

Avaldame kaastunnet volikogu esimehele Toomas Vitsutile poeg

Endel Laulu

Maario Vitsuti

kaotuse puhul. SA TÜK naistekliiniku sünnitusosakond

21. IV 1927 – 25. IX 2014

Heino Salumetsa

Tormalaste Kodupaigaühendus

kaotuse puhul. Kolleegid TÜ BSMi biomeditsiini osakonnast

surma puhul. Tallinna linnavolikogu Tallinna linnavalitsus

Siiras kaastunne dr. Fred Kirsile perega kalli ema, ämma ja vanaema

Südamlik kaastunne Irale armsa ema

Toomas, tunneme sulle südamest kaasa poeg

Lempi Kirsi

Viive Sillaots

Renate Lavjagina

surma puhul. Kolleegid SA TÜK lastekliiniku neonatoloogia osakonnast

Lempi Kirss Mälestan kallist tädi. Südamlik kaastunne omastele. Ingrid perega

kaotuse puhul. Töökaaslased Tõrukesest

Meie südamlik kaastunne Karin Leale kalli ema

Südamlik kaastunne Ellile kalli isa

Laine Lea kaotuse puhul. Kolleegid SA TÜK operatsiooniteenistusest

Avaldame sügavat kaastunnet Monikale kalli vanaema

Südamlik kaastunne tütardele ning Reinule ema ja abikaasa

Meeli Kooviti

Alma Miti

surma puhul. Kolleegid salongist

kaotuse puhul. Perekond Murumets

Ain Kull

Avaldame sügavat kaastunnet Indrek Saarele isa

Sügav kaastunne Kerstile venna kaotuse puhul. Töökaaslased advokaadibüroost VARUL

Aavo Saare

12. V 1957 – 26. IX 2014

(sünd. Sõmmer)

Mälestame kallist rühmakaaslast. Siiras kaastunne omastele. TPI 1968. a. lõpetanud KKK-rühm

kaotuse puhul. AS GMP Grupp

Enn Tiiveli kaotuse puhul. Kolleegid aktsiaseltsist Toyota Baltic

Hilda Timmat

Maario Vitsuti

kaotuse puhul. Kolleegid Tallinna linnavolikogu kantseleist

Tamara Volikova Mälestame head kolleegi ja avaldame kaastunnet lähedastele. Hariduse Tugiteenuste Keskus

Tamara Volikova

Mälestan. Sügav kaastunne Mariannele perega. Vaike Varalt

Sõbralikku ja abivalmis kolleegi meenutavad ja mälestavad endised töökaaslased Malle, Liidi, Tiiu L., Krista, Reet V., Aime, Ene, Reet R., Lea, Tiiu P.

Kallis Kristina, oleme sinuga, kui saadad ära oma isa

Mälestame endist kauaaegset lastekliiniku logopeedi

Vello Toomela

Tamara Volikovat

Anne, Regina, Katrin

Kolleegid SA TÜK lastekliinikust

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Kõik algab sellest, millesse usud. Uskumuste muutmisega hakkab elu teist nägu näitama. Seal on ka paar n-ö veealust kari, kuid suudad neid ennetada.

SÕNN Kui tunned end väsinuna, oled liigselt panustanud materiaalsusele. Samuti tahad välja rabeleda liiga kitsastest normidest. KAKSIKUD

Emotsionaalsed ja mentaalsed blokeeringud võivad takistada sul elu nautida. Tahad uut ja arengut, aga tunned kõhedust, sest astud ikka samasse ämbrisse.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014 || VARIA || 23

ERNIE

Jacob Haring – L’Italia Scacchistica, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Oc3!

VÄHK Positiivne mõtlemine aitab sul näha ka kõige jõhkramas rünnakus midagi positiivset. Võtad seda kui õppetundi, milleta sa ei oleks saanud edasi liikuda. Kellegi vingumine liigsöömise ja ülekaalulisuse teemadel on sind ära tüüdanud. Teatad, et sina oled endaga rahul ja sind need probleemid ei puuduta.

NEITSI Näed enda ebatäiuslikkust ja hunnikut puudusi. Ümbritsevad inimesed peegeldavad sulle tagasi üsna kummalisi asju. Ära unusta, et ka sina oled neile peegel. KAALUD Õhus on tunda kahtluste hõngu. Kas kõik kahtlustavad kõiki? Leia üles see punkt, millest asi alguse sai. Disharmoonia saab siis kerge vaevaga lõhkuda.

DILBERT KUNA MEIL POLE PIISAVALT TAUSTAINFOT, SIIS PEAN OTSUSE LANGETAMA KOGEMUSTE JA KÕHUTUNDE PÕHJAL.

Kõva koor ja pehme tuum või vastupidi? Näitad üles painduvust ja olukordadega kohanemist. Selle tõttu saad kõikidest inimsuhete keerdkäikudest jagu.

KALJUKITS Elu ilusad küljed hõõruvad end sulle nina alla. Oled naudinguteks valmis, kuid kohusetunne annab endast igal sammul märku. Pingutad, et lubatud ülesanded enne naudinguid täita.

KUSS! MUL VIST TULEB MIDAGI.

TUNDUB KÜLL.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

AMBUR Käes on juba pimedam ja niiskem aeg. Selle tõttu võid tahta rohkem koduseinte vahel viibida ja tuleviku üle mõtteid mõlgutada. Teed plaane kevadeks.

SEST SELGELTNÄGEMINE KÕLAB PAREMINI KUI EBAKOMPETENTSUS?

1. Kui Mart Poom tegi oma suuresitusi Sunderlandis, pruulisid kohalikud õllemeistrid meie jalgpalluri auks ka eriõlle. Mis nime see kesvamärg kandis? 2. Mida arvutatakse Harris-Benedicti, Mifflin-St. Jeori, Katch-McArdle’i ja Cunninghami võrranditega. Arvutusmeetodeid on teisigi. 3. Mis erinevus on polügüünial ja polüandrial? 4. 17. augustil 1933 ilmus Rahvalehes 17-realine luuletus, mis algab sõnadega «Lahkub pikkamööda suvi». Luuletuse autor Pedro Krusten avaldas selle Miini Mihkli varjunime all. Värsiread põhjustasid väljaande ilmumise katkestamise kaheks ja pooleks kuuks. Mis põhjusel? 5. Nimetage maailma suurim vaid ühe riigi territooriumile jääv järv. Vastused: 1. Poominator Ale. 2. Kehamassi indeksit ehk inimese korpulentsust. 3. Esimene on mitmenaisepidamine, teine mitmemehepidamine 4. Luuletuse ridade esitähtedest moodustus lause «Laku perset tsensor». 5. Michigani järv (USA).

LÕVI

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

VEEVALAJA Igast tervisehädast sa numbrit ei tee, kuid raskemate puhul ravid end korralikult ja puhkad välja. Tead, et haigused saavad sageli alguse peas, mitte kehas. KALAD Ambitsioonikus kasvab ning oled elurõõmsam ja kirglikum. Sõltumatu ja enesekindla käitumisega lood tulevikku silmas pidades uue imago.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Naine jalutab pärast valimist koos mehega. Järsku näitab mees põõsaste kõrval pingil istuvatele meestele ja lausub: «Näe, värdjad istuvad!» Naine pareerib: «Miks siis kohe värdjad? Noh, mehed istuvad ja võtavad natuke viina. Sa ju ei tunne neid.» «Aga neil on kohe sellised värdjalikud silmad!» «Silmad nagu silmad, ei midagi erilist,» vastab naine. Mees jätkab: «Kui ma nüüd läheks nende juurde ja paluksin omale ka klaasikese valada, ning ütleks, millise partei poolt hääletasin, siis sa alles näeks, milliste silmadega nad mind jõllitaks, värdjad niisugused!» ••• «Arst soovitas mul juua mitte üle pitsi päevas.» «Ja sa täidad ettekirjutusi?» «Jõudumööda. Olen võtmisega jõudnud juba 2017. aastasse.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 2. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

UURIB, KUI TÕHUSAD ON VALITSUSKOMISJONID.

NIMEPÄEV: LEELO, LEELA, LEELI Enn Nõu 81, kirjanik ja arstiteadlane Ehalill Halliste 66, gobeläänikunstnik Siim Kallas 66, poliitik Valeri Maksimov 65, spordiajakirjanik Margo Kõlar 53, helilooja Jaan Toomik (pildil) 53, kunstnik Mart Soo 50, helilooja ja kitarrist

Haljala ringristmik avati regilaulu ja ühistantsuga Lääne-Virumaal Haljalas avati pidulikult vastvalminud ringristmik, mille ehitamisega tehti algust juuli esimeses pooles. Ringristmiku avamisel mängisid torupillimuusikat kunstnikud Riho Hütt ja Raivo Riim ning Haljala kooli muusikaõpetaja ja rahvamuusik Viivi Voorand. Viimane oli uuele ristmikule pühendanud ka mahuka regilaulu, kus mainiti ära nii ajalukku läinud valgusfoorid kui ka tublid ehitajad, kes Haljalas kaks kuud tööd tegid. Viimaks ärgitasid esinejad kuulama-vaatama saabunud rahva ühisele rivitantsule. Virumaa Teataja

Alanud on sookurgede, hanede, laglede ja teiste massränne ning nädalavahetusel tasub rändurid üle lugeda, kirja panna ja andmed ornitoloogiaühingule läkitada, sest siis on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad. Linnuvaatlus EuroBirdwatch saab Euroopas teoks juba 21. korda. Sellega pööratakse tähelepanu lindude sügisrände kulminatsioonile. Eesti ornitoloogiaühing kutsub 4. ja 5. oktoobril vaatluspäevadel osalema kõiki Eesti linnusõpru. Teavet juhendajaga linnuretkede kohta, vaatluste ülesmärkimise abiankeedi ja juhised leiab ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee. Sakala

EUROOPA

Püsib mahedalt jahe sügisilm

TALLINN +12

KÄRDLA +13 HAAPSALU +13

silve grabbi-kaiv ilmateenistuse sünoptik

NARVA +11

RAKVERE +10

PAIDE +12

Kõrgrõhkkonna kese nihkub vaikselt meist kaugemale Valgevene suunas. Ilm on TARTU täna vähese pilvisusega PÄRNU VILJANDI +12 +12 Eesti lõuna- ja kaguser+12 KURESSAARE vas, mujal on aga pilvisem, +13 mistõttu õrn vihmasabin õhtupoolikul rannikupiirkonnas pole välistatud. Tuul pöörVÕRU dub homme edelasse ja läände VALGA +12 +13 ning on tänasest veidi tugevam. Ilm püsib täna päevalgi jahedaKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS poolne ning termomeetrinäit üle 13 kraadi ei taha tõusta. Reede, 3.10 Laupäev, 4.10 Pühapäev, 5.10 Täna on vahelduva pilvisusega Tallinn +7/+13 +8/+12 +4/+10 olulise sajuta ilm. Puhub edela- ja Tartu +1/+12 +6/+11 +1/+9 läänetuul 3–9 m/s, põhjarannikul Narva +6/+12 +6/+12 –1/+9 kuni 11 m/s, õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on 10–13 kraadi. Pärnu +4/+14 +4/+14 +2/+10 Kuressaare +8/+14 +7/+14 +8/+11

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

Nädalavahetus tõotab tulla linnurohke

REISIKÜLG TUTVUSTAB MASUURIA PIIRKONDA POOLAS.

9m 3–

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: meelis meilbaum / virumaa teataja

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

tõuseb 7.28 7.19 7.35

loojub 18.52 18.45 19.00

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+21,8 kraadi (1981) –3,1 kraadi (1972) +21,4 kraadi (1981) –3,8 kraadi (1939)

KUUFAASID 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51 15. oktoober 5.05 24. oktoober 00.57

+18 +25 +23 +17 +19 +18 +19 +19 +18 +18 +16 +12 +12 +16 +26 +20 +20 +23 +11 +23 +9 +14 +21 +11 +18 +7 +13 +22 +18 +14 +16 +19 +12 +19 +31 +21 +32 +31 +24 +28 +34 +34 +21 +22 +18 +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 2. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Tuttav on ikka parem (Inglise 2009) 09 45 Ilus maa: Suussulav suitsuliha (ETV 2013) 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 40 Meie inimesed: Erelin* 13 05 Ajavaod. Ärimehed: 125 aastat Mayerist* 35 Eesti muusika videod, 2/3 50 Vabariigi kodanikud* 14 45 Tõuse ja sära!* 16 00 Holby City haigla: Eluplaan (Inglise 2002) 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin: Tuttav on ikka parem* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade. Saatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu. 20 05 Kahekõne 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI 35 Muusikadokk: Teadmine on algus. Lääne-Ida Diivani Orkester (PrantsuseSaksa 2007) 00 10 Ringvaade* 01 15 Holby City haigla* 02 20 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Inimene ja koduloom 10 05 Puutepunkt* 30 Teadlased: Toomas Tammaru (ETV 2008) 11 00 Kood, 1/3: Arvud 12 00 Muusikapreemiad 2014* 13 05 ERR.ee uudised 15 30 Kadekops, 11/20 50 Tom ja Fluffy 16 00 Lastetuba* 10 Cedric 25 Indiaanipoiss Yakari: Yakari ja koiott 40 Okaspead* 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Tuletõrjujad 18 00 Väike prints 20 Lammas Shaun 30 Lastetuba 45 Väike printsess 55 Mukk ja Tšavapa 19 10 Sõprade linn: Karujaht 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 5/10* 30 Vanamees ja põder 21 15 Protokoll (Eesti Telefilm 1996) 30 Sünge juhtum, 4/8: Kes seal on? 22 25 Bluestone 42 (Inglise 2013)* 55 Eesti TOP 7 23 40 Vincent (Inglise 2006) 00 54 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Napikas* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 17* 10 00 Taltsutamatu süda, 71* 11 00 Pilvede all* 12 00 Saladused* 30 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 56 15 25 Lastega kodus: Tanner Gibbleri vastu 16 00 Küladetektiivid, 93: Elu läheb, raha tuleb 17 00 Taltsutamatu süda, 72 18 00 Keelatud armastus, 18 19 00 Reporter 20 00 Laula mu laulu 21 30 Pohmakas 2 (The Hangover Part II, USA 2011). R: Todd Phillips. O: Bradley Cooper, Zach Galifianakis, Ed Helms. Komöödia 23 35 Chuck: Chuck vs jõuluvanakostüüm 00 30 Bordell 232: Tõde 01 25 Kuidas alasti hea välja näha? 5 02 10 Rizzoli ja Isles: Tants saatanaga* 50 A ja B 03 15 Reporter* 04 05 Hooaeg* 40 Küladetektiivid, 93: Elu läheb, raha tuleb* 05 25 Doktor Oz: Neljakümneste käsiraamat

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 93* 08 55 Südameasi 3, 8: Ohustatud liik* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Võimalik vaid Venemaal* 12 10 Naistevahetus, 5* 13 10 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 44* 14 15 Seitsmes taevas 1, 3: Silmapilkselt 15 15 Vaprad ja ilusad, 6827 50 Armastuse pisarad, 94 16 50 Kirgede torm, 1943 17 55 Südameasi 3, 9: Ameeriklane Aidensfieldis 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 12, 4: Hirmu vald, 2 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 9, 3 22 35 Kolmeraudne 23 35 Dr House 7, 17: Ebasoosing 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 35 Vaga vesi 2, 2: Vanad vaimud 02 25 Kolmeraudne* 03 15 Euroopa pokkeriturnee* 04 10 Kodumäng* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Lõpp agressioonidele!

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 9 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 729 09 05 Emmerdale, 37 35 Emmerdale, 38 10 05 Küladetektiivid: Lõpuvile 55 Süütu süüdlane, 63 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 45* 30 Uus võimalus, 46* 13 00 Doktor Oz: Magusate jookide vastu* 14 00 Karvapallide kättemaks (USA 2010)*. Perekomöödia 16 00 Naabriplika: Muutuste aeg* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Doktor Ozi hea une plaan 19 00 Uus võimalus, 47 30 Uus võimalus, 48 20 00 Pilvede all 21 00 Gok Wan kokkab, 2/6: Perekonna lemmikud 30 Kuula mu laulu 22 30 Kolm naist paadis 23 00 Näpud põhjas, 24: Martha Stewarti ball II 30 Sõbrad, 24: Rachel saab teada 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid: Lõpuvile* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 63/153* 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Punkri kaunimad hetked* 09 20 Conan, 295* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 10 Supermani uued seiklused (USA 1993)*. Seiklussarja pilootosa 14 45 Knight Rider, 1* 16 15 Komissar Rex, 17: Verejäljed 17 10 Supermani uued seiklused, 1/86 18 05 Knight Rider, 2: Säravas rüüs rüütel 19 00 Tuvikesed, 107: Meie beebi, 2* 30 Tuvikesed, 108: Kui Alil oleks haamer* 20 00 Kalailm 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 11: Alan Harper, kiropraktik* 30 Võrgutav võõras (USA 2007). R: James Foley. O: Bruce Willis, Giovanni Ribisi, Halle Berry. Põnevusfilm 23 35 Conan, 296: Hank Azaria, Tegan and Sara 00 30 Kaks ja pool meest, 12: Cameli filtrid ja feromoonid 55 Tuvikesed, 109: Miss Juust 01 25 Tuvikesed, 110: Mööblijant 50 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kalamehejutud 5, 13-16 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Malaisia, 4 16 00 Kutsuge Cobra 11 8, 13: Ekstreem 17 00 NCIS kriminalistid 6, 20: Pime tuletamine 18 00 Perepea 10, 7: Brian kirjutab menuki* 30 Simpsonid 6, 23: Springfieldi sidemees* 19 00 Suure paugu teooria 3, 5: Jubeda kommikatte järeldus 30 Suure paugu teooria 3, 6: Cornhuskeri tiimi keeris 20 00 Perepea 10, 8: Tee põhjanabale, 1 30 Simpsonid 6, 24: Trooja sidrun 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Barbar Conan (USA 2011). Fantaasiamärul 23 30 Puhkus Mehhikos 2, 90; ekstra 2, 90 00 45 Suure paugu teooria 3, 5-6* 01 45 Malaisia, 4* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 136/142* 45 Meedia keskpunkt* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 LV pressikonverents* 11 00 Rahvaadvokaat* 45 Kultuurimeeter* 12 15 Koolitants 2014, 18/19* 13 10 Ameerika eestlased. Idarannik, 10/13* 40 Kinnisvaraveeb 16 15 Meedia keskpunkt* 45 Rahvaadvokaat* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 137/142 19 00 Täna. Uudised 30 Šotimaa 2014 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Katastroofi ootel, 1/3. Dokfilm 22 10 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev 45 Vaba mõtte klubi* 23 45 Täna. Uudised* 00 15 Täna +* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Reporteritund Olev Kenk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Riigita rahvas. Andrus Mölder, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang 09 30 Jutujärg Sünnipäevalapsed, 1. Truman Capote’i novell 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Esineb korea pianist TaeHyung Kim, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks kümme aastat tagasi, mil ta sai Porto rahvusvahelisel konkursil eripreemia. 11 05 Album. Hart’s Delight. Piotr Beczala. Poola tenor Piotr Beczala on salvestanud albumitäie laule kuulsa austria tenori Richard Tauberi repertuaarist austusavaldusena iidolile. 12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Esineb Romanian Royal Camerata Nicolae Moldoveanu juhatusel. 20 00 Ilmakaar. Muusikat Rootsis Rättvikis toimunud 35. Euroradio Folk festivalilt 21 00 Helileid* 22 05 Fantaasia. Tõnu Karjatse 00 05 Nokturn