Postimehe paberleht 03 07 2014 by Postimees

100 PÄEVA

TAAVI RÕIVASE VALITSUS LOOB UUT POLIITILIST STIILI.

JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 4–5, ARVAMUS LK 11

PRANTSUSE SKANDAAL

TOUR DE FRANCE

Prantsusmaa ekspresidendi Nicolas Sarkozy plaan 2017. aastal taas riigipeaks kandideerida sai eile tõsise hoobi, kui talle esitati süüdistus korruptsioonis.

Laupäeval alustavad Tanel Kangert ja Rein Taaramäe kolm nädalat kestvat ränkrasket teekonda Leedsist Pariisi.

VÄLISMAA LK 10

SPORT LK 14

www.postimees.ee EASi uus juht

HANNO TOMBERG: Pean oluliseks keskendada EASi tegevus võtmeklientidele kui Eesti majanduse mootoritele.

MAJANDUS LK 9

NELJAPÄEV, 3. JUULI 2014 • NR 152 (7143) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 808 • LUGEJAID 201 000

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 3. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

priit pullerits

Selgelt väljamängitud roll

Mõned inimesed alustavad päeva mitte just kõige arukamalt. Või suisa valesti. Ja paraku on selliseid ekslikke alustajaid üha rohkem. Olete näiteks sattunud hommikutundidel Statoili bensiinijaama? Arusaadav, kui inimesed tangivad seal autot, aga püüda seal tankida ka iseennast... Kahjuks, nagu näitab eluvaatlus tanklates, leiab üha rohkem kaaskodanikke, alates ülikonnastatuist ja lõpetades tunkedesse pugenutega, et hommikusöögi võib haarata bensukast. Aga ka leheputkast või mõnest kiirsöögikohast, nagu andis teada kolleeg Hanneli Rudi möödunud laupäeval Postimehe majanduskülje põhjalikus loos. Selline ameerikalik-euroopalik elukommete muutus – mäletate neid Hollywoodi või Prantsuse filme, kus inimesed ruttavad tööle, hommikuseks kõhukinnituseks näppude vahel kohvitops, mõnikord ka saiake? – on kõike muud kui mõistlik ja tervitatav. Kes siis paarist püstijala kohvisõõmust, croissant’ist või külmikust võetud leivaviiludest söönuks saab? Eluküpsed inimesed küllap teavad ammust õpikutõde, et lõunasöök tuleb jagada sõbraga ja õhtusöök anda vaenlasele, aga hommikusöök tuleb kogu täiega võtta iseendale. Just hommikusöök, kordas mulle mitut puhku toitumisasjatundja Mai Maser, kellelt nõu pärisin, annab päevaks vajaliku energia ja stardijõu. «Ma ei väsi laulmast oodi hommikusöögile – see on vajalik!» kinnitas ta. Elulaadi muutumine vildakalt läänelikumaks annab niigi endast jõuliselt märku, kui vaatate, millise arengu – õigemini «arengu» – on teinud laste ja noorte kehakuju. Üks suuri süüdlasi selles on väär ja ebatervislik toitumine. Selle edendamisse on andnud olulise panuse ka need kohad, mis nüüd on hakanud pakkuma hommikust kõhupoolist. Nagu oleks see üllas vastutulek töörahva huvidele.

äna on Taavi Rõivase valitsuse ametisoleku 100. päev. «Ta näib seda kindlasti nautivat,» hindab koalitsioonipartneri esimees Sven Mikser tänases lehes, kuidas peaminister oma rolli sisse on elanud. Vaevalt sotside juht siin eksib. Rõivas askeldab valitsusjuhina ringi kiirelt ja agaralt, võiks öelda lausa dünaamiliselt. Ta on jõudnud käia juba 12 välisvisiidil ning kui pole parajasti see päev, mil jääda pildile koos Merkeli või Cameroniga, leiab kaamerasilm meie peaministri mõnes Eesti maakonnakeskuses ettevõtteid külastamas. Pildid sellest sugenevad ühismeediasse nagu nõiaväel. Kõik see pakub auditooriumile laias spektris võimalusi end valitsusjuhi päevakavaga seonduvalt välja elada: keda ei huvita kohtumiste sisuline agenda, saab süüvida küsimusse, mis värvi sokke Taavi kannab. See pole öeldud suusoojaks, sest nagu kirjutas eilses Postimehes ko-

lumnist Ahto Lobjakas: tänapäeva poliitik elab muljest. Möödas on need sajandid, kus peaministri põhitegevus oli kõvaks tärgeldatud kraega särk seljas kabinetis istuda, võimalikult tähtis ja ligipääsmatu olla ning karmi käega «riiki juhtida». Rõivas on oma valitsuse PR-mees number üks ning see roll on edukaks peaministriks kerkimisel praegusel ajal suhteliselt möödapääsmatu. Samas on kõik seesugune ikkagi pealisehitus ning vundament on valitsuse sisuline töö. Nii palju kui see 11 kuuks vahevalitsusena kokku pandud kabineti puhul võimalik, tuleks Rõivasel viia Eesti valimisteni stabiilses majandusseisus ja suuremate fopaadeta. Mõranemisi, rabedust ja kehvade valikute vahel žongleerimist on siiski näha: koalitsiooni lõhkiminek alkoaktsiisiga, mugavusvalik isoleerida end vastumeelse Tallinna TV küsimustest valitsuse iganädalasel briifingul, otsus tõkestada IRLi tüütu obstruktsioonituli parlamendis lasuga jämedast kahuritorust – valitsuse usaldushääletuse abil. Mitmeti tõlgendatav otsus uue praamikonkursi kohta näitas, mis suunast ohtlikud miinid praegust valit-

sust ähvardavad – samas näeb ka selle lõpptulemust alles pärast valimisi. Avalikkuse teravdatud tähelepanu igale asjale, mida võiks teha või öelda Mikseri sõnul erakordselt efektiivne juht, majandusminister Urve Palo, on igatahes lähikuudeks ette kindlustatud.

JUHTMÕTE Rõivas on oma valitsuse PR-mees number üks ning see roll on edukaks peaministriks kerkimisel praegusel ajal suhteliselt möödapääsmatu.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Mul on kahju, et see ebaproportsionaalselt kaua kestnud õudus selle kohtuprotsessi näol on saanud Eestis sellise lõpu. Kuid tihti öeldakse – parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

PÄEVA KOMM

Endine riigikogu liige, endine Keskerakonna liige Ester Tuiksoo, PM Online 2.07

Euroopalik elukommete muutus hommikul on kõike muud kui mõistlik ja tervitatav.

Postimees 1914. aastal

Aga ei ole. Söömine on tegelikult eluline rituaal: hommik kodus ühise laua taga liidab pere. Rituaal, mille kasutegur sõltub selle läbiviimisest: kui süüa, siis ikkagi süüa, mitte jagada söömist muude tegevuste, näiteks autojuhtimisega. Rituaal, millel on mõju lastele: milline vilets eeskuju vanemailt, kes laste silmis korralikku hommikusööki ei väärtusta. Tagatipuks on bensukate-kioskite pakutav kulukas. Arvutage ise: kahtlase väärtusega kahe ja poole euroste hommikueinete hind ühele inimesele kuus kokku üle saja euro – kas seda palju pole? Õigustuseks tuleb muidugi jutt, et kiire elutempo ei jäta kodus hommikusöögiks aega. Aga kümneminutiliseks Statoilieineks aega jääb? Eks pange kell siis veerand tundi varasemaks helisema. Ja vaadake tõele näkku: asi pole mitte kiiruses ja ajanappuses, vaid laiskuses ja mugavuses. Neist on niigi saamas meie areneva ühiskonna kaks suurimat vaenlast. Ja nüüd on need vaenlased saavutamas veel ühte võitu. Juba hommikul vara, enne tööpäeva algust.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Tänasest lehest leiab ka loetelu selle kohta, mis on olnud valitsuse enda hinnangul tema tähtsamad otsused. Markeerigem, et lastetoetuste tõstmise otsus on kahtluseta märgiline, eriti oludes, kus nt püstirikas Soome on asunud (muidugi hoopis kõrgemalt tasemelt) neid kärpima. Liitlaste abil ja toel on valitsus üpris edukalt ja avanenud võimalusi ära kasutades toimetanud Eesti julgeolekukeskkonna tagamisel. Jõudu ka ülejäänud kuudeks.

urmas nemvalts

Vildakas algus

Grigori Rasputin surnud? 1. juunil on Peterburi telegramm tulnud, et Grigori Rasputin pääle operatsiooni, mis Tjumeni haigemajas tehtud, meelemärkuse kaotanud ja kell 6 õhtul hinge on heitnud. Kes oli Rasputin? Waewalt on kellegist nii palju juttu tehtud kui Uuest Grigori Rasputinist. Wanakese elu ja tõus olid täiesti niisugused, millele isegi Wene ajaloost raske on teist näitust leida. Rasputin oli ühe piiskopi üteluse järgi ajamärk. «Salongide» usulised otsimised tegid ta mingisuguseks apostliks, tõe ja «uue» õpetuse otsijaks. «Taevasaadikuga» läbikäimist otsisid kõige päält naesterahwad, sellega wanakesele laia alust ta lihalistele püüetele seades...

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Kolm aastat pääle ta Peterburi tulekut «selgus», et Rasputin enda wastu kaugeltki nii wali ei ole, nagu see ühel «wanakesel» sünnis; ta lubas enesel naesterahwaid «suudelda», kallistada ja nende seltskonnas suuremat jagu oma ajast wiita. Piiskopp Feofan, kes Rasputini tõusus üks süüdlastest on, kutsus waimulikkude meeste kohtu kokku ja kohus ei süüdistanud Rasputini mitte üksi naeste suudlemises, vaid ka selles, et ta «naesterahwastega saunas» käib. Kawal ja osaw wanake oskas aga enese kohtu ees õigeks kaitsta. Ta seletas, ta käiwat naesterahwastega saunas, et oma pühaduse suurust proovida. 3.07.1914 (Sõnum osutus ekslikuks, tegelikult tapeti Rasputin 1916 – toim).

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 3. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tö

mnt

la nd

jat

Eh ita

mn . Ta

saa

nd To ee

Jä

jate t

re t

r nu

A. H

Pä

Tammsaare teel mi

Pärnu mnt viadukti all algavad öised remonttööd ee

rit Pi te e

AUGU

Sõp

i ta

Pun

Pä r n

u mn

n va

e te

rbe

ühistranspordi liikumise suund – ühistransport liigub Tõnismäelt Vabaduse väljakuni mööda Pärnu mnt ja tagasi mööda Kaarli pst ja Tõnismäe tänavat Pärnu mnt-le.

Pärnu mnt viaduktil (Tehnika tn ja raudteede viadukt) viiakse kogu liiklus 1+1 sõidurada kummaski suunas üle linna sisenevale suunale.

Muutub i tee Pärnu mnt-l Tõnismäe bur te rVabaduse väljaku vahelise Peja

rus

ee (Tehnika tn ja raudteede viadukt) at ak viiakse kogu liiklus linnastadväljuK vale suunale, 1+1 sõidurada kummaski suunas.

JUUL

Vinee

Ta r

ristmiku

Pärnu mnt viaduktil

Jä rveotsa te

L i iv

Su A m e u rerik a

ia ala

e ps

suletakse Pärnu piirkonnas.

P mnt

le Gonsio

E ki a ld is

Sõ

Suur-Ameerikast jääb võimalus S parempöördeks Pärnu mnt linp nast väljuvale suunale.

Vineeri tänav

a mn

. Kä

K Pärnu mnt linnast väljuval suunal jääb avatuks ainult üks sõina tee Laag durada parempöördeks Kaarli puiesteele. e

i te e

Na r v

Estonia pstmnt – Kaarli Narva pst Lää vahel 1+1 ne mejääb re tee sõidurada kummaski suunas ristLi nnamäe te e mike äärtes. i te e kiv

Liivalaiast jääb võimalus vaL ssakpöördeks Pärnu mnt linnast väljuvale suunale.

ös

Vabaduse väljaku ristmikul

s ta

Ko p

1+1 sõidurada kummaski suunas. Liiklusruum viiakse Tõnismäe tänava poolsele küljele.

Eesti on parim eurotoetuste kasutaja Kesk- ja Ida-Euroopas

I JUUL lõigul Vilmsi tänavast kuni Russalka ristmikuni jääb avatuks 1+1 sõidurada. Võimalusel avatakse muutsuunaliiklusega sõidurada vastavalt tipptundide suundadele.

AUGU

Narva mnt

Liivalaia – Suur- Ameerika Ko tänaval pl i

JUUL

Liikluspiirangud juulis- augustis

Viru ringi piirkonnas jääb kõikides suundades avatuks üks sõidurada.

Narva mnt - Maneeži ristmikul jääb avatuks 1+1 sõidurada kummaski suunas.

Allikas: Tallinna transpordiamet

PEALINNA TEEREMONT. Järgmisest nädalast toovad teetööd Tallinnas kaasa terve rea uusi piiranguid, mis kestavad augusti lõpuni.

Tallinna liiklusolud lähevad veel hullemaks uwe gnadenteich reporter

isaks osaliselt suletud Pärnu maanteele ja Tondi tänavale jääb alates esmaspäevast Liivalaia – Suur-Ameerika tänaval Pärnu maantee ristmikul kummaski suunas alles üks sõidurada. See tähendab, et Suur-Ameerika tänava kesklinnast väljuval suunal saab endist viisi sõita kahes reas, aga sinna pääsemiseks tuleb läbida ristmikule tekkiv pudelikael. Samuti suletakse Vineeri tänav, ümbersõit toimub Veerenni ja Tehnika tänava kaudu. Veel viiakse Pärnu maantee via-

duktil kogu liiklus linnast väljuvale suunale ning kummaski suunas jääb alles üks sõidurada. Samal ajal käib viadukti remont ja ka viadukti all on piiranguid. 7. juulil algab kõrgepingekaablite paigaldamine Narva maanteel, Vilmsi tänava ja Russalka ristmiku vahel. «Kummaski suunas jääb üks sõidurada ning võimalusel avatakse muutsuunaliiklusega rada. Üritame sättida seal teetööde masinad nii, et jätkuks ruumi kolmandale sõidurajale, mis hommikul oleks linna siseneva, õhtul linnast väljuva suunaga. Muutsuunarada hakkavad tähistama märgid ning sel ajal, kui rada on kasutuses, on väljas liikluse reguleerijad,» rääkis transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa. 10. juulist hakatakse öösiti remontima Tammsaare teed

Pärnu maantee viadukti all, kus vesi uhtus tee alt pinnase ära. «Plaan oli teha kapitaalremont lõigule viaduktist kuni Tondi tänavani, aga kuna teesulgemisi on palju, jätsime selle järgmisse aastasse,» ütles Rüütelmaa. Järgmised suuremad muudatused tulevad augusti alguses. Esiteks seiskub 4.–22. augustini Tallinnas igasugune trammiliiklus. «Oleme püüdnud nii teha, et augusti viimasel nädalal, enne kooli algust oleks vähemalt Kopli- ning Kadrioru- ja Lasnamäe-suunalised trammid käigus. 1. septembriks tahaks trammid ka mööda Pärnu maanteed kuni Vineeri peatuseni jälle sõitma saada,» ütles Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esi-

4.–22. augustini seiskub Tallinnas igasugune trammiliiklus.

mees Enno Tamm. Viru ringi piirkonnas algab trammide pöörangute ehitus ning seal jääb igas suunas avatuks üks sõidurada. 4. augustist jääb ka Vabaduse väljakul Estonia puiestee ja Kaarli puiestee vahel alles üks sõidurada kummaski suunas tänavate ääres. Mööda Pärnu maanteed Viru ringi poolt tulles aga jääb avatuks ainult parempööre Kaarli puiesteele. Kui praegu jõuavad ühissõidukid kesklinna Tõnismäe tänava ja Kaarli puiestee kaudu, siis alates 10. augustist sõidavad ühissõidukid Tõnismäelt Vabaduse väljakule mööda Pärnu maanteed, mille linna sisenev suund peaks selleks ajaks sõidukõlbulik olema. Linnast väljuvad ühissõidukid aga liiguvad Vabaduse väljakult mööda Kaarli puiesteed ja Tõnismäe tänavat Pärnu maanteele.

Tuiksoo pöördub Euroopa Kohtusse, Kangur vallandatakse oliver kund, tiina kaukvere, karin kangro uudised@postimees.ee

Riigikohtus süüdi jäänud Ester Tuiksoo esines pärast vaikimist eile avaldusega, et on otsustanud pöörduda Euroopa Kohtusse. «Tänan siiralt kõiki neid, kes on mind sel raskel ajal toetanud. Vastavalt Keskerakonna põhikirjale pole mul enam võimalik Keskerakonna liige olla, kuid soovin kõigile keskerakondlastele edu, jõudu ja jaksu,» kirjutas Tuiksoo. Ta kinnitas taas, et pole seadust rikkunud. «Mind on ebaõiglaselt süüdistatud ja jäetud arvestamata oluline tõendusmaterjal. Seega olen otsustanud pöörduda Euroopa Kohtusse.»

Keskkonnaministeerium teeb aga ettevalmistusi, et vabastada süüdi mõistetud Kalev Kangur maa-ameti peadirektori ametist. Tema teenistussuhe on olnud peatatud juba alates 2006. aastast. «Ettevalmistamisel on tema töölt vabastamise käskkiri, sest inimene, kel on karistatus tahtlikult toime pandud kuriteo eest, ei saa töötada avalikus teenistuses,» ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja. 30. juunil tunnistas riigikohus maadevahetuse protsessis süüdi Kalev Kanguri, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo, Toomas Annuse, Tullio Libliku, Tarmo Pedjasaare, ASi Merko Ehitus ja ASi E.L.L. Kinnisvara. Einar Vettuse suhtes menetlus lõpetati.

Maadevahetuse protsess arvudes • 2005. aasta augustist kuni 2006. aasta • 532,5 eurot igalt süüdimõistetult sundraha riigi kasuks. oktoobrini jälitas kaitsepolitsei Kangurit, Pedjasaart, Liblikut ja Annust. • 92 istungipäeva (rohkem kui kolme aas- Kulud ja tasud • 728 842 eurot oli Annuse, ASi Järvevata jooksul) kestis kohtumenetlus esimeses astmes. na ja E.L.L. Kinnisvara kaitsnud advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid Kohus määras menetluskulu. • 4 aastat 3 kuud ja 11 päeva vangistust • 43 320,36 eurot oli Glikman Alvin & viieaastase katseajaga Kangurile. Partnerid kassatsioonimenetluse kulu. • 3 aastat ja 6 kuud tingimisi vangistust • 271,1 tundi kulutasid Glikman Alvin & nelja-aastase katseajaga Reiljanile. Partnerid õigusabi osutamiseks. • 2 aastat ja 6 kuud tingimisi vangistust • 160 eurot oli Glikman Alvin & Partnerid Annusele. osutatud õigusabi tunnihind. • 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust kolmeaastase katseajaga Liblikule. • 25 746,06 euro eest osutas Reiljanile • 2 aastat 4 kuud ja 23 päeva vangistust kassatsioonimenetluse ajal õigusabi kolmeaastase katseajaga Pedjasaarele. vandeadvokaat Aivar Pilv. • 3 kuud vangistust kolmeaastase katse- • 116 tundi ja 27 minutit kulutas Aivar Pilv ajaga Tuiksoole. õigusabi osutamisele. • 798 000 eurot rahaliseks karistuseks • 17 tundi ja 12 minutit tegi Pilv tööd taASile Merko Ehitus (AS Järvevana). suta. • 127 823 eurot rahaliseks karistuseks • 135 eurot oli Pilve tunnitasu. ASile E.L.L. Kinnisvara.

Audiitorfirma KPMG analüüs näitab, et aastatel 2007–2013 kasutasid Kesk- ja Ida-Euroopas Euroopa Liidu struktuurifondide raha kõige efektiivsemalt Balti riigid eesotsas Eestiga. Efektiivsuse näitamiseks arvutatakse välja eraldatud ja väljamakstud toetussummade vahe, mis on Eestil 19%, Leedul 25% ning Lätil 26%. Kõige kehvem toetuste kasutamise efektiivsus on Bulgaarial (58%). Analüüs näitab, et Eestis oli 2013. aasta lõpuks lepingutega kaetud ühtekokku 96% ja välja makstud 77% ELi eraldatud toetuste mahust. err.ee

Harri Tiidost sai Eesti suursaadik Poolas Eesti suursaadikuks Poolas saab Harri Tiido (pildil), kelle president nimetas nädala alguses ametisse. Tiidole vabastab koha Eerik Marmei, kellest saab Eesti suursaadik USAs. Rasmus Lumi asub tööle Eesti suursaadikuna Andorras, kust kutsuti tagasi seni suursaadikuna töötanud Toomas Kahur. Suursaadikuks Egiptuses saab Paul Teesalu asemel Sander Soone, suursaadikuks Sloveenias Priit Pallumi asemel Merle Pajula ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Aino Lepik von Wiréni asemel Lauri Bambus. postimees.ee

37 125

inimest külastas tänavu kuue kuu jooksul Eesti loodusmuuseumi.

Töötamise registrisse lisandus 7199 «uut töötajat» Tööd alustanud töötamise registri esimesel päeval lisandus senisele 609 439 registreeritud töötamisele 17 598 inimese 18 729 töötamist. Võlaõiguslike lepingute alusel töötamisi, mida haigekassas varem registreerima ei pidanud, tuli juurde 7995 ning töölepinguga töötamisi tervelt 7199. majandus24.ee

Ilves nimetas ametisse viis uut kohtunikku President Toomas Hendrik Ilves nimetas nädala algul ametisse neli uut esimese astme kohtunikku ja ühe teise astme kohtuniku. Esimese astme kohtunikuks nimetatud Kristiina Kruusel asub tööle Harju maakohtus 21. juulil ning Helina Luksepp ja Kaire Pullerits asuvad tööle 18. augustil. Vahur-Peeter Liin alustab 1. septembrist tööd Tartu maakohtus. Samal kuupäeval alustab Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis tööd Kaija Kaijanen, kes on 2007. aastast töötanud kohtunikuna Harju maakohtus. postimees.ee

Madal palk vähendab tööl käimise soovi

Ruhnu vallavanemaks pürib üle 30 inimese

SHARE uuring kummutab arvamuse, et inimeste suhteliselt kõrgem majanduslik aktiivsus vanemas eas on seotud väga madalate sissetulekutega, sest madalate sissetulekute juures kaob üldine motiveeritus tööd teha. «Kõige kõrgem aktiivsus iseloomustab kõige suurema sissetulekuga inimesi,» ütles SHARE Eesti teaduskoordinaator Luule Sakkeus. BNS

Ruhnu vallavanema konkursil osaleb üle 30 inimese, kirjutas Saarte Hääl. Ruhnu vallasekretär Tiina Allik sõnas, et selline taotluste hulk oli ootamatu. «Lootsime, et kui tuleb kümme avaldust, siis see on juba kõva sõna, aga see, et tuli kolm korda kümme, oli väga üllatuslik,» ütles ta. Sobiv kandidaat peaks selguma augusti keskpaigaks. BNS

4 || EESTI || POSTIMEES, 3. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Taavi Rõivas poseerib koos helilooja Arvo Pärdiga …

… ja tervitab Eesti sõjaväelasi.

fotod: valitsuse kommunikatsioonibüroo

VALITSUSE 100 PÄEVA. Moodne sotsiaaledevus ja riigimehelik aktiivsus iseloomustavad peaminister Taavi Rõivase (34) kriitikavaba aega.

tuuli koch reporter

Kas võime Facebooki üles panna, et homses lehes ilmub intervjuu värske peaministriga?» küsis peaministribüroo luba, kui Postimees vastse peaministri Taavi Rõivasega esimese intervjuu tegi. Jah, ikka võib. See on killuke näidet täiesti uuest riigijuhtimisest: pidev müügimehe töö, rahvalähedus (vähemalt näiliselt), igast sammust pilt või teade sotsiaalmeediasse. Täna on Rõivasel sajas päev peaministri ametis, kuid kehtestas ta end teiste valitsusliikmete jaoks juba esimestel valitsuskabineti istungitel. Kui rahandusminister Jürgen Ligi kippus uue valitsuse avapäevil veidi ülemeelikuks minema, ütles Rõivas otse: «Jürgen, meil on siin tõsiseid teemasid arutada.» See andis ka valitsuse teisele poolele, sotsiaaldemokraatidele kohe alguses kindlustunde, et uus peaminister ei soovi vanade erakonnakaaslaste sabarakuks ja käsutäitjaks hakata.

Aktiivne suhtleja Kuigi nii pilvituks ja usaldusväärseks pole suhted saja päeva jooksul jäänud. Reformierakond tunnetab oma ülevõimu ja kogu partei uut hingamist, sotsiaaldemokraadid püüavad sammu pidada ja ootavad võrdväärset suhtumist. «Tegelikult käib iga päev positsioonide paika panemine,» tunnistab üks pool. «Ausalt öeldes oleme andnud sotsidele rohkem tegutsemisruumi, kui nende suurus lubaks,» ütleb teine. Ülevõimu näitamisest annab aimu seegi, kui näiteks mõni valitsuse eelnõu jõuab sotsideni piltli-

kult öeldes viimasel õhtutunnil ja hommikul on otsustamine, aga Reformierakond saab öelda: «Aga me ju andsime teile teada.» Hoolimata sellest on võimuliidu inimlik läbisaamine hea. Eriti arvestades seda, et eelmise liidu lagunemisel olid Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu juhtpoliitikute omavahelised suhted nii halvad, et teregi tuli mokaotsast. Rõivase valitsuse suurimaks väljakutseks peetaksegi seda, kas ta suudab peaministrina innustada kõiki ministreid – vanu ja värskeid – oma töö ära tegema, ja seda suurema trummipõrinata. Rõivas on selgelt uue põlvkonna professionaalne poliitik. Pigem väljapoole võnkuv kui vana kooli Andrus Ansipi stiili – mõtleme-teeme-anname-teada – esindaja. Rõivas on seda tüüpi riigijuht, kes saadab sõnumeid sotsiaalmeedias ja annab pidevalt oma sammudest teada. Rõivase algusaega iseloomustab kõige paremini sõna aktiivsus: ta on olnud erk välissuhtleja, aga sõitnud hoolega ka Eestis ringi: Ida-Virumaal, Tartumaal, Pärnu- ja Harjumaal. Ta on nobe foto-

graaf ja sama nobe piltide ülesseadja sotsiaalmeediasse. Pikemaajalised valitsusliikmed tõdevad, et valitsusistungitel on varasemast rohkem arutelusid. Ja see on ka loogiline – uus peaminister, paljud uued ministrid. Küsitakse rohkem, aga ka kahtlustatakse rohkem. Ja ka see on loogiline eriti eelarve koostamise aegu, mil ollakse kahtlustavamad erakonna suhtes, kellele kuulub rahandusministri portfell. Et kas kõik otsused ja lause «Raha ei ole.» on ikka alati terve valitsusliidu huvides.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Rõivas loob uut juhikuvandit

Suurim skandaal oli Rõivase otsus mitte suhelda Tallinna TVga. Rõivase otsus oli sirge: ta ei soovi rääkida eestivaenuliku telejaamaga. Heatahtlik suhtumine Suurimaks skandaaliks saab Rõivase ajal pidada tema otsust mitte suhelda Tallinna TVga. Oma otsust ei kooskõlastanud ta teiste valitsusliikmetega ega koduerakonnaga. Kuigi Reformierakonnas on olnud juba pikemat aega selge seisukoht Tallinna TV-le intervjuusid ja selgitusi mitte jagada. (Ainus erand on Igor Gräzin.) Rõivase otsus oli sirge: ta ei soovi rääkida eestivaenuliku

ÜKS KÜSIMUS Peaminister Taavi Rõivas, on need olnud parimad sada päeva teie elus? Parimad päevad minu elus algasid tütre sünniga 2009. aastal. Kui teha oma tööd rõõmu ja südamega, siis ongi iga päev sinu senise elu parim päev. Need sada päeva pole ju olnud kriitikavabad, ja ega ma ole seda ka palunud. Tegelikult ma väga ka ei usu kriitikavabadusse. Kui avalikkus ja opositsioon tahavad valitsust kritiseerida, peab olema selleks võimalus kogu valitsusperioodi

telejaamaga, mis tegeleb puhtalt Kremli propagandaga. Vastusõnu ja kriitikat jagus aga ka sel nädalal, mil riigikogu võttis vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud vanemapensioni rakendamist edasi lükkava seaduse. IRLi juht Urmas Reinsalu nimetas seda ülimalt küüniliseks päevapoliitiliseks sammuks. Võimuliit leidis aga, et kui oleks pidanud läbi arutama IRLi kõiki tuhandet muudatusettepanekut, siis oleks istutud riigikogu saalis järgmised 20 päeva ja iga päev kümme tundi jutti. See oleks loonud nende hinnangul ähvardava pretsedendi, mil sügisel võib välja ilmuda 10 000 muudatusettepanekut, mis halvaks parlamendi töö mitmeks kuuks.

jooksul. Järgmiste valimisteni on pea aasta aega ja konstruktiivne kriitika meeldib mulle. Töine aeg jätkub. Kui vaatan meie tööplaani, mis on väga ambitsioonikas, ja kui vaatan meie ministrite tööindu, siis pole loota pikka puhkuseaega, vaid tööd tehakse terve suvi, et kõik koalitsioonileppes kokku lepitud asjad tehtud saaks. Mul on väga hea meeskond. Saja päeva saabu-

mise puhul vaatasin puhtalt arvulist, statistilist ülevaadet ja see kattub tunde, hinnanguga, et ongi olnud sada väga töist päeva. Lisaks programmilistele otsustele oleme teinud kaugelevaatavaid samme julgeoleku suurendamisel, meil on liitlaste püsiv kohalolek, konkreetsed plaanid nii gaasikui ka elektriühenduste juurdeehitamisega. Need on pikaajalise strateegilise mõjuga tehtud otsused.

Aprillis palusid Turu-uuringute küsitlejad 1003 inimeselt vastust, kuidas nad hindavad Reformierakonna otsust pakkuda peaministriks Rõivas ja kui pädevaks nad Rõivast peavad. Koguni 43 protsenti vastajatest ütles, et Rõivas oli väga õige või pigem õige valik ja ametis pädevaks hindas teda 44 protsenti vastajatest. Eesti vastajate seas oli toetus värskele peaministrile 55 protsenti, muu rahvuse esindajate puhul vaid 19. Rahva heatahtlikku suhtumist võib seletada sellega, et erilisi ootusi polnud. Siim Kallasel oleks olnud keerulisem ootuste latti ületada. Pigem tuli Rõivas rahva ette sajatuste – Rosimannuse-Michali koolkonna broiler – saatel ja sai end erksiniseid, mummulisi või punaseid sokke kandes tõestama hakata. Tal on oma noorusest hoolimata juba munitsipaalpoliitikuna välja kujunenud truu toetajaskond ja ametiaja esimesel päeval üllatasid Stenbocki majja külla tulnud Haabersti memmed Rõivast talle pühendatud luuletusega.

Juuni lõpus toimunud Euroopa Ülemkogule saabunud peaminister

KOMMENTAAR

urmas reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu juht

Valitsusmuudatus oli Reformierakonna jaoks kantud imagoloogilistest huvidest. Taavi Rõivase kui valitsusjuhi poliitilisest visioonist on avalikkus kaugelt vähem kuulnud, kui igasugusest eraelulisest tegevusest ja hobidest. Valitsuse poliitiliselt kõige intensiivsemaks ministriks on osutunud üllatuslikult hoopis majandusminister Urve Palo, kelle algatused aga paljudel juhtudel ei näi koalitsiooniparteri toetust pälvivat. Iseloomulik on, et valitsus on pidanud paaniliselt tegelema lubaduste täitmiseks vaja mineva raha leidmisega. Seetõttu on riigikogus kiirkorras läbi surutud nii ettevõtlust maksustavad seadused, vanemapensioni kaotamine kui ka küttehinna tõusu seadus. Huvitav on veel see, et kui algul lubas valitsusliit suurt kaasamist otsusta-

misel, siis suure tormamise kõrvalt ei soovitud või jõutud küsida arvamust isegi mitte huvirühmadelt. Täiendava kulutamise optimismist valitsusel puudust ei ole. Loodan, et see optimism kajastub ka järgmiste kvartalite majandusnumbreis. Vastasel juhul oleme järgmisel aastal suure jama sees. Kui kulutada nagu sotsid ja tulu teenida nagu liberaalid, võib see suure kõmakaga lõppeda. Kõige põletavam on Eestis praegu majanduse olukord. Valitsus peaks ennekõike mõtlema sellele, kuidas ettevõtlust soodustada, mitte ettevõtlikkust lämmatada. Ühiskonna jaoks on tõsiseim probleem see, et suure osa täiskoormusega tööd tegevate inimeste sissetulek on selline, et raske on ots otsaga toime tulla. Siin vajame tegelikku debatti ja lahendusi. See oli ka Indrek Neivelti algatatud arutelu tuum. Kahju, et sisulist vastukaja see valitsuselt ei leidnud. Aga tore on see, et valitsuses on rohkem naisi.

LOE KA LK 11

POSTIMEES, 3. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

… Angela Merkeli

… David Cameroni

… Manuel Barroso ja

… Petro Porošenkoga.

VÕIMULIIDU TEINE POOL. 100-päevastest mesinädalatest pole juttugi, tunnistab sotside esimees, kaitseminister Sven Mikser (40).

Piikide murdmise liit tuuli koch

tuuli.koch@postimees.ee

Valitsuse sada päeva on täis ja ei saa öelda, et algus just kõige harmoonilisem oleks olnud.

Taavi Rõivas on kohtunud terve hulga mõjukate poliitikutega …

Valitsuse saja päeva olulisimad teod • Aprillis vastu võetud riigi eelarvestrateegia aastateks 2015– 2018 sätestab kaitsekulude hoidmise kahe protsendi tasemel, Ämari lennubaasist sai Balti riikide õhuturbeoperatsiooni teine baaslennuväli. • Peretoetuse tõstmine. • Tulude maksuvaba miinimumi tõstmine 144 eurolt 10 euro võrra igal aastal 2018. aastani ning töötuskindlustuse maksemäära vähendamine 0,6 protsendi võrra. • Valitsus on esitanud riigikogule arutamiseks töövõime reformi eelnõud, millega soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks. • Juunis jõudis riigikokku valitsuse eelnõu, millega laiendatakse koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele. • Euroopa Komisjoni heakskiidu sai valitsuse esitatud eurotoetuse kasutamise partnerluslepe, millega suunatakse Eesti arengusse 4,4 miljardit eurot. • Mais sai valitsuse heakskiidu maaelu arengukava 2014– 2020, milles nähakse ette maaelu edendamist toetavaid tegevusi enam kui miljardi euro eest. • Juunis esitas valitsus riigikogule eelnõu, millega luuakse täpsem regulatsioon e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks. • Riigivalitsemise paindlikkuse tõstmiseks muudeti vabariigi valitsuse seadust, andes peaministrile õiguse määrata ministrite pädevusvaldkonnad. • E-riigi üldise arengu suunamiseks alustas peaministri juhtimisel tööd e-Eesti nõukogu. • Juunis sai valitsuse heakskiidu avatud valitsemise partnerluse tegevuskava aastateks 2014–2016, mille fookuses on kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamise protsessid, läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine ning kodanikest lähtuvad avalikud teenused. • Balti riigid leppisid kokku Rail Balticu ühisettevõtte teemal.

Valitsus on alustanud väga aktiivselt. Kui valimiste järel luuakse valitsus neljaks aastaks, siis kõigepealt tehakse plaane ja tutvutakse teemadega. See valitsus tehti valimiste eel 11 kuuks väga ambitsioonika kavaga, mis tähendab, et esimesest päevast tuli hakata liigutama ja opositsioon on olnud ka pehmelt öeldes aktiivne. Keegi ei saa öelda, et meile oleks sada kriitikavaba päeva kingitud ja ega me seda oodanudki. On olnud töine, pingeline aeg ja keegi ei hellita illusiooni, et järgnev aeg valimisteni oleks vähem töökas või pingeline. Ei ole tunda, et on 11-kuune vahevalitsus, kus lihtsalt ära olla?

Sotsiaaldemokraadid kavatsevad kindlasti järgmised neli aastat valitsuses olla. Eeldan, et sama plaan on ka meie partneritel. Uue valitsuse kokkupanemine pärast valimisi ei ole kindlasti nii, et loeme kahe peale hääled kokku, et meil on enamus jälle olemas ja laseme samamoodi edasi. Uue valitsuse ja uue programmi kokkupanemisel on üksjagu piikide murdmist kõigil, kes valitsust looma hakkavad. Või pigem ütleks nii: ükskõik, kellega meie siis järgmist valitsust kokku panema hakkame. Aga näiteks lastetoetuste teemal suutsime suurema osa oma eesmärkidest selles koalitsioonis ära teha, aga meie eesmärk on järgmisel perioodil jõuda lähiaastail ikkagi 60 euroni. Sotsidel on vabamad käed ehk tõesti, sest Reformierakond ja IRL on tülis, Keskerakonnaga nad koos Edgar Savisaarega koostööd ei tee. Teie olete aga viimastel päevadel riigikogus lausa IRLiga ühiselt hääletanud.

Kunagi ei ole mõtet kedagi välistada. Kooslusi, mida Eesti poliitika pole näinud, pole ülearu palju. Tõsi, seni pole olnud liitu sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna vahel. Aga keegi ei tea, mis tulevik toob. Murelikuks teeb see, et poliitika on muutunud väga jäikadel posit-

enda otsuseid. Urve Palo on erakordselt tegus ja efektiivne juht. Ta pole kindlasti lasknud ennast uues ametis ära kodustada ega ajanud poliitiliselt mugavat vagu, vaid võtnud ette asju ära teha. See, et ta on jõudnud hankeni, et laual on tõepoolest alternatiivid, nõuab otsustusjulgust ja vastutusvalmidust. Seda oli eelmises valitsuses vähe.

sioonidel võitluseks kõikvõimalike vahenditega. Ühisosa otsimist ja kompromissivalmidust jääb järjest vähemaks. See, et te äsja koos IRLiga hääletasite, tõesti ei toonud pingeid?

Mis puudutab alkoholiaktsiisi tõusu, siis leppisime koalitsioonikõnelustel kokku, et aktsiisi tuleb tõsta kiiremas tempos, aga oli erinevaid lähenemisi. Meie lähtusime terviseedendajate soovitustest, Reformierakond lähtus mingist teisest eeldusest. Eks arvamuste erinevus tekitab omajagu pinget, aga keegi pole nii naiivne lootmaks, et erinevatest ideoloogiatest koosnev koalitsioon töötab pingevabalt, ladusalt ja kabinetiistungitel visatakse ainult lõbusalt nalja. Piikide murdmine käib väga paljudes küsimustes tegelikult kogu aeg, aga see ei tähenda, et oleksime tülis või lõhki minemas. Või et edasiminekukohti pole. Tülis või mitte, aga ebameeldivaid üllatusi on olnud palju. Võtame näiteks praamid. Olete te korrakski mõelnud, et Urve Palo võib olla praegu tööriist? Et eelmine võimuliit läks lahku paljuski IRLi jäikuse tõttu praamide ostul ja Palo viib nüüd Reformierakonna soovi lihtsalt lõpuni?

Ei, midagi sellist pole mulle tundunud. Vaadates praamilugu, siis praegune mudel on ju kehtinud palju aastaid. Tekib küsimus, mida tegi Juhan Parts kõik eelnenud aastad? Ta rääkis pikalt läbi, et osta omanikult praegused saarte vahel sõitvad praamid. Me ei tea täpselt, miks need läbirääkimised ebaõnnestusid, ja me ei tea, kui palju kulutas riik selle peale raha. See kindlasti väärib arutust, miks kõik nii pikalt läks ja kuhugi ei jõutud. Täpselt pool aastat enne praeguse valitsuse sündi võttis eelmine valitsus vastu justkui põhimõttelise otsuse, aga järgnes pool aastat paigaljooksu, kus minister andis käskkirja ja võttis siis selle tagasi. Vedas kaigast Tallinna Sadamaga, aga tulemust ei olnud. Mis oleks siis lahendus?

Usun, et kui riigil oleks praamid ja käitaja hange kuulutatakse välja riigi omanduses ole-

Oli üldse kahe ministri süsteemi kehtestamine õige otsus? Ametnikud kurdavad ka sotsiaalministeeriumis, et segadust on sootuks rohkem.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on valitsuse sada päeva möödunud väga töiselt. foto: toomas huik

vatele praamidele, siis võiks see olla ju hea lahendus. Aga kui eksisteerib risk, et praegu me ajaliselt lihtsalt ei jõua, et praamid ei liigu, siis on see liiga kõrge risk. Praegu on hange välja kuulutatud ja näeme, kas on paremaid, soodsamaid pakkujaid või mitte. Esimene eesmärk on see, et praamiühendus ei katkeks, et see oleks kvaliteetne ja mugav. Saan emotsionaalselt aru ametnikest, kes on aastaid tööd teinud ja on valmis lahingu võitmise nimel praamiühenduse ohtu panema, aga inimesi see ei aita. Kes räägivad, et võitlesid palehigis parema ühenduse pärast, peaksid peeglisse vaatama ja küsima, kui siiralt nad töötasid ja kui kaugele nad ikkagi jõudsid. See oleks aus.

Arvamuste erinevus tekitab pinget, aga keegi pole nii naiivne lootmaks, et erinevatest ideoloogiatest koosnev koalitsioon töötab pingevabalt. On kuulda, et väga palju ässitamist ja ebalojaalsust tuleb majandusministeeriumi enda ametnike seast.

Poliitiline otsustajate kiht, kes valitsuste vahetumisel liigub, on väga õhuke. Kindlasti paljud tippametnikud kaitsevad mitte eelmist ministrit, vaid

Mõlema maja haldusalad on piisavalt suured, et sinna mitte ei mahu kaks ministrit, vaid ühe inimese jaoks käibki töö kasvõi aja mõttes üle jõu. See jagamine oli mõistlik. Aga kas see on hakanud kohe toimima nagu oli soov, see on omaette küsimus. Kui esmalt Siim Kallasega neljasilmavestlusi pidasime, siis ka tema arutles, kuidas valitsemisalasid ümber tõsta ja paindlikum olla. See oli huvitav mõte, mille Taavi Rõivas üle võttis. See sai aga küll teistsugune, kui Kallas silmas pidas. Kui kriitiline olla, siis selleks ajaks, kui tehti otsus ministeeriumid kahe ministri vahel jagada, oleks võinud idee pisut enam läbi töötatud ja konkreetsem olla. Üks kõrgel kohal reformierakondlane tunnistas hiljuti eravestluses, et on kurb, et riiki juhib tegelikult viis-kuus inimest. Tunnete te seda?

Ei usu, et riiki juhib viis-kuus inimest. Riiki juhib ikka valitsuskoalitsioon. Mul pole väga täpset ülevaadet, kuidas Reformierakonnas juhtimine käib. Valitsuses on alati ministrid, kes moodustavad tuumiku, kes on sunnitud oma erakondliku positsiooni tõttu või muul põhjusel tegelema laiema teemade valdkonnaga kui oma ministeerium. Olemuslikult on erakondade juhid need, kes osalevad rohkemate poliitiliste otsuste langetamisel. On teil Taavi Rõivasega hea läbisaamine? On ta iseenda peremees ja end kehtestanud?

Eks talle tuli ka see positsioon kindlasti üllatusena. Ma loodan, et ta on rolliga harjunud. Ta näib seda kindlasti nautivat.

6 || EESTI || POSTIMEES, 3. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

ISIKLIK PANUS. 30 tantsutööpäeva ja 25 laulutööpäeva vabatahtlikult isikliku aja arvelt.

PÄEV

Palju vaeva, palju raha 4.07 LÕPP Tallinn

3.07 Viimsi

anneli ammas

HARJUMAA

2.07 Metsanurme

LÄÄNEV VIRUMAA

IDAVIRU UM UM MAA A VIRUMAA

JÄRVA VA AMA A JÄRVAMAA HIIUMAA

LÄÄNEMAA

JÕGEVAMA JÕ MAA JÕGEVAMAA

RAPLAMAA

TARTUMA MA AA TARTUMAA

PÄRNUMAA SAAREMAA

VILJANDIMAA

15.06 ALGUS Tartu PÕLVAMAA VALGAMAA

Laulu- ja tantsupeo tulel on sõita jäänud veel kaks päeva. Eile külastati Harkut ja Sakut, täna jõuab tuli foto: jaanus ree Viimsi valda. PM

VÕRUMAA

Tantsupidu on peaaegu valmis Tantsupeo proovide teine päev tõi eile Tallinna küll vihmatunnid, kuid proovid ei ole katkenud ja etendus hakkab valmis saama. «Vihm on pigem ergutav – see paneb ju ädalagi kasvama – ja ka tantsijad muutuvad aktiivsemaks ja paremaks,» ütles A-segarühmade liigijuht Jaanus Randma. Liikumisrühmade liigijuhi Kersti Kulli sõnul on tantsupidudel alati tantse, mis valmistavad raskusi, kuid sellegipoolest on kõik valmis ja kui oleks vaja, esinetaks juba homme. Ka tantsupeol teist korda tantsiv Ülle Mägin arvas, et vajadusel tantsitaks juba homme: «Kõik on korralikult paigas ja sujub, meie liigijuht Vaike Rajaste on head tööd teinud.» Mägini sõnul on meeleolu suurepärane ja nurisemiseks pole põhjust. «Toidud on maitsvad, ööbimistingimused head ja proovid lähevad hästi,» rõõmustas naine. Randma arvates saavad tantsijad tänavu tantsupeolt eriti olulise emotsiooni. «Elava muusika saatel tantsimine on suur kogemus, sest rahvamuusikud ja tantsijad on üksteisele natukene võõraks jäänud,» rääkis ta. Randma sõnul on see, et üle poole sajandi kõlab tantsupeol jälle elav muusika, suur samm selle suunas, et tantsijate ja muusikute koostöö paremaks muutuks. Mõlemad liigijuhid kiitsid tantsijaid ja soovitasid neil kõigist proovidest maksimumi võtta. «Nautige iga liigutust, sest need päevad lähevad nii kiiresti!» ütles Kull. Merilyn Säde

reporter

aulu- ja tantsupeo osaliste panus Eesti rahvusliku identiteedi, pühaliku riituse toimumisse on 30 tööpäeva igalt tantsijalt ja 25 tööpäeva igalt lauljalt, pluss üle viie miljoni euro kulutusi isiklikust rahakotist. Kui palju tunde iga tantsija tantsupeoks ja laulja laulupeoks valmistudes tantsib ja laulab ning kui palju aega neisse jõudmiseks on kulunud, teavad vaid nad ise. Ja enamasti ei teagi – kes siis aja kohta arvet peab, kui tegevus südamelähedane. Arvutasin veidi ja tulemus sai muljetavaldav. Kui laulja ja tantsija on peoaastal septembrist aprillini iga nädal keskmiselt kolm tundi tantsutrennis või lauluproovis olnud, tuleb kokku 96 tundi. Kollektiivid, mis ikka tõsiselt soovisid peole jõuda, võtsid kahe ettetantsimise ja -laulmise eel lisaks paar pikka nädalavahetust – kümmekond tundi kokku. Ehk puhast harjutusaega umbes 110 tundi. Sellele peab lisama ka harjutusele mineku ja tuleku aja. Ajamahukad on olnud ka kaks pikka ettenäitamispäeva – umbes 15 tundi lisaks. Väga üldine arvestus teeb 145 tundi, et üldse suurpeoni jõuda. Peonädalal läheb tantsijate ja lauljate ajakulu lahku. Tantsijad on suurel tantsumissioonil esmaspäevast pühapäevani, lauljad alates neljapäevast või reedest. Nii võib väita, et tantsija panus Eesti rahvuskultuuri suursündmuse toimumisse on um-

bes 300 tundi ja lauljal 225 tundi. Kui need arvud tavatööpäevadeks jagada, on tantsija teinud kuu aega ilma puhkepäevadeta tööd 30 päeva ja laulja 25 päeva. Seda rahalise tasuta. Ning kui kõik tantsijate ja lauljate tunnid kokku arvata, siis kulub peole pääsenud rohkem kui 9600 tantsijal rahvuskultuuri suursündmuse heaks kokku 2,8 miljonit tundi ning 32 000 lauljal 7,2 miljonit tundi. Panustatud on ka oma raha. Veab neil tantsurühmadel ja laulukooridel, mis tegutsevad mõne (kultuuri)asutuse juures või omavalitsuse toel – tantsuja koorijuhi vaeva ning harjutusruumi eest renti nad ei maksa. Väiksemad ühistegevuse kulud ja harjutusele sõitmise kulud kaetakse omast taskust. Paljud tantsijad ja lauljad katavad enamiku kuludest ise. Nii tantsijad kui ka lauljad, vähemalt täiskasvanud, on maksnud iga kuu koori- ja tantsurühmamaksu – 15–25 eurot kuus ehk 130–220 eurot aastas. Eraldi kulu on laulu- ja/või tantsulaager. Tõsi, kollektiividel on võimalik taotleda laulu- ja tantsupeo sihtasutuse kaudu ka 300-eurost tegevustoetust, seda laialt võttes esinemiskulude katteks. Ka juhendajatel on mitmendat pidu järjest võimalik stipendiumi saada – 450 eurot aastas. Kui on vaja muretseda ka rahvariided või muu esinemiskostüüm, siis vähemalt osa sellest kulust tuleb igaühel ise kanda – veel sadu eurosid. Vähemalt tantsijad õmblevad või ostavad peoajaks ka uued ühtsed harjutusriided – jälle paarkümmend eurot lisaks. Rääkimata peoaegsest taskurahast. Süüa saavad pidulised proovide ja peo ajal ühisest katlast, mille eest ise tasuma ei pea. Kokkuvõttes võib piduline

Jahutav tuul, rõõmus meeleolu ja ootamine – need märksõnad täidavad Tallinnas Kafoto: jaanus lensment levi staadionil tantsupeo etteasteteks valmistujate päevad.

rahvuskultuuri üritusele omalt poolt juurde maksta sadu eurosid ja uute kollektiivide puhul kuni tuhat eurot. Kui väga üldiselt arvutada, siis võib kõigi laulu- ja tantsupeoliste isiklik rahaline kulu rahvuskultuuri suursündmuse toimumiseks ulatuda 5,5 miljoni euroni. Võrdluseks, riik omalt poolt kulutab otseselt suurpeo korraldamisele kolm miljonit eurot. Lisaks igal aastal makstud toetused ja stipendiumid. Siia võiks lisada veel umbes 4000 tantsijat, kes peole ei jõudnud, ja umbes samapalju lauljaid, kes peole ei pääsenud ning kes on ise panustanud ja kellele on ka toetusi makstud.

Kulu ja tulud Ajakulu • tantsijal 300 tundi • lauljal 220 tundi • kõigil kokku 10 miljonit tundi

Rahaline kulu • igaühel 130–220 eurot aastas • kokku 5,5 miljonit eurot

Tulu • Tantsijal hea füüsiline vorm. Nii lauljal kui ka tantsijal igapäevase rutiini lõhkumine, ülevad emotsioonid, hea enesetunne eneseületusest, palju häid sõpru, võimalus kohata eluarmastust.

* * publikule sissepääs Mere väravast

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 3. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ELVA VEDUR. Enics Eesti kuulub saja suurema ettevõtte hulka ja on Lõuna-Eesti suurim

Suurettevõte, mida teav

ÄRILAUSE See on väljamõeldis. Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi pressisekretär Natalja Timakova lükkas ümber kuuldused, nagu võtaks riigi valitsus kasutusele viisaastakuplaani.

tõnis oja

Veskimägi kandideerib Eleringi juhiks

majandusajakirjanik

Eleringi nõukogu korraldab konkursi, et leida ettevõtte juhatuse liige. Konkursil kandideerib ka ettevõtte praegune juht Taavi Veskimägi. «Nõukogu avaldas oma viimasel koosolekul juhatuse senise tegevuse üle rahulolu ja avaldas toetust jätkamiseks,» ütles ta. «Eelnevale tuginedes kavatsen kandideerida.» majandus24.ee

Ericsson Eesti kasvatas käivet Eesti suurima ettevõtte Ericsson Eesti eelmise aasta käive kasvas 1,7 protsenti ehk 22 miljoni euro võrra, 1,35 miljardi euroni. Kasum vähenes aga veerandi võrra, 20,32 miljoni euroni. Müük Eestisse kasvas 42 protsenti, 41,4 miljoni euroni. majandus24.ee

OMX TALLINN

805,69 ▲ +0,14%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

3,46 ▼ –27,57%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,130 -6,61 Baltika 0,480 9,34 Ekspress Grupp 1,040 0 Harju Elekter 2,680 -1,47 Järvevana 0,740 -3,52 Merko Ehitus 7,180 0 Nordecon 1,010 -0,98 Olympic Group 1,950 0,52 Premia Foods 0,703 2,03 Pro Kapital Grupp 2,430 0 Silvano Fashion 2,030 2,01 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,760 0 Tln Kaubamaja 5,050 0,60 Tallinna Vesi 13,400 -0,74 Trigon Property 0,452 -7,19

2.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,445 -0,22 Hiina jüaan 8,482 -0,08 Jaapani jeen 138,650 -0,24 Kanada dollar 1,454 -0,36 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,425 -0,15 Poola zlott 4,146 -0,3 Rootsi kroon 9,157 -0,03 Rumeenia leu 4,386 -0,04 Šveitsi frank 1,214 -0,01 Briti naelsterling 0,796 -0,29 Taani kroon 7,456 0,01 Tšehhi kroon 27,432 0 Ungari forint 311,100 0,22 USA dollar 1,366 -0,23 Venemaa rubla 46,756 -0,3

bns

hes väikeses Eesti linnas, mis pole küll Otepää, vaid sellest mõnekümne kilomeetri kaugusel asuv Elva, asub Eesti mõistes suurfirma Enics Eesti, mille eelmise aasta käive oli 88 miljonit eurot. Üle-eelmise aasta majandustulemuste põhjal oli Enics Postimehe koostatud Eesti saja suurima ettevõtte edetabelis 87. kohal. Tegemist on ettevõttega, millest pole varem kuulnud ka paljud inimesed, kes on Eesti majandusega keskmisest rohkem kursis. Juhatuse esimees Jaanus Aal plaanib olukorda muuta ning on asunud ettevõtet aktiivselt reklaamima, kutsudes külla nii poliitikuid kui ka Eesti Elektroonikatööstuse Liidu kaudu teisi ettevõtteid. Tuntuse kasvatamise eesmärk ei ole toodangu müügile kaasaaitamine, sest 94 protsenti sellest müüakse välismaale – kodumaal on Enicsil vaid üks klient. Põhjuseks on hoopis tööjõud. «Tähelepanu saamiseks katsume teisi ettevõtteid niipalju kui vähegi võimalik külla kutsuda. Kui meid ei tunta, on tööjõuturul häid tegijaid keeruline püüda,» rääkis Aal.

Väikekliente pole Enicsi tehased töötavad ööpäev läbi seitse päeva nädalas. Eelmisel aastal töötas ettevõttes keskmiselt 740 töötajat, keda veetakse kohale kolme bussiliiniga – üks Valgast, üks teeb

Jaanus Aali sõnul on Enics kogu Lõuna-Eesti suurim tööandja ja suurem tuntus annaks neile ehk võimaluse hõlpsamini foto: jaanus lensment tööjõudu värvata.

Rõngu-Puhja ringi ja üks toob töötajad Tartust. Lihttöötajate leidmisega ei ole tehasel probleeme, aga spetsialistide puudus on suur. «Oleme just otsustamise keskel, kas läheme ühe toote arendusega edasi või mitte. Üheks oluliseks nüansiks, millest otsus sõltub, on just see, milliseid inimesi leiame,» sõnas Aal. Enics tegeleb tööstuselektroonika tootmisega väga erinevate ettevõtete jaoks. «Kõige lihtsam näide: selleks et hommikul kohvikann sisse lülitada, on vaja elekter kuidagi Narvast kohale tuua, ja seda juhib elektroonika,»

Enicsi kliendid on rahvusvahelised suurfirmad nagu ABB ja Bombardier ning veel paljud globaalsed suurettevõtted.

rääkis Aal. «Meie toodetud elektroonilised süsteemid juhivad liftide liikumist üles-alla, meie süsteemid juhivad ronge, et rongid sõidaksid õigesse kohta.» Tehases ringi liikudes oligi lisaks töötavatele tootmisseadmetele näha ka mitmeid klientide tooteid, sest elektroonika töökindlust tuleb töötava seadme peal kontrollida. «Elroni rongides küll meie seadmeid ei ole, aga põhimõtteliselt oleme meie osa sellest, et taolised rongid saaksid sõita,» kinnitas Aal. «Mängime olulist osa näiteks Londoni metroos tehtavates uuendustes.» Enicsi kliendid on rahvusvahelised suurfirmad nagu ABB ja Bombardier ning veel paljud globaalsed suurettevõtted. Ainus toode, mida võib nimetada jaekaubaks, on nn targa maja lahendused. Kliente on

Enicsil vähe, neid võib üles lugeda kahe käe sõrmedel. «Strateegiliselt oleme valinud sellise tee, et mitte ükski klient ei ole meil väiksem kui viis protsenti müügitulust ning mitte ükski pole suurem kui 25 protsenti,» lausus Aal. «Kui toome endale uue kliendi majja, siis peab ta paari aasta jooksul kasvama viie protsendini käibest. Väiksemaid me ei tahaks.» Kokku valmistatakse Elva tehases umbes 1200 toodet, millest kõige väiksemad on juhtseadmed, mida tehakse kümnetes ja sadades tuhandetes. Suuremad võivad olla paar meetrid kõrged ja poolteist meetrid laiad kabinetid, mis pannakse näiteks tervena rongi sisse. «Turg liigubki selles suunas, et teha suuremaid erilahendusi. Lihtsamate trükiplaatide toot-

POSTIMEES, 3. JUULI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

EASi juhiks valiti Hanno Tomberg

m tööandja.

vad vähesed Kasum kasvas mullu üheksa korda

kadri inselberg kadri.inselberg@postimees.ee

88 80,9 80,7

Enics Eesti käive ja kasum miljonites eurodes

63,3

60,1

55,8 51,8 36,1 KÄIVE KASUM

20,8 2004 –2005

2006

-2,5 -0,2

1,4

2,5

2007

2008

0,003

2010

2009

-0,6

2,7 0,4 3,6 2011

2012

Allikas: majandusaruanded

mise osakaal jääb järjest vähemaks,» selgitas Aal. Enics Eesti emaettevõte on Šveitsis registreeritud ettevõte, mis sai alguse 2004. aastal, mil juhtkond ostis osa meilgi tegutsenud Elcoteqist. Juhtkonnale kuulub Enicsist kümmekond protsenti ja ülejäänud kuulub ühele erakapitalifirmale.

Reisimine raskendatud Kontsernil on kaheksa tehast üle maailma, mille kogukäive oli eelmisel aastal 417 miljonit eurot. Seega annab Eesti umbes viiendiku kontserni kogukäibest ning kui võtta arvesse, et kontsern on suuruselt kuues tööstuselektroonikaettevõte maailmas, on Eesti tütarettevõtte näol tegemist olulise tegijaga. Enicsi Elva tehas on alguse saanud 1992. aastal asutatud Finesatist, mis tootis satelliidiseadmeid. Selle võttis

2001. aastal üle Ahltronix ning 2004. aastal ühendati see Enicsiga. Alates sellest ajast hakkas ettevõte ka kiiresti kasvama. Olukord, kontserni peakontor asub Euroopa südames – Šveitsi suurimas linnas Zürichis –, aga Eesti on Euroopa nurgas ja Elva omakorda Eesti nurgas, teeb reisimise nii peakontorisse kui ka klientide juurde üsna tülikaks. «Eelmisel aastal reisisime umbes 120 000 – 130 000 euro eest. Selle aasta reisieelarve on kindlasti suurem,» tunnistas Aal ja lisas, et see on probleem. Kohaleminekuks koos Tallinna sõiduga kulub üks päev, kohal olla tuleb üks päev ja taas koju tulla veel üks päev. «Üks klient tõi välja, et kui kusagilt Kesk-Euroopast tulla Elvasse, võtab see umbes sama palju aega kui minna Hiina, näiteks Shanghaisse,» lisas ta.

2013

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas eile sihtasutuse uueks juhiks Hanno Tombergi (47), kes teatas tänavu märtsis, et lahkub mai lõpus Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse liikme kohalt. Tomberg ütles, et tegi otsuse töötada avalik-õiguslikus või riigisektoris juba aastaid tagasi. «Minu jaoks on hästi oluline saavutada eesmärke. Seetõttu pean oluliseks asuda läbirääkimistesse EASi võtmeklientidega, et keskendada tegevust rohkem neile kui Eesti majanduse mootoritele ja leida vahendeid, mis aitaksid neil edukamad olla,» rääkis ta. Tomberg ei pea valdkonnavahetust väga radikaalseks, sest kuigi ülikoolikraad on tal ajakirjanduse erialal, alustas ta õpinguid hoopis majanduses. Lisaks töötas ta pärast ülikooli lõpetamist seitse aastat Äripäeva uudistetoimetuse juhina. «See on see baas, mis andis mulle ülevaate majandusest ja tegelikult olen kogu aeg lugenud nii majandusuudiseid kui ka erialakirjandust,» kirjeldas tulevane juht.

Aasta jooksul kolmas juht Tomberg pani ameti ringhäälingus maha sisekonflikti tõttu, mille tõttu lõpetasid töö ERRis nii Tomberg kui ka sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer. Nimelt ei olnud Tomberg nõus juhatuse esimehe Margus Allikmaa otsusega Kaljuveer ametist vabastada. Skandaalid on viimastel aastatel kummitanud ka EASi, kuhu pole leitud püsivat tegevjuhti. 2013. aasta juulis astus ametisse pankur Taavi Laur, kes teatas lahkumisest isiklikel põhjustel juba pool aastat hiljem. Märtsis valiti järgmiseks juhiks ettevõtja Andres Rannamäe, kes sai ametis olla vaid paar nädalat, kuna uu-

rimine seoses tema juhitud ettevõtte võlaga EASi ees kahjustas nõukogu liikmete hinnangul asutuse mainet. Ebastabiilsus pandi poliitiliselt lõhenenud nõukogu süüks ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling saatis ametisse astudes nõukogu laiali. Uue nõukogu, mille esimeheks sai majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas, esimene ülesanne oligi uue tegevjuhi leidmiseks konkursi korraldamine.

Nõukogu valis ühehäälselt Tombergi hinnangul ei ole EAS organisatsioonina kriisis. «Taavi Laur on seda organisatsiooni aasta jooksul väga hästi juhtinud ja tegelikult on küllaltki paljus ettevõtluspoole pealt seda kliendikesksust EASis juurutatud. Tegelikult tuleb alustatud tegevust lihtsalt jätkata,» ütles ta. Avalikule konkursile kandideeris 43 inimest. Kuninga sõnul oli konkurss väga tugev, kuid Tombergil oli mitmeid eeliseid ja nõukogu valis ta sihtasutuse juhiks ühehäälselt. «Tal on kogemus ka riigiasutusega, mis ma arvan, et ei ole väheoluline. ERR on ikkaHanno Tombergi esimene tööpäev EASis on 14. juulil. gi suur asutus. Samas on ta ka foto: toomas tatar erasektoris töötanud ja just majanduse poole peal,» ütles KuHanno Tomberg ningas. Lisaks oli Tomberg Kuninga sõnul väga hästi kursis EASi ja Haridus: ajakirjanduse magistrikraad seal toimuvaga ning tal on väga Töökohad: selge tulevikuvisioon, mis ühtib • 2007–2014 ERRi juhatuse liige, nõukogu omaga. • 2004–2007 Eesti Raadio uudiste- ja sporditoimetuse «Ikkagi hakkame kinni seljuhataja, lest nimest – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Ehk kont• 2001–2004 TV 3 uudiste peatoimetaja, sentreerume teatud põhite• 2000–2001 Eesti Päevalehe peatoimetaja, gevustele ja igasuguse tilulilu • 1992–1999 Äripäeva uudistetoimetuse juhataja, võiks kõrvale jätta,» selgitas • 1990–1992 Eesti Raadio sporditoimetuse toimetaja. Kuningas. Ta kinnitas ka, et Rannamäega tekkinud skandaali tõttu tegi nõukogu Tombergi suhtes väga põhjaliku taustakontKood avab Kood avab rolli, millest mees kenasti lävideointervjuu videointervjuu Hanno Tombergiga. Ahti Kuningaga. bi sai.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 3. JUULI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Prantsusmaa ekspresident Nicolas Sarkozyd ähvardab süüdimõistmise korral kuni kümneaastane vangistus.

foto: reuters/scanpix

Sarkozyle esitati korruptsioonisüüdistus kadri veermäe toimetaja

rantsusmaa ek spresidendi Nicolas Sarkozy plaan 2017. aastal taas riigipeaks kandideerida sai eile tõsise hoobi, kui talle esitati süüdistus korruptsioonis ja kriminaaluurimise mõjutamises. Sotsialistist peaminister Manuel Valls, keda paljud peavad tõenäoliseks kandidaadiks järgmistel presidendivalimistel, nimetas olukorda äärmiselt tõsiseks, kuid rõhutas ka, et uurimine ei ole poliitiliselt survestatud. «Meie [sotsialistid] ei olnud need, kes palusid kohtunikel uurimine algatada,» ütles Valls. «Keegi ei ole seadusest ülalpool, kuid nagu kõigile teistele inimestele, kehtib ka Sarkozyle süütuse presumptsioon,» sõnas ta telekanalile BFM TV. Seni sai endine konservatiivide liider Sarkozy võimule

LÜHIDALT bns

naasmiseks vaikselt pinda ette valmistada, sest poliitilised olud on selleks Prantsusmaal soodsad olnud – sügav ja laialt levinud rahulolematus praeguse sotsialistist presidendi François Hollande’iga, paremäärmusliku Rahvusrinde (FN) populaarsuse tõus ja korratus Sarkozy enda Rahvaliikumise Liidu (UMP) sees. UMP valib oma järgmise juhi 2016. aastal ning 59-aastane Sarkozy ütles möödunud nädalal, et mõtiskleb kandideerimise üle. Kuigi poliitilise spektri vasakpoolne äär on mehest väga halval arvamusel, võidaks ta praeguste arvamusküsitluste kohaselt siiski 2017. aasta presidendivalimistel Hollande’i – viimane on Prantsuse lähiajaloo kõige ebapopulaarsem president. Värske juhtum, millega seoses algatati Sarkozy suhtes ametlik uurimine, lõpeb Prantsusmaa õigussüsteemi senise praktika järgi otsustades väga tõenäoliselt kohtus. Politsei pidas ekspresidendi kinni üleeile ja pärast 15 tundi väldanud küsitlemist otsustasid võimud talle süüdistuse esitada.

Läti asub kaitsekulusid suurendama Läti parlamendi eelarveja rahanduskomisjon esitas seaduseelnõu riigikaitsekulutuste suurendamisest kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust seimi viimasele lugemisele. Kokkuleppe kohaselt eraldatakse 2015. aastal riigikaitsele vähemalt 1 protsent, 2016. aastal 1,1 protsenti, 2017. aastal 1,3 protsenti, 2018. aastal 1,5 protsenti, 2019. aastal 1,75 protsenti ning alates 2020. aastast vähemalt 2 protsenti SKTst aastas.

Kiiev: lääs annab Ukraina idaoblastite jaoks 1,5 miljardit eurot Lääneriigid on valmis eraldama Ukrainale 1,5 miljardit eurot Donetski ja Luganski oblasti infrastruktuuri taastamiseks ja töökohtade loomiseks, et olukorda piirkonnas stabiliseerida, ütles Ukraina presidendi nõunik Irina Geraštšenko. Abilubadus tehti teatavaks eile Ukraina pealinnas Kiievis ümarlauakõnelustel president Petro Porošenko rahuplaani ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse säilitamise võimaluste üle.

Prantsusmaa seaduste kohaselt eeldab uurimise alustamine, et kahtlusaluse võimaliku süü kohta on kaalukaid tõendeid. Sarkozy on kõik süüdistused tagasi lükanud, tema liitlased näevad toimuvat poliitilise nõiajahina. «Ealeski varem pole endist presidenti sääraselt moel ja sedavõrd vihkavalt koheldud,» sõnas UMP liikmest Nice’i linnapea Christain Estrosi eile uudisteagentuuri AFP teatel. Esmaspäeval pidas politsei sama juhtumiga seoses kinni ka Sarkozy advokaadi Thierry Herzogi ja kaks kohtuametnikku. Mõjuvõimuga kauplemise süüdistus esitati nii Herzogile kui ka vanemprokurör Gilbert Azibert’ile. Teine ülekuulatud prokurör Patrick Sassoust polnud üleeilse õhtu seisuga kohtuniku ette ilmunud ja süüdistust pole talle esitatud. Praegune uurimine kasvas välja eraldi juurdlusest, mille aluseks olid kahtlused, et Sarkozy sai oma 2007. aasta valimiskampaania jaoks endiselt Liibüa diktaatorilt Muammar Gaddafilt 50 miljonit eurot. Lisaks olevat L’Oréali pärijanna

ja Prantsusmaa rikkaim naine Liliane Bettencourt andnud talle raha täis topitud ümbrikke. Nüüd üritavad uurijad välja selgitada, kas 2007.–2012. aastani presidendi ametis olnud Sarkozy lubas Azibert’ile siseinfo eest valimisrahastuse-juurdluse käigu kohta Monacos prestiižset ametikohta. Samuti uuritakse, kas ekspresidendile vihjati seadusvastaselt, et tema mobiiltelefoni kuulatakse pealt. Nimelt võtsid Prantsuse võimud möödunud aasta aprillis vastu enneolematu otsuse kuulata pealt ekspresidendi telefoni. Esimesed kuud möödusid tulutult, kuid siis avastasid uurijad, et Sarkozyl on väljamõeldud nime Paul Bismuthi all registreeritud salatelefon. Sealt saadud andmed viisidki praeguse süüdistuse esitamiseni. Sarkozy eelkäija Jacques Chirac mõisteti 2011. aastal süüdi korruptsioonis ajal, mil ta oli Pariisi linnapea. Kohtusse ilmumiselt põdura tervisega mees aga vabastati ja karistuseks mõisteti talle kaheaastane tingimisi vanglakaristus.

Helsingi linna raputab ajaloo suurim pistiseskandaal Helsingi linn on väidetavalt jäänud ilma enam kui miljonist eurost, kadunud raha jäljed viivad koguni Monacosse, kirjutas eilne Helsingin Sanomat. Tegemist on linna suurima pistiseafääriga. «Muidugi oli tegemist kuriteoga. Kui saaks ajaratast tagasi keerata, siis ma nii enam ei teeks,» sõnas 2012. aasta juunis ülekuulamisel üks peamisi kahtlusaluseid, 63-aastane mees, kes varem töötas Helsingi ehitusametis projektijuhina. Politsei kahtlustab, et projektijuht ja veel kümmekond inimest põhjustasid oma tegevusega Helsingi ehitusobjektidel linnale 1,5 miljoni euro suuruse

kahju. Arvatav seadusrikkumine toimus aastatel 2003–2011. Peamine kahtlusalune sai ebaseaduslikku tulu ligi 400 000 eurot. Politseikoer leidis mehe juurest kodust sularahana 115 000 eurot. Politsei oletab, et raha hangiti võltsitud arvete abil. Lisaks arvavad uurijad, et ehitusameti töötajad võtsid firmadelt vastu kinkekaarte. Riigiametnike reisid viisid neid näiteks Hispaaniasse, Venemaale, Portugali, Sloveeniasse ja Läti pealinna Riiga. Peamiseks kahtlusaluseks olev projektijuht käis pistisena saadud rahade eest vormel-1 Monaco GP etappi vaatamas ja Tais puhkamas. HS/PM

POSTIMEES, 3. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Jalgpall annab võimaluse leppida teiste kultuuridega Sportlaste tegudele antud hinnangud võivad kultuuriti erineda ja arusaamine enda väärtuste universaalsusest on sügavalt ekslik, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.

iia juurde siis anekdootlikud reaktsioonid, nagu sotsiaalmeedias levivad loendamatud fotomontaažid murul istuvast Suarezest, kes närib itaallaselt ära rebitud kätt. Või too siiralt andekas Apple’i logo, mille juures kiri: «Suarez was here» («Suarez oli siin»). Kuskil Hiinas on müügile paisatud Suarezt kujutav pudeliavaja ning üks Kosovo klubi, kelle nimi mulle meelde ei jäänud ning mida ma siinkohal ei pea vajalikuks ka üle vaadata, pääses samuti hetkeks suurele püünele, kui nad FIFAsse mittekuuluva riigi klubina pakkusid Suarezele nel-

ohe pärast toda kurikuulsat mängu kirjutas Aivar Pohlak Delfis: «Mõtlen, et hammustamise taha võib jääda ka kuluaarides kõneldav Suareze üleminek Barcelonasse ja kui palju on Suarezes pettunuid tema kodumaal.» Ta jätkab: «Ja kuidas tundnuks ennast meie, kui Tarmo Kink hammustanuks 2011. aasta play-off’i kohtumises Iirimaaga … McGeadyt ja me pääsenuks iirlaste hulgas tekkinud segaduses finaalturniirile. Ilmselt mitte kuidagi…» Esmalt Kingist. Kui mõelda, kui palju on Eestis neid inimesi, kes peavad Erki Noole Sydneys võidetud olümpiakulda tolle intsidendi tõttu kettaheiteringis ülekohtuseks, võib uskuda, jah, meie kultuuritaustaga inimene poleks ka Kingile andestanud. Ent arvamus, et Suarezes ollakse pettunud ka kodumaal, ning sellist arvamust esitati retoorilisel viisil ka paljudes meediakanalites välismaal, on hinnanguline ning pigem on tõde vastupidine. Kaks päeva pärast hammustamisintsidenti kirjutas Uruguay päevalehe El País ajakirjanik Martín Aguirre Briti väljaandes Guardian, et Suarez mängis jalgpalli Uruguay arusaamist mööda: oluline on vaid võit. Ta lisas, et kui teemaks jalgpall, pole kõlblus mitte mingisugune väärtus. Mõelgem hetkeks sellele kõlblusele veel Maradona 1986. ja Suareze 2010. aasta käega mängu juhtumite valguses. Meie positsioonilt võib olla raske

Zaire koondislased olid enne mängu saanud riigi diktaatorilt Mobutu Sese Sekolt hoiatuse, et kui kaotatakse enam kui kolme väravaga, siis mängijad oma perekondi enam ei näe.

Uuest telekanalist

LUGEJA KIRI

jakuulist lepingut. Vaid fantaasia seab vaimukustele piire. Kuid minu jaoks polegi oluline mitte niivõrd inimeste reaktsioonid ja hinnangud, kuivõrd soov rõhutada, et hinnangud võivad kultuuriti erineda ning arusaamine enda väärtuste universaalsusest on sügavalt ekslik. Eriti lähevad liiale Euroopa kultuuritaustaga esindajad, kes ekslikult usuvad, et nende väärtushinnangud on aktsepteeritavad ka Suareze kodumaal.

Arutelu uue venekeelse kanali avamise üle kulgeb üsna ühekülgselt. Pakutakse kolme varianti: kas ETV 3, Balti riikide ühtne kanal või Голос Европы. ETV 3 ilmselt ootaks ETV 2 saatus, Balti kanal ja Голос Европы jääksid aga katkendlikuks ja laialivalguvaks. Kodumaa pinnal aeg-ajalt kaitselahinguid pidada on mugav, ent olukorra püsivaks muutmiseks tuleks tegutseda ka väljaspool kodu. Mitmekuine Ukraina sündmuste jälgimine Ukraina ja Venemaa erakanalite kaudu viis mõttele, kas ei oleks ehk tulemuslikum ja odavam kasutada ka mujal loodavaid venekeelseid materjale ning korraldada nende vahetus mingi ühise projekti raames. Esialgu võiks see hõlmata Balti riike, Ukrainat ja Venemaad. Meil tuleks üht-teist juurde toota, kuid Ukraina ja Venemaa puhul saab kasutada ka olemasolevate saadete kõnekamaid lõike. Venemaal võiksid partneriteks olla kanalid Дождь ja RTVi, Ukrainas on olemas kanali Inter+ venekeelsed uudised, kanal 24 aga edastab sisukaid arutelusid saates «Savik Shuster Live», kus osa juttu käib vene kee-

les. Ukrainas leidub ka teisi venekeelseid saateid. Projekti ideeks on luua sõltumatu venekeelne infovahetus nende endiste NSVLi vabariikide vahel, kes on erinevalt kasutanud pärast NSVLi lagunemist avanenud võimalusi. Balti riigid on algusest peale valinud eurointegratsiooni, seda teed pidi üritavad nüüd minna ka ukrainlased, aga venelased on ägedalt vastu – kuid mida teavad nende riikide tavakodanikud üksteise juures toimuvast? Siinsetele venelastele oleks õpetlik näha mõningaid kanalite Дождь või RTVi saateid, mida nad tavaliselt ei vaata, ka Venemaal on tõest infot Eesti, eriti ELi ja NATOsse kuulumise kohta vähe. Meieni jõuab samuti küllalt palju moonutatud infot tegelikust olukorrast Venemaal ja Ukrainas. Sõltumatu venekeelne inforuum võimaldaks senise olukorra parandamist ning oleks kasulik ka paremate aegade saabudes, sest siis tõuseb vene keele kui tähtsa asjaajamisvahendi roll niikuinii. Kuidas saaks selle projekti tooteid kasutada Eestis? Äris läheb hästi neil, kes asuvad kaubatänaval. Venekeelse infovälja kaubatänavaks Eestis on PBK.

IRLi esimees

mõista, kuid lõunaameeriklased on nonde episoodide üle varjamatult uhked: loeb vaid võit. Aguirre ütles, et ükskõik millist amatöörmängu Montevideos vaadata, saab näha kõige karmimat ja halastamatumad jalgpalli maailmas. Mängus kolleegide ja lapsepõlvesõprade vastu on lubatud kõik võtted, kuid pärast mängu juuakse aga koos õlut ja naerdakse ning mängus tekkinud konfliktid jäävad jalgpallimurule. Aguirre kokkuvõte: Suarez jääb Uruguay rahvuskangelaseks. Suareze juhtum tõi mulle meelde ühe aastatetaguse briti telesaate MM-ajaloo kurioossematest seikades, mida kohalikud kuulsused pingutatud vaimukusega kommenteerida püüdsid. Üks hetkedest oli pärit 1974. aasta MMilt, kui karistuslööki sooritama asunud Brasiilia mängija üllatuseks jooksis üks Zaire mängijatest meestemüürist välja ning lõi palli kaugustesse. Too aafriklane sai kollase kaardi. «Milline veider tõestus Aafrika rumalusest,» ütles otseülekandes BBC kommentaator John Motson.

t ka ligi 30 aastat hiljem kommenteerisid briti kuulsused toda juhtumit üleoleva enesekindlusega, näitab, et tolle episoodi tegelik taust polnud maailmas teadvustatud. Reaalsus oli, et Zaire koondislased olid enne mängu saanud riigi diktaatorilt Mobutu Sese Sekolt hoiatuse, et kui kaotatakse enam kui kolme väravaga, siis mängijad oma perekondi enam ei näe. Umbes veerand tundi enne kohtumise lõppu oli 2:0 juhtinud Brasiilial karistuslöök. Zaire mängija Mwepu Ilunga, kartes, et kui brasiillased värava löövad, jääb neile piisavalt aega ka neljanda löömiseks, otsustas sekkuda. «Me võitlesime oma elude eest,» on Mwepu andnud lihtsa selgituse. «Ega keegi ometi arva, et ma end nimelt lolliks tegin?!» Kas ka Suarez tegi end lolliks? Pole mingit küsimust, et jalgpallis kehtivate reeglite vastu eksis ta rängalt ning sai selle eest ka karistada. Aga lolliks? Tänu turniiri totaalsele kajastusele teame, et kuigi arvamused maailmas erinevad, on ta kodus ikkagi kangelane. Lepime sellega.

Kord seal juba prooviti (saatesari «Прямая речь» –«Otsekõne», 2008– 2009), kuid siis hakati vist kahtlema, kas ikka sobib või kas üldse tohib tungida võõrale territooriumile. Tohib küll! Tegemist on pehme jõuga, mille kasutamist Venemaa ise ka ülistab ning kõikjal ohtralt kasutab, sealhulgas Eestis. Projekti õnnestumiseks peaksid selle saated olema sedavõrd huvitavad, et neil tekiks püsiv vaatajaskond (nagu omal ajal Urmas Oti «Teletutvusel») ja kindlasti ei tohi need olla propagandamaigulised. Kõige keerulisem on arvatavasti pädeva (noortest koosneva, nagu Дождь puhul!) rahvusvahelise meeskonna kokkupanemine, kes tuleks toime korralduslikult keerulise, kuid ka äärmiselt huvitava tööga. Ühe sarnase projektiga (Venemaa turistide siiameelitamine) on Eesti juba maha saanud, nüüd võiks ette võtta midagi veidi raskemat. Edu korral tugevdaks see meie nii sise- kui välisjulgeolekut, kuid tundub, et ka seekord piirdutakse asendustegevusega, st järjekordse lühiajalise kohaliku venekeelse jututoa avamisega – kuni järgmise alarmini. ain toots

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

äimasolevad maailmameistrivõistlused on mitmel moel erilised. Seda ümbritsevad nii positiivsed (ründav ja resultatiivne mäng) kui negatiivsed (FIFAga seotud skandaalid ning väga paljude brasiillaste MMi-vastasus) märgid. Ka eristab praegust turniiri varasematest selle totaalne kajastus. Tehnoloogia areng on oluliselt avardanud turniirist osasaamise võimalusi ning samuti avardanud võimalusi end maailmas kuuldavaks teha. Ja kuigi igaüks meist saab osa vaid murdosast maailmas toimuvast, on üldpilt võistlustest oluliselt värvikam kui varasematel kordadel. Järgnevate ridade eesmärk ei piirdu selle värvikuse ägedate näidetega illustreerimisega, kuivõrd püüan mõelda, mida need maailma eri otstest saabuvad illustratsioonid meile ütlevad. Ma usun, et olen osa sellest suurest enamusest, kellele 2014. aasta turniir jääb suuresti meelde tänu Luis Suarezele. Tolle temperamentse uruguaylase hammustusele on reageeritud mitmeti. Esmalt muidugi Suareze enda reaktsioon, kes ametlikus raportis oma süüd eitab, kuid paar päeva hiljem tunnistab (nõuandjate soovitusel?) oma süüd ning annab lubaduse enda parandamiseks. Reaktsioon FIFA-lt oli üsna karm, sest lisaks üheksamängulisele keelule koondises keelati Suarezel FIFA piires igasugune jalgpallialane tegevus ehk oma tööga tegelemine järgmiseks neljaks kuuks.

urmas reinsalu

Sada seisakupäeva

ärtsi lõpul ametisse astunud valitsus on üleminekuvalitsus üheteistkümneks kuuks. Valitsus moodustati eelkõige erakonnapoliitilistel kaalutlustel. Sellest juhindudes ei saa valitsusele esitada ootust sõnastada suur visioon Eesti arengust. Seda on peaminister Rõivas ka ise möönnud oma ametisse astumise kõnes, nentides, et Eesti ei vaja suurt narratiivi. See väide on muidugi vaid osaliselt õige, sest Eesti arengu huvides on jätkuvalt suurte eesmärkide püstitamine. Õige on aga see, et neid eesmärke ei püstita üleminekuvalitsus, vaid oma alternatiivid peavad pakkuma erakonnad 2015. aasta valimiste eel. Eesti suurim probleem on see, et suur hulk täistööajaga töötavaid inimesi ei tule oma palgaga igakuiselt ots otsaga kokku. On elementaarne, et tööd tegev inimene peab oma palgaga ära elama. Sellele küsimusele lahenduse otsimine peab olema sisuline, mitte deklaratiivne. Kindlasti saab sissetulekute küsimusest ka riigikogu valimiste üks põhiteemasid. Möödunud kuudel olid Eesti jaoks olulisimad teemad meie julgeolek ja majandus. Ukraina kriis on muutnud maailma ning sellega tuleb kohaneda kõigil riikidel, eriti Venemaa naabritel. Majandusvaldkonnas on tõsine ohu märk esimese kvartali 1,4-protsendiline majanduslangus. Arvud paljastasid langustrendi levimist pea kogu majandusse ning järele on jäänud peamiselt vaid üks kasvav sektor – jaekaubandus. Valitsus on võtnud hoogsa joone: kulutama hakati sotsiaaldemokraatlikult, tulusid hangitakse liberaalide moodi. IRL hoiatas, et valitsusel ei ole enne majandusprognoosi selgumist mõistlik teha otsuseid, mis löövad kulud poliitiliselt lukku. Seda aga tehti. Kuludele katte leidmisel on lähiaastate nominaalne eelarve tasakaal viidud miinusesse ning seni kogutud reserve asutakse hoogsalt kahandama. Kuid eelarvepoliitika lõdvendamisel on oma piirid. Järgmine koht oli valitsusel raha kokku kraapida eri eluvaldkondade seas puhastustööd tehes. Esimene sihtrühm oli ettevõtjad. Rünnaktempos võeti riigikogus vastu ettevõtlust sisuliselt täiendavalt maksustavad seadused. Teine sihtrühm oli lapsi kasvatanud pensionärid. Sarnase tempoga võeti vastu ka vanemapensioni kaotamise seadus. Soov oli ebapopulaarsed otsused ära klaarida enne suve, lootes, et valija unustab need sügiseks. Teiseks tunti muret suvise majandusprognoosi pärast. Mitmed valitsusliidu ettepanekud olid oma iseloomult positiivsed, nagu lastetoetuste või tulumaksuvaba miinimumi tõus, ning seetõttu IRL toetas neid. Samas ma väga loodan, et valitsuse ülioptimistlik majandusvaade peab vett. Kui see nii ei ole, oleme paraku järgmisel aastal tõsise jama sees.

maette küsimus on mitmete negatiivsete pretsedentide loomine Eesti poliitilisse kultuuri. Esiteks, uute lubaduste katmine olemasolevate toetuste arvelt. Kui majanduskriisi tipul tuli kärpeid teha, oli olukord teine. Praegu tehakse seda, samal ajal retoorikas väites, et raha on tegelikult küll. Teiseks, see valitsus astus ametisse enne valimisi, mitte pärast valimisi. On rida asju, mida muudetakse mõni kuu enne valimisi, ilma et valimistel oleks antud selleks mandaat ja selle üle oleks saanud ühiskonnas debateerida. Üks näide on teede rahastamise põhimõtete muutmine. Kolmandaks, huvirühmade süsteemne kõrvalejätmine otsustamisest tipnes sellega, et töövõimereformi eelnõu puhul olid puuetega inimesed sunnitud tulema päev enne seaduse arutelu Toompeale ja nõudma, et sellisel kujul eelnõu tagasi lükataks. Loodan, et eelarve pannakse kokku ja olulised eelnõud menetletakse tasakaalukamalt. Oma mõistlikes algatustes saab valitsus riigikogus alati loota IRLi toetusele.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 3. JUULI 2014

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

VÕRRATU ELAMUS. Näitusel «ornaMENTAALNE» esinevate eri alade käsitöömeistrite, kunstnike ja kutsutud autorite teostest on saanud muljetavaldav lavastus.

Intriig + vastandus = mõistmine arvustus tiina kolk toimetaja

Tarbekunstinäitus

«ornaMENTAALNE» Tallinna Kunstihoones 27. juulini

allinna Kunstihoones avatud väljapanek «ornaMENTA ALNE» peaks kõigi nende meelt muutma, kes siiani on pärandisse üleolevalt suhtunud. Tulge ja vaadake seda näitust, kuivõrd meie traditsioonile võib täiesti uues valguses moodsa sisu anda. Millist hingetoitu pakub professionaalsete kunstnike ja käsitöömeistrite ühine etteaste, tunnustab Aalto ülikooli teadur, kunstidoktor Kärt Summatavet. «Juba rohkem kui sada aastat tagasi tegid Kristjan Raud ja Ants Laikmaa näitusi, kus koos professionaalsete kunstnike teostega eksponeeriti meie omanäolist käsitööd. Nüüd on samamoodi – ürgse ja tänapäevase kohtumisest sündinud kõrgel kunstilisel tasemel vormi- ja värvimängud pakuvad erakordse elamuse,» kii-

dab Summatavet. «Ma olen uhke, et «ornaMENTAALNE» avati enne laulu- ja tantsupidu, sest nõnda saame lähedalt ja kaugemalt saabunud külalisi ning meie oma lauljaid-tantsijaid rõõmustada. On ju käsitöö kunsti ja loovuse läte.» Tunnustatud tekstiilikunstnik Anu Raud lisab, et kui mõelda laulupeo nimele «Puudutus» kui kujundile ja vaadata näitusele toodud sokke, kindaid, vaipu, siis kunstihoone saalides on tallel käepuudutusi ühe pika-pika kaubarongi täie mustikate korjamise jagu, rääkimata silma- ja südamepuudutustest. «Näituse «ornaMENTAALNE» keskne idee on ornamendi loomine – autori soov teha oma tähendusväli, kus geomeetriliste, loodus- või tehismotiivide rütmilisel kordusel põhinev kaunistus sünnib ja kasvab või kaob olematuks,» tutvustab kuraator Monika Järg. «Soovisime näidata, et ornament ei ole pelgalt käsitöö pärusmaa, vaid ülimalt loominguline tegevus, mis eeldab tänapäevaste materjalide tundmist ja tehnoloogiate valdamist.» Väljapaneku tuumiku moodustavad kutsutud osalejate taiesed. Kuraatorid otsustasid Ingrid Alliku, Urmas Puhkani, Elo Liivi, Tanel Veenre, Al-

do Järvsoo, Mae Kivilo ning Silja Saarepuu ja Villu Plingi, Lylian ja Katariina Meistri senise loomingu põhjal, et nad võiksid «ornaMENTAALSE» idee raamides kasutada käsitööd kui algmaterjali, kui väljendusvahendit tänapäevase visuaalse kunstikeelega teoste loomiseks. Ornamendi sünniloo lahtikirjutamine kontseptuaalses keeles ongi selle grupi autorite lähtepunkt. Teised kunstnikud, keda ornamenditeema ahvatles, pidid oma teos(t)ega näitusele konkureerima. Silmapaistvamad käsitööd valisid näitusele kuraatorid koos käsitööliidu esindajatega. «Meie eesmärgiks oli esile tuua ornamendi – selle kultuuride, maade ja rahvaste vahelise silla – mitmesuguseid tähendustasandeid nii kunstis kui ka käsitöös, tekitada intriige ja vastandusi ning luua soodus pinnas valdkondadevaheliseks üksteisemõistmiseks,» kommenteerib väljapaneku peakorraldaja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu auesimees Liivi Soova.

Kõik, kes peavad naabrinaise kootud asja paremaks kui jõuka firma toodangut, aitavad Eesti elu edendada.

«ornaMENTAALSE» ekspositsiooni võti on kujundus, kinnitavad kuraatorid Maasike Maasik ja Monika Järg. Kujundajad Malle Jürgenson ja Krista Lepland sisearhitektuuribüroost Laika, Belka & Strelka olid algusest peale protsessi kaasatud. «Meisterlikkus on väljapaneku üks võtmekohti. Otsustasime, et see peab kumama kõigist asjadest, mida esitletakse,» avab kujundajate kavatsusi Jürgenson. «Kui jõudsime otsusele, et teeme näitusesaalidesse päris valge põranda, hakkas kujundusmuster iseenesest tekkima,» meenutab Lepland. Suures saalis toimub tinglikult külasimman, kus keset platsi laiutab Elo Liivi tohutu jonnipunn ning Tarmo Mäesalu hiigelsuure ümmarguse kootud vaibaga kaetud tantsuplats ootab jalakeerutajaid – ühe seina ääres rahvusmustrist inspireeritud rõivad ning teisel pool käsitööliste ja mainekate tekstiilikunstnike eri tehnikates seinavaibad. Nii Raud kui Summatavet tõstavad esile kujundajate nupukat leidu: ühte tagumisse saali paigutatud hõbedakaevu, kuhu on peidetud uhked sõled jt ehted. «Tänapäevases üheülbas-

tunud, ühekordsete taldrikute maailmas peaks selline vääriskäsitöö, ilu ja mitmekülgsus viima külastajaid mõttele tarbida vähem, aga kvaliteetseid asju,» kutsub üles Anu Raud. «Kõik, kes peavad naabrinaise kootud asja paremaks kui jõuka firma toodangut, aitavad Eesti elu edendada ehk hoida oma kodu ja inimesi, pakkudes neile tööd. Paljuski on meie endi kätes, et maa ei jookseks rahvast tühjaks.» Raua näitusel rippuv vaip «Pole kodus» – mis kujutab ukse ette pandud rahvarõivatriibulist luuda – kätkeb endas neid kurbi mõtteid. Samas tunnustab auväärne autor noorte kolleegide, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö eriala vilistlaste loomingut, mis sobib kunstiga suurepäraselt kokku ning innustab külastajaid kandma rahvariidemustreis ja rõõmsavärvilisi rõivaid ka hallidel argipäevadel. «Maailmas on rahvakunst ainulaadne ja sellest inspireeritud kunstiteosed kannavad meie kultuuri järjepidevust ja vaimset rikkust. Me võime uhked olla, et saame meisterlikku käsitööd ja kunstiloomingut esitleda näitusel, mille kujundus on samuti kunstiteos,» võtab «ornaMENTAALSE» kokku Summatavet.

Kärt Summataveti rinnanõel sarjast «Tantsivad prossid».

Anu Raua vaip «Pole kodus».

POSTIMEES, 3. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Aldo Järvsoo rahvarõivatriibustikest inspireeritud installatsioon.

Kihnu körtides kaltsunukud.

Peeter Saul

( 26.01.1932 Tallinn – 2.07. 2014 Tallinn)

ui Peeter Saul tähistas kaks aastat tagasi oma 80. sünnipäeva, saabus roosikimp loomulikult ka Kadrioru lossist. Kimpu saatsid sõnad, et kui presidendipaar kordki peaks igatsema head salongimuusikat, pole neil Peeter Saulist paremat valikut. Üheksal juhul kümnest võib sellistesse sõnadesse suhtuda kahtlusega, kuid Peeter Saul oli üks nendest, kellele polnud vaja asja ees, teist taga mett moka peale määrida. Elu muusikas, võib samuti öelda ilma igasuguse suure ja õõnsa kõnekõminata. Maestro elas muusikas, ja mitte ainult sellepärast, et ta juhatas orkestreid, mängis klaverit või et tal oli Eesti üks suurimaid vinüülplaadi- ja partituurikogusid. Peeter Sauli lähedasedki olid muusikud – tema ema Linda Saul oli tunnustatud dirigent ja laulupedagoog ning isa Voldemar Saul viiuliõpetaja, abikaasa Heli Lääts aga on Eesti üks legendaarsemaid lauljaid. Muusikuteed alustas ta juba 15–16-aastaselt restoranides mängides, hiljem tulid klaveriõpingud professor Bruno Luki ja dirigeerimine Peterburis kuulsa Ilja Mussini käe all. 1954. aastal oli ta üks Emil Laansoo ansambli asutajatest, mis tegutses aastaid Eesti Raadio juures ja millest sai paljude noorte eesti muusikute kasvulava. Selle liikmeteks olid Sauli kõrval näiteks veel Eri Klas, Kalju Terasmaa, Arne Oit jt. Miks

dirigent ja mitte helilooja, on Sauli käest küsitud. «Helilooja peab looma midagi uut, muidu ei ole mõtet,» rääkis ta selle peale. «Eks proovisin ka mina luua, kuid alati tundus, et tulemus oli kellegi teise oma.» Kriitikameel seljatas helilooja Peeter Saulis ja jättis ruumi hinnatud dirigendile. Saul ei olnud puritaan, kes vaadanuks kurja pilguga kõike, mis tuli mujalt kui akadeemiliste süvamuusika jäistest kõrgustest. Olles alustanud praktilise restoranimuusikuna, kes mängib rahvale, ei unustanud ta seda ära – oli ta ju ka populaarse Arne Oidi lauluvõistluse üks eestvedajatest. Nn levimuusika kohta arvas ta nii: «Heliloojale on tähtis, et ta muusika jõuaks rahvani.» Teadupärast oli maestro teine suur kirg muusika kõrval

poks. Lisaks märkimisväärsele plaadikogule oli tal suur arhiivikogu tähtsaimate poksijate matšidest. Peeter Saulist ja teisest poksijataustaga dirigendist Eri Klasist tehti kunagi dokumentaalfilm «Poks ja muusika», kus mehed omavahel ka poksisid, kuid kahjuks on film hävinud. Poks on julgete meeste ala ja julgust on maestro pidanud dirigendiameti puhulgi üheks tähtsaimaks omaduseks. Julgust seista sajapealise orkestri ees ning oma veendumused ja tahe läbi suruda. Ainult siis võis sündida hea esitus. Peeter Saul on öelnud, et dirigendi jaoks on kõige suurem tunnustus, kui orkestrandid tulevad pärast kontserti kättpidi tänama ja ütlevad, maestro, tulge ikka siia tagasi. «Mul on õnn olnud ikka ja jälle samasse kohta tagasi tulla.» Janar Ala

14 || SPORT || POSTIMEES, 3. JUULI 2014

Zenjov võib karjääri jätkata Bundesligas

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

REIN TAARAMÄE Cofidis

Harrogate York

JALGPALL. Eesti jalgpallikoondise ründaja

START: 5. juuli Leeds

Sheﬃeld

Sergei Zenjovi senise koduklubi Lvivi Karpatõ peadirektor Igor Dedišin avaldas, et Zenjov liitub peagi ühe Bundesliga klubiga. 2008. aastal Karpatõga liitunud Zenjovi leping ukrainlastega sai läbi lõppenud hooajaga ning nüüd saab ta vabaagendina siirduda mõnda teise klubisse. Lõppenud hooaeg oli Zenjovi jaoks Ukrainas senisest kõige edukam, kui tema arvele jäi üheksa väravat. «Praegu minule teadaolevate andmete kohaselt näeme teda peagi ühe Saksamaa Bundesliga klubi särgis. Jumal anna, et Sergeil kõik hästi läheks. Me saame klubina, kes ta mängijaarengule kaasa aitas, olla uhked tema üle ja uhked selle üle, et üks meist saab osaks ühest juhtivaimast kõrgliigast maailmas,» vahendas soccernet.ee Dedišini lauseid Ukraina pressile. Zenjovi senine tööandja Karpatõ sõitis eile Sloveeniasse treeninglaagrisse, kuhu Eesti koondislane loomulikult enam kaasa ei sõitnud. Zenjov sõnas eile Postimehele, et praegu ta oma edasist tulevikku kommenteerida ei saa. PM

S u u r - Cambridge britannia London

Le TouquetParis-Plage

Inglise kanal

ETAPP JUULI km 5 191 1 6 201 2 7 155 3 8 164 4 9 156 5 194 6 10 11 235 7 161 8 12 170 9 13 PÕHJAMERI 162 10 14 188 11 16 17 186 12 198 13 18 177 19 14 Ypres 15 20 222 16 22 238 Arenberg 125 17 23 Porte du 146 18 24 Hainaut 209 25 19 Lille 54 20 26 Arras 138 21 27 KOKKU: 3664 km

Reims FINIŠ: 27. juuli Paris ChampsÉlysées

Épernay Évry

Nancy Gérardmer La Planche des Belles Filles Besançon

PRANTSUSMAA

Mulhouse

Bourg-en-Bresse B i s ka i a l a h t

Oyonnax Chamrousse

Saint-Étienne

etapi start etapi ﬁniš etapi start/ﬁniš eraldistardiga sõit puhkepäev

JALGRATTASPORT

Lahkus teenekas sporditegelane Oleg Sapožnin

TENNIS

Kontaveit ja Paalma finaalis Eesti tennisemeistrivõistlustel jõudsid naiste üksikmängus ettearvatult finaali suursoosik Anett Kontaveit (pildil) ja tiitlikaitsja Eva Paalma. Kontaveit alistas poolfinaalis 6:2, 6:2 Liisa Pajumetsa ning Paalma oli 6:3, 6:2 üle Julia Matojanist. Kaia Kanepi alistas samal ajal Prantsusmaal Contrexéville’i 100 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri avaringis itaallanna Gaia Sanesi (WTA 349.) 4:6, 6:4, 6:1.

50 000

USA dollarit maksti LeBron Jamesi mängusärgi eest, mida ta kandis korvpalliliiga NBA tänavuse finaalseeria avamängus, kus tal tekkisid kuumusest krambid. TENNIS

Murray langes Wimbledonis konkurentsist Eelmisel aastal Wimbledoni tenniseturniiril võidutsenud britt Andy Murray langes tänavu konkurentsist juba veerandfinaalis, kui ta jäi 1:6, 6:7, 2:6 alla bulgaarlasele Grigor Dimitrovile. Veerandfinaalides olid võidukad aga Novak Djokovic ja Roger Federer. Djokovic alistas 6:1, 3:6, 6:7, 6:2, 6:2 Marin Cilici. Federer oli 3:6, 7:6, 6:4, 6:4 üle Stanislas Wawrinkast. Naiste konkurentsis jõudsid eile poolfinaali Eugenie Bouchard ja Simona Halep, kes lähevad ka omavahel vastamisi.

Bamba Fall Riia VEFi

Levadia avamängus võidukas

Viimasel kolmel hooajal BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna särgis Eesti meistriks kroonitud keskmängija Bamba Fall jätkab oma karjääri Läti viimaste aastate nimekaimas klubis Riia VEFis.

FC Levadia alustas jalgpalli Meistrite liiga esimest eelringi võidukalt, kui võõrsil alistati Heiko Tamme väravast 1:0 San Marino meister SP La Fiorita. Korduskohtumine peetakse järgmisel teisipäeval.

Périgueux

etapp

SPORT. POSTIMEES.EE

Eesti Jalgratturite Liidu kodulehekülg teatas eile, et meie seast on lahkunud endine jalgrattur, jalgrattakohtunik, sporditegelane ning EJLi aupresident Oleg Sapožnin. Sapožnin oli aastatel 2001–2004 ja 2005–2008 Euroopa hääleõiguslik delegaat Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) kongressidel.

TANEL KANGERT T Astana

mägietapp ülesõit

Bergerac

Grenoble Tallard

Maubourguet Pays du Val d’Adour Pau

Nîmes

Saint-Gaudens Carcassonne

H Hautacam Saint-Lary-Soulan Pla d’Adet

Risoul

VA H E M E R I

Bagnères-de-Luchon

Fotod: Mihkel Maripuu, Mati Hiis

Allikas: Graphic News

RÄNKRASKE VELOTUUR. Jaan Kirsipuu: «Võidab see, kelle füüsis ja vaim paremini vastu peavad.»

Tour: milleks on võimelised Kangert, Taaramäe ja Nibali? jaan martinson toimetaja

aupäeval, kui maailma parimad ratturid alustavad Inglismaal Leedsis maailma mainekaimat velotuuri, Tour de France’i ehk kolm nädalat kestvat ränkrasket teekonda Pariisi suunas, on stardijoonel ka kaks eestlast: Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Oleks Kangert meeskonna liider ja Taaramäe tippvormis, võiksid mehed võidelda koha eest esikümnes. Paraku aitab üks Astana staari Vincenzo Nibalit ja teine pole paari aasta tagust minekut leidnud.

Kangertist ja Taaramäest Astana spordidirektori Jaan Kirsipuu sõnul on tänavune Tour märgatavalt keerulisem ja karmim, kui kaardilt paistab: «Juba kaks esimest etappi on rasked, siis tuleb viis pisut lihtsamat päeva, kuid teatud nüanssidega – näiteks ootavad rattureid munakivilõigud –, seejärel hakkab trass kulgema ainult üles ja alla. Kerget hetke ei tule, vaid ühel tasase maa etapil on võimalik pisut hinge tõmmata. Võidab see, kelle füüsis ja vaim paremini vastu peavad.» Oli 2011. aasta, kui Taaramäe end Touril esitosinasse pressis. Loodeti, ja lootis mees

isegi, et nüüd veel paar aastat ning siis... Saatusel olid aga oma plaanid. Taaramäed hakkasid kimbutama tervisehädad, ettevalmistus ja treeningud ei kulgenud ehk nii, nagu peaks... Ühesõnaga Taaramäe tee liikus allamäge. Tänane seis on selline, et Cofidise endine liider ei tea isegi, mis saama hakkab. Tal pole vormist selget pilti, usub salamisi, et Touri esimene nädal on hea treening, mis organismi järgnevaks valmis seab ning mägedes on minek juba hea. Siiski ei plaani Taaramäe üldkokkuvõttes kõrget kohta jahtida – see ülesanne jääb Cofidises mullu Touril 9. koha saanud Daniel Navarro kanda –, vaid üritab pigem mõnel etapil tegusid teha. Tour de France’il debüteeriva Kangertiga on asjalood märksa selgemad. Ta on kaks viimast kuud treeninud ja võistelnud vaid algava võidusõidu nimel ning enda arvates heas vormis, mida kinnitavad ka kõiksugu testide tulemused. Võib juhtuda, et nädala pärast, kui algavad mäed, on vorm juba elu parim ja see teeks rõõmu ... Nibalile. Nii see taas on, Kangerti üks ja ainus ülesanne on Astana liidri abistamine. Kusjuures ilmselt pole Kangert seekord Nibali esimene abimees, kes lõputõusudel tipuni itaallase kõrval püsib ja lisaks ka seisu kindlustab – et kui liidriga midagi juhtub, proovib tema end esikümnesse pressida.

«Jakob Fuglsang, tundub, on väga heas hoos ja peaks olema Astana teine mees,» selgitas Kangert. «Mullu tuli taanlane üksi, meeskonna abita, Touril seitsmendaks ja on minu arvates aastaga paremaks läinud.»

Ehk annab meeskond mõnel päeval mulle vabad käed, et äkki saan peagrupil eest ära ja etapivõitu proovida, aga vaevalt. Astana rattur Tanel Kangert

Kangert kahtlustab, et tal ei lubata esikümne piirimail tiksuda, vaid saab käsu jalg sirgeks lasta, kui töö Nibali toetamisel tehtud: «Mul pole vaja liigselt pingutada, vaid jõudu säästa. Ehk annab meeskond mõnel päeval mulle vabad käed, et äkki saan peagrupil eest ära ja etapivõitu proovida, aga vaevalt. Tähtis on Nibali võit või vähemalt poodiumikoht.»

Kes võidab Touri? Asjatundjate ning kihlveokontorite arvates võitlevad kaks meest selle nimel, et Pariisis Champs-Élysées’l pärast autasustamist šampanjat pritsida: mullune võitja, Sky meeskonna liider britt Chris Froome ning tema peamine ohustaja, Tinkoff-Saxo staar, hispaanlane Alberto Contador, kes triumfeeris aastatel 2007 ja 2009. Nibali on soosikute nimekirjas kolmas ning tema võimalikku edu peetakse pigem teoreetiliseks.

Kuigi valmistumine Touriks polnud sujuv, demonstreeris Froome kuu tagasi Dauphiné velotuuril, et on hetkel parem mägironija ja eraldistardisõitja kui Contador ja Nibali. Ometi pole Froome’il vähimatki illusiooni, et ta võiks võita mängeldes: «Mullune esikoht tegi mulle selgeks, kui raske on olla Touril parim. Sul tuleb olla elu parimas vormis ja kõik peab ideaalselt klappima. Samas olen ma end treeninglaagris teatud tõusudel testinud ning võin öelda: olen kõvem kui mullu.» Contadori suursoosiku väljahõiked ei heiduta: «Mul on vaid üks eesmärk – võita. Kui võitleksin teise koha nimel, ei suudaks ma end piisavalt motiveerida ning Touriks valmistuda. Froome on väga kõva, selge see, ja tema alistamine pole lihtne. Kuid keegi pole löömatu. Jah, eelmisel aastal polnud kellelgi jõudu Froome’ile vastu hakata, kuid just see sundiski mind veel enam pingutama. Annan endast kõik ja eks Touri lõpuks ole näha, kuivõrd sellest võiduks piisab.» Nibali on tõesti pisut nõrgem kui Froome ja Contador, nõustub Kirsipuu. «Kuid seda ainult paberil. Võidusõit näitab, kes on kes. Teatud faktorid räägivad hoopis Nibali kasuks: näiteks on tal väga hea tiim abiks ja itaallane on tehnilistel lõikudel rivaalidest osavam. Esimesed mäed annavad jõuvahekordadest ülevaate, kuid võitja selgub alles pärast kolme ränkrasket nädalat.»

POSTIMEES, 3. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. USA jalgpallikoondis kaotas kaheksandikfinaalis Belgiale.

Howardist jäi USA-le väheseks kadi parts reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis «Me jõudsime peaaegu kohale. See oli meil peaaegu olemas.» Nii lausus USA meeskonna väravavaht Tim Howard teisipäeval pärast seda, kui ameeriklased olid kaheksandikfinaali Belgiale 1:2 kaotanud. Mängu kangelaseks kerkinud Howard oli murtud mees nagu ülejäänudki USA koondislased, kes esmakordselt viimaste aastakümnete jooksul suutsid panna ameeriklased jalgpalli fännama, kuid pidid enne veerandfinaale siiski koju sõitma. Enne tänavust MMi olid Galagrupis peamiselt kõneaineks Saksamaa ja Cristiano Ronaldo veetav Portugal. Edasipääsejatest rääkides mainiti Aafrika tiimide edulugu uskudes ka neljandana gruppi kuulunud Ghanat, ent vähesed julgesid ennustada, et sakslaste järel pääseb teisena edasi USA. Jürgen Klinsmanni juhitav koondis kindlustas aga edasipääsu ja põhjustas USAs sellise jalgpallipalaviku, mida pole ameeriklased juba aastakümneid näinud. Aastatel 1954–1986 ameeriklased MMile ei kvalifitseerunud ning 30 aastat vutipeost eemalolekut on loonud pinnase selleks, et maailma kõige populaarsemaks spordialaks peetav jalgpall oli USAs enne MMi erinevate uuringute järgi alles 5. kohal (ettepoole jäid ameerika jalgpall, pesapall, korvpall ja jäähoki). Kuigi alates 1990. aastast on USA kõikidel MMidel osalenud – sealjuures 1994. aastal seda korraldanud ning 2002. aastal veerandfinaali jõudnud –, on asjatundjate hinnangul tänavune MM siiski viimaste aastakümnete suurim jalgpallihullus ning arvud selle kohta räägivad enda eest. Kui ameeriklased kohtusid alagrupiturniiri viimases män-

gus Saksamaaga, tegi USAs ligikaudu 20 miljonit inimest mängu jälgimiseks lõunapausi. Võrdluseks: tänavust korvpalliliiga NBA finaalseeriat Miami Heati ja San Antonio Spursi vahel vaatas keskmiselt 15,5 miljonit inimest, ühe mängu parimaks tulemuseks jäi 18 miljonit vaatajat. Teisipäeval Belgiaga peetud kaheksandikfinaali vaatajaprognoosiks oli majandusajakirja Forbes ennustuse järgi 13– 16 miljonit vaatajat. Kohtumist punaste kuraditega vaatas teiste hulgas ka Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ning Valge Maja Twitteri kontolt postitati koondisele isegi sütitav ergutussõnum. Lisaks tõi USAd tabanud vutihullus avalikesse vaatamiskohtadesse tuhandeid inimesi: näiteks ameerika jalgpalli meeskonna Chicago Bearsi kodustaadionile kogunes kaheksandikfinaali vaatama üle 10 000 inimese.

Jalgpalli MM KAHEKSANDIKFINAAL • Belgia – USA 2:1 (normaalaeg 0:0) Väravad: 92. Kevin de Bruyne, 105. Romelu Lukaku - 107. Julian Green Hoiatused: 42. Vincent Kompany 18. Geoff Cameron

Martin Reim: USA jalgpall on kindlasti tõusuteel

Tim Howard tegi USA väravas kangelaslikult tööd ja sai kirja MMide rekordiks kerkinud 16 tõrjet. USA koondisele sellest edasipääsuks siiski foto: ap/scanpix ei piisanud ja nii pääses veerandfinaali Belgia.

Eesti U-21 jalgpallikoondise peatreener Martin Reim (pildil) tunnistas Belgia-USA mängu järel, et kuigi ameeriklased tegid sümpaatse esituse, olid belglased siiski paremad. «Kui lõpuemotsioonid kõrvale jätta, oli Belgia siiski tugevam meeskond. Võrreldes teiste kaheksandikfinaalidega oli selles paaris tasemevahe kõige suurem,» rääkis Reim. USA jalgpalli tänavuse suure populaarsuse ja tuleviku kohta arvas Reim, et kuna Ameerika kõrgliigas MLSis on viimastel aastatel tehtud rohkelt tööd, on ameeriklaste väljavaated ka edaspidi helged. «Kui kümme aastat tagasi läksid Euroopast mängijad Ameerikasse oma karjääri viimasteks aastateks, siis nüüd on hakanud sinna liikuma ka nooremaid ja parema tasemega mängijaid. Kuna MLS on tõusuteel, avaldab see efekti ka koondisele. Ja loomulikult on ameeriklaste trumbiks neile iseloomulik võitlemine kuni viimase hingetõmbeni, mida nägime ka mängus Belgia vastu. Seega on USA jalgpall kindlasti tõusuteel,» arvas Reim. PM

ei loe, kas ma olen teinud null või kakskümmend tõrjet,» rääkis Howard. Kaotusest hoolimata tituleerisid USA väljaanded Howardi rahvuslikuks kangelaseks ja pealkirjades kuulutati, et amee-

riklaste vutikoondise tulevik on üle mitmete aastate taas helge. USA mängijad ja fännid saavad maailmale oma jalgpallilembust tõestada siiski alles nelja aasta pärast, kui Venemaal järgmine MM peetakse.

Maailma kõige populaarsemaks spordialaks peetav jalgpall oli USAs enne MMi erinevate uuringute järgi alles 5. kohal. Kuigi USA jalgpallifännide jaoks lõppes Ameerika unelm lisaajal 1:2 kaotusega, oli sümpaatse mängu järel raske neid suurteks kaotajateks pidada. «Tahan õnnitleda Jürgen Klinsmanni ja USA meeskonda, eriti Tim Howardit, kes tegi fantastilise mängu,» kiitis Belgia peatreener Marc Wilmots ameeriklaste tiimi ja nende väravavahti. Ka Belgia koondise kapten Vincent Kompany avaldas USA väravas imelist tööd teinud puurilukule kiitust, kui kirjutas Twitterisse järgneva postituse: «Kaks sõna: Tim Howard. Minu lugupidamine.» 35-aastane Howard seisis üleeile USA väravas kindlalt kui müür, tehes koguni 16 tõrjet, mis on alates 1966. aastast, kui tõrjete arvu märkima hakati, uus MMi rekord. Teisipäevase matši parimaks mängijaks

valitud kogenud puurilukk jäi ise oma sõnavõtus tagasihoidlikuks. «See ei tähenda mulle mitte midagi. Seda (tõrjumist – toim) ma peangi tegema, see on osa minu tööst. On väga valus, kui me kaotame, ja minu jaoks

Santos passima ei lähe JALGPALL. Tartu jalgpalli-

klubil FC Santosel seisab täna ees raske ülesanne, kui Euroopa Liiga esimeses eelringis võõrustatakse kodusel Tamme staadionil tugevat Norra klubi Tromsö ILi. Eesti jalgpalliajalugu tegeva Santose ründaja Mikk Laasi sõnul meeskond raske ülesande ees aga kartma pole löönud ja nii minnakse mängule enesekindlalt: «Ka tahtejõu pealt on võimalik mängida.» Eesti tugevuselt kolmandas liigas ehk esiliiga B-tasandil mängiv Santos jõudis UEFA Euroopa Liiga eelringi tänu imelisele teekonnale Eesti karikasarjas, kus teel finaali alistati teiste hulgas meistriliigas mängiv Narva Trans ja eelmisel hooajal samuti kõrgliigasse kuulunud FC Kuressaare. Kuigi finaalis tuli Santosel tunnistada FC Levadia paremust, oli juba enne finaali kirjutatud uus peatükk Eesti jalgpalliajalukku: kunagi varem pole eurosarja pääsenud meeskond, kes pärineb madalamatest liigadest.

Mängijate vabad päevad Santose esimese eelringi vastaseks on Norra esiliigas liidrite hulka kuuluv Tromsö IL, kes jõudis eelmisel hooajal Euroopa liigas alagrupiturniirile. Tartu klubi varasem mängiv treener Mikk Laas tunnistas, et vastased on küll favoriidid, aga pall on ümmargune. «Vastane on loomulikult tugevam,» nentis Laas, «aga kõik oleneb sellest, kuidas nemad meie vastu mängima tulevad. Eks ole näha, kui palju meil oma asju üritada lastakse, aga kindel on see, et oma (karistusala)kasti juurde me passima ei lähe.» Laas nentis matši eel, et kuigi suur osa Santose mängijatest teenib igapäevaselt leiba jalgpallist erineval elualal, on kohtumiseks saadud siiski korralikult valmistuda. «Kui varem mõned mehed enne kl 17 trenni ei jõudnud, siis viimastel päevadel on kõik olemas olnud,» rääkis Laas, et ilmselt on mängijate tööandjad andnud meestele tänase eel vabu päevi.

Üks puuduja

Bruno Junk – olümpiamedalist ja Eesti spordi anomaalia arvustus jaan martinson spordiajakirjanik

Jaak Valdre «Bruno Junk – komeet käimistae-vas» 176 lk

Noorema põlve spordifännile ei ütle Bruno Jungi nimi ilmselt suurt midagi. Parimal juhul ollakse kuuldud, et ta võitis kuskil mingeid medaleid. Ja kui mõni suudab nimetada, millisel spordialal, on tegu tõelise asjatundjaga. Samas... Ega Junk olnud eluajalgi kodumaal teab mis staari staatuses. Ikka-

gi käija, mitte eliitala sportlane – kümnevõistleja, maadleja või mootorrattur. Vanem spordipõlvkond kui just ei mäleta Junki, siis teab: kahekordne olümpiapronks, Helsingis o ja Melbourne’is, kus oli ainus eestlasest medalimees. n Käija küll, kuid autasu, näe, K tõi ära. Eks ta oli Eesti spordi üks anomaaliaid – medalimees alalt, mida meil suurt ei me harrastatud – nagu ka kiiruisutaja Ants Antson või veepallur Mait Riisman. Paraku polnud Eestimaa Jungist just suures vaimustuses. 1956. aasta parima (õigemini populaarseima) sportlase valimisel – toona hääletas vaid rahvas – jäi pronksimees suisa neljandaks, mis näitab, et

toona polnud siinmail medalikultust, nagu nüüd. Aasta atleediks kuulutati Melbourne’i olümpial neljanda koha saanud kümnevõistleja Uno Palu, teise koha sai Nõukogude Liidu meister, varumehena rohelisel mandril käinud maadleja Johannes Kotkas ning kolmanda Nõukogude Liidu motokrossitšempioniks kroonitud ja ringrajal pronksi võitnud Evi Nugis. Oli parima valimisega, mis oli, Jungi väärtust see ei kahanda. Mees töötas end olümpiamedalistiks ise – vaid kuulus Ruudi Toomsalu aitas pisut kaasa –, sest enne teda käimiskoolkonda Eestis ju polnud. Pärast Helsingi pronksi avastati Jungil kasvaja. Kiiritused, operatsioon... Seejärel haiges-

tus ta tuberkuloosi, ent meest ei murra, kui mees on saatusest suurem. Aarne Kukk meenutab raamatus: «Tõsine oli Bruno Jungi tagasitulek pärast haigust. Kõike seda nagu poleks saanud uskudagi... aga ometi. Ta hakkas asja tõsiselt võtma. Asus isegi treenima õhtul kell 10, sest enam-vähem samal ajal pidi olema 20 kilomeetri start Melbourne’is. Keerutas ta selliseid ööringe ümber Snelli tiigi. Nägin, kuidas Junk püüdis ja higi valas. See oli puhas tahe, mis viis teda spordikõrgustesse.» Kahju, et raamat Jungist alles nüüd ilmus, üheksa aastat pärast tema lahkumist manala teele. Sestap on autor sunnitud allikatena kasutama varem

avaldatud usutlusi, kuid mitte Junki ennast. Ja Jungil olnuks millest rääkida, kopsaka raamatu jagu kindlasti. Kas just käimine huvi pakkunuks, aga toonane sporditegemine punaEestis ja kuuendikul planeedil kindlasti. Kildudena on raamatus kirjas, kuidas Nõukogude Liidu koondis protestis hermofrodiididest «vendade» Irina ja Tamara Pressi vastu, kuidas pärast olümpiamängude kvalifikatsioonivõistlust nõukogude sportlastele närvide rahustamiseks klaasiga konjakit pakuti ja muud säärast. Lõpetuseks tuleb tõdeda, et meie sangarite unustamine on siinmail omane ning hea, et Junk mingitki tähelepanu pälvis.

Ettevalmistusest rääkides tunnistas Laas, et seis on paljulubav: «Norra klubi on professionaalne klubi ja loomulikult nõuab nende liigatase paremat füüsilist ettevalmistust kui meil. Samas usun praeguse seisuga, et saame füüsilise poolega hakkama ja nii kiiresti me kindlasti ära ei kustu.» Siiski on Santose meepotis ka tilk tõrva, sest vigastusega jääb eemale keskkaitsja Siim Valtna. Laas kinnitas siiski, et meeskonna komplekteeritus võimaldab Valtna asemel mängu panna teisi mehi ning mängupilt kannatama ei peaks. Euroopa liiga esimese eelringi kohtumine Santose ja Tromsö vahel algab täna kell 18.00 Tamme staadionil, kordusmäng peetakse Tromsö koduväljakul 10. juulil. Kadi Parts

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

PRUUKOST. Kodune õhkkond, armas pitslina ja elav muusika aitavad teiste kohvikute seast silma paista.

Kodukohvik nõuab rohkelt planeerimist triin ärm Tarbija24 reporter

ui esmapilgul näib, et igaüks võib oma kodust üheks õhtuks õdusa kohviku teha, vajab nauditava elamuse pakkumine tegelikult hoopis suuremat läbimõtlemist. «Inimeste standardunistus on pidada kohvikut. Samas paljud ei adu, kui palju on sellega tegemist. Kodukohvikuga saavad nad oma unistust proovida,» rääkis kalandushuviline Vladislav Koržets, kes avas mais üheks päevaks ligi 400 inimesele oma Tallinnas Nõmmel asuva kodu uksed. Ning ega kodukohviku pidamine olegi naljaasi. «Meie jaoks oli see rabamine,» märkis Koržets. Tema poeg Kaarel Koržets lisas, et järjekorras oli pidevalt 15–20 inimest. Nõmme elanik Kristi Põldme peab juba neljandat aastat koos sõbrannaga festivalide ajal kohvikuid. Mõnikord tuleb tema sõnul näpistada küpsetamiseks aega ka öötundidest või joosta töölt otse koju ettevalmistusi tegema. «Alustame ikka iga kord juba kaks-kolm päeva varem,» lausus naine.

Hinnad tunde järgi Rohkesti aega kulubki just toidupoolise ettevalmistamiseks. Ehkki Koržetsid valmistusid kaheksakesi, läks neil ikkagi üsna kiireks. Vaid päev varem tegelesid isa-poega veel põhitöö ehk õpiköögis kalast hea ja parema valmistamisega, mistõttu mindi kohvikupidamiseks vajaliku söögikraami järele alles pärast töötuba ehk kella kolme paiku päeval. Näiteks tuli Koržetsitel peamiselt kalaroogi pakkuva menüü tarbeks fileerida 60 kilo kala. Ka ahvenapada keedeti ligi 80 liitrit, kuid vaatamata sellele ei jäänud toidust lusikatäitki järele. Teisedki toidud meeldisid külastajatele niivõrd, et näiteks pliinitainas sai poole päeva pealt otsa. «Roheliste väravate tänava» festivalil kodukohvikuid koordineerinud ühenduse Loov Nõmme juhatuse liige Ülle Mitt ütles, et kodukohvikute hinnataset võib võrrelda näiteks Kalamaja kohvikutega. Kallimad püreesupid maksid kohvikutes 2,50 eurot ja võileibu võis kehakinnituseks soetada alates 70 sendist. Maiasmokkadele meelt mööda koogitüki eest tuli tasuda kuni poolteist eurot. Koržetsid panid toitudele hinnad pigem tunde järgi. «Peamiselt ümmargused [hinnad], praed olid viis-kuus eurot,» rääkis Kaarel Koržets.

Perega kodukohvikut pidanud Vladimir Koržets tutvustas õpiköögis kalatoite ka turistidele. foto: mihkel maripuu

Soovitusi kodukohviku pidajale • Mõtle, mis toite kavatsed pakkuda. • Arvuta kokku omakulud, et tuleksid ots otsaga kokku ka halva ilma korral. • Mõtle välja viis, kuidas oma kohvikut reklaamida, et teiste seas silma paista. • Ole valmis inimestega suhtlema ja hindade üle kauplema. allikas: pm

Söögi ja alkoholivabade jookide pakkumiseks ei pea kodukohviku pidajad linnaosavalitsuselt eraldi luba taotlema. Kõik festivalil osalejad saavad avaliku ürituse korraldamise loa. Lisaks pidi toitlustaja täitma vormi veterinaar- ja toiduameti kodulehel. «See on imetlusväärselt armsalt korraldatud,» kiitis Mitt. «Kui aga kohvikut kauem pidada, kehtivad sellele samad nõuded mis teistele toitlustusasutusele.» Festivalidele otsitakse kohvikupidajaid nii kohalike ajalehtede, suhtlusvõrgustike kui ka postkasti pandud kirjadega. Miti sõnul hakatakse kodukohvikuid kõige hoogsamalt registreerima umbes nädal enne festivali. See on aga üsna lühike aeg ja muu-

Inimeste standardunistus on pidada kohvikut. Samas paljud ei adu, kui palju on sellega tegemist. Kalandushuviline Vladislav Koržets

dab kohvikute reklaamimise raskemaks. Ennast tahavad nähtavaks teha ka müüjad. Nii kasutavad nad tähelepanu tõmbamiseks näiteks kaltsuvaipu või panevad saapa aia otsa.

Müüb kodune õhkkond Koduste roogade müümist inimesed suureks teenimisvõimaluseks ei pea, kuigi päris miinusesse ei ole nad siiski jäänud. «Suuri kasumeid ei teeni,» nentis ka Mitt, kelle arvates kutsuvad kodukohvikud pigem kogukondlikkusega. «Müüb ikkagi kodune õhkkond, armas pitslina ja kasuks tuleb ka elav muusika,» teadis ta. Kõige sagedamini uuritakse Mitilt, kui palju toitu oleks mõistlik kauplemiseks valmis teha. Vastus sõltub tema sõnul nii ilmast kui ka kohviku asukohast. «Enamik müüjaid valmistas nii palju toitu kui vähegi jaksas, kuid suutis selle siiski maha müüa,» lausus ta. Küpsetised ja võileivad on Miti hinnangul kodukohvikute kõige popim kaup. Oluline on ka kohv. «Kodukohvikutest küll head kohvi sageli ei leia. Võib-olla ei ole inimesed nõus oma espressomasinaid õue tooma,» arvas Põldme.

POSTIMEES, 3. JUULI 2014 || AED & KODU || 17

18 || kuulutused || postimees, 3. juuli 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Elektritööd. Tel 5680 7666. Professionaalne müürsepp ootab pakkumisi. Tel 5833 2491.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud

Raivo Lugima 17. VI 1965 – 2. VII 2014

Ärasaatmine 8. skp. kell 12 Jaani kirikus ja muldasängitamine kell 14 Rahumäe kalmistul. Omaksed Ostan EW hõbemünte. Tulen üle Eesti ise kohale. Tel 5558 9066.

Ja siiski – ma tänan sind, et sa mul olid, E L U, sa imede ime ... ADR- ja veoautojuhtide ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Pakume tööd CE-kat veoautojuhile. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, nädal kodus. Abiks varasem töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad: kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö SoomeRootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065.

Asta Margarete Blumenfeld

Raivo Peetsmann

Mälestame kallist ema 100. sünniaastapäeval.

Teatame kurbusega kalli poja ja venna lahkumisest. Leinab perekond.

19. IX 1991 – 29. VI 2014

(sünd. Hermann) 3. VII 1914 – 23. VII 2004

Tütred peredega

Pakun tööd veoautojuhile. Tel 507 2761.

Ärasaatmine 5. skp. kell 13 Peetri kirikus. Palume pärgi mitte tuua.

Vajame au-pair\'i väikesse perre (Malmös/Kopenhaagenis), palk 50 Taani krooni/h (u 6,5 €/h, nt 40 h/nädalas = u 1100 € kuus), tööaeg kokkuleppel, elamine peres). Kirjutada inglise v taani k: p.marianne.k.1@gmail.com, Marianne

Mälestus on nagu muusika, mis ei vaiki eal, vaid heliseb igavesti ...

Spordimärkide ost parema hinnaga E–R Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Su tugev elutahe väsis ja varakult läksid siit ... Aeg ühiseid rõõme ja muresid ei kaota, aeg kaunimad ajad meelde jätab.

Ernestine Laul

Maarja Sukk

3. VII 1914 – 9. XI 2012

Tartu linnavolikogu algatas Nõmme tn 17a ja Nõmme tn 17b kruntide detailplaneeringu koostamise. Planeeritav ala suurusega u 1600 m² paikneb RaadiKruusamäe linnaosas ajaloomälestise Raadi kalmistu kaitsevööndis. Eesmärk on kaaluda võimalusi kruntide liitmiseks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ehitamiseks.

Teatame kurbusega, et lahkunud on

Vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

dr. Olaf Kibe

26. IX 1921 Tartu – 1. VII 2014 Sundsvall

Tartu linnavolikogu suunas avalikule väljapanekule Fr. R. Kreutzwaldi tn 1b krundi detailplaneeringu. Planeeringuga nähakse ette tennisekeskuse (väliväljakud ja teenindushoone(d)) ja avalikult kasutatava parkla rajamine. Avalik väljapanek toimub 15.–29. VII Tartu infokeskuses raekojas.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

Müük ja rent. Põllutehnika, hooldusniidukid. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste süvapesu. Tel 5638 8994. Teen korterite, majade ja suvilate remonti. Tel 501 6542. Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

(sünd. Kaitsa)

Kallist ema, vanaema ja vanavanaema mälestavad 100. sünniaastapäeval tänutundes lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed.

Tartu linnavolikogu suunas avalikule väljapanekule Rebase tn 18a krundi detailplaneeringu. Planeeringuga on määratud ehitusõigus tanklale ning tanklat ja sadamat teenindavale hoonele. Avalik väljapanek toimub 15.–29. VII linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees Raekoja plats 3. Tähtvere vallavalitsus teatab: Tähtvere vallavolikogu kehtestas 20. VI 2014 otsusega nr 1–2/15 Haage küla Haagemetsa, Haagemetsa tee, Haagemetsa tee 9 ja Haagemetsa tee 14 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (töö nr 1862/13, koostaja OÜ Hendrikson & Ko). Avaliku väljapaneku jooksul ei esitatud planeeringu sisu ega läbiviimise kohta vastuväiteid ega ettepanekuid. Otsusega saab tutvuda vallavalitsuse kantseleis Järve tee 8, Ilmatsalu või veebilehel www.ilmatsalu.ee Luunja vallavolikogu 19. VI 2014 otsusega nr 35 on algatatud Rõõmu külas Padila maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamine. Planeeritava ala suurus on ca 1,5 ha. Planeeringu eesmärk on kaaluda Padila maaüksuse elamukruntideks jagamist ja kruntidele ehitusõiguse seadmist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ning püstitamiseks. Planeeringu algatamise ettepaneku tegija on OÜ Raid Invest.

Südamlik kaastunne abikaasale, lastele perekondadega ja lähedastele. Ärasaatmine 16. skp. Sundsvallis. Perekonnad Gräzin, Mirov, Karu ja Jõgis

Su kodu on nüüd seal, kus Linnutee – see helendav rada kui tähine kee ... Lahkus kallis ema ja vanaema

Aino Prikk

8. XI 1929 – 28. VI 2014

Hüvastijätt 4. skp. kell 12 Pärnamäel Tallinna krematooriumi kabelis. Küllike Toomas ja Oliver Laas

Linda Eks

Avaldame kaastunnet Merikesele kalli ema surma puhul. Terje, Margus, Karolina, Stan, Cätlin-Christin, Herko, Jaanus, Jana, Angelika, Andres; Imre ja Merke Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu ...

Niina Hrenova

Sügav kaastunne Nikolaile ja lastele peredega. Mälestab perekond Vaiksaar. Mälestame endist töökaaslast ja head sõpra

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Niina Hrenovat

Südamlik kaastunne Evile perega kalli abikaasa ja isa

Ants Kivari kaotuse puhul. Endised töökaaslased Elva haigla köögist

Mälestame armast klassiõde. Avaldame siirast kaastunnet lähedastele. Klassikaaslased Mustvee keskkooli päevilt

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud

Suikus igavesele unele

Kalju Kull

Ilmar Oona

27. I 1952 – 2. VII 2014

Hüvastijätt 5. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Valve Reedi

Ludmilla, Regina, Eugen, Irina

Omaksed

Südamlik kaastunne Marjele ja teistele lähedastele kalli Teatame kurbusega, et lahkunud on meie kallis

Meie südamlik kaastunne Valvele, Marjele, Madisele ja kõigile teistele sugulastele.

Ilmar Oona kaotuse puhul. Maie ja lapsed peredega

Tunneme kaasa Tiidule perega

Heli Pärgmäe kaotuse puhul. Anne, Aivar, Anne, Maia, Rein, Helve, Mall

28. IX 1939 – 2. VII 2014

Leinab poeg perega. Hüvastijätt 5. skp. kell 11.30 Tartu krematooriumi väikses saalis.

Teatame kurbusega kalli isa, vanaisa ja vanavanaisa

Johannes Lambi 23. IV 1926 – 26. VI 2014

lahkumisest. Ärasaatmine 4. skp. kell 15 Rannu surnuaia kabelis. Lähedased

Madis Martinson Sügav kaastunne Peetrile isa surma puhul. Renix OÜ kollektiiv

Su tugev elutahe lõpuks väsis ja suvetuules murdus elupuu ...

Valve Oinats

Ilmar Oona

Südamlik kaastunne Ingridile ja Kristelile perega ema, vanaema ja vanavanaema

kaotuse puhul. Kolleegid TÜ arstiteaduskonna täienduskeskusest

kaotuse puhul. Pille ja Erki lastega, Olari ja Iti lastega

Südamlik kaastunne Madisele perega armsa isa, äia ja vanaisa

Avaldame kaastunnet Ingridile kalli ema

Ilmar Oona

Mai-Britt Pärismaa

See helin mu elu ja minu hing, tal kitsaks on jäänud maapealne ring.

Südamlik kaastunne Tarmo Sarile lastega kalli

Sügav kaastunne Marjele kalli isa

kaotuse puhul. Kolleegid Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnast

Ilmar Oona

Mälestame kauaaegset direktorit. Südamlik kaastunne omastele. Nõo Muusikakooli pere Avaldame südamlikku kaastunnet perekonnale

Raivo Peetsmanni 19. IX 1991 – 30. VI 2014

Mai-Britt Pärismaa

surma puhul. Endised töökaaslased kultuuriosakonnast

Virve Sari surma puhul. KÜ Rukki 11 elanikud

Väino Tammiste Sügav kaastunne lähedastele.

Südamlik kaastunne omastele. Virve ja Taimi

Mälestavad naabripered Kivi ja Trink.

surma puhul. Ilmatsalu põhikooli klassikaaslased ja klassijuhataja

Südamlik kaastunne Tiiale, Rasmusele, Ingridile kalli abikaasa ja isa

Valve Oinats

Ilmar Puur

Ingemar Jürgensi

Mälestame kallist sõpra. Siiras kaastunne lähedastele. Perekond Teeäär

Avaldame kaastunnet Vaikele ja Liivile venna surma puhul. Ene ja Aili perega

Töökas ja sõbralik oli su hing, puhkama, puhkama kutsuti sind. Südamlik kaastunne Tiiale perega

Üks pikk elu on jõudnud lõpule ...

Südamlik kaastunne Tiivile ning Airale perega kalli

Ingemar Jürgensi

Mälestame head ja abivalmis naabritädi. Miia, Leena, Jaan ja Edvin peredega

surma puhul. Ivar, Liili, Allan, Heinard, Ennu

Elu on laul – nii lihtne ta viis, heliseb hetke ja vaikib siis ...

Meie siiras kaastunne Tiivile kalli

Teatame kurbusega, et lahkunud on meie kallis

Ilmar Oona

Ilmar Puura

22. VII 1925 – 29. VI 2014

kaotuse puhul. Perekond Leiten ja tädi Olga

kaotuse puhul. Toomas ja Ege ning Kari

Marika Kuulmann Avaldame kaastunnet Rene Kuulmannile ema surma puhul. Viive, Ellen, Kaljo

Valve Oinats

Mälestame kauaaegset laulukaaslast. Südamlik kaastunne lähedastele. Nõo koor

Ilmar Puura

kaotuse puhul. Vanemad ning õde ja vend peredega

Endla ja Anne Kriisa

Südamlik kaastunne Sulevile perega isa, äia ja vanaisa

Väino Tammiste surma puhul. Perekonnad Saar, Orupõld, Hõbejärv

Edi Uus Sügav taastunne Maiele kalli poja kaotuse puhul. Hiie, Marika, Inga peredega

Ellen Vahtra

Ärasaatmine 4. skp. kell 11.30 Pärnamäe krematooriumis. Lähedased

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Suvisel ajal on lihtsam meeleolu üleval hoida ning n-ö õhust ja armastusest elada. Võid saada sellise üllatuse osaliseks, mis paneb katuse sõitma.

SÕNN Hoolitsed hea füüsilise vormi eest. Püüa mitte üle pingutada, sest siis võivad tulla tervislikus seisundis tagasilöögid. Üldjoontes jääd endaga rahule. KAKSIKUD

Kuna päevakorral on reetmine, ei tea sa enam, keda uskuda ja keda mitte. Muutud ettevaatlikuks ja kuulad, mida sinu läheduses räägitakse.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 3. JUULI 2014 || VARIA || 19

ä 5 ê

Võtad mingi uue asja suhtes tõrjuva hoiaku. Kui asi hakkab üle käte minema, siis pead ebameeldivaga tutvust tegema.

KAALUD Tänapäeva maailmas on palju pinnapealsust ja elu kulgeb just nagu tootmisliinil. Tahad seda vähendada. Teed algust iseendaga ja muudad oma arusaamu. SKORPION

Oled kõhkvel, sest sulle pakutav ei ole just see, mida soovisid. Midagi on samas ka liiga hea, et see saaks tõsi olla. Mingil hetkel aga võivad ilmneda abistavad asjaolud.

ERNIE

è a

Vladimír Pachman – Lunds Dagblad, 1949 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re3!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KUULSIN, ET INIMESTE POOLE NIMEPIDI PÖÖRDUMINE JA TÜHISED KOMPLIMENDID MUUDAVAD MU POPULAARSEMAKS.

VOLLI, SA KALLAD NII ILUSTI KOHVI! ÜLDSE EI LÄINUD MAHA.

MINU TUNDED ON IKKA SAMAD.

VÕIMALIK, ET PROBLEEM ON SINUS.

HAGAR HIRMUS

1. Heinaaeg on käes. Vanasti tehti heina vikatitega. Vikati kanna sisse oli stantsitud ka number. Näiteks 7, mis oli hästi populaarne. Number 7 näitas vikati tera pikkust. Mis ühikutes? 2. Et pääseda oma autoga maanteed mööda Venemaale, tuleb seda teha kas Narva-1 piiripunktis Vestervalli tänaval, Koidula piiripunktis Koidula külas või Luhamaa piiripunktis Lüta külas. Mis valdades need külad asuvad? 3. Selle Nina Ricci valgete tuvidega lõhnaõlipudeli valisid prantslased 1999. aastal 20. sajandi pudeliks. Lõhn kuulub spetsialistide arvates kindlalt maailma viie parima parfüümi hulka. Maailmas ostetakse iga 15 sekundi järel pudel seda parfüümi. Mis lõhn? 4. Taani pealinna Kopenhaageni üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on Euroopa üks vanimaid, 1843. aastal asutatud Tivoli nime kandev lõbustuspark (Kjøbenhavns Sommer-Tivoli). Mis riigis asub maailma vanim tänapäevani tegutsev lõbustuspark? 5. Mis nime all avaldab Eesti ajakirjanduses oma töid ameeriklasest kolumnist Scott Diel?

Vastused: 1. Käelaba laiustes. Mõõdeti mööda tera selga. 2. Koidula küla asub Värska vallas ja Lüta küla Misso vallas. 3. L’Air du Temps. 4. Samuti Taanis, selleks on 1583. aastal Klampenborgi lähedal asutatud Dyrehavsbakken, tuntud kui lihtsalt Bakken. Vello Vikerkaar.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Keegi sind pikka aega häirinud isik kaob järsku. Saad jälle olla see, kes oled, ning ei pea kellelegi midagi tõestama. Saadad välja signaali, et oled asjatundlik ja kompetentne. KALAD Lähed oma lemmikpaika, kus saad stressi maandada. Selles varjulises kohas tunned end turvaliselt. Eriti veel siis, kui varem tundsid end haavatavana.

AMBUR Mingi sinu otsus vallandab sündmusahela. Oled järsku õpetaja rolli asemel hoopis õpilase rollis. See võib pisut käia sinu ego pihta, kuid hiljem saad õppetunnist aru. KALJUKITS Õpid midagi uut kehakeele kohta ning ka seda, kuidas paremini ja selgemalt oma kehakeelt vallata. Oskad oma elu paremini juhtida.

LÕVI

NEITSI

î à

VÄHK Tahad kõike kohe ja ruttu. Vastused rulluvad sinu jaoks lahti liiga aeglaselt. Selle tõttu kiirendad sündmusi, kuid see ei pruugi anda soovitud tulemust. Kas keegi lubab sind sinu kannatustest päästa? Ära usu seda inimest, sest tema endagi probleemid on lahendamata ja sinu asjadest ei pruugi tal adekvaatset pilti olla.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Soomlane, norralane ja rootslane võistlevad, kes jõuab üle Atlandi ookeani ujuda. Kõigepealt stardib norralane. Tal jääb kaldast puudu vaid pool kilomeetrit, kuid siis ägiseb mees: «Enam ei jaksa!» ja vajub vee alla. Järgmisena stardib rootslane. Temal jääb ujuda üksnes viiskümmend meetrit, siis nõrkeb temagi ja kaob lainetesse. Viimasena on soomlane. Kümne meetri kaugusel Ameerika rannikust kostab karjatus: «Jõud saab otsa!», ning pealtvaatajad näevad, kuidas soomlane ümber pöörab ja tagasi ujuma hakkab. ••• Õpetaja käsib Jukul välja mõelda matemaatikaülesande, milles oleksid bassein ning arvud 25 ja 15. Juku kirjutab: «Basseini läks 25, aga välja tuli 15 inimest.» ••• «Tule, Jack, hüppame basseini!» hüüab üks sõber teisele. «Parem mitte,» vastab Jack. «Ujuda ma ei oska, aga pissihäda praegu pole ...»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on AKURAATNE

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 3. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VÕTAB KOKKU, KUIDAS ON MÖÖDUNUD TAAVI RÕIVASE VALITSUSE SADA PÄEVA.

NIMEPÄEV: ARVO, AULIK Viiu Härm-Rummo (pildil) 70, luuletaja ja näitleja Jüri Karu 70, arhitekt POSTIMEES ÕNNITLEB: Lea Laarmaa 63, endine riigikohtunik Andres Einmann 41, uudistetoimetuse Valeri Korb 60, poliitik päevatoimetaja Andres Root 58, audiitor Jaanus Sarapuu 39, reklaamiosakonna Jüri Pino 44, ajakirjanik otseklientide haldur Reedik Poopuu 29, arhitekt

EUROOPA

Suvesoe hiilib meie suunas

TALLINN +18

helve meitern rn

KÄRDLA +17 HAAPSALU +18

PAIDE +19

5– 11

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +19

RAKVERE +20

foto: irina mägi

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLG KAJASTAB PÖÖRIPÄEVAAEGSET KÄIKU KOHTLA-JÄRVELE.

Iga võõrsil elav eestlane on Eesti saadik Saaremaale Mändjalasse üleilmsele eestlaste kokkutulekule Estop kogunenud leidsid, et maailma eri paigus elavad eestlased on Eesti saadikud või reisiagendid, kes reklaamivad välismaalastele meie ilusat kodumaad ja kujundavad arusaama sellest. Kuressaare linnapea Hannes Hanso meenutas üleeile kolmepäevase kokkutuleku avamisel, mis sõnad isa talle kaasa andis, kui ta noore mehena Rootsi tööle läks: «Sina oled seal Eesti esindaja, sinu järgi hindavad kohalikud elanikud seda, millised on eestlased.» Toona pidas Hanso seda kummaliseks, kuid nüüd on ta mõistnud, et just nii see ongi. «Ma arvan, et isegi sadu välismaalasi on tulnud sellepärast Eestisse, et nad mind tunnevad.» Korraldaja Olavi Antons (pildil) kutsus turismiedendajad vestlusringi, et mõelda selle üle, kuidas motiveerida võõrsil elavaid eestlasi hakkama n-ö vabatahtlikeks reisiagentideks ehk välismaalasi Eestit külastama meelitama. Tema hinnangul võiks eestlane välismaalastega Eestist vesteldes alati öelda: «Aga tule ja vaata ise!» Jututoad eestluse ja välismaal Eesti mõtte hoidmise teemadel, hea muusika ja tantsuõhtud olid kohale toonud inimesi mitmest kandist: Rootsist, Soomest, Ameerikast, Inglismaalt, Saksamaalt, Tenerifelt. «Kokku tulid need, kes mõtlevad eestlusele ja peaKood vad Eestit kalliks, hoolimata avab sellest, kus nad elavad,» märkis reportaaži ja galerii. Antons. Merike Teder

Nädalavahetuseks peaks suvesoe lõpuks kohal olema. Tõrksalt vähenevad ka TARTU vihmahood. Kui täna on PÄRNU VILJANDI +19 +18 veel siin-seal hoovihma +18 KURESSAARE oodata, siis homne vihm +18 on sunnitud alla sadama öösel ja ennelõunal, et suure peo alguseks jõuaks päike muVÕRU rud kuivatada. Sedakorda tõuseb VALGA +18 +19 ka õhutemperatuur tasapisi. Iga päevaga lisandub kraad-paar sooja juurde, et laupäeval peamiKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR selt sisemaal lõpuks 20 kraadi piir Anne kanal +15 Reede, 4.07 Laupäev, 5.07 Pühapäev, 6.07 ületada. Emajõe vabaujula +15 Tallinn +13/+17 +9/+20 +13/+23 Täna on vahelduva pilvisusega Kakumäe rand +14 Tartu +13/+19 +9/+22 +13/+26 ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub Kuressaare +17 Narva +12/+21 +9/+23 +12/+26 edelatuul 5–11 m/s, saartel ja ranPirita rand +13 nikul puhanguti 14–16 m/s. ÕhuPärnu +12/+19 +10/+22 +13/+26 Pärnu rand +14 temperatuur on 16–20 kraadi. Kuressaare +14/+19 +9/+21 +15/+23 Pühajärv +19

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.11 4.14 4.24

loojub 22.39 22.21 22.43

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +28,7 kraadi (1809) +6,2 kraadi (1931) Tartus +32,0 kraadi (1920) +5,9 kraadi (1977)

KUUFAASID 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08

+23 +32 +27 +23 +23 +24 +24 +25 +25 +27 +21 +18 +25 +19 +26 +23 +24 +25 +20 +25 +22 +21 +26 +18 +24 +12 +21 +29 +25 +19 +21 +25 +19 +24 +34 +13 +31 +37 +18 +28 +28 +29 +31 +30 +27 +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 3. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Sõnajalad ja nartsissid 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed, 8/10: Kohtupäev 09 40 Holby City haigla: Jõululaul, 1* 10 40 Elolinõ: Puutöö 11 10 Ajavaod. Ärimehed: Legendaarne Ernst Hiis 40 Eri Klas 75 – suur ooperigala Palmses* 12 55 Foorum (Eesti Telefilm 1976) 13 15 Kaalukeelte laulud 55 Kirbuturu lood, 2 14 50 Päikseline itaalia köök, 2/6: Napoli* 15 20 Kodused mehed, 8* 16 05 Holby City haigla: Jõululaul, 2 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Monika 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Ankara 19 10 Aja puudutus Raadil 20 05 Koguja (Eesti 2014). Dokfilm 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Tähelaev: Kihnu Virve 23 30 Muusikatuba: Lang Lang 00 30 Vabaduse laul: Kimmo Pohjonen 54 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Metsapeatus, 3* 25 Ameerika telesarja lugu, 1/4: Peremees majas* 10 20 Surma õukond, 1/5: Henry Neljas* 11 10 Aung San Suu Kyi – kartmatu naine* 12 10 Laulutaadi hümnid* 13 19 ERR uudised 16 45 R2 Live: Iiris* 17 15 Smallville: Leegion 18 00 Hei, pöialpoisid! 30 Võlukarussell: Tuksi pall 40 Maša ja karu: Moosipäev 45 Hiirelabor: Kapsaindikaator 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Seiklejad 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Tähine öö 19 05 Minu lemmikloom: Kassid 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Rakett 69 (ETV 2014) 20 15 Karude viimased kantsid, 1/3 (Bears of the Last Frontier, Inglise 2011) 21 10 Hummeri jälgedes, 1/6 (Eesti 2012) 50 Maailma kino: Valge saak (Prantsuse 2010). Sõjadraama 23 35 Rabarock 2009 (Eesti 2009) 00 00 Kuldrannake (Eesti Telefilm 1971) 34 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 6* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 17* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5792 35 Rosamunde Pilcher – Tormipäev (Saksa 1993). Romantiline draama 13 30 Galileo* 14 00 Lindprii: Põgenev «Lendav Hollandlane», 1/2 55 Punased roosid, 790 16 00 Küladetektiivid, 28: Reetlik papagoi 17 00 Taltsutamatu süda, 7 18 00 Armastus ja karistus, 18 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal – Getter Jaani eri 30 Viimane võmm: Feng shui varjus 22 30 Suured (USA 2010). Komöödia 00 30 Chuck: Chuck vs A-rühm 01 20 Harry seadus: Üks päev elust 02 05 Mentalist: Punane kuld 45 Naabriplika: Puskariaurud* 03 30 Suvereporter* 04 20 Elav märklaud: Ooperiõhtu* 05 05 Küladetektiivid, 28: Reetlik papagoi*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 28* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 7, 4: Stringiteooria, 2* 12 10 Moodne perekond 3, 6-7 13 05 Suvesangarid, 16* 35 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 17* 14 30 Selline on elu!: Ma ei taha lõpetada nii nagu mu ema 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 29 16 50 Midsomeri mõrvad 6, 1 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 5 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 5 22 00 Suvesangarid, 17 30 Suletud uste taga 4, 8: Hiline isadustest 23 30 Dr House 7, 4 00 30 Euroopa Pokkeriturnee 01 35 Peamine kahtlusalune 1, 2 02 20 Suletud uste taga* 03 10 Euroopa Pokkeriturnee* 04 05 Vaid Venemaal pluss* 30 Seitsmesed suvesadamas 05 20 Suvesangarid,17* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 107 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 664 09 15 Emmerdale, 218* 45 Küladetektiivid, 214: Näha Veronat ja surra 10 45 Südametukse, 98 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Cameron Diaz; Samuel L. Jackson; Robin Williams; Kevin Spacey 20 Poissmees, 7/10* 14 00 Wall-E (USA 2008)*. Eestikeelne joonisfilm 16 00 Briti tippmodell, 80 17 00 Superlapsehoidja: Newtoni pere 18 00 Doktor Oz: Andrew Weili põletikuvastane dieet 19 00 Kodus ja võõrsil, 5793 30 Emmerdale, 219 20 00 Eesti tippmodell 2 – Finaal 21 00 Süües saledaks, 4 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad: Vähi eri 23 00 Poissmees, 8 00 45 Suvereporter 01 40 Briti tippmodell, 80/82* 02 25 Eesti tippmodell 2 – Finaal* 03 10 Superlapsehoidja: Newtoni pere* 55 Staariminutid: Dustin Hoffman 04 00 Südametukse, 98* 45 Suvereporter*

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 119: Viimane pühapäev* 09 20 Conan, 260* 10 10 Näljased meremehed, 38/50: St. Mary & St. Agnes* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 22/86: Müravall* 14 35 Knight Rider, 27/90: Pime koht* 15 30 Näljased meremehed, 39/50: Bryher & Tresco 16 20 Komissar Rex, 120/167: Mõrvari kiri 17 10 Supermani uued seiklused, 23/86: Allikas 18 05 Knight Rider, 28: Tagasitulek Cadezi 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed: Tornaado* 30 Tuvikesed: Maisi lapsed* 21 00 Kaks ja pool meest: Pinocchio suu* 30 Soomustatud (Ironclad, USASaksa-Inglise 2011). Seikluspõnevik 23 40 Conan, 261 00 30 Kaks ja pool meest: Musi mopsti 55 Tuvikesed: Kelly nunnarüüs 01 20 Tuvikesed: Reekviem autole, 1 45 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Cosmopolis (Kanada-PrantsusePortugali-Itaalia 2012)*. Draama 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 11 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 14: Leidlaps 17 00 A-Rühm 5, 10 18 00 Perepea 6, 11* 30 Simpsonid 3, 2* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 15: Jänes või part 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 16: Konksu otsas 20 00 Perepea 6, 12: Lennujaam '07 30 Simpsonid 3, 3: Mr Lisa sõidab Washingtoni 21 00 Suvesangarid, 3 30 Vaenlase tagalas (USA 2001). Sõjafilm 23 30 Puhkus Mehhikos 2, 43 00 30 Puhkus Mehhikos 2: ekstra 2, 43 45 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 15-16* 01 35 Tenerife, 11* 02 20 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 72/142* 45 Inimese mõõde* 10 20 Täna. Uudised (subtiitritega)* 35 Suvemiks* 11 20 Ühistegevuse pooltund* 50 Pillimeeste klubi* 12 50 Koolitants 2014, 5/19* 13 45 Ameerika eestlased. Läänerannik, 4/7* 14 15 Peaminister, 3/14* 15 10 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 85/304* 17 00 Armuleek, 86* 45 Armuleek, 87* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 73/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Henry Kissinger – Supervõimu saladused. Dokfilm 23 15 Pillimeeste klubi laulud* 00 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 01 15 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Margit Kilumets 09 45 Naljatilgad lähevad laulupeole 10 05 Huvitaja. Marju Kaasik 11 30 Kohvioad, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+ . Lauri Varik 14 05 Ahjualune. Hando Runnel ja Urmas Vadi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Naljatilgad lähevad laulupeole* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Arno Tamm 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Kohvioad* 23 03 KÖP. Loomade rekordid*. Georg Aher, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Ainult kolm tundi, 4 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Saksa lauljatar Birgitte Fassbaender saab täna 75aastaseks. Kuulame tema esituses Ferenc Liszti, Franz Scchuberti, Dmitri Šostakovitši ja Kurt Weilli laule. 11 05 Album. Dmitri Šostakovitš. Šoti Rahvusorkester Neeme Järvi juhatusel. 12 02 Delta. Kristiina Kiis 14 05 Delta. Tallinna Lauluväljak. Otsesaade Lauluväljaku raadiotornist. 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. ERSO hooaeg. Valik ERSO Ooperigala kontserdilt. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Ilmakaar. Dialoogid tar’iga* 21 00 Kontserdisaalis. Leonora Palu Esinevad Leonora Palu flööt), Age Juurikas (klaver). Andre Jolivet – Sonaat flöödile ja klaverile, Tõnu Kõrvits – Thulemaa laulud, Eduard Tubin – Flöödisonaat. 22 05 Fantaasia. Maarja Nuut 00 05 Nokturn